ISSN 1725-5082 doi:10.3000/17255082.L_2010.118.est |
||
Euroopa Liidu Teataja |
L 118 |
|
Eestikeelne väljaanne |
Õigusaktid |
53. köide |
|
|
IV EÜ asutamislepingu, ELi lepingu ja Euratomi asutamislepingu kohaselt enne 1. detsembrit 2009 vastu võetud õigusaktid |
|
|
|
2010/273/EÜ |
|
|
* |
Komisjoni otsus, 24. märts 2009, riigiabi C 47/05 (ex NN 86/05) kohta, mida Kreeka on andnud ettevõtjale Hellenic Vehicle Industry SA (ELVO) (teatavaks tehtud numbri K(2009) 1476 all) ( 1 ) |
|
|
|
(1) EMPs kohaldatav tekst |
ET |
Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud. Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn. |
II Muud kui seadusandlikud aktid
MÄÄRUSED
12.5.2010 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 118/1 |
NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr 407/2010,
11. mai 2010,
millega luuakse Euroopa finantsstabiilsusmehhanism
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 122 lõiget 2,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut
ning arvestades järgmist:
(1) |
Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 122 lõikega 2 nähakse ette liidu finantsabi andmise võimalus liikmesriigile, kes on raskustes või kellel on tõsine oht sattuda suurtesse raskustesse, mida põhjustavad temast olenematud erandlikud juhtumid. |
(2) |
Sellised raskused võivad olla tingitud rahvusvahelise majandus- ja rahanduskeskkonna olulisest halvenemisest. |
(3) |
Enneolematu ulatusega ülemaailmne finantskriis ja majanduslangus, mis on mõjutanud maailma viimase kahe aasta jooksul, on oluliselt pärssinud majanduskasvu ja kahjustanud finantsstabiilsust ning seega järsult halvendanud liikmesriikide eelarve- ja võlaseisundit. |
(4) |
Süvenev finantskriis on mitme liikmesriigi laenuvõtmise tingimusi halvendanud oluliselt rohkem, kui see on põhjendatud fundamentaalsete majandusnäitajatega. Kui praeguses olukorras ei võeta viivitamata meetmeid, võib see tugevasti ohustada kogu Euroopa Liidu finantsstabiilsust. |
(5) |
Selleks et võtta meetmeid sellises liikmesriikidest olenematus erandlikus olukorras, tuleks viivitamata luua liidu finantsstabiilsusmehhanism, et säilitada finantsstabiilsus Euroopa Liidus. Selline mehhanism peaks võimaldama liidul tegutseda koordineeritult, kiiresti ja tõhusalt, et aidata konkreetsel liikmesriigil raskusi ületada. Seda rakendatakse ELi/Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) ühisabi raames. |
(6) |
Võttes arvesse käesoleva määruse kohaselt tehtavate liidu finantsabi andmist käsitlevate otsuste erilist rahanduslikku mõju, on nende tegemiseks vaja rakendusvolitusi, mis tuleks anda nõukogule. |
(7) |
Kõnealuse mehhanismi rakendamisele tuleks seada ranged majanduspoliitilised tingimused, et säilitada abisaava liikmesriigi rahanduse jätkusuutlikkus ja taastada tema suutlikkus kaasata rahalisi vahendeid finantsturgudelt. |
(8) |
Komisjon peaks korrapäraselt läbi vaatama, kas Euroopa Liidu finantsstabiilsust ohustavad erandlikud asjaolud ikka kehtivad. |
(9) |
Nõukogu määrusega (EÜ) nr 332/2002 (1) kehtestatud keskmise tähtajaga rahalise abi süsteem, mida kohaldatakse euroalasse mittekuuluvate liikmesriikide suhtes, jääb kehtima, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Eesmärk ja reguleerimisala
Euroopa Liidu finantsstabiilsuse säilitamiseks nähakse käesoleva määrusega ette tingimused ja menetlused, mille alusel võib liidu finantsabi anda liikmesriigile, kes on suurtes majandus- või finantsraskustes, mida põhjustavad temast olenematud erandlikud juhtumid, või kellel on tõsine oht sellistesse raskustesse sattuda, võttes arvesse määrusega (EÜ) nr 332/2002 loodud olemasoleva süsteemi kohaldamist, millega antakse keskmise tähtajaga rahalist abi euroalasse mittekuuluvate liikmesriikide maksebilansi toetamiseks.
Artikkel 2
Liidu finantsabi vorm
1. Käesoleva määruse kohaldamisel antakse asjaomasele liikmesriigile liidu finantsabi laenu või krediidiliinina.
Selleks antakse artikli 3 kohase nõukogu otsusega komisjonile volitus sõlmima Euroopa Liidu nimel laenulepinguid kapitaliturgudel või finantsasutustega.
2. Käesoleva määruse alusel liikmesriigile antava laenu või krediidilimiidi põhisumma on piiratud maksete assigneeringute suhtes kohaldatava omavahendite ülemmäära piiresse jääva varuga.
Artikkel 3
Menetlus
1. Liidu finantsabi taotlev liikmesriik arutab komisjoniga, kes teeb koostööd Euroopa Keskpangaga (EKP), oma rahaliste vajaduste hinnangut ning esitab komisjonile ning majandus- ja rahanduskomiteele majandusliku ja rahandusliku kohandamise programmi kava.
2. Liidu finantsabi andmise kohta võtab nõukogu komisjoni ettepaneku põhjal kvalifitseeritud häälteenamusega vastu otsuse.
3. Laenuandmise otsus sisaldab järgmist:
a) |
summa, keskmine tagasimaksetähtaeg, hinnakujundusviis, osamaksete maksimaalne arv, liidu finantsabi kättesaadavuse periood ja muud üksikasjalikud eeskirjad, mida on vaja abi rakendamiseks; |
b) |
liidu finantsabiga seotud üldised majanduspoliitilised tingimused, mille eesmärk on taastada abisaavas liikmesriigis kindel majanduslik või rahanduslik olukord ning tema suutlikkus kaasata rahalisi vahendeid finantsturgudelt; need tingimused määrab kindlaks komisjon konsulteerides EKPga, ning |
c) |
heakskiit kohandamise programmi kohta, mille abisaav liikmesriik koostas liidu finantsabiga seotud majanduslike tingimuste täitmiseks. |
4. Otsus krediidiliini avamise kohta sisaldab järgmist:
a) |
summa, krediidiliini kättesaadavuse tasu, rahaliste vahendite eraldamisel kohaldatav hinnakujundusviis, liidu finantsabi kättesaadavuse periood ja muud abi rakendamiseks vajalikud üksikasjalikud eeskirjad; |
b) |
liidu finantsabiga seotud üldised majanduspoliitilised tingimused, mille eesmärk on taastada abisaavas liikmesriigis kindel majanduslik või rahanduslik olukord; need tingimused määrab kindlaks komisjon konsulteerides EKPga, ning |
c) |
heakskiit kohandamise programmi kohta, mille abisaav liikmesriik koostas liidu finantsabiga seotud majanduslike tingimuste täitmiseks. |
5. Komisjon ja abisaav liikmesriik sõlmivad vastastikuse mõistmise memorandumi, milles täpsustatakse nõukogu kehtestatud üldised majanduspoliitilised tingimused. Komisjon edastab vastastikuse mõistmise memorandumi Euroopa Parlamendile ja nõukogule.
6. Komisjon vaatab vähemalt iga kuue kuu tagant EKPga konsulteerides läbi lõike 3 punktis b ja lõike 4 punktis b osutatud üldised majanduspoliitilised tingimused ja arutab abisaava liikmesriigiga muudatusi, mida võib olla vaja teha tema kohandamise programmi.
7. Nõukogu teeb komisjoni ettepaneku põhjal kvalifitseeritud häälteenamusega otsuse algsetes üldistes majanduspoliitilistes tingimustes kavandatud mis tahes muudatuste kohta ja kiidab heaks abisaava liikmesriigi koostatud muudetud kohandamise programmi.
8. Kui asjaomane liikmesriik kavatseb kaasata liidu väliseid rahastamisallikaid (eelkõige Rahvusvahelist Valuutafondi), mille kaasamisel seatakse majanduspoliitilisi tingimusi, peab ta eelnevalt nõu pidama komisjoniga. Komisjon uurib liidu finantsabi süsteemi raames olevaid võimalusi ning kavandatud majanduspoliitiliste tingimuste kooskõla kohustustega, mida asjaomane liikmesriik on võtnud, et rakendada ELi toimimise lepingu artiklite 121, 126 ja 136 alusel vastu võetud nõukogu soovitusi ja otsuseid. Komisjon teavitab majandus- ja rahanduskomiteed.
Artikkel 4
Laenu väljamaksmine
1. Reeglina makstakse laen välja osamaksetena.
2. Komisjon kontrollib korrapäraste ajavahemike järel seda, kas abisaava liikmesriigi majanduspoliitika on kooskõlas tema kohandamise programmiga ja artikli 3 lõike 3 punkti b kohaselt nõukogu sätestatud tingimustega. Selleks esitab kõnealune liikmesriik komisjonile kogu vajaliku teabe ja teeb komisjoniga täielikku koostööd.
3. Sellise kontrolli tulemuste põhjal teeb komisjon otsuse järgnevate osamaksete tegemise kohta.
Artikkel 5
Rahaliste vahendite eraldamine
1. Abisaav liikmesriik teatab komisjonile ette kavatsusest kasutada krediidiliini vahendeid. Üksikasjalikud eeskirjad sätestatakse artikli 3 lõikes 4 osutatud otsuses.
2. Komisjon kontrollib korrapäraste ajavahemike järel seda, kas abisaava liikmesriigi majanduspoliitika on kooskõlas tema kohandamise programmiga ja artikli 3 lõike 4 punkti b kohaselt nõukogu sätestatud tingimustega. Selleks esitab kõnealune liikmesriik komisjonile kogu vajaliku teabe ja teeb komisjoniga täielikku koostööd.
3. Sellise kontrolli tulemuste põhjal teeb komisjon otsuse rahaliste vahendite eraldamise kohta.
Artikkel 6
Laenutehingud
1. Artiklis 2 osutatud laenutehingud tehakse eurodes.
2. Abisaav liikmesriik ja komisjon lepivad omavahel kokku nende järjestikuste osamaksete laadis, mida liit finantsabi süsteemi alusel teeb.
3. Pärast seda, kui nõukogu on teinud otsuse laenu kohta, on komisjonil volitus võtta laenu kapitaliturgudelt või finantsasutustelt kõige sobivamal ajal kavakohaste väljamaksete vahel, et optimeerida rahastamiskulusid ja säilitada oma maine liidu emitendina kõnealustel turgudel. Kaasatuid, kuid veel väljamaksmata rahalisi vahendeid hoitakse kogu aeg selleks ettenähtud arveldus- või väärtpaberikontol, mida käsitletakse vastavalt eelarveväliste tehingute suhtes kohaldatavatele eeskirjadele, ning neid ei kasutata muuks, kui finantsabi andmiseks liikmesriigile kõnealuse mehhanismi alusel.
4. Kui liikmesriik saab laenu, millel on varasema tagasimaksmise klausel, ja otsustab seda võimalust kasutada, astub komisjon selleks vajalikud sammud.
5. Abisaava liikmesriigi taotlusel ja kui asjaolud võimaldavad laenu intressimäära parandamist, võib komisjon oma esialgse laenu täielikult või osaliselt refinantseerida või vastavad rahastamistingimused restruktureerida.
6. Majandus- ja rahanduskomiteed teavitatakse lõikes 5 osutatud tehingute arengust.
Artikkel 7
Kulud
Kulud, mis liidul tekkivad iga tehingu sõlmimisel ja läbiviimisel, kannab abisaav liikmesriik.
Artikkel 8
Laenude haldamine
1. Komisjon kehtestab koos EKPga laenude haldamiseks vajaliku korra.
2. Abisaav liikmesriik avab oma riigi keskpangas liidult saadud finantsabi haldamiseks erikonto. Kõnealune liikmesriik kannab laenu põhisumma ja intressid kontole EKPs neliteist TARGET2 tööpäeva enne vastavat maksetähtpäeva.
3. Ilma et see piiraks Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja artikli 27 kohaldamist, on Euroopa Kontrollikojal õigus teostada abisaavas liikmesriigis finantskontrolli või auditeid, mida ta peab seoses kõnealuse abi haldamisega vajalikuks. Eelkõige komisjonil, sealhulgas Euroopa Pettustevastasel Ametil, on õigus saata oma ametnikke või nõuetekohaselt volitatud esindajaid abisaavasse liikmesriiki, et teostada tehnilist või finantskontrolli või auditeid, mida ta peab seoses kõnealuse abi haldamisega vajalikuks.
Artikkel 9
Läbivaatamine ja muutmine
1. Komisjon esitab majandus- ja rahanduskomiteele ning nõukogule kuue kuu jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist ja seejärel vajaduse korral iga kuue kuu tagant aruande käesoleva määruse rakendamise ja selliste erandlike juhtumite jätkumise kohta, mis õigustasid käesoleva määruse vastuvõtmist.
2. Vajaduse korral lisatakse aruandele käesoleva määruse muudatusettepanekud, et kohandada finantsabi andmise võimalusi, ilma et see mõjutaks juba vastuvõetud otsuste kehtivust.
Artikkel 10
Jõustumine
Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 11. mai 2010
Nõukogu nimel
eesistuja
Á. GONZÁLEZ-SINDE REIG
(1) Nõukogu 18. veebruari 2002. aasta määrus (EÜ) nr 332/2002, millega liikmesriikide maksebilansi toetamiseks luuakse keskmise tähtajaga rahalise abi süsteem (EÜT L 53, 23.2.2002, lk 1).
12.5.2010 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 118/5 |
NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr 408/2010,
11. mai 2010,
millega muudetakse määrust (EÜ) nr 194/2008, millega uuendatakse piiravaid meetmeid Birma/Myanmari suhtes ja muudetakse need rangemaks
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 215 lõiget 1,
võttes arvesse nõukogu 26. aprilli 2010. aasta otsust 2010/232/ÜVJP Birma/Myanmari vastu suunatud piiravate meetmete uuendamise kohta (1),
võttes arvesse Euroopa Komisjoni ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ühisettepanekut
ning arvestades järgmist:
(1) |
Otsuse 2010/232/ÜVJP artikliga 4 nähakse ette, et teatavatesse kindlaksmääratud kategooriatesse kuuluvate kaupade ostmine, importimine ja transport Birmast/Myanmarist keelatakse. |
(2) |
Otsuse 2010/232/ÜVJP artikliga 8 nähakse ette, et mittehumanitaarsed abi- ja arenguprogrammid peatatakse, kuid et erandiks on projektid ja programmid, millega toetatakse teatavaid kindlaksmääratud eesmärke. |
(3) |
Määrusega (EÜ) nr 194/2008 (2) jõustatakse selle artikli 2 lõikes 2 kindlaksmääratud kategooriatesse kuuluvate kaupade ostmise, impordi ja transpordi keeld. Siiski tuleks täpsustada, et nimetatud kaupade ostmise keeldu Birmas/Myanmaris ei tuleks kohaldada, kui kõnealune ostmine on osa humanitaarabi projektist või programmist või mittehumanitaarsest arenguprojektist või -programmist, millega toetatakse otsuse 2010/232/ÜVJP artikli 8 punktides a, b ja c kirjeldatud eesmärke. |
(4) |
Seetõttu tuleks määrust (EÜ) nr 194/2008 vastavalt muuta, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Määruse (EÜ) nr 194/2008 artiklile 2 lisatakse järgmine lõige:
„5. Lõike 2 punktis b loetletud kaupade ostmise keeldu ei kohaldata selliste Birmas/Myanmaris teostatavate humanitaarabi projektide või programmide või mittehumanitaarsete arenguprojektide ja -programmide suhtes, millega toetatakse:
a) |
inimõigusi, demokraatiat, head valitsemistava, konfliktide vältimist ja kodanikuühiskonna suutlikkuse suurendamist; |
b) |
tervist ja haridust, vaesuse leevendamist ja eelkõige põhivajaduste rahuldamist ning elatusvahendite võimaldamist kõige vaesemale ja haavatavamale osale elanikkonnast või |
c) |
keskkonnakaitset ja eelkõige programme, mis käsitlevad mittesäästva, ülemäärase metsaraie probleemi, mille tulemuseks on metsade hävitamine. |
IV lisas loetletud veebisaitidel osutatud pädev asutus annab kõnealuste kaupade ostmisele eelnevalt loa. Asjaomane liikmesriik teavitab teisi liikmesriike ja komisjoni kõikidest lõike 1 alusel antud lubadest.”
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 11. mai 2010
Nõukogu nimel
eesistuja
Á. GONZÁLEZ-SINDE REIG
(1) ELT L 105, 27.4.2010, lk 22.
(2) ELT L 66, 10.3.2008, lk 1.
12.5.2010 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 118/6 |
KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 409/2010,
11. mai 2010,
millega registreeritakse kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste registris nimetus [„Castaña de Galicia” (KGT)]
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse nõukogu 20. märtsi 2006. aasta määrust (EÜ) nr 510/2006 põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta, (1) eriti selle artikli 7 lõike 4 esimest lõiku,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Vastavalt määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 6 lõike 2 esimesele lõigule avaldati Euroopa Liidu Teatajas Hispaania taotlus registreerida nimetus „Castaña de Galicia” (2). |
(2) |
Kuna komisjon ei ole saanud ühtegi määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 7 kohast vastuväidet, tuleks kõnealune nimetus registreerida, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Käesoleva määruse lisas esitatud nimetus registreeritakse.
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub 20. päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 11. mai 2010
Komisjoni nimel
president
José Manuel BARROSO
(1) ELT L 93, 31.3.2006, lk 12.
(2) ELT C 232, 26.9.2009, lk 22.
LISA
Asutamislepingu I lisas loetletud inimtoiduks ettenähtud põllumajandustooted
Klass 1.6. Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata või töödeldud kujul
HISPAANIA
Castaña de Galicia (KGT)
12.5.2010 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 118/8 |
KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 410/2010,
11. mai 2010,
millega registreeritakse kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste registris nimetus [„Εξαιρετικό Παρθένο Ελαιόλαδο Σέλινο Κρήτης” („Exeretiko partheno eleolado Selino Kritis”) (KPN)]
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse nõukogu 20. märtsi 2006. aasta määrust (EÜ) nr 510/2006 põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta, (1) eriti selle artikli 7 lõike 4 esimest lõiku,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Vastavalt määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 6 lõike 2 esimesele lõigule ja kohaldades kõnealuse määruse artikli 17 lõiget 2 avaldati Euroopa Liidu Teatajas Kreeka taotlus registreerida nimetus „Εξαιρετικό Παρθένο Ελαιόλαδο Σέλινο Κρήτης” („Exeretiko partheno eleolado Selino Kritis”) (2). |
(2) |
Kuna komisjon ei ole saanud ühtegi määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 7 kohast vastuväidet, tuleks kõnealune nimetus registreerida, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Käesoleva määruse lisas esitatud nimetus registreeritakse.
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub 20. päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 11. mai 2010
Komisjoni nimel
president
José Manuel BARROSO
(1) ELT L 93, 31.3.2006, lk 12.
(2) ELT C 232, 26.9.2009, lk 27.
LISA
Asutamislepingu I lisas loetletud inimtoiduks ettenähtud põllumajandustooted:
Klass 1.5. Õlid ja rasvad (või, margariin, õlid jne)
KREEKA
Εξαιρετικό Παρθένο Ελαιόλαδο Σέλινο Κρήτης (Exeretiko partheno eleolado Selino Kritis) (KPN)
12.5.2010 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 118/10 |
KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 411/2010,
10. mai 2010,
millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 194/2008, millega uuendatakse piiravaid meetmeid Birma/Myanmari suhtes ja muudetakse need rangemaks
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse nõukogu 25. veebruari 2008. aasta määrust (EÜ) nr 194/2008, millega uuendatakse piiravaid meetmeid Birma/Myanmari suhtes ja muudetakse need rangemaks ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 817/2006, (1) eriti selle artikli 18 lõike 1 punkti b,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Määruse (EÜ) nr 194/2008 VI lisas on esitatud nende isikute, rühmituste ja üksuste loetelu, kelle rahalised vahendid ja majandusressursid külmutatakse nimetatud määruse alusel. |
(2) |
Määruse (EÜ) nr 194/2008 VII lisas on esitatud loetelu Birma/Myanmari valitsusele või selle liikmetele või nendega seotud isikutele kuuluvatest või nende kontrolli all olevatest äriühingutest, mille suhtes kohaldatakse investeerimispiiranguid nimetatud määruse alusel. |
(3) |
Nõukogu 26. aprilli 2010. aasta otsuse 2010/232/ÜVJP (2) II ja III lisas on esitatud nende füüsiliste ja juriidiliste isikute loetelu, kelle suhtes peab piiranguid kohaldama, nagu on sätestatud nimetatud otsuse artiklis 10, ja määrusega (EÜ) nr 194/2008 jõustatakse see otsus, kuivõrd olukord nõuab Euroopa Liidu tasandi meetmeid. Seepärast tuleks määruse (EÜ) nr 194/2008 VI ja VII lisa vastavalt muuta. |
(4) |
Käesolevas määruses sätestatud meetmete tõhususe tagamiseks peaks käesolev määrus jõustuma selle avaldamise päeval, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
1. Määruse (EÜ) nr 194/2008 VI lisa asendatakse käesoleva määruse I lisas esitatud tekstiga.
2. Määruse (EÜ) nr 194/2008 VII lisa asendatakse käesoleva määruse II lisas esitatud tekstiga.
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 10. mai 2010
Komisjoni nimel, presidendi eest
välissuhete peadirektor
João VALE DE ALMEIDA
(1) ELT L 66, 10.3.2008, lk 1.
(2) ELT L 105, 27.4.2010, lk 22.
I LISA
„VI LISA
Birma/Myanmari valitsuse liikmete ning artiklis 11 osutatud nendega seotud isikute, üksuste ja organisatsioonide nimekiri
Märkused
(1) |
Pseudonüümid ja erinevused kirjapildis märgitakse sõnadega „teise nimega”. |
(2) |
„Sünd.” tähendab sünnikuupäeva. |
(3) |
„S.k” tähendab sünnikohta. |
(4) |
Kui ei ole märgitud teisiti, on kõik passid ja isikutunnistused välja antud Birmas/Myanmaris. |
A. RIIGI RAHU- JA ARENGUNÕUKOGU (SPDC)
# |
Nimi (ja võimalikud varjunimed) |
Identifitseeriv teave (ametikoht/auaste/tiitel, sünnikuupäev ja -koht, passi/isikutunnistuse number, … abikaasa/poeg/tütar) |
Sugu (M/N) |
A1a |
Ülemjuhataja Than Shwe |
Esimees, sünd. 2.2.1933 |
M |
A1b |
Kyaing Kyaing |
Ülemjuhataja Than Shwe naine |
N |
A1c |
Thandar Shwe |
Ülemjuhataja Than Shwe tütar |
N |
A1d |
Major Zaw Phyo Win |
Thandar Shwe mees, Kaubandusministeeriumi ekspordiosakonna asedirektor |
M |
A1e |
Khin Pyone Shwe |
Ülemjuhataja Than Shwe tütar |
N |
A1f |
Aye Aye Thit Shwe |
Ülemjuhataja Than Shwe tütar |
N |
A1g |
Tun Naing Shwe, teise nimega Tun Tun Naing |
Ülemjuhataja Than Shwe poeg, J and J Company omanik |
M |
A1h |
Khin Thanda |
Tun Naing Shwe naine |
N |
A1i |
Kyaing San Shwe |
Ülemjuhataja Than Shwe poeg, J's Donutsi omanik |
M |
A1j |
Dr Khin Win Sein |
Kyaing San Shwe naine |
N |
A1k |
Thant Zaw Shwe, teise nimega Maung Maung |
Ülemjuhataja Than Shwe poeg |
M |
A1l |
Dewar Shwe |
Ülemjuhataja Than Shwe tütar |
N |
A1m |
Kyi Kyi Shwe, teise nimega Ma Aw |
Ülemjuhataja Than Shwe tütar |
N |
A1n |
Kolonelleitnant Nay Soe Maung |
Kyi Kyi Shwe mees |
M |
A1o |
Pho La Pyae (Full Moon), teise nimega Nay Shwe Thway Aung |
Kyi Kyi Shwe ja Nay Soe Maungi poeg, Yadanabon Cybercity direktor |
M |
A2a |
Ülemjuhataja asetäitja Maung Aye |
Aseesimees, sünd. 25.12.1937 |
M |
A2b |
Mya Mya San |
Ülemjuhataja asetäitja Maung Aye naine |
N |
A2c |
Nandar Aye |
Ülemjuhataja asetäitja Maung Aye tütar, major Pye Aungi (D15g) naine. Queen Star Computer Co. omanik |
N |
A3a |
Kindral Thura Shwe Mann |
Staabiülem, erioperatsioonide koordinaator (armee, laevastik ja õhujõud), sünd. 11.7.1947 |
M |
A3b |
Khin Lay Thet |
Kindral Thura Shwe Manni naine, sünd. 19.6.1947 |
N |
A3c |
Aung Thet Mann, teise nimega Shwe Mann Ko Ko |
Kindral Thura Shwe Manni poeg, Ayeya Shwe War (Wah) Company (5, Pyay Road, Hlaing Township, Yangon) ja RedLink Communications Co. Ltd (No. 20, Building B, Mya Yeik Nyo Royal Hotel, Pa-Le Road, Bahan Township, Yangon) kaasomanik. Sünd. 19.6.1977 |
M |
A3d |
Khin Hnin Thandar |
Aung Thet Manni naine |
N |
A3e |
Toe Naing Mann |
Kindral Thura Shwe Manni poeg, sünd. 29.6.1978. Internetiteenuse pakkujate Global Net and Red Link Communications Co. Ltd (No. 20, Building B, Mya Yeik Nyo Royal Hotel, Pa-Le Road, Bahan Township, Yangon) omanik. |
M |
A3f |
Zay Zin Latt |
Toe Naing Manni naine, Khin Shwe (J5a) tütar, sünd. 24.3.1981 |
N |
A4a |
Kindralleitnant Thein Sein |
„Peaminister”, sünd. 20.4.1945, Pathein |
M |
A4b |
Khin Khin Win |
Kindralleitnant Thein Seini naine |
N |
A5a |
Kindral (Thiha Thura) Tin Aung Myint Oo |
(Thiha Thura on tiitel) „1. sekretär”, sünd. 29.5.1950, Myanmari Rahvusliku Olümpiakomitee nõukogu esimees ja Myanmar Economic Corporationi esimees |
M |
A5b |
Khin Saw Hnin |
Kindralleitnant Thiha Thura Tin Aung Myint Oo naine |
N |
A5c |
Kapten Naing Lin Oo |
Kindralleitnant Thiha Thura Tin Aung Myint Oo poeg |
M |
A5d |
Hnin Yee Mon |
Kapten Naing Lin Oo naine |
N |
A6a |
Kindralmajor Min Aung Hlaing |
Erioperatsioonide teise büroo ülem (Kayah' ja Shani osariik) (alates 23.6.2008) |
M |
A6b |
Kyu Kyu Hla |
Kindralmajor Min Aung Hlaingi naine |
N |
A7a |
Kindralleitnant Tin Aye |
Sõjaväehangete ja UMEHLi eesistuja |
M |
A7b |
Kyi Kyi Ohn |
Kindralleitnant Tin Aye naine |
N |
A7c |
Zaw Min Aye |
Kindralleitnant Tin Aye poeg |
M |
A8a |
Kindralmajor Thar Aye, teise nimega Tha Aye |
Erioperatsioonide esimese büroo ülem (Kachin, Chin, Sagaing) (alates maist 2009), sünd. 16.2.1945 (varem A11a) |
M |
A8b |
Wai Wai Khaing, teise nimega Wei Wei Khaing |
Kindralmajor Thar Aye naine (varem A11b) |
N |
A8c |
See Thu Aye |
Kindralmajor Thar Aye poeg (varem A11c) |
M |
A9a |
Kindralmajor Hla Htay Win |
Relvajõudude koolitusülem (alates 23.6.2008) (varem B1a). Htay Co. (metsaraie ja puit) omanik. |
M |
A9b |
Mar Mar Wai |
Kindralmajor Hla Htay Wini naine |
N |
A10a |
Kindralmajor Ko Ko |
Erioperatsioonide kolmanda büroo ülem (Pegu, Irrawaddy, Arakan) (alates 23.6.2008). |
M |
A10b |
Sao Nwan Khun Sum |
Kindralmajor Ko Ko naine |
N |
A11a |
Kindralleitnant Khin Zaw |
Erioperatsioonide neljanda büroo ülem (Karen, Mon, Tenasserim) (alates maist 2009), endine erioperatsioonide kuuenda büroo ülem (alates juunist 2008) (varem G42a) |
M |
A11b |
Khin Pyone Win |
Kindralleitnant Khin Zawi naine (varem G42b) |
N |
A11c |
Kyi Tha Khin Zaw |
Kindralleitnant Khin Zawi poeg (varem G42c) |
M |
A11d |
Su Khin Zaw |
Kindralleitnant Khin Zawi tütar (varem G42d) |
N |
A12a |
Kindralleitnant Myint Swe |
Erioperatsioonide viienda büroo ülem (Ranguun/Yangon) |
M |
A12b |
Khin Thet Htay |
Kindralleitnant Myint Swe naine |
N |
A13a |
Arnt Maung |
Usuasjade peadirektoraadi endine peadirektor |
M |
A14a |
Kindralleitnant Ohn Myint |
Erioperatsioonide kuuenda büroo ülem (Naypyidaw ja Mandalay) (alates maist 2009) (varem A8a). |
M |
A14b |
Nu Nu Swe |
Kindralleitnant Ohn Myinti naine |
N |
A14c |
Kyaw Thiha, teise nimega Kyaw Thura |
Kindralleitnant Ohn Myinti poeg |
M |
A14d |
Nwe Ei Ei Zin |
Kyaw Thiha naine |
N |
B. PIIRKONDLIKUD ÜLEMAD
# |
Nimi |
Identifitseeriv teave (sh sõjaväeringkond) |
Sugu (M/N) |
B1a |
Kindralmajor Win Myint |
Ranguun (Yangon) |
M |
B1b |
Kyin Myaing |
Kindralmajor Win Myinti naine |
N |
B2a |
Kindralmajor Yar Pyae, teiste nimedega Ya Pyae, Ya Pye, Ya Pyrit, Yar Pye ja Yar Pyrit |
Idapiirkond – Shani osariik (lõunaosa) |
M |
B2b |
Thinzar Win Sein |
Kindralmajor Yar Pyae (teiste nimedega Ya Pyae, Ya Pye, Ya Pyrit, Yar Pye ja Yar Pyrit) naine |
N |
B3a |
Kindralmajor Myint Soe |
Loodepiirkond (Sagaingi piirkond) ja portfellita regionaalminister |
M |
B4a |
Kindralmajor Khin Zaw Oo |
Rannikupiirkond (Tanintharyi piirkond), sünd. 24.6.1951 |
M |
B5a |
Kindralmajor Aung Than Htut |
Kirdepiirkond – Shani osariik (põhjaosa) |
M |
B5b |
Cherry |
Kindralmajor Aung Than Htuti naine |
N |
B6a |
Kindralmajor Tin Ngwe |
Keskpiirkond (Mandalay piirkond) |
M |
B6b |
Khin Thida |
Kindralmajor Tin Ngwe naine |
N |
B7a |
Kindralmajor Thaung Aye |
Läänepiirkond – Rakhine osariik |
M |
B7b |
Thin Myo Myo Aung |
Kindralmajor Thaung Aye naine |
N |
B8a |
Kindralmajor Kyaw Swe |
Edelapiirkond (Irrawaddy piirkond) ja portfellita regionaalminister |
M |
B8b |
Win Win Maw |
Kindralmajor Kyaw Swe naine |
N |
B9a |
Kindralmajor Soe Win |
Põhjapiirkond – Kachini osariik |
M |
B9b |
Than Than Nwe |
Kindralmajor Soe Wini naine |
N |
B10a |
Kindralmajor Hla Min |
Lõunapiirkond (Bago piirkond) |
M |
B11a |
Kindralmajor Thet Naing Win |
Kagupiirkond – Moni osariik |
M |
B12a |
Kindralmajor Kyaw Phyo |
Kolmnurk – Shani osariik (idaosa) |
M |
B13a |
Kindralmajor Wai Lwin |
Naypyidaw |
M |
B13b |
Swe Swe Oo |
Kindralmajor Wai Lwini naine |
N |
B13c |
Wai Phyo Aung |
Kindralmajor Wai Lwini poeg |
M |
B13d |
Oanmar Kyaw Tun, teise nimega Ohnmar Kyaw Tun |
Wai Phyo Aungi naine |
N |
B13e |
Wai Phyo |
Kindralmajor Wai Lwini poeg |
M |
B13f |
Lwin Yamin |
Kindralmajor Wai Lwini tütar |
N |
C. PIIRKONDLIKE ÜLEMATE ASETÄITJAD
# |
Nimi |
Identifitseeriv teave (sh sõjaväeringkond) |
Sugu (M/N) |
C1a |
Brigaadikindral Kyaw Kyaw Tun |
Ranguun (Yangon) |
M |
C1b |
Khin May Latt |
Brigaadikindral Kyaw Kyaw Tuni naine |
N |
C2a |
Brigaadikindral Than Htut Aung |
Keskpiirkond |
M |
C2b |
Moe Moe Nwe |
Brigaadikindral Than Htut Aungi naine |
N |
C3a |
Brigaadikindral Tin Maung Ohn |
Loodepiirkond |
M |
C4a |
Brigaadikindral San Tun |
Põhjapiirkond, sünd. 2.3.1951, Ranguun/Yangon |
M |
C4b |
Tin Sein |
Brigaadikindral San Tuni naine, sünd 27.9.1950, Ranguun/Yangon |
N |
C4c |
Ma Khin Ei Ei Tun |
Brigaadikindral Than Tuni tütar; sünd 16.9.1979, Ar Let Yone Co. Ltd direktor |
N |
C4d |
Min Thant |
Brigaadikindral Than Tuni poeg; sünd 11.11.1982, Ranguun/Yangon, Ar Let Yone Co. Ltd direktor |
M |
C4e |
Khin Mi Mi Tun |
Brigaadikindral Than Tuni tütar; sünd 25.10.1984, Ranguun/Yangon, Ar Let Yone Co. Ltd direktor |
N |
C5a |
Brigaadikindral Hla Myint |
Kirdepiirkond |
M |
C5b |
Su Su Hlaing |
Brigaadikindral Hla Myinti naine |
N |
C6a |
Brigaadikindral Wai Lin |
Kolmnurk |
M |
C7a |
Brigaadikindral Chit Oo |
Idapiirkond |
M |
C7b |
Kyin Myaing |
Brigaadikindral Chit Oo naine |
N |
C8a |
Brigaadikindral Zaw Min |
Kagupiirkond |
M |
C8b |
Nyunt Nyunt Wai |
Brigaadikindral Zaw Mini naine |
N |
C9a |
Brigaadikindral Hone Ngaing, teise nimega Hon Ngai |
Rannikupiirkond |
M |
C9b |
Wah Wah |
Brigaadikindral Hone Ngaingi (teise nimega Hon Ngai) naine |
N |
C10a |
Brigaadikindral Win Myint |
Lõunapiirkond (varem C7a) |
M |
C10b |
Mya Mya Aye |
Brigaadikindral WinMyinti naine |
N |
C11a |
Brigaadikindral Tint Swe |
Edelapiirkond |
M |
C11b |
Khin Thaung |
Brigaadikindral Tint Swe naine |
N |
C11c |
Ye Min, teise nimega Ye Kyaw Swar Swe |
Brigaadikindral Tint Swe poeg |
M |
C11d |
Su Mon Swe |
Ye Mini naine |
N |
C12a |
Brigaadikindral Tin Hlaing |
Läänepiirkond |
M |
C12b |
Hla Than Htay |
Brigaadikindral Tin Hlaingi naine |
N |
D. MINISTRID
# |
Nimi |
Identifitseeriv teave (sh ministeerium) |
Sugu (M/N) |
D1a |
Kindralmajor Htay Oo |
Põllumajandus ja niisutustööd, alates 18.9.2004 (varem ühistud alates 25.8.2003), USDA peasekretär, sünd. 20.1.1950, s.k Hintada, passi nr. DM 105413, isikutunnistuse nr 10/Khatana (N) 009325 |
M |
D1b |
Ni Ni Win |
Kindralmajor Htay Oo naine |
N |
D1c |
Thein Zaw Nyo |
Kadett, kindralmajor Htay Oo M poeg |
M |
D2a |
Brigaadikindral Tin Naing Thein |
Kaubandus, alates 18.9.2004 (endine metsanduse aseminister), sünd. 1955 |
M |
D2b |
Aye Aye |
Brigaadikindral Tin Naing Theini naine |
N |
D3a |
Kindralmajor Khin Maung Myint |
Ehitus, samuti elektrienergiaminister 2 |
M |
D3b |
Win Win Nu |
Kindralmajor Khin Maung Myinti naine |
N |
D4a |
Kindralmajor Tin Htut |
Ühistud (alates 15.5.2006) |
M |
D4b |
Tin Tin Nyunt |
Kindralmajor Tin Htuti naine |
N |
D5a |
Kindralmajor Khin Aung Myint |
Kultuur (alates 15.5.2006) |
M |
D5b |
Khin Phyone |
Kindralmajor Khin Aung Myinti naine |
N |
D6a |
Dr Chan Nyein |
Haridus, alates 10.8.2005 (endine teaduse ja tehnoloogia aseminister), USDA täitevkomitee liige, sünd. 15.12.1944 |
M |
D6b |
Sandar Aung |
Dr Chan Nyeini naine |
N |
D7a |
Kolonel Zaw Min |
Elektrienergia 1 (alates 15.5.2006), sünd. 10.1.1949 |
M |
D7b |
Khin Mi Mi |
Kolonel Zaw Mini naine |
N |
D8a |
Brigaadikindral Lun Thi |
Energeetika (alates 20.12.1997), sünd. 18.7.1940 |
M |
D8b |
Khin Mar Aye |
Brigaadikindral Lun Thi naine |
N |
D8c |
Mya Sein Aye |
Brigaadikindral Lun Thi tütar |
N |
D8d |
Zin Maung Lun |
Brigaadikindral Lun Thi poeg |
M |
D8e |
Zar Chi Ko |
Zin Maung Luni naine |
N |
D9a |
Kindralmajor Hla Tun |
Rahandus ja riigitulud (alates 1.2.2003), sünd. 11.7.1951 |
M |
D9b |
Khin Than Win |
Kindralmajor Hla Tuni naine |
N |
D10a |
Nyan Win |
Välisküsimused (alates 18.9.2004), varem relvajõudude koolitusülema asetäitja, sünd. 22.1.1953 |
M |
D10b |
Myint Myint Soe |
Nyan Wini naine, sünd. 15.1.1953 |
N |
D11a |
Brigaadikindral Thein Aung |
Metsandus (alates 25.8.2003) |
M |
D11b |
Khin Htay Myint |
Brigaadikindral Thein Aungi naine |
N |
D12a |
Prof dr Kyaw Myint |
Tervishoid (alates 1.2.2003), sünd. 1940 |
M |
D12b |
Nilar Thaw |
Prof Dr Kyaw Myinti naine |
N |
D13a |
Kindralmajor Maung Oo |
Siseküsimused (alates 5.11.2004) ja sisserände- ja rahvastikuminister (alates veebruarist 2009), sünd. 1952 |
M |
D13b |
Nyunt Nyunt Oo |
Kindralmajor Maung Oo naine |
N |
D14a |
Kindralmajor Maung Maung Swe |
Sotsiaalhoolekanne, toetused ja ümberasumine (alates 15.5.2006) |
M |
D14b |
Tin Tin Nwe |
Kindralmajor Maung Maung Swe naine |
N |
D14c |
Ei Thet Thet Swe |
Kindralmajor Maung Maung Swe tütar |
N |
D14d |
Kaung Kyaw Swe |
Kindralmajor Maung Maung Swe poeg |
M |
D15a |
Aung Thaung |
Tööstus 1 (alates 15.11.1997) |
M |
D15b |
Khin Khin Yi |
Aung Thaungi naine |
N |
D15c |
Major Moe Aung |
Aung Thaungi poeg |
M |
D15d |
Dr Aye Khaing Nyunt |
Major Moe Aungi naine |
N |
D15e |
Nay Aung |
Aung Thaungi poeg, ärimees, Aung Yee Phyoe Co. Ltd tegevdirektor ja Director IGE Co.Ltd direktor |
M |
D15f |
Khin Moe Nyunt |
Nay Aungi naine |
N |
D15g |
Major Pyi Aung, teise nimega Pye Aung |
Aung Thaungi poeg (abielus A2c-ga). IGE Co.Ltd direktor |
M |
D15h |
Khin Ngu Yi Phyo |
Aung Thaungi tütar |
N |
D15i |
Dr Thu Nanda Aung |
Aung Thaungi tütar |
N |
D15j |
Aye Myat Po Aung |
Aung Thaungi tütar |
N |
D16a |
Viitseadmiral Soe Thein |
Tööstus 2 (alates juunist 2008), (varem G38a) |
M |
D16b |
Khin Aye Kyin, teise nimega Aye Aye |
Viitseadmiral Soe Theini naine |
N |
D16c |
Yimon Aye |
Viitseadmiral Soe Theini tütar, sünd. 12.7.1980, praegu Ameerika Ühendriikides |
N |
D16d |
Aye Chan |
Viitseadmiral Soe Theini poeg, sünd. 23.9.1973 |
M |
D16e |
Thida Aye |
Viitseadmiral Soe Theini tütar, sünd. 23.3.1979 |
N |
D17a |
Brigaadikindral Kyaw Hsan |
Informatsioon (alates 13.9.2002) |
M |
D17b |
Kyi Kyi Win |
Brigaadikindral Kyaw Hsani naine. Myanmari Naisteliidu informatsiooni osakonna juhataja |
N |
D18a |
Brigaadikindral Maung Maung Thein |
Loomakasvatus ja kalandus |
M |
D18b |
Myint Myint Aye |
Brigaadikindral Maung Maung Theini naine |
N |
D18c |
Min Thein, teise nimega Ko Pauk |
Brigaadikindral Maung Maung Theini poeg |
M |
D19a |
Brigaadikindral Ohn Myint |
Kaevandused (alates 15.11.1997) |
M |
D19b |
San San |
Brigaadikindral Ohn Myinti naine |
N |
D19c |
Thet Naing Oo |
Brigaadikindral Ohn Myinti poeg |
M |
D19d |
Min Thet Oo |
Brigaadikindral Ohn Myinti poeg |
M |
D20a |
Soe Tha |
Riiklik planeerimine ja majandusareng (alates 20.12.1997), sünd. 7.11.1944 |
M |
D20b |
Kyu Kyu Win |
Soe Tha naine, sünd. 3.11.1949 |
N |
D20c |
Kyaw Myat Soe, teise nimega Aung Myat Soe |
Soe Tha poeg, sünd. 14.2.1973/7.10.1974, praegu Austraalias |
M |
D20d |
Wei Wei Lay |
Soe Tha naine, sünd. 12.9.1978/18.8.1975, praegu Austraalias |
N |
D20e |
Aung Soe Tha |
Soe Tha poeg, sünd. 5.10.1980 |
M |
D20f |
Myat Myitzu Soe |
Soe Tha tütar, sünd. 14.2.1973 |
N |
D20g |
San Thida Soe |
Soe Tha tütar, sünd. 12.9.1978 |
N |
D20h |
Phone Myat Soe |
Soe Tha poeg, sünd. 3.3.1983 |
M |
D21a |
Kolonel Thein Nyunt |
Piirialade, rahvusgruppide ja arenguasjade edendamine (alates 15.11.1997), Naypyidawi linnapea |
M |
D21b |
Kyin Khaing, teise nimega Kyin Khine |
Kolonel Thein Nyunti naine |
N |
D22a |
Kindralmajor Aung Min |
Raudteetransport (alates 1.2.2003) |
M |
D22b |
Wai Wai Thar, teise nimega Wai Wai Tha |
Kindralmajor Aung Mini naine |
N |
D22c |
Aye Min Aung |
Kindralmajor Aung Mini tütar |
N |
D22d |
Htoo Char Aung |
Kindralmajor Aung Mini poeg |
M |
D23a |
Brigaadikindral Thura Myint Maung |
Usuasjad (alates 25.8.2003) |
M |
D23b |
Aung Kyaw Soe |
Brigaadikindral Thura Myint Maungi poeg |
M |
D23c |
Su Su Sandi |
Aung Kyaw Soe naine |
N |
D23d |
Zin Myint Maung |
Brigaadikindral Thura Myint Maungi tütar |
N |
D24a |
Thaung |
Teadus ja tehnoloogia (alates 1.11.1998), sünd. 6.7.1937, Kyaukse |
M |
D24b |
May Kyi Sein |
Thaungi naine |
N |
D24c |
Aung Kyi |
Thaungi poeg, sünd. 1971 |
M |
D25a |
Brigaadikindral Thura Aye Myint |
Sport (alates 29.10.1999) |
M |
D25b |
Aye Aye |
Brigaadikindral Thura Aye Myinti naine |
N |
D25c |
Nay Linn |
Brigaadikindral Thura Aye Myinti poeg |
M |
D26a |
Brigaadikindral Thein Zaw |
Telekommunikatsioon, posti- ja telegraafiside (alates 10.5.2001) |
M |
D26b |
Mu Mu Win |
Brigaadikindral Thein Zawi naine |
N |
D27a |
Kindralmajor Thein Swe |
Transport (alates 18.9.2004), varem peaministri büroo (alates 25.8.2003) |
M |
D27b |
Mya Theingi |
Kindralmajor Thein Swe naine |
N |
D28a |
Kindralmajor Soe Naing |
Hotellid ja turism (alates 15.5.2006) |
M |
D28b |
Tin Tin Latt |
Kindralmajor Soe Naingi naine |
N |
D28c |
Wut Yi Oo |
Kindralmajor Soe Naingi tütar |
N |
D28d |
Kapten Htun Zaw Win |
Wut Yi Oo mees |
M |
D28e |
Yin Thu Aye |
Kindralmajor Soe Naingi tütar |
N |
D28f |
Yi Phone Zaw |
Kindralmajor Soe Naingi poeg |
M |
D29a |
Aung Kyi |
Tööhõive/töö (nimetatud suhtekorralduse ministri ametikohale alates 8.10.2007, vastutab suhete korraldamise eest Aung San Suu Kyiga) |
M |
D29b |
Thet Thet Swe |
Aung Kyi naine |
N |
D30a |
Kyaw Thu |
Avaliku teenistuse valiku- ja väljaõppekomisjoni esimees, sünd. 15.8.1949 |
M |
D30b |
Lei Lei Kyi |
Kyaw Thu naine |
N |
E. ASEMINISTRID
# |
Nimi |
Identifitseeriv teave (sh ministeerium) |
Sugu (M/N) |
E1a |
Ohn Myint |
Põllumajandus ja niisutustööd (alates 15.11.1997) |
M |
E1b |
Thet War |
Ohn Myinti naine |
N |
E2a |
Brigaadikindral Aung Tun |
Kaubandus (alates 13.9.2003) |
M |
E3a |
Brigaadikindral Myint Thein |
Ehitus (alates 5.1.2000) |
M |
E3b |
Mya Than |
Brigaadikindral Myint Theini naine |
N |
E4a |
Tint Swe |
Ehitus (alates 7.5.1998), sünd. 7.11.1936 |
M |
E5a |
Kindralmajor Aye Myint |
Riigikaitse (alates 15.5.2006) |
M |
E6a |
Brigaadikindral Aung Myo Min |
Haridus (alates 19.11.2003) |
M |
E6b |
Thazin Nwe |
Brigaadikindral Aung Myo Mini naine |
N |
E6c |
Si Thun Aung |
Brigaadikindral Aung Myo Mini poeg |
M |
E7a |
Myo Myint |
Elektrienergia 1 (alates 29.10.1999) |
M |
E7b |
Tin Tin Myint |
Myo Myinti naine |
N |
E8a |
Brigaadikindral Than Htay |
Energeetika (alates 25.8.2003) |
M |
E8b |
Soe Wut Yi |
Brigaadikindral Than Htay naine |
N |
E9a |
Kolonel Hla Thein Swe |
Rahandus ja riigitulud (alates 25.8.2003), sünd. 8.3.1957 |
M |
E9b |
Thida Win |
Kolonel Hla Thein Swe naine |
N |
E10a |
Brigaadikindral Win Myint |
Elektrienergia 2 |
M |
E10b |
Tin Ma Ma Than |
Brigaadikindral Win Myinti naine |
N |
E11a |
Maung Myint |
Välisküsimused (alates 21.5.1958), sünd. 18.9.2004, Mandalay |
M |
E11b |
Dr Khin Mya Win |
Maung Myinti naine, sünd. 21.1.1956 |
N |
E12a |
Prof Dr Mya Oo |
Tervishoid (alates 16.11.1997), sünd. 25.1.1940 |
M |
E12b |
Tin Tin Mya |
Prof Dr Mya Oo naine |
N |
E12c |
Dr Tun Tun Oo |
Prof Dr Mya Oo poeg, sünd. 26.7.1965 |
M |
E12d |
Dr Mya Thuzar |
Prof Dr Mya Oo tütar, sünd. 23.9.1971 |
N |
E12e |
Mya Thidar |
Prof Dr Mya Oo tütar, sünd. 10.6.1973 |
N |
E12f |
Mya Nandar |
Prof Dr Mya Oo tütar, sünd. 29.5.1976 |
N |
E13a |
Brigaadikindral Phone Swe |
Siseküsimused (alates 25.8.2003) |
M |
E13b |
San San Wai |
Brigaadikindral Phone Swe naine |
N |
E14a |
Brigaadikindral Aye Myint Kyu |
Hotellid ja turism (alates 16.11.1997) |
M |
E14b |
Prof Khin Swe Myint |
Brigaadikindral Aye Myint Kyu naine |
N |
E15a |
Brigaadikindral Win Sein |
Sisseränne ja rahvastik (alates novembrist 2006) |
M |
E15b |
Wai Wai Linn |
Brigaadikindral Win Seini naine |
N |
E16a |
Brigaadikindral Thein Tun |
Tööstus 1 (täiendav aseminister) |
M |
E17a |
Kolonelleitnant Khin Maung Kyaw |
Tööstus 2 (alates 5.1.2000) |
M |
E17b |
Mi Mi Wai |
Kolonelleitnant Khin Maung Kyawi naine |
N |
E18a |
Kindralmajor Kyaw Swa Khine |
Tööstus 2 (täiendav aseminister, alates 24.10.2007) (varem G29a) |
M |
E18b |
Khin Phyu Mar |
Kindralmajor Kyaw Swa Khine naine |
N |
E19a |
Kolonel Tin Ngwe |
Piirialade, rahvusgruppide ja arenguasjade edendamine (alates 25.8.2003) |
M |
E19b |
Khin Mya Chit |
Kolonel Tin Ngwe naine |
N |
E20a |
Thaung Lwin |
Raudteetransport (alates 16.11.1997) |
M |
E20b |
Dr Yi Yi Htwe |
Thura Thaung Lwini naine |
N |
E21a |
Brigaadikindral Aung Ko |
Usuasjad (alates 17.11.1997), USDA Kesktäitevkomitee liige |
M |
E21b |
Myint Myint Yee, teise nimega Yi Yi Myint |
Brigaadikindral Thura Aung Ko naine |
N |
E22a |
Kyaw Soe |
Teadus ja tehnoloogia (alates 15.11.2004), sünd. 16.10.1944 |
M |
E23a |
Kolonel Thurein Zaw |
Riiklik planeerimine ja majandusareng (alates 10.8.2005) |
M |
E23b |
Tin Ohn Myint |
Kolonel Thurein Zawi naine |
N |
E24a |
Brigaadikindral Kyaw Myin |
Sotsiaalhoolekanne, toetused ja ümberasumine (alates 25.8.2003) |
M |
E24b |
Khin Nwe Nwe |
Brigaadikindral Kyaw Myini naine |
N |
E25a |
Pe Than |
Raudteetransport (alates 14.11.1998) |
M |
E25b |
Cho Cho Tun |
Pe Thani naine |
N |
E26a |
Kolonel Nyan Tun Aung |
Transport (alates 25.8.2003) |
M |
E26b |
Wai Wai |
Kolonel Nyan Tun Aungi naine |
N |
E27a |
Dr Paing Soe |
Tervishoid (täiendav aseminister, alates 15.5.2006) |
M |
E27b |
Khin Mar Swe |
Dr Paing Soe naine |
N |
E28a |
Kindralmajor Thein Tun |
Posti- ja telekommunikatsiooni aseminister |
M |
E28b |
Mya Mya Win |
Thein Tuni naine |
N |
E29a |
Kindralmajor Kyaw Swa Khaing |
Tööstus 2 aseminister |
M |
E29b |
Khin Phyu Mar |
Kyaw Swa Khaingi naine |
N |
E30a |
Kindralmajor Thein Htay |
Asekaitseminister |
M |
E30b |
Myint Myint Khine |
Kindralmajor Thein Htay naine |
N |
E31a |
Brigaadikindral Tin Tun Aung |
Tööministri asetäitja (alates 7.11.2007) |
M |
F. MUUD TURISMIGA SEOTUD AMETIISIKUD
# |
Nimi |
Identifitseeriv teave (sh ametikoht) |
Sugu (M/N) |
F1a |
Hla Htay |
Hotelli- ja turismiameti peadirektor (2004. aasta augustini Myanmari hotelli- ja turismiteenistuse tegevdirektor) |
M |
F2a |
Tin Maung Shwe |
Hotelli- ja turismiameti peadirektori asetäitja |
M |
F3a |
Soe Thein |
Myanmari hotelli- ja turismiteenistuse tegevdirektor alates 2004. aasta oktoobrist (varem peadirektor) |
M |
F4a |
Khin Maung Soe |
Peadirektor |
M |
F5a |
Tint Swe |
Peadirektor |
M |
F6a |
Kolonelleitnant Yan Naing |
Peadirektor, hotellide ja turismiministeerium |
M |
F7a |
Kyi Kyi Aye |
Turismi edendamise valdkonna direktor, hotellide ja turismiministeerium |
N |
G. KÕRGEMAD OHVITSERID
# |
Nimi |
Identifitseeriv teave (sh ametikoht) |
Sugu (M/N) |
G1a |
Kindralmajor Hla Shwe |
Viitsekindraladjutant |
M |
G2a |
Kindralmajor Soe Maung |
Sõjaväekohtu peakohtunik |
M |
G2b |
Nang Phyu Phyu Aye |
Kindralmajor Soe Maungi naine |
N |
G3a |
Kindralmajor Thein Htaik, teise nimega Hteik |
Kindralinspektor |
M |
G4a |
Kindralmajor Saw Hla |
Sõjaväepolitsei ülem |
M |
G4b |
Cho Cho Maw |
Kindralmajor Saw Hla naine |
N |
G5a |
Kindralmajor Htin Aung Kyaw |
Viitsekindralkortermeister |
M |
G5b |
Khin Khin Maw |
Kindralmajor Htin Aung Kyaw naine |
N |
G6a |
Kindralleitnant Lun Maung |
Riigikontrolör |
M |
G6b |
May Mya Sein |
Kindralleitnant Lun Maungi naine |
N |
G7a |
Kindralmajor Nay Win |
SPDC esimehe sõjaline abi |
M |
G8a |
Kindralmajor Hsan Hsint |
Sõjaväepersonali osakonna kindral, sünd. 1951 |
M |
G8b |
Khin Ma Lay |
Kindralmajor Hsan Hsinti naine |
N |
G8c |
Okkar San Sint |
Kindralmajor Hsan Hsinti poeg |
M |
G9a |
Kindralmajor Hla Aung Thein |
Komandant, Ranguun |
M |
G9b |
Amy Khaing |
Hla Aung Theini naine |
N |
G10a |
Kindralleitnant Ye Myint |
Julgeoleku sõjaliste aspektide ülem |
M |
G10b |
Myat Ngwe |
Kindralleitnant Ye Myinti naine |
N |
G11a |
Brigaadikindral Mya Win |
Riigikaitse kolledži komandant |
M |
G12a |
Brigaadikindral Maung Maung Aye |
Peastaabi kolledži komandant (alates 2008. aasta juunist) |
M |
G12b |
San San Yee |
Brigaadikindral Maung Maung Aye naine |
N |
G13a |
Brigaadikindral Tun Tun Oo |
Suhtekorralduse ja psühholoogilise sõjapidamise ülem |
M |
G14a |
Kindralmajor Thein Tun |
Signaalmärkide ülem, Rahvusliku Kongressi kokkukutsumise korralduskomitee liige |
M |
G15a |
Kindralmajor Than Htay |
Tarne- ja transpordiülem |
M |
G15b |
Nwe Nwe Win |
Kindralmajor Than Htay naine |
N |
G16a |
Kindralmajor Khin Maung Tint |
Väärtpaberite trükikoja direktor |
M |
G17a |
Kindralmajor Sein Lin |
Direktor, kaitseministeerium (täpne ametikoht teadmata; varem varustusülem) |
M |
G18a |
Kindralmajor Kyi Win |
Suurtüki- ja soomusvägede ülem, UMEHLi juhatuse liige |
M |
G18b |
Khin Mya Mon |
Kindralmajor Kyi Wini naine |
N |
G19a |
Kindralmajor Tin Tun |
Pioneeriüksuse ülem |
M |
G19b |
Khin Myint Wai |
Kindralmajor Tin Tuni naine |
N |
G20a |
Kindralmajor Aung Thein |
Ümberasumise ülem |
M |
G20b |
Htwe Yi, teise nimega Htwe Htwe Yi |
Kindralmajor Aung Theini naine |
N |
G21a |
Brigaadikindral Than Maung |
Riigikaitse kolledži asekomandant |
M |
G22a |
Brigaadikindral Win Myint |
Kaitseteenistuse tehnikaakadeemia rektor |
M |
G23a |
Brigaadikindral Tun Nay Lin |
Kaitseteenistuse meditsiiniakadeemia rektor/komandant |
M |
G24a |
Brigaadikindral Than Sein |
Sõjaväehaigla komandant, Mingaladon. Sünd. 1.2.1946, s.k Bago |
M |
G24b |
Rosy Mya Than |
Brigaadikindral Than Seini naine |
N |
G25a |
Brigaadikindral Win Than |
Union of Myanmar Economic Holdingsi hankedirektor ja tegevdirektor (varem kindralmajor Win Hlaing, K1a) |
M |
G26a |
Brigaadikindral Than Maung |
Rahvamiilitsa ja piirivalvejõudude ülem |
M |
G27a |
Kindralmajor Khin Maung Win |
Kaitsetööstuse ülem |
M |
G28a |
Brigaadikindral Win Aung |
Avaliku teenistuse valiku- ja väljaõppekomisjoni liige |
M |
G29a |
Brigaadikindral Soe Oo |
Avaliku teenistuse valiku- ja väljaõppekomisjoni liige |
M |
G30a |
Brigaadikindral Nyi Tun, teise nimega Nyi Htun |
Avaliku teenistuse valiku- ja väljaõppekomisjoni liige |
M |
G31a |
Brigaadikindral Kyaw Aung |
Avaliku teenistuse valiku- ja väljaõppekomisjoni liige |
M |
G32a |
Kindralleitnant Myint Hlaing |
Staabiülem (õhukaitse) |
M |
G32b |
Khin Thant Sin |
Kindralleitnant Myint Hlaingi naine |
N |
G32c |
Hnin Nandar Hlaing |
Kindralleitnant Myint Hlaingi tütar |
N |
G32d |
Thant Sin Hlaing |
Kindralleitnant Myint Hlaingi poeg |
M |
G33a |
Kindralmajor Mya Win |
Suurtükivägede ülem, kaitseministeerium |
M |
G34a |
Kindralmajor Tin Soe |
Soomusvägede ülem, kaitseministeerium |
M |
G35a |
Kindralmajor Than Aung |
Meditsiinitöötajate direktoraadi direktor, kaitseministeerium |
M |
G36a |
Kindralmajor Ngwe Thein |
Kaitseministeerium |
M |
G37a |
Kolonel Thant Shin |
Peaministri büroo peadirektor |
M |
G38a |
Kindralleitnant Thura Myint Aung |
Kindraladjutant (varem B8a, edutatud edelapiirkonna juhatusest) |
M |
G39a |
Kindralmajor Maung Shein |
Kaitseteenistuse inspektsioon ja peakontrolör |
M |
G40a |
Kindralmajor Tha Aye |
Kaitseministeerium |
M |
G41a |
Kolonel Myat Thu |
Ranguuni sõjaväeringkonna 1 (Põhja-Ranguun) ülem |
M |
G42a |
Kolonel Nay Myo |
Sõjaväeringkonna 2 (Ida-Ranguun) ülem |
M |
G43a |
Kolonel Tin Hsan |
Sõjaväeringkonna 3 (Lääne-Ranguun) ülem |
M |
G44a |
Kolonel Khin Maung Htun |
Sõjaväeringkonna 4 (Lõuna-Ranguun) ülem |
M |
G45a |
Kolonel Tint Wai |
Operatsioonide kontrolli ülem, sõjaväeringkond nr 4 (Mawbi) |
M |
G46a |
San Nyunt |
Sõjaliste julgeolekuküsimuste ülem, sõjalise toetuse üksus nr 2 |
M |
G47a |
Kolonelleitnant Zaw Win |
Lon Hteini pataljoni baasi 3 ülem, Shwemyayar |
M |
G48a |
Major Mya Thaung |
Lon Hteini pataljoni baasi 5 ülem, Mawbi |
M |
G49a |
Major Aung San Win |
Lon Hteini pataljoni baasi 7 ülem, Thanlin Township |
M |
Merevägi
# |
Nimi |
Identifitseeriv teave (sh ametikoht) |
Sugu (M/N) |
G50a |
Kontradmiral Nyan Tun |
Mereväe ülemjuhataja (alates juunist 2008). UMEHLi juhatuse liige (varem G39a) |
M |
G50b |
Khin Aye Myint |
Nyan Tuni naine |
N |
G51a |
Kommodoor Win Shein |
Mereväe väljaõppe peakorteri ülem |
M |
G52a |
Kommodoor brigaadikindral Thura Thet Swe |
Taninthayi mereväe piirkonna sõjaväeringkonna ülem |
M |
G53a |
Kommodoor Myint Lwin |
Irrawaddy mereväe piirkonna ülem |
M |
Õhujõud
# |
Nimi |
Identifitseeriv teave (sh ametikoht) |
Sugu (M/N) |
G54a |
Kindralleitnant Myat Hein |
Õhujõudude ülemjuhataja |
M |
G54b |
Htwe Htwe Nyunt |
Kindralleitnant Myat Heini naine |
N |
G55a |
Kindralmajor Khin Aung Myint |
Õhujõudude staabiülem |
M |
G56a |
Brigaadikindral Ye Chit Pe |
Õhujõudude juhtimisstaap, Mingaladon |
M |
G57a |
Brigaadikindral Khin Maung Tin |
Shande lennuväe väljaõppekeskuse komandant, Meiktila |
M |
G58a |
Brigaadikindral Zin Yaw |
Patheini lennuväebaasi ülem, õhujõudude staabiülem, UMEHLi juhatuse liige |
M |
G58b |
Khin Thiri |
Brigaadikindral Zin Yawi naine |
N |
G58c |
Zin Mon Aye |
Brigaadikindral Zin Yawi tütar; sünd. 26.3.1985 |
N |
G58d |
Htet Aung |
Brigaadikindral Zin Yawi poeg; sünd. 9.7.1988 |
M |
Kergejalaväe diviisid
# |
Nimi |
Identifitseeriv teave (sh ametikoht) |
Sugu (M/N) |
G59a |
Brigaadikindral Than Htut |
11.kergejalaväe diviis |
M |
G60a |
Brigaadikindral Tun Nay Lin |
22.kergejalaväe diviis |
M |
G61a |
Brigaadikindral Kyaw Htoo Lwin |
33.kergejalaväe diviis, Sagaing |
M |
G62a |
Brigaadikindral Taut Tun |
44.kergejalaväe diviis |
M |
G63a |
Brigaadikindral Aye Khin |
55.kergejalaväe diviis, Lalaw |
M |
G64a |
Brigaadikindral San Myint |
66.kergejalaväe diviis, Pyi |
M |
G65a |
Brigaadikindral Tun Than |
77.kergejalaväe diviis, Bago |
M |
G66a |
Brigaadikindral Aung Kyaw Hla |
88.kergejalaväe diviis, Magwe |
M |
G67a |
Brigaadikindral Tin Oo Lwin |
99.kergejalaväe diviis, Meiktila |
M |
G68a |
Brigaadikindral Sein Win |
101.kergejalaväe diviis, Pakokku |
M |
G69a |
Kolonel Than Han |
66.kergejalaväe diviis |
M |
G70a |
Kolonelleitnant Htwe Hla |
66.kergejalaväe diviis |
M |
G71a |
Kolonelleitnant Han Nyunt |
66.kergejalaväe diviis |
M |
G72a |
Kolonel Ohn Myint |
77.kergejalaväe diviis |
M |
G73a |
Kolonelleitnant Aung Kyaw Zaw |
77.kergejalaväe diviis |
M |
G74a |
Major Hla Phyo |
77.kergejalaväe diviis |
M |
G75a |
Kolonel Myat Thu |
11.kergejalaväediviisi taktikaline ülem |
M |
G76a |
Kolonel Htein Lin |
11.kergejalaväediviisi taktikaline ülem |
M |
G77a |
Kolonelleitnant Tun Hla Aung |
11.kergejalaväediviisi taktikaline ülem |
M |
G78a |
Kolonel Aung Tun |
66.brigaad |
M |
G79a |
Kapten Thein Han |
66.brigaad |
M |
G79b |
Hnin Wutyi Aung |
Kapten Thein Hani naine |
N |
G80a |
Kolonelleitnant Mya Win |
77.kergejalaväediviisi taktikaline ülem |
M |
G81a |
Kolonel Win Te |
77.kergejalaväediviisi taktikaline ülem |
M |
G82a |
Kolonel Soe Htway |
77.kergejalaväediviisi taktikaline ülem |
M |
G83a |
Kolonelleitnant Tun Aye |
702.kergejalaväepataljoni ülem |
M |
G84a |
Nyan Myint Kyaw |
281.jalaväepataljoni ülem (Mongyang Shani osariigi idapiirkond) |
M |
Teised brigaadikindralid
# |
Nimi |
Identifitseeriv teave (sh ametikoht) |
Sugu (M/N) |
G85a |
Brigaadikindral Htein Win |
Taikkyi baas |
M |
G86a |
Brigaadikindral Khin Maung Htay |
Meiktila baasi ülem |
M |
G87a |
Brigaadikindral Kyaw Oo Lwin |
Kalay baasi ülem |
M |
G88a |
Brigaadikindral Khin Zaw Win |
Khamaukgyi baas |
M |
G89a |
Brigaadikindral Kyaw Aung |
Lõunapiirkond, Toungoo baasi ülem |
M |
G90a |
Brigaadikindral Myint Hein |
Sõjalised operatsioonid, 3. sõjaväeringkond, Mogaungi baas |
M |
G91a |
Brigaadikindral Tin Ngwe |
Kaitseministeerium |
M |
G92a |
Brigaadikindral Myo Lwin |
Sõjalised operatsioonid, 7. sõjaväeringkond, Pekoni baas |
M |
G93a |
Brigaadikindral Myint Soe |
Sõjalised operatsioonid, 5. sõjaväeringkond, Taungupi baas |
M |
G94a |
Brigaadikindral Myint Aye |
Sõjalised operatsioonid, 9. sõjaväeringkond, Kyauktawi baas |
M |
G95a |
Brigaadikindral Nyunt Hlaing |
Sõjalised operatsioonid, 17. sõjaväeringkond, Mong Pani baas |
M |
G96a |
Brigaadikindral Ohn Myint |
Moni osariik, USDA kesktäitevkomitee liige |
M |
G97a |
Brigaadikindral Soe Nwe |
Sõjalised operatsioonid, 21. sõjaväeringkond, Bhamo baas |
M |
G98a |
Brigaadikindral Than Tun |
Kyaukpadaungi baasi ülem |
M |
G99a |
Brigaadikindral Than Tun Aung |
Piirkondlikud operatsioonid, Sittwe sõjaväeringkond |
M |
G100a |
Brigaadikindral Thet Naing |
Aungbani baasi ülem |
M |
G101a |
Brigaadikindral Thein Hteik |
Sõjalised operatsioonid, 13. sõjaväeringkond, Bokpyini baas |
M |
G102a |
Brigaadikindral Thura Myint Thein |
Namhsani taktikaliste operatsioonide sõjaväeringkond, praegu Myanmar Economic Corporationi (MEC) tegevdirektor |
M |
G103a |
Brigaadikindral Win Aung |
Mong Hsati baasi ülem |
M |
G104a |
Brigaadikindral Myo Tint |
Eriülesannetes ohvitser, transpordiministeerium |
M |
G105a |
Brigaadikindral Thura Sein Thaung |
Eriülesannetes ohvitser, sotsiaalhoolekande ministeerium |
M |
G106a |
Brigaadikindral Phone Zaw Han |
Mandalay linnapea alates veebruarist 2005 ning Mandalay linna arengukomitee esimees, varem Kyaukme ülem |
M |
G106b |
Moe Thidar |
Brigaadikindral Phone Zaw Hani naine |
N |
G107a |
Brigaadikindral Win Myint |
Pyinmana baasi ülem |
M |
G108a |
Brigaadikindral Kyaw Swe |
Pyin Oo Lwini baasi ülem |
M |
G109a |
Brigaadikindral Soe Win |
Bahtoo baasi ülem |
M |
G110a |
Brigaadikindral Thein Htay |
Lahingurelvade tootmise ülema asetäitja, kaitseministeerium |
M |
G111a |
Brigaadikindral Myint Soe |
Ranguuni baasi ülem |
M |
G112a |
Brigaadikindral Myo Myint Thein |
Sõjaväehaigla komandant, Pyin Oo Lwin |
M |
G113a |
Brigaadikindral Sein Myint |
Bago (Pegu) piirkonna rahu- ja arengunõukogu esimees |
M |
G114a |
Brigaadikindral Hong Ngai (Ngaing) |
Chini osariigi rahu- ja arengunõukogu esimees |
M |
G115a |
Brigaadikindral Win Myint |
Kayah osariigi rahu- ja arengunõukogu esimees |
M |
H. VANGLATE JA POLITSEI EEST VASTUTAVAD OHVITSERID
# |
Nimi |
Identifitseeriv teave (sh ametikoht) |
Sugu (M/N) |
H1a |
Brigaadikindral Khin Yi |
Myanmari politseiameti peadirektor, sünd. 29.12.1952 |
M |
H1b |
Khin May Soe |
Brigaadikindral Khin Yi naine |
N |
H2a |
Zaw Win |
Vanglate osakonna peadirektor (siseministeerium) alates 2004. aasta augustist, varem Myanmari politseiameti asepeadirektor, endine brigaadikindral, endine sõjaväelane |
M |
H2b |
Nwe Ni San |
Zaw Wini naine |
N |
H3a |
Aung Saw Win |
Eriuurimisbüroo peadirektor |
M |
H4a |
Politsei brigaadikindral Khin Maung Si |
Politsei peakorteri ülem |
M |
H5a |
Kolonelleitnant Tin Thaw |
Valitsuse Tehnilise Instituudi ülem |
M |
H6a |
Maung Maung Oo |
Inseini vangla sõjalise julgeolekuküsimuste ülekuulamisrühma ülem |
M |
H7a |
Myo Aung |
Ranguuni kinnipidamisasutuste direktor |
M |
H8a |
Politsei brigaadikindral Zaw Win |
Politsei asedirektor |
M |
H9a |
Politsei kolonelleitnant Zaw Min Aung |
Eriosakond |
M |
I. ÜHISVASTUTUS- JA ARENGUÜHENDUS (USDA)
(kõrgemad USDA ametnikud, keda pole mujal nimetatud)
# |
Nimi |
Identifitseeriv teave (sh ametikoht) |
Sugu (M/N) |
I1a |
Brigaadikindral Aung Thein Lin, teise nimega Aung Thein Lynn |
Yangoni linnapea ja Yangoni linna arengukomitee esimees (sekretär) ning USDA Kesktäitevkomitee liige, sünd. 1952 |
M |
I1b |
Khin San Nwe |
Brigaadikindral Aung Thein Lini naine |
N |
I1c |
Thidar Myo |
Brigaadikindral Aung Thein Lini tütar |
N |
I2a |
Kolonel Maung Par, teise nimega Maung Pa |
Yangoni aselinnapea, areng I (Kesktäitevkomitee I liige) |
M |
I2b |
Khin Nyunt Myaing |
Kolonel Maung Pari naine |
N |
I2c |
Naing Win Par |
Kolonel Maung Pari poeg |
M |
I3a |
Nyan Tun Aung |
Kesktäitevkomitee liige |
M |
I4a |
Aye Myint |
Ranguuni linna täitevkomitee liige |
M |
I5a |
Tin Hlaing |
Ranguuni linna täitevkomitee liige |
M |
I6a |
Soe Nyunt |
Ida-Yangoni staabiohvitser |
M |
I7a |
Chit Ko Ko |
Mingala Taungnyunti Townshipi rahu ja arengunõukogu esimees |
M |
I8a |
Soe Hlaing Oo |
Mingala Taungnyunti Townshipi rahu ja arengunõukogu sekretär |
M |
I9a |
Kapten Kan Win |
Mingala Taungnyunti Townshipi politseiameti juht |
M |
I10a |
That Zin Thein |
Mingala Taungnyunti arenguküsimuste komitee juhataja |
M |
I11a |
Khin Maung Myint |
Mingala Taungnyunti sisserände- ja rahvastikuosakonna juhataja |
M |
I12a |
Zaw Lin |
Mingala Taungnyunti Townshipi USDA sekretär |
M |
I13a |
Win Hlaing |
Mingala Taungnyunti Townshipi USDA kaassekretär |
M |
I14a |
San San Kyaw |
Informatsiooninisteeriumi informatsiooni ja avalike suhete osakonna staabiohvitser Mingala Taungnyunti Townshipis |
N |
I15a |
Kindralleitnant Myint Hlaing |
Kaitseministeerium, USDA liige |
M |
J. VALITSUSE MAJANDUSPOLIITIKAST KASU SAAVAD JA MUUD REŽIIMIGA SEOTUD ISIKUD
# |
Nimi |
Identifitseeriv teave (sh äriühing) |
Sugu (M/N) |
J1a |
Tay Za |
Htoo Trading Co ja Htoo Construction Co. tegevdirektor, sünd. 18.7.1964; isikutunnistuse nr MYGN 006415. Yangon United Football Clubi omanik. Isa: Myint Swe (6.11.1924); ema: Ohn (12.8.1934) |
M |
J1b |
Thidar Zaw |
Tay Za naine; sünd. 24.2.1964, isikutunnistuse nr KMYT 006865. Vanemad: Zaw Nyunt (surnud), Htoo (surnud) |
N |
J1c |
Pye Phyo Tay Za |
Tay Za poeg, sünd. 29.1.1987 |
M |
J1d |
Ohn |
Tay Za ema, sünd. 12.8.1934 |
N |
J2a |
Thiha |
Tay Za (J1a) vend; sünd. 24.6.1960. Htoo Tradingu direktor. London Cigarettes'i edasimüüja (Myawadi Trading) |
M |
J2b |
Shwe Shwe Lin |
Thiha naine |
N |
J3a |
Aung Ko Win, teise nimega Saya Kyaung |
Kanbawza Bank ning Myanmar Billion Group, Nilayoma Co. Ltd, East Yoma Co. Ltd, samuti London Cigarettes’i agent Shani ja Kayah’ osariikides ning Kanbawza Football Clubi omanik |
M |
J3b |
Nan Than Htwe, teise nimega Nan Than Htay |
Aung Ko Wini naine |
N |
J3c |
Nang Lang Kham, teise nimega Nan Lan Khan |
Aung Ko Wini tütar, sünd. 1.6.1988 |
N |
J4a |
Tun Myint Naing, teiste nimedega Steven Law, Htun Myint Naing, Htoon Myint Naing |
Asia World Co., sünd. 15.5.1958 või 27.8.1960, Magway Football Clubi omanik |
M |
J4b |
Ng Seng Hong, teiste nimedega Seng Hong, Cecilia Ng või Ng Sor Hon |
Tun Myint Naingi naine. Golden Aaron Pte Ltd (Singapore) tegevjuht |
N |
J4c |
Lo Hsing-han |
Asia World Co.’ga seotud Tun Myint Naingi, teise nimega Steven Law’ isa, sünd 1938 või 1935 |
M |
J5a |
Khin Shwe |
Zaykabar Co; sünd. 21.1.1952. Vt. ka A3f |
M |
J5b |
San San Kywe |
Khin Shwe naine |
N |
J5c |
Zay Thiha |
Khin Shwe poeg, sünd. 1.1.1977. Zaykabar Co. Ltd tegevdirektor |
M |
J5d |
Nandar Hlaing |
Zay Thiha naine |
N |
J6a |
Htay Myint |
Yuzana Co, samuti Yuzana Supermarket, Yuzana Hotel, Yuzana Oil Palm Project ja Southern Myanmar United Football Clubi omanik, sünd. 6.2.1955 |
M |
J6b |
Aye Aye Maw |
Htay Myinti naine; sünd. 17.11.1957 |
N |
J6c |
Win Myint |
Htay Myinti vend, Yuzana Co direktor, sünd. 29.5.1952 |
M |
J6d |
Lay Myint |
Htay Myinti vend, Yuzana Co direktor, sünd. 6.2.1955 |
M |
J6e |
Kyin Toe |
Htay Myinti vend, Yuzana Co direktor, sünd. 29.4.1957 |
M |
J6f |
Zar Chi Htay |
Htay Myinti tütar, Yuzana Co direktor, sünd. 17.2.1981 |
N |
J6g |
Khin Htay Lin |
Yuzana Co direktor, sünd. 14.4.1969 |
M |
J7a |
Kyaw Win |
Shwe Thanlwin Trading Co. (Thaton Tires’i ainuedasimüüjad 2. tööstusministeeriumi alluvuses) |
M |
J7b |
Nan Mauk Loung Sai, teise nimega Nang Mauk Lao Hsai |
Kyaw Wini naine |
N |
J8a |
Erukindralmajor Nyunt Tin |
Endine põllumajandus- ja niisutustööde minister, läks erru 2004. aasta septembris |
M |
J8b |
Khin Myo Oo |
Erukindralmajor Nyunt Tini naine |
N |
J8c |
Kyaw Myo Nyunt |
Erukindralmajor Nyunt Tini poeg |
M |
J8d |
Thu Thu Ei Han |
Erukindralmajor Nyunt Tini tütar |
N |
J9a |
Than Than Nwe |
Surnud ekspeaministri kindral Soe Wini naine |
N |
J9b |
Nay Soe |
Surnud ekspeaministri kindral Soe Wini poeg |
M |
J9c |
Theint Theint Soe |
Surnud ekspeaministri kindral Soe Wini tütar |
N |
J9d |
Sabai Myaing |
Nay Soe naine |
N |
J9e |
Htin Htut |
Theint Theint Soe mees |
M |
J10a |
Maung Maung Myint |
Myangon Myint co Ltd tegevdirektor |
M |
J11a |
Maung Ko |
Htarwara mining company direktor |
M |
J12a |
Zaw Zaw, teise nimega Phoe Zaw |
Max Myanmari tegevdirektor, sünd. 22.10.1966 |
M |
J12b |
Htay Htay Khine (Khaing) |
Zaw Zawi naine |
N |
J13a |
Chit Khaing, teise nimega Chit Khine |
Eden groupi tegevdirektor ja Delta United Football Clubi omanik |
M |
J14a |
Maung Weik |
Maung Weik & Co Ltd |
M |
J15a |
Aung Htwe |
Golden Flower Company tegevdirektor |
M |
J16a |
Kyaw Thein |
Htoo Tradingu director ja partner, sünd. 25.10.1947 |
M |
J17a |
Kyaw Myint |
Golden Flower Co. Ltd. (214 Wardan Street, Lamadaw, Yangon) omanik |
M |
J18a |
Nay Win Tun |
Ruby Dragon Jade and Gems Co. Ltd |
M |
J19a |
Win Myint |
Myanmari Liidu Kaubandus- ja Tööstuskodade Föderatsiooni (UMFCCI) president ning Shwe Nagar Min Co ja Zeya Shwe Myay Football Clubi omanik |
M |
J20a |
Eike (Eik) Htun, teiste nimedega Ayke Htun, Aik Tun, Patric Linn |
Olympic Construction Co, Shwe Taung Development Co. Ltd (584, 5F High Tech Tower Corner 7th Street and Strand Road, Lanmadaw Township, Yangon)ja Asia Wealth Banki tegevdirektor. Sünd. 21.10.1948, s.k Mongkai |
M |
J20b |
Sandar Tun |
Eike Htuni tütar, sünd. 23.8.1974, Yangon |
N |
J20c |
Aung Zaw Naing |
Eike Htuni poeg |
M |
J20d |
Mi Mi Khaing |
Eike Htuni poeg |
M |
J21a |
„Dagon” Win Aung |
Dagon International Co. Ltd, sünd. 30.9.1953, s.k. Pyay, isikutunnistuse nr: PRE 127435 |
M |
J21b |
Moe Mya Mya |
„Dagon” Win Aungi naine, sünd. 28.8.1958, isikutunnistuse nr: B/ RGN 021998 |
N |
J21c |
Ei Hnin Pwint, teise nimega Christabelle Aung |
„Dagon” Win Aungi tütar, sünd. 22.2.1981 Palm Beach Resort Ngwe Saungi direktor |
N |
J21d |
Thurane Aung, teiste nimedega Christopher Aung, Thurein Aung |
„Dagon” Win Aungi poeg, sünd. 23.7.1982 |
M |
J21e |
Ei Hnin Khine, teise nimega Christina Aung |
„Dagon” Win Aungi tütar, sünd. 18.12.1983, praegu Ühenkuningriigis |
N |
J22a |
Aung Myat, teise nimega Aung Myint |
Mother Trading |
M |
J23a |
Win Lwin |
Kyaw Tha Company |
M |
J24a |
Dr Sai Sam Tun |
Loi Hein Co., teeb koostööd tööstusministeeriumiga nr 1, Yadanabon Football Clubi omanik |
M |
J25a |
San San Yee (Yi) |
Super One Group of Companies |
N |
J26a |
Aung Zaw Ye Myint |
Yetagun Construction Co omanik |
M |
Kohtute liikmed
# |
Nimi |
Identifitseeriv teave (sh äriühing) |
Sugu (M/N) |
J27a |
Aung Toe |
Ülemkohtu esimees |
M |
J28a |
Aye Maung |
Peaprokurör |
M |
J29a |
Thaung Nyunt |
Õigusnõunik |
M |
J30a |
Dr Tun Shin |
Peaprokuröri asetäitja, sünd. 2.10.1948 |
M |
J31a |
Tun Tun Oo, teise nimega Htun Htun Oo |
Peaprokuröri asetäitja |
M |
J32a |
Tun Tun Oo |
Ülemkohtu aseesimees |
M |
J33a |
Thein Soe |
Ülemkohtu aseesimees |
M |
J34a |
Tin Aung Aye |
Ülemkohtu kohtunik |
M |
J35a |
Tin Aye |
Ülemkohtu kohtunik |
M |
J36a |
Myint Thein |
Ülemkohtu kohtunik |
M |
J37a |
Chit Lwin |
Ülemkohtu kohtunik |
M |
J38a |
Judge Thaung Lwin |
Kyauktada Townshipi kohus |
M |
J39a |
Thaung Nyunt |
Põhjapiirkonna kohtu kohtunik, samuti Rahvusliku Kongressi kokkukutsumise korralduskomitee sekretär |
M |
J40a |
Nyi Nyi Soe |
Läänepiirkonna kohtu kohtunik Aadress: No. (39) Ni-Gyaw-Da Street, (corner of Sake-Ta- Thu-Kha Street), Kyar-Kwet-Thit Ward, Tamway Township, Rangoon, Burma |
M |
J41a |
Myint Kyine |
Põhjapiirkonna kohtu riigiprokurör |
M |
K. SÕJAVÄELASTE OMANDUSES OLEVAD ÄRIÜHINGUD
Füüsilised isikud
# |
Nimi |
Identifitseeriv teave (sh äriühing) |
Sugu (M/N) |
K1a |
Erukindralmajor Win Hlaing |
Union of Myanmar Economic Holdings, Myawaddy Banki endine tegevdirektor |
M |
K1b |
Ma Ngeh |
Erukindralmajor Win Hlaingi tütar |
N |
K1c |
Zaw Win Naing |
Kambawza (Kanbawza) Banki tegevdirektor. Ma Ngehi (K1b) abikaasa ja Aung Ko Wini (J3a) nõbu |
M |
K1d |
Win Htway Hlaing |
Erukindralmajor Win Hlaingi poeg, äriühing KESCO esindaja |
M |
K2a |
Kolonel Myo Myint |
Union of Myanmar Economic Holdings LTD (UMEHL) tegevdirektor |
M |
K2b |
Khin Htay Htay |
Kolonel Myo Myinti naine |
N |
K3a |
Kolonel Ye Htut |
Myanmar Economic Corporation |
M |
K4a |
Kolonel Myint Aung |
Myawaddy Trading Co. Tegevdirektor, sünd. 11.8.1949 |
M |
K4b |
Nu Nu Yee |
Myint Aungi naine, laborant, sünd 11.11.1954 |
N |
K4c |
Thiha Aung |
Myint Aungi poeg, Schlumbergeri teenistuses, sünd. 11.6.1982 |
M |
K4d |
Nay Linn Aung |
Myint Aungi poeg, meremees, sünd. 11.4.1981 |
M |
K5a |
Kolonel Myo Myint |
Bandoola Transportation Co. tegevdirektor |
M |
K6a |
Erukolonel Thant Zin |
Myanmar Land and Developmenti tegevdirektor |
M |
K7a |
Erukolonelleitnant Maung Maung Aye |
Union of Myanmar Economic Holdings LTD (UMEHL) tegevdirektor |
M |
K8a |
Kolonel Aung San |
Hsinmin Cement Plant Construction Projecti tegevdirektor |
M |
K9a |
Kindralmajor Maung Nyo |
Union of Myanmar Economic Holdings Ltd juhatus |
M |
K10a |
Kindralmajor Kyaw Win |
Union of Myanmar Economic Holdings Ltd juhatus |
M |
K11a |
Brigaadikindral Khin Aung Myint |
Union of Myanmar Economic Holdings Ltd juhatus |
M |
K12a |
Kolone Nyun Tun (merejalavägi) |
Union of Myanmar Economic Holdings Ltd juhatus |
M |
K13a |
Erukolonel Thein Htay |
Union of Myanmar Economic Holdings Ltd juhatus |
M |
K14a |
Erukolonelleitnant Chit Swe |
Union of Myanmar Economic Holdings Ltd juhatus |
M |
K15a |
Myo Nyunt |
Union of Myanmar Economic Holdings Ltd juhatus |
M |
K16a |
Myint Kyine |
Union of Myanmar Economic Holdings Ltd juhatus |
M |
K17a |
Kolonelleitnant Nay Wynn |
Myawaddy trading, osakonna tegevdirektor |
M |
Valitsuse finantsasutused
# |
Nimi |
Identifitseeriv teave (sh äriühing) |
Sugu (M/N) |
K18a |
Than Nyein |
Myanmari Keskpanga juhataja (rahandusministeeriumi alluvuses) |
M |
K19a |
Maung Maung Win |
Myanmari Keskpanga asejuhataja (rahandusministeeriumi alluvuses) |
M |
K20a |
Mya Than |
Myanmari Investeerimis- ja Kommertspanga (MICB) tegevdirektori kohusetäitja |
M |
K21a |
Soe Min |
Myanmari Investeerimis- ja Kommertspanga peadirektor |
M |
Äriühingud
# |
Nimi |
Aadress |
Direktor/omanik/lisateave |
Loetellu kandmise kuupäev |
||||
I. UNION OF MYANMAR ECONOMIC HOLDINGS LTD. (UMEHL), teise nimega UNION OF MYANMA ECONOMIC HOLDINGS LTD. |
||||||||
K22a |
Union Of Myanmar Economic Holdings Ltd., teise nimega Union Of Myanma Economic Holdings Ltd. (UMEHL) |
189/191 Mahabandoola Road Corner of 50th Street Yangon |
Esimees: kindralleitnant Tin Aye, tegevdirektor: kindralmajor Win Than |
13.8.2009 |
||||
A. TÖÖSTUS |
||||||||
K22b |
Myanmar Ruby Enterprise, teise nimega Mayanma Ruby Enterprise |
24/26, 2ND fl, Sule Pagoda Road, Yangon (Midway Bank Building) |
|
13.8.2009 |
||||
K22c |
Myanmar Imperial Jade Co. Ltd, teise nimega Myanma Imperial Jade Co. |
Ltd 24/26, 2nd fl, Sule Pagoda Road, Yangon (Midway Bank Building) |
|
13.8.2009 |
||||
K22d |
Myanmar Rubber Wood Co. Ltd., teise nimega Myanma Rubber Wood Co. Ltd. |
|
|
13.8.2009 |
||||
K22e |
Myanmar Pineapple Juice Production, teise nimega Myanma Pineapple Juice Production |
|
|
13.8.2009 |
||||
K22f |
Myawaddy Clean Drinking Water Service |
4/A, No. 3 Main Road, Mingalardon Tsp Yangon |
|
13.8.2009 |
||||
K22g |
Sin Min (King Elephants) Cement Factory (Kyaukse) |
189/191 Mahabandoola Road Corner of 50th Street, Yangon |
Kolonel Maung Maung Aye, tegevdirektor |
13.8.2009 |
||||
K22h |
Tailoring Shop Service |
|
|
13.8.2009 |
||||
K22i |
Ngwe Pin Le (Silver Sea) Livestock Breeding And Fishery Co. |
1093, Shwe Taung Gyar Street, Industrial Zone Ii, Ward 63, South Dagon Tsp, Yangon |
|
13.8.2009 |
||||
K22j |
Granite Tile Factory (Kyaikto) |
189/191 Mahabandoola Road, Corner of 50th Street Yangon |
|
13.8.2009 |
||||
K22k |
Soap Factory (Paung) |
189/191 Mahabandoola Road, Corner of 50th Street Yangon |
Kolonel Myint Aung, tegevdirektor |
13.8.2009 |
||||
B. KAUBANDUS |
||||||||
K22l |
Myawaddy Trading Ltd |
189/191 Mahabandoola Road, Corner of 50th Street Yangon |
Kolonel Myint Aung, tegevdirektor |
13.8.2009 |
||||
C. TEENUSED |
||||||||
K22m |
Bandoola Transportation Co. Ltd. |
399, Thiri Mingalar Road, Insein Tsp. Yangon and/or Parami Road, South Okkalapa, Yangon |
Kolonel Myo Myint, tegevdirektor |
13.8.2009 |
||||
K22n |
Myawaddy Travel Services |
24-26 Sule Pagoda Road, Yangon |
|
13.8.2009 |
||||
K22o |
Nawaday Hotel And Travel Services |
335/357, Bogyoke Aung San Road, Pabedan Tsp. Yangon |
Erukolonel Maung Thaung, tegevdirektor |
13.8.2009 |
||||
K22p |
Myawaddy Agriculture Services |
189/191 Mahabandoola Road, Corner of 50th Street, Yangon |
|
13.8.2009 |
||||
K22q |
Myanmar Ar (Power) Construction Services, teise nimega Myanma Ar (Power) Construction Services |
189/191 Mahabandoola Road, Corner of 50th Street, Yangon |
|
13.8.2009 |
||||
ÜHISETTEVÕTTED |
||||||||
A. TÖÖSTUS |
||||||||
# |
Nimi |
Aadress |
Direktor/omanik/lisateave |
Loetellu kandmise kuupäev |
||||
K22r |
Myanmar Segal International Ltd., teise nimega Myanma Segal International Ltd. |
Pyay Road, Pyinmabin Industrial Zone, Mingalardon Tsp Yangon |
Be Aung, juhataja |
13.8.2009 |
||||
K22s |
Myanmar Daewoo International, teise nimega Myanma Daewoo International |
Pyay Road, Pyinmabin Industrial Zone, Mingalardon Tsp Yangon |
|
13.8.2009 |
||||
K22t |
Rothman Of Pall Mall Myanmar Private Ltd., teise nimega Rothman Of Pall Mall Myanma Private Ltd. |
|
Lai Wei Chin, peadirektor |
13.8.2009 |
||||
K22u |
Myanmar Brewery Ltd., teise nimega Myanma Brewery Ltd. |
|
Erukolonelleitnant Ne Win, teise nimega Nay Win, esimees |
13.8.2009 |
||||
K22v |
Myanmar Posco Steel Co. Ltd., teise nimega Myanma Posco Steel Co. Ltd. |
|
|
13.8.2009 |
||||
K22w |
Myanmar Nouveau Steel Co. Ltd., teise nimega Myanma Nouveau Steel Co. Ltd. |
|
|
13.8.2009 |
||||
K22x |
Berger Paint Manufactoring Co. Ltd. |
|
|
13.8.2009 |
||||
K22y |
The First Automotive Co. Ltd. |
|
U Aye Cho ja/või kolonelleitnant Tun Myint, tegevdirektor |
13.8.2009 |
||||
B. TEENUSED |
||||||||
K22z |
National Development Corp. |
3/A, Thamthumar Street, 7 Mile, Mayangone Tsp, Yangon |
Dr Khin Shwe, esimees |
13.8.2009 |
||||
K22aa |
Hantha Waddy Golf Resort and Myodaw (City) Club Ltd. |
|
|
13.8.2009 |
||||
II. MYANMAR ECONOMIC CORPORATION (MEC), teise nimega MYANMA ECONOMIC CORPORATION (MEC) |
||||||||
K23a |
Myanmar Economic Corporation (MEC), teise nimega Myanma Economic Corporation (MEC) |
Shwedagon Pagoda Road Dagon Tsp, Yangon |
Esimees: kindralleitnant Tin Aung Myint Oo, kolonel Ye Htut või brigaadikindral Kyaw Win Tegevdirektor: erubrigaadikindral Thura Myint Thein |
13.8.2009 |
||||
K23b |
Myaing Galay (Rhino Brand Cement Factory) |
|
Kolonel Khin Maung Soe |
13.8.2009 |
||||
K23c |
Dagon Brewery |
|
|
13.8.2009 |
||||
K23d |
Mec Steel Mills (Hmaw Bi/Pyi/ Ywama |
|
Kolonel Khin Maung Soe |
13.8.2009 |
||||
K23e |
Mec Sugar Mill |
Kant Balu |
|
13.8.2009 |
||||
K23f |
Mec Oxygen and Gases Factory |
Mindama Road, Mingalardon Tsp, Yangon |
|
13.8.2009 |
||||
K23g |
Mec Marble Mine |
Pyinmanar |
|
13.8.2009 |
||||
K23h |
Mec Marble Tiles Factory |
Loikaw |
|
13.8.2009 |
||||
K23i |
Mec Myanmar Cable Wire Factory aka Mec Myanma Cable Wire Factory |
No 48, Bamaw A Twin Wun Road, Zone (4), Hlaing Thar Yar Industrial Zone, Yangon |
|
13.8.2009 |
||||
K23j |
Mec Ship Breaking Service |
Thilawar, Than Nyin Tsp |
|
13.8.2009 |
||||
K23k |
Mec Disposable Syringe Factory |
Factories Dept, Mec Head Office, Shwedagon Pagoda Road, Dagon Tsp, Yangon |
|
13.8.2009 |
||||
K23l |
Gypsum Mine |
Thibaw |
|
13.8.2009 |
||||
III. VALITSUSE OMANDUSES OLEVAD ÄRIETTEVÕTTED |
||||||||
K24a |
Myanma Salt and Marine Chemicals Enterprise, teise nimega Myanmar Salt and Marine Chemicals Enterprise |
Thakayta Township, Yangon |
Tegevdirektor: Win Htain (Kaevandusministeerium) |
13.8.2009 |
||||
K25a |
Myanmar Defence Products Industry, teise nimega Myanma Defence Products Industry |
Ngyaung Chay Dauk |
(Kaitseministeerium) |
13.8.2009 |
||||
K26a |
Myanma Timber Enterprise, teise nimega Myanma Timber Enterprise |
Myanma Timber Enterprise Head Office, Ahlone, Yangon and 504-506, Merchant Road, Kyauktada, Yangon |
Tegevdirektor: Win Tun |
13.8.2009 |
||||
K27a |
Myanmar Gems Enterprise, teise nimega Myanma Gems Enterprise |
(Ministry of Mines), Head Office Building 19, Naypyitaw |
Tegevdirektor: Thein Swe |
13.8.2009 |
||||
K28a |
Myanmar Pearls Enterprise, teise nimega Myanma Pearls Enterprise |
(Ministry of Mines), Head Office Building 19, Naypyitaw |
Tegevdirektor: Maung Toe |
13.8.2009 |
||||
K29a |
Myanmar Mining Enterprise Number 1, teise nimega Myanma Mining Enterprise Number 1 |
(Ministry of Mines), Head Office Building 19, Naypyitaw |
Tegevdirektor: Saw Lwin |
13.8.2009 |
||||
K30a |
Myanmar Mining Enterprise Number 2, teise nimega Myanma Mining Enterprise Number 2 |
(Ministry of Mines), Head Office Building 19, Naypyitaw |
Tegevdirektor: Hla Theing |
13.8.2009 |
||||
K31a |
Myanmar Mining Enterprise Number 3, teise nimega Myanma Mining Enterprise Number 3 |
(Ministry of Mines), Head Office Building 19, Naypyitaw |
Tegevdirektor: San Tun |
13.8.2009 |
||||
K32a |
Myanma Machine Tool and Electrical Industries (MTEI), teise nimega Myanmar Machine Tool and Electrical Industries (MTEI) |
Block No. (12), Parami Road, Hlaing Township Yangon, Myanmar Telefon: 095-1-660437, 662324, 650822 |
Tegevdirektor: Kyaw Win Direktor: Win Tint |
13.8.2009 |
||||
K33a |
Myanmar Paper & Chemical Industries, teise nimega Myanma Paper & Chemical Industries |
|
Tegevdirektor: Nyunt Aung |
13.8.2009 |
||||
K34a |
Myanma General and Maintenance Industries, teise nimega Myanmar General and Maintenance Industries |
|
Tegevdirektor: Aye Mauk |
13.8.2009 |
||||
K35a |
Road Transport Enterprise |
(Ministry of Transport) |
Tegevdirektor: Thein Swe |
13.8.2009 |
||||
K36a |
Inland Water Transport |
No.50, Pansodan Street, Kyauktada Township, Yangon, Union of Myanmar |
Tegevdirektor: Soe Tint |
13.8.2009 |
||||
K37a |
Myanma Shipyards, teise nimega Myanmar Shipyards, Sinmalike |
Bayintnaung Road, Kamayut Township Yangon |
Tegevdirektor: Kyi Soe |
13.8.2009 |
||||
K38a |
Myanma Five Star Line, teise nimega Myanmar Five Star Line |
132-136, Theinbyu Road, P.O. Box,1221,Yangon |
Tegevdirektor: Maung Maung Nyein |
13.8.2009 |
||||
K39a |
Myanma Automobile and Diesel Engine Industries, teise nimega Myanmar Automobile and Diesel Engine Industries |
56, Kaba Aye Pagoda Road, Yankin Township, Yangon |
Tegevdirektor: Hla Myint Thein |
13.8.2009 |
||||
K40a |
Myanmar Infotech, teise nimega Myanma Infotech |
|
(Posti- ja telekommunikatsiooniministeerium) |
13.8.2009 |
||||
K41a |
Myanma Industrial Construction Services, teise nimega Myanmar Industrial Construction Services |
|
Tegevdirektor: Soe Win |
13.8.2009 |
||||
K42a |
Myanmar Machinery and Electric Appliances Enterprise, teise nimega Myanma Machinery and Electric Appliances Enterprise |
Hlaing Township, Yangon |
|
13.8.2009 |
||||
IV. RIIGI OMANDUSES OLEVAD MEEDIAETTEVÕTJAD, KES ON SEOTUD VALITSEVA REŽIIMI POLIITIKA PROPAGEERIMISE JA PROPAGANDAGA |
||||||||
K43a |
Myanmar News and Periodicals Enterprise, teise nimega Myanma News and Periodicals Enterprise |
212 Theinbyu Road, Botahtaung Township, Yangon (tel: +95-1-200810, +95-1-200809) |
Tegevdirektor: Soe Win (tema naine: Than Than Aye, Myanmari Naisteliidu liige) |
13.8.2009 |
||||
K44a |
Myanmar Radio and Television (MRTV), teise nimega Myanma Radio and Television (MRTV) |
Pyay Road, Kamayut Township, Yangon (tel: +95- 1-527122, +95-1-527119) |
Peadirektor: Khin Maung Htay (tema naine: Nwe New, Myanmari Naisteliidu liige) |
13.8.2009 |
||||
K45a |
Myawaddy Television, Tatmadaw Telecasting Unit |
Hmawbi Township, Yangon (tel: +95-1-600294) |
|
13.8.2009 |
||||
K46a |
Myanma Motion Picture Enterprise, teise nimega Myanmar Motion Picture Enterprise |
|
Tegevdirektor: Aung Myo Myint (tema naine: Malar Win, Myanmari Naisteliidu liige) |
13.8.2009” |
II LISA
„VII LISA
Artiklis 15 osutatud Birma/Myanmari valitsusesele või selle liikmetele või nendega seotud isikutele kuuluvate ettevõtjate nimekiri
Nimi |
Aadress |
Direktor/omanik/lisateave |
Loetellu kandmise kuupäev |
|||||||||||||||||||
I. UNION OF MYANMAR ECONOMIC HOLDING LTD. (UMEHL) |
||||||||||||||||||||||
TEENUSED |
||||||||||||||||||||||
Myawaddy Bank Ltd |
|
Tegevdirektorid: brigaadikindral Win Hlaing (K1a, II lisa) ja U Tun Kyi |
25.10.2004 |
|||||||||||||||||||
II. MYANMAR ECONOMIC CORPORATION (MEC) |
||||||||||||||||||||||
Innwa Bank |
|
Peadirektor: U Yin Sein |
25.10.2004 |
|||||||||||||||||||
III. VALITSUSE OMANDUSES OLEVAD ÄRIETTEVÕTTED |
||||||||||||||||||||||
|
|
(Elektrienergiaministeerium 2), tegevdirektor: Dr San Oo, teise nimega Sann Oo |
29.4.2008 |
|||||||||||||||||||
|
|
(Elektrienergiaministeerium 2), tegevdirektor: Tin Aung |
27.4.2009 |
|||||||||||||||||||
|
|
Tegevdirektor: Kyaw Htoo (Kaubandusministeerium) |
29.4.2008 |
|||||||||||||||||||
|
No. 30, Kaba Aye Pagoda Road, Mayangone Township, Yangon, Myanmar |
(Tööstusministeerium 2), tegevdirektor: Oo Zune |
29.4.2008 |
|||||||||||||||||||
|
|
(Ühistute ministeerium 2), tegevdirektor: Hla Moe |
29.4.2008 |
|||||||||||||||||||
IV. MUUD |
||||||||||||||||||||||
|
5 Pyay Road, Hlaing Township, Yangon |
Tay Za (J1a, II lisa) |
10.3.2008 |
|||||||||||||||||||
|
5 Pyay Road, Hlaing Township Yangon |
|
||||||||||||||||||||
|
|
Tay Za |
10.3.2008 |
|||||||||||||||||||
|
21 Thukha Waddy Rd, Yankin Township, Yangon And5 Pyay Road, Hlaing Township Yangon |
Tay Za |
29.4.2008 |
|||||||||||||||||||
|
No. 41, Shwe Taung Gyar Street, Bahan Township, Yangon |
Tay Za |
10.3.2008 |
|||||||||||||||||||
|
No. 41, Shwe Taung Gyar Street, Bahan Township, Yangon |
Tay Za |
10.3.2008 |
|||||||||||||||||||
|
No 41 Shwe Taung Gyar Street, bahan Township, Yangon |
Tay Za |
||||||||||||||||||||
|
523, Pyay Road Kamayut Township, Yangon |
Tay Za |
||||||||||||||||||||
|
No.718, Ywar Ma Kyaung Street, One Ward, Hlaing Township Yangon, Myanmar |
Tay Za |
||||||||||||||||||||
|
No. 56, Shwe Taung Gyar Street, Bahan Township, Yangon |
|
10.3.2008 |
|||||||||||||||||||
|
|
Tay Za |
10.3.2008 |
|||||||||||||||||||
|
|
Tay Za |
29.4.2008 |
|||||||||||||||||||
|
Head Office: 615/1 Pyay Road, Kamaryut, Township, Yangon |
Aung Ko Win (J3a, II lisa) |
10.3.2008 |
|||||||||||||||||||
|
3 Main Road, Mingalardon Garden City, Mingalardon, Yangon |
Esimees: Khin Shwe (J5a, II lisa), tegevdirektor: Zay Thiha (J5c, II lisa) |
10.3.2008 |
|||||||||||||||||||
|
262 Pazundaung Main Road Lower, Pazundaung, Yangon |
Kyaw Win (J7a, II lisa) |
10.3.2008 |
|||||||||||||||||||
|
1 Ywama Curve, Bayint Naung Road, Blk (2), Hlaing Township, Yangon |
U Zaw Zaw, teise nimega Phoe Zaw (J12a, II lisa), Daw Htay Htay Khaing (J12b, II lisa), Zaw Zawi naine. Kõrgeim tegevjuht: U Than Zaw |
10.3.2008 |
|||||||||||||||||||
Construction Project |
Union of Myanmar Economic Holdings Ltd, Kyaukse |
Kolonel Aung San (K8a, II lisa) |
10.3.2008 |
|||||||||||||||||||
|
5 Pyay Road, Hlaing Township, Yangon |
Aung Thet Mann, teise nimega Shwe Mann Ko Ko (A3c, II lisa) ja Tay Za |
10.3.2008 |
|||||||||||||||||||
|
|
Erukolonel Thant Zin (K6a, II lisa) |
10.3.2008 |
|||||||||||||||||||
|
30-31 Shwe Padauk Yeikmon Bayint Naung Road Kamayut Tsp Yangon |
Chit Khaing, teise nimega Chit Khine (J13a, II lisa) |
10.3.2008 |
|||||||||||||||||||
|
Unit 107, Marina Residence Kaba Aye Pagoda Road Yangon |
Tegevdirektor: Chit Khaing, teise nimega Chit Khine (J13a, II lisa) |
||||||||||||||||||||
|
214 Wardan Street, Lamadaw, Yangon |
Tegevdirektor: Aung Htwe (J15a, II lisa), omanik: Kyaw Myint (J17a, II lisa) |
10.3.2008 |
|||||||||||||||||||
|
334/344 2nd Floor, Anawratha Road, Bagan Bldg, Lamadaw, Yangon |
Maung Weik (J14a, II lisa) |
10.3.2008 |
|||||||||||||||||||
Company Ltd. |
3/A Thathumar Rd, Cor of Waizayantar Road, Thingangyun, Yangon |
|
10.3.2008 |
|||||||||||||||||||
|
|
Tegevdirektor: U Yan Win |
10.3.2008 |
|||||||||||||||||||
|
6062 Wardan Street, Bahosi Development, Lamadaw, Yangon And 61-62 Bahosi Development Housing, Wadan Street, Lanmadaw Township, Yangon |
Tun Myint Naing, teise nimega Steven Law (J4a, II lisa) |
10.3.2008 |
|||||||||||||||||||
|
61-62 Bahosi Development Housing, Wadan Street, Lanmadaw Township, Yangon |
Esimees/direktor: Tun Myint Naing, teise nimega Steven Law (J4a, II lisa) |
29.4.2008 |
|||||||||||||||||||
|
|
Esimees/direktor: Tun Myint Naing, teise nimega Steven Law (J4a, II lisa) |
||||||||||||||||||||
|
No 130 Yuzana Centre, Shwegondaing Road, Bahan Township, Yangon |
Esimees/direktor: Htay Myint (J6a, II lisa) |
10.3.2008 |
|||||||||||||||||||
|
No 130 Yuzana Centre, Shwegondaing Road, Bahan Township, Yangon |
Esimees/direktor: Htay Myint (J6a, II lisa) |
10.3.2008 |
|||||||||||||||||||
|
|
Esimees/direktor: Htay Myint |
||||||||||||||||||||
|
|
|
10.3.2008 |
|||||||||||||||||||
|
|
Direktorid: „Dagon” Win Aung (J21a, II lisa) ja Daw Moe Mya Mya (J21b, II lisa) |
29.4.2008 |
|||||||||||||||||||
|
Ngwe Saung |
Omanik: Dagon International. Direktorid: „Dagon” Win Aung (J21a, II lisa) Daw Moe Mya Mya (J21b, II lisa) ja Ei Hnin Pwint, teise nimega Chistabelle Aung (J21c, II lisa) |
29.4.2008 |
|||||||||||||||||||
|
ja
|
Direktorid: Nay Aung (D15e, II lisa) ja Pyi (Pye) Aung (D15g, II lisa) Tegevdirektor: Win Kyaing |
29.4.2008 |
|||||||||||||||||||
|
|
Kuulub Aung Thaungi (Tööstusministeerium 1) (D15a, II lisa) perekonnale |
27.4.2009 |
|||||||||||||||||||
|
|
Omanik Nandar Aye (A2c, II lisa), Maung Aye tütar |
27.4.2009 |
|||||||||||||||||||
|
|
Omanik: kindralmajor Hla Htay Win (A9a, II lisa) |
27.4.2009 |
|||||||||||||||||||
|
|
Direktor: Aung Myat, teise nimega Aung Myint (J22a, II lisa) |
29.4.2008 |
|||||||||||||||||||
|
|
Direktor: U Win Lwin (J23a, II lisa), tegevdirektor: Maung Aye |
29.4.2008 |
|||||||||||||||||||
|
|
Omanik: Aung Zaw Ye Myint (J26a, II lisa) kindral Ye Myinti (varem A9a) poeg |
29.4.2008 |
|||||||||||||||||||
|
|
Omanik: Kyaing San Shwe(A1i, II lisa) ülemjuhataja Than Shwe (A1a, II lisa) poeg |
29.4.2008 |
|||||||||||||||||||
|
|
Omanik: Sit Taing Aung, Aung Phone (endine metsandusminister) poeg |
29.4.2008 |
|||||||||||||||||||
|
|
Aktsionär: Kyaw Myo Nyunt (J8c, II lisa), erukindralmajor Nyunt Tin, põllumajandusministri (J8a, II lisa) poeg |
29.4.2008 |
|||||||||||||||||||
|
|
Kaasomanik: Aung Soe Tha (D20e, II lisa) |
29.4.2008 |
|||||||||||||||||||
|
|
Omanik: Yin Win Thu, osanik: Nandar Aye (A2c, II lisa) |
29.4.2008 |
|||||||||||||||||||
|
|
Tegevdirektor: Daw Khin Khin Lay Juhatuse liige: Khin Maung Htay Vanemjuhataja: Kyaw Kyaw |
29.4.2008 |
(1) ELT: Palun lisage otsuse vastuvõtmise kuupäev.”
12.5.2010 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 118/43 |
KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 412/2010,
11. mai 2010,
millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus) (1),
võttes arvesse komisjoni 21. detsembri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1580/2007, millega kehtestatakse nõukogu määruste (EÜ) nr 2200/96, (EÜ) nr 2201/96 ja (EÜ) nr 1182/2007 rakenduseeskirjad puu- ja köögiviljasektoris, (2) eriti selle artikli 138 lõiget 1,
ning arvestades järgmist:
Määruses (EÜ) nr 1580/2007 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel kehtestab komisjon kindlad impordiväärtused kolmandatest riikidest importimisel kõnealuse määruse XV lisa A osas osutatud toodete ja ajavahemike puhul,
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Käesoleva määruse lisas määratakse kindlaks määruse (EÜ) nr 1580/2007 artikliga 138 ette nähtud kindlad impordiväärtused.
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub 12. mail 2010.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 11. mai 2010
Komisjoni nimel, presidendi eest
põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor
Jean-Luc DEMARTY
(1) ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.
(2) ELT L 350, 31.12.2007, lk 1.
LISA
Kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril
(EUR/100 kg) |
||
CN-kood |
Kolmanda riigi kood (1) |
Kindel impordiväärtus |
0702 00 00 |
MA |
65,5 |
TN |
120,6 |
|
TR |
73,2 |
|
ZZ |
86,4 |
|
0707 00 05 |
EG |
140,2 |
MA |
41,0 |
|
MK |
54,8 |
|
TR |
118,3 |
|
ZZ |
88,6 |
|
0709 90 70 |
TR |
102,7 |
ZZ |
102,7 |
|
0805 10 20 |
EG |
48,5 |
IL |
62,7 |
|
MA |
53,2 |
|
TN |
46,4 |
|
TR |
51,4 |
|
US |
67,7 |
|
ZZ |
55,0 |
|
0805 50 10 |
TR |
68,2 |
ZA |
78,6 |
|
ZZ |
73,4 |
|
0808 10 80 |
AR |
87,0 |
BR |
76,9 |
|
CA |
119,3 |
|
CL |
80,6 |
|
CN |
78,9 |
|
CR |
59,1 |
|
MK |
22,1 |
|
NZ |
113,0 |
|
US |
126,3 |
|
UY |
72,1 |
|
ZA |
86,3 |
|
ZZ |
83,8 |
(1) Riikide nomenklatuur on sätestatud komisjoni määruses (EÜ) nr 1833/2006 (ELT L 354, 14.12.2006, lk 19). Kood „ZZ” tähistab „muud päritolu”.
OTSUSED
12.5.2010 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 118/45 |
KOMISJONI OTSUS,
9. märts 2010,
Farm Dairyle antud abi kohta (C 45/08)
(teatavaks tehtud numbri K(2010) 1240 all)
(Ainult hollandikeelne tekst on autentne)
(2010/269/EL)
EUROOPA KOMISJON
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut (ELTL), (1) eriti selle artikli 108 lõike 2 esimest lõiku,
olles vastavalt sellele artiklile kutsunud huvitatud isikuid esitama märkusi ja võtnud neid märkusi arvesse
ning arvestades järgmist:
I. Menetlus
(1) |
Komisjoni 12. jaanuari 2001. aasta määrusel (EÜ) nr 68/2001 (mis käsitleb EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist koolitusabi suhtes) (2) põhineva vabastustaotluse raames saadetud teabelehe läbivaatamise käigus on komisjon saanud teavet Farm Dairy Flevolandile määratud või määratava abi kohta. 29. juuni 2004. aasta kirjaga küsis komisjon Madalmaadelt selle meetme kohta teavet. |
(2) |
Madalmaade ametiasutused vastasid 28. novembri 2005. aasta kirjaga, mis registreeriti 29. novembril 2005. |
(3) |
22. mai 2007. aasta kirjaga küsis komisjon täiendavat teavet, millele Madalmaad vastasid 22. juuni 2007. aasta kirjaga, mis registreeriti 25. juunil 2007. |
(4) |
Meede lisati teatamata abi registrisse, numbri NN 97/05 all. |
(5) |
Komisjoni võttis 26. novembril 2008 vastu menetluse algatamist käsitleva otsuse, mis avaldati Euroopa Liidu Teatajas (3). Komisjon kutsus teisi liikmesriike ja kolmandaid huvitatud isikuid esitama oma märkusi kõnealuse abimeetme kohta. |
(6) |
Madalmaad esitasid oma märkused 19. jaanuari 2009. aasta kirjaga, mis registreeriti samal päeval. |
(7) |
18. mai 2009. aasta kirjaga sai komisjon Farm Dairy kui kolmanda huvitatud isiku märkused. Pärast tähtaja pikendamise taotlust ja arvestades Farm Dairy osutatud erakorralisi asjaolusid, esitati 18. mai 2009. aasta kirja lisamaterjalid komisjonile 15. juuni 2009. aasta kirjaga, mis registreeriti 18. juunil 2009. Need märkused edastati 24. juuni 2009. aasta kirjaga Madalmaade ametiasutustele. Madalmaade ametiasutused vastasid omakorda 17. juuli 2009. aasta kirjaga, mis registreeriti samal päeval. |
(8) |
18. septembri 2009. aasta kirjaga esitas komisjon Madalmaadele lisaküsimusi. Madalmaade ametiasutused palusid 16. oktoobri 2009. aasta kirjaga pikendada vastamise tähtaega 18. novembrini 2009. Seda tähtaega pikendati 10. novembri 2009. aasta kirjaga. Madalmaade ametiasutused esitasid lisateavet 23. novembri 2009. aasta kirjaga, mis registreeriti samal päeval. |
II. Kirjeldus
II.1. Meetme taustteave
(9) |
Farm Dairy on piimatooteid tootev ettevõte. Ettevõte kolis oma praegusesse asukohta Lelystadis Flevolandis, mis on liigitatud 1. eesmärgi piirkonnaks. 24. augustil 1998 esitas Farm Dairy abitaotluse vastavalt Flevolandi provintsi ühtse programmdokumendi (Enig Programmeringsdocument) punktile 3.3. Kõnealuse ettevõtte loomisega nähti ette otseste ja kaudsete töökohtade loomist piirkonnas. |
(10) |
23. septembril 1998 andis provints sellele toetustaotlusele positiivse vastuse. Oma otsuses tugines provints muu hulgas soodsatele väljavaadetele seoses töökohtade loomise, keskkonnaküsimuste, piimaveohindade vähenemise (kuni selle ajani oli Flevolandis toodetud piima töödeldud väljaspool Flevolandi ja isegi Belgias) ning ettevõtte tasuvusega. Farm Dairy kavatses sõlmida lepingud Flevolandi piimatootjatega ning maineka supermarketiketiga, mis tagaks piimatoodete müügi. Farm Dairy kavatses aastas töödelda 48 miljonit kilogrammi piima. |
(11) |
Provints esitas põllumajandusministeeriumile (Ministerie voor Landbouw, Natuur and Voedselkwaliteit – LNV) nii kaasrahastamise taotluse kui ka projekti hindamise taotluse. Provintsi ja põllumajandusministeeriumi loodepiirkonna osakonna (Directie Noordwest) seisukohad kaasrahastamise taotluse küsimuses tundusid erinevat, eelkõige projekti uuendusliku iseloomu osas. Seetõttu esitas IKC teise arvamuse. 17. detsembril 1998 esitatud teises arvamuses tuuakse välja projekti väärtused seoses tööhõive, väljundite ja tasuvusega. Siiski leitakse kokkuvõtteks, et uuendusliku iseloomu osas on projekt nõrk. Tootmisprotsess ise ei olnud tõepoolest uuenduslik, isegi kui oleks kasutatud kõige kaasaegsemat tehnikat, kuid projekt sisaldas turu-uuendusi. Teises arvamuses võetakse arvesse mitmeid kriteeriume, näiteks piirkonna arengut ja projekti rahalisi väljavaateid. Arvestades asjaolu, et projekt hakkab kasu tooma eelkõige provintsi tasandil (ja vähem riiklikul tasandil), muudeti toetuste kaasrahastamise tavapärast jaotusmeetodit, suurendades provintsi rahastatavat osa. |
(12) |
Pärast põllumajandusministeeriumi seisukohavõttu võttis provints vastu otsuse anda Farm Dairyle toetust kogusummas 1 575 000 Madalamaade kuldnat ehk 715 909 eurot ja teavitas 3. märtsil 1999 Farm Dairyt oma otsusest ettevõttele abi anda. Kõnealust abi rahastavad ühiselt Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfond (EAGGF), keskvalitsus ja provints. |
(13) |
Pärast Euroopa Komisjoni väljendatud kahtlusi seoses abi andmise lubamise võimalikkusega otsustas põllumajandusministeerium riiklikust rahastamisest loobuda ja teavitas sellest provintsi 14. septembri 1999. aasta kirjaga. |
(14) |
Pärast põllumajanduse peadirektoraadi kontrolli otsustas komisjon, et projekti ei saa rahastada ühtse programmdokumendi kaudu ja seega ei eraldata EAGGFist rahastatavat osa. Komisjon teatas otsusest provintsile 25. juuni 1999. aasta kirjaga. |
(15) |
Provints otsustas siiski projekti rahastada üksnes provintsi vahenditest. 20. novembri 2000. aasta kirjaga teavitati Farm Dairyt abi lõplikust määramisest ja selle maksmisest. |
(16) |
23. veebruaril 2001 toimus põllumajanduse peadirektoraadi ametnike ja Flevolandi provintsi esindajate mitteametlik kohtumine viimaste soovil. Kõnealusel koosolekul viitasid peadirektoraadi ametnikud asjaolule, et Farm Dairyle antud abi ei ole kooskõlas ühisturu nõuetega ning see tuleb kas tagasi nõuda või kasutada mõne muu projekti raames. |
(17) |
Provints otsustas määrata abi Farm Dairyle hüvitisena kahju eest, mille põhjustas abi määramise otsuse tagasivõtmine. Hüvitise suurus oli võrdne summaga, mille Farm Dairy oleks saanud, kui toetuse andmine oleks lubatud. Provints oli seisukohal, et kuna abi andmise otsuses ei olnud abi tagasinõudmise võimalust ette nähtud, on see otsus provintsi jaoks siduv ja ta on kohustatud abi andma, sest vastasel korral võib Farm Dairy võtta õiguslikke meetmeid. Provints edastas oma hüvitise pakkumise Farm Dairyle 10. mai 2001. aasta kirjaga. Farm Dairy võttis selle ettepaneku vastu 21. mai 2001. aasta kirjaga. |
II.2. Õiguslik alus
(18) |
Algselt oleks abi antud Flevolandi provintsi ühtse programmdokumendi raames investeeringutoetusena nimetatud dokumendi punkti 3.3 alusel. Seejärel anti abi eespool selgitatud põhjustel hüvitisena kahju eest, mille põhjustas abi määramise otsuse tagasivõtmine. |
II.3. Abi suurus
(19) |
Abi suurus on 1 575 000 Madalmaade kuldnat ehk 715 909 eurot. See summa vastab 8,5 %-le investeeringute kogusummast, mis ulatub 18 597 000 Madalmaade kuldnani ehk 8 438 951 euroni. |
II.4. Abisaaja
(20) |
Abisaaja on Farm Dairy Holding B.V, mille asukoht on Lelystadis. Tegemist on piimatooteid, näiteks jogurteid ja muid piimal põhinevaid magustoite tootva ettevõttega. |
II.5. Meetme kestus
(21) |
Abi anti ajavahemikuks 1. oktoobrist 1998 kuni 1. maini 2000, mis vastavad Farm Dairy projekti algus- ja lõppkuupäevale. Abi andmise otsus kui selline võeti vastu 3. märtsil 1999. |
III. Komisjoni argumendid uurimismenetluse algatamise raames
(22) |
Komisjon algatas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 lõikega 2 ettenähtud uurimismenetluse, sest tal oli tõsiseid kahtlusi kõnealuste abimeetmete ühisturu nõuetega kokkusobivuse suhtes. |
(23) |
Kõigepealt uuris komisjon eelkõige seda, kas need meetmed sobivad ühisturuga kokku investeeringutoetuse ja kahjuhüvitisena. |
(24) |
Investeeringutoetuse suhtes kohaldas komisjon abi andmise ajal kohaldatavaid eeskirju, st põllumajandustoodete töötlemise ja turustamise sektoris investeeringutega seotud riigiabi suuniseid (4) (edaspidi „suunised”), arvestades, et tegemist oli investeeringuga. Nendes suunistes välistatakse üldiselt riigiabi investeeringutele lehmapiima ja sellest valmistatud toodete sektoris, välja arvatud mõne komisjoni 22. märtsi 1994. aasta otsuse 94/173/EÜ (millega kehtestatakse põllu- ja metsasaaduste töötlemis- ja turustamistingimuste parandamiseks tehtavate investeeringute valiku kriteeriumid) (5) lisa punktis 2.3 osutatud erandi korral. Need erandid käsitlevad muu hulgas selliseid investeeringuid, mis on suures osas uuenduslikud. Selles osas tegi komisjon menetluse algatamise otsuses järelduse, et tal ei ole piisavalt teavet, mis võimaldaks otsustada, et kõnealune abimeede vastab ettenähtud erandite kohaldamiseks nõutavatele tingimustele. Suuniste punktis 3d nähakse ette võimalus kuulutada teatavad abimeetmed ühisturuga kokkusobivaks, kui need on kaasrahastamiseks abikõlblikud. Menetluse algatamise otsuses tegi komisjon järelduse, et seda võimalust ei saa käesoleval juhul kohaldada, kuna komisjoni Madalmaade ametiasutustele 25. juunil 1999 saadetud kirjas keelduti mis tahes rahastamisest ühtse programmdokumendi kaudu. |
(25) |
Samuti uuris komisjon Madalmaade ametiasutuste väidet, mille kohaselt anti abi hüvitisena kahju eest, mille põhjustas ametiasutuse eksitus, kes oli alguses andnud abi, mis seejärel osutus ebaseaduslikuks ja võib-olla ühisturuga kokkusobimatuks. Komisjon tegi järelduse, et abisaajal ettevõttel ei võinud siiski olla õiguspärast ootust abi seaduslikkuse suhtes, kui seda abi ei antud ettenähtud menetluse kohaselt. Seetõttu väljendas komisjon kahtlusi seoses sellega, et hüvitis on asjakohane põhjendus, mis võimaldab järeldada, et kõnealune meede ei ole abi. |
(26) |
Kuna Madalmaade ametiasutused ei esitanud ühtegi muud õiguslikku alust, järeldas komisjon, et kahtlused kõnealuse abi ühisturuga kokkusobivuse suhtes on endiselt alles ning tema hinnangul ei saanud välistada, et tegemist on tegevusabiga. |
IV. Kolmandate isikute esitatud märkused
(27) |
Kõigepealt märgib Farm Dairy oma üllatust seoses ametliku uurimismenetluse algatamise otsuse avaldamisega. Farm Dairy oli tõepoolest veendunud, et kõnealune toimik suleti juba kaua aega tagasi. Seejärel väljendab Farm Dairy kahetsust selle üle, et ta ei saanud kuidagi mõjutada Flevolandi provintsi ja komisjoni vahelist kirjavahetust, sest sai komisjoni uurimisest teada alles ametliku uurimismenetluse algatamisel. |
(28) |
Farm Dairy märkused jagunevad neljaks osaks: esiteks, meetme üldine kontekst ja abisaaja õiguspärased ootused, teiseks Flevolandi ühtse programmdokumendi meetmete kohaldamine, kolmandaks, hindamine seoses otsusega 94/173/EÜ ja neljandaks, liitintressi kohaldamise vaidlustamine negatiivse otsuse korral koos abi tagasinõudmisega. |
IV.1. Meetme üldine kontekst
(29) |
1998. aasta augustis esitas Farm Dairy Flevolandi provintsile aastate 1994–1999 ühtse programmdokumendi raames taotluse toetuse saamiseks. Selles programmdokumendis pandi erilist rõhku vajadusele laiendada põllumajandustoodete töötlemise ja turustamise võimalusi Flevolandi provintsis. Sellega seoses tundus Farm Dairy projekt eriti väljapaistev, sest selle eesmärk oli rajada Lelystadi sõltumatu piimatöötlustehas. |
(30) |
Hiljem tõi Farm Dairy esile Lelystadi tehase ehitamise positiivsed tulemused: konkurentsi tekkimine Madalmaade piimatoodete turul, kus sel ajal olid valitseval positsioonil Friesland Coberco ja Campina Melkunie; piimatarnijate lähedus; uuendused (make-to-order system); kaheliitriste pakendite tootmine Madalmaade turule; tööhõive suurenemine eesmärgi 1 piirkonnas; piirkonna majanduskasvu stimuleerimine. Sel ajal kavatses Farm Dairy arendada välja Madalmaade turul eriliste ja uudsete toodete liini. |
(31) |
Farm Dairy osutab, et provints ja põllumajandusministeerium andsid toetuse taotlusele positiivse hinnangu, tuginedes IKC sõltumatule arvamusele, milles leiti, et asjaomane projekt on osaliselt uuenduslik. Seetõttu kirjutati 24. veebruaril 1999 alla Flevolandi provintsi ja Farm Dairy vahelisele lepingule, millega anti toetust Flevolandi ühtse programmdokumendi meetme 3.3 raames. Farm Dairy rõhutab, et Flevolandi provints teavitas teda alles 2001. aastal sellest, et riigiabi eeskirjadest tulenevalt ei olnud abi andmine lubatud. Kohtumenetluse vältimiseks tegi provints ettepaneku maksta hüvitist. Farm Dairy osutab, et menetluse algatamise otsuses märgitakse, et ühes provintsi ja komisjoni vahelises kohtumises osutati abi kokkusobimatusele ühisturu nõuetega. Samas oli provints viidanud Farm Dairyle, et ühe komisjoni ametniku hinnangul oleks võinud maksta hüvitist. Neid asjaolusid arvestades osutab Farm Dairy asjaolule, et tal võisid olla õiguspärased ootused selle kohta, et toimik oli suletud. |
(32) |
Abi intensiivsuse kohta märgib Farm Dairy, et abi lõplik osakaal moodustas […] (6) % tegelikest investeerimiskuludest, erinevalt esialgselt kavandatud 8,5 %-st. See protsent on lubatavatest protsentidest (nt väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele) selgelt väiksem. |
IV.2. Farm Dairy märkused Flevolandi ühtset programmdokumenti käsitleva hinnangu kohta
(33) |
Flevolandi provints hindas meedet seoses Flevolandi ühtse programmdokumendi meetmega 3.3, milles käsitletakse uute põllumajandustegevuste stimuleerimist, seades eesmärgiks töökohtade loomise ja keskkonnaküsimused. Farm Dairy väljendab oma imestust selle üle, et komisjoni arvates tuleks meedet hinnata seoses Flevolandi ühtse programmdokumendi meetmega 3.2, milles käsitletakse nõukogu 29. märtsi 1990. aasta määrust (EMÜ) nr 866/90 põllumajandustoodete töötlemis- ja turustamistingimuste parandamise kohta (7). Sellisest lähtekohast hindamine tooks kaasa kohustuse järgida otsuse 94/173/EÜ lisa punktis 2.3 sisalduvaid investeerimiskriteeriume. |
(34) |
Farm Dairy märgib, et tema hinnangul on Flevolandi ühtse programmdokumendi punktis 3.3 sätestatud tingimused täidetud: eelkõige lõi Farm Dairy 2000. aastal 61 uut töökohta (algselt kavandatud 35 töökoha asemel) ning investeeris kokku […] miljonit Madalamaade kuldnat algselt kavandatud 18,5 miljoni asemel. Lisaks olid investeeringutel positiivsed keskkonnaalased tulemused: piima tarnijate läheduse tõttu on vähenenud CO2 heitkogused ja kütuse tarbimine. Make-to-order süsteemi uuenduslik kontseptsioon on vähendanud vajadust külmsäilituse järele, mis tarbib palju energiat. |
(35) |
Farm Dairy märgib selle punkti lõpetuseks, et komisjon oleks pidanud toetuse heaks kiitma Flevolandi ühtse programmdokumendi meetme 3.3, mitte meetme 3.2 alusel. |
IV.3. Farm Dairy märkused otsusega 94/173/EÜ seotud hinnangu kohta
(36) |
Esiteks leiab Farm Dairy, et abi on kokkusobiv otsuse 94/173/EÜ punktis 1.1 sätestatud kriteeriumitega. Nagu eespool osutatud, oli investeering keskkonnale kasulik ning sisaldas tehnoloogilisi uuendusi. Lisaks sellele võimaldas piima tarnijate lähedus vähendada piima kokkuostu vahekulusid ning ühes ettevõttes rakendatud tootmisahela tsentraliseerimise kontseptsioon tegi võimalikuks otseturustamise. |
(37) |
Teiseks leiab Farm Dairy, et kõnealune abi vastab eespool osutatud otsuse 94/173/EÜ lisa punktis 2.3 osutatud kriteeriumitega kehtestatud nõuetele. |
(38) |
Eelkõige on Farm Dairy seisukohal, et suur osa investeeringust on uuenduslik ning seda kahel põhjusel: esiteks, ettevõttesisene tööprotsess põhineb make-to-order süsteemil. See tähendab, et tooraineks olev piim töödeldakse ettevõttes lõpptooteks, mis pakendatakse kohapeal ja laaditakse kohe külmutusautodesse. Seega kaob vajadus kasutada logistilist jaotuskeskust. Samuti tagatakse sellise süsteemiga, et piima algne kogus vastab täpselt olemasolevate tellimuste hulgale. See vähendab tunduvalt piima tehasest väljaveol tekkivaid külmutuskulusid. Farm Dairy rõhutab, et on investeerinud kaasaegsetesse pastöriseerimisliinidesse, millel on energiavajadusega võrreldes kõrge tootlus. Selline tootmisprotsess on aidanud saavutada Farm Dairy toodete kõrge kvaliteedi. |
(39) |
Teiseks märgib Farm Dairy, et on teinud uuendusi ka tootmise tasandil, tuues Madalmaade turule kaheliitrised polüetüleenist pakendid. 1999. aastal oli Farm Dairy esimene piimatoodete ettevõte, kes sellise pakendi turule tõi. Sel ajal olid kättesaadavad ainult väiksemad kartongpakendid. Farm Dairy importis nende pakendite tootmiseks Ameerika Ühendriikidest spetsiaalse masina. 1999. aastal ei olnud nõudlus selliste pakendite järgi veel kuigi suur. Alles 2004. aastal tekkis nende pakendite järele suur nõudmine. Alates 2004. aastast pakendab Farm Dairy rohkem kui […] miljonit liitrit piima kaheliitristesse pakenditesse, mis moodustab […] % tema piima kogutoodangust. Farm Dairy lisab oma märkustele seda uuendust käsitleva ajaleheartikli, samuti ettevõtte statistika, mis näitab kaheliitristes pakendites müüdava piima kasvavat osakaalu ajavahemikul 1999–2008. |
(40) |
Samuti lisab Farm Dairy oma märkustele aruande pealkirjaga „Farm Dairy uuendused ühtse programmdokumendi raames esitatud taotluse ajal 1998. aastal”, mille koostas […], kes oli sel ajal konkureeriva ettevõtja […] juures […] ametikohal. Farm Dairy rõhutab, et selles sõltumatus aruandes osutatakse, et kaheliitriste polüetüleenist pakendite kasutuselevõtmine Madalmaade turul kujutas endast revolutsiooni, kuivõrd kaks valitsevat ettevõtjat (Friesland-Coberco ja Campina Melkunie) püüdsid selle pakendi kasutuselevõtmist takistada. Sellel pakendil oli võrreldes sel ajal kättesaadavate kartongpakenditega palju eeliseid. Farm Dairy oli selle pakendi esimene maaletooja Madalmaades. Lisaks, ettevõtte logistiline kontseptsioon (tootmisahel ühes ettevõttes) võimaldab piima pikemat säilitamisaega, sest puuduvad kesksed logistilised jaotuskeskused ega ole vajadust laiendatud tarneliinide järele. |
(41) |
Samuti esitab Farm Dairy tabeli, milles kaheliitriste pakendite tootmisega seotud investeerimiskulud on ülejäänud investeerimiskuludest eraldatud. Farm Dairy ehitamise ajal rajati neli pakendamisliini, millest üks on ette nähtud spetsiaalselt kaheliitristesse pakenditesse pakendamiseks. Ka need kulud on muudest investeerimiskuludest eraldatud. |
(42) |
Samuti märgib Farm Dairy, et investeerimisnõudluse ajal kavatses ta käivitada eripäraste toodete liini: kreemid topsides, puuviljajogurtid ning muud koore- ja puuviljapõhised magustoidud. |
(43) |
Vastusena otsuse 94/173/EÜ lisa punktis 2.3 osutatud kriteeriumile nõudluse muutumise kohta, märgib Farm Dairy, et nõudlus tuleneb peamiselt supermarketitelt, keda vaimustas mõte uue ettevõtja turuletulekust. Algusest peale olid Farm Dairyl tarnelepingud peamiste Madalmaades tegutsevate supermarketitega. |
(44) |
Ebapiisava pakkumise ning tegelike ja tõhusate väljundite olemasoluga seotud erandi osas ilmneb põhjenduses 43 osutatud supermarketite reaktsioonist, et tegelike ja tõhusate väljundite olemasolu oli selgelt tõendatud. Farm Dairy hinnangul nähtub ebapiisav pakkumine otsusest, mille Madalmaade konkurentsiamet võttis vastu 23. detsembril 1998 De Kieviti piimatoodete ettevõtte ülevõtmise raames Friesland Coberco Dairy Foods poolt. Madalmaad impordivad joogipiima rohkem kui ekspordivad. Impordi-ekspordi saldo näitab, et 2,5 % Madalmaades töödeldud piimast on imporditud. Kogu sellest teabest järeldab Farm Dairy, et Madalmaades ei olnud värske piima turul ülepakkumist. |
(45) |
Lisaks märgib Farm Dairy, et Flevolandi piimatarnijad olid otsustanud enam mitte tarnida piima oma kliendile Campina Melkuniele, vaid tarnida seda Comelcole Belgias. Seetõttu sundis Comelco ülevõtmine Campina Melkunie poolt 1991. aastal ning selle lõplik rakendamine 1996. aastal piimatarnijaid otsima alternatiivset võimalust. Alternatiivne võimalus ilmus Farm Dairy näol 1999. aastal. |
(46) |
Farm Dairy lõpetab selle punkti, osutades raskustele leida täpsemat teavet kümne aasta taguste sündmuste kohta ning seab kahtluse alla komisjoni ja Madalmaade vahelise menetluse kestuse. |
IV.4. Liitintressi maksmine
(47) |
Farm Dairy osutab menetluse kestusele ja oma õiguspärastele ootustele seoses sellega, et toimik tundus olevat lõpetatud, et vaidlustada liitintressimäära kohaldamine alates abi andmisest. Farm Dairyt ei saa pidada vastutavaks selle eest, et toimik jäi pikaks ajaks passiivseks, mis põhjustas intressimäärade kumuleerumise. Seetõttu taotleb Farm Dairy lihtintressimäära kohaldamist, sest juhul, kui teda oleks teavitatud abi ebaseaduslikkusest ning kui tal oleks olnud võimalus valida, oleks ta summa varem tagasi maksnud. |
(48) |
Farm Dairy tugineb oma taotluses komisjoni 8. mai 2003. aasta teatisele, millest nähtub, et kuni selle hetkeni ei olnud selge, millist intressimäära peab kohaldama. Võrdse kohtlemise põhimõtte alusel soovib Farm Dairy, et komisjon otsustaks, et ajavahemiku suhtes enne 8. maid 2003 ei kohaldata liitintressimäära. |
V. Madalmaade ametiasutuste esitatud märkused
(49) |
19. jaanuari 2009. aasta kirjaga esitasid Madalmaade ametiasutused oma märkused komisjoni otsuse kohta algatada teatamata abi kohta Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 lõikes 2 ettenähtud menetlus. Madalmaade vastuses märgitakse vaid seda, et neil ei ole esitada lisateavet, sest kõik on juba esialgse uurimismenetluse raames esitatud. |
(50) |
Siiski soovis komisjon pärast Farm Dairy märkuste esitamist saada täiendavaid selgitusi. Selleks palus komisjon Madalmaade ametiasutustel märkida, kas kaheliitriste pudelite kasutuselevõtu puhul oli tegemist sellise uuendusega, nagu Farm Dairy väitis, ning kas Madalmaade ametiasutused võtsid projekti hindamisel seda aspekti arvesse. Make-to-order protsessi osas palus komisjon Madalmaade ametiasutustel kommenteerida Farm Dairy esitatud teavet selle kohta, milles seisnes asjaomase protsessi uuenduslikkus investeerimisnõudluse ajal. Viimaks palus komisjon Madalmaade ametiasutustel esitada oma märkused tegelike väljundite olemasolu ja ebapiisava pakkumise kohta abi andmise ajal, esitades selle kohta kõik uuringud või dokumendid, mida nad kasulikuks peavad. |
(51) |
Madalmaade ametiasutused märkisid kaheliitriste pakendite kasutuselevõtu kohta, et 1999. aastal oli tõepoolest tegemist uuendusega. Selles osas tuginevad nad TNO, (8) Nederlandse Zuivel Organisatie (NZO) ja supermarketiketi [x] uuringutele. Madalmaad esitasid TNO aruande ning NZO ja [x] dokumendid. Sellest teabest nähtub, et Farm Dairy oli tõepoolest esimene, kes kaheliitrised pakendid Madalmaade turule tõi ning et 1999. aastal kujutasid need pakendid endast uuendust, arvestades, et enne seda müüdi piima ainult liitristes või pooleteiseliitristes kartongpakendites. |
(52) |
Seda aspekti ei olnud IKC hindamises arvesse võetud ning provints ei olnud sellest aspektist teadlik. Madalmaad osutasid, et see aspekt oleks kahtlemata muutnud IKC sel ajal esitatud arvamust, muutes projekti uuendusliku iseloomu kohta antud seisukohta. Arvestades, et IKC enam ei eksisteeri, ei ole IKC-lt siiski võimalik teist arvamust küsida. |
(53) |
Komisjoni taotlusel esitasid Madalmaade ametiasutused üksikasjaliku kuluarvestuse ainult kaheliitriste pakendite kasutuselevõtmisega seotud investeeringu kohta. Selle arvestuse järgi eraldati 1 840 000 Madalmaade kuldnat (ehk 834 956 eurot) konkreetselt kaheliitriste pakendite jaoks ettenähtud investeeringuks. Sellele lisasid Madalmaade ametiasutused neljandiku pakendamisliinide kuludest, arvestades, et neljast pakendamisliinist oli üks liin täielikult ette nähtud kaheliitriste pudelite täitmiseks. Asjaomane summa on 2 936 250 Madalmaade kuldnat (st 1 332 412 eurot). Kokku on summa seega 4 776 250 Madalmaade kuldnat (ehk 2 167 367 eurot). |
(54) |
Seoses make-to-order kontseptsiooniga palus komisjon Madalmaade ametiasutustel kommenteerida selle uuenduslikku iseloomu ning osutada, kas Farm Dairy esitatud märkused võiksid muuta varem koostatud hinnangut, mille kohaselt oli projekt uuenduslikkuse seisukohalt üsna nõrk. Madalmaade ametiasutused vastasid, et IKC arvamuses leiti, et projekt oli osaliselt uuenduslik, sest uuenduslikkus ei seisnenud mitte toodete vaid turu uuendamises. Hindamine tehti põllumajandusministeeriumi kaasrahastamise taotluse raames. Madalmaad esitavad sellegipoolest muid argumente projekti uuendusliku iseloomu tõendamiseks; make-to-order süsteem muutis piima tarnimise tõhusamaks, võimaldades piima säilitada pikema ajavahemiku jooksul ning seda riigis, kus tarbitakse peamiselt pastöriseeritud piima (steriliseeritud piima asemel, mille säilivusaeg on pikem). Samuti tsiteerivad Madalmaade ametiasutused make-to-order süsteemi uuendusliku iseloomuga seoses TNO tehtud uuringut. Selles uuringus märgitakse, et sel ajal oli põhiliseks süsteemiks make-to-stock süsteem, kus teatav varu jäeti hilisemaks müümiseks reservi. Tarneaeg lühenes, kuid ühtlasi vähenes ka paindlikkus klientide, näiteks supermarketite vajaduste suhtes. Seevastu make-to-order süsteem võimaldas täita seda paindlikkuse vajadust. Seetõttu peavad Madalmaade ametiasutused seda kontseptsiooni uuenduslikuks. |
(55) |
Väljundite olemasolu ja ülepakkumise puudumise kohta tsiteerivad Madalmaade ametiasutused Rabobank Internationali 1999. aasta aprillikuu aruannet, milles märgitakse, et 2,5 % kogu töödeldud talupiimast on imporditud. Kui võtta arvesse tehasepiima (st pikemat transporti võimaldavat pastöriseeritud piima), on imporditud 10,5 % kogu töödeldud piimast. See tõendab Madalmaade arvates ülepakkumise puudumist Madalmaade turul. Väljundite olemasolu kohta kinnitavad Madalmaade ametiasutused Farm Dairy analüüsi (vt põhjendused 44 ja 45). Võimalikele väljunditele osutab muu hulgas ka Farm Dairy statistika. Samuti nähtub [x] kirjast, et Farm Dairy toodetud kaheliitriste pudelite müük on tema käivet suurendanud. |
VI. Hindamine
(56) |
Komisjon sedastab, et EÜ asutamislepingu artiklid 92, 93 ja 94 (nüüd Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklid 107, 108 ja 109) olid kohaldatavad piimatoodete ja muude piimapõhiste magustoitude suhtes nõukogu 27. juuni 1968. aasta määruse (EÜ) nr 804/68 (piima- ja piimatooteturu ühise korralduse kohta) (9) artikli 23 alusel, mis oli kohaldatav abi andmise ajal. |
VI.1. Riigiabi olemasolu Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses
(57) |
Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõikes 1 kuulutatakse siseturuga kokkusobimatuks igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikidevahelist kaubandust. |
(58) |
Riigi antav abi: See tingimus on täidetud, arvestades, et abi andis Flevolandi provints. |
(59) |
Abi, mis kahjustab liikmesriikidevahelist kaubandust ja kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi: piimatoodete sektor on ühenduse tasandil konkurentsile avatud (10) ja seetõttu tundlik iga meetme suhtes, mis soodustab tootmist ühes või teises liikmesriigis. Lisaks oli käesoleval juhul eesmärgiks töödelda piima Flevolandi provintsis, samas kui varem töödeldi piima osaliselt Belgias. Seega võib kõnealune meede moonutada konkurentsi piima- ja piimatoodete turul. |
(60) |
Meede, mis soodustab teatavaid ettevõtjaid või teatavate kaupade tootmist: abi anti ainult ühele ettevõttele, Farm Dairyle. |
(61) |
Seetõttu järeldab komisjon, et kõnealune meede on hõlmatud Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõikega 1 ning kujutab endast riigiabi. Seda liigitust ei seatud pärast menetluse algatamist esitatud märkustes kahtluse alla. |
VI.2. Meetme liigitamine ebaseaduslikuks riigiabiks
(62) |
Kuna abi määrati ja maksti välja sellest eelnevalt teatamata, on tegemist ebaseadusliku abiga nõukogu 22. märtsi 1999. aasta määruse (EÜ) nr 659/1999 (millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad EÜ asutamislepingu artikli 93 kohaldamiseks) (11) artikli 1 punkti f tähenduses. |
VI.3. Abi ühisturuga kokkusobivuse hindamine
(63) |
Eespool osutatud menetluse algatamise otsuses esitasid Madalmaade ametiasutused antud abi kohta kaks võimalikku põhjendust. Kõigepealt, st abi määramise ajal, märkisid nad, et tegemist on investeeringutoetusega, mis peaks kuuluma Flevolandi ühtse programmdokumendi raamidesse (vt eespool põhjendus 9). Seejärel muutsid Flevolandi provintsi ametiasutused selle investeeringutoetuse hüvitiseks abi andmata jätmisest tuleneva kahju eest. Menetluse algatamise raames Farm Dairylt saadud teavet uuritakse jaotises, milles käsitletakse investeeringutoetusena antud abi kokkusobivust ühisturuga. Abimeetme kokkusobivuse uurimine jaotub kaheks osaks: investeeringutoetusena (VI.3.1) ja hüvitisena (VI.3.2) antud abi kokkusobivuse uurimine. |
(64) |
Kõigepealt tahaks komisjon siiski uurida Farm Dairy väidet, millega vaidlustatakse meetme liigitamine komisjoni poolt Flevolandi ühtse programmdokumendi punktiga 3.2 hõlmatud meetmeks, samas kui provints esitas meetme komisjonile sama dokumendi punktiga 3.3 hõlmatud meetmena (vt põhjendus 33 ja järgmised). |
(65) |
Kõigepealt on komisjon seisukohal, et see arutelu on seotud ühenduse vahendite eraldamisega, mis ei ole käesoleva otsuse teemaks, sest selles otsuses uuritakse abi, mis eraldati üksnes provintsi vahenditest, pärast seda, kui põllumajandusministeerium võttis teatavaks komisjoni keeldumise ühenduse vahendeid eraldada. Nende põhjuste hindamine, mille tõttu komisjon keeldus ühenduse vahendeid eraldamast, ei kuulu käesoleva otsuse raamidesse ning seda oleks tulnud õigel ajal vaidlustada ühenduse vahendite eraldamise suhtes kohaldatavate menetluste raames. Komisjoni keeldumine eraldada ühenduse vahendeid edastati Madalmaade ametiasutustele 25. juuni 1999. aasta kirjaga ning kuna viimased võtsid selle meedet vaidlustada püüdmata teatavaks, (12) ei saa kõnealust otsust käesoleva otsuse raames enam kahtluse alla seada. |
(66) |
Komisjon märgib siiski, et kriteeriumites, mida kasutatakse meetmete hindamiseks seoses riigiabi eeskirjadega investeerimise küsimuses, osutatakse samadele kriteeriumitele, kui need, mida kasutatakse ühtse programmdokumendi punktiga 2.3 seotud hindamises. Abi eraldamise ajal kohaldatavad riigiabi eeskirjad sisalduvad suunistes ning osutavad punktis 3b otsuse 94/173/EÜ punktidele 1.2 ja 2. Nimetatud otsuses käsitletakse üldiselt ühenduse valikukriteeriume nende investeeringute väljavalimisel, mida võib rahastada ühenduse vahenditest määruse (EMÜ) nr 866/90 ja nõukogu 29. märtsi 1990. aasta määruse (EMÜ) nr 867/90 (metsasaaduste töötlemis- ja turustamistingimuste parandamise kohta) (13) alusel. Selle eesmärk on saavutada ühenduse ja riikliku rahastamise sidusus. Komisjon rõhutab siiski, et ta ei kohalda otsust 94/173/EÜ kui sellist, vaid ainult selles ulatuses, mil suunistes viidatakse nimetatud otsusele. |
VI.3.1. Investeeringutoetus
(67) |
Komisjon vaatas meetmed läbi abi eraldamise ajal, st 3. märtsil 1999, kehtinud suuniseid silmas pidades. |
(68) |
Suuniste punkti 3 alapunkti b kohaselt ei saa lugeda siseturu nõuetega kokkusobivaks investeeringutoetust, mida antakse otsuse 94/173/EÜ lisa teise ja kolmanda taande punktis 1.2 osutatud investeeringutele. Samuti ei loeta ühisturuga kokkusobivateks investeeringuid, mis on välistatud sama lisa punkti 2 alusel, kui ei ole täidetud samas ettenähtud eritingimused. |
(69) |
Otsuse 94/173/EÜ lisa punktiga 2.3 on nähtud ette, et „Lehmapiima ja sellest valmistatud toodete sektoris jäetakse välja järgmised investeeringud:
Eespool esitatud taanetes sätestatud keelud ei hõlma järgmisi investeeringuid, kui need ei põhjusta pakkumise suurenemist:
|
(70) |
Sellest tuleneb, et investeeringud, mis on seotud selliste värskete toodete töötlemisega nagu käesoleval juhul kõne all olevad tooted, ei ole a priori siseturu nõuetega kokkusobivad, välja arvatud juhul, kui selline investeering on hõlmatud mõne otsuse 94/173/EÜ lisa punktis 2.3 osutatud erandiga. |
(71) |
Üks peamisi menetluse algatamise otsuses esitatud küsimusi oligi, kas mõni otsuse 94/173/EÜ lisa punktis 2.3 osutatud eranditest on täidetud. Seetõttu uuritakse käesolevas otsuses kolme erandit: uuenduslik tootmine, mis on kooskõlas nõudluse arenguga; ebapiisav pakkumine ning tegelike ja tõhusate väljundite olemasolu ning ühenduse eeskirjadega kindlaksmääratud traditsiooniliste või bioloogiliste meetodite kohane tootearendus. |
a)
(72) |
Komisjonile 2005. aastal Madalmaade ametiasutuste esitatud dokumentidest ilmnes, et sel ajal esitatud teavet arvestades ei olnud tootmisprotsess uuenduslik. Nagu osutati menetluse algatamise otsuses, ei olnud projekt IKC hinnangul tervenisti uuenduslik. Eelkõige leiti, et projekt sisaldas turu-uuendusi, mitte tooteuuendusi ning et tootmisprotsess ei olnud mitte uuenduslik, vaid kasutas kõige kaasaegsemat tehnikat. Arvestades, et muud IKC hinnatavad kriteeriumid olid täidetud, tegi IKC siiski otsuse, et projekt vastas toetuse saamise kriteeriumitele, kuid vähendas selle toetuse suurust (vt eespool põhjendus 11). |
(73) |
Küsimus on selles, kas menetluse algatamise raames Farm Dairy ja Madalmaade ametiasutuste esitatud teave võiks seada kahtluse alla sel ajal ühtse programmdokumendi toetuste hindamise kriteeriumite uurimise raames tehtud analüüsi. Need elemendid (vt põhjendused 36–46) näitasid, et see investeeringu osa, mis oli seotud kaheliitrise polüetüleenist uue pakendiga, oli täiesti uuenduslik ning et Farm Dairy oli esimene seda pakendit tootma hakanud ja Madalmaade turule toonud ettevõte. Selle kohta esitatud Farm Dairy aruanne annab tunnistust uuenduslikust iseloomust ning tundub usaldusväärne, sest selle koostas asjaomase valdkonna ekspert, kes sel ajal töötas Farm Dairy konkurendi juures. Kõnealune aruanne ei sea kahtluse alla sel ajal IKC ja põllumajandusministeeriumi tehtud analüüsi, kuid sisaldab elementi, millest ei olnud komisjonile enne menetluse algatamise otsust teatatud ning mida ei olnud eelnevalt komisjonile edastatud dokumentides mainitud. Kõnealusel kaheliitristel pakendil oli juba suur edu Ühendkuningriigi ja Ameerika turgudel. Farm Dairy oli esimene, kes seda liiki pakendi turule tõi. Seejärel osutus Farm Dairy teerajajaks, kuna kaheliitrine pakend muutus Madalmaades väga levinuks. |
(74) |
Euroopa Liidu kohtu praktika kohaselt peab komisjon arvesse võtma talle esitatud erinevaid elemente ning püüdma leida kõikvõimalikke vajalikke vaatenurki, pöördudes teabe saamiseks abisaajate poole, eesmärgiga omada otsuse vastuvõtmisel asjassepuutuvatest faktidest täit ülevaadet (14). |
(75) |
Käesoleval juhul küsis komisjon Madalmaade ametiasutustelt kinnitust Farm Dairy esitatud teabe kohta. Madalmaade ametiasutused kinnitasid Farm Dairy teavet ning esitasid kolm sõltumatut dokumenti (vt eespool põhjendused 51–53), mis tõendasid kaheliitriste pakenditega seotud investeeringu uuenduslikku iseloomu. Ühest küljest järeldub sellest teabest, et Madalmaade ametiasutused ei olnud uuendusliku iseloomu hindamisel võtnud arvesse kaheliitriste pakenditega seotud investeeringute osa ning seda ilmselt seetõttu, et uurimine põhines ühtse programmdokumendi kriteeriumitel ning mitte konkreetselt osutatud suunistel. Teisest küljest pöördusid Madalmaade ametiasutused sõltumatute ekspertide poole, kes tundsid turgu ja piimatoodete turuletoomise viisi. Nende ekspertide tehtud uuringud osutasid, et Farm Dairy oli tõepoolest esimene ettevõte, kes seda tüüpi pakendid Madalmaade turule tõi. |
(76) |
Pärast menetluse algatamist ametiasutuste ja Farm Dairy esitatud uute elementide põhjal leiab komisjon, et kaheliitriste pakendite kasutuselevõtmisel ja tootmisel on uuenduslik iseloom. |
(77) |
Make-to-order kontseptsiooni osas tõstatub küsimus sarnastel alustel: kas Farm Dairy ja Madalmaade ametiasutuste esitatud täpsustused võivad muuta hinnangut, mille komisjon andis menetluse algatamise ajal? |
(78) |
Erinevalt kaheliitriste pakendite küsimusest olid Madalmaade ametiasutused make-to-order kontseptsiooni 1998. aastal toetuse taotluse ajal tehtud hindamises arvesse võtnud. Sel ajal jõuti järeldusele, et tootmisprotsess ei olnud iseenesest uuenduslik, kuid selles kasutati kõige kaasaegsemat tehnikat, mis vähendas energiatarbimist ja oli keskkonnale kasulikum. Neid argumente olid Madalmaade ametiasutused ja Farm Dairy eelmistes kirjades juba kasutanud. Mingi muu uuenduslikkus make-to-order kontseptsiooni puhul tõendamist ei leidnud. |
(79) |
Samuti on oluline kontrollida, kas tootmine oli kooskõlas nõudluse arenguga, nagu nõutakse otsuses 94/173/EÜ esitatud esimeses erandis. Komisjonile esitatud teabest nähtub (vt põhjendus 43), et nõudlus nende toodete järele tuli peamiselt supermarketitelt ning et lepingud olid sõlmitud vähemalt viie supermarketiga. Komisjon leiab, et see on tõsiseltvõetav märk asjaolust, et uuenduslikkus on kooskõlas nõudluse arenguga. Seda kinnitab ka asjaolu, et Madalmaade ametiasutuste osundatud [x] (vt põhjendus 55) suurendas tänu Farm Dairy müüdud piimale tunduvalt oma käivet. |
(80) |
Kokkuvõtteks leiab komisjon, et käesoleval juhul on kaheliitriste pakenditega seotud investeeringute puhul täidetud esimese erandi kohta sätestatud tingimused, arvestades, et sellel investeeringul oli uuenduslik iseloom, mis oli kooskõlas nõudluse arenguga. Pärast ametliku uurimismenetluse algatamist talle esitatud teabe põhjal ei saa komisjon järeldada, et selle esimese erandi kohta sätestatud tingimused ei ole täidetud. Komisjonil ei ole kohustust uurida omal algatusel, millised on asjaolud, mida oleks võidud talle esitada, kuid komisjon peab ühest küljest püüdma leida kõik vajalikud seisukohad ja teisest küljest tuginema teabele, mis on talle otsuse vastuvõtmise hetkel kättesaadav (15). Käesoleval juhul algatas komisjon ühest küljest menetluse ja palus 18. septembri 2009. aasta kirjaga Madalmaade ametiasutustel kinnitada teatavaid asjaolusid, millele Farm Dairy oma märkustes osutab. Sel viisil kasutas komisjon seega kõiki oma käsutuses olevaid vahendeid kolmandatelt isikutelt või liikmesriigilt teabe saamiseks. Teisest küljest tugineb komisjon käesolevas otsuses kogu teabele, mille ta on pärast menetluse algatamist saanud. Siiski ei ole ühtegi vastupidist teavet, milles osutataks, et kaheliitriste pakenditega seotud investeeringud ei olnud uuenduslikud ega kooskõlas nõudluse arenguga. |
(81) |
Arvestades, et seoses otsusega 94/173/EÜ suunistes osutatud kriteeriumid on kaheliitriste pudelitega seotud investeeringute uuendusliku iseloomu osas täidetud, kuid mitte ülejäänud investeeringute osas, on oluline eraldada selle investeeringuga seotud kulud, et arvestada nendest maha abi maksimaalne osakaal. |
(82) |
Madalmaade ametiasutused märkisid, et konkreetselt kaheliitriste pakendite jaoks ettenähtud investeeringuks oli eraldatud 1 840 000 Madalmaade kuldna (st 834 956 euro) suurune summa. Sellele lisasid Madalmaade ametiasutused neljandiku pakendamisliinide kuludest, arvestades, et neljast pakendamisliinist oli üksnes üks liin täielikult ette nähtud kaheliitriste pudelite täitmiseks. Asjaomane summa on 2 936 250 Madalmaade kuldnat (st 1 332 412 eurot). Kokku on summa seega 4 776 250 Madalmaade kuldnat (ehk 2 167 367 eurot) (vt põhjendus 53). Kogusummasse ei lisatud ühtegi üldkulu (näiteks hoone või maa eest). |
(83) |
Seega tuleb abi maksimaalset intensiivsust hinnata neid abikõlblikke kulusid arvestades. Kuna investeerimisnõudluse ajal oli Flevoland eesmärk 1 piirkond, võis antav abi olla kuni 75 % abikõlblikest kuludest. Eraldatud toetus, 715 909 eurot, on abikõlblikest kuludest vähem kui 75 %. Seega on kavandatav investeering kokkusobiv riigiabi eeskirjadega. |
b)
(84) |
Arvestades, et otsuse 94/173/EÜ lisa punktis 2.3 osutatud esimese erandi tingimused on täidetud ning et see võimaldab kogu eraldatud abi heaks kiita, ei ole vaja otsustada, kas muude erandite tingimused on täidetud. |
c)
(85) |
Nagu eespool osutatud punkti b puhul, ei ole kolmanda erandi analüüsimine vajalik, sest esimese erandi analüüs võimaldas otsustada kõnealuse abi ühisturu nõuetega kokkusobivuse üle. Lisaks ei tundu see punkt asjakohane, arvestades kõnealust investeerimisprojekti, milles ei käsitleta üldse tootearendust traditsiooniliste või bioloogiliste meetodite kohaselt. |
(86) |
Lisaks uuris komisjon kõnealust abi eespool osutatud suuniste artikli 3 punkti d seisukohast, milles märgitakse, et „komisjon vaatab iga juhtumi puhul eraldi läbi kõik abimeetmed, mida tuleks käesolevate suuniste ja nende kasulike meetmete kohaldamisel välistada, kuid mis on põhimõtteliselt ühenduse kaasrahastamise jaoks abikõlblikud vastavalt nõukogu määruse (EMÜ) nr 2328/91 (16) sätetele”. Komisjoni 25. juuni 1999. aasta kirjast Madalmaade ametiasutustele tuleneb, et projekti ei saanud ühtse programmdokumendi kaudu rahastada. Seetõttu ei saa komisjoni hinnangul kõnealuse meetme puhul kasutada eespool osutatud suuniste punkti 3 alapunktis d ettenähtud erandeid. |
VI.3.2. Muud menetluse algatamise raames uuritud argumendid kogu abi kokkusobivuse kohta
(87) |
Menetluse algatamise ajal uuris komisjon abi mitteandmisest tingitud kahjude hüvitamist kogu investeeringu heakskiitmise alusena. Esialgses etapis olid Madalmaade ametiasutused märkinud, et anti abi hüvitisena kahju eest, mille põhjustas ametiasutuse eksitus, kes oli alguses andnud abi, mis osutus seejärel ebaseaduslikuks ja võib-olla ühisturuga kokkusobimatuks. |
(88) |
Euroopa Kohus on märkinud, et kahjutasu ja intresside maksmine ei ole riigiabi (17). Oma otsuses tugines Euroopa Kohus asjaolule, et riigiabil on põhimõtteliselt erinev õiguslik iseloom kahjutasust ja intressidest, mida riigiasutused peaksid vajaduse korral eraisikutele maksma neile põhjustatud kahju hüvitamiseks. Seetõttu ei anna kahjutasu ja intresside maksmine abisaajale põhimõtteliselt eelist, sest tegemist on lihtsalt hüvitisega talle kuuluva õiguse eest. |
(89) |
Käesoleval juhul on abisaaja puhul raske rääkida hüvitatavast õigusest, arvestades, et see väidetav õigus tugines algusest peale liikmesriigi ebaseaduslikule käitumisele. Kohtupraktikas on tõepoolest järjepidevalt otsustatud, et kuna komisjonil on vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 108 kohustus riigiabi kontrollida, võivad abi saavad ettevõtjad reeglina toetuda õiguspärasele ootusele abi seaduslikkuse osas ainult siis, kui abi andmisel on järgitud nimetatud artikliga ettenähtud menetlust. Hoolas ettevõtja peab suutma tavaliselt kindlaks teha, kas kõnealust menetlust on järgitud (18). |
(90) |
Käesoleval juhul on oluline märkida ka, et hüvitise määramine on vastuolus keeluga anda abi ilma komisjoni heakskiiduta. Seda kinnitab muu hulgas asjaolu, et sel ajal, kui Fleovolandi provints märkis, et kõnealune abi eraldati hüvitisena ametiasutuse põhjustatud eksituse eest, oli ta täiesti teadlik sellest, et abi oleks tulnud enne selle rakendamist esitada komisjonile heakskiitmiseks. |
(91) |
Seetõttu ei saa komisjoni hinnangul pidada investeeringut tervikuna ühisturu nõuetega kokkusobivaks selle põhjal, et kõnealune abi on hüvitis abisaaja kantud kahju eest. |
VI.3.3. Menetluse algatamise raames Farm Dairy esitatud muud argumendid
(92) |
Farm Dairy vaidlustas liitintressimäärade kohaldamise komisjoni negatiivse otsuse korral koos abi tagasinõudmisega (vt eespool põhjendus 47). Arvestades, et käesolevas otsuses hinnatakse abi ühisturu nõuetega kokkusobivaks, ei kavandata ebaseadusliku abi tagasinõudmist ning seetõttu ei ole Farm Dairy märkused enam asjakohased. |
VII. Järeldus
(93) |
Farm Dairyle antud riigiabi, mida Madalmaad rakendasid, on ühisturuga kokkusobiv uute kaheliitriste pakenditega seotud investeeringute osas. Seetõttu arvestatakse esialgne abisumma ümber seoses asjaomase osaga koguinvesteeringust ning sellest arvutusest nähtub, et antud abi on kokkusobiv põllumajandustoodete töötlemise ja turustamise sektoris investeeringutega seotud riigiabi suuniste nõuetega. |
(94) |
Siiski väljendab komisjon kahetsust, et Madalmaad rakendasid kõnealust abi, rikkudes Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 lõiget 3, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Riigiabi, mida Madalmaad rakendasid Farm Dairy kasuks 715 909 euro ulatuses on kokkusobiv siseturu nõuetega.
Artikkel 2
Käesolev otsus on adresseeritud Madalmaade Kuningriigile.
Brüssel, 9. märts 2010
Komisjoni nimel
komisjoni liige
Dacian CIOLOŞ
(1) Alates 1. detsembrist 2009 on EÜ asutamislepingu artiklid 87 ja 88 muudetud vastavalt ELTLile artikliteks 107 ja 108. Need kaks sätete paari on sisult identsed. Käesoleva otsuse puhul tuleb viiteid ELTLi artiklitele 107 ja 108 käsitleda vajaduse korral kui viiteid EÜ asutamislepingu vastavatele artiklitele 87 ja 88.
(2) EÜT L 10, 13.1.2001, lk 20.
(3) ELT C 87, 16.4.2009, lk 5.
(5) EÜT L 79, 23.3.1994, lk 29.
(6) Ärisaladusega kaitstud teave.
(8) TNO on sõltumatu uurimisbüroo, kelle eesmärk on muuta teaduslik uurimistegevus kohaldatavaks, et suurendada ettevõtete ja riigiasutuste uuenduslikku potentsiaali (www.tno.nl).
(9) EÜT L 148, 28.6.1968, lk 13.
(10) Kooskõlas Euroopa Kohtu praktikaga annab ühe ettevõtte konkurentsivõime suurenemine riigiabi tagajärjel üldiselt tunnistust konkurentsi moonutamisest teiste ettevõtete suhtes, kes sarnasest abist kasu ei saanud (kohtuasi C-730/79, EKL 1980, lk 2671, punktid 11 ja 12). Ühendusesisese kaubanduse kohta piimaturul vt eespool põhjendused 44, 45 ja 55, mida komisjon peab põhjendatuteks.
(11) EÜT L 83, 27.3.1999, lk 1.
(12) Madalmaade põllumajandusministeerium märgib 15. juulil 1999. aasta kirjas Flevolandi provintsile, et komisjon ei kiitnud projekti heaks ning keeldub seetõttu igasugusest ministeeriumipoolsest rahastamisest.
(13) EÜT L 91, 6.4.1990, lk 7.
(14) Üldkohtu 9. septembri 2009. aasta otsus kohtuasjas T-369/06: Holland Malt vs. komisjon, punkt 195 (veel avaldamata).
(15) Kohtuasi T-369/06, op. cit., punktid 195–198.
(16) EÜT L 218, 6.8.1991, lk 1.
(17) Euroopa Kohtu otsus liidetud kohtuasjades 106/87–120/87, Asteris vs. Kreeka ja EMÜ, EKL 1988, lk I-5515.
(18) Euroopa Kohtu otsus kohtuasjas C-169/95, Hispaania vs. komisjon, EKL 1997, lk I-135.
12.5.2010 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 118/56 |
KOMISJONI OTSUS,
6. mai 2010,
millega muudetakse nõukogu direktiivi 92/65/EMÜ E lisa 1. ja 2. osa seoses veterinaarsertifikaatide näidistega põllumajandusettevõtetest pärit loomade ning mesilaste ja kimalaste jaoks
(teatavaks tehtud numbri K(2010) 2624 all)
(EMPs kohaldatav tekst)
(2010/270/EL)
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse nõukogu 13. juuli 1992. aasta direktiivi 92/65/EMÜ, milles sätestatakse loomatervishoiu nõuded ühendusesiseseks kauplemiseks loomade, sperma, munarakkude ja embrüotega, mille suhtes ei kohaldata direktiivi 90/425/EMÜ A (I) lisas osutatud ühenduse erieeskirjades sätestatud loomatervishoiu nõudeid, ning nende impordiks ühendusse, (1) eriti selle artikli 22 esimest lõiku,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Direktiivi 92/65/EMÜ artiklis 10 on sätestatud koerte, kasside ja valgetuhkrutega kauplemist reguleerivad loomatervishoiunõuded. |
(2) |
Kõnealuse direktiivi E lisa 1. osas on esitatud veterinaarsertifikaadi näidis põllumajandusettevõtetest pärit loomadega, sealhulgas koerte, kasside ja valgetuhkrutega kauplemiseks. |
(3) |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 998/2003 (2) on sätestatud lemmikloomade mittekaubandusliku liikumise suhtes kohaldatavad loomatervishoiunõuded ja niisuguse liikumise kontrollimise suhtes rakendatavad eeskirjad. Määrust kohaldatakse selle I lisas loetletud lemmikloomaliikide liikumise puhul liikmesriikide vahel või kolmandatest riikidest. Koerad, kassid ja valgetuhkrud on loetletud kõnealuse lisa A ja B osas. |
(4) |
Määruses (EÜ) nr 998/2003 sätestatud nõuded erinevad sõltuvalt sihtliikmesriigist ja päritoluliikmesriigist või kolmandast päritoluriigist. |
(5) |
Kolmandad riigid, mis kohaldavad lemmikloomade mittekaubandusliku liikumise suhtes määrusega (EÜ) nr 998/2003 ette nähtud eeskirjadega vähemalt samaväärseid eeskirju, on loetletud kõnealuse määruse II lisa B osa 2. jaos. |
(6) |
Et vältida kaubanduslike liikumiste petturlikku esitamist lemmikloomade mittekaubanduslike liikumistena määruse (EÜ) nr 998/2003 tähenduses, on kõnealuse määruse artikli 12 esimese lõigu punktiga b ette nähtud direktiivi 92/65/EMÜ sätete ja kontrollide kohaldamine enam kui viie lemmiklooma liikumise suhtes, juhul kui loomad tuuakse liitu muust kui kõnealuse määruse II lisa B osa 2. jaos loetletud kolmandast riigist. |
(7) |
Lisaks sellele on komisjoni 6. mai 2010. aasta määrusega (EL) nr 388/2010 (millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 998/2003 seoses mittekaubanduslikult liikuvate teatavat liiki lemmikloomade maksimaalse arvuga) (3) ette nähtud, et määruse (EÜ) nr 998/2003 artikli 12 esimese lõigu punktis b osutatud nõudeid ning kontrolle kohaldatakse lemmikloomadena peetavate koerte, kasside ja valgetuhkrute liikumise suhtes, kui neid loomi on ühest liikmesriigist teise liikumisel või kõnealuse määruse II lisa B osa 2. jaos loetletud kolmandatest riikidest liikmesriiki liikumisel rohkem kui viis. |
(8) |
Määrusega (EÜ) nr 998/2003 on ette nähtud ka, et üleminekuperioodil kehtivad lemmikloomadena peetavate koerte, kasside ja valgetuhkrute mittekaubandusliku liikumise suhtes Iirimaa, Malta, Rootsi või Ühendkuningriigi territooriumile teatavad lisatingimused. |
(9) |
Direktiivis 92/65/EMÜ osutatakse neile lisatingimustele üksnes seoses koerte, kasside ja valgetuhkrutega kauplemisega, mis on suunatud Iirimaale, Rootsi või Ühendkuningriiki. |
(10) |
Liidusiseses kaubanduses kasutatavate sertifikaatide näidised peavad olema kooskõlas veterinaariaalase elektroonilise süsteemiga TRACES, mis on välja arendatud kooskõlas komisjoni otsusega 2003/623/EÜ (4). |
(11) |
Et tagada rohkem kui viie lemmikloomana peetava koera, kassi ja valgetuhkru kõikidesse liikmesriikidesse, sealhulgas Maltale, mittekaubandusliku liikumise suhtes kehtivate tingimuste ja kontrollide ühtne kohaldamine, on vaja kohandada direktiivi 92/65/EMÜ E lisa 1. osas sätestatud veterinaarsertifikaadi näidist. |
(12) |
Direktiivi 92/65/EMÜ E lisa 2. osas on sätestatud ka veterinaarsertifikaadi näidis liidusiseseks kauplemiseks elusmesilastega (Apis mellifera) ja kimalastega (Bombus spp.). |
(13) |
Kõnealuses seritifikaadis on esitatud loomatervishoiunõuded seoses Ameerika haudmemädanikuga nii mesilaste kui ka kimalaste puhul. Nimetatud nõuete alusel on lubatud vaid mesilaste ja kimalaste liikumine piirkondadest, kus kõnealust haigust ei esine. Haiguspuhangu korral on ette nähtud 30päevane liikumiskeeld ja seda kohaldatakse puhangupiirkonnast kolme kilomeetri raadiuses. |
(14) |
Enamikul juhtudest peetakse kimalasi siiski keskkonnast eraldatud pesades, mida pädev asutus regulaarselt jälgib ja mille puhul kontrollitakse haiguste esinemist. Vastavad ettevõtted, mida on tunnustanud asjaomase liikmesriigi pädev asutus ja mis on selle järelevalve all, ei ole tõenäoliselt nakatunud E lisa 2. osas sätestatud kolme kilomeetri raadiuses esineva Ameerika haudmemädaniku puhangu tõttu nagu välitingimustes elavad kolooniad. |
(15) |
Seetõttu on asjakohane muuta mesilaste ja kimalastega liidusiseseks kauplemiseks ette nähtud veterinaarsertifikaadi näidist, et lisada loomatervishoiu erinõuded kimalaste suhtes, keda peetakse keskkonnast eraldatud pesades. |
(16) |
Seepärast tuleks vastavalt muuta direktiivi 92/65/EMÜ E lisa 1. ja 2. osa. |
(17) |
Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Direktiivi 92/65/EMÜ E lisa muudetakse käesoleva otsuse lisa kohaselt.
Artikkel 2
Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.
Brüssel, 6. mai 2010
Komisjoni nimel
komisjoni liige
John DALLI
(1) EÜT L 268, 14.9.1992, lk 54.
(2) ELT L 146, 13.6.2003, lk 1.
(3) ELT L 114, 7.5.2010, lk 3.
(4) ELT L 216, 28.8.2003, lk 58.
LISA
Direktiivi 92/65/EMÜ E lisa muudetakse järgmiselt:
1. |
1. osa asendatakse järgmisega: „1. osa. – Veterinaarsertifikaat põllumajandusettevõtetest pärit loomadega (kabiloomad, linnud, jäneselised, koerad, kassid ja valgetuhkrud) kauplemiseks 92/65 EI
|
2. |
2. osa asendatakse järgmisega: „2. osa. – Veterinaarsertifikaat mesilaste ja kimalastega kauplemiseks 92/65 EII
|
12.5.2010 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 118/63 |
KOMISJONI OTSUS,
11. mai 2010,
millega muudetakse otsust 2008/185/EÜ seoses Iirimaa lisamisega nende liikmesriikide loetellu, kus on olemas Aujeszky haiguse heakskiidetud riiklik tõrjekava
(teatavaks tehtud numbri K(2010) 2983 all)
(EMPs kohaldatav tekst)
(2010/271/EL)
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse nõukogu 26. juuni 1964. aasta direktiivi 64/432/EMÜ ühendusesisest veiste ja sigadega kauplemist mõjutavate loomatervishoiu probleemide kohta, (1) eriti selle artikli 9 lõiget 2,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Direktiivis 64/432/EMÜ on sätestatud eeskirjad, mida kohaldatakse veiste ja sigadega ühenduse piires kauplemise suhtes. Direktiivi artiklis 9 on sätestatud kriteeriumid, mille alusel kiidetakse heaks riikide kohustuslikud tõrjekavad teatavate nakkushaiguste, sealhulgas Aujeszky haiguse leviku takistamiseks. |
(2) |
Komisjoni 21. veebruari 2008. aasta otsuses 2008/185/EÜ (Aujeszky haigusega seotud lisatagatiste kohta ühendusesiseses sigadega kauplemises ja Aujeszky haigust käsitleva teabe esitamise kriteeriumide kohta) (2) on sätestatud lisatagatised sigadega ühenduse piires kauplemise suhtes. Need tagatised on seotud sellega, milline staatus on liikmesriikidele seoses haigusega omistatud. |
(3) |
Otsuse 2008/185/EÜ II lisas on loetletud liikmesriigid või nende piirkonnad, kus on olemas Aujeszky haiguse heakskiidetud riiklik tõrjekava. |
(4) |
Iirimaa on esitanud komisjonile tõendavad dokumendid Aujeszky haiguse staatuse kohta Iirimaal. Aujeszky haiguse riiklikke tõrjekavasid on Iirimaal rakendatud mitu aastat. |
(5) |
Komisjon on uurinud Iirimaa esitatud dokumente ja jõudnud järeldusele, et kõnealuses liikmesriigis kehtiv riiklik tõrjekava vastab direktiivi 64/432/EMÜ artikli 9 lõikes 1 esitatud kriteeriumidele. Seepärast tuleks Iirimaa lisada otsuse 2008/185/EÜ II lisas esitatud loetellu. |
(6) |
Selguse huvides tuleks teha mõned väikesed muudatused Hispaaniat käsitlevasse kandesse otsuse 2008/185/EÜ II lisas. |
(7) |
Seepärast tuleks otsuse 2008/185/EÜ II lisa vastavalt muuta. |
(8) |
Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Otsuse 2008/185/EÜ II lisa asendatakse käesoleva otsuse lisa tekstiga.
Artikkel 2
Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.
Brüssel, 11. mai 2010
Komisjoni nimel
komisjoni liige
John DALLI
(1) EÜT 121, 29.7.1964, lk 1977/64.
(2) ELT L 59, 4.3.2008, lk 19.
LISA
„II LISA
Liikmesriigid või piirkonnad, kus on olemas Aujeszky haiguse heakskiidetud riiklik tõrjekava
ISO kood |
Liikmesriik |
Piirkonnad |
BE |
Belgia |
Kõik piirkonnad |
ES |
Hispaania |
Galicia, País Vasco, Asturiasi, Cantabria, Navarra ja La Rioja autonoomsed piirkonnad. Leóni, Zamora, Palencia, Burgosi, Valladolidi ja Ávila provintsid Castilla y Leóni autonoomses piirkonnas. Las Palmase provints Kanaari saarte autonoomses piirkonnas. |
HU |
Ungari |
Kõik piirkonnad |
IE |
Iirimaa |
Kõik piirkonnad |
IT |
Itaalia |
Bolzano provints |
UK |
Ühendkuningriik |
Kõik Põhja-Iirimaa piirkonnad” |
SUUNISED
12.5.2010 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 118/65 |
EUROOPA KESKPANGA SUUNIS,
21. aprill 2010,
TARGET2-Securities kohta
(EKP/2010/2)
(2010/272/EL)
EUROOPA KESKPANGA NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eelkõige selle artikli 127 lõike 2 esimest taanet,
võttes arvesse Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja (edaspidi „EKPSi põhikiri”), eelkõige selle artikleid 3.1, 12.1, 17, 18 ja 22,
ning arvestades järgmist:
(1) |
6. juulil 2006 otsustas Euroopa Keskpanga (EKP) nõukogu koostöös väärtpaberite keskdepositooriumide (CSD) ja teiste turuosalistega uurida võimalust luua eurosüsteemi uus väärtpaberite keskpangarahas arveldamise teenus nimega TARGET2-Securities (T2S). Täites EKPSi põhikirja artiklitest 17, 18 ja 22 tulenevaid eurosüsteemi ülesandeid, on T2Si eesmärgiks põhiliste, neutraalsete ja piiriüleste üleeuroopaliste raha ja väärtpaberite keskpangarahas arveldamise teenuse pakkumise abil lihtsustada kauplemisjärgset integreerimist selliselt, et CSDd saaksid osutada oma klientidele integreeritud tehnilises piiriülese tehingu võimalusega keskkonnas ühtlustatud ja standardiseeritud „ülekanne makse vastu”-arveldusteenuseid. Kuivõrd keskpangarahas arveldus on üks eurosüsteemi põhilisi ülesandeid, on T2S oma iseloomult avalik teenus. Tagatiste haldamise teenust ja keskpangarahas arveldamise teenust pakuvad T2Si raames euroala RKPd. |
(2) |
EKPSi põhikirja artikkel 22 volitab eurosüsteemi kehtestama eeskirju „efektiivsete ja usaldatavate arveldus- ja maksesüsteemide tagamiseks liidu piires”. Samuti võimaldab keskpangarahas arveldamine vältida likviidsusriski ning on seetõttu oluline väärtpaberite kauplemisjärgse keskkonna kindlustamisel ning finantsturul üldiselt. |
(3) |
17. juulil 2008 otsustas nõukogu käivitada T2Si loomise ja eraldada vahendid, mis on vajalikud selle lõpuleviimiseks. Samuti otsustas nõukogu pakkumuse alusel, mille tegid Deutsche Bundesbank, Banco de España, Banque de France ja Banca d’Italia (edaspidi „4KP”), et T2Si töötab välja ja käitab 4KP. |
(4) |
Nõukogu võttis vastu 19. märtsi 2009. aasta otsuse EKP/2009/6 TARGET2-Securities programmi juhatuse (1) kui tasakaalustatud juhtimise organi, mis töötaks välja ettepanekuid nõukogule tähtsaimates strateegilistes küsimustes ning täidaks üksnes tehnilise iseloomuga ülesandeid, asutamise kohta. Üheks T2S juhtimise nurgakiviks on otsuse EKP/2009/6 lisas toodud T2Si programmi juhatuse volitused. Samas panid eurosüsteemi keskpangad T2Si programmi juhatusele teatavad rakendusülesanded, et see saaks olla täielikult toimiv ja tegutseda kogu eurosüsteemi nimel. |
(5) |
Käesolevas suunises sätestatakse eelkõige T2S programmi põhialused täpsustamis- ja väljatöötamisetapis. Käesolev suunis on nõukogu eespool osutatud otsuste lõpptulemus ning täpsustab eelkõige T2Si programmi juhatuse ja 4KP rolli ja vastutust ning nende vastastikuseid suhteid. Suunist täiendavad T2Si programmi edasisel arendamisel lisanduvad õigusaktid ja lepingud, mille eest lõplikult vastutab nõukogu. |
(6) |
Vastavalt nõukogu eespool osutatud otsustele jaguneb T2Si programmi juhtimine kolme tasandi vahel. Esimesel juhtimistasandil on lõplik otsustusõigus T2Si suhtes EKP nõukogul, millel on üldvastutus T2Si programmi eest ning mis on vastavalt EKPSi põhikirja artiklile 8 kogu eurosüsteemi otsuseid tegev organ. Teisel juhtimistasandil moodustati T2Si programmi juhatus eesmärgiga toetada EKP otsuseid tegevaid organeid T2Si programmi eduka ja õigeaegse lõpetamise tagamisel. Viimane, kolmas juhtimistasand koosneb 4KPst. |
(7) |
Kuivõrd T2Si teenust pakutakse CSDdele, on T2Si väljatöötamisel, T2Sile üleminekul ja edasisel käitamisel oluline arendada välja CSD suhete struktuur. Sellel eesmärgil moodustatakse CSD kontaktrühm (Contact Group). Riikide kasutajarühmad (National User Groups) on riigi turul väärtpaberite arveldamise teenuste pakkujate ja kasutajatega suhtlemiseks ja koostööks loodud üksused. T2Si nõuanderühm (Advisory Group) on eurosüsteemi ja T2Si huvirühmade vaheliseks suhtlemiseks ja koostööks loodud üksus. |
(8) |
T2S ei ole äriettevõte ega ole mõeldud konkureerima CSDde või teiste turuosalistega. Seega, kuigi T2Si rahastamise korra kohaselt on eesmärgiks kulude täielik katmine, ei osutata T2Si teenust kasumi teenimise eesmärgil. Eurosüsteemi poolt T2Si teenusesse investeeritava kogusumma suhtes võetakse vastu siseotsus ning T2Si teenuse hind kujundatakse eesmärgiga kulud täielikult katta. Lisaks peab eurosüsteem rangelt järgima CSDde diskrimineerimise keelu põhimõtet ning püüdma tagada T2Silt arveldusplatvormi allhankivatele CSDdele võrdsed võimalused. |
(9) |
T2Si platvorm on tehniline vahend, mis võimaldab mitte ainult teha arveldusi eurodes, vaid ta on avatud ka euroalavälistele RKPdele ja muudele osaleda soovivatele keskpankadele; samuti võimaldab see riigi vääringu keskpangarahas arveldamist T2Sis vastavalt käesoleva suunise sätetele, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA SUUNISE:
I JAGU
ÜLDSÄTTED
Artikkel 1
Sisu ja kohaldamisala
1. T2S põhineb keskpankade reaalajalise brutoarveldussüsteemiga ühildatud ühisel tehnilisel platvormil. Tegemist on eurosüsteemi poolt CSDdele pakutava teenusega, mis võimaldab põhiliste, neutraalsete ja piiriüleste väärtpaberitehingute „ülekanne makse vastu” arveldamist keskpangarahas.
2. Käesolevas suunises sätestatakse T2Si programmi juhtimise kord. Suunises sätestatakse ka T2Si programmi peamised tunnused, määratletakse T2Si programmi juhatuse ja 4KP vastavad rollid ja vastutus ning nendevahelised suhted täpsustamis- ja väljatöötamisetapis. Samuti täpsustatakse suunises peamised nõukogu poolt T2Si suhtes tehtavad otsused. Lisaks sätestatakse suunises järgmised T2Si suhtes kehtivad põhiprintsiibid: a) rahastamise kord, õigused ja garantiid; b) CSDde juurdepääsu ja lepinguliste suhete reguleerimise kord; c) muus vääringus valuutade T2Sis kasutamise kõlblikuks tunnistamise kord; ning d) T2Si programmi väljatöötamine.
Artikkel 2
Mõisted
Käesolevas suunises kasutatakse järgmisi mõisteid:
— „väärtpaberite keskdepositoorium” (central securities depository, CSD)– üksus, kes: a) võimaldab väärtpaberitehinguid töödelda ja arveldada elektroonilise kande alusel; b) osutab kontohaldusteenuseid st äriõiguslike toimingute ja väljaostude haldamist; ning c) tegutseb aktiivselt väärtpaberiemissioonide usaldusväärsuse tagamisel;
— „ülekanne makse vastu” (delivery versus payment, DVP)– mehhanism, mis seob omavahel väärtpaberiülekande ja rahaülekande, tagades väärtpaberite üleandmise vaid juhul, kui teostatakse rahaline makse;
— „euroala RKP” (euro area NCB)– selle liikmesriigi keskpank (RKP), mille vääringuks on euro;
— „eurosüsteemi keskpank” (Eurosystem central bank)– vastavalt olukorrale kas euroala RKP või EKP;
— „raamleping” (Framework Agreement)– CSD ja eurosüsteemi vahel väljatöötamis- ja kasutusetapis sõlmitav lepinguline raamistik;
— „üldine funktsionaalne kirjeldus” (General functional specifications, GFS)– T2Si kasutajate vajaduste rahuldamiseks väljatöötatava funktsionaalse lahenduse üldkirjeldus. Hõlmab selliseid elemente nagu funktsionaalne arhitektuur (domeenid, moodulid ja kahepoolset sidet võimaldavad elemendid), kontseptuaalsed mudelid, andmemudel või andmevoo protsess;
— „Tasand2-tasand3 leping” (Level 2-Level 3 agreement)– T2Si programmi juhatuse ja 4KP vahel kokku lepitav, nõukogu poolt heakskiidetav ning seejärel eurosüsteemi keskpankade ja 4KP poolt allakirjutatav tarne- ja kasutusleping. Leping sisaldab täpsustusi 4KP, T2Si programmi juhatuse ja eurosüsteemi keskpankade ülesannete ja vastutuse kohta;
— „liikmesriik” (Member State)– liidu liikmesriik;
— „euroalaväline RKP” (non-euro area NCB)– selle liikmesriigi RKP, mille vääringuks ei ole euro;
— „kasutusetapp” (operational phase)– ajavahemik, mis algab esimese CSD üleminekuga T2Si platvormile;
— „muu keskpank” (other central bank)– liiduvälise riigi keskpank;
— „maksegraafik” (payment schedule)– 4KP-le makstava hüvitise osamaksete tasumise graafik;
— „teenuse ulatuse leping” (service level agreement, SLA)– T2Si osas nii 4KP poolt eurosüsteemile pakutavate teenuste kui eurosüsteemi poolt CSDdele pakutavate teenuste ulatust määratlevad lepingud;
— „täpsustamis- ja väljatöötamisetapp” (specification and development phase)– ajavahemik, mis algab nõukogu poolt kasutajavajaduste kirjelduse kinnitamisega ja lõppeb kasutusetapi algusega;
— „T2Si ärirakendus” (T2S business application)– eurosüsteemi poolt T2Si platvormil T2Si teenuste osutamise eesmärgil eurosüsteemi nimel 4KP poolt väljatöötatav ja käitatav tarkvara;
— „T2Si muutmise ja avaldamise kord” (T2S Change and Release Management Procedure)– T2Si teenuste muutmisel kohaldatavate eeskirjade ja menetluste kogum;
— „T2Si rahastamispakett” (T2S financial envelope)– hüvitamisele kuuluvate T2Si kogukulude ülempiir. Rahastamispiiriga määratakse kindlaks a) osaleva RKP poolt T2Si eest tasumisele kuuluv maksimumsumma, ja b) summa, mille 4KP saab vastavalt kokkulepitud maksegraafikule osalevatelt RKPdelt tagasi töö üleandmisel;
— „T2Si platvorm” (T2S platform)– käesoleva suunise mõistes ning olenemata termini „T2Si platvorm” kasutamisest muudes T2Siga seonduvates dokumentides, T2Si ärirakenduse käitamiseks vajalik riistvara ja tarkvara (st kogu kasutatav tarkvara, välja arvatud T2Si ärirakendus);
— „T2Si programm” (T2S Programme)– eurosüsteemiga raamlepingu sõlminud CSDde täieliku üleminekuni T2Si väljatöötamiseks vajalike tegevuste ja väljundite kogum;
— „T2Si programmi juhatus” (T2S Programme Board)– eurosüsteemi juhtorgan, mis moodustatakse vastavalt otsusele EKP/2009/6 ja mille ülesandeks on töötada välja ettepanekuid nõukogule tähtsaimates strateegilistes küsimustes ja täita üksnes tehnilise iseloomuga ülesandeid seoses T2Siga;
— „T2Si projektikonto” (T2S project account)– T2Si konto, mida kasutatakse osamaksete, hüvitiste ja tasude maksmiseks. Projektikontol võivad olla allkontod, et eristada erinevaid rahavooge, millel ei ole eelarvelist tähendust;
— „T2Si teenused” (T2S services)– eurosüsteemi poolt raamlepingu alusel CSDdele pakutavad teenused;
— „T2Si kasutajad” (T2S users)– T2Si kasutamiseks eurosüsteemiga raamlepingu sõlminud CSDdega lepingulist suhet omavad juriidilised isikud. Hõlmab ka maksepankasid, kellel on lepinguline suhe keskpankadega ja kes pakuvad finantsasutusele likviidsust reaalajalise brutoarveldussüsteemi konto kaudu ja arveldavad T2Sis;
— „kasutaja üksikasjalik funktsionaalne kirjeldus” (User detailed functional specifications, UDFS)– T2Si välise (rakendustevahelise) andmevoo juhtimisfunktsioonide detailne kirjeldus. Hõlmab T2Si platvormiga ühendamise eesmärgil siseinfosüsteemi korrigeerimiseks või arendamiseks kasutajate jaoks vajalikku teavet;
— „kasutusjuhend” (User Handbook)– dokument, mis kirjeldab erinevaid T2Si kasutajatele kasutajalt-rakendusele (ekraanil kuvatavas) režiimis võimaldatavaid T2Si tarkvara lahendusi;
— „kasutajavajaduste kirjeldus” (User requirements document, URD)– T2Si kasutajavajadusi määratlev dokument, mille EKP avaldas 3. juulil 2008 ning mida on hiljem muudetud vastavalt T2Si muutmise ja avaldamise korrale.
II JAGU
T2Si PROGRAMMI JUHTIMINE
Artikkel 3
Juhtimistasandid
T2Si programmi juhtimine põhineb kolmel tasandil vastavalt käesoleva jao sätetele. Tasand1 koosneb EKP nõukogust, tasand2 T2Si programmi juhatusest ja tasand3 4KPst.
Artikkel 4
EKP nõukogu
1. Nõukogu vastutab T2Si programmi korraldamise, üldjuhtimise ja kontrolli eest. Samuti vastutab nõukogu lõplike T2Si programmi puudutavate otsuste tegemise eest ning otsustab tasand2 ja tasand3 vahel määramata ülesannete jagamise.
2. Eelkõige on nõukogu pädevuses:
a) |
vastutus T2Si programmi juhtimise eest järgmiste tegevuste elluviimisel:
|
b) |
vastavalt T2Si nõuanderühma eeskirjale T2Si nõuanderühma liikmete poolt esitatud taotlustele vastamine; |
c) |
T2Si üldise rahastamise korra üle otsustamine, eelkõige järgmise osas:
|
d) |
CSD juurdepääsukriteeriumide määramine; |
e) |
T2Si programmi tegevuskava (T2S Programme Plan) kinnitamine ja vastuvõtmine; T2Si programmi kulgemise jälgimine ja võimalike T2Si rakendamisel tekkivate viivituste ärahoidmiseks võetavate meetmete üle otsustamine; |
f) |
T2Si üldise tegevuskorra üle otsustamine, eelkõige järgmise osas:
|
g) |
üldise lepingulise raamistiku kinnitamine, eelkõige järgmise osas:
|
h) |
vastutus järelevalve eeskirjade ja põhimõtete jõustamise tagamiseks asjakohaste meetmete võtmise eest; |
i) |
CSDde T2Sile ülemineku algkuupäeva määramine. |
Artikkel 5
T2Si programmi juhatus
1. T2Si programmi juhatuse koosseis ja volitused on sätestatud otsuses EKP/2009/6, samuti käesoleva suunise I lisas. T2Si programmi juhatus vastutab nõukogu poolt määratletud üldises raamistikus tasand2-le määratud ülesannete eest.
2. T2Si programmi juhatuse pädevuse hulka kuulub ka:
a) |
üldise funktsionaalse kirjelduse, kasutaja üksikasjaliku funktsionaalse kirjelduse ja kasutusjuhendite läbitöötamine ja kinnitamine; |
b) |
T2Si tegevusraamistiku, sealhulgas vahejuhtumite haldamise ja kriisijuhtimise strateegia, rakendamine nõukogu poolt kehtestatud parameetrite piires; |
c) |
läbirääkimiste pidamine artikli 18 lõigetes 1 ja 2 osutatud vääringu kaasamise lepingute üle; |
d) |
vastavatele pädevatele seadusandlikele asutustele ja järelevalveasutustele teabe andmine; |
e) |
Tasand2-tasand3 lepingule nõukogu heakskiidu saamiseks läbirääkimiste pidamine 4KPga. |
Artikkel 6
4KP
1. 4KP töötab välja ja käitab T2Si platvormi ning annab T2Si programmi juhatusele teavet sisekorra ja tööjaotuse kohta.
4KP täidab eelkõige järgmisi ülesandeid:
a) |
kasutajavajaduste kirjelduse ja T2Si programmi juhatuse juhiste põhjal üldise funktsionaalse kirjelduse, kasutaja üksikasjaliku funktsionaalse kirjelduse ja kasutusjuhendite väljatöötamine vastavalt T2Si programmi tegevuskavale; |
b) |
eurosüsteemi nimel T2Si platvormi väljatöötamine ja ülesehitamine ning T2Si platvormi tehniliste komponentide valmistamine vastavalt T2Si programmi tegevuskavale, kasutajavajaduste kirjeldusele, üldisele funktsionaalsele kirjeldusele, kasutaja üksikasjalikule funktsionaalsele kirjeldusele ning muudele kirjeldustele ja teenuse tasemetele; |
c) |
T2Si programmi juhatusele T2Si platvormi kättesaadavaks tegemine vastavalt kokkulepitud tähtajale, kirjeldustele ja teenuse tasemetele; |
d) |
artiklis 12 sätestatud T2Si rahastamise korra jaoks T2S programmi juhatusele järgmise esitamine:
|
e) |
T2Si platvormi ehitamiseks ja käitamiseks ning eurosüsteemi poolt CSDdele T2Si teenuste pakkumist võimaldava positsiooni saavutamiseks vajalike litsentside muretsemine; |
f) |
T2Si platvormi muudatuste sisseviimine vastavalt T2Si muutmise ja avaldamise korrale; |
g) |
nõukogu või T2Si programmi juhatuse poolt esitatud taotlustele vastamine pädevusvaldkonna piires; |
h) |
T2Si programmi juhatusega kooskõlastatult testimiseks ja üleminekuks vajaliku koolitusalase, tehnilise ja tegevustoe pakkumine; |
i) |
T2Si programmi juhatusega tasand2-tasand3 lepingu osas läbirääkimiste pidamine. |
2. 4KP liikmed vastutavad eurosüsteemi eest solidaarselt oma kohustuste täitmise eest. 4KP vastutab pettuse, tahtliku väärkäitumise ja raske hooletuse eest. Vastutust täpsustatakse tasand2-tasand3 lepingus.
3. 4KP poolt eespool osutatud ülesannete täitmiseks allhanke võtmine välistelt teenusepakkujatelt ei mõjuta 4KP vastutust eurosüsteemi ja muude huvirühmade ees ning peab olema T2Si programmi juhatusele läbipaistev.
Artikkel 7
Suhted huvirühmadega
1. T2Si nõuanderühm on eurosüsteemi ja T2Si huvirühmade vaheliseks suhtlemiseks ja koostööks loodud üksus. T2Si nõuanderühm annab aru T2Si programmi juhatusele ning võib erandjuhtudel juhtida nõukogu tähelepanu teatavatele küsimustele.
T2Si nõuanderühma eesistuja on T2Si programmi juhatuse eesistuja. T2Si nõuanderühma koosseis ja volitused sätestatakse käesoleva suunise lisas.
Nõuanderühm täidab oma ülesandeid nõukogu poolt kinnitatud kodukorra alusel.
2. CSD kontaktrühm on CSDdega suhtlemiseks ja koostööks loodud üksus. CSD kontaktrühm aitab kaasa raamlepingu väljatöötamisele ning eurosüsteemi ja T2Sis osaleda soovivate CSDde vahelistele läbirääkimistele. CSD kontaktrühma eesistuja on T2Si programmi juhatuse eesistuja. CSD kontaktrühma koosseis ja volitused sätestatakse lisas.
3. Riigisisesed kasutajarühmad on riigisisesel turul väärtpaberite arveldusteenuste pakkujate ja tarbijatega suhtlemiseks ja koostööks loodud üksused T2Si väljatöötamise ja rakendamise toetamiseks ning T2Si mõjude hindamiseks riigisisesele turgudele. Riigisisest kasutajarühma juhatab vastav RKP. Riigisisese kasutajarühma koosseis ja volitused sätestatakse lisas.
Artikkel 8
Hea juhtimistava
1. Huvide konflikti vältimiseks eurosüsteemi T2Si teenuseid pakkuvate ja reguleerivate ülesannete vahel peavad eurosüsteemi keskpangad tagama:
a) |
et T2Si programmi juhatuse liikmed ei osale oma keskpankade järelevalvetegevuses seoses T2Siga, nagu on sätestatud nõukogu poolt heakskiidetud T2Si programmi juhatuse kodukorras. Nad ei tohi olla makse- ja arveldussüsteemide komitee (PSSC), infotehnoloogiakomitee ega eurosüsteemi infotehnoloogia juhtkomitee liikmed (Eurosystem IT Steering Committee, EISC), ning |
b) |
et T2Si järelevalvetegevus ja T2Si käitustegevus oleksid teineteisest eraldatud. |
2. T2Si programmi juhatusel on vastavalt käesolevale suunisele aruandluskohustus ning tema tegevust kontrollitakse ja auditeeritakse. T2Si platvormi väljatöötamise, käitamise ja kulude auditeerimine algatatakse ja viiakse läbi vastavalt auditi läbiviimise hetkel kehtivatele nõukogu poolt kinnitatud EKPSi auditeerimispõhimõtetele ja tingimustele.
Artikkel 9
Koostöö ja teabevahetus
1. 4KP ja T2Si programmi juhatus teevad omavahel koostööd, vahetavad teavet ja pakuvad teineteisele T2Si väljatöötamise perioodil tehnilist ja muud vajalikku tuge.
2. 4KP, muud eurosüsteemi pangad ja T2Si programmi juhatus teavitavad üksteist viivitamatult mis tahes asjaoludest, mis võivad oluliselt mõjutada T2Si platvormi väljatöötamist või ülesehitamist ning püüavad võimalikke riske maandada.
3. T2Si programmi juhatus esitab nõukogule kvartaliaruande T2Si programmi väljatöötamise kohta. Aruande projekt esitatakse enne EKP juhatuse kaudu nõukogule esitamist märkuste esitamiseks makse- ja arveldussüsteemide komiteele (PSSC) ja eurosüsteemi infotehnoloogia juhtkomiteele (EISC).
4. T2Si programmi juhatus annab töökavad, kokkuvõtted ja komitee koosolekutega seonduvad muud dokumendid PSSC liikmete jagatud kasutusse, et PSSC liikmed saaksid vajadusel töös osaleda.
5. T2Si programmi juhatus võib vajaduse korral anda nõu ja pidada nõu EKPSi mis tahes pädeva komiteega.
6. 4KP esitab T2Si programmi juhatusele regulaarselt T2Si programmi aruandeid.
7. T2Si programmi nõukogu ja 4KP aruandluskohustuse sisu ja täpne menetlus sätestatakse tasand2-tasand3 lepingus.
III JAGU
RAHASTAMISE KORD
Artikkel 10
Hinnakujundus
1. T2Si platvormi hinnakujundus juhindub põhimõtetest, mille kohaselt ei ole eesmärgiks kasumi teenimine vaid kõikide kulude katmine ja CSDde võrdne kohtlemine.
2. Kuue kuu jooksul alates käesoleva suunise vastuvõtmisest esitab T2Si programmi juhatus nõukogule T2Si teenuste hinnakujundusettepaneku, sealhulgas üldmenetluse ja aruande T2Si vastavuse kohta kasumi mitteteenimise ja kulude katmise eesmärgile, andes sealjuures hinnangu eurosüsteemi jaoks kaasneva finantsriski kohta. Enne nõukogule esitamist arutatakse hinnakujundus läbi CSDde ja kasutajatega.
Artikkel 11
Kuluarvestuse ja raamatupidamise metoodika
1. T2Si suhtes kohaldatakse eurosüsteemi ühist kuluarvestuse metoodikat (Eurosystem Common Cost Methodology) ja 10. novembri 2006 suunist EKP/2006/16 raamatupidamise ja finantsaruandluse õigusraamistiku kohta Euroopa Keskpankade Süsteemis, (2) kui nõukogu ei otsusta teisiti.
2. T2Si programmi juhatus kaasab väga varasel etapil asjaomased EKPS/eurosüsteemi komiteed, et hinnata, kas on korrektselt rakendatud:
a) |
eurosüsteemi ühine kuluarvestuse metoodika T2Si kuluhinnangu koostamisel ja T2Si aastakulu arvutamisel, ja |
b) |
EKP ja 4KP poolt suunis EKP/2006/16 seoses T2Si kulude ja vara kajastamisega. |
Artikkel 12
Rahastamise korraldus
1. T2Si programmi juhatus esitab nõukogule ettepaneku rahastamispaketi kohta, mis sisaldab T2Si kulusid, st T2Si väljatöötamise, ülalpidamise ja käitamisega seonduvaid 4KP ja EKP kulusid.
2. Samuti sisaldab ettepanek järgmist:
a) |
pakkumise tüüp; |
b) |
maksegraafik; |
c) |
hõlmatud ajavahemik; |
d) |
kulude jagamise mehhanism; |
e) |
kapitalikulud. |
3. Nõukogu teeb otsuse rahastamise korralduse kohta.
Artikkel 13
Maksed
1. T2Si projektikonto haldajaks on EKP eurosüsteemi nimel. T2Si projektikonto ei ole eelarvelise iseloomuga, vaid seda kasutatakse T2Si kuludega seonduvate avansiliste maksete, osamaksete ja hüvitismaksete ning T2Si teenustasude kogumiseks ja väljamaksmiseks.
2. T2Si programmi juhatus haldab T2S projektikontot eurosüsteemi nimel. 4KP väljundite valideerimise ja vastuvõtmise alusel kinnitab T2Si programmi juhatus iga osamakse tasumise 4KP-le vastavalt nõukogu poolt kinnitatud ning tasand2-tasand3 lepingus sätestatud maksegraafikule.
Artikkel 14
Eurosüsteemi õigused T2Si platvormile
1. Eurosüsteem on T2Si ärirakenduse täieõiguslik omanik.
2. Selleks annab 4KP eurosüsteemile kõik intellektuaalset omandit puudutavad litsentsid, mis võimaldavad eurosüsteemil pakkuda CSDdele võrdsetel alustel kõiki T2Si teenuseid vastavalt kohaldatavatele eeskirjadele ja teenuste ulatusele. 4KP hüvitab eurosüsteemile kolmandate osapoolte esitatud mis tahes hüvitusnõuded seoses eespool osutatud intellektuaalse omandi õigustega.
3. Eurosüsteemi õiguste täpne sisu T2Si platvormi osas lepitakse 4KP ja T2Si programmi juhatuse poolt kokku tasand2-tasand3 lepingus. Artiklis 18 määratletud vääringu kaasamise lepingu sõlminud asutuste õigused sätestatakse vastavas lepingus.
IV JAGU
VÄÄRTPABERITE KESKDEPOSITOORIUMID (CSD)
Artikkel 15
CSD juurdepääsukriteeriumid
1. CSDdele võimaldatakse juurdepääs T2Si teenustele eeldusel, et:
a) |
Euroopa Komisjoni on CSDst teavitatud vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. mai 1998 direktiivi 98/26/EÜ (arvelduse lõplikkuse kohta makse- ja väärtpaberiarveldussüsteemides) artiklile 10 (3) või, väljaspool Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) jurisdiktsiooni asuvate CSDde puhul, kui nad tegutsevad liidus kehtiva õigusliku ja regulatiivse raamistikuga samaväärses raamistikus; |
b) |
CSD on saanud pädevatelt asutustelt positiivse hinnangu CESR/EKPSi soovituste osas väärtpaberiarveldussüsteemide kohta; |
c) |
nõudmisel teeb CSD teistele T2Si CSDdele kättesaadavaks iga väärtpaberi/ISIN, mille emiteerijaks (või tehniliseks emiteerijaks) on asjaomane CSD; |
d) |
CSD võimaldab teistele T2Si CSDdele võrdsetel alustel üldist haldusteenust; |
e) |
CSD võimaldab teistele T2Si CSDdele keskpangarahas arvelduste teostamist juhul, kui vastav vääring on T2Sis esindatud. |
2. CSDde juurdepääsukriteeriume määratlevad eeskirjad sätestatakse eurosüsteemi keskpankade ja CSDde vahelistes lepingutes.
3. EKP avaldab oma koduleheküljel nimekirja nendest CSDdest, kellele on võimaldatud arveldamine T2Si platvormil.
Artikkel 16
Lepingulised suhted CSDdega
1. Eurosüsteemi keskpankade ja CSDde vahelised lepingud, sealhulgas teenuse ulatuse lepingud, harmoneeritakse täielikult.
2. T2Si programmi juhatus koos eurosüsteemi pankadega räägib kõik lepingu tingimused CSDdega läbi.
3. CSDdega sõlmitavad lepingud kinnitab nõukogu ja need kirjutab eurosüsteemi keskpankade nimel alla CSD asukohajärgse riigi eurosüsteemi keskpank, väljaspool euroala asuvate CSDde puhul aga EKP. Iirimaa puhul kirjutab lepingule alla selle liikmesriigi eurosüsteemi keskpank, kes vastavalt direktiivi 98/26/EÜ artiklile 10 teavitas väärtpaberiarveldussüsteemist Euroopa Komisjoni.
Artikkel 17
Vastavus kehtestatud nõetele
1. T2Si programmi juhatus püüab läbivalt tagada CSDde vastavuse kohalduvatele õiguslikele, regulatiivsetele ja järelevalvenõuetele.
2. T2Si programmi nõukogu kaalub kas EKP peaks andma soovitusi õigusaktide kohandamiseks eesmärgiga tagada CSDdele võrdsed juurdepääsuõigused T2Si teenustele ja tegema vastavaid ettepanekuid nõukogule.
VI JAGU
VÄÄRING, MIS EI OLE EURO
Artikkel 18
Tingimused vääringu T2Sis kasutamiseks
1. EMP vääring, mis ei ole euro, vastab T2Sis kasutamise tingimustele, kui euroalaväline RKP, muu keskpank või vastava vääringu eest vastutav muu asutus sõlmib eurosüsteemiga vääringu kaasamise lepingu ja et nõukogu on asjaomase vääringu tingimustele vastavaks tunnistanud.
2. Vääring, mis ei ole EMP vääring, vastab T2Sis kasutamise tingimustele, kui nõukogu on asjaomase vääringu tingimustele vastavaks tunnistanud, kui:
a) |
selles vääringus teostatavatele arveldustele kohaldatav õiguslik, regulatiivne ja järelevalveraamistik tagab sisuliselt samaväärse või veelgi tugevama õiguskindluse kui liidus; |
b) |
selle vääringu lisamisel T2Si on positiivne mõju T2Si rollile liidu väärtpaberiarveldusturul; |
c) |
muu keskpank või asjaomase vääringu eest vastutav muu asutus sõlmib eurosüsteemiga mõlemaid osapooli rahuldava vääringu kaasamise lepingu. |
3. Euroalavälised RKPd võivad olla T2Si programmi juhatuses esindatud kooskõlas T2Si programmi juhatuse volitustega.
VI JAGU
T2Si PROGRAMMI VÄLJATÖÖTAMINE
Artikkel 19
T2Si programmi tegevuskava
1. Käesoleva suunise vastuvõtmisel teeb T2Si programmi juhatus nõukogule kasutajavajaduste kirjelduse alusel ettepaneku T2Si programmi tegevuskava suhtes, mis koosneb T2Si programmi väljundite ja tegevuste struktureeritud nimekirjast koos vastastikuse sõltuvuse kirjeldustega ning planeeritavate algus- ja lõppkuupäevadega.
2. Nõukogu hindab, valideerib ja kinnitab T2Si programmi tegevuskava T2Si programmi juhatuse ettepanekute alusel.
3. T2Si programmi juhatus koostab T2Si programmi tegevuskava alusel programmi täpse ajakava ja määrab T2Si programmi etapid. Ajakava avaldatakse ja edastatakse kõikidele T2Si huvirühmadele.
4. Juhul kui esineb tõsine oht, et T2Si programmi teatava etapi saavutamine ebaõnnestub, teavitab T2Si programmi juhatus sellest viivitamata nõukogu, ja teeb ettepaneku meetmete kohta, et vähendada T2Si programmi rakendamise viivitust.
VII JAGU
LÕPPSÄTTED
Artikkel 20
Tasand2-tasand3 leping
1. Tasand2-tasand3 leping sätestab 4KP, T2Si programmi juhatuse ja eurosüsteemi keskpankade täpsed ülesanded ja vastutuse vastavalt käesolevale suunisele.
2. Eurosüsteem ja 4KP kirjutavad lepingule alla pärast tasand2-tasand3 lepingu projekti nõukogule heakskiitmiseks esitamist.
Artikkel 21
Vaidluste lahendamine
1. Juhul kui mis tahes vaidlust käesolevas suunises reguleeritud küsimuses ei õnnestu lahendada osapooltevahelise kokkuleppe teel, võivad asjaomased osapooled pöörduda vaidlusküsimuse lahendamiseks nõukogu poole.
2. Tasand2-tasand3 leping näeb ette, et T2Si programmi juhatus ja 4KP võivad tasand2-tasand3 lepingust tuleneva mis tahes vaidluse lahendamiseks pöörduda nõukogu poole.
Artikkel 22
Jõustumine
Käesolev suunis jõustub 1. mail 2010.
Artikkel 23
Adressaadid ja rakendusmeetmed
Käesolevat suunist kohaldatakse kõikide eurosüsteemi keskpankade suhtes.
Frankfurt Maini ääres, 21. aprill 2010
EKP nõukogu nimel
EKP president
Jean-Claude TRICHET
(1) ELT L 102, 22.4.2009, lk 12.
(2) ELT L 348, 11.12.2006, lk 1.
(3) EÜT L 166, 11.6.1998, lk 45.
LISA
T2Si NÕUANDERÜHM
Volitused ja koosseis
1. Volitused ja pädevus
TARGET2-Securities (T2S) nõuanderühmal (Advisory Group) on järgmised volitused:
a) |
eurosüsteemi toetamine üldise kirjelduse ja kasutaja üksikasjaliku funktsionaalse kirjelduse (UDFS) läbivaatamisel eesmärgiga tagada nende täielik vastavus kasutajavajaduste kirjeldusele (URD); |
b) |
eurosüsteemi toetamine kasutajavajaduste kirjelduse muudatusettepanekute läbivaatamisel; |
c) |
nõustamine üldise kirjelduse ja kasutaja üksikasjaliku funktsionaalse kirjelduse õigusliku aluse edasise määratlemise osas; |
d) |
eurosüsteemi toetamine hinnakujunduse edasisel määratlemisel; |
e) |
T2Siga seonduva väärtpaberiarvelduse harmoneerimistöö jätkamine, ja |
f) |
rakendusalaste jõupingutuste toetamine turul; |
g) |
T2Si ja CSDde vahelisele tõhusa ja tasuva T2Si keskkonna loomisele kaasa aitavate kokkulepete ja põhimõtete rakendamise toetamine ja nõu andmine ning seeläbi saldode ja arveldustegevuse T2Si ületoomise edendamine CSDde ja turuosaliste hulgas; |
h) |
nõustamine ülemineku ja etapiviisilise ülemineku küsimustes. |
2. Koosseis
2.1. |
Nõuanderühm koosneb eesistujast, sekretärist, täisliikmetest ja vaatlejaliikmetest. |
2.2. |
Eesistujal on õigus vajaduse korral ning nõuanderühma eelnevalt teavitades kutsuda omal äranägemisel nõuanderühma koosolekutest ajutiselt osa võtma ka lisaeksperte. |
3. Täisliikmed
3.1. |
Täisliikmetel on õigus osaleda nõuanderühma otsuste vastuvõtmisel. |
3.2. |
Igale rühmale, millel on õigus saada täisliikmeks vastavalt artikli 3 lõikele 3, määratakse vastav arv täisliikmeid. Muude huvirühmade täisliikmete arv on võrdne keskpanga huvirühma täisliikmete arvuga. |
3.3. |
Nõuanderühma täisliikmeks on õigus saada järgmiste rühmade esindajatel:
|
4. Vaatlejaliikmed
4.1. |
Vaatlejaliikmel on õigus osaleda nõuanderühma koosolekutel, kuid mitte selle otsuste tegemisel. |
4.2. |
Nõuanderühma vaatlejaliikmeks on õigus saada ühel esindajal igast järgmisest rühmast/asutusest:
|
4.3. |
T2Si platvormi väljaehitavad ja käitavad eurosüsteemi keskpangad (4KP) võivad nõuanderühma vaatlejaliikmeks nimetada ühe esindaja igast keskpangast. Asjaomased esindajad avaldavad nõuanderühmale oma arvamuse ühtses vormis. |
5. Liikmete nimetamise kord
5.1. |
Täisliikmete ja vaatlejaliikmete nimetamisel kehtib järgmine kord:
|
5.2. |
Liikmeks nimetatud isikul peab olema vastav kogemuste baas ja tehnilised eriteadmised. Liikmete nimetajad vastutavad selle eest, et liikmeks nimetatud isikul oleks nõuanderühma töös aktiivseks osalemiseks piisavalt aega. |
5.3. |
Liikmeks nimetamise kinnitus esitatakse kirjalikult nõuanderühma sekretärile. |
6. Nõuanderühmas osalemine
6.1. |
Nõuanderühma täisliikmed ja vaatlejaliikmed osalevad isiklikult nõuanderühma töös. Osalemine nõuanderühma koosolekutel näitab liikmekohustuste täitmist projektis. |
6.2. |
Täisliikmetel ja vaatlejaliikmetel on õigus määrata (vastava kogemuste baasi ja tehniliste eriteadmistega) asendusliige, kes võib erandkorras, asjaomase liikme puudumisel, osaleda nõuanderühma koosolekutel ja avaldada arvamust; täisliikme asendamise korral ka volituse alusel hääletada. Sellisel juhul teavitab asjaomane täisliige või vaatlejaliige sekretäri olukorrast piisava ajavaruga ette. |
6.3. |
Kui täisliige või asendajaliige lahkub esindatavast üksusest, lõpeb tema liikmestaatus viivitamata. |
6.4. |
Täisliikme või asendajaliikme liikme staatuse lõppemisel palub nõuanderühma eesistuja asjaomasel organisatsioonil või liikmete nimetamise komiteel määrata asendusliige vastavalt punktis 5 sätestatud liikmete nimetamise korrale. |
7. Eesistuja
7.1. |
Nõuanderühma eesistujaks on EKPs töötav kõrgema astme juht. Eesistuja määratakse ametisse EKP nõukogu poolt. Eesistujal on õigus määrata asendaja, kes võib eesistujat erandkorras asendada. |
7.2. |
Eesistuja vastutab nõuanderühma koosolekute korraldamise ja juhatamise eest. Nõuanderühma liikmete ettepanekuid arvesse võttes otsustatakse koosoleku päevakava ning nõuanderühmale saadetavad dokumendid. |
7.3. |
Eesistuja otsustab küsimuse kuuluvuse nõuanderühma pädevusvaldkonda (vastavalt punktile 1.2) ning teavitab nõuanderühma, kui otsustatakse, et küsimus ei kuulu nõuanderühma pädevusvaldkonda. |
7.4. |
Eesistuja täidab kõiki EKP nõukogu otsusega sätestatud funktsioone, samuti kõiki nõuanderühma poolt eesistujale delegeeritud funktsioone. |
7.5. |
Eesistuja nimetab nõuanderühma egiidi all moodustatud allrühmade eesistujad ja korralised liikmed. |
7.6. |
Eesistuja on ainsaks nõuanderühma esindajaks organisatsioonivälistes suhetes. Nõuanderühma teavitatakse kohasel viisil eesistuja poolt nõuanderühma esindamisest mis tahes organisatsioonivälistes suhetes. Nõuanderühma teavitatakse nõuanderühma esindamisest mis tahes organisatsioonivälistes suhetes piisava ajavaruga. |
8. Sekretariaat
8.1. |
Nõuanderühma sekretäriks on suurte kogemustega EKP töötaja. Sekretär nimetatakse ametisse eestistuja poolt. Eesistuja võib määrata asendaja sekretäri erandkorras asendamiseks. |
8.2. |
EKP tagab sekretärile tegevustoe ja sekretariaadi abi. |
8.3. |
Tööjuhiseid annab sekretärile eesistuja. Sekretäri tööülesanneteks on eelkõige:
|
8.4. |
Sekretär on ametikohajärgne liikmete nimetamise komitee liige. Samuti on sekretäril õigus osaleda nõuanderühma allüksuste töös. |
8.5. |
Sekretäril puudub õigus osaleda nõuanderühma otsuste vastuvõtmisel. |
9. Töökorraldus
9.1. |
Nõuanderühma koosolekud toimuvad üldjuhul kord kvartalis. Vajadusel võib eesistuja kutsuda kokku lisakoosolekuid, mille toimumise kuupäevast teavitatakse nõuanderühma piisava ajavaruga ette. Koosolekud toimuvad üldjuhul EKP ruumides. |
9.2. |
Töökeeleks on inglise keel. |
9.3. |
Nõuanderühma koosolekute esialgsed järeldused avaldatakse EKP kodulehel kolme tööpäeva jooksul pärast koosolekut. Esialgsed järeldused avaldatakse eesistuja vastutusel, koos vastava märkega, nõuanderühma osaluseta. Pärast igat nõuanderühma koosolekut koostab sekretär tegevuskava, milles on ära toodud koosolekul kokkulepitud ülesanded ja tähtajad. Sekretär koostab nõuanderühma koosoleku protokolli ning edastab selle kõikidele nõuanderühma liikmetele kuue tööpäeva jooksul pärast koosolekut. Nõuanderühma liikmed võivad kolme tööpäeva jooksul esitada protokolli kavandi kohta märkuseid. Lõplik protokoll avaldatakse pärast selle kinnitamist nõuanderühma poolt. Protokoll asendab eesistuja esialgsed järeldused, mis eemaldatakse kodulehelt pärast protokolli avaldamist. Protokollis märgitakse tõstatatud teemad ning arutelu tulemused. |
9.4. |
Nõuanderühma töö on avatud ja läbipaistev. Koosoleku päevakord ja arutlusele tulevad dokumendid (kaasa arvatud nõuanderühma allüksuste ettepanekud) jagatakse liikmetele laiali ja avaldatakse EKP kodulehel vähemalt viis tööpäeva enne koosolekut. Nõuanderühmal on õigus omal äranägemisel otsustada milliseid vähemalt viis päeva enne koosolekut esitatud dokumente koosolekul arutatakse. Vähemalt kolm päeva enne koosolekut sekretärile esitatud märkused ja muud dokumendid jagatakse nõuanderühma liikmetele ja avaldatakse üldreeglina ka EKP kodulehel. Konfidentsiaalsed dokumendid (näiteks turuosalistelt konfidentsiaalsuse klausli alusel saadud dokumendid ja eesistuja poolt konfidentsiaalseks kuulutatud dokumendid) avaldamisele ei kuulu. |
9.5. |
Nõuanderühma otsuse vormiks on nõuanne, mis esitatakse vahetult EKP otsuseid tegevatele organitele, st. EKP nõukogule ja juhatusele, või otsus, mis puudutab nõuanderühma või selle allüksuste töökorraldust. |
9.6. |
Üldjuhul võetakse EKP otsuseid tegevatele organitele esitatav arvamus vastu nõuanderühma otsuste vastuvõtmisel osalevate nõuanderühma liikmete konsensuse alusel. Kui konsensust ei saavutata, on eesistujal õigus hinnata toetuse määra asjaomasele arvamusele. Selleks uurib eesistuja nõuanderühma otsuse vastuvõtmisel osalevatelt nõuanderühma täisliikmetelt kas nad on ettepanekuga nõus või mitte. Toetuse määrast teavitatakse ka EKP otsuseid tegevaid organeid. Kui ühte ja sama küsimust puudutava arvamuse osas tehakse mitmeid ettepanekuid, teavitatakse EKP otsuseid tegevaid organeid vaid nendest ettepanekutest, mida toetab vähemalt seitse nõuanderühma täisliiget (või nende asendusliiget). Täisliikmetel on keelatud toetada samas küsimuses rohkem kui üht ettepanekut. Erakordselt tähtsates küsimustes on seitsmel täisliikmel õigus nõuda oma eriarvamuse viivitamata esitamist EKP otsuseid tegevatele organitele. |
9.7. |
Nõuanderühmal on õigus moodustada allüksuseid, et toetada nõuanderühma tööd järgmistes valdkondades: a) kasutajavajaduste tehniline rakendamine, b) T2Siga seonduvate küsimuste harmoneerimine, c) T2Siga seonduvad õiguslikud küsimused, või d) muud valdkonnad, mille osas nõuanderühm vajab eritoetust. Nõuanderühm määratleb ja kinnitab asjaomaste allüksuste volitused. Nõuanderühmal on õigus moodustada allrühmi, kus on esindatud kõik nõuanderühma huvirühmad ning mis on mõeldud pikaajaliseks tegutsemiseks. Samuti on nõuanderühmal õigus moodustada rakkerühmi, kus ei pea ilmtingimata olema esindatud kõik nõuanderühma huvirühmad ja/või mis on mõeldud lühiajaliseks tegutsemiseks. Ühtlasi on nõuanderühmal ja T2Si projekti töörühmal õigus moodustada teatavate küsimuste lahendamiseks ajutisi töörühmi. Allüksuste töökorraldust puudutavad nõuanderühma otsused võetakse vastu konsensuse alusel. Kui konsensust ei saavutata, võetakse otsused vastu lihthäälteenamusega. |
9.8. |
Nõuanderühm on kohustatud tagama, et erinevatel turuosalistel ja ametiasutustel oleks võimalus esitada omapoolsed ettepanekud ning et neid teavitataks nõuanderühma aruteludest. Asjaomaste konsultatsioonide koordinaatoriks on sekretär, keda toetab EKP T2Si töörühm ning vajaduse korral ka teised EKP töötajad. Riigisisese turu ja nõuanderühma vahelise ühenduse tagamiseks moodustatakse igas riigis riigisisesed kasutajarühmad (National User Groups, NUG). Riigisisestel kasutajarühmadel on õigus esitada sekretäri vahendusel nõuanderühmale ettepanekuid ja otsuseid. Nõuanderühm võtab tarvitusele kohased meetmed konsulteerimaks turuosaliste, ametiasutuste ning muude huvirühmade ja huvitatud osapooltega (näiteks riigisisesed kasutajarühmad, avalikud arutelud, ümarlauadiskussioonid, eraldi kohtumised ja teabetunnid või konsultatsioonijärgsete tagasisidearuannete avaldamine). Konsultatsiooni puudutavate märkuste esitamiseks peab reeglina andma aega vähemalt kolm nädalat, kui nõuanderühma eesistuja ei otsusta teisiti. |
10. Aruandlus ja Euroopa Keskpankade Süsteemi (EKPS) komiteedega suhtlemine
10.1. |
EKP nõukogu võib nii omal algatusel kui vastava taotluse alusel anda nõuanderühmale üldiseid juhiseid. |
10.2. |
Nõuanderühm esitab oma arvamuse vahetult EKP otsuseid tegevatele organitele seisukoha võtmiseks. |
10.3. |
Nõuanderühmal on õigus nii omal algatusel kui vastava taotluse alusel anda allrühmale eesistuja kaudu juhiseid kui volituste alusel täidetavaid tööülesandeid. |
10.4. |
Nõuanderühmal on õigus eesistuja kaudu konsulteerida EKPSi komitee või selle allrühma(de)ga asjaomase komitee pädevusvaldkonda kuuluvates konkreetsetes tehnilistes küsimustes (näiteks T2Siga seonduvates õiguslikes küsimustes). Konsultatsiooniks antakse üldjuhul aega vähemalt kolm nädalat, välja arvatud kiireloomuliste küsimuste korral. Eesistuja tagab, et nõuanderühma töö ei kattuks EKPSi komitee volitustega. |
CSD KONTAKTRÜHM
Volitused ja koosseis
1. Volituste ulatus
CSD kontaktrühm (CSD Contact Group, CCG) aitab kaasa raamlepingu väljatöötamisele ning eurosüsteemi ja T2Sis osaleda soovivate CSDde vahelistele läbirääkimistele. EKP nõukogu esitab ettepaneku raamlepingu kohta kõikidele Euroopa CSDdele. Raamleping käsitleb T2Si väljatöötamis- ja kasutusetappe. Iga CSD kirjutab raamlepingule eraldi alla.
2. Koosseis
CSD kontaktrühm koosneb CSD projekti toetajatest ning T2S programmi juhatuse liikmetest ja asendusliikmetest.
Projekti toetajad nimetatakse eurosüsteemiga 16. juulil 2009 vastastikuse mõistmise memorandumi allkirjastanud või hiljem memorandumiga nõustumise kohta ühepoolse avalduse teinud CSDde juhatuste poolt. Iga CSD liige võib määrata asendusliikme, kes teda äraolekul asendab. Projekti toetaja ja tema asendusliikme puudumise korral on CSD esinduseta. T2S programmi juhatuse liikmeid ja nende asendusliikmeid puudumise korral ei asendata.
CSD kontaktrühma eesistujaks on T2S programmi juhatuse eesistuja. Eesistuja vastutab koostöös CSDdega 1) koosolekute sageduse, vormi ja päevakorra eest, ja 2) välisekspertide ja/või T2Si töörühma liikmete kaasamise eest spetsiifilisi teemasid puudutavatele koosolekutele. Raportöör on EKP T2Si töörühma liige. Tema kohustused on järgmised: 1) koosolekute korraldamise koordineerimine ja vajalike dokumentide õigeaegne edastamine; 2) eesistuja abistamine rühma koosolekute ettevalmistamisel; 3) koosolekute tulemuste dokumenteerimine, ja 4) eesistuja abistamine asjaomaste (all)rühmadega suhtlemisel.
3. Töökorraldus, koostöö ja toetus
Töökorraldus
CSD kontaktrühma otsused võetakse vastu konsensuse alusel. Kui konsensust ei suudeta saavutada kahel järjestikusel koosolekul, tuleb kõik eriarvamused täpselt dokumenteerida. Sellisel juhul on T2S programmi juhatuse kohustuseks esitada nõukogule ettepanek. CSDdel, kes T2S programmi juhatuse ettepanekuga ei nõustu, on õigus esitada eriarvamus.
T2S nõuanderühma ja CSD kontaktrühma vaheline koostöö
CSD kontaktrühma eesistuja teavitab nõuanderühma regulaarselt raamlepingu läbirääkimise kulgemisest.
Vajaduse korral osalevad nõuanderühma allüksused CSD kontaktrühma töös (vajadusel projektijuhtide allrühma ja lepinguliste küsimuste allrühma vahendusel).
CSD kontaktrühma toetamine
CSD kontaktrühma toetavad:
— |
projektijuhtide allrühm (Project Managers Sub-group, PMSG), mis vastutab läbirääkimiste ärilise aspekti eest (sh funktsionaalsete, tehniliste ja planeerimisküsimuste eest); |
— |
lepinguliste küsimuste rakkerühm (Task Force on Contractual Issues, TCI), mis pakub CSD kontaktrühmale õigustuge ja „tõlgib” CSD kontaktrühma ja projektijuhtide allrühma ärilised ettepanekud õiguskeelde. |
Nimetatud rakkerühmade volitused ning nende üldise tegevuse määrab CSD kontaktrühm.
RIIGISISESED KASUTAJARÜHMAD
Volitused ja koosseis
1. Sissejuhatus
Riigisiseste kasutajarühmade (National User Group, NUG) ülesandeks on võimaldada riigisisesel turul väärtpaberiarveldusteenuste pakkujate ja kasutajate vahelist koostööd TARGET2-Securities (T2Si) väljatöötamise ja rakendamise eesmärgil. Riigisisesed kasutajarühmad moodustavad üksuse, mis võimaldab turuosalistel osaleda T2Si nõuanderühmade töös, mis vormiliselt seob nõuanderühma ja riigisisese turgu. Riigisisesed kasutajarühmad vahendavad teavet T2Si projekti töörühmale ja edastavad nõuanderühmale nõuanderühma pädevusse kuuluvaid küsimusi puudutavat teavet. Samuti võivad riigisisesed kasutajarühmad esitada teatavaid küsimusi nõuanderühmale kaalumiseks.
Riigisisesed kasutajarühmad võivad osaleda muudatuste tegemisel kasutajavajaduste kirjeldusse ning nad on olulised asjaomaste taotluste hindamisel riigisisese turu toimimise kontekstis. Riigisisesed kasutajarühmad peaksid järgima T2Si põhimõtet, mille kohaselt peab vältima riikide erisuste lisamist T2Si ning aktiivselt edendama harmoneerimist.
2. Volitused
Riigisisestel kasutajarühmadel on järgmised volitused:
— |
T2Si mõju hindamine, eelkõige T2Si kasutajavajaduste muutumise osas riigisisesel turul. Seejuures peab arvestama „ühtse T2Si” (lean T2S) põhimõttega, mille kohaselt tuleb vältida erisusi riikides ja edendada harmoneerimist; |
— |
nõuanderühma tähelepanu juhtimine olulistele riigisisest turgu puudutavatele küsimustele; |
— |
riigisiseste väärtpaberiringkondade T2Si teadlikkuse suurendamine; |
— |
neid riigisiseseid ringkondi esindavate nõuanderühma liikmete toetamine. |
3. Koosseis
Riigisisene kasutajarühm koosneb eesistujast, sekretärist ja liikmetest.
Riigisisese kasutajarühma eesistuja on üldreeglina nõuanderühma täisliige või vaatlejaliige. Tavaliselt on selles ametis asjaomase riigi keskpanga vanemametnik. Kui asjaomane keskpank ei esita ega nimeta riigisisese kasutajarühma eesistujat, määratakse eesistuja nõuanderühma eesistuja poolt, kelle ülesandeks on konsensuse leidmine peamiste turuosaliste vahel antud riigis. Juhul kui eesistuja ei ole nõuanderühma liige, koordineerib nõuanderühma ja riigisisese kasutajarühma vahelisi suhteid nõuanderühma liige, et tagada tihedad suhted nõuanderühma ja riigisisese kasutajarühma vahel.
Riigisisese kasutajarühma sekretäri määrab euroala riikides vastava riigi keskpank, teistes riikides aga riigisisese kasutajarühma eesistuja. Sekretäri ülesandeks on osaleda T2Si töörühma poolt riigisiseste kasutajarühmade sekretäridele regulaarselt korraldatavatel teabetundidel.
Riigisisese kasutajarühma liikmeteks on asjaomase nõuanderühma liikmed ja vaatlejaliikmed (või nende poolt määratud ja riigisisese kasutajarühma eesistuja poolt heakskiidetud kõrgetasemelised esindajad) ning isikud, kelle teadmised ja positsioon võimaldavad esindada kõiki kasutajate ja pakkujate liike riigisisesel turul. Riigisisese kasutajarühma liikmeteks võivad seega olla väärtpaberite keskdepositooriumid, maaklerid, pangad, investeerimispangad, varahaldurid, emitendid ja/või nende agendid, kesksed tehingupooled (CCP), börsid ja mitmepoolsed kauplemissüsteemid (MTF), asjaomase riigi keskpank, reguleerivad asutused ja pangaliidud.
4. Töökorraldus
Riigisisesed kasutajarühmad tegelevad ainult T2Siga seonduvate küsimustega. Riigisiseselt kasutajarühmalt oodatakse aktuaalsete küsimuste osas aktiivset arupärimist T2Si töörühmalt, samuti nõuanderühma sekretäri poolt taotletud või riigisisese kasutajarühma enda poolt tõstatatud küsimuste osas riikliku seisukoha õigeaegset esitamist. T2Si töörühm annab riigisisestele kasutajarühmadele regulaarset teavet ja korraldab riigisisese kasutajarühma ja T2Si töörühma vahelise koostöö edendamiseks kohtumisi riigisiseste kasutajarühmade sekretäridega.
Riigisisene kasutajarühm korraldab regulaarselt koosolekuid, võttes arvesse nõuanderühma koosolekute ajakava, et oleks võimalik riigisisese nõuanderühma liikmetele nõu anda. Nõuanderühma liikmetele ei ole need nõuanded siduvad. Riigisisene kasutajarühm võib nõuanderühma sekretäri vahendusel esitada nõuanderühmale kirjalikke päringuid ning küsida nõuanderühma liikmelt tema seisukohta.
Riigisisese kasutajarühma sekretär edastab riigisisese kasutajarühma koosoleku päevakava ja arutusele tulevad dokumendid vähemalt viis päeva enne koosolekut. Riigisisese kasutajarühma koosoleku kokkuvõte avaldatakse T2Si kodulehel, vajaduse korral ka vastava RKP kodulehel, inglise keeles ja muus liidu keeles kolme nädala jooksul peale koosolekut.
Riigisisese kasutajarühma liikmete nimekiri avaldatakse T2Si kodulehel. Riigisisene kasutajarühm avaldab T2Si kodulehel ka riigisisese kasutajarühma e-posti aadressi, et turuosalised teaksid, kellega oma seisukohtade avaldamiseks ühendust võtta.
IV EÜ asutamislepingu, ELi lepingu ja Euratomi asutamislepingu kohaselt enne 1. detsembrit 2009 vastu võetud õigusaktid
12.5.2010 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 118/81 |
KOMISJONI OTSUS,
24. märts 2009,
riigiabi C 47/05 (ex NN 86/05) kohta, mida Kreeka on andnud ettevõtjale Hellenic Vehicle Industry SA (ELVO)
(teatavaks tehtud numbri K(2009) 1476 all)
(Ainult kreekakeelne tekst on autentne)
(EMPs kohaldatav tekst)
(2010/273/EÜ)
EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 88 lõike 2 esimest lõiku,
võttes arvesse Euroopa Majanduspiirkonna lepingut, eriti selle artikli 62 lõike 1 punkti a,
olles kutsunud huvitatud isikuid üles esitama oma märkusi vastavalt eespool nimetatud sätetele (1)
ning arvestades järgmist:
1. MENETLUS
(1) |
Komisjon sai 27. mai 2002. aasta kirjas kaebuse, milles väideti, et Kreeka ametiasutused on andnud riigiabi ettevõtjale ELVO – Hellenic Industry SA (edaspidi „ELVO”). |
(2) |
Pärast pikaajalist arvamuste vahetamist Kreeka ametiasutustega teatas komisjon Kreekale 7. detsembri 2005. aasta kirjas, et ta on otsustanud algatada kõnealuse abi suhtes EÜ asutamislepingu artikli 88 lõikes 2 sätestatud menetluse. |
(3) |
Komisjoni otsus algatada menetlus avaldati Euroopa Liidu Teatajas (2). Komisjon kutsus asjast huvitatud isikuid üles esitama abi kohta oma märkused. |
(4) |
Komisjonile ei laekunud ühtegi huvitatud isikute märkust. |
(5) |
Kreeka esitas oma märkused komisjoni algatamisotsuse kohta 1. märtsi 2006. aasta kirjas. Kreeka esitas täiendavat teavet 26. juuli 2006. aasta, 28. juuli 2006. aasta, 2. augusti 2006. aasta, 22. juuni 2007. aasta, 2. juuli 2007. aasta, 31. augusti 2007. aasta, 6. septembri 2007. aasta, 18. oktoobri 2007. aasta, 22. veebruari 2008. aasta ja 20. augusti 2008. aasta kirjas. |
(6) |
Komisjoni ametnike ja Kreeka ametiasutuste vaheline kohtumine, kus viibisid ka ELVO esindajad, toimus 4. mail 2007. |
2. FAKTID
2.1. Abisaaja
(7) |
ELVO on Kreekas Thessalonikis asuv ettevõtja, kes toodab sõjaväeveokeid, tsiviilautosid ja nende varuosi. ELVO on peamine mootorsõidukite tarnija Kreeka relvajõududele. |
(8) |
Olemasoleva teabe põhjal toodab ettevõtja järgmisi sõidukiliike: bussid, trollibussid, kallurid, prügiautod, tsisternautod, tuletõrjeautod, lumesahad, lennukiveokid, kraanaveokid, traktorid, madalveoautod, haagised, sportmaasturid, tankid ja soomussõidukid. |
(9) |
Ettevõtja loodi 1972. aastal nime Steyr Hellas SA all ning ta tootis traktoreid, veoautosid, kaherattalisi sõiduvahendeid ja mootoreid. 1987. aastal nimetati ettevõtja ümber ELVO-ks ja Kreeka valitsusest sai ettevõtja peamine aktsionär. |
(10) |
Pärast avalikku pakkumist omandas ettevõtja Mytilineos Holdings SA 29. augustil 2000 sõlmitud aktsiate müügilepingu kaudu 43 % ettevõtjast ELVO (edaspidi nimetatakse kõnealust müüki „osaliseks erastamiseks”). Praegu kuulub 51 % ELVO-st Kreeka valitsusele. |
(11) |
ELVO-s töötab praegu ligi 672 inimest (2007. aasta andmed). Ettevõtja käive oli 2007. aastal 84 miljonit eurot. |
2.2. Abimeetmed
2.2.1. Seaduse 2771/1999 kohane maksuvabastus
(12) |
16. detsembril 1999 vastuvõetud seaduse 2771/1999 artikli 15 lõike 3 alusel vabastas Kreeka ettevõtja ELVO majandusaastatel 1988–1998 maksude ja rahatrahvidega kogunenud võlgadest riigikassa ees (edaspidi „maksuvabastus A”). Kreeka ametiasutuste sõnul tähendas see vabastust 1 193 753 186 Kreeka drahmi suurusest (3 503 310,89 eurot) (3) maksevõlgnevusest, mida ELVO oleks pidanud riigikassale tagasi maksma. |
(13) |
Oma märkustes komisjoni otsuse kohta algatada EÜ asutamislepingu artikli 88 lõike 2 kohane menetlus teavitasid Kreeka ametiasutused komisjoni kahest muust abimeetmest ettevõtjale ELVO. |
2.2.2. Seaduse 1892/90 kohane maksuvabastus
(14) |
Vastavalt seaduse 1892/90 artiklile 49 vastuvõetud otsusega (4) tühistasid Kreeka ametiasutused ELVO 3 546 407,89 euro suuruse maksuvõlgnevuse (edaspidi „maksuvabastus B”). Summa vastab ELVO maksukohustustele alates 1998. aastast (aasta, millal koostati eelmine maksuaudit) kuni Mytilineosile aktsiate müümiseni. Maksuvabastus realiseerus hüvitamise vormis: maksuamet maksis ELVO-le tagasi ettevõtja poolt varem tasutud maksud. See jaguneb järgmiselt:
|
2.2.3. Laenutagatis
(15) |
1997. aastal andis Saksamaa pank Bayerische Hypo- und Vereinsbank AG ELVO-le laenu 23 008 134,635 eurot. Kõnealuse laenu tagas Kreeka riik (edaspidi „laenutagatis”). ELVO ei andnud omalt poolt mingit lisatagatist, kuid maksis riigile tasu 1 % summast. Kreeka ametiasutused on teavitanud komisjoni, et laenu kasutati kaitseministeeriumi riigihanke programmide kohase, täpsemalt Kreeka sõjaväele mõeldud […] (5) tootmise rahastamiseks. |
3. ARTIKLI 88 LÕIKE 2 KOHASE MENETLUSE ALGATAMISE PÕHJUSED
(16) |
Nagu eespool nimetatud, teavitas komisjon Kreekat 7. detsembri 2005. aasta kirjas, et ta on algatanud EÜ asutamislepingu artikli 88 lõike 2 alusel menetluse seoses maksuvabastusega A, mida komisjon pidas riigiabiks. Komisjon kahtles, kas abi on ühisturuga kokkusobiv allpool esitatud põhjustel. |
(17) |
Algatamisotsusele eelnenud arvamuste vahetamise käigus väitis Kreeka, et kogu ELVO tegevus kuulub EÜ asutamislepingu artikli 296 kohaldamisalasse, sest ELVO tootis peamiselt Kreeka relvajõududele mõeldud sõjaväeveokeid. Komisjon märkis siiski, et ELVO toodab ka tsiviilotstarbega ja kahesuguse kasutusega sõidukeid. Kreeka ei ole tõendanud, et maksuvabastus on seotud ainult ELVO sõjaliseks otstarbeks mõeldud toodanguga ja et see oli vajalik Kreeka oluliste kaitsehuvide seisukohast. |
(18) |
Sellest tulenevalt on komisjon arvamusel, et ainult osa ELVO-le antud rahalisest abist oli seotud sõjaliseks otstarbeks mõeldud toodanguga, mis kuulub EÜ asutamislepingu artikli 296 kohaldamisalasse, ja et antud abi tootmisele, mis kõnealuse artikli kohaldamisalasse ei kuulu, tuleb uurida EÜ asutamislepingu artikli 88 lõike 2 alusel algatatud menetluse raames. |
(19) |
Samas kirjas kutsus komisjon Kreekat üles kooskõlas nõukogu määruse EÜ nr 659/1999 (6) artikli 10 lõikega 3 esitama teavet mitme küsimuste kohta, muu hulgas järgmist teavet:
|
4. KREEKA AMETIASUTUSTE MÄRKUSED
(20) |
Pärast komisjoni otsust algatada uurimismenetlus esitas Kreeka järgmised märkused. |
4.1. Muud abimeetmed
(21) |
Pärast komisjoni korraldust teavitas Kreeka komisjoni eespool kirjeldatud maksuvabastusest B ja laenutagatisest. Kreeka väitis, et ELVO ei ole riigi ressurssidest saanud muud abi. |
4.2. EÜ asutamislepingu artikli 296 asjakohasus
(22) |
Kreeka kinnitas, et ELVO-l ei olnud eraldi kontosid oma tsiviil- ja sõjalise otstarbega tootmise jaoks. Samas väitis Kreeka, et ELVO tootis peamiselt sõjavarustust. Seega moodustasid ajavahemikul 1987–1998 „sõjalise otstarbega programmid” kuni 85 % ettevõtja müügimahust. See et sõjalise otstarbega toodang moodustas 1999. aastal vaid 54 % müügimahust, oli erakorraline olukord põhjustatuna 1997. aasta lepingust tarnida eri avalik-õiguslikele asutustele busse ja trollibusse (järgmistel aastatel 2000–2002 oli sõjalise otstarbega toodangu osakaal taas tavapärasel kõrgel tasemel: vastavalt 64,61 %, 72,59 % ja 98,4 %). Seega väga suur osa ELVO toodangust (välja arvatud 1999. aastal) moodustas sõjavarustus, mis kuulub EÜ asutamislepingu artikli 296 kohaldamisalasse. |
4.3. Eraettevõtja põhimõte
(23) |
Kuivõrd maksuvabastused A ja B ei kuulu EÜ asutamislepingu artikli 296 kohaldamisalasse, tuleb neid analüüsida ELVO osalise erastamise raames. Osaline erastamine toimus avaliku pakkumise vormis, mille raames näitas oma huvi üles kaheksa Kreekast pärit või rahvusvahelist kontserni. Neli ettevõtjat esitasid tingimustele vastavad pakkumused. Mytilineosi pakkumus hinnati parimaks. |
(24) |
Erastamisprotsessi osana otsustas Kreeka riik, et ELVO tuleks müüa vabana kõikidest enne müügitehingu sõlmimist teada olevatest maksukohustustest ja juhul, kui võlakohustused tekivad enne müüki, kuid need tuleks tasuda hiljem, peaksid needki jääma Kreeka riigi kanda. Kõnealused tingimused moodustasid osa pakkumismenetluse tingimustest ja kõik pakkujad olid nendest teadlikud (nende pakkumused peegeldasid ka ootusi, et kõnealused võlad kustutatakse). Eesmärk oli tagada aktsiate kõrgeim võimalik hind (ilma maksuvõlgnevusteta). |
(25) |
Kreeka riik väitis, et tavapärase kaubandustava kohaselt kannab sarnaste tehingute korral müüja müüdava üksuse rahalised kohustused, mis enne tehingu lõpetamist ei ole täidetud. Lisaks sellele väitsid Kreeka ametiasutused, et Mytilineosi poolt makstud hind (12 179 071 eurot) tõi neile märkimisväärse kasu isegi juhul, kui kustutatud võlg maha arvata (netosumma 5 129 298,12 eurot). |
(26) |
Seega väitis Kreeka, et ta käitus sarnaselt eraettevõtjaga, kes taotleb oma varade müügist maksimaalset kasu, ning seetõttu ei kujuta maksuvabastused A ja B endast riigiabi. |
4.4. Riigiabi kava Ν 11/91
(27) |
Kreeka ametiasutused viitasid ka riigiabi kavale N 11/91, mille komisjon kiitis heaks 11. juuli 1991. aasta kirjas. Kõnealuse kava alusel võis anda riigiabi võlgade kustutamise või kapitaliseerimise vormis 208-le avaliku sektori ettevõtjale, muu hulgas ELVO-le. Kava kohaselt aga tuli komisjoni sellisest abist eelnevalt teavitada kahel juhul:
|
(28) |
Kreeka ametiasutused väidavad, et kõnealune kava hõlmas seaduse 1892/90 kohast võlgade kustutamist. Kustutamisest ei olnud komisjoni vaja eelnevalt teavitada, sest 43 % ELVO osalusest müüdi avaliku pakkumise teel ning sest ELVO oli sõjavarustuse tootja ja ei kuulu seega mootorsõidukisektori tootjate kategooriasse riigiabi sätete tähenduses. |
5. HINNANG
5.1. EÜ asutamislepingu artikkel 296
(29) |
Enne riigiabi eeskirjade alusel abimeetme sisulist hindamist on asjaomane analüüsida Kreeka väidet seoses EÜ asutamislepingu artikli 296 mõjuga. |
(30) |
EÜ asutamislepingu artikli 269 lõike 1 punkti b alusel ei takista lepingu sätted liikmesriigil „võtta selliseid meetmeid, mida ta peab vajalikuks oma oluliste julgeolekuhuvide kaitseks ja mis on seotud relvade, laskemoona või sõjavarustuse tootmise või kaubandusega; need meetmed ei või avaldada ebasoovitavat mõju selliste toodete konkurentsitingimustele ühisturus, mis ei ole mõeldud spetsiaalselt sõjaliseks otstarbeks.” Käesolevat sätet kohaldatakse nõukogu koostatud toodete nimekirja suhtes (vt EÜ asutamislepingu artikli 296 lõige 2), mis muu hulgas (nimekirja punkt 6) sisaldab: „tankid ja spetsiaalsed lahingumasinad: … b) relvastatud või soomustatud sõjaväesõidukid, sealhulgas amfiibsõidukid; c) soomussõidukid …”. |
(31) |
See tähendab niivõrd, kuivõrd see on asjaomane käesoleva juhtumi puhul, et EÜ asutamislepingu riigiabi käsitlevaid sätteid ei kohaldata meetmete suhtes seoses toodetega, mis sisalduvad 1958. aasta nimekirjas tingimusel, et selliseid meetmeid peetakse vajalikuks liikmesriigi oluliste julgeolekuhuvide kaitseks. |
(32) |
Kohtupraktika kohaselt lasub EÜ asutamislepingu artiklit 296 kohaldaval liikmesriigil kohustus tõestada, et kõnealused erandid ei lähe kaugemale kui need erandlikud juhtumid (8). |
(33) |
Kreeka väitis, et kogu ELVO tootmine või vähemalt väga suur osa sellest on seotud sõjavarustusega, mis kuulub EÜ asutamislepingu artikli 296 lõike 1 punkti b kohaldamisalasse, mistõttu ei saa kohaldata EÜ asutamislepingu riigiabi käsitlevaid sätteid, et välistada mis tahes vormis riigiabi andmist ettevõtjale ELVO. |
(34) |
Selline seisukoht ei ole vastuvõetav. Juhtumit käsitleva teabe põhjal on selge, et ELVO tootmine ei hõlma mitte ainult EÜ asutamislepingu artikli 296 kohaldamisalasse kuuluvaid tooteid, vaid ka tooteid, mis on kahesuguse kasutusega või mõeldud ainult tsiviilotstarbeks (vt põhjendused 8 ja 17). Ainuüksi sel põhjusel ei saa komisjon nõustuda väitega, et kogu ELVO tegevus kuulub EÜ asutamislepingu artikli 296 lõike 1 punkti b kohaldamisalasse. Kõnealuse erandi kohaldamist tuleb hinnata iga abimeetme puhul eraldi, võttes arvesse selle eesmärki ja rakendusala. |
(35) |
Maksuvabastuste A ja B puhul ei saa komisjon nõustuda väitega, et need kuuluvad EÜ asutamislepingu artikli 296 kohaldamisalasse. Tsiviil- ja sõjalise otstarbega tootmise kohta eraldi kontode puudumise tõttu on võimatu välja selgitada, kas kõnealused meetmed hõlmavad ainuüksi sõjalise otstarbega tootmist. |
(36) |
Laenutagatisega on teine lugu. Kreeka esitatud teave näitab, et tagatis hõlmas laenu, mida ELVO võttis, et täita Kreeka relvajõududele mõeldud sõidukite tellimused. Esimene tellimus oli seotud […], mis kuuluvad selgelt EÜ asutamislepingu artikli 296 kohaldamisalasse kuuluva sõjavarustuse nimekirja. Teine tellimus käsitles […], mida esmapilgul võib pidada kahesuguse kasutusega toodeteks ja mis kuuluvad EÜ asutamislepingu artikli 296 kohaldamisalasse ainult juhul, kui need on mõeldud konkreetselt sõjaliseks otstarbeks. Selles küsimuses on Kreeka ametlikult teatanud, et […] on toodetud Kreeka relvajõudude […] spetsifikaatide kohaselt. Komisjon nõustub, et […] kuuluvad oma näitajate poolest punktis 30, eelkõige seal osutatud punkti 6 alapunkti b toodete nimekirja. Lisaks sellele on Kreeka kinnitanud komisjonile, et kõik […] on tarnitud […] üksnes sõjalisel otstarbel kasutamiseks, mida on kinnitatud ka kaitseministeeriumi kirjas. Kreeka on ka väitnud, et […] on mõeldud sõjalisteks operatsioonideks ja nende toetamiseks ning neid peeti selleks otstarbeks sobivateks […]. Komisjon nõustub, et kõnealused sõidukid on vajalikud Kreeka oluliste julgeolekuhuvide kaitseks. |
(37) |
Komisjon on seisukohal, et tellimus, milleks laenutagatis anti, on seotud sõjavarustusega EÜ asutamislepingu artikli 296 lõike 1 punkti b tähenduses ja et tagatis oli vajalik, et tarnida kõnealune varustus Kreeka relvajõududele. Sellest tulenevalt nõustub komisjon, et laenutagatise suhtes ei kohaldata EÜ asutamislepingu riigiabi käsitlevaid sätteid EÜ asutamislepingu artikli 296 lõike 1 punktis b sätestatud erandi alusel. |
(38) |
Seetõttu käsitletakse järgnevas riigiabieeskirjade kohases analüüsis ainult maksuvabastusi A ja B. |
5.2. Riigiabi olemasolu
5.2.1. Riigi ressursside, selektiivsuse, kaubanduse mõjutamise ja konkurentsi moonutamise määratlused
(39) |
EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 1 kohaselt „on igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, ühisturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikidevahelist kaubandust”, välja arvatud juhul, kui abi on õigustatud EÜ asutamislepingu artikli 87 lõigete 2 ja 3 alusel. Riigiabi määratlus ei hõlma mitte ainult riigi ressursside otseülekandeid, näiteks toetuste vormis, vaid ka juhtumeid, kus riik tühistab abisaajale esitatud nõuded ja jääb seega ilma tulust. |
(40) |
Komisjoni arvates on maksuvabastused A ja B riigiabi, sest need hõlmavad makse, mis on riigi ressursid, ja nendega soodustatakse valikuliselt üksnes ELVO-t, kes vastasel juhul oleks pidanud need võlad tasuma. Vabastused on selgelt seostatavad riigiga, sest neid jõustati meetmete kaudu, mida võtsid riigi asutused (st seadus maksuvabastuse A puhul ja maksuameti tagasimakseotsus maksuvabastuse B puhul). Et mootorsõidukitööstuses valitseb liikmesriikide vahel konkurents ja toimub kaubavahetus, ähvardab ELVO-le konkurentide ees rahalise eelise andmine moonutada konkurentsi ja kahjustada liikmesriikidevahelist kaubandust. |
5.2.2. Soodustamise kriteerium: Kreeka väide, et ta tegutses samamoodi kui eraettevõtja
(41) |
Kreeka aga väitis, et maksuvabastused A ja B ei kujuta endast riigiabi, sest nendega ei anta ELVO-le soodustust, mida ettevõtja tavapärastel turutingimustel ei oleks saanud. Vastavalt käesoleva otsuse punktides 23–26 kirjeldatule on Kreeka väitnud, et ta tegutses nagu mis tahes eraettevõtja sarnases olukorras. |
(42) |
Sellise väitega ei saa nõustuda. |
(43) |
Komisjon märgib, et kuigi Kreeka väitis, et käitus nagu mis tahes eraettevõtja sarnases olukorras, kasutas ta siiski õigusi, mis kuuluvad üksnes riigi pädevusse, et kohaldada ELVO suhtes abimeedet: konkreetne seadus maksude kustutamise kohta maksuvabastuse A puhul ja maksuameti otsus maksuvabastuse B puhul. Need on õigused, mida eraettevõtja ei saa kunagi kasutada. Seetõttu välistab meede juba oma olemuselt, et Kreeka riik käitus nagu mis tahes eraettevõtja tavapärastel tingimustel (9). |
(44) |
Lisaks sellele märkis komisjon, et Kreeka ei ole esitanud ühtegi tõendit (näiteks võrdlus tegeliku müügihinna ja hinnangulise aktsiate hinna vahel alternatiivses olukorras), et tõestada väidet, et maksunõuetest loobumine võimaldas saada kõrgemat hinda (st aktsiate müügihind ilma saamata jäänud maksutuluta) ELVO aktsiate eest kui hind, mida ta oleks saanud juhul, kui ta oleks aktsiad müünud ilma maksunõuete kustutamiseta. Kõnealuste tõendite täieliku puudumise tõttu on võimatu nõustuda Kreeka väitega, et maksuvabastused olid äriliselt kasulikud. |
(45) |
Seetõttu lükkab komisjon tagasi Kreeka väite, et ta käitus turumajandusliku ettevõtjana, ja on arvamusel, et maksuvabastustega A ja B anti ELVO-le soodustus, mida ettevõtja tavapärastel turutingimustel ei oleks saanud. |
5.2.3. Järeldus riigiabi olemasolu kohta
(46) |
Komisjon on arvamusel, et maksuvabastused A ja B kujutavad endast riigiabi EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 1 tähenduses. |
5.3. Kokkusobivus ühisturuga
5.3.1. Väidetav kokkusobivus riigiabi kava N 11/91 alusel
(47) |
Uurimismenetluse käigus väitis Kreeka, et juhul kui maksuvabastusi A ja B käsitatakse riigiabina, kuuluvad need igal juhul eespool nimetatud abikava alla, mille komisjon kiitis heaks juhtumis N 11/91, ja on seega ühisturuga kokkusobivad. Komisjon aga ei saa nõustuda põhjendustes 27 ja 28 esitatud Kreeka väidetega. |
(48) |
Komisjon märgib, et seadust 1892/90, mida komisjoni otsus N11/91 käsitles, kohaldatakse ainult ettevõtja või ettevõtja kogu vara või enamiku ettevõtja aktsiate müümise või mõne muu üleminekuvormi korral (seaduse 1892/90 artikkel 49). Käesoleval juhul aga müüdi eraettevõtjale ainult 43 % ELVO aktsiatest ja Kreeka valitsus säilitas 51 % osaluse. Juba seetõttu on komisjonil kahtlusi, kas ELVO osaline erastamine kuulub kõnealuse abikava alla. |
(49) |
Isegi juhul, kui oletada, et aktsiate müügileping kuulub abikava N 11/91 alla, ei ole käesolevas juhtumis täidetud abikava tingimused. |
(50) |
Isegi juhul, kui jällegi oletada, et sõjaväeveokite tootmine ei kuulu abikavas sätestatud mootorsõidukisektori määratluse alla, toodab ELVO siiski lisaks sõjalise otstarbega eritoodetele vastavalt eespool kirjeldatule ka suures ulatuses kahesuguse kasutusega või tsiviilotstarbelisi sõidukeid. ELVO tsiviilotstarbelisest tootmisest piisab, et käsitada ettevõtjat abikavas sätestatud tähenduses mootorsõidukite tootjana. |
(51) |
Mootorsõidukiettevõtja (nagu seda on ELVO) erastamise korral on komisjonile eelteatise esitamine oluline nõue, (10) et abikava saaks pidada ühisturuga kokkusobivaks. Kreeka ei teatanud ELVO osalisest erastamisest. Seetõttu ei saa maksuvabastusi A ja B pidada kokkusobivaks ühisturuga kõnealuse abikava alusel. |
5.3.2. Muud kokkusobivusele osutavad alused
(52) |
Kreeka ei ole välja toonud muid kokkusobivusele osutavaid aluseid ja komisjon on arvamusel, et abi ei saa pidada ühisturuga kokkusobivaks ühegi muu õigusakti alusel. |
(53) |
Seetõttu on komisjon arvamusel, et ELVO-le antud abi on ühisturuga kokkusobimatu. |
5.4. Abi summa kindlaksmääramine
(54) |
Ühisturuga kokkusobimatu abi nõutakse ELVO-lt tagasi. Kuid nagu komisjon möönis algatamisotsuses, võib ELVO tootmise seda osa, mis on seotud sõjavarustusega, pidada hõlmatuks EÜ asutamislepingu artikli 296 lõike 1 punktiga b. Abi, mis oli suunatud kõnealusele tootmisosale, ei tuleks käsitada riigiabina, sest see oli vajalik Kreeka oluliste julgeolekuhuvide kaitseks. Küsimus on selles, kuidas jagada abi kahe tootmisosa vahel. |
(55) |
Käesolevas otsuses käsitletud riigiabi ei antud ühele konkreetsele tegevusele, mis tähendab, et abi ei eraldatud sihtotstarbeliselt ühe konkreetse projekti rahastamiseks. Seetõttu peab komisjon tuvastama, kui suures ulatuses oli abi seotud sõjaliseks otstarbeks mõeldud toodanguga ja kui suures ulatuses tsiviilotstarbelise toodanguga. Arvutamise muudab keerulisemaks tõsiasi, et ELVO-l ei olnud eraldi kontosid tsiviil- ja sõjalise otstarbega tootmise kohta. Nende asjaolude tõttu võtab komisjon oma analüüsis aluseks kummagi tootmisosa suhtelise suuruse. Seega tuleb hinnata kummagi tootmisosa suhtelist kaalu. Komisjon märgib, et ELVO-le antud riigiabi, mida ei eraldatud konkreetse tegevuse rahastamiseks, hõlmas ka vanu võlgasid ja andis ELVO-le eelise oma tegevuse rahastamiseks tulevikus. Seetõttu on komisjon arvamusel, et selleks, et kindlaks määrata ulatus, mille piires tõi abi kasu tsiviil- ja sõjalise otstarbega tootmisele, ei piisa, kui analüüsis piirdutakse ainult tsiviil- ja sõjalise otstarbega tootmise jaotusele (st kummagi tegevuse suhteline kaal) aastal, millal abi anti, vaid vaja on arvutada kõnealuse kahe tegevuse vaheline keskmine jaotus piisavalt pika ajavahemiku jooksul. Tõsiasi, et kahe tegevuse suhteline kaal võib aastast aastasse märkimisväärselt erineda, õigustab samuti mitut aastat hõlmava keskmise väärtuse kasutamist. Kahe tegevuse vaheline keskmine jaotus konkreetsel aastal ei pruugi anda õiget ülevaadet pika ajavahemiku kohta. |
(56) |
Tsiviil- ja sõjalise otstarbega tootmise eraldi kontode puudumisel peab kõnealune jaotus põhinema ligikaudsel hinnangul. Komisjon on arvamusel, et ELVO müügi jagunemine sõjalise otstarbega programmide ja tsiviilklientide vahel vastavalt Kreeka selgitustele on sobiv võtta aluseks, et hinnata tsiviil- ja sõjalise otstarbega varustuse osakaalu ELVO tootmises ning et maksuvabastuste A ja B laekumisi tuleks jagada sellele vastavalt (11). |
(57) |
Kreeka on andnud teavet ELVO sõjalise otstarbega programmide raames ja tsiviilklientidele müüdud toodangu kohta. Ajavahemikus 1987–2000 (st ajavahemik, mida maksuvabastused hõlmavad) oli sõjalise otstarbega programmide raames müüdud toodangu kaalutud keskmine osakaal 79,9 %. Tsiviilotstarbelise tootmise osa oli seega 20,1 %. |
(58) |
Kui kohaldada sama suhtarvu maksuvabastuste suhtes, on ELVO-lt tagasinõutava ühisturuga kokkusobimatu abi summa (arvutuses ümardatakse kõik summad lähima täisrahaühikuni) 1 193 753 186 Kreeka drahmi × 0,201 = 239 944 390 Kreeka drahmi maksuvabastuse A puhul ning 3 546 407,89 eurot × 0,201 = 712 827,99 eurot maksuvabastuse B puhul. |
(59) |
Juhul kui komisjon nõustuks, et 79,9 % riigi poolt antavatest vahenditest läks ELVO sõjalise otstarbega tootmise rahastamiseks, tuleks ka järeldada, et ettevõtjast väljaminevast rahast on 79,9 % seotud ettevõtja sõjaliseks otstarbeks mõeldud tootmisega. Et suurem osa ELVO tegevusest on seotud sõjaliseks otstarbeks mõeldud tootmisega ja et ELVO-l puuduvad eraldi kontod tsiviilotstarbelise tootmise kohta, on oht, et tsiviilotstarbeliseks tegevuseks saadud abi tagasimaksmiseks kasutatakse vahendeid, mida vastasel juhul oleks kasutatud sõjalise otstarbega tootmise rahastamiseks. Seetõttu selleks, et taastada konkurentsiolukord, mis oleks valitsenud enne riigiabi andmist, ja et vältida täiendava abi andmist tsiviilotstarbelisele tootmisele, peab Kreeka tagama, et abi nõutakse tagasi üksnes ELVO tsiviilotstarbelise toodangu tuludest (12). |
(60) |
Käesolev otsus ei piira seisukohta, mida komisjon võib võtta kõnealuste meetmete kokkusobivuse kohta ühisturu eeskirjadega, eelkõige seoses riigihangete ja kontsessioonidega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Riigiabi summas 239 944 930 Kreeka drahmi ja 712 827,99 eurot, mida Kreeka andis ebaseaduslikult ettevõtjale ELVO, rikkudes EÜ asutamislepingu artikli 88 lõiget 3, ei ole ühisturuga kokkusobiv.
Artikkel 2
1. Kreeka nõuab artiklis 1 osutatud abi abisaajalt tagasi. Abi nõutakse tagasi üksnes ELVO tsiviilotstarbelise toodangu tuludest.
2. Tagasinõutavalt summalt arvestatakse intressi alates kuupäevast, millal summad anti abisaaja käsutusse, kuni nende tegeliku tagastamise kuupäevani.
3. Intress arvutatakse liitintressina vastavalt komisjoni määruse (EÜ) nr 794/2004 (13) V peatükile.
Artikkel 3
1. Artiklis 1 osutatud abi nõutakse tagasi viivitamatult ja tõhusalt.
2. Kreeka tagab, et käesolev otsus rakendatakse nelja kuu jooksul alates käesoleva otsuse teatamise kuupäevast.
Artikkel 4
1. Kahe kuu jooksul alates käesoleva otsuse teatavakstegemisest esitab Kreeka komisjonile järgmise teabe:
a) |
abisaajalt tagasinõutav kogusumma (põhisumma ja intressid) (siinkohal teatab Kreeka eelkõige maksuvabastusega B seotud 634 088,99 euro suuruse summa tagasimaksmise täpse kuupäeva (vt põhjenduse 14 teine taane)); |
b) |
üksikasjalik kirjeldus meetmetest, mida on juba võetud ja mida kavandatakse käesoleva otsuse täitmiseks; |
c) |
dokumendid, mis tõendavad, et abisaajalt on nõutud abi tagasimaksmist. |
2. Kreeka teavitab komisjoni käesoleva otsuse täitmiseks võetud riiklike meetmete edenemisest seni, kuni artiklis 1 osutatud abi on täies ulatuses tagasi makstud. Asjaomane riik esitab komisjoni taotlusel viivitamata teabe käesoleva otsuse täitmiseks juba võetud ja kavandatud meetmete kohta. Samuti annab asjaomane riik üksikasjalikku teavet abisaaja tagasimakstud abisummade ja intresside kohta.
Artikkel 5
Käesolev otsus on adresseeritud Kreeka Vabariigile.
Brüssel, 24. märts 2009
Komisjoni nimel
komisjoni liige
Neelie KROES
(1) ELT C 34, 10.2.2006, lk 24.
(2) Vrd joonealune märkus 1.
(3) Eurodes summa on esitatud Kreeka ametiasutuste poolt.
(4) Kõnealune otsus jõustus ainult seoses 29. augusti 2000. aasta aktsiate müügilepinguga Kreeka riigi ja Mytilineosi vahel.
(5) Ametisaladusena käsitletav teave.
(6) Nõukogu määrus (EÜ) nr 659/1999, 22. märts 1999, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad EÜ asutamislepingu artikli 93 kohaldamiseks (EÜT L 83, 27.3.1999, lk 1).
(7) Prantsuse keeles automobiles.
(8) Vt Euroopa Kohtu 8. aprilli 2008. aasta otsus kohtuasjas C-337/05: komisjon vs. Itaalia (veel avaldamata) (punktid 42–49).
(9) Vt esimese astme kohtu 17. detsembri 2008. aasta otsus kohtuasjas T-196/04: Ryanair (veel avaldamata) (punktid 84, 85 ja 90).
(10) Kohtupraktika kohaselt ei kuulu juhul, kui heakskiidetud abikava kohaselt tuleb teatavatest abiliikidest (näiteks abi ettevõtjatele teatavas sektoris) teatada, kõnealused abiliigid heakskiidetud abikava alla ja nendest tuleb eraldi teatada. Teatamine on seega oluline nõue ja mitte lihtsalt teabe edastamine. Vrd liidetud kohtuasjad T-447/93, T-448/93 ja T-449/93: AIETEC et al (EKL 1995, lk II-1971, punktid 129 ja 135); kohtuasi C-169/95: komisjon vs. Hispaania (EKL 1997, lk I-135, punktid 28–19); liidetud kohtuasjad T-132/96 ja T-143/96: Freistaat Sachsen (EKL 1999, lk II-3663, punkt 203); liidetud kohtuasjad C- 57/00 P ja C-61/00 P: Freistaat Sachsen (EKL 2003, lk I-9975, punkt 114 ja sellele järgnevad punktid).
(11) Sarnase ligikaudse hinnangu kohta vt komisjoni 2. juuli 2008. aasta otsus juhtumis C-16/04: Kreeka riigiabi ettevõtjale Hellenic Shipyards (Euroopa Liidu Teatajas veel avaldamata, kuid kättesaadav järgmisel aadressil: http://ec.europa.eu/competition/state_aid/register/)
(12) Vt otsus kohtuasjas C-16/04, millele on viidatud joonealuses märkuses 10, eelkõige selle otsuse punkt 340 ja sellele järgnevad punktid.
(13) Määrus (EÜ) nr 794/2004, 21. aprill 2004, millega rakendatakse nõukogu määrust (EÜ) nr 659/1999, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad EÜ asutamislepingu artikli 93 kohaldamiseks (ELT L 140, 30.4.2004, lk 1).
Teave antud abi summade kohta, mida nõutakse tagasi või mis on juba tagasi makstud
Abisaaja |
Abikava raames antud abi kogusumma (1) |
Tagasi-nõutava abi kogusumma (1) (Põhisumma) |
Juba tagasimakstud kogusumma (1) |
|
Põhisumma |
Intress |
|||
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
(1) miljonit, riigi omavääringus