ISSN 1725-5082

doi:10.3000/17255082.L_2010.166.est

Euroopa Liidu

Teataja

L 166

European flag  

Eestikeelne väljaanne

Õigusaktid

53. köide
1. juuli 2010


Sisukord

 

II   Muud kui seadusandlikud aktid

Lehekülg

 

 

MÄÄRUSED

 

*

Komisjoni määrus (EL) nr 573/2010, 30. juuni 2010, millega muudetakse määrust (EL) nr 185/2010, millega nähakse ette meetmed lennundusjulgestuse ühiste põhistandardite rakendamiseks ( 1 )

1

 

*

Komisjoni määrus (EL) nr 574/2010, 30. juuni 2010, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1126/2008 (millega võetakse vastu teatavad rahvusvahelised raamatupidamisstandardid kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1606/2002) seoses rahvusvaheliste finantsaruandlusstandarditega IFRS 1 ja IFRS 7 ( 1 )

6

 

 

Komisjoni määrus (EL) nr 575/2010, 30. juuni 2010, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

9

 

 

Komisjoni määrus (EL) nr 576/2010, 30. juuni 2010, millega määratakse kindlaks alates 1. juulist 2010 kohaldatavad teraviljasektori impordimaksud

11

 

 

Komisjoni määrus (EL) nr 577/2010, 30. juuni 2010, millega muudetakse teatavate suhkrusektori toodete suhtes 2009/10. turustusaastaks määrusega (EÜ) nr 877/2009 kehtestatud tüüpilisi hindu ja täiendavaid impordimakse

14

 

 

OTSUSED

 

 

2010/364/EL

 

*

Nõukogu otsus, 24. juuni 2010, Euroopa Ühenduse ja Albaania Vabariigi ministrite nõukogu vahelise lennuühenduse teatavaid aspekte käsitleva lepingu sõlmimise kohta

16

 

 

2010/365/EL

 

*

Nõukogu otsus, 29. juuni 2010, Schengeni infosüsteemi käsitlevate Schengeni acquis’ sätete kohaldamise kohta Bulgaaria Vabariigis ja Rumeenias

17

 

 

2010/366/EL

 

*

Nõukogu otsus, 29. juuni 2010, Regioonide Komitee ühe Rumeenia liikme ametisse nimetamise kohta

21

 

 

2010/367/EL

 

*

Komisjoni otsus, 25. juuni 2010, kodu- ja metslindude seas läbiviidavate linnugripi järelevalveprogrammide rakendamise kohta liikmesriikides (teatavaks tehtud numbri K(2010) 4190 all)  ( 1 )

22

 

 

2010/368/EL

 

*

Komisjoni otsus, 30. juuni 2010, millega muudetakse otsust 2006/771/EÜ lähitoimeseadmete raadiospektri ühtlustamise kohta (teatavaks tehtud numbri K(2010) 4313 all)  ( 1 )

33

 


 

(1)   EMPs kohaldatav tekst

ET

Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud.

Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn.


II Muud kui seadusandlikud aktid

MÄÄRUSED

1.7.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 166/1


KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 573/2010,

30. juuni 2010,

millega muudetakse määrust (EL) nr 185/2010, millega nähakse ette meetmed lennundusjulgestuse ühiste põhistandardite rakendamiseks

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2008. aasta määrust (EÜ) nr 300/2008, mis käsitleb tsiviillennundusjulgestuse ühiseeskirju ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 2320/2002, (1) eriti selle artikli 4 lõiget 3,

ning arvestades järgmist:

(1)

Vastavalt määruse (EÜ) nr 300/2008 artikli 4 lõikele 3 peaks komisjon vastu võtma kõnealuse määruse artikli 4 lõikes 1 osutatud ühiste põhistandardite ja artikli 4 lõikes 2 osutatud ühiseid põhistandardeid täiendavate üldmeetmete rakendamise üksikasjalikud meetmed.

(2)

Kui meetmed sisaldavad tundlikke julgestusmeetmeid, tuleks neid käsitada Euroopa Liidu salastatud teabena komisjoni 29. novembri 2001. aasta otsuse 2001/844/EÜ, ESTÜ, Euratom (millega muudetakse komisjoni kodukorda) (2) tähenduses, nagu on sätestatud määruse (EÜ) nr 300/2008 artikli 18 punktis a, ning seepärast ei tohiks neid avaldada. Sellised meetmed tuleks vastu võtta eraldi, kasutades selleks liikmesriikidele adresseeritud otsust.

(3)

Määrust (EÜ) nr 300/2008 hakatakse täies ulatuses kohaldama alates kõnealuse määruse artikli 4 lõigetes 2 ja 3 osutatud korras vastu võetud rakenduseeskirjades sätestatud kuupäevast, kuid mitte hiljem kui 29. aprillil 2010. Määruse (EÜ) nr 300/2008 ja selle rakendusaktide kohaldamise ühtlustamiseks tuleks käesolevat määrust seega kohaldada alates 29. aprillist 2010.

(4)

Seepärast tuleks kehtetuks tunnistada komisjoni 4. juuli 2003. aasta määrus (EÜ) nr 1217/2003, millega nähakse ette siseriiklike tsiviillennundusjulgestuse kvaliteedikontrolli programmide ühised täpsed nõuded, (3)22. augusti 2003. aasta määrus (EÜ) nr 1486/2003, millega nähakse ette tsiviillennundusjulgestuse valdkonnas korraldatavate komisjoni inspekteerimiste kord, (4)21. juuni 2004. aasta määrus (EÜ) nr 1138/2004, millega kehtestatakse lennujaama turvaala kriitiliste osade ühine määratlus, (5) ning 8. augusti 2008. aasta määrus (EÜ) nr 820/2008, millega nähakse ette meetmed lennundusjulgestuse ühiste põhistandardite rakendamiseks, (6) mille kõigiga rakendati Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2002. aasta määrust (EÜ) nr 2320/2002, millega kehtestatakse tsiviillennundusjulgestuse valdkonna ühiseeskirjad (7).

(5)

Määruse (EÜ) nr 300/2008 artikliga 18 on lubatud, et olenemata sellest, et üldjuhul avaldab komisjon meetmed, mis mõjutavad otseselt reisijaid, võib teatavaid tundlikku julgeolekuteavet sisaldavaid meetmeid käsitada otsuse 2001/844/EÜ, ESTÜ, Euratom (millega muudetakse komisjoni kodukorda) tähenduses ja neid mitte avaldada. Sellised meetmed tuleks vastu võtta eraldi, kasutades selleks liikmesriikidele adresseeritud otsust. Otsuse osa, mis sisaldab tundlikke julgestusmeetmeid ja -menetlusi, ei tohiks avaldada ning see tuleks teha kättesaadavaks üksnes neile käitajatele ja üksustele, kellel on selleks õigustatud huvi. Sellised meetmed hõlmavad eelkõige teatavaid üksikasjalikke menetlusi ja nendest tehtavaid erandeid seoses julgestuspiirangualadele sisenevate ja seal viibivate õhusõidukite, sõidukite, isikute, pagasi, posti ja lasti kontrollimisega, samuti läbivaatusseadmete tehnilisi näitajaid.

(6)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas määruse (EÜ) nr 300/2008 artikli 19 lõike 1 kohaselt loodud tsiviillennundusjulgestuse komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Käesoleva määrusega nähakse ette üksikasjalikud meetmed selliste ühiste põhistandardite rakendamiseks, mille eesmärk on kaitsta tsiviillennundust ebaseadusliku sekkumise eest, mis ohustab tsiviillennundusjulgestust, ning ühiseid põhistandardeid täiendavad üldmeetmed.

Artikkel 2

Rakenduseeskirjad

1.   Artiklis 1 osutatud meetmed on sätestatud lisas.

2.   Vastavalt määruse (EÜ) nr 300/2008 artikli 10 lõikele 1 tuleb riiklikes tsiviillennunduse julgestusprogrammides käesolevat määrust asjakohaselt arvesse võtta.

Artikkel 3

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub ja seda hakatakse kohaldama alates kahekümnendast päevast pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 30. juuni 2010

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO


(1)  ELT L 97, 9.4.2008, lk 72.

(2)  EÜT L 317, 3.12.2001, lk 1.

(3)  ELT L 169, 8.7.2003, lk 44.

(4)  ELT L 213, 23.8.2003, lk 3.

(5)  ELT L 221, 22.6.2004, lk 6.

(6)  ELT L 221, 19.8.2008, lk 8.

(7)  EÜT L 355, 30.12.2002, lk 1.


LISA

Määruse (EL) nr 185/2010 (1) lisa muudetakse järgmiselt.

A.

Peatüki 4 punkti 4.1.1.2 lisatakse alapunkt c:

„c)

pommikoeri kasutades ja punkti a kohaldades”.

B.

Peatükki 4 lisatakse punkt 4.1.1.9:

„4.1.1.9.

pommikoeri võib kasutada üksnes läbivaatuse täiendava vahendina.”

C.

Peatüki 4 punkti 4.1.2.3 lisatakse alapunkt d:

„d)

pommikoeri kasutades ja punkti a kohaldades”.

D.

Peatüki 5 punkti 5.1.1 lisatakse alapunkt e:

„e)

pommikoerad”.

E.

Peatükki 12 lisatakse punkt 9:

„12.9.   POMMIKOERAD

12.9.1.   Üldpõhimõtted

12.9.1.1.

Pommikoerad peavad suutma avastada kindlaksmääratud suurusega ja suuremaid lõhkeaine üksikkoguseid ning nendest märku anda.

12.9.1.2.

Avastamine ei tohi sõltuda lõhkeaine kujust, asukohast ega asendist.

12.9.1.3

Kui pommikoer avastab komisjoni eraldi otsuse liites 12-D sätestatud lõhkeaine, annab ta sellest märku passiivse reaktsiooniga.

12.9.1.4.

Pommikoera ja tema juhti võidakse läbivaatamisel kasutada juhul, kui nad on tunnustatud nii eraldi kui ka meeskonnana.

12.9.1.5.

Pommikoerale ja tema juhile korraldatakse alg- ja korduv väljaõpe, et tagada nõutavate oskuste omandamine ja säilitamine ning vajaduse korral uute oskuste omandamine.

12.9.1.6.

Tunnustuse saamiseks peab pommikoera meeskond, mis koosneb pommikoerast ja tema juhist/juhtidest, olema edukalt läbinud vastava väljaõppe.

12.9.1.7.

Pommikoera meeskonnale annab tunnustuse pädev asutus või tema esindaja vastavalt komisjoni eraldi otsuse liidetele 12-E ja 12-F.

12.9.1.8.

Kui pädev asutus on oma tunnustuse andnud, võib pommikoera meeskonda kasutada julgestusalase läbivaatuse tegemisel, kasutades vabajooksu või lõhkeaine kaughaistmise meetodit.

12.9.2.   Pommikoertega seotud standardid

12.9.2.1.

Pommikoertega seotud toimivusnõuded on sätestatud komisjoni eraldi otsuse liites 12-D.

12.9.2.2.

Isikute, käsipagasi, muude isikute kui reisijatega kaasas olevate esemete, sõidukite, õhusõidukite, pardavarude ja lennujaama varude ning lennujaama julgestuspiirangualade läbivaatamiseks kasutatav pommikoera meeskond peab vastama avastamist käsitlevale 1. standardile.

12.9.2.3.

Registreeritud pagasi, lennuettevõtja posti, lennuettevõtja saadetiste, lasti ja posti läbivaatamiseks kasutatav pommikoera meeskond peab vastama avastamist käsitlevale 2. standardile.

12.9.3.4.

Pommikoera meeskonda, kes on tunnustatud avastama lõhkeaineid, kasutades lõhkeaine kaughaistmise meetodit, võib kasutada üksnes lasti, kuid mitte muude 2. standardis sätestatud kohtade läbivaatamiseks.

12.9.3.5.

Pommikoer, keda kasutatakse lõhkeainete avastamiseks, peab olema varustatud asjakohaste vahenditega, mis võimaldab pommikoera selgelt identifitseerida.

12.9.3.6.

Lõhkeainete avastamisel peab pommikoeraga kaasas olema juht, kes on tunnustatud pommikoertega töötamiseks.

12.9.3.7.

Vabajooksu meetodi jaoks tunnustatud pommikoeral tohib olla ainult üks juht. Üks juht võib saada tunnustuse maksimaalselt kahe pommikoera juhtimiseks.

12.9.3.8.

Lõhkeaine kaughaistmise meetodi jaoks tunnustatud pommikoeral tohib olla maksimaalselt kuni kaks juhti.

12.9.3.   Väljaõppenõuded

Üldised väljaõppega seotud kohustused

12.9.3.1.

Pommikoera meeskonna väljaõpe hõlmab teoreetilist ja praktilist väljaõpet ning väljaõpet töökohal.

12.9.3.2.

Pädev asutus peab kindlaks määrama väljaõppekursuste sisu või seda tunnustama.

12.9.3.3.

Väljaõppe korraldab pädev asutus või tema esindaja, kasutades selleks määruse (EÜ) nr 185/2010 lisa punkti 11.5 kohaselt kvalifitseeritud instruktoreid.

12.9.3.4.

Lõhkeainete avastamiseks väljaõpetatavad koerad on eriotstarbelised koerad.

12.9.3.5.

Väljaõppe ajal kasutatakse lõhkeaineid simuleerivaid õppevahendeid.

12.9.3.6.

Kõik isikud, kes puutuvad õppevahenditega kokku, saavad vastava väljaõppe, et vältida saastamist.

Pommikoera meeskondade algväljaõpe

12.9.3.7.

Pommikoera meeskond saab algväljaõppe, mis põhineb komisjoni eraldi otsuse punktis 12.9.3 sätestatud kriteeriumidel.

12.9.3.8.

Pommikoera meeskonna algväljaõpe hõlmab praktilist väljaõpet tulevases töökeskkonnas.

Pommikoera meeskondade korduv väljaõpe

12.9.3.9.

Pommikoer ja tema juht peavad täitma korduva väljaõppe nõudeid nii eraldi kui ka meeskonnana.

12.9.3.10.

Korduva väljaõppe eesmärk on säilitada algväljaõppe käigus omandatud oskused ja julgestusalaste arengutega seoses omandatud oskused.

12.9.3.11.

Pommikoera meeskonna korduv väljaõpe toimub vähemalt iga kuue nädala järel. Korduva väljaõppe minimaalne kestus on neli tundi iga kuue nädala järel.

12.9.3.12.

Punkti 11 ei kohaldata juhul, kui pommikoera õpetatakse vähemalt kord nädalas tundma ära kõiki komisjoni eraldi otsuse liites 12-D loetletud aineid.

Pommikoera meeskondade väljaõpet käsitlevad andmed

12.9.3.13.

Nii pommikoera kui ka tema juhi alg- ja korduvat väljaõpet käsitlevaid andmeid säilitatakse vähemalt nende töölepingu jooksul ja need tehakse nõudmise korral pädevale asutusele kättesaadavaks.

Pommikoera meeskondade operatiivväljaõpe

12.9.3.14.

Läbivaatamisel kasutatav pommikoer saab operatiivväljaõpe, et ta vastaks komisjoni eraldi otsuse liites 12-D sätestatud toimivusnõuetele.

12.9.3.15.

Operatiivväljaõpe korraldatakse korduva pistelise väljaõppena tööperioodi jooksul ja selle ajal hinnatakse pommikoera avastamisvõimet tunnustatud õppevahendite abil.

12.9.4.   Tunnustamine

12.9.4.1.

Tunnustamise abil tagatakse, et hinnatakse järgmisi oskusi:

a)

pommikoera suutlikkus vastata komisjoni eraldi otsuse liites 12-D sätestatud toimivusnõuetele;

b)

pommikoera suutlikkus anda passiivse viitamisega märku lõhkeaine olemasolust;

c)

pommikoera ja tema juhi/juhtide suutlikkus töötada efektiivse meeskonnana ja;

d)

juhi suutlikkus juhtida pommikoera õigesti, tõlgendada asjakohaselt pommikoera reaktsiooni lõhkeaine leidmisel ja reageerida asjakohaselt pommikoera reaktsioonile.

12.9.4.2.

Tunnustamise ajal simuleeritakse pommikoera meeskonna kõiki töökeskkondi.

12.9.4.3.

Pommikoera meeskond peab edukalt läbima väljaõppe kõikide töökeskkondade puhul, mille suhtes tunnustust taotletakse.

12.9.4.4.

Tunnustamine toimub komisjoni eraldi otsuse liidete 12-E ja 12-F kohaselt.

12.9.4.5.

Tunnustamise kehtivuse periood ei tohi olla pikem kui 12 kuud.

12.9.5.   Kvaliteedikontroll

12.9.5.1.

Pommikoera meeskonna suhtes kohaldatakse komisjoni eraldi otsuse liites 12-G sätestatud kvaliteedikontrollimeetmeid.

12.9.6.   Läbivaatusmeetodid

Täiendavad üksikasjalikud nõuded on esitatud komisjoni eraldi otsuses.”


(1)  ELT L 55, 5.3.2010, lk 1.


1.7.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 166/6


KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 574/2010,

30. juuni 2010,

millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1126/2008 (millega võetakse vastu teatavad rahvusvahelised raamatupidamisstandardid kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1606/2002) seoses rahvusvaheliste finantsaruandlusstandarditega IFRS 1 ja IFRS 7

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. juuli 2002. aasta määrust (EÜ) nr 1606/2002 rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite kohaldamise kohta, (1) eelkõige selle artikli 3 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni määrusega (EÜ) nr 1126/2008 (2) on vastu võetud teatavad 15. oktoobri 2008. aasta seisuga kehtinud rahvusvahelised standardid ja tõlgendused.

(2)

Rahvusvaheliste Raamatupidamisstandardite Nõukogu (IASB) avaldas 28. jaanuaril 2010 rahvusvahelise finantsaruandlusstandardi (IFRS) 1 Esmakordse kasutuselevõtja suhtes kohaldatav piiratud erand IFRS 7 kohasest võrdlusinformatsiooni avalikustamisest muudatuse (edaspidi „IFRS 1 muudatus”). Kuna IFRSi esimest korda kohaldavad (majandus)üksused ei saa rakendada IFRS 7 avalikustatava võrdlusinformatsiooni korrigeerimisega seotud erandit seoses õiglase väärtuse mõõtmise ja likviidsusriskiga, kui kõnealused võrreldavad perioodid lõppevad enne 31. detsembrit 2009, siis IFRS 1 muudatuse eesmärk pakkuda nendele (majandus)üksustele valikulist erandit.

(3)

Konsulteerimine Euroopa finantsaruandluse nõuanderühma (EFRAG) tehniliste ekspertide rühmaga (TEG) kinnitab, et IFRS 1 muudatus vastab määruse (EÜ) nr 1606/2002 artikli 3 lõikes 2 esitatud vastuvõtmiseks vajalikele tehnilistele kriteeriumidele. Kooskõlas komisjoni 14. juuli 2006. aasta otsusega 2006/505/EÜ, millega luuakse standardialaste nõuannete järelevalverühm, kes nõustab komisjoni Euroopa finantsaruandluse nõuanderühma (EFRAG) arvamuste objektiivsuse ja erapooletuse hindamisel, (3) võttis standardialaste nõuannete järelevalverühm arvesse EFRAGi arvamust heakskiidu kohta ja teavitas komisjoni, et see on tasakaalustatud ja objektiivne.

(4)

Seoses IFRS 1 muudatuse vastuvõtmisega tuleb muuta rahvusvahelist finantsaruandlusstandardit (IFRS) 7, et tagada rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite kooskõla.

(5)

Seepärast tuleks vastavalt muuta määrust (EÜ) nr 1126/2008.

(6)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas raamatupidamise regulatiivkomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 1126/2008 lisa muudetakse järgmiselt.

1)

Rahvusvahelist finantsaruandlusstandardit (IFRS) 1 muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

2)

Rahvusvahelist finantsaruandlusstandardit (IFRS) 7 muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Kõik ettevõtted rakendavad IFRS 1 ja IFRS 7 muudatusi, nagu on sätestatud käesoleva määruse lisas, hiljemalt alates oma esimese pärast 30. juunit 2010 algava majandusaasta alguskuupäevast.

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 30. juuni 2010

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO


(1)  EÜT L 243, 11.9.2002, lk 1.

(2)  ELT L 320, 29.11.2008, lk 1.

(3)  ELT L 199, 21.7.2006, lk 33.


LISA

RAHVUSVAHELISED RAAMATUPIDAMISSTANDARDID

IFRS 1

IFRS 1 muudatus Esmakordse kasutuselevõtja suhtes kohaldatav piiratud erand IFRS 7 kohasest võrdlusinformatsiooni avalikustamisest

IFRS 7

IFRS 7 Finantsinstrumendid: avalikustatav teave muudatus

Paljundamine lubatud Euroopa Majanduspiirkonnas. Väljaspool EMPd on kõik olemasolevad õigused kaitstud, v.a õigus paljundada isiklikuks kasutamiseks või muul õiguspärasel otstarbel. Lisateavet on võimalik saada IASB veebilehelt www.iasb.org

ESMAKORDSE KASUTUSELEVÕTJA SUHTES KOHALDATAV PIIRATUD ERAND IFRS 7 KOHASEST VÕRDLUSINFORMATSIOONI AVALIKUSTAMISEST

(IFRS 1 muudatus)

Muudatus rahvusvahelises finantsaruandlusstandardis IFRS 1

Rahvusvaheliste finantsaruandlusstandardite esmakordne kasutuselevõtt

Paragrahv 39C lisatakse.

JÕUSTUMISKUUPÄEV

39C

IFRS 1 muudatusega „Esmakordse kasutuselevõtja suhtes kohaldatav piiratud erand IFRS 7 kohasest võrdlusinformatsiooni avalikustamisest”, mis on välja antud 2010. aasta jaanuaris, on lisatud paragrahv E3. (Majandus)üksus rakendab seda muudatust 1. juulil 2010 või hiljem algavate aruandeaastate suhtes. Varasem rakendamine on lubatud. Kui (majandus)üksus rakendab muudatust varasema perioodi suhtes, avalikustab ta selle asjaolu.

Lisa E

Lühiajalised vabastused IFRSidest

Lisatakse pealkiri, paragrahv E3 ja joonealune märkus.

Finantsinstrumentide kohta avalikustatav teave

E3

Esmakordne kasutuselevõtja võib kohaldada IFRS 7 paragrahvis 44G esitatud üleminekusätteid. (1)

Lisa

Muudatus rahvusvahelises finantsaruandlusstandardis IFRS 7

Finantsinstrumendid: avalikustatav teave

Paragrahvi 44G muudetakse (uus tekst on allajoonitud ja välja jäetud tekst läbikriipsutatud) ja lisatakse joonealune märkus.

JÕUSTUMISKUUPÄEV JA ÜLEMINEK

44G

IFRS 7 muudatusega „Finantsinstrumentide kohta avalikustatava teabe täiustamine”, mis on välja antud 2009. aasta märtsis, on muudetud paragrahve 27, 39 ja B11 ning lisatud paragrahvid 27A, 27B, B10A ja B11A–B11F. (Majandus)üksus rakendab neid muudatusi 1. jaanuaril 2009 või hiljem algavate aruandeaastate suhtes. (Majandus)üksus ei pea avalikustama muudatustega nõutud teavet:

a)

mis tahes aruandeaasta või vaheperioodi kohta (sealhulgas finantsseisundi mis tahes aruande kohta), mida on kajastatud enne 31. detsembrit 2009 lõppeva võrreldava aruandeaasta raames; või

b)

finantsseisundi aruande kohta, mis on esitatud esimese võrreldava perioodi alguse seisuga enne 31. detsembrit 2009.

Varasem rakendamine on lubatud. Kui (majandus)üksus rakendab muudatusi varasema perioodi suhtes, avalikustab ta selle asjaolu (2).


(1)  Seoses IFRS 1 muudatusega „Esmakordse kasutuselevõtja suhtes kohaldatav piiratud erand IFRS 7 kohasest võrdlusinformatsiooni avalikustamisest”, mis on välja antud 2010. aasta jaanuaris, on lisatud paragrahv E3. Selleks et vältida võimalikku tagantjärgi kasutamist ja tagada, et esmakordsed kasutuselevõtjad ei oleks ebasoodsamas olukorras võrreldes IFRSide praeguste kasutajatega, otsustas nõukogu, et esmakordsetel kasutuselevõtjatel tuleks lubada kasutada samu üleminekusätteid, nagu on lubatud kasutada praegustel kasutajatel, kes koostavad finantsaruandeid kooskõlas standarditega, mis on esitatud IFRS 7 muudatuses „Finantsinstrumentide kohta avalikustatava teabe täiustamine”.

(2)  Seoses IFRS 1 muudatusega „Esmakordse kasutuselevõtja suhtes kohaldatav piiratud erand IFRS 7 kohasest võrdlusinformatsiooni avalikustamisest”, mis on välja antud 2010. aasta jaanuaris, on muudetud paragrahvi 44G. Nõukogu muutis paragrahvi 44G, et täpsustada oma järeldusi ja kavandatud üleminekut seoses IFRS 7 muudatusega „Finantsinstrumentide kohta avalikustatava teabe täiustamine”.


1.7.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 166/9


KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 575/2010,

30. juuni 2010,

millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus) (1),

võttes arvesse komisjoni 21. detsembri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1580/2007, millega kehtestatakse nõukogu määruste (EÜ) nr 2200/96, (EÜ) nr 2201/96 ja (EÜ) nr 1182/2007 rakenduseeskirjad puu- ja köögiviljasektoris, (2) eriti selle artikli 138 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

Määruses (EÜ) nr 1580/2007 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel kehtestab komisjon kindlad impordiväärtused kolmandatest riikidest importimisel kõnealuse määruse XV lisa A osas osutatud toodete ja ajavahemike puhul,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Käesoleva määruse lisas määratakse kindlaks määruse (EÜ) nr 1580/2007 artikliga 138 ette nähtud kindlad impordiväärtused.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 1. juulil 2010.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 30. juuni 2010

Komisjoni nimel, presidendi eest

põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor

Jean-Luc DEMARTY


(1)  ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.

(2)  ELT L 350, 31.12.2007, lk 1.


LISA

Kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

(EUR/100 kg)

CN-kood

Kolmanda riigi kood (1)

Kindel impordiväärtus

0702 00 00

MA

44,4

MK

31,8

TR

53,0

ZZ

43,1

0707 00 05

MK

41,0

TR

118,9

ZZ

80,0

0709 90 70

TR

106,7

ZZ

106,7

0805 50 10

AR

85,3

TR

97,3

US

84,1

ZA

94,5

ZZ

90,3

0808 10 80

AR

107,5

BR

90,2

CA

118,4

CL

95,2

CN

60,1

NZ

112,2

US

102,5

ZA

100,8

ZZ

98,4

0809 10 00

TR

231,7

ZZ

231,7

0809 20 95

TR

303,6

ZZ

303,6

0809 30

AR

133,5

TR

155,8

ZZ

144,7

0809 40 05

AU

258,9

IL

210,4

US

319,2

ZZ

262,8


(1)  Riikide nomenklatuur on sätestatud komisjoni määruses (EÜ) nr 1833/2006 (ELT L 354, 14.12.2006, lk 19). Kood „ZZ” tähistab „muud päritolu”.


1.7.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 166/11


KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 576/2010,

30. juuni 2010,

millega määratakse kindlaks alates 1. juulist 2010 kohaldatavad teraviljasektori impordimaksud

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus) (1),

võttes arvesse komisjoni 28. juuni 1996. aasta määrust (EÜ) nr 1249/96 nõukogu määruse (EMÜ) nr 1766/92 rakenduseeskirjade kohta teraviljasektori imporditollimaksude osas, (2) eriti selle artikli 2 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 136 lõikega 1 on ette nähtud, et CN-koodide 1001 10 00, 1001 90 91, ex 1001 90 99 (kõrgekvaliteediline pehme nisu), 1002, ex 1005 (välja arvatud hübriidseemned) ja ex 1007 (välja arvatud hübriidkülviseeme) alla kuuluvate toodete imporditollimaks on võrdne nende toodete suhtes importimisel kehtiva sekkumishinnaga ning seda suurendatakse 55 % võrra, millest arvatakse maha kõnealuse kaubasaadetise suhtes kehtiv CIF-impordihind. See maks ei tohi siiski ületada ühise tollitariifistiku tollimaksumäära.

(2)

Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 136 lõikega 2 on ette nähtud, et nimetatud artikli lõikes 1 osutatud tollimaksu arvutamiseks kehtestatakse kõnealustele toodetele korrapäraste ajavahemike järel tüüpiline CIF-impordihind.

(3)

Määruse (EÜ) nr 1249/96 artikli 2 lõike 2 kohaselt on CN-koodide 1001 10 00, 1001 90 91, ex 1001 90 99 (kõrgekvaliteediline pehme nisu), 1002 00, 1005 10 90, 1005 90 00 ja 1007 00 90 alla kuuluvate toodete imporditollimaksu arvutamiseks kasutatav hind on artiklis 4 täpsustatud korras iga päeva kohta määratud tüüpiliste CIF-impordihindade keskmine.

(4)

Seepärast tuleks alates 1. juulist 2010 kehtestada impordimaksud, mida kohaldatakse uute maksude jõustumiseni,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 136 lõikes 1 osutatud teraviljasektori imporditollimaksud määratakse alates 1. juulist 2010 kindlaks käesoleva määruse I lisas II lisa teabe alusel.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 1. juulil 2010.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 30. juuni 2010

Komisjoni nimel, presidendi eest

põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor

Jean-Luc DEMARTY


(1)  ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.

(2)  EÜT L 161, 29.6.1996, lk 125.


I LISA

Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 136 lõikes 1 osutatud toodete impordimaksud, mida kohaldatakse alates 1. juulist 2010

CN-kood

Kaupade kirjeldus

Imporditollimaks (1)

(EUR/t)

1001 10 00

Kõva NISU, kõrgekvaliteediline

0,00

keskmise kvaliteediga

0,00

madala kvaliteediga

0,00

1001 90 91

Pehme NISU seemneks

0,00

ex 1001 90 99

Pehme NISU, kõrgekvaliteediline, v.a seemneks

0,00

1002 00 00

RUKIS

11,79

1005 10 90

MAIS seemneks, v.a hübriidid

5,34

1005 90 00

MAIS, v.a seemneks (2)

5,34

1007 00 90

TERASORGO, v.a hübriidid seemneks

11,79


(1)  Kaupade puhul, mis jõuavad ühendusse Atlandi ookeani või Suessi kanali kaudu, võib importija taotleda määruse (EÜ) nr 1249/96 artikli 2 lõike 4 kohaselt imporditollimaksu vähendamist:

3 EUR/t, kui lossimissadam asub Vahemere või Musta mere ääres,

2 EUR/t, kui lossimissadam asub Taanis, Eestis, Iirimaal, Lätis, Leedus, Poolas, Soomes, Rootsis, Ühendkuningriigis või Pürenee poolsaare Atlandi ookeani äärsel rannikul.

(2)  Importija võib taotleda imporditollimaksu vähendamist ühtse määra alusel 24 eurot tonni kohta, kui on täidetud määruse (EÜ) nr 1249/96 artikli 2 lõikes 5 kehtestatud tingimused.


II LISA

I lisas kehtestatud imporditollimaksude arvutamisel arvestatavad tegurid

16.6.2010-29.6.2010

1.

Määruse (EÜ) nr 1249/96 artikli 2 lõikes 2 osutatud võrdlusperioodi keskmised:

(EUR/t)

 

Pehme nisu (1)

Mais

Kõva nisu, kõrge kvaliteediga

Kõva nisu, keskmise kvaliteediga (2)

Kõva nisu, madala kvaliteediga (3)

Oder

Börs

Minneapolis

Chicago

Noteering

170,70

111,08

FOB-hind USAs

139,88

129,88

109,88

86,97

Lahe lisatasu

14,26

Suure Järvistu lisatasu

40,50

2.

Määruse (EÜ) nr 1249/96 artikli 2 lõikes 2 osutatud võrdlusperioodi keskmised:

Veokulud: Mehhiko laht – Rotterdam:

26,36 EUR/t

Veokulud: Suur Järvistu – Rotterdam:

58,26 EUR/t


(1)  Lisatasu 14 EUR/t sisse arvestatud (määruse (EÜ) nr 1249/96 artikli 4 lõige 3).

(2)  Allahindlus 10 EUR/t (määruse (EÜ) nr 1249/96 artikli 4 lõige 3).

(3)  Allahindlus 30 EUR/t (määruse (EÜ) nr 1249/96 artikli 4 lõige 3).


1.7.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 166/14


KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 577/2010,

30. juuni 2010,

millega muudetakse teatavate suhkrusektori toodete suhtes 2009/10. turustusaastaks määrusega (EÜ) nr 877/2009 kehtestatud tüüpilisi hindu ja täiendavaid impordimakse

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus) (1),

võttes arvesse komisjoni 30. juuni 2006. aasta määrust (EÜ) nr 951/2006, millega kehtestati nõukogu määruse (EÜ) nr 318/2006 üksikasjalikud rakenduseeskirjad kolmandate riikidega kauplemise suhtes suhkrusektoris, (2) eriti selle artikli 36 lõike 2 teise lõigu teist lauset,

ning arvestades järgmist:

(1)

Valge suhkru, toorsuhkru ja teatavate siirupite tüüpilised hinnad ja täiendavad impordimaksud 2009/10. turustusaastaks on kehtestatud komisjoni määrusega (EÜ) nr 877/2009 (3). Neid hindu ja tollimakse on viimati muudetud komisjoni määrusega (EL) nr 572/2010 (4).

(2)

Praegu komisjoni käsutuses olevast teabest lähtuvalt tuleks eespool osutatud hindu ja makse muuta määruses (EÜ) nr 951/2006 sätestatud eeskirjade kohaselt,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 951/2006 artiklis 36 osutatud toodetele määrusega (EÜ) nr 877/2009 kehtestatud tüüpilisi hindu ja täiendavaid impordimakse 2009/10. turustusaastaks muudetakse käesoleva määruse lisa kohaselt.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 1. juulil 2010.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 30. juuni 2010

Komisjoni nimel, presidendi eest

põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor

Jean-Luc DEMARTY


(1)  ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.

(2)  ELT L 178, 1.7.2006, lk 24.

(3)  ELT L 253, 25.9.2009, lk 3.

(4)  ELT L 163, 30.6.2010, lk 39.


LISA

Valge suhkru, toorsuhkru ja CN-koodi 1702 90 95 alla kuuluvate toodete muudetud tüüpilised hinnad ja täiendavad impordimaksud, mida kohaldatakse alates 1. juulist 2010

(EUR)

CN-kood

Tüüpiline hind kõnealuse toote 100 kg netomassi kohta

Täiendav imporditollimaks kõnealuse toote 100 kg netomassi kohta

1701 11 10 (1)

41,21

0,00

1701 11 90 (1)

41,21

2,54

1701 12 10 (1)

41,21

0,00

1701 12 90 (1)

41,21

2,24

1701 91 00 (2)

42,49

4,72

1701 99 10 (2)

42,49

1,59

1701 99 90 (2)

42,49

1,59

1702 90 95 (3)

0,42

0,27


(1)  Kindlaksmääratud hind määruse (EÜ) nr 1234/2007 IV lisa III punktis määratletud standardkvaliteedi puhul.

(2)  Kindlaksmääratud hind määruse (EÜ) nr 1234/2007 IV lisa II punktis määratletud standardkvaliteedi puhul.

(3)  Kindlaksmääratud hind 1 % saharoosisisalduse puhul.


OTSUSED

1.7.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 166/16


NÕUKOGU OTSUS,

24. juuni 2010,

Euroopa Ühenduse ja Albaania Vabariigi ministrite nõukogu vahelise lennuühenduse teatavaid aspekte käsitleva lepingu sõlmimise kohta

(2010/364/EL)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 100 lõiget 2 koostoimes artikli 218 lõike 6 punktiga a ja artikli 218 lõike 8 esimese lõiguga,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu volitas 5. juunil 2003. aastal komisjoni alustama kolmandate riikidega läbirääkimisi olemasolevate kahepoolsete lepingute teatavate sätete asendamiseks ühendusega sõlmitava lepinguga.

(2)

Komisjon on vastavalt nõukogu otsuse (millega volitati komisjoni alustama kolmandate riikidega läbirääkimisi olemasolevate kahepoolsete lepingute teatavate sätete asendamiseks ühendusega sõlmitava lepinguga) lisas sätestatud menetlustele ja suunistele pidanud ühenduse nimel Albaania Vabariigiga läbirääkimisi lennuühenduse teatavaid aspekte käsitleva lepingu (edaspidi „leping”) sõlmimise üle.

(3)

Vastavalt nõukogu otsusele 2006/716/EÜ (1) kirjutati kõnealune leping ühenduse nimel 5. mail 2006 alla, eeldusel et see on võimalik sõlmida hilisemal kuupäeval.

(4)

Euroopa Liit peaks teatama Albaania Vabariigile, et Lissaboni lepingu 1. detsembril 2009 jõustumise tulemusena on Euroopa Liit asendanud Euroopa Ühenduse ja on selle õigusjärglane.

(5)

Leping tuleks heaks kiita,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Euroopa Ühenduse ja Albaania Vabariigi ministrite nõukogu vaheline lennuühenduse teatavaid aspekte käsitlev leping kiidetakse liidu nimel heaks (2).

Artikkel 2

Nõukogu eesistujal on õigus nimetada isik(ud), kes on volitatud esitama lepingu artikli 8 lõikes 1 sätestatud teate ning esitama järgmise teate:

„Lissaboni lepingu 1. detsembril 2009 jõustumise tulemusena on Euroopa Liit asendanud Euroopa Ühenduse ja on selle õigusjärglane, võttes nimetatud kuupäevast üle kõik Euroopa Ühenduse õigused ja kohustused. Seega tuleb vajaduse korral kokkuleppe tekstis esinevaid viiteid Euroopa Ühendusele käsitada viidetena Euroopa Liidule.”

Luxembourg, 24. juuni 2010

Nõukogu nimel

eesistuja

J. BLANCO LÓPEZ


(1)  ELT L 294, 25.10.2006, lk 51.

(2)  Euroopa Ühenduse ja Albaania Vabariigi ministrite nõukogu vaheline lennuühenduse teatavaid aspekte käsitlev leping on koos allakirjutamisotsusega avaldatud ELT L 294, 25.10.2006, lk 52.


1.7.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 166/17


NÕUKOGU OTSUS,

29. juuni 2010,

Schengeni infosüsteemi käsitlevate Schengeni acquis’ sätete kohaldamise kohta Bulgaaria Vabariigis ja Rumeenias

(2010/365/EL)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse 2005. aasta ühinemisakti, eriti selle artikli 4 lõiget 2,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust (1)

ning arvestades järgmist:

(1)

2005. aasta ühinemisakti artikli 4 lõikes 2 on sätestatud, et neid Schengeni acquis’ sätteid, mida ei ole loetletud nimetatud akti II lisas, kohaldatakse Bulgaarias ja Rumeenias (edaspidi „asjaomased liikmesriigid”) üksnes nõukogu sellekohase otsuse alusel, mis tehakse pärast kontrollimist, kas kõnealuse acquis’ rakendamise tingimused on täidetud.

(2)

Nõukogu on teinud järgmiste meetmetega kindlaks, et asjaomastes liikmesriikides on tagatud andmekaitse rahuldav tase:

Asjaomastele liikmesriikidele saadeti terviklik küsimustik, millele antud vastused dokumenteeriti, ning neisse liikmesriikidesse tehti andmekaitse valdkonda käsitlevaid kontrollkäike ja hindamiskülastusi vastavalt alalise Schengeni hindamis- ja rakendamiskomitee loomist käsitlevas täitevkomitee otsuses (SCH/Com-ex (98) 26 def.) (2) esitatud Schengeni kehtivale hindamiskorrale.

(3)

Nõukogu jõudis 26. aprillil 2010 järeldusele, et asjaomased liikmesriigid on nimetatud valdkonnas tingimused täitnud. Seetõttu on võimalik kindlaks määrata kuupäev, millest alates võib Schengeni infosüsteemi (SIS) käsitlevat Schengeni acquis’d nimetatud liikmesriikides kohaldada.

(4)

Käesoleva otsuse jõustumine peaks võimaldama edastada asjaomastele liikmesriikidele tegelikke SISi andmeid. Selliste andmete konkreetne kasutamine peaks võimaldama nõukogul dokumendis SCH/Com-ex (98) 26 def. esitatud Schengeni kehtiva hindamiskorra abil kontrollida SISi käsitlevate Schengeni acquis’ sätete nõuetekohast kohaldamist asjaomastes liikmesriikides. Kui nimetatud hindamised on tehtud, peaks nõukogu otsustama, kas kaotada kontroll nimetatud liikmesriikidega ühistel sisepiiridel.

(5)

Sisepiiridel kontrolli kaotamise kuupäeva sätestamiseks tuleks vastu võtta eraldi nõukogu otsus. Kuni nimetatud otsuses sätestatud kuupäevani tuleks SISi kasutamisele kehtestada teatavad piirangud.

(6)

Islandi ja Norra puhul kujutab käesolev otsus endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist Euroopa Liidu Nõukogu ning Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi vahel sõlmitud lepingu (viimase kahe riigi osalemiseks Schengeni acquis’ sätete rakendamises, kohaldamises ja edasiarendamises) (3) tähenduses, mis kuuluvad nimetatud lepingu teatavaid rakenduseeskirju käsitleva nõukogu otsuse 1999/437/EÜ (4) artikli 1 punktis G osutatud valdkonda.

(7)

Šveitsi puhul kujutab käesolev otsus endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepingu (Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega) (5) tähenduses, mis otsuse 1999/437/EÜ artikli 1 punktis G osutatud valdkonda, kusjuures nimetatud otsuse vastavat punkti tõlgendatakse koostoimes otsuste 2008/149/EÜ (6) ja 2008/146/JSK (7) artikliga 3,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

1.   Alates 15. oktoobrist 2010 kohaldatakse I lisas loetletud SISi käsitlevaid Schengeni acquis’ sätteid Bulgaaria Vabariigi ja Rumeenia suhtes nimetatud riikide endi vahel ning nende suhtlemisel Belgia Kuningriigi, Tšehhi Vabariigi, Taani Kuningriigi, Saksamaa Liitvabariigi, Eesti Vabariigi, Kreeka Vabariigi, Hispaania Kuningriigi, Prantsuse Vabariigi, Itaalia Vabariigi, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Luksemburgi Suurhertsogiriigi, Ungari Vabariigi, Malta, Madalmaade Kuningriigi, Austria Vabariigi, Poola Vabariigi, Portugali Vabariigi, Sloveenia Vabariigi, Slovaki Vabariigi, Soome Vabariigi ja Rootsi Kuningriigiga ning samuti Islandi Vabariigi, Norra Kuningriigi ja Šveitsi Konföderatsiooniga.

2.   II lisas loetletud SISi käsitlevaid Schengeni acquis’ sätteid kohaldatakse Bulgaaria Vabariigi ja Rumeenia suhtes nimetatud riikide endi vahel ning nende suhtlemisel Belgia Kuningriigi, Tšehhi Vabariigi, Taani Kuningriigi, Saksamaa Liitvabariigi, Eesti Vabariigi, Kreeka Vabariigi, Hispaania Kuningriigi, Prantsuse Vabariigi, Itaalia Vabariigi, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Luksemburgi Suurhertsogiriigi, Ungari Vabariigi, Malta, Madalmaade Kuningriigi, Austria Vabariigi, Poola Vabariigi, Portugali Vabariigi, Sloveenia Vabariigi, Slovaki Vabariigi, Soome Vabariigi ja Rootsi Kuningriigiga ning samuti Islandi Vabariigi, Norra Kuningriigi ja Šveitsi Konföderatsiooniga alates nimetatud sätetes ettenähtud kuupäevast.

3.   Alates 29. juunist 2010 võib asjaomastele liikmesriikidele edastada tegelikke SISi andmeid.

Alates 15. oktoobrist 2010 on asjaomastel liikmesriikidel sarnaselt nende liikmesriikidega, kus Schengeni acquis’d juba rakendatakse, võimalik SISi andmeid sisestada ning kasutada SISi andmeid, kui lõike 4 sätetest ei tulene teisiti.

4.   Kuni asjaomaste liikmesriikidega ühistel sisepiiridel kontrolli kaotamise kuupäevani:

a)

ei ole asjaomased liikmesriigid kohustatud keelduma oma territooriumile lubamast või kohustatud välja saatma kolmandate riikide kodanikke, kelle suhtes teine liikmesriik on sisestanud SISi hoiatusteate sissesõidu keelamiseks;

b)

loobuvad asjaomased liikmesriigid sisestamast 19. juuni 1990. aasta konventsiooni, millega rakendatakse 14. juuni 1985. aasta Schengeni lepingut Beneluxi Majandusliidu riikide, Saksamaa Liitvabariigi ja Prantsuse Vabariigi valitsuste vahel nende ühispiiridel kontrolli järkjärgulise kaotamise kohta (edaspidi „Schengeni konventsioon”), (8) artikli 96 sätetega reguleeritavaid andmeid.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Artikkel 3

Käesolev otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

Luxembourg, 29. juuni 2010

Nõukogu nimel

eesistuja

E. ESPINOSA


(1)  Arvamus on esitatud 17. juunil 2010 (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(2)  EÜT L 239, 22.9.2000, lk 138.

(3)  EÜT L 176, 10.7.1999, lk 36.

(4)  EÜT L 176, 10.7.1999, lk 31.

(5)  ELT L 53, 27.2.2008, lk 52.

(6)  ELT L 53, 27.2.2008, lk 50.

(7)  ELT L 53, 27.2.2008, lk 1.

(8)  EÜT L 239, 22.9.2000, lk 19.


I LISA

Loetelu Schengeni infosüsteemi käsitlevatest Schengeni acquis’ sätetest 2005. aasta ühinemisakti artikli 4 lõike 2 tähenduses, mis on asjaomaste liikmesriikide suhtes kohaldatavad

1.

Schengeni konventsiooni sätted:

Schengeni konventsiooni artikkel 64 ja artiklid 92 kuni 119;

2.

Muud SISi käsitlevad sätted:

a)

Schengeni konventsiooniga asutatud täitevkomitee järgmised otsused:

täitevkomitee 15. detsembri 1997. aasta otsus C.SISi finantsmääruse muutmise kohta (SCH/Com-ex (97) 35) (1);

b)

Schengeni konventsiooniga asutatud täitevkomitee järgmised deklaratsioonid:

i)

täitevkomitee 18. aprilli 1996. aasta deklaratsioon mõiste „välismaalane” määratlemise kohta (SCH/Com/Ex (96) decl 5) (2);

ii)

täitevkomitee 28. aprilli 1999. aasta deklaratsioon SISi struktuuri kohta (SCH/Com-ex (99) decl. 2 rev) (3);

c)

Muud dokumendid

i)

nõukogu 27. märtsi 2000. aasta otsus 2000/265/EÜ finantsmääruse kehtestamise kohta, mis reguleerib eelarveküsimusi seoses nõukogu asepeasekretäri hallatavate, tema nimel teatavate liikmesriikide eest sõlmitud lepingutega, mis käsitlevad Schengeni keskkonna sideinfrastruktuuri (Sisnet) paigaldamist ja toimimist (4);

ii)

SIRENE käsiraamat (5);

iii)

nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrus (EÜ) nr 871/2004, mis käsitleb Schengeni infosüsteemi mõningate uute toimingute sisseseadmist, sealhulgas terrorismivastases võitluses, (6) ning hilisemad otsused nimetatud toimingute kohaldamise kuupäeva kohta;

iv)

nõukogu 24. veebruari 2005. aasta otsus 2005/211/JSK Schengeni infosüsteemi jaoks mõnede uute, sealhulgas terrorismivastast võitlust käsitlevate toimingute sisseseadmise kohta, (7) ning hilisemad otsused nimetatud toimingute kohaldamise kuupäeva kohta;

v)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. juuli 2005. aasta määrus (EÜ) nr 1160/2005, millega muudetakse ühispiiridel kontrolli järkjärgulise kaotamise kohta 14. juunil 1985. aastal sõlmitud Schengeni lepingu rakenduskonventsiooni osas, mis käsitleb liikmesriikides sõidukite registreerimistunnistuste väljaandmise eest vastutavate teenistuste juurdepääsu Schengeni infosüsteemile (8);

vi)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. märtsi 2006. aasta määruse (EÜ) nr 562/2006 (millega kehtestatakse isikute üle piiri liikumist reguleerivad ühenduse eeskirjad (Schengeni piirieeskirjad)) (9) artikli 5 lõike 4 punkt a ning määruse II jaotise ja lisade need sätted, mis osutavad Schengeni infosüsteemile (SIS);

vii)

nõukogu 24. oktoobri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1104/2008, mis käsitleb migratsiooni Schengeni infosüsteemist (SIS 1+) teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II) (10);

viii)

nõukogu 24. oktoobri 2008. aasta otsus 2008/839/JSK, mis käsitleb migratsiooni Schengeni infosüsteemist (SIS 1+) teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II) (11).


(1)  EÜT L 239, 22.9.2000, lk 444.

(2)  EÜT L 239, 22.9.2000, lk 458.

(3)  EÜT L 239, 22.9.2000, lk 459.

(4)  EÜT L 85, 6.4.2000, lk 12.

(5)  SIRENE käsiraamat avaldati osaliselt Euroopa Liidu Teatajas ELT C 38, 17.2.2003, lk 1. Käsiraamatut on muudetud komisjoni otsustega 2006/757/EÜ (ELT L 317, 16.11.2006, lk 1) ja 2006/758/EÜ (ELT L 317, 16.11.2006, lk 41).

(6)  ELT L 162, 30.4.2004, lk 29.

(7)  ELT L 68, 15.3.2005, lk 44.

(8)  ELT L 191, 22.7.2005, lk 18.

(9)  ELT L 105, 13.4.2006, lk 1.

(10)  ELT L 299, 8.11.2008, lk 1.

(11)  ELT L 299, 8.11.2008, lk 43.


II LISA

Loetelu Schengeni infosüsteemi käsitlevatest Schengeni acquis’ sätetest 2005. aasta ühinemisakti artikli 4 lõike 2 tähenduses, mis on asjaomaste liikmesriikide suhtes kohaldatavad alates nendes õigusaktides ettenähtud kuupäevast

1.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1986/2006, mis käsitleb liikmesriikides sõidukite registreerimistunnistusi väljaandvate teenistuste juurdepääsu teise põlvkonna Schengeni infosüsteemile (SIS II) (1);

2.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1987/2006, mis käsitleb teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II) loomist, toimimist ja kasutamist (2);

3.

Nõukogu 12. juuni 2007. aasta otsus 2007/533/JSK, mis käsitleb teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II) loomist, toimimist ja kasutamist (3).


(1)  ELT L 381, 28.12.2006, lk 1.

(2)  ELT L 381, 28.12.2006, lk 4.

(3)  ELT L 205, 7.8.2007, lk 63.


1.7.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 166/21


NÕUKOGU OTSUS,

29. juuni 2010,

Regioonide Komitee ühe Rumeenia liikme ametisse nimetamise kohta

(2010/366/EL)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 305,

võttes arvesse Rumeenia valitsuse ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu võttis 22. detsembril 2009 ja 18. jaanuaril 2010 vastu otsused 2009/1014/EL ja 2010/29/EL Regioonide Komitee liikmete ja asendusliikmete ametisse nimetamise kohta ajavahemikuks 26. jaanuarist 2010 kuni 25. jaanuarini 2015 (1).

(2)

Regioonide Komitees on vabanenud liikmekoht seoses Cristian ANGHELI ametiaja lõppemisega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Regioonide Komitee liikmeks nimetatakse järelejäänud ametiajaks kuni 25. jaanuarini 2015 järgmine isik:

Dl Romeo STAVARACHE

Primarul municipiului Bacău, județul Bacău

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Luxembourg, 29. juuni 2010

Nõukogu nimel

eesistuja

E. ESPINOSA


(1)  ELT L 348, 29.12.2009, lk 22 ja ELT L 12, 19.1.2010, lk 11.


1.7.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 166/22


KOMISJONI OTSUS,

25. juuni 2010,

kodu- ja metslindude seas läbiviidavate linnugripi järelevalveprogrammide rakendamise kohta liikmesriikides

(teatavaks tehtud numbri K(2010) 4190 all)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2010/367/EL)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 26. juuni 1990. aasta direktiivi 90/425/EMÜ, milles käsitletakse ühendusesiseses kaubanduses teatavate elusloomade ja toodete suhtes seoses siseturu väljakujundamisega kohaldatavaid veterinaar- ja zootehnilisi kontrolle, (1) eriti selle artikli 10 lõiget 4,

võttes arvesse nõukogu 20. detsembri 2005. aasta direktiivi 2005/94/EÜ linnugripi tõrjet käsitlevate ühenduse meetmete ning direktiivi 92/40/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta, (2) eriti selle artikli 4 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)

Linnugripp on lindude nakkav viirushaigus, millesse võivad nakatuda ka kodulinnud. Kodulindude nakatumisel linnugripiviirustesse avaldub haigus peamiselt kahes vormis, mida eristatakse nende virulentsuse järgi. Madala patogeensusega vorm põhjustab tavaliselt ainult kergeid sümptomeid, kõrge patogeensusega vormi tagajärjeks on aga enamiku kodulinnuliikide puhul lindude väga kõrge suremus. Kõnealusel haigusel võib olla tõsine mõju kodulinnukasvatuse tasuvusele.

(2)

Direktiivis 2005/94/EÜ on sätestatud meetmed kõrgpatogeense linnugripi (KPLG) ning H5- või H7-alatüüpi kuuluva linnugripiviiruse põhjustatud madala patogeensusega linnugripi (MPLG) puhangute tõrjeks kodulindude ja muude vangistuses peetavate lindude hulgas. Samuti on direktiivis 2005/94/EÜ sätestatud teatavad ennetusmeetmed, mille eesmärk on linnugripiviiruste järelevalve ja varane avastamine.

(3)

Direktiiv 2005/94/EÜ näeb ette, et liikmesriigid rakendavad kohustuslikke järelevalveprogramme. Järelevalveprogrammide eesmärk on tuvastada MPLG viiruste levik kodulindude, eelkõige veelindude hulka kuuluvate kodulindude seas, enne kui need viirused kodulinnupopulatsioonis laialt levivad, et oleks võimalik võtta tõrjemeetmeid, et võimaluse korral hoida ära viiruse muteerumine KPLG viiruseks, millel võivad olla laastavad tagajärjed.

(4)

Direktiivis 2005/94/EÜ on sätestatud ka metslindude seas teostatava järelevalve programmid, mis peavad aitama korrapäraselt ajakohastatava riskihindamise põhjal suurendada seniseid teadmisi metslindude põhjustatavatest ohtudest seoses mis tahes linnugripiviiruse esinemisega lindudel.

(5)

Selliste järelevalveprogrammide rakendamise suuniste sätestamiseks on vastu võetud komisjoni 13. aprilli 2007. aasta otsus 2007/268/EÜ liikmesriikides kodu- ja metslindudel lindude gripi avastamiseks läbiviidavate seireprogrammide rakendamise ning otsuse 2004/450/EÜ muutmise kohta (3).

(6)

Selle otsuse vastuvõtmisest saadik on liikmesriikide järelevalveprogrammide elluviimisel omandatud kogemustest ning teaduslikest teadmistest ja uurimistulemustest ilmnenud, et teatavate kodulinnuliikide ja kasvatustüüpide puhul on linnugripiviirusega nakatumise oht suurem kui teistel, kusjuures arvesse on võetud ka linnukasvatusettevõtte asukohta ja muid riskitegureid.

(7)

Oht, et alatüübi H5N1 KPLG viirus jõuab Kagu-Aasiast Euroopasse, kui see 2005. aastal lääne suunas levis, tingis täiendavate meetmete kehtestamise, et olla valmis selle viirusetüübi levikuks kodu- ja metslindude hulgas ning see varakult avastada.

(8)

Komisjoni 17. oktoobri 2005. aasta otsuses 2005/731/EÜ, millega kehtestatakse täiendavad nõuded metslindude järelevalve suhtes klassikalise lindude katku avastamiseks, (4) on nõutud, et liikmesriigid korraldaksid pädevate asutuste teavitamise igasugusest ebatavalisest suremusest või ilmsetest haiguspuhangutest metslindude ja eriti veelindude hulgas. Samuti tuleb võtta linnugripiproove ja teha vastavaid laborianalüüse.

(9)

Otsuses 2005/731/EÜ sätestatud nõuded on asjakohane lisada käesolevasse otsusesse.

(10)

Ajavahemikus 2006–2009 on linnugripiproove võetud ja analüüse tehtud rohkem kui 350 000 metslinnul. Keskmiselt võeti järelevalve käigus liikmesriikides proove 75 % ulatuses eluslindudelt ning 25 % ulatuses haigetelt või surnud lindudelt.

(11)

Rohkem kui 1 000 surnult või haigena leitud linnu H5N1-alatüübi KPLG test on osutunud positiivseks, samas kui sama nelja aasta jooksul tervetelt lindudelt võetud sama viiruse proov on olnud positiivne ainult umbes viiel linnul. MPLG alatüüpe on leitud peaaegu eranditult ainult eluslindudelt võetud proovides.

(12)

ELi linnugripi referentlabori koostatud Euroopa Liidu linnugripi järelevalve aastaaruande järeldused, (5) Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) teaduslikud arvamused, (6), (7), (8) ning hiljuti moodustatud loomahaiguste järelevalve rakkerühma töö on toonud esile, et senisesse kodu- ja metslindude järelevalve strateegiasse tuleks teha teatavaid muudatusi, et edendada riskipõhist lähenemisviisi, mida peetakse kõige sobivamaks järelevalvestrateegiaks, mis annab haiguste ennetamise ja tõrje eest vastutavatele asutustele vajalikku teavet kodulindude ja muude vangistuses peetavate lindude kasvanduste kaitseks.

(13)

Riskipõhine järelevalve peaks olema täienduseks kodulindude hulgas linnugripinakkuse varase avastamise süsteemidele, milletaolised on juba ette nähtud näiteks komisjoni 19. oktoobri 2005. aasta otsuse 2005/734/EÜ (millega kehtestatakse bio-ohutusmeetmed, et vähendada A-tüüpi gripiviiruse alatüübi H5N1 põhjustatud väga patogeense lindude gripi kandumise ohtu metslindudelt kodulindudele ja teistele vangistuses elavatele lindudele ning rajada väga ohustatud piirkondadesse varase avastamise süsteem) (9) artikliga 2 ja komisjoni 4. augusti 2006. aasta otsuse 2006/437/EÜ (millega kiidetakse heaks nõukogu direktiiviga 2005/94/EÜ ette nähtud diagnostikakäsiraamat seoses lindude gripiga) (10) lisa II peatüki punktiga 2.

(14)

Seetõttu tuleks otsuses 2007/268/EÜ sätestatud suunised linnugripi järelevalveks kodu- ja metslindude hulgas läbi vaadata, võttes arvesse omandatud kogemusi ja teaduslikke teadmisi, ning asendada käesolevas otsuses sätestatud suunistega.

(15)

Liidu õigusaktide järjepidevuse huvides peaksid proovide võtmine ja laborianalüüsid toimuma otsuses 2006/437/EÜ sätestatud korra kohaselt, kui ei ole ette nähtud teisiti.

(16)

Liidu õigusaktide järjepidevuse huvides tuleks järelevalveprogrammi elluviimisel metslindude hulgas täiel määral arvestada nõudeid, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. novembri 2009. aasta direktiivis 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta, (11) eriti käesoleva otsuse II lisa 1. osa 2. ja 3. jaos kirjeldatud järelevalve korralduse ja proovivõtu korra asjus.

(17)

Otsused 2005/731/EÜ ja 2007/268/EÜ tuleks tunnistada kehtetuks.

(18)

Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on kooskõlas alalise toiduahela ja loomatervishoiu komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Liikmesriigid võtavad kõik vajalikud meetmed tagamaks, et pädevad asutused teevad vajalikud korraldused, et metslindude jälgimise ja rõngastamisega tegelevad, jahi- jm asjakohased organisatsioonid oleksid kohustatud teatama pädevale asutusele viivitamata igasugusest ebatavalisest suremusest või ilmsetest haiguspuhangutest metslindude ja eriti veelindude hulgas.

Artikkel 2

1.   Liikmesriigid tagavad, et kohe, kui pädev asutus on saanud artikli 1 kohase teate ning kui ei ole täpselt teada muud haiguse põhjust peale linnugripi, korraldab pädev asutus järgmise:

a)

surnud lindudelt ja võimaluse korral muudelt lindudelt, kes on surnud lindudega kokku puutunud, võetakse vajalikud proovid;

b)

neid proove analüüsitakse laboratoorselt linnugripiviiruse suhtes.

2.   Proovide võtmine ja laborianalüüsid toimuvad otsusega 2006/437/EÜ heaks kiidetud linnugripi diagnostika käsiraamatu II–VIII peatüki kohaselt.

3.   Liikmesriigid teatavad viivitamata komisjonile, kui lõike 1 punktis b sätestatud laborianalüüsid osutuvad kõrge patogeensusega linnugripiviiruse (KPLG) suhtes positiivseks.

Artikkel 3

Kodu- ja metslindudel linnugripi esinemise järelevalveprogrammid, mida liikmesriigid peavad ellu viima direktiivi 2005/94/EÜ artikli 4 lõike 1 kohaselt, peavad vastama käesoleva otsuse I ja II lisas sätestatud suunistele.

Artikkel 4

Ilma, et see piiraks liidu õigusaktides sätestatud nõuete kohaldamist, tagab pädev asutus, et iga kuue kuu järel teatatakse komisjonile kodu- ja metslindude järelevalveprogrammi raames tehtud seroloogiliste ja viroloogiliste linnugripiuuringute kõik positiivsed ja negatiivsed tulemused. Tulemused edastatakse komisjoni veebipõhise süsteemi kaudu igal aastal 31. juuliks sellele kuupäevale eelneva kuue kuu kohta (1. jaanuarist – 30. juunini) ja 31. jaanuariks sellele kuupäevale eelneva kuue kuu kohta (1. juulini – 31. detsembrini).

Artikkel 5

Otsused 2005/731/EÜ ja 2007/268/EÜ tunnistatakse kehtetuks.

Artikkel 6

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 25. juuni 2010

Komisjoni nimel

komisjoni liige

John DALLI


(1)  EÜT L 224, 18.8.1990, lk 29.

(2)  ELT L 10, 14.1.2006, lk 16.

(3)  ELT L 115, 3.5.2007, lk 3.

(4)  ELT L 274, 20.10.2005, lk 93.

(5)  Euroopa Komisjoni veebileht: http://ec.europa.eu/food/animal/diseases/controlmeasures/avian/eu_resp_surveillance_en.htm

(6)  The EFSA Journal (2005) 266, 1–21; Scientific Opinion on Animal health and welfare aspects of Avian Influenza.

(7)  The EFSA Journal (2008) 715, 1–161, Scientific Opinion on Animal health and welfare aspects of avian influenza and the risks of its introduction into the EU poultry holdings.

(8)  The EFSA Journal (2006) 357, 1–46, Opinion on Migratory birds and their possible role in the spread of highly pathogenic Avian Influenza.

(9)  ELT L 274, 20.10.2005, lk 105.

(10)  ELT L 237, 31.8.2006, lk 1.

(11)  ELT L 20, 26.1.2010, lk 7.


I LISA

Suunised linnugripi järelevalveprogrammide rakendamise kohta kodulindudel

1.   Järelevalveprogrammide eesmärgid

Kodulindude hulgas esineva linnugripi järelevalveprogrammide eesmärk on anda pädevatele asutustele teavet linnugripiviiruse leviku kohta selle haiguse tõrjeks vastavalt direktiivile 2005/94/EÜ nii, et igal aastal teostatakse aktiivset järelevalvet järgmiste viiruste suhtes:

a)

alatüüpidesse H5 ja H7 kuuluv madala patogeensusega linnugripp (MPLG) kanaliste (kanad, kalkunid, pärlkanad, faasanid, nurmkanad ja vutid) ning silerinnaliste lindude hulgas täiendusena muudele olemasolevatele varase avastamise süsteemidele;

b)

alatüüpidesse H5 ja H7 kuuluv MPLG ja kõrge patogeensusega linnugripp (KPLG) kodu-veelindude hulgas (pardid, haned ning uluklinnuvarude taastootmiseks ettenähtud sinikael-pardid).

2.   Järelevalve korraldus

Linnukasvanduses võetakse proove ja tehakse seroloogilisi analüüse, et avastada linnugripi antikehade esinemist direktiivi 2005/94/EÜ tähenduses.

Aktiivne järelevalve täiendab liikmesriikides juba kasutusel olevaid varase avastamise süsteeme, mis on sätestatud otsuses 2005/734/EÜ ning komisjoni otsusega 2006/437/EÜ heakskiidetud linnugripi diagnostika käsiraamatu („diagnostikakäsiraamat”) II peatükis, eriti süsteeme, mida rakendatakse linnukasvandustes, mida peetakse linnugripi suhtes riskialtimaks.

Loomahaiguste järelevalveks on olemas kaks peamist rahvusvaheliselt tunnustatud meetodit: a) riskipõhine järelevalve ja b) järelevalve representatiivse proovivõtu teel.

2.1.   Riskipõhine järelevalve

Riskipõhine järelevalve on linnugripi sihipärase ja ressursitõhusa järelevalve seisukohalt eelistatav meetod.

Liikmesriigid, kes valivad selle meetodi, määravad kindlaks kõige riskialtimad asjakohased kodulinnukarjade nakatumise teed ning valimialuse, mille moodustavad linnukasvandused, mis on leitud olevat kõrgema linnugrippi nakatumise riskiga.

Punktis 4.1 esitatud kriteeriumide ja riskitegurite loetelu ei ole ammendav, aga see annab ettekujutuse, kuidas moodustada valimeid ja teha analüüse kodulinnuliikide ja kasvatustüüpide kaupa erinevates linnukasvatussüsteemides. Sõltuvalt asjaomases liikmesriigis valitsevast loomatervise olukorrast võib osutuda vajalikuks anda neile näitajatele erinev kaal.

2.2.   Järelevalve representatiivse proovivõtu teel

Kui liikmesriigil ei ole võimalik anda piisavatel tõenditel põhinevat hinnangut oma kodulinnukarjade nakatumise teedele oma territooriumil, rakendab ta järelevalvet representatiivse proovivõtukava alusel. Valimisse valitavate linnukasvanduste arv peab iga linnuliigi puhul vastama tabelites 1 ja 2 esitatule.

Et valimit saaks lugeda kogu liikmesriigi suhtes representatiivseteks, võetakse linnugripi seroloogiliste analüüside jaoks proovid kihtvalimina liikmesriigi territooriumi kõikidest osadest.

3.   Sihtpopulatsioonid

Järelevalveprogrammi kuulub proovide võtmine alljärgnevatest kodulinnuliikidest ja kasvatustüüpidest:

a)

munakanad;

b)

vabalt peetavad munakanad;

c)

sugukanad;

d)

sugukalkunid;

e)

sugupardid;

f)

suguhaned;

g)

broilerkalkunid;

h)

nuumpardid;

i)

nuumhaned;

j)

vangistuses peetavad uluklinnud (kanalised) pearõhuga täiskasvanud lindudel, nt aretuslindudel;

k)

vangistuses peetavad uluklinnud (veelinnud);

l)

silerinnalised linnud.

Järgmiste erakorraliste asjaolude puhul võivad programmi alla kuuluda ka järgmised kodulinnukategooriad:

m)

broilerid, aga üksnes juhul, kui: i) neid peetakse suurte hulkadena vabapidamisel ning ii) neid peetakse linnugrippi nakatumise suhtes riskialtimaks;

n)

koduse majapidamise linnukarjad: nende roll viiruse levikus on tavaliselt väike ja nendelt proovide võtmine on ressursikulukas. Siiski võivad koduse majapidamise linnukarjad mõnes liikmesriigis põhjustada suuremat linnugripiohtu, kui neid on suurel hulgal, nad asuvad linnukasvatusettevõtete läheduses või osalevad kohalikus või piirkondlikus kaubanduses, või muude kriteeriumide ja riskitegurite tõttu, mis on loetletud punktis 4.1, eelkõige karjade liigilise koosseisu tõttu.

Siiski võib valimist välja jätta ka mõne kasvatustüübi (näiteks sugukanad, keda peetakse kõrge bioohutuse tingimustes), kui selle riskitaseme kohta esitatakse põhjendused.

4.   Riskipõhise järelevalve meetod

Riskipõhine järelevalve valitakse liikmesriigi tasandil tehtava hinnangu põhjal, milles võetakse arvesse vähemalt järgmisi kriteeriume ja riskitegureid.

4.1.   Kriteeriumid ja riskitegurid

4.1.1.   Kriteeriumid ja riskitegurid viiruse sattumiseks linnukasvandusse otsese või kaudse kokkupuute tõttu metslindudega, eelkõige „sihtliiki” kuuluvate metslindudega

a)

Linnukasvanduse asukoht märgalade, tiikide, soode, järvede, jõgede või mereranniku läheduses, kus võivad koguneda vabas looduses elavad ränd-veelinnud.

b)

Linnukasvanduse asukoht piirkonnas, kus vabas looduses elavate rändlindude tihedus on suur, eelkõige selliste lindude puhul, keda loetakse H5N1-alatüübi KPLG avastamisel „sihtliikideks” ja kes on loetletud II lisa 2. osas.

c)

Linnukasvanduse asukoht looduslike ränd-veelindude puhke- ja pesitsusalade läheduses, eriti kui need alad on rändlindude rände kaudu seotud aladega, kus teadaolevalt esineb mets- või kodulindudel H5N1-alatüübi KPLG.

d)

Linnukasvandused, kus linnud on vabapidamisel, või linnukasvandused, kus kodu- või muid vangistuses peetavaid linde peetakse vabas õhus mis tahes territooriumil, kus kokkupuudet metslindudega ei saa piisaval määral vältida.

e)

Madal bioohutuse tase linnukasvanduses, sealhulgas söödaladustusmeetod ja pinnavee kasutamine.

4.1.2.   Kriteeriumid ja riskitegurid viiruse levikuks linnukasvanduse piires ja ühest kasvandusest teise ning linnugripi ühelt kodulinnult teisele ja ühest kasvandusest teise leviku tagajärjed (mõju)

a)

Rohkem kui ühe linnuliigi olemasolu samas linnukasvanduses, eriti kodupartide ja -hanede esinemine koos muude kodulinnuliikidega.

b)

Kasvatustüüp ja selliste kodulinnuliikide olemasolu kasvanduses, kelle puhul on järelevalve käigus asjaomases liikmesriigis avastatud rohkem linnugripinakkuse juhte, nagu näiteks pardikasvandused ja kodulinnud, kes on ette nähtud ulukivarude taastootmiseks (eriti vangistuses peetavad sinikael-pardid).

c)

Linnukasvanduse asukoht piirkonnas, kus asub lähestikku palju linnukasvandusi.

d)

Kaubanduse struktuur, sh import, ja sellega seotud kodulindude otsese ja kaudse liikumise tihedus ning muud sellega seotud tegurid, sh sõidukid, varustus ja inimesed.

e)

Pikaealiste kodulinnukategooriate esinemine ja kodulindude erinevate vanuserühmade (nt munalindude) koosesinemine ühes kasvanduses.

4.2.   Riskipopulatsioonide järelevalve

Järelevalve tase peab peegeldama linnukasvanduses esinevate riskitegurite arvu ja kohalikku kaalu.

Pädev asutus võib järelevalve korralduse väljatöötamisel oma hinnangus võtta arvesse ka muid riskitegureid, mis tuleb sel juhul järelevalveprogrammis nõuetekohaselt ära märkida ja põhjendada.

4.3.   Linnukasvanduste väljavalimine proovivõtuks

Tabeleid 1 ja 2 võib võtta aluseks, et määrata igas riskipopulatsioonis kindlaks linnukasvanduste arv, kust tuleb võtta proove.

5.   Representatiivse proovivõtu meetod

Kui punkti 2.2 kohaselt kasutatakse representatiivset proovivõttu, arvutatakse linnukasvanduste arv, kust võetakse proovid, iga linnukasvanduses esineva kodulinnuliigi kohta tabelites 1 ja 2 esitatud arvude põhjal.

5.1.   Linnukasvanduste arv, kust võetakse proovid linnugripi seroloogiliseks analüüsiks

5.1.1.   Linnukasvanduste (v.a pardi-, hane- ja sinikaelpardikasvandused) arv, kust tuleb proovid võtta

Iga kasvatustüübi kohta, v.a partide hanede ja sinikael-partide puhul, tuleb linnukasvanduste arv, kust võetakse proovid, kindlaks määrata nii, et oleks tagatud vähemalt ühe nakatunud linnukasvanduse avastamine, kui nakatunud linnukasvanduste levimus on vähemalt 5 % ja usaldusvahemik on 95 %.

Proovivõtt toimub tabeli 1 kohaselt.

Tabel 1

Iga kasvatustüübi puhul linnukasvanduste (v.a pardi-, hane- ja sinikaelpardikasvandused) arv, kust tuleb proovid võtta

Kasvanduste arv liikmesriigis kasvatustüüpide kaupa

Linnukasvanduste arv, kust tuleb proovid võtta

Kuni 34

Kõik

35–50

35

51–80

42

81–250

53

> 250

60

5.1.2.   Pardi-, hane- ja sinikaelpardikasvanduste arv, kust tuleb proovid võtta  (1)

Pardi-, hane- ja sinikaelpardikasvanduste arv, kust tuleb proovid võtta, määratakse kindlaks viisil, mis tagab vähemalt ühe nakatunud lindudega kasvanduse avastamise, kui nakatunud lindudega kavanduste levimus on vähemalt 5 % ja usaldusvahemik 99 %.

Proovivõtt toimub tabeli 2 kohaselt.

Tabel 2

Pardi-, hane- ja sinikaelpardikasvanduste arv, kust tuleb proovid võtta

Pardi-, hane- ja sinikaelpardikasvanduste arv liikmesriigis

Pardi-, hane- ja sinikaelpardikasvanduste arv, kust tuleb proovid võtta

Kuni 46

Kõik

47–60

47

61–100

59

101–350

80

> 350

90

5.2.   Kodulindude arv, kellelt tuleb linnukasvanduses proovid võtta

Punktides 5.2.1 ja 5.2.2 esitatud arvud kehtivad proovivõtul nii riskipõhise järelevalve kui ka representatiivse proovivõtu teel toimuva järelevalve raames.

5.2.1.   Lindude (v.a pardid, haned ja sinikael-pardid) arv, kellelt tuleb ühes linnukasvanduses proovid võtta

Igas linnukasvanduses tuleb lindude arv, kellelt võetakse proovid, kindlaks määrata nii, et tõenäosus avastada vähemalt üks linnugripi suhtes seropositiivse prooviga lind on 95 %, kui seropositiivsete lindude levimus on ≥ 30 %.

Iga kasvatustüübi puhul kogutakse seroloogilisteks uuringuteks võetud vereproovid vähemalt 5 kuni 10 linnult (välja arvatud partidelt, hanedelt ja sinikael-partidelt) linnukasvanduse kohta, ning kui kasvanduses on mitu lindlat, siis eri lindlatest.

Kui lindlaid on mitu, võetakse proovid vähemalt viielt linnult iga lindla kohta.

5.2.2.   Partide, hanede ja sinikael-partide arv, kellelt tuleb ühes linnukasvanduses proovid võtta

Igas linnukasvanduses tuleb partide, hanede ja sinikael-partide arv, kellelt tuleb proovid võtta, kindlaks määrata nii, et tõenäosus avastada vähemalt üks linnugripi suhtes seropositiivse prooviga lind on 95 %, kui seropositiivsete lindude levimus on ≥ 30 %.

Igast välja valitud linnukasvandusest võetakse seroloogilisteks uuringuteks kakskümmend vereproovi (2).

6.   Seroloogiliste uuringute proovivõtu kord

Ajavahemik linnukasvanduses proovide võtmiseks langeb kokku iga kasvatustüübi hooajalise tootmisega ning proove võib võtta ka tapamajas. Selline proovivõtt ei tohi kahjustada punktis 4.1 loetletud kriteeriumidel ja riskiteguritel rajanevat riskipõhist lähenemisviisi.

Et saavutada optimaalset tulemuslikkust ja ühtlasi vältida isikute tarbetut linnukasvandusse sisenemist, ühendatakse proovivõtt võimaluse korral muuotstarbelise proovivõtuga, nagu näiteks salmonelloosi- ja mükoplasmoositõrje raames. Selline proovivõttude ühendamine ei tohi siiski kahjustada riskipõhise järelevalve nõudeid.

7.   Viroloogiliste uuringute proovivõtt

Linnugripi viroloogiliste uuringute proovivõttu ei kasutata seroloogiliste analüüside alternatiivina ning see peab toimuma üksnes uuringute käigus, mis võetakse ette siis, kui linnugripi seroloogiliste analüüside tulemused on olnud positiivsed.

8.   Analüüside sagedus ja analüüsiperiood

Linnukasvandustest võetakse proove igal aastal. Riskihindamise põhjal võib liikmesriik siiski otsustada võtta proove ja teha analüüse sagedamini. Selle kohta tuleb järelevalveprogrammis esitada üksikasjalik põhjendus.

Proovivõtt toimub heakskiidetud järelevalveprogrammi kohaselt programmi rakendamise aasta 1. jaanuarist 31. detsembrini.

9.   Laboratoorne analüüs

Proove analüüsitakse liikmesriikides riiklikes linnugripi referentlaborites või muudes laborites, mille pädevad ametiasutused on heaks kiitnud ja mis alluvad riiklike referentlaborite kontrollile.

Laboratoorsed analüüsid tehakse vastavalt diagnostikakäsiraamatule, milles on sätestatud linnugripi kinnitamise ja diferentsiaaldiagnoosi kord.

Kui liikmesriik siiski soovib kasutada laboratoorseid analüüse, mida ei ole ette nähtud diagnostikakäsiraamatus ega kirjeldatud Maailma Loomatervishoiu Organisatsiooni maismaaloomade diagnostiliste testide ja vaktsiinide käsiraamatus, peab ELi referentlabor enne nende analüüside kasutamist tunnistama need kontrollitud andmete põhjal sel otstarbel sobivaks.

Riiklikud referentlaborid kinnitavad kõik positiivsed seroloogilised tulemused hemaglutinatsiooni inhibitsiooni testi teel, kasutades järgmisi ühenduse referentlaborilt saadud viirusetüvesid:

a)

alatüübi H5 puhul:

i)

esialgses katses kasutatav tüvi: teal/England/7894/06 (H5N3);

ii)

ristuva reaktsiooniga N3 antikeha kõrvaldamiseks analüüsida kõik positiivsed proovid tüvega chicken/Scotland/59(H5N1);

b)

alatüübi H7 puhul:

i)

esialgses katses kasutatav tüvi: Turkey/England/647/77 (H7N7);

ii)

ristuva reaktsiooniga N7 antikehade kõrvaldamiseks analüüsida kõik positiivsed proovid tüvega African Starling/983/79 (H7N1).

Kõikide positiivsete seroloogiliste proovide puhul peavad linnukasvanduses järgnema epidemioloogilised uuringud ja täiendav proovivõtt viroloogilisteks uuringuteks, et teha kindlaks, kas linnukasvatuses esineb aktiivset linnugripinakkust. Kõikide nende uuringute tulemused teatatakse komisjonile.

Kõik linnugripiviiruse isolaadid esitatakse liidu õigusaktide kohaselt ELi referentlaborile vastavalt riiklike referentlaborite ülesannetele ja kohustustele, mis on sätestatud direktiivi 2005/94/EÜ VIII lisas, välja arvatud juhul, kui diagnostikakäsiraamatu V peatüki punkti 4 alapunkti d kohaselt on tehtud erand. Viiruse alatüüpide H5 ja H7 puhul esitatakse isolaadid ELi referentlaborile viivitamatult ning nendega tehakse diagnostikakäsiraamatu kohaselt standardne identifitseerimiskatse (nukleotiidide järjestusmääramine / intravenoosne patogeensuse indeks).

Kasutatakse protokolle, mis on ette nähtud proovide ja diagnostilise materjali esitamiseks ELi referentlaborile ning mida saab ELi referentlaborilt. Pädevad asutused tagavad, et teabevahetus ELi ja riikide referentlaborite vahel toimiks hästi.


(1)  Pardi- ja hanekasvanduste puhul, kust leitakse positiivseid proove, kohaldatakse kõrgemat usaldusnivood, sest on tõendeid, et nakatunud pardi- ja hanekasvanduste avastamine passiivse järelevalve käigus või varase avastamise süsteemi abil on vähem tõenäoline kui kanaliste puhul.

(2)  Valim peab olema suurem kui punktis 5.2.1, sest diagnostikatest on veelindude puhul vähem tundlik.


II LISA

1.   OSA

Suunised linnugripi järelevalveprogrammide rakendamise kohta metslindudel

1.   Järelevalve eesmärgid

Linnugripi järelevalveprogrammi eesmärk metslindudel on H5N1-alatüübi KPLG õigeaegne avastamine, et kaitsta linnukasvandustes olevaid kodulinde ja tagada veterinaarne rahvatervishoid.

2.   Järelevalve korraldus

a)

Riskipõhist järelevalvet rakendatakse „passiivse” järelevalvesüsteemina surevana ja surnult leitud metslindude laboratoorsete uuringute teel ning see on suunatud konkreetselt veelinnuliikidele.

b)

Järelevalvet teostatakse eelkõige metslindudel, eeskätt ränd-veelindudel, kellel on leitud olevat suurem risk nakatuda H5N1-alabüübi KPLG viirusesse ja seda edasi kanda (nn sihtliigid).

c)

Järelevalvet teostatakse eelkõige mere, järvede ja veeteede läheduses, kust on leitud surnud linde, ning eriti juhul, kui need alad on linnukasvanduste läheduses, eriti piirkondades, kus linnukasvandused paiknevad tihedalt.

d)

Tuleb tagada tihe koostöö epidemioloogide ja ornitoloogide ning pädeva looduskaitseasutusega, et valmistada ette järelevalveprogramm, aidata määrata liike ja optimeerida proovivõttu vastavalt riigis valitsevale olukorrale.

e)

Kui H5N1-alatüübi KPLG viiruse epidemioloogiline olukord nõuab, täiendatakse järelevalvetoiminguid teadlikkuse tõstmisega ning korraldatakse aktiivseid otsinguid ja seiret, et leida (eelkõige sihtliikidesse kuuluvaid) surnud ja surevaid metslinde. Selle vajaduse võib tingida H5N1-alatüübi KPLG viiruse avastamine kodulindudel ja/või metslindudel naaberliikmesriigis või kolmandates riikides või riikides, mis on asjaomase liikmesriigiga seotud (eelkõige sihtliikidesse kuuluvate) rändlindude rändeteede kaudu. Sellisel juhul võetakse arvesse konkreetseid rändemudeleid ja metslinnuliike, mis võivad eri liikmesriikides olla erinevad.

3.   Proovivõtumeetod

a)

Proovide võtmine toimub vastavalt diagnostikakäsiraamatule.

b)

Surnult või surevana leitud metslindude kloaagi- ning hingetoru-/suu-neelu-tampooniproove ja/või koeproove võetakse molekulaartuvastuseks (PCR) ja/või viirusisolatsiooniks.

c)

Proovide hoidmisel ja transpordil tuleb olla eriti ettevaatlik vastavalt diagnostikakäsiraamatu IV peatüki 5. ja 6. punktile. Kõik metslindudel leitud linnugripiviiruse isolaadid esitatakse ELi referentlaborile, välja arvatud juhul, kui diagnostikakäsiraamatu V peatüki punkti 4 alapunkti d kohaselt on tehtud erand. Viiruse alatüüpide H5 ja H7 puhul esitatakse isolaadid ELi referentlaborile viivitamatult ning nendega tehakse diagnostikakäsiraamatu kohaselt standardne identifitseerimiskatse (nukleotiidide järjestusmääramine / intravenoosne patogeensuse indeks).

d)

Proovide võtmine ei tohi kesta kauem kui järelevalveprogrammi rakendamise aasta 31. detsembrini.

4.   Laboratoorne analüüs

Laboratoorsed analüüsid tehakse vastavalt diagnostikakäsiraamatule.

Proove analüüsitakse liikmesriikides riiklikes referentlaborites või muudes laborites, mille pädevad ametiasutused on heaks kiitnud ja mis alluvad riiklike referentlaborite kontrollile.

Kui liikmesriik siiski soovib kasutada laboratoorseid analüüse, mida ei ole ette nähtud diagnostikakäsiraamatus ega kirjeldatud Maailma Loomatervishoiu Organisatsiooni maismaaloomade diagnostiliste testide ja vaktsiinide käsiraamatus, peab ELi referentlabor enne nende analüüside kasutamist tunnistama need kontrollitud andmete põhjal sel otstarbel sobivaks.

Kõigepealt tehakse eeltestimine PCR-katses M-geeni kasutades, millele positiivse tulemuse korral järgneb kõige rohkem kahe nädala jooksul kiire analüüs H5 leidmiseks. Kui H5 analüüs on positiivne, tuleb võimalikult kiiresti teha lõikekoha analüüs, et kindlaks määrata, kas tegemist on kõrge (KPLG) või madala patogeensusega (MPLG) linnugripiga. Kui leiab kinnitust KPLG alatüüp H5, tuleb kiiresti teha edasised analüüsid N-tüübi määramiseks, isegi kui nendega saab üksnes elimineerida N1 võimaluse.

5.   Edasine tegevus

Kui H5 (N1) KPLG positiivsed proovid leiavad kinnitust (1), kohaldatakse tõrjemeetmeid, mis on sätestatud komisjoni 11. augusti 2006. aasta otsuses 2006/563/EÜ, milles käsitletakse teatavaid kaitsemeetmeid seoses alatüüpi H5N1 kuuluva kõrge patogeensusega linnugripiga metslindudel ühenduses ning millega tunnistatakse kehtetuks otsus 2006/115/EÜ (2).

Epidemioloogiliste uuringute osana on oluline teha kindlaks piirkonnad, mis on nende juhtumitega seotud, et võimaluse korral prognoosida, kus linnugripiviirus võib edaspidi ilmneda, eelkõige piirkonnad, mis on olulised kodulinnukasvatuse seisukohalt, näiteks kus linnukasvandused paiknevad tihedalt.

2.   OSA

Metslinnuliigid, kellelt tuleb võtta linnugripiproove – „sihtliigid”

Nr

Teaduslik nimetus

Üldnimetus

1.

Accipiter gentilis

Kanakull

2.

Accipiter nisus

Raudkull

3.

Anas acuta

Soopart

4.

Anas clypeata

Luitsnokk-part

5.

Anas crecca

Piilpart

6.

Anas penelope

Viupart

7.

Anas platyrhynchos

Sinikael-part

8.

Anas querquedula

Rägapart

9.

Anas strepera

Rääkspart

10.

Anser albifrons albifrons

Suur-laukhani

11.

Anser anser

Hallhani

12.

Anser brachyrhynchus

Lühinokk-hani

13.

Anser erythropus

Väike-laukhani

14.

Anser fabalis

Rabahani

15.

Ardea cinerea

Hallhaigur

16.

Aythya ferina

Punapea-vart

17.

Aythya fuligula

Tuttvart

18.

Branta bernicla

Mustlagle

19.

Branta canadensis

Kanada lagle

20.

Branta leucopsis

Valgepõsk-lagle

21.

Branta ruficollis

Punakael-lagle

22.

Bubo bubo

Kassikakk

23.

Buteo buteo

Hiireviu

24.

Buteo lagopus

Karvasjalg-viu

25.

Cairina moschata

Muskuspart

26.

Ciconia ciconia

Valge-toonekurg

27.

Circus aeruginosus

Roo-loorkull

28.

Cygnus columbianus

Väikeluik

29.

Cygnus cygnus

Laululuik

30.

Cygnus olor

Kühmnokk-luik

31.

Falco peregrinus

Rabapistrik

32.

Falco tinnunculus

Tuuletallaja

33.

Fulica atra

Lauk

34.

Larus canus

Kalakajakas

35.

Larus ridibundus

Naerukajakas

36.

Limosa limosa

Mustsaba-vigle

37.

Marmaronetta angustirostris

Marmorpart

38.

Mergus albellus

Väikekoskel

39.

Milvus migrans

Must-harksaba

40.

Milvus milvus

Puna-harksaba

41.

Netta rufina

Punanokk-vart

42.

Phalacrocorax carbo

Kormoran

43.

Philomachus pugnax

Tutkas

44.

Pica pica

Harakas

45.

Pluvialis apricaria

Rüüt

46.

Podiceps cristatus

Tuttpütt

47.

Podiceps nigricollis

Mustkael-pütt

48.

Porphyrio porphyrio

Sultantait

49.

Tachybaptus ruficollis

Väikepütt

50.

Vanellus vanellus

Kiivitaja


(1)  Haiguste tõrje meetmeid tuleb rakendada, kui kinnitust on leidnud H5-alatüübi KPLG ja kahtlustatakse N1 esinemist.

(2)  ELT L 222, 15.8.2006, lk 11.


1.7.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 166/33


KOMISJONI OTSUS,

30. juuni 2010,

millega muudetakse otsust 2006/771/EÜ lähitoimeseadmete raadiospektri ühtlustamise kohta

(teatavaks tehtud numbri K(2010) 4313 all)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2010/368/EL)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. märtsi 2002. aasta otsust nr 676/2002/EÜ Euroopa Ühenduse raadiospektripoliitika reguleeriva raamistiku kohta (raadiospektrit käsitlev otsus), (1) eriti selle artikli 4 lõiget 3,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni otsusega 2006/771/EÜ (2) on ühtlustatud tehnilised tingimused, mille alusel kasutatakse spektrit lähitoimeseadmete, nagu häireseadmete, kohaliku side seadmete, ukseavamisseadmete ja meditsiiniliste implantaatide tööks. Lähitoimeseadmed on reeglina massiliselt toodetavad ja/või kaasaskantavad seadmed, mida on lihtne kaasa võtta ning kasutada teises riigis; seepärast takistavad erinevad spektrile juurdepääsu tingimused nende vaba liikumist, suurendavad tootmiskulusid ning loovad kahjulike häirete ohu muudele raadiorakendustele ja -teenustele.

(2)

Samas võidakse tehnoloogia kiire arengu ja ühiskondliku nõudmise tõttu leida lähitoimeseadmetele uusi rakendusi, seepärast on spektri ühtlustatud kasutamise tingimusi vaja korrapäraselt ajakohastada.

(3)

Komisjon andis vastavalt otsuse 676/2002/EÜ artikli 4 lõikele 2 Euroopa postside- ja telekommunikatsiooniadministratsioonide konverentsile (CEPT) 5. juulil 2006 alalise volituse ajakohastada otsuse 2006/771/EÜ lisa seoses lähitoimeseadmete tehnoloogia ja turu arenguga.

(4)

Komisjoni otsustega 2008/432/EÜ (3) ja 2009/381/EÜ (4) juba muudeti lähitoimeseadmete ühtlustatud tehnilisi tingimusi, milleks asendati otsuse 2006/771/EÜ lisa.

(5)

Vastuseks sellele volitusele esitas CEPT 2009. aasta novembris aruande, (5) milles soovitas komisjonil muuta mitmeid tehnilisi aspekte otsuse 2006/771/EÜ lisas.

(6)

Otsuse 2006/771/EÜ lisa tuleks seega vastavalt muuta.

(7)

Kõnealuses otsuses sätestatud tingimustel toimivad seadmed peavad samuti vastama Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 1999. aasta direktiivi 1999/5/EÜ (raadioseadmete ja telekommunikatsioonivõrgu lõppseadmete ning nende nõuetekohasuse vastastikuse tunnustamise kohta) (6) nõuetele, et spektri kasutamine oleks tõhus ja hoitaks ära kahjulikud häired, mida tõendab kas ühtlustatud standardi nõuete või alternatiivse vastavushindamise korra täitmine.

(8)

Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas raadiospektrikomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Otsuse 2006/771/EÜ lisa asendatakse käesoleva otsuse lisaga.

Artikkel 2

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 30 juuni 2010

Komisjoni nimel

asepresident

Neelie KROES


(1)  EÜT L 108, 24.4.2002, lk 1.

(2)  ELT L 312, 11.11.2006, lk 66.

(3)  ELT L 151, 11.6.2008, lk 49.

(4)  ELT L 119, 14.5.2009, lk 32.

(5)  CEPTi aruanne 35, RSCOM 09–68.

(6)  EÜT L 91, 7.4.1999, lk 10.


LISA

„LISA

Lähitoimeseadmete ühtlustatud sagedusalad ja tehnilised parameetrid

Lähitoimeseadme tüüp

Sagedusala (1)

Suurim võimsus/väljatugevus/võimsustihedus (2)

Täiendavad parameetrid (kanalite moodustamise ja/või kanalitele juurdepääsu ja kanalite hõivamise eeskirjad (3))

Muud kasutuspiirangud (4)

Rakendamise tähtpäev

Mittespetsiifilised lähitoimeseadmed (5)

6 765–6 795 kHz

42 dBμA/m 10 meetri kaugusel

 

 

1. oktoober 2008

13,553–13,567 MHz

42 dBμA/m 10 meetri kaugusel

 

 

1. oktoober 2008

26,957–27,283 MHz

Efektiivne kiirgusvõimsus (e.r.p.), 10 mW, millele vastab 42 dBμA/m 10 meetri kaugusel

 

Videorakendused ei ole lubatud.

1. juuni 2007

40,660–40,700 MHz

10 mW e.r.p.

 

Videorakendused ei ole lubatud.

1. juuni 2007

Mittespetsiifilised lähitoimeseadmed (jätkub)

433,050–434,040 (6) MHz

1 mW e.r.p.

ja võimsustihedus – 13 dBm/10 kHz laiema kui 250 kHz ribalaiusega modulatsiooni puhul

Kõnerakendused on lubatud, kui kasutatakse nüüdisaegseid häirevähendamise meetmeid.

Heli- ja videorakendused ei ole lubatud.

1. november 2010

10 mW e.r.p.

Töötsükli piirang (7) 10 %

Muud analooghelirakendused peale kõnerakenduste ei ole lubatud. Analoogvideorakendused ei ole lubatud.

1. november 2010

434,040–434,790 (6) MHz

1 mW e.r.p.

ja võimsustihedus – 13 dBm/10 kHz laiema kui 250 kHz ribalaiusega modulatsiooni puhul

Kõnerakendused on lubatud, kui kasutatakse nüüdisaegseid häirevähendamise meetmeid.

Heli- ja videorakendused ei ole lubatud.

1. november 2010

10 mW e.r.p.

Töötsükli piirang (7): 10 %

Muud analooghelirakendused peale kõnerakenduste ei ole lubatud. Analoogvideorakendused ei ole lubatud.

1. november 2010

Töötsükli piirang (7): 100 % kuni 25 kHz kanalisammu juures

Kõnerakendused on lubatud, kui kasutatakse nüüdisaegseid häirevähendamise meetmeid.

Heli- ja videorakendused ei ole lubatud.

1. november 2010

Mittespetsiifilised lähitoimeseadmed (jätkub)

863,000–865,000 MHz

25 mW e.r.p.

Tuleb kasutada spektrile juurdepääsu ja häirevähendamise meetmeid, mille tulemuslikkus on vähemalt samaväärne direktiivi 1999/5/EÜ alusel vastuvõetud harmoneeritud standardites kirjeldatud meetmete tulemuslikkusega. Selle asemel võib kasutada ka töötsüklit (7) 0,1 %.

Muud analooghelirakendused peale kõnerakenduste ei ole lubatud. Analoogvideorakendused ei ole lubatud.

1. november 2010

865,000–868,000 MHz

25 mW e.r.p.

Tuleb kasutada spektrile juurdepääsu ja häirevähendamise meetmeid, mille tulemuslikkus on vähemalt samaväärne direktiivi 1999/5/EÜ alusel vastuvõetud harmoneeritud standardites kirjeldatud meetmete tulemuslikkusega. Selle asemel võib kasutada ka töötsüklit (7) 1 %.

Muud analooghelirakendused peale kõnerakenduste ei ole lubatud. Analoogvideorakendused ei ole lubatud.

1. november 2010

868,000–868,600 MHz

25 mW e.r.p.

Tuleb kasutada spektrile juurdepääsu ja häirevähendamise meetmeid, mille tulemuslikkus on vähemalt samaväärne direktiivi 1999/5/EÜ alusel vastuvõetud harmoneeritud standardites kirjeldatud meetmete tulemuslikkusega. Selle asemel võib kasutada ka töötsüklit (7) 1 %.

Analoogvideorakendused ei ole lubatud.

1. november 2010

868,700–869,200 MHz

25 mW e.r.p.

Tuleb kasutada spektrile juurdepääsu ja häirevähendamise meetmeid, mille tulemuslikkus on vähemalt samaväärne direktiivi 1999/5/EÜ alusel vastuvõetud harmoneeritud standardites kirjeldatud meetmete tulemuslikkusega. Selle asemel võib kasutada ka töötsüklit (7) 0,1 %.

Analoogvideorakendused ei ole lubatud.

1. november 2010

Mittespetsiifilised lähitoimeseadmed (jätkub)

869,400–869,650 (6) MHz

500 mW e.r.p.

Tuleb kasutada spektrile juurdepääsu ja häirevähendamise meetmeid, mille tulemuslikkus on vähemalt samaväärne direktiivi 1999/5/EÜ alusel vastuvõetud harmoneeritud standardites kirjeldatud meetmete tulemuslikkusega. Selle asemel võib kasutada ka töötsüklit (7) 10 %.

Kanalisamm peab olema 25 kHz, kuid kiireks andmeedastuseks võib kogu sagedusvahemikku kasutada ühe kanalina.

Analoogvideorakendused ei ole lubatud

1. november 2010

25 mW e.r.p.

Tuleb kasutada spektrile juurdepääsu ja häirevähendamise meetmeid, mille tulemuslikkus on vähemalt samaväärne direktiivi 1999/5/EÜ alusel vastuvõetud harmoneeritud standardites kirjeldatud meetmete tulemuslikkusega. Selle asemel võib kasutada ka töötsüklit (7) 0,1 %.

Muud analooghelirakendused peale kõnerakenduste ei ole lubatud. Analoogvideorakendused ei ole lubatud.

1. november 2010

869,700–870,000 (6) MHz

5 mW e.r.p.

Kõnerakendused on lubatud, kui kasutatakse nüüdisaegseid häirevähendamise meetmeid.

Heli- ja videorakendused ei ole lubatud.

1. juuni 2007

25 mW e.r.p.

Tuleb kasutada spektrile juurdepääsu ja häirevähendamise meetmeid, mille tulemuslikkus on vähemalt samaväärne direktiivi 1999/5/EÜ alusel vastuvõetud harmoneeritud standardites kirjeldatud meetmete tulemuslikkusega. Selle asemel võib kasutada ka töötsüklit (7) 1 %.

Muud analooghelirakendused peale kõnerakenduste ei ole lubatud. Analoogvideorakendused ei ole lubatud.

1. november 2010

Mittespetsiifilised lähitoimeseadmed (jätkub)

2 400–2 483,5 MHz

10 mW ekvivalentne isotroopne kiirgusvõimsus (e.i.r.p.)

 

 

1. juuni 2007

5 725–5 875 MHz

25 mW e.i.r.p.

 

 

1. juuni 2007

24,150–24,250 GHz

100 mW e.i.r.p.

 

 

1. oktoober 2008

61,0–61,5 GHz

100 mW e.i.r.p.

 

 

1. oktoober 2008

Lairiba-andmeülekandesüsteemid

2 400–2 483,5 MHz

100 mW e.i.r.p.

ja 100 mW/100 kHz e.i.r.p. tihedus, kui kasutatakse moduleerimist sagedushüplemisega, ning 10 mW/MHz e.i.r.p. tihedus, kui kasutatakse muid moduleerimisviise

Tuleb kasutada spektrile juurdepääsu ja häirevähendamise meetmeid, mille tulemuslikkus on vähemalt samaväärne direktiivi 1999/5/EÜ alusel vastuvõetud harmoneeritud standardites kirjeldatud meetmete tulemuslikkusega.

 

1. november 2009

57,0–66,0 GHz

40 dBm e.i.r.p.

ja 13 dBm/MHz e.i.r.p. tihedus

Tuleb kasutada spektrile juurdepääsu ja häirevähendamise meetmeid, mille tulemuslikkus on vähemalt samaväärne direktiivi 1999/5/EÜ alusel vastuvõetud harmoneeritud standardites kirjeldatud meetmete tulemuslikkusega.

Kohtkindlad paigaldised kasutamiseks välistingimustes ei ole lubatud.

1. november 2010

Häiresüsteemid

868,600–868,700 MHz

10 mW e.r.p.

Kanalisamm: 25 kHz

Kiireks andmeedastuseks võib kogu sagedusvahemikku kasutada ühe kanalina.

Töötsükkel (7): 1,0 %

 

1. oktoober 2008

869,250–869,300 MHz

10 mW e.r.p.

Kanalisamm: 25 kHz

Töötsükkel (7): 0,1 %

 

1. juuni 2007

869,300–869,400 MHz

10 mW e.r.p.

Kanalisamm: 25 kHz

Töötsükkel (7): 1,0 %

 

1. oktoober 2008

869,650–869,700 MHz

25 mW e.r.p.

Kanalisamm: 25 kHz

Töötsükkel (7): 10 %

 

1. juuni 2007

Sotsiaalhäiresüsteemid (8)

869,200–869,250 MHz

10 mW e.r.p.

Kanalisamm: 25 kHz

Töötsükkel (7): 0,1 %

 

1. juuni 2007

Induktiivsed rakendused (9)

9,000–59,750 kHz

72 dBμA/m 10 meetri kaugusel

 

 

1. november 2010

59,750–60,250 kHz

42 dBμA/m 10 meetri kaugusel

 

 

1. juuni 2007

60,250–70,000 kHz

69 dBμA/m 10 meetri kaugusel

 

 

1. juuni 2007

70–119 kHz

42 dBμA/m 10 meetri kaugusel

 

 

1. juuni 2007

119–127 kHz

66 dBμA/m 10 meetri kaugusel

 

 

1. juuni 2007

127–140 kHz

42 dBμA/m 10 meetri kaugusel

 

 

1. oktoober 2008

140–148,5 kHz

37,7 dBμA/m 10 meetri kaugusel

 

 

1. oktoober 2008

148,5–5 000 kHz

Järgmistes konkreetsetes sagedusvahemikes kohaldatakse suuremaid väljatugevusi ja täiendavaid kasutuspiiranguid:

– 15 dBμA/m 10 meetri kaugusel mis tahes 10 kHz riba kohta

Lisaks on laiemal kui 10 kHz ribalaiusel toimivate süsteemide puhul koguväljatugevus –5 dΒμΑ/m 10 meetri kaugusel.

 

 

1. oktoober 2008

Induktiivseadmed (jätkub)

400–600 kHz

– 8 dBμA/m 10 meetri kaugusel

 

Kõnealused kasutustingimused kehtivad ainult RFID-seadmete (10) puhul.

1. oktoober 2008

3 155–3 400 kHz

13,5 dBμA/m 10 meetri kaugusel

 

 

1. oktoober 2008

5 000–30 000 kHz

Järgmistes konkreetsetes sagedusvahemikes kohaldatakse suuremaid väljatugevusi ja täiendavaid kasutuspiiranguid:

– 20 dBμA/m 10 meetri kaugusel mis tahes 10 kHz riba kohta

Lisaks on laiemal kui 10 kHz ribalaiusel toimivate süsteemide puhul koguväljatugevus –5 dΒμΑ/m 10 meetri kaugusel.

 

 

1. oktoober 2008

6 765–6 795 kHz

42 dBμA/m 10 meetri kaugusel

 

 

1. juuni 2007

7 400–8 800 kHz

9 dBμA/m 10 meetri kaugusel

 

 

1. oktoober 2008

10 200–11 000 kHz

9 dBμA/m 10 meetri kaugusel

 

 

1. oktoober 2008

Induktiivseadmed (jätkub)

13 553–13 567 kHz

42 dBμA/m 10 meetri kaugusel

 

 

1. juuni 2007

60 dBμA/m 10 meetri kaugusel

 

Kõnealused kasutustingimused kehtivad ainult RFID- (10) ja EAS-seadmete (11) puhul.

1. oktoober 2008

26 957–27 283 kHz

42 dBμA/m 10 meetri kaugusel

 

 

1. oktoober 2008

Aktiivsed meditsiinilised implantaadid (12)

9–315 kHz

30 dBμA/m 10 meetri kaugusel

Töötsükkel (7): 10 %

 

1. oktoober 2008

30,0–37,5 MHz

1 mW e.r.p.

Töötsükkel (7): 10 %

Neid kasutustingimusi kohaldatakse üksnes vererõhu mõõtmiseks kasutatavate ülimadala võimsusega meditsiiniliste membraanimplantaatide puhul.

1. november 2010

402–405 MHz

25 μW e.r.p.

Kanalisamm: 25 kHz

Üksiksaatjad võivad ribalaiuse laiendamiseks kuni 300 kHz-ni kombineerida kõrvalasuvaid kanaleid.

Võib kasutada muid spektrile juurdepääsu või häirevähendamise meetodeid (sealhulgas suuremat ribalaiust kui 300 kHz), mille tulemuslikkus on vähemalt samaväärne direktiivi 1999/5/EÜ alusel vastuvõetud harmoneeritud standardites kirjeldatud meetmete tulemuslikkusega, et tagada muude kasutajate ja eelkõige meteoroloogiliste raadiosondide samaaegne häireteta töö.

 

1. november 2009

Aktiivsed meditsiinilised implantaadid ja nende kehavälised seadmed (13)

401–402 MHz

25 μW e.r.p.

Kanalisamm: 25 kHz

Üksiksaatjad võivad ribalaiuse laiendamiseks kuni 100 kHz-ni kombineerida kõrvalasuvaid kanaleid.

Tuleb kasutada spektrile juurdepääsu ja häirevähendamise meetmeid, mille tulemuslikkus on vähemalt samaväärne direktiivi 1999/5/EÜ alusel vastuvõetud harmoneeritud standardites kirjeldatud meetmete tulemuslikkusega. Selle asemel võib kasutada töötsüklit (7) 0,1 %.

 

1. november 2010

405–406 MHz

25 μW e.r.p.

Kanalisamm: 25 kHz

Üksiksaatjad võivad ribalaiuse laiendamiseks kuni 100 kHz-ni kombineerida kõrvalasuvaid kanaleid.

Tuleb kasutada spektrile juurdepääsu ja häirevähendamise meetmeid, mille tulemuslikkus on vähemalt samaväärne direktiivi 1999/5/EÜ alusel vastuvõetud harmoneeritud standardites kirjeldatud meetmete tulemuslikkusega. Selle asemel võib kasutada töötsüklit (7) 0,1 %.

 

1. november 2010

Loomade implantaadid (14)

315–600 kHz

–5 dΒμΑ/m 10 meetri kaugusel

Töötsükkel (7): 10 %

 

1. november 2010

12,5–20,0 MHz

–7 dΒμΑ/m 10 meetri kaugusel sagedusribas 10 kHz

Töötsükkel (7): 10 %

Kõnealused kasutustingimused kehtivad ainult siseruumides kasutatavate seadmete puhul.

1. november 2010

Väikese võimsusega FM-saatjad (15)

87,5–108,0 MHz

50 nW e.r.p.

Kanalisamm kuni 200 kHz

 

1. november 2010

Juhtmevabad helirakendused (16)

863–865 MHz

10 mW e.r.p.

 

 

1. november 2010

Raadio abil asukoha määramise seadmed (17)

2 400–2 483,5 MHz

25 mW e.i.r.p.

 

 

1. november 2009

17,1–17,3 GHz

26 dBm e.i.r.p.

Tuleb kasutada spektrile juurdepääsu ja häirevähendamise meetmeid, mille tulemuslikkus on vähemalt samaväärne direktiivi 1999/5/EÜ alusel vastuvõetud harmoneeritud standardites kirjeldatud meetmete tulemuslikkusega.

Kõnealused kasutustingimused kehtivad ainult maapealsete süsteemide puhul.

1. november 2009

Radar taseme määramiseks tsisternides (18)

4,5–7,0 GHz

24 dBm e.i.r.p. (19)

 

 

1. november 2009

8,5–10,6 GHz

30 dBm e.i.r.p. (19)

 

 

1. november 2009

24,05–27,0 GHz

43 dBm e.i.r.p. (19)

 

 

1. november 2009

57,0–64,0 GHz

43 dBm e.i.r.p. (19)

 

 

1. november 2009

75,0–85,0 GHz

43 dBm e.i.r.p. (19)

 

 

1. november 2009

Mudelite juhtimine (20)

26 990–27 000 kHz

100 mW e.r.p.

 

 

1. november 2009

27 040–27 050 kHz

100 mW e.r.p.

 

 

1. november 2009

27 090–27 100 kHz

100 mW e.r.p.

 

 

1. november 2009

27 140–27 150 kHz

100 mW e.r.p.

 

 

1. november 2009

27 190–27 200 kHz

100 mW e.r.p.

 

 

1. november 2009

Raadiosagedustuvastus (RFID)

2 446–2 454 MHz

100 mW e.i.r.p.

 

 

1. november 2009

Maanteetranspordi ja -liikluse telemaatika

76,0–77,0 GHz

55 dBm tipp-e.i.r.p. ja 50 dBm keskmine e.i.r.p. ja 23,5 dBm keskmine e.i.r.p. impulssradarite puhul

 

Kõnealused kasutustingimused kehtivad ainult maismaasõidukite ja -infrastruktuurisüsteemide puhul.

1. november 2010


(1)  Liikmesriigid peavad lubama käesolevas tabelis esitatud külgsagedusalade kasutamise ühe sagedusalana tingimusel, et iga sellise külgsagedusala puhul kohaldatavad eritingimused on täidetud.

(2)  Liikmesriigid peavad lubama kasutada spektrit käesolevas tabelis esitatud võimsuse, väljatugevuse või võimsustiheduse väärtuste ulatuses. Kooskõlas otsuse 2006/771/EÜ artikli 3 lõikega 3 võivad liikmesriigid kehtestada pehmemad tingimused, st lubada kasutada spektrit suurema võimsuse, väljatugevuse või võimsustihedusega.

(3)  Liikmesriigid võivad kehtestada üksnes kõnealused „täiendavad parameetrid (kanalite moodustamise ja/või kanalitele juurdepääsu ja kanalite hõivamise eeskirjad)” ega tohi lisada muid parameetreid või spektrile juurdepääsu ja häirevähendamise nõudeid. Otsuse 2006/771/EÜ artikli 3 lõike 3 kohaldamisel tähendavad pehmemad tingimused seda, et liikmesriigid võivad asjaomases lahtris esitatud „täiendavad parameetrid (kanalite moodustamise ja/või kanalitele juurdepääsu ja kanalite hõivamise eeskirjad)” täielikult välja jätta või lubada suuremate väärtuste kasutamist.

(4)  Liikmesriigid võivad kehtestada üksnes kõnealused „muud kasutuspiirangud” ega tohi lisada täiendavaid kasutuspiiranguid. Kuna otsuse 2006/771/EÜ artikli 3 lõike 3 tähenduses võib kehtestada pehmemad tingimused, võivad liikmesriigid jätta välja ühe või kõik kõnealused piirangud.

(5)  Sellesse kategooriasse kuuluvad rakendused, mis vastavad tehnilistele tingimustele (tüüpilised kasutusviisid on telemeetria, kaugjuhtimine, häireseadmed, andmeedastus ja muud selletaolised rakendused).

(6)  Selle sagedusala puhul peavad liikmesriigid võimaldama kõiki alternatiivseid kasutustingimusi.

(7)  Töötsükkel on protsentides väljendatud suhtarv, mis näitab seadme aktiivse edastuse aega ühe tunni kohta. Otsuse 2006/771/EÜ artikli 3 lõike 3 kohaldamisel tähendavad pehmemad tingimused seda, et liikmesriigid võivad lubada suuremat töötsüklit.

(8)  Sotsiaalhäireseadmeid kasutatakse hädaolukorras olevate eakate või puuetega inimeste abistamiseks.

(9)  Sellesse kategooriasse kuuluvad näiteks sõidukite immobilaiserid, loomatuvastusseadmed, häiresüsteemid, juhtmetuvastus, jäätmekäitlus, isikutuvastus, traadita häälside, juurdepääsusüsteemid, lähedustajurid, vargusvastased süsteemid, sh raadiosagedusel töötavad vargusvastased induktiivsüsteemid, andmeedastus pihuseadmetele, automaatne tootetuvastus, traadita juhtimissüsteemid ja automaatne teekasutusmaksu arvestamine.

(10)  Sellesse kategooriasse kuuluvad raadiosagedustuvastuseks (RFID) kasutatavad induktiivseadmed.

(11)  Sellesse kategooriasse kuuluvad elektroonilise esemevalve (EAS – Electronic Article Surveillance) jaoks turvaväravasüsteemides kasutatavad induktiivsed rakendused.

(12)  Sellesse kategooriasse kuuluvad nõukogu 20. juuni 1990. aasta direktiivis 90/385/EMÜ (aktiivseid siirdatavaid meditsiiniseadmeid käsitlevate liikmesriikide õigusnormide ühtlustamise kohta) (EÜT L 189, 20.7.1990, lk 17) määratletud aktiivsete siirdatavate meditsiiniseadmete raadioosad.

(13)  Sellesse kategooriasse kuuluvad süsteemid, mis on spetsiaalselt projekteeritud mittekõnelise digitaalside tagamiseks aktiivsete meditsiiniliste implantaatide vahel (vt joonealune märkus 12) või kehal kantavate seadmete ja muude inimkehaväliste seadmete vahel, millega edastatakse patsiendi füsioloogilist seisundit iseloomustavat olulist mitte-aegkriitilist teavet.

(14)  Sellesse kategooriasse kuuluvad saateseadmed, mis siiratakse looma kehasse diagnostilistel või ravieesmärkidel.

(15)  Sellesse kategooriasse kuuluvad rakendused, mille abil on ühenduses üksikisiku audioseadmed, sealhulgas mobiiltelefonid, ja autos või kodus kasutatavad meelelahutussüsteemid.

(16)  Juhtmeta audiosüsteemirakendused: juhtmeta mikrofonid, juhtmeta valjuhääldajad; juhtmeta kuularid; juhtmeta kaasaskantavad kuularid (näiteks kehal kantavad CD-, kasseti- ja raadioseadmed); sõidukis kasutamiseks ettenähtud juhtmeta kuularid (näiteks raadio või mobiiltelefoniga kasutamiseks, jms), kontserdil või muudel lavaetendustel kasutatavad kõrvamonitorid ja juhtmeta mikrofonid.

(17)  See kategooria hõlmab seadmeid, mida kasutatakse objekti asukoha, kiiruse ja/või muude omaduste määramiseks või teabe saamiseks nimetatud näitajate kohta.

(18)  Tsisternis taseme määramiseks ettenähtud radarseadmed (TLPR) on eritüüpi raadioseadmed, mida kasutatakse nivoo asukoha mõõtmiseks ja mis paigaldatakse metall- või raudbetoontsisternidesse või sarnastesse rajatistesse, mille materjali summutamisomadused on võrreldavad eespool nimetatud materjalide omadega. Tsistern on ette nähtud aine säilitamiseks.

(19)  Võimsuse piirväärtus kehtib suletud tsisterni sees ja vastab spektraalsele tihedusele – 41,3 dBm/MHz e.i.r.p. väljaspool 500-liitrist katsetsisterni.

(20)  See kategooria hõlmab seadmeid, mida kasutatakse mudelite (peamiselt sõidukite väikemudelid) juhtimiseks õhus, maa peal või vee peal või all.”