24.9.2010

Euroopa Liidu Teataja

L 250/1

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 837/2010,

23. september 2010,

millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1418/2007, mis käsitleb teatavate jäätmete väljavedu taaskasutamise eesmärgil teatavatesse OECD-välistesse riikidesse

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2006. aasta määrust (EÜ) nr 1013/2006 jäätmesaadetiste kohta, (1) eriti selle artikli 37 lõike 2 kolmandat lõiku,

pärast nõupidamist asjaomaste riikidega

ning arvestades,

et Libeeria on vastanud komisjoni kirjalikule taotlusele, milles nõutakse kirjalikku kinnitust selle kohta, et teatavaid määruse (EÜ) nr 1013/2006 III ja IIIA lisas loetletud jäätmeid, mille väljavedu ei ole määruse artikli 36 kohaselt keelatud, võib Euroopa Liidust sellesse riiki taaskasutamise eesmärgil välja vedada, ning selle teatamist, millist kontrollimenetlust selles riigis rakendatakse, kui seda üldse rakendatakse. Komisjon on saanud täiendavat teavet ka Andorra, Hiina, Horvaatia ja India kohta. Seepärast tuleks komisjoni määruse (EÜ) nr 1418/2007 (2) lisa eespool nimetatut arvesse võttes muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 1418/2007 lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub neljateistkümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolevat määrust kohaldatakse alates selle jõustumise kuupäevast.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 23. september 2010

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO

(1) ELT L 190, 12.7.2006, lk 1.

(2) ELT L 316, 4.12.2007, lk 6.

LISA

Andorrat käsitlev kanne asendatakse järgmisega:

„Andorra

a)	b)	c)	d)
	kõik määruse (EÜ) nr 1013/2006 III lisas loetletud jäätmed”.

Hiinat käsitlev kanne asendatakse järgmisega:

„Hiina

B1010 alt:

—	väärismetallid (välja arvatud kuld ja plaatina)

—	molübdeenimurd

—	koobaltimurd

—	mangaanimurd

—	indiumimurd

—	tooriumimurd

—	haruldaste muldmetallide murd

—	kroomimurd

B1010 alt:

—	väärismetallid (kuld ja plaatina)

—	raua- ja terasemurd

—

vasemurd

—

niklimurd

—	alumiiniumimurd

—	tsingimurd

—

tinamurd

—	volframimurd

—	tantaalimurd

—	magneesiumimurd

—	vismutimurd

—	titaanimurd

—	tsirkoonimurd

—	germaaniumimurd

—	vanaadiumimurd

—	hafniumi-, indiumi-, nioobiumi-, reeniumi- ja galliumimurd

B1020–B1040

B1050

B1060

B1070

B1080–B1100

B1115

B1120 alt: kõik muud jäätmed

B1120 alt: siirdemetallid, kui neis leidub > 10 % V2O5, välja arvatud A-nimekirjas loetletud katalüsaatorite jäätmed (ammendunud katalüsaatorid, kasutatud vedelad katalüsaatorid või muud katalüsaatorid)

B1130–B1200

B1210

B1220

B1230

B1240

B1250

B2010 alt: kõik muud jäätmed

B2010 alt: vilgujäätmed

B2020

B2030 alt: kõik muud jäätmed

B2030 alt: ainult volframkarbiidimurd

B2040

B2060–B2130

B3010 alt: vulkaniseeritud vaigu jäätmed või kondensatsiooni saadused, mis sisaldavad järgmisi aineid:

—	karbamiidformaldehüüdvaigud

—	melamiinformaldehüüdvaigud

—	epoksüvaigud

—	alküüdvaigud

B3010 alt: kõik muud termoplastsed jäätmed

B3020

B3030 alt: kõik muud jäätmed

B3030 alt:

—	lambavilla ja muude loomade villa ning loomakarvade jäätmed, k.a lõngajäätmed, v.a kohestatud jäätmed

—	puuvillajäätmed (sh lõngajäätmed ja kohestatud jäätmed)

—	tehiskiudude jäätmed (sh kraasmed, lõngajäätmed ja kohestatud jäägid)

B3035

B3040 alt: kõik muud jäätmed

B3040 alt: ainult vulkaniseerimata kummi

B3050

B3060-B3070

B3080 alt: kõik muud jäätmed

B3080 alt: ainult vulkaniseerimata kummi

B3090–B4030

GB040 alt: kõik muud jäätmed

GB040 alt: vase sulatamisel konverterites tekkinud räbu, kui selles leidub > 10 % vaske

GC010

GC020 alt: kõik muud jäätmed

GC020 alt: üksnes juhtmete ja elektromootorite jäätmed

GC030

GC050-GG040

GH013

GN010-GN030”.

Horvaatiat käsitlev kanne asendatakse järgmisega:

„Horvaatia

a)	b)	c)	d)
			kõik määruse (EÜ) nr 1013/2006 III lisas loetletud jäätmed”.

Indiat käsitlev kanne asendatakse järgmisega:

„India

a)	b)	c)	d)
			kõik määruse (EÜ) nr 1013/2006 III lisas loetletud jäätmed”.

Liibanoni käsitleva kande järele lisatakse järgmine kanne:

„Libeeria

a)	b)	c)	d)
			B3020”.

24.9.2010

Euroopa Liidu Teataja

L 250/5

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 838/2010,

23. september 2010,

millega kehtestatakse põhivõrguettevõtjate omavahelise hüvitamise mehhanismi ja ülekandetasusid käsitleva ühise regulatiivse lähenemisviisi suunised

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 714/2009 võrkudele juurdepääsu tingimuste kohta piiriüleses elektrikaubanduses ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1228/2003, (1) eriti selle artikli 18 lõike 5 esimest lauset,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni 2. septembri 2010. aasta määrusega (EL) nr 774/2010, millega kehtestatakse põhivõrguettevõtjate omavahelise hüvitamise ja ülekandetasusid käsitleva ühise regulatiivse lähenemisviisi suunised, (2) luuakse mehhanism, mille kaudu hüvitatakse põhivõrguettevõtjatele piiriüleste elektrivoogude ülekandmisest tulenevad kulud, ning ülekandetasusid käsitlev ühine regulatiivne lähenemisviis. Nimetatud määrus kaotab aga kehtivuse 2. märtsil 2011.

(2)

Põhivõrguettevõtjate vahelise hüvitamismehhanismi jätkuva rakendamise tagamiseks tuleb vastu võtta 13. juuli 2009. aasta määruse (EÜ) nr 714/2009 artikli 18 lõigetes 1 ja 2 osutatud uued suunised, mis vastaksid nimetatud määrusega kehtestatud institutsioonilisele raamistikule. Põhivõrguettevõtjate vahelise hüvitamismehhanismi rakendamise järelevalve peaks olema eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 713/2009 (3) loodud Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööameti (edaspidi „amet”) ülesanne.

(3)	Põhivõrguettevõtjate vahelise hüvitamismehhanismi kehtestamise siduvad suunised peaksid looma püsiva aluse kõnealuse mehhanismi toimimiseks ning põhivõrguettevõtjatele piiriüleste elektrivoogude ülekandmisest tulenevate kulude õiglaseks hüvitamiseks.

(4)

Põhivõrguettevõtjatele, kes asuvad kolmandates riikides või territooriumidel, kes on sõlminud Euroopa Liiduga lepingud, millega nad on vastu võtnud elektrivaldkonnas kehtivad ELi õigusaktid ja kohaldavad neid, tuleks anda õigus osaleda põhivõrguettevõtjate vahelises hüvitamismehhanismis liikmesriikide põhivõrguettevõtjatega võrdsetel alustel.

(5)

Põhivõrguettevõtjatel, kes asuvad sellistes kolmandates riikides, kes ei ole sõlminud Euroopa Liiduga lepinguid elektrivaldkonnas kehtivate ELi õigusaktide vastuvõtmise ja kohaldamise kohta, tuleks lubada sõlmida liikmesriikide põhivõrguettevõtjatega mitmepoolsed lepingud, mis võimaldavad hüvitada kõigile pooltele õiglaselt ja võrdsetel alustel kulud, mis tulenevad piiriüleste elektrivoogude ülekandmisest.

(6)	Põhivõrguettevõtjad peaksid saama hüvitist piiriüleste elektrivoogude ülekandmisel tekkinud energiakao eest. Sellise hüvitise arvutamiseks tuleks hinnata, milline oleks olnud kadu elektritransiidi puudumise korral.

(7)

Tuleks luua fond selliste kulude hüvitamiseks, mida põhivõrguettevõtjad kannavad seoses piiriüleste elektrivoogude ülekandmiseks vajaliku infrastruktuuri kättesaadavaks tegemisega. Fondi väärtuse kindlaksmääramiseks tuleks kogu ELis hinnata piiriüleste elektrivoogude ülekandmiseks vajaliku infrastruktuuri kättesaadavaks tegemisest tulenevaid pikaajalisi keskmisi lisakulusid.

(8)	Elektri ülekandmiseks vajalikku infrastruktuuri, mis on seotud piiriüleste elektrivoogude võimaldamisega, peab ELi tasandil hindama amet, kes vastutab riiklikul tasandil sama ülesannet täitvate reguleerivate asutuste tegevuse koordineerimise eest.

(9)	Kolmandate riikide põhivõrguettevõtjad peaksid kandma ELi põhivõrgu kasutamise eest liikmesriikide põhivõrguettevõtjatega ühesuguseid kulusid.

(10)	Elektritootjate poolt põhivõrgule juurdepääsu eest makstavate tasude erinevused ei tohiks kahjustada siseturgu. Seepärast tuleks liikmesriikides hoida võrgule juurdepääsu keskmised tasud sellises vahemikus, mis aitab tagada ühtlustamisest tuleneva kasu.

(11)	Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/72/EÜ (4) artikli 46 alusel loodud komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Põhivõrguettevõtjatele hüvitatakse lisa A osas sätestatud suuniste alusel kulud, mis tekivad piiriüleste elektrivoogude ülekandmisel kõnealustele ettevõtjatele kuuluvate võrkude kaudu.

Artikkel 2

Põhivõrguettevõtjate kohaldatavad tasud põhivõrgule juurdepääsu eest on kooskõlas lisa B osas sätestatud suunistega.

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda hakatakse kohaldama alates 3. märtsist 2011.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 23. september 2010

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO

(1) ELT L 176, 15.7.2003, lk 1.

(2) ELT L 233, 3.9.2010, lk 1.

(3) ELT L 211, 14.8.2009, lk 1.

(4) ELT L 211, 14.8.2009, lk 55.

LISA

A OSA

Põhivõrguettevõtjate vahelist hüvitamismehhanismi käsitlevad suunised

1. Üldsätted

1.1.	Põhivõrguettevõtjate vaheline hüvitamismehhanismi kaudu hüvitatakse kulud, mis tulenevad piiriüleste elektrivoogude ülekandmisest, sh ühendatud võrgule piiriülese juurdepääsu võimaldamisest.

1.2.

Määruse (EÜ) 714/2009 artikli 5 kohaselt loodud Euroopa elektrisektori põhivõrguettevõtjate võrgustik seab sisse põhivõrguettevõtjate vahelise hüvitamismehhanismi fondi selliste kulude hüvitamiseks, mida põhivõrguettevõtjad kannavad seoses piiriüleste elektrivoogude ülekandmisega.

Põhivõrguettevõtjate vahelise hüvitamismehhanismi fondi kaudu hüvitatakse:

1)	riigisisestes põhivõrkudes piiriüleste elektrivoogude ülekandmise tõttu tekkinud energiakaost tulenevad kulud ning

2)	piiriüleste elektrivoogude ülekandmiseks vajaliku infrastruktuuri kättesaadavaks tegemise kulud.

1.3.

Põhivõrguettevõtjate vahelise hüvitamismehhanismi fondi sissemaksed arvutatakse vastavalt punktidele 6 ja 7.

Põhivõrguettevõtjate vahelise hüvitamismehhanismi fondi väljamaksed arvutatakse vastavalt punktidele 4 ja 5.

Euroopa elektrisektori põhivõrguettevõtjate võrgustik vastutab põhivõrguettevõtjate vahelise hüvitamismehhanismi fondi kõigi maksete kogumise ja väljamaksmise korra kehtestamise eest ning maksete ajakava kindlaksmääramise eest. Kõik sisse- ja väljamaksed tehakse võimalikult kiiresti ja hiljemalt kuue kuu jooksul alates sellise ajavahemiku lõpust, millega need maksed on seotud.

1.4.

Amet jälgib põhivõrguettevõtjate vahelise hüvitamismehhanismi rakendamist ning esitab igal aastal komisjonile aruande mehhanismi rakendamise ja mehhanismi fondi haldamise kohta.

Selle ülesande täitmisel teeb Euroopa elektrisektori põhivõrguettevõtjate võrgustik koostööd komisjoniga ja ametiga ning esitab viimasele kogu asjakohase teabe.

Kõik põhivõrguettevõtjad esitavad Euroopa elektrisektori põhivõrguettevõtjate võrgustikule ning ametile kogu teabe, mis on vajalik põhivõrguettevõtjate vahelise hüvitamismehhanismi rakendamiseks.

1.5.	Kuni Euroopa elektrisektori põhivõrguettevõtjate võrgustiku loomiseni teevad põhivõrguettevõtjad omavahel koostööd, et täita kõnealuse võrgustiku ülesandeid seoses põhivõrguettevõtjate vahelise hüvitamismehhanismiga.

1.6.

Elektritransiiti arvutatakse tavaliselt tunnipõhiselt ning selleks kasutatakse riigisiseste põhivõrkude vaheliste ühenduste kaudu imporditud või eksporditud elektri absoluutkogust, olenevalt sellest, kumb neist on väiksem.

Elektritransiidi arvutamiseks vähendatakse iga riigisiseste põhivõrkude vahelise ühenduse kaudu imporditud ja eksporditud elektri kogust võrdeliselt võimsuse osakaaluga, mis ei ole jaotatud vastavalt määruse (EÜ) nr 714/2009 I lisas sätestatud suuniste punktile 2 ülekoormuse juhtimise kohta.

Olenemata käesoleva punkti teises lõigus sätestatust võetakse elektritransiidi arvutamisel arvesse importi ja eksporti läbi võrguühenduste kolmandate riikidega, kelle suhtes kohaldatakse punkti 7.1 sätteid.

1.7.

Lisa käesoleva osa kohaldamisel on elektri netovoog teatavast riigisisesest põhivõrgust sellistesse riikidesse eksporditava elektri ja samasse põhivõrku sellistest riikidest imporditava elektri kogumahu vahe absoluutväärtus, mille põhivõrguettevõtjad osalevad põhivõrguettevõtjate vahelises hüvitamismehhanismis.

Põhivõrguettevõtjate vahelise hüvitamismehhanismi selliste osaliste puhul, kellel on ühine piir vähemalt ühe kolmanda riigiga, kelle suhtes kohaldatakse punkti 7.1 sätteid, tehakse elektri netovoo arvutamisel järgmised kohandused:

kui elektri eksport riikidesse, kus põhivõrguettevõtjad osalevad põhivõrguettevõtjate vahelises hüvitamismehhanismis, on suurem kui elektri import riikidest, kus põhivõrguettevõtjad osalevad põhivõrguettevõtjate vahelises hüvitamismehhanismis, vähendatakse netovoogu järgmistest näitajatest väiksema võrra:

a)	kõnealustest kolmandatest riikidest pärinev netoimpordi voog või

b)	netoekspordi voog riikidesse, kus asjaomane põhivõrguettevõtja osaleb põhivõrguettevõtjate vahelises hüvitamismehhanismis;

kui elektri import riikidest, kus põhivõrguettevõtjad osalevad põhivõrguettevõtjate vahelises hüvitamismehhanismis, on suurem kui elektri eksport riikidesse, kus põhivõrguettevõtjad osalevad põhivõrguettevõtjate vahelises hüvitamismehhanismis, vähendatakse netovoogu järgmistest näitajatest väiksema võrra:

a)	kõnealustesse kolmandatesse riikidesse suunatud netoekspordi voog või

b)	netoimpordi voog riikidest, kus asjaomane põhivõrguettevõtja osaleb põhivõrguettevõtjate vahelises hüvitamismehhanismis.

1.8.	Käesoleva lisa kohaldamisel tähendab koormus sellist elektri üldkogust, mis läheb riigisisesest põhivõrgust sellega ühendatud jaotussüsteemidesse, põhivõrguga ühinenud lõpptarbijatele ning elektritootjatele kasutamiseks elektri tootmisel.

2. Põhivõrguettevõtjate vahelises hüvitamismehhanismis osalemine

2.1.	Kõik reguleerivad asutused tagavad, et nende pädevusalasse kuuluvad põhivõrguettevõtjad osalevad põhivõrguettevõtjate vahelises hüvitamismehhanismis ning et põhivõrguettevõtjate kohaldatavad võrkudele juurdepääsu tasud ei sisalda lisatasusid piiriüleste elektrivoogude ülekandmise eest.

2.2.

Põhivõrguettevõtjate vahelises hüvitamismehhanismis on õigus osaleda põhivõrguettevõtjatel kolmandatest riikidest, kes on sõlminud Euroopa Liiduga lepingud, mille kohaselt nad on vastu võtnud elektrivaldkonnas kehtivad ELi õigusaktid ja kohaldavad neid.

Eelkõige on põhivõrguettevõtjate vahelises hüvitamismehhanismis õigus osaleda sellistel territooriumidel tegutsevatel põhivõrguettevõtjatel, millele on osutatud energiaühenduse lepingu (1) artiklis 9.

Kõiki põhivõrguettevõtjate vahelises hüvitamismehhanismis osalevaid kolmandate riikide põhivõrguettevõtjaid koheldakse liikmesriikide põhivõrguettevõtjatega võrdsetel alustel.

3. Mitmepoolsed lepingud

3.1.

Euroopa elektrisektori põhivõrguettevõtjate võrgustik hõlbustab piiriüleste elektrivoogude ülekandmisest tulenevate kulude hüvitamist käsitlevate mitmepoolsete lepingute sõlmimist põhivõrguettevõtjate vahelises hüvitamismehhanismis osalevate põhivõrguettevõtjate ning selliste kolmandate riikide põhivõrguettevõtjate vahel, kes ei ole sõlminud Euroopa Liiduga lepinguid elektrivaldkonnas kehtivate ELi õigusaktide vastuvõtmise ja kohaldamise kohta, kui osutatud põhivõrguettevõtjad kirjutasid 16. detsembril 2009 alla põhivõrguettevõtjate vabatahtlikule lepingule põhivõrguettevõtjate omavahelise hüvitamise kohta.

3.2.	Selliste mitmepoolsete lepingute eesmärk on tagada kolmandate riikide põhivõrguettevõtjate ja põhivõrguettevõtjate vahelises hüvitamismehhanismis osalevate riikide põhivõrguettevõtjate võrdne kohtlemine.

3.3.

Vajaduse korral võib sellistes mitmepoolsetes lepingutes soovitada piiriüleste elektrivoogude ülekandmiseks vajaliku infrastruktuuri kättesaadavaks tegemise eest makstava, punkti 5 kohaselt kindlaksmääratud koguhüvitise asjakohast kohandamist. Mis tahes nimetatud kohandamine peab saama komisjoni heakskiidu ning selle puhul tuleb arvestada ameti arvamusega.

3.4.	Kolmandate riikide põhivõrguettevõtjatele ei tehta soodustusi võrreldes põhivõrguettevõtjate vahelises hüvitamismehhanismis osalevate põhivõrguettevõtjatega.

3.5.

Euroopa elektrisektori põhivõrguettevõtjate võrgustik edastab kõik sellised mitmepoolsed lepingud komisjonile, kes esitab oma arvamuse selle kohta, kas mitmepoolsete lepingute jätkamisega edendatakse elektri siseturu väljakujundamist ja toimimist ning piiriülest kauplemist. Komisjon käsitleb oma arvamuses eelkõige järgmist:

1)	kas asjaomane leping on seotud üksnes põhivõrguettevõtjate omavahelise hüvitamisega piiriüleste elektrivoogude ülekandmisest tulenevate kulude eest;

2)	kas punktide 3.2 ja 3.4 nõuded on täidetud.

3.6.	Komisjon peab punktis 3.5 osutatud arvamuse koostamisel nõu kõigi liikmesriikidega ja võtab eelkõige arvesse selliste liikmesriikide seisukohti, kellel on ühine piir asjaomase kolmanda riigiga. Arvamuse koostamisel võib komisjon nõu pidada ametiga.

4. Energiakao hüvitamine

4.1.	Riigisisestes põhivõrkudes piiriüleste elektrivoogude ülekandmise tõttu tekkinud energiakao eest makstav hüvitis arvutatakse piiriüleste elektrivoogude ülekandmiseks vajaliku infrastruktuuri kättesaadavaks tegemisest tulenevate kulude eest makstavast hüvitisest eraldi.

4.2.

Riigisiseses põhivõrgus tekkinud energiakao kindlaksmääramiseks arvutatakse välja erinevus järgneva vahel:

1)	põhivõrgus asjaomasel ajavahemikul tekkinud tegelik energiakadu ning

2)	hinnanguline energiakadu, mis oleks tekkinud põhivõrgus asjaomasel ajavahemikul, kui elektritransiiti ei oleks toimunud.

4.3.	Euroopa elektrisektori põhivõrguettevõtjate võrgustik vastutab punktis 4.2 osutatud arvutuste tegemise eest ning avaldab tulemused ja kasutatud meetodid asjakohases vormis. Kõnealuse arvutuse võib teha asjaomase ajavahemiku eri ajahetki käsitlevate hinnanguliste andmete põhjal.

4.4.

Riigisiseses põhivõrgus piiriüleste elektrivoogude ülekandmise tõttu tekkinud energiakadu arvutatakse meetodiga, mille asjaomane reguleeriv asutus on heaks kiitnud kogu riigisisestes põhivõrkudes tekkinud energiakao arvutamiseks. Amet kinnitab riiklikul tasandil tekkinud energiakao hindamise kriteeriumid, pöörates tähelepanu eelkõige sellele, et kadusid hinnataks õiglasel ja diskrimineerimist välistaval viisil.

Juhul kui asjakohane reguleeriv asutus ei ole heaks kiitnud põhivõrguettevõtjate vahelise hüvitamismehhanismi kohaldamise ajavahemikul tekkinud energiakao arvutamise aluseid, määrab kõnealuse mehhanismi jaoks energiakao kindlaks Euroopa elektrisektori põhivõrguettevõtjate võrgustik.

5. Piiriüleste elektrivoogude ülekandmiseks vajaliku infrastruktuuri kättesaadavaks tegemise hüvitamine

5.1.

Ameti poolt punkti 5.3 kohaselt tehtud ettepaneku alusel määrab komisjon piiriülese infrastruktuuriga seotud iga-aastase hüvitussumma, mis jaotatakse põhivõrguettevõtjate vahel, et hüvitada piiriüleste elektrivoogude ülekandmiseks vajaliku infrastruktuuri kättesaadavaks tegemisest tulenevad kulud. Kui komisjonil on ameti ettepanekuga seoses eriarvamusi, palub ta ametil ettepaneku läbi vaadata.

5.2.

Kõnealune piiriülese infrastruktuuriga seotud iga-aastane hüvitussumma jaotatakse riigisiseste põhivõrkude eest vastutavate põhivõrguettevõtjate vahel võrdeliselt järgmiste teguritega:

1)	transiiditegur, st asjaomases riigisiseses põhivõrgus toimunud transiidi osakaal, võrreldes kõigis riigisisestes põhivõrkudes toimunud kogutransiidiga;

2)	koormustegur, st elektritransiidi ruudu osakaal asjaomase riigisisese põhivõrgu koormuse ja kõnealuses põhivõrgus toimunud transiidi summas, võrreldes elektritransiidi ruudu osakaaluga kõikide siseriiklike põhivõrkude koormuse ja nendes võrkudes toimunud transiidi summas.

Transiiditegurile omistatakse kaal 75 % ja koormustegurile – 25 %.

5.3.

Punktis 5.1 osutatud ameti ettepanek piiriülese infrastruktuuriga seotud iga-aastase hüvitussumma kohta põhineb piiriüleste elektrivoogude võimaldamisega seotud elektri ülekandmiseks vajaliku infrastruktuuri kogu ELi hõlmaval hindamisel. Amet teeb kõik, et viia hindamine läbi kahe aasta jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist. Euroopa elektrisektori põhivõrguettevõtjate võrgustik annab ametile kogu abi, mida amet vajab kõnealuseks hindamiseks.

Kõnealuse hindamise käigus koostatakse tunnustatud standardile vastavate kuluarvestuse meetodite põhjal selliste iga-aastaste ettemääratud pikaajaliste keskmiste lisakulude tehniline ja majanduslik hinnang, mis tekivad asjaomasel ajavahemikul seoses piiriüleste elektrivoogude ülekandmiseks vajamineva infrastruktuuri kättesaadavaks tegemisega.

Kui infrastruktuuri rahastatakse muudest allikatest kui võrgule juurdepääsu tasud, mis on kehtestatud määruse (EÜ) nr 714/2009 artikli 14 kohaselt, kohandatakse selle arvesse võtmiseks asjakohaselt piiriüleste elektrivoogude ülekandmiseks vajaliku infrastruktuuri kättesaadavaks tegemisest tulenevate kulude hinnangut.

Elektri ülekandmiseks vajaliku infrastruktuuri kõnealune kogu ELi hõlmav hindamine hõlmab kõigi põhivõrguettevõtjate vahelises hüvitamismehhanismis osalevate liikmesriikide ja kolmandate riikide infrastruktuuri ning selliste võrkude infrastruktuuri, mida käitavad punktis 3 osutatud mitmepoolse lepingu sõlminud põhivõrguettevõtjad.

5.4.	Kuni amet on viinud läbi punktis 5.3 osutatud hindamise ja komisjon on määranud punkti 5.1 kohaselt kindlaks piiriülese infrastruktuuriga seotud iga-aastase hüvitussumma, on kõnealune iga-aastane hüvitussumma 100 000 000 eurot.

5.5.	Punktis 5.1 osutatud ettepanekule lisaks esitab amet komisjonile ka arvamuse selle kohta, kas pikaajalisi keskmisi lisakulusid sobib kasutada piiriüleste elektrivoogude ülekandmiseks vajaliku infrastruktuuri kättesaadavaks tegemisest tulenevate kulude hindamiseks.

6. Sissemaksed põhivõrguettevõtjate vahelisse hüvitamismehhanismi fondi

6.1.

Põhivõrguettevõtja teeb sissemakseid põhivõrguettevõtjate vahelisse hüvitamismehhanismi fondi võrdeliselt tema riigisisesesse põhivõrku suunduva ja sellest väljuva elektri netovoogude absoluutväärtuse summa osakaaluga kõikide riigisisestesse põhivõrkudesse suunduva ja neist väljuva elektri netovoogude absoluutväärtuses.

7. Põhivõrgu kasutamise tasu kolmandatest riikidest imporditud ja neisse eksporditud elektri puhul

7.1.

Kogu kolmandatest riikidest kavakohaselt imporditud ja neisse kavakohaselt eksporditud elektri puhul makstakse põhivõrgu kasutustasu, kui:

1)	asjaomane riik ei ole sõlminud Euroopa Liiduga lepingut elektrivaldkonnas kehtivate ELi õigusaktide vastuvõtmise ja kohaldamise kohta või

2)	põhivõrguettevõtja, kes vastutab selle võrgu eest, kust elektrit imporditakse või kuhu elektrit eksporditakse, ei ole sõlminud punktis 3 osutatud mitmepoolset lepingut.

Kõnealune tasu määratakse eurodes megavatt-tunni kohta.

7.2.	Kõik põhivõrguettevõtjate vahelises hüvitamismehhanismis osalejad võtavad põhivõrgu kasutustasu elektri kavakohase importimise ja eksportimise eest asjaomase riigisisese põhivõrgu ning asjaomase kolmanda riigi põhivõrgu vahel.

7.3.

Põhivõrgu iga-aastase kasutustasu arvutab eelnevalt välja Euroopa elektri põhivõrguettevõtjate võrgustik. Tasu suurus vastab sellisele hinnangulisele sissemaksele megavatt-tunni kohta, mille osalejariikide põhivõrguettevõtjad teevad põhivõrguettevõtjate vahelisse hüvitamismehhanismi fondi asjakohase aasta prognoositud piiriüleste elektrivoogude põhjal.

B OSA

Ülekandetasusid käsitleva ühise regulatiivse lähenemisviisi suunised

1.	Iga liikmesriigi tootjate makstavad aastased keskmised ülekandetasud jäävad punktis 3 sätestatud vahemikku.

Tootjate makstav aasta keskmine ülekandetasu on tootjate poolt aastas makstavate ülekandetasude kogusumma, mis on jagatud tootjate poolt aastas liikmesriigi põhivõrku sisestatud mõõdetud koguenergiaga.

Punktis 3 osutatud arvutamisel ei hõlma ülekandetasud:

1)	tasusid, mida tootjad maksavad süsteemiga ühinemiseks või võrguühenduse ajakohastamiseks vajaliku materiaalse vara eest;

2)	tasusid, mida tootjad maksavad abiteenuste eest;

3)	konkreetseid tasusid, mida tootjad maksavad seoses võrgukaoga.

Tootja makstav aasta keskmine ülekandetasu on vahemikus 0–0,5 eurot/MWh, välja arvatud Taanis, Rootsis, Soomes, Rumeenias, Iirimaal ning Suurbritannias ja Põhja-Iirimaal.

Taanis, Rootsis ja Soomes on tootja makstav aasta keskmine ülekandetasu vahemikus 0–1,2 eurot/MWh.

Iirimaal ning Suurbritannias ja Põhja-Iirimaal on tootjate makstav aasta keskmine ülekandetasu vahemikus 0–2,5 eurot/MWh ning Rumeenias vahemikus 0–2,0 eurot/MWh.

Amet jälgib lubatud ülekandetasude kohaldamisvahemike asjakohasust, pöörates tähelepanu eelkõige nende mõjule sellise edastusmahu rahastamisele, mida liikmesriigid vajavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/28/EÜ (2) kohaselt seatud eesmärkide saavutamiseks, ning nende üldmõjule võrgukasutajate jaoks.

5.	1. jaanuariks 2014 esitab amet komisjonile oma arvamuse ülekandetasude sobiva(te) vahemiku või vahemikkude kohta ajavahemikuks pärast 1. jaanuari 2015.

(1) ELT L 198, 20.7.2006, lk 18.

(2) ELT L 140, 5.6.2009, lk 16.

24.9.2010

Euroopa Liidu Teataja

L 250/12

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 839/2010,

23. september 2010,

millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus) (1),

võttes arvesse komisjoni 21. detsembri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1580/2007, millega kehtestatakse nõukogu määruste (EÜ) nr 2200/96, (EÜ) nr 2201/96 ja (EÜ) nr 1182/2007 rakenduseeskirjad puu- ja köögiviljasektoris, (2) eriti selle artikli 138 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

Määruses (EÜ) nr 1580/2007 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel kehtestab komisjon kindlad impordiväärtused kolmandatest riikidest importimisel kõnealuse määruse XV lisa A osas osutatud toodete ja ajavahemike puhul,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Käesoleva määruse lisas määratakse kindlaks määruse (EÜ) nr 1580/2007 artikliga 138 ette nähtud kindlad impordiväärtused.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 24. septembril 2010.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 23. september 2010

Komisjoni nimel, presidendi eest

põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor

Jean-Luc DEMARTY

(1) ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.

(2) ELT L 350, 31.12.2007, lk 1.

LISA

Kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

(EUR/100 kg)
CN-kood	Kolmanda riigi kood (1)	Kindel impordiväärtus
0702 00 00	MA	72,7
	MK	76,7
	TR	64,0
	XS	58,9
	ZZ	68,1
0707 00 05	TR	124,4
0707 00 05	ZZ	124,4
0709 90 70	TR	120,2
0709 90 70	ZZ	120,2
0805 50 10	AR	138,0
	CL	107,8
	IL	127,1
	TR	118,8
	UY	134,8
	ZA	115,7
	ZZ	123,7
0806 10 10	EG	75,0
	TR	121,1
	US	185,0
	ZZ	127,0
0808 10 80	AR	78,0
	BR	74,7
	CL	125,9
	NZ	112,4
	US	128,5
	ZA	97,2
	ZZ	102,8
0808 20 50	CN	84,3
	ZA	98,9
	ZZ	91,6
0809 30	TR	149,8
0809 30	ZZ	149,8
0809 40 05	BA	53,5
	IL	178,5
	MK	45,0
	ZZ	92,3

(1) Riikide nomenklatuur on sätestatud komisjoni määruses (EÜ) nr 1833/2006 (ELT L 354, 14.12.2006, lk 19). Kood „ZZ” tähistab „muud päritolu”.

24.9.2010

Euroopa Liidu Teataja

L 250/14

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 840/2010,

23. september 2010,

millega määratakse kindlaks veise- ja vasikaliha eksporditoetused

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 162 lõikes 1 on sätestatud, et kõnealuse määruse I lisa XV osas loetletud toodete maailmaturul kehtivate hindade ja ELi turul kehtivate hindade vahe võib katta eksporditoetusega.

(2)	Arvestades praegust veise- ja vasikalihaturu olukorda tuleks kindlaks määrata eksporditoetused kooskõlas määruse (EÜ) nr 1234/2007 artiklites 162, 163, 164, 167, 168 ja 169 sätestatud eeskirjade ja kriteeriumidega.

(3)	Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 164 lõike 1 kohaselt võivad eksporditoetused erineda vastavalt sihtkohale, eriti kui olukord maailmaturul, konkreetsed nõuded teatavatel turgudel või asutamislepingu artikli 300 kohaselt sõlmitud lepingutest tulenevad kohustused seda tingivad.

(4)

Toetust tuleks anda ainult nendele toodetele, mille puhul on lubatud vaba liikumine ELis ja mis kannavad tervisemärki vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määruse (EÜ) nr 853/2004 (millega sätestatakse loomset päritolu toidu hügieeni erieeskirjad) (2) artikli 5 lõike 1 punktile a. Kõnealused tooted peavad ühtlasi vastama nõuetele, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määruses (EÜ) nr 852/2004 (toiduainete hügieeni kohta) (3) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määruses (EÜ) nr 854/2004, millega kehtestatakse erieeskirjad inimtoiduks ettenähtud loomsete saaduste ametlikuks kontrollimiseks (4).

(5)

Komisjoni 21. novembri 2007. aasta määruse (EÜ) nr 1359/2007 (milles sätestatakse teatavate kondita veiseliha jaotustükkide ekspordi eritoetuste andmise tingimused) (5) artikli 7 lõike 2 kolmanda lõigu tingimuste kohaselt vähendatakse makstavat eritoetust, kui eksporditav kogus moodustab konditustamise teel toodetud jaotustükkide kogumassist vähem kui 95 %, kuid üle 85 %.

(6)	Praegu kohaldatavad toetused on kehtestatud komisjoni määrusega (EL) nr 649/2010 (6). Kuna kehtestada tuleks uued toetused, tuleks kõnealune määrus seepärast kehtetuks tunnistada.

(7)	Põllumajandusturgude ühise korralduse komitee ei ole eesistuja määratud tähtaja jooksul oma arvamust esitanud,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

1. Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikliga 164 ettenähtud eksporditoetusi antakse käesoleva määruse lisas sätestatud toodetele ja kogustele vastavalt käesoleva artikli lõikega 2 ettenähtud tingimustele.

2. Lõike 1 kohaselt toetuse saamise tingimustele vastavad tooted peavad vastama määruste (EÜ) nr 852/2004 ja (EÜ) nr 853/2004 asjakohastele nõuetele, eelkõige olema valmistatud heakskiidetud ettevõttes ja vastama määruse (EÜ) nr 854/2004 I lisa I jao III peatükiga ettenähtud tervisemärgi nõuetele.

Artikkel 2

Määruse (EÜ) nr 1359/2007 artikli 7 lõike 2 kolmandas lõigus osutatud juhul vähendatakse tootekoodi 0201 30 00 9100 alla kuuluvate toodete toetusemäära 3,5 euro võrra 100 kg kohta.

Artikkel 3

Määrus (EL) nr 649/2010 tunnistatakse kehtetuks.

Artikkel 4

Käesolev määrus jõustub 24. septembril 2010.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 23. september 2010

Komisjoni nimel, presidendi eest

põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor

Jean-Luc DEMARTY

(1) ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.

(2) ELT L 139, 30.4.2004, lk 55.

(3) ELT L 139, 30.4.2004, lk 1.

(4) ELT L 139, 30.4.2004, lk 206.

(5) ELT L 304, 22.11.2007, lk 21.

(6) ELT L 191, 23.7.2010, lk 3.

LISA

Veiselihasektori eksporditoetused, mida kohaldatakse alates 24. septembrist 2010

Tootekood

Sihtkoht

Mõõtühik

Toetuse suurus

0102 10 10 9140

B00

eurot 100 kg eluskaalu kohta

12,9

0102 10 30 9140

B00

eurot 100 kg eluskaalu kohta

12,9

0201 10 00 9110 (2)

B02

eurot 100 kg netokaalu kohta

18,3

B03

eurot 100 kg netokaalu kohta

10,8

0201 10 00 9130 (2)

B02

eurot 100 kg netokaalu kohta

24,4

B03

eurot 100 kg netokaalu kohta

14,4

0201 20 20 9110 (2)

B02

eurot 100 kg netokaalu kohta

24,4

B03

eurot 100 kg netokaalu kohta

14,4

0201 20 30 9110 (2)

B02

eurot 100 kg netokaalu kohta

18,3

B03

eurot 100 kg netokaalu kohta

10,8

0201 20 50 9110 (2)

B02

eurot 100 kg netokaalu kohta

30,5

B03

eurot 100 kg netokaalu kohta

17,9

0201 20 50 9130 (2)

B02

eurot 100 kg netokaalu kohta

18,3

B03

eurot 100 kg netokaalu kohta

10,8

0201 30 00 9050

US (4)

eurot 100 kg netokaalu kohta

3,3

CA (5)

eurot 100 kg netokaalu kohta

3,3

0201 30 00 9060 (7)

B02

eurot 100 kg netokaalu kohta

11,3

B03

eurot 100 kg netokaalu kohta

3,8

0201 30 00 9100 (3) (7)

B04

eurot 100 kg netokaalu kohta

42,4

B03

eurot 100 kg netokaalu kohta

24,9

eurot 100 kg netokaalu kohta

51,7

0201 30 00 9120 (3) (7)

B04

eurot 100 kg netokaalu kohta

25,4

B03

eurot 100 kg netokaalu kohta

15,0

eurot 100 kg netokaalu kohta

31,0

0202 10 00 9100

B02

eurot 100 kg netokaalu kohta

8,1

B03

eurot 100 kg netokaalu kohta

2,7

0202 20 30 9000

B02

eurot 100 kg netokaalu kohta

8,1

B03

eurot 100 kg netokaalu kohta

2,7

0202 20 50 9900

B02

eurot 100 kg netokaalu kohta

8,1

B03

eurot 100 kg netokaalu kohta

2,7

0202 20 90 9100

B02

eurot 100 kg netokaalu kohta

8,1

B03

eurot 100 kg netokaalu kohta

2,7

0202 30 90 9100

US (4)

eurot 100 kg netokaalu kohta

3,3

CA (5)

eurot 100 kg netokaalu kohta

3,3

0202 30 90 9200 (7)

B02

eurot 100 kg netokaalu kohta

11,3

B03

eurot 100 kg netokaalu kohta

3,8

1602 50 31 9125 (6)

B00

eurot 100 kg netokaalu kohta

11,6

1602 50 31 9325 (6)

B00

eurot 100 kg netokaalu kohta

10,3

1602 50 95 9125 (6)

B00

eurot 100 kg netokaalu kohta

11,6

1602 50 95 9325 (6)

B00

eurot 100 kg netokaalu kohta

10,3

NB: Nii tootekoodid kui A-rea sihtkohakoodid on määratletud komisjoni määruses (EMÜ) nr 3846/87 (EÜT L 366, 24.12.1987, lk 1).

Sihtkohakoodid on määratletud komisjoni määruses (EÜ) nr 1833/2006 (ELT L 354, 14.12.2006, lk 19).

Muud sihtkohad on määratletud järgmiselt:

B00	:	kõik sihtkohad (kolmandad riigid, muud territooriumid, ekspordiga liidust võrdsustatavad tarned ja pardavarude tarnimine).
B02	:	B04 ja sihtkoht EG.
B03	:	Albaania, Horvaatia, Bosnia ja Hertsegoviina, Serbia, Kosovo (), Montenegro, endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik, laevade ja lennukite kütuse- ja toiduvarud (sihtkohad, millele on osutatud komisjoni määruse (EÜ) nr 612/2009 (EÜT L 186, 17.7.2009, lk 1) artiklites 33 ja 42 ja, kui asjakohane, artiklis 41).
B04	:	Türgi, Ukraina, Valgevene, Moldova, Venemaa, Gruusia, Armeenia, Aserbaidžaan, Kasahstan, Türkmenistan, Usbekistan, Tadžikistan, Kõrgõzstan, Maroko, Alžeeria, Tuneesia, Liibüa, Liibanon, Süüria, Iraak, Iraan, Iisrael, Jordani Läänekallas ja Gaza sektor, Jordaania, Saudi Araabia, Kuveit, Bahrein, Katar, Araabia Ühendemiraadid, Omaan, Jeemen, Pakistan, Sri Lanka, Myanmar (Birma), Tai, Vietnam, Indoneesia, Filipiinid, Hiina, Põhja-Korea, Hongkong, Sudaan, Mauritaania, Mali, Burkina Faso, Niger, Tšaad, Cabo Verde, Senegal, Gambia, Guinea-Bissau, Guinea, Sierra Leone, Libeeria, Côte d’Ivoire, Ghana, Togo, Benin, Nigeeria, Kamerun, Kesk-Aafrika Vabariik, Ekvatoriaal-Guinea, Sao Tomé ja Prince, Gabon, Kongo, Kongo (Demokraatlik Vabariik), Rwanda, Burundi, Saint Helena asumaa ja tema sõltkonnad, Angola, Etioopia, Eritrea, Djibouti, Somaalia, Uganda, Tansaania, Seišellid ja tema sõltkonnad, Briti India ookeani ala, Mosambiik, Mauritius, Komoorid, Mayotte, Sambia, Malawi, Lõuna-Aafrika Vabariik, Lesotho.

(1) Nii nagu määratletud ÜRO julgeolekunõukogu 10. juuni 1999. aasta resolutsioonis 1244.

(2) Sellesse alamrubriiki klassifitseerimisel tuleb esitada komisjoni määruse (EÜ) nr 433/2007 (ELT L 104, 21.4.2007, lk 3) lisas kirjeldatud sertifikaat.

(3) Toetuse andmise tingimuseks on komisjoni määruses (EÜ) nr 1359/2007 (ELT L 304, 22.11.2007, lk 21) ja vajaduse korral komisjoni määruses (EÜ) nr 1741/2006 (ELT L 329, 25.11.2006, lk 7) sätestatud tingimuste järgimine.

(4) Komisjoni määruses (EÜ) nr 1643/2006 (ELT L 308, 8.11.2006, lk 7) sätestatud tingimustel.

(5) Komisjoni määruses (EÜ) nr 1041/2008 (ELT L 281, 24.10.2008, lk 3) sätestatud tingimustel.

(6) Eksporditoetuse andmise tingimuseks on komisjoni määruses (EÜ) nr 1731/2006 (ELT L 325, 24.11.2006, lk 12) sätestatud tingimuste järgimine.

(7) Rasvata taise veiseliha sisaldus määratakse komisjoni määruse (EMÜ) nr 2429/86 (EÜT L 210, 1.8.1986, lk 39) lisas kirjeldatud korras.

Mõistega “keskmine sisaldus” osutatakse komisjoni määruse (EÜ) nr 765/2002 (EÜT L 117, 4.5.2002, lk 6) artikli 2 lõikes 1 määratletud proovi kogusele. Proov võetakse partii sellest osast, mille puhul oht on suurim.

24.9.2010

Euroopa Liidu Teataja

L 250/18

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 841/2010,

23. september 2010,

millega kehtestatakse kodulinnuliha eksporditoetused

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 162 lõikes 1 on sätestatud, et kõnealuse määruse I lisa XX osas loetletud toodete maailmaturul kehtivate hindade ja ELi turul kehtivate hindade vahe võib katta eksporditoetusega.

(2)	Arvestades praegust kodulinnulihaturu olukorda, tuleks seepärast kindlaks määrata eksporditoetused kooskõlas määruse (EÜ) nr 1234/2007 artiklites 162, 163, 164, 167 ja 169 sätestatud eeskirjade ja kriteeriumidega.

(3)	Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 164 lõikes 1 on sätestatud, et toetus võib erineda vastavalt sihtkohale, kui olukord maailmaturul, konkreetsed nõuded teatavatel turgudel või asutamislepingu artikli 300 kohaselt sõlmitud lepingutest tulenevad kohustused seda tingivad.

(4)

Toetust tuleks anda ainult nendele toodetele, mille puhul on lubatud vaba liikumine ELis ja mis kannavad eraldusmärgist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määruse (EÜ) nr 853/2004 (millega sätestatakse loomset päritolu toidu hügieeni erieeskirjad) (2) artikli 5 lõike 1 punktile b. Kõnealused tooted peaksid vastama ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määruse (EÜ) nr 852/2004 (toiduainete hügieeni kohta) (3) nõuetele.

(5)	Praegu kohaldatavad toetused on kehtestatud komisjoni määrusega (EL) nr 525/2010 (4). Kuna kehtestada tuleks uued toetused, tuleks kõnealune määrus seepärast kehtetuks tunnistada.

(6)	Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas põllumajandusturgude ühise korralduse komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

2. Lõike 1 kohaselt toetuse saamise tingimustele vastavad tooted peavad vastama määruste (EÜ) nr 852/2004 ja (EÜ) nr 853/2004 asjakohastele nõuetele, eelkõige seoses heakskiidetud ettevõtetes ettevalmistamise ning määruse (EÜ) nr 853/2004 II lisa I jaoga ettenähtud eraldusmärgistuse nõuetele vastavusega.

Artikkel 2

Määrus (EL) nr 525/2010 tunnistatakse kehtetuks.

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub 24. septembril 2010.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 23. september 2010

Komisjoni nimel, presidendi eest

põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor

Jean-Luc DEMARTY

(1) ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.

(2) ELT L 139, 30.4.2004, lk 55.

(3) ELT L 139, 30.4.2004, lk 1.

(4) ELT L 152, 18.6.2010, lk 5.

LISA

Kodulinnulihasektori eksporditoetused alates 24. septembrist 2010

Tootekood

Sihtkoht

Mõõtühik

Toetus

0105 11 11 9000

A02

EUR/100 pcs

0,24

0105 11 19 9000

A02

EUR/100 pcs

0,24

0105 11 91 9000

A02

EUR/100 pcs

0,24

0105 11 99 9000

A02

EUR/100 pcs

0,24

0105 12 00 9000

A02

EUR/100 pcs

0,47

0105 19 20 9000

A02

EUR/100 pcs

0,47

0207 12 10 9900

V03

EUR/100 kg

32,50

0207 12 90 9190

V03

EUR/100 kg

32,50

0207 12 90 9990

V03

EUR/100 kg

32,50

NB: Tootekoodid ja A-rea sihtkohakoodid on sätestatud komisjoni muudetud määruses (EMÜ) nr 3846/87 (EÜT L 366, 24.12.1987, lk 1).

Muud sihtkohad on määratletud järgmiselt:

V03:	A24, Angola, Saudi Araabia, Kuveit, Bahrein, Katar, Omaan, Araabia Ühendemiraadid, Jordaania, Jeemen, Liibanon, Iraak, Iraan.

24.9.2010

Euroopa Liidu Teataja

L 250/20

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 842/2010,

23. september 2010,

millega kinnitatakse kodulinnuliha- ja munasektorite ning ovoalbumiini tüüpilised hinnad ning muudetakse määrust (EÜ) nr 1484/95

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 7. juuli 2009. aasta määrust (EÜ) nr 614/2009 ovoalbumiini ja laktalbumiini (2) ühise kaubandussüsteemi kohta, eriti selle artikli 3 lõiget 4,

ning arvestades järgmist:

(1)	Komisjoni määruses (EÜ) nr 1484/95 (3) on sätestatud täiendava imporditollimaksu süsteemi rakendamise üksikasjalikud eeskirjad ning on kinnitatud kodulinnuliha- ja munasektorite ning ovoalbumiini tüüpilised hinnad.

(2)	Kodulinnuliha- ja munasektorites ning ovoalbumiini impordihindade määramise aluseks oleva teabe korrapärase kontrollimise tulemusel tuleks muuta teatavate toodete tüüpilisi impordihindu, võttes arvesse päritolule vastavaid hinnaerinevusi. Seepärast tuleks tüüpilised hinnad avaldada.

(3)	Turuolukorda arvesse võttes tuleks seda muudatust kohaldada võimalikult kiiresti.

(4)	Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas põllumajandusturgude ühise korralduse komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 1484/95 I lisa asendatakse käesoleva määruse lisaga.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 23. september 2010

Komisjoni nimel, presidendi eest

põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor

Jean-Luc DEMARTY

(1) ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.

(2) ELT L 181, 14.7.2009, lk 8.

(3) ELT L 145, 29.6.1995, lk 47.

LISA

Komisjoni 23. septembrist 2010. aasta määrusele, millega kinnitatakse kodulinnuliha- ja munasektorite ning ovoalbumiini tüüpilised hinnad ning muudetakse määrust (EÜ) nr 1484/95

„I LISA

CN-kood	Toote kirjeldus	Tüüpiline hind (EUR/100 kg)	Artikli 3 lõikes 3 osutatud tagatis (EUR/100 kg)	Päritolu (1)
0207 12 10	Nn 70 % kanarümbad, külmutatud	137,4	0	BR
0207 12 10	Nn 70 % kanarümbad, külmutatud	146,0	0	AR
0207 12 90	Nn 65 % kanarümbad, külmutatud	127,2	0	BR
0207 12 90	Nn 65 % kanarümbad, külmutatud	143,2	0	AR
0207 14 10	Kanade kondita jaotustükid, külmutatud	212,6	26	BR
		269,1	9	AR
		334,7	0	CL
0207 14 50	Kana rinnatükid, külmutatud	188,4	7	BR
0207 14 60	Kana koivad, külmutatud	137,9	2	BR
0207 27 10	Kalkuni kondita jaotustükid, külmutatud	283,3	4	BR
0207 27 10	Kalkuni kondita jaotustükid, külmutatud	314,5	0	CL
0408 11 80	Munakollased	318,9	0	AR
0408 91 80	Kooreta linnumunad, kuivatatud	347,8	0	AR
1602 32 11	Kuumtöötlemata valmistised kanast	285,8	0	BR
3502 11 90	Munaalbumiin, kuivatatud	544,8	0	AR

(1) Riikide nomenklatuur on sätestatud komisjoni määruses (EÜ) nr 1833/2006 (ELT L 354, 14.12.2006, lk 19). Kood „ZZ” tähistab „muud päritolu”.”

24.9.2010

Euroopa Liidu Teataja

L 250/23

KOMISJONI OTSUS,

23. juuni 2010,

mis hõlmab Prantsusmaa poolt kalapüügiriskide ennetamise fondile ja kalandusettevõtjatele antavat maksuabi (riigiabi C 24/08 (ex NN 38/07))

(teatavaks tehtud numbri K(2010) 3938 all)

(Ainult prantsuskeelne tekst on autentne)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2010/569/EL)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 108 lõike 2 esimest lõiku (1),

võttes arvesse Euroopa Majanduspiirkonna lepingut, (2) eriti selle artikli 62 lõike 1 punkti a,

olles palunud huvitatud isikutel vastavalt eespool nimetatud artiklitele esitada oma märkused (3)

ning võttes arvesse järgmist:

1. MENETLUS

(1)	Kalapüügiriskide ennetamise fondile (FPAP) ja kalandusettevõtjatele antava abi läbivaatamise käigus, mille tulemusel võeti vastu komisjoni otsus 2008/936/EÜ, (4) sai komisjon teada kalapüügiriskide ennetamise fondi ja selle liikmete suhtes kohaldatavast maksustamise erikorrast.

(2)	Seda maksustamiskorda ei vaadeldud 20. mail 2008. aastal tehtud otsuse kohase menetluse käigus, sest tegemist oli komisjoni jaoks uue asjaoluga, millest ei oldud teadlik ametliku uurimismenetluse käivitamisel (5).

(3)

Kuna komisjon leidis, et tema käsutuses on piisavalt selged andmed ebaseadusliku abi olemasolu kindlakstegemiseks, otsustas ta teostada kõnealuse maksuabi esialgse läbivaatamise (6). Selle analüüsi tulemusena alustas komisjon samuti 20. mail 2008. aastal tehtud otsusega (7) kõnealuse abi ametliku uurimise menetlust.

(4)	Komisjon kutsus huvitatud isikuid esitama oma märkusi kahe kuu jooksul alates otsuse avaldamisest. Ükski huvitatud isik märkusi ei esitanud.

(5)	Prantsusmaa esitas oma märkused ametliku uurimismenetluse avamise kohta 8. septembri 2008. aasta kirjas.

(6)	Lisaks sellele esitas Prantsusmaa otsuses 2008/936/EÜ käsitletud abi tagasinõudmiseks alustatud menetluse käigus oma 29. novembri 2008. aasta kirjas teabe, et kalapüügiriskide ennetamise fondi tegevus lõpetati 27. veebruaril 2008 ja et riigi poolt fondile ettemaksuna tasutud summad tagastati.

2. ABIMEETMETE KIRJELDUS

(7)	Komisjon viitab kalapüügiriskide ennetamise fondi toimimisviisi ja tegevuse üksikasjaliku kirjeldamise osas otsusele 2008/936/EÜ.

(8)	Kalapüügiriskide ennetamise fondi ja selle liikmete suhtes kohaldatavat maksustamise erikorda kirjeldatakse kahes Prantsusmaa eelarveministeeriumi kirjas, millest teatati komisjonile pärast otsuse 2008/936/EÜ kohase uurimismenetluse alustamist (8).

(9)

Esimene neist kirjadest pärineb 5. veebruarist 2004 ning on seotud kalapüügiriskide ennetamise fondi asutamisega; fondi asutamiskogu kinnitas fondi põhikirja projekti 10. veebruaril 2004. See kiri sisaldab järgmist teavet:

„—	kutsealase ametiühinguna rajatava fondi suhtes ei kohaldata ettevõtlusmaksu kaluritest liikmete sissemaksete ja varade paigutamisest tuleneva finantskasumi pealt;

—	tasutud sissemaksed arvatakse maha kaluritest liikmete maksustatavat tulust maksete tasumise aastal. Erandkorras võetakse hiljemalt 30. märtsil 2004 tasutud sissemakseid arvesse 2003. aasta maksustatava tulu arvestamisel.”

(10)	Kirjas on samuti toodud teave nende summade kohta, mille puhul kõnealust mahaarvamist on võimalik rakendada: kaluritest liikmete iga-aastane sissemakse, mis arvatakse maksustatavast tulust maha, jääb vahemikku 1 000–15 000 eurot.

(11)

Teine kiri, mis pärineb 28. novembrist 2004, keskendub liikmete tasutud sissemaksete mahaarvamisele tuludest. Kiri on seotud kalapüügiriskide ennetamise fondi ja selle liikmete vahel sõlmitava tagatiskonventsiooni muutmisega, mille tulemusel sai võimalikuks liikmetele makstud, kuid kasutata jäetud sissemaksete tagastamine.

(12)

Kirjas on esitatud järgmine teave:

„—	käesoleva uue konventsiooni kohaselt liikmete poolt tasutud sissemaksed võib maha arvata jooksva maksustamisaasta maksustatavast tulust kuni 10 000 euro ulatuses ühe liikme kohta, kusjuures seda piirmäära suurendatakse 25 % võrra tulu osas, mis jääb vahemikku 40 000–80 000 eurot;

—	fondi poolt rakendatud tagatisprojekti raames tasutud sissemaksed, mille suurus ületab eespool nimetatud piirsummasid, võib liikmete jooksva maksundusaasta maksustatavast tulust täielikult maha arvata.”

(13)	Kirjas täpsustatakse, et „kokkuvõte selle katselise korra kohta” koostatakse 2006. aasta lõpuks, ja „uuritakse, kas seda on vaja muuta”. Seega ei ole tegemist alalise maksustamiskorraga.

(14)

Kuigi 28. novembri 2004. aasta kirjas on märgitud, et sissemaksed arvatakse maha nende maksmise aasta maksustatavast tulust, ei viita ükski asjaolu sellele, et 2004. aasta alguses (kuni märtsi lõpuni) tehtud sissemaksete mahaarvamist 2003. aasta tuludest, mida lubati 5. veebruari 2004. aasta kirjaga, oleks seatud kahtluse alla.

(15)

Seega tuleneb kahest eespool nimetatud kirjast, et rahandusministeeriumi poolt kalapüügiriskide ennetamise fondi ja selle liikmete suhtes kohaldatav maksustamiskord hõlmab kaht aspekti:

—	kalapüügiriskide ennetamise fond on vabastatud ettevõtlusmaksust,

—	kalapüügiriskide ennetamise fondi liikmete suhtes kohaldatakse võimalust arvata maksustavast tulust maha fondile tehtud sissemaksed.

3. AMETLIKU UURIMISMENETLUSE ALUSTAMISE PÕHJENDUSED

(16)

Komisjon oli seisukohal, et Prantsusmaa ametiasutuste poolt kalapüügiriskide ennetamise fondi ja selle liikmete suhtes kohaldatavat maksustamiskorda tuleb samalaadselt dokumendis C-9/06 käsitletud juhuga analüüsida lähtuvalt sellest, milliseid eeliseid riigiabi andmise kord annab nii kalapüügiriskide ennetamise fondile endale kui ka sellega liitunud kalandusettevõtjatele.

3.1. Riigiabi olemasolu

3.1.1. Kalapüügiriskide ennetamise fondile antav riigiabi

(17)	Otsuses 2008/936/EÜ on märgitud, et kalapüügiriskide ennetamise fondi tuleb Euroopa Liidu konkurentsiõiguse seisukohalt käsitada ettevõtjana. Asjaolu, et kalapüügiriskide ennetamise fondi tegevusega ei taotleta tulu või et tegemist on ametiühinguga, ei ole siinkohal oluline.

(18)

Sellest lähtuvalt leidis komisjon, et Prantsusmaa ametiasutuste poolt kalapüügiriskide ennetamise fondi suhtes kohaldatav maksustamiskord andis fondile teiste naftatoodete futuuriturgudel tegutsevate erainvestoritega võrreldes kahekordse eelise:

—	esmalt on põhjenduses 9 nimetatud ettevõtlusmaksust vabastamise näol tegemist kõnealuses valdkonnas tegutsevate ettevõtjate eelarve tavapärase finantskoormuse kergendamisega;

—

teiseks ärgitab kalapüügiriskide ennetamise fondi liikmete suhtes kohaldatav maksusoodustus, hoolimata selle olemusest, neid ettevõtjaid panustama kalapüügiriskide ennetamise fondi tuludesse, võimaldades seega kalapüügiriskide ennetamise fondil suurendada oma varasid, samas kui teistel antud valdkonnas tegutsevatel ettevõtjatel sellist mehhanismi ei ole.

(19)	Läbiviidud eeluurimise tulemusena leidis komisjon, et valitsus on heaks kiitnud põhjenduses 17 nimetatud eelise ning et selle kohaldamisega kaasneb riigi ressursside vähenemine.

(20)	Ja lõpuks on kalapüügiriskide ennetamise fond põhjenduses 17 esitatud maksundusmeetmete tõttu saanud finantseelised võrreldes teiste futuuriturgudel tegutsevate ettevõtjatega nii Prantsusmaal kui teistes liikmesriikides.

(21)

Ametliku eeluurimismenetluse alustamise otsuses märkis komisjon, et õiguslik alus, mis võimaldab kalapüügiriskide ennetamise fondil saada tulumaksuvabastust, on üldise maksuseadustiku (9) artikli 206 lõige 1a, mis lubab kohaldada ametiühingute suhtes teatavatel tingimustel maksuvabastust. Sel juhul on võimalik ka see, et kalapüügiriskide ennetamise fondi suhtes kohaldatakse ka vabastust kutsealamaksust, nagu see on sätestatud kõnealuse seadustiku artiklis 1447 selliste asutuste osas, kelle suhtes kohaldatakse seadustiku artikli 206 lõikes 1a sätestatud maksuvabastust.

3.1.2. Kalandusettevõtjatele antav riigiabi

(22)	Tänu kalapüügiriskide ennetamise fondi tegevusele naftatoodete futuuriturgudel võimaldas põhjenduses 17 nimetatud finantssoodustus fondiga liitunud kalandusettevõtjatel osta mootorikütust soodushinnaga.

(23)	Kalandusettevõtjatele antud õigus arvata oma tuludest maha kalapüügiriskide ennetamise fondile makstud sissemaksed kergendas nende ettevõtjate eelarvete tavapärast finantskoormust. Kuna õiguse aluseks oli eelarveküsimustega tegeleva ministri otsus, on tegemist riigi antava soodustusega.

(24)

Ettevõtjad, kellel oli õigus teha põhjenduses 22 nimetatud mahaarvamisi, said finantseelised võrreldes Euroopa Liidu teiste kalandusettevõtjatega. Ühtlasi mõjutasid need finantseelised liikmesriikidevahelist kaubandust ja kahjustasid või ähvardasid kahjustada konkurentsi. Seetõttu on tegemist riigiabiga Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses.

(25)

Teiselt poolt, võttes arvesse abi C-9/06 ametliku uurimise käigus levitatud dokumendis „Kalapüügiriskide ennetamise fondi üksikasjalik kasutusjuhend” toodud teavet, leidis komisjon, et kui kütuse eeldataval kulul põhineva deklaratsiooni alusel järgmiseks aastaks arvestatavate kalapüügiriskide ennetamise fondile tehtavate sissemaksete arvestuslik alus osutus suuremaks kui tegelik kütusekulu, jäi laevaomanikule ikkagi õigus teha tulust mahaarvamine täies ulatuses. Selline põhimõte võis innustada laevaomanikke näitama oma tagatisvajadust ülemääraselt suurena üksnes eesmärgiga kasutada sellest tulenevat maksusoodustust.

(26)

Sama dokumendi põhjal leidis komisjon, et teatavatel fondi liikmetel, kelle tegevus ei olnud seotud kalandusega, kuid kes „soovisid ametiühingule avaldada moraalset toetust”, oli samuti võimalus arvata oma tuludest maha kalapüügiriskide ennetamise fondile tehtud sissemaksed isegi juhul, kui need ei olnud seotud tagatisriskiga.

3.2. Kokkusobivus siseturuga

(27)

Selles küsimuses viitab komisjon otsuses 2008/936/EÜ esitatud analüüsile. Komisjon leidis, et tegemist on kalapüügiriskide ennetamise fondile ja kalandusettevõtjatele antava tegevusabiga ja mitte ükski Euroopa Liidu toimimise lepingu säte ega muu komisjoni poolt riigiabide valdkonnas vastuvõetud õiguslik vahend ei võimalda pidada sellist abi siseturuga kokkusobivaks.

(28)	Selles lähtuvalt tegi komisjon Prantsusmaale teatavaks oma tõsised kahtlused kõnealuse abi siseturuga kokkusobivuse kohta.

4. PRANTSUSMAA MÄRKUSED

4.1. Kalandusettevõtjate suhtes kohaldatav maksundusmeede

(29)

Prantsusmaa on seisukohal, et kalandusettevõtjate suhtes kohaldatavate maksundusmeetmete puhul ei ole tegemist riigiabiga, kuivõrd kalapüügiriskide ennetamise fondile tehtavad sissemaksed moodustavad osa nende ettevõtjate tegevuse teostamiseks vajalikest üldkuludest. Üldise maksuseadustiku artikli 39 kohaselt võib sellised kulud aga maksustatavast tulust maha arvata. Seega tuleb kõnealuste sissemaksete tulust mahaarvamist käsitada üldmeetme rakendamisena, mistõttu ei ole tegemist riigiabiga.

(30)

Prantsusmaa tunnistab, et põhjenduses 7 nimetatud kirjades ei ole esitatud mingit teavet sissemaksete tagastamise kohta. Kuid seejuures täpsustab Prantsusmaa, et see ei tähenda, et sissemaksete tagastamisel puudub igasugune maksunduslik mõju. Vastavalt maksustatava tulu kindlaksmääramise osas kohaldatavatele üldõiguse sätetele, on kalapüügiriskide ennetamise fondi poolt tema liikmetest kalandusettevõtjatele tagastatavate sissemaksete näol tegemist tuluga, mille suhtes kohaldatakse ettevõtete tulumaksu. Prantsusmaa täpsustab samuti, et juhul, kui kütuse hind ületab tagatiskonventsioonis kindlaks määratud piirväärtuse, käsitatakse ka kalapüügiriskide ennetamise fondi liikmetele makstavat hüvitist tuluna, mille suhtes kohaldatakse tulumaksu. Seetõttu ei ole liikmetel mingit huvi näidata oma tagatisvajadust tegelikkusest suuremana, sest see tähendaks täiendavat maksustamist.

(31)

Teiselt poolt märgib Prantsusmaa, et abimeetme selektiivset iseloomu võib põhjendada meetme üldise süsteemi olemuse ja majandusliku korraldusega. Sellest tulenevalt võib olla õiguspäraseid põhjendusi diferentseeritud lähenemise rakendamiseks ja vajaduse korral vastavate soodustuste andmiseks. Samas ei esitanud Prantsusmaa mingeid andmeid, mis võimaldaksid kõnealuses olukorras põhjendada diferentseeritud lähenemist kalandusettevõtjatele.

4.2. Kalapüügiriskide ennetamise fondi suhtes kohaldatav maksundusmeede

(32)	Prantsusmaa on seisukohal, et kalapüügiriskide ennetamise fondi tüüpi ühingute maksuvabastust põhjendab asjaolu, et ühingul puudub tulunduslik eesmärk ning et tegemist on ametiühinguga.

(33)

Prantsusmaa märgib, et selline seisukoht on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. Ettevõtlusmaksu eesmärgiks on nimelt maksustada tulundusliku eesmärgiga tegevust. Sellest põhimõttest lähtuvalt meenutab Prantsusmaa, et komisjon on oma teatises riigiabi eeskirjade kohaldamise kohta äriühingute otsese maksustamisega seotud meetmete suhtes (10) (edaspidi „otsese maksustamise teatis”) leidnud, et maksundussüsteemi olemusest tulenevalt võib olla põhjendatud mittetulundusliku eesmärgiga ettevõtete vabastamine tulumaksust.

5. HINNANG

(34)	Uurimismenetluse alustamise otsuses esitatud hinnang tuleb läbi vaadata ja seda tuleb täiendada vastavalt Prantsusmaa poolt 8. septembril ja 29. novembril 2008 esitatud märkustele (vt põhjendused 5 ja 6).

(35)

Analüüs tehakse lähtuvalt kalapüügiriskide ennetamise fondi kahest tegevusvaldkonnast, milleks on optsioonidega kauplemine nafta ja naftasaadute futuuriturgudel ning oma kalandusettevõtjatest liikmetele kas kütuse kuu keskmise võrdlushinna ja „maksimaalse hüvitatava hinna” vahelise erinevuse suuruse hüvitise või liitri pealt 30 sendi suuruse summa maksmine, sõltuvalt perioodist.

5.1. Kalandusettevõtjate suhtes kohaldatav maksundusmeede

(36)	Kõnealune maksundusmeede seisneb selles, et kalandusettevõtjatel on õigus arvata maksustatavast tulust maha kalapüügiriskide ennetamise fondile tehtud sissemaksed.

(37)

Prantsusmaa on seisukohal, et selle mahaarvamise näol ei ole tegemist riigiabiga, kuivõrd kõnealused sissemaksed kuuluvad nende ettevõtjate tegevuse üldkulude hulka ja Prantsusmaa maksusüsteemi kohaselt võib need maksustatavast tulust maha arvata. Seetõttu on tegemist üldmeetmega ning kõnealuse mahaarvamise näol ei ole tegemist riigiabiga.

(38)

Komisjon märgib, et üldise maksuseadustiku artikli 39 kohaselt on üldkulud tõepoolest lubatud ettevõtja kasumist maha arvata. Tegemist on üldmeetmega, mida kohaldatakse kõikide ettevõtjate suhtes, sõltumata nende tegevusvaldkonnast. Selline mahaarvamisõigus tuleneb seega maksundusmeetmest, mis on kättesaadav kõikidele äriühingutele, mis on loetletud „otsese maksustamise teatise” punktis 13. Sellest lähtuvalt ei ole sellise meetme näol, mida kohaldatakse ühetaoliselt kõikide ettevõtjate ja kõikide toodete suhtes, tegemist riigiabiga.

(39)

Prantsusmaa märgib, et üldkulude maksustatavast tulust mahaarvamise puhul peetakse silmas kulude laadi. Kui kulud on tehtud ettevõtja huvides, võib neid tulust põhimõtteliselt maha arvata. Seejuures kuuluvad kutseorganisatsioonidele (ametiühingud, kaubanduskojad jne.) tehtud sissemaksed üldjuhul selliste kulude hulka, mis on tehtud ettevõtluse huvides ning nende mahaarvamine maksustatavast tulust on seetõttu lubatud. Kuivõrd kalapüügiriskide ennetamise fondi näol on tegemist ametiühinguga, on ka sellele fondile tehtavad sissemaksed eespool kirjeldatud laadi.

(40)	Lisaks sellele märkis komisjon otsuse 2008/936/EÜ põhjenduses 20, et „seega on kalapüügiriskide ennetamise fond korraldatud vastastikuse kindlustuse andjana, mis pakub oma liikmetele sissemaksete eest teatavaid teenuseid”.

(41)

Tagatississemaksed moodustavad osa ettevõtjate poolt erinevate riskide vastu kindlustamiseks kantavatest kuludest. Üheks selliseks riskiks on ka naftahindade kõikumine. Need kulud on vahetult seotud erialase tegevusega ning nende eesmärk ei ole suurendada ettevõtja kasumit, mistõttu on need sissemaksed üldkuludena lubatud maksustatavast tulust maha arvata. Seega võib järeldada, et sissemakseid, mida tehakse kalapüügiriskide ennetamise fondile seoses naftahinna kõikumise riskiga, on lubatud Prantsusmaa üldise maksuseadustiku artikli 39 kohaselt arvata maha ettevõtja maksustatavast tulust. Sel juhul on tegemist üldmeetmega. Sellist mahaarvamist ei ole käsitata seega riigiabina.

5.2. Kalapüügiriskide ennetamise fondi suhtes kohaldatav maksundusmeede

(42)	Komisjon märgib, et kalapüügiriskide ennetamise fond lõpetas tegevuse 27. veebruaril 2008. Kalapüügiriskide ennetamise fondi suhtes kohaldatav maksustamiskord lõppes samast kuupäevast.

(43)

Komisjon märgib samuti, et likvideerimismenetluse tulemusel lõppes täielikult kalapüügiriskide ennetamise fondi mis tahes majandustegevus. Kalapüügiriskide ennetamise fondi ülesandeid ja varasid ei antud üle mõnele muule ettevõtjale. Varad, mis kalapüügiriskide ennetamise fondil võisid tegevuse lõpetamise päeval veel olemas olla, anti riigieelarvelise avalik-õigusliku ettevõtja OFIMER vahendusel üle riigile.

(44)

Seetõttu on komisjon seisukohal, et isegi kui eeldada, et kalapüügiriskide ennetamise fondi suhtes kohaldatud maksundusmeetmed andsid kalapüügiriskide ennetamise fondile eelise ja kahjustasid konkurentsi, lõppes see kahjustamine koos kalapüügiriskide fondi tegevuse lõppemisega ja talle eeliste andvate meetmete peatamisega. Seda arvesse võttes ei oleks komisjoni otsusel kõnealuse maksuabi olemasolu ja selle võimaliku siseturuga kooskõlas olemise kohta enam mingit praktilist mõju.

(45)	Seetõttu on Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 lõike 2 alusel kalapüügiriskide ennetamise fondi suhtes alustatud ametlik uurimismenetlus muutunud ülearuseks.

6. KOKKUVÕTE

(46)	Jaotise 5 alljaotises 1 esitatud analüüsi alusel leiab komisjon, et kalapüügiriskide ennetamise fondi liikmetele võimaldatud maksusoodustuse puhul ei ole tegemist riigiabiga Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses.

(47)	Jaotise 5 alljaotises 2 esitatud põhjenduste alusel leiab komisjon, et kalapüügiriskide ennetamise fondi suhtes algatatud menetlus on ülearune,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Prantsusmaa poolt kalandusettevõtete suhtes kohaldatavate maksundusmeetmete näol ei ole tegemist riigiabiga Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses.

Artikkel 2

Lõpetatakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 lõike 2 alusel kalapüügiriskide ennetamise fondi suhtes kohaldatavate maksundusmeetmete osas alustatud uurimismenetlus.

Artikkel 3

Käesolev otsus on adresseeritud Prantsusmaale.

Brüssel, 23. juuni 2010

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Maria DAMANAKI

(1) Alates 1. detsembrist 2009 muutusid Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklid 87 ja 88 vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliteks 107 ja 108. Mõlemal juhul on artiklid sisuliselt identsed. Käesoleva otsuse puhul võib viitamist Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklitele 107 ja 108 käsitada samasena viitamisega vastavalt Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklitele 87 ja 88.

(2) EÜT L 1, 3.1.1994, lk 3.

(3) ELT C 161, 25.8.2008, lk 19.

(4) ELT L 334, 12.12.2008, lk 62.

(5) ELT C 91, 19.4.2006, lk 30.

(6) NN 38/07.

(7) Vt joonealune märkus 3.

(8) Kalapüügiriskide ennetamise fondi nõukogu õigustes olev Nantesi advokaadibüroo Ménard, Quimbert et associés lisas komisjonile pärast ametliku uurimismenetluse alustamise teate avaldamist adresseeritud ühele kirjale koopia kahest eelarveküsimustega tegeleva ministeeriumi kirjast, millest ilmnes kalapüügiriskide ennetamise fondi ja selle liikmete suhtes kohaldatava maksustamise erikorra olemasolu. Üks kirjadest oli eelarveküsimuste ja eelarvereformi eest vastutava ministri kiri, millele oli alla kirjutanud Alain Lambert, ja teine oli eelarveküsimuste ja eelarvereformi eest vastutava riigisekretäri kiri, millele oli alla kirjutanud Dominique Bussereau. Mõlemad kirjad olid adresseeritud kalapüügiriskide ennetamise fondi presidendile hr Merabet’le.

(9) Kättesaadav järgmisel veebiaadressil: http://www.legifrance.gouv.fr/initRechCodeArticle.do

(10) EÜT C 384, 10.12.1998, lk 3, põhjendus 25.

		ISSN 1725-5082 doi:10.3000/17255082.L_2010.250.est
Euroopa Liidu Teataja		L 250

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	53. köide 24. september 2010

Sisukord		II Muud kui seadusandlikud aktid	Lehekülg
		MÄÄRUSED
	*	Komisjoni määrus (EL) nr 837/2010, 23. september 2010, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1418/2007, mis käsitleb teatavate jäätmete väljavedu taaskasutamise eesmärgil teatavatesse OECD-välistesse riikidesse ( 1 )	1
	*	Komisjoni määrus (EL) nr 838/2010, 23. september 2010, millega kehtestatakse põhivõrguettevõtjate omavahelise hüvitamise mehhanismi ja ülekandetasusid käsitleva ühise regulatiivse lähenemisviisi suunised ( 1 )	5
		Komisjoni määrus (EL) nr 839/2010, 23. september 2010, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril	12
		Komisjoni määrus (EL) nr 840/2010, 23. september 2010, millega määratakse kindlaks veise- ja vasikaliha eksporditoetused	14
		Komisjoni määrus (EL) nr 841/2010, 23. september 2010, millega kehtestatakse kodulinnuliha eksporditoetused	18
		Komisjoni määrus (EL) nr 842/2010, 23. september 2010, millega kinnitatakse kodulinnuliha- ja munasektorite ning ovoalbumiini tüüpilised hinnad ning muudetakse määrust (EÜ) nr 1484/95	20
		Komisjoni määrus (EL) nr 843/2010, 23. september 2010, millega määratakse kindlaks lõssipulbri müügi miinimumhind määrusega (EL) nr 447/2010 avatud hankemenetluse raames toimuvas seitsmendas pakkumisvoorus	22
		OTSUSED
		2010/569/EL
	*	Komisjoni otsus, 23. juuni 2010, mis hõlmab Prantsusmaa poolt kalapüügiriskide ennetamise fondile ja kalandusettevõtjatele antavat maksuabi (riigiabi C 24/08 (ex NN 38/07)) (teatavaks tehtud numbri K(2010) 3938 all) ( 1 )	23