ISSN 1725-5082

doi:10.3000/17255082.L_2009.348.est

Euroopa Liidu

Teataja

L 348

European flag  

Eestikeelne väljaanne

Õigusaktid

52. köide
29. detsember 2009


Sisukord

 

III   Euroopa Liidu lepingu kohaselt vastu võetud aktid

Lehekülg

 

 

EUROOPA LIIDU LEPINGU VI JAOTISE KOHASELT VASTU VÕETUD AKTID

 

 

2009/1010/JSK

 

*

Europoli haldusnõukogu otsuse kavand, 4. juuni 2009, andmete töötlemise tingimuste kohta Europoli otsuse artikli 10 lõike 4 alusel

1

 

 

2009/1011/JSK

 

*

Europoli haldusnõukogu otsus, 4. juuni 2009, millega kehtestatakse Europoli direktori ja asedirektorite valimise, ametiaja pikendamise ja ametist vabastamise eeskiri

3

 

 

V   Alates 1. detsembrist 2009 Euroopa Liidu lepingu, Euroopa Liidu toimimise lepingu ja Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud õigusaktid

 

 

ÕIGUSAKTID, MILLE AVALDAMINE ON KOHUSTUSLIK

 

*

Nõukogu määrus (EL, Euratom) nr 1295/2009, 22. detsember 2009, millega kohandatakse alates 1. juulist 2009 Euroopa Liidu ametnike ja muude teenistujate pensioniskeemi sissemaksete määra

9

 

*

Nõukogu määrus (EL, Euratom) nr 1296/2009, 23. detsember 2009, millega kohandatakse alates 1. juulist 2009 Euroopa Liidu ametnike ja muude teenistujate töötasusid ja pensione ning nimetatud töötasude ja pensionide suhtes kohaldatavaid paranduskoefitsiente

10

 

*

Nõukogu otsus 2009/1012/ÜVJP, 22. detsember 2009, relvaekspordikontrolli ning ühismeetme 2008/944/ÜVJP põhimõtete ja kriteeriumide edendamiseks kolmandates riikides läbiviidava ELi tegevuse toetamise kohta

16

 

 

ÕIGUSAKTID, MILLE AVALDAMINE EI OLE KOHUSTUSLIK

 

 

2009/1013/EL

 

*

Nõukogu rakendusotsus, 22. detsember 2009, mille kohaselt lubatakse Austria Vabariigil jätkuvalt kohaldada meedet, millega tehakse erand direktiivi 2006/112/EÜ (mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi) artiklist 168

21

 

 

2009/1014/EL

 

*

Nõukogu otsus, 22. detsember 2009, Regioonide Komitee liikmete ja asendusliikmete ametisse nimetamise kohta ajavahemikuks 26. jaanuarist 2010 kuni 25. jaanuarini 2015

22

 

 

2009/1015/EL

 

*

Nõukogu otsus, 22. detsember 2009, millega muudetakse ühiste konsulaarjuhiste 3. lisa I osa seoses kolmandate riikide kodanikega, kellelt nõutakse lennujaamaviisat

51

 

 

2009/1016/EL

 

*

Nõukogu otsus, 22. detsember 2009, millega tunnistatakse kehtetuks otsus 2009/473/EÜ kirjavahetuse vormis lepingu sõlmimise kohta, milles käsitletakse Euroopa Ühenduse ja Guinea Vabariigi vahelise kalandusalase partnerluslepingu ajutist kohaldamist

53

 

 

2009/1017/EL

 

*

Nõukogu otsus, 22. detsember 2009, milles käsitletakse Ungari Vabariigi asutuste poolt riigiabi andmist põllumajandusmaa ostmiseks ajavahemikul 1. jaanuarist 2010 kuni 31. detsembrini 2013

55

 

 

2009/1018/EL

 

*

Euroopa Keskpanga otsus, 14. detsember 2009, millega muudetakse otsust EKP/2006/17 Euroopa Keskpanga raamatupidamise aastaaruannete kohta (EKP/2009/29)

57

 

 

2009/1019/EL

 

*

Nõukogu soovitus, 22. detsember 2009, vaktsineerimise kohta hooajalise gripi vastu ( 1 )

71

 

 

2009/1020/EL

 

*

Komisjoni soovitus, 21. detsember 2009, vähese väävlisisaldusega kütuse ohutu kasutamise kohta laevades ühenduse sadamate kaide ääres ( 1 )

73

 

 

2009/1021/EL

 

*

Euroopa Keskpanga suunis, 14. detsember 2009, millega muudetakse suunist EKP/2006/16 raamatupidamise ja finantsaruandluse õigusraamistiku kohta Euroopa Keskpankade Süsteemis (EKP/2009/28)

75

 


 

(1)   EMPs kohaldatav tekst

ET

Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud.

Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn.


III Euroopa Liidu lepingu kohaselt vastu võetud aktid

EUROOPA LIIDU LEPINGU VI JAOTISE KOHASELT VASTU VÕETUD AKTID

29.12.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 348/1


EUROPOLI HALDUSNÕUKOGU OTSUSE KAVAND,

4. juuni 2009,

andmete töötlemise tingimuste kohta Europoli otsuse artikli 10 lõike 4 alusel

(2009/1010/JSK)

EUROPOLI HALDUSNÕUKOGU,

võttes arvesse nõukogu 6. aprilli 2009. aasta otsust 2009/371/JSK, millega asutatakse Euroopa Politseiamet (Europol), (1) (edaspidi „Europoli otsus”), eelkõige selle artikli 10 lõiget 4,

ning arvestades järgmist:

(1)

Haldusnõukogu pädevusse kuulub direktori ettepaneku alusel ning pärast ühise järelevalveasutusega konsulteerimist määrata kindlaks andmete töötlemise tingimused, eesmärgiga teha kindlaks, kas andmed on Europoli ülesannete täitmiseks vajalikud ja kas need võib lisada ühte Europoli infotöötlussüsteemidest, eelkõige seoses andmetele juurdepääsu ja nende kasutamisega ning selliste andmete säilitamise ja kustutamise tähtaegadega.

(2)

Käesoleva otsuse vastuvõtmisel võtab haldusnõukogu arvesse põhimõtteid, mis on sätestatud Euroopa Nõukogu 28. jaanuari 1981. aasta konventsioonis üksikisikute kaitse kohta isikuandmete automaattöötlusel ning Euroopa Nõukogu ministrite komitee 17. septembri 1987. aasta soovituses nr R(87) 15 isikuandmete kasutamise kohta politsei valdkonnas.

(3)

Haldusnõukogu otsus esitatakse nõukogule heakskiitmiseks,

ON VASTU VÕTNUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Mõisted

Käesolevas otsuses kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)   „isikuandmed”– mis tahes teave tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku kohta; isik on tuvastatav, kui teda on võimalik otseselt või kaudselt kindlaks teha, eelkõige isikukoodi või sellele isikule ainuomaste füüsiliste, füsioloogiliste, vaimsete, majanduslike, kultuuriliste või sotsiaalsete tunnuste abil;

b)   „isikuandmete töötlemine”– iga isikuandmetega tehtav toiming või toimingute kogum, olenemata sellest, kas see on automatiseeritud või mitte, näiteks andmete kogumine, salvestamine, korrastamine, säilitamine, kohandamine või muutmine, väljavõtete tegemine, päringute teostamine, kasutamine, üleandmine, levitamine või muul moel kättesaadavaks tegemine, ühitamine või ühendamine, blokeerimine, kustutamine või hävitamine;

c)   „andmetöötlussüsteemid”– Europoli infosüsteem, analüüsifailid ja muud isikuandmete töötlemise süsteemid, nagu on osutatud Europoli otsuse artikli 10 lõikes 1;

d)   „Europoli infosüsteem”– Europoli otsuse artikli 11 lõikes 1 osutatud süsteem;

e)   „analüüsifail”– analüüsimiseks koostatud tööfail, nagu on osutatud Europoli otsuse artiklis 14;

f)   „ELi ametid”– Europoli otsuse artikli 22 lõikes 1 osutatud Euroopa Liidu lepingu ja Euroopa ühenduste asutamislepinguga loodud või nende alusel moodustatud institutsioonid, ametid, bürood ja asutused;

g)   „kolmandad isikud”– Europoli otsuse artikli 23 lõikes 1 osutatud kolmandad riigid ja organisatsioonid;

h)   „nõuetekohaselt volitatud Europoli töötajad”– Europoli töötajad, keda direktor on määranud isikuandmeid töötlema kooskõlas käesoleva otsusega.

Artikkel 2

Reguleerimisala

Käesolevat otsust kohaldatakse isikuandmete suhtes, mis edastatakse Europolile otsustamaks, kas need on Europoli ülesannete täitmiseks vajalikud ning kas need võib lisada Europoli andmetöötlussüsteemidesse. Otsust ei kohaldata

a)

isikuandmetele, mis on sisestatud Europoli infosüsteemi vastavalt Europoli otsuse artikli 13 lõikele 1;

b)

liikmesriigi, ELi ameti või kolmanda isiku poolt konkreetsesse analüüsifaili lisamiseks antud isikuandmetele ning Europoli otsuse artikli 14 kohaselt analüüsifaili lisatud isikuandmetele;

c)

isikuandmetele, mis esitatakse Europolile muusse konkreetsesse isikuandmete töötlemise süsteemi lisamiseks, nagu on osutatud Europoli otsuse artikli 10 lõike 1 viimases lauses.

Artikkel 3

Juurdepääs ja kasutamine

1.   Juurdepääsuõigus Europoli poolt käesoleva otsuse alusel töödeldavatele isikuandmetele on ainult nõuetekohaselt volitatud Europoli töötajatel.

2.   Ilma et see piiraks Europoli otsuse artikli 17 kohaldamist, kasutatakse Europoli poolt käesoleva otsuse alusel töödeldavaid isikuandmeid ainult selleks, et määrata kindlaks, kas need andmed on Europoli ülesannete täitmiseks vajalikud ja kas need võib lisada Europoli andmetöötlussüsteemidesse.

3.   Kui Europol määrab kindlaks, et andmed on tema ülesannete täitmiseks vajalikud ja need võib lisada Europoli infosüsteemi, teeb ta ettepaneku, et asjaomased andmed esitanud liikmesriik sisestaks need Europoli infosüsteemi vastavalt Europoli otsuse artikli 13 lõikele 1. Kui liikmesriik Europoli ettepanekut ei järgi, kohaldatakse käesoleva otsuse artiklit 5.

Artikkel 4

Isikuandmete kaitse ja andmete turvalisuse eeskirjad

1.   Käesoleva otsuse alusel isikuandmeid töödeldes järgib Europol isikuandmete kaitse ja andmete turvalisuse eeskirju, mis on sätestatud Europoli otsuses, eelkõige selle artiklites 18, 27 ja 35, ning asjaomaseid rakenduseeskirju.

2.   Kui Europol otsustab sellised andmed lisada andmetöötlussüsteemidesse või need kustutada või hävitada, teavitab ta sellest andmed edastanud liikmesriiki, ELi ametit või kolmandat isikut.

Artikkel 5

Andmete säilitamise tähtajad

1.   Otsus isikuandmete kasutamise kohta kooskõlas artikli 3 lõikega 2 tehakse võimalikult kiiresti ning igal juhul kuue kuu jooksul pärast seda, kui nimetatud andmed on Europoli jõudnud.

2.   Kui kuue kuu möödudes sellist otsust tehtud ei ole, kustutatakse või hävitatakse asjaomased isikuandmed ning sellest teavitatakse andmed edastanud liikmesriiki, ELi ametit või kolmandat isikut.

Artikkel 6

Vastutus

Europol vastutab käesoleva otsuse artiklite 3, 4 ja 5 järgimise eest.

Artikkel 7

Jõustumine

Käesolev otsus jõustub Europoli otsuse kohaldamise kuupäeval.

Haag, 4. juuni 2009

Nõukogus heaks kiidetud 30. novembril 2009.

President

S. CLERTON


(1)  ELT L 121, 15.5.2009, lk 37.


29.12.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 348/3


EUROPOLI HALDUSNÕUKOGU OTSUS,

4. juuni 2009,

millega kehtestatakse Europoli direktori ja asedirektorite valimise, ametiaja pikendamise ja ametist vabastamise eeskiri

(2009/1011/JSK)

EUROPOLI HALDUSNÕUKOGU,

võttes arvesse nõukogu 6. aprilli 2009. aasta otsust Euroopa Politseiameti (EUROPOL) asutamise kohta (1) (edaspidi „Europoli otsus”), eriti selle artikli 37 lõike 9 punkti g, artikli 38 lõikeid 1, 2, 3 ja 7 ning artiklit 39,

võttes arvesse Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirju (edaspidi „personalieeskirjad”) ja ühenduste muude teenistujate teenistustingimusi (edaspidi „teenistustingimused”), mis on kehtestatud nõukogu määrusega (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 259/68, (2)

võttes arvesse teenistustingimuste artiklis 12 ajutiste töötajate töölevõtmise kohta sätestatut ning teenistustingimuste II jaotise 9. peatükki, milles käsitletakse ajutiste töötajatega töösuhte lõpetamist,

võttes arvesse komisjoni 12. jaanuari 2009. aasta otsust SEC (2009) 27/2, mis sisaldab reguleerivate asutuste, täitevasutuste ja ühisettevõtete direktorite valimise ja ametisse määramise suuniseid,

võttes arvesse haldusnõukogu töökorda

ning arvestades järgmist:

(1)

Haldusnõukogu ülesanne on kehtestada Europoli direktori ja asedirektorite valimise, ametiaja pikendamise ja ametist vabastamise suhtes kohaldatav eeskiri, mille nõukogu peab enne selle jõustumist kvalifitseeritud häälteenamusega heaks kiitma.

(2)

Direktor ja asedirektorid tuleks valida õiglase ja läbipaistva menetluse abil, rikkumata seejuures konfidentsiaalsuse ja valikumenetluse käigus töödeldud isikuandmete kaitse nõudeid.

(3)

Soovitatav on kasutada komisjoni 12. jaanuari 2009. aasta otsuses SEC (2009) 27/2 kehtestatud menetlusega analoogset menetlust.

(4)

Valikumenetluste eesmärk on täidetava ametikoha jaoks kõige sobivama kvalifikatsiooniga kandidaatide väljavalimine.

(5)

Europol on võrdseid võimalusi pakkuv tööandja,

ON KEHTESTANUD JÄRGMISE EESKIRJA:

1.   PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

1.   Käesolevat eeskirja kohaldatakse Europoli direktori ja asedirektorite valimise, ametiaja pikendamise ja ametist vabastamise suhtes kooskõlas Europoli otsuse artiklis 38 sätestatuga.

2.   Kui direktor ei ole ajutiselt suuteline oma ametikohustusi täitma rohkem kui ühe kuu pikkuse perioodi vältel või kui direktori ametikoht on täitmata, täidab tema tööülesandeid asedirektor. Selleks näeb haldusnõukogu ette asendamise korra.

3.   Iga meessoost isiku kohta tehtud viide käesolevas eeskirjas kehtib ka naissoost isiku kohta ja vastupidi, välja arvatud, kui kontekst viitab selgesõnaliselt vastupidisele.

2.   PEATÜKK

VALIKUMENETLUSED

Artikkel 2

Valikumenetlus toimub teenistustingimuste artikli 12 lõikes 1 sätestatud põhimõtete kohaselt.

Artikkel 3

1.   Direktori või asedirektori ametikoht loetakse vabaks:

a)

üheksa kuud enne nende ametiaja lõppemist;

b)

kui nõukogu on saanud tagasiastumisavalduse;

c)

kui nõukogu on teinud otsuse direktor või asedirektor ametist vabastada või lõpetada temaga töösuhe mõnel muul viisil, mis on kooskõlas käesoleva eeskirja 4. peatükiga;

d)

üheksa kuud enne direktori või asedirektori 65aastaseks saamist;

e)

direktori või asedirektori surma korral.

2.   Haldusnõukogu koostab iga vaba ametikoha kohta vaba ametikoha teate. Asedirektori vaba ametikoha teate koostab haldusnõukogu pärast direktoriga konsulteerimist.

Vaba ametikoha teates sätestatakse selgelt ja üksikasjalikult järgmised punktid:

a)

Europoli otsuses sätestatud Europoli ülesannete ja missiooni üldine kirjeldus;

b)

direktori või asedirektori peamiste ülesannete ja kohustuste kirjeldus ja olenevalt olukorrast asjakohased viited Europoli otsuse vastavatele sätetele;

c)

kõlblikkuse kriteeriumid, millele peavad vastama kõik kandidaadid;

d)

ametikoha iseloomustus, sealhulgas kõik need omadused, mida peetakse kõnealusel ametikohal töötamisel oluliseks ja mida kasutatakse seetõttu valikukriteeriumitena;

e)

ülevaade valiku- ja ametissemääramise menetlusest;

f)

teenistustingimused, sealhulgas palgaaste töölevõtmisel, pakutava lepingu olemus ja ametiaja pikkus;

g)

avalduste esitamise kord ja tähtaeg.

3.   Valikumenetluse käigus hinnatakse iga kandidaadi pädevust ja oskusi.

Haldusnõukogu määrab iga vaba ametikoha puhul kindlaks hindamise iseloomu ja korra ning võib otsustada kasutada välise hindamiskeskuse abi.

4.   Lisaks nähakse vaba ametikoha teates ette, et kuue nädala jooksul alates vaba ametikoha teate avaldamisest Euroopa Liidu Teatajas peavad kandidaadid esitama haldusnõukogu esimehele kirjaliku kandideerimisavalduse koos üksikasjaliku elulookirjelduse, motivatsioonikirja ja asjakohaste soovitustega, mis tõestavad nende sobivust ametikohustuste täitmiseks vabal ametikohal.

Vaba ametikoha teates teavitatakse ka sellest, et edukate kandidaatide suhtes kohaldatakse usaldatavuskontrolli, mis viiakse läbi vastavalt Europoli otsuse artiklis 40 kehtestatud reeglitele.

Artikkel 4

1.   Haldusnõukogu tagab artikli 3 lõikes 2 osutatud vaba ametikoha teate avaldamise Euroopa Liidu Teatajas ja muus meedias, sealhulgas üleriigilistes ajalehtedes ja erialastes perioodilistes väljaannetes, et saavutada maksimaalset osalemist kõikides liikmesriikides.

2.   Europol teavitab Europoli riiklikke üksusi direktori või asedirektori vabast ametikohast. Riiklikud üksused teavitavad vabast ametikohast liikmesriikide asjaomaseid pädevaid asutusi. Pädevad asutused tagavad vaba ametikohta käsitleva teabe edastamise oma osakondadele ja kõikidele asjaomastele töötajatele.

3.   Europol saadab taotlejatele nende taotluse kättesaamise kohta kinnituse.

Artikkel 5

1.   Haldusnõukogu moodustab valikukomitee (edaspidi „komitee”), kes hindab saadud taotlusi ning koostab nende põhjal põhjendatud aruande, mille ta esitab haldusnõukogule vastavalt käesoleva eeskirja artiklile 6.

2.   Kui on tegemist direktori ametikohaga, koosneb komitee Euroopa Komisjoni esindavast haldusnõukogu liikmest ja kuuest liikmesriike esindavast haldusnõukogu liikmest, kelle haldusnõukogu on valinud liisuheitmise teel.

3.   Kui on tegemist asedirektori ametikohaga, koosneb komitee direktorist või viimase poolt delegeeritud asedirektorist, komisjoni esindavast haldusnõukogu liikmest ja viiest liikmesriike esindavast haldusnõukogu liikmest, kelle haldusnõukogu on valinud liisuheitmise teel.

4.   Kui lõigete 2 ja 3 kohaselt määratud haldusnõukogu liige ei saa komitee töös osaleda, asendatakse ta haldusnõukogu asendusliikmega, kes esindab vastavalt vajadusele kas Euroopa Komisjoni või asjaomast liikmesriiki.

5.   Kui on põhjust arvata, et komitee liikmel on isiklik suhe mõne kandidaadiga või kui võib tekkida mõni muu huvide konflikt, ei tohi kõnealune isik komitee töös osaleda ning ta asendatakse asendusliikmega vastavalt lõikele 4.

6.   Haldusnõukogu sekretariaat tagab komiteele sekretariaaditeenused.

Artikkel 6

1.   Esimesel koosolekul valib komitee oma liikmete seast esimehe.

2.   Komiteed võib tema ülesannete täitmisel abistada personaliküsimuste väliskonsultant, kui haldusnõukogu on teinud kas omal algatusel või komitee taotlusel sellise otsuse. Personaliküsimuste väliskonsultandil ei ole komitee liikme staatust.

3.   Komitee ülesanded hõlmavad järgmist:

a)

vaba ametikoha teates sätestatud kriteeriumide põhjal kõnealusele ametikohale kõlblike kandidaatide tuvastamine;

b)

kõlblike kandidaatide taotluste esialgne hindamine, võttes arvesse nende ametialast kvalifikatsiooni, oskusi, kogemusi ja iseloomustusi, et valida välja need kandidaadid, kelle hindamist komitee peaks jätkama;

c)

kandidaatide hindamise korraldamine vastavalt käesoleva eeskirja artikli 3 lõikele 3;

d)

kandidaatide intervjueerimine eesmärgiga hinnata nende kvalifikatsiooni ja oskuste vastavust vaba ametikoha teates sätestatud kriteeriumitele;

e)

laekunud taotluste ja kasutatud menetluse kohta asjakohaselt põhjendatud aruande koostamine, mis sisaldab:

i)

kõlblike kandidaatide nimekirja, milles on viidatud kandidaatidele, keda komitee on intervjueerinud;

ii)

kõikidele kõlblikkuse kriteeriumitele vastavate ja vaba ametikoha teates sätestatud valikukriteeriumite põhjal vabale ametikohale kõige sobivamaks peetavate kandidaatide pingerida.

4.   Komitee töö dokumenteeritakse täies ulatuses, kasutades selleks eelkõige vaba ametikoha teates ja muudes haldusnõukogu lisasuunistes sätestatud valikukriteeriumite kohaselt koostatud hindamislehti. Hindamislehed ja kokkuvõte komitee poolt iga kandidaadi kohta tehtud üldistest järeldustest lisatakse taotlusdokumentidele.

5.   Mis tahes töö tulemused, mida sekretariaat, komitee üks või mitu liiget või personaliküsimuste väliskonsultant on teinud komitee nimel, esitatakse täies mahus komiteele läbivaatamiseks ja kinnitamiseks.

6.   Komitee esimees ja üks komitee liige allkirjastavad komitee otsuse aruande vastuvõtmise kohta.

7.   Pärast intervjuude läbiviimist edastab komitee esimees haldusnõukogule võimalikult kiiresti komitee aruande ning intervjueeritud kandidaatide kõik taotlusdokumendid.

Artikkel 7

Pärast iga menetlusetappi lõppemist teavitab komitee sekretariaat kirjalikult komitee otsusel väljalangenud kandidaate menetluse tulemustest.

Artikkel 8

1.   Komitee viib menetluse läbi Haagis, kui haldusnõukogu ei ole otsustanud teisiti.

2.   Reisi- ja elamiskulud, sealhulgas majutus hotellis hüvitatakse komitee liikmetele ning testimisele ja töövestlusele kutsutud kandidaatidele vastavalt kehtivatele eeskirjadele.

Artikkel 9

1.   Haldusnõukogu palub komitee esimehel tutvustada kasutatud menetlust ning esitada komitee aruande.

2.   Haldusnõukogu võib otsustada, et ta intervjueerib komitee koostatud pingereas olevaid kandidaate ja muid komitee poolt intervjueeritud kõlblikke kandidaate.

3.   Komitee esitatud aruande ja kui see on kohaldatav, siis ka lõike 2 kohaselt läbi viidud intervjuude põhjal võtab haldusnõukogu vastu põhjendatud arvamuse, mis sisaldab järgmist:

a)

kõlblike kandidaatide nimekiri;

b)

vähemalt kolmest väljavalitud kõlblikust kandidaadist koosnev pingerida ning

c)

kinnitus, et väljavalitud kandidaadid vastavad teenistustingimuste artikli 12 lõikega 2 kehtestatud teenistustingimustele ja vaba ametikoha teates sätestatud kõlblikkuse kriteeriumitele.

4.   Kui kandidaatide nimekirjas on ka mõni haldusnõukogu liige või kui võib tekkida mõni muu huvide konflikt, ei tohi kõnealune isik kohal olla, kui koostatakse haldusnõukogu arvamust.

5.   Haldusnõukogu esimees edastab haldusnõukogu arvamuse ning kõikide väljavalitud kandidaatide täielikud taotlusdokumendid nõukogule, et viimane saaks kogu asjakohase teabe põhjal teha oma otsuse Europoli otsuse artiklis 38 sätestatud viisil.

6.   Kandidaatidele, keda haldusnõukogu kõlblikuks ei tunnistanud, saadab komitee sekretariaat kirjaliku teate menetluse tulemustest.

Artikkel 10

Kui nõukogu on oma otsuse ametissemääramise kohta teinud, saadab haldusnõukogu sekretariaat kõikidele ametikohta taotlenud kandidaatidele ametliku teate menetluse tulemuste kohta. Personalieeskirjade artiklis 90 kaebuse esitamiseks ette nähtud kolmekuuline tähtaeg algab selle kirja kättesaamise kuupäevast.

Artikkel 11

1.   Komitee ja haldusnõukogu menetlused on salajased.

2.   Valikuprotsessi kaasatud komitee ja haldusnõukogu liikmed, Europoli või välise hindamiskeskuse töötajad või personaliküsimuste väliskonsultant säilitavad tehtud töö suhtes kõige rangema konfidentsiaalsuse.

3.   PEATÜKK

AMETIAJA PIKENDAMINE

Artikkel 12

1.   Kui Europoli otsuse artikli 38 sätete kohaselt ametisse määratud direktori või asedirektori ametiaega saab Europoli otsuse artikli 38 lõigete 1 või 2 kohaselt pikendada, võib haldusnõukogu teha erandi 2. peatükis sätestatud menetlusest. Sellisel juhul koostab haldusnõukogu vähemalt kaksteist kuud enne ametiaja lõppu arvamuse, milles nõukogul soovitatakse ametiaega pikendada. Haldusnõukogu arvamuses võetakse eeskätt arvesse asjaomase direktori või asedirektori esimese ametiaja jooksul saavutatud tulemusi, teenistustingimuste artikli 15 lõike 2 kohaselt igal aastal koostatavaid töö tulemuslikkuse aruandeid ning Europoli missiooni ja vajadusi järgnevatel aastatel.

Haldusnõukogu arvamus asedirektori ametiaja pikendamise kohta esitatakse pärast direktoriga konsulteerimist.

2.   2. peatükis ette nähtud menetlust kasutatakse siis, kui haldusnõukogu otsustab, et erandit ei tehta ning kõnealuse direktori või asedirektori ametiaega ei pikendata või kui nõukogu ei ole kolme kuu jooksul pärast haldusnõukogu arvamuse saamist küsimuse kohta oma otsust teinud.

4.   PEATÜKK

AMETIAJA LÕPETAMINE

Artikkel 13

1.   Välja arvatud teenistuse lõpetamine surma tõttu, lõpeb direktori või asedirektori töösuhe vastavalt teenistustingimuste artikli 47 lõikele a selle kuu lõpul, kui kõnealune isik saab 65 aastaseks.

2.   Direktori või asedirektori töösuhte lõpetamise otsuse teeb nõukogu kvalifitseeritud häälteenamuse alusel pärast arvamuse saamist haldusnõukogult vastavalt käesoleva eeskirja artiklitele 15 ja 17.

3.   Enne arvamuse esitamist asedirektori ametiaja lõpetamise kohta konsulteerib haldusnõukogu direktoriga.

Artikkel 14

1.   Direktor või asedirektor, kes soovib enne ametiaja lõppu ametist lahkuda, esitab Europolist lahkumiseks selgelt sõnastatud kirjaliku avalduse, milles ta teeb ettepaneku kuupäeva kohta, millest alates tema lahkumine teenistustingimuste artikli 47 lõike b punkti ii kohaselt võiks toimuda.

2.   Lahkumisavaldus adresseeritakse nõukogu eesistujale, koopia saadetakse haldusnõukogu esimehele ja kui ametist lahkuja on asedirektor, siis saadetakse üks koopia ka direktorile.

Artikkel 15

1.   Haldusnõukogu taotlusel võib nõukogu direktori või asedirektori töösuhte lõpetada teenistustingimuste artikli 47 punkti b kohaselt, pidades kinni kõnealuse artikli alapunktides ii või iii sätestatud etteteatamisajast ja muudest tingimustest.

2.   Nõukogu võib haldusnõukogu taotlusel lõpetada direktori või asedirektori töösuhte ilma etteteatamiseta, kui teenistustingimuste artikli 48 punktis a või b esitatud tingimused on täidetud.

3.   Nõukogu lõpetab direktori või asedirektori töösuhte ilma etteteatamiseta juhul, kui on täidetud teenistustingimuste artiklis 50 esitatud tingimused. Sellisel juhul teatab nõukogu kõnealusele isikule pärast tema ärakuulamist ja käesoleva eeskirja artikli 16 lõikes 2 osutatud distsiplinaarmenetluse kohaldamist, et tema töösuhe on lõpetatud.

Enne töösuhte lõpetamist võib direktori või asedirektori töösuhte peatada vastavalt teenistustingimuste artikli 50 lõikele 2 ja personalieeskirjade IX lisa artiklitele 23 ja 24, kusjuures direktori töösuhte peatab haldusnõukogu ja asedirektori töösuhte peatab direktor.

Artikkel 16

1.   Kui direktor või asedirektor on jätnud tahtlikult või hooletuse tõttu täitmata talle Europoli otsuse või teenistustingimustega pandud kohustused, peab ta kandma distsiplinaarvastutust vastavalt teenistustingimuste artiklile 50a, personalieeskirjade VI jaotisele ja kui see on kohaldatav, siis vastavalt personalieeskirjade IX lisale.

Lisaks muule on selliseks eksimuseks tõestatud tahtlikult valeteabe andmine kas oma ametialaste võimete või teenistustingimuste artikli 12 lõikes 2 sätestatud tingimuste kohta, kui see valeteave oli kõnealuse isiku töölevõtmisel otsustava tähtsusega.

2.   Algatatakse distsiplinaarmenetlus, mis viiakse läbi vastavalt personalieeskirjade IX lisale.

Artikkel 17

1.   Pärast personalieeskirjade IX lisas ette nähtud distsiplinaarmenetluse kohaldamist võib nõukogu teenistustingimuste artikli 49 kohaselt lõpetada direktori või asedirektori töösuhte ilma etteteatamiseta distsiplinaarsetel põhjustel, kui direktor või asedirektor on tahtlikult või hooletuse tõttu jätnud oma kohustused täitmata.

Enne direktori või asedirektori töösuhte lõpetamist võib tema töösuhte peatada vastavalt teenistustingimuste artikli 50 lõikele 2 ja personalieeskirja IX lisa artiklitele 23 ja 24, kusjuures direktori töösuhte peatab haldusnõukogu ja asedirektori töösuhte peatab direktor.

2.   Kui haldusnõukogu on saanud personalieeskirjade IX lisa artiklis 18 osutatud distsiplinaarnõukogu aruande, teeb ta otsuse, kas esitab nõukogule arvamuse direktori töösuhte lõpetamise kohta vastavalt Europoli otsuse artikli 38 lõikele 7 või mitte. Kui haldusnõukogu otsustab seda teha, esitab ta ühe kuu jooksul alates distsiplinaarnõukogu aruande kättesaamise kuupäevast asjakohaselt põhjendatud arvamuse karistuse kohta, mis tuleks direktorile määrata teo eest, milles teda süüdistatakse, või mis tahes muu meetme kohta, mille nõukogu peaks võtma vastavalt käesolevale eeskirjale. Enne arvamuse koostamist kuulab haldusnõukogu ära direktori. Haldusnõukogu esimees esitab haldusnõukogu otsuse nõukogule Europoli otsuse artikli 38 lõikes 7 ettenähtud viisil ning edastab selle koopia süüdistatud direktorile.

Kui haldusnõukogu otsustab, et nõukogule ei esitata Europoli otsuse artikli 38 lõike 7 kohast arvamust, on tal õigus määrata direktorile mõni personalieeskirjade IX lisa artikli 9 lõikes 1 ettenähtud karistus, välja arvatud direktori teenistusest vabastamine. Pärast seda, kui haldusnõukogu on direktori ära kuulanud, teeb ta personalieeskirjade IX lisa artiklites 9 ja 10 ettenähtud korras otsuse, otsuse tegemiseks tal on aega kaks kuud alates distsiplinaarnõukogult arvamuse saamise kuupäevast. Otsust tuleb põhjendada.

3.   Kui direktor on kätte saanud personalieeskirjade IX lisa artiklis 18 osutatud distsiplinaarnõukogu aruande, esitab ta viivitamata haldusnõukogule asjakohaselt põhjendatud arvamuse eelnõu karistuse kohta, mis tuleks talle määrata teo eest, milles teda süüdistatakse või mis tahes muu meetme kohta, mille nõukogu käesoleva eeskirja kohaselt peaks võtma.

Haldusnõukogu otsustab, kas ta esitab nõukogule Europoli otsuse artikli 38 lõike 7 kohaselt arvamuse kõnealuse asedirektori töösuhte lõpetamise kohta või mitte. Enne arvamuse koostamist kuulab haldusnõukogu ära asedirektori. Haldusnõukogu esitab oma arvamuse ühe kuu jooksul alates kuupäevast, mil direktor sai kätte distsiplinaarnõukogu aruande. Haldusnõukogu esimees esitab haldusnõukogu arvamuse nõukogule Europoli otsuse artikli 38 lõikes 7 ettenähtud viisil ning edastab selle koopia süüdistatud asedirektorile.

Kui haldusnõukogu otsustab, et ta ei esita nõukogule Europoli otsuse artikli 38 lõike 7 kohast arvamust, on direktoril õigus määrata asedirektorile mõni personalieeskirjade IX lisa artikli 9 lõikes 1 ettenähtud karistus, välja arvatud kõnealuse asedirektori teenistusest vabastamine. Pärast seda, kui direktor on kõnealuse asedirektori ära kuulanud, teeb ta kahe kuu jooksul alates distsiplinaarnõukogult arvamuse saamisest otsuse vastavalt personalieeskirjade IX lisa artiklitele 9 ja 10. Otsust tuleb põhjendada.

4.   Kui nõukogu on saanud haldusnõukogult käesoleva artikli lõigetes 2 ja 3 sätestatud korras esitatud arvamuse, otsustab ta pärast kõnealuse direktori või asedirektori ärakuulamist, kas direktor või asedirektor vabastatakse teenistusest vastavalt personalieeskirjade IX lisa artikli 9 lõike 1 punktile h või lõpetatakse tema töösuhe Europoliga mõnel muul viisil.

Kui nõukogu otsustab direktori või asedirektori teenistusest vabastada või mõnel muul viisil temaga töösuhte lõpetada, kirjeldab ta oma otsuses võetava meetme täpset olemust ning määrab kindlaks kuupäeva, millest alates meedet kohaldatakse. Otsust tuleb asjakohaselt põhjendada ja sellest teavitatakse kõnealust isikut ja Europoli.

Nõukogu teeb otsuse direktori või asedirektori teenistusest vabastamise kohta vastavalt personalieeskirjade IX lisa artiklile 9 kahe kuu jooksul alates personalieeskirjade IX lisa artiklis 18 osutatud distsiplinaarnõukogu arvamuse kättesaamise kuupäevast.

5.   Kui nõukogu otsustab direktori või asedirektori personalieeskirjade IX lisa artikli 9 lõike 1 punkti h kohaselt teenistusest mitte vabastada ega lõpeta ka mõnel muul viisil tema töösuhet Europoliga, saadetakse juhtum tagasi haldusnõukogule (direktori puhul) või haldusnõukogule ja direktorile (asedirektori puhul) käsitlemiseks.

Kui direktorit puudutav juhtum on saadetud tagasi haldusnõukogule käsitlemiseks, on haldusnõukogul õigus määrata direktorile mõni personalieeskirjade IX lisa artikli 9 lõikes 1 ettenähtud karistus, välja arvatud tema teenistusest vabastamine. Pärast direktori ärakuulamist teeb haldusnõukogu tarbetu viivituseta otsuse. Otsust tuleb põhjendada.

Kui asedirektorit puudutav juhtum on saadetud tagasi haldusnõukogule ja direktorile käsitlemiseks, on viimatinimetatul õigus määrata asedirektorile mõni personalieeskirjade IX lisa artikli 9 lõikes 1 ettenähtud karistus, välja arvatud asedirektori teenistusest vabastamine. Pärast asedirektori ärakuulamist teeb direktor tarbetu viivituseta otsuse. Otsust tuleb põhjendada.

5.   PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 18

1.   Käesolev eeskiri jõustub Europoli otsuse kohaldamisega samal kuupäeval.

2.   Kolme aasta jooksul pärast käesoleva eeskirja jõustumist viib haldusnõukogu läbi selle hindamise.

3.   Haldusnõukogu kaalub iga käesoleva eeskirja muutmise ettepanekut, et selgitada välja, kas nõukogu saab selle Europoli otsuse artikli 38 lõigetes 3 ja 7 sätestatud menetluse kohaselt vastu võtta.

Haag, 4. juuni 2009

Nõukogu poolt heaks kiidetud 30. novembril 2009.

President

S. CLERTON


(1)  ELT L 121, 15.5.2009, lk 37.

(2)  EÜT L 56, 4.3.1968, lk 1.


V Alates 1. detsembrist 2009 Euroopa Liidu lepingu, Euroopa Liidu toimimise lepingu ja Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud õigusaktid

ÕIGUSAKTID, MILLE AVALDAMINE ON KOHUSTUSLIK

29.12.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 348/9


NÕUKOGU MÄÄRUS (EL, EURATOM) nr 1295/2009,

22. detsember 2009,

millega kohandatakse alates 1. juulist 2009 Euroopa Liidu ametnike ja muude teenistujate pensioniskeemi sissemaksete määra

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirju ja ühenduste muude teenistujate teenistustingimusi, mis on kehtestatud määrusega (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 259/68, (1) eelkõige personalieeskirjade artiklit 83a ja XII lisa,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)

Vastavalt personalieeskirjade XII lisa artiklile 13 esitas Eurostat 1. septembril 2009 aruande pensioniskeemi 2009. aasta kindlustusmatemaatilise hinnangu kohta, milles ajakohastatakse nimetatud lisas osutatud näitajad. Hinnangust selgub, et pensioniskeemi kindlustusmatemaatilise tasakaalu tagamiseks vajalik sissemakse määr on 11,3 % põhipalgast.

(2)

Seepärast tuleks Euroopa Liidu ametnike ja muude teenistujate pensioniskeemi kindlustusmatemaatilise tasakaalu tagamiseks kohandada sissemakse määra 11,3 %ni põhipalgast,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Alates 1. juulist 2009 on personalieeskirjade artikli 83 lõikes 2 osutatud sissemakse määr 11,3 %.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõigis liikmesriikides.

Brüssel, 22. detsember 2009

Nõukogu nimel

eesistuja

A. CARLGREN


(1)  EÜT L 56, 4.3.1968, lk 1.


29.12.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 348/10


NÕUKOGU MÄÄRUS (EL, EURATOM) nr 1296/2009,

23. detsember 2009,

millega kohandatakse alates 1. juulist 2009 Euroopa Liidu ametnike ja muude teenistujate töötasusid ja pensione ning nimetatud töötasude ja pensionide suhtes kohaldatavaid paranduskoefitsiente

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimiselepingut,

võttes arvesse Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokolli, eriti selle artiklit 12,

võttes arvesse Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirju ja ühenduste muude teenistujate teenistustingimusi, mis on sätestatud määruses (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 259/68, (1) eriti selle artikleid 63, 64, 65, 82 ning VII, XI ja XIII lisa, samuti artikli 20 lõiget 1 ning artikleid 64, 92 ja 132 muude teenistujate teenistustingimuste kohta,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)

Tagamaks liidu ametnike ja muude teenistujate ostuvõime kasv paralleelselt liikmesriikide riigiteenistujate omaga, tuleks Euroopa Liidu ametnike ja muude teenistujate töötasusid ning pensione kohandada vastavalt 2009. aasta aruandele.

(2)

Komisjoni esitatud töötasude ja pensionide kohandusi tuleks muuta, võttes arvesse finants- ja majanduskriisi ning tehes seda osana liidu majandus- ja sotsiaalpoliitikast. Olukord tuleks vajadusel üle vaadata,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Alates 1. juulist 2009 asendatakse personalieeskirjade artikli 63 teises lõigus kuupäev „1. juuli 2008” kuupäevaga „1. juuli 2009”.

Artikkel 2

Alates 1. juulist 2009 asendatakse personalieeskirjade artiklis 66 sätestatud igakuiste põhipalkade tabel, mille alusel arvestatakse töötasusid ja pensione, järgmise tabeliga:

1.7.2009

JÄRK

PALGAASTE

1

2

3

4

5

16

16 600,62

17 298,20

18 025,09

 

 

15

14 672,17

15 288,71

15 931,17

16 374,40

16 600,62

14

12 967,74

13 512,67

14 080,49

14 472,23

14 672,17

13

11 461,32

11 942,94

12 444,80

12 791,03

12 967,74

12

10 129,89

10 555,56

10 999,12

11 305,13

11 461,32

11

8 953,13

9 329,35

9 721,38

9 991,85

10 129,89

10

7 913,07

8 245,59

8 592,08

8 831,12

8 953,13

9

6 993,83

7 287,72

7 593,96

7 805,24

7 913,07

8

6 181,38

6 441,13

6 711,79

6 898,52

6 993,83

7

5 463,30

5 692,88

5 932,10

6 097,14

6 181,38

6

4 828,65

5 031,55

5 242,99

5 388,85

5 463,30

5

4 267,72

4 447,05

4 633,92

4 762,85

4 828,65

4

3 771,95

3 930,45

4 095,61

4 209,56

4 267,72

3

3 333,77

3 473,86

3 619,84

3 720,55

3 771,95

2

2 946,50

3 070,31

3 199,33

3 288,34

3 333,77

1

2 604,21

2 713,64

2 827,67

2 906,34

2 946,50

Artikkel 3

Alates 1. juulist 2009 määratakse ametnike ja muude teenistujate töötasude paranduskoefitsiendid vastavalt personalieeskirjade artiklile 64, nagu on märgitud järgneva tabeli 2. veerus.

Alates 1. jaanuarist 2010 määratakse ametnike ja muude teenistujate ülekannete paranduskoefitsiendid vastavalt personalieeskirjade VII lisa artikli 17 lõikele 3, nagu on märgitud järgneva tabeli 3. veerus.

Alates 1. juulist 2009 määratakse pensionide paranduskoefitsiendid vastavalt personalieeskirjade XIII lisa artikli 20 lõikele 1, nagu on märgitud järgneva tabeli 4. veerus.

Alates 16. maist 2009 määratakse ametnike ja muude teenistujate töötasude paranduskoefitsiendid vastavalt personalieeskirjade artiklile 64, nagu on märgitud järgneva tabeli 5. veerus. Nendes teenistuspaikades jõustub iga-aastane kohandamine 16. mail 2009.

Alates 1. maist 2009 määratakse ametnike ja muude teenistujate töötasude paranduskoefitsiendid vastavalt personalieeskirjade artiklile 64, nagu on märgitud järgneva tabeli 6. veerus. Nendes teenistuspaikades jõustub iga-aastane kohandamine 1. mail 2009.

1

2

3

4

5

6

Riik/koht

Töötasu

1.7.2009

Ülekanne

1.1.2010

Pension

1.7.2009

Töötasu

16.5.2009

Töötasu

1.5.2009

Bulgaaria

 

62,0

100,0

69,2

 

Tšehhi Vabariik

88,3

80,4

100,0

 

 

Taani

138,7

133,9

133,9

 

 

Saksamaa

98,4

98,8

100,0

 

 

Bonn

98,6

 

 

 

 

Karlsruhe

95,9

 

 

 

 

Münich

106,1

 

 

 

 

Eesti

82,1

79,6

100,0

 

 

Iirimaa

114,7

110,6

110,6

 

 

Kreeka

94,2

93,5

100,0

 

 

Hispaania

99,4

93,5

100,0

 

 

Prantsusmaa

115,8

108,5

108,5

 

 

Itaalia

110,6

106,5

106,5

 

 

Varese

97,1

 

 

 

 

Küpros

88,7

91,5

100,0

 

 

Läti

84,5

77,1

100,0

 

 

Leedu

76,5

71,0

100,0

 

 

Ungari

81,8

70,9

100,0

 

 

Malta

85,5

86,2

100,0

 

 

Madalmaad

109,3

101,1

101,1

 

 

Austria

106,9

105,9

105,9

 

 

Poola

 

64,0

100,0

72,2

 

Portugal

87,8

87,2

100,0

 

 

Rumeenia

 

59,1

100,0

 

69,3

Sloveenia

90,8

86,3

100,0

 

 

Slovakkia

84,3

79,0

100,0

 

 

Soome

121,3

116,6

116,6

 

 

Rootsi

 

98,0

100,0

102,8

 

Ühendkuningrik

 

100,3

100,3

120,3

 

Culham

96,5

 

 

 

 

Artikkel 4

Alates 1. juulist 2009 on personalieeskirjade artikli 42a teises ja kolmandas lõigus osutatud lapsehoolduspuhkuse toetussumma 894,57 eurot ning üksikvanemale 1 192,76 eurot.

Artikkel 5

Alates 1. juulist 2009 on personalieeskirjade VII lisa artikli 1 lõikes 1 osutatud majapidamistoetuse põhisumma 167,31 eurot.

Alates 1. juulist 2009 on personalieeskirjade VII lisa artikli 2 lõikes 1 osutatud ülalpeetava lapse toetussumma 365,60 eurot.

Alates 1. juulist 2009 on personalieeskirjade VII lisa artikli 3 lõikes 1 osutatud õppetoetuse summa 248,06 eurot.

Alates 1. juulist 2009 on personalieeskirjade VII lisa artikli 3 lõikes 2 osutatud õppetoetuse summa 89,31 eurot.

Alates 1. juulist 2009 on personalieeskirjade artiklis 69 ja selle VII lisa artikli 4 lõike 1 teises lõigus osutatud kodumaalt lahkumise toetuse miinimumsumma 495,89 eurot.

Alates 14. juulist 2009 on muude teenistujate teenistustingimuste artiklis 134 osutatud kodumaalt lahkumise toetuse summa 356,48 eurot.

Artikkel 6

Alates 1. jaanuarist 2010 kohaldatakse personalieeskirjade VII lisa artikli 8 lõikes 2 osutatud kilomeetrite eest makstavat toetust järgmiselt:

0 eurot iga kilomeetri kohta vahemaa puhul 0–200 km;

0,3719 eurot iga kilomeetri kohta vahemaa puhul 201–1 000 km;

0,6198 eurot iga kilomeetri kohta vahemaa puhul 1 001–2 000 km;

0,3719 eurot iga kilomeetri kohta vahemaa puhul 2 001–3 000 km;

0,1238 eurot iga kilomeetri kohta vahemaa puhul 3 001–4 000 km;

0,0597 eurot iga kilomeetri kohta vahemaa puhul 4 001–10 000 km;

0 eurot iga kilomeetri kohta vahemaa puhul 10 000 km.

Eespool nimetatud kilomeetrite eest makstavale toetusele lisandub kindlasummaline kompensatsioon:

185,92 eurot juhul, kui kaugus töökoha ja päritolukoha vahel on raudteed mööda 725–1 450 km;

371,79 eurot juhul, kui kaugus töökoha ja päritolukoha vahel on raudteed mööda üle 1 450 kilomeetri.

Artikkel 7

Alates 1. juulist 2009 on personalieeskirjade VII lisa artikli 10 lõikes 1 osutatud päevaraha määratud järgmiselt:

38,43 eurot ametniku puhul, kellel on õigus majapidamistoetusele;

30,98 eurot ametniku puhul, kellel ei ole õigust majapidamistoetusele.

Artikkel 8

Alates 1. juulist 2009 on muude teenistujate teenistustingimuste artikli 24 lõikes 3 osutatud sisseseadmistoetuse alampiir:

1 094,01 eurot teenistujate puhul, kellel on õigus majapidamistoetusele;

650,50 eurot ametniku puhul, kellel ei ole õigust majapidamistoetusele.

Artikkel 9

Alates 1. juulist 2009 on muude teenistujate teenistustingimuste artikli 28a lõike 3 teises lõigus osutatud töötustoetuse alammäär 1 312,02 eurot, ülemmäär 2 624,05 eurot ja standardmäär 1 192,76 eurot.

Artikkel 10

Alates 1. juulist 2009 asendatakse muude teenistujate teenistustingimuste artiklis 93 esitatud igakuiste põhipalkade tabel järgmisega:

TEENISTUS-KATEGOORIA

1.7.2009

JÄRK

PALGAASTE

1

2

3

4

5

6

7

IV

18

5 722,65

5 841,66

5 963,14

6 087,15

6 213,73

6 342,95

6 474,86

17

5 057,83

5 163,01

5 270,38

5 379,98

5 491,86

5 606,07

5 722,65

16

4 470,24

4 563,20

4 658,10

4 754,97

4 853,85

4 954,79

5 057,83

15

3 950,91

4 033,08

4 116,95

4 202,56

4 289,96

4 379,17

4 470,24

14

3 491,92

3 564,54

3 638,66

3 714,33

3 791,58

3 870,43

3 950,91

13

3 086,25

3 150,43

3 215,95

3 282,82

3 351,09

3 420,78

3 491,92

III

12

3 950,85

4 033,01

4 116,87

4 202,48

4 289,87

4 379,08

4 470,14

11

3 491,89

3 564,50

3 638,62

3 714,29

3 791,52

3 870,37

3 950,85

10

3 086,24

3 150,42

3 215,93

3 282,80

3 351,07

3 420,75

3 491,89

9

2 727,71

2 784,44

2 842,34

2 901,44

2 961,78

3 023,37

3 086,24

8

2 410,84

2 460,97

2 512,15

2 564,39

2 617,71

2 672,15

2 727,71

II

7

2 727,65

2 784,38

2 842,30

2 901,42

2 961,76

3 023,37

3 086,25

6

2 410,72

2 460,86

2 512,04

2 564,29

2 617,63

2 672,07

2 727,65

5

2 130,61

2 174,93

2 220,16

2 266,34

2 313,48

2 361,60

2 410,72

4

1 883,05

1 922,22

1 962,20

2 003,01

2 044,67

2 087,20

2 130,61

I

3

2 319,77

2 367,92

2 417,06

2 467,23

2 518,43

2 570,70

2 624,05

2

2 050,78

2 093,34

2 136,79

2 181,14

2 226,40

2 272,61

2 319,77

1

1 812,98

1 850,61

1 889,01

1 928,22

1 968,24

2 009,09

2 050,78

Artikkel 11

Alates 1. juulist 2009 asendatakse muude teenistujate teenistustingimuste artiklis 93 esitatud igakuiste põhipalkade tabel järgmisega:

822,88 eurot teenistujate puhul, kellel on õigus majapidamistoetusele;

487,86 eurot ametniku puhul, kellel ei ole õigust majapidamistoetusele.

Artikkel 12

Alates 1. juulist 2009 on muude teenistujate teenistustingimuste artikli 96 lõike 3 teises lõigus osutatud töötustoetuse alammäär 984,02 eurot, ülemmäär 1 968,04 eurot ja standardmäär 894,57 eurot.

Alates 14. juulist 2009 on muude teenistujate teenistustingimuste artiklis 136 osutatud töötustoetuse alammäär 865,73 eurot ja ülemmäär on 2 037,00 eurot.

Artikkel 13

Alates 1. juulist 2009 on nõukogu määruse (ESTÜ, EMÜ, Euratom) nr 300/76 (2) artikli 1 lõike 1 esimeses lõigus ettenähtud hüvitised vahetustega töö eest vastavalt 374,98; 565,98; 618,82 ja 843,65 eurot.

Artikkel 14

Alates 1. juulist 2009 kohaldatakse nõukogu määruse (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 260/68 (3) artiklis 4 osutatud summade suhtes paranduskoefitsienti 5,412934.

Artikkel 15

Alates 1. juulist 2009 asendatakse personalieeskirjade XIII lisa artikli 8 lõikes 2 sätestatud tabel järgmisega:

1.7.2009

JÄRK

PALGAASTE

1

2

3

4

5

6

7

8

16

16 600,62

17 298,20

18 025,09

18 025,09

18 025,09

18 025,09

 

 

15

14 672,17

15 288,71

15 931,17

16 374,40

16 600,62

17 298,20

 

 

14

12 967,74

13 512,67

14 080,49

14 472,23

14 672,17

15 288,71

15 931,17

16 600,62

13

11 461,32

11 942,94

12 444,80

12 791,03

12 967,74

 

 

 

12

10 129,89

10 555,56

10 999,12

11 305,13

11 461,32

11 942,94

12 444,80

12 967,74

11

8 953,13

9 329,35

9 721,38

9 991,85

10 129,89

10 555,56

10 999,12

11 461,32

10

7 913,07

8 245,59

8 592,08

8 831,12

8 953,13

9 329,35

9 721,38

10 129,89

9

6 993,83

7 287,72

7 593,96

7 805,24

7 913,07

 

 

 

8

6 181,38

6 441,13

6 711,79

6 898,52

6 993,83

7 287,72

7 593,96

7 913,07

7

5 463,30

5 692,88

5 932,10

6 097,14

6 181,38

6 441,13

6 711,79

6 993,83

6

4 828,65

5 031,55

5 242,99

5 388,85

5 463,30

5 692,88

5 932,10

6 181,38

5

4 267,72

4 447,05

4 633,92

4 762,85

4 828,65

5 031,55

5 242,99

5 463,30

4

3 771,95

3 930,45

4 095,61

4 209,56

4 267,72

4 447,05

4 633,92

4 828,65

3

3 333,77

3 473,86

3 619,84

3 720,55

3 771,95

3 930,45

4 095,61

4 267,72

2

2 946,50

3 070,31

3 199,33

3 288,34

3 333,77

3 473,86

3 619,84

3 771,95

1

2 604,21

2 713,64

2 827,67

2 906,34

2 946,50

 

 

 

Artikkel 16

Alates 1. juulist 2009 on personalieeskirjade XIII lisa artikli 18 lõike 1 kohaldamise eesmärgil enne 1. maid 2004 jõus olnud personalieeskirjade VII lisa artiklis 4a osutatud kindlasummaline toetus määratud järgmiselt:

129,36 eurot kuus ametniku puhul, kes kuulub palgaastmesse C4 või C5;

198,33 eurot kuus ametniku puhul, kes kuulub palgaastmesse C1, C2 või C3.

Artikkel 17

Alates 14. juulist 2009 asendatakse muude teenistujate teenistustingimuste artiklis 133 esitatud igakuiste põhipalkade tabel järgmisega:

Palgaaste

1

2

3

4

5

6

7

Põhipalk täisajaga töötamisel

1 649,12

1 921,23

2 083,02

2 258,43

2 448,62

2 654,81

2 878,37

Palgaaste

8

9

10

11

12

13

14

Põhipalk täisajaga töötamisel

3 120,77

3 383,57

3 668,50

3 977,43

4 312,37

4 675,52

5 069,25

Palgaaste

15

16

17

18

19

 

 

Põhipalk täisajaga töötamisel

5 496,13

5 958,97

6 460,77

7 004,85

7 594,73

 

 

Artikkel 18

Käesolev määrus vaadatakse vajadusel üle ning komisjon esitab sel eesmärgil, kui see on asjakohane, ettepaneku käesoleva määruse muutmiseks; nõukogu teeb selle kohta otsuse kvalifitseeritud häälteenamusega.

Artikkel 19

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 23. detsember 2009

Nõukogu nimel

eesistuja

C. BILDT


(1)  EÜT L 56, 4.3.1968, lk 1.

(2)  Nõukogu määrus (ESTÜ, EMÜ, Euratom) nr 300/76, 9. veebruar 1976, millega määratakse kindlaks ametnike kategooriad, kellel on õigus saada hüvitist vahetustega töö eest, ning selle hüvitise määrad ja maksmise tingimused (EÜT L 38, 13.2.1976, lk 1).

(3)  Nõukogu määrus (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 260/68, 29. veebruar 1968, millega kehtestatakse Euroopa ühendustele makstavate maksude kohaldamise tingimused ja kord (EÜT L 56, 4.3.1968, lk 8).


29.12.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 348/16


NÕUKOGU OTSUS 2009/1012/ÜVJP,

22. detsember 2009,

relvaekspordikontrolli ning ühismeetme 2008/944/ÜVJP põhimõtete ja kriteeriumide edendamiseks kolmandates riikides läbiviidava ELi tegevuse toetamise kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artikli 26 lõiget 2 ja artikli 31 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu võttis 26. juunil 1997 vastu tavarelvade ebaseadusliku kaubanduse tõkestamise ja selle vastu võitlemise ELi programmi, millega Euroopa Liit ja selle liikmesriigid võtavad endale kohustuse tegutseda kooskõlastatult, et abistada teisi riike relvade ebaseadusliku kaubanduse tõkestamisel ja selle vastu võitlemisel.

(2)

Nõukogu võttis 8. detsembril 2008 vastu ühise seisukoha 2008/944/ÜVJP, millega määratletakse sõjatehnoloogia ja -varustuse ekspordi kontrolli reguleerivad ühiseeskirjad, (1) milles sätestatakse tavarelvade ekspordiks kaheksa kriteeriumit, luuakse teavitamise ja konsulteerimise kord keeldumiste jaoks ning esitatakse menetlus läbipaistvuse tagamiseks, mis hõlmab relvaeksporti käsitlevate ELi aastaaruannete avaldamist. Nimetatud ühine seisukoht aitab oluliselt kaasa relvaekspordi kontrolli käsitlevate riiklike poliitikate ühtlustamisele ning selle põhimõtted ja kriteeriumid on võetud ametlikult üle mitmete kolmandate riikide poolt.

(3)

Ühise seisukoha 2008/944/ÜVJP artiklis 11 nähakse ette, et liikmesriigid annavad endast parima, et julgustada teisi relvaekspordiga tegelevaid riike kohaldama nimetatud ühise seisukoha kriteeriume.

(4)

Riigipeade ja valitsusjuhtide poolt 12. detsembril 2003 vastu võetud Euroopa julgeolekustrateegias on toodud välja viis peamist väljakutset, millega Euroopa Liit peab külma sõja järgsel perioodil tegelema: terrorism, massihävitusrelvade levik, piirkondlikud konfliktid, riikide kokkuvarisemine ja organiseeritud kuritegevus. Kõnealusest viiest väljakutsest nelja puhul on keskseks teguriks tavarelvade kontrollimatu ringluse tagajärjed. Relvade kontrollimatu üleandmine soodustab terrorismi ja organiseeritud kuritegevuse süvenemist ning on üheks konfliktide vallandumise ja leviku ning riigistruktuuride kokkuvarisemise peamistest teguritest. Lisaks rõhutatakse kõnealuses strateegias ekspordikontrolli tähtsust massihävitusrelvade leviku piiramisel.

(5)

Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) Peaassamblee võttis 8. detsembril 2005 vastu riikidel ebaseaduslike väike- ja kergrelvade õigeaegset ja usaldusväärset tuvastamist ja päritolu kindlakstegemist võimaldava rahvusvahelise vahendi, mille eesmärk on tõhustada ja täiendada kehtivaid kahepoolseid, piirkondlikke ja rahvusvahelisi kokkuleppeid, mis on sõlmitud väike- ja kergrelvade ebaseadusliku kaubanduse tõkestamiseks, likvideerimiseks ja selle vastu võitlemiseks igas aspektis.

(6)

Euroopa Ülemkogu poolt 15. ja 16. detsembril 2005 vastu võetud ELi strateegias väike- ja kergrelvade ning nende laskemoona ebaseadusliku hankimise ja salakaubaveo vastaseks võitluseks nähakse ette, et EL peaks piirkondlikul ja rahvusvahelisel tasandil toetama ekspordikontrolli tugevdamist ning relvaekspordi toimimisjuhendi (mis asendati hiljem ühise seisukohaga 2008/944/ÜVJP) kriteeriumide edendamist, aidates muu hulgas kolmandatel riikidel koostada sellekohaseid siseriiklikke õigusakte ning edendades läbipaistvust suurendavaid meetmeid.

(7)

ÜRO Peaassamblee võttis 6. detsembril 2006 kõikide Euroopa Liidu liikmesriikide toetusel vastu resolutsiooni 61/89 „Relvakaubandusleping: tavarelvade impordi, ekspordi ja üleandmise ühtsete rahvusvaheliste standardite kehtestamine”. 2006. aasta detsembris ning 2007. aasta juunis ja detsembris võttis nõukogu vastu järeldused, milles rõhutatakse, kui tähtis on see, et EL ja liikmesriigid osaleksid aktiivselt ja teeksid koostööd teiste riikide ja piirkondlike organisatsioonidega ÜRO protsessis, et kehtestada tavarelvade impordi, ekspordi ja üleandmise ühtsed rahvusvahelised standardid, mis annaksid suure panuse rahu, julgeolekut, arengut ja inimõiguste igakülgset austamist ohustava tavarelvade soovimatu ja vastutustundetu leviku piiramisele.

(8)

Nõukogu võttis 17. märtsil 2008 vastu ühismeetme 2008/230/ÜVJP relvaekspordikontrolli ning relvaekspordi toimimisjuhendi põhimõtete ja kriteeriumide edendamiseks kolmandates riikides läbiviidava ELi tegevuse toetamise kohta, (2) viimati toimus selle ühismeetme raames tegevus 27.–28. oktoobril 2009,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

1.   Selleks et praktiliselt rakendada:

Euroopa julgeolekustrateegiat,

väike- ja kergrelvade ning nende laskemoona ebaseaduslikku hankimist ja salakaubaveo vastast võitlust käsitlevat ELi strateegiat,

ühise seisukoha 2008/944/ÜVJP artiklit 11,

tavarelvade ebaseadusliku kaubanduse tõkestamist ja selle vastu võitlemist käsitlevat ELi programmi,

riikidel ebaseaduslike väike- ja kergrelvade õigeaegset ja usaldusväärset tuvastamist ja päritolu kindlakstegemist võimaldavat rahvusvahelist vahendit ja

rahvusvahelist relvakaubanduslepingut käsitlevaid nõukogu järeldusi,

toetab Euroopa Liit järgmiste eesmärkide saavutamisele suunatud tegevust:

a)

edendada ühise seisukoha 2008/944/ÜVJP kriteeriume ja põhimõtteid kolmandates riikides;

b)

abistada kolmandaid riike tõhusa relvaekspordikontrolli tagamiseks õigusaktide koostamisel ja rakendamisel;

c)

abistada kolmandaid riike litsentse väljastavate ametnike koolitamisel, et tagada piisav relvaekspordi kontrollide rakendamine ja jõustamine;

d)

abistada kolmandaid riike ja piirkondi relvaeksporti käsitlevate riiklike ja piirkondlike aruannete väljatöötamisel ja muude kontrollivormide edendamisel, et edendada läbipaistvust ja vastutust relvaekspordi valdkonnas;

e)

julgustada kolmandaid riike toetama ÜRO protsessi, mille eesmärk on võtta vastu õiguslikult siduv rahvusvaheline leping, millega kehtestatakse ühtsed standardid tavarelvade ülemaailmsele kaubandusele, ning abistada kolmandaid riike, et tagada nende valmisolek selliste võimalike ühiste standardite järgimiseks.

2.   Lõikes 1 viidatud eesmärkide edasiarendamise saavutamisele suunatud projektide kirjeldus on esitatud käesoleva ühismeetme lisas.

Artikkel 2

1.   Käesoleva otsuse rakendamise eest vastutab liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja (edaspidi „kõrge esindaja”).

2.   Artikli 1 lõikes 2 nimetatud projektide tehnilise rakendamise eest vastutab järgmine rakendusüksus:

Saksamaa majandus- ja ekspordikontrolli föderaalne büroo, BAFA.

3.   Rakendusüksus täidab oma ülesandeid kõrge esindaja kontrolli all. Sel eesmärgil lepib kõrge esindaja rakendusüksusega kokku vajalike korralduste osas.

Artikkel 3

1.   Artikli 1 lõikes 2 osutatud projektide rakendamise lähtesummaks on 787 000 eurot.

2.   Kulutusi, mida rahastatakse lõikes 1 sätestatud summast, hallatakse vastavalt liidu eelarve suhtes kohaldatavatele menetlustele ja eeskirjadele.

3.   Järelevalvet käesoleva artikli lõikes 1 osutatud ELi rahalise abi nõuetekohase rakendamise üle teostab komisjon. Sel eesmärgil sõlmib ta artikli 2 lõikes 2 nimetatud rakendusüksusega rahastamislepingu. Rahastamislepingus nähakse ette, et rakendusüksus tagab ELi abi nähtavuse, mis vastab abi suurusele.

4.   Komisjon püüab sõlmida lõikes 3 nimetatud rahastamislepingu niipea kui võimalik pärast käesoleva otsuse jõustumist. Komisjon teavitab nõukogu nimetatud protsessis esilekerkinud raskustest ja lepingu sõlmimise kuupäevast.

Artikkel 4

1.   Igas abi saavas riigis asuva ELi esinduse juht koostab viimase selle otsuse alusel korraldatud seminari ja viimase selle otsuse alusel toimunud personalivahetuse lõppedes iga vastava abi saava riigi kohta faktilisi andmeid sisaldava eduaruande.

2.   Kõrge esindaja, annab nõukogule aru käesoleva otsuse rakendamisest, lähtudes korrapärastest aruannetest, mille on koostanud artikli 2 lõikes 2 nimetatud rakendusüksus ja käesoleva artikli lõikes 1 nimetatud esinduste juhid. Nimetatud aruanded on nõukogu poolt läbiviidava hindamise aluseks. Komisjon annab teavet projektide rahastamise kohta, nagu on sätestatud artikli 3 lõikes 3.

Artikkel 5

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

See kaotab kehtivuse 24 kuud pärast artikli 3 lõikes 3 nimetatud rahastamislepingu sõlmimise kuupäeva või kuus kuud pärast käesoleva otsuse vastuvõtmise kuupäeva, kui selle aja jooksul ei ole rahastamislepingut sõlmitud.

Artikkel 6

Käesolev otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

Brüssel, 22. detsember 2009

Nõukogu nimel

eesistuja

A. CARLGREN


(1)  ELT L 335, 13.12.2008, lk 99.

(2)  ELT L 75, 18.3.2008, lk 81.


LISA

Relvaekspordikontrolli ning ühismeetme 2008/944/ÜVJP põhimõtete ja kriteeriumide edendamiseks kolmandates riikides läbiviidava ELi tegevuse toetamine

I.   Eesmärgid

Käesoleva otsuse üldised eesmärgid on:

a)

edendada ühise seisukoha 2008/944/ÜVJP kriteeriume ja põhimõtteid kolmandates riikides;

b)

abistada kolmandaid riike tõhusa relvaekspordikontrolli tagamiseks õigusaktide koostamisel ja rakendamisel;

c)

abistada riike litsentse väljastavate ametnike koolitamisel, et tagada piisav relvaekspordi kontrollide rakendamine ja jõustamine;

d)

abistada kolmandaid riike relvaeksporti käsitlevate riiklike aruannete väljatöötamisel ja muude kontrollivormide edendamisel, et edendada läbipaistvust ja vastutust relvaekspordi valdkonnas;

e)

julgustada kolmandaid riike toetama ÜRO protsessi, mille eesmärk on võtta vastu õiguslikult siduv rahvusvaheline leping, millega kehtestatakse ühtsed standardid tavarelvade ülemaailmsele kaubandusele, ning abistada kolmandaid riike, et tagada nende valmisolek selliste võimalike ühiste standardite järgimiseks.

II.   Projektid

 

Eesmärk:

Anda tehnilist abi huvitatud kolmandatele riikidele, kes on näidanud üles soovi parandada oma standardeid ja tavasid sõjatehnoloogia- ja varustuse ekspordikontrolli valdkonnas, ning ühtlustada nende standardeid ja tavasid Euroopa Liidu liikmesriikide poolt kokkulepitud ja kohaldatavate standardite ja tavadega, mis on sätestatud ühises seisukohas 2008/944/ÜVJP ning asjaomases kasutusjuhendis.

 

Kirjeldus ja hinnangulised kulud:

i)

Seminarid riikide rühmadele:

Projekt kujutab endast viit kahepäevast seminari, kuhu kutsutakse osalema valitsuste ametnikke, tolliametnikke ja litsentse väljastavaid ametnikke valitud riikide rühmast. Samuti võib kutsuda kaitsetööstuse esindajaid. Seminarid võivad toimuda abi saavates riikides või muus kohas, mille määrab kindlaks eesistujariik. Asjaomaseid valdkondi käsitleva koolituse viivad läbi eksperdid ELi liikmesriikide valitsusasutustest, ühist seisukohta 2008/944/ÜVJP järgivatest riikidest ja ELi nõukogu sekretariaadist ja/või erasektorist (sealhulgas valitsusvälistest organisatsioonidest).

ii)

Personalivahetus:

Projekti raames toimub kuni neli abi saavate ELi kandidaatriikide valitsuste ametnike ja/või litsentse väljastavate ametnike kuni ühe kuu pikkust töö- või õppelähetust ELi liikmesriikide asjaomastesse ametiasutustesse või kuni neli ELi liikmesriikide valitsuste ametnike ja/või litsentse väljastavate ametnike kuni ühe kuu pikkust töö- või õppelähetust asjaomastesse abi saavate riikide ametiasutustesse (1).

III.   Kestus

Projekti rakendamise eeldatav kogukestus on 24 kuud.

IV.   Abisaajad

 

2010. aasta esimene semester:

i)

Lääne-Balkani riigid (Albaania, Bosnia ja Hertsegoviina, Horvaatia, endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik, Montenegro ja Serbia);

ii)

Euroopa naabruspoliitika Põhja-Aafrika Vahemere piirkonna partnerid (Alžeeria, Egiptus, Liibüa, Maroko ja Tuneesia).

 

2010. aasta teine semester:

Euroopa naabruspoliitika Ida-Euroopa ja Kaukaasia partnerid (Armeenia, Aserbaidžaan, Valgevene, Gruusia, Moldova ja Ukraina).

 

2011. aasta esimene semester:

Lääne-Balkani riigid (Albaania, Bosnia ja Hertsegoviina, Horvaatia, endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik, Montenegro, Serbia).

 

2011. aasta teine semester:

Euroopa naabruspoliitika Ida-Euroopa ja Kaukaasia partnerid (Armeenia, Aserbaidžaan, Valgevene, Gruusia, Moldova ja Ukraina).

Kui ettenägematute asjaolude tõttu tuleb muuta abisaajate nimekirja või seminaride ajakava, võib tavarelvastuse ekspordi töörühm (COARM) kõrge esindaja ettepanekul otsustada seda teha.

(Juhul kui mõni eespool nimetatud riikidest ei soovi seminaril osaleda, võib valida (2) järgmiste Euroopa naabruspoliitika partnerite seast välja uued riigid: Iisrael, Jordaania, Liibanon, Palestiina omavalitsus ja Süüria.)

V.   Mõju hindamine

Käesoleva nõukogu otsuse ja ühismeetme 2008/230/ÜVJP mõju tuleks tehniliselt hinnata pärast seda, kui on aset leidnud viimane selle otsuse alusel korraldatud seminar ja viimased selle otsuse alusel toimunud personalivahetused. Kõnealune mõjuhinnang esitatakse faktilisi andmeid sisaldavate aruannetena, milles käsitletakse asjaomaste õigusaktide vastuvõtmist, eksporti kontrollivate asutuste loomist ja tõhusa ekspordikontrolli rakendamist abi saavates riikides. Aruandeid koostavad vastavates abi saavates riikides asuvate ELi esinduste juhid.


(1)  Personalivahetuse projektis osalejate valik lepitakse kõrge esindaja ettepanekul kokku asjaomases nõukogu töörühmas.

(2)  Lepitakse kõrge esindaja ettepanekul kokku asjaomases nõukogu töörühmas.


ÕIGUSAKTID, MILLE AVALDAMINE EI OLE KOHUSTUSLIK

29.12.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 348/21


NÕUKOGU RAKENDUSOTSUS,

22. detsember 2009,

mille kohaselt lubatakse Austria Vabariigil jätkuvalt kohaldada meedet, millega tehakse erand direktiivi 2006/112/EÜ (mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi) artiklist 168

(2009/1013/EL)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 28. novembri 2006. aasta direktiivi 2006/112/EÜ, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi (1), eriti selle artikli 395 lõiget 1,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni peasekretariaati 2. juunil 2009 saabunud kirjaga taotles Austria Vabariik (edaspidi „Austria”) luba jätkuvalt kohaldada meedet, millega tehakse erand direktiivi 2006/112/EÜ sätetest ning mis hõlmab mahaarvamisõigust ja mis anti eelnevalt otsusega 2004/866/EÜ (2) sel ajal kohaldatava 17. mai 1977. aasta kuuenda direktiivi 77/388/EÜ (kumuleeruvate käibemaksudega seotud liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta — ühine käibemaksusüsteem: ühtne maksubaas) (3) raames.

(2)

Vastavalt direktiivi 2006/112/EÜ artikli 395 lõikele 2 teavitas komisjon 10. septembri 2009. aasta kirjaga teisi liikmesriike Austria taotlusest. Komisjon teatas 21. septembri 2009. aasta kirjaga Austriale, et tal on taotluse hindamiseks kogu vajalik teave.

(3)

Erandmeetme eesmärk on käibemaksu kogumise lihtsustamiseks jätta kaupadelt ja teenustelt võetav käibemaks täielikult välja käibemaksu mahaarvamisõiguse kohaldamisalast, kui kõnealuseid kaupu ja teenuseid kasutatakse üle 90 % ulatuses maksukohustuslase või tema töötajate eraotstarbeks või üldiselt mitteäriliseks otstarbeks.

(4)

Meede on erand direktiivi 2006/112/EÜ artiklist 168, millega on kehtestatud mahaarvamisõiguse üldpõhimõtted, ning selle eesmärk on lihtsustada käibemaksu kogumist. See mõjutab lõpptarbimisetapil tasumisele kuuluvat maksusummat üksnes tühises ulatuses.

(5)

Kõnealuse lihtsustamismeetme praegust kohaldamist õigustav õiguslik ja faktiline olukord ei ole muutunud ja on jätkuvalt sama. Seepärast tuleks Austriale anda luba kohaldada lihtsustamismeedet täiendava, kuid piiratud perioodi jooksul, et seda meedet oleks võimalik hinnata.

(6)

Erand ei mõju ebasoodsalt käibemaksust tulenevatele liidu omavahenditele,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Erandina direktiivi 2006/112/EÜ artiklist 168 on Austrial lubatud jätta kaupadelt ja teenustelt makstav käibemaks täielikult välja käibemaksu mahaarvamisõiguse kohaldamisalast, kui kõnealuseid kaupu ja teenuseid kasutatakse üle 90 % ulatuses maksukohustuslase või tema töötajate eraotstarbeks või üldiselt mitteäriliseks otstarbeks.

Artikkel 2

Käesolevat otsust kohaldatakse 1. jaanuarist 2010 kuni 31. detsembrini 2012.

Artikkel 3

Käesolev otsus on adresseeritud Austria Vabariigile.

Brüssel, 22. detsember 2009

Nõukogu nimel

eesistuja

A. CARLGREN


(1)  ELT L 347, 11.12.2006, lk 1.

(2)  ELT L 371, 18.12.2004, lk 47.

(3)  EÜT L 145, 13.6.1977, lk 1.


29.12.2009   

ET XM XM

Euroopa Liidu Teataja

L 348/22


NÕUKOGU OTSUS,

22. detsember 2009,

Regioonide Komitee liikmete ja asendusliikmete ametisse nimetamise kohta ajavahemikuks 26. jaanuarist 2010 kuni 25. jaanuarini 2015

(2009/1014/EL)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eelkõige selle artikli 300 lõiget 3 ning artiklit 305, koostoimes Euroopa Liidu toimimise lepingule ja Euroopa Liidu lepingule lisatud üleminekusätete protokolli artikliga 8,

võttes arvesse kõikide liikmesriikide ettepanekuid

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 300 lõikes 3 sätestatakse tingimus, et Regioonide Komitee liikmed ja asendusliikmed on piirkondlike ja kohalike organite esindajad, „kellel on piirkondlike või kohalike organite valimisel saadud mandaat või kes kannavad poliitilist vastutust valitud kogu ees”.

(2)

Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 305 nimetab nõukogu kõikide liikmesriikide ettepanekute põhjal viieks aastaks ametisse komitee liikmed ja sama palju asendusliikmeid.

(3)

Üleminekusätete protokolli artiklis 8 sätestatakse kohtade jaotus Regioonide Komitees.

(4)

Regioonide Komitee liikmete ja asendusliikmete mandaat lõpeb 25. jaanuaril 2010; seetõttu tuleks ametisse nimetada komitee uued liikmed ja asendusliikmed.

(5)

Hilisemal kuupäeval järgneb sellele ametisse nimetamisele nende liikmete ja asendusliikmete ametisse nimetamine, kelle kandidatuurist ei ole nõukogule enne 14. detsembrit 2009 teatatud,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Käesolevaga nimetatakse 26. jaanuarist 2010 kuni 25. jaanuarini 2015 kestvaks ajavahemikuks Regioonide Komitee

liikmeteks isikud, kelle nimekiri on liikmesriikide kaupa esitatud I lisas,

asendusliikmeteks isikud, kelle nimekiri on liikmesriikide kaupa esitatud II lisas.

Artikkel 2

Käesolev otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

See jõustub selle vastuvõtmise kuupäeval.

Brüssel, 22. detsember 2009

Nõukogu nimel

eesistuja

A. CARLGREN


ПРИЛОЖЕНИЕ I — ANEXO I — PŘÍLOHA I — BILAG I — ANHANG I — I LISA — ΠΑΡΑΡΤΗΜΑ Ι — ANNEX I — ANNEXE I — ALLEGATO I — I PIELIKUMS — I PRIEDAS — I. MELLÉKLET — ANNESS I — BIJLAGE I — ZAŁĄCZNIK I — ANEXO I — ANEXA I — PRÍLOHA I — PRILOGA I — LIITE I — BILAGA I

Членове / Miembros / Členové / Medlemmer / Mitglieder / Liikmed / Μέλη / Members / Membres / Membri / Locekļi / Nariai / Tagok / Membri / Leden / Członkowie / Membros / Membri / Členovia / Člani / Jäsenet / Ledamöter

BELGIË / BELGIQUE / BELGIEN

 

De heer Geert BOURGEOIS

Vlaams minister

 

De heer Jos CHABERT

Opvolger in het Brussels Hoofdstedelijk Parlement

 

Monsieur Xavier DESGAIN

Membre du Parlement wallon

 

Mevrouw Mia DE VITS

Vlaams volksvertegenwoordiger

 

Monsieur Paul FICHEROULLE

Echevin de la Ville de Charleroi

 

Monsieur Jean-François ISTASSE

Membre du Parlement de la Communauté française

 

Herr Karl-Heinz LAMBERTZ

Ministerpräsident der Regierung der Deutschsprachigen Gemeinschaft

 

Monsieur Michel LEBRUN

Membre du Parlement de la Communauté française

 

Monsieur Charles PICQUE

Ministre-Président du Gouvernement de la Région de Bruxelles-Capitale

 

De heer Jan ROEGIERS

Vlaams volksvertegenwoordiger

 

De heer Johan SAUWENS

Vlaams volksvertegenwoordiger

 

De heer Luc VAN DEN BRANDE

Voorzitter van het Vlaams-Europees Verbindingsagentschap

БЪЛГАРИЯ

 

Mr. Hasan AZIS

Mayor, Municipality of Karjali

 

Ms. Katya DOYCHEVA

Mayor, Municipality of Tvarditza

 

Ms. Dora IANKOVA

Mayor, Municipality of Smolyan

 

Mr. Vladimir KISSIOV

Municipal Councilor, Municipality of Sofia

 

Mr. Krasimir MIREV

Mayor, Municipality of Targovishte

 

Mr. Vladimir MOSKOV

Mayor, Municipality of Gotze Delchev

 

Mr. Orhan MUMUN

Mayor, Municipality of Mineralni Bani

 

Ms. Detelina NIKOLOVA

Mayor, Municipality of Dobrich

 

Ms. Penka PENKOVA

Mayor, Municipality of Lom

 

Mr. Georgi SLAVOV

Mayor, Municipality of Yambol

 

Mr. Bozhidar YOTOV

Mayor, Municipality of Ruse

 

Mr. Zlatko ZHIVKOV

Mayor, Municipality of Montana

ČESKÁ REPUBLIKA

 

Pan Pavel BÉM

Primátor hlavního města Prahy

 

RNDr. Jiří BYTEL

Starosta obce Velká Hleďsebe

 

Pan Stanislav EICHLER

Hejtman Libereckého kraje

 

Mgr. Jan KUBATA

Primátor města Ústí nad Labem

 

Paní Helena LANGŠÁDLOVÁ

Místostarostka města Černošce

 

Pan Roman LÍNEK

Náměstek hejtmana Pardubického kraje

 

Pan Josef NOVOTNÝ

Hejtman Karlovarského kraje

 

Ing. Petr OSVALD

Zastupitel města Plzeň

 

Pan Jaroslav PALAS

Hejtman Moravskoslezského kraje

 

Mgr. Juraj THOMA

Primátor města České Budějovice

 

Paní Jana VAŇHOVÁ

Hejtmanka Ústeckého kraje

 

Pan Jiří ZIMOLA

Hejtman Jihočeského kraje

DANMARK

 

Hr. Knud Elmer ANDERSEN

Regionsrådsmedlem

 

Hr. Per BØDKER ANDERSEN

Byrådsmedlem

 

Hr. Jens Christian GJESING

Borgmester

 

Hr. Jens Arne HEDEGAARD JENSEN

Byrådsmedlem

 

Hr. Henning JENSEN

Borgmester

 

Fru Tove LARSEN

Borgmester

 

Hr. Henrik Ringbæk MADSEN

Regionrådsmedlem

 

Hr. Jens Jørgen NYGAARD

Byrådsmedlem

 

Hr. Karsten Uno PETERSEN

Regionrådsmedlem

DEUTSCHLAND

 

Frau Nicola BEER

Hessische Staatssekretärin für Europaangelegenheiten

 

Herr Ralf CHRISTOFFERS

Minister für Wirtschaft und Europaangelegenheiten des Landes Brandenburg

 

Herr Wolfgang GIBOWSKI

Staatssekretär, Bevollmächtigter des Landes Niedersachsen beim Bund

 

Herr Rolf HARLINGHAUSEN MdL

Mitglied der Hamburgischen Bürgerschaft (Landtag)

 

Frau Monika HELBIG

Bevollmächtigte beim Bund und Europabeauftragte des Landes Berlin

 

Herr Niclas HERBST MdL

Mitglied des Landtages von Schleswig-Holstein

 

Herr Helmut M. JAHN

Landrat des Hohenlohekreises

 

Herr Werner JOSTMEIER MdL

Mitglied des Landtages von Nordrhein-Westfalen

 

Herr Norbert KARTMANN MdL

Mitglied des Hessischen Landtages

 

Dr. Kerstin KIESSLER

Staatsrätin, Mitglied des Senats der Freien Hansestadt Bremen

 

Dr. Karl-Heinz KLÄR

Bevollmächtigter des Landes Rheinland-Pfalz beim Bund und für Europa

 

Herr Dieter KLÖCKNER MdL

Mitglied des Landtages Rheinland-Pfalz

 

Frau Uta-Maria KUDER

Justizministerin des Landes Mecklenburg-Vorpommern

 

Herr Heinz LEHMANN MdL

Mitglied des Sächsischen Landtags

 

Dr. Jürgen MARTENS

Sächsischer Staatsminister der Justiz und für Europa

 

Herr Heinz MAURUS

Bevollmächtigter des Landes Schleswig-Holstein beim Bund, Staatssekretär

 

Frau Martina MICHELS MdL

Mitglied des Abgeordnetenhauses von Berlin

 

Frau Emilia MÜLLER

Bayerische Staatsministerin für Bundes- und Europaangelegenheiten

 

Herr Peter MÜLLER MdL

Ministerpräsident des Saarlandes

 

Herr Dr. Holger POPPENHAEGER

Justizminister des Freistaates Thüringen

 

Prof. Dr. Wolfgang REINHART MdL

Mitglied des Landtags von Baden-Württemberg

 

Dr. hc. Petra ROTH

Oberbürgermeisterin der Stadt Frankfurt am Main

 

Dr. Michael SCHNEIDER

Staatssekretär, Bevollmächtigter des Landes Sachsen-Anhalt beim Bund

 

Herr Hans-Josef VOGEL

Bürgermeister der Stadt Arnsberg

EESTI

 

Mr. Väino HALLIKMÄGI

Member of Pärnu City Council

 

Mr. Kaido KAASIK

Mayor of Valjala Rural Municipality Government

 

Mr. Teet KALLASVEE

Member of Haapsalu City Council

 

Mr. Kurmet MÜÜRSEPP

Member of Antsla Rural Municipality Council

 

Mr. Jüri PIHL

Vice- Mayor of Tallinn City Government

 

Mr. Uno SILBERG

Member of Kose Rural Municipality Council

 

Mr. Toomas VITSUT

Chairman of Tallinn City Council

ΕΛΛΑΣ

 

Θεόδωρος ΓΚΟΤΣΟΠΟΥΛΟΣ

Δημοτικός Σύμβουλος Παλλήνης Αττικής

 

Γρηγόριος ΖΑΦΕΙΡΟΠΟΥΛΟΣ

Δήμαρχος Χαλανδρίου Αττικής

 

Νικήτας ΚΑΚΛΑΜΑΝΗΣ

Δήμαρχος Αθηναίων

 

Γεώργιος ΠΑΠΑΣΤΕΡΓΙΟΥ

Νομάρχης Πιερίας

 

Ιωάννης ΣΓΟΥΡΟΣ

Νομάρχης Αθηνών

 

Κωνσταντίνος ΣΙΜΙΤΣΗΣ

Δήμαρχος Καβάλας

 

Ευαγγελία ΣΧΟΙΝΑΡΑΚΗ-ΗΛΙΑΚΗ

Νομάρχης Ηρακλείου Κρήτης

 

Κωνσταντίνος ΤΑΤΣΗΣ

Πρόεδρος Διευρυμένης Ν.Α. Ξάνθης-Δράμας-Καβάλας

 

Κωνσταντίνος ΤΖΑΤΖΑΝΗΣ

Νομαρχιακός Σύμβουλος Πειραιά

 

Δημήτριος ΤΣΙΓΚΟΥΝΗΣ

Δήμαρχος Λεωνιδίου Αρκαδίας

 

Ανδρέας ΦΟΥΡΑΣ

Δήμαρχος Πατρέων

 

Παναγιώτης ΨΩΜΙΑΔΗΣ

Νομάρχης Θεσσαλονίκης

ESPAÑA

 

D.a Esperanza AGUIRRE GIL DE BIEDMA

Presidenta de la Comunidad Autónoma de Madrid

 

D. Vicente Alberto ÁLVAREZ ARECES

Presidente de la Comunidad Autónoma del Principado de Asturias

 

D. Francesc ANTICH OLIVER

Presidente de la Comunidad Autónoma de Illes Balears

 

D.a Rita BARBERÁ NOLLA

Alcaldesa de Valencia

 

D. José María BARREDA FONTES

Presidente de la Comunidad Autónoma de Castilla-La Mancha

 

D. Francisco CAMPS ORTIZ

Presidente de la Comunitat Valenciana.

 

D. Pedro CASTRO VÁZQUEZ

Alcalde de Getafe

 

D. Guillermo FERNÁNDEZ VARA

Presidente de la Junta de Extremadura

 

D.a Dolores GOROSTIAGA SAIZ

Vicepresidenta de la Comunidad Autónoma de Cantabria y Consejera de Empleo y Bienestar Social

 

D. Jose Antonio GRIÑÁN MARTÍNEZ

Presidente de la Junta de Andalucía

 

D. Jordi HEREU I BOHER

Alcalde de Barcelona

 

D. Juan Vicente HERRERA CAMPO

Presidente de la Comunidad Autónoma de Castilla y León

 

D. Marcelino IGLESIAS RICOU

Presidente del Gobierno de Aragón

 

D. Francisco Javier LOPEZ ALVAREZ

Lehendakari del Gobierno Vasco

 

D. José MONTILLA AGUILERA

Presidente de la Generalitat de Catalunya

 

D. Alberto NÚÑEZ FEIJÓO

Presidente de la Xunta de Galicia

 

D. Paulino RIVERO BAUTE

Presidente del Gobierno de Canarias

 

D. Alberto RUIZ-GALLARDÓN JIMÉNEZ

Mandato: Alcalde de Madrid

 

D. Pedro María SANZ ALONSO

Presidente del Gobierno de La Rioja

 

D. Miguel SANZ SESMA

Presidente del Gobierno de Navarra

 

D. Ramón Luis VALCÁRCEL SISO

Presidente de la Comunidad Autónoma de la Región de Murcia

FRANCE

 

M. Jacques BLANC

Maire de La Canourgue

 

Mme Danièle BOEGLIN

Première Vice-présidente du Conseil général de l'Aube

 

M. Jean-Paul BORE

Premier Vice-président du Conseil régional du Languedoc-Roussillon

 

M. Bruno BOURG-BROC

Maire de Châlons en Champagne

 

Mme. Claudette BRUNET-LECHENAULT

Vice-présidente du Conseil général de Saône et Loire

 

M. François COMMEINHES

Maire de Sète

 

M. Michel DELEBARRE

Maire de Dunkerque

 

M. Jean-Louis DESTANS

Président du Conseil général de l'Eure

 

Mme Claude du GRANRUT

Conseillère régionale de Picardie

 

M. Pierre HUGON

Vice-président du Conseil général de la Lozère

 

M. Jean-Louis JOSEPH

Maire de la Bastidonne

 

Mme Anne-Marie KEISER

Vice-présidente du Conseil général de Gironde

 

M. Jean-Yves LE DRIAN

Président du Conseil régional de Bretagne

 

M. Alain LE VERN

Président du Conseil régional de Haute-Normandie

 

M. Pierre MAILLE

Président du Conseil général du Finistère

 

M. Daniel PERCHERON

Président du Conseil régional du Nord-Pas-de-Calais

 

M. Jean-Vincent PLACE

Conseiller régional de l'Ile-de-France

 

M. Jean PRORIOL

Conseiller régional d'Auvergne

 

M. Camille de ROCCA SERRA

Président de l'Assemblée de Corse

 

M. Christophe ROUILLON

Maire de Coulaines

 

M. Alain ROUSSET

Président du Conseil régional d'Aquitaine

 

M. Ange SANTINI

Président du Conseil exécutif de la Collectivité Territoriale de Corse

 

M. René SOUCHON

Président du Conseil régional d'Auvergne

 

M. Bernard SOULAGE

Premier Vice-président du Conseil régional de Rhône-Alpes

ITALIA

 

Sig. Antonio BASSOLINO

Presidente della Regione Campania

 

Sig.ra Mercedes BRESSO

Presidente della Regione Piemonte

 

Sig. Claudio BURLANDO

Presidente della Regione Liguria

 

Sig. Ugo CAPPELLACCI

Presidente della Regione Sardegna

 

Sig. Giuseppe CASTIGLIONE

Presidente della Provincia di Catania

 

Sig. Luciano CAVERI

Consigliere regionale della Regione Valle d'Aosta

 

Sig. Sergio CHIAMPARINO

Sindaco del Comune di Torino

 

Sig. Giovanni CHIODI

Presidente della Regione Abruzzo

 

Sig.ra Maria Luisa COPPOLA

Assessore e Consigliere regionale della Regione Veneto

 

Sig. Luis DURNWALDER

Consigliere regionale/Presidente Provincia autonoma di Bolzano

 

Sig. Giorgio GRANELLO

Sindaco del Comune di Ponzano Veneto

 

Sig. Agazio LOIERO

Presidente della Regione Calabria

 

Sig. Claudio MARTINI

Presidente della Regione Toscana

 

Sig.ra Sonia MASINI

Presidente della Provincia di Reggio Emilia

 

Sig. Graziano MILIA

Presidente della Provincia di Cagliari

 

Sig. Francesco MUSOTTO

Deputato dell'Assemblea Regionale Siciliana

 

Sig. Roberto PELLA

Consigliere del Comune di Valdengo

 

Sig. Massimo PINESCHI

Consigliere della Regione Lazio

 

Sig. Savino Antonio SANTARELLA

Sindaco del Comune di Candela

 

Sig. Vito SANTARSIERO

Sindaco del Comune di Potenza

 

Sig. Gian Mario SPACCA

Presidente della Regione Marche

 

Sig. Nicola VENDOLA

Presidente della Regione Puglia

 

Sig. Riccardo VENTRE

Consigliere del Comune di Caserta

 

Sig.ra Marta VINCENZI

Sindaco del Comune di Genova

ΚYΠΡΟΣ

 

Γεώργιος ΓΕΩΡΓΙΟΥ

Δήμαρχος Κάτω Πολεμιδιών

 

Σάββας ΗΛΙΟΦΩΤΟΥ

Δήμαρχος Στροβόλου

 

Χριστόδουλος Κώστα ΚΑΤΤΙΡΤΖΗ

Πρόεδρος Κοινοτικού Συμβουλίου Κάτω Ζώδιας

 

Ελένη ΛΟΥΚΑΪΔΟΥ

Δημοτικός Σύμβουλος Λευκωσίας

 

Χρίστος ΜΕΣΗΣ

Δήμαρχος Μέσα Γειτονιάς

 

Ευγένιος ΜΙΧΑΗΛ

Πρόεδρος Κοινοτικού Συμβουλίου Ομόδους

LATVIJA

 

Andris JAUNSLEINIS

Latvijas Pašvaldību savienības priekšsēdis

 

Guntars KRIEVIŅŠ

Liepājas pilsētas domes deputāts

 

Aleksandrs LIELMEŽS

Mālpils novada domes priekšsēdētājs

 

Jānis NEIMANIS

Grobiņas novada domes priekšsēdētāja vietnieks

 

Indra RASSA

Saldus novada domes priekšsēdētāja

 

Leonīds SALCEVIČS

Jēkabpils pilsētas domes priekšsēdētājs

 

Ainārs ŠLESERS

Rīgas domes priekšsēdētāja vietnieks

LIETUVA

 

Arnoldas ABRAMAVIČIUS

Zarasų rajono savivaldybės tarybos narys (meras)

 

Vytas APUTIS

Kazlų rūdos savivaldybės tarybos narys

 

Andrius KUPČINSKAS

Kauno miesto savivaldybės tarybos narys (meras)

 

Virginijus KOMSKIS

Pagėgių savivaldybės tarybos narys (meras)

 

Ričardas MALINAUSKAS

Druskininkų savivaldybės tarybos narys (meras)

 

Daiva MATONIENĖ

Šiaulių miesto savivaldybės tarybos narė (mero pavaduotoja)

 

Gediminas PAVIRŽIS

Vilniaus rajono savivaldybės tarybos narys

 

Povilas ŽAGUNIS

Panevėžio rajono savivaldybės tarybos narys (meras)

 

Odeta ŽERLAUSKIENĖ

Skuodo rajono savivaldybės tarybos narė (mero pavaduotoja)

LUXEMBOURG

 

Mme Simone BEISSEL

Echevin de la Ville de Luxembourg

 

Mme Agnès DURDU

Membre du conseil communal de Wincrange

 

M. Dan KERSCH

Bourgmestre de la commune de Mondercange

 

M. Albert LENTZ

Echevin de la commune de Mersch

 

M. Paul-Henri MEYERS

Membre du conseil communal de Luxembourg

 

M. Marc SCHAEFER

Membre du conseil communal de Vianden

MAGYARORSZÁG

 

Ferenc BENKŐ

Tiszaladány község polgármestere

 

Gábor BIHARY

Budapest Főváros Közgyűlésének tagja

 

György GÉMESI dr.

Gödöllő város polgármestere

 

György IPKOVICH dr.

Szombathely Megyei Jogú Város polgármestere

 

Attila JÓSZAI

Szigetszentmiklós város képviselő-testületének tagja

 

Csaba MOLNÁR dr.

Győr-Moson-Sopron Megyei Közgyűlés tagja

 

Sándor NAGY

Kistelek város polgármestere

 

József RIBÁNYI

Tamási város polgármestere

 

István SÉRTŐ-RADICS dr.

Uszka község polgármestere

 

Gyula SZABÓ

Heves Megyei Közgyűlés tagja

 

András SZALAY dr.

Veszprém Megyei Jogú Város Közgyűlésének tagja

 

Zoltán VARGA

Békés Megyei Közgyűlés tagja

MALTA

 

Ms. Claudette ABELA BALDACCHINO

Deputy Mayor of Qrendi

 

Dr. Samuel AZZOPARDI

Mayor of Victoria, Gozo

 

Mr. Michael COHEN

Mayor of Kalkara

 

Mr. Joseph CORDINA

Mayor of Xagħra, Gozo

 

Dr. Malcolm MIFSUD

Mayor of Pietà

NEDERLAND

 

Dhr A. (Ahmed) ABOUTALEB

Burgemeester (mayor) of the city of Rotterdam

 

Dhr J.H. (Rob) BATS

Gedeputeerde (member of the Executive Council) of the Province of Drenthe

 

Dhr D. (Dick) BUURSINK

Gedeputeerde (member of the Executive Council) of the Province of Overijssel

 

Mevr. H.M.C. (Lenie) DWARSHUIS - VAN DE BEEK

Gedeputeerde (member of the Executive Council) of the Province of Zuid-Holland

 

Dhr L.J.P.M. (Léon) FRISSEN

Commissaris van de Koningin (Governor: chair of the Council and of the Executive Council) of the Province of Limburg

 

Mevr. A. (Annemarie) JORRITSMA-LEBBINK

Burgemeester (mayor) of the city of Almere

 

Mevr. R. (Rinske) KRUISINGA

Gedeputeerde (member of the Executive Council) of the Province of Noord-Holland

 

Dhr C.H.J. (Cor) LAMERS

Burgemeester (mayor) of the municipality of Houten

 

Mevr. K.M.H. (Karla) PEIJS

Commissaris van de Koningin (Governor: chair of the council and of the executive council) of the province of Zeeland

 

Dhr A.G.J.M. (Ton) ROMBOUTS

Burgemeester (mayor) of the city of 's Hertogenbosch

 

Dhr G.A.A. (Bas) VERKERK

Burgemeester (mayor) of the city of Delft

 

Mevr. L.M.B.C. (Luzette) WAGENAAR-KROON

Wethouder (alderman: member of the executive council) of the municipality of Drechterland

ÖSTERREICH

 

Herr Gerhard DÖRFLER

Landeshauptmann von Kärnten

 

Dr. Michael HÄUPL

Bürgermeister und Landeshauptmann von Wien

 

Herr Erwin MOHR

Mitglied des Gemeinderats von Wolfurt

 

Herr Hans NIESSL

Landeshauptmann von Burgenland

 

Herr Johannes PEINSTEINER

Bürgermeister von St. Wolfgang im Salzkammergut

 

Dr. Erwin PRÖLL

Landeshauptmann von Niederösterreich

 

Dr. Josef PÜHRINGER

Landeshauptmann von Oberösterreich

 

Dr. Herbert SAUSGRUBER

Landeshauptmann von Vorarlberg

 

Dr. Heinz SCHADEN

Bürgermeister der Stadt Salzburg

 

Dr. Franz SCHAUSBERGER

Beauftragter des Landes Salzburg für den Ausschuss der Regionen

 

DDr. Herwig VAN STAA

Präsident des Landtags von Tirol

 

Mag. Franz VOVES

Landeshauptmann der Steiermark

POLSKA

 

Jacek CZERNIAK

Przewodniczący Sejmiku Województwa Lubelskiego

 

Konstanty DOMBROWICZ

Prezydent Miasta Bydgoszcz

 

Marcin JABŁOŃSKI

Marszałek Województwa Lubuskiego

 

Adam JARUBAS

Marszałek Województwa Świętokrzyskiego

 

Lech JAWORSKI

Radny m.st. Warszawy

 

Maciej KOBYLIŃSKI

Prezydent Miasta Słupsk

 

Jan KOZŁOWSKI

Marszałek Województwa Pomorskiego

 

Witold KROCHMAL

Burmistrz Miasta i Gminy Wołów

 

Jerzy KROPIWNICKI

Prezydent Miasta Łodzi

 

Marek NAWARA

Marszałek Województwa Małopolskiego

 

Jacek PROTAS

Marszałek Województwa Warmińsko-Mazurskiego

 

Józef SEBESTA

Marszałek Województwa Opolskiego

 

Adam STRUZIK

Marszałek Województwa Mazowieckiego

 

Bogusław ŚMIGIELSKI

Marszałek Województwa Śląskiego

 

Stanisław SZWABSKI

Przewodniczący Rady Miasta Gdynia

 

Leszek ŚWIĘTALSKI

Wójt Gminy Stare Bogaczowice

 

Marek TRAMŚ

Starosta Polkowicki

 

Ludwik WĘGRZYN

Radny Powiatu Bocheńskiego

 

Marek WOŹNIAK

Marszałek Województwa Wielkopolskiego

 

Tadeusz WRONA

Prezydent Miasta Częstochowa

 

Jerzy ZAJĄKAŁA

Wójt Gminy Łubianka

PORTUGAL

 

Exmo. Sr. Manuel Joaquim BARATA FREXES

Presidente da Câmara Municipal do Fundão

 

Exmo. Sr. Alberto João CARDOSO GONÇALVES JARDIM

Presidente do Governo Regional da Madeira

 

Exmo. Sr. José Macário Custódio CORREIA

Presidente da Câmara Municipal de Faro

 

Exmo. Sr. Rui Fernando DA SILVA RIO

Presidente da Câmara Municipal do Porto

 

Exmo. Sr. Fernando DE CARVALHO RUAS

Presidente da Câmara Municipal de Viseu

 

Exmo. Sr. Carlos Manuel MARTINS DO VALE CÉSAR

Presidente do Governo Regional dos Açores

 

Exmo. Sr. José Luís PEREIRA CARNEIRO

Presidente da Câmara Municipal de Baião

 

Exmo. Sr. Carlos Alberto PINTO

Presidente da Câmara Municipal da Covilhã

 

Exmo. Sr. Joaquim Moreira RAPOSO

Presidente da Câmara Municipal da Amadora

 

Exmo. Sr. Carlos Manuel RODRIGUES PINTO DE SÁ

Presidente da Câmara Municipal de Montemor-o-Novo

 

Exmo. Sr. António Luís SANTOS DA COSTA

Presidente da Câmara Municipal de Lisboa

 

Exmo. Sr. Francisco SOARES MESQUITA MACHADO

Presidente da Câmara Municipal de Braga

ROMÂNIA

 

Dl Cristian ANGHEL

Primarul municipiului Baia Mare, județul Maramureș

 

Dl Decebal ARNĂUTU

Primarul orașului Târgu Neamț, județul Neamț

 

Dl Mircea COSMA

Președintele Consiliului Județean Prahova

 

Dl Emil DRĂGHICI

Primarul comunei Vulcana Băi, județul Dâmbovița

 

Dl Gheorghe FALCĂ

Primarul municipiului Arad, județul Arad

 

Dl Răducu George FILIPESCU

Președintele Consiliului Județean Călărași

 

Dna Veronica IONIȚĂ

Primarul comunei Gorgota, județul Prahova

 

Dna Edita Emöke LOKODI

Președintele Consiliului Județean Mureș

 

Dl Alin Adrian NICA

Primarul comunei Dudeștii Noi, județul Timiș

 

Dl Constantin OSTAFICIUC

Președintele Consiliului Județean Timiș

 

Dl Tudor PENDIUC

Primarul municipiului Pitești, județul Argeș

 

Dl Ion PRIOTEASA

Președintele Consiliului Județean Dolj

 

Dl Emil PROȘCAN

Primarul orașului Mizil, județul Prahova

 

Dl Vasile SAVA

Primarul orașului Țăndărei, județul Ialomița

 

Dl Gheorghe Bunea STANCU

Președintele Consiliului Județean Brăila

SLOVENIJA

 

Mr Aleš ČERIN

Podžupan Mestne občine Ljubljana

 

Ms Irena MAJCEN

Županja Občine Slovenska Bistrica

 

Mr Franci ROKAVEC

Župan Občine Litija

 

Mr Anton Tone SMOLNIKAR

Župan Občine Kamnik

 

Mr Robert SMRDELJ

Župan Občine Pivka

 

Ms Jasmina VIDMAR

Članica mestnega sveta Mestne občine Maribor

 

Mr Franci VOVK

Župan Občine Dolenjske Toplice

SLOVENSKO

 

Pán Milan BELICA

Predseda Nitrianskeho samosprávneho kraja

 

Pán Juraj BLANÁR

Predseda Žilinského samosprávneho kraja

 

Pán Andrej ĎURKOVSKÝ

Primátor hl. mesta Bratislava

 

Pán Peter CHUDÍK

Predseda Prešovského samosprávneho kraja

 

Pán František KNAPÍK

Primátor mesta Košice

 

Pán Ján ORAVEC

Primátor mesta Štúrovo

 

Pán Pavol SEDLÁČEK

Predseda Trenčianskeho samosprávneho kraja

 

Pán Zdenko TREBUĽA

Predseda Košického samosprávneho kraja

 

Pán István ZACHARIÁŠ

Primátor mesta Moldava nad Bodvou

SUOMI

 

Pauliina HAIJANEN

Laitilan kaupunginvaltuuston jäsen

 

Sirpa HERTELL

Espoon kaupunginvaltuuston jäsen

 

Anne KARJALAINEN

Keravan kaupunginvaltuuston jäsen

 

Veikko KUMPUMÄKI

Kemin kaupunginvaltuuston jäsen

 

Antti LIIKKANEN

Rovaniemen kaupunginvaltuuston jäsen

 

Markku MARKKULA

Espoon kaupunginvaltuuston jäsen

 

Ossi MARTIKAINEN

Lapinlahden kunnanvaltuuston jäsen

 

Folke SJÖLUND

Ahvenanmaan maakuntapäivien jäsen

 

Satu TIETARI

Säkylän kunnanvaltuuston jäsen

SVERIGE

 

Mr Uno ALDEGREN

Ledamot i regionfullmäktige, Skåne läns landsting

 

Ms Kristina ALVENDAL

Ledamot i kommunfullmäktige, Stockholms kommun

 

Ms Lotta HÅKANSSON HARJU

Ledamot av kommunfullmäktige, Järfälla kommun

 

Mr Kent JOHANSSON

Ledamot i regionfullmäktige, Västra Götalands läns landsting

 

Mr Anders KNAPE

Ledamot i kommunfullmäktige, Karlstads kommun

 

Mr Paul LINDQUIST

Ledamot i kommunfullmäktige, Lidingö kommun

 

Ms Monalisa NORRMAN

Ledamot i landstingsfullmäktige, Jämtlands läns landsting

 

Mr Ilmar REEPALU

Ledamot i kommunfullmäktige, Malmö kommun

 

Ms Yoomi RENSTRÖM

Ledamot av kommunfullmäktige, Ovanåkers kommun

 

Ms Catarina SEGERSTEN-LARSSON

Ledamot i landstingsfullmäktige, Värmlands läns landsting

 

Ms Annelie STARK

Ledamot i regionfullmäktige, Västra Götalands läns landsting

 

Ms Maria WALLHAGER NECKMAN

Ledamot av landstingsfullmäktige, Stockholms läns landsting

UNITED KINGDOM OF GREAT BRITAIN AND NORTHERN IRELAND

 

Cllr Doris ANSARI

Member of Cornwall Council

 

Cllr Jonathan BELL

Member of Ards Borough Council

 

Cllr Sir Albert BORE

Member of Birmingham City Council

 

Cllr Robert BRIGHT

Member of Newport City Council

 

Cllr Amanda BYRNE

Member of Calderdale Metropolitan Borough Council

 

Christine CHAPMAN AM

Member of the National Assembly for Wales

 

Cllr Flo CLUCAS

Member of Liverpool City Council

 

Sir Simon DAY

Member of Devon County Council

 

Cllr Roger EVANS AM

Member of the Greater London Assembly

 

Cllr Linda GILLHAM

Member of Runneymede Borough Council

 

Cllr Gordon KEYMER CBE

Member of Tandridge District Council

 

Cllr Roger KNOX

Member of East Lothian Council

 

Cllr Iain MALCOLM

Member of South Tyneside Metropolitan Borough Council

 

Mr Stewart MAXWELL MSP

Member of the Scottish Parliament

 

Cllr Corrie MCCHORD

Member of Stirling

 

Francie MOLLOY MLA

Member of the Northern Ireland Assembly

 

Ms Irene OLDFATHER MSP

Member of the Scottish Parliament

 

Cllr David PARSONS

Member of Leicestershire County Council

 

Cllr Judith PEARCE

Member of Wychavon District Council

 

Cllr David SIMMONDS

Member of London Borough of Hillingdon

 

Cllr Neil SWANNICK

Member of Manchester City Council

 

Cllr the Lord (Graham) TOPE CBE

Member of the London Borough of Sutton

 

Cllr Kay TWITCHEN

Member of Essex County Council

 

Cllr Dave WILCOX

Member of Derbyshire County Council


ПРИЛОЖЕНИЕ II — ANEXO II — PŘÍLOHA II — BILAG II — ANHANG II — II LISA — ΠΑΡΑΡΤΗΜΑ IΙ — ANNEX II — ANNEXE II — ALLEGATO II — II PIELIKUMS — II PRIEDAS — II. MELLÉKLET — ANNESS II — BIJLAGE II — ZAŁĄCZNIK II — ANEXO II — ANEXA II — PRÍLOHA II — PRILOGA II — LIITE II — BILAGA II

Заместник-членове / Suplentes / Náhradníci / Suppleanter / Stellvertreter / Asendusliikmed / Αναπληρωτές / Alternates / Suppléants / Supplenti / Aizstājēji / Pakaitiniai nariai / Póttagok / Supplenti / Plaatsvervangers / Zastępcy / Suplentes / Supleanți / Náhradníci / Nadomestni člani / Varaedustajat / Suppleanter

BELGIË / BELGIQUE / BELGIEN

 

De heer Ludwig CALUWÉ

Vlaams volksvertegenwoordiger

 

Monsieur Emmanuel DISABATO

Membre du Parlement wallon

 

De heer Marc HENDRICKX

Vlaams volksvertegenwoordiger

 

Monsieur Alain HUTCHINSON

Membre du Parlement de la Région de Bruxelles-Capitale

 

Monsieur Michel de LAMOTTE

Membre du Parlement de la Communauté française

 

Mevrouw Fientje MOERMAN

Vlaams volksvertegenwoordiger

 

Mevrouw Fatma PEHLIVAN

Vlaams volksvertegenwoordiger

 

Monsieur Yaron PESZTAT

Membre du Parlement de la Région de Bruxelles-Capitale

 

Mevrouw Sabine POLEYN

Vlaams volksvertegenwoordiger

 

De heer Luckas VAN DER TAELEN

Vlaams volksvertegenwoordiger

 

De heer Jean-Luc VANRAES

Minister van de Brusselse Hoofdstedelijke Regering

 

Madame Olga ZRIHEN

Membre du Parlement wallon

БЪЛГАРИЯ

 

Mr. Ahmed AHMEDOV

Mayor, Municipality of Tsar Kaloyan

 

Mr. Ivo ANDONOV

Mayor, Municipality of Silistra

 

Mr. Ivan ASPARUHOV

Mayor, Municipality of Mezdra

 

Mr. Stanislav BLAGOV

Mayor, Municipality of Svishtov

 

Ms. Shukran IDRIZ

Mayor, Municipality of Kirkovo

 

Mr. Krasimir KOSTOV

Mayor, Municipality of Shumen

 

Ms. Malina LAZAROVA

Municipal Councilor, Municipality of Sofia

 

Mr. Veselin LICHEV

Mayor, Municipality of Sopot

 

Mr. Rumen RASHEV

Mayor, Municipality of Veliko Tarnovo

 

Mr. Emil NAYDENOV

Mayor, Municipality of Gorna Malina

 

Mr. Svetlin TANCHEV

Mayor, Municipality of Stara Zagora

 

Mr. Nayden ZELENOGORSKI

Mayor, Municipality of Pleven

ČESKÁ REPUBLIKA

 

Pan Jiří BĚHOUNEK

Hejtman kraje Vysočina

 

Bc. Jana ČERMÁKOVÁ

Místostarostka obce Proboštov

 

Ing. Ivana ČERVINKOVÁ

Starostka města Kostelec n. Orlicí

 

Mgr. Tomáš CHALUPA

Starosta městské části Praha 6

 

Paní Milada EMMEROVÁ

Hejtmanka Plzeňského kraje

 

Pan Lubomír FRANC

Hejtman Královéhradeckého kraje

 

Ing. Sylva KOVÁČIKOVÁ

Starostka města Bílovec

 

Pan Radko MARTÍNEK

Hejtman Pardubického kraje

 

Pan Stanislav MIŠÁK

Hejtman Zlínského kraje

 

Pan David RATH

Hejtman Středočeského kraje

 

Pan Martin TESAŘÍK

Hejtman Olomouckého kraje

 

Mgr. Tomáš ÚLEHLA

Radní města Zlín

DANMARK

 

Hr. Bo ANDERSEN

Byrådsmedlem

 

Hr. Jan BOYE

Byrådsmedlem

 

Hr. Bent HANSEN

Regionrådsformand og Formand for Danske Regioner

 

Hr. Carl HOLST

Regionsrådsformand

 

Hr. Bent LARSEN

Regionrådsmedlem

 

Fru Jane Findahl LINDSKOV

Byrådsmedlem

 

Hr. Erik Bent NIELSEN

Borgmester

 

Hr. Simon Mønsted STRANGE

Byrådsmedlem

 

Hr. Johnny SØTRUP

Borgmester

DEUTSCHLAND

 

Herr Dietmar BROCKES MdL

Mitglied des Landtages von Nordrhein-Westfalen

 

Frau Hella DUNGER-LÖPER

Staatssekretärin für Stadtentwicklung des Landes Berlin,

 

Herr Rolf FISCHER MdL

Mitglied des Landtages von Schleswig-Holstein

 

Herr Michael GWOSDZ MdL

Mitglied der Hamburgischen Bürgerschaft (Landtag)

 

Herr Heinz-Joachim HÖFER

Bürgermeister der Stadt Altenkirchen

 

Herr Wilhelm HOGREFE MdL

Mitglied des Landtages von Niedersachsen

 

Herr Dr. Ekkehard KLUG

Minister für Bildung und Kultur des Landes Schleswig-Holstein,

 

Frau Jacqueline KRAEGE

Staatssekretärin im Ministerium für Umwelt, Forsten und Verbraucherschutz des Landes Rheinland-Pfalz

 

Dr. Hermann KUHN MdBB

Mitglied der Bremischen Bürgerschaft (Landtag)

 

Herr Clemens LINDEMANN

Landrat des Saarpfalz-Kreises

 

Prof. Ursula MÄNNLE MdL

Mitglied des Bayerischen Landtags

 

Frau Nicole MORSBLECH MdL

Mitglied des Landtages Rheinland-Pfalz

 

Frau Dagmar MÜHLENFELD

Oberbürgermeisterin der Stadt Mülheim an der Ruhr

 

Herr Detlef MÜLLER MdL

Mitglied des Landtages Mecklenburg-Vorpommern

 

Herr Manfred RICHTER MdL

Mitglied des Landtags von Brandenburg

 

Dr. Michael REUTER MdL

Mitglied des Hessischen Landtages

 

Herr Peter SCHOWTKA MdL

Mitglied des Sächsischen Landtags

 

Herr Peter STRAUB MdL

Präsident des Landtags von Baden-Württemberg

 

Herr Tilman TÖGEL MdL

Mitglied des Landtages von Sachsen-Anhalt

 

Herr Stephan TOSCANI MdL

Mitglied des Landtages des Saarlandes

 

Herr Mark WEINMEISTER

Staatssekretär im hessischen Ministerium für Umwelt, Energie, Landwirtschaft und Verbraucherschutz

 

Herr Roland WERNER

Staatssekretär im sächsischen Ministerium für Wirtschaft und Arbeit,

 

Herr Frank ZIMMERMANN MdL

Mitglied des Abgeordnetenhauses von Berlin

EESTI

 

Ms. Urve ERIKSON

Chairperson of Tudulinna Rural Municipality Council

 

Mr. Juri GOTMANS

Member of Sõmerpalu Rural Municipality Council

 

Mr. Andres JAADLA

Vice- Chairman of Rakvere City Council

 

Ms. Saima KALEV

Member of Jõgeva Rural Municipality Council

 

Ms. Kersti KÕOSAAR

Member of Võru City Council

 

Mrs. Kersti SARAPUU

Mayor of Paide City Government

 

Ms. Kadri TILLEMANN

Mayor of Keila Rural Municipality Government

ΕΛΛΑΣ

 

ΔΡΑΚΟΣ Δημήτριος

Νομάρχης Μεσσηνίας

 

ΚΑΛΟΓΕΡΟΠΟΥΛΟΣ Δημήτριος

Δήμαρχος Αιγάλεω Αττικής

 

ΚΑΤΣΑΡΟΣ Λουκάς

Νομάρχης Λάρισας

 

ΚΛΑΠΑΣ Μιλτιάδης

Δήμαρχος Πρέβεζας

 

ΚΟΝΤΟΓΙΩΡΓΟΣ Κωνσταντίνος

Νομάρχης Ευρυτανίας

 

ΚΟΤΡΟΝΙΑΣ Γεώργιος

Δήμαρχος Λαμιέων

 

ΚΟΥΡΑΚΗΣ Ιωάννης

Δήμαρχος Ηρακλείου Κρήτης

 

ΛΑΜΠΡΙΝΟΥΔΗΣ Πολύδωρος

Νομάρχης Χίου

 

ΜΑΧΑΙΡΙΔΗΣ Ιωάννης

Νομάρχης Δωδεκανήσου

 

ΟΙΚΟΝΟΜΙΔΗΣ Παναγιώτης

Δήμαρχος Άρτας

 

ΠΡΕΒΕΖΑΝΟΣ Δημήτριος

Δημοτικός Σύμβουλος Δήμου Σκιάθου Νομού Μαγνησίας

 

ΣΠΥΡΙΔΩΝ Σπύρος

Νομαρχιακός Σύμβουλος Αθηνών — Πειραιώς

ESPAÑA

 

D. Gabriel AMER AMER

Delegado del Gobierno de las Illes Balears en Bruselas

 

Da María Luisa ARAÚJO CHAMORRO

Vicepresidenta de la Junta de Comunidades de Castilla-La Mancha y Consejera de Economía y Hacienda

 

D.a Elsa María CASAS CABELLO

Comisionada de Acción Exterior del Gobierno de Canarias

 

D. Alberto CATALÁN HIGUERAS

Consejero de Educación, y de Relaciones Institucionales y Portavoz del Gobierno de Navarra

 

Da María DE DIEGO DURÁNTEZ

Directora General de Relaciones Institucionales y Acción Exterior de la Comunidad Autónoma de Castilla y León

 

D. Francisco DE LA TORRE PRADO

Alcalde de Málaga

 

D. Emilio DEL RÍO SANZ

Consejero de Presidencia del Gobierno de La Rioja

 

D. Guillermo ECHENIQUE GONZÁLEZ

Secretario General de Acción Exterior del Gobierno vasco

 

Da. Paz FERNÁNDEZ FELGUEROSO

Alcaldesa de Gijón

 

D. Jesús María GAMALLO ALLER

Director General de Relaciones Exteriores y con la Unión Europea de la Xunta de Galicia

 

D. Alberto GARCIA CERVIÑO

Director General de Asuntos Europeos y Cooperación al Desarrollo de la Comunidad Autónoma de Cantabria

 

D. Antonio GONZÁLEZ TEROL

Director General de Asuntos Europeos y Cooperación con el Estado de la Comunidad Autónoma de Madrid

 

D. Francisco Javier LEÓN DE LA RIVA

Alcalde de Valladolid

 

D. Miguel LUCENA BARRANQUERO

Secretario General de Acción Exterior de la Junta de Andalucía

 

D.a Lucía MARTÍN DOMÍNGUEZ

Directora General de Acción exterior de la Junta de Extremadura

 

D.a Esther MONTERRUBIO VILLAR

Comisionada para las Relaciones Exteriores del Gabinete de la Presidencia del Gobierno de Aragón

 

D. Juan Antonio MORALES RODRÍGUEZ

Director General de Relaciones Institucionales y Acción Exterior de la Comunidad Autónoma de la Región de Murcia

 

D. Andrés OCAÑA RABADÁN

Alcalde de Córdoba

 

D. Rafael RIPOLL NAVARRO

Secretario Autonómico de Cohesión Territorial, de Relaciones con el Estado y con la Unión Europea de la Comunitat Valenciana

 

D.a Anna TERRÓN CUSÍ

Secretaria para la Unión Europea de la Generalitat de Catalunya

 

D. Javier VELASCO MANCEBO

Director de la Oficina de Representación del Principado de Asturias en Bruselas

FRANCE

 

M. Jacques AUXIETTE

Président du Conseil régional des Pays-de-la-Loire

 

M. Jean-Paul BACHY

Président du Conseil régional de Champagne-Ardenne

 

M. Pierre BERTRAND

Vice-président du Conseil général du Bas-Rhin

 

M. Philippe BODARD

Maire de Mûrs-Erigné

 

Mme Martine CALDEROLI-LOTZ

Conseillère régionale d’Alsace

 

Mme Anne-Marie COMPARINI

Conseillère régionale de Rhône-Alpes

 

M. Jean-Michel DACLIN

Adjoint au maire de Lyon

 

Mme Nassimah DINDAR

Président du Conseil général de l’Ile de La Réunion

 

Mme Rose-Marie FALQUE

Maire d’Azerailles

 

M. Jean-Jacques FRITZ

Conseiller régional d'Alsace

 

M. Claude GEWERC

Président du Conseil régional de Picardie

 

Mme Arlette GROSSKOST

Vice-présidente du Conseil régional d’Alsace

 

M. Antoine KARAM

Président du Conseil régional de Guyane

 

Mme Mireille LACOMBE

Conseillère générale du Puy-de-Dôme

 

Mme Claudine LEDOUX

Maire de Charleville-Mézières

 

M. Martin MALVY

Président du Conseil régional Midi-Pyrénées

 

M. Didier MARIE

Président du Conseil général de Seine-Maritime

 

M. Michel NEUGNOT

Conseiller régional de Bourgogne

 

M. Yves PAGES

Maire de Saint-Georges

 

Mme Rachel PAILLARD

Maire de Bouzy

 

Mme Gisèle STIEVENARD

Vice présidente du Conseil général de Paris

 

Mme Elisabeth THEVENON-DURANTIN

Conseillère régionale d’Auvergne

 

M. Jean-Louis TOURENNE

Président du Conseil général d’Ille-et-Vilaine

 

M. Michel VAUZELLE

Président du Conseil régional Provence-Alpes-Côte-D’azur

ITALIA

 

Sig. Alvaro ANCISI

Consigliere del Comune di Ravenna

 

Sig. Roberto BOMBARDA

Consigliere regionale e provinciale della Provincia autonoma di Trento

 

Sig.ra Barbara BONINO

Consigliere della Provincia di Torino

 

Sig.ra Carmela CASILE

Consigliere del Comune di Giaveno

 

Sig. Francesco CHIUCCHIURLOTTO

Consigliere del Comune di Castiglione in Teverina

 

Sig. Vito DE FILIPPO

Presidente della Regione Basilicata

 

Sig. Francesco DE MICHELI

Consigliere del Comune di Roma

 

Sig. Mario Sisto FERRANTE

Consigliere della Provincia di Roma

 

Sig. Vincenzo LODOVISI

Consigliere della Provincia di Rieti

 

Sig.ra Maria Rita LORENZETTI

Presidente della Regione Umbria

 

Sig. Salvatore MANGIAFICO

Assessore della Provincia di Siracusa

 

Sig. Matteo MAURI

Consigliere della Provincia di Milano

 

Sig. Luigi MONTANARO

Sindaco del Comune di Ginosa

 

Sig.ra Maria Giuseppina MUZZARELLI

Vice Presidente e Assessore della Regione Emilia-Romagna

 

Sig. Umberto OPPUS

Sindaco del Comune di Mandas

 

Sig. Aristide PELI

Assessore della Provincia di Brescia

 

Sig.ra Alessia ROSOLEN

Consigliere e Assessore della Regione Friuli Venezia Giulia

 

Sig.ra Federica SEGANTI

Assessore della Regione Friuli Venezia Giulia

 

Sig. Fiorenzo SILVESTRI

Consigliere della Provincia di Treviso

 

Sig. Sergio SOAVE

Sindaco del Comune di Savigliano

 

Sig. Giuseppe VARACALLI

Consigliere del Comune di Gerace

 

Sig. Gianfranco VITAGLIANO

Assessore della Regione Molise

 

Sig. Angelo ZUBBANI

Sindaco del Comune di Carrara

 

Sig. Sante ZUFFADA

Consigliere regionale della Regione Lombardia

ΚYΠΡΟΣ

 

Χριστοφής ΑΝΤΩΝΙΟΥ

Πρόεδρος Κοινοτικού Συμβουλίου Επισκοπής

 

Δήμος ΓΙΑΓΚΟΥ

Πρόεδρος Κοινοτικού Συμβουλίου Αγίας Ειρήνης Κερύνειας

 

Ανδρέας ΜΩΥΣΕΩΣ

Δήμαρχος Λάρνακας, Αναπληρωτής

 

Χαράλαμπος ΠΙΤΤΑΣ

Δήμαρχος Μόρφου

 

Κώστας ΧΑΤΖΗΚΑΚΟΥ

Δημοτικός Σύμβουλος Αμμοχώστου

 

Κυριάκος ΧΑΤΖΗΤΤΟΦΗΣ

Δήμαρχος Αγίου Αθανασίου

LATVIJA

 

Edvīns BARTKEVIČS k-gs

Ogres novada domes priekšsēdētājs

 

Inesis BOĶIS k-gs

Valmieras pilsētas domes priekšsēdētājs

 

Sergejs DOLGOPOLOVS k-gs

Rīgas domes Pilsētas attīstības komitejas priekšsēdētājs

 

Ligita GINTERE k-dze

Jaunpils novada domes priekšsēdētāja

 

Nellija KLEINBERGA k-dze

Skrundas novada domes priekšsēdētāja

 

Jānis TRUPOVNIEKS k-gs

Balvu novada domes priekšsēdētājs

 

Jānis VĪTOLIŅŠ k-gs

Ventspils pilsētas domes priekšsēdētāja pirmais vietnieks

LIETUVA

 

Gintautas BABRAVIČIUS

Vilniaus miesto savivaldybės tarybos narys (mero pavaduotojas)

 

Algirdas BAGUŠINSKAS

Vilkaviškio rajono savivaldybės tarybos narys (meras)

 

Donatas KAUBRYS

Telšių rajono savivaldybės tarybos narys

 

Bronislovas LIUTKUS

Jonavos rajono savivaldybės tarybos narys (meras)

 

Robertas PIEČIA

Tauragės rajono savivaldybės tarybos narys (meras)

 

Stasė SKUTULIENĖ

Šilutės rajono savivaldybės tarybos narė (mero pavaduotoja)

 

Viktor TROFIMOV

Panevėžio regiono plėtros tarybos pirmininkas

 

Vytautas VIGELIS

Švenčionių rajono savivaldybės tarybos narys (meras)

 

Algirdas VRUBLIAUSKAS

Alytaus rajono savivaldybės tarybos narys (meras)

LUXEMBOURG

 

M. Roby BIWER

Bourgmestre de la commune de Bettembourg

 

M. Yves CRUCHTEN

Membre du conseil communal de Bascharage

 

M. Fernand ETGEN

Bourgmestre de la commune de Feulen

 

M. Gusty GRAAS

Membre du conseil communal de Bettembourg

 

Mme Martine MERGEN

Membre du conseil communal de Luxembourg

 

M. Gilles ROTH

Bourgmestre de la commune de Mamer

MAGYARORSZÁG

 

László BÁKONYI dr.

Debrecen Megyei Jogú Város Közgyűlésének tagja

 

István BÓKA dr.

Balatonfüred város polgármestere

 

Attila KISS

Hajdúböszörmény város polgármestere

 

Károlyné KOCSIS

Dunapataj község képviselő-testületének tagja

 

Helga MIHÁLYI

Borsod-Abaúj-Zemplén Megyei Közgyűlés tagja

 

Árpád MOLNÁR dr.

Balatonszabadi község polgármestere

 

Zoltán NAGY

Komárom város képviselő-testületének tagja

 

József PAIZS

Szigetvár város polgármestere

 

Imre SZAKÁCS dr.

Győr-Moson-Sopron Megyei Közgyűlés elnöke

 

Szilárd SZÉKELY

Sásd város polgármestere

 

Kata Zsuzsanna TÜTTŐ

Budapest Főváros Közgyűlésének tagja

 

László József VÉCSEY

Szada község polgármestere

MALTA

 

Ms. Doris BORG

Deputy Mayor of Birkirkara

 

Mr. Ian BORG

Mayor of Dingli

 

Mr. Fredrick CUTAJAR

Mayor of Santa Luċija

 

Mr. Paul FARRUGIA

Mayor of Tarxien

 

Mr. Noel FORMOSA

Mayor of San Lawrenz, Gozo

NEDERLAND

 

Dhr J. (Joop) BINNEKAMP

Gedeputeerde (member of the Executive Council) of the Province of Utrecht

 

Dhr M.J. (Job) COHEN

Burgemeester (mayor) of the city of Amsterdam

 

Mevr. A.C. (Rinda) DEN BESTEN

Wethouder (alderman: member of the executive council) of the city of Utrecht

 

Dhr H. (Harry) DIJKSMA

Gedeputeerde (member of the Executive Council) of the Province of Flevoland

 

Mevr. E.L.M. (Ellie) FRANSSEN

Wethouder (alderman: member of the executive council) of the city of Voerendaal

 

Dhr S.H. (Sjoerd) GALEMA

Gedeputeerde (member of the Executive Council) of the Province of Fryslân

 

Dhr M.J. (Martin) JAGER

Gedeputeerde (member of the Executive Council) of the Province of Groningen

 

Dhr H. (Hans) KOK

Burgemeester (mayor) of the municipality of 't Hof van Twente

 

Dhr H.P.M. (Henk) KOOL

Wethouder (alderman: member of the executive council) of the city of Den Haag

 

Dhr H.B.I. (Rik) DE LANGE

Wethouder (alderman: member of the executive council) of the municipality of Zutphen

 

Dhr Prof. Dr. W.B.H.J. VAN DE DONK

Commissaris van de Koningin (Governor: chair of the council and of the executive council) of the Province of Brabant

 

Dhr J.C. (Co) VERDAAS

Gedeputeerde (member of the Executive Council) of the Province of Gelderland

ÖSTERREICH

 

Mag. Renate BRAUNER

Vizebürgermeisterin und Landeshauptmann-Stellvertreterin von Wien

 

Mag. Gabriele BURGSTALLER

Landeshauptfrau von Salzburg

 

Frau Marianne FÜGL

Vizebürgermeisterin der Marktgemeinde Traisen

 

Herr Markus LINHART

Bürgermeister von Bregenz

 

Dr. Josef MARTINZ

Mitglied der Kärntner Landesregierung

 

Mag. Johanna MIKL-LEITNER

Mitglied der niederösterreichischen Landesregierung

 

Herr Günther PLATTER

Landeshauptmann von Tirol

 

Herr Walter PRIOR

Präsident des Burgenländischen Landtags

 

Herr Hermann SCHÜTZENHÖFER

Erster Landeshauptmann-Stellvertreter der Steiermark

 

Herr Viktor SIGL

Mitglied der Landesregierung von Oberösterreich

 

Frau Elisabeth VITOUCH

Mitglied des Gemeinderates von Wien

 

Mag. Markus WALLNER

Stellvertreter des Landeshauptmannes von Vorarlberg

POLSKA

 

Adam BANASZAK

Radny Sejmiku Województwa Kujawsko-Pomorskiego

 

Jan BRONŚ

Burmistrz Miasta Oleśnicy

 

Lech DYMARSKI

Przewodniczący Sejmiku Województwa Wielkopolskiego

 

Jan DZIUBIŃSKI

Prezydent Miasta Tarnobrzeg

 

Robert GODEK

Starosta Strzyżowski

 

Władysław HUSEJKO

Marszałek Województwa Zachodniopomorskiego

 

Michał KARALUS

Starosta Pleszewski

 

Marzena KEMPIŃSKA

Starosta Świecki

 

Józef KOTYŚ

Radny Sejmiku Województwa Opolskiego

 

Tadeusz KOWALCZYK

Przewodniczący Sejmiku Województwa Świętokrzyskiego

 

Andrzej KUNT

Burmistrz Miasta Kostrzyn nad Odrą

 

Lucjan KUŹNIAR

Radny Sejmiku Województwa Podkarpackiego

 

Mirosław LECH

Wójt Gminy Korycin

 

Andrzej MATUSIEWICZ

Przewodniczący Sejmiku Województwa Podkarpackiego

 

Marek OLSZEWSKI

Wójt Gminy Lubicz

 

Ewa PANASIUK

Radna Sejmiku Województwa Lubelskiego

 

Elżbieta RUSIELEWICZ

Radna Miasta Bydgoszcz

 

Czesław SOBIERAJSKI

Radny Sejmiku Województwa Śląskiego

 

Robert SOSZYŃSKI

Przewodniczący Sejmiku Województwa Mazowieckiego

 

Tadeusz TRUSKOLASKI

Prezydent Miasta Białegostoku

 

Dariusz WRÓBEL

Burmistrz Opola Lubelskiego

PORTUGAL

 

Exmo. Sr. Américo Jaime AFONSO PEREIRA

Presidente da Câmara Municipal de Vinhais

 

Exmo. Sr. Vítor Manuel CHAVES DE CARO PROENÇA

Presidente da Câmara Municipal de Santiago do Cacém

 

Exmo. Sr. João Carlos CUNHA E SILVA

Vice-presidente do Governo Regional da Madeira

 

Exmo. Sr. Joaquim Carlos DIAS VALENTE

Presidente da Câmara Municipal da Guarda

 

Exmo. Sr. André Jorge DIONÍSIO BRADFORD

Secretário Regional da presidência do Governo Regional dos Açores

 

Exmo. Sr. Álvaro DOS SANTOS AMARO

Presidente da Câmara Municipal de Gouveia

 

Exma. Sr.a Da Isaura Maria ELIAS CRISÓSTOMO BERNARDINO MORAIS

Presidente da Câmara Municipal de Rio Maior

 

Exmo. Sr. António Manuel LEITÃO BORGES

Presidente da Câmara Municipal de Resende

 

Exmo. Sr. Carlos Manuel MARTA GONÇALVES

Presidente da Câmara Municipal de Tondela

 

Exmo. Sr. António Jorge NUNES

Presidente da Câmara Municipal de Bragança

 

Exmo. Sr. Jaime Carlos Marta SOARES

Presidente da Câmara Municipal de Vila Nova de Poiares

 

Exmo. Sr. Aníbal SOUSA REIS COELHO DA COSTA

Presidente da Câmara Municipal de Ferreira do Alentejo

ROMÂNIA

 

Dl Silvian CIUPERCĂ

Președintele Consiliului Județean Ialomița

 

Dl Árpád Szabolcs CSEHI

Președintele Consiliului Județean Satu Mare

 

Dl Alexandru DRĂGAN

Primarul comunei Tașca, Județul Neamț

 

Dl Liviu Nicolae DRAGNEA

Președintele Consiliului Județean Teleorman

 

Dl Dumitru ENACHE

Primarul comunei Stejaru, Județul Tulcea

 

Dl Péter FERENC

Primarul orașului Sovata, Județul Mureș

 

Dl Gheorghe FLUTUR

Președintele Consiliului Județean Suceava

 

Dna Mariana MIRCEA

Primarul orașului Cernavodă, Județul Constanța

 

Dl Mircea Ioan MOLOȚ

Președintele Consiliului Județean Hunedoara

 

Dl Mircia MUNTEAN

Primarul municipiului Deva, Județul Hunedoara

 

Dl Gheorghe NICHITA

Primarul municipiului Iași, Județul Iași

 

Dl Marian OPRIȘAN

Președintele Consiliului Județean Vrancea

 

Dl George SCRIPCARU

Primarul municipiului Brașov, Județul Brașov

 

Dl Adrian Ovidiu TEBAN

Primarul orașului Cugir, Județul Alba

 

Dna Ioana TRIFOI

Primarul comunei Botiza, Județul Maramureș

SLOVENIJA

 

Dr. Štefan ČELAN

Župan Mestne Občine Ptuj

 

Ga. Darja DELAČ FELDA

Podžupanja Občine Kočevje

 

G. Siniša GERMOVŠEK

Član občinskega sveta Občine Bovec

 

G. Branko LEDINEK

Župan Občine Rače-Fram

 

Mag. Jure MEGLIČ

Podžupan Občine Tržič

 

G. Blaž MILAVEC

Župan Občine Sodražica

 

G. Anton ŠTIHEC

Župan Mestne Občine Murska Sobota

SLOVENSKO

 

Pán Ján BLCHÁČ

Primátor mesta Liptovský Mikuláš

 

Pán Remo CICUTTO

Primátor mesta Piešťany

 

Pán Pavol FREŠO

Predseda Bratislavského samosprávneho kraja

 

Pán Milan FTÁČNIK

Starosta mestskej časti Bratislava-Petržalka

 

Pán Pavel HAGYARI

Primátor mesta Prešov

 

Pán Andrej HRNČIAR

Primátor mesta Martin

 

Pani Božena KOVÁČOVÁ

Starostka obce Janova Lehota

 

Pán Tibor MIKUŠ

Predseda Trnavského samosprávneho kraja

 

Pán Jozef PETUŠÍK

Starosta obce Dolný Lopašov

SUOMI

 

Markus AALTONEN

Seinäjoen kaupunginvaltuuston jäsen

 

Ilpo HAALISTO

Nousiaisten kunnanvaltuuston jäsen

 

Mårten JOHANSSON

Raaseporin kaupunginjohtaja

 

Petri KALMI

Nurmijärven kunnanvaltuuston jäsen

 

Britt LUNDBERG

Ahvenanmaan maakuntahallituksen jäsen

 

Hannele LUUKKAINEN

Helsingin kaupunginvaltuuston jäsen

 

Riitta MYLLER

Joensuun kaupunginvaltuuston jäsen

 

Miikka SEPPÄLÄ

Tampereen kaupunginvaltuuston jäsen

 

Katja SORRI

Jyväskylän kaupunginvaltuuston jäsen

SVERIGE

 

Mr Carl Fredrik GRAF

Ledamot av kommunfullmäktige, Halmstads kommun

 

Ms Susanna HABY

Ledamot av kommunfullmäktige, Göteborgs kommun

 

Mr Tore HULT

Ledamot av kommunfullmäktige, Alingsås kommun

 

Mr Bernth JOHNSON

Ledamot i landstingsfullmäktige, Blekinge läns landsting

 

Ms Ewa-May KARLSSON

Ledamot i kommunfullmäktige, Vindelns kommun

 

Ms Ewa LINDSTRAND

Ledamot i kommunfullmäktige, Timrå Kommun

 

Ms Agneta LIPKIN

Ledamot av landstingsfullmäktige, Norrbottens läns landsting

 

Mr Kenth LÖVGREN

Ledamot av kommunfullmäktige, Gävle kommun

 

Mr Jens NILSSON

Ledamot i kommunfullmäktige, Östersunds kommun

 

Ms Ingela NYLUND WATZ

Ledamot av landstingsfullmäktige, Stockholms läns landsting

 

Mr Rolf SÄLLRYD

Ledamot av landstingsfullmäktige, Kronobergs läns landsting

 

Mr Carl-Johan SONESSON

Ledamot av regionfullmäktige, Skåne läns landsting

UNITED KINGDOM OF GREAT BRITAIN AND NORTHERN IRELAND

 

Ms Jennette ARNOLD AM

Member of the Greater London Assembly

 

Cllr Paula BAKER

Member of Basingstoke and Deane Council

 

Cllr Sandra BARNES

Member of South Northamptonshire

 

Mr Ted BROCKLEBANK MSP

Member of the Scottish Parliament

 

Cllr Nilgun CANVER

Member of London Borough of Haringey

 

John DALLAT MLA

Member of the Northern Ireland Assembly

 

Cllr Graham GARVIE

Member of Scottish Borders Council

 

Cllr Arnold HATCH

Member of Craigavon Borough Council

 

Cllr Martin HEATLEY

Member of Warwickshire County Council

 

Cllr Chris HOLLEY

Member of the City and County of Swansea

 

Cllr Doreen HUDDART

Member of Newcastle City Council

 

Cllr Herbert MANLEY

Member of Cheshire West and Chester Council

 

Cllr Alan MELTON

Member of Cambridgeshire County Council

 

Cllr Peter MOORE

Member of Sheffield City Council

 

Cllr Sandy PARK

Member of the Highland Council

 

Cllr Kathy POLLARD

Member of Suffolk County Council

 

Cllr Mary ROBINSON

Member of Eden District Council

 

Cllr David SHAKESPEARE

Member of Buckinghamshire County Council

 

Mr Nicol STEPHEN MSP

Member of the Scottish Parliament

 

Cllr Roger STONE

Member of Rotherham Metropolitan Borough Council

 

Cllr Ann STRIBLEY

Member of Poole Borough Council

 

Cllr Sharon TAYLOR

Member of Stevenage Borough Council

 

Rhodri Glyn THOMAS AM

Member of the National Assembly for Wales

 

Cllr Peter THOMPSON

Member of the London Borough of Hounslow


29.12.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 348/51


NÕUKOGU OTSUS,

22. detsember 2009,

millega muudetakse ühiste konsulaarjuhiste 3. lisa I osa seoses kolmandate riikide kodanikega, kellelt nõutakse lennujaamaviisat

(2009/1015/EL)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse nõukogu 24. aprilli 2001. aasta määrust (EÜ) nr 789/2001, millega viisataotluste läbivaatamise teatavate üksikasjalike eeskirjade ja praktiliste menetluste rakendamisvolitused jäetakse nõukogule (1),

võttes arvesse Saksamaa Liitvabariigi algatust

ning arvestades järgmist:

(1)

Ühiste konsulaarjuhiste 3. lisa I osa sisaldab ühist nimekirja kolmandatest riikidest, kelle kodanikelt nõutakse kõikides liikmesriikides lennujaama transiidiviisat.

(2)

Saksamaa ja Madalmaad soovivad Etioopia kodanike suhtes piirata lennujaama transiidiviisa nõuet nende isikutega, kellel ei ole liikmesriigi või 2. mai 1992. aasta Euroopa Majanduspiirkonna lepingu osaliseks oleva riigi või Kanada, Jaapani või Ameerika Ühendriikide kehtivat viisat. Seetõttu tuleks ühiste konsulaarjuhiste 3. lisa I osa vastavalt muuta.

(3)

Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud Taani seisukohta käsitleva protokolli artiklite 1 ja 2 kohaselt ei osale Taani käesoleva otsuse vastuvõtmisel, mistõttu see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav. Arvestades, et käesolev otsus põhineb Euroopa Liidu toimimise lepingu kolmanda osa V jaotise sätete alusel Schengeni acquis’l, otsustab Taani kõnealuse protokolli artikli 4 kohaselt kuue kuu jooksul pärast käesoleva otsuse vastuvõtmise kuupäeva, kas ta rakendab seda oma siseriiklikus õiguses.

(4)

Islandi ja Norra puhul kujutab käesolev otsus endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist Euroopa Liidu Nõukogu ning Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi vahel sõlmitud lepingu (viimase kahe riigi ühinemiseks Schengeni acquis’ sätete rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega) (2) tähenduses, mis kuuluvad nimetatud lepingu teatavaid rakenduseeskirju käsitleva nõukogu 17. mai 1999. aasta otsuse 1999/437/EÜ (3) artikli 1 punktis A osutatud valdkonda.

(5)

Šveitsi puhul kujutab käesolev otsus endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepingu (Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega) (4) tähenduses, mis kuuluvad otsuse 1999/437/EÜ artikli 1 punktis A osutatud valdkonda, kusjuures nimetatud otsuse vastavat punkti tõlgendatakse koostoimes kõnealuse lepingu Euroopa Ühenduse nimel sõlmimist käsitleva nõukogu 28. jaanuari 2008. aasta otsuse 2008/146/EÜ (5) artikliga 3.

(6)

Liechtensteini puhul kujutab käesolev otsus endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse, Šveitsi Konföderatsiooni ja Liechtensteini Vürstiriigi vahel allakirjutatud protokolli (mis käsitleb Liechtensteini Vürstiriigi ühinemist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepinguga Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega) tähenduses, mis kuuluvad otsuse 1999/437/EÜ artikli 1 punktis A osutatud valdkonda, kusjuures nimetatud otsuse vastavat punkti tõlgendatakse koostoimes kõnealuse protokolli Euroopa Ühenduse nimel allkirjastamist käsitleva 28. veebruari 2008. aasta otsuse 2008/261/EÜ (6) artikliga 3.

(7)

Käesolev otsus kujutab endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist, milles Ühendkuningriik ei osale vastavalt nõukogu 29. mai 2000. aasta otsusele 2000/365/EÜ (Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi taotluse kohta osaleda teatavates Schengeni acquis’ sätetes) (7). Seetõttu ei osale Ühendkuningriik käesoleva otsuse vastuvõtmisel, see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav.

(8)

Käesolev otsus kujutab endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist, milles Iirimaa ei osale vastavalt nõukogu 28. veebruari 2002. aasta otsusele 2002/192/EÜ (Iirimaa taotluse kohta osaleda teatavates Schengeni acquis’ sätetes) (8). Seetõttu ei osale Iirimaa käesoleva otsuse vastuvõtmisel, see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav.

(9)

Küprose puhul on käesolev otsus akt, mis põhineb Schengeni acquis’l või on sellega muul viisil seotud 2003. aasta ühinemisakti artikli 3 lõike 2 tähenduses.

(10)

Käesolev otsus on akt, mis põhineb Schengeni acquis’l või on sellega muul viisil seotud 2005. aasta ühinemisakti artikli 4 lõike 2 tähenduses,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Ühiste konsulaarjuhiste 3. lisa I osa muudetakse järgmiselt:

1)

Etioopiat käsitleva kande juurde lisatakse järgmine joonealune märkus:

„Saksamaa ja Madalmaade puhul

Järgmised isikud on vabastatud lennujaama transiidiviisa nõudest:

kodanikud, kellel on liikmesriigi või 2. mai 1992. aasta Euroopa Majanduspiirkonna lepingu osaliseks oleva riigi, Kanada, Jaapani või Ameerika Ühendriikide kehtiv viisa või kui nad saabuvad pärast viisa kasutamist tagasi nimetatud riikidest.”

2)

Kolmandate riikide nimekirja all oleva selgitava osa kolmanda lõigu alla lisatakse järgmine lõik:

„Vabastust lennujaama transiidiviisa nõudest kohaldatakse ka selliste kolmandate riikide kodanike lennujaamatransiidi suhtes, kes reisivad teise kolmandasse riiki ning kellel on liikmesriigi või 2. mai 1992. aasta Euroopa Majanduspiirkonna lepingu osaliseks oleva riigi või Kanada, Jaapani või Ameerika Ühendriikide kehtiv viisa. Seda vabastust ei kohaldata nende kolmanda riigi kodanike lennujaamatransiidi suhtes, kes saabuvad mis tahes kolmandast riigist tagasi pärast kõnealuse viisa kehtivusaja lõppu.”

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 3

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele kooskõlas aluslepingutega.

Brüssel, 22. detsember 2009

Nõukogu nimel

eesistuja

A. CARLGREN


(1)  EÜT L 116, 26.4.2001, lk 2.

(2)  EÜT L 176, 10.7.1999, lk 36.

(3)  EÜT L 176, 10.7.1999, lk 31.

(4)  ELT L 53, 27.2.2008, lk 52.

(5)  ELT L 53, 27.2.2008, lk 1.

(6)  ELT L 83, 26.3.2008, lk 3.

(7)  EÜT L 131, 1.6.2000, lk 43.

(8)  EÜT L 64, 7.3.2002, lk 20.


29.12.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 348/53


NÕUKOGU OTSUS,

22. detsember 2009,

millega tunnistatakse kehtetuks otsus 2009/473/EÜ kirjavahetuse vormis lepingu sõlmimise kohta, milles käsitletakse Euroopa Ühenduse ja Guinea Vabariigi vahelise kalandusalase partnerluslepingu ajutist kohaldamist

(2009/1016/EL)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 43 lõiget 2 koostoimes artikli 218 lõigetega 5 ja 8,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa Ühenduse ja Guinea Vabariigi vahelise kalandusalase partnerluslepingu protokolli, mis parafeeriti 20. detsembril 2008, on vastavalt osaliste vahelisele kirjavahetuse vormis lepingule, mis kiideti heaks otsusega 2009/473/EÜ (1), ajutiselt kohaldatud alates 1. jaanuarist 2009 tingimusel, et Euroopa Ühenduse ja Guinea Vabariigi vahel sõlmitakse kalandusalane partnerlusleping.

(2)

Pärast 28. septembri 2009. aasta traagilisi sündmusi, kui valitsusväed avasid tule protestivate rahvahulkade pihta, mille tagajärjel hukkus 150 inimest, otsustas komisjon kalandusalase partnerluslepingu sõlmimist käsitleva nõukogu määruse ettepaneku tagasi võtta.

(3)

Seepärast on vaja tunnistada kehtetuks otsus 2009/473/EÜ ning teatada Guinea Vabariigile Euroopa Liidu nimel niipea kui võimalik kõnealuse ajutise kohaldamise lõpetamisest rahvusvaheliste lepingute õiguse Viini konventsiooni artikli 25 lõike 2 kohaselt,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Käesolevaga tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsus 2009/473/EÜ kirjavahetuse vormis lepingu sõlmimise kohta, milles käsitletakse Euroopa Ühenduse ja Guinea Vabariigi vahelise kalandusalase partnerluslepingu ajutist kohaldamist.

Artikkel 2

Nõukogu eesistujal on õigus määrata isiku(d), kes on volitatud teatama Guinea Vabariigile rahvusvaheliste lepingute õiguse Viini konventsiooni artikli 25 lõike 2 kohaselt, et Euroopa Liit ei kavatse enam osaleda 20. detsembril 2008. aastal parafeeritud Euroopa Ühenduse ja Guinea Vabariigi vahelises kalandusalases partnerluslepingus. Nimetatud teavitus tehakse kirja vormis.

Kirja tekst on lisatud käesolevale otsusele.

Artikkel 3

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Artikkel 4

Käesolev otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

Brüssel, 22. detsember 2009

Nõukogu nimel

eesistuja

A. CARLGREN


(1)  ELT L 156, 19.6.2009, lk 31.


LISA

Lugupeetud härra

Viidates 20. detsembril 2008. aastal parafeeritud Euroopa Ühenduse ja Guinea Vabariigi vahelise kalandusalase partnerluslepingu protokollile nimetatud lepingu ajutise kohaldamise kohta, milles Euroopa Ühendus ja Guinea Vabariik leppisid kokku kirjavahetuse vormis 28. mail 2009:

Euroopa Liit teatab rahvusvaheliste lepingute õiguse Viini konventsiooni artikli 25 lõike 2 kohaselt Guinea Vabariigile, et ta ei kavatse enam osaleda eespool nimetatud kalandusalases partnerluslepingus.

Lugupidamisega

Euroopa Liidu nimel


29.12.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 348/55


NÕUKOGU OTSUS,

22. detsember 2009,

milles käsitletakse Ungari Vabariigi asutuste poolt riigiabi andmist põllumajandusmaa ostmiseks ajavahemikul 1. jaanuarist 2010 kuni 31. detsembrini 2013

(2009/1017/EL)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 108 lõike 2 kolmandat lõiku,

võttes arvesse Ungari Vabariigi valitsuse 27. novembril 2009 esitatud taotlust

ning arvestades järgmist:

(1)

Ungari Vabariik (edaspidi „Ungari”) esitas 27. novembril 2009 nõukogule taotluse võtta kooskõlas Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 88 lõike 2 kolmanda lõiguga vastu otsus, milles käsitletakse Ungari kavatsust anda Ungari põllumajandustootjatele riigiabi põllumajandusmaa ostmiseks.

(2)

Ungaris alates 1990. aastate algusest toimunud maa erastamine on mitmel juhul põhjustanud põllumajandusmaa killustatud omandit või jagamata ühisomandit, mille tulemuseks on ebasoodne maakasutuse struktuur ja põllumajandusettevõtete vilets majanduslik elujõulisus.

(3)

Võttes arvesse põllumajandustootjate kapitalinappust, põllumajandusmaa ostmiseks antavate kommertslaenude kõrgeid intressimäärasid ning pankade karmistatud tingimusi põllumajandustootjatele laenu andmiseks praeguse kriisi ajal, on põllumajandustootjatel, eelkõige väikeste talumajapidamistega põllumajandustootjatel, vähe võimalusi saada kommertslaene sellisteks investeeringuteks nagu maa ostmine. Finants- ja majanduskriisi tulemusel on põllumajandusmaa ostmiseks võetava kommertslaenu aastased intressimäärad tõusnud keskmiselt 9,5 %-lt 2008. aasta juulis kuni 15,5 %-ni 2009. aasta mais ning selliste laenude andmiseks nõutav tagatis on sel ajavahemikul peaaegu kahekordistunud.

(4)

Sellises olukorras on tõenäoline, et suureneb spekulatiivne maaost põllumajandusega mitteseotud ettevõtjate poolt, kellel on kapitalile lihtsam juurdepääs.

(5)

Riigiabi põllumajandusmaa ostmiseks peaks praeguses kriisiolukorras aitama säilitada elatusvahendeid paljudel põllumajandusettevõtjate perekondadel, luues tingimused, mis võimaldavad vähendada tootmiskulusid ja parandavad põllumajandustootmise tasuvust, peatades sellega vaesuse ja tööpuuduse kasvu maapiirkondades. Kriisi tulemusel kasvas töötus Ungaris 7,7 %-lt ajavahemikul augustist 2008–oktoobrini 2008 kuni 10,4 %-ni samal ajavahemikul 2009. aastal ning Ungari sisemajanduse koguprodukt (SKP) vähenes ajavahemikul 2008. aasta kolmandast kvartalist kuni 2009. aasta kolmanda kvartalini 7,2 %. Lisaks langes ajavahemikul 2008. aasta esimesest poolaastast kuni 2009. aasta esimese poolaastani Ungari SKP jooksevhindades põllumajandus-, metsandus- ja kalandussektoris ligikaudu 33 % (410 828 miljonilt Ungari forintilt 275 079 miljoni forintini).

(6)

Antav riigiabi ulatub 4 000 miljoni forintini ning seda peaks saama ligikaudu 5 000 põllumajandustootjat. Abi tuleks anda järgmises vormis:

kuni 2 000 miljonit forinti laenude intressitoetusena erapõllumajandustootjatele, kes vastavad registreerimise, kutsekvalifikatsiooni ja heade põllumajandustavade täitmise kriteeriumitele ning elujõuliste ettevõtete nõuetele, mis võimaldab neil võtta soodsaid laenusid põllumajandusmaa ostmiseks, kuni põllumajandusettevõtte kogusuuruseks on 300 hektarit. Intressitoetust antakse maksimaalselt kuni 75 miljoni forinti suuruse hüpoteeklaenuna ajavahemikuks maksimaalselt 20 aastat, sealhulgas kaheaastane ajapikendus kapitali tagasimakseks, ning see on võrdne 50 %-ga Ungari valitsuse keskmisest võlakirjade tootlusest, mille tähtaeg on 5 või 10 aastat ja mida on suurendatud 1,75 % võrra;

kuni 2 000 miljonit forintit otsetoetustena põllumajandusmaa ostmiseks; toetus moodustab maksimaalselt 20 % müügilepingus kehtestatud müügihinnast, maksimaalselt 3 miljonit forintit taotluse kohta ja maksimaalselt kaks taotlust aastas toetusesaaja kohta. Toetust võib anda eraisikule, kes ostmise kuupäevaks on põllumajanduses tegutsenud vähemalt 5 hektari istanduse või 1 hektari suuruse muu põllumajandusmaa omanikuna vähemalt ühe aasta jooksul maatükil, mis on vahetult ostetud maa kõrval, ning kes kohustub ostetud maad mitte edasi müüma ning kohustub seda kasutama ainult põllumajandustootmise eesmärgil vähemalt viie aasta jooksul alates abi maksmise kuupäevast. Abi võib anda ainult siis, kui olemasoleva ja ostetud maa kogusuurus on rohkem kui 210 kuldkrooni (1) või 2 hektarit juhul, kui põllumajandusmaad kasutatakse viinamarjaistanduse või viljapuuaia otstarbel, ning see ei ole registreeritud metsanduse eesmärgil kasutatava maana.

(7)

Riigiabi andmisel on keelatud ühendada intressitoetust ja sama põllumajandusmaa ostmiseks antud otsetoetust.

(8)

Komisjon ei ole praeguses etapis veel algatanud ühtegi menetlust ega ole võtnud seisukohta abi iseloomu ja siseturuga kokkusobivuse kohta.

(9)

Seega eksisteerivad erandlikud asjaolud, mis võimaldavad sellise abi andmist erandina ja rangelt Ungari maapiirkondades valitseva vaesuse vähendamiseks vajalikus ulatuses pidada siseturuga kokkusobivaks,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Erakorraline riigiabi, mida Ungari asutused annavad ajavahemikul 1. jaanuarist 2010 kuni 31. detsembrini 2013 intressitoetuse ja otsetoetuse vormis põllumajandusmaa ostmiseks ning mille summa ulatub maksimaalselt 4 000 miljoni Ungari forintini, loetakse siseturuga kokkusobivaks.

Artikkel 2

Käesolev otsus on adresseeritud Ungari Vabariigile.

Brüssel, 22. detsember 2009

Nõukogu nimel

eesistuja

A. CARLGREN


(1)  Põllumajandusmaa kvaliteedi mõõtühik Ungaris.


29.12.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 348/57


EUROOPA KESKPANGA OTSUS,

14. detsember 2009,

millega muudetakse otsust EKP/2006/17 Euroopa Keskpanga raamatupidamise aastaaruannete kohta

(EKP/2009/29)

(2009/1018/EL)

EUROOPA KESKPANGA NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja, eelkõige selle artiklit 26.2,

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa Keskpanga 2. juuli 2009. aasta otsusega EKP/2009/16 tagatud võlakirjade ostu kava rakendamise kohta (1) on kehtestatud ostukava tagatud võlakirjade ostmiseks. Selle ostukava rakendamiseks tuleb Euroopa Keskpanga 10. novembri 2006. aasta otsust EKP/2006/17 Euroopa Keskpanga raamatupidamise aastaaruannete kohta (2) täiendavalt muuta.

(2)

Tuleb määratleda eurosüsteemi krediiditehingute kontekstis eurosüsteemi vastaspoolte kohustuste mittetäitmisest tulenevate tasumata nõuete ning nendega seotud varade raamatupidamiskäsitlus ning samuti nendest tehingutest tulenevate vastaspoole riskide katteks tehtud eraldiste raamatupidamiskäsitlus.

(3)

Lisaks tuleb otsuses EKP/2006/17 teha mõned tehnilised muudatused.

(4)

Otsust EKP/2006/17 tuleb vastavalt muuta,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Otsust EKP/2006/17 muudetakse järgmiselt.

1)

Artikkel 7 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 7

Eraldised valuutakursi, intressimäära ja kulla hinna riski ning krediidiriski katmiseks

Euroopa Keskpanga (EKP) tegevuse olemust arvestades võib EKP nõukogu kehtestada EKP bilansis eraldise valuutakursi, intressimäära ja kulla hinna riski ning krediidiriski katmiseks. Nõukogu võtab vastu otsuse eraldise suuruse ja kasutamise kohta EKP riskipositsiooni põhjendatud prognoosi alusel.”

2)

Artiklit 8 muudetakse järgmiselt:

a)

lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3.   Kulla puhul ei eristata hinna ja valuuta ümberhindluse erinevusi, vaid arvestatakse ühte kulla ümberhindluse erinevust kindlaksmääratud kullaühiku eurohinna alusel, mis on tuletatud euro ja USA dollari vahetuskursist ümberhindluspäeval. Ümberhindamine toimub valuutavahetuse puhul valuutapõhiselt, hõlmates bilansilisi ja bilansiväliseid tehinguid ning väärtpaberite puhul koodipõhiselt, st sama ISIN-koodi/liigi alusel, välja arvatud nende väärtpaberite puhul, mis on kajastatud kirjete „Muud finantsvarad” või „Mitmesugused muud varad” all või rahapoliitika eesmärgil hoitavate väärtpaberite puhul, mida käsitletakse eraldi positsioonidena.”;

b)

lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4.   Väärtpaberid, mis on liigitatud tähtaja lõpuni hoitavateks, loetakse eraldi positsioonideks, hinnatakse amortisatsioonikulude põhjal ja nende suhtes kohaldatakse väärtuse langusest tulenevat kulu. Sama käsitlust kohaldatakse mittekaubeldavate väärtpaberite puhul. Väärtpaberid, mis on liigitatud tähtaja lõpuni hoitavateks, võib müüa enne nende tähtaja lõppu:

i)

kui müüdavat kogust ei peeta oluliseks võrreldes tähtaja lõpuni hoitavate väärtpaberite portfelli kogumahuga või

ii)

kui need väärtpaberid müüakse tähtpäeva kuul või

iii)

erandlikus olukorras, nagu näiteks emitendi krediidivõime olulise halvenemise korral, või tulenevalt EKP nõukogu sellekohasest rahapoliitikaotsusest.”

3)

Otsuse EKP/2006/17 I ja III lisa muudetakse kooskõlas käesoleva otsuse lisaga.

Artikkel 2

Lõppsäte

Käesolev otsus jõustub 31. detsembril 2009.

Frankfurt Maini ääres, 14. detsember 2009

EKP president

Jean-Claude TRICHET


(1)  ELT L 175, 4.7.2009, lk 18.

(2)  ELT L 348, 11.12.2006, lk 38.


LISA

Otsuse EKP/2006/17 I ja III lisa muudetakse järgmiselt.

1.

Otsuse EKP/2006/17 I lisa tabelid asendatakse järgmistega:

VARAD

Bilansikirje

Bilansikirjete sisu liigitus

Hindamispõhimõte

1.

Kuld ja nõuded kullas

Füüsiline kuld (st kangid, mündid, tahvlid, tükid) hoiul või „teel”. Mittefüüsiline kuld, näiteks kulla jooksevkontode (kollektiivkontode) jääk, tähtajalised hoiused ja nõuded kulla saamiseks, mis tulenevad järgmistest tehingutest: i) kullasisalduse muutmine ja ii) kulla vahetustehingud asukoha või puhtuse alusel, kui väljaandmise ja laekumise vahel on üle ühe pangapäeva

Turuväärtus

2.

Välisvaluutas vääringustatud nõuded euroalaväliste residentide vastu

Välisvaluutas vääringustatud nõuded väljaspool euroala asuvate tehingupoolte vastu, sealhulgas rahvusvahelised ja riigiülesed asutused ning keskpangad väljaspool euroala

 

2.1.

Laekumised Rahvusvaheliselt Valuutafondilt (International Monetary Fund, IMF)

a)

Laenuõigused reservkvoodi piires (neto)

Riigi kvoot miinus IMFi valduses olevad saldod eurodes. IMFi konto nr 2 (eurokonto halduskulude jaoks) võib kaasata selles positsioonis või kirje „Eurodes vääringustatud võlad euroalavälistele residentidele” all

a)

Laenuõigused reservkvoodi piires (neto)

Nimiväärtus, mis on ümber arvestatud valuutavahetuse turukursi alusel

b)

Laenueriõigused

Laenueriõiguste seisud (bruto)

b)

Laenueriõigused

Nimiväärtus, mis on ümber arvestatud valuutavahetuse turukursi alusel

c)

Muud nõuded

Nimiväärtus, mis on ümber arvestatud valuutavahetuse turukursi alusel

c)

Muud nõuded

Üldised laenuvõtmise kokkulepped, erilaenukokkulepete kohased laenud, hoiused subsideeritud pikaajalise krediidiliini raames

2.2.

Saldod pankades ja väärtpaberiinvesteeringud, välislaenud ja muud välisvarad

a)

Saldod pankades väljaspool euroala, v.a need, mis on kirjendatud varade kirje „Muud finantsvarad” all

Arvelduskontod, tähtajalised hoiused, nõudelaenud, pöördrepotehingud

a)

Saldod pankades väljaspool euroala

Nimiväärtus, mis on ümber arvestatud valuutavahetuse turukursi alusel

b)

Investeeringud väärtpaberitesse väljaspool euroala, v.a need, mis on kirjendatud varade kirje „Muud finantsvarad” all

Euroalaväliste residentide emiteeritud vekslid ja võlakirjad, nullkupongiga võlakirjad, rahaturu väärtpaberid, välisvaluutareservina hoitavad aktsiainstrumendid

b)i)

Kaubeldavad väärtpaberid, v.a tähtaja lõpuni hoitavad

Turuhind ja valuutavahetuse turukurss

Mis tahes üle- või alakurss amortiseeritakse

b)ii)

Kaubeldavad väärtpaberid, mis liigitatakse tähtaja lõpuni hoitavateks

Kulud, arvesse võetakse väärtuse langust ja valuutavahetuse turukurssi

Mis tahes üle- või alakurss amortiseeritakse

b)iii)

Mittekaubeldavad väärtpaberid

Kulud, arvesse võetakse väärtuse langust ja valuutavahetuse turukurssi

Mis tahes üle- või alakurss amortiseeritakse

b)iv)

Kaubeldavad aktsiainstrumendid

Turuhind ja valuutavahetuse turukurss

c)

Välislaenud (hoiused) euroalavälistele residentidele, v.a need, mis on kirjendatud varade kirje „Muud finantsvarad” all

c)

Välislaenud

Hoiused nimiväärtuses, mis on ümber arvestatud valuutavahetuse turukursi alusel

d)

Muud välisvarad

Euroalavälised pangatähed ja mündid

d)

Muud välisvarad

Nimiväärtus, mis on ümber arvestatud valuutavahetuse turukursi alusel

3.

Välisvaluutas vääringustatud nõuded euroala residentide vastu

a)

Investeeringud väärtpaberitesse euroalal, v.a need, mis on kirjendatud varade kirje „Muud finantsvarad” all

Euroala residentide emiteeritud vekslid ja võlakirjad, nullkupongiga võlakirjad, rahaturu väärtpaberid, välisvaluutareservina hoitavad aktsiainstrumendid

a)i)

Kaubeldavad väärtpaberid, v.a tähtaja lõpuni hoitavad

Turuhind ja valuutavahetuse turukurss

Mis tahes üle- või alakurss amortiseeritakse

a)ii)

Kaubeldavad väärtpaberid, mis liigitatakse tähtaja lõpuni hoitavateks

Kulud, arvesse võetakse väärtuse langust ja valuutavahetuse turukurssi

Mis tahes üle- või alakurss amortiseeritakse

a)iii)

Mittekaubeldavad väärtpaberid

Kulud, arvesse võetakse väärtuse langust ja valuutavahetuse turukurssi

Mis tahes üle- või alakurss amortiseeritakse

a)iv)

Kaubeldavad aktsiainstrumendid

Turuhind ja valuutavahetuse turukurss

b)

Muud nõuded euroala residentide vastu, v.a need, mis on kirjendatud vara kirje „Muud finantsvarad” all

Laenud, hoiused, pöördrepotehingud, mitmesugune laenuandmine

b)

Muud nõuded

Hoiused ja muu laenuandmine nimiväärtuses, mis on ümber arvestatud valuutavahetuse turukursi alusel

4.

Eurodes vääringustatud nõuded euroalaväliste residentide vastu

 

 

4.1.

Saldod pankades, väärtpaberiinvesteeringud ja laenud

a)

Saldod pankades väljaspool euroala, v.a need, mis on kirjendatud varade kirje „Muud finantsvarad” all

Arvelduskontod, tähtajalised hoiused, nõudelaenud, pöördrepotehingud, mis on seotud eurodes vääringustatud väärtpaberite haldusega

a)

Saldod pankades väljaspool euroala

Nimiväärtus

b)

Investeeringud väärtpaberitesse väljaspool euroala, v.a need, mis on kirjendatud varade kirje „Muud finantsvarad” all

Euroalaväliste residentide emiteeritud aktsiainstrumendid ja võlakirjad, nullkupongiga võlakirjad, rahaturuväärtpaberid

b)i)

Kaubeldavad väärtpaberid, v.a tähtaja lõpuni hoitavad

Turuhind

Mis tahes üle- või alakurss amortiseeritakse

b)ii)

Kaubeldavad väärtpaberid, mis liigitatakse tähtaja lõpuni hoitavateks

Kulud, arvesse võetakse väärtuse langust

Mis tahes üle- või alakurss amortiseeritakse

b)iii)

Mittekaubeldavad väärtpaberid

Kulud, arvesse võetakse väärtuse langust

Mis tahes üle- või alakurss amortiseeritakse

b)iv)

Kaubeldavad aktsiainstrumendid

Turuhind

c)

Laenud euroalavälistele residentidele, v.a need, mis on kirjendatud varade kirje „Muud finantsvarad” all

c)

Laenud väljaspool euroala

Hoiused nimiväärtuses

d)

Euroalaväliste üksuste emiteeritud väärtpaberid, v.a need, mis on kirjendatud varade kirje „Muud finantsvarad” all

Riigiüleste või rahvusvaheliste organisatsioonide, näiteks Euroopa Investeerimispanga emiteeritud väärtpaberid, olenemata emitentide geograafilisest asukohast

d)i)

Kaubeldavad väärtpaberid, v.a tähtaja lõpuni hoitavad

Turuhind

Üle-/alakurss amortiseeritakse

d)ii)

Kaubeldavad väärtpaberid, mis liigitatakse tähtaja lõpuni hoitavateks

Kulud, arvesse võetakse väärtuse langust

Mis tahes üle- või alakurss amortiseeritakse

d)iii)

Mittekaubeldavad väärtpaberid

Kulud, arvesse võetakse väärtuse langust

Mis tahes üle- või alakurss amortiseeritakse

4.2.

ERM II laenuvõimalusest tulenevad nõuded

Laenuandmine vastavalt ERM II tingimustele

Nimiväärtus

5.

Eurodes vääringustatud laenud euroala krediidiasutustele seoses rahapoliitika toimingutega

Kirjed 5.1–5.5: tehingud kooskõlas asjaomaste rahapoliitika instrumentidega, mis on kirjeldatud 31. augusti 2000. aasta suunise EKP/2000/7 eurosüsteemi rahapoliitika instrumentide ja menetluste kohta lisas I (1)

 

5.1.

Põhilised refinantseerimistehingud

Regulaarsed iganädalased likviidsust andvad ja üldjuhul ühenädalase tähtajaga pöördtehingud

Nimiväärtus või repokulu

5.2.

Pikemaajalised refinantseerimistehingud

Regulaarsed igakuised likviidsust andvad ja üldjuhul kolmekuulise tähtajaga pöördtehingud

Nimiväärtus või repokulu

5.3.

Tasanduse pöördtehingud

Pöördtehingud, mida tehakse tasandamise vajaduse korral

Nimiväärtus või repokulu

5.4.

Struktuursed pöördtehingud

Pöördtehingud, mis korrigeerivad eurosüsteemi struktuurset positsiooni finantssektori suhtes

Nimiväärtus või repokulu

5.5.

Laenamise püsivõimalus

Kindlaksmääratud intressiga üleöö likviidsuslaenud kõlbliku tagatise vastu (püsivõimalus)

Nimiväärtus või repokulu

5.6.

Lisatagatise nõuetega seotud laenud

Krediidiasutustele antav täiendav laen, mis tuleneb alusvarade väärtuse tõusust seoses kõnealustele krediidiasutustele antud muu laenuga

Nimiväärtus või kulu

6.

Eurodes vääringustatud muud nõuded euroala krediidiasutuste vastu

Arvelduskontod, tähtajalised hoiused, nõudelaenud, pöördrepotehingud seoses väärtpaberiportfellide haldusega, mis on aktivakirjel „Euroala residentide eurodes vääringustatud väärtpaberid”, sealhulgas tehingud, mis tulenevad euroala varasemate valuutareservide ümberkujundamisest ja muud nõuded. Korrespondentkontod välismaistes euroala krediidiasutustes. Muud nõuded ja tehingud, mis ei ole seotud eurosüsteemi rahapoliitika tehingutega

Nimiväärtus või kulu

7.

Euroala residentide eurodes vääringustatud väärtpaberid

 

 

7.1.

Rahapoliitika eesmärgil hoitavad väärtpaberid

Euroalal emiteeritud väärtpaberid, mida hoitakse rahapoliitika eesmärgil. Tasanduseks ostetud EKP võlakirjad

i)

Kaubeldavad väärtpaberid, v.a tähtaja lõpuni hoitavad

Turuhind

Mis tahes üle- või alakurss amortiseeritakse

ii)

Kaubeldavad väärtpaberid, mis liigitatakse tähtaja lõpuni hoitavateks

Kulud, arvesse võetakse väärtuse langust

Mis tahes üle- või alakurss amortiseeritakse

iii)

Mittekaubeldavad väärtpaberid

Kulud, arvesse võetakse väärtuse langust

Mis tahes üle- või alakurss amortiseeritakse

7.2.

Muud väärtpaberid

Väärtpaberid, v.a varade kirje 7.1 „Rahapoliitika eesmärgil hoitavad väärtpaberid” ning varade kirje 11.3 „Muud finantsvarad” all; eurodes vääringustatud vekslid ja võlakirjad, nullkupongiga võlakirjad, rahaturu väärtpaberid vahetus valduses, sealhulgas valitsussektori väärtpaberid EMU-eelsest ajast. Aktsiainstrumendid

i)

Kaubeldavad väärtpaberid, v.a tähtaja lõpuni hoitavad

Turuhind

Mis tahes üle- või alakurss amortiseeritakse

ii)

Kaubeldavad väärtpaberid, mis liigitatakse tähtaja lõpuni hoitavateks

Kulud, arvesse võetakse väärtuse langust

Mis tahes üle- või alakurss amortiseeritakse

iii)

Mittekaubeldavad väärtpaberid

Kulud, arvesse võetakse väärtuse langust

Mis tahes üle- või alakurss amortiseeritakse

iv)

Kaubeldavad aktsiainstrumendid

Turuhind

8.

Eurodes vääringustatud valitsussektori võlakirjad

EMU-eelsed nõuded valitsussektori vastu (mittekaubeldavad väärtpaberid, laenud)

Hoiused/laenud nimiväärtuses, mittekaubeldavad väärtpaberid soetusmaksumuses

9.

Eurosüsteemisisesed nõuded

 

 

9.1.

EKP võlakirjade emiteerimist tagavate lihtvekslitega seotud nõuded

Ainult EKP bilansikirje

RKPde emiteeritud lihtvekslid, mis tulenevad edasiantavast (back-to-back) lepingust seoses EKP võlakirjadega

Nimiväärtus

9.2.

Nõuded seoses euro pangatähtede jaotamisega eurosüsteemis

EKP pangatähtede emissiooniga seotud nõuded, vastavalt 6. detsembri 2001. aasta otsusele EKP/2001/15 euro pangatähtede emissiooni kohta 2 (2)

Nimiväärtus

9.3.

Muud eurosüsteemisisesed nõuded (neto)

Järgmiste allkirjete netoseisud:

a)

netonõuded, mis tulenevad TARGET2-kontode ja RKPde korrespondentkontode saldodest, st nõuete ja kohustuste netosumma – vt ka kohustuste kirjet „Muud eurosüsteemisisesed kohustused (neto)”

a)

Nimiväärtus

b)

muud võimalikud eurodes vääringustatud eurosüsteemisisesed nõuded, sealhulgas EKP emissioonitulu vahepealne jaotamine RKPdele

b)

Nimiväärtus

10.

Lõpetamata arveldused

Arvelduskontode saldod (nõuded), arveldamine, sh kogumisel olevad tšekid

Nimiväärtus

11.

Muud varad

 

 

11.1.

Euroala mündid

Euro mündid

Nimiväärtus

11.2.

Materiaalne ja immateriaalne põhivara

Maa ja ehitised, mööbel ja sisseseade (sealhulgas arvutiseadmed), tarkvara

Kulud miinus amortisatsioon

Amortisatsioon on amortiseeritava osa süstemaatiline eraldamine varast selle kasuliku tööea jooksul. Kasulik tööiga on periood, mille jooksul põhivara on eelduslikult võimalik üksuse poolt kasutada. Üksikute põhivara liikide kasuliku tööea kestvuse võib süstemaatiliselt läbi vaadata, kui ootused erinevad varasematest hinnangutest. Oluline põhivara võib koosneda osadest, millel on erinevad kasulikud tööead. Selliste osade kasulikku tööiga tuleb hinnata eraldi.

Immateriaalse vara kulud hõlmavad immateriaalse vara soetushinda. Hinnata tuleb muid otseseid ja kaudseid kulusid.

Kulude kapitaliseerimine: piirmäärani (ilma käibemaksuta alla 10 000 eurot: ei kapitaliseerita)

11.3.

Muud finantsvarad

Kapitaliosalused ja investeeringud tütarettevõtetesse; strateegilistel/poliitilistel kaalutlustel hoitavad aktsiad

Sihtotstarbelise portfellina hoitavad väärtpaberid, sh aktsiad, ja muud finantsinstrumendid ja positsioonid (näiteks tähtajalised hoiused ja arvelduskontod)

Pöördrepotehingud krediidiasutustega seoses väärtpaberiportfellide haldusega selle kirje all

a)

Kaubeldavad aktsiainstrumendid

Turuväärtus

b)

Kapitaliosalused ja mittelikviidsed aktsiaosalused ning mis tahes muud püsiinvesteeringuna hoitavad aktsiainstrumendid

Kulud, arvesse võetakse väärtuse langust

c)

Investeeringud tütarettevõtetesse või olulised osalused

Puhasväärtus

d)

Kaubeldavad väärtpaberid, v.a tähtaja lõpuni hoitavad

Turuhind

Üle-/alakurss amortiseeritakse.

e)

Kaubeldavad väärtpaberid, mida hoitakse tähtaja lõpuni või püsiinvesteeringuna

Kulud, arvesse võetakse väärtuse langust

Mis tahes üle- või alakurss amortiseeritakse

f)

Mittekaubeldavad väärtpaberid

Kulud, arvesse võetakse väärtuse langust

g)

Saldod pankades ja laenud

Nimiväärtus, mis on ümber arvestatud välisvaluuta turuhinna alusel, kui saldod või hoiused on vääringustatud välisvaluutas

11.4.

Bilansiväliste instrumentide ümberhindluse erinevused

Välisvaluuta tähtpäevatehingute, valuutavahetustehingute, intressimäära vahetustehingute, intressimäära tähtpäevatehingute, väärtpaberite tähtpäevatehingute, välisvaluuta hetketehingute hindamise tulemused kauplemispäevast arvelduspäevani

Tähtpäevatehingu ja hetketehingu vaheline netopositsioon valuutavahetuse turukursiga

11.5.

Viitlaekumised ja ettemakstud kulud

Aruandeperioodile omistatav tulu, mis ei laeku aruandeperioodil. Ettemakstud kulud ja makstud kogunenud intress (s.o väärtpaberiga ostetud kogunenud intress)

Nimiväärtus, mis on ümber arvestatud valuutavahetuse turukursi alusel

11.6.

Mitmesugused muud varad

a)

Ettemaksed, laenud, muud vähemtähtsad kirjed. Usalduslaenud.

a)

Nimiväärtus või kulu

b)

Klientide kullahoiustega seotud investeeringud

b)

Turuväärtus

c)

Pensioni netovara

c)

Artikli 22 lõike 3 kohaselt

d)

Eurosüsteemi vastaspoolte kohustuste mittetäitmisest tulenevad tasumata nõuded Eurosüsteemi krediiditehingute kontekstis

d)

Nimiväärtus/realiseerimisväärtus (enne/pärast kahjumi arveldamist)

e)

Kolmandate osapooltega seotud varad või nõuded, mis on tagatisena omandatud ja/või saadud kohustusi mittetäitvate Eurosüsteemi vastaspoolte antud tagatise realiseerimise raames

e)

Kulu (konverteeritud saamise aja valuuta turukursiga, kui finantsvarad on vääringustatud välisvaluutas)

12.

Aruandeaasta kahjum

 

Nimiväärtus


KOHUSTUSED

Bilansikirje

Bilansikirjete sisu liigitus

Hindamispõhimõte

1.

Ringluses olevad pangatähed

EKP emiteeritud euro pangatähed vastavalt otsusele EKP/2001/15

Nimiväärtus

2.

Rahapoliitika toimingutega seotud eurodes vääringustatud võlad euroala krediidiasutustele

Punktid 2.1, 2.2, 2.3 ja 2.5: eurodes hoiused, nagu on kirjeldatud suunise EKP/2000/7 I lisas

 

2.1.

Arvelduskontod (kohustusliku reservi katmiseks)

Vastavalt põhikirjale kohustusliku reservi nõudega hõlmatud finantseerimisasutuste nimekirja kuuluvate krediidiasutuste eurokontod. Käesolev kirje sisaldab peamiselt kontosid, mida kasutatakse kohustusliku reservi hoidmiseks

Nimiväärtus

2.2.

Hoiustamise püsivõimalus

Kindlaksmääratud intressiga üleööhoiused (püsivõimalus)

Nimiväärtus

2.3.

Tähtajalised hoiused

Tasandustehing seoses vahendite koondamisega likviidsuse vähendamiseks

Nimiväärtus

2.4.

Tasanduse pöördtehingud

Rahapoliitikaga seotud tehingud likviidsuse vähendamiseks

Nimiväärtus või repokulu

2.5.

Lisatagatise nõuetega seotud hoiused

Krediidiasutuste hoiused, mis tulenevad varade väärtuse langemisest seoses kõnealustele krediidiasutustele antud laenudega

Nimiväärtus

3.

Muud eurodes vääringustatud võlad euroala krediidiasutustele

Repotehingud seoses samaaegsete pöördrepotehingutega väärtpaberiportfellide haldamiseks varade kirjel „Euroala residentide eurodes vääringustatud väärtpaberid”. Muud tehingud, mis ei ole seotud eurosüsteemi rahapoliitika toimingutega. Ei sisalda krediidiasutuste arvelduskontosid

Nimiväärtus või repokulu

4.

EKP emiteeritud võlakirjad

Üksnes EKP bilansikirje.

Võlakirjad vastavalt kirjeldusele suunise EKP/2000/7 I lisas. Nullkupongiga väärtpaber, mis on emiteeritud likviidsuse vähendamise eesmärgil

Nimiväärtus

5.

Eurodes vääringustatud võlad muudele euroala residentidele

 

 

5.1.

Valitsussektor

Arvelduskontod, tähtajalised hoiused, nõudmisel väljamakstavad hoiused

Nimiväärtus

5.2.

Muud kohustused

Personali, firmade ja klientide, sealhulgas kohustuslikust reservist vabastatud finantsasutuste jooksvad arved – vt kohustuste kirje 2.1 jne, arvelduskontod; samuti tähtajalised hoiused, nõudmiseni hoiused

Nimiväärtus

6.

Eurodes vääringustatud võlad mitteeuroala residentidele

Arvelduskontod, tähtajalised hoiused, nõudmiseni hoiused, sealhulgas makse eesmärgiga kontod ja reservi juhtimise kontod, mis kuuluvad teistele pankadele, keskpankadele, rahvusvahelistele/riigiülestele asutustele, sealhulgas Euroopa Komisjonile; samuti teiste hoiustajate arvelduskontod. Repotehingud seoses samaaegsete pöördrepotehingutega eurodes vääringustatud väärtpaberite haldamiseks. Eurot mittekasutavate liikmesriikide keskpankade TARGET2 kontode saldod

Nimiväärtus või repokulu

7.

Välisvaluutas vääringustatud võlad euroala residentidele

Arvelduskontod. Repotehingute; tavaliselt välisvaluuta varasid või kulda kasutavate investeerimistehingute, võlad

Nimiväärtus, mis on ümber arvestatud aastalõpu valuuta turukursi alusel

8.

Välisvaluutas vääringustatud võlad mitte-euroala residentidele

 

 

8.1.

Hoiused, saldod ja muud kohustused

Arvelduskontod. Repotehingute, tavaliselt välisvaluuta varasid või kulda kasutavate investeerimistehingute võlad

Nimiväärtus, mis on ümber arvestatud aastalõpu valuuta turukursi alusel

8.2.

ERM II laenudest tulenevad kohustused

Laenamine vastavalt ERM II tingimustele

Nimiväärtus, mis on ümber arvestatud aastalõpu valuuta turukursi alusel

9.

Rahvusvahelise Valuutafondi eraldatud eriarveldusühikute vastaskirje

Eriarveldusühikutes vääringustatud kirje, mis näitab vastavale riigile/RKPle algselt eraldatud SDRide summat

Nimiväärtus, mis on ümber arvestatud aastalõpu valuuta turukursi alusel

10.

Eurosüsteemisisesed kohustused

 

 

10.1.

Välisvaluutareservide üleandmisega samaväärsed kohustused

EKP bilansikirje, vääringustatud eurodes

Nimiväärtus

10.2.

Muud eurosüsteemisisesed kohustused (neto)

Järgmiste allkirjete netopositsioonid:

a)

netokohustused, mis tulenevad TARGET-kontode ja RKPde korrespondentkontode saldodest, st nõuete ja kohustuste netosumma – vt ka varade kirjet „Muud eurosüsteemisisesed nõuded (neto)”

a)

Nimiväärtus

b)

muud tekkida võivad eurodes vääringustatud eurosüsteemisisesed kohustused, sealhulgas EKP emissioonitulu vahepealne jaotamine riikide RKPdele

b)

Nimiväärtus

11.

Arveldused teel

Arvelduskontode saldod (kohustused), sealhulgas žiiroülekanded

Nimiväärtus

12.

Muud kohustused

 

 

12.1.

Bilansiväliste instrumentide ümberhindluse erinevused

Välisvaluuta tähtpäevatehingute, valuutavahetustehingute, intressimäära vahetustehingute, intressimäära tähtpäevalepingute, väärtpaberite tähtpäevatehingute, välisvaluuta hetketehingute hindamise tulemused kauplemispäevast arvelduspäevani

Tähtpäevatehingu ja hetketehingu vaheline netopositsioon välisvaluuta turukursiga

12.2.

Viitvõlad ja ettemakstud tulud

Tulevasel perioodil tasumisele kuuluv kulu, mis on seotud aruandeperioodiga. Aruandeperioodil laekunud, kuid tulevase perioodiga seotud tulu

Nimiväärtus, mis on ümber arvestatud valuuta turukursi alusel

12.3.

Mitmesugused muud varad

a)

Maksude vahekontod. Välisvaluuta krediidi- või tagatiskontod. Repotehingud krediidiasutustega seoses samaaegsete pöördrepotehingutega väärtpaberiportfellide haldamiseks varade kirjel „Muud finantsvarad”. Muud kohustuslikud hoiused peale reservihoiuste. Muud vähemtähtsad kirjed. Usalduskohustused

a)

Nimiväärtus või (repo) kulu

b)

Klientide kullahoiused

b)

Turuväärtus

c)

Pensionikohustuste netoväärtus

c)

Artikli 22 lõike 3 kohaselt

13.

Eraldised

a)

Valuutakursi, intressimäära ja kulla hinna riski ning krediidiriski ja muude kulude, nt oodatud tulevaste kulude ja sissemaksete, katteks vastavalt põhikirja artiklile 49.2 seoses nende liikmesriikide keskpankadega, kelle suhtes kehtestatud erandid on tühistatud

a)

Kulu/nimiväärtus

b)

Rahapoliitika toimingutest tulenevate vastaspoole riskide katteks

b)

Nimiväärtus

14.

Ümberhindluskontod

a)

Kulla, eurodes vääringustatud igat liiki väärtpaberite, välisvaluutas vääringustatud igat liiki väärtpaberite ja optsioonide hinnakõikumistega seotud ümberhindluskontod, intressiriski tuletisinstrumentidega seotud turu väärtuse hindamisest tulenevad erinevused; valuutakursi kõikumisega seotud ümberhindluskontod iga valuuta netopositsiooni osas, sealhulgas valuuta vahetus-/tähtpäevatehingud ja SDRid

b)

Ümberhindluse erikontod, mis tulenevad sissemaksetest vastavalt põhikirja artiklile 49.2 seoses nende liikmesriikide keskpankadega, kelle suhtes kehtestatud erandid on tühistatud – vt artikkel 11.2.

Ümberhindlusvahe keskmise maksumuse ja turuväärtuse vahel, mis on ümber arvestatud valuuta turukursi alusel

15.

Kapital ja reservid

 

 

15.1.

Kapital

Sissemakstud kapital

Nimiväärtus

15.2.

Reservid

Kohustuslik reserv vastavalt põhikirja artiklile 33 ja sissemaksed vastavalt põhikirja artiklile 49.2 seoses nende liikmesriikide keskpankadega, kelle suhtes kehtestatud erandid on tühistatud

Nimiväärtus

16.

Aruandeaasta kasum

 

Nimiväärtus”

2.

III lisa asendatakse järgmisega:

„III LISA

EKP AVALDATUD KASUMIARUANNE

(miljonit eurot)

31. detsembril … lõppenud aasta kasumiaruanne

Aruandlusaasta

Eelmine aasta

1.1.1.

Intressitulu välisvaluutareservilt

 

 

1.1.2.

Intressitulu euro pangatähtede jaotusest eurosüsteemis

 

 

1.1.3.

Muu intressitulu

 

 

1.1.

Intressitulu

 

 

1.2.1.

Tasu RKPdele ülekantud välisvaluutareservide eest

 

 

1.2.2.

Muu intressikulu

 

 

1.2.

Intressikulu

 

 

1.

Puhas intressitulu

 

 

2.1.

Realiseeritud kasum/kahjum finantstehingutest

 

 

2.2.

Finantsvarade ja -positsioonide vähendamine

 

 

2.3.

Kanded eraldistest/eraldistesse valuutakursi, intressimäära ja kulla hinna riski ning krediidiriski katmiseks

 

 

2.

Finantstehingute puhastulem, vähendamised ja riskieraldised

 

 

3.1.

Tulu tasudelt ja eraldistelt

 

 

3.2.

Kulu seoses tasude ja eraldistega

 

 

3.

Puhastulu/kulu tasudelt ja eraldistelt (4)

 

 

4.

Tulu aktsiatelt ja osalustest

 

 

5.

Muu tulu

 

 

Puhastulu kokku

 

 

6.

Personalikulu (5)

 

 

7.

Halduskulu (5)

 

 

8.

Materiaalse ja immateriaalse põhivara kulum

 

 

9.

Pangatähtede tootmise teenused (6)

 

 

10.

Muud kulud

 

 

Aruandeaasta (kahjum)/kasum

 

 


(1)  EÜT L 310, 11.12.2000, lk 1.

(2)  EÜT L 337, 20.12.2001, lk 52.

(3)  EKP võib avaldada ka täpsed summad eurodes või muul viisil ümardatud summad.

(4)  Tulude ja kulude jaotuse võib esitada ka aastaaruande selgitavates märkustes.

(5)  Sealhulgas arvestatud reservid.

(6)  Seda kirjet kasutatakse juhul, kui pangatähtede valmistamise teenus ostetakse sisse (keskpankadele pangatähti valmistavate väliste äriühingute teenuste maksumus). Soovitav on kajastada kulud seoses euro pangatähtede emissiooniga kasumiaruandes, kui nende eest esitatakse arve või nad realiseeruvad muul viisil, vt ka suunist EKP/2006/16.”


29.12.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 348/71


NÕUKOGU SOOVITUS,

22. detsember 2009,

vaktsineerimise kohta hooajalise gripi vastu

(EMPs kohaldatav tekst)

(2009/1019/EL)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 168 lõiget 6,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

ning võttes arvesse järgmist:

(1)

Hooajaline gripp on nakkav viirushaigus, mis talvekuudel esineb Euroopas epideemiana. See on üks märkimisväärsemaid ja sagedamini esinevaid nakkushaigusi, mis on tähtsaks haigestumuse ja suremuse põhjuseks kõigis liidu liikmesriikides.

(2)

Mõnel juhul ei piirdu haigus hingamisteede piiratud nakkusega, vaid tekivad tüsistused, nagu raske kopsupõletik, millel on mõnikord fataalsed tagajärjed. Sellised tüsistused esinevad palju sagedamini vanemate vanuserühmade ja kroonilisi haigusi põdevate inimeste hulgas.

(3)

Hooajalist grippi saab leevendada vaktsineerimisega, kuid viiruse antigeenne koostis muutub sageli, mistõttu vaatavad Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) ekspertrühmad vaktsiini koostise korrapäraselt läbi.

(4)

Maailma terviseassamblee võttis 2003. aastal vastu resolutsiooni 56.19 eesmärgiga laiendada kõigi riskirühmadesse kuuluvate inimeste gripivastast vaktsineerimist, et saavutada elanikkonna vanemate vanuserühmade vähemalt 50 % vaktsineerituse tase aastaks 2006 ja 75 % aastaks 2010.

(5)

Vastavalt 26. oktoobril 2005 ja 14. juunil 2006 võttis Euroopa Parlament vastu resolutsioonid „Gripipandeemiavastane strateegia” ja „Pandeemiliseks gripiks valmisolek ja reageeringu planeerimine Euroopa Ühenduses”, milles kutsuti liikmesriike üles suurendama gripivastast vaktsineerimist kooskõlas Maailma Terviseorganisatsiooni soovitustega. Kõnealustes resolutsioonides kutsuti liikmesriike üles suurendama vastavalt WHO soovitustele gripivastast vaktsineerimist pandeemiatevahelisel ajal.

(6)

Seetõttu tuleks võtta Euroopa Liidu tasandil koordineeritud meetmeid hooajalise gripi mõju leevendamiseks, edendades vaktsineerimist riskirühmade ja tervishoiutöötajate hulgas. Käesoleva soovituse eesmärk on saavutada WHO soovitatud eesmärk, 75 % vaktsineerituse tase vanemate vanusrühmade hulgas, võimalikult vara ja eelistatavalt 2014.–2015. aasta talvehooajaks. Kõnealust 75 % sihttaset tuleks vajaduse korral laiendada kroonilisi haigusi põdevate inimeste riskirühmale, võttes arvesse Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse (ECDC) välja antud suuniseid.

(7)

Riskirühmade suurem vaktsineeritus aitaks tõsta ka üldist vaktsineerituse taset, sealhulgas tervishoiutöötajate hulgas.

(8)

Nimetatud muutuste elluviimisel on esimene vajalik samm teavitada avalike ja professionaalsete teadlikkuse tõstmise kampaaniate abil hooajalise gripi probleemist kõiki tervishoiu valdkonnas osalejaid, riskirühmi, tervishoiutöötajaid, arste, tervishoiu juhtivtöötajaid ja poliitikakujundajaid. Tervishoiutöötajaid tuleks teavitada eelkõige nende halvema tervisega patsientide riskidest. Tervishoiutöötajaid tuleks samuti teavitada nende kohustusest anda oma patsientidele asjakohast nõu vaktsineerimise kohta.

(9)

Olukorra õigeks hindamiseks kõigis liikmesriikides on eelkõige oluline koguda siseriiklikul tasandil konkreetseid ja võrreldavaid andmeid vaktsiini kasutuselevõtu määrade kohta riskirühmade hulgas. Seni ei olnud sellised andmed alati kättesaadavad. Kõnealustele andmetele tuginedes saavad komisjon ja liikmesriigid jagada kolmandate riikidega teavet parimate tavade kohta, kasutades selleks olemasolevaid tervishoiuvaldkonnas tehtava rahvusvahelise koostöö kanaleid.

(10)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprilli 2004. aasta määrusega (EÜ) nr 851/2004 (millega asutatakse Haiguste Ennetuse ja Tõrje Euroopa Keskus) (1) tehti nimetatud keskuse ülesandeks anda komisjonile ja liikmesriikidele tehnilist ja teaduslikku ekspertiisi. Haiguste Ennetuse ja Tõrje Euroopa Keskus haldab komisjoni 22. detsembri 1999. aasta otsuse 2000/96/EÜ (nakkushaiguste kohta, mis kuuluvad järkjärgulisele hõlmamisele ühenduse võrgustikuga vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusele nr 2119/98/EÜ) (2) kohaselt ka hooajalise gripi seireks loodud spetsiaalset võrgustikku. Haiguste Ennetuse ja Tõrje Euroopa Keskus peaks seetõttu abistama liikmesriike teaduslike ekspertteadmistega hooajalise gripi vastase vaktsineerimise kohta.

(11)

Hooajalise gripi vastu WHO soovitatud 75 % vaktsineerituse taseme saavutamist vanemates vanuserühmas hõlbustavad ilmselgelt koordineeritud meetmed Euroopa Liidu tasandil,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA SOOVITUSE:

1.

Liikmesriike innustatakse vajaduse korral võtma vastu ja rakendama riiklikke, piirkondlikke ja kohalikke tegevuskavasid või poliitikaid hooajalise gripi vastase vaktsineerituse taseme tõstmiseks, eesmärgiga saavutada võimalikult vara ja eelistatavalt 2014.–2015. aasta talvehooajaks 75 % vaktsineerituse tase vanemates vanuserühmades ja võimaluse korral teiste punkti 2 alapunktis a osutatud riskirühmades, kui seda ei ole juba saavutatud. Liikmesriike innustatakse samuti tõstma vaktsineerituse taset tervishoiutöötajate hulgas.

Tegevuskavades või poliitikates tuleks arvesse võtta riiklikul tasandil kindlakstehtud puudusi ja korraldada punkti 2 alapunktides b ja c osutatud tegevused.

2.

Punktis 1 osutatud tegevuskavade või poliitikate raames julgustatakse liikmesriike:

a)

võtma arvesse Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse (ECDC) välja antud suunistes esitatud vanemate vanuserühmade ja riskirühmade määratlust;

b)

mõõtma kõigi riskirühmade hõlmatust ning analüüsida põhjusi, miks mõned inimesed ei soovi vaktsineerimist;

c)

edendama hooajalist grippi ja vaktsineerimist käsitlevat haridust, koolitust ja teabevahetust, korraldades:

i)

tervishoiutöötajate teavituskampaaniaid;

ii)

riskirühmade ja nende perekondade teavituskampaaniaid gripi riskide ja ennetuse kohta;

iii)

tõhusaid teavitamiskampaaniaid vaktsineerimise takistuste kõrvaldamiseks.

3.

Liikmesriike kutsutakse üles esitama komisjonile vabatahtlikult aruanne käesoleva soovituse rakendamise ja eelkõige riskirühmades saavutatud vaktsineerituse taseme kohta.

4.

Komisjoni kutsutakse üles esitama nõukogule regulaarselt aruandeid käesoleva soovituse rakendamise kohta, võttes aluseks liikmesriikide poolt kättesaadavaks tehtava teabe.

5.

Komisjonil palutakse jätkata gripialaste teadusuuringute toetamist teadusuuringute raamprogrammide kaudu.

Brüssel, 22. detsember 2009

Nõukogu nimel

eesistuja

A. CARLGREN


(1)  ELT L 142, 30.4.2004, lk 1.

(2)  EÜT L 28, 3.2.2000, lk 50.


29.12.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 348/73


KOMISJONI SOOVITUS,

21. detsember 2009,

vähese väävlisisaldusega kütuse ohutu kasutamise kohta laevades ühenduse sadamate kaide ääres

(EMPs kohaldatav tekst)

(2009/1020/EL)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 292,

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu 26. aprilli 1999. aasta direktiivi 1999/32/EÜ (mis käsitleb väävlisisalduse vähendamist teatavates vedelkütustes), (1) muudetud versiooni artikliga 4b on ette nähtud ühenduse sadamates kai ääres seisvate laevade kütuse maksimaalne väävlisisaldus ja liikmesriikide kohustus võtta vajalikud meetmed, et alates 1. jaanuarist 2010 ei kasutataks laevakütuseid, mille väävlisisaldus ületab 0,1 % massist, ja et nende territooriumil ei turustataks meretranspordis kasutatavat gaasiõli, mille väävlisisaldus ületab 0,1 % massist.

(2)

Direktiivi artikliga 6 on ka ette nähtud, et liikmesriigid kontrollivad proovivõtmisega, et kasutatavate kütuste väävlisisaldus vastab artiklile 4b ja et proovide võtmine algab alates osutatud nõude jõustumise kuupäevast.

(3)

Nagu on märgitud komisjoni teatises teadete kohta, mis käsitlevad vastavalt direktiivi 2008/50/EÜ (välisõhu kvaliteedi ja Euroopa õhu puhtamaks muutmise kohta) artiklile 22 tähtaja pikendamist ja teatavate piirtasemete kohaldamise kohustusest lubatavaid erandeid, (2) ületab PM10 sisaldus üle 40 % ühenduse piirkondades ja linnastutes praegu PM10 kontsentratsiooni päevase piirtaseme. Väävlisisalduse madala piirväärtuse kohaldamine selliste laevade kütuse puhul, mis seisavad kai ääres ühenduse sadamates, on oluline välisõhu kvaliteedi parandamiseks, nagu on rõhutatud komisjoni teatises Euroopa Parlamendile ja nõukogule ELi strateegia kohta meresõidulaevade atmosfääriheite vähendamiseks (3) ja õhusaastet käsitlevas temaatilises strateegias, (4) mis võeti vastu 2005. aastal.

(4)

Rahvusvaheline Mereorganisatsioon (International Maritime Organisation, IMO) võttis seoses laevade põhjustatud merereostuse vältimist käsitleva rahvusvahelise konventsiooni (MARPOL 73/78) läbivaatamisega oktoobris 2008 vastu nõuded ning neid rakendatakse alates 1. jaanuarist 2015 laevade puhul, mis sõidavad heitkoguste kontrolli piirkondades, mis on määratletud direktiivi 1999/32/EÜ artikli 2 punktis 3e.

(5)

Komisjon peab kõnealuse olukorraga seotud turvariske arvestades vajalikuks anda liikmesriikide jaoks välja asjakohased suunised, et tagada ohutuse kõrge tase ja tõhusalt ära hoida laevade põhjustatud reostus direktiivi rakendamisel kogu ühenduses.

(6)

Alates 1. jaanuarist 2010 tuleb laevadel, millel meresõidu ajal kasutatakse raskeid kütteõlisid, minna üle sellistele kergematele laevakütustele nagu laevadiiselkütus või meretranspordis kasutatav gaasiõli, kui nad on ühenduse sadama kai ääres, kuna piisavalt vähese väävlisisaldusega raske kütteõli ei ole üldiselt kättesaadav.

(7)

Laevadiiselkütuse või meretranspordiks ettenähtud gaasiõli kasutamine võib tekitada töökorralduslikke probleeme ja turvariske laevade puhul, mis ei ole projekteeritud kasutama selliseid kütuseid või mida ei ole selleks tehniliselt kohandatud. Komisjon on hinnanud kütuste vahetamisega seotud riske ja jõudnud järeldusele, et peamine turvarisk on seotud kütuste kasutamisega laevade küttekateldes, mida ei ole nõutava kütuse kasutamise seisukohast veel hinnatud ja sertifitseeritud. Katelde kütmiseks saab kasutada nii rasket kütteõli kui ka destillaatkütuseid, kuid risk on seotud sellega, et laevadiiselkütus ja gaasiõlid on vähem viskoossed ja lenduvamad ning kütusesüsteemi kuumutamist, mida on vaja raske kütteõli puhul, ei ole vaja destillaatkütuste puhul. Raske on täpselt hinnata, kui palju on selliseid laevu ja kui tõenäolised on sellised juhtumid.

(8)

Direktiiviga 1999/32/EÜ oli laevandussektorile ette nähtud piisavalt aega tehniliste kohanduste tegemiseks, et laevadel saaks ühenduse sadamates viibimise ajal kasutada 0,1-massiprotsendilise väävlisisaldusega kütuseid. Riskide vähendamiseks on olemas tehnilised lahendused. Praegu on aga veel laevu, mida ei ole vajalikult muudetud, ning väga vähesed laevad on läbinud nõutava kontrolli ja saanud vajaliku tunnistuse.

(9)

Kai ääres seisva laeva kütuse vahetamise võimalike tagajärgede leevendamiseks on tehnilised lahendused. Laevandussektori piiratud nõudlus on aeglustanud vajalike tehniliste lahenduste väljaarendamist, seetõttu on tekkinud mahajäämus kontrollimisel ja sertifitseerimisel.

(10)

Komisjoni käsutuses oleva teabe kohaselt ei tohiks tehniliselt seni veel kohandamata laevade puhul kogu protsessi lõpuleviimiseks kuluda üle kaheksa kuu.

(11)

Katelde ja mootorite tootjad peaksid töötama välja tehnilised soovitused ja menetlused osutatud lahenduste kasutussevõtuks moderniseerimisega, samas kui reederid peaksid välja töötama ja rakendama asjakohased tööeeskirjad ja ette nägema töötajate vajaliku koolituse,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA SOOVITUSE:

1.

Liikmesriigid peaksid oma jõustamismeetmetega seoses nõudma laevadelt, millel ei täideta nõuet, et kai ääres seismisel kasutataks kütust, mille väävlisisaldus on kuni 0,1 %, üksikasjalikke tõendeid selle kohta, milliseid meetmeid võetakse kõnealustel laevadel nõuete täitmiseks. Meetmed peaksid hõlmama lepingut valmistajaga ja kinnitatud moderniseerimiskava, mille peaks heaks kiitma laeva klassifitseerimisühing või liikmesriigi lipu all sõitvate laevade puhul Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 391/2009 (5) kohaselt tunnustatud organisatsioon. Moderniseerimiskavas peaks olema selgelt esitatud kohandamis- ja sertifitseerimisprotsessi lõppkuupäev.

2.

Liikmesriike innustatakse võtma kinnitatud moderniseerimiskava olemasolu arvesse nõudeid täitmata jätvate laevade jaoks karistuse astme määramisel.

3.

Liikmesriigid peaksid võtma vajalikud meetmed reederite, käitajate ja ujuvkoosseisu teavitamiseks turvariskist, mis on seotud kütuse vahetamisega, kui laeva kütusesüsteemi ei ole eelnevalt selleks kohandatud, ja koolitamise vajadusest.

Brüssel, 21. detsember 2009

Komisjoni nimel

asepresident

Antonio TAJANI


(1)  EÜT L 121, 11.5.1999, lk 13.

(2)  KOM(2008) 403.

(3)  KOM(2002) 595.

(4)  KOM(2005) 446.

(5)  ELT L 131, 28.5.2009, lk 11.


29.12.2009