ISSN 1725-5082

doi:10.3000/17255082.L_2010.223.est

Euroopa Liidu

Teataja

L 223

European flag  

Eestikeelne väljaanne

Õigusaktid

53. köide
25. august 2010


Sisukord

 

II   Muud kui seadusandlikud aktid

Lehekülg

 

 

RAHVUSVAHELISED LEPINGUD

 

 

2010/465/EL

 

*

Nõukogu ja nõukogus kokku tulnud Euroopa Liidu liikmesriikide valitsuste esindajate otsus, 24. juuni 2010, ühelt poolt Ameerika Ühendriikide ning teiselt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide vahelise lennutranspordilepingu muutmise protokolli allkirjastamise ja ajutise kohaldamise kohta

1

Protokoll, millega muudetakse Ameerika Ühendriikide ning Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide vahelist lennutranspordilepingut, mis allkirjastati 25. ja 30. aprillil 2007

3

 

 

MÄÄRUSED

 

*

Komisjoni määrus (EL) nr 756/2010, 24. august 2010, millega muudetakse IV ja V lisa Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 850/2004 püsivate orgaaniliste saasteainete kohta ( 1 )

20

 

*

Komisjoni määrus (EL) nr 757/2010, 24. august 2010, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 850/2004 (püsivate orgaaniliste saasteainete kohta) I ja III lisa ( 1 )

29

 

*

Komisjoni määrus (EL) nr 758/2010, 24. august 2010, millega muudetakse määruse (EL) nr 37/2010 (mis käsitleb farmakoloogilisi toimeaineid ja nende liigitust loomsetes toiduainetes sisalduvate jääkide piirnormide järgi) lisa toimeaine valnemuliini osas ( 1 )

37

 

*

Komisjoni määrus (EL) nr 759/2010, 24. august 2010, millega muudetakse määruse (EL) nr 37/2010 (mis käsitleb farmakoloogilisi toimeaineid ja nende liigitust loomsetes toiduainetes sisalduvate jääkide piirnormide järgi) lisa toimeaine tildipirosiini osas ( 1 )

39

 

 

Komisjoni määrus (EL) nr 760/2010, 24. august 2010, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

42

 


 

(1)   EMPs kohaldatav tekst

ET

Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud.

Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn.


II Muud kui seadusandlikud aktid

RAHVUSVAHELISED LEPINGUD

25.8.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 223/1


NÕUKOGU JA NÕUKOGUS KOKKU TULNUD EUROOPA LIIDU LIIKMESRIIKIDE VALITSUSTE ESINDAJATE OTSUS,

24. juuni 2010,

ühelt poolt Ameerika Ühendriikide ning teiselt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide vahelise lennutranspordilepingu muutmise protokolli allkirjastamise ja ajutise kohaldamise kohta

(2010/465/EL)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU JA NÕUKOGUS KOKKU TULNUD LIIKMESRIIKIDE VALITSUSTE ESINDAJAD,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 100 lõiget 2 koostoimes artikli 218 lõikega 5 ja artikli 218 lõike 8 esimese lõiguga,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)

Ühelt poolt Ameerika Ühendriikide ning teiselt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide vaheline lennutranspordileping (edaspidi „leping”), mis allkirjastati 25. ja 30. aprillil 2007, sisaldab mõlema lepinguosalise kohustust alustada läbirääkimiste teist etappi.

(2)

Lissaboni lepingu 1. detsembril 2009 jõustumise tulemusena on Euroopa Liit asendanud Euroopa Ühenduse ja on selle õigusjärglane.

(3)

Komisjon on liidu ja selle liikmesriikide nimel pidanud läbirääkimisi lepingu muutmise protokolli (edaspidi „protokoll”) üle vastavalt kõnealuse lepingu artiklile 21.

(4)

Protokoll parafeeriti 25. märtsil 2010.

(5)

Protokoll on täielikult kooskõlas liidu õigusaktidega, eelkõige ELi heitkogustega kauplemise süsteemiga.

(6)

Protokoll, mille üle komisjon läbirääkimisi pidas, tuleks allkirjastada ja seda tuleks Euroopa Liidus ja selle liikmesriikides siseriiklike õigusaktidega lubatud ulatuses kohaldada ajutiselt, eeldusel et protokoll sõlmitakse hilisemal kuupäeval.

(7)

Tuleb kehtestada menetluskord selleks, et vajaduse korral otsustada, kuidas lõpetada protokolli ajutine kohaldamine ja kuidas võtta protokolliga muudetud lepingu artikli 21 lõike 5 kohased meetmed. Peale selle tuleb kehtestada menetluskord selle kohta, kuidas peatada lennuettevõtjate sobivuse ja riikkondsuse kindlaksmääramist käsitlevate reguleerivate otsuste vastastikune tunnustamine vastavalt protokolliga muudetud lepingu artikli 6a lõikele 2 ning kuidas rakendada lepingu teatavaid, sealhulgas keskkonna-alaseid sätteid vastavalt protokolliga muudetud lepingu artikli 15 lõikele 5,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Allkirjastamine ja ajutine kohaldamine

1.   Ühelt poolt Ameerika Ühendriikide ning teiselt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide vahelise lennutranspordilepingu muutmise protokolli (edaspidi „protokoll”) allkirjastamine kiidetakse liidu nimel heaks, eeldusel et kõnealune protokoll sõlmitakse.

Protokolli tekst on lisatud käesolevale otsusele.

2.   Nõukogu eesistujal on õigus määrata isik(ud), kes on volitatud liidu nimel protokollile alla kirjutama, eeldusel et see sõlmitakse.

3.   Liit ja selle liikmesriigid siseriiklike õigusaktidega lubatud ulatuses kohaldavad protokolli ajutiselt kuni selle jõustumiseni alates protokolli allkirjastamise kuupäevast.

4.   Nõukogu teeb liidu ja selle liikmesriikide nimel otsuse protokolli ajutise kohaldamise lõpetamise ja sellest Ameerika Ühendriikidele teatamise kohta vastavalt protokolli artikli 9 lõikele 2 ning otsuse sellise teatise tagasivõtmise kohta, toimides ühehäälselt vastavalt aluslepingu asjakohastele sätetele.

Artikkel 2

Vastastikuse tunnustamise peatamine

Nõukogu teeb liidu ja selle liikmesriikide nimel otsuse peatada lennuettevõtjate sobivuse ja riikkondsuse kindlaksmääramist käsitlevate reguleerivate otsuste vastastikune tunnustamine ja teatada sellest Ameerika Ühendriikidele vastavalt protokolliga muudetud lepingu artikli 6a lõikele 2, toimides ühehäälselt vastavalt aluslepingu asjakohastele sätetele.

Artikkel 3

Ühiskomitee

1.   Liitu ja selle liikmesriike esindavad protokolliga muudetud lepingu artikli 18 alusel asutatud ühiskomitees komisjoni ja liikmesriikide esindajad.

2.   Küsimustes, mis kuuluvad liidu ainupädevusse ega nõua õiguslikku toimet omava otsuse vastuvõtmist, võtab liidu ja selle liikmesriikide seisukoha ühiskomitees vastu komisjon, teavitades sellest eelnevalt nõukogu ja liikmesriike.

3.   Otsuste puhul, mis käsitlevad liidu pädevusse kuuluvaid küsimusi, võtab liidu ja selle liikmesriikide seisukoha ühiskomitees vastu nõukogu komisjoni ettepaneku põhjal kvalifitseeritud häälteenamusega, kui aluslepingus sätestatud hääletamiskord ei sätesta teisiti.

4.   Otsuste puhul, mis käsitlevad liikmesriikide pädevusse kuuluvaid küsimusi, võtab liidu ja selle liikmesriikide seisukoha ühiskomitees vastu nõukogu komisjoni või liikmesriigi ettepaneku põhjal ühehäälselt, välja arvatud juhul, kui mõni liikmesriik on teavitanud nõukogu peasekretariaati enne ühe kuu möödumist sellise seisukoha vastuvõtmisest, et ta saab nõustuda ühiskomitee poolt vastuvõetava otsusega üksnes oma seadusandlike organite nõusolekul, täpsemalt parlamentaarse analüüsi reservatsiooni tõttu.

5.   Liidu ja selle liikmesriikide seisukoha ühiskomitees esitab komisjon, välja arvatud liikmesriikide ainupädevusse kuuluvates küsimustes, mille puhul esitab seisukoha nõukogu eesistujariik või nõukogu sellekohase otsuse korral komisjon.

Artikkel 4

Lepingu artikli 21 lõike 5 kohased otsused

Otsused, millega keelatakse teise lepinguosalise lennuettevõtjatel tegutseda lepingu kohaselt lisasagedustel või siseneda uutele turgudele, ja otsused sellest Ameerika Ühendriikidele teatamise kohta või mis tahes selliste otsuste kokkuleppelise tühistamise kohta, mis on tehtud vastavalt protokolliga muudetud lepingu artikli 21 lõikele 5, võtab liidu ja selle liikmesriikide nimel vastu nõukogu, toimides ühehäälselt vastavalt aluslepingu asjakohastele sätetele.

Artikkel 5

Komisjoni teavitamine

Liikmesriigid teavitavad komisjoni viivitamata igast nende poolt esitatud või saadud protokolliga muudetud lepingu artikli 15 kohasest taotlusest ja teatest.

Luxembourg, 24. juuni 2010

Nõukogu nimel

eesistuja

J. BLANCO LÓPEZ


PROTOKOLL,

millega muudetakse Ameerika Ühendriikide ning Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide vahelist lennutranspordilepingut, mis allkirjastati 25. ja 30. aprillil 2007

AMEERIKA ÜHENDRIIGID (edaspidi „USA”)

ühelt poolt ning

BELGIA KUNINGRIIK,

BULGAARIA VABARIIK,

TŠEHHI VABARIIK,

TAANI KUNINGRIIK,

SAKSAMAA LIITVABARIIK,

EESTI VABARIIK,

IIRIMAA,

KREEKA VABARIIK,

HISPAANIA KUNINGRIIK,

PRANTSUSE VABARIIK,

ITAALIA VABARIIK,

KÜPROSE VABARIIK,

LÄTI VABARIIK,

LEEDU VABARIIK,

LUKSEMBURGI SUURHERTSOGIRIIK,

UNGARI VABARIIK,

MALTA,

MADALMAADE KUNINGRIIK,

AUSTRIA VABARIIK,

POOLA VABARIIK,

PORTUGALI VABARIIK,

RUMEENIA,

SLOVEENIA VABARIIK,

SLOVAKI VABARIIK,

SOOME VABARIIK,

ROOTSI KUNINGRIIK,

SUURBRITANNIA ja PÕHJA-IIRI ÜHENDKUNINGRIIK,

kes on Euroopa Liidu lepingu ja Euroopa Liidu toimimise lepingu osalised ning Euroopa Liidu liikmesriigid (edaspidi „liikmesriigid”),

ja EUROOPA LIIT

teiselt poolt,

KAVATSEDES täiustada raamistikku, mis on loodud 25. ja 30. aprillil 2007. aastal allkirjastatud Ameerika Ühendriikide ning Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide vahelise lennutranspordilepinguga (edaspidi „leping”), et avada juurdepääs turgudele ning pakkuda tarbijatele, lennuettevõtjatele, töötajatele ning üldsusele mõlemal pool Atlandi ookeani maksimaalset kasu;

TÄITES lepingu artiklis 21 sätestatud volitusi alustada kõnealuse eesmärgi saavutamiseks viivitamata läbirääkimiste teist etappi;

TUNNISTADES, et Lissaboni lepingu (millega muudetakse Euroopa Liidu lepingut ja Euroopa Ühenduse asutamislepingut) 1. detsembril 2009 jõustumise tulemusena on Euroopa Liit asendanud Euroopa Ühenduse ja on selle õigusjärglane ning et alates sellest kuupäevast kohaldatakse kõiki Euroopa Ühenduse õigusi ja kohustusi ning kõiki viiteid Euroopa Ühendusele Euroopa Liidu suhtes,

ON KOKKU LEPPINUD, ET MUUDAVAD LEPINGUT JÄRGMISELT:

Artikkel 1

Mõisted

Lepingu artiklit 1 muudetakse järgmiselt:

1)

punkti 2 järele lisatakse järgmine mõiste:

„2a.   „riikkondsuse kindlaksmääramine” – järeldus, et lennuettevõtja, kes soovib osutada teenuseid käesoleva lepingu alusel, vastab artikli 4 kohastele omandiõiguse, tegeliku kontrolli ja peamise tegevuskohaga seotud nõuetele;”

2)

punkti 3 järele lisatakse järgmine mõiste:

„3a.   „sobivuse kindlaksmääramine” – järeldus, et lennuettevõtjal, kes soovib osutada teenuseid käesoleva lepingu alusel, on selliste teenuste osutamiseks piisav finantssuutlikkus ja küllaldane juhtimiskogemus ning et ta on valmis järgima kõnealuste teenuste osutamist reguleerivaid õigusnorme ja nõudeid;”.

Artikkel 2

Lennuettevõtja sobivuse ja riikkondsuse kindlaksmääramist käsitlevate reguleerivate otsuste vastastikune tunnustamine

Artikli 6 järele lisatakse artikkel 6a:

„Artikkel 6a

Lennuettevõtja sobivuse ja riikkondsuse kindlaksmääramist käsitlevate reguleerivate otsuste vastastikune tunnustamine

1.   Ühe lepinguosalise lennuettevõtjalt artikli 4 kohaselt lennuloataotluse saamise korral tunnustavad teise lepinguosalise lennundusasutused esimese lepinguosalise lennundusasutuste poolt kõnealuse lennuettevõtja suhtes tehtud sobivuse ja/või riikkondsuse kindlaksmääramist käsitlevat otsust samal viisil, nagu oleksid sellise otsuse teinud tema enda lennundusasutused, tegemata täiendavaid uuringuid, v.a punktis a sätestatud juhul:

a)

kui pärast lennuettevõtjalt lennuloataotluse saamist või pärast vastava loa andmist on loa taotluse saanud lepinguosalise lennundusasutustel konkreetne põhjus arvata, et vaatamata teise lepinguosalise lennundusasutuste poolt tehtud kindlaksmääramist käsitlevale otsusele ei ole käesoleva lepingu artiklis 4 sätestatud asjakohaste lubade andmise tingimused täidetud, peavad nad viivitamata teavitama teise lepinguosalise lennundusasutusi, esitades sisulised põhjendused. Sel juhul võib kumbki lepinguosaline taotleda konsultatsioone, milles peaksid osalema asjaomaste lennundusasutuste esindajad, ja/või asjaomase arvamusega seotud täiendavat teavet, ning niisugused taotlused tuleb rahuldada nii kiiresti kui võimalik. Kui lahendust ei leita, võib kumbki lepinguosaline suunata küsimuse arutamiseks ühiskomiteesse;

b)

käesolevat artiklit ei kohaldata kindlaksmääramist käsitlevate otsuste suhtes seoses ohutussertifikaatide või -lubade, julgestusmeetmete või kindlustuskattega.

2.   Lepinguosalised teatavad üksteisele ühiskomitee kaudu vajaduse korral ette, ja muudel juhtudel nii kiiresti kui võimalik tagantjärele, kõikidest olulistest muudatustest kriteeriumides, mida nad kohaldavad käesoleva artikli lõikes 1 osutatud kindlaksmääramist käsitlevate otsuste tegemisel. Kui teate saanud lepinguosaline taotleb seoses sellise muudatusega konsultatsioone, viiakse need ühiskomitees läbi 30 päeva jooksul alates taotluse esitamise kuupäevast, kui lepinguosalised ei lepi kokku teisiti. Kui teate saanud lepinguosaline leiab pärast konsulteerimist, et teise lepinguosalise poolt läbivaadatud kriteeriumid ei ole kindlaksmääramist käsitlevate reguleerivate otsuste vastastikuse tunnustamise seisukohalt vastuvõetavad, võib ta teatada teisele lepinguosalisele lõike 1 kohaldamise peatamisest. Teate saanud lepinguosaline võib peatamisotsuse igal ajal tühistada. Ühiskomiteed teavitatakse vastavalt.”

Artikkel 3

Keskkond

Lepingu artikkel 15 jäetakse tervikuna välja ja asendatakse järgmisega:

„Artikkel 15

Keskkond

1.   Lepinguosalised tunnistavad keskkonnakaitse tähtsust rahvusvahelise lennunduspoliitika arendamisel ja rakendamisel, kaaludes kõnealuse poliitika arendamisel hoolikalt keskkonnakaitsemeetmete maksumust ja nendest saadavat tulu ning edendades vajaduse korral ühiselt tõhusaid ülemaailmseid lahendusi. Sellega seoses kavatsevad lepinguosalised teha koostööd, et majanduslikult põhjendatud viisil piirata või vähendada rahvusvahelise lennunduse mõju keskkonnale.

2.   Kui lepinguosaline kaalub kavandatavaid keskkonnameetmeid piirkondlikul, riiklikul või kohalikul tasandil, peaks ta hindama ka kõnealuste meetmete võimalikku ebasoodsat mõju käesolevast lepingust tulenevate õiguste kasutamisele ning nende meetmete vastuvõtmisel peaks ta rakendama vajalikke abinõusid sellise ebasoodsa mõju leevendamiseks. Lepinguosalise taotlusel esitab teine lepinguosaline talle sellise hinnangu ja ebasoodsa mõju leevendamiseks rakendatud abinõude kirjelduse.

3.   Keskkonnameetmete kehtestamisel tuleb järgida Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni poolt vastuvõetud konventsiooni, lisades esitatud lennundusalaseid keskkonnastandardeid, v.a juhul, kui on teatatud erinevustest nende standardite rakendamisel. Lepinguosalised kohaldavad käesoleva lepinguga hõlmatud lennutransporditeenuseid mõjutavaid keskkonnameetmeid vastavalt lepingu artiklile 2 ja artikli 3 lõikele 4.

4.   Lepinguosalised kinnitavad veel kord liikmesriikide ja USA valmisolekut kohaldada tasakaalustatud lähenemisviisi.

5.   Müraga seotud uute kohustuslike käitamispiirangute kehtestamise suhtes lennuväljadel, kus aastas teenindatakse rohkem kui 50 000 tsiviilkasutuses olevat allahelikiirusega reaktiivlennukit, kohaldatakse järgmisi sätteid:

a)

lepinguosalise vastutavad asutused tagavad, et huvitatud isikutel oleks võimalik avaldada otsustusprotsessis oma seisukohti;

b)

uute käitamispiirangute kehtestamise teatis tehakse teisele lepinguosalisele kättesaadavaks vähemalt 150 päeva enne kõnealuse käitamispiirangu jõustumist. Teatise saanud lepinguosalise taotlusel esitatakse talle viivitamata kirjalik aruanne, milles selgitatakse kõnealuse käitamispiirangu kehtestamise põhjusi, lennuvälja jaoks püstitatud keskkonnaeesmärki ja selle eesmärgi saavutamiseks kaalutud meetmeid. Kõnealune aruanne sisaldab asjakohast hinnangut kaalutud meetmete võimaliku maksumuse ja nendest saadava tulu kohta;

c)

käitamispiirangud i) ei tohi olla diskrimineerivad, ii) ei tohi olla karmimad kui on vaja konkreetse lennuvälja jaoks püstitatud keskkonnaeesmärgi saavutamiseks ning iii) peavad olema õiglased.

6.   Lepinguosalised toetavad ja soodustavad teabevahetust ning korrapärast dialoogi ekspertide vahel, kasutades eelkõige olemasolevaid kommunikatsioonikanaleid, et tihendada kohaldatavate õigusnormide kohast koostööd rahvusvahelise lennunduse keskkonnamõjudega seotud probleemide ning keskkonnamõjusid leevendavate lahenduste valdkonnas, hõlmates muu hulgas järgmist:

a)

keskkonnasõbraliku lennundustehnoloogiaga seotud uurimis- ja arendustegevus;

b)

lennundusest tulenevate heitkoguste mõju sügavam teaduslik mõistmine, et võtta vastu teadlikumaid poliitilisi otsuseid;

c)

lennuliikluse korraldamisega seotud uuendused lennundusest tulenevate keskkonnamõjude leevendamiseks;

d)

alternatiivsete ning säästlike lennukikütustega seotud uurimis- ja arendustegevus ning

e)

keskkonnaprobleemide ja võimalike lahendustega seotud küsimuste arutamine rahvusvahelistel foorumitel, mis käsitlevad lennunduse keskkonnamõjusid; vajaduse korral ka seisukohtade kooskõlastamine.

7.   Lepinguosaliste taotluse korral töötab ühiskomitee ekspertide abiga välja soovitused, mis käsitlevad selliste lennundusest tulenevate heitkogustega seotud turupõhiste meetmete võimalikku kattumist ja kooskõla, mida lepinguosalised on rakendanud meetmete ja kulude dubleerimise vältimiseks ning lennuettevõtjate halduskoormuse vähendamiseks võimalikult suures ulatuses. Kõnealuste soovituste rakendamiseks kohaldatakse lepinguosaliste siseriiklikele nõuetele vastavat heakskiidu- või ratifitseerimismenetlust.

8.   Kui lepinguosaline leiab, et lennundusalaseid keskkonnakaitsenõudeid käsitlev küsimus, sh kavandatavad uued meetmed, tekitab probleeme käesoleva lepingu kohaldamisel või rakendamisel, võib ta taotleda ühiskomitee kokkukutsumist vastavalt artiklile 18, et küsimust arutada ja leida asjakohased lahendused põhjendatud probleemidele.”

Artikkel 4

Sotsiaalne mõõde

Artikli 17 järele lisatakse artikkel 17a:

„Artikkel 17a

Sotsiaalne mõõde

1.   Lepinguosalised tunnustavad lepingu sotsiaalse mõõtme tähtsust ning avatud turgude ja rangete tööalaste standardite koosmõjust tulenevaid eeliseid. Käesoleva lepinguga loodud võimalustega ei kavatseta kahjustada lepinguosaliste asjakohastes õigusaktides sätestatud tööalaseid standardeid ega tööalaseid õigusi ja põhimõtteid.

2.   Lepinguosalised järgivad lepingu rakendamisel lõike 1 põhimõtteid, kaasa arvatud lepingu sotsiaalsete mõjude korrapärane analüüsimine ühiskomitees vastavalt lepingu artiklile 18 ja asjakohaste lahenduste leidmine põhjendatuks peetavatele probleemidele.”

Artikkel 5

Ühiskomitee

Lepingu artikli 18 lõiked 3, 4 ja 5 jäetakse tervikuna välja ja asendatakse järgmisega:

„3.   Ühiskomitee vaatab vajaduse korral läbi lepingu üldise rakendamise, sealhulgas lennunduse infrastruktuuriga seotud piirangute mõju artiklis 3 sätestatud õiguste teostamisele, artikli 9 kohaselt võetud julgestusmeetmete mõju, mõju konkurentsitingimustele (sealhulgas arvutipõhiste broneerimissüsteemide valdkonnas) ning käesoleva lepingu rakendamise sotsiaalne mõju. Ühiskomitee analüüsib pidevalt ka konkreetseid küsimusi või ettepanekuid, mis lepinguosaliste arvates mõjutavad või võivad mõjutada käesoleva lepingu kohast tegevust, näiteks vastuoluliste regulatiivnõuetega seotud küsimused.

4.   Samuti arendab ühiskomitee koostööd:

a)

analüüsides selliseid potentsiaalseid valdkondi, kuhu leping võiks edaspidi laieneda, kaasa arvatud soovituste esitamine lepingu muutmiseks;

b)

analüüsides lepingu rakendamise sotsiaalset mõju ja leides asjakohaseid lahendusi põhjendatuks peetavatele probleemidele;

c)

pidades arvestust lepinguosaliste poolt ühiskomitees tõstatatud selliste probleemide kohta, mis on seotud valitsuste subsiidiumide ja toetustega;

d)

tehes konsensuse alusel otsuseid artikli 11 lõike 6 rakendamise küsimustes;

e)

töötades lepinguosaliste taotlusel välja kindlaksmääramist käsitlevate reguleerivate otsuste vastastikuse tunnustamise korra;

f)

soodustades koostööd lepinguosaliste asjaomaste asutustega, et astuda samme lepinguosaliste lennuliikluse korraldamise süsteemi väljatöötamiseks eesmärgiga optimeerida kõnealuste süsteemide koostalitlust ja ühilduvust, vähendada kulusid ja suurendada nende süsteemide turvalisust, läbilaskevõimet ja keskkonnatoimet;

g)

edendades ühisprojektide ja -algatuste, sealhulgas kolmandaid riike hõlmavate ühisprojektide ja -algatuste väljatöötamist lennundusohutuse valdkonnas;

h)

soodustades mõlema lepinguosalise asjaomaseid lennundusjulgestusasutusi jätkama tihedat koostööd, sealhulgas algatusi selliste julgestusmenetluste väljatöötamiseks, mis lihtsustavad reisijate ja lasti liikumist, avaldamata sealjuures kahjulikku mõju lennundusjulgestusele;

i)

analüüsides, kas lepinguosaliste asjakohased õigusnormid ja tavad konventsiooni 9. lisaga (Lihtsustamine) hõlmatud valdkondades võivad mõjutada käesolevast lepingust tulenevate õiguste teostamist;

j)

soodustades ekspertide tasandil teabevahetust seoses uute seadusandlike algatuste ja õigusloome arengusuundadega, sealhulgas julgestuse, ohutuse, keskkonna, lennunduse infrastruktuuri (kaasa arvatud teenindusajad) ja tarbijakaitse valdkonnas;

k)

soodustades vajaduse korral konsulteerimist lennutranspordialastes küsimustes, mida käsitletakse rahvusvahelistes organisatsioonides ja suhetes kolmandate riikidega, sealhulgas ühise lähenemisviisi kasutuselevõtmise kaalumist; ning

l)

tehes konsensuse alusel otsuseid, millele osutatakse 4. lisa artikli 1 lõikes 3 ja artikli 2 lõikes 3.

5.   Lepinguosalistel on ühine eesmärk tuua maksimaalset kasu tarbijatele, lennuettevõtjatele, töötajatele ja üldsusele mõlemal pool Atlandi ookeani, laiendades käesolevat lepingut nii, et see hõlmaks ka kolmandaid riike. Selleks analüüsib ühiskomitee vajaduse korral tingimusi ja menetlusi, sealhulgas käesoleva lepingu kõiki vajalikke muudatusi, mida lepinguga ühineda soovivad kolmandad riigid peavad käesoleva lepinguga ühinemiseks järgima.”

Artikkel 6

Võimaluste edasine laiendamine

Artikkel 21 jäetakse tervikuna välja ja asendatakse järgmisega:

„Artikkel 21

Võimaluste edasine laiendamine

1.   Lepinguosaliste ühine eesmärk on jätkata turulepääsemise tõkete kõrvaldamist, et tagada sellekohane maksimaalne kasu tarbijatele, lennuettevõtjatele, töötajatele ja üldsusele mõlemal pool Atlandi ookeani, suurendades sealjuures oma lennuettevõtjate juurdepääsu ülemaailmsele kapitaliturule, et paremini kajastada ülemaailmse lennundussektori tegelikku olukorda, tugevdada transatlantilist lennutranspordisüsteemi ja kehtestada raamistik, mis julgustab teisi riike avama oma lennutransporditeenuste turgu.

2.   Lõikes 1 sätestatud ühise eesmärgi kohaselt ning selleks, et täita lepingu artiklis 18 sätestatud kohustusi, mis käsitlevad käesoleva lepingu rakendamise jälgimist, vaatab ühiskomitee igal aastal läbi lepingu arengusuunad, kaasa arvatud käesolevas artiklis osutatud seadusandlikke muudatusi hõlmavad arengusuunad. Ühiskomitee töötab välja vastava koostöömenetluse koos lepinguosalistele adresseeritud asjakohaste soovitustega. Euroopa Liit ja selle liikmesriigid lubavad USAl ja selle kodanikel omandada enamusosalust nende lennuettevõtjates ja omada nende üle tegelikku kontrolli vastastikkuse alusel pärast seda, kui ühiskomitee on kinnitanud, et USA õigusnormid lubavad liikmesriikidel ja nende kodanikel omandada enamusosalust USA lennuettevõtjates ja omada nende üle tegelikku kontrolli.

3.   Pärast seda, kui ühiskomitee on andnud vastavalt artikli 18 lõikele 6 kirjaliku kinnituse selle kohta, et mõlema lepinguosalise õigusnormid lubavad teisel lepinguosalisel või selle kodanikel omandada enamusosaluse teise lepinguosalise lennuettevõtjas ja omada selle üle tegelikku kontrolli:

a)

kaotab lepingu 1. lisa 3. osa kehtivuse;

b)

on USA lennuettevõtjatel õigus teostada kombineeritud regulaarreisilende Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning viie riigi territooriumil asuvate punktide vahel, tegemata peatust mõnes USA territooriumil asuvas punktis. Kõnealused riigid määrab kindlaks ühiskomitee ühe aasta jooksul alates käesoleva protokolli allkirjastamise kuupäevast. Ühiskomitee võib kõnealuste riikide loetelu muuta või nende riikide arvu suurendada; ning

c)

kaotab lepingu 4. lisa artikkel 2 („Kolmanda riigi lennuettevõtjate omandiõigus ja kontroll”) kehtivuse ja selle asemel hakkab USA ja selle kodanike omanduses olevate ning nende kontrolli alla kuuluvate kolmandate riikide lennuettevõtjate suhtes kehtima lepingu 6. lisa.

4.   Pärast seda, kui ühiskomitee on andnud vastavalt artikli 18 lõikele 6 kirjaliku kinnituse selle kohta, et Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide õigusnormides, mis käsitlevad käitamispiirangute kehtestamist lennuväljadel, kus aastas teenindatakse rohkem kui 50 000 tsiviilkasutuses olevat allahelikiirusega reaktiivlennukit, on Euroopa Komisjonil õigus kõnealune menetlus enne selliste meetmete kehtestamist läbi vaadata, ning juhul, kui komisjon leiab, et kohaldatavatest kohustustest tulenevat asjakohast menetlust ei ole järgitud, võtta enne kõnealuste piirangute kehtestamist nende suhtes asjakohaseid õiguslikke meetmeid:

a)

Euroopa Liidu lennuettevõtjatel on õigus teostada kombineeritud regulaarreisilende USAs ning veel viie riigi territooriumil asuvate punktide vahel, tegemata peatust mõnes Euroopa Liidu territooriumil asuvas punktis. Kõnealused riigid määrab kindlaks ühiskomitee ühe aasta jooksul alates käesoleva protokolli allkirjastamise kuupäevast. Ühiskomitee võib kõnealuste riikide loetelu muuta või nende riikide arvu suurendada; ning

b)

lepingu 4. lisa artikkel 2 („Kolmanda riigi lennuettevõtjate omandiõigus ja kontroll”) kaotab kehtivuse ja selle asemel hakkab Euroopa Liidu ja selle kodanike omanduses olevate ning nende kontrolli alla kuuluvate kolmanda riigi lennuettevõtjate suhtes kehtima lepingu 6. lisa.

5.   Pärast seda, kui ühiskomitee on andnud kirjaliku kinnituse selle kohta, et lepinguosaline vastab lõigetes 3 ja 4 sätestatud ning tema suhtes kohaldatavatele tingimustele, võib kõnealune lepinguosaline taotleda seoses käesoleva artikli rakendamisega kõrgetasemelisi konsultatsioone. Konsultatsioonid algavad 60 päeva jooksul pärast taotluse kättesaamist, kui lepinguosalised ei otsusta teisiti. Lepinguosalised teevad kõik endast oleneva konsulteerimist vajavate küsimuste lahendamiseks. Kui konsultatsioone taotlev lepinguosaline ei ole konsultatsioonide tulemustega rahul, võib ta teatada kirjalikult diplomaatiliste kanalite kaudu oma otsusest, et teise lepinguosalise lennuettevõtjad ei või käesoleva lepingu alusel tegutseda lisasagedustel ega siseneda uutele turgudele. Kõnealune otsus jõustub 60. päeval pärast vastava teate esitamist. Selle ajavahemiku jooksul võib teine lepinguosaline võtta vastu otsuse, et teise lepinguosalise lennuettevõtjad ei või käesoleva lepingu alusel tegutseda lisasagedustel ega siseneda uutele turgudele. Nimetatud otsus hakkab kehtima esimese lepinguosalise poolt vastu võetud otsusega samal päeval. Sellised lepinguosaliste vastuvõetud otsused võib tühistada lepinguosaliste kokkuleppel, mille kinnitab kirjalikult ühiskomitee.”

Artikkel 7

USA valitsuse teostatavad veohanked

Lepingu 3. lisa jäetakse tervikuna välja ja asendatakse järgmisega:

„3. LISA

USA valitsuse teostatavate veohangete kohta

Ühenduse lennuettevõtjatel on õigus vedada reisijaid ja kaupa regulaar- ja tellimuslendudel, mille puhul USA valitsuse tsiviilosakond, amet või muu valitsusasutus:

1)

hangib ise transpordi või lähtub korrast, mille kohaselt valitsus tasub kulud või kulud tasutakse valitsuse kasutusse antud summadest, või

2)

osutab veoteenust välisriiki/välisriigile või rahvusvahelisele või muule organisatsioonile ilma hüvituseta,

ning veod toimuvad:

a)

USA mis tahes punkti ja väljaspool USAd asuva mis tahes punkti vahel artikli 3 lõike 1 punktis c sätestatud ulatuses, välja arvatud – nende reisijate puhul, kelle suhtes kohaldatakse linnapaarilepingu kohaseid piletihindu – nende punktide vahel, mille suhtes kehtib linnapaarilepingu kohane piletihind, või

b)

väljaspool USAd asuva mis tahes kahe punkti vahel.

Käesolevat lisa ei kohaldata vedude suhtes, mille hangib või mida rahastavad kaitseministeerium või osariigi sõjaväeadministratsioon.”

Artikkel 8

Lisad

Käesoleva protokolli liite tekst lisatakse lepingule 6. lisana.

Artikkel 9

Ajutine kohaldamine

1.   Lepinguosalised lepivad kokku, et käesolevat protokolli kohaldatakse ajutiselt alates selle allkirjastamise kuupäevast kuni selle jõustumiseni kohaldatavate siseriiklike õigusaktidega lubatud ulatuses.

2.   Lepinguosaline võib igal ajal teatada teisele lepinguosalisele kirjalikult diplomaatiliste kanalite kaudu oma otsusest käesolevat protokolli enam mitte kohaldada. Sel juhul lõpetatakse käesoleva protokolli kohaldamine pärast kirjaliku teate saamisest ühe aasta möödumist Rahvusvahelise Lennutranspordi Assotsiatsiooni (IATA) lennuhooaja lõpus keskööl Greenwichi aja järgi, kui enne kõnealuse ajavahemiku lõppu ei ole lepinguosaliste kokkuleppel lõpetamisteadet tagasi võetud. Kui lepingu ajutine kohaldamine lõpetatakse lepingu artikli 25 lõike 2 kohaselt, lõpetatakse samal ajal ka käesoleva protokolli ajutine kohaldamine.

Artikkel 10

Jõustumine

Käesolev protokoll jõustub (olenevalt sellest, kumb kuupäev on hilisem):

1)

lepingu jõustumise kuupäeval või

2)

üks kuu pärast seda, kui lepinguosalised on vahetanud viimase diplomaatilise noodi, millega kinnitatakse, et kõik käesoleva protokolli jõustumiseks vajalikud menetlused on lõpule viidud.

Kõnealused diplomaatilised noodid vahetatakse järgmiselt: Euroopa Liidule ja selle liikmesriikidele adresseeritud diplomaatilised noodid edastatakse Euroopa Liidule ning diplomaatilised noodid Euroopa Liidult ja selle liikmesriikidelt edastab Euroopa Liit. Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide diplomaatiline noot / diplomaatilised noodid sisaldab/sisaldavad iga liikmesriigi teatist, millega kinnitatakse, et käesoleva protokolli jõustamiseks vajalikud menetlused on lõpule viidud.

SELLE KINNITUSEKS on täievolilised esindajad käesolevale lepingule alla kirjutanud.

Съставено в Люксембург на двадесет и четвърти юни две хиляди и десета година.

Hecho en Luxemburgo, el veinticuatro de junio de dos mil diez.

V Lucemburku dne dvacátého čtvrtého června dva tisíce deset.

Udfærdiget i Luxembourg den fireogtyvende juni to tusind og ti.

Geschehen zu Luxemburg am vierundzwanzigsten Juni zweitausendzehn.

Kahe tuhande kümnenda aasta juunikuu kahekümne neljandal päeval Luxembourgis.

'Εγινε στo Λουξεμβούργο, στις είκοσι τέσσερις Ιουνίου δύο χιλιάδες δέκα.

Done at Luxembourg on the twenty-fourth day of June in the year two thousand and ten.

Fait à Luxembourg, le vingt-quatre juin deux mille dix.

Fatto a Lussemburgo, addì ventiquattro giugno duemiladieci.

Luksemburgā, divi tūkstoši desmitā gada divdesmit ceturtajā jūnijā.

Priimta du tūkstančiai dešimtų metų birželio dvidešimt ketvirtą dieną Liuksemburge.

Kelt Luxembourgban, a kétezer-tizedik év június havának huszonnegyedik napján.

Magħmul fil-Lussemburgu, fl-erbgħa u għoxrin jum ta' Ġunju tas-sena elfejn u għaxra.

Gedaan te Luxemburg, de vierentwintigste juni tweeduizend tien.

Sporządzono w Luksemburgu dnia dwudziestego czwartego czerwca roku dwa tysiące dziesiątego.

Feito no Luxemburgo, em vinte e quatro de Junho de dois mil e dez.

Întocmit la Luxemburg, la douăzeci și patru iunie două mii zece.

V Luxemburgu dňa dvadsiateho štvrtého júna dvetisícdesať.

V Luxembourgu, dne štiriindvajsetega junija leta dva tisoč deset.

Tehty Luxemburgissa kahdentenakymmenentenäneljäntenä päivänä kesäkuuta vuonna kaksituhattakymmenen.

Som skedde i Luxemburg den tjugofjärde juni tjugohundratio.

За Репyблика Бългaрия

Image

Voor het Koninkrijk België

Pour le Royaume de Belgique

Für das Königreich Belgien

Image

Deze handtekening verbindt eveneens het Vlaamse Gewest, het Waalse Gewest en het Brussels Hoofdstedelijk Gewest.

Cette signature engage également la Région wallonne, la Région flamande et la Région de Bruxelles-Capitale.

Diese Unterschrift bindet zugleich die Wallonische Region, die Flämische Region und die Region Brüssel-Hauptstadt.

Za Českou republiku

Image

På Kongeriget Danmarks vegne

Image

Für die Bundesrepublik Deutschland

Image

Eesti Vabariigi nimel

Image

Για την Ελληνική Δημοκρατία

Image

Por el Reino de España

Image

Pour la République française

Image

Thar cheann Na hÉireann

For Ireland

Image

Per la Repubblica italiana

Image

Για την Κυπριακή Δημοκρατία

Image

Latvijas Republikas vārdā

Image

Lietuvos Respublikos vardu

Image

Pour le Grand-Duché de Luxembourg

Image

A Magyar Köztársaság részéről

Image

Għal Malta

Image

Voor het Koninkrijk der Nederlanden

Image

Für die Republik Österreich

Image

W imieniu Rzeczypospolitej Polskiej

Image

Pela República Portuguesa

Image

Pentru România

Image

Za Republiko Slovenijo

Image

Za Slovenskύ republiku

Image

Suomen tasavallan puolesta

Image

För Konungariket Sverige

Image

For the United Kingdom of Great Britain and Northern Ireland

Image

За Европейския съюз

Por la Unión Europea

Za Evropskou unii

For Den Europæiske Union

Für die Europäische Union

Euroopa Liidu nimel

Για την Ευρωπαϊκή Ένωση

For the European Union

Pour l’Union européenne

Per l’Unione europea

Eiropas Savienības vārdā

Europos Sajungos vardu

Az Európai Unió részéről

Għall-Unjoni Ewropea

Voor de Europese Unie

W imieniu Unii Europejskiej

Pela União Europeia

Pentru Uniunea Europeană

Za Eurόpsku úniu

Za Evropsko unijo

Euroopan unionin puolesta

För Europeiska unionen

Image

Image

For the United States of America

Image

Protokolli liide

6. LISA

Kolmanda riigi lennuettevõtjate omandiõigus ja kontroll

1.

Kumbki lepinguosaline ei teosta kolmandate riikidega sõlmitud lennunduslepingute alusel ühtki kehtivat õigust asjaomase kolmanda riigi mis tahes lennuettevõtjale lubade andmisest keeldumiseks, nende tühistamiseks, peatamiseks või piiramiseks põhjusel, et asjaomase lennuettevõtja omandiõigus kuulub teisele lepinguosalisele ja/või selle kodanikele.

2.

USA ei teosta lennunduslepingute alusel ühtki kehtivat õigust Liechtensteini Vürstiriigi, Šveitsi Konföderatsiooni, Euroopa ühise lennunduspiirkonna (ECAA) liikme (käesoleva lepingu allakirjutamise kuupäeva seisuga) või USAga sõlmitud avatud lennunduspiirkonna lennunduslepingut käesoleva lepingu allkirjastamise kuupäeva seisuga rakendava mis tahes Aafrika riigi mis tahes lennuettevõtjale lubade andmisest keeldumiseks, nende tühistamiseks, peatamiseks või piiramiseks põhjusel, et asjaomase lennuettevõtja puhul kuulub tegelik kontroll selle lennuettevõtja üle liikmesriigile või liikmesriikidele ja/või selle liikmesriigi või selliste liikmesriikide kodanikele.

3.

Kumbki lepinguosaline ei teosta kolmandate riikidega sõlmitud lennunduslepingute alusel ühtki kehtivat õigust asjaomase kolmanda riigi mis tahes lennuettevõtjale lubade andmisest keeldumiseks, nende tühistamiseks, peatamiseks või piiramiseks põhjusel, et tegelik kontroll asjaomase lennuettevõtja üle kuulub teisele lepinguosalisele ja/või selle kodanikele, tingimusel et asjaomane kolmas riik on mõlema lepinguosalisega sisse seadnud koostöösuhted lennuteenuste osutamiseks.

4.

Ühiskomitee peab arvet nende kolmandate riikide üle, kellega mõlema lepinguosalise hinnangul on sisse seatud koostöösuhted lennuteenuste osutamiseks.

Ühisdeklaratsioon

USA ning Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide esindajad kinnitasid, et Ameerika Ühendriikide ning Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide vahelise lennutranspordilepingu muutmise protokolli (mis parafeeriti Brüsselis 25. märtsil 2010) teiste keeleversioonide autentsus kinnitatakse kas kirjavahetuse teel enne protokolli allkirjastamist või ühiskomitee otsusega pärast protokolli allkirjastamist.

Käesolev ühisdeklaratsioon on protokolli lahutamatu osa.

Ameerika Ühendriikide nimel

John BYERLY (allkirjastatud)

25. märts 2010

Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide nimel:

Daniel CALLEJA (allkirjastatud)

25. märts 2010

KONSULTATSIOONIDE MEMORANDUM

1.

Euroopa Liitu ja selle liikmesriike ning Ameerika Ühendriike esindavad delegatsioonid kohtusid Brüsselis 23.–25. märtsil 2010, et viia lõpule lennutranspordilepingu teise etapi läbirääkimised. Delegatsioonide nimekirjad on esitatud A liites.

2.

Delegatsioonid jõudsid 25. ja 30. aprillil 2007 allkirjastatud Ameerika Ühendriikide ning Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide vahelise lennutranspordilepingu muutmise protokolli (edaspidi „protokoll”, esitatud B liites) suhtes esialgsele kokkuleppele ning parafeerisid selle teksti. Delegatsioonid kavatsevad esitada protokolli eelnõu heakskiitmiseks oma asjaomastele ametiasutustele, seades eesmärgiks selle jõustamise lähitulevikus.

3.

Käesolevas memorandumis sisalduvaid viiteid lepingule ning selle artiklitele, lõigetele ja lisadele käsitatakse viidetena protokolliga muudetud lepingule.

4.

ELi delegatsioon kinnitas, et Lissaboni lepingu (millega muudetakse Euroopa Liidu lepingut ja Euroopa Ühenduse asutamislepingut) 1. detsembril 2009 jõustumise tulemusena on Euroopa Liit asendanud Euroopa Ühenduse ja on selle õigusjärglane ning et alates sellest kuupäevast kehtivad kõik Euroopa Ühenduse õigused ja kohustused ning asjaomased viited Euroopa Ühendusele Euroopa Liidu suhtes.

5.

Delegatsioonid kinnitasid, et uues artiklis 6a sätestatud menetlusega, mis käsitleb lennuettevõtjate sobivuse ja riikkondsuse kindlaksmääramist käsitlevate reguleerivate otsuste vastastikust tunnustamist, ei soovita muuta tingimusi, mis on ette nähtud õigusnormidega, mida lepinguosalised tavaliselt kohaldavad rahvusvahelise lennutranspordi suhtes kooskõlas lepingu artikliga 4.

6.

Artikli 9 puhul väljendasid delegatsioonid soovi edendada ELi ja USA vahelist koostööd lennundusjulgestuse valdkonnas, seades eesmärgiks tugineda nii palju kui võimalik üksteise julgestusmeetmetele, mis on kooskõlas kohaldatavate õigusnormidega, et vähendada selliste meetmete asjatut dubleerimist.

7.

Delegatsioonid märkisid, et julgestusalane koostöö peaks hõlmama kehtivate nõuete muutmisega seotud konsultatsioone, mis peaksid võimaluse korral toimuma enne kõnealuste muudatuste rakendamist, tihedat koostööd lennuväljade hindamisel ning võimaluse ja vajaduse korral lennuettevõtjate inspekteerimist ning uusi julgestusalaseid tehnoloogiasuundi ja menetlusi käsitleva teabe vahetamist.

8.

Delegatsioonid märkisid, et olemasolevate ressursside tõhusamaks kasutamiseks, lennundusjulgestuse parandamiseks ja lennuliikluse sujuvamaks muutmiseks tuleks uutele esilekerkivatele ohtudele reageerida kiiresti ja võimaluse korral kooskõlastatult.

9.

Delegatsioonid märkisid, et protokoll ei mõjuta liikmesriikide ja USA vaheliste praeguste tulu ja kapitali topeltmaksustamise vältimise konventsioonide sätteid.

10.

Artikli 15 lõike 7 puhul märkis ELi delegatsioon, et kõnealuses valdkonnas püstitatud küsimused peaksid muu hulgas hõlmama ka keskkonnatõhusust ja asjaomaste meetmete tehnilist terviklikkust ning vajadust vältida konkurentsimoonutusi ja CO2-leket; vajaduse korral tuleks kaaluda, kas ja kuidas selliseid meetmeid oleks võimalik omavahel siduda või ühendada. USA delegatsioon märkis, et tema arvates tuleks soovituste väljatöötamisel keskenduda muu hulgas ka Chicago konventsiooni nõuete järgimisele ja lepingu eesmärkide edendamisele.

11.

Mõlemad delegatsioonid rõhutasid, et leping ei mõjuta mingil viisil nende juriidilisi ja poliitilisi seisukohti erinevates lennundusega seotud keskkonnaküsimustes.

12.

Ühiste keskkonnaeesmärkide tunnustamiseks koostasid delegatsioonid keskkonnaalase koostöö ühisavalduse, mis on lisatud käesolevale konsultatsioonide memorandumile C liitena.

13.

ELi delegatsioon rõhutas veel kord ELi kavatsust jätkata Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooni kaudu tööd globaalsete heitkoguste vähendamise eesmärkide kehtestamiseks rahvusvahelise lennunduse valdkonnas.

14.

USA ja ELi delegatsioonid rõhutasid veel kord USA ja ELi kavatsust tegeleda Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni (ICAO) raames küsimustega, mis käsitlevad rahvusvahelisest lennundusest tulenevate kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamist. Delegatsioonid märkisid ära ka lennundussektori panuse kõnealuse protsessi toetamiseks.

15.

Delegatsioonid märkisid, et viited artikli 15 lõikes 4 nimetatud tasakaalustatud lähenemisviisile osutavad ICAO 35. assambleel ühehäälselt vastuvõetud resolutsioonile A35-5. Delegatsioonid rõhutasid, et kõik kõnealuse resolutsiooniga kehtestatud tasakaalustatud lähenemisviisi käsitlevad põhimõtted on asjakohased ja olulised, kaasa arvatud tunnistamine, „et riikidel on asjaomased õiguslikud kohustused, kehtivad lepingud, seadused ja poliitikasuunad, mis võivad mõjutada ICAO tasakaalustatud lähenemisviisi rakendamist”.

16.

Delegatsioonid kinnitasid veel kord oma toetust ICAO juhendile, mis käsitleb tasakaalustatud lähenemisviisi õhusõidukite tekitatava müra suhtes (Guidance on the Balanced Approach to Aircraft Noise) ning mis on avaldatud ICAO dokumendis nr 9829 (2. väljaanne).

17.

Artikli 15 lõike 5 punkti a puhul märkis ELi delegatsioon, et direktiivi 2002/30/EÜ artikli 2 punkti f määratluse kohaselt on „huvitatud isikud”„füüsilised või juriidilised isikud, keda mõjutavad või võivad mõjutada müra vähendamise meetmed, sealhulgas käitamispiirangud, või kellel on õigustatud huvi nende kehtestamise vastu”. ELi delegatsioon märkis ka, et kõnealuse direktiivi artikli 10 kohaselt peavad liikmesriigid tagama, et huvitatud isikute nõupidamised kõnealuse direktiivi artiklite 5 ja 6 kohaldamise üle toimuvad kohaldatavates siseriiklikes õigusaktides ettenähtud korras.

18.

Töötajate suureneva piiriülese liikuvuse ja äriühingute struktuuriga seotud probleemide puhul märkis ELi delegatsioon, et Euroopa Komisjon jälgib olukorda tähelepanelikult ning kaalub uusi algatusi kõnealust valdkonda käsitlevate õigusaktide paremaks rakendamiseks, kohaldamiseks ja jõustamiseks. ELi delegatsioon osutas ka tööle, mida Euroopa Komisjon on teinud riikidevaheliste äriühingute lepingute valdkonnas ja kinnitas oma valmisolekut teavitada vajaduse korral ühiskomiteed nii kõnealustest kui ka muudest asjaomastest algatustest.

19.

USA delegatsioon märkis, et põhimõte, mis lubab valida lennuettevõtja konkreetsesse gruppi kuuluvate või konkreetsel tööalal tegutsevate töötajate hulgast ühe esindaja, on hoogustanud nii lendude teenindamise kui ka maapealse teenindusega seotud töötajate organiseerumist ning parandanud nende positsiooni läbirääkimiste pidamisel ja kollektiivlepingute jõustamisel.

20.

Delegatsioonid märkisid, et juhul kui üks lepinguosaline võtab lepinguga, sealhulgas selle artikliga 21 vastuolus olevaid meetmeid, on teisel lepinguosalisel õigus võtta mis tahes asjakohaseid ja proportsionaalseid meetmeid, mis on kooskõlas rahvusvahelise õigusega, sealhulgas ka kõnealuse lepinguga.

21.

Artikli 21 lõike 4 puhul märkis ELi delegatsioon, et kõnealuses lõikes osutatud läbivaatamist teostab Euroopa Komisjon kas omal algatusel või ühepoolselt.

22.

Delegatsioonid märkisid, et artikli 21 lõike 4 punktis a osutatud liiklusõigused lisanduvad Euroopa Liidule ja selle liikmesriikidele lepingu artikli 3 alusel antud õigustele.

23.

Delegatsioonid väljendasid rahulolu USA transpordiministeeriumi ja Euroopa Komisjoni vahel lepingu alusel tehtava koostöö suhtes, mille ühine eesmärk on täiendada mõlema lepinguosalise teadmisi teise lepinguosalise konkurentsirežiimi käsitlevate õigusaktide, menetluste ja tavade kohta ning aidata paremini mõista lennundussektoris valitsevate arengusuundade tegelikku või tõenäolist mõju kõnealuse sektori konkurentsivõimele.

24.

Delegatsioonid kinnitasid asjaomaste konkurentsiametite dialoogi- ja koostöövalmidust ning nende valmisolekut järgida õiguslikele nõuetele vastavat läbipaistvuse põhimõtet, sealhulgas konfidentsiaalse äriteabe kaitsmise põhimõtet. Delegatsioonid kinnitasid veel kord asjaomaste konkurentsiametite valmisolekut anda vajaduse korral juhiseid menetlusnõuete kohta.

25.

Delegatsioonid märkisid, et ühiskomitee või mõne muu osalise teavitamisel 2. lisa kohase koostöö raames tuleb järgida konfidentsiaalse või turutundliku teabe avalikustamise eeskirju.

26.

Seoses 6. lisa punkti 4 kohaldamisega väljendasid delegatsioonid lootust, et ühiskomitee töötab ühe aasta jooksul alates protokolli allkirjastamisest välja asjakohased kriteeriumid, mille alusel kindlaks määrata, kas konkreetne riik on lennuteenuste osutamise valdkonnas sisse seadunud koostöösuhted või mitte.

27.

Delegatsioonid tervitasid Islandi ja Norra esindajate osalemist vaatlejatena ELi delegatsioonis ning märkisid, et ühiskomitee astub jätkuvalt samme, et välja töötada ettepanek, mis käsitleb tingimusi ja menetluskorda, mille alusel Islandil ja Norral on võimalik ühineda protokolliga muudetud lepinguga.

28.

Delegatsioonid avaldasid lootust, et nende asjaomased lennundusasutused lubavad alates protokolli allkirjastamise kuupäevast teostada protokolliga muudetud lepingu kohast lennutegevust, mis põhineb õigusaktide vastavusel, otsuste vastastikusel tunnustamisel või halduskoostööl.

Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide delegatsiooni nimel

Daniel CALLEJA

Ameerika Ühendriikide delegatsiooni nimel

John BYERLY

C liide

Keskkonnaalast koostööd käsitlev ühisavaldus

Ameerika Ühendriikide ning Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide delegatsioonid rõhutasid veel kord rahvusvahelise lennunduse keskkonnamõjudega tegelemise otsustavat rolli. Delegatsioonid väljendasid ühist valmisolekut järgida Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni (ICAO) 35. assambleel püstitatud keskkonnaeesmärke, et saavutada järgmist:

a)

piirata või vähendada inimeste arvu, kes puutuvad kokku õhusõidukite põhjustatud kõrge müratasemega;

b)

piirata või vähendada õhusõidukitest tulenevate heitkoguste mõju kohaliku õhu kvaliteedile ning

c)

piirata või vähendada lennundusest tulenevate kasvuhoonegaaside mõju maakera kliimale.

Delegatsioonid tunnustasid ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni 15. konverentsi tulemusi ja Kopenhaageni kokkulepet, jagades ühiseid vaateid teadlaste arvamuse suhtes, mille kohaselt ülemaailmne soojenemine peaks jääma alla 2 °C.

Delegatsioonid kinnitasid lepinguosaliste kindlat soovi ja valmisolekut teha koostööd rahvusvahelist lennundust ja kliimamuutust käsitleval ICAO kõrgetasemelisel kohtumisel saavutatud edu ärakasutamiseks, otsides võimalusi kehtestada koos rahvusvaheliste partneritega ICAO raames veelgi ambitsioonikam tegevusprogramm, mis hõlmab kindlaid eesmärke, turupõhiste meetmete raamistikku ning arengumaade erivajaduste arvestamist.

Mõlemad lepinguosalised rõhutasid oma valmisolekut teha koostööd ICAO lennunduse keskkonnakaitsekomiteega (CAEP), et tagada komitee tööprogrammi õigeaegne ja tulemuslik täitmine, sealhulgas õhusõidukitega seotud CO2-heite ülemaailmse standardi ning muude kliimamuutust, müra ja õhu kvaliteeti käsitlevate meetmete vastuvõtmine.

Delegatsioonid rõhutasid vajadust vähendada lennunduse mõju keskkonnale järgmise tegevuse kaudu:

koostöö jätkamine programmi NextGen ning lennuliikluse korraldamise moderniseerimisega seotud SESARi programmide, sh programmi „Atlandi koostalitlusvõime algatus heitkoguste vähendamiseks” (AIRE) raames;

õhusõidukitega seotud uudsete tehnoloogiasuundade ja säästlike alternatiivsete lennukikütuste väljatöötamise ning rakendamise edendamine ja kiirendamine ühise tehnoloogiaalgatuse „Puhas taevas”, energiatarbimise, heitkoguste ja müra pideva vähendamise programmi (CLEEN), kommertsõhusõidukite alternatiivseid kütuseid käsitleva algatuse (CAAFI), algatuse „Alternatiivsete kütuste ja energia säästlik kasutamine lennunduse valdkonnas” (SWAFEA) jt algatuste kaudu ning

koostöö teadlastega, mis toimuks näiteks ICAO lennunduse keskkonnakaitse komitee (CAEP) lennunduse mõju ja teadusuuringutega tegeleva rühma kaudu ja mille eesmärk on paremini mõista lennundusest tulenevaid keskkonnamõjusid ja nende ulatust, näiteks lennunduse mõju tervisele ning selliseid kliimamõjusid, mis ei ole seotud CO2-heitega.


MÄÄRUSED

25.8.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 223/20


KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 756/2010,

24. august 2010,

millega muudetakse IV ja V lisa Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 850/2004 püsivate orgaaniliste saasteainete kohta

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrust (EÜ) nr 850/2004 (püsivate orgaaniliste saasteainete kohta ning millega muudetakse direktiivi 79/117/EMÜ), (1) eriti selle artikli 7 lõike 4 punkti a ja lõiget 5 ning artiklit 14,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määrusega (EÜ) nr 850/2004 on ühenduse õigusesse üle võetud kohustused, mis on sätestatud püsivate orgaaniliste saasteainete Stockholmi konventsioonis (edaspidi „konventsioon”), mis on heaks kiidetud nõukogu 14. oktoobri 2004. aasta otsusega 2006/507/EÜ, mis käsitleb püsivate orgaaniliste saasteainete Stockholmi konventsiooni sõlmimist Euroopa Ühenduse nimel, (2) ning piiriülese õhusaaste kauglevi 1979. aasta konventsiooni juurde kuuluvas püsivaid orgaanilisi saasteaineid käsitlevas protokollis (edaspidi „protokoll”), mis on heaks kiidetud nõukogu 19. veebruari 2004. aasta otsusega 2004/259/EÜ, millega sõlmitakse Euroopa Ühenduse nimel piiriülese õhusaaste kauglevi 1979. aasta konventsiooni protokoll püsivate orgaaniliste saasteainete kohta (3).

(2)

Pärast Euroopa Liidu ja tema liikmesriikide ning Norra ja Mehhiko esitatud taotlusi ainete lisamiseks on konventsiooni alusel loodud püsivate orgaaniliste saasteainete hindamise komitee lõpetanud taotluste aluseks olnud üheksa aine hindamise ning leidnud, et need vastavad konventsiooni kriteeriumidele. Konventsiooniosaliste konverentsi 4. kohtumisel 4.–8. maini 2009 lepiti kokku kanda kõik üheksa ainet konventsiooni lisadesse.

(3)

Määruse (EÜ) nr 850/2004 IV ja V lisa oleks vaja muuta, et võtta arvesse uusi aineid, mis on lisadesse kantud konventsiooniosaliste konverentsi 4. kohtumisel.

(4)

Konventsiooniosaliste konverentsi 4. kohtumisel otsustati konventsiooni A lisasse (Kõrvaldamine) kanda kloordekoon, heksabromobifenüül ja heksaklorotsükloheksaanid, kaasa arvatud lindaan. Kuna osutatud ained on loetletud protokollis, on nad kantud määruse (EÜ) nr 850/2004 IV ja V lisasse.

(5)

Konventsiooniosaliste konverentsi 4. kohtumisel otsustati konventsiooni A lisasse (Kõrvaldamine) kanda pentaklorobenseen. Seepärast tuleks pentaklorobenseen kanda määruse (EÜ) nr 850/2004 IV ja V lisasse, märkides asjaomased kontsentratsiooni ülempiirid, mis on kehtestatud vastavalt püsivate orgaaniliste saasteainete kontsentratsioonipiiride määramise meetodile, mis on esitatud nõukogu 18. juuli 2006. aasta määruses (EÜ) nr 1195/2006 (millega muudetakse IV lisa Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 850/2004 püsivate orgaaniliste saasteainete kohta) (4) ja nõukogu 16. veebruari 2007. aasta määruses (EÜ) nr 172/2007 (millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 850/2004 (püsivate orgaaniliste saasteainete kohta) V lisa) (5). Osutatud esialgsed kontsentratsiooni ülempiirid tuleks läbi vaadata, arvestades tulemusi, mis saadakse komisjoni nimel läbiviidava uuringuga määruse (EÜ) nr 850/2004 jäätmeid käsitlevate sätete rakendamise kohta.

(6)

Konventsiooniosaliste konverentsi 4. kohtumisel otsustati konventsiooni B lisasse (Piirangud) kanda perfluorooktaansulfoonhape ja selle derivaadid (edaspidi „PFOS”), tehes mõned konkreetseid kasutusalasid käsitlevad erandid. PFOSi kasutamine on praegu lubatud mõne konkreetse kasutusala puhul. PFOSi sisaldavate toodete kasutusea tõttu satub selliseid tooteid ka edaspidi veel mõne aasta jooksul jäätmetesse, kuigi üha väiksemates kogustes. Teatavate PFOSi sisaldavate materjalide kindlakstegemine konkreetsete jäätmete hulgas võib tekitada praktilisi raskusi. Seni ei ole veel piisavalt andmeid PFOSi koguste ja kontsentratsioonide kohta toodetes ja jäätmetes. Kui laiendada jäätmetele, milles PFOSi sisaldus ületab IV lisas esitatud kontsentratsioonipiiri, määruses (EÜ) nr 850/2004 sätestatud kohustust hävitada püsivad orgaanilised saasteained või need pöördumatult muundada, võiks see mõjutada olemasolevaid ringlussevõtu meetodeid ja raskendada varade säästlikku kasutamist, mis on keskkonnahoiu teine prioriteetne ülesanne. Seda arvestades on PFOS kantud IV ja V lisasse kontsentratsioonipiire esitamata.

(7)

Konventsiooniosaliste konverentsi 4. kohtumisel otsustati konventsiooni A lisasse (Kõrvaldamine) kanda tetrabromodifenüüleeter, pentabromodifenüüleeter, heksabromodifenüüleeter ja heptabromodifenüüleeter (edaspidi „polübromodifenüüleetrid”). Pentabromodifenüüleetri ja oktabromodifenüüleetri turuleviimine ja kasutamine on ELis piiratud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta määruse (EÜ) nr 1907/2006 (mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, lubamist ja piiranguid) (REACH) (6) XVII lisaga, nimetatud ainete kontsentratsiooni ülempiiriks on sätestatud 0,1 massiprotsenti. Pentabromodifenüüleetrit, heksabromodifenüüleetrit, heptabromodifenüüleetrit ja tetrabromodifenüüleetrit praegu ELis turule ei viida, kuna osutatud ained on piiratud komisjoni 22. juuni 2009. aasta määrusega (EÜ) nr 552/2009 (millega muudetakse XVII lisa Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1907/2006, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH)) (7) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. jaanuari 2003. aasta direktiiviga 2002/95/EÜ teatavate ohtlike ainete kasutamise piiramise kohta elektri- ja elektroonikaseadmetes (8). Nimetatud polübromodifenüüleetreid sisaldavate saaduste kasutusea tõttu satub kasutuskõlbmatuks muutunud saadusi ka edaspidi veel mõne aasta jooksul jäätmetesse. Kui laiendada jäätmetele, milles polübromodifenüüleetrite sisaldus ületab IV lisas esitatud kontsentratsioonipiiri, kohustust hävitada püsivad orgaanilised saasteained või need pöördumatult muundada, ohustaks see, arvestades praktilisi raskusi nimetatud aineid sisaldavate materjalide kindlakstegemisel segajäätmete hulgas ja seda, et praegu puuduvad põhjalikud teaduslikud andmed nimetatud ainete koguste ja sisalduse kohta toodetes ja jäätmetes, olemasolevaid ringlussevõtu meetodeid ning raskendaks seega varade säästlikku kasutamist. Konventsiooniosaliste konverentsi 4. kohtumisel tunnistati sellise probleemi olemasolu ja lepiti kokku spetsiaalsed erandid, et jätkata loetelusse kantud polübromodifenüüleetreid sisaldavate jäätmete ringlussevõtmist, isegi kui sellega võidakse ringlusse võtta püsivaid orgaanilisi saasteaineid. Seepärast tuleks sellised erandid kajastada määruses (EÜ) nr 850/2004.

(8)

Euroopa Liidus on vaja kehtestada ühesugused kontsentratsiooni ülempiirid, et vältida siseturu moonutamist. Olemasolevate andmete põhjal ja ettevaatuspõhimõtet rakendades on pentaklorobenseeni jaoks määruse (EÜ) nr 850/2004 IV ja V lisas kehtestatud esialgsed kontsentratsiooni ülempiirid.

(9)

Kuna osutatud ainete koguste ja sisalduse kohta toodetes ja jäätmetes, samuti kokkupuuteviiside kohta ei ole praegu põhjalikke teaduslikke andmeid, ei ole PFOSi ega polübromodifenüüleetrite jaoks võimalik kehtestada määruse (EÜ) nr 850/2004 IV ja V lisas kontsentratsiooni ülempiire. Vastavalt edasise teabe kättesaadavaks muutumisele ja läbivaatamisele komisjoni poolt esitatakse püsivate orgaaniliste saasteainete kontsentratsiooni ülempiiri väärtused, võttes arvesse püsivate orgaaniliste saasteainete määruse eesmärke.

(10)

Konventsiooni artikli 22 kohaselt jõustuvad konventsiooni A, B ja C lisa muudatused üks aasta pärast kuupäeva, mil nendest on teatatud hoiulevõtjale; jõustumise kuupäevaks on seega 26. august 2010. Seepärast ja kooskõla tagamise vajadust arvestades tuleks käesolevat määrust kohaldada samast kuupäevast.

(11)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas nõukogu direktiivi 75/442/EMÜ (9) alusel moodustatud komitee arvamusega. Käesolev määrus peaks jõustuma viivitamata,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

1.   Määruse (EÜ) nr 850/2004 IV lisa asendatakse käesoleva määruse I lisaga.

2.   Määruse (EÜ) nr 850/2004 V lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse II lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub päeval, mil see avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolevat määrust kohaldatakse alates 26. augustist 2010.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 24. august 2010

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO


(1)  ELT L 158, 30.4.2004, lk 7.

(2)  ELT L 209, 31.7.2006, lk 1.

(3)  ELT L 81, 19.3.2004, lk 35.

(4)  ELT L 217, 8.8.2006, lk 1.

(5)  ELT L 55, 23.2.2007, lk 1.

(6)  ELT L 396, 30.12.2006, lk 1.

(7)  ELT L 164, 26.6.2009, lk 7.

(8)  ELT L 37, 13.2.2003, lk 19.

(9)  EÜT L 194, 25.7.1975, lk 39.


I LISA

„IV LISA

Artiklis 7 esitatud jäätmekäitlussätete alla kuuluvate ainete loend

Aine

CASi nr

EÜ nr

Artikli 7 lõike 4 punktis a viidatud kontsentratsioonipiir

tetrabromodifenüüleeter C12H6Br4O

 

 

 

pentabromodifenüüleeter C12H5Br5O

 

 

 

heksabromodifenüüleeter C12H4Br6O

 

 

 

heptabromodifenüüleeter C12H3Br7O

 

 

 

perfluorooktaansulfoonhape ja selle derivaadid (PFOS) C8F17SO2X

(X = OH, metallisool (O-M+), halogeniid, amiid või muu derivaat, kaasa arvatud polümeerid)

 

 

 

polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid (PCDD/PCDF)

 

 

15 μg/kg (1)

DDT (1,1,1-trikloro-2,2-bis-(4-klorofenüül)etaan)

50-29-3

200-024-3

50 mg/kg

klordaan

57-74-9

200-349-0

50 mg/kg

heksaklorotsükloheksaanid, kaasa arvatud lindaan

58-89-9

210-168-9

50 mg/kg

319-84-6

200-401-2

319-85-7

206-270-8

608-73-1

206-271-3

dieldriin

60-57-1

200-484-5

50 mg/kg

endriin

72-20-8

200-775-7

50 mg/kg

heptakloor

76-44-8

200-962-3

50 mg/kg

heksaklorobenseen

118-74-1

200-273-9

50 mg/kg

kloordekoon

143-50-0

205-601-3

50 mg/kg

aldriin

309-00-2

206-215-8

50 mg/kg

pentaklorobenseen

608-93-5

210-172-5

50 mg/kg

polüklorobifenüülid (PCBd)

1336-36-3 ja muud

215-648-1

50 mg/kg (2)

mireks

2385-85-5

219-196-6

50 mg/kg

toksafeen

8001-35-2

232-283-3

50 mg/kg

heksabromobifenüül

36355-01-8

252-994-2

50 mg/kg


(1)  PCDD ja PCDFi kontsentratsioonipiiride arvutamisel kasutatakse järgmisi toksilisuse ekvivalentfaktoreid (TEFid):

PCDD

TEF

2,3,7,8-TeCDD

1

1,2,3,7,8-PeCDD

1

1,2,3,4,7,8-HxCDD

0,1

1,2,3,6,7,8-HxCDD

0,1

1,2,3,7,8,9-HxCDD

0,1

1,2,3,4,6,7,8-HpCDD

0,01

OCDD

0,0003

PCDF

TEF

2,3,7,8-TeCDF

0,1

1,2,3,7,8-PeCDF

0,03

2,3,4,7,8-PeCDF

0,3

1,2,3,4,7,8-HxCDF

0,1

PCDD

TEF

1,2,3,6,7,8-HxCDF

0,1

1,2,3,7,8,9-HxCDF

0,1

2,3,4,6,7,8-HxCDF

0,1

1,2,3,4,6,7,8-HpCDF

0,01

1,2,3,4,7,8,9-HpCDF

0,01

OCDF

0,0003

(2)  Vajaduse korral rakendatakse arvutusmeetodit, mis on esitatud Euroopa standardites EN 12766-1 ja EN 12766-2.”


II LISA

Määruse (EÜ) nr 850/2004 V lisa 2. osas asendatakse tabel järgmisega:

„Jäätmed vastavalt otsuses 2000/532/EÜ esitatud klassifikatsioonile

IV lisas loetletud ainete kontsentratsiooni ülempiir (1)

Toiming

10

TERMILISTES PROTSESSIDES TEKKINUD JÄÄTMED

Aldriin: 5 000 mg/kg;

Klordaan: 5 000 mg/kg;

Kloordekoon:

5 000 mg/kg;

DDT (1,1,1-trikloro-2,2-bis(4-klorofenüül)etaan): 5 000 mg/kg;

Dieldriin: 5 000 mg/kg;

Endriin: 5 000 mg/kg;

Heptabromodifenüüleeter (C12H3Br7O)

Heptakloor: 5 000 mg/kg;

Heksabromobifenüül: 5 000 mg/kg;

Heksabromodifenüüleeter (C12H4Br6O);

Heksaklorobenseen: 5 000 mg/kg;

Heksaklorotsükloheksaanid, kaasa arvatud lindaan:

5 000 mg/kg;

Mireks: 5 000 mg/kg;

Pentabromodifenüüleeter (C12H5Br5O);

Pentaklorobenseen: 5 000 mg/kg;

Perfluoroktaansulfoonhape ja selle derivaadid (PFOS)

(C8F17SO2X)

(X = OH, metallisool (O-M+), halogeniid, amiid või muu derivaat, sealhulgas polümeerid);

Polüklorobifenüülid (PCB-d) (5): 50 mg/kg;

Polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid (PCDD/PCDF) (6):5 mg/kg;

Tetrabromodifenüüleeter (C12H6Br4O);

Toksafeen: 5 000 mg/kg.

Püsiladustamine on lubatud üksnes kõigi järgmiste tingimuste täitmise korral:

1)

ladustamine toimub ühes järgmistest kohtadest:

sügaval maa all asuvas kaljukihistus;

soolakaevanduses;

ohtlike jäätmete matmispaigas, eeldades, et jäätmed on viidud tahkele kujule või osaliselt stabiliseeritud, kus see on tehniliselt teostatav, nagu nõutakse kõnealuse jäätmeklassi puhul otsuse 2000/532/EÜ allpeatükis 1903;

2)

järgitakse nõukogu direktiivi 1999/31/EÜ (3) ja nõukogu otsuse 2003/33/EÜ (4) sätteid;

3)

on tõendatud, et valitud toiming on keskkonna seisukohast eelistatav.

10 01

Jõujaamades ja muudes põletusseadmetes tekkinud jäätmed (v.a jaotises 19 nimetatud jäätmed)

10 01 14 * (2)

Koospõletamisel tekkinud ohtlikke aineid sisaldav koldetuhk, räbu ja katlatolm

10 01 16 *

Koospõletamisel tekkinud ohtlikke aineid sisaldav lendtuhk

10 02

Raua- ja terasetootmisjäätmed

10 02 07 *

Ohtlikke aineid sisaldavad tahked gaasipuhastusjäätmed

10 03

Alumiiniumi termometallurgiaprotsessides tekkinud jäätmed

10 03 04 *

Primaarsulatusräbu

10 03 08 *

Soolaräbu sekundaarsulatusest

10 03 09 *

Musträbu sekundaarsulatusest

10 03 19 *

Ohtlikke aineid sisaldav heitgaasitolm

10 03 21 *

Ohtlikke aineid sisaldavad muud peenosakesed ja tolm (sh kuulveskitolm)

10 03 29 *

Ohtlikke aineid sisaldavad soolaräbu- ja musträbukäitlusjäätmed

10 04

Plii termometallurgiaprotsessides tekkinud jäätmed

10 04 01 *

Primaar- ja sekundaarsulatusräbu

10 04 02 *

Primaar- ja sekundaarsulatustagi ja -ujuräbu

10 04 04 *

Heitgaasitolm

10 04 05 *

Muud peenosakesed ja tolm

10 04 06 *

Gaasikäitlusel tekkinud tahked jäätmed

10 05

Tsingi termometallurgiaprotsessides tekkinud jäätmed

10 05 03 *

Heitgaasitolm

10 05 05 *

Tahked gaasipuhastusjäätmed

10 06

Vase termometallurgiaprotsessides tekkinud jäätmed

10 06 03 *

Heitgaasitolm

10 06 06 *

Gaasikäitlusel tekkinud tahked jäätmed

10 08

Muude värviliste metallide termometallurgiaprotsessides tekkinud jäätmed

10 08 08 *

Soolaräbu primaar- ja sekundaarsulatusest

10 08 15 *

Ohtlikke aineid sisaldav heitgaasitolm

10 09

Mustmetallide valujäätmed

10 09 09 *

Ohtlikke aineid sisaldav heitgaasitolm

16

NIMISTUS MUJAL NIMETAMATA JÄÄTMED

16 11

Vooderdise ja tulekindlate materjalide jäätmed

16 11 01 *

Metallurgiaprotsessides tekkinud ohtlikke aineid sisaldavad süsinikupõhised vooderdised ja tulekindlad materjalid

16 11 03 *

Muud metallurgiaprotsessides tekkinud, ohtlikke aineid sisaldavad vooderdised ja tulekindlad materjalid

17

EHITUS- JA LAMMUTUSPRAHT (SEALHULGAS SAASTUNUD MAA-ALADELT EEMALDATUD PINNAS)

17 01

Betoon, tellised, plaadid ja keraamikatooted

17 01 06 *

Ohtlikke aineid sisaldavad betooni, telliste, plaatide või keraamikatoodete segud või fraktsioonid

17 05

Pinnas, sealhulgas saastunud maa-aladelt eemaldatud pinnas, kivid ja süvenduspinnas

17 05 03 *

Ohtlikke aineid sisaldavate pinnase ja kivide anorgaaniline fraktsioon

17 09

Muu ehitus- ja lammutuspraht

17 09 02 *

PCB-sid sisaldav ehitus- ja lammutuspraht, välja arvatud PCB-sid sisaldavad seadmed

17 09 03 *

Ohtlikke aineid sisaldav muu ehitus- ja lammutuspraht

19

JÄÄTMEKÄITLUSETTEVÕTETES, ETTEVÕTTEVÄLISTES REOVEEPUHASTITES NING JOOGI- JA TÖÖSTUSVEE VALMISTAMISEL TEKKINUD JÄÄTMED

19 01

Jäätmete põletamisel või pürolüüsil tekkinud jäätmed

19 01 07 *

Gaasikäitlusel tekkinud tahked jäätmed

19 01 11 *

Ohtlikke aineid sisaldavad koldetuhk ja räbu

19 01 13 *

Ohtlikke aineid sisaldav lendtuhk

19 01 15 *

Ohtlikke aineid sisaldav katlatolm

19 04

Klaasistatud jäätmed ja klaasistamisjäätmed

19 04 02 *

Lendtuhk ja muud heitgaasipuhastusjäätmed

19 04 03 *

Klaasistamata tahke faas


(1)  Kontsentratsioonipiirid kehtivad üksnes ohtlike jäätmete matmispaiga suhtes ning neid ei kohaldata ohtlike jäätmete maa-aluste püsihoidlate, sealhulgas soolakaevanduste suhtes.

(2)  Kõiki tärniga * märgitud jäätmeid loetakse ohtlikeks jäätmeteks vastavalt direktiivile 91/689/EMÜ ja nende käitlemist reguleeritakse kõnealuse direktiivi sätetega.

(3)  EÜT L 182, 16.7.1999, lk 1.

(4)  EÜT L 11, 16.1.2003, lk 27.

(5)  Kasutatakse arvutusmeetodit, mis on esitatud Euroopa standardites EN 12766-1 ja EN 12766-2.

(6)  PCDD ja PCDFi kontsentratsioonipiiride arvutamisel kasutatakse järgmisi toksilisuse ekvivalentfaktoreid (TEFid):

PCDD

TEF

2,3,7,8-TeCDD

1

1,2,3,7,8-PeCDD

1

1,2,3,4,7,8-HxCDD

0,1

1,2,3,6,7,8-HxCDD

0,1

1,2,3,7,8,9-HxCDD

0,1

1,2,3,4,6,7,8-HpCDD

0,01

OCDD

0,0003

PCDF

TEF

2,3,7,8-TeCDF

0,1

1,2,3,7,8-PeCDF

0,03

2,3,4,7,8-PeCDF

0,3

1,2,3,4,7,8-HxCDF

0,1

1,2,3,6,7,8-HxCDF

0,1

1,2,3,7,8,9-HxCDF

0,1

PCDD

TEF

2,3,4,6,7,8-HxCDF

0,1

1,2,3,4,6,7,8-HpCDF

0,01

1,2,3,4,7,8,9-HpCDF

0,01

OCDF

0,0003”


25.8.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 223/29


KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 757/2010,

24. august 2010,

millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 850/2004 (püsivate orgaaniliste saasteainete kohta) I ja III lisa

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrust (EÜ) nr 850/2004 püsivate orgaaniliste saasteainete kohta ning millega muudetakse direktiivi 79/117/EMÜ, (1) eriti selle artikli 14 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määrusega (EÜ) nr 850/2004 võetakse ühenduse õigusse üle kohustused, mis on määratletud püsivate orgaaniliste saasteainete Stockholmi konventsioonis (edaspidi „konventsioon”), kinnitatud nõukogu 14. oktoobri 2004. aasta otsusega 2006/507/EÜ, mis käsitleb püsivate orgaaniliste saasteainete Stockholmi konventsiooni sõlmimist Euroopa Ühenduse nimel, (2) ning piiriülese õhusaaste kauglevi 1979. aasta konventsiooni protokollis püsivate orgaaniliste saasteainete kohta (edaspidi „protokoll”), kinnitatud nõukogu 19. veebruari 2004. aasta otsusega 2004/259/EÜ, millega sõlmitakse Euroopa Ühenduse nimel piiriülese õhusaaste kauglevi 1979. aasta konventsiooni protokoll püsivate orgaaniliste saasteainete kohta (3).

(2)

Pärast Euroopa Ühenduse ja tema liikmesriikide ning Norra ja Mehhiko esitatud taotlusi ainete lisamiseks on konventsiooni alusel loodud püsivate orgaaniliste saasteainete hindamise komitee lõpetanud taotluste aluseks olnud üheksa aine hindamise ning leidnud, et need vastavad konventsiooni kriteeriumidele. Konventsiooniosaliste konverentsi neljandal kohtumisel, mis leidis aset 4.–8. mail 2009. aastal, otsustati lisada kõik üheksa ainet konventsiooni lisadesse.

(3)

Seoses konventsiooniosaliste konverentsi neljandal kohtumisel vastu võetud otsustega tuleb uuendada määruse (EÜ) nr 850/2004 I ja III lisa. Tuleb muuta määruse (EÜ) nr 850/2004 I lisa, et võtta arvesse, et aineid võib loetleda üksnes konventsioonis.

(4)

Konventsiooniosaliste konverentsi neljandal kohtumisel otsustati kanda kaheksa ainet konventsiooni lisa A (kõrvaldamine) nimekirja. Üheksandat ainet, perfluorooktaansulfoonhapet ja selle derivaate (edaspidi PFOS) kasutatakse üle maailma endiselt laialdaselt ning konventsiooniosaliste konverentsi neljandal kohtumisel otsustati lisada see aine B lisa (piirangud) nimekirja koos hulga eranditega. Määruse (EÜ) nr 850/2004 struktuur sarnaneb konventsiooni omaga, sisaldades I lisa (keelud) ja II lisa (piirangud). Konventsioonis on sätestatud kohustus keelata või piirata konventsiooni A ja B lisas loetletud ainete valmistamist, kasutamist, importi ja eksporti. Konventsiooniosaliste konverentsi neljanda kohtumise otsustes käsitletud aine lisamisega määruse (EÜ) nr 850/2004 nimekirja viiakse piirangu ulatus vastavusse konventsiooniosaliste konverentsi neljanda kohtumise otsusega, sest määruses (EÜ) nr 850/2004 kehtestatakse nõuded selliste ainete valmistamise, kasutamise ja jäätmekäitluse kohta ning nende turuleviimise piirangud.

(5)

Ühenduses kehtivad PFOSi turuleviimise ja kasutamise piirangud on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1907/2006 (mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH)) (4) XVII lisas. Praegu ühenduses PFOSi kohta kehtivad piirangud sisaldavad võrreldes konventsiooniosaliste konverentsi neljanda kohtumise otsuses loetletuga üksnes väheseid erandeid. PFOS oli ka 18. detsembril 2009. aastal vastuvõetud muudetud protokolli I lisa nimekirjas. Seetõttu tuleks PFOS kanda koos ülejäänud kaheksa ainega määruse (EÜ) nr 850/2004 I lisa nimekirja. XVII lisas loetletud ning PFOSile kohaldatavad erandid võetakse üle ning lisatakse määruse (EÜ) nr 850/2004 I lisasse ning nende sisu muudetakse vaid vähesel määral. Erandite rakendamisel tuleks võimaluse korral kasutada parimat võimalikku tehnikat. Vastavalt konventsiooniosaliste konverentsi neljanda kohtumise otsusele kehtib ajaline piirang konkreetse erandi kohta, mis puudutab PFOSi kasutamist märgava ainena ohjatavates galvaanilise katmise süsteemides. Kui see on tehniliselt põhjendatud, võib seda tähtaega konventsiooniosaliste konverentsi heakskiidul pikendada. Liikmesriigid peavad lubatud erandite kasutamisest iga nelja aasta järel aru andma. Euroopa Liit kui konventsiooniosaline peab oma aruandes tuginema liikmesriikide aruannetele. Komisjon peab jätkama allesjäänud erandite ning ohutumate alternatiivsete ainete või tehnoloogiavaldkondade läbivaatamist.

(6)

Määruse (EÜ) nr 850/2004 artikli 4 lõike 1 punktis b kirjeldatud sätted, mis käsitlevad tahtmatu jälgsaastena esinevaid aineid, peavad hõlmama PFOSi, et tagada määruse ühtlane kohaldamine ja järelevalve ning samaaegne vastavus konventsioonile. Määruse (EÜ) nr 1907/2006 XVII lisa järgi lubati PFOSi kasutada kogustes, mis ei ületa teatud piirmäärasid. Kuni edasise teabe saamiseni loetakse määruse (EÜ) nr 1907/2006 XVII lisas kirjeldatud toodete PFOSi-sisalduse piirmäärasid selliseks koguseks, millest väiksemal määral ei saa PFOSi mõistlikult kasutada, tagades samal ajal olemasolevate meetodite abil järelevalve ja rakendamise. Need piirmäärad peavad seega võimaldama kasutada PFOSi üksnes tahtmatule jälgsaastele vastaval määral. Käesolevas määruses tuleb kehtestada samasugusele määrale vastav piirmäär PFOSi kasutamisel ainetena ning valmististe koostises. Et välistada aine tahtlikku kasutamist, peab nimetatud määr olema väiksem kui määruses (EÜ) nr 1907/2006 kohaldatud määr.

(7)

Ühenduses kehtivad pentabromodifenüüleetri ja oktabromodifenüüleetri turuleviimise ja kasutamise piirangud on sätestatud määruse (EÜ) nr 1907/2006 XVII lisas, kus on toodud kontsentratsiooni maksimaalne piirväärtus 0,1 massiprotsenti, millest allapoole jääva väärtuse kohta piirang ei kehti. Konventsiooniosaliste konverentsi neljandal kohtumisel otsustati lisada nimekirja pentabromodifenüüleetrite ja oktabromodifenüüleetrite kaubanduslikes vormides esinevad püsivate orgaaniliste saasteainete omadustega analoogid. Ühtsuse huvides peab määruse (EÜ) nr 850/2004 nimekiri järgima määruse (EÜ) nr 1907/2006 XVII lisa käsitlust nende analoogide suhtes, millel on konventsiooniosaliste konverentsi neljanda kohtumise määratluse järgi püsivate orgaaniliste saasteainete omadused; seetõttu tuleb määruse (EÜ) nr 850/2004 I lisa nimekirja lisada heksabromodifenüüleetri, heptabromodifenüüleetri, tetrabromodifenüüleetri ja pentabromodifenüüleetri analoogid.

(8)

Määruse (EÜ) nr 850/2004 artikli 4 lõike 1 punktis b kirjeldatud sätted, mis käsitlevad tahtmatu jälgsaastena esinevaid aineid, peavad hõlmama polübroomitud difenüüleetreid (PBDEsid), et tagada määruse ühtlane kohaldamine ja järelevalve ja samaaegne vastavus konventsiooniga. Käesoleva määrusega tuleb kehtestada muutumatu piirmäär, mis võimaldaks käsitleda ainetena ning valmististe ja toodete koostises esinevaid PBDEsid tahtmatu jälgsaastena. Kuni edasise teabe saamiseni ja kuni komisjon need vastavalt käesoleva määruse eesmärkidele läbi vaatab, peavad määruse (EÜ) nr 1907/2006 XVII lisas kirjeldatud ringlusse võetavatest materjalidest valmistatud toodete PBDEde-sisalduse piirmäärad võimaldama kasutada PBDEsid üksnes tahtmatu jälgsaastena, st koguses, millest väiksemal määral ei saa PFOSi mõistlikult kasutada, tagades samal ajal olemasolevate meetodite abil järelevalve ja rakendamise. Käesolevas määruses tuleb kehtestada samasugusele tasemele vastav piirmäär PBDEde kasutamisel ainetena ning valmististe või toodete koostises.

(9)

Tuleb selgitada, et määruse (EÜ) nr 850/2004 artiklis 3 osutatud keeld ei kehti PBDEsid ja PFOSe sisaldavatele toodetele, mis on käesoleva määruse jõustumise ajal juba kasutusel.

(10)

DDT ja heksaklorotsükloheksaanid (HCHd), sealhulgas lindaan, tuleb nimekirja lisada ilma erandeid võimaldamata. Määruse (EÜ) nr 850/2004 I lisa A osa kohaselt on liikmesriikidel lubatud jätkata DDT olemasolevat tootmist ja kasutamist dikofooli valmistamisel. Praegu ei kasuta piirangut ükski liikmesriik. Samuti pole dikofooli lisatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 1998. aasta direktiivi 98/8/EÜ (mis käsitleb biotsiidide turuleviimist) (5) I lisasse ega nõukogu 15. juuli 1991. aasta direktiivi 91/414/EMÜ taimekaitsevahendite turuleviimise kohta (6). See erand tuleks seetõttu välja jätta. HCHd, sealhulgas lindaan, on lisatud määruse (EÜ) nr 850/2004 I lisa B osa nimekirja koos kahe konkreetse erandiga teatud spetsiifilistel kasutuseesmärkidel. Need erandid aegusid 1. septembril 2006. aastal ning 31. detsembril 2007. aastal ja need tuleks seetõttu välja jätta.

(11)

Vastavalt konventsiooniosaliste konverentsi neljanda kohtumise otsustele tuleb määruse (EÜ) nr 850/2004 I ja III lisasse lisada viide pentaklorobenseenile, et see sisalduks nii keeldude alla kuuluvate ainete üldnimekirjas kui ka heite vähendamise sätete alla kuuluvate ainete nimekirjas. Klordekoon ja heksabromobifenüül tuleks ümber paigutada I lisa A osasse, kuhu nad kuuluvad nüüd mõlemas rahvusvahelises dokumendis.

(12)

Vastavalt konventsiooni artiklile 22 jõustuvad A, B ja C lisasse tehtud muudatused üks aasta pärast kuupäeva, mil hoiulevõtja edastab teate täiendava lisa vastuvõtmise kohta, st 26. augustil 2010. Sellest tulenevalt ja ühtsuse huvides peaks käesolev määrus jõustuma samal kuupäeval. Käesolev määrus peaks seega jõustuma kiiremas korras.

(13)

Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas direktiivi 67/548/EMÜ alusel loodud komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 850/2004 I ja III lisa muudetakse käesoleva määruse lisa kohaselt.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Käesolevat määrust kohaldatakse alates 26. augustist 2010.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 24. august 2010

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO


(1)  ELT L 158, 30.4.2004, lk 7.

(2)  ELT L 209, 31.7.2006, lk 1.

(3)  ELT L 81, 19.3.2004, lk 35.

(4)  ELT L 396, 30.12.2006, lk 1.

(5)  EÜT L 123, 24.4.1998, lk 1.

(6)  EÜT L 230, 19.8.1991, lk 1.


LISA

1)

Määruse (EÜ) nr 850/2004 I lisa asendatakse järgmisega:

„I LISA

A osa –   Konventsioonis ja protokollis loetletud ained ning ainult konventsioonis loetletud ained

Aine

CASi nr

EÜ nr

Konkreetne erand vahepealseks kasutamiseks või muu täpsustus

Tetrabromodifenüüleeter

C12H6Br4O

 

 

1.

Käesolevas kirjes kohaldatakse artikli 4 lõike 1 punkti b tetrabromodifenüüleetrile kontsentratsiooniga 10 mg/kg (0,001 massiprotsenti) või vähem, kui see esineb ainena, valmististes, toodetes või toodete põlemist aeglustavates osades.

2.

Erandkorras võib lubada järgmiste toodete valmistamist, turuleviimist ja kasutamist:

a)

ilma et see piiraks punkti b kohaldamist, tooted ja valmistised, mille tetrabromodifenüüleetri-sisaldus jääb alla 0,1 massiprotsendi, kui need tooted on osaliselt või täielikult valmistatud ringlusse võetud materjalist või jäätmetest, mida on töödeldud korduskasutamiseks;

b)

elektri- ja elektroonikaseadmed, mis kuuluvad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2002/95/EÜ reguleerimisalasse (1).

3.

Selliste toodete kasutamine, mis on ELis juba kasutusel enne 25. augustit 2010 ja mis sisaldavad toote koostisainena tetrabromodifenüüleetrit. Sellistele toodetele kohaldatakse artikli 4 lõike 2 kolmandat ja neljandat lõiku.

Pentabromodifenüüleeter

C12H5Br5O

 

 

1.

Käesolevas kirjes kohaldatakse artikli 4 lõike 1 punkti b pentabromodifenüüleetrile kontsentratsiooniga 10 mg/kg (0,001 massiprotsenti) või vähem, kui see esineb ainena, valmististes, toodetes või toodete põlemist aeglustavates osades.

2.

Erandkorras võib lubada järgmiste toodete valmistamist, turuleviimist ja kasutamist:

a)

ilma et see piiraks punkti b kohaldamist, tooted, mille pentabromodifenüüleetri-sisaldus jääb alla 0,1 massiprotsendi, kui need tooted on osaliselt või täielikult valmistatud ringlusse võetud materjalist või jäätmetest, mida on töödeldud korduskasutamiseks;

b)

elektri- ja elektroonikaseadmed, mis kuuluvad direktiivi 2002/95/EÜ reguleerimisalasse.

3.

Selliste toodete kasutamine, mis on ELis juba kasutusel enne 25. augustit 2010 ja mis sisaldavad toote koostisainena pentabromodifenüüleetrit. Sellistele toodetele kohaldatakse artikli 4 lõike 2 kolmandat ja neljandat lõiku.

Heksabromodifenüüleeter

C12H4Br6O

 

 

1.

Käesolevas kirjes kohaldatakse artikli 4 lõike 1 punkti b heksabromodifenüüleetrile kontsentratsiooniga 10 mg/kg (0,001 massiprotsenti) või vähem, kui see esineb ainena, valmististes, toodetes või toodete põlemist aeglustavates osades.

2.

Erandkorras võib lubada järgmiste toodete valmistamist, turuleviimist ja kasutamist:

a)

ilma et see piiraks punkti b kohaldamist, tooted, mille heksabromodifenüüleetri-sisaldus jääb alla 0,1 massiprotsendi, kui need tooted on osaliselt või täielikult valmistatud ringlusse võetud materjalist või jäätmetest, mida on töödeldud korduskasutamiseks;

b)

elektri- ja elektroonikaseadmed, mis kuuluvad direktiivi 2002/95/EÜ reguleerimisalasse.

3.

Selliste toodete kasutamine, mis on ELis juba kasutusel enne 25. augustit 2010 ja mis sisaldavad toote koostisainena heksabromodifenüüleetrit. Sellistele toodetele kohaldatakse artikli 4 lõike 2 kolmandat ja neljandat lõiku.

Heptabromodifenüüleeter

C12H3Br7O

 

 

1.

Käesolevas kirjes kohaldatakse artikli 4 lõike 1 punkti b heptabromodifenüüleetrile kontsentratsiooniga 10 mg/kg (0,001 massiprotsenti) või vähem, kui see esineb ainena, valmististes, toodetes või toodete põlemist aeglustavates osades.

2.

Erandkorras võib lubada järgmiste toodete valmistamist, turuleviimist ja kasutamist:

a)

ilma et see piiraks punkti b kohaldamist, tooted, mille heptabromodifenüüleetri-sisaldus jääb alla 0,1 massiprotsendi, kui need tooted on osaliselt või täielikult valmistatud ringlusse võetud materjalist või jäätmetest, mida on töödeldud korduskasutamiseks;

b)

elektri- ja elektroonikaseadmed, mis kuuluvad direktiivi 2002/95/EÜ reguleerimisalasse.

3.

Selliste toodete kasutamine, mis on ELis juba kasutusel enne 25. augustit 2010 ja mis sisaldavad toote koostisainena heptabromodifenüüleetrit. Sellistele toodetele kohaldatakse artikli 4 lõike 2 kolmandat ja neljandat lõiku.

Perfluorooktaansulfonaat ja selle analoogid (PFOS)

C8F17SO2X

(X = OH, metallisool (O-M+), halogeniid, amiid ja muud derivaadid, sealhulgas polümeerid)

 

 

1.

Käesolevas kirjes kohaldatakse artikli 4 lõike 1 punkti b PFOSidele kontsentratsiooniga 10 mg/kg (0,001 massiprotsenti) või vähem, kui see esineb ainetena või valmististes.

2.

Käesolevas kirjes kohaldatakse artikli 4 lõike 1 punkti b PFOSidele pooltoodetes ja toodetes või nende osades, kui PFOSide kontsentratsioon on väiksem kui 0,1 massiprotsenti, arvutatuna PFOSe sisaldavate konstruktsiooniliselt või mikrostruktuurselt eristatavate osade massi kohta, või tekstiilis või muus kattekihiga materjalis, kui PFOSide-sisaldus kattekihi materjalis on väiksem kui 1 μg/m2.

3.

Selliste toodete kasutamine, mis on ELis juba kasutusel enne 25. augustit 2010 ja mis sisaldavad toote koostisainena PFOSe. Sellistele toodetele kohaldatakse artikli 4 lõike 2 kolmandat ja neljandat lõiku

4.

Tulekustutusvahtu, mis on turule viidud enne 27. detsembrit 2006, on lubatud kasutada kuni 27. juunini 2011.

5.

Kui keskkonda eralduv kogus on viidud miinimumini, on valmistamine ja turuleviimine lubatud järgmistel spetsiifilistel kasutuseesmärkidel, juhul kui liikmesriigid esitavad komisjonile iga nelja aasta järel aruande PFOSide kõrvaldamisel tehtud edusammude kohta:

a)

kuni 26. augustini 2015 märgavates toimeainetes, mida kasutatakse ohjatavates galvaanilise katmise süsteemides;

b)

fotolitograafia protsessides kasutatavates valguskindlates või peegelduvates kattekihtides;

c)

filmide, paberi või trükiplaatide puhul kasutatavates fotograafilistes kattekihtides;

d)

pihustusudu vähendajates mittedekoratiivsel kõvakroomimisel (VI) suletud süsteemides;

e)

hüdraulilistes vedelikes lennunduses.

Kui ülaltoodud punktides a–e sätestatud erandid puudutavad aine valmistamist või kasutamist Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/1/EÜ (2) reguleerimisalasse kuuluvas käitises, tuleb kohaldada komisjoni poolt direktiivi 2008/1/EÜ artikli 17 lõike 2 teise lõigu kohaselt avaldatud teabes kirjeldatud parimat võimalikku tehnikat PFOSide heite vältimiseks ja minimeerimiseks.

Niipea, kui uus teave punktides b–e kirjeldatud kasutuseesmärkidega seotud kasutamise üksikasjade ja ohutumate alternatiivsete ainete või tehnoloogiate kohta on kättesaadav, vaatab komisjon teises lõigus toodud erandid läbi, tagamaks, et

i)

PFOSide kasutamine lõpetatakse järk-järgult niipea, kui ohutumate alternatiivide kasutamine on tehniliselt ja majanduslikult võimalik,

ii)

erandit saab jätkata üksnes olulistes valdkondades, mille jaoks ei ole olemas ohutumaid alternatiive, ja kui on esitatud aruanne selle kohta, mida on ette võetud ohutumate alternatiivide leidmiseks,

iii)

parima võimaliku tehnika kohaldamise teel on PFOSide eraldumine keskkonda viidud miinimumini.

6.

Niipea, kui Euroopa Standardikomitee (CEN) on standardid vastu võtnud, kasutatakse neid analüütiliste katsemeetoditena, et kontrollida ainete, valmististe ja toodete vastavust lõigetele 1 ja 2.

DDT (1,1,1-trikloro-2,2-bis(4-klorofenüül)etaan)

50-29-3

200-024-3

Klordaan

57-74-9

200-349-0

Heksaklorotsükloheksaanid, kaasa arvatud lindaan

58-89-9

200-401-2

319-84-6

206-270-8

319-85-7

206-271-3

608-73-1

210-168-9

Dieldriin

60-57-1

200-484-5

Endriin

72-20-8

200-775-7

Heptakloor

76-44-8

200-962-3

Heksaklorobenseen

118-74-1

200-273-9

Kloordekoon

143-50-0

205-601-3

Aldriin

309-00-2

206-215-8

Pentaklorobenseen

608-93-5

210-172-5

Polüklooritud bifenüülid (PCB)

1336-36-3 ja muud

215-648-1 ja muud

Ilma et see piiraks direktiivi 96/59/EÜ kohaldamist, on käesoleva määruse jõustumise ajaks kasutusele võetud toodete kasutamine lubatud.

Mireks

2385-85-5

219-196-6

Toksafeen

8001-35-2

232-283-3

Heksabromobifenüül

36355-01-8

252-994-2


B osa –   Ainult protokollis loetletud ained

Aine

CASi nr

EÜ nr

Konkreetne erand vahepealseks kasutamiseks või muu täpsustus

—”

 

 

 

2)

III lisasse lisatakse järgmine aine:

„Pentaklorobenseen (CASi nr 608-93-5)”


(1)  ELT L 37, 13.2.2003, lk 19.

(2)  ELT L 24, 29.1.2008, lk 8.


25.8.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 223/37


KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 758/2010,

24. august 2010,

millega muudetakse määruse (EL) nr 37/2010 (mis käsitleb farmakoloogilisi toimeaineid ja nende liigitust loomsetes toiduainetes sisalduvate jääkide piirnormide järgi) lisa toimeaine valnemuliini osas

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

Võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. mai 2009. aasta määrust (EÜ) nr 470/2009 (milles sätestatakse ühenduse menetlused farmakoloogiliste toimeainete jääkide piirnormide kehtestamiseks loomsetes toiduainetes ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 2377/90 ning muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2001/82/EÜ ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 726/2004), (1) eriti selle artiklit 14 koostoimes artikliga 17,

võttes arvesse Euroopa Ravimiameti arvamust, mille on sõnastanud veterinaarravimite komitee,

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa Liidus toiduloomade veterinaarravimites või loomakasvatuses kasutatavates biotsiidides kasutamiseks ettenähtud farmakoloogiliste toimeainete jääkide piirnormid tuleb kehtestada kooskõlas määrusega (EÜ) nr 470/2009.

(2)

Farmakoloogilised toimeained ja nende liigitus loomsetes toiduainetes sisalduvate jääkide piirnormide järgi on sätestatud komisjoni 22. detsembri 2009. aasta määruse (EL) nr 37/2010 (mis käsitleb farmakoloogilisi toimeaineid ja nende liigitust loomsetes toiduainetes sisalduvate jääkide piirnormide järgi) (2) lisas.

(3)

Valnemuliin on kantud määruse (EL) nr 37/2010 lisa tabelisse 1 lubatud toimeainena sigade puhul (lihaskude, maks ja neer).

(4)

Euroopa Ravimiametile on esitatud taotlus laiendada olemasolevat kannet valnemuliini kohta ka küülikutele.

(5)

Veterinaarravimite komitee soovitas laiendada seda kannet, et hõlmata ka küülikud (lihaskude, maks ja neer).

(6)

Seepärast tuleks määruse (EL) nr 37/2010 lisa tabelis 1 muuta kannet valnemuliini kohta, et hõlmata ka küülikud.

(7)

On asjakohane ette näha mõistlik ajavahemik, et asjaomased sidusrühmad saaksid võtta vajalikke meetmeid uute jääkide piirnormide järgimiseks.

(8)

Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas veterinaarravimite alalise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EL) nr 37/2010 lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 24. oktoobrist 2010.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 24. august 2010

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO


(1)  ELT L 152, 16.6.2009, lk 11.

(2)  ELT L 15, 20.1.2010, lk 1.


LISA

Määruse (EL) nr 37/2010 lisa tabelis 1 asendatakse kanne valnemuliini kohta järgmise kandega:

Farmakoloogiline toimeaine

Markerjääk

Loomaliik

Jääkide piirnormid

Sihtkoed

Muud sätted (vastavalt määruse (EÜ) nr 470/2009 artikli 14 lõikele 7)

Terapeutiline liigitus

„Valnemuliin

Valnemuliin

Sead, küülikud

50 μg/kg

Lihaskude

KIRJE PUUDUB

Antibakteriaalsed ained/antibiootikumid”

500 μg/kg

Maks

100 μg/kg

Neer


25.8.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 223/39


KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 759/2010,

24. august 2010,

millega muudetakse määruse (EL) nr 37/2010 (mis käsitleb farmakoloogilisi toimeaineid ja nende liigitust loomsetes toiduainetes sisalduvate jääkide piirnormide järgi) lisa toimeaine tildipirosiini osas

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. mai 2009. aasta määrust (EÜ) nr 470/2009, milles sätestatakse ühenduse menetlused farmakoloogiliste toimeainete jääkide piirnormide kehtestamiseks loomsetes toiduainetes ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 2377/90 ning muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2001/82/EÜ ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 726/2004, (1) eriti selle artiklit 14 koostoimes artikliga 17,

võttes arvesse Euroopa Ravimiameti arvamust, mille on sõnastanud veterinaarravimite komitee,

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa Liidus toiduloomade veterinaarravimites või loomakasvatuses kasutatavates biotsiidides kasutamiseks ettenähtud farmakoloogiliste toimeainete jääkide piirnormid tuleb kehtestada kooskõlas määrusega (EÜ) nr 470/2009.

(2)

Farmakoloogilised toimeained ja nende liigitus loomsetes toiduainetes sisalduvate jääkide piirnormide järgi on sätestatud komisjoni 22. detsembri 2009. aasta määruse (EL) nr 37/2010 (mis käsitleb farmakoloogilisi toimeaineid ja nende liigitust loomsetes toiduainetes sisalduvate jääkide piirnormide järgi) (2) lisas.

(3)

Euroopa Ravimiametile on esitatud taotlus tildipirosiini jääkide piirnormide kehtestamiseks veiste ja sigade puhul.

(4)

Veterinaarravimite komitee soovitas kehtestada veiste puhul tildipirosiini jääkide ajutised piirnormid lihaskoes, rasvkoes, maksas ja neerus, välja arvatud loomade puhul, kellelt saadakse inimtoiduks ettenähtud piima. Lihaskoe puhul ei kehti ajutine jääkide piirnorm süstimiskohal, kus jääkide tase ei tohiks ületada väärtust 11 500 μg/kg.

(5)

Kooskõlas määruse (EÜ) nr 470/2009 artikliga 5 kaalub Euroopa Ravimiamet võimalust kasutada teatavas toiduaines leiduva farmakoloogilise toimeaine suhtes kehtestatud jääkide piirnormi teise samalt loomaliigilt pärit toiduaine puhul või ühe või mitme liigi suhtes kehtestatud farmakoloogilise toimeaine jääkide piirnormi muude liikide puhul. Veterinaarravimite komitee soovitas tildipirosiini ajutiste jääkide piirnormide ekstrapoleerimist veistelt kitsedele.

(6)

Veterinaarravimite komitee soovitas kehtestada sigade puhul tildipirosiini jääkide ajutised piirnormid lihaskoes, nahas, rasvkoes, maksas ja neerus. Lihaskoe puhul ei kehti ajutine jääkide piirnorm süstimiskohal, kus jääkide tase ei tohiks ületada väärtust 7 500 μg/kg.

(7)

Seepärast tuleks muuta määruse (EL) nr 37/2010 lisa tabelit 1, et lisada sinna toimeaine tildipirosiin seose veiste, kitsede ja sigadega. Kõnealuses tabelis veiste, kitsede ja sigade puhul kehtestatud tildipirosiini jääkide ajutised piirnormid kaotavad kehtivuse 1. jaanuaril 2012.

(8)

On asjakohane näha ette mõistlik ajavahemik, et asjaomased sidusrühmad saaksid võtta vajalikke meetmeid uute jääkide piirnormide järgimiseks.

(9)

Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas veterinaarravimite alalise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EL) nr 37/2010 lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 24. oktoobrist 2010.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 24. august 2010

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO


(1)  ELT L 152, 16.6.2009, lk 11.

(2)  ELT L 15, 20.1.2010, lk 1.


LISA

Määruse (EL) nr 37/2010 lisa tabelisse 1 lisatakse tähestikulises järjestuses järgmine toimeaine:

Farmakoloogiline toimeaine

Markerjääk

Loomaliik

Jääkide piirnormid

Sihtkoed

Muud sätted

(vastavalt määruse (EÜ) nr 470/2009 artikli 14 lõikele 7)

Terapeutiline liigitus

„Tildipirosiin

Tildipirosiin

Veised, kitsed

400 μg/kg

Lihaskude

Ei kasutata loomade puhul, kellelt saadakse inimtoiduks ettenähtud piima.

Lihaskoe puhul ei kehti jääkide piirnorm süstimiskohal, kus jääkide tase ei tohi ületada väärtust 11 500 μg/kg.

Ajutised jääkide piirnormid kaotavad kehtivuse 1. jaanuaril 2012.

Makroliid”

200 μg/kg

Rasvkude

2 000 μg/kg

Maks

3 000 μg/kg

Neer

Sead

1 200 μg/kg

Lihaskude

Lihaskoe puhul ei kehti jääkide piirnorm süstimiskohal, kus jääkide piirnorm ei tohi ületada väärtust 7 500 μg/kg.

Ajutised jääkide piirnormid kaotavad kehtivuse 1. jaanuaril 2012.

800 μg/kg

Nahk ja rasvkude

5 000 μg/kg

Maks

10 000 μg/kg

Neer


25.8.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 223/42


KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 760/2010,

24. august 2010,

millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus) (1),

võttes arvesse komisjoni 21. detsembri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1580/2007, millega kehtestatakse nõukogu määruste (EÜ) nr 2200/96, (EÜ) nr 2201/96 ja (EÜ) nr 1182/2007 rakenduseeskirjad puu- ja köögiviljasektoris, (2) eriti selle artikli 138 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

Määruses (EÜ) nr 1580/2007 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel kehtestab komisjon kindlad impordiväärtused kolmandatest riikidest importimisel kõnealuse määruse XV lisa A osas osutatud toodete ja ajavahemike puhul,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Käesoleva määruse lisas määratakse kindlaks määruse (EÜ) nr 1580/2007 artikliga 138 ette nähtud kindlad impordiväärtused.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 25. augustil 2010.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 24. august 2010

Komisjoni nimel, presidendi eest

põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor

Jean-Luc DEMARTY


(1)  ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.

(2)  ELT L 350, 31.12.2007, lk 1.


LISA

Kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

(EUR/100 kg)

CN-kood

Kolmanda riigi kood (1)

Kindel impordiväärtus

0702 00 00

TR

103,0

ZZ

103,0

0707 00 05

TR

132,5

ZZ

132,5

0709 90 70

TR

122,5

ZZ

122,5

0805 50 10

AR

113,6

CL

123,2

TR

151,3

UY

118,5

ZA

139,7

ZZ

129,3

0806 10 10

BA

91,2

EG

281,8

TR

120,1

ZZ

164,4

0808 10 80

AR

114,0

BR

66,8

CL

91,6

CN

65,6

NZ

90,0

US

119,5

UY

95,9

ZA

94,6

ZZ

92,3

0808 20 50

AR

115,4

CL

150,5

CN

80,6

TR

133,1

ZA

94,5

ZZ

114,8

0809 30

TR

135,8

ZZ

135,8

0809 40 05

BA

59,9

IL

160,9

XS

59,4

ZA

191,2

ZZ

117,9


(1)  Riikide nomenklatuur on sätestatud komisjoni määruses (EÜ) nr 1833/2006 (ELT L 354, 14.12.2006, lk 19). Kood „ZZ” tähistab „muud päritolu”.