ISSN 1725-5082

doi:10.3000/17255082.L_2009.321.est

Euroopa Liidu

Teataja

L 321

European flag  

Eestikeelne väljaanne

Õigusaktid

52. köide
8. detsember 2009


Sisukord

 

I   EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine on kohustuslik

Lehekülg

 

 

MÄÄRUSED

 

*

Komisjoni määrus (EÜ) nr 1193/2009, 3. november 2009, millega muudetakse määruseid (EÜ) nr 1762/2003, (EÜ) nr 1775/2004, (EÜ) nr 1686/2005 ja (EÜ) nr 164/2007 ning millega määratakse kindlaks turustusaastatel 2002/2003, 2003/2004, 2004/2005 ja 2005/2006 kehtivad toodangumaksud suhkrusektoris

1

 

*

Komisjoni määrus (EÜ) nr 1194/2009, 30. november 2009, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1702/2003, millega nähakse ette õhusõidukite ja nendega seotud toodete, osade ja seadmete lennukõlblikkuse ja keskkonnaohutuse sertifitseerimise ning projekteerimis- ja tootjaorganisatsioonide sertifitseerimise rakenduseeskirjad ( 1 )

5

 

 

II   EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik

 

 

OTSUSED

 

 

Nõukogu

 

 

2009/895/EÜ

 

*

Nõukogu otsus, 26. november 2009, milles käsitletakse Euroopa Ühenduse seisukohta seoses Vatikani Linnriigiga sõlmitud rahanduskokkuleppe muutmise läbirääkimistega

36

 

 

2009/896/EÜ

 

*

Nõukogu otsus, 30. november 2009, Euroopa Ühenduse ning Antigua ja Barbuda vahelise lühiajalise viisa nõudest loobumist käsitleva lepingu sõlmimise kohta

38

 

 

2009/897/EÜ

 

*

Nõukogu otsus, 30. november 2009, Euroopa Ühenduse ja Bahama Ühenduse vahelise lühiajalise viisa nõudest loobumist käsitleva lepingu sõlmimise kohta

39

 

 

2009/898/EÜ

 

*

Nõukogu otsus, 30. november 2009, Euroopa Ühenduse ja Barbadose vahelise lühiajalise viisa nõudest loobumist käsitleva lepingu sõlmimise kohta

40

 

 

2009/899/EÜ

 

*

Nõukogu otsus, 30. november 2009, Euroopa Ühenduse ja Mauritiuse Vabariigi vahelise lühiajalise viisa nõudest loobumist käsitleva lepingu sõlmimise kohta

41

 

 

2009/900/EÜ

 

*

Nõukogu otsus, 30. november 2009, Euroopa Ühenduse ja Seišelli Vabariigi vahelise lühiajalise viisa nõudest loobumist käsitleva lepingu sõlmimise kohta

42

 

 

2009/901/EÜ

 

*

Nõukogu otsus, 30. november 2009, Euroopa Ühenduse ning Saint Kittsi ja Nevise Föderatsiooni vahelise lühiajalise viisa nõudest loobumist käsitleva lepingu sõlmimise kohta

43

 

 

III   Euroopa Liidu lepingu kohaselt vastu võetud aktid

 

 

EUROOPA LIIDU LEPINGU VI JAOTISE KOHASELT VASTU VÕETUD AKTID

 

*

Nõukogu otsus 2009/902/JSK, 30. november 2009, millega luuakse Euroopa kriminaalpreventsiooni võrgustik ja tunnistatakse kehtetuks otsus 2001/427/JSK

44

 

 

V   Alates 1. detsembrist 2009 Euroopa Liidu lepingu, Euroopa Liidu toimimise lepingu ja Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud õigusaktid

 

 

ÕIGUSAKTID, MILLE AVALDAMINE ON KOHUSTUSLIK

 

 

Komisjoni määrus (EL) nr 1195/2009, 7. detsember 2009, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

47

 

*

Komisjoni määrus (EL) nr 1196/2009, 4. detsember 2009, millega kõikide liikmesriikide lipu all sõitvatel laevadel keelatakse meriahvena püük NAFO piirkonnas 3M

49

 

 

ÕIGUSAKTID, MILLE AVALDAMINE EI OLE KOHUSTUSLIK

 

 

2009/903/EL

 

*

Nõukogu Otsus, mis on tehtud ühisel kokkuleppel komisjoni valitud presidendiga, 4. detsember 2009, millega võetakse vastu teiste isikute nimekiri, keda nõukogu paneb ette nimetada komisjoni liikmeteks

51

 


 

(1)   EMPs kohaldatav tekst

ET

Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud.

Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn.


I EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine on kohustuslik

MÄÄRUSED

8.12.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 321/1


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1193/2009,

3. november 2009,

millega muudetakse määruseid (EÜ) nr 1762/2003, (EÜ) nr 1775/2004, (EÜ) nr 1686/2005 ja (EÜ) nr 164/2007 ning millega määratakse kindlaks turustusaastatel 2002/2003, 2003/2004, 2004/2005 ja 2005/2006 kehtivad toodangumaksud suhkrusektoris

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 19. juuni 2001. aasta määrust (EÜ) nr 1260/2001 suhkrusektori turgude ühise korralduse kohta, (1) eriti artikli 15 lõike 8 esimest taanet ja artikli 16 lõiget 5,

ning arvestades järgmist:

(1)

Vastavalt komisjoni 20. veebruari 2002. aasta määruse (EÜ) nr 314/2002 (milles sätestatakse suhkrusektori kvoodisüsteemi kohaldamise üksikasjalikud eeskirjad) (2) artiklile 8 olid toodangumaksud kindlaks määratud järgmiselt:

turustusaastaks 2002/2003 komisjoni määrusega (EÜ) nr 1762/2003 (3);

turustusaastaks 2003/2004 komisjoni määrusega (EÜ) nr 1775/2004 (4);

turustusaastaks 2004/2005 komisjoni määrusega (EÜ) nr 1686/2005 (5);

turustusaastaks 2005/2006 komisjoni määrusega (EÜ) nr 164/2007 (6).

(2)

8. mail 2008 tegi Euroopa Kohus ühendatud kohtuasjades C-5/06 ja C-23/06–C-36/06 otsuse, mille kohaselt järeldub määruse (EÜ) nr 1260/2001 artikli 15 lõike 1 punktist d, et olenemata sellest, kas eksporditoetusi on tegelikult makstud või mitte, tuleb toote ühe tonniga seotud keskmise kahjumi arvutamisel arvesse võtta kõiki kõnealuse artikliga hõlmatud eksporditud toodete koguseid. Sellest tulenevalt tunnistas Euroopa Kohus kehtetuks komisjoni 7. oktoobri 2003. aasta määruse (EÜ) nr 1762/2003, millega määratakse kindlaks turustusaastal 2002/2003 kehtivad toodangumaksud suhkrusektoris, ja komisjoni 14. oktoobri 2004. aasta määruse (EÜ) nr 1775/2004, millega määratakse kindlaks turustusaastal 2003/2004 kehtivad põhitoodangumaksud suhkrusektoris.

(3)

Samal põhjusel tunnistas Euroopa Kohus ühendatud kohtuasju C-175/07–C-184/07 ning kohtuasju C-466/06 ja C-200/06 käsitlevate 6. oktoobri 2008. aasta otsustega kehtetuks komisjoni 14. oktoobri 2005. aasta määruse (EÜ) nr 1686/2005, millega määratakse kindlaks 2004/2005. turustusaastal kehtivad põhitoodangumaksud ja lisamaksu koefitsient suhkrusektoris.

(4)

Turustusaastate 2002/2003, 2003/2004 ja 2004/2005 suhtes kohaldatud metoodikat, mille kohus kehtetuks tunnistas, kohaldati ka turustusaasta 2005/2006 suhtes. Seepärast tuleb 2005/2006. turustusaastaks kindlaks määrata uued suhkru toodangumaksud uue arvutusmeetodi kohaselt.

(5)

Euroopa Kohus märkis ühendatud kohtuasju C-5/06 ja C-23/06–C-36/06 käsitlevas 8. mai 2008. aasta otsuses, et komisjoni 15. oktoobri 2002. aasta määruse (EÜ) nr 1837/2002 (millega määratakse kindlaks turustusaastal 2001/2002 kehtivad toodangumaksud ja lisamaksukoefitsient suhkrusektoris) (7) analüüsil ei avastatud selliseid elemente, mis võiksid mõjutada selle kehtivust. Komisjon arvutas kõnealuse turustusaasta toodangumaksud keskmise kahjumi töödeldud toodete kujul eksporditud suhkru kõikide koguste alusel, olenemata sellest, kas need vastasid toetuse saamise tingimustele või mitte.

(6)

Seepärast oleks asjakohane, et komisjon määraks kindlaks turustusaastal kehtivad toodangumaksud ja vajaduse korral lisamaksukoefitsiendi, kasutades sama arvutusmeetodit, mis turustusaasta 2001/2002 puhul.

(7)

2002/2003. turustusaasta varasem tõenäoline kogukahjum, mis registreeriti määruse (EÜ) nr 1260/2001 artikli 15 lõigete 1 ja 2 kohaselt, tuli vastavalt kõnealuse artikli lõigetele 3 ja 4 arvutada põhimaksu ja B-maksu alusel. Põhimaksu määraks kehtestati 2 % ja B-maksu määraks 19,962 %. Samal ajal kaeti teadaolevate andmete põhjal ja vastavalt määruse (EÜ) nr 1260/2001 artikli 15 lõikele 1 registreeritud kogukahjum täielikult põhitoodangumaksust ja B-maksust saadud tuludest, seega ei olnud kõnealuse määruse artikli 16 lõikes 2 osutatud koefitsienti 2002/2003. turustusaastaks vaja kindlaks määrata. Põhjenduses 5 osutatud arvutusmeetodit kohaldades on põhimaksu määr 2 % ja B-maksu määr 19,958 %. Teadaolevate andmete põhjal ja vastavalt määruse (EÜ) nr 1260/2001 artikli 15 lõikele 1 registreeritud kogukahjum kaetakse täielikult põhitoodangumaksust ja B-maksust saadud tuludest. Seega ei ole turustusaastaks 2002/2003 kõnealuse määruse artikli 16 lõikes 2 nimetatud koefitsienti vaja kehtestada.

(8)

2003/2004. turustusaasta varasem tõenäoline kogukahjum, mis registreeriti määruse (EÜ) nr 1260/2001 artikli 15 lõigete 1 ja 2 kohaselt, tuli vastavalt nimetatud artikli lõigetele 3 ja 4 arvutada põhimaksu ja B-maksu alusel. Põhimaksu määraks kehtestati 2 % ja B-maksu määraks 27,050 %. Samal ajal kaeti teadaolevate andmete põhjal ja vastavalt määruse (EÜ) nr 1260/2001 artikli 15 lõikele 1 registreeritud kogukahjum täielikult põhitoodangumaksust ja B-maksust saadud tuludest, seega ei olnud kõnealuse määruse artikli 16 lõikes 2 osutatud koefitsienti 2003/2004. turustusaastaks vaja kindlaks määrata. Põhjenduses 5 osutatud arvutusmeetodit kohaldades on põhimaksu määr 2 % ja B-maksu määr 27,169 %. Teadaolevate andmete põhjal ja vastavalt määruse (EÜ) nr 1260/2001 artikli 15 lõikele 1 registreeritud kogukahjum kaetakse täielikult põhitoodangumaksust ja B-maksust saadud tuludest. Seega ei ole turustusaastaks 2003/2004 kõnealuse määruse artikli 16 lõikes 2 nimetatud koefitsienti vaja kehtestada.

(9)

Komisjoni 17. augusti 2004. aasta määruses (EÜ) nr 1462/2004, milles vaadatakse läbi B-toodangumaksu ülemmäär ja muudetakse B-suhkrupeedi miinimumhinda suhkrusektoris turustusaastaks 2004/2005, (8) tõsteti määruse (EÜ) nr 1260/2001 artikli 15 lõike 4 teise lõigu esimeses taandes osutatud B-maksu ülemmäär 37,5 %ni valge suhkru sekkumishinnast. Määruse (EÜ) nr 1260/2001 artikli 15 lõigete 1 ja 2 kohaselt registreeritud tõenäolisest kogukahjumist tulenevalt on kõnealusel turustusaastal põhimaksu määr 2 % ja B-maksu määr 37,5 %. Põhjenduses 5 osutatud arvutusmeetodi kohaldamine ei muuda kõnealuseks turustusaastaks kindlaks määratud põhimaksu määra ega B-maksu määra. Määruse (EÜ) nr 1260/2001 artikli 16 lõikega 1 nähakse ette lisamaks juhul, kui vastavalt artikli 15 lõigetele 1 ja 2 registreeritud kogukahjumit ei kaeta täielikult põhitoodangumaksust ja B-maksust saadud tuludest. 2004/2005. turustusaastal on katmata kogukahjum uue arvutusmeetodi kohaselt 125 129 948 eurot. Seepärast tuleb kindlaks määrata määruse (EÜ) nr 1260/2001 artikli 16 lõikes 2 nimetatud koefitsient. Koefitsiendi kindlaksmääramisel tuleb arvesse võtta 2003/2004. turustusaastaks määratud liigseid toetusi liikmesriikidele 30. aprilli 2004. aasta seisuga.

(10)

2005/2006. turustusaasta varasema tõenäolise kogukahjumi suhtes, mis registreeriti määruse (EÜ) nr 1260/2001 artikli 15 lõigete 1 ja 2 kohaselt, tuli vastavalt nimetatud artikli lõikele 3 kohaldada põhimaksu määra 1,0022 %. Samal ajal kaeti teadaolevate andmete põhjal ja vastavalt määruse (EÜ) nr 1260/2001 artikli 15 lõikele 1 registreeritud kogukahjum täielikult põhimaksust ja seega ei olnud 2005/2006. turustusaastaks vaja kindlaks määrata B-maksu ega koefitsienti, mis võimaldaks kindlaks määrata lisamaksu. Põhjenduses 5 osutatud arvutusmeetodit kohaldades on põhimaksu määr 0,9706 %, B-maksu määra aga ei ole vaja arvutada. Teadaolevate andmete põhjal ja vastavalt määruse (EÜ) nr 1260/2001 artikli 15 lõikele 1 registreeritud kogukahjum kaetakse täielikult põhitoodangumaksust saadud tuludest ja seega ei ole kõnealuse määruse artikli 16 lõikes 2 osutatud koefitsienti vaja kindlaks määrata.

(11)

Eespool toodut silmas pidades tuleks määrusi (EÜ) nr 1762/2003, (EÜ) nr 1775/2004, (EÜ) nr 1686/2005 ja (EÜ) nr 164/2007 vastavalt muuta.

(12)

Õiguskindluse huvides tuleks kavandatavaid muudatusi kohaldada alates muudetavate sätete jõustumise kuupäevadest.

(13)

Õiguskindluse huvides ja liikmesriikide võrdse kohtlemise tagamiseks on vaja kindlaks määrata kuupäev, millest alates käesoleva määruse kohaselt muudetud maksumäärad tuleks kehtestada nõukogu 22. mai 2000. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1150/2000 (millega rakendatakse otsus 2007/436/EÜ, Euratom Euroopa ühenduste omavahendite süsteemi kohta) (9) artikli 2 lõike 2 teise lõigu tähenduses.

(14)

Põllumajandusturgude ühise korralduse komitee ei poolda käesoleva määrusega ette nähtud meetmeid,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 1762/2003 artikkel 1 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 1

Suhkrusektori toodangumaksud kehtestatakse 2002/2003. turustusaastaks järgmiselt:

a)

12 638 eurot valge suhkru tonni kohta A- ja B-suhkru põhitoodangumaksuna;

b)

126 113 eurot valge suhkru tonni kohta B-suhkru B-maksuna;

c)

5 330 eurot kuivaine tonni kohta A- ja B-isoglükoosi põhitoodangumaksuna;

d)

55 082 eurot kuivaine tonni kohta B-isoglükoosi B-maksuna;

e)

12 638 eurot suhkru või isoglükoosi ekvivalendina väljendatud kuivaine tonni kohta A- ja B-inuliinisiirupi põhitoodangumaksuna;

f)

126 113 eurot suhkru või isoglükoosi ekvivalendina väljendatud kuivaine tonni kohta B-inuliinisiirupi B-maksuna.”

Artikkel 2

Määruse (EÜ) nr 1775/2004 artikkel 1 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 1

Suhkrusektori toodangumaksud kehtestatakse 2003/2004. turustusaastaks järgmiselt:

a)

12 638 eurot valge suhkru tonni kohta A- ja B-suhkru põhitoodangumaksuna;

b)

171 679 eurot valge suhkru tonni kohta B-suhkru B-maksuna;

c)

5 330 eurot kuivaine tonni kohta A- ja B-isoglükoosi põhitoodangumaksuna;

d)

73 310 eurot kuivaine tonni kohta B-isoglükoosi B-maksuna;

e)

12 638 eurot suhkru või isoglükoosi ekvivalendina väljendatud kuivaine tonni kohta A- ja B-inuliinisiirupi põhitoodangumaksuna;

f)

171 679 eurot suhkru või isoglükoosi ekvivalendina väljendatud kuivaine tonni kohta B-inuliinisiirupi B-maksuna.”

Artikkel 3

Määruse (EÜ) nr 1686/2005 artiklid 1 ja 2 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 1

Suhkrusektori toodangumaksud kehtestatakse 2004/2005. turustusaastaks järgmiselt:

a)

12 638 eurot valge suhkru tonni kohta A- ja B-suhkru põhitoodangumaksuna;

b)

236 963 eurot valge suhkru tonni kohta B-suhkru B-maksuna;

c)

5 330 eurot kuivaine tonni kohta A- ja B-isoglükoosi põhitoodangumaksuna;

d)

99 424 eurot kuivaine tonni kohta B-isoglükoosi B-maksuna;

e)

12 638 eurot suhkru või isoglükoosi ekvivalendina väljendatud kuivaine tonni kohta A- ja B-inuliinisiirupi põhitoodangumaksuna;

f)

236 963 eurot suhkru või isoglükoosi ekvivalendina väljendatud kuivaine tonni kohta B-inuliinisiirupi B-maksuna.

Artikkel 2

2004/2005. turustusaastaks on määruse (EÜ) nr 1260/2001 artikli 16 lõikes 2 ette nähtud koefitsient Tšehhi Vabariigi, Läti, Leedu, Ungari, Poola, Sloveenia ja Slovakkia puhul 0,25466 ja teiste liikmesriikide puhul 0,14911.”

Artikkel 4

Määruse (EÜ) nr 164/2007 artikkel 1 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 1

Suhkrusektori toodangumaksud kehtestatakse 2005/2006. turustusaastaks järgmiselt:

a)

6 133 eurot valge suhkru tonni kohta A- ja B-suhkru põhitoodangumaksuna;

b)

2 726 eurot kuivaine tonni kohta A- ja B-isoglükoosi põhitoodangumaksuna;

c)

6 133 eurot suhkru või isoglükoosi ekvivalendina, väljendatud kuivaine tonni kohta A- ja B-inuliinisiirupi põhitoodangumaksuna.”

Artikkel 5

Määruse (EÜ, Euratom) nr 1150/2000 artikli 2 lõikes 2 osutatud kindlaksmääramise kuupäev käesoleva määrusega muudetud maksude puhul on hiljemalt käesoleva määruse jõustumisele järgneva teise kuu viimane päev.

Artikkel 6

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artiklit 1 kohaldatakse alates 8. oktoobrist 2003.

Artiklit 2 kohaldatakse alates 15. oktoobrist 2004.

Artiklit 3 kohaldatakse alates 18. oktoobrist 2005.

Artiklit 4 kohaldatakse alates 23. veebruarist 2007.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 3. november 2009

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Mariann FISCHER BOEL


(1)  EÜT L 178, 30.6.2001, lk 1. Määrus (EÜ) nr 1260/2001 tunnistati kehtetuks ja asendati alates turustusaastast 2006/2007 nõukogu määrusega (EÜ) nr 318/2006, mis tunnistati kehtetuks ja asendati nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrusega (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus) (ELT L 299, 16.11.2007, lk 1).

(2)  EÜT L 50, 21.2.2002, lk 40. Määrus (EÜ) nr 314/2002 tunnistati kehtetuks ja asendati komisjoni määrusega (EÜ) nr 952/2006 (ELT L 178, 1.7.2006, lk 39).

(3)  ELT L 254, 8.10.2003, lk 4.

(4)  ELT L 316, 15.10.2004, lk 64.

(5)  ELT L 271, 15.10.2005, lk 12.

(6)  ELT L 51, 20.2.2007, lk 17.

(7)  EÜT L 278, 16.10.2002, lk 13.

(8)  ELT L 270, 18.8.2004, lk 4.

(9)  EÜT L 130, 31.5.2000, lk 1.


8.12.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 321/5


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1194/2009,

30. november 2009,

millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1702/2003, millega nähakse ette õhusõidukite ja nendega seotud toodete, osade ja seadmete lennukõlblikkuse ja keskkonnaohutuse sertifitseerimise ning projekteerimis- ja tootjaorganisatsioonide sertifitseerimise rakenduseeskirjad

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 80 lõiget 2,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. veebruari 2008. aasta määrust (EÜ) nr 216/2008, mis käsitleb tsiviillennunduse valdkonna ühiseeskirju ja millega luuakse Euroopa Lennundusohutusamet ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 91/670/EMÜ, määrus (EÜ) nr 1592/2002 ning direktiiv 2004/36/EÜ, (1) eriti selle artikli 5 lõiget 5,

ning arvestades järgmist:

(1)

Selleks et säilitada Euroopas lennundusohutuse ühtne kõrge tase, on vaja muuta õhusõidukite ja nendega seotud toodete, osade ja seadmete ning projekteerimis- ja tootjaorganisatsioonide sertifitseerimise nõudeid ja menetlusi ning eelkõige võtta kasutusele peamise tegevuskoha määratlus, parandada käitamissertifikaadi ehk EASA vormi 1 sisu ja vaadata läbi lennuloaga seotud sätted.

(2)

Seepärast tuleks komisjoni määrust (EÜ) nr 1702/2003 (2) vastavalt muuta.

(3)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed põhinevad Euroopa Lennundusohutusameti (edaspidi „amet”) arvamustel, (3) mis on esitatud kooskõlas määruse (EÜ) nr 216/2008 artikli 17 lõike 2 punktiga b ja artikli 19 lõikega 1.

(4)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas määruse (EÜ) nr 216/2008 artikli 65 alusel loodud komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EÜ) nr 1702/2003 muudetakse järgmiselt.

1)

Artikli 1 lõikele 2 lisatakse punktid e, f, g ja h:

„e)   peamine tegevuskoht– ettevõtja peakontor või registreeritud asukoht, kus toimub põhiline finantstegevus ja käesolevas määruses osutatud tegevuste kontrollimine

f)   artikkel– tsiviilõhusõidukis kasutatavad osad ja seadmed;

g)   ETSO– Euroopa tehnilised normatiivid. Euroopa tehnilised normatiivid on üksikasjalik lennukõlblikkusspetsifikaat, mille amet on välja andnud, et tagada vastavus käesoleva määruse nõuetele, ja mis on konkreetsete artiklite jaoks minimaalne tehniline standard;

h)   EPA– osade Euroopa nõuetele vastavuse kinnitus. Osade Euroopa nõuetele vastavuse kinnitus tähendab seda, et artikkel on valmistatud kooskõlas heakskiidetud projekteerimisandmetega, mis ei kuulu asjaomase toote tüübisertifikaadi omanikule, välja arvatud ETSO artiklid.”

2)

Artikli 3 lõikes 5 asendatakse viide „21A.112” viitega „21A.112A”.

3)

Artiklile 5 lisatakse punkt 5:

„5.   Erandina lõikest 1 võivad käesoleva määruse lisa (osa 21) jao A alajagude F ja G kohaselt heakskiidetud tootjaorganisatsioonid jätkata kuni 28. septembrini 2010 käitamissertifikaatide või nõuetele vastavuse deklaratsioonide väljaandmist, kasutades EASA vormi 1 esimest versiooni, mis on sätestatud käesoleva määruse (EÜ) nr 1702/2003 lisa (osa 21) I liites.”

4)

Lisa (osa 21) muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 30. november 2009

Komisjoni nimel

asepresident

Antonio TAJANI


(1)  ELT L 79, 19.3.2008, lk 1.

(2)  ELT L 243, 27.9.2003, lk 6.

(3)  Arvamus 03/2006 redaktsiooniliste muudatuste kohta, arvamus 05/2006 peamise tegevuskoha kohta, arvamus 06/2008 EASA vormi 1 kohta, arvamus 04/2007 lennuloa kohta.


LISA

Määruse (EÜ) nr 1702/2003 lisa (osa 21) muudetakse järgmiselt:

1.

sisukord asendatakse järgmisega:

Sisukord

21.1

Üldosa

JAGU A – TEHNILISED NÕUDED

ALAJAGU A — ÜLDSÄTTED

21A.1

Reguleerimisala

21A.2

Muu isiku kui sertifikaadi taotleja või omaniku kohustus

21A.3

Rikked, häired ja defektid

21A.3B

Lennukõlblikkust käsitlevad ettekirjutused

21A.4

Projekteerija ja tootja vaheline kooskõlastus

ALAJAGU B — TÜÜBISERTIFIKAADID JA PIIRATUD TÜÜBISERTIFIKAADID

21A.11

Reguleerimisala

21A.13

Kõlblikkuskriteeriumid

21A.14

Pädevuse näitamine

21A.15

Taotlemine

21A.16A

Lennukõlblikkuse tingimused

21A.16B

Eritingimused

21A.17

Tüübisertifitseerimise alus

21A.18

Kohaldatavad keskkonnakaitsenõuded ja sertifitseerimistingimused

21A.19

Uut tüübisertifikaati nõudvad muudatused

21A.20

Vastavus tüübisertifitseerimise alusele ja keskkonnakaitse nõuetele

21A.21

Tüübisertifikaadi väljaandmine

21A.23

Piiratud tüübisertifikaadi väljaandmine

21A.31

Tüübiprojekt

21A.33

Ülevaatused ja katsed

21A.35

Katselennud

21A.41

Tüübisertifikaat

21A.44

Omaniku kohustused

21A.47

Ülekandmine

21A.51

Kehtimine ja jõushoidmine

21A.55

Andmete säilitamine

21A.57

Käsiraamatud

21A.61

Jätkuva lennukõlblikkuse tagamise juhendid

(ALAJAGU C — EI KOHALDATA)

ALAJAGU D — MUUDATUSED TÜÜBISERTIFIKAATIDES JA PIIRATUD TÜÜBISERTIFIKAATIDES

21A.90

Reguleerimisala

21A.91

Tüübiprojektis tehtavate muudatuste liigitus

21A.92

Kõlblikkuskriteeriumid

21A.93

Taotlemine

21A.95

Väheolulised muudatused

21A.97

Olulised muudatused

21A.101

Kohaldatavate sertifitseerimistingimuste ja keskkonnakaitse nõuete määratlemine

21A.103

Tüübikinnituse andmine

21A.105

Andmete säilitamine

21A.107

Jätkuva lennukõlblikkuse tagamise juhendid

21A.109

Kohustused ja EPA-märgistus

ALAJAGU E — TÄIENDAVAD TÜÜBISERTIFIKAADID

21A.111

Reguleerimisala

21A.112A

Kõlblikkuskriteeriumid

21A.112B

Pädevuse näitamine

21A.113

Täiendava tüübisertifikaadi taotlemine

21A.114

Nõuetele vastavuse näitamine

21A.115

Täiendava tüübisertifikaadi väljaandmine

21A.116

Ülekandmine

21A.117

Muudatused selles toote osas, mida täiendav tüübisertifikaat käsitleb

21A.118A

Kohustused ja EPA-märgistus

21A.118B

Kehtimine ja jõushoidmine

21A.119

Käsiraamatud

21A.120

Jätkuva lennukõlblikkuse tagamise juhendid

ALAJAGU F — TOOTMINE TOOTJAORGANISATSIOONI SERTIFIKAADI PUUDUMISEL

21A.121

Reguleerimisala

21A.122

Kõlblikkuskriteeriumid

21A.124

Taotlemine

21A.125A

Heakskiidukirja väljaandmine

21A.125B

Tähelepanekud

21A.125C

Kehtimine ja jõushoidmine

21A.126

Tootmise järelevalvesüsteem

21A.127

Katsed: õhusõidukid

21A.128

Katsed: mootorid ja propellerid

21A.129

Tootja kohustused

21A.130

Nõuetele vastavuse deklaratsioon

ALAJAGU G — TOOTJAORGANISATSIOONI SERTIFIKAAT

21A.131

Reguleerimisala

21A.133

Kõlblikkuskriteeriumid

21A.134

Taotlemine

21A.135

Tootjaorganisatsiooni sertifikaadi väljaandmine

21A.139

Kvaliteedisüsteem

21A.143

Käsiraamat

21A.145

Nõuded sertifikaadi saamiseks

21A.147

Muudatused sertifitseeritud tootjaorganisatsioonis

21A.148

Asukoha muudatused

21A.149

Ülekandmine

21A.151

Sertifikaadi väljaandmise tingimused

21A.153

Muudatused sertifikaadi tingimustes

21A.157

Kontrollimised

21A.158

Tähelepanekud

21A.159

Kehtimine ja jõushoidmine

21A.163

Õigused

21A.165

Omaniku kohustused

ALAJAGU H – LENNUKÕLBLIKKUSSERTIFIKAADID JA PIIRATUD LENNUKÕLBLIKKUSSERTIFIKAADID

21A.171

Reguleerimisala

21A.172

Kõlblikkuskriteeriumid

21A.173

Liigitus

21A.174

Taotlemine

21A.175

Keel

21A.177

Parandamine või muutmine

21A.179

Ülekandmine ja uuesti väljaandmine liikmesriikides

21A.180

Kontrollimine

21A.181

Kehtimine ja jõushoidmine

21A.182

Õhusõiduki identifitseerimine

ALAJAGU I — MÜRASERTIFIKAADID

21A.201

Reguleerimisala

21A.203

Kõlblikkuskriteeriumid

21A.204

Taotlemine

21A.207

Parandamine või muutmine

21A.209

Ülekandmine ja uuesti väljaandmine liikmesriikides

21A.210

Kontrollimine

21A.211

Kehtimine ja jõushoidmine

ALAJAGU J — PROJEKTEERIMISORGANISATSIOONI SERTIFIKAAT

21A.231

Reguleerimisala

21A.233

Kõlblikkuskriteeriumid

21A.234

Taotlemine

21A.235

Projekteerimisorganisatsiooni sertifikaadi väljaandmine

21A.239

Kvaliteedi tagamise süsteem

21A.243

Andmed

21A.245

Nõuded sertifikaadi saamiseks

21A.247

Muudatused kvaliteedi tagamise süsteemis

21A.249

Ülekandmine

21A.251

Sertifikaadi väljaandmise tingimused

21A.253

Muudatused sertifikaadi tingimustes

21A.257

Kontrollimine

21A.258

Tähelepanekud

21A.259

Kehtimine ja jõushoidmine

21A.263

Õigused

21A.265

Omaniku kohustused

ALAJAGU K — OSAD JA SEADMED

21A.301

Reguleerimisala

21A.303

Vastavus kohaldatavatele nõuetele

21A.305

Osade ja seadmete sertifitseerimine

21A.307

Osade ja seadmete paigaldamise jaoks käibelelaskmine

(ALAJAGU L — EI KOHALDATA)

ALAJAGU M — REMONDITÖÖD

21A.431

Reguleerimisala

21A.432A

Kõlblikkuskriteeriumid

21A.432B

Pädevuse näitamine

21A.433

Remondiprojekt

21A.435

Remonditööde liigitus

21A.437

Kinnitatud remondiprojekti väljaandmine

21A.439

Varuosade tootmine

21A.441

Remonditööde tegemine

21A.443

Piirangud

21A.445

Parandamata kahjustused

21A.447

Andmete säilitamine

21A.449

Jätkuva lennukõlblikkuse tagamise juhendid

21A.451

Kohustused ja EPA-märgistus

(ALAJAGU N — EI KOHALDATA)

ALAJAGU O — EUROOPA TEHNILISTELE NORMATIIVIDELE VASTAVAD LOAD

21A.601

Reguleerimisala

21A.602A

Kõlblikkuskriteeriumid

21A.602B

Pädevuse näitamine

21A.603

Taotlemine

21A.604

Abijõuallika (APU) ETSO luba

21A.605

Nõuded andmetele

21A.606

ETSO loa väljaandmine

21A.607

ETSO loaga seonduvad õigused

21A.608

Konstruktsiooni ja lennutehniliste näitajate deklaratsioon (DDP)

21A.609

ETSO lubade omanike kohustused

21A.610

Kõrvalekallete heakskiitmine

21A.611

Muudatused konstruktsioonis

21A.613

Andmete säilitamine

21A.615

Ameti korraldatavad kontrollimised

21A.619

Kehtimine ja jõushoidmine

21A.621

Ülekandmine

ALAJAGU P – LENNULUBA

21A.701

Reguleerimisala

21A.703

Kõlblikkuskriteeriumid

21A.705

Pädev asutus

21A.707

Lennuloa taotlus

21A.708

Lennutingimused

21A.709

Lennutingimuste kinnitamise taotlus

21A.710

Lennutingimuste kinnitamine

21A.711

Lennuloa väljaandmine

21A.713

Muudatused

21A.715

Keel

21A.719

Ülekandmine

21A.721

Kontrollimine

21A.723

Kehtimine ja jõushoidmine

21A.725

Lennuloa kehtivuse pikendamine

21A.727

Lennuloa valdaja kohustused

21A.729

Andmete säilitamine

ALAJAGU Q — TOODETE, OSADE JA SEADMETE IDENTIFITSEERIMINE

21A.801

Toodete identifitseerimine

21A.803

Identimisandmete käsitlemine

21A.804

Osade ja seadmete märgistamine

21A.805

Kriitiliste osade märgistamine

21A.807

ETSO artiklite identifitseerimine

JAGU B — MENETLUS PÄDEVATELE ASUTUSTELE

ALAJAGU A — ÜLDSÄTTED

21B.5

Reguleerimisala

21B.20

Pädeva asutuse kohustused

21B.25

Nõuded pädeva asutuse korraldusele

21B.30

Dokumenteeritud menetlused

21B.35

Muudatused korralduses ja menetlustes

21B.40

Vaidluste lahendamine

21B.45

Aruandmine/kooskõlastamine

21B.55

Andmete säilitamine

21B.60

Lennukõlblikkust käsitlevad ettekirjutused

ALAJAGU B — TÜÜBISERTIFIKAADID JA PIIRATUD TÜÜBISERTIFIKAADID

(ALAJAGU C — EI KOHALDATA)

ALAJAGU D — MUUDATUSED TÜÜBISERTIFIKAATIDES JA PIIRATUD TÜÜBISERTIFIKAATIDES

ALAJAGU E — TÄIENDAVAD TÜÜBISERTIFIKAADID

ALAJAGU F — TOOTMINE TOOTJAORGANISATSIOONI SERTIFIKAADI PUUDUMISEL

21B.120

Kontrollimine

21B.125

Tähelepanekud

21B.130

Heakskiidukirja väljaandmine

21B.135

Heakskiidukirja säilitamine

21B.140

Heakskiidukirja muutmine

21B.145

Heakskiidukirja piiramine, peatamine ja kehtetuks tunnistamine

21B.150

Andmete säilitamine

ALAJAGU G — TOOTJAORGANISATSIOONI SERTIFIKAAT

21B.220

Kontrollimine

21B.225

Tähelepanekud

21B.230

Sertifikaadi väljaandmine

21B.235

Pidev järelevalve

21B.240

Tootjaorganisatsiooni sertifikaadi muutmine

21B.245

Tootjaorganisatsiooni sertifikaadi peatamine ja kehtetuks tunnistamine

21B.260

Andmete säilitamine

ALAJAGU H – LENNUKÕLBLIKKUSSERTIFIKAADID JA PIIRATUD LENNUKÕLBLIKKUSSERTIFIKAADID

21B.320

Kontrollimine

21B.325

Lennukõlblikkussertifikaadi väljaandmine

21B.326

Lennukõlblikkussertifikaat

21B.327

Piiratud lennukõlblikkussertifikaat

21B.330

Lennukõlblikkussertifikaatide ja piiratud lennukõlblikkussertifikaatide peatamine ja kehtetuks tunnistamine

21B.345

Andmete säilitamine

ALAJAGU I — MÜRASERTIFIKAADID

21B.420

Kontrollimine

21B.425

Mürasertifikaatide väljaandmine

21B.430

Mürasertifikaadi peatamine ja kehtetuks tunnistamine

21B.445

Andmete säilitamine

ALAJAGU J — PROJEKTEERIMISORGANISATSIOONI SERTIFIKAAT

ALAJAGU K — OSAD JA SEADMED

(ALAJAGU L — EI KOHALDATA)

ALAJAGU M — REMONDITÖÖD

(ALAJAGU N — EI KOHALDATA)

ALAJAGU O — EUROOPA TEHNILISTELE NORMATIIVIDELE VASTAVAD LOAD

ALAJAGU P – LENNULUBA

21B.520

Kontrollimine

21B.525

Lennulubade väljaandmine

21B.530

Lennulubade kehtetuks tunnistamine

21B.545

Andmete säilitamine

ALAJAGU Q — TOODETE, OSADE JA SEADMETE IDENTIFITSEERIMINE

LIITED – EASA VORMID”;

2.

Jao A pealkiri asendatakse järgmisega:

3.

punkti 21A.14 alapunkti b alapunkt 5 asendatakse järgmisega:

„5.

fikseeritud või reguleeritava seadenurgaga propeller.”;

4.

punkti 21A.35 alapunkti b alapunkt 2 asendatakse järgmisega:

„2.

käesoleva jao kohaselt sertifitseerimisele kuuluvate õhusõidukite, välja arvatud i) kuumaõhupallide, gaasiga täidetud vabalennuõhupallide, trossiga kinnitatud gaasiga täidetud õhupallide, purilennukite ja mootorpurilennukite ning ii) kuni 2 722-kilogrammise suurima stardimassiga õhulaevade ja lennukite puhul, et teha kindlaks, kas on saadud piisav kinnitus selle kohta, et õhusõiduk, selle osad ja seadmed on usaldusväärsed ja töötavad nõuetekohaselt.”;

5.

punkt 21A.112 asendatakse järgmisega:

Käesolevas alajaos sätestatud tingimustel võib täiendavat tüübisertifikaati taotleda iga füüsiline või juriidiline isik (organisatsioon), kes on näidanud või näitab oma pädevust kooskõlas punktiga 21A.112B.”;

6.

punkti 21A.124 alapunkti b alapunkt 2 asendatakse järgmisega:

„2.

Punktiga 21A.125A(b) nõutava teabe kokkuvõte.”;

7.

punkt 21A.125 asendatakse järgmisega:

Taotlejal on õigus pädeva asutuse väljaantavale heakskiidukirjale, millega kõnealune asutus nõustub käesolevale alajaole vastava üksiktoodete, -osade ja seadmete nõuetele vastavuse näitamisega, pärast seda, kui ta on:

a)

kehtestanud tootmise kontrollisüsteemi, millega tagatakse, et iga toode, osa või seade vastab kohaldatavatele projekteerimisandmetele ja on kõlblik ohutuks kasutamiseks;

b)

esitanud käsiraamatu, mis sisaldab:

1.

punktiga a nõutava tootmise järelevalvesüsteemi kirjeldust;

2.

tootmise järelevalvesüsteemi rakendamise vahendite kirjeldust;

3.

punktidega 21A.127 ja 21A.128 nõutavate katsete kirjeldust ning punkti 21A.130(a) kohaselt volitatud isikute nimesid;

c)

näidanud, et ta suudab anda abi kooskõlas punktidega 21A.3 ja 21A.129(d).”;

8.

punkti 21A.125B alapunktis c asendatakse viide „21B.143” viitega „21B.125”;

9.

punkti 21A.126 muudetakse järgmiselt:

i)

alapunktis a asendatakse viide „21A.125” viitega „21A.125A(a)”;

ii)

alapunktis b asendatakse viide „21A.125(a)” viitega „21A.125A(a)”;

10.

punkti 21A.127 alapunktis a asendatakse viide „21A.125(a)” viitega „21A.125A(a)”;

11.

punktis 21A.128 asendatakse viide „21A.125(a)” viitega „21A.125A(a)”;

12.

punkti 21A.165 muudetakse järgmiselt:

i)

alapunkti c alapunkt 2 asendatakse järgmisega:

„2.

määrab, et muud tooted, osad või seadmed on terviklikud, vastavad heakskiidetud projekteerimisandmetele ja on kõlblikud ohutuks kasutamiseks enne EASA vormi 1 väljaandmist, millega tõendatakse nende vastavust heakskiidetud projekteerimisandmetele ja kõlblikkust ohutuks kasutamiseks, ning lisaks määrab mootorite puhul mootori tüübisertifikaadi omaniku esitatud andmete alusel, et iga tervikmootor vastab punktis 21A.18(b) määratletud mootori tootmise kuupäeval kehtivatele heitega seotud nõuetele, millega tõendatakse heite nõuetele vastavust; või”;

ii)

alapunkt k asendatakse järgmisega:

„k)

tuvastab vajaduse korral punktis 21A.163(e) sätestatud õiguse alusel vastavuse punkti 21A.711 alapunktidele c ja e enne lennuloa väljaandmist õhusõidukile.”;

13.

punkti 21A.174 alapunkti b alapunkti 3 alapunktis ii asendatakse viide „21A.184(c)” viitega „21B.327(c)”;

14.

punkt 21A.183 jäetakse välja;

15.

punkt 21A.184 jäetakse välja;

16.

punkt 21A.205 jäetakse välja;

17.

punkti 21A.245 alapunkt a asendatakse järgmisega:

„a)

on kõikide tehniliste osakondade personal piisavalt suur ja küllaldase kogemusega ning töötajatele on antud asjakohased volitused neile pandud kohustuste täitmiseks ja et need volitused, samuti tööruumid, rajatised ja seadmestik võimaldavad personalil saavutada toote lennukõlblikkuse ja keskkonnakaitsega seotud eesmärke;”;

18.

punkti 21A.263 muudetakse järgmiselt:

a)

alapunkti b alapunkt 4 asendatakse järgmisega:

„4.

ETSO luba vastavalt punktile 21A.602B(b)(1); või”;

b)

alapunkti c muudetakse järgmiselt:

i)

alapunktid 3 ja 4 asendatakse järgmisega:

„3.

anda välja teavet või juhendeid, mis sisaldavad järgmist deklaratsiooni: „Käesolevas dokumendis sisalduv tehniline teave on kinnitatud projekteerimisorganisatsiooni sertifikaadi nr EASA.21J.[XXXX] alusel.”;

4.

kinnitada õhusõiduki lennukäsiraamatus ja selle lisades tehtavad muudatused ning anda need muudatused välja koos järgmise deklaratsiooniga: „Muudatus nr [YY], AFM (või lisa) ref [ZZ], on kinnitatud projekteerimisorganisatsiooni sertifikaadi nr EASA.21J.[XXXX] alusel.” ”;

ii)

alapunkt 7 asendatakse järgmisega:

„7.

välja anda lennuluba punkti 21A.711 alapunkti b kohaselt õhusõidukile, mille ta on ise projekteeritud või mida ta on muutnud või mille suhtes ta on punkti 21A.263(c)6 alusel heaks kiitnud lennuloa väljaandmise tingimused, ning kui projekteerimisorganisatsioon kontrollib ise oma projekteerimisorganisatsiooni sertifikaadi alusel õhusõiduki konfiguratsiooni ja tõestab vastavust lennu tarvis kinnitatud projekteerimistingimustele.”;

19.

punkti 21A.265 alapunkt g asendatakse järgmisega:

„g)

tuvastab vajaduse korral punkti 21A.263 alapunkti c alapunktis 7 sätestatud õiguse alusel vastavuse punkti 21A.711 alapunktidele b ja e enne lennuloa väljaandmist õhusõidukile.”;

20.

punkti 21A.307 alapunkt a asendatakse järgmisega:

„a)

sellega on kaasas käitamissertifikaat (EASA vorm 1), mis tõendab, et osa on valmistatud kooskõlas heakskiidetud projekteerimisandmetega ja see on kõlblik ohutuks kasutamiseks; ja”;

21.

punkt 21A.432 asendatakse järgmisega:

a)

Käesolevas alajaos sätestatud tingimustel võib oluliste remonditööde projekti kinnitamist taotleda iga füüsiline või juriidiline isik, kes on näidanud või näitab oma pädevust kooskõlas punktiga 21A.432B.

b)

Väheoluliste remonditööde projekti kinnitamist võib taotleda iga füüsiline või juriidiline isik.”;

22.

punkti 21A.601 alapunkt b jäetakse välja;

23.

punkti 21A.605 alapunktis d asendatakse viide „21A.125(b)” viitega „21A.125A(b)”;

24.

punkti 21A.606 alapunkt c asendatakse järgmisega:

„c)

on selgesõnaliselt väljendanud, et ta on valmis täitma punkti 21A.609.”

25.

punkti 21A.609 alapunkt f asendatakse järgmisega:

„f)

täidab punktide 21A.3, 21A.3B ja 21A.4 nõudeid;”;

26.

punkt 21A.701 asendatakse järgmisega:

a)

Lennuload antakse välja vastavalt käesolevale alajaole õhusõidukitele, mis ei vasta või mille puhul ei ole tõestatud vastavust kohaldatavatele lennukõlblikkusnõuetele, kuid millega võib määratletud tingimustel ja järgmistel eesmärkidel ohutult lennata.

1.

Arendus.

2.

Määrustele või sertifitseerimistingimustele vastavuse tõestamine.

3.

Projekteerimis- ja tootjaorganisatsioonide personali koolitamine.

4.

Uue toodetava õhusõiduki katselennud.

5.

Lend tootmises oleva õhusõidukiga ühest tootmisrajatisest teise.

6.

Lend õhusõidukiga kliendi heakskiidu saamiseks.

7.

Õhusõiduki tarnimine või eksportimine.

8.

Lend õhusõidukiga asutuse heakskiidu saamiseks.

9.

Turu-uuring, sealhulgas kliendi personali koolitamine.

10.

Näitused ja lennuvaatemängud.

11.

Lend õhusõidukiga hooldustööde tegemise või lennukõlblikkuse ülevaatuse või õhusõiduki hoiukohta.

12.

Lend õhusõidukiga massiga, mis ületab selle suurimat sertifitseeritud õhkutõusu massi lennu puhul normaalkaugusest kaugemale üle vee või piirkondade, kus puuduvad sobivad maandumisrajatised või sobiv kütus.

13.

Rekordite ületamine, lennu- või muu sarnane võistlus.

14.

Lend kohaldatavatele lennukõlblikkusnõuetele vastava õhusõidukiga enne keskkonnanõuetele vastavuse tuvastamist.

15.

Mitteärilise lennutegevuse puhul individuaalsel mittekeerukal õhusõidukil või tüübiga, mille puhul ei ole nõutav lennukõlblikkussertifikaat ega piiratud lennukõlblikkussertifikaat.

b)

Käesoleva alajaoga kehtestatakse lennulubade väljaandmise ja seonduvate lennutingimuste heakskiitmise menetlus ning kõnealuste lubade ja heakskiitude taotlejate ja omanike õigused ja kohustused.”;

27.

punkt 21A.703 asendatakse järgmisega:

a)

Lennuluba võib taotleda iga füüsiline või juriidiline isik, välja arvatud punkti 21A.701 alapunkti a alapunktis 15 nimetatud eesmärgil taotletav lennuluba, kui taotleja on omanik.

b)

Lennutingimuste kinnitamist võib taotleda iga füüsiline või juriidiline isik.”;

28.

punkti 21A.710 alapunkt c asendatakse järgmisega:

„c)

Enne lennutingimuste kinnitamist peab amet, pädev asutus või sertifitseeritud organisatsioon veenduma, et õhusõidukiga võib ohutult lennata määratletud tingimuste ja piirangute alusel. Amet või pädev asutus võib teha või lasta taotlejal teha selleks vajalikud kontrollimised või katsed.”;

29.

punkt 21A.711 asendatakse järgmisega:

a)

Pädev asutus võib punktis 21B.525 sätestatud tingimuste alusel välja anda lennuloa (EASA vorm 20a, vt liide).

b)

Nõuetekohaselt sertifitseeritud projekteerimisorganisatsioon võib kooskõlas punkti 21A.263 alapunkti c alapunkti 7 alusel antud õigusega välja anda lennuloa (EASA vorm 20b, vt liide), kui punktis 21A.708 nimetatud tingimused on vastavalt punktile 21A.710 kinnitatud.

c)

Nõuetekohaselt sertifitseeritud tootjaorganisatsioon võib kooskõlas punkti 21A.163 alapunkti e alusel antud õigusega välja anda lennuloa (EASA vorm 20b, vt liide), kui punktis 21A.708 nimetatud tingimused on vastavalt punktile 21A.710 kinnitatud.

d)

Jätkuvat lennukõlblikkust tagav nõuetekohaselt sertifitseeritud organisatsioon võib kooskõlas määruse (EÜ) nr 2042/2003 I lisa (M osa) punkti M.A.711 alusel antud õigusega välja anda lennuloa (EASA vorm 20b, vt liide), kui punktis 21A.708 nimetatud tingimused on vastavalt punktile 21A.710 kinnitatud.

e)

Lennuloas täpsustatakse punkti 21A.710 alusel kinnitatud eesmärk (eesmärgid), tingimused ja piirangud.

f)

Alapunkti b, c või d alusel välja antud lennulubade korral esitatakse pädevale asutusele esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui kolme päeva jooksul lennuloa ja sellega seotud lennutingimuste koopia.

g)

Kui on tõendeid, et mõni punkti 21A.723 alapunktis a täpsustatud tingimustest ei ole täidetud lennuloa puhul, mille organisatsioon andis välja vastavalt alapunktile b, c või d, tunnistab vastav organisatsioon selle lennuloa viivitamata kehtetuks ja teavitab sellest kohe pädevat asutust.”;

30.

punkti 21A.723 alapunkt a asendatakse järgmisega:

„a)

Lennuluba antakse välja kuni 12 kuuks ning selle kehtivuse tingimuseks on, et:

1.

see vastab lennuloaga seotud punkti 21A.711 alapunktis e nimetatud tingimustele ja piirangutele;

2.

lennuloast ei ole loobutud ja seda ei ole kehtetuks tunnistatud;

3.

õhusõiduk jääb samasse registrisse.”;

31.

punkti 21A.801 alapunkt d asendatakse järgmisega:

„d)

Mehitatud õhupallide puhul kinnitatakse alapunktiga b ettenähtud tunnusmärk õhupalli kesta külge ja asetatakse võimaluse korral kohta, kus käitaja seda täidetud õhupalli puhul lugeda saab. Lisaks märgistatakse korv, raam ja kõik kuumutusseadeldised püsivalt ja loetavalt tootja nime, osa numbri või samaväärse numbri ja seerianumbri või samaväärse numbriga.”;

32.

Punkti 21A.804 alapunkt a asendatakse järgmisega:

„a)

Iga osa või seade märgistatakse püsivalt ja loetavalt järgmiste andmetega:

1.

nimi, kaubamärk või sümbol, mille abil võib teha kindlaks tootja kohaldatavates projekteerimisandmetes määratud viisil; ja

2.

kohaldatavates projekteerimisandmetes määratletud osa number; ja

3.

tähed EPA osade või seadmete puhul, mis on valmistatud kooskõlas heakskiidetud projekteerimisandmetega, mis ei kuulu asjaomase toote tüübisertifikaadi omanikule, välja arvatud ETSO artiklid.”;

33.

lisatakse punkt 21B.125:

a)

Kui pädev asutus leiab auditite käigus või muul viisil objektiivsed tõendid, mis näitavad, et heakskiidukirja omanik ei täida lisa (osa 21) jaos A sätestatud kohaldatavaid nõudeid, liigitatakse tähelepanekud kooskõlas punkti 21A.125B alapunktiga a.

b)

Pädev asutus võtab järgmised meetmed.

1.

Esimese astme tähelepanekute puhul võtab pädev asutus tähelepaneku tähtsusest olenevalt kohe meetmeid heakskiidukirja osaliseks või täielikuks piiramiseks, peatamiseks või kehtetuks tunnistamiseks, kuni ajani, mil organisatsioon on edukalt rakendanud parandusmeetmed.

2.

Teise astme tähelepanekute puhul määrab pädev asutus parandusmeetmete võtmiseks tähtaja, mis peab vastama tähelepaneku laadile ja ei tohi olla pikem kui kolm kuud. Teatavatel asjaoludel võib pädev asutus kõnealust kolmekuulist tähtaega selle lõpus ja tähelepaneku tähtsusest olenevalt pikendada, tingimusel et parandusmeetmete kava on rahuldavalt ellu viidud.

c)

Kui pädeva asutuse määratud ajakavast kinni ei peeta, võtab pädev asutus meetmed heakskiidukirja osaliseks või täielikuks peatamiseks.”;

34.

punkti 21B.135 alapunkti b alapunktis 2 asendatakse viide „21A.125(b)” viitega „21A.125A(b)”;

35.

punkt 21B.143 jäetakse välja

36.

punkt 21B.145 asendatakse järgmisega:

a)

Heakskiidukirja piiramisest, peatamisest või kehtetuks tunnistamisest teatatakse heakskiidukirja omanikule kirjalikult. Pädev asutus esitab piiramise, peatamise või kehtetuks tunnistamise põhjused ja teatab heakskiidukirja omanikule tema kaebuse esitamise õigusest.

b)

Kui heakskiidukiri on peatatud, saab selle ennistada üksnes pärast seda, kui lisa (osa 21) jao A alajao F nõuete täitmine on uuesti kindlaks tehtud.”;

37.

punkt 21B.225 asendatakse järgmisega:

a)

Kui pädev asutus leiab auditite käigus või muul viisil objektiivsed tõendid, mis näitavad, et tootjaorganisatsiooni sertifikaadi omanik ei täida lisa (osa 21) jaos A sätestatud kohaldatavaid nõudeid, liigitatakse tähelepanekud kooskõlas punkti 21A.158 alapunktiga a

b)

Pädev asutus võtab järgmised meetmed.

1.

Esimese astme puuduste puhul võtab pädev asutus puuduse tähtsusest olenevalt kohe meetmeid tootjaorganisatsiooni sertifikaadi osaliseks või täielikuks piiramiseks, peatamiseks või kehtetuks tunnistamiseks, kuni ajani, mil organisatsioon on edukalt rakendanud parandusmeetmed.

2.

Teise astme puuduste puhul määrab pädev asutus parandusmeetmete võtmiseks tähtaja, mis peab vastama puuduse laadile ja ei tohi olla pikem kui kolm kuud. Teatavatel asjaoludel võib pädev asutus kõnealust kolmekuulist tähtaega selle lõpus ja puuduse tähtsusest olenevalt pikendada, tingimusel et parandusmeetmete kava on rahuldavalt ellu viidud.

c)

Kui pädeva asutuse poolt määratud ajakavast kinni ei peeta, võtab pädev asutus meetmeid sertifikaadi osaliseks või täielikuks peatamiseks.”;

38.

punkti 21B.235 alapunkt a asendatakse järgmisega:

„a)

Tootjaorganisatsiooni sertifikaadi säilitamise põhjendamiseks teostab pädev asutus pidevalt järelevalvet, et:

1.

kontrollida, kas tootjaorganisatsiooni sertifikaadi omaniku kvaliteedisüsteem vastab ikka käesoleva lisa (osa 21) jao A alajao G nõuetele;

2.

kontrollida, kas tootjaorganisatsiooni sertifikaadi omanik tegutseb kooskõlas tootjaorganisatsiooni käsiraamatuga; ja

3.

kontrollida tootjaorganisatsiooni käsiraamatu menetluste tõhusust; ja

4.

jälgida valimi alusel toote, osa või seadme standardeid.”;

39.

punkt 21B.325 asendatakse järgmisega:

a)

Kui registreerimisliikmesriigi pädev asutus on veendunud, et punkti 21B.326 nõuded ja käesoleva lisa (osa 21) jao A alajao H kohaldatavad nõuded on täidetud, annab ta välja lennukõlblikkussertifikaadi (EASA vorm 25, vt liide) või muudab seda viivitamata.

b)

Kui registreerimisliikmesriigi pädev asutus on veendunud, et punkti 21B.327 nõuded ja käesoleva lisa (osa 21) jao A alajao H kohaldatavad nõuded on täidetud, annab ta välja piiratud lennukõlblikkussertifikaadi (EASA vorm 24, vt liide) või muudab seda viivitamata.

c)

Lisaks alapunktides a või b osutatud asjakohastele lennukõlblikkussertifikaatidele annab registreerimisliikmesriigi pädev asutus ühendusevälisest riigist pärinevatele uutele või kasutatud õhusõidukitele välja esmase lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaadi (EASA vorm 15a, vt liide).”;

40.

lisatakse punkt 21B.326:

Registreerimisliikmesriigi pädev asutus annab lennukõlblikkussertifikaadi välja:

a)

uuele õhusõidukile:

1.

punktiga 21A.174(b)(2) nõutavate dokumentide esitamisel;

2.

kui registreerimisliikmesriigi pädev asutus on veendunud, et õhusõiduk vastab kinnitatud projektile ja on kõlblik ohutuks kasutamiseks. See võib sisaldada registreerimisliikmesriigi pädeva asutuse tehtavaid kontrollimisi;

b)

kasutatud õhusõidukile:

1.

punktiga 21A.174(b)(3) nõutavate dokumentide esitamisel, mis näitavad, et:

i)

õhusõiduk vastab kooskõlas lisaga (osa 21) heakskiidetud tüübisertifikaadi ja täiendava tüübisertifikaadi, muudatuse või remonditöö alusel heakskiidetud tüübiprojektile; ja

ii)

kohaldatavad lennukõlblikkust käsitlevad ettekirjutused on täidetud; ja

iii)

õhusõidukit on kontrollitud kooskõlas määruse (EÜ) nr 2042/2003 I lisa (M osa) kohaldatavate sätetega;

2.

kui registreerimisliikmesriigi pädev asutus on veendunud, et õhusõiduk vastab kinnitatud projektile ja on kõlblik ohutuks kasutamiseks. See võib sisaldada registreerimisliikmesriigi pädeva asutuse tehtavaid kontrollimisi.”;

41.

lisatakse punkt 21B.327:

a)

Registreerimisliikmesriigi pädev asutus annab piiratud lennukõlblikkussertifikaadi välja:

1.

uuele õhusõidukile:

i)

punktiga 21A.174(b)(2) nõutavate dokumentide esitamisel;

ii)

kui registreerimisliikmesriigi pädev asutus on veendunud, et õhusõiduk vastab projektile, mille amet on piiratud tüübisertifikaadi alusel või kooskõlas konkreetsete lennukõlblikkusnõuetega kinnitanud, ja on kõlblik ohutuks kasutamiseks. See võib sisaldada registreerimisliikmesriigi pädeva asutuse tehtavaid kontrollimisi;

2.

kasutatud õhusõidukile:

i)

punktiga 21A.174(b)(3) nõutavate dokumentide esitamisel, mis näitavad, et:

(A)

tõhusõiduk vastab projektile, mille amet on piiratud tüübisertifikaadi alusel või kooskõlas konkreetsete lennukõlblikkusnõuetega kinnitanud, ja lisa (osa 21) kohaselt heakskiidetud täiendavale tüübisertifikaadile, muudatusele või remonditööle; ja

(B)

kohaldatavad lennukõlblikkust käsitlevad ettekirjutused on täidetud; ja

(C)

õhusõidukit on kontrollitud kooskõlas määruse (EÜ) nr 2042/2003 I lisa (M osa) kohaldatavate sätetega;

ii)

kui registreerimisliikmesriigi pädev asutus on veendunud, et õhusõiduk vastab kinnitatud projektile ja on kõlblik ohutuks kasutamiseks. See võib sisaldada registreerimisliikmesriigi pädeva asutuse tehtavaid kontrollimisi.

b)

Õhusõiduki puhul, mis ei vasta algmääruses nimetatud olulistele nõuetele ja millele ei saa piiratud tüübisertifikaati taotleda, amet, võttes vastavalt vajadusele arvesse kõrvalekaldeid nendest olulistest nõuetest:

1.

määrab konkreetsed lennukõlblikkusnõuded, mis tagavad õhusõiduki kavandatud kasutuse piisava ohutuse, ja kontrollib nende täitmist, ja

2.

täpsustab asjaomase õhusõiduki kasutuspiiranguid.

c)

Kasutuspiirangud seonduvad piiratud lennukõlblikkussertifikaatidega, mis sisaldavad vajaduse korral õhuruumi piiranguid, et võtta arvesse kõrvalekaldeid algmäärusega ettenähtud lennukõlblikkuse olulistest nõuetest.”;

42.

punkt 21B.525 asendatakse järgmisega:

Pädev asutus annab viivitamata välja lennuloa (EASA vorm 20a, vt liide):

1.

punktiga 21A.707 nõutud andmete esitamisel; ja

2.

kui punktis 21A.708 osutatud lennutingimused on kinnitatud kooskõlas punktiga 21A.710; ja

3.

kui pädev asutus veendub uurimise käigus, mis võib hõlmata kontrollimisi, või taotlejaga kokkulepitud menetluste käigus, et õhusõiduk vastab enne lendu punktis 21A.708 määratletud projektile.”;

43.

I liide asendatakse järgmisega:

„I liide

Lisas (osa 21) osutatud käitamissertifikaat – EASA vorm 1

Image

EASA vormi 1 täitmise juhendid

Juhendid käsitlevad üksnes EASA vormi 1 kasutamist seoses tootmisega. Tähelepanu juhitakse määruse (EÜ) nr 2042/2003 I lisa (M osa) II liitele, mis hõlmab EASA vormi 1 kasutamist seoses hooldusega.

1.   EESMÄRK JA RAKENDUSALA

1.1.

Sertifikaadi peamine eesmärk on tõendada uute lennundustoodete, osade ja seadmete (edaspidi „artikkel/artiklid”) lennukõlblikkust.

1.2.

Sertifikaat ja artikkel/artiklid peavad olema vastavuses. Sertifikaadi täitja peab säilitama sertifikaadi viisil, mis võimaldab originaalandmete kontrollimist.

1.3.

Sertifikaati aktsepteerivad paljud lennundusasutused, kuid see võib sõltuda kahepoolsetest kokkulepetest ja/või kõnealuste asutuste poliitikast. Käesolevas sertifikaadis nimetatud „heakskiidetud projekteerimisandmed” tähendab, et need on heaks kiitnud importiva riigi lennundusasutus.

1.4.

Sertifikaat ei ole saateleht ega lastikiri.

1.5.

Õhusõidukit ei tohi kasutusse võtta sertifikaati kasutades.

1.6.

Sertifikaat ei tähenda heakskiidu andmist artikli paigaldamiseks konkreetsele õhusõidukile, mootorile või propellerile, kuid aitab lõppkasutajal kindlaks teha lennukõlblikkuse olukorda.

1.7.

Ühele sertifikaadile ei tohi märkida läbisegi tootmisest ja hooldusest tulnud artikleid.

1.8.

Ühele sertifikaadile ei tohi märkida läbisegi artikleid, mis on sertifitseeritud kooskõlas „heakskiidetud andmetega”, ja artikleid, mis vastavad „heakskiitmata andmetele”.

2.   ÜLDINE VORMING

2.1.

Sertifikaat peab vastama lisatud vormingule, kaasa arvatud lahtrite numbrid ja iga lahtri asukoht. Iga lahtri suurus võib siiski erineda vastavalt taotleja vajadusele, kuid mitte sel määral, et see ei võimaldaks sertifikaati ära tunda.

2.2.

Sertifikaat peab olema horisontaalpaigutusega, kuid selle suurust võib oluliselt suurendada või vähendada, kui sertifikaat jääb äratuntavaks ja loetavaks. Kahtluse korral konsulteerida pädeva asutusega.

2.3.

Käitaja/paigaldaja kohustusi käsitlevad selgitused võib lisada vormi mõlemale küljele.

2.4.

Kogu trükitud tekst peab olema selge ja hõlpsalt loetav.

2.5.

Sertifikaat võib olla valmis trükitud või arvutipõhine, kuid mõlemal juhul peavad trükitud jooned ja tähemärgid olema selged ja loetavad ning vastama kindlaksmääratud vormingule.

2.6.

Sertifikaat peab olema inglise keeles ja vajaduse korral ühes või mitmes muus keeles.

2.7.

Sertifikaadile märgitavad andmed võivad olla kirjutatud kirjutusmasinaga/arvutiga või käsitsi suurtähtedega nii, et neid saab hõlpsalt lugeda.

2.8.

Selguse huvides peab lühendite kasutamine olema piiratud.

2.9.

Sertifikaadi täitja võib sertifikaadi tagaküljele jäävat ruumi kasutada lisamärkusteks, kuid mitte lennukõlblikkust käsitleva avalduse esitamiseks. Sertifikaadi tagakülje kasutamisele tuleb viidata sertifikaadi esikülje vastavas lahtris.

3.   KOOPIAD

3.1.

Kliendile saadetud või sertifikaadi täitja poolt säilitatavate koopiate arv ei ole piiratud.

4.   VEAD SERTIFIKAADIL

4.1.

Kui lõppkasutaja leiab sertifikaadilt vea(d), peab ta sellest/nendest sertifikaadi täitjale kirjalikult teatama. Sertifikaadi täitja võib välja anda uue sertifikaadi, kui vigasid on võimalik kontrollida ja parandada.

4.2.

Uuel sertifikaadil peab olema uus kontrollnumber, allkiri ja kuupäev.

4.3.

Taotluse korral võib anda välja uue sertifikaadi, ilma et oleks kontrollitud artikli(te) seisundit. Uus sertifikaat ei ole deklaratsioon praeguse seisundi kohta ja selle lahtrisse 12 tuleks lisada viide eelmisele sertifikaadile järgmiselt: „Käesoleva sertifikaadiga parandatakse [algse väljaandmise kuupäev] välja antud sertifikaadi [algne kontrollnumber] viga/vead lahtri(te)s [parandatud lahter/lahtrid] ning see ei hõlma vastavust/seisundit/käibelelaskmist.” Mõlemad sertifikaadid tuleb säilitada vastavalt esimese sertifikaadiga seotud säilitusajale.

5.   SERTIFIKAADI TÄITMINE

Lahter 1.   Sertifitseerinud pädev asutus/riik

Märkida sertifikaadi väljaandmise eest vastutava pädeva asutuse nimi ja riik. Kui pädev asutus on amet, tuleb märkida „EASA”.

Lahter 2.   EASA vormi 1 päis

„KÄITAMISSERTIFIKAAT EASA VORM 1”

Lahter 3.   Vormi kontrollnumber

Märkida lahtris 4 osutatud organisatsiooni numeratsioonisüsteemi / -menetluse abil määratud kordumatu number, mis võib sisaldada tähti ja numbreid.

Lahter 4.   Organisatsiooni nimi ja aadress

Märkida käesoleva sertifikaadiga hõlmatud artikli(d) käibele laskva tootjaorganisatsiooni täielik nimi ja aadress (EASA vormi 55 leht A). Organisatsiooni logo vms on lubatud, kui see mahub lahtrisse.

Lahter 5.   Tellimus/leping/arve

Artikli(te) kliendipoolse jälgitavuse hõlbustamiseks märkida tellimuse number, lepingu number, arve number või muu samalaadne viitenumber.

Lahter 6.   Artikkel

Märkida artiklite numbrid, kui artikleid on rohkem kui üks. Lahter võimaldab teha kergesti ristviidet lahtrile 12 „Märkused”.

Lahter 7.   Kirjeldus

Märkida artikli nimetus või kirjeldus. Eelistatavalt tuleks kasutada jätkuva lennukõlblikkuse tagamise juhendites või tehnilistes normdokumentides (nt osade illustreeritud kataloog, õhusõiduki hoolduskäsiraamat, hooldusteatmik, komponentide hoolduskäsiraamat) kasutatud termineid.

Lahter 8.   Osa number

Märkida osa number, nagu see on esitatud artiklil või sildil/pakendil. Mootori või propelleri puhul võib kasutada tüübitähistust.

Lahter 9.   Kogus

Märkida artiklite kogus.

Lahter 10.   Seerianumber

Kui artikli puhul tuleb määruse kohaselt märkida seerianumber, tuleb see märkida siia. Lisaks võib märkida siia ka mis tahes muu seerianumbri, mida määrusega ei nõuta. Kui artikli puhul ei ole seerianumbrit, märkida „Ei ole” („N/A”).

Lahter 11.   Seisund/töö

Märkida kas „PROTOTÜÜP” või „UUS”.

Märkida „PROTOTÜÜP” järgmistel juhtudel:

i)

Uue artikli tootmine kooskõlas heakskiitmata projekteerimisandmetega.

ii)

Lahtris 4 nimetatud organisatsiooni poolt välja antud eelmise sertifikaadi uuesti sertifitseerimine pärast artikli muutmist või parandustöid enne käibele laskmist (nt pärast konstruktsiooni muudatust, vea parandamist, kontrolli või katset, või ladustamisaja pikendamist). Andmed algse käibelelaskmise ja muutmise või parandustööde kohta tuleb märkida lahtrisse 12.

Märkida „UUS” järgmistel juhtudel:

i)

Uue artikli tootmine kooskõlas heakskiidetud projekteerimisandmetega.

ii)

Lahtris 4 nimetatud organisatsiooni poolt välja antud eelmise sertifikaadi uuesti sertifitseerimine pärast artikli muutmist või parandustöid enne käibele laskmist (nt pärast konstruktsiooni muudatust, vea parandamist, kontrolli või katset, või ladustamisaja pikendamist). Andmed algse käibelelaskmise ja muutmise või parandustööde kohta tuleb märkida lahtrisse 12.

iii)

Toote tootja või lahtris 4 nimetatud organisatsiooni poolt välja antud eelmise sertifikaadi uuesti sertifitseerimine „prototüübist” (kooskõlas ainult heakskiitmata andmetega) „uueks” (kooskõlas heakskiidetud andmetega ja kõlblik ohutuks kasutamiseks) pärast kohaldatavate projekteerimisandmete heakskiitmist, tingimusel et projekteerimisandmeid ei ole muudetud. Lahtrisse 12 tuleb teha järgmine märge:

ARTIKLITE UUESTI SERTIFITSEERIMINE „PROTOTÜÜBIST”„UUEKS”: KÄESOLEV DOKUMENT TÕENDAB … [LISADA KUUPÄEV, KUI SEE ON VAJALIK VERSIOONI KINDLASTEGEMISEKS] PROJEKTEERIMISANDMETE [LISADA TÜÜBISERTIFIKAADI / TÄIENDAVA TÜÜBISERTIFIKAADI NUMBER, VERSIOON] HEAKSKIITMIST, MILLE KOHASELT SEE ARTIKKEL (NEED ARTIKLID) ON TOODETUD.

Lahtris 13a tuleks teha märge kasti „kooskõlas heakskiidetud projekteerimisandmetega ja need on kõlblikud ohutuks kasutamiseks”.

iv)

Eelnevalt käibelelastud uue artikli kontrollimine enne käibele laskmist kooskõlas tarbijakohase standardi või spetsifikaadiga (mille andmed ja algse käibelelaskmise andmed tuleb märkida lahtrisse 12) või et teha kindlaks lennukõlblikkus (selgitus käibelelaskmise aluse ja algse käibelelaskmise andmed tuleb märkida lahtrisse 12).

Lahter 12.   Märkused

Kirjeldada lahtris 11 nimetatud tööd kas otseselt või viidates tõendavatele dokumentidele, et käitaja või paigaldaja saaks kindlaks teha artikli(te) lennukõlblikkuse seoses heakskiidetava tööga. Vajaduse korral võib kasutada EASA vormist 1 eraldi lehte ja viidata sellele. Igast märkest peab selguma, millise lahtris 6 esitatud artikli(te)ga see on seotud. Kui märkeid ei ole, siis kirjutada „ei ole”.

Märkida põhjendused lahtris 12 nimetatud käibelelaskmise kohta heakskiitmata projekteerimisandmete alusel (nt tüübisertifikaat on väljastamisel, ainult katsetamiseks, heakskiidetud andmed esitamisel).

Kui andmed trükitakse elektroonilist EASA vormi 1 kasutades, märkida sellesse lahtrisse andmed, mida ei saa muudesse lahtritesse märkida.

Lahter 13a

Valida ainult üks kahest võimalusest.

1)

Teha märge kasti „heakskiidetud projekteerimisandmetega ja need on kõlblikud ohutuks kasutamiseks”, kui artikkel/artiklid valmistati kooskõlas heakskiidetud projekteerimisandmetega ja need on kõlblikud ohutuks kasutamiseks.

2)

Teha märge kasti „lahtris 12 nimetatud heakskiitmata projekteerimisandmetega”, kui artikkel/artiklid valmistati kooskõlas heakskiitmata projekteerimisandmetega. Täpsustada lahtris 12 nimetatud andmed (nt tüübisertifikaat on väljastamisel, ainult katsetamiseks, heakskiidetud andmed esitamisel).

Ühele sertifikaadile ei tohi märkida läbisegi heakskiidetud ja heakskiitmata projekteerimisandmete alusel käibele lastud artikleid.

Lahter 13b.   Volitatud isiku allkiri

Sellesse lahtrisse märkida volitatud isiku allkiri. Lahtri tohivad allkirjastada üksnes isikud, kes on selleks pädeva asutuse eeskirjade ja põhimõtete alusel volitatud. Identifitseerimise hõlbustamiseks võib lisada volitatud isiku kordumatu numbri.

Lahter 13c.   Sertifikaadi/loa number

Märkida sertifikaadi/loa number / viide. Selle numbri või viite annab pädev asutus.

Lahter 13d.   Nimi

Märkida loetavalt lahtri 13b allkirjastanud isiku nimi.

Lahter 13e.   Kuupäev

Märkida lahtri 13b allkirjastamise kuupäev, mis peab olema vormis pp = kuupäev kahekohalisena, kkk = kuu kolm esimest tähte, aaaa = aasta neljakohalisena.

Lahtrid 14a–14e

Lahtreid 14a–14e käsitlevad üldnõuded.

Ei kasutata tootmissertifikaadi korral. Varjutada, tumedaks värvida või muul viisil ära märkida, et vältida tahtmatut või lubamatut kasutust.

Kasutaja/paigaldaja kohustused

Lisada sertifikaadile järgmine märge lõppkasutajate teavitamiseks sellest, et vorm ei vabasta neid nende kohustustest seoses artikli paigaldamise ja kasutamisega:

„KÄESOLEV SERTIFIKAAT EI ANNA AUTOMAATSELT ÕIGUST PAIGALDADA.

KUI KÄITAJA/PAIGALDAJA TÖÖTAB KOOSKÕLAS LAHTRIS 1 TÄPSUSTATUD LENNUNDUSASUTUSEST ERINEVA LENNUNDUSASUTUSE MÄÄRUSEGA, ON OLULINE, ET KÄITAJA/PAIGALDAJA TAGAB, ET TEMA LENNUNDUSASUTUS AKTSEPTEERIB LAHTRIS 1 NIMETATUD LENNUNDUSASUTUSE ARTIKLEID.

LAHTRID 13A JA 14A EI OLE PAIGALDUSTÕENDID. IGAL JUHUL PEAB ÕHUSÕIDUKI HOOLDUSREGISTER SISALDAMA PAIGALDUSTÕENDIT, MIS ON VÄLJA ANTUD KOOSKÕLAS KÄITAJA/PAIGALDAJA SISERIIKLIKE MÄÄRUSTEGA, ENNE KUI ÕHUSÕIDUK VÕIB LENNATA.””;

44.

II liide asendatakse järgmisega:

„II liide

Lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaat – EASA vorm 15a

Image

45.

IV liide asendatakse järgmisega:

„IV liide

Piiratud lennukõlblikkussertifikaat – EASA vorm 24

Pädeva ametiasutuse LOGO

PIIRATUD LENNUKÕLBLIKKUSSERTIFIKAAT

 (1)

[Registreerimisliikmesriik]

[LIIKMESRIIGI PÄDEV ASUTUS]

 (1)

1.

Riikkondsus ja registreerimisnumbrid

2.

Tootja ja õhusõiduki tootjamärgistus

3.

Õhusõiduki seerianumber

4.

Kategooriad

5.

Käesolev lennukõlblikkussertifikaat on välja antud [7. detsembri 1944. aasta rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni] ja määruse (EÜ) nr 216/2008 artikli 5 lõike 4 punkti (2) kohaselt eespool nimetatud õhusõidukile, mida loetakse lennukõlblikuks, kui seda hooldatakse ja kasutatakse kooskõlas eespool nimetatud tingimuste ja asjaomaste kasutuspiirangutega.

Lisaks eespool mainitule kohaldatakse järgmisi piiranguid:

 (1)

 (2) [Õhusõidukit võib kasutada rahvusvahelises lennuliikluses olenemata eespool nimetatud piirangutest].

 

Väljaandmise kuupäev

 

Allkiri:

6.

Käesolev piiratud lennukõlblikkussertifikaat kehtib, kuni registreerimisliikmesriigi pädev asutus selle kehtetuks tunnistab.

Käesolevale sertifikaadile tuleb lisada asjakohane lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaat.

EASA vorm 24, versioon 2

Käesolev luba peab kõikide lendude ajal õhusõidukis olema.

46.

V liide asendatakse järgmisega:

„V liide

Lennukõlblikkussertifikaat – EASA vorm 25

Pädeva asutuse LOGO

LENNUKÕLBLIKKUSSERTIFIKAAT

 (3)

[Registreerimisliikmesriik]

[LIIKMESRIIGI PÄDEV ASUTUS]

 (3)

1.

Riikkondsus ja registreerimisnumbrid

2.

Tootja ja õhusõiduki tootjamärgistus

3.

Õhusõiduki seerianumber

4.

Kategooriad

5.

Käesolev lennukõlblikkussertifikaat on välja antud 7. detsembri 1944. aasta rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni ja määruse (EÜ) nr 216/2008 artikli 5 lõike 2 punkti c kohaselt eespool nimetatud õhusõidukile, mida loetakse lennukõlblikuks, kui seda hooldatakse ja kasutatakse kooskõlas eespool nimetatud tingimuste ja asjaomaste kasutuspiirangutega.

Piirangud/märkused:

 (3)

 

Väljaandmise kuupäev:

 

Allkiri:

6.

Käesolev lennukõlblikkussertifikaat kehtib, kuni registreerimisliikmesriigi pädev asutus selle kehtetuks tunnistab.

Käesolevale sertifikaadile tuleb lisada asjakohane lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaat.

EASA vorm 25, versioon 2

Käesolev luba peab kõikide lendude ajal õhusõidukis olema.

47.

VII liide asendatakse järgmisega:

„VII liide

Õhusõiduki nõuetele vastavuse deklaratsioon – EASA vorm 52

ÕHUSÕIDUKI NÕUETELE VASTAVUSE DEKLARATSIOON

1.

Tootjariik

2.

[LIIKMESRIIK] (4) Euroopa Liidu liikmesriik (5)

3.

Deklaratsiooni viitenumber:

4.

Organisatsioon

5.

Õhusõiduki tüüp

6.

Tüübisertifikaadi viide:

7.

Õhusõiduki registreerimisnumber või märgistus

8.

Tootja identifitseerimisnumber

9.

Mootori/propelleri andmed (6)

10.

Muudatused ja/või teenindusbülletäänid (6)

11.

Lennukõlblikkust käsitlevad ettekirjutused

12.

Kontsessioonid

13.

Vabastused, erandid või mööndused (6)

14.

Märkused

15.

Lennukõlblikkussertifikaat

16.

Lisanõuded

17.

Nõuetele vastavuse deklaratsioon

Tõendatakse, et käesolev õhusõiduk vastab täielikult tüübisertifitseeritud konstruktsioonile ja lahtritesse 9, 10, 11, 12 ja 13 märgitud andmetele.

Õhusõiduk on kõlblik ohutuks kasutamiseks.

Õhusõidukiga on tehtud piisavalt katselende.

18.

Allkiri

19.

Nimi

20.

Kuupäev (päev/kuu/aasta)

21.

Tootjaorganisatsiooni sertifikaadi viide

EASA vorm 52, versioon 2

Õhusõiduki nõuetele vastavuse deklaratsiooni (EASA vorm 52) täitmise juhendid

1.   EESMÄRK JA RAKENDUSALA

1.1.

Sellise õhusõiduki nõuetele vastavuse deklaratsiooni kasutamist, mille tootja on välja andnud osa 21 jao A alajao F kohaselt, kirjeldatakse punktis 21A.130, samuti nende täitmise vastuvõetavaid viise.

1.2.

Osa 21 jao A alajao G kohaselt väljaantud õhusõiduki nõuetele vastavuse deklaratsiooni (EASA vorm 52) eesmärk on võimaldada asjakohase tootjaorganisatsiooni sertifikaadi omanikul kasutada õigust saada teatava õhusõiduki lennukõlblikkussertifikaat registreerimisliikmesriigi pädevalt asutuselt.

2.   ÜLDOSA

2.1.

Nõuetele vastavuse deklaratsioon peab vastama lisatud vormingule, kaasa arvatud lahtrite numbrid ja iga lahtri asukoht. Iga lahtri suurus võib siiski erineda vastavalt taotleja vajadusele, kuid mitte sel määral, et see ei võimaldaks nõuetele vastavuse deklaratsiooni ära tunda. Kahtluse korral konsulteerida pädeva asutusega.

2.2.

Nõuetele vastavuse deklaratsioon peab olema valmis trükitud või arvutipõhine, kuid mõlemal juhul peavad trükitud jooned ja tähemärgid olema selged ja loetavad. Lisatud näidisele vastav valmistrükitud tekst on lubatud, kuid muud lennukõlblikkust käsitlevad avaldused ei ole lubatud.

2.3.

Deklaratsiooni võib täita kirjutusmasinal/arvutiga või käsitsi, kasutades hõlpsa loetavuse huvides suurtähti. Aktsepteeritakse inglise keelt ja vajaduse korral üht või mitut väljaandva liikmesriigi ametlikku keelt.

2.4.

Sertifitseeritud tootjaorganisatsioon peab säilitama koopia deklaratsioonist ja kõikidest lisadest, millele on viidatud.

3.   NÕUETELE VASTAVUSE DEKLARATSIOONI TÄITMINE

3.1.

Et dokument oleks kehtiv, tuleb teha kanne igasse lahtrisse.

3.2.

Registreerimisliikmesriigi pädevale asutusele võib nõuetele vastavuse deklaratsiooni välja anda üksnes juhul, kui õhusõiduki projekt ja sellesse paigaldatud tooted on heaks kiidetud.

3.3.

Lahtrites 9, 10, 11, 12, 13 ja 14 nõutavat teavet võib esitada viitena tootjaorganisatsiooni valduses olevatele eraldi identifitseeritud dokumentidele, kui pädev asutus ei ole otsustanud teisiti.

3.4.

Ei ole ette nähtud, et käesolev nõuetele vastavuse deklaratsioon hõlmaks kõiki neid tooteid, mille paigaldamine võib kohaldatavate kasutuseeskirjade täitmiseks vajalikuks osutuda. Siiski võib mõne nendest toodetest märkida lahtrisse 10 või heakskiidetud tüübiprojekti. Seepärast meenutatakse käitajatele nende kohustust tagada vastavus kohaldatavatele eeskirjadele.

Lahter 1

Märkida tootjariigi nimi.

Lahter 2

Pädev asutus, kelle pädevuse piires nõuetele vastavuse deklaratsioon välja antakse.

Lahter 3

Selles lahtris peaks deklaratsiooni kontrollimiseks ja jälgimiseks olema valmistrükitud kordumatu seerianumber. Arvutipõhise dokumendi puhul ei pea number olema valmis trükitud, kui arvuti on programmeeritud selle numbri andma ja trükkima.

Lahter 4

Deklaratsiooni väljaandva organisatsiooni täielik nimi ja aadress. See lahter võib olla valmis trükitud. Logo vms on lubatud, kui logo sellesse lahtrisse mahub.

Lahter 5

Õhusõiduki tüüp üksikasjalikult, nagu see on määratletud tüübisertifikaadis ja sellega kaasneval andmelehel.

Lahter 6

Tüübisertifikaadi viitenumber ja väljaandmine kõnealusele õhusõidukile.

Lahter 7

Kui õhusõiduk on registreeritud, märgitakse siia registreerimisnumber. Kui õhusõiduk ei ole registreeritud, märgitakse siia viide, mida liikmesriigi pädev asutus ja vajaduse korral kolmanda riigi pädev asutus aktsepteerib.

Lahter 8

Identifitseerimisnumber, mille tootja on kontrollimiseks, jälgitavuseks ja tehnoabiks andnud. Seda nimetatakse mõnikord tootja seerianumbriks (Manufacturers Serial No / Constructors No).

Lahter 9

Mootori ja propelleri tüüp üksikasjalikult, nagu see on määratletud tüübisertifikaadis ja sellega kaasneval andmelehel. Samuti tuleks näidata tootja identifitseerimisnumber ja asukoht.

Lahter 10

Heakskiidetud konstruktsioonimuudatused õhusõiduki määratluses.

Lahter 11

Kõikide kohaldatavate lennukõlblikkust käsitlevate ettekirjutuste (või samaväärsete dokumentide) loetelu ja nõuetele vastavuse deklaratsioon, samuti kõnealust õhusõidukit, sealhulgas tooteid ja paigaldatud osi, seadmeid ja varustust käsitlevate nõuete täitmise viisi kirjeldus. Märkida tuleb ka võimalikud tulevased tähtajad nõuete täitmiseks.

Lahter 12

Heakskiidetud tahtmatud kõrvalekalded heakskiidetud tüübiprojektist, mida vahel nimetatakse kontsessioonideks, erinevusteks või lahknevusteks.

Lahter 13

Sellesse lahtrisse võib märkida üksnes kokkulepitud vabastused, erandid või mööndused.

Lahter 14

Märkused. Igasugune teave ja kõik selgitused, eriandmed või piirangud, mis võivad õhusõiduki lennukõlblikkust mõjutada. Kui sellist teavet või selliseid andmeid ei ole, märkida „EI OLE”.

Lahter 15

Märkida „Lennukõlblikkussertifikaat” või „Piiratud lennukõlblikkussertifikaat” või taotletav lennukõlblikkussertifikaat.

Lahter 16

Sellesse lahtrisse tuleb märkida lisanõuded, näiteks impordiriigi nõuded.

Lahter 17

Nõuetele vastavuse deklaratsiooni kehtivus sõltub sellest, kas kõik vormi lahtrid on täidetud. Tootjaorganisatsiooni sertifikaadi omanik peaks säilitama katselendude protokollide koopiad ja andmed dokumenteeritud defektide ja nende parandamise kohta. Asjaomased sertifitseerivad töötajad ja mõni lennumeeskonna liige, nt katselendur või pardainsener-katselendur, peaksid aruande vastuvõetavaks tunnistamiseks sellele alla kirjutama. Teostatud katselennud kuuluvad kvaliteedisüsteemi kontrolli alla vastavalt punktile 21A.139, eriti punktile 21A.139(b)(1)(vi), tagamaks et õhusõiduk vastab kohaldatavatele projekteerimisandmetele ja on kõlblik ohutuks kasutamiseks.

Tootjaorganisatsiooni sertifikaadi omanik peaks säilitama loetelu artiklitest, mis on tarnitud (või kättesaadavaks tehtud), et täita käesolevas deklaratsioonis sätestatud ohutu kasutamisega seotud nõudeid.

Lahter 18

Nõuetele vastavuse deklaratsioonile võib alla kirjutada isik, kelle on selleks kooskõlas punktiga 21A.145(d) volitanud tootjaorganisatsiooni sertifikaadi omanik. Templi abil tehtud allkirja ei tohi kasutada.

Lahter 19

Sertifikaadi allkirjastanud isiku nimi tuleb trükkida kirjutusmasinal või arvutiga või kirjutada loetaval viisil käsitsi.

Lahter 20

Tuleb märkida nõuetele vastavuse deklaratsiooni allkirjastamise kuupäev.

Lahter 21

Tuleb viidata pädeva asutuse heakskiidule.”

48.

IX liide asendatakse järgmisega:

„IX liide

Lisa (osa 21) G alajaos osutatud tootjaorganisatsiooni sertifikaat – EASA vorm 55

Image

Image

49.

X liide asendatakse järgmisega:

„X LIIDE

Lisa (osa 21) F alajaos osutatud heakskiidukiri – EASA vorm 65

Image


(1)  Täidab registreerimisliikmesriik.

(2)  Mittevajalik maha tõmmata”;

(3)  Täidab registreerimisliikmesriik.”;

(4)  või EASA, kui EASA on pädev asutus.

(5)  Kolmanda riigi või EASA puhul maha tõmmata.

(6)  Mittevajalik maha tõmmata.


II EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik

OTSUSED

Nõukogu

8.12.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 321/36


NÕUKOGU OTSUS,

26. november 2009,

milles käsitletakse Euroopa Ühenduse seisukohta seoses Vatikani Linnriigiga sõlmitud rahanduskokkuleppe muutmise läbirääkimistega

(2009/895/EÜ)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 111 lõiget 3,

võttes arvesse komisjoni soovitust,

olles konsulteerinud Euroopa Keskpangaga

ning arvestades järgmist:

(1)

Alates euro kasutuselevõtu kuupäevast kuuluvad rahandus- ja vahetuskursiküsimused ühenduse pädevusse.

(2)

Nõukogu peab kindlaks määrama raha- või valuutarežiimi küsimusi käsitlevate kokkulepete läbirääkimise ja sõlmimise korra.

(3)

Itaalia Vabariik sõlmis ühenduse nimel 29. detsembril 2000. aastal rahanduskokkuleppe Vatikani Linnriigiga.

(4)

Nõukogu kutsus oma 10. veebruari 2009. aasta järeldustes komisjoni üles kehtivate rahanduskokkulepete toimimist läbi vaatama ja kaaluma müntide emiteerimise ülemmäärade võimalikku suurendamist.

(5)

Komisjon leidis teatises „Aruanne Monaco, San Marino ja Vatikaniga sõlmitud rahanduskokkulepete toimimise kohta”, et kehtivat rahanduskokkulepet Vatikani Linnriigiga tuleb muuta, et tagada suurem järjekindlus rahanduskokkuleppe sõlminud riikide ja ühenduse vahelistes suhetes.

(6)

Vatikaniga sõlmitud rahanduskokkuleppe muutmise läbirääkimisi tuleks seepärast pidada võimalikult kiiresti, et uus kord jõustuks 1. jaanuaril 2010, samal ajal euromüntide kasutuselevõtu viiside uute eeskirjadega, mille komisjon kehtestas 19. detsembri 2008. aasta soovituses euro käibemüntide rahvuslikke külgi ja selliste müntide emiteerimist käsitlevate ühiste suuniste kohta, (1) mille nõukogu kiitis heaks 10. veebruari 2009. aasta järeldustes,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Itaalia Vabariik teatab Vatikani Linnriigile võimalikult kiiresti, et Itaalia Vabariigi poolt Euroopa Ühenduse nimel tema ja Vatikani Linnriigi vahel sõlmitud rahanduskokkulepet (edaspidi „kokkulepe”) on vaja muuta, ning teeb talle ettepaneku pidada läbirääkimisi kõnealuse kokkuleppe asjakohaste sätete muutmiseks.

Artikkel 2

Ühendus taotleb Vatikani Linnriigiga sõlmitud rahanduskokkuleppe muutmise läbirääkimistel järgmisi muudatusi.

a)

Kokkulepe sõlmitakse ühenduse ja Vatikani Linnriigi vahel. Kokkuleppe tekst on kehtiva kokkuleppe ja selle muudatuste kodifitseeritud tekst.

b)

Vatikani Linnriik kohustub sätete otsese ülevõtmise või võrdväärsete meetmetega vastu võtma kõik asjakohased meetmed kõigi selliste asjakohaste ühenduse õigusaktide kohaldamiseks, milles käsitletakse rahapesu ja pettuse vältimist ning sularahaliste ja muude kui sularahaliste maksevahendite võltsimise vältimist. Samuti kohustub ta võtma vastu kõik asjakohased ühenduse pangandus- ja finantsalased õigusaktid, kui Vatikani Linnriigis luuakse pangandussektor.

c)

Vatikanis emiteeritavate euromüntide ülemmäära kindlaksmääramise meetod vaadatakse läbi. Uue ülemmäära arvutamiseks kasutatakse kindlaksmääratud osa, millega rahuldatakse kollektsionääride nõudlus, et vältida liigseid numismaatilisi hangeldusi Vatikani müntidega, koos muutuva osaga, mille arvutamiseks korrutatakse Itaalia Vabariigis n-1 aastal inimese kohta keskmiselt emiteeritud müntide arv Vatikani Linnriigi elanike arvuga. Ilma et see piiraks meenemüntide emiteerimist, sätestatakse kokkuleppes, et Vatikanis nimiväärtuses emiteeritavate euromüntide väikseim osa on 51 %.

d)

Kokkuleppe rakendamisel tehtud edusammude jälgimiseks luuakse ühiskomitee. Sellesse kuuluvad Vatikani Linnriigi, Itaalia Vabariigi, komisjoni ja Euroopa Keskpanga esindajad. Ühiskomitee võib kindlaksmääratud osa igal aastal läbi vaadata, et võtta arvesse inflatsiooni ja muutusi kollektsionääride nõudluses. Ta vaatab iga viie aasta järel läbi emiteeritavate euromüntide väikseima osa ning võib otsustada seda tõsta. Ta võtab otsused vastu ühehäälselt. Ühiskomitee võtab vastu oma töökorra.

e)

Vatikani Linnriigi euromündid vermib Instituto Poligrafico e Zecca dello Stato (Itaalia Vabariigi rahapada). Vatikani Linnriik võib ühiskomitee nõusolekul sõlmida euromüntide vermimiseks lepingu mõne muu Euroopa Liidus asuva rahapajaga. Selleks et Euroopa Keskpank müntide emiteerimise mahu heaks kiidaks, liidetakse Vatikani Linnriigis emiteeritud mündid Itaalia Vabariigis emiteeritud müntidele.

f)

Kokkuleppe kohaldamisel tekkinud vaidlused lahendab Euroopa Kohus.

Kui ühendus või Vatikani Linnriik leiab, et teine pool ei ole täitnud rahanduskokkuleppe kohast kohustust, võib ta anda asja Euroopa Kohtusse. Euroopa Kohtu otsus on poolte jaoks siduv ja nad võtavad selle täitmiseks vajalikud meetmed ajavahemiku jooksul, mille Euroopa Kohus on otsuses kindlaks määranud. Juhul kui ühendus või Vatikani Linnriik ei võta otsuse täitmiseks vajalikke meetmeid kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul, võib teine pool kokkuleppe viivitamata lõpetada.

Artikkel 3

Vatikani Linnriigiga peavad ühenduse nimel läbirääkimisi Itaalia Vabariik ja komisjon. Itaalia Vabariik ja komisjon on volitatud kokkulepet ühenduse nimel parafeerima. Euroopa Keskpank kaasatakse täiel määral neisse läbirääkimistesse ning tema nõusolek on vajalik tema pädevusvaldkonda kuuluvates küsimustes. Itaalia Vabariik ja komisjon esitavad kokkuleppeprojekti arvamuse saamiseks majandus- ja rahanduskomiteele.

Artikkel 4

Pärast lepingu parafeerimist on komisjonil õigus leping ühenduse nimel sõlmida, välja arvatud juhul, kui majandus- ja rahanduskomitee või Euroopa Keskpank on arvamusel, et selle peaks edastama nõukogule.

Artikkel 5

Käesolev otsus on adresseeritud Itaalia Vabariigile, komisjonile ja Euroopa Keskpangale.

Brüssel, 26. november 2009

Nõukogu nimel

eesistuja

J. BJÖRKLUND


(1)  ELT L 9, 14.1.2009, lk 52.


8.12.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 321/38


NÕUKOGU OTSUS,

30. november 2009,

Euroopa Ühenduse ning Antigua ja Barbuda vahelise lühiajalise viisa nõudest loobumist käsitleva lepingu sõlmimise kohta

(2009/896/EÜ)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 62 lõike 2 punkti b alapunkti i koostoimes artikli 300 lõike 2 esimese lõigu esimese lausega ja artikli 300 lõike 3 esimese lõiguga,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust (1)

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjon on pidanud Euroopa Ühenduse nimel läbirääkimisi Antigua ja Barbudaga sõlmitava lühiajalise viisa nõudest loobumist käsitleva lepingu üle (edaspidi „leping”).

(2)

Kooskõlas nõukogu otsusega 2009/478/EÜ (2) kirjutati lepingule ühenduse nimel 28. mail 2009 alla ning seda on sellest kuupäevast alates ajutiselt kohaldatud, eeldusel et leping sõlmitakse hilisemal kuupäeval.

(3)

Leping tuleks heaks kiita.

(4)

Lepinguga luuakse lepingu haldamise ühiskomitee, kes peaks võtma vastu oma töökorra. On asjakohane näha ette lihtsustatud kord ühenduse seisukoha esitamiseks nimetatud töökorra vastuvõtmise kohta.

(5)

Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukohta käsitleva protokolli artiklite 1 ja 2 kohaselt, ja ilma et see piiraks kõnealuse protokolli artikli 4 kohaldamist, ei osale nimetatud liikmesriigid käesoleva otsuse vastuvõtmisel ning see ei ole nende suhtes siduv ega kohaldatav,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Ühenduse nimel kiidetakse heaks Euroopa Ühenduse ning Antigua ja Barbuda vaheline lühiajalise viisa nõudest loobumist käsitlev leping (3).

Artikkel 2

Nõukogu eesistuja esitab lepingu artikli 8 lõikega 1 ettenähtud teate (4).

Artikkel 3

Ühendust esindab lepingu artikliga 6 moodustatud ekspertide ühiskomitees komisjon, keda abistavad liikmesriikide eksperdid.

Artikkel 4

Komisjon esitab ekspertide ühiskomitees ühenduse seisukoha lepingu artikli 6 lõike 4 kohase töökorra vastuvõtmise kohta pärast konsulteerimist nõukogu määratud erikomiteega.

Artikkel 5

Käesolev otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

Brüssel, 30. november 2009

Nõukogu nimel

eesistuja

B. ASK


(1)  20. oktoobri 2009. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(2)  ELT L 169, 30.6.2009, lk 1.

(3)  Lepingu teksti vaata ELT L 169, 30.6.2009, lk 3.

(4)  Nõukogu peasekretariaat avaldab lepingu jõustumise kuupäeva Euroopa Liidu Teatajas.


8.12.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 321/39


NÕUKOGU OTSUS,

30. november 2009,

Euroopa Ühenduse ja Bahama Ühenduse vahelise lühiajalise viisa nõudest loobumist käsitleva lepingu sõlmimise kohta

(2009/897/EÜ)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 62 lõike 2 punkti b alapunkti i koostoimes artikli 300 lõike 2 esimese lõigu esimese lausega ja artikli 300 lõike 3 esimese lõiguga,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust (1)

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjon on pidanud Euroopa Ühenduse nimel läbirääkimisi Bahama Ühendusega sõlmitava lühiajalise viisa nõudest loobumist käsitleva lepingu üle (edaspidi „leping”).

(2)

Kooskõlas nõukogu otsusega 2009/481/EÜ (2) kirjutati lepingule ühenduse nimel 28. mail 2009 alla ning seda on sellest kuupäevast alates ajutiselt kohaldatud, eeldusel et leping sõlmitakse hilisemal kuupäeval.

(3)

Leping tuleks heaks kiita.

(4)

Lepinguga luuakse lepingu haldamise ühiskomitee, kes peaks võtma vastu oma töökorra. On asjakohane näha ette lihtsustatud kord ühenduse seisukoha esitamiseks nimetatud töökorra vastuvõtmise kohta.

(5)

Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukohta käsitleva protokolli artiklite 1 ja 2 kohaselt, ja ilma et see piiraks kõnealuse protokolli artikli 4 kohaldamist, ei osale nimetatud liikmesriigid käesoleva otsuse vastuvõtmisel ning see ei ole nende suhtes siduv ega kohaldatav,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Ühenduse nimel kiidetakse heaks Euroopa Ühenduse ja Bahama Ühenduse vaheline lühiajalise viisa nõudest loobumist käsitlev leping (3).

Artikkel 2

Nõukogu eesistuja esitab lepingu artikli 8 lõikega 1 ettenähtud teate (4).

Artikkel 3

Ühendust esindab lepingu artikliga 6 moodustatud ekspertide ühiskomitees komisjon, keda abistavad liikmesriikide eksperdid.

Artikkel 4

Komisjon esitab ekspertide ühiskomitees ühenduse seisukoha lepingu artikli 6 lõike 4 kohase töökorra vastuvõtmise kohta pärast konsulteerimist nõukogu määratud erikomiteega.

Artikkel 5

Käesolev otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

Brüssel, 30. november 2009

Nõukogu nimel

eesistuja

B. ASK


(1)  20. oktoobri 2009. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(2)  ELT L 169, 30.6.2009, lk 23.

(3)  Lepingu teksti vaata ELT L 169, 30.6.2009, lk 24.

(4)  Nõukogu peasekretariaat avaldab lepingu jõustumise kuupäeva Euroopa Liidu Teatajas.


8.12.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 321/40


NÕUKOGU OTSUS,

30. november 2009,

Euroopa Ühenduse ja Barbadose vahelise lühiajalise viisa nõudest loobumist käsitleva lepingu sõlmimise kohta

(2009/898/EÜ)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 62 lõike 2 punkti b alapunkti i koostoimes artikli 300 lõike 2 esimese lõigu esimese lausega ja artikli 300 lõike 3 esimese lõiguga,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust (1)

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjon on pidanud Euroopa Ühenduse nimel läbirääkimisi Barbadosega sõlmitava lühiajalise viisa nõudest loobumist käsitleva lepingu üle (edaspidi „leping”).

(2)

Kooskõlas nõukogu otsusega 2009/479/EÜ (2) kirjutati lepingule ühenduse nimel 28. mail 2009 alla ning seda on sellest kuupäevast alates ajutiselt kohaldatud, eeldusel et leping sõlmitakse hilisemal kuupäeval.

(3)

Leping tuleks heaks kiita.

(4)

Lepinguga luuakse lepingu haldamise ühiskomitee, kes peaks võtma vastu oma töökorra. On asjakohane näha ette lihtsustatud kord ühenduse seisukoha esitamiseks nimetatud töökorra vastuvõtmise kohta.

(5)

Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukohta käsitleva protokolli artiklite 1 ja 2 kohaselt, ja ilma et see piiraks kõnealuse protokolli artikli 4 kohaldamist, ei osale nimetatud liikmesriigid käesoleva otsuse vastuvõtmisel ning see ei ole nende suhtes siduv ega kohaldatav,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Ühenduse nimel kiidetakse heaks Euroopa Ühenduse ja Barbadose vaheline lühiajalise viisa nõudest loobumist käsitlev leping (3).

Artikkel 2

Nõukogu eesistuja esitab lepingu artikli 8 lõikega 1 ettenähtud teate (4).

Artikkel 3

Ühendust esindab lepingu artikliga 6 moodustatud ekspertide ühiskomitees komisjon, keda abistavad liikmesriikide eksperdid.

Artikkel 4

Komisjon esitab ekspertide ühiskomitees ühenduse seisukoha lepingu artikli 6 lõike 4 kohase töökorra vastuvõtmise kohta pärast konsulteerimist nõukogu määratud erikomiteega.

Artikkel 5

Käesolev otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

Brüssel, 30. november 2009

Nõukogu nimel

eesistuja

B. ASK


(1)  20. oktoobri 2009. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(2)  ELT L 169, 30.6.2009, lk 9.

(3)  Lepingu teksti vaata ELT L 169, 30.6.2009, lk 10.

(4)  Nõukogu peasekretariaat avaldab lepingu jõustumise kuupäeva Euroopa Liidu Teatajas.


8.12.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 321/41


NÕUKOGU OTSUS,

30. november 2009,

Euroopa Ühenduse ja Mauritiuse Vabariigi vahelise lühiajalise viisa nõudest loobumist käsitleva lepingu sõlmimise kohta

(2009/899/EÜ)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 62 lõike 2 punkti b alapunkti i koostoimes artikli 300 lõike 2 esimese lõigu esimese lausega ja artikli 300 lõike 3 esimese lõiguga,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust (1)

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjon on pidanud Euroopa Ühenduse nimel läbirääkimisi Mauritiuse Vabariigiga sõlmitava lühiajalise viisa nõudest loobumist käsitleva lepingu üle (edaspidi „leping”).

(2)

Kooskõlas nõukogu otsusega 2009/480/EÜ (2) kirjutati lepingule ühenduse nimel 28. mail 2009 alla ning seda on sellest kuupäevast alates ajutiselt kohaldatud, eeldusel et leping sõlmitakse hilisemal kuupäeval.

(3)

Leping tuleks heaks kiita.

(4)

Lepinguga luuakse lepingu haldamise ühiskomitee, kes peaks võtma vastu oma töökorra. On asjakohane näha ette lihtsustatud kord ühenduse seisukoha esitamiseks nimetatud töökorra vastuvõtmise kohta.

(5)

Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukohta käsitleva protokolli artiklite 1 ja 2 kohaselt, ja ilma et see piiraks kõnealuse protokolli artikli 4 kohaldamist, ei osale nimetatud liikmesriigid käesoleva otsuse vastuvõtmisel ning see ei ole nende suhtes siduv ega kohaldatav,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Ühenduse nimel kiidetakse heaks Euroopa Ühenduse ja Mauritiuse Vabariigi vaheline lühiajalise viisa nõudest loobumist käsitlev leping (3).

Artikkel 2

Nõukogu eesistuja esitab lepingu artikli 8 lõikega 1 ettenähtud teate (4).

Artikkel 3

Ühendust esindab lepingu artikliga 6 moodustatud ekspertide ühiskomitees komisjon, keda abistavad liikmesriikide eksperdid.

Artikkel 4

Komisjon esitab ekspertide ühiskomitees ühenduse seisukoha lepingu artikli 6 lõike 4 kohase töökorra vastuvõtmise kohta pärast konsulteerimist nõukogu määratud erikomiteega.

Artikkel 5

Käesolev otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

Brüssel, 30. november 2009

Nõukogu nimel

eesistuja

B. ASK


(1)  20. oktoobri 2009. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(2)  ELT L 169, 30.6.2009, lk 16.

(3)  Lepingu teksti vaata ELT L 169, 30.6.2009, lk 17.

(4)  Nõukogu peasekretariaat avaldab lepingu jõustumise kuupäeva Euroopa Liidu Teatajas.


8.12.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 321/42


NÕUKOGU OTSUS,

30. november 2009,

Euroopa Ühenduse ja Seišelli Vabariigi vahelise lühiajalise viisa nõudest loobumist käsitleva lepingu sõlmimise kohta

(2009/900/EÜ)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 62 lõike 2 punkti b alapunkti i koostoimes artikli 300 lõike 2 esimese lõigu esimese lausega ja artikli 300 lõike 3 esimese lõiguga,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust (1)

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjon on pidanud Euroopa Ühenduse nimel läbirääkimisi Seišelli Vabariigiga sõlmitava lühiajalise viisa nõudest loobumist käsitleva lepingu üle (edaspidi „leping”).

(2)

Kooskõlas nõukogu otsusega 2009/482/EÜ (2) kirjutati lepingule ühenduse nimel 28. mail 2009 alla ning seda on sellest kuupäevast alates ajutiselt kohaldatud, eeldusel et leping sõlmitakse hilisemal kuupäeval.

(3)

Leping tuleks heaks kiita.

(4)

Lepinguga luuakse lepingu haldamise ühiskomitee, kes peaks võtma vastu oma töökorra. On asjakohane näha ette lihtsustatud kord ühenduse seisukoha esitamiseks nimetatud töökorra vastuvõtmise kohta.

(5)

Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukohta käsitleva protokolli artiklite 1 ja 2 kohaselt, ja ilma et see piiraks kõnealuse protokolli artikli 4 kohaldamist, ei osale nimetatud liikmesriigid käesoleva otsuse vastuvõtmisel ning see ei ole nende suhtes siduv ega kohaldatav,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Ühenduse nimel kiidetakse heaks Euroopa Ühenduse ja Seišelli Vabariigi vaheline lühiajalise viisa nõudest loobumist käsitlev leping (3).

Artikkel 2

Nõukogu eesistuja esitab lepingu artikli 8 lõikega 1 ettenähtud teate (4).

Artikkel 3

Ühendust esindab lepingu artikliga 6 moodustatud ekspertide ühiskomitees komisjon, keda abistavad liikmesriikide eksperdid.

Artikkel 4

Komisjon esitab ekspertide ühiskomitees ühenduse seisukoha lepingu artikli 6 lõike 4 kohase töökorra vastuvõtmise kohta pärast konsulteerimist nõukogu määratud erikomiteega.

Artikkel 5

Käesolev otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

Brüssel, 30. november 2009

Nõukogu nimel

eesistuja

B. ASK


(1)  20. oktoobri 2009. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(2)  ELT L 169, 30.6.2009, lk 30.

(3)  Lepingu teksti vaata ELT L 169, 30.6.2009, lk 31.

(4)  Nõukogu peasekretariaat avaldab lepingu jõustumise kuupäeva Euroopa Liidu Teatajas.


8.12.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 321/43


NÕUKOGU OTSUS,

30. november 2009,

Euroopa Ühenduse ning Saint Kittsi ja Nevise Föderatsiooni vahelise lühiajalise viisa nõudest loobumist käsitleva lepingu sõlmimise kohta

(2009/901/EÜ)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 62 lõike 2 punkti b alapunkti i koostoimes artikli 300 lõike 2 esimese lõigu esimese lausega ja artikli 300 lõike 3 esimese lõiguga,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust (1)

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjon on pidanud Euroopa Ühenduse nimel läbirääkimisi Saint Kittsi ja Nevise Föderatsiooniga sõlmitava lühiajalise viisa nõudest loobumist käsitleva lepingu üle (edaspidi „leping”).

(2)

Kooskõlas nõukogu otsusega 2009/483/EÜ (2) kirjutati lepingule ühenduse nimel 28. mail 2009 alla ning seda on sellest kuupäevast alates ajutiselt kohaldatud, eeldusel et leping sõlmitakse hilisemal kuupäeval.

(3)

Leping tuleks heaks kiita.

(4)

Lepinguga luuakse lepingu haldamise ühiskomitee, kes peaks võtma vastu oma töökorra. On asjakohane näha ette lihtsustatud kord ühenduse seisukoha esitamiseks nimetatud töökorra vastuvõtmise kohta.

(5)

Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukohta käsitleva protokolli artiklite 1 ja 2 kohaselt, ja ilma et see piiraks kõnealuse protokolli artikli 4 kohaldamist, ei osale nimetatud liikmesriigid käesoleva otsuse vastuvõtmisel ning see ei ole nende suhtes siduv ega kohaldatav,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Ühenduse nimel kiidetakse heaks Euroopa Ühenduse ning Saint Kittsi ja Nevise Föderatsiooni vaheline lühiajalise viisa nõudest loobumist käsitlev leping (3).

Artikkel 2

Nõukogu eesistuja esitab lepingu artikli 8 lõikega 1 ettenähtud teate (4).

Artikkel 3

Ühendust esindab lepingu artikliga 6 moodustatud ekspertide ühiskomitees komisjon, keda abistavad liikmesriikide eksperdid.

Artikkel 4

Komisjon esitab ekspertide ühiskomitees ühenduse seisukoha lepingu artikli 6 lõike 4 kohase töökorra vastuvõtmise kohta pärast konsulteerimist nõukogu määratud erikomiteega.

Artikkel 5

Käesolev otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

Brüssel, 30. november 2009

Nõukogu nimel

eesistuja

B. ASK


(1)  20. oktoobri 2009. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(2)  ELT L 169, 30.6.2009, lk 37.

(3)  Lepingu teksti vaata ELT L 169, 30.6.2009, lk 38.

(4)  Nõukogu peasekretariaat avaldab lepingu jõustumise kuupäeva Euroopa Liidu Teatajas.


III Euroopa Liidu lepingu kohaselt vastu võetud aktid

EUROOPA LIIDU LEPINGU VI JAOTISE KOHASELT VASTU VÕETUD AKTID

8.12.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 321/44


NÕUKOGU OTSUS 2009/902/JSK,

30. november 2009,

millega luuakse Euroopa kriminaalpreventsiooni võrgustik ja tunnistatakse kehtetuks otsus 2001/427/JSK

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artikli 30 lõiget 1, artiklit 31 ja artikli 34 lõike 2 punkti c,

võttes arvesse Belgia Kuningriigi, Tšehhi Vabariigi, Saksamaa Liitvabariigi, Hispaania Kuningriigi, Prantsuse Vabariigi, Ungari Vabariigi, Madalmaade Kuningriigi, Slovaki Vabariigi, Soome Vabariigi, Rootsi Kuningriigi ning Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi algatust (1),

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa Ülemkogu otsustas oma 15.–16. oktoobril 1999. aastal Tamperes toimunud kohtumisel, et on vaja arendada kuritegevuse ärahoidmise meetmeid, vahetada parimaid tavasid ning tugevdada kuritegevuse ärahoidmisega tegelevate pädevate siseriiklike asutuste võrgustikku ja selles valdkonnas spetsialiseerunud siseriiklike organisatsioonide vahelist koostööd, täpsustades, et põhitähelepanu peaks olema suunatud noorte, linna- ja narkokuritegevusele. Selleks kutsuti üles uurima ühenduse poolt rahastatava programmi loomise võimalikkust.

(2)

Euroopa Liidu organiseeritud kuritegevuse ärahoidmise ja selle vastu võitlemise strateegia uueks aastatuhandeks 6. soovituses (2) kutsutakse üles abistama nõukogu kuritegevuse ärahoidmise küsimustes piisavalt kvalifitseeritud asjatundjatega näiteks riikide teabekeskuste kaudu või kuritegevuse ärahoidmisega tegelevate siseriiklike organisatsioonide asjatundjate võrgu loomise teel.

(3)

Nõukogu otsusega 2001/427/JSK loodi Euroopa kriminaalpreventsiooni võrgustik (3).

(4)

2008.–2009. aastal teostatud Euroopa kriminaalpreventsiooni võrgustiku (EUCPN) välishindamisega määrati kindlaks võrgustiku tugevdamise võimalused, mille kiitis heaks EUCPNi juhatus ja mis tekitab vajaduse tunnistada kehtetuks otsus 2001/427/JSK ning asendada see uue nõukogu otsusega võrgustiku kohta.

(5)

Hindamisel tehti kindlaks, et rahvuslikke esindajaid on vaja rohkem kaasata võrgustiku tegevusse.

(6)

Võrgustiku tugevdamiseks on vaja teha mitmeid muudatusi, sealhulgas muuta sätteid, mis käsitlevad kontaktpunkte, sekretariaati, juhatuse struktuuri ja ülesandeid ning sealhulgas esimehe ametissenimetamist.

(7)

Võrgustiku koosseisu muudatused peaksid olema tõhusad ja kulutõhusad, tuginedes liikmesriikide eelnevale kogemusele sekretariaadi ja võrgustiku muude ülesannete rahastamisel ja elluviimisel. Juhatus peaks suurendama ühiseid jõupingutusi, et otsida võimalusi rahastamise saamiseks Euroopa Liidu üldeelarvest ja need võimalused täiel määral ära kasutada. Seda võiks teha kas raampartnerluse alusel või selliselt, et võrgustik on lisatud asjaomase rahastamisprogrammi tunnustatud monopoolsete organite loetellu.

(8)

Muud sätted peaksid põhinema otsusel 2001/427/JSK,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Loomine

Käesolevaga luuakse Euroopa kriminaalpreventsiooni võrgustik (edaspidi „võrgustik”). See loetakse otsusega 2001/427/JSK loodud Euroopa kriminaalpreventsiooni võrgustiku õigusjärglaseks.

Artikkel 2

Eesmärk

1.   Võrgustik võtab osa kriminaalpreventsiooni mitmesuguste aspektide arendamisest liidu tasandil, võttes arvesse Euroopa Liidu kriminaalpreventsiooni strateegiat, ning toetab kriminaalpreventsiooni alaseid tegevusi siseriiklikul ja kohalikul tasandil.

2.   Kriminaalpreventsioon hõlmab kõiki meetmeid, mis on suunatud kuritegevuse ning kodanike ebakindlustunde vähendamisele või muul moel sellele kaasaaitamisele nii kvantitatiivselt kui ka kvalitatiivselt ja kas otseselt kuritegevuse ennetamise teel või poliitikate ja meetmetega, mis on suunatud kuritegevuse potentsiaali vähendamisele ja selle põhjuste kõrvaldamisele. See tähendab valitsuse, pädevate asutuste, kriminaalkohtuasutuste, kohalike omavalitsuste ja nende Euroopa spetsialiseerunud assotsiatsioonide, erasektori ja vabatahtlike, teadlaste ja üldsuse tööd, mida toetab ajakirjandus.

Artikkel 3

Struktuur ja koosseis

1.   Võrgustik koosneb juhatusest ja sekretariaadist ning kontaktpunktidest, mille võib määrata iga liikmesriik.

2.   Juhatus koosneb rahvuslikest esindajatest ja esimehest ning täitevkomiteest.

3.   Iga liikmesriik nimetab ühe rahvusliku esindaja ja võib nimetada ühe asendaja.

4.   Esimees nimetatakse rahvuslike esindajate seast.

5.   Täitevkomitee juhiks on esimees ning see koosneb kuni kuuest juhatuse liikmest ja komisjoni määratud esindajast.

Artikkel 4

Võrgustiku ülesanded

Võrgustiku ülesanded on eelkõige järgmised:

a)

hõlbustada koostööd, kontakte ning teabe ja kogemuste vahetamist kriminaalpreventsiooni ekspertide vahel;

b)

koguda, hinnata ja edastada hinnatud teavet, sealhulgas häid tavasid kriminaalpreventsiooni valdkonna käimasolevate tegevuste vallas;

c)

korraldada konverentse ja eelkõige iga-aastast konverentsi parimate tavade teemal ning muid tegevusi (sealhulgas iga-aastane Euroopa kriminaalpreventsiooni auhind), mille eesmärk võrgustiku eesmärkide saavutamine ja selle tulemuste laialdane levitamine;

d)

anda ekspertteavet nõukogule ja komisjonile, kui seda palutakse;

e)

esitada nõukogule igal aastal juhatuse ja pädevate tööorganite kaudu aruanne oma tegevuste kohta; nõukogul palutakse kinnitada kõnealune aruanne ning edastada see Euroopa Parlamendile;

f)

töötada välja tööprogramm, mis põhineb selgelt määratletud strateegial, milles võetakse arvesse kuritegevusest tulenevate asjassepuutuvate ohtude kindlaksmääramist ning neile reageerimist, ning rakendada seda tööprogrammi.

Artikkel 5

Teabevahetus

Oma ülesannete täitmiseks teeb võrgustik järgmist:

a)

kasutab valdkonnaülest lähenemisviisi;

b)

hoiab rahvuslike esindajate ja kontaktpunktide kaudu tihedat sidet kriminaalpreventsiooniga tegelevate organite, kohalike omavalitsuste, kohalike partnerite ja kodanikuühiskonnaga ning samuti liikmesriikides tegutsevate teadusasutuste ja valitsusväliste organisatsioonidega;

c)

loob ja haldab oma veebisaiti, mis sisaldab võrgustiku korralisi aruandeid ja muud kasulikku teavet, eelkõige ülevaadet parimatest tavadest;

d)

püüab kasutada ja edendada kriminaalpreventsiooniga seotud ja liidu programmide kaudu rahastatavate projektide tulemusi.

Artikkel 6

Vastutus

1.   Täitevkomitee abistab esimeest, et tagada muu hulgas:

a)

et töötatakse välja võrgustiku strateegia, mille kiidab heaks juhatus;

b)

juhatuse tõhus töö ning

c)

tööprogrammi väljatöötamine ja elluviimine.

2.   Juhatuse ülesanded on:

a)

tagada võrgustiku nõuetekohane toimimine kooskõlas käesoleva otsusega, sealhulgas otsustada sekretariaadi funktsioonide praktilise korraldamise üle;

b)

töötada välja ja võtta vastu finantsmäärus;

c)

kiita heaks võrgustiku strateegia, mis aitab kaasa kriminaalpreventsioonile liidu tasandil;

d)

võtta vastu võrgustiku tööprogramm ja tagada selle elluviimine;

e)

võtta vastu iga-aastane aruanne võrgustiku tegevuste kohta.

3.   Juhatus võtab ühehäälse otsusega vastu oma töökorra, mis sisaldab muu hulgas sätteid esimehe ja täitevkomitee liikmete ametissenimetamise ja ametiaja, juhatuse otsuste langetamise korra, keelekorralduse, sekretariaadi ülesannete, korralduse ja ressursside ning artiklis 8 nimetatud teiste üksustega tehtava koostöö halduskorra kohta.

4.   Sekretariaat toetab juhatust. Sekretariaat töötab alaliselt ning teeb seda täielikult võrgustiku heaks, järgides seejuures täielikult konfidentsiaalsuse nõuet. Sekretariaadi ülesanded on järgmised:

a)

anda halduslikku ja üldist tuge koosolekute, seminaride ja konverentside ettevalmistamisel; koostada iga-aastane aruanne ja tööprogramm; toetada tööprogrammi rakendamist ning olla võrgustiku liikmetega suhtlemise keskpunktiks;

b)

täita analüütilist ja toetavat funktsiooni, et teha kindlaks käimasolevad teadusuuringud kriminaalpreventsiooni valdkonnas ja teemakohane teave, mis oleks võrgustikule kasulik;

c)

kanda üldvastutust võrgustiku veebisaidi haldamise, väljatöötamise ja tööshoidmise eest.

5.   Iga rahvuslikud esindaja edendab võrgustiku tegevusi siseriiklikul ja kohalikul tasandil ning hõlbustab kriminaalpreventsiooni alaste materjalide loomist, säilitamist ja vahetamist oma liikmesriigi ja võrgustiku vahel.

6.   Kontaktpunktid toetavad rahvuslikke esindajaid riigi kriminaalpreventsioonialase teabe ja ekspertteadmiste vahetamisel võrgustiku raames.

7.   Sekretariaat annab aru esimehele ja täitevkomiteele, kes teostavad järelevalvet sekretariaadi tegevuste üle.

8.   Võrgustiku ja selle tegevuse rahastamise eest vastutavad liikmesriigid. Liikmesriigid teevad juhatuses koostööd, et tagada võrgustiku ja selle tegevuse kulutõhus rahastamine.

9.   Lõike 8 kohaldamine ei piira Euroopa Liidu üldeelarvest rahastamise taotlemise ega saamise võimalusi.

Artikkel 7

Juhatuse koosolekud

Juhatus tuleb esimehe kutsel kokku vähemalt korra iga poole aasta tagant.

Artikkel 8

Koostöö muude üksustega

Võrgustik võib teha koostööd muude kriminaalpreventsiooni valdkonnas pädevate üksustega, kui see on asjakohane selle eesmärkide saavutamiseks.

Artikkel 9

Hindamine

Komisjon esitab 30. novembril 2012 nõukogule hindamisaruande võrgustiku tegevuse kohta, keskendudes eelkõige võrgustiku ja selle sekretariaadi töö tõhususele, võttes nõuetekohaselt arvesse võrgustiku ja muude asjaomaste sidusrühmade koostoimimist. Hindamise tulemuste alusel viiakse läbi hindamine, et määrata kindlaks võimalused, mida võib saavutada näiteks sekretariaadi ülekandmisega olemasolevale asutusele.

Artikkel 10

Kehtetuks tunnistamine

Otsus 2001/427/JSK tunnistatakse kehtetuks.

Artikkel 11

Jõustumine

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Brüssel, 30. november 2009

Nõukogu nimel

eesistuja

B. ASK


(1)  ELT C 222, 15.9.2009, lk 2.

(2)  EÜT C 124, 3.5.2000, lk 1.

(3)  EÜT L 153, 8.6.2001, lk 1.


V Alates 1. detsembrist 2009 Euroopa Liidu lepingu, Euroopa Liidu toimimise lepingu ja Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud õigusaktid

ÕIGUSAKTID, MILLE AVALDAMINE ON KOHUSTUSLIK

8.12.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 321/47


KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 1195/2009,

7. detsember 2009,

millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus) (1),

võttes arvesse komisjoni 21. detsembri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1580/2007, millega kehtestatakse nõukogu määruste (EÜ) nr 2200/96, (EÜ) nr 2201/96 ja (EÜ) nr 1182/2007 rakenduseeskirjad puu- ja köögiviljasektoris, (2) eriti selle artikli 138 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

Määruses (EÜ) nr 1580/2007 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel kehtestab komisjon kindlad impordiväärtused kolmandatest riikidest importimisel kõnealuse määruse XV lisa A osas osutatud toodete ja ajavahemike puhul,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Käesoleva määruse lisas määratakse kindlaks määruse (EÜ) nr 1580/2007 artikliga 138 ette nähtud kindlad impordiväärtused.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 8. detsembril 2009.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 7. detsember 2009

Komisjoni nimel, presidendi eest

põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor

Jean-Luc DEMARTY


(1)  ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.

(2)  ELT L 350, 31.12.2007, lk 1.


LISA

Kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

(EUR/100 kg)

CN-kood

Kolmanda riigi kood (1)

Kindel impordiväärtus

0702 00 00

AL

43,8

MA

40,6

TR

61,8

ZZ

48,7

0707 00 05

MA

49,3

TR

75,7

ZZ

62,5

0709 90 70

MA

41,0

TR

115,8

ZZ

78,4

0805 10 20

AR

70,4

MA

50,6

TR

64,6

ZA

48,5

ZZ

58,5

0805 20 10

MA

73,0

ZZ

73,0

0805 20 30, 0805 20 50, 0805 20 70, 0805 20 90

CN

132,8

HR

67,9

IL

68,7

TR

77,1

ZZ

86,6

0805 50 10

TR

74,9

ZZ

74,9

0808 10 80

AU

161,8

CA

65,1

CN

83,6

MK

20,3

US

90,6

ZA

106,2

ZZ

87,9

0808 20 50

CN

36,7

US

213,0

ZZ

124,9


(1)  Riikide nomenklatuur on sätestatud komisjoni määruses (EÜ) nr 1833/2006 (ELT L 354, 14.12.2006, lk 19). Kood „ZZ” tähistab „muud päritolu”.


8.12.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 321/49


KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 1196/2009,

4. detsember 2009,

millega kõikide liikmesriikide lipu all sõitvatel laevadel keelatakse meriahvena püük NAFO piirkonnas 3M

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 20. detsembri 2002. aasta määrust (EÜ) nr 2371/2002 ühisele kalanduspoliitikale vastava kalavarude kaitse ja säästva kasutamise kohta, (1) eriti selle artikli 26 lõiget 4,

võttes arvesse nõukogu 12. oktoobri 1993. aasta määrust (EMÜ) nr 2847/93, millega luuakse ühise kalanduspoliitika suhtes rakendatav kontrollisüsteem, (2) eriti selle artikli 21 lõiget 3,

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu 16. jaanuari 2009. aasta määruses (EÜ) nr 43/2009, millega määratakse 2009. aastaks kindlaks teatavate kalavarude ja kalavarurühmade püügivõimalused ning lisatingimused, mida kohaldatakse ühenduse vetes ning ühenduse kalalaevade suhtes püügipiirangutega vetes (3) ning eelkõige teatavate NAFO reguleeritavate kalavarude suhtes, on sätestatud 2009. aasta kvoodid.

(2)

Komisjonile esitatud teabe kohaselt on käesoleva määruse lisas osutatud kalavaru püük ühenduse laevade ja teiste lepinguosaliste laevade poolt ammendanud 2009. aastaks eraldatud lubatud kogupüügi.

(3)

Seetõttu on vaja keelata kõnealuse kalavaru püük, pardal hoidmine, ümberlaadimine ja lossimine eespool osutatud määruse joonealuse märkuse 1 kohaselt,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Kvoodi ammendumine

Käesoleva määruse lisas osutatud NAFO lepinguosalisele 2009. aastaks samas lisas osutatud kalavaru püügiks eraldatud lubatud kogupüüki käsitatakse ammendatuna alates lisas sätestatud kuupäevast.

Artikkel 2

Keelud

Käesoleva määruse lisas osutatud liikmesriikide lipu all sõitvatel või nendes liikmesriikides registreeritud laevadel on keelatud püüda samas lisas osutatud kalavaru alates lisas sätestatud kuupäevast. Kõnealustel laevadel on keelatud pardal hoida, ümber laadida või lossida sellist püütud kalavaru pärast kõnealust kuupäeva.

Artikkel 3

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 4. detsember 2009

Komisjoni nimel,

presidendi eest

merenduse ja kalanduse peadirektor

Fokion FOTIADIS


(1)  EÜT L 358, 31.12.2002, lk 59.

(2)  EÜT L 261, 20.10.1993, lk 1.

(3)  ELT L 22, 26.1.2009, lk 1.


LISA

Nr

02/09/NA

Liikmesriik

Kõik liikmesriigid

Kalavaru

RED/N3M.

Liik

meriahvenad (Sebastes spp.)

Piirkond

NAFO reguleeritav piirkond, rajoon 3M

Kuupäev

23.11.2009


ÕIGUSAKTID, MILLE AVALDAMINE EI OLE KOHUSTUSLIK

8.12.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 321/51


NÕUKOGU OTSUS,

mis on tehtud ühisel kokkuleppel komisjoni valitud presidendiga,

4. detsember 2009,

millega võetakse vastu teiste isikute nimekiri, keda nõukogu paneb ette nimetada komisjoni liikmeteks

(2009/903/EL)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

Võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artikli 17 lõikeid 3 ja 4 ning lõike 7 teist lõiku,

võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 106a,

ning arvestades järgmist:

(1)

Lissaboni lepingu ratifitseerimisega seotud asjaolude tulemusel on 22. novembril 2004 ametisse nimetatud komisjon jäänud ametisse pärast 31. oktoobrit 2009, jäädes ootama uue komisjoni ametisse nimetamise menetluse lõpuleviimist, vastavalt Euroopa Liidu lepingu sätetele Lissaboni lepinguga muudetud kujul.

(2)

Uus komisjon, millesse kuulub üks kodanik igast liikmesriigist, kaasa arvatud komisjoni president ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja, tuleb nimetada ametisse kuni 31. oktoobrini 2014.

(3)

Euroopa Ülemkogu määras José Manuel DURÃO BARROSO isikuks, kes esitatakse komisjoni presidendi kandidaadina Euroopa Parlamendile, ning Euroopa Parlament valis selliselt määratud kandidaadi.

(4)

Euroopa Liidu lepingu artikli 18 lõike 1 kohaselt määrab Euroopa Ülemkogu kokkuleppel komisjoni presidendiga ametisse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja.

(5)

Nõukogu peab ühisel kokkuleppel komisjoni valitud presidendiga võtma vastu teiste isikute nimekirja, keda nõukogu paneb ette nimetada komisjoni liikmeteks kuni 31. oktoobrini 2014.

(6)

Euroopa Liidu lepingu artikli 17 lõike 7 kolmanda lõigu kohaselt kiidetakse president, liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ning teised komisjoni liikmed Euroopa Parlamendis heaks ühtse nimekirjana,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Ühisel kokkuleppel komisjoni valitud presidendi José Manuel DURÃO BARROSOGA paneb nõukogu ette nimetada komisjoni liikmeteks kuni 31. oktoobrini 2014 järgmised isikud:

 

Joaquín ALMUNIA AMANN

 

László ANDOR

 

Michel BARNIER

 

Dacian CIOLOȘ

 

John DALLI

 

Maria DAMANAKI

 

Karel DE GUCHT

 

Štefan FÜLE

 

Máire GEOGHEGAN-QUINN

 

Johannes HAHN

 

Connie HEDEGAARD

 

Rumiana JELEVA

 

Siim KALLAS

 

Neelie KROES

 

Janusz LEWANDOWSKI

 

Cecilia MALMSTRÖM

 

Günther H. OETTINGER

 

Andris PIEBALGS

 

Janez POTOČNIK

 

Viviane REDING

 

Olli REHN

 

Maroš ŠEFČOVIČ

 

Algirdas Gediminas ŠEMETA

 

Antonio TAJANI

 

Androulla VASSILIOU

Artikkel 2

Käesolev otsus edastatakse Euroopa Parlamendile.

Käesolev otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

Brüssel, 4. detsember 2009

Nõukogu nimel

eesistuja

E. BJÖRLING