ISSN 1725-5082

doi:10.3000/17255082.L_2010.168.est

Euroopa Liidu

Teataja

L 168

European flag  

Eestikeelne väljaanne

Õigusaktid

53. köide
2. juuli 2010


Sisukord

 

II   Muud kui seadusandlikud aktid

Lehekülg

 

 

MÄÄRUSED

 

*

Nõukogu rakendusmäärus (EL) nr 579/2010, 29. juuni 2010, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 367/2006, millega kehtestatakse Indiast pärit polüetüleentereftalaatkile impordi suhtes lõplik tasakaalustav tollimaks

1

 

*

Nõukogu rakendusmäärus (EL) nr 580/2010, 29. juuni 2010, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 452/2007, millega kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks muu hulgas Ukrainast pärit triikimislaudade impordi suhtes

12

 

*

Komisjoni määrus (EL) nr 581/2010, 1. juuli 2010, salvestusseadmetelt ja juhikaartidelt asjakohaste andmete allalaadimise maksimumperioodide kohta ( 1 )

16

 

 

Komisjoni määrus (EL) nr 582/2010, 1. juuli 2010, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

17

 

 

OTSUSED

 

 

2010/369/EL

 

*

Komisjoni otsus, 18. juuni 2010, teatavate liikmesriikide riiklikele programmidele kalandussektori andmete kogumiseks, haldamiseks ja kasutamiseks 2010. aastal antava Euroopa Liidu rahalise toetuse kohta (teatavaks tehtud numbri K(2010) 3797 all)

19

 

 

2010/370/EL

 

*

Komisjoni otsus, 1. juuli 2010, täiendava arvu merepäevade eraldamise kohta Hispaaniale ICES VIIIc ja IXa rajoonis, välja arvatud Cádizi lahes (teatavaks tehtud numbri K(2010) 4330 all)

22

 


 

(1)   EMPs kohaldatav tekst

ET

Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud.

Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn.


II Muud kui seadusandlikud aktid

MÄÄRUSED

2.7.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 168/1


NÕUKOGU RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 579/2010,

29. juuni 2010,

millega muudetakse määrust (EÜ) nr 367/2006, millega kehtestatakse Indiast pärit polüetüleentereftalaatkile impordi suhtes lõplik tasakaalustav tollimaks

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 11. juuni 2009. aasta määrust (EÜ) nr 597/2009 kaitse kohta subsideeritud impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed, (1) eriti selle artiklit 19,

võttes arvesse ettepanekut, mille Euroopa Komisjon esitas pärast konsulteerimist nõuandekomiteega,

ning arvestades järgmist:

A.   MENETLUS

I.   Eelmine uurimine ja jõusolevad tasakaalustavad meetmed

(1)

Nõukogu kehtestas 1999. aasta detsembris määrusega (EÜ) nr 2597/1999 (2) CN-koodide ex 3920 62 19 ja ex 3920 62 90 alla kuuluva Indiast pärit polüetüleentereftalaatkile (PET-kile, edaspidi „vaatlusalune toode”) impordi suhtes lõpliku tasakaalustava tollimaksu. Määruse vastuvõtmiseni viinud uurimist nimetatakse edaspidi „esialgseks uurimiseks”. Meetmetena kehtestati väärtuseline tasakaalustav tollimaks vahemikus 3,8 % – 19,1 % eraldi nimetatud eksportijate impordi suhtes, kusjuures kõikide teiste äriühingute vaatlusaluse toote impordi suhtes kohaldati jääktollimaksumäära 19,1 %. Esialgne uurimine hõlmas ajavahemikku 1. oktoobrist 1997 kuni 30. septembrini 1998.

(2)

Pärast aegumise läbivaatamist vastavalt algmääruse artiklile 18 säilitas nõukogu 2006. aasta märtsis oma määrusega (EÜ) nr 367/2006 (3) Indiast pärit PET-kile impordi suhtes lõpliku tasakaalustava tollimaksu, mis oli kehtestatud määrusega (EÜ) nr 2597/1999. Läbivaatamise uurimisperiood hõlmas ajavahemikku 1. oktoobrist 2003 kuni 30. septembrini 2004.

(3)

Pärast vahepealset läbivaatamist seoses ühe India PET-kile tootja Garware Polyester Limited’i (edaspidi „Garware”) subsideerimisega muutis nõukogu 2006. aasta augustis oma määrusega (EÜ) nr 1288/2006 (4) lõplikku tasakaalustavat tollimaksu, mis oli Garware suhtes kehtestatud määrusega (EÜ) nr 367/2006.

(4)

Pärast vahepealset läbivaatamist seoses ühe teise India PET-kile tootja Jindal Poly Films Limited’i (varasem nimetus Jindal Polyester Ltd, edaspidi „Jindal”) subsideerimisega muutis nõukogu 2007. aasta septembris oma määrusega (EÜ) nr 1124/2007 (5) lõplikku tasakaalustavat tollimaksu, mis oli Jindali suhtes kehtestatud määrusega (EÜ) nr 367/2006.

(5)

Pärast osalist vahepealset läbivaatamist, mille komisjon algatas omal algatusel ning milles käsitleti viie India PET-kile tootja subsideerimist, muutis nõukogu 2009. aasta jaanuaris oma määrusega (EÜ) nr 15/2009 (6) lõplikku tasakaalustavat tollimaksu, mis oli kõnealuste tootjate suhtes kehtestatud määrusega (EÜ) nr 367/2006.

II.   Kehtivad dumpinguvastased meetmed

(6)

Äriühingu Jindal Poly Films Limited suhtes kehtib dumpinguvastane tollimaks 0 % (7).

III.   Osalise vahepealse läbivaatamise algatamine

(7)

Osalise vahepealse läbivaatamise taotluse esitas India eksportiv tootja Jindal Poly Films Limited (edaspidi „taotluse esitaja”). Taotlus piirdub taotluse esitajaga seotud subsideerimise uurimisega. Taotluse esitaja on esitanud esmapilgul usutavaid tõendeid selle kohta, et subsideerimisega seotud asjaolud, mille alusel kehtestati meetmed, on märkimisväärselt muutunud ning et nimetatud muutused on püsivad.

(8)

Pärast nõuandekomiteega konsulteerimist otsustas komisjon, et osalise vahepealse läbivaatamise algatamiseks on olemas piisavad tõendid, ning kuulutas 9. septembril 2009. aastal Euroopa Liidu Teatajas avaldatud algatamisteatega (8) välja algmääruse artikli 19 kohase osalise vahepealse läbivaatamise, mis piirdub taotluse esitajaga seotud subsideerimise tasemega ning mille eesmärk on teha kindlaks, kas taotluse esitaja suhtes kehtivad meetmed tuleks tühistada või tuleks neid muuta.

(9)

Osalise vahepealse läbivaatamise käigus hinnatakse läbivaatamise tulemuste põhjal, kas on vaja muuta tollimaksumäära, mida praegu kohaldatakse asjaomase riigi nende eksportivate tootjate vaatlusaluse toote impordi suhtes, keda ei ole individuaalselt nimetatud määruse (EÜ) nr 367/2006 artikli 1 lõikes 2, st tollimaksu, mida kohaldatakse „kõikide teiste äriühingute” suhtes, mis tegutsevad Indias.

IV.   Uurimisperiood

(10)

Subsideerimise taseme uurimine hõlmas ajavahemikku 1. aprillist 2008 kuni 31. märtsini 2009 (edaspidi „läbivaatamise uurimisperiood”).

V.   Uurimisega seotud isikud

(11)

Komisjon teatas osalise vahepealse läbivaatamise algatamisest ametlikult taotluse esitajale, India valitsusele ning äriühingutele Du Pont Tejin Films, Luksemburg, Mitsubishi Polyester Film, Saksamaa, Toray Plastics Europe, Prantsusmaa ja Nurell, Itaalia, kes esindavad valdavat osa Euroopa PET-kile tootjatest (edaspidi „liidu tootmisharu”). Huvitatud isikutele anti võimalus teha oma seisukohad teatavaks kirjalikult ja taotleda ärakuulamist algatamisteates sätestatud tähtaja jooksul.

(12)

Kõigile huvitatud isikutele, kes seda taotlesid ja teatasid konkreetsed põhjused, miks nad tuleks ära kuulata, anti selline võimalus.

(13)

Nende esitatud kirjalikke ja suulisi märkusi arutati ja võeti võimaluse korral arvesse.

(14)

Uurimise seisukohast vajaliku teabe saamiseks saatis komisjon taotluse esitajale küsimustiku. Lisaks sellele saadeti küsimustik ka India valitsusele.

(15)

Küsimustikule saatsid vastused taotluse esitaja ja India valitsus.

(16)

Komisjon kogus ja kontrollis kogu teavet, mida ta pidas subsideerimise kindlakstegemise seisukohast vajalikuks. Kontrollkäigud tehti taotluse esitaja ja India valitsuse valdustesse Delhis.

VI.   Teabe avalikustamine ja märkused menetluse kohta

(17)

India valitsusele ja teistele huvitatud isikutele teatati põhifaktid ja kaalutlused, mille alusel otsustati soovitada taotluse esitaja suhtes kohaldatavate tollimaksumäärade muutmist. Neile anti piisavalt aega märkuste esitamiseks. Kõiki ettepanekuid ja märkusi võeti arvesse, nagu on esitatud allpool.

B.   VAATLUSALUNE TOODE

(18)

Käesolevas uurimises käsitletav toode on sama toode, mida on käsitletud määruses (EÜ) nr 367/2006, nimelt CN-koodide ex 3920 62 19 ja ex 3920 62 90 alla kuuluv Indiast pärit PET-kile.

C.   SUBSIDEERIMINE

1.   Sissejuhatus

(19)

India valitsuse ja teiste huvitatud isikute esitatud teabe ning komisjoni küsimustikule antud vastuste põhjal uuriti järgmisi kavasid, mis väidetavalt hõlmavad subsiidiumide andmist:

a)

eellubade kava (Advance Authorization Scheme, varasem nimetus Advance Licence Scheme);

b)

imporditollimaksude hüvituskava (Duty Entitlement Passbook Scheme);

c)

kapitalikaupade ekspordisoodustuste kava (Export Promotion Capital Goods Scheme);

d)

ekspordi krediteerimise kava (Export Credit Scheme).

e)

ergutussüsteem (Package Scheme of Incentives).

(20)

Eespool punktides a–c nimetatud kavad põhinevad 1992. aasta väliskaubanduse arendamise ja reguleerimise seadusel (Foreign Trade (Development and Regulation) Act, 1992, nr 22), mis jõustus 7. augustil 1992 (edaspidi „väliskaubandusseadus”). Väliskaubandusseadus lubab India valitsusel anda välja teatisi ekspordi- ja impordipoliitika kohta. Need on kokkuvõtlikult esitatud ekspordi- ja impordipoliitika dokumentides („Export and Import Policy” documents), mida kaubandusministeerium annab välja iga viie aasta tagant ja mida ta ajakohastab korrapäraselt. Kõnealuse juhtumi puhul on läbivaatamise uurimisperioodi jaoks oluline üks ekspordi- ja impordipoliitika dokument, s.o viie aasta plaan ajavahemikuks 1. septembrist 2004 kuni 31. märtsini 2009 (edaspidi „EXIM-poliitika 2004–2009”). Lisaks sellele kirjeldab India valitsus EXIM-poliitikat 2004–2009 reguleerivat korda ka väljaandes „Menetlusjuhend – 1. september 2004 kuni 31. märts 2009, I köide” („Handbook of Procedures - 1 September 2004 to 31 March 2009, Volume I”, edaspidi „HOP 2004–2009 I köide”). Menetlusjuhendit ajakohastatakse samuti korrapäraselt.

(21)

Punktis d nimetatud ekspordi krediteerimise kava põhineb 1949. aasta panganduse reguleerimise seaduse (Banking Regulation Act 1949) jagudel 21 ja 35 A, mis lubavad India Reservpangal (Reserve Bank of India – RBI) juhtida kommertspankade ekspordi krediteerimist.

(22)

Eespool punktis e nimetatud kava haldavad India ametiasutused.

2.   Eellubade kava

a)   Õiguslik alus

(23)

Kava üksikasjalik kirjeldus on esitatud EXIM-poliitika 2004–2009 punktides 4.1.1–4.1.14 ja HOP 2004–2009 I köite peatükkides 4.1–4.30. Varasema läbivaatamise ajal oli kava nimetus Advance Licence Scheme ning selle alusel kehtestati määrusega (EÜ) nr 367/2006 praegu kehtiv lõplik tasakaalustav tollimaks.

b)   Abikõlblikkus

(24)

Eellubade kava koosneb kuuest allkavast, mida on üksikasjalikumalt kirjeldatud põhjenduses 25. Need allkavad erinevad muu hulgas abikõlblikkuse ulatuse poolest. Eellubade kavaga seotud soodustusi saavad taotleda toetavate tootjatega seotud tootvad eksportijad või vahendavad eksportijad tegeliku ekspordi eest ja iga-aastase vajaduse alusel. Lõppeksportijat varustavad tootvad eksportijad saavad eellubade kavaga seotud soodustusi taotleda vahetarnete alusel. Peatöövõtjad, kelle tarned kuuluvad ekspordiga samaväärsete toimingute kategooriatesse, mida on mainitud EXIM-poliitika 2004–2009 lõikes 8.2, näiteks ekspordisuunitlusega üksuse tarnijad, saavad taotleda eellubade kava alusel soodustusi ekspordiga samaväärsete toimingute eest. Toetusi ekspordiga samaväärsete toimingute eest saavad taotleda ka tootvate eksportijate vahetarnijad eelnevaid vabastusotsuseid ja sisemaiseid akreditiive käsitlevate allkavade alusel.

c)   Praktiline rakendamine

(25)

Eellube väljastatakse järgmisel otstarbel:

i)   tegelik eksport: see on peamine allkava, mis võimaldab konkreetse eksporditava lõpptoote tootmiseks importida sisendmaterjali tollimaksuvabalt. „Tegelik” tähendab siinjuures seda, et eksporttoode peab väljuma India territooriumilt. Impordiluba ja ekspordikohustus, kaasa arvatud eksporditava toote tüüp, on loal kirjas;

ii)   iga-aastane vajadus: selline luba ei ole seotud konkreetse eksporditava tootega, vaid laiema tooterühmaga (nt kemikaalid ja nendega seotud tooted). Loa omanik võib – kuni teatud väärtusläveni, mis põhineb tema eelneval ekspordijõudlusel – importida tollimaksuvabalt ükskõik millist sisendit, mida kasutatakse sellesse tooterühma kuuluvate toodete tootmiseks. Ta võib eksportida kõiki lõpptooteid, mis kuuluvad tooterühma, mille tootmiseks sellist tollimaksuvabastusega sisendit kasutatakse;

iii)   vahetarned: see allkava hõlmab juhtumeid, kui kaks tootjat kavatsevad toota üht eksporttoodet ja jagavad omavahel tootmisprotsessi. Tootev eksportija, kes valmistab vahetoote, võib sisendmaterjali tollivabalt importida ja ta võib taotleda sel eesmärgil vahetarnete eellubade kava kohaldamist. Lõplik eksportija viib tootmise lõpule ja on kohustatud valmistoote eksportima;

iv)   ekspordiga samaväärsed toimingud: see allkava lubab peatöövõtjal importida tollimaksuvabalt sisendmaterjale, mis on vajalikud nende kaupade tootmiseks, mida müüakse „ekspordiga samaväärse toiminguna” EXIM-poliitika 2004–2009 lõike 8.2 alapunktides b–f, g, i ja j nimetatud kliendikategooriatele. India valitsuse väitel tähendavad ekspordiga samaväärsed toimingud tehinguid, mille puhul ei viida tarnitud tooteid riigist välja. Mitmeid tarnekategooriaid peetakse ekspordiga samaväärseks, eeldusel et kaubad toodetakse Indias, näiteks tarned ekspordisuunitlusega üksusele või äriühingule, mis asub erimajandustsoonis;

v)   eelnevad vabastusotsused: eelloa omanikul, kes kavatseb hankida sisendeid otseimpordi asemel kodumaalt, on võimalus hankida neid eelnevate vabastusotsuste alusel. Sellistel juhtudel muudetakse eelload eelnevateks vabastusotsusteks, mis lähevad nendes nimetatud kaupade kohaletoimetamisel üle omamaisele tarnijale. Eelnevate vabastusotsuste üleandmine annab omamaisele tarnijale õiguse saada toetust ekspordiga samaväärsete tehingute eest, nagu on sätestatud EXIM-poliitika 2004–2009 lõikes 8.3 (st eelload vahetarnete/ekspordiga samaväärsete tehingute jaoks, tollimaksutagastus ekspordiga samaväärsetelt tehingutelt ja aktsiisimaksu tagasimaksmine). Eelneva vabastusotsuse mehhanismi abil makstakse maksud ja tollimaksud tagasi lõppeksportija asemel tarnijale. Maksude ja tollimaksude tagasimaksmine on võimalik nii omamaiste kui ka imporditud sisendite puhul;

vi)   sisemaised akreditiivid: see allkava hõlmab omamaiseid tarneid eelloa omanikule. Eelloa omanik saab teha pangale ettepaneku avada sisemaine akreditiiv omamaise tarnija jaoks. Pank tühistab loa otseimpordiks üksnes selliste kaupade väärtuse ja koguse ulatuses, mis hangitakse importimise asemel riigisiseselt. Omamaisel tarnijal on õigus saada toetusi ekspordiga samaväärsete toimingute eest, nagu on sätestatud dokumendi EXIM-poliitika 2004–2009 lõikes 8.3 (st eelload vahetarnete/ekspordiga samaväärsete tehingute jaoks, tollimaksutagastus ekspordiga samaväärsetelt tehingutelt ja aktsiisimaksu tagasimaksmine).

(26)

Taotluse esitaja sai seoses vaatlusaluse tootega eellubade kava raames läbivaatamise uurimisperioodil soodustusi. Taotluse esitaja kasutas neist kaht allkava, s.o i) tegeliku ekspordi eellubade kava ja ii) vahetarnete eellubade kava. Seepärast ei ole vaja kindlaks määrata teiste, kasutamata allkavade tasakaalustatavust.

(27)

Kontrollimise eesmärgil nõuavad India ametiasutused, et eelloa omanik peaks „tegelikkusele vastavat ja õiget arvestust tollimaksuvabade importkaupade/kodumaalt hangitud kaupade tarbimise ja kasutamise kohta” kindlaksmääratud formaadis (HOP 2004–2009 I köite peatükid 4.26, 4.30 ja 23. lisa), st tegelikku tarbimisregistrit. Seda registrit kontrollib sõltumatu vannutatud audiitor/kuluraamatupidaja, kes annab välja tõendi, milles kinnitatakse, et registri kandeid ja asjakohaseid dokumente on kontrollitud ning 23. lisas nõutud teave on igas suhtes tegelikkusele vastav ja õige. Eelnimetatud sätteid kohaldatakse siiski ainult eellubade suhtes, mis on välja antud 13. mail 2005 või pärast seda. Kõigi varem välja antud eellubade puhul peavad loa omanikud järgima varem kehtinud kontrolli eeskirju, st pidama tõest ja nõuetekohast arvestust importkaupade kulu ja kasutamise kohta litsentside lõikes ja 18. lisas ettenähtud vormis (peatükk 4.30 ja HOP I 2002–2007 18. lisa).

(28)

Nende allkavade puhul, mida taotluse esitaja läbivaatamise uurimisperioodil kasutas (tegeliku ekspordi ja ekspordiga samaväärsete toimingute allkava), on India valitsus määranud kindlaks nii imporditoetuse kui ka ekspordikohustuse mahu ja väärtuse, mis on märgitud loale. Lisaks peavad valitsusametnikud märkima loale impordi- ja eksporditehingud. Eellubade kava raames lubatud impordi mahu määrab India valitsus kindlaks standardsete sisend- ja väljundnormide (standard input-output norms – SIONid) alusel. SIONid on olemas enamiku toodete, sealhulgas vaatlusaluse toote kohta, ja need on avaldatud dokumendis HOP II 2004–2009. Kõige hilisemad PET-kile ja vahetoote PET-laastude SIONite muudatused vaadati läbi 2005. aasta septembris.

(29)

Imporditud sisendid ei ole edasiantavad ja neid tuleb kasutada konkreetse eksporttoote tootmiseks. Ekspordikohustus tuleb täita ettenähtud tähtaja jooksul pärast loa väljastamist (24 kuud koos kahe võimaliku kuuekuulise pikendusega).

(30)

Kava ei ole pärast eelmist 2009. aasta jaanuaris lõpetatud ja taotluse esitajaga seotud subsideerimist käsitlevat osalist vahepealset läbivaatamist muutunud. Nagu on näidatud põhjenduses 39, on selle kava alusel antav hüvitis siiski oluliselt vähenenud.

(31)

Käesoleva läbivaatamise uurimise käigus tehti ka kindlaks, et India ametiasutuste kehtestatud kontrollinõudeid kas ei järgitud või tegelikult ei rakendatud. Taotluse esitaja ei kasutanud süsteemi, mille alusel saaks kontrollida, milliseid sisendeid eksporditud toote tootmises kasutati ning millistes kogustes, nagu on sätestatud aastate 2004–2009 väliskaubanduspoliitika (Foreign Trade Policy – FTP) 23. lisas ja algmääruse II lisa II jaotise 4. punktis. India valitsus tarbimisregistrit ei kontrollinud.

(32)

2005. aasta sügisel jõustunud muudatusi FTP 2004–2009 haldamises (kohustus seoses litsentsi hüvitamise menetlusega saata India ametiasutustele tarbimisregister) ei olnud taotluse esitaja puhul veel rakendatud. Seega ei saa selle sätte de facto kohaldamist praegu kontrollida.

d)   Järeldus

(33)

Imporditollimaksust vabastamine on subsiidium algmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti ii ja artikli 3 lõike 2 mõistes, st India valitsuse finantstoetus uurimisalustele eksportijatele.

(34)

Peale selle sõltuvad eellubade kava raames toimuv tegelik eksport ja eellubade kava raames toimuvad ekspordiga samaväärsed toimingud juriidiliselt ekspordijõudlusest ning seetõttu peetakse neid algmääruse artikli 4 lõike 4 esimese lõigu punkti a alusel konkreetseteks ja tasakaalustatavateks. Ilma ekspordikohustuseta äriühingud nende kavade alusel toetust ei saa.

(35)

Kahte praegusel juhul kasutatud allkavadest ei saa pidada lubatavaks tollimaksu tagastussüsteemiks või asendamise puhul kasutatavaks tagastussüsteemiks algmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti ii tähenduses. Need ei vasta eeskirjadele, mis on sätestatud algmääruse I lisa punktis i, II lisas (tagastamise mõiste ja eeskirjad) ja III lisas (asendamise puhul kasutatava tagastamise mõiste ja eeskirjad). India valitsus ei rakendanud efektiivselt ei uut ega vana kontrollisüsteemi ega -menetlust, et kindlaks teha, kas ja millistes kogustes kasutati eksporditud toote tootmisel sisendeid (algmääruse II lisa II jaotise 4. punkt ja asendamise puhul kasutatavate tagastussüsteemide korral III lisa II jaotise 2. punkt). SIONid vaatlusaluse toote kohta ei olnud piisavalt täpsed. SIONeid ei saa pidada tegeliku tarbimise kontrollisüsteemiks, kuna nende standardsete normide ülesehitus ei võimalda India valitsusel piisava täpsusega kontrollida, milline kogus sisendeid kasutati ära eksporttoodangus. Samuti ei korraldanud India valitsus tegelikult kasutatud sisendeil põhinevaid edasisi uurimisi, kuigi need tuleks tõhusalt rakendatava kontrollisüsteemi puudumisel tavaliselt korraldada (algmääruse II lisa II osa punkt 5 ja III lisa II osa punkt 3).

(36)

Seepärast on need kaks allkava tasakaalustatavad.

e)   Subsiidiumi summa arvutamine

(37)

Lubatavate tollimaksu tagastussüsteemide ja asendamise puhul kasutatavate tagastussüsteemide puudumisel on tasakaalustatav tulu kogu sissenõudmata jäänud imporditollimaks, mida makstakse üldjuhul sisendmaterjalide importimisel. Seoses sellega märgitakse, et algmäärusega ei nähta ette mitte üksnes „ülemäärase” tollimaksu tagastamise tasakaalustamist. Vastavalt algmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunktile ii ja I lisa punktile i võidakse tollimaksude liigset tagastamist tasakaalustada ainult siis, kui on täidetud algmääruse II ja III lisa tingimused. Kõnealusel juhul ei olnud need tingimused täidetud. Seega, kui adekvaatse kontrollmenetluse rakendamist ei ole kinnitatud, pole ülaltoodud erand tagastussüsteemide suhtes kohaldatav ja kehtib tavaline maksmata tollimaksude summa (saamata jäänud tulu) tasakaalustamise reegel, mitte aga väidetavate ülemääraste tagastamiste reegel. Nagu on sätestatud algmääruse II lisa II osas ja III lisa II osas, ei kuulu uurimise korraldaja ülesannete hulka sellise ülemäärase tagastamise väljaarvutamine. Vastavalt algmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunktile ii peab uurimise korraldaja ainult leidma piisavalt tõendeid väidetava kontrollisüsteemi sobivuse ümberlükkamiseks.

(38)

Subsiidiumisummad taotluse esitajale, kes kasutas eellubade kava raames antavaid toetusi, arvutati läbivaatamise uurimisperioodi jooksul kasutatud kahe allkava raames imporditud materjalilt saamata jäänud imporditollimaksude (põhitollimaks ja spetsiaalne lisatollimaks) põhjal (lugeja). Kooskõlas algmääruse artikli 7 lõike 1 punktiga a arvati subsiidiumi saamiseks makstud tasud põhjendatud nõuete esitamise korral subsiidiumisummast maha. Algmääruse artikli 7 lõike 2 kohaselt jagati see subsiidiumisumma asjakohase nimetajana läbivaatamise uurimisperioodi vaatlusaluse toote ekspordikäibega, kuna subsiidium sõltub eksporditegevusest ja seda ei antud toodetud, eksporditud või transporditud koguste alusel.

(39)

Läbivaatamise uurimisperioodi jooksul taotluse esitaja suhtes kohaldatud subsiidiumimäär kõnealuse kava alusel oli 0,7 %.

3.   Imporditollimaksude hüvituskava (Duty Entitlement Passbook Scheme – DEPB-kava)

a)   Õiguslik alus

(40)

Imporditollimaksude hüvituskava on üksikasjalikult kirjeldatud EXIM-poliitika 2004–2009 punktis 4.3 ja HOP 2004–2009 I köite 4. peatükis.

b)   Abikõlblikkus

(41)

Selle kava tingimustele vastavad kõik tootvad eksportijad ja vahendavad eksportijad.

c)   DEPB-kava rakendamine

(42)

Tingimustele vastav eksportija võib taotleda DEPB-krediiti, mis arvutatakse protsendimäärana selle kava raames eksporditud toodete väärtusest. India ametiasutused on kehtestanud sellised DEPB-määrad enamiku toodete, sealhulgas vaatlusaluse toote jaoks. Need määratakse kindlaks SIONite alusel, võttes arvesse eksporditava toote tootmiseks kasutatava imporditud sisendite eeldatavat kogust ja tollimaksu kohaldamist kõnealuse eeldatava impordi puhul, hoolimata sellest, kas imporditollimakse on tegelikult makstud või mitte.

(43)

Selleks et kõnealuse kava raames soodustusi saada, peab äriühing eksportima. Eksporditehingu ajal peab eksportija esitama India ametiasutustele deklaratsiooni, milles on näidatud, et eksport toimub DEPB-kava raames. Selleks et kaupu saaks eksportida, väljastavad India tolliasutused eksportimise ajal ekspordi saatearve. Kõnealuses dokumendis märgitakse muu hulgas eksporditehingu puhul antava DEPB-krediidi summa. Sellel ajahetkel saab eksportija teada saadava toetuse suuruse. Kui tolliasutused on esitanud ekspordi saatearve, ei ole India valitsusel enam DEPB-krediidi andmise üle otsustusõigust. Toetuse arvutamiseks on asjakohane kasutada seda DEPB-määra, mida kohaldati ekspordideklaratsiooni koostamise ajal.

(44)

DEPB-krediit on vabalt ülekantav ja kehtib 12 kuud alates väljastamise kuupäevast. Seda krediiti võib piiramatult kasutada tollimaksude tasumiseks imporditavate toodete, välja arvatud kapitalikaupade, edasise impordi puhul. Kõnealuse krediidi alusel imporditud kaupu võib müüa siseturul (kui nende suhtes kohaldatakse müügimaksu) või kasutada muul viisil.

(45)

DEPB-krediidi taotlusi täidetakse elektrooniliselt ja need võivad sisaldada piiramatul arvul eksporditehinguid. DEPB-krediidi kohaldamiseks ei ole de facto rangeid tähtaegu. DEPB-kava haldamiseks kasutatav elektrooniline süsteem ei välista automaatselt eksporditehinguid, mis jäävad välja HOP I 2004–2009 peatükis 4.47 nimetatud taotluste esitamise ajavahemikust. Enamgi veel, HOP I 2004–2009 peatükis 9.3 on selgelt sätestatud, et taotluste puhul, mis saabuvad pärast taotluse esitamise tähtaja möödumist, võidakse kehtestada väike trahv (s.o 10 % ettenähtud summast).

(46)

Tehti kindlaks, et taotluse esitaja kasutas kõnealust kava läbivaatamise uurimisperioodi ajal.

d)   Järeldused DEPB-kava kohta

(47)

DEPB-kava pakub subsiidiume algmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti ii ja artikli 3 lõike 2 tähenduses. DEPB-krediit on India valitsuse antav rahaline toetus, sest krediiti kasutatakse hiljem imporditollimaksude tasumiseks, mistõttu vähenevad India valitsuse tulud, mille ta muidu maksmisele kuuluvatest tollimaksudest saaks. Lisaks on DEPB-krediit kasulik eksportijale, kuna see parandab tema likviidsust.

(48)

Lisaks sõltub DEPB-kava juriidiliselt eksporditegevusest ja seepärast peetakse seda konkreetseks ja tasakaalustatavaks vastavalt algmääruse artikli 4 lõike 4 esimese lõigu punktile a.

(49)

Seda kava ei saa lugeda lubatavaks tollimaksu tagastussüsteemiks ega asendamise puhul rakendatavaks tagastussüsteemiks algmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti ii tähenduses. See ei vasta algmääruse I lisa punktis i, II lisas (tagastamise määratlus ja kord) ja III lisas (asendamise puhul kasutatava tagastamise määratlus ja kord) sätestatud rangetele eeskirjadele. Eksportija ei ole tegelikult kohustatud tollimaksuvabalt imporditud kaupa tootmisprotsessis tarbima ning krediidisumma arvutamise aluseks ei ole tegelikult tarbitud sisendid. Lisaks puudub süsteem või -menetlus, et kinnitada, milliseid sisendeid tarvitatakse eksporditud toote tootmisprotsessis või kas esines imporditollimaksude ülemäärast maksmist algmääruse I lisa punkti i ja II ja III lisa tähenduses. Lõpuks on eksportijal õigus saada DEPB-kava alusel toetusi sõltumata sellest, kas ta üldse sisendeid impordib. Hüvitiste saamiseks piisab, kui eksportija lihtsalt ekspordib kaupu, tõendamata sisendite importimist. Seega on DEPB-kava alusel õigus abi saada isegi eksportijatel, kes hangivad kogu tooraine kodumaalt ega impordi sisendina kasutatavaid kaupu.

e)   Subsiidiumi summa arvutamine

(50)

Algmääruse artikli 3 lõike 2 ja artikli 5 kohaselt ning vastavalt arvutusmeetoditele, mida kasutati selle kava puhul määruses (EÜ) nr 367/2006, lähtuti tasakaalustatavate subsiidiumide summa arvutamisel läbivaatamise uurimisperioodi jooksul saadud toetustest. Võeti arvesse, et toetust saadakse selle kava raames toimuva eksporditehingu ajal. Sel hetkel loobub India valitsus tollimaksudest, andes seega rahalist toetust algmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti ii tähenduses. Kui toll väljastab ekspordi saatekirja, milles on märgitud muu hulgas asjakohase eksporditehingu puhul antava DEPB-krediidi summa, ei ole India valitsusel enam õigust otsustada, kas subsiidiumi anda või mitte. Lisaks sellele kandis koostööd tegev eksportiv tootja DEPB-krediidi tekkepõhiselt eksporditehingu sooritamisel tuludesse.

(51)

Põhjendatud nõuete esitamisel arvati subsiidiumisummast (lugeja) vastavalt algmääruse artikli 7 lõike 1 punktile a maha subsiidiumi saamiseks makstud tasud. Algmääruse artikli 7 lõike 2 kohaselt jagati see subsiidiumisumma kogu uurimisperioodi vaatlusaluse toote ekspordikäibele (nimetaja), kuna subsiidium sõltub eksporditegevusest ja seda ei antud valmistatud, toodetud, eksporditud või transporditud koguste alusel.

(52)

Läbivaatamise uurimisperioodi jooksul taotluse esitaja suhtes kohaldatud subsiidiumimäär kõnealuse kava alusel oli 5,1 %.

4.   Kapitalikaupade ekspordisoodustuste kava (Export Promotion Capital Goods Scheme – EPCG-kava)

a)   Õiguslik alus

(53)

Kapitalikaupade ekspordisoodustuste kava on üksikasjalikult kirjeldatud EXIM-poliitika 2004–2009 5. peatükis ja HOP 2004–2009 I köite 5. peatükis.

b)   Abikõlblikkus

(54)

Selle kava raames saavad toetust taotleda tootvad eksportijad, toetavate tootjatega seotud vahendavad eksportijad ning teenusepakkujad.

c)   Praktiline rakendamine

(55)

Ekspordikohustuse tingimusel on äriühingul lubatud importida kapitalikaupu (uusi ja alates 2003. aasta aprillist kuni kümne aasta vanuseid kasutatud kapitalikaupu) vähendatud tollimaksumääraga. Selle jaoks väljastab India valitsus vastavalt taotlusele ja lõivu tasumisel EPCG-litsentsi. Alates 2000. aasta aprillist nähakse kavaga kõigile selle raames imporditud kapitalikaupadele ette 5 % vähendatud imporditollimaks. Kuni 31. märtsini 2000 kohaldati tollimaksumäära 11 % (sealhulgas 10 % suurune lisamaks) ja suure väärtusega impordi puhul nullprotsendilist tollimaksumäära. Ekspordikohustuse täitmiseks peab imporditud kapitalikaupu kasutama teatava perioodi jooksul teatava hulga eksporditavate toodete tootmiseks.

(56)

Kapitalikaupade ekspordisoodustuste litsentsi omanik võib kapitalikaupu hankida ka oma riigist. Sellisel juhul võib omamaine kapitalikaupade tootja ise ära kasutada selliste kapitalikaupade tootmiseks vajalike komponentide tollimaksuvaba importimist. Alternatiivselt võib omamaine tootja nõuda ekspordiga samaväärsete toimingute hüvitamist seoses kapitalikaupade tarnimisega EPCG-litsentsi omanikule.

(57)

Tehti kindlaks, et taotluse esitaja kasutas kõnealust kava läbivaatamise uurimisperioodi ajal.

d)   Järeldus kapitalikaupade ekspordisoodustuste kava kohta

(58)

EPCG-kava pakub subsiidiume algmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti ii ja artikli 3 lõike 2 tähenduses. Tollimaksu vähendamine on India valitsuse poolne finantstoetus, mistõttu vähenevad India valitsuse tulud, mille ta muidu maksmisele kuuluvatest tollimaksudest saaks. Pealegi on tollimaksu vähendamine kasuks eksportijale, kuna importimisel kokku hoitud tollimaksud parandavad tema likviidsust.

(59)

Lisaks sõltub EPCG-kava juriidiliselt eksporditegevusest, kuna neid litsentse ei väljastata ilma ekspordikohustuseta. Seetõttu peetakse seda algmääruse artikli 4 lõike 4 esimese lõigu punkti a alusel konkreetseks ja tasakaalustatavaks.

(60)

Seda kava ei saa lugeda lubatavaks tollimaksu tagastussüsteemiks ega asendamise puhul rakendatavaks tagastussüsteemiks algmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti ii tähenduses. Kapitalikaubad ei kuulu selliste lubatud süsteemide kohaldamisalasse, nagu on sätestatud algmääruse I lisa punktis i, kuna neid ei tarbita eksporditavate toodete tootmiseks.

e)   Subsiidiumi summa arvutamine

(61)

Vastavalt algmääruse artikli 7 lõikele 3 arvutati subsiidiumisummad imporditud kapitalikaupade maksmata tollimaksu alusel, mis jagati ajavahemikule, mis vastab selliste kaupade tavapärasele amortisatsiooniajale asjaomases tootmisharus. Vastavalt kehtestatud tavadele on läbivaatamise uurimisperioodi kohta selliselt arvutatud summale lisatud selle perioodi intress, mis kajastab soodustuse väärtuse muutumist aja jooksul. Selleks otstarbeks peeti asjakohaseks Indias läbivaatamise uurimisperioodi jooksul kehtinud turuintressimäära. Põhjendatud nõuete esitamise korral arvati algmääruse artikli 7 lõike 1 punkti a kohaselt maha subsiidiumi saamiseks makstud tasud.

(62)

Taotluse esitaja väitis, et EPCG-kava alusel Khanvelis asuva üksuse tarbeks tollimaksuvabalt imporditud kapitalikaubad ei olnud enam kasutuses ning nende kaupadega seotud soodustust ei tohiks lugejasse arvata. Vastusena sellele tuleb märkida, et taotluse esitaja on juba saanud kõnealuste kapitalikaupadega seotud soodustust. Lisaks ei ole tõendeid selle kohta, et kõnealused kaubad ei ole enam taotluse esitaja käsutuses või et neid enam ei kasutata, seega tuleb see väide jätta arvesse võtmata.

(63)

Vastavalt algmääruse artikli 7 lõigetele 2 ja 3 on see subsiidiumisumma jaotatud vaatlusaluse toote kogu ekspordikäibele uurimisperioodi vältel (nimetaja), kuna subsiidium on sõltuv eksporditegevusest ja selle andmisel ei võetud arvesse valmistatud, toodetud, eksporditud või transporditud koguseid.

(64)

Läbivaatamise uurimisperioodi jooksul taotluse esitaja suhtes kohaldatud subsiidiumimäär kõnealuse kava alusel oli 2,3 %.

5.   Ekspordi krediteerimise kava (Export Credit Scheme – EC-kava)

a)   Õiguslik alus

(65)

Kava üksikasjad on sätestatud India reservpanga koondringkirjades DBOD nr DIR.(Exp).BC 01/04.02.02/2007-08 (ekspordikrediit ruupiates/välisvaluutas) ja DBOD nr DIR.(Exp).BC 09/04.02.02/2008-09 (ekspordikrediit ruupiates/välisvaluutas), mis on adresseeritud kõikidele India kommertspankadele.

b)   Abikõlblikkus

(66)

Selle kava raames saavad toetusi taotleda tootvad eksportijad ning vahendavad eksportijad.

c)   Rakendamine

(67)

Selle kava raames sätestab India Reservpank ekspordikrediidi puhul kohaldatava maksimaalse kohustusliku piirintressimäära nii India ruupiates kui ka välisvaluutas, mida kommertspangad võivad eksportijatelt nõuda. EC-kava koosneb kahest allkavast, veoeelse ekspordikrediidi kava („pakkimislaen”), mis hõlmab eksportijale antavaid laene kaupade ostmise, töötlemise, tootmise, pakkimise ja/või veo finantseerimiseks enne eksportimist ning veojärgse ekspordikrediidi kava, milles nähakse ette käibekapitalilaenud ekspordiga seotud debitoorse võlgnevuse rahastamiseks. Ka suunab India Reservpank pankasid andma teatava osa laenude kogusummast ekspordi rahastamiseks.

(68)

India Reservpanga koondringkirjadest lähtuvalt võivad eksportijad saada ekspordilaene soodsa intressimääraga, võrreldes tavapäraste kommertslaenude (sularahalaenud) intressimääradega, mille suuruse määrab selgelt turu olukord. Intressimäärade erinevused võivad olla väiksemad hea krediidireitinguga äriühingute puhul. Tegelikult võivad kõrge krediidireitinguga äriühingud saada ekspordikrediiti ja sularahalaene samadel tingimustel.

(69)

Tehti kindlaks, et taotluse esitaja kasutas kõnealust kava läbivaatamise uurimisperioodi ajal.

d)   Kokkuvõte EC-kava kohta

(70)

Põhjenduses 65 nimetatud India Reservpanga koondringkirjas kehtestatud EC-krediidi soodusintressimäär aitab turutingimuste alusel sätestatud laenukuludega võrreldes vähendada eksportija intressikulusid ning on seega algmääruse artikli 3 lõike 2 tähenduses eksportijale kasulik. Ekspordi finantseerimine ei ole iseenesest vähem riskantne kodumaisest finantseerimisest. Tegelikult peetakse seda tavaliselt isegi riskantsemaks ning tagatise määr sellise laenu võtmisel põhineb finantseerimisobjektist sõltumata asjaomase kommertspanga ärilisel otsusel. Pankade intressimäärade erinevused tulenevad India Reservpanga meetodist kehtestada maksimaalsed laenumäärad igale kommertspangale individuaalselt.

(71)

Hoolimata asjaolust, et EC-kava raames annavad sooduslaenu kommertspangad, on selle soodustuse näol tegemist valitsuse toetusega algmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti iv tähenduses. Selles kontekstis peab märkima, et ei algmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunktis iv ega WTO subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingus ei nõuta, et riigieelarves peaks kajastuma subsiidiumide määramine (nt India valitsuse poolse kommertspankade kulude hüvitamise näol), vaid seal peab kajastuma ainult valitsuse korraldus algmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunktides i, ii ja iii kirjeldatud toimingute teostamiseks. India Reservpank on avalik-õiguslik asutus ning kuulub algmääruse artikli 2 punkti b kohase „valitsuse” määratluse alla. Ta on sajaprotsendiliselt riiklikus alluvuses ning täidab riikliku poliitika (rahanduspoliitika) eesmärke ning India Reservpanga juhtkonna nimetab ametisse India valitsus. India Reservpangal on algmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti iv teise taande tähenduses õigus anda korraldusi eraasutustele, sest kommertspangad on seotud India Reservpanga määratud tingimustega, muu hulgas nendega, mis kehtestatakse ekspordikrediidi intressi ülemmäärade suhtes, mis on kohustuslikuks tehtud India Reservpanga koondringkirjadega ning India Reservpanga korraldustega selle kohta, et kommertspangad peavad suunama teatava summa kogulaenudest ekspordi finantseerimiseks. See ettekirjutus kohustab kommertspankasid täitma neid ülesandeid, mida on nimetatud algmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunktis i, käesoleval juhul andma laenu ekspordi soodusfinantseerimiseks. Selline otsene rahaline ülekanne teatavatel tingimustel antava laenu kujul kuuluks tavatingimustes valitsuse pädevusse ja siinkirjeldatud menetlus ei erine palju valitsuste tavalistest menetlustest algmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti iv tähenduses. Seda subsiidiumi peetakse konkreetseks ja tasakaalustatavaks, sest soodusintressimäärad on seotud eksporditehingute finantseerimisega ning sõltuvad seetõttu eksporditegevusest nagu on nimetatud algmääruse artikli 4 lõike 4 esimese lõigu punktis a.

e)   Subsiidiumisumma arvutamine

(72)

Subsiidiumisumma on arvutatud läbivaatamise uurimisperioodi jooksul kasutatud ekspordikrediidilt makstud intresside ja selle summa vahe alusel, mis oleks kuulunud tasumisele, kui taotluse esitaja suhtes oleks kohaldatud tavalise kommertskrediidi puhul kehtinud intressimäärasid. Vastavalt algmääruse artikli 7 lõikele 2 on see subsiidiumisumma jagatud läbivaatamise uurimisperioodi ekspordikäibele (nimetaja), kuna subsiidium on sõltuv eksporditegevusest ja selle andmisel ei võetud arvesse valmistatud, toodetud, eksporditud või transporditud koguseid.

(73)

Läbivaatamise uurimisperioodi jooksul taotluse esitaja suhtes kohaldatud subsiidiumimäär kõnealuse kava alusel oli 0,2 %.

6.   Ergutussüsteem

a)   Õiguslik alus

(74)

Varasemate PET-kilet käsitlevate uurimiste käigus, sealhulgas läbivaatamisel, mille tulemusel kehtestati määrusega (EÜ) nr 367/2006 praegu kehtiv lõplik tasakaalustav tollimaks, uuriti mitut India riigikava, mille alusel pakuti kohalikele äriühingutele soodustusi. Riigikavasid nimetatakse ergutussüsteemiks, sest need võivad hõlmata erinevaid soodustusi. Uurimise käigus tehti kindlaks, et äriühingu õigus saada toetusi selle süsteemi alusel on kehtestatud toetusesaaja tunnistuses.

(75)

Maharashtra valitsuse ergutussüsteemi on selle kehtestamisest alates mitu korda muudetud. Taotluse esitaja saab toetust endiselt 1993. aasta ergutussüsteemi kava, mitte selle järglaste alusel. Seetõttu hinnati käesoleval juhul ainult 1993. aasta ergutussüsteemi kava.

(76)

Lääne-Bengali valitsuse müügimaksutagastuse kava näeb ette vabastuse riiklikust müügimaksust. Uurimise käigus selgus, et taotluse esitaja sai Lääne-Bengali valitsuse ergutussüsteemi raames ostudega seotud müügimaksuvabastust. Selle maksusätte alusel vabastatakse äriühing omamaiselt müügilt müügimaksu tasumisest (nii kohalik kui ka riiklik müügimaks).

b)   Abikõlblikkus

(77)

Tingimustele vastamiseks peavad äriühingud üldreeglina investeerima riigi vähem arenenud piirkondadesse, rajades selleks kas uue tööstusettevõtte või tehes suuremahulise kapitaliinvesteeringu olemasoleva tööstusettevõtte laiendamiseks või mitmekesistamiseks. Toetussumma kindlaksmääramise peamine kriteerium on piirkond, kus ettevõte asub või kuhu see rajatakse, ja investeeringu suurus.

c)   Rakendamine

(78)

Müügimaksuvabastuse kava raames ei pea määratud üksused oma müügitehingute pealt müügimaksu arvestama. Samamoodi vabastati määratud üksused müügimaksu tasumisest kaupade ostmisel tarnijalt, kes vastab kava tingimustele. Ehkki arvatakse, et müügitehinguga seotud vabastus ei too määratud müügiüksustele mingit kasu, toob ostutehingutega seotud vabastus kasu kindlaksmääratud ostuüksustele.

(79)

Maharashtra osariigis ei kehti enam müügimaksust vabastamine kaupade ostmisel (mis varem Maharashtra ergutussüsteemi alusel võimalik oli). 2005. aasta aprillis asendati Maharashtra osariigi müügimaksualased õigusaktid käibemaksusüsteemiga. Kuna taotluse esitaja suhtes vabastus ei kehti, on ta pidanud alates 2005. aasta aprillist maksma materjalide ostmisel käibemaksu.

d)   Järeldused

(80)

Maharashtra valitsuse 1993. aasta ergutussüsteemi kava silmas pidades sai taotluse esitaja läbivaatamise uurimisperioodi jooksul tagasi ainult müügimaksu valmistoodangu müügi pealt, mille kohta varem on leitud, et see ei too selle saajale mingit kasu (määruse (EÜ) nr 367/2006 põhjendus 114). Seega ei tehtud kindlaks Maharashtra valitsuse 1993. aasta ergutussüsteemi kava alusel saadavat tasakaalustatavat toetust.

(81)

Pidades silmas toorainet, mida taotluse esitaja on riikliku müügimaksu vabalt ostnud äriühingutelt, mis ei asu Maharashtra osariigis, pakub ergutussüsteem subsiidiume algmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti ii ja artikli 3 lõike 2 tähenduses. Ostudelt tasutavast müügimaksust vabastamine on rahaline toetus, kuna see vähendab valitsusele muidu laekuma pidavat tulu. Lisaks toob see vabastus äriühingutele kasu, kuna see parandab nende likviidsust.

(82)

Ergutussüsteemis võivad osaleda üksnes äriühingud, mis on investeerinud teatavatesse ühe India osariigi jurisdiktsiooni alla kuuluvatesse kindlaksmääratud geograafilistesse piirkondadesse. Kavas ei saa osaleda väljaspool neid piirkondi asuvad äriühingud. Toetuse määr erineb piirkonniti. See kava on algmääruse artikli 4 lõike 2 esimese lõigu punkti a ja artikli 4 lõike 3 kohaselt seega tasakaalustatav.

e)   Subsiidiumisumma arvutamine

(83)

Müügimaksu vabastuse puhul arvutati subsiidiumisumma selle müügimaksusumma alusel, mis oleks tavapäraselt pidanud läbivaatamise uurimisperioodil laekuma, kuid jäi maksmata.

(84)

Algmääruse artikli 7 lõike 2 kohaselt jaotati see subsiidiumisumma (lugeja) läbivaatamise uurimisperioodil ekspordist ja omamaisest müügist tulenevale kogukäibele (nimetaja), kuna subsiidium ei sõltu ekspordist ja seda ei antud valmistatud, toodetud, eksporditud või transporditud koguste alusel.

(85)

Läbivaatamise uurimisperioodi jooksul taotluse esitaja suhtes kohaldatud subsiidiumimäär kõnealuse kava alusel oli 0,1 %.

7.   Tasakaalustatavate subsiidiumide summad

(86)

Tuletatakse meelde, et määrusega (EÜ) nr 1124/2007, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 367/2006, on taotluse esitaja suhtes kehtestatud tasakaalustatava subsiidiumi summa ad valorem 17,1 %.

(87)

Käesoleva osalise vahepealse läbivaatamise käigus määrati taotluse esitaja suhtes tasakaalustatava subsiidiumi summaks ad valorem 8,4 %, nagu allpool kirjeldatud:

KAVA→

Eellubade kava (9)

DEPB-kava (9)

EPCG-kava (9)

EC-kava (9)

Ergutussüsteem

Kokku

ÄRIÜHING ↓

%

%

%

%

%

%

Jindal Poly Films Limited

0,7

5,1

2,3

0,2

0,1

8,4

(88)

Eespool kirjeldatut arvesse võttes järeldatakse, et asjaomase koostööd teinud eksportiva tootja suhtes kohaldatud subsiidiumi tase on vähenenud.

8.   Tasakaalustusmeetmed

(89)

Uuriti ka seda, kas uuritud kavadega seotud muutunud asjaolusid saab pidada püsivateks. Leiti, et sellele osutavad mitu asjaolu.

(90)

Esiteks tuleks märkida, et käesoleva osalise vahepealse läbivaatamise järeldused on kooskõlas subsiidiumide summadega, mis kehtestati viie India PET-kile tootja suhtes 2009. aasta jaanuaris avaldatud osalise vahepealse läbivaatamise käigus ning siis leiti, et tasakaalustatavate subsiidiumide summa ad valorem on vahemikus 5,4 % – 8,6 %. See osutab teatavale kõnealuse tootega seotud subsiidiumide taseme püsivusele Indias.

(91)

Teiseks tuleks märkida, et kuigi eelmise uurimise käigus leiti, et peamine soodustus saadi eellubade kava alusel, on selle kava alusel saadav soodustus läbivaatamise uurimisperioodi jooksul oluliselt vähenenud ning on saadud tõendeid selle kohta, et soodustused vähenesid ka pärast läbivaatamise uurimisperioodi.

(92)

Eespool esitatu põhjal võib järeldada, et taotluse esitaja saab subsiidiume ka edaspidi, kuid need on väiksemad, kui eelmise osalise vahepealse läbivaatamise uurimise käigus kindlaks määratud summad.

(93)

Kuna on tõestatud, et taotluse esitaja subsiidumid on vähenenud ning on tõenäoline, et ta saab subsiidiume ka edaspidi, kuid need on väiksemad, kui eelmise osalise vahepealse läbivaatamise uurimise käigus kindlaks määratud summad, tuleks meedet uute järelduste arvesse võtmiseks muuta.

(94)

Võttes arvesse eespool esitatut, tuleks muudetud tasakaalustav tollimaksumäär kehtestada käesoleva vahepealse läbivaatamise käigus leitud uute subsiidiumimäärade põhjal, kuna esialgse subsiidiumidevastase uurimise käigus arvutatud kahjumarginaalid jäävad kõrgemaks.

(95)

Vastavalt algmääruse artikli 24 lõike 1 teisele lõigule ja nõukogu 30. novembri 2009. aasta määruse (EÜ) nr 1225/2009 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed parandused (10) artikli 14 lõikele 1 ei või ühegi toote kohta korraga kehtida dumpinguvastane ja tasakaalustav tollimaks, et korrigeerida üht ja sama dumpingust või ekspordi subsideerimisest tulenevat olukorda. Kuna taotluse esitaja puhul on kehtestatud vaatlusaluse toote suhtes 0 % dumpinguvastane tollimaks, nagu on märgitud põhjenduses 6, siis need sätted käesoleval juhul ei kehti.

(96)

Võttes arvesse tollimaksumäära, mida praegu kohaldatakse nende asjaomaste eksportivate tootjate vaatlusaluse toote impordi suhtes, keda ei ole individuaalselt nimetatud määruse (EÜ) nr 367/2006 artikli 1 lõikes 2, st tollimaksu, mida kohaldatakse Indias tegutsevate „kõikide teiste äriühingute” suhtes, märgitakse, et uuritud kavade tegelik kord ja nende tasakaalustatavus ei ole varasema uurimisega võrreldes muutunud. Seega ei ole põhjust nende äriühingute suhtes kehtivaid subsiidiumi- ja tollimaksumäärasid ümber arvutada. Seega ei muudeta tollimaksumäärasid, mida kohaldatakse kõikide teiste äriühingute suhtes peale taotluse esitaja,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 367/2006 artikli 1 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2.   Allpool loetletud äriühingute valmistatud toodete vaba netohinna suhtes kohaldatakse liidu piiril enne tollimaksu tasumist järgmist lõplikku tasakaalustavat tollimaksu:

Äriühing

Lõplik tollimaks (%)

TARICi lisakood

Ester Industries Limited, 75–76, Amrit Nagar, Behind South Extension Part-1, New Delhi 110 003, India

7,2

A026

Garware Polyester Limited, Garware House, 50-A, Swami Nityanand Marg, Vile Parle (East), Mumbai 400 057, India

5,4

A028

Jindal Poly Films Limited, 56 Hanuman Road, New Delhi 110 001, India

8,4

A030

MTZ Polyfilms Limited, New India Centre, 5th Floor, 17 Co-operage Road, Mumbai 400 039, India

8,7

A031

Polyplex Corporation Limited, B-37, Sector-1, Noida 201 301, Dist. Gautam Budh Nagar, Uttar Pradesh, India

8,6

A032

SRF Limited, Block C, Sector 45, Greenwood City, Gurgaon 122003, Haryana, India

5,4

A753

Uflex Limited, A-1, Sector 60, Noida 201 301 (U.P.), India

6,4

A027

Kõik teised äriühingud

19,1

A999”

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Luxembourg, 29. juuni 2010

Nõukogu nimel

eesistuja

E. ESPINOSA


(1)  ELT L 188, 18.7.2009, lk 93.

(2)  EÜT L 316, 10.12.1999, lk 1.

(3)  ELT L 68, 8.3.2006, lk 15.

(4)  ELT L 236, 31.8.2006, lk 1.

(5)  ELT L 255, 29.9.2007, lk 1.

(6)  ELT L 6, 10.1.2009, lk 1.

(7)  ELT L 288, 6.11.2007, lk 1.

(8)  ELT C 215, 9.9.2009, lk 17.

(9)  Tärniga märgitud subsiidiumid on ekspordisubsiidiumid.

(10)  ELT L 343, 22.12.2009, lk 51.


2.7.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 168/12


NÕUKOGU RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 580/2010,

29. juuni 2010,

millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 452/2007, millega kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks muu hulgas Ukrainast pärit triikimislaudade impordi suhtes

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 30. novembri 2009. aasta määrust (EÜ) nr 1225/2009 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed (1) (edaspidi „algmäärus”), eriti selle artikli 11 lõiget 3,

võttes arvesse ettepanekut, mille Euroopa Komisjon esitas pärast konsulteerimist nõuandekomiteega,

ning arvestades järgmist:

1.   MENETLUS

1.1.   Kehtivad meetmed

(1)

Nõukogu kehtestas määrusega (EÜ) nr 452/2007 (2) (edaspidi „algmäärus”) lõpliku dumpinguvastase tollimaksu muu hulgas Ukrainast pärit triikimislaudade impordi suhtes. Meetmed hõlmavad väärtuselist tollimaksu määra 9,9 %.

1.2.   Läbivaatamistaotlus

(2)

2008. aasta augustis esitati komisjonile osalise vahepealse läbivaatamise (edaspidi „vahepealne läbivaatamine”) taotlus vastavalt algmääruse artikli 11 lõikele 3. Taotlus valmis 2008. aasta detsembris. Üksnes dumpingu uurimist käsitleva taotluse esitas Ukraina eksportiv tootja Eurogold Industries Ltd. (edaspidi „taotluse esitaja”). Taotluse esitaja tegi uurimise käigus koostööd ning uurimise tulemused ja järeldused on sätestatud esialgses määruses (edaspidi „esialgne uurimine”). Taotluse esitaja suhtes kehtiv dumpinguvastane tollimaks on 9,9 %; tegemist on vaatlusaluse toote ainsa teadaoleva tootjaga Ukrainas.

(3)

Oma taotluses väitis taotluse esitaja, et asjaolud, mille alusel meetmed kehtestati, on muutunud ja et need muutused on püsivad. Taotluse esitaja esitas esmapilgul usutavaid tõendeid selle kohta, et meetme jätkuv kohaldamine praegusel tasemel ei ole dumpingu korvamiseks enam vajalik.

1.3.   Läbivaatamise algatamine

(4)

Pärast nõuandekomiteega konsulteerimist leidis komisjon, et vahepealse läbivaatamise algatamiseks on piisavalt tõendeid, ning otsustas algatada kooskõlas algmääruse artikli 11 lõikega 3 osalise vahepealse läbivaatamise, mis piirdub dumpingu kontrollimisega taotluse esitaja puhul. Komisjon avaldas algatamisteate 9. aprillil 2009Euroopa Liidu Teatajas  (3) (edaspidi „algatamisteade”) ja alustas uurimist.

1.4.   Vaatlusalune toode ja samasugune toode

(5)

Vahepealses läbivaatamises uuritav toode on sama kui alguurimises, st Ukrainast pärit triikimislauad koos varrukalauaga kas tugijalgadel või ilma, auru sisseimamisega ja/või kuumuti ja/või puhuriga või ilma ja selle olulised osad, nagu tugijalad, triikimispind ja triikraua alusrest, mis on tavaliselt deklareeritud CN-koodide ex 3924 90 00, ex 4421 90 98, ex 7323 93 90, ex 7323 99 91, ex 7323 99 99, ex 8516 79 70 ja ex 8516 90 00 all.

(6)

Ukrainas toodetud ja müüdud ning liitu eksporditud toodetel on samasugused füüsikalised ja tehnilised põhiomadused ning kasutusvaldkonnad ning seetõttu leitakse, et tegemist on samasuguste toodetega algmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses.

1.5.   Huvitatud isikud

(7)

Komisjon teatas ametlikult liidu tootmisharule, taotlejale ja eksportiva riigi ametiasutustele vahepealse läbivaatamise algatamisest. Huvitatud isikutele anti võimalus oma seisukohad kirjalikult ja suuliselt teatavaks teha.

(8)

Komisjon saatis taotluse esitajale küsimustiku ja sai ettenähtud tähtaja jooksul vastuse. Komisjon kogus ja kontrollis kõiki andmeid, mida ta dumpingu kindlakstegemise seisukohast vajalikuks pidas ja teostas kontrollkäigu taotluse esitaja valdustesse:

Eurogold Industries Ltd, Zhitomir, Ukraina

ja selle sidusettevõte Eurogold Service Zumbühl & Co., Zug Šveitsis.

1.6.   Uurimisperiood

(9)

Uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2008 kuni 31. detsembrini 2008 (edaspidi „uurimisperiood”).

2.   UURIMISE TULEMUSED

2.1.   Normaalväärtus

(10)

Normaalväärtuse määramiseks tehti esiteks kindlaks, kas taotluse esitaja samasuguse toote omamaise müügi kogumaht oli tüüpiline, võrreldes tema liitu suunatud eksportmüügi kogumahuga. Vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 2 on omamaine müük tüüpiline siis, kui omamaise müügi kogumaht moodustab vähemalt 5 % vaatlusaluse toote eksportmüügi kogumahust Euroopa Liitu. Leiti, et taotluse esitaja samasuguse toote üldine müügimaht omamaisel turul oli tüüpiline.

(11)

Iga tooteliigi puhul, mida taotluse esitaja müüb omamaisel turul ning mis on otseselt võrreldav liitu ekspordiks müüdava tooteliigiga, tehti kindlaks, kas omamaine müük oli algmääruse artikli 2 lõike 2 kohaselt piisavalt tüüpiline. Tooteliigi omamaist müüki peeti piisavalt tüüpiliseks, kui sõltumatutele tarbijatele suunatud vaatlusaluse tooteliigi müügi kogumaht siseturul moodustas uurimisperioodil vähemalt 5 % liitu eksporditud võrreldava tooteliigi müügi kogumahust.

(12)

Uuriti ka seda, kas iga tooteliigi omamaist müüki võib algmääruse artikli 2 lõike 4 kohaselt pidada tavapärase kaubandustegevuse käigus toimuvaks. Selleks tehti kindlaks, kui suur osa vaatlusaluse eksporditava toote igast liigist müüdi uurimisperioodi jooksul kasumlikult sõltumatutele klientidele omamaisel turul.

(13)

Nende tooteliikide puhul, mille müügist siseturul rohkem kui 80 % toimus tegelikest kuludest kõrgema hinnaga ja mille keskmine kaalutud müügihind oli võrdne või suurem keskmistest kaalutud tootmiskuludest, arvutati tooteliigi normaalväärtus kõnealuse tooteliigi kogu omamaise müügi tegelike hindade kaalutud keskmisena, olenemata sellest, kas selline müük oli kasumlik või mitte.

(14)

Kui tooteliigi kasumliku müügi maht moodustas seda liiki toote müügi kogumahust kuni 80 % või kui kaalutud keskmine müügihind oli ühiku tootmiskuludest väiksem, põhines normaalväärtus tegelikul omamaisel hinnal, mis võrdus asjaomase tooteliigi uurimisperioodil toimunud ainult tulutoova müügi kaalutud keskmisega hinnaga.

(15)

Kui taotluse esitaja müüdud konkreetse tooteliigi omamaiseid hindu ei saanud normaalväärtuse kindlaksmääramiseks kasutada, määrati normaalväärtus kooskõlas algmääruse artikli 2 lõikega 3.

(16)

Normaalväärtuse arvutamisel vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 3 põhinevad müügi-, üld- ja halduskulud ning kasumisummad vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 6 sissejuhatavale lõigule tegelikel andmetel taotluse esitaja samasuguse toote valmistamise ja tavapärase kaubandustegevuse käigus toimunud müügi kohta.

(17)

Pärast seda, kui järeldused avaldati, väitis taotluse esitaja, et normaalväärtuse arvutamiseks kasutatud müügi-, üld- ja halduskulude protsendimäär ei olnud vastavuses tavapärase kaubandustegevuse käigus toimunud omamaise müügi protsendiga, mistõttu teatavad arvutatud normaalväärtused olid liiga kõrged.

(18)

Väidet uuriti, kuid see leiti olevat alusetu, sest kasutatud müügi-, üld- ja halduskulude protsendimäär on sama, mis esitati omamaise müügi kohta, ja see jääb samaks sellest sõltumata, kas müük toimus tavapärase kaubandustegevuse käigus või mitte, sest seda väljendatakse protsendina käibest. Seepärast lükatakse kõnealune väide tagasi.

2.2.   Ekspordihind

(19)

Taotluse esitaja ekspordimüük liitu toimus kas otse sõltumatutele klientidele või sidusettevõtte kaudu, mis asub Šveitsis.

(20)

Kui eksportmüük liitu toimus otse sõltumatutele klientidele liidus, määrati ekspordihinnad kindlaks asjaomase toote eest tegelikult makstud või makstavate hindade alusel vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 8.

(21)

Kui ekspordimüük liitu toimus sidusettevõtte kaudu, mis tegeles liidus vabasse ringlusse lubatavate kaupade kõigi imporditoimingutega (st sidusimportijaga seotud toimingutega), määrati ekspordihind kooskõlas algmääruse artikli 2 lõikega 9, selle hinna põhjal, millega importtooteid esimest korda sõltumatule ostjale edasi müüdi. Seetõttu tehti kohandusi, et võtta arvesse kõik kulud, mis ilmnesid importimise ja edasimüümise vahel, ning kasum, et oleks võimalik kindlaks määrata usaldusväärne ekspordihind. Kuna sõltumatutelt importijatelt ei saadud uut teavet kasumi kohta, kasutati selleks sama kasumiprotsenti kui esialgses uurimises.

(22)

Taotluse esitaja väitis algmääruse artikli 11 lõike 10 alusel, et kui ekspordihind määratakse kindlaks vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 9, ei peaks makstavat dumpinguvastast tollimaksu kuluna maha arvestama, sest nende väitel kajastub see nõuetekohaselt edasimüügihindades.

(23)

Seoses sellega uuriti väidet toetavat tõendusmaterjali, mis koosnes mitmest müügihinnaarvutusest. Esitatud arvutused hõlmasid siiski vaid mõnda uurimisperioodil müüdud mudelit ja neist nähtus, et mitte kõigil juhtudel ei kajastunud dumpinguvastane tollimaks täiel määral müügihinnas. Seetõttu ei peetud esitatud materjali piisavaks, et tõendada dumpinguvastase tollimaksu kajastumist edasimüügihinnas. Sel põhjusel lükati väide tagasi ja sidusettevõtte kaudu liitu suunatud müügi ekspordihinna kindlaksmääramisel vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 9 arvestati dumpinguvastane tollimaks kuluna maha.

(24)

Pärast seda, kui järeldused avaldati, kordas taotluse esitaja oma väidet. Siiski ei esitatud uusi tõendeid ega argumente, millega seda väidet toetada. Seepärast lükatakse kõnealune väide tagasi.

2.3.   Võrdlus

(25)

Normaalväärtust ja ekspordihinda võrreldi tehasest hankimise tasandil. Normaalväärtuse ja ekspordihinna õiglase võrdluse tagamiseks võeti kohandamisel nõuetekohaselt arvesse transpordi-, pakkimis-, krediidikulusid ja komisjonitasusid, kui see oli võimalik ja põhjendatud vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 10.

(26)

Pärast järelduste avaldamist leiti arvutusviga, mis tulenes pakkimiskulude teatavate kohanduste puhul kasutatud valest vahetuskursist. Viga parandati ja vastavalt sellele arvutati dumpingumarginaal uuesti.

(27)

Pärast seda, kui järeldused avaldati, väitis taotluse esitaja veel, et normaalväärtuse arvutamisel tuleks jätta arvestamata kohandused, millest on teatatud seoses muu kui tavapärase kaubandustegevuse käigus toimunud omamaise müügiga, ning kuna kõnealuse tooteliigi puhul muu müügitegevus puudub, tuleks kasutada keskmisi kohandusi, mis on tehtud teiste tooteliikide müügi puhul, mis toimus tavapärase kaubandustegevuse käigus, sest vaid need kajastaks kulusid, mis sisaldusid müügi-, üld- ja halduskuludes, mida kasutati normaalväärtuse arvutamiseks.

(28)

Väidet uuriti, kuid seda ei võetud arvesse, sest kohandusi kasutatakse üksnes võrdlemise eesmärgil ja need kajastavad tavaliselt igale üksikule tehingule eriomaseid tegelikke kulusid; need on objektiivsed ja seetõttu ei ole nende puhul oluline, kas müük toimub lõpuks tavapärase kaubandustegevuse käigus või mitte.

(29)

Kõnealuse väite uurimise käigus leiti pealegi, et selliste tooteliikide normaalväärtuste arvutamisel, millel puudus omamaine müük, oli kasutatud valesid kohandusi. Vea parandamiseks muudeti vastavalt arvutust, kasutades kogu omamaise müügi puhul tehtud kohanduste keskmist. Taotluse esitaja väitis, et nende tooteliikide puhul tuleks teha kohandusi seoses krediidikuludega, sest krediidikulud sisaldusid müügi-, üld- ja halduskuludes, mida kasutati normaalväärtuse arvutamiseks. Väide lükati tagasi, sest kõnealuseid tooteliike ei müüdud tegelikult kunagi omamaisel turul ja seetõttu puuduvad tõendid selle kohta, et nende eest maksmine lükkuks edasi. Sellega seoses märgitakse, et krediidikulude kohandused ei põhine tegelikel maksmistingimustel ja kuludel, vaid alternatiivkulul, mis põhineb maksetingimustel, milles lepitakse kokku müügi ajal.

2.4.   Dumpingumarginaal

(30)

Vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 11 võrreldi tooteliigi kaalutud keskmist normaalväärtust vastava vaatlusaluse toote liigi kaalutud keskmise ekspordihinnaga. Võrdlus näitas dumpingu esinemist.

(31)

Taotluse esitaja dumpingumarginaal, väljendatuna protsendimäärana vabast netohinnast ELi piiril ilma tollimaksu tasumata, oli 7,0 %.

(32)

Vastavalt algmääruse artikli 11 lõikele 3 kontrolliti, kas muutusi võib põhjendatult pidada püsivaks.

(33)

Taotluse esitaja ja tema sidusettevõtte müügikanalite ümberstruktureerimine mõjutab suuremat osa tema müügitegevusest ja seda muutust võib pidada püsivaks. Seetõttu ei ole tõenäoline, et olukord, mille tõttu algatati vahepealne läbivaatamine, muutuks lähemas tulevikus viisil, mis võiks mõjutada vahepealse läbivaatamise järeldusi. Samuti ei ilmnenud uurimise käigus midagi, mille põhjal võiks eeldada, nagu ei oleks uus olukord püsiv. Seetõttu peetakse muutunud olusid püsivaks.

3.   DUMPINGUVASTASED MEETMED

(34)

Esialgse uurimise käigus leiti, et taotluse esitaja oli Ukraina ainus triikimislaudu eksportiv tootja. Seetõttu kasutati mis tahes teiste Ukrainas vaatlusalust toodet eksportivate tootjate dumpingumarginaali kindlaksmääramiseks sama meetodit, mida oli kasutatud taotluse esitaja dumpingumarginaali kindlaksmääramisel.

(35)

Seega peetakse läbivaatamise tulemusi arvestades otstarbekaks muuta Ukrainast pärit vaatlusaluse toote impordi suhtes kehtivat dumpinguvastast tollimaksu ja kehtestada selle määraks 7,0 %.

(36)

Huvitatud isikuid teavitati olulistest faktidest ja kaalutlustest, mille põhjal soovitatakse muuta nõukogu määrust (EÜ) nr 452/2007, millega kehtestatakse muu hulgas Ukrainast pärit triikimislaudade impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks, ning neile anti võimalus esitada oma märkused. Märkusi on asjakohases ulatuses arvesse võetud ja need kajastuvad vastavalt käesolevas määruses,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 452/2007 artikli 1 lõikes 2 esitatud tabelis asendatakse kirje kõikide Ukraina äriühingute kohta järgmisega:

„Ukraina

Kõik äriühingud

7

—”

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Luxembourg, 29. juuni 2010

Nõukogu nimel

eesistuja

E. ESPINOSA


(1)  ELT L 343, 22.12.2009, lk 51.

(2)  ELT L 109, 26.4.2007, lk 12.

(3)  ELT C 85, 9.4.2009, lk 28.


2.7.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 168/16


KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 581/2010,

1. juuli 2010,

salvestusseadmetelt ja juhikaartidelt asjakohaste andmete allalaadimise maksimumperioodide kohta

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. märtsi 2006. aasta määrust (EÜ) nr 561/2006, mis käsitleb teatavate autovedusid käsitlevate sotsiaalõigusnormide ühtlustamist ja millega muudetakse nõukogu määrusi (EMÜ) nr 3821/85 ja (EÜ) nr 2135/98 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 3820/85, (1) eriti selle artikli 10 lõike 5 punkti c,

ning arvestades järgmist:

(1)

Selleks et tõhusalt kontrollida, kas juht ja ettevõtja järgivad määruses (EÜ) nr 561/2006 sätestatud sõiduaegu ja puhkeperioode, on vaja salvestusseadmete ja juhikaartide registreeritud andmed korrapäraselt alla laadida.

(2)

Salvestusseadmetelt ja juhikaartidelt asjakohaste andmete allalaadimise maksimumperioodide kindlaksmääramisega ühtlustatakse veoettevõtjate järgitavad tingimused kogu Euroopa Liidus.

(3)

Andmete allalaadimise maksimumperioodide kindlaksmääramisel tuleks arvesse võtta üksnes registreeritud tegevusega päevi.

(4)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiivi 95/46/EÜ üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta (2) kohaldatakse kõnealuse direktiivi alusel teostatava isikuandmete töötlemise suhtes.

(5)

Ettevõtjate halduskoormuse vähendamiseks on asjakohane määratleda vastavad allalaaditavad andmed.

(6)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas nõukogu määruse (EMÜ) nr 3821/85 (3) artikli 18 lõike 1 alusel loodud komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

1.   Käesolevas määruses sätestatakse määruse (EÜ) nr 561/2006 artikli 10 lõike 5 punkti a alapunkti i kohaldamiseks maksimumperioodid, mille jooksul on vaja asjakohased andmed salvestusseadmelt ja juhikaardilt alla laadida.

2.   Käesoleva määruse kohaldamisel tähendavad „asjakohased andmed” kõiki digitaalse sõidumeeriku registreeritud andmeid, v.a üksikasjalikud andmed kiiruse kohta.

3.   Maksimumperiood, mille jooksul on vaja asjakohased andmed alla laadida, ei ületa:

a)

90 päeva salvestusseadme puhul;

b)

28 päeva juhikaardi puhul.

4.   Asjakohased andmed laaditakse alla ilma andmekaota.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolevat määrust kohaldatakse alates üheksakümnendast päevast pärast selle avaldamist.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja aluslepingute kohaselt liikmesriikides vahetult kohaldatav.

Brüssel, 1. juuli 2010

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO


(1)  ELT L 102, 11.4.2006, lk 1.

(2)  EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31.

(3)  EÜT L 370, 31.12.1985, lk 8.


2.7.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 168/17


KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 582/2010,

1. juuli 2010,

millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus) (1),

võttes arvesse komisjoni 21. detsembri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1580/2007, millega kehtestatakse nõukogu määruste (EÜ) nr 2200/96, (EÜ) nr 2201/96 ja (EÜ) nr 1182/2007 rakenduseeskirjad puu- ja köögiviljasektoris, (2) eriti selle artikli 138 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

Määruses (EÜ) nr 1580/2007 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel kehtestab komisjon kindlad impordiväärtused kolmandatest riikidest importimisel kõnealuse määruse XV lisa A osas osutatud toodete ja ajavahemike puhul,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Käesoleva määruse lisas määratakse kindlaks määruse (EÜ) nr 1580/2007 artikliga 138 ette nähtud kindlad impordiväärtused.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 2. juulil 2010.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 1. juuli 2010

Komisjoni nimel, presidendi eest

põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor

Jean-Luc DEMARTY


(1)  ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.

(2)  ELT L 350, 31.12.2007, lk 1.


LISA

Kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

(EUR/100 kg)

CN-kood

Kolmanda riigi kood (1)

Kindel impordiväärtus

0702 00 00

MA

56,2

MK

36,4

TR

50,2

ZZ

47,6

0707 00 05

MK

45,6

TR

121,6

ZZ

83,6

0709 90 70

TR

103,7

ZZ

103,7

0805 50 10

AR

79,8

TR

97,3

UY

91,0

ZA

98,0

ZZ

91,5

0808 10 80

AR

102,2

BR

70,8

CA

118,4

CL

113,8

CN

84,3

NZ

122,9

US

162,8

ZA

98,8

ZZ

109,3

0809 10 00

TR

234,1

ZZ

234,1

0809 20 95

TR

307,6

ZZ

307,6

0809 30

AR

133,5

TR

158,2

ZZ

145,9

0809 40 05

AU

258,9

IL

210,4

US

110,3

ZZ

193,2


(1)  Riikide nomenklatuur on sätestatud komisjoni määruses (EÜ) nr 1833/2006 (ELT L 354, 14.12.2006, lk 19). Kood „ZZ” tähistab „muud päritolu”.


OTSUSED

2.7.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 168/19


KOMISJONI OTSUS,

18. juuni 2010,

teatavate liikmesriikide riiklikele programmidele kalandussektori andmete kogumiseks, haldamiseks ja kasutamiseks 2010. aastal antava Euroopa Liidu rahalise toetuse kohta

(teatavaks tehtud numbri K(2010) 3797 all)

(2010/369/EL)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. mai 2006. aasta määrust (EÜ) nr 861/2006, millega kehtestatakse ühenduse finantsmeetmed ühise kalanduspoliitika rakendamiseks ja mereõiguse valdkonnas, (1) eriti selle artikli 24 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruses (EÜ) nr 861/2006 on sätestatud tingimused, mille alusel liikmesriigid võivad saada Euroopa Liidu rahalist toetust andmete kogumise ja haldamise riiklike programmidega seotud kulude katmiseks.

(2)

Kõnealused programmid tuleb koostada vastavalt nõukogu 25. veebruari 2008. aasta määrusele (EÜ) nr 199/2008 kalandussektori andmete kogumist, haldamist ja kasutamist käsitleva ühenduse raamistiku loomise ning ühise kalanduspoliitikaga seotud teadusliku nõustamise toetamise kohta (2) ning komisjoni 14. juuli 2008. aasta määrusele (EÜ) nr 665/2008, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 199/2008 üksikasjalikud rakenduseeskirjad (3).

(3)

Belgia, Bulgaaria, Taani, Saksamaa, Eesti, Iirimaa, Kreeka, Hispaania, Itaalia, Küpros, Läti, Leedu, Malta, Poola, Portugal, Rumeenia, Sloveenia ja Soome on esitanud oma 2009. ja 2010. aasta riiklikud programmid vastavalt määruse (EÜ) nr 199/2008 artikli 4 lõigetele 4 ja 5. Kõnealused programmid kiideti heaks 2009. aastal kooskõlas määruse (EÜ) nr 199/2008 artikli 6 lõikega 3.

(4)

Kõnealused liikmesriigid on esitanud ajavahemikku 2009–2010 hõlmavad aastaeelarve prognoosid vastavalt komisjoni 3. novembri 2008. aasta määruse (EÜ) nr 1078/2008 (millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 861/2006 üksikasjalikud rakenduseeskirjad) (4) artiklile 2. Komisjon on hinnanud liikmesriikide aastaeelarve prognoose vastavalt määruse (EÜ) nr 1078/2008 artiklile 4, võttes arvesse määruse (EÜ) nr 199/2008 artikli 6 lõike 3 kohaselt heakskiidetud riiklikke programme.

(5)

Määruse (EÜ) nr 1078/2008 artiklis 5 on sätestatud, et komisjon kiidab aastaeelarve prognoosi heaks ja otsustab igale riiklikule programmile iga-aastase Euroopa Liidu rahalise toetuse andmise määruse (EÜ) nr 861/2006 artiklis 24 sätestatud korra kohaselt ning määruse (EÜ) nr 1078/2008 artiklis 4 osutatud aastaeelarve prognooside hindamise tulemuste põhjal.

(6)

Määruse (EÜ) nr 861/2006 artikli 24 lõike 3 punktis b on sätestatud, et komisjoni otsusega määratakse kindlaks rahalise toetuse määr. Kõnealuse määruse artiklis 16 on sätestatud, et Euroopa Liidu finantsmeetmed lähteandmete kogumise valdkonnas ei tohi ületada 50 % liikmesriikide kuludest, mis tekivad seoses kalandussektori andmete kogumise, haldamise ja kasutamise programmi elluviimisega. Artikli 24 lõikes 2 on sätestatud, et eelistatakse meetmeid, mis on kõige asjakohasemad parandamaks Euroopa Liidu kalanduspoliitika jaoks vajalike andmete kogumist.

(7)

Käesolev otsus kujutab endast rahastamisotsust nõukogu 25. juuni 2002. aasta nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust) (5) artikli 75 lõike 2 tähenduses.

(8)

Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas kalanduse ja vesiviljeluse korralduskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Igale liikmesriigile kalandussektori andmete kogumiseks, haldamiseks ja kasutamiseks 2010. aastal antava Euroopa Liidu rahalise toetuse maksimaalne üldsumma ja Euroopa Liidu rahalise toetuse määr on kehtestatud lisas.

Artikkel 2

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 18. juuni 2010

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Maria DAMANAKI


(1)  ELT L 160, 14.6.2006, lk 1.

(2)  ELT L 60, 5.3.2008, lk 1.

(3)  ELT L 186, 15.7.2008, lk 3.

(4)  ELT L 295, 4.11.2008, lk 24.

(5)  EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.


LISA

2009. JA 2010. AASTA RIIKLIKUD PROGRAMMID

ABIKÕLBLIKUD KULUD JA ÜHENDUSE MAKSIMAALNE TOETUS 2010. AASTAL

(eurodes)

Liikmesriik

Abikõlblikud kulud

Ühenduse maksimaalne toetus

(määr 50 %)

Belgia

1 649 816,00

824 908,00

Bulgaaria

404 210,00

202 105,00

Taani

6 001 601,00

3 000 800,50

Saksamaa

6 470 425,00

3 235 212,50

Eesti

618 043,00

309 021,50

Iirimaa

6 954 948,00

3 477 474,00

Kreeka

4 307 365,00

2 153 682,50

Hispaania

15 144 263,00

7 572 131,50

Itaalia

6 956 797,00

3 478 398,50

Küpros

575 033,00

287 516,50

Läti

318 109,00

159 054,50

Leedu

219 792,00

109 896,00

Malta

600 263,00

300 131,50

Poola

1 141 259,00

570 629,50

Portugal

3 476 673,00

1 738 336,50

Rumeenia

584 788,00

292 394,00

Sloveenia

211 015,00

105 507,50

Soome

1 595 842,00

797 921,00

KOKKU

57 230 242,00

28 615 121,00


2.7.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 168/22


KOMISJONI OTSUS,

1. juuli 2010,

täiendava arvu merepäevade eraldamise kohta Hispaaniale ICES VIIIc ja IXa rajoonis, välja arvatud Cádizi lahes

(teatavaks tehtud numbri K(2010) 4330 all)

(Ainult hispaaniakeelne tekst on autentne)

(2010/370/EL)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 16. jaanuari 2009. aasta määrust (EÜ) nr 43/2009, millega määratakse 2009. aastaks kindlaks teatavate kalavarude ja kalavarurühmade püügivõimalused ning lisatingimused, mida kohaldatakse ühenduse vetes ning ühenduse kalalaevade suhtes püügipiirangutega vetes, (1) eriti selle IIB lisa punkti 9,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruse (EÜ) nr 43/2009 IIB lisa punktis 7 on täpsustatud maksimaalne päevade arv, mille jooksul ühenduse laevad, mille kogupikkus on vähemalt 10 meetrit ning mille pardal on traalid, ankurdatud põhjanoodad ja samalaadsed püügivahendid võrgusilma suurusega vähemalt 32 mm, nakkevõrgud võrgusilma suurusega vähemalt 60 mm ja põhjaõngejadad, võivad viibida ICES VIIIc ja IXa rajoonis, välja arvatud Cádizi lahes, 1. veebruarist 2009 kuni 31. jaanuarini 2010.

(2)

Kõnealuse määruse IIB lisa punktiga 9 võimaldatakse komisjonil pärast 1. jaanuari 2004 püügitegevuse alaliselt lõpetanud laevade merepäevade arvel eraldada täiendavaid merepäevi, mille jooksul võib laev, mille pardal on eespool nimetatud püügivahendeid, viibida kõnealuses geograafilises piirkonnas.

(3)

11. novembril 2009 esitas Hispaania andmed, mis näitavad, et 12 kalalaeva on lõpetanud tegevuse alates 1. jaanuarist 2004. Esitatud andmeid silmas pidades ja IIB lisa punktis 9.1 sätestatud arvutusmeetodi alusel tuleks Hispaaniale ajavahemikuks 1. veebruarist 2009 kuni 31. jaanuarini 2010 eraldada üheksa täiendavat merepäeva laevade jaoks, mille pardal on sama lisa punktis 3 nimetatud kalapüügivahendeid.

(4)

Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas kalanduse ja vesiviljeluse korralduskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Maksimaalne päevade arv, mil määruse (EÜ) nr 43/2009 IIB lisa punktis 3 märgitud püügivahendeid pardal hoidvad Hispaania lipu all sõitvad laevad, mille kohta ei kehti kõnealuse lisa punktis 7.2 loetletud eritingimused, võivad kõnealuse lisa I tabeli kohaselt viibida ICES VIIIc ja IXa rajoonis, välja arvatud Cádizi lahes, muudetakse 184 päevaks aastas.

Artikkel 2

Käesolev otsus on adresseeritud Hispaania Kuningriigile.

Brüssel, 1. juuli 2010

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Maria DAMANAKI


(1)  ELT L 22, 26.1.2009, lk 1.