ISSN 1725-5082

doi:10.3000/17255082.L_2010.133.est

Euroopa Liidu

Teataja

L 133

European flag  

Eestikeelne väljaanne

Õigusaktid

53. köide
31. mai 2010


Sisukord

 

II   Muud kui seadusandlikud aktid

Lehekülg

 

 

MÄÄRUSED

 

*

Komisjoni määrus (EL) nr 453/2010, 20. mai 2010, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1907/2006, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH) ( 1 )

1

 


 

(1)   EMPs kohaldatav tekst

ET

Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud.

Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn.


II Muud kui seadusandlikud aktid

MÄÄRUSED

31.5.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 133/1


KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 453/2010,

20. mai 2010,

millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1907/2006, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH)

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta määrust (EÜ) nr 1907/2006, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH) ja millega asutatakse Euroopa Kemikaalide Agentuur ning muudetakse direktiivi 1999/45/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 793/93, komisjoni määrus (EÜ) nr 1488/94 ning samuti nõukogu direktiiv 76/769/EMÜ ja komisjoni direktiivid 91/155/EMÜ, 93/67/EMÜ, 93/105/EÜ ja 2000/21/EÜ, (1) eriti selle artiklit 131

ning arvestades järgmist:

(1)

Ohutuskaardid on üldtunnustatud ja tõhus vahend aine või segu kohta teabe esitamiseks ühenduses ning neist on saanud määrusega (EÜ) nr 1907/2006 loodud süsteemi lahutamatu osa.

(2)

Eesmärgiga hõlbustada ülemaailmset kaubandust ning kaitsta samal ajal inimeste tervist ja keskkonda, on ühtseid klassifitseerimis- ja märgistamiskriteeriume ning ohutuskaartide koostamise eeskirju ÜRO struktuuri raames rohkem kui 10 aasta jooksul hoolikalt välja töötatud, mille tulemuseks on kemikaalide klassifitseerimise ja märgistamise globaalselt harmoneeritud süsteem (edaspidi „GHS”).

(3)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta määrusega (EÜ) nr 1272/2008, mis käsitleb ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist ning millega muudetakse direktiive 67/548/EMÜ ja 1999/45/EÜ ja tunnistatakse need kehtetuks ning muudetakse määrust (EÜ) nr 1907/2006, (2) ühtlustatakse ainete, segude ja teatavate konkreetsete toodete klassifitseerimise ja märgistamise sätteid ja kriteeriume ühenduses, võttes arvesse GHSi klassifitseerimiskriteeriume ja märgistamiseeskirju.

(4)

Nõukogu 27. juuni 1967. aasta direktiivi 67/548/EMÜ ohtlike ainete klassifitseerimist, pakendamist ja märgistamist käsitlevate õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta (3) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. mai 1999. aasta direktiivi 1999/45/EÜ ohtlike preparaatide klassifitseerimist, pakendamist ja märgistamist käsitlevate liikmesriikide õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta (4) on mitu korda muudetud. Direktiivid 67/548/EMÜ ja 1999/45/EÜ asendatakse üleminekuperioodi jooksul – ainete klassifitseerimine, märgistamine ja pakendamine peavad vastama määruse (EÜ) nr 1272/2008 nõuetele alates 1. detsembrist 2010 ning segude klassifitseerimine, märgistamine ja pakendamine alates 1. juunist 2015; ajavahemikul 1. detsembrist 2010 kuni 1. juunini 2015 peavad ained olema klassifitseeritud nii direktiivi 67/548/EMÜ kui ka määruse (EÜ) nr 1272/2008 kohaselt. Määrusega (EÜ) nr 1272/2008, mis jõustub 1. juunil 2015, tunnistatakse mõlemad direktiivid kehtetuks.

(5)

Seepärast tuleks muuta määruse (EÜ) nr 1907/2006 II lisa, et kohandada seda määruses (EÜ) nr 1272/2008 sätestatud klassifitseerimiskriteeriumide ja muude asjakohaste sätetega.

(6)

Lisaks tuleks kohandada määruse (EÜ) nr 1907/2006 II lisas sätestatud ohutuskaartidele esitatavaid nõudeid, võttes arvesse ohutuskaarte käsitlevaid GHSi eeskirju, et kolmest osast – klassifitseerimine, märgistamine ja ohutuskaart – koosnev mehhanism täidaks oma ülesannet osade koostoimes.

(7)

Muudetud ohutuskaardid jäävad ka edaspidi asjakohase ohutusealase teabe edastamise vahendiks, millel on oluline tähtsus tarneahela järgmiste allkasutajate teavitamisel ohtudest, mis on seotud nii ühenduse õigusaktides sätestatud klassifitseerimisnõuetele vastavate ainete ja segudega kui ka kõnealustele nõuetele mittevastavate teatavate ainete ja segudega, võttes arvesse kõikides asjakohastes kemikaaliohutuse aruannetes esitatud teavet.

(8)

Nõuet, et ohutuskaart peab sisaldama määruse (EÜ) 1272/2008 (mida on muudetud käesoleva määruse kohaselt) kohast ainete ja segude klassifikatsiooni ja märgistust, tuleks rakendada järk-järgult kooskõlas ainete ja segude klassifitseerimist ja märgistamist käsitlevate määruse (EÜ) nr 1272/2008 sätetega. Kuna segude klassifitseerimine ja nendega seotud ohutusalane teave sõltub ainete klassifitseerimisest ja ainetega seotud ohutusalasest teabest, tuleks ohutuskaartide sisu suhtes kohaldada esmalt nõudeid, mis on seotud ainete klassifitseerimise ja märgistamisega vastavalt määrusele (EÜ) nr 1272/2008 ning alles seejärel nõudeid, mis on seotud segude klassifitseerimise ja märgistamisega vastavalt määrusele (EÜ) nr 1272/2008.

(9)

Segude tarnijad, kes soovivad vabatahtlikult kohaldada määruse (EÜ) nr 1272/2008 kohast klassifitseerimist ja märgistamist enne 1. juunit 2015, peaksid märkima asjakohasele ohutuskaardile nii määruse (EÜ) nr 1272/2008 kohase klassifikatsiooni kui ka direktiivi 1999/45/EÜ kohase klassifikatsiooni.

(10)

Ainete ohutuskaartidel, millel klassifitseerimise ja märgistamisega seotud teave on esitatud kooskõlas määrusega (EÜ) nr 1272/2008 ja mis on koostatud enne 1. juunit 2015, tuleks esitada ka direktiivi 67/548/EMÜ kohane teave klassifitseerimise kohta, et segu tarnijad, kes ei kasuta võimalust kohaldada määruse (EÜ) nr 1272/2008 kohast klassifitseerimist ja märgistamist alates varasemast kuupäevast, saaksid kõnealuseid segusid nõuetekohaselt klassifitseerida ja märgistada.

(11)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 133 kohaselt asutatud komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EÜ) nr 1907/2006 muudetakse järgmiselt:

1)

alates 1. detsembrist 2010:

a)

II lisa asendatakse käesoleva määruse I lisaga;

b)

VI lisa punkti 3.7 pealkirjas asendatakse sõnad „ohutuskaardi lahtrit 16)” sõnadega „vaata ohutuskaardi 1. jagu”;

2)

alates 1. juunist 2015: määruse (EÜ) nr 1907/2006 II lisa asendatakse käesoleva määruse II lisaga.

Artikkel 2

1.   Ainete tarnijad, kes kohaldavad määruse (EÜ) nr 1272/2008 artikli 61 lõiget 2, võivad kuni 1. detsembrini 2010 kohaldada määruse (EÜ) nr 1907/2006 II lisa, mida on muudetud käesoleva määruse artikli 1 punktiga 1.

2.   Segude tarnijad võivad kohaldada määruse (EÜ) nr 1907/2006 II lisa, mida on muudetud käesoleva määruse artikli 1 lõike 1 kohaselt, kuni 1. detsembrini 2010.

3.   Segude tarnijad, kes kohaldavad määruse (EÜ) nr 1272/2008 artikli 61 lõiget 2, võivad kuni 1. juunini 2015 kohaldada määruse (EÜ) nr 1907/2006 II lisa, mida on muudetud käesoleva määruse artikli 1 punktiga 2.

4.   Lisaks määruse (EÜ) nr 1272/2008 kohasele ohulauseid sisaldavale klassifikatsioonile esitavad lõiget 3 kohaldavad segude tarnijad kuni 1. juunini 2015 asjakohase ohutuskaardi punktis 3.2 seal loetletud ainete klassifikatsiooni ka vastavalt direktiivile 67/548/EMÜ, sealhulgas ohtlikkuse kategooria, ohusümbol(id) ja R-laused.

5.   Lisaks määruse (EÜ) nr 1272/2008 kohasele ohulauseid sisaldavale klassifikatsioonile esitavad lõiget 3 kohaldavad segude tarnijad kuni 1. juunini 2015 asjakohase ohutuskaardi punktis 2.1 seal loetletud segude klassifikatsiooni ka vastavalt direktiivile 1999/45/EÜ.

Lisaks käesoleva määruse II lisa punktis 3.2.1 loetletud ainetele peavad määruse (EÜ) nr 1272/2008 kohastele klassifitseerimiskriteeriumidele vastavate segude tarnijad, kes kohaldavad lõiget 3, kuni 1. juunini 2015 loetlema asjakohase ohutuskaardi punktis 3.2 direktiivis 67/548/EMÜ määratletud tähenduses tervise- või keskkonnaohtu põhjustavad ained, kui kõnealuste ainete kontsentratsioon on ≥ käesoleva määruse II lisa punkti 3.2.1 alapunktis a loetletud piirväärtustega.

Lisaks käesoleva määruse II lisa punktis 3.2.2 loetletud ainetele peavad määruse (EÜ) nr 1272/2008 kohastele klassifitseerimiskriteeriumidele mittevastavate segude tarnijad, kes kohaldavad lõiget 3, kuni 1. juunini 2015 loetlema asjakohase ohutuskaardi punktis 3.2 direktiivis 67/548/EMÜ määratletud tähenduses tervise- või keskkonnaohtu põhjustavad ained, kui kõnealuste ainete kontsentratsioon eraldi on ≥ 1 massiprotsenti mittegaasiliste segude puhul ja ≥ 0,2 mahuprotsenti gaasilise segu puhul.

6.   Ilma et see piiraks määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 31 lõike 9 kohaldamist, ei pea selliste ainete ohutuskaarti, mis on turule viidud enne 1. detsembrit 2010 ning mida ei tule vastavalt määruse (EÜ) nr 1272/2008 artikli 61 lõikele 4 uuesti märgistada ega pakendada, asendama käesoleva määruse I lisa kohase ohutuskaardiga enne 1. detsembrit 2012.

Ilma et see piiraks määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 31 lõike 9 kohaldamist, ei pea selliste segude ohutuskaarti, mis on turule viidud enne 1. juunit 2015 ning mida ei tule vastavalt määruse (EÜ) nr 1272/2008 artikli 61 lõikele 4 uuesti märgistada ega pakendada, asendama käesoleva määruse II lisa kohase ohutuskaardiga enne 1. juunit 2017.

7.   Ilma et see piiraks määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 31 lõike 9 kohaldamist, võib segu saajale vähemalt kord enne 1. detsembrit 2010 edastatud ohutuskaarti kasutada kuni 30. novembrini 2012, ilma et ohutuskaart peaks vastama käesoleva määruse I lisale.

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 20. mai 2010

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO


(1)  ELT L 396, 30.12.2006, lk 1.

(2)  ELT L 353, 31.12.2008, lk 1.

(3)  EÜT 196, 16.8.1967, lk 1.

(4)  EÜT L 200, 30.7.1999, lk 1.


I LISA

„II LISA

OHUTUSKAARTIDE KOOSTAMISE NÕUDED

A   OSA

0.1.   Sissejuhatus

0.1.1.

Käesolevas lisas kehtestatakse nõuded, mida tarnija peab järgima artikli 31 kohase ohutuskaardi koostamisel aine või segu kohta.

0.1.2.

Ohutuskaardil esitatud teave on vastavuses kemikaaliohutuse aruandes esitatud teabega, kui selle esitamine on nõutav. Kui kemikaaliohutuse aruanne on koostatud, paigutatakse ohutuskaardi lisasse asjakohane kokkupuutestsenaarium või asjakohased kokkupuutestsenaariumid.

0.2.   Ohutuskaardi koostamise üldised nõuded

0.2.1.

Ohutuskaardi eesmärk on tagada, et kasutajatel oleks võimalik võtta vajalikke meetmeid inimeste tervise ja ohutuse kaitseks töökohal ning keskkonna kaitseks. Ohutuskaardi koostaja võtab arvesse, et ohutuskaart peab teavitama selle kasutajat aine või seguga seotud ohtudest ning andma teavet nende ohutu ladustamise, käitlemise ja kõrvaldamise kohta.

0.2.2.

Ohutuskaartidel esitatud teave vastab nõukogu direktiivis 98/24/EÜ sätestatud nõuetele. Eeskätt võimaldab ohutuskaart tööandjal kindlaks määrata keemiliste ohutegurite olemasolu töökohal ning hinnata nende kasutamisest tulenevat riski töötajate tervisele ja ohutusele.

0.2.3.

Teave ohutuskaardil esitatakse selgel ja kokkuvõtlikul viisil. Ohutuskaardi koostab pädev isik, kes võtab arvesse kasutajaskonna teadaolevaid erivajadusi ja -teadmisi. Ainete ja segude tarnijad tagavad pädevatele isikutele asjakohase koolituse, sealhulgas täiendusõppe.

0.2.4.

Ohutuskaardi keelekasutus peab olema lihtne, selge ja täpne, vältida tuleks žargooni, akronüüme ja lühendeid. Ei tohi kasutada väljendeid „võib olla ohtlik”, „tervisemõju puudub”, „enamiku kasutustingimuste puhul ohutu” või „kahjutu” ega muid väljendeid aine või segu ohutuse kohta või muid asjaomase aine või segu klassifikatsiooniga vastuolus olevaid väljendeid.

0.2.5.

Ohutuskaardi koostamise kuupäev märgitakse esilehele. Kui ohutuskaardi andmetes on tehtud muudatusi ning uus muudatustega ohutuskaart edastatakse saajale, teavitatakse teda muudatustest ohutuskaardi 16. jaos, kui muudatustele ei ole osutatud mujal. Sel juhul märgitakse esilehele koostamise kuupäev „Muudetud: (kuupäev)”, versiooni ja läbivaatamise number, asendatava dokumendi kuupäev ning muu teave muudetava versiooni kohta.

0.3.   Ohutuskaardi formaat

0.3.1.

Ohutuskaardi lehekülgede arvu ei ole kindlaks määratud. Dokumendi pikkus peab olema vastavuses aine või segu ohtlikkuse ja olemasoleva teabega.

0.3.2.

Kõik ohutuskaardi, sh kõikide lisade leheküljed nummerdatakse ning igal leheküljel peab olema kas märge ohutuskaardi lehekülgede arvu kohta (näiteks 1/3) või märge järgneva lehekülje kohta (näiteks „jätkub järgmisel leheküljel” või „dokumendi lõpp”).

0.4.   Ohutuskaardi sisu

Käesolevas lisas nõutud teave, kui see on asjakohane ja kättesaadav, lisatakse ohutuskaardile B osa asjakohase punkti alla. Ohutuskaardil peavad kõik punktid olema täidetud.

0.5.   Teabele esitatavad nõuded

Võttes arvesse, et ainetel ja segudel on palju erinevaid omadusi, võib mõnel juhul osutuda vajalikuks lisada asjakohase punkti alla täiendavalt asjakohast ja kättesaadavat teavet.

0.6.   Ühikud

Kasutatakse nõukogu direktiivis 80/181/EMÜ (1) sätestatud mõõtühikuid.

0.7.   Erijuhtumid

Ohutuskaart tuleb koostada ka määruse (EÜ) nr 1272/2008 I lisa punktis 1.3 nimetatud erijuhtude korral, kui märgistamisele on kehtestatud erandid.

1.    1. JAGU: Aine/segu ning äriühingu/ettevõtja identifitseerimine

Käesolevas jaos sätestatakse, kuidas aineid või segusid identifitseeritakse ning kuidas märgitakse ohutuskaardile nende kindlaksmääratud kasutusalad, aine või segu tarnija nimi ning aine või segu tarnija üksikasjalik kontaktinfo, sealhulgas hädaabi kontaktandmed.

1.1.   Tootetähis

Aine tootetähis vastab määruse (EÜ) nr 1272/2008 artikli 18 lõikele 2 ning see on identne märgistusel oleva nimetusega selle liikmesriigi ametlikus keeles (nende liikmesriikide ametlikes keeltes), kus aine turule viiakse, kui asjaomane liikmesriik (asjaomased liikmesriigid) ei sätesta teisiti.

Registreerimisele kuuluvate ainete puhul vastab tootetähis registreerimisel esitatud nimetusele, samuti märgitakse käesoleva määruse artikli 20 lõikes 3 sätestatud registreerimisnumber.

Ilma et see piiraks käesoleva määruse artiklis 39 sätestatud allkasutajate kohustusi, võib tarnija, kui ta on ühtlasi levitaja või allkasutaja, jätta tootetähisele märkimata registreerimisnumbri selle osa, mis viitab registreerijale või andmete ühisele esitamisele, kui

a)

nimetatud tarnija tagab, et ta esitab järelevalve eesmärgil tehtud taotluse korral täieliku registreerimisnumbri või juhul, kui tal ei ole teavet täieliku registreerimisnumbri kohta, edastab taotluse oma tarnijale, vastavalt punktile b ning

b)

nimetatud tarnija esitab järelevalve eest vastutavale liikmesriigi ametiasutusele (edaspidi „järelevalveasutus”) täieliku registreerimisnumbri seitsme päeva jooksul pärast seda, kui ta on saanud taotluse kas otse järelevalveasutuselt või edastatuna saajalt; juhul kui tal ei ole teavet täieliku registreerimisnumbri kohta, edastab tarnija taotluse seitsme päeva jooksul pärast selle saamist oma tarnijale ning teatab sellest samal ajal ka järelevalveasutusele.

Segu kaubanduslik nimetus või nimetus esitatakse vastavalt direktiivi 1999/45/EÜ artikli 10 punktile 2.1.

Üldine ohutuskaart võib hõlmata ka rohkem kui ühte ainet või segu, kui kõnealusel ohutuskaardil esitatud teave vastab kõikide ainete või segude osas käesoleva lisa nõuetele.

Muud identifitseerimisvahendid

Esitatakse ka muud nimetused või sünonüümid, millega ainet või segu märgistatakse või mille all neid üldiselt tuntakse, nagu alternatiivsed nimetused, numbrid, äriühingu tootekoodid või muud kordumatud tunnused.

1.2.   Aine või segu asjaomased kindlaksmääratud kasutusalad ning kasutusalad, mida ei soovitata

Saajale esitatakse andmed aine või segu asjaomaste kindlaksmääratud kasutusalade kohta. Kirjeldatakse kokkuvõtlikult aine või segu toimet, nt „põlemist takistav”, „antioksüdant”.

Vajaduse korral märgitakse kasutusalad, mille puhul tarnija ei soovita ainet või segu kasutada. Loetelu ei pea olema ammendav.

Kui nõutakse kemikaaliohutuse aruande esitamist, peab ohutuskaardi käesolevas punktis esitatud teave vastama kemikaaliohutuse aruandes kindlaksmääratud kasutusaladele ning ohutuskaardi lisas esitatud kokkupuutestsenaariumitele.

1.3.   Andmed ohutuskaardi tarnija kohta

Identifitseeritakse tarnija, kelleks võib olla tootja, importija või ainuesindaja, allkasutaja või levitaja. Esitatakse tarnija täielik aadress ja telefoninumber ning samuti ohutuskaardi koostamise eest vastutava pädeva isiku e-posti aadress.

Kui tarnija ei asu liikmesriigis, kus aine või segu turule viiakse, ning tarnija on määranud kõnealuses liikmesriigis vastutava isiku, esitatakse lisaks nimetatud vastutava isiku täielik aadress ja telefoninumber.

Registreerijaid käsitlev teave peab vastama registreerimisel tootja või importija isiku kohta esitatud teabele.

Kui nimetatakse ainuesindaja, esitatakse ka andmed ühendusevälise tootja või formuleerija kohta.

1.4.   Hädaabitelefoni number

Esitatakse hädaabiteabeteenistuse kontaktandmed. Kui liikmesriigis, kus aine või segu turule viiakse, on olemas ametlik nõuandeasutus (selleks võib olla tervisega seotud teabe vastuvõtmise eest vastutav asutus, millele on osutatud määruse (EÜ) nr 1272/2008 artiklis 45 ja direktiivi 1999/45/EÜ artiklis 17), on piisav, kui esitatakse selle telefoninumber. Selgesõnaliselt märgitakse kõik selliste teenuste piiratud kättesaadavuse põhjused, näiteks tööaeg või teatavat liiki teabega seotud piirangud.

2.    2. JAGU: Ohtude identifitseerimine

Ohutuskaardi käesolevas jaos kirjeldatakse ainest või segust tulenevaid ohte ja esitatakse nende ohtudega seotud asjakohased hoiatused.

2.1.   Aine või segu klassifitseerimine

Aine klassifikatsioon esitatakse määruses (EÜ) nr 1272/2008 sätestatud klassifitseerimiseeskirjade kohaselt. Kui tarnija on määruse (EÜ) nr 1272/2008 artikli 40 kohaselt esitanud ainet käsitleva teabe klassifitseerimis- ja märgistusandmikku kandmiseks, peab ohutuskaardil esitatud klassifikatsioon olema identne kõnealuses andmikus märgitud klassifikatsiooniga.

Lisaks esitatakse aine klassifikatsioon vastavalt nõukogu direktiivile 67/548/EMÜ.

Segu klassifikatsioon esitatakse direktiivis 1999/45/EÜ sätestatud klassifitseerimiseeskirjade kohaselt. Kui segu ei vasta direktiivis 1999/45/EÜ sätestatud klassifitseerimiskriteeriumidele, tuleb see selgesõnaliselt märkida. Teave segus sisalduvate ainete kohta esitatakse punktis 3.2.

Kui klassifikatsioon, sealhulgas ohu- ja R-laused ei ole täielikult välja kirjutatud, lisatakse viide 16. jaole, kus esitatakse kõikide klassifikatsioonide, sh kõikide ohu- ja R-lausete täistekst.

Ohutuskaardi jagudes 9–12 kirjeldatakse vastavalt kõige olulisemaid kahjulikke füüsikalis-keemilisi mõjusid, mõju inimeste tervisele ja keskkonnale selliselt, et valdkonnaga mitteseotud isikud suudaksid identifitseerida aine või seguga seotud ohte.

2.2.   Märgistuselemendid

Kooskõlas määrusega (EÜ) nr 1272/2008 märgitakse klassifitseeritud aine puhul märgistusele vähemalt järgmised elemendid: ohupiktogrammid, tunnussõnad, ohulaused ja hoiatuslaused. Ohupiktogrammi täiemahulise must-valge graafilise kujutise või ainult sümboli graafilise kujutise võib asendada määruse (EÜ) nr 1272/2008 kohase värvilise piktogrammiga.

Kooskõlas direktiiviga 1999/45/EÜ märgitakse klassifitseeritud segu puhul märgistusele vähemalt ohusümbol(id), ohtlikkuse kategooria(d), R-laused ja ohutusteave. Sümboli võib esitada must-valge graafilise kujutisena.

Aine puhul esitatakse kohaldatavad märgistuselemendid kooskõlas määruse (EÜ) nr 1272/2008 artikliga 25 ja artikli 32 lõikega 6 ning segu puhul kooskõlas direktiivi 1999/45/EÜ V lisa osadega A ja B.

2.3.   Muud ohud

Esitatakse teave selle kohta, kas aine või segu vastab püsivatele, bioakumuleeruvatele ja toksilistele (PBT) ainetele või väga püsivatele ja väga bioakumuleeruvatele (vPvB) ainetele esitatavatele nõuetele kooskõlas XIII lisaga.

Esitatakse teave muude ohtude kohta, mis ei mõjuta küll klassifikatsiooni, kuid võivad suurendada aine või segu ohtlikkust tervikuna, näiteks õhusaasteainete tekkimine kõvastumisel või töötlemisel, tolmusus, tolmu plahvatusohtlikkus, ristsensibiliseerimine, lämbumine, külmumine, suur lõhna või maitse tekitamise võime või keskkonnamõjud nagu oht mullaorganismidele või võime osooni fotokeemiliselt tekitada jne.

3.    3. JAGU: Koostis/teave koostisainete kohta

Ohutuskaardi käesolevas jaos kirjeldatakse aine või segu koostisainete, sealhulgas lisandite ja stabiliseerivate lisaainete keemilist koostist, vastavalt allpool kirjeldatule. Esitatakse asjakohane ja kättesaadav ohutusalane teave võimaliku keemilise reaktsiooni kohta pinnases.

3.1.   Ained

Esitatakse aine peamise koostisosa keemiline koostis, kasutades kas tootetähist või punktis 1.1 nimetatud muud identifitseerimismeetodit.

Lisandi, stabiliseeriva lisaaine või peamisest koostisosast erineva koostisosa puhul, mis klassifitseeritakse ja mida võetakse arvesse aine klassifitseerimisel, esitatakse keemiline koostis järgmiselt:

a)

tootetähis vastavalt määruse (EÜ) nr 1272/2008 artikli 18 lõikele 2;

b)

kui tootetähis puudub, esitatakse muu nimetus (tavaliselt kasutatav nimetus, kaubanduslik nimetus, lühend) või tunnuskoodid.

Aine tarnija otsustab ise, kas nimetab lisaks ka kõik koostisosad, sealhulgas klassifitseerimata koostisosad.

Käesolevas punktis esitatakse ka teave paljudest koostisosadest koosneva aine kohta.

3.2.   Segud

Esitatakse tootetähis, kui see on olemas, kontsentratsioon või kontsentratsioonivahemikud vähemalt kõikide nende koostisainete kohta, millele on viidatud punktides 3.2.1 või 3.2.2. Segu tarnija otsustab ise, kas nimetab lisaks ka segu kõik koostisosad, sealhulgas need, mis ei vasta klassifitseerimiskriteeriumidele. Esitatava teabe alusel on saajal võimalik hõlpsalt määratleda segu koostisainetest tulenevaid ohte. Segust endast tulenevad ohud esitatakse 2. jaos.

Segu koostisainete kontsentratsioonide puhul märgitakse kas:

a)

täpne massi- või mahuprotsent, kui see on tehniliselt võimalik, alanevas järjekorras või

b)

massi- või mahuprotsendi vahemik, kui see on tehniliselt võimalik, alanevas järjekorras.

Kontsentratsioonivahemiku puhul lähtutakse terviseohu ja keskkonnaohtlikkuse kirjeldamisel iga koostisaine suurimast kontsentratsioonist.

Kui on olemas teave segu kui terviku mõju kohta, esitatakse see 2. jaos.

Alternatiivset keemilist nimetust võib kasutada, kui see on kooskõlas direktiivi 1999/45/EÜ artikliga 15 või määruse (EÜ) nr 1272/2008 artikliga 24.

3.2.1.

Direktiivis 1999/45/EÜ sätestatud klassifitseerimiskriteeriumidele vastava segu puhul esitatakse andmed järgmiste ainete ning nende kontsentratsiooni või kontsentratsioonivahemiku kohta segus:

a)

tervise- või keskkonnaohtu põhjustavad ained direktiivis 67/548/EMÜ määratletud tähenduses ning tervise- või keskkonnaohtu põhjustavad ained määruses (EÜ) nr 1272/2008 määratletud tähenduses tingimusel, et teave kõnealuse määruse kohaste klassifitseerimiskriteeriumide kohta on tehtud segu tarnijatele kättesaadavaks, ning kui nende ainete kontsentratsioon on võrdne või suurem kui järgmisena nimetatud väikseim piirväärtus:

i)

direktiivi 1999/45/EÜ artikli 3 lõike 3 tabelis määratletud kohaldatavad kontsentratsioonid;

ii)

määruse (EÜ) nr 1272/2008 VI lisa 3. osas märgitud konkreetne sisalduse piirväärtus;

iii)

määruse (EÜ) nr 1272/2008 I lisa tabelis 1.1 esitatud piirväärtus, mida on kohandatud nimetatud määruse I lisa punktis 4.1 sätestatud arvutuse abil kui nimetatud määruse VI lisa 3. osas on kehtestatud asjakohane korrutustegur;

iv)

direktiivi 1999/45/EÜ II lisa B osas esitatud kontsentratsiooni piirväärtused;

v)

direktiivi 1999/45/EÜ III lisa B osas esitatud kontsentratsiooni piirväärtused;

vi)

direktiivi 1999/45/EÜ V lisas esitatud kontsentratsiooni piirväärtused;

vii)

määrusega (EÜ) nr 1272/2008 kehtestatud klassifitseerimis- ja märgistusandmikus sätestatud konkreetne sisalduse piirväärtus;

viii)

määruse (EÜ) nr 1272/2008 I lisa tabelis 1.1 esitatud piirväärtus, mida on kohandatud nimetatud määruse I lisa punktis 4.1 sätestatud arvutuse abil, kui nimetatud määrusega kehtestatud klassifitseerimis- ja märgistusandmikus on sätestatud asjakohane korrutustegur;

b)

ained, mille suhtes on kehtestatud ühenduse töökeskkonna ohtlike ainete piirnormid ja mis ei ole juba hõlmatud punktiga a;

c)

ained, mis on XIII lisas sätestatud kriteeriumide kohaselt püsivad, bioakumuleeruvad ja toksilised või väga püsivad ja väga bioakumuleeruvad, või artikli 59 lõikes 1 nimetatud ning muid kui punktis a nimetatud ohte tekitavad ained, kui konkreetse aine kontsentratsioon on 0,1 % või suurem.

3.2.2.

Direktiivis 1999/45/EÜ sätestatud klassifitseerimiskriteeriumidele mittevastava segu puhul esitatakse andmed järgmiste ainete ning nende kontsentratsiooni või kontsentratsioonivahemiku kohta segus, kui aine kontsentratsioon on võrdne või suurem kui järgmised piirväärtused:

a)

1 massiprotsent mittegaasiliste ja 0,2 mahuprotsenti gaasiliste segude puhul kui tegemist on

i)

tervise- või keskkonnaohtu põhjustavate ainetega direktiivis 67/548/EMÜ määratletud tähenduses või tervise- või keskkonnaohtu põhjustavate ainetega määruses (EÜ) nr 1272/2008 määratletud tähenduses tingimusel, et teave kõnealuse määruse kohaste klassifitseerimiskriteeriumide kohta on tehtud segu tarnijatele kättesaadavaks või

ii)

ainetega, mille suhtes on kehtestatud ühenduse töökeskkonna ohutegurite piirnorm;

b)

0,1 massiprotsenti ainete puhul, mis on XIII lisas sätestatud kriteeriumide kohaselt püsivad, bioakumuleeruvad ja toksilised või väga püsivad ja väga bioakumuleeruvad, või artikli 59 lõikes 1 nimetatud ning muid kui punktis a nimetatud ohte tekitavad ained.

3.2.3.

Punktis 3.2 loetletud ainete puhul esitatakse aine klassifikatsioon vastavalt direktiivile 67/548/EMÜ, sealhulgas ohtlikkuse kategooria, ohusümbol(id) ja R-laused. Lisaks esitatakse aine klassifikatsioon vastavalt määrusele (EÜ) nr 1272/2008, sealhulgas ohuklass ja ohukategooria, mis on sätestatud nimetatud määruse VI lisas esitatud tabelis 1.1 ning juhul, kui kõnealuse määruse kohane teave on tehtud segu tarnijatele kättesaadavaks, esitatakse ka ohulaused, mis on kooskõlas nende ainete füüsikaliste, tervise- või keskkonnaohtudega. Käesolevas jaos ei pea ohu- ja R-laused olema täielikult välja kirjutatud, piisab nende koodidest. Juhul kui nimetatud laused ei ole täielikult välja kirjutatud, tuleb viidata 16. jaole, milles esitatakse kõikide ohu- ja R-lausete täistekst. Kui aine ei vasta klassifitseerimise kriteeriumidele, nimetatakse aine punktis 3.2 märkimise põhjused, nagu „klassifitseerimata väga püsiv ja väga bioakumuleeruv aine” või „aine, millele on kehtestatud ühenduse töökeskkonna ohtlike ainete piirnormid”.

3.2.4.

Kooskõlas käesoleva määruse artikli 20 lõikega 3 märgitakse punktis 3.2 loetletud ainete puhul nende nimetus ja ka registreerimisnumber, kui see on olemas.

Ilma et see piiraks käesoleva määruse artiklis 39 sätestatud allkasutajate kohustusi, võib tarnija jätta tootetähisele märkimata registreerimisnumbri selle osa, mis viitab registreerijale või andmete ühisele esitamisele, kui

a)

nimetatud tarnija tagab, et ta esitab järelevalve eesmärgil tehtud taotluse korral täieliku registreerimisnumbri või juhul, kui tal ei ole teavet täieliku registreerimisnumbri kohta, edastab taotluse oma tarnijale vastavalt punktile b ning

b)

nimetatud tarnija esitab järelevalve eest vastutavale liikmesriigi ametiasutusele (edaspidi „järelevalveasutus”) täieliku registreerimisnumbri seitsme päeva jooksul pärast seda, kui ta on saanud taotluse kas otse järelevalveasutuselt või edastatuna saajalt; juhul kui tal ei ole teavet täieliku registreerimisnumbri kohta, edastab tarnija taotluse seitsme päeva jooksul pärast selle saamist oma tarnijale ning teatab sellest samal ajal ka järelevalveasutusele.

Määruse (EÜ) nr 1272/2008 kohaselt esitatakse ka EÜ number, kui see on olemas. Samuti võib lisaks esitada CASi numbri ja IUPACi nimetuse, kui need on olemas.

Käesolevas punktis märgitud ainete alternatiivsete keemiliste nimetuste puhul, mis on kooskõlas direktiivi 1999/45/EÜ artikliga 15 või määruse (EÜ) nr 1272/2008 artikliga 24, ei ole registreerimisnumbri, EÜ numbri ja muude üksikasjalike keemiliste tähiste esitamine vajalik.

4.    4. JAGU: Esmaabimeetmed

Ohutuskaardi käesolevas jaos kirjeldatakse esmaabimeetmeid selliselt, et neist saaksid aru ka väljaõppeta inimesed ning abi saaks osutada ilma keerukate seadmeteta ning ravimite piiratud valiku korral. Kui meditsiiniabi on vajalik, märgitakse see juhendisse koos märkega kiireloomulisuse kohta.

4.1.   Esmaabimeetmete kirjeldus

4.1.1.

Esmaabijuhistes võetakse arvesse asjakohaseid kokkupuuteviise. Teave meetmete kohta jagatakse alapunktidesse vastavalt kokkupuuteviisidele, st sissehingamine, sattumine nahale, sattumine silma ja allaneelamine.

4.1.2.

Soovitused hõlmavad järgmist:

a)

kas vältimatu meditsiiniabi on vajalik ning kas kokkupuute järel on oodata võimalikke hilisemaid tagajärgi;

b)

kas ainega kokkupuutunud isik soovitatakse viia kokkupuutekohast värske õhu kätte;

c)

kas on soovitav eemaldada kõnealuselt isikult riided ja jalatsid ning kuidas neid käidelda ning

d)

kas esmaabi osutajatel soovitatakse kasutada isikukaitsevahendeid.

4.2.   Olulisemad akuutsed ja hilisemad sümptomid ning mõju

Esitatakse kokkuvõtlik teave kokkupuutega seotud olulisemate akuutsete ja hilisemate sümptomite ning mõju kohta.

4.3.   Märge igasuguse vältimatu meditsiiniabi ja erikohtlemise vajalikkuse kohta

Vajaduse korral esitatakse teave hilisemast mõjust tulenevate kliiniliste uuringute ja meditsiinilise järelevalve vajaduse kohta ning üksikasjad antidootide (kui need on teada) ja vastunäidustuste kohta.

Teatavate ainete või segude puhul võib olla oluline rõhutada, et töökohal peavad olema kättesaadavad erakorraliseks ja vältimatuks abiks vajalikud erivahendid.

5.    5. JAGU: Tulekustutusmeetmed

Ohutuskaardi käesolevas jaos kirjeldatakse aine või segu põhjustatud või nende läheduses tekkinud tulekahju kustutamise nõudeid.

5.1.   Tulekustutusvahendid

Sobivad kustutusvahendid:

esitatakse teave sobivate kustutusvahendite kohta.

Sobimatud kustutusvahendid:

esitatakse teave selle kohta, kas mõni kustutusvahend on aine või seguga seotud konkreetse juhtumi korral sobimatu.

5.2.   Aine või seguga seotud erilised ohud

Esitatakse teave aine või seguga seotud eriliste ohtude kohta, nagu aine või segu põlemisel tekkivad ohtlikud põlemissaadused, näiteks „põlemisel võivad tekkida süsinikmonooksiidi mürgised aurud” või „tekitab põlemisel väävel- ja lämmastikoksiide”.

5.3.   Nõuanded tuletõrjujatele

Esitatakse soovitused kõikide kaitsemeetmete kohta, mida on vaja võtta tule tõrjumisel (näiteks „jahutage konteinereid veega”) ning soovitused tuletõrjujate erikaitsevahendite, näiteks jalatsite, kombinesoonide, kinnaste, silmade ja näokaitsevahendite ning hingamisaparaatide kohta.

6.    6. JAGU: Meetmed juhusliku sattumise korral keskkonda

Ohutuskaardi käesolevas jaos kirjeldatakse asjakohaseid meetmeid aine või segu lekete ja keskkonda sattumise korral, et vältida või minimeerida kahjustavat mõju inimestele, varale või keskkonnale. Juhul kui lekke ulatus on määrava tähtsusega, eristatakse väikseid ja ulatuslikke lekkeid. Kui lekke tõkestamise ja aine kokkukogumise kord on erinevad, tehakse ohutuskaardile vastav märge.

6.1.   Isikukaitsemeetmed, kaitsevahendid ja toimimine hädaolukorras

6.1.1.   Tavapersonal

Esitatakse aine või segu juhusliku lekke või keskkonda sattumisega seotud soovitused:

a)

asjakohase kaitsevarustuse kandmine (sealhulgas ohutuskaardi 8. jaos märgitud isikukaitsevahendid), et vältida aine sattumist nahale ja silma ning isikliku riietuse saastumist;

b)

süttimisallikate kõrvaldamine, piisava ventilatsiooni tagamine, tolmuleviku tõkestamine ning

c)

toimimine hädaolukorras, näiteks vajadus evakueerida ohupiirkonnas viibivad isikud või konsulteerida eksperdiga.

6.1.2.   Päästetöötajad

Esitatakse soovitused päästetöötajate kaitseriietuse asjakohase materjali kohta (näiteks „sobiv: butüleen”, „sobimatu: PVC”).

6.2.   Keskkonnakaitse meetmed

Esitatakse soovitused keskkonnakaitsemeetmete kohta, mis tuleb võtta aine või segu juhusliku lekke või keskkonda sattumise korral, näitaks saaste leviku vältimine äravoolutorudes, pinna- ja põhjavees.

6.3.   Tõkestamis- ning puhastamismeetodid ja -vahendid

6.3.1.

Esitatakse asjakohased soovitused lekke tõkestamiseks. Asjakohased tõkestamismeetodid võivad hõlmata järgmist:

a)

isoleerimine, äravoolutorude katmine;

b)

avauste sulgemine.

6.3.2.

Esitatakse asjakohased soovitused lekke puhastusmeetmete kohta. Asjakohased puhastusmeetmed võivad hõlmata järgmist:

a)

neutraliseerimine;

b)

saastusest puhastamine;

c)

adsorbeerivad materjalid;

d)

puhastamismeetodid;

e)

tolmuimejaga puhastamine;

f)

tõkestamiseks ja puhastamiseks vajalikud seadmed (sh sädemevabade tööriistade ja vahendite kasutamine, kui see on asjakohane).

6.3.3.

Esitatakse kogu muu teave, mis on seotud lekke või keskkonda sattumisega, sealhulgas soovitused sobimatute tõkestus- ja puhastusmeetodite kohta, näiteks märge „ärge kunagi kasutage …”.

6.4.   Viited muudele jagudele

Vajaduse korral viidatakse 8. ja 13. jaole.

7.    7. JAGU: Käitlemine ja ladustamine

Ohutuskaardi käesolevas jaos esitatakse soovitused ohutu käitlemise kohta. Kirjeldatakse asjakohaseid ettevaatusabinõusid punktis 1.2 viidatud kindlaksmääratud kasutusalade puhul ning aine või segu iseloomulikke omadusi.

Ohutuskaardi käesolevas jaos esitatakse inimeste tervise- ja keskkonnakaitsega ning ohutuse tagamisega seotud teave. See aitab tööandjal töötada välja sobiv töökorraldus ja korralduslikud meetmed kooskõlas direktiivi 98/24/EÜ artikliga 5 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/37/EÜ artikliga 5.

Kui nõutakse kemikaaliohutuse aruande esitamist, peab ohutuskaardi käesolevas jaos esitatud teave vastama kemikaaliohutuse aruandes kindlaksmääratud kasutusaladele ning ohutuskaardi lisas esitatud kokkupuutestsenaariumis kirjeldatud riskiohjamisele.

Lisaks käesolevas jaos esitatud teabele võib asjakohast teavet leida ka 8. jaost.

7.1.   Ohutu käitlemise tagamiseks vajalikud ettevaatusabinõud

7.1.1.

Määratakse kindlaks nõuded

a)

aine või segu ohutuks käitlemiseks, näiteks tõkestamiseks ning meetmed aerosoolide ja tolmu ning tulekahjude vältimiseks;

b)

kokkusobimatute ainete ja segude käitlemise vältimiseks ning

c)

aine või segu keskkonda sattumise vähendamiseks, näiteks nõuded lekete vältimiseks või aine eemale hoidmiseks äravoolutorudest.

7.1.2.

Esitatakse üldised tööhügieeninõuded:

a)

mitte süüa, juua ja suitsetada töökohal;

b)

pesta käsi pärast aine kasutamist ning

c)

eemaldada saastunud riided ja kaitsevahendid enne toitlustamisega seotud ruumi sisenemist.

7.2.   Ohutu ladustamise tingimused, sealhulgas sobimatud ladustamistingimused

Esitatud soovitused peavad olema kooskõlas ohutuskaardi 9. jaos kirjeldatud füüsikaliste ja keemiliste omadustega. Vajaduse korral esitatakse erinõuded ladustamistingimuste kohta, sealhulgas

a)

kuidas ohjata riske, mis on seotud

i)

plahvatuskeskkonnaga;

ii)

korrosiivsete tingimustega;

iii)

tuleohtliku olukorraga;

iv)

kokkusobimatute ainete või segudega;

v)

aurustumist soodustavate tingimustega ning

vi)

võimalike süttimisallikatega (sealhulgas elektriseadmed).

b)

Kuidas kontrollida mõjusid, mis on seotud

i)

ilmastikutingimustega;

ii)

ümbritseva rõhuga;

iii)

temperatuuriga;

iv)

päikesevalgusega;

v)

niiskusega ning

vi)

vibratsiooniga.

c)

Kuidas tagada aine või segu püsivus, kasutades

i)

stabilisaatoreid ning

ii)

antioksüdante.

d)

Muud nõuded, sealhulgas

i)

ventilatsiooninõuded;

ii)

erinõuded laoruumidele või mahutitele (sealhulgas kemikaalile vastupidavad seinad ja ventilatsioon);

iii)

ladustamisel kehtivad koguselised piirangud (vajaduse korral) ning

iv)

pakendi sobivusega seotud nõuded.

7.3.   Erikasutus

Erikasutuseks ette nähtud ainete ja segude kohta esitatud soovitused peavad vastama punktis 1.2 nimetatud kindlaksmääratud kasutusaladele ning olema üksikasjalikud ja praktilised. Kui ohutuskaardile on lisatud kokkupuutestsenaarium, esitatakse viide sellele või märgitakse asjakohane teave vastavalt punktides 7.1 ja 7.2 sätestatud nõuetele. Kui tarneahelas tegutseja on teinud segu kohta kemikaaliohutuse hindamise, piisab, kui ohutuskaart ja kokkupuutestsenaarium vastavad segu käsitleva kemikaaliohutuse aruandele, sel juhul ei nõuta kooskõla iga koostisainet käsitleva kemikaaliohutuse aruandega eraldi. Võib osutada tootmisharusid või sektoreid käsitlevatele üksikasjalikele juhenditele (sh allikas ja väljaandmise kuupäev), kui need on kättesaadavad.

8.    8. JAGU: Kokkupuute ohjamine/isikukaitse

Ohutuskaardi käesolevas jaos kirjeldatakse töökeskkonnas kohaldatavaid kokkupuute piirnorme ja vajalikke riskijuhtimismeetmeid.

Kui nõutakse kemikaaliohutuse aruande esitamist, peab ohutuskaardi käesolevas jaos esitatud teave vastama kemikaaliohutuse aruandes kindlaksmääratud kasutusaladele ning ohutuskaardi lisas sätestatud kemikaaliohutuse aruande kokkupuutestsenaariumis kirjeldatud riskiohjamisele.

8.1.   Kontrolliparameetrid

8.1.1.

Esitatakse olemasolev teave aine või segude kõikide koostisainete järgmiste riiklike piirnormide ja kõikide õiguslike aluste kohta, mis kehtivad liikmesriigis, kus ohutuskaart koostatakse. Töökeskkonnas ohtlike ainete suhtes kohaldatavad riiklike piirnormide loetelu koostamisel tuleb lähtuda punktis 3 esitatud keemilisest koostisest.

8.1.1.1.

töökeskkonnas ohtlike ainete suhtes kohaldatavad riiklikud piirnormid, mis on kooskõlas direktiivis 98/24/EÜ sätestatud töökeskkonnas ohtlike ainete suhtes kohaldatavate ühenduse piirnormidega ja hõlmavad kõiki komisjoni otsuse 95/320/EÜ (2) artikli 2 lõike 1 kohaseid märkeid;

8.1.1.2.

töökeskkonnas ohtlike ainete suhtes kohaldatavad riiklikud piirnormid, mis on kooskõlas direktiivis 2004/37/EÜ sätestatud töökeskkonnas ohtlike ainete suhtes kohaldatavate ühenduse piirnormidega ja hõlmavad kõiki otsuse 95/320/EÜ artikli 2 lõike 1 kohaseid märkeid;

8.1.1.3.

kõik muud töökeskkonnas ohtlike ainete suhtes kohaldatavad riiklikud piirnormid;

8.1.1.4.

riiklikud bioloogilised piirnormid, mis on kooskõlas direktiivis 98/24/EÜ sätestatud ühenduse bioloogiliste piirnormidega ja hõlmavad kõiki otsuse 95/320/EÜ artikli 2 lõike 1 kohaseid märkeid;

8.1.1.5.

kõik muud ohtlike ainete suhtes kohaldatavad riiklikud bioloogilised piirnormid.

8.1.2.

Vähemalt kõige olulisemate ainete osas esitatakse teave kehtivate soovitatavate seiremeetmete kohta.

8.1.3.

Kui aine või segu kindlaksmääratud kasutamisel tekivad õhusaasteained, esitatakse ka nende ainete suhtes töökeskkonnas kohaldatavad kokkupuutepiirnormid ja/või bioloogilised piirnormid.

8.1.4.

Kui nõutakse kemikaaliohutuse aruande või I lisa punktis 1.4 osutatud tuletatud mittetoimivate tasemete (DNELid) või I lisa punktis 3.3 osutatud arvutuslike mittetoimivate sisalduste (PNECid) esitamist, esitatakse aine asjakohane DNEL või PNEC vastavalt ohutuskaardi lisas sätestatud kokkupuutestsenaariumitele.

8.1.5.

Kui seoses erikasutusega nõutakse riskiohjamismeetmetega seotud otsuste võtmiseks riskianalüüsi koostamist kontrollitasemete lõikes, tuleb esitada piisavad andmed, et tagada tõhus riskijuhtimine. Täpsustatakse kontrollitasemete lõikes koostatava riskianalüüsi nõude kontekst ja piirangud.

8.2.   Kokkupuute ohjamine

Kui ohutuskaardile lisatud kokkupuutestsenaarium ei sisalda asjakohast teavet, on käesoleva punkti kohase teabe esitamine kohustuslik.

Kui tarnija on loobunud XI lisa 3. jao kohastest katsetest, peab ta märkima kasutamise eritingimused, mis põhjendavad katsetest loobumist.

Kui aine on registreeritud kui kohapeal kasutatav või transporditav isoleeritud vaheaine, peab tarnija märkima, et asjaomane ohutuskaart vastab eritingimustele, mis õigustavad aine registreerimist kooskõlas artiklitega 17 või 18.

8.2.1.   Asjakohane tehniline kontroll

Kirjeldatud asjakohased kokkupuute ohjamise meetmed peavad olema kooskõlas aine või segu kohta punktis 1.2 esitatud kindlaksmääratud kasutusaladega. Teave peab olema piisav, et tööandja saaks vajaduse korral ja kooskõlas direktiivi 98/24/EÜ artiklitega 4–6 ja direktiivi 2004/37/EÜ artiklitega 3–5 hinnata aine või segu kasutamisest tulenevat riski töötajate tervisele ja ohutusele.

See teave täiendab 7. jaos juba esitatud teavet.

8.2.2.   Isiklikud kaitsemeetmed, nagu isikukaitsevahendid

8.2.2.1.

Isikukaitsevahendite kasutamise kohta esitatav teave peab olema kooskõlas töökeskkonnas kohaldatavate heade hügieenitavadega ning kaitsevahendite kasutamisega peavad kaasnema muud kontrollimeetmed, sealhulgas tehniline kontroll ning ventilatsiooni ja isolatsiooni kontroll. Vajaduse korral viidatakse 5. jaos esitatud soovitustele tuletõrjujate/keemiareostuse likvideerijate isikukaitsevahendite kohta.

8.2.2.2.

Võttes arvesse nõukogu direktiivi 89/686/EMÜ (3) ja osutades Euroopa Standardikomitee asjakohastele standarditele (CENi standardid), kirjeldatakse üksikasjalikult, millised vahendid on kaitse tagamiseks piisavad ja sobivad, sealhulgas:

a)

silmade/näo kaitsmine

silmade/näo kaitsevahendite, näiteks kaitseprillid ja näokaitsed, kindlaksmääramisel lähtutakse aine või segu ohtlikkusest ja kokkupuute võimalikkusest;

b)

naha kaitsmine

i)

käte kaitsmine

lähtudes aine või segu ohtlikkusest ja nahaga kokkupuute võimalikkusest, ulatusest ja kestusest määratakse täpselt kindlaks aine või segu käitlemisel kasutatavate kinnaste liik, sealhulgas:

materjali tüüp ja tihedus;

kindamaterjali tüüpiline või minimaalne läbimisaeg.

Vajaduse korral märgitakse lisameetmed käte kaitsmiseks;

ii)

muu

kui lisaks kätele on vaja kaitsta ka muid kehaosi, märgitakse nõutava kaitsevarustuse liik ja kvaliteet, näiteks pikarandmelised kaitsekindad, saapad ja kaitseülikond, lähtudes aine või segu ohtlikkusest ja kokkupuute võimalikkusest.

Vajaduse korral kirjeldatakse täiendavad naha kaitsmiseks võetavad meetmeid ja spetsiaalseid hügieenimeetmeid;

c)

hingamisteede kaitsmine

lähtudes aine või segu ohtlikkusest ning kokkupuute võimalikkusest, määratakse kindlaks gaasi, auru, udu või tolmu puhul kasutatavad kaitsevahendid, sealhulgas õhku puhastavad respiraatorid, mille puhul täpsustatakse asjakohase filtri liik (kassett või kanister), sobivad tahkete osakeste filtrid ja maskid või kompaktsed hingamisaparaadid.

d)

termiline oht

kui materjali käsitlemisega kaasneva termilise ohu vältimiseks on vaja kanda spetsiifilisi kaitsevahendeid, pööratakse erilist tähelepanu isikukaitsevahendite konstruktsioonile;

8.2.3.   Kokkupuute ohjamine keskkonnas

esitatakse teave, mida tööandjal on vaja ühenduse keskkonnakaitsealastest õigusaktidest tulenevate kohustuste täitmiseks.

Kui nõutakse kemikaaliohutuse aruannet, koostatakse ohutuskaardi lisas esitatud kokkupuutestsenaariumite jaoks kokkuvõte riskijuhtimismeetmetest, mis võimaldavad asjakohaselt kontrollida keskkonna kokkupuudet ohtliku ainega.

9.    9. JAGU: Füüsikalised ja keemilised omadused

Ohutuskaardi käesolevas jaos esitatakse vajaduse korral aine või segu kohta empiirilised andmed. Selles jaos esitatud teave vastab registreerimisel ja/või kemikaaliohutuse aruandes, kui see on nõutav, esitatud teabele ning aine või segu klassifikatsioonile.

9.1.   Teave üldiste füüsikaliste ja keemiliste omaduste kohta

Järgmised omadused identifitseeritakse selgesõnaliselt, sealhulgas esitatakse vajaduse korral viide kasutatud katsemeetoditele ja täpsustatakse asjakohased mõõtühikud ja/või võrdlustingimused. Kui see on vajalik arvväärtuste tõlgendamiseks, esitatakse ka kindlaksmääramise meetod (näiteks leekpunkti kindlaksmääramise meetod, avatud/suletud tiigli katse).

a)

Välimus

Kirjeldatakse tarnitaval kujul aine või segu füüsikalist olekut (tahke (sh asjakohane kättesaadav ohutusalane teave granulomeetrilise koostise ja konkreetse pinnase kohta, kui seda ei ole käesoleval ohutuskaardil veel täpsustatud), vedel, gaasiline) ning värvust.

b)

Lõhn

Kui lõhn on tajutav, esitatakse selle lühikirjeldus.

c)

Lõhnalävi

d)

pH

Esitatakse aine või segu pH tarnimisel või vesilahusena; viimasel juhul märgitakse ka kontsentratsioon.

e)

Sulamis-/külmumispunkt

f)

Keemise algpunkt ja keemisvahemik

g)

Leekpunkt

h)

Aurustumiskiirus

i)

Süttivus (tahke, gaasiline)

j)

Ülemine/alumine süttivus- või plahvatuspiir

k)

Aururõhk

l)

Auru tihedus

m)

Suhteline tihedus

n)

Lahustuvus(ed)

o)

Jaotustegur (n-oktanool/-vesi)

p)

Isesüttimistemperatuur

q)

Lagunemistemperatuur

r)

Viskoossus

s)

Plahvatusohtlikkus

t)

Oksüdeerivad omadused

Kui väidetakse, et konkreetne omadus on määratlemata või kui teave konkreetsete omaduste kohta ei ole kättesaadav, märgitakse selle põhjused.

Nõuetekohaste kontrollmeetmete võtmiseks esitatakse kogu asjakohane teave aine või segu kohta. Selles jaos sisalduv teave vastab registreerimisel esitatud teabele (kui registreerimine on nõutav).

Segude puhul märgitakse kannetes selgesõnaliselt, millist segus sisalduvat ainet andmed iseloomustavad, v.a juhul kui andmed kehtivad segu kohta tervikuna.

9.2.   Muu teave

Vajaduse korral esitatakse muud füüsikalised ja keemilised omadused, näiteks segunevus, lahustuvus rasvas (lahusti – täpsustada õli), juhtivus või gaasirühm. Esitatakse asjakohane ja kättesaadav ohutusalane teave redokspotentsiaali, vabade radikaalide tekitamise potentsiaali ja fotokatalüütiliste omaduste kohta.

10.    10. JAGU: Püsivus ja reaktsioonivõime

Ohutuskaardi käesolevas jaos kirjeldatakse aine või segu püsivust ning teatavatel käitlemistingimustel või keskkonda sattudes tekkida võivaid ohtlikke reaktsioone, vajaduse korral lisatakse viide kasutatud katsemeetoditele. Kui väidetakse, et konkreetne omadus on määratlemata või kui teave konkreetsete omaduste kohta ei ole kättesaadav, märgitakse selle põhjused.

10.1.   Reaktsioonivõime

10.1.1.

Kirjeldatakse aine või segu reaktsioonivõimega seotud ohtu. Kui see on võimalik, esitatakse spetsiifiliste katsete tulemused aine või segu kohta tervikuna. Teave võib lähtuda ka aine või segu klassi või rühma üldistest andmetest, kui need kajastavad adekvaatselt aine või seguga seotud võimalikku ohtu.

10.1.2.

Kui segu käsitlevad andmed ei ole kättesaadavad, esitatakse andmed segus sisalduvate ainete kohta. Kokkusobimatuse kindlaksmääramisel tuleb arvesse võtta aineid, konteinereid ja saasteaineid, millega aine või segu võib transportimisel, ladustamisel ja kasutamisel kokku puutuda.

10.2.   Keemiline stabiilsus

Märgitakse kas aine või segu on normaalsetes eeldatavates ladustamis- ja käitlemistingimustes tavatemperatuuri ja -rõhu korral stabiilne või ebastabiilne. Kirjeldatakse kõiki stabilisaatoreid, mida kasutatakse või võidakse kasutada aine või segu keemilise stabiilisuse säilitamiseks. Kirjeldatakse aine või segu kõikide füüsikalises olekus toimuvate muudatuste võimalikku ohtlikkust.

10.3.   Ohtlike reaktsioonide võimalikkus

Vajaduse korral märgitakse, kas aine või segu reageerimisel või polümeriseerumisel tekib ülerõhk või eraldub soojus, mis omakorda võib luua ohuolukorra. Kirjeldatakse tingimusi, mille puhul ohtlik reaktsioon võib toimuda.

10.4.   Tingimused, mida tuleb vältida

Loetletakse ohtlikke reaktsioone põhjustada võivad tingimused, näiteks temperatuur, rõhk, valgus, põrutus, staatiline elekter, vibratsioon või muu füüsikaline mõjur, võimaluse korral lisatakse kõnealuste ohtudega seotud riskiohjamismeetmete lühikirjeldus.

10.5.   Kokkusobimatud materjalid

Loetletakse ainete või segude liigid või konkreetsed ained, näiteks vesi, õhk, happed alused, oksüdandid, millega reageerimisel võib aine või segu tekitada ohuolukorra (plahvatus, mürgiste või tuleohtlike ainete teke, soojuse eraldumine) ning võimaluse korral lisatakse kõnealuste ohtudega seotud riskiohjamismeetmete lühikirjeldus.

10.6.   Ohtlikud lagusaadused

Loetletakse teadaolevad ohtlikud lagusaadused, mille teket võib põhjendatult eeldada aine kasutamisel, ladustamisel, lekkimisel ja kuumutamisel. Ohtlikud põlemissaadused tuleb loetleda ohutuskaardi 5. jaos.

11.    11. JAGU: Teave toksilisuse kohta

Ohutuskaardi käesolevas jaos esitatud teave on suunatud eelkõige töötajatele meditsiini, töötervishoiu ja -ohutuse valdkonnas ning toksikoloogidele. Esitatakse kokkuvõtlik, kuid täielik ja mõistetav kirjeldus erinevate toksikoloogiliste (tervise)mõjude kohta ning olemasolevad andmed kõnealuste mõjude tuvastamiseks, sealhulgas asjakohane teave toksikokineetika, metabolismi ja leviku kohta. Käesolevas jaos esitatud teave on kooskõlas registreerimisel ja/või kemikaaliohutuse aruandes esitatud teabega, kui see on nõutav, ning aine või segu klassifikatsiooniga.

11.1.   Teave toksikoloogiliste mõjude kohta

11.1.1.   Ained

11.1.1.1.

Esitatakse teave järgmiste ohuklasside kohta:

a)

akuutne toksilisus;

b)

nahka söövitav/ärritav;

c)

rasket silmade kahjustust/ärritust põhjustav;

d)

hingamisteede või naha ülitundlikkust põhjustav;

e)

mutageensus sugurakkudele;

f)

kantserogeensus;

g)

reproduktiivtoksilisus;

h)

sihtorgani suhtes toksilised – ühekordne kokkupuude;

i)

sihtorgani suhtes toksilised – korduv kokkupuude;

j)

hingamiskahjustus.

11.1.1.2.

Registreerimisele kuuluvate ainete puhul lisatakse lühikokkuvõte VII–XI lisa kohaldamisel saadud teabe kohta, vajaduse korral esitatakse teave kasutatud katsemeetodite kohta. Käesoleva määruse I lisa punkti 1.3.1 kohaselt sisaldab registreerimisele kuuluvate ainete puhul kõnealune teave ka kättesaadavate andmete ja määruses (EÜ) 1272/2008 esitatud 1 A ja 1B kategooria kantserogeenseks, mutageenseks ja reproduktiivtoksiliseks aineks klassifitseerimise kriteeriumide võrdluse tulemusi.

11.1.2.   Segud

11.1.2.1.

Esitatakse teave järgmiste mõjude kohta:

a)

akuutne toksilisus;

b)

ärritav;

c)

söövitav;

d)

ülitundlikkus;

e)

korduvannuse toksilisus;

f)

kantserogeensus;

g)

mutageensus;

h)

reproduktiivtoksilisus.

11.1.2.2.

Kantserogeensuse, mutageensuse ja reproduktiivtoksilisusega seotud tervisemõju klassifitseerimisel lähtutakse direktiivi 1999/45/EÜ artikli 6 lõike 1 punktis a sätestatud tavapärasest meetodist ja esitatakse asjakohane teave punktis 3 loetletud ainete kohta.

11.1.2.3.

Muude tervisemõjude puhul, juhul kui segu mõju tervikuna ei ole testitud, esitatakse vajaduse korral asjakohane teave punktis 3 loetletud ainete kohta.

11.1.3.   Esitatakse teave kõikide ohuklasside, nende alajaotuste või mõjude kohta. Kui märgitakse, et aine või segu ei kuulu konkreetsesse ohuklassi või alajaotusesse või sellel puudub konkreetne mõju, märgitakse ohukaardile ka selgesõnaliselt, kas see tuleneb andmete puudumisest, andmete saamise tehnilisest võimatusest, mittetäielikest andmetest, või täielikest, kuid klassifitseerimiseks ebapiisavatest andmetest; viimasel juhul märgitakse ohutuskaardile „kättesaadavate andmete põhjal ei ole klassifitseerimiskriteeriumid täidetud”.

11.1.4.   Käesolevas punktis esitatud andmed võivad iseloomustada nii turule viidavaid aineid kui ka segusid. Võimaluse korral loetletakse ka segus sisalduvate ohtlike ainete asjakohased toksikoloogilised omadused, näiteks LD50, hinnanguline akuutne toksilisus või LC50.

11.1.5.   Kui aine või segu kohta on palju katseandmeid, võib vajaduse korral kirjeldada tähtsamate uuringute tulemusi kokkuvõtvalt, näiteks kokkupuuteviiside lõikes.

11.1.6.   Kui konkreetsesse ohuklassi klassifitseerimise kriteeriumid ei ole täidetud, esitatakse seda otsust põhjendav teave.

11.1.7.   Teave võimalike kokkupuuteviiside kohta

Esitatakse teave võimalike kokkupuuteviiside kohta ning aine või segu võimaliku mõju kohta sõltuvalt kokkupuuteviisist, see tähendab manustamisest (allaneelamine), sissehingamisest või kokkupuutest naha/silmadega. Kui tervisemõju ei ole teada, tehakse ohutuskaardile vastav märge.

11.1.8.   Füüsikaliste, keemiliste või toksikoloogiliste omadustega seotud sümptomid

Kirjeldatakse aine või seguga, segus sisalduvate ainetega või teadaolevate kõrvalsaadustega kokkupuutumise võimalikku tervistkahjustavat mõju ja võimalikke sümptomeid. Esitatakse olemasolev teave aine või segu füüsikaliste, keemiliste või toksikoloogiliste omadustega seotud sümptomite kohta, mis võivad ilmneda aine või seguga kokkupuutumisel. Kirjeldatakse nii lühikese kokkupuute korral tekkivaid esimesi sümptomeid kui ka pikaajalise kokkupuutega kaasnevaid tagajärgi, näiteks „võib põhjustada peavalu ja peapööritust, millele järgneb minestamine või teadvuse kaotus; pikaajaline kokkupuude võib põhjustada koomasse langemist ja surma”.

11.1.9.   Lühi- ja pikaajalise kokkupuutega seotud kohene, hilisem ja krooniline mõju

Esitatakse teave selle kohta, kas lühi- või pikaajalisel kokkupuutel on kohene, hilisem või krooniline mõju. Esitatakse teave nii akuutsete kui ka krooniliste tervisemõjude kohta, mis on tingitud inimeste kokkupuutest aine või seguga. Kui teave inimeste kohta ei ole kättesaadav, esitatakse kokkuvõtlik teave loomade kohta, loomaliigid peavad olema selgelt eristatavad. Toksikoloogiliste andmete puhul märgitakse, kas need põhinevad inimeste või loomadega seotud andmetel.

11.1.10.   Vastastikune mõju

Teave vastastikuse mõju kohta esitatakse vajaduse korral ning juhul, kui see on kättesaadav.

11.1.11.   Eriomaste andmete puudumine

Alati ei ole võimalik saada teavet aine või seguga seotud ohtude kohta. Juhul kui andmed konkreetse aine või segu kohta ei ole kättesaadavad, võib võimaluse korral esitada teabe samalaadsete ainete või segude kohta, kui need on kindlaks määratud. Kui eriomaseid andmeid ei kasutata või kui need ei ole kättesaadavad, tuleb seda selgesõnaliselt märkida.

11.1.12.   Segu kohta esitatud teave vastandatuna ainete kohta esitatud teabele

11.1.12.1.

Segus sisalduvad ained võivad avaldada organismis vastastikust mõju, mis on seotud nende imendumise, metabolismi ja eritumise erineva kiirusega. Selle tulemusena võib toksiline mõju muutuda ning segu kui terviku toksilisus võib erineda segus sisalduvate ainete toksilisusest. Toksikoloogiliste andmete esitamisel ohutuskaardi käesolevas punktis tuleb nimetatud asjaolu arvesse võtta.

11.1.12.2.

Segude klassifitseerimisel kantserogeense, mutageense ja reproduktiivtoksilise mõjuga segudeks tuleb lähtuda kättesaadavast teabest segus sisalduvate ainete kohta. Muude tervisemõjude puhul kaalutakse, kas iga aine kontsentratsioon on piisav, et mõjutada segu üldist tervisemõju. Esitatakse teave iga aine toksilise mõju kohta, välja arvatud järgmistel juhtudel:

a)

teabe kordumisel esitatakse see vaid üks kord segu kui terviku kohta, näiteks kui kaks ainet põhjustavad mõlemad oksendamist ja kõhulahtisust;

b)

kui ei ole tõenäoline, et kõnealune mõju ilmneb konkreetse kontsentratsiooni korral, näiteks kui kergelt ärritava toimega ainet on lahustatud mitteärritavas lahustis alla teatava kontsentratsioonivahemiku;

c)

kui teave segus sisalduvate ainete vastastikuse mõju kohta ei ole kättesaadav, ei esitata oletusi, vaid kirjeldatakse iga segus sisalduva aine tervisemõju eraldi.

11.1.13.   Muu teave

Esitatakse muu asjakohane teave kahjulike tervisemõjude kohta, isegi kui seda ei ole klassifitseerimiskriteeriumidega ette nähtud.

12.    12. JAGU: Ökoloogiline teave

Ohutuskaardi käesolevas jaos esitatakse teave, mis võimaldab hinnata aine või segu mõju keskkonda sattumisel. Ohutuskaardi punktides 12.1–12.6 esitatakse lühikokkuvõte andmetest, sealhulgas asjakohastest katseandmetest, kui need on kättesaadavad ning märgitakse selgelt liigid, keskkond, ühikud, katse kestus ja tingimused. Kõnealusest teabest võib olla abi lekete käitlemisel ja jäätmetöötluse hindamisel, heidete kontrollimisel, juhusliku keskkonda sattumise korral võetavate meetmete puhul ja transportimisel. Kui väidetakse, et konkreetne omadus on määratlemata või kui teave konkreetsete omaduste kohta ei ole kättesaadav, märgitakse selle põhjused.

Vajaduse ja võimaluse korral esitatakse teave asjakohase aine või segu bioakumulatsiooni, püsivuse ja lagunduvuse kohta. Lisaks esitatakse teave aine või segu lagundumisel tekkivate ohtlike muundumissaaduste kohta.

Käesolevas jaos esitatud teave on kooskõlas registreerimisel ja/või kemikaaliohutuse aruandes esitatud teabega, kui see on nõutav, ning aine või segu klassifikatsiooniga.

12.1.   Toksilisus

Esitatakse teave toksilisuse kohta, kui see on kättesaadav, lähtudes vee- ja/või maismaaorganismidega seotud uuringuandmetest. Esitatakse asjakohased kättesaadavad andmed vesikeskkonnale, sealhulgas kaladele, koorikloomadele, vetikatele ja muudele veetaimedele avalduva akuutse ja kroonilise toksilisuse kohta. Lisaks esitatakse võimaluse korral kättesaadavad toksilisust käsitlevad andmed mulla mikro- ja makroorganismide kohta ning muude keskkonna seisukohast oluliste organismide, näiteks lindude, mesilaste ja taimede kohta. Kui aine või segu pärsib mikroorganismide aktiivsust, kirjeldatakse ka võimalikku mõju reoveepuhastitele.

Registreerimisele kuuluvate ainete puhul lisatakse kokkuvõte VII–XI lisa kohaldamisel saadud teabe kohta.

12.2.   Püsivus ja lagunduvus

Püsivus ja lagunduvus iseloomustavad aine või segus sisalduvate teatavate ainete võimet keskkonnas laguneda, kas biolagunduvuse või muude protsesside, näiteks oksüdeerumise või hüdrolüüsi tulemusel. Võimaluse korral esitatakse püsivuse ja lagunduvuse hindamiseks olulised katsetulemused. Kui on esitatud lagunduvuse poolestusajad, tuleb märkida, kas see tähendab aine mineraliseerumist või esmast lagunemist. Esitatakse ka teave aine või teatavate segus sisalduvate ainete lagunemisvõime kohta reoveepuhastites.

Kui kõnealune teave on kättesaadav ja asjakohane, esitatakse see iga segus sisalduva aine kohta, mida on nimetatud käesoleva ohutuskaardi 3. jaos.

12.3.   Bioakumulatsioon

Bioakumulatsioon iseloomustab aine või segus sisalduvate teatavate ainete võimet koguneda elustikku ja läbida toiduahelat. Esitatakse bioakumuleerumisvõime hindamiseks olulised katsetulemused. Need peavad osutama kättesaadavatele andmetele oktanool-vesi jaotusteguri (Kow) ja biokontsentratsiooniteguri (BCF) kohta.

Kui kõnealune teave on kättesaadav ja asjakohane, esitatakse see iga segus sisalduva aine kohta, mida on nimetatud käesoleva ohutuskaardi 3. jaos.

12.4.   Liikuvus pinnases

Liikuvus pinnases iseloomustab aine või segus sisalduvate teatavate ainete võimet liikuda keskkonda sattudes loodusjõudude kaasabil põhjavette või keskkonda sattumise kohast eemale. Andmete kättesaadavuse korral esitatakse pinnases liikuvuse võime. Teavet liikuvuse kohta saab asjakohastest liikuvusega seotud andmetest, nagu adsorptsiooniuuringud ja leostumiskatsed, keskkonnaosade vaheline teadaolev või eeldatav levik ning pindpinevus. Näiteks võib Koc-väärtust prognoosida oktanooli/vee jaotusteguri (Kow) järgi. Leostumist ja liikuvust võib prognoosida mudelite abil.

Kui kõnealune teave on kättesaadav ja asjakohane, esitatakse see iga segus sisalduva aine kohta, mida on nimetatud käesoleva ohutuskaardi 3. jaos.

Kui katseandmed on kättesaadavad, on nad üldjuhul mudelite ja prognooside suhtes ülemuslikud.

12.5.   Püsivate, bioakumuleeruvate ja toksiliste ning väga püsivate ja väga bioakumuleeruvate omaduste hindamine

Kui nõutakse kemikaaliohutuse aruande esitamist, esitatakse püsivate, bioakumuleeruvate ja toksiliste ning väga püsivate ja väga bioakumuleeruvate omaduste hindamiste tulemused vastavalt kemikaaliohutuse aruandele.

12.6.   Muud kahjulikud mõjud

Esitatakse kättesaadav teave muude kahjulike mõjude kohta, näiteks säilivus keskkonnas (kokkupuude), võime osooni fotokeemiliselt tekitada, osoonikihi kahandamise potentsiaal, võime kahjustada sisesekretsioonisüsteemi ja/või aidata kaasa globaalsele soojenemisele.

13.    13. JAGU: Jäätmekäitlus

Ohutuskaardi käesolevas jaos esitatakse teave konkreetse aine või segu ja/või selle konteineri jäätmekäitluse kohta, et valida ohutu ja keskkonnasõbralik jäätmekäitlusviis, mis vastaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2008/98/EÜ (4) sätestatud nõuetele, liikmesriigis, kus ohutuskaart esitatakse. Lisaks 8. jaos esitatud teabele esitatakse jäätmekäitlusega tegelevate isikute ohutusega seotud teave.

Kui nõutakse kemikaaliohutuse aruande esitamist ning kui jäätmeetappi käsitlev analüüs on tehtud, peab jäätmekäitlusmeetmetega seotud teave vastama kemikaaliohutuse aruandes kindlaksmääratud kasutusaladele ning ohutuskaardi lisas esitatud kokkupuutestsenaariumitele.

13.1.   Jäätmetöötlusmeetodid

a)

Määratakse kindlaks jäätmetöötluskonteinerid ja -meetodid, sealhulgas nii aine kui ka segu ja saastunud pakenditega seotud asjakohased jäätmetöötlusmeetodid (näiteks põletamine, ringlussevõtt, ladestamine prügilasse).

b)

Määratakse kindlaks füüsikalised/keemilised omadused, mis võivad mõjutada jäätmetöötlusviisi valikut.

c)

Soovitatakse mitte valada jäätmeid kanalisatsioonisüsteemi.

d)

Kui see on vajalik, määratakse kindlaks kõik soovitatud jäätmetöötlusviisiga seotud eriettevaatusabinõud.

Viidatakse kõikidele asjakohastele ühenduse õigusaktidele. Kui selliseid õigusakte ei ole, viidatakse asjakohastele riiklikele või piirkondlikele õigusaktidele.

14.    14. JAGU: Veonõuded

Ohutuskaardi käesolevas jaos esitatakse üldine klassifitseerimisega seotud teave 1. jaos loetletud ainete ja segude transportimiseks maantee-, raudtee, mere-, sisevee- või õhutranspordiga. Kui teave ei ole kättesaadav või ei ole asjakohane, tehakse ohutuskaardile vastav märge.

Kui see on asjakohane, esitatakse ohutuskaardil teave transpordiklassifikatsiooni kohta ÜRO kõikide näidiseeskirjade osas: ohtlike kaupade rahvusvahelise autoveo Euroopa kokkulepe (ADR), (5) ohtlike kaupade rahvusvahelise raudteeveo eeskirjad (RID), (6) ohtlike kaupade rahvusvahelise siseveetranspordi Euroopa kokkulepe (ADN), (7) (kõiki kolme rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2008/68/EÜ ohtlike kaupade siseveo kohta), (8) rahvusvaheline ohtlike kaupade mereveo eeskiri (IMDG) (9) ja ohtlike kaupade ohutu õhuveo tehnilised juhised (ICAO) (10).

14.1.   ÜRO number (UN number)

Esitatakse ÜRO näidiseeskirjade kohane ÜRO number (aine, segu või kauba neljakohaline identifitseerimisnumber, mille ette lisatakse tähed UN).

14.2.   ÜRO veose tunnusnimetus

Esitatakse ÜRO näidiseeskirjade kohane veose tunnusnimetus välja arvatud juhul, kui see on identne punktis 1.1 esitatud tootetähisega.

14.3.   Transpordi ohuklass(id)

Märgitakse transpordi ohuklass (ja lisariskid), mis on ainele või segule omistatud lähtuvalt valdavast ohust, mida nad ÜRO näidiseeskirjade kohaselt kujutavad.

14.4.   Pakendirühm

Vajaduse korral esitatakse ÜRO näidiseeskirjade kohane pakendirühma number. Pakendirühma number antakse teatavatele ainetele, sõltuvalt nende ohtlikkusest.

14.5.   Keskkonnaohud

Märgitakse, kas aine või segu on ÜRO näidiseeskirjade kriteeriumide kohaselt keskkonnaohtlik (vt ka IMDG, ADR, RID ja ADN) ja/või merd saastav (IMDG kohaselt). Kui on lubatud või kui on kavas kasutada siseveekogudel transportimisel tankereid, märgitakse aine või segu keskkonnaohtlikkus ainult lähtuvalt ohtlike kaupade rahvusvahelise siseveetranspordi Euroopa kokkuleppest.

14.6.   Eriettevaatusabinõud kasutajatele

Esitatakse teave võimalike eriliste ettevaatusabinõude kohta, mida kasutaja peab teadma või järgima või arvesse võtma transportimisel või edasitoimetamisel nii oma valdustes kui ka väljaspool.

14.7.   Transportimine mahtlastina kooskõlas MARPOL 73/78 II lisaga ja IBC koodeksiga

Käesolevat punkti kohaldatakse ainult juhul, kui veost on kavas transportida mahtlastina kooskõlas järgmiste Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO) dokumentidega: 1973. aasta rahvusvaheline konventsioon laevade põhjustatud merereostuse vältimise kohta II lisa, mida on muudetud 1978. aasta protokolliga (MARPOL 73/78) (11) ja rahvusvaheline koodeks ohtlikke kemikaale mahtlastina vedava laeva ehituse ja seadmete kohta (rahvusvaheline kemikaalide mahtlastina vedamise koodeks) (IBC koodeks) (12).

Esitatakse toote veodokumendi kohane nimetus (kui see erineb punktis 1.1 esitatud nimetusest), mis on kooskõlas IBC koodeksi peatükkides 17 või 18 esitatud tootenimetuste loeteluga või IMO merekeskkonna kaitse komitee (MEPC).2/ringkirja (13) uusima versiooniga. Märgitakse nõutav laeva tüüp ja saastekategooria.

15.    15. JAGU: Reguleerivad õigusaktid

Ohutuskaardi käesolevas jaos esitatakse teave ainete või segude suhtes kohaldatavate muude reguleerivate aktide kohta, mida ei ole ohutuskaardil veel nimetatud (näiteks kas aine või segu suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. juuni 2000. aasta määrust (EÜ) nr 2037/2000 osoonikihti kahandavate ainete kohta, (14) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrust (EÜ) nr 850/2004, mis käsitleb püsivaid orgaanilisi saasteaineid ja millega muudetakse direktiivi 79/117/EMÜ (15) või Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. juuni 2008. aasta määrust (EÜ) nr 689/2008 ohtlike kemikaalide ekspordi ja impordi kohta) (16).

15.1.   Ainete ja segude suhtes kohaldatavad ohutuse-, tervise- ja keskkonnaalased eeskirjad/õigusaktid

Esitatakse teave asjakohaste ohutuse-, tervise- ja keskkonnaalaste ühenduse sätete kohta (näiteks SEVESO kategooria / nõukogu direktiivi 96/82/EÜ (17) I lisas loetletud ained) või teave aine või segu (sealhulgas segus sisalduvate ainete) õigusliku staatuse kohta riiklikul tasandil, sh nõuanded meetmete kohta, mida vastuvõtja nimetatud sätetest tulenevalt peab võtma. Kui see on asjakohane, esitatakse ka teave asjaomase liikmesriigi õigusaktide kohta, millega nimetatud sätteid rakendatakse ja muude asjakohaste riiklike meetmete kohta.

Kui ohutuskaardil käsitletud aine või segu suhtes kehtivad inimeste või keskkonna kaitset käsitlevad ühenduse erisätted (näiteks VII jaotise kohaselt antud autoriseeringud või VIII jaotise kohaselt seatud piirangud), märgitakse need ohutuskaardile.

15.2.   Kemikaaliohutuse hindamine

Märgitakse, kas tarnija on hinnanud aine või segu kemikaaliohutust.

16.    16. JAGU: Muu teave

Ohutuskaardi käesolevas jaos esitatakse ohutuskaardi koostamisega seotud teave. Käesolevas jaos esitatakse teave, mis ei kuulu jagude 1–15 alla, sealhulgas teave ohutuskaardi läbivaatamise kohta:

a)

ohutuskaardi muutmise korral märgitakse selgelt eelmise versiooniga võrreldes tehtud muudatused, välja arvatud juhul, kui need muudatused on märgitud ohutuskaardi muudes jagudes; vajaduse korral esitatakse ka muudatuste selgitused. Aine või segu tarnija koostab muudatuste kohta selgituse ja esitab selle taotluse korral;

b)

segude puhul märgitakse ohutuskaardil kasutatud lühendite ja akronüümide selgitus;

c)

viited kirjandusele ja teabeallikad;

d)

segude puhul märgitakse, millist meetodit kasutati määruse (EÜ) nr 1272/2008 artiklis 9 viidatud teabe hindamisel, et segu klassifitseerida;

e)

asjakohaste R-, ohu-, ohutus- ja/või hoiatuslausete loetelu. Esitatakse kõikide nimetatud lausete täistekst, kui seda ei ole esitatud jagudes 2–15;

f)

nõuanded kõikide koolituste kohta, mis on töötajatele vajalikud, et tagada inimeste tervise ja keskkonna kaitse.

Kui segu tarnija otsustab klassifitseerida segu artikli 31 lõike 10 kohaselt ja teatada kõnealusest klassifitseerimisest enne 1. juunit 2015, mil see kohustuslikuks muutub, kasutades seda segu klassifitseerimisel ja märgistamisel pakendil, võib tarnija märkida kõnealuse klassifikatsiooni käesolevas jaos.

B   OSA

Artikli 31 lõike 6 kohaselt sisaldab ohutuskaart järgmist 16 jagu ning lisaks samuti loetletud punkte (v.a punkt 3, mille puhul lisatakse vajaduse korral vaid punktid 3.1 ja 3.2).

1. JAGU:   Aine/segu ning äriühingu/ettevõtja identifitseerimine

1.1.

Tootetähis

1.2.

Aine või segu asjaomased kindlaksmääratud kasutusalad ning kasutusalad, mida ei soovitata

1.3.

Andmed ohutuskaardi tarnija kohta

1.4.

Hädaabitelefoni number

2. JAGU:   Ohtude identifitseerimine

2.1.

Aine või segu klassifitseerimine

2.2.

Märgistuselemendid

2.3.

Muud ohud

3. JAGU:   Koostis/teave koostisainete kohta

3.1.

Ained

3.2.

Segud

4. JAGU:   Esmaabimeetmed

4.1.

Esmaabimeetmete kirjeldus

4.2.

Olulisemad akuutsed ja hilisemad sümptomid ning mõju

4.3.

Märge igasuguse vältimatu meditsiiniabi ja erikohtlemise vajalikkuse kohta

5. JAGU:   Tulekustutusmeetmed

5.1.

Tulekustutusvahendid

5.2.

Aine või seguga seotud erilised ohud

5.3.

Nõuanded tuletõrjujatele

6. JAGU:   Meetmed juhusliku sattumise korral keskkonda

6.1.

Isikukaitsemeetmed, kaitsevahendid ja toimimine hädaolukorras

6.2.

Keskkonnakaitse meetmed

6.3.

Tõkestamis- ning puhastamismeetodid ja –vahendid

6.4.

Viited muudele jagudele

7. JAGU:   Käitlemine ja ladustamine

7.1.

Ohutu käitlemise tagamiseks vajalikud ettevaatusabinõud

7.2.

Ohutu ladustamise tingimused, sealhulgas sobimatud ladustamistingimused

7.3.

Erikasutus

8. JAGU:   Kokkupuute ohjamine/isikukaitse

8.1.

Kontrolliparameetrid

8.2.

Kokkupuute ohjamine

9. JAGU:   Füüsikalised ja keemilised omadused

9.1.

Teave üldiste füüsikaliste ja keemiliste omaduste kohta

9.2.

Muu teave

10. JAGU:   Püsivus ja reaktsioonivõime

10.1.

Reaktsioonivõime

10.2.

Keemiline stabiilsus

10.3.

Ohtlike reaktsioonide võimalikkus

10.4.

Tingimused, mida tuleb vältida

10.5.

Kokkusobimatud materjalid

10.6.

Ohtlikud lagusaadused

11. JAGU:   Teave toksilisuse kohta

11.1.

Teave toksikoloogiliste mõjude kohta

12. JAGU:   Ökoloogiline teave

12.1.

Toksilisus

12.2.

Püsivus ja lagunduvus

12.3.

Bioakumulatsioon

12.4.

Liikuvus pinnases

12.5.

Püsivate, bioakumuleeruvate ja toksiliste ning väga püsivate ja väga bioakumuleeruvate omaduste hindamine

12.6.

Muud kahjulikud mõjud

13. JAGU:   Jäätmekäitlus

13.1.

Jäätmetöötlusmeetodid

14. JAGU:   Veonõuded

14.1.

ÜRO number (UN number)

14.2.

ÜRO veose tunnusnimetus

14.3.

Transpordi ohuklass(id)

14.4.

Pakendirühm

14.5.

Keskkonnaohud

14.6.

Eriettevaatusabinõud kasutajatele

14.7.

Transportimine mahtlastina kooskõlas MARPOL 73/78 II lisaga ja IBC koodeksiga

15. JAGU:   Reguleerivad õigusaktid

15.1.

Ainete ja segude suhtes kohaldatavad ohutuse-, tervise- ja keskkonnaalased eeskirjad/õigusaktid

15.2.

Kemikaaliohutuse hindamine

16. JAGU:   Muu teave”


(1)  EÜT L 39, 15.2.1980, lk 40.

(2)  EÜT L 188, 9.8.1995, lk 14.

(3)  EÜT L 399, 30.12.1989, lk 18.

(4)  ELT L 312, 22.11.2008, lk 3.

(5)  Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Euroopa Majanduskomisjon, versiooni kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2009; ISBN-978–92-1-139131-2.

(6)  Rahvusvaheliste raudteevedude konventsiooni B liite 1. lisa (kaupade rahvusvahelise raudteeveo lepingut käsitlevad ühtsed eeskirjad), versiooni kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2009.

(7)  1. jaanuari 2007. aasta läbivaadatud versioon.

(8)  ELT L 260, 30.9.2008, lk 1.

(9)  Rahvusvaheline Mereorganisatsioon, 2006. aasta väljaanne; ISBN 978–92-8001-4214-3.

(10)  IATA, 2007.–2008. aasta väljaanne.

(11)  MARPOL 73/78 – 2006. aasta konsolideeritud väljaanne, London, IMO 2007, ISBN 978–92-801-4216-7.

(12)  IBC koodeks, 2007. aasta väljaanne, London, IMO 2007, ISBN 978–92-801-4226-6.

(13)  MEPC.2/ringkiri, Provisional categorization of liquid substances, 14. versioon, jõustus 1. jaanuaril 2009.

(14)  EÜT L 244, 29.9.2000, lk 1.

(15)  ELT L 158, 30.4.2004, p. 7.

(16)  ELT L 204, 31.7.2008, lk 1.

(17)  EÜT L 10, 14.1.1997, lk 13.


II LISA

„LISA II

OHUTUSKAARTIDE KOOSTAMISE NÕUDED

A   OSA

0.1.   Sissejuhatus

0.1.1.

Käesolevas lisas kehtestatakse nõuded, mida tarnija peab järgima artikli 31 kohase ohutuskaardi koostamisel aine või segu kohta.

0.1.2.

Ohutuskaardil esitatud teave on vastavuses kemikaaliohutuse aruandes esitatud teabega, kui selle esitamine on nõutav. Kui kemikaaliohutuse aruanne on koostatud, paigutatakse ohutuskaardi lisasse asjakohane kokkupuutestsenaarium või asjakohased kokkupuutestsenaariumid.

0.2.   Ohutuskaardi koostamise üldised nõuded

0.2.1.

Ohutuskaardi eesmärk on tagada, et kasutajatel oleks võimalik võtta vajalikke meetmeid inimeste tervise ja ohutuse kaitseks töökohal ning keskkonna kaitseks. Ohutuskaardi koostaja võtab arvesse, et ohutuskaart peab teavitama selle kasutajat aine või seguga seotud ohtudest ning andma teavet nende ohutu ladustamise, käitlemise ja kõrvaldamise kohta.

0.2.2.

Ohutuskaartidel esitatud teave vastab nõukogu direktiivis 98/24/EÜ sätestatud nõuetele. Eeskätt võimaldab ohutuskaart tööandjal kindlaks määrata keemiliste ohutegurite olemasolu töökohal ning hinnata nende kasutamisest tulenevat riski töötajate tervisele ja ohutusele.

0.2.3.

Teave ohutuskaardil esitatakse selgel ja kokkuvõtlikul viisil. Ohutuskaardi koostab pädev isik, kes võtab arvesse kasutajaskonna teadaolevaid erivajadusi ja -teadmisi. Ainete ja segude tarnijad tagavad pädevatele isikutele asjakohase koolituse, sealhulgas täiendusõppe.

0.2.4.

Ohutuskaardi keelekasutus peab olema lihtne, selge ja täpne, vältida tuleks žargooni, akronüüme ja lühendeid. Ei tohi kasutada väljendeid „võib olla ohtlik”, „tervisemõju puudub”, „enamiku kasutustingimuste puhul ohutu” või „kahjutu” ega muid väljendeid aine või segu ohutuse kohta või muid asjaomase aine või segu klassifikatsiooniga vastuolus olevaid väljendeid.

0.2.5.

Ohutuskaardi koostamise kuupäev märgitakse esilehele. Kui ohutuskaardi andmetes on tehtud muudatusi ning uus muudatustega ohutuskaart edastatakse saajale, teavitatakse teda muudatustest ohutuskaardi 16. jaos, kui muudatustele ei ole osutatud mujal. Sel juhul märgitakse esilehele koostamise kuupäev „Muudetud: (kuupäev)”, versiooni ja läbivaatamise number, asendatava dokumendi kuupäev ning muu teave muudetava versiooni kohta.

0.3.   Ohutuskaardi formaat

0.3.1.

Ohutuskaardi lehekülgede arvu ei ole kindlaks määratud. Dokumendi pikkus peab olema vastavuses aine või segu ohtlikkuse ja olemasoleva teabega.

0.3.2.

Kõik ohutuskaardi, sh kõikide lisade leheküljed nummerdatakse ning igal leheküljel peab olema kas märge ohutuskaardi lehekülgede arvu kohta (näiteks 1/3) või märge järgneva lehekülje kohta (näiteks „jätkub järgmisel leheküljel” või „dokumendi lõpp”).

0.4.   Ohutuskaardi sisu

Käesolevas lisas nõutud teave, kui see on asjakohane ja kättesaadav, lisatakse ohutuskaardile B osa asjakohase punkti alla. Ohutuskaardil peavad kõik punktid olema täidetud.

0.5.   Teabele esitatavad nõuded

Võttes arvesse, et ainetel ja segudel on palju erinevaid omadusi, võib mõnel juhul osutuda vajalikuks lisada asjakohase punkti alla täiendavalt asjakohast ja kättesaadavat teavet.

0.6.   Ühikud

Kasutatakse nõukogu direktiivis 80/181/EMÜ (1) sätestatud mõõtühikuid.

0.7.   Erijuhtumid

Ohutuskaart tuleb koostada ka määruse (EÜ) nr 1272/2008 I lisa punktis 1.3 nimetatud erijuhtude korral, kui märgistamisele on kehtestatud erandid.

1.    1. JAGU: Aine/segu ning äriühingu/ettevõtja identifitseerimine

Käesolevas jaos sätestatakse, kuidas aineid või segusid identifitseeritakse ning kuidas märgitakse ohutuskaardile nende kindlaksmääratud kasutusalad, aine või segu tarnija nimi ning aine või segu tarnija üksikasjalik kontaktinfo, sealhulgas hädaabi kontaktandmed.

1.1.   Tootetähis

Aine tootetähis vastab määruse (EÜ) nr 1272/2008 artikli 18 lõikele 2 ja segu tootetähis vastab määruse (EÜ) nr 1272/2008 artikli 18 lõike 3 punktile a ning see on identne märgistusel oleva nimetusega selle liikmesriigi ametlikus keeles (nende liikmesriikide ametlikes keeltes), kus aine turule viiakse, kui asjaomane liikmesriik (asjaomased liikmesriigid) ei sätesta teisiti.

Registreerimisele kuuluvate ainete puhul vastab tootetähis registreerimisel esitatud nimetusele, samuti märgitakse käesoleva määruse artikli 20 lõikes 3 sätestatud registreerimisnumber.

Ilma et see piiraks käesoleva määruse artiklis 39 sätestatud allkasutajate kohustusi, võib tarnija, kui ta on ühtlasi levitaja või allkasutaja, jätta tootetähisele märkimata registreerimisnumbri selle osa, mis viitab registreerijale või andmete ühisele esitamisele, kui

a)

nimetatud tarnija tagab, et ta esitab järelevalve eesmärgil tehtud taotluse korral täieliku registreerimisnumbri või juhul, kui tal ei ole teavet täieliku registreerimisnumbri kohta, edastab taotluse oma tarnijale, vastavalt punktile b ning

b)

nimetatud tarnija esitab järelevalve eest vastutavale liikmesriigi ametiasutusele (edaspidi „järelevalveasutus”) täieliku registreerimisnumbri seitsme päeva jooksul pärast seda, kui ta on saanud taotluse kas otse järelevalveasutuselt või edastatuna saajalt; juhul kui tal ei ole teavet täieliku registreerimisnumbri kohta, edastab tarnija taotluse seitsme päeva jooksul pärast selle saamist oma tarnijale ning teatab sellest samal ajal ka järelevalveasutusele.

Üldine ohutuskaart võib hõlmata ka rohkem kui ühte ainet või segu, kui kõiki aineid või segusid käsitlev teave, mis esitatakse kõnealusel ohutuskaardil, vastab käesoleva lisa nõuetele.

Muud identifitseerimisvahendid

Esitatakse muud nimetused või sünonüümid, millega ainet või segu märgistatakse või mille all neid üldiselt tuntakse, nagu alternatiivsed nimetused, numbrid, äriühingu tootekoodid või muud kordumatud tunnused.

1.2.   Aine või segu asjaomased kindlaksmääratud kasutusalad ning kasutusalad, mida ei soovitata

Saajale esitatakse andmed aine või segu asjaomaste kindlaksmääratud kasutusalade kohta. Kirjeldatakse kokkuvõtlikult aine või segu toimet, nt „põlemist takistav”, „antioksüdant”.

Vajaduse korral märgitakse kasutusalad, mille puhul tarnija ei soovita ainet või segu kasutada. Loetelu ei pea olema ammendav.

Kui nõutakse kemikaaliohutuse aruande esitamist, peab ohutuskaardi käesolevas punktis esitatud teave vastama kemikaaliohutuse aruandes kindlaksmääratud kasutusaladele ning ohutuskaardi lisas esitatud kokkupuutestsenaariumitele.

1.3.   Andmed ohutuskaardi tarnija kohta

Identifitseeritakse tarnija, kelleks võib olla tootja, importija või ainuesindaja, allkasutaja või levitaja. Esitatakse tarnija täielik aadress ja telefoninumber ning samuti ohutuskaardi koostamise eest vastutava pädeva isiku e-posti aadress.

Kui tarnija ei asu liikmesriigis, kus aine või segu turule viiakse, ning tarnija on määranud kõnealuses liikmesriigis vastutava isiku, esitatakse lisaks nimetatud vastutava isiku täielik aadress ja telefoninumber.

Registreerijaid käsitlev teave peab vastama registreerimisel tootja või importija isiku kohta esitatud teabele.

Kui nimetatakse ainuesindaja, esitatakse ka andmed ühendusevälise tootja või formuleerija kohta.

1.4.   Hädaabitelefoni number

Esitatakse hädaabiteabeteenistuse kontaktandmed. Kui liikmesriigis, kus aine või segu turule viiakse, on olemas ametlik nõuandeasutus (selleks võib olla tervisega seotud teabe vastuvõtmise eest vastutav asutus, millele on osutatud määruse (EÜ) nr 1272/2008 artiklis 45), on piisav, kui esitatakse selle telefoninumber. Selgesõnaliselt märgitakse kõik selliste teenuste piiratud kättesaadavuse põhjused, näiteks tööaeg või teatavat liiki teabega seotud piirangud.

2.    2. JAGU: Ohtude identifitseerimine

Ohutuskaardi käesolevas jaos kirjeldatakse ainest või segust tulenevaid ohte ja esitatakse nende ohtudega seotud asjakohased hoiatused.

2.1.   Aine või segu klassifitseerimine

Aine või segu klassifikatsioon esitatakse määruses (EÜ) nr 1272/2008 sätestatud klassifitseerimiseeskirjade kohaselt. Kui tarnija on määruse (EÜ) nr 1272/2008 artikli 40 kohaselt esitanud ainet käsitleva teabe klassifitseerimis- ja märgistusandmikku kandmiseks, peab ohutuskaardil esitatud klassifikatsioon olema identne kõnealuses andmikus märgitud klassifikatsiooniga.

Kui segu ei vasta määruses (EÜ) nr 1272/2008 sätestatud klassifitseerimiskriteeriumidele, tuleb see selgesõnaliselt märkida.

Teave segus sisalduvate ainete kohta esitatakse punktis 3.2.

Kui klassifikatsioon, sealhulgas ohulaused ei ole täielikult välja kirjutatud, lisatakse viide 16. jaole, kus esitatakse kõikide klassifikatsioonide, sh kõikide ohulausete täistekst.

Ohutuskaardi jagudes 9–12 kirjeldatakse vastavalt kõige olulisemaid kahjulikke füüsikalis-keemilisi mõjusid, mõju inimeste tervisele ja keskkonnale selliselt, et valdkonnaga mitteseotud isikud suudaksid identifitseerida aine või seguga seotud ohte.

2.2.   Märgistuselemendid

Kooskõlas määrusega (EÜ) nr 1272/2008 märgitakse klassifitseeritud aine puhul märgistusele vähemalt järgmised elemendid: ohupiktogrammid, tunnussõnad, ohulaused ja hoiatuslaused. Ohupiktogrammi täiemahulise must-valge graafilise kujutise või ainult sümboli graafilise kujutise võib asendada määruse (EÜ) nr 1272/2008 kohase värvilise piktogrammiga.

Esitatakse määruse (EÜ) nr 1272/2008 artikli 25 ja artikli 32 lõike 6 kohased märgistuselemendid.

2.3.   Muud ohud

Esitatakse teave selle kohta, kas aine või segu vastab püsivatele, bioakumuleeruvatele ja toksilistele (PBT) ainetele või väga püsivatele ja väga bioakumuleeruvatele (vPvB) ainetele esitatavatele nõuetele kooskõlas XIII lisaga.

Esitatakse teave muude ohtude kohta, mis ei mõjuta küll klassifikatsiooni, kuid võivad suurendada aine või segu ohtlikkust tervikuna, näiteks õhusaasteainete tekkimine kõvastumisel või töötlemisel, tolmusus, tolmu plahvatusohtlikkus, ristsensibiliseerimine, lämbumine, külmumine, suur lõhna või maitse tekitamise võime või keskkonnamõjud nagu oht mullaorganismidele või võime osooni fotokeemiliselt tekitada jne.

3.    3. JAGU: Koostis/teave koostisainete kohta

Ohutuskaardi käesolevas jaos kirjeldatakse aine või segu selliste koostisainete, sealhulgas lisandite ja stabiliseerivate lisaainete keemilist koostist, vastavalt allpool kirjeldatule. Esitatakse asjakohane ja kättesaadav ohutusalane teave võimaliku keemilise reaktsiooni kohta pinnases.

3.1.   Ained

Esitatakse aine peamise koostisosa keemiline koostis, kasutades kas tootetähist või punktis 1.1 nimetatud muud identifitseerimismeetodit.

Lisandi, stabiliseeriva lisaaine või peamisest koostisosast erineva koostisosa puhul, mis klassifitseeritakse ja mida võetakse arvesse aine klassifitseerimisel, esitatakse keemiline koostis järgmiselt:

a)

tootetähis vastavalt määruse (EÜ) nr 1272/2008 artikli 18 lõikele 2;

b)

kui tootetähis puudub, esitatakse muu nimetus (tavaliselt kasutatav nimetus, kaubanduslik nimetus, lühend) või tunnuskoodid.

Aine tarnija otsustab ise, kas nimetab lisaks ka kõik koostisosad, sealhulgas klassifitseerimata koostisosad.

Käesolevas punktis esitatakse ka teave paljudest koostisosadest koosneva aine kohta.

3.2.   Segud

Tootetähis, kontsentratsioon või kontsentratsioonivahemikud esitatakse vähemalt kõikide nende koostisainete kohta, millele on viidatud punktides 3.2.1 või 3.2.2. Segu tarnija otsustab ise, kas nimetab lisaks ka segu kõik koostisosad, sealhulgas need, mis ei vasta klassifitseerimiskriteeriumidele. Esitatava teabe alusel on saajal võimalik hõlpsalt määratleda segu koostisainetest tulenevaid ohte. Segust endast tulenevad ohud esitatakse 2. jaos.

Segu koostisainete kontsentratsioonide puhul märgitakse kas:

a)

täpne massi- või mahuprotsent, kui see on tehniliselt võimalik, alanevas järjekorras, või

b)

massi- või mahuprotsendi vahemik, kui see on tehniliselt võimalik, alanevas järjekorras.

Kontsentratsioonivahemiku puhul lähtutakse terviseohu ja keskkonnaohtlikkuse kirjeldamisel iga koostisaine suurimast kontsentratsioonist.

Kui on olemas teave segu kui terviku mõju kohta, esitatakse see 2. jaos.

Alternatiivset keemilist nimetust võib kasutada, kui see on kooskõlas direktiivi 1999/45/EÜ artikliga 15 või määruse (EÜ) nr 1272/2008 artikliga 24.

3.2.1.

Määruses (EÜ) nr 1272/2008 sätestatud klassifitseerimiskriteeriumidele vastava segu puhul esitatakse andmed järgmiste ainete ning nende kontsentratsiooni või kontsentratsioonivahemiku kohta segus:

a)

tervise- või keskkonnaohtu põhjustavad ained määruses (EÜ) nr 1272/2008 määratletud tähenduses, kui nende sisaldus on võrdne või suurem kui järgmistest madalaim:

ia)

määruse (EÜ) nr 1272/2008 tabelis 1.1 sätestatud üldised piirväärtused;

ib)

määruse (EÜ) nr 1272/2008 I lisa 3.–5. osas märgitud üldised piirväärtused ja määruse (EÜ) nr 1272/2008 I lisa punktis 3.10 märgitud hingamiskahjustusega seotud piirväärtused ≥ 10 %;

Loetelu ohuklassidest, ohukategooriatest ja piirväärtustest (sh määruse (EÜ) nr 1272/2008 tabelis 1.1 märgitud üldised piirväärtused ja nimetatud määruse I lisa 3.–5. osas märgitud üldised piirväärtused), mille puhul tuleb punktis 3.2 teha märge aine sisalduse kohta segus.

1.1. –

Ohuklass ja -kategooria

Sisalduse piirväärtus

%

1.–3. kategooria akuutne toksilisus

≥ 0,1

4. kategooria akuutne toksilisus

≥ 1

1 A, 1B, 1C ja 2. kategooria nahasöövitus/-ärritus

≥ 1

1. ja 2. kategooria raske silmakahjustus/silmade ärritus

≥ 1

Hingamisteede/naha sensibiliseerimine

≥ 0,1

Mutageensus sugurakkudele, 1 A ja 1B kategooria

≥ 0,1

Mutageensus sugurakkudele, 2. kategooria

≥ 1

1 A, 1B või 2. kategooria kantserogeensus

≥ 0,1

1 A, 1B või 2. kategooria reproduktiivtoksilisus ning toime imetamisele ja imetamise kaudu

≥ 0,1

1. ja 2. kategooria toksilisus sihtorgani suhtes – ühekordne kokkupuude

≥ 1

1. ja 2. kategooria toksilisus sihtorgani suhtes – korduv kokkupuude

≥ 1

Hingamiskahjustused

≥ 10

Ohtlik veekeskkonnale – 1. kategooria akuutne toksilisus

≥ 0,1

Ohtlik veekeskkonnale – 1. kategooria krooniline toksilisus

≥ 0,1

Ohtlik vesikeskkonnale – 2., 3. ja 4. kategooria krooniline toksilisus

≥ 1

Ohtlik osoonikihile

≥ 0,1

ii)

määruse (EÜ) nr 1272/2008 VI lisa 3. osas märgitud konkreetne sisalduse piirväärtus;

iii)

määruse (EÜ) nr 1272/2008 I lisa tabelis 1.1 esitatud piirväärtus, mida on kohandatud nimetatud määruse I lisa punktis 4.1 sätestatud arvutuse abil kui nimetatud määruse VI lisa 3. osas on kehtestatud asjakohane korrutustegur;

vii)

määrusega (EÜ) nr 1272/2008 kehtestatud klassifitseerimis- ja märgistusandmikus sätestatud konkreetne sisalduse piirväärtus;

viia)

määruse (EÜ) nr 1272/2008 II lisas märgitud sisalduse piirväärtus;

viii)

määruse (EÜ) nr 1272/2008 I lisa tabelis 1.1 esitatud piirväärtus, mida on kohandatud nimetatud määruse I lisa punktis 4.1 sätestatud arvutuse abil, kui nimetatud määrusega kehtestatud klassifitseerimis- ja märgistusandmikus on sätestatud asjakohane korrutustegur;

b)

ained, mille suhtes on kehtestatud ühenduse töökeskkonna ohtlike ainete piirnormid ja mis ei ole juba hõlmatud punktiga a;

c)

ained, mis on XIII lisas sätestatud kriteeriumide kohaselt püsivad, bioakumuleeruvad ja toksilised või väga püsivad ja väga bioakumuleeruvad, või artikli 59 lõikes 1 nimetatud ning muid kui punktis a nimetatud ohte tekitavad ained, kui konkreetse aine kontsentratsioon on 0,1 % või suurem.

3.2.2.

Määruses (EÜ) nr 1272/2008 sätestatud klassifitseerimiskriteeriumidele mittevastava segu puhul esitatakse andmed järgmiste ainete ning nende kontsentratsiooni või kontsentratsioonivahemiku kohta segus, kui aine kontsentratsioon on võrdne või suurem kui järgmised piirväärtused:

a)

1 massiprotsent mittegaasiliste ja 0,2 mahuprotsenti gaasiliste segude puhul, kui tegemist on

i)

tervise- või keskkonnaohtu põhjustavate ainetega määruses (EÜ) nr 1272/2008 määratletud tähenduses või

ii)

ainetega, mille suhtes on kehtestatud ühenduse töökeskkonna ohutegurite piirnorm;

b)

0,1 massiprotsenti ainete puhul, mis on XIII lisas sätestatud kriteeriumide kohaselt püsivad, bioakumuleeruvad ja toksilised või väga püsivad ja väga bioakumuleeruvad, või artikli 59 lõikes 1 nimetatud ning muid kui punktis a nimetatud ohte tekitavad ained.

3.2.3.

Punktis 3.2 nimetatud ainete puhul esitatakse aine klassifikatsioon vastavalt määrusele (EÜ) nr 1272/2008, sealhulgas ohuklass ja ohukategooria, mis on sätestatud nimetatud määruse VI lisas esitatud tabelis 1.1, lisaks esitatakse ohulaused, mis on kooskõlas nende ainete füüsikaliste, tervise- või keskkonnaohtudega. Käesolevas jaos ei pea ohulaused olema täielikult välja kirjutatud, piisab nende koodidest. Juhul kui nimetatud laused ei ole täielikult välja kirjutatud, tuleb viidata 16. jaole, milles esitatakse kõikide ohulausete täistekst. Kui aine ei vasta klassifitseerimise kriteeriumidele, nimetatakse aine punktis 3.2 märkimise põhjused, nagu „klassifitseerimata väga püsiv ja väga bioakumuleeruv aine” või „aine, millele on kehtestatud ühenduse töökeskkonna ohtlike ainete piirnormid”.

3.2.4.

Kooskõlas käesoleva määruse artikli 20 lõikega 3 märgitakse punktis 3.2 nimetatud ainete puhul nende nimetus ja ka registreerimisnumber, kui see on olemas.

Ilma et see piiraks käesoleva määruse artiklis 39 sätestatud allkasutajate kohustusi, võib tarnija jätta tootetähisele märkimata registreerimisnumbri selle osa, mis viitab registreerijale või andmete ühisele esitamisele, kui

a)

nimetatud tarnija tagab, et ta esitab järelevalve eesmärgil tehtud taotluse korral täieliku registreerimisnumbri või juhul, kui tal ei ole teavet täieliku registreerimisnumbri kohta, edastab taotluse oma tarnijale, vastavalt punktile b ning

b)

nimetatud tarnija esitab järelevalve eest vastutavale liikmesriigi ametiasutusele (edaspidi „järelevalveasutus”) täieliku registreerimisnumbri seitsme päeva jooksul pärast seda, kui ta on saanud taotluse kas otse järelevalveasutuselt või edastatuna saajalt; juhul kui tal ei ole teavet täieliku registreerimisnumbri kohta, edastab tarnija taotluse seitsme päeva jooksul pärast selle saamist oma tarnijale ning teatab sellest samal ajal ka järelevalveasutusele.

Määruse (EÜ) nr 1272/2008 kohaselt esitatakse ka EÜ number, kui see on olemas. Samuti võib lisaks esitada CASi numbri ja IUPACi nimetuse, kui need on olemas.

Käesolevas punktis märgitud ainete alternatiivsete keemiliste nimetuste puhul, mis on kooskõlas direktiivi 1999/45/EÜ artikliga 15 või määruse (EÜ) nr 1272/2008 artikliga 24, ei ole registreerimisnumbri, EÜ numbri ja muude üksikasjalike keemiliste tähiste esitamine vajalik.

4.    4. JAGU: Esmaabimeetmed

Ohutuskaardi käesolevas jaos kirjeldatakse esmaabimeetmeid selliselt, et neist saaksid aru ka väljaõppeta inimesed ning abi saaks osutada ilma keerukate seadmeteta ning ravimite piiratud valiku korral. Kui meditsiiniabi on vajalik, märgitakse see juhendisse koos märkega kiireloomulisuse kohta.

4.1.   Esmaabimeetmete kirjeldus

4.1.1.

Esmaabijuhistes võetakse arvesse asjakohaseid kokkupuuteviise. Teave meetmete kohta jagatakse alapunktidesse vastavalt kokkupuuteviisidele, st sissehingamine, sattumine nahale, sattumine silma ja allaneelamine.

4.1.2.

Soovitused hõlmavad järgmist:

a)

kas vältimatu meditsiiniabi on vajalik ning kas kokkupuute järel on oodata võimalikke hilisemaid tagajärgi;

b)

kas ainega kokkupuutunud isik soovitatakse viia kokkupuutekohast värske õhu kätte;

c)

kas on soovitav eemaldada kõnealuselt isikult riided ja jalatsid ning kuidas neid käidelda ning

d)

kas esmaabi osutajatel soovitatakse kasutada isikukaitsevahendeid.

4.2.   Olulisemad akuutsed ja hilisemad sümptomid ning mõju

Esitatakse kokkuvõtlik teave kokkupuutega seotud olulisemate akuutsete ja hilisemate sümptomite ning mõju kohta.

4.3.   Märge igasuguse vältimatu meditsiiniabi ja erikohtlemise vajalikkuse kohta

Vajaduse korral esitatakse teave hilisemast mõjust tulenevate kliiniliste uuringute ja meditsiinilise järelevalve vajaduse kohta ning üksikasjad antidootide (kui need on teada) ja vastunäidustuste kohta.

Teatavate ainete või segude puhul võib olla oluline rõhutada, et töökohal peavad olema kättesaadavad erakorraliseks ja vältimatuks abiks vajalikud erivahendid.

5.    5. JAGU: Tulekustutusmeetmed

Ohutuskaardi käesolevas jaos kirjeldatakse aine või segu põhjustatud või nende läheduses tekkinud tulekahju kustutamise nõudeid.

5.1.   Tulekustutusvahendid

Sobivad kustutusvahendid:

esitatakse teave sobivate kustutusvahendite kohta.

Sobimatud kustutusvahendid:

esitatakse teave selle kohta, kas mõni kustutusvahend on aine või seguga seotud konkreetse juhtumi korral sobimatu.

5.2.   Aine või seguga seotud erilised ohud

Esitatakse teave aine või seguga seotud eriliste ohtude kohta, nagu aine või segu põlemisel tekkivad ohtlikud põlemissaadused, näiteks „põlemisel võivad tekkida süsinikmonooksiidi mürgised aurud” või „tekitab põlemisel väävel- ja lämmastikoksiide”.

5.3.   Nõuanded tuletõrjujatele

Esitatakse soovitused kõikide kaitsemeetmete kohta, mida on vaja võtta tule tõrjumisel, näiteks „jahutage konteinereid veega” ning soovitused tuletõrjujate erikaitsevahendite, näiteks jalatsite, kombinesoonide, kinnaste, silmade ja näokaitsevahendite ning hingamisaparaatide kohta.

6.    6. JAGU: Meetmed juhusliku sattumise korral keskkonda

Ohutuskaardi käesolevas jaos kirjeldatakse asjakohaseid meetmeid aine või segu lekete ja keskkonda sattumise korral, et vältida või minimeerida kahjustavat mõju inimestele, varale või keskkonnale. Juhul kui lekke ulatus on määrava tähtsusega, eristatakse väikseid ja ulatuslikke lekkeid. Kui lekke tõkestamise ja aine kokkukogumise kord on erinevad, tehakse ohutuskaardile vastav märge.

6.1.   Isikukaitsemeetmed, kaitsevahendid ja toimimine hädaolukorras

6.1.1.   Tavapersonal

Esitatakse aine või segu juhusliku lekke või keskkonda sattumisega seotud soovitused:

a)

asjakohase kaitsevarustuse kandmine (sealhulgas ohutuskaardi 8. jaos märgitud isikukaitsevahendid), et vältida aine sattumist nahale ja silma ning isikliku riietuse saastumist;

b)

süttimisallikate kõrvaldamine, piisava ventilatsiooni tagamine, tolmuleviku tõkestamine ning

c)

toimimine hädaolukorras, näiteks vajadus evakueerida ohupiirkonnas viibivad isikud või konsulteerida eksperdiga.

6.1.2.   Päästetöötajad

Esitatakse soovitused päästetöötajate kaitseriietuse asjakohase materjali kohta (näiteks „sobiv: butüleen”, „sobimatu: PVC”).

6.2.   Keskkonnakaitse meetmed

Esitatakse soovitused keskkonnakaitsemeetmete kohta, mis tuleb võtta aine või segu juhusliku lekke või keskkonda sattumise korral, näitaks saaste leviku vältimine äravoolutorudes, pinna- ja põhjavees.

6.3.   Tõkestamis- ning puhastamismeetodid ja -vahendid

6.3.1.

Esitatakse asjakohased soovitused lekke tõkestamiseks. Asjakohased tõkestamismeetodid võivad hõlmata järgmist:

a)

isoleerimine, äravoolutorude katmine;

b)

avauste sulgemine.

6.3.2.

Esitatakse asjakohased soovitused lekke puhastusmeetmete kohta. Asjakohased puhastusmeetmed võivad hõlmata järgmist:

a)

neutraliseerimine;

b)

saastusest puhastamine;

c)

adsorbeerivad materjalid;

d)

puhastamismeetodid;

e)

tolmuimejaga puhastamine;

f)

tõkestamiseks ja puhastamiseks vajalikud seadmed (sh sädemevabade tööriistade ja vahendite kasutamine, kui see on asjakohane).

6.3.3.

Esitatakse kogu muu teave, mis on seotud lekke või keskkonda sattumisega, sealhulgas soovitused sobimatute tõkestus- ja puhastusmeetodite kohta, näiteks märge „ärge kunagi kasutage …”.

6.4.   Viited muudele jagudele

Vajaduse korral viidatakse 8. ja 13. jaole.

7.    7. JAGU: Käitlemine ja ladustamine

Ohutuskaardi käesolevas jaos esitatakse soovitused ohutu käitlemise kohta. Kirjeldatakse asjakohaseid ettevaatusabinõusid punktis 1.2 viidatud kindlaksmääratud kasutusalade puhul ning aine või segu iseloomulikke omadusi.

Ohutuskaardi käesolevas jaos esitatakse inimeste tervise- ja keskkonnakaitsega ning ohutuse tagamisega seotud teave. See aitab tööandjal töötada välja sobiv töökorraldus ja korralduslikud meetmed kooskõlas direktiivi 98/24/EÜ artikliga 5 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/37/EÜ artikliga 5.

Kui nõutakse kemikaaliohutuse aruande esitamist, peab ohutuskaardi käesolevas jaos esitatud teave vastama kemikaaliohutuse aruandes kindlaksmääratud kasutusaladele ning ohutuskaardi lisas sätestatud kemikaaliohutuse aruande kokkupuutestsenaariumis kirjeldatud riskiohjamisele.

Lisaks käesolevas jaos esitatud teabele võib asjakohast teavet leida ka 8. jaost.

7.1.   Ohutu käitlemise tagamiseks vajalikud ettevaatusabinõud

7.1.1.

Määratakse kindlaks nõuded

a)

aine või segu ohutuks käitlemiseks, näiteks tõkestamiseks ning meetmed aerosoolide ja tolmu ning tulekahjude vältimiseks;

b)

kokkusobimatute ainete ja segude käitlemise vältimiseks ning

c)

aine või segu keskkonda sattumise vähendamiseks, näiteks nõuded lekete vältimiseks või aine eemale hoidmiseks äravoolutorudest.

7.1.2.

Esitatakse üldised tööhügieeninõuded:

a)

mitte süüa, juua ja suitsetada töökohal;

b)

pesta käsi pärast aine kasutamist ning

c)

eemaldada saastunud riided ja kaitsevahendid enne toitlustamisega seotud ruumi sisenemist.

7.2.   Ohutu ladustamise tingimused, sealhulgas sobimatud ladustamistingimused

Esitatud soovitused peavad olema kooskõlas ohutuskaardi 9. jaos kirjeldatud füüsikaliste ja keemiliste omadustega. Vajaduse korral esitatakse erinõuded ladustamistingimuste kohta, sealhulgas

a)

kuidas ohjata riske, mis on seotud

i)

plahvatuskeskkonnaga;

ii)

korrosiivsete tingimustega;

iii)

tuleohtliku olukorraga;

iv)

kokkusobimatute ainete või segudega;

v)

aurustumist soodustavate tingimustega ning

vi)

võimalike süttimisallikatega (sealhulgas elektriseadmed);

b)

kuidas kontrollida mõjusid, mis on seotud

i)

ilmastikutingimustega;

ii)

ümbritseva rõhuga;

iii)

temperatuuriga;

iv)

päikesevalgusega;

v)

niiskusega ning

vi)

vibratsiooniga;

c)

kuidas tagada aine või segu püsivus, kasutades

i)

stabilisaatoreid ning

ii)

antioksüdante;

d)

muud nõuded, sealhulgas

i)

ventilatsiooninõuded;

ii)

erinõuded laoruumidele või mahutitele (sealhulgas kemikaalile vastupidavad seinad ja ventilatsioon);

iii)

ladustamisel kehtivad koguselised piirangud (vajaduse korral) ning

iv)

pakendi sobivusega seotud nõuded.

7.3.   Erikasutus

Erikasutuseks ette nähtud ainete ja segude kohta esitatud soovitused peavad vastama punktis 1.2 nimetatud kindlaksmääratud kasutusaladele ning olema üksikasjalikud ja praktilised. Kui ohutuskaardile on lisatud kokkupuutestsenaarium, esitatakse viide sellele või märgitakse asjakohane teave vastavalt punktides 7.1 ja 7.2 sätestatud nõuetele. Kui tarneahelas tegutseja on teinud segu kohta kemikaaliohutuse hindamise, piisab, kui ohutuskaart ja kokkupuutestsenaarium vastavad segu käsitleva kemikaaliohutuse aruandele, sel juhul ei nõuta kooskõla iga koostisainet käsitleva kemikaaliohutuse aruandega eraldi. Võib osutada tootmisharusid või sektoreid käsitlevatele üksikasjalikele juhenditele (sh allikas ja väljaandmise kuupäev), kui need on kättesaadavad.

8.    8. JAGU: Kokkupuute ohjamine/isikukaitse

Ohutuskaardi käesolevas jaos kirjeldatakse töökeskkonnas kohaldatavaid kokkupuute piirnorme ja vajalikke riskijuhtimismeetmeid.

Kui nõutakse kemikaaliohutuse aruande esitamist, peab ohutuskaardi käesolevas jaos esitatud teave vastama kemikaaliohutuse aruandes kindlaksmääratud kasutusaladele ning ohutuskaardi lisas sätestatud kemikaaliohutuse aruande kokkupuutestsenaariumis kirjeldatud riskiohjamisele.

8.1.   Kontrolliparameetrid

8.1.1.

Esitatakse olemasolev teave aine või segude kõikide koostisainete järgmiste riiklike piirnormide ja kõikide õiguslike aluste kohta, mis kehtivad liikmesriigis, kus ohutuskaart koostatakse. Töökeskkonnas ohtlike ainete suhtes kohaldatavad riiklike piirnormide loetelu koostamisel tuleb lähtuda punktis 3 esitatud keemilisest koostisest.

8.1.1.1.

Töökeskkonnas ohtlike ainete suhtes kohaldatavad riiklikud piirnormid, mis on kooskõlas direktiivis 98/24/EÜ sätestatud töökeskkonnas ohtlike ainete suhtes kohaldatavate ühenduse piirnormidega ja hõlmavad kõiki komisjoni otsuse 95/320/EÜ (2) artikli 2 lõike 1 kohaseid märkeid;

8.1.1.2.

töökeskkonnas ohtlike ainete suhtes kohaldatavad riiklikud piirnormid, mis on kooskõlas direktiivis 2004/37/EÜ sätestatud töökeskkonnas ohtlike ainete suhtes kohaldatavate ühenduse piirnormidega ja hõlmavad kõiki otsuse 95/320/EÜ artikli 2 lõike 1 kohaseid märkeid;

8.1.1.3.

kõik muud töökeskkonnas ohtlike ainete suhtes kohaldatavad riiklikud piirnormid;

8.1.1.4.

riiklikud bioloogilised piirnormid, mis on kooskõlas direktiivis 98/24/EÜ sätestatud ühenduse bioloogiliste piirnormidega ja hõlmavad kõiki otsuse 95/320/EÜ artikli 2 lõike 1 kohaseid märkeid;

8.1.1.5.

kõik muud ohtlike ainete suhtes kohaldatavad riiklikud bioloogilised piirnormid.

8.1.2.

Vähemalt kõige asjakohasemate ainete osas esitatakse teave kehtivate soovitatavate seiremeetmete kohta.

8.1.3.

Kui aine või segu kindlaksmääratud kasutamisel tekivad õhusaasteained, esitatakse ka nende ainete suhtes töökeskkonnas kohaldatavad kokkupuutepiirnormid ja/või bioloogilised piirnormid.

8.1.4.

Kui nõutakse kemikaaliohutuse aruande või I lisa punktis 1.4 osutatud asjakohaste tuletatud mittetoimivate tasemete (DNELid) või I lisa punktis 3.3 osutatud arvutuslike mittetoimivate sisalduste (PNECid) esitamist, esitatakse aine asjakohane DNEL või PNEC vastavalt ohutuskaardi lisas sätestatud kokkupuutestsenaariumitele.

8.1.5.

Kui seoses erikasutusega nõutakse riskiohjamismeetmetega seotud otsuste võtmiseks riskianalüüsi koostamist kontrollitasemete lõikes, tuleb esitada piisavad andmed, et tagada tõhus riskijuhtimine. Täpsustatakse kontrollitasemete lõikes koostatava riskianalüüsi nõude kontekst ja piirangud.

8.2.   Kokkupuute ohjamine

Kui ohutuskaardile lisatud kokkupuutestsenaarium ei sisalda asjakohast teavet, on käesoleva punkti kohase teabe esitamine kohustuslik.

Kui tarnija on loobunud XI lisa 3. jao kohastest katsetest, peab ta märkima kasutamise eritingimused, mis põhjendavad katsetest loobumist.

Kui aine on registreeritud kui kohapeal kasutatav või transporditav isoleeritud vaheaine, peab tarnija märkima, et asjaomane ohutuskaart vastab eritingimustele, mis õigustavad aine registreerimist kooskõlas artiklitega 17 või 18.

8.2.1.   Asjakohane tehniline kontroll

Kirjeldatud asjakohased kokkupuute ohjamise meetmed peavad olema kooskõlas aine või segu kohta punktis 1.2 esitatud kindlaksmääratud kasutusaladega. Teave peab olema piisav, et tööandja saaks vajaduse korral ja kooskõlas direktiivi 98/24/EÜ artiklitega 4–6 ja direktiivi 2004/37/EÜ artiklitega 3–5 hinnata aine või segu kasutamisest tulenevat riski töötajate tervisele ja ohutusele.

See teave täiendab 7. jaos juba esitatud teavet.

8.2.2.   Isiklikud kaitsemeetmed, nagu isikukaitsevahendid

8.2.2.1.

Isikukaitsevahendite kasutamise kohta esitatav teave peab olema kooskõlas töökeskkonnas kohaldatavate heade hügieenitavadega ning kaitsevahendite kasutamisega peavad kaasnema muud kontrollimeetmed, sealhulgas tehniline kontroll ning ventilatsiooni ja isolatsiooni kontroll. Vajaduse korral viidatakse 5. jaos esitatud soovitustele tuletõrjujate/keemiareostuse likvideerijate isikukaitsevahendite kohta.

8.2.2.2.

Võttes arvesse nõukogu direktiivi 89/686/EMÜ (3) ja osutades Euroopa Standardikomitee asjakohastele standarditele (CENi standardid), kirjeldatakse üksikasjalikult, millised vahendid on kaitse tagamiseks piisavad ja sobivad, sealhulgas:

a)

silmade/näo kaitsmine

silmade/näo kaitsevahendite, näiteks kaitseprillid ja näokaitsed, kindlaksmääramisel lähtutakse aine või segu ohtlikkusest ja kokkupuute võimalikkusest;

b)

naha kaitsmine

i)

käte kaitsmine

lähtudes aine või segu ohtlikkusest ja nahaga kokkupuute võimalikkusest, ulatusest ja kestusest määratakse täpselt kindlaks aine või segu käitlemisel kasutatavate kinnaste liik, sealhulgas:

materjali tüüp ja tihedus;

kindamaterjali tüüpiline või minimaalne läbimisaeg.

Vajaduse korral märgitakse lisameetmed käte kaitsmiseks;

ii)

muu

kui lisaks kätele on vaja kaitsta ka muid kehaosi, märgitakse nõutava kaitsevarustuse liik ja kvaliteet, näiteks pikarandmelised kaitsekindad, saapad ja kaitseülikond, lähtudes aine või segu ohtlikkusest ja kokkupuute võimalikkusest.

Vajaduse korral kirjeldatakse täiendavad naha kaitsmiseks võetavad meetmeid ja spetsiaalseid hügieenimeetmeid;

c)

hingamisteede kaitsmine

lähtudes aine või segu ohtlikkusest ning kokkupuute võimalikkusest, määratakse kindlaks gaasi, auru, udu või tolmu puhul kasutatavad kaitsevahendid, sealhulgas õhku puhastavad respiraatorid, mille puhul täpsustatakse asjakohase filtri liik (kassett või kanister), sobivad tahkete osakeste filtrid ja maskid või kompaktsed hingamisaparaadid;

d)

termiline oht

kui materjali käsitlemisega kaasneva termilise ohu vältimiseks on vaja kanda spetsiifilisi kaitsevahendeid, pööratakse erilist tähelepanu isikukaitsevahendite konstruktsioonile.

8.2.3.   Kokkupuute ohjamine keskkonnas

Esitatakse teave, mida tööandjal on vaja ühenduse keskkonnakaitsealastest õigusaktidest tulenevate kohustuste täitmiseks.

Kui nõutakse kemikaaliohutuse aruannet, koostatakse ohutuskaardi lisas esitatud kokkupuutestsenaariumite jaoks kokkuvõte riskijuhtimismeetmetest, mis võimaldavad asjakohaselt kontrollida keskkonna kokkupuudet ohtliku ainega.

9.    9. JAGU: Füüsikalised ja keemilised omadused

Ohutuskaardi käesolevas jaos esitatakse vajaduse korral aine või segu kohta empiirilised andmed. Kohaldatakse määruse (EÜ) nr 1272/2008 artikli 8 lõiget 2. Selles jaos esitatud teave vastab registreerimisel ja/või kemikaaliohutuse aruandes, kui see on nõutav, esitatud teabele ning aine või segu klassifikatsioonile.

9.1.   Teave üldiste füüsikaliste ja keemiliste omaduste kohta

Järgmised omadused identifitseeritakse selgesõnaliselt, sealhulgas esitatakse vajaduse korral viide kasutatud katsemeetoditele ja täpsustatakse asjakohased mõõtühikud ja/või võrdlustingimused. Kui see on vajalik arvväärtuste tõlgendamiseks, esitatakse ka kindlaksmääramise meetod (näiteks leekpunkti kindlaksmääramise meetod, avatud/suletud tiigli katse).

a)

Välimus

Kirjeldatakse tarnitaval kujul aine või segu füüsikalist olekut (tahke (sh asjakohane kättesaadav ohutusalane teave granulomeetrilise koostise ja konkreetse pinnase kohta, kui seda ei ole käesoleval ohutuskaardil veel täpsustatud), vedel, gaasiline) ning värvust.

b)

Lõhn

Kui lõhn on tajutav, esitatakse selle lühikirjeldus.

c)

Lõhnalävi

d)

pH

Esitatakse aine või segu pH tarnimisel või vesilahusena; viimasel juhul märgitakse ka kontsentratsioon.

e)

Sulamis-/külmumispunkt

f)

Keemise algpunkt ja keemisvahemik

g)

Leekpunkt

h)

Aurustumiskiirus

i)

Süttivus (tahke, gaasiline)

j)

Ülemine/alumine süttivus- või plahvatuspiir

k)

Aururõhk

l)

Auru tihedus

m)

Suhteline tihedus

n)

Lahustuvus(ed)

o)

Jaotustegur (n-oktanool/-vesi)

p)

Isesüttimistemperatuur

q)

Lagunemistemperatuur

r)

Viskoossus

s)

Plahvatusohtlikkus

t)

Oksüdeerivad omadused

Kui väidetakse, et konkreetne omadus on määratlemata või kui teave konkreetsete omaduste kohta ei ole kättesaadav, märgitakse selle põhjused.

Nõuetekohaste kontrollmeetmete võtmiseks esitatakse kogu asjakohane teave aine või segu kohta. Selles jaos sisalduv teave vastab registreerimisel esitatud teabele (kui registreerimine on nõutav).

Segude puhul märgitakse kannetes selgesõnaliselt, millist segus sisalduvat ainet andmed iseloomustavad, v.a juhul kui andmed kehtivad segu kohta tervikuna.

9.2.   Muu teave

Vajaduse korral esitatakse muud füüsikalised ja keemilised omadused, näiteks segunevus, lahustuvus rasvas (lahusti – täpsustada õli), juhtivus või gaasirühm. Esitatakse asjakohane ja kättesaadav ohutusalane teave redokspotentsiaali, vabade radikaalide tekitamise võime ja fotokatalüütiliste omaduste kohta.

10.    10. JAGU: Püsivus ja reaktsioonivõime

Ohutuskaardi käesolevas jaos kirjeldatakse aine või segu püsivust ning teatavatel kasutamistingimustel või keskkonda sattudes tekkida võivaid ohtlikke reaktsioone, vajaduse korral lisatakse viide kasutatud katsemeetoditele. Kui väidetakse, et konkreetne omadus on määratlemata või kui teave konkreetsete omaduste kohta ei ole kättesaadav, märgitakse selle põhjused.

10.1.   Reaktsioonivõime

10.1.1.

Kirjeldatakse aine või segu reaktsioonivõimega seotud ohtu. Kui see on võimalik, esitatakse spetsiifiliste katsete tulemused aine või segu kohta tervikuna. Teave võib lähtuda ka aine või segu klassi või rühma üldistest andmetest, kui need kajastavad adekvaatselt aine või seguga seotud võimalikku ohtu.

10.1.2.

Kui segu käsitlevad andmed ei ole kättesaadavad, esitatakse andmed segus sisalduvate ainete kohta. Kokkusobimatuse kindlaksmääramisel tuleb arvesse võtta aineid, konteinereid ja saasteaineid, millega aine või segu võib transportimisel, ladustamisel ja kasutamisel kokku puutuda.

10.2.   Keemiline stabiilsus

Märgitakse kas aine või segu on normaalsetes eeldatavates ladustamis- ja käitlemistingimustes tavatemperatuuri ja -rõhu korral stabiilne või ebastabiilne. Kirjeldatakse kõiki stabilisaatoreid, mida kasutatakse või võidakse kasutada aine või segu keemilise stabiilisuse säilitamiseks. Kirjeldatakse kõikide aine või segu füüsikalises olekus toimuvate muudatuste võimalikku ohtlikkust.

10.3.   Ohtlike reaktsioonide võimalikkus

Vajaduse korral märgitakse, kas aine või segu reageerimisel või polümeriseerumisel tekib ülerõhk või eraldub soojus, mis omakorda võib luua ohuolukorra. Kirjeldatakse tingimusi, mille puhul ohtlik reaktsioon võib toimuda.

10.4.   Tingimused, mida tuleb vältida

Loetletakse ohtlikke reaktsioone põhjustada võivad tingimused, näiteks temperatuur, rõhk, valgus, põrutus, staatiline elekter, vibratsioon või muu füüsikaline mõjur, võimaluse korral lisatakse kõnealuste ohtudega seotud riskiohjamismeetmete lühikirjeldus.

10.5.   Kokkusobimatud materjalid

Loetletakse ainete või segude liigid või konkreetsed ained, näiteks vesi, õhk, happed alused, oksüdandid, millega reageerimisel võib aine või segu tekitada ohuolukorra (plahvatus, mürgiste või tuleohtlike ainete teke, soojuse eraldumine) ning võimaluse korral lisatakse kõnealuste ohtudega seotud riskiohjamismeetmete lühikirjeldus.

10.6.   Ohtlikud lagusaadused

Loetletakse teadaolevad ohtlikud lagusaadused, mille teket võib põhjendatult eeldada aine kasutamisel, ladustamisel, lekkimisel ja kuumutamisel. Ohtlikud põlemissaadused tuleb loetleda ohutuskaardi 5. jaos.

11.    11. JAGU: Teave toksilisuse kohta

Ohutuskaardi käesolevas jaos esitatud teave on suunatud eelkõige töötajatele meditsiini, töötervishoiu ja ohutuse valdkonnas ning toksikoloogidele. Esitatakse kokkuvõtlik, kuid täielik ja mõistetav kirjeldus erinevate toksikoloogiliste (tervise)mõjude kohta ning olemasolevad andmed kõnealuste mõjude tuvastamiseks, sealhulgas asjakohane teave toksikokineetika, metabolismi ja leviku kohta. Käesolevas jaos esitatud teave on kooskõlas registreerimisel ja/või kemikaaliohutuse aruandes esitatud teabega, kui see on nõutav, ning aine või segu klassifikatsiooniga.

11.1.   Teave toksikoloogiliste mõjude kohta

Esitatakse teave järgmiste ohuklasside kohta:

a)

akuutne toksilisus;

b)

nahka söövitav/ärritav;

c)

rasket silmade kahjustust/ärritust põhjustav;

d)

hingamisteede või naha ülitundlikkust põhjustav;

e)

mutageensus sugurakkudele;

f)

kantserogeensus;

g)

reproduktiivtoksilisus;

h)

sihtorgani suhtes toksilised – ühekordne kokkupuude;

i)

sihtorgani suhtes toksilised – korduv kokkupuude;

j)

hingamiskahjustus.

Registreerimisele kuuluvate ainete puhul lisatakse lühikokkuvõte VII-XI lisa kohaldamisel saadud teabe kohta, vajaduse korral esitatakse teave kasutatud katsemeetodite kohta. Käesoleva määruse I lisa punkti 1.3.1 kohaselt sisaldab registreerimisele kuuluvate ainete puhul kõnealune teave ka kättesaadavate andmete ja määruses (EÜ) nr 1272/2008 esitatud 1 A ja 1B kategooria kantserogeenseks, mutageenseks ja reproduktiivtoksiliseks aineks klassifitseerimise kriteeriumide võrdluse tulemusi.

11.1.1.   Esitatakse teave kõikide ohuklasside või nende alajaotuste kohta. Kui märgitakse, et aine või segu ei kuulu konkreetsesse ohuklassi või alajaotusesse, märgitakse ohukaardile ka selgesõnaliselt, kas see tuleneb andmete puudumisest, andmete saamise tehnilisest võimatusest, mittetäielikest andmetest, või täielikest, kuid klassifitseerimiseks ebapiisavatest andmetest; viimasel juhul märgitakse ohutuskaardile „kättesaadavate andmete põhjal ei ole klassifitseerimiskriteeriumid täidetud”.

11.1.2.   Käesolevas punktis esitatud andmed võivad iseloomustada nii turule viidavaid aineid kui ka segusid. Segu puhul esitatakse selle kui terviku toksikoloogiliste omaduste kirjeldus, välja arvatud juhul, kui kohaldatakse määruse (EÜ) nr 1272/2008 artikli 6 lõiget 3. Võimaluse korral loetletakse ka segus sisalduvate ohtlike ainete asjakohased toksikoloogilised omadused, näiteks LD50, hinnanguline akuutne toksilisus või LC50.

11.1.3.   Kui aine või segu kohta on palju katseandmeid, võib vajaduse korral kirjeldada tähtsamate uuringute tulemusi kokkuvõtvalt, näiteks kokkupuuteviiside lõikes.

11.1.4.   Kui konkreetsesse ohuklassi klassifitseerimise kriteeriumid ei ole täidetud, esitatakse seda otsust põhjendav teave.

11.1.5.   Teave võimalike kokkupuuteviiside kohta

Esitatakse teave võimalike kokkupuuteviiside kohta ning aine või segu võimaliku mõju kohta sõltuvalt kokkupuuteviisist, see tähendab manustamisest (allaneelamine), sissehingamisest või kokkupuutest naha/silmadega. Kui tervisemõju ei ole teada, tehakse ohutuskaardile vastav märge.

11.1.6.   Füüsikaliste, keemiliste või toksikoloogiliste omadustega seotud sümptomid

Kirjeldatakse aine või seguga, segus sisalduvate ainetega või teadaolevate kõrvalsaadustega kokkupuutumise võimalikku tervistkahjustavat mõju ja võimalikke sümptomeid. Esitatakse olemasolev teave aine või segu füüsikaliste, keemiliste või toksikoloogiliste omadustega seotud sümptomite kohta, mis võivad ilmneda aine või seguga kokkupuutumisel. Kirjeldatakse nii lühikese kokkupuute korral tekkivaid esimesi sümptomeid kui ka pikaajalise kokkupuutega kaasnevaid tagajärgi, näiteks „võib põhjustada peavalu ja peapööritust, millele järgneb minestamine või teadvuse kaotus; pikaajaline kokkupuude võib põhjustada koomasse langemist ja surma”.

11.1.7.   Lühi- ja pikaajalise kokkupuutega seotud kohene, hilisem ja krooniline mõju.

Esitatakse teave selle kohta, kas lühi- või pikaajalisel kokkupuutel on kohene, hilisem või krooniline mõju. Esitatakse teave nii akuutsete kui ka krooniliste tervisemõjude kohta, mis on tingitud inimeste kokkupuutest aine või seguga. Kui teave inimeste kohta ei ole kättesaadav, esitatakse kokkuvõtlik teave loomade kohta, loomaliigid peavad olema selgelt eristatavad. Toksikoloogiliste andmete puhul märgitakse, kas need põhinevad inimeste või loomadega seotud andmetel.

11.1.8.   Vastastikune mõju

Teave vastastikuse mõju kohta esitatakse vajaduse korral ning juhul, kui see on kättesaadav.

11.1.9.   Eriomaste andmete puudumine

Alati ei ole võimalik saada teavet aine või seguga seotud ohtude kohta. Juhul kui andmed konkreetse aine või segu kohta ei ole kättesaadavad, võib võimaluse korral esitada teabe samalaadsete ainete või segude kohta, kui need on kindlaks määratud. Kui eriomaseid andmeid ei kasutata või kui need ei ole kättesaadavad, tuleb seda selgesõnaliselt märkida.

11.1.10.   Segud

Kui segu kui terviku tervisemõju ei ole testitud, esitatakse asjakohane teave 3. jaos loetletud asjakohaste ainete kohta.

11.1.11.   Segu kohta esitatud teave vastandatuna ainete kohta esitatud teabele

11.1.11.1.

Segus sisalduvad ained võivad avaldada organismis vastastikust mõju, mis on seotud nende imendumise, metabolismi ja eritumise erineva kiirusega. Selle tulemusena võib toksiline mõju muutuda ning segu kui terviku toksilisus võib erineda segus sisalduvate ainete toksilisusest. Toksikoloogiliste andmete esitamisel ohutuskaardi käesolevas punktis tuleb nimetatud asjaolu arvesse võtta.

11.1.11.2.

Iga aine puhul kaalutakse, kas selle kontsentratsioon on piisav, et mõjutada segu üldist tervisemõju. Esitatakse teave iga aine toksilise mõju kohta, välja arvatud järgmistel juhtudel:

a)

teabe kordumisel esitatakse see vaid üks kord segu kui terviku kohta, näiteks kui kaks ainet põhjustavad mõlemad oksendamist ja kõhulahtisust;

b)

kui ei ole tõenäoline, et kõnealune mõju ilmneb konkreetse kontsentratsiooni korral, näiteks kui kergelt ärritava toimega ainet on lahustatud mitteärritavas lahustis alla teatava kontsentratsioonivahemiku;

c)

kui teave segus sisalduvate ainete vastastikuse mõju kohta ei ole kättesaadav, ei esitata oletusi, vaid kirjeldatakse iga segus sisalduva aine tervisemõju eraldi.

11.1.12.   Muu teave

Esitatakse muu asjakohane teave kahjulike tervisemõjude kohta, isegi kui seda ei ole klassifitseerimiskriteeriumidega ette nähtud.

12.    12. JAGU: Ökoloogiline teave

Ohutuskaardi käesolevas jaos esitatakse teave, mis võimaldab hinnata aine või segu mõju keskkonda sattumisel. Ohutuskaardi punktides 12.1–12.6 esitatakse lühikokkuvõte andmetest, sealhulgas asjakohastest katseandmetest, kui need on kättesaadavad ning märgitakse selgelt liigid, keskkond, ühikud, katse kestus ja tingimused. Kõnealusest teabest võib olla abi lekete käitlemisel ja jäätmetöötluse hindamisel, heidete kontrollimisel, juhusliku keskkonda sattumise korral võetavate meetmete puhul ja transportimisel. Kui väidetakse, et konkreetne omadus on määratlemata või kui teave konkreetsete omaduste kohta ei ole kättesaadav, märgitakse selle põhjused.

Vajaduse ja võimaluse korral esitatakse teave asjakohase aine või segu bioakumulatsiooni, püsivuse ja lagunduvuse kohta. Lisaks esitatakse teave aine või segu lagundumisel tekkivate ohtlike muundumissaaduste kohta.

Käesolevas jaos esitatud teave on kooskõlas registreerimisel ja/või kemikaaliohutuse aruandes esitatud teabega, kui see on nõutav, ning aine või segu klassifikatsiooniga.

12.1.   Toksilisus

Esitatakse teave toksilisuse kohta, kui see on kättesaadav, lähtudes vee- ja/või maismaaorganismidega seotud uuringuandmetest. Esitatakse asjakohased kättesaadavad andmed vesikeskkonnale, sealhulgas kaladele, koorikloomadele, vetikatele ja muudele veetaimedele avalduva akuutse ja kroonilise toksilisuse kohta. Lisaks esitatakse võimaluse korral kättesaadavad toksilisust käsitlevad andmed mulla mikro- ja makroorganismide kohta ning muude keskkonna seisukohast oluliste organismide, näiteks lindude, mesilaste ja taimede kohta. Kui aine või segu pärsib mikroorganismide aktiivsust, kirjeldatakse ka võimalikku mõju reoveepuhastitele.

Registreerimisele kuuluvate ainete puhul lisatakse kokkuvõte VII–XI lisa kohaldamisel saadud teabe kohta.

12.2.   Püsivus ja lagunduvus

Püsivus ja lagunduvus iseloomustavad aine või segus sisalduvate teatavate ainete võimet keskkonnas laguneda, kas biolagunduvuse või muude protsesside, näiteks oksüdeerumise või hüdrolüüsi tulemusel. Võimaluse korral esitatakse püsivuse ja lagunduvuse hindamiseks olulised katsetulemused. Kui on esitatud lagunduvuse poolestusajad, tuleb märkida, kas see tähendab aine mineraliseerumist või esmast lagunemist. Esitatakse ka teave aine või teatavate segus sisalduvate ainete lagunemisvõime kohta reoveepuhastites.

Kui kõnealune teave on kättesaadav ja asjakohane, esitatakse see iga segus sisalduva aine kohta, mida on nimetatud käesoleva ohutuskaardi 3. jaos.

12.3.   Bioakumulatsioon

Bioakumulatsioon iseloomustab aine või segus sisalduvate teatavate ainete võimet koguneda elustikku ja läbida toiduahelat. Esitatakse bioakumuleerumisvõime hindamiseks olulised katsetulemused. Need peavad osutama kättesaadavatele andmetele oktanool-vesi jaotusteguri (Kow) ja biokontsentratsiooniteguri (BCF) kohta.

Kui kõnealune teave on kättesaadav ja asjakohane, esitatakse see iga segus sisalduva aine kohta, mida on nimetatud käesoleva ohutuskaardi 3. jaos.

12.4.   Liikuvus pinnases

Liikuvus pinnases iseloomustab aine või segus sisalduvate teatavate ainete võimet liikuda keskkonda sattudes loodusjõudude kaasabil põhjavette või keskkonda sattumise kohast eemale. Andmete kättesaadavuse korral esitatakse pinnases liikuvuse võime. Teavet liikuvuse kohta saab asjakohastest liikuvusega seotud andmetest, nagu adsorptsiooniuuringud ja leostumiskatsed, keskkonnaosade vaheline teadaolev või eeldatav levik ning pindpinevus. Näiteks võib Koc-väärtust prognoosida oktanooli/vee jaotusteguri (Kow) järgi. Leostumist ja liikuvust võib prognoosida mudelite abil.

Kui kõnealune teave on kättesaadav ja asjakohane, esitatakse see iga segus sisalduva aine kohta, mida on nimetatud käesoleva ohutuskaardi 3. jaos.

Kui katseandmed on kättesaadavad, on nad üldjuhul mudelite ja prognooside suhtes ülemuslikud.

12.5.   Püsivate, bioakumuleeruvate ja toksiliste ning väga püsivate ja väga bioakumuleeruvate omaduste hindamine

Kui nõutakse kemikaaliohutuse aruande esitamist, esitatakse püsivate, bioakumuleeruvate ja toksiliste ning väga püsivate ja väga bioakumuleeruvate omaduste hindamiste tulemused vastavalt kemikaaliohutuse aruandele.

12.6.   Muud kahjulikud mõjud

Esitatakse kättesaadav teave muude kahjulike mõjude kohta, näiteks säilivus keskkonnas (kokkupuude), võime osooni fotokeemiliselt tekitada, osoonikihi kahandamise potentsiaal, võime kahjustada sisesekretsioonisüsteemi ja/või aidata kaasa globaalsele soojenemisele.

13.    13. JAGU: Jäätmekäitlus

Ohutuskaardi käesolevas jaos esitatakse teave konkreetse aine või segu ja/või selle konteineri jäätmekäitluse kohta, et valida ohutu ja keskkonnasõbralik jäätmekäitlusviis, mis vastaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2008/98/EÜ (4) sätestatud nõuetele, liikmesriigis, kus ohutuskaart esitatakse. Lisaks 8. jaos esitatud teabele esitatakse jäätmekäitlusega tegelevate isikute ohutusega seotud teave.

Kui nõutakse kemikaaliohutuse aruande esitamist ning kui jäätmeetappi käsitlev analüüs on tehtud, peab jäätmekäitlusmeetmetega seotud teave vastama kemikaaliohutuse aruandes kindlaksmääratud kasutusaladele ning ohutuskaardi lisas esitatud kokkupuutestsenaariumitele.

13.1.   Jäätmetöötlusmeetodid

a)

Määratakse kindlaks jäätmetöötluskonteinerid ja -meetodid, sealhulgas nii aine kui ka segu ja saastunud pakenditega seotud asjakohased jäätmetöötlusmeetodid (näiteks põletamine, ringlussevõtt, ladestamine prügilasse).

b)

Määratakse kindlaks füüsikalised/keemilised omadused, mis võivad mõjutada jäätmetöötlusviisi valikut.

c)

Soovitatakse mitte valada jäätmeid kanalisatsioonisüsteemi.

d)

Kui see on vajalik, määratakse kindlaks kõik soovitatud jäätmetöötlusviisiga seotud eriettevaatusabinõud.

Viidatakse kõikidele asjakohastele ühenduse õigusaktidele. Nende puudumisel viidatakse kõikidele kehtivatele riiklikele või piirkondlikele õigusaktidele.

14.    14. JAGU: Veonõuded

Ohutuskaardi käesolevas jaos esitatakse üldine klassifitseerimisega seotud teave 1. jaos loetletud ainete ja segude transportimiseks maantee-, raudtee, mere-, sisevee- või õhutranspordiga. Kui teave ei ole kättesaadav või ei ole asjakohane, tehakse ohutuskaardile vastav märge.

Kui see on asjakohane, esitatakse ohutuskaardil teave transpordiklassifikatsiooni kohta ÜRO kõikide näidiseeskirjade osas: ohtlike kaupade rahvusvahelise autoveo Euroopa kokkulepe (ADR), (5) ohtlike kaupade rahvusvahelise raudteeveo eeskirjad (RID), (6) ohtlike kaupade rahvusvahelise siseveetranspordi Euroopa kokkulepe (ADN), (7) (kõiki kolme rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2008/68/EÜ ohtlike kaupade siseveo kohta) (8), rahvusvaheline ohtlike kaupade mereveo eeskiri (IMDG) (9) ja ohtlike kaupade ohutu õhuveo tehnilised juhised (ICAO) (10).

14.1.   ÜRO number (UN number)

Esitatakse ÜRO näidiseeskirjade kohane ÜRO number (aine, segu või kauba neljakohaline identifitseerimisnumber, mille ette lisatakse tähed UN).

14.2.   ÜRO veose tunnusnimetus

Esitatakse ÜRO näidiseeskirjade kohane veose tunnusnimetus välja arvatud juhul, kui see on identne punktis 1.1 esitatud tootetähisega.

14.3.   Transpordi ohuklass(id)

Märgitakse transpordi ohuklass (ja lisariskid), mis on ainele või segule omistatud lähtuvalt valdavast ohust, mida nad ÜRO näidiseeskirjade kohaselt kujutavad.

14.4.   Pakendirühm

Vajaduse korral esitatakse ÜRO näidiseeskirjade kohane pakendirühma number. Pakendirühma number antakse teatavatele ainetele, sõltuvalt nende ohtlikkusest.

14.5.   Keskkonnaohud

Märgitakse, kas aine või segu on ÜRO näidiseeskirjade kriteeriumide kohaselt keskkonnaohtlik (vt ka IMDG, ADR, RID ja ADN) ja/või merd saastav (IMDG kohaselt). Kui on lubatud või kui on kavas kasutada siseveekogudel transportimisel tankereid, märgitakse aine või segu keskkonnaohtlikkus ainult lähtuvalt ohtlike kaupade rahvusvahelise siseveetranspordi Euroopa kokkuleppest.

14.6.   Eriettevaatusabinõud kasutajatele

Esitatakse teave võimalike eriliste ettevaatusabinõude kohta, mida kasutaja peab teadma või järgima või arvesse võtma transportimisel või edasitoimetamisel nii oma valdustes kui ka väljaspool.

14.7.   Transportimine mahtlastina kooskõlas MARPOL 73/78 II lisaga ja IBC koodeksiga

Käesolevat punkti kohaldatakse ainult juhul, kui veost on kavas transportida mahtlastina kooskõlas järgmiste Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO) dokumentidega: 1973. aasta rahvusvaheline konventsioon laevade põhjustatud merereostuse vältimise kohta II lisa, mida on muudetud 1978. aasta protokolliga (MARPOL 73/78) (11) ja rahvusvaheline koodeks ohtlikke kemikaale mahtlastina vedava laeva ehituse ja seadmete kohta (rahvusvaheline kemikaalide mahtlastina vedamise koodeks) (IBC koodeks) (12).

Esitatakse toote veodokumendi kohane nimetus (kui see erineb punktis 1.1 esitatud nimetusest), mis on kooskõlas IBC koodeksi peatükkides 17 või 18 esitatud tootenimetuste loeteluga või IMO merekeskkonna kaitse komitee (MEPC).2/ringkirja (13) uusima versiooniga. Märgitakse nõutav laeva tüüp ja saastekategooria.

15.    15. JAGU: Reguleerivad õigusaktid

Ohutuskaardi käesolevas jaos esitatakse teave ainete või segude suhtes kohaldatavate muude reguleerivate aktide kohta, mida ei ole ohutuskaardil veel nimetatud (näiteks kas aine või segu suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. juuni 2000. aasta määrust (EÜ) nr 2037/2000 osoonikihti kahandavate ainete kohta, (14) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrust (EÜ) nr 850/2004, mis käsitleb püsivaid orgaanilisi saasteaineid ja millega muudetakse direktiivi 79/117/EMÜ (15) või Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. juuni 2008. aasta määrust (EÜ) nr 689/2008 ohtlike kemikaalide ekspordi ja impordi kohta) (16).

15.1.   Ainete ja segude suhtes kohaldatavad ohutuse-, tervise- ja keskkonnaalased eeskirjad/õigusaktid

Esitatakse teave asjakohaste ohutuse-, tervise-ja keskkonnaalaste ühenduse sätete kohta (näiteks SEVESO kategooria / nõukogu direktiivi 96/82/EÜ (17) I lisas loetletud ained) või teave aine või segu (sealhulgas segus sisalduvate ainete) õigusliku staatuse kohta riiklikul tasandil, sh nõuanded meetmete kohta, mida vastuvõtja nimetatud sätetest tulenevalt peab võtma. Kui see on asjakohane, esitatakse ka teave asjaomase liikmesriigi õigusaktide kohta, millega nimetatud sätteid rakendatakse ja muude asjakohaste riiklike meetmete kohta.

Kui ohutuskaardil käsitletud aine või segu suhtes kehtivad inimeste või keskkonna kaitset käsitlevad ühenduse erisätted (näiteks VII jaotise kohaselt antud autoriseeringud või VIII jaotise kohaselt seatud piirangud), märgitakse need ohutuskaardile.

15.2.   Kemikaaliohutuse hindamine

Märgitakse, kas tarnija on hinnanud aine või segu kemikaaliohutust.

16.    16. JAGU: Muu teave

Ohutuskaardi käesolevas jaos esitatakse ohutuskaardi koostamisega seotud teave. Käesolevas jaos esitatakse teave, mis ei kuulu jagude 1–15 alla, sealhulgas teave ohutuskaardi läbivaatamise kohta:

a)

ohutuskaardi muutmise korral märgitakse selgelt eelmise versiooniga võrreldes tehtud muudatused, välja arvatud juhul, kui need muudatused on märgitud ohutuskaardi muudes jagudes; vajaduse korral esitatakse ka muudatuste selgitused. Aine või segu tarnija koostab muudatuste kohta selgituse ja esitab selle taotluse korral;

b)

ohutuskaardil kasutatud lühendite ja akronüümide selgitus;

c)

viited kirjandusele ja teabeallikad;

d)

segude puhul märgitakse, millist meetodit kasutati määruse (EÜ) nr 1272/2008 artiklis 9 viidatud teabe hindamisel, et segu klassifitseerida;

e)

asjakohaste ohu- ja/või hoiatuslausete loetelu. Esitatakse kõikide nimetatud lausete täistekst, kui seda ei ole esitatud jagudes 2–15;

f)

nõuanded kõikide koolituste kohta, mis on töötajatele vajalikud, et tagada inimeste tervise ja keskkonna kaitse.

B   OSA

Artikli 31 lõike 6 kohaselt sisaldab ohutuskaart järgmist 16 jagu ning lisaks samuti loetletud punkte (v.a punkt 3, mille puhul lisatakse vajaduse korral vaid punktid 3.1 ja 3.2).

1. JAGU:   Aine/segu ning äriühingu/ettevõtja identifitseerimine

1.1.

Tootetähis

1.2.

Aine või segu asjaomased kindlaksmääratud kasutusalad ning kasutusalad, mida ei soovitata

1.3.

Andmed ohutuskaardi tarnija kohta

1.4.

Hädaabitelefoni number

2. JAGU:   Ohtude identifitseerimine

2.1.

Aine või segu klassifitseerimine

2.2.

Märgistuselemendid

2.3.

Muud ohud

3. JAGU:   Koostis/teave koostisainete kohta

3.1.

Ained

3.2.

Segud

4. JAGU:   Esmaabimeetmed

4.1.

Esmaabimeetmete kirjeldus

4.2.

Olulisemad akuutsed ja hilisemad sümptomid ning mõju

4.3.

Märge igasuguse vältimatu meditsiiniabi ja erikohtlemise vajalikkuse kohta

5. JAGU:   Tulekustutusmeetmed

5.1.

Tulekustutusvahendid

5.2.

Aine või seguga seotud erilised ohud

5.3.

Nõuanded tuletõrjujatele

6. JAGU:   Meetmed juhusliku sattumise korral keskkonda

6.1.

Isikukaitsemeetmed, kaitsevahendid ja toimimine hädaolukorras

6.2.

Keskkonnakaitse meetmed

6.3.

Tõkestamis- ning puhastamismeetodid ja -vahendid

6.4.

Viited muudele jagudele

7. JAGU:   Käitlemine ja ladustamine

7.1.

Ohutu käitlemise tagamiseks vajalikud ettevaatusabinõud

7.2.

Ohutu ladustamise tingimused, sealhulgas sobimatud ladustamistingimused

7.3.

Erikasutus

8. JAGU:   Kokkupuute ohjamine/isikukaitse

8.1.

Kontrolliparameetrid

8.2.

Kokkupuute ohjamine

9. JAGU:   Füüsikalised ja keemilised omadused

9.1.

Teave üldiste füüsikaliste ja keemiliste omaduste kohta

9.2.

Muu teave

10. JAGU:   Püsivus ja reaktsioonivõime

10.1.

Reaktsioonivõime

10.2.

Keemiline stabiilsus

10.3.

Ohtlike reaktsioonide võimalikkus

10.4.

Tingimused, mida tuleb vältida

10.5.

Kokkusobimatud materjalid

10.6.

Ohtlikud lagusaadused

11. JAGU:   Teave toksilisuse kohta

11.1.

Teave toksikoloogiliste mõjude kohta

12. JAGU:   Ökoloogiline teave

12.1.

Toksilisus

12.2.

Püsivus ja lagunduvus

12.3.

Bioakumulatsioon

12.4.

Liikuvus pinnases

12.5.

Püsivate, bioakumuleeruvate ja toksiliste ning väga püsivate ja väga bioakumuleeruvate omaduste hindamine

12.6.

Muud kahjulikud mõjud

13. JAGU:   Jäätmekäitlus

13.1.

Jäätmetöötlusmeetodid

14. JAGU:   Veonõuded

14.1.

ÜRO number (UN number)

14.2.

ÜRO veose tunnusnimetus

14.3.

Transpordi ohuklass(id)

14.4.

Pakendirühm

14.5.

Keskkonnaohud

14.6.

Eriettevaatusabinõud kasutajatele

14.7.

Transportimine mahtlastina kooskõlas MARPOL 73/78 II lisaga ja IBC koodeksiga

15. JAGU:   Reguleerivad õigusaktid

15.1.

Ainete ja segude suhtes kohaldatavad ohutuse-, tervise- ja keskkonnaalased eeskirjad/õigusaktid

15.2.

Kemikaaliohutuse hindamine

16. JAGU:   Muu teave”


(1)  EÜT L 39, 15.2.1980, lk 40.

(2)  EÜT L 188, 9.8.1995, lk 14.

(3)  EÜT L 399, 30.12.1989, lk 18.

(4)  ELT L 312, 22.11.2008, lk 3.

(5)  Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Euroopa Majanduskomisjon, versiooni kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2009; ISBN-978–92-1-139131-2.

(6)  Rahvusvaheliste raudteevedude konventsiooni B liite 1. lisa (kaupade rahvusvahelise raudteeveo lepingut käsitlevad ühtsed eeskirjad), versiooni kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2009.

(7)  1. jaanuarist 2007. aasta läbivaadatud versioon.

(8)  ELT L 260, 30.9.2008, lk 1.

(9)  Rahvusvaheline Mereorganisatsioon, 2006. aasta väljaanne; ISBN 978–92-8001-4214-3.

(10)  IATA, 2007.–2008. aasta väljaanne.

(11)  MARPOL 73/78 – 2006. aasta konsolideeritud väljaanne, London, IMO 2007, ISBN 978–92-801-4216-7.

(12)  IBC koodeks, 2007. aasta väljaanne, London, IMO 2007, ISBN 978–92-801-4226-6.

(13)  MEPC.2/ringkiri, Provisional categorization of liquid substances, 14. versioon, jõustus 1. jaanuaril 2009.

(14)  EÜT L 244, 29.9.2000, lk 1.

(15)  ELT L 158, 30.4.2004, p. 7.

(16)  ELT L 204, 31.7.2008, lk 1.

(17)  EÜT L 10, 14.1.1997, lk 13.