22.1.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 17/1

(1)

1994. aasta veebruaris kehtestas nõukogu määrusega (EÜ) nr 229/94 (3) Ameerika Ühendriikidest (edaspidi „USA”) pärit etanoolamiinide (edaspidi „vaatlusalune toode”) impordi suhtes lõpliku dumpinguvastase tollimaksu.

(2)

2005. aasta juulis algatati Euroopa Keemiatööstuse Nõukogu (CEFIC) taotlusel aegumise läbivaatamine vastavalt algmääruse artikli 11 lõikele 2. Määrusega (EÜ) nr 1583/2006 (4) lõpetas nõukogu kõnealuse läbivaatamise ja kehtestas USAst pärit etanoolamiinide impordi suhtes lõplikud dumpinguvastased meetmed. Tollimaksud kehtestati kindlaksmääratud koguselise tollimaksuna.

(3)

Pärast 2008. aasta märtsis teate (5) avaldamist USAst pärit etanoolamiinide impordi suhtes kohaldatavate dumpinguvastaste meetmete eelseisva aegumise kohta 2008. aasta oktoobris, sai komisjon 25. juulil 2008 taotluse algatada algmääruse artikli 11 lõike 2 kohane läbivaatamine.

(4)

Taotluse esitasid BASF SE/AG, INEOS Oxide Ltd, Sasol Germany GmbH ja Akzo Nobel Functional Chemicals AB (edaspidi „taotluse esitanud liidu tootjad”) tootjate nimel, kelle toodang moodustab valdava osa, käesoleval juhul üle 50 % liidu etanoolamiinide kogutoodangust.

(5)

Taotluse aluseks oli väide, et meetmete aegumine tooks tõenäoliselt kaasa dumpingu ja liidu tootmisharule tekitatava kahju jätkumise või kordumise.

(6)

Komisjon leidis pärast nõuandekomiteega konsulteerimist, et aegumise läbivaatamise algatamiseks on piisavalt tõendeid ning algatas algatamisteate (6) avaldamisega algmääruse artikli 11 lõike 2 kohase uurimise.

(7)

Komisjoni talitused teatasid läbivaatamise algatamisest ametlikult liidu tootjatele, USA eksportivatele tootjatele, importijatele/kauplejatele, teadaolevalt asjaga seotud liidu kasutajatele ning USA ametiasutustele. Huvitatud isikutele anti võimalus teha oma seisukohad kirjalikult teatavaks ja taotleda ärakuulamist algatamisteates määratud tähtaja jooksul.

(8)

Komisjoni talitused saatsid küsimustikud kõigile teadaolevalt asjaga seotud isikutele ja neile, kes seda algatamisteates määratud tähtaja jooksul taotlesid.

(9)

Komisjon andis ka otseselt asjassepuutuvatele isikutele võimaluse teha oma seisukohad kirjalikult teatavaks ja taotleda ärakuulamist algatamisteates määratud tähtaja jooksul.

(10)

Vastused küsimustikele saadi kahelt USA eksportivalt tootjalt, ühelt liidu sidusimportijalt, ühelt Šveitsi sidusimportijalt, taotluse esitanud liidu tootjatelt ja ühelt liidu tööstustarbijalt. Lisaks esitas üks USA eksportiv tootja (Huntsman Petrochemical Corporation) dokumendi (edaspidi „seisukohad”), milles ta väitis, et meetmed tuleks tühistada, kuid ei vastanud siiski küsimustikule.

(11)

Komisjoni talitused kogusid ja kontrollisid kogu teavet, mida peeti vajalikuks dumpingu ja kahju jätkumise või kordumise tõenäosuse ning liidu huvide kindlakstegemiseks. Kontrollkäigud tehti järgmiste äriühingute valdustesse.

(12)

Dumpingu ja kahju jätkumise või kordumise uurimine hõlmas ajavahemikku 1. oktoobrist 2007 kuni 30. septembrini 2008 (edaspidi „uurimisperiood”).

(13)

Kahju jätkumise või kordumise tõenäosuse seisukohalt oluliste suundumuste uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2005 kuni uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „vaatlusalune periood”). Kahju jätkumise või kordumise tõenäosuse seisukohalt oluliste suundumuste hindamisel arvestati ka ülemaailmse majanduskriisi mõju uurimisperioodijärgsele etanoolamiiniturule.

(14)

Vaatlusalune toode on sama mis varasemates uurimismenetlustes, st USAst pärit, praegu CN koodide ex 2922 11 00, ex 2922 12 00 ja 2922 13 10 alla kuuluvad etanoolamiinid. Etanoolamiine saadakse etüleeni ja hapniku omavahelisel reageerimisel tekkiva etüleenoksiidi reageerimisel ammoniaagiga. Nimetatud sünteesi ajal toimub kolm omavahel konkureerivat reaktsiooni, mille tulemusel tekib kolme liiki etanoolamiine: monoetanoolamiin, dietanoolamiin ja trietanoolamiin, olenevalt sellest, mitu korda etüleenoksiid seotakse. Kombinatsioonide maksimaalne arv sõltub vesinikuaatomite arvust ammoniaagis, mis on kolm. Kolme tooteliigi osakaal kogutoodangus sõltub sünteesiseadme ehitusest, kuid seda on teatud määral võimalik mõjutada ka ammoniaagi/etüleenoksiidi vahekorra valikuga (molaarsuhe).

(15)

Vaatlusalust toodet kasutatakse vaheproduktina ja/või lisandina detergentides ja kehahooldustoodetes, kosmeetikatoodetes, väetistes, taimekaitsevahendites (glüfosaat), korrosioonitõrjeainetes, määrdeõlides, tekstiilmaterjalide töötluse abiainetes ja pesupehmendites (esterkvatid), fotokemikaalides, paberi- ja metallitööstuses, puidu töötlemisel, peenestus- ja sidumisabiainena tsemendi tootmisel ja absorbeeriva ainena gaasipesus (hapete eemaldamiseks). Tootjad või nende sidustootjad võivad toodet kasutada ka etüleenamiinide valmistamiseks. Monoetanoolamiini uued kasutusalad on tauriini ja elektroonika, eelkõige LCD-toodete tootmine.

(16)

Nagu esialgse ja eelmise läbivaatamisega seotud uurimise käigus, leiti ka nüüd, et USAs toodetud ja liitu müüdud vaatlusalusel tootel ning liidu tootjate toodetud ja liidu turul müüdud tootel on ühesugused füüsikalised omadused ja tehnilised näitajad ning ühesugused kasutusalad. Lisaks leiti, et USAs toodetud ja liitu müüdud vaatlusalune toode on samasugune kui USA siseturul müüdav toode. Seega käsitatakse kõiki neid tooteid algmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses samasuguste toodetena.

(17)

Kooskõlas algmääruse artikli 11 lõikega 2 uuriti, kas dumping sel ajal toimus ja kas meetmete aegumine võiks põhjustada dumpingu jätkumist või kordumist.

(18)

Kaks neljast kaebuses nimetatud USA eksportivast tootjast tegid uurimise käigus koostööd, üks ei teinud koostööd, vaid esitas üksnes oma seisukohad, samal ajal kui neljas kaebuses nimetatud USA äriühing ei vastanud ega esitanud mis tahes muud teavet.

(19)

Kahe koostööd teinud eksportiva tootja toodang moodustas valdava osa (üle 90 %, täpset osakaalu ei saa konfidentsiaalsuse huvides avalikustada) impordist liitu uurimisperioodil, mis oli 37 583 tonni, s.o 8,5 % väiksem kui eelmise uurimisperioodi (1. juuli 2004 kuni 30. juuni 2005) import. USAst pärit vaatlusaluse toote import liitu moodustas uurimisperioodil 14 % liidu tarbimisest.

(20)

Kahe koostööd teinud USA eksportiva tootja puhul määrati iga vaatlusaluse toote liigi puhul normaalväärtus kindlaks algmääruse artikli 2 lõike 1 kohaselt USA siseturul sõltumatute klientide makstud või makstavate hindade alusel, sest leiti, et see müük on toimunud piisavates kogustes ja tavapärase kaubandustegevuse käigus.

(21)

Nagu esialgse ja eelmise läbivaatamisega seotud uurimise puhul näitas ka käesolev uurimine, et kaks koostööd teinud USA eksportivat tootjat eksportisid vaatlusalust toodet liitu sidusettevõtjate kaudu. Seetõttu ning kooskõlas algmääruse artikli 2 lõikega 9 määrati ekspordihinnad kindlaks nende hindade alusel, millega imporditud toode esimesele sõltumatule liidu kliendile edasi müüdi. Hindu korrigeeriti, võttes arvesse kõiki importimise ja edasimüügi vahelisel ajal tekkinud kulusid, sealhulgas müügi-, üld- ja halduskulusid ning importivate äriühingute kasumit liidus uurimisperioodil. Kasumimarginaalina ei saanud kasutada siduskauplejate tegelikku kasumit, sest asjaomased hinnad ei olnud eksportivate tootjate ja siduskauplejate seotuse tõttu usaldusväärsed. Nende kasumimarginaal määrati seetõttu kindlaks mõistlikul tasemel, mis ei ületa siduskauplejate tegelikku kasumimarginaali ja on kooskõlas eelmise läbivaatamise ajal sarnastel põhjustel kasutatud kasumimarginaalidega.

(22)

Normaalväärtust võrreldi iga vaatlusaluse toote liigi puhul keskmise ekspordihinnaga tehasest hankimise tasandil ja samal kaubandustasandil. Kooskõlas algmääruse artikli 2 lõikega 10 ja eesmärgiga tagada õiglane võrdlus võeti arvesse hindu ja hindade võrreldavust väidetavalt ja tõendatult mõjutavate tegurite erinevust. Kohandused tehti maismaa- ja mereveokulusid, edasilükatud mahahindlusi, käitlemis-, pakendamis- ja krediidikulusid ning imporditollimakse edasimüügihinnast maha arvestades, et saada tehasehind.

(23)

Kooskõlas algmääruse artikli 2 lõikega 11 määrati dumpingumarginaal kindlaks iga tooteliigi kaalutud keskmise normaalväärtuse võrdluse põhjal kaalutud keskmiste ekspordihindadega samal kaubandustasandil. Võrdlus näitas dumpingu olemasolu uurimisperioodil, ehkki madalamal tasemel kui eelmise läbivaatamise ajal. Kaalutud keskmine dumpingumarginaal, väljendatuna protsendimäärana CIF-hinnast liidu piiril oli INEOS Oxide LLC puhul 11,9 % ja Dow Chemicali puhul 0 %. Teiste USA tootjate puhul, kes ei teinud uurimise käigus koostööd ja kelle toodang moodustas uurimisperioodil alla 5 % (täpset osakaalu ei saa konfidentsiaalsuse huvides avalikustada) USAst pärit vaatlusaluse toote impordist liitu, tuli dumpingumarginaal algmääruse artikli 18 sätete kohaselt kindlaks määrata kättesaadava teabe põhjal.

Nagu eespool mainitud, näitas uurimine dumpingu olemasolu. Seega peetakse INEOS Oxide LLC 11,9 % suurust dumpingumarginaali algmääruse artikli 18 lõike 6 kohaselt ka nende eksportijate dumpingumarginaaliks, kes uurimise käigus koostööd ei teinud. Ei ole alust arvata, et koostööst keeldunud isikute dumpingumarginaal oleks olnud väiksem kui mistahes koostööd teinud isikul, ega neid koostööd teinud isikutest soodsamalt kohelda. Tuleb märkida, et koostööst keeldunud USA tootjate kohta puudus kontrollitav teave, samas kui koostööd teinud USA eksportivate tootjate kontrollitud küsimustiku vastused võrreldes Eurostati andmetega välistavad võimaluse, et koostööd teinud USA eksportivad tootjad eksportisid puuduvad kogused.

(24)

Peale uurimisperioodil esinenud dumpingu analüüsimise uuriti ka dumpingu jätkumise tõenäosust.

(25)

Meetmete kaotamine võimaldaks eksportijatel ekspordihindu alandada. Ekspordihindade alandamine muudaks USA toote liidu turul atraktiivsemaks. Kui ekspordihindu alandataks dumpinguvastaste tollimaksude määra võrra, oleksid uurimisperioodil täheldatud dumpingumarginaalid (kooskõlas algmääruse artikliga 18) INEOS Oxide LLC ja koostööst keeldunud isikute puhul 12 %, samal ajal kui Dow Chemicali puhul dumpingut endiselt ei oleks. Tollimaksu sisaldava ja tollimaksu mittesisaldava dumpingumarginaali väike erinevus on tingitud asjaolust, et etanoolamiinide üldine hinnatase oli uurimisperioodil suhteliselt kõrge, mis tähendab, et kindlaksmääratud koguselise tollimaksuna kehtestatud dumpinguvastasel tollimaksul oli väga väike mõju. Pärast uurimisperioodi on etanoolamiinide hinnad üldiselt märgatavalt langenud, nagu on üksikasjalikumalt selgitatud allpool.

(26)

USA kasutamata tootmisvõimsus oli uurimisperioodil märkimisväärne. Hinnangute kohaselt oli USA kasutamata tootmisvõimsus uurimisperioodil ligikaudu 60 000 tonni. See arv põhineb kahe koostööd teinud eksportiva tootja toodetud kogustel, asjaolul, et tavaliselt oodatav tootmismäär on umbes 90 % võimalikust tootmisvõimsusest, oletusel, et koostööd mitteteinud USA tootjate tootmismaht ei olnud tegeliku tootmisvõimsuse juures alla 80 % nende võimalikust tootmisvõimsusest, ning juhtivates turundusajakirjades avaldatud teabel. Ambitsioonikamate tootmisvõimsuste saavutamisel võib ülaltoodud arv kasvada umbes 85 000 tonnini. Võrreldes USA kogu võimaliku tootmisvõimsusega, mis oli hinnangute järgi 732 000 tonni, oli hinnanguline kogunõudlus, sealhulgas oma tarbeks kasutamine, 588 000 tonni. Suhteliselt madal tootmisvõimsuse rakendusaste oli tingitud mitmest viimastel aastatel asetleidnud juhtumist, nimelt tootmisrajatiste valikulisest sulgemisest, mille põhjus oli USA tootjate soov hoida varud väiksed, tootmisvõimsuse suurendamisest (Dow Chemical suurendas viimati oma tootmisvõimsust 45 000 tonni võrra ja üks koostööst keeldunud USA eksportiv tootja 32 000 tonni võrra) ning orkaanide Gustav ja Ike mõjust vastavalt teatavatele tootmisüksustele või mõnele toorainetootmisüksusele. Orkaanide Ike ja Gustav mõju oli uurimisperioodil veel teataval määral tunda, kuid pärast uurimisperioodi see lakkas.

PCI Consulting Group’i (PCI) 2008. aasta hinnangute kohaselt seisnes mõju 39 000 tonnis kaotatud toodangus (7). Seda, et USAs oli 2007. ja 2008. aastal, st uurimisperioodil, potentsiaalselt kasutamata tootmisvõimsust, kinnitab ka juhtiv iga-aastane väljaanne, kus antakse ülevaade etanoolamiiniturust (8). Selle väljaande hinnangul oli 2007. aastal toodangu ülejääk USA turul 65 000 tonni. Ligikaudu 60 000 tonni suurust kasutamata tootmisvõimsust tuleks võrrelda USA ekspordimahuga liitu uurimisperioodil (37 583 tonni) ja liidu kogutarbimisega (268 000 tonni). Eeltoodust järeldub, et USAst pärit ekspordi maht võib suureneda ja haarata endale osa liidu turust.

(27)

Uurimine näitas mitme olulise USA ekspordituru kohta, et USA tootjatel on järjest raskem neid turge varustada, sest need turud on hiljuti sõltumatuks saanud või peagi sõltumatuks saamas. Kolmandate riikide turgudel, mida varustab USA, on viimasel ajal toimunud või on praegu toimumas mitmed tootmisvõimsuse suurendamised. Need on:

(28)

Kokkuvõttes võib öelda, nagu on mainitud põhjenduses 26, et on olemas arvestatav kasutamata tootmisvõimsus, mida saaks meetmete tühistamise korral kasutada suurema koguse etanoolamiinide tootmiseks ja liidu turul müümiseks. Lisaks on tõenäoline, et USA tootjate olulised eksporditurud küllastatakse üle kohaliku toodangu kogustega, mis muudab liidu turu USA ekspordi jaoks väga atraktiivseks.

(29)

Uuriti ka põhjenduses 10 nimetatud koostööst keeldunud USA tootja võimalikku ärikäitumist. Tuletatakse meelde, et ainsaks teabeks, mida see isik esitas, olid seisukohad, milles ta järeldas, et USAst pärit etanoolamiinide import ei ole tekitanud kahju ja et kahjustava dumpingu kordumine ei ole tõenäoline. Äriühing väitis, et uurimisperioodil oli ta vaatlusalust toodet müünud üksnes väikeses koguses kahele sõltumatule ettevõtjale ja ühele sidusettevõtjale liidus. Ta väitis ka, et ta soovib, et tema toodete müük liitu oleks regulaarne ja õiglane, kuid ei esitanud konkreetseid andmeid ega kontrollitavat teavet ei vaatlusaluse toote müügi kohta uurimisperioodil ega ka tulevikuplaanide kohta seoses etanoolamiinide liidu turule toomisega. Seepärast tuli kõnealuse koostööst keeldunud USA tootja kohta algmääruse artikli 18 sätete kohaselt teha järeldused kättesaadava teabe põhjal. Seoses sellega saadi avalikult kättesaadavat teavet kõnealuse äriühingu veebisaidilt ning asjakohased andmed juhtivas turundusajakirjas avaldatud artiklist „CEH Product Review on Ethanolamines” (SRI Consulting). Eespool nimetatud teabe põhjal järeldati, et kõnealuse koostööst keeldunud USA tootja tootmisvõimsus moodustas uurimisperioodil 29 % USA tootmisvõimsusest ning et vaatlusalune toode kuulus äriühingu kõige edukamasse tooterühma.

Liidu turu üldist tähtsust kinnitas ka see, et müük liitu moodustas ligikaudu 33 % kõnealuse äriühingu kogumüügist. Arvestades selle tootja tähtsust USA turul, tema tootmisvõimsust, liidu üldist tähtsust tema majandustegevuses ja liidu turu tähtsust ülemaailmsel etanoolamiiniturul, on mõistlik eeldada, et kui meetmetel lastakse aeguda, suurendab koostööst keeldunud USA tootja oma eksporti liitu veelgi. Uurimisperioodi kohta teada olevate andmete kohaselt ajendaks seda eelkõige vaatlusaluse toote kõrge hinnatase liidu turul.

(30)

2004. aasta novembris jõustus Hiinas dumpinguvastane tollimaks Jaapanist, USAst, Iraanist, Malaisiast, Taiwanist ja Mehhikost pärit monoetanoolamiini ja dietanoolamiini suhtes. USAst pärit etanoolamiinide suhtes kohaldatakse tollimaksu määraga 20–74 %. 2008. aastal suundus 11 % USA koguekspordist Hiinasse, (10) mis on turg, kus vaatlusaluse toote nõudlus suureneb ja kus 2007. aastal toodeti ligikaudu 24 % etanoolamiinide sisetarbimisest. Tuleb märkida, et Dow Chemical asutas Petronasega ühisettevõtte Optimal ja paigutas Malaisiasse 75 000 tonni tootmisvõimsust, mis on alates 2002. aastast ette nähtud Aasia etanoolamiinituru teenindamiseks. Tegeliku USA ekspordi suhtes Hiinasse kohaldatakse siiski meetmeid, mis piiravad kasutamata tootmisvõimsuse märkimisväärsel määral kasutamise võimalusi.

(31)

Peale selle näib, et USA etanoolamiinide Hiinasse eksportimise võimalusi vähendab ka see, et Hiina on muutnud ASEANi riikidest imporditud etanoolamiinide maksustamise korda (imporditollimaksu on vähendatud 5 protsendilt 0 protsendini), andes nii Hiinasse eksportivatele ASEANi riikide etanoolamiinitootjatele lisaeelise (11).

(32)

Etanoolamiiniturul on täheldatud dietanoolamiini nõudluse suurt kasvu, mille vallandas dietanoolamiini kasutamine herbitsiidi glüfosaadi tootmisel. Nõudlus trietanoolamiini järele on tingitud eelkõige selle kasutamisest tsemenditööstuses ja pesupehmendite tootmisel. Monoetanoolamiini kasutatakse peamiselt orgaaniliste ühendite (peamiselt etüleenamiinide) sünteesis. 1. jaanuaril 2005 jõustunud USA määrus, millega keelustati muude, metallipõhiste toodete kasutamine puidu töötlemisel, suurendas nõudlust monoetanoolamiini järele. Juhtivates ajakirjades avaldatud teave viitab siiski sellele, et USA 2005. aasta õigusakti mõju nõudlusele ei too tulevikus enam kaasa tarbimise suurt kasvu. Avalikult kättesaadav teave kinnitab, et puidukaitseainete tootmiseks kasutatava monoetanoolamiini kogus kasvas 3 000 tonnilt 2001. aastal 107 000 tonnile 2007. aastal. Alates 2006. aastast on iga-aastane kasv olnud siiski tagasihoidlik (3 %) ja ei ole alust arvata, et see tulevikus märkimisväärselt muutuks. See on tingitud selle turusegmendi stabiliseerumisest ja asjaolust, et puidukaitseainete turul pakuvad konkurentsi teised tooted, milles ei kasutata monoetanoolamiini (nt boraatidel põhinevad puidukaitseained, looduslikult kahjurikindlad puiduliigid ja ringlussevõetud teras). Kokkuvõttes võib öelda, et nõudlus arenes kuni uurimisperioodini positiivses suunas, kuid mis eelduste kohaselt aeglustub.

(33)

Vaadati läbi ka kättesaadav teave nõudluse võimaliku arengu kohta USAs ja ülejäänud maailmas kuni 2013. aastani. Kõik järgmistes põhjendustes esitatud arvud põhinevad teabel, mis saadi kaebuse esitajatelt, Dow Chemicalilt, INEOS Oxide LLC-lt ja keemiatööstuse juhtivatest väljaannetest, mida annavad välja SRI Consulting, PCI ja Tecnon OrbiChem Ltd. Andmetes ei kajastu veel praeguse majanduskriisi mõju.

(34)

Nimetatud teabe kohaselt peaks USA nõudluse keskmine aastane kasvumäär eeldatavasti jõudma 3,1 %-ni. Teiste turgude kasvumäärad on kõrgemad. Prognoositav liidu keskmine aastane kasvumäär jääb alla 4 %, võrreldes Hiina 4,6 %, Kesk- ja Lõuna-Ameerika 5 % ning Lähis-Ida 13,4 %-ga. Selline olukord kinnitab, et USA tootjad peavad otsima eksporditurge ja püüdma võimalikult palju suurendada oma toodangu müüki ja tulu nendes maailma piirkondades, kus on oodata suuremat kasvu ja kus on võimalik saavutada suurem turuosa.

(35)

Nõudluse arengu võrdlemisel olemasoleva tootmisvõimsusega saadakse kriisieelsete andmete põhjal järgmine pilt: USAs, kus tegelik tootmine ületas uurimisperioodil vaatlusaluse toote tegelikku tarbimist umbes 65 000 tonni võrra ja kus on kasutamata tootmisvõimsust, läheb mõnda aega, enne kui hiljuti lisandunud tootmisvõimsus kasutusele võetakse. Üldsusele kättesaadav teave viitab sellele, et USA liigne tootmisvõimsus ei kao enne 2013. aastat. Seega ei ole tõenäoline, et USA tootjate huvi eksportimise vastu lähitulevikus kahaneks.

(36)

Euroopa turul oli nõudlus seevastu 2007. aastal veidi suurem (12) kui liidu tootmisvõimsus. Kriisieelsete andmete põhjal ei ole siiski tõenäoline, et see olukord jääks püsima. Kui võrrelda prognoositud kasvumäärasid ja teatatud tootmisvõimsuse suurenemist, võib oodata mõningase liigse tootmisvõimsuse teket, kui INEOS Oxide Ltd investeerimiskavad liidus ellu viiakse. Sellist tootmisvõimsuse suurenemist ei ole oodata enne 2010. aasta lõppu. Liidu turg muutuks seega eriti vastuvõtlikuks survele, mis on tingitud sellest, et USA tootjad vajavad oma ülemäärasele toodangule turge.

(37)

Üldiselt on tõenäoline, et ülemaailmne tootmisvõimsus kasvab 2013. aastaks 1 764 000 tonnilt 2 423 000 tonnile (võimalik tootmisvõimsus). See hõlmab uusi tootmisvõimsusi liidus (+ 119 000), Venemaal (+50 000), Saudi Araabias (+ 100 000) ja Aasias (+ 394 000) (13). Hiinas on kavandatud suurendada etanoolamiini tootmisvõimsust 2009.–2011. aastal 344 000 tonni võrra. Arvestades asjaolu, et üks USA tootja müüb vaatlusalust toodet Hiinasse Malaisias asutatud ühisettevõtte kaudu, on ilmne, et Hiina sõltumatuse kasv vähendab oluliselt USA tootja ekspordivõimalusi. Kättesaadav teave kinnitab, et ka ülejäänud Aasia turud on muutumas sõltumatuks, mis avaldab USA tootjatele veelgi suuremat survet uute turgude leidmiseks.

(38)

3,5–4 % suurusel prognoositud kasvumääral põhinev ülemaailmne nõudlus kasvab 2013. aastaks 1 836 000 tonnini. Võttes arvesse, et mõningase ülemäärase tootmisvõimsuse tasandavad alati hooldusest tingitud tootmisseisakud ja et seetõttu on vaja teatavaid reserve, näitab 2013. aasta prognoos USAs tasakaalu ja mujal ülemäärast tootmisvõimsust. Kokkuvõttes osutavad mitmed tootmisvõimsuse suurendamised ja kuni 2013. aastani tehtud turuolukorra prognoosid USA eksportivate tootjate dumpingu tõenäosusele liidu turul, sest USA turu pakkumine ja nõudlus ei saavuta arvatavasti tasakaalu enne 2013. aastat.

(39)

Tuleb märkida, et etanoolamiinid kuuluvad etüleenoksiidi derivaatide majandussektorisse. Monoetüleenglükool kuulub samuti sellesse sektorisse. Mitmed märgid osutavad, et enamik etüleenoksiidi derivaatide tootjaid Aasias püüab glükooliturgude üldise loiduse tõttu keskenduda muude etüleenoksiidi derivaatide kui monoetüleenglükooli tootmisele, tuues seega turule rohkem etanoolamiine. Need Aasia tootjad, kes suudavad toota monoetüleenglükooli ja etanoolamiine, valisid 2008. aasta väga madalate monoetüleenglükooli hindade tõttu etanoolamiini tootmise, et suurendada oma üldist tulusust (14). See pingestab tõenäoliselt olukorda Aasia etanoolamiiniturul, kuhu 2008. aastal suundus 18 % (15) USA koguekspordist. Praeguse majanduskriisi algusest pärineva teabe põhjal prognoositi, et lühemas perspektiivis tuleb Aasias ikka veel ette olulist toodangu nappust, (16) kuid keskpikas perspektiivis eeldatakse, et selle asendab etanoolamiini tootmisvõimsuse oluline kasv Aasias, nagu on selgitatud põhjenduses 27.

(40)

Pärast uurimisperioodi kättesaadavaks saanud teave kinnitab, et väga madalate monoetüleenglükooli hindade tõttu eelistavad tootjad, kes toodavad nii monoetüleenglükooli kui ka etanoolamiine, toota etanoolamiine, et suurendada oma üldist tulusust. Monoetüleenglükooli tootmisvõimsuse arengu kohta maailmas näitab teave, (17) et monoetüleenglükooli tootmisvõimsus on vaatlusalusel perioodil ligikaudu 19 % suurenenud. Lisaks Aasiale kasvas tootmisvõimsus eelkõige Lähis-Ida riikides (Iraanis, Kuveidis ja Saudi Araabias), kus monoetüleenglükooli tootmisvõimsuse suurenemine jätkub 2015. aastani. Vaatlusalusel perioodil suurenes Mehhikos etanoolamiini tootmisvõimsus 40 000 tonni võrra, kuid kättesaadav teave osutab sellele, et oodata on üleminekut monoetüleenglükooli tootmiselt etanoolamiini tootmisele. See kinnitab, et maailmaturg seisab silmitsi tõsise monoetüleenglükooli liigpakkumise probleemiga, ja selgitab seda, miks monoetüleenglükooli hinnad langevad.

(41)

Kuna USA on kõige olulisem etanoolamiiniturg maailmas, on see arvatavasti esimene turg, mis kogeb monoetüleenglükooli ülemäärase tootmisvõimsuse tagajärgi, st monoetüleenglükooli hindade langust ja üleminekut asjakohase tooraine (etüleenoksiidi) kasutamiselt monoetüleenglükooli tootmiseks selle kasutamisele etanoolamiinide tootmiseks. On ilmne, et monoetüleenglükooli ülemäärane tootmisvõimsus ja selle tagajärjed koos USA turul juba tekkinud etanoolamiini ülejäägiga avaldavad etanoolamiini hindadele survet.

(42)

Üldiselt toimub müük liidu turul fikseeritud hindadega lepingu alusel harvemini kui müük USA turul, kuid kõik kontrollitud lepingud sisaldasid klauslit, mis võimaldab hindu hinnakõikumise korral suhteliselt kiiresti kohandada (tavaliselt mõne nädala jooksul). Sellest tulenevalt ei tähenda müügilepingu olemasolu, et müügihinnad oleks pikemaks ajavahemikuks kindlaks määratud ja seetõttu stabiilsed. Ühikuhinnad sõltuvad suurel määral maailmaturuhindadest.

(43)

USA ja liidu tööstustarbijatel on tavaliselt mõlemal turul sarnased tingimused, sest sageli on tegemist rahvusvaheliste äriühingutega, kes teostavad hankeid ülemaailmselt ja valivad tarnijad, kes suudavad neid vastavalt varustada. Kahe koostööd teinud eksportiva tootja müük kauplejatele ja turustajatele moodustab üksnes 10–20 % USA siseturul müüdavatest kogustest ja 25–35 % müügist liidu turul. USA omamaised kauplejatele suunatud hinnad olid kontrollitud andmete kohaselt keskmiselt 7 % madalamad kui liidu hinnad ja USA müügihinnad omamaistele tööstustarbijatele olid keskmiselt ligikaudu 30 % madalamad kui liidu kasutajatele suunatud müügihinnad. Need andmed kinnitavad võrdlemisi märkimisväärset erinevust kahe turu vahel uurimisperioodil ning seda, et liidu turuhinnad olid USA hindadest kõrgemad. Järelikult, kui võtta arvesse teiste USA eksporditurgude küllastumist ja ELi hinnataset, annaks meetmete lõpetamine märkimisväärse stiimuli ELi suunduva ekspordi suurendamiseks, kui selline hinnaerinevus jääks püsima ka lähitulevikus.

Sellega seoses märgitakse, nagu on selgitatud põhjenduses 48, et asjakohased uurimisperioodijärgsed andmed näitavad seda, et ülemaailmse majanduskriisi tõttu ületavad USA hinnad pärast uurimisperioodi liidu hindu.

(44)

Uurimisperioodiga seotud andmete põhjal ning arvestades seda, et klientide põhiosa moodustavatele tööstustarbijatele suunatud USA ja ELi hinnad on märkimisväärselt erinevad, annaks meetmete lõpetamine olulise stiimuli USA müügi suunamiseks ELi. See pilt on igal juhul pärast uurimisperioodi muutunud ja enamike tooteliikide puhul oleks USA eksport hinna poolest konkurentsivõimeline üksnes juhul, kui see toimuks dumpinguhinnaga (vt põhjendust 48).

(45)

Uurimine näitas, et uurimisperioodil olid USA peamised eksporditurud Kanada, Mehhiko, Brasiilia ja liit. USA kolmandasse riikidesse suunduva ekspordi hinnad on üldiselt kõrgemad kui USA siseturu hinnad ja USAst ELi suunduva ekspordi hinnad on üldiselt kõrgemad kui ülejäänud maailmasse suunduva ekspordi hinnad. Kuigi see võib olla osaliselt tingitud väiksemast ekspordimahust (väiksem maht tähendab tavaliselt kõrgemaid hindu), kinnitab see ka eksporditurgude olulisust USA tootjate jaoks, kes võivad alati eeldada kõrgemaid hindu ja seega pidada neid turge väga atraktiivseks, kui USA siseturul tekib probleeme, nagu ülemäärane pakkumine/ülemäärane tootmisvõimsus või nõudluse kahanemine.

(46)

Etanoolamiini üldine hinnatase langes 2008. aasta lõpus, olles olnud 2008. aasta kolmandas kvartalis ja neljanda kvartali alguses läbi aegade kõrgeimal tasemel. Seejärel langesid hinnad vähese nõudluse ja palju madalamate etüleenikulude tõttu (18). On ilmne, et see hinnalangus toimus ka USA tavapärastel eksporditurgudel, nagu Kanada, Mehhiko ja Brasiilia, (19) mis osutab sellele, et pärast uurimisperioodi on hinnad USA tavapärastel eksporditurgudel madalamad kui ELis.

(47)

Kokkuvõtteks jääb USA turg mõlema koostööd teinud eksportiva tootja jaoks põhimõtteliselt kõige olulisemaks müügituruks. Liitu ja Kanadasse (viimati nimetatud riigis etanoolamiini ei toodeta) suundub enamik USA vaatlusaluse toote ekspordist ning neile järgnevad Brasiilia ja Mehhiko. Ligikaudu 20 % USAst pärit toodangust eksporditi uurimisperioodil hinnaga, mis oli üldiselt kõrgem kui USA siseturu hinnad. Järelikult oli uurimisperioodil liitu ja mujale maailma suunduval müügil oluline roll olemasoleva tootmisvõimsuse üldises kasutamises ja tulususes. Kuigi hinnad on pärast uurimisperioodi märkimisväärselt muutunud, ei ole kahtlust, et eksporditurud on tulususe ja tootmisvõimsuse rakendamise seisukohalt endiselt olulised. Miski ei viita sellele, et eeltoodu ei kehti koostööst keeldunud USA tootjate kohta.

(48)

Üks tegur, mis mängib lähitulevikus arvatavasti olulist rolli ülemaailmse tootmisvõimsuse ja nõudluse arengus, on hiljutise ülemaailmse majanduskriisi mõju. DOW Chemical on väitnud, et kriisil ei ole etanoolamiini tootmisele märkimisväärset mõju, et praegune kriis on jõudmas madalpunkti ja et hinnad peaksid 2009. aasta teisel poolel jälle tõusma. Liidu tootmisharu on seevastu väitnud, et nõudlus on vähenenud 30 %, et nende müügihinnad on järsult langenud ja et see langus oli suurem kui etanoolamiinide tootmisel kasutatava tooraine, nimelt etüleenoksiidi ja ammoniaagi hinna langus.

DOW Chemicali väited ei olnud veenvad. Varem on majanduslangusel olnud negatiivne mõju vaatlusaluse toote nõudlusele teatavates lõpptarbimissektorites, nagu kehahooldustoodete tootmine. Nagu juba mainitud, peaks puidutöötlust käsitlevate USA õigusaktide mõju USA nõudlusele peagi lakkama, samal ajal kui nii Euroopa kui ka USA ehitussektori ja autotööstuse üldteada nõrkus ei tule vähemalt lähitulevikus kasuks vaatlusaluse toote nõudlusele tsemenditööstuses ega automootori vedelike tootmises. Peale selle on ka USA tekstiilitööstuses nõudlus aja jooksul vähenenud ja 2007. aastal stabiliseerunud. Kokkuvõttes võib öelda, et käesoleva uurimise käigus esitatud avalikult kättesaadav teave ei kinnitanud Dow Chemicali väiteid majanduskriisi ja hindade edasise arengu kohta. Juhtivatest erialaajakirjadest kättesaadav teave kinnitas liidu tootmisharu väidet, et nõudlus on märkimisväärselt langenud, mõnes sektoris isegi 40 %.

Pärast uurimisperioodi kättesaadavaks saanud andmed näitavad, et dumping on uurimisperioodiaegse olukorraga võrreldes suurenenud. Nagu eespool mainitud, erinesid ELi ja USA turg üksteisest uurimisperioodil võrdlemisi märkimisväärselt ning ELi hinnad olid tihtipeale kõrgemad kui USA hinnad. Dumping tuvastati kahe, kuid mitte kolmanda USA eksportija puhul. Uurimisperioodi lõpus ja 2008. aasta oktoobris oli turg ilmselgelt ülekuumenenud. Eelkõige tõusid märkimisväärselt USA hinnad, mis ületasid ELi hindu kahe tooteliigi puhul kolmest (monoetanoolamiini ja dietanoolamiini puhul, mis moodustasid 41 % USA ekspordist), samal ajal kui trietanoolamiini hindade erinevus vähenes märkimisväärselt. Kuigi hinnad on 2008. aasta oktoobrist alates olulisel määral langenud, näitavad kõige viimased kättesaadavad andmed, et USA hinnad on Euroopa omadest ikka veel kõrgemad, eriti monoetanoolamiini ja dietanoolamiini puhul. Teisisõnu peab eksport USAst Euroopasse toimuma dumpinguhinnaga, et see saaks Euroopa toodetega hinna poolest konkureerida.

(49)

Tuletatakse meelde, et uurimisperioodil esines dumping kahest koostööd teinud eksportivast tootjast ühe puhul, ehkki madalamal tasemel kui eelmisel läbivaatamisega seotud uurimisperioodil. Dumping esines ka eksportivate tootjate puhul, kes koostööd ei teinud.

(50)

Eelmise läbivaatamisega seotud uurimisega võrreldes on USA impordi turuosa vähenenud 16,7 protsendilt 14 protsendini. USAs on ikka veel märkimisväärne kasutamata tootmisvõimsus – ligikaudu 60 000 tonni – kuigi see on eelmise läbivaatamisega võrreldes vähenenud. Tuleb märkida, et tootmisvõimsuse madal kasutamise määr uurimisperioodil oli ajutiste sündmuste tagajärg ja et hinnanguliselt 29 % USA olemasoleva tootmisvõimsuse kasutamist ei olnud koostöö puudumise tõttu võimalik uurida. Samal ajal suureneb nõudlus USA turul arvatavasti veidi aeglasemalt kui liidus ja et USA ülemäärane tootmisvõimsus kasutatakse ära kõige varem 2013. aastal. Lisaks annaks meetmete tühistamine USA tootjatele stiimuli suurendada müüki liidu turule, sest liidu hinnad olid paljudel juhtudel kõrgemad kui hinnad USA siseturul või muudel eksporditurgudel, mida USA tootjad uurimisperioodil varustasid. Eelnimetatud asjaolud näitavad, et USA äriühingutel on stiimul liidu turule suunatud müügi suurendamiseks. See tooks kaasa ülepakkumise ja sellest tuleneva hinnalanguse ehk isegi suuremas mahus dumpinguhinnaga impordi kui uurimisperioodil. Uurimisperioodi andmetele tuginev dumpinguhinnaga impordi jätkumise või suurenemise tõenäosus suureneb veelgi kui arvesse võetakse uurimisperioodijärgseid sündmusi. Pärast uurimisperioodi ületasid USA hinnad ülemaailmse majanduskriisi tõttu ELi hindu suurema osa vaatlusaluse toote puhul, samal ajal kui ülejäänud maailma hinnatase on üldiselt madalam. Uurimisperioodijärgne areng näitab selgelt, et kui USA tootjad tahaksid liidu tootmisharuga konkureerida, tuleks nende tooteid müüa dumpinguhinnaga veelgi suuremas mahus kui uurimisperioodil.

(51)

Lõppkokkuvõttes võib järeldada, et meetmete tühistamise korral dumping tõenäoliselt jätkub ja on oht, et impordimahud kasvavad, mis võib vähemalt enne 2013. aastat avaldada hindadele liidus alandavat survet.

(52)

Kaebuse esitasid neli teadaolevat ELi etanoolamiinitootjat, kelle toodang moodustas valdava osa, käesoleval juhul üle 95 %, liidu samasuguse toote teadaolevast kogutoodangust.

(53)

Neli taotluse esitanud liidu tootjat tegid uurimise käigus täielikult koostööd. Lisaks toetas üks liidu äriühing, LUKOIL Neftochim Bourgas AD, liidu tootjana kaebust, kuid ei vastanud küsimustikule ega esitanud mis tahes muud teavet või andmeid. Taotluse esitanud liidu tootjatel on tehased Prantsusmaal, Saksamaal, Rootsis ja Belgias.

(54)

Tuleb märkida, et ühel liidu tootjal, äriühingul INEOS Oxide Ltd, on samuti tootega seotud huvid USAs. Nimetatud tootja teatas uurimise käigus, et ta peab end eelkõige liidu tootjaks. Äriühing importis uurimisperioodil oma USA sidusettevõtjalt vaatlusalust toodet, kuid impordi osakaal on tema liidu toodanguga võrreldes alla 10 %. Pealegi on nimetatud tootjal kättesaadava teabe kohaselt kavas laiendada 2010. aasta lõpuks oma tootmisvõimsust liidus. Eeltoodut arvesse võttes võib nimetatud äriühingut käsitada tegeliku liidu tootjana, sest import ei ole tema majandustegevuse põhiosa. Seepärast ei peeta asjakohaseks kõnealuse tootja väljajätmist liidu tootmisharu määratlusest vastavalt algmääruse artikli 4 lõike 1 punktile a.

(55)

Seda arvesse võttes on neli liidu tootjat BASF SE/AG, INEOS Oxide Ltd, Sasol Germany GmbH ja Akzo Nobel Functional Chemicals AB ning nad moodustavad liidu tootmisharu algmääruse artikli 4 lõike 1 ja artikli 5 lõike 4 tähenduses. Neile viidatakse edaspidi kui „liidu tootmisharule”.

(56)

Uurimine näitas, nagu ka eelmine läbivaatamisega seotud uurimine, et osa liidu etanoolamiinitoodangust on ette nähtud sisekasutuseks ehk oma tarbeks. Kolm neljast liidu tootmisharusse kuuluvast äriühingust toodavad oma tarbeks. Uurimise käigus leidis kinnitust, et liidu tootmisharu ei osta vaatlusalust toodet oma tarbeks ei liidus ega väljaspool seda asuvatelt sõltumatutelt isikutelt ja et oma tarbeks mõeldud toodangut kasutatakse tootmisahela järgmise etapi toodete tootmiseks. Oma tarbeks ette nähtud etanoolamiine ei peeta seetõttu konkureerivaks liidu turul (edaspidi „vabaturg”) müüdava etanoolamiinidega.

(57)

Liidu tarbimine määrati kindlaks nii, et liidu tootjate omatoodangu liidu vabaturul müümiseks ette nähtud mahule liideti nende tootjate oma tarbeks ettenähtud toodang ja kolmandatest riikidest pärit impordi maht ning lahutati liidu tootjate eksport. Lisati ka koostööst keeldunud tootja hinnangulised mahud, mis moodustavad väga väikese osa liidu toodangust.

(58)

Selle alusel on liidu tarbimine arenenud järgmiselt:

(59)

Vabaturu tarbimine suurenes vaatlusalusel perioodil 41 % ning kasv oli kõige märkimisväärsem 2007. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal. Oma tarbeks ettenähtud toodangu tarbimine vähenes 17 %.

(60)

Vaatlusalusel perioodil vähenes USAst pärit vaatlusaluse toote impordi maht liitu 16 %. 2007. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal on import siiski veidi kasvanud. Kokkuvõttes ei suurendanud USA tootjad oma eksporti ELi: i) tegevusprobleemide tõttu (orkaanide suur mõju USA tootmisele ja ekspordile) ja neist tuleneva vajaduse tõttu rahuldada USA siseturu nõudlust ning ii) ülemaailmse pakkumise ja nõudluse olukorra pingestumise tõttu, mis oli tingitud muudes maailma osades esinenud tootmistõrgetest ja suurenenud võimalustest suunata etanoolamiinide puhul kasutatav tooraine monoetüleenglükooli tootmisse. Peale selle oli üks USA tootja vaatlusalusel perioodil peaaegu peatanud oma ekspordi ELi, aidates nii kaasa impordi vähenemisele. Samuti tuleb märkida, et märkimisväärne osa USAst pärit impordit uurimisperioodil ei olnud dumpinguhinnaga.

(61)

Keskmine impordihind tõusis pidevalt kogu vaatlusalusel perioodil. Üldiselt oli USAst pärit impordi keskmine hind kogu aeg madalam kui liidu tootmisharu keskmised hinnad.

(62)

USAst pärit impordi turuosa vähenes vaatlusalusel perioodil 9,6 protsendipunkti võrra. See oli samuti tingitud põhjenduses 60 nimetatud probleemidest.

(63)

Hindade allalöömise analüüsimiseks võrreldi kahe koostööd teinud eksportiva tootja impordihindu sõltumatutele klientidele ja liidu tootmisharu hindu, võttes aluseks võrreldavate tooteliikide kaalutud keskmised hinnad uurimisperioodil. Liidu tootmisharu hindu korrigeeriti tehasehindade tasemele ja võrreldi CIF-hindadega liidu piiril, mis sisaldasid kõiki tollimakse. Neid hindu võrreldi sama kaubandusliku tasandi tehingute puhul, hindu vajaduse korral nõuetekohaselt korrigeerides ning arvates maha allahindlused ja soodustused.

(64)

Eespool kirjeldatud meetodi abil liidu tootmisharu müügihindade allalöömist ei tuvastatud.

(65)

Muudest kolmandatest riikidest pärit import suurenes vaatlusalusel perioodil pidevalt ja jõudis haripunkti 2007. aastal, kuid näitas 2007. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal langustendentsi. Sellest hoolimata oli muudest kolmandatest riikidest pärit import vaatlusalusel perioodil kogu aeg märkimisväärselt väiksem kui USAst pärit import. Teised olulisemad ekspordiriigid on Venemaa, Mehhiko, Iraan ja Taiwan. Peale Venemaa, kes on oma eksporti pidevalt suurendanud, on kõigi ülejäänud riikide ekspordi areng olnud vastuoluline ning eksporditud kogused aastate jooksul kord kasvanud, kord kahanenud.

(66)

Tuletatakse meelde, et tootmisharu toodab ka oma tarbeks. Näitajad, nagu varud, tootmine, tootmisvõimsus, tootmisvõimsuse rakendamine, investeeringud, investeeringutasuvus, rahavoog, kapitali kaasamise võime, tööhõive, tootlikkus ja palgad on kindlaks tehtud nii vabaturumüügi kui ka oma tarbeks müügi põhjal. Ülejäänud näitajad, täpsemalt müük ja kasum, põhinevad vabaturumüügil. Võttes arvesse oma tarbeks ettenähtud toodangu turu arengut, mis seisneb selles, et omatarbimine on üldjoontes kooskõlas vabaturumüügi arenguga, saab oma tarbeks ette nähtud toodangu turuga seotud järeldused ekstrapoleerida.

(67)

Liidu tootmisharu tootmine ja tootmisvõimsus suurenesid vaatlusalusel perioodil järk-järgult 13 %. Liidu tootmisharu tootmisvõimsuse rakendamine püsis kõrgel tasemel, olles veidi väiksem kui 90 %. Kättesaadava teabe kohaselt on selline tootmisvõimsuse rakendamine oma tasemelt lähedal asjaomase tootmisharu maksimumtasemele. Tootmise ja tootmisvõimsuse samaaegne kasv, mis ei olnud siiski nii suur kui liidu tarbimise kasv, kinnitab, et liidu tootmisharu sai kehtivatest meetmetest ja vaatlusaluse toote nõudluse suurenemisest (mille põhjuseks peetakse etanoolamiine kasutavate järgtööstuste nõudluse kasvu) kasu.

(68)

Liidu tootmisharu varud suurenesid samuti kooskõlas liidu tarbimise üldise kasvuga. Seda ei peeta siiski väga oluliseks näitajaks, sest etanoolamiinitootmine on tarbijaspetsiifiline ja põhineb enamasti pikaajalistel lepingutel, mis sõlmitakse tavaliselt kalendriaasta lõpus.

(69)

Liidu tootmisharu müük suurenes vaatlusalusel perioodil märkimisväärselt (54 %). Võttes arvesse liidu vabaturu tarbimise samaaegset olulist suurenemist oli liidu tootmisharu turuosa kasv vaatlusalusel perioodil siiski suhteliselt tagasihoidlik (6,4 protsendipunkti). Need suundumused kinnitavad, et kehtivad meetmed olid liidu tootmisharule kasulikud. Liidu tootmisharu omatoodangu keskmine ühikuhind tõusis vaatlusalusel perioodil 31 %. See asjaolu kajastab etanoolamiinide tootmisel kasutatavate toorainete hindade olulist tõusu, kuid ka suuremat tulusust, eriti uurimisperioodil.

(70)

Liidu tootmisharu müügihindade tõus on kooskõlas ka etanoolamiini maailmaturuhindade tõusuga. Maailmaturuhindade tõusu põhjuseks peetakse mitmeid erakorralisi ja ajutisi sündmusi, mis toimusid vaatlusalusel perioodil ja eelkõige 2007. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal. Ühelt poolt suurenesid sellel ajavahemikul märkimisväärselt toorainete (etüleenoksiid, mis on põhiliselt bensiini derivaat, ja ammoniaak) kulud. Teiselt poolt toimus samal ajavahemikul maailmaturul ülemaailmse pakkumise/nõudluse tasakaalu märkimisväärne pingestumine. See oli tingitud mitmesugustest teguritest, nagu orkaanide tekitatud probleemid USA tootmises ja ekspordis, tootmisraskused Aasias, nende tootmisahela järgmise etapi toodete (põllumajanduskemikaalide, täpsemalt glüfosaadi) nõudluse järsk kasv, mille tootmiseks kasutatakse toorainena etanoolamiine, ning probleemid nende toodete (eriti monoetüleenglükooli) tootmisel, mille tarvis kasutatakse samu tooraineid kui etanoolamiinide tootmisel, mille tõttu tootjad, kes toodavad nii monoetüleenglükooli kui ka etanoolamiine, läksid ajutiselt üle monoetüleenglükooli tootmisele.

(71)

Liidu tootmisharu tulusus suurenes vaatlusalusel perioodil märkimisväärselt. Tulususe paranemine on tingitud etanoolamiini hindade ülemaailmsest tõusust, ühe USA tootja otsusest oma eksport ELi peaaegu peatada, mis aitas vähendada USAst pärit importi, ning etanoolamiinide suurenevast nõudlusest nii liidus kui ka kogu maailmas. Viimase tagajärjel suurenesid ka müügimahud ja tõusid müügihinnad, mistõttu oli müügimahtude ja -hindade tõus uurimisperioodi lõpuks suurem kui tootmiskulude kasv.

(72)

Investeeringute tase ei arenenud vaatlusalusel perioodil lineaarselt. Investeeringud olid ühelt poolt vajalikud tootmiskohtadega seotud kavade elluviimiseks ja teiselt poolt tootmisvõimsuse mõõdukaks suurendamiseks, et kasutada ära tarbimise kasvu ja rahuldada ekspordivajadusi. Liidu tootmisharu puhaskasumina ja selle investeeringute arvestusliku puhasväärtusena väljendatud investeeringutasuvus paranes vaatlusalusel perioodil märkimisväärselt. Liidu tootmisharu rahavoog paranes vaatlusalusel perioodil samuti oluliselt.

(73)

Liidu tootmisharu samasuguse toote tootmisega seotud töötajate arv suurenes vaatlusalusel perioodil vähesel määral. Liidu tootmisharu suutis vaatlusalusel perioodil hoida keskmiste tööjõukulude arengu töötaja kohta kontrolli all. Tootlikkus väljendatuna toodangus töötaja kohta kasvas samal ajavahemikul veidi. Tööjõukulude ja tootlikkuse areng mõjus positiivselt tootmiskulude kindla kontrolli all hoidmisele ja aitas suurendada tasuvust.

(74)

Uurimisperioodil dumping jätkus, ehkki madalamal tasemel kui eelmisel läbivaatamisega seotud uurimisperioodil.

(75)

Nagu eespool näidatud, on liidu tootmisharul olnud võimalus toibuda varasema dumpingu mõjust, eelkõige tulususe, müügi ja turuosa seisukohast.

(76)

Liidu tootmisharu ekspordimaht kolmandatesse riikidesse suurenes vaatlusalusel perioodil 21 %. See märkimisväärne kasv algas 2007. aastal ja jätkus kuni uurimisperioodini ning selle peamiseks põhjuseks oli etanoolamiinide nõudluse järsk suurenemine Aasia turgudel, mis oli tingitud neil turgudel sel perioodil tekkinud tootmisraskustest. Ekspordi müügihinnad on kujunenud samamoodi kui liidu hinnad. Selle olukorra põhjuseks peetakse jällegi asjaolu, et 2007. aasta ja uurimisperioodi vahelist aega iseloomustas ülemaailmse pakkumise/nõudluse tasakaalu märkimisväärne pingestumine.

(77)

Liidu turul tarbitud etanoolamiinide maht suurenes 41 %, samal ajal kui USAst pärit import vähenes vaatlusalusel perioodil 16 %. Samal ajal suurendas liidu tootmisharu oma müügimahtu ja vastavat turuosa.

(78)

Liidu tootmisharu majanduslik olukord paranes vaatlusalusel perioodil. Asjakohased kahjunäitajad osutavad headele majandustulemustele. Liidu tootmisharu töötas suurel võimsusel, saavutades märkimisväärse kasumimarginaali, säilitades püsiva rahavoo, suurendades investeeringuid ja hoides tööjõukulud kontrolli all. Lisaks sai liidu tootmisharu kasu mitmest erakorralisest sündmusest, mis toimusid 2007. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal ning tõstsid hindu ja mõjutasid positiivselt liidu tootmisharu majandustulemusi.

(79)

Kokkuvõttes võib öelda, et liidu tootmisharuga seotud näitajate positiivse arengu tõttu ei saanud järeldada, et olulise kahju tekitamine oleks jätkunud. Seetõttu uuriti, kas kahju kordumine on tõenäoline, juhul kui meetmetel lastakse aeguda.

(80)

Tuletatakse meelde, et dumpingu jätkumine uurimisperioodil tuvastati kahe USA eksportiva tootja puhul. Üks kahest dumpinguhinnaga eksportijast ei teinud koostööd. Võttes arvesse, et tema suhtes kohaldatakse kõrgeimat dumpinguvastast tollimaksu ja et ta on samal ajal suurim tootja USA turul, oleks tal kõige suurem stiimul liidu turule naasta, kui meetmete kohaldamine lõpetatakse.

(81)

Nagu C jaos on üksikasjalikumalt kirjeldatud, on uurimise käigus kindlaks tehtud mitu tegurit, mis näitavad USAst pärit dumpinguhinnaga impordi olulise suurenemise tõenäosust meetmete tühistamise korral. Nimetatud tegurid on eelkõige:

(82)

Eeltoodut arvesse võttes peavad USA tootjad leidma uusi kliente ja nende jaoks oleks kõige parem lahendus liidu turule müümine.

(83)

Liidu tootmisharul läks uurimisperioodil hästi. See oli tingitud vaatlusaluse toote suurest nõudlusest, mis ületas pakkumise. Sellegipoolest avaldaks juba praegu dumpinguhinnaga toimuva USAst pärit etanoolamiinide impordi kasv liidu tootmisharule tugevat survet ja halvendaks selle olukorda.

(84)

Lisaks märgitakse, et etanoolamiinid on laiatarbekaup, mis tähendab, et eri tooteliike toodetakse teatavate tehniliste normide järgi ja ühest allikast pärit tooted saab hõlpsasti asendada teisest allikast pärit toodetega. Seega toimub konkurents ülemäärase pakkumisega turul põhiliselt hinna alusel.

(85)

Sellest tulenevalt võivad eespool kirjeldatud tegurid etanoolamiinide suure nõudluse suhteliselt kiiresti ohtu seada ja põhjustada liidu turul liigpakkumise. Dumpinguhinnaga impordi kasv avaldaks survet müügihindade alandamiseks ja mõjutaks negatiivselt liidu tootmisharu tulemuslikkuse näitajaid, eelkõige tulusust. Kui dumping suureneks, põhjustaks see hindade allalöömist.

(86)

Eelmises jaos kirjeldatud kahju kordumise tõenäosust suurendab asjaolu, et etanoolamiiniturg on pärast 2008. aasta sügisel alanud majanduskriisi muutunud. Paljud olulised näitajad, mis on seotud nii ekspordi kui ka liidu tootmisharu olukorraga, on märgatavalt muutunud. Nagu eespool selgitatud, näitab kättesaadav teave, et dumpinguhinnaga import on pärast uurimisperioodi suurel määral kasvanud, sest kahe tooteliigi USA hinnatase on kõrgem kui Euroopa hinnatase, samal ajal kui kolmanda tooteliigi hinnaerinevus väheneb kiiresti. Sellega kooskõlas näitavad Eurostati andmed, et 2009. aasta teises kvartalis toimus import USAst (15 052 tonni) liitu 20 % odavamalt kui uurimisperioodil.

(87)

Meetmete puudumisel seisaks märkimisväärselt nõrgenenud liidu tootmisharu vastamisi dumpinguhinnaga impordi kasvuga. Uurimise käigus kogutud avalikult kättesaadav teave viitab vähenenud nõudlusele, müügile ja mastaabisäästule, kasutamata tootmisvõimsusele, halvenevatele finantstulemustele jne (21). Praeguse majanduskriisi tõttu oli nõudlus liidu etanoolamiiniturul väike. Liidu tootmisharusse kuuluvad tootjad olid seetõttu sunnitud oma toodangut vähendama.

(88)

Liidu tootmisharu tootmisvõimsuse rakendusaste on praegu 70 %, mis on palju madalam kui uurimisperioodil, kui töötati peaaegu täisvõimsusel. Lisaks on liidu tootmisharu müügimaht vähenenud ligikaudu 30 %, samal ajal kui müügihinnad on pärast uurimisperioodi langenud 35–40 %. Samal ajal näitab tootmiskulude ja tulususe uurimisperioodijärgne areng, et toorainekulud ja etanoolamiini hinnad ei ole tasakaalus, mis halvendab liidu tootmisharu finantstulemusi veelgi. Etanoolamiini tootmisel kasutatava kahe peamise tooraine (etüleeni ja ammoniaagi) kulud on pärast uurimisperioodi vähenenud oluliselt vähem kui etanoolamiini hinnad. See on liidu tootmisharu kasumimarginaale märkimisväärselt vähendanud, nii et liidu tootmisharu on praegu kahjumis või on selle kasumimarginaaliks ühekohaline number.

(89)

Teisisõnu ei ole liidu tootmisharu enam pealtnäha heas olukorras, vaid olukorras, kus dumpinguhinnaga impordi surve vallandab suure tõenäosusega ohtliku allakäiguspiraali, mis on palju hullem kui uurimisperioodi andmete alusel tõenäoliseks peeti.

(90)

Eelpool kirjeldatud majandusolukord on vähendanud liidu tootmisharu ärivõimalusi. Ühest küljest ei saaks liidu tootmisharu laiendada oma kliendibaasi ELis, sest ei ole andmeid, et selle peamised konkurendid liidu turul (st USA tootjad), on lõpetanud ELi eksportimise. Teisest küljest ei näi ka võimalik leevendada liidu tootmisharule avaldatavat survet oma tarbeks ettenähtud toodangu suurendamise teel, sest ei ole teavet, mis näitaks, et tootmisahela järgmise etapi toodete (etüleenamiinid, herbitsiidid ja katalüsaatorid) majanduslikud väljavaated võiksid üles kaaluda etanoolamiiniturule avaldatava surve.

(91)

Kui meetmed tühistatakse, on üsna tõenäoline, et dumpinguhinnaga USA import liitu suureneb märkimisväärselt, mis võib põhjustada üksnes kahju kordumise. USA tootjad kaotavad tavapäraseid turge, samal ajal kui monoetüleenglükooli liigpakkumine suurendaks etanoolamiinitoodangut, mis tuleks müüa muudel turgudel kui USAs. Lisaks sellele on majanduskriis kahjustanud liidu tootmisharu, millele avaldab survet olemasolev USA dumpinguhinnaga import ja millel ei ole kahjustava dumpingu vastu võitlemiseks ühtki teist toimivat lahendust, kui dumpinguvastaste tollimaksude kohaldamise jätkamine. Mitte miski ei võimaldanud järeldada, et olukord ei halveneks, juhul kui meetmetel lastaks aeguda.

(92)

Kooskõlas algmääruse artikliga 21 uuriti, kas kehtivate dumpinguvastaste meetmete säilitamine oleks vastuolus liidu kui terviku huvidega. Liidu huvide kindlaksmääramisel võeti arvesse kõiki asjakohaseid huve, st liidu tootmisharu, importijate, kauplejate, hulgimüüjate ja vaatlusaluse toote tööstustarbijate huve.

(93)

Tuleb meenutada, et eelmiste uurimiste käigus jõuti seisukohale, et meetmete kehtestamine ei ole liidu huvidega vastuolus. Pealegi on käesolev uurimine aegumise läbivaatamine ja seega analüüsitakse olukorda, kus dumpinguvastased meetmed juba kehtivad.

(94)

Sellele tuginedes uuriti, kas vaatamata järeldusele dumpingu jätkumise ja kahju kordumise tõenäosuse kohta on olemas kaalukaid põhjusi, mis võiksid viia järeldusele, et meetmete säilitamine ei ole käesoleval juhul liidu huvides.

(95)

Tuletatakse meelde, et uurimisperioodil esines ikka veel dumpingut ja et on tõenäoline, et USAst pärit vaatlusaluse toote dumping jätkub ning liidu tootmisharule põhjustatav kahju kordub.

(96)

Liidu tootmisharu on tõestanud, et tegemist on elujõulise ja konkurentsivõimelise tootmisharuga, nagu kinnitab enamiku majanduslike näitajate positiivne areng. Varem kehtestatud dumpinguvastased meetmed on aidanud kaasa tulususe taastamisele ja piisava investeeringutasuvuse saavutamisele. See võib tulla kasuks uutele, 2010. aastal tehtavatele investeeringutele. Seega on liidu tootmisharu huvides säilitada USAst pärit dumpinguhinnaga impordi suhtes kehtestatud meetmed.

(97)

Kauplejate ja hulgimüüjate koostöö puudumise tõttu järeldati, et meetmete puudumine või nende kohaldamise jätkamine ei mõjuta neid isikuid olulisel määral. Lisaks sellele ei näidanud uurimine sõltumatute importijate olemasolu, sest kogu USAst pärit vaatlusaluse toote import liitu toimub USA eksportivate tootjatega seotud importijate kaudu.

(98)

Meetmete jätkamine ei muuda sidusimportijate praegust olukorda, kelle puhul leiti, et nad teenisid uurimisperioodil kasumit turutingimustele vastavate marginaalide ulatuses. Sidusimportijate huvid kattuvad igatahes vähemalt käesoleval juhul olulisel määral eksportivate tootjate huvidega, sest viimased võivad määrata sidusimportijate tegevuspõhimõtted. Tuletatakse meelde, et liidu huvide analüüsimisel ei tule arvestada eksportivate tootjate huvisid.

(99)

Arvestades asjaolu, et meetmete kohaldamise jätkamine tähendaks dumpinguvastaste meetmete pikendamist kolmandat korda, pöörati erilist tähelepanu tööstustarbijate huvidele.

(100)

Käesolevas uurimises andis endast teada ainult üks pesupehmendeid tootev esterkvati tarbija. Esterkvatte toodetakse trietanoolamiini baasil ja neid kasutatakse pesupehmendina, mida turustavad sellised äriühingud nagu Unilever, Henkel, Colgate Palmolive, Procter & Gamble ja Benckiser/Reckitt. Kõnealune tööstustarbija hankis uurimisperioodil etanoolamiine nii USAst kui ka liidu tootmisharult. Selle tööstustarbija import moodustas väikese osa USA koguimpordist (vahemikus 15–25 %, täpset osakaalu ei saa konfidentsiaalsuse huvides avalikustada).

(101)

Ainus koostööd teinud tööstustarbija väitis, et liidu kasutajad kannatavad dumpinguvastaste meetmete pärast, sest nad sõltuvad etanoolamiini impordist, mis on ELi nõudluse rahuldamise täiendav allikas. Ta väitis ka, et liidu kasutajad tegutsevad väga tiheda konkurentsiga ja hinnatundlikel turgudel, millele avaldavad survet tootmisahela järgmise etapi tootjad. Nad peavad ka ostma toorainet võimalikult madala hinnaga, et kulusid minimeerida. Seega seaks etanoolamiini hinnatõus selle tööstustarbija väitel ohtu tema äritegevuse ja vähendaks tema tulusust. Kõnealune isik järeldas seetõttu, et meetmete kohaldamise jätkamine ei ole liidu huvides, sest dumpinguvastaste meetmete aeguda laskmine leevendaks eespool kirjeldatud olukorda.

(102)

Tehti kindlaks, et uurimisperioodil moodustas trietanoolamiin olulise osa (vahemikus 20–30 %) ainsa koostööd teinud tööstustarbija esterkvattide tootmise kogukuludest. On selge, et dumpinguvastaste meetmete kaotamine leevendaks vähemalt lühiajaliselt sellel äriühingul lasuvat koormust, mis on seotud trietanoolamiini kui tooraine kuludega. Kui aga arvestada asjaolu, et kõnealune äriühing hangib väga märkimisväärse koguse trietanoolamiini liidu tootmisharult, ei ole dumpinguvastaste meetmete muutmise mõju sellele tööstustarbijale eeldatavasti märkimisväärne. Komisjon uuris sellega seoses kehtivate dumpinguvastaste meetmete mõju äriühingu käibele, mis oli seotud USAst imporditud etanoolamiinidest eskterkvattide tootmisega. Kättesaadavad andmed näitavad, et dumpinguvastase tollimaksu üldine mõju asjaomase äriühingu käibele on tagasihoidlik (vahemikus 1–5 %, täpset suurust ei saa avaldada kofidentsiaalsuse kaalutlustel). See selgitab seda, miks äriühing suutis hoolimata etanoolamiini hindade märgatavast tõusust kuni uurimisperioodini ja dumpinguvastaste meetmete olemasolust selles sektoris äritegevust jätkata. Samuti tuleb märkida, et esterkvattide tootmine moodustab selle tööstustarbija tegevusest suhteliselt tagasihoidliku osa.

(103)

Uuriti ka uurimisperioodijärgset trietanoolamiinide hindade arengut ja nende mõju ainsa koostööd teinud tööstustarbija tootmiskuludele. Sellega seoses tuletatakse meelde, et etanoolamiinide hinnad on pärast uurimisperioodi märkimisväärselt langenud. Trietanoolamiini hindade arengut ja esterkvattide tootmiskulude struktuuri arvesse võttes leitakse, et trietanoolamiini osakaal valmistoote kogumaksumuses on pärast uurimisperioodi vähenenud. Kättesaadavad andmed näitavad, et trietanoolamiini hinnalangus võiks trietanoolamiini kulusid selle tööstustarbija jaoks vähendada 20–25 %. See vähendaks valmistoote kogumaksumust 15–20 %.

(104)

Dumpinguvastaste meetmete jätkamise mõju ainsale koostööd teinud tööstustarbijale analüüsiti ka uurides tema varasemaid majandustulemusi, eriti tulusust ja müüki. Tulususega seoses tehti kindlaks, et ainus koostööd teinud tööstustarbija sai vaatlusalusel perioodil kehtivast meetmest hoolimata etanoolamiine sisaldavate toodete puhul vähest tulu. Müügiga seoses tehti kindlaks, et ainsa koostööd teinud tööstustarbija etanoolamiine sisaldavate toodete eksportmüük suurenes märkimisväärselt, samal ajal kui tema liidu müük veidi vähenes. Nimetatud suundumused valitsesid nii USAst pärit kui ka EList pärit etanoolamiinidest toodetud toodete puhul. See näitab selgelt, et dumpinguvastastel meetmetel ei olnud äriühingu müügiotsustele mingit mõju, mis kinnitab, et äriühing sai jätkata edukat tegutsemist märkimisväärsete müügi ja tulususe probleemideta. Ükski mõjuv asjaolu ei viidanud sellele, et kirjeldatud olukord muutuks, kui dumpinguvastaseid meetmeid pikendataks.

(105)

Lisaks ei leitud mõjuvaid tõendeid, mis toetaksid väidet, et tööstustarbijate pingeline turuolukord on otseselt tingitud liidu tootmisharu etanoolamiinide nappusest.

(106)

Kokkuvõtteks võib öelda, et dumpinguvastase tollimaksu mõju koostööd teinud tööstustarbija valmistoote tootmiskuludele oli uurimisperioodil üsna piiratud ja dumpinguvastaste meetmete tühistamine parandaks olukorda üksnes marginaalselt. Lisaks sellele on uurimisperioodijärgsed trietanoolamiini hinnad äriühingu kulude struktuurile juba positiivset mõju avaldanud. Seepärast otsustati, et meetmete jätkamine ei mõjutaks ainsat koostööd teinud tööstustarbijat märkimisväärselt. Võttes arvesse asjaolu, et uurimise käigus ei teinud koostööd ükski teine kasutaja ja et ükski isik ei esitanud selle küsimuse kohta asjakohast lisateavet, järeldatakse, et eeltoodud analüüs peaks samavõrra kehtima kõigi etanoolamiinituruga seotud tööstustarbijate kohta.

(107)

Uurimine on näidanud, et olemasolevad dumpinguvastased meetmed on aidanud kaasa liidu tootmisharu toibumisele. Meetmete kohaldamise jätkamine tuleks liidu tootmisharule kasuks, sest see säilitaks praegused tulutoovad hinnatasemed, võimaldades teha lisainvesteeringuid. Meetmete aeguda laskmine ohustaks eespool F jaos üksikasjalikult kirjeldatud taastumisprotsessi. Seetõttu on meetmete kohaldamise jätkamine liidu huvides.

(108)

Sõltumatuid importijaid ei näi olevat ning sõltumatud kauplejad ja hulgimüüjad ei andnud endast teada. Kogu USAst pärit import toimub siduskauplejate kaudu, kes meetmete kehtimise ajal ja uurimisperioodi vältel teenisid tavapärastele turutingimustele vastavaid kasumimarginaale.

(109)

Lisaks näib, et kehtivad meetmed ei ole kasutajate majanduslikule olukorrale minevikus mingit märkimisväärset negatiivset mõju avaldanud. Käesoleva uurimise käigus kogutud teabe kohaselt ei näi ükski dumpinguvastaste meetmete kehtestamisest tulenenud hinnatõus, kui see üldse aset leidis, olevat ebaproportsionaalne, kui seda võrrelda kasuga, mida liidu tootmisharu sai tänu dumpinguhinnaga impordi põhjustatud kaubandusmoonutuste kõrvaldamisele.

(110)

Seepärast jõuti liidu huvidega seoses järeldusele, et puuduvad mõjuvad põhjused, mis räägiksid USAst pärit etanoolamiinide impordi suhtes praegu kehtivate dumpinguvastaste meetmete kohaldamise jätkamise vastu.

(111)

Seega leitakse, et USAst pärit etanoolamiinide impordi suhtes kehtivad dumpinguvastased meetmed tuleks säilitada.

(112)

Kõiki asjaomaseid isikuid teavitati olulistest asjaoludest ja kaalutlustest, mille põhjal kavatseti soovitada säilitada olemasolevad meetmed. Neile anti võimalus esitada pärast kõnealust avalikustamist teatava ajavahemiku jooksul oma märkused ja seisukohad. Esitatud seisukohti analüüsiti, kuid need ei muutnud olulisi asjaolusid ja kaalutlusi, mille põhjal otsustati kehtivad dumpinguvastased meetmed säilitada.

(113)

Uurimine näitas, et on olemas dumpingu jätkumise (sealhulgas dumpinguhinnaga ekspordi mahu suurenemise) ja kahju kordumise tõenäosus.

(114)

Isegi kui võtta arvesse, et üks kahest koostööd teinud eksportivast tootjast ei müünud dumpinguhinnaga, ja (seetõttu) oletada, et tema osa USAst pärit impordist ei müüda ka tulevikus dumpinguhinnaga, on tollimaksu säilitamise tingimused sellegipoolest artikli 11 lõike 2 alusel täidetud.

(115)

Eeltoodust tuleneb, et vastavalt algmääruse artikli 11 lõikele 2 tuleks säilitada USAst pärit etanoolamiinide impordi suhtes kohaldatavad dumpinguvastased meetmed, mis on kehtestatud määrusega (EÜ) nr 1583/2006.

(116)

Lisaks sellele leitakse, et meetmed tuleks säilitada üksnes kaheaastase lisaperioodi vältel. Sellel on mitmeid põhjuseid, nagu kahjustava dumpingu kordumise tõenäosus, mis põhineb järgmistel asjaoludel: i) USA eksportivad tootjad on jätkanud dumpinguhinnaga importi hoolimata kehtivatest meetmetest ja ii) USA 60 000 tonni suuruse ülemäärase tootmisvõimsuse olemasolu ja selle kasutuselevõttu võimaldava omamaise nõudluse puudumise tõttu on oodata liitu suunduva impordi kasvu. Lisaks kohaldatakse ühe koostööst keeldunud USA tootja suhtes praegu kõrgeimat dumpinguvastast tollimaksu ja seetõttu annab meetmete aegumine talle suurima stiimuli naasta liidu turule. Tal on ka vajalik turustusvõrgustik, sest ta müüb liidu turul muid keemiatooteid ja on andnud mõista, et peab ELi oluliseks ekspordituruks.

(117)

USA ülemäärane tootmisvõimsus peaks 2013. aasta lõpul järk-järgult kaduma ja liidus on kavas tootmisvõimsust 2010. aasta lõpuks suurendada. Viimati nimetatud kaalutlused ning asjaolu, et praeguse ülemaailmse majanduskriisi mõju etanoolamiiniturule (ülemaailmsel, ent veelgi enam liidu tasandil) ei ole selge, õigustavad meetmete kehtivuse piiramist kahe aastaga,

22.1.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 17/21

(1)

Nõukogu 16. jaanuari 2009. aasta määruses (EÜ) nr 43/2009, millega määratakse 2009. aastaks kindlaks teatavate kalavarude ja kalavarurühmade püügivõimalused ning lisatingimused, mida kohaldatakse ühenduse vetes ning ühenduse kalalaevade suhtes püügipiirangutega vetes, (3) on sätestatud 2009. aasta kvoodid.

(2)

Komisjonile esitatud teabe kohaselt on käesoleva määruse lisas osutatud kalavaru püük samas lisas osutatud liikmesriigi lipu all sõitvate või selles liikmesriigis registreeritud laevade puhul ammendanud 2009. aastaks eraldatud kvoodi.

(3)

Seetõttu on vaja keelata kõnealuse kalavaru püük, pardal hoidmine, ümberlaadimine ja lossimine,

22.1.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 17/23

(1)

Nõukogu 16. jaanuari 2009. aasta määruses (EÜ) nr 43/2009, millega määratakse 2009. aastaks kindlaks teatavate kalavarude ja kalavarurühmade püügivõimalused ning lisatingimused, mida kohaldatakse ühenduse vetes ning ühenduse kalalaevade suhtes püügipiirangutega vetes, (3) on sätestatud 2009. aasta kvoodid.

(2)

Komisjonile esitatud teabe kohaselt on käesoleva määruse lisas osutatud kalavaru püük samas lisas osutatud liikmesriigi lipu all sõitvate või selles liikmesriigis registreeritud laevade puhul ammendanud 2009. aastaks eraldatud kvoodi.

(3)

Seetõttu on vaja keelata kõnealuse kalavaru püük, pardal hoidmine, ümberlaadimine ja lossimine,

22.1.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 17/25

22.1.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 17/27

(1)

Komisjoni 27. juuni 2008. aasta määruses (EÜ) nr 619/2008, millega kuulutatakse välja alaline pakkumismenetlus eksporditoetusteks seoses teatavate piimatoodetega, (2) on sätestatud alaline pakkumismenetlus.

(2)

Vastavalt komisjoni 10. detsembri 2007. aasta määruse (EÜ) nr 1454/2007 (millega nähakse ette pakkumismenetluse kehtestamise ühised eeskirjad, et määrata kindlaks teatavate põllumajandustoodete eksporditoetused) (3) artiklile 6 ja võttes arvesse pakkumiskutse alusel esitatud pakkumiste läbivaatamise tulemusi, ei tuleks anda toetusi pakkumismenetluse raames, mis lõpeb 19. jaanuar 2010.

(3)

Põllumajandusturgude ühise korralduse komitee ei ole eesistuja määratud tähtaja jooksul oma arvamust esitanud,

22.1.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 17/28

(1)

Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 162 lõikes 1 on sätestatud, et kõnealuse määruse I lisa osas XIX loetletud toodete maailmaturul kehtivate hindade ja ühenduse turul kehtivate hindade vahe võib katta eksporditoetusega.

(2)

Arvestades praegust munaturu olukorda tuleks seepärast kindlaks määrata eksporditoetused kooskõlas määruse (EMÜ) nr 1234/2007 artiklites 162–164, 167, 169 ja 170 sätestatud eeskirjade ja teatavate kriteeriumidega.

(3)

Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 164 lõikes 1 on sätestatud, et toetus võib erineda vastavalt sihtkohale, kui olukord maailmaturul, konkreetsed nõuded teatavatel turgudel või asutamislepingu artikli 300 kohaselt sõlmitud lepingutest tulenevad kohustused seda tingivad.

(4)

Toetust tuleks anda ainult nendele toodetele, mille puhul on lubatud vaba liikumine ühenduses ja mis vastavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määruse (EÜ) nr 852/2004 (toiduainete hügieeni kohta) (2) ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määruse (EÜ) nr 853/2004 (millega sätestatakse loomset päritolu toidu hügieeni erieeskirjad) (3) nõuetele ning määruse (EÜ) nr 1234/2007 XIV lisa punktis A toodud märgistusnõuetele.

(5)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas põllumajandusturgude ühise korralduse komitee arvamusega,

22.1.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 17/30

(1)

Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 162 lõikega 1 punktis b nähakse ette, et nimetatud määruse artikli 1 lõike 1 punktis s viidatud ning I lisa XIX osas loetletud toodete rahvusvahelises kaubanduses ja ühenduses kehtiva hinna vahe võib katta eksporditoetuse abil, kui neid kaupu eksporditakse nimetatud määruse XX lisa V osas loetletud kaupadena.

(2)

Komisjoni 30. juuni 2005. aasta määruses (EÜ) nr 1043/2005, millega rakendatakse nõukogu määrust (EÜ) nr 3448/93 teatavate asutamislepingu I lisas loetlemata kaupadena eksporditavate põllumajandussaaduste ja -toodete eksporditoetuste andmise süsteemi ning nende toetussummade kinnitamise kriteeriumide osas, (2) on sätestatud tooted, mille suhtes tuleks kehtestada toetusemäär, mida kohaldatakse juhul, kui neid tooteid eksporditakse määruse (EÜ) nr 1234/2007 XX lisa V osas loetletud kaupadena.

(3)

Määruse (EÜ) nr 1043/2005 artikli 14 lõike 2 punkti b kohaselt tuleb toetusemäär iga kõnealuse põhisaaduste 100 kg kohta kehtestada ajavahemikuks, mis võrdub ajavahemikuga, mis on ette nähtud toetuste määramiseks samade toodete eksportimiseks töötlemata kujul.

(4)

Mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay voorus sõlmitud põllumajanduslepingu artiklis 11 nähakse ette, et kaubas sisalduva toote eksporditoetus ei tohi ületada toetust, mida kohaldatakse nimetatud toote eksportimise korral edasise töötlemiseta.

(5)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas põllumajandusturgude ühise korralduse komitee arvamusega,

22.1.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 17/32

(1)

Komisjoni 27. juuni 2008. aasta määruses (EÜ) nr 619/2008, millega kuulutatakse välja alaline pakkumismenetlus eksporditoetusteks seoses teatavate piimatoodetega, (2) on sätestatud alaline pakkumismenetlus.

(2)

Vastavalt komisjoni 10. detsembri 2007. aasta määruse (EÜ) nr 1454/2007 (millega nähakse ette pakkumismenetluse kehtestamise ühised eeskirjad, et määrata kindlaks teatavate põllumajandustoodete eksporditoetused) (3) artiklile 6 ja võttes arvesse pakkumiskutse alusel esitatud pakkumiste läbivaatamise tulemusi, ei tuleks anda eksporditoetusi pakkumismenetluse raames, mis lõpeb 19. jaanuaril 2010.

(3)

Põllumajandusturgude ühise korralduse komitee ei ole eesistuja määratud tähtaja jooksul oma arvamust esitanud,

22.1.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 17/33

(1)

Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 162 lõikes 1 on sätestatud, et kõnealuse määruse I lisa XV osas loetletud toodete maailmaturul kehtivate hindade ja ühenduse turul kehtivate hindade vahe võib katta eksporditoetusega.

(2)

Arvestades praegust veise- ja vasikalihaturu olukorda, tuleks kindlaks määrata eksporditoetused kooskõlas määruse (EÜ) nr 1234/2007 artiklites 162–164 ja 167–170 sätestatud eeskirjade ja kriteeriumidega.

(3)

Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 164 lõike 1 kohaselt võib toetus erineda vastavalt sihtkohale, eriti kui olukord maailmaturul, konkreetsed nõuded teatavatel turgudel või asutamislepingu artikli 300 kohaselt sõlmitud lepingutest tulenevad kohustused seda tingivad.

(4)

Toetust tuleks anda ainult nendele toodetele, mille puhul on lubatud vaba liikumine ühenduses ja mis kannavad tervisemärki vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määruse (EÜ) nr 853/2004 (millega sätestatakse loomset päritolu toidu hügieeni erieeskirjad) (2) artikli 5 lõike 1 punktile b. Kõnealused tooted peavad ühtlasi vastama nõuetele, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määruses (EÜ) nr 852/2004 toiduainete hügieeni kohta (3) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määruses (EÜ) nr 854/2004 millega kehtestatakse erieeskirjad inimtoiduks ettenähtud loomsete saaduste ametlikuks kontrollimiseks (4).

(5)

Komisjoni 21. novembri 2007. aasta määruse (EÜ) nr 1359/2007 (milles sätestatakse teatavate kondita veiseliha jaotustükkide ekspordi eritoetuste andmise tingimused) (5) artikli 7 lõike 2 kolmanda lõigu tingimuste kohaselt vähendatakse makstavat eritoetust, kui eksporditav kogus moodustab konditustamise teel toodetud jaotustükkide kogumassist vähem kui 95 %, kuid üle 85 %.

(6)

Seepärast tuleks määrus (EÜ) nr 993/2009 (6) kehtetuks tunnistada ja asendada uue määrusega.

(7)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas põllumajandusturgude ühise korralduse komitee arvamusega,

22.1.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 17/37

(1)

Määruse (EMÜ) nr 1234/2007 artikli 162 lõikes 1 on sätestatud, et kõnealuse määruse artikli lisa 1 osas XX loetletud toodete maailmaturul kehtivate hindade ja ühenduse turul kehtivate hindade vahe võib katta eksporditoetusega.

(2)

Arvestades praegust kodulinnulihaturu olukorda tuleks seepärast kindlaks määrata eksporditoetused kooskõlas määruse (EÜ) nr 1234/2007 artiklites 162–164, 167, 169 ja 170 sätestatud eeskirjade ja kriteeriumidega.

(3)

Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 164 lõikega 1 sätestatakse, et toetus võib erineda vastavalt sihtkohale, eriti kui olukord maailmaturul, konkreetsed nõuded teatavatel turgudel või asutamislepingu artikli 300 kohaselt sõlmitud lepingutest tulenevad kohustused seda tingivad.

(4)

Toetust tuleks anda ainult nendele toodetele, mille puhul on lubatud vaba liikumine ühenduses ja mis kannavad eraldusmärgist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määruse (EÜ) nr 853/2004 (millega sätestatakse loomset päritolu toidu hügieeni erieeskirjad) (2) artikli 5 lõike 1 punktile b. Kõnealused tooted peaksid vastama ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määruse (EÜ) nr 852/2004 (toiduainete hügieeni kohta) (3) nõuetele.

(5)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas põllumajandusturgude ühise korralduse komitee arvamusega,

22.1.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 17/39

(1)

Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 162 lõikega 1 on ette nähtud, et kõnealuse määruse I lisa XVII osas osutatud toodete maailmaturul kehtivate hindade ja samade toodete ühenduses kehtivate hindade vahe võib katta eksporditoetuse abil.

(2)

Võttes arvesse sealihaturu praegust olukorda oleks oluline kehtestada määruse (EÜ) nr 1234/2007 artiklitega 162–164, 167, 169 ja 170 ettenähtud eeskirjade ja nõuete kohaselt eksporditoetused.

(3)

Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 164 lõike 1 kohaselt võivad eksporditoetused erineda vastavalt sihtkohale, eriti kui olukord maailmaturul, konkreetsed nõuded teatavatel turgudel või asutamislepingu artikli 300 kohaselt sõlmitud lepingutest tulenevad kohustused seda tingivad.

(4)

Toetust tuleks anda ainult nendele toodetele, mille puhul on lubatud vaba liikumine ühenduses ja mis kannavad tervisemärki vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määruse (EÜ) nr 853/2004 (millega sätestatakse loomset päritolu toidu hügieeni erieeskirjad) (2) artikli 5 lõike 1 punktile a. Kõnealused tooted peavad ühtlasi vastama nõuetele, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määruses (EÜ) nr 852/2004 toiduainete hügieeni kohta (3) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määruses (EÜ) nr 854/2004, millega kehtestatakse erieeskirjad inimtoiduks ettenähtud loomsete saaduste ametlikuks kontrollimiseks (4).

(5)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas põllumajandusturgude ühise korralduse komitee arvamusega,

22.1.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 17/41

(1)

Komisjoni määruses (EÜ) nr 1484/95 (3) on sätestatud täiendava imporditollimaksu süsteemi rakendamise üksikasjalikud eeskirjad ning on kinnitatud kodulinnuliha- ja munasektorite ning ovoalbumiini tüüpilised hinnad.

(2)

Kodulinnuliha- ja munasektorites ning ovoalbumiini impordihindade määramise aluseks oleva teabe korrapärase kontrollimise tulemusel tuleks muuta teatavate toodete tüüpilisi impordihindu, võttes arvesse päritolule vastavaid hinnaerinevusi. Seepärast tuleks tüüpilised hinnad avaldada.

(3)

Turuolukorda arvesse võttes tuleks seda muudatust kohaldada võimalikult kiiresti.

(4)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas põllumajandusturgude ühise korralduse komitee arvamusega,

22.1.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 17/43

(1)

Asutamislepinguga kehtestatakse Euroopa Liidu (EL) kodakondsus, mis täiendab vastavate liikmesriikide kodakondsust ja on oluline element Euroopa integratsiooni tugevdamisel ja kindlustamisel.

(2)

Kodanikuaktiivsuse innustamine on võtmeelement ühtekuuluvuse ja demokraatia arengu tugevdamisel.

(3)

Kodanikuaktiivsust edendav vabatahtliku tegevuse Euroopa aasta aitab näidata, et vabatahtlik tegevus on kodanikuaktiivsuse ja demokraatia üks tähtsaid mõõtmeid, mis viib ellu selliseid Euroopa väärtusi nagu solidaarsus ja mittediskrimineerimine ning annab seega panuse Euroopa ühiskondade harmoonilisele arengule.

(4)

Vabatahtlik tegevus kujutab endast rikkalikku õppimise allikat, võimaldab arendada sotsiaalseid oskusi ja pädevusi ning aitab kaasa solidaarsusele. Igas vanuses vabatahtlike tegevus on äärmiselt oluline demokraatia arengu jaoks, mis on üks ELi aluspõhimõtteid. Vabatahtlik tegevus võib kaasa aidata inimeste heaolule ja Euroopa ühiskonna harmoonilisele arengule.

(5)

Võttes nõuetekohaselt arvesse iga liikmesriigi olukorra eripära ning vabatahtliku tegevuse kõiki vorme, tähendab mõiste „vabatahtlik tegevus” igasugust vabatahtlikku tegevust, nii formaalset, mitteformaalset kui ka informaalset, mida isik teeb omast vabast tahtest, valikust ja motivatsioonist juhindudes ning mis ei ole seotud rahalise kasu saamisega. Sellest on kasu üksikisikust vabatahtlikule, kogukondadele ja kogu ühiskonnale. Ühtlasi on see üksikisikute ja ühenduste jaoks võimalus käsitleda inimlikke, sotsiaalseid, põlvkondadevahelisi ja keskkonnaalaseid vajadusi ja probleeme ning sageli tehakse seda mittetulundusühingute või kodanikualgatuste toetuseks. Vabatahtlik tegevus ei asenda ametialaseid ja tasustatud tööhõivevõimalusi, vaid annab ühiskonnale lisaväärtust.

(6)

Kiiresti muutuvas ühiskonnas on vaja tagada vabatahtlikku tegevust toetavad tõhusad meetmed, et vabatahtlikus tegevuses saaks osaleda rohkem inimesi. Seega on oluline toetada üksteiselt õppimist ja heade tavade vahetamist ja arendamist kohalikul, piirkondlikul, riiklikul ja ühenduse tasandil.

(7)

1997. aasta valitsustevahelisel konverentsil võeti vastu deklaratsioon nr 38 vabatahtliku teenistuse kohta, mis lisati Amsterdami lepingu lõppaktile ja milles tunnustati vabatahtliku tegevuse tähtsat panust sotsiaalse ühtekuuluvustunde arendamisse.

(8)

Oma 1997. aasta juuni teatises vabatahtlike organisatsioonide ja sihtasutuste osatähtsuse edendamise kohta Euroopas tõstis komisjon esile vabatahtlike organisatsioonide ja sihtasutuste kolme aspekti: töökohtade loomise majanduslik aspekt; sotsiaalne aspekt, mis seisneb sotsiaalmeetmete kindlaksmääramisele ja sotsiaalsele progressile kaasaaitamises; ning poliitiline aspekt, millega edendatakse demokraatiat, kodanikumeelsust ja kodanikuosalust.

(9)

Nõukogu ning nõukogus 27. juunil 2002. aastal ja 16. novembril 2007. aastal kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate resolutsioonides ning 20. novembri 2008. aasta soovituses tunnustasid nõukogu ja liikmesriigid „vabatahtlikku tegevust” kui noortevaldkonna üht põhiaspekti ning leppisid kokku noorte vabatahtliku tegevuse ühistes eesmärkides ning samuti noorte liikuvuse suhtes kogu ELi ulatuses.

(10)

13. detsembri 2006. aasta arvamuses „Vabatahtlik tegevus, selle roll ja mõju Euroopa ühiskonnas” (2) palus Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee Euroopa Komisjonil „kuulutada välja Euroopa vabatahtlike aasta ning avaldada nii kiiresti kui võimalik valge raamat vabatahtliku tegevuse ja kodanikuaktiivsuse kohta Euroopas”.

(11)

2008. aasta märtsis võttis Euroopa Parlament vastu aruande „Vabatahtliku tegevuse osatähtsus majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse toetamisel”, milles kutsuti liikmesriike ja piirkondlikke ja kohalikke omavalitsusi üles tunnustama vabatahtliku tegevuse tähtsust sotsiaalse ja majandusliku ühtekuuluvuse edendamisel.

(12)

2008. aasta juulis võttis Euroopa Parlament vastu kirjaliku deklaratsiooni 2011. aasta kuulutamise kohta Euroopa vabatahtliku tegevuse aastaks.

(13)

Vabatahtlikku tegevust on käsitletud mitmes ühenduse programmis, milles on muu hulgas keskendutud liikuvusele igas vanuses inimestele mõeldud vabatahtlike tegevuste raames, sh programmid „Elukestev õpe” (3) ja „Kodanike Euroopa” (4) ning Euroopa vabatahtlik teenistus programmi „Aktiivsed Noored” (5) raames.

(14)

Kogu Euroopas on väga erinevat laadi vabatahtlikku tegevust, mida tuleks alal hoida ja edasi arendada.

(15)

Vabatahtliku tegevuse potentsiaali ei ole veel täielikult ära kasutatud. Kodanikuaktiivsust edendav Euroopa vabatahtliku tegevuse aasta annab võimaluse näidata Euroopa kontekstis, et vabatahtlik tegevus suurendab kodanikuosalust, ning võib aidata suurendada kodanike ühtekuuluvustunnet ja osalust ühiskonnas kõikidel tasanditel – kohalikul, piirkondlikul, riiklikul ja Euroopa tasandil.

(16)

Kodanikuaktiivsust edendav vabatahtliku tegevuse aasta võiks ka kaasa aidata soolise ebavõrdsuse käsitlemisele vabatahtliku tegevuse sektoris, näiteks seoses sektorite ja tegevustega, milles mehed ja naised osalevad, või seoses esindatusega vabatahtliku tegevuse sektori juhtide seas.

(17)

2011. aastal möödub kümme aastat rahvusvahelisest ÜRO vabatahtlike aastast 2001.

(18)

Käesoleva otsusega kehtestatakse rahastamispakett, mis kujutab endast peamist juhist eelarvepädevatele institutsioonidele Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel 17. mail 2006. aastal sõlmitud institutsioonidevahelise kokkuleppe (eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta) (6) punkti 37 tähenduses.

(19)

Kuna kavandatav Euroopa aasta nõuab riikidevahelist teabevahetust ja heade tavade levitamist kogu ühenduse tasandil, ei suuda liikmesriigid meetme eesmärke täielikult saavutada, mistõttu on need meetmete ulatust arvestades paremini saavutatavad ühenduse tasandil. Asutamislepingu artiklis 5 sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev otsus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale,

1)

töötada vabatahtlikku tegevust soodustava keskkonna suunas ELis, et kinnistada vabatahtlik tegevus kui kodanikuosaluse ja inimestelt inimestele suunatud tegevuse edendamise vahend ELi kontekstis ning käsitleda vajaduse korral olemasolevaid takistusi vabatahtlikule tegevusele;

2)

anda vabatahtliku tegevuse organiseerijatele võimalus parandada vabatahtliku tegevuse kvaliteeti, et lihtsustada vabatahtlikku tegevust ja aidata korraldajatel ellu viia uut laadi vabatahtlikke tegevusi ning soodustada suhtlust, liikuvust, koostööd ja sünergiat kodanikuühiskonna raames ning kodanikuühiskonna ja muude sektorite vahel ELi kontekstis;

3)

tunnustada vabatahtlikku tegevust, et edendada asjakohaseid stiimuleid üksikisikute, ettevõtjate ja vabatahtlikku tegevust toetavate organisatsioonide jaoks ning saavutada olukord, kus ELi ja liikmesriikide tasandi poliitikud, kodanikuühiskonna organisatsioonid, avalik-õiguslikud institutsioonid, formaalse ja mitteformaalse õppe sektor ja ettevõtjad tunnustaksid süsteemsemalt vabatahtlikku tegevust ja selle raames omandatavaid oskusi ja pädevusi;

4)

suurendada teadlikkust vabatahtliku tegevuse väärtusest ja tähtsusest, et suurendada üldist teadlikkust selle kohta, et vabatahtlik töö on oluline kodanikuosaluse avaldumise vorm, mis aitab kaasa selliste kõikide liikmesriikide jaoks ühiste eesmärkide saavutamisele nagu harmooniline sotsiaalne areng ja sotsiaalne ühtekuuluvus.

a)

kogemuste ja heade tavade vahetamine;

b)

uuringute ja teadustööde sooritamine ning samuti nende tulemuste levitamine;

c)

konverentsid, üritused ja algatused, et edendada arutelu ja suurendada teadlikkust kodanike osalemist soodustava vabatahtliku tegevuse tähtsusest ja väärtusest ning tõsta esile vabatahtlike ja nende organisatsioonide panust;

d)

liikmesriikides läbi viidavad konkreetsed algatused, mille eesmärk on edendada Euroopa aasta eesmärke; vähemalt 25 % Euroopa aasta kogueelarvest kasutatakse selleks otstarbeks;

e)

teabe- ja tutvustuskampaaniad peamiste ideede levitamiseks.

22.1.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 17/50

(1)

1. veebruari 2008. aasta kirjas, mis registreeriti komisjonis sama kuupäevaga, teatas Itaalia komisjonile riigiabist C 20/08 (ex N 62/08). 18. märtsil 2008. aastal komisjonis registreeritud kirjas esitas Itaalia komisjonile täiendavat teavet.

(2)

30. aprilli 2008. aasta kirjas teatas komisjon Itaaliale, et ta on seoses kõnealuse abiga otsustanud algatada EÜ asutamislepingu artikli 88 lõikes 2 sätestatud menetluse. Kõnealusest otsusest teatati Itaaliale 7. mail 2008.

(3)

Komisjoni otsus algatada menetlus avaldati Euroopa Liidu Teatajas  (2). Komisjon kutsus huvitatud isikuid esitama abimeetme kohta oma märkusi.

(4)

4. juuni 2008. aasta e-kirjas, mis registreeriti komisjonis sama kuupäevaga (st märkuste esitamise tähtaja jooksul, mis määrati Itaaliale menetluse algatamise otsuses), taotles Itaalia märkuste esitamise tähtaja pikendamist ühe kuu võrra. 9. juuni 2008. aasta kirjas pikendas komisjon märkuste esitamise tähtaega 7. juulini 2008. Itaalia esitas lõpuks oma märkused 7. juuli 2008. aasta kirjas, mis registreeriti komisjonis sama kuupäevaga (st pikendatud tähtaja jooksul).

(5)

Cantiere Navale De Poli s.p.a. (edaspidi „De Poli”), kes väitis ennast olevat huvitatud isik, esitas oma märkused 17. septembri 2008. aasta kirjas, mis registreeriti komisjonis 17. septembril 2008. De Poli on Itaalia laevatehas, mis asub Veneetsia Pellestrina piirkonnas. Vastavalt teatises esitatud teabele on kõnealune laevatehas üks kahest võimalikust laevatehasest, kellele oleks vastavalt põhjenduses 6 kirjeldatud abikavale võimalik abi anda, tingimusel et teatatud abi kiidetakse heaks. Kuid tähtaeg, mille jooksul huvitatud isikud said märkusi esitada, lõppes üks kuu pärast EÜ asutamislepingu artikli 88 lõikes 2 sätestatud menetluse algatamise otsuse avaldamist Euroopa Liidu Teatajas, st 7. juulil 2008. De Poli esitas oma märkused pärast kõnealuse tähtaja möödumist. De Poli väitis, et ta avastas hilinenult komisjoni menetluse algatamise otsuse ja Itaalia märkused kõnealuse otsuse kohta.

(6)

EÜ asutamislepingu artikli 88 lõike 2 kohaselt peab komisjon kutsuma huvitatud isikuid üles esitama oma märkusi. Kõnealuse sätte kohaselt aga ei ole komisjon kohustatud teavitama huvitatud isikuid üksikult, vaid peab tagama, et kõikidel potentsiaalsetel huvitatud isikutel on võimalus oma märkusi esitada. Euroopa Liidu Teatajas teatise avaldamine on asjakohane viis kõikide huvitatud isikute teavitamiseks menetluse algatamisest (3). Sellest tulenevalt võib järeldada, et De Polile teatati nõuetekohaselt menetluse algatamise otsusest ja märkuste esitamise tähtajast eespool kirjeldatud teatise avaldamise kaudu. Vaatamata sellele ei järginud De Poli märkuste esitamise tähtaega, mis on sätestatud nõukogu 22. märtsi 1999. aasta määruse (EÜ) nr 659/1999 (millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad EÜ asutamislepingu artikli 93 kohaldamiseks) (4) (edaspidi „menetlusmäärus”) artikli 6 lõikes 1. Komisjon märkis, et De Poli ei taotlenud märkuste esitamise tähtaja pikendamist ega esitanud ühtegi konkreetset põhjust, miks tema märkusi tuleks arvesse võtta, vaatamata sellele, et need esitati pärast tähtaja möödumist. Seetõttu ei võta komisjon De Poli hilinenult esitatud märkusi arvesse.

(7)

19. mai 2004. aasta kirjas (K(2004) 1807 (lõplik)) otsustas komisjon mitte esitada vastuväiteid Itaalia riigiabikava suhtes, mis käsitleb laevaehituse ajutist kaitsemehhanismi (5) (edaspidi „abikava”). Komisjon luges abikava olevat ühisturuga kokkusobiv, sest see vastas nõukogu 27. juuni 2002. aasta määrusele (EÜ) nr 1177/2002 (mis käsitleb laevaehituse ajutist kaitsemehhanismi), (6) mida on muudetud nõukogu määrusega (EÜ) nr 502/2004 (7) (edaspidi „ajutise kaitsemehhanismi määrus”).

(8)

Teatatud ja komisjoni poolt heaks kiidetud abikavale eraldati 10 miljoni euro suurune eelarve.

(9)

Itaalia on teatanud komisjonile oma kavast eraldada abikava eelarvesse veel 10 miljonit eurot.

(10)

Komisjon algatas ametliku uurimismenetluse vastavalt EÜ asutamislepingu artikli 88 lõikele 2, sest tal oli kahtlusi, kas teatatud abi on kokkusobiv ühisturuga allpool kirjeldatud põhjustel.

(11)

Võttes arvesse menetlusmääruse artikli 1 punkti c ja komisjoni 21. aprilli 2004. aasta määruse (EÜ) nr 794/2004 (millega rakendatakse nõukogu määrust (EÜ) nr 659/1999, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad EÜ asutamislepingu artikli 93 kohaldamiseks) (8) (edaspidi „rakendusmäärus”) artiklit 4, oli komisjon arvamusel, et teatatud eelarve suurendamine kujutab endast abikava muutmist ja seega uut abi, millest tuleb komisjonile teatada vastavalt EÜ asutamislepingu artikli 88 lõikele 3. Lisaks sellele oli komisjon arvamusel, et teatatud abi kokkusobivust ühisturuga tuleb hinnata, võttes arvesse praegu kohaldatavaid eeskirju. Ajutise kaitsemehhanismi määruse kohaldamine lõppes 31. märtsil 2005 ja sellest tulenevalt ei saa see olla abi heakskiitmise õiguslikuks aluseks.

(12)

Komisjon juhtis tähelepanu ka sellele, et abi ei paista olevat kokkusobiv ühisturuga ühegi praegu kehtiva riigiabisätte alusel.

(13)

Itaalia vaidlustas komisjoni kahtlused ja esitas järgmised märkused.

(14)

Esiteks vaidlustas Itaalia komisjoni seisukoha, et teatatud meede kujutab endast uut abi. Itaalia väitis, et rakendusmääruse artiklit 4 tuleb tõlgendada nii, et abi tuleks liigitada uueks abiks ainult juhul, kui heaskiidetud abikava eelarve suurendamisega kaasneb nende tähtaegade pikendamine, mille jooksul ettevõtjatel on juurdepääs asjaomastele soodustustele, ja millel võib olla konkurentsi moonutav mõju. Itaalia väitis, et see ei ole nii käesoleva juhtumi puhul, sest see käsitleb nende algatuste lõpetamist, mille kohta ametlik taotlus esitati ajal, millal ajutise kaitsemehhanismi määrus veel kehtis. Sellega seoses väitis Itaalia ka, et rakendusmääruse artikkel 4 on menetlussäte, millega on kehtestatud olemasoleva abi teatavatest muudatustest teatamise menetlus ja mis ei ole seotud abi kokkusobivuse hindamisega, mistõttu ei saa komisjon kasutada kõnealust artiklit kavandatud riigiabi kokkusobivuse hindamiseks.

(15)

Seejärel esitas Itaalia oma märkused komisjoni seisukoha kohta, et ajutise kaitsemehhanismi määrus ei saa enam olla teatatud abi ühisturuga kokkusobivuse hindamise õiguslikuks aluseks. Itaalia väitis, et kõnealune seisukoht on vastuolus ajutise kaitsemehhanismi määruses võetud seisukohaga, sest vaatamata sellele, et seda oli algselt kavas kohaldada kuni 31. märtsini 2004 (seda pikendati hiljem kuni 31. märtsini 2005), on määruse õiguslik alus nõukogu 29. juuni 1998. aasta määrus (EÜ) nr 1540/98, millega kehtestatakse uued eeskirjad laevaehitusele antava abi kohta (9) (edaspidi „laevaehitusmäärus”), mis pidi aeguma juba 31. detsembril 2003.

(16)

Lisaks sellele on Itaalia arvamusel, et ei ole päris selge, miks ei võiks ajutise kaitsemehhanismi määrust kasutada abikava eelarve ajakohastamise õigustamiseks, sest tegemist on vaid finantstoiminguga, mille eesmärk on võrdsustada nende laevatehaste olukord, kes esitasid oma taotlused kooskõlas ajutise kaitsemehhanismi määrusega selle kehtivusajal, kuid kes ei saanud abi eelarve piiratuse tõttu, nende laevatehaste olukorraga, kes on juba abi saanud (võrdse kohtlemise üldpõhimõte). Itaalia väidab, et kuigi riigi sekkumiseks kasutatavate vahendite ajakohastamine, mille eesmärk oli korrigeerida aja mõju või ebapiisavaks osutunud kuluprognoose, tähendab küll algse abi suurendamist, kuid ei kujuta endast uut abi või on kokkusobiv ühisturuga vastavalt algse abi õigustuseks kasutatud õigusliku alusele. Lühidalt on Itaalia sõnul tegemist ootel olevate abitaotluste lahendamisega seoses enne 31. märtsi 2005 sõlmitud lepingutega ning see ei tähenda abikava kehtivusaja pikendamist, selle kohaldamisala laiendamist ega muudatusi abikava üldises ülesehituses. Oma seisukoha toetuseks viitab Itaalia võrdse kohtlemise üldpõhimõttele, vajadusele võtta nõuetekohaselt arvesse abisaajate õiguspäraseid ootusi ja Euroopa Kohtu kohtupraktikale (otsused kohtuasjades 223/85 (10) ja C-364/90) (11).

(17)

Itaalia väidab ka, et teatatud abi ei oleks vastuolus Maailma Kaubandusorganisatsiooni (edaspidi „WTO”) otsusega, mille kohaselt ei ole ajutise kaitsemehhanismi määrus kooskõlas WTO eeskirjadega.

(18)

Et meede on vaid eelarvelist laadi, tuleks selle ühisturuga kokkusobivuse hindamisel võtta aluseks meetmed, mida on kavas rahastada, st abikava kohaselt antav abi. Eespool nimetatud komisjoni 19. mai 2004. aasta kirjas loetletud põhjustel kujutab abikava endast riigiabi EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 1 tähenduses.

(19)

Menetlusmääruse artikli 1 punkti c ja rakendusmääruse artikli 4 kohaselt kujutab heakskiidetud abikava eelarve suurendamine endast uut abi juhul, kui algset eelarvet suurendatakse rohkem kui 20 %. Käesoleva juhtumi puhul moodustab teatatud suurendamine 100 % algsest eelarvest ja seda peab seetõttu hindama uue abina EÜ asutamislepingu artikli 87 alusel.

(20)

Itaalia vastuväited selles küsimuses ei muuda komisjoni hinnangut.

(21)

Seoses uue abi määratlusega, mis kuulub teatamiskohustuse alla vastavalt EÜ asutamislepingu artikli 88 lõikele 3, märgib komisjon, et ta kohaldab selle suhtes määruse (EÜ) nr 659/1999 artikli 1 punktis c esitatud määratlust. Kõnealuse määruse artikli 1 punktis c on uus abi määratletud muu hulgas kui „olemasoleva abi muudatused”.

(22)

Lisaks sellele on rakendusmääruse artiklis 4 selgitatud, et „olemasoleva abi muudatus tähendab mis tahes muutust, välja arvatud puhtalt formaalsed või halduslikud muudatused, mis ei mõjuta abimeetme ühisturule vastavuse hindamist”, sealhulgas heakskiidetud abikava eelarve suurendamised üle 20 %. Siinkohal märgib komisjon, et rakendusmääruse artikkel 4 ei kujuta endast uue abi kokkusobivuse hindamise õiguslikku alust; vastupidiselt sellele, millele vihjas Itaalia (vt põhjendus 13), ei ole komisjon kõnealust artiklit sel eesmärgil ka kasutanud, pigem selgitatakse kõnealuses artiklis seda, kuidas komisjon peaks kohaldama menetlusmääruse artikli 1 punkti c seoses uue abi määratlusega. Lisaks sellele juhib komisjon tähelepanu sellele, et Itaalia väide, et meede on vaid ebapiisavaks osutunud kulude ajakohastamine, mis ei muuda abikava üldist ülesehitust, ei muuda tõsiasja, et kõnealune eelarve suurendamine on olemasoleva abi muutmine ja seega uus abi vastavalt menetlusmääruse artikli 1 punktile c ja rakendusmääruse artiklile 4.

(23)

Komisjon ei saa nõustuda ka Itaalia väitega, et rakendusmääruse artiklit 4 tuleb tõlgendada nii, et abi tuleks liigitada uueks abiks ainult juhul, kui heaskiidetud abikava eelarve suurendamisega kaasneb nende tähtaegade pikendamine, mille jooksul ettevõtjatel on juurdepääs asjaomastele soodustustele, ja millel võib olla konkurentsi moonutav mõju. Komisjon märgib, et heakskiidetud abikava eelarve suurendamine (välja arvatud juhul, kui see on väiksem kui 20 %) mõjutab kindlasti konkurentsi, sest see võimaldab liikmesriigil anda algselt heakskiidetud abist suuremat abi. Selline muutus selles, kuidas abikava mõjutab konkurentsi, tähendab, et komisjon peab uuesti hindama abi kokkusobivust ühisturuga. Seega ei saa Itaalia teatatud eelarve sellist suurendamist pidada puhtalt formaalseks või halduslikuks muudatuseks ega muudatuseks, mis ei mõjuta abi ühisturuga kokkusobivuse hindamist.

(24)

Seetõttu kinnitab komisjon, et teatatud meedet tuleb hinnata uue abina vastavalt EÜ asutamislepingu artikli 87 lõikele 1.

(25)

Seoses Itaalia esimese märkusega selles küsimuses juhib komisjon kõigepealt tähelepanu sellele, et ajutise kaitsemehhanismi määruse vastuvõtmisel ei olnud õiguslikuks aluseks laevaehitusmäärus, vaid EÜ asutamisleping ja eriti selle artikli 87 lõike 3 punkt e ning artiklid 93 ja 133. Lisaks sellele ei näe komisjon vastuolu käesolevas juhtumis võetud seisukoha ja tõsiasja vahel, et ajutises kaitsemehhanismi määruses osutati mõnede sätete puhul laevaehitusmäärusele. Tegemist on pelgalt õigusloomelise meetodiga, mille puhul ei korratud ajutise kaitsemehhanismi määruses teatavaid määratlusi ega eeskirju, mis sisalduvad juba laevaehitusmääruses, vaid inkorporeeriti kõnealuste sätete sisu nendele viitamisega. Seetõttu ei sõltunud ajutise kaitsemehhanismi määruse kohaldamine nendes küsimustes laevaehitusmääruse jätkuvast kehtivusest, vaid ajutise kaitsemehhanismi määruses loodi hoopis uued, sõltumatud sätted, mis on põhimõtteliselt analoogilised nende sätetega laevaehitusmääruses, millele neis viidati. See ei ole sugugi vastuolus komisjoni seisukohaga käesolevas juhtumis, mille kohaselt ühenduse institutsioonide õigusaktil peab olema õiguslik alus, mis on jõus kõnealuse õigusakti vastuvõtmise ajal.

(26)

Vastavalt komisjoni 30. aprilli 2008. aasta ametliku uurimismenetluse algatamise otsuses osutatule ei ole ajutise kaitsemehhanismi määrus enam jõus ja seega ei saa see olla uue abi hindamisel õiguslikuks aluseks. Ametliku uurimismenetluse algatamise otsuses nimetatud põhjustel (punktid 9 ja 10) ei ole teatatud abi ühisturuga kokkusobiv laevaehituse riigiabi raamistiku (12) alusel ega paista olevat ühisturuga kokkusobiv ka ühegi muu kohaldatava riigiabisätte alusel. Komisjon märgib ka, et Itaalia ei ole välja pakkunud ühtegi alternatiivset õiguslikku alust abi kokkusobivuse hindamiseks, vaid on väitnud, et tegemist ei ole „uue abiga”, millega komisjon ei saa vastavalt põhjendustes 18–22 selgitatule nõustuda.

(27)

Samamoodi ei saa komisjon nõustuda ka Itaalia väidetega seoses õiguspäraseid ootusi ja võrdset kohtlemist käsitlevate õiguslike üldpõhimõtete kohta.

(28)

Itaalia väidab, et laevatehastel, kes taotlesid abi vastavalt abikavale ajal, mil ajutise kaitsemehhanismi määrus oli veel jõus, ja kes vastasid abi saamise tingimustele, kuid ei saanud abi eelarveliste vahendite puudumise tõttu, on õiguspärane ootus abi saamiseks; Itaalia väidab ka, et õiguspäraste ootuste kaitse üldpõhimõtte kohaselt (ja eesmärgil kohelda kõnealuseid laevatehaseid võrdselt nendega, kes said abi olemasolevate vahendite raames) on nendel õigus abi saada, olenemata sellest, kas ajutise kaitsemehhanismi määrus on veel jõus.

(29)

Vastavalt väljakujunenud kohtupraktikale võib iga isik, kes on olukorras, kus on selge, et ühenduse ametiasutuste poolt neile konkreetsete tagatiste andmine on kaasa toonud õiguspäraste ootuste tekkimise, tugineda õiguspäraste ootuste kaitse põhimõttele. Kuid isik ei saa väita, et kõnealust põhimõtet oleks rikutud, juhul kui ametiasutused ei ole talle eelnevalt andnud konkreetset tagatist (13).

(30)

Käesoleva juhtumi puhul on komisjon arvamusel, et potentsiaalsed abikavast abisaajad saaksid väita, et neil on õiguspärased ootused, et abi, mis on antud komisjoni heakskiidetud abikavas sätestatud tingimustel, sealhulgas 10 miljoni euroga piirduv eelarve, on õiguspärane. Kuid Itaalia väited käsitlevad tegelikult ootusi saada abi pärast abikava aegumist ja eelkõige saada toetust vahenditest, mis ületavad heakskiidetud eelarve, st ootusi saada uut riigiabi. Ettevõtjal ei saa põhimõtteliselt olla õiguspäraseid ootusi saada abi, mida komisjon ei ole kooskõlas EÜ asutamislepingus sätestatud menetlusega veel heaks kiitnud (14). Samal põhjusel ei või ettevõtja viidata võrdse kohtlemise üldpõhimõttele, et teda tuleks kohelda võrdselt heakskiidetud abi saajatega.

(31)

Itaalia tsiteeris ka kohtulahendit, milles Itaalia arvates peegeldub põhimõtte accessorium sequitur principale (mille kohaselt otsust peamise küsimuse kohta kohaldatakse ka seonduvate küsimuste suhtes) kohaldamine ja mis toetab järeldust, et isegi juhul, kui riigi sekkumiseks kasutatavate vahendite ajakohastamine, mille eesmärk on korrigeerida aja mõju või ebapiisavaks osutunud kuluprognoose, tähendab küll algse abi suurendamist, kuid ei kujuta endast uut abi või on kokkusobiv ühisturuga vastavalt algse abi õigustuseks kasutatud õiguslikule alusele.

(32)

Kuid viidatud kohtupraktika ei toeta Itaalia seisukohta.

(33)

Kohus otsustas kohtuasjas C 223/85, et komisjoni suutmatus tegutseda mõistliku ajavahemiku jooksul ja tõsiasi, et abi oli mõeldud heakskiidetud abiga toetatava tegevuse täiendavate kulude katteks, tekitas abisaajas õiguspärase ootuse, et abi suhtes ei esitata vastuväiteid. Kuid komisjon ei mõista, kuidas kõnealune pretsedent toetab Itaalia seisukohta, et abikava eelarve ajakohastamine ei kujuta endast uut abi või et selline ajakohastamine on ühisturuga kokkusobiv vastavalt õiguslikule alusele, mis õigustas algset abi, st ajutise kaitsemehhanismi määrusele. Vastupidi, komisjon juhib tähelepanu sellele, et kõnealuses kohtuotsuses ei seatud kahtluse alla seda, et komisjon peab „abi, mis oli mõeldud heakskiidetud abiga toetatava tegevuse täiendavate kulude katteks” heaks kiitma vastavalt EÜ asutamislepingu artikli 87 lõikele 1 (sel ajal artikkel 93).

(34)

Lisaks sellele ei ole Itaalia tõendanud, et käesoleva juhtumi puhul ei suutnud komisjon tegutseda mõistliku ajavahemiku jooksul. Vastupidi, pigem ei suutnud Itaalia teatada abikava suurendamisest ajal, mil ajutise kaitsemehhanismi määrus oli veel jõus.

(35)

Ka kohtuasi C-364/90 ei toeta Itaalia seisukohta. Kohtuasja selles osas, millele Itaalia viitab, leidis kohus pelgalt, et komisjon ei suutnud nõuetekohaselt õigustada negatiivset riigiabi otsust, ja märkis, et teatavad kohtueelses etapis esitatud dokumendid olid piisavalt selged selleks, et samad väited oleksid kohtus vastuvõetavad. Komisjon ei mõista, kuidas kõnealused puhtalt menetluslikud märkused toetavad Itaalia seisukohta, et abikava eelarve suurendamine tuleks materiaalõiguse küsimusena heaks kiita ajutise kaitsemehhanismi määruse alusel. Seoses Itaalia märkusega, mille kohaselt teatatud abi ei ole vastuolus WTO otsusega, milles on sätestatud, et ajutise kaitsemehhanismi määrus ei ole kokkusobiv WTO eeskirjadega, on komisjon juba eelmiste otsuste raames märkinud, et kooskõlas Euroopa Kohtu väljakujunenud kohtupraktikaga tuleb ühenduse õigusakte võimalikult suures ulatuses tõlgendada rahvusvahelist õigust, sealhulgas EÜ poolt WTOs võetud kohustusi, arvestades (15). Seetõttu tuleks ajutise kaitsemehhanismi määruse tõlgendamisel arvesse võtta ühenduse rahvusvahelisi kohustusi (16).

(36)

Sellega seoses tuletab komisjon meelde, et Korea vaidlustas ajutise kaitsemehhanismi määruse kokkusobivuse WTO eeskirjadega. 22. aprillil 2005 avaldas ekspertide rühm aruande, milles jõuti järeldusele, et ajutise kaitsemehhanismi määrus ja mitmed riiklikud ajutise kaitsemehhanismi määruse rakendamise kavad, mis olid jõus ajal, mil Korea algatas vaidluse WTOs, olid vastuolus vaidluste lahendamist reguleerivate eeskirjade ja protseduuride käsitusleppe artikli 23 lõikega 1 (17). 20. juunil 2005 võttis WTO vaidluste lahendamise organ vastu ekspertide rühma aruande, milles soovitati, et ühendus peab viima ajutise kaitsemehhanismi määruse ja riiklikud ajutise kaitsemehhanismi määruse kavad vastavusse oma WTO lepingutest tulenevate kohustustega (18). 20. juulil 2005 teavitas ühendus WTO vaidluste lahendamise organit, et ühenduse eeskirjad on nüüd vastavuses vaidluste lahendamise organi otsusega ja soovitustega, sest ajutise kaitsemehhanismi määrus kaotas kehtivuse 31. märtsil 2005 ja liikmesriigid ei saa kõnealuse määruse alusel enam tegevusabi anda.

(37)

Ekspertide rühma aruandes ja vaidluste lahendamise organi otsuses võtta kõnealune aruanne vastu osutati sellele, et ajutise kaitsemehhanismi määrus iseenesest on vastuolus WTO eeskirjadega, ja nõuti ühenduselt selle kohaldamise lõpetamist. Ühenduse kohustust rakendada vaidluste lahendamise organi otsust kohaldatakse ka tulevaste otsuste suhtes anda uut abi ajutise kaitsemehhanismi määruse alusel (19). Ühendus, kes teatas vaidluste lahendamise organile, et ühenduse eeskirjad on nüüd kooskõlas vaidluste lahendamise organi otsuse ja soovitustega, sest ajutise kaitsemehhanismi määrus kaotas kehtivuse 31. märtsil 2005 ja seega ei saa liikmesriigid enam kõnealuse määrusel alusel tegevusabi anda, kohustus kõnealust määrust uue abi andmisel enam mitte kohaldama. Seetõttu tähendaks käesoleva abi heakskiitmine seda, et ühendus rikuks oma rahvusvahelisi kohustusi.

(38)

Eespool kirjeldatud põhjustel on komisjon arvamusel, et teatatud riigiabi ei ole kokkusobiv ühisturuga,