1.4.2010

Euroopa Liidu Teataja

L 86/1

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 275/2010,

30. märts 2010,

millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 295/2008 ettevõtluse struktuurstatistika kohta kvaliteedi hindamise kriteeriumite osas

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2008. aasta määrust (EÜ) nr 295/2008 ettevõtluse struktuurstatistika kohta, (1) eriti selle artikli 11 lõike 2 punkti j,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määrusega (EÜ) nr 295/2008 on kehtestatud ühine raamistik Euroopa ettevõtete struktuuri, tegevust, konkurentsivõimet ja tulemuslikkust käsitleva Euroopa statistika kogumiseks, koostamiseks, edastamiseks ja hindamiseks.

(2)

Kooskõlas määruse (EÜ) nr 295/2008 artikliga 6, võrreldakse kvaliteedi hindamisel andmete kättesaadavuse eeliseid nende kogumisega seotud kulutustega ja sellest tuleneva koormusega ettevõttele, eelkõige väikeettevõttele. Seepärast on vaja kindlaks määrata kvaliteedi hindamise kriteeriumid ja põhinäitajad.

(3)	Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas Euroopa statistikasüsteemi komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Kvaliteedi hindamise kriteeriumid ja liikmesriikide esitatavate kvaliteediaruannete sisu on sätestatud lisas.

Artikkel 2

Liikmesriikide asutuste määratud organisatsioonid peavad kvaliteediaruandega seotud andmed ja metaandmed edastama või üles laadima elektroonilisel kujul komisjoni (Eurostati) ühtse andmesisestusportaali kaudu. Edastamisel järgitakse asjakohast andmevahetusstandardit, mille on kindlaks määranud Eurostat.

Artikkel 3

Esimene kvaliteediaruanne 2008. vaatlusaastat käsitlevate andmetega tuleb esitada 31. märtsiks 2011. Belgiale, Kreekale, Küprosele, Luksemburgile, Maltale, Rumeeniale, Saksamaale ja Ühendkuningriigile on 2008. vaatlusaastat käsitleva kvaliteediaruande esitamiseks ette nähtud kolm kuud lisaaega. Kõnealused aruanded esitatakse komisjonile (Eurostatile) hiljemalt 27 kuud pärast selle vaatlusperioodi lõppu, mille kohta andmed on kogutud.

Artikkel 4

Komisjon (Eurostat) hindab edastatud andmete kvaliteeti ning koostab ja avalikustab aruanded Euroopa statistika kvaliteedi kohta.

Artikkel 5

Määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 30. märts 2010

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO

(1) ELT L 97, 9.4.2008, lk 13.

LISA

Kvaliteediaruanded ja ettevõtluse struktuurstatistika kvaliteedi hindamise kriteeriumid

I JAGU

Kvaliteediaruanded

Täiendavad suunised ühiste kvaliteedinõuete tõlgendamiseks on esitatud ettevõtluse struktuurstatistika käsiraamatus, mille komisjon (Eurostat) koostas koostöös liikmesriikidega. Kvaliteediaruanne peab sisaldama teavet nii kvantiteedi kui ka kvaliteedi kohta. Komisjon (Eurostat) edastab tulemused kvantitatiivsete näitajate kohta, mida on liikmesriikide esitatud andmete põhjal võimalik arvutada. Liikmesriigid kommenteerivad näitajaid ja aitavad Eurostatil neid tõlgendada oma kogumismetoodikast lähtuvalt ning esitavad ka ülejäänud kvantitatiivsed näitajad ja kvalitatiivse teabe.

Liikmesriigid peavad esitama:

—	määruse (EÜ) nr 295/2008 I–IV lisas nimetatud kvaliteediaspekte hõlmava aruande. Vajaduse korral võivad liikmesriigid esitata kõnealuse määruse I, II, III ja IV lisa kohased eraldi aruanded;

—	määruse (EÜ) nr 295/2008 V lisas nimetatud kvaliteediaspekte hõlmava aruande;

—	määruse (EÜ) nr 295/2008 VI lisas nimetatud kvaliteediaspekte hõlmava aruande;

—	määruse (EÜ) nr 295/2008 VII lisas nimetatud kvaliteediaspekte hõlmava aruande;

—

määruse (EÜ) nr 295/2008 VIII lisas nimetatud kvaliteediaspekte hõlmava aruande. Kui kõnealuse määruse VIII lisa kohase statistika koostamiseks vajalik teave tuleneb samast küsitlusest kui I–IV lisa kohase aruande jaoks vajalik teave, ei ole vaja esitada eraldi aruannet VIII lisa kohaste kvaliteediaspektide kohta;

—	määruse (EÜ) nr 295/2008 IX lisas nimetatud kvaliteediaspekte hõlmava aruande.

II JAGU

Ajakava

Alates 2011. aastast edastab komisjon (Eurostat) iga aasta jaanuari lõpuks liikmesriikidele vaatlusaasta t-3 kvaliteediaruanded, mis on osaliselt eeltäidetud komisjonile (Eurostatile) kättesaadavate kvantitatiivsete näitajate ja muu teabega.

Iga aasta 31. märtsiks edastavad liikmesriigid komisjonile (Eurostatile) täidetud kvaliteediaruanded.

III JAGU

Kvaliteedinõuded

Määruse (EÜ) nr 295/2008 I–IX lisa kohaseid liikmesriikide statistilisi andmeid hinnatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 223/2009 (1) artikli 12 lõikes 1 nimetatud kvaliteedikriteeriumide kohaselt, st hinnatakse asjakohasust, täpsust, ajakohasust, õigeaegsust, kättesaadavust, selgust, võrreldavust ja sidusust.

1. Asjakohasus

Asjakohasus näitab, millisel määral vastab statistika kasutajate olemasolevatele ja võimalikele vajadustele.

2. Täpsus

Täpsus näitab hinnangute lähedust tegelikele teadmata väärtustele.

3. Sidusus

Sidusus näitab, kas andmeid saab erineval moel ja eri kasutusotstarbeks usaldusväärselt seostada.

4. Võrreldavus

Võrreldavus tähendab erinevate statistiliste mõistete, mõõtmisvahendite ja menetluste mõju mõõdetavust, kui võrreldakse erinevate geograafiliste piirkondade, valdkondade või ajavahemike statistikat.

5. Ajakohasus ja õigeaegsus

Ajakohasus tähendab ajavahemikku teabe kättesaadavaks tegemise ja teabes kirjeldatud sündmuse või nähtuse vahel. Õigeaegsus tähendab ajavahemikku andmete avaldamise kuupäeva ja selle kuupäeva vahel, mil andmed oleks tulnud avaldada.

6. Kättesaadavus ja selgus

Kättesaadavus ja selgus tähendavad tingimusi ja korda, mille alusel kasutajad saavad andmetega tutvuda, neid kasutada ja tõlgendada.

IV JAGU

Kvantitatiivsete näitajate sarjad, mida liikmesriigid peavad esitama täpsuse (ja usaldusväärsuse) kohta

Käesolevas jaos kirjeldatud kvantitatiivsed näitajad tuleb esitada ainult määruse (EÜ) nr 295/2008 I–IV lisas nimetatud statistiliste andmete kohta järgnevalt täpsustatud korra kohaselt. Andmete edastamiseks tuleb kasutada käesoleva määruse lisa V jaos kirjeldatud tehnilist vormingut.

1. Variatsioonikordaja

Järgnev teave tuleb esitata ainult juhul, kui kasutatakse valikuuringuid või kui valikuuringuid kombineeritakse haldusandmetega:

liikmesriigid peavad esitama teabe allpool nimetatud tunnuste, tasemete ja andmesarjade kohta. Aspektid, mida tuleb variatsioonikordaja arvutamisel arvesse võtta, määratakse kindlaks edaspidi koostöös liikmesriikidega. Kvaliteediaruanne peab sisaldama variatsioonikordaja arvutamismeetodi kirjeldust (sh tarkvara).

Tegevusalade puhul, mis kuuluvad NACE Rev. 2, jagude B–J ja L–N ning jaotise 95 alla (andmed, mis on esitatud sarjade 1A, 2A, 3A ja 4A all, nagu on määratletud komisjoni määruses (EÜ) nr 251/2009), (2)) tuleb ettevõtlusstatistika aastaandmete järgmiste tunnuste (nagu on määratletud komisjoni määruses (EÜ) nr 250/2009) (3)) variatsioonikordaja esitada allpool kirjeldatud tegevusalade jaotuse tasemel:

—	näitajad 12110 esitatakse vastavalt NACE Rev. 2 kolmenumbrilisele tasemele (rühmad);

—	näitajad 11110, 12110, 12150, 13310, 15110 ja 16110 esitatakse vastavalt NACE Rev. 2 jagude tasandile (jaod B–J ja L–N) ja vastavalt NACE Rev. kahenumbrilisele tasemele (jaotised) jaotiste 45–47 ja 95 puhul.

Ettevõtlusstatistika aastaandmete puhul, mis on liigitatud töötajate arvu suurusklassi järgi tegevusaladel, mis kuuluvad NACE Rev. 2, jagude C–J ja L–N ning jaotise 95 alla (andmed, mis on esitatud seeriate 1B, 2B, 3B ja 4B kohaselt), tuleb järgmiste tunnuste variatsioonikordaja esitada allpool kirjeldatud töötajate arvu suurusklassi järgi liigitatud tegevusalade jaotuse tasemel:

—	näitajad 11110, 12110, 12150 ja 16110;

—	esitatakse vastavalt NACE Rev. 2 jagude tasandil jagude B–J ja L–N puhul ning vastavalt NACE Rev. 2 kahenumbrilisele tasemele (jaotised) jaotise 95 puhul;

—	NACE Rev. 2, jagude B–F näitajate puhul kasutatakse suurusklasse 0–9, 10–19, 20–49, 50–249 ja 250+; NACE Rev. 2 jagude G–J ja L–N, ning jaotise 95 näitajate puhul kasutatakse suurusklasse 0–1, 2–9, 10–19, 20–49, 50–249 ja 250+.

2. Täieliku vastamatajätmise määr

Järgnev teave tuleb esitata ainult juhul, kui kasutatakse valikuuringuid, kui valikuuringuid kombineeritakse haldusandmetega või kui kasutatakse ainult haldusandmeid. Aspektid, mida tuleb täieliku vastamatajätmise määra arvutamisel arvesse võtta, määratakse kindlaks edaspidi koostöös liikmesriikidega.

Liikmesriigid peavad esitama liigitatud teabe vastamatajätmise kohta tegevusalade puhul, mis kuuluvad NACE Rev. 2, jagude B–J ja L–N ning jaotise 95 alla vastavalt NACE Rev. 2 kolmenumbrilisele tasemele. Kui näitajate 11110, 12110, 12150, 13310, 15110 ja 16110 puhul kasutatakse mitut uuringut/haldusallikat, tuleb vastamatajätmisega seotud näitajad esitada eraldi üksusena, märkides asjaomasel väljal muutuja numbri. Vastamatajätmisega seotud teave peab olema liigitatud, soovitavalt töötajate arvu suurusklassi järgi. Teise võimalusena võib kasutada liigitamist käibe järgi.

V JAGU

Tehniline vorming kvaliteediaruande ja kvaliteedinäitajate edastamiseks

Aruande ja kvaliteedinäitajate sarjade edastamiseks tuleb kasutada asjakohaseid andmekogumi tunnuseid. Kvaliteediaruannete üksikasjalik sisu lepitakse kokku koostöös liikmesriikidega. Liikmesriigid peavad täitma eeltäidetud kvaliteediaruanded ja saatma need tagasi komisjonile (Eurostat). Kahest kvaliteedinäitajast (variatsioonikordaja ja vastamatajätmine) teatamiseks tuleb kasutada allpool kirjeldatud andmestruktuuri, mis on sarnane ettevõtluse struktuurstatistika kohta esitatava kvaliteediaruande tehnilise vorminguga.

1. Andmekogumi tunnused

Andmete edastamiseks ettevõtluse struktuurstatistika kvaliteedinõuete kohta kasutatakse järgmisi andmekogumi tunnuseid:

Sarja tüüp	Nimi	Andmekogumi tunnus
Muutuja 12110 variatsioonikordaja esitatakse NACE kolmenumbrilisel tasemel NACE Rev. 2, jagude B–J ja L–N ning jaotise 95 puhul	QAG	RSBSQUAL_QAG_A
Muutujate 11110, 12110, 12150, 13310, 15110 ja 16110 variatsioonikordajad esitatakse NACE Rev. 2 jagude tasandil (jaod B–J ja L–N) ning samuti NACE Rev. 2 jaotiste tasandil (jaotised 45, 46, 47 ja 95)	QAS	RSBSQUAL_QAS_A
Muutujate 11110, 12110, 12150 ja 16110 variatsioonikordajad esitatakse NACE Rev. 2 jagude tasandil (jaod H–J ja L–N), NACE Rev. 2 jaotiste tasandil (jaotis 95) ning samuti suurusklassi lõikes	Q1B	RSBSQUAL_ Q1B _A
Muutujate 11110, 12110, 12150 ja 16110 variatsioonikordajad esitatakse NACE Rev. 2 jagude B–E puhul NACE jagude ja suurusklasside lõikes	Q2B	RSBSQUAL_ Q2B _A
Muutujate 11110, 12110, 12150 ja 16110 variatsioonikordajad esitatakse NACE Rev. 2 jao G puhul NACE jagude ja suurusklasside lõikes	Q3B	RSBSQUAL_ Q3B _A
Muutujate 11110, 12110, 12150 ja 16110 variatsioonikordajad esitatakse NACE Rev. 2 jao F puhul NACE jagude ja suurusklasside lõikes	Q4B	RSBSQUAL_ Q4B _A
Kaalutud vastamatajätmise määr NACE Rev. 2, jagude B–J ja L–N puhul	QN	RSBSQUAL_QN_A
Kvaliteediaruanne	QR	RSBSQUAL_QR_A

2. Andmekogumi struktuur

Selles punktis sätestatakse kohustuslikus korras esitatavate andmete struktuur. Kasutada tuleb koode, mis on esitatud võrdlusandmebaasi standardsete koodide nimekirjas. Kõnealune nimekiri tuleb lisada ettevõtluse struktuuristatistika käsiraamatusse hiljemalt kaks kuud enne esimest andmeedastust. Koodide nimekirja tuleb kasutada ainult edastatavate andmete koodide kindlaksmääramiseks ning mingil juhul ei tohi muuta määrusega (EÜ) nr 251/2009 ette nähtud jaotuse taset. Käesoleva määrusega ettenähtud tehniline vorming kvantitatiivsete andmete edastamiseks tuleb samuti avaldada ettevõtluse struktuuristatistika käsiraamatus.

Väli	Kirjeldus
Sari	Sarjade QAG, QAS, Q1B, Q2B, Q3B, Q4B või QN koodid
Aasta	Vaatlusaasta kood
Territoriaalüksus	Vastab riigi koodile
Suurusklass	Suurusklassi kood
Majandustegevus	NACE Rev. 2 kood: jagu, jaotis või rühm
Muutuja	Kvaliteedinäitajaga seotud muutuja kood
Näitaja	Kvaliteedinäitaja kood
Näitaja väärtus	Näitaja numbriline väärtus; kvaliteedinäitaja numbriline väärtus korrutatakse kümnega ja ümardatakse lähima täisarvuni

(1) ELT L 87, 31.3.2009, lk 164.

(2) ELT L 86, 31.3.2009, lk 170.

(3) ELT L 86, 31.3.2009, lk 1.

1.4.2010

Euroopa Liidu Teataja

L 86/7

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 276/2010,

31. märts 2010,

millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1907/2006 (mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH)) XVII lisa diklorometaani, lambiõli, grilli süütevedeliku ja tinaorgaaniliste ühendite osas

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta määrust (EÜ) nr 1907/2006, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH) ning millega asutatakse Euroopa Kemikaaliamet, muudetakse direktiivi 1999/45/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 793/93 ja komisjoni määrus (EÜ) nr 1488/94 ning samuti nõukogu direktiiv 76/769/EMÜ ja komisjoni direktiivid 91/155/EMÜ, 93/67/EMÜ, 93/105/EÜ ja 2000/21/EÜ, (1) eriti selle artiklit 131,

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu 27. juuli 1976. aasta direktiivi 76/769/EMÜ (liikmesriikide õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta seoses teatavate ohtlike ainete ja valmististe turustamise ja kasutamise piirangutega) (2) I lisas on kehtestatud piirangud teatavatele ohtlikele ainetele ja valmististele. Määrusega (EÜ) nr 1907/2006 tunnistatakse kehtetuks ja asendatakse direktiiv 76/769/EMÜ alates 1. juunist 2009. Direktiivi 76/769/EMÜ I lisa asendatakse nimetatud määruse XVII lisaga.

(2)	Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 455/2009/EÜ, millega muudetakse nõukogu direktiivi 76/769/EMÜ seoses diklorometaani turustamise ja kasutamise piirangutega, (3) võeti vastu 6. mail 2009.

(3)	Komisjoni otsus 2009/424/EÜ, millega muudetakse tehnika arenguga kohandamise eesmärgil nõukogu direktiivi 76/769/EMÜ I lisa seoses lambiõli ja grilli süütevedeliku turustus- ja kasutuspiirangutega, (4) võeti vastu 28. mail 2009.

(4)	Komisjoni otsus 2009/425/EÜ, millega muudetakse nõukogu direktiivi 76/769/EMÜ tinaorgaaniliste ühendite turustamise ja kasutamise piirangute osas eesmärgiga kohandada direktiivi I lisa tehnika arenguga, (5) võeti vastu 28. mail 2009.

(5)	REACH-määruse artiklis 137 sätestatud üleminekumeetmete kohaselt on asjakohane muuta määruse (EÜ) nr 1907/2006 XVII lisa, et inkorporeerida otsustega nr 455/2009/EÜ, 2009/424/EÜ ja 2009/425/EÜ ette nähtud piirangud.

(6)	Seepärast tuleks määrust (EÜ) nr 1907/2006 vastavalt muuta.

(7)	Käesolev määrus peaks jõustuma viivitamata, et kõnealused piirangud lisataks määruse (EÜ) nr 1907/2006 XVII lisasse võimalikult kiiresti.

(8)	Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 133 kohaselt asutatud komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 1907/2006 XVII lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamisele järgneval päeval.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 31. märts 2010

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO

(1) ELT L 396, 30.12.2006, lk 1.

(2) EÜT L 262, 27.9.1976, lk 201.

(3) ELT L 137, 3.6.2009, lk 3.

(4) ELT L 138, 4.6.2009, lk 8.

(5) ELT L 138, 4.6.2009, lk 11.

LISA

Määruse (EÜ) nr 1907/2006 XVII lisa tabelit, milles on esitatud ained, ainerühmad ja segud ning piirangute tingimused, muudetakse järgmiselt.

Kanne 3 asendatakse järgmisega:

„3.	Vedelad ained või segud, mida käsitatakse ohtlikena vastavalt direktiivile 67/548/EMÜ ja direktiivile 1999/45/EÜ.

Ei tohi kasutada:

—	dekoratiivesemetes, mis on ette nähtud valgus- või värviefektide andmiseks eri faaside abil, näiteks dekoratiivlampides ja –tuhatoosides;

—	triki- ja pilatoodetes;

—	ühe või mitme osalejaga mängudes ega üheski selleks otstarbeks tarvitatavas esemes, isegi mitte nende kaunistamiseks.

2.	Tooteid, mis ei vasta punktile 1, ei tohi turule viia.

Ei tohi turule viia, kui need sisaldavad värvainet – välja arvatud juhul, kui seda nõutakse maksustamisega seotud põhjustel – või lõhnaainet või mõlemat, kui

—	neid saab kasutada kütusena üldsusele müüdavates dekoratiivsetes õlilampides ning

—	need on ohtlikud sissehingamisel ja märgistatud riskilausega R65 või H304.

4.	Üldsusele müüdavaid dekoratiivseid õlilampe tohib turule viia vaid juhul, kui need vastavad Euroopa Standardikomitee (CEN) poolt vastu võetud Euroopa standardile dekoratiivsete õlilampide kohta (EN 14059).

Ilma et see piiraks ühenduse muude selliste normide rakendamist, milles käsitletakse ohtlike ainete liigitamist, pakendamist ja märgistamist, peavad tarnijad tagama, et enne turuleviimist on täidetud järgmised nõuded:

üldsusele müüdav lambiõli riskilausega R65 või H304 peab kandma järgmist loetavat ja kustutamatut märget: „Selle vedelikuga täidetud lampe tuleb hoida lastele kättesaamatus kohas.”; alates 1. detsembrist 2010„Ka väike kogus lambiõli, või isegi tahi lutsimine võib põhjustada eluohtliku kopsukahjustuse.”;

b)	üldsusele müüdav grilli süütevedelik riskilausega R65 või H304 peab alates 1. detsembrist 2010 kandma järgmist loetavat ja kustutamatut märget: „Ka väike kogus grilli süütevedelikku võib põhjustada eluohtliku kopsukahjustuse.”;

c)	üldsusele müüdav lambiõli ja grilli süütevedelik riskilausega R65 või H304 peab alates 1. detsembrist 2010 olema pakendatud musta läbipaistmatusse kuni üheliitrisesse pakendisse.

6.	Hiljemalt 1. juunil 2014 taotleb komisjon kooskõlas käesoleva määruse artikliga 69 Euroopa Kemikaaliametilt toimiku koostamist eesmärgiga keelata vajaduse korral grilli süütevedeliku ja lambiõli (riskilausega R65 või H304) müük üldsusele.

Füüsilised või juriidilised isikud, kes viivad esimest korda turule lambiõli ja grilli süütevedelikku riskilausega R65 või H304, peavad esitama 1. detsembriks 2011 ja seejärel igal aastal liikmesriigi pädevale ametiasutusele andmed lambiõli ja grilli süütevedeliku (riskilausega R65 või H304) alternatiivsete ainete kohta. Liikmesriik edastab need andmed komisjonile.”

Kande 20 teise veergu lisatakse järgmised punktid 4, 5 ja 6:

„4.

Kolme asendajaga tinaorgaanilised ühendid

a)	Kolme asendajaga tinaorgaanilisi ühendeid, nagu tributüültinaühendid (TBT-ühendid) ja trifenüültinaühendid (TPT-ühendid), ei tohi pärast 1. juulit 2010 kasutada toodetes, kui kontsentratsioon tootes või tooteosas on ekvivalentsele tinakogusele arvestatult üle 0,1 massiprotsendi.

b)	Tooteid, mis ei vasta punkti a nõuetele, ei tohi pärast 1. juulit 2010 turule viia, välja arvatud sellised tooted, mis on ühenduses enne nimetatud kuupäeva juba kasutusel.

Dibutüültinaühendid (DBT-ühendid)

a)	Dibutüültinaühendeid ei tohi pärast 1. jaanuari 2012 kasutada üldsusele turustatavates segudes ja toodetes, kui tina sisaldus tootes või selle osas on suurem kui 0,1 massiprotsenti.

b)	Tooteid ja segusid, mis ei vasta punkti a nõuetele, ei tohi pärast 1. jaanuari 2012 turule viia, välja arvatud sellised tooted, mis on ühenduses enne nimetatud kuupäeva juba kasutusel.

Erandina ei kohaldata punkte a ja b kuni 1. jaanuarini 2015 järgmiste üldsusele turustatavate toodete ja segude suhtes:

—	ühe- ja kahekomponendilised toatemperatuuril kasutatavad vulkaniseerimishermeetikud (hermeetikud RTV-1 ja RTV-2) ja liimained;

—	dibutüültinaühendeid katalüsaatorina sisaldavad värvid ja katteained, mis on toodetele kantud;

—	pehmest polüvinüülkloriidist (PVC) profiilid ja pehmest polüvinüülkloriidist kõva polüvinüülkloriidiga koekstrudeeritud profiilid;

—	dibutüültinaühendeid stabilisaatorina sisaldava PVCga kaetud kangad, mis on ette nähtud kasutamiseks välistingimustes;

—	väljas paiknevad vihmaveetorud, rennid, liitmikud, katuse- ja fassaadikattematerjalid.

d)	Erandina ei kohaldata punkte a ja b selliste materjalide ja toodete suhtes, mida reguleeritakse määrusega (EÜ) nr 1935/2004.

Dioktüültinaühendid (DOT-ühendid)

Dioktüültinaühendeid (DOT-ühendeid) ei tohi pärast 1. jaanuari 2012 kasutada järgmistes üldsusele kasutamiseks või turustamiseks ette nähtud toodetes, kui kontsentratsioon tootes või tooteosas on ekvivalentsele tinakogusele arvestatult üle 0,1 massiprotsendi:

—	nahaga kokkupuutumiseks ettenähtud tekstiiltooted;

—

kindad;

—	nahaga kokkupuutumiseks ette nähtud jalatsid või jalatsite osad;

—	seina- ja põrandakattematerjalid;

—	lapsehooldusvahendid;

—	naiste hügieenitooted;

—

mähkmed;

—	kahekomponendilised vormikomplektid vulkaniseerimiseks toatemperatuuril (RTV-2 vormikomplektid).

b)	Tooteid, mis ei vasta punkti a nõuetele, ei tohi pärast 1. jaanuari 2012 turule viia, välja arvatud sellised tooted, mis on ühenduses enne nimetatud kuupäeva juba kasutusel.”

Lisatakse kanne 59:

„59.	Diklorometaan CASi nr 75-09-2 EÜ nr: 200-838-9

Värvieemaldeid, mis sisaldavad diklorometaani kontsentratsioonis 0,1 või rohkem massiprotsenti, ei tohi

a)	viia esimest korda turule tarnimiseks üldsusele ja kutsealaseks kasutamiseks pärast 6. detsembrit 2010;

b)	viia turule tarnimiseks üldsusele ja kutsealaseks kasutamiseks pärast 6. detsembrit 2011;

kasutada kutsealaselt pärast 6. juunit 2012.

Käesolevas kirjes tähendab

i)	„erialaspetsialist” kõiki füüsilisi või juriidilisi isikuid, sealhulgas töötajaid ja füüsilisest isikust ettevõtjaid, kes tegelevad värvi eemaldamisega oma kutsealase tegevuse käigus väljaspool tööstusrajatisi;

ii)	„tööstusrajatis” värvi eemaldamiseks kasutatavat rajatist.

Erandina lõikest 1 võivad liikmesriigid lubada oma territooriumil ja teatavate tegevuste jaoks spetsiaalselt koolitatud erialaspetsialistidel kasutada diklorometaani sisaldavaid värvieemaldeid ning võivad lubada selliseid värvieemaldeid turule tuua kõnealustele erialaspetsialistidele tarnimiseks.

Seda erandit kasutavad liikmesriigid määravad asjakohased sätted, mis käsitlevad diklorometaani sisaldavaid värvieemaldeid kasutavate erialaspetsialistide tervise ja ohutuse kaitset, ning teavitavad sellest komisjoni.

Need sätted sisaldavad nõuet, et erialaspetsialistil peab olema tunnistus, mille on heaks kiitnud liikmesriik, kus erialaspetsialist tegutseb, või tal on muu kirjalik tõend selle kohta, või on kõnealune liikmesriik teda muul viisil tunnustanud tõestamaks, et ta on asjakohaselt koolitatud ja pädev diklorometaani sisaldavaid värvieemaldeid ohutult kasutama.

Komisjon koostab nimekirja liikmesriikidest, kes on kasutanud käesolevas lõikes osutatud erandit, ja teeb selle internetis avalikult kättesaadavaks.

Erialaspetsialist, kelle suhtes kohaldatakse lõikes 2 osutatud erandit, tegutseb üksnes liikmesriikides, kus on seda erandit kasutatud. Lõikes 2 nimetatud koolitus hõlmab vähemalt järgmist:

a)	terviseohtude teadvustamist, hindamist ja ohjamist, sealhulgas teavet olemasolevate aseainete või protsesside kohta, mis kasutamistingimuste nõudeid järgides on töötajate tervisele ja ohutusele vähem ohtlikud;

b)	piisava ventilatsiooni kasutamist;

c)	sobivate isikukaitsevahendite kasutamist, mis vastavad nõukogu direktiivile 89/686/EMÜ.

Tööandjad ja füüsilisest isikust ettevõtjad peavad eelistatavalt asendama diklorometaani niisuguse keemilise mõjuri või protsessiga, mis kasutamistingimuste nõudeid järgides ei ole ohtlik või on töötajate tervisele ja ohutusele vähem ohtlik.

Erialaspetsialist kohaldab praktikas kõiki asjakohaseid ohutusmeetmeid, mis hõlmavad ka isikukaitsevahendite kasutamist.

Ilma et see piiraks töötajate kaitset käsitlevate muude ühenduse õigusaktide kohaldamist, võib värvieemaldeid, mis sisaldavad diklorometaani kontsentratsioonis 0,1 või rohkem massiprotsenti, kasutada tööstusrajatistes üksnes juhul, kui on täidetud vähemalt järgmised tingimused:

kõikidel töötlemisaladel ning eelkõige märgtöötlemiseks ja värvieemaldiga töödeldud esemete kuivatamiseks on kasutusel tõhus ventilatsioon: kohalikku tõmbeventilatsiooni värvieemaldit sisaldavates mahutites täiendatakse sundventilatsiooniga nendel aladel, et vähendada kokkupuudet ja järgida töökeskkonna ohtlike ainete piirnorme, kui see on tehniliselt teostatav;

värvieemaldit sisaldavatest mahutitest aurustumise vähendamiseks rakendatakse meetmeid, mis hõlmavad järgmiseid elemente: kaaned värvieemaldit sisaldavate mahutite sulgemiseks, välja arvatud täitmise ja tühjendamise ajal; värvieemaldit sisaldavate mahutite sobiv täitmise ja tühjendamise kord ning vee või soolalahusega pesemismahutid pesemiseks, et eemaldada pärast tühjendamist liigne lahusti;

c)	diklorometaani ohutuks käitlemiseks värvieemaldit sisaldavates mahutites rakendatakse meetmeid, mis hõlmavad järgmisi elemente: pumbad ja torud värvieemaldi viimiseks mahutitesse ja sealt väljavõtmiseks; ning sobiv kord mahutite ohutuks puhastamiseks ja sette eemaldamiseks;

d)	direktiivile 89/686/EMÜ vastavad isikukaitsevahendid on järgmised: sobivad kaitsekindad, kaitseprillid ja kaitseriided ning sobivad hingamisteede kaitsevahendid, kui muul viisil ei ole võimalik saavutada töökeskkonna asjakohastest piirnormidest kinnipidamist;

e)	kasutajatele antakse selliste vahendite kasutamise kohta asjakohast teavet, juhiseid ja koolitust.

Ilma et see piiraks muude ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist käsitlevate ühenduse sätete kohaldamist, tuleb värvieemaldid, mis sisaldavad diklorometaani kontsentratsioonis 0,1 või rohkem mahuprotsenti, hiljemalt alates 6. detsembrist 2011 märgistada nähtava, loetava ja kustutamatu kirjaga:

„Piiratud tööstuslikuks kasutuseks ja teatavates ELi liikmesriikides tunnustatud erialaspetsialistidele – kontrollida, kus kasutamine on lubatud.””

1.4.2010

Euroopa Liidu Teataja

L 86/15

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 278/2010,

31. märts 2010,

millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1276/2008 toetust või muid summasid saavate põllumajandustoodete ekspordi füüsiliste kontrollidega teostatava järelevalve kohta ja määrust (EÜ) nr 612/2009, milles sätestatakse põllumajandustoodete eksporditoetuste süsteemi kohaldamise üksikasjalikud ühiseeskirjad

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus), (1) eriti selle artikli 170 punkti c ja artikli 194 punkti a koostoimes artikliga 4,

ning arvestades järgmist:

(1)

Vastavalt komisjoni määruse (EÜ) nr 1276/2008 (2) artiklile 15 tuleb tolliasutusel märkida teave füüsiliste kontrollide, füüsilistest kontrollidest vabastamise, tollitõkendite kontrollimise või asenduskontrollide kohta kontrolleksemplaridele T5 või samaväärsetele dokumentidele, nagu on sätestatud kõnealuse määruse III–VII lisas.

(2)

Komisjoni 30. juuni 2005. aasta määruse (EÜ) nr 1043/2005 (millega rakendatakse nõukogu määrust (EÜ) nr 3448/93 seoses teatavate asutamislepingu I lisas loetlemata kaupadena eksporditavate põllumajandussaaduste ja -toodete eksporditoetuste andmise süsteemiga ning nende toetussummade kinnitamise kriteeriumidega) (3) artiklis 51 on sätestatud, et IV lisas loetletud teatavate kaupade puhul tuleb teostada analüüs, et teha kindlaks, kas kõnealused tooted vastavad toetuse saamise tingimustele. Ekspordiriigi tolliasutusel tuleks märkida, et analüüs on teostatud.

(3)

Kooskõlas komisjoni määruse (EÜ) nr 612/2009 (4) artikli 5 lõikega 8 tuleb tolliasutusel visuaalselt kontrollida toodete ja ekspordideklaratsioonide vastavust ning teha märge teostatud kontrollide kohta kontrollieksemplari T5 või samaväärse dokumendi lahtrisse D, kasutades üht kõnealuse määruse II lisas loetletud kannetest.

(4)	Asjaomaste ametiasutuste jaoks võivad nõutud märkmed erinevates keeleversioonides ja käekirjades olla raskesti loetavad või arusaadavad. Seetõttu on asjakohane lihtsustada menetlusi asendades kontrolleksemplaril T5 käsitsi kirjutatud märkused ühtsete koodidega.

(5)

Kõnealused füüsilised kontrollid ja asenduskontrollid tuleks läbi viia riskijuhtimise alusel ning seega on eksportija ametialane maine üks aspektidest, mida tuleb arvesse võtta. Määruste (EÜ) nr 1275/2008 ja (EÜ) nr 612/2009 alusel kontrolleksemplaril T5 nõutud teabe eesmärk on muu hulgas teavitada võetud kontrollimeetmetest väljumistolliasutust või tolliasutust, kellele saadetakse kontrolleksemplar T5. On selgunud, et juhul kui kontrolleksemplar T5 ei olnud nõuetekohaselt täidetud, oli tolliasutuse kontrollimeetmete riskipõhine valikuprotsess raskendatud. Kuna nõuetekohaselt täidetud kontrolleksemplar T5 on eksportija professionaalsuse ja kehtivate eeskirjade temapoolse täitmise üks näitaja, siis peetakse asjakohaseks teavitada kontrolleksemplari T5 puudustest ametiasutusi, kes vastutavad eksportija riskiprofiili kohandamise eest liikmesriigis, kus kontrolleksemplar T5 anti välja

(6)	Seepärast tuleks määruseid (EÜ) nr 1276/2008 ja (EÜ) nr 612/2009 vastavalt muuta.

(7)	Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas põllumajandusturgude ühise korralduse komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EÜ) nr 1276/2008 muudetakse järgmiselt.

1)	Artiklile 2 lisatakse järgmine punkt: „m) „kontrollikood”– teave, mis on esitatud tähega „A”, millele järgneb elektrooniliselt tekitatud neljakohaline number, mis on trükitud või kirjutatud selgesti loetavas käekirjas.”

Artikkel 15 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 15

Kontrolleksemplar T5

1. Määruse (EMÜ) nr 2454/93 artikli 912c lõigete 3 ja 4 kohaldamisel märgib tolliasutus vajaduse korral kontrolleksemplarile T5 või tootega kaasasolevale samaväärsele dokumendile käesoleva määruse IIa lisas sätestatud asjakohased kontrollikoodid vastavalt järgmistele eeskirjadele:

ekspordiriigi tolliasutus märgib IIa lisa 1. osas loetletud asjakohase kontrollikoodi lahtrisse D vastavalt sellele, kas:

i)	on teostatud käesoleva määruse artiklis 4 sätestatud eksporditoetuste füüsiline kontroll;

ii)	on teostatud analüüs vastavalt komisjoni määruse (EÜ) nr 1043/2005 (*1) artiklile 51;

iii)	see on määruse (EÜ) nr 2298/2001 kohane toiduabi eksport, mis on füüsilisest kontrollist vabastatud.

väljumistolliasutus või tolliasutus, kellele saadetakse kontrolleksemplar T5, märgib pärast käesoleva määruse artiklis 7 osutatud tollitõkendite puutumatuse kontrollimist lahtrisse J IIa lisa 2. osas loetletud asjakohase kontrollikoodi vastavalt sellele, kas:

i)	tollitõkend vastab nõuetele või tollitõkendi puudumine on põhjendatud, nagu on osutatud määruse (EÜ) nr 612/2009 (*2) artikli 5 lõikes 8;

ii)	tollitõkend puudub või on rikutud.

ekspordiriigi tolliasutus või tolliasutus, kellele saadetakse kontrolleksemplar T5, märgib lahtrisse J IIa lisa 3. osas loetletud asjakohase kontrollikoodi vastavalt sellele, kas:

i)	käesoleva määruse artiklis 8 osutatud asenduskontrolli tulemused osutavad nõuete täitmisele;

ii)	valim on võetud käesoleva määruse artikli 8 kohase asenduskontrolli või artikli 9 kohase eriasenduskontrolli alusel, kuid tulemused ei ole veel kättesaadavad laborianalüüside käimasoleva kontrollimise tõttu;

iii)	artiklis 9 osutatud eriasenduskontrolli tulemused osutavad nõuete täitmisele;

iv)	artiklis 8 osutatud asenduskontrolli või artiklis 9 osutatud eriasenduskontrolli tulemused ei osuta nõuete täitmisele.

2. Väljumistolliasutus või tolliasutus, kellele saadetakse kontrolleksemplar T5, märgib kontrolleksemplari T5 lahtrisse J oma tolliasutuse viitenumbri vastavalt määruse (EMÜ) nr 2454/93 lisa 37c punktis 8 sätestatule.

Lõike 1 punkti c alapunktis ii osutatud juhul märgib asjaomane tolliasutus niipea, kui kontroll on lõpule viidud, selle kontrolli tulemused eelnevalt saadetud kontrollieksemplari T5 lahtrisse J, kasutades lõike 1 punktis c osutatud asjakohast kontrollikoodi.

Lõike 1 punkti c alapunktis iv osutatud juhul tulemused saanud tolliasutus:

lisab kontrolleksemplari T5 koopiale, mis tagastatakse makseasutusele vastavalt määruse (EMÜ) nr 2454/93 artikli 912c lõike 4 kohasele menetlusele, kontrolliaruande koopia vastavalt käesoleva artikli lõikes 5 sätestatule, olles märkinud tehtud kontrollid ja põhjendused, miks eksporditoetuste asjakohaseid eeskirju ei olnud järgitud; ning

b)	taotleb, et makseasutus teavitab neid tulemuste põhjal võetud meetmetest.

3. Kui valikumenetlused artiklis 7 osutatud tollitõkendite puutumatuse kontrolli või artiklis 8 osutatud asenduskontrolli või artiklis 9 osutatud eriasenduskontrolli puhul ning seega riskijuhtimise kohaldamine on osutunud keerukaks kontrolleksemplaris T5 esitatud mittetäieliku teabe tõttu, siis väljumistolliasutus või tolliasutus, kellele saadetakse kontrolleksemplar T5, märgib lahtris J täiendava teabena ühe IIa lisa 4. osas loetletud kontrollikoodi.

4. Väljumistolliasutus või tolliasutus, kellele saadetakse kontrolleksemplar T5, kohaldab meetmeid, mis võimaldavad komisjonil igal ajal kindlaks teha üksikasjad arvude kohta, mis käsitlevad:

a)	kontrolleksemplare T5 ja samaväärseid dokumente, mida võetakse arvesse artiklis 7 osutatud tollitõkendi puutumatuse kontrollimisel ning artiklis 8 osutatud asenduskontrolli ja artiklis 9 osutatud eriasenduskontrolli teostamisel;

b)	artiklis 7 osutatud tollitõkendi puutumatuse kontrolle;

c)	artikli 8 kohaseid teostatud asenduskontrolle;

d)	artikli 9 kohaseid teostatud eriasenduskontrolle.

Dokumendi duplikaat või koopia jääb väljumistolliasutusele või vajaduse korral tolliasutusele, kellele olenevalt asjaoludest saadetakse kontrolleksemplar T5 või samaväärne dokument, ja seda hoitakse kättesaadavana.

5. Aruande iga artiklites 8 ja 9 osutatud asendus- ja eriasenduskontrolli kohta koostab selle teostanud tolliametnik.

Aruanne võimaldab jälgida teostatud kontrolle ning sellele märgitakse kuupäev ja tolliametniku nimi. Ilma et see piiraks määruse (EÜ) nr 885/2006 artikli 9 kohaldamist, hoitakse kontrolliaruanne kättesaadavana kontrolli teostanud tolliasutuses või konkreetses kohas liikmesriigis kolm aastat alates ekspordiaastast.

(*1) ELT L 172, 5.7.2005, lk 24."

(*2) ELT L 186, 17.7.2009, lk 1.” "

3)	III–VII lisa jäetakse välja.

4)	Lisatakse uus IIa lisa, mille tekst on sätestatud käesoleva määruse I lisas.

Artikkel 2

Määrust (EÜ) nr 612/2009 muudetakse järgmiselt.

Artikli 5 lõike 8 teine lõik asendatakse järgmisega:

„Enne tollitõkendi panemist kontrollib ekspordiriigi tolliasutus visuaalselt toodete ja ekspordideklaratsioonide vastavust. Visuaalsete kontrollide arv peab olema vähemalt 10 % ekspordideklaratsioonide arvust, välja arvatud deklaratsioonid, millega hõlmatud tooted on füüsiliselt kontrollitud või füüsiliseks kontrolliks välja valitud vastavalt määruse (EÜ) nr 1276/2008 artiklile 3. Tolliasutus teeb selle kontrolli kohta märke kontrolleksemplari T5 või samaväärse dokumendi lahtrisse D, kasutades määruse (EÜ) nr 1276/2008 artikli 2 punkti m kohast kontrollikoodi vastavalt käesoleva määruse II lisas sätestatule.”

2)	II lisa asendatakse käesoleva määruse II lisas esitatud tekstiga.

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. juulist 2010.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 31. märts 2010

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO

(1) ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.

(2) ELT L 339, 18.12.2008, lk 53.

(3) ELT L 172, 5.7.2005, lk 24.

(4) ELT L 186, 17.7.2009, lk 1.

I LISA

„IIa LISA

Kontrollikoodid seoses ekspordiriigi tolliasutuse, väljumistolliasutuse või tolliasutuse, kellele saadetakse kontrolleksemplar T5, teostatud kontrollidega

1. OSA

Määruse (EÜ) nr 1276/2008 artikli 15 lõike 1 punktis a osutatud kontrollide tulemused	Kontrollikood
Määruse (EÜ) nr 1276/2008 artiklis 4 sätestatud eksporditoetuste füüsiline kontroll on teostatud	A1000
Määruse (EÜ) nr 1043/2005 artikli 51 kohane analüüs on teostatud	A1100
See on määruse (EÜ) nr 2298/2001 kohane toiduabi eksport, mis on füüsilisest kontrollist vabastatud	A1200

2. OSA

Määruse (EÜ) nr 1276/2008 artikli 15 lõike 1 punktis b osutatud kontrollide tulemused	Kontrollikood
Tollitõkend vastab nõuetele või tollitõkendi puudumine on põhjendatud, nagu on osutatud määruse (EÜ) nr 612/2009 artikli 5 lõikes 8	A2000
Tollitõkend puudub või on rikutud	A2100

3. OSA

Määruse (EÜ) nr 1276/2008 artikli 15 lõike 1 punktis c osutatud kontrollide tulemused	Kontrollikood
Määruse (EÜ) nr 1276/2008 artiklis 8 osutatud asenduskontrolli tulemused osutavad nõuete täitmisele	A3000
Valim on võetud määruse (EÜ) nr 1276/2008 artikli 8 kohase asenduskontrolli või artikli 9 kohase eriasenduskontrolli alusel, kuid tulemused ei ole veel kättesaadavad laborianalüüside käimasoleva kontrollimise tõttu	A3100
Määruse (EÜ) nr 1276/2008 artiklis 9 osutatud eriasenduskontrolli tulemused osutavad nõuete täitmisele	A3200
Määruse (EÜ) nr 1276/2008 artiklis 8 osutatud asenduskontrolli või artikli 9 osutatud eriasenduskontrolli tulemused ei osuta nõuete täitmisele	A3300

4. OSA

Määruse (EÜ) nr 1276/2008 artikli 15 lõikes 3 osutatud kontrollide tulemused	Kontrollikood
Riskijuhtimise kohaldamine on raskendatud, sest eksporditoetuse määra ei olnud kontrolleksemplaris T5 või samaväärses dokumendis esitatud, kuigi eksportijat ei olnud nõudest vabastatud vastavalt komisjoni määruse (EÜ) nr 612/2009 artiklile 9	A4000
Riskijuhtimise kohaldamine on rakendatud, sest kontrolleksemplaris T5 või samaväärses dokumendis ei olnud tehtud määruse (EÜ) nr 612/2009 artiklis 8 ja III lisas osutatud kannet	A4100
Riskijuhtimise kohaldamine on raskendatud, sest kontrolleksemplari T5 või samaväärset dokumenti ei olnud nõuetekohaselt või täielikult täidetud muude aspektide osas	A4200”

II LISA

„II LISA

Kontrollide liik ja tulemused

Kontrollikood

Määruse (EÜ) nr 612/2009 artikli 5 lõige 8

Enne tollitõkendi panemist kontrolliti toodete ja ekspordideklaratsioonide nõuetele vastavust visuaalselt vastavalt määruse (EÜ) nr 612/2009 artikli 5 lõikele 8

A1300”

1.4.2010

Euroopa Liidu Teataja

L 86/29

KOMISJONI DIREKTIIV 2010/26/EL,

31. märts 2010,

millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 97/68/EÜ väljaspool teid kasutatavatele liikurmasinatele paigaldatavate sisepõlemismootorite heitgaaside ja tahkete heitmete vähendamise meetmeid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 1997. aasta direktiivi 97/68/EÜ väljaspool teid kasutatavatele liikurmasinatele paigaldatud sisepõlemismootorite heitgaaside ja tahkete heitmete tekitatud õhusaaste vastaseid meetmeid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta, (1) eriti selle artikleid 14 ja 14a,

ning arvestades järgmist:

(1)

Direktiivi 97/68/EÜ artiklis 14a on sätestatud kriteeriumid ja menetluskord kõnealuse direktiivi artikli 9a lõikes 7 nimetatud perioodi pikendamiseks. Direktiivi 97/68/EÜ artikli 14a kohane uuring näitas, et professionaalseks kasutamiseks mõeldud mitme positsiooniga käeshoitavatele liikurmasinatele, kuhu on paigaldatud SH:2 ja SH:3 klassi mootorid, kehtestatud II etapi nõuete täitmisel esineb tõsiseid tehnilisi raskusi. Seetõttu on vaja pikendada artikli 9a lõikes 7 nimetatud tähtaega kuni 31. juulini 2013.

(2)

Pärast direktiivi 97/68/EÜ muutmist 2004. aastal on diiselmootorite konstrueerimises tehtud tehnilisi edusamme eesmärgiga viia need vastavusse IIIB ja IV etapi heitgaaside piirväärtustega. Välja on arendatud elektrooniliselt juhitavad mootorid, mis asendavad suurel määral mehaaniliselt juhitavaid kütuse sissepritse- ja reguleerimissüsteeme. Seetõttu tuleks direktiivi 97/68/EÜ I lisas esitatud praegu kehtivaid üldisi tüübikinnitusnõudeid vastavalt kohandada ning kehtestada IIIB ja IV etapi jaoks üldised tüübikinnitusnõuded.

(3)

Direktiivi 97/68/EÜ II lisas on kindlaks määratud nende teatiste tehnilised üksikasjad, mille tootja peab esitama koos mootori tüübikinnitustaotlusega tüübikinnitusasutusele. Saastet vähendavaid lisaseadmeid käsitlevad detailid on üldised ja neid peaks kohandama spetsiifiliste järeltöötlusseadiste jaoks, mis on vajalikud selleks, et tagada mootorite vastavus IIIB ja IV etapi heitgaaside piirväärtustega. Et võimaldada tüübikinnitusasutustel hinnata mootori vastavust IIIB ja IV etapile, tuleks esitada üksikasjalikum teave mootoritele paigaldatud järeltöötlusseadiste kohta.

(4)

Direktiivi 97/68/EÜ III lisas on sätestatud mootorite testimise ning gaasiliste ja tahkete heitmete määra kindlakstegemise meetod. Mootorite tüübikinnituskatsete menetluskord IIIB ja IV etapi heitgaaside piirväärtustele vastamise kinnitamiseks peaks näitama samaaegset vastavust gaasiliste (süsinikmonooksiid, süsivesinikud, lämmastikoksiidid) ja tahkete heitmete piirmäärale. Maanteevälist püsitsüklit (NRSC) ja maanteevälist siirdetsüklit (NRTC) tuleks vastavalt kohandada.

(5)

Direktiivi 97/68/EÜ III lisa jaoga 1.3.2 nähakse ette, et enne külma/kuuma katseseeria alustamist muudetakse tähiseid (I lisa jagu 2.18), katsete järjestust (III lisa) ja arvutusvalemeid (III lisa III liide). Mootorite tüübikinnitusmenetluse kohaselt tuleb IIIB ja IV etapi heitgaaside piirväärtustele vastamise kinnitamiseks esitada külmkäivitustsükli üksikasjalik kirjeldus.

(6)

Direktiivi 97/68/EÜ III lisa jaos 3.7.1 on sätestatud katsetsükli eri seadmete tehnilised andmed. Jaos 3.7.1.1 (tehnilised andmed A) nimetatud katsetsüklit on vaja kohandada, et selgitada välja, millist mootori pöörlemiskiirust on tüübikinnituse arvutusmeetodi juures vaja kasutada. Samuti on vaja kohandada viidet rahvusvahelise katsestandardi ISO 8178-4:2007 uuendatud versioonile.

(7)	Direktiivi 97/68/EÜ III lisa jaos 4.5 on kirjeldatud üldjoontes heitmekatse tegemist. Seda punkti tuleb kohandada külmkäivitustsükli arvessevõtmiseks.

(8)	Direktiivi 97/68/EÜ III lisa 3. liites on sätestatud gaasiliste ja tahkete heitmetega seotud andmete hindamise ja arvutamiskriteeriumid III lisas sätestatud NRSC ja NRTC katsete jaoks. Mootorite tüübikinnitus vastavalt IIIB ja IV etapile nõuab arvutusmeetodi kohandamist NRTC katse jaoks.

(9)

Direktiivi 97/68/EÜ XIII lisa hõlmab sätteid, milles käsitletakse kohanduskava alusel turule viidud mootoreid. IIIB etapi sujuva rakendamise tagamiseks võib osutuda vajalikuks selle kohandamise kava ulatuslikum kasutamine. Seetõttu peavad tehnilise arenguga kohandamisega, mis võimaldab võtta kasutusele IIIB etapiga vastavuses olevad mootorid, kaasnema meetmed sellise olukorra vältimiseks, kus kohanduskava kasutamist võivad takistada teatamise nõuded, mis ei ole enam asjakohased selliste mootorite kasutuselevõtuks. Meetmete eesmärk peaks olema teatamise nõuete ja aruandmiskohustuse lihtsustamine ning nende fookustamine ja kohandamine turujärelevalveasutuste vajadusega reageerida IIIB etapi kasutuselevõtmisest tulenevale kohanduskava suurenenud kasutusele.

(10)	Kuna direktiiviga 97/68/EÜ on ette nähtud väljastada IIIB etapi mootorite (L-kategooria) tüübikinnitust alates 1. jaanuarist 2010, on vaja võimaldada tüübikinnituse andmist nimetatud kuupäevast alates.

(11)	Õiguskindluse aspektist lähtudes peaks käesolev direktiiv jõustuma võimalikult kiiresti.

(12)	Käesoleva direktiiviga sätestatud meetmed on kooskõlas direktiivi 97/68/EÜ artikli 15 lõike 1 kohase komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Direktiivi 97/68/EÜ muutmine

Direktiivi 97/68/EÜ muudetakse järgmiselt.

Artikli 9a lõikele 7 lisatakse järgmine alalõik:

„Olenemata esimesest lõigust pikendatakse erandi kehtivusaega 31. juulini 2013 ülakäepidemega seadmete kategoorias professionaalseks kasutamiseks ette nähtud mitme positsiooniga käsihekilõikurite ja ülakäepidemega puukärpimise kettsaagide jaoks, millele on paigaldatud SH:2 ja SH:3 klassi mootorid.”

2)	I lisa muudetakse vastavalt käesoleva direktiivi I lisale.

3)	II lisa muudetakse vastavalt käesoleva direktiivi II lisale.

4)	III lisa muudetakse vastavalt käesoleva direktiivi III lisale.

5)	V lisa muudetakse vastavalt käesoleva direktiivi IV lisale.

6)	XIII lisa muudetakse vastavalt käesoleva direktiivi IV lisale.

Artikkel 2

Üleminekusätted

Alates järgmisest päevast pärast selle direktiivi avaldamist Euroopa Liidu Teatajas võivad liikmesriigid anda tüübikinnituse elektrooniliselt juhitavatele mootoritele, mis vastavad käesoleva direktiiviga muudetud direktiivi 97/68/EÜ I, II, III, V ja XIII lisas esitatud nõuetele.

Artikkel 3

Ülevõtmine

1. Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid kaheteistkümne kuu jooksul pärast käesoleva direktiivi avaldamist. Liikmesriigid edastavad kõnealuste normide teksti viivitamata komisjonile.

Liikmesriigid kohaldavad neid norme alates 31. märtsist 2011.

Kui liikmesriigid need normid vastu võtavad, lisavad nad nendesse või nende ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile.

2. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastu võetud põhiliste siseriiklike õigusnormide teksti.

Artikkel 4

Jõustumine

Käesolev direktiiv jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 5

Adressaadid

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 31. märts 2010

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO

(1) EÜT L 59, 27.2.1998, lk 1.

I LISA

Direktiivi 97/68/EÜ I lisasse lisatakse järgmine 8. jagu:

„8. IIIB JA IV ETAPI TÜÜBIKINNITUSE NÕUDED

8.1. Käesolevat jagu kohaldatakse selliste elektrooniliselt juhitavate mootorite tüübikinnituse suhtes, mis kasutavad elektroonilist juhtimist kütuse sissepritsimise koguse ja ajastuse määramiseks (edaspidi „mootor”). Käesolevat jagu kohaldatakse olenemata tehnoloogiast, mida sellistes mootorites rakendatakse käesoleva lisa jagudes 4.1.2.5 ja 4.1.2.6 sätestatud heitmete piirväärtustele vastamiseks.

8.2. Mõisted

Käesolevas jaos kasutatakse järgmisi mõisteid:

„heitmekontrollistrateegia”– heitmekontrollisüsteem, mis hõlmab ühte põhilist ja mitut täiendavat heitmekontrollistrateegiat, mida kasutatakse mootori või väljaspool teid kasutatavate liikurmasinate, kuhu mootor on paigaldatud, üldkonstruktsioonis;

„reaktiiv”– mis tahes tarbitav või mittetaaskasutatav aine, mida vajatakse ja kasutatakse heitgaasi järeltöötlusseadise tõhusaks toimimiseks.

8.3. Üldnõuded

8.3.1. Põhilise heitmekontrollistrateegia nõuded

8.3.1.1. Põhiline heitmekontrollistrateegia, mis aktiveeritakse mootori pöörlemissageduse ja pöördemomendi tüüpilise tööpiirkonna jooksul, kavandatakse nii, et mootor vastaks käesoleva direktiivi sätetele.

8.3.1.2. Keelatud on mis tahes põhiline heitmekontrollistrateegia, mis suudab eristada mootori tööd standardiseeritud tüübikinnituskatse ja teiste töötingimuste ajal ning sellest tulenevalt vähendada heitmekontrolli taset tingimustes, mis ei kuulu sisuliselt tüübikinnitusmenetluse hulka.

8.3.2. Täiendava heitmekontrollistrateegia nõuded

8.3.2.1. Mootoris või väljaspool teid kasutatavas liikurmasinas võib kasutada mis tahes täiendavat heitmekontrollistrateegiat tingimusel, et kui täiendav heitmekontrollistrateegia on aktiveeritud, muudab see ümbritseva keskkonna ja/või töötingimuste teatavale kombinatsioonile reageerides põhilist heitmekontrollistrateegiat, kuid ei vähenda alaliselt heitmekontrollisüsteemi tõhusust.

a)	Kui täiendav heitmekontrollistrateegia on tüübikinnituskatse ajal aktiveeritud, siis jagusid 8.3.2.2 ja 8.3.2.3 ei kohaldata.

b)	Kui täiendav heitmekontrollistrateegia ei ole tüübikinnituskatse ajal aktiveeritud, tuleb tõendada, et täiendav heitmekontrollistrateegia on aktiivne ainult siis, kui see on vajalik jaos 8.3.2.3 nimetatud eesmärkidel.

8.3.2.2. Käesoleva jao suhtes kohaldatavad kontrollitingimused on järgmised:

a)	maksimaalne kõrgus 1 000 meetrit (või samaväärne õhurõhk 90 kPa);

b)	ümbritseva õhu temperatuur vahemikus 275–303 K (2–30 °C);

c)	mootori jahutusvedeliku temperatuur üle 343 K (70 °C).

Kui täiendav heitmekontrollistrateegia on aktiveeritud ajal, mil mootor töötab punktides a, b ja c sätestatud kontrollitingimustel, on see aktiivne vaid erandkorras.

8.3.2.3. Eelkõige võib täiendav heitmekontrollistrateegia aktiveeruda järgmistel eesmärkidel:

a)	pardasignaalide põhjal, et kaitsta mootorit (kaasa arvatud õhukäitlusseadet) ja/või väljaspool teid kasutatavat liikurmasinat, kuhu mootor on paigaldatud, kahjustuste eest;

b)	tööohutuse ja toimimisstrateegia tagamiseks;

c)	ülemääraste heitmete vältimiseks külmkäivituse, eelsoojenduse või väljalülitamise ajal;

kui seda kasutatakse selleks, et teha järeleandmisi konkreetsetel ümbritseva keskkonna või töötingimustel ühe reguleeritava saasteaine kontrolli suhtes, et säilitada kontroll muude reguleeritavate saasteainete üle heitmete piirnormide raames, mis on kohased asjaomasele mootorile. Eesmärk on kompenseerida loomulikult esinevaid nähtusi viisil, mis tagab piisava kontrolli heitmete kõikide komponentide üle.

8.3.2.4. Tootja tõendab tüübikinnituskatse ajal tehnilisele teenistusele, et mis tahes täiendav heitmestrateegia vastab jao 8.3.2 sätetele. Tõendamise käigus antakse hinnang jaos 8.3.3 nimetatud dokumentidele.

8.3.2.5. Keelatud on täiendava heitmekontrollistrateegia toimimine mis tahes põhjustel, mis ei ole vastavuses jaoga 8.3.2.

8.3.3. Dokumentide nõuded

8.3.3.1. Tootja annab tehnilisele teenistusele tüübikinnitustaotluse esitamise ajal koos sellega teatmiku, võimaldab tutvuda konstruktsioonielementidega, heitmekontrollistrateegiaga ja sellega, kuidas toimub väljundparameetrite otsene või kaudne reguleerimine. Teatmik koosneb kahest osast:

tüübikinnitustaotlusele lisatud dokumentatsioon sisaldab täielikku ülevaadet heitmekontrollistrateegiast. See sisaldab tõendeid, et kõik väljundparameetrid, mis on saadud üksikute sisendparameetrite reguleerimispiiride maatriksi alusel, on identifitseeritud. Need tõendid lisatakse teatmikule II lisas nimetatud viisil;

lisamaterjalid, mis esitatakse tehnilisele teenistusele, kuid mida ei lisata tüübikinnitustaotlusele, sisaldavad kõiki mis tahes täiendava heitmekontrollistrateegia poolt muudetavaid parameetreid ning piirtingimusi, mille korral vaatlusalune strateegia töötab, eelkõige:

i)	kontrolli põhimõtet ning toite- ja muude oluliste süsteemide ajastamisstrateegiate ja lülituspunktide kirjeldusi kõikide kasutusrežiimide korral, mille puhul on tagatud tõhus heitmekontroll (näiteks heitgaasi tagastussüsteem (EGR) või reaktiivi doseerimine);

ii)	mootorile lisatud mis tahes täiendava heitmekontrollistrateegia kasutamise põhjendust, lisaks materjale ja katseandmeid, mis näitavad mõju heitgaasidele. See põhjendus võib põhineda katseandmetel, usaldusväärsel tehnilisel analüüsil või mõlema kombinatsioonil;

iii)	nende algoritmide või sensorite (nende kohaldamisel) detailset kirjeldust, mida kasutatakse NOx kontrolli süsteemi mittenõuetekohase toimimise tuvastamiseks, analüüsimiseks või diagnoosimiseks;

iv)	hälvet, mis on lubatud jaos 8.4.7.2 esitatud nõuete täitmisel, olenemata kasutatud meetmetest.

8.3.3.2. Jao 8.3.3.1 punktis b nimetatud lisamaterjali käsitatakse rangelt konfidentsiaalsena. See tehakse tüübikinnitusasutusele kättesaadavaks taotluse korral. Tüübikinnitusasutus käsitab nimetatud materjali konfidentsiaalsena.

8.4. NOx kontrolli meetmete nõuetekohase toimimise tagamise nõuded

8.4.1. Tootja esitab II lisa 1. liite jaos 2 ja II lisa 3. liite jaos 2 sätestatud dokumentides NOx kontrolli meetmete talituslikke kasutusomadusi ammendavalt kirjeldava teabe.

8.4.2. Kui heitmekontrollisüsteem vajab reaktiivi, peab tootja II lisa 1. liite jaos 2.2.1.13 ja 3. liite jaos 2.2.1.13 täpsustama ka reaktiivi omadused, kaasa arvatud reaktiivi tüüp, teave kontsentratsiooni kohta, kui reaktiiv on lahuses, ja töötemperatuuritingimused, ning esitama koostise ja kvaliteedi kohta viited rahvusvahelistele standarditele.

8.4.3. Mootori heitmekontrollistrateegia töötab kõigis ühenduse territooriumil üldjuhul valitsevates keskkonnatingimustes, eelkõige ümbritseva õhu madala temperatuuri korral.

8.4.4. Tootja tõendab, et reaktiivi kasutamisel ei ületa ammoniaagiheitmete hulk tüübikinnitusmenetluses kohaldatava heitmete katsetsükli ajal keskmist väärtust 25 ppm.

8.4.5. Kui väljaspool teed kasutatavale liikurmasinale paigaldatakse või ühendatakse sellega eraldi reaktiivimahutid, on vaja lisada ka vahendid mahutites oleva reaktiivi proovi võtmiseks. Proovivõtukoht peab olema erivahendeid või -meetodeid kasutamata kergesti juurdepääsetav.

8.4.6. Kasutamis- ja hooldusnõuded

8.4.6.1. Vastavalt artikli 4 lõikele 3 on tüübikinnituse saamise eelduseks, et igale väljaspool teed kasutatava liikurmasina juhile antakse kirjalik juhis, mis sisaldab järgmist:

a)	üksikasjalikku hoiatust, mis selgitab paigaldatud mootori ebaõigest töötamisest, kasutamisest või hooldamisest põhjustatud võimalikke rikkeid, ning meetmeid probleemi kõrvaldamiseks;

b)	üksikasjalikku hoiatust masina ebaõige kasutamise kohta, millega võivad kaasneda häired mootori töös, ning asjaomaseid meetmeid probleemi kõrvaldamiseks;

c)	teavet reaktiivi õige kasutamise kohta ning juhiseid selle lisamiseks tavapäraste hoolduskordade vahel;

selget hoiatust, et vastava mootoritüübi jaoks välja antud tüübikinnitustunnistus kehtib ainult juhul, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:

i)	mootor töötab ning seda kasutatakse ja hooldatakse vastavalt esitatud juhistele;

ii)	ebaõige töö, kasutuse või hoolduse korral on võetud viivitamata punktides a ja b nimetatud hoiatustes esitatud meetmeid probleemi kõrvaldamiseks;

iii)	mootorit ei ole tahtlikult väärkasutatud, eelkõige ei ole EGRi ega ka reaktiivi doseerimise süsteemi deaktiveeritud ega hooldamata jäetud.

Juhised peavad olema koostatud selges ja mittetehnilises keeles, mis vastab väljaspool teed kasutatavate liikurmasinate või mootori kasutusjuhendis kasutatud keelele.

8.4.7. Reaktiivi kontroll (vajaduse korral)

8.4.7.1. Vastavalt artikli 4 lõikele 3 on tüübikinnituse saamise eelduseks, et väljaspool teed kasutatavate liikurmasinate konfiguratsioonist lähtuvalt teavitatakse juhti indikaatorite või muude sobivate vahendite kaudu järgmistest asjaoludest:

a)	allesoleva reaktiivi hulgast reaktiivimahutis ning täiendava kindla signaaliga olukorrast, kui reaktiivi on alles vähem kui 10 % mahuti täismahust;

b)	kui reaktiivimahuti on tühi või peaaegu tühi;

c)	kui mahutis olev reaktiiv ei vasta hindamiseks paigaldatud vahendite kohaselt II lisa 1. liite jaos 2.2.1.13 ja 3. liite jaos 2.2.1.13 nimetatud ja registreeritud omadustele;

d)	kui reaktiivi doseerimine katkeb, kuid seda ei põhjusta mootori elektrooniline kontrollplokk ega doseerimise regulaator, vaid see on mootori töötingimustega seotud reaktsioon, kui doseerimine ei ole vajalik, eeldusel et need töötingimused tehakse tüübikinnitusasutustele kättesaadavaks.

8.4.7.2. Tootja valikul tagatakse reaktiivi vastavus nimetatud omadustele ning asjaomase NOx heite vastavus lubatud hälbele ühega järgmistest vahenditest:

a)	otseste vahenditega, näiteks kasutades reaktiivi kvaliteedi sensorit;

b)	kaudsete vahenditega, näiteks kasutades reaktiivi tõhususe hindamiseks heitgaasides NOx sensorit;

c)	mis tahes teiste vahenditega, eeldusel et nende tõhusus on vähemalt võrdne punktis a või b nimetatud meetmete kasutamise tulemusega ning käesolevas jaos nimetatud peamised nõuded on täidetud.”

II LISA

Direktiivi 97/68/EÜ II lisa muudetakse järgmiselt.

1. liite jagu 2 asendatakse järgmisega:

„2. ÕHUSAASTE VÄLTIMISEKS VÕETUD MEETMED

2.1. Karterigaaside tagasijuhtimise seade: jah/ei (*1) …

2.2. Saastet vähendavad lisaseadmed (kui need on olemas ja kui neid ei ole kirjeldatud muudes jagudes)

2.2.1. Katalüüsmuundur: jah/ei (*1)

2.2.1.1. Mark (margid): …

2.2.1.2. Tüüp (tüübid): …

2.2.1.3. Katalüüsmuundurite ja elementide arv: …

2.2.1.4. Katalüüsmuunduri(te) mõõtmed ja maht: …

2.2.1.5. Katalüüsreaktsiooni tüüp: …

2.2.1.6. Väärismetallide koguhulk: …

2.2.1.7. Suhteline kontsentratsioon: …

2.2.1.8. Substraat (struktuur ja materjal): …

2.2.1.9. Elementide tihedus: …

2.2.1.10. Katalüüsmuunduri(te) korpuse tüüp: …

2.2.1.11. Katalüüsmuunduri(te) paigutus (asukoht (asukohad) ja maksimaalne (maksimaalsed)/minimaalne (minimaalsed) kaugus(ed) mootorist): …

2.2.1.12. Tavaline töötemperatuuride vahemik (K): …

2.2.1.13. Kasutatav reaktiiv (vajaduse korral): …

2.2.1.13.1. Katalüütiliseks reaktsiooniks vajaliku reaktiivi tüüp ja kontsentratsioon: …

2.2.1.13.2. Reaktiivi tavaline töötemperatuuride vahemik: …

2.2.1.13.3. Rahvusvaheline standard (vajaduse korral): …

2.2.1.14. NOx sensor: jah/ei (*1)

2.2.2. Hapnikusensor: jah/ei (*1)

2.2.2.1. Mark (margid): …

2.2.2.2. Tüüp: …

2.2.2.3. Asukoht: …

2.2.3. Õhu sissepuhe: jah/ei (*1)

2.2.3.1. Tüüp (õhuimpulss, õhupump jne): …

2.2.4. Heitgaasitagastus: jah/ei (*1)

2.2.4.1. Omadused (jahutatud/jahutamata, kõrgsurve/madalsurve jne): …

2.2.5. Osakeste püüdur: jah/ei (*1)

2.2.5.1. Osakeste püüduri mõõtmed ja maht: …

2.2.5.2. Osakeste püüduri tüüp ja ehitus: …

2.2.5.3. Paigutus (asukoht (asukohad) ja maksimaalne (maksimaalsed)/minimaalne (minimaalsed) kaugus(ed) mootorist): …

2.2.5.4. Regenereerimismeetod või -süsteem, kirjeldus ja/või joonised: …

2.2.5.5. Tavalise töötemperatuuri (K) ja -rõhu (kPa) vahemik: …

2.2.6. Muud süsteemid: jah/ei (*1)

2.2.6.1. Kirjeldus ja töö: …

(*1) Mittevajalik läbi kriipsutada.” "

3. liite jagu 2 asendatakse järgmisega:

„2. ÕHUSAASTE VÄLTIMISEKS VÕETUD MEETMED

2.1. Karterigaaside tagasijuhtimise seade: jah/ei (*2) …

2.2. Saastet vähendavad lisaseadmed (kui need on olemas ja kui neid ei ole kirjeldatud muudes jagudes)

2.2.1. Katalüüsmuundur: jah/ei (*2)

2.2.1.1. Mark (margid): …

2.2.1.2. Tüüp (tüübid): …

2.2.1.3. Katalüüsmuundurite ja elementide arv: …

2.2.1.4. Katalüüsmuunduri(te) mõõtmed ja maht: …

2.2.1.5. Katalüütilise reaktsiooni tüüp: …

2.2.1.6. Väärismetallide koguhulk: …

2.2.1.7. Suhteline kontsentratsioon: …

2.2.1.8. Substraat (struktuur ja materjal): …

2.2.1.9. Elementide tihedus: …

2.2.1.10. Katalüüsmuunduri(te) korpuse tüüp: …

2.2.1.11. Katalüüsmuunduri(te) paiknemine (asukoht (asukohad) ja maksimaalne (maksimaalsed)/minimaalne (minimaalsed) kaugus(ed) mootorist): …

2.2.1.12. Tavaline töötemperatuuride vahemik (K): …

2.2.1.13. Kasutatav reaktiiv (vajaduse korral): …

2.2.1.13.1. Katalüütiliseks reaktsiooniks vajaliku reaktiivi tüüp ja kontsentratsioon: …

2.2.1.13.2. Reaktiivi tavaline töötemperatuuride vahemik: …

2.2.1.13.3. Rahvusvaheline standard (vajaduse korral): …

2.2.1.14. NOx sensor: jah/ei (*2)

2.2.2. Hapnikusensor: jah/ei (*2)

2.2.2.1. Mark (margid): …

2.2.2.2. Tüüp: …

2.2.2.3. Asukoht: …

2.2.3. Õhu sissepuhe: jah/ei (*2)

2.2.3.1. Tüüp (õhuimpulss, õhupump jne): …

2.2.4. Heitgaasitagastus: jah/ei (*2)

2.2.4.1. Omadused (jahutatud/jahutamata, kõrgsurve/madalsurve jne): …

2.2.5. Osakeste püüdur: jah/ei (*2)

2.2.5.1. Osakeste püüduri mõõtmed ja maht: …

2.2.5.2. Osakeste püüduri tüüp ja ehitus: …

2.2.5.3. Paiknemine (asukoht (asukohad) ja maksimaalne (maksimaalsed)/minimaalne (minimaalsed) kaugus(ed) mootorist): …

2.2.5.4. Regenereerimismeetod või -süsteem, kirjeldus ja/või joonised: …

2.2.5.5. Tavaline töötemperatuuri (K) ja -rõhu (kPa) vahemik: …

2.2.6. Muud süsteemid: jah/ei (*2)

2.2.6.1. Kirjeldus ja töö: …

(*2) Mittevajalik läbi kriipsutada.” "

(*1) Mittevajalik läbi kriipsutada.”

(*2) Mittevajalik läbi kriipsutada.” ”

III LISA

Direktiivi 97/68/EÜ III lisa muudetakse järgmiselt.

Jagu 1.1 asendatakse järgmisega:

1.1. Käesolevas lisas kirjeldatakse katsetatava mootori gaasiliste ja tahkete heitmete määramise meetodit.

Kasutatakse järgmisi katsetsükleid:

—	NRSC (maanteeväline püsitsükkel), mida kasutatakse süsinikmonooksiidi, süsivesinike, lämmastikoksiidide ja tahkete heitmete mõõtmiseks I, II, IIIA, IIIB ja IV etapil I lisa 1. osa punkti A alapunktides i ja ii kirjeldatud mootorite korral, ning

—	NRTC (maanteeväline siirdetsükkel), mida kasutatakse süsinikmonooksiidi, süsivesinike, lämmastikoksiidide ja tahkete heitmete mõõtmiseks IIIB ja IV etapil I lisa 1. osa punkti A alapunktis i kirjeldatud mootorite korral;

—	siseveelaevadel kasutamiseks mõeldud mootorite korral kasutatakse ISO katsemenetlusi, nagu on kirjeldatud standardis ISO 8178-4:2002 ja dokumendis IMO (1) MARPOL (2) 273/78, VI lisa (NOx kood);

—	mootorvagunite käituritena kasutamiseks mõeldud mootorite korral, kasutatakse IIIA ja IIIB etapil gaasiliste ja tahkete heitmete mõõtmiseks NRSC-d;

—	vedurite käituritena kasutamiseks mõeldud mootorite korral kasutatakse IIIA ja IIIB etapil gaasiliste ja tahkete heitmete mõõtmiseks NRSC-d.

(1) IMO: International Maritime Organization."

(2) MARPOL: International Convention for the Prevention of Pollution from Ships.” "

Jagu 1.3.2 asendatakse järgmisega:

„1.3.2. NRTC katse

Kindlaksmääratud siirdekatsetsükkel, mis põhineb suurel määral väljaspool teid kasutatavatele liikurmasinatele paigaldatud diiselmootorite lähedastele kasutustingimustele, käivitatakse kaks korda:

—	esimest korda (külmkäivitus) pärast mootori eelsoojendamist toatemperatuurile, kui mootori jahutusvedeliku ja õli temperatuur, järeltöötlusseadis ja kõik mootori abijuhtseadised on stabiliseerunud vahemikus 20–30 °C;

—	teist korda (kuumkäivitus) pärast 20-minutilist eelkuumutamist, mida alustatakse kohe pärast külmkäivitustsükli lõppemist.

Kõnealuse katseseeria ajal mõõdetakse eespool nimetatud heitmete sisaldust. Katseseeria hõlmab külmkäivitustsüklit, millele järgneb mootori loomulik või sundjahutus, eelsoojendamine ja kuumkäivitustsükkel, mille tulemusena arvutatakse heitmete koguhulk. Kasutades mootori pöördemomendi ja pöörlemiskiirusega seotud signaale dünamomeetrilt, integreeritakse võimsus katsetsükliaja suhtes ning saadakse mootori tsüklile vastav töö. Gaasiliste heitmete kontsentratsioonid arvutatakse tsükli kohta kas toores heitgaasis, integreerides analüsaatori signaali vastavalt käesoleva lisa 3. liitele, või püsimahuproovi täisvoolu lahjendussüsteemi lahjendatud heitgaasis integreerimisega või proovigaasi kogumisega kotti vastavalt käesoleva lisa 3. liitele. Tahkete heitmete korral kogutakse proportsionaalne proov lahjendatud heitgaasist eraldi filtriga kas osa- või täisvoolulahjendusega. Olenevalt kasutatavast meetodist määratakse saasteainete heitemassi arvutamiseks lahjendatud või lahjendamata gaasi voolukiirus tsüklis. Heitemasside väärtused jagatakse mootori tööga, saades nii heitmetes sisalduvate saasteainete koguse grammides kilovatt-tunni kohta.

Heitkoguseid (g/kWh) mõõdetakse nii külm- kui ka kuumkäivituse tsüklites. Heitmete kaalutud kogumassi arvutamisel on külmkäivituse tulemuste kaal 10 % ja kuumkäivituse tulemuste kaal 90 %. Heitmete kaalutud kogumass peab vastama piirnormidele.”

Jagu 3.7.1 asendatakse järgmisega:

3.7.1. Seadmete tehnilised andmed vastavalt I lisa 1. osa punktile A

3.7.1.1. Tehnilised andmed A

I lisa 1. osa punkti A alapunktidega i ja iv hõlmatud mootorite korral tehakse katsetatava mootori dünamomeeterkatsel järgmine kaheksa režiimiga katsetsükkel (3):

Katserežiimi nr	Mootori pöörlemissagedus (min-1)	Koormus (%)	Kaalutegur
1	Nimi- või võrdlus- (*1)	100	0,15
2	Nimi- või võrdlus- (*1)	75	0,15
3	Nimi- või võrdlus- (*1)	50	0,15
4	Nimi- või võrdlus- (*1)	10	0,10
5	Vahepealne	100	0,10
6	Vahepealne	75	0,10
7	Vahepealne	50	0,10
8	Tühikäigul	—	0,15

3.7.1.2. Tehnilised andmed B

I lisa 1. osa punkti A alapunktiga ii hõlmatud mootorite korral tehakse katsetatava mootori dünamomeeterkatsel järgmine viie režiimiga katsetsükkel (4):

Katserežiimi number	Mootori pöörlemissagedus (min-1)	Koormus (%)	Kaalutegur
1	Nimi-	100	0,05
2	Nimi-	75	0,25
3	Nimi-	50	0,30
4	Nimi-	25	0,30
5	Nimi-	10	0,10

Koormuse näitajad on põhivõimsusele vastava pöördemomendi protsentuaalsed väärtused, mis on kindlaks määratud suurima võimsusena muutuva võimsustsükli ajal, mis võib toimuda määratud hoolduste vahel ja määratud keskkonnatingimustes piiramatu arvu tundide jooksul aastas, kui hooldust tehakse tootja juhiste kohaselt.

3.7.1.3. Tehnilised andmed C

Siseveelaevade käituritena kasutamiseks mõeldud mootorite korral, (5) kasutatakse ISO katsemenetlusi, nagu on kirjeldatud standardis ISO 8178-4:2002 ja dokumendis IMO MARPOL 73/78, VI lisa (NOx kood).

Fikseeritud sammuga sõukruvi kõveral töötavatele käituritele tehakse dünamomeeterkatse, kasutades järgmist nelja režiimiga püsitalitlustsüklit, (6) mis on välja töötatud kaubalaevade diiselmootorite töötingimuste esitamiseks.

Katserežiimi number	Mootori pöörlemissagedus (min-1)	Koormus (%)	Kaalutegur
1	100 % (nimi-)	100	0,20
2	91 %	75	0,50
3	80 %	50	0,15
4	63 %	25	0,15

Muutuva sammuga või elektrilise sidurdusega sõukruvidega fikseeritud pöörlemissagedusega siseveelaevade käituritele tehakse dünamomeeterkatse, kasutades järgmist nelja režiimiga püsitalitlustsüklit, (7) milles kasutatakse eespool esitatud tsükliga samu koormusi ja kaalutegureid, kuid milles katsetatakse mootorit igas režiimis nimipöörlemissagedusel:

Katserežiimi number	Mootori pöörlemissagedus (min-1)	Koormus (%)	Kaalutegur
1	Nimi-	100	0,20
2	Nimi-	75	0,50
3	Nimi-	50	0,15
4	Nimi-	25	0,15

3.7.1.4. Tehnilised andmed D

I lisa 1. osa punkti A alapunktiga v hõlmatud mootorite korral tehakse katsetatava mootori dünamomeeterkatsel järgmine kolme režiimiga katsetsükkel (8):

Katserežiimi number	Mootori pöörlemissagedus (min-1)	Koormus (%)	Kaalutegur
1	Nimi-	100	0,25
2	Vahepealne	50	0,15
3	Tühikäigul	—	0,60

(3) Samaväärne standardi ISO 8178-4:2007 (parandatud 1.7.2008) lõikes 8.3.1.1 kirjeldatud tsükliga C1."

(4) Samaväärne standardi ISO 8178-4:2002(E) lõikes 8.4.1 kirjeldatud tsükliga D2."

(5) Fikseeritud pöörlemissagedusega abimootorid peavad olema sertifitseeritud ISO D2 töötsükli, st jaos 3.7.1.2 esitatud viie režiimiga püsitalitlustsükli alusel; muudetava pöörlemissagedusega abimootorid peavad olema sertifitseeritud ISO C1 töötsükli, st jaos 3.7.1.1 esitatud kaheksa režiimiga püsitalitlustsükli alusel."

(6) Samaväärne standardi ISO 8178-4:2002(E) jagudes 8.5.1, 8.5.2 ja 8.5.3 kirjeldatud tsükliga E3. Neli režiimi põhinevad kasutamise ajal tehtud mõõtmistega leitud keskmisel sõukruvi kõveral."

(7) Samaväärne standardi ISO 8178-4:2002(E) jagudes 8.5.1, 8.5.2 ja 8.5.3 kirjeldatud tsükliga E2."

(8) Samaväärne standardi ISO 8178-4:2002(E) tsükliga F.” "

Jagu 4.3.1 asendatakse järgmisega:

„4.3.1. Võrdluspöörlemissagedus

Võrdluspöörlemissagedus (nref) vastab III lisa 4. liites esitatud mootori dünamomeetrilises plaanis esitatud normitud pöörlemissageduse 100 %-le väärtustele. On ilmne, et mootori tegelik tsükkel denormeerimisel võrdluspöörlemissagedusele sõltub oluliselt sobiva võrdluspöörlemissageduse valikust. Võrdluspöörlemissageduse kindlaksmääramiseks kasutatakse järgmist valemit:

nref = madal pöörlemissagedus + 0,95 x (kõrge pöörlemissagedus – madal pöörlemissagedus)

(Kõrge pöörlemissagedus on mootori 70 protsendile nimivõimsusest vastav suurim pöörlemissagedus, madal pöörlemissagedus on mootori 50 protsendile nimivõimsusest vastav väikseim pöörlemissagedus.)

Kui mõõdetud võrdluspöörlemissagedus jääb tootja nimetatud võrdluspöörlemissagedusega võrreldes +/– 3 % piiridesse, võib nimetatud võrdluspöörlemissagedust heitmekatses kasutada. Kui hälve on suurem, kasutatakse heitmekatses mõõdetud võrdluspöörlemissagedust (9).

(9) See on kooskõlas standardiga ISO 8178-11:2006.” "

Jagu 4.5 asendatakse järgmisega:

„4.5. Heitmekatse tegemine

Katseseeriat kirjeldab järgmine vooskeem:

Mootori ettevalmistamine, katse-eelsed mõõtmised ja kalibreerimised

↓

NRTC

↓

Mootori karakteristiku kindlaksmääramine (suurima pöördemomendi kõver) Võrdluskatsetsükkel

↓

Üks või vajadusel mitu proovitsüklit mootori-/katsekambri-/heitsüsteemi kontrollimiseks

↓

Loomulik jahtumine või sundjahutamine

↓

Kõikide süsteemide ettevalmistamine proovivõtuks (k.a analüsaatori kalibreerimine) ja andmete kogumiseks

↓

Külmkäivitustsükli heitgaasifaas

↓

Eelkuumutamine

↓

Kuumkäivitustsükli heitgaasifaas

Enne mõõtmistsüklit võib mootori, katsekambri ja heitsüsteemide kontrollimiseks teha vastavalt vajadusele ühe või mitu proovitsüklit.

4.5.1. Proovivõtufiltrite ettevalmistamine

Kõik filtrid pannakse vähemalt üks tund enne katset tolmusaaste eest kaitstud, kuid õhuvahetust võimaldavasse Petri tassi ning paigutatakse stabiliseerimiseks kaalukambrisse. Stabiliseerimisaja lõpus iga filter kaalutakse ning registreeritakse nende massid. Seejärel hoitakse filtrit suletud Petri tassis või tihendatud filtrihoidikul kuni katses kasutamiseni. Filtrit kasutatakse kaheksa tunni jooksul pärast kaalukambrist väljavõtmist. Registreerida tuleb omakaal.

4.5.2. Mõõteseadmete paigaldamine

Mõõteriistad ja proovivõtturid paigaldatakse nõuetekohaselt. Väljalasketoru ühendatakse täisvoolu lahjendussüsteemiga, kui seda kasutatakse.

4.5.3. Lahjendussüsteemi käivitamine

Käivitatakse lahjendussüsteem. Täisvoolu lahjendussüsteemi kogu lahjendatud heitgaasivool või osavoolu lahjendussüsteemi läbiv lahjendatud heitgaasivool tuleb reguleerida nii, et süsteemi ei kondenseeruks vett ning filtri pinna temperatuur oleks 315–325 K (42–52 °C).

4.5.4. Tahkete heitmete proovivõtusüsteemi käivitamine

Käivitatakse tahkete heitmete proovivõtusüsteem, mis töötab möödavoolurežiimil. Lahjendusõhu tahkete heitmete fooni taseme saab kindlaks määrata lahjendusõhu proovi võtmisega enne heitgaasi sisenemist lahjendustunnelisse. Kui saadaval on mõni muu tahkete heitmete proovivõtusüsteem, on eelistatav koguda tahkete heitmete fooniproov siirdetsükli ajal. Vastasel juhul võib kasutada siirdetsükli tahkete heitmete kogumiseks kasutatavat tahkete heitmete proovivõtusüsteemi. Filtreeritud lahjendusõhu kasutamise korral võib teha ühe mõõtmise kas enne või pärast katset. Filtreerimata lahjendusõhu puhul tuleb mõõtmised teha enne tsükli algust ja pärast selle lõppu ning leida väärtuste keskmine.

4.5.5. Analüsaatorite kontrollimine

Heitgaasianalüsaatorid nullitakse ja kalibreeritakse. Proovivõtukottide kasutamisel need tühjendatakse.

4.5.6. Jahutamise nõuded

Võib kasutada loomulikku jahtumist või sundjahutamist. Sundjahutamise korral tuleb lähtuda headest inseneritavadest, et koostada mootorile jahutusõhku suunavaid süsteeme, jahutusõli läbi mootori määrdesüsteemi saatvaid süsteeme, eemaldada soojus jahutusvedelikust mootori jahutussüsteemi kaudu ning eemaldada soojus heitgaasi järeltöötlusseadisest. Järeltöötlusseadise sundjahutuse korral ei tohi jahutusõhku kasutada enne, kui järeltöötlusseadise temperatuur on langenud alla katalüütilise aktiveerimistemperatuuri. Keelatud on kasutada sellist jahutusmenetlust, mis ei anna tulemuseks representatiivset heitetaset.

Külmkäivitustsükli heitgaasikatset võib alustada pärast jahtumist ainult siis, kui mootoriõli, jahutusvedeliku ja järeltöötlusseadise temperatuurid on vähemalt 15 minutiks stabiliseerunud temperatuuril 20–30 °C.

4.5.7. Tsükli teostamine

4.5.7.1. Külmkäivitustsükkel

Katsetsüklit alustatakse pärast jahtumise lõppemist külmkäivitustsükliga, kui kõik jaos 4.5.6 esitatud nõuded on täidetud.

Mootor käivitatakse vastavalt kasutusjuhendis esitatud tootja soovitatavale käivitustoimingule, kasutades kas tehasetoodangu käivitit või dünamomeetrit.

Kohe pärast mootori käivitamist käivitatakse ka tühikäigu taimer. Mootoril lastakse töötada 23 ± 1 s tühikäigul ilma koormuseta. Mootori siirdetsüklit alustatakse selliselt, et tsükli esimene töötav märge toimuks 23 ± 1 s ajal. Tühikäigu aeg jääb 23 ± 1 s sisse.

Katse tehakse vastavalt III lisa 4. liites sätestatud kontrolltsüklile. Mootori pöörlemissageduse ja pöördemomendi seadepunktid antakse 5 Hz (soovitatavalt 10 Hz) või suurema sagedusega. Seadepunktid arvutatakse lineaarse interpolatsiooniga võrdlustsükli 1 Hz sagedusega seadepunktide vahel. Mootori pöörlemissageduse ja pöördemomendi tagasisideandmed registreeritakse vähemalt kord sekundis kogu katsetsükli kestel ning signaale võib elektrooniliselt filtreerida.

4.5.7.2. Analüsaatori reaktsioon

Mootori käivitamisel käivitatakse samal ajal mõõtesüsteem

—	lahjendusõhu kogumiseks või analüüsimiseks, kui kasutatakse täisvoolu lahjendussüsteemi;

—	toore või lahjendatud heitgaasi kogumiseks või analüüsimiseks, sõltuvalt kasutatavast meetodist;

—	lahjendatud heitgaasi koguse ning nõutavate temperatuuride ja rõhkude mõõtmiseks;

—	heitgaasi massvoolukiiruse registreerimiseks, kui analüüsitakse või kasutatakse toorest heitgaasi;

—	dünamomeetri pöörlemissageduse ja pöördemomendi tagasisideandmete salvestamiseks.

Toore heitgaasi mõõtmise kasutamisel mõõdetakse heitekontsentratsioone (HC, CO ja NOx) ja heitgaasi massvoolukiirust pidevalt ning salvestatakse juhtarvutis vähemalt 2 Hz sagedusega. Kõik muud andmed võib salvestada vähemalt 1 Hz sagedusega. Analooganalüsaatorite korral reageering salvestatakse ning kalibreerimisandmeid võib andmete töötlemise ajal rakendada kas sidus- või vallastalitluses.

Täisvoolu lahjendussüsteemi kasutamisel mõõdetakse HC ja NOx heitmeid lahjendustunnelis pidevalt vähemalt 2 Hz sagedusega. Keskmised kontsentratsioonid määratakse analüsaatori signaalide integreerimise teel katsetsükli kestel. Süsteemi reaktsiooniaeg ei tohi olla pikem kui 20 sekundit ning seda kohandatakse vajaduse korral CVS voolukõikumistega ja proovivõtuaja/katsetsükli nihetega. CO ja CO2 määratakse integreerimisega või tsükli ajal proovivõtukotti kogunenud kontsentratsioonide analüüsimisega. Gaasiliste saasteainete kontsentratsioonid lahjendusõhus määratakse integreerimisega või kogumisega taustsaasteainete kotti. Kõik muud andmed mida on vaja mõõta, salvestatakse vähemalt 1-sekundilise sagedusega (1 Hz).

4.5.7.3. Tahkete heitmete proovi võtmine

Katsetsükli käivitamisel lülitatakse tahkete heitmete proovivõtusüsteem möödavoolurežiimilt tahkete heitmete kogumisele.

Osavoolu lahjendussüsteemi kasutamisel reguleeritakse proovivõtupumpa(sid) nii, et tahkete heitmete proovivõtturit või ülekandetoru läbiv voolukiirus püsib proportsionaalsena heitgaasi massvoolukiirusega.

Täisvoolu lahjendussüsteemi kasutamisel reguleeritakse proovivõtupumpa(sid) nii, et tahkete heitmete proovivõtturit või ülekandetoru läbiv voolukiirus püsib tasemel ± 5 % määratud voolukiirusest. Voolu kompenseerimise süsteemi kasutamisel (st proovivõtuvoolu proportsionaalne juhtimine) peab näitama, et peamise tunneli voolu ja tahkete heitmete proovivõtuvoolu suhe ei muutu rohkem kui ± 5 % selle määratud väärtusest (välja arvatud proovivõtmise esimese 10 sekundi vältel).

MÄRKUS: kaheastmelise lahjenduse korral on proovivõtuvool proovivõtufiltreid läbiva voolukiiruse ja teisese lahjenduse õhuvoolukiiruse netovahe.

Salvestada tuleb keskmine temperatuur ja rõhk gaasi voolumõõturite või voolumõõteriistade sisendite juures. Kui voolukiirust ei ole tahkete heitmete suure hulga tõttu filtris võimalik kogu tsükli jooksul määratud tasemel hoida (vahemikus ± 5 %), tuleb katse tühistada. Katse tuleb teha uuesti, kasutades väiksemat voolukiirust ja/või suurema läbimõõduga filtrit.

4.5.7.4. Mootori seiskumine külmkäivitustsükli ajal

Mootori seiskumise korral külmkäivitustsükli mis tahes hetkel tuleb mootor eelkonditsioneerida ja uuesti käivitada ning katset korrata. Kui katsetsükli ajal tekib tõrge mõne vajaliku katseseadme töös, tuleb katse tühistada..

4.5.7.5. Külmkäivitustsükli-järgsed toimingud

Pärast külmkäivitustsükli lõppemist peatatakse heitgaasi massivoolukiiruse, lahjendatud heitgaasi mahu ja kogumiskottidesse suunatud gaasivoolu mõõtmine ning lülitatakse välja tahkete heitmete proovivõtupump. Integreeriva analüsaatorite süsteemi korral jätkub proovivõtt süsteemi reageerimisaja lõppemiseni.

Kogumiskottides (kui neid kasutatakse) olevaid kontsentratsioone analüüsitakse võimalikult kiiresti, igal juhul enne 20 minuti möödumist katsetsükli lõppemisest.

Pärast heitkoguste määramise katset kontrollitakse analüsaatoreid nullgaasi ja sama võrdlusgaasi abil uuesti. Katse loetakse kehtivaks, kui enne ja pärast katset saadud tulemuste ning võrdlusgaasi väärtuse vahe on alla 2 %.

Tahkete heitmete filtrid pannakse kaalukambrisse tagasi hiljemalt üks tund pärast katse lõppu. Filtreid konditsioneeritakse vähemalt ühe tunni jooksul tolmu eest kaitstud, kuid õhuvahetust võimaldavas Petri tassis vähemalt ühe tunni vältel ning seejärel need kaalutakse. Registreerida tuleb filtrite brutokaal.

4.5.7.6. Eelkuumutamine

Kohe pärast mootori väljalülitamist lülitatakse nende kasutamise korral välja nii mootori jahutusventilaator kui ka püsimahuproovi kompressor (CVS) (või ühendatakse väljalaskesüsteem CVSi küljest lahti).

Mootorit eelkuumutatakse 20 ± 1 minuti jooksul. Mootor ja dünamomeeter valmistatakse ette kuumkäivituskatse tegemiseks. Tühjendatud proovivõtukotid ühendatakse lahjendatud heitgaaside ja lahjendusõhu proovivõtusüsteemidega. CVS lülitatakse sisse (selle kasutamise korral või kui see on veel sisse lülitamata) või ühendatakse väljalaskesüsteem CVSiga (kui see on lahti ühendatud). Käivitatakse proovivõtupumbad (välja arvatud tahkete heitmete proovivõtupump või -pumbad), mootori jahutusventilaator(id) ja andmekogumissüsteem.

Püsimahuproovivõtturi soojusvaheti (kui seda kasutatakse) ja mis tahes püsimahuproovisüsteemi(de) kuumutatavad osad (vajaduse korral) eelsoojendatakse enne katse algust nende ettenähtud töötemperatuurile.

Proovi voolukiirused reguleeritakse soovitud tasemele ja CVSi gaasivoolu mõõteseadmed seatakse nulli. Igasse filtripesasse paigaldatakse ettevaatlikult puhas tahkete heitmete filter ja kokkupandud filtripesad paigaldatakse proovigaasi vooluteele.

4.5.7.7. Kuumkäivitustsükkel

Katse tehakse vastavalt III lisa 4. liites sätestatud võrdlustsüklile. Mootori pöörlemissageduse ja pöördemomendi seadepunktid antakse 5 Hz (soovitatavalt 10 Hz) või suurema sagedusega. Seadepunktid arvutatakse lineaarse interpolatsiooniga võrdlustsükli 1 Hz sagedusega seadepunktide vahel. Mootori pöörlemissageduse ja pöördemomendi tagasisideandmed registreeritakse vähemalt kord sekundis kogu katsetsükli kestel ning signaale võib elektrooniliselt filtreerida.

Seejärel korratakse eelmistes jagudes 4.5.7.2 ja 4.5.7.3 kirjeldatud toiminguid.

4.5.7.8. Mootori seiskumine kuumkäivitustsükli ajal

Mootori seiskumise korral kuumkäivitustsükli mis tahes hetkel võib mootori välja lülitada ja 20 minuti jooksul uuesti eelkuumutada. Seejärel võib kuumkäivitustsükli uuesti käivitada. Eelkuumutamist ja kuumkäivitustsüklit on lubatud korrata vaid üks kord.

4.5.7.9. Kuumkäivitustsükli-järgsed toimingud

Pärast kuumkäivitustsükli lõppemist peatatakse heitgaasi massivoolukiiruse, lahjendatud heitgaasi mahu ja kogumiskottidesse suunatud gaasivoolu mõõtmine ning lülitatakse välja tahkete heitmete proovivõtupump. Integreeriva analüsaatorite süsteemi korral jätkub proovivõtt süsteemi reageerimisaja lõppemiseni.

Kogumiskottides (kui neid kasutatakse) olevaid kontsentratsioone analüüsitakse võimalikult kiiresti, igal juhul enne 20 minuti möödumist katsetsükli lõppemisest.

3. liidet muudetakse järgmiselt.

Jagu 2.1.2.4 asendatakse järgmisega:

„2.1.2.4. Heitmete erimasside arvutamine

Heitmete erimassid (g/kWh) arvutatakse iga koostisaine puhul järgmisel viisil:

kus:

Mgas,cold	=	gaasiliste saasteainete kogumass külmkäivitustsükli jooksul (g);
Mgas,hot	=	gaasiliste saasteainete kogumass kuumkäivitustsükli jooksul (g);
Wact,cold	=	III lisa jao 4.6.2 kohaselt kindlaks määratud tsükli tegelik töö külmkäivitustsükli jooksul (kWh);
Wact,hot	=	III lisa jao 4.6.2 kohaselt kindlaks määratud tsükli tegelik töö kuumkäivitustsükli jooksul (kWh).”

Jagu 2.1.3.1 asendatakse järgmisega:

„2.1.3.1. Heitmete massi arvutamine

Tahkete heitmete masside PT,cold and MPT,hot (g/katse) arvutamisel kasutatakse üht järgmistest meetoditest:

milles:

MPT	=	MPT,cold külmkäivitustsükli jooksul;
MPT	=	MPT,hot kuumkäivitustsükli jooksul;
Mf	=	tsükli ajal kogutud tahkete heitmete mass (mg);
MEDFW	=	tsükli ekvivalentse lahjendatud heitgaasi kogumass (kg);
MSAM	=	tahkete heitmete proovivõtufiltreid läbinud lahjendatud heitgaasi mass (kg).

Tsükli jooksul tekkinud ekvivalentse lahjendatud heitgaasi kogumass arvutatakse järgmiselt:

milles:

GEDFW,i	=	ekvivalentse lahjendatud heitgaasi massivoolu hetkkiirus (kg/s);
GEXHW,i	=	heitgaasi massivoolu hetkkiirus (kg/s);
qi	=	hetkelahjendusaste;
GTOTW,i	=	lahjendatud heitgaasi massivoolu hetkkiirus lahjendustunnelis (kg/s);
GDILW,i	=	lahjendusõhu massivoolu hetkkiirus (kg/s);
f	=	andmevõtusagedus (Hz);
n	=	mõõtmiste arv.

milles:

MPT	=	MPT,cold külmkäivitustsükli jaoks;
MPT	=	MPT,hot kuumkäivitustsükli jaoks;
Mf	=	tsükli ajal kogutud tahkete heitmete mass (mg);
rs	=	tsükli keskmine proovivõtusuhe,

milles:

MSE	=	tsükli heitgaasiproovi mass (kg);
MEXHW	=	tsükli heitgaasi kogu massivool (kg);
MSAM	=	tahkete heitmete proovivõtufiltreid läbinud lahjendatud heitgaasi mass (kg);
MTOTW	=	lahjendustunnelit läbiva lahjendatud heitgaasi mass (kg).

MÄRKUS: pidevproovivõtusüsteemide korral on MSAM ja MTOTW võrdsed.”

Jagu 2.1.3.3 asendatakse järgmisega:

„2.1.3.3 Heitmete erimasside arvutamine

Heitmete erimassid (g/kWh) arvutatakse järgmiselt:

milles:

MPT,cold	=	tahkete heitmete mass külmkäivitustsükli jooksul (g/katse);
MPT,hot	=	tahkete heitmete mass kuumkäivitustsükli jooksul (g/katse);
Kp,cold	=	tahkete heitmete niiskuskorrektsioonitegur külmkäivitustsükli jooksul;
Kp,hot	=	tahkete heitmete niiskuskorrektsioonitegur kuumkäivitustsükli jooksul;
Wact,cold	=	III lisa jao 4.6.2 kohaselt kindlaks määratud tsükli tegelik töö külmkäivitustsükli jooksul (kWh);
Wact,hot	=	III lisa jao 4.6.2 kohaselt kindlaks määratud tsükli tegelik töö kuumkäivitustsükli jooksul (kWh).”

Jagu 2.2.4 asendatakse järgmisega:

„2.2.4. Heitmete erimasside arvutamine

Heitmete erimassid (g/kWh) arvutatakse iga koostisaine puhul järgmiselt:

milles:

Mgas,cold	=	gaasiliste saasteainete kogumass külmkäivitustsükli jooksul (g);
Mgas,hot	=	gaasiliste saasteainete kogumass kuumkäivitustsükli jooksul (g);
Wact,cold	=	III lisa jao 4.6.2 kohaselt kindlaks määratud tsükli tegelik töö külmkäivitustsükli jooksul (kWh);
Wact,hot	=	III lisa jao 4.6.2 kohaselt kindlaks määratud tsükli tegelik töö kuumkäivitustsükli jooksul (kWh).”

2.2.5.1. jagu asendatakse järgmisega:

„2.2.5.1. Massivoolu arvutamine

Tahkete heitmete massid MPT,cold ja MPT,hot (g/katse) arvutatakse järgmiselt:

milles:

MPT	=	MPT,cold külmkäivitustsükli jaoks;
MPT	=	MPT,hot kuumkäivitustsükli jaoks;
Mf	=	tsükli ajal kogutud tahkete heitmete mass (mg);
MTOTW	=	jao 2.2.1 kohaselt kindlaks määratud lahjendustunnelit läbiva lahjendatud heitgaasi mass (kg);
MSAM	=	lahjendustunnelis tahkete heitmete proovivõtufiltreid läbinud lahjendatud heitgaasi mass (kg)

ning

Mf	=	Mf,p + Mf,b, kui need on kaalutud eraldi (mg);
Mf,p	=	põhifiltrile kogutud tahkete heitmete mass (mg);
Mf,b	=	abifiltrile kogutud tahkete heitmete mass (mg).

Kaheastmelise lahjendussüsteemi kasutamisel lahutatakse tahkete heitmete kogumisfiltreid läbinud kaheastmeliselt lahjendatud heitgaasi kogumassist teisese lahjendusõhu mass.

MSAM = MTOT - MSEC

milles:

MTOT	=	tahkete heitmete proovivõtufiltreid läbinud kaheastmeliselt lahjendatud heitgaasi mass(kg);
MSEC	=	teisese lahjendusõhu mass (kg).

Kui tahkete heitmete taustkontsentratsioon lahjendusõhus leitakse III lisa jao 4.4.4 kohaselt, võib teha tahkete heitmete massi taustkorrigeerimise. Sellisel juhul arvutatakse tahkete heitmete massid MPT,cold ja MPT,hot (g/katse) järgmiselt:

kus:

MPT	=	MPT,cold külmkäivitustsükli jaoks;
MPT	=	MPT,hot kuumkäivitustsükli jaoks;
Mf, MSAM, MTOTW	=	vt eestpoolt;
MDIL	=	tahkete heitmete taustkontsentratsiooni proovivõtturiga võetud esmase lahjendusõhu mass (kg);
Md	=	esmasest lahjendusõhust kogutud tahkete heitmete mass (mg).
DF	=	jao 2.2.3.1.1 kohaselt arvutatud lahjendustegur.”

Jagu 2.2.5.3 asendatakse järgmisega:

„2.2.5.3. Heitmete erimasside arvutamine

Heitmete erimassid (g/kWh) arvutatakse järgmiselt:

milles:

MPT,cold	=	tahkete heitmete mass NRTC külmkäivitustsükli jooksul (g/katse);
MPT,hot	=	tahkete heitmete mass NRTC kuumkäivitustsükli jooksul (g/katse);
Kp,cold	=	tahkete heitmete niiskuskorrektsioonitegur külmkäivitustsükli jooksul;
Kp,hot	=	tahkete heitmete niiskuskorrektsioonitegur kuumkäivitustsükli jooksul;
Wact,cold	=	III lisa jao 4.6.2 kohaselt kindlaks määratud tsükli tegelik töö külmkäivitustsükli jooksul (kWh);
Wact,hot	=	Wact,hot = III lisa jao 4.6.2 kohaselt kindlaks määratud tsükli tegelik töö kuumkäivitustsükli jooksul (kWh).”

(1) IMO: International Maritime Organization.

(2) MARPOL: International Convention for the Prevention of Pollution from Ships.”

(3) Samaväärne standardi ISO 8178-4:2007 (parandatud 1.7.2008) lõikes 8.3.1.1 kirjeldatud tsükliga C1.

(4) Samaväärne standardi ISO 8178-4:2002(E) lõikes 8.4.1 kirjeldatud tsükliga D2.

(7) Samaväärne standardi ISO 8178-4:2002(E) jagudes 8.5.1, 8.5.2 ja 8.5.3 kirjeldatud tsükliga E2.

(8) Samaväärne standardi ISO 8178-4:2002(E) tsükliga F.”

(9) See on kooskõlas standardiga ISO 8178-11:2006.” ”

(*1) Võrdluspöörlemissagedus määratakse kindlaks III lisa jaos 4.3.1.

IV LISA

V lisa muudetakse järgmiselt.

Lisa tabelis pealkirjaga „LIIKURMASINATE ETALONKÜTUS ETAPPIDE III B JA IV PIIRVÄÄRTUSTELE VASTAVUSE TÜÜBIKINNITUST OMAVATELE SURVESÜÜTEGA MOOTORITELE” asendatakse teine rida järgmisega:

„Tihedus temperatuuril 15 °C

kg/m3

833

865

EN-ISO 3675”

V LISA

XIII lisa muudetakse järgmiselt.

Jaod 1.5 ja 1.6 asendatakse järgmisega:

„1.5.

Lõpptootja esitab tüübikinnitusasutusele kogu kohanduskava rakendamisega seotud teabe, mida tüübikinnitusasutus otsuse tegemiseks vajalikuks peab.

1.6.

Selleks et tõendada mis tahes mootori kohta esitatud sellise väite või mootorile paigutatud sellise märgise õigsust, mis kinnitab, et mootor on turule viidud kohanduskava raames, esitab lõpptootja igale seda taotlevale liikmesriigi tüübikinnitusasutusele kogu teabe, mida tüübikinnitusasutus vajalikuks peab.”

2)	Jagu 1.7 jäetakse välja.

		ISSN 1725-5082 doi:10.3000/17255082.L_2010.086.est
Euroopa Liidu Teataja		L 86

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	53. aastakäik 1. aprill 2010

Sisukord		II Muud kui seadusandlikud aktid	Lehekülg
		MÄÄRUSED
	*	Komisjoni määrus (EL) nr 275/2010, 30. märts 2010, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 295/2008 ettevõtluse struktuurstatistika kohta kvaliteedi hindamise kriteeriumite osas ( 1 )	1
	*	Komisjoni määrus (EL) nr 276/2010, 31. märts 2010, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1907/2006 (mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH)) XVII lisa diklorometaani, lambiõli, grilli süütevedeliku ja tinaorgaaniliste ühendite osas ( 1 )	7
	*	Komisjoni määrus (EL) nr 277/2010, 31. märts 2010, milles käsitletakse 6-fütaasi lubamist nuumamiseks ja tõuaretuseks ettenähtud kodulindude (v.a broilerkalkunid), munalindude ja sigade (v.a emised) söödalisandina (loa omanik Roal Oy) ( 1 )	13
	*	Komisjoni määrus (EL) nr 278/2010, 31. märts 2010, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1276/2008 toetust või muid summasid saavate põllumajandustoodete ekspordi füüsiliste kontrollidega teostatava järelevalve kohta ja määrust (EÜ) nr 612/2009, milles sätestatakse põllumajandustoodete eksporditoetuste süsteemi kohaldamise üksikasjalikud ühiseeskirjad	15
	*	Komisjoni määrus (EL) nr 279/2010, 31. märts 2010, millega muudetakse nõukogu määrust (EL) nr 1284/2009, millega kehtestatakse teatavad piiravad meetmed Guinea Vabariigi suhtes	20
		Komisjoni määrus (EL) nr 280/2010, 31. märts 2010, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril	22
		Komisjoni määrus (EL) nr 281/2010, 31. märts 2010, millega määratakse kindlaks alates 1. aprillist 2010 kohaldatavad teraviljasektori impordimaksud	24
		Komisjoni määrus (EL) nr 282/2010, 31. märts 2010, millega muudetakse teatavate suhkrusektori toodete suhtes 2009/10. turustusaastaks määrusega (EÜ) nr 877/2009 kehtestatud tüüpilisi hindu ja täiendavaid impordimakse	27
		DIREKTIIVID
	*	Komisjoni direktiiv 2010/26/EL, 31. märts 2010, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 97/68/EÜ väljaspool teid kasutatavatele liikurmasinatele paigaldatavate sisepõlemismootorite heitgaaside ja tahkete heitmete vähendamise meetmeid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta ( 1 )	29
		OTSUSED
		2010/194/EL
	*	Komisjoni otsus, 31. märts 2010, millega muudetakse otsust 2009/1/EÜ, millega otsuse 2008/477/EÜ (sagedusala 2500–2690 MHz ühtlustamise kohta maapealsete süsteemide jaoks, millega on võimalik ühenduses pakkuda elektroonilisi sideteenuseid) kohaselt tehakse Bulgaaria Vabariigile taotletud erand (teatavaks tehtud numbri K(2010) 1987 all)	48

	Nimi (ja võimalikud varjunimed)	Identifitseeriv teave (sünnikuupäev ja -koht, passi/ID-kaardi number jne.)	Põhjendus
2.	Kindralmajor Mamadouba (teise nimega Mamadou) Toto CAMARA	Sünd: 01/01/46 Passi nr: R00009392	Julgeoleku- ja kodanikukaitse minister
3.	Kindral Sékouba KONATÉ	Sünd: 01/01/64	Kaitseminister
16.	Komandant Kelitigui FARO	Sünd: 03/08/72 Passi nr: R0003410
43.	Kabinet (teise nimega Kabiné) KOMARA	Sünd: 08/03/50 Passi nr: R0001747	Peaminister

(EUR/100 kg)
CN-kood	Kolmanda riigi kood (1)	Kindel impordiväärtus
0702 00 00	IL	174,7
	JO	92,7
	MA	159,0
	TN	159,0
	TR	125,7
	ZZ	142,2
0707 00 05	JO	64,0
	MA	87,9
	MK	87,5
	TR	126,1
	ZZ	91,4
0709 90 70	MA	135,1
	TR	113,9
	ZZ	124,5
0805 10 20	EG	48,9
	IL	54,7
	MA	50,9
	TN	55,1
	TR	65,6
	ZZ	55,0
0805 50 10	EG	63,7
	IL	91,6
	TR	62,3
	ZA	71,7
	ZZ	72,3
0808 10 80	AR	78,3
	BR	85,6
	CA	74,4
	CL	83,3
	CN	70,8
	MK	23,6
	US	137,8
	UY	71,4
	ZA	119,2
	ZZ	82,7
0808 20 50	AR	97,5
	CL	96,2
	CN	87,6
	MX	100,0
	UY	106,8
	ZA	96,7
	ZZ	97,5

CN-kood	Kaupade kirjeldus	Imporditollimaks (1) (EUR/t)
1001 10 00	Kõva NISU, kõrgekvaliteediline	0,00
	keskmise kvaliteediga	0,00
	madala kvaliteediga	0,00
1001 90 91	Pehme NISU seemneks	0,00
ex 1001 90 99	Pehme NISU, kõrgekvaliteediline, v.a seemneks	0,00
1002 00 00	RUKIS	39,03
1005 10 90	MAIS seemneks, v.a hübriidid	16,98
1005 90 00	MAIS, v.a seemneks (2)	16,98
1007 00 90	TERASORGO, v.a hübriidid seemneks	39,03

(EUR)
CN-kood	Tüüpiline hind kõnealuse toote 100 kg netomassi kohta	Täiendav imporditollimaks kõnealuse toote 100 kg netomassi kohta
1701 11 10 (1)	35,27	0,70
1701 11 90 (1)	35,27	4,32
1701 12 10 (1)	35,27	0,57
1701 12 90 (1)	35,27	4,03
1701 91 00 (2)	38,59	5,94
1701 99 10 (2)	38,59	2,76
1701 99 90 (2)	38,59	2,76
1702 90 95 (3)	0,39	0,29