21.5.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 125/1

21.5.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 125/2

(1)

Laevade laiendatud kontrolli teostamisel peaks sadamariigi kontrolliametnik juhinduma loetelust, milles on esitatud kontrollimist vajavad konkreetsed elemendid, mis sõltuvad nende praktilisest kontrollitavusest või inimeste, laeva või sadama turvalisusega seotud piirangutest.

(2)

Laiendatud kontrolli käigus kontrollitavate konkreetsete elementide kindlaksmääramisel direktiivi 2009/16/EÜ VII lisas loetletud ohuvaldkondade puhul näib olevat vajalik tugineda sadamariigi kontrolli käsitleva vastastikuse mõistmise Pariisi memorandumi kohaldamisel saadud kogemustele.

(3)

Sadamariigi kontrolliametnikud peaksid määrama oma ametialasest kogemusest lähtuvalt, millist konkreetset elementi ja millises ulatuses on vaja kontrollida.

(4)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas laevade põhjustatud merereostuse vältimise ja meresõiduohutuse komitee (COSS) arvamusega,

21.5.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 125/8

(1)

Vastavalt määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 6 lõike 2 esimesele lõigule ja kohaldades kõnealuse määruse artikli 17 lõiget 2 avaldati Euroopa Liidu Teatajas Hispaania taotlus registreerida nimetus „Pemento de Oímbra” (2).

(2)

Kuna komisjon ei ole saanud ühtegi määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 7 kohast vastuväidet, tuleks kõnealune nimetus registreerida,

21.5.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 125/10

(1)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 648/2005 (2) on määrusesse (EMÜ) nr 2913/92 lisatud kohustus esitada sisenemise või väljumise ülddeklaratsioonid elektrooniliselt. Komisjoni määrusega (EÜ) nr 273/2009, (3) mis kaldub kõrvale teatavatest komisjoni määruse (EMÜ) nr 2454/93 (4) sätetest, on ette nähtud kuni 31. detsembrini 2010 kestev üleminekuperiood, mille jooksul ettevõtjad saavad esitada elektroonilisi sisenemise ja väljumise ülddeklaratsioone, kuid ei ole selleks kohustatud.

(2)

On asjakohane teha mõningaid kohandusi sisenemise ja väljumise ülddeklaratsioone käsitlevatesse eeskirjadesse, et vähendada halduskoormust juhtudel, mil nimetatud deklaratsioonid ei ole turvalisuse ja julgeoleku eesmärgil vajalikud. Peale selle ei tohiks tõhusama riskianalüüsi eesmärgil jätta nimetatud deklaratsioonidest välja nõukogu 16. novembri 2009. aasta määruse (EÜ) nr 1186/2009 (millega kehtestatakse ühenduse tollimaksuvabastuse süsteem) (5) artikli 2 lõike 1 punktis d määratletud majatarbeid, kui nende transport toimub veolepingu alusel.

(3)

Teatavatel juhtudel ei ole turvalisuse ja julgeoleku eesmärgil vajalik esitada tollideklaratsioonis andmeid turvalisuse ning julgeoleku kohta ega nõuda selliste deklaratsioonide esitamise eritähtaega, nii et sellega seoses tuleks anda täiendavad vabastused; nimetatud vabastused ei peaks siiski mõjutama mis tahes vormis esitatud tollideklaratsioonide üldeeskirju.

(4)

Teatavatel juhtudel, kui ei kehti turvalisuse ja julgeolekuga seonduvad ekspordideklaratsioonide tähtajad, nagu laevade ja õhusõidukite varude puhul, peaks tolliasutustel olema võimalik lubada usaldusväärsetel ettevõtjatel kanda eksporditud kaup nende dokumentidesse ja esitada korrapäraselt teavet nende eksporditoimingute kohta pärast seda, kui kaup on ühenduse tolliterritooriumilt välja viidud.

(5)

Komisjoni määrusega (EÜ) nr 1192/2008, (6) millega muudeti määrust (EMÜ) nr 2454/93, on kehtestatud lihtsustatud deklaratsioonide ja kohapealse tollivormistuse loa andmise ühised kriteeriumid ning ühine taotluse vorm. Tuleks selgeks teha, et need eeskirjad kehtivad kõikide tolliprotseduuride suhtes. Sama määrusega on artiklisse 253a lisatud 1. jaanuaril 2011 jõustuv nõue, et lihtsustatud deklaratsiooni või kohapeal toimuva tollivormistuse kasutamise eelduseks on elektrooniliste tollideklaratsioonide ning teatiste esitamine. Mõned liikmesriigid on komisjonile teatanud, et sellised süsteemid ei pruugi nimetatud kuupäevaks kasutusvalmis olla. Seetõttu peaks vastavatel liikmesriikidel olema juhul, kui tehakse tõhus riskianalüüs, võimalik aktsepteerida nende poolt ettenähtud tingimustel muid kui elektroonilisi tollideklaratsioone ja teatisi seni, kuni kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2008. aasta määrust (EÜ) nr 450/2008, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik (ajakohastatud tolliseadustik) (7).

(6)

Juhtudeks, kui ajutiselt ladustatavaid või I kontrollitüübi vabatsooni kaupa reeksporditakse ühenduse tolliterritooriumilt ilma, et nõutaks väljumise ülddeklaratsiooni, tuleb sätestada reekspordi üle arvestuse pidamise ja sellest teatamise alternatiivsed moodused ning vastutav isik.

(7)

Tuleks selgitada, et ekspordiformaalsused ei kehti mitte ainult väljapoole ühenduse tolliterritooriumi viidava ühenduse kauba suhtes, vaid ka õhusõidukite ja laevade maksuvabade varude puhul, nii et vastavaid varusid vedavad isikud saavad tõendi ühenduse tolliterritooriumilt väljumise kohta, mis on maksuvabastuseks vajalik. Samu eeskirju tuleks kohaldada, kui reeksporditakse ühendusevälist kaupa reekspordideklaratsiooni alusel.

(8)

Nõukogu 28. novembri 2006. aasta direktiivi 2006/112/EÜ (mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi) (8) artiklitega 278, 279 ja 280 ning nõukogu 16. detsembri 2008. aasta direktiivi 2008/118/EÜ (mis käsitleb aktsiisi üldist korda ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 92/12/EMÜ) (9) artikliga 3 on nõutud impordi- ja ekspordiformaalsuste kohaldamist juhul, kui ühenduse kaup siseneb sellistele ühenduse tolliterritooriumil asuvatele territooriumidele, kus ei kohaldata nimetatud direktiive, või väljub nendelt territooriumidelt. On asjakohane toetuda nendele sätetele ja vabastada selline kauba liikumine turvalisuse ja julgeolekuga seotud andmete esitamise nõudest ning pidada kinni turvalisuse ja julgeolekuga seotud kontrolli eritähtaegadest, eeldusel et neid sätteid tuleks kohaldada üksnes ühenduse tolliterritooriumile siseneva või sellelt väljuva kauba suhtes. Kui kaup siseneb Helgolandi, San Marinosse ja Vatikani, ei ole nende kohtade geograafilise paiknemise tõttu samuti vajalik turvalisuse ja julgeolekuga seotud kontrolli eritähtaegade ning turvalisuse ja julgeolekuga seotud andmete sätte kohaldamine.

(9)

Tuleb kindlaks määrata tolliasutus, millele peab esitama väljumise ülddeklaratsiooni, ja selle esitamise eest vastutav isik. Kindlaksmääramine peaks hõlmama ka olukordi, mil väljumise ülddeklaratsiooni asemel esitatakse väljumise ülddeklaratsiooni andmeid sisaldav transiidideklaratsioon.

(10)

Väljumistolliasutuse tollijärelevalve hõlbustamiseks on vaja määratleda nende isikute kohustused, kes annavad kauba enne selle väljumist ühenduse tolliterritooriumilt üle teisele isikule, ning nende isikute kohustused, kes peavad esitama kauba väljumise kohta teabe väljumistolliasutusele. Need kohustused peaksid kehtima juhtudel, mil ekspordiks deklareeritud ja väljumistolliasutusele esitatud kaup ei ole enam ette nähtud ühenduse tolliterritooriumilt väljaviimiseks ja see viiakse väljumistolliasutusest ära.

(11)

Direktiivi 2008/118/EÜ alusel peab alates 1. jaanuarist 2011 aktsiisikauba liikumise suhtes aktsiisi peatamise korra alusel kasutama aktsiisikauba liikumise arvutipõhist süsteemi. Direktiivi kohaselt peab ühenduse aktsiisikauba liikumine aktsiisi peatamise korra alusel väljaspool ühenduse tolliterritooriumi asuvasse sihtkohta toimuma arvutipõhisel süsteemil põhineva ekspordikorra alusel. Haldus-saatedokumendi kasutamist käsitlevad erieeskirjad, mis on ette nähtud komisjoni 11. septembri 1992. aasta määrusega (EMÜ) nr 2719/92 (aktsiisi peatamise korra alusel liikuvate aktsiisiga maksustatavate toodete haldus-saatedokumendi kohta), (10) tuleks seetõttu alates 1. jaanuarist 2011 kehtetuks tunnistada. Enne nimetatud kuupäeva haldus-saatedokumendi alusel alustatud ekspordiprotseduurid tuleks lõpetada kooskõlas määruse (EMÜ) nr 2454/93 artikliga 793c, nagu see on kohaldatav 31. detsembril 2010.

(12)

Kõnealuste muudatustega ei peaks kaasnema nende elektrooniliste süsteemide muudatused, mis kehtivad või mis peavad kehtima siis, kui jõustub käesolev määrus.

(13)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas tolliseadustiku komitee arvamusega,

1)

Artiklisse 1 lisatakse punkt 18:

2)

Artiklit 181c muudetakse järgmiselt:

3)

Artikli 184d lõikes 3 asendatakse tekst „artikli 181c punktide c-i ja l-n” tekstiga „artikli 181c punktide c-i ja l-o”.

4)

Artiklisse 189 lisatakse järgmine lõik:

„Siiski ei esitata tollile ühenduse tolliterritooriumile toodud kaupa, mis on senise reisi käigus ühelt ja samalt transpordivahendilt maha laaditud ning sellele tagasi laaditud, et võimaldada muu kauba mahalaadimist või pealelaadimist.”

5)

Artiklile 253a lisatakse järgmine lõik:

„Siiski võivad tolliasutused juhul, kui puuduvad tolliasutuste või ettevõtjate arvutisüsteemid, mis võimaldavad lihtsustatud tollideklaratsioone ja kohapeal toimuvaid tollivormistuse teateid esitada või vastu võtta andmetöötlusmeetodeid kasutades, aktsepteerida endi poolt ettenähtud muus vormis deklaratsioone ja teateid, eeldusel et tehakse tõhus riskianalüüs.”

6)

Artikli 261 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.   Lihtsustatud deklaratsioonide protseduuri kasutamise luba antakse taotlejale, kui artiklites 253, 253a, 253b ja 253c osutatud tingimused ja kriteeriumid on täidetud.”

7)

Artikli 264 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.   Kohapeal toimuva tollivormistuse kasutamise luba antakse taotlejale, kui artiklites 253, 253a, 253b ja 253c osutatud tingimused ja kriteeriumid on täidetud.”

8)

Artikli 269 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.   Lihtsustatud deklaratsioonide protseduuri kasutamise luba antakse taotlejale, kui artiklites 253, 253a, 253b, 253c ja 270 osutatud tingimused ja kriteeriumid on täidetud.”

9)

Artikli 272 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.   Kohapeal toimuva tollivormistuse kasutamise luba antakse taotlejale, kui artiklites 253, 253a, 253b, 253c ja 274 osutatud tingimused ja kriteeriumid on täidetud.”

10)

Artikkel 279 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 279

Artiklites 786–796e ettenähtud ekspordiformaalsusi võib lihtsustada kooskõlas käesoleva peatükiga.”

11)

Artikli 282 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.   Lihtsustatud deklaratsioonide kasutamise luba antakse taotlejale vastavalt artiklites 253, 253a, 253b, 253c, artikli 261 lõikes 2 ning mutatis mutandis artiklis 262 sätestatud tingimustele ja kriteeriumidele.”

12)

Artikkel 283 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 283

Luba kohapeal toimuva tollivormistuse kasutamiseks antakse artiklites 253, 253a, 253b ja 253c ettenähtud tingimustel ja selles artiklis ettenähtud korras isikule (edaspidi „heakskiidetud eksportija”), kes soovib ekspordiprotseduuride tegemist tema valdustes või muudes tolli poolt määratud või heakskiidetud kohtades.”

13)

Artikkel 284 jäetakse välja.

14)

Artiklisse 285a lisatakse lõige 1a:

„1a.   Juhtudel, mil kohaldatakse artiklit 592a või 592d, võivad tolliasutused lubada ettevõtjal kõik eksporditoimingud kohe tema raamatupidamises arvele võtta ja esitada loa andvale tolliasutusele lisadeklaratsiooni nende kohta korrapäraselt kuni üks kuu pärast seda, kui kaup on väljunud ühenduse tolliterritooriumilt. Vastav luba antakse järgmistel tingimustel:

Kui kaupade sisenemise korral kasutatakse esimeses lõigus viidatud protseduure, loetakse kauba arvelevõtmine raamatupidamises samaväärseks selle ekspordiks ja väljumiseks vabastamisega.”

15)

Artiklit 592a muudetakse järgmiselt:

16)

Artiklit 592b muudetakse järgmiselt:

17)

Artiklis 592g asendatakse tekst „artikli 592a punktides c–m” tekstiga „artikli 592a punktides c–p”.

18)

IV jaotise 2. peatükki lisatakse artikkel 786:

„Artikkel 786

1.   Tolliseadustiku artikli 161 lõike 1 tähenduses ekspordiprotseduuri kasutatakse juhul, kui kaup viiakse väljaspool ühenduse tolliterritooriumi asuvasse sihtkohta.

2.   Ekspordideklaratsiooniga seotud formaalsused, mis on sätestatud käesolevas peatükis, kehtivad ka järgmistel juhtudel:

Ekspordideklaratsioon ei pea punktides a ja b osutatud juhtudel siiski sisaldama lisas 30 A sätestatud väljumise ülddeklaratsiooni andmeid.”

19)

Artikli 792a lõikes 2 asendatakse tekst „artikli 793a lõikes 6” tekstiga „artikli 793 lõike 2 teise lõigu punktis b”.

20)

Artiklisse 793 lisatakse lõige 3:

„3.   Lõike 2 teise lõigu punktis b osutatud juhtudel, kui ühtse veolepingu alusel ülevõetav kaup jõuab ühenduse tolliterritooriumilt tegeliku väljumise koha tolliasutusse, esitab veoettevõtja nõudmise korral nimetatud asutusele ühe järgmistest andmetest:

21)

Artikli 793a lõige 6 jäetakse välja.

22)

Artikkel 793c jäetakse välja.

23)

Artikli 796c teine lõik asendatakse järgmisega:

„Selline teade peab sisaldama ekspordideklaratsiooni liikumise viitenumbrit.”

24)

Artiklit 796d muudetakse järgmiselt:

25)

Artikli 796da lõike 4 punkt e asendatakse järgmisega:

26)

Artikli 841 lõikes 1 asendatakse tekst „artikleid 788–796e” tekstiga „artikli 786 lõiget 1 ja lõike 2 punkti b ning artikleid 788–796e”.

27)

Artikkel 841a asendatakse järgmisega:

„Artikkel 841a

1.   Muudel kui tolliseadustiku artikli 182 lõike 3 kolmandas lauses sätestatud juhtudel teavitatakse reekspordist väljumise ülddeklaratsioonis kooskõlas artiklitega 842a–842e, välja arvatud juhul, kui sellest nõudest loobutakse kooskõlas artikli 842a lõikega 3 või 4.

2.   Juhul, kui ajutiselt ladustatavat või I kontrollitüübi vabatsooni kaupa reeksporditakse ühenduse tolliterritooriumilt ilma, et nõutaks tollideklaratsiooni või väljumise ülddeklaratsiooni, tuleb enne kauba väljaviimist teavitada tolliasutuste poolt ettenähtud vormis reekspordist selle koha pädevat tolliasutust, kust kaup ühenduse tolliterritooriumilt välja viiakse.

Lõikes 3 märgitud isikut võib tema taotluse korral volitada muutma ühte või mitut teate üksikasjadest pärast selle esitamist. Muutmine ei ole enam võimalik, kui teates osutatud kaup on ühenduse tolliterritooriumilt väljunud.

3.   Lõike 2 esimeses lõigus osutatud teate esitab vedaja. Siiski esitab selle teate ajutise ladustamise rajatise käitaja või I kontrollitüübi vabatsooni ladustamisrajatise käitaja või mõni teine isik, kes saab kauba esitada, juhul kui vedajat on teavitatud ja ta on andnud lepinguga oma nõusoleku, et teate esitab käesoleva lõike teises lauses osutatud isik. Väljumistolliasutus võib vastupidiste tõendite puudumise korral eeldada, et vedaja on andnud lepinguga nõusoleku ja et ta on teadlik teate esitamisest.

Vedaja mõiste määratlemisel kohaldatakse artikli 796d lõike 1 viimast lõiku.

4.   Juhtudel, kui lõike 2 esimeses lõigus osutatud teate järel ei ole kaup enam ette nähtud ühenduse tolliterritooriumilt väljaviimiseks, kohaldatakse artikli 796d lõiget 4 mutatis mutandis.”

28)

Artikkel 842a asendatakse järgmisega:

„Artikkel 842a

1.   Ilma et see piiraks lõigete 3 ja 4 kohaldamist, tuleb juhul, kui kauba väljaviimisel ühenduse tolliterritooriumilt ei nõuta tollideklaratsiooni, esitada väljumistolliasutuses väljumise ülddeklaratsioon.

2.   Käesolevas peatüki kohaldamisel tähendab „väljumistolliasutus”:

3.   Juhul, kui elektrooniline transiidideklaratsioon sisaldab väljumisel esitatava ülddeklaratsiooni andmeid ja kui sihttolliasutus on ka väljumistolliasutus või kui sihttolliasutus on väljaspool ühenduse tolliterritooriumi, ei nõuta väljumise ülddeklaratsiooni.

4.   Väljumise ülddeklaratsiooni ei nõuta järgmistel juhtudel:

Ilma et see piiraks artikli 842d lõike 2 kohaldamist, võetakse punktides a–f osutatud juhtudel tollikontrollides arvesse olukorra eripära.

5.   Kui väljumise ülddeklaratsiooni nõutakse, esitab selle vedaja. Siiski esitab selle deklaratsiooni ajutise ladustamise rajatise käitaja või I kontrollitüübi vabatsooni ladustamisrajatise käitaja või mõni teine isik, kes saab kauba esitada, juhul kui vedajat on teavitatud ja ta on andnud lepinguga oma nõusoleku, et deklaratsiooni esitab käesoleva lõike teises lauses osutatud isik. Väljumistolliasutus võib vastupidiste tõendite puudumise korral eeldada, et vedaja on andnud lepinguga nõusoleku ja et ta on teadlik deklaratsiooni esitamisest.

Vedaja mõiste määratlemisel kohaldatakse artikli 796d lõike 1 viimast lõiku.

6.   Juhtudel, kui väljumise ülddeklaratsiooni esitamise järel ei ole kaup enam ette nähtud ühenduse territooriumilt väljaviimiseks, kohaldatakse artikli 796d lõiget 4 mutatis mutandis.”

29)

Artikli 842d lõike 2 teine lõik asendatakse järgmisega:

„Kui ühenduse tolliterritooriumilt viiakse välja kaupa, mille puhul ei pea mõne artikli 842a lõikes 4 osutatud erandi kohaselt esitama väljumise ülddeklaratsiooni, toimub riskianalüüs nõudmise korral kauba esitamisel nimetatud kaupa käsitlevate dokumentide või muu teabe alusel.”

21.5.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 125/19

21.5.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 125/21

(1)

Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 162 lõikes 1 on sätestatud, et kõnealuse määruse I lisa XVI osas loetletud toodete maailmaturul kehtivate hindade ja ühenduse turul kehtivate hindade vahe võib katta eksporditoetusega.

(2)

Arvestades piima- ja piimatooteturu praegust olukorda, tuleks eksporditoetused kindlaks määrata kooskõlas määruse (EÜ) nr 1234/2007 artiklites 162–164, 167, 169 ja 170 sätestatud eeskirjade ja teatavate kriteeriumidega.

(3)

Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 164 lõikes 1 on sätestatud, et toetus võib erineda vastavalt sihtkohale, kui olukord maailmaturul, konkreetsed nõuded teatavatel turgudel või asutamislepingu artikli 300 kohaselt sõlmitud lepingutest tulenevad kohustused seda tingivad.

(4)

Dominikaani Vabariigile ette nähtud eksporditoetusi on eristatud, et võtta arvesse vähendatud tollimakse, mida kohaldatakse imporditariifikvoodi raames toimuva impordi suhtes kooskõlas nõukogu otsusega 98/486/EÜ (2) heaks kiidetud vastastikuse mõistmise memorandumiga Euroopa Ühenduse ja Dominikaani Vabariigi vahel seoses piimapulbri impordi kaitsega (3). Muutunud turuolukorra tõttu Dominikaani Vabariigis, mida iseloomustab suurenenud konkurents piimapulbri puhul, ei kasutata kvooti enam täielikult. Selleks et saada kvoodi kasutamisest võimalikult suurt kasu, tuleks Dominikaani Vabariigile ette nähtud eksporditoetuste eristamine tühistada.

(5)

Komisjoni määruse (EL) nr 326/2010, millega muudetakse komisjoni (4)17. detsembri 1987. aasta määrust (EMÜ) nr 3846/87 (millega kehtestatakse põllumajandustoodete nomenklatuur eksporditoetuste jaoks (5)) kohaselt on põllumajandustoodete nomenklatuuri lisatud juustu käsitlevad teatavad tootekoodid. Seega tuleks kõnealused koodid lisada käesoleva määruse lisasse.

(6)

Põllumajandusturgude ühise korralduse komitee ei ole eesistuja määratud tähtaja jooksul oma arvamust esitanud,

21.5.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 125/25

(1)

Komisjoni 27. juuni 2008. aasta määruses (EÜ) nr 619/2008, millega kuulutatakse välja alaline pakkumismenetlus eksporditoetusteks seoses teatavate piimatoodetega, (2) on sätestatud alaline pakkumismenetlus.

(2)

Vastavalt komisjoni 10. detsembri 2007. aasta määruse (EÜ) nr 1454/2007 (millega nähakse ette pakkumismenetluse kehtestamise ühised eeskirjad, et määrata kindlaks teatavate põllumajandustoodete eksporditoetused) (3) artiklile 6 ja võttes arvesse pakkumiskutse alusel esitatud pakkumiste läbivaatamise tulemusi, ei tuleks anda eksporditoetusi pakkumismenetluse raames, mis lõpeb 18. mail 2010.

(3)

Põllumajandusturgude ühise korralduse komitee ei ole eesistuja määratud tähtaja jooksul oma arvamust esitanud,

21.5.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 125/26

(1)

Komisjoni 27. juuni 2008. aasta määruses (EÜ) nr 619/2008, millega kuulutatakse välja alaline pakkumismenetlus eksporditoetusteks seoses teatavate piimatoodetega, (2) on sätestatud alaline pakkumismenetlus.

(2)

Vastavalt komisjoni 10. detsembri 2007. aasta määruse (EÜ) nr 1454/2007 (millega nähakse ette pakkumismenetluse kehtestamise ühised eeskirjad, et määrata kindlaks teatavate põllumajandustoodete eksporditoetused) (3) artiklile 6 ja võttes arvesse pakkumiskutse alusel esitatud pakkumiste läbivaatamise tulemusi, ei tuleks anda toetusi pakkumismenetluse raames, mis lõpeb 18. mail 2010.

(3)

Põllumajandusturgude ühise korralduse komitee ei ole eesistuja määratud tähtaja jooksul oma arvamust esitanud,

21.5.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 125/27

(1)

Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 162 lõike 1 punktis b nähakse ette, et nimetatud määruse artikli 1 lõike 1 punktis p viidatud ning I lisa XVI osas loetletud toodete rahvusvahelises kaubanduses ja liidus kehtiva hinna vahe võib katta eksporditoetuse abil, kui neid kaupu eksporditakse nimetatud määruse XX lisa IV osas loetletud kaupadena.

(2)

Komisjoni 30. juuni 2005. aasta määruses (EÜ) nr 1043/2005, millega rakendatakse nõukogu määrust (EÜ) nr 3448/93 seoses teatavate asutamislepingu I lisas loetlemata kaupadena eksporditavate põllumajandussaaduste ja -toodete eksporditoetuste andmise süsteemiga ning nende toetussummade kinnitamise kriteeriumidega, (2) on sätestatud tooted, mille suhtes tuleks kehtestada toetusemäär, mida kohaldatakse juhul, kui neid tooteid eksporditakse määruse (EÜ) nr 1234/2007 XX lisa IV osas loetletud kaupadena.

(3)

Määruse (EÜ) nr 1043/2005 artikli 14 teise lõigu punkti a kohaselt tuleb toetusemäär iga kõnealuse põhisaaduste 100 kg kohta kehtestada ajavahemikuks, mis võrdub ajavahemikuga, mis on ette nähtud toetuste määramiseks samade toodete eksportimiseks töötlemata kujul.

(4)

Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 162 lõikes 2 nähakse ette, et kaubas sisalduva toote eksporditoetus ei tohi ületada toetust, mida kohaldatakse nimetatud toote eksportimise korral edasise töötlemiseta.

(5)

Asutamislepingu I lisas loetlemata kaupadena eksporditavate teatavate piimasaaduste puhul võib kõrgete toetusemäärade eelkinnitamine ohtu seada nende toetustega seoses võetud kohustused. Selle ohu ärahoidmiseks on seetõttu vaja võtta tarvitusele asjakohased ettevaatusabinõud, kuid ilma, et see takistaks pikaajaliste lepingute sõlmimist. Abinõu, mis peaks võimaldama neid kaht eesmärki täita, on kehtestada kõnealuste toodete toetuste eelkinnitamiseks toetuse erimäär.

(6)

Määruse (EÜ) nr 1043/2005 artikli 15 lõikes 2 on sätestatud, et toetusemäära kehtestamisel tuleb vajaduse korral arvesse võtta abi või muid samaväärse toimega meetmeid, mida kohaldatakse kõigis liikmesriikides vastavalt põllumajandusturgude ühist korraldust käsitlevale määrusele määruse (EÜ) nr 1043/2005 I lisas loetletud põhisaaduste või samalaadsete toodete suhtes.

(7)

Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 100 lõikes 1 sätestatakse toetuse maksmine liidus toodetud lõssi puhul, mis on töödeldud kaseiiniks, kui selline piim ja sellest toodetud kaseiin vastavad teatavatele tingimustele.

(8)

Põllumajandusturgude ühise korralduse komitee ei ole eesistuja määratud tähtaja jooksul oma arvamust esitanud,

21.5.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 125/30

(1)

Komisjoni määruses (EÜ) nr 1484/95 (3) on sätestatud täiendava imporditollimaksu süsteemi rakendamise üksikasjalikud eeskirjad ning on kinnitatud kodulinnuliha- ja munasektorite ning ovoalbumiini tüüpilised hinnad.

(2)

Kodulinnuliha- ja munasektorites ning ovoalbumiini impordihindade määramise aluseks oleva teabe korrapärase kontrollimise tulemusel tuleks muuta teatavate toodete tüüpilisi impordihindu, võttes arvesse päritolule vastavaid hinnaerinevusi. Seepärast tuleks tüüpilised hinnad avaldada.

(3)

Turuolukorda arvesse võttes tuleks seda muudatust kohaldada võimalikult kiiresti.

(4)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas põllumajandusturgude ühise korralduse komitee arvamusega,

21.5.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 125/32

(1)

Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 126 lõikele 1 hoiduvad liikmesriigid ülemäärasest riigieelarve puudujäägist.

(2)

Stabiilsuse ja kasvu pakt põhineb eesmärgil tagada riigi rahanduse usaldusväärsus, mis on hindade stabiilsuse ning töökohtade loomist soodustava tugeva ja püsiva majanduskasvu eelduseks.

(3)

Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 126 sätestatud ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlusega, mida täpsustatakse nõukogu 7. juuli 1997. aasta määrusega (EÜ) nr 1467/97 ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse rakendamise kiirendamise ja selgitamise kohta (1) (mis on osa stabiilsuse ja kasvu paktist), on ette nähtud ülemäärast eelarvepuudujääki käsitleva otsuse vastuvõtmine. Määrusega (EÜ) nr 1467/97 kehtestatakse samuti sätted Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 104 (mis muutus Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliks 126) rakendamiseks. Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokollis ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse kohta on ette nähtud täiendavad sätted seoses ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse rakendamisega. Nõukogu määruses (EÜ) nr 479/2009 (2) on sätestatud üksikasjalikud eeskirjad ja mõisted kõnealuse protokolli sätete kohaldamiseks.

(4)

Stabiilsuse ja kasvu pakti 2005. aasta reformiga püüti suurendada pakti tõhusust ja majanduslikku mõju ning kindlustada riigi rahanduse pikaajaline jätkusuutlikkus. Selle eesmärk oli tagada, et ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse kõigis etappides võetaks täiel määral arvesse eelkõige majanduslikku olukorda ja eelarveseisundit. Seega nähakse stabiilsuse ja kasvu paktiga ette raamistik, millega toetatakse valitsuse poliitikat kindla eelarveseisundi kiireks taastamiseks, võttes samas arvesse majandusolukorda.

(5)

Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 104 lõikega 5 (mis muutus Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 126 lõikeks 5) nõuti, et komisjon esitaks nõukogule arvamuse, juhul kui ta arvab, et liikmesriigil on või võib tekkida ülemäärane eelarvepuudujääk. Olles arvesse võtnud Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 104 lõike 3 (mis muutus Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 126 lõikeks 3) kohast ettekannet ning Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 104 lõike 4 (mis muutus Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 126 lõikeks 4) kohast majandus- ja rahanduskomitee arvamust, järeldas komisjon, et Austrial on ülemäärane eelarvepuudujääk. Seetõttu edastas komisjon 11. novembril 2009 nõukogule Austria kohta sellekohase arvamuse (3).

(6)

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 126 lõike 6 kohaselt peaks nõukogu kaaluma kõiki asjaomase liikmesriigi võimalikke märkusi, enne kui ta pärast üldhinnangut otsustab, kas liikmesriigil on ülemäärane eelarvepuudujääk. Austria puhul jõuti pärast kõnealust üldhinnangut käesolevas otsuses väljatoodud järeldustele.

(7)

Vastavalt Austria ametiasutuste poolt 2009. aasta oktoobris esitatud andmetele ulatub kavandatav valitsemissektori eelarve puudujääk Austrias 2009. aastal 3,9 %-ni SKPst ja ületab seega oluliselt kontrollväärtust 3 % SKPst. Komisjoni talituste 2009. aasta sügisprognoosi kohaselt saab kavandatavat kontrollväärtuse ületamist siiski pidada erandlikuks asutamislepingu ning stabiilsuse ja kasvu pakti tähenduses. Eelkõige on ülemäärane eelarvepuudujääk tingitud tõsisest majandussurutisest asutamislepingu ning stabiilsuse ja kasvu pakti tähenduses. Komisjoni talituste 2009. aasta sügisprognoosi kohaselt kahaneb reaalne SKP Austrias 2009. aastal järsult, 3,7 % võrra. Langus peegeldab erainvesteeringute ja väliskaubanduse järsku vähenemist ekspordile suunatud tootmissektoris finantskriisi ja maailmamajanduse aeglustumise tõttu ning eelkõige peamiste kaubanduspartnerite (euroala, Kesk- ja Ida-Euroopa) palju halvemaid kasvuväljavaateid. Kavandatavat kontrollväärtuse ületamist ei saa käsitada ajutisena. Vastavalt komisjoni talituste 2009. aasta sügisprognoosile, milles võetakse arvesse käesoleval aastal võetud eelarvemeetmeid, ulatub eelarvepuudujääk 2010. aastal 5,5 %-ni SKPst ja 2011. aastal 5,3 %-ni SKPst, eeldusel et poliitikat ei muudeta. Asutamislepingus sätestatud puudujäägikriteerium ei ole täidetud.

(8)

Vastavalt Austria ametiasutuste poolt 2009. aasta oktoobris esitatud andmetele on valitsemissektori võlg alates 2008. aastast ületanud kontrollväärtuse 60 % SKPst ning püsib 2009. aastal 68,2 % tasemel SKPst. Komisjoni talituste 2009. aasta sügisprognoosi järgi suureneb võla suhe 2010. aastal 73,9 %-ni ja 2011. aastal 77 %-ni SKPst. Ei saa väita, et võla suhe väheneks piisavalt ja läheneks kontrollväärtusele rahuldava kiirusega asutamislepingu ning stabiilsuse ja kasvu pakti tähenduses. Asutamislepingus sätestatud võlakriteerium ei ole täidetud.

(9)

Vastavalt määruse (EÜ) nr 1467/97 artikli 2 lõikele 4 võib nõukogu Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 126 lõike 6 kohases otsuses ülemäärase eelarvepuudujäägi olemasolu kohta asjakohaseid tegureid arvesse võtta ainult juhul, kui topelttingimus (eelarvepuudujääk on kontrollväärtuse lähedane ja kontrollväärtuse ületamine on ajutine) on täielikult täidetud. Austria puhul ei ole kõnealune topelttingimus täidetud. Seepärast ei võeta asjakohaseid tegureid käesoleva otsuse tegemisel arvesse,

21.5.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 125/34

(1)

Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 126 lõikele 1 hoiduvad liikmesriigid ülemäärasest riigieelarve puudujäägist.

(2)

Stabiilsuse ja kasvu pakt põhineb eesmärgil tagada riigi rahanduse usaldusväärsus, mis on hindade stabiilsuse ning töökohtade loomist soodustava tugeva ja püsiva majanduskasvu eelduseks.

(3)

Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 126 sätestatud ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluses, mida täpsustatakse nõukogu 7. juuli 1997. aasta määrusega (EÜ) nr 1467/97 ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse rakendamise kiirendamise ja selgitamise kohta (1) (mis on osa stabiilsuse ja kasvu paktist), on ette nähtud ülemäärast eelarvepuudujääki käsitleva otsuse vastuvõtmine. Määrusega (EÜ) nr 1467/97 kehtestatakse samuti sätted Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 104 (mis muutus Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliks 126) rakendamiseks. Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokollis ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse kohta on ette nähtud täiendavad sätted seoses ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse rakendamisega. Nõukogu määruses (EÜ) nr 479/2009 (2) on sätestatud üksikasjalikud eeskirjad ja mõisted kõnealuse protokolli sätete kohaldamiseks.

(4)

Stabiilsuse ja kasvu pakti 2005. aasta reformiga püüti suurendada pakti tõhusust ja majanduslikku mõju ning kindlustada riigi rahanduse pikaajaline jätkusuutlikkus. Selle eesmärk oli tagada, et ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse kõigis etappides võetaks täiel määral arvesse eelkõige majanduslikku olukorda ja eelarveseisundit. Sedasi nähakse stabiilsuse ja kasvu paktiga ette raamistik, millega toetatakse valitsuste poliitikat kindla eelarveseisundi kiireks taastamiseks, võttes samas arvesse majandusolukorda.

(5)

Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 104 lõikega 5 (mis muutus Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 126 lõikeks 5) nõuti, et komisjon esitaks nõukogule arvamuse juhul, kui ta arvab, et liikmesriigil on või võib tekkida ülemäärane eelarvepuudujääk. Olles võtnud arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 104 lõike 3 (mis muutus Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 126 lõikeks 3) kohast ettekannet ning Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 104 lõike 4 (mis muutus Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 126 lõikeks 4) kohast majandus- ja rahanduskomitee arvamust, järeldas komisjon, et Belgial on ülemäärane eelarvepuudujääk. Seetõttu edastas komisjon 11. novembril 2009 nõukogule Belgia kohta sellekohase arvamuse (3).

(6)

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 126 lõike 6 kohaselt peaks nõukogu kaaluma kõiki asjaomase liikmesriigi võimalikke märkusi, enne kui ta pärast üldhinnangut otsustab, kas liikmesriigil on ülemäärane eelarvepuudujääk. Belgia puhul jõuti pärast kõnealust üldhinnangut käesolevas otsuses väljatoodud järeldustele.

(7)

Vastavalt Belgia ametiasutuste poolt 2009. aasta oktoobris esitatud andmetele ulatub kavandatav valitsemissektori eelarve puudujääk Belgias 2009. aastal 5,9 %ni SKPst ja ületab seega oluliselt kontrollväärtust 3 % SKPst. Kavandatavat kontrollväärtuse ületamist võib pidada erandlikuks asutamislepingu ning stabiilsuse ja kasvu pakti tähenduses. Eelkõige on ülemäärane eelarvepuudujääk muu hulgas tingitud tõsisest majandussurutisest asutamislepingu ning stabiilsuse ja kasvu pakti tähenduses. Komisjoni talituste 2009. aasta sügisprognoosi kohaselt peaks SKP vähenema 2009. aastal 2,9 % ja 2010. aastal suurenema 0,6 %. Lisaks ilmneb 2009. aasta sügisprognoosist, et kontrollväärtusest suuremana kavandatud ülemäärast eelarvepuudujääki ei saa käsitada ajutisena, kuna puudujääk peaks 2010. ja 2011. aastal olema stabiilselt 5,8 % SKPst, arvestades juba piisavalt üksikasjalikke konsolideerimismeetmeid. Asutamislepingus sätestatud puudujäägikriteerium ei ole täidetud.

(8)

Valitsemissektori koguvõlg on pidevalt vähenenud, st 134 %lt SKPst 1993. aastal 84 %le SKPst 2007. aastal. Finantssektori stabiliseerimiseks 2008. aastal võetud meetmete tulemusena suurenes võla suhe SKPsse peaaegu 90 %ni. Sellest tulenevalt oli kõnealune suhe 60 % suurusest kontrollväärtusest märgatavalt suurem. Vastavalt Belgia ametiasutuste poolt 2009. aasta oktoobris esitatud andmetele on valitsemissektori koguvõlg 2009. aastal 97,6 % SKPst. Komisjoni talituste 2009. aasta sügisprognoosi kohaselt suureneb võla suhe ligikaudu 97 %ni 2009. aastal, 101 %ni 2010. aastal ja 104 %ni 2011. aastal. Ei saa väita, et võla suhe väheneks piisavalt ja läheneks kontrollväärusele rahuldava kiirusega asutamislepingu ning stabiilsuse ja kasvu pakti tähenduses. Asutamislepingus sätestatud võlakriteerium ei ole täidetud.

(9)

Vastavalt määruse (EÜ) nr 1467/97 artikli 2 lõikele 4 võib nõukogu Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 126 lõike 6 kohases otsuses ülemäärase eelarvepuudujäägi olemasolu kohta asjakohaseid tegureid arvesse võtta ainult juhul, kui topelttingimus (eelarvepuudujääk on kontrollväärtuse lähedane ja kontrollväärtuse ületamine on ajutine) on täielikult täidetud. Belgia puhul ei ole kõnealune topelttingimus täidetud. Seepärast ei võeta asjakohaseid tegureid käesoleva otsuse tegemisel arvesse,

21.5.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 125/36

(1)

Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 126 lõikele 1 hoiduvad liikmesriigid ülemäärasest riigieelarve puudujäägist.

(2)

Stabiilsuse ja kasvu pakt põhineb eesmärgil tagada riigi rahanduse usaldusväärsus, mis on hindade stabiilsuse ning töökohtade loomist soodustava tugeva ja püsiva majanduskasvu eelduseks.

(3)

Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 126 sätestatud ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlusega, mida täpsustatakse nõukogu 7. juuli 1997. aasta määrusega (EÜ) nr 1467/97 ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse rakendamise kiirendamise ja selgitamise kohta (1) (mis on osa stabiilsuse ja kasvu paktist), on ette nähtud ülemäärast eelarvepuudujääki käsitleva otsuse vastuvõtmine. Määrusega (EÜ) nr 1467/97 kehtestatakse samuti sätted Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 104 (mis muutus Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliks 126) rakendamiseks. Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokollis ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse kohta on ette nähtud täiendavad sätted seoses ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse rakendamisega. Nõukogu määruses (EÜ) nr 479/2009 (2) on sätestatud üksikasjalikud eeskirjad ja mõisted kõnealuse protokolli sätete kohaldamiseks.

(4)

Stabiilsuse ja kasvu pakti 2005. aasta reformiga püüti suurendada pakti tõhusust ja majanduslikku mõju ning kindlustada riigi rahanduse pikaajaline jätkusuutlikkus. Selle eesmärk oli tagada, et ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse kõigis etappides võetaks täiel määral arvesse eelkõige majanduslikku olukorda ja eelarveseisundit. Seega nähakse stabiilsuse ja kasvu paktiga ette raamistik, millega toetatakse valitsuste poliitikat kindla eelarveseisundi kiireks taastamiseks, võttes samas arvesse majanduslikku olukorda.

(5)

Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 104 lõikega 5 (mis muutus Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 126 lõikeks 5) nõuti, et komisjon esitaks nõukogule arvamuse, juhul kui ta arvab, et liikmesriigis on või võib tekkida ülemäärane eelarvepuudujääk. Olles arvesse võtnud Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 104 lõike 3 (mis muutus Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 126 lõikeks 3) kohast ettekannet ning Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 104 lõike 4 (mis muutus Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 126 lõikeks 4) kohast majandus- ja rahanduskomitee arvamust, järeldas komisjon, et Tšehhi Vabariigil on ülemäärane eelarvepuudujääk. Seetõttu edastas komisjon 11. novembril 2009 nõukogule Tšehhi Vabariigi kohta sellekohase arvamuse (3).

(6)

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 126 lõike 6 kohaselt peaks nõukogu kaaluma kõiki asjaomase liikmesriigi võimalikke märkusi, enne kui ta pärast üldhinnangut otsustab, kas liikmesriigis on ülemäärane eelarvepuudujääk. Tšehhi Vabariigi puhul jõuti pärast kõnealust üldhinnangut käesolevas otsuses väljatoodud järeldustele.

(7)

Vastavalt Tšehhi ametiasutuste poolt 2009. aasta oktoobris esitatud andmetele ulatub kavandatav valitsemissektori eelarve puudujääk Tšehhi Vabariigis 2009. aastal 6,6 %ni SKPst ning ületab seega oluliselt kontrollväärtust 3 % SKPst. Komisjoni talituste 2009. aasta sügisprognoosi kohaselt saab kavandatavat kontrollväärtuse ületamist siiski pidada erandlikuks asutamislepingu ning stabiilsuse ja kasvu pakti tähenduses. Eelkõige on ülemäärane eelarvepuudujääk muu hulgas tingitud tõsisest majandussurutisest asutamislepingu ning stabiilsuse ja kasvu pakti tähenduses. Komisjoni talituste 2009. aasta sügisprognoosi kohaselt väheneb 2009. aastal reaalne SKP 4,8 % (võrdluseks: 2008. aastal oli tegemist 2,5 % suuruse positiivse kasvuga), mis kajastab peamiselt ülemaailmse majanduskriisi mõju. Kuigi valitsemissektori eelarve puudujääk hakkas suurenema alles 2008. aastal, hakkas struktuurne eelarveseisund halvenema juba majanduse headel aegadel. Lisaks ei saa kontrollväärtuse kavandatud ületamist pidada ajutiseks, sest komisjoni talituste 2009. aasta sügisprognoosi kohaselt moodustab valitsemissektori eelarve puudujääk 2010. aastal 5,5 % SKPst ja 2011. aastal 5,7 % SKPst, eeldusel et poliitikat ei muudeta. Prognoosis on võetud arvesse nii kriisivastaste meetmete mõju, mida rakendatakse ka 2010. aastal (kaks meedet, mis moodustavad ligikaudu 0,7 % SKPst on alalised), kui ka Tšehhi ametiasutuste poolt 2009. aasta oktoobris vastu võetud eelarve konsolideerimise paketti 2010. aastaks. Asutamislepingus sätestatud puudujäägikriteerium ei ole täidetud.

(8)

Vastavalt Tšehhi ametiasutuste poolt 2009. aasta oktoobris esitatud andmetele jääb valitsemissektori koguvõlg märgatavalt alla kontrollväärtuse 60 % SKPst ning kavandatavalt peaks see 2009. aastal olema 35,5 % SKPst. Komisjoni talituste 2009. aasta sügisprognoosi kohaselt peaks võla suhe kiirelt suurenema ning 2011. aastal jõudma 44 %ni SKPst, eeldusel et poliitikat ei muudeta.

(9)

Vastavalt määruse (EÜ) nr 1467/97 artikli 2 lõikele 4 võib nõukogu Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 126 lõike 6 kohases otsuses ülemäärase eelarvepuudujäägi olemasolu kohta asjakohaseid tegureid arvesse võtta ainult juhul, kui topelttingimus (eelarvepuudujääk on kontrollväärtuse lähedane ja kontrollväärtuse ületamine on ajutine) on täielikult täidetud. Tšehhi Vabariigi puhul ei ole kõnealune topelttingimus täidetud. Seepärast ei võeta asjakohaseid tegureid käesoleva otsuse tegemisel arvesse,

21.5.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 125/38

(1)

Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 126 lõikele 1 hoiduvad liikmesriigid ülemäärasest riigieelarve puudujäägist.

(2)

Stabiilsuse ja kasvu pakt põhineb eesmärgil tagada riigi rahanduse usaldusväärsus, mis on hindade stabiilsuse ning töökohtade loomist soodustava tugeva ja püsiva majanduskasvu eelduseks.

(3)

Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 126 sätestatud ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlusega, mida täpsustatakse nõukogu 7. juuli 1997. aasta määrusega (EÜ) nr 1467/97 ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse rakendamise kiirendamise ja selgitamise kohta (1) (mis on osa stabiilsuse ja kasvu paktist), on ette nähtud ülemäärast eelarvepuudujääki käsitleva otsuse vastuvõtmine. Määrusega (EÜ) nr 1467/97 kehtestatakse samuti sätted Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 104 (mis muutus Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliks 126) rakendamiseks. Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokollis ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse kohta on ette nähtud täiendavad sätted seoses ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse rakendamisega. Nõukogu määruses (EÜ) nr 479/2009 (2) on sätestatud üksikasjalikud eeskirjad ja mõisted kõnealuse protokolli sätete kohaldamiseks.

(4)

Stabiilsuse ja kasvu pakti 2005. aasta reformiga püüti suurendada pakti tõhusust ja majanduslikku mõju ning kindlustada riigi rahanduse pikaajaline jätkusuutlikkus. Selle eesmärk oli tagada, et ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse kõigis etappides võetaks täiel määral arvesse eelkõige majanduslikku olukorda ja eelarveseisundit. Seega nähakse stabiilsuse ja kasvu paktiga ette raamistik, millega toetatakse valitsuste poliitikat kindla eelarveseisundi kiireks taastamiseks, võttes samas arvesse majandusolukorda.

(5)

Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 104 lõikega 5 (mis muutus Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 126 lõikeks 5) nõuti, et komisjon esitaks nõukogule arvamuse juhul, kui ta arvab, et liikmesriigil on või võib tekkida ülemäärane eelarvepuudujääk. Olles arvesse võtnud Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 104 lõike 3 (mis muutus Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 126 lõikeks 3) kohast ettekannet ning asutamislepingu artikli 104 lõike 4 (mis muutus Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 126 lõikeks 4) kohast majandus- ja rahanduskomitee arvamust, järeldas komisjon, et Saksamaal on ülemäärane eelarvepuudujääk. Seetõttu edastas komisjon 11. novembril 2009 nõukogule Saksamaa kohta sellekohase arvamuse (3).

(6)

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 126 lõike 6 kohaselt peaks nõukogu kaaluma kõiki asjaomase liikmesriigi võimalikke märkusi enne, kui ta pärast üldhinnangut otsustab, kas liikmesriigis on ülemäärane eelarvepuudujääk. Saksamaa puhul jõuti pärast kõnealust üldhinnangut käesolevas otsuses välja toodud järeldustele.

(7)

Vastavalt Saksamaa ametiasutuste poolt 2009. aasta oktoobris esitatud andmetele ulatub kavandatav valitsemissektori eelarve puudujääk Saksamaal 2009. aastal 3,7 %ni SKPst ja ületab seega oluliselt kontrollväärtust 3 % SKPst. Kavandatud kontrollväärtuse ületamist saab pidada erandlikuks asutamislepingu ning stabiilsuse ja kasvu pakti tähenduses. Komisjoni talituste 2009. aasta sügisprognoosi kohaselt kahaneb reaalne SKP Saksamaal 2009. aastal järsult 5 % võrra. Lisaks ei saa kontrollväärtuse kavandatud ületamist käsitada ajutisena, kuna võttes arvesse käesoleval aastal võetud stimuleerivaid meetmeid, mis mõjutavad 2010. ja 2011. aasta eelarvet, peaks komisjoni talituste 2009. aasta sügisprognoosi kohaselt suurenema eelarvepuudujääk 5,0 %ni SKPst 2010. aastal ja seejärel vähenema 4,6 %ni SKPst 2011. aastal, eeldusel et poliitikat ei muudeta. Asutamislepingus sätestatud puudujäägikriteerium ei ole täidetud.

(8)

Vastavalt Saksamaa ametiasutuste poolt 2009. aasta oktoobris esitatud andmetele ulatub valitsemissektori koguvõlg (mis on olnud üle kontrollväärtuse 60 % SKPst alates 2002. aastast) 2009. aastal 74,2 %ni SKPst. Komisjoni talituste 2009. aasta sügisprognoosi kohaselt suureneb võla suhe 73,1 %ni SKPst 2009. aastal ja ulatub 79,7 %ni SKPst 2011. aastal. Ei saa väita, et võla suhe väheneks piisavalt ja läheneks kontrollväärtusele rahuldava kiirusega asutamislepingu ning stabiilsuse ja kasvu pakti tähenduses. Asutamislepingus sätestatud võlakriteerium ei ole täidetud.

(9)

Määruse (EÜ) nr 1467/97 artikli 2 lõike 4 kohaselt võib nõukogu Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 126 lõike 6 kohases otsuses ülemäärase eelarvepuudujäägi olemasolu kohta asjakohaseid tegureid arvesse võtta ainult juhul, kui topelttingimus (eelarvepuudujääk on kontrollväärtuse lähedane ja kontrollväärtuse ületamine on ajutine) on täielikult täidetud. Saksamaa puhul ei ole kõnealune topelttingimus täidetud. Seepärast ei võeta asjakohaseid tegureid käesoleva otsuse tegemisel arvesse,

21.5.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 125/40

(1)

Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 126 lõikele 1 hoiduvad liikmesriigid ülemäärasest riigieelarve puudujäägist.

(2)

Stabiilsuse ja kasvu pakt põhineb eesmärgil tagada riigi rahanduse usaldusväärsus, mis on hindade stabiilsuse ning töökohtade loomist soodustava tugeva ja püsiva majanduskasvu eelduseks.

(3)

Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 126 sätestatud ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlusega, mida täpsustatakse nõukogu 7. juuli 1997. aasta määrusega (EÜ) nr 1467/97 ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse rakendamise kiirendamise ja selgitamise kohta (1) (mis on osa stabiilsuse ja kasvu paktist) on ette nähtud ülemäärast eelarvepuudujääki käsitleva otsuse vastuvõtmine. Määrusega (EÜ) nr 1467/97 kehtestatakse samuti sätted Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 104 (mis muutus Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliks 126) rakendamiseks. Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokollis ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse kohta on ette nähtud täiendavad sätted seoses ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse rakendamisega. Nõukogu määruses (EÜ) nr 479/2009 (2) on sätestatud üksikasjalikud eeskirjad ja mõisted kõnealuse protokolli sätete kohaldamiseks.

(4)

Stabiilsuse ja kasvu pakti 2005. aasta reformiga püüti suurendada pakti tõhusust ja majanduslikku mõju ning kindlustada riigi rahanduse pikaajaline jätkusuutlikkus. Selle eesmärk oli tagada, et ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse kõigis etappides võetaks täiel määral arvesse eelkõige majanduslikku olukorda ja eelarveseisundit. Seega nähakse stabiilsuse ja kasvu paktiga ette raamistik, millega toetatakse valitsuse poliitikat kindla eelarveseisundi kiireks taastamiseks, võttes samas arvesse majandusolukorda.

(5)

Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 104 lõikega 5 (mis muutus Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 126 lõikeks 5) nõuti, et komisjon esitaks nõukogule arvamuse juhul, kui ta arvab, et liikmesriigil on või võib tekkida ülemäärane eelarvepuudujääk. Olles arvesse võtnud Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 104 lõike 3 (mis muutus Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 126 lõikeks 3) kohast ettekannet ning Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 104 lõike 4 (mis muutus Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 126 lõikeks 4) kohast majandus- ja rahanduskomitee arvamust, järeldas komisjon, et Itaalial on ülemäärane eelarvepuudujääk. Seetõttu edastas komisjon 11. novembril 2009 nõukogule Itaalia kohta sellekohase arvamuse (3).

(6)

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 126 lõike 6 kohaselt peaks nõukogu kaaluma kõiki asjaomase liikmesriigi võimalikke märkusi enne, kui ta pärast üldhinnangut otsustab, kas liikmesriigil on ülemäärane eelarvepuudujääk. Itaalia puhul jõuti pärast kõnealust üldhinnangut käesolevas otsuses esitatud järeldustele.

(7)

Vastavalt Itaalia ametiasutuste poolt 2009. aasta oktoobris esitatud andmete kohaselt ulatub kavandatav valitsemissektori eelarve puudujääk Itaalias 2009. aastal 5,3 % SKPst ja ületab seega oluliselt kontrollväärtust 3 % SKPst. Kontrollväärtuse kavandatavat ületamist saab pidada siiski erandlikuks asutamislepingu ning stabiilsuse ja kasvu pakti tähenduses. Eelkõige on ülemäärane eelarvepuudujääk tingitud tõsisest majandussurutisest asutamislepingu ning stabiilsuse ja kasvu pakti tähenduses. Komisjoni talituste 2009. aasta sügisprognoosi kohaselt kahaneb reaalne SKP Itaalias 2009. aastal 4,7 %, olles 2008. aastal vähenenud 1 %. 2010. aastaks prognoositakse mõõdukat elavnemist, mis 2011. aastal hoogustub. Kavandatavat kontrollväärtuse ületamist ei saa pidada ajutiseks, sest prognoosi kohaselt suureneb puudujääk 2010. aastal veelgi ning väheneb 2011. aastal ainult pisut, eeldusel et poliitikat ei muudeta. Euroopa majanduse elavdamise kava kohaselt kriisile reageerimiseks koostatud järjestikuste majanduse elavdamise pakettide (mille eesmärk on toetada madala sissetulekuga rühmi ja tähtsamaid tööstussektoreid) raames võetud suvakohased meetmed ei mõjuta ilmselt oluliselt valitsemissektori eelarve seisundit, kuna Itaalia ametiasutuste sõnul rahastatakse neid peamiselt olemasolevate vahendite ümberjaotamisega. Asutamislepingus sätestatud puudujäägikriteerium ei ole täidetud.

(8)

Vastavalt Itaalia ametiasutuste poolt 2009. aasta oktoobris esitatud andmetele on valitsemissektori koguvõlg oluliselt ületanud 60 % kontrollväärtust juba alates majandus- ja rahaliidu 3. etapile eelnenud ajast ning ulatub 2009. aastal 115,1 % SKPst. Komisjoni talituste 2009. aasta sügisprognoosi järgi suureneb võla suhe jätkuvalt, 117,8 %ni 2011. aastal. Ei saa väita, et võla suhe väheneks piisavalt ja läheneks kontrollväärtusele rahuldava kiirusega asutamislepingu ning stabiilsuse ja kasvu pakti tähenduses. Asutamislepingus sätestatud võlakriteerium ei ole täidetud.

(9)

Vastavalt määruse (EÜ) nr 1467/97 artikli 2 lõike 4 kohaselt võib nõukogu Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 126 lõike 6 kohases otsuses ülemäärase eelarvepuudujäägi olemasolu kohta asjakohaseid tegureid arvesse võtta ainult juhul, kui topelttingimus (eelarvepuudujääk on kontrollväärtuse lähedane ja kontrollväärtuse ületamine on ajutine) on täielikult täidetud. Itaalia puhul ei ole kõnealune topelttingimus täidetud. Seepärast ei võeta asjakohaseid tegureid käesoleva otsuse tegemisel arvesse,

21.5.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 125/42

(1)

Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 126 lõikele 1 hoiduvad liikmesriigid ülemäärasest riigieelarve puudujäägist.

(2)

Stabiilsuse ja kasvu pakt põhineb eesmärgil tagada usaldusväärne riigi rahandus, mis on hindade stabiilsuse ning töökohtade loomist soodustava tugeva ja püsiva majanduskasvu eelduseks.

(3)

Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 126 sätestatud ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlusega, mida täpsustatakse nõukogu 7. juuli 1997. aasta määrusega (EÜ) nr 1467/97 ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse rakendamise kiirendamise ja selgitamise kohta (1) (mis on osa stabiilsuse ja kasvu paktist), on ette nähtud ülemäärast eelarvepuudujääki käsitleva otsuse vastuvõtmine. Määrusega (EÜ) nr 1467/97 kehtestatakse samuti sätted Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 104 (mis muutus Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliks 126) rakendamiseks. Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokollis ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse kohta on ette nähtud täiendavad sätted seoses ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse rakendamisega. Nõukogu määruses (EÜ) nr 479/2009 (2) on sätestatud üksikasjalikud eeskirjad ja mõisted kõnealuse protokolli sätete kohaldamiseks.

(4)

Stabiilsuse ja kasvu pakti 2005. aasta reformiga püüti suurendada pakti tõhusust ja majanduslikku mõju ning kindlustada riigi rahanduse pikaajaline jätkusuutlikkus. Selle eesmärk oli tagada, et ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse käigus võetaks kõigis etappides täiel määral arvesse eelkõige majanduslikku olukorda ja eelarveseisundit. Seega nähakse stabiilsuse ja kasvu paktiga ette raamistik, millega toetatakse valitsuste poliitikat kindla eelarveseisundi kiireks taastamiseks, võttes samas arvesse majandusolukorda.

(5)

Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 104 lõikega 5 (mis muutus Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 126 lõikeks 5) nõuti, et komisjon esitaks nõukogule arvamuse juhul, kui ta arvab, et liikmesriigis on või võib tekkida ülemäärane eelarvepuudujääk. Olles arvesse võtnud Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 104 lõike 3 (mis muutus Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 126 lõikeks 3) kohast ettekannet ning Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 104 lõike 4 (mis muutus Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 126 lõikeks 4) kohast majandus- ja rahanduskomitee arvamust, järeldas komisjon, et Madalmaadel on ülemäärane eelarvepuudujääk. Seetõttu edastas komisjon 11. novembril 2009 nõukogule Madalmaade kohta sellekohase arvamuse (3).

(6)

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 126 lõike 6 kohaselt peaks nõukogu kaaluma kõiki asjaomase liikmesriigi võimalikke märkusi enne, kui ta pärast üldhinnangut otsustab, kas liikmesriigis on ülemäärane eelarvepuudujääk. Madalmaade puhul jõuti pärast kõnealust üldhinnangut käesolevas otsuses esitatud järeldustele.

(7)

Vastavalt Hollandi ametiasutuste poolt 2009. aasta oktoobris esitatud andmetele ulatub kavandatav valitsemissektori eelarve puudujääk Madalmaades 2009. aastal 4,8 % SKPst ja ületab seega oluliselt kontrollväärtuset 3 % SKPst. Kavandatavat kontrollväärtuse ületamist saab pidada erandlikuks asutamislepingu ning stabiilsuse ja kasvu pakti tähenduses. See on peamiselt tingitud tõsisest majanduslangusest asutamislepingu ning stabiilsuse ja kasvu pakti tähenduses. Komisjoni talituste 2009. aasta sügisprognoosi kohaselt väheneb SKP 2009. aastal 4,5 % ja kasvab 2010. aastal üksnes 0,25 %. Ka komisjoni talituste 2009. aasta sügisprognoosi kohaselt ei saa kavandatavat kontrollväärtuse ületamist pidada ajutiseks, kuna valitsemissektori puudujääk peaks 2009. aasta tasemelt 4,7 % SKPst suurenema 2010. aastal 6,1 %ni SKPst, enne kui see väheneb veidi ja jõuab 2011. aastal 5,6 % SKPst, eeldusel et poliitika ei muutu. Asutamislepingus sätestatud puudujäägikriteerium ei ole täidetud.

(8)

Vastavalt Hollandi ametiasutuste 2009. aasta oktoobris esitatud andmetele on valitsemissektori koguvõlg alla kontrollväärtuse 60 % SKPst, jäädes 2009. aastal 59,7 % (4) tasemele SKPst. Komisjoni talituste 2009. aasta sügisprognoosis ennustatakse valitsemissektori koguvõla suuruseks 2009. aastal 59,8 % SKPst, mis peaks 2010. aastal suurenema 66 %ni SKPst ja 2011. aastal 70 %ni SKPst, seega ületama asutamislepingus sätestatud kontrollväärtuse 60 % SKPst. Selline suurenemine on suures osas tingitud esmase eelarveseisundi kavandatavast suurest halvenemisest.

(9)

Vastavalt määruse (EÜ) nr 1467/97 artikli 2 lõikele 4 võib nõukogu Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 126 lõike 6 kohases otsuses ülemäärase eelarvepuudujäägi olemasolu kohta asjakohaseid tegureid arvesse võtta ainult juhul, kui topelttingimus (eelarvepuudujääk on kontrollväärtuse lähedane ja kontrollväärtuse ületamine on ajutine) on täielikult täidetud. Madalmaade puhul ei ole kõnealune topelttingimus täidetud. Seepärast ei võeta asjakohaseid tegureid käesoleva otsuse tegemisel arvesse,

21.5.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 125/44

(1)

Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 126 lõikele 1 hoiduvad liikmesriigid valitsemissektori ülemäärasest eelarvepuudujäägist.

(2)

Stabiilsuse ja kasvu pakt põhineb eesmärgil tagada riigi rahanduse usaldusväärsus, mis on hindade stabiilsuse ning töökohtade loomist soodustava tugeva ja püsiva majanduskasvu eelduseks.

(3)

Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 126 sätestatud ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlusega, mida täpsustatakse nõukogu 7. juuli 1997. aasta määrusega (EÜ) nr 1467/97 ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse rakendamise kiirendamise ja selgitamise kohta (1) (mis on osa stabiilsuse ja kasvu paktist), on ette nähtud ülemäärast eelarvepuudujääki käsitleva otsuse vastuvõtmine. Määrusega (EÜ) nr 1467/97 kehtestatakse ka Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 104 (millest on saanud Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 126) rakendussätted. Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse protokollis on ette nähtud täiendavad sätted seoses ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse rakendamisega. Määruses (EÜ) nr 479/2009 (2) on sätestatud üksikasjalikud eeskirjad ja määratlused nimetatud protokolli sätete kohaldamiseks.

(4)

Stabiilsuse ja kasvu pakti 2005. aasta reformiga püüti suurendada pakti tõhusust ja majanduslikku mõju ning kindlustada riigi rahanduse pikaajaline jätkusuutlikkus. Selle eesmärk oli tagada, et ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse kõigis etappides võetaks täiel määral arvesse eelkõige majanduslikku olukorda ja eelarveseisundit. Seega nähakse stabiilsuse ja kasvu paktiga ette raamistik, millega toetatakse valitsuste poliitikat kindla eelarveseisundi kiireks taastamiseks, võttes samas arvesse majandusolukorda.

(5)

Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 104 lõikega 5, millest on saanud Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 126 lõige 5, on ette nähtud, et komisjon esitab arvamuse nõukogule juhul, kui ta arvab, et liikmesriigis on ülemäärane eelarvepuudujääk või see võib tekkida. Olles arvesse võtnud endise Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 104 lõike 3 (millest on saanud Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 126 lõige 3) kohast aruannet ning Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 104 lõike 4 (millest on saanud Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 126 lõige 4) kohast majandus- ja rahanduskomitee arvamust, järeldas komisjon, et Portugalil on ülemäärane eelarvepuudujääk. Seepärast edastas komisjon 11. novembril 2009 nõukogule Portugali kohta sellekohase arvamuse (3).

(6)

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 126 lõike 6 kohaselt peaks nõukogu kaaluma kõiki asjaomase liikmesriigi võimalikke märkusi enne, kui ta pärast üldhinnangut otsustab, kas liikmesriigis on ülemäärane eelarvepuudujääk. Portugali puhul jõuti käesolevas otsuses esitatud üldhinnangu tulemusel järgmistele järeldustele.

(7)

Portugali ametiasutuste poolt 2009. oktoobris esitatud andmete kohaselt peaks valitsemissektori eelarve puudujääk Portugalis ulatuma 2009. aastal 5,9 %ni SKPst ja olema seega oluliselt üle kontrollväärtuse 3 % SKPst. Kavandatud kontrollväärtuse ületamist ei saa käsitada erandlikuna aluslepingu ning stabiilsuse ja kasvu pakti tähenduses. Eelkõige on 2009. aasta ülemäärane eelarvepuudujääk tingitud muu hulgas tõsisest majandussurutisest aluslepingu ning stabiilsuse ja kasvu pakti tähenduses. Komisjoni talituste 2009. aasta sügisprognoosi kohaselt väheneb SKP 2009. aastal 2,9 % ja suureneb 2010. aastal 0,3 %. Kavandatud kontrollväärtuse ületamist ei saa käsitada ajutisena, kuna komisjoni talituste 2009. aasta kevadprognoosi kohaselt peaks valitsemissektori eelarve puudujääk suurenema 2010. aastal 8 %ni SKPst, kusjuures see näitaja hõlmab ka käesoleval aastal juba rakendatud meetmeid. Kuigi enamiku 2009. aasta kriisiga seotud erakorraliste meetmete rakendamine lõpetatakse, ei prognoosita jätkuva majandussurutise, automaatsete stabilisaatorite toime ja intressikulude märkimisväärse suurenemise tõttu eelarveseisundi paranemist 2010. ja 2011. aastal. Aluslepingus sätestatud puudujäägikriteerium ei ole täidetud.

(8)

Portugali ametiasutuste poolt 2009. oktoobris esitatud andmete kohaselt peaks valitsemissektori koguvõlg (mis on olnud üle kontrollväärtuse 60 % SKPst alates 2005. aastast) 2009. aastal ulatuma 74,5 %ni SKPst. Komisjoni talituste 2009. aasta sügisprognoosi kohaselt peaks valitsemissektori võla suhe SKPsse prognoosiperioodi jooksul oluliselt (18 protsendipunkti võrra) suurenema, 66,3 %-lt 2008. aastal 91,1 %-le 2011. aastal. Ei saa väita, et võla suhe väheneks piisavalt ja läheneks kontrollväärtusele rahuldava kiirusega aluslepingu ning stabiilsuse ja kasvu pakti tähenduses. Aluslepingus sätestatud võlakriteerium ei ole täidetud.

(9)

Määruse (EÜ) nr 1467/97 artikli 2 lõike 4 kohaselt võib nõukogu Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 126 lõike 6 kohases otsuses ülemäärase eelarvepuudujäägi olemasolu kohta asjakohaseid tegureid arvesse võtta ainult juhul, kui topelttingimus (eelarvepuudujääk on kontrollväärtuse lähedane ja kontrollväärtuse ületamine on ajutine) on täielikult täidetud. Portugali puhul ei ole kõnealune topelttingimus täidetud. Seepärast ei võeta asjakohaseid tegureid käesoleva otsuse tegemisel arvesse,

21.5.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 125/46

(1)

Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 126 lõikele 1 hoiduvad liikmesriigid valitsemissektori ülemäärasest eelarvepuudujäägist.

(2)

Stabiilsuse ja kasvu pakt põhineb eesmärgil tagada riigi rahanduse usaldusväärsus, mis on hindade stabiilsuse ning töökohtade loomist soodustava tugeva ja püsiva majanduskasvu eelduseks.

(3)

Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 126 sätestatud ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlusega, mida täpsustatakse nõukogu 7. juuli 1997. aasta määrusega (EÜ) nr 1467/97 ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse rakendamise kiirendamise ja selgitamise kohta (1) (mis on osa stabiilsuse ja kasvu paktist), on ette nähtud ülemäärast eelarvepuudujääki käsitleva otsuse vastuvõtmine. Määrusega (EÜ) nr 1467/97 kehtestatakse ka Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 104, millest on saanud Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 126, rakendussätted. Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse protokollis on ette nähtud täiendavad sätted seoses ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse rakendamisega. Nõukogu määruses (EÜ) nr 479/2009 (2) on sätestatud üksikasjalikud eeskirjad ja määratlused nimetatud protokolli sätete kohaldamiseks.

(4)

Stabiilsuse ja kasvu pakti 2005. aasta reformi eesmärk oli suurendada pakti tõhusust ja majanduslikku mõju ning kindlustada riigi rahanduse pikaajaline jätkusuutlikkus. Sellega püüti tagada, et ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse käigus võetaks täiel määral arvesse eelkõige majanduslikku olukorda ja eelarveseisundit. Seega nähakse stabiilsuse ja kasvu paktiga ette raamistik, millega toetatakse valitsuse poliitikat kindla eelarveseisundi kiireks taastamiseks, võttes samas arvesse majandusolukorda.

(5)

Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 104 lõikega 5, millest on saanud Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 126 lõige 5, on ette nähtud, et komisjon esitab arvamuse nõukogule juhul, kui ta arvab, et liikmesriigis on ülemäärane eelarvepuudujääk või see võib tekkida. Olles arvesse võtnud endise Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 104 lõike 3, millest on saanud Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 126 lõige 3, kohast aruannet ning Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 104 lõike 4, millest on saanud Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 126 lõige 4, kohast majandus- ja rahanduskomitee arvamust, järeldas komisjon, et Sloveenias on ülemäärane eelarvepuudujääk. Seepärast edastas komisjon 11. novembril 2009 nõukogule sellekohase arvamuse (3) Sloveenia kohta.

(6)

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 126 lõike 6 kohaselt peaks nõukogu kaaluma kõiki asjaomase liikmesriigi võimalikke märkusi enne, kui ta pärast üldhinnangut otsustab, kas liikmesriigis on ülemäärane eelarvepuudujääk. Sloveenia puhul jõuti käesolevas otsuses esitatud üldhinnangu tulemusena järgmistele järeldustele.

(7)

Sloveenia ametiasutuste 2009. aasta oktoobris esitatud andmete kohaselt ulatub valitsemissektori eelarve kavandatav puudujääk 2009. aastal 5,9 %ni SKPst ja ületab seega oluliselt kontrollväärtust 3 % SKPst. Kontrollväärtuse kavandatavat ületamist saab pidada siiski erandlikuks aluslepingu ning stabiilsuse ja kasvu pakti tähenduses. Eelkõige on ülemäärane eelarvepuudujääk muu hulgas tingitud tõsisest majandussurutisest aluslepingu ning stabiilsuse ja kasvu pakti tähenduses. SKP reaalkasv, mis aastatel 2007–2008 kahanes poole võrra, muutub komisjoni talituste 2009. aasta sügisprognoosi kohaselt 2009. aastal järsult negatiivseks (– 7,4 %). Ehkki Sloveenia eelarvetulemused on olnud lähiminevikus ja veel soodsates majandustingimustes tugevad tänu prognoositust suuremale tulude kasvule, esines eelarve täitmisel ülekulusid. Komisjoni talituste 2009. aasta sügisprognoosi järgi ei saa kavandatavat kontrollväärtuse ületamist pidada ajutiseks, kuna eeldusel, et poliitikat ei muudeta, suureneks puudujääk 6,3 %lt 2009. aastal ligikaudu 7 %ni 2011. aastal, samas kui prognoosi kohaselt peaks taastuma reaalse SKP mõõdukas kasv. Prognoosi puhul on arvestatud, et valitsuse kavade kohaselt peaks Euroopa majanduse elavdamise kava alusel võetavatest erakorralistest kriisimeetmetest, mis moodustavad 2009. aastal ligikaudu 1,25 % SKPst, 2010. ja 2011. aastal järk-järgult loobutama. Aluslepingus sätestatud puudujäägikriteerium ei ole täidetud.

(8)

Vastavalt Sloveenia ametiasutuste 2009. aasta oktoobris esitatud andmetele jääb valitsemissektori võlg tunduvalt alla 60 % kontrollväärtuse ning püsib 2009. aastal kavakohaselt 34,2 % tasemel. Komisjoni talituste 2009. aasta sügisprognoosi kohaselt suureneb võla suhe eeldusel, et poliitikat ei muudeta, 2011. aastaks ligikaudu 48 %ni SKPst.

(9)

Määruse (EÜ) nr 1467/97 artikli 2 lõike 4 kohaselt võib nõukogu Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 126 lõike 6 kohases otsuses ülemäärase eelarvepuudujäägi olemasolu kohta asjakohaseid tegureid arvesse võtta ainult juhul, kui topelttingimus (eelarvepuudujääk on kontrollväärtuse lähedane ja kontrollväärtuse ületamine on ajutine) on täielikult täidetud. Sloveenia puhul ei ole kõnealune topelttingimus täidetud. Seepärast ei võeta asjakohaseid tegureid käesoleva otsuse tegemisel arvesse,

21.5.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 125/48

(1)

Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 126 lõikele 1 hoiduvad liikmesriigid valitsemissektori eelarve ülemäärasest puudujäägist.

(2)

Stabiilsuse ja kasvu pakt põhineb eesmärgil tagada usaldusväärne riigi rahandus, mis on hindade stabiilsuse ning töökohtade loomist soodustava tugeva ja püsiva majanduskasvu tingimuste tagamise vahend.

(3)

Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 126 sätestatud ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlusega, mida täpsustatakse nõukogu 7. juuli 1997. aasta määrusega (EÜ) nr 1467/97 ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse rakendamise kiirendamise ja selgitamise kohta (1) (mis on osa stabiilsuse ja kasvu paktist), on ette nähtud ülemäärast eelarvepuudujääki käsitleva otsuse vastuvõtmine. Samuti näeb määrus (EÜ) nr 1467/97 ette sätted Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 104 rakendamiseks, mis on muutunud Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliks 126. Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse protokollis on ette nähtud täiendavad sätted seoses ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse rakendamisega. Nõukogu määruses (EÜ) nr 479/2009 (2) on sätestatud üksikasjalikud eeskirjad ja määratlused kõnealuse protokolli sätete kohaldamiseks.

(4)

Stabiilsuse ja kasvu pakti 2005. aasta reformiga püüti suurendada pakti tõhusust ja majanduslikku mõju ning kindlustada riigi rahanduse pikaajaline jätkusuutlikkus. Selle eesmärk oli tagada, et ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse kõigis etappides võetaks täiel määral arvesse eelkõige majanduslikku olukorda ja eelarveseisundit. Seega nähakse stabiilsuse ja kasvu paktiga ette raamistik, millega toetatakse valitsuste poliitikat kindla eelarveseisundi kiireks taastamiseks, võttes samas arvesse majandusolukorda.

(5)

Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 104 lõikega 5, mis on muutunud Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 126 lõikeks 5, nõutakse, et komisjon esitaks arvamuse nõukogule juhul, kui ta arvab, et liikmesriigis on või võib tekkida ülemäärane eelarvepuudujääk. Olles arvesse võtnud Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 104 lõike 3 (mis on muutunud Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 126 lõikeks 3) kohast aruannet ning Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 104 lõike 4 (mis on muutunud Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 126 lõikeks 4) kohast majandus- ja rahanduskomitee arvamust, järeldas komisjon, et Slovakkial on ülemäärane eelarvepuudujääk. Seetõttu esitas komisjon Slovakkia kohta sellekohase arvamuse nõukogule 11. novembril 2009 (3).

(6)

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 126 lõike 6 kohaselt peaks nõukogu kaaluma kõiki asjaomase liikmesriigi võimalikke märkusi, enne kui ta pärast üldhinnangut otsustab, kas liikmesriigis on ülemäärane eelarvepuudujääk. Slovakkia puhul jõuti pärast kõnealust üldhinnangut käesolevas otsuses esitatud järeldustele.

(7)

Slovakkia ametiasutuste poolt 2009. aasta oktoobris esitatud andmete kohaselt ulatub valitsemissektori eelarve kavandatav puudujääk 2009. aastal 6,3 %ni SKPst ning ületab seega kontrollväärtust 3 % SKPst ega ole selle lähedal. Kavandatavat kontrollväärtuse ületamist saab pidada erakordseks asutamislepingu ning stabiilsuse ja kasvu pakti tähenduses. Eelkõige on ülemäärane eelarvepuudujääk muu hulgas tingitud tõsisest majandussurutisest aluslepingu ning stabiilsuse ja kasvu pakti tähenduses. Komisjoni talituste 2009. aasta sügisprognoosi kohaselt peaks reaalne SKP 2009. aastal vähenema 5,8 %. Kuigi 3 % kontrollväärtuse ületamine kajastab peamiselt majandussurutise tõsidust, tuleneb see ka märkimisväärsest struktuurse eelarveseisundi halvenemisest alates 2005. aastast. Lisaks ei saa kontrollväärtuse kavandatud ületamist pidada ajutiseks, sest komisjoni talituste 2009. aasta prognoosi kohaselt moodustab valitsemissektori eelarve puudujääk 2010. aastal 6 % SKPst, eeldusel et poliitikat ei muudeta. Aluslepingus sätestatud puudujäägikriteerium ei ole täidetud.

(8)

Slovakkia ametiasutuste poolt 2009. aasta oktoobris esitatud andmete kohaselt jääb valitsemissektori koguvõlg oluliselt alla kontrollväärtuse 60 % SKPst ja peaks 2009. aastal moodustama ligikaudu 30 % SKPst. Komisjoni talituste sügisprognoosi kohaselt peaks võlasuhe kiirelt tõusma ning jõudma 2011. aastal – eeldusel, et poliitikat ei muudeta – 42,7 %ni SKPst.

(9)

Kooskõlas stabiilsuse ja kasvu pakti sätetega juhitakse komisjoni aruandes tähelepanu pensionisüsteemi reformile, millega kehtestatakse mitmesambaline süsteem, mis hõlmab kogumispensioni kohustuslikku sammast. Kuigi kõnealuse reformi rakendamise tõttu halveneb eelarveseisund ajutiselt, paraneb oluliselt riigi rahanduse pikaajaline jätkusuutlikkus. Slovakkia ametiasutuste hinnangute kohaselt ulatuvad selle reformi netokulud 2009.–2011. aastal 1,1 %ni SKPst ja suurenevad 2012. aastal 1,2 %ni SKPst. Vastavalt stabiilsuse ja kasvu paktile võib kõnealust lineaarselt vähenevat kulu võtta arvesse üleminekuperioodil ja ainult juhul, kui eelarvepuudujääk jääb kontrollväärtuse lähedale. Kuna puudujääk ei ole ajavahemikul 2009–2011 kontrollväärtuse lähedal, ei saa pensionireformi kulusid arvesse võtta.

(10)

Määruse (EÜ) nr 1467/97 artikli 2 lõike 4 kohaselt võib nõukogu Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 126 lõike 6 kohases otsuses ülemäärase eelarvepuudujäägi olemasolu kohta asjakohaseid tegureid arvesse võtta ainult juhul, kui topelttingimus (eelarvepuudujääk on kontrollväärtuse lähedane ja kontrollväärtuse ületamine on ajutine) on täielikult täidetud. Slovakkia puhul ei ole kõnealune topelttingimus täidetud. Seepärast ei võeta asjakohaseid tegureid käesoleva otsuse tegemisel arvesse,

21.5.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 125/50

(1)

Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 126 lõikele 1 peavad liikmesriigid hoiduma ülemäärasest valitsemissektori eelarvepuudujäägist.

(2)

Stabiilsuse ja kasvu pakt põhineb eesmärgil tagada usaldusväärne riigi rahandus, mis on hindade stabiilsuse ning töökohtade loomist soodustava tugeva ja püsiva majanduskasvu tingimuste tagamise vahend. Stabiilsuse ja kasvu pakt hõlmab nõukogu 7. juuli 1997. aasta määrust (EÜ) nr 1467/97 ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse kiirendamise ja selgitamise kohta, (1) mis võeti vastu, et soodustada valitsemissektori eelarve ülemäärase puudujäägi viivitamatut kõrvaldamist.

(3)

Stabiilsuse ja kasvu pakti 2005. aasta reformiga püüti suurendada pakti tõhusust ja majanduslikku mõju ning kindlustada riigi rahanduse pikaajaline jätkusuutlikkus. Selle eesmärk oli tagada, et ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse käigus võetaks täiel määral arvesse eelkõige majanduslikku olukorda ja eelarveseisundit. Seega nähakse stabiilsuse ja kasvu paktiga ette raamistik, millega toetatakse valitsuse poliitikat kindla eelarveseisundi kiireks taastamiseks, võttes samas arvesse majandusolukorda.

(4)

Nõukogu, tegutsedes komisjoni soovituse alusel, otsustas 27. aprillil 2009 Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 104 lõike 6 kohaselt, et Kreekal on ülemäärane eelarvepuudujääk (2).

(5)

Vastavalt Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 104 lõikele 7 võttis nõukogu 27. aprillil 2009 samuti komisjoni soovituse alusel vastu soovituse (3) Kreeka ametiasutustele kõrvaldada ülemäärane puudujääk kõige hiljem 2010. aastaks, vähendades usaldusväärsel ja jätkusuutlikul moel valitsemissektori puudujääki alla 3 % SKPst. Sellega seoses kehtestas nõukogu Kreeka valitsusele tõhusate meetmete võtmise tähtaja 27. oktoober 2009.

(6)

Statistiliste andmete ja eelkõige valitsemissektori andmete kogumise ja töötlemise ning edastamise parandamine, mida nõukogu on nõudnud, on olnud puudulik. Eurostat ei kinnitatud 2009. aasta oktoobri teatise viimast korrektsiooni Kreeka ametiasutuste teatatud andmete olulise ebausaldusväärsuse tõttu. Praegu kasutatavad menetlused valitsemissektori andmete kiireks ja korrektseks edastamiseks, mis on kohustuslikud kehtiva õigusraamistiku alusel, on selgelt ebarahuldavad.

(7)

Hinnates Kreeka võetud meetmeid, mille eesmärk on kõrvaldada ülemäärane eelarvepuudujääk 2010. aastaks vastavalt Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 104 lõike 7 kohasele nõukogu soovitusele, jõuti järgmistele järeldustele:

(8)

Selle alusel järeldatakse, et tulude oluline vähenemine ja kulude oluline ületamine on 2009. aastal Kreeka eelarveseisundit suurel määral halvendanud, mida saab ainult osaliselt seostada makromajanduslike tingimuste halvenemisega ning mis on seega peamiselt tingitud Kreeka ametiasutuste ebapiisavast reageerimisest nõukogu 2009. aasta aprilli soovitusele, mis oli tehtud Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 104 lõike 7 kohaselt,

21.5.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 125/52

(1)

Otsuse 2010/279/ÜVJP artikli 10 lõike 1 kohaselt volitas nõukogu poliitika- ja julgeolekukomiteed tegema kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artikliga 38 EUPOL Afganistani missiooni poliitiliseks kontrollimiseks ja strateegiliseks juhtimiseks asjakohaseid otsuseid ning eelkõige võtma vastu otsuse missiooni juhi ametisse nimetamise kohta.

(2)

Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja tegi ettepaneku nimetada praegune missiooni juhi asetäitja juhtiv kriminaalinspektor Nigel THOMAS missiooni ajutiseks juhiks 31. maist 2010 kuni missiooni järgmise juhi ametisse nimetamiseni,

21.5.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 125/53

(1)

Euroopa Ühenduse ja Ameerika Ühendriikide valitsuse vaheline teadus- ja tehnoloogiakoostöö leping (edaspidi „leping”) kiideti heaks nõukogu otsusega 98/591/EÜ (2) ja jõustus 14. oktoobril 1998. Leping on pikendatav viieaastaste perioodide kaupa (3) ning seda pikendati ja muudeti 14. oktoobril 2008 (4).

(2)

Atlandi-ülene koostöö sise- ja tsiviiljulgeolekualaste teadusuuringute valdkonnas on soovitav ja mõlemapoolselt kasulik.

(3)

Ettevalmistavate läbirääkimiste käigus jõuti ühisele seisukohale, et rakenduskokkulepe oleks sobiv vahend ühise tehnilise ja teadusliku tegevuse lihtsustamiseks.

(4)

Komisjoni ja Ameerika Ühendriikide valitsuse vahel on edukalt kehtestatud rakenduskokkulepe, mis hõlmab koostööd sise- ja tsiviiljulgeolekualaste teadusuuringute valdkonnas (edaspidi „rakenduskokkulepe”).

(5)

Rakenduskokkuleppel ei ole otsest finantsmõju. Ühisprojektid konkureerivad rahastamisele Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) (5) asjaomastes teadusprogrammides ette nähtud tavapäraste teadus-, arendus- ja tugimeetmete raames. Kokkuleppe kohaselt piirdub Euroopa Liidu poolne rahastamine Euroopa partneritega.

(6)

Rakenduskokkulepe tuleks heaks kiita,