ISSN 1725-5082

doi:10.3000/17255082.L_2009.325.est

Euroopa Liidu

Teataja

L 325

European flag  

Eestikeelne väljaanne

Õigusaktid

52. köide
11. detsember 2009


Sisukord

 

II   EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik

Lehekülg

 

 

OTSUSED

 

 

Euroopa Parlament ja nõukogu

 

 

2009/931/EÜ

 

*

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus, 25. november 2009, Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmise kohta vastavalt eelarvedistsipliini ja usaldusväärset finantsjuhtimist käsitleva Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe punktile 28

1

 

 

Nõukogu

 

 

2009/932/EÜ

 

*

Nõukogu otsus, 30. november 2009, Regioonide Komitee Itaalia liikme ametisse nimetamise kohta

3

 

 

III   Euroopa Liidu lepingu kohaselt vastu võetud aktid

 

 

EUROOPA LIIDU LEPINGU V JAOTISE KOHASELT VASTU VÕETUD AKTID

 

*

Nõukogu otsus 2009/933/ÜVJP, 30. november 2009, Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide vahelise väljaandmist käsitleva lepingu territoriaalse kohaldamisala Euroopa Liidu poolse laiendamise kohta

4

 

 

EUROOPA LIIDU LEPINGU VI JAOTISE KOHASELT VASTU VÕETUD AKTID

 

*

Nõukogu otsus 2009/934/JHA, 30. november 2009, millega võetakse vastu rakenduseeskirjad, millega reguleeritakse Europoli suhteid partneritega, sealhulgas isikuandmete ja salastatud teabe vahetamist

6

 

*

Nõukogu otsus 2009/935/JSK, 30. november 2009, millega määratakse kindlaks nende kolmandate riikide ja organisatsioonide loetelu, kellega Europol sõlmib kokkulepped

12

 

*

Nõukogu otsus 2009/936/JSK, 30. november 2009, millega võetakse vastu Europoli analüüsimiseks koostatud tööfaile käsitlevad rakenduseeskirjad

14

 

 

V   Alates 1. detsembrist 2009 Euroopa Liidu lepingu, Euroopa Liidu toimimise lepingu ja Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud õigusaktid

 

 

ÕIGUSAKTID, MILLE AVALDAMINE ON KOHUSTUSLIK

 

 

Komisjoni määrus (EL) nr 1205/2009, 10. detsember 2009, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

23

 

 

Komisjoni määrus (EL) nr 1206/2009, 10. detsember 2009, mille kohaselt ei anta lõssipulbri toetust määruses (EÜ) nr 619/2008 sätestatud alalise pakkumismenetluse raames

25

 

 

Komisjoni määrus (EL) nr 1207/2009, 10. detsember 2009, millega kinnitatakse kodulinnuliha- ja munasektorite ning ovoalbumiini tüüpilised hinnad ning muudetakse määrust (EÜ) nr 1484/95

26

 

 

Komisjoni määrus (EL) nr 1208/2009, 10. detsember 2009, millega määratakse kindlaks munasektori eksporditoetused

28

 

 

Komisjoni määrus (EL) nr 1209/2009, 10. detsember 2009, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1159/2009, millega määratakse kindlaks teraviljasektori impordimaksud alates 1. detsembrist 2009

30

 

 

Komisjoni määrus (EL) nr 1210/2009, 10. detsember 2009, millega kehtestatakse asutamislepingu I lisas loetlemata kaupadena eksporditavate munade ja munarebude suhtes kohaldatavad toetusemäärad

33

 

 

ÕIGUSAKTID, MILLE AVALDAMINE EI OLE KOHUSTUSLIK

 

 

2009/937/EL

 

*

Nõukogu otsus, 1. detsember 2009, millega võetakse vastu nõukogu kodukord

35

 

 

2009/938/EL

 

*

Nõukogu rakendusotsus, 7. detsember 2009, millega lubatakse Rootsi Kuningriigil ning Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigil kohaldada meedet, millega tehakse erand direktiivi 2006/112/EÜ (mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi) artiklist 167

62

 

 

2009/939/EL

 

*

Nõukogu rakendusotsus, 7. detsember 2009, mille kohaselt lubatakse Sloveenia Vabariigil kohaldada meedet, millega tehakse erand direktiivi 2006/112/EÜ (mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi) artiklist 167

64

ET

Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud.

Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn.


II EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik

OTSUSED

Euroopa Parlament ja nõukogu

11.12.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 325/1


EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS,

25. november 2009,

Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmise kohta vastavalt eelarvedistsipliini ja usaldusväärset finantsjuhtimist käsitleva Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe punktile 28

(2009/931/EÜ)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta, (1) eriti selle punkti 28,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta määrust (EÜ) nr 1927/2006 Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi loomise kohta, (2) eriti selle artikli 12 lõiget 3,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)

Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond (edaspidi „fond”) asutati selleks, et osutada täiendavat abi koondatud töötajatele, kes kannatavad maailmakaubanduse struktuurimuutuste tagajärgede tõttu, ja aidata neil uuesti integreeruda tööturule.

(2)

Fondi rakendusala on laiendatud alates 1. maist 2009 esitatud taotluste puhul ülemaailmse finants- ja majanduskriisi tagajärjel koondatud töötajatele.

(3)

17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe kohaselt on fondi kasutamise ülemmäär 500 miljonit eurot aastas.

(4)

Belgia esitas 5. mail 2009 kaks taotlust fondi kasutuselevõtmiseks seoses tekstiilisektoris toimunud koondamistega. Kuna taotlused vastavad rahalise toetuse määramise nõuetele, mis on sätestatud määruse (EÜ) nr 1927/2006 artiklis 10, teeb komisjon ettepaneku eraldada 9 198 874 eurot.

(5)

Iirimaa esitas 29. juunil 2009 taotluse fondi kasutuselevõtmiseks seoses arvutitööstuses toimunud koondamistega. Kuna taotlus vastab rahalise toetuse määramise nõuetele, mis on sätestatud määruse (EÜ) nr 1927/2006 artiklis 10, teeb komisjon ettepaneku eraldada 14 831 050 eurot.

(6)

Seetõttu tuleks võtta kasutusele fondi vahendid, et anda Belgia ja Iirimaa taotluste põhjal rahalist toetust,

ON VASTU VÕTNUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Euroopa Liidu 2009. aasta üldeelarve raames võetakse fondist kasutusele 24 029 924 eurot kulukohustuste ja maksekohustuste assigneeringutena.

Artikkel 2

Käesolev otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

Strasbourg, 25. november 2009

Euroopa Parlamendi nimel

president

J. BUZEK

Nõukogu nimel

eesistuja

Å. TORSTENSSON


(1)  ELT C 139, 14.6.2006, lk 1.

(2)  ELT L 406, 30.12.2006, lk 1.


Nõukogu

11.12.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 325/3


NÕUKOGU OTSUS,

30. november 2009,

Regioonide Komitee Itaalia liikme ametisse nimetamise kohta

(2009/932/EÜ)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 263,

võttes arvesse Itaalia valitsuse ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu võttis 24. jaanuaril 2006 vastu otsuse 2006/116/EÜ Regioonide Komitee liikmete ja asendusliikmete ametisse nimetamise kohta ajavahemikuks 26. jaanuarist 2006 kuni 25. jaanuarini 2010 (1).

(2)

Regioonide Komitees on vabanenud liikmekoht seoses Piero MARRAZZO ametiaja lõppemisega.

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Regioonide Komitee liikmeks nimetati järelejäänud ametiajaks kuni 25. jaanuarini 2010:

Massimo PINESCHI, Consigliere regionale, Regione Lazio.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Brüssel, 30. november 2009

Nõukogu nimel

eesistuja

B. ASK


(1)  ELT L 56, 25.2.2006, lk 75.


III Euroopa Liidu lepingu kohaselt vastu võetud aktid

EUROOPA LIIDU LEPINGU V JAOTISE KOHASELT VASTU VÕETUD AKTID

11.12.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 325/4


NÕUKOGU OTSUS 2009/933/ÜVJP,

30. november 2009,

Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide vahelise väljaandmist käsitleva lepingu territoriaalse kohaldamisala Euroopa Liidu poolse laiendamise kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artikleid 24 ja 38,

võttes arvesse nõukogu otsuse 2003/516/EÜ (mis käsitleb lepingute allakirjutamist Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide vahel väljaandmise ja vastastikuse õigusabi kohta kriminaalasjades) artiklit 3

ning arvestades järgmist:

(1)

Pärast seda, kui nõukogu volitas 26. aprillil 2002 eesistujariiki, keda abistab komisjon, alustama läbirääkimisi Ameerika Ühendriikidega, on Ameerika Ühendriikidega peetud läbirääkimisi kriminaalasjades tehtavat rahvusvahelist koostööd käsitleva kahe lepingu üle, millest üks puudutab väljaandmist ja teine vastastikust õigusabi.

(2)

Vastavalt nõukogu 6. juuni 2003. aasta otsusele 2003/516/EÜ (1) allkirjastati 25. juunil 2003 Euroopa Liidu nimel Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide vaheline väljaandmisleping (2) ning Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide vaheline vastastikuse õigusabi osutamise leping (3).

(3)

Vastavalt nõukogu 23. oktoobri 2009. aasta otsusele 2003/820/EÜ (4) on Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide vaheline väljaandmisleping ning Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide vaheline vastastikuse õigusabi osutamise leping nüüdseks sõlmitud. Nimetatud otsuse kohaselt vahetas nõukogu eesistujariik 28. oktoobril 2009. aastal Washingtonis USA justiitsministriga vastavad heakskiitmiskirjad.

(4)

Mõlemad lepingud jõustuvad 1. veebruaril 2010.

(5)

Madalmaad teatasid eesistujariigile oma soovist laiendada lepingu artikli 20 lõike 1 punkti b kohaselt väljaandmislepingu territoriaalset kohaldamisala Hollandi Antillide ja Aruba hõlmamiseks. Nimetatud laiendamine toimus nõukogu peasekretariaadi diplomaadilise noodi vahetamise teel Ameerika Ühendriikide Esindusega Euroopa Liidu juures 9. juunil 2009 ning seda kinnitati 16. juuni 2009. aasta diplomaatilises noodis Ameerika Ühendriikide Esinduselt Euroopa Liidu juures.

(6)

Kuna ELi–USA väljaandmisleping jõustub õige pea, peaks nõukogu kõnealuse territoriaalse kohaldamisala laiendamise heaks kiitma,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Kooskõlas Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide vahelise väljaandmist käsitleva lepingu artikli 20 lõike 1 punktiga b kiidetakse Euroopa Liidu poolt heaks nimetatud lepingu territoriaalse kohaldamisala laiendamine Hollandi Antillide ja Aruba hõlmamiseks.

Artikkel 2

Käesolev otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

Brüssel, 30. november 2009

Nõukogu nimel

eesistuja

B. ASK


(1)  ELT L 181, 19.7.2003, lk 25.

(2)  ELT L 181, 19.7.2003, lk 27.

(3)  ELT L 181, 19.7.2003, lk 34.

(4)  ELT L 291, 7.11.2009, lk 40.


EUROOPA LIIDU LEPINGU VI JAOTISE KOHASELT VASTU VÕETUD AKTID

11.12.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 325/6


NÕUKOGU OTSUS 2009/934/JHA,

30. november 2009,

millega võetakse vastu rakenduseeskirjad, millega reguleeritakse Europoli suhteid partneritega, sealhulgas isikuandmete ja salastatud teabe vahetamist

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse nõukogu 6. aprilli 2009. aasta otsust 2009/371/JSK, millega asutatakse Euroopa Politseiamet (Europol), (1) („Europoli otsus”) ning eelkõige selle artikli 26 lõike 1 punkti b ja artikli 59 lõike 1 punkti c,

võttes arvesse haldusnõukogu esitatud eeskirjade kavandit, mille kohta ühine järelevalveasutus esitas arvamuse,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust

ning arvestades, et Europoli otsuse kohaselt võtab nõukogu kvalifitseeritud häälteenamusega pärast Euroopa Parlamendiga konsulteerimist vastu rakenduseeskirjad, millega reguleeritakse Europoli suhteid partneritega, sealhulgas isikuandmete ja salastatud teabe vahetamist (edaspidi „eeskirjad”),

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

I   JAOTIS

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Mõisted

Käesolevates eeskirjades kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)   „kolmandad riigid”, millele on osutatud Europoli otsuse artikli 23 lõike 1 punktis a– riigid, mis ei ole Euroopa Liidu liikmesriigid;

b)   „organisatsioonid”, millele on osutatud Europoli otsuse artikli 23 lõike 1 punktis b– sellised organisatsioonid nagu rahvusvahelised organisatsioonid ja nendele alluvad avalik-õiguslikud asutused või muud avalik-õiguslikud asutused, mis on loodud kahe või enama riigi vahelise kokkuleppega või selle alusel;

c)   „kolmandad isikud”– kolmandad riigid ja organisatsioonid;

d)   „ELi asutused”– Europoli otsuse artikli 22 lõikes 1 osutatud Euroopa Liidu lepingu ja Euroopa ühenduste asutamislepingutega või nende alusel moodustatud institutsioonid, organid, ametkonnad ja asutused;

e)   „isikuandmed”– mis tahes andmed tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku kohta. Tuvastatav isik on isik, keda saab otseselt või kaudselt kindlaks teha, eelkõige identifitseerimisnumbri põhjal või tema ühe või mitme füüsilise, füsioloogilise, vaimse, majandusliku, kultuurilise või sotsiaalse tunnuse põhjal;

f)   „salastatud teave”– mis tahes vormis igasugune teave ja materjal, mille ilma loata avaldamine võib eri määral kahjustada Europoli või ühe või mitme liikmesriigi või Europoli koostööpartnerite olulisi huve ning mille suhtes tuleb kohaldada asjakohaseid turvameetmeid;

g)   „strateegiline kokkulepe”– kokkulepe, millega lubatakse teabevahetust, välja arvatud isikuandmete vahetust;

h)   „operatiivkokkulepe”– kokkulepe, millega lubatakse teabevahetust, sealhulgas isikuandmete vahetust;

i)   „koostöökokkulepe”– kas strateegiline või operatiivkokkulepe;

j)   „töökord”– Europoli ja ELi asutuse vaheline koostöökord, mis võimaldab teabevahetust, sealhulgas isikuandmete vahetust;

k)   „isikuandmete töötlemine” või „töötlemine”– iga isikuandmetega tehtav toiming või toimingute kogum, olenemata sellest, kas see on automatiseeritud või mitte, näiteks kogumine, salvestamine, korrastamine, säilitamine, kohandamine või muutmine, väljavõtete tegemine, päringute teostamine, kasutamine, üleandmine, levitamine või muul moel kättesaadavaks tegemine, andmete ühitamine või ühendamine, sulgemine, kustutamine või hävitamine;

l)   „pädevad asutused”– kõik liikmesriikide või kolmandate riikide avalik-õiguslikud asutused, kes liikmesriigi õiguse kohaselt vastutavad kuritegude ärahoidmise ja nende tõkestamise eest.

Artikkel 2

Reguleerimisala

Käesolevate eeskirjadega reguleeritakse Europoli suhteid ELi asutustega ja kolmandate isikutega, sealhulgas isikuandmete ja salastatud teabe vahetust, ning sätestatakse koostöökokkulepete ja töökorra alaste läbirääkimiste ja nende sõlmimise suhtes kohaldatavad menetlused.

II   JAOTIS

KOOSTÖÖKOKKULEPPE SÕLMIMINE JA TÖÖKORRA SISSESEADMINE

Artikkel 3

Suhete loomine ELi asutustega

Europoli otsuse artikli 22 lõike 1 kohaselt võib Europol luua ja säilitada koostöösuhteid ELi asutustega, niivõrd kui see on asjakohane tema ülesannete täitmiseks.

Europol küsib haldusnõukogu arvamust, kui ta kavatseb alustada koostöökokkuleppe või töökorra alaseid läbirääkimisi ELi asutusega, keda ei ole selgesõnaliselt nimetatud Europoli otsuse artikli 22 lõike 1 punktides a–f.

Artikkel 4

ELi asutustega koostöökokkulepete sõlmimise või töökordade sisseseadmise menetlus

1.   Europoli otsuse artikli 22 lõike 2 kohaselt sõlmib Europol ELi asutustega koostöökokkuleppeid või seab sisse töökorra eesmärgiga luua koostöösuhteid. Sellised kokkulepped või töökorrad võivad hõlmata operatiiv-, strateegilise või tehnilise teabe, sealhulgas isikuandmete ja salastatud teabe vahetamist.

2.   Salastatud teavet lubatakse edastada üksnes juhul, kui Europoli ja ELi asutuste vahel on sõlmitud konfidentsiaalsuskokkulepe. Julgeolekukomiteed teavitatakse sellisest kokkuleppest, millest seejärel moodustatakse koostöökokkulepe või töökord.

3.   Iga sellise koostöökokkuleppe võib sõlmida või töökorra sisse seada üksnes pärast heakskiidu saamist haldusnõukogult.

4.   Kui koostöökokkulepe või töökord hõlmab isikuandmete vahetamist, peab haldusnõukogu saama enne lõikes 3 osutatud heakskiidu andmist ühise järelevalveasutuse arvamuse.

Artikkel 5

Suhete loomine kolmandate isikutega

1.   Europoli otsuse artikli 23 lõike 1 kohaselt võib Europol luua ja säilitada koostöösuhteid kolmandate isikutega, niivõrd kui see on vajalik tema ülesannete täitmiseks.

2.   Europoli otsuse artikli 23 lõike 2 kohaselt sõlmib Europol kokkuleppeid kolmandate isikutega, kes on kantud Europoli otsuse artikli 26 lõike 1 punktis a osutatud kolmandate riikide ja organisatsioonide loetellu. Kõnealused kokkulepped võivad käsitleda operatiiv-, strateegilise või tehnilise teabe, sealhulgas isikuandmete ja salastatud teabe vahetamist. Kolmanda riigiga sõlmitud kokkuleppe puhul edastatakse selline teave kokkuleppes nimetatud määratud kontaktpunkti kaudu.

3.   Europol võib algatada menetluse kolmanda isikuga kokkuleppe sõlmimiseks niipea, kui kõnealune kolmas isik on kantud lõikes 2 osutatud loetellu.

4.   Juhul kui kavandatakse operatiivkokkulepet kolmanda isikuga, hindab Europol, kas kõnealune kolmas isik tagab piisaval tasemel andmekaitse. Selline hinnang edastatakse haldusnõukogule, kes on eelnevalt saanud ühise järelevalveasutuse arvamuse. Kõnealuse hinnangu puhul võetakse arvesse asjaomase kolmanda isiku õigusraamistikku ja haldustavasid andmekaitse valdkonnas, sealhulgas andmekaitse küsimuste järelevalve eest vastutava sõltumatu asutuse olemasolu.

Artikkel 6

Kolmandate isikutega koostöökokkuleppe sõlmimise menetlus

1.   Haldusnõukogu otsustab artikli 5 lõikes 4 osutatud hinnangu alusel, võttes arvesse ühise järelevalveasutuse arvamust, kas direktor alustab kolmanda isikuga läbirääkimisi operatiivkokkuleppe sõlmimise üle. Pärast haldusnõukogult eelneva positiivse otsuse saamist alustab direktor kolmanda isikuga läbirääkimisi kõnealuse kokkuleppe sõlmimise üle. Negatiivse otsuse puhul võib haldusnõukogu kaaluda asjaomase kolmanda isikuga strateegilise kokkuleppe sõlmimist.

2.   Europol võib salastatud teavet edastada üksnes juhul, kui Europoli ja kolmanda isiku vahel on sõlmitud konfidentsiaalsuskokkulepe. Julgeolekukomiteed teavitatakse sellisest kokkuleppest, millest seejärel moodustatakse koostöökokkulepe.

3.   Pärast kokkuleppealaste läbirääkimiste lõpetamist esitab direktor kokkuleppe eelnõu haldusnõukogule. Operatiivkokkuleppe puhul peab haldusnõukogu saama ühise järelevalveasutuse arvamuse. Haldusnõukogu kinnitab kokkuleppe eelnõu enne selle nõukogule heakskiitmiseks esitamist.

Operatiivkokkuleppe kinnitamise korral esitatakse nõukogule kokkuleppe eelnõu ja ühise järelevalveasutuse arvamus.

4.   Europoli otsuse artikli 23 lõike 2 kohaselt võib kõnealuseid kokkuleppeid sõlmida üksnes pärast heakskiidu saamist nõukogult, kes on eelnevalt konsulteerinud haldusnõukoguga ning kui kõnealused kokkulepped puudutavad isikuandmete vahetamist, saanud haldusnõukogu kaudu ühise järelevalveasutuse arvamuse.

Artikkel 7

Haldusnõukogu teavitamine

Direktor teavitab haldusnõukogu korrapäraselt käimasolevatest läbirääkimistest ELi asutuste ja kolmandate isikutega.

III   JAOTIS

TEABEVAHETUS

I   PEATÜKK

Teabe saamine

Artikkel 8

Teabe saamine enne kokkuleppe jõustumist

Enne ELi asutuse või kolmanda isikuga sõlmitud kokkuleppe või töökorra jõustumist võib Europol vastavalt Europoli otsuse artikli 22 lõikele 3 ja artikli 23 lõikele 3 saada otse ja kasutada teavet, sealhulgas isikuandmeid ja salastatud teavet, niivõrd kui see on vajalik tema Europoli otsuse artiklis 5 loetletud ülesannete õiguspäraseks täitmiseks.

II   PEATÜKK

Teabe edastamine

Artikkel 9

Teabe ELi asutustele ja kolmandatele isikutele edastamise tingimused

Europol võib teavet ELi asutusele või kolmandale isikule edastada üksnes järgmistel tingimustel.

1.

Olenemata artiklitest 11–14 võib teavet edastada üksnes pärast II jaotise sätete kohaselt ELi asutuse või kolmanda isikuga kokkuleppe sõlmimist või töökorra sisseseadmist.

2.

Juhul kui asjaomased andmed on Europolile edastanud liikmesriik, edastab Europol need ELi asutustele või kolmandatele isikutele üksnes kõnealuse liikmesriigi nõusolekul. Asjaomane liikmesriik võib sellisele edastamisele anda oma eelneva nõusoleku kas üld- või eritingimustel. Sellise nõusoleku võib igal ajal tagasi võtta.

3.

Kui andmeid ei ole edastanud liikmesriik, teeb Europol kindlaks, et selliste andmete edastamine

a)

ei takista liikmesriigi pädevusse kuuluvate ülesannete nõuetekohast täitmist;

b)

ei ohusta liikmesriigi julgeolekut või avalikku korda ega kahjusta muul viisil tema üldist heaolu.

4.

Isikuandmeid tohib kolmandatele isikutele edastada ainult siis, kui

a)

see on üksikjuhtudel vajalik Europoli pädevusse kuuluvate kuritegude ärahoidmiseks või tõkestamiseks ning

b)

Europol on sõlminud asjaomaste kolmandate isikutega operatiivkokkuleppe, millega lubatakse kõnealuste andmete edastamist hinnangu põhjal, mis kinnitab, et kõnealused kolmandad isikud tagavad piisava andmekaitse taseme olemasolu vastavalt artikli 5 lõikele 4.

5.

Europolil on lubatud edastada salastatud teavet üksnes juhul, kui

a)

Europoli ja ELi asutuse või kolmanda isiku vahel on sõlmitud konfidentsiaalsuskokkulepe vastavalt artikli 4 lõikele 2 ja artikli 6 lõikele 2 ning

b)

andmeid edastatakse kolmandatele isikutele, kui see on üksikjuhtudel vajalik Europoli pädevusse kuuluvate kuritegude ärahoidmiseks või tõkestamiseks.

Artikkel 10

Kohustused andmete edastamisel

Europol vastutab andmete edastamise õiguspärasuse eest. Europol peab käesolevate eeskirjade alusel toimunud andmeedastuse ja selle põhjuste kohta registrit. Andmeid edastatakse vaid siis, kui saaja võtab endale kohustuse, et andmeid kasutatakse ainult sel eesmärgil, milleks need edastati.

Artikkel 11

Teabe edastamine ELi asutustele enne koostöökokkuleppe või töökorra jõustumist

1.   Enne ELi asutusega sõlmitud operatiivkokkuleppe või töökorra jõustumist võib Europol vastavalt Europoli otsuse artikli 22 lõikele 3 ning käesolevate eeskirjade artikli 9 lõigetes 2 ja 3 sätestatud tingimustel edastada otse sellisele ELi asutusele teavet, sealhulgas isikuandmeid, niivõrd kui see on vajalik andmete saaja ülesannete õiguspäraseks täitmiseks.

2.   Europolil lubatakse salastatud teavet edastada üksnes juhul, kui Europoli ja ELi asutuse vahel on vastavalt artikli 4 lõikele 2 sõlmitud konfidentsiaalsuskokkulepe.

Artikkel 12

Teabe edastamine kolmandatele isikutele enne kokkuleppe jõustumist

Enne kolmanda isikuga sõlmitud kokkuleppe või töökorra jõustumist võib Europol vastavalt Europoli otsuse artikli 23 lõikele 4 ning käesolevate eeskirjade artikli 9 punktides 2 ja 3 sätestatud tingimustel edastada teavet, välja arvatud isikuandmeid ja salastatud teavet, otse sellisele kolmandale isikule, niivõrd kui see on vajalik andmete saaja ülesannete õiguspäraseks täitmiseks.

Artikkel 13

Teabe edastamine kolmandatele isikutele, kes ei ole nõukogu loetellu kantud

Europoli otsuse artikli 23 lõike 5 kohaselt ja artikli 9 lõigetes 2 ja 3 sätestatud tingimustel võib Europol edastada teavet, välja arvatud isikuandmeid ja salastatud teavet, otse Europoli otsuse artikli 26 lõike 1 punktis a osutatud loetellu mitte kantud kolmandatele isikutele juhul, kui see on üksikjuhtudel vältimatult vajalik Europoli pädevusse kuuluvate kuritegude ärahoidmiseks või tõkestamiseks.

III   PEATÜKK

Teabe edastamine erakorralistel juhtudel

Artikkel 14

Isikuandmete ja salastatud teabe edastamine erakorralistel juhtudel

1.   Vastavalt Europoli otsuse artikli 23 lõigetele 8 ja 9 ning käesolevate eeskirjade artikli 9 lõigetes 2 ja 3 sätestatud tingimustel võib Europol edastada isikuandmeid ja salastatud teavet kolmandatele isikutele, kui direktor peab nende edastamist vältimatult vajalikuks, et kaitsta asjaomase liikmesriigi esmaseid huve Europoli eesmärkide ulatuses või kuriteo või terroriaktidega seostatava otsese ohu vältimise huvides.

2.   Salastatud teabe edastamise korral teavitab direktor haldusnõukogu ja julgeolekukomiteed oma otsusest nii kiiresti kui võimalik.

3.   Isikuandmete edastamise korral võtab direktor igal juhul arvesse kõnealuse kolmanda isiku suhtes kohaldatava andmekaitse taset, et tasakaalustada andmekaitse tase kõnealuste huvidega. Seda tehes võtab direktor arvesse kõiki asjakohaseid elemente, näiteks ohtu, mis tekiks juhul, kui Europol asjaomaseid isikuandmeid ei edastaks. Direktor teavitab haldusnõukogu ja ühist järelevalveasutust võimalikult kiiresti oma otsusest ning asjaomase kolmanda isiku poolt pakutava andmekaitse taseme piisavuse hindamise alustest.

4.   Enne isikuandmete edastamist vastavalt lõikele 1 hindab direktor asjaomaste kolmandate isikute poolt pakutava andmekaitse taseme piisavust, võttes arvesse kõiki isikuandmete edastamisega seotud asjaolusid, eelkõige

a)

andmete laadi;

b)

andmete kasutamise otstarvet;

c)

kavandatud töötlemise kestust;

d)

kolmanda isiku suhtes kohaldatavaid andmekaitse üld- või erisätteid;

e)

asjaolu, kas kolmas isik on nõustunud Europoli nõutavate eritingimustega asjaomaste andmete suhtes.

IV   PEATÜKK

Isikuandmete edastamise eritingimused

Artikkel 15

Isikuandmete edastamise eesmärk

1.   Isikuandmeid, mille taotlemisel ei ole esitatud taotluse eesmärki ja põhjust, ei edastata.

2.   Selliste isikuandmete edastamine, mis paljastavad rassilise või etnilise päritolu, poliitilised vaated, usulised või filosoofilised veendumused, ametiühingusse kuulumise, ning isiku tervislikku seisundit või seksuaalelu puudutavate andmete edastamine on lubatud ainult siis, kui see on hädavajalik.

Artikkel 16

Isikuandmete parandamine ja kustutamine

1.   Kui Europol edastab isikuandmeid ELi asutusele või kolmandale isikule, tagab ta, et andmete saajaks olev ELi asutus või kolmas isik võtab endale kohustuse isikuandmed parandada või kustutada, kui selgub, et need on valed, ebatäpsed või aegunud või et neid ei oleks tohtinud edastada. Kui Europol märkab, et isikuandmed on valed, ebatäpsed või aegunud või et neid ei oleks tohtinud edastada, teavitatakse sellest andmed saanud ELi asutust või kolmandat isikut ning neil palutakse Europolile teatada andmete parandamisest või kustutamisest. Direktor teavitab haldusnõukogu ja ühist järelevalveasutust Europoli tegevusest antud valdkonnas.

2.   Igas sõlmitud kokkuleppes tuleb sätestada andmete parandamise või kustutamise kohustus vastavalt lõikes 1 osutatud menetlusele.

3.   Europol tagab isikuandmete edastamisel, et andmete saajaks olev ELi asutus või kolmas isik võtab endale kohustuse andmed kustutada, kui neid ei ole enam vaja sel eesmärgil, milleks need edastati.

V   PEATÜKK

Andmete edasisaatmine ELi asutustele ja kolmandatele isikutele

Artikkel 17

Pädevad asutused ja edasisaatmine

1.   Isikuandmete edastamine Europolilt kolmandatele riikidele ning andmete edastamine kõnealuse riigi piires on piiratud pädevate asutustega, mis tuleb igas sõlmitud kokkuleppes selgesõnaliselt sätestada.

2.   Kokkulepete-alastel läbirääkimistel teeb Europol kõik jõupingutused selle tagamiseks, et võimaluse korral määrab kolmas riik ühe pädeva asutuse, kes tegutseb Europoli ja asjaomase kolmanda riigi teiste pädevate asutuste vahelise riikliku kontaktpunktina.

3.   Europol tagab isikuandmete edastamisel, et andmete saajaks olev ELi asutus või kolmas isik võtab endale kohustuse, et selliseid andmeid saadetakse edasi ainult pädevatele asutustele ja seda tehakse esialgse edastamisega samadel tingimustel.

4.   Kui kolmandal riigil ei ole võimalik määrata ühte pädevat asutust riiklikuks kontaktpunktiks, võib kokkulepetes erandkorras näha ette, et Europol edastab teabe otse asjaomase kolmanda riigi ühele või mitmele pädevale asutusele.

Artikkel 18

Edasisaatmise tingimused

1.   Europol edastab isikuandmeid kolmanda riigi pädevale asutusele või organisatsioonile või ELi asutusele, kui see asutus, organisatsioon või ELi asutus nõustub, et ta ei edastada neid isikuandmeid teistele ELi asutustele või kolmandatele isikutele, välja arvatud lõikes 2 sätestatud tingimustel.

2.   Kolmanda riigi pädev asutus, organisatsioon või ELi asutus, kellega Europol on sõlminud operatiivkokkuleppe, võib isikuandmeid edasi saata ainult

a)

Europoli eelneval nõusolekul, kui isikuandmeid vastu võttev ELi asutus või kolmas isik on sõlminud Europoliga operatiivkokkuleppe, või

b)

erandkorras pärast direktorilt loa saamist, võttes arvesse ELi asutuse või kolmanda isiku suhtes kohaldatava andmekaitse taset, kui ta peab isikuandmete edasisaatmist ELi asutuse või kolmanda isiku poolt vältimatult vajalikuks

i)

asjaomaste liikmesriikide oluliste huvide kaitsmiseks, mis jäävad Europoli eesmärkide piiresse, või

ii)

kuritegevuse või terroriaktidega seostatava otsese ohu vältimise eesmärgil.

3.   Liikmesriigi poolt Europolile teatatud andmete edasisaatmine ilma asjaomase liikmesriigi eelneva nõusolekuta ei ole lubatud. Direktor teatab asjaomasele liikmesriigile põhjendused, miks andmed edastatakse ELi asutuse või kolmanda isiku kaudu ja mitte otse.

VI   PEATÜKK

Europoli poolt kolmandatelt isikutelt teabe vastuvõtmise eritingimused

Artikkel 19

Allika ja teabe hindamine

1.   Selleks et Europol saaks ise määrata kindlaks saadud teabe ja selle allika usaldusväärsuse, palub ta ELi asutuselt või kolmandalt isikult võimalikult ulatuslikku hinnangut teabe ja selle allika kohta vastavalt nõukogu 30. novembri 2009. aasta otsuse 2009/936/JSK (millega võetakse vastu Europoli analüüsimiseks koostatud tööfaile käsitlevad rakenduseeskirjad) (2) („Europoli analüüsimiseks koostatud tööfaile käsitlevad eeskirjad”) artiklis 12 sätestatud kriteeriumitele.

2.   Kui sellist hinnangut ei esitata, üritab Europol võimaluse piires allika või teabe usaldusväärsust hinnata juba tema käsutuses oleva teabe põhjal vastavalt Europoli analüüsimiseks koostatud tööfaile käsitlevate eeskirjade artiklis 12 sätestatud kriteeriumitele.

3.   Europol ja ELi asutus või kolmas isik võivad kokkuleppes teatavat liiki teabe ja teatavate allikate hindamise üldtingimuste osas kokku leppida vastavalt Europoli analüüsimiseks koostatud tööfaile käsitlevate eeskirjade artiklis 12 sätestatud kriteeriumitele.

Artikkel 20

Europoli saadud teabe parandamine ja kustutamine

1.   Kokkulepetes sätestatakse, et ELi asutus või kolmas isik teatab Europolile talle edastatud teabe parandamisest või kustutamisest.

2.   Kui ELi asutus või kolmas isik teatab Europolile, et ta on Europolile edastatud teavet parandanud või selle kustutanud, teeb ka Europol asjakohased parandused või kustutab asjaomase teabe. Europol ei kustuta teavet, kui ta peab seda teavet analüüsimiseks koostatud tööfaili jaoks töötlema või kui seda teavet säilitatakse mõnes teises Europoli andmefailis ja see teave pakub talle edasist huvi seetõttu, et tema valduses olev teave on ulatuslikum kui andmed edastanud ELi asutusel või kolmandal isikul. Europol teavitab asjaomast ELi asutust või kolmandat isikut sellise teabe jätkuvast säilitamisest.

3.   Kui Europolil on põhjust eeldada, et edastatud teave on ebatäpne või aegunud, teavitab ta sellest teabe edastanud ELi asutust või kolmandat isikut ning palub ELi asutusel või kolmandal isikul esitada Europolile oma seisukoht asjas. Kui Europol parandab teavet või kustutab selle kooskõlas Europoli otsuse artikli 31 lõikega 1, teavitab Europol sellest teabe esitanud ELi asutust või kolmandat isikut.

4.   Ilma et see piiraks Europoli otsuse artikli 31 kohaldamist, ei töödelda sellist teavet, mille kolmas riik on ilmselgelt saanud inimõigusi rikkudes.

5.   Kokkulepetes sätestatakse, et ELi asutus või kolmas isik teatab Europolile võimaluste piires sellest, kui tal on põhjust eeldada, et esitatud teave on ebatäpne või aegunud.

IV   JAOTIS

LÕPPSÄTTED

Artikkel 21

Jõustumine

Käesolevad eeskirjad jõustuvad 1. jaanuar 2010.

Brüssel, 30. november 2009

Nõukogu nimel

eesistuja

B. ASK


(1)  ELT L 121, 15.5.2009, lk 37.

(2)  Vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 14.


11.12.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 325/12


NÕUKOGU OTSUS 2009/935/JSK,

30. november 2009,

millega määratakse kindlaks nende kolmandate riikide ja organisatsioonide loetelu, kellega Europol sõlmib kokkulepped

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse nõukogu 6. aprilli 2009. aasta otsust 2009/371/JSK, millega asutatakse Euroopa Politseiamet (Europol) (1) (edaspidi „Europoli otsus”), ning eelkõige selle artikli 26 lõike 1 punkti a,

võttes arvesse nõukogu 30. novembri 2009. aasta otsust 2009/934/JSK, millega võetakse vastu rakenduseeskirjad, millega reguleeritakse Europoli suhteid partneritega, sealhulgas isikuandmete ja salastatud teabe vahetamist, (2) ning eelkõige selle artikleid 5 ja 6,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu ülesandeks on määrata kvalifitseeritud häälteenamusega ja pärast Euroopa Parlamendiga konsulteerimist kindlaks Europoli otsuse artikli 23 lõikes 1 nimetatud nende kolmandate riikide ja organisatsioonide loetelu, kellega Europol sõlmib kokkulepped.

(2)

Sellise loetelu koostab haldusnõukogu.

(3)

Soovitav on sätestada menetlus, millega määratakse kindlaks, kuidas võib kolmandate riikide ja organisatsioonide loetellu lisada täiendavaid kolmandaid riike ja organisatsioone, kellega Europol sõlmib kokkulepped,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

1.   Kooskõlas Europoli otsuse artikli 23 lõikega 2 sõlmib Europol kokkulepped kolmandate riikide ja organisatsioonidega, kes on kantud käesoleva otsuse lisas toodud loetellu. Europol võib algatada menetluse kokkuleppe sõlmimiseks niipea, kui kolmas riik või organisatsioon on loetellu kantud. Europoli eesmärk on sõlmida isikuandmete vahetamist võimaldav koostöökokkulepe kõnealuste kolmandate riikide ja organisatsioonidega, kui haldusnõukogu ei ole teisiti otsustanud.

2.   Europol seab loetellu kantud kolmandate riikide ja organisatsioonidega koostöökokkulepete sõlmimise prioriteediks, võttes arvesse Europoli praktilisi vajadusi ning kasutada olevaid inim- ja rahalisi ressursse. Haldusnõukogu võib vajaduse korral anda direktorile mis tahes täiendavaid juhiseid konkreetse kokkuleppe üle läbirääkimiste pidamise kohta.

3.   Direktor teavitab haldusnõukogu regulaarselt kolmandate pooltega peetavate läbirääkimiste olukorrast ning esitab iga kuue kuu järel eduaruande.

Artikkel 2

1.   Ettepaneku uue kolmanda riigi või organisatsiooni loetellu kandmiseks võib teha haldusnõukogu liige või Europol. Seda tehes märgivad nad ära praktilise vajaduse sõlmida kõnealuse kolmanda riigi või organisatsiooniga koostöökokkulepe.

2.   Haldusnõukogu otsustab, kas esitada nõukogule ettepanek kanda kõnealune kolmas riik või organisatsioon loetellu.

3.   Nõukogu langetab otsuse uue kolmanda riigi või organisatsiooni loetellu kandmise kohta käesoleva otsuse muutmisega.

Artikkel 3

Käesolev otsus jõustub 1. jaanuaril 2010.

Artikkel 4

Käesolev otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

Brüssel, 30. november 2009

Nõukogu nimel

eesistuja

B. ASK


(1)  ELT L 121, 15.5.2009, lk 37.

(2)  Vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 6.


LISA

Nende kolmandate riikide ja organisatsioonide loetelu, kellega Europol sõlmib kokkulepped

1.

Kolmandad riigid:

Albaania

Austraalia

Boliivia

Bosnia ja Hertsegoviina

Kanada

Hiina

Colombia

Horvaatia

Endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik

Island

India

Iisrael

Liechtenstein

Moldova

Monaco

Montenegro

Maroko

Norra

Peruu

Venemaa

Serbia

Šveits

Türgi

Ukraina

Ameerika Ühendriigid

2.

Organisatsioonid:

Interpol

ÜRO uimastite ja kuritegevuse vastu võitlemise büroo (UNODC)

Maailma Tolliorganisatsioon


11.12.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 325/14


NÕUKOGU OTSUS 2009/936/JSK,

30. november 2009,

millega võetakse vastu Europoli analüüsimiseks koostatud tööfaile käsitlevad rakenduseeskirjad

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse nõukogu 6. aprilli 2009. aasta otsust 2009/37/JSK, millega asutatakse Euroopa Politseiamet (Europol) (1) („Europoli otsus”), ning eriti selle artikli 14 lõiget 1 ja artikli 59 lõike 1 punkti b,

võttes arvesse Euroopa Nõukogu poolt 28. jaanuaril 1981. aastal vastu võetud konventsiooni üksikisikute kaitse kohta isikuandmete automaattöötlusel,

võttes arvesse Euroopa Nõukogu poolt 17. septembril 1987. aastal vastu võetud ministrite komitee soovitust R(87)15, mis reguleerib isikuandmete kasutamist politsei valdkonnas,

võttes arvesse haldusnõukogu poolt esitatud Europoli analüüsimiseks koostatud tööfaile käsitlevate eekirjade kavandit,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust

ning arvestades, et Europoli analüüsimiseks koostatud tööfailide rakenduseeskirjad (edaspidi „eeskirjad”) võtab kvalifitseeritud häälteenamusega ja pärast Euroopa Parlamendiga konsulteerimist vastu nõukogu,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

I   PEATÜKK

ÜLDPÕHIMÕTTED

Artikkel 1

Mõisted

Käesolevates eeskirjades kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)   „isikuandmed”– igasugune teave üheselt tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku kohta; tuvastatav isik on isik, keda saab otseselt või kaudselt kindlaks teha, eelkõige isikukoodi põhjal või tema ühe või mitme füüsilise, füsioloogilise, vaimse, majandusliku, kultuurilise või sotsiaalse tunnuse põhjal;

b)   „analüüsimiseks koostatud tööfail”– Europoli otsuse artikli 14 lõikes 1 nimetatud analüüsimiseks avatud andmefail;

c)   „analüüsimine”– Europoli otsuse artikli 14 lõike 2 kohane andmete kogumine, töötlemine või kasutamine, et aidata kaasa eeluurimisele;

d)   „analüüsirühmas osalejad”– analüütikud ja teised direktori määratud Europoli töötajad ning samuti liikmesriikide kontaktametnikud ja/või eksperdid, kes annavad teavet või kes on Europoli otsuse artikli 14 lõike 4 tähenduses analüüsiga seotud;

e)   „isikuandmete töötlemine” või „töötlemine”– iga isikuandmetega tehtav toiming või toimingute kogum, olenemata sellest, kas see on automatiseeritud või mitte, näiteks kogumine, salvestamine, korrastamine, säilitamine, kohandamine või muutmine, väljavõtete tegemine, päringute teostamine, kasutamine, üleandmine, levitamine või muul moel kättesaadavaks tegemine, andmete ühitamine või ühendamine, sulgemine, kustutamine või hävitamine.

Artikkel 2

Reguleerimisala

Käesolevas otsuses sätestatud eeskirju kohaldatakse andmete analüüsimise eesmärgil töötlemise suhtes, nagu on osutatud Europoli otsuse artikli 14 lõikes 1.

Artikkel 3

Analüüsimiseks esitatud andmed

1.   Kooskõlas Europoli otsuse artikli 8 lõikega 2 ja artikli 14 lõikega 3 edastavad siseriiklikud üksused analüüsimiseks esitatud andmed struktureeritud või struktureerimata kujul, või olenevalt andmete kiireloomulisusest võib andmed suunata pädevateks asutusteks määratud asutustest otse Europolile, et lisada need analüüsimiseks koostatud tööfaili. Andmeid esitav liikmesriik teavitab Europoli andmete esitamise eesmärgist ning mis tahes piirangutest nende kasutamisele, kustutamisele või hävitamisele, sealhulgas võimalikest üldistest või konkreetsetest juurdepääsupiirangutest. Kõnealune liikmesriik võib Europoli teavitada sellistest piirangutest ka hiljem.

Europol tagab, et selliseid andmeid esitavad kolmandad isikud teavitavad Europoli andmete esitamise eesmärgist ja mis tahes piirangutest nende kasutamisele.

Pärast selliste andmete laekumist tuleb otsustada võimalikult kiiresti, mis ulatuses lisatakse andmed konkreetsesse faili.

2.   Europoli otsuse artikli 29 lõike 1 kohaselt vastutab lõikes 1 nimetatud andmete eest andmed esitanud liikmesriik ning neile kohaldatakse tema siseriiklikke õigusakte seni, kuni need andmed lisatakse analüüsimiseks koostatud tööfaili. See ei piira Europoli vastutust andmete eest, nagu on kirjeldatud teises ja kolmandas lõigus.

Europol vastutab selle tagamise eest, et sellistele andmetele on juurdepääs üksnes andmed esitanud liikmesriikidel või analüütikutel ja teistel Europoli direktori määratud Europoli töötajatel kooskõlas Europoli otsuse artikli 14 lõike 2 punktiga a, selleks et hinnata, kas andmed võib lisada analüüsimiseks koostatud tööfaili või mitte.

Kui Europolil on pärast esitatud andmete hindamist põhjust arvata, et need on ebatäpsed või aegunud, teavitab ta sellest andmed esitanud liikmesriiki.

3.   Andmete eest, mida pärast hindamist ei ole valitud analüüsimiseks koostatud tööfaili lisamiseks, ning samuti kõnealustes failides säilitatavaid andmeid sisaldavate paberkandjate ja dokumentide eest vastutab andmed esitanud liikmesriik kooskõlas Europoli otsuse artikli 29 lõikega 1 vastavalt liikmesriigi siseriiklikele õigusaktidele. See ei piira Europoli otsuses kirjeldatud Europoli vastutust.

Europol vastutab selle tagamise eest, et esimeses lõigus nimetatud andmeid, paberkandjaid ja dokumente säilitatakse eraldi analüüsimiseks koostatud tööfailidest ning et neile on juurdepääs üksnes andmed esitanud liikmesriikidel või analüütikutel ja teistel Europoli direktori määratud Europoli töötajatel kooskõlas Europoli otsuse artikli 14 lõike 2 punktiga a, selleks et

a)

lisada need hiljem analüüsimiseks koostatud tööfaili;

b)

kontrollida, kas analüüsimiseks koostatud analüüsifaili juba lisatud andmed on täpsed ja asjakohased, või

c)

kontrollida, kas käesolevates eeskirjades või Europoli otsuses esitatud nõuded on täidetud.

Sellistele andmetele võib samuti juurde pääseda kaitset vajav andmesubjekt. Sellisel juhul võib andmeid kasutada üksnes asjaomase isiku nõusolekul.

Sellised andmed, paberkandjad ja dokumendid saadetakse tagasi liikmesriigile, kes need esitas, või need kustutatakse või hävitatakse, kui neid ei ole enam vaja käesolevas artiklis sätestatud eesmärgil. Need tuleb igal juhul kustutada või hävitada pärast analüüsimiseks koostatud tööfaili sulgemist.

4.   Kui lõikes 1 osutatud andmed on esitanud kolmas isik, vastutab Europol selle tagamise eest, et selliste andmete suhtes kohaldatakse käesolevas artiklis sätestatud põhimõtteid, järgides kooskõlas Europoli otsuse artikliga 26 kehtestatud eeskirju.

Artikkel 4

Andmete töötlemine

1.   Kui see on vajalik Europoli otsuse artiklis 3 sätestatud eesmärgi saavutamiseks, võib Europol töödelda käesolevate eeskirjade artiklites 5 ja 6 osutatud isikuandmeid, kui need on piisavad, täpsed, asjakohased ja analüüsimiseks koostatud andmefailide seisukohast, millesse need on lisatud, ei ole neid ülearu palju, ning tingimusel, et neid ei säilitata kauem, kui sellel otsatarbel vajalik. Vajadus säilitada andmeid analüüsimiseks koostatud tööfaili jaoks vaadatakse käesolevate eeskirjade artikli 7 ja Europoli otsuse artikli 20 kohaselt korrapäraselt läbi.

2.   Iga analüüsiprojektis osalev liikmesriik otsustab oma siseriiklike õigusaktide kohaselt, millises ulatuses ta selliseid andmeid tohib esitada, vastavalt Europoli otsuse artikli 14 lõikes 3 sätestatule.

Artikkel 5

Analüüsimiseks koostatud tööfailide avamise korraldused

1.   Igas analüüsimiseks koostatud tööfaili avamise korralduses, nagu on osutatud Europoli otsuse artiklis 16, täpsustab direktor, milliseid käesolevate eeskirjade artiklis 6 nimetatud isikuandmete kategooriaid peetakse asjaomase analüüsimiseks koostatud tööfaili otstarbe seisukohast vajalikuks.

2.   Direktor täpsustab samuti lõikes 1 nimetatud korralduses, kas andmeid, mis annavad teavet rassilise või etnilise päritolu, poliitiliste vaadete, usuliste või filosoofiliste veendumuste, ametiühingusse kuulumise ning tervisliku seisundi või seksuaalelu kohta, tuleb lisada analüüsimiseks koostatud tööfaili artiklis 6 nimetatud andmekategooriate alla ning miks selliseid andmeid tuleb pidada asjaomase analüüsimiseks koostatud tööfaili otstarbe seisukohast hädavajalikuks. Selliseid andmeid võib töödelda üksnes siis, kui need täiendavad kõnealusesse faili juba sisestatud muid isikuandmeid.

Kui esimeses lõigus osutatud andmed on seotud artikli 6 lõigetes 3–6 nimetatud isikukategooriatega, tuleb faili avamise korralduses esitada konkreetsed põhjused nende taotlemise kohta ning selliseid andmeid töödeldakse üksnes kahe või enama analüüsiprojektis osaleva liikmesriigi selgesõnalise taotluse korral. Asjaomased andmed kustutatakse, kui neid ei ole enam vaja sellel otstarbel, milleks neid säilitati.

3.   Analüüsimiseks koostatud tööfailide korraldused ja nende hilisemad muudatused antakse Europoli otsuse artiklis 16 sätestatud korra kohaselt.

Artikkel 6

Isikuandmed analüüsimiseks koostatud tööfailides

1.   Kui isikuandmeid säilitatakse analüüsimiseks koostatud tööfailides, lisatakse märkus, mis osutab isikukategooriale, mille all andmeid säilitatakse.

2.   Europoli otsuse artikli 14 lõike 1 punktis a osutatud isikukategooriate osas võib töödelda järgmisi isikuandmete kategooriaid, sealhulgas seonduvaid haldusandmeid:

a)

isikuandmed

1)

praegused ja endised perekonnanimed;

2)

praegused ja endised eesnimed;

3)

neiupõlvenimi;

4)

isa nimi (kui see on vajalik isiku tuvastamiseks);

5)

ema nimi (kui see on vajalik isiku tuvastamiseks);

6)

sugu;

7)

sünnikuupäev;

8)

sünnikoht;

9)

kodakondsus;

10)

perekonnaseis;

11)

varjunimi;

12)

hüüdnimi;

13)

väljamõeldud või vale nimi;

14)

praegune ja endine elukoht ja/või asukoht;

b)

füüsilised tunnused

1)

füüsilised tunnused;

2)

eritunnused (sünnimärgid, armid, tätoveeringud jne);

c)

isiku tuvastamise vahendid

1)

isikut tõendavad dokumendid/juhiluba;

2)

siseriikliku ID-kaardi/passi number;

3)

siseriiklik isikukood/sotsiaalkindlustusnumber, olemasolu korral;

4)

visuaalsed kujutised ja muu teave välimuse kohta;

5)

ekspertiisi abil isiku tuvastamiseks kasutatav teave, nagu sõrmejäljed, DNA-profiil (mis on saadud DNA mittekodeeritavast osast), hääleprofiil, veregrupp, teave hammaste kohta;

d)

amet ja oskused

1)

praegune töökoht ja amet;

2)

endine töökoht ja amet;

3)

haridus (kool/ülikool/kutseharidus);

4)

kvalifikatsioonid;

5)

oskused ja muud teadmiste valdkonnad (keel/muu);

e)

majanduslik ja finantsteave

1)

finantsandmed (pangakontod ja -koodid, krediitkaardid jne);

2)

sularahalised vahendid;

3)

aktsiad / muud varad;

4)

andmed kinnisvara kohta;

5)

seosed ettevõtetega;

6)

panga- ja krediidikontaktid;

7)

maksuandmed;

8)

muu teave, millest selgub isiku finantsasjade korraldus;

f)

käitumisalane teave

1)

elustiil (näiteks elamine üle oma võimete) ja tavapärane käitumine;

2)

liikumine;

3)

sageli külastatavad kohad;

4)

relvad ja muud ohtlikud vahendid;

5)

ohtlikkuse aste;

6)

konkreetsed ohud, nagu põgenemise tõenäolisus, topeltagentide kasutamine, sidemed õiguskaitsetöötajatega;

7)

kriminaalsed käitumisjooned ja profiilid;

8)

narkootikumide kuritarvitamine;

g)

isikuga ühenduses olevad isikud või tema kaaslased, sealhulgas sellise ühenduse liik ja laad;

h)

kasutatavad sidevahendid, näiteks telefon (laua-/mobiiltelefon), faks, piipar, e-post, postiaadress, Interneti-ühendus(ed);

i)

kasutatavad transpordivahendid, nagu sõidukid, laevad, õhusõidukid, sealhulgas teave selliste transpordivahendite tuvastamiseks (registreerimisnumbrid);

j)

teave kuritegeliku tegevuse kohta, mis kuulub Europoli otsuse artikli 4 kohaselt Europoli pädevusse

1)

varasemad süüdimõistvad kohtuotsused;

2)

kuritegelikus tegevuses osalemise kahtlus;

3)

toimimisviisid;

4)

vahendid, mida kasutati või võidakse kasutada kuriteo ettevalmistamiseks ja/või toimepanemiseks;

5)

kuritegeliku grupi/organisatsiooni liikmelisus ja positsioon asjaomases grupis/organisatsioonis;

6)

roll kuritegelikus organisatsioonis;

7)

kuritegeliku tegevuse geograafiline ulatus;

8)

uurimise käigus kogutud materjal, näiteks videomaterjal ja fotod;

k)

viited muudele andmebaasidele, kus isiku kohta teavet säilitatakse

1)

Europol;

2)

politsei- ja tolliasutused;

3)

muud õiguskaitseasutused;

4)

rahvusvahelised organisatsioonid;

5)

avalik-õiguslikud asutused;

6)

eraõiguslikud asutused;

l)

teave juriidiliste isikute kohta, kes on seotud punktides e ja j osutatud teabega

1)

juriidilise isiku kindlaksmääramine;

2)

asukoht;

3)

asutamise kuupäev ja koht;

4)

administratiivne registreerimisnumber;

5)

õiguslik vorm;

6)

kapital;

7)

tegevusvaldkond;

8)

siseriiklikud ja rahvusvahelised tütarettevõtjad;

9)

juhid;

10)

seosed pankadega.

3.   Europoli otsuse artikli 14 lõike 1 punktis d osutatud isikud, kellega asjaomane isik on ühenduses või kes on tema kaaslased, on isikud, kelle puhul on piisav alus eeldada, et nende käest võib saada käesoleva artikli lõikes 2 nimetatud isikutega seotud ja analüüsimiseks asjakohast teavet, tingimusel et nad ei kuulu ühte lõikes 2, 4, 5 või 6 nimetatud isikukategooriasse. Isikuga ühenduses olevad isikud on need isikud, kes puutuvad lõikes 2 osutatud isikutega juhuslikult kokku. Tema kaaslased on isikud, kes puutuvad lõikes 2 osutatud isikutega korrapäraselt kokku.

Isikute osas, kellega asjaomane isik on ühenduses või kes on tema kaaslased, võib lõike 2 kohaseid andmeid vajaduse korral säilitada, kui on alust arvata, et neid vajatakse selliste isikute asjaomase rolli analüüsimiseks.

Sellega seoses tuleks võtta arvesse järgmist:

a)

nii kiiresti kui võimalik tuleb täpsustada nende isikute suhe Europoli otsuse artikli 14 lõike 1 punktis a osutatud isikutega;

b)

kui eeldus, et on olemas suhe kõnealuste isikute ja Europoli otsuse artikli 14 lõike 1 punktis a osutatud isikute vahel, osutub alusetuks, kustutatakse andmed viivitamata;

c)

kui selliseid isikuid kahtlustatakse sellise kuriteo toimepanemises, mis kuulub Europoli otsuse artikli 4 kohaselt Europoli pädevusse, või need isikud on sellise kuriteo eest süüdi mõistetud või kui on faktilisi tõendeid või piisav alus uskuda, et nad panevad toime selliseid kuritegusid, siis võib säilitada kõiki lõikes 2 osutatud andmeid;

d)

säilitada ei tohi andmeid isikute kohta, kellega asjaomane isik on ühenduses või kes on tema kaaslased, samuti isikute kohta, kellega tema kaaslane on ühenduses või kes on tema kaaslase kaaslasteks, välja arvatud andmed lõikes 2 osutatud isikutega ühenduses oleku või nende kaaslaseks oleku liigi ja laadi kohta;

e)

kui eelmistes punktides osutatud täpsustusi ei ole võimalik saada, võetakse seda arvesse, kui otsustatakse andmete vajalikkus ja säilitamise ulatus edaspidiseks analüüsimiseks.

4.   Europoli otsuse artikli 14 lõike 1 punktis c osutatud isikute kohta, kes on olnud kannatanud ühes uuritavatest kuritegudest või kelle puhul teatavad asjaolud annavad alust arvata, et nad on võinud olla kannatanud sellises kuriteos, võib säilitada lõike 2 punkti a alapunkti 1 kuni lõike 2 punkti c alapunkti 3 kohaseid andmeid ning samuti järgmistesse kategooriatesse kuuluvaid andmeid:

a)

kannatanud isiku tuvastamise andmed;

b)

kannatanuks langemise põhjus;

c)

kahju (füüsiline/rahaline/psühholoogiline/muu);

d)

kas tuleb tagada anonüümsus;

e)

kas on olemas võimalus osaleda kohtulikul arutamisel;

f)

kuritegu puudutav teave, mille on esitanud Europoli otsuse artikli 14 lõike 1 punktis c osutatud isikud või mis on nende kaudu saadud, sealhulgas teave nende suhte kohta teiste isikutega, kui on vaja tuvastada Europoli otsuse artikli 12 lõikes 1 osutatud isikuid.

Vajaduse korral võib säilitada muid lõikes 2 osutatud andmeid, kui on alust arvata, et neid vajatakse isiku kui kannatanu või potentsiaalse kannatanu rolli analüüsimiseks.

Andmed, mida ei vajata edasiseks analüüsimiseks, kustutatakse.

5.   Europoli otsuse artikli 14 lõike 1 punktis b osutatud isikute kohta, keda võidakse kutsuda tunnistusi andma uurimise käigus seoses uuritavate kuritegude või järgnevate kriminaalmenetlustega, võib säilitada lõike 2 punkti a alapunktis 1 kuni lõike 2 punkti c alapunktis 3 osutatud andmeid ning samuti andmekategooriaid, mis vastavad järgmistele kriteeriumitele:

a)

kuritegu puudutav teave, mille on esitanud kõnealused isikud, sealhulgas teave nende suhte kohta teiste isikutega, kelle andmed on lisatud analüüsimiseks koostatud tööfaili;

b)

kas tuleb tagada anonüümsus;

c)

kas tagatakse kaitse ja kelle poolt;

d)

uus identiteet;

e)

kas on olemas võimalus osaleda kohtulikul arutamisel.

Vajaduse korral võib säilitada muid lõikes 2 osutatud andmeid, kui on alust arvata, et neid vajatakse selliste isikute kui tunnistajate rolli analüüsimiseks.

Andmed, mida ei vajata edasiseks analüüsimiseks, kustutatakse.

6.   Europoli otsuse artikli 14 lõike 1 punktis e osutatud isikute kohta, kes võivad anda uuritavate kuritegude kohta teavet, võib säilitada lõike 2 punkti a alapunktis 1 kuni lõike 2 punkti c alapunktis 3 osutatud andmeid ning samuti andmekategooriaid, mis vastavad järgmistele kriteeriumitele:

a)

kodeeritud isikuandmed;

b)

antava teabe liik;

c)

kas tuleb tagada anonüümsus;

d)

kas tuleb tagada kaitse ja kelle poolt;

e)

uus identiteet;

f)

kas on olemas võimalus osaleda kohtulikul arutamisel;

g)

negatiivsed kogemused;

h)

tasu (rahaline/soodustused).

Vajaduse korral võib säilitada muid lõikes 2 osutatud andmeid, kui on alust arvata, et neid vajatakse selliste isikute kui teavitajate rolli analüüsimiseks.

Andmed, mida ei vajata edasiseks analüüsimiseks, kustutatakse.

7.   Kui analüüsimise käigus mis tahes ajahetkel selgub tõsiste ja kinnitavate tõendite põhjal, et isik, kelle andmed on lisatud analüüsimiseks koostatud tööfaili, tuleks liigitada mõnda teise käesolevas artiklis määratletud isikukategooriasse kui see, kuhu ta oli algselt liigitatud, võib Europol töödelda üksnes neid isikuandmeid, mida on uue kategooria puhul lubatud töödelda, ning kõik muud andmed tuleb kustutada.

Kui selliste tõendite põhjal selgub, et isik tuleks liigitada kahte või enamasse käesolevas artiklis määratletud kategooriasse, võib Europol töödelda kõiki andmeid, mida on selliste kategooriate puhul lubatud töödelda.

Artikkel 7

Andmete läbivaatamise ja säilitamise tähtajad

1.   Otsuse tegemisel, kas käesolevate eeskirjade artiklis 6 osutatud isikuandmeid tuleks Europoli otsuse artikli 20 tähenduses jätkuvalt säilitada, võrreldakse Europoli huvi täita oma ülesandeid selle andmesubjekti õiguspärase andmekaitsehuviga, kelle kohta andmeid säilitatakse.

Kõikide analüüsimiseks koostatud tööfaili lisatud isikuandmete jätkuva säilitamise vajadus vaadatakse läbi kooskõlas Europoli otsuse artikliga 20 hiljemalt kolme aasta jooksul pärast andmete sisestamist või andmete viimast läbivaatamist. Olenemata kõnealusest läbivaatamisest vaadatakse andmete jätkuva säilitamise vajadus läbi, kui ilmnevad asjaolud, mille kohaselt andmed tuleb kustutada või neid parandada.

Läbivaatamisel võetakse arvesse vajadust säilitada andmed, arvestades konkreetse juhtumi uurimise lõpetamist, lõplikku kohtuotsust – eelkõige õigeksmõistmist, rehabiliteerimist, kantud karistusi ja amnestiaid –, andmesubjekti vanust ning teatud andmekategooriaid.

2.   Vastavalt Europoli otsuse artikli 16 lõikele 3 vaatab Europol läbi analüüsimiseks koostatud tööfaili jätkamise vajaduse. Selle läbivaatuse alusel otsustab direktor faili jätkamise või sulgemise. Direktor teatab viivitamata haldusnõukogule ja ühisele järelevalveasutusele faili komponentidest, mille tõttu on faili jätkamise vajadus ilmselgelt õigustatud.

3.   Kui artikli 6 lõikes 2 osutatud isikute suhtes algatatud kriminaalmenetlus lõpetatakse edasikaebamisvõimaluseta kas kohtuotsusega või muul moel ning liikmesriik või asjaomane kolmas isik teavitab Europoli sellest otsusest, kontrollib Europol, kas andmeid, mida kõnealune otsus mõjutab, võib endiselt säilitada, muuta või kasutada. Kui otsuse põhjenduste või muu teabe alusel võib oletada, et asjaomane isik ei ole kuritegu toime pannud või ei ole seda teinud õigusvastaselt, või kui otsuse põhjendused jätavad selle küsimuse lahtiseks, siis andmed, mida kõnealune otsus mõjutab, kustutatakse, kui puudub piisav alus arvata, et nad on analüüsimiseks koostatud tööfailide otstarbe seisukohast endiselt vajalikud. Sellisel juhul lisatakse kohtuotsust puudutav teave faili juba lisatud andmete hulka. Peale selle võib kõnealuseid andmeid töödelda ja säilitada üksnes juhul, kui nõuetekohaselt võetakse arvesse eespool nimetatud kohtulahendi konteksti ja kuulutamist ning neid õigusi, mis ta annab asjaomastele isikutele.

4.   Isikuandmeid ei tohi säilitada Europoli otsuse artikli 20 lõikes 1 osutatud tähtajast kauem. Kui analüüsimiseks koostatud faili jätkamise tulemusena säilitatakse artikli 6 lõigetes 3–6 osutatud isikuandmeid kauem kui viis aastat, tuleb sellest teatada Europoli otsuse artikli 34 lõikes 1 osutatud ühisele järelevalveasutusele.

5.   Kui ühine järelevalveasutus avastab Europoli tegevuse läbivaatamise käigus, et isikuandmeid säilitatakse käesolevate eeskirjade vastaselt, teatab ta sellest kooskõlas Europoli otsuse artikli 34 lõikega 4 direktorile, kui ta peab seda vajalikuks.

Kui kooskõlas Europoli otsuse artikli 34 lõikega 4 edastab ühine järelevalveasutus isikuandmete säilitamist, töötlemist või kasutamist puudutava küsimuse haldusnõukogule, keelatakse asjaomaste andmete edastamine, kuni haldusnõukogu annab selleks eelnevalt loa. Erandjuhtudel võib direktor lubada edastada kõnealuseid andmeid haldusnõukogu eelneva loata, kui andmete edastamist peetakse vältimatult vajalikuks, et kaitsta asjaomase liikmesriigi esmaseid huve Europoli eesmärkide ulatuses või kuriteo või terroriaktidega seostatava otsese ohu vältimise huvides. Sellistel juhtudel koostatakse direktori luba sisaldav dokument, mis edastatakse haldusnõukogule ja ühisele järelevalveasutusele.

Artikkel 8

Kolmandate isikute kaasamine

Europol võib kaasata Europoli otsuse artikli 22 lõikes 1 osutatud institutsioonide, organite, ametkondade ja asutuste ning kõnealuse otsuse artikli 23 lõikes 1 osutatud kolmandate riikide ja organisatsioonide eksperte osalema analüüsirühma töös kõnealuse otsuse artikli 14 lõikes 8 sätestatud tingimustel.

Direktor sõlmib mis tahes esimeses lõigus osutatud üksusega kokkuleppe kooskõlas selliseid kokkuleppeid reguleerivate eeskirjadega, mille määrab kindlaks haldusnõukogu. Kõnealuste kokkulepete üksikasjad saadetakse haldusnõukogule ja ühisele järelevalveasutusele. Ühine järelevalveasutus võib haldusnõukogule edastada vajalikuks peetavaid märkusi.

Artikkel 9

Andmete kogumine ja registreerimine

Analüüsimiseks koostatud failides säilitatavaid andmeid eristatakse vastavalt allikale antud hinnangule ning teabe täpsusele ja usaldusväärsusele kooskõlas artikliga 11. Faktidel põhinevaid andmeid tuleks eristada arvamustel või isiklikel hinnangutel põhinevatest andmetest.

Artikkel 10

Andmete asutusesisene kaitse

Direktor võtab vajalikud meetmed käesolevate eeskirjade ja muude andmekaitsesätete järgimise tagamiseks. Selleks küsib direktor nõu Europoli otsuse artiklis 28 osutatud andmekaitseametnikult.

II   PEATÜKK

LIIGITUS

Artikkel 11

Analüüsimiseks koostatud tööfailide liigid

Analüüsimiseks koostatud tööfailid võivad olla

a)

üldised ja strateegilised, kui eesmärk on töödelda asjakohast teatud probleemi käsitlevat teavet või välja töötada või parandada Europoli otsuse artiklis 3 määratletud pädevate asutuste algatusi;

b)

operatiivsed, kui eesmärk on saada teavet Europoli otsuse artiklis 3 osutatud ühe või enama kuritegeliku tegevuse kohta, mis on seotud juhtumi, isiku või organisatsiooniga, et kooskõlas Europoli otsuse artikli 14 lõikega 2 alustada või lõpetada rahvusvahelist laadi kahepoolne või mitmepoolne uurimine või aidata uurimisele kaasa, kui asjaomaste isikute hulka kuulub kaks või enam liikmesriiki.

Artikkel 12

Allika ja teabe hindamine

1.   Teavet andev liikmesriik hindab võimaluse piires liikmesriigist pärit teabeallikat, kasutades järgmisi allika hindamise koode:

A)

:

kui allika autentsuse, usaldusväärsuse ja pädevuse suhtes pole kahtlust või kui allika poolt kõikidel juhtudel antud teave on osutunud usaldusväärseks;

B)

:

kui teavet on andnud allikas, kes on enamikul juhtudest osutunud usaldusväärseks;

C)

:

kui teavet on andnud allikas, kes on enamikul juhtudest osutunud mitteusaldusväärseks;

X)

:

kui allika usaldusväärsust ei ole võimalik hinnata.

2.   Teabe usaldusväärsuse põhjal teavet andev liikmesriik hindab võimaluse piires liikmesriigist pärit teavet, kasutades järgmisi teabe hindamise koode:

1)

:

teave, mille täpsuse suhtes pole kahtlust;

2)

:

teave, milles selle allikas on isiklikult kindel, kuid milles seda edastav ametnik ei ole isiklikult kindel;

3)

:

teave, milles selle allikas ei ole isiklikult kindel, kuid mida kinnitab muu, varem jäädvustatud teave;

4)

:

teave, milles selle allikas ei ole isiklikult kindel ja mida ei ole võimalik kinnitada.

3.   Kui Europol jõuab juba tema valduses oleva teabe põhjal järeldusele, et hinnangut on vaja parandada, teavitab ta sellest asjaomast liikmesriiki ja püüab kokku leppida hinnangu muutmises. Europol ei muuda hinnangut sellise kokkuleppeta.

4.   Kui Europol saab liikmesriigilt andmeid või teavet, millele ei ole antud hinnangut, püüab Europol võimaluse piires hinnata allika või teabe usaldusväärsust juba tema valduses oleva teabe põhjal. Konkreetseid andmeid ja teavet tuleb hinnata kokkuleppel teabe andnud liikmesriigiga. Liikmesriik ja Europol võivad samuti üldjoontes kokku leppida konkreetsete andmeliikide ja konkreetsete allikate hindamise tingimustes. Haldusnõukogu teavitatakse sellistest üldkokkulepetest. Kui andmed on Europolile edastatud selliste üldkokkulepete alusel, tuleb see andmete puhul ära märkida.

Kui konkreetse juhtumi suhtes ei ole jõutud kokkuleppele või kui üldine kokkulepe puudub, määrab Europol teabele või andmetele vastavalt lõigetes 1 ja 2 osutatud koodi X või 4.

5.   Kui Europol saab andmed või teabe kolmandalt isikult, kohaldatakse vastavalt käesolevat artiklit.

6.   Kui analüüsimiseks koostatud tööfaili lisatud teave saadakse analüüsimise tulemusena, hindab Europol sellist teavet kooskõlas käesoleva artikliga ja kokkuleppel analüüsis osalevate liikmesriikidega.

III   PEATÜKK

ANALÜÜSIMISEKS KOOSTATUD TÖÖFAILIDE JA ANALÜÜSIANDMETE KASUTAMISE EESKIRJAD

Artikkel 13

Analüüsimiseks koostatud tööfailide avamine

1.   Analüüsimiseks koostatud tööfailid avatakse Europoli algatusel või andmed edastanud liikmesriigi taotlusel Europoli otsuse artiklis 16 kehtestatud korras.

2.   Haldusnõukogu võib paluda ühise järelevalveasutuse esindajatel osaleda analüüsimiseks koostatud tööfailide avamise korralduse üle peetavates aruteludes.

3.   Vastavalt Europoli otsuse artikli 16 lõikele 2 võib analüüsitegevust ja analüüsitulemuste levitamist alustada vahetult pärast analüüsifaili avamist. Kui haldusnõukogu annab Europoli otsuse artikli 16 lõike 4 kohaselt direktorile korralduse avamiskorraldust muuta või fail sulgeda, tuleb andmed, mida ei võidud sellesse faili lisada, või faili sulgemise korral kõik selles failis sisaldunud andmed viivitamata kustutada.

4.   Kui analüüsimise käigus osutub vajalikuks muuta analüüsimiseks koostatud tööfaili avamise korraldust, kohaldatakse vastavalt Europoli otsuse artiklis 16 ja käesolevas artiklis kirjeldatud menetlusi.

Artikkel 14

Väljavõtete tegemine

1.   Europoli otsuse artikli 14 lõike 2 punkti b kohaselt on analüüsiprojekti osalistel lubatud failist väljavõtteid teha ainult pärast seda, kui Europol on nad akrediteerinud ja kui nad on saanud koolituse nende erikohustuste kohta Europoli õigusraamistikus.

2.   Europoli otsuse artikli 14 lõike 2 teise lõigu kohaselt võivad failist väljavõtteid teha kõik analüüsirühma osalised. Analüüsirühma osalised otsustavad ühehäälselt, millises ulatuses väljavõtteid võib teha ning milliseid tingimusi ja piiranguid kohaldatakse.

Artikkel 15

Analüüsimiseks koostatud tööfailides säilitatavate andmete või teabe edastamine

1.   Analüüsimiseks koostatud tööfailides sisalduvate isikuandmete edastamine mis tahes liikmesriigile või kolmandale isikule registreeritakse asjaomases failis.

Europol kontrollib koostöös andmed esitanud liikmesriigi või kolmanda isikuga hiljemalt edastamise ajal andmete täpsust ja vastavust Europoli otsusele.

Võimaluse korral märgitakse kõikide edastatavate andmete puhul kohtuotsused ja samuti otsused süüdistust mitte esitada. Enne kui edastatakse arvamustel või isiklikel hinnangutel põhinevad andmed, mille täpsuse või usaldusväärsuse astet ei ole veel märgitud, kontrollitakse selliseid andmeid koostöös andmed esitanud liikmesriigi või kolmanda isikuga.

Andmed vastu võtnud liikmesriik teatab andmed edastanud liikmesriigile viimase taotlusel edastatud andmete kasutamisest ja edastamisjärgselt saadud tulemustest, kui see on lubatud andmed vastu võtnud liikmesriigi siseriiklike õigusaktidega.

Kui andmete kasutamise suhtes on Europoli otsuse artikliga 19 ette nähtud piirangud, osutatakse sellistele piirangutele andmete edastamise ajal ning analüüsitulemuste saajaid teavitatakse kõnealustest piirangutest.

2.   Europoli otsuse artikli 14 lõike 7 kohaselt, kui Europol leiab pärast andmete lisamist analüüsimiseks koostatud tööfaili, et andmed on seotud teise liikmesriigi või kolmanda isiku poolt faili juba sisestatud isikute või objektidega, teatatakse tuvastatud seosest viivitamata igale asjaomasele liikmesriigile või kolmandale isikule.

Artikkel 16

Kontrollimenetlused

Europoli otsuse artiklis 35 sätestatud turvanõuete täitmiseks ja käesolevate eeskirjade tähenduses andmete turvalise töötlemise tagamise kindlustamiseks akrediteerib haldusnõukogu analüüsimiseks koostatud tööfailide süsteemi kooskõlas nõukogu 30. novembri 2009. aasta otsusega 2009/…/JSK (2) vastu võetud Europoli teabe konfidentsiaalsust käsitlevate eeskirjade artikliga 8 pärast eelnevat konsulteerimist julgeolekukomiteega, nagu on ette nähtud kõnealuste eeskirjade artikli 4 lõikega 2. Akrediteerimine toimub süsteemispetsiifiliste turvanõuete ja muude turvadokumentide alusel, mida haldusnõukogu peab vajalikuks.

Artikkel 17

Analüüsiandmete ja analüüsitulemuste kasutamine ja säilitamine

1.   Kõiki analüüsimiseks koostatud tööfailist edastatud isikuandmeid ja analüüsitulemusi võib kasutada üksnes vastavalt faili otstarbele või muude raskete kuriteovormide ärahoidmiseks ja nende vastu võitlemiseks ja seda tehakse kooskõlas liikmesriigi poolt Europoli otsuse artikli 19 lõike 2 alusel määratletud mis tahes kasutuspiirangutega. Käesolevate eeskirjade artikli 5 lõikes 2 osutatud andmeid võib edastada üksnes sellised andmed edastanud liikmesriigi nõusolekul.

2.   Pärast analüüsimiseks koostatud tööfaili sulgemist säilitab Europol kõik selles failis sisalduvad andmed eraldi failis, mis on kättesaadav üksnes asutusesisese või -välise kontrolli teostamiseks. Ilma et see piiraks Europoli otsuse artikli 20 lõike 4 kohaldamist, ei säilitata selliseid andmeid kauem kui kaheksateist kuud pärast analüüsimiseks koostatud tööfaili sulgemist.

3.   Europol võib analüüsimiseks koostatud tööfaili tulemusi säilitada elektrooniliselt maksimaalselt kolm aastat alates kuupäevast, mil asjaomane fail suleti, tingimusel et neid säilitatakse eraldi failis ja sinna ei lisata uusi andmeid. Pärast nimetatud perioodi võib tulemusi säilitada üksnes paberdokumendina.

Artikkel 18

Failide ühendamine ja failidevaheline side

1.   Kui ilmneb, et analüüsimiseks koostatud tööfailis sisalduv teave võib olla asjakohane ka teiste analüüsimiseks koostatud tööfailide jaoks, järgitakse järgmisi menetlusi:

a)

kui kavandatakse ühendada täielikult kahes failis sisalduv teave, koostatakse kooskõlas Europoli otsuse artikliga 16 uus fail, mis sisaldab mõlemas failis sisalduvat kogu teavet. Otsuse kahe faili ühendamise kohta teevad kõik mõlemas originaalfailis osalejad. Sellisel juhul originaalfailid suletakse;

b)

kui ühes failis sisalduv teatud teave on teise faili jaoks asjakohane, otsustavad kõnealuse teabe esitajad, kas selle teabe võib edastada teise faili või mitte.

2.   Lõikes 1 osutatud juhtudel ei tohi selline andmete ülekandmine mõjutada ühest analüüsimiseks koostatud tööfailist teise faili edastatavate andmete läbivaatamise tähtaegasid.

Artikkel 19

Uued tehnilised vahendid

Uusi tehnilisi vahendeid andmete töötlemiseks analüüsimise eesmärgil võib kasutusele võtta üksnes juhul, kui on võetud kõik mõistlikud meetmed tagamaks, et nende kasutamine vastab Europoli suhtes kohaldatavatele isikuandmete kaitse eeskirjadele. Direktor konsulteerib eelnevalt ühise järelevalveasutusega kõikidel juhtudel, kui selliste tehniliste vahendite kasutuselevõtmine tekitab kõnealuste andmekaitse eeskirjade kohaldamise probleeme.

IV   PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 20

Eeskirjade läbivaatamine

Käesolevaid eeskirju hinnatakse haldusnõukogu järelevalve all 1. jaanuariks 2013.

Haldusnõukogu kaalub kõiki käesolevate eeskirjade muutmise ettepanekuid, pidades silmas nende vastuvõtmist nõukogu poolt Europoli otsuse artikli 14 lõike 1 kolmandas lõigus sätestatud korras.

Artikkel 21

Jõustumine

Käesolevad eeskirjad jõustuvad 1. jaanuaril 2010.

Brüssel, 30. november 2009

Nõukogu nimel

eesistuja

B. ASK


(1)  ELT L 121, 15.5.2009, lk 37.

(2)  Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata.


V Alates 1. detsembrist 2009 Euroopa Liidu lepingu, Euroopa Liidu toimimise lepingu ja Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud õigusaktid

ÕIGUSAKTID, MILLE AVALDAMINE ON KOHUSTUSLIK

11.12.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 325/23


KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 1205/2009,

10. detsember 2009,

millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus) (1),

võttes arvesse komisjoni 21. detsembri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1580/2007, millega kehtestatakse nõukogu määruste (EÜ) nr 2200/96, (EÜ) nr 2201/96 ja (EÜ) nr 1182/2007 rakenduseeskirjad puu- ja köögiviljasektoris, (2) eriti selle artikli 138 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

Määruses (EÜ) nr 1580/2007 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel kehtestab komisjon kindlad impordiväärtused kolmandatest riikidest importimisel kõnealuse määruse XV lisa A osas osutatud toodete ja ajavahemike puhul,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Käesoleva määruse lisas määratakse kindlaks määruse (EÜ) nr 1580/2007 artikliga 138 ette nähtud kindlad impordiväärtused.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 11. detsembril 2009.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 10. detsember 2009

Komisjoni nimel, presidendi eest

põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor

Jean-Luc DEMARTY


(1)  ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.

(2)  ELT L 350, 31.12.2007, lk 1.


LISA

Kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

(EUR/100 kg)

CN-kood

Kolmanda riigi kood (1)

Kindel impordiväärtus

0702 00 00

AL

50,4

MA

51,8

TN

90,9

TR

64,0

ZZ

64,3

0707 00 05

EG

155,5

MA

49,3

TR

72,7

ZZ

92,5

0709 90 70

MA

51,4

TR

121,0

ZZ

86,2

0805 10 20

AR

70,4

MA

48,8

TR

60,1

ZA

61,3

ZZ

60,2

0805 20 10

MA

74,1

ZZ

74,1

0805 20 30, 0805 20 50, 0805 20 70, 0805 20 90

HR

54,0

IL

75,3

TR

75,1

ZZ

68,1

0805 50 10

TR

76,0

ZZ

76,0

0808 10 80

CA

65,1

CN

131,4

MK

23,6

US

88,2

ZZ

77,1

0808 20 50

CN

47,8

US

129,6

ZZ

88,7


(1)  Riikide nomenklatuur on sätestatud komisjoni määruses (EÜ) nr 1833/2006 (ELT L 354, 14.12.2006, lk 19). Kood „ZZ” tähistab „muud päritolu”.


11.12.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 325/25


KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 1206/2009,

10. detsember 2009,

mille kohaselt ei anta lõssipulbri toetust määruses (EÜ) nr 619/2008 sätestatud alalise pakkumismenetluse raames

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus), (1) eriti selle artikli 164 lõiget 2 koostoimes artikliga 4,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni 27. juuni 2008. aasta määruses (EÜ) nr 619/2008, millega kuulutatakse välja alaline pakkumismenetlus eksporditoetusteks seoses teatavate piimatoodetega, (2) on sätestatud alaline pakkumismenetlus.

(2)

Vastavalt komisjoni 10. detsembri 2007. aasta määruse (EÜ) nr 1454/2007 (millega nähakse ette pakkumismenetluse kehtestamise ühised eeskirjad, et määrata kindlaks teatavate põllumajandustoodete eksporditoetused) (3) artiklile 6 ja võttes arvesse pakkumiskutse alusel esitatud pakkumiste läbivaatamise tulemusi, ei tuleks anda toetusi pakkumismenetluse raames, mis lõpeb 8. detsembril 2009.

(3)

Põllumajandusturgude ühise korralduse komitee ei ole eesistuja määratud tähtaja jooksul oma arvamust esitanud,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrusega (EÜ) nr 619/2008 väljakuulutatud alalise pakkumismenetluse raames, mis lõpeb 8. detsembril 2009, ei anta toetusi kõnealuse määruse artikli 1 punktis c osutatud toodete ja artiklis 2 osutatud sihtkohtade puhul.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 11. detsembril 2009.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 10. detsember 2009

Komisjoni nimel, presidendi eest

põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor

Jean-Luc DEMARTY


(1)  ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.

(2)  ELT L 168, 28.6.2008, lk 20.

(3)  ELT L 325, 11.12.2007, lk 69.


11.12.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 325/26


KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 1207/2009,

10. detsember 2009,

millega kinnitatakse kodulinnuliha- ja munasektorite ning ovoalbumiini tüüpilised hinnad ning muudetakse määrust (EÜ) nr 1484/95

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus), (1) eriti selle artiklit 143,

võttes arvesse nõukogu 7. juuli 2009. aasta määrust (EÜ) nr 614/2009 ovoalbumiini ja laktalbumiini (2) ühise kaubandussüsteemi kohta, eriti selle artikli 3 lõiget 4,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni määruses (EÜ) nr 1484/95 (3) on sätestatud täiendava imporditollimaksu süsteemi rakendamise üksikasjalikud eeskirjad ning on kinnitatud kodulinnuliha- ja munasektorite ning ovoalbumiini tüüpilised hinnad.

(2)

Kodulinnuliha- ja munasektorites ning ovoalbumiini impordihindade määramise aluseks oleva teabe korrapärase kontrollimise tulemusel tuleks muuta teatavate toodete tüüpilisi impordihindu, võttes arvesse päritolule vastavaid hinnaerinevusi. Seepärast tuleks tüüpilised hinnad avaldada.

(3)

Turuolukorda arvesse võttes tuleks seda muudatust kohaldada võimalikult kiiresti.

(4)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas põllumajandusturgude ühise korralduse komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 1484/95 I lisa asendatakse käesoleva määruse lisaga.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 10. detsember 2009

Komisjoni nimel, presidendi eest

põllumajanduse ja maaelu akenduse peadirektor

Jean-Luc DEMARTY


(1)  ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.

(2)  ELT L 181, 14.7.2009, lk 8.

(3)  ELT L 145, 29.6.1995, lk 47.


LISA

Komisjoni 10. detsember 2009. aasta määrusele, millega kinnitatakse kodulinnuliha- ja munasektorite ning ovoalbumiini tüüpilised hinnad ning muudetakse määrust (EÜ) nr 1484/95

„I LISA

CN-kood

Toote kirjeldus

Tüüpiline hind

(EUR/100 kg)

Artikli 3 lõikes 3 osutatud tagatis

(EUR/100 kg)

Päritolu (1)

0207 12 10

Nn 70 % kanarümbad, külmutatud

77,0

4

AR

0207 12 90

Nn 65 % kanarümbad, külmutatud

115,1

1

BR

104,8

4

AR

0207 14 10

Kanade kondita jaotustükid, külmutatud

194,8

33

BR

185,9

37

AR

280,9

6

CL

0207 14 50

Kana rinnatükid, külmutatud

195,0

5

BR

0207 14 60

Kana koivad, külmutatud

107,4

11

BR

94,5

15

AR

0207 25 10

Nn 80 % kanarümbad, külmutatud

157,1

1

BR

0207 27 10

Kalkuni kondita jaotustükid, külmutatud

248,4

15

BR

283,3

4

CL

0408 11 80

Munakollased

341,4

0

AR

0408 91 80

Kooreta linnumunad, kuivatatud

349,9

0

AR

1602 32 11

Kuumtöötlemata valmistised kanast

225,7

18

BR


(1)  Riikide nomenklatuur on sätestatud komisjoni määruses (EÜ) nr 1833/2006 (ELT L 354, 14.12.2006, lk 19). Kood „ZZ” tähistab „muud päritolu”.”


11.12.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 325/28


KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 1208/2009,

10. detsember 2009,

millega määratakse kindlaks munasektori eksporditoetused

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid, (1) eriti selle artikli 164 lõike 2 viimast taanet ja artiklit 170,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 162 lõikes 1 on sätestatud, et kõnealuse määruse I lisa osas XIX loetletud toodete maailmaturul kehtivate hindade ja ühenduse turul kehtivate hindade vahe võib katta eksporditoetusega.

(2)

Arvestades praegust munaturu olukorda tuleks seepärast kindlaks määrata eksporditoetused kooskõlas määruse (EMÜ) nr 1234/2007 artiklites 162–164, 167, 169 ja 170 sätestatud eeskirjade ja teatavate kriteeriumidega.

(3)

Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 164 lõikes 1 on sätestatud, et toetus võib erineda vastavalt sihtkohale, kui olukord maailmaturul, konkreetsed nõuded teatavatel turgudel või asutamislepingu artikli 300 kohaselt sõlmitud lepingutest tulenevad kohustused seda tingivad.

(4)

Toetust tuleks anda ainult nendele toodetele, mille puhul on lubatud vaba liikumine ühenduses ja mis vastavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määruse (EÜ) nr 852/2004 (toiduainete hügieeni kohta) (2) ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määruse (EÜ) nr 853/2004 (millega sätestatakse loomset päritolu toidu hügieeni erieeskirjad) (3) nõuetele ning määruse (EÜ) nr 1234/2007 XIV lisa punktis A toodud märgistusnõuetele.

(5)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas põllumajandusturgude ühise korralduse komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

1.   Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikliga 164 ettenähtud eksporditoetusi antakse käesoleva määruse lisas sätestatud toodetele ja kogustele vastavalt käesoleva artikli lõikes 2 ettenähtud tingimustele.

2.   Lõike 1 kohaselt toetuse saamise tingimustele vastavad tooted peavad vastama määruste (EÜ) nr 852/2004 ja (EÜ) nr 853/2004 asjakohastele nõuetele, eelkõige seoses heakskiidetud ettevõtetes ettevalmistamise ning määruse (EÜ) nr 853/2004 II lisa I jaoga ja määruse (EÜ) nr 1234/2007 XIV lisa punktiga A ettenähtud märgistusnõuetele vastavusega.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 11. detsembril 2009.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 10. detsember 2009

Komisjoni nimel, presidendi eest

põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor

Jean-Luc DEMARTY


(1)  ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.

(2)  ELT L 139, 30.4.2004, lk 1.

(3)  ELT L 139, 30.4.2004, lk 55.


LISA

Munasektori eksporditoetused alates 11. detsembrist 2009

Tootekood

Sihtkoht

Mõõtühik

Toetuse suurus

0407 00 11 9000

A02

eurot/100 tükki

0,39

0407 00 19 9000

A02

eurot/100 tükki

0,20

0407 00 30 9000

E09

eurot/100 kg

0,00

E10

eurot/100 kg

18,00

E19

eurot/100 kg

0,00

0408 11 80 9100

A03

eurot/100 kg

84,72

0408 19 81 9100

A03

eurot/100 kg

42,53

0408 19 89 9100

A03

eurot/100 kg

42,53

0408 91 80 9100

A03

eurot/100 kg

53,67

0408 99 80 9100

A03

eurot/100 kg

9,00

NB: Tootekoodid ja A-rea sihtkohakoodid on sätestatud komisjoni muudetud määruses (EMÜ) nr 3846/87 (EÜT L 366, 24.12.1987, lk 1).

Muud sihtkohad on määratletud järgmiselt:

E09

Kuveit, Bahrein, Omaan, Katar, Araabia Ühendemiraadid, Jeemen, Hongkongi erihalduspiirkond, Venemaa, Türgi.

E10

Lõuna-Korea, Jaapan, Malaisia, Tai, Taiwan, Filipiinid.

E19

Kõik sihtkohad, v.a Šveits ja rühmad E09, E10.


11.12.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 325/30


KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 1209/2009,

10. detsember 2009,

millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1159/2009, millega määratakse kindlaks teraviljasektori impordimaksud alates 1. detsembrist 2009

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus) (1),

võttes arvesse komisjoni 28. juuni 1996. aasta määrust (EÜ) nr 1249/96 nõukogu määruse (EMÜ) nr 1766/92 rakenduseeskirjade kohta teraviljasektori imporditollimaksude osas, (2) eriti selle artikli 2 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Alates 1. detsembrist 2009 kohaldatavad teraviljasektori impordimaksud on kehtestatud komisjoni määrusega (EÜ) nr 1159/2009 (3).

(2)

Kuna arvutatud keskmine impordimaks erineb kehtestatud impordimaksust viie euro võrra tonni kohta, tuleks määrusega (EÜ) nr 1159/2009 kehtestatud impordimakse vastavalt kohandada.

(3)

Seepärast tuleks määrust (EÜ) nr 1159/2009 vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 1159/2009 I ja II lisa asendatakse käesoleva määruse lisas esitatud tekstiga.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Käesolevat määrus kohaldatakse alates 11. detsembrist 2009.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 10. detsember 2009

Komisjoni nimel, presidendi eest

põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor

Jean-Luc DEMARTY


(1)  ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.

(2)  EÜT L 161, 29.6.1996, lk 125.

(3)  ELT L 314, 1.12.2009, lk 3.


I LISA

Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 136 lõikes 1 osutatud toodete impordimaksud, mida kohaldatakse alates 11. detsembrist 2009

CN-kood

Kaupade kirjeldus

Imporditollimaks (1)

(EUR/t)

1001 10 00

Kõva NISU, kõrgekvaliteediline

0,00

keskmise kvaliteediga

0,00

madala kvaliteediga

8,78

1001 90 91

Pehme NISU seemneks

0,00

ex 1001 90 99

Pehme NISU, kõrgekvaliteediline, v.a seemneks

0,00

1002 00 00

RUKIS

32,76

1005 10 90

MAIS seemneks, v.a hübriidid

17,53

1005 90 00

MAIS, v.a seemneks (2)

17,53

1007 00 90

TERASORGO, v.a hübriidid seemneks

32,76


(1)  Kaupade puhul, mis jõuavad ühendusse Atlandi ookeani või Suessi kanali kaudu, võib importija taotleda määruse (EÜ) nr 1249/96 artikli 2 lõike 4 kohaselt imporditollimaksu vähendamist:

3 EUR/t, kui lossimissadam asub Vahemere ääres,

2 EUR/t, kui lossimissadam asub Taanis, Eestis, Iirimaal, Lätis, Leedus, Poolas, Soomes, Rootsis, Ühendkuningriigis või Pürenee poolsaare Atlandi ookeani äärsel rannikul.

(2)  Importija võib taotleda imporditollimaksu vähendamist ühtse määra alusel 24 eurot tonni kohta, kui on täidetud määruse (EÜ) nr 1249/96 artikli 2 lõikes 5 kehtestatud tingimused.


II LISA

I lisas kehtestatud imporditollimaksude arvutamisel arvestatavad tegurid

30.11.2009-9.12.2009

1.

Määruse (EÜ) nr 1249/96 artikli 2 lõike 2 osutatud võrdlusperioodi keskmised:

(EUR/t)

 

Pehme nisu (1)

Mais

Kõva nisu, kõrge kvaliteediga

Kõva nisu, keskmise kvaliteediga (2)

Kõva nisu, madala kvaliteediga (3)

Oder

Börs

Minnéapolis

Chicago

Noteering

152,42

103,68

FOB-hind USAs

131,77

121,77

101,77

78,87

Lahe lisatasu

14,49

Suure Järvistu lisatasu

13,89

2.

Määruse (EÜ) nr 1249/96 artikli 2 lõike 2 osutatud võrdlusperioodi keskmised:

Veokulud: Mehhiko laht–Rotterdam:

22,95 EUR/t

Veokulud: Suur Järvistu–Rotterdam:

46,83 EUR/t


(1)  Lisatasu 14 EUR/t sisse arvestatud (määruse (EÜ) nr 1249/96 artikli 4 lõige 3).

(2)  Allahindlus 10 EUR/t (määruse (EÜ) nr 1249/96 artikli 4 lõige 3).

(3)  Allahindlus 30 EUR/t (määruse (EÜ) nr 1249/96 artikli 4 lõige 3).


11.12.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 325/33


KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 1210/2009,

10. detsember 2009,

millega kehtestatakse asutamislepingu I lisas loetlemata kaupadena eksporditavate munade ja munarebude suhtes kohaldatavad toetusemäärad

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus), (1) eriti selle artikli 164 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 162 lõikega 1 punktis b nähakse ette, et nimetatud määruse artikli 1 lõike 1 punktis s viidatud ning I lisa XIX osas loetletud toodete rahvusvahelises kaubanduses ja ühenduses kehtiva hinna vahe võib katta eksporditoetuse abil, kui neid kaupu eksporditakse nimetatud määruse XX lisa V osas loetletud kaupadena.

(2)

Komisjoni 30. juuni 2005. aasta määruses (EÜ) nr 1043/2005, millega rakendatakse nõukogu määrust (EÜ) nr 3448/93 teatavate asutamislepingu I lisas loetlemata kaupadena eksporditavate põllumajandussaaduste ja -toodete eksporditoetuste andmise süsteemi ning nende toetussummade kinnitamise kriteeriumide osas, (2) on sätestatud tooted, mille suhtes tuleks kehtestada toetusemäär, mida kohaldatakse juhul, kui neid tooteid eksporditakse määruse (EÜ) nr 1234/2007 XX lisa V osas loetletud kaupadena.

(3)

Määruse (EÜ) nr 1043/2005 artikli 14 lõike 2 punkti b kohaselt tuleb toetusemäär iga kõnealuse põhisaaduste 100 kg kohta kehtestada ajavahemikuks, mis võrdub ajavahemikuga, mis on ette nähtud toetuste määramiseks samade toodete eksportimiseks töötlemata kujul.

(4)

Mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay voorus sõlmitud põllumajanduslepingu artiklis 11 nähakse ette, et kaubas sisalduva toote eksporditoetus ei tohi ületada toetust, mida kohaldatakse nimetatud toote eksportimise korral edasise töötlemiseta.

(5)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas põllumajandusturgude ühise korralduse komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 1043/2005 I lisas ja määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 1 lõike 1 punktis s ning määruse (EÜ) nr 1234/2007 XX lisa V osas loetletud kaupadena eksporditavate põhisaaduste suhtes kohaldatavad toetusemäärad sätestatakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 11. detsembril 2009.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 10. detsember 2009

Komisjoni nimel, presidendi eest

ettevõtluse ja tööstuse peadirektor

Heinz ZOUREK


(1)  ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.

(2)  ELT L 172, 5.7.2005, lk 24.


LISA

Asutamislepingu I lisas loetlemata kaupadena eksporditavate munade ja munarebude suhtes alates 11. detsembrist 2009 kohaldatavad toetusemäärad

(EUR/100 kg)

CN-kood

Kirjeldus

Sihtkoht (1)

Toetusemäär

0407 00

Linnumunad (koorega), värsked, konserveeritud või kuumtöödeldud:

 

 

– kodulindude munad:

 

 

0407 00 30

– – muud:

 

 

a)

CN-koodiga 3502 11 90 või 3502 19 90 ovoalbumiini eksportimisel

02

0,00

03

18,00

04

0,00

b)

Muu kauba eksportimisel

01

0,00

0408

Kooreta linnumunad ja munakollased, värsked, kuivatatud, vees või aurus keedetud, külmutatud või muul viisil töödeldud (suhkru- või muu magusainelisandiga või ilma):

 

 

– rebud:

 

 

0408 11

– – kuivatatud:

 

 

ex 0408 11 80

– – – inimtoiduks kõlblik:

 

 

magustamata

01

84,72

0408 19

– – muud:

 

 

– – – inimtoiduks kõlblik:

 

 

ex 0408 19 81

– – – – vedelal kujul:

 

 

magustamata

01

42,53

ex 0408 19 89

– – – – külmutatud:

 

 

magustamata

01

42,53

– muud:

 

 

0408 91

– – kuivatatud:

 

 

ex 0408 91 80

– – – inimtoiduks kõlblik:

 

 

magustamata

01

53,67

0408 99

– – muud:

 

 

ex 0408 99 80

– – – inimtoiduks kõlblik:

 

 

magustamata

01

9,00


(1)  Sihtkohad on järgmised:

01

kolmandad riigid. Šveitsi ja Liechtensteini puhul ei kohaldata neid määrasid Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni 22. juuli 1972. aasta lepingu protokolli nr 2 I ja II tabelis loetletud kaupade suhtes;

02

Kuveit, Bahrein, Omaan, Katar, Araabia Ühendemiraadid, Jeemen, Türgi, Hongkongi erihalduspiirkond ja Venemaa;

03

Lõuna-Korea, Jaapan, Malaisia, Tai, Taiwan ja Filipiinid;

04

kõik sihtkohad välja arvatud Šveits ning numbrite 02 ja 03 all toodud sihtkohad.


ÕIGUSAKTID, MILLE AVALDAMINE EI OLE KOHUSTUSLIK

11.12.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 325/35


NÕUKOGU OTSUS,

1. detsember 2009,

millega võetakse vastu nõukogu kodukord

(2009/937/EL)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 240 lõiget 3,

ning arvestades järgmist:

(1)

Lissaboni leping toob kaasa mitmeid muudatusi nõukogu ja selle eesistumise toimimisse ning nõukogu korraldusse, aga ka liidu õigusaktide liigitusse ning nende vastuvõtmise menetlusse, tehes eelkõige vahet seadusandlikel ja muudel kui seadusandlikel aktidel.

(2)

Seepärast tuleks 15. septembril 2006. aastal vastuvõetud kodukord (1) asendada kodukorraga, mis sisaldab Lissaboni lepingu rakendamiseks vajalikke muudatusi,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Nõukogu 15. septembri 2006. aasta kodukord asendatakse lisas esitatud tekstiga.

Erandina nõukogu kodukorra III lisa artikli 2 lõikest 2 kohaldatakse käesoleva otsusega kõnealuse lisa artiklisse 1 viidavat sätet elanike arvu kohta 1. detsembrist 2009 kuni 31. detsembrini 2010.

Artikkel 2

Kooskõlas protokolliga riikide parlamentide rolli kohta Euroopa Liidus kohaldatakse käesoleva otsusega vastuvõetud nõukogu kodukorra artikli 3 lõiget 3 seadusandlike aktide eelnõudele, mis on vastuvõetud ja edastatud alates Lissaboni lepingu jõustumise kuupäevast.

Artikkel 3

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise kuupäeval.

Otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

Brüssel, 1. detsember 2009

Nõukogu nimel

eesistuja

B. ASK


(1)  Nõukogu 15. septembri 2006. aasta otsus 2006/683/EÜ, Euratom, millega võetakse vastu nõukogu kodukord (ELT L 285, 16.10.2006, lk 47).


LISA

NÕUKOGU KODUKORD

Artikkel 1

Üldsätted, istungi kokkukutsumine ja toimumise koht

1.   Nõukogu tuleb kokku eesistuja kutsel kas eesistuja enda algatusel või ühe nõukogu liikme või komisjoni taotlusel (1).

2.   Seitse kuud enne asjaomase poolaasta algust ning pärast asjakohast konsulteerimist teeb eesistujariik igale nõukogu koosseisule teatavaks istungite kuupäevad, mis ta on kavandanud nõukogu seadusandlike ülesannete täitmiseks või operatiivsete otsuste tegemiseks. Nimetatud kuupäevad esitatakse ühes dokumendis, mida kohaldatakse kõikide nõukogu koosseisude suhtes.

3.   Nõukogu asukoht on Brüsselis. Aprillis, juunis ja oktoobris peab nõukogu oma istungeid Luxembourgis (2).

Erandlikel asjaoludel ja nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel võib nõukogu või liikmesriikide valitsuste alaliste esindajate komitee (edaspidi „COREPER”) ühehäälselt otsustada, et nõukogu istung peetakse mujal.

4. (3)   Nõukogu, välja arvatud selle välisasjade koosseisu eesistujaks on 18-kuulise perioodi vältel eelnevalt määratud kolmest liikmesriigist koosnevad rühmad. Rühmad koostatakse liikmesriikide vahelise võrdse rotatsiooni alusel, võttes arvesse nende mitmekesisust ja geograafilist tasakaalu liidus.

Iga asjaomase rühma liige on kordamööda iga nõukogu koosseisu, välja arvatud välisasjade nõukogu eesistujaks ühe kuuekuulise perioodi vältel. Teised rühma liikmed abistavad eesistujat kõigis tema kohustustes ühise programmi alusel. Rühma liikmed võivad otsustada kohaldada omavahel teistsugust korda.

5.   Käesoleva kodukorra alusel tehtavad nõukogu või COREPERi otsused võetakse vastu lihthäälteenamusega, välja arvatud juhul, kui kodukord näeb ette teistsuguse hääletuskorra.

Kui käesolevas kodukorras ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse viiteid eesistujariigile või eesistujale kõikide isikute suhtes, kes on mõne nõukogu koosseisu või vajaduse korral mõne selle ettevalmistava organi eesistujaks.

Artikkel 2

Nõukogu koosseisud, üldasjade ja välisasjade koosseisu roll ja tegevuse kavandamine

1.   Nõukogu tuleb kokku erinevates koosseisudes olenevalt käsitletavast küsimusest. Euroopa Ülemkogu võtab kvalifitseeritud häälteenamusega vastu muude nõukogu koosseisude kui üld- ja välisasjade nõukogu loetelu (4). Nõukogu koosseisude loetelu on esitatud I lisas.

2.   Üldasjade nõukogu tagab nõukogu eri koosseisude töö järjepidevuse. Üldasjade nõukogu valmistab ette Euroopa Ülemkogu kohtumised ja tagab ülemkogul kokkulepitud meetmete elluviimise järelevalve koostöös Euroopa Ülemkogu eesistuja ning komisjoniga (5). Üldasjade nõukogu ülesandeks on poliitikavaldkondade üldine kooskõlastamine, institutsioonilised ja haldusküsimused, Euroopa Liidu poliitika eri valdkondi mõjutavad horisontaalsed teemad nagu mitmeaastane finantsraamistik ja laienemine ning kõik küsimused, mis Euroopa Ülemkogu on talle suunanud, võttes arvesse majandus- ja rahaliidu toimimist käsitlevaid eeskirju.

3.   Euroopa Ülemkogu kohtumiste ettevalmistamise kord, mis on sätestatud Euroopa Ülemkogu kodukorra artiklis 3, on järgmine:

a)

Euroopa Ülemkogu kodukorra artikli 2 lõikes 2 ettenähtud ettevalmistamist silmas pidades esitab ülemkogu eesistuja vähemalt neli nädalat enne Euroopa Ülemkogu kodukorra artikli 1 lõikes 1 osutatud tavapärast Euroopa Ülemkogu kohtumist tihedas koostöös Euroopa Ülemkogu liikmega, kes esindab liikmesriiki, kes teostab nõukogu kuuekuulist eesistumist, ja komisjoni presidendiga, üldasjade nõukogule selgitustega päevakorra kavandi.

Küsimused, mille muud nõukogu koosseisud suunavad arutamiseks Euroopa Ülemkogule, edastatakse üldasjade nõukogule vähemalt kaks nädalat enne Euroopa Ülemkogu kohtumist.

Euroopa Ülemkogu eesistuja valmistab esimeses lõigus osutatud tihedas koostöös ette Euroopa Ülemkogu järeldustesse lisatavate suuniste kavandi ja vajaduse korral Euroopa Ülemkogu järelduste ja otsuste eelnõud, mida arutatakse üldasjade nõukogus.

Üldasjade nõukogu viimane istung toimub Euroopa Ülemkogu kohtumisele eelneva viie päeva jooksul. Nimetatud viimast arutelu silmas pidades koostab Euroopa Ülemkogu eesistuja esialgse päevakorra;

b)

ükski teine nõukogu koosseis ega nõukogu ettevalmistav organ ei või arutada Euroopa Ülemkogule arutamiseks suunatud küsimust selle üldasjade nõukogu istungi, mille tulemusena koostati Euroopa Ülemkogu esialgne päevakord, ja Euroopa Ülemkogu kohtumise vahelisel ajal, välja arvatud edasilükkamatutel ja ettenägematutel põhjustel, mis võivad olla seotud näiteks sel ajal toimuvate rahvusvaheliste sündmustega;

c)

Euroopa Ülemkogu võtab päevakorra vastu oma kohtumise alguses.

Üldjuhul tuleb päevakorda kantud küsimusi eelnevalt arutada vastavalt käesolevale lõikele.

4.   Üldasjade nõukogu tagab koostöös komisjoniga nõukogu eri koosseisude kooskõlastatud ja järjepideva töö mitmeaastaste programmide raames vastavalt lõikele 6 (6).

5.   Välisasjade nõukogu töötab välja Euroopa Ülemkogu kindlaks määratud strateegiliste suuniste põhjal liidu välistegevuse ning tagab liidu välistegevuse järjepidevuse (7). Välisasjade nõukogu vastutab kogu Euroopa Liidu välistegevuse, st ühise välis- ja julgeolekupoliitika, ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika, ühise kaubanduspoliitika ning arengukoostöö ja humanitaarabi eest.

Välisasjade nõukogu eesistuja on liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja, keda vajaduse korral võib asendada välisasjade nõukogu koosseisu liige, kes esindab liikmesriiki, kes kõnealusel poolaastal tegutseb nõukogu eesistujana (8).

6.   Iga 18 kuu tagant valmistab eelnevalt määratud rühm, mis koosneb kolmest liikmesriigist, kes teostavad nõukogu eesistumist artikli 1 lõike 4 alusel, ette kõnealust ajavahemikku käsitleva nõukogu tegevuse programmi kavandi. Nimetatud kavand valmistatakse ette koostöös välisasjade nõukogu eesistujaga selles osas, mis käsitleb nimetatud koosseisu tegevust kõnealusel ajavahemikul. Nimetatud kavand valmistatakse ette tihedas koostöös komisjoni ja Euroopa Ülemkogu eesistujaga ning pärast asjakohaste konsultatsioonide pidamist. Programmi kavand esitatakse ühes dokumendis hiljemalt üks kuu enne asjakohase ajavahemiku algust, eesmärgiga see üldasjade nõukogu istungil heaks kiita (9).

7.   Asjakohasel ajavahemikul eesistumist teostav liikmesriik koostab iga nõukogu koosseisu jaoks ja pärast asjakohaste konsultatsioonide pidamist järgmiseks poolaastaks kavandatud nõukogu istungite päevakordade kavandid, mis kajastavad ettenähtud seadusandlikku tegevust ja operatiivseid otsuseid. Nimetatud päevakordade kavandid koostatakse vähemalt üks nädal enne kõnealuse poolaasta algust nõukogu 18-kuulise programmi alusel ja pärast konsulteerimist komisjoniga. Need esitatakse ühes dokumendis, mida kohaldatakse kõikide nõukogu koosseisude suhtes. Vajaduse korral võib lisaks eelnevalt kavandatud nõukogu istungitele pidada täiendavaid istungeid.

Kui poolaasta jooksul ilmneb, et selleks ajavahemikuks kavandatud teatava istungi kokkukutsumine ei ole enam põhjendatud, siis eesistujariik seda kokku ei kutsu.

Artikkel 3 (10)

Päevakord

1.   Võttes arvesse nõukogu 18-kuulist programmi, koostab eesistuja iga istungi esialgse päevakorra. Päevakord saadetakse teistele nõukogu liikmetele ja komisjonile vähemalt 14 päeva enne istungit. Päevakord edastatakse samaaegselt liikmesriikide parlamentidele.

2.   Esialgne päevakord sisaldab küsimusi, mille päevakorda võtmise kohta on peasekretariaat saanud nõukogu liikmelt või komisjonilt taotluse ning vajadusel kõik sellega seotud dokumendid vähemalt 16 päeva enne kõnealuse istungi algust. Esialgses päevakorras märgitakse tärniga punktid, mille kohta eesistujariik, nõukogu liige või komisjon võivad nõuda hääletamist. Selline märge tehakse pärast seda, kui kõik aluslepingutes ette nähtud menetlusnõuded on täidetud.

3.   Juhul kui kohaldatakse kaheksanädalast tähtaega, mis on ettenähtud protokollis riikide parlamentide rolli kohta Euroopa Liidus ning protokollis subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte kohaldamise kohta, kantakse küsimused, mis on seotud seadusandliku akti või seisukoha vastuvõtmisega esimesel lugemisel seadusandliku tavamenetluse raames, otsuse tegemiseks esialgsesse päevakorda alles siis, kui nimetatud kaheksanädalane tähtaeg on möödunud.

Nõukogu võib esimeses lõigus osutatud kaheksanädalasest tähtajast teha erandi, kui küsimuse lisamine päevakorda on erandlik riikide parlamentide rolli Euroopa Liidus käsitleva protokolli artiklis 4 sätestatud kiireloomulisuse tõttu. Nõukogu otsustab kõnealuse akti või seisukoha vastuvõtmise vastavalt kohaldatavale hääletuskorrale.

Välja arvatud nõuetekohaselt põhjendatud erandjuhtudel peab alates seadusandliku akti eelnõu lisamisest nõukogu esialgsesse päevakorda kuni seisukoha vastuvõtmiseni mööduma kümme päeva (11).

4.   Päevakorda võib võtta üksnes neid küsimusi, mille kohta dokumendid on nõukogu liikmetele ja komisjonile saadetud hiljemalt esialgse päevakorra väljasaatmise kuupäeval.

5.   Peasekretariaat edastab nõukogu liikmetele ja komisjonile sellised küsimuste päevakorda arvamise taotlused ja dokumendid, mille puhul eespool nimetatud tähtaegadest ei ole kinni peetud.

Kui asja kiireloomulisus ei nõua teisiti ja ilma et see piiraks lõike 3 kohaldamist, jätab eesistujariik esialgsest päevakorrast välja seadusandlike aktide eelnõudega seotud küsimused, mille käsitlemisega COREPER ei ole lõpule jõudnud nõukogu istungile eelneva eelmise nädala lõpuks.

6.   Esialgne päevakord jagatakse kaheks osaks, kus käsitletakse vastavalt seadusandlikke akte ja muud kui seadusandlikku tegevust. Esimese osa pealkiri on „Seadusandlikud arutelud” ja teise osa pealkiri „Muu kui seadusandlik tegevus”.

Mõlema esialgse päevakorra osa punktid jaotatakse A- ja B-punktideks. A-punktidena lisatakse küsimused, mille nõukogu võib heaks kiita arutelu korraldamata; see ei takista siiski nõukogu liikmetel või komisjonil kõnealuste punktide vastuvõtmise ajal oma arvamust avaldada ning nõuda oma avalduste protokolli kandmist.

7.   Nõukogu võtab päevakorra vastu iga istungi alguses. Muu kui esialgses päevakorras esitatud küsimuse päevakorda arvamine nõuab nõukogu ühehäälset otsust. Sel viisil lisatud päevakorrapunkte võib hääletusele panna pärast seda, kui kõik aluslepingutes ette nähtud menetlusnõuded on täidetud.

8.   Kui aga A-punkti puudutav seisukoht võiks kaasa tuua edasisi arutelusid või kui nõukogu liige või komisjon seda nõuab, jäetakse kõnealune küsimus päevakorrast välja, kui nõukogu ei otsusta teisiti.

9.   Kui taotletakse küsimuse käsitlemist päevakorra osa „Muud küsimused” raames, tuleb lisada selgitav dokument.

Artikkel 4

Nõukogu liikme esindamine

Nõukogu liige, kes ei saa istungil osaleda, võib anda volituse enda esindamiseks, kui hääleõiguse delegeerimist käsitleva artikli 11 sätetest ei tulene teisiti.

Artikkel 5

Istungid

1.   Seadusandlike aktide eelnõude arutamisel ja hääletamisel on nõukogu istungid avalikud (12). Muudel juhtudel ei ole nõukogu istungid avalikud, välja arvatud artiklis 8 osutatud juhtudel.

2.   Komisjoni kutsutakse nõukogu istungitel osalema. Sama kehtib Euroopa Keskpanga kohta siis, kui ta kasutab oma algatusõigust. Nõukogu võib siiski otsustada küsimusi arutada ka komisjoni või Euroopa Keskpanga kohalolekuta.

3.   Nõukogu liikmetel ja komisjonil võib kaasas olla abistavaid ametnikke. Peasekretariaadile teatatakse eelnevalt selliste ametnike nimed ja ametiülesanded. Nõukogu võib sätestada, kui palju liikmeid võib maksimaalselt ühe delegatsiooni koosseisus koos nõukogu liikmetega samal ajal istungiruumis viibida.

4.   Nõukogu istungitele lubatakse peasekretariaadi väljastatud läbipääsuloa esitamisel.

Artikkel 6

Ametisaladus ja dokumentide esitamine kohtumenetluses

1.   Ilma et see piiraks artiklite 7, 8 ja 9 ning dokumentidele üldsuse juurdepääsu reguleerivate sätete kohaldamist, kehtib nõukogu arutelude suhtes ametisaladuse hoidmise kohustus, kui nõukogu ei otsusta teisiti.

2.   Nõukogu või COREPER võib kohtumenetluses lubada esitada koopia või väljavõtte nõukogu dokumendist, mida ei ole veel tehtud üldsusele kättesaadavaks, kooskõlas dokumentidele üldsuse juurdepääsu käsitlevate sätetega.

Artikkel 7

Seadusandlik menetlus ja avalikustamine

1.   Seadusandlike aktide eelnõude arutamisel ja hääletamisel on nõukogu istungid avalikud. Sel eesmärgil sisaldab päevakord osa pealkirjaga „Seadusandlikud arutelud”.

2.   Nõukogule esitatud dokumendid, mis on loetletud sellise päevakorrapunkti all, mis on kantud päevakorra osasse „Seadusandlikud arutelud”, avalikustatakse, samuti nagu ka nõukogu istungi protokolli need osad, mis käsitlevad päevakorra kõnealust osa.

3.   Päevakorra osa „Seadusandlikud arutelud” käsitlevad üldsusele avalikustatavad nõukogu istungid kantakse üle audiovisuaalsete vahendite kaudu, eeskätt arutelude jälgimise ruumis ja kõigis Euroopa Liidu institutsioonide ametlikes keeltes voogvideo vahendusel (video streaming). Salvestust hoitakse nõukogu internetilehel kättesaadavana vähemalt ühe kuu jooksul. Hääletustulemusi näidatakse visuaalselt.

Peasekretariaat annab üldsusele eelnevalt teada kõnealuste audiovisuaalsete ülekannete toimumise kuupäevad ja ligikaudsed kellaajad ning võtab kõik praktilised meetmed käesoleva artikli nõuetekohase rakendamise tagamiseks.

4.   Avaldatakse hääletustulemused ja nõukogu liikmete või nende esindajate selgitused hääletamise kohta seadusandliku tavamenetluse kohaselt loodud lepituskomitees, samuti nõukogu protokolli kantud avaldused ja protokollipunktid, mis käsitlevad lepituskomitee istungit.

5.   Kui nõukogu käsitleb seadusandlikke ettepanekuid või algatusi, hoidub ta vastu võtmast õigusakte, mida ei ole aluslepingutes ette nähtud, nagu näiteks resolutsioonid, järeldused või avaldused, välja arvatud need, mis lisati õigusakti vastuvõtmisel ning on mõeldud kandmiseks nõukogu protokolli.

Artikkel 8

Muud üldsusele avatud nõukogu arutelud ja avalikud mõttevahetused

1.   Kui nõukogule on esitatud muu kui seadusandliku akti ettepanek, mis käsitleb aluslepingute asjakohaste sätete alusel liikmesriikides või liikmesriikidele õiguslikult siduvate eeskirjade vastuvõtmist määruste, direktiivide või otsuste kujul, välja arvatud sisemeetmed, haldus- või eelarvedokumendid, institutsioonidevahelisi või rahvusvahelisi suhteid käsitlevad dokumendid või mittesiduvad dokumendid (näiteks järeldused, soovitused ja resolutsioonid), on nõukogu esimene arutelu uute oluliste ettepanekute üle üldsusele avatud. Eesistujariik määrab kindlaks, millised uued ettepanekud on olulised, ning nõukogu või COREPER võib otsustada vajaduse korral teisiti.

Eesistujariik võib otsustada üksikjuhtudel, et esimeses lõigus osutatud ettepanekuid käsitlevad hilisemad nõukogu arutelud on üldsusele avatud, välja arvatud juhul, kui nõukogu või COREPER otsustab teisiti.

2.   Nõukogu korraldab nõukogu või COREPERi kvalifitseeritud häälteenamusega tehtud otsuse alusel avalikke mõttevahetusi Euroopa Liidu ja selle kodanike huvisid mõjutavate oluliste küsimuste üle.

Kõnealustel mõttevahetustel käsitletavate küsimuste või konkreetsete teemade kohta teeb ettepaneku eesistujariik, nõukogu liige või komisjon, võttes arvesse küsimuse olulisust ja kodanike huvi selle vastu.

3.   Üldasjade nõukogu korraldab nõukogu 18-kuulise programmi üle avaliku poliitilise mõttevahetuse. Muudes nõukogu koosseisudes toimuvad poliitilised mõttevahetused nende prioriteetide üle peetakse samuti avalikult. Komisjoni viieaastase programmi, iga-aastase tööprogrammi ja iga-aastase poliitilise strateegia tutvustamine komisjoni poolt ning sellele järgnev mõttevahetus nõukogus on avalikud.

4.   Alates esialgse päevakorra saatmisest artikli 3 kohaselt:

a)

lisatakse nendele nõukogu istungi päevakorrapunktidele, mis on lõike 1 kohaselt üldsusele avatud, märge „avalik arutelu”;

b)

lisatakse nendele nõukogu istungi päevakorrapunktidele, mis on lõigete 2 ja 3 kohaselt üldsusele avatud, märge „avalik mõttevahetus”.

Vastavalt käesolevale artiklile avatud nõukogu arutelud ja mõttevahetused kantakse üle artikli 7 lõikes 3 osutatud viisil.

Artikkel 9

Häälte, hääletamise kohta antud selgituste ja protokolli avalikustamine muudel juhtudel

1.   Kui nõukogu võtab vastu artikli 8 lõikes 1 osutatud muid kui seadusandlikke akte, avalikustatakse nõukogu hääletustulemused ja nõukogu liikmete selgitused hääletamise kohta, samuti nõukogu istungi protokolli kantud avaldused ja kõnealuste aktide vastuvõtmisega seotud protokollipunktid.

2.   Lisaks sellele avalikustatakse hääletustulemused:

a)

kui nõukogu tegutseb EL lepingu V jaotise kohaselt nõukogu või COREPERi liikme taotlusel tehtud nõukogu või COREPERi ühehäälse otsuse alusel;

b)

muudel juhtudel nõukogu või COREPERi liikme taotlusel tehtud nõukogu või COREPERi otsuse alusel.

Kui nõukogu hääletustulemus avalikustatakse esimese lõigu punkti a või b kohaselt, avalikustatakse asjaomaste nõukogu liikmete taotlusel ka hääletamise ajal antud selgitused hääletamise kohta, võttes nõuetekohaselt arvesse käesolevat kodukorda, õiguskindlust ja nõukogu huve.

Nõukogu protokolli kantud avaldused ning esimese lõigu punktides a ja b osutatud õigusaktide vastuvõtmist käsitlevad protokollipunktid avalikustatakse nõukogu või COREPERi liikme taotlusel tehtud nõukogu või COREPERi otsuse alusel.

3.   Indikatiivsetel hääletamistel või ettevalmistavate aktide vastuvõtmisel antud hääli ei avalikustata, välja arvatud juhul, kui nõukogu arutelud on vastavalt artiklitele 7 ja 8 avalikud.

Artikkel 10

Üldsuse juurdepääs dokumentidele

Üldsuse juurdepääsu nõukogu dokumentidele reguleeritakse II lisas esitatud erisätetega.

Artikkel 11

Hääletamise kord ja kvoorum

1.   Nõukogu hääletab eesistuja algatusel.

Eesistuja peab korraldama hääletuse ka nõukogu või komisjoni liikme algatusel, kui nõukogu liikmete enamus nii otsustab.

2.   Nõukogu liikmed hääletavad järjestikuste eesistujariikide loetelu alusel määratud liikmesriikide järjekorras, alustades sellest liikmest, kes on kõnealuses järjekorras eesistumist teostavast liikmest järgmine.

3.   Hääletamisel võib iga nõukogu liige esindada peale enda veel ainult üht liiget (13).

4.   Nõukogus hääletamise läbiviimiseks on aluslepingute kohaselt nõutav hääleõiguslike nõukogu liikmete enamuse kohalolek. Hääletamise ajal kontrollib eesistuja, keda abistab peasekretariaat, et kvoorum oleks täidetud.

5.   Kuni 31. oktoobrini 2014, kui nõukogu otsus tuleb vastu võtta kvalifitseeritud häälteenamusega, määratakse nõukogu liikme taotluse korral III lisa artiklis 1 sätestatud elanike arvude põhjal tehtavate arvutustega kindlaks, kas kvalifitseeritud häälteenamuse moodustavad liikmesriigid esindavad vähemalt 62 % Euroopa Liidu elanike üldarvust. Käesolevat lõiget kohaldatakse ka 1. novembrist 2014 kuni 31. märtsini 2017, kui nõukogu liige seda taotleb vastavalt üleminekusätteid käsitleva protokolli artikli 3 lõikele 2.

Artikkel 12

Tavaline kirjalik menetlus ja vaikiva nõusoleku menetlus

1.   Edasilükkamatutes küsimustes võib nõukogu õigusakte vastu võtta kirjaliku hääletamise teel, kui nõukogu või COREPER otsustavad ühehäälselt seda menetlust kasutada. Erijuhtudel võib ka eesistuja teha ettepaneku kasutada kõnealust menetlust; sel juhul võib kirjalikku menetlust kasutada siis, kui kõik nõukogu liikmed on sellega nõus.

Kirjaliku hääletamise korral on vaja ka komisjoni nõusolekut, kui tegemist on küsimusega, mille komisjon on nõukogule esitanud.

Peasekretariaat koostab igal kuul kirjaliku menetluse teel vastu võetud õigusaktide nimekirja. Kõnealune nimekiri sisaldab võimalikke nõukogu protokolli kandmiseks mõeldud avaldusi. Avalikustatakse nimekirja need osad, mis käsitlevad seadusandlike aktide vastuvõtmist.

2.   Eesistuja algatusel võib nõukogu toimida vastavalt lihtsustatud kirjalikule menetlusele, mida nimetatakse „vaikiva nõusoleku menetluseks”, eesmärgiga:

a)

võtta pärast asjakohase kavandi käsitlemist COREPERis vastu Euroopa Parlamendi liikme poolt nõukogule esitatud kirjalikule küsimusele või, kui see on asjakohane, suulisele küsimusele antava vastuse tekst (14);

b)

nimetada pärast asjakohase otsuse eelnõu käsitlemist COREPERis ametisse Majandus- ja Sotsiaalkomitee liikmed ning Regioonide Komitee liikmed ja nende asendusliikmed;

c)

teha otsus muude institutsioonide, organite või asutustega konsulteerimise kohta, kui kõnealune konsulteerimine on nõutud aluslepingutega;

d)

rakendada COREU-võrgu kaudu ühist välis- ja julgeolekupoliitikat („COREU vaikiva nõusoleku menetlus”) (15).

Sellisel juhul loetakse asjakohane tekst vastuvõetuks pärast selle tähtaja möödumist, mille eesistujariik on määranud arvestades küsimuse kiireloomulisust, tingimusel et ükski nõukogu liige ei ole avaldanud oma vastuseisu.

3.   Peasekretariaat kinnitab kirjaliku menetluse lõpuleviimise.

Artikkel 13

Protokoll

1.   Kõigi istungite kohta koostatakse protokoll, millele kirjutab pärast heakskiitmist alla peasekretär. Ta võib delegeerida oma allkirjaõiguse peasekretariaadi peadirektoritele.

Üldiselt märgitakse protokolli iga päevakorrapunkti kohta:

nõukogule esitatud dokumendid,

nõukogu poolt vastuvõetud otsused ja järeldused,

nõukogu avaldused ja avaldused, mille kandmist protokolli on nõudnud nõukogu liige või komisjon.

2.   Peasekretariaat koostab protokolli kavandi 15 päeva jooksul ja esitab selle heakskiitmiseks nõukogule või COREPERile.

3.   Enne protokolli heakskiitmist võib nõukogu liige või komisjon taotleda, et mõne päevakorrapunkti kohta lisataks protokolli veel üksikasju. Sellised taotlused võib esitada COREPERile.

4.   Nõukogu istungite seadusandlikke arutelusid käsitlevate osade protokollid edastatakse pärast nende heakskiitmist otse riikide parlamentidele ning samaaegselt ka liikmesriikide valitsustele.

Artikkel 14

Kehtivate keele-eeskirjadega ette nähtud keeltes koostatud dokumentide ja nende kavandite alusel toimuvad arutelud ja tehtavad otsused

1.   Kui nõukogu ei ole küsimuse kiireloomulisust arvesse võttes ühehäälselt otsustanud teisiti, võib nõukogu küsimusi arutada ja otsuseid teha üksnes selliste dokumentide ja nende kavandite alusel, mis on koostatud kehtivate keele-eeskirjadega ette nähtud keeltes.

2.   Nõukogu liige võib asja arutamise vaidlustada, kui esitatud muudatusettepaneku tekst ei ole koostatud lõikes 1 osutatud keeles, millele ta viitab.

Artikkel 15

Õigusaktide allkirjastamine

Nõukogu õigusaktide ning nõukogu ja Euroopa Parlamendi seadusandliku tavamenetluse kohaselt vastuvõetud õigusaktide teksti allkirjastavad vastuvõtmise ajal ametis olev eesistuja ja peasekretär. Peasekretär võib delegeerida oma allkirjaõiguse peasekretariaadi peadirektoritele.

Artikkel 16 (16)

Hääletamisel osalemise võimaluse puudumine

Käesoleva kodukorra kohaldamisel võetakse IV lisa kohaselt arvesse need juhud, kui aluslepingute kohaselt üks või mitu nõukogu liiget ei või hääletamisel osaleda.

Artikkel 17

Õigusaktide avaldamine Euroopa Liidu Teatajas

1.   Peasekretär laseb Euroopa Liidu Teatajas avaldada:

a)

ELi toimimise lepingu artikli 297 lõikes 1 ja lõike 2 teises lõigus osutatud õigusaktid;

b)

seadusandliku tavamenetluse kohaselt nõukogus esimesel lugemisel vastuvõetud seisukohad ning nende põhjendused;

c)

ELi toimimise lepingu artikli 76 kohaselt nõukogule esitatud algatused seadusandliku akti vastuvõtmiseks;

d)

liidu sõlmitud rahvusvahelised lepingud.

Euroopa Liidu Teatajas märgitakse kõnealuste lepingute jõustumise aeg;

e)

liidu poolt ühise välis- ja julgeolekupoliitika valdkonnas sõlmitud rahvusvahelised lepingud, kui nõukogu ei otsusta teisiti Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määruse (EÜ) nr 1049/2001 (üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele) (17) artiklite 4 ja 9 alusel.

Euroopa Liidu Teatajas märgitakse Euroopa Liidu Teatajas avaldatud lepingute jõustumise aeg.

2.   Kui nõukogu või COREPER ei otsusta teisiti, laseb peasekretär Euroopa Liidu Teatajas avaldada:

a)

ELi toimimise lepingu artikli 76 kohaselt nõukogule esitatud algatused muudel kui lõike 1 punktis c osutatud juhtudel;

b)

ELi toimimise lepingu artikli 297 lõike 2 kolmandas lõigus osutatud direktiivid ja otsused, ning soovitused ja arvamused, välja arvatud käesoleva artikli lõikes 3 osutatud otsused.

3.   Nõukogu või COREPER otsustab ühehäälselt ja üksikjuhtumite kaupa, kas peasekretär peaks laskma avaldada Euroopa Liidu Teatajas EL lepingu artiklis 25 osutatud otsused.

4.   Nõukogu või COREPER otsustab üksikjuhtumite kaupa ja arvestades põhiakti võimalikku avaldamist, kas peasekretär peaks laskma Euroopa Liidu Teatajas avaldada:

a)

EL lepingu artiklis 25 osutatud otsuste rakendusotsused;

b)

EL lepingu artikli 31 lõike 2 esimese ja teise taande kohaselt vastuvõetud otsused;

c)

muud nõukogu õigusaktid, näiteks järeldused või resolutsioonid.

5.   Kui liidu või Euroopa Aatomienergiaühenduse ja ühe või mitme riigi või rahvusvahelise organisatsiooni vahelise lepinguga luuakse organ, kellele antakse otsustusõigus, siis otsustab nõukogu kõnealuse lepingu sõlmimise ajal, kas selle organi otsused tuleks avaldada Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 18

Õigusaktide teatavakstegemine

1.   Peasekretär või tema kohustusi täitev peadirektor teeb ELi toimimise lepingu artikli 297 lõike 2 kolmandas lõigus osutatud direktiivid ja otsused teatavaks nende adressaatidele.

2.   Peasekretär või tema kohustusi täitev peadirektor teeb järgmised õigusaktid teatavaks nende adressaatidele, kui neid akte ei avaldata Euroopa Liidu Teatajas:

a)

soovitused;

b)

EL lepingu artiklis 25 osutatud otsused.

3.   Peasekretär või tema kohustusi täitev peadirektor saadab liikmesriikide valitsustele ja komisjonile ELi toimimise lepingu artikli 297 lõike 2 kolmandas lõigus osutatud nõukogu direktiivide ja otsuste, ning nõukogu soovituste tõestatud koopiad.

Artikkel 19 (18)

COREPER, komiteed ja töörühmad

1.   COREPER vastutab nõukogu töö ettevalmistamise ja talle nõukogu poolt pandud ülesannete täitmise eest. Ta tagab igal juhul (19) Euroopa Liidu poliitika valdkondade ja tegevuste kooskõla ning kannab hoolt, et peetakse kinni järgmistest põhimõtetest ja eeskirjadest:

a)

õiguspärasuse, subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõte ning õigusaktide põhjendamise põhimõte;

b)

liidu institutsioonide, organite ja asutuste volituste kehtestamist käsitlevad eeskirjad;

c)

eelarvesätted;

d)

kodukorda, läbipaistvust ja õigusaktide koostamise kvaliteeti käsitlevad eeskirjad.

2.   Kui COREPER ei otsusta teisiti, käsitleb ta eelnevalt kõiki nõukogu istungi päevakorrapunkte. COREPER püüab oma tasandil jõuda kokkuleppele, mis esitatakse nõukogule vastuvõtmiseks. Ta tagab, et nõukogule esitatakse asjakohased dokumendid ning esitab vajaduse korral nõukogule suuniseid, valikuvõimalusi või soovituslikke lahendusi. Kiireloomulistel juhtudel võib nõukogu ühehäälselt otsustada lahendada küsimuse ilma sellise eelneva käsitlemiseta.

3.   Eelnevalt kindlaks määratud ettevalmistustöö või uuringute korraldamiseks võib COREPER moodustada komiteesid või töörühmi või anda nõusoleku nende moodustamiseks.

Peasekretariaat ajakohastab ja avalikustab ettevalmistavate organite loetelu. Nõukogu ettevalmistavate organitena võivad kokku tulla üksnes selles loetelus nimetatud komiteed ja töörühmad.

4.   COREPERi tööd juhib sõltuvalt päevakorrapunktist üldasjade nõukogu eesistujariigina tegutseva liikmesriigi alaline esindaja või tema asetäitja.

Poliitika ja julgeolekukomitee eesistujaks on liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja esindaja.

Nõukogu erinevate koosseisude, välja arvatud välisasjade koosseisu, ettevalmistavate organite eesistujaks on asjaomase koosseisu eesistujaks oleva liikmesriigi esindaja, välja arvatud juhul, kui nõukogu otsustab kvalifitseeritud häälteenamusega teisiti. Lõike 3 teises lõigus osutatud nimekirjas on loetletud ka need ettevalmistavad organid, mille puhul nõukogu on vastavalt Euroopa Ülemkogu otsuse (nõukogu eesistumise teostamise kohta) artiklile 4 määranud teist tüüpi eesistumise.

5.   Selliste nõukogu koosseisude istungite ettevalmistamiseks, mis tulevad kokku kord poolaastas, ja kui istung toimub selle ajavahemiku esimesel poolel, juhatab eelmisel poolaastal peetavate muude komiteede kui COREPERi ja töörühmade istungeid selle liikmesriigi volitatud esindaja, kelle ülesandeks on tegutseda vastavate nõukogu istungite eesistujana.

6.   Kui mõnda küsimust arutatakse peamiselt teatava poolaasta vältel, võib sel poolaastal eesistujana tegutseva liikmesriigi esindaja juhatada muude komiteede kui COREPERi ning töörühmade tööd eelneval poolaastal, kui nad arutavad kõnealust küsimust, välja arvatud juhul, kui kohaldatakse muud tüüpi eesistumist. Kaks asjaomast eesistujariiki lepivad omavahel kokku käesoleva lõigu praktilises rakendamises.

Erijuhtumina on teatava eelarveaasta liidu eelarve käsitlemise puhul muude nõukogu ettevalmistavate organite kui COREPERi istungite, kus valmistatakse ette eelarve käsitlemist puudutavaid nõukogu päevakorrapunkte, eesistujaks selle liikmesriigi esindaja, kes tegutseb nõukogu eesistujana selle aasta teisel poolaastal, mis eelneb kõnealusele eelarveaastale. Kokkuleppel teise eesistujariigiga kohaldatakse sama korda kõnealuste eelarveküsimustega tegelevate nõukogu istungite juhatamise suhtes. Asjaomased eesistujariigid konsulteerivad omavahel küsimuse praktilise korralduse üle.

7.   Allpool esitatud asjakohaste sätete kohaselt võib COREPER vastu võtta järgmisi otsuseid menetlusküsimustes, tingimusel et nendega seotud küsimused on lisatud esialgsesse päevakorda vähemalt kolm tööpäeva enne istungit; sellest tähtajast kõrvalekaldumine nõuab COREPERi ühehäälset otsust (20):

a)

otsus pidada nõukogu istung muus kohas kui Brüsselis või Luxembourgis (artikli 1 lõige 3);

b)

luba esitada kohtumenetluses koopia või väljavõte nõukogu dokumendist (artikli 6 lõige 2);

c)

otsus korraldada nõukogus avalik mõttevahetus või mitte korraldada teatavat nõukogu arutelu avalikult (artikli 8 lõiked 1, 2 ja3);

d)

otsus avalikustada hääletustulemused ja nõukogu protokolli kantud avaldused artikli 9 lõikes 2 sätestatud juhtudel;

e)

otsus kasutada kirjalikku menetlust (artikli 12 lõige 1);

f)

nõukogu istungi protokolli heakskiitmine või muutmine (artikli 13 lõiked 2 ja 3);

g)

otsus avaldada või mitte avaldada dokument või õigusakt Euroopa Liidu Teatajas (artikli 17 lõiked 2, 3 ja 4);

h)

otsus konsulteerida muude institutsioonide või asutustega, kui kõnealune konsulteerimine on nõutud aluslepingutega;

i)

otsus kehtestada institutsiooni või asutusega konsulteerimise kohta tähtaeg või seda pikendada;

j)

otsus pikendada ELi toimimise lepingu artikli 294 lõikes 14 osutatud tähtaegu;

k)

institutsioonile või asutusele saadetava kirja sõnastuse heakskiitmine.

Artikkel 20

Eesistujariik ja arutelude korraldamine

1.   Eesistujariik vastutab käesoleva kodukorra kohaldamise ning arutelude nõuetekohase korraldamise eest. Eelkõige tagab eesistujariik, et nõukogu töömeetodeid käsitleva V lisa sätted on täidetud.

Arutelude nõuetekohase läbiviimise tagamiseks võib nõukogu, kui ta ei otsusta teisiti, võtta mis tahes meetmeid, mida on vaja istungi aja parimaks võimalikuks kasutamiseks, eelkõige selleks et:

a)

piirata teatava küsimuse arutamisel istungiruumis viibivate delegatsiooni liikmete arvu ning otsustada, kas anda luba arutelude jälgimise ruumi avamiseks;

b)

kehtestada päevakorrapunktide käsitlemise järjekord ja otsustada nendega seotud arutelude kestus;

c)

korraldada konkreetsete päevakorrapunktide käsitlemise ajaline jaotus, eelkõige piirates osalejate sõnavõtuaega ja määrates nende sõnavõttude järjekorra;

d)

paluda delegatsioonidelt, et nad esitaksid oma ettepanekud arutatava teksti muutmiseks kirjalikult teatavaks kuupäevaks, vajaduse korral koos lühiselgitusega;

e)

paluda delegatsioonidel, kes on teatava päevakorrapunkti, teksti või tekstiosa suhtes samal või lähedasel seisukohal, valida enda hulgast üks, kes esitaks selle ühise seisukoha istungil või kirjalikult enne istungit.

2.   Ilma et see piiraks artikli 19 lõigete 4–6 kohaldamist, eesistujariigi volitusi ja üldist poliitilist vastutust, abistavad iga poole aasta tagant vahetuvat eesistujariiki kõikides tema vastutusalades artikli 1 lõikes 4 osutatud kolmest liikmesriigist koosneva eelnevalt määratud rühma liikmed 18-kuulise programmi või muude nendevaheliste kokkulepete alusel. Eesistujariiki abistab vajadusel ka järgmise eesistujana tegutseva liikmesriigi esindaja. Eesistujariigi taotlusel ja tema suuniste järgi tegutsedes asendab järgmise eesistujana tegutseva liikmesriigi esindaja või nimetatud rühma liige vajaduse korral eesistujat, võtab üle teatavad kohustused ja tagab nõukogu tegevuse järjepidevuse.

Artikkel 21 (21)  (22)

Komiteede ja töörühmade aruanded

Olenemata käesoleva kodukorra muudest sätetest korraldab eesistujariik eri komiteede ja töörühmade istungid nii, et nende aruanded on kättesaadavad enne seda COREPERi istungit, kus neid käsitletakse.

Kui asja kiireloomulisus ei nõua teisti, lükkab eesistujariik mõnele järgmisele COREPERi istungile edasi kõik seadusandlike aktidega seotud päevakorrapunktid, mille arutamist ei ole komitee või töörühm lõpetanud vähemalt viis tööpäeva enne COREPERi istungit.

Artikkel 22

Õigusaktide koostamise kvaliteet (23)

Selleks et abistada nõukogu nende seadusandlike aktide koostamise kvaliteedi tagamisel, mille nõukogu vastu võtab, on õigustalituse ülesanne õigel ajal kontrollida ettepanekute ja eelnõude koostamise kvaliteeti ning teha nõukogule ja tema organitele nende väljatöötamist käsitlevaid soovitusi vastavalt 22. detsembri 1998. aasta institutsioonidevahelisele kokkuleppele ühenduse õigusaktide väljatöötamise kvaliteedi ühiste suuniste kohta (24).

Isikud, kes esitavad nõukogu menetlusega seotud tekste, peavad kogu seadusandlike aktide menetlemise aja jooksul pöörama erilist tähelepanu nende koostamise kvaliteedile.

Artikkel 23

Peasekretär ja peasekretariaat

1.   Nõukogu abistab peasekretariaat, mida juhatab peasekretär, kelle nimetab ametisse nõukogu kvalifitseeritud häälteenamusega.

2.   Nõukogu otsustab peasekretariaadi korralduse (25).

Peasekretär võtab nõukogu alluvuses kõik vajalikud meetmed, et kindlustada peasekretariaadi tõrgeteta töö.

3.   Peasekretariaat on tihedalt ja pidevalt seotud nõukogu töö korraldamise, kooskõlastamise ja selle ühtsuse tagamisega ning 18-kuulise programmi rakendamisega. Peasekretariaat abistab eesistujariiki lahenduste leidmisel viimase vastutusel ja suuniste kohaselt.

4.   Peasekretär esitab nõukogu esialgse kulude prognoosi nõukogule piisavalt aegsasti, et tagada finantssätetega ette nähtud tähtaegadest kinnipidamine.

5.   Peasekretär vastutab täiel määral eelarve II osasse „Euroopa Ülemkogu ja nõukogu” kirjendatud assigneeringute haldamise eest ning võtab kõik meetmed nimetatud assigneeringute nõuetekohase haldamise tagamiseks. Ta rakendab kõnealuseid assigneeringuid liidu eelarve suhtes kohaldatava finantsmääruse asjakohaste sätete kohaselt.

Artikkel 24

Julgeolek

Nõukogu võtab kvalifitseeritud häälteenamusega vastu julgeolekut käsitlevad eeskirjad.

Artikkel 25

Lepingute hoiulevõtja kohustused

Kui nõukogu peasekretär on määratud liidu või Euroopa Aatomienergiaühenduse ja ühe või mitme riigi või rahvusvahelise organisatsiooni vahel sõlmitud lepingu hoiulevõtjaks, antakse nende lepingute ratifitseerimis- või heakskiitmiskirjad hoiule nõukogu asukohas.

Sellistel juhtudel täidab peasekretär hoiulevõtja kohuseid ning tagab, et kõnealuste lepingute jõustumise kuupäev avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 26

Esindatus Euroopa Parlamendis

Nõukogu esindab Euroopa Parlamendis ja selle komiteedes eesistujariik või viimase nõusolekul artikli 1 lõikes 4 osutatud kolmest liikmesriigist koosneva eelnevalt määratud rühma liige, järgmine eesistujariik või peasekretär. Euroopa Parlamendi komiteedes võivad nõukogu esindada ka peasekretariaadi vanemametnikud, kes tegutsevad eesistujariigi suuniste kohaselt.

Välisasjade nõukogu esindab Euroopa Parlamendis ja selle komiteedes nimetatud nõukogu eesistuja. Vajadusel võib teda asendada nimetatud koosseisu liige, kes esindab liikmesriiki, kes kõnealusel poolaastal tegutseb nõukogu eesistujana. Eesistuja suuniste kohaselt võib välisasjade nõukogu Euroopa Parlamendi ja selle komiteede ees esindada Euroopa välisteenistuse või vajaduse korral peasekretariaadi vanemametnikud.

Nõukogu võib Euroopa Parlamendile oma seisukohti esitada ka kirjalikult.

Artikkel 27

Õigusaktide vormi käsitlevad sätted

Õigusaktide vormi käsitlevad sätted on esitatud VI lisas.

Artikkel 28

Postisaadetised nõukogule

Nõukogule adresseeritud post saadetakse eesistujale nõukogu asukohta järgmisel aadressil:

Euroopa Liidu Nõukogu

Rue de la Loi 175

B-1048 Brüssel

I LISA

Nõukogu koosseisude loetelu

1.

Üldasjad (26);

2.

välisasjad (27);

3.

majandus- ja rahandusküsimused (28);

4.

justiits- ja siseküsimused (29);

5.

tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitseküsimused;

6.

konkurentsivõime (siseturg, tööstus ja teadusuuringud) (30);

7.

transport, telekommunikatsioon ja energeetika;

8.

põllumajandus ja kalandus;

9.

keskkond;

10.

haridus, noored ja kultuur (31).

Igal liikmesriigil on EL lepingu artikli 16 lõike 2 kohaselt õigus otsustada, mil viisil ta on nõukogus esindatud.

Mitu ministrit võib osaleda täisliikmena sama koosseisuga nõukogu istungil, mille päevakorda ja menetluskorraldust on vastavalt muudetud (32).

II LISA

Erisätted, mis reguleerivad üldsuse juurdepääsu nõukogu dokumentidele

Artikkel 1

Kohaldamisala

Kõigile füüsilistele või juriidilistele isikutele tagatakse juurdepääs nõukogu dokumentidele määruses (EÜ) nr 1049/2001 sätestatud põhimõtete, tingimuste ja piirangute ning käesoleva lisaga ettenähtud erisätete kohaselt.

Artikkel 2

Kolmanda isiku dokumente käsitlev konsultatsioon

1.   Määruse (EÜ) nr 1049/2001 artikli 4 lõike 5 ja artikli 9 lõike 3 kohaldamisel ning välja arvatud juhul, kui dokumendi uurimisel määruse (EÜ) nr 1049/2001 artikli 4 lõigete 1, 2 ja 3 kohaselt ilmneb, et see tuleb avaldada, konsulteeritakse kolmanda isikuga, kui:

a)

tegemist on tundliku sisuga dokumendiga määruse (EÜ) nr 1049/2001 artikli 9 lõike 1 tähenduses;

b)

dokument pärineb liikmesriigist ja

see on esitatud nõukogule enne 3. detsembrit 2001 või

asjaomane liikmesriik on nõudnud, et seda ei avaldataks tema eelneva nõusolekuta.

2.   Kõikidel muudel juhtudel, kui nõukogule esitatakse taotlus tema valduses oleva kolmanda isiku dokumendi kohta, konsulteerib peasekretariaat määruse (EÜ) nr 1049/2001 artikli 4 lõike 4 kohaldamiseks asjaomase kolmanda isikuga, välja arvatud juhul, kui vastavalt määruse (EÜ) nr 1049/2001 artikli 4 lõigetele 1, 2 ja 3 on ilmne, et dokument tuleb avaldada või et seda ei tohi avaldada.

3.   Kolmanda isikuga konsulteeritakse kirja teel (sealhulgas elektronposti teel) ja talle antakse piisavalt aega vastamiseks, arvestades määruse (EÜ) nr 1049/2001 artiklis 7 sätestatud tähtaega. Lõikes 1 nimetatud juhtudel palutakse kolmandal isikul esitada oma arvamus kirjalikult.

4.   Kui dokument ei kuulu lõike 1 punkti a või b reguleerimisalasse ja peasekretariaat ei ole kolmanda isiku eitava arvamuse põhjal kindel, et võib kohaldada määruse (EÜ) nr 1049/2001 artikli 4 lõiget 1 või 2, edastatakse küsimus läbivaatamiseks nõukogule.

Kui nõukogu näeb ette, et kõnealune dokument tehakse üldsusele kättesaadavaks, teatatakse kolmandale isikule viivitamata kirjalikult nõukogu kavatsusest teha dokument üldsusele kättesaadavaks vähemalt kümne tööpäeva pikkuse tähtaja järel. Samal ajal juhitakse kolmanda isiku tähelepanu ELi toimimise lepingu artiklile 279.

Artikkel 3

Teistelt institutsioonidelt või liikmesriikidelt saadud konsultatsioonitaotlused

Teiste institutsioonide või liikmesriikide taotlused nõukoguga konsulteerimiseks nõukogu dokumendi asjus esitatakse elektronposti teel aadressil access@consilium.europa.eu või saadetakse faksi teel numbril +32 (0) 2 281 63 61.

Peasekretariaat esitab nõukogu nimel oma arvamuse viivitamata, võttes arvesse asjaomase institutsiooni või liikmesriigi otsuse tegemiseks vajalikku tähtaega, ja hiljemalt viie tööpäeva jooksul.

Artikkel 4

Liikmesriikidest pärinevad dokumendid

Liikmesriikide taotlused määruse (EÜ) nr 1049/2001 artikli 4 lõike 5 alusel esitatakse kirjalikult peasekretariaadile.

Artikkel 5

Liikmesriikide edastatavad taotlused

Kui liikmesriik edastab taotluse nõukogule, käsitletakse seda määruse (EÜ) nr 1049/2001 artiklite 7 ja 8 ning käesoleva lisa asjaomaste sätete kohaselt. Kui juurdepääs dokumentidele keelatakse täielikult või osaliselt, teatatakse taotlejale, et võimalik kordustaotlus tuleb esitada otse nõukogule.

Artikkel 6

Taotluste esitamise aadress

Dokumentidele juurdepääsu taotlused edastatakse kirjalikult nõukogu peasekretärile aadressil Rue de la Loi 175, B-1048 Brüssel, elektronposti aadressil access@consilium.europa.eu või faksi teel numbril +32(0)2 281 63 61.

Artikkel 7

Esialgsete taotluste lahendamine

Kui määruse (EÜ) nr 1049/2001 artikli 9 lõikest 2 või 3 ei tulene teisti, käsitleb nõukogu dokumentidele juurdepääsu taotlusi peasekretariaat.

Artikkel 8

Kordustaotluste lahendamine

Kui määruse (EÜ) nr 1049/2001 artikli 9 lõikest 2 või 3 ei tulene teisiti, käsitleb kordustaotlusi nõukogu.

Artikkel 9

Tasud

Tasu nõukogu dokumentidest koopiate tegemise ja saatmise eest määrab peasekretär.

Artikkel 10

Nõukogu dokumentide avalik register

1.   Peasekretariaadi ülesandeks on tagada üldsuse juurdepääs nõukogu dokumentide registrile.

2.   Lisaks dokumentide viitenumbritele näitab register, millised enne 1. juulit 2000 koostatud dokumendid on juba üldsusele kättesaadavaks tehtud. Kui Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrusega (EÜ) nr 45/2001 (üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta) (33) ja määruse (EÜ) nr 1049/2001 artikliga 16 ei ole ette nähtud teisiti, avalikustatakse dokumentide sisu Internetis.

Artikkel 11

Üldsusele vahetult kättesaadavad dokumendid

1.   Käesolevat artiklit kohaldatakse kõikide nõukogu dokumentide suhtes, tingimusel et need ei ole salastatud, ja piiramata võimalust esitada kirjalik taotlus määruse (EÜ) nr 1049/2001 artikli 6 kohaselt.

2.   Käesolevas artiklis kasutatakse järgmisi mõisteid:

—   „ringlusse laskmine”– dokumendi lõppredaktsiooni jaotamine nõukogu liikmetele, nende esindajatele või asendajatele;

—   „seadusandlusega seotud dokument”– mis tahes dokument, mis puudutab seadusandlike aktide käsitlemist ja vastuvõtmist.

3.   Peasekretariaat teeb üldsusele kättesaadavaks järgmised dokumendid, niipea kui need on ringlusse lastud:

a)

muud kui nõukogu või liikmesriigi koostatud dokumendid, mille on avalikustanud nende koostaja või mis on avalikustatud koostaja nõusolekul;

b)

eri koosseisudes kokku tulevate nõukogu istungite esialgsed päevakorrad;

c)

kõik nõukogu vastuvõetud dokumendid, mis on mõeldud avaldamiseks Euroopa Liidu Teatajas.

4.   Kui kõnealused dokumendid ei kuulu ilmselgelt määruse (EÜ) nr 1049/2001 artiklis 4 sätestatud erandite hulka, võib peasekretariaat teha üldsusele kättesaadavaks ka järgmised dokumendid, niipea kui need on ringlusse lastud:

a)

komiteede ja töörühmade esialgsed päevakorrad;

b)

muud dokumendid, nagu märkused, aruanded, eduaruanded ja aruanded nõukogus või mõnes selle ettevalmistavas organis toimuvate arutelude seisu kohta, mis ei väljenda konkreetsete delegatsioonide seisukohti, välja arvatud õigustalituse arvamused ja avaldused.

5.   Peasekretariaat teeb üldsusele kättesaadavaks lisaks lõigetes 3 ja 4 osutatutele järgmised seadusandlusega seotud dokumendid ja muud dokumendid, niipea kui need on ringlusse lastud:

a)

seadusandlike aktidega seotud saatemärkused või kirjade koopiad, ning kodukorra artikli 8 lõikes 1 osutatud dokumendid, mille on nõukogule saatnud Euroopa Liidu muud institutsioonid või asutused või määruse (EÜ) nr 1049/2001 artikli 4 lõike 5 kohaselt liikmesriik;

b)

nõukogule esitatud dokumendid, mis on loetletud „Seadusandlike arutelude” päevakorrapunkti all, või millele on kodukorra artikli 8 kohaselt lisatud märge „avalik arutelu” või „avalik mõttevahetus”;

c)

COREPERile ja/või nõukogule kinnitamiseks esitatud märkused / kirjalik teave (I/A-punkte ja A-punkte käsitlevad märkused), mis käsitlevad õigusakte ja kodukorra artikli 8 lõikes 1 nimetatud dokumente, samuti seadusandlike aktide ja nimetatud määruse artikli 8 lõikes 1 osutatud dokumentide eelnõud, millele need viitavad;

d)

seadusandliku tava- või erimenetluse kohaselt nõukogu poolt vastuvõetud õigusaktid ja seadusandliku tavamenetluse raames lepituskomitees heakskiidetud ühistekstid.

6.   Pärast ühe lõike 5 punktis d osutatud õigusakti vastuvõtmist või asjaomase õigusakti lõplikku vastuvõtmist teeb peasekretariaat üldsusele kättesaadavaks kõik seda õigusakti puudutavad dokumendid, mis on koostatud enne neid õigusakte ja mis ei kuulu ühegi määruse (EÜ) nr 1049/2001 artikli 4 lõikes 1, 2 või 3 sätestatud erandi hulka, nagu näiteks märkused, aruanded, eduaruanded ja aruanded nõukogus või mõnes selle ettevalmistavas organis toimuvate arutelude seisu kohta (menetluse tulemused), välja arvatud õigustalituse arvamused ja avaldused.

Liikmesriigi taotlusel ei tehta üldsusele kättesaadavaks dokumente, mis kuuluvad esimese lõigu reguleerimisalasse ja väljendavad kõnealuse liikmesriigi delegatsiooni individuaalset seisukohta nõukogus.

III LISA

Nõukogus häälte arvestamist käsitlevate sätete rakendamise eeskirjad

Artikkel 1

EL lepingu artikli 16 lõike 5 ja üleminekusätteid käsitleva protokolli artikli 3 lõigete 3 ja 4 kohaldamisel on iga liikmesriigi elanike üldarv ajavahemikul 1. detsembrist 2009 kuni 31. detsembrini 2010 järgmine:

Liikmesriik

Elanike arv

(x 1 000)

Saksamaa

82 002,4

Prantsusmaa

64 350,8

Ühendkuningriik

61 576,1

Itaalia

60 045,1

Hispaania

45 828,2

Poola

38 135,9

Rumeenia

21 498,6

Madalmaad

16 485,8

Kreeka

11 260,4

Portugal

10 750,0

Belgia

10 627,3

Tšehhi Vabariik

10 467,5

Ungari

10 031,0

Rootsi

9 256,3

Austria

8 355,3

Bulgaaria

7 606,6

Taani

5 511,5

Slovakkia

5 412,3

Soome

5 326,3

Iirimaa

4 450,0

Leedu

3 349,9

Läti

2 261,3

Sloveenia

2 032,4

Eesti

1 340,4

Küpros

796,9

Luksemburg

493,5

Malta

413,6

Kokku

499 665,1

Alampiir (62 %)

309 792,4

Artikkel 2

1.   Igal aastal enne 1. septembrit teatavad liikmesriigid Euroopa Liidu Statistikaametile andmed oma elanike üldarvu kohta jooksva aasta 1. jaanuari seisuga.

2.   Nõukogu muudab vastavalt eelnenud aasta 30. septembril Euroopa Liidu Statistikaameti käsutuses olevatele andmetele artiklis 1 sätestatud arve, mida hakatakse kohaldama vastavalt iga aasta 1. jaanuarist. Kõnealune otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

IV LISA

Osutatud artiklis 16

1.

Kodukorra järgmiste sätete kohaldamisel ei võeta selliste otsuste tegemisel, mille hääletamisel ei või nõukogu või COREPERi liikmed aluslepingute kohaselt osaleda, kõnealuste liikmete hääli arvesse:

a)

artikli 1 lõike 3 teine lõik (otsus pidada nõukogu istung mujal kui Brüsselis või Luxembourgis);

b)

artikli 3 lõige 7 (muu kui esialgses päevakorras esitatud punkti päevakorda arvamine);

c)

artikli 3 lõige 8 (niisuguse A-päevakorrapunkti, mis oleks muidu tulnud päevakorrast välja arvata, jätmine päevakorda B-punktina);

d)

artikli 5 lõige 2, mis käsitleb ainult Euroopa Keskpanga kohalolekut (küsimuste arutamine Euroopa Keskpanga kohalolekuta);

e)

artikli 9 lõike 2 esimese lõigu punkt b ning teine ja kolmas lõige (hääletustulemuste, hääletamise kohta antud selgituste, nõukogu protokolli kantud avalduste ja muid kui lõikes 1 osutatud juhtumeid käsitlevate protokollipunktide avalikustamine);

f)

artikli 11 lõike 1 teine lõik (hääletusmenetluse algus);

g)

artikli 12 lõige 1 (kirjaliku menetluse kasutamine);

h)

artikli 14 lõige 1 (otsus erandkorras küsimusi arutada ja otsuseid vastu võtta selliste dokumentide ja nende kavandite alusel, mis ei ole koostatud kõikides keeltes) (34)

i)

artikli 17 lõike 2 punkt a (ELi toimimise lepingu artikli 76 alusel esitatud liikmesriigi algatuste avaldamata jätmine Euroopa Liidu Teatajas);

j)

artikli 17 lõike 2 punkt b (teatavate direktiivide, otsuste, soovituste ja arvamuste avaldamata jätmine Euroopa Liidu Teatajas);

k)

artikli 17 lõige 5 (kas avaldada Euroopa Liidu Teatajas rahvusvahelise lepingu alusel loodud organi otsuseid).

2.

Nõukogu või COREPERi liige ei või toetuda käesoleva kodukorra järgmistele sätetele seoses otsustega, mille hääletamisel kõnealune liige ei või aluslepingute kohaselt osaleda:

a)

artikli 3 lõige 8 (nõukogu liikme võimalus taotleda A-punkti päevakorrast väljajätmist);

b)

artikli 11 lõike 1 teine lõik (nõukogu liikme võimalus taotleda hääletusmenetluse alustamist);

c)

artikli 11 lõige 3 (nõukogu liikme võimalus esindada hääletamisel teist isikut);

d)

artikli 14 lõige 2 (nõukogu liikme võimalus asja arutamist vaidlustada, kui esitatud muudatuse tekst ei ole koostatud keeles, millele ta viitab).

V LISA

Nõukogu töömeetodid

Istungite ettevalmistamine

1.

Eesistujariik tagab, et töörühm või komitee edastab COREPERile küsimuse ainult juhul, kui on olemas reaalne väljavaade sellel tasandil asja edendada või seisukohti selgitada. Samas võib küsimuse töörühmale või komiteele tagasi saata ainult vajaduse korral ja ülesandega tegelda konkreetsete üksikasjalikult määratletud probleemidega.

2.

Eesistujariik võtab meetmeid, mis on vajalikud istungitevahelise töö edendamiseks. Ta võib näiteks konkreetsete probleemide puhul korraldada töörühma või komitee nõusolekul tõhusaid konsultatsioone, et anda asjaomasele töörühmale või komiteele tagasisidet võimalike lahenduste kohta. Samuti võib ta korraldada kirjalikke konsultatsioone, paludes delegatsioonidel esitada ettepaneku kohta kirjaliku seisukoha enne töörühma või komitee järgmist istungit.

3.

Vajaduse korral esitavad delegatsioonid enne järgmist istungit kirjalikult seisukohad, mille nad istungil tõenäoliselt võtavad. Kui need sisaldavad teksti muutmise ettepanekuid, esitavad delegatsioonid täpse sõnastuse. Ühesuguste seisukohtadega delegatsioonid esitavad oma kirjaliku seisukoha võimaluse korral ühiselt.

4.

COREPER väldib tegelemist küsimustega, millega on tema töö ettevalmistamise käigus juba tegeldud. Ta käsitleb eelkõige I-punkte, COREPERi korralduse ja tööplaaniga seotud teavet ning nõukogu tulevaste istungite päevakorra ja korraldusega seotud teavet. Delegatsioonid esitavad võimaluse korral päevakorra osa „Muud küsimused” raames tõstatatavad teemad pigem COREPERi töö ettevalmistamise käigus kui COREPERis endas.

5.

Eesistujariik saadab COREPERi töö ettevalmistamise käigus delegatsioonidele nii kiiresti kui võimalik kogu COREPERi töö põhjalikuks ettevalmistamiseks vajaliku teabe, sealhulgas teabe selle kohta, milliseid tulemusi eesistujariik loodab iga päevakorrapunkti arutelust saada. Samas soovitab eesistujariik vajaduse korral delegatsioonidel COREPERi töö ettevalmistamise käigus vahetada teavet seisukohtade kohta, mida nad kavatsevad COREPERis võtta. Sellega seoses koostab eesistujariik COREPERi päevakorra lõpliku variandi. Kui asjaolud nõuavad, võib eesistujariik COREPERi tööd ettevalmistavad rühmad kokku kutsuda sagedamini.

Istungite pidamine

6.

Nõukogu päevakorda ei võeta punkte lihtsalt selleks, et komisjon või nõukogu liige saaks neid tutvustada, välja arvatud juhul, kui on kavas arutada uusi olulisi algatusi.

7.

Eesistujariik hoidub COREPERi päevakorda panemast üksnes informatiivseid punkte. Niisugune teave, näiteks muude foorumite või kolmanda riigi või mõne teise institutsiooniga peetud kohtumiste tulemused, menetlus- ja korraldusküsimused jm, edastatakse selle asemel delegatsioonidele COREPERi töö ettevalmistamise ajal võimaluse korral kirjalikult ning seda teavet COREPERis uuesti ei esitata.

8.

Istungi alguses annab eesistujariik lisateavet istungi kulgemise kohta ja märgib eraldi, kui palju aega kavatsetakse igale päevakorrapunktile pühendada. Ta hoidub pikkadest sissejuhatustest ja väldib kordamast teavet, mis on delegatsioonidel juba olemas.

9.

Olulise küsimuse arutelu alguses teatab eesistujariik delegatsioonidele arutelu liigist olenevalt, kui pikk võib nende seda päevakorrapunkti käsitlev sõnavõtt olla. Enamasti ei või sõnavõtt olla pikem kui kaks minutit.

10.

Kõikidele järjestikku sõna andmine on põhimõtteliselt keelatud; seda võib teha üksnes erandjuhtudel eriküsimuste arutamisel ning sel juhul määrab eesistujariik sõnavõtu pikkuse.

11.

Eesistujariik keskendub nii palju kui võimalik aruteludele, eelkõige paludes delegatsioonidel esitada oma seisukohad kompromissteksti või eriettepanekute kohta.

12.

Istungite ajal ja lõpus hoidub eesistujariik tegemast arutelude pikki kokkuvõtteid ja piirdub sisuliste tulemuste ja/või menetluse lühikokkuvõttega.

13.

Delegatsioonid väldivad kordamast eelkõnelejate sõnumit. Nende sõnavõtud peavad olema lühikesed, asjakohased ja sisukad.

14.

Ühesuguste vaadetega delegatsioonidel soovitatakse omavahel kokku leppida, et teatavas küsimuses esitab nende ühise seisukoha üks sõnavõtja.

15.

Tekstide aruteludel teevad delegatsioonid eelnõu kohta kirjalikult konkreetseid ettepanekuid, selle asemel et teatava ettepaneku suhtes üksnes eriarvamust avaldada.

16.

Kui eesistujariik ei ole ette näinud teisiti, hoiduvad delegatsioonid teatava ettepanekuga nõustumise korral sõnavõttudest; sel juhul loetakse vaikimist põhimõtteliseks nõusolekuks.

VI LISA

Õigusaktide vormi käsitlevad sätted

A.   Määruste vorm

1.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu ühiselt vastu võetud määrustes ja nõukogu määrustes esitatakse:

a)

pealkirjas sõna „määrus”, millele järgneb seerianumber, vastuvõtmise kuupäev ja määruse teema; ELi toimimise lepingu artikli 291 lõike 2 kohaselt nõukogu poolt vastu võetud rakendusmääruse puhul sisaldab määruse pealkiri sõna „rakendusmäärus”;

b)

sõnad „Euroopa Parlament ja Euroopa Liidu Nõukogu” või „Euroopa Liidu Nõukogu”;

c)

viide sätetele, mille alusel määrus on vastu võetud, ja nende ees sõnad „võttes arvesse”;

d)

volitused esitatud ettepanekute ja saadud arvamuste kohta;

e)

määruse nummerdatud põhjendused, millele eelnevad sõnad „ning arvestades järgmist”;

f)

sõnad „on vastu võtnud käesoleva määruse”, millele järgnevad määruse sätted.

2.

Määrused jaotatakse artikliteks, mis vajaduse korral rühmitatakse peatükkideks ja jagudeks.

3.

Määruse viimases artiklis määratakse kindlaks jõustumise kuupäev, kui see on varasem või hilisem kui kahekümnes päev pärast määruse avaldamist.

4.

Määruse viimasele artiklile järgnevad:

a)

i)

lause „Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.”

või

ii)

lause „Käesolev määrus on tervikuna siduv ja liikmesriikides vahetult kohaldatav kooskõlas aluslepingutega.” kõikidel juhtudel, kui õigusakti kõikide liikmesriikide suhtes või kõikides liikmesriikides ei kohaldata (35)

b)

määruse vastuvõtmise koht ja kuupäev

ning

c)

kui kõne all on:

i)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu ühiselt vastu võetud määrus, sõnad:

Euroopa Parlamendi nimel

president”,

Nõukogu nimel

eesistuja”,

millele järgnevad Euroopa Parlamendi presidendi nimi ja määruse vastuvõtmise ajal ametis oleva nõukogu eesistuja nimi;

ii)

nõukogu määrus:

Nõukogu nimel

eesistuja”,

millele järgneb määruse vastuvõtmise ajal ametis oleva nõukogu eesistuja nimi.

B.   Direktiivide, otsuste, soovituste ja arvamuste vorm

1.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu ühiselt vastu võetud direktiivide ja otsuste ning nõukogu direktiivide ja otsuste pealkirjad sisaldavad vastavalt sõna „direktiiv” või „otsus”;

ELi toimimise lepingu artikli 291 lõike 2 kohaselt nõukogu poolt vastu võetud direktiivi või rakendusotsuse pealkiri sisaldab vastavalt sõna „rakendusdirektiiv” või „rakendusotsus”.

2.

Nõukogu antud soovituste ja arvamuste pealkirjad sisaldavad vastavalt sõna „soovitus” või „arvamus”.

3.

Kui aluslepingutega ei ole ette nähtud teisiti, kehtivad A osas esitatud määrusi käsitlevad sätted mutatis mutandis direktiivide ja otsuste kohta.

C.   EL lepingu artiklis 25 osutatud otsuste vorm

Kõnealuste otsuste pealkirjad sisaldavad sõnu „nõukogu otsus”, seerianumbrit (aasta/number/ÜVJP), vastuvõtmise kuupäeva ja otsuse teemat.


(1)  Käesolev lõige kordab Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELTL”) artiklit 237.

(2)  Selles lõigus korratakse Euroopa Liidu institutsioonide ja teatud organite, asutuste ja talituste asukohta käsitleva protokolli ainsa artikli punkti b sõnastust.

(3)  Käesolev lõige kordab Euroopa Ülemkogu 1. detsembri 2009. aasta otsuse (nõukogu eesistumise teostamise kohta) artiklit 1 ELT L 315, 2.12.2009, lk 50.

(4)  Need kaks lauset kordavad (kohandades) Euroopa Liidu lepingu (edaspidi „EL leping”) artikli 16 lõike 6 esimest lõiku ning ELTLi artikli 236 punkti a.

(5)  Need kaks lauset kordavad EL lepingu artikli 16 lõike 6 teist lõiku.

(6)  Käesolev lõige kordab Euroopa Ülemkogu 1. detsembri 2009. aasta otsuse (nõukogu eesistumise teostamise kohta) artikli 3 esimest lauset.

(7)  Käesolev lause kordab EL lepingu artikli 16 lõike 6 kolmandat lõiku.

(8)  Vt järgmist avaldust a:

a)

artikli 2 lõike 5 teise lõigu kohta:

„Kui välisasjade nõukogu kutsutakse kokku ühise kaubanduspoliitika küsimuste arutamiseks, asendab selle eesistujat vastavalt artikli 2 lõike 5 teisele lõigule kõnealuse poolaasta eesistujariik.”

(9)  Vt järgmist avaldust b:

b)

artikli 2 lõike 6 kohta:

„18-kuuline programm sisaldab üldist sissejuhatavat osa, milles programm asetatakse Euroopa Liidu pikaajalise strateegilise suunitluse konteksti. Selle osa suhtes konsulteerivad 18-kuulise programmi ettevalmistamise eest vastutavad kolm eesistujariiki järgmise kolme eesistujariigiga, osana lõike 6 kolmandas lauses viidatud asjakohastest konsultatsioonidest. Samuti tuleks 18-kuulise programmi kavandis pöörata muu hulgas tähelepanu asjakohastele küsimustele, mis tulenevad komisjoni algatusel kõnealuse aasta poliitiliste prioriteetide teemal peetud dialoogist.”

(10)  Vt järgmiseid avaldusi c ja d:

c)

artikli 3 lõigete 1 ja 2 kohta:

„Eesistuja püüab tagada, et nõukogu liikmed saavad põhimõtteliselt iga nõukogu sellise istungi, kus käsitletakse ELTLi vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanevat ala käsitleva jaotise rakendamisega seotud küsimusi, päevakorra ja asjakohaste päevakorrapunktidega seotud muud dokumendid vähemalt 21 päeva enne istungit.”

d)

artiklite 1 ja 3 kohta:

„Ilma et see piiraks EL lepingu artikli 30 lõike 2 kohaldamist, milles sätestatakse, et kiiret otsustamist nõudvate küsimuste puhul võib nõukogu erakorralise istungi kokku kutsuda väga lühikese aja jooksul, on nõukogu teadlik, et ühise välis- ja julgeolekupoliitikaga seotud küsimusi tuleb käsitleda kiiresti ja tõhusalt. Artiklis 3 osutatud toimingud ei takista selle nõude järgimist.”

(11)  See lõik kordab riikide parlamentide rolli Euroopa Liidus käsitleva protokolli artikli 4 viimast lauset.

(12)  Kordab EL lepingu artikli 16 lõike 8 esimest lauset.

(13)  Käesolev lõige kordab ELTLi artiklit 239.

(14)  Vt järgmist avaldust e:

e)

artikli 12 lõike 2 punktide a, b ja c kohta:

„Vastavalt nõukogus välja kujunenud tavale määratakse tähtajaks tavaliselt kolm tööpäeva.”

(15)  Vt järgmist avaldust f:

f)

artikli 12 lõike 2 punkti d kohta:

„Nõukogu rõhutab, et COREU-võrku tuleb kasutada nõukogu töömeetodeid käsitlevate nõukogu 12. juuni 1995. aasta järelduste (dok 7896/95) kohaselt.”

(16)  Vt järgmist avaldust g:

g)

artikli 16 ja IV lisa kohta:

„Nõukogu lepib kokku, et artikli 16 ja IV lisa sätteid kohaldatakse selliste õigusaktide suhtes, mille vastuvõtmisel ei ole mõnedel nõukogu liikmetel aluslepingute kohaselt hääletamisõigust. Need sätted ei kehti siiski EL lepingu artikli 7 kohaldamise kohta. Tõhustatud koostööd käsitlevate sätete esmasel kohaldamisel arutab nõukogu muude valdkondade kogemusi arvesse võttes kõiki kohandusi, mida on vaja teha käesoleva kodukorra artiklisse 16 ja IV lisasse.”

(17)  EÜT L 145, 31.5.2001, lk 43.

(18)  Kõnealused sätted ei piira majandus- ja rahanduskomitee rolli, mis on sätestatud ELTLi artiklis 134, ega seda käsitlevate nõukogu otsuste kohaldamist (EÜT L 358, 31.12.1998, lk 109 ja EÜT L 5, 9.1.1999, lk 71).

(19)  Vt järgmist avaldust h:

h)

artikli 19 lõike 1 kohta:

„COREPER tagab lõikes 1 sätestatud põhimõtete kooskõlastatuse ja neist kinnipidamise, eelkõige nende küsimuste puhul, mida valmistatakse sisuliselt ette muudel foorumitel.”

(20)  Vt järgmist avaldust i:

i)

artikli 19 lõike 7 kohta:

„Kui nõukogu liige leiab, et artikli 19 lõike 7 kohaselt COREPERile vastuvõtmiseks esitatud menetlusotsuse eelnõu tõstatab sisulise küsimuse, esitatakse nimetatud otsuse eelnõu nõukogule.”

(21)  Kõnealused sätted ei piira majandus- ja rahanduskomitee rolli, mis on sätestatud ELTLi artiklis 134, ega seda käsitlevate nõukogu otsuste kohaldamist (EÜT L 358, 31.12.1998, lk 109 ja EÜT L 5, 1.1.1999, lk 71).

(22)  Vt järgmist avaldust j:

j)

artikli 21 kohta:

„Töörühmade aruanded ja muud dokumendid, mida kasutatakse COREPERi aruteludel, tuleks delegatsioonidele saata aegsasti, et nendega oleks võimalik tutvuda.”

(23)  Vt järgmist avaldust k:

k)

artikli 22 kohta:

„Nõukogu õigustalitusele on tehtud ülesandeks abistada liikmesriike, kes vastutavad ELTLi artikli 76 punktis b osutatud algatuste eest, et muu hulgas kontrollida kõnealuste algatuste koostamise kvaliteeti, kui asjaomane liikmesriik sellist abi palub.”

Vt järgmist avaldust l:

l)

artikli 22 kohta:

„Nõukogu liikmed teevad oma tähelepanekud seadusandlike aktide ametlikuks kodifitseerimiseks tehtud ettepanekute kohta kolmekümne päeva jooksul alates sellest, mil peasekretariaat need ettepanekud ringlusse laseb. Nõukogu liikmed tagavad, et ettepanekute sätted, mis käsitlevad selliste seadusandlike tekstide uuesti sõnastamist, mis on võetud eelmisest õigusaktist ilma sisuliste muudatusteta, kontrollitakse kodifitseerimisettepanekute kontrollimise põhimõtete kohaselt.”

(24)  EÜT C 73, 17.3.1999, lk 1.

(25)  Lõikes 1 ja lõike 2 esimeses lõigus korratakse ELTLi artikli 240 lõike 2 sõnastust.

(26)  Nimetatud koosseis on loodud EL lepingu artikli 16 lõike 6 teise lõiguga.

(27)  Nimetatud koosseis on loodud EL lepingu artikli 16 lõike 6 kolmanda lõiguga.

(28)  Kaasa arvatud eelarve.

(29)  Kaasa arvatud kodanikukaitse.

(30)  Kaasa arvatud turism.

(31)  Kaasa arvatud audiovisuaalküsimused.

(32)  Vt järgmist avaldust m:

m)

I lisa teise lõigu kohta:

„Istungite päevakordi koostades rühmitab eesistujariik omavahel seotud päevakorrapunktid, et hõlbustada asjaomaste riikide esindajate osalemist, eelkõige siis, kui teatav nõukogu koosseis peab tegelema selgesti eristatavate teemakooslustega.”

(33)  EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1.

(34)  Vt järgmist avaldust n:

n)

IV lisa punkti 1 alapunkti h kohta:

„Nõukogu kinnitab, et jätkatakse praeguse tava kohaldamist, mille kohaselt nõukogu arutelude alustekstid koostatakse kõikides keeltes.”

(35)  Vt järgmist avaldust o:

o)

IV lisa A osa punkti 4 alapunkti a alapunkti ii kohta:

„Nõukogu rõhutab, et aluslepingutes ettenähtud juhtudel, kui õigusakt ei ole kohaldatav kõikides liikmesriikides või kõikide liikmesriikide suhtes, on vaja asjaomase õigusakti põhjendustes ja sisus selgesti kindlaks määrata õigusakti territoriaalne kohaldatavus.”


11.12.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 325/62


NÕUKOGU RAKENDUSOTSUS,

7. detsember 2009,

millega lubatakse Rootsi Kuningriigil ning Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigil kohaldada meedet, millega tehakse erand direktiivi 2006/112/EÜ (mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi) artiklist 167

(2009/938/EL)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse direktiivi 2006/112/EÜ, (1) eriti selle artikli 395 lõiget 1,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu otsusega 2007/133/EÜ (2) lubati Rootsi Kuningriigil (edaspidi „Rootsi”) ning Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigil (edaspidi „Ühendkuningriik”) erandina direktiivi 2006/112/EÜ artiklist 167 lükata edasi maksukohustuslaste käibemaksu mahaarvamise õigus seni, kuni käibemaks on tasutud kauba tarnijale või teenuse osutajale, kui asjaomased maksukohustuslased kasutavad vabatahtlikku skeemi, mille kohaselt muutub käibemaks nende tarnitavatelt kaupadelt ja osutatavatelt teenustelt sissenõutavaks kooskõlas nimetatud direktiivi artikli 66 punktiga b klientidelt tasu kättesaamisel (kassapõhise raamatupidamisarvestuse skeem). Kõnealuse skeemi kasutamiseks ei tohi maksukohustuslase aastakäive ületada Rootsi puhul 3 000 000 krooni ja Ühendkuningriigi puhul 1 350 000 naelsterlingit.

(2)

Rootsi ja Ühendkuningriik taotlesid komisjoni peasekretariaadis vastavalt 3. märtsil 2009. aastal ja 15. jaanuaril 2009. aastal registreeritud kirjadega luba kõnealust erandit käsitlevat erimeedet pikendada. Ühendkuningriik taotles samuti luba suurendada aastakäibe ülempiiri skeemi kasutamiseks 1 500 000 naelsterlingini.

(3)

Direktiivi 2006/112/EÜ artikli 395 lõike 2 kohaselt edastas komisjon 9. juuli 2009. aasta kirjadega Rootsi ja Ühendkuningriigi taotlused teistele liikmesriikidele. Komisjon teavitas 13. juuli 2009. aasta kirjaga Rootsit ja Ühendkuningriiki, et tal on olemas kogu vajalik teave taotluse hindamiseks.

(4)

Kassapõhine raamatupidamisarvestuse skeem kujutab endast lihtsustatud vabatahtlikku korda väikeste ettevõtjate jaoks, kellel ei ole õigust maksuvabastusele. See võimaldab kohaldada selliste maksukohustuslaste suhtes lihtsustatud eeskirja, mille kohaselt arvatakse käibemaks maha ja tasutakse maks riigikassasse vastavalt kulude kandmise ja müügitehingute tegemise kuupäevale. Nimetatud skeem kujutab endast seega kõnealuste maksukohustuslaste suhtes lihtsustusmeedet, mis lisaks võimaldab neil rahavooge paremini juhtida.

(5)

Komisjoni esitas 28. jaanuaril 2009. aastal direktiivi ettepaneku, et muuta direktiivi 2006/112/EÜ arvete esitamist käsitlevate eeskirjade osas ja võimaldada kõigil liikmesriikidel lükata edasi maksukohustuslase käibemaksu mahaarvamisõigust seni, kuni see on kaupade tarnijale või teenuste osutajale tasutud, kui maksukohustuslase aastakäive ei ületa ülempiiri, milleks liikmesriigid võivad kehtestada kuni 2 000 000 eurot, ja tal on vastavalt õigus kasutada vabatahtlikku skeemi, mille kohaselt ei muutu käibemaks tehingutelt sissenõutavaks enne, kui ta on ise tasu kätte saanud.

(6)

Erandit käsitlev erimeede ei mõjuta Rootsi ega Ühendkuningriigi lõpptarbimiselt saadavat käibemaksutulu ega käibemaksust tulenevaid Euroopa Liidu omavahendeid,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Erandina direktiivi 2006/112/EÜ artiklist 167 lubatakse Rootsil ja Ühendkuningriigil lükata edasi teises lõigus määratletud maksukohustuslaste käibemaksu mahaarvamisõigus seni, kuni käibemaks on tasutud kaupade tarnijale või teenuste osutajale.

Asjaomased maksukohustuslased peavad kasutama skeemi, mille kohaselt muutub käibemaks nende tarnitud kaupadelt ja osutatud teenustelt sissenõutavaks nende eest tasu kättesaamisel. Asjaomase skeemi kohaselt ei tohi maksukohustuslase aastakäive ületada Rootsi puhul 3 000 000 krooni ja Ühendkuningriigi puhul 1 500 000 naelsterlingit.

Artikkel 2

Käesolevat otsust kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2010 kuni kuupäevani, mil jõustub direktiiv, millega lubatakse liikmesriikidel lükata edasi nende maksukohustuslaste käibemaksu mahaarvamisõigus, kelle aastakäive ei ületa teatavat ülempiiri ja kes seetõttu võivad kasutada vabatahtlikku skeemi, mille kohaselt muutub käibemaks nende tarnitud kaupadelt ja osutatud teenustelt sissenõutavaks nende eest tasu kättesaamisel. Mingil juhul ei kohaldata käesolevat otsust kauem kui 31. detsembrini 2012.

Artikkel 3

Käesolev otsus on adresseeritud Rootsi Kuningriigile ning Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigile.

Brüssel, 7. detsember 2009

Nõukogu nimel

eesistuja

C. MALMSTRÖM


(1)  ELT L 347, 11.12.2006, lk 1.

(2)  ELT L 57, 24.2.2007, lk 12.


11.12.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 325/64


NÕUKOGU RAKENDUSOTSUS,

7. detsember 2009,

mille kohaselt lubatakse Sloveenia Vabariigil kohaldada meedet, millega tehakse erand direktiivi 2006/112/EÜ (mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi) artiklist 167

(2009/939/EL)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse direktiivi 2006/112/EÜ, (1) eriti selle artikli 395 lõiget 1,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu otsusega 2007/133/EÜ (2) lubati Sloveenia Vabariigil (edaspidi „Sloveenia”) erandina direktiivi 2006/112/EÜ artiklist 167 lükata edasi maksukohustuslaste käibemaksu mahaarvamise õigus seni, kuni käibemaks on tasutud kauba tarnijale või teenuse osutajale, kui asjaomased maksukohustuslased kasutavad vabatahtlikku skeemi, mille kohaselt muutub käibemaks nende tarnitavatelt kaupadelt ja osutatavatelt teenustelt sissenõutavaks kooskõlas nimetatud direktiivi artikli 66 punktiga b klientidelt tasu kättesaamisel (kassapõhise raamatupidamisarvestuse skeem). Kõnealuse skeemi kasutamiseks ei tohi maksukohustuslase aastakäive ületada 208 646 eurot.

(2)

Sloveenia taotles komisjoni peasekretariaadis 23. ja 31. juulil 2009. aastal registreeritud kirjadega luba kõnealust erandit käsitlevat erimeedet pikendada. Sloveenia taotles samuti luba suurendada aastakäibe ülempiiri skeemi kasutamiseks 400 000 euroni.

(3)

Direktiivi 2006/112/EÜ artikli 395 lõike 2 kohaselt edastas komisjon 25. septembri 2009. aasta kirjaga Sloveenia taotluse teistele liikmesriikidele. Komisjon teavitas 29. septembri 2009. aasta kirjaga Sloveeniat, et tal on olemas kogu vajalik teave taotluse hindamiseks.

(4)

Kassapõhine raamatupidamisarvestuse skeem kujutab endast lihtsustatud vabatahtlikku korda väikeste ettevõtjate jaoks, kellel ei ole õigust maksuvabastusele. See võimaldab kohaldada selliste maksukohustuslaste suhtes lihtsustatud eeskirja, mille kohaselt arvatakse käibemaks maha ja tasutakse maks riigikassasse vastavalt kulude kandmise ja müügitehingute tegemise kuupäevale. Nimetatud skeem kujutab endast seega kõnealuste maksukohustuslaste suhtes lihtsustusmeedet, mis lisaks võimaldab neil rahavooge paremini juhtida.

(5)

Komisjon esitas 28. jaanuaril 2009. aastal direktiivi ettepaneku, et muuta direktiivi 2006/112/EÜ arvete esitamist käsitlevate eeskirjade suhtes ja võimaldada samas kõigil liikmesriikidel lükata edasi maksukohustuslase käibemaksu mahaarvamise õigust seni, kuni see on kaupade tarnijale või teenuste osutajale tasutud, kui maksukohustuslase aastakäive ei ületa ülempiiri, milleks liikmesriigid võivad kehtestada kuni 2 000 000 eurot, ja tal on vastavalt õigus kasutada vabatahtlikku skeemi, mille kohaselt ei muutu käibemaks tehingutelt sissenõutavaks enne, kui ta on ise tasu kätte saanud.

(6)

Erandit käsitlev erimeede ei mõjuta Sloveenia lõpptarbimiselt saadavat käibemaksutulu ega käibemaksust tulenevaid Euroopa Liidu omavahendeid,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Erandina direktiivi 2006/112/EÜ artiklist 167 lubatakse Sloveenial lükata edasi teises lõigus määratletud maksukohustuslaste käibemaksu mahaarvamise õigus seni, kuni käibemaks on tasutud kaupade tarnijale või teenuste osutajale.

Asjaomased maksukohustuslased peavad kasutama skeemi, mille kohaselt muutub käibemaks nende tarnitud kaupadelt ja osutatud teenustelt sissenõutavaks nende eest tasu kättesaamisel. Asjaomase skeemi kohaselt ei tohi maksukohustuslase aastakäive ületada 400 000 eurot.

Artikkel 2

Käesolevat otsust kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2010 kuni kuupäevani, mil jõustub direktiiv, millega lubatakse liikmesriikidel lükata edasi nende maksukohustuslaste käibemaksu mahaarvamise õigus, kelle aastakäive ei ületa teatavat ülempiiri ja kes seetõttu võivad kasutada vabatahtlikku skeemi, mille kohaselt muutub käibemaks nende tarnitud kaupadelt ja osutatud teenustelt sissenõutavaks nende eest tasu kättesaamisel. Mingil juhul ei kohaldata käesolevat otsust kauem kui 31. detsembrini 2012.

Artikkel 3

Käesolev otsus on adresseeritud Sloveenia Vabariigile.

Brüssel, 7. detsember 2009

Nõukogu nimel

eesistuja

C. MALMSTRÖM


(1)  ELT L 347, 11.12.2006, lk 1.

(2)  ELT L 57, 24.2.2007, lk 12.