2.6.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 135/1

(1)

Nõukogu 12. detsembri 1972. aasta direktiiviga 72/462/EMÜ (terviseohutuse ja veterinaarkontrolli probleemide kohta veiste, lammaste, kitsede ja sigade ning värske liha ja lihatoodete impordil kolmandatest riikidest) (3) nähti ette loetelu koostamine nende kolmandate riikide või nende osade kohta, kust liikmesriikidel on lubatud importida teatavaid elusloomi ja teatavate loomade värsket liha.

(2)

Sellest lähtuvalt võeti vastu nõukogu 21. detsembri 1976. aasta otsus 79/542/EMÜ (millega koostatakse loetelu kolmandate riikide või kolmandate riikide osade kohta ja sätestatakse loomatervishoiu- ja tervisekaitsenõuded ning veterinaarsertifitseerimise tingimused teatavate elusloomade ja nende värske liha importimisel ühendusse) (4). Nimetatud otsusega on kehtestatud sanitaartingimused elusloomade, välja arvatud hobuslaste, importimiseks liitu ning kõnealuste loomade, sealhulgas hobuslaste, värske liha, välja arvatud lihavalmististe, importimiseks. Kõnealuse otsuse I ja II lisas on samuti kehtestatud loetelu kolmandate riikide või nende osade kohta, kust võidakse liitu importida teatavaid loomi ja nende värsket liha, ning veterinaarsertifikaatide näidised.

(3)

Kõnealuse otsuse vastuvõtmisest alates on loomade ja inimeste terviseohutuse uusi nõudeid kehtestatud mitme muu ühenduse õigusaktiga, sealhulgas nõukogu 16. detsembri 2002. aasta direktiiviga 2002/99/EÜ (milles sätestatakse inimtoiduks ettenähtud loomsete saaduste tootmist, töötlemist, turustamist ja ühendusse toomist reguleerivad loomatervishoiu eeskirjad), (5) nõukogu 26. aprilli 2004. aasta direktiiviga 2004/68/EÜ (millega kehtestatakse loomatervishoiu eeskirjad teatavate elusate kabiloomade impordile ühendusse ja transiidile ühenduse kaudu), (6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrusega (EÜ) nr 852/2004 (toiduainete hügieeni kohta), (7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrusega (EÜ) nr 853/2004 (millega sätestatakse loomset päritolu toidu hügieeni erieeskirjad), (8) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrusega (EÜ) nr 854/2004 (millega kehtestatakse erieeskirjad inimtoiduks ettenähtud loomsete saaduste ametlikuks kontrollimiseks) (9) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrusega (EÜ) nr 882/2004 (ametlike kontrollide kohta, mida tehakse sööda- ja toidualaste õigusnormide ning loomatervishoidu ja loomade heaolu käsitlevate eeskirjade täitmise kontrollimise tagamiseks) (10).

(4)

Kõnealused ühenduse õigusaktid moodustavad uue reguleeriva raamistiku selles valdkonnas ning direktiiv 72/462/EMÜ on direktiiviga 2004/68/EÜ juba kehtetuks tunnistatud.

(5)

Direktiivi 2004/68/EÜ artiklis 20 on sätestatud, et rakenduseeskirjad, mis on kehtestatud elusloomade, liha ja lihatoodete impordi kohta vastavalt direktiivile 72/462/EMÜ, muu hulgas otsusele 79/542/EMÜ vastu võetud otsustega jäävad jõusse, kuni need asendatakse uue reguleeriva raamistiku raames vastu võetud meetmetega.

(6)

Lisaks sellele on Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprilli 2004. aasta direktiivi 2004/41/EÜ (millega tunnistatakse kehtetuks teatavad direktiivid, mis käsitlevad teatavate inimtoiduks ettenähtud loomse päritoluga toodete tootmise ja turuleviimise toiduhügieeni ning tervishoiunõudeid) (11) artikli 4 lõikes 3 sätestatud, et kuni vajalike sätete vastuvõtmiseni määruse (EÜ) nr 852/2004, määruse (EÜ) nr 853/2004, määruse (EÜ) nr 854/2004 või direktiivi 2002/99/EÜ alusel kohaldatakse edasi direktiivi 72/462/EMÜ alusel vastu võetud rakenduseeskirju.

(7)

Komisjoni 12. märtsi 2010. aasta määrus (EL) nr 206/2010 (millega kehtestatakse nende kolmandate riikide, territooriumide või nende osade loetelud, kust on lubatud Euroopa Liitu tuua teatavaid loomi ja värsket liha, ning veterinaarsertifitseerimise nõuded) (12) sisaldab veterinaarsertifitseerimise nõudeid ja muid sätteid, mis võtavad arvesse uut reguleerivat raamistikku ja mis asendavad otsusega 79/542/EMÜ kehtestatud nõuded. Seega kaotab otsus 79/542/EMÜ kõnealuse määruse jõustumise kuupäevast kehtivuse ja ei ole enam kohaldatav.

(8)

Liidu õigusaktide selguse ja läbipaistvuse huvides tuleks otsus 79/542/EMÜ kõnealusest kuupäevast alates sõnaselgelt kehtetuks tunnistada,

2.6.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 135/3

(1)

8. septembril 2009 avaldas komisjon Euroopa Liidu Teatajas teate (edaspidi „algatamisteade”) (2) dumpinguvastase menetluse algatamise kohta Hiina Rahvavabariigist (edaspidi „Hiina”), Korea Vabariigist (edaspidi „Korea”) ja Taiwanist (edaspidi „asjaomased riigid”) pärit eriti tugeva polüesterlõnga ELi importimise suhtes.

(2)

Menetlus algatati kaebuse põhjal, mille esitas 27. juulil 2009 Euroopa tehiskiuliit CIRFS (edaspidi „kaebuse esitaja”) eriti tugeva polüesterlõnga tootjate nimel, kelle toodang moodustab olulise osa, käesoleval juhul üle 60 %, ELi eriti tugeva polüesterlõnga kogutoodangust. Kaebus sisaldas esmapilgul usutavaid tõendeid nimetatud toote müügi kohta dumpinguhindadega ja sellest tuleneva olulise kahju kohta, mida loeti piisavaks, et algatada uurimine.

(3)

Komisjon teatas menetluse algatamisest ametlikult kaebuse esitanud ELi tootjatele, muudele teadaolevatele ELi tootjatele, eksportivatele tootjatele, importijatele, kasutajatele, muudele teadaolevatele seotud isikutele ning Hiina, Korea ja Taiwani esindajatele. Huvitatud isikutele anti võimalus teha oma seisukohad kirjalikult teatavaks ja taotleda ärakuulamist algatamisteates sätestatud tähtaja jooksul.

(4)

Kaebuse esitaja, muud ELi tootjad, Hiina, Korea ja Taiwani eksportivad tootjad, importijad ja kasutajad tegid oma seisukohad teatavaks. Kõikidele huvitatud isikutele, kes seda taotlesid ja teatasid konkreetsed põhjused, miks nad tuleks ära kuulata, anti selline võimalus.

(5)

Võttes arvesse Hiina ja Korea eksportivate tootjate ja importijate ilmset suurt arvu, nähti algatamisteates ette väljavõttelise uuringu kasutamine vastavalt algmääruse artiklile 17. Selleks, et komisjon saaks otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ning vajadusel valimi moodustada, paluti kõikidel teadaolevatel Hiina ja Korea eksportivatel tootjatel ja ELi importijatel endast komisjonile teada anda ja vastavalt algatamisteatele esitada põhiteave oma tegevuse kohta seoses vaatlusaluse tootega ajavahemikul 1. juulist 2008 kuni 30. juunini 2009.

(6)

Nagu märgitud allpool põhjendustes 22–27, esitasid üksteist Hiina eksportivat tootjat nõutud teabe ja olid nõus enda kaasamisega valimisse. Koreast esitasid nõutud teabe neli eksportivat tootjat, kes olid nõus enda kaasamisega valimisse.

(7)

Koostööd tegevatelt eksportivatelt tootjatelt saadud teabe põhjal valis komisjon välja kolm Hiina eksportivat tootjat või seotud äriühingute rühma, kelle ekspordimaht ELi oli suurim. Valimi moodustamisel peeti nõu kõikide asjaomaste eksportivate tootjatega, samuti nende ühenduste ja Hiina ametiasutustega, kes kiitsid selle heaks.

(8)

Koreast esitas valimi moodustamiseks vajaliku teabe ainult neli eksportivat tootjat. Kuna oma valmidusest koostööks andsid teada vähesed eksportivad tootjad, otsustati, et väljavõtteline uuring ei ole vajalik.

(9)

Selleks et võimaldada Hiina eksportivatel tootjatel soovi korral taotleda turumajanduslikku või individuaalset kohtlemist, saatis komisjon taotluse vormid valimisse kaasatud Hiina eksportivatele tootjatele ja nendele eksportivatele tootjatele, kes seda soovisid, et taotleda individuaalset uurimist vastavalt algmääruse artikli 17 lõikele 3.

(10)

Komisjon avaldas Hiina asjaomastele eksportivatele tootjatele, ametiasutustele ja kaebuse esitajatele ametlikult turumajandusliku kohtlemise osas tehtud järeldused. Neile anti ka võimalus teha kirjalikult teatavaks oma seisukohad ning nõuda ärakuulamist, kui selleks on konkreetsed põhjused.

(11)

Kaks eksportivat tootjat, kes jäeti valimist välja, kuna nad ei vastanud algmääruse artikli 17 lõikes 1 sätestatud tingimustele, taotlesid vastavalt algmääruse artikli 17 lõikele 3 individuaalset dumpingumarginaali. Siiski leiti, et asjaomaste eksportivate tootjate individuaalne uurimine oleks tähendanud kohapealseid lisakontrolle ja erianalüüse ning oleks seega olnud põhjendamatult koormav ja takistanud uurimise õigeaegset lõpuleviimist. Seepärast jõuti esialgsele järeldusele, et asjaomaste eksportivate tootjate individuaalse uurimise taotlust ei saa vastu võtta.

(12)

Komisjon saatis küsimustikud kõikidele asjaga teadaolevalt seotud isikutele ja kõikidele algatamisteates sätestatud tähtaja jooksul endast teatanud äriühingutele, st neljale ELi tootjale, kümnele importijale ja 68le kasutajale.

(13)

Vastused saadi kaebuse esitanud ELi tootjatelt ja veel ühelt uurimises osalenud ELi tootjalt, kahelt sõltumatult importijalt ja 33lt kasutajalt.

(14)

Komisjon kogus ja kontrollis kogu teavet, mida ta pidas vajalikuks dumpingu esialgse kindlakstegemise, dumpingust tuleneva kahju ja ELi huvide seisukohast. Kontrollkäigud tehti järgmiste äriühingute valdustesse:

(15)

Dumpingu ja tekitatud kahju uurimine hõlmas ajavahemikku 1. juulist 2008 kuni 30. juunini 2009 (edaspidi „uurimisperiood”). Kahju hindamise seisukohalt asjakohaste suundumuste uurimine hõlmas ajavahemikku jaanuarist 2005 kuni uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „vaatlusalune periood”).

(16)

Vaatlusalune toode on Hiinast, Koreast ja Taiwanist pärit eriti tugev polüesterlõng (v.a õmblusniit), mis on jaemüügiks pakendamata, sh monofilament joontihedusega alla 67 detsiteksi (edaspidi „vaatlusalune toode”), mis praegu kuulub CN-koodi 5402 20 00 alla.

(17)

Vaatlusalusel tootel on iseloomulikud omadused ning selle kasutusalad on mitmekesised, näiteks kasutatakse vaatlusalust toodet rehvivööde, laia kanga, konveierilintide, turvaköite, võrkude ja geotekstiilide tootmisel.

(18)

Uurimise ajal väitsid teatavad isikud, et rehvide tootmisel kasutatav nn HMLS-lõng (High Modulus Low Shrinkage yarn) tuleks uurimise alt välja jätta. Nad väitsid, et HMLS-lõnga omadused ja kasutusalad on eriti tugeva polüesterlõnga omadest erinevad.

(19)

Uurimisel selgus siiski, et kuigi HMLS-lõngal on muude eriti tugevate polüesterlõngadega võrreldes teatavad eriomadused (näiteks elastsusmoodul, kokkutõmbuvus, tõmbetugevus ja väsimuskindlus), on kõikidel vaatlusaluse toote eri liikidel ühesugused füüsikalised ja keemilised põhiomadused. Seega leitakse, et neid võib käsitada ühe ja sama tootena.

(20)

Leiti, et Hiinast, Koreast ja Taiwanist Euroopa Liitu eksporditud tootel, Korea, Taiwani ja Hiina eksportivate tootjate poolt (kelle suhtes kohaldatakse turumajanduslikku kohtlemist) toodetud ja siseturul müüdud tootel ning liidu tootjate poolt toodetud ja siseturul müüdud tootel on ühesugused füüsikalised ja keemilised põhiomadused ja ühesugused kasutusalad. Sellepärast käsitatakse neid esialgu kui samasuguseid tooteid algmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses.

(21)

Arvestades kaebuse esitaja poolt teatatud importijate suurt arvu, nähti algatamisteates ette kohaldada importijate suhtes algmääruse artikli 17 lõike 1 kohast väljavõttelist uuringut. Pärast esitatud teabe läbivaatamist ja arvestades oma koostöövalmidusest teatanud importijate väikest arvu, otsustati, et väljavõtteline uuring ei ole vajalik.

(22)

Arvestades Hiina eksportivate tootjate suurt arvu, nähti algatamisteates ette algmääruse artikli 17 lõike 1 kohane väljavõtteline uuring dumpingu kindlaksmääramiseks.

(23)

Et komisjon saaks otsustada väljavõttelise uuringu vajalikkuse üle ning positiivse otsuse korral moodustada valimi, paluti Hiina eksportivatel tootjatel endast teada anda 15 päeva jooksul alates uurimise algatamisest ja esitada põhiteave ekspordi ja omamaise müügi kohta, vaatlusaluse toote valmistamisega seotud täpsete toimingute kohta ning kõikide vaatlusaluse toote valmistamise ja/või müümisega tegelevate sidusettevõtete nimed ja tegevusalad.

(24)

Representatiivse valimi moodustamise suhtes peeti nõu Hiina ametiasutuste ja tootjate ühendustega (nt Hiina tekstiilide ekspordi- ja impordiküsimustega tegelev kaubanduskoda).

(25)

Üksteist eksportivat tootjat, k.a seotud äriühingute rühmad Hiinas, teatasid endast ja esitasid nõutud teabe algatamisteates kehtestatud tähtaja jooksul. Nad kõik kinnitasid, et eksportisid uurimisperioodil vaatlusalust toodet ELi ning väljendasid soovi väljavõttelises uuringus osaleda. Seega arvati kõnealused üksteist eksportivat tootjat uurimisega seoses koostööd tegevate äriühingute hulka (edaspidi „koostööd tegevad eksportivad tootjad”).

(26)

Eksportivad tootjad, kes ei andnud endast teada eespool nimetatud tähtaja jooksul või ei esitanud nõutud teavet ettenähtud aja jooksul, loeti uurimise raames koostööst keeldunuks. Võrreldes Eurostati impordiandmeid ning põhjenduses 25 viidatud äriühingute poolt uurimisperioodi osas esitatud andmeid vaatlusaluse toote ELi eksporditud mahtude kohta, võib eksportivate Hiina tootjate koostöötaset lugeda väga kõrgeks, nagu on osutatud ka allpool põhjenduses 73.

(27)

Komisjon koostas valimi algmääruse artikli 17 lõike 1 kohaselt, lähtudes eriti tugeva polüesterlõnga suurimast tüüpilisest ELi suunatud ekspordimahust, mida oli ettenähtud aja jooksul võimalik uurida. Valimisse kuulusid kolm äriühingut või sidusettevõtete rühma, kelle toodang moodustas rohkem kui 65 % vaatlusaluse toote ELi suunatud ekspordi kogumahust. Vastavalt algmääruse artikli 17 lõikele 2 peeti valimi moodustamisel nõu kõikide asjaomaste eksportivate tootjatega, samuti nende ühenduste ja Hiina ametiasutustega, kes kiitsid selle heaks.

(28)

Kaks eksportivat tootjat, kes jäeti valimist välja, kuna nad ei vastanud algmääruse artikli 17 lõikes 1 sätestatud tingimustele, taotlesid vastavalt algmääruse artikli 17 lõikele 3 individuaalse dumpingumarginaali kindlaksmääramist.

(29)

Nagu märgitud eespool põhjenduses 27, piirduti valimi moodustamisel mõistliku arvu äriühingutega, keda on ettenähtud aja jooksul võimalik uurida. Äriühingud, keda uuriti võimaliku dumpingu kindlakstegemiseks asjaomastes riikides, on loetletud eespool põhjenduses 14. Arvestades kontrollkäikude arvu, mida oleks pidanud tegema kõnealuste Hiina äriühingute valdustesse, et kontrollida nende turumajandusliku kohtlemise taotluste põhjendatust ja küsimustike vastuseid, jõuti järeldusele, et individuaalne uurimine oleks põhjendamatult koormav ja takistaks uurimise õigeaegset lõpuleviimist.

(30)

Seepärast jõuti esialgsele järeldusele, et kahte individuaalse uurimise taotlust ei saa vastu võtta.

(31)

Allpool kirjeldatud üldmetoodikat on kohaldatud kõikide Korea ja Taiwani eksportivate tootjate suhtes, Hiina eksportiva tootja suhtes, kelle puhul rakendatakse turumajanduslikku kohtlemist, ning võttes arvesse võrdlusriigi põhimõtet, ka kahe valimisse kaasatud Hiina eksportiva tootja suhtes, kelle puhul turumajanduslikku kohtlemist ei rakendata. Sellepärast kirjeldatakse dumpingu uurimise tulemuste esitamisel käesoleva uurimisega hõlmatud iga asjaomase riigi puhul ainult seda, mis on igale eksportivale riigile eriomane.

(32)

Vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 2 kontrollis komisjon kõigepealt, kas iga eksportiva tootja samasuguse toote omamaine müük sõltumatutele klientidele oli tüüpiline, st kas kogu sellise müügi maht moodustas 5 % või rohkem kogu tema vastavast eksportmüügist ELi.

(33)

Seejärel tegi komisjon kindlaks selliste üldiselt tüüpilise müügiga äriühingute poolt omamaisel turul müüdud tooteliigid, mis olid identsed või otseselt võrreldavad ELi ekspordiks müüdud tooteliikidega.

(34)

Iga tooteliigi puhul, mida asjaomased eksportivad tootjad müüsid siseturul ning mille suhtes tuvastati, et see on otseselt võrreldav tooteliigiga, mida müüdi ekspordiks ELi, tehti kindlaks, kas omamaine müük oli piisavalt tüüpiline algmääruse artikli 2 lõike 2 tähenduses. Konkreetse tooteliigi omamaist müüki peeti piisavalt tüüpiliseks, kui selle tooteliigi müügi maht siseturul sõltumatutele klientidele moodustas uurimisperioodil vähemalt 5 % või rohkem ELi ekspordiks suunatud võrreldava tooteliigi müügi kogumahust.

(35)

Seejärel uuris komisjon, kas iga äriühingu omamaist müüki võiks käsitada tavapärase kaubandustegevuse käigus toimunud müügina vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 4. Selleks tehti kindlaks, kui suure osa iga tooteliigi tulutoovast omamaisest müügist moodustas müük sõltumatutele klientidele.

(36)

Kui tootmiskuludega võrduva või neid ületava netomüügihinnaga müüdud tooteliigi müügimaht moodustas vähemalt 80 % seda liiki toote müügi kogumahust ja seda liiki toote kaalutud keskmine hind võrdus ühiku tootmiskuludega või ületas neid, arvutati tooteliigi normaalväärtus omamaise kogumüügi hindade kaalutud keskmisena.

(37)

Kui tooteliigi tulutoova müügi maht moodustas seda liiki toote müügi kogumahust kuni 80 %, või kui kaalutud keskmine müügihind oli ühiku tootmiskuludest väiksem, põhines normaalväärtus tegelikul omamaisel hinnal, mis võrdus asjaomase tooteliigi ainult tulutoova omamaise müügi kaalutud keskmise hinnaga.

(38)

Kui kõikide tooteliikide müük oli kahjumlik, tähendas see, et neid ei müüdud tavapärase kaubandustegevuse käigus.

(39)

Nende tooteliikide müügi puhul, mida ei loetud toimunuks tavakaubanduse raames, ning samuti nende tooteliikide puhul, mida ei müüdud omamaisel turul tüüpilistes kogustes, arvutas komisjon normaalväärtuse vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 3.

(40)

Normaalväärtuse arvutamiseks algmääruse artikli 2 lõike 3 kohaselt liideti kantud müügi-, üld- ja halduskulud ning kaalutud keskmine kasum, mida asjaomased koostööd tegevad eksportivad tootjad said samasuguse toote tavakaubanduse raames toimuvalt omamaiselt müügilt, nende uurimisperioodi aegsele keskmisele tootmiskulule. Vajaduse korral korrigeeriti tootmiskulusid ning müügi-, üld- ja halduskulusid enne nende kasutamist tavapärase kaubandustegevuse hindamisel ja normaalväärtuse arvutamisel.

(41)

Kõikidel juhtudel, kui vaatlusalust toodet eksporditi ELis asuvatele sõltumatutele klientidele, määrati ekspordihind algmääruse artikli 2 lõike 8 kohaselt, st tegelikult makstud või makstavate ekspordihindade põhjal.

(42)

Kui eksportmüük toimus sidusimportija kaudu, arvutati ekspordihind vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 9 selle hinna põhjal, millega imporditud tooteid esimest korda sõltumatutele klientidele edasi müüdi. Kõnealustel juhtudel korrigeeriti hindu, et võtta arvesse kõiki importimise ja edasimüügi vahel kantud kulusid, sealhulgas tolli- ja muid makse, müügi-, üld- ja halduskulude mõistlikku marginaali ning kasumit. Sidusimportijate puhul lähtuti nende müügi-, üld- ja halduskuludest ning mõistliku kasumimarginaali kindlaksmääramisel lähtuti kasumist, mida uurimise käigus saadud andmete alusel sai vaatlusaluse toote sõltumatu importija.

(43)

Normaalväärtust ja ekspordihinda võrreldi tehasehindade tasemel.

(44)

Normaalväärtuse ja ekspordihinna õiglase võrdlemise tagamiseks võeti korrigeerimiste näol nõuetekohaselt arvesse hindu ja hindade võrreldavust mõjutavaid erinevusi vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 10. Asjakohased korrigeerimised tehti kõikidel juhtudel, mil neid peeti põhjendatuks, korrektseks ja tõendatuks.

(45)

Vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 11 määrati iga koostööd tegeva eksportiva tootja puhul dumpingumarginaal kindlaks kaalutud keskmise normaalväärtuse ja kaalutud keskmise ekspordihinna omavahelise võrdluse alusel.

(46)

Vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 7 punktile b määratakse Hiinast pärit toote impordi suhtes läbiviidavas dumpinguvastases uurimises normaalväärtus kindlaks vastavalt nimetatud artikli lõigetele 1–6 nende eksportivate tootjate puhul, kes vastavad algmääruse artikli 2 lõike 7 punktis c sätestatud tingimustele.

(47)

Lühidalt ja ülevaatlikult on kõnealused tingimused järgmised:

(48)

Kõik valimisse kaasatud äriühingud taotlesid turumajanduslikku kohtlemist ja täitsid turumajandusliku kohtlemise taotluse vormi ettenähtud tähtaja jooksul. Komisjon kogus ja kontrollis taotlustes esitatud andmeid ning muud vajalikuks peetavat teavet kõnealuste äriühingute valdustes.

(49)

Kontrollimisel tehti kindlaks, et kaks valimisse kaasatud Hiina eksportivat tootjat ei vastanud algmääruse artikli 2 lõike 7 punktis c sätestatud tingimustele turumajandusliku kohtlemise saamiseks.

(50)

Üks valimisse kaasatud eksportiv tootja ei vastanud esimesele, teisele ega kolmandale tingimusele. Esiteks ei suutnud ta tõendada, et tegi oma otsused lähtuvalt turutingimustest ilma riigi märkimisväärse sekkumiseta, sest tema müügitegevuses esines piiranguid, näiteks kohustus müüa teatav kogus vaatlusalust toodet siseturul. Teiseks ei suutnud ta tõendada, et tema raamatupidamisdokumente oli auditeeritud kooskõlas IASiga. Uurimisel osutati paljudele vastuoludele ja puudustele taotleja raamatupidamisarvestuses ning tehti kindlaks teatavad IASi põhimõtete rikkumised. Lisaks avastati mitteturumajanduslikust süsteemist pärit moonutusi maakasutusõiguse ebaõige hindamise näol.

(51)

Teine valimisse kaasatud eksportiv tootja ei suutnud tõendada esimese ja kolmanda tingimuse täitmist. Ta ei suutnud tõendada, et tegi oma otsused lähtuvalt turutingimustest ilma riigi märkimisväärse sekkumiseta, sest tema müügitegevuses esines piiranguid, mis olid sarnased põhjenduses 50 kirjeldatud piirangutega, ning vaatamata riigi sertifikaadile selgus, et osa kapitali oli üle kandmata. Lisaks esines mitteturumajanduslikust süsteemist pärit moonutusi maakasutusõiguse ebaõige hindamise näol.

(52)

Üks valimisse kaasatud eksportiv tootja tõendas algmääruse artikli 2 lõike 7 punktis c sätestatud tingimuste täitmist ja talle sai võimaldada turumajanduslikku kohtlemist.

(53)

Algmääruse artikli 2 lõike 7 punkti a kohaselt kehtestatakse selle artikliga hõlmatud riikide suhtes vajadusel üleriigiline tollimaks, välja arvatud juhtudel, kui äriühingud suudavad tõendada, et nad vastavad kõikidele algmääruse artikli 9 lõikes 5 sätestatud tingimustele ning neile võimaldatakse individuaalset kohtlemist.

(54)

Viitamise hõlbustamiseks on need tingimused allpool esitatud:

(55)

Valimisse kaasatud eksportivad tootjad, kes ei vastanud turumajandusliku kohtlemise tingimustele, olid taotlenud juhuks, kui neile turumajanduslikku kohtlemist ei võimaldata, ka individuaalset kohtlemist.

(56)

Olemasoleva teabe põhjal leiti esialgu, et kõikidele algmääruse artikli 9 lõikes 5 sätestatud individuaalse kohtlemise nõuetele vastavad kaks valimisse kaasatud Hiina eksportivat tootjat:

(57)

Vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 7 punktile a arvutatakse normaalväärtus nende üleminekumajandusega riikide eksportivate tootjate puhul, kellele ei võimaldatud turumajanduslikku kohtlemist, turumajanduslikus kolmandas riigis (edaspidi „võrdlusriik”) kehtiva hinna või tuletatud väärtuse põhjal.

(58)

Algatamisteates pakuti Hiina puhul normaalväärtuse määramiseks sobivaks võrdlusriigiks Ameerika Ühendriike (edaspidi „USA”). Komisjon kutsus kõiki huvitatud isikuid üles selle kohta oma arvamust avaldama.

(59)

Paljud huvitatud isikud esitasid sellele ettepanekule vastuväiteid ja soovitasid valida võrdlusriigiks Taiwani või Korea, mis sobivad nende arvates paremini. Esitati järgmised argumendid:

(60)

Komisjon vaatas esitatud märkused läbi ja tunnistas, et võrdlusriigi valiku seisukohast olid need üldiselt põhjendatud. Seejärel uuriti, kas Hiina jaoks normaalväärtuse kindlaksmääramisel saaks Taiwanit või Koread kasutada kolmanda turumajandusriigina.

(61)

Uurimisel selgus, et Taiwani puhul oli lõpptoote võrreldavus Hiinaga parem. Märgiti, et Taiwani eksportivad tootjad on Hiinas esindatud sidustootjate kaudu ning tegutsevad sarnastel tingimustel mõlemas riigis.

(62)

Sellest lähtuvalt otsustati, et Hiina puhul on normaalväärtuse kindlaksmääramiseks algmääruse artikli 2 lõike 7 kohaselt Taiwan võrdlusriigina sobivam.

(63)

Pärast Taiwani valimist võrdlusriigiks arvutati normaalväärtus Taiwani koostööd teinud eksportivate tootjate valdustes kontrollitud andmete alusel. Normaalväärtus põhines Taiwani siseturul müüdud võrreldavate tooteliikide eest makstud või makstavatel hindadel tingimusel, et müük toimus tavapärase kaubandustegevuse käigus ja tüüpilises koguses. Mitme eksporditud tooteliigi puhul oli kõnealune tingimus täidetud.

(64)

Enamiku valimisse kaasatud eksportivate tootjate puhul, kellele võimaldatakse turumajanduslikku kohtlemist, leiti, et omamaine müük toimus tavapärase kaubandustegevuse käigus ja tüüpilises koguses. Vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 1 põhines tooteliikide normaalväärtus uurimisperioodil sõltumatute klientide poolt Hiina siseturul tegelikult makstud või makstavatel hindadel.

(65)

Nende tooteliikide müügi puhul, mida ei loetud toimunuks tavakaubanduse raames, ning samuti nende tooteliikide puhul, mida ei müüdud siseturul tüüpilistes kogustes, tuli normaalväärtus arvutada põhjenduse 40 kohaselt.

(66)

Nagu on märgitud põhjendustes 57–63, määrati valimisse kaasatud eksportivate tootjate puhul, kellele ei võimaldata turumajanduslikku kohtlemist, normaalväärtus kindlaks kolmandas turumajandusriigis (käesoleval juhul Taiwan) kehtiva hinna või tuletatud väärtuse põhjal.

(67)

Muude eksporditud tooteliikide müügi puhul, mida ei loetud Taiwanis toimunuks tavakaubanduse raames, ning samuti nende tooteliikide puhul, mida Taiwani tootjad ei müünud siseturul tüüpilistes kogustes, tuli normaalväärtus arvutada. Normaalväärtus arvutati põhjenduse 40 kohaselt.

(68)

Valimisse kaasatud kolme eksportiva tootja kogu vaatlusaluse toote müük ELi turul toimus otse sõltumatutele klientidele Euroopa Liidus. Vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 8 määrati ekspordihind seega kindlaks tegelikult makstud või makstavate hindade põhjal

(69)

Et tagada õiglane võrdlus normaalväärtuse ja ekspordihinna vahel, võeti vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 10 kohanduste näol nõuetekohaselt arvesse erinevusi, mis mõjutasid hindu ja nende võrreldavust. Kõikide uuritud eksportivate tootjate puhul võeti juhul, kui see oli vajalik ja õigustatud, arvesse erinevusi transpordikuludes, mereveo- ja kindlustuskuludes, käitlemis-, laadimis- ja lisakuludes, pakkimiskuludes, laenukuludes ja komisjonitasudes, allahindlustes, hinnavähendites ja kaudsetes maksudes.

(70)

Valimisse kaasatud äriühingute puhul võrreldi iga tooteliigi kaalutud keskmist normaalväärtust vaatlusaluse toote iga tooteliigi kaalutud keskmise ekspordihinnaga, nagu on ette nähtud algmääruse artikli 2 lõigetega 11 ja 12.

(71)

Sellest lähtuvalt on esialgsed kaalutud keskmised dumpingumarginaalid protsendina CIF-hinnast ELi piiril ilma tollimaksu tasumata järgmised:

(72)

Valimist väljajäetud koostööd tegevate eksportivate tootjate kaalutud keskmine dumpingumarginaal arvutati vastavalt algmääruse artikli 9 lõikele 6. Dumpingumarginaali arvutamisel lähtuti valimisse kaasatud eksportivate tootjate suhtes kindlaks määratud marginaalist, kusjuures arvesse ei võetud eksportivat tootjat, kelle dumpingumarginaal oli null. Nii saadi valimist väljajäetud äriühingute esialgseks dumpingumarginaaliks 8,9 %.

(73)

Kõikide muude Hiina eksportijate puhul määras komisjon kõigepealt kindlaks koostöötaseme. Kõikide koostööd tegevate eksportivate tootjate väljavõttelise uuringu küsimustiku vastustes märgitud ekspordi kogumahtu võrreldi Eurostati impordistatistika kohaselt Hiinast pärit impordi kogumahuga. Koostööprotsendiks saadi 100 %. Seda arvesse võttes leiti, et koostöötase on kõrge ning peeti sobivaks kehtestada koostööst keeldunud eksportivatele tootjatele dumpingumarginaal, mis on võrdne valimisse kaasatud eksportivatele tootjatele määratud kõrgeima dumpingumarginaaliga.

(74)

Selle alusel kehtestati ajutiselt üleriigiliseks dumpingutasemeks 9,3 %.

(75)

Kõigi nelja uuritud äriühingu poolt ELi eksporditavate tooteliikide omamaise müügi puhul leiti, et enamasti toimus müük tüüpilises koguses ja tavapärase kaubandustegevuse käigus. Vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 1 põhines tooteliikide normaalväärtus uurimisperioodil sõltumatute klientide poolt Korea siseturul tegelikult makstud või makstavatel hindadel.

(76)

Nende tooteliikide müügi puhul, mida ei loetud toimunuks tavakaubanduse raames, ning samuti nende tooteliikide puhul, mida ei müüdud siseturul tüüpilistes kogustes, tuli normaalväärtus arvutada. Kõigi nelja uuritud äriühingu puhul oli tooteliike, mille omamaised müügikogused ei olnud tüüpilised, või mida ei müüdud siseturul tavapärase kaubandustegevuse käigus. Kõnealustel juhtudel arvutati normaalväärtus põhjenduse 40 kohaselt.

(77)

Üks eksportiv tootja müüs osa eksporditud kaubast otse ELis asuvale sidusimportijale. Vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 9 arvutati ekspordihind tuginedes hinnale, millega tooteid esimest korda sõltumatule ostjale edasi müüdi ning lähtudes põhjenduses 42 kirjeldatud metoodikast.

(78)

Vaatlusaluse toote puhul toimus kõnealuse eksportiva tootja ülejäänud eksportmüük ja kolme ülejäänud eksportiva tootja eksportmüük otse sõltumatule kliendile ELis. Selle müügi puhul määrati ekspordihind kindlaks vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 8 tegelikult makstud või makstavate hindade põhjal.

(79)

Et tagada õiglane võrdlus normaalväärtuse ja ekspordihinna vahel, võeti vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 10 kohanduste näol nõuetekohaselt arvesse erinevusi, mis mõjutasid hindu ja nende võrreldavust. Kõikide uuritud eksportivate tootjate puhul võeti juhul, kui see oli vajalik ja õigustatud, arvesse erinevusi transpordikuludes, mereveo- ja kindlustuskuludes, käitlemis-, laadimis- ja lisakuludes, pakkimiskuludes, laenukuludes ja komisjonitasudes.

(80)

Kõik neli uuritud äriühingut taotlesid vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 10 punktile b tollimaksu tagastamisega seotud kohandust põhjendusega, et väidetavalt tasuti samasuguse toote eest impordimakse, kui see oli ette nähtud tarbimiseks ekspordiriigis, kuid neid ei makstud või saadi need tagasi, kui toodet müüdi ekspordiks ELi.

(81)

Taotlust peeti põhjendamatuks, sest ükski neljast äriühingust ei suutnud tõendada, et äriühingutele tagastatud impordimaksud olid seotud vaatlusaluse toote ekspordiga ELi.

(82)

Vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 11, võrreldi iga äriühingu puhul iga tooteliigi kaalutud keskmist normaalväärtust vastava tooteliigi kaalutud keskmise ekspordihinnaga.

(83)

Sellest lähtuvalt leiti, et kõikide asjaomaste Korea eksportivate tootjate dumpingumarginaalid väljendatuna protsendimäärana CIF-impordihinnast ELi tollipiiril ilma tollimakse tasumata on väiksemad, kui algmääruse artikli 9 lõikes 3 kehtestatud 2 % miinimumlävi.

(84)

Tuleb märkida, et vastavalt Eurostati impordiandmetele moodustab kõnealuse nelja Korea eksportiva tootja eksport kogu Koreast pärit ekspordi. Seega jõuti esialgsele järeldusele, et dumpinguvastaste meetmete kehtestamine Koreast pärit impordi suhtes ei ole põhjendatud.

(85)

Kui edasine uurimine kinnitab neid järeldusi, siis lõpetatakse menetlus Korea suhtes.

(86)

Kahe uuritud äriühingu poolt ELi eksporditavate tooteliikide omamaise müügi puhul leiti, et enamasti toimus müük tüüpilises koguses ja tavapärase kaubandustegevuse käigus. Vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 1 põhines tooteliikide normaalväärtus uurimisperioodil sõltumatute klientide poolt Taiwani siseturul tegelikult makstud või makstavatel hindadel.

(87)

Nende tooteliikide müügi puhul, mida ei loetud toimunuks tavakaubanduse raames, ning samuti nende tooteliikide puhul, mida ei müüdud omamaisel turul tüüpilistes kogustes, tuli normaalväärtus arvutada. Mõlema uuritud äriühingu puhul oli tooteliike, mille omamaised müügikogused ei olnud tüüpilised, või mida ei müüdud siseturul tavapärase kaubandustegevuse käigus. Kõnealustel juhtudel arvutati normaalväärtus põhjenduse 40 kohaselt.

(88)

Kahe koostööd teinud eksportiva tootja kogu vaatlusaluse toote müük Euroopa Liidu turul toimus otse sõltumatutele klientidele ELis. Vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 8 määrati ekspordihind seega kindlaks tegelikult makstud või makstavate hindade põhjal.

(89)

Et tagada õiglane võrdlus normaalväärtuse ja ekspordihinna vahel, võeti vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 10 kohanduste näol nõuetekohaselt arvesse erinevusi, mis mõjutasid hindu ja nende võrreldavust. Kõikide uuritud eksportivate tootjate puhul võeti juhul, kui see oli vajalik ja õigustatud, arvesse erinevusi transpordikuludes, mereveo- ja kindlustuskuludes, käitlemis-, laadimis- ja lisakuludes, pakkimiskuludes, laenukuludes ja komisjonitasudes, allahindlustes ja hinnavähendites.

(90)

Vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 11, võrreldi iga äriühingu puhul iga tooteliigi kaalutud keskmist normaalväärtust vastava tooteliigi kaalutud keskmise ekspordihinnaga.

(91)

Dumpingumarginaalid, väljendatuna protsendimäärana CIF-impordihinnast ELi piiril ilma tollimaksu tasumata, olid järgmised:

(92)

Taiwanist pärit ekspordi kohta tuleb märkida, et vastavalt Eurostati impordiandmetele moodustab kõnealuse kahe koostööd teinud Taiwani eksportiva tootja eksport kogu kõnealusest riigist pärit ekspordi. Määrati kindlaks Taiwani üleriigiline dumpingumarginaal. Leiti, et üleriigiline dumpingumarginaal on väiksem, kui algmääruse artikli 9 lõikes 3 sätestatud 2 % miinimumväärtus. Sellest lähtuvalt jõuti esialgsele järeldusele, et dumpinguvastaste meetmete kehtestamine Taiwanist pärit impordi suhtes ei ole põhjendatud.

(93)

Kui edasine uurimine kinnitab neid järeldusi, siis lõpetatakse menetlus Taiwani suhtes.

(94)

ELi toodangu kindlaksmääramiseks kasutati kogu kättesaadavat teavet ELi tootjate kohta, sealhulgas kaebuses esitatud teavet ning ELi tootjatelt enne ja pärast uurimise algatamist kogutud andmeid.

(95)

Selle alusel oli ELi kogutoodang uurimisperioodil hinnanguliselt ligikaudu 121 000 tonni. See kogus hõlmas kõikide endast teatanud ELi tootjate toodangut ning ka nende tootjate hinnangulist toodangut, kes endast menetluse vältel teada ei andnud (edaspidi „endast mitte teada andnud tootjad”). Kuna puudus muu teave, kasutati ELi kogutootmise ja -tarbimise kindlaksmääramiseks endast mitte teada andnud tootjate puhul kaebuses osutatud andmeid. Tootjad, kes endast teada ei andnud, tootsid uurimisperioodil ligikaudu 22 % ELi kogutoodangust. Ükski teadaolev ELi tootja ei olnud käesoleva uurimise algatamise suhtes erapooletu või selle vastu.

(96)

Kaebuse esitamist toetanud ELi tootjate toodangumaht uurimisperioodil oli 94 000 tonni, mis moodustas ligikaudu 78 % ELi hinnangulisest toodangumahust.

(97)

Nagu on märgitud põhjenduses 96, selgus uurimisel, et need ELi tootjad, kes toetasid kaebust ja soovisid uurimises koostööd teha, tootsid uurimisperioodil ligikaudu 78 % ELi kogutoodangust. Need tootjad moodustavad seega ELi tootmisharu algmääruse artikli 4 lõike 1 ja artikli 5 lõike 4 tähenduses.

(98)

ELi tarbimise kindlaksmääramisel lähtuti Eurostati andmetest koguimpordi kohta ning liidu tootmisharu kogumüügist ELi turul, sealhulgas endast mitte teada andnud tootjate hinnangulise müügi kogumahust.

(99)

Nagu märgitud põhjenduses 95, puudus muu teave endast mitte teada andnud tootjate eriti tugeva polüesterlõnga toodangu ja müügi kohta vaatlusalusel perioodil ning seega kasutati nende tootjate kohta kaebuses esitatud teavet.

Tabel 1

(100)

Kokkuvõttes vähenes ELi tarbimine vaatlusalusel perioodil 7 %. Leiti, et aastatel 2005–2007 suurenes tarbimine 20 %, kuid seejärel 2007. aasta ja uurimisperioodi vahel vähenes see 22 %. Tarbimislangus 2008. aasta ja uurimisperioodi vahel, eriti aga 2008. aasta teisel poolel, oli seotud majanduskriisist tingitud nõudluse vähenemisega.

(101)

Komisjon uuris, kas vastavalt algmääruse artikli 3 lõikele 4 on Hiinast, Koreast ja Taiwanist pärit eriti tugeva polüesterlõnga importi vaja hinnata kumulatiivselt.

(102)

Nagu eespool märgitud, tehti Taiwanist ja Koreast pärit impordi puhul esialgne otsus, et uurimisperioodil ei toimunud kummastki riigist pärit import dumpinguhinnaga.

(103)

Seega jõuti esialgsele järeldusele, et Koreast ja Taiwanist pärit impordi mõju ei pea hindama kumulatiivselt Hiinast pärit dumpinguhinnaga impordiga.

(104)

Tuleb märkida, et ühe valimisse kuuluva Hiina eksportiva tootja puhul leiti, et ta ei müü oma tooteid ELis dumpinguhindadega. Seetõttu ei kaasata tema ekspordiandmeid analüüsi, milles käsitletakse dumpinguhindadega impordi arengut ELi turul.

(105)

Et vältida kõnealuse tootja tundliku äriteabe avaldamist, leiti, et üldsusele kättesaadavat teavet, näiteks Eurostati andmeid, ei ole konfidentsiaalsuse huvides asjakohane avaldada ilma selle eksportija andmeteta, kes ei müünud oma tooteid ELi turul dumpinguhinnaga.

(106)

Seetõttu sisaldab allpool esitatud esimene tabel Hiinast pärit eriti tugeva polüesterlõnga koguimporti ning teises tabelis on esitatud indekseeritud andmed dumpinguhinnaga impordi kohta ELi turul vaatlusalusel perioodil.

Tabel 2a

(107)

On märkimisväärne, et vaatlusalusel perioodil kolmekordistus Hiinast pärit impordi kogumaht, kuid samas vähenes impordi keskmine hind 17 %. Selle tulemusena suurenes oluliselt Hiina turuosa – 7,3 %-lt 2005. aastal 23,6 %-ni uurimisperioodil. Uurimisel selgus, et isegi 2007. aasta ja uurimisperioodi vahel, kui tarbimine vähenes 22 %, suurenes Hiinast pärit impordi maht 15 %, mistõttu tema turuosa kasvas 7,7 protsendipunkti.

(108)

Hiinast pärit dumpinguhinnaga impordi maht suurenes vaatlusalusel perioodil märkimisväärselt ning sellega seoses suurenes tema turuosa rohkem kui seitse korda. Lisaks selgus uurimisel, et vaatamata tarbimise vähenemisele 2007. aasta ja uurimisperioodi vahel, suurenes uurimisperioodil oluliselt dumpinguhinnaga impordi turuosa.

(109)

Hiinast pärit dumpinguhinnaga impordi keskmine hind vähenes vaadeldaval perioodil 39 % ning sellega kaasnes liidu tootmisharu hindade allalöömine uurimisperioodil, nagu on selgitatud allpool põhjenduses 112.

(110)

Hindade allalöömise analüüsimiseks võrreldi ELi turul sõltumatutele klientidele pakutavate ELi tootmisharu tooteliikide kaalutud keskmisi müügihindu (korrigeerituna tehasehindade tasemele) vastavate Hiinast pärit importtoodete kaalutud keskmiste hindadega, mida maksis esimene sõltumatu klient ELis ja mis olid kindlaks määratud CIF-hindade põhjal, mida oli nõuetekohaselt korrigeeritud võtmaks arvesse kehtivaid tollimakse ja impordijärgseid kulusid.

(111)

Hiina eksportijate koostöövalmidus oli suur ning hõlmas 69 % uurimisperioodil Hiinast ELi suunatud ekspordi kogumahust. Võttes arvesse asjaolu, et ühe Hiina eksportiva tootja puhul leiti, et ta ei müü oma tooteid ELi turul dumpinguhindadega, ei võetud kõnealuse äriühingu importi hindade allalöömise analüüsis arvesse.

(112)

Võrdlusest selgus, et uurimisperioodil põhjustas Hiinast pärit vaatlusaluse toote dumpinguhinnaga müük liidu turul ELi tootmisharu hindade allalöömise 24,2 % võrra.

(113)

Vastavalt algmääruse artikli 3 lõikele 5 sisaldas uurimine, mis käsitles dumpinguhinnaga impordi mõju ELi tootmisharule, hinnangut kõikide ELi tootmisharu seisundit kajastavate majandusnäitajate kohta aastast 2005 kuni uurimisperioodi lõpuni.

(114)

Nagu tabelis näidatud, vähenes ELi tootmisharu toodang vaatlusalusel perioodil 36 %. Tuleb märkida, et kuigi aastatel 2005–2007 suurenes tarbimine ELis 20 %, jäi ELi tootmisharu toodang sel perioodil samaks ning vähenes oluliselt 2007. aasta ja uurimisperioodi vahel koos liidu tarbimise vähenemisega.

(115)

Uurimisperioodil vähenes ELi tootmisharu tootmisvõimsus ligikaudu 144 000 tonnini. Seiskunud müügimahu ja langeva tootmismahu tõttu vähenes aga olemasoleva võimsuse rakendamine 91 %-lt 2005. aastal 65 %-ni uurimisperioodil. Põhiline langus toimus ajavahemikus 2007. aastast uurimisperioodini.

(116)

Allpool esitatud tabelis esitatud müügiandmed käsitlevad ELi turul esimesele sõltumatule kliendile müüdud toodete mahtu.

Tabel 4

(117)

Kuigi aastatel 2005–2007 suurenes tarbimine ELis 20 %, kasvas ELi tootmisharu vaatlusaluse toote müügimaht sõltumatule kliendile ELi turul vaid 4 %. See tähendab, et sel perioodil ei saanud ELi tootmisharu kasu suurenenud tarbimisest. Veelgi enam, kui vaatlusaluse perioodi ülejäänud aastatel vähenes tarbimine ELis 22 %, siis ELi tootmisharu müügimaht vähenes isegi rohkem – 31 %. Seega vähenes ELi tootmisharu müügimaht pidevalt ja märkimisväärselt ning vaatlusalusel perioodil vähenes 11,9 protsendipunkti võrra ka turuosa.

(118)

ELi tootmisharu keskmine müügihind (tehasehind) sõltumatutele klientidele ELi turul vähenes vaatlusalusel perioodil 9 %. Põhiline langus toimus 2007. aasta ja uurimisperioodi vahel, samal ajal suurenes järsult Hiinast pärit madala dumpinguhinnaga import. Seega pidi ELi tootmisharu tooraine hinnatõusust hoolimata eelkõige uurimisperioodil oma müügihinda langetama.

Tabel 5

(119)

Selgus, et ELi tootmisharu keskmised tootmiskulud kasvasid 2005. aasta ja uurimisperioodi vahel 6 %, eelkõige seetõttu, et tõusis eriti tugeva polüesterlõnga tootmiseks kasutatava peamise tooraine, s.o PET-laastude hind. Aastatel 2005–2008 tõusis PET-laastude keskmine hind 12 % ning langes seejärel 2005. aasta tasemele. Samas oli ELi tootmisharu sunnitud hoidma oma müügihinna madala, et seista vastu madala dumpinguhinnaga impordile. Seega olid ELi tootmisharu hinnad uurimisperioodil oluliselt väiksemad kui tootmisharu kulud.

(120)

Varude osakaal tootmismahust oli uurimisperioodil ligikaudu 15 %. ELi tootmisharu vähendas vaatlusaluse perioodi vältel varusid 9 %, seda eelkõige 2007. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal. Selline varude vähenemine võib aga viidata sellele, et kavas on tegevust koomale tõmmata ja ELi tootmisharu vähendada.

Tabel 6

(121)

Seoses ELi tootmisharu vähenemisega on töötajate arv vaatlusalusel perioodil vähenenud 23 %. Tootlikkuse vähenemist tuleb vaadelda tootmise üldise vähenemise valguses, sest pärast töötajate arvu vähenemist väheneb teatava aja pärast ka tootmine. Tööjõukulude osas toimus vaatlusalusel perioodil väike 6 %-ne tõus.

(122)

ELi tootmisharu kasumlikkuse kindlaksmääramiseks on samasuguse toote müügist saadud maksueelne puhaskasum väljendatud protsendina müügikäibest. Vaatlusalusel perioodil vähenes ELi tootmisharu kasumlikkus oluliselt, kui 2005. aastal saadi 3 % tulu, siis uurimisperioodil langeti 13,3 % kahjumisse. Vaatamata asjaolule, et aastatel 2005–2007 kulges tarbimine ELis tõusvas joones, ei saanud ELi tootmisharu Hiinast pärit madala dumpinguhinnaga impordist tingituna soodsast arengust kasu.

(123)

Rahavoogude suundumus, mis näitab tootmisharu suutlikkust end ise finantseerida, peegeldab suuresti kulutasuvuse arengut. Vaatlusalusel perioodil vähenesid rahavood oluliselt. Sama võib öelda investeeringutasuvuse kohta, mille puhul ilmnes samasugune negatiivne areng, mis on kooskõlas ELi tootmisharu negatiivsete tulemustega vaatlusalusel perioodil.

(124)

Eelnevast tulenevalt halvenes ka ELi tootmisharu investeerimisvõime, sest vaatlusalusel perioodil vähenesid rahavood märkimisväärselt. Selle tulemusena vähenesid investeeringud vaatlusalusel perioodil 89 %.

(125)

Kuigi aastatel 2005–2007 suurenes tarbimine 20 %, suutis ELi tootmisharu suurendada oma müügimahtu vaid 4 %, seega ei saanud ta kasu tarbimise kasvust ELis. Uurides vaatlusalusel perioodil toimunud arengut, tuleb märkida, et ELi tootmisharu müügimaht vähenes palju rohkem (29 %) kui ELi tarbimine (7 %). Seetõttu vähenes ELi tootmisharu turuosa samal ajal 12 protsendipunkti võrra.

(126)

Hiina dumpingumarginaal, mis on esitatud dumpingut käsitlevas jaotises, ületab miinimummarginaali märkimisväärselt. Dumpinguhinnaga impordi mahtusid ja hindu arvestades ei saa tegelike dumpingumarginaalide mõju pidada tähtsusetuks.

(127)

Uurimise käigus selgus, et enamik näitajaid, nagu tootmine (– 36 %), tootmisvõimsuse kasutamine (– 28 %), müügi maht ELi turul sõltumatule kliendile (– 29 %), turuosa (– 12 protsendipunkti) ja tootlikkus (– 16 %), halvenesid vaatlusalusel perioodil. Lisaks halvenesid oluliselt ka ELi tootmisharu finantstulemustega seotud näitajad nagu rahavoog (– 241 %) ja kulutasuvus (– 16,3 protsendipunkti). See tähendab, et eelkõige uurimisperioodil vähenes ka ELi tootmisharu suutlikkus kaasata kapitali.

(128)

Selgus, et peamiselt toimus vähenemine 2008. aasta ja uurimisperioodi vahel, kui vaatamata tarbimise märkimisväärsele vähenemisele ELis oli Hiinast pärit dumpinguhinnaga impordi maht ELi turul endiselt suur ning põhjustas ELi tootmisharu hindade vähenemise uurimisperioodil rohkem kui 24 %.

(129)

Samuti selgus uurimisel, et tingituna peamise tooraine hinna järsust tõusust, saavutasid ELi tootmisharu tootmiskulud kõrgeima taseme 2008. aastal. Uurimisperioodil suutis ELi tootmisharu hoida oma tootmiskulusid kontrolli all, eelkõige seoses tootlikkuse suurendamiseks tehtud jõupingutusega ning PET-laastude hinna vähenemisega, mis toimus peamiselt uurimisperioodi teisel poolel. Võttes arvesse olulist hinna allalöömist Hiina eksportijate poolt uurimisperioodil, ei olnud ELi tootmisharu võimeline suurendama oma müügihinda sellise tasemeni, mis kataks tootmisharu kulusid. Sellega kaasnes finantsolukorra märgatav halvenemine uurimisperioodi ajal.

(130)

Eelöeldut arvestades järeldati, et ELi tootmisharu kandis olulist kahju algmääruse artikli 3 lõike 5 tähenduses.

(131)

Vastavalt algmääruse artikli 3 lõigetele 6 ja 7 kontrolliti, kas Hiinast pärit vaatlusaluse toote dumpinguhinnaga import on tekitanud ELi tootmisharule kahju sellisel määral, et seda on võimalik pidada oluliseks. Lisaks dumpinguhinnaga impordile uuriti ka muid teadaolevaid tegureid, mis võisid samal ajal kahjustada ELi tootmisharu, et vältida nende tegurite tekitatud võimaliku kahju omistamist dumpinguhinnaga impordile.

(132)

Uurimisel selgus, et Hiinast pärit dumpinguhinnaga import suurenes vaatlusalusel perioodil oluliselt, ajavahemikul 2005. aastast kuni uurimisperioodini suurenes Hiinast pärit impordi osa ELi turul rohkem kui seitse korda. Lisaks selgus, et ajavahemikul 2008. aastast kuni uurimisperioodini, kui tarbimine ELis vähenes ligikaudu 15 %, jäi Hiinast pärit dumpinguhinnaga impordi maht samale tasemele ning selle turuosa isegi suurenes 15 %.

(133)

Vaatlusalusel perioodil seisis ELi tootmisaru silmitsi oma müügimahu märkimisväärse vähenemisega (29 %) ning ühtlasi vähenes ka tootmisharu turuosa 51,1 %-lt 39,2 %-ni, ligikaudu 12 protsendipunkti. Ajavahemikul 2008. aastast kuni uurimisperioodini vähenes ELi tootmisharu turuosa kahe protsendipunkti võrra, samal ajal, vaatamata nõudluse vähenemisele ELi turul, suurenes Hiinast pärit dumpinguhinnaga import.

(134)

Dumpinguhinnaga impordi hind vähenes vaatlusalusel perioodil 39 % ning see lõi drastiliselt alla ka ELi tootmisharu hinnataseme ELi turul. Sellest tulenevalt ei saanud ELi tootmisharu hindu tõsta nii, et need oleksid kompenseerinud toorainehinna tõusu. Nagu selgitatud eelpool põhjenduses 122, vähenes ELi tootmisharu müügi kulutasuvus ELi turul 3 %st kasumist 2005. aastal 13,3 % kahjumini uurimisperioodil.

(135)

Lisaks selgus uurimisel, et Hiinast pärit madala dumpinguhinnaga import mõjutas hindade allalöömise kaudu negatiivselt kogu turgu.

(136)

Seega jõuti järeldusele, et Hiinast pärit madala dumpinguhinnaga impordist tuleneva pideva surve tõttu ELi turul ei saanud ELi tootmisharu kohandada oma müügihindu vastavalt tooraine hindade kasvule, eriti 2008. aastal, kui PET-laastude hind saavutas kõrgeima taseme. See selgitab ka ELi tootmisharu turuosa ja kulutasuvuse vähenemist.

(137)

Eespool öeldut arvesse võttes jõuti esialgsele järeldusele, et Hiinast pärit madala dumpinguhinnaga impordi järsul suurenemisel oli oluline negatiivne mõju ELi tootmisharu majandusolukorrale.

(138)

Nagu märgiti põhjenduses 100, suurenes eriti tugeva polüesterlõnga tarbimine kõigepealt aastatel 2005–2007 ning vähenes seejärel 2008. aastal ja uurimisperioodil. Vaatlusalusel perioodil kaotas ELi tootmisharu olulise osa oma turust. Kuigi ei saa välistada, et 2008. aastast uurimisperioodini toimunud negatiivne muutus ELi tarbimises võis mõjutada negatiivselt ELi tootmisharu olukorda, väärib märkimist, et Hiina eksportijad suutsid samal ajal oma turuosa suurendada. Sellest tulenevalt leiti, et ELi tootmisharu majandusliku olukorra halvenemist ei saa põhjendada nõudluse vähenemisega, vaid see on peamiselt tingitud Hiinast pärit dumpinguhinnaga impordi järsust suurenemisest ning hinna allalöömisest Hiina eksportijate poolt.

(139)

Tooraine, peamiselt PET-laastude, hind kasvas aastatel 2005–2008 järsult, langes seejärel uurimisperioodi teisel poolel ja jõudis uurimisperioodi lõpul 2005. aasta tasemele.

(140)

Uurimine kinnitas, et ELi tootmisharu tootmiskulud eriti tugeva polüesterlõnga tootmisel järgisid tooraine hinnaga sama suundumust ning suurenesid vaatlusalusel perioodil kokku 6 %. Turul, kus on olemas tingimused kaubanduse tõhusaks arendamiseks ehk kus puudub kahjustav dumping, võib eeldada, et hindu kohandatakse korrapäraselt, et kajastada tootmiskulude erinevate koostisosade muutumist. Vaadeldaval juhul seda ei juhtunud. Selleks et konkureerida Hiinast pärit madala dumpinguhinnaga impordiga, oli ELi tootmisharu sunnitud hoidma oma müügihinna madala ning sellega kaasnes kasumlikkuse märkimisväärne vähenemine. Sellest lähtuvalt jõuti esialgsele järeldusele, et hinna allalöömine Hiina eksportijate poolt alandas hindu ELi turul ning ei võimaldanud ELi tootmisharul tõsta müügihinda oma kulude katmiseks.

(141)

Uurimisel selgus, et ainult üks koostööd teinud ELi tootja oli vertikaalselt integreeritud ning tootmisharu enda tarbeks valmistatud toodangut kasutati järgtööstuses lisandväärtusega toodete tootmiseks. Uurimise käigus ei kerkinud esile ühtegi järgmise etapi toodetega seotud tootmisprobleemi. Vaatlusalusel perioodil oli tootmine tootmisharu enda tarbeks stabiilne ning moodustas ligikaudu 7 % toodangu mahust.

(142)

Sellest lähtuvalt leiti, et ELi tootmisharu enda tarbeks tootmine ei aidanud kaasa tootmisharu finantsolukorra halvenemisele uurimisperioodil.

(143)

Kuigi kahju ja selle põhjuslike seoste analüüsimisel keskenduti ELi tootmisharu olukorrale ELi turul, uuriti ka tootmisharu ekspordijõudlust kui võimalikku muud tegurit, millega võiks selgitada kindlaks tehtud kahju. Analüüsist selgus, et ELi tootmisharu eksportmüük sõltumatutele klientidele jäi uurimisperioodi jooksul tagasihoidlikule tasemele (ligikaudu 3 %). Eksportmüügi mahu vähenemist ligikaudu 18 000 tonnilt 2005. aastal ligikaudu 7 000 tonnini uurimisperioodil võib selgitada sama perioodi vältel toimunud tootmise vähenemisega. Ekspordihind oli siiski kõrgem hinnast, mida ELi tootmisharu küsis klientidelt ELi turul. Seega jõuti järeldusele, et ekspordimahu vähenemine ei selgita ELi tootmisharu kantud kahju määra, eelkõige aga uurimisperioodil toimunud kulutasuvuse märkimisväärset langust.

(144)

Muude kolmandate riikide impordimahtude ja impordihindade suundumus 2005. aastast kuni uurimisperioodini oli järgmine:

Tabel 9

(145)

Muud olulisemad kolmandad riigid, kes ekspordivad ELi eriti tugevat polüesterlõnga, on Šveits, Valgevene, Jaapan ja Tai. Nagu eespool olevast tabelist selgub, on nendest riikidest pärit impordi kogumaht ELi tarbimisega võrreldes pigem väike ning vaatlusalusel perioodil vähenes see 45 %. Uurimisperioodil oli keskmine impordihind stabiilne ja suhteliselt kõrge.

(146)

Eelöeldu põhjal jõuti esialgsele järeldusele, et kõnealustest kolmandatest riikidest pärit import ei aidanud kaasa ELi tootmisharu kantud olulise kahju tekkimisele.

(147)

Nagu eespool märgitud, tehti Taiwanist ja Koreast pärit impordi puhul esialgne otsus, et uurimisperioodil ei toimunud kummastki riigist pärit impordi müük dumpinguhinnaga. Kõnealused impordiandmed on esitatud järgnevalt tabelites 10 ja 11.

Tabel 10

(148)

Tabelist selgub, et Koreast pärit impordi maht muutus vaatlusalusel perioodil üldjoontes tarbimisega sarnaselt. Impordi maht suurenes 17 542 tonnilt 2005. aastal 24 580 tonnini uurimisperioodil. See viis Korea turuosa suurenemiseni 7,9 %-lt 2005. aastal 11,9 %-ni uurimisperioodil. Samas on märkimisväärne, et ajavahemikul 2007. aastast kuni uurimisperioodi lõpuni vähenes impordi maht oluliselt.

(149)

Samuti on märkimisväärne, et kuigi vaatlusalusel perioodil vähenes Koreast pärit impordi keskmine hind 15 %, oli see siiski kõrgem, kui Hiinast pärit impordi keskmine hind samal perioodil.

Tabel 11

(150)

Taiwanist pärit import suurenes 7 343 tonnilt 2005. aastal 8 163 tonnini uurimisperioodil, seega 11 %. Samal ajal suurenes Taiwani turuosa 3,3 %-lt 2005. aastal 4 %-ni uurimisperioodil. Sarnaselt Koreast pärit impordiga vähenes ka Taiwanist pärit impordi maht olulisel määral ajavahemikul 2007. aastast kuni uurimisperioodi lõpuni.

(151)

Taiwanist pärit impordi keskmine hind langes vaatlusalusel perioodil 14 %, kuid oli siiski märkimisväärselt kõrgem, kui Hiinast pärit impordi keskmine hind samal perioodil.

(152)

Eespool öeldut silmas pidades ei saa välistada, et Koreast ja Taiwanist pärit import võis teataval määral kaasa aidata ELi tootmisharu kantud olulise kahju tekkimisele. Siiski ei olnud impordi maht ja hind uurimisperioodil sellisel tasemel, et kõrvaldada ELi tootmisharule tekitatud kahju ja Hiinast pärit dumpinguhinnaga impordi vahelist põhjuslikku seost.

(153)

Analüüsides andmeid ELi turu kohta ilmnes, et teistegi ELi tootjate turuosa vaatlusalusel perioodil ei suurenenud. Uurimise käigus ei kerkinud esile ühtegi konkreetset probleemi seoses ELi tootjate vahelise konkurentsiga või seoses mõne muu kaubandust moonutava asjaoluga, millega võiks seletada tuvastatud olulist kahju ELi tootmisharule.

(154)

Eespool esitatu põhjal jõuti esialgsele järeldusele, et tootjad, keda ELi tootmisharu määratlus ei hõlma, ei aidanud kaasa ELi tootmisharu kantud kahju tekkimisele.

(155)

Eespool esitatud analüüsist selgus, et vaatlusalusel perioodil suurenesid oluliselt Hiinast pärit madala dumpinguhinnaga impordi maht ja turuosa. Lisaks leiti, et kõnealune import toimus dumpinguhinnaga, mis oli madalam kui ELi tootmisharu küsitud hind ELi turul samasuguste tooteliikide puhul.

(156)

Hiinast pärit madala dumpinguhinnaga impordi mahu ja turuosa suurenemine toimus samaaegselt nõudluse üldise kasvuga ELis ajavahemikul 2005–2007 ning samuti ELi tootmisharu turuosa vähenemisega samal perioodil. Lisaks suutsid Hiina eksportijad ajavahemikul 2007. aastast kuni uurimisperioodini, kui nõudlus ELi turul vähenes, oma turuosa suurendada. Samal ajal täheldati ELi tootmisharu turuosa vähenemist ja tema majandusolukorra peamiste näitajate halvenemist. Hiinast pärit madala dumpinguhinnaga eksport suurenes järsult vaatlusalusel perioodil ning lõi pidevalt alla ELi tootmisharu hindu, mis viis ELi tootmisharu kulutasuvuse vähenemiseni 16 protsendipunkti võrra ning põhjustas uurimisperioodil suurt kahju.

(157)

Muude selliste teadaolevate tegurite uurimisel, mis oleks võinud kahjustada ELi tootmisharu, selgus, et need ei ole piisavad, et kõrvaldada Hiinast pärit dumpinguhinnaga impordi ja ELi tootmisharu kantud kahju vahelist põhjuslikku seost.

(158)

Eespool esitatud analüüsi põhjal, mille käigus eristati nõuetekohaselt kõikide teadaolevalt ELi tootmisharu olukorda mõjutanud tegurite toime dumpinguhindadega impordi kahjulikust mõjust, jõuti esialgsele järeldusele, et Hiinast pärit dumpinguhinnaga import tekitas ELi tootmisharule olulist kahju algmääruse artikli 3 lõike 6 tähenduses.

(159)

Algmääruse artikli 21 kohaselt uuriti, kas olenemata esialgsest järeldusest kahjustava dumpingu kohta on kaalukaid põhjuseid, millest tulenevalt ei oleks ajutiste dumpinguvastaste meetmete kehtestamine käesoleval juhul ELi huvides. ELi huvide analüüs põhines kõikide huvide, kaasa arvatud ELi tootmisharu, importijate ja vaatlusaluse toote kasutajate huvide hindamisel.

(160)

Euroopa Liidu tootmisharu hõlmab nelja ELi eri liikmesriikides asuvat tootjat, kes annavad seoses vaatlusaluse tootega tööd rohkem kui 1 300 inimesele.

(161)

ELi tootmisharu on Hiinast pärit dumpinguhinnaga impordi tõttu kandnud olulist kahju. Tuletatakse meelde, et vaatlusalusel perioodil muutusid kõik kahjunäitajad negatiivses suunas. Mõju oli suur eelkõige ELi tootmisharu finantstulemustega seotud kahjunäitajatele, nagu rahavoog, investeeringutasuvus ja kulutasuvus. Meetmete puudumisel on olukorra edasine halvenemine ELi tootmisharus vägagi tõenäoline.

(162)

Eeldatakse, et ajutiste dumpinguvastaste tollimaksude kehtestamine taastab ELi turul tingimused kaubanduse tõhusaks arendamiseks ning võimaldab ELi tootmisharul viia eriti tugeva polüesterlõnga hind vastavusse koostisosadega seotud kulude ja turutingimustega. Võib eeldada, et ajutiste meetmete kehtestamisega oleks ELi tootmisharul võimalik tagasi saada vähemalt osa vaatlusalusel perioodil kaotatud turuosast ning sellel oleks positiivne lisamõju tootmisharu majanduslikule olukorrale ja kulutasuvusele.

(163)

Seetõttu jõuti järeldusele, et ajutiste dumpinguvastaste meetmete kehtestamine Hiinast pärit eriti tugeva polüesterlõnga impordile oleks ELi tootmisharu huvides.

(164)

Küsimustikud saadeti kümnele ELi importijale. Uurimisel tegid koostööd vaid kaks importijat, üks Saksamaalt ja teine Hispaaniast, kelle import moodustab vastavalt 15,4 % ja 0,2 % Hiinast pärit koguimpordist. Esimese importija puhul selgus uurimisel, et ta importis ainult Hiinast ning peaaegu kogu käive oli seotud vaatlusaluse tootega. Halvimal juhul väheneb 9 %-lise dumpinguvastase tollimaksu korral äriühingu kulutasuvus märkimisväärselt ning äriühing hakkab kahju tootma. Siiski leiti, et võttes arvesse tema tugevat positsiooni teatavate suurtarbijate hulgas, peaks äriühing suutma vähemalt osa suurenenud kuludest üle kanda oma tarbijatele. Lisaks võib ta vähemalt pikas perspektiivis kasutada muid tarneallikaid. Teise importija puhul moodustas vaatlusalune toode vaid väikese osa tema äritegevusest (0–5 %) ning seepärast oleks kavandatavate meetmete mis tahes negatiivne mõju tõenäoliselt tähtsusetu.

(165)

Lähtudes olemasolevast teabest jõuti järeldusele, et kuigi ajutiste dumpinguvastaste meetmete kehtestamisel oleks negatiivne mõju ühele eespool mainitud importijale, peaks ta suutma vähemalt osa suurenenud kuludest üle kanda oma tarbijatele ja/või kasutada muid tarneallikaid. Seega ei tohiks ajutiste dumpinguvastaste meetmete kehtestamisel olla importijatele märkimisväärset üldist negatiivset mõju.

(166)

Eriti tugeva polüesterlõnga kasutajad on menetlusega seoses näidanud üles suurt huvi. Ühendust võeti 68 kasutajaga ning 33 neist tegi uurimise käigus koostööd. Koostööd teinud kasutajad hõlmasid 25 % Hiinast pärit koguimpordist. Kõnealused äriühingud asuvad Euroopa Liidu eri paigus ning on seotud mitmete tootmisharudega, nagu rehvide tootmine, autotööstus, köietootmine ja tööstuslikud rakendused.

(167)

Selguse huvides ning võttes arvesse, et ajutiste meetmete rakendamine mõjutab kasutajaid erinevalt sõltuvalt nende tegevusvaldkonnast, rühmitati kasutajad meetmete mõju analüüsimiseks vastavalt tootmisharule nagu allpool kirjeldatud.

(168)

Rehvitootjatelt saadi küsimustikule neli vastust. Rehvitootjate esitatud andmete põhjal moodustas eriti tugev polüesterlõng rehvide tootmiskuludest suhteliselt väikese osa, keskmiselt alla 1 %, ning selle keskmine kasumlikkus rehvitootmises oli ligikaudu 2 %. Ükski koostööd teinud kasutaja ei importinud vaatlusalust toodet Hiinast. Seega otsustati, et ajutise dumpinguvastase tollimaksu kehtestamise korral ei mõjuta Hiinast pärit impordile kehtestatavad meetmed kõnealuseid kasutajaid. Lisaks on tootmisharu nende kasutajate jaoks, kes impordivad vaatlusalust toodet Hiinast, olemas palju alternatiivseid tarneallikaid.

(169)

Autotööstusega seotud kasutajatelt (enamasti turvaööde ja -patjade tootjad) saadi küsimustikule kuus vastust. Kõnealused kuus äriühingut hõlmasid uurimisperioodil 5 % Hiinast pärit eriti tugeva polüesterlõnga koguimpordist. Selgus, et keskmiselt moodustas toodang, mille valmistamisel kasutati eriti tugevat polüesterlõnga, vähem kui 4 % kõnealuste äriühingute kogukäibest ning selle keskmine kasumlikkus oli ligikaudu 3 %. Seega leiti, et kõnealused kuus äriühingut ostsid eriti tugevat polüesterlõnga enamasti ELi tootjatelt ning ainult 11 % ostetud polüesterlõngast oli pärit Hiinast. Seega ei mõjuta ajutise dumpinguvastase tollimaksu kehtestamine Hiinast pärit impordi suhtes autotööstust ilmselt märkimisväärselt, sest äriühingud on kasumlikud ja Hiina ei ole nende peamine tarneallikas.

(170)

Kolm vastust küsimustikele saadi köietootjatelt, kes hõlmasid vähem kui 1 % Hiinast pärit impordist uurimisperioodil. Eriti tugev polüesterlõng moodustas 18 % kõnealuste äriühingute äritegevusest ning keskmine kasumimarginaal uurimisperioodil oli ligikaudu 8 %. Seega otsustati, et Hiinast pärit impordile ajutise dumpinguvastase tollimaksu kehtestamine vähendab kõnealuste äriühingute kasumimarginaali vaid vähesel määral. Lisaks selgus uurimisel, et uurimisperioodil oli suurem osa (66 %) impordist pärit Hiinast ning 20 % Koreast. Seega ei mõjuta meetmete võimalik kohaldamine tootmisharu eriti tõsiselt, sest mõju kasumimarginaalile on väike ning on olemas muud tarneallikad.

(171)

Teatavad köietootjad väitsid, et kuna eriti tugevat polüesterlõnga kasutatakse enamasti muudes tootmisharudes nagu tööstuses ja autotööstuses, tekitab dumpinguvastaste meetmete kohaldamine sellist tüüpi eriti tugeva polüesterlõnga defitsiidi, mida kasutavad köietootjad, sest ELi tootjad keskenduvad esmalt eeldatavasti suurtele turgudele ning varustavad ülejäänud tootmisharusid vaid juhul, kui võimsust jätkub. Samas tuleb märkida, et on olemas ka muid tarneallikaid, sh ELi tootmisharu, Korea ja Taiwan ning muud kolmandad riigid, kelle suhtes meetmeid ei kohaldata. Seetõttu lükati kõnealune väide tagasi.

(172)

Tööstuslike rakenduste valdkonna kasutajatelt (katuseehitus, rihmade ja köite ning tööstustekstiili tootmine) saadi küsimustikule 19 vastust. Kõnealused kasutajad hõlmasid uurimisperioodil 19 % Hiinast pärit koguimpordist. Lähtudes olemasolevast teabest kõnealuse tootmisharu kohta, oli eriti tugeva polüesterlõnga osatähtsus äritegevuses 64 % ning selle äritegevuse keskmine kasumimarginaal 13 %. Seega vähendab dumpinguvastase tollimaksu kehtestamine kõnealuse tootmisharu kasumimarginaali vaid vähesel määral. Lisaks selgus uurimisel, et kõnealused kasutajad ostavad polüesterlõnga peamiselt ELi tootjatelt ja Hiinast. Seega, võttes arvesse väikest mõju kasumimarginaalile ning muude tarneallikate olemasolu, ei avalda meetmete kohaldamine Hiinast pärit impordi suhtes kõnealusele tootmisharule märkimisväärset negatiivset mõju.

(173)

Mõned kasutajad väitsid, et dumpinguvastaste meetmete kohaldamine võib neid negatiivselt mõjutada kahel viisil. Nad väitsid, et lisaks alternatiivsete tarneallikate nappusele hakkavad asjaomased riigid vaatlusaluse toote eksportimise asemel eksportima täiendavalt töödeldud tooteid.

(174)

Seoses väitega alternatiivsete tarneallikate puudumise kohta tuleb esiteks märkida, et Koreast ja Taiwanist pärit impordi suhtes ei kehtestata ajutisi meetmeid. Veelgi enam, nagu märgitakse põhjenduses 171, saab kasutada tarneallikaid muudes kolmandates riikides, kelle suhtes meetmeid ei kohaldata. Teiseks selgus uurimisel seoses ELi tootmisharu tarnetega, et mõne ELi tootja tarnete puhul teatavatele kasutajatele esineb mõningaid puudusi. Samas ei leitud uurimisel mingeid tõendeid kõnealuste puuduste korrapärase esinemise kohta. Eespool kirjeldatut arvesse võttes, eelkõige muude tarneallikate olemasolu silmas pidades, lükati kõnealune väide tagasi.

(175)

Seoses väitega, et eriti tugeva polüesterlõnga tootjad asjaomastes riikides hakkavad vaatlusaluse toote eksportimise asemel eksportima täiendavalt töödeldud tooteid, tuleb märkida, et Koreast ja Taiwanist pärit impordi suhtes ei kehtestata ajutisi meetmeid. Seega, isegi kui Hiina eksportijad hakkavad vaatlusaluse toote eksportimise asemel osaliselt eksportima täiendavalt töödeldud tooteid, suudavad eriti tugeva polüesterlõnga kasutajad siiski konkurentsivõime säilitada, sest nad saavad tarnida vaatlusalust toodet muudelt tarnijatelt, kelle suhtes meetmeid ei kohaldata. Seetõttu lükati kõnealune väide tagasi.

(176)

Eespool kirjeldatut arvesse võttes on üldine mõju eri tootmisharude kasutajatele siiski piiratud, kuigi Hiinast pärit impordi suhtes kohaldatavad meetmed võivad mõjutada mõnda kasutajat negatiivselt. Seepärast jõuti esialgsele järeldusele, et esitatud teabe põhjal ei avalda dumpinguvastaste meetmete kehtestamine Hiinast pärit eriti tugeva polüesterlõnga impordi suhtes tõenäoliselt olulist negatiivset mõju vaatlusaluse toote kasutajatele.

(177)

Eespool esitatut silmas pidades ja tuginedes kättesaadavale teabele ELi huvide kohta, jõuti esialgsele järeldusele, et kokkuvõttes puuduvad mõjuvad põhjused, mis õigustaksid Hiinast pärit eriti tugeva polüesterlõnga impordile kohaldavate ajutiste meetmete võtmata jätmist.

(178)

Võttes arvesse uurimistulemusi, mille kohaselt on Koreast ja Taiwanist pärit impordi puhul kogu riiki hõlmav kaalutud keskmine dumpingumarginaal minimaalne, ei kehtestata kõnealustest riikidest pärit impordi suhtes ajutisi dumpinguvastaseid tollimakse.

(179)

Dumpingu, kahju, põhjuslike seoste ja ELi huvide kohta tehtud järeldusi silmas pidades tuleks kehtestada ajutised dumpinguvastased meetmed, et dumpinguhinnaga import ei tekitaks ELi tootmisharule täiendavat kahju.

(180)

Kõnealuste meetmete taseme määramisel võeti arvesse kindlaks tehtud dumpingumarginaale ning ELi tootmisharule tekitatud kahju kõrvaldamiseks vajalikku tollimaksumäära.

(181)

Kahjustava dumpingu mõju kõrvaldamiseks vajaliku tollimaksu arvutamisel leiti, et meetmed peaksid võimaldama ELi tootmisharul katta tootmiskulud ja saada üldjoontes sellist maksueelset kasumit, mida võiks saavutada ELis seda liiki tootmisharus samasuguse toote müügiga tavapärastes konkurentsitingimustes, st dumpinguhinnaga impordi puudumisel. Otsustati, et kasumi arvutamisel, mida võiks saavutada dumpinguhinnaga impordi puudumisel, lähtutakse 2005. aastast, mis on ainus aasta, kui ELi tootmisharu kasumit teenis ja kui ELi turul ei olnud veel nii palju Hiinast pärit importi. Seega leitakse, et 3 %-list käibepõhist kasumimarginaali võib pidada sobivaks miinimumiks, mille ELi tootmisharu võiks kahjustava dumpingu puudumisel eeldatavalt saavutada.

(182)

Lähtuvalt sellest arvutati ELi tootmisharu samasuguse toote mittekahjustav hind. Kahjusid vältiva hinna saamiseks liideti eespool nimetatud 3 %-line kasumimarginaal tootmiskuludele.

(183)

Seejärel määrati tooteliigiti kindlaks vajalik hinnatõus, võrreldes valimisse kuuluvate Hiina eksportivate tootjate kaalutud keskmist impordihinda ja ELi tootmisharu poolt uurimisperioodil ELi turul müüdavate tooteliikide mittekahjustavat hinda. Seejärel väljendati selles võrdluses leitud kõik erinevused protsendimäärana võrreldud tooteliikide keskmisest CIF-impordihinnast.

(184)

Eelöeldut silmas pidades leiti, et algmääruse artikli 7 lõike 2 kohaselt tuleks vastavalt väiksema tollimaksu reeglile kehtestada Hiinast pärit impordi suhtes ajutine dumpinguvastane tollimaks, mis vastaks madalamale dumpingu- ja kahjumarginaalide määrale.

(185)

Käesoleva määrusega äriühingutele kehtestatavad individuaalsed dumpinguvastase tollimaksu määrad määrati kindlaks käesoleva uurimise tulemuste põhjal. Seepärast kajastavad need olukorda, mis uurimise käigus nende äriühingute puhul tuvastati. Nimetatud tollimaksumäärasid (erinevalt „kõikide muude äriühingute” suhtes kohaldatavast üleriigilisest tollimaksust) kohaldatakse seega üksnes nende toodete impordi suhtes, mis on pärit Hiina Rahvavabariigist ning mille on tootnud nimetatud äriühingud, seega konkreetsed juriidilised isikud. Kui imporditava toote on tootnud mõni teine äriühing, kelle nime ega aadressi ei ole käesoleva määruse regulatiivosas konkreetselt nimetatud, sealhulgas konkreetselt nimetatud äriühingutega seotud isikud, ei kohaldata tema suhtes nimetatud määrasid, vaid „kõikide muude äriühingute” suhtes kohaldatavaid tollimaksumäärasid.

(186)

Taotlus kohaldada nimetatud äriühingute jaoks ette nähtud individuaalseid dumpinguvastase tollimaksu määrasid (näiteks pärast juriidilise isiku nimevahetust või uue tootmise või müügiga tegeleva üksuse asutamist) tuleb saata viivitamata komisjonile (3) koos kõikide vajalike andmetega, eelkõige nimevahetuse või tootmise või müügiga tegelevate üksustega seotud võimalike muudatustega äriühingu tootmistegevuses, omamaises või eksportmüügis. Vajaduse korral muudetakse määrust, ajakohastades nende äriühingute loetelu, kelle suhtes kohaldatakse individuaalseid tollimaksumäärasid.

(187)

Et tagada dumpinguvastase tollimaksu nõuetekohane jõustamine, ei tohiks jääktollimaksu määra kohaldada üksnes koostööst hoiduvate eksportijate suhtes, vaid ka nende tootjate suhtes, kes uurimisperioodil Euroopa Liitu ei eksportinud.

(188)

Kindlaksmääratud dumpingu- ja kahjumarginaalid on järgmised:

(189)

Eespool esitatud esialgsed järeldused tehakse teatavaks kõikidele huvitatud isikutele, kellele pakutakse võimalust teha oma seisukohad kirjalikult teatavaks ning taotleda ärakuulamist. Enne lõplike otsuste vastuvõtmist analüüsitakse nende märkusi ja kui see on õigustatud, võetakse neid arvesse. Lisaks märgitakse, et tollimaksude kehtestamist käsitlevad järeldused seoses käesoleva määrusega on esialgsed ning need tuleb lõplike järelduste kehtestamisel üle vaadata,

2.6.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 135/26

(1)

Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 192 lõikega 1 on ette nähtud kõnealuse määruse kohaldamiseks vajalik liikmesriikide ja komisjoni vaheline teabevahetus. Komisjoni määrusega (EÜ) nr 562/2005 (2) on kehtestatud nõukogu määruse (EÜ) nr 1255/1999 (3) rakenduseeskirjad liikmesriikide ja komisjoni vahelise teabevahetuse kohta piima- ja piimatootesektoris.

(2)

Kuna määrust (EÜ) nr 562/2005 on juba muudetud ja on vaja veel täiendavaid muudatusi, nimelt ajakohastada viiteid teistele määrustele, on selguse mõttes asjakohane määrus (EÜ) nr 562/2005 kehtetuks tunnistada ja asendada see uue määrusega.

(3)

Eksporditoetused ja abi kaseiiniks töödeldud lõssi jaoks saab kindlaks määrata üksnes nii siseturul kui ka rahvusvahelises kaubanduses toimuvate hinnamuutuste teabe põhjal.

(4)

On oluline suuta võrrelda toodete hinnanoteeringuid, eelkõige toetuste ja abi suuruste arvutamiseks. Samuti on vajalik andmeid kaaludes teada nende hinnanoteeringute usaldusväärsust.

(5)

Riiklike ametiasutuste halduskoormuse lihtsustamiseks ja leevendamiseks peaks iganädalane hindadest teatamine piirduma toodetega, mida käsitlev teave on vajalik piimaturu täpsemaks jälgimiseks. Muude toodete kohta tuleks teatada iga kuu, ebaolulistest toodetest teatamise kohustus tuleks tühistada.

(6)

Liikmesriigi kohta vähem kui kolme tootja toodetud toodete hindadest teatamine tuleks märgistada konfidentsiaalsena ning seda teavet kasutaks üksnes komisjon ja mujal seda ei avalikustataks.

(7)

Teave selliste toodete impordi kohta, mille puhul nõutakse impordilitsentsi, on oluline piimaturu tõhusama järelevalve jaoks. Vastavalt komisjoni 14. detsembri 2001. aasta määruse (EÜ) nr 2535/2001 (millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1255/2008 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses piima ja piimatoodete impordi korra kohaldamise ning tariifikvootide avamisega), (4) artiklile 2 on alates 1. juulist 2008 impordilitsentsid nõutud üksnes sooduskorra alusel toimuva impordi puhul.

(8)

Komisjoni 31. augusti 2006. aasta määruse (EÜ) nr 1301/2006 (millega kehtestatakse ühised eeskirjad, et hallata põllumajandussaaduste ja -toodete imporditariifikvoote, mille suhtes kohaldatakse impordilitsentside süsteemi) (5) artikli 11 lõike 1 punktidega b ja c on ette nähtud, et komisjonile teatatakse impordilitsentsi saanud kogused ning imporditariifikvootide alusel impordilitsentsi saanud, aga osaliselt või täielikult kasutamata jäänud kogused. Kõnealused horisontaalsätted on seotud sama teabega, mis on seni hõlmatud määruse (EÜ) nr 562/2005 artikli 7 lõigetega 1 ja 6. Seepärast ei tuleks kõnealuse teabega seotud teatamise kohustust lisada uude määrusesse.

(9)

Komisjoni 23. aprilli 2008. aasta määruse (EÜ) nr 376/2008 (millega sätestatakse põllumajandussaaduste ja -toodete impordi- ja ekspordilitsentside ning eelkinnitussertifikaatide süsteemi kohaldamise ühised üksikasjalikud eeskirjad) (6) artikli 1 lõike 2 punkti a alapunktis i on sätestatud juhtumid ja tooted, mille puhul tuleb esitada impordilitsents. Kõnealuse määruse II lisa K jaos on sätestatud muudel soodustingimustel kui tariifikvootide alusel imporditud selliste piimatoodete nimekiri, mis on esitatud impordilitsentsi saamiseks. Kõnealustest toodetest tuleb komisjonile teatada.

(10)

Määruse (EÜ) nr 2535/2001 2. jao III peatükis on sätestatud kolmandate riikide ametiasutuste poolt väljaantavate IMA 1-sertifikaatide abil hallatavad teatavad impordikvoodid. Liikmesriigid teatavad komisjonile toodete kogused, mille kohta on välja antud impordilitsentsid IMA 1-sertifikaatide alusel. Kogemused näitavad, et kõnealuse impordi iga etapi hoolikaks jälgimiseks ei piisa alati sellisest teatamisest. Tuleks näha ette sätted täiendavast teabest teatamise kohta.

(11)

Kaubavoogude täpne ja korrapärane jälgimine toetuste mõju hindamiseks nõuab teavet nende toodete ekspordi kohta, millele on määratud toetus, eriti pakkumismenetluste alusel määratud koguste kohta.

(12)

Nõukogu otsusega 94/800/EÜ (7) heakskiidetud mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay voorus sõlmitud põllumajanduslepingu (edaspidi „põllumajandusleping”) rakendamiseks on vaja esitada täiendavat ja üksikasjalikumat teavet impordi ja ekspordi kohta, eriti litsentsitaotluste ja litsentside kasutamise viisi kohta, et tagada põllumajanduslepingust tulenevate kohustuste täitmine. Kiiret teavet ekspordi suundumuste kohta on vaja nende kohustuste parimaks ärakasutamiseks.

(13)

Komisjoni 27. novembri 2009. aasta määruses (EÜ) nr 1187/2009, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EMÜ) nr 1234/2007 rakendamise üksikasjalikud erieeskirjad piima ja piimatoodete ekspordilitsentside ja -toetuste kohta, (8) kehtestatakse teatavate piimatoodete Kanadasse, Ameerika Ühendriikidesse ja Dominikaani Vabariiki eksportimise erieeskirjad. Tuleks sätestada asjaomasest teabest teatamine.

(14)

Määrusega (EÜ) nr 1187/2009 kehtestatakse erikord toetuste andmiseks Euroopa Liidu päritolu koostisainetele, mida kasutatakse sisese töötlemise lepingute alusel toodetud juustus. Tuleks sätestada asjaomasest teabest teatamine.

(15)

Aastate jooksul komisjoni saadud teabe töötlemisel saadud kogemused näitavad, et mõnede teatamiste sagedust võiks vähendada ilma olulist teavet kaotamata.

(16)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas põllumajandusturgude ühise korralduse komitee arvamusega,

a)

segasööda tootmisel kasutatud lõssi kogused, mille kohta on asjaomase kuu jooksul esitatud toetusetaotlused;

b)

denatureeritud lõssipulbri kogused, mille kohta on asjaomase kuu jooksul esitatud toetusetaotlused;

c)

segasööda tootmisel kasutatud lõssipulbri kogused, mille kohta on asjaomase kuu jooksul esitatud toetustaotlused.

a)

iga punktides 1–6 osutatud toote hinnad, kui siseriiklik toodang moodustab 1 % või rohkem ELi toodangust;

b)

selliste juustude hinnad, mille toodang moodustab 4 % või rohkem siseriiklikust juustutoodangust.

a)

iga toote hinnad, välja arvatud juustuhinnad, kui siseriiklik toodang moodustab 2 % või rohkem ELi toodangust;

b)

muude kui lõike 1 punktis b osutatud juustude liigi järgi eristatavate selliste juustude hinnad, mis moodustavad siseriiklikust juustutoodangust 8 % või rohkem.

a)

nende territooriumil eelmise kuu tarnete eest piimatootjatele tegeliku rasva- ja valgusisalduse alusel makstud toorpiimahinna;

b)

eeldatava hinna jooksva kuu tarnete eest, kui see on teada.

a)

kui teatatud hind on seotud liikmesriigi kohta vähem kui kolme tootja toodetud tootega, peaks sõna „konfidentsiaalne” olema I.A ja I.B lisade veerus „märkused”. Sellist teavet käsitatakse konfidentsiaalsena ning kasutatakse üksnes üldeesmärkidel;

b)

juustude puhul tüüpiline pakendiühik, mille kohta on hind teatatud;

c)

muude toodete kui juustude puhul, kui hind vastab toote erinevale pakendiühikule kui veerus „tüüpiline pakendiühik” näidatu, on toote tegelik pakendiühik, mille kohta on hind teatatud, I.A ja I.B lisade veerus „märkused”.

a)

sertifikaadi saanud toodete kogus ja impordilitsentsi väljaandmise kuupäev;

b)

toodete kogus, mille tagatis on vabastatud.

a)

piimatoodete eksporditoetuse nomenklatuuri koodi ja sihtriigi koodi alusel jaotatud kogused, mille kohta on sel päeval esitatud litsentsitaotlused:

b)

vajaduse korral teave, et sellel päeval ei ole esitatud ühtegi taotlust, välja arvatud juhul, kui määruse (EMÜ) nr 3846/87 (9) I lisa 9. osas osutatud toodetele ei ole toetust või 0-määraga toetust kindlaks määratud;

c)

piimatoodete taotluse ning eksporditoetuse nomenklatuuri koodi ja sihtriigi koodi alusel jaotatud kogused, mille kohta on sel päeval esitatud määruse (EÜ) nr 1187/2009 artiklis 8 nimetatud ajutise ekspordilitsentsi taotlused, märkides:

d)

piimatoodete eksporditoetuse nomenklatuuri koodi ja sihtriigi koodi alusel jaotatud kogused, mille kohta sel päeval tehti lõplik otsus anda või tühistada määruse (EÜ) nr 1187/2009 artiklis 8 osutatud ajutised litsentsid, ajutise litsentsi kuupäev ja sellega hõlmatud kogus;

e)

vajaduse korral käesoleva lõike punktis c osutatud pakkumismenetlusega hõlmatud toodete muudetud kogus;

f)

piimatoodete eksporditoetuse nomenklatuuri koodi alusel jaotatud kogused, mis on hõlmatud vastavalt määruse (EÜ) nr 1187/2009 artikli 32 lõikele 1 antud alaliste litsentsidega.

a)

piimatoodete eksporditoetuse nomenklatuuri koodi alusel jaotatud kogused, mis on hõlmatud vastavalt määruse (EÜ) nr 1187/2009 artikli 10 lõike 2 teisele lõigule tühistatud litsentsitaotlustega;

b)

alates jooksva GATTi aasta 1. juulist välja antud, eelmisel kuul kehtivuse kaotanud ja tagastatud litsentside kasutamata kogused, mis on jaotatud piimatoodete eksporditoetuse nomenklatuuri koodi alusel;

c)

CN-koodi ja päritoluriigi koodi alusel jaotatud piimatoodete kogused, mille kohta ei kehti ükski asutamislepingu artikli 28 lõikes 2 osutatud õiguslik seisund ja mida imporditakse CN-koodi 0406 30 alla kuuluvate toodete valmistamiseks vastavalt komisjoni määruse (EÜ) nr 612/2009 (10) artikli 12 lõike 5 punktile c ning millele on antud määruse (EÜ) nr 1187/2009 artiklis 15 osutatud luba;

d)

CN-koodi alusel jaotatud kogused, mille kohta on välja antud litsentsid ning mille suhtes ei kohaldata määruse (EÜ) nr 1187/2009 artiklis 18 osutatud toetust.

2.6.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 135/36

(1)

Määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 9 lõike 1 esimese lõigu kohaselt vaatas komisjon läbi Itaalia taotluse saada heakskiit komisjoni määruse (EÜ) nr 2400/96 (2) (muudetud määrusega (EÜ) nr 2275/2003) (3) kohaselt registreeritud päritolunimetuse „Spressa delle Giudicarie” spetsifikaadi üksikasjade muudatusele.

(2)

Kuna asjaomased muudatused ei ole väikesed määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 9 tähenduses, avaldas komisjon kõnealuse määruse artikli 6 lõike 2 esimese lõigu kohase muutmistaotluse Euroopa Liidu Teatajas  (4). Kuna määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 7 kohaselt ei ole komisjonile esitatud ühtegi vastuväidet, tuleks muudatused heaks kiita,

2.6.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 135/38

(1)

Määrusega (EÜ) nr 1177/2003 on kehtestatud tulu ja elutingimusi käsitleva ühenduse statistika süstemaatiliseks esitamiseks ühine raamistik, millega hõlmatakse võrreldavaid ja päevakohaseid läbilõike- ja kestevandmeid tulu ning vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse taseme ja struktuuri kohta riiklikul ja Euroopa tasandil.

(2)

Määruse (EÜ) nr 1177/2003 artikli 15 lõike 2 punkti f kohaselt tuleb kehtestada rakendusmeetmed seoses EU-SILCi läbilõikeosasse igal aastal lisatava teiseste sihtvaldkondade ja -muutujate loeteluga. 2011. aastaks tuleks sätestada ebasoodsate asjaolude põlvkondadevahelist edasikandumist käsitleva mooduli teiseste sihtmuutujate loetelu. See peaks sisaldama ka muutujakoode ja määratlusi.

(3)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas Euroopa statistikasüsteemi komitee arvamusega,

2.6.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 135/46