3.8.2010

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 201/1

---

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 691/2010,

29. juuli 2010,

millega kehtestatakse aeronavigatsiooniteenuste ja võrgufunktsioonide tulemuslikkuse kava ning muudetakse määrust (EÜ) nr 2096/2005, milles sätestatakse aeronavigatsiooniteenuste osutamise ühised nõuded

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. märtsi 2004. aasta määrust (EÜ) nr 549/2004, millega sätestatakse raamistik ühtse Euroopa taeva loomiseks (raammäärus), (1) eriti selle artiklit 11,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määrusega (EÜ) nr 549/2004 nähakse ette, et rakenduseeskirjadega kehtestatakse aeronavigatsiooniteenuste ja võrgufunktsioonide tulemuslikkuse kava.

(2)

Tulemuslikkuse kava peaks aitama kaasa lennutranspordisüsteemi jätkusuutlikule arengule, parandades aeronavigatsiooniteenuste üldist tõhusust tulemuslikkuse põhivaldkondades, nagu ohutus, keskkond, läbilaskevõime ja kulutõhusus, kooskõlas lennuliikluse korraldamise üldkava tulemuslikkuse raamistikus kindlaksmääratud valdkondadega, arvestades kõigi nende puhul esmatähtsaid ohutuseesmärke.

(3)	Tulemuslikkuse kava peaks pakkuma tulemuslikkuse põhivaldkondades näitajaid ja siduvaid eesmärke, mille abil saavutatakse ja säilitatakse täielikult nõutavad ohutustasemed, võimaldades samas seada tulemuseesmärke teistes tulemuslikkuse põhivaldkondades.

(4)	Tulemuslikkuse kava tuleks luua ja seda tuleks hallata, pidades pikaajaliselt silmas kõrgeid ühiskondlikke eesmärke.

(5)	Tulemuslikkuse kava peaks käsitlema aeronavigatsiooniteenuseid nn väravast väravani lähenemisviisi silmas pidades ning lennujaamu, eesmärgiga parandada võrgu üldist tulemuslikkust.

(6)	Tulemuslikkuse kava koostamisel ja jälgimisel tuleks nõuetekohaselt arvesse võtta vastastikust sõltuvust riigi ja funktsionaalsete õhuruumiosade tasandil ning võrgu tasandil, kuid samuti vastastikust sõltuvust tulemuseesmärkide vahel, arvestades kõigi nende puhul esmatähtsaid ohutuseesmärke.

(7)	Tulemuslikkuse kava peaks sisaldama liikmesriikides võrdlusperioodiks võetud kohustust saavutada ühtse Euroopa taeva eesmärgid ja tasakaal kõigi õhuruumi kasutajate vajaduste ja aeronavigatsiooniteenuste osutajate pakutavate teenuste vahel.

(8)	Riiklikel järelevalveasutustel on põhiroll tulemuslikkuse kava rakendamisel. Liikmesriigid peaksid seetõttu tagama, et järelevalveasutustel oleks võimalik tõhusalt neid lisakohustusi täita.

(9)	Tulemuslikkuse kavad peaksid kirjeldama selliseid meetmeid nagu stimuleerimiskavad, mille eesmärk on suunata sidusrühmade tegevust tulemuslikkuse parandamise poole riigi, funktsionaalsete õhuruumiosade ja Euroopa tasandil.

(10)

Sobivate mehhanismide loomine ettenägematuteks olukordadeks peaks võimaldama rakendada asjakohaseid meetmeid, et säilitada nii ohutusnõuded kui ka teenuse osutamise järjepidevus olukordades, mis olid tulemuslikkuse kavade vastuvõtmise ajal ettenägematud, mis on ületamatud ja ei allu ei liikmesriikide ega ka tulemuseesmärkidega seotud üksuste kontrollile.

(11)	Tõhus sidusrühmadega konsulteerimine peaks toimuma riigi ja/või funktsionaalsete õhuruumiosade tasandil ning ka Euroopa Liidu tasandil.

(12)	Tulemuseesmärkide saavutamisel on äärmiselt oluline võtta nõuetekohaselt arvesse sõjalise missiooni tõhusust, tsiviil-sõjalist koostööd ja koordineerimist.

(13)	Tulemuslikkuse kava ei tohiks piirata määruse (EÜ) nr 549/2004 artikli 13 kohaldamist, mille eesmärk on kaitsta esmatähtsaid julgeoleku- või kaitsepoliitikahuvisid.

(14)

Tulemuslikkuse põhinäitajad tuleks valida nii, et need oleksid konkreetsed ja mõõdetavad ning võimaldaksid vastutuse jaotamist, et saavutada tulemuseesmärgid. Nendega seotud sihid peaksid olema saavutatavad, realistlikud ja õigeaegsed ning silmas tuleks pidada aeronavigatsiooniteenuste jätkusuutliku tulemuslikkuse tõhusat juhtimist.

(15)	Siduvate tulemuseesmärkide rakendamine, mida toetavad stiimulid, mis võivad olla rahalised, nõuab asjakohast seost komisjoni 6. detsembri 2006. aasta määrusega (EÜ) nr 1794/2006, milles sätestatakse aeronavigatsiooniteenuste ühine maksustamiskava (2).

(16)

Tulemuslikkuse põhinäitajate ja tulemuseesmärkide koostamine ja rakendamine peavad olema kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. veebruari 2008. aasta määruses (EÜ) nr 216/2008 (mis käsitleb tsiviillennunduse valdkonna ühiseeskirju ja millega luuakse Euroopa Lennundusohutusamet ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 91/670/EMÜ, määrus (EÜ) nr 1592/2002 ning direktiiv 2004/36/EÜ) (3) sätestatud ohutuseesmärkide ja -standarditega, kõnealuse määruse rakenduseeskirjadega ning Euroopa Liidus kõnealuste eesmärkide saavutamiseks ja säilitamiseks võetud meetmetega.

(17)	Võrdlusperioodide ajal tuleks tulemuslikkust tõhusalt jälgida selle tagamiseks, et tulemuslikkuse suurenemine võimaldaks saavutada kõnealused eesmärgid, ning vajaduse korral võtta asjakohaseid meetmeid.

(18)

Komisjon peaks kogu Euroopa Liitu hõlmavate esimese võrdlusperioodi tulemuseesmärkide vastuvõtmisel arvestama nõuetekohaselt aeronavigatsiooniteenuste osutajate tegeliku rahalise olukorraga, mis eelkõige tuleneb kulude piiramise meetmetest, mida on juba võetud eelkõige alates 2009. aastast, ning võimalikest varasematest aastatest üle kantavatest marsruudi navigatsioonitasude üle- või puudujääkidest. Nõuetekohaselt tuleks arvesse võtta ka olemasolevate funktsionaalsete õhuruumiosade puhul tehtud edusamme.

(19)	Määruse (EÜ) 549/2004 artikli 11 lõike 1 kohaselt tuleks kõnealust määrust sobiva muutmise kaudu kohaldada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 551/2004 (4) artiklis 6 osutatud lennuliikluse juhtimisvõrgu funktsioonide suhtes.

(20)	Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas ühtse taeva komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I   PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Sisu ja reguleerimisala

1.   Käesoleva määrusega kehtestatakse vajalikud meetmed, et parandada üldist aeronavigatsiooniteenuste ja võrgufunktsioonide tulemuslikkust üldises lennuliikluses Rahvusvahelise Tsiviillennundusorganisatsiooni (ICAO) Euroopa ja Aafrika piirkonnas, kus liikmesriigid vastutavad aeronavigatsiooniteenuste osutamise eest, et rahuldada kõikide õhuruumi kasutajate nõudmised.

2.   Eesmärkide seadmisel kohaldatakse käesolevat määrust nende aeronavigatsiooniteenuste suhtes, mida osutavad vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 550/2004 (5) artiklile 8 nimetatud lennuteenuseosutajad ning meteoroloogiateenuste osutajad juhul, kui nad on nimetatud kõnealuse määruse artikli 9 lõike 1 kohaselt.

3.   Liikmesriigid võivad otsustada, et käesolevat määrust ei kohaldata terminalis osutatavate aeronavigatsiooniteenuste suhtes lennuväljadel, mille ärilise õhutranspordi veomaht on alla 50 000 reisi aastas. Nad teatavad sellest komisjonile. Kui liikmesriigi ükski lennujaam ei küündi ärilise õhutranspordi veomahu künniseni, milleks on 50 000 reisi aastas, kohaldatakse tulemuseesmärke vähemalt kõige suurema ärilise transpordi veomahuga lennujaama suhtes.

4.   Kui liikmesriik leiab, et osa tema terminalis osutatavatest aeronavigatsiooniteenustest või kõik kõnealused teenused vastavad turutingimustele, hindab ta vastavalt määruse (EÜ) nr 1794/2006 artikli 1 lõikes 6 sätestatud korrale ja riikliku järelevalveasutuse abiga kõige hiljemalt 12 kuud enne iga võrdlusperioodi algust, kas kõnealuse määruse I lisas esitatud tingimused on täidetud. Kui liikmesriik leiab, et need tingimused on vaatamata osutatud ärilise lennutranspordi veomahule täidetud, võib ta otsustada mitte määrata selle määruse raames kindlaid kulusid ega mitte kehtestada siduvaid kulutõhususeesmärke nende teenuste suhtes.

5.   Määruse (EÜ) nr 549/2004 artikli 11 lõike 6 punkti c alapunkti ii ning määruse (EÜ) nr 550/2004 artikli 15 lõike 2 punktide a ja b kohaselt, ilma et see piiraks käesoleva määruse artikli 4 lõike 2 kohaldamist, tuleks kulutõhususeesmärgid seada kõigile õhuruumi kasutajatelt võetavatele kindlaksmääratud tasudele.

6.   Liikmesriigid võivad kohaldada käesolevat määrust ka järgmiselt:

a)	teiste ICAO piirkondade piires nende vastutusel olevas õhuruumis tingimusel, et nad teavitavad sellest komisjoni ja teisi liikmesriike, ilma et see piiraks 1944. aasta Chicago rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsioonist (Chicago konventsioonist) tulenevaid õigusi ja kohustusi;

b)	aeronavigatsiooniteenuste osutajate suhtes, kes on saanud kooskõlas määruse (EÜ) nr 550/2004 artikli 7 lõikega 5 loa osutada aeronavigatsiooniteenuseid ilma sertifikaadita.

7.   Olenemata Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2003/42/EÜ (6) teabe kaitse kohta sätestatust ning kõnealuse direktiivi komisjoni rakendusmäärustest (EÜ) nr 1321/2007 (7) ja (EÜ) nr 1330/2007, (8) kohaldatakse V peatükis teabe esitamise kohta kindlaksmääratud nõudeid IV lisas sätestatud tingimustel siseriiklikele asutuste, aeronavigatsiooniteenuste osutajate, lennujaama käitajate ja koordinaatorite ning lennuettevõtjate suhtes.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse määruse (EÜ) nr 549/2004 artikli 2 mõisteid.

Lisaks kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)   „lennuvälja käitaja”– lennuvälja (varem: lennujaam) juhtorgan vastavalt nõukogu 18. jaanuari 1993. aasta määrusele (EMÜ) nr 95/93 ühenduse lennujaamades teenindusaegade jaotamise ühiste eeskirjade kohta (9);

b)   „andmed”– aeronavigatsiooniteenuste tulemuslikkusega seotud kvalitatiivne, kvantitatiivne ja muul moel asjakohane komisjoni poolt või komisjoni nimel tulemuslikkuse kava rakendamise eesmärgil kogutud ja süstemaatiliselt töödeldud teave;

c)   „tulemusnäitajad”– näitajad, mida kasutatakse tulemuslikkuse jälgimise, võrdleva hindamise ja läbivaatamise eesmärgil;

d)   „võtmetähtsusega tulemuslikkuse põhinäitajad”– tulemusnäitajad, mida kasutatakse tulemuseesmärkide seadmisel;

e)   „ärilise õhutranspordi veomaht”– tulemuslikkuse kava vastuvõtmisele eelnenud kolmel aastal tasu või rendi eest toimunud reisijate-, kauba- või postiveoga seotud startide ja maandumiste keskmine arv, olenemata suurimast stardimassist või kasutatud istekohtadest

f)   „siduv eesmärk”– liikmesriikide poolt riigi või funktsionaalse õhuruumiosa tulemuslikkuse kava osana vastu võetud tulemuseesmärk, mis on seotud soodustusi, motivatsiooni pärssivaid ja/või korrigeerivate meetmete kavasid pakkuva stimuleerimiskavaga;

g)   „lennuettevõtja”– liikmesriigi poolt liidu õigusega kooskõlas välja antud kehtiva tegevusloaga õhuveoettevõtja;

h)   „õhuruumi kasutajate esindaja”– ühe või mitme aeronavigatsiooniteenuste kasutajate kategooria huve esindav juriidiline isik või üksus;

i)   „kindlaksmääratud kulud”– määruse (EÜ) nr 550/2004 artikli 15 lõike 2 punktis a ja b määratletud kulud;

j)   „siseriiklikud asutused”– riigi või funktsionaalsete õhuruumiosade tasandi reguleerivad asutused, mille kulud seoses aeronavigatsiooniteenuste osutamisega kaetakse õhuruumi kasutajate maksete kaudu vastavalt määruse (EÜ) nr 1794/2006 artikli 5 lõikele 2;

k)   „õiglane kultuur”– tegutsemine nii, et ei otseseid teenuseosutajaid ega ka teisi ettevõtjaid ei karistata nende tegevuse, tegemata jätmise või otsuste pärast, mis vastavad nende kogemusele ja koolitusele, talumata samas rasket hooletust, tahtlikke rikkumisi ja hävitavaid tegusid;

l)   „lennuvälja koordinaator”– määruse (EMÜ) nr 95/93 kohaldamisega loodud tegevus koordineerivatel lennuväljadel;

m)   „tulemuslikkuse jälgimine”– pidev andmete kogumise ja analüüsimise protsess, et mõõta süsteemi tegelikku tulemit võrreldes eelnevalt kindlaks määratud eesmärkidega.

Artikkel 3

Tulemuslikkuse hindamise asutus

1.   Kui komisjon otsustab määrata tulemuslikkuse hindamise asutuse, et aidata kaasa tulemuslikkuse kava rakendamisele, tuleks see määrata kindlaks ajavahemikuks, mis oleks kooskõlas võrdlusperioodidega.

2.   Tulemuslikkuse hindamise asutus peaks olema piisavalt pädev ja erapooletu, et täita iseseisvalt talle komisjoni määratud ülesandeid eelkõige kohaldatavates tulemuslikkuse põhivaldkondades.

3.   Tulemuslikkuse hindamise asutus abistab komisjoni tulemuslikkuse kava rakendamisel eelkõige järgmistes ülesannetes:

a)	tulemuslikkusega seotud andmete kogumine, analüüsimine, kontrollimine ja levitamine;

b)	uute tulemuslikkuse põhivaldkondade kindlaksmääramine või vastuvõtmine kooskõlas seonduvate tulemuslikkuse põhinäitajatega ja artikli 8 lõike 1 kohases lennuliikluse korraldamise üldkava tulemuslikkuse raamistikus kindlaksmääratud valdkondadega;

c)

asjakohaste tulemuslikkuse põhinäitajate kindlaksmääramine teiseks võrdlusperioodiks ja sellele järgnevateks võrdlusperioodideks, et kõik tulemuslikkuse põhivaldkonnad hõlmaksid võrgufunktsioonide ja aeronavigatsiooniteenuste tulemuslikkust nii marsruudil osutatud teenuste kui ka terminaliteenuste osas;

d)	kogu Euroopa Liitu hõlmavate tulemuseesmärkide kindlaksmääramine või muutmine;

e)	artikli 9 lõikes 3 osutatud häiremehhanismide aktiveerimise tasemete kehtestamine;

f)	vastu võetud tulemuslikkuse kavade, sealhulgas ka tulemuseesmärkide kooskõla hindamine kogu Euroopa Liitu hõlmavate eesmärkidega;

g)	vajaduse korral vastavalt artikli 18 lõike 3 kohaselt vastu võetud häiretasemete kooskõla hindamine kogu Euroopa Liitu hõlmavate artikli 9 lõikes 3 osutatud häiretasemetega;

h)	vajaduse korral asjaomaste liikmesriikide muudetud tulemuseesmärkide või nende võetud asjakohaste parandusmeetmete hindamine;

i)	aeronavigatsiooniteenuste tulemuslikkuse jälgimine, võrdlev hindamine ja läbivaatamine riigi või funktsionaalsete õhuruumiosade ja Euroopa Liidu tasandil;

j)	võrgufunktsioonide tulemuslikkuse jälgimine, võrdlev hindamine ja läbivaatamine;

k)	lennuliikluse korraldamise võrgu üldise tulemuslikkuse pidev jälgimine, sealhulgas iga-aastaste aruannete koostamine ühtse taeva komiteele;

l)	tulemuseesmärkide saavutamise hindamine iga võrdlusperioodi lõpus eesmärgiga valmistada ette järgmine periood.

4.   Komisjoni taotlusel annab tulemuslikkuse hindamise asutus tulemuslikkusega seotud küsimustes ad hoc teavet või esitab aruanded.

5.   Tulemuslikkuse hindamise asutus võib kava parandamiseks komisjoni teavitada ja esitada talle soovitusi.

6.   Suhetes riiklike järelevalveasutustega:

a)	selleks et täita lennuliikluse korraldamise võrgu üldise tulemuslikkuse pideva jälgimise ülesannet, küsib tulemuslikkuse hindamise asutus riiklikelt järelevalveasutustelt riigi või funktsionaalsete õhuruumiosade tulemuslikkuse kavadega seotud teavet;

b)

tulemuslikkuse hindamise asutus abistab riiklikke järelevalveasutusi nende taotlusel, esitades neile riigi või funktsionaalse õhuruumiosa tulemuslikkuse küsimustes sõltumatuid seisukohti, näiteks faktilisi võrdlusi aeronavigatsiooniteenuste selliste osutajate vahel, kes tegutsevad sarnases keskkonnas (võrdlusuuringud), analüüse muutuste kohta tulemuslikkuses viie eelneva aasta jooksul või tulevikku suunatud prognooside analüüse;

c)

riiklikud järelevalveasutused võivad taotleda tulemuslikkuse hindamise asutuse abi soovituslike väärtuste vahemike kindlaksmääramisel riigi või funktsionaalse õhuruumiosa eesmärkide seadmiseks, võttes arvesse Euroopa perspektiivi. Need väärtused peavad olema kättesaadavad riiklikele järelevalveasutustele, aeronavigatsiooniteenuste osutajatele, lennuvälja käitajatele ja õhuruumi kasutajatele.

7.   Tulemuslikkuse hindamise asutus teeb vastavalt vajadusele koostööd Euroopa Lennundusohutusametiga lõikes 3 osutatud ohutusalastes ülesannetes, et tagada kooskõla määruse (EÜ) nr 216/2008 kohaselt loodud ja rakendatud eesmärkide ja nõuetega.

8.   Selleks et täita lennuliikluse korraldamise võrgu pideva jälgimise ülesannet, töötab tulemuslikkuse hindamise asutus koos aeronavigatsiooniteenuste osutajate, lennuväljade käitajate ja koordinaatorite ning lennuettevõtjatega välja asjakohase töökorra.

Artikkel 4

Riiklikud järelevalveasutused

1.   Riiklikud järelevalveasutused vastutavad riigi või funktsionaalsete õhuruumiosade tasandil tulemuslikkuse kavade väljatöötamise, tulemuslikkuse järelevalve, tulemuslikkuse kavade ja tulemuseesmärkide jälgimise eest. Nende ülesannete täitmisel peavad nad tegutsema erapooletult, iseseisvalt ja läbipaistvalt.

2.   Liikmesriigid tagavad, et riiklikel järelevalveasutustel oleks olemas vajalikud vahendid ja suutlikkus või ligipääs vajalikele vahenditele ja suutlikkusele kõigis tulemuslikkuse põhivaldkondades, et teostada käesoleva määrusega ettenähtud ülesandeid, ning et neil oleks uurimisvolitused või ligipääs nendele, et teostada artiklis 19 osutatud ülesandeid.

3.   Kui liikmesriigil on rohkem kui üks riiklik järelevalveasutus, teavitab ta komisjoni, milline riiklik järelevalveasutus vastutab käesoleva määruse rakendamisega seotud siseriikliku koordineerimise ja komisjoniga suhtlemise eest.

Artikkel 5

Funktsionaalsed õhuruumiosad

1.   Liikmesriigid soodustavad tihedat koostööd oma riiklike järelevalveasutuste vahel, et luua tulemuslikkuse kava funktsionaalsete õhuruumiosade tasandil.

2.   Kui liikmesriigid otsustavad võtta funktsionaalsete õhuruumiosade tasandil vastu tulemuslikkuse kava:

a)	tagavad nad, et tulemuslikkuse kava vastab II lisas esitatud vormile;

b)	teavitavad nad komisjoni sellest, milline riiklik järelevalveasutus vastutab funktsionaalse õhuruumiosa sisese koordineerimise ja suhtlemise eest komisjoniga seoses tulemuslikkuse kava rakendamisega;

c)

võtavad nad asjakohaseid meetmeid selle tagamiseks, et: i) iga tulemusnäitajaga seoses on seatud konkreetne eesmärk; ii) võrdlusperioodi jooksul määrataks kindlaks, kui eesmärgid ei ole täidetud, määruse (EÜ) nr 549/2004 artikli 11 lõikes 3 osutatud meetmed ja kohaldataks neid. Selleks kasutatakse iga-aastaseid tulemuslikkuse kava väärtuseid; iii) eesmärkide täitmise või mitte täitmise tagajärjed oleksid funktsionaalse õhuruumiosa piires sobivalt jaotatud;

d)	vastutavad nad ühiselt funktsionaalsele õhuruumiosale seatud tulemuseesmärkide saavutamise eest;

e)

juhul, kui ühtki ühist maksustamispiirkonda ei ole määruse (EÜ) nr 1794/2006 artikli 4 tähenduses kehtestatud, liidavad nad siseriiklikud kulutõhususeesmärgid ja edastavad teavitamise eesmärgil üleüldise arvu, mis näitab funktsionaalsete õhuruumiosade tasandil kulutõhususega seoses tehtud jõupingutusi.

3.   Kui funktsionaalse õhuruumiosa liikmesriigid ei võta vastu tulemuslikkuse kava koos funktsionaalse õhuruumiosa tasandi eesmärkidega, teatavad nad komisjonile liidetud tulemuseesmärgid, juhtides tähelepanu kooskõlale kogu Euroopa Liitu hõlmavate tulemuseesmärkidega funktsionaalsete õhuruumiosade tasandil.

Artikkel 6

Tegevuse koordineerimine Euroopa Lennundusohutusametiga (EASA)

Määruse (EÜ) nr 549/2004 artikli 13a kohaldamisel ja kooskõlas määrusega (EÜ) nr 216/2008 koordineerib komisjon vajaduse korral oma tegevust EASAga järgmistes valdkondades:

a)	tulemuslikkuse kavaga seotud ohutusaspektid, sealhulgas ohutusalaste tulemuslikkuse põhinäitajate ja kogu Euroopa Liitu hõlmavate ohutusalaste tulemuseesmärkide kindlaksmääramine, muutmine ja rakendamine ning pärast häiremehhanismi aktiveerimist ettepanekute tegemine asjakohaste meetmete võtmiseks;

b)	kooskõla ohutusalaste tulemuslikkuse põhinäitajate ja eesmärkidega ning Euroopa lennundusohutuse programmi rakendamine, mis võidakse Euroopa Liidus vastu võtta.

Artikkel 7

Võrdlusperioodi pikkus

1.   Esimene tulemuslikkuse kava võrdlusperiood hõlmab kalendriaastaid 2012–2014 (kaas arvatud). Järgmiste võrdlusperioodide pikkuseks on viis kalendriaastat, kui käesoleva määruse muutmise kaudu ei otsustata teisiti.

2.   Sama võrdlusperioodi kohaldatakse kogu Euroopa Liitu hõlmavate tulemuseesmärkide ning riigi või funktsionaalsete õhuruumiosade tulemuslikkuse kavade ja tulemuseesmärkide suhtes.

Artikkel 8

Tulemuslikkuse põhivaldkonnad ja põhinäitajad

1.   Eesmärkide seadmisel teeb komisjon määruse (EÜ) nr 549/2004 artikli 5 lõikes 3 sätestatud korras otsuse teiste tulemuslikkuse põhivaldkondade võimaliku lisamise ja kohandamise kohta vastavalt kõnealuse määruse artikli 11 lõike 4 punktile b.

2.   Eesmärkide seadmisel vastab igale tulemuslikkuse põhivaldkonnale üks või piiratud arv tulemuslikkuse põhinäitajaid. Aeronavigatsiooniteenuste tulemuslikkust hinnatakse iga tulemuslikkuse põhinäitaja siduvate eesmärkide kaudu.

3.   Kogu Euroopa Liitu hõlmavate eesmärkide seadmisel on iga tulemuslikkuse põhivaldkonna jaoks valitud tulemuslikkuse põhinäitajad esitatud I lisa 1. jaos.

4.   Tulemuslikkuse põhinäitajad, mida kasutati riigi või funktsionaalsete õhuruumiosade tulemuseesmärkide seadmiseks, on esitatud I lisa 2. jaos.

5.   Tulemuslikkuse põhinäitajaid võrdlusperioodi jooksul ei muudeta. Muudatused võib vastu võtta käesoleva määruse muutmise kaudu vähemalt kuus kuud enne uute kogu Euroopa Liitu hõlmavate tulemuseesmärkide vastuvõtmist.

6.   Lisaks käesolevas artiklis osutatud tulemuslikkuse põhivaldkondadele ja tulemuslikkuse põhinäitajatele võivad liikmesriigid riigi või funktsionaalsete õhuruumiosade tasandil otsustada, et lisaks I lisa 2. jaos esitatule kehtestatakse täiendavad tulemusnäitajad ja seonduvad eesmärgid ning neid kasutatakse nende endi tulemuslikkuse jälgimiseks ja/või osana nende tulemuslikkuse kavadest. Kõnealused lisanäitajad ja -eesmärgid peavad toetama kogu Euroopa Liitu hõlmavate eesmärkide ja nendest tulenevalt riigi või funktsionaalsete õhuruumiosade tasandi eesmärkide saavutamist. Need võivad näiteks sisaldada ja kirjeldada tulemuslikkuse kava tsiviil-sõjalist või meteoroloogilist mõõdet. Kõnealustele lisanäitajatele ja -eesmärkidele võidakse lisada asjakohased stimuleerimiskavad, mille üle võidakse otsustada riigi või funktsionaalsete õhuruumiosade tasandil.

II   PEATÜKK

TULEMUSLIKKUSE KAVADE ETTEVALMISTAMINE

Artikkel 9

Kogu Euroopa Liitu hõlmavad tulemuseesmärgid

1.   Komisjon võtab kogu Euroopa Liitu hõlmavad tulemuseesmärgid vastu kooskõlas määruse (EÜ) nr 549/2004 artikli 5 lõikes 3 osutatud menetlusega, võttes arvesse riiklike järelevalveasutuste asjakohaseid andmeid ja olles konsulteerinud kõnealuse määruse artiklis 10 osutatud sidusrühmadega, vajaduse korral teiste asjaomaste organisatsioonidega ja Euroopa Lennundusohutusametiga seoses tulemuslikkuse kava ohutusaspektidega.

2.   Euroopa Komisjon esitab kogu Euroopa Liitu hõlmavad eesmärgid hiljemalt viisteist kuud enne võrdlusperioodi algust ja need võetakse vastu hiljemalt kaksteist kuud enne võrdlusperioodi algust.

3.   Koos kogu Euroopa Liitu hõlmavate tulemuseesmärkide vastuvõtmisega määrab komisjon iga tulemuslikkuse põhinäitajaga seoses kindlaks häiretasemed, mille ületamisel võidakse aktiveerida artiklis 18 osutatud häiremehhanismid. Kulutõhususe tulemuslikkuse põhinäitaja häiretasemed peaksid hõlmama nii liiklusmahu kui ka kulude arengut.

4.   Komisjon põhjendab kõiki Euroopa Liitu hõlmavaid tulemuseesmärke, kirjeldades nende eesmärkide seadmisel kasutatud eeldusi ja põhjendusi, näiteks seda, kuidas kasutati riiklikelt järelevalveasutustelt saadud andmeid ja teisi faktilisi andmeid, liiklusprognoose ning vajaduse korral ka kindlaksmääratud tõhusate Euroopa Liidu kulude ettenähtud tasemeid.

Artikkel 10

Tulemuslikkuse kavade väljatöötamine

1.   Riiklikud järelevalveasutused koostavad kas riigi või funktsionaalsete õhuruumiosade tasandil tulemuslikkuse kavad, mis sisaldavad kogu Euroopa Liitu hõlmavate tulemuseesmärkide ja III lisas esitatud hindamiskriteeriumidega kooskõlas olevaid eesmärke. Iga liikmesriigi või funktsionaalse õhuruumiosa kohta on ainult üks tulemuslikkuse kava, kui asjaomased liikmesriigid otsustavad kooskõlas artikli 5 lõigetega 1 ja 2 töötada välja tulemuslikkuse kava funktsionaalse õhuruumiosa tasandil.

2.   Selleks et toetada tulemuslikkuse kavade koostamist, tagavad riiklikud järelevalveasutused järgmise:

a)	aeronavigatsiooniteenuste osutajad teatavad asjakohastest elementidest oma äriplaanides, mis on koostatud kooskõlas kogu Euroopa Liitu hõlmavate tulemuseesmärkidega;

b)	tulemuslikkuse kavade ja tulemuseesmärkidega seoses konsulteeritakse sidusrühmadega määruse (EÜ) nr 549/2004 artikli 10 kohaselt. Sidusrühmadele tuleb edastada piisav teave vähemalt kolm nädalat enne konsultatiivnõupidamist.

3.   Tulemuslikkuse kavad sisaldavad eelkõige järgmist:

a)	teenuseühikutes väljendatud liiklusprognoosid, mis esitatakse igal võrdlusperioodi aastal koos kasutatud arvandmete põhjendusega;

b)	aeronavigatsiooniteenuste kulud, mille liikmesriik või liikmesriigid on kindlaks määranud kooskõlas määruse (EÜ) nr 550/2004 artikli 15 lõike 2 punktide a ja b sätetega;

c)	tulemuseesmärkide saavutamiseks vajalike investeeringute kirjeldus ning kirjeldus nende asjakohasuse kohta seoses Euroopa lennuliikluse korraldamise üldkavaga ja nende kooskõla kohta kõnealuses kavas esitatud põhivaldkondadega ning edusammude ja muudatuste suunaga;

d)	tulemuslikkuse iga asjakohase põhivaldkonna tulemuseesmärgid, mis on määratud iga tulemuslikkuse põhinäitaja kohta terveks võrdlusperioodiks, ja iga-aastased väärtused, mida kasutatakse jälgimiseks ja stimuleerimiseks;

e)

kava tsiviil-sõjalise mõõtme kirjeldus, kirjeldades läbilaskevõime suurendamise eesmärgil õhuruumi paindliku kasutamise kohaldamise tulemuslikkust, võttes nõuetekohaselt arvesse sõjalise missiooni tõhusust, ja vajaduse korral ka asjakohased tulemusnäitajad ja -eesmärgid, mis on kooskõlas tulemuslikkuse kava näitajate ja eesmärkidega;

f)	kirjeldus ja põhjendus selle kohta, kuidas punktis d osutatud tulemuseesmärgid ühtivad kogu Euroopa Liitu hõlmavate tulemuseesmärkidega ja aitavad nende saavutamisele kaasa;

g)	eesmärkide saavutamise kohta aru andvate erinevate üksuste selge identifitseerimine ja nende konkreetne panus;

h)	selliste stimuleerivate meetmete kirjeldus, mida kohaldatakse erinevate vastutavate üksuste suhtes, et edendada eesmärkide saavutamist võrdlusperioodi ajal;

i)	tulemuseesmärkide saavutamise jälgimiseks riiklike järelevalveasutuste võetud meetmed;

j)	kirjeldus sidusrühmadega konsulteerimise tulemusest, sealhulgas osalejate tõstatatud küsimustest ja kokkulepitud meetmetest.

4.   Tulemuslikkuse kavad tuginevad II lisas esitatud vormile ning võivad, kui liikmesriigid vastavalt artikli 8 lõikele 6 otsustavad, sisaldada lisanäitajaid ja seonduvaid eesmärke.

Artikkel 11

Stimuleerimiskavad

1.   Liikmesriikide poolt tulemuslikkuse kava raames kohaldatavad stimuleerimiskavad on kooskõlas järgmiste üldpõhimõtetega:

a)	need on tõhusad, proportsionaalsed ja usaldusväärsed ning neid ei muudeta võrdlusperioodi ajal;

b)	neid rakendatakse mittediskrimineerival ja läbipaistval viisil, et toetada teenuste osutamise tulemuslikkuse paranemist;

c)	need on osa regulatiivsest keskkonnast, millega kõik sidusrühmad ex ante kursis on, ja neid kohaldatakse kogu võrdlusperioodi jooksul;

d)	need suunavad üksuste käitumist seoses eesmärkide seadmisega, et saavutada kõrgetasemeline tulemuslikkus ja täita seonduvad eesmärgid.

2.   Ohutuseesmärkidega seotud stiimulite eesmärk on soodustada ohutuseesmärkide täielikku saavutamist ja säilitamist, võimaldades samas tulemuslikkuse parandamist teistes tulemuslikkuse põhivaldkondades. Need ei ole rahalised ja sisaldavad tähtaegadega tegevuskavu ja/või seonduvaid meetmeid, mis on kooskõlas komisjoni 20. detsembri 2005. aasta määrusega (EÜ) nr 2096/2005, milles sätestatakse aeronavigatsiooniteenuste osutamise ühised nõuded, (10) ja/või määruse (EÜ) nr 216/2008 rakenduseeskirjadega.

3.   Kulutõhususe eesmärkide stiimulid on rahalised ja neid reguleerivad määruse (EÜ) nr 1794/2006 artikli 11 lõigete 1 ja 2 asjakohased sätted. Need sisaldavad riigi või funktsionaalse õhuruumiosa tasandi riskijagamise mehhanismi.

4.   Läbilaskevõime eesmärkide stiimulid võivald olla kas rahalised või muud liiki, näiteks liikmesriikide vastuvõetud korrigeerivate meetmete kavad, mis sisaldavad tähtaegu ning võimalikke soodustusi ja karistusi hõlmavaid seonduvaid meetmeid. Kui stiimulid on rahalised, siis reguleeritakse neid määruse (EÜ) nr 1794/2006 artikli 12 sätetega.

5.   Keskkonnaeesmärkide stiimulite eesmärk on soodustada keskkonnaalaste tulemuslikkuse tasemete saavutamist, võimaldades samas tulemuslikkuse parandamist teistes tulemuslikkuse põhivaldkondades. Need võivad olla kas rahalised või muud liiki ja nende üle otsustavad liikmesriigid vastavalt kohalikele tingimustele.

6.   Lisaks võivad liikmesriigid riigi või funktsionaalsete õhuruumiosade tasandil kehtestada või kiita heaks stimuleerimiskavad õhuruumi kasutajate suhtes, nagu on sätestatud määruse (EÜ) nr 1794/2006 artiklis 12.

III   PEATÜKK

TULEMUSLIKKUSE KAVADE VASTUVÕTMINE

Artikkel 12

Tulemuslikkuse kavade esialgne vastuvõtmine

Riiklike järelevalveasutuste ettepanekul võtavad liikmesriigid riigi või funktsionaalsete õhuruumiosade tasandil vastu siduvaid tulemuseesmärke sisaldavad tulemuslikkuse kavad ja edastavad need komisjonile hiljemalt kuus kuud pärast kogu Euroopa Liitu hõlmavate eesmärkide vastuvõtmist.

Artikkel 13

Tulemuslikkuse kavade hindamine ja eesmärkide läbivaatamine

1.   Komisjon hindab tulemuslikkuse kavasid, nende eesmärke ning eelkõige nende kooskõla kogu Euroopa Liitu hõlmavate tulemuseesmärkidega ja piisavat panust kõnealuste eesmärkide saavutamisse, tuginedes III lisas esitatud nõuetele ja võttes nõuetekohaselt arvesse olukorra muutumist, mis võis toimuda kogu Euroopa Liitu hõlmavate eesmärkide vastuvõtmise kuupäeva ja tulemuslikkuse kava hindamise kuupäeva vahel.

2.   Kui tulemuslikkuse kavas sisalduvad tulemuseesmärgid on kooskõlas kogu Euroopa Liitu hõlmavate eesmärkidega ja aitavad kaasa nende saavutamisele, teavitab komisjon sellest liikmesriiki või liikmesriike vähemalt neli kuud pärast kava kättesaamist.

3.   Kui tulemuslikkuse kavas sisalduv(ad) tulemuseesmärk (tulemuseesmärgid) ei ole kooskõlas kogu Euroopa Liitu hõlmavate eesmärkidega ega aita piisavalt kaasa nende saavutamisele, võib komisjon hiljemalt neli kuud pärast kava kättesaamist ja määruse (EÜ) nr 549/2004 artikli 5 lõikes 2 osutatud korras otsustada, et ühele või mitmele asjaomasele liikmesriigile esitatakse soovitus võtta vastu muudetud tulemuseesmärk (tulemuseesmärgid). Selline otsus tehakse pärast ühe või mitme asjaomase liikmesriigiga konsulteerimist ja sellega määratakse täpselt kindlaks, millist eesmärki (milliseid eesmärke) tuleb muuta, ning esitatakse komisjoni hindamise põhjendused.

4.   Sel juhul võtab asjaomane liikmesriik (võtavad asjaomased liikmesriigid) hiljemalt kaks kuud pärast soovituse esitamist vastu muudetud tulemuseesmärgid, võttes nõuetekohaselt arvesse komisjoni seisukohti ja nende eesmärkide saavutamisega seotud asjakohaseid meetmeid, ning teavitavad sellest komisjoni.

Artikkel 14

Muudetud tulemuseesmärkide hindamine ja korrigeerivate meetmete vastuvõtmine

1.   Kahe kuu jooksul pärast teavitamist hindab komisjon muudetud tulemuseesmärke ning eelkõige nende kooskõla kogu Euroopa Liitu hõlmavate tulemuseesmärkidega ja piisavat panust nendesse, tuginedes III lisas sätestatud nõuetele.

2.   Kui artikli 13 lõike 4 kohased muudetud eesmärgid on kooskõlas kogu Euroopa Liitu hõlmavate eesmärkidega ja aitavad piisavalt kaasa nende saavutamisele, teavitab komisjon sellest liikmesriiki või liikmesriike vähemalt kaks kuud pärast muudetud eesmärkide kättesaamist.

3.   Kui muudetud tulemuseesmärgid ja asjakohased meetmed ei ole ikka veel kooskõlas kogu Euroopa Liitu hõlmavate eesmärkidega ega aita piisavalt kaasa nende saavutamisele, võib komisjon hiljemalt kaks kuud pärast muudetud eesmärkide kättesaamist ja määruse (EÜ) nr 549/2004 artikli 5 lõikes 3 osutatud korras otsustada, et asjaomane liikmesriik (või asjaomased liikmesriigid) peavad võtma korrigeerivaid meetmeid.

4.   Nimetatud otsusega määratakse täpselt kindlaks, millist eesmärki (milliseid eesmärke) tuleb muuta, ning esitatakse komisjoni hindamise põhjendused. See võib sisaldada nende eesmärkidega seotud oodatavat tulemuslikkuse taset, et võimaldada ühel või mitmel asjaomasel liikmesriigil võtta asjakohaseid korrigeerivaid meetmeid, ja/või sisaldada soovitusi selliste korrigeerivate meetmete võtmiseks.

5.   Hiljemalt kaks kuud pärast komisjoni otsust teavitatakse komisjoni ühe või mitme asjaomase liikmesriigi vastuvõetud korrigeerivatest meetmetest ning sellest, kuidas tagatakse kooskõla komisjoni otsusega.

Artikkel 15

Pärast võrdlusperioodi algust vastu võetud tulemuslikkuse kavad ja tulemuseesmärgid

Artiklites 13 ja 14 sätestatud korras pärast võrdlusperioodi algust vastu võetud tulemuslikkuse kavasid ja tulemuseesmärke kohaldatakse tagasiulatuvalt alates võrdlusperioodi esimesest päevast.

Artikkel 16

Kogu Euroopa Liitu hõlmavate eesmärkide läbivaatamine

1.   Komisjon võib otsustada vaadata läbi kogu Euroopa Liitu hõlmavad eesmärgid määruse (EÜ) nr 549/2004 artikli 5 lõikes 3 osutatud korras:

a)	enne võrdlusperioodi algust, kui on olulisi tõendeid, et kogu Euroopa Liitu hõlmavate esialgsete eesmärkide seadmisel kasutatud esialgsed andmed, prognoosid ja põhjendused ei kehti enam;

b)	võrdlusperioodi ajal artiklis 18 osutatud häiremehhanismide kohaldamise tõttu.

2.   Kogu Euroopa Liitu hõlmavate eesmärkide läbivaatamise tulemusena võib muuta kehtivaid tulemuslikkuse kavasid. Sel juhul võib komisjon otsustada käesoleva määruse II ja III peatükis sätestatud ajakava asjakohaselt kohandada.

IV   PEATÜKK

TULEMUSLIKKUSE SAAVUTAMISE JÄLGIMINE

Artikkel 17

Pidev jälgimine ja aruandlus

1.   Tulemuslikkuse kavade jälgimisega tegelevad komisjon ning riigi või funktsionaalsete õhuruumide tasandil riiklikud järelevalveasutused. Kui võrdlusperioodi ajal eesmärke ei saavutata, kohaldavad riiklikud järelevalveasutused olukorra parandamiseks tulemuslikkuse kavas kindlaksmääratud asjakohaseid meetmeid. Selleks kasutatakse iga-aastaseid tulemuslikkuse kava väärtuseid.

2.   Kui komisjon täheldab mõnes liikmesriigis või funktsionaalses õhuruumiosas tulemuslikkuse suurt ja püsivat langust, mis mõjutab teisi ühtse Euroopa taeva osalisriikide õhuruumi ja/või tervet Euroopa õhuruumi, võib ta nõuda, et asjaomane liikmesriik ja riigi või funktsionaalse õhuruumiosade tasandi järelevalveasutus või asjaomane asutus määraks kindlaks asjakohased meetmed, millega saavutada tulemuslikkuse kavas püstitatud eesmärgid, rakendaks neid ja teavitaks nendest komisjoni.

3.   Liikmesriigid annavad komisjonile jälgimisest aru oma tulemuslikkuse kavade ja tulemuseesmärkidega seotud riigi või funktsionaalsete õhuruumiosade järelevalveasutuste kaudu vähemalt igal aastal ja siis, kui on oht, et tulemuseesmärke ei saavutata. Komisjon esitab ühtse taeva komiteele aruande tulemuseesmärkide saavutamise kohta vähemalt igal aastal.

Artikkel 18

Häiremehhanismid

1.   Kui olukordades, mida perioodi alguses ette ei nähtud ja mis on ühtlasi ületamatud ega allu liikmesriikide kontrollile ning kui Euroopa Liidu tasandil saavutatakse artikli 9 lõikes 3 osutatud häiretase (häiretasemed), analüüsib komisjon ühtse taeva komitee kaudu liikmesriikidega konsulteerides olukorda ja teeb kolme kuu jooksul ettepanekud selliste asjakohaste meetmete võtmiseks, millega võib kaasneda kogu Euroopa Liitu hõlmavate tulemuseesmärkide muutmine ja sellest tulenevalt ka riigi või funktsionaalsete õhuruumiosade tulemuseesmärkide muutmine.

2.   Kui olukordades, mida perioodi alguses ette ei nähtud ning mis on ühtlasi ületamatud ega allu ei liikmesriikide ega ka tulemuseesmärkidega seotud üksustele kontrollile ning kui riigi või funktsionaalsete õhuruumiosade tasandil saavutatakse artikli 9 lõikes 3 osutatud häiretase (häiretasemed), analüüsib riiklik järelevalveasutus või asjaomane asutus komisjoniga koostöös olukorda ja võib teha kolme kuu jooksul ettepanekud selliste asjakohaste meetmete võtmiseks, millega võib kaasneda riigi või funktsionaalsete õhuruumiosade tulemuseesmärkide muutmine.

3.   Liikmesriigid võivad otsustada võtta riigi või funktsionaalsete õhuruumiosade tasandil vastu häiretasemed, mis erinevad artikli 9 lõikes 3 osutatud häiretasemetest, eesmärgiga võtta arvesse kohalikke tingimusi ja eripära. Sel juhul esitatakse need häiretasemed tulemuslikkuse kavades ja need peavad olema kooskõlas artikli 9 lõike 3 alusel vastu võetud häiretasemetega. Selliseid kõrvalekaldeid põhjendatakse üksikasjalikult. Kõnealused häiretasemed aktiveerimisel kohaldatakse lõikes 2 sätestatud menetlust.

4.   Kui häiremehhanismide rakendamisega kaasneb tulemuslikkuse kavade ja tulemuseesmärkide muutmine, hõlbustab komisjon nende muutmist, kohandades asjakohaselt ajakava, mida kohaldatakse käesoleva määruse II ja III peatükis osutatud korras.

Artikkel 19

Nõuetelevastavuse järelevalve hõlbustamine

Aeronavigatsiooniteenuste osutajad hõlbustavad komisjoni, kontrollide ja ülevaatuste järelevalve eest vastutava riikliku järelevalveasutuse (vastutavate riiklike järelevalveasutuste), viimati nimetatud asutus(t)e nimel tegutseva pädeva üksuse või vajaduse korral EASA tegevust kontrollide ja ülevaatuste, sealhulgas ka kohapealsete kontrollide läbiviimisel. Ilma et see piiraks riiklike järelevalveasutuste ja EASA järelevalvevolitusi, on volitatud isikutel õigus:

a)	kontrollida seoses kõigi tulemuslikkuse põhivaldkondadega asjakohaseid dokumente ja kõiki teisi materjale, mis on seotud tulemuslikkuse kavade ja tulemuseesmärkide kehtestamisega;

b)	teha sellistest dokumentidest koopiaid või väljavõtteid;

c)	küsida kohapeal suulisi selgitusi.

Kontrollimised ja ülevaatused toimuvad nendes liikmesriikides kehtiva korra kohaselt, mille territooriumil neid kavatsetakse teha.

V   PEATÜKK

ÜHTSE EUROOPA TAEVA JAOKS AERONAVIGATSIOONITEENUSTE TULEMUSLIKKUSEGA SEOTUD TEABE KOGUMINE, KONTROLLIMINE, ANALÜÜSIMINE, HINDAMINE JA LEVITAMINE

Artikkel 20

Tulemuslikkuse hindamiseks vajalike andmete kogumine ja kontrollimine

1.   Lisaks teiste Euroopa Liidu vahendite kaudu komisjoni poolt juba kogutud andmetele, mida samuti võib kasutada tulemuslikkuse hindamiseks, tagavad siseriiklikud asutused, aeronavigatsiooniteenuste osutajad, lennuvälja käitajad ja koordinaatorid ning lennuettevõtjad komisjoni varustamise IV lisas osutatud andmetega vastavalt selles lisas sätestatud nõuetele.

2.   Siseriiklikud asutused võivad täielikult või osaliselt delegeerida või korraldada ümber ülesanded, mis on seotud andmete esitamisega riiklike järelevalveasutuste, aeronavigatsiooniteenuste osutajate, lennuvälja käitajate ja koordinaatorite vahel, et võtta arvesse kohalikku eripära ja olemasolevaid aruandluskanaleid.

3.   Andmete esitajad võtavad vajalikke meetmeid, et tagada andmete kvaliteet, kontrollimine ja õigeaegne edastamine, tõendite olemasolu oma kvaliteedikontrollide ja valideerimisprotsesside kohta, selgituste andmine andmete kvaliteediga seotud konkreetsetele Euroopa Komisjoni päringutele ning vajaduse korral tegevuskavade olemasolu eesmärgiga parandada andmete kvaliteeti. Andmed esitatakse tasuta ja vajaduse korral elektrooniliselt, kasutades komisjoni kindlaksmääratud vormi.

4.   Komisjon hindab lõike 1 kohaselt edastatud andmete kvaliteeti ja kontrollib kõnealuseid andmeid. Kui andmeid ei ole võimalik tulemuslikkuse hindamiseks nõuetekohaselt kasutada, võib komisjon võtta asjakohaseid meetmeid, et hinnata ja parandada andmete kvaliteeti koostöös liikmesriikidega ning eelkõige nende riiklike järelevalveasutustega.

5.   Käesoleva määruse kohaldamisel käsitatakse artikli lõikes 1 osutatud, Eurocontrolile juba edastatud andmeid tulemuslikkuse kohta komisjonile edastatuna. Vastupidisel juhul võtavad komisjon ja Eurocontrol vajalikud meetmed, et tagada nende andmete kättesaadavus komisjonile lõikes 3 kirjeldatud tingimustel.

6.   Kui andmete suhtes kehtestatakse uusi olulisi nõudeid või on oodata ebapiisava kvaliteediga andmeid, teostab komisjon enne seda, kui käesoleva määruse muutmisega kehtestatakse uued nõutavad andmed, proovuuringud, mida liikmesriigid teevad vabatahtlikult. Proovuuringud tehakse selleks, et hinnata asjakohase andmekogumise otstarbekust, arvestades andmete kättesaadavusest saadavat kasu ning nende kogumise kulude ja vastajate koormuse suhet.

Artikkel 21

Teabe levitamine

1.   Komisjon levitab üldist teavet määruse (EÜ) nr 549/2004 artiklis 11 sätestatud eesmärkide saavutamise nimel kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määrusega (EÜ) nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele, (11) eriti selle artikliga 4, ning kooskõlas määruse (EÜ) nr 550/2004 artikliga 18.

2.   Artikli 3 lõike 3 punktis a nimetatud teave on avalikult kättesaadav asjaomastele huvitatud isikutele eelkõige elektrooniliste vahendite abil.

3.   Artikli 3 lõike 3 punktis k osutatud iga-aastased aruanded on üldsusele kättesaadavad. Viide neile aruannetele avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas. Komisjon võib otsustada anda asjaomastele huvitatud isikutele korrapäraselt muud üldist teavet eelkõige elektrooniliste vahendite kaudu.

4.   Artikli 9 kohased kogu Euroopa Liitu hõlmavad eesmärgid ja viide III peatüki kohastele vastuvõetud tulemuslikkuse kavadele on üldsusele kättesaadavad ja need avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

5.   Individuaalne juurdepääs konkreetsele teabele, näiteks kontrollitud andmetele ja statistikale, on tagatud andmeesitajale, kellega teave ja tegevus on otseselt seotud.

VI   PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 22

Edasikaebamine

Liikmesriigid tagavad, et käesoleva määruse alusel tehtud otsused on nõuetekohaselt põhjendatud, et need vaadatakse korrapäraselt läbi ja/või et nende suhtes kohaldatakse edasikaebamise menetlust.

Artikkel 23

Üleminekumeetmed

Kui liikmesriigid otsustavad esimese võrdlusperioodi jooksul vastu võtta tulemuslikkuse kava koos eesmärkidega funktsionaalsete õhuruumiosade tasandil, tagavad nad, et:

a)	kavaga asendatakse siseriiklikud kavad alates võrdlusperioodi ühe aasta 1. jaanuarist;

b)	kava kestus ei ületa võrdlusperioodi lõpuni jäänud ajavahemikku;

c)	kavaga näidatakse, et selle tulemuseesmärgid on vähemalt sama ambitsioonikad kui endised siseriiklikud eesmärgid kokku.

Artikkel 24

Kava läbivaatamine

Komisjon vaatab 1. juuliks 2013 protsessi tõhususe läbi. Komisjon vaatab tulemuslikkuse kava üle 2014. aasta lõpuks ja pärast seda kindlate ajavahemike järel ning eelkõige analüüsib kõnealuse süsteemi mõju, tõhusust ja reguleerimisala, võttes nõuetekohaselt arvesse ICAO poolt kõnealuses valdkonnas tehtud tööd.

Artikkel 25

Määruse (EÜ) nr 2096/2005 muudatused

Määrust (EÜ) nr 2096/2005 muudetakse järgmiselt.

1)

I lisa 2. jao punkt 2 asendatakse järgmisega: „2.2.   Organisatsiooniline juhtimine Aeronavigatsiooniteenuste osutaja koostab vähemalt viit aastat hõlmava äriplaani. Kõnealuses äriplaanis: a) sätestatakse aeronavigatsiooniteenuse osutaja üldised eesmärgid ja nende saavutamise strateegia, mis on vastavuses teenuseosutaja üldise pikemaajalise plaaniga ning infrastruktuuri või muu tehnoloogia arendamise asjakohaste Euroopa Liidu nõuetega; b) esitatakse asjakohased tulemuseesmärgid, mida kohaldatakse seoses ohutuse, läbilaskevõime, keskkonnaküsimuste ja kulutõhususega. Punktides a ja b sisalduv teave on kooskõlas määruse (EÜ) nr 549/2004 artiklis 11 osutatud riigi või funktsionaalse õhuruumiosa tasandi tulemuslikkuse kavaga ning ohutusega seotud andmete puhul on see kooskõlas ICAO standardi 2.27.1 11. lisas (muudetud 20. juuli 2009. aasta muudatusega 47B-A) osutatud riikliku ohutusprogrammiga. Aeronavigatsiooniteenuste osutaja edastab suurte investeerimisprojektide kohta ohutuse ja ettevõtlusega seotud põhjendused, lisades vajaduse korral teabe eeldatava mõju kohta jao 2.2 punktis b osutatud asjaomastele tulemuseesmärkidele, ja määrab kindlaks SESARi (ühtse Euroopa taeva Euroopa lennuliikluse uue põlvkonna juhtimissüsteemi) rakendamisega seotud õigusaktide nõuetest tulenevad investeeringud. Aeronavigatsiooniteenuste osutaja koostab igal aastal järgmise aasta kohta plaani, milles täpsustakse äriplaani üksikasjad ja kõik sellesse tehtavad muudatused. Aastaplaan hõlmab järgmisi tegureid, mida kohaldatakse seoses teenuste taseme ja kvaliteediga, näiteks läbilaskevõime eeldatava taseme, ohutuse, keskkonna ja kulutõhususega: a) teave uue infrastruktuuri või muu arendustegevuse kohta ning selgitus, milline on nende osa aeronavigatsiooniteenuste osutaja tulemuslikkuse, sealhulgas teenuste taseme ja kvaliteedi parandamisel; b) tulemusnäitajad, mis on kooskõlas määruse (EÜ) nr 549/2004 artiklis 11 osutatud riigi või funktsionaalse õhuruumiosa tulemuslikkuse kavaga, mille abil on võimalik teenuste taset ja kvaliteeti põhjendatult hinnata; c) teave meetmete kohta, mille eesmärk on leevendada aeronavigatsiooniteenuste osutaja ohutuskavas kindlaksmääratud ohutusalaseid riske, sealhulgas teave ohutuse jälgimisel kasutatavate ohutusnäitajate kohta ning vajaduse korral leevendusmeetmete eeldatav maksumus; d) teenuseosutaja eeldatav lühiajaline finantsseisund, samuti äriplaani mis tahes muudatused või seda mõjutavad tegurid. Aeronavigatsiooniteenuste osutaja teeb oma äriplaani ja aastaplaani tulemuslikkuseosa sisu komisjonile taotluse korral kättesaadavaks vastavalt riikliku järelevalve teostaja poolt vastavalt siseriikliku õigusega sätestatud tingimustele.”

2.

I lisa 9. jagu asendatakse järgmisega: „9.   ARUANDEKOHUSTUS Aeronavigatsiooniteenuste osutaja peab olema suuteline esitama asjakohasele riikliku järelevalve teostajale oma tegevuse kohta aastaaruande. Ilma et see piiraks määruse (EÜ) nr 550/2004 artikli 12 kohaldamist, peab kõnealune aruanne sisaldama teenuseosutaja majandustulemusi, samuti tegevuse tulemusi ning mis tahes märkimisväärseid meetmeid ja arengutendentse, eriti ohutuse valdkonnas. Aastaaruanne peab sisaldama vähemalt järgmist: — hinnang osutatud teenuste tulemuslikkusele; — teenuseosutaja tulemuste võrdlemine äriplaanis kehtestatud tulemuseesmärkidega, kõrvutades tegelikke tulemusi aastaplaaniga ning kasutades selleks aastaplaanis kehtestatud tulemusnäitajaid; — selgitus eesmärkidest erinevuste kohta ja kindlaksmääratud meetmed puudujääkide kõrvaldamiseks määruse (EÜ) nr 549/2004 artiklis 11 osutatud võrdlusperioodi jooksul; — meetmete ja infrastruktuuriga seotud arengusuunad; — majandustulemused, kui need ei ole eraldi avaldatud vastavalt määruse (EÜ) nr 550/2004 artikli 12 lõikele 1; — teave teenuste kasutajate regulaarse ametliku konsultatsiooniprotsessi kohta; — teave inimressursside poliitika kohta. Aeronavigatsiooniteenuste osutaja teeb iga-aastase aruande sisu taotluse korral Euroopa Komisjonile ja avalikkusele kättesaadavaks vastavalt riikliku järelevalve teostaja poolt vastavalt siseriikliku õigusega sätestatud tingimustele.”

Artikkel 26

Jõustumine

1.   Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

2.   V peatükki kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2011. Esimene võrdlusperiood algab 1. jaanuaril 2012.

---

(1)  ELT L 96, 31.3.2004, lk 1.

(2)  ELT L 341, 7.12.2006, lk 3.

(3)  ELT L 79, 19.3.2008, lk 1.

(4)  ELT L 96, 31.3.2004, lk 20.

(5)  ELT L 96, 31.3.2004, lk 10.

(6)  ELT L 167, 4.7.2003, lk 23.

(7)  ELT L 294, 13.11.2007, lk 3.

(8)  ELT L 295, 14.11.2007, lk 7.

(9)  EÜT L 14, 22.1.1993, lk 1.

(10)  ELT L 335, 21.12.2005, lk 13.

(11)  EÜT L 145, 31.5.2001, lk 43.

---

---

---

---

---

3.8.2010

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 201/23

---

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 692/2010,

30. juuli 2010,

teatavate kaupade klassifitseerimise kohta kombineeritud nomenklatuuris

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 23. juuli 1987. aasta määrust (EMÜ) nr 2658/87 tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta, (1) eriti selle artikli 9 lõike 1 punkti a,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määrusele (EMÜ) nr 2658/87 lisatud kombineeritud nomenklatuuri ühetaolise kohaldamise tagamiseks on vaja vastu võtta meetmed, mis käsitlevad käesoleva määruse lisas osutatud kaupade klassifitseerimist.

(2)

Määrusega (EMÜ) nr 2658/87 on kehtestatud kombineeritud nomenklatuuri klassifitseerimise üldreeglid. Neid üldreegleid kohaldatakse ka kombineeritud nomenklatuuril täielikult või osaliselt põhinevate või sellele täiendavaid alajaotisi lisavate teiste nomenklatuuride suhtes, mis on kehtestatud liidu erisätetega kaubavahetust käsitlevate tariifsete või muude meetmete kohaldamiseks.

(3)	Vastavalt nimetatud üldreeglitele tuleb käesoleva määruse lisas esitatud tabeli 1. veerus kirjeldatud kaubad klassifitseerida 2. veerus esitatud CN-koodi alla, lähtuvalt tabeli 3. veerus esitatud põhjendusest.

(4)

On asjakohane sätestada, et liikmesriikide tolliasutuste väljastatud siduvale tariifiinformatsioonile, mis käsitleb kombineeritud nomenklatuuri kaupade klassifitseerimist, kuid mis ei ole kooskõlas käesoleva määrusega, võib siduva tariifiinformatsiooni valdaja tugineda veel 60 päeva vältel vastavalt nõukogu 12. oktoobri 1992. aasta määruse (EMÜ) nr 2913/92 (millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik) (2) artikli 12 lõikele 6, järgides Euroopa Liidus kehtivaid meetmeid, mis on seotud tekstiiltoodete kahekordse kontrollimise süsteemide ning eelneva ja tagasiulatuva kontrolliga nimetatud toodete Euroopa Liitu importimisel.

(5)	Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas tolliseadustiku komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Lisas esitatud tabeli 1. veerus kirjeldatud kaubad klassifitseeritakse kombineeritud nomenklatuuris kõnealuse tabeli 2. veerus esitatud CN-koodi alla.

Artikkel 2

Liikmesriikide tolliasutuste väljastatud siduvale tariifiinformatsioonile, mis ei ole kooskõlas käesoleva määrusega, võib siduva tariifiinformatsiooni valdaja tugineda veel 60 päeva vältel vastavalt määruse (EMÜ) nr 2913/92 artikli 12 lõikele 6, järgides Euroopa Liidus kehtivaid meetmeid, mis on seotud tekstiiltoodete kahekordse kontrollimise süsteemide ning eelneva ja tagasiulatuva kontrolliga nimetatud toodete Euroopa Liitu importimisel.

Artikkel 3

Määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

---

(1)  EÜT L 256, 7.9.1987, lk 1.

(2)  EÜT L 302, 19.10.1992, lk 1.

---

---

3.8.2010

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 201/26

---

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 693/2010,

2. august 2010,

millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus) (1),

võttes arvesse komisjoni 21. detsembri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1580/2007, millega kehtestatakse nõukogu määruste (EÜ) nr 2200/96, (EÜ) nr 2201/96 ja (EÜ) nr 1182/2007 rakenduseeskirjad puu- ja köögiviljasektoris, (2) eriti selle artikli 138 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

Määruses (EÜ) nr 1580/2007 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel kehtestab komisjon kindlad impordiväärtused kolmandatest riikidest importimisel kõnealuse määruse XV lisa A osas osutatud toodete ja ajavahemike puhul,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Käesoleva määruse lisas määratakse kindlaks määruse (EÜ) nr 1580/2007 artikliga 138 ette nähtud kindlad impordiväärtused.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 3. augustil 2010.

---

(1)  ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.

(2)  ELT L 350, 31.12.2007, lk 1.

---

---

3.8.2010

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 201/28

---

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 694/2010,

2. august 2010,

millega muudetakse teatavate suhkrusektori toodete suhtes 2009/10. turustusaastaks määrusega (EÜ) nr 877/2009 kehtestatud tüüpilisi hindu ja täiendavaid impordimakse

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus) (1),

võttes arvesse komisjoni 30. juuni 2006. aasta määrust (EÜ) nr 951/2006, millega kehtestati nõukogu määruse (EÜ) nr 318/2006 üksikasjalikud rakenduseeskirjad kolmandate riikidega kauplemise suhtes suhkrusektoris, (2) eriti selle artikli 36 lõike 2 teise lõigu teist lauset,

ning arvestades järgmist:

(1)	Valge suhkru, toorsuhkru ja teatavate siirupite tüüpilised hinnad ja täiendavad impordimaksud 2009/10. turustusaastaks on kehtestatud komisjoni määrusega (EÜ) nr 877/2009 (3). Neid hindu ja tollimakse on viimati muudetud komisjoni määrusega (EL) nr 689/2010 (4).

(2)	Praegu komisjoni käsutuses olevast teabest lähtuvalt tuleks eespool osutatud hindu ja makse muuta määruses (EÜ) nr 951/2006 sätestatud eeskirjade kohaselt,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 951/2006 artiklis 36 osutatud toodetele määrusega (EÜ) nr 877/2009 kehtestatud tüüpilisi hindu ja täiendavaid impordimakse 2009/10. turustusaastaks muudetakse käesoleva määruse lisa kohaselt.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 3. augustil 2010.

---

(1)  ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.

(2)  ELT L 178, 1.7.2006, lk 24.

(3)  ELT L 253, 25.9.2009, lk 3.

(4)  ELT L 199, 31.7.2010, lk 21.

---

---

3.8.2010

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 201/30

---

NÕUKOGU OTSUS,

26. juuli 2010,

millega määratakse kindlaks Euroopa välisteenistuse korraldus ja toimimine

(2010/427/EL)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artikli 27 lõiget 3,

võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja (edaspidi „kõrge esindaja”) ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni nõusolekut

ning arvestades järgmist:

(1)

Käesoleva otsuse eesmärk on määrata kindlaks Euroopa välisteenistuse – kõrgele esindajale alluva funktsionaalselt sõltumatu liidu organi, mis on loodud Lissaboni lepinguga muudetud Euroopa Liidu lepingu (ELi leping) artikli 27 lõike 3 kohaselt – korraldus ja toimimine. Käesolevat otsust ja eelkõige mõistet „kõrge esindaja” tõlgendatakse vastavalt tema erinevatele ülesannetele ELi lepingu artikli 18 kohaselt.

(2)	ELi lepingu artikli 21 lõike 3 teise lõigu kohaselt tagab liit kooskõla oma välistegevuse eri valdkondade vahel ning nende ja muude poliitikavaldkondade vahel. Nõukogu ja komisjon, keda abistab kõrge esindaja, tagavad selle kooskõla ja teevad selleks koostööd.

(3)

Euroopa välisteenistus toetab kõrget esindajat, kes on ühtlasi komisjoni asepresident ja välisasjade nõukogu eesistuja, tema volituste täitmisel juhtida liidu ühist välis- ja julgeolekupoliitikat (ÜVJP) ning tagada liidu välistegevuse järjepidevus, nagu on sätestatud eelkõige ELi lepingu artiklites 18 ja 27. Euroopa välisteenistus toetab kõrget esindajat välisasjade nõukogu eesistuja ülesannete täitmisel, ilma et see mõjutaks nõukogu peasekretariaadi tavapäraseid ülesandeid. Euroopa välisteenistus toetab samuti kõrget esindajat komisjoni asepresidendi ülesannete täitmisel komisjoni pädevuses olevate välissuhete korraldamise ja liidu välistegevuse muude aspektide koordineerimise alal, ilma et see mõjutaks komisjoni talituste tavapäraseid ülesandeid.

(4)

Liidu väliskoostööprogrammidesse panustamisel peaks Euroopa välisteenistus püüdma tagada, et need programmid täidavad välistegevuse eesmärke ELi lepingu artikli 21 ja eriti selle lõike 2 punkti d kohaselt ning et nad järgivad liidu arengupoliitika eesmärke kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikliga 208. Sellega seoses peaks Euroopa välisteenistus edendama ka Euroopa arengukonsensuse (1) ja humanitaarabi valdkonna Euroopa konsensuse (2) eesmärkide täitmist.

(5)	Lissaboni lepingust tulenevalt peab Euroopa välisteenistus olema tegevusvalmis võimalikult kiiresti pärast nimetatud lepingu jõustumist, et rakendada selle sätteid.

(6)

Euroopa Parlament täidab täiel määral oma rolli liidu välistegevuses, sealhulgas ELi lepingu artikli 14 lõikes 1 sätestatud poliitilise kontrolli funktsiooni ning samuti aluslepingutes ettenähtud seadusandja ja eelarve kinnitaja ülesandeid. Lisaks konsulteerib kõrge esindaja ELi lepingu artikli 36 kohaselt regulaarselt Euroopa Parlamendiga ühise välis- ja julgeolekupoliitika põhiaspektide ja -valikute suhtes ning tagab, et Euroopa Parlamendi arvamusi võetakse asjakohaselt arvesse. Euroopa välisteenistus abistab selles tegevuses kõrget esindajat. Tuleks kehtestada erikord seoses Euroopa Parlamendi liikmete juurepääsuga ühise välis- ja julgeolekupoliitika valdkonna salastatud dokumentidele ja teabele. Sellise korra vastuvõtmiseni kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu vahel 20. novembril 2002. aastal sõlmitud institutsioonidevahelise kokkuleppe (mis käsitleb Euroopa Parlamendi juurdepääsu nõukogu tundlikule teabele julgeoleku- ja kaitsepoliitika valdkonnas) (3) kehtivaid sätteid.

(7)

Kõrgel esindajal või tema esindajal peaksid Euroopa Kaitseagentuuri, (4) Euroopa Liidu Satelliidikeskuse, (5) Euroopa Liidu Julgeoleku-uuringute Instituudi (6) ning Euroopa Julgeoleku- ja Kaitsekolledži (7) suhtes olema nende vastavates asutamisaktides sätestatud kohustused. Euroopa välisteenistus peaks osutama kõnealustele üksustele abi, mida praegu osutab nõukogu peasekretariaat.

(8)

Vastu tuleks võtta sätted Euroopa välisteenistuse töötajate ja nende töölevõtmise kohta, kui sellised sätted on välisteenistuse korralduse ja toimimise kindlaksmääramiseks vajalikud. Samaaegselt tuleks teha kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 336 vajalikud muudatused Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjades (edaspidi „personalieeskirjad”) ning Euroopa ühenduste muude teenistujate teenistustingimustes (8) (edaspidi „muude teenistujate teenistustingimused”), ilma et see mõjutaks ELi toimimise lepingu artikli 298 kohaldamist. Euroopa välisteenistuse töötajaid puudutavates küsimustes tuleks Euroopa välisteenistust pidada institutsiooniks personalieeskirjade ja muude teenistujate teenistustingimuste tähenduses. Kõrge esindaja on ametisse nimetav ametiisik nii personalieeskirjadega hõlmatud ametnike kui ka nende teenistujate puhul, kelle suhtes kohaldatakse muude teenistujate teenistustingimusi. Euroopa välisteenistuse ametnike ja teenistujate arv otsustakse igal aastal eelarvemenetluse käigus ja see esitatakse ametikohtade loetelus.

(9)	Euroopa välisteenistuse töötajad peaksid täitma oma kohustusi ja tegutsema ainult liidu huve silmas pidades.

(10)

Töölevõtmisel tuleks tugineda kandidaatide saavutustele, tagades samal ajal kohase geograafilise ja soolise tasakaalu. Euroopa välisteenistuse isikkoosseisus peaksid olema märkimisväärselt esindatud kõigi liikmesriikide kodanikud. 2013. aastaks ette nähtud läbivaatamine peaks samuti seda küsimust käsitlema, hõlmates sealhulgas vajaduse korral ettepanekuid täiendavateks erimeetmeteks võimaliku ebavõrdsuse vähendamise eesmärgil.

(11)

ELi lepingu artikli 27 lõike 3 kohaselt koosneb Euroopa välisteenistus nõukogu peasekretariaadi ja komisjoni ametnikest ning liikmesriikide diplomaatilistest teenistustest lähetatud töötajatest. Seetõttu viiakse nõukogu peasekretariaadi ja komisjoni asjaomased talitused ja ülesanded ning samuti sellistes talitustes töötavad või selliseid ülesandeid täitvad ametnikud ja ajutised teenistujad üle Euroopa välisteenistusse. Enne 1. juulit 2013 võtab Euroopa välisteenistus tööle ainult nõukogu peasekretariaadi ja komisjoni ametnikke ning liikmesriikide diplomaatilistest teenistustest lähetatud töötajaid. Pärast seda kuupäeva peaksid kõik teised Euroopa Liidu ametnikud ja liidu muud teenistujad saama võimaluse kandideerida Euroopa välisteenistuse vabadele töökohtadele.

(12)

Euroopa välisteenistus võib erijuhtudel kasutada spetsialiseerunud lähetatud riiklikke eksperte, kes alluvad kõrgele esindajale. Euroopa välisteenistusse lähetatud riiklikud eksperdid ei lähe arvesse osana ühest kolmandikust Euroopa välisteenistuse administraatori (AD) tasandi töötajate koguarvust, mille peaksid moodustama liikmesriikidest pärit töötajad Euroopa välisteenistuse täiskoosseisuni jõudmisel. Lähetatud riiklike ekspertide üleviimine Euroopa välisteenistuse asutamisjärgus ei ole automaatne ja seda tehakse nende päritoluliikmesriigi asutuste nõusolekul. Artikli 7 kohaselt Euroopa välisteenistusse üleviidud lähetatud riikliku eksperdi lepingu lõppemise kuupäeval ja juhul, kui lähetatud riikliku eksperdi täidetavad ülesanded vastavad üldjuhul AD-tasandi ametnike täidetavatele ülesannetele, muudetakse asjaomane funktsioon ajutise teenistuja ametikohaks, tingimusel et vajalik ametikoht on ette nähtud ametikohtade loetelus.

(13)

Komisjon ja Euroopa välisteenistus lepivad kokku komisjoni poolt delegatsioonidele juhiste andmise üksikasjalikus korras. See kord peaks eelkõige ette nägema, et kui komisjon annab delegatsioonidele juhised, antakse juhiste koopia samal ajal ka delegatsiooni juhile ja Euroopa välisteenistuse keskasutusele.

(14)

Nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust) (9) (edaspidi „finantsmäärus”) tuleks muuta, et lisada selle artiklisse 1 Euroopa välisteenistus liidu eelarves eraldi osa omava institutsioonina. Vastavalt kohaldatavatele eeskirjadele ja sarnaselt teiste institutsioonidega pühendatakse üks osa kontrollikoja aastaaruandest ka Euroopa välisteenistusele ning välisteenistus vastab sellistele aruannetele. Euroopa välisteenistuse suhtes kohaldatakse eelarve täitmise heakskiitmise menetlust, mis on sätestatud ELi toimimise lepingu artiklis 319 ja finantsmääruse artiklites 145–147. Kõrge esindaja pakub Euroopa Parlamendile kogu vajalikku tuge, et Euroopa Parlament saaks kasutada oma õigust eelarve täitmisele heakskiitu andva institutsioonina. Vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 317 vastutab tegevuseelarve täitmise eest komisjon. Finantsmõju omavad otsused vastavad eelkõige finantsmääruse IV jaotises sätestatud kohustustele, eelkõige selle artiklitele 64–68 seoses finantsjuhtimises osalejate vastutusega ning artiklile 75 seoses kulutoimingutega.

(15)

Euroopa välisteenistuse loomisel tuleks juhinduda kulutõhususe põhimõttest, mille eesmärk on eelarve neutraalsuse saavutamine. Selleks tuleb kasutada üleminekukorda ja suutlikkuse järkjärgulist suurendamist. Vältida tuleks muude struktuuriüksuste ülesannete, funktsioonide ja ressursside tarbetut dubleerimist. Kasutada tuleks kõiki ratsionaliseerimisvõimalusi. Lisaks on liikmesriikide ajutistele töötajatele vaja luua ka hulk täiendavaid ametikohti, mida tuleb rahastada kehtiva mitmeaastase finantsraamistiku raames.

(16)	Kehtestada tuleks eeskirjad, mis reguleerivad Euroopa välisteenistuse ja selle töötajate tegevust julgeoleku, salastatud teabe kaitse ja läbipaistvuse osas.

(17)	Tuletatakse meelde, et Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokolli kohaldatakse Euroopa välisteenistuse, selle ametnike ja muude teenistujate suhtes, kes kuuluvad kas personalieeskirjade või muude teenistujate teenistustingimuste kohaldamisalasse.

(18)

Euroopa Liidul ja Euroopa Aatomienergiaühendusel on jätkuvalt ühtne institutsiooniline raamistik. Seetõttu on ülimalt oluline tagada mõlema välissuhete vaheline kooskõla ning võimaldada liidu delegatsioonidel esindada Euroopa Aatomienergiaühendust kolmandates riikides ja rahvusvahelistes organisatsioonides.

(19)	Kõrge esindaja peaks hiljemalt 2013. aasta keskpaigaks läbi vaatama Euroopa välisteenistuse korralduse ja toimimise ning tegema vajaduse korral ettepanekud käesoleva otsuse muutmiseks. Otsuse muudetud versioon tuleks vastu võtta hiljemalt 2014. aasta alguses,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Olemus ja kohaldamisala

1.   Käesoleva otsusega määratakse kindlaks Euroopa välisteenistuse korraldus ja toimimine.

2.   Euroopa välisteenistus, mille peakorter asub Brüsselis, on nõukogu peasekretariaadist ja komisjonist eraldi seisev Euroopa Liidu funktsionaalselt sõltumatu organ, millel on oma ülesannete täitmiseks ja eesmärkide saavutamiseks vajalik õigusvõime.

3.   Euroopa välisteenistus allub liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale (edaspidi „kõrge esindaja”).

4.   Euroopa välisteenistus koosneb keskasutusest ning kolmandatesse riikidesse ja rahvusvahelistesse organisatsioonidesse lähetatud liidu delegatsioonidest.

Artikkel 2

Ülesanded

1.   Euroopa välisteenistus toetab kõrget esindajat tema eelkõige ELi lepingu artiklites 18 ja 27 sätestatud volituste täitmisel:

—

tema volituste täitmisel juhtida Euroopa Liidu ühist välis- ja julgeolekupoliitikat, sealhulgas ühist julgeoleku- ja kaitsepoliitikat, aidates tema ettepanekute kohaselt kaasa selle poliitika arendamisele, mida ta teostab nõukogu antud volituste kohaselt, ning tagades liidu välistegevuse järjepidevuse;

—	välisasjade nõukogu eesistuja ülesannete täitmisel, ilma et see mõjutaks nõukogu peasekretariaadi tavapäraseid ülesandeid;

—	komisjoni asepresidendi ülesannete täitmisel komisjoni pädevuses olevate välissuhete korraldamise ja liidu välistegevuse muude aspektide koordineerimise alal, ilma et see mõjutaks komisjoni talituste tavapäraseid ülesandeid.

2.   Euroopa välisteenistus abistab Euroopa Ülemkogu eesistujat, komisjoni presidenti ja komisjoni nende ülesannete täitmisel välissuhete valdkonnas.

Artikkel 3

Koostöö

1.   Euroopa välisteenistus toetab liikmesriikide diplomaatilisi teenistusi, nõukogu peasekretariaati ja komisjoni talitusi ning teeb nendega koostööd, et tagada kooskõla liidu välistegevuse eri valdkondade vahel ning nende ja muude poliitikavaldkondade vahel.

2.   Euroopa välisteenistus ja komisjoni talitused konsulteerivad oma ülesannete täitmisel üksteisega kõikides liidu välistegevusega seotud küsimustes, välja arvatud ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitikaga hõlmatud küsimustes. Euroopa välisteenistus osaleb komisjoni poolt kõnealuses valdkonnas ettevalmistatavate aktide ettevalmistustöös ja -menetlustes.

Käesolevat lõiget rakendatakse ELi lepingu V jaotise 1. peatüki ja ELi toimimise lepingu artikli 205 kohaselt.

3.   Euroopa välisteenistus võib sõlmida teenistuste tasandil kokkuleppeid nõukogu peasekretariaadi, komisjoni asjaomaste talituste või liidu muude ametite või institutsioonidevaheliste organitega.

4.   Euroopa välisteenistus osutab asjakohast toetust liidu muudele institutsioonidele ja organitele, eelkõige Euroopa Parlamendile, ja teeb nendega koostööd. Kõnealuste institutsioonide ja organite (sealhulgas vajaduse korral ametite) toetus ning nendega tehtav koostöö võib olla kasulik ka Euroopa välisteenistusele. Euroopa välisteenistuse siseaudiitor teeb koostööd komisjoni siseaudiitoriga, et tagada ühtne auditeerimispoliitika, pöörates erilist tähelepanu komisjoni vastutusele tegevuskulude eest. Lisaks teeb Euroopa välisteenistus vastavalt määrusele (EÜ) nr 1073/1999 (10) koostööd Euroopa Pettusevastase Ametiga (OLAF). Eelkõige võtab Euroopa välisteenistus viivitamata vastu kõnealuse määrusega nõutava otsuse sisejuurdluste toimetamise tingimuste kohta. Nagu kõnealuses määruses sätestatud, osutavad liikmesriigid kooskõlas oma siseriiklike õigusnormidega ja institutsioonid OLAFi töötajatele nende ülesannete täitmiseks vajalikku abi.

Artikkel 4

Euroopa välisteenistuse keskasutus

1.   Euroopa välisteenistust juhib tegevpeasekretär, kes tegutseb kõrge esindaja alluvuses. Tegevpeasekretär võtab kõik vajalikud meetmed, et tagada Euroopa välisteenistuse tõrgeteta toimimine, sealhulgas selle halduskorraldus ja eelarve haldamine. Tegevpeasekretär tagab tegevuse tõhusa koordineerimise keskasutuse kõigi osakondade vahel ning liidu delegatsioonidega.

2.   Tegevpeasekretäri abistavad kaks asepeasekretäri.

3.   Euroopa välisteenistuse keskasutus koosneb peadirektoraatidest.

a)

Keskasutusse kuuluvad eelkõige: — peadirektoraadid, mis koosnevad geograafilistest osakondadest, millega hõlmatakse maailma kõiki riike ja piirkondi, ning mitmepoolsetest ja temaatilistest osakondadest. Vajaduse korral koordineerivad kõnealused osakonnad oma tegevust nõukogu peasekretariaadiga ja komisjoni asjaomaste talitustega; — Euroopa välisteenistuse raames tegutsev tegevpeasekretäri hallatav peadirektoraat, mis tegeleb haldus-, personali-, eelarve-, julgeoleku-, side- ja infosüsteemiküsimustega. Kõrge esindaja nimetab kooskõlas tavapäraste töölevõtmise eeskirjadega ametisse eelarve ja haldusküsimuste eest vastutava peadirektori, kes töötab kõrge esindaja alluvuses. Kõnealune peadirektor vastutab kõrge esindaja ees Euroopa välisteenistuse halduskorralduse ja teenistusesisese eelarvehalduse eest. Peadirektor järgib samu eelarveridasid ja halduseeskirju, mida kohaldatakse liidu eelarve III jao selles osas, mis kuulub mitmeaastase finantsraamistiku 5. rubriiki; — kriisiohjamise ja planeerimise direktoraat, tsiviiloperatsioonide planeerimise ja läbiviimise teenistus, Euroopa Liidu sõjaline staap ja Euroopa Liidu vaatluskeskus, mis kuuluvad kõrge esindaja otsesesse alluvusse ja vastutusalasse ning abistavad teda liidu ühise välis- ja julgeolekupoliitika juhtimisel vastavalt aluslepingu sätetele, austades samal ajal vastavalt ELi lepingu artiklile 40 liidu teisi pädevusi. Arvesse võetakse nimetatud struktuuriüksuste ning nende ülesannete, töötajate töölevõtmise ja töötajate staatuse eripära. Euroopa välisteenistuse kõigi struktuuriüksuste vahel tagatakse täielik koordineerimine.

b)

Euroopa välisteenistuse keskasutusse kuuluvad samuti: — poliitika strateegilise planeerimise osakond; — tegevpeasekretäri haldusalluvuses asuv õigusosakond, mis teeb tihedat koostööd nõukogu ja komisjoni õigustalitustega; — osakonnad, mis tegelevad institutsioonidevaheliste suhete, teavitamise ja avaliku diplomaatia, siseauditi ja kontrollimise ning isikuandmete kaitsega.

4.   Kõrge esindaja nimetab vastavalt nõukogu 1. detsembri 2009. aasta otsuse 2009/908/EL (millega kehtestatakse rakendusmeetmed Euroopa Ülemkogu otsusele nõukogu eesistumise teostamise kohta) (11) II lisas sätestatud üksikasjalikule korrale eesistujad nendele nõukogu ettevalmistavatele organitele, mille eesistujaks on kõrge esindaja esindaja, sealhulgas ka poliitika- ja julgeolekukomitee eesistuja.

5.   Kõrget esindajat ja Euroopa välisteenistust abistavad vajaduse korral nõukogu peasekretariaat ja komisjoni asjaomased talitused. Euroopa välisteenistus, nõukogu peasekretariaat ja komisjoni asjaomased talitused võivad sel eesmärgil sõlmida teenistuste tasandil kokkuleppeid.

Artikkel 5

Liidu delegatsioonid

1.   Delegatsiooni avamise või sulgemise otsuse võtab vastu kõrge esindaja, tehes seda kokkuleppel nõukogu ja komisjoniga.

2.   Liidu delegatsioon allub delegatsiooni juhile.

Delegatsiooni kõik töötajad, olenemata staatusest, alluvad delegatsiooni juhile, kes juhib delegatsiooni kogu tegevust. Delegatsiooni juhil on kõrge esindaja ees aruandekohustus seoses delegatsiooni töö üldise juhtimise ja liidu kõigi meetmete koordineerimise tagamisega.

Delegatsiooni töötajateks on Euroopa välisteenistuse töötajad ning komisjoni töötajad, kui see on asjakohane, et täita liidu eelarvet ja viia ellu liidu poliitikaid, mis ei kuulu Euroopa välisteenistuse pädevusse.

3.   Delegatsiooni juht saab kõrgelt esindajalt ja Euroopa välisteenistuselt juhiseid ning vastutab nende täitmise eest.

Valdkondades, kus komisjon kasutab talle aluslepingutega antud volitusi, võib ka komisjon kooskõlas ELi toimimise lepingu artikli 221 lõikega 2 anda delegatsioonidele juhiseid, mida täidetakse delegatsiooni juhi üldisel vastutusel.

4.   Delegatsiooni juht haldab kooskõlas finantsmäärusega tegevuskulusid, mis seonduvad komisjoni poolt edasi delegeeritud, asjaomases kolmandas riigis läbiviidavate liidu projektidega.

5.   Euroopa välisteenistuse tegevpeasekretär hindab korrapäraselt iga delegatsiooni tegevust; hindamine hõlmab finants- ja haldusauditite teostamist. Euroopa välisteenistuse tegevpeasekretär võib sel eesmärgil taotleda komisjoni asjaomaste talituste abi. Lisaks Euroopa välisteenistuse siseselt võetavatele meetmetele täidab OLAF oma volitusi, eelkõige võttes vastavalt määrusele (EÜ) nr 1073/1999 pettusevastaseid meetmeid.

6.   Kõrge esindaja sõlmib vajalikud kokkulepped vastuvõtjariigi, rahvusvahelise organisatsiooni või asjaomase kolmanda riigiga. Eelkõige võtab kõrge esindaja vajalikke meetmeid, tagamaks et vastuvõtjariigid kohaldavad liidu delegatsioonide, nende töötajate ja vara suhtes privileege ja immuniteete, mis on samaväärsed nendega, millele on osutatud 18. aprilli 1961. aasta diplomaatiliste suhete Viini konventsioonis.

7.   Liidu delegatsioonidel on suutlikkus täita teiste liidu institutsioonide, eelkõige Euroopa Parlamendi vajadusi, kasutades selleks oma kontakte rahvusvaheliste organisatsioonide ja kolmandate riikidega, mille juurde delegatsioonid on akrediteeritud.

8.   Delegatsiooni juhil on volitused esindada liitu riigis, mille juurde delegatsioon on akrediteeritud, eelkõige sõlmida lepinguid ning olla kohtus hagejaks või kostjaks.

9.   Liidu delegatsioonid teevad tihedat koostööd ja jagavad teavet liikmesriikide diplomaatiliste teenistustega.

10.   Liidu delegatsioonid osutavad kooskõlas ELi lepingu artikli 35 kolmanda lõiguga ja liikmesriikide vastava taotluse korral liikmesriikidele abi diplomaatiliste suhete korraldamisel ja kolmandates riikides liidu kodanikele konsulaarkaitse tagamisel, kulutamata selleks täiendavaid ressursse.

Artikkel 6

Töötajad

1.   Kohaldatakse käesolevat artiklit, välja arvatud lõiget 3, ilma et see mõjutaks Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirju (edaspidi „personalieeskirjad”) ja Euroopa ühenduste muude teenistujate teenistustingimusi (edaspidi „muude teenistujate teenistustingimused”), sealhulgas kõnealustes eeskirjades vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 336 tehtud muudatusi nende kohandamiseks Euroopa välisteenistuse vajadustega.

2.   Euroopa välisteenistuses töötavad Euroopa Liidu ametnikud ja muud teenistujad, sealhulgas liikmesriikide diplomaatiliste teenistuste töötajad, kes on tööle võetud ajutiste teenistujatena.

Euroopa välisteenistuse töötajate suhtes kohaldatakse personalieeskirju ja muude teenistujate teenistustingimusi.

3.   Vajaduse korral võib Euroopa välisteenistus erandjuhtudel kasutada piiratud arvul spetsialiseerunud lähetatud riiklikke eksperte.

Kõrge esindaja võtab vastu eeskirjad, mis on samaväärsed nendega, mis on sätestatud nõukogu 16. juuni 2003. aasta otsuses 2003/479/EÜ (mis käsitleb nõukogu peasekretariaati lähetatud ekspertide ja sõjaväelaste suhtes kohaldatavaid eeskirju), (12) mille kohaselt antakse lähetatud riiklikud eksperdid Euroopa välisteenistuse käsutusse, et viimane saaks kasutada ekspertide eriteadmisi.

4.   Euroopa välisteenistuse töötajad täidavad oma kohustusi ja tegutsevad ainult liidu huve silmas pidades. Ilma et see piiraks artikli 2 lõike 1 kolmanda taande, artikli 2 lõike 2 ja artikli 5 lõike 3 kohaldamist, ei küsi Euroopa välisteenistuse töötajad ega võta vastu juhiseid üheltki Euroopa välisteenistuse väliselt valitsuselt, asutuselt, organisatsioonilt või isikult ega üheltki organilt või isikult peale kõrge esindaja. Vastavalt personalieeskirjade artikli 11 teisele lõigule ei võta Euroopa välisteenistuse töötajad vastu mingit tasu üheltki Euroopa välisteenistuse väliselt allikalt.

5.   Kõrgel esindajal on personalieeskirjadega ametisse nimetavale ametiisikule ja muude teenistujate teenistustingimustega lepinguid sõlmivale ametiisikule antud volitused ning ta võib neid volitusi Euroopa välisteenistuse siseselt delegeerida.

6.   Euroopa välisteenistusse töölevõtmisel tuginetakse kandidaatide saavutustele, tagades samal ajal kohase geograafilise ja soolise tasakaalu. Euroopa välisteenistuse isikkoosseisus peaksid olema märkimisväärselt esindatud kõigi liikmesriikide kodanikud. Seda küsimust käsitleb ka artikli 13 lõikes 3 ette nähtud läbivaatamine, hõlmates sealhulgas vajaduse korral ettepanekuid täiendavateks erimeetmeteks võimaliku ebavõrdsuse vähendamise eesmärgil.

7.   Euroopa Liidu ametnikel ja liikmesriikide diplomaatilistest teenistustest pärit ajutistel teenistujatel on samad õigused ja kohustused ning neid koheldakse võrdselt, eelkõige seoses nende õigusega asuda mis tahes ametikohale võrdsetel tingimustel. Euroopa Liidu ametnike ja liikmesriikide diplomaatilistest teenistustest pärit ajutiste teenistujate vahel ei tehta vahet ülesannete jagamisel, mis seonduvad Euroopa välisteenistuse kõigi tegevusvaldkondade ja elluviidavate poliitikatega. Vastavalt finantsmääruse sätetele toetavad liikmesriigid liitu nende rahaliste kohustuste täitmise tagamisel, mis tulenevad liikmesriikide diplomaatilistest teenistustest pärit Euroopa välisteenistuse ajutiste teenistujate vastutusest finantsmääruse artikli 66 kohaselt.

8.   Kõrge esindaja kehtestab korra Euroopa välisteenistuse töötajate valimiseks, mis viiakse läbi saavutustel põhineva läbipaistva menetluse alusel, eesmärgiga võtta tööle võimalikult pädevad, tõhusad ja ausad töötajad, tagades samal ajal kohase geograafilise ja soolise tasakaalu ning kõikide liikmesriikide kodanike märkimisväärse esindatuse Euroopa välisteenistuses. Euroopa välisteenistuse vabade ametikohtade täitmiseks läbiviidavas töölevõtmise menetluses osalevad liikmesriikide, nõukogu peasekretariaadi ja komisjoni esindajad.

9.   Euroopa välisteenistuse täiskoosseisuni jõudmisel peaksid lõike 2 esimeses lõigus osutatud liikmesriikidest pärit töötajad moodustama vähemalt ühe kolmandiku Euroopa välisteenistuse AD-tasandi töötajate koguarvust. Samamoodi peaksid liidu püsiametnikud, sealhulgas liikmesriikide diplomaatilistest teenistustest pärit töötajad, kes on saanud personalieeskirjade sätete kohaselt liidu püsiametnikeks, moodustama vähemalt 60 % Euroopa välisteenistuse AD-tasandi töötajate koguarvust. Kõrge esindaja esitab igal aastal Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande Euroopa välisteenistuse ametikohtade täitmise kohta.

10.   Kõrge esindaja kehtestab töötajate liikuvuse eeskirjad, tagamaks Euroopa välisteenistuse töötajate suure liikuvuse. Artikli 4 lõike 3 punkti a kolmandas taandes osutatud töötajate suhtes kohaldatakse üksikasjalikku erikorda. Põhimõtteliselt peaksid kõik Euroopa välisteenistuse töötajad korrapäraselt töötama liidu delegatsioonides. Kõrge esindaja kehtestab sellekohased eeskirjad.

11.   Liikmesriigid annavad oma siseriiklike õigusaktide kohaldatavate sätete kohaselt tagatise oma ametnikele, kellest on saanud Euroopa välisteenistuse ajutised teenistujad, et pärast nende teenistusaja lõppemist Euroopa välisteenistuses ennistatakse nad kohe tööle. Kõnealune teenistusaeg ei tohi vastavalt muude teenistujate teenistustingimuste artikli 50b sätetele ületada kaheksat aastat, välja arvatud juhul, kui seda pikendatakse erandlikel asjaoludel ja teenistuse huvides kuni kahe aasta võrra.

Euroopa välisteenistuses töötavatel liidu ametnikel on õigus kandideerida oma päritoluinstitutsiooni ametikohale samadel tingimustel kõnealuses institutsioonis töötavate taotlejatega.

12.   Võetakse meetmeid, et võimaldada Euroopa välisteenistuse töötajatele nõuetekohast ühtset koolitust, tuginedes eelkõige olemasolevatele riigisisestele ning liidu tavadele ja struktuuridele. Kõrge esindaja võtab sel eesmärgil asjakohaseid meetmeid ühe aasta jooksul pärast käesoleva otsuse jõustumist.

Artikkel 7

Töötajaid puudutavad üleminekusätted

1.   Lisas loetletud nõukogu peasekretariaadi ja komisjoni asjaomased talitused ja ülesanded viiakse üle Euroopa välisteenistusse. Lisas loetletud talitustes töötavad või ülesandeid täitvad ametnikud ja ajutised teenistujad viiakse üle Euroopa välisteenistusse. See hõlmab mutatis mutandis sellistes talitustes töötavaid või ülesandeid täitvaid lepingulisi ja kohalikke töötajaid. Kõnealustes talitustes töötavad või ülesandeid täitvad lähetatud riiklikud eksperdid viiakse lähetava liikmesriigi asutuste nõusolekul samuti üle Euroopa välisteenistuse alluvusse.

Kõnealune üleviimine jõustub 1. jaanuaril 2011.

Nende üleviimisel Euroopa välisteenistusse määrab kõrge esindaja vastavalt personalieeskirjadele iga ametniku tema tegevusüksuse ametikohale, mis vastab kõnealuse ametniku palgaastmele.

2.   Euroopa välisteenistusse üleviidavate ametikohtade osas käesoleva otsuse jõustumise kuupäeval käimasolevad töötajate töölevõtmise menetlused jäävad kehtima: kõnealuseid menetlusi jätkatakse ja need viiakse lõpule kõrge esindaja järelevalve all ning kooskõlas asjaomaste töökuulutuste ning personalieeskirjade ja muude teenistujate teenistustingimuste kohaldatavate eeskirjadega.

Artikkel 8

Eelarve

1.   Euroopa Liidu üldeelarve Euroopa välisteenistust käsitleva osa eelarvevahendite käsutaja ülesanded delegeeritakse vastavalt finantsmääruse artiklile 59. Kõrge esindaja kehtestab sise-eeskirjad halduskulude eelarveridade haldamiseks. Tegevuskulud jäävad komisjoni eelarveossa.

2.   Euroopa välisteenistus teostab oma volitusi kooskõlas Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatava finantsmäärusega talle eraldatud assigneeringute piires.

3.   Euroopa välisteenistuse halduskulude kalkulatsiooni koostamisel konsulteerib kõrge esindaja arengupoliitika eest vastutava voliniku ja naabruspoliitika eest vastutava volinikuga nende vastutusalasse kuuluvates küsimustes.

4.   Vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 314 lõikele 1 koostab Euroopa välisteenistus oma järgmise eelarveaasta kulude kalkulatsiooni. Komisjon koondab need kalkulatsioonid eelarveprojekti, mis võib sisaldada erinevaid kalkulatsioone. Komisjon võib eelarveprojekti muuta, nagu on sätestatud ELi toimimise lepingu artikli 314 lõikes 2.

5.   Eelarve läbipaistvuse tagamiseks liidu välistegevuse valdkonnas edastab komisjon eelarvepädevale institutsioonile koos Euroopa Liidu üldeelarve projektiga töödokumendi, milles esitatakse tervikuna kõik liidu välistegevusega seotud kulud.

6.   Euroopa välisteenistuse suhtes kohaldatakse eelarve täitmise heakskiitmise menetlust, mis on sätestatud ELi toimimise lepingu artiklis 319 ja finantsmääruse artiklites 145–147. Euroopa välisteenistus teeb sellega seoses täielikku koostööd heakskiidu andmise menetluses osalevate institutsioonidega ning annab vajaduse korral täiendavat teavet, sealhulgas osaleb asjakohaste organite koosolekutel.

Artikkel 9

Välistegevuse vahendid ja programmitöö

1.   Liidu väliskoostööprogrammide haldamine kuulub komisjoni vastutusalasse, ilma et see mõjutaks komisjoni ja Euroopa välisteenistuse vastavaid ülesandeid programmitöös, nagu on sätestatud järgnevates lõigetes.

2.   Kõrge esindaja tagab liidu välistegevuse üldise poliitilise koordineerimise, tagades selle ühtsuse, järjepidevuse ja tõhususe eelkõige järgmiste välisabi rahastamisvahendite abil:

—	arengukoostöö rahastamisvahend (13),

—	Euroopa Arengufond (14),

—	demokraatia ja inimõiguste Euroopa rahastamisvahend (15),

—	Euroopa naabruspoliitika ja partnerlusinstrument (16),

—	tööstusriikidega tehtava koostöö rahastamisvahend (17),

—	tuumaohutusalase koostöö rahastamisvahend (18),

—	stabiliseerimisvahend seoses abiga, mis on ette nähtud määruse (EÜ) nr 1717/2006 (19) artikliga 4.

3.   Eelkõige panustab Euroopa välisteenistus lõikes 2 osutatud rahastamisvahendite programmide koostamise ja haldamise tsüklisse, võttes aluseks neis sätestatud poliitilised eesmärgid. Euroopa välisteenistus vastutab programmide koostamise tsükli strateegilisi ja mitmeaastaseid aspekte käsitlevate järgmiste komisjoni otsuste ettevalmistamise eest:

i)	riikide eraldised, mille abil määratakse kindlaks iga piirkonna rahastamispakett tulenevalt mitmeaastases finantsraamistikus sätestatud esialgsest summade jaotusest. Iga piirkonna puhul reserveeritakse osa rahastamisest piirkondlike kavade läbiviimiseks;

ii)	riiklikud ja piirkondlikud strateegiadokumendid;

iii)	riiklikud ja piirkondlikud sihtprogrammid.

Kooskõlas artikliga 3 teevad kõrge esindaja ja Euroopa välisteenistus lõikes 2 osutatud rahastamisvahendite kogu programmide koostamise, kavandamise ja rakendamise tsükli jooksul koostööd komisjoni asjaomaste liikmete ja talitustega, ilma et see piiraks artikli 1 lõike 3 kohaldamist. Kõik otsuste ettepanekud valmistatakse ette komisjoni menetlusi järgides ja esitatakse komisjonile vastuvõtmiseks.

4.   Euroopa Arengufondi ja arengukoostöö rahastamisvahendi osas valmistavad Euroopa välisteenistuse ja komisjoni asjaomased talitused kõik ettepanekud ette ühiselt, sealhulgas ka ettepanekud alusaktide ja lõikes 3 osutatud programmitöö dokumentide muutmiseks, tehes seda arengupoliitika eest vastutava voliniku vastutusel, misjärel ettepanek esitatakse ühiselt kõrge esindajaga komisjonile vastuvõtmiseks.

Temaatilised programmid (välja arvatud demokraatia ja inimõiguste Euroopa rahastamisvahendi, tuumaohutusalase koostöö rahastamisvahendi ning stabiliseerimisvahendi selle osa, millele on osutatud lõike 2 seitsmendas taandes) valmistab ette vastav komisjoni talitus arengupoliitika eest vastutava voliniku juhendamisel ja need esitatakse volinike kolleegiumile kõrge esindaja ja muude asjaomaste volinike nõusolekul.

5.   Euroopa naabruspoliitika ja partnerlusinstrumendi osas valmistavad Euroopa välisteenistuse ja komisjoni asjaomased talitused kõik ettepanekud ette ühiselt, sealhulgas ka ettepanekud alusaktide ja lõikes 3 osutatud programmitöö dokumentide muutmiseks, tehes seda naabruspoliitika eest vastutava voliniku vastutusel, misjärel ettepanek esitatakse ühiselt kõrge esindajaga komisjonile vastuvõtmiseks.

6.   Ühise välis- ja julgeolekupoliitika eelarve, stabiliseerimisvahendi (välja arvatud lõike 2 seitsmendas taandes osutatud osa), tööstusriikidega tehtava koostöö rahastamisvahendi, teavitamise ja avaliku diplomaatia ning valimiste vaatlusmissioonide raames toimuva tegevuse eest vastutab kõrge esindaja / Euroopa välisteenistus. Komisjon vastutab sellise tegevuse rahastamise eest kõrge esindaja kui komisjoni asepresidendi alluvuses. Rahastamise eest vastutav komisjoni talitus paikneb Euroopa välisteenistusega samas asukohas.

Artikkel 10

Julgeolek

1.   Pärast konsulteerimist nõukogu 19. märtsi 2001. aasta otsuse 2001/264/EÜ (millega võetakse vastu nõukogu julgeolekueeskirjad) (20) lisa II osa I jaos osutatud komiteega teeb kõrge esindaja otsuse Euroopa välisteenistuse julgeolekueeskirjade kohta ning võtab kõik asjakohased meetmed tagamaks, et Euroopa välisteenistus haldab tõhusalt tema töötajate, füüsilise vara ja teabega seotud riske ning täidab sellega seoses oma vastutuskohustust ja kohustusi. Kõnealused eeskirjad kehtivad kõigi Euroopa välisteenistuse töötajate ning kõigi liidu delegatsioonide töötajate suhtes, olenemata nende haldusseisundist või päritolust.

2.   Kuni lõikes 1 osutatud otsuse tegemiseni:

—	kohaldab Euroopa välisteenistus salastatud teabe kaitse osas otsuse 2001/264/EÜ lisas sätestatud julgeolekumeetmeid;

—	kohaldab Euroopa välisteenistus muude julgeolekuküsimuste osas komisjoni kodukorra (21) asjaomases lisas sätestatud turvasätteid.

3.   Euroopa välisteenistusel on osakond, mis vastutab julgeolekuküsimuste eest ja mida abistavad liikmesriikide asjaomased teenistused.

4.   Kõrge esindaja võtab kõik vajalikud meetmed Euroopa välisteenistuse julgeolekueeskirjade rakendamiseks, eelkõige seoses salastatud teabe kaitsega ning meetmetega, mis tuleb võtta juhul, kui Euroopa välisteenistuse töötajad ei täida julgeolekueeskirju. Sel eesmärgil küsib Euroopa välisteenistus nõu nõukogu peasekretariaadi julgeolekubüroolt ning komisjoni ja liikmesriikide asjaomastelt teenistustelt.

Artikkel 11

Juurdepääs dokumentidele ja arhiividele ning andmekaitse

1.   Euroopa välisteenistus kohaldab eeskirju, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määruses (EÜ) nr 1049/2001 (üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele) (22). Kõrge esindaja teeb otsuse Euroopa välisteenistuse vastavate rakenduseeskirjade kohta.

2.   Euroopa välisteenistuse tegevpeasekretär haldab teenistuse arhiivi. Nõukogu peasekretariaadist ja komisjonist välisteenistusse üle viidud talituste asjaomased arhiivid viiakse üle Euroopa välisteenistuse arhiivi.

3.   Euroopa välisteenistus kaitseb füüsilisi isikuid seoses nende isikuandmete töötlemisega vastavalt eeskirjadele, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määruses (EÜ) nr 45/2001 (üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta) (23). Kõrge esindaja teeb otsuse Euroopa välisteenistuse vastavate rakenduseeskirjade kohta.

Artikkel 12

Kinnisvara

1.   Nõukogu peasekretariaat ja komisjoni asjakohased talitused võtavad kõik vajalikud meetmed, et artiklis 7 osutatud üleviimisega saaks kaasneda Euroopa välisteenistuse toimimiseks vajalike nõukogu ja komisjoni hoonete üleandmine.

2.   Kõrge esindaja ning vastavalt nõukogu peasekretariaat ja komisjon otsustavad ühiselt Euroopa välisteenistuse keskasutusele ja liidu delegatsioonidele kinnisvara üleandmise tingimused.

Artikkel 13

Üldised ja lõppsätted

1.   Kõrge esindaja, nõukogu, komisjon ja liikmesriigid vastutavad käesoleva otsuse rakendamise eest ning võtavad sel eesmärgil kõik vajalikud meetmed.

2.   Kõrge esindaja esitab Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile aruande Euroopa välisteenistuse toimimise kohta hiljemalt 2011. aasta lõpus. Nimetatud aruanne hõlmab eelkõige artikli 5 lõigete 3 ja 10 ning artikli 9 rakendamist.

3.   Hiljemalt 2013. aasta keskpaigaks vaatab kõrge esindaja Euroopa välisteenistuse korralduse ja toimimise läbi, käsitledes muu hulgas artikli 6 lõigete 6, 8 ja 11 rakendamist. Nimetatud läbivaatamisega kaasneb vajaduse korral asjaomaste ettepanekute esitamine käesoleva otsuse muutmiseks. Sellisel juhul muudab nõukogu vastavalt ELi lepingu artikli 27 lõikele 3 käesolevat otsust läbivaatamise tulemustest lähtuvalt hiljemalt 2014. aasta alguses.

4.   Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval. Finantshaldust ja töölevõtmist käsitlevad otsuse sätted hakkavad kehtima pärast seda, kui personalieeskirjades, muude teenistujate teenistustingimustes ja finantsmääruses on tehtud vajalikud muudatused ning on vastu võetud paranduseelarve. Sujuva ülemineku tagamiseks lepivad kõrge esindaja, nõukogu peasekretariaat ja komisjon kokku vajalikus korras ning konsulteerivad liikmesriikidega.

5.   Ühe kuu jooksul käesoleva otsuse jõustumisest esitab kõrge esindaja komisjonile Euroopa välisteenistuse tulude ja kulude prognoosi, sealhulgas ametikohtade loetelu, mille põhjal saab komisjon koostada paranduseelarve projekti.

6.   Käesolev otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

---

(1)  ELT C 46, 24.2.2006, lk 1.

(2)  Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile ja nõukogule – Euroopa konsensuse saavutamise poole humanitaarabi valdkonnas (KOM/2007/0317 lõplik). Euroopa Liidu Teatajas avaldamata.

(3)  EÜT C 298, 30.11.2002, lk 1.

(4)  Nõukogu 12. juuli 2004. aasta ühismeede 2004/551/ÜVJP Euroopa Kaitseagentuuri loomise kohta (ELT L 245, 17.7.2004, lk 17).

(5)  Nõukogu 20. juuli 2001. aasta ühismeede Euroopa Liidu Satelliidikeskuse loomise kohta (EÜT L 200, 25.7.2001, lk 5).

(6)  Nõukogu 20. juuli 2001. aasta ühismeede Euroopa Liidu Julgeoleku-uuringute Instituudi loomise kohta (EÜT L 200, 25.7.2001, lk 1).

(7)  Nõukogu 23. juuni 2008. aasta ühismeede 2008/550/ÜVJP Euroopa Julgeoleku- ja Kaitsekolledži (ESDC) loomise kohta (ELT L 176, 4.7.2008, lk 20).

(8)  Määrus nr 31 (EMÜ), nr 11 (EAEÜ), millega kehtestatakse Euroopa Majandusühenduse ja Euroopa Aatomienergiaühenduse ametnike personalieeskirjad ja muude teenistujate teenistustingimused (EÜT 45, 14.6.1962, lk 1387/62).

(9)  EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.

(10)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. mai 1999. aasta määrus (EÜ) nr 1073/1999 Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdluste kohta (EÜT L 136, 31.5.1999, lk 1).

(11)  ELT L 322, 9.12.2009, lk 28.

(12)  ELT L 160, 28.6.2003, lk 72.

(13)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1905/2006, millega luuakse arengukoostöö rahastamisvahend (ELT L 378, 27.12.2006, lk 41).

(14)  Nõukogu määrus nr 5, millega kehtestatakse ülemeremaade ja -territooriumide arengufondi rahaliste toetuste maksmise ja ülekandmise, eelarve ja ressursside haldamise eeskirjad (EÜT 33, 31.12.1958, lk 681/58).

(15)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1889/2006 rahastamisvahendi loomise kohta demokraatia ja inimõiguste edendamiseks kogu maailmas (demokraatia ja inimõiguste Euroopa rahastamisvahend) (ELT L 386, 29.12.2006, lk 1).

(16)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1638/2006, millega kehtestatakse üldsätted Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrumendi loomise kohta (ELT L 310, 9.11.2006, lk 1).

(17)  Nõukogu 26. veebruari 2001. aasta määrus (EÜ) nr 382/2001, mis käsitleb Euroopa Liidu ning Põhja-Ameerika, Kaug-Ida ja Okeaania industriaalmaade vahelisi koostöö- ja kaubandussuhteid edendavate projektide rakendamist (EÜT L 57, 27.2.2001, lk 10).

(18)  Nõukogu 19. veebruari 2007. aasta määrus (Euratom) nr 300/2007, millega luuakse tuumaohutusalase koostöö rahastamisvahend (ELT L 81, 22.3.2007, lk 1).

(19)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. novembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1717/2006, millega kehtestatakse stabiliseerimisvahend (ELT L 327, 24.11.2006, lk 1).

(20)  EÜT L 101, 11.4.2001, lk 1.

(21)  EÜT L 308, 8.12.2000, lk 26.

(22)  EÜT L 145, 31.5.2001, lk 43.

(23)  EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1.

---

---

3.8.2010

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 201/41

---

KOMISJONI OTSUS,

28. juuli 2010,

millega lubatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 viia turule geneetiliselt muundatud maisi 59122x1507xNK603 (DAS-59122-7xDAS-Ø15Ø7xMON-ØØ6Ø3-6) sisaldavaid, sellest koosnevaid või sellest valmistatud tooteid

(teatavaks tehtud numbri K(2010) 5138 all)

(Ainult hollandi- ja prantsuskeelne tekst on autentsed)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2010/428/EL)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. septembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1829/2003 geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kohta, (1) eriti selle artikli 7 lõiget 3 ja artikli 19 lõiget 3,

ning arvestades järgmist:

(1)

Äriühing Pioneer Overseas Corporation esitas 26. augustil 2005 Ühendkuningriigi pädevale asutusele määruse (EÜ) nr 1829/2003 artiklite 5 ja 17 kohase taotluse maisi 59122x1507xNK603 sisaldava, sellest koosneva või sellest valmistatud toidu, toidu koostisosade ja sööda turule viimiseks (edaspidi „taotlus”).

(2)

Taotlus hõlmab ka maisi 59122x1507xNK603 sisaldavate või sellest koosnevate muude toodete (v.a toidu ja sööda) turule viimist muu maisiga samal otstarbel, välja arvatud selle viljelemise otstarbel. Seega hõlmab taotlus vastavalt määruse (EÜ) nr 1829/2003 artikli 5 lõikele 5 ja artikli 17 lõikele 5 ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. märtsi 2001. aasta direktiivi 2001/18/EÜ (geneetiliselt muundatud organismide tahtliku keskkonda viimise kohta ja nõukogu direktiivi 90/220/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta) (2) III ja IV lisas nõutud andmeid ja teavet ning direktiivi 2001/18/EÜ II lisas sätestatud põhimõtete kohaselt tehtud riskihindamise teavet ja järeldusi. Taotlus sisaldab ka direktiivi 2001/18/EÜ VII lisale vastavat keskkonnamõjude seire kava.

(3)

Euroopa Toiduohutusamet esitas 8. aprillil 2009 kooskõlas määruse (EÜ) nr 1829/2003 artiklitega 6 ja 18 heakskiitva arvamuse. Arvamuses on selgitatud, et mais 59122x1507xNK603 on inimeste ja loomade tervisele ning keskkonnale sama ohutu kui geneetiliselt muundamata mais. Seega on arvamuses tehtud järeldus, et on vähetõenäoline, et taotluses kirjeldatud maisi 59122x1507xNK603 sisaldavad, sellest koosnevad või sellest valmistatud tooted (edaspidi „tooted”) mõjuksid kavandatud kasutusviiside puhul inimeste ja loomade tervisele või keskkonnale kahjulikult (3). Toiduohutusamet võttis oma arvamuse esitamisel arvesse kõiki liikmesriikide küsimusi ja kaalutlusi, mis tõstatati riiklike pädevate asutustega arupidamise käigus, nagu on ette nähtud kõnealuse määruse artikli 6 lõikega 4 ja artikli 18 lõikega 4.

(4)	Toiduohutusamet on oma arvamuses jõudnud järeldusele, et taotleja esitatud keskkonnaseirekava, mis koosneb üldisest järelevalvekavast, on kooskõlas toodete kavandatud kasutusega.

(5)	Neid kaalutlusi arvesse võttes tuleks anda luba kõnealuste toodete turuleviimiseks.

(6)	Igale geneetiliselt muundatud organismile tuleks määrata kordumatu tunnus vastavalt komisjoni 14. jaanuari 2004. aasta määrusele (EÜ) nr 65/2004, millega luuakse süsteem geneetiliselt muundatud organismide kordumatute tunnuste väljatöötamiseks ja määramiseks (4).

(7)

Toiduohutusameti arvamuse kohaselt ei ole maisi 59122x1507xNK603 sisaldava, sellest koosneva või sellest valmistatud toidu, toidu koostisosade ega sööda puhul vaja kehtestada määruse (EÜ) nr 1829/2003 artikli 13 lõikes 1 ja artikli 25 lõikes 2 sätestatud märgistusnõuetele lisaks märgistuse erinõudeid. Et tagada toodete kasutamine käesoleva otsuse kohaselt välja antava loa piires, peab loataotluses käsitletava GMOd sisaldava või sellest koosneva sööda ja muude GMOd sisaldavate või sellest koosnevate toodete (v.a toit ja sööt) märgistusel olema selgelt märgitud, et kõnealuseid tooteid ei tohi kasutada viljelemiseks.

(8)

Loa omanik esitab komisjonile aastaaruanded keskkonnamõjude seirekavas sätestatud meetmete rakendamise ja tulemuste kohta. Tulemused esitatakse vastavalt komisjoni 13. oktoobri 2009. aasta otsusele 2009/770/EÜ (millega kehtestatakse standardne aruandevorm toodetena või toodete koostises turule lastavate geneetiliselt muundatud organismide tahtliku keskkonda viimise seiretulemuste esitamiseks vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2001/18/EÜ) (5).

(9)

Toiduohutusameti arvamuses ei peeta õigustatuks määruse (EÜ) nr 1829/2003 artikli 6 lõike 5 punktis e ja artikli 18 lõike 5 punktis e nimetatud turuleviimise, kasutamise ja käitlemise eritingimuste ega kitsenduste rakendamist, sealhulgas turustamisjärgset järelevalvet toidu ja sööda kasutamise suhtes ega eritingimusi konkreetsete ökosüsteemide, keskkonna ja/või geograafiliste piirkondade kaitsmiseks.

(10)	Kogu asjakohane teave toodete lubade kohta tuleb kanda ühenduse geneetiliselt muundatud toidu ja sööda registrisse, nagu on sätestatud määrusega (EÜ) nr 1829/2003.

(11)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. septembri 2003. aasta määruse (EÜ) nr 1830/2003 (milles käsitletakse geneetiliselt muundatud organismide jälgitavust ja märgistamist, geneetiliselt muundatud organismidest valmistatud toiduainete ja sööda jälgitavust ning millega muudetakse direktiivi 2001/18/EÜ) (6) artikli 4 lõikes 6 on sätestatud GMOsid sisaldavate või neist koosnevate toodete märgistamise nõuded.

(12)

Käesolevast otsusest tuleb bioloogilise ohutuse teabevõrgustiku kaudu teatada bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni Cartagena bioloogilise ohutuse protokolli osalistele vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. juuli 2003. aasta määruse (EÜ) nr 1946/2003 (geneetiliselt muundatud organismide piiriülese liikumise kohta) (7) artikli 9 lõikele 1 ja artikli 15 lõike 2 punktile c.

(13)	Taotlejaga on käesolevas otsuses sätestatud meetmete asjus nõu peetud.

(14)	Toiduahela ja loomatervishoiu alaline komitee ei ole oma eesistuja kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul arvamust avaldanud.

(15)	29. juunil 2010 toimunud nõukogu istungil ei suudetud ettepaneku osas saavutada kvalifitseeritud häälteenamust ei poolt ega vastu otsuse suhtes. Nõukogu märkis, et on asja menetlemise lõpetanud. Seetõttu võtab meetmed vastu komisjon,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Geneetiliselt muundatud organism ja kordumatu tunnus

Geneetiliselt muundatud maisile (Zea mays L.) 59122x1507xNK603, mida on kirjeldatud käesoleva otsuse lisa punktis b, antakse määruse (EÜ) nr 65/2004 kohane kordumatu tunnus DAS-59122-7xDAS-Ø15Ø7xMON-ØØ6Ø3-6.

Artikkel 2

Luba

Vastavalt käesolevas otsuses kirjeldatud tingimustele on määruse (EÜ) nr 1829/2003 artikli 4 lõike 2 ja artikli 16 lõike 2 tähenduses lubatud järgmised tooted:

a)	maisi DAS-59122-7xDAS-Ø15Ø7xMON-ØØ6Ø3-6 sisaldavad, sellest koosnevad või sellest valmistatud toidud ja toidu koostisained;

b)	maisi DAS-59122-7xDAS-Ø15Ø7xMON-ØØ6Ø3-6 sisaldav, sellest koosnev või sellest valmistatud sööt;

c)	muud tooted, v.a toit ja sööt, mis sisaldavad maisi DAS-59122-7xDAS-Ø15Ø7xMON-ØØ6Ø3-6 või koosnevad sellest ja mida kasutatakse nagu muud maisi, välja arvatud viljelemise otstarbel.

Artikkel 3

Märgistamine

1.   Määruse (EÜ) nr 1829/2003 artikli 13 lõikes 1 ja artikli 25 lõikes 2 ja määruse (EÜ) nr 1830/2003 artikli 4 lõikes 6 sätestatud märgistusnõuete kohaldamisel tuleb organismi nimetuseks märkida „mais”.

2.   Artikli 2 punktides b ja c nimetatud maisi DAS-59122-7xDAS-Ø15Ø7xMON-ØØ6Ø3-6 sisaldavate või sellest koosnevate toodete märgistusel ja nende toodetega kaasnevatel dokumentidel peavad olema sõnad „ei ole ette nähtud viljelemiseks”.

Artikkel 4

Keskkonnamõjude seire

1.   Loa omanik tagab käesoleva otsuse lisa punktis h sätestatud keskkonnamõjude seire kava koostamise ja rakendamise.

2.   Loa omanik esitab komisjonile aastaaruanded vastavalt otsusele 2009/770/EÜ seirekavas sätestatud meetmete rakendamise ja tulemuste kohta.

Artikkel 5

Ühenduse register

Käesoleva otsuse lisas esitatud teave kantakse määruse (EÜ) nr 1829/2003 artiklis 28 sätestatud geneetiliselt muundatud toidu ja sööda ühenduse registrisse.

Artikkel 6

Loa omanik

Loa omanik on äriühing Pioneer Overseas Corporation (Belgia), kes esindab äriühingut Pioneer Hi-Bred International, Inc. (Ameerika Ühendriigid).

Artikkel 7

Kehtivus

Käesolevat otsust kohaldatakse kümne aasta jooksul alates selle teatavaks tegemise kuupäevast.

Artikkel 8

Adressaat

Käesolev otsus on adresseeritud äriühingule Pioneer Overseas Corporation, Avenue des Arts 44, B-1040 Brüssel, Belgia.

---

(1)  ELT L 268, 18.10.2003, lk 1.

(2)  EÜT L 106, 17.4.2001, lk 1.

(3)  http://registerofquestions.efsa.europa.eu/roqFrontend/questionLoader?question=EFSA-Q-2005-248

(4)  ELT L 10, 16.1.2004, lk 5.

(5)  ELT L 275, 21.10.2009, lk 9.

(6)  ELT L 268, 18.10.2003, lk 24.

(7)  ELT L 287, 5.11.2003, lk 1.

---

---

3.8.2010

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 201/46

---

KOMISJONI OTSUS,

28. juuli 2010,

millega lubatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 viia turule geneetiliselt muundatud maisi MON 88017 x MON 810 (MON-88Ø17-3 x MON-ØØ81Ø-6) sisaldavaid, sellest koosnevaid või sellest valmistatud tooteid

(teatavaks tehtud numbri K(2010) 5139 all)

(Ainult hollandi- ja prantsuskeelne tekst on autentsed)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2010/429/EL)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. septembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1829/2003 geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kohta, (1) eriti selle artikli 7 lõiget 3 ja artikli 19 lõiget 3,

ning arvestades järgmist:

(1)

Äriühing Monsanto Europe S.A esitas 29. novembril 2005 Tšehhi Vabariigi pädevale asutusele määruse (EÜ) nr 1829/2003 artiklite 5 ja 17 kohase taotluse maisi MON 88017 x MON 810 sisaldava, sellest koosneva või sellest valmistatud toidu, toidu koostisosade ja sööda turule viimiseks (edaspidi „taotlus”).

(2)

Taotlus hõlmab ka maisi MON 88017 x MON 810 sisaldavate või sellest koosnevate muude toodete (v.a toidu ja sööda) turule viimist muu maisiga samal otstarbel, välja arvatud selle viljelemise otstarbel. Seega hõlmab taotlus vastavalt määruse (EÜ) nr 1829/2003 artikli 5 lõikele 5 ja artikli 17 lõikele 5 ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. märtsi 2001. aasta direktiivi 2001/18/EÜ (geneetiliselt muundatud organismide tahtliku keskkonda viimise kohta ja nõukogu direktiivi 90/220/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta) (2) III ja IV lisas nõutud andmeid ja teavet ning direktiivi 2001/18/EÜ II lisas sätestatud põhimõtete kohaselt tehtud riskihindamise teavet ja järeldusi. Taotlus sisaldab ka direktiivi 2001/18/EÜ VII lisale vastavat keskkonnamõjude seire kava.

(3)

Euroopa Toiduohutusamet (edaspidi „toiduohutusamet”) esitas 21. juulil 2009 kooskõlas määruse (EÜ) nr 1829/2003 artiklitega 6 ja 18 heakskiitva arvamuse. Arvamuses on selgitatud, et mais MON 88017 x MON 810 on inimeste ja loomade tervisele ning keskkonnale sama ohutu kui geneetiliselt muundamata mais. Seega on arvamuses tehtud järeldus, et on vähetõenäoline, et taotluses kirjeldatud maisi MON 88017 x MON 810 sisaldavad, sellest koosnevad või sellest valmistatud tooted (edaspidi „tooted”) mõjuksid kavandatud kasutusviiside puhul inimeste ja loomade tervisele või keskkonnale kahjulikult (3). Toiduohutusamet võttis oma arvamuse esitamisel arvesse kõiki liikmesriikide küsimusi ja kaalutlusi, mis tõstatati arupidamisel riiklike pädevate asutustega, nagu on ette nähtud kõnealuse määruse artikli 6 lõikega 4 ja artikli 18 lõikega 4.

(4)	Toiduohutusamet on oma arvamuses jõudnud järeldusele, et taotleja esitatud keskkonnaseirekava, mis koosneb üldisest järelevalvekavast, on kooskõlas toodete kavandatud kasutusega.

(5)	Neid kaalutlusi arvesse võttes tuleks anda luba kõnealuste toodete turule viimiseks.

(6)	Igale geneetiliselt muundatud organismile tuleks määrata kordumatu tunnus vastavalt komisjoni 14. jaanuari 2004. aasta määrusele (EÜ) nr 65/2004, millega luuakse süsteem geneetiliselt muundatud organismide kordumatute tunnuste väljatöötamiseks ja määramiseks (4).

(7)

Toiduohutusameti arvamuse kohaselt ei ole maisi MON 88017 x MON 810 sisaldava, sellest koosnevate või sellest valmistatud toidu, toidu koostisosade ega sööda puhul vaja kehtestada määruse (EÜ) nr 1829/2003 artikli 13 lõikes 1 ja artikli 25 lõikes 2 sätestatud märgistusnõuetele lisaks märgistuse erinõudeid. Et tagada toodete kasutamine käesoleva otsuse kohaselt välja antava loa piires, peab loataotluses käsitletava GMOd sisaldava või sellest koosneva sööda ja muude GMOd sisaldavate või sellest koosnevate toodete (v.a toit ja sööt) märgistusel olema selgelt märgitud, et kõnealuseid tooteid ei tohi kasutada viljelemiseks.

(8)

Loa omanik esitab komisjonile aastaaruanded keskkonnamõjude seirekavas sätestatud meetmete rakendamise ja tulemuste kohta. Tulemused esitatakse vastavalt komisjoni 13. oktoobri 2009. aasta otsusele 2009/770/EÜ (millega kehtestatakse standardne aruandevorm toodetena või toodete koostises turule lastavate geneetiliselt muundatud organismide tahtliku keskkonda viimise seiretulemuste esitamiseks vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2001/18/EÜ) (5).

(9)

Toiduohutusameti arvamuses ei peeta õigustatuks määruse (EÜ) nr 1829/2003 artikli 6 lõike 5 punktis e ja artikli 18 lõike 5 punktis e nimetatud turule viimise, kasutamise ja käitlemise eritingimuste ega kitsenduste rakendamist, sealhulgas turustamisjärgset järelevalvet toidu ja sööda kasutamise suhtes ega eritingimusi konkreetsete ökosüsteemide, keskkonna ja/või geograafiliste piirkondade kaitsmiseks.

(10)	Kogu asjakohane teave toodete lubade kohta tuleb kanda ühenduse geneetiliselt muundatud toidu ja sööda registrisse, nagu on sätestatud määrusega (EÜ) nr 1829/2003.

(11)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. septembri 2003. aasta määruse (EÜ) nr 1830/2003 (milles käsitletakse geneetiliselt muundatud organismide jälgitavust ja märgistamist, geneetiliselt muundatud organismidest valmistatud toiduainete ja sööda jälgitavust ning millega muudetakse direktiivi 2001/18/EÜ) (6) artikli 4 lõikes 6 on sätestatud GMOsid sisaldavate või neist koosnevate toodete märgistamise nõuded.

(12)

Käesolevast otsusest tuleb bioloogilise ohutuse teabevõrgustiku kaudu teatada bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni Cartagena bioloogilise ohutuse protokolli osalistele vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. juuli 2003. aasta määruse (EÜ) nr 1946/2003 (geneetiliselt muundatud organismide piiriülese liikumise kohta) (7) artikli 9 lõikele 1 ja artikli 15 lõike 2 punktile c.

(13)	Taotlejaga on käesolevas otsuses sätestatud meetmete asjus nõu peetud.

(14)	Toiduahela ja loomatervishoiu alaline komitee ei ole oma eesistuja kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul arvamust avaldanud.

(15)	29. juunil 2010 toimunud nõukogu istungil ei suudetud ettepaneku osas saavutada kvalifitseeritud häälteenamust ei poolt ega vastu otsuse suhtes. Nõukogu märkis, et on asja menetlemise lõpetanud. Seetõttu võtab meetmed vastu komisjon,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Geneetiliselt muundatud organism ja kordumatu tunnus

Geneetiliselt muundatud maisile (Zea mays L.) MON 88017 x MON 810, mida on kirjeldatud käesoleva otsuse lisa punktis b, antakse määruse (EÜ) nr 65/2004 kohane kordumatu tunnus MON-88Ø17-3 x MON-ØØ81Ø-6.

Artikkel 2

Luba

Vastavalt käesolevas otsuses kirjeldatud tingimustele on määruse (EÜ) nr 1829/2003 artikli 4 lõike 2 ja artikli 16 lõike 2 tähenduses lubatud järgmised tooted:

a)	maisi MON-88Ø17-3 x MON-ØØ81Ø-6 sisaldavad, sellest koosnevad või sellest toodetud toit ja toidu koostisained;

b)	maisi MON-88Ø17-3 x MON-ØØ81Ø-6 sisaldav, sellest koosnev või sellest toodetud sööt;

c)	muud tooted, v.a toit ja sööt, mis sisaldavad maisi MON-88Ø17-3 x MON-ØØ81Ø-6 või koosnevad sellest ja mida kasutatakse nagu muud maisi, välja arvatud viljelemise otstarbel.

Artikkel 3

Märgistamine

1.   Määruse (EÜ) nr 1829/2003 artikli 13 lõikes 1 ja artikli 25 lõikes 2 ja määruse (EÜ) nr 1830/2003 artikli 4 lõikes 6 sätestatud märgistusnõuete kohaldamisel tuleb organismi nimetuseks märkida „mais”.

2.   Artikli 2 punktides b ja c nimetatud maisi MON-88Ø17-3 x MON-ØØ81Ø-6 sisaldavate või sellest koosnevate toodete märgistusel ja nende toodetega kaasas olevates dokumentides peavad olema sõnad „ei ole ette nähtud viljelemiseks”.

Artikkel 4

Keskkonnamõjude seire

1.   Loa omanik tagab käesoleva otsuse lisa punktis h sätestatud keskkonnamõjude seire kava koostamise ja rakendamise.

2.   Loa omanik esitab komisjonile aastaaruanded vastavalt otsusele 2009/770/EÜ seirekavas sätestatud meetmete rakendamise ja tulemuste kohta.

Artikkel 5

Ühenduse register

Käesoleva otsuse lisas esitatud teave kantakse määruse (EÜ) nr 1829/2003 artiklis 28 sätestatud geneetiliselt muundatud toidu ja sööda ühenduse registrisse.

Artikkel 6

Loa omanik

Loa omanik on äriühing Monsanto Europe S.A. (Belgia), kes esindab äriühingut Monsanto Company (USA).

Artikkel 7

Kehtivus

Käesolevat otsust kohaldatakse kümne aasta jooksul alates selle teatavaks tegemise kuupäevast.

Artikkel 8

Adressaat

Käesolev otsus on adresseeritud äriühingule Monsanto Europe S.A., Avenue de Tervuren 270–272, B-1150 Brüssel, Belgia.

---

(1)  ELT L 268, 18.10.2003, lk 1.

(2)  EÜT L 106, 17.4.2001, lk 1.

(3)  http://registerofquestions.efsa.europa.eu/roqFrontend/questionLoader?question=EFSA-Q-2006-020

(4)  ELT L 10, 16.1.2004, lk 5.

(5)  ELT L 275, 21.10.2009, lk 9.

(6)  ELT L 268, 18.10.2003, lk 24.

(7)  ELT L 287, 5.11.2003, lk 1.

---

---