10.4.2010

Euroopa Liidu Teataja

L 90/8

NÕUKOGU OTSUS 2010/212/ÜVJP,

29. märts 2010,

mis käsitleb Euroopa Liidu seisukohta tuumarelva leviku tõkestamise lepingu osalisriikide 2010. aasta läbivaatamiskonverentsiks

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artiklit 29,

ning arvestades järgmist:

(1)	Euroopa Liit käsitleb jätkuvalt tuumarelva leviku tõkestamise lepingut (NPT) ülemaailmse tuumarelva leviku tõkestamise režiimi nurgakivina, tuumadesarmeerimise saavutamise põhialusena (vastavalt NPT VI artiklile) ning olulise elemendina tuumaenergia rahuotstarbelise kasutamise arendamises.

(2)	Euroopa Ülemkogu võttis 12. detsembril 2003 vastu ELi massihävitusrelvade leviku vastase strateegia, et anda suund selle valdkonna tegevusele. Nõukogu võttis 8. detsembril 2008 vastu dokumendi „Euroopa Liidu uued tegevussuunad massihävitusrelvade ja nende kandesüsteemide leviku vastases võitluses”.

(3)

Euroopa Ülemkogu kiitis 12. detsembril 2008 heaks avalduse rahvusvahelise julgeoleku tugevdamise kohta, milles ta kinnitas oma otsustavust võidelda massihävitusrelvade ja nende kandevahendite levikuga ning edendada liidu poolt ÜRO Peaassambleel esitatud konkreetseid ja realistlikke desarmeerimisalgatusi.

(4)

ÜRO Julgeolekunõukogu võttis ühehäälselt vastu resolutsiooni 1540 (2004), mis nimetas massihävitusrelvade ja nende kandevahendite levikut ohuks rahvusvahelisele rahule ja julgeolekule. Nõukogu võttis ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1540 (2004) rakendamise toetuseks ja ELi massihävitusrelvade leviku vastase strateegia rakendamise raames 12. juunil 2006 vastu ühismeetme 2006/419/ÜVJP (1) ja 14. mail 2008 ühismeetme 2008/368/ÜVJP (2).

(5)

Riigipeade ja valitsusjuhtide tasandil kogunenud ÜRO Julgeolekunõukogu võttis ühehäälselt vastu resolutsiooni 1887 (2009), mille eesmärgiks on maailma turvalisemaks muutmine ja tuumarelvavaba maailma saavutamiseks vajalike tingimuste loomine kooskõlas NPT eesmärkidega, tehes seda rahvusvahelist stabiilsust edendaval viisil ja tuginedes üldise püsiva julgeoleku põhimõttele, ning milles kutsutakse kõiki NPTga veel mitte ühinenud riike üles tuumarelvavabade riikidena selle lepinguga ühinema ja kutsutakse NPT osalisriike üles täitma täielikult oma NPT-kohaseid kohustusi ja lubadusi ning tegema koostööd, nii et 2010. aasta NPT läbivaatamiskonverentsi tulemusel saaks NPTd tugevdada ning kehtestada realistlikud ja saavutatavad eesmärgid NPT kõige kolme samba vallas: leviku tõkestamine, tuumaenergia rahuotstarbeline kasutamine ja desarmeerimine.

(6)	Nõukogu on alates 2004. aastast võtnud Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri (IAEA) tegevuse toetuseks ja ELi massihävitusrelvade leviku vastase strateegia rakendamise raames vastu mitu ühismeedet, kõige viimasena ühismeetme 2008/314/ÜVJP (3).

(7)	Nõukogu võttis 8. detsembril 2008 vastu nõukogu järeldused, mis käsitlevad IAEA egiidi all oleva tuumkütusepanga loomiseks ELi toetuse andmist kuni 25 miljoni euro ulatuses.

(8)

Nõukogu on alates 2006. aastast võtnud vastu mitu ühismeedet Tuumarelvakatsetuste Üldise Keelustamise Lepingu Organisatsiooni ettevalmistuskomisjoni tegevuse toetuseks, et tugevdada selle järelevalve- ja kontrollivõimekust. Nende ühismeetmete hulgas on kõige viimasena võetud vastu ühismeede 2008/588/ÜVJP (4). Peale selle on nõukogu edendanud tuumarelvakatsetuste üldise keelustamise lepingu (CTBT) kiiret jõustumist ja ülemaailmset rakendamist.

(9)	Ameerika Ühendriikide president on kutsunud 13. aprilliks 2010 kokku tuumajulgeolekualase tippkohtumise, et tugevdada ülemaailmse tuumajulgeoleku saavutamiseks võetud kohustusi, kavatsedes sealhulgas käsitleda tuumaterrorismi ohtu.

(10)

NPT osalisriikide 1995. aasta konverents NPT läbivaatamise ja pikendamise kohta võttis vastu otsused NPT tähtajatult pikendamise kohta, tuumarelva leviku tõkestamise ja tuumadesarmeerimise põhimõtete ja eesmärkide kohta ning NPT läbivaatamise protsessi tõhustamise kohta, samuti resolutsiooni Lähis-Ida kohta.

(11)	NPT 2000. aasta läbivaatamiskonverentsil võeti vastu lõppdokument.

(12)	Nõukogu võttis 25. aprillil 2005 vastu ühise seisukoha 2005/329/ÜVJP, mis käsitleb tuumarelva leviku tõkestamise lepingu osalisriikide 2005. aasta konverentsi lepingu läbivaatamise kohta (5).

(13)	NPT 2010. aasta läbivaatamiskonverentsi ettevalmistuskomitee pidas kolm istungijärku: 30. aprillist11. maini 2007 Viinis, 28. aprillist9. maini 2008 Genfis ning 4. maist15. maini 2009 New Yorgis.

(14)

NPT 2000. ja 2005. aasta läbivaatamiskonverentside tulemusi ja NPT 2010. aasta läbivaatamiskonverentsi ettevalmistuskomitee kolme istungjärgu arutelusid ning praegust olukorda silmas pidades on asjakohane ajakohastada ja edasi arendada ühises seisukohas 2005/329/ÜVJP sätestatud eesmärke ja nimetatud seisukoha tingimuste alusel võetud algatusi,

ON VASTU VÕTNUD KÄEOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Liidu eesmärk on tugevdada rahvusvahelist tuumarelva leviku tõkestamise režiimi, aidates kaasa tuumarelva leviku tõkestamise lepingu (NPT) osalisriikide 2010. aasta läbivaatamiskonverentsil sisuka ja tasakaalustatud tulemuse saavutamisele, et teha NPTs sätestatud eesmärkide saavutamisel tegelikke ja realistlikke edusamme.

Selle eesmärgi saavutamiseks on liidu sihiks eelkõige võtta vastu kogum konkreetseid, tõhusaid, pragmaatilisi ja konsensuslikke meetmeid, et tugevdada massihävitusrelvade leviku tõkestamiseks tehtavaid rahvusvahelisi jõupingutusi, jätkata desarmeerimist ning tagada tuumaenergia rahuotstarbelise kasutamise vastutustundlik arendamine riikides, kes soovivad arendada oma suutlikkust selles valdkonnas. Selleks on liit koostanud ja esitanud NPT 2010. aasta läbivaatamiskonverentsiks töödokumendi, mis sisaldab NPT kõiki kolme sammast käsitlevaid tulevikku suunatud ettepanekuid, (6) mis on osa NPT 2010. aasta läbivaatamiskonverentsil vastuvõetavast ambitsioonikast tegevuskavast.

Artikkel 2

NPT 2010. aasta läbivaatamiskonverentsil teeb liit tööd eelkõige selle nimel, et NPT osalisriigid (edaspidi „osalisriigid”) käsitleksid järgmiseid prioriteetseid teemasid:

1)	kõik osalisriigid kinnitavad veel kord, et on pühendunud täitma NPTst tulenevaid kohustusi ja saavutama selle eesmärgid ning edendama kõikide riikide ühinemist NPTga;

tugevdatakse NPT rakendamist, võttes selleks vastu kogumi konkreetseid, tõhusaid, pragmaatilisi ja konsensuslikke meetmeid, et tugevdada massihävitusrelvade leviku tõkestamiseks tehtavaid rahvusvahelisi jõupingutusi, jätkata desarmeerimist ja tagada tuumaenergia rahuotstarbelise kasutamise vastutustundlik arendamine ning saavutada edu NPT 1995. aasta Lähis-Ida resolutsiooni rakendamisel;

kinnitatakse veel kord valmidust ja rõhutatakse vajadust teha konkreetseid edusamme tuumarelvastuse kontrolli ja desarmeerimise alastes protsessides, eeskätt vähendades ülemaailmset tuumarelvavaru kooskõlas NPT VI artikliga, võttes seejuures arvesse kõige võimsama tuumarelva arsenaliga riikide erilist vastutust, ning kindlat soovi leppida kokku konkreetsed ja kiireloomulised meetmed, sealhulgas tagada üldise tuumakatsetuste keelustamise lepingu (CTBT) kiire jõustumine ja alustada desarmeerimiskonverentsil läbirääkimisi lõhustuvate materjalide tootmise keelustamise lepingu (FMCT) üle, mis on möödapääsmatud sammud NPT VI artiklis sätestatud kohustuste täitmiseks ja lõppeesmärkide saavutamiseks;

4)	tugevdatakse tuumarelva leviku tõkestamise režiimi tõhusust ja suurendatakse selle ulatust, muutes NPT III artikli alusel üldiste kaitsemeetmete lepingu ja lisaprotokolli sõlmimise vastavustõendamise standardiks;

5)	tugevdatakse NPTd, kujundades osalisriikide seas ühise arusaama sellest, kuidas tõhusalt reageerida NPT denonsseerimise korral;

6)	jätkatakse NPT täitmist, pidades silmas praeguseid olulisi tuumarelva leviku alaseid probleeme, eelkõige Korea Rahvademokraatlikus Vabariigis ja Iraani Islamivabariigis, kujundades osalisriikide seas ühise arusaama sellest, kuidas otsustavalt ja tõhusalt reageerida lepingu mittetäitmise korral;

laiendatakse toetust kontseptsioonile, mille kohaselt peab tuumaenergia rahuotstarbelise kasutamise vastutustundlik arendamine toimuma tingimustes, mis tagavad parima võimaliku ohutuse, julgeoleku ja tuumarelva leviku tõkestamise, ning tuumkütusetsükli suhtes võetavate mitmepoolsete lähenemisviiside kontseptsioonile.

Artikkel 3

Artiklis 1 sätestanud eesmärkide saavutamiseks ja artiklis 2 kindlaks määratud prioriteetide elluviimiseks teeb liit järgmist:

aitab NPT 2010. aasta läbivaatamiskonverentsil kaasa NPT toimimise struktureeritud ja tasakaalustatud läbivaatamisele, sealhulgas osalisriikide poolt neile NPT alusel tulenevate kohustuste rakendamisele, ning aitab teha kindlaks tulevikus edasiarendamist vajavad valdkonnad ja nendes valdkondades edu saavutamise viisid, pidades eelkõige silmas NPT 2015. aasta läbivaatamiskonverentsi;

aitab saavutada konsensust NPTga kehtestatud raamistiku alusel, toetades NPT läbivaatamise ja pikendamise NPT 1995. aasta läbivaatamiskonverentsil vastu võetud otsuseid ja resolutsiooni ning NPT 2000. aasta läbivaatamiskonverentsi lõppdokumenti, pidades silmas praegust olukorda, ning käsitleb muu hulgas järgmisi olulisi teemasid:

1)	teha jõupingutusi NPT terviklikkuse säilitamiseks ning selle mõjuvõimu ja rakendamise tugevdamiseks;

tunnustada NPTd ainulaadse ja asendamatu mitmepoolse instrumendina rahvusvahelise rahu, julgeoleku ja stabiilsuse säilitamisel ja tugevdamisel, kuna see kehtestab õigusliku raamistiku tuumarelvade leviku tõkestamiseks ja sellise kontrollimehhanismi väljatöötamiseks, mis tagab, et tuumarelvavabad riigid kasutavad tuumaenergiat üksnes rahuotstarbeliselt, ning kuna see kujutab endast tuumadesarmeerimise saavutamise põhialust vastavalt NPT VI artiklile ja on tähtis element rahuotstarbeliste tuumaenergia rakenduste arendamisel, rõhutades, et NPT esindab koos oma üksteist täiendava kolme sambaga kõikide osalisriikide ühiseid julgeolekuhuve;

3)	rõhutada, et on absoluutselt vajalik tagada, et kõik osalisriigid järgivad kõiki NPT sätteid;

4)	rõhutada vajadust tagada osalisriikide poliitika ja strateegiate kooskõla NPT sätetega;

5)	teha tööd NPT ülemaailmse kohaldamise suunas; kutsuda kõiki NPTga veel ühinemata riike üles tuumarelvavabade riikidena NPTga kiiresti ühinema ning pidama kuni ühinemiseni kinni NPT tingimustest ning võtma endale tuumarelva leviku tõkestamise ja desarmeerimise alaseid kohustusi;

6)	tervitada kodanikuühiskonna panust NPT põhimõtete ja eesmärkide edendamisse;

DESARMEERIMINE

7)	kinnitada veel kord pühendumust püüda kujundada kõigile ohutum maailm ja luua vastavalt NPT eesmärkidele tingimused tuumarelvavaba maailma loomiseks; olles veendunud, et ka selle eesmärgi vahesammud võivad suurendada märkimisväärselt kõigi julgeolekut;

tervitada alates külma sõja lõpust toimunud tuumarelvade arvu märkimisväärset vähendamist, sealhulgas kahes liidu liikmesriigis; rõhutada vajadust vähendada üldist tuumarelvavaru eesmärgiga saavutada järk-järgult ja süstemaatiliselt tuumadesarmeerimine vastavalt NPT VI artiklile, võttes seejuures arvesse kõige võimsama tuumarelva arsenaliga riikide erilist vastutust; sellega seonduvalt tervitada USA ja Venemaa Föderatsiooni vahelise uue START-lepingu üle peetavaid läbirääkimisi; korrata taas vajadust teha rohkem edusamme nende tuumarelva arsenali kahandamisel ja tuumarelvasüsteemide operatiivvalmiduse vähendamisel minimaalselt vajalikule tasemele;

mittestrateegiliste tuumarelvade osas

i)	kutsuda kõiki selliseid relvi omavaid liikmesriike üles lisama need relvad nende tõendatava ja pöördumatu vähendamise ja kõrvaldamise eesmärgil oma üldisesse relvakontrolli- ja desarmeerimisprotsessi;

ii)	leppida kokku selles, kuivõrd tähtsad on täiendavad läbipaistvust ja usaldust suurendavad meetmed tuumadesarmeerimisprotsessi edenemiseks;

iii)

innustada Ameerika Ühendriike ja Venemaa Föderatsiooni arendama edasi ühepoolseid presidentide 1991. ja 1992. aasta algatusi ning lülitama mittestrateegilised tuumarelvad nende järgmisesse kahepoolsesse tuumarelvade vähendamise vooru, mille tulemusel määratakse nende arsenali kuuluvatele strateegilistele ja mittestrateegilistele tuumarelvadele madalamad ülemmäärad;

10)	tunnustada pöördumatuse põhimõtte kohaldamist kõigi tuumadesarmeerimise ja -relvade kontrolli valdkonnas võetavate meetmete suunamisel, andes sellega panuse rahvusvahelise rahu, julgeoleku ja stabiilsuse säilitamisse ja võttes arvesse nimetatud tingimusi;

11)	tunnistada, kuivõrd tähtsad on tuumadesarmeerimise seisukohast tuumarelvade hävitamise ja kõrvaldamise programmid ja lõhustuva materjali kõrvaldamise programmid, nagu on kindlaks määratud G8 ülemaailmse partnerluse alusel;

12)

jätkata jõupingutusi tagamaks, et tuumajõud võtavad kontrollitavuse, läbipaistvuse ja muid usalduse suurendamise alaseid meetmeid, et toetada edasisi edusamme desarmeerimise vallas; tervitada selles osas läbipaistvuse suurenemist mõnes tuumariigis, sealhulgas kahes liidu liikmesriigis seoses nendele kuuluvate tuumarelvadega, ning kutsuda teisi üles samamoodi käituma;

13)	kinnitada taas pühendumust NPT-l põhinevale tuumarelvastuse kontrollile ja desarmeerimisele ning rõhutada vajadust uuendada mitmepoolseid jõupingutusi ja võtta uuesti kasutusele mitmepoolsed õiguslikud vahendid, eelkõige desarmeerimiskonverents;

14)

kutsuda riike üles viivitamata ja tingimusteta allkirjastama ja ratifitseerima CTBTd, suunates üleskutse eelkõige CTBT II lisas loetletud üheksale järelejäänud riigile, kes ei ole seda veel teinud, sest kõnealune CTBT on tuumadesarmeerimise ja tuumarelva leviku tõkestamise režiimi oluline osa, ning taotledes CTBT võimalikult peatset jõustumist; sellega seonduvalt tervitada Ameerika Ühendriikide hiljuti antud lubadust CTBT peatselt ratifitseerida;

15)

kuni CTBT jõustumiseni kutsuda kõiki riike üles pidama kinni tuumaplahvatuste katsetuste suhtes kehtestatud moratooriumist, hoiduda igasugusest CTBT kohustuste ja sätetega vastuolus olevast tegevusest ning demonteerida võimalikult kiiresti kõik tuumakatserajatised läbipaistval ja rahvusvahelisele üldsusele avatud viisil; rõhutada CTBT organisatsiooni ettevalmistuskomisjoni töö tähtsust, eelkõige seoses rahvusvahelise seiresüsteemiga;

16)

tervitada desarmeerimiskonverentsi tööprogrammi üksmeelset vastuvõtmist 2009. aastal ning kutsuda selle alusel üles alustama viivitamata läbirääkimisi FMCT üle eesmärgiga jõuda kiiresti lepingu sõlmimiseni, tuginedes 24. märtsi 1995. aasta dokumendile CD/1299 ja selles sisalduvale mandaadile, nagu on kokku lepitud 29. mai 2009. aasta otsuses desarmeerimiskonverentsi 2009. aasta istungjärgu tööprogrammi kehtestamise kohta (CD/1864);

17)

kuni FMCT jõustumiseni kutsuda kõiki asjaomaseid riike üles kuulutama viivitamatult välja ja säilitama moratooriumi tuumarelvade või muude tuumalõhkeseadmete jaoks lõhustuvate materjalide tootmisele ning demonteerima tuumarelvade jaoks lõhustuvate materjalide tootmise rajatised või ehitama need ümber üksnes lõhkeainetega mitte seotud kasutuseks; tervitada nende viie tuumariigi tegevust, eelkõige liidus, kes on sellise moratooriumi välja kuulutanud ja sellised rajatised demonteerinud;

18)	kutsuda kõiki asjaomaseid riike üles võtma asjakohaseid praktilisi meetmeid, et vähendada tahtmatu tuumasõja ohtu;

19)	jätkata tuumarelvavabade osalisriikide julgeolekutagatiste küsimuse käsitlemist;

20)

kutsuda tuumariike üles veel kord kinnitama ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonis 984 (1995) märgitud olemasolevaid julgeolekutagatisi, tunnistades, et sellised julgeolekutagatised tugevdavad tuumarelva leviku tõkestamise režiimi, ning allkirjastama ja ratifitseerima lepingute asjaomased protokollid tuumarelvavabade tsoonide loomise kohta, mis on koostatud pärast ÜRO desarmeerimiskomisjoni 1999. aasta suuniste kohaselt nõutud konsultatsioonide pidamist, tunnistades, et neile tsoonidele on kättesaadavad lepingukohased julgeolekutagatised;

21)	rõhutada vajadust edendada üldiseid relvastuskontrolli ja desarmeerimisprotsesse ning kutsuda üles saavutama kõikides desarmeerimise aspektides täiendavat edu, et suurendada ülemaailmset julgeolekut;

22)	töötada pind-pind-tüüpi lühi- ja keskmaarakettide keelustamise lepingu üle konsultatsioonide alustamise nimel;

23)	kutsuda kõiki riike üles ühinema ballistiliste kanderakettide leviku tõkestamist käsitleva Haagi tegevusjuhendiga ja seda tõhusalt rakendama;

24)	rõhutada, kuivõrd tähtis on asjaolu, et kõik riigid ühineksid bioloogiliste ja toksiinrelvade konventsiooni, keemiarelvade konventsiooni ning tavarelvastuse kontrolli toetavate konventsioonide, meetmete ja algatustega ning neid rakendaksid;

25)	töötada regionaalse ebastabiilsuse ja ebakindluse probleemide ning sageli relvastusprogrammide ajendiks olevate konfliktsituatsioonide lahendamise nimel;

TUUMARELVA LEVIKU TÕKESTAMINE

26)

tunnistada, et peamised tuumarelva leviku tõkestamisega seotud väljakutsed on esile kerkinud viimastel aastatel, eelkõige Korea Rahvademokraatlikus Vabariigis ja Iraani Islamivabariigis, ning rõhutada, et rahvusvaheline üldsus peab neid väljakutseid tunnistama, ning rõhutada vajadust olla valmis nendele reageerimiseks otsustavalt tegutsema;

27)	rõhutada ÜRO Julgeolekunõukogu kui lõpliku arbiitri rolli tugevdamise vajadust, et ÜRO Julgeolekunõukogu saaks vastavalt Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri (IAEA) põhikirjale võtta asjakohaseid meetmeid, kui ei järgita NPTst tulenevaid kohustusi, kohaldades muu hulgas kaitsemeetmeid;

28)

juhtida tähelepanu NPT denonsseerimise võimalikele tagajärgedele rahvusvahelisele rahule ja julgeolekule; kutsuda rahvusvahelist üldsust tungivalt üles reageerima denonsseerimisteatele ja selle tagajärgedele eesmärgipäraselt ja kiiresti; rõhutada, et julgeolekunõukogu peab tegutsema kiiresti ja eelkõige käsitlema viivitamatult mis tahes riigi denonsseerimisteadet; kutsuda osalisriike tungivalt üles edendama sel eesmärgil vastavate meetmete vastuvõtmist, sealhulgas rahuotstarbelisel eesmärgil arendatud tuumamaterjalile, -varustusele, -tehnoloogiale ja -rajatistele piisavate IAEA kaitsemeetmete säilitamiseks vajalikku korda;

29)	taotleda tuumaenergiaalase koostöö lõpetamist, kui IAEA ei saa anda piisavat tagatist, et asjaomase riigi tuumaprogrammi kasutatakse üksnes rahuotstarbelistel eesmärkidel, seni kuni IAEA suudab vastava tagatise anda;

30)

kutsuda kõiki piirkonna riike üles tegema edusamme tõhusalt kontrollitava tuumarelvadest, muudest massihävitusrelvadest ja nende kandesüsteemidest vaba Lähis-Ida tsooni rajamiseks ja hoiduma selle eesmärgi saavutamist takistavate meetmete võtmisest; tunnistada, kuivõrd tähtis on jõuda osana protsessist kokkuleppele konkreetsetes praktilistes meetmetes, millesse on kaasatud kõik piirkonna riigid ning mille eesmärk on hõlbustada NPT 1995. aasta Lähis-Ida resolutsiooni rakendamist;

31)

kutsuda samuti kõiki osalisriike ja eelkõige tuumariike üles laiendama oma koostööd ning tegema kõik võimaliku tõhusalt kontrollitava tuumarelvadest, muudest massihävitusrelvadest ja nende kandesüsteemidest vaba Lähis-Ida tsooni rajamiseks piirkonna partnerite poolt kooskõlas NPT 1995. aasta Lähis-Ida resolutsiooniga;

32)	käsitleda esmatähtsana Vahemere piirkonnas tuumarelva leviku tõkestamise režiimi rakendamist, sest julgeolek Euroopas on seotud julgeolekuga selles piirkonnas;

33)	tunnistada tuumarelvavabade tsoonide olulisust rahu ja julgeoleku jaoks asjaomase regiooni riikide vahel vabatahtlikult sõlmitud lepingute alusel vastavalt ÜRO desarmeerimiskomisjoni 1999. aasta suunistele;

34)

rõhutada vajadust teha kõik võimalik, et hoida ära tuumaterrorismi ohtu, mis seondub terroristide võimaliku ligipääsuga tuumarelvadele või tuumamaterjalile, mida võidakse kasutada radioaktiivse aine laialipaiskamise seadmete tootmiseks, ning sellega seoses rõhutada vajadust järgida ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonidest 1540 (2004) ja 1887 (2009) tulenevaid kohustusi ja kutsuda üles parandama kõrgradioaktiivsete kiirgusallikate tuumajulgeolekut;

35)	kutsuda üles kõiki riike, kes seda ei ole veel teinud, allkirjastama ja ratifitseerima tuumaterrorismi tõkestamise rahvusvahelise konventsiooni ning seda rakendama, kuna nimetatud konventsioon on oluline osa tuumaterrorismi ohte käsitlevast rahvusvahelisest õigusraamistikust;

36)

toetada tuumarelvastumise ja terrorismi kasvanud ohtu, arvestades G8 ülemaailmse partnerluse algatust, IAEA tegevust ja teisi sel eesmärgil loodud mitmepoolseid mehhanisme, näiteks massihävitusrelvade leviku vastast julgeolekualgatust, ülemaailmset tuumaterrorismiga võitlemise algatust ja ülemaailmse ohu vähendamise algatust; tervitada tuumajulgeolekualase tippkohtumise julgeolekueesmärke;

37)	tunnistada, et üldiste kaitsemeetmete lepingutel ja lisaprotokollidel on tuumarelvade leviku suhtes hoiatav mõju ja need on praegu vastavustõendamise standardiks;

38)

jätkata tööd IAEA kaitsemeetmete süsteemi üldkohaldatavaks muutmiseks ja tugevdamiseks, et tagada tuumarelva leviku tõkestamise kohustuste rikkumise suurem tuvastamine, eelkõige kõigi asjaomaste riikide poolt üldiste kaitsemeetmete lepingu ja lisaprotokolli ning vajaduse korral muudetud väikeste koguste protokolli vastuvõtmise ja rakendamise teel, ning tugevdada veelgi kaitsemeetmete süsteemi;

39)	töötada selle nimel, et NPT 2010. aasta läbivaatamiskonverents ja IAEA direktorite nõukogu kinnitaks NPT III artikli alusel, et üldise kaitsemeetmete lepingu ja lisaprotokolli sõlmimine ja rakendamine on praegu vastavustõendamise standardiks;

40)	rõhutada IAEA ainulaadset rolli selle kontrollimisel, kas riigid järgivad oma kohustusi tuumarelva leviku tõkestamise valdkonnas;

41)	rõhutada veelgi IAEA olulist rolli riikide abistamisel nende esitatava taotluse korral tuumamaterjalide ja -rajatiste julgeoleku suurendamisel ning kutsuda riike üles IAEAd toetama;

42)	tunnistada asjakohaste ja tõhusate ekspordikontrollide tähtsust kooskõlas ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonidega 1540 (2004) ja 1887 (2009) ning NPT III artikli lõikega 2;

43)

rakendada riigi tasandil tõhusaid ekspordi-, transiidi-, ümberlaadimis- ja reekspordikontrolle, sealhulgas asjakohaseid õigus- ja haldusnorme, ning teha otsustavaid rahvusvahelisi ja siseriiklikke jõupingutusi, et võidelda tuumarelva leviku rahastamisega ja kontrollida juurdepääsu immateriaalsele tehnoloogiasiirdele;

44)	jõustada kooskõlas ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 1540 (2004) tõhusad kriminaalsanktsioonid tuumarelva levikuga seotud tegude korral, et ära hoida ebaseaduslikku eksporti, transiiti, vahendamist, kauplemist ja nende tegevustega seotud rahastamist;

45)	innustada Zanggeri komiteed ja tuumatarneriikide gruppi (NSG) jagama oma kogemusi ekspordikontrolli vallas, et võimalda kõikidel riikidel tugineda Zanggeri komitee korrale ja NSG suunistele ja nende rakendamisele;

46)	rõhutada vajadust viia võimalikult kiiresti lõpule NSG suuniste tugevdamine, eelkõige rikastamis- ja ümbertöötamistehnoloogiate tõhustatud ekspordikontrollide osas, ning töötada NSG raames selle nimel, et teha lisaprotokolli sõlmimine tuumatarnete tingimuseks;

47)	kutsuda tuumamaterjali füüsilise kaitse konventsiooniga ühinenud riike üles ratifitseerima muudetud konventsiooni nii kiiresti kui võimalik, et kiirendada selle jõustumist;

48)	innustada selliste tehnoloogiate arendamist, mis on tuumarelva leviku ohu resistentsed ja mille puhul saab kohaldada kaitsemeetmeid;

TUUMAENERGIA RAHUOTSTARBELINE KASUTAMINE

49)	tunnistada osalisriikide õigust omada tuumaenergiat rahuotstarbelistel eesmärkidel vastavalt NPT IV artiklile ning võttes nõuetekohaselt arvesse selle I, II ja III artiklit, muu hulgas elektrienergia tootmiseks ning tööstuses, tervishoius ja põllumajanduses kasutamiseks;

50)	pühenduda jätkuvalt sellele, et tagada tuumaenergia rahuotstarbelise kasutamise vastutustundlik arendamine tingimustes, mis tagavad parima võimaliku ohutuse, julgeoleku ja tuumarelva leviku tõkestamise;

51)	innustada sellega seoses osalisriike kinnitama selliste põhimõtete ja standardite järgimist, mis reguleerivad tuumaenergia rahuotstarbelise kasutamise vastutustundlikku arendamist;

52)

rõhutada, kuivõrd tähtis on jätkata rahvusvahelist koostööd tuumaohutuse, jäätmete ohutu käitlemise, kiirguskaitse ja tuumaalase tsiviilvastutuse tugevdamiseks, ning kutsuda üles riike, kes seda veel ei ole teinud, ühinema esimesel võimalusel kõikide asjakohaste konventsioonidega ning täitma täielikult kõik nendest tulenevad kohustused;

53)

toetada riigisiseseid, kahepoolseid ja rahvusvahelisi jõupingutusi koolitamaks välja kvalifitseeritud tööjõudu, mida on vaja selleks, et tagada tuumaenergia rahuotstarbelise kasutamise vastutustundlik arendamine tingimustes, mis tagavad parima võimaliku ohutuse, julgeoleku ja tuumarelva leviku tõkestamise;

54)

olla endiselt kindlalt veendunud tuumkütusetsükli suhtes mitmepoolsete lähenemisviiside võtmise hüvedes. Sellistes lähenemisviisides ei tohiks tagatismehhanismid – kas eraldi või koostoimes muude täiendavate mehhanismidega – toimida praegu hästi toimivat turgu moonutavalt ning lähenemisviisides tuleks võtta arvesse õigust tuumaenergia rahuotstarbelisele kasutamisele, pakkudes tuumkütuse varustamise vallas julgeolekut riikidele, kes arendavad tuumaprogramme tingimustes, mis tagavad parima võimaliku ohutuse, julgeoleku ja tuumarelva leviku tõkestamise;

55)	tunnistada, et mitmed algatused, sealhulgas IAEA kontrolli alla kuuluva väherikastatud uraani panga loomine, võivad olla huvitatud riikidele tagavaramehhanismiks ja need võivad hõlbustada püsivate mitmepoolsete lahenduste leidmist;

56)	innustada täiendavate dialoogide ja konsultatsioonide pidamist ja neis osaleda, et selgitada lahendamata küsimusi ning suurendada toetust tuumkütusetsükli suhtes mitmepoolsete lähenemisviiside võtmise kontseptsioonile.

Artikkel 4

Liidu poolt artiklite 1, 2 ja 3 kohaldamiseks võetavad meetmed sisaldavad järgmist:

a)	demaršide tegemist osalisriikidele ja vajaduse korral NPT osaliseks mitte olevatele riikidele, et ergutada neid toetama käesoleva otsuse artiklites 1, 2 ja 3 sätestatud eesmärke;

b)	liikmesriikide poolt kokkuleppele jõudmist ettepaneku eelnõus, mis käsitleb osalisriikidele liidu nimel kaalumiseks esitatavaid sisulisi küsimusi ja mis võivad olla aluseks NPT 2010. aasta läbivaatamiskonverentsi otsustele;

c)	liidu avaldusi üldisel arutelul ja NPT 2010. aasta läbivaatamiskonverentsi kolmes peamises komitees ja nende asendusorganites toimuvate arutelude käigus.

Artikkel 5

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise kuupäeval.

Artikkel 6

Käesolev otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

Brüssel, 29. märts 2010

Nõukogu nimel

eesistuja

E. ESPINOSA

(1) ELT L 165, 17.6.2006, lk 30.

(2) ELT L 127, 15.5.2008, lk 78.

(3) ELT L 107, 17.4.2008, lk 62.

(4) ELT L 189, 17.7.2008, lk 28.

(5) ELT L 106, 27.4.2005, lk 32.

(6) NPT/CONF.2010/PC.III/WP.26.

10.4.2010

Euroopa Liidu Teataja

L 90/15

KOMISJONI OTSUS,

18. detsember 2009,

milles käsitletakse riigiabi C 34/07 (ex N 93/06), mis on seotud tonnaažimaksukava kasutuselevõtmisega rahvusvahelise meretranspordi toetamiseks Poolas

(teatavaks tehtud numbri K(2009) 10376 all)

(Ainult poolakeelne tekst on autentne)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2010/213/EL)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut (edaspidi „ELi toimimise leping”), eriti selle artikli 108 lõike 2 esimest lõiku (1),

võttes arvesse Euroopa Majanduspiirkonna lepingut, eriti selle artikli 62 lõike 1 punkti a,

olles kutsunud huvitatud isikuid üles esitama märkusi vastavalt eespool nimetatud sätetele (2) ja võttes neid märkusi arvesse

ning arvestades järgmist:

1. MENETLUS

(1)	1. veebruari 2006. aasta kirjaga (3) teatas Poola komisjonile tonnaažimaksukavast. Kõnealune juhtum registreeriti numbri N 93/06 all.

(2)

9. märtsi 2006. aasta, 29. mai 2006. aasta, 14. novembri 2006. aasta ja 11. aprilli 2007. aasta kirjaga (4) palusid komisjoni talitused lisateavet. 20. aprilli 2006. aasta, 9. mai 2006. aasta ja 6. septembri 2006. aasta, 5. jaanuari 2007. aasta ja 8. juuni 2007. aasta kirjaga (5) andsid Poola ametiasutused komisjonile vastuse. Lisaks sellele toimus 19. jaanuaril 2007. aastal istung tehnilisel tasandil.

(3)	12. septembri 2007. aasta kirjaga (6) teavitas komisjon Poola Vabariiki oma otsusest algatada kõnealuse abi suhtes ametlik uurimismenetlus, mis on sätestatud EÜ asutamislepingu artikli 88 lõikes 2 (edaspidi „algatamisotsus”).

(4)	Poola esitas oma märkused 18. oktoobri 2007. aasta kirjas (7).

(5)	Komisjoni otsus algatada ametlik uurimismenetlus avaldati Euroopa Liidu Teatajas (8). Komisjon kutsus asjast huvitatud isikuid üles esitama abi kohta oma märkused.

(6)	Komisjon sai märkused ühelt huvitatud isikult (9). Komisjon edastas märkused Poolale, kuid viimane ei kasutanud oma õigust neile reageerida.

(7)

Pärast komisjoni talituste ja Poola ametiasutuste vahel 14. jaanuaril 2009 toimunud istungit kohustusid Poola ametiasutused 25. veebruari 2009. aasta kirjaga (10) muutma oma tonnaažimaksukava mitmes küsimuses, mille kohta komisjon oli väljendanud muret oma ametliku uurimismenetluse algatamise otsuses. 24. märtsi 2009. aasta, (11)26. oktoobri 2009. aasta (12) ja 9. detsembri 2009. aasta (13) kirjaga esitasid Poola ametiasutused lisateavet.

2. ABIMEETME ÜKSIKASJALIK KIRJELDUS

2.1. Kokkuvõte

(8)

Rahvusvahelise meretranspordiga tegelevate laevaomanike puhul soovitakse ettevõtte tulumaks või üksikisiku tulumaks asendada kindlasummalise tonnaažimaksuga, mis arvutatakse laevastiku tonnaaži alusel. Rahvusvahelise meretranspordina on määratletud transport Poola sadama ja välisriigi sadama vahel, välisriigi sadamate vahel või Poola sadamate vahel, kuid viimati nimetatud juhul ainult tingimusel, et kõnealune merereis on ka välismaa sadama teenindamiseks ette nähtud pikema merereisi üks etapp. Üksnes Poola siseliinidel toimuv tegevus (kabotaaž) ei ole seega praeguse tonnaažimaksuseaduse kohaselt tonnaažimaksukõlblik.

2.2. Tonnaažimaksukava

(9)	Poola tonnaažimaksukava on kehtestatud tonnaažimaksuseadusega, mis võeti vastu 24. augustil 2006. aastal (14). Tonnaažimaksuseadus peaks jõustuma 1. jaanuaril 2011, kui komisjon on kava heaks kiitnud.

(10)

Tonnaažimaksuseadusega on lubatud tonnaažimaksuga maksustatavad laeva kasutajad vabastada tulumaksu maksmisest, nagu on kindlaks määratud 31. jaanuari 1989. aasta riigiettevõtete finantsjuhtimise seaduses (15) ja 1. detsembri 1995. aasta seaduses, mis käsitleb riigikassa ühe osanikuga äriühingutelt saadud kasumilt makstavaid makseid, (16) arvestades tonnaažimaksukõlblikust tegevusest saadud tulu. Laeva kasutajatel on õigus valida tonnaažimaksuga maksustamise menetlus, kui nad esitavad erideklaratsiooni, milles annavad teada sellise maksustamisliigi kasuks otsustamisest.

(11)

Tonnaažimaksuseaduse artikli 5 kohaselt määratakse tonnaažimaksuga maksustatava laeva puhul kindlaks tonnaažimaksukõlbliku tegevusega seotud maksustatava tulu kindel summa, mis arvutatakse laeva netotonnaaži alusel 100 netotonni (Nt) ja alanud 24tunnise ajavahemiku kohta ning mis vastab laeva kasutaja kõikide laevade käitamisajale asjaomasel kuul, millest saadav tulu on tonnaažimaksuga maksustatud:

Laeva netomaht	Ühtse määraga tulu arvutamine
Kuni 1 000 Nt	0,5 eurot/100 Nt
1 001 kuni 10 000 Nt	0,35 eurot/100 Nt rohkem kui 1 000 Nt puhul
10 001 kuni 25 000 Nt	0,20 eurot/100 Nt rohkem kui 10 000 Nt puhul
Alates 25 000 Nt	0,10 eurot/100 Nt rohkem kui 25 000 Nt puhul

(12)	Laeva netomaht ümardatakse arvutamisel üles- või allapoole järgmiselt: väiksema kui 50 Nt massiga laevad jäetakse välja ning suurema kui 50 Nt massiga laevade mass ümardatakse ülespoole lähima 100 Nt-ni.

(13)	Tasutav tonnaažimaks arvutatakse vastavalt maksustatavale väärtusele, mille suhtes kohaldatakse 19 % määra.

(14)	Tonnaažimaks arvutatakse eurodes ning seda makstakse vastavalt Poola Riigipanga avaldatud keskmisele vahetuskursile Poola zlottides selle kuu viimasel päeval, mille eest on vaja maksta tonnaažimaksu. Tasutava tonnaažimaksu arvutamisel ei arvata tulust maha selle saamisega seotud kulusid.

(15)

Tonnaažimaksuseaduse artikli 8 kohaselt ei kuulu tulud, mis tonnaažimaksuga maksustatav äriühing saab tonnaažimaksukõlbliku laeva müügist, tonnaažimaksuga seotud tulude alla ning need maksustatakse 15 % ühtse maksumääraga, kui kolme aasta jooksul ei kasutata kõnealuseid tulusid täies ulatuses muu laeva ostmiseks, remontimiseks, uuendamiseks või kohandamiseks.

(16)

Üksikisiku tulumaksuga maksustatud üksikisikutel või ühisettevõtjatel pidi olema lubatud arvutada tonnaažimaksu summast maha ravikindlustusmaksete summa, mis nad on asjaomase maksuaasta jooksul otse maksnud (17) (tonnaažimaksuseaduse artikkel 6), ning tonnaažimaksu baasist maha sotsiaalkindlustusmaksete summa, mis nad on asjaomase maksuaasta jooksul maksnud (18) (tonnaažimaksuseaduse artikli 4 lõige 3).

(17)

25. veebruari 2009. aasta kirjaga kohustusid Poola ametiasutused tonnaažimaksuseadusest välja jätma võimaluse maha arvata sotsiaal- ja ravikindlustusmaksed, kui laevaomanik on füüsiline isik või füüsilisest isikust ühisettevõtja (19). Seepärast ei kohaldata mahaarvamisvõimalusi ning tonnaažimaksu baasi ja tasutava tonnaažimaksu summa arvutamisel kohaldatakse sama meetodit kõigi tonnaažimaksukõlblike isikute suhtes.

2.3. Tonnaažimaksukõlblikkuse kriteeriumid

2.3.1. Tonnaažimaksukõlblikud laevad

(18)

Üksnes Poola mereregistrisse kantud merelaevad on tonnaažimaksukõlblikud. Seepärast on tonnaažimaksukõlblik selline alus, mis sõidab Poola lipu all ning tegeleb rahvusvahelise meretranspordiga, mis vastab kõigile meritsi liiklemise nõuetele. Merelaevana käsitamiseks peab laev olema tavaliselt sertifitseeritud rahvusvahelise laadungimärgi konventsiooni või inimelude ohutust merel käsitleva rahvusvahelise konventsiooni (edaspidi „SOLASi konventsioon”) (20) kohaselt.

2.3.2. Tonnaažimaksukõlblik tegevus

(19)

Tonnaažimaksukõlblikud on järgmised tegevusvaldkonnad (21):

i)	lasti ja/või reisijate vedu;

ii)	merepäästeoperatsioonid;

iii)	merepukseerimine, tingimusel et vedurpuksiiri tegeliku tööga majandusaastal teenitud tulust vähemalt 50 % saadi meretransporditeenuse osutamise, mitte aga sadamasse sisse ja sealt välja pukseerimisega;

iv)	süvendamine, tingimusel et süvenduslaeva tegeliku tööga aasta jooksul teenitud tulust 50 % saadi materjalide transportimisega merel.

(20)

25. veebruari 2009. aasta kirjaga kohustusid Poola ametiasutused muutma eespool nimetatud kolmanda ja neljanda teenuse osutamise korda, (22) kehtestades kriteeriumid, et pukseerimis- ja süvendamisteenuse lisamiseks tonnaažimaksukavva peaks kogu majandusaasta jooksul iga vedurpuksiiri või süvenduslaeva iga-aastasest tööajast vähemalt 50 % moodustama meretransport.

(21)	Lisaks sellele on tonnaažimaksuseaduse artikli 3 lõikes 2 sätestatud abiteenused, mis on tonnaažimaksukõlblikud tingimusel, et need on seotud eespool sätestatud tonnaažimaksukõlblike teenuste osutamisega.

(22)	Tonnaažimaksuseaduse artikli 3 lõikega 3 on kehtestatud selliste tegevusvaldkondade loetelu, mis ei ole kunagi tonnaažimaksukõlblikud, nagu merepõhja uurimine, kalandus, ehitus, veealused tööd jne.

2.3.3. Tonnaažimaksukõlblikud isikud

(23)	Tonnaažimaksukõlblikud äriühingud on teatavatele nõuetele vastavad ettevõtjad.

(24)

Tonnaažimaksuseaduse artikli 2 lõikes 3 on ettevõtja määratletud järgmiselt: i) üksikisik (füüsiline isik) või juriidiline isik, kelle asukoht, registrijärgne asukoht või juhatus on Poola territooriumil; ii) tsiviilühingu, registreeritud ühingu, usaldusühingu või piiratud vastutusega kapitaliühingu osaline, kelle registrijärgne asukoht, juhatus või asukoht on Poola territooriumil; või iii) välisriigi ettevõtja/äriühing 2. juuli 2004. aasta majandustegevuse vabadust käsitleva seaduse (23) tähenduses, kelle tegevus Poolas on tonnaažimaksukõlblik, (24) ning kes vastab vähemalt ühele järgmistest tingimustest:

—	ta on otseselt seotud laevaliiklusega, milleks kasutatakse merelaeva, mis kuulub talle endale või mõnele muule isikule, kellel on kehtiv nõuetele vastavuse tunnistus (25);

—	ta on laevaomanik, kuid ei ole isiklikult seotud oma või mõnele muule isikule kuuluva laeva liiklemisega;

—	ta haldab mõnele muule isikule kuuluvat laeva lepingu alusel selle isiku nimel ja tema tõttu ning tal on kehtiv nõuetele vastavuse tunnistus (26).

(25)	Seoses viimase tingimusega (laevade haldamine) võtsid Poola ametiasutused 8. juuni 2007. aasta kirjaga kohustuse lubada haldusettevõtjatel kohaldada tonnaažimaksu üksnes juhul, kui nad tagavad nii meeskondade haldamise kui ka laevade tehnilise haldamise.

(26)	Lisaks sellele selgitasid Poola ametiasutused 26. oktoobri 2009. aasta kirjas, (27) et laevahaldusettevõtjad vastavad kõikidele nõuetele, mis sisalduvad komisjoni teatises, millega nähakse ette suunised laevahaldusettevõtjatele antava riigiabi kohta (edaspidi „laevahaldussuunised”) (28).

(27)

Arvestades seoses laevahaldussuuniste tingimustega eelkõige asjaolu, et laevahaldusettevõtjad peaksid panustama majandusse ja tööhõivesse Euroopa Liidus (suuniste jagu 5.1) ning et hallatavate laevade ja Euroopa Liidu vahel peaks olema majanduslik seos (suuniste jagu 5.2), võtsid Poola ametiasutused kohustuse, et Poola tonnaažimaksuseaduse kohaselt tuleb laeva hallata ELi territooriumil ning et maismaal või laevadel töötavad peamiselt ühenduse kodanikud. Lisaks sellele on tonnaažimaksukava reguleerimisalast välja jäetud ELi-väliste laevade haldamine.

(28)

Seoses nõudega järgida laevahaldussuunistes sisalduvaid rahvusvahelisi ja ELi norme (suuniste jagu 5.3) selgitasid Poola ametiasutused, et Poola on Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni liige ja täidab ELi liikmesriigina kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa norme (29). Mitmete riigi õigusaktidega tagatakse, et laevaomanikud, laevahaldusettevõtjad ja muud ettevõtjad vastavad rahvusvahelistele normidele, (30) mille kohaldamise tagab ja seda kontrollib vastav riigiasutus.

(29)	Seoses laevahaldusettevõtjatele esitatava lipuseosenõudega (laevahaldussuuniste jagu 5.4) rõhutasid Poola ametiasutused, et laevaomanike range kohustus sõita Poola lipu all on täielikult kohaldatav ka laevahaldusettevõtjate suhtes.

(30)

Seoses laevahaldussuuniste jaos 6 sisalduvate erikoolituse ja sotsiaaltingimustega võtsid Poola ametiasutused 9. detsembri 2009. aasta kirjaga (31) kohustuse, et alates tonnaažimaksukava jõustumisest nõuavad nad igalt meremeeste tööandjalt, olgu selleks siis laevaomanik või laevahaldusettevõtja, meretöönormide konventsiooni konkreetsete sätete täitmist (32) (33).

2.3.4. Strateegiline ja tehniline haldamine

(31)

Algatamisotsuse punktis 33 oli komisjoni arusaam seoses strateegilise haldamisega, et „tonnaažimaksuga maksustatav äriühing peab oma otsused oluliste kapitalikulude ja realiseerimise kohta tegema Poolas. Kõnealuste küsimuste hindamisel võtaksid Poola ametiasutused arvesse, kui palju töötab välisriigis inimesi Poolas asuva personali juhtimisel ja neile aru andes. Ka selle hindamisel, kas strateegilisi tööülesandeid täidetakse Poolas, on oluline peakontori asukoht, sealhulgas kõrgema astme juhtkonna, juhatuse liikmete ja tegevjuhatuse otsuste tegemise asukoht.”

(32)

Algatamisotsuse punktis 34 märkis komisjon seoses ärilise haldamisega, et „maksuhaldur kontrollib seda, et marsruudi kavandamine, reisijate või lasti tellimuste vastuvõtmine, laevade varustamine ja toitlustamine, personali juhtimine ja koolitus, laevade tehniline haldamine, sealhulgas laevade remonti ja hooldust käsitlevate otsuste tegemine toimuks Poolas. Asjakohane on ka tugirajatiste nagu koolituskeskuste, terminalide jms hooldus Poolas ning see, kui palju välisesindusi või -filiaale töötab Poolas asuva personali juhtimisel. Asjaolu, et laev sõidab Poola lipu all, on klassifitseeritud, kindlustatud või rahastatud Poolas, võib lisada täiendavat kaalu eespool esitatud näitajatele. Igal juhul tuleb läbida kontrolli mõlemad osad – strateegilise ja ärilise haldamise kontroll.”

(33)

Pärast algatamisotsuse tegemist selgitasid Poola ametiasutused, et algatamisotsuse punktides 33 ja 34 sisalduvad nõuded ei ole õiged ning et tonnaažimaksuseaduses sisalduvad ettevõtjate tonnaažimaksukõlblikkuse tingimused on alternatiivsed ega kumuleeru. Tonnaažimaksuseaduse artikli 2 lõike 3 punktides a ja b on sätestatud, et ettevõtja (st isik, kes on tonnaažimaksukõlblik tingimusel, et tema tegevus on tonnaažimaksukõlblik) on „füüsiline või juriidiline isik, tsiviilühingu, registreeritud ühingu, usaldusühingu või piiratud vastutusega kapitaliühingu osaline, kelle asukoht, registrijärgne asukoht või juhatus on Poolas”. Teisisõnu peaks olema täidetud vaid üks järgmisest kolmest tingimusest: i) kõik olulised otsused tuleks teha Poolas (sh äriline ja strateegiline haldamine) või ii) peakorter peaks asuma Poolas või iii) juhtivpersonal peaks asuma Poolas.

(34)

Poola ametiasutused selgitasid täiendavalt, et tonnaažimaksuseaduse artikli 2 lõike 3 punktis c on selgesõnaliselt sätestatud, et ettevõtja võib olla ka välisriigi ettevõtja, (34) kes tegeleb tonnaažimaksukõlbliku tegevusega Poolas. Seepärast ei pea äriühing, et olla Poolas tonnaažimaksukõlblik, tegutsema üksnes Poolast lähtuvalt, vaid ta võib asuda mõnes teises Euroopa Liidu liikmesriigis/Euroopa Majanduspiirkonna riigis.

2.3.5. Prahitud laevade kasutamine

(35)

Pärast algatusotsuse tegemist selgitasid Poola ametiasutused, et tonnaažimaksuseaduse (artikli 2 lõike 3 punktide a–c) kohaselt ei kohaldata tonnaažimaksu selliste äriühingute suhtes, kelle tegevus piirdub laeva prahtimisega üksnes teatavaks ajaks või reisiks. Seetõttu on tonnaažimaksukõlblikud üksnes ettevõtjad, kes on laevaomanikud või laevahaldusettevõtjad või kes kasutavad laevapereta prahitud laevu.

2.3.6. Sihtotstarbelise kasutamise meetmed

(36)

Tonnaažimaksuseaduses on sätestatud mitmed sihtotstarbelise kasutamise meetmed, et vältida olukorda, et tonnaažimaksu hakatakse Poolas ja muudes riikides kohaldama tonnaažimaksukõlbmatu tegevuse suhtes. Kõnealused sihtotstarbelise kasutamise meetmed on kavandatud selleks, et takistada tonnaažimaksukava kohaldamist selleks kõlbmatu tegevuse suhtes (35).

2.3.7. Valikuvõimalus „kõik või mitte midagi”

(37)

Tonnaažimaksuseaduse artiklites 3 ja 4 on sätestatud, et tonnaažimaksukõlblikud laevaomanikud peavad tonnaažimaksuga maksustamist kohaldama kõikide tonnaažimaksukõlblike laevade ja nende pardal toimuva kogu tonnaažimaksukõlbliku tegevuse suhtes. Sellest tulenevalt on täielikult välistatud tonnaažimaksukava valikuline kohaldamine (cherry picking).

(38)

Kõnealust eeskirja kohaldatakse ka kontsernide suhtes. Kõik kontserni kuuluvad tonnaažimaksukõlblikud äriühingud, kes on Poolas maksukohustuslased, peavad kohaldama tonnaažimaksukava kogu oma tonnaažimaksukõlbliku tegevuse suhtes niipea, kui üks kontserni kuuluv äriühing on kõnealuse kava kasuks otsustanud.

(39)

Tonnaažimaksuseaduse artikli 11 kohaselt on mitme sellise laevaomaniku ühinemise puhul, kellest vähemalt ühel on kohustus tasuda tonnaažimaksu või kui tonnaažimaksuga maksustamist kohaldav äriühing omandab teised laevaomanikud, uuesti moodustunud laevandusettevõtjal tonnaažimaksu tasumise kohustus kogu koondatud tonnaažimaksukõlbliku laevastiku suhtes.

(40)

Lisaks sellele on tonnaažimaksuseaduses sätestatud, et tonnaažimaksukõlbliku tegevusega tegeleva äriühingu tegevuse lõpetamise korral ei ole enam võimalik tonnaažimaksuga maksustamise kasuks otsustada enne kolme aasta möödumist alates selle kalendriaasta lõpust, kui ettevõtja lõpetas tegevuse või loobus tonnaažimaksuga maksustamise kohaldamisest.

(41)

Lisaks sellele ei või tonnaažimaksuga maksustamist kohaldavad ettevõtjad teatava ajavahemiku jooksul loobuda tonnaažimaksuga maksustamise kohaldamisest. Kõnealune ajavahemik, mida nimetatakse tonnaažimaksuperioodiks, on kavandatud selle vältimiseks, et laevaomanikud ei kasutaks vaheldumisi tonnaažimaksuperioodi ja ettevõtte tulumaksuga maksustamise perioodi sõltuvalt oma võlgade ja kasumi suurusest. Tonnaažimaksuseaduses on praegu kindlaks määratud viieaastane tonnaažimaksuperiood (tonnaažimaksuseaduse artikkel 10).

(42)	23. veebruari 2009. aasta kirjaga kohustusid Poola ametiasutused tonnaažimaksuseadust siiski muutma, pikendades kõnealust perioodi kümne aastani. Kui äriühingud on otsustanud kohaldada tonnaažimaksuga maksustamist, on neil seega kohustus kohaldada tonnaažimaksukava vähemalt kümme aastat.

2.4. Lippude osatähtsuse nõue (lipuseos)

(43)	Teatatud Poola tonnaažimaksukaval on selge lipuseos, s.o nõue, et üksnes Poola mereregistrisse kantud laevad on tonnaažimaksukõlblikud.

2.5. Kava kestus

(44)

13. aprilli 2006. aasta kirjaga kohustusid Poola ametiasutused piirama kavandatud tonnaažimaksukava kestust kümne aastani ning uuesti teatama kõnealuse kava mis tahes pikendamisest või uuendamisest. Lisaks sellele teatasid nad 9. detsembri 2009. aasta kirjaga, et tonnaažimaksukava jõustub alates 1. jaanuarist 2011.

2.6. Võimalik kattumine teiste kavadega

(45)	Komisjonile kättesaadava teabe kohaselt ei ole Poolas praegu kehtivat abikava rahvusvahelise meretranspordi toetamiseks.

2.7. Aastaaruannete esitamine

(46)	Oma teatises on Poola ametiasutused kohustunud komisjonile esitama igal aastal aruande olukorra kohta, mis on seotud Poolas registreeritud laevastiku muutustega ja kõnealuses laevastikus töötavate meremeeste arvuga ning tonnaažimaksuga maksustamist kohaldavate äriühingute ja kontsernide arvu.

3. UURIMISMENETLUSE ALGATAMISE PÕHJUSED

(47)

Algatusotsuses väljendas komisjon muret seoses Poola tonnaažimaksukorra järgmise viie näitajaga ning nende sobivusega ühisturule:

—

asjaolu, et kava kohaselt tohivad tonnaažimaksuga maksustamist kohaldada ka füüsilised isikud; samuti asjaolu, et kavaga on füüsilistel või juriidilistel isikutel, kelle suhtes kohaldatakse üksikisiku tulumaksu ja kes on otsustanud tonnaažimaksuga maksustamise kohaldamise kasuks, lubatud tonnaažimaksu summast maha arvata ravikindlustusmaksete summa ning tonnaažimaksu baasist maha arvata sotsiaalkindlustusmaksete summa;

—	asjaolu, et tonnaažimaksuga maksustamine hõlmab selliseid vedurpuksiire ja/või süvenduslaevu, millega osutatakse meretranspordina käsitatavaid teenuseid vähem kui poole aja jooksul kogu majandusaasta tööajast;

—

laevaomanikule antud võimalus maksustada tonnaažimaksuga laevu, mille puhul äriühing ei taga kumulatiivselt enda ega kolmanda isiku poolt järgmist kolme tegevust: selliste laevadega äriline, tehniline ja meeskondade haldamine, mis on rohkem kui neli korda suurema tonnaažiga kui sellised laevad, mille puhul kolm asjaomast tegevust on tagatud;

—	strateegilise ja tehnilise haldamisega seotud nõuded, et kõik olulised otsused tehtaks Poolas ning et juhtivpersonal, peakontorid, juhatuse liikmed ja tegevjuhatus peaksid olema Poolas, mis võiks de facto põhjustada diskrimineerimist ja piirata mõne muu liikmesriigi laevaomanike asukohavabadust;

—	asjaolu, et tonnaažimaksuga maksustamist kohaldavad äriühingud võivad loobuda tonnaažimaksu kohaldamise süsteemist juba viis aastat pärast selle kasuks otsustamist.

4. POOLA MÄRKUSED

(48)

Pärast ametliku uurimismenetluse algatamise otsuse vastuvõtmist selgitasid Poola ametiasutused algatamisotsuses kirjeldatud asjaolusid. Kõnealuseid selgitusi võeti vajalikul määral arvesse käesoleva otsuse 2. peatükis ning seega edaspidi neid ei korrata. Alljärgnevalt esitatud märkused on seotud vaid komisjoni algatamisotsuses avaldatud muredega.

(49)

Ametliku uurimismenetluse algatamise otsuses tõstatas komisjon küsimuse, kas tonnaažimaksukavaga peaks olema võimalik hõlmata füüsilisi isikuid. Poola ametiasutused väitsid, et juhul kui tonnaažimaksukavaga ei hõlmamata füüsilisi isikuid, oleks tonnaažimaksuseadus vastuolus Poola põhiseadusega, kuna põhiseadusega tagatakse, et riigiasutused kohtlevad kõiki võrdselt. Peale selle ei takistata Poola õigusaktidega muude kui juriidiliste isikute tegutsemist meretranspordi valdkonnas ning seega võivad laevaomanikud olla ka füüsilised isikud.

(50)

Küsimuse puhul, kas ravikindlustusmaksete summa mahaarvamine tonnaažimaksu summast ning sotsiaalkindlustusmaksete summa mahaarvamine tonnaažimaksu baasist on ühisturuga kokkusobiv, selgitasid Poola ametiasutused, et mahaarvamist võib kohaldada üksnes füüsiliste isikute suhtes. Nad kinnitasid ka seda, et selline vähendamine tuleneb asjaolust, et sotsiaal- ja ravikindlustusmaksed hüvitatakse üksikisiku tulumakskava raames. Mahaarvamiste taotlemise puhul ei ole oluline, kas tulumaksu makstakse sissetuleku või tulu alusel. Sotsiaal- ja ravikindlustusmaksete mahaarvamisi võivad teha ka maksumaksjad, kes on otsustanud kindlasummalise tulumaksu kasuks, mille kohaselt tulu maksustatakse. Poola ametiasutuste väitel ei tohiks asjaolu, et tonnaažimaksuga ei maksustata tegeliku sissetuleku alusel, välistada võimalust maha arvata tonnaažimaksu summast ravikindlustusmaksete summa ning tonnaažimaksu baasist sotsiaalkindlustusmaksete summa.

(51)

Lisaks väitsid Poola ametiasutused, et füüsilisest isikust laevaomanike ilmajätmine võimalusest arvata tonnaažimaksu baasist maha sotsiaalkindlustusmaksete summa ning tonnaažimaksu summast ravikindlustusmaksete summa põhjustaks laevaomanike õigusliku ja maksustamisseisundi eristumist olenevalt sellest, kas neil on lisaks sellisele tegevusele, mille suhtes kohaldatakse tonnaažimaksuga maksustamist, veel mõni muu sissetulek, nt selline, mis saadakse kasutusse andmisest või töösuhtest.

(52)	Poola ametiasutused selgitasid ka seda, et mahaarvamissüsteemiga on hõlmatud üksnes need isikud, kes on tegelevad tonnaažimaksukõlbliku majandustegevusega, mitte aga nende teenistuses olevad meremehed.

(53)

Nagu osutatud käesoleva otsuse põhjenduses 17, kohustusid Poola ametiasutused 25. veebruari 2009. aasta kirjaga siiski muutma tonnaažimaksukava, jättes tonnaažimaksuseadusest välja võimaluse maha arvata sotsiaal- ja ravikindlustusmaksed, kui laevaomanik on füüsiline isik või füüsilisest isikust ühisettevõtja (st seaduse artikli 4 lõiked 3–5, artikkel 6 ja artikli 12 lõige 3).

(54)

Seoses komisjoni esialgse hinnanguga, et süvendus- ja pukseerimistegevuse tonnaažimaksukõlblikkus peaks põhinema asjaomase vedurpuksiiri või süvenduslaeva tööajal majandusaasta kohta, mitte aga teenitud tulu suurusel, väitsid Poola ametiasutused, et tööaja ühendamine võimalusega kohaldada kõnealuse tegevuse suhtes tonnaažimaksu ei kajasta alati kõnealust tegevust aasta jooksul.

(55)

Nende arvates oleks asjakohasem säilitada praegune olukord, st osutada tonnaažimaksuga maksustamisega hõlmatud tegevuse osakaalule kogutulus, kuna sellistel juhtudel on võimalus kontrollida maksumaksja raamatupidamisarvestusse andmeid. Poola ametiasutused kinnitasid, et sellist lahendust on nii maksumaksjal kui maksuasutusel hõlpsam kontrollida ning et sellega peaks olema võimalik lõpetada tonnaažimaksu omavoliline kohaldamine nõutud tingimustele mittevastavate kõnealuste tegevusliikide puhul.

(56)

Nagu on osutatud käesoleva otsuse põhjenduses 20, kohustusid Poola ametiasutused vastuseks komisjoni ametliku uurimismenetluse algatamise otsuses tõstatatud küsimusele oma 25. veebruari 2009. aasta kirjaga siiski muutma tonnaažimaksu, kehtestades kriteeriumi, et pukseerimise ja süvendamise lisamiseks tonnaažimaksu reguleerimisalasse peaks iga vedurpuksiiri või süvenduslaeva iga-aastasest tööajast kogu majandusaasta jooksul vähemalt 50 % olema käsitatav meretranspordina.

(57)

Ametliku uurimismenetluse algatamise otsuses selgitas komisjon, et üksnes selliste laevade suhtes võib kohaldada tonnaažimaksu, mille puhul laevaomanik tagab kas meeskonna ja laeva tehnilise haldamise või laeva ärilise haldamise, tingimusel et kõnealuste laevade tonnaaž ei ületa enam kui neli korda selliste laevade tonnaaži kui selliste laevade oma, mille puhul laevaomanik teostab samal ajal järgmist kolme tegevust: laeva tehniline haldamine, meeskonna haldamine ja laeva äriline haldamine. Poola ametiasutused väitsid, et nad on sõnastanud oma tonnaažimaksukava selliste meretranspordile antavat riigiabi käsitlevate ühenduse suuniste (36) (edaspidi „suunised”) alusel, mis ei sisalda nii üksikasjalikke tingimusi, mida seetõttu ei olnud vaja lisada tonnaažimaksuseaduse sätetesse.

(58)	Nagu on osutatud käesoleva otsuse põhjenduses 35, selgitasid Poola ametasutused seoses konkreetseks ajaks või reisiks prahitud laevadega, et need ei ole tonnaažimaksukõlblikud.

(59)

Seoses algatamisotsuses kirjeldatud strateegilise ja tehnilise haldamise nõuetega, et kõik olulised otsused tuleb tegelikult teha Poolas ning et juhtivpersonal, peakontorid, juhatuse liikmed ja tegevjuhatus peaksid olema Poolas, kinnitasid Poola ametiasutused, et need nõuded ei tulene tonnaažimaksuseaduse sätetest. Poola ametiasutuste kinnituse kohaselt ei ole tonnaažimaksuseaduse sätetega ette nähtud strateegilise haldamise ja ärilise haldamise hindamist (kontrollimine).

(60)

Nad selgitasid ka seda, et strateegilise ja ärilise haldamise tingimused on alternatiivsed, mitte kumulatiivsed. Teisisõnu peaks olema täidetud vaid üks kolmest tingimusest: i) kas kõik olulised otsused tuleks teha Poolas (sh äriline ja strateegiline haldamine) või ii) peakorter peaks asuma Poolas või iii) juhtivpersonal peaks asuma Poolas.

(61)	Poola ametiasutuste väitel ei ole äriühingud, et olla Poola tonnaažimaksukava kohaselt tonnaažimaksukõlblikud, seepärast kohustatud tegutsema üksnes Poolast lähtuvalt, vaid nad võivad asuda mõnes teises Euroopa Liidu liikmesriigis/Euroopa Majanduspiirkonna riigis.

(62)

Seoses asutamisvabadusega selgitasid Poola ametiasutused, et laevaomanik võib olla ka välisriigi ettevõtja, (37) kes tegutseb Poolas tonnaažimaksukõlblikus tegevusvaldkonnas. Tegelikult väitsid Poola ametiasutused, et Poola laevaregistris on võimalik registreerida laev, mille omanik on Euroopa Liidu liikmesriigi kodanik või juriidiline isik, kelle asukoht on Euroopa Liidu liikmesriigis, ning laev:

—

millest vähemalt pool kuulub liikmesriigi kodanikule või juriidilisele isikule, kelle registrijärgne asukoht on liikmesriigis, tingimusel et laevaomaniku asukoht või tema põhikäitise või filiaali registrijärgne asukoht on liikmesriigis (võib olla kõikide ühisomanike taotlusel kantud laevade alalises registris Poola laevaregistrisse);

—

mis kuulub välisriigis registreeritud asukohaga kapitaliühingule, milles Euroopa Liidu liikmesriigi kodanike ühing või juriidiline isik, kelle registrijärgne asukoht on Euroopa Liidu liikmesriigis, omab aktsiakapitali, tingimusel et laevaomaniku asukoht või tema põhikäitise või filiaali registrijärgne asukoht on liikmesriigis (võib olla omaniku taotlusel kantud laevade alalises registris Poola laevaregistrisse).

(63)

Poola ametiasutused selgitasid ka, et Euroopa Liidu liikmesriikide ja Euroopa Majanduspiirkonna riikide väliskodanikud võivad alustada ettevõtlustoiminguid ja tegeleda nendega samade põhimõtete kohaselt nagu Poola ettevõtjad. Lisaks sellele võivad ka Euroopa Liitu ja Euroopa Majanduspiirkonda mittekuuluvate riikide kodanikud alustada ettevõtlustoiminguid ja tegelda nendega samade põhimõtete kohaselt nagu Poola kodanikud juhul, kui nende õigusjärgne asukoht on Poolas. Peale selle võib välisriigi ettevõtja (välisriigis ettevõtlustoiminguid teostav välisriigi kodanik) alustada ettevõtlust filiaalidena ning rajada esindused Poolas (vastavalt ettevõtlustoimingute vabaduse seadusele).

(64)

Filiaal on ettevõtja poolt väljaspool tema ettevõtlustoimingute põhiasukohta teostatavatest ettevõtlustoimingutest eraldiseisev ja organisatsiooniliselt sõltumatu osa. Poola ametiasutused väitsid, et välisriigi ettevõtja filiaali avamine ei ole keeruline ega nõua välisriigi ettevõtjalt üksikasjalike tingimuste täitmist. Esindused võivad tegeleda üksnes välisriigi ettevõtja reklaamimise ja müügiedendustegevusega.

(65)

Tuginedes eespool öeldule, pidades silmas komisjoni esialgset hinnangut, et tonnaažimaksukavas sisalduvad strateegilise ja ärilise haldamise tingimused näivad piiratavat tütarettevõtjate asutamisvõimalusi ja andvat põhjust de facto diskrimineerimiseks ja asutamisvabaduse piiramiseks, väitsid Poola ametiasutused, et selline järeldus ei ole põhjendatud ega põhine kohaldatavatel õigusaktidel.

(66)	Seoses teatatud kavas ette nähtud viieaastase taganemiskeeluperioodiga rõhutasid Poola ametiasutused, et suunistes ei ole sätestatud taganemiskeeluperioodiga seotud tingimusi.

(67)	Lisaks sellele annab viieaastane tonnaažimaksuperiood võimaluse saavutada rakendatud määruste kiiremat mõju, nagu Poola laevaomanike omanduses olevate aluste tagastamine Poola lipu, st Euroopa Liidu lipu kasutusse.

(68)

Poola jõudis järeldusele, et silmas pidades kohustust, et kümne aasta pärast esitab Poola Euroopa Komisjonile tonnaažimaksukava jälle abikavana, on tonnaažimaksuperioodi pikendamisel kümne aastani keeruline teostada kehtestatud kava asjakohast analüüsi, mis tuleb teha enne, kui Poola selle jälle esitab.

(69)	Nagu on osutatud käesoleva otsuse põhjenduses 42, kohustusid Poola ametiasutused seejärel oma tonnaažimaksukava siiski muutma, pikendades äriühingutele ettenähtud tonnaažimaksuperioodi kümne aastani.

5. HUVITATUD ISIKUTE MÄRKUSED

(70)	Ainult üks huvitatud isik, Bugsier Reederei- und Bergungsgesellschaft mbH & Co. KG (edaspidi Bugsier Reederei), reageeris 20. detsembri 2007. aasta kirjaga Euroopa Liidu Teatajas avaldatud komisjoni 11. detsembri 2007. aasta otsust kokkuvõtvale teatisele.

(71)	Bugsier Reederei väitel ei peaks Poola kohaldama pukseerimise suhtes tonnaažimaksukorda. Nende arvates põhjustaks selline lisamine tõsist konkurentsimoonutust Euroopa pukseerimissektoris.

6. MEETME HINDAMINE

6.1. ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 kohase abi olemasolu

(72)

ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 kohaselt on igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatavaid ettevõtjaid või teatavate kaupade tootmist, ühisturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikidevahelist kaubandust.

(73)

Tonnaažimaksukava kohaldades annavad Poola ametiasutused riigiressursse kasutades eelise, vähendades ettevõtte või üksikisiku tulumaksu, mida kõnealune sektor peaks muidu maksma, soodustades niiviisi teatavaid ettevõtjaid, kuna meede on suunatud meretranspordisektorile. Sellised eelised ähvardavad moonutada konkurentsi ning võiksid mõjutada liikmesriikidevahelist kaubandust, kuna laevandustegevust teostatakse peamiselt ülemaailmsel turul, kus konkureerivad teiste liikmesriikide ettevõtjad.

(74)	Seepärast leiab komisjon, et teatatud kava peaks olema kvalifitseeritud riigiabina ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses.

6.2. Hindamise õiguslik alus

(75)

ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punkti c kohaselt võib ühisturuga kokkusobivaks pidada abi teatava majandustegevuse arengu soodustamiseks, kui niisugune abi ei mõjuta ebasoovitavalt kaubandustingimusi määral, mis oleks vastuolus ühiste huvidega, ning seega võib sellise abi suhtes jätta kohaldamata riigiabi andmise üldise keelu. Käesoleval juhul leiab komisjon, et ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punkt c on teatatud kava suhtes kohaldamiseks asjakohane õiguslik alus.

(76)	Eelkõige tuleb merendussektorile antavat abi kontrollida selliseid suuniseid, sh laevahaldussuuniseid arvesse võttes, milles on sätestatud eeskirjad seoses meeskonna ja laevade tehnilise haldamise kõlblikkusega tonnaaži- või mõne muu kohaldamiseks.

6.3. Kokkusobivuse hindamine

(77)

Suunistes on kindlaks määratud tingimused, mille kohaselt lubatakse liikmesriikidel kehtestada teatavad riigiabi kavad, et toetada nende meretranspordisektorit järgmiste üldeesmärkide saavutamisel:

—	meretranspordi turvalisuse, tõhususe, ohutuse ja keskkonnasõbralikkuse parandamine;

—	liikmesriikide riigilippude all registreerimise või ümberregistreerimise soodustamine;

—	liikmesriikide merendusvaldkondade konsolideerimisse panustamine, säilitades samal ajal laevastiku üldise konkurentsivõime maailmaturgudel;

—	merendusalase oskusteabe säilitamine ja arendamine ning Euroopa Liidu/Euroopa Majanduspiirkonna meremeeste tööhõive kaitsmine ja parandamine ning

—	ühenduse transpordipoliitikat käsitleva valge raamatu kohase lähimeresõitude valdkonna uute teenuste edendamisse panustamine.

(78)	Suuniste jao 3.1 viiendas lõigus nimetatakse tonnaažimaksukavasid konkreetselt näidisfiskaalmeetmeteks, mille „võtmisega tagatakse kvaliteetne personal kaldal asuvas merendussektoris” ning seega võib neid käsitada ühisturuga kokkusobivana.

(79)	Suunistes on siiski sätestatud teatavad kriteeriumid, mis selliste kavadega tuleb täita, et neid käsitatakse ühisturuga kokkusobivana.

(80)	Algatamisotsuses on kriteeriumid läbi vaadatud ning komisjonil oli kahtlusi seoses mitme kriteeriumiga. Järgnevalt esitatakse komisjoni lõplik hinnang iga kriteeriumi kohta.

6.4. Füüsiliste isikute tonnaažimaksukõlblikkus; füüsiliste isikute võimalus arvata tonnaažimaksu summast maha ravikindlustusmaksete summa ning tonnaažimaksu baasist maha sotsiaalkindlustusmaksete summa

(81)

Ametliku uurimismenetluse algatamise otsuses esitas komisjon küsimuse, kas füüsilised isikud peaksid olema tonnaažimaksukõlblikud. Suuniste jao 3.1 neljandas lõigus on sätestatud, et „ettevõtte tulumaksu tavapärase süsteemi” asendamine tonnaažimaksuga on riigiabi (38). Tegelikult kohaldatakse füüsiliste isikute suhtes pigem üksikisiku kui ettevõtte tulumaksu. Lisaks sellele on komisjoni seni heakskiidetud tonnaažimaksukavadega hõlmatud üksnes ettevõtte tulumaksusüsteemi asendamine tonnaažimaksukavaga.

(82)

Komisjon arvestab siiski, et suuniste reguleerimisala ei ole piiratud üksnes juriidiliste isikutega, vaid hõlmab kõiki võimalikke meretranspordiga tegelevaid isikuid. Suuniste jao 2.1 esimeses lõigus on tõepoolest sätestatud, et „suunistes ei tehta vahet abisaajate vahel nende õigusliku struktuuri järgi (äriühingud, ühingud või üksikisikud) ega riikliku või eraomandi vahel ning kõiki viiteid äriühingutele tuleb tõlgendada kõiki muid juriidilise isiku liike hõlmavana” (38). See on pealegi kooskõlas ELi konkurentsiõiguse põhimõttega, milles osutatakse üksnes ettevõtjatele nende õiguslikust vormist olenemata.

(83)	Peale selle ei tehta vahet füüsiliste ja juriidiliste isikute kohtlemisel, kuna maksubaasi arvutatakse samamoodi ning seejärel kohaldatakse sama 19 % määra kõikide isikute suhtes.

(84)	Seepärast ei ole suuniste kohaselt põhjust füüsilisi isikuid erinevalt kohelda ning komisjoni sellekohased kahtlused on hajutatud.

(85)

Lisaks sellele ei ole füüsilistel isikutel lubatud oma tasutavat tonnaažimaksu täiendavalt vähendada (kuni maksude maksmata jätmise tasemele), kuna Poola ametiasutuste võetud kohustuse kohaselt ei saa füüsilised isikud maha arvata tonnaažimaksu summast ravikindlustusmaksete summat ning tonnaažimaksu baasist sotsiaalkindlustusmaksete summat. Sellega tagatakse edaspidi kõikidele tonnaažimaksukõlblikele isikutele võrdse suurusega tonnaažimaks, olenemata kõnealuste isikute õiguslikust vormist (füüsilised või juriidilised isikud, välisriigi ettevõtjad jne).

(86)

Seoses füüsiliste isikute võimalusega arvata tonnaažimaksu summast maha ravikindlustusmaksete summa ning tonnaažimaksu baasist maha sotsiaalkindlustusmaksete summa, arvestab komisjon Poola ametiasutuste võetud kohustust jätta kõnealune võimalus seadusest välja. Selle kohustusega on hõlmatud ka juriidilised isikud, kelle suhtes kohaldatakse üksikisiku tulumaksu. Komisjon tervitab kõnealust kohustust, kuna selline võimalus oleks vastuolus tonnaažimaksuga maksustamise loogilise põhimõttega (asendada tulust reaalsete maksude mahaarvamise teel saadud tavapärane kasum mõttelise kasumiga) ning võiks anda põhjendamatuid eeliseid. See võiks tekitada ka põhjendamatut vahetegemist füüsiliste ja juriidiliste isikute kohtlemisel.

(87)

Lisaks sellele leiab komisjon, et tonnaažimaksuseaduse artikli 2 lõikes 3 sätestatud määratlus välisriigi ja liikmesriigi isikute kohta ei tekita probleeme seoses kõnealuste isikute võimaliku diskrimineerimisega, välja arvatud mis tahes võimalikud ebasoodsad asjaolud välisriigi isikute jaoks seoses nende kõlblikkusega Poola tonnaažimaksukava kohaldamisel.

6.5. Tonnaažimaksukõlblik põhitegevus

(88)	Nagu on osutatud ametliku uurimismenetluse algatamise otsuses, leiab komisjon, et lasti- ja/või reisijateveoga seotud rahvusvahelise meretranspordi maksustamine tonnaažimaksuga on kooskõlas suunistega.

(89)

Peale selle märgib komisjon seoses lasti- ja/või reisijate veoga seotud tegevuse lisamisega tonnaažimaksukavasse, et suuniseid kohaldatakse tõepoolest meretransporditeenuseid, st merel kaupade või reisijate veo teenuseid osutavate äriühingute suhtes (39) ning seetõttu hõlmavad kõnealused suunised selgesõnaliselt lasti- ja/või reisijatevedu kui tonnaažimaksukõlblikke teenuseid. Seoses merepäästeoperatsioonidega (merel isikute päästmise ja veoga seotud laevad) leiab komisjon vastavalt oma otsustustavale, (40) et sellised teenused peaksid olema tonnaažimaksukõlblikud, kuna need on meretransporditeenustega otseselt seotud abiteenused.

(90)

Seoses pukseerimisega on suuniste jao 3.1 neljateistkümnendas lõigus sätestatud, et suuniste reguleerimisalaga on „pukseerimine” hõlmatud üksnes siis, kui vedurpuksiiri tegelikust pukseerimistegevusest asjaomase aasta jooksul rohkem kui 50 % moodustavad „meretransporditeenused”. Ooteaja võib tingimisi samastada selle osaga vedurpuksiiri tegelikust kogutegevusest, mis on käsitatav „meretranspordina”.

(91)

Seoses süvendamisega on suuniste jao 3.1 kuueteistkümnendas lõigus sätestatud, et äriühingutele mõeldud maksukavasid (näiteks tonnaažimaksu) võib siiski kohaldada selliste süvenduslaevade suhtes, mille tegevus seisneb „meretransporditeenustes” – s.o eraldatud pinnase transportimine süvamerel – rohkem kui 50 % ulatuses nende iga-aastasest tööajast ning üksnes sellise tegevuse suhtes.

(92)

Tuleb märkida, et nii pukseerimise kui ka süvendamisega seotud muudatustega, mida Poola ametiasutused kohustusid tegema oma tonnaažimaksuseaduses, (41) seatakse vedurpuksiiri või süvenduslaeva tonnaažimaksukõlblikkuse tingimuseks see, kas nende iga-aastasest tööajast vähemalt 50 % on tonnaažimaksukõlblik tegevus, ning sellega viiakse kõnealune nõue täielikult vastavusse suunistes sätestatuga.

(93)

Lisaks sellele kohaldatakse seoses süvendamisega tonnaažimaksukavas (tonnaažimaksuseaduse artikli 3 lõike 1 neljas taane) süvenduslaeva teostatud meretransporditeenustena käsitatava tegevuse (eraldatud pinnase vedu merel) määratlust, mis on kooskõlas suunistes sätestatud määratlusega. Komisjon leiab seega, et süvendamise tonnaažikõlblikkuse kriteeriumid on kooskõlas suunistega.

(94)

Seoses pukseerimisega ei ole „tingimus, et vedurpuksiiri tegelikust pukseerimisest aasta jooksul vähemalt 50 % [tööajast] moodustas muu pukseerimistegevus kui sadamasse sisse või sadamast välja pukseerimine või sadamas pukseerimine” (tonnaažimaksuseaduse artikli 3 lõike 1 teine taane) ei ole suunistega täielikult vastavuses.

(95)

Kõnealuse sättega jäetakse tõepoolest selgesõnaliselt välja sadamasse sisse või sadamast välja pukseerimine või sadamas pukseerimine, mis vastab suunistele (42). Ei saa siiski välistada, et muud pukseerimisteenused, nagu pukseerimine sisevetes või pukseerimine merel sadamasse sisenemiseta, võivad olla tonnaažimaksukõlblikud. See on vastuolus suuniste sätetega, mille kohaselt tuleks tonnaažimaksukõlblikkuse puhul piirduda üksnes puksiirlaeva sellise tegevusega, mis on „meretransport”, st merel kaupade või reisijate veoteenuste osutamine. Kohtuasjas Euroopa Komisjon vs. Kreeka (43) selgitas kohus täiendavalt, et „kuigi pukseerimine on enamasti tasu eest osutatav teenus, ei ole see üldiselt siiski otsene reisijate või kaupade vedu meritsi. See seisneb pigem selles, et aidata laeva, puurimisseadet, platvormi või poid teise kohta toimetada. Puksiirlaev, mis abistab teist laeva […], aitab reisijaid või kaupu vedavat laeva, ent ei ole ise transpordilaev” (44). Seetõttu ei saa pukseerimistegevust käsitada meretranspordina. Järelikult võiksid tonnaažimaksukõlblikud olla üksnes sellised puksiirlaeva osutatud teenused, mis otseselt hõlmavad reisijate või kaupade vedu merel.

(96)	Eespool öeldut arvesse võttes ei ole komisjon sellise võimaluse vastu, et puksiirlaevad on tonnaažimaksukõlblikud, tingimusel et vedurpuksiiri tegelikust pukseerimistegevusest asjaomase aasta jooksul vähemalt 50 % moodustab meretransport.

6.6. Haldustegevus

(97)	Seoses tehnilise ja meeskondade haldamisega peab komisjon tagama, et Poola tonnaažimaksukava vastab kõikidele laevahaldussuuniste nõuetele. Eespool öeldut arvestades märkis komisjon järgmist.

(98)

Esiteks seoses nõuetega, et laevahaldusettevõtjad peaksid panustama majandusse ja tööhõivesse Euroopa Liidus (suuniste jagu 5.1) ning et hallatavate laevade ja Euroopa Liidu vahel peaks olema majanduslik seos (suuniste jagu 5.2), võtsid Poola ametiasutused kohustuse, et Poola tonnaažimaksuseadusega nõutakse laevade haldamist ELi territooriumil ning et maismaa- või laevatöödel töötavad peamiselt ELi kodanikud. Lisaks sellele on tonnaažimaksukava reguleerimisalast välja jäetud ELi-väliste laevade haldamine. Seepärast leiab komisjon, et laevahaldussuuniste jagudes 5.1 ja 5.2 sätestatud tingimused täidetud.

(99)

Teiseks tunnistab komisjon, et Poola on Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni liige ning kõikide selliste vastavate rahvusvaheliste konventsioonide osaline, mille Poola on üle võtnud oma siseriiklikesse õigusaktidesse. Peale selle täidab Poola kõiki oma kohustusi, mis on seotud ELi asjakohase õigusega. Sellest tulenevalt leiab komisjon, et tonnaažimaksukava vastab rahvusvahelistele ja Euroopa normidele, nagu on sätestatud laevahaldussuuniste jaos 5.3.

(100)

Kolmandaks leiab komisjon, et tingimus, mille kohaselt laevahaldusettevõtjad peaksid haldama üksnes Poola lipu all sõitvaid laevu, on täielikult kooskõlas laevahaldussuuniste jaoga 5.4.

(101)

Neljandaks märgib komisjon, et isegi kui Poola tonnaažimaksukava kohaldatakse üksnes „täielike” laevahaldusettevõtjate suhtes, st selliste haldurite suhtes, kes samaaegselt haldavad nii meeskonda kui ka teostavad laeva tehnilist haldamist, kuna sellised haldurid haldavad ka meeskonda, tuleks laevahaldussuuniste jaos 6 sisalduvaid konkreetseid nõudeid kohaldada ka kõnealuste haldurite suhtes. Kõnealused nõuded on seotud meremeeste koolitusega ja nende sotsiaaltingimuste parandamisega.

(102)

Sellega seoses tunnistab komisjon, et Poola ametiasutused võtsid endale kohustuse nõuda igalt meremehe tööandjalt, olgu selleks siis laevaomanik või laevahaldusettevõtja, et nad täidaksid meretöönormide konventsiooni (2006) (45) konkreetseid sätteid. Seepärast järgitakse Poola tonnaažimaksukavaga laevahaldussuuniste jaos 6 sisalduvaid meeskonnahalduritele kehtestatud kohustusi.

(103)

Eespool öeldut arvesse võttes järeldab komisjon, et tonnaažimaksuseaduses sisalduvad haldusettevõtjaid käsitlevad nõuded on kooskõlas laevahaldussuunistega.

(104)

Komisjon võtab teadmiseks Poola ametiasutuste selgitusi seoses strateegilise ja ärilise haldamise tingimustega (46) ning kinnitab, et tonnaažimaksukavas sisalduvad sellist haldamist käsitlevad tingimused on tõepoolest alternatiivsed, mitte kumulatiivsed. Seega tuleks tonnaažimaksukõlblikkuse saavutamiseks täita ainult üks järgmisest kolmest tingimusest: i) kõik olulised otsused tuleks teha Poolas või ii) peakorter peaks asuma Poolas või iii) juhtivpersonal peaks asuma Poolas.

(105)

Sellest tulenevalt ei pea ettevõtjad selleks, et olla tonnaažimaksukõlblikud, tegutsema üksnes Poolast lähtuvalt, vaid neil võivad olla oma ettevõtted ka teistes Euroopa Liidu liikmesriikides/Euroopa Majanduspiirkonna riikides.

(106)

Eespool öeldut arvesse võttes järeldab komisjon, et tonnaažimaksukavas sisalduvad strateegilise ja ärilise haldamise tingimused ei takista Euroopa Liidu liikmesriikide/Euroopa Majanduspiirkonna riikide ettevõtjatel kohaldada Poola tonnaažimaksu. Lisaks sellele on kõnealused tingimused proportsionaalsed taotletava eesmärgiga kontrollida, et tonnaažimaksu kohaldavad ettevõtjad ka tegelikult panustavad Poola majandustegevusse ja tööhõivesse, nagu on suunistega ette nähtud.

(107)

Komisjon võtab teadmiseks Poola ametiasutuste selgitused seoses nõuetega, mis käsitlevad prahitud laevade lisamist tonnaažimaksukavasse.

(108)

Selles suhtes kinnitab komisjon, et suunistele vastavalt ei lisata tonnaažimaksukavasse ätiühinguid, kelle tegevus piirdub üksnes laevade prahtimisega konkreetseks ajaks või reisiks.

(109)

Poola ametiasutused selgitasid täiendavalt, et tonnaažimaksukõlblikud on üksnes sellised ettevõtjad, kes samaaegselt tegelevad ärilise, tehnilise ja meeskondade haldamisega. Seepärast mõistab komisjon, et tonnaažimaksukõlblikud on üksnes laevapereta prahitud laevad, sest nende puhul on tegemist ainsate prahitud laevadega, mille puhul kõik kolm ülesannet on täidetud. Seega ei ole komisjonil vastuväiteid laevapereta prahitud laevade tonnaažimaksukõlblikkuse suhtes, kuna kõnealused laevad on tonnaažimaksukava määramisel samastatud oma laevadega.

6.7. Sihtotstarbelise kasutamise meetmed

(110)

Komisjon kinnitab, et tema algne järeldus ametliku uurimismenetluse algatamise otsuses, (47) et sihtotstarbelise kasutamise meetmed seoses selliste turuväärtuse põhimõttest lähtuvate kontsernisiseste tehingute kontrollimisega, mille puhul nõuetele vastava ja mittevastava tegevuse suhtes peetakse eraldi raamatupidamisarvestust, on piisavad selleks, et takistada tonnaažimaksu kohaldamist mereveondusega mitteseotud tegevuse suhtes ja maksudest kõrvalehoidumist.

(111)

Seepärast hindab komisjon järgnevalt ainult valikuvõimalusega „kõik või mitte midagi” seotud eeskirju.

(112)

Tonnaažimaksu käsitlevates õigusaktides on sätestatud, et valiku ühineda teatatud kavaga peavad kõik Poola maksukohustuslasest äriühingud, kes moodustavad osa kontsernist, tegema ühiselt kogu oma tonnaažimaksukõlbliku tegevuse suhtes.

(113)

Käesoleva otsuse põhjenduses 39 selgitatud ühinemisjuhtumi suhtes kehtestatud eeskirjadega tagatakse, et uuesti moodustunud laevandusettevõtja peaks valima tonnaažimaksuga maksustamise, kui vähemalt üks ühinemises osalenud laevaomanik oli kohustunud tonnaažimaksu kohaldama.

(114)

Seoses tegevuse lõpetamise eeskirjadega, mille kohaselt võib äriühing uuesti valida tonnaažimaksuga maksustamise, kui on möödunud kolm maksuaastat, leiab komisjon, et kõnealused eeskirjad on hästi koostatud ning niiviisi on võimalik vältida valikulist kohaldamist ja äriühingud ei saa oma majandustegevuse eri perioodidel valida kas ettevõtte tulumaksu või tonnaažimaksuga maksustamist olenevalt sellest, kumb maksusüsteem on soodsam.

(115)

Samuti märgib komisjon, et kohustus muuta tonnaažimaksukava nii, et äriühingud peaksid maksustama oma laevu tonnaažimaksuga kümme aastat, on kooskõlas olemasolevate tonnaažimaksukavadega, mille komisjon on juba heaks kiitnud, ning seega käsitletakse komisjoni ametliku uurimismenetluse algatamise otsuses tõstatatud probleeme.

(116)

Lõpetuseks leiab komisjon, et kontrollitav tonnaažimaksukava vastab valikuvõimaluse „kõik või mitte midagi” kriteeriumidele, mida kohaldatakse tonnaažimaksukõlbliku tegevuse suhtes.

6.8. Abi ülemmäärast kinnipidamine

(117)

Suuniste 11. peatükist nähtub, et „3.–6. peatüki alusel antud abi kogusumma [s.o tonnaažimaksuga maksustamine, tulumaksust ja meremeestele makstavatest sotsiaalkindlustusmaksetest vabastamine, meeskonna vahetamiseks ettenähtud abi, investeerimis- ja regionaalabi] ei tohiks ületada laevandustegevuselt ja meremeestelt kogutud maksude ja sotsiaalkindlustusmaksete kogusummat”.

(118)

Vastavalt Poola ametiasutustelt saadud teabele ei ole Poolas kehtivat abikava, mille alusel oleks võimalik lisada riigiabi käesoleva kava kohaldamisse. Seepärast järeldab komisjon, et suuniste 11. peatükiga ette nähtud abi ülemmäärast peetakse kinni.

6.9. Aruanded

(119)

Vastavalt suuniste 12. peatükile nõustusid Poola ametiasutused esitama komisjonile igal aastal aruande, milles käsitletakse tonnaažimaksukava rakendamist ning selle mõju ELis registreeritud laevastikule ja meremeeste tööhõivele ELis,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Abi, mida Poola kavatseb rakendada Poola tonnaažimaksuseaduse alusel, on kooskõlas ühisturuga, võttes arvesse artiklis 2 sätestatud tingimust.

Artikkel 2

Pukseerimine on tonnaažimaksukõlblik, tingimusel et asjaomase aasta jooksul vedurpuksiiri tegelikult osutatud pukseerimisteenustest vähemalt 50 % moodustavad meretransporditeenustena käsitatavad teenused.

Artikkel 3

Poola teavitab komisjoni kahe kuu jooksul pärast käesoleva otsuse väljakuulutamist selle järgimiseks võetud meetmetest.

Artikkel 4

Käesolev otsus on adresseeritud Poola Vabariigile.

Brüssel, 18. detsember 2009

Komisjoni nimel

asepresident

Antonio TAJANI

(1) Alates 1. detsembrist 2009 on EÜ asutamislepingu artiklist 87 saanud Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 107 ja EÜ asutamislepingu artiklist 88 Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 108. Kõnealused artiklipaarid on sisult identsed. Käesoleva otsuse kohaldamisel tuleks viiteid Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklitele 107 ja 108 käsitada vajaduse korral viidetena EÜ asutamislepingu artiklitele 87 ja 88.

(2) ELT C 300, 12.12.2007, lk 22.

(3) Registreeritud viitenumbri TREN(2006) A/12656 all.

(4) Viitenumbrid TREN(2006) D/204393, D/210227, D/223420 ja TREN(2007) D/307010.

(5) Registreeritud viitenumbrite TREN(2006) A/19774, A/22657, A/31398 ja TREN(2007) A/21073, A/34300 all.

(6) Registreeritud viitenumbri K(2007) 4016 all.

(7) Registreeritud viitenumbri TREN(2007) A/45675 all.

(8) Vt joonealust märkust 2.

(9) Registreeritud viitenumbri TREN(2007) A/51337 all.

(10) Registreeritud viitenumbri TREN(2009) A/10443 all.

(11) Registreeritud viitenumbri TREN(2009) A/13527 all.

(12) Registreeritud viitenumbri TREN(2009) A/34359 all.

(13) Registreeritud viitenumbri TREN(2009) A/38744 all.

(14) Seaduste kogu, 2006, nr 183, punkt 1353.

(15) Seaduste kogu, 1992, nr 6, punkt 27, muudetud.

(16) Seaduste kogu nr 154, punkt 792.

(17) Nagu on kindlaks määratud 27. augusti 2004. aasta seaduses, milles käsitletakse riiklikest vahenditest rahastatavaid tervishoiuteenuseid; seaduste kogu nr 210, punkt 2135, muudetud.

(18) Nagu on kindlaks määratud 13. oktoobri 1998. aasta sotsiaalkindlustussüsteemi seaduses; seaduste kogu 2007, nr 11, punkt 74, muudetud.

(19) Vrd seaduse artikli 4 lõiked 3–5, artikkel 6 ja artikli 12 lõige 3.

(20) Rahvusvaheline Mereorganisatsioon võttis SOLASi konventsiooni vastu 1. novembril 1974. aastal Londonis (rakendatud Poolas, seaduste kogu nr 61, punktid 318 ja 319) koos sama konventsiooni protokolliga, London, 17. veebruar 1978 (rakendatud Poolas, seaduste kogu, 1984, nr 61, punktid 320 ja 321, ning 1986, nr 35, punkt 177).

(21) Tonnaažimaksuseaduse artikkel 3.1.

(22) Hõlmatud tonnaažimaksuseaduse artikli 3 lõike 1 teise ja neljanda taandega.

(23) Seaduste kogu nr 173, punkt 1807, muudetud.

(24) Vt eespool jagu 2.3.2.

(25) Nõuetele vastavuse tunnistus antakse SOLASi konventsiooni kohaselt välja ettevõtjale, kes vastab rahvusvahelise laevade ohutu ekspluateerimise ja reostuse vältimise korraldamise koodeksi (edaspidi „ISM koodeks”) nõuetele. ISM koodeks on vastu võetud IMO assamblee resolutsiooniga A.741(18) (rakendatud Poolas, Rahvusvaheliste Õigusaktide Teataja, 2005, nr 4, punkt 28).

(26) Vt joonealune märkus 25.

(27) Registreeritud viitenumbri TREN(2009) A/34359 all.

(28) ELT C 132, 11.6.2009, lk 6.

(29) Eelkõige on Poola SOLASi, MARPOLi ning meremeeste väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuse aluste rahvusvahelise (STCW) konventsiooni (ja kõikide selle muudatuste) osaline.

(30) Eelkõige 2000. aasta seadus, mis käsitleb mereohutust (muudatustega), 1995. aasta seadus, mis käsitleb laevade põhjustatud merereostuse vältimist (muudatustega), 2004. aasta merevarustuse seadus, 1991. aasta seadus, mis käsitleb kaubalaevadel töötamist (muudatustega), 2001. aasta merekoodeks (muudatustega).

(31) Registreeritud viitenumbri TREN(2009) A/38744 all.

(32) ELi õigusaktidesse integreeritud nõukogu 16. veebruari 2009. aasta direktiiviga 2009/13/EÜ, millega rakendatakse Euroopa Ühenduse Reederite Ühingu (ECSA) ja Euroopa Liidu Transporditööliste Ametiühingute Liidu (ETF) sõlmitud kokkulepet 2006. aasta meretöönormide konventsiooni kohta ja muudetakse direktiivi 1999/63/EÜ (ELT L 124, 20.5.2009, lk 30).

(33) Tonnaažimaksuseaduse rakendamiseks lisatakse kõnealune tingimus sisemäärusesse.

(34) 2. juuli 2004. aasta Poola majandustegevuse vabadust käsitleva seaduse tähenduses, seaduste kogu nr 173, punkt 1807, muudetud.

(35) Vt algatamisotsuse jaod 2.7.4–2.7.9.

(36) ELT C 13, 17.1.2004, lk 3.

(37) 2. juuli 2004. aasta Poola majandustegevuse vabadust käsitleva seaduse tähenduses, seaduste kogu nr 173, osa 1807, muudetud.

(38) Rõhuasetus lisatud.

(39) Vt suuniste 2. jao kolmas lõik ning nõukogu 22. detsembri 1986. aasta määrus (EMÜ) nr 4055/86 teenuste osutamise vabaduse põhimõtte kohaldamise kohta liikmesriikide ning liikmesriikide ja kolmandate riikide vahelises mereveos (EÜT L 378, 31.12.1986, lk 1); samuti nõukogu 7. detsembri 1992. aasta määrus (EMÜ) nr 3577/92 teenuste osutamise vabaduse põhimõtte kohaldamise kohta merevedudel liikmesriikides (merekabotaaž) (EÜT L 364, 12.12.1992, lk 7).

(40) Vt eelkõige riigiabi N 330/05 – Leedu – Abi laevandusettevõtjatele – Tonnaažimaksukava, vastu võetud 19.7.2006 (ELT C 90, 25.4.2007, lk 11); riigiabi N 114/04 – Itaalia – Meretranspordi suhtes kohaldatav tonnaažimaksukava, vastu võetud 20.10.2004 (ELT C 136, 3.6.2005, lk 42).

(41) Vt käesoleva otsuse põhjendus 20.

(42) Eelkõige suuniste jao 3.1 neljateistkümnes lõik, milles on sätestatud: „pukseerimistegevus, mida teostatakse muu hulgas sadamates või mis seisneb iseliikuva aluse abistamises sadamasse jõudmisel, ei ole „meretransport” käesolevate suuniste tähenduses”.

(43) C-251/04, 11. jaanuar 2007.

(44) Vt kohtuotsuse lõige 31.

(45) ELi õigusaktidesse integreeritud nõukogu 16. veebruari 2009. aasta direktiiviga 2009/13/EÜ, millega rakendatakse Euroopa Ühenduse Reederite Ühingu (ECSA) ja Euroopa Liidu Transporditööliste Ametiühingute Liidu (ETF) sõlmitud kokkulepet 2006. aasta meretöönormide konventsiooni kohta ja muudetakse direktiivi 1999/63/EÜ (ELT L 124, 20.5.2009, lk 30).

(46) Vt käesoleva otsuse põhjendused 31–34.

(47) Vt eelkõige algatamisotsuse põhjendused 102–104.

Sisukord		II Muud kui seadusandlikud aktid	Lehekülg
		MÄÄRUSED
	*	Komisjoni määrus (EL) nr 297/2010, 9. aprill 2010, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 272/2009, millega täiendatakse tsiviillennundusjulgestuse ühiseid põhistandardeid ( 1 )	1
	*	Komisjoni määrus (EL) nr 298/2010, 9. aprill 2010, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1451/2007 seoses biotsiidide turuleviimist võimaldavate erandite kehtivusaja pikendamisega ( 1 )	4
		Komisjoni määrus (EL) nr 299/2010, 9. aprill 2010, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril	6
		OTSUSED
		2010/212/ÜVJP
	*	Nõukogu otsus 2010/212/ÜVJP, 29. märts 2010, mis käsitleb Euroopa Liidu seisukohta tuumarelva leviku tõkestamise lepingu osalisriikide 2010. aasta läbivaatamiskonverentsiks	8
		2010/213/EL
	*	Komisjoni otsus, 18. detsember 2009, milles käsitletakse riigiabi C 34/07 (ex N 93/06), mis on seotud tonnaažimaksukava kasutuselevõtmisega rahvusvahelise meretranspordi toetamiseks Poolas (teatavaks tehtud numbri K(2009) 10376 all) ( 1 )	15

(EUR/100 kg)
CN-kood	Kolmanda riigi kood (1)	Kindel impordiväärtus
0702 00 00	IL	160,8
	JO	113,1
	MA	135,9
	TN	140,7
	TR	115,0
	ZZ	133,1
0707 00 05	JO	92,1
	MA	75,2
	TR	126,1
	ZZ	97,8
0709 90 70	MA	64,6
	TR	115,1
	ZZ	89,9
0805 10 20	EG	48,9
	IL	50,4
	MA	49,9
	TN	56,1
	TR	65,2
	ZZ	54,1
0805 50 10	EG	65,1
	IL	66,2
	TR	63,8
	ZA	71,7
	ZZ	66,7
0808 10 80	AR	94,9
	BR	84,8
	CA	112,7
	CL	87,6
	CN	73,9
	MK	22,1
	NZ	123,3
	US	131,8
	UY	74,3
	ZA	82,6
	ZZ	88,8
0808 20 50	AR	84,6
	CL	111,3
	CN	52,9
	ZA	85,9
	ZZ	83,7

		ISSN 1725-5082 doi:10.3000/17255082.L_2010.090.est
Euroopa Liidu Teataja		L 90

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	53. köide 10. aprill 2010

		Parandused
	*	Komisjoni 11. juuni 2009. aasta otsuse 2009/488/EÜ, Euratom (Euroopa Komisjoni ja Euroopa Tuumauuringute Organisatsiooni (CERN) vahel vastastikuse mõistmise memorandumi sõlmimise kohta) parandus (ELT L 161, 24.6.2009)	27