ISSN 1725-5082

doi:10.3000/17255082.L_2010.132.est

Euroopa Liidu

Teataja

L 132

European flag  

Eestikeelne väljaanne

Õigusaktid

53. köide
29. mai 2010


Sisukord

 

I   Seadusandlikud aktid

Lehekülg

 

 

MÄÄRUSED

 

*

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 437/2010, 19. mai 2010, millega muudetakse Euroopa Regionaalarengu Fondi käsitlevat määrust (EÜ) nr 1080/2006 seoses marginaliseerunud kogukondadele ette nähtud elamumajandusmeetmete abikõlblikkusega

1

 

*

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 438/2010, 19. mai 2010, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 998/2003, mis käsitleb lemmikloomade mittekaubandusliku liikumise suhtes kohaldatavaid loomatervishoiunõudeid

3

 

*

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 439/2010, 19. mai 2010, millega luuakse Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiamet

11

ET

Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud.

Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn.


I Seadusandlikud aktid

MÄÄRUSED

29.5.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 132/1


EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr 437/2010,

19. mai 2010,

millega muudetakse Euroopa Regionaalarengu Fondi käsitlevat määrust (EÜ) nr 1080/2006 seoses marginaliseerunud kogukondadele ette nähtud elamumajandusmeetmete abikõlblikkusega

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 178,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (1),

pärast konsulteerimist Regioonide Komiteega,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (2),

ning arvestades järgmist:

(1)

Liidu majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse tugevdamiseks on vaja toetada teatavaid meetmeid, millega renoveeritakse olemasolevaid eluasemena kasutatavaid ehitisi liikmesriikides, mis liitusid Euroopa Liiduga 1. mail 2004. aastal või pärast seda. Neid meetmeid võib võtta Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuli 2006. aasta määruse (EÜ) nr 1080/2006 (mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi) (3) artikli 7 lõikes 2 sätestatud tingimustel.

(2)

Kulud tuleks kavandada linnade integreeritud arendustegevuse või prioriteetse suuna raames piirkondades, kus valitseb või mida ohustab olukorra füüsiline halvenemine ja sotsiaalne tõrjutus. Selguse huvides tuleks lihtsustada tingimusi, mille alusel võib linnapiirkonnas võtta elamumajandusmeetmeid. Seega tuleks elamumajandusmeetmete võtmiseks tehtavate kulude kavandamisel võtta arvesse mitmeid parameetreid, hoolimata finantseerimisallikast. Seega peaksid abikõlblikud kulud olema ainult olemasolevate ehitistega seotud meetmete kulud.

(3)

Mitmetes liikmesriikides on elamuehitus linna- või maapiirkonnas elavate marginaliseeritud kogukondade integratsiooni seisukohalt oluline tegur. Seega on vaja elamumajandusmeetmete võtmiseks tehtavate kulude abikõlblikkuse kriteeriume laiendada kõigis liikmesriikides nende kogukondade suhtes, kes elavad linna- või maapiirkondades.

(4)

Olenemata sellest, kas sellised kogukonnad paiknevad linna- või maapiirkondades, peaks seal valitsevate erakordselt halva kvaliteediga elamistingimuste tõttu pidama abikõlblikeks ka neid kulusid, mis tehakse olemasolevate eluasemete, kaasa arvatud uued eluasemed, renoveerimiseks või asendamiseks.

(5)

Kooskõlas romide kaasamise ühiste põhimõtete 2. põhimõttega, mis sõnastati nõukogus 8. juunil 2009. aastal vastuvõetud järeldustes romide kaasamise kohta, ei tohiks konkreetsele sihtrühmale suunatud elamumajandusmeetmed välistada muid samasugustes sotsiaalmajanduslikes oludes elavaid inimesi.

(6)

Vastavalt ühiste põhimõtete 1. põhimõttele (selleks, et vältida eraldatuse ohtu) tuleks marginaliseerunud kogukondadele suunatud elamumajandusmeetmeid võtta integreeritud lähenemise raames, mis hõlmab meetmeid eelkõige haridus-, tervishoiu-, sotsiaal-, tööhõive- ja turvalisuse valdkonnas ning meetmeid võitluseks eraldatusega.

(7)

Ühtsed rakendustingimused tuleks tagada niisuguste kriteeriumite loetelu koostamiseks, mille alusel määratakse piirkonnad, kus valitseb või mida ohustab olukorra füüsiline halvenemine ja sotsiaalne tõrjutus, ning abikõlblike meetmete loetelu vastuvõtmiseks. Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 291 sätestatakse seadusandliku tavamenetluse kohaselt eelnevalt määruse abil eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbi viidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes. Kuni selle määruse vastuvõtmiseni ja selleks, et vältida igasuguseid häireid liidu õiguslikus tegevuses, tuleks jätkuvalt kohaldada nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsuse 1999/468/EÜ (millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused) (4) sätteid.

(8)

Seepärast tuleks määrust (EÜ) nr 1080/2006 vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 1080/2006 artikli 7 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2.   Kulud elamuehituseks, välja arvatud lõikes 1a sätestatud energiatõhususe ja taastuvenergiaga seotud kulud, on abikõlblikud järgmistel juhtudel:

a)

nende liikmesriikide puhul, kes ühinesid Euroopa Liiduga 1. mail 2004 või hiljem, ning osana integreeritud lähenemisest linnaplaneerimisele piirkondades, kus valitseb või mida ohustab olukorra füüsiline halvenemine ja sotsiaalne tõrjutus;

b)

kõigi liikmesriikide puhul ainult osana integreeritud lähenemisest marginaliseerunud kogukondadele.

Elamuehitusele tehtavateks kuludeks eraldatakse kas maksimaalselt 3 % asjakohase rakenduskava jaoks ERFist eraldatavast kogusummast või 2 % ERFist eraldatavast kogusummast.

2a.   Lõike 2 punktide a ja b tähenduses ning piiramata käesoleva lõike teist lõiku, piirduvad kulud järgmiste meetmetega:

a)

olemasolevate mitmepereelamute ühiskasutatavate ruumide renoveerimine;

b)

selliste olemasolevate hoonete renoveerimine või kasutusotstarbe muutmine, mis kuuluvad avalikule sektorile või mittetulundusühistutele ja mida kasutatakse madala sissetulekuga majapidamistele või erivajadustega isikutele ette nähtud eluasemetena.

Lõike 2 punkti b kohaselt tehtavad kulud võivad sisaldada olemasolevate hoonete renoveerimist või asendamist.

Komisjon koostab nende kriteeriumide loetelu, mida on vaja lõike 2 punktis a osutatud valdkondade kindlaksmääramiseks, ning abikõlblike meetmete loetelu vastavalt määruse (EÜ) nr 1083/2006 artikli 103 lõikes 3 osutatud korrale.”

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõigis liikmesriikides.

Strasbourg, 19. mai 2010

Euroopa Parlamendi nimel

president

J. BUZEK

Nõukogu nimel

eesistuja

D. LÓPEZ GARRIDO


(1)  5. novembri 2009. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(2)  Euroopa Parlamendi 10. veebruari 2010. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 26. aprilli 2010. aasta otsus.

(3)  ELT L 210, 31.7.2006, lk 1.

(4)  EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.


29.5.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 132/3


EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr 438/2010,

19. mai 2010,

millega muudetakse määrust (EÜ) nr 998/2003, mis käsitleb lemmikloomade mittekaubandusliku liikumise suhtes kohaldatavaid loomatervishoiunõudeid

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 43 lõiget 2 ja artikli 168 lõike 4 punkti b,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (1),

pärast konsulteerimist Regioonide Komiteega,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (2)

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 998/2003 (3) on sätestatud lemmikloomade mittekaubandusliku liikumise suhtes kohaldatavad loomatervishoiunõuded ja niisuguse liikumise kontrolli suhtes rakendatavad eeskirjad.

(2)

Määruse (EÜ) nr 998/2003 artiklis 5 on sätestatud nõuded, mida kohaldatakse kõnealuse määruse I lisa A ja B osades loetletud koerte, kasside ja valgetuhkrute liikumise suhtes liikmesriikide vahel. Vastavalt kõnealuse määruse artikli 5 lõike 1 punktile a peavad nimetatud lemmikloomad olema identifitseeritavad elektroonilise identifitseerimissüsteemi (mikrokapsli) abil. Kaheksa-aastase üleminekuperioodi jooksul alates kõnealuse määruse jõustumise kuupäevast tuleb nimetatud lemmikloomi käsitada identifitseerituna ka siis, kui neil on selgelt loetav tätoveering.

(3)

Määruse (EÜ) nr 998/2003 artikli 4 lõikega 1 ja artikliga 14 on ette nähtud, et kui mikrokapsel ei vasta ISO-standardile 11784 või ISO-standardi 11785 A lisale, peavad omanikul või omaniku nimel lemmiklooma eest vastutaval füüsilisel isikul olema kontrollimiseks vajalikud mikrokapsli lugemise vahendid.

(4)

Et vältida tarbetuid häireid eelkõige seoses lemmikloomade liikumisega kolmandatest riikidest, on enne mikrokapslite kasutamise kohustuslikuks muutumist vaja täpsustada viiteid nimetatud ISO-standarditele. Kõnealuste viidete tehnilisuse tõttu on asjakohane esitada need määruse (EÜ) nr 998/2003 lisas ja muuta vastavalt kõnealuse määruse artikleid 4 ja 14.

(5)

Lisaks sellele on määruse (EÜ) nr 998/2003 artikli 5 lõike 1 punktiga b ette nähtud, et koerte, kasside ja valgetuhkrutega peab olema kaasas pass, mille on välja andnud pädeva asutuse väljastatud tegevusloaga veterinaararst ja mis tõendab valmistajalabori soovitustele vastavat kehtivat marutaudivastast vaktsineerimist, mis on kõnealusele loomale tehtud inaktiveeritud marutaudivastase vaktsiiniga, mis sisaldab vähemalt üht antigeeni ühikut doosi kohta (WHO standard). Pärast määruse (EÜ) nr 998/2003 vastuvõtmist on marutaudivastaseks vaktsineerimiseks kättesaadavaks muutunud ka rekombinantsed vaktsiinid.

(6)

Et võimaldada rekombinantsete vaktsiinidega vaktsineeritud koerte, kasside ja valgetuhkrute liikumist, eelkõige kolmandatest riikidest, tuleks määruse (EÜ) nr 998/2003 kohaldamise eesmärgil samuti lubada kasutada nimetatud vaktsiine kooskõlas teatavate tehniliste nõuetega, mis on esitatud kõnealuse määruse lisas.

(7)

Liikmesriigis manustamise korral peaks vaktsiinidele olema antud müügiluba kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. novembri 2001. aasta direktiiviga 2001/82/EÜ (veterinaarravimeid käsitlevate ühenduse eeskirjade kohta) (4) või Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta määrusega (EÜ) nr 726/2004 (milles sätestatakse ühenduse kord inim- ja veterinaarravimite lubade andmise ja järelevalve kohta ning millega asutatakse Euroopa ravimiamet) (5).

(8)

Kolmandas riigis manustamise korral peaksid vaktsiinid vastama Maailma Loomatervishoiu Organisatsiooni maismaaloomade diagnostiliste testide ja vaktsiinide käsiraamatu vastavas peatükis sätestatud ohutuse miinimumstandarditele.

(9)

Lisaks tuleks kehtestada teaduslikul alusel põhinevad eeskirjad, mis sarnaneksid marutaudi kohta sätestatud eeskirjadega. Nendega tuleks ette näha lemmikloomade liikumise suhtes kohaldatavad tervishoiualased ennetusmeetmed seoses muude haigustega, mis võivad asjaomaseid loomi ohustada, juhul kui kõnealused ennetusmeetmed on proportsionaalsed sellise liikumise tõttu tekkiva vastavate haiguste levikuohuga.

(10)

Määruse (EÜ) nr 998/2003 artikliga 6 on ette nähtud, et koerte ja kasside sisenemisel Iirimaa, Malta, Rootsi ja Ühendkuningriigi territooriumile tuleb kohaldada lisanõudeid, pidades silmas nimetatud liikmesriikide erilist olukorda seoses marutaudiga. Kõnealust sätet kohaldatakse üleminekumeetmena 30. juunini 2010.

(11)

Vastavalt kõnealustele lisanõuetele peavad koerad ja kassid nimetatud liikmesriikide territooriumile sisenedes olema identifitseeritavad mikrokapsli abil, välja arvatud juhul, kui sihtliikmesriik tunnustab looma identifitseerimist selgelt loetava tätoveeringu abil. Kõnealuste nõuete hulka kuulub ka kohustuslik antikehade tiitrimine enne, kui kõnealused lemmikloomad sisenevad nimetatud liikmesriikide territooriumile, kinnitamaks marutaudivastaste antikehade kaitsva taseme olemasolu.

(12)

Komisjonil peaks olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte tervishoiualaste ennetusmeetmete kohta, mis käsitlevad muid haigusi peale marutaudi, ning loomade identifitseerimise ja marutaudivastase vaktsineerimise tehniliste nõuete muudatusi vastavalt käesoleva määrusega määrusele (EÜ) nr 998/2003 lisatud lisadele. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil.

(13)

Määruse (EÜ) nr 998/2003 artiklis 8 on sätestatud tingimused koerte, kasside ja valgetuhkrute liikumisele kolmandatest riikidest sõltuvalt marutaudiga seotud olukorrast kolmandas päritoluriigis ja sihtliikmesriigis.

(14)

Määruse (EÜ) nr 998/2003 artikli 8 lõike 1 punkti a alapunktiga ii on ette nähtud, et kui lemmikloomad tuuakse teatavatest kolmandatest riikidest Iirimaale, Maltale, Rootsi ja Ühendkuningriiki, tuleb kohaldada kõnealuse määruse artiklis 6 sätestatud lisanõudeid. Asjaomased kolmandad riigid on loetletud kõnealuse määruse II lisa B osa 2. jaos ja C osas.

(15)

Määruse (EÜ) nr 998/2003 artikli 8 lõike 1 punkti b alapunktiga ii on ette nähtud, et kui lemmikloomad tuuakse muust kolmandast riigist, tuleb nad panna karantiini, välja arvatud juhul, kui nad on pärast liitu sisenemist viidud vastavusse kõnealuse määruse artikli 6 nõuetega.

(16)

Määruse (EÜ) nr 998/2003 artikliga 16 on samuti ette nähtud, et Soome, Iirimaa, Malta, Rootsi ja Ühendkuningriik võivad seoses ehhinokokoosiga ning Iirimaa, Malta ja Ühendkuningriik võivad seoses puukidega seada lemmikloomade oma territooriumile sisenemise tingimuseks vastavuse neis riikides kõnealuse määruse jõustumise kuupäeval kohaldatavatele erieeskirjade nõuetele. Kõnealust sätet kohaldatakse üleminekumeetmena 30. juunini 2010.

(17)

Määruse (EÜ) nr 998/2003 artikliga 23 on ette nähtud, et komisjon peab pärast seda, kui ta on saanud Euroopa Toiduohutusameti arvamuse seroloogilise testi säilitamise vajaduse kohta, esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule saadud kogemusel ja riskihinnangul põhineva aruande koos asjakohaste ettepanekutega režiimi kindlaksmääramiseks, mida alates 1. juulist 2010 kohaldatakse kõnealuse määruse artiklite 6, 8 ja 16 puhul.

(18)

Režiimi kindlaksmääramiseks korraldas komisjon mõju hindamise, mis põhines mitmel hiljutisel konsultatsioonil ja komisjoni 8. oktoobril 2007 vastu võetud aruandel seoses määruse (EÜ) nr 998/2003 artikliga 23, milles võeti arvesse Euroopa Toiduohutusameti soovitusi.

(19)

11. detsembril 2006 võttis Euroopa Toiduohutusamet vastu arvamuse „Hinnang Ühendkuningriiki, Iirimaale, Rootsisse ja Maltale marutaudi sissetoomise ohu kohta marutaudi antikehade mõõtmise seroloogiliste testide lõpetamise korral” (6).

(20)

Põhinedes 2005. aasta andmetel, tuvastas Euroopa Toiduohutusamet, et teatavates liikmesriikides esineb lemmikloomadel marutaudi märkimisväärselt palju. Lisaks sellele soovitas Euroopa Toiduohutusamet riskivähendamise meetmete rakendamist lemmikloomade liikumise suhtes nendest liikmesriikidest, kus lemmikloomadel esineb marutaudi märkimisväärselt palju.

(21)

Nimetatud liikmesriikides on tegemist eelkõige metsamarutaudiga. Väliandmed näitasid, et metsamarutaudi kõrvaldamisega metsloomade ja -lindude suukaudse vaktsineerimise intensiivsete programmide abil vähenes haiguse esinemus koduloomadel.

(22)

Ühendus on heaks kiitnud mitu asjaomastes liikmesriikides marutaudi likvideerimist, tõrjet ja seiret käsitlevat programmi kooskõlas nõukogu 26. juuni 1990. aasta otsuse 90/424/EMÜ (kulutuste kohta veterinaaria valdkonnas) (7) artikli 24 lõikega 5. Komisjon kavandab 2011. aasta lõpuks lõpetada ELi toetuse andmise riiklikele programmidele nimetatud liikmesriikide territooriumil.

(23)

Võttes arvesse Euroopa Toiduohutusameti 11. detsembri 2006. aasta arvamust ja ühenduse toetatavaid programme marutaudi likvideerimiseks teatavates liikmesriikides, tuleks määruse (EÜ) nr 998/2003 artikliga 6 ette nähtud üleminekumeedet pikendada 31. detsembrini 2011.

(24)

18. jaanuaril 2007 võttis Euroopa Toiduohutusamet vastu arvamuse „Hinnang Ühendkuningriiki, Iirimaale, Rootsi, Maltale ja Soome ehhinokokoosi sissetoomise ohu kohta riiklike eeskirjade kehtetuks tunnistamise korral” (8).

(25)

8. märtsil 2007 võttis Euroopa Toiduohutusamet vastu arvamuse „Hinnang Ühendkuningriiki, Iirimaale ja Maltale puukide sissetoomise ohu kohta riiklike eeskirjade kehtetuks tunnistamise korral” (9).

(26)

Nimetatud arvamustest nähtub, et olemasolevate andmete põhjal ei olnud Euroopa Toiduohutusametil võimalik tõestada nende viie liikmesriigi, kes kohaldavad üleminekumeetmeid seoses teatavate puukide ja paelussiga (Echinococcus multilocularis), eriseisundit ning hinnata, kui suur on oht haigusetekitaja sissetoomiseks lemmikloomade mittekaubandusliku liikumise kaudu.

(27)

Et tagada üleminekumeetmete järjepidevus, on asjakohane pikendada määruse (EÜ) nr 998/2003 artikliga 16 ettenähtud üleminekumeetme kehtivust kuni 31. detsembrini 2011.

(28)

Seetõttu tuleks määrust (EÜ) nr 998/2003 vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EÜ) nr 998/2003 muudetakse järgmiselt:

1)

artikli 4 lõike 1 teine lõik asendatakse järgmisega:

„Kui esimese lõigu punktis b osutatud juhul ei vasta mikrokapsel Ia lisas sätestatud nõuetele, peavad omanikul või omaniku nimel lemmiklooma eest vastutaval füüsilisel isikul olema kontrollimiseks vajalikud mikrokapsli lugemise vahendid.”;

2)

artikli 5 lõiget 1 muudetakse järgmiselt:

a)

punkt b asendatakse järgmisega:

„b)

loomadega on kaasas pass, mille on välja andnud pädeva asutuse väljastatud tegevusloaga veterinaararst ja mis tõendab, et:

i)

kõnealusele loomale on tehtud kehtiv vaktsineerimine marutaudi vastu kooskõlas Ib lisaga,

ii)

vajaduse korral on kõnealuse looma suhtes võetud tervishoiualased ennetusmeetmed seoses muude haigustega.”;

b)

lisatakse järgmine lõik:

„Selleks et tagada lisaks marutaudile kontroll lemmikloomade liikumise tõttu levida võivate muude haiguste üle, võib komisjon artikli 19b kohaselt ja artiklite 19c ja 19d tingimusi järgides võtta delegeeritud õigusaktidega vastu esimese lõigu punkti b alapunktis ii osutatud tervishoiualased ennetusmeetmed. Kõnealused meetmed peavad olema teaduslikult põhjendatud ja proportsionaalsed sellise liikumise tõttu tekkiva haiguste levikuohuga.”;

3)

artikli 6 lõike 1 esimese lõigu sissejuhatav osa ja esimene taane asendatakse järgmisega:

„1.   Kuni 31. detsembrini 2011 kehtivad I lisa A osas loetletud lemmikloomade sisenemisel Iirimaa, Malta, Rootsi ja Ühendkuningriigi territooriumile järgmised tingimused:

loomad peavad olema identifitseeritavad vastavalt artikli 4 lõike 1 esimese lõigu punktile b, välja arvatud juhul, kui kuni artikli 4 lõikega 1 ettenähtud kaheksa-aastase üleminekuperioodi lõpuni tunnustab sihtliikmesriik identifitseerimist ka vastavalt artikli 4 lõike 1 esimese lõigu punktile a, ja”;

4)

artikli 8 lõiget 1 muudetakse järgmiselt:

a)

punktis a asendatakse alapunkt ii järgmisega:

„ii)

kuni 31. detsembrini 2011 ühte II lisa A osas loetletud liikmesriikidest kas otse või mõne II lisa B osas loetletud territooriumi kaudu, vastama artikli 6 nõuetele;”

b)

punktis b asendatakse alapunkt ii järgmisega:

„ii)

kuni 31. detsembrini 2011 ühte II lisa A osas loetletud liikmesriikidest kas otse või mõne II lisa B osas loetletud territooriumi kaudu, pandama karantiini, välja arvatud juhul, kui nad on pärast liitu sisenemist viidud vastavusse artikli 6 nõuetega;”

5)

artikli 14 teine lõik asendatakse järgmisega:

„Kui artikli 4 lõike 1 esimese lõigu punktis b osutatud juhul ei vasta mikrokapsel Ia lisas sätestatud nõuetele, peavad omanikul või omaniku nimel lemmiklooma eest vastutaval füüsilisel isikul olema kontrollimiseks vajalikud mikrokapsli lugemise vahendid.”;

6)

artikkel 16 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 16

Kuni 31. detsembrini 2011 võivad Soome, Iirimaa, Malta, Rootsi ja Ühendkuningriik seoses ehhinokokoosiga ning Iirimaa, Malta ja Ühendkuningriik seoses puukidega seada lemmikloomade oma territooriumile sisenemise tingimuseks vastavuse neis riikides käesoleva määruse jõustumise kuupäeval kohaldatavatele erieeskirjade nõuetele.”;

7)

lisatakse järgmised artiklid:

„Artikkel 19a

1.   Komisjon võib tehnika arengut arvestades võtta artikli 19b kohaselt ja artiklite 19c ja 19d tingimusi järgides delegeeritud õigusaktidega vastu Ia lisas sätestatud identifitseerimise tehniliste nõuete muudatusi.

2.   Komisjon võib marutaudivastase vaktsineerimisega seotud teaduse ja tehnika arengut arvestades võtta artikli 19b kohaselt ja artiklite 19c ja 19d tingimusi järgides delegeeritud õigusaktidega vastu Ib lisas sätestatud marutaudivastase vaktsineerimisega seotud tehniliste nõuete muudatusi.

3.   Selliste delegeeritud õigusaktide vastuvõtmisel toimib komisjon vastavalt käesoleva määruse sätetele.

Artikkel 19b

1.   Komisjonile antakse viieks aastaks alates 18. juunist 2010 õigus võtta vastu artikli 5 lõikes 1 ja artiklis 19a osutatud delegeeritud õigusakte. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt kuus kuud enne viieaastase ajavahemiku lõppu. Volituste delegeerimist uuendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu selle kooskõlas artikliga 19c tagasi võtab.

2.   Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

3.   Komisjonile antud õiguse suhtes võtta vastu delegeeritud õigusakte kohaldatakse artiklites 19c ja 19d sätestatud tingimusi.

Artikkel 19c

1.   Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 5 lõikes 1 ja artiklis 19a osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta.

2.   Institutsioon, kes on algatanud sisemenetluse, et otsustada, kas volituste delegeerimine tuleks tagasi võtta, püüab sellest teavitada teist institutsiooni ja komisjoni mõistliku aja jooksul enne lõpliku otsuse tegemist, nimetades delegeeritud volitused, mille suhtes võidakse kohaldada tagasivõtmist, ja tagasivõtmise võimalikud põhjused.

3.   Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub kohe või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust. Otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 19d

1.   Euroopa Parlament ja nõukogu võivad delegeeritud õigusakti suhtes vastuväiteid esitada kahe kuu jooksul alates õigusakti teatavakstegemisest.

Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel võib seda tähtaega pikendada kahe kuu võrra.

2.   Kui pärast selle tähtaja möödumist ei ole Euroopa Parlament ega nõukogu delegeeritud õigusakti suhtes vastuväiteid esitanud, avaldatakse see Euroopa Liidu Teatajas ning see jõustub õigusaktis sätestatud kuupäeval.

Delegeeritud õigusakti võib avaldada Euroopa Liidu Teatajas ja see võib jõustuda enne nimetatud tähtaja lõppu, kui nii Euroopa Parlament kui ka nõukogu on komisjonile teatanud, et nad ei kavatse vastuväiteid esitada.

3.   Kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab delegeeritud õigusakti suhtes vastuväiteid, õigusakt ei jõustu. Vastuväiteid esitanud institutsioon põhjendab delegeeritud õigusakti suhtes esitatud vastuväiteid.”;

8)

lisatakse käesoleva määruse lisas esitatud Ia ja Ib lisad.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Strasbourg, 19. mai 2010

Euroopa Parlamendi nimel

president

J. BUZEK

Nõukogu nimel

eesistuja

D. LÓPEZ GARRIDO


(1)  ELT C 318, 23.12.2009, lk 121.

(2)  Euroopa Parlamendi 9. märtsi 2010. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 26. aprilli 2010. aasta otsus.

(3)  ELT L 146, 13.6.2003, lk 1.

(4)  EÜT L 311, 28.11.2001, lk 1.

(5)  ELT L 136, 30.4.2004, lk 1.

(6)  The EFSA Journal (2006) 436, lk 1.

(7)  EÜT L 224, 18.8.1990, lk 19.

(8)  The EFSA Journal (2006) 441, lk 1.

(9)  The EFSA Journal (2007) 469, lk 1.


LISA

Ia LISA

Identifitseerimise tehnilised nõuded

Artikli 4 lõike 1 kohaldamisel on elektroonilise identifitseerimise standardsüsteem üksnes lugemiseks ettenähtud passiivne raadiosagedusel töötav identifitseerimisseade (mikrokapsel):

1)

mis vastab ISO-standardile 11784 ja milles kasutatakse HDX- või FDX-B-tehnoloogiat;

2)

mida saab lugeda ISO-standardile 11785 vastava lugemisseadme abil.

Ib LISA

Marutaudivastase vaktsineerimise tehnilised nõuded (osutatud artikli 5 lõike 1 punkti b alapunktis i)

Artikli 5 lõike 1 kohaldamisel käsitatakse marutaudivastast vaktsineerimist kehtivana, kui see vastab järgmistele nõuetele.

1.

Marutaudivastane vaktsiin peab:

a)

olema muu kui elusvaktsiin ja kuuluma vähemalt ühe järgmise kategooria alla:

i)

inaktiveeritud vaktsiin, mis sisaldab vähemalt üht antigeeni ühikut doosi kohta (WHO standard) või

ii)

rekombinantne vaktsiin, mis sisaldab elusas viirusülekandjas marutaudiviiruse immuunvastust esilekutsuvat glükoproteiini;

b)

liikmesriigis manustamise korral omama müügiluba kooskõlas:

i)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. novembri 2001. aasta direktiiviga 2001/82/EÜ veterinaarravimeid käsitlevate ühenduse eeskirjade kohta (1) või

ii)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta määrusega (EÜ) nr 726/2004, milles sätestatakse ühenduse kord inim- ja veterinaarravimite lubade andmise ja järelevalve kohta ning millega asutatakse Euroopa Ravimiamet (2);

c)

kolmandas riigis manustamise korral vastama vähemalt nõuetele, mis on sätestatud Maailma Loomatervishoiu Organisatsiooni maismaaloomade diagnostiliste testide ja vaktsiinide käsiraamatu 2008. aasta väljaande 2.1.13 peatüki C osas.

2.

Marutaudivastast vaktsineerimist käsitatakse kehtivana, kui see vastab järgmistele tingimustele:

a)

vaktsiin manustati kuupäeval, mis on märgitud:

i)

passi IV jaos või

ii)

kaasasoleva veterinaartõendi vastavas jaos;

b)

punktis a osutatud kuupäev ei tohi eelneda kiibi paigaldamise kuupäevale, mis on märgitud:

i)

passi III jao punktis 2 või

ii)

kaasasoleva veterinaartõendi vastavas jaos;

c)

vähemalt 21 päeva peab olema möödunud sellest, kui täideti valmistaja nõutav esmase vaktsineerimise protokoll kooskõlas punkti 1 alapunktis b osutatud marutaudivastase vaktsiini müügiloa tehnilise kirjeldusega liikmesriigis või kolmandas riigis, kus vaktsiin manustatakse;

d)

marutaudivastase vaktsiini müügiloa tehnilise kirjeldusega ettenähtud vaktsineerimise kehtivusaja liikmesriigis või kolmandas riigis, kus vaktsiin manustatakse, peab tegevusloaga veterinaararst olema märkinud:

i)

passi IV jaos või

ii)

kaasasoleva veterinaartõendi vastavas jaos;

e)

korduvvaktsineerimist tuleb käsitada esmasena, kui see ei toimunud punktis d osutatud eelmise vaktsineerimise kehtivuse ajal.


(1)  EÜT L 311, 28.11.2001, lk 1.

(2)  ELT L 136, 30.4.2004, lk 1.


Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni avaldus Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 290 kohta

Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon deklareerivad, et käesoleva direktiivi sätted ei piira institutsioonide edaspidiseid seisukohti Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 290 rakendamise kohta või üksikuid õigusakte, mis sisaldavad selliseid sätteid.


Komisjoni avaldus

Komisjonil on kavas teha ettepanek vaadata enne 30. juunit 2011 tervikuna läbi määrus (EÜ) nr 998/2003, eelkõige delegeeritud õigusaktide ja rakendusaktide küsimused.


Komisjoni avaldus delegeeritud õigusaktide teatavakstegemise kohta

Kui õigusaktiga ei ole ette nähtud kiirmenetlust, võtab komisjon arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu seisukohta, et delegeeritud õigusaktide teatavakstegemise puhul tuleb arvestada vaheaegu institutsioonide töös (talvine vaheaeg, suvine vaheaeg ja Euroopa Parlamendi valimised), tagamaks, et Euroopa Parlament ja nõukogu saaksid kasutada oma õigusi asjaomases õigusaktis sätestatud tähtaegade piires, ning on valmis vastavalt toimima.


29.5.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 132/11


EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr 439/2010,

19. mai 2010,

millega luuakse Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiamet

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 74 ja artikli 78 lõikeid 1 ja 2,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (1)

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa ühist varjupaigasüsteemi käsitleva liidu poliitika eesmärk on luua Haagi programmi sätete kohaselt ühine varjupaigaala, mille aluseks oleks Euroopa Liidu väärtusi ja humanitaartavasid järgiv tõhus ühtlustatud kord.

(2)

Viimastel aastatel on Euroopa ühise varjupaigasüsteemi loomisel tehtud mitmeid edusamme tänu ühiste miinimumnõuete kehtestamisele. Siiski esineb liikmesriikide vahel endiselt suuri erinevusi rahvusvahelise kaitse tagamises ja nimetatud rahvusvahelise kaitse vormides. Neid erinevusi tuleks vähendada.

(3)

2008. aasta juunis vastu võetud varjupaigapoliitika kavas teatas komisjon oma kavatsusest tegutseda Euroopa ühise varjupaigasüsteemi väljaarendamiseks järgmiselt: teha ettepanek olemasolevate õigusaktide läbivaatamiseks, et paremini ühtlustada kehtivaid nõudeid, ning suurendada toetust liikmesriikide vahelisele praktilisele koostööle, esitades õigusakti ettepaneku Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti („tugiamet”) loomise kohta, eesmärgiga paremini koordineerida liikmesriikide vahelist operatiivkoostööd ühiseeskirjade tõhusamaks rakendamiseks.

(4)

2008. aasta septembris Euroopa sisserände- ja varjupaigapakti vastu võttes tõotas Euroopa Ülemkogu taas kord, et igal tagakiusatud välismaalasel on õigus abile ja kaitsele Euroopa Liidu territooriumil vastavalt 28. juuli 1951. aasta Genfi pagulasseisundi konventsioonile, mida on muudetud 31. jaanuari 1967. aasta New Yorgi protokolliga, ning muudele asjaomastele lepingutele. Samuti lepiti selgesõnaliselt kokku, et tugiamet luuakse 2009. aastal.

(5)

Varjupaigaküsimustes tehtava praktilise koostöö eesmärk on lähendada liikmesriikide varjupaigaalaseid otsustusmenetlusi ja tagada nende püsiv kvaliteet Euroopa õigusraamistiku kohaselt. Viimaste aastate jooksul on võetud mitmeid praktilise koostöö meetmeid, näiteks on kujundatud ühine lähenemisviis päritoluriiki käsitlevale teabele ja koostatud Euroopa ühine varjupaigateemaline koolituskava.

(6)

Kõnealuste koostöömeetmete tugevdamiseks ja arendamiseks tuleks luua tugiamet. Tugiamet peaks tuginema koostöömeetmetele ja neist saadud kogemustele.

(7)

Liikmesriikide osas, kelle varjupaiga- ja vastuvõtusüsteem on eelkõige riigi geograafilise asendi või demograafilise olukorra tõttu sattunud erilise ja ebaproportsionaalse surve alla, peaks tugiamet toetama liidusisese solidaarsuse arendamist, et rahvusvahelise kaitse alla võetavaid isikuid liikmesriigiti paremini ümber paigutada, tagades samal ajal, et varjupaiga- ja vastuvõtusüsteemi ei kuritarvitata.

(8)

Oma kohustuste optimaalseks täitmiseks peaks tugiamet olema tehnilistes valdkondades sõltumatu ning õiguslikult ning haldus- ja finantsküsimustes iseseisev. Selleks peaks tugiamet olema juriidilise isiku staatusega liidu asutus, kes kasutab talle käesoleva määrusega antud rakendusvolitusi.

(9)

Tugiamet peaks tegutsema tihedas koostöös liikmesriikide varjupaigaasutustega, riiklike sisserände- ja varjupaigateenistuste ning muude teenistustega, kasutades nende võimalusi ja erialateadmisi, ning komisjoniga. Liikmesriigid peaksid tegema tugiametiga koostööd, et tagada selle kohustuste täitmine.

(10)

Tugiamet peaks tegutsema ka tihedas koostöös ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ametiga ja vajaduse korral asjakohaste rahvusvaheliste organisatsioonidega, et saada osa nende erialateadmistest ja saada neilt toetust. Selleks tuleks ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ametile ja teistele asjakohastele rahvusvahelistele organisatsioonidele anda tugiameti tegevuses ametlik roll ning need asutused tuleks täiel määral kaasata tugiameti töösse. Käesoleva määruse kohaselt tugiameti poolt ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ametile rahaliste vahendite kättesaadavaks tegemise tulemuseks ei tohiks olla ülemvoliniku ameti tegevuse topeltrahastamine teistest rahvusvahelistest või riiklikest allikatest.

(11)

Lisaks peaks tugiamet oma eesmärgi saavutamiseks ja niivõrd, kuivõrd see on vajalik tugiameti ülesannete täitmiseks, tegema koostööd liidu muude asutustega, eelkõige nõukogu määrusega (EÜ) nr 2007/2004 (2) asutatud Euroopa Liidu liikmesriikide välispiiril tehtava operatiivkoostöö juhtimise Euroopa agentuuri (Frontex) ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 168/2007 (3) asutatud Euroopa Liidu Põhiõiguste Ametiga.

(12)

Tugiamet peaks tegevuse kattumise vältimiseks tegema koostööd nõukogu otsusega 2008/381/EÜ (4) loodud Euroopa rändevõrgustikuga. Tugiamet peaks samuti pidama tihedat dialoogi kodanikuühiskonna organisatsioonidega varjupaigaküsimustes teabe vahetamiseks ja teadmiste kogumiseks.

(13)

Tugiamet peaks olema Euroopa varjupaigavaldkonna ekspertkeskus, kelle ülesandeks on igakülgselt hõlbustada, kooskõlastada ja tihendada liikmesriikide praktilist koostööd varjupaigaküsimustes, et liikmesriigid suudaksid paremini pakkuda kaitset neile, kellel on selleks õigus, koheldes samas vajaduse korral õiglaselt ja tõhusalt neid, kes rahvusvahelise kaitse saamiseks ei kvalifitseeru. Tugiameti volitused peaksid keskenduma kolmele põhiülesandele: osalemine Euroopa ühise varjupaigasüsteemi rakendamises, varjupaigaküsimustes tehtava liikmesriikidevahelise praktilise koostöö toetamine ja abi osutamine erilise surve all olevatele liikmesriikidele.

(14)

Tugiametil ei tohiks olla otsest ega kaudset õigust seoses konkreetseid rahvusvahelise kaitse taotlusi käsitlevate otsuste tegemisega liikmesriikide varjupaigaasutustes.

(15)

Kiire ja tõhusa operatiivabi andmiseks või andmise koordineerimiseks liikmesriikidele, kelle varjupaiga- ja vastuvõtusüsteem on sattunud erilise surve alla, peaks tugiamet asjaomase liikmesriigi taotlusel kooskõlastama selliste liikmesriikide toetamist muu hulgas nende territooriumile asjaomase valdkonna ekspertidest moodustatud varjupaigatugirühmade lähetamise kaudu. Nimetatud tugirühmadel peaksid olema erialateadmised eelkõige suulise tõlke korraldamise, päritoluriikide ning varjupaigataotluste menetlemise ja haldamise kohta. Varjupaigatugirühmade süsteemi toimimist peaks reguleerima käesoleva määrusega, et tagada nende lähetamise tõhusus.

(16)

Tugiamet peaks täitma oma eesmärke tingimustes, mis võimaldavad tal toimida teabekeskusena, mida iseloomustavad sõltumatus, antava abi ja teabe teaduslik ja tehniline kvaliteet, menetluste ja töömeetodite läbipaistvus ning talle antud ülesannete hoolikas täitmine.

(17)

Tugiameti haldusnõukogus peaksid olema esindatud komisjon ja liikmesriigid, et tõhusalt kontrollida tugiameti toimimist. Võimaluse korral peaks haldusnõukogu koosnema liikmesriikide varjupaigaasutuste operatiivjuhtidest või nende esindajatest. Haldusnõukogule tuleks anda asjakohased volitused, eelkõige et koostada eelarvet, kontrollida selle täitmist, võtta vastu asjakohaseid finantseeskirju, kehtestada läbipaistev töökord tugiameti otsuste tegemiseks, võtta vastu iga-aastane aruanne varjupaigavaldkonna olukorra kohta liidus ja varjupaigaalaste liidu aktide rakendamise tehnilisi dokumente ning nimetada ametisse tegevdirektor ja vajaduse korral täitevkomitee. Selleks et ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Amet saaks täiel määral osaleda tugiameti töös, ning arvestades tema erialateadmisi varjupaigavaldkonnas, peaks ülemvoliniku ametil olema esindaja, kes osaleb haldusnõukogu hääleõiguseta liikmena.

(18)

Võttes arvesse tugiameti ülesannete loomu ja tegevdirektori rolli ning selleks, et Euroopa Parlament saaks esitada arvamuse valitud kandidaadi kohta, peaks tegevdirektor enne tema ametisse nimetamist ja ka enne tema ametiaja võimalikku pikendamist esinema Euroopa Parlamendi pädeva(te) komisjoni(de) ees ning vastama küsimustele. Tegevdirektor peaks esitama ka iga-aastase tegevusaruande Euroopa Parlamendile. Lisaks peaks Euroopa Parlamendil olema võimalik paluda tegevdirektoril esitada aruanne oma ülesannete täitmise kohta.

(19)

Tugiameti täieliku iseseisvuse ja sõltumatuse tagamiseks peaks sellel olema oma eelarve, mille peamise tulu moodustab liidu toetus. Tugiameti rahastamine peaks toimuma eelarvepädevate institutsioonide kokkuleppel, nagu on sätestatud 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe (eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta) (5) punktis 47. Liidu eelarvemenetlust tuleks kohaldada liidu toetuse ja võimalike muude toetuste suhtes, mida makstakse Euroopa Liidu üldeelarvest. Raamatupidamisarvestust peaks auditeerima kontrollikoda.

(20)

Tugiamet peaks tegema koostööd kolmandate riikide asutustega ja käesoleva määrusega reguleeritavates küsimustes pädevate rahvusvaheliste organisatsioonide ning tegema koostööd Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) asjakohaste sätete alusel sõlmitud töökorra alusel kolmandate riikidega.

(21)

ELi lepingule ja ELi toimimise lepingule lisatud Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukohta (vabadusel, turvalisuse ja õigusel rajaneva ala suhtes) käsitleva protokolli artikli 3 kohaselt teatasid Ühendkuningriik ja Iirimaa oma 18. mai 2009. aasta kirjadega oma soovist osaleda käesoleva määruse vastuvõtmisel ja kohaldamisel.

(22)

ELi lepingule ja ELi toimimise lepingule lisatud Taani seisukohta käsitleva protokolli artiklite 1 ja 2 kohaselt ei osale Taani käesoleva määruse vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav.

(23)

Võttes arvesse, et Taani kui liikmesriik on seniajani aidanud kaasa liikmesriikide vahelisele praktilisele koostööle varjupaiga valdkonnas, peaks tugiamet hõlbustama operatiivset koosööd Taaniga. Sel eesmärgil tuleks Taani esindaja kutsuda osalema kõikidel haldusnõukogu koosolekutel; haldusnõukogul peaks olema võimalik otsustada kutsuda Taani vaatlejaid vajaduse korral osalema ka töörühma koosolekutel.

(24)

Tugiameti eesmärgi saavutamiseks peaksid saama tema töös osaleda riigid, kes on sõlminud liiduga lepingu, mille alusel nad on vastu võtnud ning kohaldavad käesoleva määrusega reguleeritavas valdkonnas kehtivat liidu õigust, eelkõige Island, Liechtenstein, Norra ja Šveits. Kokkuleppel komisjoniga peaks tugiamet saama ELi lepingu sätete alusel sõlmida töökorra ka muude riikidega kui need, kes on sõlminud liiduga lepingu, mille alusel nad on vastu võtnud ja kohaldavad liidu õigust. Sellegipoolest ei tohiks tugiamet ühelgi juhul välja töötada iseseisvat välispoliitikat.

(25)

Tugiameti suhtes tuleks kohaldada nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (6) (finantsmäärus), ja eriti selle artiklit 185.

(26)

Tugiameti suhtes tuleks piiranguteta kohaldada Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. mai 1999. aasta määrust (EÜ) nr 1073/1999 Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdluste kohta (7) ning ta peaks ühinema Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Ühenduste Komisjoni 25. mai 1999. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppega, mis käsitleb Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) sisejuurdlust (8) (25. mai 1999. aasta institutsioonidevaheline kokkulepe).

(27)

Tugiameti suhtes tuleks kohaldada Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määrust (EÜ) nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele (9).

(28)

Isikuandmete töötlemisel peaks tugiamet kohaldama Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrust (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta (10).

(29)

Vajalikud sätted tugiameti majutustingimuste kohta selles liikmesriigis, kuhu luuakse tema peakorter, ning tugiameti töötajate ja nende pereliikmete suhtes kohaldatavad erieeskirjad tuleks kindlaks määrata peakorterit käsitlevas kokkuleppes. Lisaks peaks asukohaliikmesriik tagama tugiametile tegutsemiseks parimad võimalikud tingimused, sealhulgas koolid lastele ning transpordiühenduse, et tugiametil oleks võimalik valida töötajaid võimalikult erinevatest geograafilistest piirkondadest pärit erialaspetsialistide hulgast.

(30)

Kuna käesoleva määruse eesmärke, nimelt parandada Euroopa ühise varjupaigasüsteemi rakendamist, hõlbustada, koordineerida ja tugevdada liikmesriikide praktilist koostööd varjupaigavaldkonnas ning osutada operatiivabi ja koordineerida abi osutamist liikmesriikidele, kelle varjupaiga- ja vastuvõtusüsteem on sattunud erilise surve alla, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada ning meetme ulatuse ja toime tõttu on neid parem saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas ELi lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(31)

Käesolevas määruses järgitakse põhiõigusi ja Euroopa Liidu põhiõiguste hartas tunnustatud põhimõtteid ning seda tuleks kohaldada kooskõlas harta artiklis 18 tunnustatud varjupaigaõigusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

1.   PEATÜKK

EUROOPA VARJUPAIGAKÜSIMUSTE TUGIAMETI LOOMINE JA EESMÄRGID

Artikkel 1

Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti loomine

Käesolevaga luuakse Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiamet (edaspidi „tugiamet”), eesmärgiga edendada Euroopa ühise varjupaigasüsteemi rakendamist, tihendada liikmesriikide praktilist koostööd varjupaigavaldkonnas ning osutada operatiivabi ja koordineerida operatiivabi osutamist liikmesriikidele, kelle varjupaiga- ja vastuvõtusüsteem on sattunud erilise surve alla.

Artikkel 2

Tugiameti eesmärgid

1.   Tugiamet hõlbustab, koordineerib ja tihendab igakülgselt liikmesriikidevahelist praktilist koostööd varjupaigavaldkonnas ning aitab edendada Euroopa ühise varjupaigasüsteemi rakendamist. Seoses sellega kaasatakse tugiamet täielikult Euroopa ühise varjupaigasüsteemi välismõõtmesse.

2.   Tugiamet osutab tõhusat operatiivabi liikmesriikidele, kelle varjupaiga- ja vastuvõtusüsteem on sattunud erilise surve alla, kasutades kõiki tema kasutuses olevaid ressursse, mis võib hõlmata ka liikmesriikide tagatud ressursside koordineerimist vastavalt käesolevas määruses sätestatud tingimustele.

3.   Selleks et igati toetada varjupaigavaldkonnas tehtavat praktilist koostööd ning täita oma ülesandeid tõhusal viisil, osutab tugiamet teaduslikku ja tehnilist abi liidu poliitika ja õigusaktide väljatöötamisel kõikides valdkondades, mis otseselt või kaudselt mõjutavad varjupaigaküsimusi. Tugiamet annab sõltumatut teavet kõikide kõnealuste valdkondadega seotud küsimuste kohta.

4.   Tugiamet täidab oma eesmärke tingimustes, mis võimaldavad tal toimida teabekeskusena, mida iseloomustavad sõltumatus, antava abi ja teabe teaduslik ja tehniline kvaliteet, menetluste ja töömeetodite läbipaistvus, talle antud ülesannete hoolikas täitmine ning infotehnoloogiline tugi, mis on vajalik tema kohustuste täitmiseks.

5.   Tugiamet teeb tihedat koostööd liikmesriikide varjupaigaasutustega, riiklike sisserände- ja varjupaigateenistuste ning muude riiklike teenistustega ja samuti komisjoniga. Tugiamet täidab oma ülesandeid, ilma et see piiraks teistele asjaomastele liidu asutustele antud ülesannete täitmist, ning teeb tihedat koostööd kõnealuste asutuste ja ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ametiga.

6.   Tugiametil ei ole õigust osaleda konkreetseid rahvusvahelise kaitse taotlusi käsitlevate otsuste tegemisel liikmesriikide varjupaigaasutustes.

2.   PEATÜKK

TUGIAMETI ÜLESANDED

1.   JAGU

Varjupaigaküsimustes tehtava praktilise koostöö toetamine

Artikkel 3

Parimate tavade kogumine

Tugiamet korraldab, soodustab ja koordineerib tegevust, mille eesmärk on liikmesriikidevaheline teabevahetus ning parimate tavade kindlaksmääramine ja kogumine varjupaigaküsimustes.

Artikkel 4

Päritoluriiki käsitlev teave

Tugiamet korraldab, soodustab ja koordineerib päritoluriike käsitleva teabega seotud meetmeid ning eelkõige:

a)

rahvusvahelise kaitse taotlejate päritoluriiki käsitleva asjakohase, usaldusväärse, täpse ja ajakohastatud teabe kogumist läbipaistval ja erapooletul viisil, kasutades kõiki asjakohaseid teabeallikaid, sealhulgas teabekogumismissioonide käigus kogutud teavet ning valitsusasutustelt ja valitsusvälistelt organisatsioonidelt, rahvusvahelistelt organisatsioonidelt ning liidu institutsioonidelt ja asutustelt saadud teavet;

b)

päritoluriikide kohta aruannete koostamist, tuginedes punkti a kohaselt kogutud teabele;

c)

päritoluriike käsitlevat teavet koondava internetiportaali loomist ja arendamist, eesmärgiga tagada läbipaistvus kooskõlas vajalike eeskirjadega sellisele teabele juurdepääsuks vastavalt artiklile 42;

d)

päritoluriike käsitleva teabe esitamise, kontrollimise ja kasutamise ühise vormi ja metodoloogia väljatöötamist;

e)

päritoluriike käsitleva teabe analüüsimist läbipaistval viisil eesmärgiga lähendada hindamiskriteeriume ning vajaduse korral kasutada ühe või mitme töörühma koosoleku tulemusi. Kõnealuse analüüsi eesmärgiks ei ole anda liikmesriikidele juhiseid rahvusvahelise kaitse taotluste heakskiitmise või tagasilükkamise kohta.

Artikkel 5

Toetus rahvusvahelise kaitse saajate ümberpaigutamiseks liidus

Kui liikmesriigi varjupaiga- ja vastuvõtusüsteem on eelkõige riigi geograafilise asendi või demograafilise olukorra tõttu sattunud erilise ja ebaproportsionaalse surve alla, soodustab, hõlbustab ja koordineerib tugiamet teabevahetust ja muid meetmeid, mis on seotud isikute ümberpaigutamisega liidus. Liidusisene ümberpaigutamine toimub üksnes kokkulepitud alusel, liikmesriikide vahel ja rahvusvahelise kaitse alla kuuluva asjaomase isiku nõusolekul ning vajaduse korral konsulteerides ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ametiga.

Artikkel 6

Koolituse toetamine

1.   Tugiamet määrab kindlaks ja koostab koolitusprogramme, mis on suunatud riiklike haldus- ja kohtuasutuste töötajatele ning kõikidele liikmesriikide varjupaigavaldkonnas pädevatele riigiasutustele. Koolitusel osalemine ei piira vastavate siseriiklike süsteemide ja menetluste kohaldamist.

Tugiamet koostab selliseid koolitusprogramme tihedas koostöös liikmesriikide varjupaigaasutustega ning kasutab, kui see on asjakohane, akadeemiliste institutsioonide ja muude asjakohaste organisatsioonide erialateadmisi.

2.   Tugiamet haldab ja arendab Euroopa varjupaigateemalist koolituskava, võttes arvesse liidu olemasolevat koostööd kõnealuses valdkonnas.

3.   Tugiamet võib pakkuda üld-, eri- ja temaatilist koolitust ning pakutav koolitus võib hõlmata koolitajate koolitamise metodoloogiat.

4.   Varjupaigavaldkonnaga seotud teadmiste ja oskuste alane erikoolitus või temaatiline koolitus hõlmab vähemalt järgmist:

a)

rahvusvahelised inimõigused ja varjupaigaküsimusi käsitlev liidu acquis, sealhulgas juriidilised ja kohtupraktikaga seotud eriküsimused;

b)

alaealiste ja kaitsetus olukorras olevate erivajadustega isikute varjupaigataotluste menetlemisega seotud küsimused;

c)

küsitlustehnikad;

d)

arstliku ekspertiisi või juriidiliste aruannete kasutamine varjupaigamenetluses;

e)

päritoluriike käsitleva teabe koostamise ja kasutamisega seotud küsimused;

f)

vastuvõtutingimused, pöörates sealjuures erilist tähelepanu kaitsetus olukorras olevatele elanikkonnarühmadele ja piinamisohvritele.

5.   Pakutav koolitus peab olema kõrgekvaliteediline ning määrama kindlaks peamised põhimõtted ja head tavad, mille abil lähendada haldustavasid ja -otsuseid ning õiguspraktikat, austades täiel määral riiklike kohtuasutuste sõltumatust.

6.   Artiklis 15 osutatud varjupaigaekspertide reservnimekirjas olevate isikute jaoks korraldab tugiamet erikoolitusi nende ülesannete ja funktsioonide kohta ning korrapäraseid õppuseid vastavalt tugiameti iga-aastases töökavas sisalduvale erikoolituste ja õppuste ajakavale.

7.   Koostöös liikmesriikidega võib tugiamet korraldada koolitusüritusi liikmesriikide territooriumil.

Artikkel 7

Toetus Euroopa ühise varjupaigasüsteemi välismõõtmele

Tugiamet koordineerib kokkuleppel komisjoniga teabevahetust ja muid meetmeid, mis on seotud Euroopa ühise varjupaigasüsteemi välismõõdet käsitlevate õigusaktide ja mehhanismide rakendamisega.

Tugiamet koordineerib teabevahetust ja muid ümberasumisega seotud meetmeid, mida liikmesriigid on võtnud pagulaste rahvusvahelise kaitse vajaduse rahuldamiseks kolmandates riikides ning neid vastuvõtvate riikidega solidaarsuse üles näitamiseks.

Oma volituste piires ja kooskõlas artikliga 49 võib tugiamet teha tehnilistes küsimustes koostööd kolmandate riikidega, eelkõige nende riikide enda varjupaiga- ja vastuvõtusüsteemide suutlikkuse edendamiseks ja toetamiseks ning piirkondliku kaitse programmide ja muude püsivate lahenduste puhul asjakohaste meetmete rakendamiseks.

2.   JAGU

Abi osutamine erilise surve all olevatele liikmesriikidele

Artikkel 8

Eriline surve varjupaiga- ja vastuvõtusüsteemile

Tugiamet koordineerib ning toetab selliste liikmesriikide varjupaiga- ja vastuvõtusüsteeme toetavaid ühismeetmeid, kes on sattunud erilise surve alla, mis asetab nende vastuvõtukeskustele ja varjupaigasüsteemile erakordselt raske ja kiireloomulise koormuse. Selline surve võib tekkida seetõttu, et korraga saabub palju kolmandate riikide kodanikke, kes võivad vajada rahvusvahelist kaitset, ning sellise surve võib põhjustada asjaomase liikmesriigi geograafiline asend või demograafiline olukord.

Artikkel 9

Teabe kogumine ja analüüsimine

1.   Erilise surve all olevate liikmesriikide vajaduste adekvaatseks hindamiseks kogub tugiamet eelkõige liikmesriikide, ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti ning, kui see on asjakohane, muude asjaomaste organisatsioonide esitatud andmete põhjal vajalikku teavet, mille alusel määrata kindlaks, valmistada ette ja kehtestada artiklis 10 osutatud erakorralised meetmed erilise survega toimetulemiseks.

2.   Tugiamet registreerib, kogub ja analüüsib erilise surve all olevate liikmesriikide esitatud andmete alusel süstemaatiliselt teavet selle kohta, millised struktuurid ja personal on liikmesriikide käsutuses eelkõige kirjaliku ja suulise tõlke korraldamiseks, andmeid päritoluriikide kohta, varjupaigataotluste menetlemise ja haldamise nõustamise ning selle kohta, milline on selliste erilise surve all olevate liikmesriikide vastuvõtusuutlikkus, eesmärgiga anda kiiret ja usaldusväärset vastastikust teavet erinevate liikmesriikide varjupaigaasutustele.

3.   Tugiamet analüüsib andmeid korraga saabunud paljude kolmandate riikide kodanike saabumise kohta, mis võib panna riikliku varjupaiga- ja vastuvõtusüsteemi erilise surve alla, ning tagab asjakohase teabe kiire vahetamise liikmesriikide ja komisjoni vahel. Tugiamet kasutab olemasolevaid varase hoiatamise süsteeme ja mehhanisme ning vajaduse korral loob enda otstarbeks varase hoiatamise süsteemi.

Artikkel 10

Liikmesriikide toetamine

Tugiamet koordineerib asjaomase liikmesriigi taotlusel meetmeid, mida võetakse nende liikmesriikide toetamiseks, kelle varjupaiga- ja vastuvõtusüsteem on sattunud erilise surve alla, sealhulgas koordineerib:

a)

meetmeid erilise surve all olevate liikmesriikide pädevates asutustes läbivaatamisel olevate varjupaigataotluste esialgse analüüsi hõlbustamiseks;

b)

meetmeid, mis võimaldavad erilise surve all olevatel liikmesriikidel kasutada asjakohaseid vastuvõturajatisi, eelkõige tagada erakorraline majutus, transport ja arstiabi;

c)

tegevust varjupaigatugirühmades, mille töökorraldus on sätestatud 3. peatükis.

3.   JAGU

Osalemine Euroopa ühise varjupaigasüsteemi rakendamises

Artikkel 11

Teabe kogumine ja vahetamine

1.   Tugiamet korraldab, koordineerib ja soodustab kogu varjupaigaküsimusi käsitleva liidu acquis' rakendamisega seotud teabevahetust liikmesriikide varjupaigaasutuste vahel ning komisjoni ja liikmesriikide varjupaigaasutuste vahel. Sel eesmärgil võib tugiamet koostada andmebaase, mis sisaldavad faktilist, juriidilist või kohtupraktikat käsitlevat teavet riiklike, liidu või rahvusvaheliste varjupaigaalaste õigusaktide kohta, kasutades selleks muu hulgas olemasolevaid korraldusi. Ilma et see piiraks tugiameti tegevust vastavalt artiklitele 15 ja 16, ei talletata sellistes andmebaasides isikuandmeid, välja arvatud juhul, kui tugiamet on need andmed saanud avalikkusele kättesaadavatest dokumentidest.

2.   Eelkõige kogub tugiamet järgmist teavet:

a)

teave rahvusvahelise kaitse taotluste menetlemise kohta riiklikes haldus- ja ametiasutustes;

b)

teave riikide varjupaigaalaste õigusaktide ning kohtupraktika hetkeseisu ja suundumuste kohta.

Artikkel 12

Tugiameti aruanded ja muud dokumendid

1.   Tugiamet koostab iga-aastase aruande varjupaigavaldkonna olukorra kohta liidus, võttes nõuetekohaselt arvesse muudest asjakohastest allikatest saadud teavet. Kõnealuse aruande ühe osana hindab tugiamet, milliseid tulemusi on andnud käesoleva määruse alusel võetud meetmed, ning esitab nimetatud tulemuste kohta üldise võrdlusanalüüsi, et parandada Euroopa ühise varjupaigasüsteemi kvaliteeti, ühtsust ja tõhusust.

2.   Tugiamet võib vastavalt oma töökavale või haldusnõukogu või komisjoni taotlusel võtta vastu tehnilisi dokumente, eelkõige suuniseid ja käsiraamatuid varjupaigaalaste liidu aktide rakendamise kohta, võttes nõuetekohaselt arvesse liikmesriikide või Euroopa Parlamendi seisukohti ning tegutsedes tihedas koostöös töörühmade ja komisjoniga. Kui sellistes tehnilistes dokumentides osutatakse rahvusvahelise pagulasõiguse sätetele, võetakse nõuetekohaselt arvesse asjakohaseid ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti suuniseid. Selliste dokumentide eesmärk ei ole anda liikmesriikidele juhiseid rahvusvahelise kaitse taotluste heakskiitmise või tagasilükkamise kohta.

3.   PEATÜKK

VARJUPAIGATUGIRÜHMAD

Artikkel 13

Koordineerimine

1.   Liikmesriik või liikmesriigid, kes on erilise surve all, võivad esitada tugiametile taotluse varjupaigatugirühma lähetamiseks. Taotluse esitanud liikmesriik või liikmesriigid esitavad taotluses vastavalt artikli 18 lõikele 1 olukorra kirjelduse, rühma lähetamise taotluse eesmärgid ning täpsustavad rühma lähetamise eeldatavad vajadused.

2.   Tugiamet võib sellise taotluse alusel koordineerida taotluse esitanud liikmesriigile või liikmesriikidele antavat tehnilist ja operatiivabi ning koordineerida piiratud aja jooksul varjupaigatugirühma lähetamist sellise liikmesriigi või liikmesriikide territooriumil artiklis 18 osutatud tegevuskava alusel.

Artikkel 14

Tehniline abi

Liikmesriikide toetamisel artikli 10 kohaste meetmete raames pakuvad varjupaigatugirühmad artiklis 18 osutatud tegevuskavas kokku lepitud erialateadmisi, eelkõige suulise tõlke korraldamise, päritoluriikide ning varjupaigataotluste menetlemise ja haldamise kohta.

Artikkel 15

Varjupaigaekspertide reservnimekiri

1.   Tugiameti haldusnõukogu teeb tegevdirektori ettepanekul oma hääleõigusega liikmete kolmeneljandikulise häälteenamusega otsuse varjupaigatugirühmade moodustamiseks tugiameti käsutusse antavatelt ekspertidelt oodatavate erialaste oskuste ja nende koguarvu kohta (edaspidi „varjupaigaekspertide reservnimekiri”). Tugiamet koostab varjupaigaekspertide reservnimekirja osana tõlkide nimekirja. Sama menetlust kohaldatakse juhul, kui varjupaigaekspertide reservnimekirja kantavatelt ekspertidelt oodatavaid erialaseid oskusi või nende koguarvu edaspidi muudetakse.

2.   Liikmesriigid osalevad varjupaigaekspertide reservnimekirjas, määrates sellesse vajalike erialaste oskustega eksperte oma riigi reservnimekirjast, mis on moodustatud ekspertidelt oodatavaid erialaseid oskusi arvestades.

Liikmesriigid abistavad tugiametit tõlkide nimekirja kantavate tõlkide määramisel.

Liikmesriigid võivad tõlke lähetada või anda võimaluse nende kasutamiseks videokonverentsi teel.

Artikkel 16

Varjupaigatugirühma lähetamine

1.   Lähetav liikmesriik säilitab oma sõltumatuse seoses ekspertide arvu ja profiili valimisega (riigi reservnimekiri) ja nende lähetamise kestuse üle otsustamisel. Tugiameti taotluse korral lähetavad liikmesriigid need eksperdid varjupaigatugirühma koosseisu, välja arvatud juhul, kui liikmesriigis on riiklike ülesannete täitmist oluliselt mõjutav olukord, näiteks ebapiisav arv töötajaid rahvusvahelist kaitset taotlevate isikute staatuse määramise menetluse läbiviimiseks. Tugiameti taotluse korral teatavad liikmesriigid niipea kui võimalik, millised oma riigi reservnimekirjas olevatest ekspertidest saavad nad anda niipea kui võimalik tugiameti käsutusse varjupaigatugirühma liikmetena, täpsustades nimetatud ekspertide arvu, nimed ja erialased oskused.

2.   Moodustamisel oleva varjupaigatugirühma koosseisu määramisel võtab tegevdirektor arvesse konkreetset olukorda taotluse esitanud liikmesriigis. Varjupaigatugirühm moodustatakse artiklis 18 osutatud tegevuskava alusel.

Artikkel 17

Varjupaigatugirühma lähetamise üle otsustamine

1.   Vajaduse korral võib tegevdirektor saata tugiameti eksperte hindama olukorda taotluse esitanud liikmesriigis.

2.   Tegevdirektor teatab kõikidest varjupaigatugirühma lähetamise taotlustest viivitamata haldusnõukogule.

3.   Tegevdirektor teeb otsuse varjupaigatugirühma lähetamise kohta võimalikult kiiresti ja hiljemalt viie tööpäeva jooksul alates taotluse saamisest. Tegevdirektor teavitab samaaegselt taotluse esitanud liikmesriiki ja haldusnõukogu sellest otsusest kirjalikult, esitades selle peamised põhjused.

4.   Kui tegevdirektor otsustab lähetada ühe või mitu varjupaigatugirühma, koostavad tugiamet ja taotluse esitanud liikmesriik viivitamata tegevuskava kooskõlas artikliga 18.

5.   Niipea kui tegevuskava on kokku lepitud, teatab tegevdirektor liikmesriikidele, kelle eksperte kasutatakse varjupaigatugirühmade koosseisus, ekspertide nõutava arvu ja neilt oodatavad erialased oskused. Nimetatud teave esitatakse kirjalikult artiklis 19 osutatud riiklikele kontaktpunktidele ning selles täpsustatakse tugirühma kavandatava lähetamise alguskuupäev. Lisatakse ka tegevuskava koopia.

6.   Kui tegevdirektor puudub või ei saa oma kohustusi täita, teeb otsuse varjupaigatugirühma lähetamise kohta tegevdirektorit asendav üksuse juht.

Artikkel 18

Tegevuskava

1.   Tegevdirektor ja taotluse esitanud liikmesriik lepivad kokku tegevuskavas, milles määratakse kindlaks varjupaigatugirühmade lähetamise täpsed tingimused. Tegevuskava koosneb järgmistest osadest:

a)

olukorra kirjeldus ning tugirühma töömeetodid ja lähetamise eesmärgid, sealhulgas tegevuseesmärk;

b)

varjupaigatugirühma lähetamise eeldatav kestus;

c)

varjupaigatugirühma geograafiline vastutusala taotluse esitanud liikmesriigis, kuhu rühm lähetatakse;

d)

varjupaigatugirühma liikmete ülesannete ja neile antavate erijuhiste kirjeldus, sealhulgas korraldused andmebaaside ning varustuse kohta, mida rühma liikmetel on lubatud kasutada taotluse esitanud liikmesriigis; ja

e)

varjupaigatugirühma koosseis.

2.   Tegevuskava muutmiseks või kohandamiseks on vaja nii tegevdirektori kui ka taotluse esitanud liikmesriigi nõusolek. Tugiamet saadab muudetud või kohandatud tegevuskava koopia viivitamata osalevatele liikmesriikidele.

Artikkel 19

Riiklik kontaktpunkt

Iga liikmesriik määrab riikliku kontaktpunkti, kes suhtleb tugiametiga kõigis varjupaigatugirühmi käsitlevates küsimustes.

Artikkel 20

Liidu kontaktpunkt

1.   Tegevdirektor määrab ühe või mitu tugiameti eksperti liidu kontaktpunktideks koordinatsiooniküsimustes. Tegevdirektor teatab kontaktpunkti määramisest vastuvõtvale liikmesriigile.

2.   Liidu kontaktpunkt tegeleb tugiameti nimel kõikide varjupaigatugirühmade lähetamisega seotud küsimustega. Liidu kontaktpunkti ülesanded on eelkõige järgmised:

a)

pidada ühendust tugiameti ja vastuvõtva liikmesriigi vahel;

b)

pidada ühendust tugiameti ja varjupaigatugirühma liikmete vahel, pakkudes tugiameti nimel abi kõikides rühma lähetamise tingimusi käsitlevates küsimustes;

c)

kontrollida tegevuskava nõuetekohast rakendamist; ja

d)

anda tugiametile aru kõikide varjupaigatugirühma lähetamisega seotud asjaolude kohta.

3.   Tegevdirektor võib volitada liidu kontaktpunkti kaasa aitama tegevuskava rakendamise ja varjupaigatugirühma lähetamisega seotud erimeelsuste lahendamisele.

4.   Oma ülesannete täitmisel järgib liidu kontaktpunkt ainult tugiameti korraldusi.

Artikkel 21

Tsiviilvastutus

1.   Kui varjupaigatugirühma liikmed tegutsevad vastuvõtvas liikmesriigis, vastutab kõnealune liikmesriik vastavalt enda õigusaktidele mis tahes kahju eest, mille rühmaliikmed on oma tegevuse käigus põhjustanud.

2.   Kui selline kahju on põhjustatud raskest hooletusest või tahtlikust kuritarvitusest, võib vastuvõttev liikmesriik pöörduda päritoluliikmesriigi poole, et lasta päritoluliikmesriigil hüvitada summad, mis ta on maksnud ohvritele või nende asjaomastele õigustatud isikutele.

3.   Ilma et see piiraks liikmesriikide õiguste kasutamist kolmandate isikute suhtes, loobub iga liikmesriik kõigist nõuetest vastuvõtva liikmesriigi või muu liikmesriigi suhtes tema poolt kantud kahju eest, välja arvatud juhtudel, kui kahju põhjustati kas raske hooletuse või tahtliku kuritarvituse tulemusel.

4.   Iga liikmesriikide vaheline käesoleva artikli lõigete 2 ja 3 kohaldamisega seotud vaidlus, mida ei ole võimalik lahendada nendevaheliste läbirääkimistega, esitatakse lahendamiseks kohtule vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 273.

5.   Ilma et see piiraks tugiameti õiguste kasutamist kolmandate isikute suhtes, kannab tugiamet selle seadmetele lähetuse ajal põhjustatud kahjuga seotud kulud, välja arvatud juhtudel, kui kahju põhjustati kas raske hooletuse tulemusel või tahtlikult.

Artikkel 22

Kriminaalvastutus

Varjupaigatugirühma lähetuste ajal käsitatakse varjupaigatugirühma liikmeid samaväärselt vastuvõtva liikmesriigi ametnikega seoses kuritegudega, mis nad võivad sooritada või mis võidakse sooritada nende vastu.

Artikkel 23

Kulud

Kui liikmesriigid annavad oma eksperdid tugiameti käsutusse varjupaigatugirühma liikmetena, katab tugiamet täielikult kõik järgmised kulud:

a)

lähetavast liikmesriigist vastuvõtvasse liikmesriiki ning vastuvõtvast liikmesriigist lähetavasse liikmesriiki reisimine;

b)

vaktsineerimine;

c)

nõutav erikindlustus;

d)

tervishoid;

e)

päevarahad, sealhulgas majutus;

f)

tugiameti tehniline varustus; ja

g)

ekspertide tasud.

4.   PEATÜKK

TUGIAMETI ÜLESEHITUS

Artikkel 24

Tugiameti juhtimis- ja haldusstruktuur

Tugiameti juhtimis- ja haldusstruktuur koosneb järgmistest üksustest:

a)

haldusnõukogu;

b)

tegevdirektor ja tugiameti personal.

Tugiameti juhtimis- ja haldusstruktuur võib sisaldada täitevkomiteed, kui see on loodud vastavalt artikli 29 lõikele 2.

Artikkel 25

Haldusnõukogu koosseis

1.   Iga liikmesriik, mille suhtes käesolev määrus on siduv, nimetab haldusnõukogusse ühe liikme ja komisjon nimetab kaks liiget.

2.   Iga haldusnõukogu liiget võib esindada või temaga koos töös osaleda asendusliige; kui asendusliige osaleb koos haldusnõukogu liikmega, ei ole tal hääleõigust.

3.   Haldusnõukogu liikmed nimetatakse ametisse, arvestades nende kogemust, töökohustusi ja laialdasi erialateadmisi varjupaigaküsimustes.

4.   ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti esindaja on haldusnõukogu hääleõiguseta liige.

5.   Haldusnõukogu liikmete ametiaeg on kolm aastat. Ametiaega võib pikendada. Ametiaja lõppemise või ametist lahkumise korral jäävad liikmed ametisse kuni ametiaja pikendamiseni või nende asendamiseni.

Artikkel 26

Haldusnõukogu esimees ja aseesimees

1.   Haldusnõukogu valib oma hääleõiguslike liikmete hulgast esimehe ja aseesimehe. Aseesimees asendab esimeest automaatselt juhul, kui esimehel ei ole võimalik oma kohustusi täita.

2.   Esimehe ja aseesimehe ametiaeg on kolm aastat ning seda võib pikendada ainult ühe korra. Kui esimees või aseesimees lakkab olemast haldusnõukogu liige mis tahes ajal oma ametiaja jooksul, lõpeb samal kuupäeval automaatselt ka tema ametiaeg esimehe või aseesimehena.

Artikkel 27

Haldusnõukogu koosolekud

1.   Haldusnõukogu koosolekud kutsub kokku esimees. Koosolekutel osaleb tegevdirektor. ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti esindaja ei osale koosolekutel, kui haldusnõukogu täidab artikli 29 lõike 1 punktides b, h, i, j ja m ning artikli 29 lõikes 2 sätestatud ülesandeid ning kui haldusnõukogu otsustab rahaliste vahendite kättesaadavaks tegemise üle sellise tegevuse rahastamiseks, mis võimaldab tugiametil saada osa ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti varjupaigaalastest erialateadmistest, nagu osutatud artiklis 50.

2.   Haldusnõukogu tuleb korralisteks koosolekuteks kokku vähemalt kaks korda aastas. Lisaks tuleb haldusnõukogu kokku esimehe algatusel või vähemalt ühe kolmandiku liikmete taotlusel.

3.   Haldusnõukogu võib kutsuda oma koosolekutele vaatlejatena isikuid, kelle seisukoht tundub talle oluline.

Taanit kutsutakse haldusnõukogu koosolekutest osa võtma.

4.   Haldusnõukogu liikmed võivad kasutada nõustajate või ekspertide abi oma töökorra sätete kohaselt.

5.   Tugiamet tagab haldusnõukogule sekretariaaditeenused.

Artikkel 28

Hääletamine

1.   Kui ei ole sätestatud teisiti, teeb haldusnõukogu otsused oma hääleõiguslike liikmete absoluutse häälteenamusega. Igal hääleõiguslikul liikmel on üks hääl. Liikme puudumise korral võib tema hääleõigust kasutada tema asendaja.

2.   Tegevdirektor ei hääleta.

3.   Esimees osaleb hääletamisel.

4.   Liikmesriigid, kes ei osale täielikult varjupaigaküsimusi käsitleva liidu acquis' kohaldamises, ei osale hääletamisel juhul, kui haldusnõukogu teeb artikli 29 lõike 1 punkti e kohase otsuse, kui kõnealune tehniline dokument on seotud üksnes liidu varjupaigaalase aktiga, mis ei ole nende suhtes siduv.

5.   Haldusnõukogu töökorraga kehtestatakse üksikasjalikum hääletamiskord, eelkõige tingimused, mille korral üks liige võib tegutseda teise liikme nimel, ning vajaduse korral nõuded kvoorumi kohta.

Artikkel 29

Haldusnõukogu ülesanded

1.   Haldusnõukogu tagab, et tugiamet täidab talle antud ülesandeid. Haldusnõukogu on tugiameti planeerimis- ja järelevalveorgan. Haldusnõukogu ülesanded on eelkõige järgmised:

a)

võtab pärast komisjonilt arvamuse saamist oma hääleõiguslike liikmete kolmeneljandikulise häälteenamusega vastu oma töökorra;

b)

nimetab artikli 30 kohaselt ametisse tegevdirektori, teostab tegevdirektori suhtes distsiplinaarjärelevalvet ning vajaduse korral peatab tema volitused või vabastab ta ametist;

c)

võtab vastu iga-aastase üldaruande tugiameti tegevuse kohta ja edastab selle hiljemalt järgmise aasta 15. juuniks Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale. Iga-aastane üldaruanne avalikustatakse;

d)

võtab artikli 12 lõike 1 kohaselt vastu iga-aastase aruande varjupaigavaldkonna olukorra kohta liidus. Kõnealune aruanne esitatakse Euroopa Parlamendile. Nõukogu ja komisjon võivad taotleda ka neile aruande esitamist;

e)

võtab vastu artikli 12 lõikes 2 osutatud tehnilised dokumendid;

f)

võtab igal aastal hiljemalt 30. septembriks hääleõiguslike liikmete kolmeneljandikulise häälteenamusega vastu tugiameti järgmise aasta töökava, mis on koostatud tegevdirektori esitatud kavandi alusel pärast komisjonilt arvamuse saamist, ning edastab selle Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile. Kõnealune töökava võetakse vastu kooskõlas liidu iga-aastase eelarvemenetlusega ning liidu õigusloome- ja tööprogrammiga varjupaigavaldkonnas;

g)

täidab tugiameti eelarvega seotud ülesandeid 5. peatüki kohaselt;

h)

võtab vastu määruse (EÜ) nr 1049/2001 üksikasjalikud kohaldamiseeskirjad vastavalt käesoleva määruse artiklile 42;

i)

võtab vastu tugiameti personalipoliitika kooskõlas artikliga 38;

j)

võtab vastu mitmeaastase personalipoliitika kava, olles küsinud komisjoni arvamust;

k)

võtab vastu kõik otsused, mis on vajalikud tugiameti käesolevas määruses sätestatud kohustuste täitmiseks;

l)

võtab vastu kõik otsused käesolevas määruses sätestatud infosüsteemide ning eelkõige artikli 4 punktis c osutatud internetiportaali loomise ning vajaduse korral edasiarendamise kohta; ja

m)

võtab vastu kõik otsused tugiameti sisemiste tööstruktuuride loomise ja vajaduse korral muutmise kohta.

2.   Haldusnõukogu võib moodustada täitevkomitee, mis abistab teda ja tegevdirektorit haldusnõukogu poolt vastu võetavate otsuste, töökava ja tegevuse ettevalmistamisel ning võtab olukorra kiireloomulisuse tõttu vajaduse korral haldusnõukogu nimel vastu teatavaid esialgseid otsuseid.

Selline haldusnõukogu koosneb kaheksast liikmest, kes nimetatakse haldusnõukogu liikmete hulgast ning kellest üks on komisjoni esindav haldusnõukogu liige. Täitevkomitee liikmete ametiaja kestus on võrdne haldusnõukogu liikmete ametiaja kestusega.

Täitevkomitee taotlusel võivad selle töös ilma hääleõiguseta osaleda ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti esindajad või muud isikud, kelle arvamus võiks huvi pakkuda.

Tugiamet kehtestab oma töökorra raames täitevkomitee töökorralduse ning avalikustab selle.

Artikkel 30

Tegevdirektori ametissenimetamine

1.   Haldusnõukogu valib komisjoni korraldatud avaliku konkursi kaudu leitud sobivate kandidaatide hulgast tegevdirektori ning nimetab ta ametisse viieks aastaks. Valikumenetlusega nähakse ette osalemiskutsete avaldamine Euroopa Liidu Teatajas ja mujal. Haldusnõukogu võib nõuda uue menetluse läbiviimist, kui ta ei ole veendunud ühegi esimesse nimekirja lisatud kandidaadi sobivuses. Tegevdirektor määratakse ametisse tema isiklike saavutuste, varjupaigaalase kogemuse ning haldus- ja juhtimisoskuse põhjal. Enne ametisse nimetamist kutsutakse haldusnõukogu valitud kandidaat esinema Euroopa Parlamendi pädeva(te) komisjoni(de) ees ning vastama komisjoniliikmete küsimustele.

Pärast seda esinemist võib Euroopa Parlament esitada arvamuse valitud kandidaadi kohta. Haldusnõukogu teatab Euroopa Parlamendile, kuidas tema arvamust arvesse võetakse. Arvamust käsitletakse kuni kandidaadi ametisse nimetamiseni isikliku ja konfidentsiaalsena.

Tegevdirektori viieaastase ametiaja viimase üheksa kuu jooksul hindab komisjon eelkõige järgmist:

tegevdirektori saavutatud tulemusi ning

tugiameti ülesandeid ja vajadusi järgmisteks aastateks.

2.   Haldusnõukogu võib hindamist arvesse võttes pikendada tegevdirektori ametiaega üks kord mitte kauemaks kui kolmeks aastaks üksnes juhul, kui selline pikendamine on vajalik tugiameti eesmärke ja vajadusi arvestades.

3.   Haldusnõukogu teatab Euroopa Parlamendile oma kavatsusest tegevdirektori ametiaega pikendada. Ametiaja pikendamisele eelneva kuu jooksul kutsutakse tegevdirektor esinema Euroopa Parlamendi pädeva(te) komisjoni(de) ees ning vastama komisjoniliikmete küsimustele.

Artikkel 31

Tegevdirektori ülesanded

1.   Tugiametit juhib tegevdirektor, kes on oma ülesannete täitmisel sõltumatu. Tegevdirektor annab oma tegevuse kohta aru haldusnõukogule.

2.   Tegevdirektor ei taotle ega võta vastu juhiseid üheltki valitsus- ega muult organilt, välja arvatud juhul, kui need tulenevad komisjoni, haldusnõukogu või täitevkomitee (kui see on loodud) pädevusest.

3.   Kui seda palutakse, esitab tegevdirektor Euroopa Parlamendile aruande oma ülesannete täitmise kohta. Nõukogu võib paluda tegevdirektoril esitada aruande oma ülesannete täitmise kohta.

4.   Tegevdirektor on tugiameti seaduslik esindaja.

5.   Tegevdirektorit võib abistada üks või mitu üksuse juhti. Kui tegevdirektor puudub või ei saa oma kohustusi täita, asendab teda üks üksuse juhtidest.

6.   Tegevdirektor vastutab tugiameti halduskorralduse ja tugiametile käesoleva määrusega määratud ülesannete täitmise eest. Eelkõige tegevdirektor:

a)

juhib tugiameti igapäevast tegevust;

b)

koostab pärast komisjoni arvamuse saamist ettepaneku tugiameti töökava kohta;

c)

rakendab tugiameti töökava ja haldusnõukogu otsuseid;

d)

koostab artikli 4 punktis b sätestatud aruandeid päritoluriikide kohta;

e)

koostab tugiameti finantseeskirjade eelnõu, mille haldusnõukogu võtab vastu artikli 37 kohaselt, ning nende rakenduseeskirjad;

f)

koostab tugiameti tulude ja kulude eelarvestuse projekti ning aruande eelarve täitmise kohta;

g)

täidab artiklis 38 sätestatud ülesandeid tugiameti personali suhtes;

h)

võtab vastu kõik otsused käesolevas määruses sätestatud infosüsteemide haldamise kohta, sealhulgas artikli 4 punktis c osutatud internetiportaali loomise kohta;

i)

võtab vastu kõik otsused tugiameti sisemiste haldusstruktuuride juhtimise kohta;

j)

koordineerib artiklis 51 osutatud nõuandva kogu tegevust. Sel eesmärgil võtab tegevdirektor asjakohaste kodanikuühiskonna organisatsioonidega konsulteerides kõigepealt vastu nõuandva kogu loomise kava. Pärast nõuandva kogu ametlikku loomist võtab tegevdirektor temaga konsulteerides vastu tegevuskava, mis sisaldab konsultatsioonide sageduse ja iseloomu eeskirju ning artikli 51 rakendamise organisatsioonilist mehhanismi. Samuti lepitakse kokku läbipaistvates kriteeriumites nõuandvas kogus jätkuva osalemise kohta.

Artikkel 32

Töörühmad

1.   Käesolevas määruses sätestatud volituste piires võib tugiamet moodustada töörühmi, kuhu kuuluvad liikmesriikide varjupaigavaldkonnas tegutsevate pädevate asutuste eksperdid, sealhulgas kohtunikud. Tugiamet moodustab töörühmad artikli 4 punkti e ja artikli 12 lõike 2 eesmärgil. Eksperti võib asendada asendaja, kes nimetatakse ametisse samal ajal.

2.   Komisjon osaleb töörühmades automaatselt. ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti esindajad võivad osaleda tugiameti töörühmade kõikidel koosolekutel või osadel neist, olenevalt arutlusel olevate küsimuste iseloomust.

3.   Töörühmad võivad oma koosolekutele kutsuda isikuid, kelle seisukoht võib olla huvipakkuv, sealhulgas varjupaigavaldkonnas tegutsevaid kodanikuühiskonna organisatsioonide esindajaid.

5.   PEATÜKK

FINANTSSÄTTED

Artikkel 33

Eelarve

1.   Igaks eelarveaastaks koostatakse tugiameti tulude ja kulude eelarvestus ja kantakse tugiameti eelarvesse, kusjuures eelarveaasta vastab kalendriaastale.

2.   Tugiameti eelarve tulud ja kulud peavad olema tasakaalus.

3.   Ilma et see piiraks muid tulusid, koosnevad tugiameti tulud järgmistest vahenditest:

a)

Euroopa Liidu üldeelarvesse kantud liidu toetus;

b)

liikmesriikide vabatahtlik toetus;

c)

tasu, mida tugiamet saab väljaannete ja muude teenuste osutamise eest;

d)

assotsieerunud riikide toetus.

4.   Tugiameti kulud sisaldavad personali töötasusid, haldus- ja infrastruktuurikulusid ning tegevuskulusid.

Artikkel 34

Eelarve koostamine

1.   Igal aastal koostab tegevdirektor tugiameti järgmise eelarveaasta tulude ja kulude eelarvestuse projekti, mis sisaldab ametikohtade loetelu, ning edastab selle haldusnõukogule.

2.   Kõnealuse projekti põhjal koostab haldusnõukogu tugiameti järgmise eelarveaasta tulude ja kulude eelarvestuse.

3.   Tugiameti tulude ja kulude eelarvestuse projekt esitatakse komisjonile iga aasta 10. veebruariks. Eelarvestuse lõpliku projekti, mis sisaldab ka ametikohtade loetelu kava, edastab haldusnõukogu komisjonile 31. märtsiks.

4.   Komisjon edastab eelarvestuse projekti Euroopa Parlamendile ja nõukogule (eelarvepädevad institutsioonid) koos Euroopa Liidu üldeelarve esialgse projektiga.

5.   Eelarvestuse projekti alusel kannab komisjon Euroopa Liidu üldeelarve projekti eelarvestuse, mida ta peab ametikohtade loetelu ja üldeelarvest makstava toetuse suuruse põhjal vajalikuks, ning esitab üldeelarve esialgse projekti kooskõlas ELi toimimise lepingu artiklitega 313 ja 314 eelarvepädevatele institutsioonidele.

6.   Eelarvepädevad institutsioonid kinnitavad tugiameti toetuseks ettenähtud assigneeringud.

7.   Eelarvepädevad institutsioonid võtavad vastu tugiameti ametikohtade loetelu.

8.   Haldusnõukogu võtab vastu tugiameti eelarve. Eelarve on lõplik pärast Euroopa Liidu üldeelarve vastuvõtmist. Vajaduse korral kohandatakse seda vastavalt.

9.   Haldusnõukogu teatab eelarvepädevatele institutsioonidele võimalikult vara oma kavatsusest viia ellu projekte, millel võivad olla olulised rahalised tagajärjed eelarve rahastamisele, eriti projektide puhul, mis seonduvad kinnisvaraga, nagu hoonete üürimine või ostmine. Haldusnõukogu teatab projektidest ka komisjonile.

10.   Kui üks eelarvepädevatest institutsioonidest on teatanud oma kavatsusest esitada arvamus, edastab ta selle haldusnõukogule kuue nädala jooksul pärast projektist teatamist.

Artikkel 35

Eelarve täitmine

1.   Tugiameti eelarve täitmise eest vastutab tegevdirektor.

2.   Tegevdirektor edastab igal aastal eelarvepädevatele institutsioonidele asjakohase teabe hindamismenetluse tulemuste kohta.

Artikkel 36

Raamatupidamisaruanded ja eelarve täitmisele heakskiidu andmine

1.   Hiljemalt lõppenud eelarveaastale järgneva aasta 1. märtsiks edastab tugiameti peaarvepidaja komisjoni peaarvepidajale esialgse raamatupidamisaruande koos kõnealuse eelarveaasta eelarvehalduse ja finantsjuhtimise aruandega. Komisjoni peaarvepidaja konsolideerib institutsioonide ja detsentraliseeritud asutuste esialgsed raamatupidamisaruanded kooskõlas finantsmääruse artikliga 128.

2.   Hiljemalt lõppenud eelarveaastale järgneva aasta 31. märtsiks edastab komisjoni peaarvepidaja tugiameti esialgse raamatupidamisaruande koos kõnealuse eelarveaasta eelarvehalduse ja finantsjuhtimise aruandega kontrollikojale. Eelarvehalduse ja finantsjuhtimise aruanne kõnealuse eelarveaasta kohta saadetakse ka Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

3.   Kui kontrollikoda on finantsmääruse artikli 129 kohaselt esitanud oma tähelepanekud tugiameti esialgse raamatupidamisaruande kohta, koostab tegevdirektor omal vastutusel tugiameti lõpliku raamatupidamisaruande ning esitab selle haldusnõukogule arvamuse saamiseks.

4.   Haldusnõukogu esitab tugiameti lõpliku raamatupidamisaruande kohta arvamuse.

5.   Tegevdirektor edastab lõpliku raamatupidamisaruande koos haldusnõukogu arvamusega Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale hiljemalt lõppenud eelarveaastale järgneva aasta 1. juuliks.

6.   Lõplik raamatupidamisaruanne avaldatakse.

7.   Tegevdirektor saadab kontrollikojale vastuse kontrollikoja tähelepanekute kohta hiljemalt 30. septembriks. Tegevdirektor saadab kõnealuse vastuse ka haldusnõukogule.

8.   Euroopa Parlamendi taotluse korral esitab tegevdirektor parlamendile finantsmääruse artikli 146 lõike 3 kohaselt kogu teabe, mida on vaja kõnealust eelarveaastat käsitleva eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse tõrgeteta sujumiseks.

9.   Kvalifitseeritud häälteenamusega otsustava nõukogu soovituse põhjal annab Euroopa Parlament enne 15. maid aastal n + 2 heakskiidu tegevdirektori tegevusele aasta n eelarve täitmisel.

Artikkel 37

Finantsmäärus

Tugiameti suhtes kohaldatava finantsmääruse võtab vastu haldusnõukogu, olles eelnevalt pidanud nõu komisjoniga. See ei või kõrvale kalduda komisjoni 19. novembri 2002. aasta määrusest (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust käsitleva nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artiklis 185 (11), välja arvatud juhul, kui selline kõrvalekaldumine on vajalik tugiameti tööks ja komisjon on selleks eelneva nõusoleku andnud.

6.   PEATÜKK

PERSONALI KÄSITLEVAD SÄTTED

Artikkel 38

Personal

1.   Tugiameti personali ja tegevdirektori suhtes kohaldatakse Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirju ja Euroopa ühenduste muude teenistujate teenistustingimusi, mis on sätestatud määruses (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 259/68 (12) (personalieeskirjad) ning eeskirju, mille liidu institutsioonid on ühiselt vastu võtnud kõnealuste personalieeskirjade ja teenistustingimuste rakendamiseks.

2.   Haldusnõukogu võtab kokkuleppel komisjoniga vastu vajalikud rakenduseeskirjad vastavalt personalieeskirjade artiklile 110.

3.   Tugiamet kasutab oma personali suhtes volitusi, mis on antud ametisse nimetavale asutusele või ametiisikule personalieeskirjadega ja lepinguid sõlmivale asutusele või ametiisikule Euroopa ühenduste muude teenistujate teenistustingimustega.

4.   Haldusnõukogu võtab vastu sätted, mis lubavad liikmesriikide ekspertidel töötada tugiameti juures lähetuses.

Artikkel 39

Privileegid ja immuniteedid

Tugiameti suhtes kohaldatakse Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokolli.

7.   PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 40

Õiguslik seisund

1.   Tugiamet on liidu asutus. Tugiamet on juriidiline isik.

2.   Tugiametil on igas liikmesriigis kõige ulatuslikum õigus- ja teovõime, mida selle riigi õigusaktid juriidilistele isikutele võimaldavad. Eelkõige võib ta omandada ja võõrandada vallas- ja kinnisvara ning olla kohtus menetlusosaliseks.

3.   Tugiametit esindab tegevdirektor.

Artikkel 41

Töökeeled

1.   Tugiameti suhtes kohaldatakse 15. aprilli 1958. aasta määrust nr 1, millega määratakse kindlaks Euroopa Majandusühenduses kasutatavad keeled (13).

2.   Ilma et see piiraks ELi toimimise lepingu artikli 342 kohaselt vastu võetud otsuste kohaldamist, koostatakse artikli 29 lõike 1 punktides c ja f osutatud iga-aastane üldaruanne tugiameti tegevuse kohta ja tugiameti iga-aastane töökava kõikides Euroopa Liidu institutsioonide ametlikes keeltes.

3.   Tugiameti tööks vajalikke tõlketeenuseid osutab Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskus.

Artikkel 42

Juurdepääs dokumentidele

1.   Tugiameti valduses olevate dokumentide suhtes kohaldatakse määrust (EÜ) nr 1049/2001.

2.   Haldusnõukogu võtab kuue kuu jooksul alates oma esimese koosoleku kuupäevast vastu üksikasjalikud eeskirjad määruse (EÜ) nr 1049/2001 kohaldamise kohta.

3.   Otsuste suhtes, mille tugiamet võtab vastu määruse (EÜ) nr 1049/2001 artikli 8 kohaselt, võib esitada kaebuse ombudsmanile või algatada menetluse Euroopa Liidu Kohtus vastavalt ELi toimimise lepingu artiklites 228 ja 263 sätestatud tingimustele.

4.   Isikuandmete töötlemisel kohaldab tugiamet määrust (EÜ) nr 45/2001.

Artikkel 43

Julgeolekueeskirjad salastatud teabe ja salastamata tundliku teabe kaitse kohta

1.   Tugiamet kohaldab julgeolekupõhimõtteid, mis on sätestatud komisjoni 29. novembri 2001. aasta otsuses 2001/844/EÜ, ESTÜ, Euratom, millega muudetakse komisjoni kodukorda (14), muuhulgas sätted salastatud teabe vahetamise, töötlemise ja säilitamise kohta.

2.   Tugiamet kohaldab ka salastamata tundliku teabe töötlemist käsitlevaid julgeolekupõhimõtteid, mille komisjon on vastu võtnud ja rakendanud.

Artikkel 44

Pettuste vastu võitlemine

1.   Pettuste, korruptsiooni ja muu õigusvastase tegevuse vastu võitlemisel kohaldatakse piiranguteta määrust (EÜ) nr 1073/1999.

2.   Tugiamet ühineb 25. mai 1999. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppega ning kehtestab viivitamata asjakohased sätted, mida kohaldatakse tugiameti kõikide töötajate suhtes.

3.   Rahastamist käsitlevates otsustes ning nendest tulenevates rakenduskokkulepetes ja -dokumentides sätestatakse selgesõnaliselt, et kontrollikoda ja OLAF võivad vajaduse korral teostada kohapealset kontrolli tugiameti rahastatavate isikute ning rahastamise eest vastutavate töötajate suhtes.

Artikkel 45

Vastutust käsitlevad sätted

1.   Tugiameti lepingulist vastutust reguleeritakse kõnealuse lepingu suhtes kohaldatava õigusega.

2.   Otsuste tegemine tugiameti sõlmitud lepingus sisalduva vahekohtuklausli kohaselt kuulub Euroopa Liidu Kohtu pädevusse.

3.   Lepinguvälise vastutuse korral hüvitab tugiamet liikmesriikide õiguse ühiste üldpõhimõtete kohaselt mis tahes kahju, mida tugiameti talitused või personal on tekitanud oma kohustuste täitmisel.

4.   Lõikes 3 osutatud kahju hüvitamisega seotud vaidluste lahendamine kuulub Euroopa Liidu Kohtu pädevusse.

5.   Teenistujate isiklikku vastutust tugiameti ees reguleerivad nende suhtes kohaldatavate personalieeskirjade sätted.

Artikkel 46

Hindamine ja läbivaatamine

1.   Hiljemalt 19. juuni 2014 tellib tugiamet oma tegevuse tulemuste sõltumatu välishindamise vastavalt volitustele, mille talle on andnud haldusnõukogu kokkuleppel komisjoniga. Hinnatakse tugiameti tegevuse mõju varjupaigaküsimustes tehtavale praktilise koostööle ning Euroopa ühisele varjupaigasüsteemile. Hindamisel võetakse volituste ulatuses nõuetekohaselt arvesse tehtud edusamme, sealhulgas hinnatakse seda, kas solidaarsuse ja vastutuse jagamise tagamiseks erilise surve all olevate liikmesriikide puhul on vaja lisameetmeid. Eelkõige kaalutakse vajadust muuta tugiameti volitusi, sealhulgas ka volituste sellise muutmise finantstagajärgi, ning samuti analüüsitakse, kas tugiameti haldusstruktuur on sobiv tugiameti ülesannete täitmiseks. Hindamisel võetakse arvesse nii liidu kui ka riikliku tasandi sidusrühmade seisukohti.

2.   Haldusnõukogu teeb kokkuleppel komisjoniga otsuse edasiste hindamiste ajakava kohta, võttes arvesse lõikes 1 osutatud hindamise tulemusi.

Artikkel 47

Halduskontroll

Tugiameti tegevuse üle teostab järelevalvet ombudsman ELi toimimise lepingu artikli 228 sätete kohaselt.

Artikkel 48

Koostöö Taaniga

Tugiamet hõlbustab operatiivkoostöö tegemist Taaniga, sealhulgas teabe ja parimate tavade vahetamist tugiameti tegevusvaldkonda kuuluvates küsimustes.

Artikkel 49

Koostöö kolmandate ja assotsieerunud riikidega

1.   Island, Liechtenstein, Norra ja Šveits võivad osaleda vaatlejatena tugiameti töös. Kõnealuste riikidega kehtestatakse kord, millega määratakse kindlaks eelkõige nende riikide tugiameti töös osalemise laad, ulatus ja viis. Nimetatud kord sisaldab sätteid eelkõige tugiameti algatustes osalemise, rahalise toetuse ja personali kohta. Personaliküsimustes on kehtestatud kord igal juhul kooskõlas personalieeskirjadega.

2.   Kokkuleppel komisjoniga ja oma volituste piires ning niivõrd, kuivõrd see on vajalik tugiameti ülesannete täitmiseks, hõlbustab tugiamet liidu välispoliitika raames oma tegevusega seotud küsimustes operatiivkoostööd liikmesriikide ja muude kui lõikes 1 osutatud kolmandate riikide vahel ning võib teha käesoleva määrusega reguleeritavates valdkondades tehnilistes küsimustes koostööd ka kolmandate riikide pädevate asutustega vastavalt töökorrale, mis on nimetatud asutustega sõlmitud kooskõlas ELi toimimise lepingu asjaomaste sätetega.

Artikkel 50

Tugiameti koostöö ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ametiga

Tugiamet teeb käesoleva määrusega reguleeritud valdkondades koostööd ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ametiga vastavalt sellega sõlmitud töökorraldustele. Tugiameti haldusnõukogu teeb otsuse töökorralduste kohta, sealhulgas selle mõju kohta eelarvele.

Lisaks võib haldusnõukogu otsustada, et tugiamet võib teha kättesaadavaks rahalised vahendid ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti sellise tegevuse kulude katmiseks, mis ei ole töökorraldusega ette nähtud. Toetusi antakse tugiameti ja ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti eriliste koostöösuhete raames, mis on sätestatud käesolevas artiklis ning artikli 2 lõikes 5, artiklis 5, artikli 9 lõikes 1, artikli 25 lõikes 4 ja artikli 32 lõikes 2. Finantsmääruse ja selle rakenduseeskirjade asjakohaseid sätteid kohaldatakse kooskõlas määruse (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 artikliga 75.

Artikkel 51

Nõuandev kogu

1.   Tugiamet peab tihedat dialoogi varjupaigapoliitikas kohalikul, piirkondlikul, riiklikul, Euroopa või rahvusvahelisel tasandil tegutsevate asjakohaste kodanikuühiskonna organisatsioonide ja pädevate asutustega ning moodustab sellise koostöö jaoks nõuandva kogu.

2.   Nõuandev kogu on vahend teabevahetuseks ja teadmiste kogumiseks. See tagab tiheda dialoogi tugiameti ja asjaomaste sidusrühmade vahel.

3.   Nõuandev kogu on avatud kõikidele asjakohastele sidusrühmadele kooskõlas lõikega 1. Tugiamet võib pöörduda nõuandva kogu liikmete poole vastavalt erivajadustele tugiameti töö esmatähtsates valdkondades.

ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Amet on nõuandva kogu liige ex officio.

4.   Tugiamet kasutab nõuandvat kogu eelkõige selleks, et:

a)

anda haldusnõukogule soovitusi artikli 29 lõike 1 punkti f kohaselt vastu võetava iga-aastase töökava kohta;

b)

anda haldusnõukogule tagasisidet ning teha ettepanekuid järelmeetmete kohta seoses artikli 29 lõike 1 punktis c sätestatud aastaaruandega ning artikli 12 lõikes 1 sätestatud aastaaruandega varjupaigavaldkonna olukorra kohta liidus; ning

c)

edastada tegevdirektorile ja haldusnõukogule teavet tugiameti töö seisukohalt oluliste konverentside, seminaride ja kohtumiste tulemuste ja soovituste kohta.

5.   Nõuandev kogu tuleb kokku vähemalt kord aastas.

Artikkel 52

Koostöö Frontexi, Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti, muude liidu asutuste ning rahvusvaheliste organisatsioonidega

Tugiamet teeb koostööd tema tegevusalaga seotud valdkondades tegutsevate liidu asutustega, eelkõige Frontexi ning Euroopa Liidu Põhiõiguste Ametiga, ning käesoleva määruse reguleerimisalas olevates küsimustes pädevate rahvusvaheliste organisatsioonidega vastavalt töökorrale, mis on nendega sõlmitud ELi toimimise lepingu ning nende pädevust reguleerivate sätete kohaselt.

Koostöö võimaldab kõnealuste asutuste koostoimet ning tarbetu kattumise vältimist töös, mida asutused teevad oma volituste raames.

Artikkel 53

Peakorterit käsitlev kokkulepe ja tegutsemistingimused

Vajalikud sätted majutustingimuste ja vahendite kohta, mida asukohaliikmesriik peab tugiametile võimaldama, ning kõnealuses liikmesriigis tugiameti tegevdirektori, haldusnõukogu liikmete, tugiameti personali ja nende pereliikmete suhtes kohaldatavad erieeskirjad nähakse ette peakorterit käsitlevas kokkuleppes, mille tugiamet ja asukohaliikmesriik sõlmivad pärast haldusnõukogult saadud heakskiitu. Asukohaliikmesriik tagab tugiametile parimad võimalikud tegutsemistingimused, sealhulgas mitmekeelse ja Euroopale orienteeritud koolihariduse ning asjakohase transpordiühenduse.

Artikkel 54

Tugiameti tegevuse alustamine

Tugiamet alustab täielikku tegevust hiljemalt 19. juuni 2011.

Komisjon vastutab tugiameti loomise ja esialgse tegevuse eest nii kaua, kuni tugiamet on omandanud piisava toimevõime oma eelarve täitmiseks.

Sel eesmärgil:

võib komisjoni ametnik ajutise direktorina täita tegevdirektori kohustusi, kuni selle ülesande võtab üle tegevdirektor pärast seda, kui haldusnõukogu on ta artiklis 30 sätestatud tingimuste kohaselt ametisse nimetanud;

võivad komisjoni ametnikud täita tugiameti ülesandeid ajutise direktori või tegevdirektori vastutusel.

Ajutine direktor võib anda loa kõikide tugiameti eelarvesse kantud assigneeringutega kaetud maksete tegemiseks pärast nende kinnitamist haldusnõukogus ning võib sõlmida lepinguid, sealhulgas töölepinguid pärast tugiameti ametikohtade loetelu vastuvõtmist.

Artikkel 55

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja liikmesriikides vahetult kohaldatav kooskõlas aluslepingutega.

Strasbourg, 19. mai 2010

Euroopa Parlamendi nimel

president

J. BUZEK

Nõukogu nimel

president

D. LÓPEZ GARRIDO


(1)  Euroopa Parlamendi 7. mai 2009. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 25. veebruari 2010. aasta seisukoht esimesel lugemisel (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata). Euroopa Parlamendi 18. mai 2010. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(2)  ELT L 349, 25.11.2004, lk 1.

(3)  ELT L 53, 22.2.2007, lk 1.

(4)  ELT L 131, 21.5.2008, lk 7.

(5)  ELT C 139, 14.6.2006, lk 1.

(6)  EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.

(7)  EÜT L 136, 31.5.1999, lk 1.

(8)  EÜT L 136, 31.5.1999, lk 15.

(9)  EÜT L 145, 31.5.2001, lk 43.

(10)  EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1.

(11)  EÜT L 357, 31.12.2002, lk 72.

(12)  EÜT L 56, 4.3.1968, lk 1.

(13)  EÜT 17, 6.10.1958, lk 385.

(14)  EÜT L 317, 3.12.2001, lk 1.