15.4.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 95/1

(1)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. oktoobri 1989. aasta direktiivi 89/552/EMÜ (audiovisuaalmeedia teenuste osutamist käsitlevate liikmesriikide teatavate õigus- ja haldusnormide koordineerimise kohta (audiovisuaalmeedia teenuste direktiiv)) (2) on korduvalt oluliselt muudetud (3). Selguse ja otstarbekuse huvides tuleks kõnealune direktiiv kodifitseerida.

(2)

Mitmesuguste tehnoloogiate abil üle piiride osutatavad audiovisuaalmeedia teenused on üks liidu eesmärkide saavutamise viise. Vajalikud on teatavad meetmed, et võimaldada ja tagada üleminek riigisisestelt turgudelt ühisele programmide tootmise ja levitamise turule ning sätestada ausa konkurentsi tingimused, ilma et see piiraks audiovisuaalmeedia teenuste rolli avalike huvide teenimisel.

(3)

Euroopa Nõukogu on vastu võtnud piiriülese televisiooni Euroopa konventsiooni.

(4)

Audiovisuaalmeedia teenuste edastamise uute tehnoloogiate valguses peaks teleringhäälingutegevuse õiguslikus raamistikus arvesse võtma struktuurimuutuste, info- ja sidetehnoloogiate (IST) leviku ja tehnoloogilise arengu mõju ärimudelitele, eriti kommertsringhäälingu rahastamisele, ning tagama peaks Euroopa infotehnoloogiale ning meediatööstusele ja -teenustele optimaalsed konkurentsitingimused ning õiguskindluse, samuti kultuurilise ja keelelise mitmekesisuse.

(5)

Audiovisuaalmeedia teenused on nii kultuuri- kui ka majandusteenused. Nende kasvav tähtsus ühiskonnale, demokraatiale – eriti teabevabaduse, arvamuste paljususe ja meedia pluralismi tagamisel – haridusele ja kultuurile õigustab nende teenuste suhtes erieeskirjade kohaldamist.

(6)

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 167 lõikes 4 nõutakse, et liit võtaks nimetatud aluslepingu teiste sätete kohaselt tegutsedes arvesse kultuuriaspekte, eriti selleks, et austada ja edendada kultuuride mitmekesisust.

(7)

Euroopa Parlamendi 1. detsembri 2005. aasta (4) ja 4. aprilli 2006. aasta (5) resolutsioonides Doha vooru ja WTO ministrite konverentsi kohta nõudis Euroopa Parlament, et põhilised avalikud teenused, nagu audiovisuaalteenused, arvataks teenuskaubanduse üldlepingu (GATS) läbirääkimiste raames liberaliseerimisest välja. Oma 27. aprilli 2006. aasta seisukohas (6) toetas Euroopa Parlament Unesco kultuuri väljendusvormide mitmekesisuse kaitse ja edendamise konventsiooni, mis märgib eelkõige, et „kultuuriüritused, kultuurikaubad ja -teenused on nii majanduslikud kui ka kultuurilised, sest nad on identiteedi, väärtuste ja tähenduse kandjad ning seepärast ei tohi neid käsitleda, nagu oleks neil üksnes kommertslik väärtus”. Nõukogu 18. mai 2006. aasta otsusega 2006/515/EÜ (kultuuri väljendusvormide mitmekesisuse kaitse ja edendamise konventsiooni sõlmimise kohta) (7) kiideti Unesco konventsioon ühenduse nimel heaks. Konventsioon jõustus 18. märtsil 2007. Käesolevas direktiivis austatakse kõnealuse konventsiooni põhimõtteid.

(8)

On hädavajalik, et liikmesriigid tagavad kõigi selliste toimingute vältimise, mis võivad ohustada teleprogrammide vaba ringlust ja nendega kauplemist või mis võivad soodustada valitseva seisundi tekkimist, mis võib põhjustada televisiooni kaudu edastatava teabe ja kogu teabelevisektori mitmekesisuse ja vabaduse piiramist.

(9)

Käesolev direktiiv ei piira liidu seniste või tulevaste ühtlustavate õigusaktide kohaldamist, eriti nende kohustuslike nõuete täitmist, mis käsitlevad tarbijate kaitsmist ning äritehingute ja konkurentsi ausust.

(10)

Traditsioonilised audiovisuaalmeedia teenused, nagu televisioon, ja uued tellitavad audiovisuaalmeedia teenused pakuvad liidus olulisi tööhõivevõimalusi, eriti väikestes ja keskmise suurusega ettevõtjates, ning stimuleerivad majanduskasvu ja investeeringuid. Pidades silmas võrdsete konkurentsivõimaluste ja tõelise Euroopa audiovisuaalmeedia teenuste turu olulisust, tuleks järgida siseturu peamisi põhimõtteid, nagu vaba konkurents ja võrdne kohtlemine, et tagada audiovisuaalmeedia teenuste turgude läbipaistvus ja prognoositavus ning alandada tõkkeid turuletulekuks.

(11)

Et vältida konkurentsimoonutusi, suurendada õiguskindlust ning aidata kaasa siseturu väljakujundamisele ja ühtse inforuumi loomisele, on vaja kohaldada kõigi audiovisuaalmeedia teenuste, nii teleringhäälingu (st lineaarsete audiovisuaalmeedia teenuste) kui ka tellitavate audiovisuaalmeedia teenuste (st mittelineaarsete audiovisuaalmeedia teenuste) suhtes vähemalt teatud põhireegleid koordineeritult.

(12)

15. detsembril 2003 võttis komisjon vastu teatise Euroopa audiovisuaalpoliitika õigusliku reguleerimise tuleviku kohta, milles ta rõhutab, et kõnealuses sektoris peab reguleerimise poliitika nüüd ja edaspidi kaitsma teatavaid avalikke huve, näiteks kultuurilist mitmekesisust, õigust teabele, meediapluralismi, alaealiste kaitset ja tarbijakaitset, ning tõhustama avalikkuse teadlikkust ja meediakirjaoskust.

(13)

Nõukogu ja nõukogus 25. jaanuaril 1999. aastal kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate resolutsioonis avalik-õigusliku ringhäälingu kohta (8) kinnitati, et avalik-õigusliku ringhäälingu missiooni täitmisel peab ringhääling saama kasu tehnoloogia arengust. Era- ja avalik-õiguslike audiovisuaalmeedia teenuste osutajate kooseksisteerimine on Euroopa audiovisuaalmeedia turule iseloomulik tunnusjoon.

(14)

Komisjon võttis vastu algatuse „i2010: Euroopa infoühiskond”, et soodustada majanduskasvu ja töökohtade loomist infoühiskonna ja meediaga seotud valdkondades. See on igakülgne strateegia, mis on mõeldud Euroopa infosisu tootmise, digitaalmajanduse arengu ja IST kasutuselevõtu soodustamiseks infoühiskonna teenuste ja meediateenuste, võrkude ja seadmete lähenemise taustal, tänapäevastades ja rakendades kõiki ELi poliitika vahendeid: õigusakte, teadusuuringuid ja partnerlust tööstusharuga. Komisjon on pühendunud infoühiskonna teenuste ja meediateenuste sidusa sisetururaamistiku loomisele, tänapäevastades audiovisuaalteenuste õiguslikku raamistikku. Põhimõtteliselt saavutatakse algatuse i2010 eesmärk, võimaldades tööstusharudel kasvada üksnes vajaliku reguleerimise juures ning võimaldades väikestel alustavatel ettevõtetel – mis on tuleviku rikkuse ja töökohtade loojad – areneda, tegeleda innovatsiooniga ja luua töökohti vabal turul.

(15)

Euroopa Parlament võttis 4. septembril 2003. aastal, (9)22. aprillil 2004. aastal (10) ja 6. septembril 2005. aastal (11) vastu resolutsioonid, mis toetasid põhimõtteliselt üldist lähenemisviisi, mille aluseks on kõigi audiovisuaalmeedia teenuste põhieeskirjad ja teleringhäälingu teenuste lisaeeskirjad.

(16)

Käesoleva direktiiviga tõhustatakse põhiõiguste järgimist ja see on täielikult kooskõlas Euroopa Liidu põhiõiguste hartas, (12) eriti selle artiklis 11 tunnustatud põhimõtetega. Selles osas ei takista käesolev direktiiv liikmesriikidel mingil moel kohaldamast oma põhiseaduslikke norme, mis on seotud ajakirjandusvabaduse ja sõnavabadusega meedias.

(17)

Käesolev direktiiv ei tohiks mõjutada Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. juuni 1998. aasta direktiivi 98/34/EÜ (millega nähakse ette tehnilistest standarditest ja eeskirjadest ning infoühiskonna teenuste eeskirjadest teatamise kord) (13) kohaldamisest tulenevaid liikmesriikide kohustusi. Seetõttu tuleks kavandatavate riigisiseste meetmete suhtes, mida rakendatakse tellitavate audiovisuaalmeedia teenuste suhtes, mis on rangemad või üksikasjalikumad kui need, mille puhul tuli Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2007. aasta direktiiv 2007/65/EÜ (millega muudetakse nõukogu direktiivi 89/552/EMÜ teleringhäälingutegevust käsitlevate liikmesriikide teatavate õigus- ja haldusnormide koordineerimise kohta) (14) lihtsalt üle võtta, kohaldada direktiivi 98/34/EÜ artikliga 8 kehtestatud protseduurilisi kohustusi.

(18)

Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. märtsi 2002. aasta direktiivi 2002/21/EÜ (elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste ühise reguleeriva raamistiku kohta (raamdirektiiv)) (15) artikli 1 lõikele 3 ei piirata liidu tasandil või siseriiklikul tasandil võetud meetmeid, mille eesmärk on saavutada üldist huvi pakkuvaid eesmärke, eelkõige seoses sisu reguleerimise ja audiovisuaalpoliitikaga.

(19)

Käesolev direktiiv ei mõjuta liikmesriikide ja nende ametiasutuste vastutust programmide korralduse – sealhulgas tegevusload, haldusalased load ja maksustamine – rahastamise ja sisu eest. Seetõttu ei mõjutata liikmesriikide kultuurilise arengu sõltumatust ja kultuuri mitmekesisust liidus.

(20)

Käesoleva direktiivi ükski säte ei tohiks nõuda ega ärgitada liikmesriike kehtestama uusi süsteeme mis tahes audiovisuaalmeedia teenuse tüübi litsentsimiseks või halduslubade andmiseks.

(21)

Käesoleva direktiivi kohaldamisel peaks mõiste „audiovisuaalmeedia teenused” hõlmama üksnes teleringhäälingu või tellitavaid audiovisuaalse massimeedia teenuseid ehk teenuseid, mis on mõeldud vastuvõtmiseks elanikkonna märkimisväärselt suure osa poolt ja millel võib olla neile selge mõju. Selle kohaldamisala peaks piirduma Euroopa Liidu toimimise lepingus määratletud teenustega ja peaks seega hõlmama kõiki majandustegevuse vorme, sealhulgas avalikku teenust pakkuvad ettevõtjad, kuid ei hõlma tegevusi, mis on eelkõige mittemajanduslikud ja mis ei konkureeri teleringhäälinguga, näiteks isiklikke veebilehti ja teenuseid, mis koosnevad erakasutajate poolt huviringkondade hulgas jagamiseks ja vahetamiseks loodud audiovisuaalse sisu esitamisest või levitamisest.

(22)

Käesoleva direktiivi kohaldamisel peaks mõiste „audiovisuaalmeedia teenused” hõlmama massimeediat selle teavituslikus, meelelahutuslikus ja avalikkust harivas funktsioonis ning sisaldama audiovisuaalseid ärilisi teadaandeid, kuid mõiste ei peaks laienema ühelegi erakirjavahetuse vormile, nagu piiratud arvule adressaatidele saadetud e-kirjad. Mõiste määratlusest peaks välja jätma kõik sellised teenused, mille peamine otstarve ei ole saadete pakkumine, st kui audiovisuaalne sisu on teenuses puhtjuhuslik ega kanna selle peamist otstarvet. Näiteks võib tuua veebilehed, mis sisaldavad audiovisuaalseid elemente üksnes täiendusena, lühikesi reklaamilõike või teavet, mis on seotud toote või mitteaudiovisuaalse teenusega. Seetõttu tuleks käesoleva direktiivi reguleerimisalast välja jätta ka rahalist väärtust kujutava panusega hasartmängud, sealhulgas loteriid, kihlveod ja muud hasartmänguteenused, samuti online mängud ja otsingumootorid, kuid mitte hasart- ja õnnemängudele keskendunud ülekanded.

(23)

Käesoleva direktiivi kohaldamisel peaks mõiste „audiovisuaalne” osutama liikuvatele piltidele koos heliga või ilma, hõlmates seega tummfilme, kuid mitte audioülekandeid ega raadioteenuseid. Kui audiovisuaalmeedia teenuse peamine eesmärk on saadete edastamine, peaks sellise teenuse mõiste hõlmama ka selliste saadetega kaasnevat tekstipõhist sisu, näiteks subtiitrimisteenust ja elektroonilisi programmijuhte. Tekstipõhised omaette teenused ei tohiks kuuluda käesoleva direktiivi reguleerimisalasse ja direktiiv ei tohiks mõjutada liikmesriikide vabadust reguleerida selliseid teenuseid riigi tasandil kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepinguga.

(24)

Tellitavatele audiovisuaalmeedia teenustele on iseloomulik, et nad on „televisioonilaadsed”, st nad konkureerivad sama vaatajaskonna pärast, mis on teleülekannetel, ning nimetatud teenuse kättesaadavuse laad ja vahendid annavad kasutajale põhjuse eeldada, et neile on tagatud regulatiivne kaitse käesoleva direktiivi kohaldamisala piirides. Eeltoodu valguses ja selleks, et vältida erinevusi vaba liikumise ja konkurentsi osas, tuleks mõistet „saade” tõlgendada dünaamiliselt, võttes arvesse teleringhäälingu arengut.

(25)

Mõiste „toimetusvastutus” on oluline meediateenuse osutaja rolli ja seoses sellega audiovisuaalmeedia teenuste määratlemisel. Liikmesriigid võivad käesoleva direktiivi rakendamiseks vajalike meetmete vastuvõtmisel toimetusvastutuse mõistet täpsustada, eelkõige „tõhusa kontrolli” tähenduse osas. Käesoleva direktiiviga ei tohiks piirata Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2000. aasta direktiiviga 2000/31/EÜ (infoühiskonna teenuste teatavate õiguslike aspektide, eriti elektroonilise kaubanduse kohta siseturul (direktiiv elektroonilise kaubanduse kohta)) (16) kehtestatud vastutusest vabastamist.

(26)

Käesoleva direktiivi kohaldamisel peaks mõiste „meediateenuse osutaja” määratlusest välja jätma füüsilised ja juriidilised isikud, kes üksnes edastavad sisu, mille toimetusvastutus lasub kolmandatel isikutel.

(27)

Teleringhääling hõlmab praegu eelkõige analoogset ja digitaalset teleringhäälingut, otse-eetris voogedastust (live streaming), veebiülekandeid ja korduvaid nõudevideoid (near-video-on-demand), samal ajal kui näiteks nõudevideod (video-on-demand) on üks tellitavatest audiovisuaalmeedia teenustest. Üldjuhul tuleks teleringhäälingu või telesaadete puhul, mida sama meediateenuse osutaja pakub tellitavate audiovisuaalmeedia teenustena, pidada käesoleva direktiivi nõuded täidetuks teleülekande, st lineaarse ülekande suhtes kohaldatavate nõuete täitmisega. Kui erinevat liiki teenuseid pakutakse siiski paralleelselt, kuid need on selgelt eraldi teenused, peaks käesolevat direktiivi kohaldama iga asjaomase teenuse suhtes.

(28)

Käesoleva direktiivi reguleerimisala ei peaks hõlmama ajalehtede ja ajakirjade elektroonilisi versioone.

(29)

Kõik audiovisuaalmeedia teenuse tunnused, mis on esitatud selle määratluses ning mida on selgitatud põhjendustes 21–28, peaksid esinema samaaegselt.

(30)

Teleringhäälingu kontekstis peaks samaaegse vaatamise mõiste hõlmama ka osaliselt samaaegset vaatamist, kuna teleülekande edastamise ja vastuvõtmise vahele jääb edastamisprotsessi tehnilistest põhjustest tulenev lühike ajavahe.

(31)

Käesolevas direktiivis tuleks sätestada audiovisuaalse ärilise teadaande laiem mõiste, mis siiski ei peaks hõlmama avalikes huvides edastatavaid teateid ega tasuta edastatavaid heategevusega seotud üleskutseid.

(32)

Käesolevas direktiivis tuleks „Euroopa päritoluga teosed” määratleda nii, et see ei piiraks liikmesriikidele jäetavat võimalust seda määratlust nende jurisdiktsiooni alla kuuluvate meediateenuste osutajate suhtes täpsustada, kui on järgitud liidu õigust ja võetakse arvesse käesoleva direktiivi eesmärk.

(33)

Päritoluriigi põhimõtet tuleks vaadelda käesoleva direktiivi tuumana, kuna see on vajalik siseturu loomiseks. Seda põhimõtet tuleks kohaldada kõigi audiovisuaalmeedia teenuste suhtes, et tagada meediateenuse osutajatele õiguskindlus, mis on vajalik baas uute ärimudelite rakendamiseks ja selliste teenuste käivitamiseks. Samuti on see vajalik teabe ja audiovisuaalsete saadete vaba liikumise tagamiseks siseturul.

(34)

Tugeva, konkurentsivõimelise ja ühtse Euroopa audiovisuaaltööstuse ja meediapluralismi edendamiseks kogu liidus peaks audiovisuaalmeedia teenuste osutaja kuuluma ainult ühe liikmesriigi jurisdiktsiooni alla ja teabe mitmekesisus peaks olema liidu aluspõhimõte.

(35)

Hulga praktiliste kriteeriumite kehtestamise eesmärk on määrata põhjaliku menetluse abil kindlaks, et käesoleva direktiivi reguleerimisalasse kuuluvate teenuste osutamisel kuulub meediateenuse osutaja ainult ühe liikmesriigi jurisdiktsiooni alla. Võttes arvesse Euroopa Liidu Kohtu praktikat ja vältimaks jurisdiktsiooni puudumist, on siiski asjakohane viidata asukohakriteeriumile Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklites 49–55 määratletud tähenduses kui lõplikule kriteeriumile liikmesriigi jurisdiktsiooni kindlaksmääramisel.

(36)

Nõue, et päritoluliikmesriik peaks tagama ringhäälingusaadete vastavuse käesoleva direktiiviga kooskõlastatud siseriiklike õigusaktidega, on liidu õiguse kohaselt piisav tagamaks ringhäälingusaadete vaba liikumine, ilma et vastuvõtjaliikmesriikides teostataks samadel põhjustel teistkordset kontrolli. Vastuvõtjaliikmesriik võib siiski erandjuhul ja eritingimustel ajutiselt peatada telesaadete taasedastamise.

(37)

Tellitavate audiovisuaalmeedia teenuste vaba osutamise piiranguid peaks olema võimalik seada üksnes vastavalt direktiivi 2000/31/EÜ artikli 3 lõigetes 4, 5 ja 6 sätestatud tingimustele ja korrale.

(38)

Tehnoloogia areng, eriti seoses digitaalsete satelliitprogrammidega, tähendab, et täiendavaid kriteeriume tuleks kohandada, et tagada audiovisuaalmeedia teenuse sobiv õiguslik reguleerimine ja tõhus rakendamine ning anda osalistele reaalne otsustusõigus audiovisuaalmeedia teenuse sisu üle.

(39)

Kuna käesolev direktiiv käsitleb liidus avalikkusele pakutavaid teenuseid, tuleks seda kohaldada üksnes audiovisuaalmeedia teenuste suhtes, mida avalikkus saab ühes või mitmes liikmesriigis standardsete tarbijatele ettenähtud seadmetega otseselt või kaudselt vastu võtta. Standardsete tarbijatele ettenähtud seadmete mõiste määratlemine tuleks jätta liikmesriikide pädevatele asutustele.

(40)

Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklites 49–55 on sätestatud asutamisvabaduse põhiõigus. Seega peaks meediateenuste osutajatel olema üldiselt vabadus asutamiskoha liikmesriiki valida. Euroopa Kohus on rõhutanud ka seda, et „alusleping ei keela ettevõtjal kasutada teenuste osutamise vabadust, kui ta ei osuta teenuseid oma asutamiskohaks olevas liikmesriigis” (17).

(41)

Liikmesriigid peaksid olema siiski võimelised kohaldama käesoleva direktiiviga koordineeritud valdkondades oma jurisdiktsiooni alla kuuluvate meediateenuste osutajate suhtes üksikasjalikumaid või rangemaid eeskirju, tagades, et need eeskirjad oleksid kooskõlas liidu õiguse põhimõtetega. Juhul kui ühe liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluv ringhäälinguorganisatsioon edastab teleülekannet, mis tervikuna või millest peamine osa on suunatud teise liikmesriigi territooriumile, oleks liikmesriikide vahelise koostöö nõue ning eeskirjadest kõrvalehoidmise korral Euroopa Kohtu praktika (18) kodifitseerimine koos tõhusama menetlusega asjakohane lahendus, millega võetakse arvesse liikmesriigi probleeme, seadmata kahtluse alla päritoluriigi põhimõtte nõuetekohast kohaldamist. Euroopa Kohus on seoses EÜ asutamislepingu artiklitega 43 ja 49 (nüüd Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklid 49 ja 56) kujundanud oma kohtupraktikas üldisel huvil põhinevate eeskirjade mõiste, mis muu hulgas hõlmab tarbijakaitse, alaealiste kaitse ja kultuuripoliitika eeskirju. Koostööd taotlev liikmesriik peaks tagama, et kõnealuseid liikmesriikide erieeskirju on objektiivselt vaja, neid kohaldatakse mittediskrimineerival viisil ning need on proportsionaalsed.

(42)

Kui liikmesriik konkreetsel juhul hindab, kas teises liikmesriigis asutatud meediateenuse osutaja edastatav ülekanne on tervikuna või peamiselt suunatud tema territooriumile, võib ta osutada näitajatele, nagu telereklaami ja/või tellijatelt saadava tulu päritolu, teenuse põhikeel või selliste saadete või äriliste teadaannete olemasolu, mis on otseselt suunatud vastuvõtva liikmesriigi avalikkusele.

(43)

Käesoleva direktiivi kohaselt, olenemata päritoluriigi põhimõtte kohaldamisest, võivad liikmesriigid ikkagi võtta meetmeid, mis piiravad teleringhäälingu vaba levi, kuid üksnes käesolevas direktiivis sätestatud tingimuste ja korra kohaselt. Euroopa Kohus on järjekindlalt rõhutanud, et teenuste osutamise vabaduse piiranguid, nagu ka aluslepingu keskse põhimõtte iga erandit, peab tõlgendama kitsendavalt (19).

(44)

Oma teatises Euroopa Parlamendile ja nõukogule „Parem õigusloome majanduskasvu edendamiseks ja töökohtade loomiseks Euroopa Liidus” rõhutas komisjon vajadust hoolikalt analüüsida sobivat õiguslikku lähenemist, eelkõige küsimust, kas asjaomase valdkonna ja probleemi puhul peaks eelistama õiguslikku reguleerimist või peaks kaaluma teisi võimalusi, nagu näiteks kaas- või enesereguleerimist. Peale selle on kogemused näidanud, et liikmesriikide erinevate õigustraditsioonide kohaselt rakendatavatel nii kaas- kui ka enesereguleerimise vahenditel võib olla tähtis roll kõrgetasemelise tarbijakaitse saavutamisel. Meetmed, mis on suunatud avaliku huvi eesmärkide saavutamisele tekkivas audiovisuaalmeedia teenuste sektoris, on tõhusamad siis, kui teenuseosutajad ise neid aktiivselt toetavad. Enesereguleerimine on seega teatud liiki vabatahtlik algatus, mis võimaldab ettevõtjatel, tööturu osapooltel, valitsusvälistel organisatsioonidel ja ühendustel võtta ise ja enda jaoks vastu ühiseid suuniseid. Liikmesriigid peaksid kooskõlas oma erinevate õigustraditsioonidega tunnustama tõhusat rolli, mida tulemuslik enesereguleerimine võib omada kehtivate seadusandlike ning kohtu- ja/või haldusmehhanismide täiendamisel, samuti enesereguleerimise kasulikku panust käesoleva direktiivi eesmärkide saavutamiseks. Kuigi enesereguleerimine võib olla käesoleva direktiivi teatavate sätete rakendamise täiendavaks meetodiks, ei peaks see siiski asendama liikmesriigi seadusandja kohustusi.

Kaasreguleerimine oma vähimal kujul loob õigusliku seose enesereguleerimise ja riikliku seadusandja vahel vastavalt liikmesriikide õigustraditsioonidele. Kaasreguleerimine peaks võimaldama riigil sekkuda juhul, kui selle eesmärke ei saavutata. Ilma et see piiraks liikmesriikide ametlikke ülevõtmisega seotud kohustusi, julgustatakse käesoleva direktiiviga kaas- ja enesereguleerimise kasutamist. See ei peaks kohustama liikmesriike looma kaas- ja/või enesereguleerimise korda ega katkestama või seadma ohtu käimasolevaid kaas- või enesereguleerimise algatusi, mis on liikmesriikides juba olemas ja toimivad tõhusalt.

(45)

Audiovisuaalmeedia teenuste eripära ning eriti selle mõju tõttu, mida need avaldavad inimeste arvamuse kujundamisele, peavad kasutajad tingimata täpselt teadma, kes vastutab nende teenuste sisu eest. Seepärast on liikmesriikidele oluline tagada, et kasutajatel oleks igal ajal lihtne ja vahetu juurdepääs audiovisuaalmeedia teenuse osutajat käsitlevale teabele. Iga liikmesriigi ülesanne on otsustada praktiliste üksikasjade üle, kuidas seda eesmärki saavutada, ilma et see piiraks liidu õiguse muid asjaomaseid sätteid.

(46)

Puudega inimeste ja vanemate inimeste õigus osaleda ja olla kaasatud liidu sotsiaal- ja kultuuriellu on lahutamatult seotud kättesaadavate audiovisuaalmeedia teenuste osutamisega. Kättesaadavus peaks hõlmama muu hulgas viipekeelt, subtiitreid, audiokirjeldust ning kergesti mõistetavat menüüjuhtimist, kuid ei pruugi olla nendega piiratud.

(47)

„Meediakirjaoskus” tähendab tarbijate oskusi, teadmisi ja arusaamu, mis võimaldavad neil meediat tulemuslikult ja ohutult kasutada. Meediakirjaoskusega inimesed on võimelised tegema informeeritud valikuid, mõistma sisu ja teenuste olemust ning nad suudavad kasutada ära uute sidetehnoloogiate kõiki võimalusi. Nad oskavad paremini kaitsta iseennast ja oma perekonda kahjustava või solvava materjali eest. Seetõttu tuleks arendada meediakirjaoskust kõigis ühiskonnagruppides ja tehtud edusamme hoolikalt jälgida. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta soovituses (alaealiste ja inimväärikuse kaitse ning vastulause esitamise õiguse kohta seoses Euroopa audiovisuaal- ja teabeteenuste tööstusharu konkurentsivõimega) (20) juba esitatakse rida võimalikke meetmeid meediakirjaoskuse edendamiseks, näiteks õpetajate ja koolitajate täiendõpe, spetsiaalne Interneti-koolitus lastele juba väga noores eas, kusjuures osa koolitusi võiks olla avatud ka vanematele, või kodanikele suunatud riiklike kampaaniate korraldamine, hõlmates kõik massiteabevahendid, et jagada teavet Interneti vastutustundliku kasutamise kohta.

(48)

Ringhäälinguorganisatsioonid võivad ainuõiguslikult omandada üldsusele suurt huvi pakkuvate ürituste teleülekandeõigusi. Siiski on kogu liidus tarvis edendada pluralismi uudistetoodangu ja -saadete mitmekesisuse kaudu ja järgida Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikliga 11 tunnustatud põhimõtteid.

(49)

On oluline, et liikmesriikidel oleks võimalik võtta meetmeid, et kaitsta teabe saamise õigust ja tagada avalikkusele laialdane juurdepääs ühiskonnas väga tähtsate riiklike või mitteriiklike sündmuste teleülekannetele nagu olümpiamängud, maailma- ja Euroopa meistrivõistlused jalgpallis. Selleks on liikmesriikidel õigus võtta liidu õigusega kooskõlas olevaid meetmeid, mille eesmärk on reguleerida nende jurisdiktsiooni alla kuuluvate ringhäälinguorganisatsioonide ainuõiguste kasutamist selliste sündmuste edastamiseks.

(50)

Liidu raamistikus on vaja kehtestada kord, et vältida võimalikku õiguskindlusetust ja turumoonutusi ning viia televisiooniteenuste vaba ringlus vastavusse vajadusega vältida õigustatud üldiseid huve kaitsvatest siseriiklikest meetmetest kõrvalehoidmist.

(51)

Eelkõige on vaja näha ette sätted, mis käsitlevad ringhäälinguorganisatsioonide selliste ainuõiguste kasutamist, mille nad on omandanud sündmustele, mida käsitletakse väga tähtsatena muu kui selle liikmesriigi ühiskonnas, kelle jurisdiktsiooni alla ringhäälinguorganisatsioonid kuuluvad. Vältimaks õiguste spekulatiivset omandamist eesmärgiga hoida kõrvale siseriiklikest meetmetest, on vaja kohaldada kõnealuseid sätteid lepingute suhtes, mis on sõlmitud pärast Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. juuni 1997. aasta direktiivi 97/36/EÜ (21) avaldamist ja mis käsitlevad pärast direktiivi jõustumiskuupäeva toimuvaid sündmusi. Kui uuendatakse enne nimetatud direktiivi avaldamist sõlmitud lepinguid, käsitletakse neid uute lepingutena.

(52)

Ühiskonnale väga tähtsad sündmused peaksid käesoleva direktiivi kohaldamisel vastama teatavatele tingimustele, s.o olema ainulaadsed sündmused, mis huvitavad liidu või teatava liikmesriigi või teatava liikmesriigi olulise osa üldsust ja mille on ette valmistanud ürituse korraldaja, kellel on seaduslik õigus müüa selliste sündmustega seotud õigusi.

(53)

Käesoleva direktiivi kohaldamisel tähendab „tasuta televisioon” saadete edastamist avaliku või erakanali kaudu, mis on avalikkusele juurdepääsetavad ilma igas liikmesriigis üldkasutatavatele ringhäälingu rahastamisviisidele lisanduva tasuta (nagu loatasu ja/või kaabellevivõrgu põhipaketi tellimistasu).

(54)

Liikmesriigid võivad kolmandatest riikidest pärinevate ja artiklis 2 sätestatud tingimustele mittevastavate audiovisuaalmeedia teenuste suhtes võtta mis tahes meetmeid, mida nad peavad asjakohaseks, tingimusel et need on kooskõlas liidu õiguse ja liidu rahvusvaheliste kohustustega.

(55)

Et kaitsta põhivabadust saada teavet ja et tagada liidu vaatajate huvide täielik ja nõuetekohane kaitse, peaksid üldsusele suurt huvi pakkuva ürituse teleülekandeõiguste ainuvaldajad andma teistele ringhäälinguorganisatsioonidele õiguse kasutada üldistes uudistesaadetes lühilõike võrdsetel, mõistlikel ja mittediskrimineerivatel alustel, võttes ainuõigust nõuetekohaselt arvesse. Sellised tingimused tuleb teatavaks teha aegsasti enne üldsusele suurt huvi pakkuva ürituse toimumist, et teistele jääks kõnealuse õiguse kasutamiseks piisavalt aega. Ringhäälinguorganisatsioon peaks saama seda õigust teostada konkreetselt kõnealusel juhul tema nimel tegutseva vahendaja kaudu. Selliseid lühilõike võib kasutada tervet ELi hõlmavate mis tahes kanali kaudu pakutavate ülekannete jaoks, sealhulgas spordiülekannetele spetsialiseerunud kanalid, ning need ei tohiks olla pikemad kui 90 sekundit. Juurdepääsuõigust lühilõikudele kohaldatakse piiriüleselt ainult siis, kui see on vajalik. Seetõttu peaks ringhäälinguorganisatsioon taotlema kõigepealt juurdepääsu samas liikmesriigis asutatud ringhäälinguorganisatsioonilt, kellel on kõnealuse üldsusele suurt huvi pakkuva ürituse kajastamiseks ainuõigus.

Üldiste uudistesaadete mõiste ei peaks hõlmama lühilõikude kasutamist meelelahutuseks mõeldud saadetes. Päritoluriigi põhimõtet tuleks kohaldada nii lühilõikudele juurdepääsu kui nende ülekandmise suhtes. Piiriülese ülekande korral tuleks kohaldada järjestikku eri liikmesriikide õigust. Esiteks, lühilõikudele juurdepääsu suhtes tuleks kohaldada selle liikmesriigi õigust, mille ringhäälinguorganisatsioon väljastab algse signaali (st tagab juurdepääsu). Tavaliselt on selleks liikmesriik, kus asjakohane üritus toimub. Kui liikmesriik on kehtestanud asjakohasele üritusele juurdepääsuks samaväärse süsteemi, tuleks selle liikmesriigi õigust kohaldada iga juhtumi puhul. Teiseks, lühilõikude edastamise suhtes tuleks kohaldada selle liikmesriigi õigust, kus asub lühilõike edastav ringhäälinguorganisatsioon.

(56)

Käesoleva direktiivi nõuded, mis käsitlevad juurdepääsu üldsusele suurt huvi pakkuvatele sündmustele lühiuudiste edastamise eesmärgil, ei tohiks piirata Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. mai 2001. aasta direktiivi 2001/29/EÜ (autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste teatavate aspektide ühtlustamise kohta infoühiskonnas) (22) ja asjakohaste rahvusvaheliste autoriõigusealaste ja nendega seotud õigusi käsitlevate konventsioonide kohaldamist. Liikmesriigid peaksid hõlbustama juurdepääsu üldsusele suurt huvi pakkuvatele üritustele, andes loa juurdepääsuks ringhäälinguorganisatsiooni signaalile käesoleva direktiivi tähenduses. Nad võivad aga valida mõne muu võrdväärse vahendi käesoleva direktiivi tähenduses. Sellised vahendid on muu hulgas – enne loa andmist juurdepääsuks signaalile – juurdepääsuloa andmine nende sündmuste toimumiskohta. Ringhäälinguorganisatsioone ei tohiks takistada sõlmimast üksikasjalikumaid lepinguid.

(57)

Tuleks tagada, et meediateenuse osutajate tava pakkuda pärast otseülekannet tellitavaid otseülekandena edastatud uudistesaateid oleks võimalik, ilma et selleks oleks vaja lühilõike välja jättes eraldi saadet. See võimalus peaks piirduma sama meediateenuse osutaja teleülekande tellitava teenuse pakkumisega, nii et seda ei saa kasutada uue lühilõikudel põhineva tellitava teenuse loomiseks.

(58)

Tellitavad audiovisuaalmeedia teenused erinevad teleringhäälingust kasutaja valiku- ja kontrollivõimaluse ning ühiskonnale avaldatava mõju poolest (23). Seega on põhjendatud tellitavate audiovisuaalmeedia teenuste väiksem reguleeritus ning nad peaksid vastama ainult käesolevas direktiivis sätestatud põhireeglitele.

(59)

Kahjuliku sisu kättesaadavus audiovisuaalmeedia teenustes valmistab seaduseandjatele, meediatööstusele ja lapsevanematele muret. Samuti on oodata uusi väljakutseid, eriti seoses uute jaotuskanalite ja uute toodetega. Eeskirjad alaealiste kehalise, vaimse ja moraalse arengu ning inimväärikuse kaitsmiseks kõigis audiovisuaalmeedia teenustes, sealhulgas audiovisuaalsetes ärilistes teadaannetes, on seega vajalikud.

(60)

Alaealiste kehalise, vaimse ja moraalse arengu ning inimväärikuse kaitseks võetud meetmeid tuleks hoolikalt tasakaalustada sõnavabaduse põhiõigusega, mis on sätestatud Euroopa Liidu põhiõiguste hartas. Nimetatud meetmete, näiteks isiklike tunnusnumbrite (PIN-koodide) kasutamise, filtreerimissüsteemide või märgistamise eesmärk peaks seega olema tagada alaealiste kehalise, vaimse ja moraalse arengu ning inimväärikuse piisav kaitse, eriti seoses tellitavate audiovisuaalmeedia teenustega. Alaealiste ja inimväärikuse kaitset ning vastulause esitamise õigust käsitlevas soovituses juba tunnistatakse filtreerimissüsteemide ja märgistamise tähtsust ning see sisaldab mitmeid alaealiste kaitseks mõeldud võimalikke meetmeid, nagu kasutajate süstemaatiline varustamine tõhusa, ajakohastatava ja kergestikasutatava filtreerimistarkvaraga juurdepääsupakkujaga lepingu sõlmimisel või spetsiaalselt lastele mõeldud teenustele juurdepääsu varustamine automaatse filtreerimistarkvaraga.

(61)

Liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvate meediateenuste osutajate suhtes kohaldatakse igal juhul lapspornograafia levitamise keeldu vastavalt nõukogu 22. detsembri 2003. aasta raamotsusele 2004/68/JSK (laste seksuaalse ekspluateerimise ja lapsporno vastu võitlemise kohta) (24).

(62)

Ükski käesoleva direktiivi säte, mis käsitleb alaealiste kehalise, vaimse ja moraalse arengu ning inimväärikuse kaitset, ei nõua, et nimetatud huvide kaitsmiseks võetavaid meetmeid peaks rakendama audiovisuaalmeedia teenuste eelneva kontrollimise abil riigiasutuste poolt.

(63)

Kooskõlastamine on vajalik, et hõlbustada kultuuriliste eesmärkidega programme tootvatel isikutel ja majandusharudel tegevuse alustamist ja jätkamist.

(64)

Liidu kogu era- ja avalikku teleringhäälingut hõlmavad Euroopa audiovisuaalse toodangu miinimumnõuded on vahend eespool nimetatud majandusharudes tootmise, sõltumatu tootmise ja levitamise edendamiseks, täiendades muid vahendeid, mille kohta on ettepanekud sama eesmärgi edendamiseks juba tehtud või tegemisel.

(65)

Seetõttu on vaja edendada liikmesriikide teletooteturgude kasvu, et saavutada vajalike investeeringute tagasisaamiseks piisav suurus mitte ainult ühiste eeskirjade kehtestamise teel, millega hõlvatakse siseriiklikud turud, vaid ka nähes Euroopa toodangule võimaluse korral ja asjakohaste vahenditega ette suurema osa kõikides liikmesriikides edastatavate teleülekannete mahust. Võimaldamaks kõnealuste eeskirjade kohaldamise ja eesmärkide saavutamise jälgimist, peaksid liikmesriigid komisjonile esitama aruande Euroopa päritoluga teostele ja sõltumatule toodangule käesoleva direktiiviga reserveeritud saateaja osatähtsuse kohaldamise kohta. Sellise osatähtsuse arvutamisel tuleb arvesse võtta Kreeka ja Portugali eriolukorda. Komisjon peaks teatama nendest aruannetest teistele liikmesriikidele, lisades aruannetele vajaduse korral arvamuse, võttes eelkõige arvesse saavutatud edu võrreldes eelnenud aastatega, uute ringhäälingusaadete osakaalu programmis, uutele teleringhäälinguorganisatsioonidele eriomaseid asjaolusid ja väikese audiovisuaalse tootmisvõimsuse või kitsa keelealaga riikide eriolukorda.

(66)

On oluline leida asjakohased ja liidu õigusega kooskõlas olevad vahendid ja menetlused, et edendada nende eesmärkide rakendamist, pidades silmas sobivate meetmete võtmist, et soodustada Euroopa audiovisuaalsete toodete tootmist, arendamist ja levitamist, eelkõige väikese tootmisvõimsuse või kitsa keelealaga riikides.

(67)

Euroopa päritoluga teoste osatähtsus tuleb saavutada, võttes arvesse majanduse tegelikku olukorda; seetõttu on selle eesmärgi saavutamiseks vaja järkjärgulist süsteemi.

(68)

Kohustus võimalust mööda reserveerida teatav osa saateajast ringhäälinguorganisatsioonidest sõltumatute tootjate sõltumatule toodangule soodustab uute teletootjate, eelkõige väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete teket. See pakub uusi võimalusi ja turuväljundeid loomeinimestele ning kultuurierialadel ja kultuuri valdkonnas töötavatele inimestele.

(69)

Tellitavad audiovisuaalmeedia teenused võivad osaliselt asendada teleringhäälingut. Seepärast peaksid need propageerima Euroopa päritoluga teoste tootmist ja levitamist ning seeläbi võimalusel aktiivselt kaasa aitama kultuurilise mitmekesisuse edendamisele. Niisugune toetus Euroopa päritolu teostele võiks olla näiteks selliste teenustega antav rahaline toetus Euroopa päritolu teoste tootmiseks ja nende teostega seotud õiguste omandamiseks, Euroopa päritolu teoste minimaalne osakaal nõudevideo kataloogides või Euroopa päritolu teoste atraktiivne esitlemine elektroonilistes programmijuhtides. Audiovisuaalmeedia teenuste osutajate poolt Euroopa päritoluga teoste edendamist käsitlevate sätete kohaldamist on tähtis korrapäraselt üle vaadata. Käesolevas direktiivis ettenähtud aruandluse raames peaksid liikmesriigid arvestama eelkõige ka selliste teenuseosutajate rahalise osalusega Euroopa päritolu teoste tootmises ja neid teoseid käsitlevate õiguste omandamises, Euroopa päritolu teoste osakaaluga audiovisuaalmeedia teenustes ning selliste teenuseosutajate pakutavate Euroopa päritolu teoste tegeliku vaadatavusega.

(70)

Artikli 16 sätete rakendamisel peaksid liikmesriigid julgustama ringhäälinguorganisatsioone kaasama piisava osa ühistoodanguna toodetud Euroopa päritoluga teoseid või väljastpoolt oma riiki pärit Euroopa teoseid.

(71)

Kui defineeritakse mõistet „ringhäälinguorganisatsioonidest sõltumatud tootjad”, nagu on osutatud artiklis 17, peaksid liikmesriigid võtma eelkõige asjakohaselt arvesse selliseid kriteeriume nagu tootja äriühingu omanikering, samale ringhäälinguorganisatsioonile tarnitavate saadete hulk ning teiseste õiguste omandiõigus.

(72)

Üksnes muudes kui liikmesriikide keeltes saateid edastavate kanalite suhtes ei tohiks kohaldada käesoleva direktiivi artikleid 16 ja 17. Sellest olenemata, kui selline keel või sellised keeled moodustavad kanali saateajast olulise, kuid mitte täieliku osa, ei tohiks saateaja selle osa suhtes kohaldada artikleid 16 ja 17.

(73)

Euroopa toodangu arendamiseks võib kohaldada siseriiklikke toetuskavasid, kui need on kooskõlas liidu õigusega.

(74)

Euroopa audiovisuaalse toodangu toetamise eesmärki võib liikmesriikides saavutada nende audiovisuaalteenuste korralduse raames, muu hulgas määrates teatavate meediateenuste osutajate ülesanded, mis on kooskõlas avalike huvidega, sealhulgas kohustus oluliselt toetada investeeringuid Euroopa toodangusse.

(75)

Meediateenuste osutajaid, saadete tegijaid, tootjaid, autoreid ja muid eksperte tuleks ergutada välja töötama üksikasjalikumaid ideid ja strateegiaid, mille eesmärk on arendada Euroopa audiovisuaalseid mängufilme, mis on suunatud rahvusvahelisele publikule.

(76)

Tähtis on tagada, et kinematograafiateoseid edastatakse õiguste valdajate ja meediateenuste osutajate vahel kokkulepitud ajavahemikel.

(77)

Kinematograafiateoste igasuguste linastuste täpselt määratletud toimumisaja küsimus tuleb eelkõige lahendada huvitatud isikute või asjaomaste erialaspetsialistide vaheliste kokkulepetega.

(78)

Liikmesriigid võivad teatava keele aktiivse soodustamise võimaldamiseks kehtestada üksikasjalikumaid või rangemaid eeskirju, eelkõige keelenõuete osas, kui kõnealused eeskirjad on kooskõlas liidu õigusega, eriti kui neid ei kohaldata teistest liikmesriikidest pärinevate ringhäälingusaadete taasedastamise suhtes.

(79)

Tellitavate audiovisuaalmeedia teenuste kättesaadavus suurendab tarbija valikuvõimalusi. Seega ei ole tellitavate audiovisuaalmeedia teenustega seotud audiovisuaalseid ärilisi teadaandeid reguleerivad üksikasjalikud eeskirjad põhjendatud ega ka tehnilisest vaatenurgast mõtestatud. Sellegipoolest peaksid kõik audiovisuaalsed ärilised teadaanded järgima mitte üksnes tuvastamiseeskirju, vaid ka peamisi kvaliteedieeskirju, et teenida selgeid avaliku korra eesmärke.

(80)

Nagu komisjon on tunnistanud oma tõlgendavas teatises piirideta televisiooni direktiivi (25) reklaami käsitlevate sätete teatavate aspektide kohta, on uute reklaamivõtete ja turundusuuenduste väljatöötamine loonud uusi tõhusaid võimalusi audiovisuaalseteks ärilisteks teadaanneteks traditsiooniliste ringhäälinguteenuste raames, mis võimaldavad neil tellitavate uuenduslike teenustega võrdsetes tingimustes paremini konkureerida.

(81)

Kaubanduse ja tehnika areng suurendab kasutajate valikuvõimalusi ja vastutust audiovisuaalmeedia teenuste kasutamisel. Et säilitada üldisi huve teenivate eesmärkide proportsionaalsus, peaks teleringhäälingu reguleerimine võimaldama teatavat paindlikkust. Lahususe põhimõte peaks piirduma reklaami ja otsepakkumisega ja tootepaigutus peaks olema lubatud teatavatel tingimustel, juhul kui liikmesriik ei otsusta teisiti. Juhul kui tootepaigutus on varjatud, tuleks see keelata. Lahususe põhimõte ei tohiks välistada uute reklaamitehnikate kasutamist.

(82)

Peale käesolevas direktiivis käsitletud tavade kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2005. aasta direktiivi 2005/29/EÜ (mis käsitleb ettevõtja ja tarbija vaheliste tehingutega seotud ebaausaid kaubandustavasid siseturul) (26) ebaõiglaste kaubandustavade suhtes, nagu eksitavad ja agressiivsed tavad, mida rakendatakse audiovisuaalmeedia teenuste puhul. Kuna Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. mai 2003. aasta direktiiviga 2003/33/EÜ (tubakatoodete reklaami ja sponsorlusega seotud õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta liikmesriikides), (27) millega keelatakse sigarettide ja teiste tubakatoodete reklaam ja sponsorlus trükimeedias, infoühiskonna teenuste osutamisel ja raadiosaadetes, ilma et see piiraks käesoleva direktiivi kohaldamist, arvestades audiovisuaalmeedia teenuste erinõudeid. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. novembri 2001. aasta direktiivi 2001/83/EÜ (inimtervishoius kasutatavaid ravimeid käsitlevate ühenduse eeskirjade kohta) (28) artikli 88 lõige 1, mis keelab teatavate ravimite avalikkusele suunatud reklaami, ei piira nimetatud artikli lõike 5 kohaselt käesoleva direktiivi artikli 21 kohaldamist. Peale selle ei tohiks käesoleva direktiiviga piirata Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta määruse (EÜ) nr 1924/2006 (toidu kohta esitatavate toitumis- ja tervisealaste väidete kohta) (29) kohaldamist.

(83)

Tarbijate kui televaatajate huvide täielikuks ja nõuetekohaseks tagamiseks on hädavajalik, et telereklaami suhtes kohaldataks teatavat hulka miinimumnorme ja -nõudeid ning et liikmesriikidel oleks õigus kehtestada üksikasjalikumaid või rangemaid eeskirju ja teatavatel asjaoludel seada nende jurisdiktsiooni all olevatele teleringhäälinguorganisatsioonidele erinevaid tingimusi.

(84)

Liikmesriigid, võttes asjakohaselt arvesse liidu õigust ja üksnes oma riigi territooriumile mõeldud ringhäälingusaadete suhtes, mida ei või otseselt ega kaudselt vastu võtta üheski teises liikmesriigis, peaksid saama kehtestada erinevaid tingimusi reklaami paigutamisele ja erinevaid piirmäärasid reklaami mahule, et edendada kõnealust liiki ringhäälingusaateid.

(85)

Arvestades vaatajate suurenenud võimalusi reklaami vältimiseks uute tehnoloogiate kaudu, nagu personaalsed digitaalsed videosalvestid, ja kanalite suurenenud valikut, ei ole reklaamilõikude paigutamise üksikasjalik reguleerimine vaatajate kaitsmise eesmärgil õigustatud. Kuigi tunnis lubatud reklaamimahtu ei tohiks suurendada, peaks käesolev direktiiv andma ringhäälinguorganisatsioonidele paindlikkuse selle lisamiseks sinna, kus see ei kahjusta põhjendamatult saadete terviklikkust.

(86)

Direktiiv on mõeldud Euroopa telemaastiku (kus reklaam on eelistatavalt paigutatud saadete vahele) eripära kaitsmiseks ja piirab seepärast televisiooni tarbeks toodetud kinematograafiateoste ja filmide, samuti mõne saatevaldkonna, mis vajab erikaitset, võimalikke katkestusi.

(87)

Tuleks sätestada limiit 20 % telereklaamilõike ja otsepakkumiste lõike tunnis, mis kehtivad samuti tipptunni kohta. Telereklaamilõigu all tuleks mõista kuni 12 minuti pikkust televisioonireklaami artikli 1 lõike 1 punkti i tähenduses.

(88)

On vaja keelata igasugune audiovisuaalne äriline teadaanne, kus reklaamitakse sigarette ja muid tubakatooteid, sealhulgas kaudset liiki audiovisuaalne äriline teadaanne, kus, olgugi et ei nimetata otseselt tubakatooteid, üritatakse sigarettide ja tubakatoodete audiovisuaalse ärilise teadaande keelust kõrvale hoida, kasutades tubakatoodete või selliste ettevõtjate marginimetusi, sümboleid või muid omaseid tunnusjooni, kelle teadaoleva või põhitegevuse hulka kuulub kõnealuste toodete tootmine või müük.

(89)

Samamoodi on vaja keelata igasugune audiovisuaalne äriline teadaanne selliste ravimite ja raviteenuste puhul, mis on selles liikmesriigis, kelle jurisdiktsiooni alla meediateenuse osutaja kuulub, kättesaadavad üksnes tervishoiutöötaja väljastatava retsepti või ettekirjutuse alusel, ning sätestada ranged nõuded alkoholitoodete telereklaamile.

(90)

Varjatud audiovisuaalne äriline teadaanne on oma negatiivse mõju tõttu tarbijatele käesoleva direktiiviga keelatud praktika. Varjatud audiovisuaalse ärilise teadaande keeld ei peaks hõlmama õiguspärast tootepaigutust käesoleva direktiivi raames, kui vaatajat on piisavalt teavitatud tootepaigutuse olemasolust. Seda võib teha, tehes teatavaks asjaolu, et antud saates kasutatakse tootepaigutust, näiteks neutraalse logo abil.

(91)

Tootepaigutus on kinematograafilistes töödes ja televisiooni tarbeks tehtud audiovisuaalsetes töödes reaalsus. Võrdsete võimaluste tagamiseks ja seeläbi Euroopa meediatööstuse konkurentsivõime tõstmiseks on vajalikud tootepaigutuse eeskirjad. Käesolevas direktiivis sätestatud mõiste „tootepaigutus” peaks hõlmama igasugust audiovisuaalse ärilise teadaande vormi, mis seisneb toote, teenuse või selle kaubamärgi kaasamises või sellele osutamises selliselt, et seda esitatakse saates tasu või samalaadse hüvitise eest. Kaupade tarnimist või teenuste osutamist tasuta (näiteks saate tootmiseks vajalikud rekvisiidid ja auhinnad) tuleks käsitada tootepaigutusena üksnes siis, kui sellised kaubad või teenused on märkimisväärse väärtusega. Tootepaigutuse suhtes tuleks kohaldada samu kvaliteedieeskirju ja -piiranguid nagu audiovisuaalse ärilise teadaande suhtes. Otsustavaks kriteeriumiks, mis eristab sponsorlust tootepaigutusest, on asjaolu, et tootepaigutuse puhul seotakse toode saate tegevusega (see on ka põhjus, miks artikli 1 lõike 1 punktis m on sõna „saade” seesütlevas käändes). Samas võib viiteid sponsorile näidata saate ajal, ent need ei ole saate sündmustiku osa.

(92)

Tootepaigutus peaks põhimõtteliselt olema keelatud. Teatavate saadete puhul on erandid siiski asjakohased, kasutades positiivset nimestikku. Liikmesriik peaks saama nende erandite kohaldamisest tervenisti või osaliselt loobuda, näiteks lubades tootepaigutust üksnes saadetes, mis ei ole toodetud ainult selle liikmesriigi territooriumil.

(93)

Peale selle on sponsorlus ja tootepaigutus keelatud juhul, kui need mõjutavad saadete sisu viisil, mis avaldab mõju meediateenuse osutaja vastutusele ja toimetuse sõltumatusele. See kehtib temaatilise paigutuse puhul.

(94)

Liikmesriigid vastutavad neile Euroopa Liidu toimimise lepinguga pandud kohustuste kohaselt käesoleva direktiivi tõhusa rakendamise eest. Liikmesriigid võivad valida ise asjakohased vahendid vastavalt oma õigustraditsioonidele ja väljakujunenud struktuuridele, eelkõige määrata oma pädevad sõltumatud reguleerivad asutused, et nad saaksid teha oma tööd käesoleva direktiivi rakendamisel erapooletult ja läbipaistvalt. Konkreetsemalt peaksid liikmesriikide valitud vahendid aitama soodustada meedia pluralismi.

(95)

Käesoleva direktiivi nõuetekohase kohaldamise tagamiseks on vajalik liikmesriikide pädevate reguleerivate asutuste ja komisjoni tihe koostöö. Samamoodi on liikmesriikide ning liikmesriikide reguleerivate asutuste tihe koostöö eriti oluline mõju tõttu, mida ühes liikmesriigis asutatud ringhäälinguorganisatsioonid võivad avaldada teisele liikmesriigile. Kui tegevusloa andmise kord on sätestatud liikmesriigi õigusega ja kui asjasse puutub mitu liikmesriiki, on soovitatav, et asjaomased ametiasutused võtavad üksteisega ühendust enne sellise tegevusloa andmist. Nimetatud koostöö peaks hõlmama kõiki käesoleva direktiiviga koordineeritud valdkondi.

(96)

On vaja selgitada, et enesetutvustus on eriline reklaamivorm, milles ringhäälinguorganisatsioon reklaamib oma tooteid, teenuseid, saateid või kanaleid. Saadetena tuleks käsitada eelkõige saatelõikudest koosnevaid reklaamikatkendeid.

(97)

Ringhäälinguorganisatsiooni enda saadete ja nendest otseselt tulenevate kõrvaltoodetega seotud teadaannetele ning ametlikele teadaannetele ja tasuta edastatavatele heategevusega seotud üleskutsetele eraldatavat päevamahtu ei peaks arvatama maksimaalsete päeva- või tunnimahtude hulka, mida võib eraldada reklaamile ja otsepakkumistele.

(98)

Konkurentsimoonutuste vältimiseks peaks kõnealune erand piirduma selliseid tooteid käsitlevate teadaannetega, mis vastavad korraga kahele tingimusele, olles kõnealuste saadete kõrvaltooted ja nendest otseselt tulenevad. Mõiste „kõrvaltoode” tähendab toodet, mis on mõeldud üksnes selleks, et võimaldada vaatajaskonnal kõnealustest saadetest täit kasu saada või neid interaktiivselt kasutada.

(99)

Pidades silmas otsepakkumiste arengut, mis on kõikidele ettevõtjatele majanduslikult tähtis tegevusala ning kaupade ja teenuste tõeline turustusvõimalus liidus, on oluline tagada kõrgetasemeline tarbijakaitse, kehtestades asjakohased nõuded, mis reguleerivad selliste ringhäälingusaadete vormi ja sisu.

(100)

On tähtis, et pädevatel siseriiklikel asutustel oleks asjakohaste sätete rakendamise jälgimisel võimalik eristada kanalite puhul, mis ei tegele üksnes otsepakkumistega, ühest küljest otsepakkumiste lõikudele, reklaamilõikudele ja muudele reklaamivormidele ning teisest küljest otsepakkumise saadetele eraldatud saateaega. Seetõttu on vajalik ja piisav, et iga otsepakkumise saade oleks selgelt äratuntav optiliste ja akustiliste vahendite abil vähemalt iga sellise saate alguses ja lõpus.

(101)

Käesolevat direktiivi tuleks kohaldada kanalite suhtes, mis tegelevad ainult otsepakkumise või enesetutvustusega ja millel puuduvad tavapärased saated, nagu uudised, sport, mängufilmid, dokumentaalfilmid ja näitemängud, üksnes käesoleva direktiivi eesmärkidel, ilma et see piiraks selliste kanalite hõlmamist liidu muude juriidiliste dokumentide reguleerimisalasse.

(102)

Kuigi tavaliselt on teleringhäälinguorganisatsioonidel kohustus tagada, et saadetes esitatakse asjaolusid ja sündmusi erapooletult, on sellest olenemata tähtis, et neil peaksid lasuma vastulause esitamise õiguse või võrdväärsete õiguskaitsevahendite suhtes sellised erikohustused, mille kohaselt iga isik, kelle õigustatud huve on kahjustatud edastatud teleprogrammi käigus esitatud väitega, võib kõnealust õigust või õiguskaitsevahendit tõhusalt kasutada.

(103)

Vastulause esitamise õigus on teleringhäälingu puhul asjakohane õiguskaitsevahend ning seda tuleks kohaldada ka veebikeskkonnas. Alaealiste ja inimväärikuse kaitset ning vastulause esitamise õigust käsitlevas soovituses juba esitatakse asjakohased suunised siseriiklikus õiguses või praktikas meetmete rakendamise kohta, et tagada piisavalt vastulause esitamise võimalus või samaväärsed õiguskaitsevahendid seoses online-meediaga.

(104)

Kuna käesoleva direktiivi eesmärke, nimelt audiovisuaalmeedia teenustele sisepiirideta ala loomist, tagades samal ajal üldiste huvide kõrgetasemelise kaitse, eriti alaealiste ja inimväärikuse kaitse ning edendades puudega inimeste õigusi, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada ning käesoleva direktiivi ulatuse ja toime tõttu on neid parem saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(105)

Käesolev direktiiv ei mõjuta liikmesriikide kohustusi, mis on seotud I lisa B osas esitatud direktiivide ülevõtmise tähtpäevadega,

a)

„audiovisuaalmeedia teenus” –

b)

„saade” – heliga või helita liikuvate kujutiste kogum, mis moodustab meediateenuse osutaja koostatud kava või kataloogi raames eraldi elemendi ning mille vorm ja sisu on võrreldavad teleringhäälingu vormi ja sisuga. Saate näideteks on pikad mängufilmid, spordisündmuste ülekanded, situatsioonikomöödiad, dokumentaalfilmid, lastesaated ja algupärased lavastused;

c)

„toimetusvastutus” – tõhus kontroll nii saadete valiku kui ka nende (teleülekannete puhul saatekava või tellitavate audiovisuaalmeedia teenuste puhul programmikataloogi) ülesehituse üle. Toimetusvastutus ei tähenda tingimata riigi õiguse kohast juriidilist vastutust osutatavate teenuste või sisu eest;

d)

„meediateenuse osutaja” – füüsiline või juriidiline isik, kellel on toimetusvastutus audiovisuaalmeedia teenuse audiovisuaalse sisu valikul ja kes määrab selle esitamise viisi;

e)

„teleringhääling” või „teleülekanne” (st lineaarne audiovisuaalmeedia teenus) – audiovisuaalmeedia teenus, mida osutab meediateenuse osutaja saatekava alusel saadete samaaegseks vaatamiseks;

f)

„ringhäälinguorganisatsioon” – teleülekandeid edastav meediateenuse osutaja;

g)

„tellitav audiovisuaalmeedia teenus” (st mittelineaarne audiovisuaalmeedia teenus) – audiovisuaalmeedia teenus, mida osutab meediateenuse osutaja saadete vaatamiseks kasutaja valitud ajal ja kasutaja isikliku taotluse põhjal, võttes aluseks meediateenuse osutaja valitud programmikataloogi;

h)

„audiovisuaalne äriline teadaanne” – heliga või helita kujutised, mis on mõeldud majandustegevusega tegeleva füüsilise või juriidilise isiku kaupade, teenuste või maine otseseks või kaudseks reklaamimiseks. Sellised kujutised kaasnevad saatega või on sellesse lisatud tasu või muu samalaadse hüvitise eest või enese reklaamimiseks. Audiovisuaalse ärilise teadaande vormid on muu hulgas telereklaam, sponsorlus, otsepakkumised ja tootepaigutus;

i)

„telereklaam” – igasugune kaubanduse, äri, oskustöö või kutsealaga seotud teadaanne, mida avalik-õiguslik isik või eraettevõtja või füüsiline isik edastab tasu või muu samalaadse hüvitise eest või enese reklaamimiseks, et reklaamida tasu eest pakutavaid kaupu või osutatavaid teenuseid, kaasa arvatud kinnisvara ning õigused ja kohustused;

j)

„varjatud audiovisuaalne äriline teadaanne” – kaubatootja või teenuseosutaja kaupade, teenuste, nime, kaubamärgi või tegevuse esitamine saadetes sõnas või pildis, kui meediateenuse osutaja eesmärk on sellise esitusega pakkuda reklaami ja kui see võib avalikkust esituse olemuse osas eksitada. Sellist esitamist käsitatakse eelkõige tahtlikuna, kui seda tehakse tasu või samalaadse hüvitise eest;

k)

„sponsorlus” – audiovisuaalmeedia teenuste osutamises või audiovisuaalsete teoste tootmises mitteosaleva avalik-õigusliku isiku või eraettevõtja või füüsilise isiku igasugune osalemine audiovisuaalmeedia teenuste või saadete rahastamises eesmärgiga reklaamida oma nime, kaubamärki, mainet, tegevust või toodet;

l)

„otsepakkumine” – avalikkusele ringhäälingu kaudu edastatavad otsepakkumised kaupade turustamiseks ja teenuste osutamiseks tasu eest, kaasa arvatud kinnisvara ning õigused ja kohustused;

m)

„tootepaigutus” – igasugune audiovisuaalse ärilise teadaande vorm, mis seisneb toote, teenuse või selle kaubamärgi kaasamises või sellele osutamises selliselt, et seda esitatakse saates tasu või samalaadse hüvitise eest;

n)

„Euroopa päritolu teosed” on järgmised:

i)

teose on valmistanud üks või mitu tootjat, kes on asutatud ühes või mitmes nimetatud riigis;

ii)

teoste tootmist jälgib ja kontrollib tegelikkuses üks või mitu tootjat, kes on asutatud ühes või mitmes nimetatud riigis;

iii)

nende riikide ühistootjate panus moodustab ühistootmise kogukuludest rohkem kui poole ja ühistootmist ei kontrolli üks ega mitu väljaspool kõnealuseid riike asutatud tootjat.

a)

kes on asutatud lõike 3 kohaselt kõnealuses liikmesriigis;

b)

kelle suhtes kohaldatakse lõiget 4.

a)

meediateenuse osutaja peakorter asub kõnealuses liikmesriigis ja audiovisuaalmeedia teenust käsitlevad toimetuslikud otsused tehakse selles liikmesriigis;

b)

kui meediateenuse osutaja peakorter asub ühes liikmesriigis, kuid audiovisuaalmeedia teenust käsitlevad toimetuslikud otsused tehakse teises liikmesriigis, käsitatakse meediateenuse osutajat selles liikmesriigis asutatuna, kus töötab oluline osa audiovisuaalmeedia teenuse osutamises osalevatest töötajatest. Kui oluline osa audiovisuaalmeedia teenuse osutamises osalevatest töötajatest töötab mõlemas liikmesriigis, käsitatakse meediateenuse osutajat selles liikmesriigis asutatuna, kus paikneb tema peakorter. Kui oluline osa audiovisuaalmeedia teenuse osutamises osalevatest töötajatest ei tööta kummaski liikmesriigis, käsitatakse meediateenuse osutajat selles liikmesriigis asutatuna, kus ta kõigepealt alustas oma tegevust, kooskõlas selle liikmesriigi õigusega, tingimusel et ta säilitab selle liikmesriigi majandusega püsiva ja tegeliku sideme;

c)

kui meediateenuse osutaja peakorter asub liikmesriigis, kuid audiovisuaalmeedia teenust käsitlevad otsused tehakse kolmandas riigis, või vastupidi, käsitatakse meediateenuse osutajat kõnealuses liikmesriigis asutatuna tingimusel, et oluline osa audiovisuaalmeedia teenuse osutamises osalevatest töötajatest töötab selles liikmesriigis.

a)

nad kasutavad selles liikmesriigis asuvat satelliitside juhtimiskeskust;

b)

kuigi nad ei kasuta selles liikmesriigis asuvat satelliitside juhtimiskeskust, kasutavad nad sellele liikmesriigile kuuluvat satelliitvõimsust.

a)

teisest liikmesriigist edastatav teleülekanne rikub selgelt, oluliselt ja raskelt artikli 27 lõike 1 või 2 ja/või artikli 6 sätteid;

b)

eelnenud 12 kuu jooksul on ringhäälinguorganisatsioon punktis a nimetatud sätteid rikkunud vähemalt kaks korda;

c)

asjaomane liikmesriik on ringhäälinguorganisatsioonile ja komisjonile kirjalikult teatanud väidetavatest rikkumistest ja meetmetest, mida ta kavatseb võtta, kui taoline rikkumine toimub uuesti;

d)

konsultatsioonid edastava liikmesriigi ja komisjoniga ei ole andnud rahuldavat lahendust 15 päeva jooksul alates punktis c nimetatud teatamisest ja väidetav rikkumine on jätkuv.

a)

meetmed:

b)

enne kõnealuste meetmete võtmist ja piiramata kohtumenetlusi, kaasa arvatud esialgsed menetlused ja eeluurimise raames võetud sammud, on liikmesriik:

a)

on lõike 1 kohaselt kasutanud vabadust võtta vastu üksikasjalikumad või rangemad avalikel huvidel põhinevad eeskirjad ning

b)

leiab, et teise liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluv ringhäälinguorganisatsioon edastab teleülekannet, mis tervikuna või millest peamine osa on suunatud tema territooriumile,

a)

ei ole lõike 2 kohaldamise kaudu saadud tulemused rahuldavad ning

b)

kõnealune ringhäälinguorganisatsioon on asutatud jurisdiktsiooni omavas liikmesriigis, eesmärgiga hoiduda käesoleva direktiiviga koordineeritud valdkondades kehtestatud rangematest eeskirjadest, mis oleksid tema suhtes kohaldatavad juhul, kui ta oleks asutatud esimesena nimetatud liikmesriigis.

a)

ta on teatanud komisjonile ja liikmesriigile, kus ringhäälinguorganisatsioon on asutatud, oma kavatsusest võtta selliseid meetmeid, põhjendades samal ajal, millel tema hinnangud põhinevad, ja

b)

komisjon on otsustanud, et need meetmed on kooskõlas liidu õigusega ning eelkõige et neid meetmeid lõigete 2 ja 3 alusel võtva liikmesriigi hinnangud on nõuetekohaselt põhjendatud.

a)

meediateenuse osutaja nimi;

b)

meediateenuse osutaja asutamiskoha geograafiline aadress;

c)

meediateenuse osutaja andmed, kaasa arvatud tema elektronposti aadress või veebileht, mille kaudu saab temaga vahetult, tõhusalt ja kiiresti ühendust võtta;

d)

rakendatavuse korral pädevad reguleerivad või järelevalveasutused.

a)

audiovisuaalsed ärilised teadaanded peavad olema sellistena hõlpsasti äratuntavad. Varjatud audiovisuaalsed ärilised teadaanded on keelatud;

b)

audiovisuaalsetes ärilistes teadaannetes ei tohi kasutada alalävisele tajule suunatud võtteid;

c)

audiovisuaalsed ärilised teadaanded ei tohi:

d)

sigarettide ja muude tubakatoodetega seotud audiovisuaalsete äriliste teadaannete kõik vormid on keelatud;

e)

audiovisuaalsed ärilised teadaanded alkohoolsete jookide kohta ei tohi olla suunatud konkreetselt alaealistele ega tohi propageerida selliste jookide liigset tarbimist;

f)

audiovisuaalsed ärilised teadaanded selliste ravimite ja raviteenuste kohta, mis on selles liikmesriigis, kelle jurisdiktsiooni alla meediateenuse osutaja kuulub, kättesaadavad üksnes tervishoiutöötaja väljastatava retsepti või ettekirjutuse alusel, on keelatud;

g)

audiovisuaalsed ärilised teadaanded ei tohi põhjustada füüsilist ega moraalset kahju alaealistele. Seega ei või nad otseselt keelitada alaealisi ostma või rentima toodet või teenust, kasutades ära nende kogenematust ja kergeusklikkust, otseselt ärgitada neid veenma oma vanemaid või teisi ostma reklaamitavat toodet või teenust, kasutada ära alaealiste usaldust vanemate, õpetajate ja muude isikute suhtes, ega põhjendamatult näidata alaealisi ohtlikes olukordades.

a)

saadete sisu või teleülekannete puhul ei tohi nende edastamisaega mingil juhul mõjutada viisil, mis avaldaks mõju meediateenuse osutaja vastutusele ja toimetuse sõltumatusele;

b)

nende abil ei tohi otseselt soodustada kaupade ega teenuste ostmist või rentimist, tehes eelkõige konkreetseid müüki edendavaid vihjeid kõnealustele kaupadele või teenustele;

c)

vaatajaid tuleb selgelt teavitada sponsorlepingu olemasolust. Spondeeritavad saated tuleb selgelt eristada, kasutades saate seisukohalt sobival viisil sponsori nime, logo ja/või muud sümbolit, nagu viidet sponsori toodetele või teenustele või eristavat märgistust saate alguses, lõpus ja/või selle kestel.

a)

kinematograafiateostes, filmides ja sarifilmides (seriaalides), mis on valmistatud audiovisuaalmeedia teenuste jaoks, spordisaadetes ja meelelahutussaadetes;

b)

kui selle eest ei võeta tasu, vaid pakutakse tasuta teatud kaupu ja teenuseid, näiteks saate tootmiseks vajalikud rekvisiidid ja auhinnad, eesmärgiga need saatesse lisada.

a)

nende sisu ja teleülekannete puhul ei mõjutata nende edastamisaega mingil juhul viisil, mis avaldaks mõju meediateenuse osutaja vastutusele ja toimetuse sõltumatusele;

b)

nende abil ei soodustata otseselt kaupade ega teenuste ostmist või rentimist, eelkõige tehes konkreetseid müüki edendavaid vihjeid kõnealuste kaupade või teenuste suhtes;

c)

nad ei tõsta kõnealust toodet alusetult esile;

d)

vaatajaid teavitatakse selgelt tootepaigutuse olemasolust. Vaatajate võimaliku segaduse vältimiseks märgistatakse tootepaigutust sisaldavad saated asjakohaselt saate alguses ja lõpus ning pärast reklaamipausi.

a)

tubakatooted või sigaretid või selliste ettevõtete tootepaigutus, kelle põhitegevuseks on sigarettide ja muude tubakatoodete tootmine ja müük;

b)

konkreetsed ravimid või raviteenused, mis on selles liikmesriigis, kelle jurisdiktsiooni alla meediateenuse osutaja kuulub, kättesaadavad üksnes tervishoiutöötaja väljastatava retsepti või ettekirjutuse alusel.

a)

see ei või olla suunatud otseselt alaealistele ega mingil juhul kujutada alaealisi kõnealuseid jooke tarbimas;

b)

selles ei seostata alkoholi tarbimist kehalise suutlikkuse suurenemise ega liiklusvahendi juhtimisega;

c)

see ei loo kujutlust, et alkoholi tarbimine soodustab sotsiaalset või seksuaalset edukust;

d)

selles ei väideta, et alkoholil on raviomadusi või et see ergutab või rahustab või aitab lahendada isiklikke probleeme;

e)

see ei tohi soodustada alkoholi liigtarbimist ega esitada karskust või mõõdukust negatiivse omadusena;

f)

selles ei rõhutata, et suur alkoholisisaldus on jookide positiivne omadus.

a)

hõlbustada käesoleva direktiivi tegelikku rakendamist korrapäraste nõupidamiste kaudu, käsitledes direktiivi, eelkõige selle artikli 2 kohaldamisest tulenevaid praktilisi probleeme ja muid küsimusi, mille arutamist peetakse kasulikuks;

b)

esitada omal algatusel või komisjoni taotluse korral arvamusi käesoleva direktiivi kohaldamise kohta liikmesriikides;

c)

toimida arutelukohana, kus arutatakse seda, milliseid küsimusi tuleks käsitleda artikli 16 lõike 3 kohaselt liikmesriikide esitatavates aruannetes ja nende aruannete metoodikat;

d)

arutada nende korrapäraste nõupidamiste tulemusi, mida komisjon peab ringhäälinguorganisatsioonide, tootjate, tarbijate, valmistajate, teenusepakkujate ning ametiühingute ja loometöö tegijate esindajatega;

e)

hõlbustada liikmesriikide ja komisjoni vahelist teabevahetust audiovisuaalmeedia teenuseid käsitlevate reguleerivate meetmete hetkeolukorra ja arengu üle, võttes arvesse liidu audiovisuaalpoliitikat ja asjakohaseid tehnilisi arenguid;

f)

uurida kõiki kõnealuse sektori arengusuundi, mille arutamine tundub kasulikuna.