1.0.1.

Käesolevas peatükis sätestatud meetmete rakendamise tagab määruse (EÜ) nr 300/2008 artiklis 10 osutatud riikliku tsiviillennunduse julgestusprogrammi kohaselt vastutav ametiasutus, lennujaama käitaja, lennuettevõtja või üksus, kui ei ole sätestatud teisiti.

1.0.2.

Käesoleva peatüki kohaldamisel käsitatakse lennujaama osana õhusõidukit, bussi, pagasikäru või muud transpordivahendit ning jalgteed ja maabumissilda.

Käesoleva peatüki kohaldamisel tähendab „turvatud pagas” läbivaadatud väljuvat registreeritud pagasit, mis on füüsiliselt kaitstud, et takistada mis tahes esemete lisamist.

1.0.3.

Ilma et see piiraks määruses (EÜ) nr 272/2009 sätestatud erandite tegemise kriteeriumide kohaldamist, võib pädev asutus lubada julgestusalaste erinõuete või erandite kohaldamist lennujaamade lennualade kaitseks ja julgestuseks päevadel, mil lennujaamas ei ole rohkem kui kaheksa planeeritud väljuvat lendu, tingimusel et igal ajahetkel toimub julgestuspiiranguala kriitilises osas või punkti 1.1.3 reguleerimisalast välja jäävas lennujaamas üksnes ühe õhusõiduki peale- või mahalaadimine, pardaleminek või pardalt mahaminek.

1.1.1.1.

Avatud alade, lennualade, julgestuspiirangualade, kriitiliste osade ja nende kohaldamisel piiritletud alade vahelised piirid peavad olema igas lennujaamas selgelt tuvastatavad, et võimaldada asjakohaste julgestusmeetmete rakendamist kõigil neil aladel.

1.1.1.2.

Avatud ja lennuala vaheline piir peab olema füüsiline takistus, mis on üldsusele selgelt nähtav ja ei võimalda inimestele volitusteta juurdepääsu.

1.1.2.1.

Julgestuspiirangualad hõlmavad vähemalt selliseid lennujaama osi:

1.1.2.2.

Lennujaama osa loetakse julgestuspiirangualaks vähemalt punktis 1.1.2.1 osutatud toimingute ajal.

Julgestuspiiranguala kehtestamisel tehakse vahetult enne sellise ala kehtestamist nende osade läbiotsimine, mille puutumatus ei ole olnud tagatud, tagamaks mõistlikkuse piires, et alal ei leidu keelatud esemeid. Käesolev nõue loetakse täidetuks õhusõiduki puhul, mille suhtes teostatakse õhusõiduki julgestusotstarbeline läbiotsimine.

1.1.2.3.

Kui volitamata isikud võivad olla pääsenud julgestuspiirangualale, tuleb niipea kui võimalik teha nende osade läbiotsimine, mille puutumatus ei ole olnud tagatud, tagamaks mõistlikkuse piires, et alal ei leidu keelatud esemeid. Käesolev nõue loetakse täidetuks õhusõiduki puhul, mille suhtes teostatakse õhusõiduki julgestusotstarbeline läbiotsimine.

1.1.3.1.

Kriitilised osad kehtestatakse lennujaamades, kus vähemalt 40 inimesel on lennujaama läbipääsuluba, mis annab juurdepääsu julgestuspiirangualadele.

1.1.3.2.

Kriitilised osad hõlmavad vähemalt kõiki selliseid lennujaama osi:

Lennujaama osa loetakse kriitiliseks osaks vähemalt punktis a või b osutatud toimingute ajal.

1.1.3.3.

Kriitilise osa kehtestamisel tehakse vahetult enne sellise osa kehtestamist nende osade läbiotsimine, mille puutumatus ei ole olnud tagatud, tagamaks mõistlikkuse piires, et alal ei leidu keelatud esemeid. Käesolev nõue loetakse täidetuks õhusõiduki puhul, mille suhtes teostatakse õhusõiduki julgestusotstarbeline läbiotsimine.

1.1.3.4.

Kui läbivaatamata isikud võivad olla pääsenud kriitilistesse osadesse, tuleb niipea kui võimalik teha nende osade läbiotsimine, mille puutumatus ei ole olnud tagatud, tagamaks mõistlikkuse piires, et alal ei leidu keelatud esemeid.

Käesolev nõue loetakse täidetuks õhusõiduki puhul, mille suhtes teostatakse õhusõiduki julgestusotstarbeline läbiotsimine või julgestuskontroll.

Käesolevat nõuet ei kohaldata, kui kõnealustesse osadesse on pääsenud punkti 1.3.2 või punkti 4.1.1.7 alla kuuluvad isikud.

Muudest kui liites 4-B loetletud kolmandatest riikidest saabuvad isikud loetakse läbivaatamata isikuteks.

1.2.1.1.

Juurdepääsu lennualadele võib lubada üksnes juhul, kui isikutel ja sõidukitel on selleks põhjendatud vajadus.

1.2.1.2.

Juurdepääsu saamiseks lennualadele peab isikul olema luba.

1.2.1.3.

Juurdepääsu saamiseks lennualadele peab sõidukil olema nähtaval kohal sõidukiluba.

1.2.1.4.

Lennualal viibivad isikud peavad nõudmise korral esitama oma loa kontrollimiseks.

1.2.2.1.

Juurdepääsu julgestuspiirangualadele võib anda üksnes juhul, kui isikutel ja sõidukitel on selleks põhjendatud vajadus.

1.2.2.2.

Juurdepääsu saamiseks julgestuspiirangualadele peab isik esitama ühe järgmistest lubadest:

1.2.2.3.

Juurdepääsu saamiseks julgestuspiirangualadele peab sõidukil olema nähtaval kohal sõidukiluba.

1.2.2.4.

Punkti 1.2.2.2 alapunktis a osutatud pardakaarti või sellega samaväärset dokumenti kontrollitakse enne isikule julgestuspiirangualadele juurdepääsu lubamist, et tagada mõistlikkuse piires selle kehtivus.

Punkti 1.2.2.2 alapunktides b–e osutatud tunnistust või läbipääsuluba kontrollitakse enne isikule julgestuspiirangualadele juurdepääsu lubamist, tagamaks mõistlikkuse piires, et see on kehtiv ja kuulub selle omanikule.

1.2.2.5.

Julgestuspiirangualadele loata juurdepääsu vältimiseks kontrollitakse juurdepääsupunkte:

1.2.2.6.

Sõidukiluba kontrollitakse enne sõiduki lubamist julgestuspiirangualadele, tagamaks et see on kehtiv ja vastab sõidukile.

1.2.2.7.

Julgestuspiirangualadele juurdepääsu suhtes kohaldatakse ka komisjoni eraldi otsuse lisasätteid.

1.2.3.1.

Ühenduse lennuettevõtja juures töötava meeskonnaliikme tunnistuse ja lennujaama läbipääsuloa võib väljastada üksnes isikule, kes vajab seda tööülesannete täitmisel ja kes on edukalt läbinud punkti 11.1.3 kohase taustakontrolli.

1.2.3.2.

Meeskonnaliikme tunnistus ja lennujaama läbipääsuluba väljastatakse kuni viieks aastaks.

1.2.3.3.

Kui isik ei läbi taustakontrolli, tunnistatakse tema tunnistus või läbipääsuluba viivitamata kehtetuks.

1.2.3.4.

Tunnistust või läbipääsuluba tuleb alati kanda nähtaval kohal vähemalt siis, kui selle omanik viibib julgestuspiirangualal.

Punkti 1.5.1 alapunkti c rakendamise eest vastutavad isikud peavad isiku, kes ei kanna oma tunnistust või läbipääsuluba nähtaval kohal julgestuspiirangualal, välja arvatud seal, kus viibivad reisijad, kinni pidama ja temast vajaduse korral teatama.

1.2.3.5.

Tunnistus või läbipääsuluba tagastatakse viivitamata selle väljastanud üksusele, kui:

1.2.3.6.

Tunnistuse või läbipääsuloa kaotusest, vargusest või tagastamata jätmisest tuleb viivitamata teatada selle väljastanud üksusele.

1.2.3.7.

Elektrooniline tunnistus või läbipääsuluba blokeeritakse selle tagastamise, aegumise või kehtetuks tunnistamise korral või selle kaotusest, vargusest või tagastamata jätmisest teatamise korral viivitamata.

1.2.3.8.

Ühenduse meeskonnaliikme tunnistustele ja lennujaama läbipääsulubadele kohaldatakse ka komisjoni eraldi otsuse lisasätteid.

1.2.4.1.

Ühenduse lennuettevõtja juures töötava meeskonnaliikme tunnistusel peab olema:

1.2.5.1.

Lennujaama läbipääsuloal peab olema:

Nimed ja juurdepääsualad võib asendada samaväärsete tunnusandmetega.

1.2.5.2.

Lennujaama läbipääsulubade väärkasutuse vältimiseks peab olema kasutusel süsteem, mis tagab mõistlikkuse piires, et kaotatud, varastatud või tagastamata kaartide kasutamise katsed avastatakse. Sellise avastamise korral tuleb võtta asjakohased meetmed.

1.2.6.1.

Sõidukiloa võib väljastada üksnes juhul, kui on tehtud kindlaks tööalane vajadus.

1.2.6.2.

Sõidukiluba peab olema seotud konkreetse sõidukiga ning sellele peavad olema märgitud:

Elektroonilistel sõidukilubadel ei pea olema märgitud alad, millele juurdepääs on sõidukile lubatud, ega aegumiskuupäev, kui see teave on elektrooniliselt loetav ja seda kontrollitakse elektrooniliselt enne julgestuspiirangualadele lubamist.

1.2.6.3.

Elektrooniline sõidukiluba peab olema kinnitatud sõidukile viisil, mis tagab, et seda ei saa üle anda.

1.2.6.4.

Sõidukiluba peab olema nähtaval kohal alati, kui sõiduk viibib lennualal.

1.2.6.5.

Sõidukiluba tagastatakse viivitamata selle väljastanud üksusele, kui:

1.2.6.6.

Sõidukiloa kaotusest, vargusest või tagastamata jätmisest tuleb viivitamata teatada selle väljastanud üksusele.

1.2.6.7.

Elektrooniline sõidukiluba blokeeritakse tagastamise, aegumise või kaotusest, vargusest või tagastamata jätmisest teatamise korral viivitamata.

1.2.6.8.

Sõidukilubade väärkasutuse vältimiseks peab olema kasutusel süsteem, mis tagab mõistlikkuse piires, et kaotatud, varastatud või tagastamata sõidukilubade kasutamise katsed avastatakse. Sellise avastamise korral tuleb võtta asjakohased meetmed.

1.2.7.1.

Meeskonnaliikmetel, välja arvatud neil, kellel on kehtiv lennujaama läbipääsuluba, peavad alati olema saatjad, kui nad viibivad julgestuspiirangualadel, välja arvatud:

1.2.7.2.

Isiku võib erandjuhul vabastada punkti 1.2.5.1 nõuete täitmisest ja taustakontrollist, tingimusel et tal on julgestuspiirangualadel viibides alati saatja.

1.2.7.3.

Saatja peab:

1.2.7.4.

Sõiduki võib vabastada punkti 1.2.6 nõuete täitmisest, tingimusel et sellel on lennualal viibimise ajal alati saatja.

1.3.1.1.

Muude isikute kui reisijate ja nendega kaasas olevate esemete läbivaatus teostatakse samal viisil kui vastavalt reisijate ja käsipagasi läbivaatus.

1.3.1.2.

Muude isikute kui reisijate läbivaatusele kohaldatakse punkte 4.1.1.1–4.1.1.6 ja 4.1.1.8.

1.3.1.3.

Muudel isikutel kui reisijatel kaasas olevate esemete läbivaatusele kohaldatakse punkte 4.1.2.1–4.1.2.9 ja 4.1.2.12.

1.3.1.4.

Liites 4-C loetletud esemeid võib kaasas kanda üksnes selleks volitatud isik, et täita ülesandeid, mis on olulised lennujaamarajatiste või õhusõidukite käitamiseks või kohustuste täitmiseks lennu ajal.

1.3.1.5.

Kui muud isikud kui reisijad ja nendega kaasas olevad esemed tuleb läbi vaadata korduva pistelise valiku põhimõttel, kehtestab pädev asutus riskianalüüsi alusel kontrolli sageduse.

1.3.1.6.

Muude isikute kui reisijate ja nendega kaasas olevate esemete läbivaatusele kohaldatakse ka komisjoni eraldi otsuse lisasätteid.

1.3.2.1.

Pädev asutus võib objektiivsetel põhjustel lubada muude isikute kui reisijate vabastamist läbivaatusest või kohaldada nende puhul eriläbivaatust, tingimusel et neid saadab isik, kes on volitatud tegutsema saatjana vastavalt punktile 1.2.7.3.

1.3.2.2.

Muud isikud kui reisijad, kes on läbi vaadatud ja kes lahkuvad ajutiselt kriitilistest osadest, võib vabastada nende naasmisel läbivaatusest, tingimusel et volitatud isikud on neid pidevalt jälginud piisaval määral, tagamaks mõistlikkuse piires, et nad ei too kõnealustesse kriitilistesse osadesse keelatud esemeid.

1.3.2.3.

Eranditele ja eriläbivaatusele kohaldatakse ka komisjoni eraldi otsuse lisasätteid.

1.4.1.1.

Kõiki sõidukeid kontrollitakse enne kriitilistesse osadesse sisenemist. Neid kaitstakse pärast kontrolli loata juurdepääsu eest kuni julgestuspiiranguala kriitilistesse osadesse sisenemiseni.

1.4.1.2.

Juht ega muud sõitjad ei tohi kontrollimise ajal sõidukis viibida. Neilt nõutakse, et nad võtaksid oma isiklikud esemed sõidukist endaga läbivaatuseks kaasa.

1.4.1.3.

Kontrollitavate osade valiku juhuslikkuse tagamiseks tuleb kasutada kindlaksmääratud meetodeid.

1.4.1.4.

Kriitilistesse osadesse sisenevatele sõidukitele kohaldatakse ka komisjoni eraldi otsuse lisasätteid.

1.4.2.1.

Juht ega muud sõitjad ei tohi kontrollimise ajal sõidukis viibida. Neilt nõutakse, et nad võtaksid oma isiklikud esemed sõidukist endaga läbivaatuseks kaasa.

1.4.2.2.

Nii kontrollitavate sõidukite kui ka nende osade valiku juhuslikkuse tagamiseks tuleb kasutada kindlaksmääratud meetodeid.

1.4.2.3.

Muudesse kui julgestuspiiranguala kriitilistesse osadesse sisenevatele sõidukitele kohaldatakse ka komisjoni eraldi otsuse lisasätteid.

1.4.3.1.

Käsitsi läbivaatus hõlmab valitud osade, sealhulgas nende sisu põhjalikku käsitsi kontrolli, tagamaks mõistlikkuse piires, et neis ei leidu keelatud esemeid.

1.4.3.2.

Järgmiseid meetodeid võib kasutada üksnes täiendavate kontrolliviisidena:

1.4.3.3.

Kontrollimeetoditele kohaldatakse ka komisjoni eraldi otsuse lisasätteid.

1.4.4.1.

Pädev asutus võib objektiivsetel põhjustel lubada sõidukite vabastamist kontrollist või kohaldada nende puhul erikontrolli, tingimusel et neid saadab isik, kes on volitatud tegutsema saatjana vastavalt punktile 1.2.7.3.

1.4.4.2.

Eranditele ja erikontrollile kohaldatakse ka komisjoni eraldi otsuse lisasätteid.

1.5.1.

Järelevalvet ja patrullimist teostatakse selleks, et jälgida:

1.5.2.

Järelevalve teostamise ja patrullimise sagedus ning viis põhineb pädeva asutuse riskianalüüsil, milles võetakse arvesse:

Järelevalve teostamise ja patrullimise sageduse ja viisidega seotud riskianalüüsi osad esitatakse nõudmise korral kirjalikult nõuetelevastavuse kontrollimiseks.

1.5.3

Järelevalve ja patrullimine ei tohi toimuda ennustatava korrapärasusega. Läbipääsulubade kehtivust kontrollitakse pistelise valiku põhimõttel.

1.5.4

Kasutusel peavad olema meetmed, mis hoiavad ära isikute julgestusalaseid rikkumisi julgestuspiiranguala kontrollpunktides ning võimaldavad sellise rikkumise esinemise korral rikkumise ja selle tagajärjed kiirelt kõrvaldada ning heastada.

3.0.1.

Lennuettevõtja tagab käesolevas peatükis sätestatud meetmete rakendamise oma õhusõidukite puhul, kui ei ole sätestatud teisiti.

3.0.2.

Liites 3-B on loetletud kolmandad riigid, kus kohaldatavad julgestusstandardid on tunnistatud samaväärseks õhusõidukite julgestuse suhtes kohaldatavate ühiste põhistandarditega.

3.0.3.

Õhusõiduki julgestuskontroll ei ole kohustuslik. Õhusõidukis tuleb teostada õhusõiduki julgestusotstarbeline läbiotsimine vastavalt punktile 3.1.

3.0.4.

Taotluse korral teavitab lennujaama käitaja lennuettevõtjat, kas tema õhusõiduk asub kriitilises osas või mitte. Kui see ei ole selge, siis eeldatakse, et õhusõiduk asub muus kui kriitilises osas.

3.0.5.

Kui ala ei loeta julgestusstaatuse muutuse tõttu enam kriitiliseks osaks, teavitab lennujaam sellest asjaomaseid lennuettevõtjaid.

3.1.1.1.

Õhusõiduki suhtes tuleb teostada õhusõiduki julgestusotstarbeline läbiotsimine alati, kui on alust arvata, et sellele võivad olla juurde pääsenud volitamata isikud.

3.1.1.2.

Õhusõiduki julgestusotstarbeline läbiotsimine hõlmab komisjoni eraldi otsuses sätestatud õhusõiduki määratletud osade kontrolli.

3.1.1.3.

Õhusõiduki suhtes, mis saabub kriitilisse osasse liites 3-B loetlemata kolmandast riigist, teostatakse õhusõiduki julgestusotstarbeline läbiotsimine mis tahes ajal pärast reisijate pardalt lahkumist ja/või lastiruumi tühjaks laadimist.

3.1.1.4.

Õhusõiduk, mis saabub liikmesriigist, kus see oli läbisõidul pärast saabumist liites 3-B loetlemata kolmandast riigist, loetakse kolmandast riigist saabuvaks õhusõidukiks.

3.1.1.5.

Õhusõiduki julgestusotstarbeline läbiotsimise kohaldatavusele kohaldatakse ka komisjoni eraldi otsuse lisasätteid.

—

lennu number ja

—

sihtkoht ja

—

eelmise lennu lähtekoht ja

—

märge õhusõiduki julgestusotstarbelise läbiotsimise teostamise kohta.

—

õhusõiduki julgestusotstarbelise läbiotsimise kuupäev ja kellaaeg ja

—

õhusõiduki julgestusotstarbelise läbiotsimise teostamise eest vastutava isiku nimi ja allkiri.

3.2.1.1.

Olenemata õhusõiduki lennujaamas parkimise kohast, kaitstakse seda loata juurdepääsu eest järgmisel viisil:

3.2.1.2.

Punkti 3.2.1.1 ei kohaldata õhusõiduki suhtes, mis on pargitud lukustatud või muul viisil loata juurdepääsu eest kaitstud angaari.

3.2.2.1.

Kui välisuksed on suletud ja õhusõiduk asub muus kui kriitilises osas, peavad lisaks:

Punkti a ei kohaldata maapinnalt juurdepääsetava ukse suhtes.

3.2.2.2.

Kui ustelt, mis ei ole maapinnalt juurdepääsetavad, eemaldatakse juurdepääsu abivahendid, tuleb need paigutada õhusõidukist piisavalt kaugele, et vältida mõistlikkuse piires juurdepääsu.

3.2.2.3.

Kui välisuksed on lukustatud, peavad neid saama avada üksnes isikud, kellel on selleks tööalane vajadus.

3.2.2.4.

Kui välisuksed on järelevalve all, peab järelevalve tagama õhusõidukile loata juurdepääsu viivitamata avastamise.

3.2.2.5.

Muus kui kriitilises osas asuva suletud välisustega õhusõiduki kaitsele kohaldatakse ka komisjoni eraldi otsuse lisasätteid.

4.0.1.

Käesolevas peatükis sätestatud meetmete rakendamise tagab määruse (EÜ) nr 300/2008 artiklis 10 osutatud riikliku tsiviillennunduse julgestusprogrammi kohaselt vastutav ametiasutus, lennujaama käitaja, lennuettevõtja või üksus, kui ei ole sätestatud teisiti.

4.0.2.

Liites 4-B on loetletud kolmandad riigid, kus kohaldatavad julgestusstandardid on tunnistatud samaväärseteks reisijate ja käsipagasi suhtes kohaldatavate ühiste põhistandarditega.

4.0.3.

Sellisest liikmesriigist saabuvad reisijad ja nende käsipagas, kus õhusõiduk oli läbisõidul pärast saabumist liites 4-B loetlemata kolmandast riigist, loetakse kolmandast riigist saabuvateks reisijateks ja käsipagasiks, välja arvatud juhul, kui on olemas kinnitus selle kohta, et reisijad ja nende käsipagas vaadati kõnealuses liikmesriigis läbi.

4.0.4.

Käesoleva peatüki kohaldamisel hõlmavad „vedelikud, aerosoolid ja geelid” pastasid, kosmeetilisi vedelikke, vedelaid/kuivi segusid ja survestatud mahutite sisu, nt hambapastat, juuksegeeli, jooke, suppe, siirupeid, parfüüme, habemeajamisvahtu ja muid samalaadse konsistentsiga esemeid.

4.1.1.1.

Reisijate mantlid ja pintsakud võetakse enne läbivaatust seljast ning vaadatakse läbi nagu käsipagas.

4.1.1.2.

Reisijaid vaadatakse läbi:

Kui läbivaatuse teostaja ei suuda kindlaks teha, kas reisija kannab keelatud esemeid või mitte, keelatakse reisijal juurdepääs julgestuspiirangualale või ta vaadatakse läbivaatuse teostajat rahuldavalt uuesti läbi.

4.1.1.3.

Käsitsi läbivaatuse korral tehakse seda viisil, mis mõistlikkuse piires tagab, et isikul ei ole kaasas keelatud esemeid.

4.1.1.4.

Kui metallidetektorväravad annavad häire, tuleb häire põhjus kindlaks teha.

4.1.1.5.

Käsi-metallidetektorit võib kasutada üksnes läbivaatuse täiendava vahendina. See ei asenda käsitsi läbivaatust.

4.1.1.6.

Kui õhusõiduki salongi lubatakse viia elusloom, vaadatakse see läbi kas reisija või käsipagasina.

4.1.1.7.

Pädev asutus võib objektiivsetel põhjustel kehtestada reisijate kategooriad, kellele kohaldatakse eriläbivaatust või keda võib läbivaatusest vabastada. Kehtestatud kategooriatest teavitatakse komisjoni.

4.1.1.8.

Reisijate läbivaatusele kohaldatakse ka komisjoni eraldi otsuse lisasätteid.

4.1.2.1.

Sülearvutid ja muud suured elektriseadmed võetakse käsipagasist enne läbivaatust välja ja vaadatakse läbi eraldi.

4.1.2.2.

Vedelikud, aerosoolid ja geelid võetakse käsipagasist enne läbivaatust välja ja vaadatakse eraldi läbi, välja arvatud juhul, kui käsipagasi läbivaatuseks kasutatavad seadmed suudavad vaadata läbi ka mitu suletud vedeliku, aerosooli või geeli mahutit pagasi sees.

Kui vedelikud, aerosoolid ja geelid on käsipagasist eemaldatud, esitab reisija:

4.1.2.3.

Käsipagas vaadatakse läbi:

Kui läbivaatuse teostaja ei suuda kindlaks teha, kas käsipagas sisaldab keelatud esemeid või mitte, ei lubata seda kaasa võtta või vaadatakse läbivaatuse teostajat rahuldavalt uuesti läbi.

4.1.2.4.

Käsipagasi käsitsi läbivaatus hõlmab pagasi, sealhulgas selle sisu käsitsi kontrolli, tagamaks mõistlikkuse piires, et selles ei leidu keelatud esemeid.

4.1.2.5.

Läbivalgustus- või EDS-seadme kasutamise korral vaatleb läbivaatuse teostaja iga kujutist.

4.1.2.6.

Läbivalgustus- või EDS-seadme kasutamisel lahendatakse kõik häired läbivaatuse teostajat rahuldavalt, tagamaks mõistlikkuse piires, et julgestuspiirangualale või õhusõiduki pardale ei viida keelatud esemeid.

4.1.2.7.

Läbivalgustus- või EDS-seadme kasutamisel võetakse pagasist välja esemed, mille tihedus vähendab läbivaatuse teostaja suutlikkust analüüsida käsipagasi sisu. Kott vaadatakse uuesti läbi ja ese vaadatakse käsipagasina eraldi läbi.

4.1.2.8.

Kõik kotid, milles tuvastatakse suur elektriseade, vaadatakse ilma kõnealuse seadmeta uuesti läbi ja elektriseade vaadatakse eraldi läbi.

4.1.2.9.

Pommikoeri ja lõhkeaine jälgede avastamise (ETD) seadet võib kasutada üksnes läbivaatuse täiendava vahendina.

4.1.2.10.

Pädev asutus võib objektiivsetel põhjustel kehtestada käsipagasi kategooriad, millele kohaldatakse eriläbivaatust või mida võib läbivaatusest vabastada. Kehtestatud kategooriatest teavitatakse komisjoni.

4.1.2.11.

Pädev asutus võib lubada diplomaatilise koti vabastamist läbivaatusest või julgestuse erinõuete kohaldamist selle suhtes, tingimusel et on täidetud diplomaatiliste suhete Viini konventsiooni nõuded.

4.1.2.12.

Käsipagasi läbivaatusele kohaldatakse ka komisjoni eraldi otsuse lisasätteid.

4.1.3.1.

Vedelikud, aerosoolid ja geelid vaadatakse läbi järgmise abil:

4.1.3.2.

Maitsmist või proovimist naha peal võib kasutada läbivaatuse täiendava meetodina.

4.1.3.3.

Vedelike, aerosoolide ja geelide läbivaatusele kohaldatakse ka komisjoni eraldi otsuse lisasätteid.

4.1.3.4.

Reisijatel kaasas oleva vedeliku, aerosooli ja geeli võib läbivaatusest vabastada, kui need:

4.3.1.

Asjaomane asutus teavitab lennuettevõtjat kirjalikult ette kavast saata tema õhusõiduki pardale potentsiaalselt ohtlik reisija.

4.3.2.

Teates märgitakse järgmised andmed:

Lennuettevõtja teeb kõnealuse teabe enne reisijate pardaleminekut õhusõiduki kaptenile kättesaadavaks.

4.3.3.

Asjaomane asutus tagab, et seaduslikult kinnipeetud isikutel on alati saatja.

4.4.1.

Reisijatel ei ole lubatud viia julgestuspiirangualadele või õhusõiduki pardale liites 4-C loetletud esemeid.

4.4.2.

Erandi punktist 4.4.1 võib teha tingimusel, et:

Kõnealused esemed paigutatakse õhusõiduki pardal turvalisse kohta.

4.4.3.

Lennuettevõtja tagab, et reisijaid teavitatakse liites 4-C loetletud keelatud esemetest enne lennule registreerimist.

5.0.1.

Käesolevas peatükis sätestatud meetmete rakendamise tagab määruse (EÜ) nr 300/2008 artiklis 10 osutatud riikliku tsiviillennunduse julgestusprogrammi kohaselt vastutav ametiasutus, lennujaama käitaja, lennuettevõtja või üksus, kui ei ole sätestatud teisiti.

5.0.2.

Liites 5-A on loetletud kolmandad riigid, kus kohaldatavad julgestusstandardid on tunnistatud samaväärseteks registreeritud pagasi suhtes kohaldatavate ühiste põhistandarditega.

5.0.3.

Sellisest liikmesriigist saabuv registreeritud pagas, kus õhusõiduk oli läbisõidul pärast saabumist liites 5-A loetlemata kolmandast riigist, loetakse kolmandast riigist saabuvaks registreeritud pagasiks, välja arvatud juhul, kui on olemas kinnitus selle kohta, et see registreeritud pagas vaadati kõnealuses liikmesriigis läbi.

5.0.4.

Käesoleva peatüki kohaldamisel tähendab „turvatud pagas” läbivaadatud väljuvat registreeritud pagasit, mis on füüsiliselt kaitstud, et takistada mis tahes esemete lisamist.

5.1.1.

Registreeritud pagasi läbivaatusel kasutatakse eraldi või koos järgmisi meetodeid ja seadmeid:

Kui läbivaatuse teostaja ei suuda kindlaks teha, kas registreeritud pagas sisaldab keelatud esemeid või mitte, ei lubata seda läbi või vaadatakse läbivaatuse teostajat rahuldavalt uuesti läbi.

5.1.2.

Registreeritud pagasi käsitsi läbivaatus hõlmab pagasi, sealhulgas kogu selle sisu põhjalikku käsitsi kontrolli, tagamaks mõistlikkuse piires, et selles ei leidu keelatud esemeid.

5.1.3.

Läbivalgustus- või EDS-seadme kasutamisel vaadatakse esemed, mille tihedus vähendab läbivaatuse teostaja suutlikkust analüüsida pagasi sisu, läbi muu läbivaatusmeetodi abil.

5.1.4.

Läbivaatus lõhkeaine jälgede avastamise (ETD) seadme abil hõlmab pagasi seest ja väljast ning selle sisult võetud proovide analüüsimist. Sisu võib ka käsitsi läbi vaadata.

5.1.5.

Pädev asutus võib objektiivsetel põhjustel kehtestada registreeritud pagasi kategooriad, millele kohaldatakse eriläbivaatust või mida võib läbivaatusest vabastada. Kehtestatud kategooriatest teavitatakse Euroopa Komisjoni.

5.1.6.

Registreeritud pagasi läbivaatusele kohaldatakse ka komisjoni eraldi otsuse lisasätteid.

5.2.1.

Reisijatele ei tohi võimaldada juurdepääsu läbivaadatud registreeritud pagasile, välja arvatud juhul, kui see on nende endi pagas ja neid jälgitakse, tagamaks et:

5.2.2.

Registreeritud pagas, mis ei ole loata juurdepääsu eest kaitstud, vaadatakse uuesti läbi.

5.2.3.

Registreeritud pagasi kaitsele kohaldatakse ka komisjoni eraldi otsuse lisasätteid.

5.3.1.1.

Lennuettevõtja tagab pardalemineku ajal, et reisija esitab kehtiva pardakaardi või sellega samaväärse dokumendi, mis vastab tema registreeritud pagasile.

5.3.1.2.

Lennuettevõtja tagab, et kasutusel on menetlus selliste reisijate registreeritud pagasi identifitseerimiseks, kes ei läinud pardale või lahkusid pardalt enne õhusõiduki väljumist.

5.3.1.3.

Kui reisija ei ole õhusõiduki pardal, käsitatakse tema pardakaardile või samaväärsele dokumendile vastavat registreeritud pagasit saatjata pagasina.

5.3.1.4.

Lennuettevõtja tagab, et iga saatjata pagasiühik on selgelt identifitseeritav lennutranspordi jaoks lubatud pagasina.

5.3.2.1.

Enne pagasi laadimist õhusõidukisse registreeritakse pagasi saatjata pagasiks muutumise põhjused, välja arvatud punktis 5.3.3 osutatud julgestuskontrolli meetmete kohaldamisel.

5.3.2.2.

Üksikasjalikud lisasätted reisijast mitteolenevate tegurite kohta on sätestatud komisjoni eraldi otsuses.

5.3.3.1.

Punktiga 5.3.2 hõlmamata saatjata registreeritud pagas vaadatakse läbi ühe punktis 5.1.1 sätestatud meetodi abil ning kohaldades vajaduse korral komisjoni eraldi otsuse lisasätteid.

5.3.3.2.

Registreeritud pagas, mis muutub saatjata pagasiks muudel kui punktis 5.3.2 nimetatud põhjustel, vaadatakse uuesti läbi pärast selle õhusõidukist eemaldamist ja enne selle uuesti pealelaadimist.

5.3.3.3.

Üksikasjalikud lisasätted saatjata registreeritud pagasi puhul kohaste julgestuskontrolli meetodite kohta on sätestatud komisjoni eraldi otsuses.

5.4.1.

Reisijatel ei tohi registreeritud pagasis olla liites 5-B loetletud esemeid.

5.4.2.

Erandi punktist 5.4.1 võib teha tingimusel, et:

5.4.3.

Reisijaid teavitatakse liites 5-B loetletud keelatud esemetest enne lennule registreerimist.

6.0.1.

Käesolevas peatükis sätestatud meetmete rakendamise tagab käesolevas peatükis määratletud ametiasutus, lennujaama käitaja, lennuettevõtja või üksus.

6.0.2.

Kaubasaadetistes keelatud esemetena käsitatakse järgmisi esemeid:

6.0.3.

Postisaadetistes keelatud esemetena käsitatakse järgmisi esemeid:

6.1.1.

Kokkuleppeline esindaja vaatab kogu kauba ja posti enne õhusõidukisse laadimist läbi, välja arvatud juhul, kui:

6.1.2.

Kui on põhjust uskuda, et saadetis, mille suhtes on kohaldatud julgestuskontrolli meetmeid, on avatud või seda ei ole pärast julgestuskontrolli meetmete kohaldamist kaitstud loata juurdepääsu eest, vaatab kokkuleppeline esindaja selle enne õhusõidukisse laadimist uuesti läbi.

6.1.3.

Isik, kes pääseb saatjata juurde identifitseeritavale lennukaubale või identifitseeritavale lennupostile, mille suhtes on kohaldatud julgestuskontrolli meetmeid, peab olema edukalt läbinud kas taustakontrolli või töölevõtmise-eelse kontrolli vastavalt punktile 11.1.

6.2.1.

Kauba või posti läbivaatusel:

6.2.2.

Kui läbivaatuse teostaja ei suuda mõistlikkuse piires kindlaks teha, et saadetis ei sisalda keelatud esemeid, ei lubata saadetist läbi või see vaadatakse läbivaatuse teostajat rahuldavalt uuesti läbi.

6.2.3.

Kauba ja posti läbivaatusele kohaldatakse ka komisjoni eraldi otsuse lisasätteid.

6.3.1.1.

Kokkuleppelise esindaja tunnustab pädev asutus.

Kokkuleppelise esindaja tunnustamine on tegevuskohaspetsiifiline.

Iga üksus, kes kohaldab punktis 6.3.2 osutatud julgestuskontrolli meetmeid, peab olema tunnustatud kokkuleppelise esindajana. Kõnealune nõue hõlmab kolmandatest isikutest logistikateenuse osutajaid, kes vastutavad integreeritud lao- ja transporditeenuste eest, lennuettevõtjaid ja käitlusteenuse osutajaid.

Kokkuleppeline esindaja võib sõlmida alltöövõtulepingu:

6.3.1.2.

Iga liikmesriigi pädev asutus määrab määruse (EÜ) nr 300/2008 artiklis 10 osutatud riiklikus tsiviillennunduse julgestusprogrammis kindlaks vastutusalad järgmise kokkuleppeliste esindajate tunnustamise korra rakendamiseks.

6.3.1.3.

Kokkuleppeline esindaja määrab iga tegevuskoha jaoks vähemalt ühe isiku, kes vastutab esitatud julgestusprogrammi rakendamise eest. Kõnealune isik peab olema edukalt läbinud punkti 11.1 kohase taustakontrolli.

6.3.1.4.

Kokkuleppelise esindaja korduv kontrollimine tehakse kuni viieaastaste korrapäraste ajavahemike järel. See peab hõlmama kohapealset kontrolli, et hinnata, kas kokkuleppeline esindaja vastab endiselt määruse (EÜ) nr 300/2008 ja selle rakendusaktide nõuetele.

Kohapealse inspekteerimisena võib käsitada kontrolli, mida pädev asutus teostab kokkuleppelise esindaja valdustes vastavalt oma riiklikule lennundusjulgestuse järelevalve programmile, tingimusel et see hõlmab kõiki tunnustamiseks vajalikke nõudeid.

6.3.1.5.

Kui pädev asutus ei ole enam veendunud, et kokkuleppeline esindaja vastab määruse (EÜ) nr 300/2008 ja selle rakendusaktide nõuetele, tühistab ta kokkuleppelise esindaja staatuse kindlaksmääratud tegevuskohas (-kohtades).

Vahetult pärast tühistamist ning igal juhul 24 tunni jooksul tagab pädev asutus, et esindaja staatuse muutumise kohta tehakse märge EÜ kokkuleppeliste esindajate ja tuntud saatjate andmebaasi.

6.3.1.6.

Ilma et see piiraks liikmesriikide õigust kohaldada rangemaid meetmeid vastavalt määruse (EÜ) nr 300/2008 artiklile 6, on punkti 6.3 kohaselt tunnustatud kokkuleppeline esindaja tunnustatud kõigis liikmesriikides.

6.3.1.7.

Punkti 6.3.1 nõudeid, välja arvatud punkti 6.3.1.2 alapunkti d nõue, ei kohaldata, kui pädev asutus ise kinnitatakse kokkuleppeliseks esindajaks.

6.3.2.1.

Saadetist vastu võttes teeb kokkuleppeline esindaja kindlaks, kas üksus, kellelt ta saadetise saab, on kokkuleppeline esindaja, tuntud saatja, esindaja teenuseid kasutav kaubasaatja või mitte ükski eespool nimetatutest.

6.3.2.2.

Saadetist kokkuleppelisele esindajale või lennuettevõtjale kättetoimetav isik esitab isikutunnistuse, passi, juhiloa või muu dokumendi, millel on tema foto ja mille on väljastanud või mida tunnustab riigi ametiasutus. Seda tunnistust või dokumenti kasutatakse saadetist kättetoimetava isiku tuvastamiseks.

6.3.2.3.

Võttes vastu saadetise, mille suhtes ei ole kõiki nõutavaid julgestuskontrolli meetmeid eelnevalt kohaldatud, tagab kokkuleppeline esindaja, et saadetis vaadatakse läbi vastavalt punktile 6.2.

6.3.2.4.

Pärast käesoleva määruse punktides 6.3.2.1–6.3.2.3 ja komisjoni eraldi otsuse punktis 6.3 osutatud julgestuskontrolli meetmete kohaldamist tagab kokkuleppeline esindaja, et:

6.3.2.5.

Pärast käesoleva määruse punktides 6.3.2.1–6.3.2.4 osutatud julgestuskontrolli meetmete kohaldamist tagab kokkuleppeline esindaja, et lennuettevõtjale või teisele kokkuleppelisele esindajale edastatavale saadetisele oleks lisatud vajalik elektrooniline või kirjalik dokument kas lennusaatelehe või eraldi deklaratsiooni kujul.

6.3.2.6.

Dokument peab olema pädeva asutuse kontrolliks kättesaadav mis tahes punktis enne saadetise laadimist õhusõidukisse ning sisaldama järgmist teavet:

6.3.2.7.

Koondsaadetiste puhul loetakse punkti 6.3.2.6 alapunktide c, e, f ja g nõuded täidetuks, kui kokkuleppelisel esindajal on võimalik igal ajal enne saadetise õhusõidukisse laadimist ja pärast seda lennu vältel või 24 tunni jooksul, sõltuvalt sellest, kumb ajavahemik on pikem, teha kontrollitava kontrolljälje alusel kindlaks saadetise sisu laad, julgestusstaatuse määramise põhjus ja/või julgestusstaatuse määranud isiku nimi ning määramise kuupäev ja kellaaeg.

6.3.2.8.

Võttes vastu saadetise, mille suhtes ei ole kõiki nõutavaid julgestuskontrolli meetmeid eelnevalt kohaldatud, võib kokkuleppeline esindaja otsustada mitte kohaldada punktis 6.3.2 osutatud julgestuskontrolli meetmeid, vaid anda saadetis kõnealuste julgestuskontrolli meetmete kohaldamise tagamiseks üle teisele kokkuleppelisele esindajale.

Kokkuleppelise esindaja kohaldatavatele julgestuskontrolli meetmetele kohaldatakse ka komisjoni eraldi otsuse lisasätteid.

6.4.1.1.

Tuntud saatja tunnustab pädev asutus.

Tuntud saatja tunnustamine on tegevuskohaspetsiifiline.

6.4.1.2.

Iga liikmesriigi pädev asutus määrab määruse (EÜ) nr 300/2008 artiklis 10 osutatud riiklikus tsiviillennunduse julgestusprogrammis kindlaks vastutusalad järgmise tuntud saatjate tunnustamise korra rakendamiseks.

6.4.1.3.

Tuntud saatja määrab iga tegevuskoha jaoks vähemalt ühe isiku, kes vastutab julgestuskontrolli meetmete kohaldamise ja nende rakendamise järelevalve eest. Kõnealune isik peab olema edukalt läbinud taustakontrolli.

6.4.1.4.

Tuntud saatja korduv kontrollimine tehakse kuni viieaastaste korrapäraste ajavahemike järel. See peab hõlmama kohapealset kontrolli, et hinnata, kas tuntud saatja vastab endiselt määruse (EÜ) nr 300/2008 ja selle rakendusaktide nõuetele.

Kohapealse inspekteerimisena võib käsitada kontrolli, mida pädev asutus teostab tuntud saatja valdustes vastavalt oma riiklikule lennundusjulgestuse järelevalve programmile, tingimusel et see hõlmab kõiki liite 6-C kontrollnimekirjas nimetatud alasid.

6.4.1.5.

Kui pädev asutus ei ole enam veendunud, et tuntud saatja vastab määruse (EÜ) nr 300/2008 ja selle rakendusaktide nõuetele, tühistab ta tuntud saatja staatuse kindlaksmääratud tegevuskohas (-kohtades).

Vahetult pärast tühistamist ning igal juhul 24 tunni jooksul tagab pädev asutus, et saatja staatuse muutumise kohta tehakse märge EÜ kokkuleppeliste esindajate ja tuntud saatjate andmebaasi.

6.4.1.6.

Ilma et see piiraks liikmesriikide õigust kohaldada rangemaid meetmeid vastavalt määruse (EÜ) nr 300/2008 artiklile 6, on punkti 6.4 kohaselt kinnitatud tuntud saatja tunnustatud kõigis liikmesriikides.

Punkti 6.4.1.2 alapunkti d kohaselt tunnustatud tuntud saatjale kohaldatakse ka komisjoni eraldi otsuse punktis 6.4 sätestatud lisasätteid.

6.4.2.1.

Tuntud saatja tagab, et:

Kui kõnealuseid julgestuskontrolli meetmeid ei ole saadetise suhtes mis tahes põhjusel kohaldatud või kui saadetist ei ole saatnud tuntud saatja enda nimel, peab tuntud saatja selle kokkuleppelise esindaja jaoks selgelt ära märkima, et saaks kohaldada punkti 6.3.2.3.

6.4.2.2.

Tuntud saatja peab olema nõus sellega, et saadetised, mille suhtes ei ole kohaldatud asjakohaseid julgestuskontrolli meetmeid, vaadatakse läbi vastavalt punktile 6.2.1.

6.5.1.

Esindaja teenuseid kasutava kaubasaatja määrab kokkuleppeline esindaja.

6.5.2.

Esindaja teenuseid kasutavaks kaubasaatjaks määramisel kohaldatakse järgmist korda.

6.5.3.

Kokkuleppeline esindaja haldab punkti 6.5.2 alapunktis c osutatud teavet sisaldavat andmebaasi. Kõnealune andmebaas peab olema pädevale asutusele kontrollimiseks kättesaadav.

6.5.4.

Kui esindaja teenuseid kasutava kaubasaatja nimel ei tehta kahe aasta jooksul ühtegi kauba või posti lennutranspordiga seotud toimingut, aegub esindaja teenuseid kasutava kaubasaatja staatus.

6.5.5.

Kui pädev asutus või kokkuleppeline esindaja ei ole enam veendunud, et esindaja teenuseid kasutav kaubasaatja järgib liites 6-D esitatud juhiseid, tühistab kokkuleppeline esindaja viivitamata esindaja teenuseid kasutava kaubasaatja staatuse.

6.5.6.

Kui dokumendis „Lennundusjulgestuse juhised esindaja teenuseid kasutavatele kaubasaatjatele” ette nähtud julgestuskontrolli meetmeid ei ole saadetise suhtes mis tahes põhjusel kohaldatud või kui saadetist ei ole saatnud esindaja teenuseid kasutav kaubasaatja enda nimel, peab esindaja teenuseid kasutav kaubasaatja selle kokkuleppelise esindaja jaoks selgelt ära märkima, et saaks kohaldada punkti 6.3.2.3.

6.6.1.1.

Tagamaks, et saadetised, mille suhtes on kohaldatud nõutavaid julgestuskontrolli meetmeid, oleksid transpordi ajal kaitstud loata juurdepääsu eest:

6.6.1.2.

Punkti 6.6.1 alapunkte b, c ja d ei kohaldata lennualal toimuvale transpordile.

6.6.2.1.

Kriitilises osas asuvaid kauba- ja postisaadetisi loetakse loata juurdepääsu eest kaitstuks.

6.6.2.2.

Muus kui kriitilises osas asuvaid kauba- ja postisaadetisi loetakse loata juurdepääsu eest kaitstuks juhul, kui:

—

mulle teadaolevatel andmetel on ettevõtte julgestusprogrammis sisalduv teave tõene ja täpne,

—

ettevõtte julgestusprogrammis sätestatud tegevusi ja menetlusi rakendatakse ja järgitakse kõigis programmiga hõlmatud tegevuskohtades,

—

ettevõtte julgestusprogrammi muudetakse ja kohandatakse, et see oleks kooskõlas kõigi tulevikus EÜ õigusaktidesse tehtavate oluliste muudatustega, välja arvatud juhul, kui [ettevõtte nimi] teatab [pädeva asutuse nimi], et ei soovi enam tegutseda kokkuleppelise esindajana,

—

[ettevõtte nimi] teatab [pädeva asutuse nimi] kirjalikult:

—

selleks et tagada vastavus asjakohastele EÜ õigusaktidele, teeb [ettevõtte nimi] kõigi inspekteerimiste puhul täielikku nõutavat koostööd ning annab inspektoritele juurdepääsu kõigile nõutavatele dokumentidele,

—

[ettevõtte nimi] teatab [pädeva asutuse nimi] kõigist tõsistest julgestusalastest rikkumistest ja kõigist kahtlastest asjaoludest, mis võivad olla kauba või posti julgestuse seisukohast olulised, eelkõige katsetest varjata saadetistes keelatud esemeid,

—

[ettevõtte nimi] tagab, et kõik asjaomased töötajad saavad piisava väljaõppe ning on teadlikud ettevõtte julgestusprogrammist tulenevatest kohustustest, ja

—

[ettevõtte nimi] teatab [pädeva asutuse nimi], kui ta:

a)

pitseeritakse saadetised enne transporti ja

b)

esindaja teenuseid kasutava kaubasaatja nimel transporti teostav veoettevõtja peab nõustuma liites 6-E esitatud veoettevõtja deklaratsiooniga.

a)

need on eraldatud temalt pärinevatest saadetistest ja

b)

päritolu on selgelt märgitud saadetisele või sellega kaasas olevatele dokumentidele.

—

[ettevõtte nimi] järgib dokumenti „Lennundusjulgestuse juhised esindaja teenuseid kasutavatele kaubasaatjatele”,

—

[ettevõtte nimi] tagab, et juhised tehakse teatavaks töötajatele, kellel on juurdepääs lennukaubale/lennupostile,

—

[ettevõtte nimi] hoiab lennukauba/lennuposti kaitstuna, kuni see antakse üle kokkuleppelisele esindajale,

—

[ettevõtte nimi] on nõus sellega, et saadetiste suhtes võidakse kohaldada julgestuskontrolli meetmeid, sealhulgas läbivaatust, ja

—

[ettevõtte nimi] on nõus sellega, et tema asukohaliikmesriigi pädev asutus teeb tema valdustes etteteatamata inspekteerimisi, et hinnata, kas [ettevõtte nimi] järgib käesolevaid juhiseid.

—

Kõik töötajad, kes kõnealust lennukaupa/lennuposti transpordivad, on läbinud julgestusvalmiduskoolituse.

—

Kõigi kõnealusele lennukaubale/lennupostile juurdepääsu omavate töötajate usaldusväärsust kontrollitakse. Kõnealune kontrollimine hõlmab vähemalt isikusamasuse kontrolli (võimaluse korral fotoga varustatud isikutunnistuse, juhiloa või passi alusel) ning elulookirjelduse ja/või esitatud soovituskirjade kontrolli,

—

Sõidukite kaubaruumid pitseeritakse või lukustatakse. Riidest seintega sõidukid turvatakse TIR-nööridega. Lennukauba veol lamedapõhjalise kastiga sõidukitel jälgitakse sõidukite koorma-alasid.

—

Vahetult enne pealelaadimist otsitakse kaubaruum läbi ja tagatakse kõnealuse läbiotsimise usaldusväärsus kuni pealelaadimise lõpetamiseni.

—

Iga juht kannab kaasas isikutunnistust, passi, juhiluba või muud pädevate siseriiklike asutuste välja antud või tunnustatud fotoga varustatud dokumenti.

—

Juhid ei tee vastuvõtmise ja kättetoimetamise vahel graafikuväliseid peatusi. Kui seda ei ole võimalik vältida, kontrollib juht naasmisel koorma julgestust ja lukkude ja/või turvakleebiste terviklikkust. Kui juht avastab tõendeid juurdepääsu kohta, teatab ta sellest oma järelevaatajale ning lennukaupa/lennuposti ei toimetata kätte ilma vastava teatamiseta kättetoimetamise ajal.

—

Transporti ei tellita kolmandalt isikult, välja arvatud juhul, kui ka asjaomasel kolmandal isikul on veoleping [eespool nimetatud kokkuleppelise esindaja/tuntud saatja/esindaja teenuseid kasutava saatja või veoettevõtjale kinnituse või sertifikaadi andnud pädeva asutuse nimi], ja

—

muid teenuseid (näiteks ladustamist) ei tellita üheltki muult isikult kui kokkuleppeliselt esindajalt või üksuselt, kelle pädeva asutus on nende teenuste osutajana sertifitseerinud või tunnustanud ja nimekirja kandnud.

7.1.1.

Enne õhusõiduki lastiruumi laadimist vaadatakse lennuettevõtja post ja saadetised läbi ning neid kaitstakse vastavalt 5. peatükile või nende suhtes kohaldatakse julgestuskontrolli meetmeid ja neid kaitstakse vastavalt 6. peatükile.

7.1.2.

Enne lennuettevõtja posti ja saadetiste laadimist mis tahes muusse lennuki osasse peale lastiruumi vaadatakse see läbi ja kaitstakse seda vastavalt 4. peatükis käsipagasi kohta sätestatud tingimustele.

7.1.3.

Õhusõidukisse laaditavate lennuettevõtja postile ja saadetistele kohaldatakse ka komisjoni eraldi otsuse lisasätteid.

7.2.1.

Lennuettevõtja saadetisi, mida kasutatakse reisijate ja pagasi käitlemiseks ning mida saaks kasutada lennundusjulgestuse ohustamiseks, kaitstakse või hoitakse järelevalve all, et hoida ära loata juurdepääs.

Lennule registreerimise iseteenindust ning reisijate käsutuses olevaid samaks otstarbeks ettenähtud Interneti-põhiseid võimalusi käsitatakse volitatud juurdepääsuna kõnealustele materjalidele.

7.2.2.

Kasutuselt kõrvaldatud materjalid, mida saaks kasutada loata juurdepääsu või pagasi julgestuspiirangualale või õhusõiduki pardale viimise hõlbustamiseks, hävitatakse või muudetakse kehtetuks.

7.2.3.

Lennujaamade väljumise kontrollisüsteeme ja lennule registreerimise süsteeme hallatakse viisil, mis hoiab ära loata juurdepääsu.

Reisijate käsutuses olevat lennule registreerimise iseteenindust käsitatakse volitatud juurdepääsuna kõnealustele materjalidele.

8.0.1.

Käesolevas peatükis sätestatud meetmete rakendamise tagab määruse (EÜ) nr 300/2008 artiklis 10 osutatud riikliku tsiviillennunduse julgestusprogrammi kohaselt vastutav ametiasutus, lennujaama käitaja, lennuettevõtja või üksus, kui ei ole sätestatud teisiti.

8.0.2.

Käesoleva peatüki kohaldamisel tähendavad „pardavarud” kõiki esemeid, mis on ette nähtud õhusõiduki pardale võtmiseks, et reisijad või meeskond saaksid neid lennu ajal kasutada, tarbida või osta, välja arvatud:

„Pardavarude kokkuleppeline tarnija” tähendab käesoleva peatüki kohaldamisel tarnijat, kelle meetmed vastavad ühistele julgestuseeskirjadele ja -standarditele määral, mis lubab tarnida pardavarud otse õhusõiduki pardale.

„Pardavarude tuntud tarnija” tähendab käesoleva peatüki kohaldamisel tarnijat, kelle meetmed vastavad ühistele julgestuseeskirjadele ja -standarditele määral, mis lubab tarnida pardavarud lennuettevõtjale või kokkuleppelisele tarnijale, kuid mitte otse õhusõiduki pardale.

8.0.3.

Varusid käsitatakse pardavarudena alates hetkest, mil need on tuvastatavad varudena, mis on ette nähtud õhusõiduki pardale võtmiseks, et reisijad või meeskond saaksid neid lennu ajal kasutada, tarbida või osta.

8.1.1.1.

Pardavarud vaadatakse enne julgestuspiirangualale viimist läbi, välja arvatud juhul, kui:

8.1.1.2.

Kokkuleppeliselt tarnijalt või tuntud tarnijalt saadud pardavarud, millel on näha märke avamisest või mille puhul on põhjust uskuda, et varud ei ole olnud pärast julgestuskontrolli meetmete kohaldamist loata juurdepääsu eest kaitstud, tuleb läbi vaadata.

8.1.1.3.

Pardavarude julgestuskontrolli meetmetele kohaldatakse ka komisjoni eraldi otsuse lisasätteid.

8.1.2.1.

Pardavarusid läbi vaadates peab kasutatav vahend või meetod arvesse võtma varude laadi ning vastama standardile, mis on piisav tagamaks mõistlikkuse piires, et varudesse ei ole peidetud keelatud esemeid.

8.1.2.2.

Pardavarude läbivaatamisele kohaldatakse ka komisjoni eraldi otsuse lisasätteid.

8.1.3.1.

Kokkuleppelise tarnija määrab pädev asutus.

Kokkuleppelise tarnija määramine on tegevuskohaspetsiifiline.

Üksus, kes tagab punktis 8.1.5 osutatud julgestuskontrolli meetmete kohaldamise ning toimetab pardavarud vahetult õhusõiduki pardale, peab olema kinnitatud kokkuleppelise tarnijana. Seda sätet ei kohaldata lennuettevõtja suhtes, kes kohaldab kõnealuseid julgestuskontrolli meetmeid ise ja tarnib varusid üksnes enda õhusõidukite pardale.

8.1.3.2.

Iga liikmesriigi pädev asutus määrab määruse (EÜ) nr 300/2008 artiklis 10 osutatud riiklikus tsiviillennunduse julgestusprogrammis kindlaks vastutusalad järgmise kokkuleppeliste tarnijate kinnitamise korra rakendamiseks:

8.1.3.3.

Kokkuleppelise tarnija korduv kontrollimine kuni viieaastaste korrapäraste ajavahemike järel. See peab hõlmama kohapealset kontrolli, et hinnata, kas kokkuleppeline tarnija vastab endiselt punkti 8.1.5 nõuetele.

Kohapealse inspekteerimisena võib käsitada kontrolli, mida pädev asutus teeb kokkuleppelise tarnija valdustes vastavalt oma riiklikule lennundusjulgestuse järelevalve programmile, tingimusel et see hõlmab kõiki punkti 8.1.5 nõudeid.

8.1.3.4.

Kui pädev asutus ei ole enam veendunud, et kokkuleppeline tarnija vastab punkti 8.1.5 nõuetele, tühistab ta kokkuleppelise tarnija staatuse kindlaksmääratud tegevuskohas (-kohtades).

8.1.3.5.

Ilma et see piiraks liikmesriikide õigust kohaldada rangemaid meetmeid vastavalt määruse (EÜ) nr 300/2008 artiklile 6, on punkti 8.1.3 kohaselt kinnitatud kokkuleppeline tarnija tunnustatud kõigis liikmesriikides.

8.1.4.1.

Üksus, kes tagab punktis 8.1.5.1 osutatud julgestuskontrolli meetmete kohaldamise ning toimetab kätte pardavarusid, kuid mitte vahetult õhusõiduki pardale, peab olema määratud tuntud tarnijaks ettevõtte poolt, kellele ta varusid toimetab. Kõnealust sätet ei kohaldata kokkuleppelise tarnija suhtes.

8.1.4.2.

Et saada määratud tuntud tarnijaks, esitab üksus igale ettevõttele, kellele ta varusid toimetab, liite 8-B dokumendi „Kohustuste deklaratsioon – pardavarude tuntud tarnija”. Deklaratsioonile kirjutab alla kas seaduslik esindaja või julgestuse eest vastutav isik.

Ettevõte, kellele tuntud tarnija varusid toimetab, säilitab allkirjastatud deklaratsiooni kontrollimise jaoks.

8.1.4.3.

Kui kahe aasta jooksul tarneid ei toimu, aegub tuntud tarnija staatus.

8.1.4.4.

Kui pädev asutus või ettevõte, kellele tuntud tarnija varusid toimetab, ei ole enam veendunud, et tuntud tarnija vastab punkti 8.1.5.1 nõuetele, tühistab asjaomane ettevõte tuntud tarnija staatuse.

8.1.5.1.

Lennuettevõtja, kokkuleppeline tarnija ja pardavarude tuntud tarnija:

Punkti e ei kohaldata lennualal toimuva transpordi ajal.

8.1.5.2.

Lennuettevõtja ja kokkuleppelise tarnija kohaldatavatele julgestuskontrolli meetmetele kohaldatakse ka komisjoni eraldi otsuse lisasätteid.

—

mulle teadaolevatel andmetel on ettevõtte julgestusprogrammis sisalduv teave tõene ja täpne,

—

ettevõtte julgestusprogrammis sätestatud tegevusi ja menetlusi rakendatakse ja järgitakse kõigis programmiga hõlmatud tegevuskohtades,

—

ettevõtte julgestusprogrammi muudetakse ja kohandatakse, et see oleks kooskõlas kõigi tulevikus EÜ õigusaktidesse tehtavate oluliste muudatustega, välja arvatud juhul, kui [ettevõtte nimi] teatab [pädeva asutuse nimi], et ei soovi enam toimetada pardavarusid vahetult õhusõiduki pardale (ega soovi seetõttu enam tegutseda kokkuleppelise tarnijana),

—

[ettevõtte nimi] teatab [pädeva asutuse nimi] kirjalikult:

—

selleks et tagada vastavus asjakohastele EÜ õigusaktidele, teeb [ettevõtte nimi] kõigi inspekteerimiste puhul täielikku nõutavat koostööd ning annab inspektoritele juurdepääsu kõigile nõutavatele dokumentidele,

—

[ettevõtte nimi] teatab [pädeva asutuse nimi] kõigist tõsistest julgestusalastest rikkumistest ja kõigist kahtlastest asjaoludest, mis võivad olla pardavarude seisukohast olulised, eelkõige katsetest varjata varudes keelatud esemeid,

—

[ettevõtte nimi] tagab, et kõik asjaomased töötajad saavad piisava väljaõppe ning on teadlikud ettevõtte julgestusprogrammist tulenevatest kohustustest, ja

—

[ettevõtte nimi] teatab [pädeva asutuse nimi], kui ta:

—

[ettevõtte nimi] vastab EÜ õigusaktide nõuetele,

—

selleks et tagada vastavus asjakohastele EÜ õigusaktidele, teeb [ettevõtte nimi] kõigi inspekteerimiste puhul täielikku nõutavat koostööd ning annab inspektoritele juurdepääsu kõigile nõutavatele dokumentidele,

—

[ettevõtte nimi] teatab [lennuettevõtja või kokkuleppeline tarnija, kellele ta pardavarusid toimetab] kõigist tõsistest julgestusalastest rikkumistest ja kõigist kahtlastest asjaoludest, mis võivad olla pardavarude seisukohast olulised, eelkõige katsetest varjata varudes keelatud esemeid,

—

[ettevõtte nimi] tagab, et kõik asjaomased töötajad saavad piisava väljaõppe ning on teadlikud oma julgestusalastest kohustustest, ja

—

[ettevõtte nimi] teatab [lennuettevõtja või kokkuleppeline tarnija, kellele ta pardavarusid toimetab], kui ta:

9.0.1.

Kui ei ole sätestatud teisiti või kui läbivaatuse teostamist ei taga asutus või üksus, peab käesolevas peatükis sätestatud meetmete rakendamise tagama lennujaama käitaja.

9.0.2.

Käesolevas peatükis kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)   „lennujaama varud”– kõik esemed, mis on ette nähtud müügiks või kasutamiseks või lennujaama julgestuspiirangualadel mis tahes eesmärgi või tegevuse jaoks kättesaadavaks tegemiseks;

b)   „lennujaama varude tuntud tarnija”– tarnija, kelle meetmed vastavad ühistele julgestuseeskirjadele ja -standarditele määral, mis lubab tarnida lennujaama varusid julgestuspiirangualadele.

9.0.3.

Varusid käsitatakse lennujaama varudena hetkest, mil need on identifitseeritavad varudena, mis on mõeldud müügiks, kasutamiseks või kättesaadavaks tegemiseks lennujaamade julgestuspiirangualadel.

9.1.1.1.

Lennujaama varud vaadatakse enne julgestuspiirangualale lubamist läbi, välja arvatud juhul, kui tuntud tarnija on kohaldanud varude suhtes julgestuskontrolli meetmeid ja varud on pärast kõnealuste julgestuskontrolli meetmete kohaldamist kuni julgestuspiirangualale toimetamiseni olnud kaitstud loata juurdepääsu eest.

9.1.1.2.

Julgestuspiirangualalt pärinevad lennujaama varud võib kõnealustest julgestuskontrolli meetmetest vabastada.

9.1.1.3.

Tuntud tarnijalt saadud lennujaama varud, millel on näha märke avamisest või mille puhul on põhjust uskuda, et varud ei ole olnud pärast julgestuskontrolli meetmete kohaldamisest loata juurdepääsu eest kaitstud, tuleb läbi vaadata.

9.1.1.4.

Kättetoimetamisel julgestuspiirangualal asuvasse müügikohta viivad müügikoha töötajad läbi lennujaama varude visuaalse kontrolli veendumaks, et neil ei ole märke avamisest.

9.1.2.1.

Lennujaama varusid läbi vaadates peab kasutatav vahend või meetod arvesse võtma varude laadi ning vastama standardile, mis on piisav tagamaks mõistlikkuse piires, et varudesse ei ole peidetud keelatud esemeid.

9.1.2.2.

Lennujaama varude läbivaatusele kohaldatakse ka komisjoni eraldi otsuse lisasätteid.

9.1.3.1.

Üksus, kes tagab punktis 9.1.4 osutatud julgestuskontrolli meetmete kohaldamise ning toimetab kätte lennujaama varud, peab olema määratud lennujaama käitaja poolt tuntud tarnijaks.

9.1.3.2.

Et saada määratud tuntud tarnijaks, esitab üksus lennujaama käitajale liite 9-A dokumendi „Kohustuste deklaratsioon – lennujaama varude tuntud tarnija”. Deklaratsioonile kirjutab alla kas seaduslik esindaja või julgestuse eest vastutav isik.

Lennujaama käitaja säilitab allkirjastatud deklaratsiooni kontrollimise jaoks.

9.1.3.3.

Kui kahe aasta jooksul tarneid ei toimu, aegub tuntud tarnija staatus.

9.1.3.4.

Kui pädev asutus või lennujaama käitaja ei ole enam veendunud, et tuntud tarnija vastab punkti 9.1.4 nõuetele, tühistab lennujaama käitaja tuntud tarnija staatuse.

a)

määrab ettevõtte julgestusküsimuste eest vastutava isiku ja

b)

tagab, et isikud, kellel on juurdepääs lennujaama varudele, läbivad enne neile varudele juurdepääsu saamist julgestusvalmiduskoolituse, ja

c)

hoiab ära loata juurdepääsu enda valdustele ja lennujaama varudele ja

d)

tagab mõistlikkuse piires, et lennujaama varudesse ei ole peidetud keelatud esemeid, ja

e)

kasutab avamise tuvastamist võimaldavaid turvakleebiseid kõigil sõidukitel ja/või konteineritel või kaitseb füüsiliselt kõiki sõidukeid ja/või konteinereid, millega lennujaama varusid transporditakse.

—

[ettevõtte nimi] vastab EÜ õigusaktide nõuetele,

—

selleks et tagada vastavus asjakohastele EÜ õigusaktidele, teeb [ettevõtte nimi] kõigi inspekteerimiste puhul täielikku nõutavat koostööd ning annab inspektoritele juurdepääsu kõigile nõutavatele dokumentidele,

—

[ettevõtte nimi] teatab [pädev asutus ja lennujaama käitaja] kõigist tõsistest julgestusalastest rikkumistest ja kõigist kahtlastest asjaoludest, mis võivad olla lennujaama varude seisukohast olulised, eelkõige katsetest varjata varudes keelatud esemeid,

—

[ettevõtte nimi] tagab, et kõik asjaomased töötajad saavad piisava väljaõppe ning on teadlikud oma julgestusalastest kohustustest ja

—

[ettevõtte nimi] teatab [lennujaama käitaja], kui ta:

11.0.1.

Ametiasutus, lennujaama käitaja või üksus, kes võtab tööle isikud, kes rakendavad selliseid meetmeid või vastutavad nende rakendamise eest, mille eest ta vastutab vastavalt määruse (EÜ) nr 300/2008 artiklis 10 osutatud riiklikule tsiviillennunduse julgestusprogrammile, peab tagama, et kõnealused isikud vastavad käesolevas peatükis sätestatud nõuetele.

11.0.2.

Käesoleva peatüki kohaldamisel tähendab „sertifitseerimine” pädeva asutuse poolt või nimel tehtavat ametlikku hindamist ja kinnitust, mis näitab, et isik on edukalt läbinud asjakohase väljaõppe ning tal on vajalikud oskused talle määratud ülesannete täitmiseks vastuvõetaval tasemel.

11.0.3.

Käesoleva peatüki kohaldamisel tähendab „elukohariik” mis tahes riiki, kus isik on elanud püsivalt vähemalt kuus kuud, ning „lünk” hariduskäigu või töökogemuse kirjelduses tähendab mis tahes lünka pikkusega vähemalt 28 päeva.

11.0.4.

Käesolevast jaost tulenevate väljaõppevajaduste hindamisel võib arvesse võtta enne töölevõtmist omandatud oskusi.

11.1.1.

Isikud, kes võetakse tööle julgestuspiirangualal läbivaatuse, juurdepääsukontrolli või muude julgestuskontrolli meetmete rakendamiseks või rakendamise eest vastutajaks, peavad olema edukalt läbinud taustakontrolli.

11.1.2.

Isikud, kes võetakse tööle mujal kui julgestuspiirangualal, läbivaatuse, juurdepääsukontrolli või muude julgestuskontrolli meetmete rakendamiseks või rakendamise eest vastutajaks peavad olema edukalt läbinud kas taustakontrolli või töölevõtmise-eelse kontrolli. Kui käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti, otsustab selle, kas teha tuleb taustakontroll või töölevõtmise-eelne kontroll, pädev asutus vastavalt kohaldatavatele riiklikele eeskirjadele.

11.1.3.

Kooskõlas ühenduse ja riiklike eeskirjadega peab taustakontroll vähemalt:

11.1.4.

Kooskõlas ühenduse ja riiklike eeskirjadega peab töölevõtmise-eelne kontroll vähemalt:

11.1.5.

Tausta- või töölevõtmise-eelne kontroll peab olema läbitud enne, kui isik saab julgestusalase väljaõppe, mis hõlmab juurdepääsu teabele, mis ei ole avalikult kättesaadav.

11.1.6.

Kõigi punktide 11.1.1 ja 11.1.2 kohaselt tööle võetavate isikute töölevõtmise protsess peab hõlmama vähemalt kirjalikku taotlust ja vestlust, mis on ette nähtud võimete ja sobivuse esialgseks hindamiseks.

11.1.7.

Julgestuskontrolli meetmete kohaldamiseks tööle võetaval isikul peab olema vaimne ja füüsiline võimekus ning sobivus, mis on vajalikud talle määratud ülesannete tõhusaks täitmiseks, ning kõnealuste nõuete olemus tuleb teatavaks teha töölevõtmise protsessi alguses.

Kõnealust võimekust ja sobivust hinnatakse töölevõtmise protsessi ajal ning enne võimaliku katseaja lõpetamist.

11.1.8.

Kõigi punktide 11.1.1 ja 11.1.2 kohaselt tööle võetavate isikute kohta säilitatakse vähemalt nende lepingu kestuse vältel töölevõtmist käsitlevaid andmed, sealhulgas võimalike hindamistestide tulemused.

11.2.1.1.

Isik peab olema edukalt läbinud asjakohase väljaõppe, enne kui tal lubatakse iseseisvalt kohaldada julgestuskontrolli meetmeid.

11.2.1.2.

Punktides 11.2.3.1–11.2.3.5 ja 11.2.4 nimetatud ülesandeid täitvate isikute väljaõpe peab koosnema teoreetilisest, praktilisest ja töökohal toimuvast väljaõppest.

11.2.1.3.

Pädev asutus peab kindlaks määrama kursuste sisu või kiitma selle heaks, enne kui:

Arvutipõhist väljaõpet võib kasutada instruktori või treeneri abiga või ilma selleta.

11.2.1.4.

Kõigi väljaõppe läbinud isikute kohta säilitatakse väljaõpet käsitlevad andmed vähemalt nende lepingu kestuse jooksul.

a)

teadmised varasematest ebaseaduslikest sekkumistest tsiviillennundusse, terroriaktidest ja hetkeohtudest;

b)

teadmised lennundusjulgestuse õigusraamistikust;

c)

teadmised lennundusjulgestuse eesmärkidest ja korraldusest, sealhulgas julgestuskontrolli meetmeid kohaldavate isikute kohustustest ja vastutusaladest;

d)

teadmised juurdepääsukontrolli korrast;

e)

teadmised lennujaamas kasutatavatest läbipääsulubade süsteemidest;

f)

teadmised isikute kinnipidamise korrast ja asjaoludest, mille puhul tuleb inimesed kinni pidada või neist teatada;

g)

teadmised teatamiskorrast;

h)

suutlikkus tuvastada keelatud esemeid;

i)

suutlikkus reageerida asjakohaselt julgestusega seotud intsidentidele;

j)

teadmised sellest, kuidas inimeste käitumine ja reaktsioonid võivad mõjutada julgestuse toimimist; ja

k)

suutlikkus selgelt ja enesekindlalt suhelda.

11.2.3.1.

Isikute, käsipagasi, kaasasolevate esemete ja registreeritud pagasi läbivaatust teostavate isikute töökohaspetsiifilise väljaõppe tulemusel peavad isikutel olema järgmised oskused:

11.2.3.2.

Kauba ja posti läbivaatust teostavate isikute väljaõppe tulemusel peavad isikutel olema järgmised oskused:

11.2.3.3.

Lennuettevõtja posti ja saadetiste, pardavarude ja lennujaama varude läbivaatust teostavate isikute väljaõppe tulemusel peavad isikutel olema järgmised oskused:

11.2.3.4.

Sõidukite kontrolli teostavate isikute spetsiifilise väljaõppe tulemusel peavad isikutel olema järgmised oskused:

11.2.3.5.

Juurdepääsukontrolli lennujaamas ning valvet ja patrullimist teostavate isikute eriväljaõppe tulemusel peavad isikutel olema järgmised oskused:

11.2.3.6.

Õhusõidukite julgestusalaseid läbiotsimisi teostavate isikute väljaõppe tulemusel peavad isikutel olema järgmised oskused:

11.2.3.7.

Õhusõidukite kaitset teostavate isikute väljaõppe tulemusel peavad isikutel olema järgmised oskused:

11.2.3.8.

Pagasi vastavuse kontrolli teostavate isikute väljaõppe tulemusel peavad isikutel olema järgmised oskused:

11.2.3.9.

Kauba ja posti julgestuskontrolli meetmeid, välja arvatud läbivaatust, kohaldavate või identifitseeritavale lennukaubale või identifitseeritavale lennupostile juurdepääsu omavate isikute väljaõppe tulemusel peavad isikutel olema järgmised oskused:

11.2.3.10.

Lennuettevõtja posti ja saadetiste, pardavarude ja lennujaama varude julgestuskontrolli meetmeid, välja arvatud läbivaatust, kohaldavate isikute väljaõppe tulemusel peavad isikutel olema järgmised oskused:

a)

teadmised asjakohastest õigusnormidest ja nende täitmise viisidest;

b)

teadmised järelevaataja ülesannetest;

c)

teadmised ettevõttesisesest kvaliteedikontrollist;

d)

suutlikkus reageerida asjakohaselt keelatud esemete avastamisele;

e)

teadmised erakorralisele olukorrale reageerimise korrast;

f)

suutlikkus juhendada ja anda väljaõpet töökohal ning motiveerida teisi;

ja juhul, kui see on vajalik isikule määratud ülesannete täitmiseks:

g)

teadmised konfliktide lahendamisest ja

h)

teadmised julgestusseadmete ja läbivaatusmeetodite võimalustest ja piiratusest.

a)

teadmised asjakohastest õigusnormidest ja nende täitmise viisidest;

b)

teadmised ettevõttesisesest, riiklikust, ühenduse ja rahvusvahelisest kvaliteedikontrollist;

c)

suutlikkus teisi motiveerida;

d)

teadmised julgestusseadmete ja läbivaatusmeetodite võimalustest ja piiratusest.

11.2.6.1.

Isikud, kes ei ole reisijad ja kes vajavad saatjata juurdepääsu julgestuspiirangualadele ega kuulu punktide 11.2.3–11.2.5 ja 11.5 reguleerimisalasse, peavad läbima julgestusvalmiduskoolituse, enne kui neile antakse luba, mis võimaldab saatjata juurdepääsu julgestuspiirangualadele.

11.2.6.2.

Julgestusvalmiduskoolituse tulemusel peavad isikutel olema järgmised oskused:

11.2.6.3.

Igalt julgestusvalmiduskoolitust läbivalt isikult nõutakse, et ta tõestaks kõigi punktis 11.2.6.2 osutatud teemade tundmist, enne kui talle antakse luba, mis võimaldab saatjata juurdepääsu julgestuspiirangualadele.

11.2.6.1.

Punktides 11.2.3.1–11.2.3.5 nimetatud ülesandeid täitvate isikute suhtes kohaldatakse:

11.2.6.2.

Läbivalgustusseadmeid või EDS-seadmeid käsitsevad isikud peavad läbima esialgse sertifitseerimise või tunnustamist protsessi osana standarditud kujutiste tõlgendamise testi.

11.2.6.3.

Läbivalgustusseadmeid või EDS-seadmeid käsitsevate isikute korduv sertifitseerimine või tunnustamine peab hõlmama nii standarditud kujutiste tõlgendamise testi kui ka töö tõhususe hindamist.

11.2.6.4.

Kui isik ei võta mõistliku aja jooksul, mis tavaliselt on kuni kolm kuud, ette korduvat sertifitseerimist või tunnustamist või ei läbi seda edukalt, tühistatakse tema julgestusalased õigused.

11.2.6.5.

Kõigi sertifitseeritud või tunnustatud isikute kohta säilitatakse vastavalt sertifitseerimist või tunnustamist käsitlevad andmed vähemalt nende lepingu kestuse jooksul.

11.4.1.

Läbivalgustusseadmeid või EDS-seadmeid käsitsevatele isikutele korraldatakse korduv väljaõpe, mis hõlmab kujutiste äratundmise koolitust ja testi. See toimub:

Testi tulemused esitatakse asjaomasele isikule ja salvestatakse ning neid võib arvesse võtta korduva sertifitseerimise või tunnustamise protsessi osana.

Klassiruumi- ja/või arvutipõhise väljaõppe puhul korraldatakse töötajatele vähemalt kuuetunnine kujutiste äratundmise koolitus ja test iga kuuekuulise ajavahemiku järel. Kasutatakse kujutiste kogu, mis sisaldab vähemalt 1 000 kujutist vähemalt 250 erinevast ohtlikust esemest, sealhulgas kujutisi ohtlike esemete koostisosadest, kusjuures iga eset on jäädvustatud mitme eri nurga alt. Väljaõppe ja testide käigus kasutatavad kujutised valitakse prognoosimatul viisil.

Töökohal toimuva TIP-väljaõppe puhul peab ohukujutiste kogu sisaldama vähemalt 6 000 kujutist vähemalt 1 500 erinevast ohtlikust esemest, sealhulgas kujutisi ohtlike esemete koostisosadest, kusjuures iga eset on jäädvustatud mitme eri nurga alt.

11.4.2.

Punktis 11.2 nimetatud ülesandeid täitvad isikud, välja arvatud punktis 11.4.1 osutatud isikud, peavad läbima korduva väljaõppe sagedusega, mis on piisav, et tagada oskuste säilitamine ja omandamine kooskõlas julgestusalaste arengutega.

Korduv väljaõpe toimub:

Punkti a nõudeid ei kohaldata oskuste puhul, mis on omandatud eriväljaõppe ajal ja mis ei ole isikule määratud ülesannete täitmiseks enam vajalikud.

11.4.3.

Kõigi väljaõppe läbinud isikute kohta säilitatakse korduvat väljaõpet käsitlevad andmed vähemalt nende lepingu kestuse jooksul.

11.5.1.

Pädev asutus haldab sertifitseeritud instruktorite ja vajaduse korral punktis 11.5.2, 11.5.3 või 11.5.4 sätestatud nõuetele vastavate sõltumatute valideerijate nimekirju või pääseb kõnealustele nimekirjadele juurde.

11.5.2.

Instruktorid ja sõltumatud valideerijad peavad olema edukalt läbinud taustakontrolli vastavalt punktile 11.1.3 ning esitama tõendid asjakohase kvalifikatsiooni või teadmiste kohta. Sõltumatud valideerijad peavad olema vabad mis tahes lepingulistest või rahalistest kohustustest lennujaama käitajate, lennuettevõtjate või üksuste ees, kelle üle nad peavad järelevalvet teostama.

11.5.3.

Enne käesoleva määruse jõustumist tööle võetud või käesolevas määruses sätestatud väljaõpet korraldanud instruktorid peavad veenma pädevat asutust vähemalt selles, et nad:

11.5.4.

Enne käesoleva määruse jõustumist tööle võetud sõltumatud valideerijad peavad veenma pädevat asutust vähemalt selles, et nad:

11.5.5.

Selleks et saada sertifikaati instruktorina, kes on kvalifitseeritud korraldama punktides 11.2.3.1–11.2.3.5 ning punktides 11.2.4 ja 11.2.5 määratletud väljaõpet, peavad isikul olema teadmised asjaomase lennundusjulgestuse valdkonna töökeskkonnast ning kvalifikatsioon ja oskused järgmistes valdkondades:

11.5.6.

Selleks et saada sertifikaati sõltumatu valideerijana, peavad isikul olema teadmised asjaomase lennundusjulgestuse valdkonna töökeskkonnast ning oskused järgmistes valdkondades:

11.5.7.

Pädev asutus korraldab instruktorite ja sõltumatute valideerijate väljaõppe ise või kinnitab sobivad julgestusalase väljaõppe kursused ja haldab nende nimekirja. Pädev asutus tagab, et instruktorid ja sõltumatud valideerijad saavad korrapäraselt väljaõppe või teabe asjakohastes valdkondades toimuvate arengute kohta.

11.5.8.

Kui pädev asutus ei ole enam veendunud, et kvalifitseeritud instruktori korraldatav väljaõpe annab tulemuseks asjakohased oskused, tühistab pädev asutus kursuse kinnituse või tagab, et koolitaja kuulumine kvalifitseeritud instruktorite nimekirja vastavalt vajadusele kas peatatakse või lõpetatakse.

12.0.1.

Ametiasutus, käitaja või üksus, kes kasutab seadmeid selliste meetmete kohaldamiseks, mille eest ta vastutab vastavalt määruse (EÜ) nr 300/2008 artiklis 10 osutatud riiklikule tsiviillennunduse julgestusprogrammile, peab võtma mõistlikke meetmeid, tagamaks et kõnealused seadmed vastavad käesolevas peatükis sätestatud nõuetele.

Komisjoni otsuse (EÜ) nr 2001/844/EÜ, ESTÜ, Euratom (3) kohaselt salajase teabe teeb pädev asutus tootjatele kättesaadavaks vastavalt nende teadmisvajadusele.

12.0.2.

Kõiki julgestusseadmeid tuleb korrapäraselt testida.

12.1.1.1.

Metallidetektorvärav peab suutma avastada üksikult või hulgi vähemalt kindlaksmääratud metallesemeid ning nendest häirega märku andma.

12.1.1.2.

Metallidetektorvärav peab suutma avastada metalleseme sõltumata selle asukohast ja asendist.

12.1.1.3.

Metallidetektorvärav peab olema tugevasti kinnitatud kõvale alusele.

12.1.1.4.

Metallidetektorväraval peab olema visuaalne näidik, mis näitab, et seade on sisse lülitatud.

12.1.1.5.

Metallidetektorvärava seadistuste reguleerimisvahendid peavad olema kaitstud ja neile võivad ligi pääseda üksnes volitatud isikud.

12.1.1.6.

Metallidetektorvärav peab metalleseme avastamise korral edastama nii nähtava kui ka kuuldava häire vastavalt punktile 12.1.1.1. Mõlemad peavad olema märgatavad kahe meetri kauguselt.

12.1.1.7.

Nähtav häire peab näitama, kui tugev on metallidetektorvärava avastatud signaal.

12.1.1.8.

Metallidetektorvärav peab olema paigutatud nii, et seda ei mõjuta häireallikad.

12.1.2.1.

Metallidetektorväravate jaoks kehtib kaks standardit. Kõnealuste standardite üksikasjalikud nõuded on sätestatud komisjoni eraldi otsuses.

12.1.2.2.

Kõik metallidetektorväravad peavad vastama 1. standardile.

1. standard kaotab kehtivuse 1. jaanuaril 2011.

12.1.2.3.

2. standardit kohaldatakse kõigi alates 5. jaanuarist 2007 paigaldatavate metallidetektorväravate suhtes, kui 1. standardile vastava metallidetektorvärava paigaldamise leping ei ole sõlmitud enne nimetatud kuupäeva.

Kõik metallidetektorväravad peavad 1. jaanuariks 2011 vastama 2. standardile.

a)

tekitada kuuldava ja/või nähtava signaali teatava protsendi metallidetektorväravat läbivate isikute puhul, kes ei põhjustanud punktis 12.1.1.1 osutatud häiret. Protsendimäära peab olema võimalik kindlaks määrata, ja

b)

loendada kontrollitud isikuid, välja arvatud isikud, kes läbivad metallidetektorvärava vastassuunas, ja

c)

loendada häirete arvu ja

d)

arvutada häirete hulga protsendina kontrollitud isikute hulgast.

12.2.1.

Käsi-metallidetektor peab suutma avastada magnetilisi ja mittemagnetilisi metallesemeid. Avastamisest ja avastatud metalli asukoha kindlakstegemisest tuleb anda märku häire abil.

12.2.2.

Käsi-metallidetektori seadistuste reguleerimisvahendid peavad olema kaitstud ja neile võivad ligi pääseda üksnes volitatud isikud.

12.2.3.

Käsi-metallidetektor peab metalleseme avastamise korral andma kuuldava häire. Häire peab olema märgatav ühe meetri kauguselt.

12.2.4.

Käsi-metallidetektori tööd ei tohi mõjutada häireallikad.

12.2.5.

Käsi-metallidetektoril peab olema visuaalne näidik, mis näitab, et seade on sisse lülitatud.

12.4.1.1.

Lõhkeaine avastamissüsteemi (EDS) seadme abil on võimalik avastada kindlaksmääratud suurusega ja suuremaid pagasis või muudes saadetistes sisalduvaid lõhkeaine üksikkoguseid ning nendest häirega märku anda.

12.4.1.2.

Avastamine ei tohi sõltuda lõhkeaine kujust, asukohast ega asendist.

12.4.1.3.

EDS-seade peab andma häire kõigil järgmistel juhtudel:

12.4.2.1.

EDS-seadmete jaoks kehtib kolm standardit. Kõnealuste standardite üksikasjalikud nõuded on sätestatud komisjoni eraldi otsuses.

12.4.2.2.

Kõik EDS-seadmed peavad vastama 1. standardile.

1. standard kaotab kehtivuse 1. septembril 2012.

Pädev asutus võib lubada kasutada 1. standardile vastavaid ja ajavahemikus 1. jaanuarist 2003 kuni 1. septembrini 2006 paigaldatud EDS-seadmeid hiljemalt kuni 1. jaanuarini 2014.

12.4.2.3.

2. standardit kohaldatakse kõigi alates 1. jaanuarist 2007 paigaldatavate EDS-seadmete suhtes, kui 1. standardile vastava EDS-seadme paigaldamise leping ei ole sõlmitud enne 19. oktoobrit 2006.

Kõik EDS-seadmed peavad vastama 2. standardile hiljemalt 1. septembriks 2012, välja arvatud punkti 12.4.2.2 kolmanda lõigu kohaldamisel.

2. standard kaotab kehtivuse 1. septembril 2018.

12.4.2.4.

3. standardit kohaldatakse kõigi EDS-seadmete suhtes, mis paigaldatakse alates 1. septembrist 2012.

Kõik EDS-seadmed peavad vastama 3. standardile hiljemalt 1. septembriks 2018.

12.5.1.1.

Ohukujutise kuvamise tarkvara (TIP) abil on võimalik kuvada ohtlike esemete virtuaalkujutisi läbivaadatavate kottide või muude saadetiste röntgenipildil.

Virtuaalkujutised kuvatakse läbivaadatavate kottide ja muude saadetiste röntgenipildil ühtlaselt ja mitte kindlasse kohta.

Kuvatavate kujutiste protsenti peab olema võimalik kindlaks määrata.

12.5.1.2.

TIP ei tohi halvendada läbivalgustusseadmete tööd ega tavapärast toimimist.

Läbivaatuse teostajat ei teavitata ette ohtliku eseme virtuaalkujutise kuvamisest või sellest, et see on kuvatud, enne kui ilmub sellekohane teade vastavalt punktile 12.5.2.2.

12.5.1.3.

Ohukujutise kuvamise tarkvara haldamise vahendid peavad olema kaitstud ja neile pääsevad ligi üksnes volitatud isikud.

12.5.2.1.

Ohukujutise kuvamise tarkvara (TIP) sisaldab vähemalt järgmist:

12.5.2.2.

Ohukujutise kuvamise tarkvara (TIP) kuvab läbivaatuse teostajale teate, kui:

Teade kuvatakse nii, et see ei varja sellega seotud koti või muu saadetise kujutist.

Teade on nähtav, kuni läbivaatuse teostaja selle kustutab. Punktides a ja b osutatud juhtudel ilmub teade koos ohtliku eseme virtuaalkujutisega.

12.5.2.3.

Juurdepääsu puhul sellistele läbivalgustusseadmetele, millele on paigaldatud ohukujutise kuvamise tarkvara (TIP), mida ka kasutatakse, on nõutav, et läbivaatuse teostaja kasutab kordumatut identifitseerimistunnust.

12.5.2.4.

Ohukujutise kuvamise (TIP) seadmega on võimalik säilitada üksikute läbivaatuse teostajate reageeringute tulemusi vähemalt 12 kuu jooksul ning aruannete esitamist võimaldaval kujul.

12.5.2.5.

Ohukujutise kuvamise tarkvara (TIP) ülesehitusele kohaldatakse ka komisjoni eraldi otsuse lisasätteid.

12.7.1.1.

Punktis 4.1.3.1 nimetatud vedelike, aerosoolide ja geelide läbivaatamiseks kasutatavate seadmete abil on võimalik avastada ohtlike ainete esinemist vedelikes, aerosoolides ja geelides vähemalt kindlaksmääratud üksikkogustes ning anda sellest häire abil märku.

12.7.1.2.

Avastamine ei sõltu vedeliku, aerosooli või geeli pakendi kujust ega materjalist.

12.7.1.3.

Seadet kasutatakse viisil, mis tagab, et pakendi asukoht ja asend tagaks avastamissuutlikkuse täieliku ärakasutamise.

12.7.1.4.

Seade annab häire kõigil järgmistel juhtudel:

12.7.2.1.

Vedelike, aerosoolide ja geelide läbivaatuseks kasutatavate seadmete jaoks kehtib kaks standardit. Kõnealuste standardite üksikasjalikud nõuded on sätestatud komisjoni eraldi otsuses.

12.7.2.2.

Kõik vedelike, aerosoolide ja geelide läbivaatamise seadmed peavad vastama 1. standardile.

1. standard kaotab kehtivuse 28. aprillil 2014.

12.7.2.3.

2. standardit kohaldatakse kõigi vedelike, aerosoolide ja geelide läbivaatamise seadmete suhtes alates 29. aprillist 2014.

Kõik vedelike, aerosoolide ja geelide läbivaatamise seadmed peavad vastama 2. standardile hiljemalt 29. aprilliks 2016.

12.8.1.

Liikmesriik võib lubada läbivaatusmeetodit, mis kasutab käesolevas määruses sätestamata uusi tehnoloogiaid, tingimusel et: