30.3.2010

Euroopa Liidu Teataja

L 83/1

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 267/2010,

24. märts 2010,

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 101 lõike 3 kohaldamise kohta teatavat liiki kokkulepete, otsuste ja kooskõlastatud tegevuse suhtes kindlustussektoris

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 31. mai 1991. aasta määrust (EMÜ) nr 1534/91 asutamislepingu artikli 85 lõike 3 kohaldamise kohta teatavat liiki kokkulepete, otsuste ja kooskõlastatud tegevuse suhtes kindlustussektoris, (1) eriti selle artikli 1 lõike 1 punkte a, b, c ja e,

olles avaldanud käesoleva määruse eelnõu,

olles konsulteerinud konkurentsi piiravat tegevust ja turgu valitsevat seisundit käsitleva nõuandekomiteega

ning arvestades järgmist:

(1)

Määrusega (EMÜ) nr 1534/91 volitatakse komisjoni määrusega kohaldama Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 101 lõiget 3 (2) kindlustussektori teatavat liiki kokkulepete, otsuste ja kooskõlastatud tegevuse suhtes, mille eesmärk on koostöö järgmistes valdkondades:

—	ühiste riskimaksetariifide kehtestamine ühiselt kogutud statistika või esitatud nõuete arvu alusel;

—	ühiste standardkindlustustingimuste kehtestamine;

—	teatavat liiki riskide ühine katmine;

—	nõuete lahendamine;

—	turvaseadmete katsetamine ja heakskiitmine;

—	suurenenud riske hõlmavad registrid ja neid käsitlev teave.

(2)

Määruse (EMÜ) nr 1534/91 kohaselt võttis komisjon 27. veebruaril 2003 vastu määruse (EÜ) nr 358/2003 asutamislepingu artikli 81 lõike 3 kohaldamise kohta teatavat liiki kokkulepete, otsuste ja kooskõlastatud tegevuse suhtes kindlustussektoris (3). Määrus (EÜ) nr 358/2003 kaotab kehtivuse 31. märtsil 2010.

(3)

Määrusega (EMÜ) nr 358/2003 ei tehtud erandit kokkulepetele, mis on seotud nõuete lahendamisega ning suurenenud riske hõlmavate registritega ja neid käsitleva teabega. Komisjoni hinnangul ei olnud tal üksikjuhtumite käsitlemisel piisavalt kogemusi, et kasutada talle määrusega (EMÜ) nr 1534/91 antud volitusi nimetatud valdkonnas. Olukord ei ole muutunud. Lisaks on võimalik käesolevast määrusest välja jätta määrusega (EÜ) nr 358/2003 tehtud erand standardkindlustustingimuste kehtestamisele ning turvaseadmete katsetamisele ja heakskiitmisele, sest komisjon leidis määruse (EÜ) nr 358/2003 toimimise läbivaatamisel, et vajadus lisada sellised kokkulepped kõnealust sektorit käsitlevasse grupierandi määrusesse on kadunud. Kuna nimetatud kahte liiki kokkulepped ei ole konkreetselt seotud kindlustussektoriga ja läbivaatamisel selgus, et need võivad põhjustada ka teatavaid konkurentsiprobleeme, on asjakohasem, et ettevõtja hindaks neid ise.

(4)

Pärast 17. aprillil 2008 algatatud avalikku konsultatsiooni võttis komisjon 24. märtsil 2009 vastu Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitatava aruande määruse (EÜ) nr 358/2003 toimimise kohta (edaspidi „aruanne”) (4). Aruandes ja sellele lisatud töödokumendis tehti esialgsed määruse (EÜ) nr 358/2003 muutmise ettepanekud. 2. juunil 2009 korraldas komisjon aruandes ja töödokumendis esitatud järelduste ja ettepanekute avaliku arutelu huvitatud isikutega, sealhulgas kindlustussektori esindajate, tarbijakaitse organisatsioonide ja liikmesriikide konkurentsiasutustega.

(5)	Käesolev määrus peaks tagama konkurentsi tõhusa kaitse, tooma kasu tarbijatele ja andma ettevõtjatele piisava õiguskindluse. Nende eesmärkide saavutamisel tuleks arvesse võtta komisjoni kogemust selles valdkonnas ja käesoleva määruse vastuvõtmisele eelnenud konsultatsioonide tulemusi.

(6)

Määruses (EMÜ) nr 1534/91 nõutakse, et erandit kehtestavas komisjoni määruses määratletaks selle reguleerimisalasse kuuluvate kokkulepete, otsuste ja kooskõlastatud tegevuse liigid ning määrataks kindlaks piirangud või sätted, mis võivad või ei või neis kokkulepetes, otsustes või kooskõlastatud tegevuses esineda, samuti määrataks kindlaks sätted, mis peavad neis kokkulepetes, otsustes ja kooskõlastatud tegevuses sisalduma, või muud tingimused, mis tuleb täita.

(7)

Siiski on ka edaspidi otstarbekas lähtuda määruses (EÜ) nr 358/2003 valitud lähenemisviisist, mille kohaselt pannakse rõhku nende kokkuleppeliikide määratlemisele, mille suhtes erandid kehtivad kuni turuosa teatava tasemeni, ning piirangute või selliste sätete kindlaksmääramisele, mis ei tohi sellistes kokkulepetes sisalduda.

(8)

Käesolevas määruses ette nähtud grupierandit tuleks kohaldada üksnes nende kokkulepete suhtes, mille puhul on võimalik piisava kindlusega eeldada, et need vastavad aluslepingu artikli 101 lõike 3 tingimustele. Aluslepingu artikli 101 lõike 3 kohaldamiseks määruse andmise teel ei ole vaja määratleda neid kokkuleppeid, mis võivad kuuluda artikli 101 lõike 1 alla. Samas ei saa eeldada, et kokkulepped, mille suhtes käesolevat määrust ei kohaldata, kuuluvad kas aluslepingu artikli 101 lõike 1 kohaldamisalasse või et need ei vasta aluslepingu artikli 101 lõikes 3 sätestatud tingimustele. Artikli 101 lõike 1 alla kuuluvate kokkulepete eraldi hindamise käigus tuleb arvesse võtta mitmeid tegureid, eelkõige asjaomase turu struktuuri.

(9)

Kindlustusandjatevaheline või ettevõtjate ühenduste sisene koostöö selliste andmete (mis võivad sisaldada ka teatavaid statistilisi arvutusi) kogumiseks, mis lubavad arvutada minevikus teatava riski katmisest tekkinud keskmise kulu või koostada elukindlustuse puhul suremustabelid või haigestumiste, õnnetusjuhtumite või invaliidistumise esinemissageduse tabelid, võimaldab parandada riskide tundmist ning hõlbustab üksikettevõtja jaoks riskide hindamist. See võib omakorda hõlbustada turulepääsu ja olla seega kasulik tarbijatele. Sama kehtib ühisuuringute puhul, mis käsitlevad väliste asjaolude võimalikku mõju nõuete sagedusele või ulatusele või eri liiki investeeringute tasuvusele. Tuleks siiski tagada, et sellise koostöö puhul tehakse erand üksnes sellises ulatuses, mis on vajalik nende eesmärkide saavutamiseks. Seetõttu on asjakohane sätestada, et erandit ei tehta kokkulepetele, mis käsitlevad kindlustusmakseid. Kindlustusmaksed võivad olla väiksemad, kui kõnealused andmekogud, tabelid või uuringute tulemused näitavad, sest kindlustusandjad võivad kasutada investeeringutest saadud tulusid kindlustusmaksete vähendamiseks. Kõnealused andmekogud, tabelid või uuringud ei tohiks olla siduvad, vaid üksnes suunavad. Käesoleva määruse reguleerimisalast peaks välja jääma selline teabevahetus, mis ei ole vajalik käesolevas põhjenduses nimetatud eesmärkide saavutamiseks.

(10)

Mida kitsamatesse rühmadesse minevikus teatava riski katmisest tekkinud keskmise kuluga seotud statistilised andmed jaotatakse, seda suurem võimalus on kindlustusandjatel oma äranägemise järgi otsustada, kui diferentseeritult nad arvutavad kindlustusmaksed. Seetõttu on asjakohane teha minevikus tekkinud riskikulusid käsitlevate andmete ühisele kogumisele erand, tingimusel et olemasolevad statistilised andmed on piisavalt üksikasjalikud ja nii diferentseeritud, et need on kasutatavad kindlustusmatemaatilisel otstarbel.

(11)

Lisaks on nende ühiste andmekogude, tabelite ja uuringutulemuste kättesaadavus vajalik nii kõnealusel geograafilisel või tooteturul tegutsevatele kindlustusandjatele kui ka neile, kes kaaluvad sellele turule tulekut. Juurdepääs neile andmekogudele, tabelitele ja uuringutulemustele võib olla samuti kasulik tarbijakaitse organisatsioonidele. Need andmekogud, tabelid ja uuringutulemused tuleks teha turul veel mitte tegutsevatele kindlustusandjatele ja tarbijakaitse organisatsioonidele kättesaadavaks mõistlikel, taskukohastel ja mittediskrimineerivatel tingimustel võrreldes sellel turul juba tegutsevate kindlustusandjatega. Sellised tingimused võivad näiteks sisaldada turul veel mitte tegutseva kindlustusandja kohustust esitada statistilist teavet nõuete kohta, kui ta peaks turule tulema, tingimuseks võib ka olla andmekogude koostamise eest vastutava kindlustusandjate ühenduse liikmeks olek. Juurdepääsu võimaldamisest tarbijakaitse organisatsioonidele peaks olema võimalik keelduda, kui see on põhjendatud avaliku julgeoleku kaalutlustel, näiteks kui tegu on tuumaelektrijaamade turvasüsteemide või üleujutuste vältimise süsteemide kitsaskohti käsitleva teabega.

(12)

Ühiste andmekogude, tabelite ja uuringute usaldusväärsus on seda suurem, mida suuremal hulgal statistilistel andmetel need põhinevad. Suure turuosaga kindlustusandjad võivad usaldusväärsete andmekogude loomiseks koostada piisava ettevõtjasisese statistika, kuid väikese turuosaga kindlustusandjad ja veelgi vähem uued turuletulijad ei pruugi olla võimelised koostama sellist statistikat. Kõigi turul tegutsevate kindlustusandjate, sealhulgas suurte ettevõtjate teabe kasutamine sellistes ühistes andmekogudes, tabelites ja uuringutes edendab põhimõtteliselt konkurentsi, aidates väikesi kindlustusandjaid, ja hõlbustab turulepääsu. Kindlustussektori selle eripära tõttu ei ole asjakohane siduda sellistele ühistele andmekogudele, tabelitele ja uuringutele tehtavat erandit turuosa künnistega.

(13)

Kaaskindlustus- või kaasedasikindlustuskoondised võivad teataval piiratud arvul juhtudel olla vajalikud, et võimaldada koondises osalevatel kindlustusandjatel pakkuda kindlustust või edasikindlustust riskide puhul, millele nad ilma koondiseta võivad pakkuda üksnes ebapiisavat kindlustuskatet. Sellist liiki koondised ei piira üldiselt konkurentsi aluslepingu artikli 101 lõike 1 tähenduses ja seega ei ole need aluslepinguga keelatud.

(14)

Võib juhtuda, et kaaskindlustus- või kaasedasikindlustuskoondised võimaldavad kindlustusandjatel ja edasikindlustusandjatel pakkuda riskide puhul kindlustust või edasikindlustust, kuid nende koostöö ei piirdu üksnes riski kindlustuskatte tagamisega. Sellised koondised võivad kaasa tuua konkurentsipiiranguid, näiteks kindlustustingimuste või isegi kindlustuskatte või kindlustusmaksete summa ühtlustamisega. Seetõttu on asjakohane näha ette asjaolud, mille korral erandit võib kohaldada selliste koondised suhtes.

(15)

Täiesti uute riskide puhul ei ole võimalik ette näha, kui suurt kindlustusmahtu on vaja riski katmiseks või kas kaks või enam sellist koondist võivad asjaomast liiki kindlustuse pakkumiseks samal ajal tegutseda. Seetõttu saab koondistele, mis pakuvad kaaskindlustust või kaasedasikindlustust selliste uute riskide katmiseks, teha erandi piiratud tähtajaks, ilma et kohaldatakse turuosa künnist. Kolm aastat peaks olema sobiv aeg piisava teabe kogunemiseks kahjunõuete kohta, et hinnata vajadust ühe koondise järele.

(16)	Riske, mida varem ei olnud, tuleks käsitada uute riskidena. Siiski võib erandkorras käsitada uue riskina riski, mille laad on objektiivse analüüsi kohaselt niivõrd oluliselt muutunud, et ei ole võimalik ette näha, kui suurt kindlustusmahtu on vaja selle katmiseks.

(17)

Sellised konkurentsi piiravad kaaskindlustus- ja kaasedasikindlustuskoondised võivad olla muude kui uute riskide puhul teatavatel piiratud arvul juhtudel kasulikud, mistõttu on õigustatud neile erandi tegemine aluslepingu artikli 101 lõike 3 alusel, isegi kui koondist saaks asendada kahe või enama konkureeriva kindlustusettevõtjaga. Nad võivad näiteks võimaldada koondises osalevatel kindlustusandjatel omandada vajalikke kogemusi asjaomasest kindlustussektorist, hoida kokku kulusid või vähendada kindlustusmakseid soodsate tingimustega ühise edasikindlustuse kaudu. Mis tahes erandid peaksid siiski piirduma kokkulepetega, mis ei anna nendega seotud ettevõtjatele võimalust kõnealuste toodete olulise osa suhtes konkurentsi kaotada. Koondised toovad tarbijale tegelikku kasu ainult juhul, kui koondistega hõlmatud turgudel on piisav konkurents. Seda nõuet saab pidada täidetuks, kui koondise turuosa jääb allapoole teatavat künnist ja kui võib eeldada, et ettevõtjad, kes koondises ei osale, pakuvad talle tõhusat reaalset või potentsiaalset konkurentsi.

(18)

Seetõttu tuleks käesoleva määrusega teha erand sellistele kaaskindlustus- või kaasedasikindlustuskoondistele, mis on tegutsenud üle kolme aasta või mis ei ole asutatud uue riski katmiseks, tingimusel et osalevate ettevõtjate summaarne turuosa ei ületa teatavaid künniseid. Kaaskindlustuskoondiste puhul peaks künnis olema madalam, sest kaaskindlustuskoondised võivad kasutada ühtseid kindlustustingimusi ja kindlustusmakseid. Selleks et hinnata, kas koondis vastab turuosa tingimusele, tuleks osalevate ettevõtjate kõik turuosad liita. Iga osaleja turuosa kindlaksmääramine põhineb samal asjaomasel turul nii koondises kui ka väljapool seda teenitud kindlustusmaksete brutokäibel. Selliseid erandeid tuleks kohaldada üksnes juhul, kui kõnealune koondis vastab kõigile käesolevas määruses sätestatud tingimustele, mille eesmärk on minimeerida koondises osalevate ettevõtjate vahelisi konkurentsipiiranguid. Igal sellisel juhul oleks vaja eraldi analüüsi, et kindlaks teha, kas käesolevas määruses sätestatud tingimused on täidetud.

(19)	Selleks et hõlbustada kokkulepete sõlmimist, millest mõned võivad hõlmata olulisi investeerimisotsuseid, tuleks käesoleva määruse kehtivusajaks määrata seitse aastat.

(20)

Kui teatav kokkulepe, millele on käesoleva määruse alusel tehtud erand, avaldab siiski mõju, mis ei sobi kokku aluslepingu artikli 101 lõikega 3, võib komisjon tühistada käesoleva määrusega ette nähtud erandi vastavalt nõukogu 16. detsembri 2002. aasta määruse (EÜ) nr 1/2003 (asutamislepingu artiklites 81 ja 82 sätestatud konkurentsieeskirjade rakendamise kohta) (5) artikli 29 lõikele 1.

(21)

Kui teatav kokkulepe, millele on käesoleva määruse alusel tehtud erand, avaldab siiski teatava liikmesriigi territooriumil mõju, mis ei sobi kokku aluslepingu artikli 101 lõikega 3, võib nimetatud liikmesriigi konkurentsiasutus vastavalt määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 29 lõikele 2 tühistada käesoleva määrusega ette nähtud erandi liikmesriigi territooriumil või osal sellest, kui on tegemist selgepiirilise geograafilise turuga.

(22)

Selle kindlaksmääramisel, kas käesoleva määruse alusel tehtud erand tuleks vastavalt määruse (EÜ) nr 1/2003 artiklile 29 tühistada, on eriti oluline konkurentsi pärssiv mõju, mis võib tuleneda kaaskindlustus- või kaasedasikindlustuskoondiste ja/või nendes osalevate ettevõtjate ja muude koondiste ja/või nendes osalevate ettevõtjate vahelistest seostest samal asjaomasel turul,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

MÕISTED

Artikkel 1

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1) „kokkulepe”– kokkulepe, ettevõtjate ühenduse otsus või kooskõlastatud tegevus;

2) „osalevad ettevõtjad”– kokkuleppeosaliseks olevad ettevõtjad ja nendega seotud ettevõtjad;

3) „seotud ettevõtjad”–

ettevõtjad, kelle puhul ühel kokkuleppeosalisel on otseselt või kaudselt

i)	õigus kasutada üle poole häältest või

ii)	õigus nimetada ametisse üle poole nõukogu, juhatuse või ettevõtjat seaduslikult esindava organi liikmetest või

iii)	õigus juhtida ettevõtte tegevust;

b)	ettevõtjad, kellel otseselt või kaudselt on mõne kokkuleppeosalise suhtes punktis a loetletud õigused;

c)	ettevõtjad, kelle suhtes mõnel punktis b osutatud ettevõtjal on otseselt või kaudselt punktis a loetletud õigused;

d)	ettevõtjad, kelle suhtes kokkuleppeosalisel koos ühe või mitme punktis a, b või c osutatud ettevõtjaga või kahel või enamal kõnealustes punktides osutatud ettevõtjal ühiselt on punktis a loetletud õigused;

ettevõtjad, kelle puhul punktis a loetletud õigused kuuluvad ühiselt

i)	kokkuleppeosalistele või punktides a–d loetletud nendega seotud ettevõtjatele või

ii)	ühele või mitmele kokkuleppeosalisele või ühele või mitmele punktides a–d loetletud nendega seotud ettevõtjale ja ühele või mitmele kolmandale isikule;

4) „kaaskindlustuskoondis”– kindlustuskoondis, mille on otseselt või maakleri või volitatud esindaja kaudu asutanud kindlustusandjad (välja arvatud kindlustusturul sõlmitud ühekordsed kaaskindlustuslepingud, mille puhul juhtiv kindlustusandja katab teatava osa riskist ja kutsub kaaskindlustusandjaid katma selle ülejäänud osa), mis

5) „kaasedasikindlustuskoondis”– kindlustuskoondis, mille on otseselt või maakleri või volitatud esindaja kaudu ning võimalik, et ühe või mitme edasikindlustusandja abil asutanud kindlustusandjad (välja arvatud kindlustusturul sõlmitud ühekordsed kaaskindlustuslepingud, mille puhul juhtiv kindlustusandja katab teatava osa riskist ja kutsub kaaskindlustusandjaid katma selle ülejäänud osa), mis

6) „uued riskid”–

a)	riskid, mida varem ei ole esinenud ja mille kindlustamine nõuab täiesti uue kindlustustoote väljatöötamist, mis ei tähenda olemasoleva kindlustustoote laiendamist, parendamist ega asendamist, või

b)	erandjuhtudel riskid, mille laad on objektiivse analüüsi kohaselt niivõrd oluliselt muutunud, et ei ole võimalik ette näha, kui suurt kindlustusmahtu on vaja nende katmiseks;

7) „kindlustusmakse”– hind, mille kindlustusvõtja peab tasuma.

II PEATÜKK

ÜHISED ANDMEKOGUD, TABELID JA UURINGUD

Artikkel 2

Erand

Vastavalt aluslepingu artikli 101 lõikele 3 ja kui käesoleva määruse sätetest ei tulene teisiti, ei kohaldata aluslepingu artikli 101 lõiget 1 järgmiste kokkulepete suhtes, mis on sõlmitud kahe või enama kindlustussektori ettevõtja vahel ja mis käsitlevad järgmist:

selliste andmete ühine kogumine ja levitamine, mis on vajalikud järgmistel eesmärkidel:

i)	minevikus teatava riski katmisest tekkinud keskmise kulu arvutamiseks (edaspidi „andmekogud”);

ii)	kapitaliseeritava kindlustusega seotud suremustabelite või haigestumiste, õnnetusjuhtumite või invaliidistumise esinemissageduse tabelite (edaspidi „tabelid”) koostamiseks;

ühiselt tehtavad uuringud, mis käsitlevad väliste üldiste asjaolude võimalikku mõju huvitatud ettevõtjatele kas seoses tulevaste nõuete sageduse või ulatusega teatava riski või riskiliigi puhul või eri liiki investeeringute tasuvust (edaspidi „uuringud”), ning selliste uuringute tulemuste levitamine.

Artikkel 3

Erandi kohaldamise tingimused

1. Artikli 2 punktis a sätestatud erandit kohaldatakse tingimusel, et andmekogud ja tabelid

põhinevad vaatlusperioodiks valitud teatava hulga riskiaastate jooksul kogutud andmetel, mis on seotud samade või võrreldavate riskidega, mida on piisaval määral, et moodustada statistiliselt käsitletav alus, ja mille põhjal võib muu hulgas kindlaks teha järgmisi asjaolusid:

i)	nimetatud perioodil esitatud nõuete arvu;

ii)	üksikriskide arvu, mis valitud vaatlusperioodi jooksul on igal riskiaastal kindlustatud;

iii)	nimetatud perioodil esitatud nõuetest tulenevate väljamakstud või väljamakstavate hüvitiste kogusumma;

iv)	kapitali kogusumma, mis valitud vaatlusperioodi jooksul on igal riskiaastal kindlustatud;

b)	sisaldavad olemasolevate statistiliste andmete üksikasjalikku jaotust, nii et neid andmeid võib kasutada kindlustusmatemaatilisel otstarbel;

c)	ei sisalda mingil viisil ettenägematuid kuluelemente, reservist laekuvat tulu, haldus- või ärikulusid või riigimakse või muid laekumisi eelarvesse ega võta arvesse investeeringutulusid ega eeldatavat kasumit.

2. Artiklis 2 sätestatud erandeid kohaldatakse tingimusel, et andmekogud, tabelid või uuringute tulemused

a)	ei nimeta asjaomaseid kindlustusandjaid ega kindlustatuid;

b)	sisaldavad koostamisel ja levitamisel märget, et need ei ole siduvad;

c)	ei sisalda mis tahes märget kindlustusmaksete taseme kohta;

d)	tehakse kättesaadavaks mõistlikel, taskukohastel ja mittediskrimineerivatel tingimustel kindlustusandjale, kes soovib neid kopeerida, sealhulgas kindlustusandjatele, kes ei tegutse sellel geograafilisel või tooteturul, mida need andmekogud, tabelid või uuringu tulemused käsitlevad;

tehakse kättesaadavaks mõistlikel, taskukohastel ja mittediskrimineerivatel tingimustel tarbijakaitse organisatsioonidele, kes soovivad juurdepääsu konkreetsetel ja täpselt määratletud tingimustel õigustatud eesmärgi saavutamiseks, välja arvatud juhul, kui sellest keeldumine on objektiivselt põhjendatud avaliku julgeoleku kaalutlustel.

Artikkel 4

Kokkulepped, mille suhtes erandit ei kohaldata

Artiklis 2 sätestatud erandeid ei kohaldata, kui osalevad ettevõtjad lepivad kokku või kohustuvad omavahel või kohustavad teisi ettevõtjaid mitte kasutama andmekogusid või tabeleid, mis erinevad artikli 2 punktis a osutatust, või lähtuma üksnes artikli 2 punktis b sätestatud uuringute tulemustest.

III PEATÜKK

TEATAVAT LIIKI RISKIDE ÜHINE KATMINE

Artikkel 5

Erand

Vastavalt aluslepingu artikli 101 lõikele 3 ja kui käesoleva määruse sätetest ei tulene teisiti, ei kohaldata aluslepingu artikli 101 lõiget 1 kokkulepete suhtes, mis on sõlmitud kahe või enama kindlustussektori ettevõtja vahel ja mis käsitlevad selliste kindlustusandjate koondiste või kindlustus- ja edasikindlustusandjate koondiste asutamist ja tegevust, mille eesmärk on teatava riskiliigi ühine katmine kaaskindlustuse või kaasedasikindlustuse abil.

Artikkel 6

Erandi kohaldamine ja turuosa künnised

1. Kaaskindlustus- ja kaasedasikindlustuskoondiste suhtes, mis on asutatud pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva üksnes uute riskide katmiseks, kohaldatakse artiklis 5 sätestatud erandit kolme aasta jooksul alates koondise asutamise kuupäevast, sõltumata koondise turuosa suurusest.

2. Kaaskindlustus- ja kaasedasikindlustuskoondiste suhtes, mis jäävad lõike 1 reguleerimisalast välja, kohaldatakse artiklis 5 sätestatud erandit seni, kuni käesolev määrus kehtib, tingimusel et osalevate ettevõtjate ühine turuosa ei ületa järgmisi künniseid:

a)	kaaskindlustuskoondiste puhul 20 % mis tahes asjaomasest turust;

b)	kaasedasikindlustuskoondiste puhul 25 % mis tahes asjaomasest turust.

3. Koondises osaleva ettevõtja turuosa arvutamiseks asjaomasel turul võetakse arvesse järgmist:

a)	osaleva ettevõtja turuosa koondises;

b)	osaleva ettevõtja turuosa sama asjaomase turu muus koondises ning

c)	osaleva ettevõtja turuosa samal asjaomasel turul väljaspool mis tahes koondist.

4. Lõikes 2 sätestatud turuosa künniste kohaldamisel järgitakse järgmisi eeskirju:

turuosa arvutamise aluseks võetakse kindlustusmaksete brutokäive; kui andmed kindlustusmaksete brutokäibe kohta ei ole kättesaadavad, võib asjaomase ettevõtja turuosa kindlaksmääramiseks kasutada hinnanguid, mis põhinevad muudel usaldusväärsetel turuandmetel, kaasa arvatud pakutav kindlustuskate või kindlustatud riski väärtus;

b)	turuosa arvutatakse eelmist kalendriaastat käsitlevate andmete põhjal.

5. Kui lõike 2 punktis a osutatud turuosa on esialgu kuni 20 %, kuid tõuseb hiljem nimetatud tasemest kõrgemale, ületamata siiski 25 %, kehtib artiklis 5 sätestatud erand kahe järjestikuse kalendriaasta jooksul pärast aastat, mil turuosa 20 % künnis esimest korda ületati.

6. Kui lõike 2 punktis a osutatud turuosa on esialgu kuni 20 %, kuid tõuseb hiljem üle 25 %, kehtib artiklis 5 sätestatud erand ühe kalendriaasta jooksul pärast aastat, mil turuosa 25 % künnis esimest korda ületati.

7. Lõigetes 5 ja 6 sätestatud erandeid ei või kombineerida selliselt, et nende kohaldamise aeg ületaks kaht kalendriaastat.

8. Kui lõike 2 punktis b osutatud turuosa on esialgu kuni 25 %, kuid tõuseb hiljem nimetatud tasemest kõrgemale, ületamata siiski 30 %, kehtib artiklis 5 sätestatud erand kahe järjestikuse kalendriaasta jooksul pärast aastat, mil turuosa 25 % künnis esimest korda ületati.

9. Kui lõike 2 punktis b osutatud turuosa on esialgu kuni 25 %, kuid tõuseb hiljem üle 30 %, kehtib artiklis 5 sätestatud erand ühe kalendriaasta jooksul pärast aastat, mil turuosa 30 % künnis esimest korda ületati.

10. Lõigetes 8 ja 9 sätestatud erandeid ei või kombineerida selliselt, et nende kohaldamise aeg ületaks kaht kalendriaastat.

Artikkel 7

Erandi kohaldamise tingimused

Artiklis 5 sätestatud erandit kohaldatakse järgmistel tingimustel:

a)	igal osaleval ettevõtjal on pärast mõistliku etteteatamisaja möödumist õigus kindlustuskoondisest välja astuda ilma kaasnevate sanktsioonideta;

b)	koondise eeskirjad ei kohusta ühtegi koondises osalevat ettevõtjat kindlustama või edasi kindlustama koondise kaudu või väljaspool seda tervikuna või osaliselt sama liiki riske, mida koondis katab;

c)	koondise eeskirjad ei piira koondise ega selles osalevate kindlustusandjate tegevust teatavas Euroopa Liidu geograafilises osas asuvate riskide kindlustamisel või edasikindlustamisel;

d)	kokkulepe ei piira toodangut ega müüki;

e)	kokkuleppega ei jaotata turge ega kliente ning

f)	kaasedasikindlustuskoondises osalevad kindlustusandjad ei lepi kokku kindlustusmakseid otsekindlustuse eest.

IV PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 8

Üleminekuperiood

Aluslepingu artikli 101 lõikes 1 sätestatud keeldu ei kohaldata ajavahemikul 1. aprillist 2010 kuni 30. septembrini 2010 nende kokkulepete suhtes, mis on 31. märtsil 2010 juba jõus ja mis ei vasta käesolevas määruses sätestatud erandi tingimustele, kuid vastavad määruses (EÜ) nr 358/2003 sätestatud erandi tingimustele.

Artikkel 9

Kehtivusaeg

Käesolev määrus jõustub 1. aprillil 2010.

Selle kehtivusaeg lõpeb 31. märtsil 2017.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 24. märts 2010

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO

(1) EÜT L 143, 7.6.1991, lk 1.

(2) 1. detsembril 2009 sai EÜ asutamislepingu artiklist 81 Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 101. Nimetatud kaks artiklit on sisult identsed. Käesolevas määruses tuleb viiteid Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 101 lugeda vajaduse korral viideteks EÜ asutamislepingu artiklile 81.

(3) ELT L 53, 28.2.2003, lk 8.

(4) KOM(2009) 138 lõplik.

(5) EÜT L 1, 4.1.2003, lk 1.

30.3.2010

Euroopa Liidu Teataja

L 83/13

NÕUKOGU OTSUS,

16. veebruar 2010,

millega teatatakse Kreekale, et ta peab ülemäärase puudujäägi kõrvaldamiseks võtma puudujääki vähendavaid meetmeid

(2010/182/EL)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 126 lõiget 9 koostoimes artikliga 136,

võttes arvesse komisjoni soovitust

ning arvestades järgmist:

(1)	Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 126 lõikele 1 hoiduvad liikmesriigid valitsemissektori eelarve ülemäärasest puudujäägist.

(2)	Stabiilsuse ja kasvu pakt põhineb eesmärgil tagada riigi rahanduse usaldusväärsus, mis on hindade stabiilsuse ning töökohtade loomist soodustava tugeva ja püsiva majanduskasvu eelduseks.

(3)

Stabiilsuse ja kasvu pakti 2005. aasta reformiga püüti suurendada pakti tõhusust ja majanduslikku mõju ning kindlustada riigi rahanduse pikaajaline jätkusuutlikkus. Selle eesmärk oli tagada, et ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse kõigis etappides võetaks täiel määral arvesse eelkõige majanduslikku olukorda ja eelarvepositsiooni. Seega nähakse stabiilsuse ja kasvu paktiga ette raamistik, millega toetatakse valitsuse poliitikat kindla eelarvepositsiooni kiireks taastamiseks, võttes samas arvesse majandusolukorda.

(4)

Nõukogu otsustas EÜ asutamislepingu artikli 104 lõike 6 kohaselt 27. aprillil 2009, et Kreekal on ülemäärane eelarvepuudujääk, ning andis EÜ asutamislepingu artikli 104 lõike 7 ja nõukogu 7. juuli 1997. aasta määruse (EÜ) nr 1467/97 (ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse rakendamise kiirendamise ja selgitamise kohta) (1) artikli 3 lõike 4 kohaselt välja soovituse kõrvaldada ülemäärane eelarvepuudujääk hiljemalt 2010. aastaks. Samuti kehtestas nõukogu tõhusate meetmete võtmise tähtajaks 27. oktoobri 2009.

(5)

2009. aasta aprillis Kreeka esitatud andmeid valitsemissektori eelarve tegeliku ja kavandatud puudujäägi kohta korrigeeriti oluliselt ülespoole 2009. aasta oktoobri teatises. 2008. aasta eelarvepuudujääki korrigeeriti 2008. aasta lõpus 7,75 protsendile SKPst (2009. aasta aprillis esitatud puudujääk 5 % SKPst) ja võla suhet 99 protsendile SKPst (2009. aasta aprillis esitatud võla suhe 97,6 %). Komisjon (Eurostat) on vastavalt nõukogu 25. mai 2009. aasta määruse (EÜ) nr 479/2009 (Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlust käsitleva protokolli kohaldamise kohta) (2) artikli 15 lõikele 1 esitanud reservatsiooni Kreeka esitatud tegelike andmete kvaliteedi kohta, sest Kreeka statistikaasutuste esitatud andmed on märkimisväärselt ebausaldusväärsed. Komisjoni (Eurostat) reservatsiooni Kreeka valitsuse finantsstatistika kohta ei ole veel tühistatud ning seepärast Kreeka valitsuse rahandusstatistika andmeid ei kinnitata ja need vaadatakse täiendavalt läbi. Komisjoni talituste 2009. aasta sügisprognoosi ja Kreeka 2010. aasta jaanuari ajakohastatud stabiilsusprogrammi kohaselt ulatus valitsemissektori eelarve puudujääk 2009. aastal 12,75 protsendini SKPst, võrreldes 2009. aasta jaanuari ajakohastatud stabiilsusprogrammis seatud eesmärgiga 3,7 % SKPst. SKP reaalkasvu ametliku prognoosi (– 0,25 % 2010. aastal) alusel on 2010. aasta eelarve-eesmärk 8,7 % SKPst, mis on oluliselt üle kontrollväärtuse 3 % SKPst.

(6)

Nõukogu tegi 2. detsembril 2009 kooskõlas ELi toimimise lepingu artikli 126 lõikega 8 kindlaks, et vastuseks nõukogu 27. aprilli 2009. aasta soovitusele, mis on antud EÜ asutamislepingu artikli 104 lõike 7 alusel (edaspidi „nõukogu 27. aprilli 2009. aasta soovitus”), ei ole võetud tõhusaid meetmeid.

(7)

11. veebruaril 2010 arutas ülemkogu Kreeka eelarveseisundit, toetas Kreeka valitsuse jõupingutusi, võttis endale kohustuse teha kõik vajaliku, sealhulgas uute täiendavate meetmete võtmine, et tagada stabiilsusprogrammi põhjalike eesmärkide täitmine, ning kutsus Kreekat üles rakendama täpselt ja põhjalikult kõiki meetmeid, et vähendada 2010. aastal eelarvedefitsiiti nelja protsendipunkti võrra SKPst.

(8)

Vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 126 lõikele 9, kui liikmesriik ei suuda viia ellu nõukogu soovitusi, võib nõukogu otsustada esitada liikmesriigile teatise, et see võtaks kindlaksmääratud ajaks meetmed eelarvepuudujäägi vähendamiseks. See ei ole esimene kord, kui nõukogu otsustab esitada Kreekale artikli 126 lõike 9 kohase teatise. Nõukogu võttis 17. veebruaril 2005 vastu otsuse, millega teatatakse Kreekale vastavalt asutamislepingu artikli 104 lõikele 9, et ta peab ülemäärase eelarvepuudujäägi vähendamiseks võtma nõutavad meetmed.

(9)

ELi toimimise lepingu artikli 126 lõike 9 alusel esitatud teatise sisu kindlaksmääramisel tuleks võtta arvesse mitmed tegureid, sealhulgas ülemäärase eelarvepuudujäägi kõrvaldamiseks kehtestatud tähtaega. Esiteks on 2009. aasta prognoositav eelarvepuudujääk oluliselt suurem sellest, mida eeldati nõukogu 27. aprilli 2009. aasta soovituse vastuvõtmisel, ning kõrvalekalded kuludes ja tulude alalaekumine enam kui nullivad 2009. aastal rakendatud konsolideerimismeetmete mõju. Ülemäärase eelarvepuudujäägi kõrvaldamiseks tuleb eelarvet kohandada üle 9,75 protsendipunkti SKPst. Teiseks on 2010. aasta jaanuari ajakohastatud stabiilsusprogrammis kavandatud kohandada eelarvet nominaalselt 4 protsendipunkti võrra SKPst, millest üks kolmandik tuleneb Kreeka ametiasutuste väitel alalistest meetmetest.

(10)

Kõnealuseid tegureid silmas pidades näib, et võttes arvesse konsolideerimisvajaduse ulatust kahel aastal (2012. aastani) kooskõlas Kreeka 2010. aasta jaanuari ajakohastatud stabiilsusprogrammiga, tuleb pikendada tähtaega, mis on nõukogu 27. aprilli 2009. aasta soovituses kehtestatud Kreekale ülemäärase eelarvepuudujäägi kõrvaldamiseks.

(11)	Nõukogu võttis 16. veebruaril 2010 vastu soovituse Kreekale (3) eesmärgiga lõpetada majanduspoliitika üldsuuniste eiramine Kreekas ning kõrvaldada majandus- ja rahaliidu nõuetekohast toimimist ähvardav oht (edaspidi „nõukogu 16. veebruari 2010. aasta soovitus”).

(12)

Võttes aluseks komisjoni talituste 2009. aasta sügisprognoosi kohast 2010. ja 2011. aasta SKP reaalkasvu (vastavalt – 0,25 % ja 0,75 %) ja arvestades eelarvepositsiooni väljavaateid, on esmatähtis rangelt rakendada 2010. aasta eelarvet, et tugevdada eelarvepositsiooni ja seeläbi kõrvaldada ülemäärane eelarvepuudujääk 2012. aastaks. Selleks et valitsemissektori eelarve puudujääk ei ületaks 5,6 % SKPst 2011. aastal ja 2,8 % SKPst 2012. aastal, tuleb aastatel 2011–2012 võtta konkreetseid alalisi meetmeid. Eelarvepuudujäägi selliseks vähendamiseks tuleks eelarvet struktuurselt kohandada mahus vähemalt 3,5 % SKPst 2010. ja 2011. aastal ning 2,5 % SKPst 2012. aastal.

(13)

Ülemäärase eelarvepuudujäägi kõrvaldamiseks tuleb valitsemissektori kulusid oluliselt vähendada (eelkõige tuleb vähendada palgakulusid, sotsiaaltoetusi ning töökohtade arvu avalikus sektoris) ja tulusid suurendada (eelkõige viia läbi maksureform ning suurendada aktsiisi- ja kinnisvaramakse), samuti tuleb märkimisväärselt parandada Kreeka eelarveraamistikku (keskpika perioodi eelarvestamine, eelarve-eeskirjade vastuvõtmine ja mitmed institutsionaalsed muudatused). Suurema osa kõnealustest meetmetest kavandasid Kreeka ametiasutused 2010. aasta jaanuari ajakohastatud stabiilsusprogrammis. Kõigi vajalike meetmete täielikuks rakendamiseks tuleks kehtestada konkreetne tähtaeg, et taastada Kreeka riigi rahanduse kindel seisund usaldusväärsel ja jätkusuutlikul viisil. Võttes arvesse kavandatud eelarvemeetmete riske ning et tagada kohandamiskava järgimine, on Kreeka kooskõlas programmis ettenähtuga valmis võtma täiendavaid meetmeid ja vajaduse korral rakendama neid.

(14)

Pidades silmas tõsiseid ja korduvaid puudusi eelarvestatistika tegemisel Kreekas ning selleks, et oleks võimalik piisavalt kontrollida Kreeka riigi rahanduse olukorda, tuleks teha täiendavaid jõupingutusi, et täiustada nende valitsemissektori andmete kogumist ja töötlemist, mida nõutakse olemasoleva õigusraamistiku alusel, eelkõige tuleks tõhustada mehhanisme, millega tagatakse teabe viivitamatu ja korrektne esitamine. See hõlmab valitsemissektori rahanduse kvartaalsete ja iga-aastaste statistikaaruannete koostamist vastavalt määrustele (EÜ) nr 2223/96, (4) (EÜ) nr 264/2000, (5) (EÜ) nr 1221/2002, (6) (EÜ) nr 501/2004, (7) (EÜ) nr 1222/2004, (8) (EÜ) nr 1161/2005 (9) ja (EÜ) nr 479/2009, samuti riigieelarve täitmist käsitlevate andmete avaldamist igal kuul ning sotsiaalkindlustuse, kohalike omavalitsuste ja eelarveväliste vahendite finantsandmete viivitamatut kättesaadavust. Võttes arvesse, et usaldusväärse eelarvestatistika tagamiseks vajalike haldusmuudatuste tegemine võib võtta aega, on oluline korrapäraselt jälgida valitsemissektori võlataseme muutust ja seda, et poliitikaeesmärgid seatakse seoses nii puudujäägi kui ka võlataseme muutusega.

(15)

Prognoositakse, et valitsemissektori koguvõlg ületas 2009. aasta lõpus 113 % SKPst. See on üks suurimaid näitajaid liidus ja ületab oluliselt ELi toimimise lepingu alusel sätestatud kontrollväärtuse 60 % SKPst. Pidades lisaks silmas arenguid finantsturgudel ja riskide ümberhindamist, ei muuda kõrge võlatase kulukamaks mitte ainult täiendavate emissioonidega seotud rahastamist, vaid suurendab ka olemasoleva riigivõla refinantseerimisega seotud kulusid. Lisaks netolaenamisele on suur ka muude tegurite mõju võlataseme muutustele. Oluline on, et Kreeka ametiasutused võtaksid selliste tegurite kontrollimiseks täiendavaid meetmeid, et vähendada võla suhet rahuldava kiirusega, mis oleks kooskõlas valitsemissektori eelarvetasakaalu ja SKP nominaalkasvu prognoosidega. Valitsemissektori võla nominaaltaseme aastane muutus aastatel 2010–2012 peaks olema kooskõlas puudujäägieesmärkidega ning võlakoormuse ja eelarvepositsiooni muutuse näitaja muutusega 0,25 % SKPst aastas 2010., 2011. ja 2012. aastal.

(16)

Kreeka peaks 16. märtsiks 2010 esitama aruande, milles määratakse kindlaks 2010. aasta eelarve-eesmärkide saavutamiseks vajalikud meetmed ja nende rakendamise ajakava. Samuti peaks Kreeka korrapäraselt esitama nõukogule ja komisjonile aruandeid selle kohta, kuidas on rakendatud käesoleva otsusega ette nähtud meetmeid. Võttes arvesse Kreeka rasket rahanduslikku olukorda, tuleks kõnealused aruanded esitada korrapäraselt alates 15. maist 2010 ja need tuleks avalikustada. Eelkõige tuleks kõnealustes aruannetes kirjeldada meetmeid, mida on rakendatud ja mida kavatsetakse 2010. aastal rakendada, et tugevdada riigi rahandust ja parandada selle pikaajalist jätkusuutlikkust. Võttes arvesse eelarve konsolideerimise ning struktuurireformide elluviimise ja konkurentsivõime parandamise vajaduse koosmõju, peaks Kreeka kõnealustes aruannetes esitama ka meetmed, mida ta võtab vastuseks nõukogu 16. veebruari 2010. aasta soovitusele. Aruannetes tuleks esitada ka teave, mis käsitleb riigieelarve igakuist täitmist, sotsiaalkindlustussüsteemi ja kohalike omavalitsuste eelarve täitmist, võlakirjade emiteerimist, tööhõive muutust avalikus sektoris, maksmisele kuuluvaid kulusid ning (vähemalt korra aastas) riigi osalusega äriühingute rahalist olukorda. Võttes arvesse eelarve konsolideerimise ning struktuursete reformide elluviimise ja konkurentsivõime parandamise vajaduse koosmõju, kutsus nõukogu Kreekat üles teatama vastuseks nõukogu 16. veebruari 2010. aasta soovitusele võetud meetmetest käesoleva otsusega ette nähtud kvartaliaruande raames. Komisjon ja nõukogu analüüsivad kõnealuseid aruandeid, et hinnata ülemäärase eelarvepuudujäägi kõrvaldamiseks tehtud edusamme.

(17)	Euroopa Liidu riigipeade ja valitsusjuhtide 11. veebruari 2010. aasta avalduses kutsuti komisjoni üles jälgima koos EKPga tähelepanelikult nimetatud otsuse rakendamist ning soovitama vajalikke täiendavaid meetmeid.

(18)

Pärast ülemäärase eelarvepuudujäägi kõrvaldamist võtab Kreeka vajalikud meetmed, et tagada keskpika perioodi eesmärgi (struktuurselt tasakaalus eelarve) saavutamine võimalikult kiiresti. Selleks peaksid Kreeka ametiasutused jätkama alaliste meetmete rakendamist, et kontrollida jooksvaid kulusid, sealhulgas eelkõige palgakulu, sotsiaaltoetusi ning muid toetusi ja siirdeid. Lisaks peaks Kreeka tagama, et eelarve konsolideerimise meetmed on suunatud ka riigi rahanduse kvaliteedi ja majanduse konkurentsivõime parandamisele põhjaliku reformikava raames, reformides samal ajal täiendavalt kiiresti ka maksuhaldust. Võttes arvesse suurenevat võlataset ja vananemisega seotud kulude prognoositavat suurenemist, peaksid Kreeka ametiasutused jätkama riigi rahanduse pikaajalise jätkusuutlikkuse parandamist,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

1. Kreeka kõrvaldab ülemäärase eelarvepuudujäägi võimalikult kiiresti ja hiljemalt 2012. aastaks.

2. Ülemäärase eelarvepuudujäägi kõrvaldamisele suunatud kohandamiskava hõlmab iga-aastast struktuurset kohandamist vähemalt 3,5 protsendipunkti võrra SKPst 2010. ja 2011. aastal ning vähemalt 2,5 protsendipunkti võrra SKPst 2012. aastal.

3. Lõikes 2 nimetatud kohandamiskava kohaselt ei tohi valitsemissektori eelarve puudujääk ületada 2010. aastal 21 270 miljonit eurot, 2011. aastal 14 170 miljonit eurot ja 2012. aastal 7 360 miljonit eurot.

4. Lõikes 2 nimetatud kohandamiskava kohaselt ei tohi valitsemissektori konsolideeritud koguvõlg ületada 2010. aastal 21 760 miljonit eurot, 2011. aastal 14 680 miljonit eurot ja 2012. aastal 7 880 miljonit eurot.

5. Kui majanduslikud või eelarvetingimused osutuvad praegu oodatust paremaks, tuleks defitsiidi vähendamist kiirendada.

Artikkel 2

Selleks et kõrvaldada ülemäärane eelarvepuudujääk ja järgida kohandamiskava, rakendab Kreeka mitmed eelarve konsolideerimise meetmed, sealhulgas stabiliseerimisprogrammis kindlaks määratud meetmed. Eelkõige peaks Kreeka tegema järgmist.

A. KIIRELOOMULISED EELARVEMEETMED, MIDA TULEB VÕTTA 15. MAIKS 2010

Vastavalt stabiilsusprogrammile ja 2. veebruaril 2010 teatatud eelarvemeetmetele peab Kreeka tegema järgmist.

Kulud

Kandma 10 % ministeeriumide 2010. aasta eelarveassigneeringutest (v.a palgad ja pensionid) ettenägematute kulude reservi kuni assigneeringute ümberjaotamiseni ministeeriumide vahel ja tõhustamisele kuuluvate kuluprogrammide kindlaksmääramiseni, et seeläbi olulisel määral alaliselt vähendada kulusid.

Vähendama palgakulusid, külmutades sealhulgas nominaalpalga (keskvalitsuses, kohalikes omavalitsustes, riigiasutustes ja muudes avaliku sektori asutustes) ja vähendades töökohti; peatama uute töötajate töölevõtmise 2010. aastal ja kaotama vabad töökohad (sealhulgas ajutiste lepingute puhul) avalikus sektoris, jättes eelkõige täitmata pensionile minevatest alalistest ametnikest vabaks jäävad töökohad.

c)	Esimese sammuna avaliku sektori palgasüsteemi parandamisel ja palgaastmestiku tõhustamisel kärpima avalike teenistujate eritoetusi (sealhulgas eelarvevälistest vahenditest makstavaid toetusi), mis viib kogusissetuleku vähenemiseni valitsemissektoris.

d)	Kiitma heaks sotsiaalkindlustuse raames makstavate toetuste kärped (nominaalväärtuses), võttes sealhulgas meetmeid pensioniõiguse ja pensionimaksete indekseerimise piiramiseks.

Tulud

e)	Rakendama astmelist maksu igat laadi tuluallikate suhtes ning horisontaalselt ühtselt käsitlema töötasu ja kapitalitulusid.

f)	Kaotama maksusüsteemis kõik erandid ja autonoomsed maksustamissätted, sealhulgas avalikele teenistujatele makstavatest eritoetustest saadavate tulude puhul.

g)	Kehtestama füüsilisest isikust ettevõtjate eelmaksustamise korra.

h)	Kehtestama alalise maksu hoonetele ja suurendama kinnisvaramaksu määra võrreldes 31. detsembril 2009 kehtinud määradega.

i)	Tõstma tubaka-, alkoholi- ja kütuseaktsiisi võrreldes 31. detsembril 2009 kehtinud määradega.

j)	2010. aasta märtsi lõpuks määrama üksikasjalikult kindlaks ja rakendama kavandatud maksusüsteemireformi ning kasutama võimalikke tõhustamisest saadavaid tulusid eelarvepuudujäägi täiendavaks vähendamiseks.

B. TOETUSMEETMED 2010. AASTA EELARVE EESMÄRKIDE SAAVUTAMISE TAGAMISEKS

Võttes arvesse ohtu, et mitmed artikli 1 lõigete 3 ja 4 kohaste eelarvepuudujäägi ja võlataseme ülemmäärade järgimisega seotud riskid saavad teoks, peab Kreeka 16. märtsiks 2010 esitatavas aruandes teatama meetmetest, mida ta 2010. aasta eelarve eesmärkide täitmiseks täiendavalt artikli 2 jaos A sätestatud meetmetele võtab. Täiendavad meetmed peaksid keskenduma kulukärbetele (näiteks jooksvate ja kapitalikulude jätkuv vähendamine, sealhulgas ettenägematute kulude reservi eelarveeraldiste tegemise lõpetamine), kuid võivad hõlmata ka tulusid suurendavaid meetmeid (näiteks käibemaksutulu suurendamine, aktsiisimaksu kehtestamine luksuskaupadele, sealhulgas erasõiduautodele, ning energia aktsiisimaksu jätkuv suurendamine).

C. MUUD MEETMED, MIDA KREEKA PEAB VÕTMA 2010. AASTA LÕPUKS

Kulud

Kiitma heaks reformid, mille eesmärk on oluliselt vähendada elanikkonna vananemise mõju eelarvele (tervishoiu- ja pensionisüsteemireform) ja mis kinnitatakse majanduspoliitika komitee vastastikuse eksperdihinnangu raames; eelkõige kiitma heaks pensionisüsteemi parameetrite reformi, mis peaks parandama pensionisüsteemi rahalist jätkusuutlikkust seoses elanikkonna vananemisega, pidades silmas, et selleks peaks reform hõlmama pensionide ülemmäära alandamist, nii meeste kui ka naiste seadusjärgse pensioniea järkjärgulist tõstmist, pensionide arvutamise valemi muutmist, et võtta paremini arvesse kogu töötatud aja jooksul tehtud makseid, ning parandama põlvkondadevahelist võrdsust ja tõhustama eritoetuste süsteemi madalate pensionide puhul.

b)	Vähendama töökohtade arvu valitsemissektoris, vähendades ajutiste lepingute alusel töötavate isikute arvu, ja rakendama reeglit, et iga viie pensionilejääja asemel võetakse tööle üks uus töötaja.

Reformima avaliku sektori ametnike palgamaksesüsteemi, luues ühtsed palkade kehtestamise ja kavandamise põhimõtted ning tõhustades palgaastmestikku, et seeläbi vähendada palgakulusid; samuti tuleb vähendada palgakulusid kohalikul tasandil ja laiendada uut ühtset avaliku sektori palgaastmestikku ka kohalikule tasandile (samas tõhustades seda), et seda saaks kohaldada kohalike omavalitsuste ja muude avaliku sektori asutuste puhul, tagades samas parimate töötajate jäämise avalikku sektorisse.

Tulud

Tõhustama kindlalt võitlust maksudest kõrvalehoidmise ja maksupettuste vastu (eelkõige seoses käibemaksu ja ettevõtete tulumaksuga ning füüsilisest isikust ettevõtjate tulumaksuga), tõhustades sealhulgas maksude kohtulikku sissenõudmist, ja kasutama võimalikke tulusid eelarvepuudujäägi täiendavaks vähendamiseks.

Jätkama maksuhalduse ajakohastamist, luues sealhulgas täielikku vastutust kandva maksude kogumise asutuse, kes peaks kehtestama igal aastal eesmärgid ja tegutsema tulemuste kontrollimise ja hindamise süsteemi raames; eraldama vajalikud ressursid, st kvalifitseeritud personali, infrastruktuuri ja töövahendid, juhtimis- ja teabevahetussüsteemid; see peaks andma piisavad tagatised poliitilise sekkumise vastu.

Eelarveraamistik

f)	Määrama kindlaks meetmed, mida rakendatakse 2011. ja 2012. aastal, et täita 2010. aasta jaanuari ajakohastatud stabiilsusprogrammis sätestatud eesmärke.

g)	Tugevdama aastaeelarve koostamisel rahandusministeeriumi mõju valdkondlikele ministeeriumidele ja tõhustama eelarve täitmise kontrollimehhanisme; lisaks tagama eelarve kavakohase koostamise tõhusa rakendamise.

Jätkama raamatupidamisarvestuse büroo reformi, sealhulgas looma täielikku vastutust kandva eelarveasutuse, kes peaks kehtestama mitmeaastased kulueesmärgid ning tegutsema tulemuste kontrollimise ja hindamise süsteemi raames; eraldama vajalikud ressursid, st kvalifitseeritud personali, infrastruktuuri ja töövahendid, juhtimis- ja teabevahetussüsteemid; see peaks andma piisavad tagatised poliitilise sekkumise vastu.

i)	Kehtestama keskpika perioodi eelarveraamistiku, sealhulgas siduvad kulude ülemmäärad vastavalt mitmeaastastele kulueeskirjadele, ja looma sõltumatu eelarvepoliitikaasutuse, kes korrapäraselt avaldab teavet eelarvekavade ja kõigi valitsemissektori üksuste eelarve täitmise kohta.

j)	Määrama punktis i nimetatud keskpika perioodi eelarveraamistikus viivitamatult kindlaks kulusid vähendavad alalised lisameetmed, mida võetakse keskpikas perspektiivis.

k)	Tõhustama kindlalt võitlust korruptsiooni vastu avalikus halduses eelkõige seoses palkade ja toetustega avalikus sektoris, riigihangetega ning maksude määramise ja kogumisega.

l)	Võtma vajalikud meetmed valitsemissektori võla keskmise tähtaja lühenemise vältimiseks.

m)	Jätkama meetmete võtmist, et kontrollida lisaks netolaenamisele ka muid võlataset mõjutavaid tegureid.

D. Muud eelarvemeetmed, mida Kreeka peab võtma 2012. aastal

Kulud

2011. ja 2012. aastal rakendama alalisi kohandamismeetmeid, mis on suunatud jooksvate kulude vähendamisele, eelkõige kiitma heaks kulukärped, mille eesmärk on püsivalt vähendada valitsemissektori tarbimiskulutusi, sealhulgas piirama palgakulusid ja sotsiaaltoetusi ning vähendama töökohti avalikus sektoris.

Tulud

b)	Jätkama maksuhaldusreformi rakendamist keskpika perioodi eelarveraamistikus, kasutades võimalikke tulusid eelarvepuudujäägi vähendamiseks.

Eelarveraamistik

Tugevdama institutsioonilisi mehhanisme usaldusväärsete ja usutavate ametlike eelarveprognooside koostamiseks, mille puhul võetakse arvesse eelarve senist täitmist ja suundumusi; selleks peaksid ametlikud makromajanduslikud prognoosid läbi vaatama väliseksperdid; võrdlusalusena tuleks kasutada komisjoni talituste prognoosi.

d)	Mitte võtma eelarve-eesmärkide puhul arvesse ühekordseid puudujääki vähendavaid meetmeid.

e)	Võtma keskpika perioodi eelarveraamistikus vastu kulusid vähendavad alalised lisameetmed, et saavutada keskpika perioodi eesmärk, s.o tasakaalulähedane või ülejäägiga eelarvepositsioon.

Artikkel 3

Selleks et võimaldada tulude ja kulude õigeaegset ja tõhusat kontrolli ning eelarvepositsiooni nõuetekohast järgimist, peaks Kreeka tegema järgmist:

a)	võtma 15. maiks 2010 vastu õigusakti, millega kehtestatakse kohustus avaldada aruanded eelarve täitmise kohta igal kuul, ja avaldama need hiljemalt kümne päeva jooksul pärast kuu lõppu;

b)	nõudma sotsiaalkindlustusfondidelt ja haiglatelt sellise kehtiva õigusliku kohustuse täitmist, mis on seotud ametlike raamatupidamisaruannete ja bilansi avaldamisega igal aastal;

jätkama jõupingutuste tegemist valitsemissektori andmete kogumise ja töötlemise parandamiseks, tõhustades eelkõige statistikaasutuste ja raamatupidamisarvestuse büroo kontrollimehhanisme, et tagada selliste kvaliteetsete valitsemissektori andmete viivitamatu ja korrektne esitamine, mida on nõutud määrustega (EÜ) nr 2223/96, (EÜ) nr 264/2000, (EÜ) nr 1221/2002, (EÜ) nr 501/2004, (EÜ) nr 1222/2004, (EÜ) nr 1161/2005, (EÜ) nr 223/2009 (10) ja (EÜ) nr 479/2009;

d)	tegema koostööd komisjoniga (Eurostat), et viivitamata leppida kokku tegevuskava statistiliste, institutsionaalsete ja halduslike puuduste kõrvaldamiseks;

e)	tegema koostööd komisjoniga (Eurostat) ning võtma vastu asjakohast tehnilist abi eelarvestatistika ja muu makromajandusliku statistika tegemiseks.

Artikkel 4

1. Kreeka esitab hiljemalt 16. märtsiks 2010 nõukogule ja komisjonile aruande ning avalikustab selle, esitades aruandes käesoleva otsuse artiklis 2 ette nähtud meetmete rakendamise ajakava ning vajaduse korral artikli 2 punktis B ette nähtud meetmete rakendamise ajakava, et saavutada 2010. aasta eelarve-eesmärgid.

2. Kreeka esitab hiljemalt 15. maiks 2010 nõukogule ja komisjonile aruande ning avalikustab selle, esitades aruandes poliitikameetmed, mida võetakse käesoleva otsuse järgimiseks. Hiljem esitab ja avalikustab Kreeka kõnealused aruanded igas kvartalis.

3. Lõikes 2 nimetatud aruanded peaksid sisaldama järgmist üksikasjalikku teavet:

a)	konkreetsed meetmed, mida on rakendatud aruande esitamise kuupäevaks, et täita käesolevat otsust, sealhulgas nende kvantitatiivne eelarvemõju;

b)	konkreetsed meetmed, mida kavatsetakse rakendada pärast aruande esitamise kuupäeva, et täita käesolevat otsust, kõnealuste meetmete rakendamise ajakava ning nende eeldatav eelarvemõju;

c)	riigieelarve igakuine täitmine;

d)	aastast lühemaid ajavahemikke hõlmavad andmed sotsiaalkindlustuse ja kohalike omavalitsuste eelarvete täitmise ning eelarveväliste vahendite kasutamise kohta;

e)	võlakirjade emiteerimine ja tagasiostmine;

f)	teave avaliku sektori alaliste ja ajutiste töötajate arvu muutuse kohta;

g)	maksmisele kuuluvad kulud (koguvõlgnevused) ning

h)	riigi osalusega äriühingute ja muude avaliku sektori üksuste rahaline olukord (seda infot esitatakse korra aastas).

4. Komisjon ja nõukogu analüüsivad aruandeid ja annavad hinnangu selle kohta, kas Kreeka täidab käesolevat otsust.

Nende hinnangute põhjal võib komisjon osutada meetmetele, mida on vaja võtta, et täita eelarvepuudujäägi parandamiseks käesolevas otsuses kehtestatud kohandamiskava.

Artikkel 5

Kreeka võtab käesoleva otsuse täitmiseks tõhusaid meetmeid 15. maiks 2010.

Artikkel 6

Käesolev otsus jõustub selle teatavaks tegemise päeval.

Artikkel 7

Käesolev otsus on adresseeritud Kreeka Vabariigile.

Brüssel, 16. veebruar 2010

Nõukogu nimel

eesistuja

E. SALGADO

(1) EÜT L 209, 2.8.1997, lk 6.

(2) ELT L 145, 10.6.2009, lk 1.

(3) Vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 65.

(4) Nõukogu 25. juuni 1996. aasta määrus (EÜ) nr 2223/96 ühenduses kasutatava Euroopa rahvamajanduse ja regionaalse arvepidamise süsteemi kohta (EÜT L 310, 30.11.1996, lk 1).

(5) Komisjoni 3. veebruari 2000. aasta määrus (EÜ) nr 264/2000 nõukogu määruse (EÜ) nr 2223/96 rakendamise kohta seoses avaliku sektori lühiajalise rahandusstatistikaga (EÜT L 29, 4.2.2000, lk 4).

(6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. juuni 2002. aasta määrus (EÜ) nr 1221/2002 valitsemissektori muude kontode kui rahastamiskontod kvartaliandmete kohta (EÜT L 179, 9.7.2002, lk 1).

(7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. märtsi 2004. aasta määrus (EÜ) nr 501/2004 valitsemissektori rahastamiskontode kvartaliandmete kohta (ELT L 81, 19.3.2004, lk 1).

(8) Nõukogu 28. juuni 2004. aasta määrus (EÜ) nr 1222/2004 kvartaalset valitsemissektori võlga käsitlevate andmete kogumise ja edastamise kohta (ELT L 233, 2.7.2004, lk 1).

(9) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. juuli 2005. aasta määrus (EÜ) nr 1161/2005 muude kontode kui rahastamiskontode kvartaliandmete koostamise kohta institutsiooniliste sektorite kaupa (ELT L 191, 22.7.2005, lk 22).

(10) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2009. aasta määrus (EÜ) nr 223/2009 Euroopa statistika kohta ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1101/2008 (konfidentsiaalsete statistiliste andmete Euroopa Ühenduste Statistikaametile edastamise kohta), nõukogu määruse (EÜ) nr 322/97 (ühenduse statistika kohta) ja nõukogu otsuse 89/382/EMÜ, Euratom (millega luuakse Euroopa ühenduste statistikaprogrammi komitee) kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 87, 31.3.2009, lk 164).

30.3.2010

Euroopa Liidu Teataja

L 83/24

KOMISJONI OTSUS,

25. märts 2010,

millega lubatakse liikmesriikidel teha teatavaid erandeid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2008/68/EÜ ohtlike kaupade siseveo kohta

(teatavaks tehtud numbri K(2010) 1610 all)

(2010/187/EL)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. septembri 2008. aasta direktiivi 2008/68/EÜ ohtlike kaupade siseveo kohta, (1) eriti selle artikli 6 lõikeid 2 ja 4,

ning arvestades järgmist:

(1)	Direktiivi 2008/68/EÜ I lisa jaotis I.3, II lisa jaotis II.3 ja III lisa jaotis III.3 sisaldavad loendeid liikmesriikide eranditest, mis võimaldavad arvesse võtta liikmesriikide konkreetseid asjaolusid. Kõnealuseid loendeid tuleb ajakohastada, et lisada sinna uusi liikmesriikide erandeid.

(2)	Selguse huvides on asjakohane kõnealused jaotised täielikult asendada.

(3)	Seepärast tuleks direktiivi 2008/68/EÜ vastavalt muuta.

(4)	Käesolevas otsuses sätestatud meetmed on kooskõlas direktiiviga 2008/68/EÜ loodud ohtlike kaupade veo komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Käesoleva otsuse lisas loetletud liikmesriigid võivad rakendada lisas sätestatud erandeid seoses ohtlike kaupade veoga oma territooriumil.

Neid erandeid kohaldatakse diskrimineerimiseta.

Artikkel 2

Direktiivi 2008/68/EÜ I lisa jaotist I.3, II lisa jaotist II.3 ja III lisa jaotist III.3 muudetakse kooskõlas käesoleva otsuse lisaga.

Artikkel 3

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 25. märts 2010

Komisjoni nimel

asepresident

Siim KALLAS

(1) ELT L 260, 30.9.2008, lk 13.

LISA

Direktiivi 2008/68/EÜ I lisa jaotist I.3, II lisa jaotist II.3 ja III lisa jaotist III.3 muudetakse järgmiselt.

I lisa jaotis I.3 asendatakse järgmisega:

„I.3. Liikmesriikide erandid

Direktiivi 2008/68/EÜ artikli 6 lõike 2 kohased liikmesriikide erandid ohtlike kaupade veoks oma territooriumil.

Erandite numeratsioon: RO-a/bi/bii-LR-nr

RO = autovedu

a/bi/bii = artikli 6 lõike 2 punkt a / punkti b alapunkt i / punkti b alapunkt ii

LR = liikmesriigi tähtlühend

nr = järjekorranumber

Direktiivi 2008/68/EÜ artikli 6 lõike 2 punkti a alusel

BE Belgia

RO–a–BE-1

Teema: klass 1 – Väikesed kogused.

Viide direktiivi 2008/68/EÜ I lisa jaotisele I.1: 1.1.3.6.

Direktiivi lisa sisu: punkti 1.1.3.6 kohaselt on tavasõidukiga veetava kaevanduslõhkeaine maksimaalne lubatud kogus 20 kg.

Liikmesriigi õigusakti sisu: varustuspunktidest kaugemal asuvate hoidlate käitajatel on lubatud tavalise mootorsõidukiga vedada kuni 25 kg dünamiiti või tugevatoimelisi lõhkeaineid ja 300 detonaatorit vastavalt lõhkeaineteenistuse sätestatud tingimustele.

Algviide liikmesriigi õigusaktile: Article 111 de l’arrêté royal 23 septembre 1958 sur les produits explosifs.

Kehtivusaja lõpp: 30. juuni 2015.

RO–a–BE– 2

Teema: eri klassidesse kuuluvaid tooteid sisaldanud tühjade puhastamata konteinerite vedu.

Viide direktiivi 2008/68/EÜ I lisa jaotisele I.1: 5.4.1.1.6.

Liikmesriigi õigusakti sisu: veokirjal on märge „puhastamata tühjad pakendid, mis on sisaldanud eri klassidesse kuuluvaid tooteid”.

Algviide liikmesriigi õigusaktile: Dérogation 6–97.

Märkused: Euroopa Komisjoni poolt registreeritud erandina nr 21 (direktiivi 94/55/EÜ artikli 6 lõike 10 alusel).

Kehtivusaja lõpp: 30. juuni 2015

RO–a–BE-3

Teema: RO–a–UK–4 vastuvõtmine

Algviide liikmesriigi õigusaktile:

Kehtivusaja lõpp: 30. juuni 2015

RO–a–BE-4

Teema: ADRi kõigi nõuete erand, et vedada riigisiseselt kodumajapidamistest pärit kuni 1 000 kasutatud ioonsuitsuandurit Belgias asuvasse töötlemiskohta suitsuandurite valikkogumise süsteemiga ette nähtud kogumispunktide kaudu.

Viide ADRile: kõik nõuded.

Viide direktiivi 2008/68/EÜ I lisa jaotisele I.1:

Liikmesriigi õigusakti sisu: ioonsuitsuandurite koduse kasutamise suhtes ei kohaldata radioloogilisest seisukohast reguleerivat kontrolli, kui suitsuandur on saanud tüübikinnituse. Selliste suitsuandurite lõppkasutajatele vedamise suhtes ei kohaldata samuti ADRi nõudeid (vt 2.2.7.1.2.d).

Direktiiviga 2002/96/EÜ elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmete kohta on nõutav kasutatud suitsuandurite valikkogumine, et töödelda trükkplaate ja ioonsuitsuandurite puhul eemaldada nendest radioaktiivsed ained. Sellise valikkogumise võimaldamiseks on loodud süsteem, et soodustada kodumajapidamisi viima kasutatud suitsuandurid kogumispunkti, kust andureid on võimalik vedada – mõnikord teise kogumispunkti või vaheladustuskoha kaudu – töötlemiskohta.

Kogumispunktides on saadaval metallpakendid, kuhu on võimalik pakkida kuni 1 000 suitsuandurit. Kõnealustest kogumispunktidest on võimalik selline suitsuandureid sisaldav pakend vedada koos muude jäätmetega vaheladustuskohta või töötlemiskohta. Pakendil on märgis „suitsuandur”.

Algviide liikmesriigi õigusaktile: suitsuandurite valikkogumise süsteem on osa kuninga 20. juuli 2001. aasta dekreedi (üldise kiirguskaitse määrus) artiklis 3.1.d.2 sätestatud heakskiidetud vahendite kõrvaldamise tingimustest.

Märkused: see erand on vajalik, et võimaldada kasutatud ioonsuitsuandurite valikkogumist.

Kehtivusaja lõpp: 30. juuni 2015

DE Saksamaa

RO–a–DE–1

Teema: 1.4G liigitusega autoosade segapakendid ja segaveosed koos teatavate ohtlike kaupadega (n4).

Viide direktiivi 2008/68/EÜ I lisa jaotisele I.1: 4.1.10 ja 7.5.2.1.

Direktiivi lisa sisu: segapakendeid ja segaveoseid käsitlevad sätted.

Liikmesriigi õigusakti sisu: ÜRO tunnusnumbritega 0431 ja 0503 tähistatud aineid võib laadida koos teatavate ohtlike kaupadega (autotootmisega seotud tooted) teatavates kogustes, mis on erandis loetletud. Väärtust 1 000 (võrreldav punktiga 1.1.3.6.4) ei ületata.

Algviide liikmesriigi õigusaktile: Gefahrgut-Ausnahmeverordnung - GGAV 2002 vom 6.11.2002 (BGBl. I S. 4350); Ausnahme 28.

Märkused: erand on vajalik, et tagada autode turvaosade kiire kohaletoimetamine vastavalt kohalikule nõudlusele. Kuna kõnealuste toodete valik on väga lai, ei hoita tavaliselt kohalikes töökodades nende varusid.

Kehtivusaja lõpp: 30. juuni 2015

RO–a–DE–2

Teema: erand nõudest veokirja või veodeklaratsiooni omamiseks ohtlike kaupade teatavate koguste puhul, nagu on määratletud punktis 1.1.3.6 (n1).

Viide direktiivi 2008/68/EÜ I lisa jaotisele I.1: 5.4.1.1.1 ja 5.4.1.1.6.

Direktiivi lisa sisu: veokirja sisu.

Liikmesriigi õigusakti sisu: kõigi klasside puhul, v.a klass 7: veokirja ei ole tarvis, kui veetavate kaupade kogus ei ületa punktis 1.1.3.6 esitatud koguseid.

Algviide liikmesriigi õigusaktile: Gefahrgut-Ausnahmeverordnung - GGAV 2002 vom 6.11.2002 (BGBl. I S. 4350); Ausnahme 18.

Märkused: pakendite tähistustel ja märgistusel esitatud teave loetakse riigisiseste vedude puhul piisavaks, kuna veokirjad pole alati asjakohased, kui tegemist on kohaliku turustamisega.

Euroopa Komisjoni poolt registreeritud erandina nr 22 (direktiivi 94/55/EÜ artikli 6 lõike 10 alusel).

Kehtivusaja lõpp: 30. juuni 2015

RO–a–DE–3

Teema: etalonide ja kütusepumpade (tühjad, puhastamata) vedu.

Viide direktiivi 2008/68/EÜ I lisa jaotisele I.1: sätted ÜRO tunnusnumbrite 1202, 1203 ja 1223 kohta.

Direktiivi lisa sisu: pakendamine, märgistus, dokumendid, veo- ja käsitsemisjuhised, juhised sõidukimeeskondadele.

Liikmesriigi õigusakti sisu: kohaldatavate eeskirjade ja lisasätete kindlaksmääramine erandi kohaldamiseks; kuni 1 000 l: võrreldav tühjade, puhastamata pakenditega; üle 1 000 l: vastavus teatavatele paake käsitlevatele eeskirjadele; vedu üksnes tühjalt ja puhastamata.

Algviide liikmesriigi õigusaktile: Gefahrgut-Ausnahmeverordnung - GGAV 2002 vom 6.11.2002 (BGBl. I S. 4350); Ausnahme 24.

Märkused: loend nr 7, 38, 38a.

Kehtivusaja lõpp: 30. juuni 2015

RO–a–DE–5

Teema: kombineeritud pakendite luba.

Viide direktiivi 2008/68/EÜ I lisa jaotisele I.1: 4.1.10.4 MP2.

Direktiivi lisa sisu: kombineeritud pakendite keeld.

Liikmesriigi õigusakti sisu: klassid 1.4S, 2, 3 ja 6.1; luba klassi 1.4S kuuluvate esemete (kergrelvade padrunid), aerosoolide (klass 2) ning klassidesse 3 ja 6.1 (loetletud ÜRO tunnusnumbrid) kuuluvate puhastus- ja viimistlusmaterjalide kombineeritud pakendamiseks komplektidena, mida müüakse II pakendirühma kuuluvates kombineeritud pakendites ning väikestes kogustes.

Algviide liikmesriigi õigusaktile: Gefahrgut-Ausnahmeverordnung - GGAV 2002 vom 6.11.2002 (BGBl. I S. 4350); Ausnahme 21.

Märkused: loend nr 30*, 30a, 30b, 30c, 30d, 30e, 30f, 30g.

Kehtivusaja lõpp: 30. juuni 2015

DK Taani

RO–a–DK–1

Teema: kõrvaldamise eesmärgil kodumajapidamistest või teatavatest ettevõtetest kogutud ohtlike ainete jäätmeid või jääke sisaldavate pakendite või toodete autovedu.

Viide direktiivi 2008/68/EÜ I lisa jaotisele I.1: punktid 2, 3, 4.1, 5.2, 5.4 ja 8.2.

Direktiivi lisa sisu: liigitamise põhimõtted, erisätted, pakendeid käsitlevad sätted, märgistamise ja tähistamise sätted ning veokiri ja väljaõpe.

Liikmesriigi õigusakti sisu: kodumajapidamistest ja teatavatest ettevõtetest kogutud ohtlike ainete jäätmeid või jääke sisaldavad sisepakendid või tooted võivad olla pakitud koos välispakenditega. Ühe sisepakendi ja/või välispakendi sisu ei tohi ületada kindlaksmääratud koguse- või mahupiiranguid. Liigitamist, pakendamist, märgistamist ja tähistamist ning dokumente ja väljaõpet käsitlevate sätete erandid.

Algviide liikmesriigi õigusaktile: Bekendtgørelse nr. 437 af 6. juni 2005 om vejtransport af farligt gods, § 4 stk. 3.

Märkused: kui ohtlike ainete jäätmed või jäägid on kogutud kodumajapidamistest või teatavatest ettevõtetest kõrvaldamise eesmärgil, ei ole võimalik neid täpselt liigitada ega kohaldada kõiki ADRi sätteid. Jäätmed sisalduvad üldjuhul jaemüügipakendites.

Kehtivusaja lõpp: 30. juuni 2015

RO–a–DK–2

Teema: lõhkeaineid sisaldavate pakendite ja detonaatoreid sisaldavate pakendite vedu samas sõidukis.

Viide direktiivi 2008/68/EÜ I lisa jaotisele I.1: 7.5.2.2.

Direktiivi lisa sisu: koospakendamist käsitlevad sätted.

Liikmesriigi õigusakti sisu: ohtlike ainete autoveo puhul tuleb täita kõiki ADRi eeskirju.

Algviide liikmesriigi õigusaktile: Bekendtgørelse nr. 729 af 15. august 2001 om vejtransport of farligt gods § 4, stk. l.

Märkused: lõhkematerjalide paigutamiseks detonaatoritega samasse veokisse on praktiline vajadus, kui neid kaupu veetakse ladustamiskohast töökohta ja tagasi.

Kui ohtlike kaupade vedu käsitlevaid Taani õigusakte muudetakse, lubavad Taani ametiasutused neid vedusid järgmistel tingimustel:

1)	veetakse kuni 25 kg D-rühma lõhkematerjale;

2)	veetakse kuni 200 B-rühma detonaatorit;

3)	detonaatorid ja lõhkematerjalid peavad olema eraldi pakitud ÜRO sertifitseeritud pakenditesse vastavalt direktiivi 2000/61/EÜ (millega muudetakse direktiivi 94/55/EÜ) eeskirjadele;

4)	detonaatoreid sisaldavate pakendite ja lõhkematerjale sisaldavate pakendite vahe peab olema vähemalt üks meeter. Kõnealune vahe peab säilima ka järsul pidurdamisel. Lõhkematerjalide pakendid ja detonaatorite pakendid peavad olema paigutatud nii, et neid on võimalik sõidukist kiiresti eemaldada;

5)	tuleb täita kõiki muid ohtlike ainete autoveo eeskirju.

Kehtivusaja lõpp: 30. juuni 2015

FI Soome

RO–a–FI–1

Teema: teatavate koguste ohtlike kaupade vedu bussidega ja vähese aktiivsusega radioaktiivsete materjalide väikeste koguste vedu tervishoiu ja teadusuuringute eesmärgil.

Viide direktiivi 2008/68/EÜ I lisa jaotisele I.1: 4.1, 5.4.

Direktiivi lisa sisu: pakendamist käsitlevad sätted, dokumendid.

Liikmesriigi õigusakti sisu: selliste teatavate koguste ohtlike kaupade vedu, mis ei ületa punkti 1.1.3.6 piirangut ja mille netomass on kuni 200 kg, on lubatud bussidega ilma veokirjata ja kõiki pakendamisnõudeid täitmata. Kuni 50 kg vähese aktiivsusega radioaktiivsete materjalide veo korral tervishoiu ja teadusuuringute eesmärgil ei pea sõiduk olema ADRi kohase märgistuse ja varustusega.

Algviide liikmesriigi õigusaktile: Liikenne- ja viestintäministeriön asetus vaarallisten aineiden kuljetuksesta tiellä (277/2002; 313/2003; 312/2005).

Kehtivusaja lõpp: 30. juuni 2015

RO–a–FI–2

Teema: tühjade paakide kirjeldamine veokirjas.

Viide direktiivi 2008/68/EÜ I lisa jaotisele I.1: 5.4.1.1.6.

Direktiivi lisa sisu: erisätted tühjade puhastamata pakendite, sõidukite, konteinerite, paakide, anumakogumiga sõidukite ja mitmeelemendiliste gaasikonteinerite kohta.

Liikmesriigi õigusakti sisu: tühjade, puhastamata paaksõidukite puhul, millega on veetud kaht või enamat ÜRO tunnusnumbrite 1202, 1203 ja 1223 alla kuuluvat ainet, võib veokirjas kirjelduseks märkida sõnad „viimane veos” koos selle toote nimega, mille leekpunkt on madalaim; „Tühi paaksõiduk, 3, viimane veos: ÜRO 1203 autobensiin, II”.

Algviide liikmesriigi õigusaktile: Liikenne- ja viestintäministeriön asetus vaarallisten aineiden kuljetuksesta tiellä (277/2002; 313/2003).

Kehtivusaja lõpp: 30. juuni 2015

RO–a–FI–3

Teema: veoüksuse tähistamine ja märgistamine lõhkeainete puhul.

Viide direktiivi 2008/68/EÜ I lisa jaotisele I.1: 5.3.2.1.1.

Direktiivi lisa sisu: oranži tähisega märgistamise üldsätted.

Liikmesriigi õigusakti sisu: veoüksused, millega (üldjuhul väikebussides) veetakse lõhkeaineid (netomass kuni 1 000 kg) kaevandustesse ja tööplatsidele, võib esi- ja tagaküljel tähistada 1. näidisele vastava tähisega.

Algviide liikmesriigi õigusaktile: Liikenne- ja viestintäministeriön asetus vaarallisten aineiden kuljetuksesta tiellä (277/2002; 313/2003).

Kehtivusaja lõpp: 30. juuni 2015

FR Prantsusmaa

RO–a–FR–2

Teema: selliste meditsiiniliste nakkusohtlike jäätmete vedu, mis on hõlmatud ÜRO tunnusnumbriga 3291 ning mille mass ei ületa 15 kg.

Viide direktiivi 2008/68/EÜ I lisa jaotisele I.1: A ja B lisa.

Liikmesriigi õigusakti sisu: erand ADRi nõuetest, mis on seotud selliste meditsiiniliste nakkusohtlike jäätmete veoga, mis on hõlmatud ÜRO numbriga 3291 ning mille mass ei ületa 15 kg.

Algviide liikmesriigi õigusaktile: Arrêté du 1er juin 2001 relatif au transport des marchandises dangereuses par route - Article 12.

Kehtivusaja lõpp: 30. juuni 2015

RO–a–FR–5

Teema: Ohtlike ainete vedu ühissõidukites (18).

Viide direktiivi 2008/68/EÜ I lisa jaotisele I.1: 8.3.1.

Direktiivi lisa sisu: reisijate ja ohtlike ainete vedu.

Liikmesriigi õigusakti sisu: muude kui klassi 7 kuuluvate ohtlike ainete veo lubamine ühissõidukites käsipagasina: kohaldatakse üksnes pakendamist, pakkide tähistamist ja märgistamist käsitlevaid sätteid, millele on osutatud peatükkides 4.1, 5.2 ja 3.4.

Algviide liikmesriigi õigusaktile: Arrêté du 29 mai 2009 relatif au transport des marchandises dangereuses par voies terrestres, annexe I paragraphe 3.1.

Märkused: käsipagasis võivad olla üksnes oma tarbeks või isiklikuks ametialaseks kasutamiseks ette nähtud ohtlikud ained. Kantavad gaasimahutid on lubatud hingamishäiretega patsientidele üheks reisiks vajalikus koguses.

Kehtivusaja lõpp: 29. veebruar 2016

RO–a–FR–6

Teema: ohtlike ainete väikeste koguste transport omal kulul (18).

Viide direktiivi 2008/68/EÜ I lisa jaotisele I.1: 5.4.1.

Direktiivi lisa sisu: veokirja omamise kohustus.

Liikmesriigi õigusakti sisu: kui veetakse omal kulul väikesi muude kui klassi 7 kuuluvate ohtlike ainete koguseid, mis ei ületa punktis 1.1.3.6 sätestatud piirnorme, ei ole punktis 5.4.1 sätestatud veokiri kohustuslik.

Algviide liikmesriigi õigusaktile: Arrêté du 29 mai 2009 relatif au transport des marchandises dangereuses par voies terrestres annexe I, paragraphe 3.2.1.

Kehtivusaja lõpp: 29. veebruar 2016

IE Iirimaa

RO–a–IE–1

Teema: erand ADRi punktis 5.4.0 sätestatud nõudest veokirja kohta juhul, kui veetakse ADRi ohuklassi 3 liigitatud pestitsiide, mis kuuluvad punktis 2.2.3.3 märgitud FT2 pestitsiidide hulka (leekpunkt < 23 oC), ja ADRi ohuklassi 6.1 liigitatud pestitsiide, mis kuuluvad punktis 2.2.61.3 märgitud T6 vedelate pestitsiidide hulka (leekpunkt vähemalt 23 oC), tingimusel et ohtlikke kaupu veetakse kogustes, mis ei ületa ADRi punktis 1.1.3.6 sätestatud koguseid.

Viide direktiivi 2008/68/EÜ I lisa jaotisele I.1: 5.4.

Direktiivi lisa sisu: veokirja olemasolu nõue.

Liikmesriigi õigusakti sisu: ADRi ohuklassidesse 3 ja 6.1 kuuluvate pestitsiidide veo puhul ei pea kaasas olema veokirja, kui ohtlikke kaupu veetakse kogustes, mis ei ületa ADRi punktis 1.1.3.6 kindlaks määratud koguseid.

Algviide liikmesriigi õigusaktile: Regulation 82(9) of the „Carriage of Dangerous Goods by Road Regulations 2004”.

Märkused: selliste pestitsiidide kohaliku veo ja tarnimise puhul oleks kõnesolev nõue üleliigne ja koormav.

Kehtivusaja lõpp: 30. juuni 2015

RO–a–IE–2

Teema: erand teatavatest ADRis sätestatud nõuetest pakendamise, märgistamise ja tähistamise kohta juhul, kui ADRi ohuklassi 1 ning koodide 1.3G, 1.4G ja 1.4S alla kuuluvaid ning ÜRO tunnusnumbrit 0092, 0093, 0191, 0195, 0197, 0240, 0312, 0403, 0404 või UN 0453 kandvaid kasutusaja ületanud pürotehnilisi kaubaartikleid veetakse väikestes kogustes (alla punktis 1.1.3.6 kindlaks määratud piirnormide) lähimasse sõjaväerajatisse nende kõrvaldamiseks.

Viide direktiivi 2008/68/EÜ I lisa jaotisele I.1: 1.1.3.6, 4.1, 5.2 ja 6.1.

Direktiivi lisa sisu: aegunud pürotehnika kõrvaldamine.

Liikmesriigi õigusakti sisu: lähimasse sõjaväerajatisse veetavate kasutusaja ületanud ja ÜRO tunnusnumbrit 0092, 0093, 0191, 0195, 0197, 0240, 0312, 0403, 0404 või 0453 kandvate pürotehniliste kaubaartiklite pakendamist, märgistamist ja tähistamist käsitlevaid ADRi sätteid ei kohaldata, kui järgitakse ADRi üldisi sätteid pakendamise kohta ja kui veokirjas on esitatud vajalik lisateave. Kõnesolevat sätet kohaldatakse ainult juhul, kui on tegemist kasutusaja ületanud pürotehniliste toodete kohaliku veoga väikestes kogustes lähimasse sõjaväerajatisse nende ohutuks kõrvaldamiseks.

Algviide liikmesriigi õigusaktile: Regulation 82(10) of the „Carriage of Dangerous Goods by Road Regulations 2004”.

Märkused: aegunud merehädarakettide väikeste koguste vedu sõjaväeosadesse nende ohutuks kõrvaldamiseks, eelkõige lõbusõidulaevade omanike ja laevaettevõtjate poolt, on põhjustanud probleeme, eriti seoses pakendamisnõuetega. Erand hõlmab väikeste koguste (alla punktis 1.1.3.6 sätestatud piirmäärade) kohalikku vedu.

Kehtivusaja lõpp: 30. juuni 2015

RO–a–IE–3

Teema: erand peatükkide 6.7 ja 6.8 nõuetest seoses peaaegu tühjade puhastamata paakide (mitteteisaldatavad paagid) autoveoga nende puhastamise, remondi, katsetamise või lammutamise eesmärgil.

Viide direktiivi 2008/68/EÜ I lisa jaotisele I.1: 6.7 ja 6.8.

Direktiivi lisa sisu: paakide projekteerimise, ehitamise, kontrollimise ja katsetamise nõuded.

Liikmesriigi õigusakti sisu: erand ADRi peatükkide 6.7 ja 6.8 nõuetest seoses peaaegu tühjade puhastamata paakide (mitteteisaldatavad paagid) autoveoga nende puhastamise, remondi, katsetamise või lammutamise eesmärgil, juhul kui a) paagiga ühendatud torustik on eemaldatud nii suures ulatuses, kui see on võimalik; b) paagile on paigaldatud sobiv surveventiil, mis on kogu veo ajal töövalmis, ja c) ilma et see piiraks punkti b kohaldamist, on kõik paagi ja selle küljes olevate torude avad suletud, et takistada ohtlike kaupade väljapääsu, kuivõrd see on praktikas võimalik.

Algviide liikmesriigi õigusaktile: Proposed amendment to „Carriage of Dangerous Goods by Road Regulations, 2004”.

Märkused: kõnealuseid paake kasutatakse ainete hoidmiseks kindlaksmääratud kohtades, mitte aga kaupade veoks. Paagid sisaldavad puhastamiseks, remondiks ja muuks otstarbeks eri kohtadesse vedamise ajal väga väikestes kogustes ohtlikke aineid.

Kuulus varem direktiivi 94/55/EÜ artikli 6 lõike 10 alla.

Kehtivusaja lõpp: 30. juuni 2015

RO–a–IE–4

Teema: erand ADRi peatükkidest 5.3 ja 5.4, 7. osast ja B lisast seoses (jookide) serveerimiseks kasutatavate gaasiballoonide veoga, juhul kui kõnealuseid balloone veetakse samas sõidukis koos jookidega, mille serveerimiseks neid kasutatakse.

Viide direktiivi 2008/68/EÜ I lisa jaotisele I.1: 5.3, 5.4, 7 ja B lisa.

Direktiivi lisa sisu: sõidukite märgistus, saatedokumendid ning veovahendeid ja vedusid käsitlevad sätted.

Liikmesriigi õigusakti sisu: erand ADRi peatükkidest 5.3 ja 5.4, 7. osast ja B lisast seoses jookide serveerimiseks kasutatavate gaasiballoonide veoga, juhul kui kõnealuseid balloone veetakse samas sõidukis koos jookidega, mille serveerimiseks neid kasutatakse.

Algviide liikmesriigi õigusaktile: Proposed amendment to „Carriage of Dangerous Goods by Road Regulations, 2004”.

Märkused: põhitegevus on ADRi kohaldamisalasse mittekuuluvate joogisaadetiste turustamine koos väikese koguse väikeste balloonidega, mis sisaldavad serveerimiseks kasutatavaid gaase.

Kuulus varem direktiivi 94/55/EÜ artikli 6 lõike 10 alla.

Kehtivusaja lõpp: 30. juuni 2015

RO–a–IE–5

Teema: riigisiseseks veoks Iirimaa piires erand ADRi peatükkides 6.2 ja 4.1 anumate ehitus- ja katsetusnõuete kohta sätestatust ning kõnealuste anumate kasutamise sätetest klassi 2 kuuluvate gaaside balloonide ja survevaatide puhul, mida on kasutatud merevedu hõlmavates mitmeliigilistes vedudes, juhul kui i) kõnealused balloonid ja survevaadid on ehitatud, katsetatud ja kasutusel vastavalt IMDG koodeksile, ii) neid balloone ja survevaate Iirimaal uuesti ei täideta ja need saadetakse peaaegu tühjana tagasi ühendveo lähteriiki ning iii) neid balloone ja survevaate turustatakse kohapeal väikestes kogustes.

Viide direktiivi 2008/68/EÜ I lisa jaotisele I.1: 1.1.4.2, 4.1 ja 6.2.

Direktiivi lisa sisu: sätted merevedu hõlmava mitmeliigilise veo kohta, ADRi klassi 2 kuuluvate gaaside balloonide ja survevaatide kasutamise ning ADRi klassi 2 kuuluvate gaaside balloonide ja survevaatide ehitamise ja katsetamise kohta.

Liikmesriigi õigusakti sisu: peatükkide 4.1 ja 6.2 sätteid ei kohaldata klassi 2 kuuluvate gaaside balloonide ja survevaatide suhtes, juhul kui i) kõnealused balloonid ja survevaadid on ehitatud ja katsetatud vastavalt IMDG koodeksile, ii) kõnealuseid balloone ja survevaate kasutatakse vastavalt IMDG koodeksile, iii) kaubasaatja kasutas nende balloonide ja survevaatide veoks mitmeliigilist transporti, mis hõlmas ka meretransporti, iv) nende balloonide ja survevaatide vedu lõppkasutajale koosneb üksnes ühest veoetapist, mis algab punktis iii osutatud mitmeliigilist vedu kasutavast kaubasaatjast ja lõpetatakse samal päeval, v) neid balloone ja survevaate Iirimaal uuesti ei täideta ja need saadetakse peaaegu tühjana tagasi punktis iii osutatud mitmeliigilise veo lähteriiki ning vi) neid balloone ja survevaate turustatakse kohapeal väikestes koguses.

Algviide liikmesriigi õigusaktile: Proposed amendment to „Carriage of Dangerous Goods by Road Regulations, 2004”.

Märkused: algviide liikmesriigi õigusaktile: kõnealustes balloonides ja survevaatides sisalduvad gaasid vastavad lõppkasutaja nõutud spetsifikaatidele, seepärast tuleb neid importida väljastpoolt ADRi piirkonda. Pärast kasutamist tuleb peaaegu tühjad balloonid ja survevaadid tagastada päritoluriiki, kus need täidetakse uuesti igal eri juhul kindlaks määratud gaasidega, kusjuures neid ei täideta uuesti Iirimaal ega üheski teises ADRi piirkonna osas. Kuigi kõnealused balloonid ei vasta ADRile, on need kooskõlas IMDG koodeksiga ja selle eesmärkide alusel heaks kiidetud. On ette nähtud, et väljaspool ADRi piirkonda algav mitmeliigiline vedu lõpeb importija valduses, kust kavatsetakse need balloonid ja survevaadid turustada kohapeal väikestes kogustes Iirimaal asuvatele lõppkasutajatele. Kõnealune Iirimaa-sisene vedu kuuluks direktiivi 94/55/EÜ muudetud artikli 6 lõike 9 kohaldamisalasse.

Kehtivusaja lõpp: 30. juuni 2015

LT Leedu

RO–a–LT–1

Teema: RO–a–UK–6 vastuvõtmine.

Algviide liikmesriigi õigusaktile: Lietuvos Respublikos Vyriausybės 2000 m. kovo 23 d. nutarimas Nr. 337 „Dėl pavojingų krovinių vežimo kelių transportu Lietuvos Respublikoje”. (Valitsuse otsus nr 337 ohtlike kaupade autoveo kohta Leedu Vabariigis; vastu võetud 23. märtsil 2000.)

Kehtivusaja lõpp: 30. juuni 2015

UK Ühendkuningriik

RO–a–UK–1

Teema: teatavate väheohtlike radioaktiivsete esemete (näiteks kellad, käekellad, suitsuandurid, kompassid) vedu (E1).

Viide direktiivi 2008/68/EÜ I lisa jaotisele I.1: enamik ADRi nõuetest.

Direktiivi lisa sisu: klassi 7 materjali veoga seotud nõuded.

Liikmesriigi õigusakti sisu: liikmesriigi õigusaktide sätete täielik erand teatavate kaupade puhul, mis sisaldavad piiratud koguses radioaktiivset materjali. (Inimestele kandmiseks ette nähtud helendav seade; ühes sõidukis või raudteesõidukis kuni 500 kodumajapidamistes kasutatavat suitsuandurit, millest ühegi aktiivsus ei ületa 40 kBq; ühes sõidukis või raudteesõidukis kuni viis gaasilist triitiumi sisaldavat valgustit, millest ühegi aktiivsus ei ületa 10 GBq.)

Algviide liikmesriigi õigusaktile: The Radioactive Material (Road Transport) Regulations 2002: Regulation 5(4)(d). The Carriage of Dangerous Goods and Use of Transportable Pressure Equipment Regulations 2004: Regulation 3(10).

Märkused: kõnealune erand on lühiajaline meede, mis ei ole enam vajalik, kui ADRi võetakse üle samalaadsed Rahvusvahelise Aatomienergia Agentuuri (IAEA) määruste muudatused.

Kehtivusaja lõpp: 30. juuni 2015

RO–a–UK–2

Teema: veokirja omamise nõude erand ohtlike kaupade (välja arvatud klass 7) teatavate koguste puhul, nagu on määratletud punktis 1.1.3.6 (E2).

Viide direktiivi 2008/68/EÜ I lisa jaotisele I.1: 1.1.3.6.2 ja 1.1.3.6.3.

Direktiivi lisa sisu: teatavatest nõuetest erandid teatavatele kogustele veoühiku kohta.

Liikmesriigi õigusakti sisu: piiratud koguste puhul ei ole veokiri nõutav, välja arvatud juhul, kui need moodustavad osa suuremast veosest.

Algviide liikmesriigi õigusaktile: The Carriage of Dangerous Goods and Use of Transportable Pressure Equipment Regulations 2004: Regulation 3(7)(a).

Märkused: see erand on sobiv riigisisese veo puhul, kuna veokirjad ei ole alati asjakohased, kui tegemist on kohaliku turustamisega.

Kehtivusaja lõpp: 30. juuni 2015

RO–a–UK–3

Teema: erand madalradioaktiivseid aineid vedavate sõidukite tuletõrjevahendite nõudest (E4).

Viide direktiivi 2008/68/EÜ I lisa jaotisele I.1: 8.1.4.

Direktiivi lisa sisu: nõue, et sõidukites peavad olema tuletõrjevahendid.

Liikmesriigi õigusakti sisu: tühistatakse nõue tulekustutite kohta, kui veetakse üksnes erisaadetisi (ÜRO tunnusnumbrid 2908, 2909, 2910 ja 2911).

Kõnealust nõuet piiratakse, kui veetakse väikest arvu pakendeid.

Algviide liikmesriigi õigusaktile: The Radioactive Material (Road Transport) Regulations 2002: Regulation 5(4)(d).

Märkused: tegelikkuses ei ole tuletõrjevahendid olulised ÜRO tunnusnumbrite 2908, 2909, 2910, 2911 alla kuuluvate kaupade vedudel, mis võivad sageli toimuda väikeste sõidukitega.

Kehtivusaja lõpp: 30. juuni 2015

RO–a–UK–4

Teema: sisepakendites kaupade (v.a klassid 1, 4.2, 6.2 ja 7) turustamine jaemüüjatele või kasutajatele: kohalikust laost jaemüüjatele või kasutajatele ning jaemüüjatelt lõppkasutajatele (N1).

Viide direktiivi 2008/68/EÜ I lisa jaotisele I.1: 6.1.

Direktiivi lisa sisu: pakendite konstruktsiooni ja katsetamise nõuded.

Liikmesriigi õigusakti sisu: pakendite märgistamist RID/ADR-, ÜRO või muu märgisega ei nõuta, kui need sisaldavad loetelus 3 nimetatud kaupu.

Algviide liikmesriigi õigusaktile: The Carriage of Dangerous Goods and Use of Transportable Pressure Equipment Regulations 2004: Regulation 7(4) and Regulation 36 Authorisation Number 13.

Märkused: ADR-nõuded ei ole asjakohased veo viimasel etapil laost jaemüüjale või kasutajale ning jaemüüjalt lõppkasutajale. Selle erandi eesmärk on võimaldada jaemüügiks ette nähtud kaupade siseanumaid vedada kohaliku turustamise viimasel etapil ilma välispakendita.

Kehtivusaja lõpp: 30. juuni 2015

RO–a–UK–5

Teema: võimaldada 1. ja 2. kategoorias ning punkti 1.1.3.6.3 tabelis esitatud klassi 1 kaupade erinevat maksimaalset üldkogust veoühiku kohta (N10).

Viide direktiivi 2008/68/EÜ I lisa jaotisele I.1: 1.1.3.6.3 ja 1.1.3.6.4.

Direktiivi lisa sisu: veoühikus veetavate koguste erandid.

Liikmesriigi õigusakti sisu: sätestatakse eeskirjad seoses eranditega lõhkeainete piiratud koguste ja segaveoste puhul.

Algviide liikmesriigi õigusaktile: Carriage of Explosives by Road Regulations 1996, reg. 13 and Schedule 5; reg. 14 and Schedule 4.

Märkused: võimaldada klassi 1 kaupade erinevate piirkoguste lubamine, nimelt 1. kategooria puhul 50 ja 2. kategooria puhul 500. Segaveoste arvutamisel on korrutustegur veoliigi 1 puhul 20 ja veoliigi 2 puhul 2.

Kuulus varem direktiivi 94/55/EÜ artikli 6 lõike 10 alla.

Kehtivusaja lõpp: 30. juuni 2015

RO–a–UK–6

Teema: EX/II-sõidukites lubatava lõhkeainete maksimaalse netomassi suurendamine (N13).

Viide direktiivi 2008/68/EÜ I lisa jaotisele I.1: 7.5.5.2.

Direktiivi lisa sisu: veetavate lõhkeainete ja -toodete koguste piirangud.

Liikmesriigi õigusakti sisu: veetavate lõhkeainete ja -toodete koguste piirangud.

Algviide liikmesriigi õigusaktile: Carriage of Explosives by Road Regulations 1996, reg. 13, Schedule 3.

Märkused: Ühendkuningriigi õigusaktidega lubatakse II tüübi sõidukites vedada sobivusrühmade 1.1C, 1.1D, 1.1E ja 1.1J lõhkeaineid netomassiga kuni 5 000 kg.

Paljud 1.1C, 1.1D, 1.1E ja 1.1J klassi Euroopasse viidavad tooted on suured või mahukad ja pikemad kui 2,5 meetrit. Peamiselt on need sõjaliseks otstarbeks kasutatavad lõhkeseadeldised. Piirangud EX/III-sõidukite (mis peavad olema kinnised sõidukid) konstruktsioonile teevad kõnealuste toodete peale- ja mahalaadimise väga keeruliseks. Mõned tooted nõuavad spetsiaalseid peale- ja mahalaadimisseadmeid veo algus- ja sihtpunktis. Tegelikkuses on sellised seadmed olemas väga harva. Ühendkuningriigis on kasutusel vähe EX/III-sõidukeid ning nõue ehitada täiendavaid EX/III-sõidukeid seda tüüpi lõhkeainete veoks oleks tööstusele äärmiselt kulukas.

Ühendkuningriigis veavad sõjaväe lõhkeainet peamiselt veoettevõtjad ning seetõttu ei saa nad ära kasutada raamdirektiivi erandit sõjaväeveokitele. Selle probleemi lahendamiseks on Ühendkuningriik alati lubanud kõnealuseid tooteid massiga kuni 5 000 kg vedada EX/II-sõidukites. Praegune piirmäär ei ole alati piisav, sest mõni toode võib sisaldada üle 1 000 kg lõhkeainet.

Alates 1950. aastast on olnud ainult kaks õnnetusjuhtumit (mõlemad 1950. aastatel) üle 5 000 kg kaaluvate lõhkeainetega. Õnnetusjuhtumid põhjustasid süttinud rehvid ja heitgaasisüsteemi ülekuumenemine, millest süttis koormakate. Need tulekahjud oleksid võinud juhtuda ka väiksema veose puhul. Surmajuhtumeid ega vigastusi ei ole olnud.

Kogemuste põhjal ei ole kuigi tõenäoline korralikult pakitud lõhkeseadeldiste süttimine välismõjul, nt sõiduki kokkupõrkel. Sõjaväeraportite tõendid ja rakettide löökkatsete andmed näitavad, et sütikute rakendumiseks on tarvis kokkupõrkekiirust, mis võrdub 12 meetri pikkuse langemiskatse kiirusega.

See ei mõjutaks praeguseid ohutusnorme.

Kehtivusaja lõpp: 30. juuni 2015

RO–a–UK–7

Teema: teatavate klassi 1 kuuluvate kaupade väikeste koguste (N12) järelevalve nõuete erand.

Viide direktiivi 2008/68/EÜ I lisa jaotisele I.1: 8.4 ja 8.5 S1(6).

Direktiivi lisa sisu: järelevalvenõuded teatavaid ohtlike kaupade koguseid vedavate sõidukite kohta.

Liikmesriigi õigusakti sisu: sätestatakse ohutu parkimine ja järelevalveseadmed, kuid ei nõuta teatavate klassi 1 veoste pidevat järelevalvet, nagu nõutakse ADRi peatükis 8.5 S1(6).

Algviide liikmesriigi õigusaktile: Carriage of Dangerous Goods by Road Regulations 1996, reg. 24.

Märkused: ADRi järelevalvenõuded ei ole liikmesriigi kontekstis alati rakendatavad.

Kehtivusaja lõpp: 30. juuni 2015

RO–a–UK–8

Teema: lõhkeainete segaveoste ning lõhkeainete koos muude ohtlike kaupadega vagunites, sõidukites ja konteinerites vedamise piirangute leevendamine (N4/5/6).

Viide direktiivi 2008/68/EÜ I lisa jaotisele I.1: 7.5.2.1 ja 7.5.2.2.

Direktiivi lisa sisu: teatavate segaveoste piirangud.

Liikmesriigi õigusakti sisu: liikmesriigi õigusaktid on lõhkeainete segaveoste suhtes leebemad tingimusel, et kõnealused veod on ohutult teostatavad.

Algviide liikmesriigi õigusaktile: Carriage of Dangerous Goods by Road Regulations 1996, Regulation 18.

Märkused: Ühendkuningriik soovib lubada mõningaid eeskirjade muudatusi lõhkeainete vedamisel koos muude lõhkeainetega ja lõhkeainete vedamisel koos muude ohtlike kaupadega. Kõikide variantide korral on kehtestatud koguselised piirangud ühe või mitme veose koostisosa suhtes ja seda lubatakse vaid tingimusel, et „võetud on kõik rakendatavad meetmed selleks, et lõhkeained ei puutuks kaupadega kokku ega ohustaks kaupu muul viisil, või selleks, et kaubad ei ohustaks lõhkeaineid”.

Ühendkuningriik võib soovida lubada näiteks järgmisi muudatusi:

ÜRO tunnusnumbrite 0029, 0030, 0042, 0065, 0081, 0082, 0104, 0241, 0255, 0267, 0283, 0289, 0290, 0331, 0332, 0360 ja 0361 alla liigitatavaid lõhkeaineid võib vedada samas sõidukis koos ÜRO tunnusnumbri 1942 alla liigitatud ohtlike kaupadega. ÜRO tunnusnumbri 1942 alla kuuluvate ainete lubatud veokogust piiratakse sel viisil, et kõnesolevat ainet käsitatakse klassi 1.1D kuuluva lõhkeainena;

ÜRO tunnusnumbrite 0191, 0197, 0312, 0336, 0403, 0431 ja 0453 alla liigitatavaid lõhkeaineid võib vedada samas sõidukis koos veoliiki 2 või 3 kuuluvate ohtlike kaupadega (v.a tuleohtlikud gaasid, nakkusohtlikud ained ja mürgised ained) või nende kõikide kombinatsioonidena tingimusel, et veoliigi 2 ohtliku kauba kogumass ei ületa 500 kg või kogumaht 500 liitrit ning et kõnealuste lõhkeainete netomass kokku ei ületa 500 kg;

klassi 1.4G kuuluvaid lõhkeaineid võib vedada koos veoliiki 2 kuuluvate tuleohtlike vedelike ja gaasidega või veoliiki 3 kuuluvate mittesüttivate ja mittetoksiliste gaasidega või nende kõikide kombinatsioonidena tingimusel, et ohtlike kaupade kogumass kokku ei ületa 200 kg või kogumaht 200 liitrit ning et lõhkeainete netomass kokku ei ületa 20 kg;

4)	ÜRO tunnusnumbrite 0106, 0107 ja 0257 alla kuuluvaid lõhkeainetooteid võib vedada koos sobivusrühma D, E või F kuuluvate lõhkeainetoodetega, mille komponentideks kõnealused tooted on. ÜRO tunnusnumbrite 0106, 0107 ja 0257 alla kuuluvate lõhkeainete üldkogus ei tohi ületada 20 kg.

Kehtivusaja lõpp: 30. juuni 2015

RO–a–UK–9

Teema: alternatiivne oranžide tähistega märgistamise võimalus radioaktiivse materjali väikeste koguste veo puhul väikestes sõidukites.

Viide direktiivi 2008/68/EÜ I lisa jaotisele I.1: 5.3.2.

Direktiivi lisa sisu: nõue, et radioaktiivset materjali vedavatel väikestel sõidukitel peavad olema oranžid tähised.

Liikmesriigi õigusakti sisu: lubatakse kõiki käesoleva protsessi kohaselt heaks kiidetud erandeid. Taotletud erand:

Sõidukid:

a)	peavad olema märgistatud vastavalt ADRi punkti 5.3.2 sätetele või

b)	neil võib olla alternatiivne liikmesriigi õigusaktides sätestatud märgis sõidukite puhul, mis veavad kuni kümmet erandi alla kuuluva mittelõhustuva või lõhustuva radioaktiivse materjali pakendit ja kui nende pakendite transpordiindeksite summa ei ole suurem kui 3.

Algviide liikmesriigi õigusaktile: The Radioactive Material (Road Transport) Regulations 2002, Regulation 5(4)(d).

Märkused:

Kehtivusaja lõpp: 30. juuni 2015

Direktiivi 2008/68/EÜ artikli 6 lõike 2 punkti b alapunkti i alusel

BE Belgia

RO–bi–BE–1

Teema: vedu tööstusalade vahetus läheduses, sealhulgas vedu avalikel teedel.

Viide direktiivi 2008/68/EÜ I lisa jaotisele I.1: A ja B lisa.

Direktiivi lisa sisu: A ja B lisa.

Liikmesriigi õigusakti sisu: pakendite dokumenteerimist, tähistamist ja märgistamist ning juhitõendeid käsitlevad erandid.

Algviide liikmesriigi õigusaktile: Dérogations 2-89, 4-97 et 2-2 000.

Märkused: ohtlike kaupade viimine ühelt tööstusobjektilt teisele:

—	erand 2-89: avalikult kasutatava maantee ületamine (pakendites kemikaalid);

—	erand 4-97: kaugus objektini 2 km (toormalmi kangid temperatuuril 600 oC);

—	erand 2-2 000: kaugus objektini ligikaudu 500 m (keskmise suurusega mahtlastikonteiner (IBC), PG II, III, klassid 3, 5.1, 6.1, 8 ja 9).

Kehtivusaja lõpp: 30. juuni 2015

RO–bi–BE–3

Teema: juhtide väljaõpe.

ÜRO tunnusnumbrite 1202, 1203 ja 1223 alla kuuluvate ainete kohalik vedu pakendites ja paakides (Belgias kuni 75 km kaugusele registreeritud asukohast).

Viide direktiivi 2008/68/EÜ I lisa jaotisele I.1: 8.2.

Direktiivi lisa sisu:

Väljaõppe osad:

1)	õppepakend;

õppepaak;

3)	eriväljaõpe, klass 1;

4)	eriväljaõpe, klass 7.

Liikmesriigi õigusakti sisu: mõisted, tõend, väljaandmine, duplikaadid, kehtivus ja pikendamine, kursuste ja eksamite korraldus, erandid, sanktsioonid, lõppsätted.

Algviide liikmesriigi õigusaktile: täpsustatakse tulevases määruses.

Märkused: kavatsetakse alustada esmase kursusega, millele järgnevad eksamid ÜRO tunnusnumbrite 1202, 1203 ja 1223 alla kuuluvate kaupade pakendites ja paakides veo kohta registreeritud asukohast kuni 75 km kaugusele – väljaõppe kestus peab vastama ADRi nõuetele, viie aasta pärast peab juht läbi tegema täienduskursuse ja sooritama eksami, tõendile tehakse märge „ÜRO tunnusnumbrite alla kuuluvate ainete 1202, 1203 ja 1223 riigisisene vedu vastavalt direktiivi 2008/68/EÜ artikli 6 lõikele 2”.

Kehtivusaja lõpp: 30. juuni 2015

RO–bi–BE–4

Teema: ohtlike kaupade paakides vedu hävitamiseks põletamise teel.

Viide direktiivi 2008/68/EÜ I lisa jaotisele I.1: 3.2.

Liikmesriigi õigusakti sisu: erandina peatükis 3.2 esitatud tabelist on lubatud kasutada paagikoodiga L4DH paakkonteineri asemel paakkonteinerit koodiga L4BH, et teatavatel tingimustel vedada veega reageerivaid mürgiseid vedelikke (III).

Algviide liikmesriigi õigusaktile: Dérogation 01-2002.

Märkused: seda erandit võib kasutada üksnes ohtlike jäätmete lühimaaveoks.

Kehtivusaja lõpp: 30. juuni 2015

RO–bi–BE–5

Teema: jäätmete vedu jäätmekäitlusettevõtetesse.

Viide direktiivi 2008/68/EÜ I lisa jaotisele I.1: 5.2, 5.4, 6.1 (vanad eeskirjad: A5, 2X14, 2X12).

Direktiivi lisa sisu: klassifikatsioon, märgistus ja pakendamisnõuded.

Liikmesriigi õigusakti sisu: jäätmeid ei klassifitseerita ADRi alusel, vaid jaotatakse eri rühmadesse (tuleohtlikud lahustid, värvid, happed, akud jne), et vältida ohtlikke reaktsioone rühmade piires. Pakendite konstruktsiooninõuded on leebemad.

Algviide liikmesriigi õigusaktile: Arrêté royal relatif au transport des marchandises dangereuses par route.

Märkused: neid eeskirju võib kohaldada üksnes väikeste koguste ohtlike ainete veoks käitlemisettevõtetesse.

Kehtivusaja lõpp: 30. juuni 2015

RO–bi–BE–6

Teema: RO–bi–SE–5 vastuvõtmine.

Algviide liikmesriigi õigusaktile:

Kehtivusaja lõpp: 30. juuni 2015

RO–bi–BE–7

Teema: RO–bi–SE–6 vastuvõtmine.

Algviide liikmesriigi õigusaktile:

Kehtivusaja lõpp: 30. juuni 2015

RO–bi–BE–8

Teema: RO–bi–UK–2 vastuvõtmine.

Algviide liikmesriigi õigusaktile:

Kehtivusaja lõpp: 30. juuni 2015

DE Saksamaa

RO–bi–DE–1

Teema: loobumine teatavatest märgetest veokirjas (n2).

Viide direktiivi 2008/68/EÜ I lisa jaotisele I.1: 5.4.1.1.1.

Direktiivi lisa sisu: transpordidokumendi sisu.

Liikmesriigi õigusakti sisu: kehtib kõigi klasside puhul, välja arvatud klassid 1 (v.a 1.4S), 5.2 ja 7.

Veokirja ei ole tarvis teha märkusi:

a)	kaubasaaja kohta kohaliku turustamise puhul (v.a täiskoorma ja kindla marsruudi puhul);

b)	pakendite koguse ja liigi kohta, kui punkti 1.1.3.6 ei kohaldata ja kui sõiduk vastab kõigile A ja B lisa sätetele;

c)	tühjade puhastamata paakide puhul piisab viimase veo veokirjast.

Algviide liikmesriigi õigusaktile: Gefahrgut-Ausnahmeverordnung - GGAV 2002 vom 6.11.2002 (BGBl. I S. 4350); Ausnahme 18.

Märkused: kõigi sätete kohaldamine ei pruugi teatavat liiki liikluse puhul olla võimalik.

Euroopa Komisjoni registreeritud erand nr 22 (direktiivi 94/55/EÜ artikli 6 lõike 10 alusel).

Kehtivusaja lõpp: 30. juuni 2015

RO–bi–DE–2

Teema: klassi 9 kuuluvate polüklorobifenüülidega saastunud materjalide puistevedu.

Viide direktiivi 2008/68/EÜ I lisa jaotisele I.1: 7.3.1.

Direktiivi lisa sisu: puistevedu.

Liikmesriigi õigusakti sisu: luba materjalide puisteveoks sõiduki vedeliku- või tolmukindlalt suletud paak-vahetuskeredes või konteinerites.

Algviide liikmesriigi õigusaktile: Gefahrgut-Ausnahmeverordnung - GGAV 2002 vom 6.11.2002 (BGBl. I S. 4350); Ausnahme 11.

Märkused: erand 11 kehtib kuni 31. detsembrini 2004; alates 2005. aastast samalaadsed sätted ADRis ja RIDis.

Vt ka mitmepoolne kokkulepe M137.

Loend nr 4*.

Kehtivusaja lõpp: 30. juuni 2015

RO–bi–DE–3

Teema: pakendatud ohtlike jäätmete vedu.

Viide direktiivi 2008/68/EÜ I lisa jaotisele I.1: 1–5.

Direktiivi lisa sisu: liigitamine, pakendamine ja märgistamine.

Liikmesriigi õigusakti sisu: klassid 2–6.1, 8 ja 9: ohtlike jäätmete kombineeritud pakendamine ja vedu pakkides ja mahtlastikonteinerites; jäätmed tuleb pakendada sisepakenditesse (kogumisel) ning liigitada konkreetsetesse jäätmerühmadesse (et vältida jäätmerühmas ohtlikke reaktsioone); kasutatakse jäätmerühmi käsitlevat kirjalikku erijuhendit, mis on ühtlasi saateleht; olme- ja laborijäätmete kogumine jne.

Algviide liikmesriigi õigusaktile: Gefahrgut-Ausnahmeverordnung - GGAV 2002 vom 6.11.2002 (BGBl. I S. 4350); Ausnahme 20.

Märkused: loend nr 6*.

Kehtivusaja lõpp: 30. juuni 2015

DK Taani

RO–bi–DK–1

Teema: ÜRO numbrid 1202, 1203, 1223 ja klass 2 – veokirja ei nõuta.

Viide direktiivi 2008/68/EÜ I lisa jaotisele I.1: 5.4.1.

Direktiivi lisa sisu: veokirja nõue.

Liikmesriigi õigusakti sisu: kui klassi 3 mineraalõlitooteid ÜRO tunnusnumbritega 1202, 1203 ja 1223 ning klassi 2 gaase transporditakse seoses turustamisega (kaubad tarnitakse kahele või rohkemale kaubasaajale ning tagastatud kaubad kogutakse samamoodi), ei ole veokiri vajalik tingimusel, et kirjalikud juhised sisaldavad peale ADRis nõutud teabe ka ÜRO tunnusnumbrit, nime ja klassi.

Algviide liikmesriigi õigusaktile: Bekendtgørelse nr. 729 af 15.08.2001 om vejtransport af farligt gods.

Märkused: eespool osutatud liikmesriigi erandi põhjuseks on elektroonikaseadmete areng, mis võimaldab näiteks kõnealuseid seadmeid kasutavatel naftaettevõtjatel edastada sõidukitesse pidevalt teavet klientide kohta. Kuna kõnealune teave ei ole kättesaadav veo alguses, vaid edastatakse sõidukisse veo ajal, ei ole võimalik enne veo algust veokirja koostada. Kõnesolevat liiki veod on lubatud vaid teatavates piirkondades.

Taani samalaadse sätte erand direktiivi 94/55/EÜ artikli 6 lõike 10 alusel.

Kehtivusaja lõpp: 30. juuni 2015

RO–bi–DK–2

Teema: RO–bi–SE–6 vastuvõtmine.

Algviide liikmesriigi õigusaktile: Bekendtgørelse nr. 437 af 6. juni 2005 om vejtransport af farligt gods, muudetud.

Kehtivusaja lõpp: 30. juuni 2015

RO–bi–DK–3

Teema: RO–bi–UK–1 vastuvõtmine.

Algviide liikmesriigi õigusaktile: Bekendtgørelse nr. 437 af 6. juni 2005 om vejtransport af farligt gods, muudetud.

Kehtivusaja lõpp: 30. juuni 2015

EL Kreeka

RO–bi–EL–1

Teema: erand enne 31. detsembrit 2001 registreeritud püsipaakide (paaksõidukite) ohutusnõuetest teatavate kategooriate ohtlike ainete väikeste koguste kohaliku veo puhul.

Viide direktiivi 2008/68/EÜ I lisa jaotisele I.1: 1.6.3.6, 6.8.2.4.2, 6.8.2.4.3, 6.8.2.4.4, 6.8.2.4.5, 6.8.2.1.17–6.8.2.1.22, 6.8.2.1.28, 6.8.2.2, 6.8.2.2.1, 6.8.2.2.2.

Direktiivi lisa sisu: nõuded metallist paagiga püsipaakide (paaksõidukite), eemaldatavate paakide, paakkonteinerite ja paak-vahetuskerede ning anumakogumiga sõidukite ja MEGCde ehituse, seadmete, tüübikinnituse, kontrolli, katsetamise ja märgistuse kohta.

Liikmesriigi õigusakti sisu: üleminekusäte: püsipaake (paaksõidukeid), eemaldatavaid paake ja paakkonteinereid, mis on Kreekas esimest korda registreeritud ajavahemikul 1.1.1985–31.12.2001, võib kasutada kuni 31. detsembrini 2010. Kõnealune üleminekusäte kehtib sõidukite puhul, mida kasutatakse järgmiste ohtlike ainete veoks: ÜRO tunnusnumbrid 1202, 1268, 1223, 1863, 2614, 1212, 1203, 1170, 1090, 1193, 1245, 1294, 1208, 1230, 3262, 3257). Säte on ette nähtud väikeste koguste jaoks või kohalikuks veoks sõidukitega, mis on registreeritud eespool osutatud ajavahemikul. Kõnealune üleminekusäte kehtib paaksõidukite kohta, mis on kohandatud järgmiselt.

1.	ADRi punktid kontrolli ja katsetamise kohta: 6.8.2.4.2, 6.8.2.4.3, 6.8.2.4.4, 6.8.2.4.5, (ADR 1999: 211151, 211152, 211153, 211154).

2.	Kuni 3 500-liitriste kambritega paakide minimaalne paagi seina paksus peab olema 3 mm ja 6 000-liitriste kambritega väikese süsinikusisaldusega terasest paakide seina paksus vähemalt 4 mm, olenemata vaheseinte liigist või paksusest.

Kui paagid on alumiiniumist või muust metallist, peaksid need vastama paksusnõuetele ja muudele tehnilistele näitajatele, mis tulenevad eelneva registreerimise järgse riigi kohalike asutuste heaks kiidetud tehnilistest joonistest. Tehniliste jooniste puudumise korral peaksid paagid vastama punkti 6.8.2.1.17 (211127) nõuetele.

4.	Paagid peaksid vastama järgmistes äärenumbrites ja punktides esitatud tingimustele: 211128, 6.8.2.1.28 (211129), punkt 6.8.2.2 ja selle alapunktid 6.8.2.2.1 ja 6.8.2.2.2 (211130, 211131).

Täpsemalt: juhul kui üksnes gaasiõli kohalikuks veoks mõeldud ja enne 31. detsembrit 2002 esimest korda registreeritud paaksõidukitel massiga alla 4 tonni on paagi seina paksus alla 3 mm, võib neid kasutada üksnes juhul, kui nad on ümber ehitatud vastavalt äärenumbrile 211127 (5)b4 (6.8.2.1.20).

Algviide liikmesriigi õigusaktile: Τεχνικές Προδιαγραφές κατασκευής, εξοπλισμού και ελέγχων των δεξαμενών μεταφοράς συγκεκριμένων κατηγοριών επικινδύνων εμπορευμάτων για σταθερές δεξαμενές (οχήματα-δεξαμενές), αποσυναρμολογούμενες δεξαμενές που βρίσκονται σε κυκλοφορία. (Nõuded ringluses olevate teatavate ohtlike kaupade kategooriate jaoks ette nähtud püsipaakide (paaksõidukite) ja eemaldatavate paakide ehituse, seadmete, kontrolli ja katsetamise kohta.)

Kehtivusaja lõpp: 30. juuni 2015

RO–bi–EL–2

Teema: ohtlike kaupade kohalikuks veoks ette nähtud ja enne 31. detsembrit 2001 esmakordselt registreeritud baassõiduki ehituse nõuete erand.

Viide direktiivi 2008/68/EÜ I lisa jaotisele I.1: ADR 2001: 9.2, 9.2.3.2, 9.2.3.3.

Direktiivi lisa sisu: nõuded baassõidukite ehituse kohta.

Liikmesriigi õigusakti sisu: erandit kohaldatakse sõidukite suhtes, mis on ette nähtud ohtlike kaupade (ÜRO tunnusnumbrid 1202, 1268, 1223, 1863, 2614, 1212, 1203, 1170, 1090, 1193, 1245, 1294, 1208, 1230, 3262 ja 3257) kohalikuks veoks ja on esimest korda registreeritud enne 31. detsembrit 2001.

Eespool osutatud sõidukid peavad vastama direktiivi 94/55/EÜ B lisa 9. osa (punktid 9.2.1–9.2.6) nõuetele järgmiste eranditega.

Vastavus punkti 9.2.3.2 nõuetele on vajalik üksnes juhtudel, kui tootja on sõidukile paigaldanud mitteblokeeruva piduriseadme; sellele tuleb lisada punktis 9.2.3.3.1 määratletud aeglustisüsteem, mis ei pea vastama punktidele 9.2.3.3.2 ja 9.2.3.3.3.

Sõidumeeriku vooluallikas ühendatakse läbi kaitsme otse akuga (äärenumber 220514) ning tandemtelje tõstemehhanismi elektriseadmed peavad asuma seal, kuhu valmistaja oli need algselt paigaldanud, ja olema kaitstud nõuetekohase suletud kattega (äärenumber 220517).

Paakautod täismassiga alla 4 tonni, mis on ette nähtud diisliõli (ÜRO tunnusnumber 1202) kohalikeks vedudeks, peavad vastama punktide 9.2.2.3, 9.2.2.6, 9.2.4.3 ja 9.2.4.5 nõuetele, kuid ei pea vastama muudele punktidele.

Algviide liikmesriigi õigusaktile: Τεχνικές Προδιαγραφές ήδη κυκλοφορούντων οχημάτων που διενεργούν εθνικές μεταφορές ορισμένων κατηγοριών επικινδύνων εμπορευμάτων. (Nende juba kasutuses olevate sõidukite tehnilised nõuded, mis on ette nähtud teatavate kategooriate ohtlike kaupade kohalikuks veoks.)

Märkused: võrreldes juba registreeritud sõidukite koguarvuga, on eespool osutatud sõidukite arv väike ning pealegi on need ette nähtud üksnes kohalikuks veoks. Taotletava erandi vorm, kõnealuste sõidukite koguarv ja veetavate kaupade liik ei tekita liiklusohutuse probleeme.

Kehtivusaja lõpp: 30. juuni 2015

ES Hispaania

RO–bi–ES–2

Teema: veevaba ammoniaagi turustamise eriseadmed.

Viide direktiivi 2008/68/EÜ I lisa jaotisele I.1: 6.8.2.2.2.

Direktiivi lisa sisu: selleks et vältida ammoniaagi leket välisseadmete (torud, külgmised sulgemisseadmed) vigastuse korral, peavad sisemine sulgemisventiil ja selle paigalduspind olema kaitstud lahtiväänamise eest välise jõu mõjul või konstrueeritud nii, et need oleksid välisele survele vastupidavad. Täite- ja tühjendusseadmed (sh äärikud ja keermestatud sulgurid) ning kaitsekorgid (kui need on olemas) peavad olema kindlustatud juhusliku avanemise vastu.

Liikmesriigi õigusakti sisu: põllumajanduses kasutatavatele paakidele, mis on ette nähtud veevaba ammoniaagi turustamiseks ja selle muldaviimiseks ning mis võeti kasutusele enne 1. jaanuari 1997, võivad olla paigaldatud sisemiste ohutusseadmete asemel välised ohutusseadmed, tingimusel et need tagavad vähemalt sama tõhusa kaitse kui paagi sein.

Algviide liikmesriigi õigusaktile: Real Decreto 551/2006. Anejo 1. Apartado 3.

Märkused: enne 1. jaanuari 1997 kasutati põllumajanduses veevaba ammoniaagi otseseks muldaviimiseks ainult väliste ohutusseadmetega varustatud paake. Kõnealust tüüpi paake kasutatakse senini. Neid veetakse täislaadituna maanteedel väga harva ning need on kasutusel üksnes väetise laotamiseks suurtes põllumajandusettevõtetes.

Kehtivusaja lõpp: 29. veebruar 2016

FI Soome

RO–bi–FI–1

Teema: lõhkematerjalide veokirjas sisalduvate andmete muutmine.

Viide direktiivi 2008/68/EÜ I lisa jaotisele I.1: 5.4.1.2.1.a.

Direktiivi lisa sisu: klassi 1 erisätted.

Liikmesriigi õigusakti sisu: veokirjas võib lõhkematerjalide tegeliku netomassi asemel märkida detonaatorite arvu (1 000 detonaatorit vastab 1 kg lõhkeainele).

Algviide liikmesriigi õigusaktile: Liikenne- ja viestintäministeriön asetus vaarallisten aineiden kuljetuksesta tiellä (277/2002; 313/2003).

Märkused: kõnesolevat teavet peetakse riigisisese veo puhul piisavaks. Erandit rakendatakse peamiselt lõhketöödega seotud väikeste koguste kohaliku veo puhul.

Euroopa Komisjoni registreeritud erand nr 31.

Kehtivusaja lõpp: 30. juuni 2015

RO–bi–FI–2

Teema: RO–bi–SE–10 vastuvõtmine.

Algviide liikmesriigi õigusaktile:

Kehtivusaja lõpp: 30. juuni 2015

RO–bi–FI–3

Teema: RO–bi–DE–1 vastuvõtmine.

Algviide liikmesriigi õigusaktile:

Kehtivusaja lõpp: 29. veebruar 2016

FR Prantsusmaa

RO–bi–FR–1

Teema: mereveodokumendi kasutamine veokirjana lühimaavedudel pärast laeva lossimist.

Viide direktiivi 2008/68/EÜ I lisa jaotisele I.1: 5.4.1.

Direktiivi lisa sisu: ohtlike kaupade veokirjana kasutatavasse dokumenti märgitav teave.

Liikmesriigi õigusakti sisu: mereveodokumenti võib kasutada veokirjana 15 km raadiuses.

Algviide liikmesriigi õigusaktile: Arrêté du 1er juin 2001 relatif au transport des marchandises dangereuses par route - Article 23-4.

Kehtivusaja lõpp: 30. juuni 2015

RO–bi–FR–3

Teema: veeldatud naftagaasi säilitamiseks ette nähtud püsimahutite vedu (18).

Viide direktiivi 2008/68/EÜ I lisa jaotisele I.1: A ja B lisa.

Liikmesriigi õigusakti sisu: veeldatud naftagaasi säilitamiseks ette nähtud püsimahuteid veetakse erieeskirjade alusel. Kõnealuseid eeskirju kohaldatakse üksnes lühikeste vahemaade suhtes.

Algviide liikmesriigi õigusaktile: Arrêté du 1er juin 2001 relatif au transport des marchandises dangereuses par route - Article 30.

Kehtivusaja lõpp: 30. juuni 2015

RO–bi–FR–4

Teema: sõidukijuhtide väljaõppe ning põllumajandusvedudeks (lühikestel vahemaadel) kasutatavate sõidukite heakskiitmise eritingimused.

Viide direktiivi 2008/68/EÜ I lisa jaotisele I.1: 6.8.3.2; 8.2.1 ja 8.2.2.

Direktiivi lisa sisu: paakide seadmed ja sõidukijuhtide väljaõpe.

Liikmesriigi õigusakti sisu:

sõidukite heakskiitmise erisätted.

Sõidukijuhtide eriväljaõpe.

Algviide liikmesriigi õigusaktile: Arrêté du 1er juin 2001 relatif au transport des marchandises dangereuses par route - Article 29-2 - Annex D4.

Kehtivusaja lõpp: 30. juuni 2015

IE Iirimaa

RO–bi–IE–1

Teema: erand, mille kohaselt vastavalt ÜRO tunnusnumbriga 1223, 1202 või 1965 petrooli, diislikütuse või veeldatud naftagaasi vedamisel lõpptarbijale ei pea täitma punkti 5.4.1.1.1 nõuet i) kaubasaaja nime ja aadressi, ii) saadetiste arvu ja kirjelduse ning iii) ohtlike kaupade üldkoguse esitamise kohta veokirjas.

Viide direktiivi 2008/68/EÜ I lisa jaotisele I.1: 5.4.

Direktiivi lisa sisu: dokumentatsioon.

Liikmesriigi õigusakti sisu: juhul kui ADRi B lisa liites B.5 osutatud petrooli, diislikütust või veeldatud naftagaasi, mille ÜRO tunnusnumber on vastavalt 1223, 1202 või 1965, veetakse lõpptarbijale, ei ole vaja veokirjas esitada kaubasaaja nime ja aadressi, saadetiste, keskmise suurusega mahtkonteinerite või anumate arvu ja kirjeldust ega veoühikuga veetavate ohtlike kaupade üldkogust.

Algviide liikmesriigi õigusaktile: Regulation 82(2) of the „Carriage of Dangerous Goods by Road Regulations, 2004”.

Märkused: kui veetakse tarbekütteõli kodutarbijatele, tangitakse tavaliselt kliendi säilituspaak täis – järelikult ei ole tangitud paakauto reisi alustamise hetkel teada tegelik kaubasaadetise maht iga kliendi puhul ja (ühe reisiga teenindatavate) klientide arv. Kui veetakse veeldatud naftagaasi balloone kodumajapidamistesse, vahetatakse tavaliselt täis gaasiballoonid tühjade gaasiballoonide vastu – järelikult ei ole reisi alustamise hetkel teada klientide arv ja kaubasaadetise maht iga kliendi puhul.

Kehtivusaja lõpp: 30. juuni 2015

RO–bi–IE–2

Teema: erand, mille kohaselt võib tühjade puhastamata paakide vedamisel kasutada punktis 5.4.1.1.1 nõutud veokirjana viimase laadungi veokirja.

Viide direktiivi 2008/68/EÜ I lisa jaotisele I.1: 5.4.

Direktiivi lisa sisu: dokumentatsioon.

Liikmesriigi õigusakti sisu: tühjade puhastamata paakide veo puhul piisab viimase laadungi veokirjast.

Algviide liikmesriigi õigusaktile: Regulation 82(3) of the „Carriage of Dangerous Goods by Road Regulations, 2004”.

Märkused: eelkõige bensiini ja diislikütuse tarnimisel tanklatesse naaseb kütuseveok kohe pärast viimase laadungi kohaletoimetamist otse kütusehoidlasse, kus see jälle laaditakse.

Kehtivusaja lõpp: 30. juuni 2015

RO–bi–IE–3

Teema: erand, millega lubatakse erisätete 7.5.11 CV1 või 8.5 S1 alla kuuluvaid ohtlikke kaupu avalikus kohas peale ja maha laadida pädevate asutuste eriloata.

Viide direktiivi 2008/68/EÜ I lisa jaotisele I.1: 7.5 ja 8.5.

Direktiivi lisa sisu: lisasätted peale- ja mahalaadimise ning käitlemise kohta.

Liikmesriigi õigusakti sisu: 7.5.11 ja 8.5 nõuete erandina on ohtlike kaupade peale- ja mahalaadimine avalikus kohas lubatud pädeva asutuse eriloata.

Algviide liikmesriigi õigusaktile: Regulation 82(5) of the „Carriage of Dangerous Goods by Road Regulations, 2004”.

Märkused: riigisiseste vedude korral toob kõnealune säte pädevatele asutustele kaasa väga suure töökoormuse.

Kehtivusaja lõpp: 30. juuni 2015

RO–bi–IE–5

Teema: erand punktis 7.5.2.1 sätestatud keelust laadida sobivusgruppi B kuuluvaid kaubaartikleid ning sobivusgruppi D kuuluvaid aineid ja kaubaartikleid samale sõidukile koos klassidesse 3, 5.1 ja 8 kuuluvate paakides olevate ohtlike ainetega.

Viide direktiivi 2008/68/EÜ I lisa jaotisele I.1: 7.5.

Direktiivi lisa sisu: sätted peale- ja mahalaadimise ning käitlemise kohta.

Liikmesriigi õigusakti sisu: ADRi klassi 1 B sobivusrühma kuuluvaid tooteid sisaldavaid saadetisi ja ADRi klassi 1 D sobivusrühma kuuluvaid aineid ja tooteid sisaldavaid saadetisi võib vedada samas sõidukis ADRi klassidesse 3, 5.1 ja 8 kuuluvate ohtlike kaupadega, juhul kui a) kõnealuseid ADRi klassi 1 saadetisi veetakse eraldi konteinerites/sektsioonides, mille ehituse on pädev asutus heaks kiitnud, kusjuures järgitakse pädeva asutuse ette nähtud tingimusi, ja b) kõnealuseid ADRi klassidesse 3, 5.1 ja 8 kuuluvaid aineid veetakse anumates, mille projekt, ehitus, katsetamine, toimimine ja kasutusviis vastavad pädeva asutuse nõuetele.

Algviide liikmesriigi õigusaktile: Regulation 82(7) of the „Carriage of Dangerous Goods by Road Regulations, 2004”.

Märkused: selleks et pädeva asutuse heaks kiidetud tingimustel saada luba klassi 1 ning sobivusrühmadesse B ja D kuuluvate kaubaartiklite ning ainete veoks samas sõidukis koos klassidesse 3, 5.1 ja 8 kuuluvate paakides olevate ohtlike kaupadega, on vajalikud nt pumbaga varustatud paakautod.

Kehtivusaja lõpp: 30. juuni 2015

RO–bi–IE–6

Teema: erand punkti 4.3.4.2.2 nõudest, et paakauto korpusega püsivalt ühendamata elastsed täite- ja tühjendustorud peavad veo ajal tühjad olema.

Viide direktiivi 2008/68/EÜ I lisa jaotisele I.1: 4.3.

Direktiivi lisa sisu: paakautode kasutamine.

Liikmesriigi õigusakti sisu: ainete ÜRO tunnusnumbrite 1011, 1202, 1223, 1863 ja 1978 alla kuuluvate naftasaaduste jaetarneteks kasutatavate paakautode külge kinnitatud trumlitele keritavad voolikud (kaasa arvatud nendega ühendatud püsitorud) ei pea olema veo ajal tühjad, kui on võetud asjakohased meetmed nende sisu väljavoolamise takistamiseks.

Algviide liikmesriigi õigusaktile: Regulation 82(8) of the „Carriage of Dangerous Goods by Road Regulations, 2004”.

Märkused: kodumajapidamiste varustamiseks kasutatavate paakautode voolikud peavad olema täidetud kogu veo jooksul. Paagi tühjendamise seade kujutab endast vedelikuga täidetud liini, mille puhul peavad paaksõiduki mõõdik ja voolik olema täidetud, et klient saaks õige koguse toodet.

Kehtivusaja lõpp: 30. juuni 2015

RO–bi–IE–7

Teema: teatavate ADRi punktide 5.4.0, 5.4.1.1.1 ja 7.5.11 nõuete erand seoses ÜRO tunnusnumbrit 2067 kandva ammooniumnitraatväetise mahtlastina veoga sadamatest kaubasaajatele.

Viide direktiivi 2008/68/EÜ I lisa jaotisele I.1: 5.4.0, 5.4.1.1.1 ja 7.5.11.

Direktiivi lisa sisu: nõue, et iga veo jaoks peab olema eraldi veokiri, millele on märgitud konkreetse laadungi täpne üldkogus, ja nõue, et sõiduk tuleb enne ja pärast vedu puhastada.

Liikmesriigi õigusakti sisu: kavandatava erandiga lubatakse muuta ADRi nõudeid veokirja ja sõiduki puhastamise kohta, et võtta arvesse mahtlastina kauba sadamast kaubasaajale vedamise tegelikke asjaolusid.

Algviide liikmesriigi õigusaktile: Proposed amendment to „Carriage of Dangerous Goods by Road Regulations, 2004”.

Märkused: ADRis on kindlaks määratud järgmised nõuded: a) eraldi veokirja olemasolu, milles märgitakse veosesse kuuluvate ohtlike kaupade üldmass, ja b) erisäte CV24 selle kohta, et puistlastilaeva lossimise käigus tuleb sõiduk puhastada iga kaubaveose veo jaoks sadamast kaubasaajale. Kuna vedu on kohalik ning seotud puistlastilaeva lossimisega ning ühe ja sama aine veoste korduva transpordiga puistlastilaevalt kaubasaajatele (ühel või mitmel järjestikusel päeval), piisab ühest veokirjast, kuhu märgitakse iga laadungi umbkaudne üldmass, ning ei ole vaja järgida erisätet CV24.

Kehtivusaja lõpp: 30. juuni 2015

LT Leedu

RO–bi–LT–1

Teema: RO–bi–EL–1 vastuvõtmine.

Kehtivusaja lõpp: 30. juuni 2015

RO–bi–LT–2

Teema: RO–bi–EL–2 vastuvõtmine.

Kehtivusaja lõpp: 30. juuni 2015

NL Madalmaad

RO–bi–NL–13

Teema: ohtlike majapidamisjäätmete veo kava 2004.

Viide direktiivi 2008/68/EÜ I lisa jaotisele I.1: 1.1.3.6, 3.3, 4.1.4, 4.1.6, 4.1.8, 4.1.10, 5.1.2, 5.4.0, 5.4.1, 5.4.3, 6.1, 7.5.4, 7.5.7, 7.5.9, 8 ja 9.

Direktiivi lisa sisu: erandid teatavate koguste puhul; erisätted; pakendite kasutamine; ülepakkimine; dokumendid; pakendite konstrueerimine ja katsetamine; peale- ja mahalaadimine ning käitlemine; manning; seadmed; veod; sõidukid ja dokumendid; sõidukite konstrueerimine ja heakskiitmine.

Liikmesriigi õigusakti sisu: 17 sisulist sätet kogutud ohtlike väikeste majapidamisjäätmete veo kohta. Arvestades iga juhtumiga seotud väikeseid koguseid ja eri ainete erinevaid omadusi, ei ole võimalik vedusid sooritada täielikus kooskõlas ADRi eeskirjadega. Seega on eespool osutatud kavaga ette nähtud lihtsustatud variant, mis kaldub kõrvale ADRi mitmetest sätetest.

Algviide liikmesriigi õigusaktile: ohtlike majapidamisjäätmete veo kava 2004.

Märkused: kava kehtestati selleks, et üksikisikutel oleks võimalik tuua väikeses koguses keemilisi jäätmeid ühte ja samasse kohta. Seega koosnevad kõnealused ained sellistest jäätmetest nagu värvijäägid. Oht on väike tänu veoks vajalike abinõude valikule, kaasa arvatud eriveovahendid ja märgised „suitsetamine keelatud” ning kollased vilkuvad tuled, mis on elanikele selgelt nähtavad. Veo puhul on oluline see, et ohutus on tagatud. Ohutust on võimalik tagada näiteks nii, et aineid veetakse suletud pakendites, et vältida nende levikut või ohtu, et mürgised aurud lekiksid või koguneksid sõidukis. Sõidukites on mahutid, kuhu saab paigutada eri liiki jäätmeid ja mis pakuvad kaitset manööverdamise, juhusliku nihkumise ja ootamatu avanemise korral. Samas peab vedajal jäätmete väikesest kogusest hoolimata olema kutseoskuse tunnistus, arvestades ainete erinevaid omadusi. Kuna eraisikutel puudub teave kõnealuste ainete ohtlikkuse taseme kohta, tuleks esitada kirjalikud juhendid, nagu on sätestatud kava lisas.

Kehtivusaja lõpp: 30. juuni 2015

PT Portugal

RO–bi–PT–1

Teema: veokiri ÜRO 1965 puhul.

Viide direktiivi 2008/68/EÜ I lisa jaotisele I.1: 5.4.1.

Direktiivi lisa sisu: veokirjade nõuded.

Liikmesriigi õigusakti sisu: saadetise pärisnime, mis märgitakse veokirja õigusakti RPE (Regulamento Nacional de Transporte de Mercadorias Perigosas por Estrada) jaotise 5.4.1 kohaselt, võib üldpealkirja „ÜRO nr 1965 gaasiliste süsivesinike segu, veeldatud, n.o.s” alla kuuluva balloonides veetava kaubandusliku butaani ja propaani puhul asendada järgmiste kaubanimedega:

„ÜRO 1965 butaan” balloonides veetavate RPE alajaotises 2.2.2.3 kirjeldatud segude A, A01, A02 ja A0 puhul;

„ÜRO 1965 propaan” balloonides veetava RPE alajaotises 2.2.2.3 kirjeldatud segu C puhul.

Algviide liikmesriigi õigusaktile: Despacho DGTT 7560/2004, de 16 de Abril de 2004, ao abrigo do n.o 1 do artigo 5.o do Decreto-Lei n.o 267-A/2003, de 27 de Outubro.

Märkused: tunnistatakse oluliseks, et ohtlike kaupade veokirjade täitmine tuleb teha ettevõtjatele hõlpsamaks, kui see ei mõjuta kõnealuste toimingute ohutust.

Kehtivusaja lõpp: 30. juuni 2015

RO–bi–PT–2

Teema: tühjade puhastamata paakide ja konteinerite veokirjad.

Viide direktiivi 2008/68/EÜ I lisa jaotisele I.1: 5.4.1.

Direktiivi lisa sisu: veokirja olemasolu nõue.

Liikmesriigi õigusakti sisu: ohtlikke kaupu vedanud tühjade paakide ja konteinerite tagasitoimetamisel võib RPE jaotises 5.4.1 osutatud veokirja asendada tagasitoimetamisele vahetult eelnenud, kõnealuse kauba kohaleveoks välja antud veokirjaga.

Algviide liikmesriigi õigusaktile: Despacho DGTT 15162/2004, de 28 de Julho de 2004, ao abrigo do n.o 1 do artigo 5.o do Decreto-Lei n.o 267-A/2003, de 27 de Outubro.

Märkused: RPE sätete kohase veokirja olemasolu kohustus ohtlike kaupu sisaldanud tühjade paakide ja konteinerite veol võib teatavatel juhtudel tekitada praktilisi raskusi, mida saab ohutult miinimumini vähendada.

Kehtivusaja lõpp: 30. juuni 2015

SE Rootsi

RO–bi–SE–1

Teema: ohtlike jäätmete vedu ohtlike jäätmete kõrvaldamise ettevõtetesse.

Viide direktiivi 2008/68/EÜ I lisa jaotisele I.1: 2, 5.2 ja 6.1.

Direktiivi lisa sisu: liigitamine, tähistamine ja märgistamine ning nõuded pakendite konstruktsiooni ja katsetamise kohta.

Liikmesriigi õigusakti sisu: kõnealuses õigusaktis on esitatud lihtsustatud liigitamiskriteeriumid ja vähem ranged nõuded pakendite konstruktsiooni ja katsetamise kohta ning muudetud tähistamis- ja märgistamisnõuded.

Ohtlikke jäätmeid ei liigitata ADRi kohaselt, vaid need jagatakse eri jäätmerühmadesse. Igasse jäätmerühma liigitatakse ained, mida võib vastavalt ADRile koos pakendada (segapakend).

ÜRO tunnusnumbri asemel peavad kõik pakendid olema märgistatud vastava jäätmerühma koodiga.

Algviide liikmesriigi õigusaktile: Särskilda bestämmelser om vissa inrikes transporter av farligt gods på väg och i terräng.

Märkused: kõnealuseid eeskirju võib kasutada üksnes ohtlike jäätmete veoks avalikest jäätmekogumispunktidest ohtlike jäätmete kõrvaldamise ettevõtetesse.

Kehtivusaja lõpp: 30. juuni 2015

RO–bi–SE–2

Teema: saatja nimi ja aadress veokirjas.

Viide direktiivi 2008/68/EÜ I lisa jaotisele I.1: 5.4.1.1.

Direktiivi lisa sisu: veokirjas nõutav üldine teave.

Liikmesriigi õigusakti sisu: liikmesriigi õigusaktis sätestatakse, et kui seoses kaubaveoga klientidele tagastatakse tühje puhastamata pakendeid, ei ole vaja märkida saatja nime ja aadressi.

Algviide liikmesriigi õigusaktile: Särskilda bestämmelser om vissa inrikes transporter av farligt gods på väg och i terräng.

Märkused: tühjad puhastamata pakendid sisaldavad tagastamisel enamasti siiski väikesi koguseid ohtlikke kaupu.

Erandit kasutavad peamiselt tööstused, tagastades tühjad puhastamata gaasianumad täis anumate vastu.

Kehtivusaja lõpp: 30. juuni 2015

RO–bi–SE–3

Teema: ohtlike kaupade vedu tootmiskoha (-kohtade) vahetus läheduses, sealhulgas vedu üldkasutatavatel teedel tootmiskoha (-kohtade) ühest osast teise.

Viide direktiivi 2008/68/EÜ I lisa jaotisele I.1: A ja B lisa.

Direktiivi lisa sisu: ohtlike kaupade veo nõuded üldkasutatavatel teedel.

Liikmesriigi õigusakti sisu: vedu tootmiskoha (-kohtade) vahetus läheduses, sealhulgas vedu üldkasutatavatel teedel tootmiskoha (-kohtade) ühest osast teise. Erand on seotud pakendite märgistamise, veokirjade, juhitõendite ja 9. osa kohase vastavustunnistusega.

Algviide liikmesriigi õigusaktile: Särskilda bestämmelser om vissa inrikes transporter av farligt gods på väg och i terräng.

Märkused: ohtlikke kaupu tuleb teatavatel juhtudel viia ettevõtte ühest osast teise, mis asub teisel pool üldkasutatavat teed. Kõnealune veoliik ei ole ohtlike kaupade vedu mööda erateed ning tuleks seetõttu seostada asjakohaste nõuetega. Võrdle ka direktiivi 96/49/EÜ artikli 6 lõikega 14.

Kehtivusaja lõpp: 30. juuni 2015

RO–bi–SE–4

Teema: ametiasutuste kinni peetud ohtlike kaupade vedu.

Viide direktiivi 2008/68/EÜ I lisa jaotisele I.1: A ja B lisa.

Direktiivi lisa sisu: nõuded ohtlike kaupade autoveo kohta.

Liikmesriigi õigusakti sisu: määrustest lubatakse kõrvale kalduda, kui see on põhjendatud töötajate kaitsmise vajadusega, ohuga mahalaadimise ajal, tõendite esitamisega jne.

Määrustest võib kõrvale kalduda üksnes siis, kui tavalised veotingimused vastavad nõuetekohasele ohutustasemele.

Algviide liikmesriigi õigusaktile: Särskilda bestämmelser om vissa inrikes transporter av farligt gods på väg och i terräng.

Märkused: kõnealuseid erandeid võivad kohaldada üksnes ohtlikke kaupu kinni pidanud ametiasutused.

Kõnealune erand on ette nähtud näiteks politsei kinni peetud kaupade, nagu lõhkeainete ja varastatud omandi kohalikuks veoks. Selliste kaupade puhul on probleemiks, et nende liigituses ei saa kindel olla. Lisaks ei ole need kaubad tihti ADRile vastavalt pakendatud, tähistatud ega märgistatud. Politsei teeb igal aastal mõnisada kõnealust vedu. Salakaubana sisse toodud kange alkohol tuleb vedada kinnipidamise kohast asitõendite hoiustamise kohta ning seejärel selle kõrvaldamiseks sobivasse rajatisse; kusjuures kõnesolevad rajatised võivad teineteisest üsna kaugel asuda. Lubatud on järgmised erandid: a) iga pakend ei pea olema märgistatud ja b) ei pea kasutama heakskiidetud pakendeid. Iga kõnealuseid pakendeid sisaldav kaubaalus tuleb siiski nõuetekohaselt märgistada. Kõik muud nõuded peavad olema täidetud. Igal aastal toimub ligikaudu 20 niisugust vedu.

Kehtivusaja lõpp: 30. juuni 2015

RO–bi–SE–5

Teema: ohtlike kaupade vedu sadamates ja nende vahetus läheduses.

Viide direktiivi 2008/68/EÜ I lisa jaotisele I.1: 8.1.2, 8.1.5, 9.1.2.

Direktiivi lisa sisu: dokumendid, mis peavad veoühikuga kaasas olema; kõik ohtlikke kaupu vedavad veoühikud peavad olema varustatud eriseadmetega; sõiduki vastavustunnistus.

Liikmesriigi õigusakti sisu:

veoühikuga ei pea dokumente kaasas olema (v.a juhitunnistus).

Veoühik ei pea olema varustatud punktis 8.1.5 määratletud seadmetega.

Vedukitel ei pea olema vastavustunnistust.

Algviide liikmesriigi õigusaktile: Särskilda bestämmelser om vissa inrikes transporter av farligt gods på väg och i terräng.

Märkused: võrdle direktiivi 96/49/EÜ artikli 6 lõikega 14.

Kehtivusaja lõpp: 30. juuni 2015

RO–bi–SE–6

Teema: inspektorite ADR-koolituse tunnistus.

Viide direktiivi 2008/68/EÜ I lisa jaotisele I.1: 8.2.1.

Direktiivi lisa sisu: sõidukijuhid peavad läbima koolituse.

Liikmesriigi õigusakti sisu: sõidukite iga-aastast tehnoülevaatust tegevad inspektorid ei pea osalema peatükis 8.2 osutatud koolitusel ning neil ei pea olema ADR-koolituse tunnistust.

Algviide liikmesriigi õigusaktile: Särskilda bestämmelser om vissa inrikes transporter av farligt gods på väg och i terräng.

Märkused: teatavatel juhtudel võib tehnoülevaatusele esitatavas sõidukis olla ohtlikku kaupa, näiteks tühje puhastamata paake.

Peatüki 1.3 ja punkti 8.2.3 nõudeid kohaldatakse ka kõnesoleval juhul.

Kehtivusaja lõpp: 30. juuni 2015

RO–bi–SE–7

Teema: ÜRO tunnusnumbrite 1202, 1203 ja 1223 alla kuuluvate kaupade kohalik turustamine paaksõidukites.

Viide direktiivi 2008/68/EÜ I lisa jaotisele I.1: 5.4.1.1.6, 5.4.1.4.1.

Direktiivi lisa sisu: tühjade puhastamata paakide ja paakkonteinerite kirjeldus peab vastama punktile 5.4.1.1.6. Juhul kui kaubasaajaid on mitu, võib nende nimed ja aadressid märkida muudesse dokumentidesse.

Liikmesriigi õigusakti sisu: tühjade puhastamata paakide või paakkonteinerite puhul ei ole vaja esitada veokirjas punkti 5.4.1.1.6 kohast kirjeldust, kui laadimiskavasse on asjaomase aine koguseks märgitud 0. Kaubasaaja nimi ega aadress ei ole üheski sõidukiga kaasas olevas dokumendis nõutav.

Algviide liikmesriigi õigusaktile: Särskilda bestämmelser om vissa inrikes transporter av farligt gods på väg och i terräng.

Kehtivusaja lõpp: 30. juuni 2015

RO–bi–SE–9

Teema: põllumajandus- või ehitusobjektidega seotud kohalikud veod.

Viide direktiivi 2008/68/EÜ I lisa jaotisele I.1: 5.4, 6.8 ja 9.1.2.

Direktiivi lisa sisu: veokiri; paakide ehitus; vastavustunnistus.

Liikmesriigi õigusakti sisu: põllumajandus- või ehitusobjektidega seotud kohalikel vedudel ei nõuta järgmiste eeskirjade järgimist:

a)	ei nõuta ohtlike kaupade deklaratsiooni;

b)	võib jätkata personalihaagistele paigaldatud vanemate paakide/konteinerite kasutamist, mille ehitus ei vasta peatükile 6.8, kuid vastab vanematele liikmesriigi õigusaktidele;

c)	kohalikeks vedudeks ja teetööde vahetus läheduses võib jätkata ÜRO tunnusnumbritega 1268, 1999, 3256 ja 3257 ainete veoks ette nähtud vanemate paaksõidukite kasutamist, mis ei vasta peatükkide 6.7 või 6.8 nõuetele ning on või ei ole varustatud tee pindamise seadmetega;

d)	personalihaagiste ja paaksõidukite puhul, mis on või ei ole varustatud tee pindamise seadmetega, ei nõuta vastavustunnistusi.

Algviide liikmesriigi õigusaktile: Särskilda bestämmelser om vissa inrikes transporter av farligt gods på väg och i terräng.

Märkused: personalihaagis on selline teatavat tüüpi haagiselamu tööliste jaoks, millel on meeskonnaruum ja mis on varustatud vastavustunnistuseta paagiga/konteineriga metsatöötraktorite tööks ette nähtud diislikütuse hoidmiseks.

Kehtivusaja lõpp: 30. juuni 2015

RO–bi–SE–10

Teema: lõhkeainete vedu paakides.

Viide direktiivi 2008/68/EÜ I lisa jaotisele I.1: 4.1.4.

Direktiivi lisa sisu: lõhkeaineid võib pakendada üksnes punkti 4.1.4 kohastesse pakenditesse.

Liikmesriigi õigusakti sisu: pädev riigiasutus annab vastavustunnistuse sõidukitele, mis on ette nähtud lõhkeainete veoks paakides. Paakides on lubatud vedada üksnes määruses loetletud või pädeva asutuse eriloaga lõhkeaineid.

Paaki tangitud lõhkeainete veosega sõiduk tuleb märgistada ja tähistada vastavalt punktidele 5.3.2.1.1, 5.3.1.1.2 ja 5.3.1.4. Ühes veoüksuses võib olla ainult üks ohtlikke kaupu vedav sõiduk.

Algviide liikmesriigi õigusaktile: S liide. Ohtlike kaupade riigisisese autoveo erieeskirjad, mis on välja antud kooskõlas ohtlike kaupade veo seadusega ja Rootsi määrusega SÄIFS 1993:4.

Märkused: kohaldatakse üksnes riigisiseste vedude suhtes, mis on enamasti kohalikud veod. Kõnealused määrused kehtisid enne Rootsi ühinemist Euroopa Liiduga.

Lõhkeaineid veavad paakautodes üksnes kaks ettevõtet. Lähiajal on kavas üleminek emulsioonilõhkeainetele.

Endine erand nr 84.

Kehtivusaja lõpp: 30. juuni 2015

RO–bi–SE–11

Teema: juhitunnistus.

Viide direktiivi 2008/68/EÜ I lisa jaotisele I.1: 8.2.

Direktiivi lisa sisu: nõuded sõiduki meeskonna väljaõppe kohta.

Liikmesriigi õigusakti sisu: juhtide väljaõppeks ei tohi kasutada punktis 8.2.1.1 osutatud sõidukeid.

Algviide liikmesriigi õigusaktile: S liide. Ohtlike kaupade riikliku autoveo erieeskirjad, mis on välja antud kooskõlas ohtlike kaupade veo seadusega ja Rootsi määrusega SÄIFS 1993:4.

Märkused: kohalikud veod.

Kehtivusaja lõpp: 30. juuni 2015

RO–bi–SE–12

Teema: ÜRO tunnusnumbri 0335 alla kuuluvate ilutulestikuvahendite vedu.

Viide direktiivi 2008/68/EÜ I lisa jaotisele I.1: B lisa punkt 7.2.4, V2 (1).

Direktiivi lisa sisu: sätted EX/II ja EX/III sõidukite kasutamise kohta.

Liikmesriigi õigusakti sisu: ÜRO tunnusnumbri 0335 alla kuuluvate ilutulestikuvahendite vedamisel kohaldatakse punkti 7.2.4 erisätet V2 (1) üksnes juhul, kui ilutulestike lõhkeainesisaldus kokku on üle 3 000 kg (haagise puhul 4 000 kg), tingimusel et ilutulestikuvahendid on ÜRO tunnusnumbri 0335 alla liigitatud vastavalt ÜRO ohtlike kaupade veo soovituste neljateistkümnenda muudetud väljaande punkti 2.1.3.5.5 kohase ilutulestikuvahendite liigituse tabelile.

Soovitused ohtlike kaupade veo kohta.

Liigitamiseks on vajalik pädeva asutuse heakskiit. Liigitust kontrollitakse veoühikus.

Algviide liikmesriigi õigusaktile: S liide. Ohtlike kaupade riigisisese autoveo erieeskirjad, mis on välja antud kooskõlas ohtlike kaupade veo seadusega ja Rootsi määrusega SÄIFS 1993:4.

Märkused: ilutulestikuvahendite vedu piirdub igal aastal kahe lühikese ajavahemikuga – aastavahetus ja aprilli lõpp – mai algus. Vedusid saatjatelt terminalidesse saab olemasolevate EX-tunnistusega sõidukitega teha suuremate probleemideta. Ilutulestikuvahendite vedu terminalidest müügikohtadesse ja müümata koguste tagasivedu terminalidesse on aga raskendatud, kuna EX-tunnistusega sõidukeid ei ole piisavalt. Vedajad ei soovi tunnistuste saamiseks investeeringuid teha, kuna neil ei ole võimalik kulutusi tagasi teenida. Kõnealune olukord ohustab ilutulestikutarnijate püsimajäämist, kuna neil ei ole võimalik tooteid turule viia.

Kõnesoleva erandi kohaselt tuleb uusima võimaliku klassifikatsiooni saamiseks liigitada ilutulestikuvahendid ÜRO soovituste üldnimekirja alusel.

Samalaadne erand on ÜRO tunnusnumbri 0336 alla kuuluvatele ilutulestikvahenditele ette nähtud ka ADR 2005 punkti 3.3.1 erisättega 651.

Kehtivusaja lõpp: 30. juuni 2015

UK Ühendkuningriik

RO–bi–UK–1

Teema: üldkasutatavate teede ületamine ohtlikke kaupu vedavate sõidukitega (N8).

Viide direktiivi 2008/68/EÜ I lisa jaotisele I.1: A ja B lisa.

Direktiivi lisa sisu: nõuded ohtlike kaupade veo kohta üldkasutatavatel teedel.

Liikmesriigi õigusakti sisu: ohtlike kaupade autoveo eeskirju ei kohaldata eravalduses oleval tootmisterritooriumil, mida läbib maantee. Kõnealust erandit ei kohaldata klassi 7 „Radioactive Material (Road Transport) Regulations 2002” sätete suhtes.

Algviide liikmesriigi õigusaktile: Carriage of Dangerous Goods by Road Regulations 1996, reg. 3 Schedule 2(3)(b); Carriage of Explosives by Road Regulations 1996, reg. 3(3)(b).

Märkused: sageli tekib olukord, kus kaupu veetakse kahel pool maanteed paiknevate eravalduste vahel. Kõnealune olukord ei kujuta endast ohtlike kaupade vedu mööda üldkasutatavat teed selle tavapärases tähenduses ning selle suhtes ei kohaldata ohtlikke kaupu käsitlevate eeskirjade sätteid.

Kehtivusaja lõpp: 30. juuni 2015

RO–bi–UK–2

Teema: erand keelust, et kohaliku turustamise puhul ei tohi juht ega juhi abi avada ohtlike ainete pakendeid (v.a klassi 7 kuuluvad kaubad) teel kohalikust laost jaemüüja või kasutaja juurde või jaemüüja juurest lõppkasutaja juurde (N11).

Viide direktiivi 2008/68/EÜ I lisa jaotisele I.1: 8.3.3.

Direktiivi lisa sisu: juht ega juhi abi ei tohi avada ohtlike kaupade pakendeid.

Liikmesriigi õigusakti sisu: pakendite avamise keeld on kvalifitseeritud tingimusega „v.a juhul, kui veoettevõtja on seda lubanud”.

Algviide liikmesriigi õigusaktile: Carriage of Dangerous Goods by Road Regulations 1996, reg. 12 (3).

Märkused: lisas esitatud kõnesoleva keelu järgimine sõna-sõnalt võib tekitada jaekaubanduses tõsiseid probleeme.

Kehtivusaja lõpp: 30. juuni 2015

RO–bi–UK–3

Teema: alternatiivsed veosätted puuvaatide kohta, mis sisaldavad ÜRO tunnusnumbri 3065 alla kuuluvaid aineid III pakendigrupi pakendites.

Viide direktiivi 2008/68/EÜ I lisa jaotisele I.1: 1.4, 4.1, 5.2 ja 5.3.

Direktiivi lisa sisu: pakendamis- ja märgistusnõuded.

Liikmesriigi õigusakti sisu: alkohoolseid jooke, mille alkoholi mahuprotsent on 24–70 % (III pakendigrupp), lubatakse vedada ÜRO heakskiiduta puuvaatides ohusiltideta, kui laadimise ja sõiduki suhtes kehtivad rangemad nõuded.

Algviide liikmesriigi õigusaktile: The Carriage of Dangerous Goods and Use of Transportable Pressure Equipment Regulations 2004: Regulation 7 (13) and (14).

Märkused: tegemist on riikliku aktsiisimaksu alla kuuluvate hinnaliste toodetega, mida veetakse tehasest tolliladudesse riigi maksupitseritega pitseeritud sõidukites. Pakendamis- ja märgistusnõuete leebemaks muutmist on arvesse võetud ohutuse tagamise lisanõuetes.

Kehtivusaja lõpp: 30. juuni 2015

RO–bi–UK–4

Teema: RO–bi–SE–12 vastuvõtmine.

Algviide liikmesriigi õigusaktile: The Carriage of Dangerous Goods and Use of Transportable Pressure Equipment Regulations 2007 Part 1.

Kehtivusaja lõpp: 30. juuni 2015

RO–bi–UK–5

Teema: kasutatud akude kogumine kõrvaldamiseks või ringlussevõtuks.

Viide direktiivi 2008/68/EÜ I lisa jaotisele I.1: A ja B lisa.

Direktiivi lisa sisu: erisäte 636.

Liikmesriigi õigusakti sisu: peatüki 3.3 erisätte 636 puhul lubatakse järgmisi alternatiivseid tingimusi:

kogumispunkti ja vahetöötlemisrajatise vahel veetavate kõrvaldamiseks kogutud ja esitatud kasutatud liitiumelementide ja -akude (ÜRO tunnusnumbrid 3090 ja 3091) ning muude mitteliitiumelementide ja -akude (ÜRO tunnusnumbrid 2800 ja 3028) suhtes ei kohaldata teisi ADRi sätteid, kui kõnealused elemendid ja akud vastavad järgmistele tingimustele:

need pakendatakse tahkete ainete II pakendamisgrupi kohastesse IH2 vaatidesse või 4H2 kastidesse;

üks pakend ei sisalda üle 5 % liitium- ja -ioonakusid;

ühe pakendi brutomass on kuni 25 kg;

pakendite üldkogus veoühiku kohta on kuni 333 kg;

teisi ohtlikke kaupu ei veeta.

Algviide liikmesriigi õigusaktile: The Carriage of Dangerous Goods and Use of Transportable Pressure Equipment 2007 part 1.

Märkused: kogumispunktid asuvad tavaliselt jaemüügikohtades ja seepärast ei ole otstarbekas õpetada suurt hulka inimesi sorteerima ja pakendama kasutatud akusid vastavalt ADRi nõuetele. Ühendkuningriigi süsteem toimiks vastavalt Ühendkuningriigi tegevuskavas „Waste and Resources” sätestatud suunistele ning hõlmaks ADRi nõuetele vastavate pakendite ja asjakohaste juhistega varustamist.

Kehtivusaja lõpp: 30. juuni 2015”

II lisa jaotis I.3 asendatakse järgmisega:

„II.3. Liikmesriikide erandid

Liikmesriikide erandid ohtlike kaupade veoks oma territooriumil vastavalt direktiivi 2008/68/EÜ artikli 6 lõikele 2.

Erandite numeratsioon: RA-a/bi/bii-LR-nr

RA = raudteevedu

a/bi/bii = artikli 6 lõike 2 punkt a / punkti b alapunkt i / punkti b alapunkt ii

LR = liikmesriigi tähtlühend

nr = järjekorranumber

Direktiivi 2008/68/EÜ artikli 6 lõike 2 punkti a alusel

DE Saksamaa

RA–a–DE–2

Teema: kombineeritud pakendite luba.

Viide direktiivi 2008/68/EÜ II lisa jaotisele II.1: 4.1.10.4 MP2.

Direktiivi lisa sisu: kombineeritud pakendite keeld.

Liikmesriigi õigusakti sisu: klass 1.4S, 2, 3 ja 6.1; luba klassi 1.4S kuuluvate esemete (kergrelvade padrunid), aerosoolide (klass 2) ning klassidesse 3 ja 6.1 (loetletud ÜRO tunnusnumbrid) kuuluvate puhastus- ja viimistlusmaterjalide kombineeritud pakendamiseks komplektidena, mida müüakse II pakendigruppi kuuluvates kombineeritud pakendites ning väikestes kogustes.

Algviide liikmesriigi õigusaktile: Gefahrgut-Ausnahmeverordnung - GGAV 2002 vom 6.11.2002 (BGBl. I S. 4350); Ausnahme 21.

Märkused: loend nr 30*, 30a, 30b, 30c, 30d, 30e, 30f, 30 g.

Kehtivusaja lõpp: 30. juuni 2015

FR Prantsusmaa

RA–a–FR–3

Teema: vedu raudteeveo-ettevõtja enda vajaduste rahuldamiseks.

Viide direktiivi 2008/68/EÜ II lisa jaotisele II.1: 5.4.1.

Direktiivi lisa sisu: kaubasaateleht peab sisaldama andmeid ohtlike materjalide kohta.

Liikmesriigi õigusakti sisu: koormat ei pea deklareerima, kui raudteeveo-ettevõtja enda vajaduste rahuldamiseks toimuva veo raames ei ületata punktis 1.1.3.6 kehtestatud piirnorme.

Algviide liikmesriigi õigusaktile: Arrêté du 5 juin 2001 relatif au transport des marchandises dangereuses par chemin de fer - Article 20.2.

Kehtivusaja lõpp: 30. juuni 2015

RA–a–FR–4

Teema: teatavate postivagunite vabastamine märgistamise nõudest.

Viide direktiivi 2008/68/EÜ II lisa jaotisele II.1: 5.3.1.

Direktiivi lisa sisu: kohustus kinnitada hoiatusmärgised vaguni seintele.

Liikmesriigi õigusakti sisu: märgistada tuleb üksnes postivagunid, milles veetakse üle kolme tonni samasse klassi kuuluvaid materjale (välja arvatud klassid 1, 6.2 ja 7).

Algviide liikmesriigi õigusaktile: Arrêté du 5 juin 2001 relatif au transport des marchandises dangereuses par chemin de fer - Article 21.1.

Kehtivusaja lõpp: 30. juuni 2015

SE Rootsi

RA–a–SE–1

Teema: ohtlikke kaupu ekspress-saadetisena vedavat raudteevagunit ei pea märgistama.

Viide direktiivi 2008/68/EÜ II lisa jaotisele II.1: 5.3.1.

Direktiivi lisa sisu: ohtlikke kaupu vedavatel raudteevagunitel peavad olema hoiatusmärgised.

Liikmesriigi õigusakti sisu: ohtlikke kaupu ekspress-saadetisena vedavat raudteevagunit ei pea märgistama.

Algviide liikmesriigi õigusaktile: Särskilda bestämmelser om vissa inrikes transporter av farligt gods på väg och i terräng.

Märkused: RIDis kehtestatakse ekspress-saadetistena käsitatavatele kaupadele koguselised piirangud. Seetõttu on kogused väikesed.

Kehtivusaja lõpp: 30. juuni 2015

UK Ühendkuningriik

RA–a–UK–1

Teema: teatavate väikese riskiteguriga radioaktiivsete esemete (näiteks kellad, käekellad, suitsuandurid, kompassid) vedu.

Viide direktiivi 2008/68/EÜ II lisa jaotisele II.1: enamik RIDi nõuetest.

Direktiivi lisa sisu: klassi 7 materjali veoga seotud nõuded.

Liikmesriigi õigusakti sisu: liikmesriigi õigusaktide sätete täielik erand teatavate kaupade puhul, mis sisaldavad piiratud koguses radioaktiivset materjali.

Algviide liikmesriigi õigusaktile: Packaging, Labelling and Carriage of Radioactive Material by Rail Regulations 1996, reg. 2(6) (as amended by Schedule 5 of the Carriage of Dangerous Goods (Amendment) Regulations 1999).

Märkused: kõnesolev erand on lühiajaline meede, mis ei ole enam vajalik, kui RIDi võetakse üle IAEA eeskirjade muudatused.

Kehtivusaja lõpp: 30. juuni 2015

RA–a–UK–2

Teema: lõhkeainete segaveoste ning lõhkeainete koos muude ohtlike kaupadega vagunites, sõidukites ja konteinerites vedamise piirangute leevendamine (N4/5/6).

Viide direktiivi 2008/68/EÜ II lisa jaotisele II.1: 7.5.2.1 ja 7.5.2.2.

Direktiivi lisa sisu: teatavate segaveoste piirangud.

Liikmesriigi õigusakti sisu: liikmesriigi õigusaktid on lõhkeainete segaveoste suhtes leebemad tingimusel, et kõnealused veod on ohutult teostatavad.

Märkused: Ühendkuningriik soovib lubada muuta mõningaid eeskirju, mis käsitlevad lõhkeainete vedamist koos teiste lõhkeainetega ja lõhkeainete vedamist koos teiste ohtlike kaupadega. Kõikidele variantidele on kehtestatud koguselised piirangud ühe või mitme veose koostisosa osa suhtes ja seda lubatakse vaid tingimusel, et „võetud on kõik rakendatavad meetmed selleks, et lõhkeained ei puutuks kaupadega kokku või ei ohustaks kaupu muul viisil, või selleks, et kaubad ei ohustaks lõhkeaineid”.

Ühendkuningriik võib soovida lubada näiteks järgmisi muudatusi.

ÜRO tunnusnumbrite 0029, 0030, 0042, 0065, 0081, 0082, 0104, 0241, 0255, 0267, 0283, 0289, 0290, 0331, 0332, 0360 ja 0361 alla liigitatavaid lõhkeaineid võib vedada samas sõidukis koos ÜRO tunnusnumbri 1942 alla liigitatavate ohtlike kaupadega. ÜRO tunnusnumbri 1942 alla kuuluvate ainete lubatud veokogust piiratakse sel viisil, et kõnealust ainet käsitatakse klassi 1.1D kuuluva lõhkeainena.

Klassi 1.4G kuuluvaid lõhkeaineid võib vedada koos veoliiki 2 kuuluvate tuleohtlike vedelike ja gaasidega või veoliiki 3 kuuluvate mittesüttivate ja mittetoksiliste gaasidega või nende kõikide kombinatsioonidena tingimusel, et ohtlike kaupade kogumass kokku ei ületa 200 kg või kogumaht 200 liitrit ning et lõhkeainete netomass kokku ei ületa 20 kg.

4.	ÜRO tunnusnumbrite 0106, 0107 ja 0257 alla kuuluvaid lõhkeainetooteid võib vedada koos sobivusrühma D, E või F kuuluvate lõhkeainetoodetega, mille komponentideks kõnealused tooted on. ÜRO tunnusnumbrite 0106, 0107 ja 0257 alla kuuluvate lõhkeainete üldkogus ei tohi ületada 20 kg.

Kehtivusaja lõpp: 30. juuni 2015

RA–a–UK–3

Teema: lubada erinevat maksimumkogust veoüksuse kohta klassi 1 kaupadele, mis kuuluvad punkti 1.1.3.1 tabelis veoliikide 1 ja 2 alla.

Viide direktiivi 2008/68/EÜ II lisa jaotisele II.1: 1.1.3.1.

Direktiivi lisa sisu: veoliigi erandid.

Liikmesriigi õigusakti sisu: võetakse vastu eeskirjad, mis lubavad teha erandeid lõhkeainete segaveose ja piiratud koguste suhtes.

Algviide liikmesriigi õigusaktile: The Carriage of Dangerous Goods and Use of Transportable Pressure Equipment Regulations 2004: Regulation 3(7)(b).

Märkused: klassi 1 kaupadele lubatakse erinevaid kogusepiiranguid ja segaveose korrutustegureid, mis veoliigi 1 puhul on 50 ja veoliigi 2 puhul 500. Segaveoste arvutamisel on veoliigi 1 korrutustegur 20 ja veoliigi 2 korrutustegur 2.

Kehtivusaja lõpp: 30. juuni 2015

RA–a–UK–4

Teema: RA–a–FR–6 vastuvõtmine.

Viide direktiivi 2008/68/EÜ II lisa jaotisele II.1: 5.3.1.3.2.

Direktiivi lisa sisu: tähistusnõude leevendamine haagistega ühendveo puhul.

Liikmesriigi õigusakti sisu: tähistusnõuet ei kohaldata juhul, kui sõiduki tähised on selgelt nähtavad.

Algviide liikmesriigi õigusaktile: The Carriage of Dangerous Goods and Use of Transportable Pressure Equipment Regulations 2004: Regulation 7(12).

Märkused: Ühendkuningriigis on kõnealune liikmesriigi säte kogu aeg kehtinud.

Kehtivusaja lõpp: 30. juuni 2015

RA–a–UK–5

Teema: sisepakendites kaupade (v.a klassid 1, 4.2, 6.2 ja 7) turustamine jaemüüjatele või kasutajatele: kohalikust laost jaemüüjatele või tarbijatele ning jaemüüjatelt lõppkasutajatele.

Viide direktiivi 2008/68/EÜ II lisa jaotisele II.1: 6.1.

Direktiivi lisa sisu: pakendite konstruktsiooni ja katsetamise nõuded.

Liikmesriigi õigusakti sisu: pakendite märgistamist RID/ADRi või ÜRO märgisega ei nõuta.

Algviide liikmesriigi õigusaktile: The Carriage of Dangerous Goods and Use of Transportable Pressure Equipment Regulations 2007: Regulation 26.

Märkused: RID-nõuded ei ole asjakohased veo viimasel etapil, mis hõlmab vedu laost jaemüüjale või tarbijale ning jaemüüjalt lõppkasutajale. Kõnealuse erandi eesmärk on võimaldada kohalike vedude raudtee-etapil vedada jaemüügiks mõeldud kaupade sisemahuteid ilma välispakendita.

Kehtivusaja lõpp: 30. juuni 2015

Direktiivi 2008/68/EÜ artikli 6 lõike 2 punkti b alapunkti i alusel

DE Saksamaa

RA–bi–DE–2

Teema: pakendatud ohtlike jäätmete vedu.

Viide direktiivi 2008/68/EÜ II lisa jaotisele II.1: 1–5.

Direktiivi lisa sisu: liigitamine, pakendamine ja märgistamine.

Algviide liikmesriigi õigusaktile: Gefahrgut-Ausnahmeverordnung - GGAV 2002 vom 6.11.2002 (BGBl. I S. 4350); Ausnahme 20.

Märkused: loend nr 6*.

Kehtivusaja lõpp: 30. juuni 2015

DK Taani

RA–bi–DK–1

Teema: ohtlike kaupade vedu tunnelites.

Viide direktiivi 2008/68/EÜ II lisa jaotisele II.1: 7.5.

Direktiivi lisa sisu: peale- ja mahalaadimine ning ohutu vahemaa.

Liikmesriigi õigusakti sisu: õigusaktiga on ette nähtud alternatiivsed sätted võrreldes direktiivi 2008/68/EÜ II lisa jaotisega II.1 seoses Suur-Belti väina püsiühenduse (raudteetunneli) kaudu toimuvate vedudega. Kõnealused alternatiivsed sätted on seotud üksnes ohtlike kaupade koormate kaalu ja vahemaaga.

Algviide liikmesriigi õigusaktile: Bestemmelser om transport af eksplosiver i jernbanetunnelerne på Storebælt og Øresund, 15. februar 2005.

Märkused:

Kehtivusaja lõpp: 30. juuni 2015

RA–bi–DK–2

Teema: ohtlike kaupade vedu tunnelites.

Viide direktiivi 2008/68/EÜ II lisa jaotisele II.1: 7.5.

Direktiivi lisa sisu: peale- ja mahalaadimine ning ohutu vahemaa.

Liikmesriigi õigusakti sisu: õigusaktiga on ette nähtud alternatiivsed sätted võrreldes direktiivi 2008/68/EÜ II lisa jaotisega II.1 seoses Øresundi väina püsiühenduse (raudteetunneli) kaudu toimuvate vedudega. Kõnealused alternatiivsed sätted on seotud üksnes ohtlike kaupade koormate kaalu ja vahemaaga.

Algviide liikmesriigi õigusaktile: Bestemmelser om transport af eksplosiver i jernbanetunnelerne på Storebælt og Øresund, 15. februar 2005.

Märkused:

Kehtivusaja lõpp: 29. veebruar 2016

SE Rootsi

RA–bi–SE–1

Teema: ohtlike jäätmete vedu ohtlike jäätmete kõrvaldamise ettevõtetesse.

Viide direktiivi 2008/68/EÜ II lisa jaotisele II.1: 2, 5.2 ja 6.1.

Direktiivi lisa sisu: liigitamine, tähistamine ja märgistamine ning nõuded pakendite konstruktsiooni ja katsetamise kohta.

Liikmesriigi õigusakti sisu: kõnealuses õigusaktis on esitatud lihtsustatud liigitamiskriteeriumid, vähem ranged nõuded pakendite konstruktsiooni ja katsetamise kohta ning muudetud tähistamis- ja märgistamisnõuded. Ohtlikke jäätmeid ei liigitata RIDi kohaselt, vaid need jaotatakse eri jäätmerühmadesse. Igas jäätmerühmas on aineid, mida võib kooskõlas RIDiga koos pakendada (segapakend). ÜRO tunnusnumbri asemel peavad kõik pakendid olema märgistatud vastava jäätmerühma koodiga.

Algviide liikmesriigi õigusaktile: Särskilda bestämmelser om vissa inrikes transporter av farligt gods på väg och i terräng.

Märkused: kõnealuseid eeskirju võib kasutada üksnes ohtlike jäätmete veoks avalikest jäätmekogumispunktidest ohtlike jäätmete kõrvaldamise ettevõtetesse.

Kehtivusaja lõpp: 30. juuni 2015”

3)	III lisa jaotis III.3 asendatakse järgmisega: „III.3. Liikmesriikide erandid — …”

30.3.2010

Euroopa Liidu Teataja

L 83/65

NÕUKOGU SOOVITUS KREEKALE,

16. veebruar 2010,

eesmärgiga lõpetada majanduspoliitika üldsuuniste eiramine Kreekas ning kõrvaldada majandus- ja rahaliidu nõuetekohast toimimist ähvardav oht

(2010/190/EL)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 121 lõiget 4,

võttes arvesse komisjoni soovitust

ning arvestades järgmist:

(1)

Kreeka makromajanduse ja eelarve olukord halvenes viimase aasta jooksul oluliselt, kusjuures riigi rahandus halvenes märksa enam, kui oleks majandussurutise tõttu võinud eeldada. Kõnealune areng on suuresti tingitud riigi enda teguritest, mis kujunesid välja pikema aja jooksul ja põhjustasid Kreeka majanduse netolaenu positsiooni halvenemise ning suure ja püsiva välise tasakaalustamatuse, kajastades konkurentsivõime järsku nõrgenemist ja eelarvepositsiooni märkimisväärset halvenemist.

(2)	Kehvadele majandustulemustele ja eelarvepositsioonile oli oma mõju ka riigi eelarvepoliitika rakendamisel, avaliku halduse tõhususel ja struktuurireformide puudumisel (mille puhul on rahvusvaheliste võrdlusandmete alusel Kreeka näitajad nõrgad).

(3)

Praegune olukord kujutab endast suurt probleemi ja see ohustab Kreeka majanduse pikaajalist jätkusuutlikkust, kusjuures majandus- ja eelarveolukorral võib olla negatiivne mõju teistele euroala riikidele, mida kinnitas kauplemine mitme liikmesriigi võlakirjadega. Praegune olukord ohustab samuti majandus- ja rahaliidu nõuetekohast toimimist.

(4)

Nõukogu ja komisjon on erinevat mitmepoolset järelevalvet teostades korduvalt osutanud Kreeka majanduse pikaajalistele struktuursetele probleemidele. Järelevalve hõlmas eelarvepoliitika järgimise järelevalvet stabiilsuse ja kasvu pakti ning Lissaboni strateegia raames, mille majanduspoliitika üldsuunistega (1) luuakse üldine raamistik liidu ja euroala struktuurireformide jaoks. Siia kuuluvad liikmesriikidele esitatavad soovitused järgida oma keskpika perioodi eelarve-eesmärke ja võtta tõhusaid meetmeid, et tagada ülemäärase puudujäägi kohene kõrvaldamine, samuti seada eesmärgiks korrigeerida jooksevkonto puudujääki, viies selleks läbi struktuurireforme, toetades välist konkurentsivõimet ja aidates eelarvepoliitikat rakendades viia läbi korrektuure.

(5)

Sellega seoses ja võttes arvesse Kreeka majanduse tõsiseid struktuurseid probleeme fiskaal-, tööturu- ja tooteturgude valdkonnas, märkis nõukogu oma 25. juunil 2009. aasta soovituses, (2) et Kreekal on kohustus tugevdada „… makromajandusliku tasakaalustamatuse ja Kreeka majanduse struktuuriliste nõrkuste kõrvaldamiseks vajalikke jõupingutusi” ja adresseeris Kreekale riigipõhised soovitused, sealhulgas soovituse jätkata eelarve konsolideerimist, suurendada konkurentsi ametiteenuste valdkonnas, suurendada reformide abil investeeringuid teadus- ja arendustegevusse, kasutada tõhusamalt struktuurifonde, reformida avaliku halduse süsteemi ja võtta laiaulatuslikke tööturumeetmeid, lähtudes turvalise paindlikkuse põhimõttest. Samal ajal soovitas nõukogu Kreekal kui euroala liikmel tagada riigi rahanduse jätkusuutlikkus ja parandada selle kvaliteeti, ajakohastada avaliku halduse süsteemi ja rakendada liidu ühtseid turvalise paindlikkuse põhimõtteid.

(6)

Kreeka majandus- ja eelarvepoliitika ei ole kooskõlas riigipõhise soovitusega, mis anti välja majanduspoliitika üldsuuniste kohaselt, ega euroala liikmesriikidele suunatud soovitustega, mis on kehtestatud nõukogu 14. mai 2008. aasta soovituses liikmesriikide ja ühenduse majanduspoliitika üldsuuniste kohta.

(7)

15. jaanuaril 2010 esitas Kreeka 2010. aasta ajakohastatud stabiilsusprogrammi, milles on esitatud eelarve-eesmärgid kuni 2013. aastani ning mida tuleks vaadelda koos 2010. aasta eelarvega, mille Kreeka parlament võttis vastu 23. detsembril 2009; nõukogu esitas Kreeka 2010. aasta ajakohastatud stabiilsusprogrammi kohta arvamuse 16. veebruaril 2010 vastavalt nõukogu 7. juuli 1997. aasta määruse (EÜ) nr 1466/97 eelarveseisundi järelevalve ning majanduspoliitika järelevalve ja kooskõlastamise tõhustamise kohta (3) artikli 5 lõikele 3. Nõukogu võttis 16. veebruaril 2010 vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 126 lõikele 9 vastu otsuse, et Kreeka peab võtma meetmeid, mis on vajalikud ülemäärase puudujäägi leevendamiseks (4) (edaspidi „nõukogu 16. veebruari 2010. aasta otsus”).

(8)

Majanduspoliitika koordineerimise nõuetekohaseks toimimiseks euroalal on vaja õigeaegselt kasutada ELi toimimise lepingu artiklile 121 vastavaid instrumente. ELi toimimise lepingu artikli 121 lõikes 4 sätestatakse, et komisjon võib asjaomasele liikmesriigile adresseerida hoiatuse ja soovitada nõukogul esitada sellele liikmesriigile vajalikud soovitused. Võttes arvesse olukorra tõsidust ja selleks et tagada nõukogu 16. veebruari 2010. aasta otsuse täitmine, on asjakohane, et nõukogu võtab vastu vajaliku soovituse. Lisaks võib nõukogu komisjoni ettepaneku põhjal otsustada oma soovitused avaldada.

(9)

Kuigi 2009. aastal halvenesid makromajanduslikud tingimused ametiasutuste ennustatust enam, halvenes riigi rahanduse olukord veelgi rohkem, kui oleks võinud oodata prognoositust suurema majanduslanguse tõttu. Olukorra halvenemine on suures osas tingitud Kreeka valitsuse eelarvepoliitikast. Valitsemissektori puudujääk on 2009. aastal praeguste hinnangute kohaselt 12,75 % SKPst, 2009. aasta jaanuari ajakohastatud stabiilsusprogrammis märgitud eesmärk oli 3,75 % SKPst.

(10)

Kreeka parlament võttis 2010. aasta eelarve vastu 23. detsembril 2009, seades 2010. aastal puudujäägieesmärgiks 9,1 % SKPst. Vahepeal olid Kreeka ametiasutused andnud teada kavatsusest alustada eelarve kohandamist juba 2010. aastal, seades 2010. aastal eelarve puudujäägieesmärgiks 8,7 % SKPst. 2010. aasta jaanuaris ajakohastatud stabiilsusprogrammis kinnitati parandatud eelarve-eesmärk, milleks on 2010. aastal 8,7 % SKPst.

(11)

Elanikkonna vananemise pikaajaline mõju eelarvele on liidu keskmisest tunduvalt suurem, mis on peamiselt tingitud sellest, et pensionikulude suhe SKPsse suureneb järgmistel kümnenditel märkimisväärselt. Komisjoni talituste 2009. aasta jätkusuutlikuse aruandes esitatud olemasolevad indikaatorid osutavad riigi rahandust ohustavatele suurtele riskidele, millega tuleb lisaks eelarve konsolideerimisele tegeleda pensioni- ja tervishoiusüsteemi reformide kaudu. Kreeka pensionisüsteemil on mitmeid puudusi, sealhulgas asjaolu, et süsteemi pakutud kaitse on killustunud. Kuigi Kreeka hüvitise määrad on liidus ühed kõrgeimad (mis seega vähendab soovi tööl käia, mida kajastab ka vanemate töötajate madal tööhõivemäär), on vanemate inimeste hulgas vaeste osakaal Kreekas üks suuremaid. Probleeme on ka ennetähtaegselt pensionile jäämise kavadega, mis pakuvad alternatiivset kuid kulukat pensionile mineku viisi. Samuti on vaja reformida tervishoiusüsteemi, eelkõige parandada oluliselt selle tõhusust ja haldust, kuna need on põhjustanud eelarve praeguse ületamise. Tööturureformid peaksid toetama tööjõupakkumise kasvu, et suurendada maksubaasi.

(12)

Kreeka peaks taastama konkurentsivõime ja tegelema suure välise tasakaalustamatuse probleemiga. Selleks peaks Kreeka majanduspoliitika üldsuuniste kohaselt seadma eesmärgi korrigeerida jooksevkonto puudujääki „rakendades struktuurireforme, tõstes välist konkurentsivõimet ning aidates (…) puudujäägi korrigeerimisele kaasa eelarvepoliitika abil”. Selleks peaksid Kreeka ametiasutused rakendama alalisi meetmeid, et kontrollida jooksvaid esmaseid kulusid, sealhulgas palgakulu avalikus sektoris, ja viima kiiresti läbi struktuurireformid tööturu- ja tooteturgude valdkonnas. Eelkõige peaksid Kreeka ametiasutused tagama, et eelarve konsolideerimise meetmed on põhjaliku reformikava raames suunatud ka riigi rahanduse kvaliteedi parandamisele, reformides samal ajal täiendavalt kiiresti ka maksuhaldust.

(13)

Mitmed indikaatorid ja analüüsid kinnitavad, et hindade konkurentsivõime on Kreekas viimase kümne aasta jooksul pidevalt ja suures ulatuses langenud. Selle põhjuseks on ka palkade suurenemine, mis ületab tootlikkuse kasvu. Avaliku sektori palgad on Kreekas võrreldes teiste euroala riikidega tõusnud kiiremini kui erasektori palgad, mis on mõjutanud üldisi palgaläbirääkimisi ning mistõttu peab avalik sektor näitama eeskuju palgataseme piiramisel. Lisaks võib palgakasvu ja tootlikkuse kasvu erinevust põhjustada Kreeka palgaläbirääkimiste süsteem (kus on ka nt vaheläbirääkimistasemed), mida tuleb sotsiaalpartnerite nõusolekul muuta. Edaspidi peab palgaläbirääkimiste süsteem toetama palgamuutusi, mis kajastavad veelgi enam konkurentsivõimet, tootlikuse arengut ja kohaliku tööturu tingimusi.

(14)

Avalik haldus on olnud üheks suureks takistuseks Kreekas tõhususe suurendamisele. Kreeka avalik sektor on rahvusvahelises võrdluses kehval järjel ja leitakse, et paljud probleemid tulenevad ebapiisavast haldussuutlikkusest ja -tõhususest. Ametiasutused on võtnud kohustuse oma tegevust parandada. See peaks tähendama personali vähendamist, paremat personalijuhtimist riiklikes ettevõtetes, väiksemaid kulusid, suuremat läbipaistvust, suuremat õiguskindlust ja poliitika tõhusamat rakendamist.

(15)

Kreekal on märkimisväärsed võimalused ettevõtluskeskkonna ja tooteturu toimimise parandamiseks. Ettevõtted on silmitsi keerukate, koormavate ja aeganõudvate haldusmenetlustega. Ametiteenused on rangelt reguleeritud ja konkurentsitõkked on ühed liidu suuremad. Võrgutööstust (nt energiat) on liberaliseeritud vähem kui liidus keskmiselt, sarnane on olukord transpordisektori (eelkõige raudteesektori) turgude avamisega. Nende valdkondade reformimine võiks väikeste riiklike kulutustega suurendada erainvesteeringuid ja tööhõivet. Tooteturureformid võiksid aidata läbi viia tööturureforme, vähendades kulusid.

(16)

Kreeka tööturgu on samuti vaja reformida vastavalt turvalise paindlikkuse põhimõtetele, nagu on nõukogu märkinud oma 2009. aasta soovitustes tööturupoliitika rakendamise kohta. Võttes arvesse raskusi, millega noored puutuvad kokku tööturule sisenemisel, tuleb neile pöörata erilist tähelepanu. On palju võimalusi toetada tööturule üleminekut, parandades sealhulgas haridus- ja koolituspoliitikat, viies töötajate oskused uuele tasemele, parandades aktiivse tööturu poliitika tõhusust ning kasutada selleks Euroopa Sotsiaalfondi vahendeid. Samuti on vaja lihtsustada tööhõive kaitsega seotud õigusakte. Veelgi enam, tuleks toetada aktiivset tööturul osalemist. Kõnealuste soovituste rakendamine on Kreeka majanduse jaoks võtmetähtsusega. Majandusvaldkonnas rakendatud struktuurimeetmete mõju tööhõivele tuleks seega võtta igal juhul arvesse.

(17)

Liidu struktuuri- ja ühtekuuluvusfondide kiirem ja tõhusam kasutuselevõtmine võib aidata kaasa konkurentsivõime ja riigi rahanduse jätkusuutlikkuse tagamisele. Võrreldes teiste liikmesriikidega on fondide kasutusevõtt olnud Kreekas tagasihoidlikum. Komisjoniga koostööd tehes seoses meetmetega, mille eesmärk on suurendada fondide kasutamise mahtu ja koostada tegevuskavu, võiks Kreeka rahastada olulisemaid riiklikke investeeringuid, mis toetavad pikaajalist kasvupotentsiaali, kuid samas võimaldavad jätkata eelarve konsolideerimist. Erilist tähelepanu tuleks pöörata tegevuskavadele, mis käsitlevad haldusreformi ja digitaalset konvergentsi, kuna need toetavad avaliku halduse olulisi reforme, mis on 2010. aasta jaanuaris ajakohastatud stabiilsusprogrammis esitatud reformistrateegia olulised elemendid. Näiteks saaks kõnealuste tegevuskavade raames kasutada liidu struktuurifonde, et toetada avalikku sektorit tervishoiusüsteemi ja avalike tööhõiveametite reformimisel, edendada elukestvat õpet, võidelda deklareerimata töö vastu ning luua tõhusad regulatiiv-, kontrolli- ja jõustamisvahendid.

(18)

Kreeka pangad tunduvad kasumlikkuse ja kapitalinõuete täitmise poolest olevat suhteliselt heas seisus. Sektori vastupanuvõimet kinnitasid ka laiaulatuslikud stressitestid. Lisaks säilitasid Kreeka pangad mittetoimivate laenude madala taseme (ligikaudu 7,2 % kõigist laenudest) ja suhteliselt madala laenude suhte hoiustesse. Kreeka pangandussektoril oli siiski probleeme pankadevahelisel turul likviidsete vahendite hankimisega, nii et pangandussektor sõltus täielikult Eurosüsteemi laenudest. Kuigi Kreeka pangandussüsteem on kokkuvõttes jõuline ja üleilmse finantskriisi mõju oli väiksem kui mõnes teises liikmesriigis, on vähetõenäoline, et Kreeka riigi rahanduse probleemid seda ei mõjuta. Samuti teeb muret mõne Kreeka naaberriigi majandus- ja finantsprobleemide mõju.

(19)	Võttes arvesse üleilmse majandus- ja finantskriisi mõju Kreeka majandusele avaldab riskide võimalik ümberhindamine riigi võlakoormale veelgi suuremat survet ja kasvatab valitsemissektori võla riskipreemiat,

SOOVITAB JÄRGMIST:

Võttes arvesse Kreeka riigi rahanduse ja kogu majanduse institutsionaalseid nõrkusi, peaks Kreeka 2010. aastal, alustades võimalikult kiiresti, välja töötama ja viima ellu põhjalikud struktuurireformid, mis on kaugeleulatuvamad kui on märgitud 2010. aasta jaanuaris ajakohastatud stabiilsusprogrammi. Soovitatud reformide osas tuleks teha kättesaadavaks selge ja üksikasjalik ajakava ning seda tuleks rakendamise käigus täita. Võttes arvesse palgaläbirääkimiste süsteemi tõhususe tagamise olulisust ja üldist vajadust konkurentsivõime kaotuse taustal palku kärpida, peaks Kreeka eelkõige tegema järgmist:

a)	vähendama avaliku sektori palgakulusid, samuti tagama, et avaliku sektori palgapoliitikal on juhtiv roll erasektori palkade kujunemisel ning aitama seeläbi üldiselt palku vähendada;

b)	muutma avaliku sektori ametnike palgamaksesüsteemi tõhusamaks, luues ühtsed palkade kehtestamise ja kavandamise põhimõtted ja tõhustades palgaastmestikku; kõnealust palgapoliitikat tuleks laiendada riiklike ettevõtete töötajate hüvitamiseeskirjadele;

muutma paindlikumaks palkade kujundamise süsteemi, soodustades detsentraliseeritud palgaläbirääkimisi (nt vältides kollektiivlepingute laiendamist ettevõtetele, kes läbirääkimistel ei osalenud), sealhulgas sidudes erasektori palkade arengu lahti avaliku sektori suundumustest; parandama palgaläbirääkimisi käsitleva seaduse rakendamist, et piirata erandi klausli kasutamist.

Võttes arvesse tungivat vajadust reformida pensionisüsteemi ja riigi rahanduse pikaajalise jätkusuutlikkusega seotud probleeme, peaks Kreeka tegema järgmist:

a)	viima õigel ajal läbi laiaulatusliku pensionireformi, mis peaks aitama parandada riigi rahanduse jätkusuutlikkust;

b)	tagama meeste ja naiste seadusjärgse pensioniea ühtlustamise ja võtma kasutusele lisaparameetrid, millega automaatselt kohandatakse pensionide suurust ja seadusjärgset pensioniiga vastavalt majanduse ja demograafia teguritele;

c)	tagama et laiaulatuslik tööturureform toetab tööjõupakkumise kasvu ja tööhõivet, et suurendada maksubaasi;

d)	muutma pensionide arvutamise valemit, tugevdades seejuures tehtud maksete ja saadava pensioni omavahelist suhet, ning hakkama seni kasutatud suvakohase indekseerimise asemel indekseerima pensione hindadega;

e)	tõstma keskmist pensionile mineku iga, seades ennetähtaegselt pensionile minekule rangemad tingimused; vähendama oluliselt nende ametite praegu liiga pikka loetelu, mille puhul on võimalik pensionile minna ennetähtaegselt;

f)	lihtsustama killustunud pensionisüsteemi ja võtma kasutusele universaalselt siduvad õigusaktid pensioniõiguse, maksete, pensioni maksimaalse suuruse ja indekseerimise kohta;

g)	võtma juba 2010. aastal vastu vajalikud õigusaktid.

Tervishoiu valdkonnas peaksid reformid keskenduma järgmisele:

a)	vaatama põhjalikult üle tervishoiusüsteemi ülemäära killustunud struktuuri ja süsteemi juhtimise;

b)	tõstma riiklike esmaste tervishoiuteenuste kvaliteeti ja tõhusust;

c)	ajakohastama haiglate haldus- ja raamatupidamisarvestuse korda ning

d)	parandama riigihankemenetlusi, vaadates selleks läbi ka ostetud ravimite nimekirja.

Avaliku halduse tõhusust tuleb parandada. Selleks peaks Kreeka:

välja töötama, heaks kiitma ja läbi viima strateegilise reformi, mille eesmärk on suurendada oluliselt avaliku halduse läbipaistvust ja tõhusust; see põhineks sõltumatul funktsionaalsel analüüsil, mille käigus hinnatakse avaliku halduse üldise struktuuri asjakohasust, et suurendada avaliku halduse tõhusust mitmes poliitikavaldkonnas eelkõige seoses otsustusprotsessi, asutuste vahel vastutuse jagamise, olulisemate ministeeriumide struktuuri, rakendamise järelevalve ja aruandekohustuse ning personalivajaduse ja personalijuhtimisega; tööhõive suurenemine avalikus sektoris tuleks peatada;

b)	vähendama omavalitsuste ja kohalike volikogude arvu, vähendades seeläbi märkimisväärselt kulusid;

c)	võtma meetmeid, et tagada, et riigihanked on kulutõhusad, läbipaistvad ja järgivad konkurentsireegleid.

Veel üks 2010. aasta prioriteet on seotud tooteturu toimimise ja ärikeskkonna parandamisega. Selleks peaks Kreeka:

saavutama parema õigusloome kavas kehtestatud eesmärgid, lihtsustades äritegevuse alustamise ja registreerimise ning tegevusega seotud menetlusi, muutma Kreeka õigussüsteemi tõhusamaks ja lihtsamaks, looma igas ministeeriumis parema õigusloome tagamiseks spetsiaalsed üksused, tugevdama mõju hindamise tähtsust ja kiirendama halduskoormuse vähendamise kava rakendamist;

b)	võtma vastu konkurentsipoliitika selge ja tegevusele suunatud raamistiku ning rakendama seda, kusjuures selle raames tuleks läbi vaadata prioriteetide määramise reeglid ja jõustamistavad; tugevdama Kreeka konkurentsikomisjoni rolli ja suutlikkust;

c)	rakendama teenuste direktiivi kiiresti ja suuri eesmärke seades;

d)	võtma tõhusaid meetmeid ametiteenuste konkurentsivõime suurendamiseks;

jätkuvalt toetama ja kontrollima transpordi- ja energiasektori dereguleerimist, vähendades hinnapiiranguid ja tõkkeid maanteevedude sektorisse sisenemisel, täielikult rakendades esimese raudteepaketi (5), et toetada raudteesektori turu avamist ning kiirendades elektrisektori liberaliseerimist, tagades selleks praeguste turgu valitsevate operaatorite tegevuste eraldamise;

f)	lihtsustama jaesektori reguleerimist.

Tootlikkuse ja tööhõive suurenemise toetuseks peaks Kreeka tegema järgmist:

a)	võtma kohe meetmeid deklareerimata tööga võitlemiseks;

b)	vaatama läbi tööturgu käsitlevad õigusaktid, sealhulgas tööhõive kaitsega seotud õigusaktid, eesmärgiga suurendada tööjõupakkumist;

c)	toetama tööjõunõudlust, vähendades sihipäraselt tööjõukulusid;

d)	viima läbi haridussüsteemi reformid, mille eesmärk on parandada tööjõu oskuste taset ja suurendada vastavust tööturuvajadustele.

Võttes arvesse ülesannet suurendada tootlikkust muu hulgas avaliku sektori prioriteetsete investeeringustrateegiate raames, peaks Kreeka võtma kõik vajalikud meetmed, et parandada ELi struktuurifondide kasutamise tõhusust ja ulatust. Seda tehes tuleks erilist tähelepanu pöörata haldusreformi ja digitaalset konvergentsi käsitlevate tegevuskavade kiirele ja tõhusale rakendamisele, kuna need toetavad avaliku halduse olulisi reforme, mis on 2010. aasta jaanuaris ajakohastatud stabiilsusprogrammis esitatud reformistrateegia olulised elemendid.

8.	Kreekat on kutsutud üles teatama käesoleva soovituse alusel võetud meetmetest ja struktuurimeetmete rakendamise ajakavast, nagu on märgitud 2010. aasta jaanuaris ajakohastatud stabiilsusprogrammis seoses nõukogu 16. veebruari 2010. aasta otsuse artikli 4 lõikes 2 sätestatud kvartaliaruannetega.

Käesolev soovitus on adresseeritud Kreeka Vabariigile.

Brüssel, 16. veebruari 2010

Nõukogu nimel

eesistuja

E. SALGADO

(1) http://ec.europa.eu/economy_finance/structural_reforms/growth_jobs/guidelines/index_en.htm

(2) Nõukogu 25. juuni 2009. aasta soovitus liikmesriikide ja ühenduse majanduspoliitika üldsuuniste ajakohastamise kohta 2009. aastal ja liikmesriikide tööhõivepoliitika rakendamise kohta (ELT L 183, 15.7.2009, lk 1).

(3) EÜT L 209, 2.8.1997, lk 1.

(4) EÜT L 83, 30.3.2010, lk 13.

(5) Direktiivid 91/440/EMÜ (EÜT L 237, 24.8.1991, lk 25), 95/18/EÜ (EÜT L 143, 27.6.1995, lk 70) ja 2001/14/EÜ (EÜT L 75, 15.3.2001, lk 29).

		ISSN 1725-5082 doi:10.3000/17255082.L_2010.083.est
Euroopa Liidu Teataja		L 83

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	53. köide 30. märts 2010

Sisukord		II Muud kui seadusandlikud aktid	Lehekülg
		MÄÄRUSED
	*	Komisjoni määrus (EL) nr 267/2010, 24. märts 2010, Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 101 lõike 3 kohaldamise kohta teatavat liiki kokkulepete, otsuste ja kooskõlastatud tegevuse suhtes kindlustussektoris ( 1 )	1
	*	Komisjoni määrus (EL) nr 268/2010, 29. märts 2010, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2007/2/EÜ seoses ühenduse institutsioonide ja asutuste juurdepääsuga liikmesriikide ruumiandmekogumitele ja -teenustele ühtlustatud tingimustel	8
		Komisjoni määrus (EL) nr 269/2010, 29. märts 2010, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril	10
		OTSUSED
		2010/181/EL
	*	Nõukogu otsus, 16. veebruar 2010, avaldada soovitus 2010/190/EL eesmärgiga lõpetada majanduspoliitika üldsuuniste eiramine Kreekas ning kõrvaldada majandus- ja rahaliidu nõuetekohast toimimist ähvardav oht	12
		2010/182/EL
	*	Nõukogu otsus, 16. veebruar 2010, millega teatatakse Kreekale, et ta peab ülemäärase puudujäägi kõrvaldamiseks võtma puudujääki vähendavaid meetmeid	13
		2010/183/EL
	*	Nõukogu otsus, 16. märts 2010, millega muudetakse otsust 2009/459/EÜ, millega antakse Rumeeniale ühenduse keskmise tähtajaga rahalist abi	19
		2010/184/ÜVJP
	*	Poliitika- ja julgeolekukomitee otsus ATALANTA/1/2010, 5. märts 2010, millega muudetakse poliitika- ja julgeolekukomitee otsust ATALANTA/2/2009, millega kiidetakse heaks kolmandate riikide panus Somaalia ranniku lähedal aset leidvate piraatlusjuhtumite ja relvastatud röövimiste tõkestamiseks, ennetamiseks ja ohjamiseks korraldatud Euroopa Liidu sõjalisse operatsiooni (Atalanta), ja poliitika- ja julgeolekukomitee otsust ATALANTA/3/2009 Somaalia ranniku lähedal aset leidvate piraatlusjuhtumite ja relvastatud röövimiste tõkestamiseks, ennetamiseks ja ohjamiseks korraldatud Euroopa Liidu sõjalise operatsiooni (Atalanta) panustajate komitee asutamise kohta	20
		2010/185/ÜVJP
	*	Poliitika- ja julgeolekukomitee otsus Atalanta/2/2010, 23. märts 2010, Somaalia ranniku lähedal aset leidvate piraatlusjuhtumite ja relvastatud röövimiste tõkestamiseks, ennetamiseks ja ohjamiseks toimuva Euroopa Liidu sõjalise operatsiooni (Atalanta) Euroopa Liidu relvajõudude juhataja nimetamise kohta	22
	*	Nõukogu otsus 2010/186/ÜVJP, 29. märts 2010, millega muudetakse ühist seisukohta 2009/788/ÜVJP Guinea Vabariigi vastu suunatud piiravate meetmete kohta	23
		2010/187/EL
	*	Komisjoni otsus, 25. märts 2010, millega lubatakse liikmesriikidel teha teatavaid erandeid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2008/68/EÜ ohtlike kaupade siseveo kohta (teatavaks tehtud numbri K(2010) 1610 all)	24
		2010/188/EL
	*	Komisjoni otsus, 29. märts 2010, millega muudetakse otsuse 2003/467/EÜ III lisa seoses teatavate Poola ja Portugali piirkondade ametlikult veiste ensootilisest leukoosist vabaks kuulutamisega (teatavaks tehtud numbri K(2010) 1912 all) ( 1 )	59
		2010/189/EL
	*	Komisjoni otsus, 29. märts 2010, milles käsitletakse sinikaelpartide profülaktilist vaktsineerimist madala patogeensusega linnugripi vastu Portugalis ja teatavaid meetmeid, millega piiratakse nende lindude ja neist valmistatud toodete liikumist (teatavaks tehtud numbri K(2010) 1914 all)	62
		SOOVITUSED
		2010/190/EL
	*	Nõukogu soovitus Kreekale, 16. veebruar 2010, eesmärgiga lõpetada majanduspoliitika üldsuuniste eiramine Kreekas ning kõrvaldada majandus- ja rahaliidu nõuetekohast toimimist ähvardav oht	65
		2010/191/EL
	*	Komisjoni soovitus, 22. märts 2010, euro pangatähtede ja müntide seadusliku maksevahendi staatuse ulatuse ja mõju kohta	70

(EUR/100 kg)
CN-kood	Kolmanda riigi kood (1)	Kindel impordiväärtus
0702 00 00	IL	156,4
	JO	64,0
	MA	141,2
	TN	160,3
	TR	101,1
	ZZ	124,6
0707 00 05	JO	75,8
	MA	87,9
	TR	126,5
	ZZ	96,7
0709 90 70	MA	143,4
	TR	108,5
	ZZ	126,0
0805 10 20	EG	46,7
	IL	56,3
	MA	53,6
	TN	47,0
	TR	65,5
	ZZ	53,8
0805 50 10	EG	66,4
	IL	91,6
	MA	49,1
	TR	68,9
	ZA	69,5
	ZZ	69,1
0808 10 80	AR	80,9
	BR	83,8
	CA	100,2
	CL	85,6
	CN	76,2
	MK	23,6
	US	130,0
	ZA	94,1
	ZZ	84,3
0808 20 50	AR	75,5
	CL	96,3
	CN	35,0
	MX	100,0
	UY	106,8
	ZA	100,8
	ZZ	85,7


	(1) EMPs kohaldatav tekst