4.3.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 53/1

(1)

Vastavalt määruse (EÜ) nr 509/2006 artikli 8 lõike 2 esimesele lõigule ja kohaldades kõnealuse määruse artikli 19 lõiget 3 avaldati Euroopa Liidu Teatajas Sloveenia taotlus registreerida nimetus „Belokranjska pogača” (2).

(2)

Kuna komisjonile ei ole esitatud ühtegi määruse (EÜ) nr 509/2006 artikli 9 kohast vastuväidet, tuleb kõnealune nimetus registreerida.

(3)

Samuti taotleti taotluses kaitset, mis on ette nähtud määruse (EÜ) nr 509/2006 artikli 13 lõikega 2. Nimetusele „Belokranjska pogača” tuleks kõnealune kaitse tagada, kuna vastuväidete puudumise tõttu ei ole võimalik väita, et nimetust kasutatakse õiguspäraselt, üldtunnustatult ja majanduslikult olulisel määral samalaadsete põllumajandustoodete või samalaadse toidu puhul,

4.3.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 53/3

4.3.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 53/5

(1)

Valge suhkru, toorsuhkru ja teatavate siirupite tüüpilised hinnad ja täiendavad impordimaksud 2009/10. turustusaastaks on kehtestatud komisjoni määrusega (EÜ) nr 877/2009 (3). Neid hindu ja tollimakse on viimati muudetud komisjoni määrusega (EL) nr 180/2010 (4).

(2)

Praegu komisjoni käsutuses olevast teabest lähtuvalt tuleks eespool osutatud hindu ja makse muuta määruses (EÜ) nr 951/2006 sätestatud eeskirjade kohaselt,

4.3.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 53/7

(1)

Kooskõlas direktiivi 91/414/EMÜ artikli 6 lõikega 2 esitas Elicityl SA 9. mail 2006 Prantsusmaale taotluse toimeaine heptamaloksüloglükaani kandmiseks direktiivi 91/414/EMÜ I lisasse. Komisjoni otsusega 2007/560/EÜ (2) kinnitati, et toimik on täielik ning seda võib pidada põhimõtteliselt vastavaks direktiivi 91/414/EMÜ II ja III lisas loetletud andme- ja teabenõuetele.

(2)

Kõnealuse toimeaine mõju inimese tervisele ja keskkonnale taotleja kavandatud kasutusviiside puhul on hinnatud vastavalt direktiivi 91/414/EMÜ artikli 6 lõigetele 2 ja 4. Määratud referentliikmesriik esitas hindamisaruande projekti 26. juulil 2007.

(3)

Liikmesriigid ja Euroopa Toiduohutusamet on esitanud eksperdihinnangud hindamisaruande kohta, mis esitati komisjonile 17. juulil 2009. aastal Euroopa Toiduohutusameti teadusliku aruandena heptamaloksüloglükaani kohta (3). Liikmesriigid ja komisjon vaatasid selle aruande läbi toiduahela ja loomatervishoiu alalises komitees ning see vormistati 27. novembril 2009 komisjoni läbivaatamisaruandena heptamaloksüloglükaani kohta.

(4)

Mitme uuringu põhjal on selgunud, et heptamaloksüloglükaani sisaldavad taimekaitsevahendid võib lugeda üldiselt vastavaks direktiivi 91/414/EMÜ artikli 5 lõike 1 punktides a ja b ning artikli 5lõikes 3 ettenähtud nõuetele, eriti kasutusviiside puhul, mida on uuritud ja mille kohta on esitatud üksikasjalikud andmed komisjoni aruandes. Seega on asjakohane lisada heptamaloksüloglükaan direktiivi I lisasse, et tagada kõigis liikmesriikides seda toimeainet sisaldavate taimekaitsevahendite kasutuslubade väljaandmine vastavalt kõnealuse direktiivi sätetele.

(5)

Ilma et see piiraks direktiiviga 91/414/EMÜ kindlaks määratud kohustusi, mis kaasnevad toimeaine lisamisega I lisasse, tuleks pärast toimeaine loetelusse lisamist anda liikmesriikidele kuus kuud heptamaloksüloglükaani sisaldavate taimekaitsevahendite kehtivate ajutiste kasutuslubade läbivaatamiseks, et tagada direktiivis 91/414/EMÜ, eriti selle artiklis 13 sätestatud nõuete ja I lisas esitatud asjakohaste tingimuste täitmine. Liikmesriigid peaksid kehtivad ajutised kasutusload asendama alaliste lubadega, neid muutma või need tühistama vastavalt direktiivi 91/414/EMÜ sätetele. Erandina eespool nimetatud tähtajast tuleks ette näha pikem ajavahemik iga taimekaitsevahendi iga kavandatud kasutusviisi käsitleva täieliku, III lisa nõuetele vastava toimiku esitamiseks ja hindamiseks direktiivis 91/414/EMÜ sätestatud ühtsete põhimõtete alusel.

(6)

Seega on asjakohane direktiivi 91/414/EMÜ vastavalt muuta.

(7)

Käesoleva direktiiviga ette nähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

a)

vajaduse korral muudavad heptamaloksüloglükaani ainsa toimeainena sisaldavate toodete kasutusluba või tühistavad selle hiljemalt 30. novembriks 2011 või

b)

kui vahend sisaldab heptamaloksüloglükaani ühena mitmest toimeainest, muudavad vajadusel luba või tühistavad selle hiljemalt 30. novembriks 2011 või kuupäevaks, mis on ette nähtud loa muutmiseks või tühistamiseks vastavas direktiivis või vastavates direktiivides, millega asjaomane toimeaine või asjaomased toimeained kanti direktiivi 91/414/EMÜ I lisasse, olenevalt sellest, kumb kuupäev on hilisem.

4.3.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 53/10

(1)

Komisjoni 5. juuli 2006. aasta otsusega 2006/473/EÜ, millega tunnistatakse teatavad kolmandad riigid ja teatavad kolmandate riikide alad vabaks bakteritest Xanthomonas campestris (kõik tsitruselistele patogeensed tüved), Cercospora angolensis Carv. et Mendes ja Guignardia citricarpa Kiely (kõik tsitruselistele patogeensed tüved), (2) tunnistatakse Austraalia piirkonnad Uus-Lõuna-Wales, Lõuna-Austraalia ja Victoria vabaks bakteritest Xanthomonas campestris (kõik tsitruselistele patogeensed tüved).

(2)

Austraalia esitas üksikasjaliku tehnilise teabe, mis põhineb haiguste ohjamise ja tauditõrje programmidel ning mitmeaastastel ametlikel uuringutel ja millest nähtub, et bakterite Xanthomonas campestris tekitatud haiguspuhangud Queenslandis suudeti edukalt likvideerida ning et Põhjaterritoorium ja Lääne-Austraalia on vabad bakterist Xanthomonas campestris. Seega tuleks kõik tsitruselisi kasvatavad piirkonnad Mandri-Austraalias tunnistada nimetatud kahjurist vabaks.

(3)

Seepärast tuleks otsust 2006/473/EÜ vastavalt muuta.

(4)

Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on kooskõlas alalise taimetervise komitee arvamusega,

„a)

Austraalias: Uus-Lõuna-Wales, Põhjaterritoorium, Queensland, Lõuna-Austraalia, Victoria ja Lääne-Austraalia;”.

4.3.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 53/11

(1)

Direktiivi 2001/18/EÜ kohaselt tohib geneetiliselt muundatud organismi või geneetiliselt muundatud organismide kombinatsiooni sisaldavat või nendest koosnevat toodet turule viia ainult siis, kui liikmesriigi pädev asutus, kellele esitati taotlus kõnealuse toote turulelaskmiseks, annab selleks kirjaliku nõusoleku kõnealuses direktiivis sätestatud korras.

(2)

Äriühing BASF Plant Science (endine Amylogen HB) esitas Rootsi pädevale asutusele teatise (registreerimisnumber C/SE/96/3501) geneetiliselt muundatud kartulist (Solanum tuberosum L., liin EH92-527-1) saadud toote turulelaskmise kohta.

(3)

Algselt hõlmas teatis Solanum tuberosum’i L. liini EH92-527-1 turulelaskmist eesmärgiga kasvatada seda taime ühenduses tööstusliku tärklise valmistamiseks ja loomasöödana kasutamiseks.

(4)

Rootsi pädev asutus koostas direktiivi 2001/18/EÜ artikliga 14 kehtestatud korras hindamisaruande, milles järeldati, et puuduvad teaduslikud tõendid selle kohta, et Solanum tuberosu’'i L. liini EH92-527-1 turulelaskmine taotletud kasutusotstarvetel võiks ohustada inimeste või loomade tervist või keskkonda.

(5)

Hindamisaruanne esitati komisjonile ja teiste liikmesriikide pädevatele asutustele, kes esitasid kõnealuse toote turulelaskmise kohta vastuväited ning jäid nende seisukohtade juurde.

(6)

9. detsembril 2005 teatas äriühing BASF Plant Science Rootsi pädevale asutusele, et ta kavatseb direktiivi 2001/18/EÜ alusel koostatud teatisest välja jätta loomasöödana kasutamise otstarbe ning piirduda toote kasutusotstarbe puhul Solanum tuberosum L. liini EH92-527-1 kasvatamise ja tööstusliku tärklise tootmisega.

(7)

25. aprillil 2005 esitas BASF Plant Science Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1829/2003 (2) alusel taotluse kartulit Solanum tuberosum L. liin EH92-527-1 sisaldava, sellest koosneva või sellest tootetud sööda ja toidu turulelaskmise kohta.

(8)

Euroopa Toiduohutusameti arvamustes, mis avaldati 24. veebruaril 2006 ja milles käsitletakse Solanum tuberosum’i L. liini EH92-527-1 turulelaskmist kasvatamise ja tööstusliku tärklise valmistamise otstarbel vastavalt direktiivile 2001/18/EÜ ning toidu ja söödana kasutamise otstarbel vastavalt direktiivile (EÜ) nr 1829/2003, jõuti järeldusele, et kavandatud kasutusotstarvete korral on ebatõenäoline, et kõnealune saadus kahjustaks inimeste või loomade tervist või keskkonda.

(9)

Kui uuriti vastuväiteid, milles liikmesriigid direktiivis 2001/18/EÜ sätestatu alusel veendunud olid, teatises esitatud andmeid ja Euroopa Toiduohutusameti arvamust, siis üheski neist ei leitud tõendeid, mille alusel oleks võinud arvata, et Solanum tuberosum’i L. liini EH92-527-1 turulelaskmine võiks kavandatud kasutusotstarvete korral kahjustada inimeste või loomade tervist või keskkonda.

(10)

Võttes aluseks Maailma Terviseorganisatsiooni avaldatud aruande, milles nimetatakse kanamütsiini ja neomütsiini kui äärmiselt olulisi antibakteriaalseid aineid inimmeditsiinis ja muu kui inimmeditsiini riskijuhtimise strateegiates, esitas Euroopa Ravimiamet 26. veebruaril 2007 teatise, milles rõhutatakse mõlema antibiootikumi tähtsust inim- ja veterinaarmeditsiinis. Võttes arvesse seda teatist, märkis Euroopa Toiduohutusamet 13. aprillil 2007, et nptII geeni olemasolu geneetiliselt muundatud taimedel ei kahjusta nende antibiootikumide ravitoimet, sest on äärmiselt ebatõenäoline, et geen kanduks taimedelt üle bakteritele ja avalduks seejärel, ning kuna kõnealune antibiootikumiresistentne geen on keskkonnas bakteritel juba levinud. Seega kinnitas EFSA oma varasemat hinnangut, et antibiootikumiresistentsuse markergeeni nptII kasutamine geneetiliselt muundatud organismides ning nendest saadud, toiduks ja söödaks ettenähtud toodetes on ohutu.

(11)

14. mail 2008. aastal volitas komisjon toiduohutusametit i) koostama konsolideeritud teaduslikku arvamust, milles võetakse arvesse varasemat arvamust ja teatist antibiootikumiresistentsuse markergeenide kasutuse kohta geneetiliselt muundatud taimedel, mida kavatsetakse lubada või mida on juba lubatud turule lasta, ning selliste taimede võimalikku kasutamist impordiks, töötlemiseks ja viljeluseks; ii) märkima, millised tagajärjed võiksid sellisel konsolideeritud arvamusel olla varasematele toiduohutusameti hinnangutele, mis esitati antibiootikumiresistentsuse markergeene sisaldavate konkreetsete geneetiliselt muundatud organismide kohta. Ühtlasi juhiti toiduohutusameti tähelepanu muu hulgas kirjadele, mille komisjon sai Taanilt ja Greenpeace'ilt.

(12)

11. juunil 2009 avaldas toiduohutusamet teatise antibiootikumiresistentsuse markergeenide kasutamise kohta geneetiliselt muundatud taimedel. Teatises leitakse, et toiduohutusameti varasem hinnang Solanum tuberosum’i L. liini EH92-527-1 kohta on kooskõlas teatises kirjeldatud riskihindamise strateegiaga, ning et mingeid uusi andmeid, mille alusel toiduohutusamet peaks oma varasemat arvamust muutma, ei ole saadud.

(13)

Solanum tuberosum’i L. liinile EH92-527-1 tuleks määrata kordumatu tunnus, mis on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. septembri 2003. aasta määruses (EÜ) nr 1830/2003, milles käsitletakse geneetiliselt muundatud organismide jälgitavust ja märgistamist, geneetiliselt muundatud organismidest valmistatud toiduainete ja sööda jälgitavust ning millega muudetakse direktiivi 2001/18/EÜ, (3) ja komisjoni 14. jaanuari 2004. aasta määruses (EÜ) nr 65/2004, millega luuakse süsteem geneetiliselt muundatud organismide kordumatute tunnuste väljatöötamiseks ja määramiseks (4).

(14)

Solanum tuberosum’i L. liini EH92-527-1 sisaldava või sellest koosneva toote märgistusel või sellisele tootele lisatud dokumendis peaks olema tekst, milles teatatakse ettevõtjatele ja lõpptarbijatele, et seda toodet ei tohi kasutada inimtoiduks ega loomade söödaks.

(15)

Solanum tuberosum’i L. liini EH92-527-1 kartulist toodetud sööt ja nimetatud kartuli juhuslik või tehniliselt vältimatu sisaldus toidus ja muudes söödatoodetes on lubatud komisjoni otsusega 2010/136/EL, (5) mis on vastu võetud kooskõlas määrusega (EÜ) nr 1829/2003.

(16)

Liikmesriigid peaksid kasutama direktiivi 2001/18/EÜ artikli 31 lõike 3 punkti b kohaselt loodud registreid kõnealuse direktiivi C osa alusel kasvatatud geneetiliselt muundatud organismide asukoha registreerimiseks, et muu hulgas lihtsustada seiret ja üldist järelevalvet ning inspekteerimist ja kontrollimist.

(17)

Euroopa Toiduohutusameti arvamuse kohaselt ei ole kavandatud kasutusviiside puhul vaja kehtestada eritingimusi toote käitlemiseks või pakendamiseks ja teatavate ökosüsteemide, keskkondade või geograafiliste piirkondade kaitsmiseks.

(18)

Selleks et täiendada Põhja-Euroopas teostatud väliuuringuid, mis näitasid, et Solanum tuberosum’i L. liini EH92-527-1 kasvatamine tõenäoliselt keskkonnale kahjulikku mõju ei avalda, tuleks rakendada täiendavaid meetmeid ning võtta seireprogrammi osana järelevalve alla kartulist toituvad organismid põldudel, kus kaubanduslikul otstarbel kasvatatakse Solanum tuberosum’i L. liini EH92-527-1, ja nende läheduses.

(19)

Enne Solanum tuberosum’i L. liini EH92-527-1 turulelaskmist tuleks kohaldada meetmeid, mis on vajalikud toote märgistamise ja jälgitavuse tagamiseks kõikidel turulelaskmise etappidel, sealhulgas kontrolli asjakohase valideeritud tuvastamismeetodi alusel.

(20)

Solanum tuberosum’i L. liini EH92-527-1 tuvastamismeetodi on valideerinud määruse (EÜ) nr 1829/2003 artiklis 32 osutatud ühenduse tugilabor kooskõlas komisjoni 6. aprilli 2004. aasta määrusega (EÜ) nr 641/2004, milles käsitletakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1829/2003 üksikasjalikke rakenduseeskirju, mida kohaldatakse uut geneetiliselt muundatud toitu ja sööta käsitlevate loataotluste, olemasolevatest toodetest teatamise ja ohuhindamise soodsate tulemustega läbinud geneetiliselt muundatud materjali juhusliku või tehniliselt vältimatu sisalduse suhtes (6).

(21)

Direktiivi 2001/18/EÜ artikli 30 lõike 1 alusel loodud komitee ei ole oma eesistuja määratud tähtaja jooksul arvamust avaldanud.

(22)

16. juulil 2007. aastal peetud istungil ei suutnud nõukogu kvalifitseeritud häälteenamusega ettepaneku kohta vastu võtta ei poolt ega vastu otsust. Seetõttu võtab meetmed komisjon,

a)

1. kassett:

Tn5–st pärinev nptII tüüpi kanamütsiini resistentsusgeen, mida taimekoes avaldumisel kontrollib nopaliini süntaasi promootor ja Agrobacterium tumefaciens’i nopaliini süntaasi geenist pärit polüadenüleerimise terminatsioonijärjestus;

b)

2. kassett:

kartuli geeni gbss segment, mis kodeerib granulaarse tärklise süntaasi valku tagurpidises orientatsioonis, mida kontrollib kartulist isoleeritud gbss promootor ja Agrobacterium tumefaciens’i nopaliini süntaasi geenist pärit polüadenüleerimise terminatsioonijärjestus.

a)

direktiivi 2001/18/EÜ artikli 15 lõike 4 kohaselt kehtib nõusolek kümme aastat alates Solanum tuberosum’i L. liini EH92-527-1 kohta nõusoleku väljaandmise kuupäevast;

b)

toote kordumatu tunnus on BPS-25271-9;

c)

ilma et see piiraks direktiivi 2001/18/EÜ artikli 25 kohaldamist, teeb nõusoleku valdaja vastava taotluse korral nii liikmesriikide pädevatele asutustele ja järelevalveteenistustele kui ka ühenduse kontrollilaboritele kättesaadavaks toote positiivsed ja negatiivsed kontrolliproovid, geneetilise materjali ja etalonained;

d)

inspekteerimiseks ja kontrolliks kasutatakse Solanum tuberosum’i L. liini EH92-527-1 tuvastamismeetodit, mille on valideerinud ühenduse tugilabor, nagu on sätestatud määruse (EÜ) nr 1829/2003 lisas;

e)

ilma et see piiraks määruses (EÜ) nr 1829/2003 sätestatud erimärgistamise nõuete kohaldamist, peavad toote märgistusel või tootega kaasneval dokumendil olema sõnad „Toode sisaldab geneetiliselt muundatud organisme” või „Toode sisaldab geneetiliselt muundatud EH92-527-1 kartulit” ning sõnad „mitte kasutada inimtoiduks”;

f)

samuti peab märgistus või tootega kaasnev dokument näitama, et toode sisaldab muundatud tärklisefraktsiooni;

g)

kui nõusoleku valdaja laseb nõusoleku kehtivusaja jooksul mõne liikmesriigi turule Solanum tuberosum’i L. liini EH92-527-1, teavitab ta käitlejaid ja kasutajaid vahetult kõikidest toote üldistest omadustest ning seda liini sisaldava saagi turule laskmisel kehtivatest juriidilistest nõuetest;

h)

võttes arvesse, et käesolevas otsuses käsitletakse ainult kasvatamist ja tööstuslikku kasutamist, tagab nõusoleku valdaja, et Solanum tuberosum’i L. liini EH92-527-1 mugulad

a)

tagab nõusoleku valdaja, et kasutusele võetakse ja rakendatakse seirekava, mille alusel jälgitakse toote käitlemisest või kasutamisest tulenevat negatiivset mõju inimeste ja loomade tervisele või keskkonnale. Kõnealune seirekava hõlmab juhtumipõhist seiret, üldjärelevalvet ja identiteeti säilitavat süsteemi (Identity Preservation System), nagu on nimetatud teatises ja mida võidakse muuta vastavalt käesolevale artiklile;

b)

tagab nõusoleku valdaja, et seire sisaldab andmeid Solanum tuberosum’i L. liini EH92-527-1 kasvatamiseks kasutatud maa-ala ja koristatud materjali koguse kohta;

c)

nõusoleku valdaja peab suutma tõendada komisjonile ja liikmesriikide pädevatele asutustele järgmist:

d)

laiendab nõusoleku valdaja olemasolevaid seirevõrke, et küsimustiku ja teatises üksikasjalikult kirjeldatud aruandlussüsteemi abil kaasata kõik Solanum tuberosum’i L. liini EH92-527-1 kasvatajad;

e)

viib nõusoleku valdaja läbi konkreetseid väliuuringuid selleks, et lisas sätestatud nõuete kohaselt jälgida põldudel, kus kasvatatakse Solanum tuberosum’i L. liini EH92-527-1, ja nende põldude läheduses võimalikku kahjulikku mõju kartulist toituvatele organismidele.

4.3.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 53/15

(1)

Äriühing BASF Plant Science GmbH esitas 28. veebruaril 2005 Ühendkuningriigi pädevatele asutustele määruse (EÜ) nr 1829/2003 artiklite 5 ja 17 kohase taotluse, et lubada toidu ja söödana kasutamise eesmärgil lasta turule geneetiliselt muundatud kartul EH92-527-1 ning kartulit EH92-527-1 sisaldav, sellest koosnev või sellest toodetud toit ja sööt (välja arvatud kasutamine viljeluseks).

(2)

Taotlusest selgub, et geneetiliselt muundatud kartulist EH92-527-1 (nagu ka mis tahes tavapärasest tärklisekartulist) toodetud sööt on tärklisetootmise kõrvalsaadus ning see on ainus kavandatav kasutusviis toidu- ja söödaahelas.

(3)

Kooskõlas määruse (EÜ) nr 1829/2003 artiklitega 6 ja 18 avaldas Euroopa Toiduohutusamet (edaspidi „toiduohutusamet”) 10. novembril 2006 oma heakskiitva arvamuse ja leidis, et ei ole tõenäoline, et taotluses kirjeldatud kartulit EH92-527-1 sisaldavate, sellest koosnevate või sellest valmistatud toodete (2) turulelaskmine võiks mõjuda kahjulikult inimeste või loomade tervisele või keskkonnale. Toiduohutusamet võttis oma arvamuse esitamisel arvesse kõiki liikmesriikide konkreetseid küsimusi ja kaalutlusi, mis olid tõstatatud riiklike pädevate asutustega konsulteerimise käigus, nagu näevad ette kõnealuse määruse artikli 6 lõige 4 ja artikli 18 lõige 4.

(4)

Sellest tulenevalt leiab toiduohutusamet, et ei ole vaja täiendavaid märgistusnõudeid lisaks määruse (EÜ) nr 1829/2003 artikli 13 lõikega 1 ja artikli 25 lõikega 2 ette nähtud erinõuetele. Samuti leidis toiduohutusamet, et ei ole vaja rakendada määruse artikli 6 lõike 5 punktis e ja artikli 18 lõike 5 punktis e nimetatud turulelaskmise, kasutamise ja käitlemise eritingimusi ja kitsendusi, sealhulgas turustamisjärgset järelevalvet ning eritingimusi konkreetsete ökosüsteemide / konkreetse keskkonna ja/või geograafiliste piirkondade kaitsmiseks.

(5)

Toiduohutusamet jõudis oma arvamuses järeldusele, et taotleja esitatud keskkonnaseirekava on kooskõlas toodete kavandatud kasutusega. Keskkonnaseire korraldamine on ette nähtud komisjoni 2. märtsi 2010. aasta otsusega 2010/135/EL, milles käsitletakse tärklise amülopektiinkomponendi sisalduse suurendamiseks geneetiliselt muundatud kartuli (Solanum tuberosum L., liin EH92-527-1) turulelaskmist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2001/18/EÜ (3).

(6)

Võttes aluseks Maailma Terviseorganisatsiooni avaldatud aruande, milles nimetatakse kanamütsiini ja neomütsiini kui äärmiselt olulisi antibakteriaalseid aineid inimmeditsiinis ja muu kui inimmeditsiini riskijuhtimise strateegiates, esitas Euroopa Ravimiamet 26. veebruaril 2007 teatise, milles rõhutatakse mõlema antibiootikumi tähtsust inim- ja veterinaarmeditsiinis. Võttes arvesse seda teatist, märkis Euroopa Toiduohutusamet 13. aprillil 2007, et nptII geeni olemasolu geneetiliselt muundatud taimedel ei kahjusta nende antibiootikumide ravitoimet, sest on äärmiselt ebatõenäoline, et geen kanduks taimedelt üle bakteritele ja avalduks seejärel, ning kuna kõnealune antibiootikumiresistentne geen on keskkonnas bakteritel juba levinud. Seega kinnitas EFSA oma varasemat hinnangut, et antibiootikumiresistentsuse markergeeni nptII kasutamine geneetiliselt muundatud organismides ning nendest saadud, toiduks ja söödaks ette nähtud toodetes on ohutu.

(7)

14. mail 2008. aastal volitas komisjon toiduohutusametit i) koostama konsolideeritud teaduslikku arvamust, milles võetakse arvesse varasemat arvamust ja teatist antibiootikumiresistentsuse markergeenide kasutuse kohta geneetiliselt muundatud taimedel, mida kavatsetakse lubada või mida on juba lubatud turule lasta, ning selliste taimede võimalikku kasutamist impordiks, töötlemiseks ja viljeluseks; ii) märkima, millised tagajärjed võiksid sellisel konsolideeritud arvamusel olla varasematele toiduohutusameti hinnangutele, mis esitati antibiootikumiresistentsuse markergeene sisaldavate konkreetsete geneetiliselt muundatud organismide kohta. Ühtlasi juhiti toiduohutusameti tähelepanu muu hulgas kirjadele, mis komisjon sai Taanilt ja Greenpeace’ilt.

(8)

11. juunil 2009 avaldas toiduohutusamet teatise antibiootikumiresistentsuse markergeenide kasutamise kohta geneetiliselt muundatud taimedel. Teatises leitakse, et toiduohutusameti varasem hinnang geneetiliselt muundatud kartuli (liin EH92-527-1) kohta on kooskõlas teatises kirjeldatud riskihindamise strateegiaga ning et mingeid uusi andmeid, mille alusel toiduohutusamet peaks oma varasemat arvamust muutma, ei ole saadud.

(9)

Eespool esitatud kaalutlusi arvestades tuleks anda luba kõnealuste toodete turulelaskmiseks.

(10)

Luba kartuli EH92-527-1 viljelemiseks ja tööstuslikuks kasutamiseks on antud otsusega 2010/135/EL, milles on esitatud kasutamis- ja käitlemistingimused, mille eesmärk on ära hoida mis tahes segunemine toiduks või söödaks mõeldud tavalisest kartulist saadud materjaliga.

(11)

Vaatamata nende meetmete rakendamisele ei saa välistada geneetiliselt muundatud kartuli ja mõnede tärklisetootmise saaduste sisaldumist toidus või söödas. Sellist sisaldust tuleks käsitleda juhusliku või tehniliselt vältimatuna ning selle lubatav piirnorm on kuni 0,9 %.

(12)

Igale geneetiliselt muundatud organismile tuleks määrata kordumatu tunnus vastavalt komisjoni 14. jaanuari 2004. aasta määrusele (EÜ) nr 65/2004, millega luuakse süsteem geneetiliselt muundatud organismide kordumatute tunnuste väljatöötamiseks ja määramiseks (4).

(13)

Kogu käesoleva otsuse lisas sisalduv teave kõnealuste toodete turulelaskmise lubade kohta tuleks sisestada määruses sätestatud geneetiliselt muundatud toidu ja sööda ühenduse registrisse.

(14)

Vastavalt määruse artikli 4 lõikele 2 ja artikli 16 lõikele 2 on toodete lubamise tingimused siduvad kõigile tooteid turule laskvatele isikutele.

(15)

Käesolevast otsusest tuleb bioloogilise ohutuse teabevõrgustiku kaudu teatada bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni Cartagena bioloogilise ohutuse protokolli osalistele vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. juuli 2003. aasta määruse (EÜ) nr 1946/2003 (geneetiliselt muundatud organismide piiriülese liikumise kohta) (5) artikli 9 lõikele 1 ja artikli 15 lõike 2 punktile c.

(16)

Toiduahela ja loomatervishoiu alaline komitee ei ole oma eesistuja poolt kindlaksmääratud tähtaja jooksul arvamust avaldanud.

(17)

18. veebruaril 2008. aastal peetud istungil ei suutnud nõukogu kvalifitseeritud häälteenamusega vastu võtta ei poolt ega vastu otsust. Seetõttu võtab meetmed komisjon,

a)

kartulist BPS-25271-9 toodetud sööt;

b)

toit, mis sisaldab kartulist BPS-25271-9 koosnevat, seda sisaldavat või sellest toodetud materjali alla 0,9 % toidu üksikutes koostisosades või ühest komponendist koosnevas toidus, kui selle GMO sisaldus toidus on juhuslik või tehniliselt vältimatu;

c)

sööt, mis sisaldab kartulist BPS-25271-9 koosnevat, seda sisaldavat või sellest toodetud materjali alla 0,9 % söödast või selle koostisse kuuluvatest üksiksöötadest, kui selle GMO sisaldus söödas on juhuslik või tehniliselt vältimatu.

4.3.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 53/19