ISSN 1725-5082

doi:10.3000/17255082.L_2010.118.est

Euroopa Liidu

Teataja

L 118

European flag  

Eestikeelne väljaanne

Õigusaktid

53. köide
12. mai 2010


Sisukord

 

II   Muud kui seadusandlikud aktid

Lehekülg

 

 

MÄÄRUSED

 

*

Nõukogu määrus (EL) nr 407/2010, 11. mai 2010, millega luuakse Euroopa finantsstabiilsusmehhanism

1

 

*

Nõukogu määrus (EL) nr 408/2010, 11. mai 2010, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 194/2008, millega uuendatakse piiravaid meetmeid Birma/Myanmari suhtes ja muudetakse need rangemaks

5

 

*

Komisjoni määrus (EL) nr 409/2010, 11. mai 2010, millega registreeritakse kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste registris nimetus [Castaña de Galicia (KGT)]

6

 

*

Komisjoni määrus (EL) nr 410/2010, 11. mai 2010, millega registreeritakse kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste registris nimetus [Εξαιρετικό Παρθένο Ελαιόλαδο Σέλινο Κρήτης (Exeretiko partheno eleolado Selino Kritis) (KPN)]

8

 

*

Komisjoni määrus (EL) nr 411/2010, 10. mai 2010, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 194/2008, millega uuendatakse piiravaid meetmeid Birma/Myanmari suhtes ja muudetakse need rangemaks

10

 

 

Komisjoni määrus (EL) nr 412/2010, 11. mai 2010, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

43

 

 

OTSUSED

 

 

2010/269/EL

 

*

Komisjoni otsus, 9. märts 2010, Farm Dairyle antud abi kohta (C 45/08) (teatavaks tehtud numbri K(2010) 1240 all)

45

 

 

2010/270/EL

 

*

Komisjoni otsus, 6. mai 2010, millega muudetakse nõukogu direktiivi 92/65/EMÜ E lisa 1. ja 2. osa seoses veterinaarsertifikaatide näidistega põllumajandusettevõtetest pärit loomade ning mesilaste ja kimalaste jaoks (teatavaks tehtud numbri K(2010) 2624 all)  ( 1 )

56

 

 

2010/271/EL

 

*

Komisjoni otsus, 11. mai 2010, millega muudetakse otsust 2008/185/EÜ seoses Iirimaa lisamisega nende liikmesriikide loetellu, kus on olemas Aujeszky haiguse heakskiidetud riiklik tõrjekava (teatavaks tehtud numbri K(2010) 2983 all)  ( 1 )

63

 

 

SUUNISED

 

 

2010/272/EL

 

*

Euroopa Keskpanga suunis, 21. aprill 2010, TARGET2-Securities kohta (EKP/2010/2)

65

 

 

IV   EÜ asutamislepingu, ELi lepingu ja Euratomi asutamislepingu kohaselt enne 1. detsembrit 2009 vastu võetud õigusaktid

 

 

2010/273/EÜ

 

*

Komisjoni otsus, 24. märts 2009, riigiabi C 47/05 (ex NN 86/05) kohta, mida Kreeka on andnud ettevõtjale Hellenic Vehicle Industry SA (ELVO) (teatavaks tehtud numbri K(2009) 1476 all)  ( 1 )

81

 


 

(1)   EMPs kohaldatav tekst

ET

Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud.

Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn.


II Muud kui seadusandlikud aktid

MÄÄRUSED

12.5.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 118/1


NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr 407/2010,

11. mai 2010,

millega luuakse Euroopa finantsstabiilsusmehhanism

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 122 lõiget 2,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 122 lõikega 2 nähakse ette liidu finantsabi andmise võimalus liikmesriigile, kes on raskustes või kellel on tõsine oht sattuda suurtesse raskustesse, mida põhjustavad temast olenematud erandlikud juhtumid.

(2)

Sellised raskused võivad olla tingitud rahvusvahelise majandus- ja rahanduskeskkonna olulisest halvenemisest.

(3)

Enneolematu ulatusega ülemaailmne finantskriis ja majanduslangus, mis on mõjutanud maailma viimase kahe aasta jooksul, on oluliselt pärssinud majanduskasvu ja kahjustanud finantsstabiilsust ning seega järsult halvendanud liikmesriikide eelarve- ja võlaseisundit.

(4)

Süvenev finantskriis on mitme liikmesriigi laenuvõtmise tingimusi halvendanud oluliselt rohkem, kui see on põhjendatud fundamentaalsete majandusnäitajatega. Kui praeguses olukorras ei võeta viivitamata meetmeid, võib see tugevasti ohustada kogu Euroopa Liidu finantsstabiilsust.

(5)

Selleks et võtta meetmeid sellises liikmesriikidest olenematus erandlikus olukorras, tuleks viivitamata luua liidu finantsstabiilsusmehhanism, et säilitada finantsstabiilsus Euroopa Liidus. Selline mehhanism peaks võimaldama liidul tegutseda koordineeritult, kiiresti ja tõhusalt, et aidata konkreetsel liikmesriigil raskusi ületada. Seda rakendatakse ELi/Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) ühisabi raames.

(6)

Võttes arvesse käesoleva määruse kohaselt tehtavate liidu finantsabi andmist käsitlevate otsuste erilist rahanduslikku mõju, on nende tegemiseks vaja rakendusvolitusi, mis tuleks anda nõukogule.

(7)

Kõnealuse mehhanismi rakendamisele tuleks seada ranged majanduspoliitilised tingimused, et säilitada abisaava liikmesriigi rahanduse jätkusuutlikkus ja taastada tema suutlikkus kaasata rahalisi vahendeid finantsturgudelt.

(8)

Komisjon peaks korrapäraselt läbi vaatama, kas Euroopa Liidu finantsstabiilsust ohustavad erandlikud asjaolud ikka kehtivad.

(9)

Nõukogu määrusega (EÜ) nr 332/2002 (1) kehtestatud keskmise tähtajaga rahalise abi süsteem, mida kohaldatakse euroalasse mittekuuluvate liikmesriikide suhtes, jääb kehtima,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Eesmärk ja reguleerimisala

Euroopa Liidu finantsstabiilsuse säilitamiseks nähakse käesoleva määrusega ette tingimused ja menetlused, mille alusel võib liidu finantsabi anda liikmesriigile, kes on suurtes majandus- või finantsraskustes, mida põhjustavad temast olenematud erandlikud juhtumid, või kellel on tõsine oht sellistesse raskustesse sattuda, võttes arvesse määrusega (EÜ) nr 332/2002 loodud olemasoleva süsteemi kohaldamist, millega antakse keskmise tähtajaga rahalist abi euroalasse mittekuuluvate liikmesriikide maksebilansi toetamiseks.

Artikkel 2

Liidu finantsabi vorm

1.   Käesoleva määruse kohaldamisel antakse asjaomasele liikmesriigile liidu finantsabi laenu või krediidiliinina.

Selleks antakse artikli 3 kohase nõukogu otsusega komisjonile volitus sõlmima Euroopa Liidu nimel laenulepinguid kapitaliturgudel või finantsasutustega.

2.   Käesoleva määruse alusel liikmesriigile antava laenu või krediidilimiidi põhisumma on piiratud maksete assigneeringute suhtes kohaldatava omavahendite ülemmäära piiresse jääva varuga.

Artikkel 3

Menetlus

1.   Liidu finantsabi taotlev liikmesriik arutab komisjoniga, kes teeb koostööd Euroopa Keskpangaga (EKP), oma rahaliste vajaduste hinnangut ning esitab komisjonile ning majandus- ja rahanduskomiteele majandusliku ja rahandusliku kohandamise programmi kava.

2.   Liidu finantsabi andmise kohta võtab nõukogu komisjoni ettepaneku põhjal kvalifitseeritud häälteenamusega vastu otsuse.

3.   Laenuandmise otsus sisaldab järgmist:

a)

summa, keskmine tagasimaksetähtaeg, hinnakujundusviis, osamaksete maksimaalne arv, liidu finantsabi kättesaadavuse periood ja muud üksikasjalikud eeskirjad, mida on vaja abi rakendamiseks;

b)

liidu finantsabiga seotud üldised majanduspoliitilised tingimused, mille eesmärk on taastada abisaavas liikmesriigis kindel majanduslik või rahanduslik olukord ning tema suutlikkus kaasata rahalisi vahendeid finantsturgudelt; need tingimused määrab kindlaks komisjon konsulteerides EKPga, ning

c)

heakskiit kohandamise programmi kohta, mille abisaav liikmesriik koostas liidu finantsabiga seotud majanduslike tingimuste täitmiseks.

4.   Otsus krediidiliini avamise kohta sisaldab järgmist:

a)

summa, krediidiliini kättesaadavuse tasu, rahaliste vahendite eraldamisel kohaldatav hinnakujundusviis, liidu finantsabi kättesaadavuse periood ja muud abi rakendamiseks vajalikud üksikasjalikud eeskirjad;

b)

liidu finantsabiga seotud üldised majanduspoliitilised tingimused, mille eesmärk on taastada abisaavas liikmesriigis kindel majanduslik või rahanduslik olukord; need tingimused määrab kindlaks komisjon konsulteerides EKPga, ning

c)

heakskiit kohandamise programmi kohta, mille abisaav liikmesriik koostas liidu finantsabiga seotud majanduslike tingimuste täitmiseks.

5.   Komisjon ja abisaav liikmesriik sõlmivad vastastikuse mõistmise memorandumi, milles täpsustatakse nõukogu kehtestatud üldised majanduspoliitilised tingimused. Komisjon edastab vastastikuse mõistmise memorandumi Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6.   Komisjon vaatab vähemalt iga kuue kuu tagant EKPga konsulteerides läbi lõike 3 punktis b ja lõike 4 punktis b osutatud üldised majanduspoliitilised tingimused ja arutab abisaava liikmesriigiga muudatusi, mida võib olla vaja teha tema kohandamise programmi.

7.   Nõukogu teeb komisjoni ettepaneku põhjal kvalifitseeritud häälteenamusega otsuse algsetes üldistes majanduspoliitilistes tingimustes kavandatud mis tahes muudatuste kohta ja kiidab heaks abisaava liikmesriigi koostatud muudetud kohandamise programmi.

8.   Kui asjaomane liikmesriik kavatseb kaasata liidu väliseid rahastamisallikaid (eelkõige Rahvusvahelist Valuutafondi), mille kaasamisel seatakse majanduspoliitilisi tingimusi, peab ta eelnevalt nõu pidama komisjoniga. Komisjon uurib liidu finantsabi süsteemi raames olevaid võimalusi ning kavandatud majanduspoliitiliste tingimuste kooskõla kohustustega, mida asjaomane liikmesriik on võtnud, et rakendada ELi toimimise lepingu artiklite 121, 126 ja 136 alusel vastu võetud nõukogu soovitusi ja otsuseid. Komisjon teavitab majandus- ja rahanduskomiteed.

Artikkel 4

Laenu väljamaksmine

1.   Reeglina makstakse laen välja osamaksetena.

2.   Komisjon kontrollib korrapäraste ajavahemike järel seda, kas abisaava liikmesriigi majanduspoliitika on kooskõlas tema kohandamise programmiga ja artikli 3 lõike 3 punkti b kohaselt nõukogu sätestatud tingimustega. Selleks esitab kõnealune liikmesriik komisjonile kogu vajaliku teabe ja teeb komisjoniga täielikku koostööd.

3.   Sellise kontrolli tulemuste põhjal teeb komisjon otsuse järgnevate osamaksete tegemise kohta.

Artikkel 5

Rahaliste vahendite eraldamine

1.   Abisaav liikmesriik teatab komisjonile ette kavatsusest kasutada krediidiliini vahendeid. Üksikasjalikud eeskirjad sätestatakse artikli 3 lõikes 4 osutatud otsuses.

2.   Komisjon kontrollib korrapäraste ajavahemike järel seda, kas abisaava liikmesriigi majanduspoliitika on kooskõlas tema kohandamise programmiga ja artikli 3 lõike 4 punkti b kohaselt nõukogu sätestatud tingimustega. Selleks esitab kõnealune liikmesriik komisjonile kogu vajaliku teabe ja teeb komisjoniga täielikku koostööd.

3.   Sellise kontrolli tulemuste põhjal teeb komisjon otsuse rahaliste vahendite eraldamise kohta.

Artikkel 6

Laenutehingud

1.   Artiklis 2 osutatud laenutehingud tehakse eurodes.

2.   Abisaav liikmesriik ja komisjon lepivad omavahel kokku nende järjestikuste osamaksete laadis, mida liit finantsabi süsteemi alusel teeb.

3.   Pärast seda, kui nõukogu on teinud otsuse laenu kohta, on komisjonil volitus võtta laenu kapitaliturgudelt või finantsasutustelt kõige sobivamal ajal kavakohaste väljamaksete vahel, et optimeerida rahastamiskulusid ja säilitada oma maine liidu emitendina kõnealustel turgudel. Kaasatuid, kuid veel väljamaksmata rahalisi vahendeid hoitakse kogu aeg selleks ettenähtud arveldus- või väärtpaberikontol, mida käsitletakse vastavalt eelarveväliste tehingute suhtes kohaldatavatele eeskirjadele, ning neid ei kasutata muuks, kui finantsabi andmiseks liikmesriigile kõnealuse mehhanismi alusel.

4.   Kui liikmesriik saab laenu, millel on varasema tagasimaksmise klausel, ja otsustab seda võimalust kasutada, astub komisjon selleks vajalikud sammud.

5.   Abisaava liikmesriigi taotlusel ja kui asjaolud võimaldavad laenu intressimäära parandamist, võib komisjon oma esialgse laenu täielikult või osaliselt refinantseerida või vastavad rahastamistingimused restruktureerida.

6.   Majandus- ja rahanduskomiteed teavitatakse lõikes 5 osutatud tehingute arengust.

Artikkel 7

Kulud

Kulud, mis liidul tekkivad iga tehingu sõlmimisel ja läbiviimisel, kannab abisaav liikmesriik.

Artikkel 8

Laenude haldamine

1.   Komisjon kehtestab koos EKPga laenude haldamiseks vajaliku korra.

2.   Abisaav liikmesriik avab oma riigi keskpangas liidult saadud finantsabi haldamiseks erikonto. Kõnealune liikmesriik kannab laenu põhisumma ja intressid kontole EKPs neliteist TARGET2 tööpäeva enne vastavat maksetähtpäeva.

3.   Ilma et see piiraks Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja artikli 27 kohaldamist, on Euroopa Kontrollikojal õigus teostada abisaavas liikmesriigis finantskontrolli või auditeid, mida ta peab seoses kõnealuse abi haldamisega vajalikuks. Eelkõige komisjonil, sealhulgas Euroopa Pettustevastasel Ametil, on õigus saata oma ametnikke või nõuetekohaselt volitatud esindajaid abisaavasse liikmesriiki, et teostada tehnilist või finantskontrolli või auditeid, mida ta peab seoses kõnealuse abi haldamisega vajalikuks.

Artikkel 9

Läbivaatamine ja muutmine

1.   Komisjon esitab majandus- ja rahanduskomiteele ning nõukogule kuue kuu jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist ja seejärel vajaduse korral iga kuue kuu tagant aruande käesoleva määruse rakendamise ja selliste erandlike juhtumite jätkumise kohta, mis õigustasid käesoleva määruse vastuvõtmist.

2.   Vajaduse korral lisatakse aruandele käesoleva määruse muudatusettepanekud, et kohandada finantsabi andmise võimalusi, ilma et see mõjutaks juba vastuvõetud otsuste kehtivust.

Artikkel 10

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 11. mai 2010

Nõukogu nimel

eesistuja

Á. GONZÁLEZ-SINDE REIG


(1)  Nõukogu 18. veebruari 2002. aasta määrus (EÜ) nr 332/2002, millega liikmesriikide maksebilansi toetamiseks luuakse keskmise tähtajaga rahalise abi süsteem (EÜT L 53, 23.2.2002, lk 1).


12.5.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 118/5


NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr 408/2010,

11. mai 2010,

millega muudetakse määrust (EÜ) nr 194/2008, millega uuendatakse piiravaid meetmeid Birma/Myanmari suhtes ja muudetakse need rangemaks

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 215 lõiget 1,

võttes arvesse nõukogu 26. aprilli 2010. aasta otsust 2010/232/ÜVJP Birma/Myanmari vastu suunatud piiravate meetmete uuendamise kohta (1),

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ühisettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)

Otsuse 2010/232/ÜVJP artikliga 4 nähakse ette, et teatavatesse kindlaksmääratud kategooriatesse kuuluvate kaupade ostmine, importimine ja transport Birmast/Myanmarist keelatakse.

(2)

Otsuse 2010/232/ÜVJP artikliga 8 nähakse ette, et mittehumanitaarsed abi- ja arenguprogrammid peatatakse, kuid et erandiks on projektid ja programmid, millega toetatakse teatavaid kindlaksmääratud eesmärke.

(3)

Määrusega (EÜ) nr 194/2008 (2) jõustatakse selle artikli 2 lõikes 2 kindlaksmääratud kategooriatesse kuuluvate kaupade ostmise, impordi ja transpordi keeld. Siiski tuleks täpsustada, et nimetatud kaupade ostmise keeldu Birmas/Myanmaris ei tuleks kohaldada, kui kõnealune ostmine on osa humanitaarabi projektist või programmist või mittehumanitaarsest arenguprojektist või -programmist, millega toetatakse otsuse 2010/232/ÜVJP artikli 8 punktides a, b ja c kirjeldatud eesmärke.

(4)

Seetõttu tuleks määrust (EÜ) nr 194/2008 vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 194/2008 artiklile 2 lisatakse järgmine lõige:

„5.   Lõike 2 punktis b loetletud kaupade ostmise keeldu ei kohaldata selliste Birmas/Myanmaris teostatavate humanitaarabi projektide või programmide või mittehumanitaarsete arenguprojektide ja -programmide suhtes, millega toetatakse:

a)

inimõigusi, demokraatiat, head valitsemistava, konfliktide vältimist ja kodanikuühiskonna suutlikkuse suurendamist;

b)

tervist ja haridust, vaesuse leevendamist ja eelkõige põhivajaduste rahuldamist ning elatusvahendite võimaldamist kõige vaesemale ja haavatavamale osale elanikkonnast või

c)

keskkonnakaitset ja eelkõige programme, mis käsitlevad mittesäästva, ülemäärase metsaraie probleemi, mille tulemuseks on metsade hävitamine.

IV lisas loetletud veebisaitidel osutatud pädev asutus annab kõnealuste kaupade ostmisele eelnevalt loa. Asjaomane liikmesriik teavitab teisi liikmesriike ja komisjoni kõikidest lõike 1 alusel antud lubadest.”

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 11. mai 2010

Nõukogu nimel

eesistuja

Á. GONZÁLEZ-SINDE REIG


(1)  ELT L 105, 27.4.2010, lk 22.

(2)  ELT L 66, 10.3.2008, lk 1.


12.5.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 118/6


KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 409/2010,

11. mai 2010,

millega registreeritakse kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste registris nimetus [„Castaña de Galicia” (KGT)]

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 20. märtsi 2006. aasta määrust (EÜ) nr 510/2006 põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta, (1) eriti selle artikli 7 lõike 4 esimest lõiku,

ning arvestades järgmist:

(1)

Vastavalt määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 6 lõike 2 esimesele lõigule avaldati Euroopa Liidu Teatajas Hispaania taotlus registreerida nimetus „Castaña de Galicia” (2).

(2)

Kuna komisjon ei ole saanud ühtegi määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 7 kohast vastuväidet, tuleks kõnealune nimetus registreerida,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Käesoleva määruse lisas esitatud nimetus registreeritakse.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 20. päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 11. mai 2010

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO


(1)  ELT L 93, 31.3.2006, lk 12.

(2)  ELT C 232, 26.9.2009, lk 22.


LISA

Asutamislepingu I lisas loetletud inimtoiduks ettenähtud põllumajandustooted

Klass 1.6.   Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata või töödeldud kujul

HISPAANIA

Castaña de Galicia (KGT)


12.5.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 118/8


KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 410/2010,

11. mai 2010,

millega registreeritakse kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste registris nimetus [„Εξαιρετικό Παρθένο Ελαιόλαδο Σέλινο Κρήτης” („Exeretiko partheno eleolado Selino Kritis”) (KPN)]

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 20. märtsi 2006. aasta määrust (EÜ) nr 510/2006 põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta, (1) eriti selle artikli 7 lõike 4 esimest lõiku,

ning arvestades järgmist:

(1)

Vastavalt määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 6 lõike 2 esimesele lõigule ja kohaldades kõnealuse määruse artikli 17 lõiget 2 avaldati Euroopa Liidu Teatajas Kreeka taotlus registreerida nimetus „Εξαιρετικό Παρθένο Ελαιόλαδο Σέλινο Κρήτης” („Exeretiko partheno eleolado Selino Kritis”) (2).

(2)

Kuna komisjon ei ole saanud ühtegi määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 7 kohast vastuväidet, tuleks kõnealune nimetus registreerida,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Käesoleva määruse lisas esitatud nimetus registreeritakse.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 20. päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 11. mai 2010

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO


(1)  ELT L 93, 31.3.2006, lk 12.

(2)  ELT C 232, 26.9.2009, lk 27.


LISA

Asutamislepingu I lisas loetletud inimtoiduks ettenähtud põllumajandustooted:

Klass 1.5.   Õlid ja rasvad (või, margariin, õlid jne)

KREEKA

Εξαιρετικό Παρθένο Ελαιόλαδο Σέλινο Κρήτης (Exeretiko partheno eleolado Selino Kritis) (KPN)


12.5.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 118/10


KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 411/2010,

10. mai 2010,

millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 194/2008, millega uuendatakse piiravaid meetmeid Birma/Myanmari suhtes ja muudetakse need rangemaks

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 25. veebruari 2008. aasta määrust (EÜ) nr 194/2008, millega uuendatakse piiravaid meetmeid Birma/Myanmari suhtes ja muudetakse need rangemaks ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 817/2006, (1) eriti selle artikli 18 lõike 1 punkti b,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruse (EÜ) nr 194/2008 VI lisas on esitatud nende isikute, rühmituste ja üksuste loetelu, kelle rahalised vahendid ja majandusressursid külmutatakse nimetatud määruse alusel.

(2)

Määruse (EÜ) nr 194/2008 VII lisas on esitatud loetelu Birma/Myanmari valitsusele või selle liikmetele või nendega seotud isikutele kuuluvatest või nende kontrolli all olevatest äriühingutest, mille suhtes kohaldatakse investeerimispiiranguid nimetatud määruse alusel.

(3)

Nõukogu 26. aprilli 2010. aasta otsuse 2010/232/ÜVJP (2) II ja III lisas on esitatud nende füüsiliste ja juriidiliste isikute loetelu, kelle suhtes peab piiranguid kohaldama, nagu on sätestatud nimetatud otsuse artiklis 10, ja määrusega (EÜ) nr 194/2008 jõustatakse see otsus, kuivõrd olukord nõuab Euroopa Liidu tasandi meetmeid. Seepärast tuleks määruse (EÜ) nr 194/2008 VI ja VII lisa vastavalt muuta.

(4)

Käesolevas määruses sätestatud meetmete tõhususe tagamiseks peaks käesolev määrus jõustuma selle avaldamise päeval,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

1.   Määruse (EÜ) nr 194/2008 VI lisa asendatakse käesoleva määruse I lisas esitatud tekstiga.

2.   Määruse (EÜ) nr 194/2008 VII lisa asendatakse käesoleva määruse II lisas esitatud tekstiga.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 10. mai 2010

Komisjoni nimel, presidendi eest

välissuhete peadirektor

João VALE DE ALMEIDA


(1)  ELT L 66, 10.3.2008, lk 1.

(2)  ELT L 105, 27.4.2010, lk 22.


I LISA

„VI LISA

Birma/Myanmari valitsuse liikmete ning artiklis 11 osutatud nendega seotud isikute, üksuste ja organisatsioonide nimekiri

Märkused

(1)

Pseudonüümid ja erinevused kirjapildis märgitakse sõnadega „teise nimega”.

(2)

„Sünd.” tähendab sünnikuupäeva.

(3)

„S.k” tähendab sünnikohta.

(4)

Kui ei ole märgitud teisiti, on kõik passid ja isikutunnistused välja antud Birmas/Myanmaris.

A.   RIIGI RAHU- JA ARENGUNÕUKOGU (SPDC)

#

Nimi (ja võimalikud varjunimed)

Identifitseeriv teave (ametikoht/auaste/tiitel, sünnikuupäev ja -koht, passi/isikutunnistuse number, … abikaasa/poeg/tütar)

Sugu (M/N)

A1a

Ülemjuhataja Than Shwe

Esimees, sünd. 2.2.1933

M

A1b

Kyaing Kyaing

Ülemjuhataja Than Shwe naine

N

A1c

Thandar Shwe

Ülemjuhataja Than Shwe tütar

N

A1d

Major Zaw Phyo Win

Thandar Shwe mees, Kaubandusministeeriumi ekspordiosakonna asedirektor

M

A1e

Khin Pyone Shwe

Ülemjuhataja Than Shwe tütar

N

A1f

Aye Aye Thit Shwe

Ülemjuhataja Than Shwe tütar

N

A1g

Tun Naing Shwe, teise nimega Tun Tun Naing

Ülemjuhataja Than Shwe poeg, J and J Company omanik

M

A1h

Khin Thanda

Tun Naing Shwe naine

N

A1i

Kyaing San Shwe

Ülemjuhataja Than Shwe poeg, J's Donutsi omanik

M

A1j

Dr Khin Win Sein

Kyaing San Shwe naine

N

A1k

Thant Zaw Shwe, teise nimega Maung Maung

Ülemjuhataja Than Shwe poeg

M

A1l

Dewar Shwe

Ülemjuhataja Than Shwe tütar

N

A1m

Kyi Kyi Shwe, teise nimega Ma Aw

Ülemjuhataja Than Shwe tütar

N

A1n

Kolonelleitnant Nay Soe Maung

Kyi Kyi Shwe mees

M

A1o

Pho La Pyae (Full Moon), teise nimega Nay Shwe Thway Aung

Kyi Kyi Shwe ja Nay Soe Maungi poeg, Yadanabon Cybercity direktor

M

A2a

Ülemjuhataja asetäitja Maung Aye

Aseesimees, sünd. 25.12.1937

M

A2b

Mya Mya San

Ülemjuhataja asetäitja Maung Aye naine

N

A2c

Nandar Aye

Ülemjuhataja asetäitja Maung Aye tütar, major Pye Aungi (D15g) naine. Queen Star Computer Co. omanik

N

A3a

Kindral Thura Shwe Mann

Staabiülem, erioperatsioonide koordinaator (armee, laevastik ja õhujõud), sünd. 11.7.1947

M

A3b

Khin Lay Thet

Kindral Thura Shwe Manni naine, sünd. 19.6.1947

N

A3c

Aung Thet Mann, teise nimega Shwe Mann Ko Ko

Kindral Thura Shwe Manni poeg, Ayeya Shwe War (Wah) Company (5, Pyay Road, Hlaing Township, Yangon) ja RedLink Communications Co. Ltd (No. 20, Building B, Mya Yeik Nyo Royal Hotel, Pa-Le Road, Bahan Township, Yangon) kaasomanik. Sünd. 19.6.1977

M

A3d

Khin Hnin Thandar

Aung Thet Manni naine

N

A3e

Toe Naing Mann

Kindral Thura Shwe Manni poeg, sünd. 29.6.1978. Internetiteenuse pakkujate Global Net and Red Link Communications Co. Ltd (No. 20, Building B, Mya Yeik Nyo Royal Hotel, Pa-Le Road, Bahan Township, Yangon) omanik.

M

A3f

Zay Zin Latt

Toe Naing Manni naine, Khin Shwe (J5a) tütar, sünd. 24.3.1981

N

A4a

Kindralleitnant Thein Sein

„Peaminister”, sünd. 20.4.1945, Pathein

M

A4b

Khin Khin Win

Kindralleitnant Thein Seini naine

N

A5a

Kindral (Thiha Thura) Tin Aung Myint Oo

(Thiha Thura on tiitel) „1. sekretär”, sünd. 29.5.1950, Myanmari Rahvusliku Olümpiakomitee nõukogu esimees ja Myanmar Economic Corporationi esimees

M

A5b

Khin Saw Hnin

Kindralleitnant Thiha Thura Tin Aung Myint Oo naine

N

A5c

Kapten Naing Lin Oo

Kindralleitnant Thiha Thura Tin Aung Myint Oo poeg

M

A5d

Hnin Yee Mon

Kapten Naing Lin Oo naine

N

A6a

Kindralmajor Min Aung Hlaing

Erioperatsioonide teise büroo ülem (Kayah' ja Shani osariik) (alates 23.6.2008)

M

A6b

Kyu Kyu Hla

Kindralmajor Min Aung Hlaingi naine

N

A7a

Kindralleitnant Tin Aye

Sõjaväehangete ja UMEHLi eesistuja

M

A7b

Kyi Kyi Ohn

Kindralleitnant Tin Aye naine

N

A7c

Zaw Min Aye

Kindralleitnant Tin Aye poeg

M

A8a

Kindralmajor Thar Aye, teise nimega Tha Aye

Erioperatsioonide esimese büroo ülem (Kachin, Chin, Sagaing) (alates maist 2009), sünd. 16.2.1945 (varem A11a)

M

A8b

Wai Wai Khaing, teise nimega Wei Wei Khaing

Kindralmajor Thar Aye naine (varem A11b)

N

A8c

See Thu Aye

Kindralmajor Thar Aye poeg (varem A11c)

M

A9a

Kindralmajor Hla Htay Win

Relvajõudude koolitusülem (alates 23.6.2008) (varem B1a). Htay Co. (metsaraie ja puit) omanik.

M

A9b

Mar Mar Wai

Kindralmajor Hla Htay Wini naine

N

A10a

Kindralmajor Ko Ko

Erioperatsioonide kolmanda büroo ülem (Pegu, Irrawaddy, Arakan) (alates 23.6.2008).

M

A10b

Sao Nwan Khun Sum

Kindralmajor Ko Ko naine

N

A11a

Kindralleitnant Khin Zaw

Erioperatsioonide neljanda büroo ülem (Karen, Mon, Tenasserim) (alates maist 2009), endine erioperatsioonide kuuenda büroo ülem (alates juunist 2008) (varem G42a)

M

A11b

Khin Pyone Win

Kindralleitnant Khin Zawi naine (varem G42b)

N

A11c

Kyi Tha Khin Zaw

Kindralleitnant Khin Zawi poeg (varem G42c)

M

A11d

Su Khin Zaw

Kindralleitnant Khin Zawi tütar (varem G42d)

N

A12a

Kindralleitnant Myint Swe

Erioperatsioonide viienda büroo ülem (Ranguun/Yangon)

M

A12b

Khin Thet Htay

Kindralleitnant Myint Swe naine

N

A13a

Arnt Maung

Usuasjade peadirektoraadi endine peadirektor

M

A14a

Kindralleitnant Ohn Myint

Erioperatsioonide kuuenda büroo ülem (Naypyidaw ja Mandalay) (alates maist 2009) (varem A8a).

M

A14b

Nu Nu Swe

Kindralleitnant Ohn Myinti naine

N

A14c

Kyaw Thiha, teise nimega Kyaw Thura

Kindralleitnant Ohn Myinti poeg

M

A14d

Nwe Ei Ei Zin

Kyaw Thiha naine

N


B.   PIIRKONDLIKUD ÜLEMAD

#

Nimi

Identifitseeriv teave (sh sõjaväeringkond)

Sugu (M/N)

B1a

Kindralmajor Win Myint

Ranguun (Yangon)

M

B1b

Kyin Myaing

Kindralmajor Win Myinti naine

N

B2a

Kindralmajor Yar Pyae, teiste nimedega Ya Pyae, Ya Pye, Ya Pyrit, Yar Pye ja Yar Pyrit

Idapiirkond – Shani osariik (lõunaosa)

M

B2b

Thinzar Win Sein

Kindralmajor Yar Pyae (teiste nimedega Ya Pyae, Ya Pye, Ya Pyrit, Yar Pye ja Yar Pyrit) naine

N

B3a

Kindralmajor Myint Soe

Loodepiirkond (Sagaingi piirkond) ja portfellita regionaalminister

M

B4a

Kindralmajor Khin Zaw Oo

Rannikupiirkond (Tanintharyi piirkond), sünd. 24.6.1951

M

B5a

Kindralmajor Aung Than Htut

Kirdepiirkond – Shani osariik (põhjaosa)

M

B5b

Cherry

Kindralmajor Aung Than Htuti naine

N

B6a

Kindralmajor Tin Ngwe

Keskpiirkond (Mandalay piirkond)

M

B6b

Khin Thida

Kindralmajor Tin Ngwe naine

N

B7a

Kindralmajor Thaung Aye

Läänepiirkond – Rakhine osariik

M

B7b

Thin Myo Myo Aung

Kindralmajor Thaung Aye naine

N

B8a

Kindralmajor Kyaw Swe

Edelapiirkond (Irrawaddy piirkond) ja portfellita regionaalminister

M

B8b

Win Win Maw

Kindralmajor Kyaw Swe naine

N

B9a

Kindralmajor Soe Win

Põhjapiirkond – Kachini osariik

M

B9b

Than Than Nwe

Kindralmajor Soe Wini naine

N

B10a

Kindralmajor Hla Min

Lõunapiirkond (Bago piirkond)

M

B11a

Kindralmajor Thet Naing Win

Kagupiirkond – Moni osariik

M

B12a

Kindralmajor Kyaw Phyo

Kolmnurk – Shani osariik (idaosa)

M

B13a

Kindralmajor Wai Lwin

Naypyidaw

M

B13b

Swe Swe Oo

Kindralmajor Wai Lwini naine

N

B13c

Wai Phyo Aung

Kindralmajor Wai Lwini poeg

M

B13d

Oanmar Kyaw Tun, teise nimega Ohnmar Kyaw Tun

Wai Phyo Aungi naine

N

B13e

Wai Phyo

Kindralmajor Wai Lwini poeg

M

B13f

Lwin Yamin

Kindralmajor Wai Lwini tütar

N


C.   PIIRKONDLIKE ÜLEMATE ASETÄITJAD

#

Nimi

Identifitseeriv teave (sh sõjaväeringkond)

Sugu (M/N)

C1a

Brigaadikindral Kyaw Kyaw Tun

Ranguun (Yangon)

M

C1b

Khin May Latt

Brigaadikindral Kyaw Kyaw Tuni naine

N

C2a

Brigaadikindral Than Htut Aung

Keskpiirkond

M

C2b

Moe Moe Nwe

Brigaadikindral Than Htut Aungi naine

N

C3a

Brigaadikindral Tin Maung Ohn

Loodepiirkond

M

C4a

Brigaadikindral San Tun

Põhjapiirkond, sünd. 2.3.1951, Ranguun/Yangon

M

C4b

Tin Sein

Brigaadikindral San Tuni naine, sünd 27.9.1950, Ranguun/Yangon

N

C4c

Ma Khin Ei Ei Tun

Brigaadikindral Than Tuni tütar; sünd 16.9.1979, Ar Let Yone Co. Ltd direktor

N

C4d

Min Thant

Brigaadikindral Than Tuni poeg; sünd 11.11.1982, Ranguun/Yangon, Ar Let Yone Co. Ltd direktor

M

C4e

Khin Mi Mi Tun

Brigaadikindral Than Tuni tütar; sünd 25.10.1984, Ranguun/Yangon, Ar Let Yone Co. Ltd direktor

N

C5a

Brigaadikindral Hla Myint

Kirdepiirkond

M

C5b

Su Su Hlaing

Brigaadikindral Hla Myinti naine

N

C6a

Brigaadikindral Wai Lin

Kolmnurk

M

C7a

Brigaadikindral Chit Oo

Idapiirkond

M

C7b

Kyin Myaing

Brigaadikindral Chit Oo naine

N

C8a

Brigaadikindral Zaw Min

Kagupiirkond

M

C8b

Nyunt Nyunt Wai

Brigaadikindral Zaw Mini naine

N

C9a

Brigaadikindral Hone Ngaing, teise nimega Hon Ngai

Rannikupiirkond

M

C9b

Wah Wah

Brigaadikindral Hone Ngaingi (teise nimega Hon Ngai) naine

N

C10a

Brigaadikindral Win Myint

Lõunapiirkond (varem C7a)

M

C10b

Mya Mya Aye

Brigaadikindral WinMyinti naine

N

C11a

Brigaadikindral Tint Swe

Edelapiirkond

M

C11b

Khin Thaung

Brigaadikindral Tint Swe naine

N

C11c

Ye Min, teise nimega Ye Kyaw Swar Swe

Brigaadikindral Tint Swe poeg

M

C11d

Su Mon Swe

Ye Mini naine

N

C12a

Brigaadikindral Tin Hlaing

Läänepiirkond

M

C12b

Hla Than Htay

Brigaadikindral Tin Hlaingi naine

N


D.   MINISTRID

#

Nimi

Identifitseeriv teave (sh ministeerium)

Sugu (M/N)

D1a

Kindralmajor Htay Oo

Põllumajandus ja niisutustööd, alates 18.9.2004 (varem ühistud alates 25.8.2003), USDA peasekretär, sünd. 20.1.1950, s.k Hintada, passi nr. DM 105413, isikutunnistuse nr 10/Khatana (N) 009325

M

D1b

Ni Ni Win

Kindralmajor Htay Oo naine

N

D1c

Thein Zaw Nyo

Kadett, kindralmajor Htay Oo M poeg

M

D2a

Brigaadikindral Tin Naing Thein

Kaubandus, alates 18.9.2004 (endine metsanduse aseminister), sünd. 1955

M

D2b

Aye Aye

Brigaadikindral Tin Naing Theini naine

N

D3a

Kindralmajor Khin Maung Myint

Ehitus, samuti elektrienergiaminister 2

M

D3b

Win Win Nu

Kindralmajor Khin Maung Myinti naine

N

D4a

Kindralmajor Tin Htut

Ühistud (alates 15.5.2006)

M

D4b

Tin Tin Nyunt

Kindralmajor Tin Htuti naine

N

D5a

Kindralmajor Khin Aung Myint

Kultuur (alates 15.5.2006)

M

D5b

Khin Phyone

Kindralmajor Khin Aung Myinti naine

N

D6a

Dr Chan Nyein

Haridus, alates 10.8.2005 (endine teaduse ja tehnoloogia aseminister), USDA täitevkomitee liige, sünd. 15.12.1944

M

D6b

Sandar Aung

Dr Chan Nyeini naine

N

D7a

Kolonel Zaw Min

Elektrienergia 1 (alates 15.5.2006), sünd. 10.1.1949

M

D7b

Khin Mi Mi

Kolonel Zaw Mini naine

N

D8a

Brigaadikindral Lun Thi

Energeetika (alates 20.12.1997), sünd. 18.7.1940

M

D8b

Khin Mar Aye

Brigaadikindral Lun Thi naine

N

D8c

Mya Sein Aye

Brigaadikindral Lun Thi tütar

N

D8d

Zin Maung Lun

Brigaadikindral Lun Thi poeg

M

D8e

Zar Chi Ko

Zin Maung Luni naine

N

D9a

Kindralmajor Hla Tun

Rahandus ja riigitulud (alates 1.2.2003), sünd. 11.7.1951

M

D9b

Khin Than Win

Kindralmajor Hla Tuni naine

N

D10a

Nyan Win

Välisküsimused (alates 18.9.2004), varem relvajõudude koolitusülema asetäitja, sünd. 22.1.1953

M

D10b

Myint Myint Soe

Nyan Wini naine, sünd. 15.1.1953

N

D11a

Brigaadikindral Thein Aung

Metsandus (alates 25.8.2003)

M

D11b

Khin Htay Myint

Brigaadikindral Thein Aungi naine

N

D12a

Prof dr Kyaw Myint

Tervishoid (alates 1.2.2003), sünd. 1940

M

D12b

Nilar Thaw

Prof Dr Kyaw Myinti naine

N

D13a

Kindralmajor Maung Oo

Siseküsimused (alates 5.11.2004) ja sisserände- ja rahvastikuminister (alates veebruarist 2009), sünd. 1952

M

D13b

Nyunt Nyunt Oo

Kindralmajor Maung Oo naine

N

D14a

Kindralmajor Maung Maung Swe

Sotsiaalhoolekanne, toetused ja ümberasumine (alates 15.5.2006)

M

D14b

Tin Tin Nwe

Kindralmajor Maung Maung Swe naine

N

D14c

Ei Thet Thet Swe

Kindralmajor Maung Maung Swe tütar

N

D14d

Kaung Kyaw Swe

Kindralmajor Maung Maung Swe poeg

M

D15a

Aung Thaung

Tööstus 1 (alates 15.11.1997)

M

D15b

Khin Khin Yi

Aung Thaungi naine

N

D15c

Major Moe Aung

Aung Thaungi poeg

M

D15d

Dr Aye Khaing Nyunt

Major Moe Aungi naine

N

D15e

Nay Aung

Aung Thaungi poeg, ärimees, Aung Yee Phyoe Co. Ltd tegevdirektor ja Director IGE Co.Ltd direktor

M

D15f

Khin Moe Nyunt

Nay Aungi naine

N

D15g

Major Pyi Aung, teise nimega Pye Aung

Aung Thaungi poeg (abielus A2c-ga). IGE Co.Ltd direktor

M

D15h

Khin Ngu Yi Phyo

Aung Thaungi tütar

N

D15i

Dr Thu Nanda Aung

Aung Thaungi tütar

N

D15j

Aye Myat Po Aung

Aung Thaungi tütar

N

D16a

Viitseadmiral Soe Thein

Tööstus 2 (alates juunist 2008), (varem G38a)

M

D16b

Khin Aye Kyin, teise nimega Aye Aye

Viitseadmiral Soe Theini naine

N

D16c

Yimon Aye

Viitseadmiral Soe Theini tütar, sünd. 12.7.1980, praegu Ameerika Ühendriikides

N

D16d

Aye Chan

Viitseadmiral Soe Theini poeg, sünd. 23.9.1973

M

D16e

Thida Aye

Viitseadmiral Soe Theini tütar, sünd. 23.3.1979

N

D17a

Brigaadikindral Kyaw Hsan

Informatsioon (alates 13.9.2002)

M

D17b

Kyi Kyi Win

Brigaadikindral Kyaw Hsani naine. Myanmari Naisteliidu informatsiooni osakonna juhataja

N

D18a

Brigaadikindral Maung Maung Thein

Loomakasvatus ja kalandus

M

D18b

Myint Myint Aye

Brigaadikindral Maung Maung Theini naine

N

D18c

Min Thein, teise nimega Ko Pauk

Brigaadikindral Maung Maung Theini poeg

M

D19a

Brigaadikindral Ohn Myint

Kaevandused (alates 15.11.1997)

M

D19b

San San

Brigaadikindral Ohn Myinti naine

N

D19c

Thet Naing Oo

Brigaadikindral Ohn Myinti poeg

M

D19d

Min Thet Oo

Brigaadikindral Ohn Myinti poeg

M

D20a

Soe Tha

Riiklik planeerimine ja majandusareng (alates 20.12.1997), sünd. 7.11.1944

M

D20b

Kyu Kyu Win

Soe Tha naine, sünd. 3.11.1949

N

D20c

Kyaw Myat Soe, teise nimega Aung Myat Soe

Soe Tha poeg, sünd. 14.2.1973/7.10.1974, praegu Austraalias

M

D20d

Wei Wei Lay

Soe Tha naine, sünd. 12.9.1978/18.8.1975, praegu Austraalias

N

D20e

Aung Soe Tha

Soe Tha poeg, sünd. 5.10.1980

M

D20f

Myat Myitzu Soe

Soe Tha tütar, sünd. 14.2.1973

N

D20g

San Thida Soe

Soe Tha tütar, sünd. 12.9.1978

N

D20h

Phone Myat Soe

Soe Tha poeg, sünd. 3.3.1983

M

D21a

Kolonel Thein Nyunt

Piirialade, rahvusgruppide ja arenguasjade edendamine (alates 15.11.1997), Naypyidawi linnapea

M

D21b

Kyin Khaing, teise nimega Kyin Khine

Kolonel Thein Nyunti naine

N

D22a

Kindralmajor Aung Min

Raudteetransport (alates 1.2.2003)

M

D22b

Wai Wai Thar, teise nimega Wai Wai Tha

Kindralmajor Aung Mini naine

N

D22c

Aye Min Aung

Kindralmajor Aung Mini tütar

N

D22d

Htoo Char Aung

Kindralmajor Aung Mini poeg

M

D23a

Brigaadikindral Thura Myint Maung

Usuasjad (alates 25.8.2003)

M

D23b

Aung Kyaw Soe

Brigaadikindral Thura Myint Maungi poeg

M

D23c

Su Su Sandi

Aung Kyaw Soe naine

N

D23d

Zin Myint Maung

Brigaadikindral Thura Myint Maungi tütar

N

D24a

Thaung

Teadus ja tehnoloogia (alates 1.11.1998), sünd. 6.7.1937, Kyaukse

M

D24b

May Kyi Sein

Thaungi naine

N

D24c

Aung Kyi

Thaungi poeg, sünd. 1971

M

D25a

Brigaadikindral Thura Aye Myint

Sport (alates 29.10.1999)

M

D25b

Aye Aye

Brigaadikindral Thura Aye Myinti naine

N

D25c

Nay Linn

Brigaadikindral Thura Aye Myinti poeg

M

D26a

Brigaadikindral Thein Zaw

Telekommunikatsioon, posti- ja telegraafiside (alates 10.5.2001)

M

D26b

Mu Mu Win

Brigaadikindral Thein Zawi naine

N

D27a

Kindralmajor Thein Swe

Transport (alates 18.9.2004), varem peaministri büroo (alates 25.8.2003)

M

D27b

Mya Theingi

Kindralmajor Thein Swe naine

N

D28a

Kindralmajor Soe Naing

Hotellid ja turism (alates 15.5.2006)

M

D28b

Tin Tin Latt

Kindralmajor Soe Naingi naine

N

D28c

Wut Yi Oo

Kindralmajor Soe Naingi tütar

N

D28d

Kapten Htun Zaw Win

Wut Yi Oo mees

M

D28e

Yin Thu Aye

Kindralmajor Soe Naingi tütar

N

D28f

Yi Phone Zaw

Kindralmajor Soe Naingi poeg

M

D29a

Aung Kyi

Tööhõive/töö (nimetatud suhtekorralduse ministri ametikohale alates 8.10.2007, vastutab suhete korraldamise eest Aung San Suu Kyiga)

M

D29b

Thet Thet Swe

Aung Kyi naine

N

D30a

Kyaw Thu

Avaliku teenistuse valiku- ja väljaõppekomisjoni esimees, sünd. 15.8.1949

M

D30b

Lei Lei Kyi

Kyaw Thu naine

N


E.   ASEMINISTRID

#

Nimi

Identifitseeriv teave (sh ministeerium)

Sugu (M/N)

E1a

Ohn Myint

Põllumajandus ja niisutustööd (alates 15.11.1997)

M

E1b

Thet War

Ohn Myinti naine

N

E2a

Brigaadikindral Aung Tun

Kaubandus (alates 13.9.2003)

M

E3a

Brigaadikindral Myint Thein

Ehitus (alates 5.1.2000)

M

E3b

Mya Than

Brigaadikindral Myint Theini naine

N

E4a

Tint Swe

Ehitus (alates 7.5.1998), sünd. 7.11.1936

M

E5a

Kindralmajor Aye Myint

Riigikaitse (alates 15.5.2006)

M

E6a

Brigaadikindral Aung Myo Min

Haridus (alates 19.11.2003)

M

E6b

Thazin Nwe

Brigaadikindral Aung Myo Mini naine

N

E6c

Si Thun Aung

Brigaadikindral Aung Myo Mini poeg

M

E7a

Myo Myint

Elektrienergia 1 (alates 29.10.1999)

M

E7b

Tin Tin Myint

Myo Myinti naine

N

E8a

Brigaadikindral Than Htay

Energeetika (alates 25.8.2003)

M

E8b

Soe Wut Yi

Brigaadikindral Than Htay naine

N

E9a

Kolonel Hla Thein Swe

Rahandus ja riigitulud (alates 25.8.2003), sünd. 8.3.1957

M

E9b

Thida Win

Kolonel Hla Thein Swe naine

N

E10a

Brigaadikindral Win Myint

Elektrienergia 2

M

E10b

Tin Ma Ma Than

Brigaadikindral Win Myinti naine

N

E11a

Maung Myint

Välisküsimused (alates 21.5.1958), sünd. 18.9.2004, Mandalay

M

E11b

Dr Khin Mya Win

Maung Myinti naine, sünd. 21.1.1956

N

E12a

Prof Dr Mya Oo

Tervishoid (alates 16.11.1997), sünd. 25.1.1940

M

E12b

Tin Tin Mya

Prof Dr Mya Oo naine

N

E12c

Dr Tun Tun Oo

Prof Dr Mya Oo poeg, sünd. 26.7.1965

M

E12d

Dr Mya Thuzar

Prof Dr Mya Oo tütar, sünd. 23.9.1971

N

E12e

Mya Thidar

Prof Dr Mya Oo tütar, sünd. 10.6.1973

N

E12f

Mya Nandar

Prof Dr Mya Oo tütar, sünd. 29.5.1976

N

E13a

Brigaadikindral Phone Swe

Siseküsimused (alates 25.8.2003)

M

E13b

San San Wai

Brigaadikindral Phone Swe naine

N

E14a

Brigaadikindral Aye Myint Kyu

Hotellid ja turism (alates 16.11.1997)

M

E14b

Prof Khin Swe Myint

Brigaadikindral Aye Myint Kyu naine

N

E15a

Brigaadikindral Win Sein

Sisseränne ja rahvastik (alates novembrist 2006)

M

E15b

Wai Wai Linn

Brigaadikindral Win Seini naine

N

E16a

Brigaadikindral Thein Tun

Tööstus 1 (täiendav aseminister)

M

E17a

Kolonelleitnant Khin Maung Kyaw

Tööstus 2 (alates 5.1.2000)

M

E17b

Mi Mi Wai

Kolonelleitnant Khin Maung Kyawi naine

N

E18a

Kindralmajor Kyaw Swa Khine

Tööstus 2 (täiendav aseminister, alates 24.10.2007) (varem G29a)

M

E18b

Khin Phyu Mar

Kindralmajor Kyaw Swa Khine naine

N

E19a

Kolonel Tin Ngwe

Piirialade, rahvusgruppide ja arenguasjade edendamine (alates 25.8.2003)

M

E19b

Khin Mya Chit

Kolonel Tin Ngwe naine

N

E20a

Thaung Lwin

Raudteetransport (alates 16.11.1997)

M

E20b

Dr Yi Yi Htwe

Thura Thaung Lwini naine

N

E21a

Brigaadikindral Aung Ko

Usuasjad (alates 17.11.1997), USDA Kesktäitevkomitee liige

M

E21b

Myint Myint Yee, teise nimega Yi Yi Myint

Brigaadikindral Thura Aung Ko naine

N

E22a

Kyaw Soe

Teadus ja tehnoloogia (alates 15.11.2004), sünd. 16.10.1944

M

E23a

Kolonel Thurein Zaw

Riiklik planeerimine ja majandusareng (alates 10.8.2005)

M

E23b

Tin Ohn Myint

Kolonel Thurein Zawi naine

N

E24a

Brigaadikindral Kyaw Myin

Sotsiaalhoolekanne, toetused ja ümberasumine (alates 25.8.2003)

M

E24b

Khin Nwe Nwe

Brigaadikindral Kyaw Myini naine

N

E25a

Pe Than

Raudteetransport (alates 14.11.1998)

M

E25b

Cho Cho Tun

Pe Thani naine

N

E26a

Kolonel Nyan Tun Aung

Transport (alates 25.8.2003)

M

E26b

Wai Wai

Kolonel Nyan Tun Aungi naine

N

E27a

Dr Paing Soe

Tervishoid (täiendav aseminister, alates 15.5.2006)

M

E27b

Khin Mar Swe

Dr Paing Soe naine

N

E28a

Kindralmajor Thein Tun

Posti- ja telekommunikatsiooni aseminister

M

E28b

Mya Mya Win

Thein Tuni naine

N

E29a

Kindralmajor Kyaw Swa Khaing

Tööstus 2 aseminister

M

E29b

Khin Phyu Mar

Kyaw Swa Khaingi naine

N

E30a

Kindralmajor Thein Htay

Asekaitseminister

M

E30b

Myint Myint Khine

Kindralmajor Thein Htay naine

N

E31a

Brigaadikindral Tin Tun Aung

Tööministri asetäitja (alates 7.11.2007)

M


F.   MUUD TURISMIGA SEOTUD AMETIISIKUD

#

Nimi

Identifitseeriv teave

(sh ametikoht)

Sugu (M/N)

F1a

Hla Htay

Hotelli- ja turismiameti peadirektor (2004. aasta augustini Myanmari hotelli- ja turismiteenistuse tegevdirektor)

M

F2a

Tin Maung Shwe

Hotelli- ja turismiameti peadirektori asetäitja

M

F3a

Soe Thein

Myanmari hotelli- ja turismiteenistuse tegevdirektor alates 2004. aasta oktoobrist (varem peadirektor)

M

F4a

Khin Maung Soe

Peadirektor

M

F5a

Tint Swe

Peadirektor

M

F6a

Kolonelleitnant Yan Naing

Peadirektor, hotellide ja turismiministeerium

M

F7a

Kyi Kyi Aye

Turismi edendamise valdkonna direktor, hotellide ja turismiministeerium

N

G.   KÕRGEMAD OHVITSERID

#

Nimi

Identifitseeriv teave (sh ametikoht)

Sugu (M/N)

G1a

Kindralmajor Hla Shwe

Viitsekindraladjutant

M

G2a

Kindralmajor Soe Maung

Sõjaväekohtu peakohtunik

M

G2b

Nang Phyu Phyu Aye

Kindralmajor Soe Maungi naine

N

G3a

Kindralmajor Thein Htaik, teise nimega Hteik

Kindralinspektor

M

G4a

Kindralmajor Saw Hla

Sõjaväepolitsei ülem

M

G4b

Cho Cho Maw

Kindralmajor Saw Hla naine

N

G5a

Kindralmajor Htin Aung Kyaw

Viitsekindralkortermeister

M

G5b

Khin Khin Maw

Kindralmajor Htin Aung Kyaw naine

N

G6a

Kindralleitnant Lun Maung

Riigikontrolör

M

G6b

May Mya Sein

Kindralleitnant Lun Maungi naine

N

G7a

Kindralmajor Nay Win

SPDC esimehe sõjaline abi

M

G8a

Kindralmajor Hsan Hsint

Sõjaväepersonali osakonna kindral, sünd. 1951

M

G8b

Khin Ma Lay

Kindralmajor Hsan Hsinti naine

N

G8c

Okkar San Sint

Kindralmajor Hsan Hsinti poeg

M

G9a

Kindralmajor Hla Aung Thein

Komandant, Ranguun

M

G9b

Amy Khaing

Hla Aung Theini naine

N

G10a

Kindralleitnant Ye Myint

Julgeoleku sõjaliste aspektide ülem

M

G10b

Myat Ngwe

Kindralleitnant Ye Myinti naine

N

G11a

Brigaadikindral Mya Win

Riigikaitse kolledži komandant

M

G12a

Brigaadikindral Maung Maung Aye

Peastaabi kolledži komandant (alates 2008. aasta juunist)

M

G12b

San San Yee

Brigaadikindral Maung Maung Aye naine

N

G13a

Brigaadikindral Tun Tun Oo

Suhtekorralduse ja psühholoogilise sõjapidamise ülem

M

G14a

Kindralmajor Thein Tun

Signaalmärkide ülem, Rahvusliku Kongressi kokkukutsumise korralduskomitee liige

M

G15a

Kindralmajor Than Htay

Tarne- ja transpordiülem

M

G15b

Nwe Nwe Win

Kindralmajor Than Htay naine

N

G16a

Kindralmajor Khin Maung Tint

Väärtpaberite trükikoja direktor

M

G17a

Kindralmajor Sein Lin

Direktor, kaitseministeerium (täpne ametikoht teadmata; varem varustusülem)

M

G18a

Kindralmajor Kyi Win

Suurtüki- ja soomusvägede ülem, UMEHLi juhatuse liige

M

G18b

Khin Mya Mon

Kindralmajor Kyi Wini naine

N

G19a

Kindralmajor Tin Tun

Pioneeriüksuse ülem

M

G19b

Khin Myint Wai

Kindralmajor Tin Tuni naine

N

G20a

Kindralmajor Aung Thein

Ümberasumise ülem

M

G20b

Htwe Yi, teise nimega Htwe Htwe Yi

Kindralmajor Aung Theini naine

N

G21a

Brigaadikindral Than Maung

Riigikaitse kolledži asekomandant

M

G22a

Brigaadikindral Win Myint

Kaitseteenistuse tehnikaakadeemia rektor

M

G23a

Brigaadikindral Tun Nay Lin

Kaitseteenistuse meditsiiniakadeemia rektor/komandant

M

G24a

Brigaadikindral Than Sein

Sõjaväehaigla komandant, Mingaladon. Sünd. 1.2.1946, s.k Bago

M

G24b

Rosy Mya Than

Brigaadikindral Than Seini naine

N

G25a

Brigaadikindral Win Than

Union of Myanmar Economic Holdingsi hankedirektor ja tegevdirektor (varem kindralmajor Win Hlaing, K1a)

M

G26a

Brigaadikindral Than Maung

Rahvamiilitsa ja piirivalvejõudude ülem

M

G27a

Kindralmajor Khin Maung Win

Kaitsetööstuse ülem

M

G28a

Brigaadikindral Win Aung

Avaliku teenistuse valiku- ja väljaõppekomisjoni liige

M

G29a

Brigaadikindral Soe Oo

Avaliku teenistuse valiku- ja väljaõppekomisjoni liige

M

G30a

Brigaadikindral Nyi Tun, teise nimega Nyi Htun

Avaliku teenistuse valiku- ja väljaõppekomisjoni liige

M

G31a

Brigaadikindral Kyaw Aung

Avaliku teenistuse valiku- ja väljaõppekomisjoni liige

M

G32a

Kindralleitnant Myint Hlaing

Staabiülem (õhukaitse)

M

G32b

Khin Thant Sin

Kindralleitnant Myint Hlaingi naine

N

G32c

Hnin Nandar Hlaing

Kindralleitnant Myint Hlaingi tütar

N

G32d

Thant Sin Hlaing

Kindralleitnant Myint Hlaingi poeg

M

G33a

Kindralmajor Mya Win

Suurtükivägede ülem, kaitseministeerium

M

G34a

Kindralmajor Tin Soe

Soomusvägede ülem, kaitseministeerium

M

G35a

Kindralmajor Than Aung

Meditsiinitöötajate direktoraadi direktor, kaitseministeerium

M

G36a

Kindralmajor Ngwe Thein

Kaitseministeerium

M

G37a

Kolonel Thant Shin

Peaministri büroo peadirektor

M

G38a

Kindralleitnant Thura Myint Aung

Kindraladjutant (varem B8a, edutatud edelapiirkonna juhatusest)

M

G39a

Kindralmajor Maung Shein

Kaitseteenistuse inspektsioon ja peakontrolör

M

G40a

Kindralmajor Tha Aye

Kaitseministeerium

M

G41a

Kolonel Myat Thu

Ranguuni sõjaväeringkonna 1 (Põhja-Ranguun) ülem

M

G42a

Kolonel Nay Myo

Sõjaväeringkonna 2 (Ida-Ranguun) ülem

M

G43a

Kolonel Tin Hsan

Sõjaväeringkonna 3 (Lääne-Ranguun) ülem

M

G44a

Kolonel Khin Maung Htun

Sõjaväeringkonna 4 (Lõuna-Ranguun) ülem

M

G45a

Kolonel Tint Wai

Operatsioonide kontrolli ülem, sõjaväeringkond nr 4 (Mawbi)

M

G46a

San Nyunt

Sõjaliste julgeolekuküsimuste ülem, sõjalise toetuse üksus nr 2

M

G47a

Kolonelleitnant Zaw Win

Lon Hteini pataljoni baasi 3 ülem, Shwemyayar

M

G48a

Major Mya Thaung

Lon Hteini pataljoni baasi 5 ülem, Mawbi

M

G49a

Major Aung San Win

Lon Hteini pataljoni baasi 7 ülem, Thanlin Township

M


Merevägi

#

Nimi

Identifitseeriv teave (sh ametikoht)

Sugu (M/N)

G50a

Kontradmiral Nyan Tun

Mereväe ülemjuhataja (alates juunist 2008). UMEHLi juhatuse liige (varem G39a)

M

G50b

Khin Aye Myint

Nyan Tuni naine

N

G51a

Kommodoor Win Shein

Mereväe väljaõppe peakorteri ülem

M

G52a

Kommodoor brigaadikindral Thura Thet Swe

Taninthayi mereväe piirkonna sõjaväeringkonna ülem

M

G53a

Kommodoor Myint Lwin

Irrawaddy mereväe piirkonna ülem

M


Õhujõud

#

Nimi

Identifitseeriv teave (sh ametikoht)

Sugu (M/N)

G54a

Kindralleitnant Myat Hein

Õhujõudude ülemjuhataja

M

G54b

Htwe Htwe Nyunt

Kindralleitnant Myat Heini naine

N

G55a

Kindralmajor Khin Aung Myint

Õhujõudude staabiülem

M

G56a

Brigaadikindral Ye Chit Pe

Õhujõudude juhtimisstaap, Mingaladon

M

G57a

Brigaadikindral Khin Maung Tin

Shande lennuväe väljaõppekeskuse komandant, Meiktila

M

G58a

Brigaadikindral Zin Yaw

Patheini lennuväebaasi ülem, õhujõudude staabiülem, UMEHLi juhatuse liige

M

G58b

Khin Thiri

Brigaadikindral Zin Yawi naine

N

G58c

Zin Mon Aye

Brigaadikindral Zin Yawi tütar; sünd. 26.3.1985

N

G58d

Htet Aung

Brigaadikindral Zin Yawi poeg; sünd. 9.7.1988

M


Kergejalaväe diviisid

#

Nimi

Identifitseeriv teave (sh ametikoht)

Sugu (M/N)

G59a

Brigaadikindral Than Htut

11.kergejalaväe diviis

M

G60a

Brigaadikindral Tun Nay Lin

22.kergejalaväe diviis

M

G61a

Brigaadikindral Kyaw Htoo Lwin

33.kergejalaväe diviis, Sagaing

M

G62a

Brigaadikindral Taut Tun

44.kergejalaväe diviis

M

G63a

Brigaadikindral Aye Khin

55.kergejalaväe diviis, Lalaw

M

G64a

Brigaadikindral San Myint

66.kergejalaväe diviis, Pyi

M

G65a

Brigaadikindral Tun Than

77.kergejalaväe diviis, Bago

M

G66a

Brigaadikindral Aung Kyaw Hla

88.kergejalaväe diviis, Magwe

M

G67a

Brigaadikindral Tin Oo Lwin

99.kergejalaväe diviis, Meiktila

M

G68a

Brigaadikindral Sein Win

101.kergejalaväe diviis, Pakokku

M

G69a

Kolonel Than Han

66.kergejalaväe diviis

M

G70a

Kolonelleitnant Htwe Hla

66.kergejalaväe diviis

M

G71a

Kolonelleitnant Han Nyunt

66.kergejalaväe diviis

M

G72a

Kolonel Ohn Myint

77.kergejalaväe diviis

M

G73a

Kolonelleitnant Aung Kyaw Zaw

77.kergejalaväe diviis

M

G74a

Major Hla Phyo

77.kergejalaväe diviis

M

G75a

Kolonel Myat Thu

11.kergejalaväediviisi taktikaline ülem

M

G76a

Kolonel Htein Lin

11.kergejalaväediviisi taktikaline ülem

M

G77a

Kolonelleitnant Tun Hla Aung

11.kergejalaväediviisi taktikaline ülem

M

G78a

Kolonel Aung Tun

66.brigaad

M

G79a

Kapten Thein Han

66.brigaad

M

G79b

Hnin Wutyi Aung

Kapten Thein Hani naine

N

G80a

Kolonelleitnant Mya Win

77.kergejalaväediviisi taktikaline ülem

M

G81a

Kolonel Win Te

77.kergejalaväediviisi taktikaline ülem

M

G82a

Kolonel Soe Htway

77.kergejalaväediviisi taktikaline ülem

M

G83a

Kolonelleitnant Tun Aye

702.kergejalaväepataljoni ülem

M

G84a

Nyan Myint Kyaw

281.jalaväepataljoni ülem (Mongyang Shani osariigi idapiirkond)

M


Teised brigaadikindralid

#

Nimi

Identifitseeriv teave (sh ametikoht)

Sugu (M/N)

G85a

Brigaadikindral Htein Win

Taikkyi baas

M

G86a

Brigaadikindral Khin Maung Htay

Meiktila baasi ülem

M

G87a

Brigaadikindral Kyaw Oo Lwin

Kalay baasi ülem

M

G88a

Brigaadikindral Khin Zaw Win

Khamaukgyi baas

M

G89a

Brigaadikindral Kyaw Aung

Lõunapiirkond, Toungoo baasi ülem

M

G90a

Brigaadikindral Myint Hein

Sõjalised operatsioonid, 3. sõjaväeringkond, Mogaungi baas

M

G91a

Brigaadikindral Tin Ngwe

Kaitseministeerium

M

G92a

Brigaadikindral Myo Lwin

Sõjalised operatsioonid, 7. sõjaväeringkond, Pekoni baas

M

G93a

Brigaadikindral Myint Soe

Sõjalised operatsioonid, 5. sõjaväeringkond, Taungupi baas

M

G94a

Brigaadikindral Myint Aye

Sõjalised operatsioonid, 9. sõjaväeringkond, Kyauktawi baas

M

G95a

Brigaadikindral Nyunt Hlaing

Sõjalised operatsioonid, 17. sõjaväeringkond, Mong Pani baas

M

G96a

Brigaadikindral Ohn Myint

Moni osariik, USDA kesktäitevkomitee liige

M

G97a

Brigaadikindral Soe Nwe

Sõjalised operatsioonid, 21. sõjaväeringkond, Bhamo baas

M

G98a

Brigaadikindral Than Tun

Kyaukpadaungi baasi ülem

M

G99a

Brigaadikindral Than Tun Aung

Piirkondlikud operatsioonid, Sittwe sõjaväeringkond

M

G100a

Brigaadikindral Thet Naing

Aungbani baasi ülem

M

G101a

Brigaadikindral Thein Hteik

Sõjalised operatsioonid, 13. sõjaväeringkond, Bokpyini baas

M

G102a

Brigaadikindral Thura Myint Thein

Namhsani taktikaliste operatsioonide sõjaväeringkond, praegu Myanmar Economic Corporationi (MEC) tegevdirektor

M

G103a

Brigaadikindral Win Aung

Mong Hsati baasi ülem

M

G104a

Brigaadikindral Myo Tint

Eriülesannetes ohvitser, transpordiministeerium

M

G105a

Brigaadikindral Thura Sein Thaung

Eriülesannetes ohvitser, sotsiaalhoolekande ministeerium

M

G106a

Brigaadikindral Phone Zaw Han

Mandalay linnapea alates veebruarist 2005 ning Mandalay linna arengukomitee esimees, varem Kyaukme ülem

M

G106b

Moe Thidar

Brigaadikindral Phone Zaw Hani naine

N

G107a

Brigaadikindral Win Myint

Pyinmana baasi ülem

M

G108a

Brigaadikindral Kyaw Swe

Pyin Oo Lwini baasi ülem

M

G109a

Brigaadikindral Soe Win

Bahtoo baasi ülem

M

G110a

Brigaadikindral Thein Htay

Lahingurelvade tootmise ülema asetäitja, kaitseministeerium

M

G111a

Brigaadikindral Myint Soe

Ranguuni baasi ülem

M

G112a

Brigaadikindral Myo Myint Thein

Sõjaväehaigla komandant, Pyin Oo Lwin

M

G113a

Brigaadikindral Sein Myint

Bago (Pegu) piirkonna rahu- ja arengunõukogu esimees

M

G114a

Brigaadikindral Hong Ngai (Ngaing)

Chini osariigi rahu- ja arengunõukogu esimees

M

G115a

Brigaadikindral Win Myint

Kayah osariigi rahu- ja arengunõukogu esimees

M

H.   VANGLATE JA POLITSEI EEST VASTUTAVAD OHVITSERID

#

Nimi

Identifitseeriv teave (sh ametikoht)

Sugu (M/N)

H1a

Brigaadikindral Khin Yi

Myanmari politseiameti peadirektor, sünd. 29.12.1952

M

H1b

Khin May Soe

Brigaadikindral Khin Yi naine

N

H2a

Zaw Win

Vanglate osakonna peadirektor (siseministeerium) alates 2004. aasta augustist, varem Myanmari politseiameti asepeadirektor, endine brigaadikindral, endine sõjaväelane

M

H2b

Nwe Ni San

Zaw Wini naine

N

H3a

Aung Saw Win

Eriuurimisbüroo peadirektor

M

H4a

Politsei brigaadikindral Khin Maung Si

Politsei peakorteri ülem

M

H5a

Kolonelleitnant Tin Thaw

Valitsuse Tehnilise Instituudi ülem

M

H6a

Maung Maung Oo

Inseini vangla sõjalise julgeolekuküsimuste ülekuulamisrühma ülem

M

H7a

Myo Aung

Ranguuni kinnipidamisasutuste direktor

M

H8a

Politsei brigaadikindral Zaw Win

Politsei asedirektor

M

H9a

Politsei kolonelleitnant Zaw Min Aung

Eriosakond

M


I.   ÜHISVASTUTUS- JA ARENGUÜHENDUS (USDA)

(kõrgemad USDA ametnikud, keda pole mujal nimetatud)

#

Nimi

Identifitseeriv teave

(sh ametikoht)

Sugu (M/N)

I1a

Brigaadikindral Aung Thein Lin, teise nimega Aung Thein Lynn

Yangoni linnapea ja Yangoni linna arengukomitee esimees (sekretär) ning USDA Kesktäitevkomitee liige, sünd. 1952

M

I1b

Khin San Nwe

Brigaadikindral Aung Thein Lini naine

N

I1c

Thidar Myo

Brigaadikindral Aung Thein Lini tütar

N

I2a

Kolonel Maung Par, teise nimega Maung Pa

Yangoni aselinnapea, areng I (Kesktäitevkomitee I liige)

M

I2b

Khin Nyunt Myaing

Kolonel Maung Pari naine

N

I2c

Naing Win Par

Kolonel Maung Pari poeg

M

I3a

Nyan Tun Aung

Kesktäitevkomitee liige

M

I4a

Aye Myint

Ranguuni linna täitevkomitee liige

M

I5a

Tin Hlaing

Ranguuni linna täitevkomitee liige

M

I6a

Soe Nyunt

Ida-Yangoni staabiohvitser

M

I7a

Chit Ko Ko

Mingala Taungnyunti Townshipi rahu ja arengunõukogu esimees

M

I8a

Soe Hlaing Oo

Mingala Taungnyunti Townshipi rahu ja arengunõukogu sekretär

M

I9a

Kapten Kan Win

Mingala Taungnyunti Townshipi politseiameti juht

M

I10a

That Zin Thein

Mingala Taungnyunti arenguküsimuste komitee juhataja

M

I11a

Khin Maung Myint

Mingala Taungnyunti sisserände- ja rahvastikuosakonna juhataja

M

I12a

Zaw Lin

Mingala Taungnyunti Townshipi USDA sekretär

M

I13a

Win Hlaing

Mingala Taungnyunti Townshipi USDA kaassekretär

M

I14a

San San Kyaw

Informatsiooninisteeriumi informatsiooni ja avalike suhete osakonna staabiohvitser Mingala Taungnyunti Townshipis

N

I15a

Kindralleitnant Myint Hlaing

Kaitseministeerium, USDA liige

M

J.   VALITSUSE MAJANDUSPOLIITIKAST KASU SAAVAD JA MUUD REŽIIMIGA SEOTUD ISIKUD

#

Nimi

Identifitseeriv teave

(sh äriühing)

Sugu (M/N)

J1a

Tay Za

Htoo Trading Co ja Htoo Construction Co. tegevdirektor, sünd. 18.7.1964; isikutunnistuse nr MYGN 006415.

Yangon United Football Clubi omanik. Isa: Myint Swe (6.11.1924); ema: Ohn (12.8.1934)

M

J1b

Thidar Zaw

Tay Za naine; sünd. 24.2.1964,

isikutunnistuse nr KMYT 006865.

Vanemad: Zaw Nyunt (surnud), Htoo (surnud)

N

J1c

Pye Phyo Tay Za

Tay Za poeg, sünd. 29.1.1987

M

J1d

Ohn

Tay Za ema, sünd. 12.8.1934

N

J2a

Thiha

Tay Za (J1a) vend; sünd. 24.6.1960.

Htoo Tradingu direktor. London Cigarettes'i edasimüüja (Myawadi Trading)

M

J2b

Shwe Shwe Lin

Thiha naine

N

J3a

Aung Ko Win, teise nimega Saya Kyaung

Kanbawza Bank ning Myanmar Billion Group, Nilayoma Co. Ltd, East Yoma Co. Ltd, samuti London Cigarettes’i agent Shani ja Kayah’ osariikides ning Kanbawza Football Clubi omanik

M

J3b

Nan Than Htwe, teise nimega Nan Than Htay

Aung Ko Wini naine

N

J3c

Nang Lang Kham, teise nimega Nan Lan Khan

Aung Ko Wini tütar, sünd. 1.6.1988

N

J4a

Tun Myint Naing, teiste nimedega Steven Law, Htun Myint Naing, Htoon Myint Naing

Asia World Co., sünd. 15.5.1958 või 27.8.1960, Magway Football Clubi omanik

M

J4b

Ng Seng Hong, teiste nimedega Seng Hong, Cecilia Ng või Ng Sor Hon

Tun Myint Naingi naine. Golden Aaron Pte Ltd (Singapore) tegevjuht

N

J4c

Lo Hsing-han

Asia World Co.’ga seotud Tun Myint Naingi, teise nimega Steven Law’ isa, sünd 1938 või 1935

M

J5a

Khin Shwe

Zaykabar Co; sünd. 21.1.1952. Vt. ka A3f

M

J5b

San San Kywe

Khin Shwe naine

N

J5c

Zay Thiha

Khin Shwe poeg, sünd. 1.1.1977. Zaykabar Co. Ltd tegevdirektor

M

J5d

Nandar Hlaing

Zay Thiha naine

N

J6a

Htay Myint

Yuzana Co, samuti Yuzana Supermarket, Yuzana Hotel, Yuzana Oil Palm Project ja Southern Myanmar United Football Clubi omanik, sünd. 6.2.1955

M

J6b

Aye Aye Maw

Htay Myinti naine; sünd. 17.11.1957

N

J6c

Win Myint

Htay Myinti vend, Yuzana Co direktor, sünd. 29.5.1952

M

J6d

Lay Myint

Htay Myinti vend, Yuzana Co direktor, sünd. 6.2.1955

M

J6e

Kyin Toe

Htay Myinti vend, Yuzana Co direktor, sünd. 29.4.1957

M

J6f

Zar Chi Htay

Htay Myinti tütar, Yuzana Co direktor, sünd. 17.2.1981

N

J6g

Khin Htay Lin

Yuzana Co direktor, sünd. 14.4.1969

M

J7a

Kyaw Win

Shwe Thanlwin Trading Co. (Thaton Tires’i ainuedasimüüjad 2. tööstusministeeriumi alluvuses)

M

J7b

Nan Mauk Loung Sai, teise nimega Nang Mauk Lao Hsai

Kyaw Wini naine

N

J8a

Erukindralmajor Nyunt Tin

Endine põllumajandus- ja niisutustööde minister, läks erru 2004. aasta septembris

M

J8b

Khin Myo Oo

Erukindralmajor Nyunt Tini naine

N

J8c

Kyaw Myo Nyunt

Erukindralmajor Nyunt Tini poeg

M

J8d

Thu Thu Ei Han

Erukindralmajor Nyunt Tini tütar

N

J9a

Than Than Nwe

Surnud ekspeaministri kindral Soe Wini naine

N

J9b

Nay Soe

Surnud ekspeaministri kindral Soe Wini poeg

M

J9c

Theint Theint Soe

Surnud ekspeaministri kindral Soe Wini tütar

N

J9d

Sabai Myaing

Nay Soe naine

N

J9e

Htin Htut

Theint Theint Soe mees

M

J10a

Maung Maung Myint

Myangon Myint co Ltd tegevdirektor

M

J11a

Maung Ko

Htarwara mining company direktor

M

J12a

Zaw Zaw, teise nimega Phoe Zaw

Max Myanmari tegevdirektor, sünd. 22.10.1966

M

J12b

Htay Htay Khine (Khaing)

Zaw Zawi naine

N

J13a

Chit Khaing, teise nimega Chit Khine

Eden groupi tegevdirektor ja Delta United Football Clubi omanik

M

J14a

Maung Weik

Maung Weik & Co Ltd

M

J15a

Aung Htwe

Golden Flower Company tegevdirektor

M

J16a

Kyaw Thein

Htoo Tradingu director ja partner, sünd. 25.10.1947

M

J17a

Kyaw Myint

Golden Flower Co. Ltd. (214 Wardan Street, Lamadaw, Yangon) omanik

M

J18a

Nay Win Tun

Ruby Dragon Jade and Gems Co. Ltd

M

J19a

Win Myint

Myanmari Liidu Kaubandus- ja Tööstuskodade Föderatsiooni (UMFCCI) president ning Shwe Nagar Min Co ja Zeya Shwe Myay Football Clubi omanik

M

J20a

Eike (Eik) Htun, teiste nimedega Ayke Htun, Aik Tun, Patric Linn

Olympic Construction Co, Shwe Taung Development Co. Ltd (584, 5F High Tech Tower Corner 7th Street and Strand Road, Lanmadaw Township, Yangon)ja Asia Wealth Banki tegevdirektor. Sünd. 21.10.1948, s.k Mongkai

M

J20b

Sandar Tun

Eike Htuni tütar, sünd. 23.8.1974, Yangon

N

J20c

Aung Zaw Naing

Eike Htuni poeg

M

J20d

Mi Mi Khaing

Eike Htuni poeg

M

J21a

„Dagon” Win Aung

Dagon International Co. Ltd, sünd. 30.9.1953, s.k. Pyay, isikutunnistuse nr: PRE 127435

M

J21b

Moe Mya Mya

„Dagon” Win Aungi naine, sünd. 28.8.1958, isikutunnistuse nr: B/ RGN 021998

N

J21c

Ei Hnin Pwint, teise nimega Christabelle Aung

„Dagon” Win Aungi tütar,

sünd. 22.2.1981

Palm Beach Resort Ngwe Saungi direktor

N

J21d

Thurane Aung, teiste nimedega Christopher Aung, Thurein Aung

„Dagon” Win Aungi poeg, sünd. 23.7.1982

M

J21e

Ei Hnin Khine, teise nimega Christina Aung

„Dagon” Win Aungi tütar, sünd. 18.12.1983, praegu Ühenkuningriigis

N

J22a

Aung Myat, teise nimega Aung Myint

Mother Trading

M

J23a

Win Lwin

Kyaw Tha Company

M

J24a

Dr Sai Sam Tun

Loi Hein Co., teeb koostööd tööstusministeeriumiga nr 1, Yadanabon Football Clubi omanik

M

J25a

San San Yee (Yi)

Super One Group of Companies

N

J26a

Aung Zaw Ye Myint

Yetagun Construction Co omanik

M


Kohtute liikmed

#

Nimi

Identifitseeriv teave

(sh äriühing)

Sugu (M/N)

J27a

Aung Toe

Ülemkohtu esimees

M

J28a

Aye Maung

Peaprokurör

M

J29a

Thaung Nyunt

Õigusnõunik

M

J30a

Dr Tun Shin

Peaprokuröri asetäitja, sünd. 2.10.1948

M

J31a

Tun Tun Oo, teise nimega Htun Htun Oo

Peaprokuröri asetäitja

M

J32a

Tun Tun Oo

Ülemkohtu aseesimees

M

J33a

Thein Soe

Ülemkohtu aseesimees

M

J34a

Tin Aung Aye

Ülemkohtu kohtunik

M

J35a

Tin Aye

Ülemkohtu kohtunik

M

J36a

Myint Thein

Ülemkohtu kohtunik

M

J37a

Chit Lwin

Ülemkohtu kohtunik

M

J38a

Judge Thaung Lwin

Kyauktada Townshipi kohus

M

J39a

Thaung Nyunt

Põhjapiirkonna kohtu kohtunik, samuti Rahvusliku Kongressi kokkukutsumise korralduskomitee sekretär

M

J40a

Nyi Nyi Soe

Läänepiirkonna kohtu kohtunik

Aadress: No. (39) Ni-Gyaw-Da Street, (corner of Sake-Ta- Thu-Kha Street), Kyar-Kwet-Thit Ward, Tamway Township, Rangoon, Burma

M

J41a

Myint Kyine

Põhjapiirkonna kohtu riigiprokurör

M

K.   SÕJAVÄELASTE OMANDUSES OLEVAD ÄRIÜHINGUD

Füüsilised isikud

#

Nimi

Identifitseeriv teave

(sh äriühing)

Sugu (M/N)

K1a

Erukindralmajor Win Hlaing

Union of Myanmar Economic Holdings, Myawaddy Banki endine tegevdirektor

M

K1b

Ma Ngeh

Erukindralmajor Win Hlaingi tütar

N

K1c

Zaw Win Naing

Kambawza (Kanbawza) Banki tegevdirektor. Ma Ngehi (K1b) abikaasa ja Aung Ko Wini (J3a) nõbu

M

K1d

Win Htway Hlaing

Erukindralmajor Win Hlaingi poeg, äriühing KESCO esindaja

M

K2a

Kolonel Myo Myint

Union of Myanmar Economic Holdings LTD (UMEHL) tegevdirektor

M

K2b

Khin Htay Htay

Kolonel Myo Myinti naine

N

K3a

Kolonel Ye Htut

Myanmar Economic Corporation

M

K4a

Kolonel Myint Aung

Myawaddy Trading Co. Tegevdirektor, sünd. 11.8.1949

M

K4b

Nu Nu Yee

Myint Aungi naine, laborant, sünd 11.11.1954

N

K4c

Thiha Aung

Myint Aungi poeg, Schlumbergeri teenistuses, sünd. 11.6.1982

M

K4d

Nay Linn Aung

Myint Aungi poeg, meremees, sünd. 11.4.1981

M

K5a

Kolonel Myo Myint

Bandoola Transportation Co. tegevdirektor

M

K6a

Erukolonel Thant Zin

Myanmar Land and Developmenti tegevdirektor

M

K7a

Erukolonelleitnant Maung Maung Aye

Union of Myanmar Economic Holdings LTD (UMEHL) tegevdirektor

M

K8a

Kolonel Aung San

Hsinmin Cement Plant Construction Projecti tegevdirektor

M

K9a

Kindralmajor Maung Nyo

Union of Myanmar Economic Holdings Ltd juhatus

M

K10a

Kindralmajor Kyaw Win

Union of Myanmar Economic Holdings Ltd juhatus

M

K11a

Brigaadikindral Khin Aung Myint

Union of Myanmar Economic Holdings Ltd juhatus

M

K12a

Kolone Nyun Tun (merejalavägi)

Union of Myanmar Economic Holdings Ltd juhatus

M

K13a

Erukolonel Thein Htay

Union of Myanmar Economic Holdings Ltd juhatus

M

K14a

Erukolonelleitnant Chit Swe

Union of Myanmar Economic Holdings Ltd juhatus

M

K15a

Myo Nyunt

Union of Myanmar Economic Holdings Ltd juhatus

M

K16a

Myint Kyine

Union of Myanmar Economic Holdings Ltd juhatus

M

K17a

Kolonelleitnant Nay Wynn

Myawaddy trading, osakonna tegevdirektor

M


Valitsuse finantsasutused

#

Nimi

Identifitseeriv teave

(sh äriühing)

Sugu (M/N)

K18a

Than Nyein

Myanmari Keskpanga juhataja (rahandusministeeriumi alluvuses)

M

K19a

Maung Maung Win

Myanmari Keskpanga asejuhataja (rahandusministeeriumi alluvuses)

M

K20a

Mya Than

Myanmari Investeerimis- ja Kommertspanga (MICB) tegevdirektori kohusetäitja

M

K21a

Soe Min

Myanmari Investeerimis- ja Kommertspanga peadirektor

M


Äriühingud

#

Nimi

Aadress

Direktor/omanik/lisateave

Loetellu kandmise kuupäev

I.   UNION OF MYANMAR ECONOMIC HOLDINGS LTD. (UMEHL), teise nimega UNION OF MYANMA ECONOMIC HOLDINGS LTD.

K22a

Union Of Myanmar Economic Holdings Ltd., teise nimega Union Of Myanma Economic Holdings Ltd. (UMEHL)

189/191 Mahabandoola Road Corner of 50th Street Yangon

Esimees: kindralleitnant Tin Aye, tegevdirektor: kindralmajor Win Than

13.8.2009

A.   

TÖÖSTUS

K22b

Myanmar Ruby Enterprise, teise nimega Mayanma Ruby Enterprise

24/26, 2ND fl, Sule Pagoda Road, Yangon (Midway Bank Building)

 

13.8.2009

K22c

Myanmar Imperial Jade Co. Ltd, teise nimega Myanma Imperial Jade Co.

Ltd 24/26, 2nd fl, Sule Pagoda Road, Yangon (Midway Bank Building)

 

13.8.2009

K22d

Myanmar Rubber Wood Co. Ltd., teise nimega Myanma Rubber Wood Co. Ltd.

 

 

13.8.2009

K22e

Myanmar Pineapple Juice Production, teise nimega Myanma Pineapple Juice Production

 

 

13.8.2009

K22f

Myawaddy Clean Drinking Water Service

4/A, No. 3 Main Road, Mingalardon Tsp Yangon

 

13.8.2009

K22g

Sin Min (King Elephants) Cement Factory (Kyaukse)

189/191 Mahabandoola Road Corner of 50th Street, Yangon

Kolonel Maung Maung Aye, tegevdirektor

13.8.2009

K22h

Tailoring Shop Service

 

 

13.8.2009

K22i

Ngwe Pin Le (Silver Sea) Livestock Breeding And Fishery Co.

1093, Shwe Taung Gyar Street, Industrial Zone Ii, Ward 63, South Dagon Tsp, Yangon

 

13.8.2009

K22j

Granite Tile Factory (Kyaikto)

189/191 Mahabandoola Road, Corner of 50th Street Yangon

 

13.8.2009

K22k

Soap Factory (Paung)

189/191 Mahabandoola Road, Corner of 50th Street Yangon

Kolonel Myint Aung, tegevdirektor

13.8.2009

B.   

KAUBANDUS

K22l

Myawaddy Trading Ltd

189/191 Mahabandoola Road, Corner of 50th Street Yangon

Kolonel Myint Aung, tegevdirektor

13.8.2009

C.   

TEENUSED

K22m

Bandoola Transportation Co. Ltd.

399, Thiri Mingalar Road, Insein Tsp. Yangon and/or Parami Road, South Okkalapa, Yangon

Kolonel Myo Myint, tegevdirektor

13.8.2009

K22n

Myawaddy Travel Services

24-26 Sule Pagoda Road, Yangon

 

13.8.2009

K22o

Nawaday Hotel And Travel Services

335/357, Bogyoke Aung San Road, Pabedan Tsp. Yangon

Erukolonel Maung Thaung, tegevdirektor

13.8.2009

K22p

Myawaddy Agriculture Services

189/191 Mahabandoola Road, Corner of 50th Street, Yangon

 

13.8.2009

K22q

Myanmar Ar (Power) Construction Services, teise nimega Myanma Ar (Power) Construction Services

189/191 Mahabandoola Road, Corner of 50th Street, Yangon

 

13.8.2009

ÜHISETTEVÕTTED

A.   

TÖÖSTUS

#

Nimi

Aadress

Direktor/omanik/lisateave

Loetellu kandmise kuupäev

K22r

Myanmar Segal International Ltd., teise nimega Myanma Segal International Ltd.

Pyay Road, Pyinmabin Industrial Zone, Mingalardon Tsp Yangon

Be Aung, juhataja

13.8.2009

K22s

Myanmar Daewoo International, teise nimega Myanma Daewoo International

Pyay Road, Pyinmabin Industrial Zone, Mingalardon Tsp Yangon

 

13.8.2009

K22t

Rothman Of Pall Mall

Myanmar Private Ltd.,

teise nimega Rothman Of Pall Mall

Myanma Private Ltd.

No. 38, Virginia Park, No. 3,

Trunk Road, Pyinmabin

Industrial Zone, Yangon

Lai Wei Chin, peadirektor

13.8.2009

K22u

Myanmar Brewery Ltd., teise nimega

Myanma Brewery Ltd.

No 45, No 3, Trunk Road

Pyinmabin Industrial Zone,

Mingalardon Tsp, Yangon

Erukolonelleitnant Ne Win,

teise nimega Nay Win, esimees

13.8.2009

K22v

Myanmar Posco Steel Co. Ltd., teise nimega

Myanma Posco Steel Co.

Ltd.

Plot 22, No. 3, Trunk Road,

Pyinmabin Industrial Zone,

Mingalardon Tsp Yangon

 

13.8.2009

K22w

Myanmar Nouveau Steel Co.

Ltd., teise nimega Myanma Nouveau

Steel Co. Ltd.

No. 3, Trunk Road,

Pyinmabin Industrial Zone,

Mingalardon Tsp Yangon

 

13.8.2009

K22x

Berger Paint Manufactoring

Co. Ltd.

Plot No. 34/A, Pyinmabin

Industrial Zone, Mingalardon

Tsp Yangon

 

13.8.2009

K22y

The First Automotive Co. Ltd.

Plot No. 47, Pyinmabin

Industrial Zone, Mingalardon

Tsp, Yangon

U Aye Cho ja/või kolonelleitnant Tun Myint, tegevdirektor

13.8.2009

B.   

TEENUSED

K22z

National Development Corp.

3/A, Thamthumar Street, 7 Mile, Mayangone Tsp, Yangon

Dr Khin Shwe, esimees

13.8.2009

K22aa

Hantha Waddy Golf Resort

and Myodaw (City) Club Ltd.

No 1, Konemyinttha Street, 7

Mile, Mayangone Tsp, Yangon

ja Thiri Mingalar Road,

Insein Tsp, Yangon

 

13.8.2009

II.   MYANMAR ECONOMIC CORPORATION (MEC), teise nimega MYANMA ECONOMIC CORPORATION (MEC)

K23a

Myanmar Economic

Corporation (MEC), teise nimega

Myanma Economic

Corporation (MEC)

Shwedagon Pagoda Road

Dagon Tsp, Yangon

Esimees: kindralleitnant Tin Aung

Myint Oo,

kolonel Ye Htut või brigaadikindral

Kyaw Win

Tegevdirektor: erubrigaadikindral Thura Myint Thein

13.8.2009

K23b

Myaing Galay (Rhino Brand

Cement Factory)

Factories Dept. Mec Head

Office, Shwedagon Pagoda

Road, Dagon Tsp, Yangon

Kolonel Khin Maung Soe

13.8.2009

K23c

Dagon Brewery

555/B, No 4, Highway Road,

Hlaw Gar Ward, Shwe Pyi

Thar Tsp, Yangon

 

13.8.2009

K23d

Mec Steel Mills (Hmaw Bi/Pyi/ Ywama

Factories Dept. Mec Head

Office, Shwedagon Pagoda

Road, Dagon Tsp, Yangon

Kolonel Khin Maung Soe

13.8.2009

K23e

Mec Sugar Mill

Kant Balu

 

13.8.2009

K23f

Mec Oxygen and Gases Factory

Mindama Road, Mingalardon Tsp, Yangon

 

13.8.2009

K23g

Mec Marble Mine

Pyinmanar

 

13.8.2009

K23h

Mec Marble Tiles Factory

Loikaw

 

13.8.2009

K23i

Mec Myanmar Cable Wire Factory aka Mec Myanma Cable Wire Factory

No 48, Bamaw A Twin Wun Road, Zone (4), Hlaing Thar Yar Industrial Zone, Yangon

 

13.8.2009

K23j

Mec Ship Breaking Service

Thilawar, Than Nyin Tsp

 

13.8.2009

K23k

Mec Disposable Syringe Factory

Factories Dept, Mec Head Office, Shwedagon Pagoda Road, Dagon Tsp, Yangon

 

13.8.2009

K23l

Gypsum Mine

Thibaw

 

13.8.2009

III.   VALITSUSE OMANDUSES OLEVAD ÄRIETTEVÕTTED

K24a

Myanma Salt and Marine Chemicals Enterprise, teise nimega Myanmar Salt and Marine Chemicals Enterprise

Thakayta Township, Yangon

Tegevdirektor: Win Htain (Kaevandusministeerium)

13.8.2009

K25a

Myanmar Defence Products Industry, teise nimega Myanma Defence Products Industry

Ngyaung Chay Dauk

(Kaitseministeerium)

13.8.2009

K26a

Myanma Timber Enterprise, teise nimega Myanma Timber Enterprise

Myanma Timber Enterprise Head Office, Ahlone, Yangon and 504-506, Merchant Road, Kyauktada, Yangon

Tegevdirektor: Win Tun

13.8.2009

K27a

Myanmar Gems Enterprise, teise nimega Myanma Gems Enterprise

(Ministry of Mines), Head Office Building 19, Naypyitaw

Tegevdirektor: Thein Swe

13.8.2009

K28a

Myanmar Pearls Enterprise, teise nimega Myanma Pearls Enterprise

(Ministry of Mines), Head Office Building 19, Naypyitaw

Tegevdirektor: Maung Toe

13.8.2009

K29a

Myanmar Mining Enterprise Number 1, teise nimega Myanma Mining Enterprise Number 1

(Ministry of Mines), Head Office Building 19, Naypyitaw

Tegevdirektor: Saw Lwin

13.8.2009

K30a

Myanmar Mining Enterprise Number 2, teise nimega Myanma Mining Enterprise Number 2

(Ministry of Mines), Head Office Building 19, Naypyitaw

Tegevdirektor: Hla Theing

13.8.2009

K31a

Myanmar Mining Enterprise Number 3, teise nimega Myanma Mining Enterprise Number 3

(Ministry of Mines), Head Office Building 19, Naypyitaw

Tegevdirektor: San Tun

13.8.2009

K32a

Myanma Machine Tool and Electrical Industries (MTEI), teise nimega Myanmar Machine Tool and Electrical Industries (MTEI)

Block No. (12), Parami Road, Hlaing Township Yangon, Myanmar Telefon: 095-1-660437, 662324, 650822

Tegevdirektor: Kyaw Win

Direktor: Win Tint

13.8.2009

K33a

Myanmar Paper & Chemical Industries, teise nimega Myanma Paper & Chemical Industries

 

Tegevdirektor: Nyunt Aung

13.8.2009

K34a

Myanma General and Maintenance Industries, teise nimega Myanmar General and Maintenance Industries

 

Tegevdirektor: Aye Mauk

13.8.2009

K35a

Road Transport Enterprise

(Ministry of Transport)

Tegevdirektor: Thein

Swe

13.8.2009

K36a

Inland Water Transport

No.50, Pansodan Street, Kyauktada Township, Yangon, Union of Myanmar

Tegevdirektor: Soe Tint

13.8.2009

K37a

Myanma Shipyards, teise nimega Myanmar Shipyards, Sinmalike

Bayintnaung Road, Kamayut Township Yangon

Tegevdirektor: Kyi Soe

13.8.2009

K38a

Myanma Five Star Line, teise nimega Myanmar Five Star Line

132-136, Theinbyu Road, P.O. Box,1221,Yangon

Tegevdirektor: Maung Maung Nyein

13.8.2009

K39a

Myanma Automobile and Diesel Engine Industries, teise nimega Myanmar Automobile and Diesel Engine Industries

56, Kaba Aye Pagoda Road, Yankin Township, Yangon

Tegevdirektor: Hla Myint Thein

13.8.2009

K40a

Myanmar Infotech, teise nimega Myanma Infotech

 

(Posti- ja telekommunikatsiooniministeerium)

13.8.2009

K41a

Myanma Industrial Construction Services, teise nimega Myanmar Industrial Construction Services

No. (1), Thitsa Road, Yankin

Township, Yangon, Myanmar

Tegevdirektor: Soe Win

13.8.2009

K42a

Myanmar Machinery and Electric Appliances Enterprise, teise nimega Myanma Machinery and Electric Appliances Enterprise

Hlaing Township, Yangon

 

13.8.2009

IV.   RIIGI OMANDUSES OLEVAD MEEDIAETTEVÕTJAD, KES ON SEOTUD VALITSEVA REŽIIMI POLIITIKA PROPAGEERIMISE JA PROPAGANDAGA

K43a

Myanmar News and Periodicals Enterprise, teise nimega Myanma News and Periodicals Enterprise

212 Theinbyu Road, Botahtaung Township, Yangon (tel: +95-1-200810, +95-1-200809)

Tegevdirektor: Soe Win (tema naine: Than Than Aye, Myanmari Naisteliidu liige)

13.8.2009

K44a

Myanmar Radio and Television (MRTV), teise nimega Myanma Radio and Television (MRTV)

Pyay Road, Kamayut Township, Yangon (tel: +95- 1-527122, +95-1-527119)

Peadirektor: Khin Maung Htay (tema naine: Nwe New, Myanmari Naisteliidu liige)

13.8.2009

K45a

Myawaddy Television, Tatmadaw Telecasting Unit

Hmawbi Township, Yangon

(tel: +95-1-600294)

 

13.8.2009

K46a

Myanma Motion Picture Enterprise, teise nimega Myanmar Motion Picture Enterprise

 

Tegevdirektor: Aung Myo Myint (tema naine: Malar Win, Myanmari Naisteliidu liige)

13.8.2009”


II LISA

„VII LISA

Artiklis 15 osutatud Birma/Myanmari valitsusesele või selle liikmetele või nendega seotud isikutele kuuluvate ettevõtjate nimekiri

Nimi

Aadress

Direktor/omanik/lisateave

Loetellu kandmise kuupäev

I.   UNION OF MYANMAR ECONOMIC HOLDING LTD. (UMEHL)

TEENUSED

Myawaddy Bank Ltd

24-26 Sule Pagoda Road,

Yangon

Tegevdirektorid: brigaadikindral Win Hlaing (K1a, II lisa) ja U Tun Kyi

25.10.2004

II.   MYANMAR ECONOMIC CORPORATION (MEC)

Innwa Bank

554-556, Merchant Street,

Corner of 35th Street,

Kyauktada Tsp, Yangon

Peadirektor: U Yin Sein

25.10.2004

III.   VALITSUSE OMANDUSES OLEVAD ÄRIETTEVÕTTED

1.

Myanma Electric Power Enterprise

 

(Elektrienergiaministeerium 2),

tegevdirektor: Dr San Oo, teise nimega Sann Oo

29.4.2008

2.

Electric Power Distribution Enterprise

 

(Elektrienergiaministeerium 2),

tegevdirektor: Tin Aung

27.4.2009

3.

Myanma Agricultural Produce Trading

 

Tegevdirektor: Kyaw Htoo (Kaubandusministeerium)

29.4.2008

4.

Myanmar Tyre and Rubber Industries

No. 30, Kaba Aye Pagoda Road, Mayangone Township, Yangon, Myanmar

(Tööstusministeerium 2), tegevdirektor: Oo Zune

29.4.2008

5.

Co-Operative Import Export Enterprise

 

(Ühistute ministeerium 2),

tegevdirektor: Hla Moe

29.4.2008

IV.   MUUD

1.

Htoo Trading Co

5 Pyay Road, Hlaing Township, Yangon

Tay Za (J1a, II lisa)

10.3.2008

2.

Htoo Group of Companies

5 Pyay Road, Hlaing Township Yangon

 

 (1)

3.

Htoo Transportation Services

 

Tay Za

10.3.2008

4.

Htoo Furniture, teiste nimedega Htoo Wood Products, Htoo Wood based Industry ja Htoo Wood

21 Thukha Waddy Rd, Yankin Township, Yangon And5 Pyay Road, Hlaing Township Yangon

Tay Za

29.4.2008

5.

Treasure Hotels and Resorts (sealhulgas Myanmar Treasure Resort, Ngwe Saung; Myanmar Treasure Resort, Bagan; Myanmar Treasure Resort, Inle)

No. 41, Shwe Taung Gyar Street, Bahan Township, Yangon

Tay Za

10.3.2008

6.

Aureum Palace Hotels And Resorts (sealhulgas Aureum Palace Hotel and Resort, Ngapali; Aureum Hotel-Resort, Naypyitaw; Aureum Palace Hotel and Resort, Bagan; Aureum Palace Hotel and Resort, Pyin Oo Lwin; Aureum Resort and Spa, Ngwe Saung)

No. 41, Shwe Taung Gyar Street, Bahan Township, Yangon

Tay Za

10.3.2008

7.

Malikha Lodge, Putao; Popa Mountain Resort; Kandawgyi Hill Resort, Pyin Oo Lwin

No 41 Shwe Taung Gyar Street, bahan Township, Yangon

Tay Za

 (1)

8.

Espace Avenir

523, Pyay Road Kamayut Township, Yangon

Tay Za

 (1)

9.

Yangon United Football Club

No.718, Ywar Ma Kyaung Street, One Ward, Hlaing Township Yangon, Myanmar

Tay Za

 (1)

10.

Air Bagan

No. 56, Shwe Taung Gyar Street, Bahan Township, Yangon

 

10.3.2008

11.

Myanmar Avia Export

 

Tay Za

10.3.2008

12.

Pavo Aircraft Leasing PTE Ltd, teise nimega Pavo Trading Pte Ltd.

 

Tay Za

29.4.2008

13.

Kanbawza Bank

Head Office: 615/1 Pyay Road, Kamaryut, Township, Yangon

Aung Ko Win (J3a, II lisa)

10.3.2008

14.

Zaykabar Co

3 Main Road, Mingalardon Garden City, Mingalardon, Yangon

Esimees: Khin Shwe (J5a, II lisa), tegevdirektor: Zay Thiha (J5c, II lisa)

10.3.2008

15.

Shwe Thanlwin Trading Co

262 Pazundaung Main Road Lower, Pazundaung, Yangon

Kyaw Win (J7a, II lisa)

10.3.2008

16.

Max Myanmar Co. Ltd (sealhulgas Hotel Max, Chaungtha Beach; Royal Kumudra Hotel, Naypyitaw; Max Myanmar Construction Co. Ltd)

1 Ywama Curve, Bayint Naung Road, Blk (2), Hlaing Township, Yangon

U Zaw Zaw, teise nimega Phoe Zaw (J12a, II lisa), Daw Htay Htay Khaing (J12b, II lisa), Zaw Zawi naine. Kõrgeim tegevjuht: U Than Zaw

10.3.2008

17.

Hsinmin Cement Plant

Construction Project

Union of Myanmar Economic Holdings Ltd, Kyaukse

Kolonel Aung San (K8a, II lisa)

10.3.2008

18.

Ayer Shwe Wa (Wah, War)

5 Pyay Road, Hlaing Township, Yangon

Aung Thet Mann, teise nimega Shwe Mann Ko Ko (A3c, II lisa) ja Tay Za

10.3.2008

19.

Myanmar Land And Development

 

Erukolonel Thant Zin (K6a, II lisa)

10.3.2008

20.

Eden Group of Companies

30-31 Shwe Padauk Yeikmon Bayint Naung Road Kamayut Tsp Yangon

Chit Khaing, teise nimega Chit Khine (J13a, II lisa)

10.3.2008

21.

Eden Hotels and Resorts (sealhulgas Marina Residence, Kaba Aye Pagoda Road, Yangon; The Tingaha Hotel, Naypyitaw; Aye Thar Yar Golf Resort, Taunggyi; Signature Restaurant and Garden Café Bistro, Yangon; Eden BBB Restaurant, Bagan)

Unit 107, Marina Residence Kaba Aye Pagoda Road Yangon

Tegevdirektor: Chit Khaing, teise nimega Chit Khine (J13a, II lisa)

 (1)

22.

Golden Flower Co. Ltd

214 Wardan Street, Lamadaw, Yangon

Tegevdirektor: Aung Htwe (J15a, II lisa),

omanik: Kyaw Myint (J17a, II lisa)

10.3.2008

23.

Maung Weik Et Co., Ltd.

334/344 2nd Floor, Anawratha Road, Bagan Bldg, Lamadaw, Yangon

Maung Weik (J14a, II lisa)

10.3.2008

24.

National Development

Company Ltd.

3/A Thathumar Rd, Cor of Waizayantar Road, Thingangyun, Yangon

 

10.3.2008

25.

A1 Construction And Trading Co. Ltd

41 Nawady St, Alfa Hotel Building, Dagon, Yangon

Tel: 00-95-1-241905/245323/254812

Faks: 00 95 1 252806

E-post: aone@mptmail.net.mm

Tegevdirektor: U Yan Win

10.3.2008

26.

Asia World Co. Ltd

6062 Wardan Street, Bahosi Development, Lamadaw, Yangon And 61-62 Bahosi Development Housing, Wadan Street, Lanmadaw Township, Yangon

Tun Myint Naing, teise nimega Steven Law (J4a, II lisa)

10.3.2008

27.

Asia Worldi haruettevõtjad:

 

Asia World Industries

 

Asia Light Co. Ltd.

 

Asia World Port

 

Management Co.

 

Ahlon Warves

61-62 Bahosi Development Housing, Wadan Street, Lanmadaw Township, Yangon

Esimees/direktor: Tun Myint Naing, teise nimega Steven Law (J4a, II lisa)

29.4.2008

28.

Leo Express Bus

23/25 Upper Pansodan Street, Aung San Stadium (East Wing),

Mingalar Taungnyunt Township, Yangon

Esimees/direktor: Tun Myint Naing, teise nimega Steven Law (J4a, II lisa)

 (1)

29.

Yuzana Co. Ltd

No 130 Yuzana Centre, Shwegondaing Road, Bahan Township, Yangon

Esimees/direktor: Htay Myint (J6a, II lisa)

10.3.2008

30.

Yuzana Construction

No 130 Yuzana Centre, Shwegondaing Road, Bahan Township, Yangon

Esimees/direktor: Htay Myint (J6a, II lisa)

10.3.2008

31.

Yuzana Hotels (sealhulgas Yuzana Hotel, Yangon; Yuzana Garden Hotel, Yangon; Yuzana Resort Hotel, Ngwe Saung)

130, Shwegondine (Shwegondaing) Road

Bahan Township

Yangon

Esimees/direktor: Htay Myint

 (1)

32.

22. Myangonmyint Co (USDA-le kuuluv ettevõte)

 

 

10.3.2008

33.

Dagon International/Dagon Timber Ltd,

262-264 Pyay Road

Dagon Centre

Sanchaung

Yangon

Direktorid: „Dagon” Win Aung (J21a, II lisa) ja Daw Moe Mya Mya (J21b, II lisa)

29.4.2008

34.

Palm Beach Resort

Ngwe Saung

Omanik: Dagon International. Direktorid: „Dagon” Win Aung (J21a, II lisa)

Daw Moe Mya Mya (J21b, II lisa) ja Ei Hnin Pwint, teise nimega Chistabelle Aung (J21c, II lisa)

29.4.2008

35.

IGE Co Ltd

No. 27-B, Kaba Aye Pagoda

Road, Bahan Township

Yangon

Tel: 95-1-558266

Faks: 95-1-555369

ja

No.H-11, Naypyitaw,

Naypuitaw

Tel: 95-67-41-4211

Direktorid: Nay Aung (D15e, II lisa) ja Pyi (Pye) Aung (D15g, II lisa)

Tegevdirektor: Win Kyaing

29.4.2008

36.

Aung Yee Phyo Co.

 

Kuulub Aung Thaungi (Tööstusministeerium 1) (D15a, II lisa) perekonnale

27.4.2009

37.

Queen Star Computer Company

 

Omanik Nandar Aye (A2c, II lisa), Maung Aye tütar

27.4.2009

38.

Htay Co.

 

Omanik: kindralmajor Hla Htay Win (A9a, II lisa)

27.4.2009

39.

Mother Trading and Construction

77/78, Wadan Street,Bahosi

Ward, Lanmadaw, Yangon

Tel: 95-1-21-0514

E-post:

mother.trade@mptmail.net.mm

Direktor: Aung Myat, teise nimega Aung Myint (J22a, II lisa)

29.4.2008

40.

Kyaw Tha Company ja Kyaw Tha Construction Group

No. 98, 50th Street,

Pazundaung Township,

Yangon,

Tel: 95-1-296733

Faks: 95-1-296914

E-post:

kyawtha.wl@mptmail.net.mm

Veebisait: http://www.kyawtha.com

Direktor: U Win Lwin (J23a, II lisa),

tegevdirektor: Maung Aye

29.4.2008

41.

Ye Ta Khun (Yetagun) Construction Group

Yuzana Plaza West,

Tamwe Township

Yangoon

Omanik: Aung Zaw Ye Myint (J26a, II lisa) kindral Ye Myinti (varem A9a) poeg

29.4.2008

42.

J’s Donuts

26-28 Lanmadaw Street

Lanmadaw Tsp, Yangon

Tel: 95-1-710242

Junction 8 Shopping Centre 8th Mile Mayangon Tsp, Yangon

Tel: 95-1-650771

(2nd Floor.) Yuzana Plaza

Banyar Dala Road

Mingalar Taung Nyunt Tsp,

Yangon

Tel: 95-1-200747

173-175 Pansodan Street

Kyauktada Tsp, Yangon

Tel: 95-1-287525

381-383 Near Bogyoke Aung

San Market Shwebontha Street

Pabedan Tsp, Yangon

Tel: 95-1-243178

Omanik: Kyaing San Shwe(A1i, II lisa) ülemjuhataja Than Shwe (A1a, II lisa) poeg

29.4.2008

43.

Sun Tac or Sun Tec Suntac Int'l Trading Co. Ltd.

151 (B) Thiri Mingalar Lane

Mayangon Township

Yangon

Tel: 01- 650021 654463

Omanik: Sit Taing Aung, Aung Phone (endine metsandusminister) poeg

29.4.2008

44.

(MMS) Min Min Soe Group of Companies

23-A, Inya Myaing Street,

Bahan Tsp. Tel: 95-1-511098,

514262 E-mail:

mms@mptmail.net.mm

Aktsionär: Kyaw Myo Nyunt (J8c, II lisa), erukindralmajor Nyunt Tin, põllumajandusministri (J8a, II lisa) poeg

29.4.2008

45.

Myanmar Information and Communication Technology, teise nimega Myanmar Infotech

MICT Park, Hlaing University

Campus

Kaasomanik: Aung Soe Tha (D20e, II lisa)

29.4.2008

46.

MNT (Myanmar New Technology)

 

Omanik: Yin Win Thu, osanik:

Nandar Aye (A2c, II lisa)

29.4.2008

47.

Forever Group

No (14 02/03), Olympic Tower I, Corner of Boaungkyaw

Street and Mahabandoola Street

Kyauktada Township.

Yangon.

Tel: 95-1-204013,

95-1-204107

E-post:

forevergroup@mptmail.net.mm

Tegevdirektor: Daw Khin Khin Lay Juhatuse liige: Khin Maung Htay

Vanemjuhataja: Kyaw Kyaw

29.4.2008


(1)  ELT: Palun lisage otsuse vastuvõtmise kuupäev.”


12.5.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 118/43


KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 412/2010,

11. mai 2010,

millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus) (1),

võttes arvesse komisjoni 21. detsembri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1580/2007, millega kehtestatakse nõukogu määruste (EÜ) nr 2200/96, (EÜ) nr 2201/96 ja (EÜ) nr 1182/2007 rakenduseeskirjad puu- ja köögiviljasektoris, (2) eriti selle artikli 138 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

Määruses (EÜ) nr 1580/2007 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel kehtestab komisjon kindlad impordiväärtused kolmandatest riikidest importimisel kõnealuse määruse XV lisa A osas osutatud toodete ja ajavahemike puhul,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Käesoleva määruse lisas määratakse kindlaks määruse (EÜ) nr 1580/2007 artikliga 138 ette nähtud kindlad impordiväärtused.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 12. mail 2010.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 11. mai 2010

Komisjoni nimel, presidendi eest

põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor

Jean-Luc DEMARTY


(1)  ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.

(2)  ELT L 350, 31.12.2007, lk 1.


LISA

Kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

(EUR/100 kg)

CN-kood

Kolmanda riigi kood (1)

Kindel impordiväärtus

0702 00 00

MA

65,5

TN

120,6

TR

73,2

ZZ

86,4

0707 00 05

EG

140,2

MA

41,0

MK

54,8

TR

118,3

ZZ

88,6

0709 90 70

TR

102,7

ZZ

102,7

0805 10 20

EG

48,5

IL

62,7

MA

53,2

TN

46,4

TR

51,4

US

67,7

ZZ

55,0

0805 50 10

TR

68,2

ZA

78,6

ZZ

73,4

0808 10 80

AR

87,0

BR

76,9

CA

119,3

CL

80,6

CN

78,9

CR

59,1

MK

22,1

NZ

113,0

US

126,3

UY

72,1

ZA

86,3

ZZ

83,8


(1)  Riikide nomenklatuur on sätestatud komisjoni määruses (EÜ) nr 1833/2006 (ELT L 354, 14.12.2006, lk 19). Kood „ZZ” tähistab „muud päritolu”.


OTSUSED

12.5.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 118/45


KOMISJONI OTSUS,

9. märts 2010,

Farm Dairyle antud abi kohta (C 45/08)

(teatavaks tehtud numbri K(2010) 1240 all)

(Ainult hollandikeelne tekst on autentne)

(2010/269/EL)

EUROOPA KOMISJON

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut (ELTL), (1) eriti selle artikli 108 lõike 2 esimest lõiku,

olles vastavalt sellele artiklile kutsunud huvitatud isikuid esitama märkusi ja võtnud neid märkusi arvesse

ning arvestades järgmist:

I.   Menetlus

(1)

Komisjoni 12. jaanuari 2001. aasta määrusel (EÜ) nr 68/2001 (mis käsitleb EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist koolitusabi suhtes) (2) põhineva vabastustaotluse raames saadetud teabelehe läbivaatamise käigus on komisjon saanud teavet Farm Dairy Flevolandile määratud või määratava abi kohta. 29. juuni 2004. aasta kirjaga küsis komisjon Madalmaadelt selle meetme kohta teavet.

(2)

Madalmaade ametiasutused vastasid 28. novembri 2005. aasta kirjaga, mis registreeriti 29. novembril 2005.

(3)

22. mai 2007. aasta kirjaga küsis komisjon täiendavat teavet, millele Madalmaad vastasid 22. juuni 2007. aasta kirjaga, mis registreeriti 25. juunil 2007.

(4)

Meede lisati teatamata abi registrisse, numbri NN 97/05 all.

(5)

Komisjoni võttis 26. novembril 2008 vastu menetluse algatamist käsitleva otsuse, mis avaldati Euroopa Liidu Teatajas  (3). Komisjon kutsus teisi liikmesriike ja kolmandaid huvitatud isikuid esitama oma märkusi kõnealuse abimeetme kohta.

(6)

Madalmaad esitasid oma märkused 19. jaanuari 2009. aasta kirjaga, mis registreeriti samal päeval.

(7)

18. mai 2009. aasta kirjaga sai komisjon Farm Dairy kui kolmanda huvitatud isiku märkused. Pärast tähtaja pikendamise taotlust ja arvestades Farm Dairy osutatud erakorralisi asjaolusid, esitati 18. mai 2009. aasta kirja lisamaterjalid komisjonile 15. juuni 2009. aasta kirjaga, mis registreeriti 18. juunil 2009. Need märkused edastati 24. juuni 2009. aasta kirjaga Madalmaade ametiasutustele. Madalmaade ametiasutused vastasid omakorda 17. juuli 2009. aasta kirjaga, mis registreeriti samal päeval.

(8)

18. septembri 2009. aasta kirjaga esitas komisjon Madalmaadele lisaküsimusi. Madalmaade ametiasutused palusid 16. oktoobri 2009. aasta kirjaga pikendada vastamise tähtaega 18. novembrini 2009. Seda tähtaega pikendati 10. novembri 2009. aasta kirjaga. Madalmaade ametiasutused esitasid lisateavet 23. novembri 2009. aasta kirjaga, mis registreeriti samal päeval.

II.   Kirjeldus

II.1.   Meetme taustteave

(9)

Farm Dairy on piimatooteid tootev ettevõte. Ettevõte kolis oma praegusesse asukohta Lelystadis Flevolandis, mis on liigitatud 1. eesmärgi piirkonnaks. 24. augustil 1998 esitas Farm Dairy abitaotluse vastavalt Flevolandi provintsi ühtse programmdokumendi (Enig Programmeringsdocument) punktile 3.3. Kõnealuse ettevõtte loomisega nähti ette otseste ja kaudsete töökohtade loomist piirkonnas.

(10)

23. septembril 1998 andis provints sellele toetustaotlusele positiivse vastuse. Oma otsuses tugines provints muu hulgas soodsatele väljavaadetele seoses töökohtade loomise, keskkonnaküsimuste, piimaveohindade vähenemise (kuni selle ajani oli Flevolandis toodetud piima töödeldud väljaspool Flevolandi ja isegi Belgias) ning ettevõtte tasuvusega. Farm Dairy kavatses sõlmida lepingud Flevolandi piimatootjatega ning maineka supermarketiketiga, mis tagaks piimatoodete müügi. Farm Dairy kavatses aastas töödelda 48 miljonit kilogrammi piima.

(11)

Provints esitas põllumajandusministeeriumile (Ministerie voor Landbouw, Natuur and Voedselkwaliteit – LNV) nii kaasrahastamise taotluse kui ka projekti hindamise taotluse. Provintsi ja põllumajandusministeeriumi loodepiirkonna osakonna (Directie Noordwest) seisukohad kaasrahastamise taotluse küsimuses tundusid erinevat, eelkõige projekti uuendusliku iseloomu osas. Seetõttu esitas IKC teise arvamuse. 17. detsembril 1998 esitatud teises arvamuses tuuakse välja projekti väärtused seoses tööhõive, väljundite ja tasuvusega. Siiski leitakse kokkuvõtteks, et uuendusliku iseloomu osas on projekt nõrk. Tootmisprotsess ise ei olnud tõepoolest uuenduslik, isegi kui oleks kasutatud kõige kaasaegsemat tehnikat, kuid projekt sisaldas turu-uuendusi. Teises arvamuses võetakse arvesse mitmeid kriteeriume, näiteks piirkonna arengut ja projekti rahalisi väljavaateid. Arvestades asjaolu, et projekt hakkab kasu tooma eelkõige provintsi tasandil (ja vähem riiklikul tasandil), muudeti toetuste kaasrahastamise tavapärast jaotusmeetodit, suurendades provintsi rahastatavat osa.

(12)

Pärast põllumajandusministeeriumi seisukohavõttu võttis provints vastu otsuse anda Farm Dairyle toetust kogusummas 1 575 000 Madalamaade kuldnat ehk 715 909 eurot ja teavitas 3. märtsil 1999 Farm Dairyt oma otsusest ettevõttele abi anda. Kõnealust abi rahastavad ühiselt Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfond (EAGGF), keskvalitsus ja provints.

(13)

Pärast Euroopa Komisjoni väljendatud kahtlusi seoses abi andmise lubamise võimalikkusega otsustas põllumajandusministeerium riiklikust rahastamisest loobuda ja teavitas sellest provintsi 14. septembri 1999. aasta kirjaga.

(14)

Pärast põllumajanduse peadirektoraadi kontrolli otsustas komisjon, et projekti ei saa rahastada ühtse programmdokumendi kaudu ja seega ei eraldata EAGGFist rahastatavat osa. Komisjon teatas otsusest provintsile 25. juuni 1999. aasta kirjaga.

(15)

Provints otsustas siiski projekti rahastada üksnes provintsi vahenditest. 20. novembri 2000. aasta kirjaga teavitati Farm Dairyt abi lõplikust määramisest ja selle maksmisest.

(16)

23. veebruaril 2001 toimus põllumajanduse peadirektoraadi ametnike ja Flevolandi provintsi esindajate mitteametlik kohtumine viimaste soovil. Kõnealusel koosolekul viitasid peadirektoraadi ametnikud asjaolule, et Farm Dairyle antud abi ei ole kooskõlas ühisturu nõuetega ning see tuleb kas tagasi nõuda või kasutada mõne muu projekti raames.

(17)

Provints otsustas määrata abi Farm Dairyle hüvitisena kahju eest, mille põhjustas abi määramise otsuse tagasivõtmine. Hüvitise suurus oli võrdne summaga, mille Farm Dairy oleks saanud, kui toetuse andmine oleks lubatud. Provints oli seisukohal, et kuna abi andmise otsuses ei olnud abi tagasinõudmise võimalust ette nähtud, on see otsus provintsi jaoks siduv ja ta on kohustatud abi andma, sest vastasel korral võib Farm Dairy võtta õiguslikke meetmeid. Provints edastas oma hüvitise pakkumise Farm Dairyle 10. mai 2001. aasta kirjaga. Farm Dairy võttis selle ettepaneku vastu 21. mai 2001. aasta kirjaga.

II.2.   Õiguslik alus

(18)

Algselt oleks abi antud Flevolandi provintsi ühtse programmdokumendi raames investeeringutoetusena nimetatud dokumendi punkti 3.3 alusel. Seejärel anti abi eespool selgitatud põhjustel hüvitisena kahju eest, mille põhjustas abi määramise otsuse tagasivõtmine.

II.3.   Abi suurus

(19)

Abi suurus on 1 575 000 Madalmaade kuldnat ehk 715 909 eurot. See summa vastab 8,5 %-le investeeringute kogusummast, mis ulatub 18 597 000 Madalmaade kuldnani ehk 8 438 951 euroni.

II.4.   Abisaaja

(20)

Abisaaja on Farm Dairy Holding B.V, mille asukoht on Lelystadis. Tegemist on piimatooteid, näiteks jogurteid ja muid piimal põhinevaid magustoite tootva ettevõttega.

II.5.   Meetme kestus

(21)

Abi anti ajavahemikuks 1. oktoobrist 1998 kuni 1. maini 2000, mis vastavad Farm Dairy projekti algus- ja lõppkuupäevale. Abi andmise otsus kui selline võeti vastu 3. märtsil 1999.

III.   Komisjoni argumendid uurimismenetluse algatamise raames

(22)

Komisjon algatas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 lõikega 2 ettenähtud uurimismenetluse, sest tal oli tõsiseid kahtlusi kõnealuste abimeetmete ühisturu nõuetega kokkusobivuse suhtes.

(23)

Kõigepealt uuris komisjon eelkõige seda, kas need meetmed sobivad ühisturuga kokku investeeringutoetuse ja kahjuhüvitisena.

(24)

Investeeringutoetuse suhtes kohaldas komisjon abi andmise ajal kohaldatavaid eeskirju, st põllumajandustoodete töötlemise ja turustamise sektoris investeeringutega seotud riigiabi suuniseid (4) (edaspidi „suunised”), arvestades, et tegemist oli investeeringuga. Nendes suunistes välistatakse üldiselt riigiabi investeeringutele lehmapiima ja sellest valmistatud toodete sektoris, välja arvatud mõne komisjoni 22. märtsi 1994. aasta otsuse 94/173/EÜ (millega kehtestatakse põllu- ja metsasaaduste töötlemis- ja turustamistingimuste parandamiseks tehtavate investeeringute valiku kriteeriumid) (5) lisa punktis 2.3 osutatud erandi korral. Need erandid käsitlevad muu hulgas selliseid investeeringuid, mis on suures osas uuenduslikud. Selles osas tegi komisjon menetluse algatamise otsuses järelduse, et tal ei ole piisavalt teavet, mis võimaldaks otsustada, et kõnealune abimeede vastab ettenähtud erandite kohaldamiseks nõutavatele tingimustele. Suuniste punktis 3d nähakse ette võimalus kuulutada teatavad abimeetmed ühisturuga kokkusobivaks, kui need on kaasrahastamiseks abikõlblikud. Menetluse algatamise otsuses tegi komisjon järelduse, et seda võimalust ei saa käesoleval juhul kohaldada, kuna komisjoni Madalmaade ametiasutustele 25. juunil 1999 saadetud kirjas keelduti mis tahes rahastamisest ühtse programmdokumendi kaudu.

(25)

Samuti uuris komisjon Madalmaade ametiasutuste väidet, mille kohaselt anti abi hüvitisena kahju eest, mille põhjustas ametiasutuse eksitus, kes oli alguses andnud abi, mis seejärel osutus ebaseaduslikuks ja võib-olla ühisturuga kokkusobimatuks. Komisjon tegi järelduse, et abisaajal ettevõttel ei võinud siiski olla õiguspärast ootust abi seaduslikkuse suhtes, kui seda abi ei antud ettenähtud menetluse kohaselt. Seetõttu väljendas komisjon kahtlusi seoses sellega, et hüvitis on asjakohane põhjendus, mis võimaldab järeldada, et kõnealune meede ei ole abi.

(26)

Kuna Madalmaade ametiasutused ei esitanud ühtegi muud õiguslikku alust, järeldas komisjon, et kahtlused kõnealuse abi ühisturuga kokkusobivuse suhtes on endiselt alles ning tema hinnangul ei saanud välistada, et tegemist on tegevusabiga.

IV.   Kolmandate isikute esitatud märkused

(27)

Kõigepealt märgib Farm Dairy oma üllatust seoses ametliku uurimismenetluse algatamise otsuse avaldamisega. Farm Dairy oli tõepoolest veendunud, et kõnealune toimik suleti juba kaua aega tagasi. Seejärel väljendab Farm Dairy kahetsust selle üle, et ta ei saanud kuidagi mõjutada Flevolandi provintsi ja komisjoni vahelist kirjavahetust, sest sai komisjoni uurimisest teada alles ametliku uurimismenetluse algatamisel.

(28)

Farm Dairy märkused jagunevad neljaks osaks: esiteks, meetme üldine kontekst ja abisaaja õiguspärased ootused, teiseks Flevolandi ühtse programmdokumendi meetmete kohaldamine, kolmandaks, hindamine seoses otsusega 94/173/EÜ ja neljandaks, liitintressi kohaldamise vaidlustamine negatiivse otsuse korral koos abi tagasinõudmisega.

IV.1.   Meetme üldine kontekst

(29)

1998. aasta augustis esitas Farm Dairy Flevolandi provintsile aastate 1994–1999 ühtse programmdokumendi raames taotluse toetuse saamiseks. Selles programmdokumendis pandi erilist rõhku vajadusele laiendada põllumajandustoodete töötlemise ja turustamise võimalusi Flevolandi provintsis. Sellega seoses tundus Farm Dairy projekt eriti väljapaistev, sest selle eesmärk oli rajada Lelystadi sõltumatu piimatöötlustehas.

(30)

Hiljem tõi Farm Dairy esile Lelystadi tehase ehitamise positiivsed tulemused: konkurentsi tekkimine Madalmaade piimatoodete turul, kus sel ajal olid valitseval positsioonil Friesland Coberco ja Campina Melkunie; piimatarnijate lähedus; uuendused (make-to-order system); kaheliitriste pakendite tootmine Madalmaade turule; tööhõive suurenemine eesmärgi 1 piirkonnas; piirkonna majanduskasvu stimuleerimine. Sel ajal kavatses Farm Dairy arendada välja Madalmaade turul eriliste ja uudsete toodete liini.

(31)

Farm Dairy osutab, et provints ja põllumajandusministeerium andsid toetuse taotlusele positiivse hinnangu, tuginedes IKC sõltumatule arvamusele, milles leiti, et asjaomane projekt on osaliselt uuenduslik. Seetõttu kirjutati 24. veebruaril 1999 alla Flevolandi provintsi ja Farm Dairy vahelisele lepingule, millega anti toetust Flevolandi ühtse programmdokumendi meetme 3.3 raames. Farm Dairy rõhutab, et Flevolandi provints teavitas teda alles 2001. aastal sellest, et riigiabi eeskirjadest tulenevalt ei olnud abi andmine lubatud. Kohtumenetluse vältimiseks tegi provints ettepaneku maksta hüvitist. Farm Dairy osutab, et menetluse algatamise otsuses märgitakse, et ühes provintsi ja komisjoni vahelises kohtumises osutati abi kokkusobimatusele ühisturu nõuetega. Samas oli provints viidanud Farm Dairyle, et ühe komisjoni ametniku hinnangul oleks võinud maksta hüvitist. Neid asjaolusid arvestades osutab Farm Dairy asjaolule, et tal võisid olla õiguspärased ootused selle kohta, et toimik oli suletud.

(32)

Abi intensiivsuse kohta märgib Farm Dairy, et abi lõplik osakaal moodustas […] (6) % tegelikest investeerimiskuludest, erinevalt esialgselt kavandatud 8,5 %-st. See protsent on lubatavatest protsentidest (nt väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele) selgelt väiksem.

IV.2.   Farm Dairy märkused Flevolandi ühtset programmdokumenti käsitleva hinnangu kohta

(33)

Flevolandi provints hindas meedet seoses Flevolandi ühtse programmdokumendi meetmega 3.3, milles käsitletakse uute põllumajandustegevuste stimuleerimist, seades eesmärgiks töökohtade loomise ja keskkonnaküsimused. Farm Dairy väljendab oma imestust selle üle, et komisjoni arvates tuleks meedet hinnata seoses Flevolandi ühtse programmdokumendi meetmega 3.2, milles käsitletakse nõukogu 29. märtsi 1990. aasta määrust (EMÜ) nr 866/90 põllumajandustoodete töötlemis- ja turustamistingimuste parandamise kohta (7). Sellisest lähtekohast hindamine tooks kaasa kohustuse järgida otsuse 94/173/EÜ lisa punktis 2.3 sisalduvaid investeerimiskriteeriume.

(34)

Farm Dairy märgib, et tema hinnangul on Flevolandi ühtse programmdokumendi punktis 3.3 sätestatud tingimused täidetud: eelkõige lõi Farm Dairy 2000. aastal 61 uut töökohta (algselt kavandatud 35 töökoha asemel) ning investeeris kokku […] miljonit Madalamaade kuldnat algselt kavandatud 18,5 miljoni asemel. Lisaks olid investeeringutel positiivsed keskkonnaalased tulemused: piima tarnijate läheduse tõttu on vähenenud CO2 heitkogused ja kütuse tarbimine. Make-to-order süsteemi uuenduslik kontseptsioon on vähendanud vajadust külmsäilituse järele, mis tarbib palju energiat.

(35)

Farm Dairy märgib selle punkti lõpetuseks, et komisjon oleks pidanud toetuse heaks kiitma Flevolandi ühtse programmdokumendi meetme 3.3, mitte meetme 3.2 alusel.

IV.3.   Farm Dairy märkused otsusega 94/173/EÜ seotud hinnangu kohta

(36)

Esiteks leiab Farm Dairy, et abi on kokkusobiv otsuse 94/173/EÜ punktis 1.1 sätestatud kriteeriumitega. Nagu eespool osutatud, oli investeering keskkonnale kasulik ning sisaldas tehnoloogilisi uuendusi. Lisaks sellele võimaldas piima tarnijate lähedus vähendada piima kokkuostu vahekulusid ning ühes ettevõttes rakendatud tootmisahela tsentraliseerimise kontseptsioon tegi võimalikuks otseturustamise.

(37)

Teiseks leiab Farm Dairy, et kõnealune abi vastab eespool osutatud otsuse 94/173/EÜ lisa punktis 2.3 osutatud kriteeriumitega kehtestatud nõuetele.

(38)

Eelkõige on Farm Dairy seisukohal, et suur osa investeeringust on uuenduslik ning seda kahel põhjusel: esiteks, ettevõttesisene tööprotsess põhineb make-to-order süsteemil. See tähendab, et tooraineks olev piim töödeldakse ettevõttes lõpptooteks, mis pakendatakse kohapeal ja laaditakse kohe külmutusautodesse. Seega kaob vajadus kasutada logistilist jaotuskeskust. Samuti tagatakse sellise süsteemiga, et piima algne kogus vastab täpselt olemasolevate tellimuste hulgale. See vähendab tunduvalt piima tehasest väljaveol tekkivaid külmutuskulusid. Farm Dairy rõhutab, et on investeerinud kaasaegsetesse pastöriseerimisliinidesse, millel on energiavajadusega võrreldes kõrge tootlus. Selline tootmisprotsess on aidanud saavutada Farm Dairy toodete kõrge kvaliteedi.

(39)

Teiseks märgib Farm Dairy, et on teinud uuendusi ka tootmise tasandil, tuues Madalmaade turule kaheliitrised polüetüleenist pakendid. 1999. aastal oli Farm Dairy esimene piimatoodete ettevõte, kes sellise pakendi turule tõi. Sel ajal olid kättesaadavad ainult väiksemad kartongpakendid. Farm Dairy importis nende pakendite tootmiseks Ameerika Ühendriikidest spetsiaalse masina. 1999. aastal ei olnud nõudlus selliste pakendite järgi veel kuigi suur. Alles 2004. aastal tekkis nende pakendite järele suur nõudmine. Alates 2004. aastast pakendab Farm Dairy rohkem kui […] miljonit liitrit piima kaheliitristesse pakenditesse, mis moodustab […] % tema piima kogutoodangust. Farm Dairy lisab oma märkustele seda uuendust käsitleva ajaleheartikli, samuti ettevõtte statistika, mis näitab kaheliitristes pakendites müüdava piima kasvavat osakaalu ajavahemikul 1999–2008.

(40)

Samuti lisab Farm Dairy oma märkustele aruande pealkirjaga „Farm Dairy uuendused ühtse programmdokumendi raames esitatud taotluse ajal 1998. aastal”, mille koostas […], kes oli sel ajal konkureeriva ettevõtja […] juures […] ametikohal. Farm Dairy rõhutab, et selles sõltumatus aruandes osutatakse, et kaheliitriste polüetüleenist pakendite kasutuselevõtmine Madalmaade turul kujutas endast revolutsiooni, kuivõrd kaks valitsevat ettevõtjat (Friesland-Coberco ja Campina Melkunie) püüdsid selle pakendi kasutuselevõtmist takistada. Sellel pakendil oli võrreldes sel ajal kättesaadavate kartongpakenditega palju eeliseid. Farm Dairy oli selle pakendi esimene maaletooja Madalmaades. Lisaks, ettevõtte logistiline kontseptsioon (tootmisahel ühes ettevõttes) võimaldab piima pikemat säilitamisaega, sest puuduvad kesksed logistilised jaotuskeskused ega ole vajadust laiendatud tarneliinide järele.

(41)

Samuti esitab Farm Dairy tabeli, milles kaheliitriste pakendite tootmisega seotud investeerimiskulud on ülejäänud investeerimiskuludest eraldatud. Farm Dairy ehitamise ajal rajati neli pakendamisliini, millest üks on ette nähtud spetsiaalselt kaheliitristesse pakenditesse pakendamiseks. Ka need kulud on muudest investeerimiskuludest eraldatud.

(42)

Samuti märgib Farm Dairy, et investeerimisnõudluse ajal kavatses ta käivitada eripäraste toodete liini: kreemid topsides, puuviljajogurtid ning muud koore- ja puuviljapõhised magustoidud.

(43)

Vastusena otsuse 94/173/EÜ lisa punktis 2.3 osutatud kriteeriumile nõudluse muutumise kohta, märgib Farm Dairy, et nõudlus tuleneb peamiselt supermarketitelt, keda vaimustas mõte uue ettevõtja turuletulekust. Algusest peale olid Farm Dairyl tarnelepingud peamiste Madalmaades tegutsevate supermarketitega.

(44)

Ebapiisava pakkumise ning tegelike ja tõhusate väljundite olemasoluga seotud erandi osas ilmneb põhjenduses 43 osutatud supermarketite reaktsioonist, et tegelike ja tõhusate väljundite olemasolu oli selgelt tõendatud. Farm Dairy hinnangul nähtub ebapiisav pakkumine otsusest, mille Madalmaade konkurentsiamet võttis vastu 23. detsembril 1998 De Kieviti piimatoodete ettevõtte ülevõtmise raames Friesland Coberco Dairy Foods poolt. Madalmaad impordivad joogipiima rohkem kui ekspordivad. Impordi-ekspordi saldo näitab, et 2,5 % Madalmaades töödeldud piimast on imporditud. Kogu sellest teabest järeldab Farm Dairy, et Madalmaades ei olnud värske piima turul ülepakkumist.

(45)

Lisaks märgib Farm Dairy, et Flevolandi piimatarnijad olid otsustanud enam mitte tarnida piima oma kliendile Campina Melkuniele, vaid tarnida seda Comelcole Belgias. Seetõttu sundis Comelco ülevõtmine Campina Melkunie poolt 1991. aastal ning selle lõplik rakendamine 1996. aastal piimatarnijaid otsima alternatiivset võimalust. Alternatiivne võimalus ilmus Farm Dairy näol 1999. aastal.

(46)

Farm Dairy lõpetab selle punkti, osutades raskustele leida täpsemat teavet kümne aasta taguste sündmuste kohta ning seab kahtluse alla komisjoni ja Madalmaade vahelise menetluse kestuse.

IV.4.   Liitintressi maksmine

(47)

Farm Dairy osutab menetluse kestusele ja oma õiguspärastele ootustele seoses sellega, et toimik tundus olevat lõpetatud, et vaidlustada liitintressimäära kohaldamine alates abi andmisest. Farm Dairyt ei saa pidada vastutavaks selle eest, et toimik jäi pikaks ajaks passiivseks, mis põhjustas intressimäärade kumuleerumise. Seetõttu taotleb Farm Dairy lihtintressimäära kohaldamist, sest juhul, kui teda oleks teavitatud abi ebaseaduslikkusest ning kui tal oleks olnud võimalus valida, oleks ta summa varem tagasi maksnud.

(48)

Farm Dairy tugineb oma taotluses komisjoni 8. mai 2003. aasta teatisele, millest nähtub, et kuni selle hetkeni ei olnud selge, millist intressimäära peab kohaldama. Võrdse kohtlemise põhimõtte alusel soovib Farm Dairy, et komisjon otsustaks, et ajavahemiku suhtes enne 8. maid 2003 ei kohaldata liitintressimäära.

V.   Madalmaade ametiasutuste esitatud märkused

(49)

19. jaanuari 2009. aasta kirjaga esitasid Madalmaade ametiasutused oma märkused komisjoni otsuse kohta algatada teatamata abi kohta Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 lõikes 2 ettenähtud menetlus. Madalmaade vastuses märgitakse vaid seda, et neil ei ole esitada lisateavet, sest kõik on juba esialgse uurimismenetluse raames esitatud.

(50)

Siiski soovis komisjon pärast Farm Dairy märkuste esitamist saada täiendavaid selgitusi. Selleks palus komisjon Madalmaade ametiasutustel märkida, kas kaheliitriste pudelite kasutuselevõtu puhul oli tegemist sellise uuendusega, nagu Farm Dairy väitis, ning kas Madalmaade ametiasutused võtsid projekti hindamisel seda aspekti arvesse. Make-to-order protsessi osas palus komisjon Madalmaade ametiasutustel kommenteerida Farm Dairy esitatud teavet selle kohta, milles seisnes asjaomase protsessi uuenduslikkus investeerimisnõudluse ajal. Viimaks palus komisjon Madalmaade ametiasutustel esitada oma märkused tegelike väljundite olemasolu ja ebapiisava pakkumise kohta abi andmise ajal, esitades selle kohta kõik uuringud või dokumendid, mida nad kasulikuks peavad.

(51)

Madalmaade ametiasutused märkisid kaheliitriste pakendite kasutuselevõtu kohta, et 1999. aastal oli tõepoolest tegemist uuendusega. Selles osas tuginevad nad TNO, (8) Nederlandse Zuivel Organisatie (NZO) ja supermarketiketi [x] uuringutele. Madalmaad esitasid TNO aruande ning NZO ja [x] dokumendid. Sellest teabest nähtub, et Farm Dairy oli tõepoolest esimene, kes kaheliitrised pakendid Madalmaade turule tõi ning et 1999. aastal kujutasid need pakendid endast uuendust, arvestades, et enne seda müüdi piima ainult liitristes või pooleteiseliitristes kartongpakendites.

(52)

Seda aspekti ei olnud IKC hindamises arvesse võetud ning provints ei olnud sellest aspektist teadlik. Madalmaad osutasid, et see aspekt oleks kahtlemata muutnud IKC sel ajal esitatud arvamust, muutes projekti uuendusliku iseloomu kohta antud seisukohta. Arvestades, et IKC enam ei eksisteeri, ei ole IKC-lt siiski võimalik teist arvamust küsida.

(53)

Komisjoni taotlusel esitasid Madalmaade ametiasutused üksikasjaliku kuluarvestuse ainult kaheliitriste pakendite kasutuselevõtmisega seotud investeeringu kohta. Selle arvestuse järgi eraldati 1 840 000 Madalmaade kuldnat (ehk 834 956 eurot) konkreetselt kaheliitriste pakendite jaoks ettenähtud investeeringuks. Sellele lisasid Madalmaade ametiasutused neljandiku pakendamisliinide kuludest, arvestades, et neljast pakendamisliinist oli üks liin täielikult ette nähtud kaheliitriste pudelite täitmiseks. Asjaomane summa on 2 936 250 Madalmaade kuldnat (st 1 332 412 eurot). Kokku on summa seega 4 776 250 Madalmaade kuldnat (ehk 2 167 367 eurot).

(54)

Seoses make-to-order kontseptsiooniga palus komisjon Madalmaade ametiasutustel kommenteerida selle uuenduslikku iseloomu ning osutada, kas Farm Dairy esitatud märkused võiksid muuta varem koostatud hinnangut, mille kohaselt oli projekt uuenduslikkuse seisukohalt üsna nõrk. Madalmaade ametiasutused vastasid, et IKC arvamuses leiti, et projekt oli osaliselt uuenduslik, sest uuenduslikkus ei seisnenud mitte toodete vaid turu uuendamises. Hindamine tehti põllumajandusministeeriumi kaasrahastamise taotluse raames. Madalmaad esitavad sellegipoolest muid argumente projekti uuendusliku iseloomu tõendamiseks; make-to-order süsteem muutis piima tarnimise tõhusamaks, võimaldades piima säilitada pikema ajavahemiku jooksul ning seda riigis, kus tarbitakse peamiselt pastöriseeritud piima (steriliseeritud piima asemel, mille säilivusaeg on pikem). Samuti tsiteerivad Madalmaade ametiasutused make-to-order süsteemi uuendusliku iseloomuga seoses TNO tehtud uuringut. Selles uuringus märgitakse, et sel ajal oli põhiliseks süsteemiks make-to-stock süsteem, kus teatav varu jäeti hilisemaks müümiseks reservi. Tarneaeg lühenes, kuid ühtlasi vähenes ka paindlikkus klientide, näiteks supermarketite vajaduste suhtes. Seevastu make-to-order süsteem võimaldas täita seda paindlikkuse vajadust. Seetõttu peavad Madalmaade ametiasutused seda kontseptsiooni uuenduslikuks.

(55)

Väljundite olemasolu ja ülepakkumise puudumise kohta tsiteerivad Madalmaade ametiasutused Rabobank Internationali 1999. aasta aprillikuu aruannet, milles märgitakse, et 2,5 % kogu töödeldud talupiimast on imporditud. Kui võtta arvesse tehasepiima (st pikemat transporti võimaldavat pastöriseeritud piima), on imporditud 10,5 % kogu töödeldud piimast. See tõendab Madalmaade arvates ülepakkumise puudumist Madalmaade turul. Väljundite olemasolu kohta kinnitavad Madalmaade ametiasutused Farm Dairy analüüsi (vt põhjendused 44 ja 45). Võimalikele väljunditele osutab muu hulgas ka Farm Dairy statistika. Samuti nähtub [x] kirjast, et Farm Dairy toodetud kaheliitriste pudelite müük on tema käivet suurendanud.

VI.   Hindamine

(56)

Komisjon sedastab, et EÜ asutamislepingu artiklid 92, 93 ja 94 (nüüd Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklid 107, 108 ja 109) olid kohaldatavad piimatoodete ja muude piimapõhiste magustoitude suhtes nõukogu 27. juuni 1968. aasta määruse (EÜ) nr 804/68 (piima- ja piimatooteturu ühise korralduse kohta) (9) artikli 23 alusel, mis oli kohaldatav abi andmise ajal.

VI.1.   Riigiabi olemasolu Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses

(57)

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõikes 1 kuulutatakse siseturuga kokkusobimatuks igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikidevahelist kaubandust.

(58)

Riigi antav abi: See tingimus on täidetud, arvestades, et abi andis Flevolandi provints.

(59)

Abi, mis kahjustab liikmesriikidevahelist kaubandust ja kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi: piimatoodete sektor on ühenduse tasandil konkurentsile avatud (10) ja seetõttu tundlik iga meetme suhtes, mis soodustab tootmist ühes või teises liikmesriigis. Lisaks oli käesoleval juhul eesmärgiks töödelda piima Flevolandi provintsis, samas kui varem töödeldi piima osaliselt Belgias. Seega võib kõnealune meede moonutada konkurentsi piima- ja piimatoodete turul.

(60)

Meede, mis soodustab teatavaid ettevõtjaid või teatavate kaupade tootmist: abi anti ainult ühele ettevõttele, Farm Dairyle.

(61)

Seetõttu järeldab komisjon, et kõnealune meede on hõlmatud Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõikega 1 ning kujutab endast riigiabi. Seda liigitust ei seatud pärast menetluse algatamist esitatud märkustes kahtluse alla.

VI.2.   Meetme liigitamine ebaseaduslikuks riigiabiks

(62)

Kuna abi määrati ja maksti välja sellest eelnevalt teatamata, on tegemist ebaseadusliku abiga nõukogu 22. märtsi 1999. aasta määruse (EÜ) nr 659/1999 (millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad EÜ asutamislepingu artikli 93 kohaldamiseks) (11) artikli 1 punkti f tähenduses.

VI.3.   Abi ühisturuga kokkusobivuse hindamine

(63)

Eespool osutatud menetluse algatamise otsuses esitasid Madalmaade ametiasutused antud abi kohta kaks võimalikku põhjendust. Kõigepealt, st abi määramise ajal, märkisid nad, et tegemist on investeeringutoetusega, mis peaks kuuluma Flevolandi ühtse programmdokumendi raamidesse (vt eespool põhjendus 9). Seejärel muutsid Flevolandi provintsi ametiasutused selle investeeringutoetuse hüvitiseks abi andmata jätmisest tuleneva kahju eest. Menetluse algatamise raames Farm Dairylt saadud teavet uuritakse jaotises, milles käsitletakse investeeringutoetusena antud abi kokkusobivust ühisturuga. Abimeetme kokkusobivuse uurimine jaotub kaheks osaks: investeeringutoetusena (VI.3.1) ja hüvitisena (VI.3.2) antud abi kokkusobivuse uurimine.

(64)

Kõigepealt tahaks komisjon siiski uurida Farm Dairy väidet, millega vaidlustatakse meetme liigitamine komisjoni poolt Flevolandi ühtse programmdokumendi punktiga 3.2 hõlmatud meetmeks, samas kui provints esitas meetme komisjonile sama dokumendi punktiga 3.3 hõlmatud meetmena (vt põhjendus 33 ja järgmised).

(65)

Kõigepealt on komisjon seisukohal, et see arutelu on seotud ühenduse vahendite eraldamisega, mis ei ole käesoleva otsuse teemaks, sest selles otsuses uuritakse abi, mis eraldati üksnes provintsi vahenditest, pärast seda, kui põllumajandusministeerium võttis teatavaks komisjoni keeldumise ühenduse vahendeid eraldada. Nende põhjuste hindamine, mille tõttu komisjon keeldus ühenduse vahendeid eraldamast, ei kuulu käesoleva otsuse raamidesse ning seda oleks tulnud õigel ajal vaidlustada ühenduse vahendite eraldamise suhtes kohaldatavate menetluste raames. Komisjoni keeldumine eraldada ühenduse vahendeid edastati Madalmaade ametiasutustele 25. juuni 1999. aasta kirjaga ning kuna viimased võtsid selle meedet vaidlustada püüdmata teatavaks, (12) ei saa kõnealust otsust käesoleva otsuse raames enam kahtluse alla seada.

(66)

Komisjon märgib siiski, et kriteeriumites, mida kasutatakse meetmete hindamiseks seoses riigiabi eeskirjadega investeerimise küsimuses, osutatakse samadele kriteeriumitele, kui need, mida kasutatakse ühtse programmdokumendi punktiga 2.3 seotud hindamises. Abi eraldamise ajal kohaldatavad riigiabi eeskirjad sisalduvad suunistes ning osutavad punktis 3b otsuse 94/173/EÜ punktidele 1.2 ja 2. Nimetatud otsuses käsitletakse üldiselt ühenduse valikukriteeriume nende investeeringute väljavalimisel, mida võib rahastada ühenduse vahenditest määruse (EMÜ) nr 866/90 ja nõukogu 29. märtsi 1990. aasta määruse (EMÜ) nr 867/90 (metsasaaduste töötlemis- ja turustamistingimuste parandamise kohta) (13) alusel. Selle eesmärk on saavutada ühenduse ja riikliku rahastamise sidusus. Komisjon rõhutab siiski, et ta ei kohalda otsust 94/173/EÜ kui sellist, vaid ainult selles ulatuses, mil suunistes viidatakse nimetatud otsusele.

VI.3.1.   Investeeringutoetus

(67)

Komisjon vaatas meetmed läbi abi eraldamise ajal, st 3. märtsil 1999, kehtinud suuniseid silmas pidades.

(68)

Suuniste punkti 3 alapunkti b kohaselt ei saa lugeda siseturu nõuetega kokkusobivaks investeeringutoetust, mida antakse otsuse 94/173/EÜ lisa teise ja kolmanda taande punktis 1.2 osutatud investeeringutele. Samuti ei loeta ühisturuga kokkusobivateks investeeringuid, mis on välistatud sama lisa punkti 2 alusel, kui ei ole täidetud samas ettenähtud eritingimused.

(69)

Otsuse 94/173/EÜ lisa punktiga 2.3 on nähtud ette, et „Lehmapiima ja sellest valmistatud toodete sektoris jäetakse välja järgmised investeeringud:

[…]

järgmiste toodetega seotud investeeringud: või, vadakupulber, piimapulber, võiõli, laktoos, kaseiin ja kaseinaat,

värskete toodete või juustu töötlemisega seotud investeeringud, välja arvatud juhul, kui tootmine sisaldab olulist osa uuenduslikkust, mis on kooskõlas nõudluse arenguga, välja arvatud tooted, mille puhul on tõendatud ebapiisav pakkumine ning tegelike ja tõhusate väljundite olemasolu, ning välja arvatud ühenduse eeskirjadega kindlaksmääratud traditsiooniliste või bioloogiliste meetodite kohane tootearendus.

Eespool esitatud taanetes sätestatud keelud ei hõlma järgmisi investeeringuid, kui need ei põhjusta pakkumise suurenemist:

investeeringud, mille eesmärk on ühenduse tervishoiunormide täitmine;

investeeringud, mille eesmärk on keskkonnakaitse.”

(70)

Sellest tuleneb, et investeeringud, mis on seotud selliste värskete toodete töötlemisega nagu käesoleval juhul kõne all olevad tooted, ei ole a priori siseturu nõuetega kokkusobivad, välja arvatud juhul, kui selline investeering on hõlmatud mõne otsuse 94/173/EÜ lisa punktis 2.3 osutatud erandiga.

(71)

Üks peamisi menetluse algatamise otsuses esitatud küsimusi oligi, kas mõni otsuse 94/173/EÜ lisa punktis 2.3 osutatud eranditest on täidetud. Seetõttu uuritakse käesolevas otsuses kolme erandit: uuenduslik tootmine, mis on kooskõlas nõudluse arenguga; ebapiisav pakkumine ning tegelike ja tõhusate väljundite olemasolu ning ühenduse eeskirjadega kindlaksmääratud traditsiooniliste või bioloogiliste meetodite kohane tootearendus.

a)   Nõudlusega kooskõlas oleva uuendusliku tootmise kriteerium

(72)

Komisjonile 2005. aastal Madalmaade ametiasutuste esitatud dokumentidest ilmnes, et sel ajal esitatud teavet arvestades ei olnud tootmisprotsess uuenduslik. Nagu osutati menetluse algatamise otsuses, ei olnud projekt IKC hinnangul tervenisti uuenduslik. Eelkõige leiti, et projekt sisaldas turu-uuendusi, mitte tooteuuendusi ning et tootmisprotsess ei olnud mitte uuenduslik, vaid kasutas kõige kaasaegsemat tehnikat. Arvestades, et muud IKC hinnatavad kriteeriumid olid täidetud, tegi IKC siiski otsuse, et projekt vastas toetuse saamise kriteeriumitele, kuid vähendas selle toetuse suurust (vt eespool põhjendus 11).

(73)

Küsimus on selles, kas menetluse algatamise raames Farm Dairy ja Madalmaade ametiasutuste esitatud teave võiks seada kahtluse alla sel ajal ühtse programmdokumendi toetuste hindamise kriteeriumite uurimise raames tehtud analüüsi. Need elemendid (vt põhjendused 36–46) näitasid, et see investeeringu osa, mis oli seotud kaheliitrise polüetüleenist uue pakendiga, oli täiesti uuenduslik ning et Farm Dairy oli esimene seda pakendit tootma hakanud ja Madalmaade turule toonud ettevõte. Selle kohta esitatud Farm Dairy aruanne annab tunnistust uuenduslikust iseloomust ning tundub usaldusväärne, sest selle koostas asjaomase valdkonna ekspert, kes sel ajal töötas Farm Dairy konkurendi juures. Kõnealune aruanne ei sea kahtluse alla sel ajal IKC ja põllumajandusministeeriumi tehtud analüüsi, kuid sisaldab elementi, millest ei olnud komisjonile enne menetluse algatamise otsust teatatud ning mida ei olnud eelnevalt komisjonile edastatud dokumentides mainitud. Kõnealusel kaheliitristel pakendil oli juba suur edu Ühendkuningriigi ja Ameerika turgudel. Farm Dairy oli esimene, kes seda liiki pakendi turule tõi. Seejärel osutus Farm Dairy teerajajaks, kuna kaheliitrine pakend muutus Madalmaades väga levinuks.

(74)

Euroopa Liidu kohtu praktika kohaselt peab komisjon arvesse võtma talle esitatud erinevaid elemente ning püüdma leida kõikvõimalikke vajalikke vaatenurki, pöördudes teabe saamiseks abisaajate poole, eesmärgiga omada otsuse vastuvõtmisel asjassepuutuvatest faktidest täit ülevaadet (14).

(75)

Käesoleval juhul küsis komisjon Madalmaade ametiasutustelt kinnitust Farm Dairy esitatud teabe kohta. Madalmaade ametiasutused kinnitasid Farm Dairy teavet ning esitasid kolm sõltumatut dokumenti (vt eespool põhjendused 51–53), mis tõendasid kaheliitriste pakenditega seotud investeeringu uuenduslikku iseloomu. Ühest küljest järeldub sellest teabest, et Madalmaade ametiasutused ei olnud uuendusliku iseloomu hindamisel võtnud arvesse kaheliitriste pakenditega seotud investeeringute osa ning seda ilmselt seetõttu, et uurimine põhines ühtse programmdokumendi kriteeriumitel ning mitte konkreetselt osutatud suunistel. Teisest küljest pöördusid Madalmaade ametiasutused sõltumatute ekspertide poole, kes tundsid turgu ja piimatoodete turuletoomise viisi. Nende ekspertide tehtud uuringud osutasid, et Farm Dairy oli tõepoolest esimene ettevõte, kes seda tüüpi pakendid Madalmaade turule tõi.

(76)

Pärast menetluse algatamist ametiasutuste ja Farm Dairy esitatud uute elementide põhjal leiab komisjon, et kaheliitriste pakendite kasutuselevõtmisel ja tootmisel on uuenduslik iseloom.

(77)

Make-to-order kontseptsiooni osas tõstatub küsimus sarnastel alustel: kas Farm Dairy ja Madalmaade ametiasutuste esitatud täpsustused võivad muuta hinnangut, mille komisjon andis menetluse algatamise ajal?

(78)

Erinevalt kaheliitriste pakendite küsimusest olid Madalmaade ametiasutused make-to-order kontseptsiooni 1998. aastal toetuse taotluse ajal tehtud hindamises arvesse võtnud. Sel ajal jõuti järeldusele, et tootmisprotsess ei olnud iseenesest uuenduslik, kuid selles kasutati kõige kaasaegsemat tehnikat, mis vähendas energiatarbimist ja oli keskkonnale kasulikum. Neid argumente olid Madalmaade ametiasutused ja Farm Dairy eelmistes kirjades juba kasutanud. Mingi muu uuenduslikkus make-to-order kontseptsiooni puhul tõendamist ei leidnud.

(79)

Samuti on oluline kontrollida, kas tootmine oli kooskõlas nõudluse arenguga, nagu nõutakse otsuses 94/173/EÜ esitatud esimeses erandis. Komisjonile esitatud teabest nähtub (vt põhjendus 43), et nõudlus nende toodete järele tuli peamiselt supermarketitelt ning et lepingud olid sõlmitud vähemalt viie supermarketiga. Komisjon leiab, et see on tõsiseltvõetav märk asjaolust, et uuenduslikkus on kooskõlas nõudluse arenguga. Seda kinnitab ka asjaolu, et Madalmaade ametiasutuste osundatud [x] (vt põhjendus 55) suurendas tänu Farm Dairy müüdud piimale tunduvalt oma käivet.

(80)

Kokkuvõtteks leiab komisjon, et käesoleval juhul on kaheliitriste pakenditega seotud investeeringute puhul täidetud esimese erandi kohta sätestatud tingimused, arvestades, et sellel investeeringul oli uuenduslik iseloom, mis oli kooskõlas nõudluse arenguga. Pärast ametliku uurimismenetluse algatamist talle esitatud teabe põhjal ei saa komisjon järeldada, et selle esimese erandi kohta sätestatud tingimused ei ole täidetud. Komisjonil ei ole kohustust uurida omal algatusel, millised on asjaolud, mida oleks võidud talle esitada, kuid komisjon peab ühest küljest püüdma leida kõik vajalikud seisukohad ja teisest küljest tuginema teabele, mis on talle otsuse vastuvõtmise hetkel kättesaadav (15). Käesoleval juhul algatas komisjon ühest küljest menetluse ja palus 18. septembri 2009. aasta kirjaga Madalmaade ametiasutustel kinnitada teatavaid asjaolusid, millele Farm Dairy oma märkustes osutab. Sel viisil kasutas komisjon seega kõiki oma käsutuses olevaid vahendeid kolmandatelt isikutelt või liikmesriigilt teabe saamiseks. Teisest küljest tugineb komisjon käesolevas otsuses kogu teabele, mille ta on pärast menetluse algatamist saanud. Siiski ei ole ühtegi vastupidist teavet, milles osutataks, et kaheliitriste pakenditega seotud investeeringud ei olnud uuenduslikud ega kooskõlas nõudluse arenguga.

(81)

Arvestades, et seoses otsusega 94/173/EÜ suunistes osutatud kriteeriumid on kaheliitriste pudelitega seotud investeeringute uuendusliku iseloomu osas täidetud, kuid mitte ülejäänud investeeringute osas, on oluline eraldada selle investeeringuga seotud kulud, et arvestada nendest maha abi maksimaalne osakaal.

(82)

Madalmaade ametiasutused märkisid, et konkreetselt kaheliitriste pakendite jaoks ettenähtud investeeringuks oli eraldatud 1 840 000 Madalmaade kuldna (st 834 956 euro) suurune summa. Sellele lisasid Madalmaade ametiasutused neljandiku pakendamisliinide kuludest, arvestades, et neljast pakendamisliinist oli üksnes üks liin täielikult ette nähtud kaheliitriste pudelite täitmiseks. Asjaomane summa on 2 936 250 Madalmaade kuldnat (st 1 332 412 eurot). Kokku on summa seega 4 776 250 Madalmaade kuldnat (ehk 2 167 367 eurot) (vt põhjendus 53). Kogusummasse ei lisatud ühtegi üldkulu (näiteks hoone või maa eest).

(83)

Seega tuleb abi maksimaalset intensiivsust hinnata neid abikõlblikke kulusid arvestades. Kuna investeerimisnõudluse ajal oli Flevoland eesmärk 1 piirkond, võis antav abi olla kuni 75 % abikõlblikest kuludest. Eraldatud toetus, 715 909 eurot, on abikõlblikest kuludest vähem kui 75 %. Seega on kavandatav investeering kokkusobiv riigiabi eeskirjadega.

b)   Väljundite olemasolu ja ebapiisav pakkumine

(84)

Arvestades, et otsuse 94/173/EÜ lisa punktis 2.3 osutatud esimese erandi tingimused on täidetud ning et see võimaldab kogu eraldatud abi heaks kiita, ei ole vaja otsustada, kas muude erandite tingimused on täidetud.

c)   Ühenduse eeskirjadega kindlaksmääratud traditsiooniliste või bioloogiliste meetodite kohane tootearendus.

(85)

Nagu eespool osutatud punkti b puhul, ei ole kolmanda erandi analüüsimine vajalik, sest esimese erandi analüüs võimaldas otsustada kõnealuse abi ühisturu nõuetega kokkusobivuse üle. Lisaks ei tundu see punkt asjakohane, arvestades kõnealust investeerimisprojekti, milles ei käsitleta üldse tootearendust traditsiooniliste või bioloogiliste meetodite kohaselt.

(86)

Lisaks uuris komisjon kõnealust abi eespool osutatud suuniste artikli 3 punkti d seisukohast, milles märgitakse, et „komisjon vaatab iga juhtumi puhul eraldi läbi kõik abimeetmed, mida tuleks käesolevate suuniste ja nende kasulike meetmete kohaldamisel välistada, kuid mis on põhimõtteliselt ühenduse kaasrahastamise jaoks abikõlblikud vastavalt nõukogu määruse (EMÜ) nr 2328/91 (16) sätetele”. Komisjoni 25. juuni 1999. aasta kirjast Madalmaade ametiasutustele tuleneb, et projekti ei saanud ühtse programmdokumendi kaudu rahastada. Seetõttu ei saa komisjoni hinnangul kõnealuse meetme puhul kasutada eespool osutatud suuniste punkti 3 alapunktis d ettenähtud erandeid.

VI.3.2.   Muud menetluse algatamise raames uuritud argumendid kogu abi kokkusobivuse kohta

(87)

Menetluse algatamise ajal uuris komisjon abi mitteandmisest tingitud kahjude hüvitamist kogu investeeringu heakskiitmise alusena. Esialgses etapis olid Madalmaade ametiasutused märkinud, et anti abi hüvitisena kahju eest, mille põhjustas ametiasutuse eksitus, kes oli alguses andnud abi, mis osutus seejärel ebaseaduslikuks ja võib-olla ühisturuga kokkusobimatuks.

(88)

Euroopa Kohus on märkinud, et kahjutasu ja intresside maksmine ei ole riigiabi (17). Oma otsuses tugines Euroopa Kohus asjaolule, et riigiabil on põhimõtteliselt erinev õiguslik iseloom kahjutasust ja intressidest, mida riigiasutused peaksid vajaduse korral eraisikutele maksma neile põhjustatud kahju hüvitamiseks. Seetõttu ei anna kahjutasu ja intresside maksmine abisaajale põhimõtteliselt eelist, sest tegemist on lihtsalt hüvitisega talle kuuluva õiguse eest.

(89)

Käesoleval juhul on abisaaja puhul raske rääkida hüvitatavast õigusest, arvestades, et see väidetav õigus tugines algusest peale liikmesriigi ebaseaduslikule käitumisele. Kohtupraktikas on tõepoolest järjepidevalt otsustatud, et kuna komisjonil on vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 108 kohustus riigiabi kontrollida, võivad abi saavad ettevõtjad reeglina toetuda õiguspärasele ootusele abi seaduslikkuse osas ainult siis, kui abi andmisel on järgitud nimetatud artikliga ettenähtud menetlust. Hoolas ettevõtja peab suutma tavaliselt kindlaks teha, kas kõnealust menetlust on järgitud (18).

(90)

Käesoleval juhul on oluline märkida ka, et hüvitise määramine on vastuolus keeluga anda abi ilma komisjoni heakskiiduta. Seda kinnitab muu hulgas asjaolu, et sel ajal, kui Fleovolandi provints märkis, et kõnealune abi eraldati hüvitisena ametiasutuse põhjustatud eksituse eest, oli ta täiesti teadlik sellest, et abi oleks tulnud enne selle rakendamist esitada komisjonile heakskiitmiseks.

(91)

Seetõttu ei saa komisjoni hinnangul pidada investeeringut tervikuna ühisturu nõuetega kokkusobivaks selle põhjal, et kõnealune abi on hüvitis abisaaja kantud kahju eest.

VI.3.3.   Menetluse algatamise raames Farm Dairy esitatud muud argumendid

(92)

Farm Dairy vaidlustas liitintressimäärade kohaldamise komisjoni negatiivse otsuse korral koos abi tagasinõudmisega (vt eespool põhjendus 47). Arvestades, et käesolevas otsuses hinnatakse abi ühisturu nõuetega kokkusobivaks, ei kavandata ebaseadusliku abi tagasinõudmist ning seetõttu ei ole Farm Dairy märkused enam asjakohased.

VII.   Järeldus

(93)

Farm Dairyle antud riigiabi, mida Madalmaad rakendasid, on ühisturuga kokkusobiv uute kaheliitriste pakenditega seotud investeeringute osas. Seetõttu arvestatakse esialgne abisumma ümber seoses asjaomase osaga koguinvesteeringust ning sellest arvutusest nähtub, et antud abi on kokkusobiv põllumajandustoodete töötlemise ja turustamise sektoris investeeringutega seotud riigiabi suuniste nõuetega.

(94)

Siiski väljendab komisjon kahetsust, et Madalmaad rakendasid kõnealust abi, rikkudes Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 lõiget 3,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Riigiabi, mida Madalmaad rakendasid Farm Dairy kasuks 715 909 euro ulatuses on kokkusobiv siseturu nõuetega.

Artikkel 2

Käesolev otsus on adresseeritud Madalmaade Kuningriigile.

Brüssel, 9. märts 2010

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Dacian CIOLOŞ


(1)  Alates 1. detsembrist 2009 on EÜ asutamislepingu artiklid 87 ja 88 muudetud vastavalt ELTLile artikliteks 107 ja 108. Need kaks sätete paari on sisult identsed. Käesoleva otsuse puhul tuleb viiteid ELTLi artiklitele 107 ja 108 käsitleda vajaduse korral kui viiteid EÜ asutamislepingu vastavatele artiklitele 87 ja 88.

(2)  EÜT L 10, 13.1.2001, lk 20.

(3)  ELT C 87, 16.4.2009, lk 5.

(4)  EÜT C 29, 2.2.1996, lk 4.

(5)  EÜT L 79, 23.3.1994, lk 29.

(6)  Ärisaladusega kaitstud teave.

(7)  EÜT L 91, 6.4.1990, lk 1.

(8)  TNO on sõltumatu uurimisbüroo, kelle eesmärk on muuta teaduslik uurimistegevus kohaldatavaks, et suurendada ettevõtete ja riigiasutuste uuenduslikku potentsiaali (www.tno.nl).

(9)  EÜT L 148, 28.6.1968, lk 13.

(10)  Kooskõlas Euroopa Kohtu praktikaga annab ühe ettevõtte konkurentsivõime suurenemine riigiabi tagajärjel üldiselt tunnistust konkurentsi moonutamisest teiste ettevõtete suhtes, kes sarnasest abist kasu ei saanud (kohtuasi C-730/79, EKL 1980, lk 2671, punktid 11 ja 12). Ühendusesisese kaubanduse kohta piimaturul vt eespool põhjendused 44, 45 ja 55, mida komisjon peab põhjendatuteks.

(11)  EÜT L 83, 27.3.1999, lk 1.

(12)  Madalmaade põllumajandusministeerium märgib 15. juulil 1999. aasta kirjas Flevolandi provintsile, et komisjon ei kiitnud projekti heaks ning keeldub seetõttu igasugusest ministeeriumipoolsest rahastamisest.

(13)  EÜT L 91, 6.4.1990, lk 7.

(14)  Üldkohtu 9. septembri 2009. aasta otsus kohtuasjas T-369/06: Holland Malt vs. komisjon, punkt 195 (veel avaldamata).

(15)  Kohtuasi T-369/06, op. cit., punktid 195–198.

(16)  EÜT L 218, 6.8.1991, lk 1.

(17)  Euroopa Kohtu otsus liidetud kohtuasjades 106/87–120/87, Asteris vs. Kreeka ja EMÜ, EKL 1988, lk I-5515.

(18)  Euroopa Kohtu otsus kohtuasjas C-169/95, Hispaania vs. komisjon, EKL 1997, lk I-135.


12.5.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 118/56


KOMISJONI OTSUS,

6. mai 2010,

millega muudetakse nõukogu direktiivi 92/65/EMÜ E lisa 1. ja 2. osa seoses veterinaarsertifikaatide näidistega põllumajandusettevõtetest pärit loomade ning mesilaste ja kimalaste jaoks

(teatavaks tehtud numbri K(2010) 2624 all)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2010/270/EL)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 13. juuli 1992. aasta direktiivi 92/65/EMÜ, milles sätestatakse loomatervishoiu nõuded ühendusesiseseks kauplemiseks loomade, sperma, munarakkude ja embrüotega, mille suhtes ei kohaldata direktiivi 90/425/EMÜ A (I) lisas osutatud ühenduse erieeskirjades sätestatud loomatervishoiu nõudeid, ning nende impordiks ühendusse, (1) eriti selle artikli 22 esimest lõiku,

ning arvestades järgmist:

(1)

Direktiivi 92/65/EMÜ artiklis 10 on sätestatud koerte, kasside ja valgetuhkrutega kauplemist reguleerivad loomatervishoiunõuded.

(2)

Kõnealuse direktiivi E lisa 1. osas on esitatud veterinaarsertifikaadi näidis põllumajandusettevõtetest pärit loomadega, sealhulgas koerte, kasside ja valgetuhkrutega kauplemiseks.

(3)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 998/2003 (2) on sätestatud lemmikloomade mittekaubandusliku liikumise suhtes kohaldatavad loomatervishoiunõuded ja niisuguse liikumise kontrollimise suhtes rakendatavad eeskirjad. Määrust kohaldatakse selle I lisas loetletud lemmikloomaliikide liikumise puhul liikmesriikide vahel või kolmandatest riikidest. Koerad, kassid ja valgetuhkrud on loetletud kõnealuse lisa A ja B osas.

(4)

Määruses (EÜ) nr 998/2003 sätestatud nõuded erinevad sõltuvalt sihtliikmesriigist ja päritoluliikmesriigist või kolmandast päritoluriigist.

(5)

Kolmandad riigid, mis kohaldavad lemmikloomade mittekaubandusliku liikumise suhtes määrusega (EÜ) nr 998/2003 ette nähtud eeskirjadega vähemalt samaväärseid eeskirju, on loetletud kõnealuse määruse II lisa B osa 2. jaos.

(6)

Et vältida kaubanduslike liikumiste petturlikku esitamist lemmikloomade mittekaubanduslike liikumistena määruse (EÜ) nr 998/2003 tähenduses, on kõnealuse määruse artikli 12 esimese lõigu punktiga b ette nähtud direktiivi 92/65/EMÜ sätete ja kontrollide kohaldamine enam kui viie lemmiklooma liikumise suhtes, juhul kui loomad tuuakse liitu muust kui kõnealuse määruse II lisa B osa 2. jaos loetletud kolmandast riigist.

(7)

Lisaks sellele on komisjoni 6. mai 2010. aasta määrusega (EL) nr 388/2010 (millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 998/2003 seoses mittekaubanduslikult liikuvate teatavat liiki lemmikloomade maksimaalse arvuga) (3) ette nähtud, et määruse (EÜ) nr 998/2003 artikli 12 esimese lõigu punktis b osutatud nõudeid ning kontrolle kohaldatakse lemmikloomadena peetavate koerte, kasside ja valgetuhkrute liikumise suhtes, kui neid loomi on ühest liikmesriigist teise liikumisel või kõnealuse määruse II lisa B osa 2. jaos loetletud kolmandatest riikidest liikmesriiki liikumisel rohkem kui viis.

(8)

Määrusega (EÜ) nr 998/2003 on ette nähtud ka, et üleminekuperioodil kehtivad lemmikloomadena peetavate koerte, kasside ja valgetuhkrute mittekaubandusliku liikumise suhtes Iirimaa, Malta, Rootsi või Ühendkuningriigi territooriumile teatavad lisatingimused.

(9)

Direktiivis 92/65/EMÜ osutatakse neile lisatingimustele üksnes seoses koerte, kasside ja valgetuhkrutega kauplemisega, mis on suunatud Iirimaale, Rootsi või Ühendkuningriiki.

(10)

Liidusiseses kaubanduses kasutatavate sertifikaatide näidised peavad olema kooskõlas veterinaariaalase elektroonilise süsteemiga TRACES, mis on välja arendatud kooskõlas komisjoni otsusega 2003/623/EÜ (4).

(11)

Et tagada rohkem kui viie lemmikloomana peetava koera, kassi ja valgetuhkru kõikidesse liikmesriikidesse, sealhulgas Maltale, mittekaubandusliku liikumise suhtes kehtivate tingimuste ja kontrollide ühtne kohaldamine, on vaja kohandada direktiivi 92/65/EMÜ E lisa 1. osas sätestatud veterinaarsertifikaadi näidist.

(12)

Direktiivi 92/65/EMÜ E lisa 2. osas on sätestatud ka veterinaarsertifikaadi näidis liidusiseseks kauplemiseks elusmesilastega (Apis mellifera) ja kimalastega (Bombus spp.).

(13)

Kõnealuses seritifikaadis on esitatud loomatervishoiunõuded seoses Ameerika haudmemädanikuga nii mesilaste kui ka kimalaste puhul. Nimetatud nõuete alusel on lubatud vaid mesilaste ja kimalaste liikumine piirkondadest, kus kõnealust haigust ei esine. Haiguspuhangu korral on ette nähtud 30päevane liikumiskeeld ja seda kohaldatakse puhangupiirkonnast kolme kilomeetri raadiuses.

(14)

Enamikul juhtudest peetakse kimalasi siiski keskkonnast eraldatud pesades, mida pädev asutus regulaarselt jälgib ja mille puhul kontrollitakse haiguste esinemist. Vastavad ettevõtted, mida on tunnustanud asjaomase liikmesriigi pädev asutus ja mis on selle järelevalve all, ei ole tõenäoliselt nakatunud E lisa 2. osas sätestatud kolme kilomeetri raadiuses esineva Ameerika haudmemädaniku puhangu tõttu nagu välitingimustes elavad kolooniad.

(15)

Seetõttu on asjakohane muuta mesilaste ja kimalastega liidusiseseks kauplemiseks ette nähtud veterinaarsertifikaadi näidist, et lisada loomatervishoiu erinõuded kimalaste suhtes, keda peetakse keskkonnast eraldatud pesades.

(16)

Seepärast tuleks vastavalt muuta direktiivi 92/65/EMÜ E lisa 1. ja 2. osa.

(17)

Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Direktiivi 92/65/EMÜ E lisa muudetakse käesoleva otsuse lisa kohaselt.

Artikkel 2

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 6. mai 2010

Komisjoni nimel

komisjoni liige

John DALLI


(1)  EÜT L 268, 14.9.1992, lk 54.

(2)  ELT L 146, 13.6.2003, lk 1.

(3)  ELT L 114, 7.5.2010, lk 3.

(4)  ELT L 216, 28.8.2003, lk 58.


LISA

Direktiivi 92/65/EMÜ E lisa muudetakse järgmiselt:

1.

1. osa asendatakse järgmisega:

„1. osa. –   Veterinaarsertifikaat põllumajandusettevõtetest pärit loomadega (kabiloomad, linnud, jäneselised, koerad, kassid ja valgetuhkrud) kauplemiseks

92/65 EI

Image

Image

Image

2.

2. osa asendatakse järgmisega:

„2. osa. –   Veterinaarsertifikaat mesilaste ja kimalastega kauplemiseks

92/65 EII

Image

Image


12.5.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 118/63


KOMISJONI OTSUS,

11. mai 2010,

millega muudetakse otsust 2008/185/EÜ seoses Iirimaa lisamisega nende liikmesriikide loetellu, kus on olemas Aujeszky haiguse heakskiidetud riiklik tõrjekava

(teatavaks tehtud numbri K(2010) 2983 all)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2010/271/EL)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 26. juuni 1964. aasta direktiivi 64/432/EMÜ ühendusesisest veiste ja sigadega kauplemist mõjutavate loomatervishoiu probleemide kohta, (1) eriti selle artikli 9 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)

Direktiivis 64/432/EMÜ on sätestatud eeskirjad, mida kohaldatakse veiste ja sigadega ühenduse piires kauplemise suhtes. Direktiivi artiklis 9 on sätestatud kriteeriumid, mille alusel kiidetakse heaks riikide kohustuslikud tõrjekavad teatavate nakkushaiguste, sealhulgas Aujeszky haiguse leviku takistamiseks.

(2)

Komisjoni 21. veebruari 2008. aasta otsuses 2008/185/EÜ (Aujeszky haigusega seotud lisatagatiste kohta ühendusesiseses sigadega kauplemises ja Aujeszky haigust käsitleva teabe esitamise kriteeriumide kohta) (2) on sätestatud lisatagatised sigadega ühenduse piires kauplemise suhtes. Need tagatised on seotud sellega, milline staatus on liikmesriikidele seoses haigusega omistatud.

(3)

Otsuse 2008/185/EÜ II lisas on loetletud liikmesriigid või nende piirkonnad, kus on olemas Aujeszky haiguse heakskiidetud riiklik tõrjekava.

(4)

Iirimaa on esitanud komisjonile tõendavad dokumendid Aujeszky haiguse staatuse kohta Iirimaal. Aujeszky haiguse riiklikke tõrjekavasid on Iirimaal rakendatud mitu aastat.

(5)

Komisjon on uurinud Iirimaa esitatud dokumente ja jõudnud järeldusele, et kõnealuses liikmesriigis kehtiv riiklik tõrjekava vastab direktiivi 64/432/EMÜ artikli 9 lõikes 1 esitatud kriteeriumidele. Seepärast tuleks Iirimaa lisada otsuse 2008/185/EÜ II lisas esitatud loetellu.

(6)

Selguse huvides tuleks teha mõned väikesed muudatused Hispaaniat käsitlevasse kandesse otsuse 2008/185/EÜ II lisas.

(7)

Seepärast tuleks otsuse 2008/185/EÜ II lisa vastavalt muuta.

(8)

Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Otsuse 2008/185/EÜ II lisa asendatakse käesoleva otsuse lisa tekstiga.

Artikkel 2

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 11. mai 2010

Komisjoni nimel

komisjoni liige

John DALLI


(1)  EÜT 121, 29.7.1964, lk 1977/64.

(2)  ELT L 59, 4.3.2008, lk 19.


LISA

„II LISA

Liikmesriigid või piirkonnad, kus on olemas Aujeszky haiguse heakskiidetud riiklik tõrjekava

ISO kood

Liikmesriik

Piirkonnad

BE

Belgia

Kõik piirkonnad

ES

Hispaania

Galicia, País Vasco, Asturiasi, Cantabria, Navarra ja La Rioja autonoomsed piirkonnad.

Leóni, Zamora, Palencia, Burgosi, Valladolidi ja Ávila provintsid Castilla y Leóni autonoomses piirkonnas.

Las Palmase provints Kanaari saarte autonoomses piirkonnas.

HU

Ungari

Kõik piirkonnad

IE

Iirimaa

Kõik piirkonnad

IT

Itaalia

Bolzano provints

UK

Ühendkuningriik

Kõik Põhja-Iirimaa piirkonnad”


SUUNISED

12.5.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 118/65


EUROOPA KESKPANGA SUUNIS,

21. aprill 2010,

TARGET2-Securities kohta

(EKP/2010/2)

(2010/272/EL)

EUROOPA KESKPANGA NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eelkõige selle artikli 127 lõike 2 esimest taanet,

võttes arvesse Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja (edaspidi „EKPSi põhikiri”), eelkõige selle artikleid 3.1, 12.1, 17, 18 ja 22,

ning arvestades järgmist:

(1)

6. juulil 2006 otsustas Euroopa Keskpanga (EKP) nõukogu koostöös väärtpaberite keskdepositooriumide (CSD) ja teiste turuosalistega uurida võimalust luua eurosüsteemi uus väärtpaberite keskpangarahas arveldamise teenus nimega TARGET2-Securities (T2S). Täites EKPSi põhikirja artiklitest 17, 18 ja 22 tulenevaid eurosüsteemi ülesandeid, on T2Si eesmärgiks põhiliste, neutraalsete ja piiriüleste üleeuroopaliste raha ja väärtpaberite keskpangarahas arveldamise teenuse pakkumise abil lihtsustada kauplemisjärgset integreerimist selliselt, et CSDd saaksid osutada oma klientidele integreeritud tehnilises piiriülese tehingu võimalusega keskkonnas ühtlustatud ja standardiseeritud „ülekanne makse vastu”-arveldusteenuseid. Kuivõrd keskpangarahas arveldus on üks eurosüsteemi põhilisi ülesandeid, on T2S oma iseloomult avalik teenus. Tagatiste haldamise teenust ja keskpangarahas arveldamise teenust pakuvad T2Si raames euroala RKPd.

(2)

EKPSi põhikirja artikkel 22 volitab eurosüsteemi kehtestama eeskirju „efektiivsete ja usaldatavate arveldus- ja maksesüsteemide tagamiseks liidu piires”. Samuti võimaldab keskpangarahas arveldamine vältida likviidsusriski ning on seetõttu oluline väärtpaberite kauplemisjärgse keskkonna kindlustamisel ning finantsturul üldiselt.

(3)

17. juulil 2008 otsustas nõukogu käivitada T2Si loomise ja eraldada vahendid, mis on vajalikud selle lõpuleviimiseks. Samuti otsustas nõukogu pakkumuse alusel, mille tegid Deutsche Bundesbank, Banco de España, Banque de France ja Banca d’Italia (edaspidi „4KP”), et T2Si töötab välja ja käitab 4KP.

(4)

Nõukogu võttis vastu 19. märtsi 2009. aasta otsuse EKP/2009/6 TARGET2-Securities programmi juhatuse (1) kui tasakaalustatud juhtimise organi, mis töötaks välja ettepanekuid nõukogule tähtsaimates strateegilistes küsimustes ning täidaks üksnes tehnilise iseloomuga ülesandeid, asutamise kohta. Üheks T2S juhtimise nurgakiviks on otsuse EKP/2009/6 lisas toodud T2Si programmi juhatuse volitused. Samas panid eurosüsteemi keskpangad T2Si programmi juhatusele teatavad rakendusülesanded, et see saaks olla täielikult toimiv ja tegutseda kogu eurosüsteemi nimel.

(5)

Käesolevas suunises sätestatakse eelkõige T2S programmi põhialused täpsustamis- ja väljatöötamisetapis. Käesolev suunis on nõukogu eespool osutatud otsuste lõpptulemus ning täpsustab eelkõige T2Si programmi juhatuse ja 4KP rolli ja vastutust ning nende vastastikuseid suhteid. Suunist täiendavad T2Si programmi edasisel arendamisel lisanduvad õigusaktid ja lepingud, mille eest lõplikult vastutab nõukogu.

(6)

Vastavalt nõukogu eespool osutatud otsustele jaguneb T2Si programmi juhtimine kolme tasandi vahel. Esimesel juhtimistasandil on lõplik otsustusõigus T2Si suhtes EKP nõukogul, millel on üldvastutus T2Si programmi eest ning mis on vastavalt EKPSi põhikirja artiklile 8 kogu eurosüsteemi otsuseid tegev organ. Teisel juhtimistasandil moodustati T2Si programmi juhatus eesmärgiga toetada EKP otsuseid tegevaid organeid T2Si programmi eduka ja õigeaegse lõpetamise tagamisel. Viimane, kolmas juhtimistasand koosneb 4KPst.

(7)

Kuivõrd T2Si teenust pakutakse CSDdele, on T2Si väljatöötamisel, T2Sile üleminekul ja edasisel käitamisel oluline arendada välja CSD suhete struktuur. Sellel eesmärgil moodustatakse CSD kontaktrühm (Contact Group). Riikide kasutajarühmad (National User Groups) on riigi turul väärtpaberite arveldamise teenuste pakkujate ja kasutajatega suhtlemiseks ja koostööks loodud üksused. T2Si nõuanderühm (Advisory Group) on eurosüsteemi ja T2Si huvirühmade vaheliseks suhtlemiseks ja koostööks loodud üksus.

(8)

T2S ei ole äriettevõte ega ole mõeldud konkureerima CSDde või teiste turuosalistega. Seega, kuigi T2Si rahastamise korra kohaselt on eesmärgiks kulude täielik katmine, ei osutata T2Si teenust kasumi teenimise eesmärgil. Eurosüsteemi poolt T2Si teenusesse investeeritava kogusumma suhtes võetakse vastu siseotsus ning T2Si teenuse hind kujundatakse eesmärgiga kulud täielikult katta. Lisaks peab eurosüsteem rangelt järgima CSDde diskrimineerimise keelu põhimõtet ning püüdma tagada T2Silt arveldusplatvormi allhankivatele CSDdele võrdsed võimalused.

(9)

T2Si platvorm on tehniline vahend, mis võimaldab mitte ainult teha arveldusi eurodes, vaid ta on avatud ka euroalavälistele RKPdele ja muudele osaleda soovivatele keskpankadele; samuti võimaldab see riigi vääringu keskpangarahas arveldamist T2Sis vastavalt käesoleva suunise sätetele,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA SUUNISE:

I   JAGU

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Sisu ja kohaldamisala

1.   T2S põhineb keskpankade reaalajalise brutoarveldussüsteemiga ühildatud ühisel tehnilisel platvormil. Tegemist on eurosüsteemi poolt CSDdele pakutava teenusega, mis võimaldab põhiliste, neutraalsete ja piiriüleste väärtpaberitehingute „ülekanne makse vastu” arveldamist keskpangarahas.

2.   Käesolevas suunises sätestatakse T2Si programmi juhtimise kord. Suunises sätestatakse ka T2Si programmi peamised tunnused, määratletakse T2Si programmi juhatuse ja 4KP vastavad rollid ja vastutus ning nendevahelised suhted täpsustamis- ja väljatöötamisetapis. Samuti täpsustatakse suunises peamised nõukogu poolt T2Si suhtes tehtavad otsused. Lisaks sätestatakse suunises järgmised T2Si suhtes kehtivad põhiprintsiibid: a) rahastamise kord, õigused ja garantiid; b) CSDde juurdepääsu ja lepinguliste suhete reguleerimise kord; c) muus vääringus valuutade T2Sis kasutamise kõlblikuks tunnistamise kord; ning d) T2Si programmi väljatöötamine.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas suunises kasutatakse järgmisi mõisteid:

—   „väärtpaberite keskdepositoorium” (central securities depository, CSD)– üksus, kes: a) võimaldab väärtpaberitehinguid töödelda ja arveldada elektroonilise kande alusel; b) osutab kontohaldusteenuseid st äriõiguslike toimingute ja väljaostude haldamist; ning c) tegutseb aktiivselt väärtpaberiemissioonide usaldusväärsuse tagamisel;

—   „ülekanne makse vastu” (delivery versus payment, DVP)– mehhanism, mis seob omavahel väärtpaberiülekande ja rahaülekande, tagades väärtpaberite üleandmise vaid juhul, kui teostatakse rahaline makse;

—   „euroala RKP” (euro area NCB)– selle liikmesriigi keskpank (RKP), mille vääringuks on euro;

—   „eurosüsteemi keskpank” (Eurosystem central bank)– vastavalt olukorrale kas euroala RKP või EKP;

—   „raamleping” (Framework Agreement)– CSD ja eurosüsteemi vahel väljatöötamis- ja kasutusetapis sõlmitav lepinguline raamistik;

—   „üldine funktsionaalne kirjeldus” (General functional specifications, GFS)– T2Si kasutajate vajaduste rahuldamiseks väljatöötatava funktsionaalse lahenduse üldkirjeldus. Hõlmab selliseid elemente nagu funktsionaalne arhitektuur (domeenid, moodulid ja kahepoolset sidet võimaldavad elemendid), kontseptuaalsed mudelid, andmemudel või andmevoo protsess;

—   „Tasand2-tasand3 leping” (Level 2-Level 3 agreement)– T2Si programmi juhatuse ja 4KP vahel kokku lepitav, nõukogu poolt heakskiidetav ning seejärel eurosüsteemi keskpankade ja 4KP poolt allakirjutatav tarne- ja kasutusleping. Leping sisaldab täpsustusi 4KP, T2Si programmi juhatuse ja eurosüsteemi keskpankade ülesannete ja vastutuse kohta;

—   „liikmesriik” (Member State)– liidu liikmesriik;

—   „euroalaväline RKP” (non-euro area NCB)– selle liikmesriigi RKP, mille vääringuks ei ole euro;

—   „kasutusetapp” (operational phase)– ajavahemik, mis algab esimese CSD üleminekuga T2Si platvormile;

—   „muu keskpank” (other central bank)– liiduvälise riigi keskpank;

—   „maksegraafik” (payment schedule)– 4KP-le makstava hüvitise osamaksete tasumise graafik;

—   „teenuse ulatuse leping” (service level agreement, SLA)– T2Si osas nii 4KP poolt eurosüsteemile pakutavate teenuste kui eurosüsteemi poolt CSDdele pakutavate teenuste ulatust määratlevad lepingud;

—   „täpsustamis- ja väljatöötamisetapp” (specification and development phase)– ajavahemik, mis algab nõukogu poolt kasutajavajaduste kirjelduse kinnitamisega ja lõppeb kasutusetapi algusega;

—   „T2Si ärirakendus” (T2S business application)– eurosüsteemi poolt T2Si platvormil T2Si teenuste osutamise eesmärgil eurosüsteemi nimel 4KP poolt väljatöötatav ja käitatav tarkvara;

—   „T2Si muutmise ja avaldamise kord” (T2S Change and Release Management Procedure)– T2Si teenuste muutmisel kohaldatavate eeskirjade ja menetluste kogum;

—   „T2Si rahastamispakett” (T2S financial envelope)– hüvitamisele kuuluvate T2Si kogukulude ülempiir. Rahastamispiiriga määratakse kindlaks a) osaleva RKP poolt T2Si eest tasumisele kuuluv maksimumsumma, ja b) summa, mille 4KP saab vastavalt kokkulepitud maksegraafikule osalevatelt RKPdelt tagasi töö üleandmisel;

—   „T2Si platvorm” (T2S platform)– käesoleva suunise mõistes ning olenemata termini „T2Si platvorm” kasutamisest muudes T2Siga seonduvates dokumentides, T2Si ärirakenduse käitamiseks vajalik riistvara ja tarkvara (st kogu kasutatav tarkvara, välja arvatud T2Si ärirakendus);

—   „T2Si programm” (T2S Programme)– eurosüsteemiga raamlepingu sõlminud CSDde täieliku üleminekuni T2Si väljatöötamiseks vajalike tegevuste ja väljundite kogum;

—   „T2Si programmi juhatus” (T2S Programme Board)– eurosüsteemi juhtorgan, mis moodustatakse vastavalt otsusele EKP/2009/6 ja mille ülesandeks on töötada välja ettepanekuid nõukogule tähtsaimates strateegilistes küsimustes ja täita üksnes tehnilise iseloomuga ülesandeid seoses T2Siga;

—   „T2Si projektikonto” (T2S project account)– T2Si konto, mida kasutatakse osamaksete, hüvitiste ja tasude maksmiseks. Projektikontol võivad olla allkontod, et eristada erinevaid rahavooge, millel ei ole eelarvelist tähendust;

—   „T2Si teenused” (T2S services)– eurosüsteemi poolt raamlepingu alusel CSDdele pakutavad teenused;

—   „T2Si kasutajad” (T2S users)– T2Si kasutamiseks eurosüsteemiga raamlepingu sõlminud CSDdega lepingulist suhet omavad juriidilised isikud. Hõlmab ka maksepankasid, kellel on lepinguline suhe keskpankadega ja kes pakuvad finantsasutusele likviidsust reaalajalise brutoarveldussüsteemi konto kaudu ja arveldavad T2Sis;

—   „kasutaja üksikasjalik funktsionaalne kirjeldus” (User detailed functional specifications, UDFS)– T2Si välise (rakendustevahelise) andmevoo juhtimisfunktsioonide detailne kirjeldus. Hõlmab T2Si platvormiga ühendamise eesmärgil siseinfosüsteemi korrigeerimiseks või arendamiseks kasutajate jaoks vajalikku teavet;

—   „kasutusjuhend” (User Handbook)– dokument, mis kirjeldab erinevaid T2Si kasutajatele kasutajalt-rakendusele (ekraanil kuvatavas) režiimis võimaldatavaid T2Si tarkvara lahendusi;

—   „kasutajavajaduste kirjeldus” (User requirements document, URD)– T2Si kasutajavajadusi määratlev dokument, mille EKP avaldas 3. juulil 2008 ning mida on hiljem muudetud vastavalt T2Si muutmise ja avaldamise korrale.

II   JAGU

T2Si PROGRAMMI JUHTIMINE

Artikkel 3

Juhtimistasandid

T2Si programmi juhtimine põhineb kolmel tasandil vastavalt käesoleva jao sätetele. Tasand1 koosneb EKP nõukogust, tasand2 T2Si programmi juhatusest ja tasand3 4KPst.

Artikkel 4

EKP nõukogu

1.   Nõukogu vastutab T2Si programmi korraldamise, üldjuhtimise ja kontrolli eest. Samuti vastutab nõukogu lõplike T2Si programmi puudutavate otsuste tegemise eest ning otsustab tasand2 ja tasand3 vahel määramata ülesannete jagamise.

2.   Eelkõige on nõukogu pädevuses:

a)

vastutus T2Si programmi juhtimise eest järgmiste tegevuste elluviimisel:

i)

kõikide T2Si juhtimist puudutavate küsimuste lahendamine; T2Si programmi eest üldvastutuse võtmine ja seega võimalikes vaidlusküsimustes lõpliku otsuse tegemine;

ii)

ad hoc otsuste tegemine T2Si programmi juhatusele või 4KP-le määratud ülesannete suhtes;

iii)

T2Si programmiga seonduvate konkreetsete järgmiste või lisaülesannete määramine T2Si programmi juhatusele ja/või 4KP-le, otsustades samas küsimused, mille otsustusõigus jätta endale;

iv)

T2Si programmi juhatuse korraldusega seonduvate küsimuste otsustamine;

b)

vastavalt T2Si nõuanderühma eeskirjale T2Si nõuanderühma liikmete poolt esitatud taotlustele vastamine;

c)

T2Si üldise rahastamise korra üle otsustamine, eelkõige järgmise osas:

i)

T2Si teenuste hinnakujundus;

ii)

T2Si kuluarvestuse metoodika;

iii)

rahastamise kord vastavalt artiklile 12;

d)

CSD juurdepääsukriteeriumide määramine;

e)

T2Si programmi tegevuskava (T2S Programme Plan) kinnitamine ja vastuvõtmine; T2Si programmi kulgemise jälgimine ja võimalike T2Si rakendamisel tekkivate viivituste ärahoidmiseks võetavate meetmete üle otsustamine;

f)

T2Si üldise tegevuskorra üle otsustamine, eelkõige järgmise osas:

i)

T2Si tegevusraamistik, sealhulgas vahejuhtumite haldamise ja kriisijuhtimise strateegia;

ii)

T2Si infoturbe raamistik;

iii)

T2Si muutmise ja avaldamise kord;

iv)

T2Si testimise strateegia;

v)

T2Sile ülemineku strateegia;

vi)

T2Si riskijuhtimise raamistik;

g)

üldise lepingulise raamistiku kinnitamine, eelkõige järgmise osas:

i)

tasand 2 ja –3 vahelised lepingud;

ii)

T2Si programmi juhatuse ja CSDde vahel ning eurosüsteemi keskpankade ja 4KPga läbiräägitavad teenuse ulatuse lepingud;

iii)

T2Si programmi juhatuse poolt koos eurosüsteemi keskpankadega ning teiselt poolt CSDde poolt läbiräägitavad CSDdega sõlmitavad lepingud;

iv)

lepingud teiste euroalaväliste RKPdega, muude keskpankadega ja muude pädevate rahandusasutustega, sealhulgas vastavad teenuse ulatuse lepingud;

h)

vastutus järelevalve eeskirjade ja põhimõtete jõustamise tagamiseks asjakohaste meetmete võtmise eest;

i)

CSDde T2Sile ülemineku algkuupäeva määramine.

Artikkel 5

T2Si programmi juhatus

1.   T2Si programmi juhatuse koosseis ja volitused on sätestatud otsuses EKP/2009/6, samuti käesoleva suunise I lisas. T2Si programmi juhatus vastutab nõukogu poolt määratletud üldises raamistikus tasand2-le määratud ülesannete eest.

2.   T2Si programmi juhatuse pädevuse hulka kuulub ka:

a)

üldise funktsionaalse kirjelduse, kasutaja üksikasjaliku funktsionaalse kirjelduse ja kasutusjuhendite läbitöötamine ja kinnitamine;

b)

T2Si tegevusraamistiku, sealhulgas vahejuhtumite haldamise ja kriisijuhtimise strateegia, rakendamine nõukogu poolt kehtestatud parameetrite piires;

c)

läbirääkimiste pidamine artikli 18 lõigetes 1 ja 2 osutatud vääringu kaasamise lepingute üle;

d)

vastavatele pädevatele seadusandlikele asutustele ja järelevalveasutustele teabe andmine;

e)

Tasand2-tasand3 lepingule nõukogu heakskiidu saamiseks läbirääkimiste pidamine 4KPga.

Artikkel 6

4KP

1.   4KP töötab välja ja käitab T2Si platvormi ning annab T2Si programmi juhatusele teavet sisekorra ja tööjaotuse kohta.

4KP täidab eelkõige järgmisi ülesandeid:

a)

kasutajavajaduste kirjelduse ja T2Si programmi juhatuse juhiste põhjal üldise funktsionaalse kirjelduse, kasutaja üksikasjaliku funktsionaalse kirjelduse ja kasutusjuhendite väljatöötamine vastavalt T2Si programmi tegevuskavale;

b)

eurosüsteemi nimel T2Si platvormi väljatöötamine ja ülesehitamine ning T2Si platvormi tehniliste komponentide valmistamine vastavalt T2Si programmi tegevuskavale, kasutajavajaduste kirjeldusele, üldisele funktsionaalsele kirjeldusele, kasutaja üksikasjalikule funktsionaalsele kirjeldusele ning muudele kirjeldustele ja teenuse tasemetele;

c)

T2Si programmi juhatusele T2Si platvormi kättesaadavaks tegemine vastavalt kokkulepitud tähtajale, kirjeldustele ja teenuse tasemetele;

d)

artiklis 12 sätestatud T2Si rahastamise korra jaoks T2S programmi juhatusele järgmise esitamine:

i)

Euroopa Keskpankade Süsteemi (EKPS) või eurosüsteemi asjaomase komitee ja/või välisaudiitorite poolt hindamist ja/või auditeerimist võimaldavas vormis hinnang T2Si väljatöötamise ja käitamise kulude kohta;

ii)

hinnapakkumine, mis sisaldab tüüpi, maksegraafikut ning hõlmatud perioodi;

e)

T2Si platvormi ehitamiseks ja käitamiseks ning eurosüsteemi poolt CSDdele T2Si teenuste pakkumist võimaldava positsiooni saavutamiseks vajalike litsentside muretsemine;

f)

T2Si platvormi muudatuste sisseviimine vastavalt T2Si muutmise ja avaldamise korrale;

g)

nõukogu või T2Si programmi juhatuse poolt esitatud taotlustele vastamine pädevusvaldkonna piires;

h)

T2Si programmi juhatusega kooskõlastatult testimiseks ja üleminekuks vajaliku koolitusalase, tehnilise ja tegevustoe pakkumine;

i)

T2Si programmi juhatusega tasand2-tasand3 lepingu osas läbirääkimiste pidamine.

2.   4KP liikmed vastutavad eurosüsteemi eest solidaarselt oma kohustuste täitmise eest. 4KP vastutab pettuse, tahtliku väärkäitumise ja raske hooletuse eest. Vastutust täpsustatakse tasand2-tasand3 lepingus.

3.   4KP poolt eespool osutatud ülesannete täitmiseks allhanke võtmine välistelt teenusepakkujatelt ei mõjuta 4KP vastutust eurosüsteemi ja muude huvirühmade ees ning peab olema T2Si programmi juhatusele läbipaistev.

Artikkel 7

Suhted huvirühmadega

1.   T2Si nõuanderühm on eurosüsteemi ja T2Si huvirühmade vaheliseks suhtlemiseks ja koostööks loodud üksus. T2Si nõuanderühm annab aru T2Si programmi juhatusele ning võib erandjuhtudel juhtida nõukogu tähelepanu teatavatele küsimustele.

T2Si nõuanderühma eesistuja on T2Si programmi juhatuse eesistuja. T2Si nõuanderühma koosseis ja volitused sätestatakse käesoleva suunise lisas.

Nõuanderühm täidab oma ülesandeid nõukogu poolt kinnitatud kodukorra alusel.

2.   CSD kontaktrühm on CSDdega suhtlemiseks ja koostööks loodud üksus. CSD kontaktrühm aitab kaasa raamlepingu väljatöötamisele ning eurosüsteemi ja T2Sis osaleda soovivate CSDde vahelistele läbirääkimistele. CSD kontaktrühma eesistuja on T2Si programmi juhatuse eesistuja. CSD kontaktrühma koosseis ja volitused sätestatakse lisas.

3.   Riigisisesed kasutajarühmad on riigisisesel turul väärtpaberite arveldusteenuste pakkujate ja tarbijatega suhtlemiseks ja koostööks loodud üksused T2Si väljatöötamise ja rakendamise toetamiseks ning T2Si mõjude hindamiseks riigisisesele turgudele. Riigisisest kasutajarühma juhatab vastav RKP. Riigisisese kasutajarühma koosseis ja volitused sätestatakse lisas.

Artikkel 8

Hea juhtimistava

1.   Huvide konflikti vältimiseks eurosüsteemi T2Si teenuseid pakkuvate ja reguleerivate ülesannete vahel peavad eurosüsteemi keskpangad tagama:

a)

et T2Si programmi juhatuse liikmed ei osale oma keskpankade järelevalvetegevuses seoses T2Siga, nagu on sätestatud nõukogu poolt heakskiidetud T2Si programmi juhatuse kodukorras. Nad ei tohi olla makse- ja arveldussüsteemide komitee (PSSC), infotehnoloogiakomitee ega eurosüsteemi infotehnoloogia juhtkomitee liikmed (Eurosystem IT Steering Committee, EISC), ning

b)

et T2Si järelevalvetegevus ja T2Si käitustegevus oleksid teineteisest eraldatud.

2.   T2Si programmi juhatusel on vastavalt käesolevale suunisele aruandluskohustus ning tema tegevust kontrollitakse ja auditeeritakse. T2Si platvormi väljatöötamise, käitamise ja kulude auditeerimine algatatakse ja viiakse läbi vastavalt auditi läbiviimise hetkel kehtivatele nõukogu poolt kinnitatud EKPSi auditeerimispõhimõtetele ja tingimustele.

Artikkel 9

Koostöö ja teabevahetus

1.   4KP ja T2Si programmi juhatus teevad omavahel koostööd, vahetavad teavet ja pakuvad teineteisele T2Si väljatöötamise perioodil tehnilist ja muud vajalikku tuge.

2.   4KP, muud eurosüsteemi pangad ja T2Si programmi juhatus teavitavad üksteist viivitamatult mis tahes asjaoludest, mis võivad oluliselt mõjutada T2Si platvormi väljatöötamist või ülesehitamist ning püüavad võimalikke riske maandada.

3.   T2Si programmi juhatus esitab nõukogule kvartaliaruande T2Si programmi väljatöötamise kohta. Aruande projekt esitatakse enne EKP juhatuse kaudu nõukogule esitamist märkuste esitamiseks makse- ja arveldussüsteemide komiteele (PSSC) ja eurosüsteemi infotehnoloogia juhtkomiteele (EISC).

4.   T2Si programmi juhatus annab töökavad, kokkuvõtted ja komitee koosolekutega seonduvad muud dokumendid PSSC liikmete jagatud kasutusse, et PSSC liikmed saaksid vajadusel töös osaleda.

5.   T2Si programmi juhatus võib vajaduse korral anda nõu ja pidada nõu EKPSi mis tahes pädeva komiteega.

6.   4KP esitab T2Si programmi juhatusele regulaarselt T2Si programmi aruandeid.

7.   T2Si programmi nõukogu ja 4KP aruandluskohustuse sisu ja täpne menetlus sätestatakse tasand2-tasand3 lepingus.

III   JAGU

RAHASTAMISE KORD

Artikkel 10

Hinnakujundus

1.   T2Si platvormi hinnakujundus juhindub põhimõtetest, mille kohaselt ei ole eesmärgiks kasumi teenimine vaid kõikide kulude katmine ja CSDde võrdne kohtlemine.

2.   Kuue kuu jooksul alates käesoleva suunise vastuvõtmisest esitab T2Si programmi juhatus nõukogule T2Si teenuste hinnakujundusettepaneku, sealhulgas üldmenetluse ja aruande T2Si vastavuse kohta kasumi mitteteenimise ja kulude katmise eesmärgile, andes sealjuures hinnangu eurosüsteemi jaoks kaasneva finantsriski kohta. Enne nõukogule esitamist arutatakse hinnakujundus läbi CSDde ja kasutajatega.

Artikkel 11

Kuluarvestuse ja raamatupidamise metoodika

1.   T2Si suhtes kohaldatakse eurosüsteemi ühist kuluarvestuse metoodikat (Eurosystem Common Cost Methodology) ja 10. novembri 2006 suunist EKP/2006/16 raamatupidamise ja finantsaruandluse õigusraamistiku kohta Euroopa Keskpankade Süsteemis, (2) kui nõukogu ei otsusta teisiti.

2.   T2Si programmi juhatus kaasab väga varasel etapil asjaomased EKPS/eurosüsteemi komiteed, et hinnata, kas on korrektselt rakendatud:

a)

eurosüsteemi ühine kuluarvestuse metoodika T2Si kuluhinnangu koostamisel ja T2Si aastakulu arvutamisel, ja

b)

EKP ja 4KP poolt suunis EKP/2006/16 seoses T2Si kulude ja vara kajastamisega.

Artikkel 12

Rahastamise korraldus

1.   T2Si programmi juhatus esitab nõukogule ettepaneku rahastamispaketi kohta, mis sisaldab T2Si kulusid, st T2Si väljatöötamise, ülalpidamise ja käitamisega seonduvaid 4KP ja EKP kulusid.

2.   Samuti sisaldab ettepanek järgmist:

a)

pakkumise tüüp;

b)

maksegraafik;

c)

hõlmatud ajavahemik;

d)

kulude jagamise mehhanism;

e)

kapitalikulud.

3.   Nõukogu teeb otsuse rahastamise korralduse kohta.

Artikkel 13

Maksed

1.   T2Si projektikonto haldajaks on EKP eurosüsteemi nimel. T2Si projektikonto ei ole eelarvelise iseloomuga, vaid seda kasutatakse T2Si kuludega seonduvate avansiliste maksete, osamaksete ja hüvitismaksete ning T2Si teenustasude kogumiseks ja väljamaksmiseks.

2.   T2Si programmi juhatus haldab T2S projektikontot eurosüsteemi nimel. 4KP väljundite valideerimise ja vastuvõtmise alusel kinnitab T2Si programmi juhatus iga osamakse tasumise 4KP-le vastavalt nõukogu poolt kinnitatud ning tasand2-tasand3 lepingus sätestatud maksegraafikule.

Artikkel 14

Eurosüsteemi õigused T2Si platvormile

1.   Eurosüsteem on T2Si ärirakenduse täieõiguslik omanik.

2.   Selleks annab 4KP eurosüsteemile kõik intellektuaalset omandit puudutavad litsentsid, mis võimaldavad eurosüsteemil pakkuda CSDdele võrdsetel alustel kõiki T2Si teenuseid vastavalt kohaldatavatele eeskirjadele ja teenuste ulatusele. 4KP hüvitab eurosüsteemile kolmandate osapoolte esitatud mis tahes hüvitusnõuded seoses eespool osutatud intellektuaalse omandi õigustega.

3.   Eurosüsteemi õiguste täpne sisu T2Si platvormi osas lepitakse 4KP ja T2Si programmi juhatuse poolt kokku tasand2-tasand3 lepingus. Artiklis 18 määratletud vääringu kaasamise lepingu sõlminud asutuste õigused sätestatakse vastavas lepingus.

IV   JAGU

VÄÄRTPABERITE KESKDEPOSITOORIUMID (CSD)

Artikkel 15

CSD juurdepääsukriteeriumid

1.   CSDdele võimaldatakse juurdepääs T2Si teenustele eeldusel, et:

a)

Euroopa Komisjoni on CSDst teavitatud vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. mai 1998 direktiivi 98/26/EÜ (arvelduse lõplikkuse kohta makse- ja väärtpaberiarveldussüsteemides) artiklile 10 (3) või, väljaspool Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) jurisdiktsiooni asuvate CSDde puhul, kui nad tegutsevad liidus kehtiva õigusliku ja regulatiivse raamistikuga samaväärses raamistikus;

b)

CSD on saanud pädevatelt asutustelt positiivse hinnangu CESR/EKPSi soovituste osas väärtpaberiarveldussüsteemide kohta;

c)

nõudmisel teeb CSD teistele T2Si CSDdele kättesaadavaks iga väärtpaberi/ISIN, mille emiteerijaks (või tehniliseks emiteerijaks) on asjaomane CSD;

d)

CSD võimaldab teistele T2Si CSDdele võrdsetel alustel üldist haldusteenust;

e)

CSD võimaldab teistele T2Si CSDdele keskpangarahas arvelduste teostamist juhul, kui vastav vääring on T2Sis esindatud.

2.   CSDde juurdepääsukriteeriume määratlevad eeskirjad sätestatakse eurosüsteemi keskpankade ja CSDde vahelistes lepingutes.

3.   EKP avaldab oma koduleheküljel nimekirja nendest CSDdest, kellele on võimaldatud arveldamine T2Si platvormil.

Artikkel 16

Lepingulised suhted CSDdega

1.   Eurosüsteemi keskpankade ja CSDde vahelised lepingud, sealhulgas teenuse ulatuse lepingud, harmoneeritakse täielikult.

2.   T2Si programmi juhatus koos eurosüsteemi pankadega räägib kõik lepingu tingimused CSDdega läbi.

3.   CSDdega sõlmitavad lepingud kinnitab nõukogu ja need kirjutab eurosüsteemi keskpankade nimel alla CSD asukohajärgse riigi eurosüsteemi keskpank, väljaspool euroala asuvate CSDde puhul aga EKP. Iirimaa puhul kirjutab lepingule alla selle liikmesriigi eurosüsteemi keskpank, kes vastavalt direktiivi 98/26/EÜ artiklile 10 teavitas väärtpaberiarveldussüsteemist Euroopa Komisjoni.

Artikkel 17

Vastavus kehtestatud nõetele

1.   T2Si programmi juhatus püüab läbivalt tagada CSDde vastavuse kohalduvatele õiguslikele, regulatiivsetele ja järelevalvenõuetele.

2.   T2Si programmi nõukogu kaalub kas EKP peaks andma soovitusi õigusaktide kohandamiseks eesmärgiga tagada CSDdele võrdsed juurdepääsuõigused T2Si teenustele ja tegema vastavaid ettepanekuid nõukogule.

VI   JAGU

VÄÄRING, MIS EI OLE EURO

Artikkel 18

Tingimused vääringu T2Sis kasutamiseks

1.   EMP vääring, mis ei ole euro, vastab T2Sis kasutamise tingimustele, kui euroalaväline RKP, muu keskpank või vastava vääringu eest vastutav muu asutus sõlmib eurosüsteemiga vääringu kaasamise lepingu ja et nõukogu on asjaomase vääringu tingimustele vastavaks tunnistanud.

2.   Vääring, mis ei ole EMP vääring, vastab T2Sis kasutamise tingimustele, kui nõukogu on asjaomase vääringu tingimustele vastavaks tunnistanud, kui:

a)

selles vääringus teostatavatele arveldustele kohaldatav õiguslik, regulatiivne ja järelevalveraamistik tagab sisuliselt samaväärse või veelgi tugevama õiguskindluse kui liidus;

b)

selle vääringu lisamisel T2Si on positiivne mõju T2Si rollile liidu väärtpaberiarveldusturul;

c)

muu keskpank või asjaomase vääringu eest vastutav muu asutus sõlmib eurosüsteemiga mõlemaid osapooli rahuldava vääringu kaasamise lepingu.

3.   Euroalavälised RKPd võivad olla T2Si programmi juhatuses esindatud kooskõlas T2Si programmi juhatuse volitustega.

VI JAGU

T2Si PROGRAMMI VÄLJATÖÖTAMINE

Artikkel 19

T2Si programmi tegevuskava

1.   Käesoleva suunise vastuvõtmisel teeb T2Si programmi juhatus nõukogule kasutajavajaduste kirjelduse alusel ettepaneku T2Si programmi tegevuskava suhtes, mis koosneb T2Si programmi väljundite ja tegevuste struktureeritud nimekirjast koos vastastikuse sõltuvuse kirjeldustega ning planeeritavate algus- ja lõppkuupäevadega.

2.   Nõukogu hindab, valideerib ja kinnitab T2Si programmi tegevuskava T2Si programmi juhatuse ettepanekute alusel.

3.   T2Si programmi juhatus koostab T2Si programmi tegevuskava alusel programmi täpse ajakava ja määrab T2Si programmi etapid. Ajakava avaldatakse ja edastatakse kõikidele T2Si huvirühmadele.

4.   Juhul kui esineb tõsine oht, et T2Si programmi teatava etapi saavutamine ebaõnnestub, teavitab T2Si programmi juhatus sellest viivitamata nõukogu, ja teeb ettepaneku meetmete kohta, et vähendada T2Si programmi rakendamise viivitust.

VII   JAGU

LÕPPSÄTTED

Artikkel 20

Tasand2-tasand3 leping

1.   Tasand2-tasand3 leping sätestab 4KP, T2Si programmi juhatuse ja eurosüsteemi keskpankade täpsed ülesanded ja vastutuse vastavalt käesolevale suunisele.

2.   Eurosüsteem ja 4KP kirjutavad lepingule alla pärast tasand2-tasand3 lepingu projekti nõukogule heakskiitmiseks esitamist.

Artikkel 21

Vaidluste lahendamine

1.   Juhul kui mis tahes vaidlust käesolevas suunises reguleeritud küsimuses ei õnnestu lahendada osapooltevahelise kokkuleppe teel, võivad asjaomased osapooled pöörduda vaidlusküsimuse lahendamiseks nõukogu poole.

2.   Tasand2-tasand3 leping näeb ette, et T2Si programmi juhatus ja 4KP võivad tasand2-tasand3 lepingust tuleneva mis tahes vaidluse lahendamiseks pöörduda nõukogu poole.

Artikkel 22

Jõustumine

Käesolev suunis jõustub 1. mail 2010.

Artikkel 23

Adressaadid ja rakendusmeetmed

Käesolevat suunist kohaldatakse kõikide eurosüsteemi keskpankade suhtes.

Frankfurt Maini ääres, 21. aprill 2010

EKP nõukogu nimel

EKP president

Jean-Claude TRICHET


(1)  ELT L 102, 22.4.2009, lk 12.

(2)  ELT L 348, 11.12.2006, lk 1.

(3)  EÜT L 166, 11.6.1998, lk 45.


LISA

T2Si NÕUANDERÜHM

Volitused ja koosseis

1.   Volitused ja pädevus

TARGET2-Securities (T2S) nõuanderühmal (Advisory Group) on järgmised volitused:

a)

eurosüsteemi toetamine üldise kirjelduse ja kasutaja üksikasjaliku funktsionaalse kirjelduse (UDFS) läbivaatamisel eesmärgiga tagada nende täielik vastavus kasutajavajaduste kirjeldusele (URD);

b)

eurosüsteemi toetamine kasutajavajaduste kirjelduse muudatusettepanekute läbivaatamisel;

c)

nõustamine üldise kirjelduse ja kasutaja üksikasjaliku funktsionaalse kirjelduse õigusliku aluse edasise määratlemise osas;

d)

eurosüsteemi toetamine hinnakujunduse edasisel määratlemisel;

e)

T2Siga seonduva väärtpaberiarvelduse harmoneerimistöö jätkamine, ja

f)

rakendusalaste jõupingutuste toetamine turul;

g)

T2Si ja CSDde vahelisele tõhusa ja tasuva T2Si keskkonna loomisele kaasa aitavate kokkulepete ja põhimõtete rakendamise toetamine ja nõu andmine ning seeläbi saldode ja arveldustegevuse T2Si ületoomise edendamine CSDde ja turuosaliste hulgas;

h)

nõustamine ülemineku ja etapiviisilise ülemineku küsimustes.

2.   Koosseis

2.1.

Nõuanderühm koosneb eesistujast, sekretärist, täisliikmetest ja vaatlejaliikmetest.

2.2.

Eesistujal on õigus vajaduse korral ning nõuanderühma eelnevalt teavitades kutsuda omal äranägemisel nõuanderühma koosolekutest ajutiselt osa võtma ka lisaeksperte.

3.   Täisliikmed

3.1.

Täisliikmetel on õigus osaleda nõuanderühma otsuste vastuvõtmisel.

3.2.

Igale rühmale, millel on õigus saada täisliikmeks vastavalt artikli 3 lõikele 3, määratakse vastav arv täisliikmeid. Muude huvirühmade täisliikmete arv on võrdne keskpanga huvirühma täisliikmete arvuga.

3.3.

Nõuanderühma täisliikmeks on õigus saada järgmiste rühmade esindajatel:

a)

Keskpangad – EKPd ja igat euroala riigi keskpanka (RKP) esindab üks täisliige. Liikmesriigi üleminekul eurole osaleb nõuanderühmas täisliikmena alates euro kasutuselevõtu kuupäevast ka vastava riigi RKP. Euroalavälist keskpanka, kes on otsustanud kaasata oma vääringu T2Sis, võib alates vastava otsuse kuupäevast samuti esindada üks täisliige. Avalik-õigusliku ametiasutusena on üheks täisliikmeks ka Euroopa Komisjon, keda loetakse keskpanga rühma liikmeks.

b)

Väärtpaberite keskdepositooriumid (CSDd) – nõuanderühma täisliikme staatus ning esindaja nimetamise õigus on igal CSD rühmal, mis koosneb mitmest CSDst või, asjakohastel juhtudel, igal CSD-l, kes teeb eurotehinguid ja/või muid tehinguid riigi vääringus, mis ei ole euro, ning vastab järgmistele kriteeriumidele:

on avaldanud toetust T2Sile;

on valmis sõlmima eurosüsteemiga lepingu;

on teatanud oma kavatsusest võtta T2S kasutusele niipea kui see on töövalmis.

Vastavalt punktile 3.2 ja punkti 3.3 alapunktile a on CSD esindajate arv võrdne keskpanga esindajate arvuga. Seega on suurematel CSDde rühmadel ja suurematel CSDdel rohkem esindajaid, sõltuvalt arveldusmahust. Lisaesindajate arvu otsustavad nõuanderühmas esindatud CSDd ja nõuanderühma eesistuja vastavalt proportsionaalse esindatuse d’Hondti meetodile.

c)

Kasutajad – sekretärile esitatud avalduste põhjal valib liikmete nimetamise komitee (Nomination Committee, NC) kasutajate hulgast liikmed järgmise jaotuse alusel:

vähemalt üksteist täisliiget, kes esindavad T2Sis kasutamise kõlblikes vääringutes väärtpaberitehinguid teostavaid suuremaid kommertspanku, olenemata nende asutamise riigist;

vähemalt kaks täisliiget, kes esindavad rahvusvahelisi investeerimispanku;

vähemalt kaks täisliiget, kes esindavad kohalike klientide teenindamiseks väärtpaberiarveldusi teostavaid panku;

vähemalt üks täisliige, kes esindab keskset tehingupoolt.

4.   Vaatlejaliikmed

4.1.

Vaatlejaliikmel on õigus osaleda nõuanderühma koosolekutel, kuid mitte selle otsuste tegemisel.

4.2.

Nõuanderühma vaatlejaliikmeks on õigus saada ühel esindajal igast järgmisest rühmast/asutusest:

a)

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Komitee;

b)

Euroopa Pangandusföderatsioon;

c)

Euroopa Hoiupankade Ühendus;

d)

Euroopa Pangaühistute Ühendus;

e)

Euroopa Väärtpaberiteenuste Foorum (European Securities Services Forum);

f)

Euroopa Väärtpaberibörside Liit (Federation of European Securities Exchanges);

g)

CSDd, mis toetavad T2Si ja mille käitajaks on RKP;

h)

nõuanderühma allrühmade eesistujad.

4.3.

T2Si platvormi väljaehitavad ja käitavad eurosüsteemi keskpangad (4KP) võivad nõuanderühma vaatlejaliikmeks nimetada ühe esindaja igast keskpangast. Asjaomased esindajad avaldavad nõuanderühmale oma arvamuse ühtses vormis.

5.   Liikmete nimetamise kord

5.1.

Täisliikmete ja vaatlejaliikmete nimetamisel kehtib järgmine kord:

a)

keskpanga esindaja nimetatakse keskpanga presidendi poolt vastavalt asjaomase keskpanga põhikirjale;

b)

CSD esindaja nimetatakse asjaomase CSD juhi poolt;

c)

kasutaja esindaja nimetatakse asjaomaste organisatsioonide poolt avalduste alusel ad personam. Liikmete nimetamise komitee määrab esindajad vastavalt kehtivale liikmete nimetamise komitee töökorrale ja kriteeriumidele;

d)

vaatlejaliige määratakse asjaomase rühma/asutuse juhi poolt;

5.2.

Liikmeks nimetatud isikul peab olema vastav kogemuste baas ja tehnilised eriteadmised. Liikmete nimetajad vastutavad selle eest, et liikmeks nimetatud isikul oleks nõuanderühma töös aktiivseks osalemiseks piisavalt aega.

5.3.

Liikmeks nimetamise kinnitus esitatakse kirjalikult nõuanderühma sekretärile.

6.   Nõuanderühmas osalemine

6.1.

Nõuanderühma täisliikmed ja vaatlejaliikmed osalevad isiklikult nõuanderühma töös. Osalemine nõuanderühma koosolekutel näitab liikmekohustuste täitmist projektis.

6.2.

Täisliikmetel ja vaatlejaliikmetel on õigus määrata (vastava kogemuste baasi ja tehniliste eriteadmistega) asendusliige, kes võib erandkorras, asjaomase liikme puudumisel, osaleda nõuanderühma koosolekutel ja avaldada arvamust; täisliikme asendamise korral ka volituse alusel hääletada. Sellisel juhul teavitab asjaomane täisliige või vaatlejaliige sekretäri olukorrast piisava ajavaruga ette.

6.3.

Kui täisliige või asendajaliige lahkub esindatavast üksusest, lõpeb tema liikmestaatus viivitamata.

6.4.

Täisliikme või asendajaliikme liikme staatuse lõppemisel palub nõuanderühma eesistuja asjaomasel organisatsioonil või liikmete nimetamise komiteel määrata asendusliige vastavalt punktis 5 sätestatud liikmete nimetamise korrale.

7.   Eesistuja

7.1.

Nõuanderühma eesistujaks on EKPs töötav kõrgema astme juht. Eesistuja määratakse ametisse EKP nõukogu poolt. Eesistujal on õigus määrata asendaja, kes võib eesistujat erandkorras asendada.

7.2.

Eesistuja vastutab nõuanderühma koosolekute korraldamise ja juhatamise eest. Nõuanderühma liikmete ettepanekuid arvesse võttes otsustatakse koosoleku päevakava ning nõuanderühmale saadetavad dokumendid.

7.3.

Eesistuja otsustab küsimuse kuuluvuse nõuanderühma pädevusvaldkonda (vastavalt punktile 1.2) ning teavitab nõuanderühma, kui otsustatakse, et küsimus ei kuulu nõuanderühma pädevusvaldkonda.

7.4.

Eesistuja täidab kõiki EKP nõukogu otsusega sätestatud funktsioone, samuti kõiki nõuanderühma poolt eesistujale delegeeritud funktsioone.

7.5.

Eesistuja nimetab nõuanderühma egiidi all moodustatud allrühmade eesistujad ja korralised liikmed.

7.6.

Eesistuja on ainsaks nõuanderühma esindajaks organisatsioonivälistes suhetes. Nõuanderühma teavitatakse kohasel viisil eesistuja poolt nõuanderühma esindamisest mis tahes organisatsioonivälistes suhetes. Nõuanderühma teavitatakse nõuanderühma esindamisest mis tahes organisatsioonivälistes suhetes piisava ajavaruga.

8.   Sekretariaat

8.1.

Nõuanderühma sekretäriks on suurte kogemustega EKP töötaja. Sekretär nimetatakse ametisse eestistuja poolt. Eesistuja võib määrata asendaja sekretäri erandkorras asendamiseks.

8.2.

EKP tagab sekretärile tegevustoe ja sekretariaadi abi.

8.3.

Tööjuhiseid annab sekretärile eesistuja. Sekretäri tööülesanneteks on eelkõige:

a)

eesistuja abistamine tööülesannete täitmisel;

b)

koosolekute korraldamine ja koosoleku protokolli koostamine;

c)

nõuanderühma poolt vastuvõetud dokumentide koostamisel osalemine;

d)

konsultatsioonides koordinaatorina tegutsemine;

e)

nõuanderühma ja teiste rühmade tööga seonduva organisatsioonivälise suhtlemise korraldamine (näiteks nõuanderühma dokumentide avaldamine);

f)

käesolevas kodukorras sätestatud või, asjakohastel juhtudel, nõuanderühma või eesistuja poolt määratud ülesannete täitmine.

8.4.

Sekretär on ametikohajärgne liikmete nimetamise komitee liige. Samuti on sekretäril õigus osaleda nõuanderühma allüksuste töös.

8.5.

Sekretäril puudub õigus osaleda nõuanderühma otsuste vastuvõtmisel.

9.   Töökorraldus

9.1.

Nõuanderühma koosolekud toimuvad üldjuhul kord kvartalis. Vajadusel võib eesistuja kutsuda kokku lisakoosolekuid, mille toimumise kuupäevast teavitatakse nõuanderühma piisava ajavaruga ette. Koosolekud toimuvad üldjuhul EKP ruumides.

9.2.

Töökeeleks on inglise keel.

9.3.

Nõuanderühma koosolekute esialgsed järeldused avaldatakse EKP kodulehel kolme tööpäeva jooksul pärast koosolekut. Esialgsed järeldused avaldatakse eesistuja vastutusel, koos vastava märkega, nõuanderühma osaluseta. Pärast igat nõuanderühma koosolekut koostab sekretär tegevuskava, milles on ära toodud koosolekul kokkulepitud ülesanded ja tähtajad. Sekretär koostab nõuanderühma koosoleku protokolli ning edastab selle kõikidele nõuanderühma liikmetele kuue tööpäeva jooksul pärast koosolekut. Nõuanderühma liikmed võivad kolme tööpäeva jooksul esitada protokolli kavandi kohta märkuseid. Lõplik protokoll avaldatakse pärast selle kinnitamist nõuanderühma poolt. Protokoll asendab eesistuja esialgsed järeldused, mis eemaldatakse kodulehelt pärast protokolli avaldamist. Protokollis märgitakse tõstatatud teemad ning arutelu tulemused.

9.4.

Nõuanderühma töö on avatud ja läbipaistev.

Koosoleku päevakord ja arutlusele tulevad dokumendid (kaasa arvatud nõuanderühma allüksuste ettepanekud) jagatakse liikmetele laiali ja avaldatakse EKP kodulehel vähemalt viis tööpäeva enne koosolekut. Nõuanderühmal on õigus omal äranägemisel otsustada milliseid vähemalt viis päeva enne koosolekut esitatud dokumente koosolekul arutatakse. Vähemalt kolm päeva enne koosolekut sekretärile esitatud märkused ja muud dokumendid jagatakse nõuanderühma liikmetele ja avaldatakse üldreeglina ka EKP kodulehel. Konfidentsiaalsed dokumendid (näiteks turuosalistelt konfidentsiaalsuse klausli alusel saadud dokumendid ja eesistuja poolt konfidentsiaalseks kuulutatud dokumendid) avaldamisele ei kuulu.

9.5.

Nõuanderühma otsuse vormiks on nõuanne, mis esitatakse vahetult EKP otsuseid tegevatele organitele, st. EKP nõukogule ja juhatusele, või otsus, mis puudutab nõuanderühma või selle allüksuste töökorraldust.

9.6.

Üldjuhul võetakse EKP otsuseid tegevatele organitele esitatav arvamus vastu nõuanderühma otsuste vastuvõtmisel osalevate nõuanderühma liikmete konsensuse alusel. Kui konsensust ei saavutata, on eesistujal õigus hinnata toetuse määra asjaomasele arvamusele. Selleks uurib eesistuja nõuanderühma otsuse vastuvõtmisel osalevatelt nõuanderühma täisliikmetelt kas nad on ettepanekuga nõus või mitte. Toetuse määrast teavitatakse ka EKP otsuseid tegevaid organeid. Kui ühte ja sama küsimust puudutava arvamuse osas tehakse mitmeid ettepanekuid, teavitatakse EKP otsuseid tegevaid organeid vaid nendest ettepanekutest, mida toetab vähemalt seitse nõuanderühma täisliiget (või nende asendusliiget). Täisliikmetel on keelatud toetada samas küsimuses rohkem kui üht ettepanekut. Erakordselt tähtsates küsimustes on seitsmel täisliikmel õigus nõuda oma eriarvamuse viivitamata esitamist EKP otsuseid tegevatele organitele.

9.7.

Nõuanderühmal on õigus moodustada allüksuseid, et toetada nõuanderühma tööd järgmistes valdkondades: a) kasutajavajaduste tehniline rakendamine, b) T2Siga seonduvate küsimuste harmoneerimine, c) T2Siga seonduvad õiguslikud küsimused, või d) muud valdkonnad, mille osas nõuanderühm vajab eritoetust. Nõuanderühm määratleb ja kinnitab asjaomaste allüksuste volitused.

Nõuanderühmal on õigus moodustada allrühmi, kus on esindatud kõik nõuanderühma huvirühmad ning mis on mõeldud pikaajaliseks tegutsemiseks. Samuti on nõuanderühmal õigus moodustada rakkerühmi, kus ei pea ilmtingimata olema esindatud kõik nõuanderühma huvirühmad ja/või mis on mõeldud lühiajaliseks tegutsemiseks. Ühtlasi on nõuanderühmal ja T2Si projekti töörühmal õigus moodustada teatavate küsimuste lahendamiseks ajutisi töörühmi.

Allüksuste töökorraldust puudutavad nõuanderühma otsused võetakse vastu konsensuse alusel. Kui konsensust ei saavutata, võetakse otsused vastu lihthäälteenamusega.

9.8.

Nõuanderühm on kohustatud tagama, et erinevatel turuosalistel ja ametiasutustel oleks võimalus esitada omapoolsed ettepanekud ning et neid teavitataks nõuanderühma aruteludest. Asjaomaste konsultatsioonide koordinaatoriks on sekretär, keda toetab EKP T2Si töörühm ning vajaduse korral ka teised EKP töötajad.

Riigisisese turu ja nõuanderühma vahelise ühenduse tagamiseks moodustatakse igas riigis riigisisesed kasutajarühmad (National User Groups, NUG). Riigisisestel kasutajarühmadel on õigus esitada sekretäri vahendusel nõuanderühmale ettepanekuid ja otsuseid.

Nõuanderühm võtab tarvitusele kohased meetmed konsulteerimaks turuosaliste, ametiasutuste ning muude huvirühmade ja huvitatud osapooltega (näiteks riigisisesed kasutajarühmad, avalikud arutelud, ümarlauadiskussioonid, eraldi kohtumised ja teabetunnid või konsultatsioonijärgsete tagasisidearuannete avaldamine).

Konsultatsiooni puudutavate märkuste esitamiseks peab reeglina andma aega vähemalt kolm nädalat, kui nõuanderühma eesistuja ei otsusta teisiti.

10.   Aruandlus ja Euroopa Keskpankade Süsteemi (EKPS) komiteedega suhtlemine

10.1.

EKP nõukogu võib nii omal algatusel kui vastava taotluse alusel anda nõuanderühmale üldiseid juhiseid.

10.2.

Nõuanderühm esitab oma arvamuse vahetult EKP otsuseid tegevatele organitele seisukoha võtmiseks.

10.3.

Nõuanderühmal on õigus nii omal algatusel kui vastava taotluse alusel anda allrühmale eesistuja kaudu juhiseid kui volituste alusel täidetavaid tööülesandeid.

10.4.

Nõuanderühmal on õigus eesistuja kaudu konsulteerida EKPSi komitee või selle allrühma(de)ga asjaomase komitee pädevusvaldkonda kuuluvates konkreetsetes tehnilistes küsimustes (näiteks T2Siga seonduvates õiguslikes küsimustes). Konsultatsiooniks antakse üldjuhul aega vähemalt kolm nädalat, välja arvatud kiireloomuliste küsimuste korral. Eesistuja tagab, et nõuanderühma töö ei kattuks EKPSi komitee volitustega.

CSD KONTAKTRÜHM

Volitused ja koosseis

1.   Volituste ulatus

CSD kontaktrühm (CSD Contact Group, CCG) aitab kaasa raamlepingu väljatöötamisele ning eurosüsteemi ja T2Sis osaleda soovivate CSDde vahelistele läbirääkimistele. EKP nõukogu esitab ettepaneku raamlepingu kohta kõikidele Euroopa CSDdele. Raamleping käsitleb T2Si väljatöötamis- ja kasutusetappe. Iga CSD kirjutab raamlepingule eraldi alla.

2.   Koosseis

CSD kontaktrühm koosneb CSD projekti toetajatest ning T2S programmi juhatuse liikmetest ja asendusliikmetest.

Projekti toetajad nimetatakse eurosüsteemiga 16. juulil 2009 vastastikuse mõistmise memorandumi allkirjastanud või hiljem memorandumiga nõustumise kohta ühepoolse avalduse teinud CSDde juhatuste poolt. Iga CSD liige võib määrata asendusliikme, kes teda äraolekul asendab. Projekti toetaja ja tema asendusliikme puudumise korral on CSD esinduseta. T2S programmi juhatuse liikmeid ja nende asendusliikmeid puudumise korral ei asendata.

CSD kontaktrühma eesistujaks on T2S programmi juhatuse eesistuja. Eesistuja vastutab koostöös CSDdega 1) koosolekute sageduse, vormi ja päevakorra eest, ja 2) välisekspertide ja/või T2Si töörühma liikmete kaasamise eest spetsiifilisi teemasid puudutavatele koosolekutele. Raportöör on EKP T2Si töörühma liige. Tema kohustused on järgmised: 1) koosolekute korraldamise koordineerimine ja vajalike dokumentide õigeaegne edastamine; 2) eesistuja abistamine rühma koosolekute ettevalmistamisel; 3) koosolekute tulemuste dokumenteerimine, ja 4) eesistuja abistamine asjaomaste (all)rühmadega suhtlemisel.

3.   Töökorraldus, koostöö ja toetus

Töökorraldus

CSD kontaktrühma otsused võetakse vastu konsensuse alusel. Kui konsensust ei suudeta saavutada kahel järjestikusel koosolekul, tuleb kõik eriarvamused täpselt dokumenteerida. Sellisel juhul on T2S programmi juhatuse kohustuseks esitada nõukogule ettepanek. CSDdel, kes T2S programmi juhatuse ettepanekuga ei nõustu, on õigus esitada eriarvamus.

T2S nõuanderühma ja CSD kontaktrühma vaheline koostöö

CSD kontaktrühma eesistuja teavitab nõuanderühma regulaarselt raamlepingu läbirääkimise kulgemisest.

Vajaduse korral osalevad nõuanderühma allüksused CSD kontaktrühma töös (vajadusel projektijuhtide allrühma ja lepinguliste küsimuste allrühma vahendusel).

CSD kontaktrühma toetamine

CSD kontaktrühma toetavad:

projektijuhtide allrühm (Project Managers Sub-group, PMSG), mis vastutab läbirääkimiste ärilise aspekti eest (sh funktsionaalsete, tehniliste ja planeerimisküsimuste eest);

lepinguliste küsimuste rakkerühm (Task Force on Contractual Issues, TCI), mis pakub CSD kontaktrühmale õigustuge ja „tõlgib” CSD kontaktrühma ja projektijuhtide allrühma ärilised ettepanekud õiguskeelde.

Nimetatud rakkerühmade volitused ning nende üldise tegevuse määrab CSD kontaktrühm.

RIIGISISESED KASUTAJARÜHMAD

Volitused ja koosseis

1.   Sissejuhatus

Riigisiseste kasutajarühmade (National User Group, NUG) ülesandeks on võimaldada riigisisesel turul väärtpaberiarveldusteenuste pakkujate ja kasutajate vahelist koostööd TARGET2-Securities (T2Si) väljatöötamise ja rakendamise eesmärgil. Riigisisesed kasutajarühmad moodustavad üksuse, mis võimaldab turuosalistel osaleda T2Si nõuanderühmade töös, mis vormiliselt seob nõuanderühma ja riigisisese turgu. Riigisisesed kasutajarühmad vahendavad teavet T2Si projekti töörühmale ja edastavad nõuanderühmale nõuanderühma pädevusse kuuluvaid küsimusi puudutavat teavet. Samuti võivad riigisisesed kasutajarühmad esitada teatavaid küsimusi nõuanderühmale kaalumiseks.

Riigisisesed kasutajarühmad võivad osaleda muudatuste tegemisel kasutajavajaduste kirjeldusse ning nad on olulised asjaomaste taotluste hindamisel riigisisese turu toimimise kontekstis. Riigisisesed kasutajarühmad peaksid järgima T2Si põhimõtet, mille kohaselt peab vältima riikide erisuste lisamist T2Si ning aktiivselt edendama harmoneerimist.

2.   Volitused

Riigisisestel kasutajarühmadel on järgmised volitused:

T2Si mõju hindamine, eelkõige T2Si kasutajavajaduste muutumise osas riigisisesel turul. Seejuures peab arvestama „ühtse T2Si” (lean T2S) põhimõttega, mille kohaselt tuleb vältida erisusi riikides ja edendada harmoneerimist;

nõuanderühma tähelepanu juhtimine olulistele riigisisest turgu puudutavatele küsimustele;

riigisiseste väärtpaberiringkondade T2Si teadlikkuse suurendamine;

neid riigisiseseid ringkondi esindavate nõuanderühma liikmete toetamine.

3.   Koosseis

Riigisisene kasutajarühm koosneb eesistujast, sekretärist ja liikmetest.

Riigisisese kasutajarühma eesistuja on üldreeglina nõuanderühma täisliige või vaatlejaliige. Tavaliselt on selles ametis asjaomase riigi keskpanga vanemametnik. Kui asjaomane keskpank ei esita ega nimeta riigisisese kasutajarühma eesistujat, määratakse eesistuja nõuanderühma eesistuja poolt, kelle ülesandeks on konsensuse leidmine peamiste turuosaliste vahel antud riigis. Juhul kui eesistuja ei ole nõuanderühma liige, koordineerib nõuanderühma ja riigisisese kasutajarühma vahelisi suhteid nõuanderühma liige, et tagada tihedad suhted nõuanderühma ja riigisisese kasutajarühma vahel.

Riigisisese kasutajarühma sekretäri määrab euroala riikides vastava riigi keskpank, teistes riikides aga riigisisese kasutajarühma eesistuja. Sekretäri ülesandeks on osaleda T2Si töörühma poolt riigisiseste kasutajarühmade sekretäridele regulaarselt korraldatavatel teabetundidel.

Riigisisese kasutajarühma liikmeteks on asjaomase nõuanderühma liikmed ja vaatlejaliikmed (või nende poolt määratud ja riigisisese kasutajarühma eesistuja poolt heakskiidetud kõrgetasemelised esindajad) ning isikud, kelle teadmised ja positsioon võimaldavad esindada kõiki kasutajate ja pakkujate liike riigisisesel turul. Riigisisese kasutajarühma liikmeteks võivad seega olla väärtpaberite keskdepositooriumid, maaklerid, pangad, investeerimispangad, varahaldurid, emitendid ja/või nende agendid, kesksed tehingupooled (CCP), börsid ja mitmepoolsed kauplemissüsteemid (MTF), asjaomase riigi keskpank, reguleerivad asutused ja pangaliidud.

4.   Töökorraldus

Riigisisesed kasutajarühmad tegelevad ainult T2Siga seonduvate küsimustega. Riigisiseselt kasutajarühmalt oodatakse aktuaalsete küsimuste osas aktiivset arupärimist T2Si töörühmalt, samuti nõuanderühma sekretäri poolt taotletud või riigisisese kasutajarühma enda poolt tõstatatud küsimuste osas riikliku seisukoha õigeaegset esitamist. T2Si töörühm annab riigisisestele kasutajarühmadele regulaarset teavet ja korraldab riigisisese kasutajarühma ja T2Si töörühma vahelise koostöö edendamiseks kohtumisi riigisiseste kasutajarühmade sekretäridega.

Riigisisene kasutajarühm korraldab regulaarselt koosolekuid, võttes arvesse nõuanderühma koosolekute ajakava, et oleks võimalik riigisisese nõuanderühma liikmetele nõu anda. Nõuanderühma liikmetele ei ole need nõuanded siduvad. Riigisisene kasutajarühm võib nõuanderühma sekretäri vahendusel esitada nõuanderühmale kirjalikke päringuid ning küsida nõuanderühma liikmelt tema seisukohta.

Riigisisese kasutajarühma sekretär edastab riigisisese kasutajarühma koosoleku päevakava ja arutusele tulevad dokumendid vähemalt viis päeva enne koosolekut. Riigisisese kasutajarühma koosoleku kokkuvõte avaldatakse T2Si kodulehel, vajaduse korral ka vastava RKP kodulehel, inglise keeles ja muus liidu keeles kolme nädala jooksul peale koosolekut.

Riigisisese kasutajarühma liikmete nimekiri avaldatakse T2Si kodulehel. Riigisisene kasutajarühm avaldab T2Si kodulehel ka riigisisese kasutajarühma e-posti aadressi, et turuosalised teaksid, kellega oma seisukohtade avaldamiseks ühendust võtta.


IV EÜ asutamislepingu, ELi lepingu ja Euratomi asutamislepingu kohaselt enne 1. detsembrit 2009 vastu võetud õigusaktid

12.5.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 118/81


KOMISJONI OTSUS,

24. märts 2009,

riigiabi C 47/05 (ex NN 86/05) kohta, mida Kreeka on andnud ettevõtjale Hellenic Vehicle Industry SA (ELVO)

(teatavaks tehtud numbri K(2009) 1476 all)

(Ainult kreekakeelne tekst on autentne)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2010/273/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 88 lõike 2 esimest lõiku,

võttes arvesse Euroopa Majanduspiirkonna lepingut, eriti selle artikli 62 lõike 1 punkti a,

olles kutsunud huvitatud isikuid üles esitama oma märkusi vastavalt eespool nimetatud sätetele (1)

ning arvestades järgmist:

1.   MENETLUS

(1)

Komisjon sai 27. mai 2002. aasta kirjas kaebuse, milles väideti, et Kreeka ametiasutused on andnud riigiabi ettevõtjale ELVO – Hellenic Industry SA (edaspidi „ELVO”).

(2)

Pärast pikaajalist arvamuste vahetamist Kreeka ametiasutustega teatas komisjon Kreekale 7. detsembri 2005. aasta kirjas, et ta on otsustanud algatada kõnealuse abi suhtes EÜ asutamislepingu artikli 88 lõikes 2 sätestatud menetluse.

(3)

Komisjoni otsus algatada menetlus avaldati Euroopa Liidu Teatajas  (2). Komisjon kutsus asjast huvitatud isikuid üles esitama abi kohta oma märkused.

(4)

Komisjonile ei laekunud ühtegi huvitatud isikute märkust.

(5)

Kreeka esitas oma märkused komisjoni algatamisotsuse kohta 1. märtsi 2006. aasta kirjas. Kreeka esitas täiendavat teavet 26. juuli 2006. aasta, 28. juuli 2006. aasta, 2. augusti 2006. aasta, 22. juuni 2007. aasta, 2. juuli 2007. aasta, 31. augusti 2007. aasta, 6. septembri 2007. aasta, 18. oktoobri 2007. aasta, 22. veebruari 2008. aasta ja 20. augusti 2008. aasta kirjas.

(6)

Komisjoni ametnike ja Kreeka ametiasutuste vaheline kohtumine, kus viibisid ka ELVO esindajad, toimus 4. mail 2007.

2.   FAKTID

2.1.   Abisaaja

(7)

ELVO on Kreekas Thessalonikis asuv ettevõtja, kes toodab sõjaväeveokeid, tsiviilautosid ja nende varuosi. ELVO on peamine mootorsõidukite tarnija Kreeka relvajõududele.

(8)

Olemasoleva teabe põhjal toodab ettevõtja järgmisi sõidukiliike: bussid, trollibussid, kallurid, prügiautod, tsisternautod, tuletõrjeautod, lumesahad, lennukiveokid, kraanaveokid, traktorid, madalveoautod, haagised, sportmaasturid, tankid ja soomussõidukid.

(9)

Ettevõtja loodi 1972. aastal nime Steyr Hellas SA all ning ta tootis traktoreid, veoautosid, kaherattalisi sõiduvahendeid ja mootoreid. 1987. aastal nimetati ettevõtja ümber ELVO-ks ja Kreeka valitsusest sai ettevõtja peamine aktsionär.

(10)

Pärast avalikku pakkumist omandas ettevõtja Mytilineos Holdings SA 29. augustil 2000 sõlmitud aktsiate müügilepingu kaudu 43 % ettevõtjast ELVO (edaspidi nimetatakse kõnealust müüki „osaliseks erastamiseks”). Praegu kuulub 51 % ELVO-st Kreeka valitsusele.

(11)

ELVO-s töötab praegu ligi 672 inimest (2007. aasta andmed). Ettevõtja käive oli 2007. aastal 84 miljonit eurot.

2.2.   Abimeetmed

2.2.1.   Seaduse 2771/1999 kohane maksuvabastus

(12)

16. detsembril 1999 vastuvõetud seaduse 2771/1999 artikli 15 lõike 3 alusel vabastas Kreeka ettevõtja ELVO majandusaastatel 1988–1998 maksude ja rahatrahvidega kogunenud võlgadest riigikassa ees (edaspidi „maksuvabastus A”). Kreeka ametiasutuste sõnul tähendas see vabastust 1 193 753 186 Kreeka drahmi suurusest (3 503 310,89 eurot) (3) maksevõlgnevusest, mida ELVO oleks pidanud riigikassale tagasi maksma.

(13)

Oma märkustes komisjoni otsuse kohta algatada EÜ asutamislepingu artikli 88 lõike 2 kohane menetlus teavitasid Kreeka ametiasutused komisjoni kahest muust abimeetmest ettevõtjale ELVO.

2.2.2.   Seaduse 1892/90 kohane maksuvabastus

(14)

Vastavalt seaduse 1892/90 artiklile 49 vastuvõetud otsusega (4) tühistasid Kreeka ametiasutused ELVO 3 546 407,89 euro suuruse maksuvõlgnevuse (edaspidi „maksuvabastus B”). Summa vastab ELVO maksukohustustele alates 1998. aastast (aasta, millal koostati eelmine maksuaudit) kuni Mytilineosile aktsiate müümiseni. Maksuvabastus realiseerus hüvitamise vormis: maksuamet maksis ELVO-le tagasi ettevõtja poolt varem tasutud maksud. See jaguneb järgmiselt:

2 912 380,90 eurot käibemaksu, mida ELVO oli maksnud pärast osalist erastamist, kuid mis oli arvestatud ajavahemiku eest 1. jaanuarist 2000 kuni 29. augustini 2000, millal toimus osaline erastamine. Kõnealuse summa maksid Kreeka ametiasutused tagasi kahes osas 7. novembril 2002 (900 000 eurot) ja 6. veebruaril 2004 (2 012 318,90 eurot).

634 088,99 eurot makse, mida ELVO maksis 1998.–2000. tegevusaastate eest (kuni osalise erastamiseni). Kreeka ei ole nimetatud tagasimakse konkreetset kuupäeva.

2.2.3.   Laenutagatis

(15)

1997. aastal andis Saksamaa pank Bayerische Hypo- und Vereinsbank AG ELVO-le laenu 23 008 134,635 eurot. Kõnealuse laenu tagas Kreeka riik (edaspidi „laenutagatis”). ELVO ei andnud omalt poolt mingit lisatagatist, kuid maksis riigile tasu 1 % summast. Kreeka ametiasutused on teavitanud komisjoni, et laenu kasutati kaitseministeeriumi riigihanke programmide kohase, täpsemalt Kreeka sõjaväele mõeldud […] (5) tootmise rahastamiseks.

3.   ARTIKLI 88 LÕIKE 2 KOHASE MENETLUSE ALGATAMISE PÕHJUSED

(16)

Nagu eespool nimetatud, teavitas komisjon Kreekat 7. detsembri 2005. aasta kirjas, et ta on algatanud EÜ asutamislepingu artikli 88 lõike 2 alusel menetluse seoses maksuvabastusega A, mida komisjon pidas riigiabiks. Komisjon kahtles, kas abi on ühisturuga kokkusobiv allpool esitatud põhjustel.

(17)

Algatamisotsusele eelnenud arvamuste vahetamise käigus väitis Kreeka, et kogu ELVO tegevus kuulub EÜ asutamislepingu artikli 296 kohaldamisalasse, sest ELVO tootis peamiselt Kreeka relvajõududele mõeldud sõjaväeveokeid. Komisjon märkis siiski, et ELVO toodab ka tsiviilotstarbega ja kahesuguse kasutusega sõidukeid. Kreeka ei ole tõendanud, et maksuvabastus on seotud ainult ELVO sõjaliseks otstarbeks mõeldud toodanguga ja et see oli vajalik Kreeka oluliste kaitsehuvide seisukohast.

(18)

Sellest tulenevalt on komisjon arvamusel, et ainult osa ELVO-le antud rahalisest abist oli seotud sõjaliseks otstarbeks mõeldud toodanguga, mis kuulub EÜ asutamislepingu artikli 296 kohaldamisalasse, ja et antud abi tootmisele, mis kõnealuse artikli kohaldamisalasse ei kuulu, tuleb uurida EÜ asutamislepingu artikli 88 lõike 2 alusel algatatud menetluse raames.

(19)

Samas kirjas kutsus komisjon Kreekat üles kooskõlas nõukogu määruse EÜ nr 659/1999 (6) artikli 10 lõikega 3 esitama teavet mitme küsimuste kohta, muu hulgas järgmist teavet:

teave mis tahes muu ELVO-le riigi ressurssidest antud rahalise abi kohta;

tõendid, et tsiviilotstarbelise (sealhulgas kahesuguse kasutusega) toodanguga ja sõjaliseks otstarbeks mõeldud toodanguga seotud kulu- ja tulukontod olid eraldi ja et antud abi oli seotud ainult sõjaliseks otstarbeks mõeldud toodanguga;

andmed käibe jaotamise kohta eri tootekategooriate vahel (tsiviil-, kahesuguse kasutusega ja sõjalise otstarbega).

4.   KREEKA AMETIASUTUSTE MÄRKUSED

(20)

Pärast komisjoni otsust algatada uurimismenetlus esitas Kreeka järgmised märkused.

4.1.   Muud abimeetmed

(21)

Pärast komisjoni korraldust teavitas Kreeka komisjoni eespool kirjeldatud maksuvabastusest B ja laenutagatisest. Kreeka väitis, et ELVO ei ole riigi ressurssidest saanud muud abi.

4.2.   EÜ asutamislepingu artikli 296 asjakohasus

(22)

Kreeka kinnitas, et ELVO-l ei olnud eraldi kontosid oma tsiviil- ja sõjalise otstarbega tootmise jaoks. Samas väitis Kreeka, et ELVO tootis peamiselt sõjavarustust. Seega moodustasid ajavahemikul 1987–1998 „sõjalise otstarbega programmid” kuni 85 % ettevõtja müügimahust. See et sõjalise otstarbega toodang moodustas 1999. aastal vaid 54 % müügimahust, oli erakorraline olukord põhjustatuna 1997. aasta lepingust tarnida eri avalik-õiguslikele asutustele busse ja trollibusse (järgmistel aastatel 2000–2002 oli sõjalise otstarbega toodangu osakaal taas tavapärasel kõrgel tasemel: vastavalt 64,61 %, 72,59 % ja 98,4 %). Seega väga suur osa ELVO toodangust (välja arvatud 1999. aastal) moodustas sõjavarustus, mis kuulub EÜ asutamislepingu artikli 296 kohaldamisalasse.

4.3.   Eraettevõtja põhimõte

(23)

Kuivõrd maksuvabastused A ja B ei kuulu EÜ asutamislepingu artikli 296 kohaldamisalasse, tuleb neid analüüsida ELVO osalise erastamise raames. Osaline erastamine toimus avaliku pakkumise vormis, mille raames näitas oma huvi üles kaheksa Kreekast pärit või rahvusvahelist kontserni. Neli ettevõtjat esitasid tingimustele vastavad pakkumused. Mytilineosi pakkumus hinnati parimaks.

(24)

Erastamisprotsessi osana otsustas Kreeka riik, et ELVO tuleks müüa vabana kõikidest enne müügitehingu sõlmimist teada olevatest maksukohustustest ja juhul, kui võlakohustused tekivad enne müüki, kuid need tuleks tasuda hiljem, peaksid needki jääma Kreeka riigi kanda. Kõnealused tingimused moodustasid osa pakkumismenetluse tingimustest ja kõik pakkujad olid nendest teadlikud (nende pakkumused peegeldasid ka ootusi, et kõnealused võlad kustutatakse). Eesmärk oli tagada aktsiate kõrgeim võimalik hind (ilma maksuvõlgnevusteta).

(25)

Kreeka riik väitis, et tavapärase kaubandustava kohaselt kannab sarnaste tehingute korral müüja müüdava üksuse rahalised kohustused, mis enne tehingu lõpetamist ei ole täidetud. Lisaks sellele väitsid Kreeka ametiasutused, et Mytilineosi poolt makstud hind (12 179 071 eurot) tõi neile märkimisväärse kasu isegi juhul, kui kustutatud võlg maha arvata (netosumma 5 129 298,12 eurot).

(26)

Seega väitis Kreeka, et ta käitus sarnaselt eraettevõtjaga, kes taotleb oma varade müügist maksimaalset kasu, ning seetõttu ei kujuta maksuvabastused A ja B endast riigiabi.

4.4.   Riigiabi kava Ν 11/91

(27)

Kreeka ametiasutused viitasid ka riigiabi kavale N 11/91, mille komisjon kiitis heaks 11. juuli 1991. aasta kirjas. Kõnealuse kava alusel võis anda riigiabi võlgade kustutamise või kapitaliseerimise vormis 208-le avaliku sektori ettevõtjale, muu hulgas ELVO-le. Kava kohaselt aga tuli komisjoni sellisest abist eelnevalt teavitada kahel juhul:

kui ettevõtja müük toimus muud moodi kui avaliku pakkumise vormis, st otsemüük kolmandale isikule;

kui ettevõtja tegutses teatavates sektorites, mille hulka kuulus ka mootorsõidukisektor (7).

(28)

Kreeka ametiasutused väidavad, et kõnealune kava hõlmas seaduse 1892/90 kohast võlgade kustutamist. Kustutamisest ei olnud komisjoni vaja eelnevalt teavitada, sest 43 % ELVO osalusest müüdi avaliku pakkumise teel ning sest ELVO oli sõjavarustuse tootja ja ei kuulu seega mootorsõidukisektori tootjate kategooriasse riigiabi sätete tähenduses.

5.   HINNANG

5.1.   EÜ asutamislepingu artikkel 296

(29)

Enne riigiabi eeskirjade alusel abimeetme sisulist hindamist on asjaomane analüüsida Kreeka väidet seoses E