5.2.2010

Euroopa Liidu Teataja

L 34/1

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 96/2010,

4. veebruar 2010,

millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1982/2004 (millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 638/2004 liikmesriikidevahelise kaubavahetuse statistika kohta) seoses lihtsustusläve, kaubandusega ettevõtte tunnuste järgi, erikaupade ja -liikumiste ning tehinguliikide koodidega

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta määrust (EÜ) nr 638/2004 liikmesriikidevahelise kaubavahetuse ühenduse statistika ning nõukogu määruse (EMÜ) nr 3330/91 kehtetuks tunnistamise kohta, (1) eriti selle artikli 3 lõiget 4, artikli 9 lõiget 1, artikli 10 lõiget 4, artikli 12 lõikeid 1, 2 ja 4 ning artikli 13 lõiget 4,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määrust (EÜ) nr 638/2004 rakendati komisjoni määrusega (EÜ) nr 1982/2004 (2).

(2)	Statistilise teabe esitajate aruandluskoormuse vähendamiseks tuleks määratleda lihtsustuslävi, millest allapoole jäädes tohivad isikud esitada piiratud andmekogumi, et vähendada.

(3)	Selleks et tagada statistika ühtlustatud koostamine kaubanduse kohta ettevõtte tunnuste järgi, tuleks kindlaks määrata kõnealuse statistika koostamise metoodika.

(4)	Erikaupu ja -liikumisi käsitlevaid sätteid tuleks metoodilistel põhjustel kohandada.

(5)	Kogusega seotud andmete täielikkuse tagamiseks peaks komisjonile (Eurostatile) edastatud tulemused sisaldama hinnangulist netomassi juhul, kui andmeid ei ole kogutud.

(6)	Tehinguliikide koodid tuleks läbi vaadata, et teha kindlaks kaubad, mida töödeldakse lepingu alusel ja mis suunatakse tagasi algsesse lähteliikmesriiki.

(7)	Seepärast tuleks määrust (EÜ) nr 1982/2004 vastavalt muuta.

(8)	Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas liikmesriikidevahelise kaubavahetuse statistika komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EÜ) nr 1982/2004 muudetakse järgmiselt.

1)	Artiklisse 13 lisatakse järgmine lõige 3a: „3a. Liikmesriigid, kes kohaldavad lävesid kooskõlas määruse (EÜ) nr 638/2004 artikli 10 lõike 4 kohaste lihtsustatud reeglitega, tagavad, et lihtsustusi kohaldavate isikute kaubanduse väärtuse summa on maksimaalselt 6 % nende kaubanduse koguväärtusest.”

Lisatakse järgmine 4a. peatükk:

„4a. PEATÜKK

KAUBANDUS ETTEVÕTTE TUNNUSTE JÄRGI

Artikkel 13a

Kaubandusstatistika koostamine ettevõtte tunnuste kaupa

1. Liikmesriikide ametiasutused koostavad kaubanduse aastastatistikat ettevõtte tunnuste kaupa.

2. Statistilised üksused on ettevõtted nõukogu määruse (EMÜ) nr 696/93 (3) lisas määratletu kohaselt.

3. Statistilised üksused moodustatakse andmeesitajale määruse (EÜ) nr 638/2004 artikli 9 lõike 1 punkti a kohaselt määratud identifitseerimisnumbri sidumisega äriregistri õigusliku üksusega kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 177/2008 (4) lisas viidatud muutujaga 1.7a.

4. Kogutakse järgmisi näitajaid:

a)	kaubavoog;

b)	statistiline väärtus;

c)	partnerliikmesriik;

d)	kauba kood asjaomase jaotise või kahekohalise koodi järgi, nagu on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 451/2008 (5);

e)	ettevõtete arv;

f)	ettevõtte tegevus majanduse tegevusalade statistilise klassifikaatori NACE asjaomase jao või kahekohalise koodi järgi, nagu on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1893/2006 (6) I lisas;

g)	suurusjärk mõõdetuna töötajate arvu järgi struktuurilises ettevõtlusstatistikas kasutatavate näitajate määratluste kohaselt, mis on sätestatud komisjoni määruse (EÜ) nr 250/2009 (7) I lisas.

5. Koostatakse järgmised andmekogumid:

a)	kaubandus- ja äriregistrite vahelise vastavuse määrad;

b)	kaubandus tegevusala ja ettevõtte suurusjärgu kaupa;

c)	suurimate ettevõtete osatähtsus kaubanduse väärtuse osas tegevusalade kaupa;

d)	kaubandus partnerliikmesriikide ja tegevusalade kaupa;

e)	kaubandus partnerliikmesriikide arvu ja tegevusalade kaupa;

f)	kaubandus kaupade ja tegevusalade kaupa.

6. Esimene vaatlusaasta, mille kohta tuleb koostada aastastatistika, on 2009. Seejärel esitavad liikmesriigid andmed iga kalendriaasta kohta.

7. Statistika edastatakse 18 kuu jooksul pärast vaatlusaasta lõppu.

8. Liikmesriigid tagavad, et statistilised andmed esitatakse sellisel viisil, et kui komisjon (Eurostat) neid andmeid levitab, ei oleks võimalik ettevõtjat kindlaks teha. Liikmesriikide ametiasutused määravad kindlaks andmed, mille suhtes kehtivad konfidentsiaalsussätted.

3)	Artiklis 16 asendatakse lõige 2 järgmisega: „2. Osasaadetiste saabumise või lähetamise vaatlusperioodi võib kohandada nii, et andmed esitatakse vaid üks kord, st viimase saadetise kättesaamise või lähetamise kuul.”

Artikkel 17 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 17

Laevad ja õhusõidukid

1. Käesolevas artiklis kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) „laev”– meresõiduk CNi kaubagrupi 89 kohaselt, puksiirlaevad, sõjalaevad ja ujuvkonstruktsioonid;

b) „õhusõiduk”– CNi koodide 8802 30 ja 8802 40 alla kuuluvad lennukid;

c) „majanduslik omandiõigus”– maksukohustuslase õigus saada kasu, mis on seotud laeva või õhusõiduki kasutamisega majandustegevuse käigus, sest ta on võtnud endale vastutuse sellega seotud riskide eest.

2. Laevu ja õhusõidukeid käsitlev liikmesriikidevahelise kaubavahetuse statistika hõlmab vaid järgmisi lähetamisi ja saabumisi:

a)	laeva või õhusõiduki majandusliku omandiõiguse üleminek teise liikmesriigi maksukohustuslaselt aruannet esitava liikmesriigi maksukohustuslasele. Kõnealust tehingut käsitatakse saabumisena;

b)	laeva või õhusõiduki majandusliku omandiõiguse üleminek aruannet esitava liikmesriigi maksukohustuslaselt teise liikmesriigi maksukohustuslasele. Kõnealust tehingut käsitatakse lähetamisena. Kui laev või õhusõiduk on uus, registreeritakse lähetamine liikmesriigis, kus see on ehitatud;

c)	laevade või õhusõidukite saabumine ja lähetamine enne või pärast lepingu alusel töötlemist III lisa joonealuses märkuses 9 määratletu kohaselt.

3. Liikmesriigid kohaldavad laevu ja õhusõidukeid käsitleva liikmesriikidevahelise kaubavahetuse statistika suhtes järgmisi erisätteid:

a)	laevade puhul väljendatakse kogust arvuliselt ja kombineeritud nomenklatuuriga ette nähtud muudes täiendavates mõõtühikutes ning õhusõidukite puhul netomassina ja täiendavates mõõtühikutes;

b)	statistiline väärtus on kogusumma, mille kohta esitataks arve – välja arvatud transpordi- ja kindlustuskulud – terve laeva või lennuki müügi või ostu korral;

partnerliikmesriik on:

liikmesriik, milles on laeva või õhusõiduki majanduslikku omandiõigust üle andva maksukohustuslase elu- või asukoht (saabumise korral) või laeva või õhusõiduki majandusliku omandiõiguse saanud maksukohustuslase elu- või asukoht (lähetamise korral) lõike 2 punktides a ja b osutatud liikumiste korral;

ii)	uue laeva või õhusõiduki saabumise korral liikmesriik, kus see on ehitatud;

iii)	liikmesriik, kus on selle maksukohustuslase elu- või asukoht, kellele kuulub laeva või õhusõiduki majanduslik omandiõigus (saabumise korral) või liikmesriik, kus toimub lepingu alusel töötlemine (lähetamise korral) lõike 2 punktis c osutatud liikumiste puhul;

d)	lõike 2 punktides a ja b osutatud saabumise ja lähetamise vaatlusperiood on see kuu, mil majanduslik omandiõigus üle antakse.

4. Liikmesriikide ametiasutuste taotluse korral esitavad laevade ja õhusõidukite registrite pidamise eest vastutavad asutused kogu kättesaadava teabe, et teha kindlaks saabumis- ja lähteliikmesriigis registreeritud elu- või asukohaga maksukohustuslaste vaheline laeva või õhusõiduki majandusliku omandiõiguse vahetus.”

Artikli 19 lõike 1 punkt b asendatakse järgmisega:

„b)	laeva või õhusõidukit peetakse selle riigi juurde kuuluvaks, kus on selle maksukohustuslase elu- või asukoht, kellele kuulub artikli 17 lõike 1 punktis c määratletud laeva või õhusõiduki majanduslik omandiõigus.”

Artikkel 20 asendatakse järgmisega:

"Artikkel 20

Avamererajatistele viidavad või sealt toodavad kaubad

1. Käesolevas artiklis kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) „avamererajatis”– paiksed seadmed ja seadeldised, mis on paigaldatud avamerele väljaspool liikmesriikide statistilist territooriumi;

b) „avamererajatistele viidavad kaubad”– avamererajatiste meeskonna jaoks ning mootorite, masinate ja muude seadmete töö jaoks viidavad tooted;

c) „avamererajatise abil saadud või valmistatud kaubad”– merepõhjast või selle aluspinnasest välja toodud saadused või avamererajatiste abil valmistatud tooted.

2. Liikmesriikidevahelise kaubavahetuse statistikas registreeritakse:

saabumine, kui kaubad on tarnitud

i)	teisest liikmesriigist avamererajatisele, mis on rajatud piirkonda, kus aruannet esitaval liikmesriigil on ainuõigus ekspluateerida merepõhja või selle aluspinnast;

ii)	aruannet esitavale liikmesriigile avamererajatiselt, mis on rajatud piirkonda, kus teisel liikmesriigil on ainuõigus ekspluateerida merepõhja või selle aluspinnast;

iii)	avamererajatiselt, mis on rajatud piirkonda, kus teisel liikmesriigil on ainuõigus ekspluateerida merepõhja või selle aluspinnast, avamererajatisele piirkonnas, kus vastuvõtval liikmesriigil on ainuõigus ekspluateerida merepõhja või selle aluspinnast;

lähetamine, kui kaubad on tarnitud

i)	teisele liikmesriigile avamererajatiselt, mis on rajatud piirkonda, kus aruannet esitaval liikmesriigil on ainuõigus ekspluateerida merepõhja või selle aluspinnast;

ii)	aruannet esitavalt liikmesriigilt avamererajatisele, mis on rajatud piirkonda, kus teisel liikmesriigil on ainuõigus ekspluateerida merepõhja või selle aluspinnast;

iii)	avamererajatisele, mis on rajatud piirkonda, kus teisel liikmesriigil on ainuõigus ekspluateerida merepõhja või selle aluspinnast, avamererajatiselt piirkonnas, kus lähetaval liikmesriigil on ainuõigus ekspluateerida merepõhja või selle aluspinnast.

3. Liikmesriigid kasutavad avamererajatistele tarnitud kaupade tarvis järgmisi kaubakoode:

—	9931 24 00: CNi kaubagruppidesse 1–24 kuuluvad kaubad;

—	9931 27 00: CNi kaubagruppi 27 kuuluvad kaubad;

—	9931 99 00: mujale klassifitseeritud kaubad.

Nende tarnete puhul ei ole andmete edastamine koguse kohta kohustuslik, välja arvatud CNi kaubagruppi 27 kuuluvate kaupade puhul, ning võib kasutada partnerliikmesriigi lihtsustatud koodi „QV”.

Artikkel 21 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 21

Meresaadused

1. Käesolevas artiklis kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)	„meresaadused” – kalastussaadused, mineraalid, päästetud vara ja muud saadused, mida ei ole veel merelaevadelt maale toodud;

b)	laeva peetakse selle liikmesriigi juurde kuuluvaks, kus on selle maksukohustuslase elu- või asukoht, kellele kuulub laeva majanduslik omandiõigus artikli 17 lõike 1 punktis c määratletu kohaselt."

2. Liikmesriikidevahelise meresaaduste kaubavahetuse statistika hõlmab järgmisi saabumisi ja lähetamisi:

a)	meresaaduste maaletoimetamine aruannet esitava liikmesriigi sadamas või nende omandamine aruannet esitava liikmesriigi juurde kuuluvate laevade abil teise liikmesriigi juurde kuuluvatelt laevadelt. Kõnealuseid tehinguid käsitatakse saabumisena;

b)	meresaaduste maaletoimetamine teise liikmesriigi sadamas aruannet esitava liikmesriigi juurde kuuluvate laevade abil või nende omandamine teise liikmesriigi juurde kuuluvate laevade abil aruannet esitava liikmesriigi juurde kuuluvatelt laevadelt. Kõnealuseid tehinguid käsitatakse lähetamisena.

3. Saabumise puhul on partnerliikmesriik liikmesriik, kus on selle maksukohustuslase elu- või asukoht, kellele kuulub püüki teostava laeva majanduslik omandiõigus, ning lähetamise puhul teine liikmesriik, kus meresaadused maale toimetatakse või kus on selle maksukohustuslase elu- või asukoht, kellele kuulub meresaadusi omandava laeva majanduslik omandiõigus.

4. Tingimusel, et ei esine vastuolu muude liidu õigusaktidega, on liikmesriikide ametiasutustel lisaks Intrastati süsteemile ja tollideklaratsioonidele juurdepääs kõikidele sellistele andmeallikatele, mida nad võivad vajada käesoleva artikli kohaldamiseks.”

Artikkel 22 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 22

Kosmoseaparaadid

1. Käesolevas artiklis kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) „kosmoseaparaat”– sõiduk, mis suudab liikuda väljaspool Maa atmosfääri;

b) „majanduslik omand”– maksukohustuslase õigus saada kasu, mis on seotud kosmoseaparaadi kasutamisega majandustegevuse käigus, sest ta on võtnud endale sellega seotud riskid.

2. Sellise kosmoseaparaadi startimine, mille majanduslik omandiõigus on vahetunud kahe maksukohustuslase vahel, kelle elu- või asukoht on eri liikmesriikides, registreeritakse

a)	lähetamisena liikmesriigis, kus kosmoseaparaat on valmis ehitatud;

b)	saabumisena liikmesriigis, kus on uue omaniku elu- või asukoht.

3. Lõikes 2 osutatud statistika suhtes kohaldatakse järgmisi erisätteid:

a)	statistilist väärtust käsitlevad andmed määratletakse kosmoseaparaadi väärtusena, jättes välja transpordi- ja kindlustuskulud;

b)	partnerliikmesriik on saabumise korral see liikmesriik, kus kosmoseaparaat on valmis ehitatud, ning lähetamise korral see liikmesriik, kus on uue omaniku elu- või asukoht.

Artikkel 25 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 25

1. Määruse (EÜ) nr 638/2004 artikli 12 lõike 1 punktis a osutatud üldandmed on määratletud iga kaubavoo kohta teiste liikmesriikidega peetud kaubavahetuse koguväärtusena. Lisaks sellele esitavad euroalasse kuuluvad liikmesriigid liigendatud andmed oma euroalavälise kaubanduse kohta rahvusvahelise kaubanduse standardse klassifikatsiooni kehtivate jaotiste kohaselt.

2. Liikmesriigid võtavad kõik vajalikud meetmed tagamaks, et artikli 13 kohaselt kehtestatud lävesid ületavatelt äriühingutelt kogutud kaubandusandmed oleksid ammendavad ja vastaksid määruse (EÜ) nr 638/2004 artiklis 13 sätestatud kvaliteedikriteeriumidele.

3. Eurostatile teatatakse määruse (EÜ) nr 638/2004 artikli 12 kohaldamiseks tehtud kohandused, mis on liigendatud partnerliikmesriikide ja kombineeritud nomenklatuuri kaubagrupi tasandi kaubakoodide järgi.

4. Kui kaupade statistilist väärtust ei ole kogutud, hindavad liikmesriigid nende statistilist väärtust.

5. Liikmesriigid hindavad netomassi, kui selle kohta ei ole andmeid artikli 9 lõike 1 kohaselt andmeesitajatelt kogutud. Komisjon (Eurostat) esitab liikmesriikidele netomassi hindamiseks vajalikud koefitsiendid.

6. Liikmesriigid, kes on artikli 3 lõike 1 kohaselt vaatlusperioodi kohandanud, tagavad, et komisjonile (Eurostatile) edastatakse iga kuu tulemused, kasutades vajaduse korral hinnangulisi andmeid, kui maksustamise vaatlusperiood ei lange kokku kalendrikuuga.

7. Liikmesriigid edastavad konfidentsiaalseks tunnistatud andmed komisjonile (Eurostatile) nii, et neid võib avaldada vähemalt kombineeritud nomenklatuuri kaubagrupi tasandil, kui seejuures on tagatud konfidentsiaalsus.

8. Komisjonile (Eurostatile) juba edastatud kuutulemuste täpsustamise korral edastavad liikmesriigid täpsustatud tulemused hiljemalt nende täpsustatud andmete saamiskuule järgneval kuul.”

10)	Määruse (EÜ) nr 1982/2004 III lisa asendatakse käesoleva määruse lisa tekstiga.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolevat määrust kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2010.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 4. veebruar 2010

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO

(1) ELT L 102, 7.4.2004, lk 1.

(2) ELT L 343, 19.11.2004, lk 3.

(3) EÜT L 76, 30.3.1993, lk 1.

(4) ELT L 61, 5.3.2008, lk 6.

(5) ELT L 145, 4.6.2008, lk 65.

(6) ELT L 393, 30.12.2006, lk 1.

(7) ELT L 86, 31.3.2009, lk 1.”

LISA

„III LISA

TEHINGULIIKIDE KOODIDE LOEND

1.	Tehingud, millega kaasneb tegelik või kavatsetav omandiõiguse üleminek residendilt mitteresidendile rahalise või muu tasu eest (välja arvatud punktides 2, 7 ja 8 loetletud tehingud)

1.	Lõppost/-müük

2.	Tarnimine tutvumis- või proovimüügiks, tagastamisõigusega müügiks või komisjonimüügiks

3.	Vahetuskaubandus (loonustasu)

4.	Kapitalirent (müük järelmaksuga) (1)

Muu

2.	Kaupade tasuta tagastamine või asendamine pärast algse tehingu registreerimist

1.	Kauba tagastamine

2.	Tagastatud kauba asendamine

3.	Tagastamata kauba asendamine (nt garantii korral)

Muu

3.	Tehingud, mis on seotud omandiõiguse ülekandmisega ilma rahalise või loonustasuta (nt abisaadetised)

4.	Tehingud, mille eesmärk on lepinguline töötlemine (2) (omandiõigust ei kanta töötlejale üle)

1.	Kaubad, mis eeldatavasti tagastatakse algsesse lähteliikmesriiki

2.	Kaubad, mida eeldatavasti ei tagastata algsesse lähteliikmesriiki

5.	Tehingud, mis järgnevad lepingulisele töötlemisele (omandiõigust ei kanta töötlejale üle)

1.	Kaubad, mis tagastatakse algsesse lähteliikmesriiki

2.	Kaubad, mida ei tagastata algsesse lähteliikmesriiki

6.	Riiklikul otstarbel registreeritud eritehingud

7.	Tehingud ühendatud kaitseprojektide või muude ühendatud valitsustevaheliste tootmisprogrammide alusel

8.	Tehingud, mis on seotud ehitusmaterjali ja tehniliste seadmete tarnimisega üld- ja tsiviilehitustööde lepingu raames ning mille puhul ei nõuta kaupade kohta eraldi arvet, vaid arve väljastatakse kogu lepingu jaoks

9.	Muud tehingud, mida ei saa muude koodide alla liigitada

1.	Rent, laen ja kasutusrent pikemaks ajaks kui 24 kuud

Muu

(1) Kapitalirent hõlmab tehinguid, mille puhul rendimakseid arvutatakse selliselt, et hõlmata kogu või peaaegu kogu kauba väärtus. Omandiõigusega kaasnevad riskid ja hüved lähevad üle rentnikule. Lepingu lõppedes saab rentnikust kauba seaduslik omanik.

(2) Töötlemine hõlmab selliseid töid (ümberkujundamist, ehitamist, monteerimist, laiendamist, renoveerimist jne), mille eesmärk on toota uus või oluliselt täiustatud toode. See ei pea tingimata hõlmama muutust toote klassifikatsioonis. Töötleja enda kulul tehtavad töötlemistoimingud ei kuulu käesoleva punkti alla ja need tuleks märkida A veeru punkti 1 alla.”

5.2.2010

Euroopa Liidu Teataja

L 34/7

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 97/2010,

4. veebruar 2010,

millega registreeritakse garanteeritud traditsiooniliste eritunnuste registris nimetus („Pizza Napoletana” (GTE))

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 20. märtsi 2006. aasta määrust (EÜ) nr 509/2006 põllumajandustoodete ja toidu garanteeritud traditsiooniliste eritunnuste kohta, (1) eriti selle artikli 9 lõike 5 kolmandat lõiku,

ning arvestades järgmist:

(1)	Vastavalt määruse (EÜ) nr 509/2006 artikli 8 lõike 2 esimesele lõigule ja kohaldades nimetatud määruse artikli 19 lõiget 3, avaldati Euroopa Liidu Teatajas Itaalia taotlus registreerida nimetus „Pizza Napoletana”. (2)

(2)	Saksamaa ja Poola esitasid registreerimisele vastuväite vastavalt määruse (EÜ) nr 509/2006 artikli 9 lõikele 1. Need vastuväited on kõnealuse määruse artikli 9 lõike 3 esimese lõigu punkti a kohaselt vastuvõetavad.

(3)	Saksamaa osutas oma vastuväites eelkõige sellele, et Saksa nisujahud asetataks ebasoodsamasse olukorda, kuna spetsifikaadi kohaselt on lubatud kasutada ainult üht tüüpi nisujahu, mis on saadaval ainult ühes liikmesriigis, nimelt Itaalias.

(4)	Poola vastuväide on seotud eelkõige sellega, et kõnealune nimetus ei ole iseenesest eripärane ning avaldatud registreerimistaotlus ei sisalda asjakohaseid selgitusi.

(5)	Komisjon kutsus oma 17. septembri 2008. aasta kirjadega asjaomaseid liikmesriike üles töötama omavahelise kokkuleppe saavutamiseks vastavalt nende riigisisestele menetlustele.

(6)	Itaalia ja Saksamaa jõudsid kuue kuu jooksul kokkuleppele, millest teatati komisjonile 24. veebruaril 2009 ning mille komisjon heaks kiitis. Kõnealuse kokkuleppe kohaselt kaotati teatavate nisujahude kasutamise piirangud.

(7)	Kuna Itaalia ja Poola ei ole siiski suutnud ettenähtud tähtaja jooksul kokkuleppele jõuda, peab komisjon võtma vastu otsuse vastavalt määruse (EÜ) nr 509/2006 artikli 18 lõikes 2 osutatud menetlusele.

(8)	Sellest tulenevalt ning Poola esitatud vastuväitest lähtudes lisati spetsifikaadile selgitused, mille kohaselt on nimetus, mille registreerimist taotletakse, iseenesest eripärane.

(9)	Eelnevat arvesse võttes tuleks nimetus „Pizza Napoletana” kanda garanteeritud traditsiooniliste eritunnuste registrisse. Määruse (EÜ) nr 509/2006 artikli 13 lõikega 2 ettenähtud kaitset ei taotletud.

(10)	Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas garanteeritud traditsiooniliste eritunnuste alalise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Registreeritakse käesoleva määruse I lisas esitatud nimetus.

Artikkel 2

Spetsifikaadi kokkuvõte on esitatud käesoleva määruse II lisas.

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 4. veebruar 2010

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO

(1) ELT L 93, 31.3.2006, lk 1.

(2) ELT C 40, 14.2.2008, lk 17.

I LISA

Määruse (EÜ) nr 509/2006 I lisas osutatud toit

Klass 2.3. Kondiitri- ja leivatooted, valikpagaritooted, koogid, küpsised ja muud pagaritooted

ITAALIA

Pizza Napoletana (GTE)

II LISA

GTE REGISTREERIMISTAOTLUS

Nõukogu määrus (EÜ) nr 509/2006 põllumajandustoodete ja toidu garanteeritud traditsiooniliste eritunnuste kohta

„PIZZA NAPOLETANA”

EÜ nr: IT/TSG/007/0031/09.02.2005

1. TAOTLEJATE RÜHMA NIMI JA AADRESS

Nimi:	Associazione Verace Pizza Napoletana
Aadress:	Via S. Maria La Nova 49, Napoli
Tel	0814201205
Faks	0814201205
E-post:	info@pizzanapoletana.org

Nimi:	Associazione Pizzaiuoli Napoletani
Aadress:	Corso S. Giovanni a Teduccio 55, Napoli
Tel	0815590781
Faks	0815590781
E-post:	info@pizzaiuolinapoletani.it direttivo@pizzaiuolinapoletani.it

2. LIIKMESRIIK VÕI KOLMAS RIIK

Itaalia

3. SPETSIFIKAAT

3.1. Registreeritav nimetus

„Pizza Napoletana”

Registreerimist taotletakse üksnes itaalia keeles.

„Pizza Napoletana” logol/etiketil olev märge „Prodotta secondo la Tradizione napoletana” (Toodetud Napoli traditsioonide kohaselt) ja akronüüm STG (GTE) tõlgitakse selle riigi keelde, kus tootmine aset leiab.

3.2. Nimetus

X	on iseenesest eripärane
	väljendab põllumajandustoote või toidu eripära

Nimetust „Pizza Napoletana” kasutatakse traditsiooniliselt kõnealuse toote kirjeldamisel, nagu näitavad mitmed punktis 3.8 nimetatud allikad.

3.3. Kas taotletakse nimetuse reserveerimist määruse (EÜ) nr 509/2006 artikli 13 lõike 2 alusel

	Registreerimine koos nimetuse reserveerimisega
X	Registreerimine ilma nimetuse reserveerimiseta

3.4. Toote liik

Klass 2.3.

Kondiitri- ja leivatooted, valikpagaritooted, koogid, küpsised ja muud pagaritooted

3.5. Punktis 3.1 esitatud nimetusega tähistatava põllumajandustoote või toidu kirjeldus

Garanteeritud traditsioonilise eritunnusega „Pizza Napoletana” tähistatud toode on küpsetatud ahjus, ümara kujuga, mille läbimõõt võib varieeruda, kuid ei tohi olla suurem kui 35 cm, toode on kõrgendatud servadega ning keskosas täidisega. Keskosa paksus on 0,4 cm lubatud kõikumismääraga ± 10 %, ning servade paksus on 1–2 cm. Pitsa on tervikuna pehme, elastne ning kergesti neljaks kokkumurtav.

Garanteeritud traditsioonilise eritunnusega „Pizza Napoletana” tähistatud toodet iseloomustavad kõrgendatud servad, ahjus küpsetatud toodetele iseloomulik kuldpruun värvus, see on nii katsudes kui ka süües pehme. Täidetud keskosas on valdav õliga täiuslikult segunenud tomati punane värvus ning vastavalt kasutatud lisanditele kas pune roheline ja küüslaugu valge värvus või enam-vähem kõrvuti asuvate mozzarella-lõikude valge värvus ja basiilikulehtedele ahjus küpsemisel tekkinud tumedam või vähem tume roheline värvus.

„Pizza Napoletana” peab olema pehme, elastne, kergesti kokkumurtav, toodet peab saama hõlpsasti lõigata, sel on hõrk iseloomulik maitse, mida täiendab kõrgendatud servade hästi kerkinud ja küpsenud saiale omane maitse ning mis on segunenud tomati hapuka maitse ning vastavalt kas pune, küüslaugu või basiiliku aroomi ja küpsetatud mozzarella maitsega.

Küpsetamise lõpus on pitsal eriline hõrk lõhn; tomat on vaid kaotanud oma liigse vedeliku ning jäänud tihkeks ja lihavaks; pitsa on kaetud sulanud juustudega, mis kannavad kaitstud päritolunimetust „Mozzarella di Bufala Campana” või garanteeritud traditsioonilist eritunnust „Mozzarella”; basiilik, küüslauk ja pune eraldavad tugevat lõhna ega tohi olla kõrbenud.

3.6. Punktis 3.1 esitatud nimetusega tähistatava põllumajandustoote või toidu tootmismeetodi kirjeldus

„Pizza Napoletana” valmistamiseks kasutatakse järgmisi põhitooraineid: nisujahu, õllepärmi, looduslikku joogivett, kooritud konservtomateid ja/või värskeid minitomateid (pomodorini), mere- või keedusoola, ekstra neitsioliiviõli. Muud koostisosad, mida „Pizza Napoletana” valmistamisel võib kasutada, on küüslauk ja pune; kaitstud päritolunimetusega juust „Mozzarella di Bufala Campana”, värske basiilik ja garanteeritud traditsioonilise eritunnusega „Mozzarella”.

Jahu omadused on järgmised:

—	:	W	:	220–380
—	:	Tuhasus	:	0,50–0,70
—	:	Imavus	:	55–62
—	:	Stabiilsus	:	4–12
—	:	Value index E10	:	max 60
—	:	Falling number	:	300–400
—	:	Kuiva gluteeni	:	9,5–11 g %
—	:	Proteiine	:	11–12,5 g %

„Pizza Napoletana” valmistamine toimub katkematu protsessi käigus, üksnes alljärgnevalt kirjeldatud üksteisele järgnevate etappidena:

Taina valmistamine

Segada jahu, vesi, sool ja pärm. Kallata tainasegistisse üks liiter vett, lahustada vees 50–55 g meresoola, lisada kogu ettenähtud jahukogusest 10 %, seejärel lahustada segus 3 g õllepärmi, käivitada tainasegisti ja lisada järk-järgult 1,8 kg jahu (W 220–380), kuni saavutatakse soovitud tihedusega mass. Töötlemine peab kestma 10 minutit.

Tainast tuleb töödelda eelistatavalt kaheharulise segamisdetailiga tainasegistis 20 minutit aeglasel kiirusel, kuni ühtlase tihke massi saamiseni. Taina optimaalse konsistentsi saavutamisel mängib olulist rolli vee kogus, mida jahu on võimeline imama. Tainas ei tohi käte külge jääda ning peab olema pehme ja elastne.

Taina omadused, mis võivad varieeruda ± 10 %, on järgmised:

—	:	kääritamistemperatuur	:	25 °C
—	:	lõplik pH tase	:	5,87
—	:	kogu tiitritav happesus	:	0,14
—	:	tihedus	:	0,79 g/cm3 (+ 34 %)

Taina kergitamine

Esimene etapp: kui tainas on tainasegistist välja võetud, asetatakse see pizzeria tööpinnale, kuhu see tuleb jätta seisma kaheks tunniks niiske rätiku alla, et taina pind ei muutuks kõvaks ning et siseniiskuse aurumisel ei tekiks koorikulaadset kihti. Kui tainas on kaks tundi kerkinud, toimub taina vormimine pätsiks ning seda tohib pitsameister teha üksnes käsitsi. Selleks eraldatakse spaatliga üks osa tainast töölauale ja meisterdatakse seejärel väike päts. „Pizza Napoletana” puhul peavad pätsid kaaluma 180–250 g.

Kergitamise teine etapp: kui (tükeldatud tainast) on vormitud pätsikesed, toimub kerkimisnõudes teine kergitamine, mis kestab neli kuni kuus tundi. Valminud tainas, mida säilitatakse toatemperatuuril, tuleb kasutada ära kuue tunni jooksul pärast valmimist.

Vormimine

Pärast kerkimist võetakse pätsike kerkimisnõust spaatli abil välja ning asetatakse pizzeria tööpinnale, mis on kaetud õhukese jahukihiga, et vältida taina töölaua külge kleepumist. Pitsameister vormib kahe käe sõrmedega, keskelt väljapoole suunatud liigutustega ning pätsikest mitu korda ümber pöörates tainast ketta, mille keskosa ei tohi olla paksem kui 0,4 cm (lubatud kõrvalekalle ± 10 %), ning mille kõrgendatud serva paksus on maksimaalselt 1–2 cm.

Garanteeritud traditsioonilise eritunnusega „Pizza Napoletana” valmistamiseks ei ole lubatud ükski muu valmistusviis, eriti tavalise ja/või mehaanilise tainarulli kasutamine.

Pitsakate

„Pizza Napoletana” kate valmistatakse järgmiselt:

—	asetada tainaketta keskele lusikaga 70–100 g kooritud ja tükeldatud konservtomateid;

—	lükata tomatid spiraalse liigutusega kogu keskosale laiali;

—	lisada tomatitele spiraalse liigutusega sool;

—	samal viisil puistata veidi punet;

—	koorida üks küüslauguküüs ning lõigata see õhukesteks viiludeks, seejärel asetada tomatitele;

—	lisada pitsale selle keskosast alustades tilaga õlikannu abil ja spiraalse liigutusega 4–5 g ekstra neitsioliiviõli, mille kogus võib varieeruda + 20 %.

Või:

—	asetada tainaketta keskele lusikaga 60–80 g kooritud ja tükeldatud konservtomateid ja/või tükeldatud värskeid väikeseid tomateid;

—	lükata tomatid spiraalse liigutusega kogu keskosale laiali;

—	lisada tomatitele spiraalse liigutusega sool;

—	asetada tomatitele 80–100 g viilutatud juustu „Mozzarella di Bufala Campana” (KPN);

—	asetada pitsale mõned värske basiiliku lehed;

—	lisada pitsale selle keskosast alustades tilaga õlikannu abil ja spiraalse liigutusega 4–5 g ekstra neitsioliiviõli, mille kogus võib varieeruda + 20 %.

Või:

—	asetada tainaketta keskele lusikaga 60–80 g kooritud ja tükeldatud konservtomateid;

—	lükata tomatid spiraalse liigutusega kogu keskosale laiali;

—	lisada tomatitele spiraalse liigutusega sool;

—	asetada tomatitele 80–100 g eelnevalt viilutatud juustu „Mozzarella” (GTE);

—	asetada pitsale mõned värske basiiliku lehed;

—	lisada pitsale selle keskosast alustades tilaga õlikannu abil ja spiraalse liigutusega 4–5 g ekstra neitsioliiviõli, mille kogus võib varieeruda + 20 %.

Küpsetamine

Pitsameister (pizzaiolo) asetab täidetud pitsa veidi jahu kasutades ja ringjate liigutuste abil puust (või alumiiniumist) ahjulabidale ning lükkab selle siis labidalt ahjupõrandale kiire randmeliigutuse abil, et pitsakate maha ei valguks. Garanteeritud traditsioonilise eritunnusega „Pizza Napoletanat” tohib küpsetada üksnes puuküttega ahjudes, mis suudavad saavutada garanteeritud traditsioonilise eritunnusega „Pizza Napoletana” saamiseks vajaliku kõrge küpsetamistemperatuuri 485 °C.

Pitsameister peab pitsa küpsusastet kontrollima järgmiselt: kergitab ühte külge metallist labida abil ning keerab pitsat tule poole, kasutades alati sama ahjupõranda ala, et pitsa ei läheks eri temperatuuride tõttu kõrbema. Kogu pitsa pind peab küpsema ühtlaselt.

Küpsetamise lõppedes võtab pitsameister metallist labida abil pitsa ahjust välja ning asetab selle taldrikule. Küpsemine ei tohi kesta kauem kui 60–90 sekundit.

Pärast küpsemist on pitsal järgmised omadused: tomat on vaid kaotanud oma liigse vedeliku ning jäänud tihkeks ja lihavaks; pitsa on kaetud sulanud juustuga, mis kannab kaitstud päritolunimetust „Mozzarella di Bufala Campana” või garanteeritud traditsioonilist eritunnust „Mozzarella”; basiilik, küüslauk ja pune eraldavad tugevat lõhna ega tohi olla kõrbenud.

—	Küpsetamistemperatuur ahjupõrandal: ligikaudu 485 °C

—	Temperatuur ahjuvõlvi all: ligikaudu 430 °C

—	Küpsetamisaeg: 60–90 sekundit

—	Taina temperatuur küpsetamise lõpus: 60–65 °C

—	Tomatite temperatuur küpsetamise lõpus: 75–80 °C

—	Õli temperatuur küpsetamise lõpus: 75–85 °C

—	Mozzarella temperatuur küpsetamise lõpus: 65–70 °C

Säilitamine

„Pizza Napoletana” tuleb soovitatavalt tarbida kohe pärast ahjust väljavõtmist samas kohas, kus see valmistati. Kui seda valmistuskohas siiski ei tarbita, ei tohi seda külmutada või kiirkülmutada ega pakendada vaakumisse hiljem müümiseks.

3.7. Põllumajandustoote või toidu eripära

Kõnealuse toote eripära määratlevad mitu võtmetegurit, mis on seotud nii valmistusaja ja -viiside kui ka meistri oskuste ja vilumusega.

Eriti iseloomustavad „Pizza Napoletana” valmistamist: taina sõtkumine, taina konsistents ja elastsus (reologia) ning kergitamise eripära (kahes etapis ning eriliste temperatuuri ja kestusega seotud tingimuste juures), pätsikeste ettevalmistamine ja vormimine, kerkinud taina töötlemine ja sellest ketta valmistamine, ahju ettevalmistamine ja küpsetamistingimused (kestus/temperatuur), üksnes puuküttel ahju kasutamine.

Näiteks tuleb rõhutada teise kergitusetapi ning taina töötlemise ja töövahendite, nagu ahi, mis võib olla üksnes puuküttega, ning ahjulabidate kasutamise olulisust.

Pärast teist kergitusetappi on pätsike kerkinud ja selle niiskusesisaldus on suurenenud. Kahe käe sõrmedega surudes viiakse taina mullikestes sisalduv õhk keskelt tainaketta servade poole ning nii hakkab kujunema pitsa kõrgendatud serv. Kõnealune tehnika on garanteeritud traditsioonilise eritunnusega „Pizza Napoletana” eripära, kuna tainaketta servade ülestõstmine võimaldab hoida selle keskel kõik pitsakatte koostisosad. Selleks et tainaketas oleks võimalikult suure läbimõõduga, muljutakse tainast käte vahel, hoides paremat kätt töölaua suhtes 45–60° nurga all. Tainaketas asetatakse töölauale, kus seda keerutatakse vasaku käe sünkroonsete liigutustega.

Seevastu muud valmistamisviisid, eeskätt sellised, mille puhul kasutatakse tainarulli või mehaanilist tainarulli, ei vii tainamassis olevates mullikestes asuvat õhku ühtlaselt taina servadele, nii et oleks võimalik valmistada ühtlane tainaketas. Nii moodustub tainaketta keskele kihiline tainas, mille kihtide vahel on õhk. Seega ei teki selliste valmistamisviiside kasutamisel pitsale pärast küpsemist iseloomulikke kõrgemaid servi, mis on aga garanteeritud traditsioonilise eritunnusega „Pizza Napoletana” üks peamisi omadusi.

Napoli tehnika näeb muu hulgas ette, et pärast kolme kuni kuue tainaketta ja nende pitsakatte ettevalmistamist asetab pitsameister täpsete ja kiirete käeliigutustega pitsa osavalt töölaualt labidale, jälgides, et see ei kaotaks esialgset ümmargust kuju. Pitsat hoiab ta kahe käega, pöörab seda umbes 90° ning asetab seejärel kasutamisvalmis labidale. Pitsameister peab olema puistanud ahjulabidale veidi jahu, et pitsa libiseks labidalt kergesti ahju. Ahjulükkamine toimub kiire randmeliigutusega, labidat hoitakse ahju põranda suhtes 20–25° nurga all ning jälgitakse, et pitsakate ei pudeneks pitsalt maha.

Muu kui kirjeldatud tehnika kasutamine ei sobi, sest pitsa tõstmine labidaga otse töölaualt ei taga pitsa terveksjäämist.

Puuküttega ahi on „Pizza Napoletana” küpsemise juures ja kvaliteedi tagamiseks peamine tegur. Taolise ahju tehnilised eripärad on klassikalise „Pizza Napoletana” õnnestumiseks hädavajalikud. Napoli stiilis pitsaahi koosneb tufftellistest valmistatud alusest, mille kohal paikneb ümmargune osa, nn sole (päike), mille peale on ehitatud kuppel. Ahjuvõlv on ehitatud tulekindlast materjalist, et takistada kuumuse kadu. Ahju eri osade proportsioonid on pitsa õigeks küpsetamiseks äärmiselt olulised. Ahju tüübi määrab neljast ringikujulisest tulekindlast sektorist moodustuva sole laius. Pitsa tõstetakse terasest ja/või alumiiniumist labida abil ahjusuhu ning seda pööratakse seal 180°, misjärel pitsa lükatakse tagasi algsele kohale, kus ahjupõranda temperatuur on küpsemise ajal pitsasse neeldunud soojuse tõttu langenud.

Kui pitsa asetataks teisele kohale, kus ahjupõrand on algse temperatuuriga, läheks pitsa põhi kõrbema.

Kõik nimetatud eripärad annavad lõpptootele „Pizza Napoletana” iseloomuliku õhulisuse ja välimuse – toode on pehme ja tihke, sellel on kõrgemad servad, kerkinud tainas ning see on eriliselt õrn ja hõlpsasti neljaks murtav. On oluline rõhutada, et kõik muud sarnased tooted, mis valmistatakse teisiti kui eespool kirjeldatud, ei saavuta samasuguseid väliseid ja organoleptilisi omadusi, kui on „Pizza Napoletanal”.

3.8. Põllumajandustoote või toidu traditsioonilisus

Võib väita, et toodet „Pizza Napoletana” hakati valmistama ajavahemikul 1715–1725. Prints Emanuele di Francavilla peakokk Vincenzo Corrado kirjutab Napoli kõige levinumaid toite käsitlevas traktaadis, et tomatit kasutatakse pitsa ja makaronide maitsestamiseks, ühendades kaks toodet, mis on olnud Napolile õnnistuseks ning viinud Napoli kokakunsti ajalukku. Seda traktaati peetakse „Pizza Napoletana” kui tomatiga maitsestatud tainaketta ametlikuks sünniks.

Kõnealuse kulinaartoote Napoli päritolu tõendavad arvukad ajaloolised dokumendid. Näiteks kirjanik Franco Salerno kinnitab, et toode on üks suurimaid Napoli kokakunsti leiutisi.

Isegi itaalia keele sõnaraamatutes ja Treccani entsüklopeedias tuuakse pizza napoletana eraldi välja. Väljendit pizza napoletana tsiteeritakse mitmetes ilukirjanduslikes tekstides.

Esimesed pizzeria’d avati vähimagi kahtluseta Napolis, kus kuni XX sajandi keskpaigani oli kõnealune toode omane just sellele linnale ja linna pizzeria’dele. Alates XVIII sajandist tegutsesid linnas mitmed poed, mida nimetati pizzeria’deks. Kuuldused nende mainest jõudsid ka Napoli kuninga Ferdinand de Bourbonini, kes rikkus selle Napoli traditsioonilise toidu maitsmiseks õukonna etiketti ja sisenes ühte kõige tuntumatest pizzeria’dest. Sellest alates muutusid pizzeria’d populaarseteks kohtadeks, kus valmistati üksnes pizza’t. Napoli kõige populaarsemad ja kuulsamad pitsad olid „Marinara”, mida hakati valmistama 1734. aastal, ning „Margherita”, mis pärineb ajavahemikust 1796–1810 ja mida pakuti Itaalia kuningannale tema külaskäigu ajal Napolisse 1889. aastal, eelkõige pitsalisandite värvuse pärast (tomat, mozzarella, basiilik), mis meenutavad Itaalia lipu värve.

Aja jooksul levisid pizzeria’d kõigisse Itaalia linnadesse ja isegi välismaale. Vaatamata sellele, et pizzeria’d asuvad väljaspool Napolit, on need end alati seostanud märkega „pizzeria napoletana” või kasutanud terminit, mis näitaks ühel või teisel viisil nende seost Napoliga, kus kõnealune toode on säilitanud oma ehtsuse juba ligikaudu 300 aastat.

1984. aasta mais koostasid Napoli pitsameistrid (pizzaioli napoletani) spetsifikaadi, millele nad kõik oma allkirja andsid ning mis registreeriti ametliku aktiga Napoli notari Antonio Carannante juures.

Sajandite jooksul on termin „Pizza Napoletana” levinud nii laialdaselt, et kõikjal, sealhulgas väljaspool Euroopat Kesk- ja Lõuna-Ameerikas (näiteks Mehhikos ja Guatemalas) ning Aasias (näiteks Tais ja Malaisias) kannab kõnealune toode nimetust „Pizza Napoletana”, kuigi mõnikord ei ole elanikel vähimatki aimu Napoli linna geograafilisest asukohast.

3.9. Eripära kontrollimise miinimumnõuded ja kord

Garanteeritud traditsioonilise eritunnusega „Pizza Napoletana” puhul kontrollitakse järgmist:

sõtkumise, kergitamise ja kettaks vormimise etapis kontrollitakse ettevõtetes nende etappide õiget teostamist ja järjestust, tähelepanelikult jälgitakse ettevõtte kitsaskohti, kontrollitakse toorainete vastavust spetsifikaadis ette nähtud ainetele, toorainete säilitamist ja ladustamist täiuslikel tingimustel ning veendutakse lõpptoote omaduste vastavuses käesolevas spetsifikaadis ette nähtud omadustele.

3.10. Logo

Akronüüm STG (GTE) ning märked „Specialità Tradizionale Garantita” (Garanteeritud traditsiooniline eritunnus) ja „Prodotta secondo la Tradizione napoletana” (Toodetud Napoli traditsiooni kohaselt) tõlgitakse selle riigi ametlikesse keeltesse, kus tootmine aset leiab.

„Pizza Napoletana” logo on järgmine: horisontaalselt asetsev ovaalne valget värvi ning selge halli piirjoonega kujutis, mis tähistab pitsaga taldrikut. Pitsa kujutis on realistlik, kuid samas graafiliselt stiliseeritud, see järgib täielikult traditsioone ja sellel kujutatakse pizza napoletana klassikalisi koostisaineid, milleks on tomat, mozzarella, basiilikulehed ja oliiviõli.

Taldriku all kujutatakse taldriku varju rohelisena, mis koos teiste värvidega rõhutab toote sarnasust Itaalia lipu värvidega.

Veidi taldriku peale ulatuvana on paigutatud punast värvi ristkülikukujuline, ümarate nurkadega silt, millel asub musta kontuuriga valgete tähtedega märge (millel on omakorda rohelist värvi valge kontuuriga vari) „PIZZA NAPOLETANA” GTE. Selle märke kohal, veidi paremale nihutatuna on toodud väiksemas kirjas ja teistsuguses kirjastiilis ning valget värvi märge „Garanteeritud traditsiooniline eritunnus” (Specialità Tradizionale Garantita). All, keskele paigutatuna on logoga „PIZZA NAPOLETANA” GTE samas kirjastiilis väikeste musta kontuuriga ümbritsetud valget värvi tähtedega kirjutatud märge: „Toodetud Napoli traditsioonide kohaselt” (Prodotta secondo la Tradizione napoletana).

Märked	Kirjastiil
PIZZA NAPOLETANA GTE	Varga
Garanteeritud traditsiooniline eritunnus	Alternate Gothic
Toodetud Napoli traditsioonide kohaselt	Varga

Pitsa värvused	PantoneProSim	C	M	Y	K
Beežid servad	466	11	24	43	0 %
Pitsapõhja punane tomatikaste	703	0 %	83	65	18
Basiilikulehed	362	76	0 %	100	11
Basiilikulehtede rootsud	562	76	0 %	100	11
Tomatite punane värv	032	0 %	91	87	0 %
Oliiviõli	123	0 %	31	94	0 %
Mozzarella	600	0 %	0 %	11	0 %
Mozzarella varjundid	5 807	0 %	0%	11	9

Graafilise osa ja tähtede värvused	PantoneProSim	C	M	Y	K
Ovaalse taldriku hall serv	P.Grey – 3CV	0 %	0 %	0 %	18
Ovaalse taldriku roheline vari	362	76	0 %	100	11
Ümarate nurkadega punane ristkülik	032	0 %	91	87	0 %
Musta kontuuriga valge märge „PIZZA NAPOLETANA” GTE		0 %	0 %	0 %	0 %
Musta kontuuriga valge märge „Toodetud Napoli traditsiooni kohaselt”		0 %	0 %	0 %	0 %
Valge märge „Garanteeritud traditsiooniline eritunnus”		0 %	0 %	0 %	0 %

4. AMETIASUTUSED VÕI SPETSIFISEERIMISASUTUSED, KES KONTROLLIOVAD VASTAVUST SPETSIFIKAADILE

4.1. Nimi ja aadress

Nimi:	Certiquality SRL
Aadress:	Via Gaetano Giardino, 4 – 20123 Milano
Tel	028069171
Faks	0286465295
E-post:	certiquality@certiquality.it

	Riigiasutus
X	Eraettevõte

Nimi:	DNV Det Norske Veritas Italia
Aadress:	Centro Direzionale Colleoni Viale Colleoni, 9 Palazzo Sirio 2 – 20041 Agrate Brianza (MI)
Tel	+39 0396899905
Faks	+39 0396899930
E-post:	—

	Riigiasutus
X	Eraettevõte

Nimi:	ISMECERT
Aadress:	Corso Meridionale, 6 - 80143 NAPOLI
Tel	0815636647
Faks	0815534019
E-post:	info@ismecert.com

	Riigiasutus
X	Eraettevõte

4.2. Ametiasutuse või spetsifitseerimisasutuse ülesanded

Kolm eespool nimetatud kontrolliasutust kontrollivad eri ettevõtjaid riigi territooriumi eri osades.

5.2.2010

Euroopa Liidu Teataja

L 34/24

KOMISJONI OTSUS,

1. veebruar 2010,

Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD) eelarveaastal 2007 rahastatud Kreeka, Portugali ja Soome makseasutuste kulude raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmise kohta

(teatavaks tehtud numbri K(2010) 425 all)

(Ainult kreeka-, portugali-, soome- ja rootsikeelne tekst on autentsed)

(2010/58/EL)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 21. juuni 2005. aasta määrust (EÜ) nr 1290/2005 ühise põllumajanduspoliitika rahastamise kohta, (1) eriti selle artikleid 30 ja 33,

olles konsulteerinud fondikomiteega

ning arvestades järgmist:

(1)	Komisjoni otsuste 2008/397/EÜ (2) ja 2009/86/EÜ (3) kohaselt kontrolliti eelarveaastal 2007 kõikide makseasutuste raamatupidamisarvestust ja kiideti need heaks, v.a Kreeka makseasutus „OPEKEPE”, Portugali makseasutus „IFAP” ja Soome makseasutus „MAVI”.

(2)

Pärast uute andmete esitamist ning lisakontrolli võib komisjon nüüd vastu võtta otsuse Kreeka makseasutuse „OPEKEPE”, Portugali makseasutuse „IFAP” ja Soome makseasutuse „MAVI” esitatud ning Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD) rahastatud kuludega seotud raamatupidamisarvestuse õigsuse, täielikkuse ja täpsuse kohta.

(3)	Määruse (EÜ) nr 1290/2005 artikli 30 lõike 2 kohaselt ei piira käesolev otsus selliste komisjoni poolt hiljem vastu võetavate otsuste kohaldamist, millega ühendus ei rahasta kulusid, mis ei ole tehtud kooskõlas ühenduse eeskirjadega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Kreeka makseasutuse „OPEKEPE”, Portugali makseasutuse „IFAP” ja Soome makseasutuse „MAVI” raamatupidamisarvestus seoses Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD) eelarveaastal 2007 rahastatud kuludega on kontrollitud ja heaks kiidetud.

Lisas on sätestatud summad, mis käesoleva otsuse kohaselt nõutakse liikmesriigilt tagasi või mis makstakse liikmesriigile maaelu arengu iga programmi raames, kaasa arvatud kulud, mis tulenevad määruse (EÜ) nr 1290/2005 artikli 33 lõike 8 kohaldamisest.

Artikkel 2

Käesolev otsus on adresseeritud Kreeka Vabariigile, Portugali Vabariigile ja Soome Vabariigile.

Brüssel, 1. veebruar 2010

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Mariann FISCHER BOEL

(1) ELT L 209, 11.8.2005, lk 1.

(2) ELT L 139, 29.5.2008, lk 40.

(3) ELT L 33, 3.2.2009, lk 35.

LISA

Otsusest välja jäetud EAFRD eelarveaasta 2007 ülejäänud raamatupidamisarvestuste kontrollimine ja heakskiitmine maaelu arengu programmide ja meetmete kaupa

Liikmesriigilt tagasinõutav või liikmesriigile makstav summa programmi kohta

(eurodes)
Meede	2007. aasta kulud	Korrigeerimised	Kokku	Summad, mida ei või uuesti kasutada	Eelarveaastal 2007 kontrollitud, heaks kiidetud ja kinnitatud summa	Liikmesriigile eelarveaasta jooksul hüvitatud vahemaksed	Järgmise deklaratsiooniga liikmesriigilt tagasi nõutav (–) või liikmesriigile makstav (+) summa
GR: 2007GR06RPO001	i	ii	iii = i + ii	iv	v = iii – iv	vi	vii = v – vi
211	83 342 228,55	0,00	83 342 228,55	0,00	83 342 228,55	83 342 228,55	0,00
212	32 123 903,36	0,00	32 123 903,36	0,00	32 123 903,36	32 123 903,36	0,00
214	61 783 222,40	0,00	61 783 222,40	0,00	61 783 222,40	61 783 222,40	0,00
221	16 765 452,61	0,00	16 765 452,61	0,00	16 765 452,61	16 765 452,61	0,00
Kokku	194 014 806,92	0,00	194 014 806,92	0,00	194 014 806,92	194 014 806,92	0,00
PT: 2007PT06RPO001	i	ii	iii = i + ii	iv	v = iii – iv	vi	vii = v – vi
113	1 429 348,64	0,00	1 429 348,64	0,00	1 429 348,64	1 429 348,64	0,00
212	483 629,57	0,00	483 629,57	0,00	483 629,57	483 629,57	0,00
213	4 360 765,91	0,00	4 360 765,91	0,00	4 360 765,91	4 360 765,91	0,00
221	730 820,23	0,00	730 820,23	0,00	730 820,23	730 820,23	0,00
Kokku	7 004 564,35	0,00	7 004 564,35	0,00	7 004 564,35	7 004 564,35	0,00
PT: 2007PT06RPO002	i	ii	iii = i + ii	iv	v = iii – iv	vi	vii = v – vi
113	3 266 789,56	0,00	3 266 789,56	0,00	3 266 789,56	3 266 789,56	0,00
211	4 097 213,53	0,00	4 097 213,53	0,00	4 097 213,53	4 097 213,53	0,00
212	1 723 170,65	0,00	1 723 170,65	0,00	1 723 170,65	1 723 170,65	0,00
214	48 341 911,66	0,00	48 341 911,66	0,00	48 341 911,66	48 341 911,66	0,00
221	25 542 706,82	0,00	25 542 706,82	0,00	25 542 706,82	25 542 706,82	0,00
511	285 000,00	0,00	285 000,00	0,00	285 000,00	285 000,00	0,00
Kokku	83 256 792,22	0,00	83 256 792,22	0,00	83 256 792,22	83 256 792,22	0,00
FI: 2007FI06RPO001	i	ii	iii = i + ii	iv	v = iii – iv	vi	vii = v – vi
111	83 036,13	0,00	83 036,13	0,00	83 036,13	83 036,13	0,00
113	9 302 896,89	0,00	9 302 896,89	0,00	9 302 896,89	9 240 576,62	62 320,27
123	48 210,89	0,00	48 210,89	0,00	48 210,89	48 210,89	0,00
211	65 633 160,53	12 860,21	65 620 300,32	0,00	65 620 300,32	65 620 300,32	0,00
212	52 090 453,86	–8 927,92	52 099 381,78	0,00	52 099 381,78	52 099 381,78	0,00
214	87 503 613,64	201 327,95	87 302 285,69	0,00	87 302 285,69	87 302 285,69	0,00
221	1 097 959,60	0,00	1 097 959,60	0,00	1 097 959,60	1 097 959,60	0,00
311	345 766,76	0,00	345 766,76	0,00	345 766,76	345 766,76	0,00
313	62 252,31	0,00	62 252,31	0,00	62 252,31	62 252,31	0,00
321	175 571,99	0,00	175 571,99	0,00	175 571,99	175 571,99	0,00
322	13 200,31	0,00	13 200,31	0,00	13 200,31	13 200,31	0,00
411	10 253,00	0,00	10 253,00	0,00	10 253,00	10 253,00	0,00
413	243 625,99	0,00	243 625,99	0,00	243 625,99	242 561,41	1 064,58
Kokku	216 610 001,90	205 260,24	216 404 741,66	0,00	216 404 741,66	216 341 356,81	63 384,85
FI: 2007FI06RPO002	i	ii	iii = i + ii	iv	v = iii – iv	vi	vii = v – vi
212	773,68	0,00	773,68	0,00	773,68	773,68	0,00
214	4 010,84	0,00	4 010,84	0,00	4 010,84	4 010,84	0,00
Kokku	4 784,52	0,00	4 784,52	0,00	4 784,52	4 784,52	0,00

5.2.2010

Euroopa Liidu Teataja

L 34/26

KOMISJONI OTSUS,

1. veebruar 2010,

Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD) 2008. eelarveaastal rahastatud Belgia, Saksamaa, Hispaania, Portugali ja Slovakkia makseasutuste kulude raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmise kohta

(teatavaks tehtud numbri K(2010) 426 all)

(Ainult hispaania-, hollandi-, portugali-, prantsus-, saksa- ja slovakikeelne tekst on autentsed)

(2010/59/EL)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 21. juuni 2005. aasta määrust (EÜ) nr 1290/2005 ühise põllumajanduspoliitika rahastamise kohta, (1) eriti selle artikleid 30 ja 33,

pärast konsulteerimist fondikomiteega

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni otsuse 2009/373/EÜ (2) kohaselt kontrolliti 2008. eelarveaastal kõikide makseasutuste raamatupidamisarvestust ja kiideti need heaks, v.a Belgia makseasutus „ALV”, Saksamaa makseasutused „Bayern”, „Brandenburg”, „Niedersachsen” ja „Schleswig-Holstein”, Kreeka makseasutus „OPEKEPE”, Hispaania makseasutus „Galicia”, Prantsusmaa makseasutus „ODARC”, Itaalia makseasutus „ARBEA”, Portugali makseasutus „IFAP” ja Slovaki makseasutus „APA”.

(2)

Pärast uute andmete esitamist ning lisakontrolli võib komisjon nüüd teha otsuse Belgia makseasutuse „ALV”, Saksamaa makseasutuste „Brandenburg”, „Niedersachsen” ja „Schleswig-Holstein”, Hispaania makseasutuse „Galicia”, Portugali makseasutuse „IFAP” ja Slovaki makseasutuse „APA” esitatud ning Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD) rahastatud kuludega seotud raamatupidamisarvestuse õigsuse, täielikkuse ja täpsuse kohta.

(3)	Vastavalt määruse (EÜ) nr 1290/2005 artikli 30 lõikele 2 ei piira käesolev otsus selliste komisjoni poolt hiljem vastuvõetavate otsuste kohaldamist, millega ühendus ei rahasta kulusid, mis ei ole tehtud kooskõlas ühenduse eeskirjadega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Belgia makseasutuse „ALV”, Saksamaa makseasutuste „Brandenburg”, „Niedersachsen” ja „Schleswig-Holstein”, Hispaania makseasutuse „Galicia”, Portugali makseasutuse „IFAP” ja Slovaki makseasutuse „APA” raamatupidamisarvestus seoses Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD) 2008. eelarveaastal rahastatud kuludega on kontrollitud ja heaks kiidetud.

Artikkel 2

Käesolev otsus on adresseeritud Belgia Kuningriigile, Saksamaa Liitvabariigile, Hispaania Kuningriigile, Portugali Vabariigile ja Slovaki Vabariigile.

Brüssel, 1. veebruar 2010

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Mariann FISCHER BOEL

(1) ELT L 209, 11.8.2005, lk 1.

(2) ELT L 116, 9.5.2009, lk 21.

LISA

OTSUSEST VÄLJA JÄETUD EAFRD 2008. EELARVEAASTA RAAMATUPIDAMISARVESTUSTE KONTROLLIMINE JA HEAKSKIITMINE MAAELU ARENGU PROGRAMMIDE JA MEETMETE KAUPA

LIIKMESRIIGILT TAGASI NÕUTAV VÕI LIIKMESRIIGILE MAKSTAV SUMMA PROGRAMMI KOHTA

(eurodes)
CCI kood: programm/meede	2008. aasta kulud	Korrigeerimised	Kokku	Summad, mida ei või uuesti kasutada	2008. eelarveaastal kontrollitud, heakskiidetud ja kinnitatud summa	Liikmesriigile eelarveaasta jooksul hüvitatud vahemaksed	Järgmise deklaratsiooniga liikmesriigilt tagasi nõutav (–) või liikmesriigile makstav (+) summa
BE: 2007BE06RPO001	i	ii	iii = i + ii	iv	v = iii – iv	vi	vii = v – vi
111	1 597 041,76	0,00	1 597 041,76	0,00	1 597 041,76	1 597 041,67	0,09
112	2 710 657,12	0,00	2 710 657,12	0,00	2 710 657,12	2 710 657,12	0,00
114	575 329,00	0,00	575 329,00	0,00	575 329,00	575 328,99	0,01
121	12 825 365,38	0,00	12 825 365,38	0,00	12 825 365,38	12 825 361,81	3,57
123	124 643,21	0,00	124 643,21	0,00	124 643,21	124 643,20	0,01
125	23 547,15	0,00	23 547,15	0,00	23 547,15	23 547,15	0,00
213	26 188,00	0,00	26 188,00	0,00	26 188,00	26 188,00	0,00
214	8 665 113,41	0,00	8 665 113,41	0,00	8 665 113,41	8 665 102,34	11,07
221	145 606,16	0,00	145 606,16	0,00	145 606,16	145 605,16	1,00
227	132 869,36	0,00	132 869,36	0,00	132 869,36	132 869,29	0,07
311	628 265,92	0,00	628 265,92	0,00	628 265,92	628 265,72	0,20
313	544 626,92	0,00	544 626,92	0,00	544 626,92	544 626,88	0,04
321	105 664,47	0,00	105 664,47	0,00	105 664,47	105 664,48	–0,01
322	210 076,67	0,00	210 076,67	0,00	210 076,67	210 076,69	–0,02
323	184 432,86	0,00	184 432,86	0,00	184 432,86	184 432,85	0,01
331	134 385,93	0,00	134 385,93	0,00	134 385,93	134 385,92	0,01
431	152 947,76	0,00	152 947,76	0,00	152 947,76	152 947,75	0,01
511	172 698,36	0,00	172 698,36	0,00	172 698,36	172 698,27	0,09
Total	28 959 459,44	0,00	28 959 459,44	0,00	28 959 459,44	28 959 443,29	16,15
DE: 2007DE06RPO007	i	ii	iii = i + ii	iv	v = iii – iv	vi	vii = v – vi
111	157 797,77	0,00	157 797,77	0,00	157 797,77	157 797,77	0,00
121	4 501 551,97	0,00	4 501 551,97	0,00	4 501 551,97	4 501 551,97	0,00
125	7 619 684,31	0,00	7 619 684,31	0,00	7 619 684,31	7 619 684,32	–0,01
213	2 179 031,99	0,00	2 179 031,99	0,00	2 179 031,99	2 179 031,98	0,01
214	28 674 920,38	0,00	28 674 920,38	0,00	28 674 920,38	28 674 980,61	–60,23
226	33 360,00	0,00	33 360,00	0,00	33 360,00	33 360,00	0,00
311	208 321,39	0,00	208 321,39	0,00	208 321,39	208 321,19	0,20
312	386 419,72	0,00	386 419,72	0,00	386 419,72	386 419,72	0,00
313	868 451,26	0,00	868 451,26	0,00	868 451,26	868 451,26	0,00
322	165 495,71	0,00	165 495,71	0,00	165 495,71	165 495,71	0,00
323	884 937,57	0,00	884 937,57	0,00	884 937,57	884 937,57	0,00
331	147 099,50	0,00	147 099,50	0,00	147 099,50	147 099,50	0,00
412	28 793,54	0,00	28 793,54	0,00	28 793,54	28 793,54	0,00
413	791 191,26	0,00	791 191,26	0,00	791 191,26	791 191,26	0,00
431	409 078,08	0,00	409 078,08	0,00	409 078,08	409 078,08	0,00
511	78 954,86	0,00	78 954,86	0,00	78 954,86	78 954,86	0,00
Total	47 135 089,31	0,00	47 135 089,31	0,00	47 135 089,31	47 135 149,34	–60,03
DE: 2007DE06RPO012	i	ii	iii = i + ii	iv	v = iii – iv	vi	vii = v – vi
111	460 830,04	0,00	460 830,04	0,00	460 830,04	460 830,04	0,00
114	775 059,50	0,00	775 059,50	0,00	775 059,50	775 059,50	0,00
121	20 043 827,24	0,00	20 043 827,24	0,00	20 043 827,24	20 043 827,24	0,00
123	5 570 699,64	0,00	5 570 699,64	0,00	5 570 699,64	5 570 699,64	0,00
125	11 805 894,52	0,00	11 805 894,52	0,00	11 805 894,52	11 805 894,51	0,01
126	4 869 388,43	0,00	4 869 388,43	0,00	4 869 388,43	4 869 388,43	0,00
213	1 193 318,68	0,00	1 193 318,68	0,00	1 193 318,68	1 193 318,68	0,00
214	17 132 919,63	0,00	17 132 919,63	0,00	17 132 919,63	17 132 919,62	0,01
221	380 164,52	0,00	380 164,52	0,00	380 164,52	380 164,52	0,00
223	1 701,15	0,00	1 701,15	0,00	1 701,15	1 701,15	0,00
225	–10 222,50	0,00	–10 222,50	0,00	–10 222,50	–10 222,50	0,00
227	4 272 821,30	0,00	4 272 821,30	0,00	4 272 821,30	4 272 821,30	0,00
313	11 065,50	0,00	11 065,50	0,00	11 065,50	11 065,50	0,00
322	652 879,51	0,00	652 879,51	0,00	652 879,51	652 879,51	0,00
323	1 910 623,38	0,00	1 910 623,38	0,00	1 910 623,38	1 910 623,37	0,01
331	34 513,45	0,00	34 513,45	0,00	34 513,45	34 513,45	0,00
341	14 250,00	0,00	14 250,00	0,00	14 250,00	14 250,00	0,00
413	263 116,00	0,00	263 116,00	0,00	263 116,00	263 116,00	0,00
431	28 150,00	0,00	28 150,00	0,00	28 150,00	28 150,00	0,00
511	359 491,01	0,00	359 491,01	0,00	359 491,01	359 491,00	0,01
Total	69 770 491,00	0,00	69 770 491,00	0,00	69 770 491,00	69 770 490,96	0,04
DE: 2007DE06RPO021	i	ii	iii = i + ii	iv	v = iii – iv	vi	vii = v – vi
111	113 768,17	0,00	113 768,17	0,00	113 768,17	113 768,18	–0,01
121	2 177 500,00	0,00	2 177 500,00	0,00	2 177 500,00	2 177 500,00	0,00
123	1 262 577,50	0,00	1 262 577,50	0,00	1 262 577,50	1 262 577,50	0,00
125	1 139 103,86	0,00	1 139 103,86	0,00	1 139 103,86	1 139 103,89	–0,03
126	5 030 000,00	0,00	5 030 000,00	0,00	5 030 000,00	5 030 000,04	–0,04
212	635 866,57	0,00	635 866,57	0,00	635 866,57	635 868,26	–1,69
213	363 677,09	0,00	363 677,09	0,00	363 677,09	363 680,13	–3,04
214	8 620 523,50	0,00	8 620 523,50	0,00	8 620 523,50	8 620 572,16	–48,66
221	428 197,36	0,00	428 197,36	0,00	428 197,36	428 198,99	–1,63
313	1 351 218,17	0,00	1 351 218,17	0,00	1 351 218,17	1 351 218,20	–0,03
321	2 393 791,15	0,00	2 393 791,15	0,00	2 393 791,15	2 393 791,16	–0,01
322	1 308 239,92	0,00	1 308 239,92	0,00	1 308 239,92	1 308 239,95	–0,03
323	3 718 261,01	0,00	3 718 261,01	0,00	3 718 261,01	3 718 261,19	–0,18
341	152 637,26	0,00	152 637,26	0,00	152 637,26	152 637,29	–0,03
511	108 883,85	0,00	108 883,85	0,00	108 883,85	108 883,88	–0,03
Total	28 804 245,41	0,00	28 804 245,41	0,00	28 804 245,41	28 804 300,82	–55,41
ES: 2007ES06RPO011	i	ii	iii = i + ii	iv	v = iii – iv	vi	vii = v – vi
112	532 913,94	0,00	532 913,94	0,00	532 913,94	532 913,94	0,00
113	14 053 064,08	0,00	14 053 064,08	0,00	14 053 064,08	14 053 106,99	–42,91
121	1 931 683,50	0,00	1 931 683,50	0,00	1 931 683,50	1 931 683,46	0,04
124	318 885,95	0,00	318 885,95	0,00	318 885,95	318 885,97	–0,02
133	642 735,46	0,00	642 735,46	0,00	642 735,46	642 735,45	0,01
211	4 204 390,32	0,00	4 204 390,32	0,00	4 204 390,32	4 204 390,47	–0,15
212	3 393 059,43	0,00	3 393 059,43	0,00	3 393 059,43	3 393 059,01	0,42
214	3 017 633,62	0,00	3 017 633,62	0,00	3 017 633,62	3 017 631,67	1,95
221	1 024 794,25	0,00	1 024 794,25	0,00	1 024 794,25	1 024 794,26	–0,01
223	1 092 653,11	0,00	1 092 653,11	0,00	1 092 653,11	1 092 653,10	0,01
226	5 919 058,83	0,00	5 919 058,83	0,00	5 919 058,83	5 919 076,00	–17,17
311	10 845,72	0,00	10 845,72	0,00	10 845,72	10 845,72	0,00
312	2 202 494,09	0,00	2 202 494,09	0,00	2 202 494,09	2 202 494,08	0,01
321	1 202 567,16	0,00	1 202 567,16	0,00	1 202 567,16	1 202 567,14	0,02
323	401 805,62	0,00	401 805,62	0,00	401 805,62	401 805,63	–0,01
Total	39 948 585,08	0,00	39 948 585,08	0,00	39 948 585,08	39 948 642,89	–57,81
PT: 2007PT06RPO001	i	ii	iii = i + ii	iv	v = iii – iv	vi	vii = v – vi
113	1 522 534,84	0,00	1 522 534,84	0,00	1 522 534,84	1 522 533,98	0,86
212	14 517 046,43	0,00	14 517 046,43	0,00	14 517 046,43	14 517 041,11	5,32
214	6 973 557,48	0,00	6 973 557,48	0,00	6 973 557,48	6 973 555,89	1,59
221	623 710,55	0,00	623 710,55	0,00	623 710,55	623 799,88	–89,33
Total	23 636 849,30	0,00	23 636 849,30	0,00	23 636 849,30	23 636 930,86	–81,56
PT: 2007PT06RPO002	i	ii	iii = i + ii	iv	v = iii – iv	vi	vii = v – vi
113	4 361 413,63	0,00	4 361 413,63	0,00	4 361 413,63	4 361 413,63	0,00
211	91 079 593,39	0,00	91 079 593,39	0,00	91 079 593,39	91 079 593,39	0,00
212	14 706 382,90	0,00	14 706 382,90	0,00	14 706 382,90	14 706 382,90	0,00
214	81 764 281,33	0,00	81 764 281,33	0,00	81 764 281,33	81 764 281,33	0,00
221	34 827 903,60	0,00	34 827 903,60	0,00	34 827 903,60	34 827 903,60	0,00
225	116 377,00	0,00	116 377,00	0,00	116 377,00	116 377,00	0,00
511	1 617 408,55	0,00	1 617 408,55	0,00	1 617 408,55	2 693 094,53	–1 075 685,98
Total	228 473 360,40	0,00	228 473 360,40	0,00	228 473 360,40	229 549 046,38	–1 075 685,98
PT: 2007PT06RPO003	i	ii	iii = i + ii	iv	v = iii – iv	vi	vii = v – vi
113	9 496,90	0,00	9 496,90	0,00	9 496,90	9 496,92	–0,02
212	6 900,32	0,00	6 900,32	0,00	6 900,32	6 900,26	0,06
214	1 411 149,58	0,00	1 411 149,58	0,00	1 411 149,58	1 411 149,34	0,24
221	130,87	0,00	130,87	0,00	130,87	130,87	0,00
Total	1 427 677,67	0,00	1 427 677,67	0,00	1 427 677,67	1 427 677,39	0,28
SK: 2007SK06RPO001	i	ii	iii = i + ii	iv	v = iii – iv	vi	vii = v – vi
211	44 391 735,28	0,00	44 391 735,28	0,00	44 391 735,28	44 391 735,18	0,10
212	31 308 747,96	0,00	31 308 747,96	0,00	31 308 747,96	31 312 565,46	–3 817,50
214	22 085 790,81	0,00	22 085 790,81	0,00	22 085 790,81	22 085 792,09	–1,28
Total	97 786 274,05	0,00	97 786 274,05	0,00	97 786 274,05	97 790 092,73	–3 818,68

5.2.2010

Euroopa Liidu Teataja

L 34/33

KOMISJONI OTSUS,

2. veebruar 2010,

Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi (EAGGF) tagatisrahastust rahastatud teatavate Saksamaa ja Portugali makseasutuste 2006. eelarveaasta raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmise kohta

(teatavaks tehtud numbri K(2010) 470 all)

(Ainult saksa- ja portugalikeelne tekst on autentsed)

(2010/61/EL)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 17. mai 1999. aasta määrust (EÜ) nr 1258/1999 ühise põllumajanduspoliitika rahastamise kohta, (1) eriti selle artikli 7 lõiget 3,

võttes arvesse nõukogu 21. juuni 2005. aasta määrust (EÜ) nr 1290/2005 ühise põllumajanduspoliitika rahastamise kohta, (2) eriti selle artiklit 32,

pärast konsulteerimist fondikomiteega

ning arvestades järgmist:

(1)	Komisjoni otsustega 2007/327/EÜ (3) ja 2008/394/EÜ (4) kontrolliti ja kiideti heaks kõigi makseasutuste 2006. eelarveaasta raamatupidamisarvestus, v.a Saksamaa makseasutus „Bayern Umwelt”, Itaalia makseasutus „ARBEA” ja Portugali makseasutus „IFADAP”.

(2)	Uute esitatud andmete ning lisakontrolli põhjal võib komisjon nüüd vastu võtta otsuse Saksamaa makseasutuse „Bayern Umwelt” ja Portugali makseasutuse „IFADAP” raamatupidamisarvestuse õigsuse, täielikkuse ja täpsuse kohta.

(3)

Komisjoni 7. juuli 1995. aasta määruse (EÜ) nr 1663/95 (millega nähakse ette nõukogu määruse (EMÜ) nr 729/70 kohaldamise üksikasjalikud eeskirjad seoses EAGGF tagatisrahastu raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmisega) (5) artikli 7 lõike 1 teises lõigus on sätestatud, et esimeses lõigus osutatud raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmise otsuse kohaselt liikmesriikidelt tagasi nõutavate või liikmesriikidele makstavate summade kindlaksmääramiseks lahutatakse asjaomasel eelarveaastal, st 2006. eelarveaastal tehtud ettemaksed samaks aastaks esimese lõigu kohaselt kinnitatud kuludest. Need summad tuleb lahutada raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmise otsuse vastuvõtmisele järgneva teise kuu kuludega seotud ettemaksetest või liita kõnesolevatele ettemaksetele.

(4)

Vastavalt määruse (EÜ) nr 1290/2005 artikli 32 lõikele 5 kaetakse 50 % eeskirjade eiramisest tingitud tagasinõudmise puudumise finantstagajärgedest asjaomase liikmesriigi poolt ja 50 % ühenduse eelarvest, kui tagasinõudmist ei ole toimunud nelja aasta jooksul pärast esmakordset halduslikku või kohtulikku tuvastamist või kaheksa aasta jooksul, kui tagasinõudmine toimub liikmesriigi kohtu kaudu. Kõnealuse määruse artikli 32 lõike 3 kohaselt peavad liikmesriigid koos raamatupidamise aastaaruannetega esitama kokkuvõtva aruande eeskirjade eiramise tagajärjel algatatud tagasinõudmise menetluste seisust. Tagasinõutavate summadega seotud liikmesriikide aruandluskohustuse kohaldamist käsitlevad üksikasjalikud eeskirjad on sätestatud komisjoni 21. juuni 2006. aasta määruses (EÜ) nr 885/2006, millega nähakse ette nõukogu määruse (EÜ) nr 1290/2005 kohaldamise üksikasjalikud eeskirjad seoses makseasutuste ja teiste organite akrediteerimise ning EAGFi ja EAFRD raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmisega (6). Kõnealuse määruse III lisas on sätestatud näidistabelid 1 ja 2, mille liikmesriigid peavad 2007. aastal esitama. Liikmesriikide täidetud tabelite alusel peaks komisjon otsustama, millised on finantstagajärjed, kui eeskirjade eiramisest tingitud tagasinõudmist ei ole toimunud vastavalt nelja või kaheksa aasta jooksul. Käesolev otsus ei piira tulevaste nõuetele vastavust käsitlevate otsuste kohaldamist vastavalt määruse (EÜ) nr 1290/2005 artikli 32 lõikele 8.

(5)

Vastavalt määruse (EÜ) nr 1290/2005 artikli 32 lõikele 6 võivad liikmesriigid otsustada tagasinõudmismenetlust mitte alustada. Sellise otsuse võib teha vaid juhul, kui juba tehtud ja tõenäolised kulud on suuremad kui tagasinõutav summa või kui tagasinõudmine osutub võimatuks, kuna võlgnik või eeskirjade eiramise eest juriidiliselt vastutavad isikud on asjaomase liikmesriigi õigusaktide kohaselt tunnistatud maksejõuetuks. Kui see otsus tehakse nelja aasta jooksul pärast esmakordset halduslikku või kohtulikku tuvastamist või kaheksa aasta jooksul, kui tagasinõudmine toimub liikmesriigi kohtu kaudu, kaetakse eeskirjade eiramisega seotud tagasinõudmise puudumise finantstagajärgedest 100 % ühenduse eelarvest. Määruse (EÜ) nr 1290/2005 artikli 32 lõikes 3 osutatud kokkuvõtvas aruandes esitatakse summad, mille puhul liikmesriik otsustas tagasinõudmismenetlust mitte alustada, ning tema otsuse põhjendus. Neid summasid ei pea katma asjaomased liikmesriigid ja seega kaetakse need ühenduse eelarvest. Käesolev otsus ei piira tulevaste nõuetele vastavust käsitlevate otsuste kohaldamist vastavalt kõnealuse määruse artikli 32 lõikele 8.

(6)	Asjaomaste makseasutuste raamatupidamisarvestuse kontrollimisel ja heakskiitmisel peab komisjon võtma arvesse asjaomastelt liikmesriikidelt otsuste 2007/327/EÜ ja 2008/394/EÜ alusel juba kinnipeetud summasid.

(7)	Vastavalt määruse (EÜ) nr 1258/1999 artikli 7 lõike 3 teisele lõigule ja määruse (EÜ) nr 1663/95 artikli 7 lõikele 1 ei piira käesolev otsus selliste komisjoni poolt hiljem vastuvõetavate otsuste kohaldamist, millega ühendus ei rahasta kulusid, mis ei ole kooskõlas ühenduse eeskirjadega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Saksamaa makseasutuse „Bayern Umwelt” ja Portugali makseasutuse „IFADAP” raamatupidamisarvestus seoses Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi (EAGGF) tagatisrahastust 2006. eelarveaastal rahastatud kuludega on kontrollitud ja heaks kiidetud.

Käesoleva otsuse kohaselt kõnealustelt liikmesriikidelt tagasi nõutavad või neile makstavad summad, sealhulgas need, mis tulenevad määruse (EÜ) nr 1290/2005 artikli 32 lõike 5 kohaldamisest, on sätestatud lisas.

Artikkel 2

Käesolev otsus on adresseeritud Saksamaa Liitvabariigile ja Portugali Vabariigile.

Brüssel, 2. veebruar 2010

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Mariann FISCHER BOEL

(1) EÜT L 160, 26.6.1999, lk 103.

(2) ELT L 209, 11.8.2005, lk 1.

(3) ELT L 122, 11.5.2007, lk 51.

(4) ELT L 139, 29.5.2008, lk 22.

(5) EÜT L 158, 8.7.1995, lk 6.

(6) ELT L 171, 23.6.2006, lk 90.

LISA

MAKSEASUTUSTE RAAMATUPIDAMISASRVESTUSE KONTROLLIMINE JA HEAKSKIITMINE

2006. EELARVEAASTA

Liikmesriigilt tagasi nõutav või liikmesriigile makstav summa

NB: Nomenklatuur 2010: 05 07 01 06, 05 02 16 02, 67 01, 67 02, 68 03.

2006 –- Makseasutuse kulud / sihtotstarbelised tulud, mille puhul raamatupidamisarvestus on

a + b kokku

Kogu eelarveaasta vähendamised ja peatamised (1)

Vähendamised vastavalt määruse (EÜ) nr 1290/2005 artiklile 32

Kokku, sh vähendamised ja peatamised

Liikmesriigile eelarveaastal tehtud maksed

Liikmesriigilt tagasi nõutav (–) või liikmesriigile makstav (+) summa

Liikmesriigilt tagasi nõutav (–) või liikmesriigile makstav (+) summa vastavalt otsusele 2007/327/EÜ

Liikmesriigilt tagasi nõutav (–) või liikmesriigile makstav (+) summa vastavalt otsusele 2008/394/EÜ

Liikmesriigilt tagasi nõutav (–) või liikmesriigile makstav (+) summa vastavalt käesolevale otsusele (2)

kontrollitud ja heakskiidetud

otsusest välja jäetud

= aastaaruandes esitatud kulud / sihtotstarbelised tulud

= igakuistes deklaratsioonides esitatud kulud / sihtotstarbelised tulud kokku

c = a + b

f = c + d + e

h = f – g

j = h – i – i'

EUR

6 543 354 057,67

0,00

6 543 354 057,67

–15 751,26

–22 076 833,17

6 521 261 473,24

6 543 392 477,21

–22 131 003,97

–22 062 685,96

–68 318,01

0,00

EUR

948 006 804,65

0,00

948 006 804,65

–79 408,17

–1 169 114,34

946 758 282,14

946 441 751,51

316 530,63

704 425,08

0,00

– 387 894,45

LR		Kulud (3)	Sihtotstarbeline tulu (3)	Suhkrufond		Artikkel 32 (=e)	Kokku (=j)
		Kulud (3)	Sihtotstarbeline tulu (3)	Kulud (4)	Sihtotstarbeline tulu (4)	Artikkel 32 (=e)
		05 07 01 06	67 01	05 02 16 02	68 03	67 02
		k	l	m	n	o	p = k + l + m + n + o
DE	EUR	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00
PT	EUR	– 279 281,98	0,00	0,00	0,00	– 108 612,47	– 387 894,45

(1) Vähendamisi ja peatamisi on arvestatud maksesüsteemis, millele lisanduvad 2006. aasta augustis, septembris ja oktoobris ettenähtud tähtaegadest kinni pidamata jätmisest tulenevad korrektsioonid.

(2) Liikmesriigilt tagasi nõutavate või liikmesriigile makstavate summade arvutamisel on arvestatud aastase kontrollitud ja kinnitatud kuludeklaratsiooni kogusummat (veerg a) või käesolevast otsusest eraldatud igakuiste kuludeklaratsioonide kogusummat (veerg b).

Kohaldatav vahetuskurss: määruse (EÜ) nr 883/2006 artikli 7 lõige 2.

(3) Kui sihtotstarbeliste tulude osa oleks liikmesriigi kasuks, tuleb see deklareerida 05 07 01 06 kohaselt.

(4) Kui suhkrufondi sihtotstarbeliste tulude osa oleks liikmesriigi kasuks, tuleb see deklareerida 05 02 16 02 kohaselt.

NB: Nomenklatuur 2010: 05 07 01 06, 05 02 16 02, 67 01, 67 02, 68 03.

		ISSN 1725-5082 doi:10.3000/17255082.L_2010.034.est
Euroopa Liidu Teataja		L 34

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	53. köide 5. veebruar 2010

Sisukord		II Muud kui seadusandlikud aktid	Lehekülg
		MÄÄRUSED
	*	Komisjoni määrus (EL) nr 96/2010, 4. veebruar 2010, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1982/2004 (millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 638/2004 liikmesriikidevahelise kaubavahetuse statistika kohta) seoses lihtsustusläve, kaubandusega ettevõtte tunnuste järgi, erikaupade ja -liikumiste ning tehinguliikide koodidega	1
	*	Komisjoni määrus (EL) nr 97/2010, 4. veebruar 2010, millega registreeritakse garanteeritud traditsiooniliste eritunnuste registris nimetus (Pizza Napoletana (GTE))	7
		Komisjoni määrus (EL) nr 98/2010, 4. veebruar 2010, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril	17
		Komisjoni määrus (EL) nr 99/2010, 4. veebruar 2010, millega muudetakse teatavate suhkrusektori toodete suhtes 2009/10. turustusaastaks määrusega (EÜ) nr 877/2009 kehtestatud tüüpilisi hindu ja täiendavaid impordimakse	19
		Komisjoni määrus (EL) nr 100/2010, 4. veebruar 2010, mille kohaselt ei anta või eksporditoetust määrusega (EÜ) nr 619/2008 ette nähtud alalise pakkumismenetluse raames	21
		Komisjoni määrus (EL) nr 101/2010, 4. veebruar 2010, mille kohaselt ei anta lõssipulbri toetust määruses (EÜ) nr 619/2008 sätestatud alalise pakkumismenetluse raames	22
		Komisjoni määrus (EL) nr 102/2010, 4. veebruar 2010, millega kehtestatakse ajavahemikul 1. kuni 2. veebruarini 2010 Tuneesia tariifikvoodi raames oliiviõli kohta esitatud impordilitsentsitaotluste suhtes kohaldatav jaotuskoefitsient ja peatatakse 2010. aasta veebruari impordilitsentside väljaandmine	23
		OTSUSED
		2010/58/EL
	*	Komisjoni otsus, 1. veebruar 2010, Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD) eelarveaastal 2007 rahastatud Kreeka, Portugali ja Soome makseasutuste kulude raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmise kohta (teatavaks tehtud numbri K(2010) 425 all)	24
		2010/59/EL
	*	Komisjoni otsus, 1. veebruar 2010, Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD) 2008. eelarveaastal rahastatud Belgia, Saksamaa, Hispaania, Portugali ja Slovakkia makseasutuste kulude raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmise kohta (teatavaks tehtud numbri K(2010) 426 all)	26
		2010/60/EL
	*	Komisjoni otsus, 2. veebruar 2010, Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF) 2007. eelarveaastal rahastatud Malta makseasutuse maaelu arendamise meetmete kulude raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmise kohta (teatavaks tehtud numbri K(2010) 459 all)	30
		2010/61/EL
	*	Komisjoni otsus, 2. veebruar 2010, Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi (EAGGF) tagatisrahastust rahastatud teatavate Saksamaa ja Portugali makseasutuste 2006. eelarveaasta raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmise kohta (teatavaks tehtud numbri K(2010) 470 all)	33

(EUR/100 kg)
CN-kood	Kolmanda riigi kood (1)	Kindel impordiväärtus
0702 00 00	IL	106,9
	JO	75,8
	MA	63,8
	TN	122,7
	TR	96,1
	ZZ	93,1
0707 00 05	MA	71,3
	TR	132,6
	ZZ	102,0
0709 90 70	MA	137,6
	TR	139,0
	ZZ	138,3
0709 90 80	EG	85,3
0709 90 80	ZZ	85,3
0805 10 20	EG	52,6
	IL	56,7
	MA	52,4
	TN	44,6
	TR	49,6
	ZZ	51,2
0805 20 10	IL	163,0
	MA	85,4
	TR	62,0
	ZZ	103,5
0805 20 30, 0805 20 50, 0805 20 70, 0805 20 90	CN	56,4
	EG	61,9
	IL	68,9
	JM	92,4
	MA	126,2
	PK	45,1
	TR	68,7
	ZZ	74,2
0805 50 10	EG	82,4
	IL	89,4
	TR	73,7
	ZZ	81,8
0808 10 80	CA	95,3
	CL	60,1
	CN	66,9
	MK	24,7
	US	124,9
	ZZ	74,4
0808 20 50	CN	46,8
	TR	84,8
	US	134,5
	ZA	105,0
	ZZ	92,8

(EUR)
CN-kood	Tüüpiline hind kõnealuse toote 100 kg netomassi kohta	Täiendav imporditollimaks kõnealuse toote 100 kg netomassi kohta
1701 11 10 (1)	48,11	0,00
1701 11 90 (1)	48,11	0,47
1701 12 10 (1)	48,11	0,00
1701 12 90 (1)	48,11	0,17
1701 91 00 (2)	53,29	1,48
1701 99 10 (2)	53,29	0,00
1701 99 90 (2)	53,29	0,00
1702 90 95 (3)	0,53	0,20

LR		2007 – Makseasutuse kulud, mille puhul kontod on		a + b kokku	Vähendamised	Kokku	Liikmesriigile eelarveaasta eest hüvitatud vahemaksed	Liikmesriigilt tagasi nõutav (–) või liikmesriigile makstav (+) summa
		kontrollitud ja heakskiidetud	otsusest välja jäetud
		= aasta-deklaratsioonis esitatud kulud	= liikmesriigile eelarveaasta eest hüvitatud vahemaksete kogusumma
		a	b	c = a + b	d	e = c + d	f	g = e – f
MT	EUR	4 148 025,92	0,00	4 148 025,92	0,00	4 148 025,92	4 148 025,00	0,92

LR	Nr	Meetmed	Kulud 2007. aastal I lisa veerg a	Vähendamised I lisa veerg d	2007. aastal kontrollitud ja heakskiidetud summa I lisa veerg e
MT	Nr	Meetmed	i	ii	iii = i + ii
	1	Vähem soodsad piirkonnad	1 720 811,99	0,00	1 720 811,99
	2	Põllumajanduse keskkonnapoliitika	602 487,79	0,00	602 487,79
	3	Nõuete täitmine	151 000,30	0,00	151 000,30
	4	Tootjate rühm	0,00	0,00	0,00
	5	Tehniline abi	101 978,48	0,00	101 978,48
	6	Täiendav riigiabi	0,00	0,00	0,00
	7	Ajutine meede	1 571 747,36	0,00	1 571 747,36
		Kokku	4 148 025,92	0,00	4 148 025,92