I EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine on kohustuslik

II EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik

10.12.2009

Euroopa Liidu Teataja

L 323/12

NÕUKOGU OTSUS 2009/916/ÜVJP,

23. oktoober 2009,

mis käsitleb Euroopa Liidu ja Seišelli Vabariigi vahelise lepingu allkirjastamist ja sõlmimist Euroopa Liidu vägede staatuse kohta Seišelli Vabariigis ELi sõjalise operatsiooni Atalanta raames

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artiklit 24,

võttes arvesse eesistujariigi soovitust

ning arvestades järgmist:

(1)	ÜRO Julgeolekunõukogu võttis 15. mail 2008 vastu resolutsiooni 1814 (2008), kutsudes riike ja piirkondlikke organisatsioone üles võtma meetmeid, et kaitsta laevu, mis osalevad Somaaliale ette nähtud humanitaarabi transpordis ja kättetoimetamises ning ÜRO poolt volitatud tegevustes.

(2)

ÜRO Julgeolekunõukogu võttis 2. juunil 2008 vastu resolutsiooni 1816 (2008), millega andis kuueks kuuks alates resolutsiooni vastuvõtmisese kuupäevast Somaalia föderaalse üleminekuvalitsusega koostööd tegevatele riikidele loa siseneda Somaalia territoriaalvetesse ning kasutada kooskõlas asjakohase rahvusvahelise õigusega kõiki vahendeid piraatlusjuhtumite ja relvastatud röövimiste mahasurumiseks merel. Nende sätete kehtivust pikendati täiendava 12 kuu võrra 2. detsembril 2008 vastu võetud ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 1846 (2008).

(3)	10. novembril 2008. aastal võttis nõukogu vastu ühismeetme 2008/851/ÜVJP, mis käsitleb Euroopa Liidu sõjalist operatsiooni Somaalia ranniku lähedal aset leidvate piraatlusjuhtumite ja relvastatud röövimiste tõkestamiseks, ennetamiseks ja ohjamiseks (1) (operatsioon Atalanta).

(4)	Ühismeetme 2008/851/ÜVJP artiklis 11 sätestatakse, et kolmandate riikide maismaaterritooriumile paigutatud või kolmandate riikide territoriaal- või sisevetes tegutsevate Euroopa Liidu juhitavate vägede ja nende isikkoosseisu staatus lepitakse kokku ELi lepingu artiklis 24 sätestatud korras.

(5)	Olles saanud nõukogult 18. septembril 2007. aastal volitused kooskõlas ELi lepingu artikliga 24, pidas eesistujariik, keda abistas peasekretär / kõrge esindaja, läbirääkimisi Euroopa Liidu ja Seišelli Vabariigi vahelise lepingu üle Euroopa Liidu juhitavate vägede staatuse kohta Seišelli Vabariigis.

(6)	Kõnealune leping tuleks heaks kiita,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Euroopa Liidu ja Seišelli Vabariigi vaheline leping Euroopa Liidu vägede staatuse kohta Seišelli Vabariigis ELi sõjalise operatsiooni Atalanta raames kiidetakse käesolevaga liidu nimel heaks.

Lepingu tekst on lisatud käesolevale otsusele.

Artikkel 2

Nõukogu eesistujal on õigus määrata isik(ud), kes on volitatud lepingule alla kirjutama, et see Euroopa Liidu suhtes siduvaks muuta.

Artikkel 3

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Artikkel 4

Käesolev otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

Luxembourg, 23. oktoober 2009

Nõukogu nimel

eesistuja

T. BILLSTRÖM

(1) ELT L 301, 12.11.2008, lk 33.

TÕLGE

Euroopa Liidu ja Seišelli Vabariigi vaheline

LEPING

Euroopa Liidu juhitavate vägede staatuse kohta Seišelli Vabariigis ELi sõjalise operatsiooni Atalanta raames

EUROOPA LIIT (EL)

ühelt poolt ja

SEIŠELLI VABARIIK, edaspidi „vastuvõttev riik”,

teiselt poolt,

edaspidi koos „lepinguosalised”,

VÕTTES ARVESSE:

ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioone 1814 (2008), 1838 (2008), 1846 (2008) ja 1851 (2008),

Seišelli Vabariigi 2. aprilli 2009. aasta ja 21. augusti 2009. aasta kirju, milles taotleti ELi mereväe kohalolekut Seišellide territooriumil,

Euroopa Liidu Nõukogu 10. novembri 2008. aasta ühismeedet 2008/851/ÜVJP, mis käsitleb Euroopa Liidu sõjalist operatsiooni Somaalia ranniku lähedal aset leidvate piraatlusjuhtumite ja relvastatud röövimiste tõkestamiseks, ennetamiseks ja ohjamiseks,

et käesolev leping ei mõjuta lepinguosaliste õigusi ja kohustusi, mis tulenevad rahvusvahelisi kohtuid asutavatest rahvusvahelistest lepingutest ja muudest õigusaktidest, sealhulgas Rahvusvahelise Kriminaalkohtu põhikirjast,

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:

Artikkel 1

Reguleerimisala ja mõisted

1. Käesolevat lepingut kohaldatakse Euroopa Liidu juhitavate vägede ja nende isikkoosseisu suhtes.

2. Käesolevat lepingut kohaldatakse üksnes vastuvõtva riigi territooriumil, sealhulgas tema vetes ja õhuruumis.

3. Käesolevas lepingus kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) „Euroopa Liidu juhitavad väed (EUNAVFOR)”– ELi sõjaline peakorter, ELi operatsioonis Atalanta osalevad riiklikud kontingendid, nende laevad, õhusõidukid, varustus ning transpordivahendid;

b) „operatsioon”– ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonidega 1814 (2008), 1838 (2008), 1846 (2008) ja 1851 (2008) ja mis tahes järgnevate asjaomaste ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonidega, ÜRO mereõiguse konventsiooniga ning Seišelli Vabariigi 2. aprilli 2009. aasta ja 21. augusti 2009. aasta kutsetega antud mandaadist tuleneva sõjalise missiooni ettevalmistamine, käivitamine, läbiviimine ja toetamine;

c) „operatsiooni ülem”– operatsiooni ülem;

d) „ELi relvajõudude juhataja”– väejuhataja operatsiooni toimumiskohas;

e) „ELi sõjaline peakorter”– operatsiooni sõjalist juhtimist või kontrolli teostavale ELi väejuhatusele alluv sõjaline peakorter ja selle osad, olenemata nende asukohast;

f) „riiklikud kontingendid”– Euroopa Liidu liikmesriikidele ning operatsioonis osalevatele kolmandatele riikidele kuuluvad üksused, laevad, õhusõidukid ja elemendid, sealhulgas kaubalaevade pardal asuvad laevade kaitseks mõeldud üksused;

g) „EUNAVFORi isikkoosseis”– EUNAVFORi koosseisu määratud tsiviilisikud ja sõjaväelased ning samuti operatsiooni ettevalmistamiseks missioonile lähetatud isikud ja töötajad, kes saadavad EUNAVFORi poolt kinni peetud isikuid, ning lähetajariigi või ELi institutsiooni poolt missioonil osalevad isikud, kes viibivad, kui käesolevas lepingus ei ole sätestatud teisiti, operatsiooni raames vastuvõtva riigi territooriumil, välja arvatud kohapealt palgatud isikkoosseis ja rahvusvaheliste kaubandusettevõtjate palgatud isikkoosseis;

h) „kohapealt palgatud isikkooseis”– isikkoosseisu liikmed, kes on vastuvõtva riigi kodanikud või seal alaliselt elavad isikud;

i) „rajatised”– EUNAVFORile ja EUNAVFORi isikkoosseisule vajalikud valdused, majutuskohad ja maa-alad;

j) „lähetajariik”– EUNAVFORi oma riikliku kontingendi lähetanud riik, sealhulgas Euroopa Liidu liikmesriigid ja operatsioonil osalevad kolmandad riigid;

k) „veed”– vastuvõtva riigi siseveed, arhipelaagiveed ja territoriaalmeri ning nende vete kohal asuv õhuruum;

l) „ametlik kirjavahetus”– operatsiooni ja selle funktsioonidega seotud kogu kirjavahetus.

Artikkel 2

Üldsätted

1. EUNAVFOR ja EUNAVFORi isikkoosseis peab kinni vastuvõtva riigi õigusaktidest ning hoidub mis tahes tegudest või tegevusest, mis on vastuolus operatsiooni eesmärkidega.

2. EUNAVFOR teatab vastuvõtva riigi valitsusele regulaarselt vastuvõtva riigi territooriumile paigutatud EUNAVFORi isikkooseisu liikmete arvu ning vastuvõtva riigi vetes tegutsevate ja vastuvõtva riigi sadamaid külastavate laevade, õhusõidukite ja üksuste andmed.

Artikkel 3

Tuvastamine

1. Vastuvõtva riigi maismaaterritooriumil viibivad EUNAVFORi isikkoosseisu liikmed peavad igal ajal kaasas kandma passi või sõjaväelase isikutunnistust.

2. EUNAVFORi sõidukitel, õhusõidukitel, laevadel ja muudel transpordivahenditel on selgesti eristatav EUNAVFORi identifitseeriv märgistus ja/või registreerimismärk, millest teavitatakse eelnevalt asjakohaseid vastuvõtva riigi ametiasutusi.

3. EUNAVFORil on õigus kasutada oma rajatistel, sõidukitel ja muudel transpordivahenditel Euroopa Liidu lippu ning märgistusi, nagu näiteks sõjaväeline sümboolika, auastmed ja ametlikud sümbolid. EUNAVFORi isikkoosseisu vormiriietusel on selgesti eristatav EUNAVFORi embleem. Operatsioonis osalevate riiklike kontingentide lippe või sümboolikat võib kasutada EUNAVFORi rajatistel, sõidukitel ja muudel transpordivahenditel ning vormiriietusel vastavalt ELi relvajõudude juhataja otsustele.

Artikkel 4

Piiri ületamine ja liikumine vastuvõtva riigi territooriumil

1. EUNAVFORi isikkooseisu liikmed, välja arvatud ENAVFORi laevade ja õhusõidukite meeskonnaliikmed, sisenevad vastuvõtva riigi territooriumile üksnes artikli 3 lõikes 1 sätestatud dokumentide esitamisel. EUNAVFORi isikkoosseisu liikmed vabastatakse vastuvõtva riigi territooriumile sisenedes, seal viibides ja sealt lahkudes passi- ja viisaeeskirjade täitmisest ning immigratsiooni- ja tollikontrollist.

2. EUNAVFORi isikkoosseisu liikmed vabastatakse vastuvõtva riigi välismaalaste registreerimist ja kontrolli käsitlevate eeskirjade täitmisest, kuid nad ei omanda mingit õigust alalisele asukohale või elukohale vastuvõtva riigi territooriumil.

3. Sisenedes vastuvõtva riigi lennujaama või sadamasse, järgivad EUNAVFORi isikkoosseisu liikmed vastuvõtva riigi rahvatervist ja keskkonnatervist käsitlevaid õigusnorme. Sel eesmärgil võib sõlmida artiklis 18 osutatud rakenduskokkuleppeid.

4. Vastuvõtvale riigile esitatakse teavitamise eesmärgil tema territooriumile sisenevate EUNAVFORi vahendite üldloetelu. Nendel vahenditel on EUNAVFORi tunnus. Operatsiooni toetamise raames vastuvõtva riigi territooriumile sisenevad, seda läbivad või sealt väljuvad EUNAVFORi vahendid ja transpordivahendid vabastatakse kõigist nõuetest esitada inventarinimestikke või muid tollidokumente ning mis tahes kontrollist.

5. EUNAVFORi isikkoosseisu liikmed võivad vastuvõtva riigi territooriumil juhtida mootorsõidukeid, laevu ja õhusõidukeid tingimusel, et neil on vastavalt vajadusele lähetajariigi poolt välja antud kehtiv riiklik, rahvusvaheline või sõjaväeline juhiluba, kaptenitunnistus või pilooditunnistus.

6. Operatsiooni läbiviimiseks annab vastuvõttev riik EUNAVFORile ja EUNAVFORi isikkoosseisule liikumis- ja reisimisvabaduse tema territooriumil, sealhulgas tema vetes ja õhuruumis. Vastuvõtva riigi vetes kehtiv liikumisvabadus hõlmab peatumist ja ankrusse jäämist mis tahes tingimustel.

7. Operatsiooni läbiviimiseks võib EUNAVFOR vastuvõtva riigi territooriumil, sealhulgas tema territoriaalmeres ja õhuruumis vastuvõtva riigi lennuohutuse eest vastutava asutuse eelneval nõusolekul laevalt startida, laevale maandada või pardale võtta mis tahes õhusõidukeid ja sõjalisi seadmeid.

8. Operatsiooni läbiviimseks ei pea EUNAVFORi allveelaevad vastuvõtva riigi territoriaalmerel sõitma veepinnal ega panema välja oma lippu.

Operatsiooni läbiviimiseks võivad EUNAVFOR ja tema üüritavad transpordivahendid kasutada avalikke teid, sildu, parvlaevu, lennujaamu ja sadamaid ilma tollimakse, tasusid, teemakse, lõive ja muid selliseid tasusid maksmata. EUNAVFOR ei ole vabastatud taotletud ja kasutatud teenuste eest mõistlike tasude maksmisest vastavalt vastuvõtva riigi relvajõududele osutatavate teenuste suhtes kohaldavatele tingimustele.

Artikkel 5

Vastuvõtva riigi poolt EUNAVFORile antud privileegid ja immuniteedid

1. EUNAVFORi rajatised ning EUNAVFORi laevad ja õhusõidukid on puutumatud. Vastuvõtva riigi esindajad ei või nendesse siseneda ilma ELi relvajõudude juhataja nõusolekuta.

2. EUNAVFORi rajatiste, nende sisustuse ja muude vahendite ning samuti transpordivahendite suhtes ei saa rakendada läbiotsimist, rekvireerimist, arestimist ega sundtäitmist.

3. EUNAVFORil, selle omandil ja vahenditel, olenemata nende asukohast ja haldajast, on täielik kohtulik puutumatus.

4. EUNAVFORi arhiivid ja dokumendid on puutumatud igal ajal, olenemata nende asukohast.

5. EUNAVFORi ametlik kirjavahetus on puutumatu.

6. EUNAVFOR ning samuti selle tarnijad ja tööettevõtjad on vabastatud kõikidest riiklikest, piirkondlikest ja kohalikest maksudest, lõivudest ja muudest sellistest tasudest operatsiooni läbiviimiseks ostetud või imporditud kaupade, EUNAVFORile osutatud teenuste ja kasutatud rajatiste puhul. EUNAVFOR ei ole vabastatud taotletud ja osutatud teenuste eest makstavatest maksudest, lõivudest ja tasudest.

7. Vastuvõttev riik lubab riiki sisse tuua ja sealt välja viia operatsiooniks vajalikud vahendid ja vabastab need kõikidest tollimaksudest, tasudest, teemaksudest, lõivudest ja muudest sellistest tasudest, välja arvatud tasudest, mis on seotud ladustamise, veo ja muude taotletud ja osutatud teenustega.

Artikkel 6

Vastuvõtva riigi poolt EUNAVFORi isikkoosseisule antud privileegid ja immuniteedid

1. EUNAVFORi isikkoosseisu liikmeid ei või ühelgi viisil vahistada ega kinni pidada.

2. EUNAVFORi isikkoosseisu dokumendid, kirjavahetus ja omand on puutumatud, välja arvatud lõike 6 kohaselt lubatud täitemeetmete puhul.

3. EUNAVFORi isikkoosseis omab vastuvõtvas riigis kõikidel asjaoludel kriminaalkohtulikku puutumatust.

Lähetajariik või asjaomane ELi institutsioon võib lähtuvalt olukorrast EUNAVFORi isikkoosseisu kohtulikust puutumatusest loobuda. Selline loobumine peab alati olema esitatud kirjalikult.

4. EUNAVFORi isikkoosseisul on vastuvõtvas riigis tsiviil- ja halduskohtulik puutumatus ametiülesannete täitmisel tehtud suuliste ja kirjalike avalduste ning ametiülesannete täitmisel sooritatud kõikide tegude puhul. Kui EUNAVFORi isikkoosseisu liikme suhtes on vastuvõtva riigi mis tahes kohtus algatatud tsiviilasi, teatatakse sellest kohe ELi relvajõudude juhatajale ja lähetajariigi pädevale asutusele või ELi institutsioonile. Enne kohtumenetluse algatamist tõendavad ELi relvajõudude juhataja ja lähetajariigi pädev asutus või asjaomane ELi institutsioon kohtule, kas EUNAVFORi isikkoosseisu liige pani kõnealuse teo toime oma ametiülesannete täitmisel.

Kui tegu pandi toime ametiülesannete täitmisel, kohtumenetlust ei algatata ja kohaldatakse artikli 15 sätteid. Kui tegu ei pandud toime ametiülesannete täitmisel, võib menetlust jätkata. ELi relvajõudude juhataja ja lähetajariigi pädeva asutuse või asjaomase ELi institutsiooni tõend on vastuvõtva riigi jurisdiktsioonile siduv ja seda ei või vaidlustada.

Kui EUNAVFORi isikkoosseisu liige algatab kohtumenetluse, jääb ta ilma kohtulikust puutumatusest igasuguse otseselt põhihagiga seotud vastuhagi suhtes.

5. EUNAVFORi isikkoosseisu liikmeid ei saa sundida esinema kohtus tunnistajana. EUNAVFOR ja lähetajariigid püüavad siiski esitada nende EUNAVFORi isikkoosseisu liikmete tunnistused ja ütlused, kes osalesid mis tahes sündmuses, millega seoses on isikuid üle antud Euroopa Liidu ja vastuvõtva riigi vahelise lepingu alusel, mis käsitleb piraatluses või relvastatud röövimises kahtlustatavate isikute ning nende vahendite EUNAVFORi poolt vastuvõtvale riigile üleandmise tingimusi.

6. EUNAVFORi isikkoosseisu liikmete suhtes ei või võtta ühtegi täitemeedet, välja arvatud juhul, kui nende vastu on algatatud nende ametiülesannetega mitteseotud tsiviilkohtumenetlus. EUNAVFORi isikkoosseisu omandit, mis on ELi relvajõudude juhataja poolt antud tõendi kohaselt vajalik ametiülesannete täitmiseks, ei saa kohtuotsuste, -lahendite või -määruste täitmiseks arestida. Tsiviilkohtumenetluse puhul ei rakendata EUNAVFORi isikkoosseisu suhtes mingisuguseid isikliku vabaduse piiranguid ega muid piiravaid meetmeid.

7. EUNAVFORi isikkoosseisu puutumatus vastuvõtva riigi jurisdiktsiooni suhtes ei vabasta selle liikmeid asjakohaste lähetajariikide jurisdiktsioonist.

8. EUNAVFORi isikkoosseis on EUNAVFORile osutatud teenuste osas vabastatud vastuvõtvas riigis kehtivatest võimalikest sotsiaalkindlustuse sätetest.

9. EUNAVFORi isikkoosseis on vabastatud talle EUNAVFORi või lähetajariikide poolt makstava palga ja tasude ning samuti väljaspool vastuvõtvat riiki saadud tulude mis tahes vormis maksustamisest vastuvõtvas riigis.

Vastuvõttev riik lubab vastavalt õigusnormidele, mida ta võib vastu võtta, EUNAVFORi isikkoosseisu isiklikuks kasutamiseks mõeldud esemeid riiki tuua ja vabastab need kõikidest tollimaksudest, lõivudest ja muudest vastavatest tasudest, välja arvatud maksudest, mis on seotud ladustamise, veo ja muude selliste teenustega.

EUNAVFORi isikkoosseisu isiklik pagas ei kuulu kontrollimisele, välja arvatud juhul, kui on tõsine põhjus arvata, et pagasis on asju või esemeid, mis ei ole mõeldud isiklikuks kasutamiseks, või kaupu, mille import või eksport on vastuvõtva riigi seadusega keelatud või mis kuuluvad vastuvõtva riigi karantiinieeskirjade kohaselt kontrollimisele. Sellist kontrolli võib teostada üksnes asjaomase EUNAVFORi isikkoosseisu liikme või EUNAVFORi volitatud esindaja juuresolekul.

Artikkel 7

Kohapealt palgatud isikkoosseis

Kohapealt palgatud isikkoosseisu suhtes kehtivad privileegid ja immuniteedid üksnes vastuvõtva riigi poolt lubatud ulatuses. Vastuvõttev riik teostab oma jurisdiktsiooni nimetatud isikkoosseisu suhtes siiski selliselt, et mitte ülemäära häirida operatsiooni ülesannete täitmist.

Artikkel 8

Kriminaaljurisdiktsioon

Lähetajariigi pädevatel asutustel on õigus teostada vastuvõtva riigi territooriumil neile lähetajariigi seadustega antud kogu kriminaal- ja distsiplinaarjurisdiktsiooni kõigi EUNAVFORi isikkoosseisu liikmete suhtes, kelle suhtes kehtivad lähetajariigi asjakohased õigusaktid. Võimaluse korral püüab vastuvõttev riik hõlbustada jurisdiktsiooni teostamist lähetajariigi pädevate asutuste poolt.

Artikkel 9

Vormiriietus ja relvad

1. Vormiriietust kantakse vastavalt ELi relvajõudude juhataja poolt vastu võetud eeskirjadele.

2. Merel võivad EUNAVFORi koosseisu kuuluvad sõjaväelased ja politseitöötajad, kes saadavad EUNAVFORi poolt kinni peetud isikuid, üksnes operatiivvajadustest tulenevalt kanda relvi ja laskemoona tingimusel, et neile on see asjaomaste korraldustega lubatud.

3. Seišellide maismaaterritooriumil võivad EUNAVFORi isikkoosseisu liikmed kanda relvi, kui see on neile asjaomaste korraldustega lubatud, oma valduste piires ning nende vahel või laevade ja õhusõidukite vahel liikudes ning saates piraatluses kahtlustatavaid kinnipeetuid. Kõigil muudel juhtudel võib relvi kanda üksnes Seišellide tulirelvi ja laskemoona käsitleva seaduse alusel antud eelneva loaga.

Artikkel 10

Vastuvõtva riigi toetus ja lepingute sõlmimine

1. Vastuvõttev riik nõustub taotluse korral EUNAVFORi abistama sobivate rajatiste leidmisel.

2. Vastuvõttev riik annab oma vahendite ja võimete piires tasuta kasutada tema omanduses olevad rajatised, kui neid taotletakse EUNAVFORi haldus- ja operatiivtegevuse läbiviimiseks, välja arvatud tasu kommunaalteenuste ja kütuse eest.

3. Vastuvõttev riik annab oma vahendite ja võimete piires abi operatsiooni ettevalmistamisel, käivitamisel, läbiviimisel ja toetamisel. Vastuvõtva riigi abi ja toetust operatsioonile osutatakse samadel tingimustel nagu abi ja toetust vastuvõtva riigi enda relvajõududele.

4. Vastuvõtvas riigis EUNAVFORi sõlmitud lepingute suhtes kohaldatav õigus määratakse kindlaks asjaomastes lepingutes.

5. Lepingus võidakse sätestada, et lepingu kohaldamisest tulenevate vaidluste suhtes kohaldatakse artikli 15 lõigetes 3 ja 4 osutatud vaidluste lahendamise korda.

6. Vastuvõttev riik hõlbustab EUNAVFORi poolt äriüksustega operatsiooni eesmärgil sõlmitud lepingute rakendamist.

Artikkel 11

Rajatistes tehtavad muudatused

1. Austades vastuvõtva riigi õigusnorme, võib EUNAVFOR vastavalt operatiivvajadustele rajatisi ehitada, muuta või muul moel kohandada.

2. Vastuvõttev riik ei taotle sellise ehitamise, muutmise või kohandamise eest EUNAVFORilt kompensatsiooni.

Artikkel 12

EUNAVFORi isikkoosseisu liikme surm

1. ELi relvajõudude juhatajal on õigus korraldada EUNAVFORi isikkoosseisu surnud liikme ja tema isikliku vara kodumaale tagasi toimetamine ning võtta selleks vajalikud meetmed.

2. EUNAVFORi isikkoosseisu surnud liikmeid ei lahata ilma asjaomase surnu kodakondsuse riigi nõusoleku ning EUNAVFORi ja/või asjaomase surnu kodakondsuse riigi esindaja juuresviibimiseta.

3. Vastuvõttev riik ja EUNAVFOR teevad võimalikult ulatuslikku koostööd, et EUNAVFORi isikkoosseisu surnud liige kiiresti kodumaale tagasi toimetada.

Artikkel 13

EUNAVFORi julgeolek ja sõjaväepolitsei

1. Vastuvõttev riik võtab kõik asjakohased meetmed EUNAVFORi ja selle isikkoosseisu ohutuse ja julgeoleku tagamiseks.

2. ELi relvajõudude juhataja võib EUNAVFORi rajatistes korra tagamiseks moodustada sõjaväepolitsei üksuse.

3. Sõjaväepolitsei üksus võib EUNAVFORi isikkoosseisu seas korra ja distsipliini tagamiseks tegutseda ka väljaspool kõnealuseid rajatisi, pidades nõu ja tehes koostööd vastuvõtva riigi sõjaväepolitsei või politseiga.

4. EUNAVFORi isikkoosseisu liikmed, kes läbivad vastuvõtva riigi territooriumi, et saata EUNAVFORi poolt kinni peetud isikuid, võivad nende isikute suhtes kasutada vajalikke vabadust piiravaid meetmeid.

Artikkel 14

Side

1. EUNAVFOR võib paigaldada ja kasutada raadiosaatjaid ja -vastuvõtjaid ning satelliitsidesüsteeme. EUNAVFOR teeb koostööd vastuvõtva riigi pädevate asutustega, et vältida konflikte asjakohaste sageduste kasutamisel. Vastuvõttev riik võimaldab sagedusaladele tasuta juurdepääsu kooskõlas vastuvõtva riigi õigusnormidega.

2. EUNAVFORil on õigus pidada piiramatult sidet raadio (sealhulgas satelliit-, mobiil- ja käsiraadio), telefoni, telegraafi, telefaksi ja muude vahendite abil ning samuti õigus paigaldada EUNAVFORi rajatistesse või nende vahele selliseks sidepidamiseks vajalikud vahendid, sealhulgas vedada operatsiooni eesmärkide täitmiseks kaableid ja maaliine.

3. EUNAVFOR võib teha oma rajatiste piires vajalikke korraldusi EUNAVFORile ja/või selle isikkooseisule saabuva ja neilt väljuva posti edastamiseks.

Artikkel 15

Kahjunõuded surma, vigastuse, kahju või kaotsimineku korral

1. EUNAVFOR ja EUNAVFORi isikkoosseis ei vastuta era- või riigiomandile tekkinud mis tahes kahju või sellise omandi kaotsimineku eest, kui selle põhjuseks on EUNAVFORi poolt ametiülesannete täitmisel võetud meetmed või kui selle põhjuseks on rahvarahutustega või EUNAVFORi kaitsmisega seotud tegevus.

2. Vaidluste rahumeelseks lahendamiseks edastatakse lõikes 1 käsitlemata nõuded era- või riigiomandile tekitatud kahju või sellise omandi kaotsimineku eest ja samuti nõuded isikute surma või vigastuse ja EUNAVFORi omandile tekitatud kahju või sellise omandi kaotsimineku eest vastuvõtva riigi pädevate asutuste kaudu EUNAVFORile, kui nõude esitas vastuvõtva riigi juriidiline või füüsiline isik, või vastuvõtva riigi pädevatele asutustele, kui nõude esitas EUNAVFOR.

3. Kui vaidlust ei saa rahumeelselt lahendada, esitatakse kahjunõue nõudeid menetlevale komisjonile, mis koosneb võrdsetel alustel EUNAVFORi ja vastuvõtva riigi esindajatest. Nõuded lahendatakse ühisel kokkuleppel.

4. Kui nõudeid menetlevas komisjonis lahendust ei saavutata,

a)	lahendatakse kuni ja kaasa arvatud 40 000 euro suurused nõuded vastuvõtva riigi ja ELi esindajate vahel diplomaatiliste vahenditega;

b)	esitatakse punktis a osutatud summast suuremad nõuded vahekohtule, mille otsused on siduvad.

5. Vahekohus koosneb kolmest vahekohtunikust, kellest ühe määrab vastuvõttev riik, teise määrab EUNAVFOR ja kolmanda määravad vastuvõttev riik ja EUNAVFOR ühiselt. Kui üks lepinguosalistest ei määra vahekohtunikku kahe kuu jooksul või kui vastuvõtva riigi ja EUNAVFORi vahel ei saavutata kolmanda vahekohtuniku määramise suhtes kokkulepet, määrab kõnealuse vahekohtuniku Euroopa Ühenduste Kohtu president.

ELi operatsiooni ülema / relvajõudude juhataja ja vastuvõtva riigi haldusasutuste vahel sõlmitakse haldusleping eesmärgiga määrata kindlaks nõudekomisjoni ja vahekohtu pädevus, nendes organites kohaldatav kord ja nõuete esitamise tingimused.

Artikkel 16

Sidepidamine ja vaidlused

1. Kõiki käesoleva lepingu kohaldamisega seoses tekkivaid küsimusi uurivad EUNAVFORi esindajad ja vastuvõtva riigi pädevad asutused ühiselt.

2. Varasemate lahenduste puudumise korral lahendatakse käesoleva lepingu tõlgendamist või kohaldamist käsitlevad vaidlused ELi ja vastuvõtva riigi esindajate vahel eranditult diplomaatilisel teel.

Artikkel 17

Muud sätted

1. Kui käesolevas lepingus viidatakse EUNAVFORi ja EUNAVFORi isikkoosseisu privileegidele, immuniteetidele ja õigustele, vastutab vastuvõtva riigi valitsus nende rakendamise ja järgimise eest asjakohaste pädevate kohalike ametiasutuste poolt.

2. Ühtegi käesoleva lepingu sätet ei ole kavandatud ega tõlgendata nii, et sellega tehtaks erandeid mis tahes õigustest, mis ELi liikmesriigil või muul EUNAVFORis osaleval riigil või selle isikkoosseisul võivad olla muude lepingute kohaselt.

Artikkel 18

Rakenduskokkulepped

Käesoleva lepingu kohaldamiseks võidakse operatiiv-, haldus-, finants- ja tehnilistes küsimustes sõlmida eraldi kokkuleppeid ELi operatsiooni ülema / relvajõudude juhataja ja vastuvõtva riigi haldusasutuste vahel.

Artikkel 19

Jõustumine ja lõpetamine

1. Käeolev leping jõustub sellele allakirjutamise päeval ja jääb jõusse kuupäevani, mil EUNAVFORi teatel lahkub viimane EUNAVFORi üksus ja EUNAVFORi isikkoosseisu viimane liige. Kumbki lepinguosaline võib käesoleva lepingu lõpetada mis tahes varasemal ajal, teatades sellest kuus kuud kirjalikult ette.

2. Olenemata lõikest 1, loetakse artikli 4 lõike 8, artikli 5 lõigete 1–3, artikli 5 lõigete 6 ja 7, artikli 6 lõigete 1, 3, 4, 6 ja 8–10, artikli 10 lõike 2, artikli 11, artikli 13 lõigete 1 ja 2 ning artikli 15 sätted kohaldatuteks alates kuupäevast, mil esimene EUNAVFORi isikkoosseisu liige missioonile siirdi, kui see kuupäev on varasem kui käesoleva lepingu jõustumise kuupäev.

3. Käesolevat lepingut võib muuta lepinguosaliste kirjalikul kokkuleppel.

4. Käesoleva lepingu lõpetamine ei mõjuta õigusi ega kohustusi, mis tulenevad käesoleva lepingu täitmisest enne selle lõpetamist.

Koostatud kahes eksemplaris inglise keeles Seišellidel Victorias 2009. aasta novembrikuu kümnendal päeval.

Euroopa Liidu nimel

Seišelli Vabariigi nimel

10.12.2009

Euroopa Liidu Teataja

L 323/20

NÕUKOGU OTSUS 2009/917/JSK,

30. november 2009,

infotehnoloogia tollialase kasutamise kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artikli 30 lõike 1 punkti a ja artikli 34 lõike 2 punkti c,

võttes arvesse Prantsuse Vabariigi algatust,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust (1)

ning arvestades järgmist:

(1)	Toll koos teiste pädevate asutustega vastutab ühenduse välispiiridel ja ühenduse territooriumil mitte üksnes ühenduse eeskirjade, vaid ka siseriiklike õigusaktide rikkumiste ennetamise, uurimise ja nende eest süüdistuse esitamise eest.

(2)	Igasuguse salakaubaveo suurenemine on tõsine oht rahva tervisele, moraalile ja turvalisusele.

(3)

Tolliametitevahelist koostööd tuleb tugevdada menetluste kehtestamisega, mille kohaselt võivad tolliametid tegutseda ühiselt ja vahetada salakaubaveoga seotud isikuandmeid ja muid andmeid, kasutades sellist liiki andmete haldamiseks ja edastamiseks uusi tehnoloogiaid, võttes arvesse nõukogu 27. novembri 2008 raamotsust 2008/977/JSK (kriminaalasjades tehtava politsei- ja õigusalase koostöö raames töödeldavate isikuandmete kaitse kohta) (2) ning Euroopa Nõukogu ministrite komitee 17. septembri 1987. aasta soovituses nr R (87) 15 esitatud põhimõtteid, millega reguleeritakse isikuandmete kasutamist politseisektoris (edaspidi „soovitus nr R (87) 15”).

(4)

Samuti on vaja tagada võimalikult suur vastastikune täiendavus Euroopa Politseiameti (Europol) ja Euroopa õigusalase koostöö üksusega (Eurojust) tehtava koostöö raames võetavate meetmetega, tagades neile asutustele juurdepääsu tolliinfosüsteemile, sealhulgas tolli uurimisjuhtumite andmebaasile, neile antud tööülesannete täitmiseks.

(5)

Juurdepääs tolliinfosüsteemis sisalduvate andmete lugemiseks peaks võimaldama Europolil teostada muul viisil saadud teabe ristkontrolli asjaomastes andmebaasides olemasoleva teabe põhjal, teha kindlaks uusi seoseid, mida seni ei olnud võimalik avastada, ja seega koostada põhjalikuma analüüsi. Juurdepääs tolli uurimisjuhtumite andmebaasis sisalduvate andmete lugemiseks peaks võimaldama Europolil avastada uurimisjuhtumite vahelisi seoseid, mis olid Europolile seni teadmata ja millel on Euroopa Liidu sisene ja väline mõõde.

(6)

Juurdepääs tolliinfosüsteemis sisalduvate andmete lugemiseks peaks võimaldama Eurojustil saada vahetult teavet, mida on vaja esialgseks täpseks ülevaateks, mis võimaldab kindlaks määrata ja ületada juriidilisi takistusi ning saavutada paremaid tulemusi. Juurdepääs tolli uurimisjuhtumite andmebaasis sisalduvate andmete lugemiseks peaks võimaldama Eurojustil saada teavet erinevates liikmesriikides käimasolevate ja lõpetatud uurimiste kohta ning seega edendada liikmesriikide õigusasutustele antavat toetust.

(7)

Kuna toll peab oma igapäevases töös kohaldama nii ühenduse kui ka muid kui ühenduse sätteid, on vaja tagada, et vastastikust abi ja halduskoostööd käsitlevaid sätteid arendataks samaaegselt. Seetõttu on vaja arvesse võtta määruse (EÜ) nr 766/2008 (3) sätteid tolliinfosüsteemi ja tolli uurimisjuhtumite andmebaasi kohta.

(8)	Liikmesriigid tunnistavad tolli uurimisjuhtumite andmebaasi täielikust kasutamisest tulenevat kasu piiriülese kuritegevuse vastase võitluse koordineerimisel ja tugevdamisel ning seetõttu võtavad endale kohustuse sisestada nimetatud andmebaasi võimalikult suurel hulgal andmeid.

(9)

Infotehnoloogia tollialase kasutamise 26. juuli 1995. aasta konventsiooni (edaspidi „TIS konventsioon”) (4) jõustumisest alates saadud kogemused on näidanud, et tolliinfosüsteemi kasutamisega üksnes vaatluste ja aruannete, varjatud järelevalve või erikontrolli otstarbel ei ole võimalik täielikult saavutada süsteemi eesmärki, milleks on siseriiklike õigusaktide tõsiste rikkumiste ennetamisele, uurimisele ja kohtulikule menetlemisele kaasaaitamine.

(10)	Strateegiline analüüs peaks aitama kõige kõrgemal tasandil kindlaks määrata pettusevastase võitluse kavad, eesmärgid ja tegevussuunad, kavandada meetmeid ja kasutada tegevuseesmärkide saavutamiseks vajalikke ressursse.

(11)	Siseriiklikke õigusakte rikkuvate või tõenäoliselt rikkuvate isikute või ettevõtete tegevust, vahendeid ja kavatsusi käsitlev tegevusanalüüs peaks aitama tolliasutustel võtta iga konkreetse juhtumi korral sobivaid meetmeid, et saavutada pettusevastase võitluse eesmärgid.

(12)	Seetõttu tuleks TIS konventsioon asendada.

(13)	Käesoleva otsusega austatakse põhiõigusi ja järgitakse eelkõige Euroopa Liidu põhiõiguste hartas tunnustatud põhimõtteid.

(14)	Käesolev otsus ei takista liikmesriikidel kohaldamast oma põhiseaduslikke norme, mis käsitlevad ametlikele dokumentidele juurdepääsu,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

I PEATÜKK

TOLLIINFOSÜSTEEMI LOOMINE

Artikkel 1

1. Käesolevaga luuakse tolli vajadustele reageerimiseks ühine automatiseeritud infosüsteem (edaspidi „tolliinfosüsteem”).

2. Tolliinfosüsteemi eesmärk käesoleva otsuse sätete kohaselt on aidata kaasa siseriiklike õigusaktide tõsiste rikkumiste ennetamisele, uurimisele ja kohtulikule menetlemisele, kiirendades andmete kättesaadavust ning suurendades seega liikmesriikide tolliametite koostöö- ja kontrollimenetluste tõhusust.

II PEATÜKK

MÕISTED

Artikkel 2

Käesolevas otsuses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1) „siseriiklikud õigusaktid”– liikmesriigi õigusnormid, mille kohaldamine kuulub täielikult või osaliselt asjaomase liikmesriigi tolli pädevusse ja mis käsitlevad järgmist:

liikmesriigi õigus- või haldusnorme, mille kohaldamine kuulub täielikult või osaliselt asjaomase liikmesriigi tolli pädevusse seoses kaupade piiriülese liikumisega, mille suhtes kohaldatakse keeldude, piirangute või kontrolliga seotud meetmeid, eelkõige EÜ asutamislepingu artiklites 30 ja 296 osutatud meetmeid, ning seoses ühtlustamata aktsiisidega, või

ii)

ühenduse sätteid ja nendega seotud rakendussätteid, mis reguleerivad kaupade importi, eksporti, transiiti ja tolliterritooriumil paiknemist liikmesriikide ja kolmandate riikide vahelises, samuti liikmesriikide omavahelises kaubanduses, kui tegemist on kaupadega, millel pole ühenduse staatust EÜ asutamislepingu artikli 23 tähenduses, või kaupadega, mille ühenduse staatuse kindlakstegemiseks on vaja täiendavat kontrolli või uurimist, või

iii)	kõiki ühise põllumajanduspoliitika raames ühenduse tasandil vastu võetud sätteid ja põllumajandustoodete töötlemisel saadud kaupade suhtes kehtestatud erinorme, või

iv)	ühenduse tasandil vastu võetud sätteid, mis käsitlevad ühtlustatud aktsiise ja käibemaksuga maksustatavat importi, ning neid rakendavaid või kõnealuses raamistikus kasutatavaid siseriiklikke sätteid;

2) „isikuandmed”– igasugune teave tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku (andmesubjekt) kohta, mille puhul peetakse tuvastatavaks isikuks isikut, keda saab otseselt või kaudselt kindlaks teha, eelkõige identifitseerimisnumbri põhjal või tema ühe või mitme füüsilise, füsioloogilise, vaimse, majandusliku, kultuurilise või sotsiaalse tunnuse põhjal;

3) „andmed edastanud liikmesriik”– liikmesriik, kes sisestab andmed tolliinfosüsteemi;

4) „tegevusanalüüs”– siseriiklike õigusaktidega vastuolus või tõenäoliselt vastuolus oleva tegevuse analüüsimine järgmiste etappide kaudu:

5) „strateegiline analüüs”– siseriiklike õigusaktidega vastuolus oleva tegevuse üldiste arengutendentside uurimine ja esiletoomine siseriiklike õigusaktide rikkumise teatavate vormide ohtlikkuse, ulatuse ja mõju hindamise kaudu, et määrata prioriteete, mõista nähtust või ohtu paremini, suunata pettuse ennetamist ja kindlakstegemist ning teha ümberkorraldusi asjaomaste ametkondade töös. Strateegiliseks analüüsiks võib kasutada üksnes anonüümseid andmeid.

III PEATÜKK

TOLLIINFOSÜSTEEMI TOIMIMINE JA KASUTAMINE

Artikkel 3

1. Tolliinfosüsteem koosneb keskandmebaasist, millele on võimalik igas liikmesriigis juurde pääseda terminalide kaudu. Keskandmebaas sisaldab eranditult artikli 1 lõikes 2 sätestatud eesmärgi täitmiseks vajalikke andmeid, sealhulgas isikuandmeid, mis liigitatakse järgmiselt:

kaubad;

b)	transpordivahendid;

c)	ettevõtted;

isikud;

e)	pettuse arengutendentsid;

f)	kasutatavad erialateadmised;

g)	kinnipeetud, arestitud või konfiskeeritud esemed;

h)	kinnipeetud, arestitud või konfiskeeritud sularaha.

2. Komisjon tagab tolliinfosüsteemi infrastruktuuri tehnilise haldamise kooskõlas eeskirjadega, mis on ette nähtud nõukogu vastu võetud rakendussätetega.

Komisjon annab haldamise kohta aru artiklis 27 osutatud komiteele.

3. Komisjon edastab kõnealusele komiteele tehnilise haldamise praktilise korra.

Artikkel 4

1. Liikmesriigid määravad kindlaks kirjed, mis tuleb tolliinfosüsteemi sisestada iga artikli 3 lõikes 1 osutatud kategooria kohta ulatuses, mis on vajalik süsteemi eesmärgi saavutamiseks. Mingil juhul ei kanta artikli 3 lõike 1 punktis e osutatud kategooriasse isikuandmeid.

2. Artikli 3 lõike 1 punktides a–d osutatud kategooriates infosüsteemi sisestatavad andmed sisaldavad üksnes järgmist informatsiooni:

a)	perekonnanimi, neiupõlvenimi, eesnimed, endised perekonnanimed ja varjunimed;

b)	sünniaeg ja -koht;

c)	kodakondsus;

sugu;

e)	isikut tõendavate dokumentide (pass, ID-kaart, juhiluba) number, väljaandmise koht ja kuupäev;

aadress;

g)	kõik eriomased füüsilised ja püsivad tunnused;

h)	andmete sisestamise põhjus;

i)	soovitatavad meetmed;

j)	relvakandmisele, vägivallatsemisele või seaduse eest kõrvalehoidmisele viitav hoiatuskood;

k)	transpordivahendi registreerimisnumber.

3. Artikli 3 lõike 1 punktis f osutatud kategoorias infosüsteemi sisestatavad andmed sisaldavad üksnes ekspertide perekonna- ja eesnimesid.

4. Artikli 3 lõike 1 punktides g ja h osutatud kategooriates infosüsteemi sisestatavad andmed sisaldavad üksnes järgmist informatsiooni:

a)	perekonnanimi, neiupõlvenimi, eesnimed, endised perekonnanimed ja varjunimed;

b)	sünniaeg ja -koht;

c)	kodakondsus;

sugu;

aadress.

5. Mitte mingil juhul ei sisestata isikuandmeid, mis on loetletud raamotsuse 2008/977/JSK artiklis 6 ning mis on sisestatud tolliinfosüsteemi.

Artikkel 5

1. Artikli 3 lõike 1 punktides a–g nimetatud kategooriatesse kuuluvad andmed sisestatakse tolliinfosüsteemi üksnes vaatluste, aruannete, varjatud jälgimise, erikontrolli ja strateegilise või tegevusanalüüsi jaoks.

Artikli 3 lõike 1 punktis h nimetatud kategooriasse kuuluvad andmed sisestatakse tollinfosüsteemi üksnes strateegilise või tegevusanalüüsi jaoks.

2. Lõikes 1 nimetatud soovitatavate meetmete jaoks võib artikli 3 lõikes 1 nimetatud kategooriatesse kuuluvaid isikuandmeid sisestada tolliinfosüsteemi üksnes juhul, kui eelkõige varasema ebaseadusliku tegevuse põhjal on võimalik tõendada, et asjaomane isik on toime pannud, on toime panemas või kavatseb toime panna siseriiklike õigusaktide tõsiseid rikkumisi.

Artikkel 6

1. Kui artikli 5 lõikes 1 osutatud meetmed viiakse ellu, võib osaliselt või tervikuna koguda järgmist teavet ja saata selle edastanud liikmesriigile:

i)	fakt, et asjaomane kaup, transpordivahend, äriühing või isik on leitud;

ii)	kontrolli koht, aeg ja põhjus;

iii)	reisi teekond ja sihtkoht;

iv)	asjaomast isikut saatvad või kasutatud transpordivahendis viibivad isikud;

v)	kasutatud transpordivahend;

vi)	kaasas olevad esemed;

vii)	kauba, transpordivahendi, ettevõtte või isiku leidmise asjaolud.

Kui sellist teavet kogutakse varjatud jälgimise käigus, tuleb võtta meetmeid, mis tagavad, et jälgimise varjatust ei seata ohtu.

2. Artikli 5 lõikes 1 nimetatud erikontrolliga seoses võib isikuid, transpordivahendeid ja esemeid läbi otsida ulatuses, mis on lubatud ja kooskõlas selle liikmesriigi õigus- ja haldusnormide ning menetlustega, kus läbiotsimine toimub. Kui liikmesriigi õigusaktid erikontrolli ei luba, asendab see liikmesriik need automaatselt vaatluste ja aruannete tegemise või varjatud jälgimisega.

Artikkel 7

1. Iga liikmesriigi määratud riigiasutustel on vahetu juurdepääs tolliinfosüsteemi sisestatud andmetele. Kõnealusteks riigiasutusteks on tolliametid, kuid ka muud asutused, kes on asjaomase liikmesriigi õigus- ja haldusnormide ning menetluste kohaselt pädevad tegutsema artikli 1 lõikes 2 sätestatud eesmärgi saavutamiseks.

2. Iga liikmesriik saadab teistele liikmesriikidele ja artiklis 27 osutatud komiteele pädevate asutuste loetelu, kellel on käesoleva artikli lõike 1 kohaselt vahetu juurdepääs tolliinfosüsteemile, ja täpsustab iga asutuse puhul, millistele andmetele tal on juurdepääs ja millisel eesmärgil.

3. Erandina lõigetest 1 ja 2 võib nõukogu ühehäälse otsusega lubada tolliinfosüsteemi kasutada rahvusvahelistel või piirkondlikel organisatsioonidel. Nõukogu võtab nimetatud otsuse tegemisel arvesse kõiki vastastikuseid kokkuleppeid ja artiklis 25 nimetatud ühise järelevalveasutuse arvamusi selle kohta, kas andmekaitse meetmed on piisavad.

Artikkel 8

1. Liikmesriigid, Europol ja Eurojust võivad kasutada tolliinfosüsteemist saadud teavet üksnes artikli 1 lõikes 2 sätestatud eesmärgi saavutamiseks. Nad võivad kõnealust teavet siiski kasutada ka halduslikel või muudel eesmärkidel selle liikmesriigi, kes on andmed tolliinfosüsteemi sisestanud, eelneval loal ja tema poolt kehtestatud tingimustel. Nimetatud muudel eesmärkidel kasutamine peab olema kooskõlas selle liikmesriigi õigus- ja haldusnormide ning menetlustega, kes soovib teavet kasutada raamotsuse 2008/977/JSK artikli 3 lõike 2 kohaselt, ning kasutamise puhul tuleb arvesse võtta Euroopa Nõukogu ministrite komitee soovituse nr R (87) 15 põhimõtet 5.2.i.

2. Ilma et see piiraks käesoleva artikli lõigete 1 ja 4, artikli 7 lõike 3 ning artiklite 11 ja 12 kohaldamist, võivad tolliinfosüsteemist saadud andmeid igas liikmesriigis kasutada üksnes need kõnealuse liikmesriigi määratud ametiasutused, kes on selle liikmesriigi õigus- ja haldusnormide ning menetluste kohaselt pädevad tegutsema artikli 1 lõikes 2 sätestatud eesmärgi saavutamiseks.

3. Iga liikmesriik saadab teistele liikmesriikidele ja artiklis 27 osutatud komiteele nende pädevate asutuste loetelu, kelle ta on määranud käesoleva artikli lõike 2 kohaselt.

4. Andmed süsteemi sisestanud liikmesriigi eelneval loal ja tema poolt kehtestatud tingimustel võib tolliinfosüsteemist saadud andmeid edastada muudele kui käesoleva artikli lõike 2 kohaselt määratud siseriiklikele asutustele, kolmandatele riikidele ja rahvusvahelistele või piirkondlikele organisatsioonidele, kes soovivad neid andmeid kasutada. Iga liikmesriik võtab kasutusele erimeetmed, et tagada nende andmete turvalisus väljaspool tema territooriumi asuvatele asutustele andmete edastamise ajal. Andmed selliste meetmete kohta tuleb edastada artiklis 25 osutatud ühisele järelevalveasutusele.

Artikkel 9

1. Kui käesoleva otsusega ei nähta ette rangemaid sätteid, reguleerivad andmete sisestamist tolliinfosüsteemi andmed edastanud liikmesriigi õigus- ja haldusnormid ning menetlused.

2. Kui käesoleva otsusega ei nähta ette rangemaid sätteid, reguleerivad tolliinfosüsteemist saadud andmete kasutamist, kaasa arvatud kõikide andmed edastanud liikmesriigi soovitatud artikli 5 lõike 1 kohaste meetmete rakendamist, selliseid andmeid kasutava liikmesriigi õigus- ja haldusnormid ning menetlused.

Artikkel 10

1. Iga liikmesriik määrab pädeva tolliasutuse, kes vastutab riigi tolliinfosüsteemi eest.

2. Lõikes 1 osutatud asutus vastutab tolliinfosüsteemi nõuetekohase toimimise eest liikmesriigis ja võtab vajalikke meetmeid, et tagada käesoleva otsuse sätete täitmine.

3. Liikmesriigid edastavad üksteisele lõikes 1 nimetatud tolliasutuse nime.

Artikkel 11

1. Vastavalt artiklitele 1, 3–6 ja 15–19 on Europolil õigus oma volituste piires ja oma ülesannete täitmisel pääseda juurde tolliinfosüsteemi sisestatud andmetele ning nende andmete kohta päringuid teha.

2. Juhul kui Europol leiab päringu tegemisel, et Europolis töödeldud teave langeb kokku tolliinfosüsteemi sisestatud andmetega, teavitab ta nõukogu 6. aprilli 2009. aasta otsuses 2009/371/JSK, millega asutatakse Euroopa Politseiamet (Europoli otsus), (5) määratletud kanalite kaudu liikmesriiki, kes kõnealused andmed sisestas.

3. Tolliinfosüsteemis tehtud päringu tulemusel saadud teabe kasutamine toimub selle liikmesriigi nõusolekul, kes andmed süsteemi sisestas. Kui asjaomane liikmesriik lubab kõnealust teavet kasutada, kohaldatakse selle töötlemise suhtes otsust 2009/371/JSK. Europol võib kõnealust teavet edastada kolmandatele riikidele ja kolmandatele isikutele üksnes selle liikmesriigi nõusolekul, kes andmed süsteemi sisestas.

4. Europol võib otsuse 2009/371/JSK kohaselt küsida asjaomaselt liikmesriigilt muud teavet.

5. Ilma et see piiraks lõigete 3 ja 4 kohaldamist, ei ühenda Europol tolliinfosüsteemi neid osi, millele tal on juurdepääs, ühegi Europoli poolt või Europolis andmete kogumiseks ja töötlemiseks kasutatava arvutisüsteemiga ega edasta neis olevaid andmeid sellisesse süsteemi ega lae alla või muul moel kopeeri ühtegi tolliinfosüsteemi osa.

Europol annab juurdepääsu tolliinfosüsteemi sisestatud andmetele üksnes selleks nõuetekohaselt volitatud Europoli töötajatele.

Europol lubab otsuse 2009/371/JSK artikli 34 alusel moodustatud ühisel järelevalveasutusel kontrollida Europoli tegevust seoses talle antud õigusega juurde pääseda tolliinfosüsteemi sisestatud andmetele ja teha nende kohta päringuid.

6. Käesolevat artiklit ei saa tõlgendada nii, et see mõjutaks otsuse 2009/371/JSK sätteid andmekaitse kohta või Europoli töötajate vastutuse kohta omavolilise või ebaõige andmetöötluse eest, või nii, et see mõjutaks kõnealuse otsuse kohaselt moodustatud ühise järelevalveasutuse volitusi.

Artikkel 12

1. Vastavalt artiklitele 1, 3–6 ja 15–19 on Eurojusti liikmesriikide liikmetel, nende asetäitjatel, assistentidel ja spetsiaalselt volitatud töötajatel õigus oma volituste piires ja Eurojusti ülesannete täitmisel pääseda juurde tolliinfosüsteemi sisestatud andmetele ja nende andmete kohta päringuid teha.

2. Kui Eurojusti liikmesriigi liige, nende asetäitjad, assistendid või spetsiaalselt volitatud töötajad märkavad, et Europolis töödeldud teave langeb kokku tolliinfosüsteemi sisestatud andmetega, teavitab ta sellest liikmesriiki, kes on need andmed sisestanud. Sellise päringu tegemise tulemusena saadud teavet võib edastada kolmandatele riikidele või kolmandatele isikutele üksnes andmed sisestanud liikmesriigi nõusolekul.

3. Käesolevat artiklit ei saa tõlgendada nii, et see mõjutaks nõukogu 16. detsembri 2008. aasta otsuse 2009/426/JSK (millega tugevdatakse Eurojusti ja muudetakse otsust 2002/187/JSK millega moodustatakse Eurojust, et tugevdada võitlust raskete kuritegude vastu) (6) sätteid andmekaitse kohta või Eurojusti liikmesriikide liikmete, nende asetäitjate, assistentide ja spetsiaalselt volitatud töötajate vastutuse kohta omavolilise või ebaõige andmetöötluse eest või kõnealuse otsuse kohaselt moodustatud ühise järelevalveasutuse volitusi.

4. Ühtegi tolliinfosüsteemi osa, millele Eurojusti liikmesriikide liikmetel, nende asetäitjatel, assistentidel ja spetsiaalselt volitatud töötajatel on juurdepääs, ei või ühendada ühegi Eurojusti poolt või Eurojustis andmete kogumiseks ja töötlemiseks kasutatava arvutisüsteemiga ning nendes süsteemides sisalduvaid andmeid ei või edastada mis tahes teise arvutisüsteemi; samuti ei või ühtegi tolliinfosüsteemi osa alla laadida.

5. Juurdepääsuõigus tolliinfosüsteemi sisestatud andmetele on üksnes Eurojusti liikmesriikide liikmetel, nende asetäitjatel, assistentidel ja spetsiaalselt volitatud töötajatel ega laiene teistele Eurojusti töötajatele.

IV PEATÜKK

ANDMETE MUUTMINE

Artikkel 13

1. Üksnes andmed edastanud liikmesriigil on õigus muuta, täiendada, parandada ja kustutada andmeid, mida ta on sisestanud tolliinfosüsteemi.

2. Kui andmed edastanud liikmesriik märkab või tema tähelepanu juhitakse asjaolule, et tema sisestatud andmed sisaldavad faktivigu või on sisestatud ja säilitatakse käesoleva otsuse vastaselt, muudab, täiendab, parandab või kustutab see liikmesriik nõuetekohaselt andmed ning teavitab sellest vastavalt teisi liikmesriike, Europoli ja Eurojusti.

3. Kui liikmesriigil, Europolil või Eurojustil on tõendeid, mis võimaldavad väita, et andmekirje sisaldab faktivigu või on tolliinfosüsteemi sisestatud ja seal säilitatud käesoleva otsuse vastaselt, teavitab ta sellest andmed edastanud liikmesriiki niipea kui võimalik. Andmed edastanud liikmesriik kontrollib kõnealuseid andmeid ja vajaduse korral parandab või kustutab viivitamata kirje. Andmed edastanud liikmesriik teatab teistele liikmesriikidele, Europolile ja Eurojustile kõik tehtud parandused ja kustutused.

4. Kui liikmesriik märkab tolliinfosüsteemi andmeid sisestades, et tema teade on vastuolus eelmise teatega sisu või soovitatava meetme poolest, teavitab ta sellest viivitamata eelmise teate esitanud liikmesriiki. Seejärel püüavad mõlemad liikmesriigid küsimuse lahendada. Lahkarvamuse korral jääb kehtima varasem teade, kuid süsteemi sisestatakse need uue teate osad, mis ei ole esimese teatega vastuolus.

5. Kui liikmesriigi kohus või muu pädev asutus teeb lõpliku otsuse muuta, täiendada, parandada või kustutada tolliinfosüsteemi sisestatud andmeid, kohustuvad liikmesriigid vastastikku seda otsust täitma, kui käesolevas otsuses ei ole sätestatud teisiti. Kui kohtute või teiste pädevate asutuste otsused, kaasa arvatud artikli 23 lõikes 1 osutatud otsused parandamise või kustutamise kohta on omavahel vastuolus, kustutab kõnealused andmed süsteemist need sisestanud liikmesriik.

V PEATÜKK

ANDMETE SÄILITAMINE

Artikkel 14

1. Tolliinfosüsteemi sisestatud andmeid säilitatakse üksnes nii kaua, kui on vaja selle eesmärgi saavutamiseks, milleks nad sisestati. Andmed edastanud liikmesriik kontrollib andmete säilitamise vajalikkust vähemalt üks kord aastas.

2. Andmed edastanud liikmesriik võib kontrolliperioodi jooksul otsustada säilitada andmed järgmise kontrollini, juhul kui nende säilitamine on vajalik selle eesmärgi saavutamiseks, milleks nad sisestati. Ilma et see piiraks artiklite 22 ja 23 kohaldamist, kantakse andmete säilitamise otsuse puudumise korral need automaatselt üle tolliinfosüsteemi sellesse ossa, millele on juurdepääs piiratud vastavalt käesoleva artikli lõikele 4.

3. Kui lõike 2 kohaselt on ette nähtud tolliinfosüsteemis säilitatavate andmete ülekandmine, teavitab tolliinfosüsteem sellest automaatselt andmed edastanud liikmesriiki kuu aega ette.

4. Käesoleva artikli lõike 2 kohaselt üle kantud andmeid säilitatakse tolliinfosüsteemis ühe aasta jooksul, ent ilma et see piiraks artiklite 22 ja 23 kohaldamist, säilib juurdepääsuõigus neile andmetele üksnes artiklis 27 osutatud komitee esindajal või artiklis 24 ja artikli 25 lõikes 1 nimetatud järelevalveasutustel. Selle aja jooksul võib andmetega tutvuda üksnes nende täpsuse ja seaduslikkuse kontrollimiseks ning seejärel tuleb need andmed kustutada.

VI PEATÜKK

TOLLI UURIMISJUHTUMITE ANDMEBAASI LOOMINE

Artikkel 15

1. Tolliinfosüsteem sisaldab lisaks artikli 3 kohaselt säilitatavatele andmetele ka käesolevale peatükile vastavaid andmeid eriandmebaasis, edaspidi „tolli uurimisjuhtumite andmebaas”. Ilma et see piiraks käesoleva peatüki ning VII ja VIII peatüki sätteid, kohaldatakse käesoleva otsuse sätteid ka tolli uurimisjuhtumite andmebaasi suhtes. Sellele vaatamata ei kohaldata artikli 21 lõikes 2 sätestatud erandit.

2. Tolli uurimisjuhtumite andmebaasi eesmärk on võimaldada vastavalt artiklile 7 määratud tolliuurimist teostavatel siseriiklikel asutustel ühe või mitme isiku või ettevõtja tegevuse uurimisel või selle kohta toimiku avamisel ning samuti Europolil ja Eurojustil selgitada välja teiste liikmesriikide pädevad asutused, kes uurivad või on uurinud nende isikute või ettevõtete tegevust, et uurimistoimikute olemasolu kohta teabe saamise abil saavutada artikli 1 lõikes 2 osutatud eesmärk.

3. Iga liikmesriik saadab tolli uurimisjuhtumite andmebaasi tarbeks kõigile teistele liikmesriikidele, Europolile, Eurojustile ja artiklis 27 osutatud komiteele oma siseriiklike õigusaktide tõsistest rikkumiste loetelu.

See loetelu hõlmab üksnes rikkumisi, mille eest võidakse karistada:

a)	vabadusekaotuse või vabadust piirava julgeolekumeetmega, mille kestus on maksimaalselt 12 kuud, või

b)	rahatrahviga vähemalt 15 000 eurot.

4. Kui tolli uurimisjuhtumite andmebaasist teavet otsiv liikmesriik vajab isiku või ettevõtte kohta andmebaasis salvestatud uurimistoimiku kohta lisateavet, taotleb ta teabe edastanud liikmesriigilt abi kehtivate vastastikust abi käsitlevate õigusaktide alusel.

VII PEATÜKK

TOLLI UURIMISJUHTUMITE ANDMEBAASI TOIMIMINE JA KASUTAMINE

Artikkel 16

1. Uurimistoimikutesse kantud andmed sisestatakse tolli uurimisjuhtumite andmebaasi üksnes artikli 15 lõikes 2 sätestatud eesmärgil. Sisestatakse üksnes järgmised andmed:

isik või ettevõte, kelle kohta on või on olnud liikmesriigi pädevas asutuses avatud uurimistoimik ja

i)	keda selle liikmesriigi siseriikliku õiguse kohaselt kahtlustatakse siseriiklike õigusaktide tõsises rikkumises või selles osalemises või

ii)	kelle puhul on selline rikkumine tuvastatud või

iii)	kelle suhtes on sellise rikkumise eest mõistetud haldus- või kohtulik karistus;

b)	uurimistoimikuga hõlmatud valdkond;

c)	juhtumiga tegeleva liikmesriigi asutuse nimi, riikkondsus ja kontaktandmed koos toimiku numbriga.

Punktides a–c osutatud andmed sisestatakse iga isiku või ettevõtte puhul eraldi kirjesse. Kirjete vahel seoste loomine ei ole lubatud.

2. Lõike 1 punktis a osutatud isikuandmed koosnevad üksnes järgmisest:

a)	isikute puhul: perekonnanimi, neiupõlvenimi, eesnimed, endised perekonnanimed ja varjunimed, sünniaeg ja -koht, kodakondsus ja sugu;

b)	ettevõtete puhul: ärinimi, ettevõtte tegevuse raames kasutatav nimi, aadress, käibemaksukohustuslasena registreerimise number ja aktsiisimaksu identifitseerimisnumber.

3. Andmed sisestatakse vastavalt artiklile 19 piiratud ajaks.

Artikkel 17

Liikmesriik ei ole ühelgi konkreetsel juhul kohustatud sisestama artiklis 16 osutatud andmeid, kui – ja sellisel juhul niikauaks, kui – see ohustaks avalikku korda või muid olulisi huve, eelkõige kuna see oleks vahetuks ja tõsiseks ohuks tema avalikule julgeolekule või teise liikmesriigi või kolmanda riigi avalikule julgeolekule, või kui kaalul on samaväärse tähtsusega muud olulised huvid või kui sisestatud andmed võiksid tõsiselt rikkuda üksikisikute õigusi või kahjustaks käimasolevat uurimist.

Artikkel 18

1. Andmete tolli uurimisjuhtumite andmebaasi sisestamise ja andmebaasiga tutvumise õigus on üksnes artikli 15 lõikes 2 osutatud asutustel.

2. Iga tolli uurimisjuhtumite andmebaasi päring hõlmab järgmisi isikuandmeid:

a)	isikute puhul: eesnimi ja/või perekonnanimi ja/või neiupõlvenimi ja/või endised perekonnanimed ja/või varjunimed ja/või sünnikuupäev;

b)	ettevõtete puhul: ärinimi ja/või ettevõtte tegevuse raames kasutatav nimi ja/või aadress ja/või käibemaksukohustuslasena registreerimise number ja/või aktsiisimaksu identifitseerimisnumber.

VIII PEATÜKK

TOLLI UURIMISJUHTUMITE ANDMEBAASIS OLEVATE ANDMETE SÄILITAMINE

Artikkel 19

1. Tolli uurimisjuhtumite andmebaasis olevate andmete säilitamise aeg määratakse kindlaks vastavalt andmeid sisestava liikmesriigi õigus- ja haldusnormidele ning menetlustele. Mingil juhul ei tohi ületada järgmisi andmete andmebaasi sisestamise kuupäevast algavaid tähtaegu:

a)	käimasoleva uurimisega seotud andmeid ei säilitata andmebaasis üle kolme aasta, kui selle aja jooksul ei tuvastata rikkumist. Andmed kustutatakse enne kolmeaastase ajavahemiku möödumist, kui viimasest uurimistoimingust on möödunud 12 kuud;

b)	andmeid uurimisdokumentide kohta, mille põhjal on rikkumine tuvastatud, kuid mille alusel ei ole veel süüdimõistvat kohtuotsust tehtud või trahvi määratud, säilitatakse kuni kuus aastat;

c)	andmeid uurimisdokumentide kohta, mille alusel on esitatud süüdistus või määratud trahv, säilitatakse kuni kümme aastat.

2. Niipea kui mõne artikli 16 kohaldamisalasse kuuluva isiku või ettevõtte suhtes teabe edastanud liikmesriigi õigusnormide kohaselt uurimine lõpetatakse, tuleb kõik andmed selle isiku või ettevõtte kohta viivitamata kustutada igas lõike 1 punktides a–c osutatud uurimise etapis.

3. Andmed kustutatakse tolli uurimisjuhtumite andmebaasist automaatselt, kui lõikes 1 osutatud andmete säilitamise tähtaeg on möödunud.

IX PEATÜKK

ISIKUANDMETE KAITSE

Artikkel 20

Raamotsust 2008/977/JSK kohaldatakse andmevahetuse kaitse suhtes kooskõlas käesoleva otsusega, kui käesolevas otsuses ei ole sätestatud teisiti.

Artikkel 21

1. Andmeid võib kopeerida üksnes tehnilisel otstarbel, kui see on artiklis 7 osutatud asutustele vahetuks andmeotsinguks vajalik.

2. Kui artikli 8 lõikest 1 ei tulene teisiti, ei või teiste liikmesriikide poolt tolliinfosüsteemi sisestatud isikuandmeid kopeerida muudesse siseriiklikesse andmefailidesse, välja arvatud juhul, kui kopeerimine on seotud riskijuhtimissüsteemidega, mida kasutatakse tollikontrolli suunamiseks siseriiklikul tasandil, või kui kopeerimine on seotud tegevusanalüüsisüsteemiga, mida kasutatakse tegevuse koordineerimiseks. Kopeerida võib erijuhtude või uurimise jaoks vajalikus ulatuses.

3. Lõikes 2 osutatud kahel erandjuhul on üksnes iga liikmesriigi siseriiklike asutuste poolt volitatud analüütikutel õigus tolliinfosüsteemist saadud isikuandmeid töödelda kas riskijuhtimissüsteemides, mida siseriiklikud asutused kasutavad tollikontrolli suunamiseks, või tegevusanalüüsisüsteemis, mida kasutatakse tegevuse koordineerimiseks.

4. Iga liikmesriik saadab kõikidele teistele liikmesriikidele ja artiklis 27 osutatud komiteele selliste riskijuhtimisasutuste nimekirja, mille juures töötavatel analüütikutel on õigus tolliinfosüsteemi sisestatud isikuandmeid kopeerida ja töödelda.

5. Tolliinfosüsteemist kopeeritud isikuandmeid säilitatakse üksnes nii kaua, kui on vaja selle eesmärgi saavutamiseks, milleks nad kopeeriti. Andmed kopeerinud liikmesriik kontrollib andmete säilitamise vajalikkust vähemalt kord aastas. Säilitamise aeg ei ole pikem kui kümme aastat. Isikuandmed, mida pole tegevusanalüüsi jätkamiseks vaja, kustutatakse viivitamata või muudetakse anonüümseks.

Artikkel 22

Isikute õigusi seoses tolliinfosüsteemis sisalduvate isikuandmetega, eelkõige õigust andmetele juurde pääseda, parandada, kustutada või blokeerida rakendatakse selle raamotsust 2008/977/JSK rakendava liikmesriigi õigus- ja haldusnormide ning menetluste kohaselt, kus isikuid oma õigusi teostavad. Juurdepääsu andmisest keeldutakse selles ulatuses, mis on vajalik ja proportsionaalsuse alusel põhjendatud, et mitte seada ohtu mis tahes käimasolevaid uurimisi, või varjatud järelevalve või vaatluste ja aruannete tegemise ajal. Erandi kohaldamise hindamisel võetakse arvesse asjaomase isiku õigustatud huvisid.

Artikkel 23

1. Igaüks võib iga liikmesriigi territooriumil kooskõlas kõnealuse liikmesriigi õigus- ja haldusnormide ning menetlustega pöörduda hagi või vajaduse korral kaebusega kohtu või kõnealuse liikmesriigi õigus- ja haldusnormide ning menetluste kohaselt pädeva asutuse poole seoses teda käsitlevate isikuandmetega tolliinfosüsteemis, et:

a)	parandada või kustutada faktivigu sisaldavad isikuandmed;

b)	parandada või kustutada isikuandmed, mis on sisestatud või mida säilitatakse tolliinfosüsteemis käesoleva otsuse vastaselt;

c)	saada juurdepääs isikuandmetele;

d)	blokeerida isikuandmed;

e)	saada hüvitist vastavalt artikli 30 lõikele 2.

2. Ilma et see piiraks artikli 31 sätete kohaldamist, kohustuvad asjaomased liikmesriigid vastastikku täitma kohtu või muu pädeva asutuse lõplikke otsuseid vastavalt käesoleva artikli lõike 1 punktidele a–c.

Artikkel 24

Liikmesriigid määravad siseriikliku järelevalveasutuse või -asutused, kes vastutavad isikuandmete kaitse eest ja teostavad sõltumatut järelevalvet selliste tolliinfosüsteemi sisestatud andmete üle raamotsuse 2008/977/JSK kohaselt.

Artikkel 25

1. Luuakse ühine järelevalveasutus, millesse kuulub kaks esindajat iga liikmesriigi sõltumatust järelevalveasutusest või järelevalveasutustest.

2. Ühine järelevalveasutus kontrollib käesoleva otsuse ja raamotsuse 2008/977/JSK sätete kohaldamist seoses üksikisikute kaitsega isikuandmete töötlemisel tolliinfosüsteemi kaudu ning tagab nende sätete kohaldamise.

3. Selleks on ühine järelevalveasutus pädev teostama järelevalvet tolliinfosüsteemi toimimise üle, läbi vaatama selle tööga seotud rakendamis- või tõlgendamisraskusi, uurima probleeme, mis võivad tekkida liikmesriikide siseriiklikel järelevalveasutustel sõltumatu järelevalve teostamisel või üksikisikutel süsteemile juurdepääsu õiguse kasutamisel, ning koostama ettepanekuid probleemidele ühiste lahenduste leidmiseks.

4. Oma kohustuste täitmisel on ühisel järelevalveasutusel juurdepääs tolliinfosüsteemile.

5. Ühise järelevalveasutuse koostatud aruanded edastatakse asutustele, kellele siseriiklikud järelevalveasutused esitavad oma aruanded, Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

Artikkel 26

1. Euroopa andmekaitseinspektor teostab järelevalvet komisjoni tolliinfosüsteemialase tegevuse üle. Seejuures kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määruse (EÜ) nr 45/2001 (üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta) (7) artiklites 46 ja 47 osutatud kohustusi ja pädevust.

2. Ühine järelevalveasutus ja Euroopa andmekaitseinspektor, kumbki tegutsedes oma pädevuse piires, teevad üksteisega oma kohustuste raames aktiivselt koostööd ja tagavad tolliinfosüsteemi koordineeritud järelevalve, seahulgas asjaomaste soovituste andmisel.

3. Ühine järelevalveasutus ja Euroopa andmekaitseinspektor kohtuvad sel eesmärgil vähemalt kaks korda aastas. Nende koosolekute kulude katmise ja korraldamise eest vastutab Euroopa andmekaitseinspektor.

X PEATÜKK

INSTITUTSIOONILINE RAAMISTIK

Artikkel 27

1. Luuakse liikmesriikide tolliametite esindajatest koosnev komitee. Lõike 2 punkti a puhul teeb komitee oma otsused ühehäälselt ja lõike 2 punkti b puhul kahekolmandikulise häälteenamusega. Komitee võtab oma töökorra vastu ühehäälselt.

2. Komitee vastutab järgmise eest:

a)	käesoleva otsuse rakendamine ja nõuetekohane kohaldamine, ilma et see piiraks artiklis 24, artikli 25 lõikes 1 ja artikli 26 lõikes 1 osutatud asutuste volitusi;

b)	tolliinfosüsteemi tehniliselt ja töökorralduslikult nõuetekohane toimimine. Komitee võtab kõik vajalikud meetmed, et tagada artiklites 14 ja 28 sätestatud meetmete nõuetekohane rakendamine seoses tolliinfosüsteemiga.

Käesoleva lõike rakendamiseks võib komiteel olla vahetu juurdepääs tolliinfosüsteemis olevatele andmetele ja õigus neid andmeid kasutada.

3. Komitee esitab kord aastas nõukogule Euroopa Liidu lepingu VI jaotise kohaselt aruande tolliinfosüsteemi tõhususe ja nõuetekohase toimimise kohta, esitades vajaduse korral soovitusi. Aruanne saadetakse teadmiseks Euroopa Parlamendile.

4. Komisjon osaleb komitee töös.

XI PEATÜKK

TOLLIINFOSÜSTEEMI TURVALISUS

Artikkel 28

1. Kõiki turvalisuse tagamiseks vajalikke haldusmeetmeid rakendavad:

a)	liikmesriikide pädevad asutused seoses asjaomases liikmesriigis asuvate tolliinfosüsteemi terminalidega ning Europol ja Eurojust;

b)	artiklis 27 osutatud komitee seoses tolliinfosüsteemi ja terminalidega, mis paiknevad tolliinfosüsteemiga samades ruumides ning mida kasutatakse tehnilisel otstarbel ja käesoleva artikli lõikes 3 ette nähtud kontrolliks.

2. Pädevad asutused, Europol, Eurojust ja artiklis 27 osutatud komitee võtavad meetmeid eelkõige selleks, et:

a)	tõkestada ilma loata isikute juurdepääsu andmete töötlemisel kasutatavatele seadmetele;

b)	takistada ilma loata isikutel andmete ja andmekandjate lugemist, kopeerimist, muutmist või kustutamist;

c)	takistada andmete loata sisestamist ja volitamata tutvumist andmetega, nende muutmist või kustutamist;

d)	takistada ilma loata isikute juurdepääsu tolliinfosüsteemis sisalduvatele andmetele andmeedastusseadmete abil;

e)	tagada, et tolliinfosüsteemi kasutama volitatud isikutel on juurdepääs üksnes nende pädevusse kuuluvatele andmetele;

f)	tagada võimalus kontrollida ja kindlaks teha, millistele asutustele võib andmeid edastada andmeedastusseadmete kaudu;

g)	tagada võimalus tagantjärele kontrollida ja kindlaks teha, milliseid andmeid on tolliinfosüsteemi sisestatud, millal ja kelle poolt, ning korraldada päringute seiret;

h)	takistada andmete ilma loata lugemist, kopeerimist, muutmist või kustutamist andmeedastuse ja andmekandjate transportimise ajal.

3. Artiklis 27 osutatud komitee jälgib tolliinfosüsteemist päringute tegemist, et kontrollida, kas andmeotsingud olid lubatud ja kas otsijad olid volitatud kasutajad. Vähemalt 1 % kõigist andmeotsingutest tuleb kontrollida. Selliste andmeotsingute ja kontrollimiste loetelu säilitatakse süsteemis ning artiklis 27 osutatud komitee ning artiklites 24 ja 25 osutatud järelevalveasutused võivad seda kasutada üksnes eespool nimetatud põhjusel. Loetelu kustutatakse kuue kuu möödumisel.

Artikkel 29

Artikli 10 lõikes 1 nimetatud pädev tolliasutus vastutab artiklis 28 nimetatud turvameetmete eest seoses asjaomase liikmesriigi territooriumil paiknevate terminalide, artikli 14 lõigetes 1 ja 2 ning artiklis 19 sätestatud kontrollimise ja üldiselt käesoleva otsuse nõuetekohase rakendamisega, kui see on kõnealuse liikmesriigi õigus- ja haldusnormide ning menetluste põhjal vajalik.

XII PEATÜKK

VASTUTUS JA KOHUSTUSED

Artikkel 30

1. Iga liikmesriik tagab, et raamotsuse 2008/977/JSK artikli 3, artikli 4 lõike 1 ja artikli 8 kohaselt tolliinfosüsteemi sisestatud andmed on täpsed, ajakohased, täielikud, usaldusväärsed ja seaduslikult sisestatud.

2. Iga liikmesriik vastutab oma siseriikliku õiguse kohaselt mis tahes kahju eest, mida on põhjustatud isikule tolliinfosüsteemi kasutamisega. See kehtib samuti kahju puhul, mille põhjustas liikmesriik, kes sisestas ebatäpsed andmed või kes sisestas andmed või säilitab andmeid ebaseaduslikult.

3. Kui andmed saanud liikmesriik tasub hüvitise teise liikmesriigi poolt tolliinfosüsteemi sisestatud ebatäpsete andmete kasutamisest põhjustatud kahju eest, hüvitab andmed sisestanud liikmesriik andmed saanud liikmesriigile kahjutasuna makstud summad, võttes arvesse andmed saanud liikmesriigi kõiki võimalikke vigu.

4. Europoli ja Eurojusti vastutust reguleerivad nende asutamist käsitlevad õigusaktid.

Artikkel 31

1. Andmetöötluse keskse infrastruktuuri (riistvara), tarkvara ja spetsiaalsete võrguühenduste ning nendega seotud toodete soetamise, uurimise, arendamise ja hooldamisega ning tootmis-, tugi- ja koolitusteenuste osutamisega seonduvad kulud, mis on lahutamatult seotud tolliinfosüsteemi toimimisega, et kohaldada ühenduse tolli- ja põllumajandusalaseid eeskirju, ning liikmesriikidel oma territooriumil tolliinfosüsteemi kasutamisel tekkinud kulud, sealhulgas sidekulud, kaetakse Euroopa Ühenduste üldeelarvest.

2. Käesoleva otsuse täitmisest tulenevad siseriiklike tööjaamade/terminalide hoolduskulud kannavad liikmesriigid.

XIII PEATÜKK

RAKENDUS- JA LÕPPSÄTTED

Artikkel 32

Käesoleva otsuse kohast teavet vahetavad otseselt liikmesriikide ametiasutused.

Artikkel 33

Liikmesriigid tagavad oma õigusaktide vastavuse käesoleva otsusega alates 27. maist 2011.

Artikkel 34

1. Käesolev otsus asendab TIS konventsiooni ning samuti Euroopa Liidu lepingu artikli K.3 alusel koostatud 12. märtsi 1999. aasta protokolli rahapesu reguleerimisala kohta infotehnoloogia tollialase kasutamise konventsioonis ja transpordivahendite registreerimisnumbrite konventsiooni lisamise kohta (8) ja 8. mai 2003. aasta protokolli, mis on koostatud Euroopa Liidu lepingu artikli 34 kohaselt ja millega muudetakse infotehnoloogia tollialase kasutamise konventsiooni tolli uurimisjuhtumite andmebaasi loomise osas (9) alates 27. maist 2011.

2. Sellest tulenevalt tunnistatakse infotehnoloogia tollialase kasutamise konventsioon ja lõikes 1 osutatud protokollid alates käesoleva otsuse kohaldamise kuupäevast kehtetuks.

Artikkel 35

Kui käesolevast otsusest ei tulene teisiti, tunnistatakse alates 27. maist 2011 kehtetuks kõik artikli 33 lõikes 1 osutatud TIS konventsiooni ning selle protokollide rakendusmeetmed.

Artikkel 36

1. Käesolev otsus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

2. Seda kohaldatakse alates 27. maist 2011.

Brüssel, 30. november 2009

Nõukogu nimel

eesistuja

B. ASK

(1) 24. novembri 2009. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(2) ELT L 350, 30.12.2008, lk 60.

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuli 2008. aasta määrus (EÜ) nr 766/2008, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 515/97 liikmesriikide haldusasutuste vastastikusest abist ning haldusasutuste ja komisjoni vahelisest koostööst tolli- ja põllumajandusküsimusi käsitlevate õigusaktide nõutava kohaldamise tagamiseks (ELT L 218, 13.8.2008, lk 48).

(4) EÜT C 316, 27.11.1995, lk 33.

(5) ELT L 121, 15.5.2009, lk 37.

(6) ELT L 138, 4.6.2009, lk 14.

(7) EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1.

(8) EÜT C 91, 31.3.1999, lk 2.

(9) ELT C 139, 13.6.2003, lk 2.

10.12.2009

Euroopa Liidu Teataja

L 323/31

EFTA JÄRELEVALVEAMETI OTSUS

nr 28/08/COL,

23. jaanuar 2008,

puidukava kohta (Verdiskapningsprogrammet for tre) Norra

EFTA JÄRELEVALVEAMET (1),

võttes arvesse Euroopa Majanduspiirkonna lepingut, (2) eriti selle artikleid 61–63 ja protokolli nr 26,

võttes arvesse EFTA riikide vahelist järelevalveameti ja kohtu asutamist käsitlevat lepingut, (3) eriti selle artiklit 24,

võttes arvesse järelevalve- ja kohtulepingu protokolli nr 3 I osa artikli 1 lõiget 2 ja II osa artikli 4 lõiget 4, artiklit 6, artikli 7 lõiget 5, artikleid 13 ja 14,

võttes arvesse järelevalveameti suuniseid (4) EMP lepingu artiklite 61 ja 62, eelkõige piirkondlikku abi ning uurimis- ja arendustegevuseks antavat abi käsitlevate jaotiste kohaldamise ja tõlgendamise kohta,

võttes arvesse koolitusabi ja väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele (VKE) antava abi puhul tehtavaid grupierandeid käsitlevaid määrusi, samuti vähese tähtsusega abi käsitlevat määrust (5),

võttes arvesse järelevalveameti 17. mai 2006. aasta otsust nr 147/06/COL järelevalve- ja kohtulepingu protokolli nr 3 I osa artikli 1 lõikes 2 ette nähtud ametliku uurimismenetluse algatamise kohta,

olles palunud huvitatud isikutel esitada oma märkused vastavalt järelevalve- ja kohtulepingu protokolli nr 3 II osa artiklile 6 (6)

ning arvestades järgmist:

I. ASJAOLUD

1. Menetluskord

1. veebruari 2005. aasta kirjaga (reg-nr 307555) sai järelevalveamet Norra müüritise ja betoonitööstuse kutseühingult byggutengrenser.no (edaspidi „kaebuse esitaja”) kaebuse (edaspidi „kaebus”). Kaebuses, mille järelevalveamet sai kätte ja registreeris 3. veebruaril 2005, väidab kaebuse esitaja, et Norra annab puitehitisi tootvale tööstusele Verdiskapningsprogrammet for tre (nimetatakse ka Treprogrammet; edaspidi „puidukava”) alusel riigiabi.

17. mai 2006. aasta kirjaga ja pärast mitmete kirjade vahetust (7) teatas järelevalveamet Norra ametiasutustele, et ta on otsustanud algatada seoses puidukavaga järelevalve- ja kohtulepingu protokolli nr 3 I osa artikli 1 lõikes 2 ette nähtud menetluse.

Euroopa Liidu juures asuva Norra esinduse 3. juuli 2006. aasta kirjaga, millega edastati haldus- ja reformiministeeriumi ning põllumajandus- ja toiduministeeriumi 26. juuni 2006. aasta kirjad, esitasid Norra ametiasutused oma märkused. Järelevalveamet sai kirjad kätte ja registreeris need 4. juulil 2006 (reg-nr 380386; edaspidi „Norra ametiasutuste märkused ametliku uurimismenetluse algatamise otsuse kohta”).

Ametliku uurimismenetluse algatamise otsus nr 147/06/COL avaldati Euroopa Liidu Teatajas ja selle EMP kaasandes (8). Järelevalveamet palus huvitatud isikutel esitada oma märkused. Järelevalveamet ei saanud huvitatud isikutelt ühtegi märkust.

2007. aasta sügisel pidasid järelevalveamet ja Norra ametiasutused puidukava käsitlevaid mitteametlikke arutelusid telefoni ja elektronposti teel. Norra ametiasutused kinnitasid järelevalveametile arutelu käigus edastatud teavet kirjaga, mille riigihalduse ja reformiministeerium saatis elektrooniliselt 10. detsembril 2007 (reg-nr 456845).

2. Kavandatud meetme kirjeldus

2.1. Puidukava eesmärk ja haldamine ettevalmistavates õigusaktides

Puidukava eesmärk on sätestatud parlamendile esitatud valitsuse valges raamatus, mis käsitleb lisandväärtuse ja võimaluste loomist metsanduses (St. meld. nr 17 (1998–99); „Verdiskapning og miljø – muligheter i skogssektoren”; edaspidi „valge raamat”).

Valge raamatu eesmärk oli kehtestada metsavarade ratsionaalse ja säästva kasutamise põhimõtted ning suurendada metsanduse osatähtsust riigi majanduses ja Norra ühiskonna üldises arengus. Selle eesmärgi saavutamiseks nähti valges raamatus ette mitmed meetmed, millest üks oli puidukava. Sellega seoses nähti valges raamatus ette võtta kasutusele viieaastane kava, mille eesmärk oli suurendada lisandväärtust puittoodete ja (puidu) töötlemise valdkonnas. Täpsemalt nähti valges raamatus puidukava eesmärgina ette metsanduse ja (puidu) töötlemise lisandväärtuse suurendamist, samuti metsanduse panuse suurendamist säästvama tootmise ja tarbimise saavutamisse (9). Neid eesmärke arvesse võttes peaks puidukava keskenduma i) puittoodete töötlemise arendamisele; ii) puittoodete kasutamise suurendamisele ning iii) metsandussektori ja turu vahele jäävate eri kaubandustasandite suhete parandamisele (10). Samuti nimetati valges raamatus seda, et uus kava peaks keskenduma võimaluste leidmisele tootearenduse, tootekujunduse ja arhitektuuri valdkonnas ning et kava peaks looma võimalused selleks, et puit muutuks atraktiivsemaks ning laiema kasutusotstarbega ehitusmaterjaliks (11). Üldisemalt toodi valges raamatus välja see, et puittoodete töötlemisel lisanduva väärtuse suurenemine peaks toimuma riigisiseselt (12).

Puidukava loomise raamistik sätestati üksikasjalikumalt parlamendi alalise komitee 3. juuni 1999. aasta soovituses parlamendile (Innst. S. nr 208 (1998–1999); edaspidi „soovitus”). Soovituses tehti ettepanek luua töörühm uue abikava strateegiate, rakendamise ja rahastamisvajaduse kindlaksmääramiseks.

Varsti pärast seda, 1999. aasta juulis, loodi töörühm, mille liikmeteks olid teiste hulgas põllumajandusministeeriumi, metsaomanike ja puidutootjate kutseühingute, uurimis- ja arendusasutuste ning jaemüügisektori esindajad. Töörühm andis 14. aprillil 2000. aastal välja aruande puidukava sisu, korralduse ja rahastamise kohta (edaspidi „töörühma aruanne”).

Töörühma aruandes korratakse valitsuse valges raamatus nimetatud puidukava eesmärke. Töörühm täpsustab, et puidukava peaks piirduma töötlemisahela osaga, mis jääb metsandussektori ja puitu mehaaniliselt töötleva tööstuse vahele, kuid peaks hõlmama ka puidutöötlemistööstust toormaterjaliga varustavaid tarnijaid (nt kvaliteedi, tarnete täpsuse ja järjepidevuse parandamiseks) (13). Samuti märgitakse töörühma aruandes, et on oluline, et puidukava keskenduks Norra metsavarudele ning areng saavutataks Norra (puitu) töötleva tööstuse kaudu.

Töörühma aruande kohaselt vastutavad puidukava haldamise ja rakendamise eest i) Statens nærings- og distriktsutviklingsfond, enamasti nimetatud SND, (mis korraldati ümber ja mille uueks nimeks alates 1. jaanuarist 2004 on Innovasjon Norge) ja ii) juhtimisrühm (edaspidi „juhtimisrühm”), mis koosneb eri ministeeriumide esindajatest ja turul tegutsevatest ettevõtjatest, kelle määrab põllumajandusministeerium (14).

Töörühma aruande kohaselt peaks juhtimisrühm keskenduma kava hindamisele ja edasiarendamisele (sh väärtusahela kaasatuse tagamisele ja kontrollimisele, et tegevus vastaks kava eesmärkidele ja strateegiatele), samal ajal kui Innovasjon Norge peaks vastutama kava rakendamise eest (15). Sel eesmärgil anti Innovasjon Norgele kõikide kava raames antavate toetuste heakskiitmise ja eraldamise õigus.

Ametliku uurimismenetluse käigus selgitasid Norra ametiasutused, et puidukava rakendamisel toetuti põhimõtetele, mille kohaselt Innovasjon Norge tavaliselt tegutseb (muude abikavade haldamisel) (16). Seega tugines Innovasjon Norge puidukava raames toetusi andes i) Innovasjon Norge vahendite jagamise poliitikale; (17) ii) Innovasjon Norge EMP sise-eeskirjadele; iii) põllumajandusministeeriumi esimesele kirjale, mis käsitles vahendite jaotamist; (18) iv) Innovasjon Norge juhtumikäsitlejate juhendis sätestatud üldisele korrale ja v) järelevalveameti riigiabisuunistele. (19) Praktilisest küljest on kõige olulisemad EMP sise-eeskirjad, millele tugineb ka suurem osa Norra ametiasutuste märkustest.

Innovasjon Norge koostas EMP sise-eeskirjad tema hallatavate olemasolevate Norra abikavade põhjal. Eeskirjades selgitatakse riigiabi mõistet EMP lepingu artikli 61 lõike 1 tähenduses; need sisaldavad väljavõtteid riigiabi suunistest ja vähese tähtsusega abi suunistest ning tabelit, milles on esitatud olemasolevate abikavade toetusmäärad (20). EMP sise-eeskirju on pidevalt ajakohastatud ning seetõttu on järelevalveasutusele esitatud viis eri versiooni (21).

Norra ametiasutused väidavad, et kuigi töörühma aruanne ei sisalda tingimusi, millele projekt peab toetuse saamiseks vastama, on kõnealused tingimused sätestatud EMP sise-eeskirjades. Kuigi töörühma aruandes EMP sise-eeskirjadele eraldi ei viidata, väidavad Norra ametiasutused, et töörühma aruandes esitatud viidet puidukava rakendamise „põhimõtetele ja tavadele” (EMP õiguse piires) tuleb käsitada viitena EMP sise-eeskirjadele (22). Norra ametiasutuste sõnul on EMP sise-eeskirjad sellega muudetud puidukava lahutamatuks osaks (23). Innovasjon Norge juhtumikäsitlejatele on antud juhised hinnata taotlusi nende poolt asjakohaseks peetavate EMP sise-eeskirjades sätestatud eeskirjade alusel. Kui nad leiavad, et riigiabi puudub täielikult, võib projekti rahastada 100 % ulatuses (24).

2.2. Õiguslik alus ja aastaeelarved

Asjaomaste aastate riigieelarvetest ilmneb, et puidukava rahastab põllumajandus- ja toiduministeerium, kes eraldab selleks otse riigieelarvest igal aastal teatava summa. Puidukava rahastamise täpsemad üksikasjad on sätestatud valitsuse ettepanekus parlamendile, mis sisaldab ka 2000. aasta riigieelarvet (St. prp. nr 1 (1999–2000)), kus puidukava rahastamist käsitletakse 1142. peatükis eelarvepunkti 71 all (25). Igas järgnevate aastate riigieelarves nähti puidukava jaoks ette teatavad summad (26).

Vahendite jaotamist käsitlevas esimeses kirjas, mille põllumajandusministeerium saatis Innovasjon Norgele, eraldati Innovasjon Norgele vahendid ning volitati teda need välja maksma vastavalt töörühma aruandes sätestatud eesmärgile, sektoritele ja sihtrühmadele (27).

29. septembri 2005. aasta kirjaga, mida täiendati 3. juuli 2006. aasta kirjaga, teavitasid Norra ametiasutused järelevalveametit, et puidukava eelarved aruandeaastatel 2000–2005 olid järgmised:

Aastaeelarved

Aasta	Eelarve (miljonites Norra kroonides)	Kinnituse saanud summad (miljonites Norra kroonides)
2000	17	8,8
2001	25	25,7
2002	20	18,2
2003	36	39,3
2004	35	28,4
2005	33	39,5
Kokku	166	159,9

Toetused maksti välja kinnituse (tilsagn) andmise aastale järgnenud kolme aasta jooksul ning pärast seda, kui toetuse saaja oli projekti lõpetanud. Kui mõneks aastaks eelarve kohaselt ettenähtud rahast jäi osa kulutamata, võis allesjäänud summa kanda üle järgmisesse aastasse. Seega võib kinnituse saanud summa olla mõne aasta puhul suurem, kui sama aasta eelarves ettenähtud summa.

2.3. Puidukava alusel toetuse saajad

Töörühma aruandes nähakse ette, et puidukava peaks olema suunatud kava strateegiatega sobivaid, selle töövaldkonda jäävaid ja lisaväärtust loovaid konkreetseid projekte omavatele äriühingutele ja teistele ettevõtjatele (28).

Norra ametiasutused täpsustasid hiljem, et puidukava on avatud kõigile asjaomastele tööstusharudele („puidul põhinevad mehaanilised tootmisalad”) ning tegevusaladele, mis on seotud puidukava eesmärkide saavutamisega, näiteks puidu koos teiste materjalidega kasutamise uurimine (29). Neis piires on kava avatud „eraisikutele, äriühingutele, asutustele ja ühendustele ettevõtte ülesehitusest ja korraldusest olenemata” ning „uurimis- ja haridusasutustele” nende asutamisriigist olenemata (30).

2.4. Abikõlblikud kulud ja abi osatähtsus

Norra ametiasutused väitsid, et puidukava raames anti toetusi projektidele, mis „ … sobivad programmi strateegiatega, jäävad selle töövaldkonda ja annavad panuse selle eesmärkide saavutamisse” ning ajendavad uuendusi tegema. Töörühma aruandest ilmneb, et puidukava eesmärkide saavutamiseks tuleks järgida kolme järgmist strateegiat. Iga strateegiat rakendatakse selle puhul eraldi väljatoodud tegevuste kaudu (31). Seepärast kuuluvad selliste tegevuste kulud rahastamisele puidukava alusel.

Profiili loomise ja teabevahetuse strateegia (s.t väärtusahela arendamise soovi tekitamist ja sellesse kaasamist; oskuste, inimeste ja kapitali kaasamist; metsa ja puittoodete populaarsuse suurendamist ja profiili kujundamist; puitmaterjali eelistele keskendumist ja sellekohase teabe levitamist).

Selle strateegia rakendamiseks kasutatavad meetmed on metsa-/puiduettevõtteid positiivsest küljest kujutavad kampaaniad, kujundus- ja arhitektuuriajakirjade kaudu teabe levitamine puidu kasutamisvõimaluste kohta ning teabe pakkumine professionaalsetele kasutajatele, ülikoolidele, õppeasutustele ja tarbijatele. Muud meetmed on puiduportaali loomine Internetis ja sellise väärtusahelas teabe juhtimiseks mõeldud võrgustiku loomine, mis toimiks ka üldise teabeallikana; samuti üleriigiliste ja piirkondlike kokkusaamiste korraldamine, mis võimaldaksid kohtuda uurimis- ja arendusrühmadel, arhitektidel, disaineritel, infotehnoloogiaga tegelevatel rühmadel, turusuundumuste uurijatel, uuenduste pakkujatel, investoritel jt.

ii)

Tootearenduse ja uudsete lahenduste leidmise strateegia (hõlmab uute võimaluste, ideede ja algatuste elluviimist, toetab uuendusi ja uusi tooteid).

Selle strateegia rakendamiseks kasutatavad meetmed on struktuurilise arengu programmid, foorumite loomine väikestele ettevõtetele, mitme õppeasutusega seotud uuenduslikud projektid, disaini- ja arhitektuurikonkursid, uute toodete loomine uutes turulõikudes (näiteks vaba aja veetmine, avalikuks kasutamiseks mõeldud rajatised/infrastruktuur, tervishoiu valdkonnas kasutatavad puittooted jne) ning arendusprojektid, milles keskendutakse tulu saamisele asjaomases väärtusahelas (näiteks seoses toormaterjali, kõrvaltoodete, puidukaubanduse ja elektroonilise kaubandusega). Muud meetmed on uuenduslike lahenduste leidmiseks ja uuendusteks vajaliku foorumi ja struktuuri loomine, uuendustele kaasa aitavad õpilasprojektid ning arhitektuuri- ja disainikonkursid mõne kindla puitmaterjali kasutamise suurendamiseks.

iii)

Koostöö- ja tõhustamisstrateegia (hõlmab kaupade liikumise ja protsesside juhtimise parandamist väärtusahelas; efektiivsuse, väärtuste loomise ja kasumlikkuse suurendamist ning inimressursside ja infrastruktuuri optimaalset ärakasutamist).

Meetmeteks on ühtse logistikasüsteemi väljatöötamine kaupade turustamise ajastuse ning toodete kvaliteedi ja hinna parandamiseks, müügi/turustustasandi kulusid vähendavate infotehnoloogiatoodete ning selliste väärtusahelas suhtlemist võimaldavate infosüsteemide väljatöötamine, mis aitaksid kvaliteeti parandada. Muud meetmed on konkursside ja ühtse infosüsteemi väljatöötamist ettevalmistavate uuringute korraldamine ning kogu väärtusahelas kaupade kohta olemasoleva teabe digitaalkujule viimine, väärtuse loomise efektiivsust käsitlevad koolitusprogrammid ning meetmed tulu saamiseks metsandusest, puidutööstusest ja -kaubandusest.

EMP sise-eeskirjades on sätestatud VKEde, koolitustegevuse ja uurimis- ja arendustegevuse ning (VKEde ja piirkondlike) investeeringute abikõlblikud kulud. EMP sise-eeskirjades esitatud abikõlblike kulude kirjelduse tõlge on lisatud käesolevale dokumendile I lisana (32).

Kuigi EMP sise-eeskirjades on sätestatud VKEdele antava toetuse määrad, (33) on abi osatähtsus teist liiki abi puhul näidatud üksnes viitega tabelile „Maksimaalsed rahastamismäärad protsentides organisatsiooni Innovasjon Norge hallatud kavade puhul ettevõtete suuruse ja abi valdkondade järgi”. Tabeli tõlgitud versioon (ei sisalda viidet puidukavale) on lisatud käesolevale dokumendile II lisana.

Kuna tabelis on „OFU/IFU” ja „Omstilling og nyskapning” kava raames tehtavate uurimis- ja arendustegevuse eeluuringute puhul esitatud kaks toetusmäära, selgitasid ametiasutused, et puidukavas kasutati „OFU/IFU” kava toetusmäärasid. Toetusmäärade erinevus seisneb selles, et tehniliste teostatavusuuringute puhul, mida teevad suured ettevõtted (suurte ettevõtete) konkurentsieelsete uuringute raames, võib abi osatähtsus ulatuda „Omstilling og nyskapning” kava alusel kuni 55 %, kuid „OFU/IFU” kava alusel antava abi osatähtsus on ainult 50 %.

Projektidele puidukava alusel toetuste andmine sõltub toetusesaajate finantsosalusest ja tööpanusest (34). Kaasfinantseerimise puhul üldist miinimumnõuet ei ole; selle suurus sõltub pigem projekti eesmärkidest ja olemusest. Sellega seoses on Norra ametiasutused väitnud, et puidukava alusel antakse abi vastavalt EMP sise-eeskirjades sätestatud toetusmääradele, nii et tegelikult on alati tegemist teatud kaasfinantseerimisega.

Samas selgitasid ametiasutused, et puidukava raames hüvitati teatud projektide kulud 100 % ning sellisel juhul kaasfinantseerimist ei toimunud. Sellega seoses viitavad ametiasutused töörühma aruandele, kus on märgitud järgmine: „Kava alusel antavad toetused erinevad vastavalt projekti eesmärgile ja olemusele. Kui on raske kindlaks teha projektist otsest kasusaajat, näiteks uuringute või eeluuringute puhul, võib kava alusel rahastada kogu projekti [kulud]. Kava alusel antava abi osatähtsus võib olla väike, kui projekt on selles osalejatele eeldatavasti oluline ning kui nad saavad sellest otsest kasu. Kohaldatakse EMP riigiabi eeskirju. Kava aluseks olevad põhimõtted ja tavad luuakse kõnealuste eeskirjade sätete alusel. (35)”

Lisaks selgitasid ametiasutused, et 100 % rahastamist kasutati juhul, kui oli raske kindlaks teha, millised sidusrühmad saavad projektist otsest kasu (või kui üksikud ettevõtjad said sellest üksnes mõõdukat kasu), näiteks konkreetsetes sihtvaldkondades tehtud eeluuringute ja neid käsitlevate aruannete puhul. Üheks näiteks, mille ametiasutused toovad, on 125 000 Norra krooni suuruse toetuse andmine Norsk Treteknisk Institutt’i projektile siseruumides kasutamiseks mõeldud hööveldatud puidutahvlite tootmise arendamiseks (36). Norra ametiasutuste sõnul on (projekti) tulemused kättesaadavad selle liikmeks olevatele äriühingutele, kuid suur osa Norsk Treteknisk Institutt’i teabest on avalikkusele kättesaadav selle raamatukogus.

2.5. Vähese tähtsusega abi

Norra ametiasutuste sõnul vastavad puidukava erisätete alusel antud toetused vähese tähtsusega abi tingimustele. Ametiasutused selgitasid, et vähese tähtsusega abi andmise korral esitatakse abisaajale sellise abi andmist kinnitavas kirjas ka vähese tähtsusega abi künnis, ajakava ning see, et abisaaja on kohustatud teavitama abist, mida ta on saanud muudest allikatest kolme aasta jooksul asjaomase toetuse andmise kohta kinnituse saamisest (37).

Lisaks selgitasid ametiasutused, et kohaldatava haldustava kohaselt võib näiteks uurimis- ja arendustegevuseks antavale abile lisada vähese tähtsusega abi. Selline tava on konkreetselt sätestatud EMP sise-eeskirjade 2004. aasta septembri ja 2005. aasta juuli versioonides (38).

2.6. Kestus

Norra ametiasutuste sõnul alustati puidukava elluviimist 1. juulil 2000 (s.o kuupäev, millest alates võis toetuse saamise taotlusi esitada) ning see pidi kestma viis aastat, st kuni 2005. aasta lõpuni (viimase kinnituse kuupäev on 30. detsember 2005) (39).

2.7. Puittoodete kaubandus

Valitsuse poolt parlamendile esitatud valges raamatus, milles käsitletakse väärtuste ja võimaluste loomist metsasektoris, on ära toodud, et Norra ekspordib oma puittooteid Euroopa Liitu. Sellega seoses on valge raamatu punktis 4.3 täpsustatud, et „Norra ekspordib umbes 85–90 % hulgi müüdavatest puit- ja pabertoodetest ning umbes 35 % puidutoodangust. ELi riikidesse tarnimine moodustab vastavalt 70 % ja 90 % kogu ekspordist. Igasugustel ELi strateegiatel ja ELi poliitilisel sekkumisel, mis võivad mõjutada ELi metsatööstustoodete importi, võivad olla Norra metsandussektori jaoks tõsised tagajärjed” (40). Lisaks sellele selgub Eurostati statistikast, et puittoodetega kauplemine on ELis laiaulatuslik (41). Samuti impordib Norra oma statistikaameti (Statistisk sentralbyrå) andmetel EList olulistes kogustes puitu, töödeldud puitu ja puittooteid (Tømmer, trelast og kork …) (42).

2.8. EMP lepingu kohaldamisala

EMP lepingu artikli 8 lõikes 3 on sätestatud järgmine:

„Kui ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse käesoleva lepingu sätteid üksnes toodete suhtes, mis:

a)	kuuluvad kaupade kirjeldamise ja kodeerimise harmoneeritud süsteemi rubriikidesse 25–97, välja arvatud protokollis nr 2 loetletud tooted;

b)	on kindlaks määratud protokollis nr 3 vastavalt selles sätestatud erikorrale.”

Puitu ja puittooteid käsitletakse 44. peatükis.

2.9. Menetluse algatamise põhjused

Järelevalveamet algatas ametliku uurimismenetluse, kuna eelnevalt leiti, et puidukava puhul on tegemist riigiabiga, mille suhtes ei saa kohaldada ühtegi EMP lepingus sätestatud erandit. Seetõttu kahtles järelevalveamet, kas puidukava saab pidada kehtiva EMP lepinguga kooskõlas olevaks. Viidati asjaolule, et dokumentides, mis Norra ametiasutused puidukava kohta esitasid, olid täpselt määratlemata abikõlblikud projektid, abikõlblikud kulud ja abi ülemmäärad.

Norra ametiasutustel paluti esitada teavet sise-eeskirjade olemasolu kohta, milles on sätestatud, et puidukava rakendatakse kooskõlas riigiabi suunistega ja/või grupierandi määrustega. Järelevalveamet rõhutas siiski, et isegi kui selline haldustava leiab tõendamist, võib järelevalveamet ikkagi leida, et kava ei ole kooskõlas kehtiva EMP lepinguga, võttes arvesse, et puidukava raames rahastati 100 % ulatuses projekte ning haldusasutus ei pea toetust abiks, sest tegevust ei saa siduda ühe ettevõtjaga ning sellest saadavat kasu peetakse üksnes mõõdukaks.

Küsimuses, kas puidukava vähese tähtsusega abi käsitlevate konkreetsete sätete alusel antud toetused vastavad riigiabi suunistes või sellele järgnenud vähese tähtsusega abi määruses (millega alates 1. veebruarist 2003. aastast asendati riigiabi suuniste asjakohased sätted) (43) sätestatud vähese tähtsusega abi tingimustele, asus järelevalveamet seisukohale, et asjaomased sätted ei vasta vähese tähtsusega abi andmise eeskirjadele.

3. Norra ametiasutuste märkused

3.1. Menetlus

Norra ametiasutused möönavad, et puidukavast oleks tulnud järelevalveametile ametlikult teatada, kuid väidavad, et üksnes puidukavast teatamata jätmise tõttu ei saa järelevalveamet otsustada, et see on vastuolus kehtiva EMP lepinguga.

3.2. Sisu

Norra ametiasutused väidavad, et tegelikult järgiti EMP lepingus sätestatud põhilisi riigiabi eeskirju. Esiteks on Innovasjon Norge vahendite jagamise poliitikas sätestatud, et toetust võib anda neis rahvusvahelistes lepingutes kehtestatud piirmäärade ulatuses, millega Norra on ühinenud. Teiseks on Innovasjon Norge juhtumikäsitlejatele antud juhised rakendada puidukava kooskõlas EMP lepinguga. EMP sise-eeskirjad koostati eesmärgiga tagada EMP lepingu järgimine. Kolmandaks on juhtumikäsitlejatel kogemusi riigiabi suuniste kohaldamisel ja nad osalevad seda teemat käsitlevatel kursustel. Kahtluse korral saavad nad nõu küsida Innovasjon Norge õigusosakonnalt.

Seoses projekti kulude 100 % hüvitamisega väidavad Norra ametiasutused, et tegelikult on nende projektide hulgas need projektid, mis ei kuulu EMP lepingu kohaldamisalasse kas seetõttu, et tegemist ei ole riigiabiga EMP lepingu artikli 61 lõike 1 tähenduses või seetõttu, et abi anti vähese tähtsusega abina. Ametiasutused esitasid tabeli, milles on näidatud, kuidas on puidukava raames antud toetused jaotatud.

Ametiasutused väidavad, et kaheksal juhul (esitatud kaks näidet) anti abi projektidele, mis olid seotud toodetega (näiteks kasvava metsaga), mis ei ole loetletud kaupade kirjeldamise ja kodeerimise harmoneeritud süsteemi 25.–97. peatükis ja seega ei kuulu EMP lepingu kohaldamisalasse.

Lisaks väidavad ametiasutused, et 114 puidukava alusel abi saanut ei ole ettevõtjad EMP lepingu artikli 61 lõike 1 tähenduses, sest nad ei tegele majandusega. 15 neist on haridus- ja uurimisasutused, 25 riigiasutuse puhul on tegemist kohalikele omavalitsustele antud abiga ja 74 juhul anti abi allorganisatsioonidele.

Seoses haridus- ja uurimisasutustega (mille kohta esitati kaks näidet, üks neist oli mittetulundusühing) leiavad ametiasutused, et need ei kuulu EMP lepingu artikli 61 lõike 1 kohaldamisalasse riigiabi suuniste eelmise 14. peatüki artikli 2 lõike 2 alusel, mis käsitleb uurimis- ja arendustegevust ning mille kohaselt „EMP lepingu artikli 61 lõike 1 reguleerimisalasse ei kuulu tavaliselt mittetulunduslikud uurimisega tegelevad kõrgharidusasutused” ning milles on sätestatud: „kui kõnealuse asutuse poolt riigi toetuse abil rakendatud uurimis- ja arendusprojekti tulemused tehakse kõigile Euroopa tööstusharudele võrdselt kättesaadavaks, eeldab EFTA järelevalveamet, et üldiselt ei ole tegemist riigiabiga EMP lepingu artikli 61 lõike 1 tähenduses”.

Norra ametiasutuste väitel ei ole allorganisatsioonidele (mille hulka kuuluvad teabe levitamisega tegelevad mittetulundusühingud) antud abi riigiabi, sest toetust ei anta (otse) ettevõtjatele, vaid allorganisatsioonide kaudu, mida ei peeta ettevõtjateks. Viidatakse komisjoni otsusele, mis käsitleb Asetrat, kellele antud abi tunnistati Norra ametiasutuste sõnul kokkusobivaks, sest Asetra ei olnud ettevõtja EÜ lepingu artikli 87 lõike 1 tähenduses. (44) Samuti väidetakse, et Euroopa Kohus on mitmes kohtuasjas tõlgendanud „majandusliku eelise” mõistet ning kohtuasjas C-143/99 Adria Wien esitatud põhjenduses märgib Euroopa Kohus, et tuleb teha vahet abstraktsete eeliste (st ettevõtte kulude, mis „tavaliselt jäävad eelarvest välja”) ja eelarvekulude vahel (45).

Samuti väidavad ametiasutused, et veel 31 juhul (mille kohta esitatakse mitu näidet) ei saanud abisaajad majanduslikku eelist, sest nad osutasid vastutasuks teenuseid, ja seega ei kuulu need juhtumid EMP lepingu artikli 61 lõike 1 kohaldamisalasse.

Norra ametiasutused viitavad kinnitavale kirjale, milles väidetakse, et abisaaja peab esitama teabe „võimalike uute riigiabi taotluste alusel saadud abi kohta … Kõnealune kohustus kehtib kolm aastat alates kinnitava kirja kuupäevast. Toetuse saaja ei tohi mis tahes kolme aasta pikkuse ajavahemiku jooksul saada vähese tähtsusega abi kokku rohkem kui 100 000 eurot (umbes 815 000 Norra krooni).”

Ametiasutused väidavad, et täpsustuse „mis tahes kolme aasta pikkuse ajavahemiku jooksul” põhjal on selge, et abisaaja ei tohi saada vähese tähtsusega abi ei kinnitavale kirjale eelneva ega sellele järgneva kolme aasta jooksul. Kohustust anda teavet kolme aasta jooksul pärast kinnitava kirja kuupäeva saadud abi kohta tuleb vaadelda koos tekstiga, mis käsitleb tingimust, et abi ei tohi olla saadud „mis tahes” kolme aasta pikkuse ajavahemiku jooksul. Ametiasutuste sõnul tagab see vastavuse vähese tähtsusega abi määrusele. Lisaks väidavad ametiasutused, et igal juhul on enamik toetustest vähese tähtsusega abi piirmäärast väiksemad.

Samas on ametiasutused selgitanud, et „[teatud] juhtudel ei ole järgitud vähese tähtsusega abi [menetlus]raamistikku, sest abi peeti VKEdele, uurimis- ja arendustegevuseks ja koolituseks antava abi peamiste eeskirjade ja grupierandiga kooskõlas olevaks”. Seejärel selgitasid ametiasutused, et viide „menetluseeskirjade” järgimata jätmisele tähendab, et kümnel juhul anti abi lubatud piirmäära ulatuses, kuid sellele lisati vähese tähtsusega abi, ilma et abisaajale oleks teatatud, et tegemist on vähese tähtsusega abiga.

Norra ametiasutused väidavad, et järelevalveamet ei ole pööranud piisavalt tähelepanu tavadele ja menetlustele, mida Innovasjon Norge järgib abi kokkusobivuse hindamisel.

Sisuliselt väidavad ametiasutused, et puidukava raames ei ole antud piirkondlikku abi ning arusaamatuse põhjuseks võib olla (EMP sise-eeskirjadele lisatud) ülevaade, milles on sätestatud abi ülemmäärad (sh piirkondlik abi). Kohe seejärel väidavad ametiasutused, et on siiski näiteid selle kohta, et abi anti uurimis- ja arendusabi lubatud piirmäära ulatuses, kuid sellele lisati 5 % piirkondlik abi. Näitena tuuakse Trysil Skog ASile antud abi.

Seoses 78 uurimis- ja arendusabi juhtumiga (mille kohta esitatakse kolm näidet) väidavad ametiasutused, et abi anti kooskõlas riigiabi suunistes kehtestatud põhimõtetega. Võeti arvesse seda, mil määral on projektis ette nähtud uute tehnoloogiate, teadmiste või meetodite väljaarendamine ning eelistati kõige uuenduslikumaid projekte. Samuti võeti arvesse seda, kas projekt võis saada raha teistest allikatest, näiteks kava Skattefunn raames.

Ametiasutused väidavad, et kuigi EMP sise-eeskirjades ei viidata VKEde ja koolitusabi grupierandi määruste pealkirjadele ja avaldamiskuupäevadele, on kõnealuseid määrusi „suures osas arvesse võetud”.

II. HINDAMINE

1. Riigiabi EMP lepingu artikli 61 lõike 1 tähenduses

EMP lepingu artikli 61 lõikes 1 on sätestatud:

„Kui käesolevas lepingus ei ole sätestatud teisiti, on igasugune EÜ liikmesriikide või EFTA riikide poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, käesoleva lepinguga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see mõjutab lepinguosaliste vahelist kaubandust.”

Selleks et meedet saaks EMP lepingu artikli 61 lõike 1 alusel pidada riigiabiks, peab see vastama järgmisele neljale tingimusele: meede peab i) andma saajatele majandusliku eelise, mida nad oma tavalise tegevuse käigus ei saaks; ii) eelis peab olema antud riigi poolt või riigi ressurssidest; iii) see peab olema valikuline ja soodustama teatavaid ettevõtjaid või teatavate kaupade tootmist ning iv) kahjustama konkurentsi ja mõjutama lepinguosaliste vahelist kaubandust.

1.1. Majanduslik eelis

Meede peab andma selle saajatele majandusliku eelise, mida nad oma tavategevuse käigus ei saaks.

Puidukava alusel annavad Norra ametiasutused rahalisi toetusi äriühingutele, asutustele, ühingutele jt, kes aitavad kaasa kava eesmärkide saavutamisele. Selliseid toetusi saavad ettevõtjad saavad majandusliku eelise, s.t toetuse, mida nad oma tavategevuse käigus ei oleks saanud.

1.2. Riigi ressursside kasutamine

Eelis peab olema antud riigi poolt või riigi ressurssidest.

Puidukava alusel antud toetusi rahastab põllumajandus- ja toiduministeerium ning seega eraldatakse need otse riigieelarvest.

1.3. Teatavate ettevõtjate või teatavate kaupade tootmise soodustamine

Meede peab soodustama teatavaid ettevõtjaid või teatavate kaupade tootmist.

Mitmest ettevalmistavast seadusandlikust dokumendist (nagu valge raamat, soovitus ja töörühma aruanne), mille alusel võeti vastu puidukava, selgub, et kava eesmärk on i) suurendada puidutöötlemistööstuses loodavat väärtust ja ii) parandada metsandussektori ja turu vahele jäävate eri kaubandustasandite suhteid (mis hõlmab ka puidutöötlemistööstuse varustamist toormaterjaliga) ning selle üldisem eesmärk on suurendada puittoodete kasutamist üldiselt.

Seega antakse puidukava alusel toetust vaid juhul, kui see võib tuua kasu puidutöötlemissektorile ja sellega seotud puidutööstusele, samuti ettevõtjatele, kes neid tööstusi toormaterjaliga varustavad. Seepärast soodustab puidukava puidutöötlemissektori ettevõtjaid, jättes teised sektorid kavast välja, ning on oma olemuselt valikuline. Sellega seoses on EFTA kohus leidnud, et meede võib olla valikuline ka siis, kui see hõlmab kogu sektorit (kõiki sektori ettevõtjaid) (46).

Tuleb märkida, et kuigi puidukava alusel võib toetusi anda ka teiste tegevusalade ettevõtjatele (nt tegevusalad, mille puhul uuritakse puidu kasutamist koos teiste materjalidega), on see võimalus vaid neil tegevusaladel, mis aitavad saavutada puidukava üldeesmärki, milleks on puidutöötlemistööstuses loodava väärtuse suurendamine. Seepärast on järelevalveamet seisukohal, et ka see võimalus soodustab lõppkokkuvõttes puidutöötlemisega tegevaid ja sellega seotud valdkondade ettevõtjaid.

1.4. Konkurentsi kahjustamine ja lepinguosaliste vahelise kaubanduse mõjutamine

Meede peab kahjustama konkurentsi ja mõjutama lepinguosaliste vahelist kaubandust.

Puidukava alusel annavad Norra ametiasutused toetusi puitu töötlevale tööstusele (ja sellega seotud valdkondadele). Norra tööstus ekspordib suure osa oma jaemüügiks mõeldud puidust ja töödeldud puittoodetest (kuni 90 %) teistesse EMP riikidesse, kus puittoodetega kauplemine on levinud. Peale selle impordib Norra EList puitu, töödeldud puitu ja puittooteid. Neid asjaolusid arvestades tugevdab puidukava alusel ettevõtjatele toetuse andmine selle saajate seisundit võrreldes teiste Norras ja muudes EMP riikides asuvate ning puitu töötlevate (ja sellega seotud valdkondade) ettevõtjatega. Kuna puit on vaid üks ehituses kasutatavatest toormaterjalidest, tugevdavad puidukava alusel ehitusettevõtetele antud toetused selliste ettevõtjate seisundit võrreldes teiste ehituses konkureerivate ettevõtjatega (47).

Seda arvestades on järelevalveamet seisukohal, et puidukava alusel rahaliste toetuste andmine ettevõtetele kahjustab konkurentsi ja mõjutab kaubandust.

1.5. Järeldus ja abikava olemasolu

Eelöeldut silmas pidades järeldab järelevalveamet, et puidukava vastab EMP lepingu artikli 61 lõike 1 kriteeriumidele ning on seega riigiabi. Norra ametiasutused aga väidavad, et teatavad puidukava alusel antud üksiktoetused ei kuulu EMP lepingu kohaldamisalasse ega ole riigiabi.

Järelevalveamet on seisukohal (mida Norra ametiasutused ei vaidlusta), et puidukava on dokument, mille alusel võib anda üksiktoetusi selles üldiselt ja abstraktselt määratud ettevõtjatele ilma selleks edasisi rakendusmeetmeid ette nägemata. Seetõttu on kava abikava järelevalve- ja kohtulepingu protokolli nr 3 II osa artikli 1 lõike d tähenduses. Sellega seoses tuletab järelevalveamet meelde, et kohtuasjas C-310/99 tehtud otsuses väitis Euroopa Kohus: „Vaidlustatud otsus ei pidanud sisaldama kava alusel antud üksikute toetuste analüüsi. Alles abi tagasinõudmise etapis on vaja uurida iga asjaomase ettevõtja konkreetset olukorda” (48). Osutatud kohtupraktikat järgides hindas järelevalveamet puidukava abikava tunnuste alusel (vastandatuna kava raames antud üksiktoetuste erijooni). Norra ametiasutuste väited kõnealust hinnangut ei mõjuta, vaid neid võetakse arvesse üksnes siis ja juhul, kui arutatakse abi tagasinõudmist. Järeldus kava vastavuse kohta kehtiva EMP lepinguga ei lahenda abi tagasinõudmise küsimust antud üksiktoetuste puhul. Nagu on märgitud eespool nimetatud kohtuotsuses, on see teine etapp ning abi nõutakse tagasi üksnes juhul, kui on tegelikult rikutud olulisi riigiabi käsitlevaid sätteid.

Järelevalveamet märgib, et Norra ametiasutused ei ole vaidlustanud asjaolu, et puidukava võimaldab anda abisaajatele toetusi seoses EMP lepinguga hõlmatud toodetega, näiteks puiduga. Samuti ei ole Norra ametiasutused vaidlustanud asjaolu, et puidukava võimaldab rahastada üksuseid, mis on ettevõtjad EMP lepingu artikli 61 lõike 1 tähenduses. Samuti ei vaidlustata asjaolu, et puidukava raames ei rahastatud ainult neid abisaajaid, kes osutasid vastutasuks teenust.

Teisisõnu on kava ette nähtud riigiabi andmiseks. Võimalus, et teatud puidukava raames abi saajad võivad jääda EMP lepingu kohaldamisalast välja (kuna kõnealune leping ei hõlma nende tooteid või nad ei ole ettevõtjad EMP lepingu artikli 61 lõike 1 tähenduses), ei muuda puidukava käsitamist riigiabina EMP lepingu artikli 61 lõike 1 tähenduses.

2. Menetlusnõuded

Järelevalve- ja kohtulepingu protokolli nr 3 I osa artikli 1 lõikes 3 on sätestatud, et: „EFTA järelevalveametit tuleb piisava ajavaruga teavitada igasugusest abi andmise või muutmise kavatsusest, et järelevalveametil oleks võimalik esitada oma märkusi […]. Asjaomane riik ei tohi kavandatud meedet rakendada enne lõpliku otsuse langetamist”.

Esiteks märgib järelevalveamet, et võttes arvesse asjaolu, et kuna EMP leping hõlmab kaupade kirjeldamise ja kodeerimise harmoneeritud süsteemi 44. peatükki (puit ja puittooted), tuleb puidukava hinnata kõnealuse lepingu alusel. Norra ametiasutused ei teatanud puidukavast enne selle rakendamist ja jätsid seega täitmata järelevalve- ja kohtulepingu protokolli nr 3 I osa artikli 1 lõikes 3 sätestatud kohustuse. Seega kujutab puidukava alusel antud riigiabi endast ebaseaduslikku abi järelevalve- ja kohtulepingu protokolli nr 3 II osa artikli 1 punkti f tähenduses.

3. Abi kokkusobivus

Esialgu märgib järelevalveamet, et kuigi puidukavas on täpsustatud näiteks selle eesmärgid ja abikõlblikud kulud, ei sisalda see mingeid abi andmise tingimusi. Järelevalveamet ei saa kava, milles puuduvad abi andmise piirangud (näiteks seoses abi osatähtsusega), heaks kiita kui kehtiva EMP lepinguga kooskõlas olevat. Asjaolu, et tegelikult järgiti üksikjuhtudel järelevalveameti riigiabi suuniseid, seda seisukohta ei muuda, vaid mõjutab üksnes otsust, kas abi on vaja tagasi nõuda või mitte, nagu on märgitud eespool I osa punktis 1.5.

Sellega seoses märgib järelevalveamet siiski, et Norra ametiasutuste väitel on töörühma aruandes esitatud väide, et kava rakendatakse „põhimõtete ja tavade” alusel EMP õiguse piires, selge viide EMP sise-eeskirjadele. Järelevalveameti arvates tähendab see väide, et kõnealuseid eeskirju, milles on näiteks sätestatud EMP õiguses lubatud abi ülemmäärad eri olukordades, tuleb käsitada abikava eeskirjadena ja tingimustena, mille alusel puidukava raames abi antakse. Teisisõnu, kava ei sisaldanud mingeid eeskirju, mis oleksid piiranud selle alusel abi andmist.

Seoses Norra ametiasutuste väitega, et „eeskirjad vaadatakse regulaarselt läbi”, tuleb meeles pidada, et kooskõlas kehtiva EMP lepinguga hinnatakse ebaseaduslikku riigiabi vastavalt abi andmise ajal või abikava algatamise ajal kehtinud õigusaktis sätestatud olulistele kriteeriumidele. Lisaks tuleb hinnata kõiki kava eeskirjade muudatusi, et teha kindlaks, kas nendega muudetakse kava otsuse 195/04/COL (49) tähenduses. Seetõttu analüüsitakse allpool esitatud hinnangus, kas Innovasjon Norge EMP sise-eeskirju, sh neisse hiljem tehtud muudatusi, sai puidukava eeskirjadena käsitada kehtiva EMP lepinguga ja eelkõige järelevalveameti riigiabi suunistega ning grupierandi määrustega kooskõlas olevana, sest neid kohaldati kõikidel nimetatud hetkedel.

3.1. Kooskõla EMP lepingu artikli 61 lõikega 2

Puidukava puhul ei saa kohaldada ühtki EMP lepingu artikli 61 lõike 2 eranditest, sest puidukava eesmärgid ei vasta selles sättes loetletud eesmärkidele.

3.2. Kooskõla EMP lepingu artikli 61 lõikega 3

Riigiabi peetakse EMP lepingu artikli 61 lõike 3 punkti a alusel EMP lepingu eesmärkidega kokkusobivaks, kui see on mõeldud väga madala elatustaseme või suure tööpuudusega piirkondade majandusliku arengu edendamiseks. Kuna aga Norra piirkondliku abi kaardil selliseid piirkondi kindlaks määratud ei ole, ei ole see säte asjakohane (50).

Lisaks sellele ei saa kasutada EMP lepingu artikli 61 lõike 3 punktis b sätestatud erandit, sest puidukava alusel antud riigiabi mõte ei ole oluliste kogu Euroopale huvi pakkuvate projektide teostamise edendamine ega Norra majanduse tõsiste häirete kõrvaldamine.

Kohaldada saab aga võibolla EMP lepingu artikli 61 lõike 3 punktis c sätestatud erandit, mille kohaselt võib riigiabi ühisturuga kokkusobivaks pidada, kui see soodustab teatava majandustegevuse või teatava majanduspiirkonna arengut ega kahjusta kaubandust määral, mis oleks vastuolus ühiste huvidega. See on nii, kui meede on kooskõlas riigiabi suunistega või mis tahes kehtiva grupierandi määrusega.

Ettevõtjad on abikõlblikud, kui nad asuvad eespool nimetatud Norra piirkondliku abi kaardil määratletud piirkonnas ning riigiabi suunistes sätestatud tingimused on täidetud (51).

Norra ametiasutused on väitnud, et puidukava alusel piirkondlikku abi ei antud. Järelevalveamet märgib siiski, et puidukava rakendati EMP sise-eeskirjade alusel, milles on sätestatud piirkondliku (investeerimise) abi andmise võimalus (52). Lisaks on ametiasutused viidanud juhtudele, kus uurimis- ja arendustegevuseks antud abile lisati 5 % täiendavat piirkondlikku abi (näiteks Trysil Skog ASi juhtum).

Järelevalveamet märgib, et riigiabi suunistes sätestatud piirkondliku abi andmise tingimused peavad olema täidetud ka juhtudel, kui antakse täiendavat piirkondlikku abi. Ei töörühma aruandes ega EMP sise-eeskirjades ole siiski viidatud tingimustele, mis peavad olema täidetud piirkondliku abi saamiseks, näiteks piirkondlike eeliste määratlemine (investeeringud tootmisse või töökohtade loomine); samuti ei ole viidatud Norra piirkondliku abi kaardile. Sellises olukorras ei saa järelevalveamet olla veendunud, et puidukava alusel antud piirkondlik abi on kooskõlas piirkondlikku abi käsitlevate riigiabi suunistega.

Uurimis- ja arendustegevuseks antavat abi võib pidada kehtiva EMP lepinguga kooskõlas olevaks, kui on täidetud asjaomased riigiabi suunistes sätestatud tingimused (53). Riigiabi suunistes on määratletud uurimis- ja arendustegevuse liigid, nagu alusuuring, tööstusuuring ja konkurentsieelne arendustegevus, ning iga kategooria puhul kohaldatavad abi osatähtsuse määrad.

Järelevalveamet märgib, et EMP sise-eeskirjades sätestatud abikõlblikud uuringud, abikõlblikud kulud ja abi osatähtsused vastavad uurimis- ja arendustegevuseks antavat abi käsitlevates riigiabi suunistes sätestatutele, v.a tehniliste eeluuringute puhul. Kui EMP sise-eeskirjade toetusmäärade tabelis on nimetatud kaks erinevat toetusmäära tehniliste eeluuringute jaoks, mida suured ettevõtjad teostavad konkurentsieelse uuringu raames, nimelt 50 % ja 55 %, (54) on riigiabi suunistes sõnaselgelt sätestatud, et konkurentsieelsete uuringute puhul ei tohi kogutoetus ületada 50 % abi osatähtsuse määrast (55).

Võttes arvesse, et üks EMP sise-eeskirjades sätestatud toetusmääradest ei ole kooskõlas riigiabi suunistega ja puuduvad tõendid selle kohta, et juhtumikäsitlejatele on antud juhised kohaldada kõnealust abi osatähtsuse määra riigiabi suunistega kooskõlas oleva OFU/IFU kava suhtes, ilmneb, et puidukava eeskirjad näevad ette võimaluse, et abi osatähtsuse määr on suurem riigiabi suunistes sätestatud maksimummäärast. Lisaks ei ole järelevalveametile esitatud mingeid väiteid riigiabi suunistes sätestatud abi osatähtsuse määradest suuremate toetusmäärade lubamiseks.

Väikesi ja keskmise suurusega ettevõtteid ning koolitusabi käsitlevate grupierandi määruste kohaselt antud abi peetakse EMP lepingu eesmärkidega kokkusobivaks ja vabastatakse teavitamise kohustusest eeldusel, et kava vastab kõikidele asjakohase grupierandi määruse tingimustele ning sellele on sõnaselgelt viidatud (märgitud selle nimi ja viide Euroopa Liidu Teatajas avaldamise kohta) (56). Kuid ei riigieelarvetes, töörühma aruandes ega üheski puidukava ettevalmistavas õigusaktis ole viidet väikesi ja keskmise suurusega ettevõtteid käsitleva grupierandi määruse ega koolitusabi käsitleva grupierandi määruse kohaldamise kohta. Peale selle ei ole Norra ametiasutused esitanud järelevalveametile mingit teavet ühegi Euroopa Liidu Teatajas avaldatud grupierandi määruse kohaldamise kohta. Seetõttu ei ole Norra ametiasutused täitnud grupierandi määruste nõudeid ja seega ei saa puidukava pidada grupierandiga kooskõlas olevaks.

Sellest hoolimata saab puidukava pidada EMP lepingu artikli 61 lõike 3 punkti c alusel kehtiva EMP lepinguga kooskõlas olevaks, võttes arvesse VKEsid ja koolitusabi käsitlevates grupierandi määrustes sätestatud põhimõtteid. Sellega seoses märgib järelevalveamet, et kõik EMP sise-eeskirjades sätestatud koolitusabiga seotud määratlused, abikõlblikud kulud ja abi osatähtsused (57) vastavad koolitusabi käsitlevale grupierandi määrusele. Lisaks vastavad EMP sise-eeskirjades sätestatud nõustamisteenusega ja VKEdele messidel osalemiseks antava abiga seotud määratlused, abikõlblikud kulud ja abi osatähtsused (58) VKEsid käsitlevale grupierandi määrusele.

EMP sise-eeskirjade punkti 4.3.2 kohaselt võib aga VKEdele anda abi „võrgustumise ja koostöö” eesmärgil, mis kindlasti ei kuulu VKEsid käsitleva grupierandi määruse peamiste sätete kohaldamisalasse. Seetõttu tuleb leida vastus küsimusele, kas sellisel eesmärgil antud abi on kokkusobiv VKEdele antava riigiabi suuniste või otse EMP lepingu artikli 61 lõike 3 punktist c tulenevate peamiste põhimõtete alusel (59).

Riigiabi suunistes on sätestatud, et VKEdele võib anda abi koostöö arendamiseks, kui see ei mõjuta konkurentsi määral, mis on vastuolus ühiste huvidega. Sellele tuginedes leiab järelevalveamet, et EMP sise-eeskirjades ette nähtud võimalus anda VKEdele abi „tööpartnerite leidmiseks, strateegiate väljatöötamiseks ja koostöö vormistamiseks asutamise etapis” on vastuvõetav.

Samas leiab järelevalveamet, et võimalus rahastada kindlaksmääramata „erakorralisi ühismeetmeid” (60)„tegevusetapi” jooksul võimaldab rahastada mis tahes ajal mitmeid eri meetmeid, mis ei pruugi olla seotud VKEde koostööga ning võivad seetõttu mõjutada konkurentsi määral, mis on vastuolus ühiste huvidega. Kui Norra ametiasutustelt selle kohta aru päriti, väitsid nad, et kõnealuse sätte kohaselt rahastatakse üksnes nõustamisteenuseid. Samas on ametiasutused aga väitnud, et säte võimaldab rahastada ka „seotud teenuseid” võrgustiku abistamisel.

Järelevalveamet leiab, et nii ebamäärase ja tähtajatu sätte alusel ei saa ta olla kindel, et kõnealuse kava VKEde rahastamist käsitlevad eeskirjad on kooskõlas VKEsid käsitlevate riigiabi suunistega või selle põhimõtetega ning seetõttu ei saa neid EMP lepingu artikli 61 lõike 3 punkti c alusel heaks kiita kui kehtiva EMP lepinguga kokkusobivaid.

Töörühma aruandes on sätestatud, et abikava alusel võib rahastada projekti täies ulatuses, kui on raske kindlaks teha projektist otsese kasu saajaid. Ametiasutused selgitasid, et projekti kulud hüvitatakse 100 % näiteks juhul, kui otsese abi saajaid on raske kindlaks teha või leitakse, et nad saavad ainult mõõdukat kasu (st sihtvaldkondades tehtud eeluuringute ja nende kohta koostatud aruannete puhul) ning et sellisel juhul ei ole tegemist riigiabiga (61).

Seoses kõnealuse tavaga tuleb esitada kaks märkust: 1) kuigi Norra ametiasutused toovad nende juhtumite näiteks, mille puhul ei ole tegemist riigiabiga, eeluuringud ja nende kohta koostatud aruanded, on uurimis- ja arendustegevuseks antava riigiabi suunistes sätestatud abi ülemmäärad tehniliste tasuvusuuringute puhul, mis näitab, et uuringute (isegi ettevalmistavat laadi uuringute) rahastamine võib olla riigiabi, (62) ja 2) kui abisumma ületab vähese tähtsusega abi künnise, ei välista asjaolu, et saadud kasu on mõõdukas, iseenesest riigiabi olemasolu.

Sellest tulenevalt leiab järelevalveamet, et projekti kulude 100 % hüvitamise tava ei põhine kriteeriumidel, mis välistaksid riigiabi olemasolu, ja kuna 100 % rahastamine ei ole ühegi riigiabi suuniste sätte alusel vastuvõetav ning käesolevas juhtumis ei ole väidetud, et selline abi osatähtsus on põhjendatud otse EMP lepingu artikli 61 lõike 3 punkti c alusel, siis ei ole sellist tava rakendada võimaldav kava kehtiva EMP lepinguga kokkusobiv.

Eelöeldust ilmneb, et puidukava ei ole mitmes suhtes kooskõlas riigiabi suunistega ning sellele ei saa kohaldada EMP lepingu artikli 61 lõike 3 punktis c sätestatud erandit. Seetõttu leiab järelevalveamet, et puidukava ei saa pidada kehtiva EMP lepinguga kooskõlas olevaks.

3.3. Vähese tähtsusega abi

Norra ametiasutuste sõnul sisaldab puidukava sätteid, milles toodud tingimustele vastamine tagab selle, et toetused kujutavad endast vähese tähtsusega abi. Järelevalveamet leiab, et puidukava asjaomased sätted ei vasta vähese tähtsusega abi eeskirjadele.

Abi võib pidada vähese tähtsusega abiks, kui see vastab riigiabi suunistele või sellele järgnevale vähese tähtsusega abi määrusele, millest tuleneb, et meede ei kujuta endast riigiabi EMP lepingu artikli 61 lõike 1 tähenduses ning sellest ei ole vaja teavitada. Kuna puidukava rakendati ajavahemikus 1. juulist 2000 kuni 2005. aasta lõpuni, on kava jaoks olulised mõlemad vähese tähtsusega abi eeskirjad (63).

Nii vähese tähtsusega abi määruses kui ka riigiabi suunistes on sätestatud, et riigiasutused võivad vähese tähtsusega abi anda alles pärast seda, kui nad on kontrollinud, et ettevõtjale antava vähese tähtsusega abi kogusumma ei ole suurem eelneva kolme aasta jooksul saadud muu vähese tähtsusega abi tõttu. Nii vähese tähtsusega abi määruse kui ka riigiabi suuniste kohaselt võib vähese tähtsusega abi künnist kontrollida abisaajalt saadud asjakohase teabe alusel (64).

Puidukava alusel vähese tähtsusega abi andes viidatakse vähese tähtsusega abi eeskirjadele ning abisaajaid teavitatakse kohustusest teatada ametiasutustele muust vähese tähtsusega abist, mis on saadud kolme aasta jooksul pärast vähese tähtsusega abi andmise kohta kinnituse saamist.

Ametliku uurimismenetluse algatamise otsuses asus järelevalveamet seisukohale, et kuna kõnealune teavitamiskohustus puudutab ainult seda vähese tähtsusega abi, mis saadi pärast abi saamist puidukava alusel, ei nõutud abisaajatelt teabe esitamist selle kohta, kas nad on saanud vähese tähtsusega abi ka enne puidukava alusel abi saamist. Norra ametiasutused on siiski väitnud, et kinnituses viidati ka tingimusele, et „mis tahes kolme aasta pikkuse ajavahemiku” jooksul saadud abi ei tohi ületada vähese tähtsusega abi künnist.

Järelevalveamet märgib, et abisaaja kohustus teavitada abist, mis on saadud „pärast kinnituse saamist” on vastuolus viitega tingimusele, et „mis tahes kolme aasta pikkuse ajavahemiku” jooksul saadud abi ei tohi ületada vähese tähtsusega abi künnist. Kõnealuses olukorras ei saa järelevalveamet olla kindel, et abisaaja mõistab sõnumit kohustusena teatada „mis tahes kolme aasta pikkuse ajavahemiku” jooksul saadud abist. Seetõttu jääb järelevalveamet oma esialgse arvamuse juurde, et kuna kõnealused sätted moodustavad kava eeskirjade osa, ei saa järeldada, et need tagavad tagasiulatuvalt vähese tähtsusega abi sätete järgimise (65).

Lisaks märgib järelevalveamet, et vähemalt EMP sise-eeskirjade 2004. aasta septembri ja 2005. aasta juuli versioonis on puidukavas ette nähtud tava, mille kohaselt näiteks uurimis- ja arendustegevuseks antavale abile võis anda lisaks näiteks vähese tähtsusega abi (66). Kooskõlas komisjoni otsusega Kahla Porzellan GmbH juhtumis leiab järelevalveamet, et kui abi ületab koos samale ettevõtjale kolme aasta jooksul antud abiga vähese tähtsuse künnise, tuleb abi kogusummat käsitada riigiabina (67). Sellest tulenevalt leiab järelevalveamet, et tava, mille kohaselt vähese tähtsusega abi künnist järgitakse üksnes ettevõtjale antud osa abist puhul, tähendab tegelikult, et abi kogusumma võib ületada vähese tähtsuse künnise (68).

Eelöeldut arvesse võttes leiab järelevalveamet, et puidukava asjakohased sätted ei ole kooskõlas vähese tähtsusega abi eeskirjadega ning abikava ei saa seetõttu heaks kiita kui kehtiva EMP lepinguga kooskõlas olevat kava.

4. Järeldus

Norra ametiasutuste esitatud teabele tuginedes on järelevalveamet arvamusel, et puidukava kujutab endast EMP lepingu artikli 61 lõike 1 tähenduses riigiabi, mis ei ole kõnealuse lepinguga kooskõlas. Vastavalt komisjoni praktikale kõnealuses valdkonnas leiab järelevalveamet siiski, et kuigi puidukava ei ole abikavana kehtiva EMP lepinguga kokkusobiv, võib puidukava raames antud üksiktoetused, mis vastavad VKEdele ja/või uurimis- ja arendustegevuseks antavat abi käsitlevates riigiabi suunistes sätestatud kriteeriumidele või VKEdele antavat abi ja koolitusabi käsitlevate grupierandi määruste peamistele eeskirjadele, kuulutada kehtiva EMP lepinguga kokkusobivaks (69).

Kuna järelevalveametit puidukavast ei teavitatud, on igasugune puidukava alusel antud EMP lepingu artikli 61 lõike 1 kohane abi järelevalve- ja kohtulepingu protokolli nr 3 II osa artikli 1 punkti f tähenduses ebaseaduslik abi. Järelevalve- ja kohtulepingu protokolli nr 3 II osa artiklist 14 tulenevalt otsustab järelevalveamet, et ebaseaduslik abi, mis ei vasta EMP lepingu alusel sätestatud riigiabi eeskirjadele, tuleb abisaajatelt tagasi nõuda. See ei puuduta siiski i) üksiktoetusi, mis vastavad riigiabi suunistes või vähese tähtsusega abi määruses sätestatud vähese tähtsusega abi tingimustele, ja ii) üksiktoetusi, mida peetakse kokkusobivaks, sest need vastavad VKEdele ja/või uurimis- ja arendustegevuseks antavat abi käsitlevatele riigiabi suunistele, VKEdele antavat abi ja koolitusabi käsitlevate grupierandi määruste peamistele eeskirjadele ning jäävad neis sätestatud asjaomaste toetusmäärade piiresse.

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Puidukava ei ole kehtiva EMP lepinguga kokkusobiv EMP lepingu artikli 61 lõike 1 tähenduses.

Artikkel 2

Puidukava alusel antud üksiktoetused ei kujuta endast riigiabi, kui need vastavad vähese tähtsusega abi tingimustele, mis on sätestatud riigiabi suunistes või vähese tähtsusega abi määruses, olenevalt sellest, kumb oli toetuse andmise ajal kohaldatav.

Artikkel 3

Puidukava alusel antud üksiktoetused, mis vastavad VKEdele ja/või uurimis- ja arendustegevuseks antavat abi käsitlevatele riigiabi suunistele või VKEdele antavat abi ja koolitusabi käsitlevate grupierandi määruste peamistele eeskirjadele, on kehtiva EMP lepinguga kokkusobivad kuni lubatud toetusmäära summani.

Artikkel 4

Norra ametiasutused võtavad kõik vajalikud meetmed artiklis 1 nimetatud abi (v.a artiklites 2 ja 3 nimetatud abi) tagasisaamiseks.

Artikkel 5

Tagasinõudmine toimub viivitamata ning kooskõlas asjaomase riigi õiguses sätestatud menetlustega tingimusel, et need võimaldavad käesolevat otsust viivitamata ja tõhusalt täita. Tagastatav abi sisaldab intresse alates abi abisaaja käsutusse andmise kuupäevast kuni tagastamise kuupäevani. Intressid arvutatakse vastavalt otsuse nr 195/04/COL (70) artiklile 9.

Artikkel 6

Norra ametiasutused teatavad EFTA järelevalveametile kahe kuu jooksul pärast käesoleva otsuse teatavakstegemist täitmiseks võetud meetmed.

Artikkel 7

Käesolev otsus on adresseeritud Norra Kuningriigile.

Artikkel 8

Ainult ingliskeelne tekst on autentne.

Brüssel, 23. jaanuar 2008

EFTA järelevalveameti nimel

president

Per SANDERUD

kolleegiumi liige

Kurt JAEGER

(1) Edaspidi „järelevalveamet”.

(2) Edaspidi „EMP leping”.

(3) Edaspidi „järelevalve- ja kohtuleping”.

(4) Riigiabi käsitlevad menetlus- ja sisulised eeskirjad EMP lepingu artiklite 61 ja 62 ning järelevalve-ja kohtulepingu protokolli nr 3 I osa artikli 1 kohaldamise ja tõlgendamise kohta, mille järelevalveamet võttis vastu ja avaldas 19. jaanuaril 1994. Avaldatud EÜTs L 231, 3.9.1994, lk 1, ja EMP kaasandes nr 32, 3.9.1994, lk 1. Viimati muudetud järelevalveameti 3. mai 2007. aasta otsusega nr 154/07/COL. (Edaspidi „riigiabi suunised”.)

(5) Komisjoni 12. jaanuari 2001. aasta määrus (EÜ) nr 68/2001, milles käsitletakse EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist koolitusabi suhtes (EÜT L 10, 13.1.2001, lk 20); komisjoni 12. jaanuari 2001. aasta määrus (EÜ) nr 70/2001, milles käsitletakse EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele antava riigiabi suhtes (EÜT L 10, 13.1.2001, lk 33); ja komisjoni 15. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1998/2006, milles käsitletakse asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 379, 28.12.2006, lk 5). Viimati nimetatud määrusega asendati komisjoni määrus (EÜ) nr 69/2001, milles käsitletakse EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (EÜT L 10, 13.1.2001, lk 30) ja riigiabi suuniste (mis on vastu võetud järelevalveameti 15. mai 1996. aasta otsusega nr 54/96/COL, EÜT L 245, 26.9.1996, lk 28) 12. peatükk. Kõik nimetatud määrused on inkorporeeritud EMP lepingu 15. lisasse (jaotistes 1d–f).

(6) ELT C 272, 9.11.2006, lk 19, ja EMP kaasanne nr 55, 9.11.2006.

(7) Üksikasjalikuma teabe saamiseks kõnealuse kirjavahetuse kohta vt ametliku uurimismenetluse algatamise otsus nr 147/06/COL, mille kokkuvõte on avaldatud väljaannetes ELT C 272, 9.11.2006, lk 19, ja EMP kaasanne nr 55, 9.11.2006. Otsuse täistekst on avaldatud järelevalveameti veebisaidil www.eftasurv.int

(8) Avaldamise viited on esitatud eespool joonealuses märkuses 7.

(9) Valge raamatu punkt 7.3.3.

(10) Valge raamatu punkt 7.3.3.

(11) Valge raamatu punkt 2.4.1.

(12) Valge raamatu punkt 6.1.1. Norra tööstusele keskendumist silmas pidades on valge raamatu punktis 6.1.1 sedastatud (järelevalveameti tõlke põhjal): „Lisandväärtuse suurendamiseks on oluline võtta arvesse nii töötlemisetappide kulude vähendamise võimalusi kui ka müüki ning suurendada Norras toodetud puittoodete kasutamist.”

(13) Töörühma aruande punktis 1.4 märgitakse, et puidukava ei hõlma metsakultuure, infrastruktuuri, kasvualasid, vedu, dekoratiivsel eesmärgil kogutavaid metsasaadusi ning bioenergiat, mille kohta käivad muud valitsuse meetmekavad. Töörühma aruande punktis 2.1 määratletakse metsal põhinev väärtusahel (või metsandussektor) kõikide ettevõtjatena, kes on kaasatud protsessi kännust kuni lõpptarbijani. „Metsandus” hõlmab tarnimise poolt (metsaomanikke ja nende ühinguid) ning kaubanduslikku tasandit (metsaettevõtjad, sealhulgas metsavedu, puidu mõõtmine ja käitlemine, töö metsakultuuridega, tegevuse planeerimine jne). „Tootmine” hõlmab kogu puidutöötlust, mille tulemusena saadakse lõpptarbija jaoks sobilikud tooted, kuid peamiselt peetakse silmas puidu mehaanilise töötlemise ahelat (sealhulgas saeveskite traditsiooniline töö ja puusepatöö, uste, akende, treppide ja muude ehitusdetailide valmistamine, puitmööbli ja puitmajade tootmine ning toodete käsitsi valmistamine). „Turg” hõlmab lõpptarbijaid, kuid ka kaubanduse eri tasandeid ja muid ettevõtjaid metsal põhinevas tootmissüsteemis, näiteks metsandusele ja metsal põhinevale tööstusele kaupu ja teenuseid pakkuvad allhankijad.

(14) Töörühma aruande punktid 1.5, 6.2 ja 6.3. Alates 2003. aasta maist kuuluvad töörühma koosseisu ka alternatiivsete rahastajate ja maakonnavalitsuse esindajad.

(15) Iga-aastased aruanded kava raames toimunud tegevuste ja kava arendamise kohta tuleb esitada põllumajandusministeeriumile ning nende alusel koostatakse nii Innovasjon Norge (endine SND) eelarve kui ka suunised; vt töörühma aruande punktid 1.5, 6.2 ja 6.3.

(16) Vt Norra ametiasutuste märkusi ametliku uurimismenetluse algatamise kohta.

(17) Vahendite jagamise poliitika on tegutsemisjuhend, milles on kehtestatud teatud välised piirangud Innovasjon Norge toetuse andmisele (näiteks tegevus- ja eksporditoetuse andmise keeld) ning on sätestatud, et toetust võib anda nendes rahvusvahelistes lepingutes kehtestatud piirmäärade ulatuses, millega Norra on ühinenud.

(18) 6. oktoobri 2000. aasta kiri, mis käsitleb vahendite jaotamist, sisaldab teavet puidukava rakendamise eelarve kohta ning selles on viidatud kava eesmärgile, rakendamise valdkonnale ja sihtrühmadele.

(19) Norra ametiasutused viitavad ka Innovasjon Norge tegevust reguleerivale seadusele ja arengutoetuse andmise tüüptingimustele, milles on sätestatud halduseeskirjad, sh tähtajad, esitatavad dokumendid, kontrollimeetmed ja toetuse tagastamise tingimused.

(20) Sisaldab ka sätteid, mis käsitlevad abi kumulatsiooni, viitemäärasid ja arvutamist.

(21) Versioonid on vastu võetud 2000. aasta jaanuaris, 2001. aasta augustis, 2003. aasta juunis, 2004. aasta septembris ja 2005. aasta juulis ning ei erine oluliselt üksteisest. Lihtsuse mõttes peetakse EMP sise-eeskirjadele viidates edaspidi silmas selle viimast versiooni ning varasematele tekstidele viidatakse üksnes siis, kui see on asjakohane (kõrvalekallete või täiendava teksti tõttu).

(22) Töörühma aruande punktis 1.3 on märgitud, et toetust antakse kooskõlas EMP eeskirjadega ning punktis 7.1 on märgitud, et „järgida tuleb EMP lepingus sätestatud riigiabi käsitlevaid õigusnorme. Kava aluseks olevad põhimõtted ja tavad tuleb kehtestada kõnealuste õigusnormide raames.” Vt ka Norra ametiasutuste märkusi ametliku uurimismenetluse algatamise otsuse kohta.

(23) Vt Norra ametiasutuste märkusi ametliku uurimismenetluse algatamise otsuse kohta ja Norra ametiasutuste 18. jaanuari 2008. aasta e-kirja (reg-nr 461470).

(24) Vt ka allpool punktis I-2.4 kaasfinantseerimist ja projekti kulude 100 % hüvitamist käsitlevaid alapunkte.

(25) Vt ka parandatud eelarvet (St. prp. nr 61 (1999–2000)). Puidukava on nimetatud mitut moodi: nii Treprogrammet’iks kui ka Verdiskapningsprogrammet for tre’ks või alalise komitee poolt parlamendile esitatud soovituseks (Innst. S. nr 208 (1998–1999)).

(26) 2001: St. prp. nr 1 (2000–2001) ja parandatud eelarve (St. prp. nr 84 (2000–2001)); 2002: St. prp. nr 1 (2001–2002) ja parandatud eelarve (St. prp. nr 1, Tillegg nr 4 (2001–2002)); 2003: St. prp. nr 1 (2002–2003) ja parandatud eelarve (St. prp. nr 65 (2002–2003)); 2004: St. prp. nr 1 (2003–2004) ja parandatud eelarve (St. prp. nr 63); 2005: St. prp. nr 1 (2004–2005) ja parandatud eelarve (St. prp. nr 65 (2004–2005)). Esimesel neljal aastal (2000–2003, mõlemad kaasa arvatud) käsitleti puidukava rahastamist riigieelarve 1142. peatüki eelarvepunkti 71 all, aga kahel viimasel aastal (2004 ja 2005) käsitleti puidukava rahastamist riigieelarve 1149. peatüki eelarvepunkti 71 all.

(27) 6. oktoobri 2000. aasta kiri, mille Norra ametiasutused esitasid järelevalveametile Norra ametiasutuste poolt ametliku uurimismenetluse algatamise otsuse kohta esitatud märkuste 3. lisas.

(28) Töörühma aruande punkt 4.6.

(29) Vt Norra ametiasutuste 29. septembri 2005. aasta kirja järelevalveametile; lisatud Euroopa Liidu juures asuva Norra esinduse 3. oktoobri 2005. aasta kirjale (reg-nr 345465).

(30) Vt eespool joonealuses märkuses 29 viidatud 29. septembri 2005. aasta kirja ja Norra ametiasutuste märkusi ametliku uurimismenetluse algatamise otsuse kohta.

(31) Töörühma aruande punktid 4.1–4.4 ja 5.

(32) Järelevalveameti tõlge.

(33) Investeeringute puhul on abi ülemmäär 7,5 % keskmise suurusega ettevõtetele ja 15 % väikestele ettevõtetele; nõustamisteenuste ja kaubandusmesside puhul on abi osatähtsus 50 %.

(34) Töörühma aruande punktid 1.4 ja 7.1.

(35) Töörühma aruande punkt 7.1.

(36) Kuigi kõnealune summa oleks vähese tähtsusega abi, on Norsk Treteknisk Institutt saanud ka muid toetusi.

(37) Kõnealune teabenõue on sõnastatud järgmiselt: „EØS-regelverket – opplysningsplikt Tildelingen av tilskuddet skjer i henhold til reglene for bagatellmessig støtte. Ved eventuelle nye søknader om offentlig støtte (uansett støttekilde) har støttemottaker plikt til å opplyse om dette tilskuddet. Opplysningsplikten gjelder i 3 år fra tilsagnstidspunktet. Støttemottakeren må ikke motta mer enn til sammen 100 000 Euro (ca. kr 815 000,-) i støtte etter reglene for bagatellmessig støtte over et tidsrom på 3 år.”

(38) Punkt 4.2.

(39) Seda kinnitavad riigieelarve ettepaneku kohta esitatud märkused dokumendis St. prp. nr. 1 (2000–2001) ja töörühma aruanne.

(40) Järelevalveameti tõlge järgmisest tsitaadist: „Norge eksporterer ca 85-90 % av produksjonen av tremasse og papirprodukter og ca 35 % av trelast-produksjonen. Leveransene til EU-land utgjør henholdsvis 70 % og 90 % av eksporten. Eventuelle strategier eller politiske vedtak innen EU som kan påvirke EUs import av skogindustriprodukter vil kunne få store konsekvenser for den norske skogsektoren.”

(41) Eurostati statistika aastate 1999–2004 kohta, mis käsitleb mitmesuguse töödeldud puidu importi ja eksporti ELis (suurusjärguks on tuhat kuupmeetrit või tonni), näitab, et puittoodete kaubandus ELis on ulatuslik. Asjakohased andmed leiab 1) 25 ELi riigi vahelise ümarpuidu impordi ja ekspordi kohta tabelist „table fores51”, 2) 25 ELi riigi vahelise puidutselluloosi, paberi ja papi impordi kohta tabelist „table fores62” 3) 25 ELi riigi vahelise puidutselluloosi ekspordi kohta tabelist „table fores62”, 4) 25 ELi riigi vahelise saematerjali ja puittahvlite impordi kohta tabelist „table fores61” ning 5) ELi sisese saematerjali ekspordi kohta tabelist „table fores61”. Kõik andmed on kättesaadavad veebilehel http://europa.eu.int/comm/eurostat samuti saab neid küsida veebilehe kaudu Eurostatilt.

(42) Vt veebilehte http://www.ssb.no/muh/tab15-01.shtml kus on esitatud tabel 15 pealkirjaga „Kaubandus valitud riikidega rahvusvahelise kaubanduse klassifikaatori (SITC) kahekohaliste jaotuste lõikes. Jaanuarist märtsini 2006. Miljonites kroonides” (Trade with selected countries by two-digit SITC. Jan - mar 2006. Million krone).

(43) Järelevalveameti 5. novembri 2003. aasta otsusega nr 198/03/COL jäeti välja riigiabi suuniste eelmine 12. peatükk. Alates 1. veebruarist 2003 oli siiski määrus (EÜ) nr 69/2001 (edaspidi „vähese tähtsusega abi määrus”) 12. peatüki suhtes ülimuslik.

(44) Komisjoni 31. märtsi 2000. aasta otsus N 673/99 riigiabi kohta (EÜT C 184, 1.7.2000, lk 25).

(45) Kohtuasi C-143/99: Adria Wien (2001) EKL I-8365.

(46) Liidetud kohtuasjad E-5/04, E-6/04 ja E-7/04: Fesil ja Finnfjord, EFTA kohtu lahendid 2005, lk 117, punkt 77. Kõnealune kohtuotsus kinnitab Euroopa Kohtu praktikat, mis on sätestatud kohtuasjas C-75/97: Belgia Kuningriik vs. Euroopa Ühenduste Komisjon, EKL 1999, lk I-3671, punkt 33. Vt ka otsust kohtuasjas C-66/02: Itaalia vs. komisjon, EKL 2005, lk I-10901, punkt 95.

(47) Sellega seoses vt kohtuasja 730/79, Philip Morris vs. komisjon: EKL 1989, lk 2671, punkt 11, kus on märgitud, et „kui riigi finantsabi tugevdab ettevõtja seisundit teiste ühendusesiseses kaubanduses konkureerivate ettevõtjatega võrreldes, tuleb sellist abi pidada kaubandust mõjutavaks.”

(48) Kohtuasjas C-310/99: Itaalia vs. komisjon, EKL 2002, lk I-2289, punkt 91. Kohtuasja C-66/02: Itaalia vs. komisjon, EKL 2005, lk I-10901, punkt 91, ütles Euroopa Kohus: „Abikava uurimisel selleks, et tuvastada, kas see sisaldab abile omaseid elemente, võib komisjon piirduda selle kava üldiste tunnuste käsitlemisega, olemata kohustatud uurima iga abi kohaldamise juhtumit eraldi.” Vt ka kohtuasja E-2/05 ESA vs. Island, EFTA kohtu lahendid 2005, lk 202, punkt 24.

(49) Järelevalveameti 14. juuli 2004. aasta otsus nr 195/04/COL (ELT L 139, 25.5.2006, lk 37), mida on muudetud järelevalveameti 14. detsembri 2005. aasta otsusega nr 319/05/COL (ELT C 286, 23.11.2006, lk 9). Vt ka kohtuasja T-195/01: Gibraltar vs. komisjon, EKL 2001, lk II-3915. Tuleks märkida, et kuna abikava esialgne kasutuselevõtmine oli menetluslikult ebaseaduslik, tuleb ka selle kõiki järgnevaid muudatusi käsitada ebaseadusliku abina.

(50) Vt järelevalveameti 16. detsembri 1999. aasta otsust nr 327/99/COL toetusi saavate piirkondade kaardi ja toetuse suuruse kohta (Norra).

(51) Piirkondlikku abi käsitlev riigiabi suuniste eelmine 25. peatükk asendati 6. aprillil 2006 uute suunistega ja komisjoni määrusega (EÜ) nr 1628/2006 (sätestatud ühiskomitee otsusega nr 157/2006 (ELT L 89, 29.3.2007, lk 33, ja EMP kaasanne nr 15, 29.3.2007, lk 24). Määrus jõustus 9. detsembril 2006.

(52) Vt EMP sise-eeskirjadele lisatud tabelis ja investeerimisabi selgitavas osas (punkt 4.6) esitatud (piirkondliku abi) piirmäärasid.

(53) Uurimis- ja arendustegevusele antavat abi käsitlevad suunised asendati uutega 7. veebruaril 2007.

(54) 2000. ja 2001. aasta versioonides ei ole tehniliste eeluuringute toetusmäärasid üldse määratletud.

(55) Riigiabi suuniste selleaegse 14. peatüki jaotise 5.3 punkt 7, mis käsitleb uurimis- ja arendustegevuseks antavat abi.

(56) Vt väikesi ja keskmise suurusega ettevõtteid ja koolitusabi käsitlevate grupierandi määruste artikli 3 lõiget 3. Grupierandi formaalsete tingimuste täitmisel vabastatakse abimeede teatamise nõudest.

(57) Punkt 4.4.

(58) Punktid 4.3 ja 4.3.1.

(59) VKEdele antavat abi käsitlev riigiabi suuniste eelmine peatükk asendati 26. juunil 2002. aastal VKEsid käsitleva grupierandi määrusega.

(60) Selliste meetmete hulka kuuluvad tulemuslikkuse parandamiseks võetavate meetmetega (kompetansehevning) sarnased meetmed.

(61) Projekti kulude 100 % hüvitamise tava puhul tekib nii riigiabi olemasolu kui ka vastavuse küsimus. Võttes arvesse, et kõnealusele võimalusele on viidatud töörühma aruandes, eeldatakse, et selline tava on kavas ette nähtud ning et seda reguleerivate sätete kokkusobivust tuleb hinnata (käesolevas punktis). Riigiabi olemasolu (või puudumise) küsimus on asjakohane üksnes abi tagasinõudmise puhul.

(62) Uurimis- ja arendustegevuseks antavat abi käsitleva 14. peatüki jaotise 5.3 punkt 7.

(63) Norra ametiasutuste väitel on see kuupäev, mil nad andsid kinnituse („tilsagn”), milles määratleti, kas riigiabi suuniste eelmine 12. peatükk või sellele järgnenud vähese tähtsusega abi määrus on kohaldatav kõnealuse toetuse suhtes.

(64) Sellega seoses vt riigiabi suunistes viidatud „kontrollivahendit”.

(65) Asjaolu, et palju kinnitatud toetustest võib olla allpool vähese tähtsusega abi künnist, ei ole asjakohane, sest järelevalveamet piirdub riigiabi kokkusobivuse hindamisel puidukava tingimustega. Abi tagasinõudmisel võetakse arvesse tegelikku olukorda.

(66) Tava kirjelduse kohta vt eespool I osa punkt 2.5.

(67) Komisjoni 13. mai 2003. aasta otsus 2003/643/EÜ riigiabi kohta, mida Saksamaa andis Kahla Porzellan GmbH-le ja Kahla/Thüringen Porzellan GmbH-le (ELT L 227, 11.9.2003, lk 12). Kui hinnatakse seda, kas riigiabi suunistes sätestatud asjakohastest toetusmääradest on kinni peetud, tuleb samamoodi arvesse võtta samale ettevõtjale antud abi kogusummat.

(68) Tuleks märkida, et järgida tuleb ka toetusmäärasid. Kui vähese tähtsusega abi antakse koos muude toetustega, ei tohi toetuste kogusumma olla suurem kui erinevate toetuse liikide jaoks kehtestatud määrad. See kehtib loomulikult üksnes siis, kui toetus tervikuna ei ole vähese tähtsusega abi.

(69) Vt nt komisjoni 16. detsembri 2003. aasta otsust 2004/343/EÜ abikava kohta, mida Prantsusmaa rakendab raskustes olevate ettevõtete ülevõtmisel (ELT L 108, 16.4.2004, lk 38), ja komisjoni 20. detsembri 2001. aasta otsust 2003/86/EÜ abikava kohta, mida Hispaania 1993. aastal rakendas teatavate Vizcaya provintsis (Hispaania) asutatud uute ettevõtjate toetamiseks (ELT L 40, 14.2.2003, lk 11).

(70) Vt joonealune märkus 49.

I LISA

EMP SISE-EESKIRJADES SÄTESTATUD ABIKÕLBLIKUD KULUD

Väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele (VKEd) (1) antava abi puhul on abikõlblikud kulud i) välisnõustajate osutatud nõustamisteenuste kulud (v.a pidevad või perioodilised nõustamisteenused ja tavalised tegevuskulud); ii) messidel ja näitustel esmakordse osalemise kulud ja iii) võrgustike loomise ja koostöö kulud ettevõtte asutamis- ja algusetapis. Asutamisetapp hõlmab tööpartnerite kindlaksmääramist, arengustrateegiate väljatöötamist, koostöö struktureerimist ja vormistamist jne. Algusetapp hõlmab koostöö halduskulusid esimese kolme aasta jooksul (järk-järgult vähenev) ja „erakorralisi ühismeetmeid”. Viimase näiteks on tulemuslikkuse parandamine, kuid erakorraliste ühismeetmete raames võib nii asutamisetapis kui ka hiljem tegevusetapis toetada ka teisi sarnaseid meetmeid.

Koolituseks antava abi puhul eristatakse erikoolitust ja üldkoolitust. Esimese puhul on tegu koolitusega, mille raames õpitut saab vahetult või peaasjalikult kasutada töötaja praegusel või tulevasel ametikohal ja millega omandatakse oskusi, mida ei saa kasutada (või saab kasutada piiratult) teistes ettevõtetes või teistes töövaldkondades. Üldkoolitus on koolitus, mille raames õpitut saab kasutada ka mujal kui üksnes töötaja praegusel või tulevasel ametikoha ning selle käigus omandatakse kutseoskused, mida saab suuresti kasutada teistes ettevõtetes ja mis parandavad oluliselt töötaja tööalast konkurentsivõimet.

Abikõlblikud koolituskulud on koolitusfirma tööjõukulud, koolitajate ja koolitatavate sõidukulud, muud jooksvad kulud (nt kulud õppevahenditele ja tarvikutele), töövahendite ja seadmete amortisatsioonikulud (kuivõrd neid kasutatakse ainult koolituseks), koolitusprojektiga seotud juhendamis- ja nõustamisteenuste maksumus, koolitatavate tööjõukulud kuni muude nimetatud abikõlblike kulude kogusummani. Arvesse võetakse üksnes tegelikke koolitustunde, millest on maha arvatud kõik kasulikud töötunnid ja nendega samaväärsed tunnid. Abikõlblikke kulusid tõendatakse kirjalikult, läbipaistvalt ja liigendatult.

Seoses uurimis- ja arendustegevusega on EMP sise-eeskirjades sätestatud, et abikõlblikud kulud on personalikulud (uurijad, tehniline ja abipersonal, kes tegelevad ainult uurimis- ja arendustegevusega), vahendite, seadmete, tööruumide ja -hoonetega (mida kasutatakse pidevalt või ainult uurimis- ja arendustegevuseks) seotud kulud, nõustamisabi ja asjaomaste teenuste (seotud ainult uurimis- ja arendustegevusega) maksumus ning otseselt uurimis- ja arendustegevusega seotud halduskulud. Muud abikõlblikud kulud võivad olla tegevuskulud, nt otseselt uurimis- ja arendustegevusega seotud õppematerjalide, tarvikute ja sarnaste toodete maksumus.

Investeeringutega (mida VKEd on teinud ja mis on seotud piirkondliku abiga) seotud abikõlblikud kulud on hoonete, tehaste, masinate, põhiinvesteeringute ja ka patentidega ning patentide, litsentside ning tehniliste teadmiste omandamisega seotud kulud. Projektide suhtes, mille investeeringud on suuremad kui 50 miljonit eurot, kehtivad erieeskirjad.

Tegevusabi (määratletud kui tavapärase tegevuse või levitamise, turustamise ja raamatupidamisarvestusega seotud kulud) ei tohi anda.

(1) EMP sise-eeskirjades on esitatud ainult VKEde üldine määratlus. Muus osas viidatakse riigiabi suuniste algsele määratlusele.

II LISA

MAKSIMAALSED RAHASTAMISMÄÄRAD PROTSENTIDES ORGANISATSIOONI INNOVASJON NORGE HALLATUD KAVADE PUHUL ETTEVÕTETE SUURUSE JA ABI VALDKONDADE JÄRGI

—	Sulgudes esitatud teave näitab, et kõnealune kava on oluline vaid sel otstarbel ja/või sellise ettevõttetüübi puhul.

—	Vähese tähtsusega abi eeskirjade alusel võib kõikide kavade puhul anda toetust kuni 100 000 eurot.

Meede – kava

Eesmärk

Väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted (kuni 250 töötajat ja kaks muud kriteeriumi)

Suured ettevõtted

Väikesed ettevõtted

(kuni 50 töötajat ja kaks muud kriteeriumi)

Keskmise suurusega ettevõtted

(kuni 250 töötajat ja kaks muud kriteeriumi)

Landsdekkende innovasjonsordning

Investeeringud

15 %

7,5 %

Nn pehme abi

50 %

Koolitusabi (praegu seda LIst ei anta)

(Eriotstarbeline/üldine – 35 % / 70 %)

(Eriotstarbeline/üldine – 25 % / 50 %)

Uurimis- ja arendustegevus:

—	müügi parandamise eesmärgil toimuv arendustegevus,

35 %

25 %

esialgsed tehnilised uuringud;

75 %

50 %

—	(konkreetsed uuringud, esialgsed tehnilised uuringud)

(60 % 75 %)

(50 % 75 %)

OFU/IFU

Uurimis- ja arendustegevus:

—	müügi parandamise eesmärgil toimuv arendustegevus,

35 % (piirkond + 5 %)

25 % (piirkond + 5 %)

esialgsed tehnilised uuringud;

75 %

50 %

—	(konkreetsed uuringud, esialgsed tehnilised uuringud)

(60 % 75 %)

(50 % 75 %)

Tilskudd til fylkeskommunene for regional udvikling

Investeeringud:

A-tsoon

30 %

25 %

B-tsoon

25 %

20 %

C-tsoon

20 % (25 %) (1)

10 % (15 %)

Nn pehme abi

50 %

Koolitusabi

Eriotstarbeline/üldine – 40 % / 75 %

Eriotstarbeline/üldine – 30 % / 55 %

Uurimis- ja arendustegevus:

—	müügi parandamise eesmärgil toimuv arendustegevus,

40 %

30 %

esialgsed tehnilised uuringud;

75 %

55 %

—	(konkreetsed uuringud, esialgsed tehnilised uuringud)

(65 % 75 %)

(55 % 75 %)

Omstilling og nyskapning

Investeeringud:

—	väljaspool piirkonda

15 %

7,5 %

—	piirkonnas

A-tsoon: 30 %, B-tsoon: 25 % ja C-tsoon: 20 % (25 %) (2)

A-tsoon: 25 %, B-tsoon: 20 % ja C-tsoon: 10 % (15 %)

Nn pehme abi:

—	väljaspool piirkonda

50 %

—	piirkonnas

50 %

Koolitusabi:

—	väljaspool piirkonda

Eriotstarbeline/üldine – 35 % / 70 %

Eriotstarbeline/üldine – 25 % / 50 %

—	piirkonnas

Eriotstarbeline/üldine – 40 % / 75 %

Eriotstarbeline/üldine – 30 % / 55 %

Uurimis- ja arendustegevus:

Väljaspool piirkonda:

—	müügi parandamise eesmärgil toimuv arendustegevus,

35 %

25 %

esialgsed tehnilised uuringud;

75 %

50 %

—	(konkreetsed uuringud, esialgsed tehnilised uuringud)

(60 % 75 %)

(50 % 75 %)

Piirkonnas:

—	parandamise eesmärgil toimuv arendustegevus,

40 %

30 %

esialgsed tehnilised uuringud;

75 %

55 %

—	(konkreetsed uuringud, esialgsed tehnilised uuringud)

(65 % 75 %)

(55 % 75 %)

Etablererstipend

Vähese tähtsusega abi

Maksimaalselt 400 000 Norra krooni (teatavates piirkondades ka rohkem, kuid mitte üle 100 000 euro)

(1) Meetmete puhul, millel arvatakse olevat regionaalpoliitika seisukohalt tugev mõju, võib kasutada rahastamismäära kuni 25 % / 15 %. Vest-Agderi, Rogalandi ja Hordalandi maakonnas ei tohi abi osatähtsus ületada 20 % / 10 %.

(2) Piirkonda tugevasti mõjutavate meetmete puhul võib rahastamismäär olla kuni 25 % / 15 %. Vest-Agderi, Rogalandi ja Hordalandi maakonnas ei tohi abimäär ületada 20 % / 10 %.

V Alates 1. detsembrist 2009 Euroopa Liidu lepingu, Euroopa Liidu toimimise lepingu ja Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud õigusaktid

10.12.2009

Euroopa Liidu Teataja

L 323/48

NÕUKOGU RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 1202/2009,

7. detsember 2009,

millega kehtestatakse pärast nõukogu määruse (EÜ) nr 384/96 artikli 11 lõike 2 kohast aegumise läbivaatamist Hiina Rahvavabariigist pärit furfurüülalkoholi impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. detsembri 1995. aasta määrust (EÜ) nr 384/96 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed (1) (edaspidi „algmäärus”), eriti selle artiklit 9 ja artikli 11 lõiget 2,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut, mis on esitatud pärast konsulteerimist nõuandekomiteega,

ning arvestades järgmist:

A. MENETLUS

1. Kehtivad meetmed

(1)

2003. aasta oktoobris kehtestati nõukogu määrusega (EÜ) nr 1905/2003 (2) lõplikud dumpinguvastased meetmed Hiina Rahvavabariigist (edaspidi „Hiina”) pärit furfurüülalkoholi impordi suhtes koguselise tollimaksuna. Tollimaksu määrad olid 84–160 eurot tonni kohta nelja koostööd teinud Hiina tootja suhtes ning üleriigiline tollimaksu määr oli 250 eurot/tonn („esialgne uurimine”).

2. Taotlus dumpinguvastaste tollimaksude aegumise läbivaatamise kohta

(2)	Pärast 2008. aasta mais avaldatud teadet Hiinast pärit furfurüülalkoholi impordi suhtes kohaldatavate dumpinguvastaste meetmete eelseisva aegumise kohta (3) sai komisjon 30. juulil 2008 taotluse vaadata need meetmed uuesti läbi vastavalt algmääruse artikli 11 lõikele 2.

(3)

Taotluse esitas äriühing International Furan Chemicals BV („taotluse esitaja”) liidu ainsa tootja nimel, kelle toodang moodustab 100 % liidu furfurüülalkoholi toodangust. Taotlus põhines väitel, et meetmete kehtivuse lõppemine tingiks tõenäoliselt dumpingu jätkumise ja liidu tootmisharule tekitatava kahju kordumise.

(4)	Pärast nõuandekomiteega konsulteerimist leidis komisjon, et meetmete aegumise läbivaatamise algatamiseks kooskõlas algmääruse artikli 11 lõikega 2 on piisavalt tõendusmaterjali, ning avaldas Euroopa Liidu Teatajas (4) teadaande aegumise läbivaatamise algatamise kohta.

3. Uurimine

3.1. Menetlus

(5)

Komisjon tegi läbivaatamise algatamise ametlikult teatavaks taotluse esitanud liidu tootjale, Hiina eksportivatele tootjatele, Hiina ametiasutustele, soovitatud võrdlusriigi Ameerika Ühendriikide tootjale, teadaolevalt huvitatud liidu importijatele/kauplejatele ja tööstustarbijatele. Huvitatud isikutele anti võimalus teha oma seisukohad teatavaks kirjalikult ja taotleda asja arutamist algatamisteates sätestatud tähtaja jooksul.

(6)	Komisjon saatis küsimustiku kõikidele pooltele, kellele teatati ametlikult läbivaatamise algatamisest ning neile, kes algatamisteates sätestatud tähtaja jooksul esitasid taotluse küsimustiku saamiseks.

(7)	Küsimustiku vastused esitasid taotluse esitanud liidu tootja, kaks kauplejat, kümme tööstustarbijat, kaks tootjate ühendust, üks Hiina eksportiv tootja ning võrdlusriigi tootja.

3.2. Huvitatud pooled ja kontrollkäigud

(8)

Komisjon otsis ja kontrollis kõiki andmeid, mida ta dumpingu ja kahju jätkumise või kordumise tõenäosuse ning liidu huvide kindlakstegemiseks vajalikuks pidas. Kontrollkäigud tehti järgmiste äriühingute valdustesse.

—

Liidu tootja ja seotud äriühingud:

—	TransFurans Chemicals BVBA, Geel, Belgia

—	International Furan Chemicals BV, Rotterdam, Madalmaad

—	Central Romana Corporation, LTD, La Romana, Dominikaani Vabariik

—

Hiina eksportivad tootjad:

—	Zhucheng Taisheng Chemical Co. Ltd.

—

Võrdlusriigi tootja

—	Penn Speciality Chemicals Inc., Ameerika Ühendriigid („USA”)

—

Sõltumatud importijad/kauplejad:

—	S. Chemicals, Madalmaad

—

Kasutajad:

—	Kiilto OY, Soome

—	Mazzon Flli., Itaalia

—	SATEF Hüttenes-Albertus, Itaalia

—	Ashland Südchemie Kernfest, Saksamaa

—	Hüttenes-Albertus, Saksamaa

3.3. Uurimisperiood ja vaatlusalune periood

(9)	Dumpingu ja kahju jätkumist või kordumist käsitlev uurimine hõlmas ajavahemikku 1. oktoobrist 2007 kuni 30. septembrini 2008 (edaspidi „uurimisperiood”).

(10)	Kahju jätkumise või kordumise tõenäosuse seisukohalt oluliste suundumuste hindamine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2005 kuni uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „vaatlusalune periood”).

B. VAATLUSALUNE TOODE JA SAMASUGUNE TOODE

1. Vaatlusalune toode

(11)	Vaatlusalune toode on sama mis esialgses uurimises, st Hiinast pärit CN koodi 2932 13 00 alla kuuluv furfurüülalkohol.

(12)

Furfurüülalkohol on keemiatoode. See värvuselt värvitu kuni kahvatu kollane vedelik, mis lahustub paljudes tavapärastes orgaanilistes lahustites. Furfurüülalkoholi tooraine on furfuraal, mis on vedelik, mida saadakse erinevat liiki põllumajandusjääkide nagu muu hulgas suhkruroo, maisitõlvikute ja riisikestade töötlemisel.

(13)	Furfurüülalkohol on tooraine. Furfurüülalkoholi kasutatakse peamiselt sünteetilise vaigu tootmisel, mida omakorda kasutatakse valuvormide tootmiseks, mida kasutatakse tööstuslike metallivalandite valmistamiseks.

2. Samasugune toode

(14)

Nagu eelminegi uurimine, näitas kõnealune uurimine, et liidu tootmisharu poolt liidus toodetava ja müüdava, Hiinas toodetava ja sealsel siseturul müüdava, Hiinast liitu imporditava ning USAs toodetava ja müüdava furfurüülalkoholi füüsilised ja tehnilised põhiomadused on samad ning et neil toodetel on ühesugune kasutusotstarve.

(15)	Seetõttu jõuti järeldusele, et kõnealused tooted on samasugune toode algmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses.

C. DUMPINGU JÄTKUMISE TÕENÄOSUS

(16)	Algmääruse artikli 11 lõike 2 kohaselt uuriti, kas meetmete aegumise tõttu võiks dumping tõenäoliselt jätkuda või korduda.

(17)	Vastavalt algmääruse artikli 11 lõikele 9 kasutati sama metoodikat nagu esialgses uurimises. Kuna aegumise läbivaatamise korral ei ole ette nähtud muutunud asjaolude uurimist, ei kaalutud, kas tootjate suhtes kohaldada turumajanduslikku kohtlemist või mitte.

1. Sissejuhatavad märkused

(18)

Tuletatakse meelde, et esialgse uurimise käigus tegid neli Hiina eksportivat tootjat koostööd ja taotlesid turumajanduslikku kohtlemist algmääruse artikli 2 lõike 7 punkti b alusel. Ükski neist Hiina eksportivatest tootjatest ei täitnud turumajandusliku kohtlemise tingimusi ja seetõttu tuli turumajandusliku kohtlemise taotlused tagasi lükata. Kõigi nende suhtes kohaldati individuaalset kohtlemist kuna uurimise käigus selgus, et nad täitsid selle jaoks nõutavad kriteeriumid. Märgitakse, et kõnealuses aegumise läbivaatamises ainsa koostööd teinud Hiina eksportija suhtes kohaldati esialgsel uurimisel individuaalset kohtlemist.

(19)

Ainus koostööd teinud Hiina eksportiva tootja import liitu moodustas uurimisperioodil 23,1 %. Uurimisperioodil ei olnud võimalik saada vahetut usaldusväärset teavet teistelt eksportivatelt tootjatelt vaatlusaluse toote liitu importimise kohta. Sellises olukorras ning kooskõlas algmääruse artikliga 18 pidi komisjon kogu impordi koguste ja hindade määramiseks kasutama kättesaadavaid fakte, st Eurostati andmeid ning taotleja poolt läbivaatamise algatamise taotluses esitatud dokumente.

(20)	Praegu kohaldatavad dumpinguvastased tollimaksu määrad 84–160 eurot/tonn ning üleriigiline jääktollimaksu määr 250 eurot/tonn vastavad esialgses uurimises kindlaksmääratud kahju tasemele.

2. Uurimisperioodi jooksul toimunud dumping

2.1. Võrdlusriik

(21)

Esialgse uurimise käigus kasutati Ameerika Ühendriike (edaspidi „USA”) sobiva turumajandusriigina normaalväärtuse kindlakstegemiseks Hiina puhul. Praeguse uurimise algatamisteates märkis komisjon, et kavatseb kasutada USAd võrdlusriigina. Huvitatud isikuid kutsuti üles selle kohta arvamust avaldama. USAd peeti sobivaks selle siseturu suuruse ja avatuse tõttu ja selle tõttu, et üks USA tootja nõustus tegema uurimises täiel määral koostööd.

(22)

Importijate ühing oli USA võrdlusriigiks valimise vastu, väites, et USAs on ainult üks põhiline tootja ja et siseturuhinnad on väga kõrged. Üks Hiina eksportiv tootja väitis, et konkurents on USAs madalam kui Hiina turul ja seetõttu ei ole turud võrreldavad. Leiti siiski, et kuna USA turul oli vaid üks tootja, oli impordil oluline osa, mis tagas piisava konkurentsi sellel märkimisväärse suurusega turul. Lisaks sellele ei nõustunud tegema koostööd ükski muude võimalike võrdlusriikide, k.a Tai, Türgi ja Lõuna-Aafrika teadaolevatest tootjatest, kellega oli ühendust võetud.

(23)	Eelöeldule tuginedes jõuti järeldusele, et algmääruse artikli 2 lõike 7 kohaselt on USA võrdlusriigina kõige sobivam ja mõistlikum valik.

2.2. Normaalväärtus

(24)	Algmääruse artikli 2 lõike 7 kohaselt määrati normaalväärtus kindlaks USA tootjalt saadud kontrollitud teabe põhjal.

(25)	Kõigepealt tegi komisjon kindlaks, et USA tootja müügimaht siseturul on piisav, mistõttu peetakse seda tüüpiliseks algmääruse artikli 2 lõike 2 tähenduses.

(26)

Seejärel uuriti, kas vaatlusaluse toote tüüpilises koguses müümist võrdlusriigi siseturul saab pidada tavapärase kaubandustegevuse käigus toimunud müügiks vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 4. Leiti, et tootmiskuludega võrduvate või neid ületavate netomüügihindadega toodete müügimaht moodustas vähemalt 80 % kogumüügimahust ja seda liiki toote kaalutud keskmine hind võrdus tootmiskuludega või ületas neid. Seetõttu oli võimalik kasutada tegelikku siseturuhinda, mis arvutati läbivaatamise uurimisperioodi ajal siseturul toimunud müügitehingute hindade kaalutud keskmisena, olenemata sellest, kas müügitehing oli kasumlik või mitte.

(27)	Seega määrati normaalväärtus kindlaks vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 1 tavapärase kaubandustegevuse käigus võrdlusriigi siseturu sõltumatute klientide makstud või makstavate hindade alusel.

2.3. Ekspordihind

(28)

Ainsa koostööd teinud Hiina eksportiva tootja suhtes kohaldati esialgsel uurimisel individuaalset kohtlemist. Kooskõlas algmääruse artikli 2 lõikega 8 määrati selle äriühingu vaatlusaluse toote ekspordihind liidu esimesele sõltumatule kliendile vaatlusaluse toote eest tegelikult makstud või makstavate ekspordihindade põhjal.

(29)	Arvestades, et koostöö Hiinas oli vähene, arvutati kõigile teistele Hiina eksportijatele kohaldatav üleriigiline dumpingumarginaal kasutades Hiina ekspordistatistikat.

2.4. Võrdlus

(30)

Et tagada õiglane võrdlus normaalväärtuse ja ekspordihinna vahel, võeti vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 10 kohanduste näol nõuetekohaselt arvesse erinevusi, mis mõjutasid hindu ja nende võrreldavust. Veo-, kindlustus-, ja krediidikulusid kohandati asjakohaselt kõikidel juhtudel, kui see osutus põhjendatuks ja täpseks ning kui see tugines kontrollitud tõenditele.

2.5. Dumpingumarginaal

(31)	Vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 11 võrreldi USAs kindlaksmääratud kaalutud keskmist normaalväärtust koostööd teinud Hiina eksportiva tootja tehasehinnal põhineva kaalutud keskmise ekspordihinnaga. See võrdlus näitas märkimisväärset dumpingut, kusjuures dumpingumarginaal ulatus üle 40 %.

(32)	Eurostati ja Hiina statistika põhjal liitu suunduva kogu muu Hiina ekspordi kohta leiti, et dumpingumarginaal on märkimisväärne, olles samal tasemel kui ülalmainitud dumping.

3. Impordi areng meetmete kehtivuse lõppemise korral

3.1. Sissejuhatavad märkused

(33)	Meenutagem, et meetmed kehtivad alates 2003. aasta oktoobrist.

3.2. Tootmise ja tootmisvõimsuse rakendusastme areng Hiinas

(34)	Kuna Hiina eksportivad tootjad ei teinud käesoleva uurimise raames sisulist koostööd, ei olnud võimalik saada kontrollitavaid andmeid nende tootmisvõimsuse ja selle rakendamise kohta.

(35)	Taotluse esitaja hinnangul oli Hiina üldine tootmisvõimsus 2006. aastal kuni umbes 364 900 tonni furfurüülalkoholi aastas.

(36)

Hiina riiklik keemiateabekeskus (5) väidab: „Furfuraali ja furfurüülalkoholi tootmisvõimsus Hiinas on viimaste aastate jooksul ebakohaselt kiiresti laienenud. Üldine loidus järgmise tasandi tarbimissektoris, nagu furaanvaikude valmistamine, on tekitanud tõsise ülepakkumise furfuraali ja furfurüülakoholi turul.” (.) „Furfuraali ja eriti furfurüülakoholi tootmine Hiinas sõltub ikka veel ekspordist.” Sama allikas väidab veel, et 2005. aastal oli Hiinas üle 300 furfurüülalkoholi tootjat. Furfurüülalkoholi aastane üldine tootmisvõimsus oli 240 000 tonni ning toodang oli umbes 140 000 tonni.

(37)	Ainsa koostööd teinud Hiina eksportiva tootja hinnangu kohaselt oli furfurüülakoholi kogutoodang Hiinas 2008. aastal kuni 200 000 tonni.

(38)	Igal juhul on Hiina tootmisvõimsus jätkuvalt märkimisväärne. Lisaks kasvas jätkuvalt vaatamata kehtivatele meetmetele Hiina eksport liitu. Ükskõik millist informatsiooniallikat kasutades on selge, et Hiina tootmisvõimsus ületab suurelt liidu tarbimise.

(39)

Liidu turg on furfurüülalkoholi jaoks suur ja stabiilne turg ning võttes arvesse USAs kehtivaid kõrgeid dumpinguvastaseid meetmeid Hiina impordi suhtes (43 % – 50 %, mida uuendati 2006. aasta juulis), võib arvata, et kui praegu kehtivatel meetmetel lubatakse aeguda, on Hiina tootjatel suur huvi vabade tootmisvõimsuste liitu suunamiseks.

(40)	Eelneva põhjal võib järeldada, et arvestades Hiina tohutut tootmisvõimsust ja kehtivaid dumpinguvastaseid tollimakse teisel olulisel turul USAs, on meetmete kehtivuse lõppemise korral väga tõenäoline, et dumpinguhinnaga importimine liitu kasvab.

3.3. Hiinast liitu suunatud impordi kogus ja hind

(41)

Uurimisperioodil oli vaatlusaluse toote import Hiinast umbes 21 000 tonni. Ühiku hind oli keskmiselt 1 210 eurot tonni kohta (vt põhjendus 57). Samal perioodil oli liidu keskmine müügihind sellest hinnast palju kõrgem, mis teeks meetmete kehtetuks muutumise korral liidu turu Hiina eksportijatele väga ligitõmbavaks.

3.4. Hiinast kolmandatesse riikidesse suunatud ekspordi kogus ja hind

(42)

Koostööd teinud Hiina eksportiva tootja esitatud andmete põhjal leiti, et kõnealune äriühing eksportis kolmandatesse riikidesse suuremaid koguseid kui liit ning tegi seda märkimisväärselt madalamate hindadega kui olid liidu tootja hinnad liidu turul ning samuti madalamalt kui Hiina ekspordi hinnad liitu.

(43)

Seda kinnitab avalikult kättesaadav Hiina statistika, mille kohaselt enamus aega uurimisperioodist eksportisid Hiina äriühingud peamiselt Aasia riikidesse palju madalamate hindadega kui liidu turule. Sellises olukorras, kui meetmetel lubatakse kehtetuks muutuda, võivad Hiina eksportivad tootjad müügi ümbersuunata kõrgemahinnalisele liidu turule, kuid siiski dumpinguhinnaga, mis lööks liidu tootmisharu hinnad alla.

(44)	Teave Hiina siseturu hindade kohta on piiratud.

(45)	Ainsa koostööd teinud Hiina äriühingu vastustest küsitlusele nähtub, et kõnealune äriühing müüs vaatlusalust toodet kodumaisel turul palju madalama hinnaga kui oli tema ekspordihind kolmandatesse riikidesse ja liitu.

3.5. Järeldus

(46)	Uurimine näitas, et kuna vaatlusaluse toote impordimahud olid uurimisperioodil suhteliselt suured, oli seoses kõnealuse impordiga avastatud dumpingu maht märkimisväärne.

(47)

Võttes arvesse Hiina vaba tootmisvõimsust, mis ületab suurelt liidu tarbimise, märkimisväärset hinnavahet liidu ja kolmandate riikide vahel ning sellest tulenevat liidu turu ligitõmbavust Hiina eksportivatele tootjatele (nagu on märgitud põhjenduses 41), järeldatakse, et meetmete kehtetuks muutumise korral on väga tõenäoline, et dumpinguhinnaga impordi voog liitu suureneb.

D. LIIDU TOOTMISHARU MÄÄRATLUS

(48)	Samuti kui esialgses uurimises, on liidus vaid üks furfurüülalkoholi tootja. TransFurans Chemicals, Belgia (edaspidi „TFC”). TFC toodang moodustab liidu kogutoodangu algmääruse artikli 4 lõike 1 tähenduses.

(49)	Liidu tootmine on täielikult integreeritud üheks majanduslikuks üksuseks, mis koosneb kolmest äriühingust ja toimib järgnevalt:

(50)

TFC muudab Dominikaani vabariigis asuva emaettevõtja Central Romana Corporation (edaspidi „CRC”) tarnitud furfuraali vaatlusaluseks tooteks. Madalmaades asuv International Furan Chemicals (edaspidi „IFC”) on TFC toodetud vaatlusaluse toote ülemaailmne müügiagent. TFC, IFC ja CRC on seotud ühise omaniku kaudu.

(51)	Eelnimetatu põhjal moodustavad TFC ja temaga seotud äriühing IFC liidu tootmisharu algmääruse artikli 5 lõike 4 ja artikli 4 lõike 1 tähenduses. Tuleb märkida, et teatavate kahjunäitajate tähenduslikuks hindamiseks tuli võtta arvesse ka teatavaid CRC andmeid.

E. OLUKORD LIIDU TURUL

1. Sissejuhatavad märkused

(52)

Võttes arvesse, et liidu tootmisharu koosneb ainult ühest äriühingust, on liidu tootmisharu konkreetsed näitajad, nii nagu need on esitatud küsimustiku kontrollitud vastustes, Hiina eksportivate tootjate tarbimine ja turuosa ning samuti muude kolmandate riikide import esitatud indekseeritud kujul, et säilitada esitatud andmete konfidentsiaalsus vastavalt algmääruse artiklile 19.

2. Liidu tarbimine

(53)	Liidu tarbimine arvutati liidu tootmisharu toodetud furfurüülakoholi liitu müügi, Hiinast pärit impordi ning samuti kolmandates riikidest pärit impordi kombineeritud mahu põhjal.

(54)

Vaatlusalusest riigist pärit impordi mahu uurimisel kasutati pigem Hiina ametlikku statistikat kui Eurostati impordistatistikat (nagu ka esialgses uurimises), kuna esimene tundus olevat täpsem, arvestades asjaolu, et teatavad Eurostati asjaomast toodet käsitlevad andmed on klassifitseeritud salajaseks ning ei ole seetõttu avalikkusele kättesaadavad. Kolmandatest riikidest pärit impordi puhul kasutati Eurostati statistikat, kuna muud usaldusväärsemat teavet ei olnud saada.

Tabel 1 Liidu tarbimine (müügimahu alusel)

	2005	2006	2007	Läbivaatamise uurimisperiood
Indeks	100	108	158	166
Muutus võrreldes eelmise aastaga		8 %	47 %	5 %
Allikas: liidu tootmisharu küsimustiku kontrollitud vastus, Eurostat, Hiina ametlik ekspordistatistika

(55)	Nende andmete põhjal ja nagu on näha tabelist 1 suurenes liidu tarbimine vaatlusalusel perioodil märkimisväärselt, s. o 66 %.

(56)	Tuleb märkida, et ülalnimetatud arengut võib mõjutada Taist pärit importi käsitlevate salastatud andmete võimalik olemasolu, nagu on märgitud allpool põhjenduses 61.

3. Hiinast pärit impordi maht, turuosa ja hinnad

Tabel 2 Hiinast pärit impordi maht, turuosa ja impordihinnad

	2005	2006	2007	Läbivaatamise uurimisperiood
Import tonnides	16 010	10 635	19 245	21 002
Indeks	100	66	120	131
Turuosa (indeks)	100	62	76	79
CIF-impordihind (eurot/tonn)	887	738	893	1 210
Indeks	100	83	101	136
Allikas: Hiina ametlik ekspordistatistika

(57)	Impordimaht Hiinast suurenes vaatlusalusel perioodil 31 %, s.o 16 010 tonnilt 2005. aastal 21 002 tonnile uurimisperioodil, samas kui turuosa vähenes vaatlusalusel perioodil 21 % võrra. Sellist arengut tuleb vaadelda liidu märkimisväärse 66 %-lise tarbimise tõusu taustal samal perioodil.

(58)

Tuleb märkida, et liidu tootmisharu importis uurimisperioodil ise Hiinast 5 000 ja 9 000 tonni vahel vaatlusalust toodet, mida müüdi edasi liidu turul. Seetõttu oli liidu tootmisharu ka peamine vaatlusaluse toote importija Hiinast. Ühenduse tootmisharu importis seetõttu, et kuigi ta tootis juba täisvõimsusel (vt põhjendusi 64 ja 65), ei suutnud ta rahuldada liidu turu nõudlust.

(59)	Hiinast pärit impordi keskmised hinnad tõusid vaatlusalusel perioodil 36 %, s.o 887-lt eurolt tonni kohta 2005. aastal 1 210 eurole tonni kohta uurimisperioodil.

(60)	Kui võrrelda sõltumatutele klientidele kehtivat CIF-hinda liidu piiril koos impordijärgsete kuludega ja liidu tootmisharu tehasehinda sama toote puhul, siis selgub, et Hiina impordihinnad ei löönud uurimisperioodil liidu tootmisharu müügihindu alla.

4. Kolmandatest riikidest pärit impordi maht, turuosa ja hinnad

Tabel 3 Import muudest kolmandatest riikidest

	2005	2006	2007	Läbivaatamise uurimisperiood
Tai
Tonnid	673	208	10 660	11 450
Indeks	100	31	1 584	1 701
Turuosa (indeks)	100	28	1 017	1 044
Impordihind (eurot/tonn)	1 059	822	1 086	1 302
Indeks	100	78	103	123
Lõuna-Aafrika
Tonnid	890	0	123	2 695
Indeks	100	0	14	303
Turuosa (indeks)	100	0	8	183
Impordihind (eurot/tonn)	682	0	930	1 301
Indeks	100	0	136	191
Muud kolmandad riigid
Tonnid	160	11	193	239
Indeks	100	7	120	149
Turuosa (indeks)	100	0	75	100
Impordihind (eurot/tonn)	1 790	7 500	3 051	3 368
Indeks	100	419	170	188
Allikas: Eurostat

(61)

Tuleb märkida, et Eurostati andmed Tai kohta näitavad impordimahu suurenemist 2005. ja 2006. aasta tühistelt kogustelt 10 660 tonnile 2007. aastal ja 11 450 tonnile uurimisperioodil, samas kui vaatlusalusel perioodil suurenes tema turuosa märkimisväärselt, s.o indeksilt 100 indeksile 1 044. Tuleb siiski märkida, et Eurostati andmed sisaldasid mõningaid salastatud andmeid Tai impordi kohta 2005. ja 2006. aastal ja, et impordi ja turuosa kasv oli tegelikkuses madalam kui ülalnäidatud. Taist pärit impordi hinnad kasvasid vaatlusalusel perioodil 23 % ning olid uurimisperioodil Hiina hindadest ja samuti liidu tootmisharu hindadest kõrgemad.

(62)	Kuigi vaatlusalusel perioodil suurenes import Lõuna-Aafrikast, jäi see suhteliselt madalale tasemele ja selle hinnatase oli võrreldav Taist pärit impordi hinnaga.

(63)	Import muudest kolmandatest riikidest ei olnud märkimisväärne.

5. Liidu tootmisharu majanduslik olukord

5.1. Tootmine, tootmisvõimsus ja selle rakendamine

(64)	Vaatlusalusel perioodil suurenes liidu tootmisharu tootmine 8 % võrra. Liidu tootmisharu tootmisvõimsus püsis sel perioodil stabiilsena.

(65)

Võimsuse kasutamine kasvas vaatlusalusel perioodil 8 % võrra ning jõudis sellega täisvõimsuseni. Alates 2006. aastast tootis ühenduse tootmisharu üle oma teoreetilise installeeritud tootmisvõimsuse.

Tabel 4 Ühenduse toodang

	2005	2006	2007	Läbivaatamise uurimisperiood
Indeks	100	104	106	108
Muutus võrreldes eelmise aastaga		4 %	1 %	2 %
Allikas: liidu tootmisharu küsimustiku kontrollitud vastus

Tabel 5 Liidu tootmisvõimsus

	2005	2006	2007	Läbivaatamise uurimisperiood
Indeks	100	100	100	100
Muutus võrreldes eelmise aastaga		0 %	0 %	0 %
Allikas: liidu tootmisharu küsimustiku kontrollitud vastus

Tabel 6 Tootmisvõimsuse rakendamine

	2005	2006	2007	Läbivaatamise uurimisperiood
Indeks	100	104	106	108
Muutus võrreldes eelmise aastaga		4 %	1 %	2 %
Allikas: liidu tootmisharu küsimustiku kontrollitud vastus

5.2. Varud

(66)

Varud vähenesid vaatlusalusel perioodil 50 %, mis oli põhjustatud kõrgest nõudlusest sel perioodil, eriti uurimisperioodil, ning liidu tootmisharu ebapiisavast võimsusest liidu turu varustamisel. Selle tagajärjel vähenesid varud pidevalt.

Tabel 7 Varud

	2005	2006	2007	Läbivaatamise uurimisperiood
Indeks	100	81	89	50
Muutus võrreldes eelmise aastaga		–19 %	10 %	–44 %
Allikas: liidu tootmisharu küsimustiku kontrollitud vastus

5.3. Müük, turuosa ja hinnad

Tabel 8 Müügimahud ja -väärtused

	2005	2006	2007	Läbivaatamise uurimisperiood
Müügimaht (indeks)	100	151	147	134
Muutus võrreldes eelmise aastaga		51 %	–2 %	9 %
Müügiväärtused (indeks)	100	127	156	175
Muutus võrreldes eelmise aastaga		27 %	23 %	12 %
Allikas: liidu tootmisharu küsimustiku kontrollitud vastus

(67)

Liidu tootmisharu müügimaht suurenes 51 % 2005. aastast 2006. aastani, jõudes 2006. aastal tippu, kuid hakkas siis pidevalt langema. Samas vähenes liidu tootmisharu turuosa 19 %. Seda põhjustas asjaolu, et nõudlus liidu tootmisharule kasvas rohkem kui kogu müügimaht. Nagu eelpool mainitud, tootis liidu tootmisharu juba täisvõimsusel ja ei olnud võimeline suurendama müügimahtu samal määral tarbimise kasvuga.

Tabel 9 Liidu tootmisharu turuosa

	2005	2006	2007	Läbivaatamise uurimisperiood
Indeks	100	140	93	81
Muutus võrreldes eelmise aastaga		40 %	–34 %	–13 %
Allikas: liidu tootmisharu küsimustiku kontrollitud vastused, Eurostat, Hiina ekspordistatistika

(68)

Liidu tootmisharu ühiku müügihinnad langesid kõigepealt 2005. aastast 2006. aastani 16 % ning seejärel tõusid pidevalt. Liidu tootmisharu keskmised hinnad tõusid seega kogu vaatlusaluse perioodi vältel 31 %.

Tabel 10 Liidu tootmisharu müügihinnad

	2005	2006	2007	Läbivaatamise uurimisperiood
Indeks	100	84	106	131
Muutus võrreldes eelmise aastaga		–16 %	26 %	23 %
Allikas: liidu tootmisharu küsimustiku kontrollitud vastus

5.4. Liidu hindu mõjutavad tegurid

(69)	Nõudluse surve kogu vaalualuse perioodi vältel viis märkimisväärse hinnatõusuni. Kõrge nõudlus uurimisperioodil põhjustas isegi ajutist puudujääki liidu turul.

(70)

Vaatlusalusel perioodil oli hinnatase liidu turul üldiselt kõrge. Hiinast pärit dumpinguhinnaga import ei avaldunud sellel perioodil märkimisväärset survet hindadele. Ka Hiina impordi ja muudest kolmandatest riikidest pärit impordi osas võib märgata samasugust kasvu, välja arvatud 2006. aastal, kui nii müügimaht kui ka hinnad langesid.

(71)

Tootmise kogukulud mõjutasid hinnamarginaale vähe; hinnatõus toimus peamiselt tänu turuarengutele. Seda tõestab ka erakordne kulude kasv 2006. aastal (erakordse küttehinna tõusu tõttu kasvasid ka furfuraali toomiskulud), mis ei mõjutanud otseselt liidu tootmisharu müügihinda, mis hoopis langes samal aastal.

5.5. Tööhõive, tootlikkus ja töötasud

(72)

Tööhõive oli vaatlusalusel perioodil stabiilne, tootlikkus aga kasvas samal perioodil 6 % tänu tootmismahu kasvule. Furfuraali muutmine furfurüülalkoholiks on küllaltki lihtne protseduur ja ei nõua seetõttu palju tööjõudu. Keskmine töötasu vähenes vaatlusalusel perioodil 4 %.

Tabel 11 Tööhõive

	2005	2006	2007	Läbivaatamise uurimisperiood
Indeks	100	106	105	102
Muutus võrreldes eelmise aastaga		6 %	–1 %	–3 %
Allikas: liidu tootmisharu küsimustiku kontrollitud vastus

Tabel 12 Tootlikkus

	2005	2006	2007	Läbivaatamise uurimisperiood
Indeks	100	98	100	106
Muutus võrreldes eelmise aastaga		–2 %	2 %	6 %
Allikas: liidu tootmisharu küsimustiku kontrollitud vastus

Tabel 13 Palgad

	2005	2006	2007	Läbivaatamise uurimisperiood
Indeks	100	102	95	96
Muutus võrreldes eelmise aastaga	—	2 %	–6 %	1 %
Allikas: liidu tootmisharu küsimustiku kontrollitud vastus

5.6. Tulusus

(73)

Liidu tootmisharu tulusus kasvas 2005. aastast kuni uurimisperioodini märkimisväärselt, s.o 43 % ning jõudis uurimisperioodil väga kõrgele tasemele, ületades suurelt esialgsel uurimisel määratud sihtkasumi (15,17 %). Märgitakse, et liidu tootmisharu tulusus jõudis vaatlusalusel perioodil kõrgele tasemele, välja arvatud 2006. aastal. 2006. aastal põhjustasid kütteõli erakordselt kõrged hinnad, mis on üks peamisi furfuraali tootmise kulutegureid, ja madalad müügihinnad liidu tootmisharule kahju.

Tabel 14 Tulusus

	2005	2006	2007	Läbivaatamise uurimisperiood
Indeks	100	–27	125	143
Muutus võrreldes eelmise aastaga	—	– 127 %	562 %	14 %
Allikas: liidu tootmisharu küsimustiku kontrollitud vastus

5.7. Investeeringud, investeeringute tasuvus ja kapitali kaasamise võime

(74)

Investeeringud kasvasid vaatlusaluse perioodi vältel, kuigi kogusumma ei olnud märkimisväärne, olles võrdne vaid väikese protsendiga saadud kasumist. Liidu tootmisharu ei investeerinud uutesse võimsustesse vaid pigem hooldusesse ja remonti. Uurimine näitas ka, et investeeringutasuvus (s.o samasuguse toote maksueelne puhaskasum väljendatuna protsendina samasuguse toote valmistamiseks kasutatud põhivara raamatupidamislikust väärtusest) kasvas vaatlusalusel perioodil märgatavalt.

Tabel 15 Investeeringud

	2005	2006	2007	Läbivaatamise uurimisperiood
Indeks	100	116	150	187
Muutus võrreldes eelmise aastaga		16 %	29 %	25 %
Allikas: liidu tootmisharu küsimustiku kontrollitud vastus

Tabel 16. Investeeringutasuvus

	2005	2006	2007	Läbivaatamise uurimisperiood
ROI	4,3 %	–6,1 %	8,3 %	18,4 %
Allikas: liidu tootmisharu küsimustiku kontrollitud vastus

(75)	Uurimine ei toonud esile ühtegi tõendit, et liidu tootmisharul oleks suuri raskusi kapitali kaasamisega.

5.8. Rahakäive

(76)

Rahakäive järgis sama suundumust mis tulusus, kasvades vaatlusalusel perioodil märkimisväärselt.

Tabel 17 Rahakäive

	2005	2006	2007	Läbivaatamise uurimisperiood
Indeks	100	– 167	294	661
Muutus võrreldes eelmise aastaga		- 267 %	276 %	125 %
Allikas: liidu tootmisharu küsimustiku kontrollitud vastus

5.9. Kasv

(77)

Liidu tootmisharu ei saanud vaatlusalusel perioodil otseselt kasu turu kasvust, kuna kuigi ta suurendas müügimahtu, kaotas ta turuosa. See on siiski põhjustatud liidu tootmisharu otsusest hoida tootmisvõimsus vaatlusalusel perioodil samal tasemel. Tõepoolest, kuigi tulusus oli kõrge ja nõudlus kasvas, ei tehtud investeeringuid võimsuse suurendamiseks.

5.10. Dumpingumarginaali suurus

(78)

Hoolimata kehtivatest meetmetest jätkus uurimisperioodil märkimisväärne dumpinguhindadega müük, kuigi see toimus madalamate hindadega kui oli kindlaks määratud esialgsel uurimisel nii ainsa koostööd teinud eksportiva tootja andmete alusel kui ka kättesaadavate faktide (Hiina statistika) põhjal tehtud arvutuste alusel.

5.11. Toibumine varasema dumpingu mõjudest

(79)	Isegi kui liidu tootmisharul on tõepoolest olnud võimalus toibuda varasema dumpingu mõjudest, eelkõige müügimahtude, müügihindade ja tulususe osas, on dumpingumarginaalid siiski märkimisväärselt suured.

5.12. Liidu tootmisharu eksport

Tabel 18 Liidu tootmisharu ekspordimaht

	2005	2006	2007	Läbivaatamise uurimisperiood
Indeks	100	82	78	96
Muutus võrreldes eelmise aastaga	—	–18 %	–5 %	23 %
Allikas: liidu tootmisharu küsimustiku kontrollitud vastus

(80)

Liidu tootmisharu peamine eksporditurg on USA. Kuigi eksporditase vähenes 2006. ja 2007. aastal, saavutati uurimisperioodil peaaegu 2005. aasta tase. Ühest küljest oli USAsse eksporditud kogus märkimisväärne – 25 % liidu tootmisharu kogutoodangust uurimisperioodil, teisest küljest imporditi liidu klientide nõudluse rahuldamiseks suuri koguseid vaatlusalust toodet Hiinast liitu. Liidu tootmisharu toodetud furfurüülalkohol eksporditi kasumlikumale USA turule, kus hinnad olid veelgi kõrgemad kui liidu turul.

6. Järeldus liidu tootmisharu olukorra kohta

(81)

Dumpinguvastastel meetmetel oli liidu tootmisharu olukorrale selge soodne mõju. Kõik peamised kahjunäitajad, nagu tootmine (+ 8 %) ja müügimaht (+ 34 %), müügiväärtus (+ 75 %), keskmine müügihind (+ 31 %), investeeringud (+ 87 %), tulusus (+ 43 %), rahakäive (+ 561 %), varud (- 50 %) ja tootlikkus (+ 6 %) on arenenud positiivses suunas. Liidu tootmisharu tulusus oli vaatlusalusel perioodil eriti kõrgel tasemel, välja arvatud 2006. aastal.

(82)	Liidu tootmisharu turuosa silmas pidades ei saa langust käsitleda kahjule viitavalt. Liidu tootmisharu, mis juba tootis maksimaalsel võimsusel, ei suutnud rahuldada kasvavat nõudlust, mis hoolimata müügimahu suurenemisest mõjutas negatiivselt tema turuosa suurust.

(83)	Kokkuvõttes on liidu tootmisharu olukord hea, kui arvestada näitajate positiivseid arenguid ning ei saa kinnitada, et oluline kahju on jätkunud. Seetõttu uuriti, kas on olemas kahju kordumise tõenäosus, juhul kui meetmetel lubatakse aeguda.

F. KAHJU KORDUMISE TÕENÄOSUS

1. Kokkuvõte dumpingu jätkumise ja kahjuliku dumpingu kordumise tõenäosuse analüüsi kohta

(84)	Tuletatakse meelde, et isegi kehtivate meetmete korral eksportisid Hiina eksportivad tootjad märkimisväärselt palju dumpinguhinnaga nagu on selgitatud põhjenduses 31. Kui ekspordihindu vähendataks samaulatuslikult, võib meetmete kõrvaldamine kaasa tuua isegi kõrgemad dumpingumarginaalid.

(85)	Nagu eelpool märgitud, on stiimul liitu suunatud ekspordi mahu suurendamiseks arvestatav, kuna teisel suuremal Hiina eksporditurul, USAs on kehtestatud Hiina suhtes keelava iseloomuga ranged dumpinguvastased meetmed ning seetõttu on see turg Hiina impordile praktiliselt ligipääsmatu.

(86)	Leiti veel, et Hiina tootjatel on märkimisväärselt vaba tootmisvõimsust, mis on tekkinud liigse struktuurilise tootmisvõimsuse tõttu Hiinas pärast kodumaise nõudluse langust kahaneval turul peale 2008. aasta olümpiamänge ning ülemaailmse majanduskriisi tõttu.

(87)	Leiti ka, et Hiina ekspordihinnad kolmandatesse riikidesse olid madalamad kui ekspordihinnad liitu.

(88)	Seetõttu järeldati, et on olemas dumpingu jätkumise tõenäosus ja impordimahtude suurenemise oht, mis avaldab meetmete kehtetuks tunnistamise korral vähemalt lühiajaliselt liidus survet hindade alandamiseks.

(89)	Tavaliselt avaldab dumpinguhinnaga impordi kasv survet müügihindade alandamiseks ja mõjutab negatiivselt uurimisperioodil täheldatud liidu tootmisharu tulusust ning rahaliste vahendite taastumist.

2. Dumpinguhinnaga impordi mõju liidu tootmisharule – näidustused ja tõenäoline areng uurimisperioodi järgsel perioodil

(90)

Liidu tootmisharu turuosa vähenes juba 2006. aastal ja see toimus tõusva tarbimise ajal; sellest aastast alates kasvas aga Hiina impordi turuosa. Nende erisuguste näitajate taustal (liidu tootmisharu üldine taastumine, kuid turuosa kaotus) uuriti uurimisperioodijärgseid arenguid, et saada selgem ettekujutus tõenäolistest tulevikusuundadest. Samuti tuleb meelde tuletada, et ülemaailmne majanduskriis ja selle mõjud nõudlusele ja tarbimisele võivad samuti mõjutada või rõhutada hindade allasurumisest põhjustatud kahju kordumise tõenäosust.

(91)

Selleks, et otsustada, kas vaatlusaluse perioodi ning eelkõige uurimisperioodi analüüsi alusel tehtud järeldused on kehtivad ka uurimisperioodi järel, koguti täiendavat teavet. Liidu tootmisharu esitas sellega seoses teavet oma müügihindade arengust liidus ajavahemikul 2008. aasta oktoobrist kuni 2009. aasta aprillini ning Hiina impordi koguste ja keskmiste impordihindade kohta samal ajavahemikul.

(92)

Selle põhjal võis märgata liidu tootmisharu müügihindade selget ja pidevat langust; 2009. aasta müügihinnad olid 35 % väiksemad kui keskmine müügihind uurimisperioodil. Mis puutub liidu tootmisharu müügimahtu, kus ei ole pidevat langust, siis aprillis 2009 oli müük 33 % madalam kui märtsis 2009. Oli märke, et tellimused liidu tootmisharule olid vähenenud.

(93)

Liidu tootmisharu tulusus on vähenenud märkimisväärselt. Kasumitase vähenes pidevalt ja langes 2009. aasta aprillis peaaegu 80 % võrreldes uurimisperioodil saavutatud kasumitasemega. Seega ei ole liidu tootmisharu kasumitase alates 2009. aasta märtsist saavutanud esialgsel uurimisel määratud sihtkasumit ning see langes 2009. aasta aprillis märkimisväärselt allapoole seda taset.

(94)

Hiina impordihinnad langesid pidevalt, kuid siiski vähem silmapaistvalt kui impordimahu vähenemine ja liidu tootmisharu müügihindade langus liidu turul. Hiina impordihinnad, mis olid enamasti veidi kõrgemad liidu tootmisharu müügihinnast, lõid siiski mõnel kuul liidu tootmisharu hinnad alla, mis näitab, et Hiina import on suurendanud hinnasurvet turul. Samamoodi leiti, et selle perioodi lõpul olid Hiina hinnad liidu tootmisharu omadest madalamad.

(95)	Ülalmainitu põhjal, ning arvestades liidu tootmisharu rahandusliku seisukorra selget langevat suunda, järeldati, et meetmete kehtetuks muutumise korral on kahju kordumine tõenäoline.

(96)

Märgitakse, et ülemaailmse majanduskriisi tõttu on nõudlus liidus vähenenud märkimisväärselt, mis on mõjutanud negatiivselt müügimahtu, müügihindu ja kasumlikkust liidu turul. Liidu tootmisharu rahanduslik olukord on halvenenud, mis teeb ta eriti haavatavaks ja Hiina impordist kergemini mõjutatavaks. Kui meetmed kehtetuks muudetaks ja selline import kasvaks, siis muutuks liidu tootmisharu rahanduslik olukord veelgi halvemaks.

3. Järeldused kahju kordumise tõenäosuse kohta

(97)	Kokkuvõtteks arvestatakse, et juhul, kui meetmed tühistatakse, on tõenäoline, et Hiinast pärit dumpinguhinnaga import liitu kasvab lühikese aja jooksul märkimisväärselt, mille tagajärjel surutakse hinnad alla ning kahju liidu tootmisharule kordub.

(98)

Märgitakse siiski, et üldjoontes oli liidu tootmisharu olukord vaatlusalusel perioodil positiivne, kuna ta oli võimeline taastuma möödunud dumpingust ja saavutas perioodi lõpupoole olulise kasumi. Seega järeldatakse, et liidu tootmisharu vajab vähem kui tavapärased viis aastat, et taastuda möödunud ebakindlast olukorrast, mis võib nagunii olla vaid ajutine nähtus, ning et vältida kahju kordumist meetmete kehtetuks muutumise korral. Nõudlus liidu tootmisharule võib keskmise ajavahemiku jooksul jälle suureneda. Kui see peaks juhtuma ning võttes arvesse liidu turu omapära ja eelkõige seda, et liidu tarbijad vajavad kiiret ja usaldusväärset tarneallikat, arvatakse, et liidu tootmisharu võib keskmise ajavahemiku jooksul kahjust taastuda ja et kahju kordumine ei ole enam tõenäoline. Seejärel võidakse olukord uuesti läbi vaadata.

G. LIIDU HUVID

1. Sissejuhatavad märkused

(99)

Vastavalt algmääruse artiklile 21 uuriti, kas olemasolevate dumpinguvastaste meetmete kohaldamise jätkamine oleks vastuolus liidu huvidega tervikuna. Liidu huvide kindlaksmääramine põhines kõigi teiste erinevate huvide, nagu näiteks liidu tootmisharu, importijate/kauplejate hulgimüüjate ning vaatlusaluse toote kasutajate huvide hindamisel.

(100)

Tuleks meenutada, et esialgse uurimise käigus jõuti seisukohale, et meetmete kehtestamine ei ole liidu huvidega vastuolus. Kuna käesolev uurimine on meetmete aegumise läbivaatamine, võimaldab see analüüsida olukorda, kus dumpinguvastaste meetmed juba kehtivad.

(101)

Sellele tuginedes uuriti, kas vaatamata ülalnimetatud järeldustele tõenäolise dumpingu jätkumise ja kahju kordumise kohta on kaalukaid põhjusi, mis viiksid järeldusele, et kõnealusel juhtumil on meetmete säilitamine vastuolus liidu huvidega.

2. Liidu tootmisharu huvid

(102)

Tuletatakse meelde, et uurimisperioodil müüdi toodet endiselt dumpinguhinnaga ning et on olemas Hiinast pärit vaatlusaluse toote dumpingu tõenäosus ning liidu tootmisharule põhjustatava kahju kordumise oht.

(103)

Liidu tootmisharu on tõestanud, et ta on elujõuline ja konkurentsivõimeline, mida kinnitab ka kõigi peamiste kahjunäitajate positiivne areng vaatlusalusel perioodil. Varemkehtestatud dumpinguvastased meetmed on kaasa aidanud uurimisperioodil kehtestatud hinnatasemele, mis võimaldas liidu tootmisharul taastada kasumlikkus.

(104)

Seega on liidu tootmisharu huvides säilitada Hiinast pärineva dumpinguhinnaga impordi suhtes kehtestatud meetmed.

3. Sõltumatute importijate/kauplejate huvi

(105)

Komisjon saatis küsimustikud kõigile teadaolevatele mitteseotud importijatele/kauplejatele. Vaid üks importija/kaupleja osales uurimises.

(106)

Uurimine näitas, et koostööd teinud sõltumatu importija müüdud kogused vaatlusalusel perioodil ei olnud märkimisväärsed ning et vaatlusaluse toote müük moodustas vaid väikese osa tema kogumüügist.

(107)

Seetõttu järeldatakse, et meetmete jätkumine ei muuda importijate/kauplejate praegust olukorda. Võib järeldada, et liidu turul on konkurentsitingimused tagatud, sest on selge, et importijad võivad leida ka muud tarneallikad, mida näitab ka teiste kolmandate riikide, eelkõige Tai turuosa.

(108)

Ülalnimetatu alusel järeldatakse, et meetmete jätkumine ei mõjuta importijaid/kauplejaid märkimisväärselt.

4. Kasutajate huvid

(109)

Komisjon saatis küsimustikud kõikidele teadaolevatele mitteseotud kasutajatele. Kaheksa kasutajat tegid uurimises koostööd, mis vastab 44 %-le kogu Hiina impordist. Uurimine näitas, et need kasutajad importisid vaatlusalust toodet otse Hiinast. Lisaks esitasid kaks kasutajate liidu oma märkused.

(110)

Peamised furfurüülalkoholi tööstuslikud kasutajad liidus on furaanvaigu tootjad. Uurimine näitas, et hoolimata kehtivatest meetmetest saavutasid vähemalt mõned kasutajad uurimisperioodil siiski küllalt kõrge kasumimarginaali.

(111)

Kasutajad märkisid, et liidu tootmisharu peaks jääma oluliseks tarneallikaks, et tagada vaatlusaluse toote kiire kättesaadavus ning tarnimise teatav usaldusväärsus ja järjepidevus.

(112)

Eespool nimetatut arvesse võttes arvati, et meetmete jätkumine ei avaldaks tööstuslikele kasutajatele märkimisväärset negatiivset mõju.

5. Järeldus liidu huvide kohta

(113)

Eespool öeldut arvestades leitakse, et liidu huvide seisukohalt ei ole käesoleval juhul dumpinguvastaste meetmete pikendamise vastu mingeid kaalukaid põhjusi.

H. DUMPINGUVASTASED MEETMED

(114)

Kõiki huvitatud isikuid teavitati olulistest asjaoludest ja kaalutlustest, mille alusel kavatsetakse esitada soovitus olemasolevate meetmete säilitamiseks. Teavitamise järel anti neile aega märkuste ja vastuväidete esitamiseks.

(115)

On selge, et liidu tootmisharu sai kehtivatest meetmetest kasu ning tema olukord paranes peamiste kahjunäitajate suhtes vaatlusalusel perioodil märgatavalt. Uurimisperioodil saavutas liidu tootmisharu kõrge kasumimarginaali ning müügi- ja tootmismahud saavutasid kõrgeima taseme. Arvestades liidu tootmisharu majandusliku olukorra positiivset arengut vaatlusalusel perioodil, ei saa kinnitada, et oluline kahju oleks jätkunud.

(116)

Sellest hoolimata näitas uurimine, et ühest küljest, kuigi tarbimine kasvas, kaotas liidu tootmisharu turuosa, samas kui Hiina impordi turuosa suurenes. Teisest küljest selgus uurimise käigus, et Hiinas on vaba tootmisvõimsust ning et märkimisväärne dumping jätkus ka uurimisperioodil.

(117)

Lisaks näitas kahju kordumise tõenäosuse uurimine, et liidu tootmisharu olukord halvenes pärast uurimisperioodi ning kahju tekkis 2009. aasta teise kvartali alguse poole. Samuti selgus, et Hiinas on märkimisväärne vaba tootmisvõimsus ning huvi nende vabade võimsuste liitu suunamiseks meetmete kehtetuks muutumise korral on suur. Selline oodatav dumpinguhinnaga impordi kasv avaldab tõenäoliselt liidus hinnasurvet ning mõjub kahjustavalt liidu tootmisharu hinna- ja kasumitasemele. Seetõttu järeldati, et kui meetmetel aeguda lubatakse, on kahju kordumine vähemalt lühiajaliselt tõenäoline.

(118)

See võiks aga avaldada veelgi negatiivsemat mõju praeguses majanduslikus olukorras, mille tõttu on tarbimine uurimisperioodi järgselt kahanenud. Sellise stsenaariumi korral võib dumpinguhinnaga impordi kasv avaldada liidu tootmisharule mitmekordset negatiivset mõju.

(119)

Lõpuks võetakse arvesse, et kui keskmise ajavahemiku jooksul peaks majandus taastuma, siis kasvab liidus nõudlus furfurüülakoholi järele. Sellisel juhul saab ühenduse tootmisharu müügimahtu vastavalt suurendada.

(120)

Eelpoolnimetatust järeldub, et nagu on sätestatud algmääruse artikli 11 lõikes 2, tuleks jätkata määrusega (EÜ) nr 1905/2003 Hiinast pärit furfurüülalkoholi suhtes kehtestatud dumpinguvastaseid meetmeid veel kahe aasta jooksul, ilma et see piiraks algmääruse artikli 11 muude sätete rakendamist.

(121)

Avaldamise järel nõudis liidu tootmisharu, et lõplikke meetmeid pikendataks viie aastani, väites et järsk muutus turu olukorras pärast uurimisperioodi näitab, et turu edasine areng on väga ebakindel ja seda on ülimalt raske ette ennustada. Seega ei ole liidu institutsioonide hinnang, et majandus võib taastuda keskmise ajavahemiku jooksul ning et nõudlus furfurüülakoholi järele võib selle tagajärjel paraneda, piisavalt täpne. Siiski, nagu on märgitud põhjendustes 117 ja 119, järeldati, et uurimisperioodi järgsed arengud, sealhulgas majanduskriisi mõjud, on tõenäoliselt lühiajalised, mis õigustab meetmete kehtestamist mitte rohkem kui kaheks aastaks. Seetõttu lükati liidu tootmisharu nõue selles küsimuses tagasi.

(122)

Selleks, et vähendada meetmetest kõrvalehoidmise ohtu, mis tuleneb tollimaksumäärade suurest erinevusest, peetakse vajalikuks kehtestada erimeetmed, et tagada dumpinguvastaste tollimaksude nõuetekohane kohaldamine. Erimeetmete hulka kuuluvad järgmised meetmed:

Käesoleva määruse lisas sätestatud nõuetele vastava kehtiva faktuurarve esitamine liikmesriikide tollile. Impordi suhtes, millele ei ole nimetatud arvet lisatud, rakendatakse kõigi muude eksportijate suhtes kohaldatavat dumpinguvastast jääktollimaksu.

(123)

Kui ühe nende nelja äriühingu ekspordi maht, mille suhtes kohaldatakse madalamaid individuaalseid tollimaksumäärasid, suureneb märgatavalt pärast asjaomaste tollimaksude kehtestamist, võib sellist mahu suurenemist käsitleda kaubandusstruktuuri muutusena, mis tuleneb meetmete kehtestamisest algmääruse artikli 13 lõike 1 tähenduses. Sel juhul, ja juhul kui tingimused on täidetud, võib algatada meetmetest kõrvalehoidmist käsitleva uurimise. Sellise uurimise käigus võib muu hulgas uurida individuaalsete tollimaksumäärade kaotamise ja sellest tulenevalt üleriigilise tollimaksu kehtestamise vajadust,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

1. Hiina Rahvavabariigist pärineva ja CN-koodi ex 2932 13 00 (TARICi kood 2932130090) alla kuuluva furfurüülalkoholi impordi suhtes kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks.

2. Lõikes 1 kirjeldatud toote suhtes kohaldatava lõpliku dumpinguvastase tollimaksu määrad on järgmised:

Äriühingud	Dumpinguvastase tollimaksu määr (eurot tonni kohta)	TARICi lisakood
Gaoping Chemical Industry Co. Ltd	160	A442
Linzi Organic Chemical Inc.	84	A440
Zhucheng Taisheng Chemical Co. Ltd.	97	A441
Henan Huilong Chemical Industry Co. Ltd.	156	A484
Kõik teised äriühingud	250	A999

3. Juhtudel, kus kaupu on enne vabasse ringlusse lubamist kahjustatud ning seetõttu korrigeeritakse tegelikku või maksmisele kuuluvat hinda tolliväärtuse määramisel vastavalt komisjoni 2. juuli 1993. aasta määruse (EMÜ) nr 2454/93 (millega kehtestatakse rakendussätted nõukogu määrusele (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik) (6) artiklile 145, vähendatakse lõikes 2 sätestatud summade alusel arvestatud dumpinguvastase tollimaksu summat protsendi võrra, mis vastab tegeliku või väljamaksmisele kuuluva hinna korrigeerimisele.

4. Lõikes 2 nimetatud nelja äriühingu suhtes kindlaks määratud individuaalseid tollimaksumäärasid kohaldatakse juhul, kui liikmesriikide tolliasutustele esitatakse käesoleva määruse lisas sätestatud nõuetele vastav kehtiv faktuurarve. Kui sellist arvet ei esitata, kohaldatakse kõikide teiste äriühingute suhtes kohaldatavat tollimaksumäära.

5. Kui ei ole ette nähtud teisiti, kohaldatakse kehtivaid tollimaksusätteid.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

See kaotab kehtivuse 10 detsember 2011.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 7. detsember 2009

Nõukogu nimel

eesistuja

C. MALMSTRÖM

(1) EÜT L 56, 6.3.1996, lk 1.

(2) ELT L 283, 31.10.2003, lk 1.

(3) ELT C 111, 6.5.2008, lk 50.

(4) ELT C 275, 30.10.2008, lk 21.

(5) Hiina riiklik keemiateabekeskus (Chem China) asutati 1992. aasta oktoobris pärast keemiatööstuse ministeeriumi 1959. aastal asutatud teadus- ja tehnoloogiateabe uurimisinstituudi ning sama ministeeriumi 1984. aastal asutatud majandusteabe keskuse liitumist. http://www.chemchina.com.cn/chempwas/en/7under_8.htm

(6) EÜT L 253, 11.10.1993, lk 1.

LISA

Artikli 1 lõikes 4 nimetatud faktuurarve peab sisaldama äriühingu ametniku allkirjastatud deklaratsiooni järgmises formaadis:

1.	Äriühingu faktuurarve väljastanud töötaja nimi ja amet.

Deklaratsioon: „Mina, allakirjutanu, kinnitan, et käesoleva arvega hõlmatud (kogus) furfurüülalkoholi, mis kuulub CN koodi ex 2932 13 00 (TARICi lisakood) alla ja on müüdud ekspordiks Euroopa Liitu, on toodetud (ettevõtte nimi ja aadress) poolt Hiina Rahvavabariigis; Kinnitan, et käesoleval arvel esitatud teave on täielik ja õige.”

3.	Kuupäev ja allkiri.

		ISSN 1725-5082 doi:10.3000/17255082.L_2009.323.est
Euroopa Liidu Teataja		L 323

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	52. köide 10. detsember 2009

Sisukord		I EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine on kohustuslik	Lehekülg
		DIREKTIIVID
	*	Nõukogu direktiiv 2009/157/EÜ, 30. november 2009, tõupuhaste aretusveiste kohta ( 1 )	1

	II EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik
	OTSUSED
	Nõukogu
	2009/914/EÜ
*	Nõukogu otsus, 30. november 2009, millega muudetakse 1990. aasta Schengeni konventsiooniga loodud täitevkomitee otsust, millega muudetakse Schengeni infosüsteemi (C.SIS) tehnilise abi üksuse paigaldus- ja tegevuskulusid käsitlevat finantsmäärust	6
	2009/915/EÜ
*	Nõukogu otsus, 30. november 2009, millega muudetakse nõukogu 27. märtsi 2000. aasta otsust 2000/265/EÜ finantsmääruse kehtestamise kohta, mis reguleerib eelarveküsimusi seoses nõukogu asepeasekretäri hallatavate, tema nimel teatavate liikmesriikide eest sõlmitud lepingutega, mis käsitlevad Schengeni keskkonna sideinfrastruktuuri (Sisnet) paigaldamist ja toimimist	9
	LEPINGUD
	Nõukogu
*	Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide vahelise väljaandmislepingu ja vastastikuse õigusabi osutamise lepingu jõustumistähtaega käsitlev teave	11

	III Euroopa Liidu lepingu kohaselt vastu võetud aktid
	EUROOPA LIIDU LEPINGU V JAOTISE KOHASELT VASTU VÕETUD AKTID
*	Nõukogu otsus 2009/916/ÜVJP, 23. oktoober 2009, mis käsitleb Euroopa Liidu ja Seišelli Vabariigi vahelise lepingu allkirjastamist ja sõlmimist Euroopa Liidu vägede staatuse kohta Seišelli Vabariigis ELi sõjalise operatsiooni Atalanta raames	12
	Euroopa Liidu ja Seišelli Vabariigi vaheline leping Euroopa Liidu juhitavate vägede staatuse kohta Seišelli Vabariigis ELi sõjalise operatsiooni Atalanta raames	14
	EUROOPA LIIDU LEPINGU VI JAOTISE KOHASELT VASTU VÕETUD AKTID
*	Nõukogu otsus 2009/917/JSK, 30. november 2009, infotehnoloogia tollialase kasutamise kohta	20

	IV Muud aktid
	EUROOPA MAJANDUSPIIRKOND
	EFTA järelevalveamet
*	EFTA järelevalveameti otsus nr 28/08/COL, 23. jaanuar 2008, puidukava kohta (Verdiskapningsprogrammet for tre) Norra	31

	V Alates 1. detsembrist 2009 Euroopa Liidu lepingu, Euroopa Liidu toimimise lepingu ja Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud õigusaktid
	ÕIGUSAKTID, MILLE AVALDAMINE ON KOHUSTUSLIK
*	Nõukogu rakendusmäärus (EL) nr 1202/2009, 7. detsember 2009, millega kehtestatakse pärast nõukogu määruse (EÜ) nr 384/96 artikli 11 lõike 2 kohast aegumise läbivaatamist Hiina Rahvavabariigist pärit furfurüülalkoholi impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks	48
	Komisjoni määrus (EL) nr 1203/2009, 9. detsember 2009, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril	62
*	Komisjoni määrus (EL) nr 1204/2009, 4. detsember 2009, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 968/2006, millega kehtestatakse ühenduse suhkrutööstuse ümberkorraldamise ajutise kava loomist käsitleva nõukogu määruse (EÜ) nr 320/2006 üksikasjalikud rakenduseeskirjad	64
	ÕIGUSAKTID, MILLE AVALDAMINE EI OLE KOHUSTUSLIK
	2009/918/EL
*	Komisjoni otsus, 7. detsember 2009, millega pikendatakse Kosovole antava ühenduse erakorralise finantsabi perioodi	66

Nõukogu direktiiv 77/504/EMÜ (EÜT L 206, 12.8.1977, lk 8)
Nõukogu direktiiv 79/268/EMÜ (EÜT L 62, 13.3.1979, lk 5)
1979. aasta ühinemisakt, I lisa, punkt II.A.65 ja punkt II.E.6 (EÜT L 291, 19.11.1979, lk 64 ja lk 85)
Nõukogu direktiiv 85/586/EMÜ (EÜT L 372, 31.12.1985, lk 44)	ainult artikkel 4
Nõukogu määrus (EMÜ) nr 3768/85 (EÜT L 362, 31.12.1985, lk 8)	ainult lisa punkt 46
Nõukogu direktiiv 91/174/EMÜ (EÜT L 85, 5.4.1991, lk 37)	ainult artikkel 3
Nõukogu direktiiv 94/28/EÜ (EÜT L 178, 12.7.1994, lk 66)	ainult artikkel 11
1994. aasta ühinemisakt, I lisa, punkt V.F.I.A.60 (EÜT C 241, 29.8.1994, lk 155)
Nõukogu määrus (EÜ) nr 807/2003 (ELT L 122, 16.5.2003, lk 36)	ainult III lisa punkt 23
Nõukogu direktiiv 2008/73/EÜ (ELT L 219, 14.8.2008, lk 40)	ainult artikkel 2

Direktiiv	Ülevõtmise tähtaeg
77/504/EMÜ	1. jaanuar 1979 välja arvatud artikkel 7. Artikli 7 järgimiseks seoses iga selles käsitletud punktiga samadel kuupäevadel, kui liikmesriigid täidavad vastavad ühendusesisese kaubanduse suhtes kohaldatavad sätted ja eelkõige otsused, mis võetakse järjest vastu vastavalt artiklile 6.
85/586/EMÜ	1. jaanuar 1986
91/174/EMÜ	31. detsember 1991
94/28/EÜ	1. juuli 1995
2008/73/EÜ	1. jaanuar 2010

Direktiiv 77/504/EMÜ	Käesolev direktiiv
Artikli 1 punkt a	Artikli 1 punkt a
Artikli 1 punkti b esimene ja teine taane	Artikli 1 punkti b alapunktid i ja ii
Artikli 2 esimese lõigu esimesed viis taanet	Artikli 2 punktid a kuni e
Artikli 2 teine lõik	—
Artikkel 3	—
Artikkel 4	Artikkel 3
Artikkel 4a	Artikkel 4
Artikkel 5	Artikkel 5
Artikli 6 lõike 1 esimesed viis taanet	Artikli 6 punktid a kuni e
Artikli 6 lõige 2	—
Artikli 8 lõiked 1 ja 2	Artikli 7 lõiked 1 ja 2
Artikli 8 lõige 3	—
—	Artikkel 8
Artikkel 9	—
—	Artikkel 9
—	Artikkel 10
Artikkel 10	Artikkel 11
—	I lisa
—	II lisa

(EUR/100 kg)
CN-kood	Kolmanda riigi kood (1)	Kindel impordiväärtus
0702 00 00	AL	37,7
	MA	48,4
	TN	81,6
	TR	64,4
	ZZ	58,0
0707 00 05	MA	52,9
	TR	78,0
	ZZ	65,5
0709 90 70	MA	48,2
	TR	131,1
	ZZ	89,7
0805 10 20	AR	70,4
	MA	49,0
	TR	49,3
	ZA	57,8
	ZZ	56,6
0805 20 10	MA	71,9
0805 20 10	ZZ	71,9
0805 20 30, 0805 20 50, 0805 20 70, 0805 20 90	CN	132,8
	HR	55,6
	IL	75,3
	TR	73,7
	ZZ	84,4
0805 50 10	TR	73,4
0805 50 10	ZZ	73,4
0808 10 80	AU	161,8
	CA	65,1
	CN	81,4
	MK	24,5
	US	92,9
	ZZ	85,1
0808 20 50	CN	45,0
	US	242,2
	ZZ	143,6