ISSN 1725-5082

doi:10.3000/17255082.L_2009.314.est

Euroopa Liidu

Teataja

L 314

European flag  

Eestikeelne väljaanne

Õigusaktid

52. köide
1. detsember 2009


Sisukord

 

I   EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine on kohustuslik

Lehekülg

 

 

MÄÄRUSED

 

 

Komisjoni määrus (EÜ) nr 1158/2009, 30. november 2009, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

1

 

 

Komisjoni määrus (EÜ) nr 1159/2009, 30. november 2009, millega määratakse kindlaks alates 1. detsembrist 2009 kohaldatavad teraviljasektori impordimaksud

3

 

 

Komisjoni määrus (EÜ) nr 1160/2009, 30. november 2009, millega muudetakse teatavate suhkrusektori toodete suhtes 2009/10. turustusaastaks määrusega (EÜ) nr 877/2009 kehtestatud tüüpilisi hindu ja täiendavaid impordimakse

6

 

*

Komisjoni määrus (EÜ) nr 1161/2009, 30. november 2009, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 853/2004 II lisa seoses toiduahelat käsitleva teabega, mis tuleb esitada tapamaju käitavatele toidukäitlejatele ( 1 )

8

 

*

Komisjoni määrus (EÜ) nr 1162/2009, 30. november 2009, millega nähakse ette üleminekumeetmed Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruste (EÜ) nr 853/2004, (EÜ) nr 854/2004 ja (EÜ) nr 882/2004 rakendamiseks ( 1 )

10

 

*

Komisjoni määrus (EÜ) nr 1163/2009, 30. november 2009, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 417/2002 topeltpõhja ja -parraste või samaväärsete konstruktsiooninõuete kiirendatud järkjärgulise kasutuselevõtu kohta ühekordse põhja ja parrastega naftatankerite puhul ( 1 )

13

 

*

Komisjoni määrus (EÜ) nr 1164/2009, 27. november 2009, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1126/2008 (millega võetakse vastu teatavad rahvusvahelised raamatupidamisstandardid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1606/2002) seoses rahvusvaheliste finantsaruandlusstandardite tõlgendamise komitee tõlgendusega IFRIC 18 ( 1 )

15

 

*

Komisjoni määrus (EÜ) nr 1165/2009, 27. november 2009, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1126/2008 (millega võetakse vastu teatavad rahvusvahelised raamatupidamisstandardid kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1606/2002) seoses rahvusvaheliste finantsaruandlusstandarditega IFRS 4 ja IFRS 7 ( 1 )

21

 

*

Komisjoni määrus (EÜ) nr 1166/2009, 30. november 2009, millega muudetakse ja parandatakse määrust (EÜ) nr 606/2009, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 479/2008 teatavad rakenduseeskirjad seoses viinamarjasaaduste kategooriate, veinivalmistustavade ja asjaomaste piirangutega

27

 

*

Komisjoni määrus (EÜ) nr 1167/2009, 30. november 2009, millega keeldutakse lubamast toidu kohta teatavate haigestumise riski vähendamisele ning laste arengule ja tervisele viitavate tervisealaste väidete esitamist ( 1 )

29

 

*

Komisjoni määrus (EÜ) nr 1168/2009, 30. november 2009, millega keeldutakse lubamast toidu kohta teatavate tervisealaste väidete, välja arvatud haigestumise riski vähendamisele ning laste arengule ja tervisele viitavate väidete esitamist ( 1 )

32

 

*

Komisjoni määrus (EÜ) nr 1169/2009, 30. november 2009, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 353/2008, millega kehtestatakse rakenduseeskirjad selle kohta, kuidas taotleda tervisealaste väidete esitamise lubasid Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1924/2006 artiklis 15 sätestatu kohaselt ( 1 )

34

 

*

Komisjoni määrus (EÜ) nr 1170/2009, 30. november 2009, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2002/46/EÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1925/2006 seoses loeteludega, milles on esitatud vitamiinid ja mineraaltoitained ja nende ühendid, mida võib lisada toidule, sealhulgas toidulisanditele ( 1 )

36

 

*

Komisjoni määrus (EÜ) nr 1171/2009, 30. november 2009, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1126/2008 (millega võetakse vastu teatavad rahvusvahelised raamatupidamisstandardid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1606/2002) seoses rahvusvahelise finantsaruandluse tõlgendamise komitee tõlgendusega IFRIC 9 ja rahvusvahelise raamatupidamisstandardiga IAS 39 ( 1 )

43

 

*

Komisjoni määrus (EÜ) nr 1172/2009, 30. november 2009, millega Taani, Kreeka, Iirimaa, Itaalia ja Luksemburgi vahel jaotatakse turustusaastaks 2009/2010 garanteeritud riiklike kogustena 5000 tonni lühikest linakiudu ja kanepikiudu

47

 

*

Komisjoni määrus (EÜ) nr 1173/2009, 30. november 2009, millega määratakse kõva nisu ja riisiga tegelevad sekkumiskeskused

48

 

*

Komisjoni määrus (EÜ) nr 1174/2009, 30. november 2009, millega sätestatakse eeskirjad nõukogu määruse (EÜ) nr 1798/2003 artiklite 34a ja 37 rakendamiseks nõukogu direktiivi 2008/9/EÜ kohase käibemaksu tagastamise puhul

50

 

*

Komisjoni määrus (EÜ) nr 1175/2009, 30. november 2009, millega registreeritakse kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste registris nimetus [Aglio Bianco Polesano (KPN)]

60

 

*

Komisjoni määrus (EÜ) nr 1176/2009, 30. november 2009, millega registreeritakse kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste registris nimetus (Redykołka (KPN))

62

 

*

Komisjoni määrus (EÜ) nr 1177/2009, 30. november 2009, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 2004/17/EÜ, 2004/18/EÜ ja 2009/81/EÜ seoses riigihankemenetluste suhtes kohaldatavate piirmääradega ( 1 )

64

 

 

DIREKTIIVID

 

*

Komisjoni direktiiv 2009/152/EÜ, 30. november 2009, millega muudetakse nõukogu direktiivi 91/414/EMÜ seoses toimeaine karbendasiimi I lisasse kandmise kehtivuse lõppemise kuupäevaga ( 1 )

66

 

*

Komisjoni direktiiv 2009/153/EÜ, 30. november 2009, millega muudetakse nõukogu direktiivi 91/414/EMÜ I lisa seoses toimeaine hüdrolüüsitud valkude üldnimetuse ja puhtusega ( 1 )

67

 

*

Komisjoni direktiiv 2009/154/EÜ, 30. november 2009, millega muudetakse nõukogu direktiivi 91/414/EMÜ, arvates toimeainete hulka tsüflufenamiidi ( 1 )

69

 

*

Komisjoni direktiiv 2009/155/EÜ, 30. november 2009, millega muudetakse nõukogu direktiivi 91/414/EMÜ seoses toimeaine metasakloori nõutava puhtusastmega ( 1 )

72

 

 

II   EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik

 

 

OTSUSED

 

 

Nõukogu

 

 

2009/857/EÜ

 

*

Nõukogu otsus, 13. detsember 2007, Euroopa Liidu lepingu artikli 9c lõike 4 ja Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 205 lõike 2 rakendamise kohta ühelt poolt alates 1. novembrist 2014 kuni 31. märtsini 2017 ja teiselt poolt alates 1. aprillist 2017

73

 

 

Komisjon

 

 

2009/858/EÜ

 

*

Komisjoni otsus, 27. november 2009, millega kiidetakse heaks teatavad loomahaiguse ja zoonooside likvideerimise ning seire muudetud kavad 2009. aastaks ja muudetakse otsust 2008/897/EÜ seoses teatavatele liikmesriikidele kõnealuse otsusega ja otsusega 2009/560/EÜ heakskiidetud kavade puhul antava ühenduse rahalise toetuse ümberjaotamisega (teatavaks tehtud numbri K(2009) 9193 all)

75

 

 

2009/859/EÜ

 

*

Komisjoni otsus, 30. november 2009, toimeaine difenüülamiini nõukogu direktiivi 91/414/EMÜ I lisasse kandmata jätmise ja kõnealust toimeainet sisaldavate taimekaitsevahendite lubade tühistamise kohta (teatavaks tehtud numbri K(2009) 9262 all)  ( 1 )

79

 

 

2009/860/EÜ

 

*

Komisjoni otsus, 30. november 2009, toimeaine triasoksiidi nõukogu direktiivi 91/414/EMÜ I lisasse kandmata jätmise ja kõnealust toimeainet sisaldavate taimekaitsevahendite lubade tühistamise kohta (teatavaks tehtud numbri K(2009) 9271 all)  ( 1 )

81

 

 

2009/861/EÜ

 

*

Komisjoni otsus, 30. november 2009, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 853/2004 alusel võetavate üleminekumeetmete kohta seoses nõuetele mittevastava toorpiima töötlemisega teatavates Bulgaaria piimatöötlemisettevõtetes (teatavaks tehtud numbri K(2009) 9282 all)  ( 1 )

83

 

 

2009/862/EÜ

 

*

Komisjoni otsus, 30. november 2009, millega muudetakse otsust 2008/866/EÜ kohaldamisaja osas (teatavaks tehtud numbri K(2009) 9326 all)  ( 1 )

90

 

 

2009/863/EÜ

 

*

Komisjoni otsus, 30. november 2009, milles käsitletakse 2010. aastaks antavat ühenduse rahalist toetust teatavatele toidu- ja söödakontrolli valdkonna ühenduse tugilaboritele (teatavaks tehtud numbri K(2009) 9343 all)

91

 

 

2009/864/EÜ

 

*

Komisjoni otsus, 30. november 2009, millega muudetakse otsust 2007/777/EÜ seoses teatavatest Lõuna-Aafrika piirkondadest ja Uruguayst pärit biltongliha impordiga ühendusse (teatavaks tehtud numbri K(2009) 9362 all)  ( 1 )

97

 

 

2009/865/EÜ

 

*

Komisjoni otsus, 30. november 2009, millega lubatakse liikmesriikidel pikendada uute toimeainete metaflumisooni ja gamma-tsühalotriini jaoks antud ajutisi lubasid (teatavaks tehtud numbri K(2009) 9366 all)  ( 1 )

100

 

 

2009/866/EÜ

 

*

Komisjoni otsus, 30. november 2009, millega lubatakse lasta turule geneetiliselt muundatud maisi MIR604 (SYN-IR6Ø4-5) sisaldavaid, sellest koosnevaid või sellest valmistatud tooteid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 (teatavaks tehtud numbri K(2009) 9399 all)  ( 1 )

102

 

 

2009/867/EÜ

 

*

Komisjoni otsus, 30. november 2009, millega vabastatakse teatavad isikud nõukogu määrusega (EMÜ) nr 2474/93 Hiina Rahvavabariigist pärit jalgratastele kehtestatud dumpinguvastase tollimaksu (mida on viimati säilitatud ja muudetud määrusega (EÜ) nr 1095/2005) laiendamisest teatavatele jalgratta varuosadele ning millega tühistatakse määrusega (EÜ) nr 88/97 teatavate isikute suhtes kehtestatud, Hiina Rahvavabariigist pärit teatavatele jalgratta varuosadele laiendatud dumpinguvastase tollimaksu tasumise peatamine (teatavaks tehtud numbri K(2009) 9406 all)

106

 


 

(1)   EMPs kohaldatav tekst

ET

Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud.

Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn.


I EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine on kohustuslik

MÄÄRUSED

1.12.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 314/1


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1158/2009,

30. november 2009,

millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus) (1),

võttes arvesse komisjoni 21. detsembri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1580/2007, millega kehtestatakse nõukogu määruste (EÜ) nr 2200/96, (EÜ) nr 2201/96 ja (EÜ) nr 1182/2007 rakenduseeskirjad puu- ja köögiviljasektoris, (2) eriti selle artikli 138 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

Määruses (EÜ) nr 1580/2007 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel kehtestab komisjon kindlad impordiväärtused kolmandatest riikidest importimisel kõnealuse määruse XV lisa A osas osutatud toodete ja ajavahemike puhul,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Käesoleva määruse lisas määratakse kindlaks määruse (EÜ) nr 1580/2007 artikliga 138 ette nähtud kindlad impordiväärtused.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 1. detsembril 2009.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 30. november 2009

Komisjoni nimel

põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor

Jean-Luc DEMARTY


(1)  ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.

(2)  ELT L 350, 31.12.2007, lk 1.


LISA

Kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

(EUR/100 kg)

CN-kood

Kolmanda riigi kood (1)

Kindel impordiväärtus

0702 00 00

LA

36,8

MA

36,7

MK

52,7

TR

63,0

ZZ

47,3

0707 00 05

MA

59,4

TR

80,0

ZZ

69,7

0709 90 70

MA

34,1

TR

128,4

ZZ

81,3

0805 20 10

MA

72,6

ZZ

72,6

0805 20 30, 0805 20 50, 0805 20 70, 0805 20 90

CN

49,3

HR

39,1

MA

63,0

TR

78,0

ZZ

57,4

0805 50 10

AR

64,7

MA

61,1

TR

70,7

ZZ

65,5

0808 10 80

AU

142,2

CA

70,1

CN

108,9

MK

22,6

US

100,5

ZA

125,2

ZZ

94,9

0808 20 50

CN

39,2

TR

91,0

US

258,9

ZZ

129,7


(1)  Riikide nomenklatuur on sätestatud komisjoni määruses (EÜ) nr 1833/2006 (ELT L 354, 14.12.2006, lk 19). Kood „ZZ” tähistab „muud päritolu”.


1.12.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 314/3


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1159/2009,

30. november 2009,

millega määratakse kindlaks alates 1. detsembrist 2009 kohaldatavad teraviljasektori impordimaksud

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus), (1)

võttes arvesse komisjoni 28. juuni 1996. aasta määrust (EÜ) nr 1249/96 nõukogu määruse (EMÜ) nr 1766/92 rakenduseeskirjade kohta teraviljasektori imporditollimaksude osas, (2) eriti selle artikli 2 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 136 lõikega 1 on ette nähtud, et CN-koodide 1001 10 001001 90 91, ex 1001 90 99 (kõrgekvaliteediline pehme nisu), 1002, ex 1005 (välja arvatud hübriidseemned) ja ex 1007 (välja arvatud hübriidkülviseeme) alla kuuluvate toodete imporditollimaks on võrdne nende toodete suhtes importimisel kehtiva sekkumishinnaga ning seda suurendatakse 55 % võrra, millest arvatakse maha kõnealuse kaubasaadetise suhtes kehtiv CIF-impordihind. See maks ei tohi siiski ületada ühise tollitariifistiku tollimaksumäära.

(2)

Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 136 lõikega 2 on ette nähtud, et nimetatud artikli lõikes 1 osutatud tollimaksu arvutamiseks kehtestatakse kõnealustele toodetele korrapäraste ajavahemike järel tüüpiline CIF-impordihind.

(3)

Määruse (EÜ) nr 1249/96 artikli 2 lõike 2 kohaselt on CN-koodide 1001 10 00, 1001 90 91, ex 1001 90 99 (kõrgekvaliteediline pehme nisu), 1002 00, 1005 10 90, 1005 90 00 ja 1007 00 90 alla kuuluvate toodete imporditollimaksu arvutamiseks kasutatav hind on artiklis 4 täpsustatud korras iga päeva kohta määratud tüüpiliste CIF-impordihindade keskmine.

(4)

Seepärast tuleks alates 1. detsembrist 2009 kehtestada impordimaksud, mida kohaldatakse uute maksude jõustumiseni,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 136 lõikes 1 osutatud teraviljasektori imporditollimaksud määratakse alates 1. detsembrist 2009 kindlaks käesoleva määruse I lisas II lisa teabe alusel.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 1. detsembril 2009.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 30. november 2009

Komisjoni nimel

põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor

Jean-Luc DEMARTY


(1)  ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.

(2)  EÜT L 161, 29.6.1996, lk 125.


I LISA

Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 136 lõikes 1 osutatud toodete impordimaksud, mida kohaldatakse alates 1. detsembrist 2009

CN-kood

Kaupade kirjeldus

Imporditollimaks (1)

(EUR/t)

1001 10 00

Kõva NISU, kõrgekvaliteediline

0,00

keskmise kvaliteediga

0,00

madala kvaliteediga

14,17

1001 90 91

Pehme NISU seemneks

0,00

ex 1001 90 99

Pehme NISU, kõrgekvaliteediline, v.a seemneks

0,00

1002 00 00

RUKIS

37,85

1005 10 90

MAIS seemneks, v.a hübriidid

17,53

1005 90 00

MAIS, v.a seemneks (2)

17,53

1007 00 90

TERASORGO, v.a hübriidid seemneks

37,85


(1)  Kaupade puhul, mis jõuavad ühendusse Atlandi ookeani või Suessi kanali kaudu, võib importija taotleda määruse (EÜ) nr 1249/96 artikli 2 lõike 4 kohaselt imporditollimaksu vähendamist:

3 EUR/t, kui lossimissadam asub Vahemere ääres,

2 EUR/t, kui lossimissadam asub Taanis, Eestis, Iirimaal, Lätis, Leedus, Poolas, Soomes, Rootsis, Ühendkuningriigis või Pürenee poolsaare Atlandi ookeani äärsel rannikul.

(2)  Importija võib taotleda imporditollimaksu vähendamist ühtse määra alusel 24 eurot tonni kohta, kui on täidetud määruse (EÜ) nr 1249/96 artikli 2 lõikes 5 kehtestatud tingimused.


II LISA

I lisas kehtestatud imporditollimaksude arvutamisel arvestatavad tegurid

13.11.2009-27.11.2009

1.

Määruse (EÜ) nr 1249/96 artikli 2 lõike 2 osutatud võrdlusperioodi keskmised:

(EUR/t)

 

Pehme nisu (1)

Mais

Kõva nisu, kõrge kvaliteediga

Kõva nisu, keskmise kvaliteediga (2)

Kõva nisu, madala kvaliteediga (3)

Oder

Börs

Minnéapolis

Chicago

Noteering

152,42

103,68

FOB-hind USAs

128,00

118,00

98,00

75,75

Lahe lisatasu

14,49

Suure Järvistu lisatasu

13,89

2.

Määruse (EÜ) nr 1249/96 artikli 2 lõike 2 osutatud võrdlusperioodi keskmised:

Veokulud: Mehhiko laht–Rotterdam:

22,76 EUR/t

Veokulud: Suur Järvistu–Rotterdam:

44,86 EUR/t


(1)  Lisatasu 14 EUR/t sisse arvestatud (määruse (EÜ) nr 1249/96 artikli 4 lõige 3).

(2)  Allahindlus 10 EUR/t (määruse (EÜ) nr 1249/96 artikli 4 lõige 3).

(3)  Allahindlus 30 EUR/t (määruse (EÜ) nr 1249/96 artikli 4 lõige 3).


1.12.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 314/6


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1160/2009,

30. november 2009,

millega muudetakse teatavate suhkrusektori toodete suhtes 2009/10. turustusaastaks määrusega (EÜ) nr 877/2009 kehtestatud tüüpilisi hindu ja täiendavaid impordimakse

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus) (1),

võttes arvesse komisjoni 30. juuni 2006. aasta määrust (EÜ) nr 951/2006, millega kehtestati nõukogu määruse (EÜ) nr 318/2006 üksikasjalikud rakenduseeskirjad kolmandate riikidega kauplemise suhtes suhkrusektoris, (2) eriti selle artikli 36 lõike 2 teise lõigu teist lauset,

ning arvestades järgmist:

(1)

Valge suhkru, toorsuhkru ja teatavate siirupite tüüpilised hinnad ja täiendavad impordimaksud 2009/10. turustusaastaks on kehtestatud komisjoni määrusega (EÜ) nr 877/2009. (3) Neid hindu ja tollimakse an viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 1146/2009 (4).

(2)

Praegu komisjoni käsutuses olevast teabest lähtuvalt tuleks eespool osutatud hindu ja makse muuta määruses (EÜ) nr 951/2006 sätestatud eeskirjade kohaselt,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 951/2006 artiklis 36 osutatud toodetele määrusega (EÜ) nr 877/2009 kehtestatud tüüpilisi hindu ja täiendavaid impordimakse 2009/10. turustusaastaks muudetakse käesoleva määruse lisa kohaselt.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 1. detsembril 2009.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 30. november 2009

Komisjoni nimel

põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor

Jean-Luc DEMARTY


(1)  ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.

(2)  ELT L 178, 1.7.2006, lk 24.

(3)  ELT L 253, 25.9.2009, lk 3.

(4)  ELT L 312, 27.11.2009, lk 40.


LISA

Valge suhkru, toorsuhkru ja CN-koodi 1702 90 95 alla kuuluvate toodete muudetud tüüpilised hinnad ja täiendavad impordimaksud, mida kohaldatakse alates 1. detsembrist 2009

(EUR)

CN-kood

Tüüpiline hind kõnealuse toote 100 kg netomassi kohta

Täiendav imporditollimaks kõnealuse toote 100 kg netomassi kohta

1701 11 10 (1)

35,70

0,58

1701 11 90 (1)

35,70

4,19

1701 12 10 (1)

35,70

0,44

1701 12 90 (1)

35,70

3,90

1701 91 00 (2)

40,56

5,30

1701 99 10 (2)

40,56

2,17

1701 99 90 (2)

40,56

2,17

1702 90 95 (3)

0,41

0,27


(1)  Kindlaksmääratud hind määruse (EÜ) nr 1234/2007 IV lisa III punktis määratletud standardkvaliteedi puhul.

(2)  Kindlaksmääratud hind määruse (EÜ) nr 1234/2007 IV lisa II punktis määratletud standardkvaliteedi puhul.

(3)  Kindlaksmääratud hind 1 % saharoosisisalduse puhul.


1.12.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 314/8


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1161/2009,

30. november 2009,

millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 853/2004 II lisa seoses toiduahelat käsitleva teabega, mis tuleb esitada tapamaju käitavatele toidukäitlejatele

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrust (EÜ) nr 853/2004, millega sätestatakse loomset päritolu toidu hügieeni erieeskirjad, (1) eriti selle artikli 10 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määrusega (EÜ) nr 853/2004 on sätestatud loomset päritolu toidu hügieeni erieeskirjad. Eelkõige kõnealuse määruse II lisa III jaos on sätestatud, et tapamaju käitavad toidukäitlejad peavad nõudma, vastu võtma, kontrollima ja võtma meetmeid toiduahelat käsitleva teabe suhtes kõigi loomade puhul, välja arvatud ulukid, mis on saadetud või kavatsetakse saata tapamajja.

(2)

Kõnealuse jao punktis 2 on ette nähtud, et tapamajade käitajatele tuleb toiduahelat käsitlev teave esitada hiljemalt 24 tundi enne loomade saabumist tappamajja, välja arvatud punktis 7 märgitud asjaoludel. Punktis 7 on ette nähtud, et pädeva asutuse loal võib see teave saabuda tapamajja ka koos kõnealuses punktis kirjeldatud teatavate loomadega, selle asemel et saabuda hiljemalt 24 tundi enne neid.

(3)

Kuna toiduahelat käsitleva teabe esitamine on toidukäitlejate jaoks uus nõue, mis kehtestati määrusega (EÜ) nr 853/2004, on selle nõude täielikuks täitmiseks komisjoni 5. detsembri 2005. aasta määrusega (EÜ) nr 2076/2005 (millega nähakse ette üleminekumeetmed Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruste (EÜ) nr 853/2004, (EÜ) nr 854/2004 ja (EÜ) nr 882/2004 rakendamiseks) (2) ette nähtud üleminekuperiood.

(4)

Ühtlast teabevahetust põllumajandusettevõtte ja tapamaja vahel on hõlbustatud eelkõige määruse (EÜ) nr 2076/2005 artikli 8 lõikega 2, milles on sätestatud erand määruse (EÜ) nr 853/2004 II lisa III jao punktis 2 sätestatud nõudest esitada toiduahelat käsitlev teave tapamajadele hiljemalt 24 tundi enne loomade saabumist, juhul kui pädev asutus seda lubab ja kui see ei ohusta määruse (EÜ) nr 853/2004 eesmärke.

(5)

Kogemus on näidanud, et pädevatele asutustele suurema õiguse andmine otsustada juhtumipõhiselt, et toiduahelat käsitlev teave saadetakse tapamajja koos loomadega, kellega see on seotud, mitte 24 tundi enne loomade saabumist, on võimaldanud toiduahelat käsitlevale teabele esitatavate nõuete sujuvat rakendamist. Seega on asjakohane muuta üleminekukord püsivaks.

(6)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 853/2004 II lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2010.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 30. november 2009

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Androulla VASSILIOU


(1)  ELT L 139, 30.4.2004, lk 55.

(2)  ELT L 338, 22.12.2005, lk 83.


LISA

Määruse (EÜ) nr 853/2004 II lisa III jao punkt 7 asendatakse järgmisega:

„7.

Kui pädev asutus seda lubab ja kui see ei ohusta käesoleva määruse eesmärke, võib toiduahelat käsitlev teave saabuda tapamajja vähem kui 24 tundi enne nende loomade saabumist, kellega see on seotud, või olla loomadega kaasas nende saabumisel tappamajja.

Tapamaja tööd tõsiselt häirida võiv toiduahelat käsitlev teave tehakse tapamaja käitavale toidukäitlejale siiski teatavaks aegsasti enne loomade saabumist tapamajja, et toidukäitleja saaks tapamaja tööd vastavalt planeerida.

Tapamaja käitav toidukäitleja peab asjaomast teavet hindama ja esitama saadud toiduahelat käsitleva teabe ametlikule veterinaararstile. Loomi ei või tappa ega korrastada enne, kui ametlik veterinaararst seda lubab.”


1.12.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 314/10


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1162/2009,

30. november 2009,

millega nähakse ette üleminekumeetmed Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruste (EÜ) nr 853/2004, (EÜ) nr 854/2004 ja (EÜ) nr 882/2004 rakendamiseks

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrust (EÜ) nr 853/2004, millega sätestatakse loomset päritolu toidu hügieeni erieeskirjad, (1) eriti selle artikli 9 lõiget 1,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrust (EÜ) nr 854/2004, millega kehtestatakse erieeskirjad inimtoiduks ettenähtud loomsete saaduste ametlikuks kontrollimiseks, (2) eriti selle artikli 16 lõiget 1,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrust (EÜ) nr 882/2004 ametlike kontrollide kohta, mida tehakse sööda- ja toidualaste õigusnormide ning loomatervishoidu ja loomade heaolu käsitlevate eeskirjade täitmise kontrollimise tagamiseks, (3) eriti selle artikli 63 lõike 1 esimest lõiku ja teise lõigu punkti b,

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruste (EÜ) nr 852/2004, (4) (EÜ) nr 853/2004, (EÜ) nr 854/2004 ja (EÜ) nr 882/2004 kohaldamine toob kaasa märkimisväärseid eeskirjade ja menetluste muudatusi, mida liikmesriikide toidukäitlejad ja pädevad asutused peavad järgima. Kõnealuseid määrusi kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2006. Kuid mitmete meetmete kohene kohaldama hakkamine sel kuupäeval oleks teatud juhtudel tekitanud praktilist laadi probleeme.

(2)

Seega on komisjoni 5. detsembri 2005. aasta määruses (EÜ) nr 2076/2005, millega nähakse ette üleminekumeetmed Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruste (EÜ) nr 853/2004, (EÜ) nr 854/2004 ja (EÜ) nr 882/2004 rakendamiseks, (5) sätestatud üleminekuperioodiks (mis lõpeb 31. detsembril 2009) üleminekumeetmed, et sujuvalt üle minna uute eeskirjade ja menetluste täiemahulisele rakendamisele. Üleminekuperioodi kestuse määramisel võeti arvesse hügieeninõudeid reguleeriva raamistiku läbivaatamist.

(3)

Määrustes (EÜ) nr 852/2004, (EÜ) nr 853/2004 ja (EÜ) nr 854/2004 on sätestatud, et komisjon peab esitama enne 20. maid 2009 Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, milles antakse ülevaade uue hügieeninõudeid reguleeriva raamistiku rakendamisel saadud kogemustest.

(4)

Aruanne esitati 2009. aasta juulis. Selles aruandes ei pakuta välja üksikasjalikke lahendusi esile toodud probleemidele ja seega ei ole sellele lisatud ettepanekuid. Tuvastatud raskuste alusel kaalutleb komisjon, kas on vaja esitada toiduhügieenimääruste parandusettepanekud.

(5)

Vahepeal tuleks Toidu- ja Veterinaarametilt, liikmesriikide pädevatelt asutustelt ja asjaomaselt Euroopa toidukäitlussektorilt saadud teabe alusel säilitada teatavad määrusega (EÜ) nr 2076/2005 ette nähtud üleminekumeetmed, kuni aruandlus on lõpetatud.

(6)

Seega tuleks sätestada uus üleminekuperiood, mille jooksul tuleks jätkata määrusega (EÜ) nr 2076/2005 ette nähtud üleminekumeetmete rakendamist. Ühtlustatud lähenemise huvides peaks üleminekuperiood põhimõtteliselt kestma neli aastat, kuid kui see on põhjendatud, võib see olla ka lühem.

(7)

Määruse (EÜ) nr 853/2004 kohaldamisalasse ei kuulu majandis tapetud lindudelt ja jäneselistelt saadud liha väikestes kogustes tarnimine käitlejalt otse lõpptarbijale või kohalikesse jaekaubandusettevõtetesse, kes tarnivad sellist liha värskelt otse lõpptarbijale. Kõnealuse sätte piiramine, nii et see kehtiks üksnes värske liha kohta, oleks enne läbivaatamisperioodi lõppu väiketootjate jaoks aga lisakoormus. Määrusega (EÜ) nr 2076/2005 ongi teatud tingimustel ette nähtud erand määruse (EÜ) nr 853/2004 üldnõuetest selliste toodete otsetarne puhul ning see erand ei piirdu üksnes värske lihaga. See võimalus tuleks käesolevas määruses sätestatava täiendava üleminekuperioodi jooksul säilitada.

(8)

Määrustes (EÜ) nr 853/2004 ja (EÜ) nr 854/2004 on sätestatud teatavad ühendusse importimise eeskirjad toodetele, mis on loomset päritolu, söödale, mis sisaldab nii taimset kui loomset päritolu tooteid, ja loomset päritolu töödeldud toodetele. Määruses (EÜ) nr 2076/2005 on sätestatud üleminekumeetmed, millega nähakse ette erand mõnedest sellistest eeskirjadest teatava impordi puhul, mille korral rahvatervise nõuded nende toodete impordil ühendusse on ühenduse tasandil alles ühtlustamata. Neid nõudeid enne 31. detsembrit 2009 täielikult ei ühtlustata. Seega kuni ühenduse õigusaktid pole ühtlustatud, on vaja ette näha erandid käesolevas määruses sätestatavaks täiendavaks üleminekuperioodiks.

(9)

Määruses (EÜ) nr 853/2004 on sätestatud teatavad nõuded hakkliha valmistamiseks kasutatava tooraine ja märgistamise kohta. Määruses (EÜ) nr 2076/2005 on sätestatud siiski üleminekumeetmed, milles tehakse erand mõnedest sellistest nõuetest üleminekuperioodiks, mille ajal tuleb hinnata hakkliha koostisele seatavaid nõudeid, pidades eelkõige silmas rasvasisaldust ning sidekoe- ja lihavalgusisalduse suhet. Hindamise tulemuste põhjal lisati need kriteeriumid komisjoni poolt Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitatud määruse ettepanekusse, milles käsitletakse toidualase teabe esitamist tarbijatele (6). Selle ettepaneku võttis komisjon vastu 30. jaanuaril 2008 ja see edastati Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Kuni selle ettepaneku menetlemine on pooleli, on asjakohane käesolevas määruses sätestatavaks täiendavaks üleminekuperioodiks säilitada need erandid teatud nõuetest, mis käivad hakkliha kohta.

(10)

Määruses (EÜ) nr 882/2004 on nõutud, et ametlike kontrollide käigus võetud proove analüüsivad laborid oleksid akrediteeritud. Määruses (EÜ) nr 2076/2005 on sätestatud üleminekumeetmed, milles tehakse selle nõude osas erand teatavatele laboritele, mida varasemate ühenduse õigusaktide alusel ei pidanud akrediteerima. Kogemused on näidanud, et ametlikke Trichinella analüüse tegevad ja tapamajades või ulukiliha töötlemisettevõtetes asuvad laborid vajavad lõpliku akrediteeringu saamiseks veel aega, sest akrediteerimine on väga keerukas ja töömahukas. Seega tuleks käesoleva määrusega näha teatud tingimustel ette täiendavad üleminekumeetmed nende laborite jaoks.

(11)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I   PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Üleminekuperiood

Käesoleva määrusega nähakse ette üleminekumeetmed Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruste (EÜ) nr 853/2004, (EÜ) nr 854/2004 ja (EÜ) nr 882/2004 rakendamiseks üleminekuperioodil, mis kestab 1. jaanuarist 2010 kuni 31. detsembrini 2013 (edaspidi „üleminekuperiood”).

II   PEATÜKK

Üleminekumeetmed määruse (EÜ) nr 853/2004 rakendamiseks

Artikkel 2

Väikestes kogustes kodulinnuliha ja jäneseliste liha otsetarne

Erandina määruse (EÜ) nr 853/2004 artikli 1 lõike 3 punktist d, ning ilma et see piiraks artikli 1 lõike 4 kohaldamist, ei kohaldata kõnealuse määruse sätteid põllumajandusettevõtetes tapetud kodulindude ja jäneseliste liha väikestes kogustes toimuva otsetarne suhtes tootjalt lõpptarbijale või seda otse lõpptarbijale tarnivatele kohalikele jaemüügiettevõtetele.

Artikkel 3

Tervishoiunõuded impordi puhul

1.   Määruse (EÜ) nr 853/2004 artikli 6 lõiget 1 ei kohaldata sellise loomse toidu impordi suhtes, mille suhtes ei ole kehtestatud rahvatervisealaseid ühtlustatud impordinõudeid, sealhulgas loetelusid kolmandate riikide ja nende osade kohta ning ettevõtete kohta, kust import on lubatud.

Kõnealuste toodete import peab vastama asjaomaste liikmesriikide rahvatervisealastele impordinõuetele.

2.   Erandina määruse (EÜ) nr 853/2004 artikli 6 lõikest 4 vabastatakse kõnealuses artiklis sätestatud kohustusest toidukäitlejad, kes impordivad toitu, mis sisaldab nii taimseid kui ka töödeldud loomseid tooteid.

Kõnealuste toodete import peab vastama ühenduse ühtlustatud eeskirjadele, kui need on olemas, ning muudel juhtudel liikmesriikides rakendatavatele eeskirjadele.

Artikkel 4

Hakkliha koostise kriteeriumid ja märgistusnõuded

1.   Erandina määruse (EÜ) nr 853/2004 III lisa V jao II peatüki punktist 1 peab toidukäitleja kontrollima ettevõttesse saabuvat toorainet, et tagada lõpptoote vastavus allpool esitatud tabelisse märgitud toote nimetusele.

Tabel

Ööpäevase keskmise alusel kontrollitavad koostise kriteeriumid

 

Rasvasisaldus

Sidekoe- ja lihavalgusisalduse suhe

taine hakkliha

≤ 7 %

≤ 12

puhas veisehakkliha

≤ 20 %

≤ 15

sealiha sisaldav hakkliha

≤ 30 %

≤ 18

muude loomaliikide liha sisaldav hakkliha

≤ 25 %

≤ 15

2.   Erandina määruse (EÜ) nr 853/2004 III lisa V jao IV peatükis sätestatud nõuetest peab märgistus sisaldama ka järgmisi sõnu:

„rasvasisaldus alla…”,

„sidekoe- ja lihavalgusisalduse suhe alla…”.

3.   Liikmesriigid võivad sellist hakkliha, mis ei ole kõnealuste kriteeriumidega vastavuses, lubada riigisisesel turul turustada riigisisese märgistusega, mida ei saa segamini ajada määruse (EÜ) nr 853/2004 artikli 5 lõikes 1 sätestatud märgistusega.

III   PEATÜKK

Üleminekumeetmed määruse (EÜ) nr 854/2004 rakendamiseks

Artikkel 5

Tervishoiunõuded impordi puhul

Määruse (EÜ) nr 854/2004 III peatükki ei kohaldata sellise loomse toidu impordi suhtes, mille suhtes pole kehtestatud rahvatervisealaseid ühtlustatud impordinõudeid, sealhulgas loetelusid kolmandatest riikidest ja nende osadest ning ettevõtetest, kust import on lubatud.

Kõnealuste toodete import peab vastama asjaomaste liikmesriikide rahvatervisealastele impordinõuetele.

IV   PEATÜKK

Üleminekumeetmed määruse (EÜ) nr 882/2004 rakendamiseks

Artikkel 6

Trichinella analüüse tegevate ametlike laborite akrediteerimine

Erandina määruse (EÜ) nr 882/2004 artikli 12 lõikest 2 võib pädev asutus määrata labori, kes teeb ametlikke Trichinella analüüse ning kelle asukoht on tapamajas või ulukiliha töötlemisettevõttes, tingimusel et kõnealune akrediteerimata labor:

a)

tõestab, et on alustanud ja viib läbi vajalikku akrediteerimismenetlust vastavalt määrusele (EÜ) nr 882/2004;

b)

esitab pädevale asutusele rahuldavad tagatised selle kohta, et ametlike kontrollide jaoks tehtavate analüüside kvaliteedikontrolli kavad on olemas.

Seda üleminekumeedet kohaldavad liikmesriigid esitavad komisjonile iga aasta lõpus aruanded kõnealuste määratud laborite akrediteerimismenetluste kohta.

V   PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 7

Määrus (EÜ) nr 2076/2005 tunnistatakse kehtetuks.

Artikkel 8

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2010 kuni 31. detsembrini 2013.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 30. november 2009

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Androulla VASSILIOU


(1)  ELT L 226, 25.6.2004, lk 22.

(2)  ELT L 226, 25.6.2004, lk 83.

(3)  ELT L 191, 28.5.2004, lk 1.

(4)  ELT L 226, 25.6.2004, lk 3.

(5)  ELT L 338, 22.12.2005, lk 83.

(6)  KOM(2008) 40 (lõplik).


1.12.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 314/13


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1163/2009,

30. november 2009,

millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 417/2002 topeltpõhja ja -parraste või samaväärsete konstruktsiooninõuete kiirendatud järkjärgulise kasutuselevõtu kohta ühekordse põhja ja parrastega naftatankerite puhul

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. veebruari 2002. aasta määrust (EÜ) nr 417/2002 topeltpõhja ja -parraste või samaväärsete konstruktsiooninõuete kiirendatud järkjärgulise kasutuselevõtu kohta ühekordse põhja ja parrastega naftatankerite puhul, (1) eriti selle artiklit 11,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruses (EÜ) nr 417/2002 viidatakse laevade põhjustatud merereostuse vältimise rahvusvahelise konventsiooni (edaspidi „MARPOLi konventsioon”) I lisas sätestatud mõistetele ja nõuetele.

(2)

15. oktoobril 2004 vaatas Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO) merekeskkonna kaitse komitee läbi kogu MARPOLi konventsiooni I lisa, ilma et oleks teinud sellesse sisulisi muudatusi. Läbivaadatud lisa jõustus 1. jaanuaril 2007.

(3)

24. märtsil 2006 muutis merekeskkonna kaitse komitee MARPOLi konventsiooni I lisa eeskirjas 21.2 sätestatud raskete õlide määratlust. Kõnealune muudatus jõustus 1. augustil 2007.

(4)

Seetõttu tuleks määrust (EÜ) nr 417/2002 vastavalt muuta.

(5)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas laevade põhjustatud merereostuse vältimise ja meresõiduohutuse komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EÜ) nr 417/2002 muudetakse järgmiselt.

1.

Artikkel 3 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 3

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)   „MARPOL 73/78”– rahvusvaheline konventsioon laevade põhjustatud merereostuse vältimise kohta (1973), mida on muudetud selle juurde kuuluva 1978. aasta protokolliga (ajakohastatud versioonid);

2)   „naftatanker”– MARPOL 73/78 I lisa eeskirjas 1.5 määratletud naftatanker;

3)   „kandevõime”– MARPOL 73/78 I lisa eeskirjas 1.23 määratletud kandevõime;

4)   „liigi 1 naftatanker”– naftatanker, mille kandevõime on 20 000 tonni või rohkem ja mis veab lastina toornaftat, kütteõli, rasket diisliõli või määrdeõli või mille kandevõime on 30 000 tonni või rohkem ja mis veab eespool nimetamata naftat ning mis ei vasta MARPOL 73/78 I lisa eeskirjades 18.1–18.9 ja 18.12–18.15, 30.4, 33.1, 33.2, 33.3, 35.1, 35.2 ja 35.3 määratletud nõuetele;

5)   „liigi 2 naftatanker”– naftatanker, mille kandevõime on 20 000 tonni või rohkem ja mis veab lastina toornaftat, kütteõli, rasket diisliõli või määrdeõli või mille kandevõime on 30 000 tonni või rohkem ja mis veab eespool nimetamata naftat ning mis vastab MARPOL 73/78 I lisa eeskirjades 18.1–18.9 ja 18.12–18.15, 30.4, 33.1, 33.2, 33.3, 35.1, 35.2 ja 35.3 määratletud nõuetele ning mis on varustatud kaitstult paigutatud eraldatud ballastitankidega (SBT/ PL);

6)   „liigi 3 naftatanker”– naftatanker, mille kandevõime on 5 000 tonni või rohkem, aga vähem kui määratlustes 4 ja 5 täpsustatud;

7)   „ühekordse põhja ja parrastega naftatanker”– naftatanker, mis ei vasta MARPOL 73/78 I lisa eeskirjades 19 ja 28.6 määratletud topeltpõhja ja -parraste või samaväärsetele konstruktsiooninõuetele;

8)   „topeltpõhja ja –parrastega naftatanker”–

a)

naftatanker, mille kandevõime on 5 000 tonni või rohkem ja mis vastab MARPOL 73/78 I lisa eeskirjades 19 ja 28.6 määratletud topeltpõhja ja -parraste või samaväärsetele konstruktsiooninõuetele või MARPOL 73/78 I lisa eeskirjas 20.1.3 määratletud nõuetele; või

b)

naftatanker, mille kandevõime on 600 tonni või rohkem, kuid vähem kui 5 000 tonni, ja mis on varustatud MARPOL 73/78 I lisa eeskirja 19.6.1 kohaselt topeltpõhjaga paakidega või ruumidega ja eeskirja 19.3.1 kohaselt küljetankide või -ruumidega ning mille vahemaa w vastab MARPOL 73/78 I lisa eeskirjas 19.6.2 määratletud nõuetele;

9)   „vanus”– laeva vanus, mis on laeva tarnimiskuupäevast möödunud aastate arv;

10)   „raske diisliõli”– MARPOL 73/78 I lisa eeskirjas 20 määratletud diisliõli;

11)   „kütteõli”– MARPOL 73/78 I lisa eeskirjas 20 määratletud toornafta rasked destillaadid või jäägid või nende ainete segud;

12)   „rasked õlid”–

a)

toornafta tihedusega üle 900 kg/m3 temperatuuril 15 °C (2);

b)

muud naftatooted kui toornafta tihedusega üle 900 kg/m3 temperatuuril 15 °C või kinemaatilise viskoossusega üle 180 mm2/s temperatuuril 50 °C (3);

c)

bituumen ja tõrv ning nende emulsioonid.

2)

Artikli 4 lõikes 2 asendatakse viide „vastavalt MARPOL 73/78 I lisa läbivaadatud eeskirja 13G lõike 1 punktile c” viitega „vastavalt MARPOL 73/78 I lisa läbivaadatud määrusele 20.1.3”.

3)

Artiklis 7 asendatakse viide „vastavalt MARPOL 73/78 I lisa läbivaadatud eeskirja 13G lõikele 5” viitega „vastavalt MARPOL 73/78 I lisa eeskirjale 20.5”.

4)

Artiklit 9 muudetakse järgmiselt:

a)

lõige 2:

i)

viide „vastavalt MARPOL 73/78 I lisa läbivaadatud eeskirja 13G lõikele 5” asendatakse viitega „vastavalt MARPOL 73/78 I lisa eeskirjale 20.5”;

ii)

viide „MARPOL 73/78 I lisa läbivaadatud eeskirja 13G lõike 8 punkti b alusel” asendatakse viitega „MARPOL 73/78 I lisa eeskirja 20.8.2 alusel”;

b)

lõikes 3 asendatakse viide „MARPOL 73/78 I lisa läbivaadatud eeskirja 13G lõike 8 punkti a alusel” viitega „MARPOL 73/78 I lisa eeskirja 20.8.1 alusel”.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 30. november 2009

Komisjoni nimel

asepresident

Antonio TAJANI


(1)  EÜT L 64, 7.3.2002, lk 1.

(2)  Vastavalt API klassile alla 25,7.

(3)  Vastavalt kinemaatilisele viskoossusele üle 180 cSt.”.


1.12.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 314/15


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1164/2009,

27. november 2009,

millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1126/2008 (millega võetakse vastu teatavad rahvusvahelised raamatupidamisstandardid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1606/2002) seoses rahvusvaheliste finantsaruandlusstandardite tõlgendamise komitee tõlgendusega IFRIC 18

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. juuli 2002. aasta määrust (EÜ) nr 1606/2002 rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite kohaldamise kohta, (1) eriti selle artikli 3 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni määrusega (EÜ) nr 1126/2008 (2) on vastu võetud teatavad 15. oktoobri 2008. aasta seisuga kehtinud rahvusvahelised standardid ja tõlgendused.

(2)

Rahvusvaheliste finantsaruandlusstandardite tõlgendamise komitee (International Financial Reporting Interpretations Committee – IFRIC) avaldas 29. jaanuaril 2009 tõlgenduse IFRIC 18 „Varade üleandmised klientide poolt” (edaspidi „IFRIC 18”). IFRIC 18 on tõlgendus, milles antakse selgitusi ja juhiseid, kuidas käsitleda raamatupidamises materiaalse põhivara objektide ülekandmist klientidelt või sularaha saamist materiaalse põhivara objektide omandamiseks või ehitamiseks.

(3)

Konsulteerimisel kinnitas Euroopa finantsaruandluse nõuanderühma (European Financial Reporting Advisory Group – EFRAG) tehniliste ekspertide rühm, et tõlgendus IFRIC 18 vastab vastuvõtmiseks vajalikele tehnilistele kriteeriumidele, mis on sätestatud määruse (EÜ) nr 1606/2002 artikli 3 lõikes 2. Kooskõlas komisjoni 14. juuli 2006. aasta otsusega 2006/505/EÜ, millega luuakse standardialaste nõuannete järelevalverühm, kes nõustab komisjoni Euroopa finantsaruandluse nõuanderühma (EFRAG) arvamuste objektiivsuse ja erapooletuse hindamisel, (3) võttis standardialaste nõuannete järelevalverühm arvesse EFRAGi arvamust heakskiidu kohta ja teavitas komisjoni, et see on tasakaalustatud ja objektiivne.

(4)

Tõlgenduse IFRIC 18 vastuvõtmine tähendab omakorda muudatuste tegemist rahvusvahelises finantsaruandlusstandardis IFRS 1, et hõlbustada rahvusvaheliste finantsaruandlusstandardite esmakordset vastuvõtmist.

(5)

Seepärast tuleks määrust (EÜ) nr 1126/2008 vastavalt muuta.

(6)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas raamatupidamise regulatiivkomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 1126/2008 lisa muudetakse järgmiselt.

1.

Rahvusvahelise finantsaruandluse tõlgenduste komitee tõlgendus IFRIC 18 „Varade üleandmised klientide poolt” lisatakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

2.

Rahvusvahelist finantsaruandlusstandardit IFRS 1 muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Kõik äriühingud rakendavad tõlgendust IFRIC 18 ja IFRS 1 muudatusi, nagu on sätestatud käesoleva määruse lisas, hiljemalt alates oma esimese pärast 31. oktoobrit 2009 algava majandusaasta alguskuupäevast.

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 27. november 2009

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Charlie McCREEVY


(1)  EÜT L 243, 11.9.2002, lk 1.

(2)  ELT L 320, 29.11.2008, lk 1.

(3)  ELT L 199, 21.7.2006, lk 33.


LISA

RAHVUSVAHELISED RAAMATUPIDAMISSTANDARDID

IFRIC 18

Tõlgendus IFRIC 18 „Varade üleandmised klientide poolt”

„Paljundamine on lubatud Euroopa Majanduspiirkonnas. Väljaspool EMPd on kõik olemasolevad õigused kaitstud, v.a õigus paljundada isiklikuks kasutamiseks või muul õiguspärasel otstarbel. Lisateavet on võimalik saada IASB veebilehelt www.iasb.org”

TÕLGENDUS IFRIC 18

Varade üleandmised klientide poolt

VIITED

Finantsaruannete koostamise ja esitamise raamistik

IFRS 1 Rahvusvaheliste finantsaruandlusstandardite esmakordne kasutuselevõtt (parandatud 2008

IAS 8 Arvestusmeetodid, arvestushinnangute muutused ja vead

IAS 16 Materiaalsed põhivarad

IAS 18 Müügitulu

IAS 20 Valitsusepoolse sihtfinantseerimise arvestamine ja valitsusepoolse abi avalikustamine

IFRIC 12 Teenuste kontsessioonikokkulepped

TAUST

1

(Majandus)üksus võib kommunaalsektoris saada oma klientidelt materiaalse põhivara objekte, mida tuleb kasutada nende klientide ühendamiseks võrguga ja neile püsiva juurdepääsu võimaldamiseks sellistele kaupadele nagu elekter, maagaas või vesi. Alternatiivselt võib (majandus)üksus saada klientidelt raha selliste materiaalse põhivara objektide omandamise või ehitamise eest. Tavaliselt nõutakse klientidelt lisatasu tasumist, mis baseerub soetatud kaupade või teenuste kasutamisel.

2

Varade üleandmised klientide poolt võivad lisaks kommunaalsektorile toimuda ka teistes sektorites. Näiteks võib infotehnoloogilisi funktsioone sisseostev (majandus)üksus anda oma materiaalse põhivara objektid üle sisseostetava teenuse pakkujale.

3

Mõnedel juhtudel ei pruugi vara üleandjaks olla (majandus)üksus, kes saab lõpuks püsiva juurdepääsu pakutavatele kaupadele või teenustele ja kes on nende kaupade või teenuste saaja. Kuid mugavuse huvides viidatakse käesolevas tõlgenduses vara üleandvale (majandus)üksusele kui kliendile.

RAKENDUSALA

4

Käesolevat tõlgendust rakendatakse materiaalse põhivara objektide üleandmiste arvestamisel klientidelt selliseid üleandmisi saavates (majandus)üksustes.

5

Käesoleva tõlgenduse rakendusalasse kuuluvad lepingud on sellised lepingud, mille alusel saab (majandus)üksus kliendilt materiaalse põhivara objekti, mida (majandus)üksus peab seejärel kasutama kliendi ühendamiseks võrguga või kliendile pakutavatele kaupadele või teenustele püsiva juurepääsu võimaldamiseks, või tegema mõlemat.

6

Käesolev tõlgendus kehtib samuti lepingute suhtes, mille alusel saab (majandus)üksus kliendilt raha, kui seda rahasummat tohib kasutada ainult materiaalse põhivara objekti ehitamiseks või omandamiseks ja (majandus)üksus peab seejärel seda materiaalse põhivara objekti kasutama kas kliendi ühendamiseks võrguga või kliendile pakutavatele kaupadele või teenustele püsiva juurdepääsu võimaldamiseks, või tegema mõlemat.

7

Käesolev tõlgendus ei kehti lepingute suhtes, mille alusel on üleandmine kas valitsusepoolne sihtfinantseerimine vastavalt IAS 20 määratlusele või infrastruktuur, mida kasutatakse IFRIC 12 rakendusalasse kuuluva teenuse kontsessioonikokkuleppe puhul.

KÜSIMUSED

8

Käesolevas tõlgenduses käsitletakse järgmisi küsimusi:

a)

Kas esineb vastavus vara mõistele?

b)

Juhul, kui esineb vastavus vara mõistele, kuidas peaks üleantud materiaalse põhivara objekti mõõtma esmasel kajastamisel?

c)

Juhul, kui materiaalse põhivara objekti mõõdetakse õiglases väärtuses esmasel kajastamisel, kuidas tuleks tekkinud krediiti arvestada?

d)

Kuidas peaks (majandus)üksus oma kliendilt saadud raha ülekannet arvestama?

KONSENSUS

Kas esineb vastavus vara mõistele?

9

Kui (majandus)üksus saab kliendilt üleantud materiaalse põhivara objekti, hindab ta, kas üleantud objekt vastab Raamistikus esitatud vara mõistele. Raamistiku paragrahvi 49 punktis a sätestatakse, et „vara on ressurss, mida (majandus)üksus kontrollib minevikusündmuste tulemusena ja millest (majandus)üksus saab tulevast majanduslikku kasu.” Enamikel juhtudel tekib (majandus)üksusel omandiõigus üleantud materiaalse põhivara objektile. Kuid omandiõigus ei ole vara olemasolu üle otsustamiseks oluline. Seega, kui klient säilitab kontrolli üleantud vara üle, ei esine vaatamata omandiõiguse üleandmisele vastavust vara mõistele.

10

Vara kontrolliv (majandus)üksus võib tavaliselt varaga toimida oma äranägemise järgi. (Majandus)üksus võib näiteks selle vara vahetada teiste varade vastu, kasutada seda kaupade või teenuste loomiseks, küsida teistelt selle kasutamise eest hinda, kasutada seda kohustiste arveldamiseks, hoida seda või jagada omanikele. (Majandus)üksus, kellele antakse kliendi poolt üle materiaalse põhivara objekt, arvestab kõiki olulisi fakte ja asjaolusid üleantud objekti üle kontrolli hindamisel. Näiteks, vaatamata sellele, et (majandus)üksus peab üleantud materiaalse põhivara objekti kasutama ühe või mitme teenuse pakkumiseks kliendile, võib ta otsustada seda, kuidas üleantud materiaalse põhivara objekti kasutada ja hooldada, ning millal see välja vahetada. Sellisel juhul järeldab (majandus)üksus tavaliselt, et ta kontrollib üleantud materiaalse põhivara objekti.

Kuidas peaks üleantud materiaalse põhivara objekti mõõtma esmasel kajastamisel?

11

Kui (majandus)üksus järeldab, et esineb vastavus vara mõistele, kajastab ta üleantud vara materiaalse põhivara objektina kooskõlas IAS 16 paragrahviga 7 ja mõõdab selle soetusmaksumust esmasel kajastamisel õiglases väärtuses kooskõlas nimetatud standardi paragrahviga 24.

Kuidas tuleks krediiti arvestada?

12

Järgnev arutelu eeldab, et materiaalse põhivara objekti vastuvõttev (majandus)üksus on otsustanud, et üleantud objekti tuleks kajastada ja mõõta kooskõlas paragrahvidega 9-11.

13

IAS 18 paragrahvis 12 sätestatakse, et „Kaupade müümist või teenuste osutamist vahetusena teistsuguste kaupade või teenuste vastu loetakse müügitulu loovaks tehinguks.” Vastavalt käesoleva tõlgenduse rakendusalasse kuuluvate lepingute tingimustele oleks materiaalse põhivara objekti üleandmine vahetus teistsuguste kaupade või teenuste vastu. Järelikult kajastab (majandus)üksus müügitulu kooskõlas IAS 18-ga.

Eraldi tuvastatavate teenuste kindlakstegemine

14

(Majandus)üksus võib nõustuda ühe või enama teenuse osutamisega, vahetades need üleantud materiaalse põhivara objekti vastu, nagu näiteks ühendades kliendi võrguga, võimaldades kliendile püsiva juurepääsu kaupadele või teenustele, või teha mõlemat. IAS 18 paragrahvi 13 kohaselt teeb (majandus)üksus kindlaks lepingus sisalduvad eraldi tuvastavad teenused.

15

Tunnused, mis viitavad kliendi võrguga ühendamisele kui eraldi tuvastatavale teenusele, hõlmavad alljärgnevat:

a)

teenusega liitumist pakutakse kliendile ja see kujutab endast kliendi jaoks eraldiseisvat väärtust;

b)

teenusega liitumise õiglast väärtust saab usaldusväärselt mõõta.

16

Tunnuseks, mis viitab sellele, et klientidele kaupadele või teenustele püsiva juurdepääsu võimaldamine on eraldi tuvastatav teenus, on see, et üleandmist sooritav klient saab tulevikus püsiva juurdepääsu, kaubad või teenused, või mõlemad madalama hinna eest, mida nõutaks ilma materiaalse põhivara objekti üleandmiseta.

17

Vastupidiselt, tunnus, mis viitab sellele, et kohustus võimaldada kliendile püsiva juurdepääsu kaupadele või teenustele, mis tuleneb pigem (majandus)üksuse tegevusloa või muu määruse tingimustest, kui lepingust, mis on seotud materiaalse põhivara objekti üleandmisega, on see, et üleandmist sooritavad kliendid maksavad püsiva juurdepääsu või kaupade või teenuste, või mõlema eest ühesugust hinda.

Müügitulu kajastamine

18

Juhul, kui tehakse kindlaks ainult üks teenus, kajastab (majandus)üksus müügitulu teenuse osutamise järgselt kooskõlas IAS 18 paragrahviga 20.

19

Kui tehakse kindlaks enam kui üks eraldi tuvastatav teenus, nõutakse IAS 18 paragrahvis 13, et lepingu eest saadud või saadaoleva brutotasu õiglane väärtus tuleb jagada igale teenusele ja seejärel rakendatakse IAS 18 kajastamiskriteeriumeid iga teenuse suhtes.

20

Juhul, kui püsiteenus tehakse kindlaks lepingu osana, siis määratakse kindlaks periood, mille jooksul kajastatakse sellelt teenuselt saadavat müügitulu, tavaliselt kliendiga sõlmitud lepingu tingimustes. Kui lepingus ei määratleta ajaperioodi, kajastatakse müügitulu perioodi jooksul, mis ei ole pikem, kui püsiteenuse osutamiseks kasutatava üleantud vara kasulik eluiga.

Kuidas peaks (majandus)üksus arvestama oma kliendilt saadud raha ülekannet?

21

Kui (majandus)üksusele kantakse kliendilt üle raha, hindab ta seda, kas leping kuulub käesoleva tõlgenduse rakendusalasse kooskõlas paragrahviga 6. Juhul, kui see on nii, hindab (majandus)üksus, kas ehitatud või omandatud materiaalse põhivara objekt vastab vara mõistele kooskõlas paragrahvidega 9 ja 10. Kui esineb vastavus vara mõistele, kajastab (majandus)üksus materiaalse põhivara objekti kooskõlas IAS 16-ga ja kajastab müügitulu kliendilt saadud rahasummas kooskõlas paragrahvidega 13–20.

JÕUSTUMISKUUPÄEV JA ÜLEMINEK

22

(Majandus)üksus rakendab käesolevat tõlgendust tagasiulatuvalt klientidelt 1. juulil 2009 või hiljem saadud varade üleandmiste suhtes. Varasem rakendamine on lubatud tingimusel, et tõlgenduse rakendamisele eelnevate üleandmiste suhtes vajalikud hinnangud ja informatsioon saadi selliste üleandmiste hetkel. (Majandus)üksus avalikustab kuupäeva, millest alates tõlgendust rakendati.

Lisa

IFRS 1

Finantsaruandlusstandardite esmakordne kasutuselevõtt (parandatud 2008) muudatus

A1

Lisas D muudetakse paragrahv D1 järgmiselt.

„D1

(Majandus)üksus võib valida ühe alljärgnevast erandist:

a)

aktsiapõhised maksetehingud (paragrahvid D2 ja D3);

m)

finantsvarad või immateriaalsed varad, mille üle peetakse arvestust kooskõlas IFRIC 12-ga Teenuste kontsessioonikokkulepped (paragrahv D22);

n)

laenukasutuse kulutused (paragrahv D23); ja

o)

varade üleandmised klientide poolt (paragrahv D24).”

A2

Paragrahvi D23 järele lisatakse pealkiri ja paragrahv D24.

Varade üleandmised klientide poolt

D24

Esmakordne kasutuselevõtja võib rakendada IFRIC 18 Varade üleandmised klientide poolt paragrahvis 22 sätestatud üleminekusätteid. Nimetatud paragrahvis tõlgendatakse jõustumiskuupäeva kui 1. juulit 2009 või IFRS-idele ülemineku kuupäeva, olenevalt sellest, kumb on hilisem. Lisaks võib esmakordne kasutuselevõtja määratleda mis tahes kuupäeva enne IFRS-idele ülemineku kuupäeva ja rakendada IFRIC 18 kõikide klientidelt saadud varade üleandmiste suhtes nimetatud kuupäeval või selle järgselt.”


1.12.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 314/21


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1165/2009,

27. november 2009,

millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1126/2008 (millega võetakse vastu teatavad rahvusvahelised raamatupidamisstandardid kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1606/2002) seoses rahvusvaheliste finantsaruandlusstandarditega IFRS 4 ja IFRS 7

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. juuli 2002. aasta määrust (EÜ) nr 1606/2002 rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite kohaldamise kohta, (1) eriti selle artikli 3 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni määrusega (EÜ) nr 1126/2008 (2) on vastu võetud teatavad 15. oktoobri 2008. aasta seisuga kehtinud rahvusvahelised standardid ja tõlgendused.

(2)

Rahvusvaheliste Raamatupidamisstandardite Nõukogu (International Accounting Standards Board, IASB) avaldas 5. märtsil 2009 rahvusvaheliste finantsaruandlusstandardite IFRS 4 „Kindlustuslepingud” ja IFRS 7 „Finantsinstrumendid: avalikustatav teave” muudatused (edaspidi „IFRS 4 ja IFRS 7 muudatused”). IFRS 4 ja IFRS 7 muudatuste kohaselt tuleb avalikustada rohkem teavet finantsinstrumentide õiglase väärtuse mõõtmise ja nendega seotud likviidsusriski kohta.

(3)

Konsulteerimisel kinnitas Euroopa finantsaruandluse nõuanderühma (European Financial Reporting Advisory Group, EFRAG) tehniliste ekspertide rühm (TEG), et IFRS 4 ja IFRS 7 muudatused vastavad vastuvõtmiseks vajalikele tehnilistele kriteeriumidele, mis on sätestatud määruse (EÜ) nr 1606/2002 artikli 3 lõikes 2. Kooskõlas komisjoni 14. juuli 2006. aasta otsusega 2006/505/EÜ, millega luuakse standardialaste nõuannete järelevalverühm, kes nõustab komisjoni Euroopa finantsaruandluse nõuanderühma (EFRAG) arvamuste objektiivsuse ja erapooletuse hindamisel, (3) kaalus standardialaste nõuannete järelevalverühm EFRAGi arvamust kinnitamise kohta ja teavitas komisjoni, et arvamus on tasakaalustatud ja objektiivne.

(4)

Seepärast tuleks määrust (EÜ) nr 1126/2008 vastavalt muuta.

(5)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas raamatupidamise regulatiivkomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 1126/2008 lisa muudetakse järgmiselt.

(1)

Rahvusvahelist finantsaruandlusstandardit IFRS 4 muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

(2)

Rahvusvahelist finantsaruandlusstandardit IFRS 7 muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Kõik äriühingud peavad rakendama IFRS 4 ja IFRS 7 muudatusi, mis on sätestatud käesoleva määruse lisas, hiljemalt alates oma esimese pärast 31. detsembrit 2008 algava majandusaasta alguskuupäevast.

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 27. november 2009

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Charlie McCREEVY


(1)  EÜT L 243, 11.9.2002, lk 1.

(2)  ELT L 320, 29.11.2008, lk 1.

(3)  ELT L 199, 21.7.2006, lk 33.


LISA

RAHVUSVAHELISED RAAMATUPIDAMISSTANDARDID

IFRS 4

Rahvusvahelise finantsaruandlusstandardi 4 „Kindlustuslepingud” muudatused

IFRS 7

Rahvusvahelise finantsaruandlusstandardi 7 „Finantsinstrumendid: avalikustatav teave” muudatused

Paljundamine lubatud Euroopa Majanduspiirkonnas. Kõik olemasolevad õigused on kaitstud väljaspool EMPd, v.a õigus paljundada isiklikuks kasutamiseks või muul õiguspärasel otstarbel. Lisateavet on võimalik saada IASB veebilehelt www.iasb.org

Rahvusvahelise finantsaruandlusstandardi 7

Finantsinstrumendid: Avalikustatav teave muudatused

Paragrahv 27 muudetakse. Paragrahvid 27A ja 27B lisatakse.

FINANTSINSTRUMENTIDE MÄRKIMISVÄÄRSUS FINANTSSEISUNDI JA –TULEMUSE SUHTES

Muu avalikustatav teave

Õiglane väärtus

27

(Majandus)üksus avalikustab iga finantsinstrumentide liigi kohta meetodid ning juhul, kui kasutatakse hindamistehnikat, siis ka rakendatud eeldused iga finantsvarade või finantskohustiste liigi õiglase väärtuse määramiseks. Nii näiteks, kui see on rakendatav, avalikustab (majandus)üksus teabe ettemaksete määrade, eeldatavate krediidikahjude määrade ning intressi- või diskontomäärade eelduste kohta. Kui hindamistehnikat on muudetud, avalikustab (majandus)üksus selle muudatuse ja selle tegemise põhjused.

27A

Paragrahviga 27B nõutud teabe avalikustamiseks liigitab (majandus)üksus õiglase väärtuse mõõtmised, kasutades õiglase väärtuse hierarhiat, mis peegeldab mõõtmiste tegemisel kasutatud sisendite märkimisväärsust. Õiglase väärtuse hierarhial on järgmised tasemed:

a)

(korrigeerimata) noteeritud hinnad identsete varade või kohustiste aktiivsetel turgudel (1. tase);

b)

muud sisendid kui 1. tasemes sisalduvad noteeritud hinnad ja mis on vara või kohustise osas jälgitavad kas otse (s.t hindadena) või kaudselt (s.t on tuletatud hindadest) (2. tase);

c)

vara või kohustise sisendid, mis ei põhine jälgitavatel turuandmetel (mittejälgitavad sisendid) (3. tase).

Tase õiglase väärtuse hierarhias, mille ulatuses õiglase väärtuse mõõtmine kategoriseeritakse, määratakse kindlaks madalaima taseme sisendi alusel, mis on märkimisväärne õiglase väärtuse mõõtmisele tervikuna. Sel eesmärgil hinnatakse sisendi märkimisväärsust õiglase väärtuse mõõtmise suhtes tervikuna. Kui õiglase väärtuse mõõtmisel kasutatakse jälgitavaid sisendeid, mis nõuavad märkimisväärset korrigeerimist mittejälgitavate sisendite alusel, on see mõõtmine 3. taseme mõõtmine. Konkreetse sisendi märkimisväärsuse hindamine õiglase väärtuse mõõtmise suhtes tervikuna nõuab hinnangu andmist, mis võtab arvesse vara või kohustise spetsiifilisi tegureid.

27B

Finantsseisundi aruandes kajastatud õiglase väärtuse mõõtmiste puhul avalikustab (majandus)üksus iga finantsinstrumentide liigi kohta:

a)

õiglase väärtuse hierarhia taseme, millesse õiglase väärtuse mõõtmised on kategoriseeritud, eraldades õiglase väärtuse mõõtmised kooskõlas paragrahvis 27A määratletud tasemetel.

b)

õiglase väärtuse hierarhia 1. taseme ja 2. taseme vahelised märkimisväärsed ülekanded ja nende ülekannete põhjused. Igasse tasemesse tehtavad ülekanded avalikustatakse ja selgitatakse eraldi ülekannetest, mida tehakse igast tasemest välja. Sel eesmärgil hinnatakse märkimisväärsust kasumi või kahjumi ja varade kogusumma või kohustiste kogusumma suhtes.

c)

õiglase väärtuse hierarhia 3. tasemel õiglase väärtuse mõõtmiste puhul, algsaldode võrdlus lõppsaldodega, avalikustades eraldi perioodi jooksul toimunud muutused, mis on omistatavad alljärgnevale:

i)

kasumiaruandes kajastatud perioodi kasumite või kahjumite kogusummad ja kirjeldus, kus need on esitatud koondkasumiaruandes või eraldiseisvas kasumiaruandes (kui on esitatud);

ii)

muus koondkasumis või –kahjumis kajastatud kasumite või kahjumite kogusummad;

iii)

ostud, müügid, emissioonid ja arveldused (liikumise iga liik avalikustatakse eraldi); ja

iv)

ülekanded 3. tasemesse või 3. tasemest (nt ülekanded, mis on omistatavad turuandmete jälgitavuse muutustele) ja nende ülekannete põhjused. Märkimisväärsete ülekannete puhul avalikustatakse ja selgitatakse ülekanded 3. tasemesse eraldi 3. tasemest välja tehtud ülekannetest.

d)

eespool punkti c alapunktis i toodud perioodi kasumite või kahjumite kogusumma, mis sisaldub kasumiaruandes ja mis on omistatavad kasumitele või kahjumitele, mis on seotud aruandlusperioodi lõpul omatavate varade ja kohustistega ja kirjeldus, kus need kasumid või kahjumid on esitatud koondkasumiaruandes või eraldiseisvas kasumiaruandes (kui on esitatud).

e)

3. taseme õiglase väärtuse mõõtmiste puhul, kui ühe või mitme sisendi muutmine põhjendatult võimalikeks alternatiivseteks eeldusteks muudaks märkimisväärselt õiglast väärtust, avalikustab (majandus)üksus selle asjaolu ja nende muudatuste mõju. (Majandus)üksus avalikustab, kuidas põhjendatult võimalikuks alternatiivseks eelduseks muutmise mõju arvutati. Sel eesmärgil hinnatakse märkimisväärsust kasumi või kahjumi ja varade kogusumma või kohustiste kogusumma suhtes või kui õiglase väärtuse muutused kajastatakse muus koondkasumis, omakapitali kogusumma suhtes.

(Majandus)üksus esitab käesoleva paragrahviga nõutava kvantitatiivse avalikustatava teabe tabeli formaadis, välja arvatud kui muu formaat on sobivam.

Paragrahv 39 muudetakse. Paragrahv 44G lisatakse.

Likviidsusrisk

39

(Majandus)üksus avalikustab:

a)

mittetuletis-finantskohustiste (sealhulgas väljaantud finantsgarantiilepingute) lunastustähtaja analüüsi, mis näitab järelejäänud lepingupõhiseid lunastustähtaegu.

b)

tuletis-finantskohustiste lunastustähtaja analüüsi. Lunastustähtaja analüüs hõlmab nende tuletis-finantskohustiste järelejäänud lepingupõhiseid lunastustähtaegu, mille puhul lepingupõhised lunastustähtajad on olulised rahavoogude ajastamisest arusaamiseks (vt paragrahv B11B).

c)

kirjelduse, kuidas ta juhib punktides a ja b olevat likviidsusriski.

JÕUSTUMISKUUPÄEV JA ÜLEMINEK

44G

Finantsinstrumentide kohta avalikustatava teabe täiustamine (IFRS 7 muudatused), mis on välja antud märtsis 2009, muutis paragrahve 27, 39 ja B11 ning lisas paragrahvid 27A, 27B, B10A ja B11A–B11F. (Majandus)üksus rakendab neid muudatusi 1. jaanuaril 2009 või hiljem algavate aruandeaastate suhtes. Esimesel rakendamise aastal ei pea (majandus)üksus esitama võrdlusinformatsiooni muudatustega nõutud avalikustatava teabe suhtes. Varasem rakendamine on lubatud. Kui (majandus)üksus rakendab muudatusi varasema perioodi suhtes, avalikustab ta selle asjaolu.

Lisa A

Mõisted

Järgmine mõiste muudetakse.

Likviidsusrisk

Risk, et (majandus)üksusel tekib raskusi oma finantskohustistega seotud kohustuste täitmisel, mida arveldatakse raha või muu finantsvara üleandmisega.

Lisa B

Rakendusjuhis

Pealkiri ja paragrahv B11 muudetakse. Paragrahvid B10A ja B11A–B11F lisatakse ning paragrahvid B12–B16 muudetakse kehtetuks. Paragrahvid B12 ja B13 asendatakse paragrahvi B11C punktidega a ja b. Paragrahvid B14 ja B16 asendatakse paragrahviga B11D.

Finantsinstrumentidest tulenevate riskide olemus ja ulatus (paragrahvid 31–42)

Kvantitatiivne likviidsusriski kohta avalikustatav teave (paragrahvi 34 punkt a ning paragrahvi 39 punktid a ja b)

B10A

Kooskõlas paragrahvi 34 punktiga a avalikustab (majandus)üksus summaarsed kvantitatiivsed andmed oma likviidsusriski avatuse kohta juhtkonna võtmeisikutele sisemiselt antava teabe alusel. (Majandus)üksus selgitab, kuidas need andmed kindlaks määratakse. Kui nendes andmetes sisalduva raha (või muu finantsvara) väljamaksed võiksid kas:

a)

esineda märkimisväärselt varem, kui on andmetes näidatud, või

b)

esineda andmetes näidatud summadest märkimisväärselt erinevates summades (näiteks tuletisinstrument, mis sisaldub andmetes netoarvelduse alusel, kuid mille puhul on vastaspoolel valikuõigus nõuda brutoarveldust),

märgib (majandus)üksus selle asjaolu ja esitab kvantitatiivset teavet, mis võimaldab tema finantsaruannete kasutajatel hinnata selle riski ulatust, välja arvatud juhul, kui see teave sisaldub paragrahvi 39 punktiga a või b nõutud lepingupõhise lunastustähtaja analüüsides.

B11

Koostades paragrahvi 39 punktides a ja b nõutavat lunastustähtaja analüüsi, kasutab (majandus)üksus oma hinnangut määrates sobiva ajavahemike arvu. Näiteks võiks (majandus)üksus otsustada, et sobivad oleksid järgmised ajavahemikud:

a)

mitte hiljem kui üks kuu;

b)

üle ühe kuu, kuid mitte hiljem kui kolm kuud;

c)

üle kolme kuu, kuid mitte hiljem kui üks aasta; ja

d)

üle ühe aasta, kuid mitte hiljem kui viis aastat.

B11A

Paragrahvi 39 punktide a ja b punktide järgimisel ei tohi (majandus)üksus eraldada varjatud tuletisinstrumenti hübriid(sega)finantsinstrumendist. Sellise instrumendi puhul järgib (majandus)üksus paragrahvi 39 punkti a.

B11B

Paragrahvi 39 punktiga b nõutakse, et (majandus)üksus avalikustab tuletisfinantskohustiste kvantitatiivse lunastustähtaja analüüsi, mis näitab järelejäänud lepingupõhiseid lunastustähtaegu, kui lepingupõhised lunastustähtajad on olulised rahavoogude ajastusest arusaamiseks. Nii oleks see näiteks alljärgneva puhul:

a)

intressivahetusleping (intressi-swap) järelejäänud lunastustähtajaga viis aastat muutuva määraga finantsvara või -kohustise rahavoogude riskimaandamisinstrumendina.

b)

kõik laenukohustused.

B11C

Paragrahvi 39 punktidega a ja b nõutakse, et (majandus)üksus avalikustab mõningate finantskohustiste järelejäänud lepingupõhiste lunastustähtaegade analüüsi. Selles:

a)

kui osapoolel on valida, millal summa tasuda, jaotatakse kohustis kõige varasemasse perioodi, mil (majandus)üksuselt võidakse tasumist nõuda. Näiteks kajastatakse nõudmiseni finantskohustised (näiteks nõudmiseni hoiused) kõige varasemas ajavahemikus.

b)

kui (majandus)üksus on kohustatud tasuma summad osamaksetena, jaotatakse iga osamakse kõige varasemasse perioodi, mil (majandus)üksuselt võidakse tasumist nõuda. Näiteks kajastatakse väljavõtmata laenukohustus ajavahemikus, millesse jääb kõige varasem kuupäev, kui see võidakse tagasi nõuda.

c)

väljaantud finantsgarantiilepingute puhul jaotatakse garantii maksimumsumma varaseimasse perioodi, mil garantiid võidakse sisse nõuda.

B11D

Paragrahvi 39 punktidega a ja b kohaselt lunastustähtaja analüüsides avalikustatud lepingupõhised summad on lepingupõhised diskonteerimata rahavood, näiteks:

a)

kapitalirendikohustused brutona (enne finantskulude lahutamist);

b)

forvard-tehingutes kokkulepitud hinnad finantsvarade ostmiseks raha eest;

c)

netosummad makstava-ujuva/saadava-fikseeritud intressivahetuslepingutest (intressi-swap), mille puhul vahetatakse netorahavooge;

d)

lepingupõhised summad, mis tuleb vahetada tuletisfinantsinstrumendis (näiteks valuutavahetuslepingus (valuuta-swap)), mille puhul vahetatakse brutorahavooge; ja

e)

bruto laenukohustused.

Sellised diskonteerimata rahavood erinevad finantsseisundi aruandes kajastatud summast, sest selles aruandes toodud summa põhineb diskonteeritud rahavoogudel. Kui tasumisele kuuluv summa ei ole fikseeritud määraga, määratakse avalikustatav summa vastavalt aruandeperioodi lõpul valitsenud tingimustele. Näiteks, kui tasuda tulev summa muutub indeksi alusel, võib avalikustatav summa põhineda indeksi tasemel perioodi lõpu seisuga.

B11E

Paragrahvi 39 punktiga c nõutakse, et (majandus)üksus kirjeldab, kuidas ta juhib paragrahvi 39 punktidega a ja b nõutavas kvantitatiivses teabes avalikustatud objektide likviidsusriski. (Majandus)üksus avalikustab enda poolt likviidsusriski juhtimiseks hoitavate finantsvarade (nt finantsvarad, mis on hõlpsasti müüdavad või loovad eeldatavasti rahavoogusid, et vastata raha väljamaksetele finantskohustistelt) lunastustähtaja analüüsi, kui see teave on vajalik võimaldamaks tema finantsaruannete kasutajatel hinnata likviidsusriski olemust ja ulatust.

B11F

Muud tegurid, mida (majandus)üksus võib arvestada paragrahvi 39 punktis c nõutava avalikustamise tegemisel, hõlmavad seda, kuid mitte ainult, kas (majandus)üksus:

a)

on võtnud laenukohustusi (nt kommertspaberid) või muid krediidiliine (nt valmisolek krediiti saada), mida ta saab kasutada, et vastata likviidsuse vajadustele;

b)

omab hoiuseid keskpankades, et vastata likviidsuse vajadustele;

c)

omab mitmesuguseid finantseerimisallikaid;

d)

omab märkimisväärseid likviidsusriski kontsentratsioone kas oma varades või finantseerimisallikates;

e)

omab sisekontrolli protsesse ja võimalike eriolukordade plaane likviidsusriski juhtimiseks;

f)

omab instrumente, mis sisaldavad kiirendatud tagasimaksmise tähtaegu (nt (majandus)üksuse krediidireitingu alandamise korral);

g)

omab instrumente, mis võivad nõuda tagatise seadmist (nt lisatagatise nõue tuletisinstrumentide korral);

h)

omab instrumente, mis lubab (majandus)üksusel otsustada, kas ta arveldab oma finantskohustised raha (või muu finantsvara) üleandmisega või oma aktsiate üleandmisega; või

i)

omab instrumente, mille suhtes kehtivad põhitasaarvelduskokkulepped.

B12-B16

[Muudetud kehtetuks]

Rahvusvahelise finantsaruandlusstandardi 4

Kindlustuslepingud muudatus

Paragrahvi 39 punkt d muudetakse.

AVALIKUSTAMINE

Kindlustuslepingutest tulenevate riskide olemus ja ulatus

39

d)

teave krediidiriski, likviidsusriski ja tururiski kohta, mida nõutaks IFRS 7 paragrahvidega 31-42, kui kindlustuslepingud oleksid IFRS 7 rakendusalas. Kuid:

i)

kindlustusandjal ei ole kohustuslik esitada IFRS 7 paragrahvi 39 punktidega a ja b nõutavaid lunastustähtaja analüüse, kui ta avalikustab selle asemel teabe kajastatud kindlustuskohustistest tulenevate neto raha väljamaksete hinnangulise ajastuse kohta. See võib toimuda analüüsi vormis, finantsseisundi aruandes kajastatud summade hinnangulise ajastuse järgi.

ii)


1.12.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 314/27


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1166/2009,

30. november 2009,

millega muudetakse ja parandatakse määrust (EÜ) nr 606/2009, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 479/2008 teatavad rakenduseeskirjad seoses viinamarjasaaduste kategooriate, veinivalmistustavade ja asjaomaste piirangutega

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus), (1) eriti selle artikli 113d lõiget 2 ja artikli 121 kolmandat ja neljandat lõiku,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni määruses (EÜ) nr 606/2009 (2) on viidatud kaitstud päritolunimetustele „Prosecco di Conegliano Valdobbiadene” ja „Montello e Colli Asolani”. Itaalia valitsuse 17. juuli 2009. aasta õigusaktiga, mis avaldati 28. juulil 2009 Itaalia Vabariigi Teatajas (Gazzetta Ufficiale della Repubblica italiana) nr 173, asendati need nimetused kaitstud päritolunimetustega „Prosecco”, „Conegliano Valdobbiadene – Prosecco”, „Colli Asolani – Prosecco” ja „Asolo – Prosecco”.

(2)

Nimetatud õigusakti alusel asendati viinamarjasordi nimetus „Prosecco” nimetusega „Glera”. Et vältida päritolunimetuse „Prosecco” ja kõnealuse viinamarjasordi segiajamist, tuleks määruses (EÜ) nr 606/2009 asendada viinamarjasordile viitamisel sõna „Prosecco” sõnaga „Glera”.

(3)

Itaalia võimud on ametlikult teatanud, et viinamarjasorti „Prosecco/Glera” ei ole lubatud kasvatada Trentino-Alto Adige piirkonnas. Seepärast ei tohiks määruses (EÜ) nr 606/2009 seda piirkonda kõnealuse sordi võimaliku tootmispiirkonnana nimetada.

(4)

Määruse (EÜ) nr 606/2009 I lisa A osa liites 7 (nõuded elektrodialüüsi puhul) on viga. Simulandi piirmäär peab olema väljendatud ühikutes μg/l ja mitte g/l.

(5)

Määrust (EÜ) nr 606/2009 tuleks vastavalt muuta ja parandada.

(6)

Määrus (EÜ) nr 606/2009 hakkas kehtima 1. augustist 2009. Et tagada kooskõla Itaalia Vabariigi õigusaktidega ning ühtse veinivalmistustava järgimine 2009. aasta saagi puhul, tuleb kõnealuseid muudatusi ja parandusi kohaldada tagasiulatuvalt alates 1. augustist 2009.

(7)

Käesolevas määruses sätestatavad meetmed on kooskõlas määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 195 lõike 3 kohaselt esitatud regulatiivkomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 606/2009 muutmine

Määruse (EÜ) nr 606/2009 II lisa muudetakse järgmiselt.

1)

B osa punkti 4 alapunkti a teine lause asendatakse järgmise lausega:

„Siiski võib aromaatsete kvaliteetvahuveinide valmistamisel kasutada traditsiooniliselt kuvee osisena ka veine, mis on saadud Veneto ja Friuli-Venezia Giulia piirkondadest korjatud „Glera” sordi viinamarjadest;”.

2)

C osa muudetakse järgmiselt:

a)

punkt 2 asendatakse järgmisega:

„2.

Siiski võib kaitstud päritolunimetust „Prosecco”, „Conegliano Valdobbiadene – Prosecco”, „Colli Asolani – Prosecco” ja „Asolo – Prosecco” kandvate ja ühest viinamarjasordist valmistatud kvaliteetvahuveinide puhul olla kuvee üldalkoholisisalduse alammäär 8,5 mahuprotsenti.”;

b)

punkti 9 alapunkti a teine lause asendatakse järgmise lausega:

„Erandina võib kaitstud päritolunimetusega aromaatse kvaliteetvahuveini valmistamiseks kasutada kuvee osisena ka veine, mis on saadud „Prosecco”, „Conegliano-Valdobbiadene – Prosecco”, „Colli Asolani – Prosecco” ja „Asolo – Prosecco” kaitstud päritolunimetuse piirkonnast korjatud „Glera” sordi viinamarjadest;”.

3)

Liites 1 lisatakse sõna „Girò N” järele sõna „Glera” ning jäetakse välja sõna „Prosecco”.

Artikkel 2

Määruse (EÜ) nr 606/2009 parandamine

Määruse (EÜ) nr 606/2009 I lisa A osa liite 7 punkti 1.4 kuuenda lõigu kolmas lause asendatakse järgmise lausega:

„Kõikide komponentide sisaldus simulandis peab olema kokku alla 50 μg/l.”

Artikkel 3

Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. augustist 2009.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 30. november 2009

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Mariann FISCHER BOEL


(1)  ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.

(2)  ELT L 193, 24.7.2009, lk 1.


1.12.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 314/29


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1167/2009,

30. november 2009,

millega keeldutakse lubamast toidu kohta teatavate haigestumise riski vähendamisele ning laste arengule ja tervisele viitavate tervisealaste väidete esitamist

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta määrust (EÜ) nr 1924/2006 toidu kohta esitatavate toitumis- ja tervisealaste väidete kohta, (1) eriti selle artikli 17 lõiget 3,

ning arvestades järgmist:

(1)

Vastavalt määrusele (EÜ) nr 1924/2006 on keelatud esitada toidu kohta tervisealaseid väiteid, kui komisjon ei ole kõnealuse määruse kohaselt neile luba andnud ja kui need väited ei ole esitatud lubatud väidete nimekirjas.

(2)

Määruses (EÜ) nr 1924/2006 on ka sätestatud, et tervisealaste väidete loataotlusi võivad toidukäitlejad esitada liikmesriigi pädevale asutusele. Liikmesriigi pädev asutus edastab nõuetekohased taotlused Euroopa Toiduohutusametile (edaspidi „toiduohutusamet”).

(3)

Pärast taotluse kättesaamist peab toiduohutusamet taotlusest viivitamata teavitama teisi liikmesriike ja komisjoni ning esitama asjaomase tervisealase väite kohta arvamuse.

(4)

Komisjon peab tervisealaste väidete lubamise kohta otsuse tegemisel võtma arvesse toiduohutusameti arvamust.

(5)

13. veebruaril 2009 said komisjon ja liikmesriigid toiduohutusametilt neli arvamust tervisealaste väidete loataotluste kohta. 16. märtsil 2009 said komisjon ja liikmesriigid toiduohutusametilt ühe arvamuse tervisealase väite loataotluse kohta.

(6)

Kaks arvamust olid seotud määruse (EÜ) nr 1924/2006 artikli 14 lõike 1 punktis a osutatud haigestumise riski vähendamise väidete taotlustega ning kolm arvamust olid seotud määruse (EÜ) nr 1924/2006 artikli 14 lõike 1 punktis b osutatud laste arengule ja tervisele viitavate tervisealaste väidete taotlustega. Neist ühe tervisealase väite loataotluse kohta tehakse otsus edaspidi.

(7)

Pärast seda, kui UNICER Bebidas de Portugal SGPS oli esitanud määruse (EÜ) nr 1924/2006 artikli 14 lõike 1 punkti a kohase taotluse, pidi toiduohutusamet esitama arvamuse tervisealase väite kohta seoses mineraalvee Melgaço® veresuhkrutaset vähendava mõjuga (küsimus nr EFSA-Q-2008-219)  (2). Taotleja esitatud väide oli sõnastatud järgmiselt: „Mineraalvee Melgaço korrapärane tarbimine alandab organismi veresuhkrutaset”.

(8)

Esitatud andmete põhjal järeldas toiduohutusamet, et mineraalvee Melgaço® tarbimise ja väidetava mõju vahel ei ole põhjuslikku seost kindlaks tehtud. Kuna kõnealune tervisealane väide ei vasta määruses (EÜ) nr 1924/2006 sätestatud nõuetele, ei tohiks lubada seda esitada.

(9)

Pärast seda, kui Ocean Spray International Services (Ühendkuningriik) oli esitanud määruse (EÜ) nr 1924/2006 artikli 14 lõike 1 punkti a kohase taotluse, pidi toiduohutusamet esitama arvamuse tervisealase väite kohta seoses toote Ocean Spray Cranberry Products® mõjuga naiste kuseteede põletikule (küsimus nr EFSA-Q-2008-117)  (3). Taotleja esitatud väide oli sõnastatud järgmiselt: „Ocean Spray toodete korrapärane tarbimine kaks korda päevas (doos sisaldab keskmiselt 80 mg jõhvikast saadud proantotsüanidiine) aitab vähendada naiste kuseteede põletiku riski, pärssides teatavate bakterite kinnitumist kuseteedes”.

(10)

Esitatud andmete põhjal järeldas toiduohutusamet, et toote Ocean Spray Cranberry Products® tarbimise ja väidetava mõju vahel ei ole põhjuslikku seost kindlaks tehtud. Kuna kõnealune tervisealane väide ei vasta määruses (EÜ) nr 1924/2006 sätestatud nõuetele, ei tohiks lubada seda esitada.

(11)

Pärast seda, kui Soremartec Italia S.R.L. oli esitanud määruse (EÜ) nr 1924/2006 artikli 14 lõike 1 punkti b kohase taotluse, pidi toiduohutusamet esitama arvamuse tervisealase väite kohta seoses toote Kinder Chocolate® mõjuga kasvule (küsimus nr EFSA-Q-2008-283)  (4). Taotleja esitatud väide oli sõnastatud järgmiselt: „Kinder Chocolate – šokolaad, mis aitab kasvada”.

(12)

Esitatud andmete põhjal järeldas toiduohutusamet, et toote Kinder Chocolate® tarbimise ja väidetava mõju vahel ei ole põhjuslikku seost kindlaks tehtud. Kuna kõnealune tervisealane väide ei vasta määruses (EÜ) nr 1924/2006 sätestatud nõuetele, ei tohiks lubada seda esitada.

(13)

Pärast seda, kui Plada Industriale S.R.L. oli esitanud määruse (EÜ) nr 1924/2006 artikli 14 lõike 1 punkti b kohase taotluse, pidi toiduohutusamet esitama arvamuse tervisealase väite kohta seoses bioaktiivete koostisosadega jätkupiimasegude mõjuga seedekulgla vaevustele (küsimus nr EFSA-Q-2008-270)  (5). Taotleja esitatud väide oli sõnastatud järgmiselt: „Aitab seedekulgla kergemate probleemide puhul (gaasivalud, kõhukinnisus, seedeprobleemid)”.

(14)

Esitatud andmete põhjal järeldas toiduohutusamet, et DHA ja ARA tarbimise ja väidetava mõju vahel ei ole põhjuslikku seost kindlaks tehtud. Kuna kõnealune tervisealane väide ei vasta määruses (EÜ) nr 1924/2006 sätestatud nõuetele, ei tohiks lubada seda esitada.

(15)

Märkusi, mis komisjon sai taotlejatelt ja üldsuse esindajatelt määruse (EÜ) nr 1924/2006 artikli 16 lõike 6 kohaselt, on käesolevas määruses sätestatud meetmete kindlaksmääramisel arvesse võetud.

(16)

Kooskõlas määruse (EÜ) nr 1924/2006 artikli 28 lõikega 6 võib kõnealuse määruse artikli 14 lõike 1 punktis b osutatud tervisealaseid väiteid, mida käesoleva määrusega ei ole heaks kiidetud, jätkuvalt kasutada kuni kuue kuu jooksul pärast määruse (EÜ) nr 1924/2006 artikli 17 lõike 3 kohase otsuse vastuvõtmist. Kuna aga kõnealused taotlused esitati pärast 19. jaanuari 2008, ei ole artikli 28 lõike 6 punktis b sätestatud nõue täidetud ning selle artikliga ettenähtud üleminekuaega ei saa kohaldada. Seega tuleks ette näha kuuekuuline üleminekuaeg selleks, et võimaldada toidukäitlejatel teha käesolevas määruses sätestatud nõuete täitmiseks vajalikud kohandused.

(17)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Käesoleva määruse lisas esitatud tervisealaseid väiteid ei lisata määruse (EÜ) nr 1924/2006 artikli 14 lõike 1 kohasesse ühenduse lubatud väidete nimekirja.

Määruse (EÜ) nr 1924/2006 artikli 14 lõike 1 punktis b osutatud ning käesoleva määruse lisas esitatud tervisealaste väidete kasutamist võib jätkata kuue kuu jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 30. november 2009

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Androulla VASSILIOU


(1)  ELT L 404, 30.12.2006, lk 9.

(2)  EFSA Teataja (2009) 944, 1–9.

(3)  EFSA Teataja (2009) 943, 1–16.

(4)  EFSA Teataja (2009) 940, 1–8.

(5)  EFSA Teataja (2009) 939, 1–10.


LISA

TAGASILÜKATUD TERVISEALASED VÄITED

Kohaldamine – määruse (EÜ) nr 1924/2006 asjakohased sätted

Toitaine, aine, toit või toidugrupp

Väide

EFSA arvamuse viide

Artikli 14 lõike 1 punkt a: haigestumise riski vähendamisele viitav tervisealane väide

Melgaço® mineraalvesi

Mineraalvee Melgaço korrapärane tarbimine alandab organismi veresuhkrutaset

Q-2008-219

Artikli 14 lõike 1 punkt a: haigestumise riski vähendamisele viitav tervisealane väide

Ocean Spray Cranberry Products®

Ocean Spray toodete korrapärane tarbimine kaks korda päevas (doos sisaldab keskmiselt 80 mg jõhvikast saadud proantotsüanidiine) aitab vähendada naiste kuseteede põletiku riski, pärssides teatavate bakterite kinnitumist kuseteedes

Q-2008-117

Artikli 14 lõike 1 punkt b: tervisealane väide, milles osutatakse laste arengule ja tervisele

Kinder Chocolate®

Kinder Chocolate – šokolaad, mis aitab kasvada

Q-2008-283

Artikli 14 lõike 1 punkt b: tervisealane väide, milles osutatakse laste arengule ja tervisele

Jätkupiimasegud, mille koostisesse kuuluvad kindlaksmääratud kombinatsioonis lühikese ahelaga galakto-oligosahhariidid, hapendatud piim, nukleotiidid ja beeta-palmitaat

Aitab seedekulgla kergemate probleemide puhul (gaasivalud, kõhukinnisus, seedeprobleemid)

Q-2008-270


1.12.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 314/32


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1168/2009,

30. november 2009,

millega keeldutakse lubamast toidu kohta teatavate tervisealaste väidete, välja arvatud haigestumise riski vähendamisele ning laste arengule ja tervisele viitavate väidete esitamist

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta määrust (EÜ) nr 1924/2006 toidu kohta esitatavate toitumis- ja tervisealaste väidete kohta, (1) eriti selle artikli 18 lõiget 5,

ning arvestades järgmist:

(1)

Vastavalt määrusele (EÜ) nr 1924/2006 on keelatud esitada toidu kohta tervisealaseid väiteid, kui komisjon ei ole kõnealuse määruse kohaselt neile luba andnud ja kui need väited ei ole esitatud lubatud väidete nimekirjas.

(2)

Määruses (EÜ) nr 1924/2006 on ka sätestatud, et toidukäitlejad võivad esitada tervisealaste väidete lubamise taotlusi liikmesriigi pädevale asutusele. Liikmesriigi pädev asutus edastab need taotlused Euroopa Toiduohutusametile (edaspidi „amet”).

(3)

Pärast taotluse kättesaamist peab amet viivitamata teavitama teisi liikmesriike ja komisjoni ning esitama asjaomase tervisealase väite kohta arvamuse.

(4)

Komisjon peab tervisealaste väidete lubamise kohta otsuse tegemisel võtma arvesse ameti arvamust.

(5)

Pärast seda, kui Brudy Technology S.L oli 9. oktoobril 2008 esitanud määruse (EÜ) nr 1924/2006 artikli 13 lõike 5 kohase taotluse, pidi amet esitama arvamuse tervisealase väite kohta, mis on seotud Algatrium® mõjuga organismi antioksüdatiivsele kaitsele (küsimus nr EFSA-Q-2008-705) (2). Taotleja esitatud väide oli sõnastatud järgmiselt: „Algatrium® tugevdab organismi antioksüdatiivset kaitset: ainulaadne toitaine, mis tugevdab rakkude antioksüdatiivset kaitset ning mille mõju inimestele on teaduslikult tõestatud.”

(6)

Komisjon ja liikmesriigid said 16. märtsil 2009 ameti teadusliku arvamuse, milles jõuti esitatud andmete alusel järeldusele, et Algatrium® tarbimise ja väidetud mõju vahel ei ole tuvastatud põhjuslikku seost. Kuna kõnealune tervisealane väide ei vasta määruses (EÜ) nr 1924/2006 sätestatud nõuetele, ei saa seda järelikult lubada.

(7)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmete kindlaksmääramisel on arvesse võetud taotlejate ja avalikkuse esindajate märkusi, mis on komisjonile edastatud vastavalt määruse (EÜ) nr 1924/2006 artikli 16 lõikele 6.

(8)

Tervisealane väide „Algatrium® tugevdab organismi antioksüdatiivset kaitset: ainulaadne toitaine, mis tugevdab rakkude antioksüdatiivset kaitset ning mille mõju inimestele on teaduslikult tõestatud.” kujutab endast määruse (EÜ) nr 1924/2006 artikli 13 lõike 1 punktis a osutatud tervisealast väidet ning seega kohaldatakse selle suhtes kõnealuse määruse artikli 28 lõikes 5 sätestatud üleminekumeetmeid. Kuna amet jõudis järeldusele, et Algatrium® tarbimise ja väidetud mõju vahel ei ole tuvastatud põhjuslikku seost, ei vasta väide määruse (EÜ) nr 1924/2006 nõuetele ning järelikult ei saa selle suhtes kohaldada kõnealuse määruse artikli 28 lõikega 5 ettenähtud üleminekuaega. Tuleks ette näha kuuekuuline üleminekuaeg selleks, et võimaldada toidukäitlejatel teha käesolevas määruses sätestatud nõuete täitmiseks vajalikud kohandused.

(9)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Käesoleva määruse lisas esitatud tervisealast väidet ei lisata määruse (EÜ) nr 1924/2006 artikli 13 lõike 3 kohasesse ühenduse lubatud väidete nimekirja.

Kõnealuse tervisealase väite kasutamist võib siiski jätkata kuue kuu jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 30. november 2009

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Androulla VASSILIOU


(1)  ELT L 404, 30.12.2006, lk 9.

(2)  The EFSA Journal (2009) 942, 1–9.


LISA

TAGASILÜKATUD TERVISEALANE VÄIDE

Kohaldamine – määruse (EÜ) nr 1924/2006 asjakohased sätted

Toitaine, aine, toit või toidugrupp

Väide

EFSA arvamuse viide

Artikli 13 lõike 5 kohane tervisealane väide, mis põhineb uutel teaduslikel andmetel ja/või sisaldab konfidentsiaalsete andmete kaitse taotlust

Algatrium®

Algatrium® tugevdab organismi antioksüdatiivset kaitset: ainulaadne toitaine, mis tugevdab rakkude antioksüdatiivset kaitset ning mille mõju inimestele on teaduslikult tõestatud.

Q-2008-705


1.12.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 314/34


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1169/2009,

30. november 2009,

millega muudetakse määrust (EÜ) nr 353/2008, millega kehtestatakse rakenduseeskirjad selle kohta, kuidas taotleda tervisealaste väidete esitamise lubasid Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1924/2006 artiklis 15 sätestatu kohaselt

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta määrust (EÜ) nr 1924/2006 toidu kohta esitatavate toitumis- ja tervisealaste väidete kohta, (1) eelkõige selle artikli 15 lõiget 4,

olles konsulteerinud Euroopa Toiduohutusametiga

ning arvestades järgmist:

(1)

Tagamaks seda, et Euroopa Toiduohutusametile (edaspidi „amet”) esitataks kõikidest toidu kohta esitatud tervisealaste väidete kategooriatest ainult sellised tervisealased väited, mida on lubatud esitada toitude kohta ja mis vastavad määruses (EÜ) nr 1924/2006 esitatud tingimustele ning mille suhtes kohaldataks seega loa andmise menetlust, tuleb sätestada tingimused, mille täitmise korral võib tervisealaseid väiteid käsitlevaid taotlusi lugeda kehtivaiks, ja täpsustada liikmesriikide vastutus selles osas kooskõlas määruse (EÜ) nr 1924/2006 artikli 15 lõikega 2 ja artikli 18 lõikega 3.

(2)

Määruse (EÜ) nr 1924/2006 artikli 20 kohaselt tuleb läbipaistvuse tagamiseks registris avaldada nii loa saanud kui ka tagasi lükatud väidete loetelu. Eesmärk on, nagu selgitatakse määruse (EÜ) nr 1924/2006 põhjenduses 31, hoida ära selliste väidete korduvad taotlused, mida on juba hinnatud ja mille suhtes on juba kohaldatud loa andmise menetlust. Seetõttu tuleb täpsustada lisaks nõude esitamise korrale ka taotluste tagasivõtmise eeskirjad ja tagasivõtmisnõude esitamise tähtaeg.

(3)

Taotlejal tuleks lubada taotlust tagasi võtta ainult seni, kuni amet ei ole võtnud vastu arvamust kooskõlas määruse (EÜ) nr 1924/2006 artikli 16 lõikega 1 või artikli 18 lõikega 3. Selline tähtaeg on vajalik selle tõttu, et ameti hinnangutest väidete kohta oleks kasu, et loa andmise ja väidete tagasi lükkamise menetlus oleks tõhus ning et ära hoida juba hinnatud väidete kohta taotluste esitamist. Seetõttu võib vaid käesolevas määruses sätestatud tingimuste kohaselt esitatud taotluse tagasivõtmise nõude põhjal lõpetada menetluse, mis vastasel korral jätkub pärast seda, kui amet on esitanud arvamuse.

(4)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Komisjoni määrust (EÜ) nr 353/2008 (2) muudetakse järgmiselt:

1)

artikli 7 järele lisatakse järgmine artikkel 7a:

„Artikkel 7a

Liikmesriigis taotluse kehtivuse kontrollimine

1.   Kooskõlas määruse (EÜ) nr 1924/2006 artikli 15 lõike 2 punktiga a ja artikli 18 lõikega 3 peab liikmesriik enne ametile taotluse esitamist kontrollima taotluse kehtivust.

2.   Lõike 1 kohaldamisel peab liikmesriigi pädev asutus kontrollima, kas määruse (EÜ) nr 1924/2006 artikli 15 või 18 kohaselt esitatud taotlus sisaldab kõnealuse määruse artikli 15 lõikes 3 osutatud andmeid.

3.   Liikmesriigi pädev asutus kontrollib ka seda,

i)

kas tervisealane väide määruse (EÜ) nr 1924/2006 artikli 15 kohaselt esitatud taotluse puhul on tervisealane väide haigestumise riski vähendamise kohta või laste arengule ja tervisele viitav tervisealane väide;

ii)

kas määruse (EÜ) nr 1924/2006 artikli 18 kohaselt esitatud taotluse puhul on tervisealane väide selline tervisealane väide, nagu osutatud kõnealuse määruse artikli 13 lõikes 5, välja arvatud laste arengule ja tervisele viitavad tervisealased väited.”;

2)

artikli 7a järele lisatakse järgmine artikkel 7b:

„Artikkel 7b

Taotluse tagasivõtmine

1.   Määruse (EÜ) nr 1924/2006 artikli 15 või 18 kohaselt esitatud taotluse võib taotleja tagasi võtta seni, kuni amet ei ole võtnud vastu määruse (EÜ) nr 1924/2006 artikli 16 lõike 1 või artikli 18 lõike 3 kohast arvamust.

2.   Taotluse tagasivõtmise nõue tuleb esitada sellele liikmesriigi pädevale asutusele, kellele määruse (EÜ) nr 1924/2006 artikli 15 lõike 2 ja artikli 18 lõike 2 kohaselt taotlus esitati.

3.   Liikmesriigi pädev asutus peab tagasivõtmisest viivitamata teavitama ametit, komisjoni ja teisi liikmesriike. Menetlus lõpetatakse ainult siis, kui taotlus võetakse tagasi lõikes 1 ja käesolevas lõikes esitatud tingimuste kohaselt.”

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 30. november 2009

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Androulla VASSILIOU


(1)  ELT L 404, 30.12.2006, lk 9.

(2)  ELT L 109, 19.4.2008, lk 11.


1.12.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 314/36


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1170/2009,

30. november 2009,

millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2002/46/EÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1925/2006 seoses loeteludega, milles on esitatud vitamiinid ja mineraaltoitained ja nende ühendid, mida võib lisada toidule, sealhulgas toidulisanditele

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. juuni 2002. aasta direktiivi 2002/46/EÜ toidulisandeid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta, (1) eriti selle artikli 4 lõiget 5,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta määrust (EÜ) nr 1925/2006 vitamiinide, mineraaltoitainete ja teatud muude ainete toidule lisamise kohta, (2) eriti selle artikli 3 lõiget 3,

olles konsulteerinud Euroopa Toiduohutusametiga

ning arvestades järgmist:

(1)

Direktiivi 2002/46/EÜ I ja II lisas on esitatud toidulisandite valmistamisel lubatud vitamiinide ja mineraaltoitainete ning nende vastavate ühendite loetelud. Nende loetelude muudatused võetakse vastu vastavalt kõnealuse direktiivi artiklile 4 ja artikli 13 lõikes 3 nimetatud korras.

(2)

Määruse (EÜ) nr 1925/2006 I ja II lisas on esitatud toidule lisada lubatud vitamiinide ja mineraaltoitainete ning nende vastavate ühendite loetelud. Nende loetelude muudatused võetakse vastu vastavalt kõnealuse määruse artiklile 3 ja artikli 14 lõikes 3 nimetatud korras.

(3)

Euroopa Toiduohutusamet on andnud hinnangu uutele vitamiinide ja mineraaltoitainete ühenditele. Ained, mis on saanud positiivse teadusliku hinnangu ja mis vastavad direktiivi 2002/46/EÜ ja määruse (EÜ) nr 1925/2006 nõuetele, tuleks lisada nende õigusaktide vastavatesse loeteludesse.

(4)

Konsulteeriti huvitatud isikutega ja võeti arvesse saadud märkusi.

(5)

Mõne vitamiini- ja mineraaltoitaineühendi määratlemiseks on asjakohane sätestada tehniline kirjeldus vastavalt Euroopa Toiduohutusameti teaduslikule hinnangule.

(6)

Seepärast tuleks direktiivi 2002/46/EÜ ja määrust (EÜ) nr 1925/2006 vastavalt muuta.

(7)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Direktiivi 2002/46/EÜ I ja II lisa asendatakse käesoleva määruse I ja II lisas esitatud tekstidega.

Artikkel 2

Määrust (EÜ) nr 1925/2006 muudetakse järgmiselt:

1)

I lisas lisatakse loetelu punkti 2 sõna „Boor”;

2)

II lisa asendatakse käesoleva määruse III lisa tekstiga.

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 30. november 2009

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Androulla VASSILIOU


(1)  EÜT L 183, 12.7.2002, lk 51.

(2)  ELT L 404, 30.12.2006, lk 26.


I LISA

„I LISA

Vitamiinid ja mineraaltoitained, mida võib kasutada toidulisandite valmistamisel

1.   Vitamiinid

Vitamiin A (μg RE)

Vitamiin D (μg)

Vitamiin E (mg α-TE)

Vitamiin K (μg)

Vitamiin B1 (mg)

Vitamiin B2 (mg)

Niatsiin (mg NE)

Pantoteenhape (mg)

Vitamiin B6 (mg)

Foolhape (μg) (1)

Vitamiin B12 (μg)

Biotiin (μg)

Vitamiin C (mg)

2.   Mineraaltoitained

Kaltsium (mg)

Magneesium (mg)

Raud (mg)

Vask (μg)

Jood (μg)

Tsink (mg)

Mangaan (mg)

Naatrium (mg)

Kaalium (mg)

Seleen (μg)

Kroom (μg)

Molübdeen (μg)

Fluoriid (mg)

Kloriid (mg)

Fosfor (mg)

Boor (mg)

Räni (mg)


(1)  „Foolhape” on komisjoni 28. oktoobri 2008. aasta direktiivi 2008/100/EÜ (millega muudetakse nõukogu direktiivi 90/496/EMÜ (toidu toitumisalase teabega märgistamise kohta) soovituslike päevaste koguste, energiasisalduse arvutamise koefitsientide ja mõistete osas) I lisas toidu toitumisalase teabega märgistamise eesmärgil esitatud mõiste ja see hõlmab kõiki folaatide vorme.”


II LISA

„II LISA

Vitamiinid ja mineraaltoitained, mida võib kasutada toidulisandite valmistamisel

A.   Vitamiinid

1.   VITAMIIN A

a)

retinool

b)

retinüülatsetaat

c)

retinüülpalmitaat

d)

beeta-karoteen

2.   VITAMIIN D

a)

kolekaltsiferool

b)

ergokaltsiferool

3.   VITAMIIN E

a)

D-alfa-tokoferool

b)

DL-alfa-tokoferool

c)

D-alfa-tokoferüülatsetaat

d)

DL-alfa-tokoferüülatsetaat

e)

D-alfa-tokoferüülhappesuktsinaat

f)

tokoferoolide segu (1)

g)

tokotrienool-tokoferool (2)

4.   VITAMIIN K

a)

füllokinoon (fütomenadioon)

b)

menakinoon (3)

5.   VITAMIIN B1

a)

tiamiinvesinikkloriid

b)

tiamiinmononitraat

c)

tiamiinmonofosfaatkloriid

d)

tiamiinpürofosfaatkloriid

6.   VITAMIIN B2

a)

riboflaviin

b)

naatriumriboflaviin-5′-fosfaat

7.   NIATSIIN

a)

nikotiinhape

b)

nikotiinamiid

c)

inositoolheksanikotinaat (inositoolheksaniatsinaat)

8.   PANTOTEENHAPE

a)

kaltsium-D-pantotenaat

b)

naatrium-D-pantotenaat

c)

dekspantenool

d)

pantetiin

9.   VITAMIIN B6

a)

püridoksiinvesinikkloriid

b)

püridoksiin-5′-fosfaat

c)

püridoksaal-5′-fosfaat

10.   FOLAAT

a)

pteroüülmonoglutamiinhape

b)

kaltsium-L-metüülfolaat

11.   VITAMIIN B12

a)

tsüanokobalamiin

b)

hüdroksükobalamiin

c)

5′-desoksüadenosüülkobalamiin

d)

metüülkobalamiin

12.   BIOTIIN

a)

D-biotiin

13.   VITAMIIN C

a)

L-askorbiinhape

b)

naatrium-L-askorbaat

c)

kaltsium-L-askorbaat (4)

d)

kaalium-L-askorbaat

e)

L-askorbüül-6-palmitaat

f)

magneesium-L-askorbaat

g)

tsink-L-askorbaat

B.   Mineraaltoitained

kaltsiumatsetaat

kaltsium-L-askorbaat

kaltsiumdiglütsinaat

kaltsiumkarbonaat

kaltsiumkloriid

kaltsiumtsitraatmalaat

sidrunhappe kaltsiumisoolad

kaltsiumglükonaat

kaltsiumglütserofosfaat

kaltsiumlaktaat

kaltsiumpüruvaat

ortofosforhappe kaltsiumisoolad

kaltsiumsuktsinaat

kaltsiumhüdroksiid

kaltsium-L-lüsinaat

kaltsiummalaat

kaltsiumoksiid

kaltsium-L-pidolaat

kaltsium-L-treonaat

kaltsiumsulfaat

magneesiumatsetaat

magneesium-L-askorbaat

magneesiumdiglütsinaat

magneesiumkarbonaat

magneesiumkloriid

sidrunhappe magneesiumisoolad

magneesiumglükonaat

magneesiumglütserofosfaat

ortofosforhappe magneesiumisoolad

magneesiumlaktaat

magneesium-L-lüsinaat

magneesiumhüdroksiid

magneesiummalaat

magneesiumoksiid

magneesium-L-pidolaat

magneesiumkaaliumtsitraat

magneesiumpüruvaat

magneesiumsuktsinaat

magneesiumsulfaat

magneesiumtauraat

magneesiumatsetüültauraat

raud(II)karbonaat

raud(II)tsitraat

raud(III)ammooniumtsitraat

raud(II)glükonaat

raud(II)fumaraat

raud(III)naatriumdifosfaat

raud(II)laktaat

raud(II)sulfaat

raud(III)difosfaat (raud(III)pürofosfaat)

raud(III)sahharaat

raud elemendina (karbonüül-, elektrolüütiliselt, vesinikuga redutseeritud)

raud(II)diglütsinaat

raud(II)-L-pidolaat

raud(II)fosfaat

raud(II)tauraat

vaskkarbonaat

vasktsitraat

vaskglükonaat

vasksulfaat

vask-L-aspartaat

vaskdiglütsinaat

vase-lüsiini kompleks

vask(II)oksiid

naatriumjodiid

naatriumjodaat

kaaliumjodiid

kaaliumjodaat

tsinkatsetaat

tsink-L-askorbaat

tsink-L-aspartaat

tsinkdiglütsinaat

tsinkkloriid

tsinktsitraat

tsinkglükonaat

tsinklaktaat

tsink-L-lüsinaat

tsinkmalaat

tsink-mono-L-metioniinsulfaat

tsinkoksiid

tsinkkarbonaat

tsink-L-pidolaat

tsinkpikolinaat

tsinksulfaat

mangaanaskorbaat

mangaan-L-aspartaat

mangaandiglütsinaat

mangaankarbonaat

mangaankloriid

mangaantsitraat

mangaanglükonaat

mangaanglütserofosfaat

mangaanpidolaat

mangaansulfaat

naatriumvesinikkarbonaat

naatriumkarbonaat

naatriumkloriid

naatriumtsitraat

naatriumglükonaat

naatriumlaktaat

naatriumhüdroksiid

ortofosforhappe naatriumisoolad

kaaliumvesinikkarbonaat

kaaliumkarbonaat

kaaliumkloriid

kaaliumtsitraat

kaaliumglükonaat

kaaliumglütserofosfaat

kaaliumlaktaat

kaaliumhüdroksiid

kaalium-L-pidolaat

kaaliummalaat

ortofosforhappe kaaliumisoolad

L-selenometioniin

seleeniga rikastatud pärm (5)

seleenishape

naatriumselenaat

naatriumvesinikselenit

naatriumselenit

kroom(III)kloriid

kroom(III)laktaat-trihüdraat

kroomnitraat

kroompikolinaat

kroom(III)sulfaat

ammooniummolübdaat (molübdeen(VI))

kaaliummolübdaat (molübdeen(VI))

naatriummolübdaat (molübdeen(VI))

kaltsiumfluoriid

kaaliumfluoriid

naatriumfluoriid

naatriummonofluorofosfaat

boorhape

naatriumboraat

koliiniga stabiliseeritud ortoränihape

ränidioksiid

ränihape (6)


(1)  Alfa-tokoferooli sisaldus < 20 %, beeta-tokoferooli sisaldus < 10 %, gamma-tokoferooli sisaldus 50–70 % ja delta-tokoferooli sisaldus 10–30 %.

(2)  Tokoferoolide ja tokotrienoolide tavakogused:

115 mg/g alfa-tokoferooli (väikseim sisaldus 101 mg/g);

5 mg/g beeta-tokoferooli (väikseim sisaldus < 1 mg/g);

45 mg/g gamma-tokoferooli (väikseim sisaldus 25 mg/g);

12 mg/g delta-tokoferooli (väikseim sisaldus 3 mg/g);

67 mg/g alfa-tokotrienooli (väikseim sisaldus 30 mg/g);

< 1 mg/g beeta-tokotrienooli (väikseim sisaldus < 1 mg/g);

82 mg/g gamma-tokotrienooli (väikseim sisaldus 45 mg/g);

5 mg/g delta-tokotrienooli (väikseim sisaldus < 1 mg/g).

(3)  Menakinoon esineb peamiselt menakinoon-7 ja vähesel määral menakinoon-6 kujul.

(4)  Võib sisaldada kuni 2 % treonaati.

(5)  Seleeniga rikastatud pärm, mille tootmisel on seleeniallikaks naatriumselenit ja mis turustamiseks kuivatatult sisaldab mitte rohkem kui 2,5 mg seleeni toote grammi kohta. Valdav orgaaniline seleeniühend tootes on selenometioniin (60–85 % kogu tootes olevast seleenist). Muude orgaaniliste seleeniühendite, sealhulgas selenotsüsteiini sisaldus ei ületa 10 % kogu eraldatud seleenist. Anorgaanilise seleeni sisaldus ei ületa tavaliselt 1 % kogu eraldatud seleenist.

(6)  Geelina.”


III LISA

„II LISA

Vitamiinide ja mineraaltoitainete ühendid, mida võib toidule lisada

1.   Vitamiinide ühendid

VITAMIIN A

retinool

retinüülatsetaat

retinüülpalmitaat

beeta-karoteen

VITAMIIN D

kolekaltsiferool

ergokaltsiferool

VITAMIIN E

D-alfa-tokoferool

DL-alfa-tokoferool

D-alfa-tokoferüülatsetaat

DL-alfa-tokoferüülatsetaat

D-alfa-tokoferüülhappesuktsinaat

VITAMIIN K

füllokinoon (fütomenadioon)

menakinoon (1)

VITAMIIN B1

tiamiinvesinikkloriid

tiamiinmononitraat

VITAMIIN B2

riboflaviin

naatriumriboflaviin-5′-fosfaat

NIATSIIN

nikotiinhape

nikotiinamiid

PANTOTEENHAPE

kaltsium-D-pantotenaat

naatrium-D-pantotenaat

dekspantenool

VITAMIIN B6

püridoksiinvesinikkloriid

püridoksiin-5′-fosfaat

püridoksiindipalmitaat

FOOLHAPE

pteroüülmonoglutamiinhape

kaltsium-L-metüülfolaat

VITAMIIN B12

tsüanokobalamiin

hüdroksükobalamiin

BIOTIIN

D-biotiin

VITAMIIN C

L-askorbiinhape

naatrium-L-askorbaat

kaltsium-L-askorbaat

kaalium-L-askorbaat

L-askorbüül-6-palmitaat

2.   Mineraaltoitained

kaltsiumkarbonaat

kaltsiumkloriid

kaltsiumtsitraatmalaat

sidrunhappe kaltsiumisoolad

kaltsiumglükonaat

kaltsiumglütserofosfaat

kaltsiumlaktaat

ortofosforhappe kaltsiumisoolad

kaltsiumhüdroksiid

kaltsiummalaat

kaltsiumoksiid

kaltsiumsulfaat

magneesiumatsetaat

magneesiumkarbonaat

magneesiumkloriid

sidrunhappe magneesiumisoolad

magneesiumglükonaat

magneesiumglütserofosfaat

ortofosforhappe magneesiumisoolad

magneesiumlaktaat

magneesiumhüdroksiid

magneesiumoksiid

magneesiumkaaliumtsitraat

magneesiumsulfaat

raud(II)diglütsinaat

raud(II)karbonaat

raud(II)tsitraat

raud(III)ammooniumtsitraat

raud(II)glükonaat

raud(II)fumaraat

raud(III)naatriumdifosfaat

raud(II)laktaat

raud(II)sulfaat

raud(III)difosfaat (raud(III)pürofosfaat)

raud(III)sahharaat

raud elemendina (karbonüül-, elektrolüütiliselt ja vesinikuga redutseeritud)

vaskkarbonaat

vasktsitraat

vaskglükonaat

vasksulfaat

vase-lüsiini kompleks

naatriumjodiid

naatriumjodaat

kaaliumjodiid

kaaliumjodaat

tsinkatsetaat

tsinkdiglütsinaat

tsinkkloriid

tsinktsitraat

tsinkglükonaat

tsinklaktaat

tsinkoksiid

tsinkkarbonaat

tsinksulfaat

mangaankarbonaat

mangaankloriid

mangaantsitraat

mangaanglükonaat

mangaanglütserofosfaat

mangaansulfaat

naatriumvesinikkarbonaat

naatriumkarbonaat

naatriumtsitraat

naatriumglükonaat

naatriumlaktaat

naatriumhüdroksiid

ortofosforhappe naatriumisoolad

seleeniga rikastatud pärm (2)

naatriumselenaat

naatriumvesinikselenit

naatriumselenit

naatriumfluoriid

kaaliumfluoriid

kaaliumvesinikkarbonaat

kaaliumkarbonaat

kaaliumkloriid

kaaliumtsitraat

kaaliumglükonaat

kaaliumglütserofosfaat

kaaliumlaktaat

kaaliumhüdroksiid

ortofosforhappe kaaliumisoolad

kroom(III)kloriid ja selle heksahüdraat

kroom(III)sulfiid ja selle heksahüdraat

ammooniummolübdaat (molübdeen(VI))

naatriummolübdaat (molübdeen(VI))

boorhape

naatriumboraat


(1)  Menakinoon esineb peamiselt menakinoon-7 ja vähesel määral menakinoon-6 kujul.

(2)  Seleeniga rikastatud pärmseened, mille tootmisel on seleeniallikaks naatriumselenit ja mis turustamiseks kuivatatult sisaldab mitte rohkem kui 2,5 mg seleeni toote grammi kohta. Valdav orgaaniline seleeniühend tootes on selenometioniin (60–85 % kogu tootes olevast seleenist). Muude orgaaniliste seleeniühendite, sealhulgas selenotsüsteiini sisaldus ei ületa 10 % kogu eraldatud seleenist. Anorgaanilise seleeni sisaldus ei ületa tavaliselt 1 % kogu eraldatud seleenist.”


1.12.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 314/43


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1171/2009,

30. november 2009,

millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1126/2008 (millega võetakse vastu teatavad rahvusvahelised raamatupidamisstandardid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1606/2002) seoses rahvusvahelise finantsaruandluse tõlgendamise komitee tõlgendusega IFRIC 9 ja rahvusvahelise raamatupidamisstandardiga IAS 39

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. juuli 2002. aasta määrust (EÜ) nr 1606/2002 rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite kohaldamise kohta, (1) eelkõige selle artikli 3 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni määrusega (EÜ) nr 1126/2008 (2) on vastu võetud teatavad 15. oktoobri 2008. aasta seisuga kehtinud rahvusvahelised standardid ja tõlgendused.

(2)

Rahvusvaheliste Raamatupidamisstandardite Nõukogu (International Accounting Standard Board – IASB) avaldas 12. märtsil 2009 rahvusvahelise finantsaruandluse tõlgendamise komitee (International Financial Reporting Interpretations Committee – IFRIC) tõlgenduse IFRIC 9 „Varjatud tuletisinstrumentide ümberhindamine” ja rahvusvahelise raamatupidamisstandardi (International Accounting Standard – IAS) IAS 39 „Finantsinstrumendid: kajastamine ja mõõtmine” muudatused (edaspidi „IFRIC 9 ja IAS 39 muudatused”). IFRIC 9 ja IAS 39 muudatustega selgitatakse muudes lepingutes kasutatud varjatud tuletisinstrumentide käsitlemist, kui hübriidne finantsvara arvatakse välja kategooriast „õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande kajastatav”.

(3)

Konsulteerimisel kinnitas Euroopa finantsaruandluse nõuanderühma (European Financial Reporting Advisory Group – EFRAG) tehniliste ekspertide rühm, et IFRIC 9 ja IAS 39 muudatused vastavad vastuvõtmiseks vajalikele tehnilistele kriteeriumidele, mis on sätestatud määruse (EÜ) nr 1606/2002 artikli 3 lõikes 2. Kooskõlas komisjoni 14. juuli 2006. aasta otsusega nr 2006/505/EÜ, millega luuakse standardialaste nõuannete järelevalverühm, kes nõustab komisjoni Euroopa finantsaruandluse nõuanderühma (EFRAG) arvamuste objektiivsuse ja erapooletuse hindamisel, (3) kaalus standardialaste nõuannete järelevalverühm EFRAGi arvamust heakskiidu kohta ja teavitas komisjoni, et arvamus on tasakaalustatud ja objektiivne.

(4)

Seepärast tuleks määrust (EÜ) nr 1126/2008 vastavalt muuta.

(5)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas raamatupidamise regulatiivkomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 1126/2008 lisas muudetakse rahvusvahelise finantsaruandluse tõlgendamise komitee tõlgendust IFRIC 9 „Varjatud tuletisinstrumentide ümberhindamine” ja rahvusvahelist raamatupidamisstandardit IAS 39 „Finantsinstrumendid: kajastamine ja mõõtmine” vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Kõik äriühingud rakendavad IFRIC 9 ja IAS 39 muudatusi, mis on sätestatud käesoleva määruse lisas, hiljemalt alates oma esimese pärast 31. detsembrit 2008 algava majandusaasta alguskuupäevast.

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 30. november 2009

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Charlie McCREEVY


(1)  EÜT L 243, 11.9.2002, lk 1.

(2)  ELT L 320, 29.11.2008, lk 1.

(3)  ELT L 199, 21.7.2006, lk 33.


LISA

RAHVUSVAHELISED RAAMATUPIDAMISSTANDARDID

IFRIC 9

Tõlgenduse IFRIC 9 „Varjatud tuletisinstrumentide ümberhindamine” muudatused

IAS 39

Muudatused rahvusvahelises raamatupidamisstandardis IAS 39 „Finantsinstrumendid: kajastamine ja mõõtmine”

„Paljundamine on lubatud Euroopa Majanduspiirkonnas. Väljaspool EMPd on kõik olemasolevad õigused kaitstud, v.a õigus paljundada isiklikuks kasutamiseks või muul õiguspärasel otstarbel. Lisateavet on võimalik saada IASB veebilehelt www.iasb.org”

Tõlgenduse IFRIC 9

Varjatud tuletisinstrumentide ümberhindamine muudatused

Paragrahv 7 muudetakse. Paragrahvid 7A ja 10 lisatakse.

KONSENSUS

7

(Majandus)üksus hindab, kas varjatud tuletisinstrument tuleb eraldada põhilepingust ja arvestada tuletisinstrumendina, kui (majandus)üksus saab lepingu osapooleks. Edasine ümberhindamine on keelatud, välja arvatud juhul, kui a) lepingu tingimused muutuvad selliselt, et toimub märkimisväärne muutus lepingujärgsetes rahavoogudes või b) finantsvara liigitatakse ümber õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande kategooriast, mille puhul on hindamine kohustuslik. (Majandus)üksus määrab kindlaks, kas rahavoogude muutumine on märkimisväärne, võttes arvesse ulatust, mil määral varjatud tuletisinstrumendi, põhilepingu või nende mõlemaga seotud oodatavad tulevased rahavood on muutunud ning kas muutus on märkimisväärne, võrreldes lepingu kohaselt varem eeldatud rahavoogudega.

7A

Selle hindamine, kas varjatud tuletisinstrument tuleb eraldada põhilepingust ja arvestada tuletisinstrumendina finantsvara ümberliigitamisel õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande kategooriast kooskõlas paragrahviga 7, tuleb teha asjaolude alusel, mis esinesid alljärgnevalt nimetatud sündmustest hilisema korral:

a)

kui (majandus)üksus sai lepingu osapooleks; või

b)

lepingu tingimused muutusid selliselt, et toimus märkimisväärne muutus lepingujärgsetes rahavoogudes.

Selle hindamise eesmärgil ei rakendata IAS 39 paragrahvi 11 punkti c (st hübriidlepingut (segalepingut) käsitletakse selliselt, nagu seda ei oleks mõõdetud õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande). Kui (majandusüksus ei suuda seda hindamist teha, jääb hübriidleping (segaleping) tervikuna liigitatuks õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande.

JÕUSTUMISKUUPÄEV JA ÜLEMINEKUSÄTTED

10

2009. aasta märtsis välja antud Varjatud tuletisinstrumendid (IFRIC 9 ja IAS 39 muudatused) muutis paragrahvi 7 ja lisas paragrahvi 7A. (Majandus)üksus rakendab neid muudatusi 30. juunil 2009 või hiljem lõppevate aruandeaastate suhtes.

Rahvusvahelise raamatupidamisstandardi 39

Finantsinstrumendid: kajastamine ja mõõtmine muudatused

Paragrahv 12 muudetakse. Paragrahv 103J lisatakse.

VARJATUD TULETISINSTRUMENDID

12

Kui käesoleva standardi kohaselt peab (majandus)üksus varjatud tuletisinstrumendi põhilepingust eraldama, kuid ta ei suuda varjatud tuletisinstrumenti eraldi mõõta kas selle omandamisel või järgneva finantsaruandluse perioodi lõppkuupäeval, määratleb ta kogu hübriidlepingu (segalepingu) õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande kajastatavaks. Analoogselt, kui (majandus)üksus ei suuda mõõta eraldi varjatud tuletisinstrumenti, mis tuleks eraldada hübriidlepingu (segalepingu) ümberliigitamisel õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande kategooriast, on selline ümberliigitamine keelatud. Selliste asjaolude korral jääb hübriidleping (segaleping) tervikuna liigitatuks õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande.

JÕUSTUMISKUUPÄEV JA ÜLEMINEKUSÄTTED

103J

(Majandus)üksus rakendab paragrahvi 12, mida on muutnud 2009. aasta märtsis välja antud Varjatud tuletisinstrumendid (IFRIC 9 ja IAS 39 muudatused), 30. juunil 2009 või hiljem lõppevate aruandeaastate suhtes.


1.12.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 314/47


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1172/2009,

30. november 2009,

millega Taani, Kreeka, Iirimaa, Itaalia ja Luksemburgi vahel jaotatakse turustusaastaks 2009/2010 garanteeritud riiklike kogustena 5 000 tonni lühikest linakiudu ja kanepikiudu

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid, (1) eriti selle artiklit 95 koostoimes artikliga 4,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni 6. juuni 2008. aasta määruse (EÜ) nr 507/2008 (millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1673/2000 (kiu tootmiseks kasvatatava lina ja kanepi turu ühise korralduse kohta) üksikasjalikud rakenduseeskirjad) (2) artikli 8 lõikes 1 on sätestatud, et turustusaastaks 2009/2010 määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 94 lõikega 1a ette nähtud 5 000 tonni lühikest linakiudu ja kanepikiudu jaotatakse garanteeritud riiklike kogustena enne jooksva turustusaasta 16. novembrit.

(2)

Taani on sel eesmärgil saatnud komisjonile andmed ostu-müügilepingute, töötlemiskohustuste ja töötlemislepingutega hõlmatud alade ning lina- ja kanepivarte ning lina- ja kanepikiu hinnangulise saagi kohta.

(3)

Seevastu Itaalias, Iirimaal, Kreekas ja Luksemburgis ei toodeta turustusaastal 2009/2010 ei lina- ega kanepikiudu.

(4)

Saadud andmetest lähtuvate tootmishinnangute põhjal ei küüni asjaomase viie liikmesriigi kogutoodang neile eraldatud 5 000 tonni suuruse üldkoguseni ning tuleks kehtestada allpool esitatud garanteeritud riiklikud kogused.

(5)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas põllumajandusturgude ühise korralduse komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Turustusaastaks 2009/2010 on määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 94 lõikega 1a koostoimes XI lisa punkti A.II alapunktiga b ette nähtud garanteeritud riiklike koguste jaotus järgmine:

Taani

95,2 tonni,

Iirimaa

0 tonni,

Kreeka

0 tonni,

Itaalia

0 tonni,

Luksemburg

0 tonni.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 16. novembrist 2009.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 30. november 2009

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Mariann FISCHER BOEL


(1)  ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.

(2)  ELT L 149, 7.6.2008, lk 38.


1.12.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 314/48


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1173/2009,

30. november 2009,

millega määratakse kõva nisu ja riisiga tegelevad sekkumiskeskused

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus), (1) eriti selle artiklit 41 koostoimes artikliga 4,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjon peab määrama selliste liikmesriikide sekkumiskeskused, kes täidavad komisjoni 24. juuli 2009. aasta määruse (EÜ) nr 670/2009 (milles sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1234/2007 rakendussätted kõva nisu ja koorimata riisi ostuks riikliku sekkumise korras avaliku pakkumismenetluse teel ning millega muudetakse määrusi (EÜ) nr 428/2008 ja (EÜ) nr 687/2008) (2) artiklis 2 sätestatud miinimumtingimusi.

(2)

Liikmesriigid on määruse (EÜ) nr 670/2009 artikli 23 lõike 1 kohaselt edastanud komisjonile ühenduse õigusaktidega nõutavatele miinimumtingimustele vastavate sekkumiskeskuste loetelu nende tegelikuks määramiseks ja kõnealuste keskustega seotud ladustuskohtade loetelu.

(3)

Selleks et tagada riikliku sekkumiskava tõhus rakendamine, peaks komisjon määrama sekkumiskeskused vastavalt nende geograafilisele asukohale ning avaldama kõnealuste keskustega seotud ladustuskohtade loetelu ja riikliku sekkumisega seotud ettevõtjate jaoks olulise teabe.

(4)

Võttes arvesse võimalikke sagedasi muudatusi ning sekkumise tõhusat rakendamist, on asjakohane, et komisjon teeb kooskõlas määruse (EÜ) nr 670/2009 artikli 23 lõikega 3 sellekohase tehnika abil komisjoni infosüsteemide kaudu, sh Internetis avaldamise teel, kõnealuse pidevalt ajakohastatava teabe kasutajatele kättesaadavaks ja näeb ette ladustuskohtade üksikasjaliku loetelu esimese avaldamise Euroopa Liidu Teataja C-seerias ning ajakohastab hiljem asjakohast teavet.

(5)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas põllumajandusturgude ühise korralduse komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 670/2009 artiklis 2 osutatud sekkumiskeskused on määratud käesoleva määruse lisas.

Sekkumiskeskusega seotud ladustuskohtade aadressid ning kõnealuseid sekkumiskeskusi ja ladustuskohti käsitlev üksikasjalik teave tehakse kasutajatele teatavaks komisjoni teatisega, mis avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas (C-seeria).

Osutatud teavet muudetakse ja ajakohastatakse vastavalt määruse (EÜ) nr 670/2009 artikli 23 lõikes 3 sätestatule.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 30. november 2009

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Mariann Fischer BOEL


(1)  ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.

(2)  ELT L 194, 25.7.2009, lk 22.


LISA

A:   kõva nisuga tegelevad sekkumiskeskused

KREEKA

Θράκη

Ανατολική Μακεδονία

Κεντρική Μακεδονία

Κεντρική Ελλάδα

Στερεά Ελλάδα

HISPAANIA

Cadiz

Cordoba

Sevilla

Huesca

Teruel

Zaragoza

Burgos

Palencia

Salamanca

Soria

Valladolid

Zamora

Albacete

Ciudad real

Cuenca

Guadalajara

Badajoz

Caceres

Navarra

PRANTSUSMAA

Le Pouzin

Castelnaudary

Angouleme

Moulins-sur-Yevre

Orgeres en Beauce

Saint Sauveur

Toury

Voves

Fourques

Aigues-Mortes

Baziege

Lespinasse

Sainte Christie

L’Isle Jourdain

Sete

Issoudun

La Ville aux Dames

Mer

Artenay

La Creche

Lavaur

Beaumont de Lomagne

Fontenay le Comte

PORTUGAL

Beja

B:   riisiga tegelevad sekkumiskeskused

BULGAARIA

Plovdiv

KREEKA

Κεντρική Ελλάδα

Μακεδονία

HISPAANIA

Cadiz

Cordoba

Sevilla

Zaragoza

Albacete

Ciudad Real

Cuenca

Lerida

Badajoz

Caceres

Navarra

PRANTSUSMAA

Arles

Fourques

Aigues-Mortes

ITAALIA

Piemonte

PORTUGAL

Beja


1.12.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 314/50


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1174/2009,

30. november 2009,

millega sätestatakse eeskirjad nõukogu määruse (EÜ) nr 1798/2003 artiklite 34a ja 37 rakendamiseks nõukogu direktiivi 2008/9/EÜ kohase käibemaksu tagastamise puhul

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 7. oktoobri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1798/2003 halduskoostöö kohta käibemaksu valdkonnas ja määruse (EMÜ) nr 218/92 kehtetuks tunnistamise kohta, (1) eriti selle artikleid 34a ja 37,

võttes arvesse nõukogu 12. veebruari 2008. aasta direktiivi 2008/9/EÜ, millega sätestatakse üksikasjalikud eeskirjad käibemaksu tagastamiseks vastavalt direktiivile 2006/112/EÜ maksukohustuslastele, kelle asukoht ei ole tagastamisliikmesriigis, vaid teises liikmesriigis, (2) eriti selle artiklit 11,

ning arvestades järgmist:

(1)

Direktiivi 2008/9/EÜ artikli 9 lõikes 2 on sätestatud, et tagastamisliikmesriik võib taotlejalt nõuda lisateabe esitamist elektroonilisel teel ja vastavate koodide abil direktiivi 2008/9/EÜ artikli 9 lõikes 1 toodud iga koodi kohta sellises ulatuses, nagu selline teave on vajalik seoses mis tahes mahaarvamisõiguse piirangutega, mis tulenevad 28. novembri 2006. aasta direktiivist 2006/112/EÜ, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi, (3) või asjakohase erandi rakendamisega, mille tagastamisliikmesriik on saanud kõnealuse direktiivi artiklite 395 ja 396 kohaselt.

(2)

Vastavalt määruse (EÜ) nr 1798/2003 artikli 34a lõikele 2 edastavad iga tagastamisliikmesriigi pädevad ametiasutused teiste liikmesriikide pädevatele asutustele elektroonilisel teel mis tahes teabe, mis on nõutav vastavalt direktiivi 2008/9/EÜ artikli 9 lõikele 2.

(3)

Selleks tuleb kindlaks määrata direktiivi 2008/9/EÜ artikli 9 lõike 2 kohaselt nõutava teabe edastamise tehnilised üksikasjad. Eelkõige tuleb täpsustada kõnealuse teabe edastamiseks kasutatavad koodid. Käesoleva määruse lisas sätestatud koodid on välja töötanud halduskoostöö alaline komitee, võttes aluseks liikmesriikidele direktiivi 2008/9/EÜ artikli 9 lõike 2 kohaldamiseks vajaliku teabe.

(4)

Taotlejaliikmesriigilt võidakse vastavalt direktiivi 2008/9/EÜ artiklile 11 nõuda oma äritegevuse kirjelduse esitamist ühtlustatud koodide abil. Selleks tuleb kasutada Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta määruse (EÜ) nr 1893/2006 (millega kehtestatakse majanduse tegevusalade statistiline klassifikaator NACE Revision 2 ning muudetakse nõukogu määrust (EMÜ) nr 3037/90 ja teatavaid EÜ määrusi, mis käsitlevad konkreetseid statistikavaldkondi) (4) artikli 2 lõike 1 punktis d sätestatud tavapäraselt kasutatavaid koode.

(5)

Määruse (EÜ) nr 1798/2003 artiklis 14 on märgitud, et taotluse saanud asutus teatab taotluse esitanud asutuse palvel ja kooskõlas oma asukohaliikmesriigis kehtivate sarnastest dokumentidest teatamise eeskirjadega saajale kõikidest haldusasutuste dokumentidest ja otsustest, mis käsitlevad käibemaksualaste õigusaktide kohaldamist taotleva asutuse asukohaliikmesriigi territooriumil.

(6)

Kui tagastamisliikmesriik palub direktiivi 2008/9/EÜ kohaldamise käigus asukohaliikmesriigil teatada taotlejale kõikidest oma dokumentidest ja otsustest, peab seda andmekaitse kaalutlusel olema võimalik teha määruse (EÜ) nr 1798/2003 artikli 2 lõike 1 punktis 19 sätestatud ühise teabevõrgu (CCN) ja ühise süsteemiliidese (CSI) kaudu.

(7)

Käesoleva määrusega sätestatakse rakenduseeskirjad muu hulgas nõukogu 12. veebruari 2008. aasta määruse (EÜ) nr 143/2008 (millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1798/2003 halduskoostöö korra kehtestamise osas ja teabevahetuse osas seoses teenuste osutamise kohta käsitlevate eeskirjadega, erikordadega ja käibemaksu tagastamise menetlusega) (5) artikli 1 alusel artikli 34a lisamise kohta määrusele (EÜ) nr 1798/2003. Seega peab käesolev määrus jõustuma samal kuupäeval, kui hakatakse kohaldama määruse (EÜ) nr 143/2008 artiklit 1.

(8)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas halduskoostöö alalise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Kui tagastamisliikmesriik teatab teistele liikmesriikidele, et ta vajab direktiivi 2008/9/EÜ artikli 9 lõikes 2 sätestatud lisateabe esitamist elektroonilisel teel, kasutatakse kõnealuse teabe edastamiseks käesoleva määruse lisas loetletud koode.

Artikkel 2

Kui tagastamisliikmesriik vajab direktiivi 2008/9/EÜ artiklis 11 sätestatud taotleja äritegevuse kirjelduse esitamist, edastatakse kõnealune teave määruse (EÜ) nr 1893/2006 artikli 2 lõike 1 punktis d sätestatud NACE Rev. 2 koodide neljandal tasemel.

Artikkel 3

Kui tagastamisliikmesriik palub adressaadi asukohaliikmesriigil teavitada adressaati direktiivi 2008/9/EÜ kohase tagastamisega seotud dokumentidest ja otsustest, võib kõnealuse teabe edastada määruse (EÜ) nr 1798/2003 artikli 2 lõike 1 punktis 19 sätestatud ühise teabevõrgu (CCN) ja ühise süsteemiliidese (CSI) kaudu.

Artikkel 4

Käesolev määrus jõustub 1. jaanuaril 2010.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 30. november 2009

Komisjoni nimel

komisjoni liige

László KOVÁCS


(1)  ELT L 264, 15.10.2003, lk 1.

(2)  ELT L 44, 20.2.2008, lk 23.

(3)  ELT L 347, 11.12.2006, lk 1.

(4)  ELT L 393, 30.12.2006, lk 1.

(5)  ELT L 44, 20.2.2008, lk 1.


LISA

Koodid määruse (EÜ) nr 1798/2003 artikli 34a lõike 2 kohaseks teabeedastuseks

Kood 1.   Kütus

1.1.

Kütus transpordivahenditele, mille mass on üle 3 500 kg ja millega ei veeta sõidu eest maksvaid reisijaid

1.1.1.

Bensiin

1.1.2.

Diisel

1.1.3.

Vedelgaas

1.1.4.

Maagaas

1.1.5.

Biokütus

1.2.

Kütus transpordivahenditele, mille mass on kuni 3 500 kg ja millega ei veeta sõidu eest maksvaid reisijaid

1.2.1.

Bensiin

1.2.2.

Diisel

1.2.3.

Vedelgaas

1.2.4.

Maagaas

1.2.5.

Biokütus

1.2.6.

Sõiduauto (PKW)

1.2.7.

Veoauto (LKW)

1.3.

Kütus transpordivahenditele, millega veetakse sõidu eest maksvaid reisijaid

1.3.1.

Bensiin

1.3.2.

Diisel

1.3.3.

Vedelgaas

1.3.4.

Maagaas

1.3.5.

Biokütus

1.4.

Katsesõidukite puhul kasutatav erikütus

 

1.5.

Naftasaadused, mida kasutatakse transpordivahendite või mootorite määrdesüsteemides

 

1.6.

Edasimüügiks ostetud kütus

 

1.7.

Kütus transpordivahenditele, mida kasutatakse kaubaveoks

 

1.8.

Kütus sõiduautodele ja mitmeotstarbelistele autodele

1.8.1.

Üksnes äriliseks kasutamiseks

1.8.2.

Kasutatakse osaliselt professionaalse reisijateveo, sõiduõpetuse ja rendisõidukite puhul

1.8.3.

Kasutatakse osaliselt muudel kui punktis 1.8.2 nimetatud eesmärkidel

1.9.

Kütus mootorratastele, haagiselamutele ja lõbusõiduks või sportimiseks mõeldud veesõidukitele ning õhusõidukitele, mille mass on alla 1 550 kg

1.9.1.

Kasutatakse professionaalse reisijateveo, sõiduõpetuse ja rendisõidukite puhul

1.9.2.

Äriliseks kasutamiseks

1.10.

Kütus masinatele ja põllumajanduses kasutatavatele traktoritele

1.10.1.

Bensiin

1.10.2.

Diisel

1.10.3.

Vedelgaas

1.10.4.

Maagaas

1.10.5.

Biokütus

1.11.

Kütus reisijateveoks kasutatavatele transpordivahenditele, milles on vähem kui 9 kohta, või rendiautodele

1.11.1.

Bensiin

1.11.2.

Diisel

1.11.3.

Vedelgaas

1.11.4.

Maagaas

1.11.5.

Biokütus

1.12.

Kütus reisijateveoks kasutatavatele transpordivahenditele, mida ei ole nimetatud punktides 1.8 ja 1.9

 

1.13.

Kütus transpordivahenditele, mille puhul mahaarvamisõigusele piiranguid kehtestatud ei ole

 

1.14.

Kütus transpordivahenditele, mille puhul mahaarvamisõigusele on kehtestatud piirang

 

Kood 2.   Transpordivahendite rentimine

2.1.

Selliste transpordivahendite rentimine, mille mass on üle 3 500 kg ja millega ei veeta sõidu eest maksvaid reisijaid

 

2.2.

Selliste transpordivahendite rentimine, mille mass on kuni 3 500 kg ja millega ei veeta sõidu eest maksvaid reisijaid

2.2.1.

Katkematult ajavahemikuks üle kuue kuu

2.2.2.

Katkematult ajavahemikuks kuni kuus kuud

2.2.3.

Sõiduauto (PKW)

2.2.4.

Veoauto (LKW)

2.3.

Selliste transpordivahendite rentimine, millega veetakse sõidu eest maksvaid reisijaid

2.3.1.

Katkematult ajavahemikuks üle kuue kuu

2.3.2.

Katkematult ajavahemikuks kuni kuus kuud

2.4.

Selliste transpordivahendite rentimine, mida kasutatakse kaubaveoks

 

2.5.

Sõiduautode ja mitmeotstarbelistele autode rentimine

2.5.1.

Üksnes äriliseks kasutamiseks

2.5.2.

Kasutatakse osaliselt professionaalse reisijateveo või sõiduõpetuse puhul

2.5.3.

Kasutatakse osaliselt muudel kui punktis 2.5.2 nimetatud eesmärkidel

2.6.

Mootorrataste, haagiselamute ja lõbusõiduks või sportimiseks mõeldud veesõidukite ning selliste õhusõidukite rentimine, mille mass on alla 1 550 kg

2.6.1.

Kasutatakse professionaalse reisijateveo või sõiduõpetuse puhul

2.6.2.

Kasutatakse muudel ärilistel eesmärkidel

2.7.

M1-kategooria sõiduautode rentimine

 

2.8.

Reisijateveoks kasutatavate rohkem kui 9 kohaga transpordivahendite rentimine

 

2.9.

Reisijateveoks kasutatavate vähem kui 9 kohaga transpordivahendite rentimine

2.9.1.

Kasutatakse äritegevuses

2.9.2.

Kasutatakse muus kui äritegevuses

2.10.

Selliste transpordivahendite rentimine, mille puhul mahaarvamisõigusele piiranguid kehtestatud ei ole

 

2.11.

Selliste transpordivahendite rentimine, mille puhul mahaarvamisõigusele on kehtestatud piirangud

 

2.12.

Punktides 2.5 ja 2.6 nimetamata transpordivahendite rentimine

 

Kood 3.   Transpordivahenditega seotud kulud (muud kui koodide 1 ja 2 all nimetatud kaubad ja teenused)

3.1.

Selliste transpordivahenditega seotud kulud, mille mass on üle 3 500 kg ja millega ei veeta sõidu eest maksvaid reisijaid

3.1.1.

Selliste transpordivahendite ost, mille mass on üle 3 500 kg ja millega ei veeta sõidu eest maksvaid reisijaid

3.1.2.

Selliste transpordivahendite hooldus, mille mass on üle 3 500 kg ja millega ei veeta sõidu eest maksvaid reisijaid

3.1.3.

Lisaseadmete ost ja paigaldamine sellistele transpordivahenditele, mille mass on üle 3 500 kg ja millega ei veeta sõidu eest maksvaid reisijaid

3.1.4.

Selliste transpordivahendite garaažis hoidmine või parkimine, mille mass on üle 3 500 kg ja millega ei veeta sõidu eest maksvaid reisijaid

3.1.5.

Muud selliste transpordivahenditega seotud kulud, mille mass on üle 3 500 kg ja millega ei veeta sõidu eest maksvaid reisijaid

3.2.

Selliste transpordivahenditega seotud kulud, mille mass on kuni 3 500 kg ja millega ei veeta sõidu eest maksvaid reisijaid

3.2.1.

Selliste transpordivahendite ost, mille mass on kuni 3 500 kg ja millega ei veeta sõidu eest maksvaid reisijaid

3.2.2.

Selliste transpordivahendite hooldus, mille mass on kuni 3 500 kg ja millega ei veeta sõidu eest maksvaid reisijaid

3.2.3.

Lisaseadmete ost ja paigaldamine sellistele transpordivahenditele, mille mass on kuni 3 500 kg ja millega ei veeta sõidu eest maksvaid reisijaid

3.2.4.

Selliste transpordivahendite garaažis hoidmine või parkimine, mille mass on kuni 3 500 kg ja millega ei veeta sõidu eest maksvaid reisijaid

3.2.5.

Muud selliste transpordivahenditega seotud kulud, mille mass on kuni 3 500 kg ja millega ei veeta sõidu eest maksvaid reisijaid

3.2.6.

Sõiduauto (PKW)

3.2.7.

Veoauto (LKW)

3.3.

Selliste transpordivahenditega seotud kulud, millega veetakse sõidu eest maksvaid reisijaid

3.3.1.

Selliste transpordivahendite ost, millega veetakse sõidu eest maksvaid reisijaid

3.3.2.

Selliste transpordivahendite hooldus, millega veetakse sõidu eest maksvaid reisijaid

3.3.3.

Lisaseadmete ost ja paigaldamine sellistele transpordivahenditele, millega veetakse sõidu eest maksvaid reisijaid

3.3.4.

Selliste transpordivahendite garaažis hoidmine või parkimine, millega veetakse sõidu eest maksvaid reisijaid

3.3.5.

Muud selliste transpordivahenditega seotud kulud, millega veetakse sõidu eest maksvaid reisijaid

3.4.

Kaubaveoks kasutatavate transpordivahenditega seotud kulud

3.4.1.

Kaubaveoks kasutatavate transpordivahendite ost

3.4.2.

Kaubaveoks kasutatavate transpordivahendite hooldus

3.4.3.

Kaubaveoks kasutatavate transpordivahendite garaažis hoidmine või parkimine

3.4.4.

Kaubaveoks kasutatavate transpordivahenditega seotud kulud, mida ei ole nimetatud punktides 3.4.1, 3.4.2 ja 3.4.3

3.5.

Sõiduautode ja mitmeotstarbelistele autode hooldus

3.5.1.

Üksnes äriliseks kasutamiseks

3.5.2.

Kasutatakse osaliselt professionaalse reisijateveo, sõiduõpetuse ja rendisõidukite puhul

3.5.3.

Kasutatakse osaliselt muudel kui punktis 3.5.2 nimetatud ärilistel eesmärkidel

3.6.

Mootorrataste, haagiselamute ja lõbusõiduks või sportimiseks mõeldud veesõidukite ning selliste õhusõidukite hooldus, mille mass on üle 1 550 kg

3.6.1.

Kasutatakse professionaalse reisijateveo, sõiduõpetuse ja rendisõidukite puhul

3.6.2.

Kasutatakse muudel ärilistel eesmärkidel

3.7.

Muud kui sõiduautode ja mitmeotstarbelistele autode hoolduse, garaažis hoidmise ja parkimisega seotud kulud

3.7.1.

Üksnes äriliseks kasutamiseks

3.7.2.

Kasutatakse osaliselt professionaalse reisijateveo, sõiduõpetuse ja rendisõidukite puhul

3.7.3.

Kasutatakse osaliselt muudel kui punktis 3.7.2 nimetatud eesmärkidel

3.8.

Muud kui mootorrataste, haagiselamute ja lõbusõiduks või sportimiseks mõeldud veesõidukite ning selliste õhusõidukite, mille mass on üle 1 550 kg, hoolduse, garaažis hoidmise või parkimisega seotud kulud

3.8.1.

Kasutatakse professionaalse reisijateveo, sõiduõpetuse ja rendisõidukite puhul

3.8.2.

Kasutatakse muudel ärilistel eesmärkidel

3.9.

M1-kategooria sõiduautode ost

 

3.10.

Lisaseadmete ost M1-kategooria sõiduautodele, sealhulgas nende kooste ja paigaldamine

 

3.11.

Reisijateveoks kasutatavate rohkem kui 9 kohaga transpordivahendite või kaubaveoks kasutatavate transpordivahenditega seotud kulud

 

3.12.

Reisijateveoks äritegevuses kasutatavate vähem kui 9 kohaga transpordivahenditega seotud kulud

 

3.13.

Selliste transpordivahenditega seotud kulud, mille puhul mahaarvamisõigusele piiranguid kehtestatud ei ole

 

3.14.

Selliste transpordivahenditega seotud kulud, mille puhul mahaarvamisõigusele on kehtestatud piirang

 

3.15.

Muude transpordivahendite kui sõiduautode ja mitmeotstarbeliste autode, mootorrataste, haagiselamute ja lõbusõiduks või sportimiseks mõeldud veesõidukite ning selliste õhusõidukite, mille mass on üle 1 550 kg, hooldus

 

3.16.

Reisijateveoks kasutatavate transpordivahendite garaažis hoidmine või parkimine

 

3.17.

Muude transpordivahendite kui sõiduautode ja mitmeotstarbeliste autode, mootorrataste, haagiselamute ja lõbusõiduks või sportimiseks mõeldud veesõidukite ning selliste õhusõidukite, mille mass on üle 1 550 kg, muu kui hoolduse, garaažis hoidmise või parkimisega seotud kulud

 

Kood 4.   Teemaksud ja liiklustasu

4.1.

Selliste transpordivahendite teemaksud, mille mass on üle 3 500 kg ja millega ei veeta sõidu eest maksvaid reisijaid

 

4.2.

Selliste transpordivahendite teemaksud, mille mass on kuni 3 500 kg ja millega ei veeta sõidu eest maksvaid reisijaid

4.2.1.

Sõiduauto (PKW)

4.2.2.

Veoauto (LKW)

4.3.

Selliste transpordivahendite teemaksud, millega veetakse sõidu eest maksvaid reisijaid

 

4.4.

Kõigi Suure-Belti silda (Great Belt Bridge) ületavate transpordivahendite teemaksud

 

4.5.

Kõigi Öresundi silda ületavate transpordivahendite teemaksud

 

4.6.

Sõidu eest maksvaid reisijaid vedavate rohkem kui 9 kohaga transpordivahendite teemaksud

 

4.7.

Sõidu eest maksvaid reisijaid vedavate vähem kui 9 kohaga transpordivahendite teemaksud

 

4.8.

Selliste transpordivahendite teemaksud, mida kasutatakse seoses konverentside, messide, näituste ja kongressidega

4.8.1.

Ürituse korraldaja puhul

4.8.2.

Üritusel osaleja puhul, kui kulude arve esitab korraldaja ise

Kood 5.   Sõidukulud, nt takso, ühistransport

5.1.

Maksukohuslase või maksukohuslase töövõtja puhul

 

5.2.

Kellegi muu kui maksukohuslase või maksukohuslase töövõtja puhul

 

5.3.

Maksukohuslase või maksukohuslase töövõtja puhul seoses konverentside, messide, näituste ja kongressidega

5.3.1.

Ürituse korraldaja puhul

5.3.2.

Üritusel osaleja puhul, kui kulude arve esitab korraldaja ise

Kood 6.   Majutus

6.1.

Eluaseme- ja majutuskulud kellegi muu kui maksukohuslase või maksukohuslase töövõtja puhul

 

6.2.

Eluaseme- ja majutuskulud maksukohuslase või maksukohuslase töövõtja puhul

 

6.3.

Eluaseme- ja majutuskulud maksukohuslase või maksukohuslase töövõtja puhul, kes osaleb oma ärivaldkonnaga seotud konverentsidel

 

6.4.

Eluaseme- ja majutuskulud maksukohuslase või maksukohuslase töövõtja puhul seoses konverentside, messide, näituste ja kongressidega

6.4.1.

Ürituse korraldaja puhul

6.4.2.

Üritusel osaleja puhul, kui kulude arve esitab korraldaja ise

6.5.

Eluaseme- ja majutuskulud kaupade või teenuste tarne eest vastutava maksukohuslase või maksukohuslase töövõtja puhul

 

6.6.

Eluaseme- ja majutuskulud edasiste tarnetega seoses

 

6.7.

Muud kui punktides 6.5 ja 6.6 nimetatud eluasemekulud

 

Kood 7.   Söök, jook ja restoraniteenused

7.1.

Söök ja jook, mida pakuvad hotellid, baarid, restoranid ja pansionaadid, sealhulgas hommikusöök

7.1.1.

Maksukohuslase või maksukohuslase töövõtja puhul

7.1.2.

Kellegi muu kui maksukohuslase või maksukohuslase töövõtja puhul

7.2.

Söök ja jook, mida pakutakse seoses konverentside, messide, näituste ja kongressidega

7.2.1.

Ürituse korraldaja puhul

7.2.2.

Üritusel osaleja puhul, kui kulude arve esitab korraldaja ise

7.3.

Söök ja jook kaupade või teenuste tarne eest vastutava maksukohuslase töövõtja puhul

 

7.4.

Edasiseks tarneks ostetavad restoraniteenused

 

7.5.

Muu kui punktides 7.2, 7.3 ja 7.4 nimetatud söök, jook ja restoraniteenused

 

Kood 8.   Messide ja näituste sissepääsutasud

8.1.

Maksukohuslase või maksukohuslase töövõtja puhul

 

8.2.

Kellegi muu kui maksukohuslase või maksukohuslase töövõtja puhul

 

Kood 9.   Kulud luksuskaupadele, lõbustustele ja meelelahutusele

9.1.

Alkoholi ost

 

9.2.

Tubakatoodete ost

 

9.3.

Vastuvõttude ja meelelahutusega seotud kulud

9.3.1.

Reklaami eesmärgil

9.3.2.

Mitte reklaami eesmärgil

9.4.

Lõbusõidulaevade hoolduskulud

 

9.5.

Kunstiteoste, kollektsiooni- ja antiikesemetega seotud kulud

 

9.6.

Luksuskaupade, lõbustuste ja meelelahutuse reklaamiga seotud kulud

 

9.7.

Muud kui punktides 9.1, 9.2 ja 9.3 nimetatud luksuskaupade, lõbustuste ja meelelahutusega seotud kulud

 

Kood 10.   Muu

10.1.

Tööriistad

 

10.2.

Garantiiajal tehtavad parandustööd

 

10.3.

Hariduse andmisega seotud teenused

 

10.4.

Materiaalse varaga seotud tööd

10.4.1.

Kinnisvaraga seotud tööd

10.4.2.

Elamuna kasutatava kinnisvaraga seotud tööd

10.4.3.

Muu kui koodi 3 all nimetatud kinnisvaraga seotud töö

10.5.

Vara ost või rentimine

10.5.1.

Kinnisvara ost või rentimine

10.5.2.

Elamuna või puhkuseks või vaba aja veetmiseks kasutatava kinnisvara ost või rentimine

10.5.3.

Elamuna või puhkuseks või vaba aja veetmiseks kasutatava kinnisvaraga seotud või selles kasutatava vallasvara ost või rentimine

10.5.4.

Muu kui kood 2 all nimetatud vallasvara ost või rentimine

10.6.

Vee-, gaasi- ja elektrivarustus jaotusvõrkude kaudu

 

10.7.

Väikese väärtusega kingid

 

10.8.

Kontorikulud

 

10.9.

Osalemine messidel ja seminaridel, hariduse omandamises või koolituses

10.9.1.

Messid

10.9.2.

Seminarid

10.9.3.

Haridus

10.9.4.

Koolitus

10.10.

Kindla maksumäära lisand kariloomade ja põllumajandussaaduste puhul

 

10.11.

Kulud, mis on seotud postiveoga kolmandatesse riikidesse

 

10.12.

Faksi- ja telefonikulud, mis on seotud majutusega

 

10.13.

Reisi korraldaja poolt reisija huvides ostetud kaubad ja teenused

 

10.14.

Muud kui punktis 1.6 nimetatud edasimüügiks ostetud kaubad

 

10.15.

Muud kui punktides 6.6 ja 7.4 nimetatud edasimüügiks ostetud teenused

 

10.16.

Materiaalse varaga seotud tööd

10.16.1.

Elamuna või puhkuseks või vaba aja veetmiseks kasutatava kinnisvaraga seotud tööd

10.16.2.

Muu kui punktis 10.16.1 nimetatud kinnisvaraga seotud tööd

10.16.3.

Punktis 10.16.1 nimetatud kinnisvaraga seotud või selles kasutatava vallasvaraga seotud tööd

10.16.4.

Muu kui punktis 10.16.3 nimetatud vallasvaraga seotud tööd

10.17.

Materiaalse varaga seotud kulud

10.17.1.

Elamuna või puhkuseks või vaba aja veetmiseks kasutatava kinnisvaraga seotud kulud

10.17.2.

Muu kui punktis 10.17.1 nimetatud kinnisvaraga seotud kulud


1.12.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 314/60


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1175/2009,

30. november 2009,

millega registreeritakse kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste registris nimetus [„Aglio Bianco Polesano” (KPN)]

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 20. märtsi 2006. aasta määrust (EÜ) nr 510/2006 põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta, (1) eriti selle artikli 7 lõiget 4,

ning arvestades järgmist:

(1)

Vastavalt määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 6 lõike 2 esimesele lõigule avaldati Euroopa Liidu Teatajas Itaalia taotlus registreerida nimetus „Aglio Bianco Polesano” (2).

(2)

Kuna komisjon ei ole saanud ühtegi määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 7 kohast vastuväidet, tuleks kõnealune nimetus registreerida,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Käesoleva määruse lisas esitatud nimetus registreeritakse.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 30. november 2009

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Mariann FISCHER BOEL


(1)  ELT L 93, 31.3.2006, lk 12.

(2)  ELT C 104, 6.5.2009, lk 16.


LISA

Asutamislepingu I lisas loetletud inimtoiduks ette nähtud põllumajandustooted

1.6.   Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

ITAALIA

Aglio Bianco Polesano (KPN)


1.12.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 314/62


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1176/2009,

30. november 2009,

millega registreeritakse kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste registris nimetus („Redykołka” (KPN))

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 20. märtsi 2006. aasta määrust (EÜ) nr 510/2006 põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta, (1) eriti selle artikli 7 lõike 4 esimest lõiku,

ning arvestades järgmist:

(1)

Vastavalt määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 6 lõike 2 esimesele lõigule avaldati Euroopa Liidu Teatajas Poola taotlus registreerida nimetus „Redykołka” (2).

(2)

Kuna komisjon ei ole saanud ühtegi määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 7 kohast vastuväidet, tuleks kõnealune nimetus registreerida,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Käesoleva määruse lisas esitatud nimetus registreeritakse.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 30. november 2009

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Mariann FISCHER BOEL


(1)  ELT L 93, 31.3.2006, lk 12.

(2)  ELT L 103, 5.5.2009, lk 21.


LISA

Asutamislepingu I lisas loetletud inimtoiduks ette nähtud põllumajandustooted

Klass 1.3.   Juust

POOLA

Redykołka (KPN)


1.12.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 314/64


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1177/2009,

30. november 2009,

millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 2004/17/EÜ, 2004/18/EÜ ja 2009/81/EÜ seoses riigihankemenetluste suhtes kohaldatavate piirmääradega

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta direktiivi 2004/17/EÜ, millega kooskõlastatakse vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate ostjate hankemenetlused, (1) eriti selle artiklit 69,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta direktiivi 2004/18/EÜ ehitustööde riigihankelepingute, asjade riigihankelepingute ja teenuste riigihankelepingute sõlmimise korra kooskõlastamise kohta, (2) eriti selle artiklit 78,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta direktiivi 2009/81/EÜ, millega kooskõlastatakse teatavate kaitse- ja julgeolekuvaldkonnas ostjate poolt sõlmitavate ehitustööde ning asjade ja teenuste riigihankelepingute sõlmimise kord ja muudetakse direktiive 2004/17/EÜ ja 2004/18/EÜ, (3) eriti selle artiklit 68,

olles konsulteerinud riigihankelepingute nõuandekomiteega

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu 22. detsembri 1994. aasta otsusega 94/800/EÜ, mis käsitleb Euroopa Ühenduse nimel sõlmitavaid tema pädevusse kuuluvaid küsimusi puudutavaid kokkuleppeid, mis saavutati mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay voorus (1986–1994), (4) sõlmis nõukogu riigihankeid käsitleva lepingu (edaspidi „leping”). Kõnealust lepingut tuleks kohaldada kõigi riigihangete suhtes, mille väärtus vastab lepingus sätestatud summale (edaspidi „piirmäärad”) või ületab seda ning on väljendatud Rahvusvahelise Valuutafondi arvestusühikutes.

(2)

Direktiivide 2004/17/EÜ ja 2004/18/EÜ üks eesmärkidest on võimaldada tellijatel või tellivatel asutustel järgida direktiivide kohaldamisel ka lepingus sätestatud kohustusi. Selle saavutamiseks tuleks ühtlustada kõnealustes direktiivides sätestatud selliste riigihangete piirmäärad, mida hõlmab ka leping, lepingus sätestatud piirmääradega, mis on väljendatud eurodes ning on ümardatud allapoole lähima tuhandeni.

(3)

Ühtluse huvides on asjakohane ühtlustada ka need direktiivide 2004/17/EÜ ja 2004/18/EÜ piirmäärad, mida leping ei hõlma. Samas tuleks direktiivis 2009/81/EÜ sätestatud piirmäärad ühtlustada direktiivi 2004/17/EÜ artiklis 16 sätestatud läbivaadatud piirmääradega.

(4)

Direktiive 2004/17/EÜ, 2004/18/EÜ ja 2009/81/EÜ tuleks seega vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Direktiivi 2004/17/EÜ muudetakse järgmiselt:

1)

artiklit 16 muudetakse järgmiselt:

a)

punktis a asendatakse summa „412 000 eurot” summaga „387 000 eurot”;

b)

punktis b asendatakse summa „5 150 000 eurot” summaga „4 845 000 eurot”;

2)

artiklit 61 muudetakse järgmiselt:

a)

lõikes 1 asendatakse summa „412 000 eurot” summaga „387 000 eurot”;

b)

lõikes 2 asendatakse summa „412 000 eurot” summaga „387 000 eurot”.

Artikkel 2

Direktiivi 2004/18/EÜ muudetakse järgmiselt:

1)

artiklit 7 muudetakse järgmiselt:

a)

punktis a asendatakse summa „133 000 eurot” summaga „125 000 eurot”;

b)

punktis b asendatakse summa „206 000 eurot” summaga „193 000 eurot”;

c)

punktis c asendatakse summa „5 150 000 eurot” summaga „4 845 000 eurot”;

2)

artikli 8 esimest lõiku muudetakse järgmiselt:

a)

punktis a asendatakse summa „5 150 000 eurot” summaga „4 845 000 eurot”;

b)

punktis b asendatakse summa „206 000 eurot” summaga „193 000 eurot”;

3)

artiklis 56 asendatakse summa „5 150 000 eurot” summaga „4 845 000 eurot”;

4)

artikli 63 lõike 1 esimeses lõigus asendatakse summa „5 150 000 eurot” summaga „4 845 000 eurot”;

5)

artikli 67 lõiget 1 muudetakse järgmiselt:

a)

punktis a asendatakse summa „133 000 eurot” summaga „125 000 eurot”;

b)

punktis b asendatakse summa „206 000 eurot” summaga „193 000 eurot”;

c)

punktis c asendatakse summa „206 000 eurot” summaga „193 000 eurot”.

Artikkel 3

Direktiivi 2009/81/EÜ artiklit 8 muudetakse järgmiselt:

1)

punktis a asendatakse summa „412 000 eurot” summaga „387 000 eurot”;

2)

punktis b asendatakse summa „5 150 000 eurot” summaga „4 845 000 eurot”.

Artikkel 4

Käesolev määrus jõustub 1. jaanuaril 2010.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 30. november 2009

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Charlie McCREEVY


(1)  ELT L 134, 30.4.2004, lk 1.

(2)  ELT L 134, 30.4.2004, lk 114.

(3)  ELT L 216, 20.8.2009, lk 76.

(4)  EÜT L 336, 23.12.1994, lk 1.


DIREKTIIVID

1.12.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 314/66


KOMISJONI DIREKTIIV 2009/152/EÜ,

30. november 2009,

millega muudetakse nõukogu direktiivi 91/414/EMÜ seoses toimeaine karbendasiimi I lisasse kandmise kehtivuse lõppemise kuupäevaga

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 15. juuli 1991. aasta direktiivi 91/414/EMÜ taimekaitsevahendite turuleviimise kohta (1), eriti selle artikli 6 lõike 1 teise lõigu teist taanet,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni direktiivi 2006/135/EÜ (2) alusel kanti karbendasiim toimeainena nõukogu direktiivi 91/414/EMÜ I lisasse. Toimeaine lisasse kuulumise kehtivusaeg lõpeb 31. detsembril 2009.

(2)

Taotluse korral võib toimeaine lisasse kuulumist pikendada korraga kuni kümneks aastaks. 6. augustil 2007 sai komisjon teavitajalt taotluse nimetatud toimeaine lisasse kuulumise pikendamise kohta.

(3)

10. jaanuaril 2008 esitas teavitaja referentliikmesriigile Saksamaale lisaks oma taotlusele ka tehnilise toimiku. Saksamaa esitas oma ümberhindamise aruande eelnõu 27. juulil 2009. Euroopa Toiduohutusamet peab tegema vastastikuse eksperdihinnangu.

(4)

Kuna pikendamisprotseduuri ei ole võimalik enne karbendasiimi lisasse kandmise tähtaja lõppu lõpetada ja kuna pikendamise taotlus esitati piisavalt aegsasti, tuleks direktiivi 91/414/EMÜ artikli 5 lõike 5 kohaselt anda ajapikendust nimetatud protseduuri lõpetamiseks.

(5)

Seega on asjakohane direktiivi 91/414/EMÜ vastavalt muuta.

(6)

Käesoleva direktiiviga ette nähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Direktiivi 91/414/EMÜ I lisa reas nr 149 (karbendasiim (määratlemata stereokeemia), CASi nr 10605-21-7, CIPACi nr 263) kuuendas tulbas (loetellu kuulumise lõpptähtaeg) asendatakse sõnad „31. detsember 2009” sõnadega „31. detsember 2010”.

Artikkel 2

Liikmesriigid võtavad vastu ja avaldavad käesoleva direktiivi täitmiseks vajalikud õigusnormid hiljemalt 31. detsembriks 2009. Nad edastavad õigusnormide tekstid ning kõnealuste normide ja käesoleva direktiivi vahelise vastavustabeli viivitamata komisjonile.

Liikmesriigid kohaldavad kõnealuseid norme alates 1. jaanuarist 2010.

Kui liikmesriigid võtavad need õigusnormid vastu, lisavad nad nendesse või nende ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

Artikkel 3

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 4

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 30. november 2009

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Androulla VASSILIOU


(1)  EÜT L 230, 19.8.1991, lk 1.

(2)  ELT L 349, 12.12.2006, lk 37.


1.12.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 314/67


KOMISJONI DIREKTIIV 2009/153/EÜ,

30. november 2009,

millega muudetakse nõukogu direktiivi 91/414/EMÜ I lisa seoses toimeaine hüdrolüüsitud valkude üldnimetuse ja puhtusega

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 15. juuli 1991. aasta direktiivi 91/414/EMÜ taimekaitsevahendite turuleviimise kohta, (1) eriti selle artikli 6 lõike 1 teise lõigu teist taanet,

ning arvestades järgmist:

(1)

Direktiivi 91/414/EMÜ muudeti komisjoni direktiiviga 2008/127/EÜ, (2) et lisada teatavad hüdrolüüsitud valgud.

(2)

Referentliikmesriik on saanud täiendavat teavet hüdrolüüsitud valkude kohta. On selgunud, et hüdrolüüsitud valke võib saada paljudest erinevatest orgaanilistest ühenditest. Seetõttu on asjakohane osutada üldnimetusele ja puhtusele viisil, nagu need esinevad hüdrolüüsitud valke käsitlevas hindamisaruandes.

(3)

Seega tuleks direktiivi 91/414/EMÜ vastavalt muuta.

(4)

Käesoleva direktiiviga ettenähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Direktiivi 91/414/EMÜ I lisa muudetakse vastavalt käesoleva direktiivi lisale.

Artikkel 2

Liikmesriigid võtavad vastu ja avaldavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 28. veebruariks 2010. Nad edastavad kõnealuste normide teksti ning kõnealuste normide ja käesoleva direktiivi vahelise vastavustabeli viivitamata komisjonile.

Liikmesriigid kohaldavad neid sätteid alates 1. märtsist 2010.

Kui liikmesriigid need meetmed vastu võtavad, lisavad nad nendesse meetmetesse või nende meetmete ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

Artikkel 3

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 4

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 30. november 2009

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Androulla VASSILIOU


(1)  EÜT L 230, 19.8.1991, lk 1.

(2)  ELT L 344, 20.12.2008, lk 89.


LISA

Direktiivi 91/414/EMÜ I lisa rida 240 asendatakse järgmisega:

Nr

Üldnimetus, tunnuskood

IUPACi Nimetus

Puhtus (1)

Jõustumiskuupäev

Lisamise aegumine

Erisätted

„240

Hüdrolüüsitud valgud

Casi nr: määratlemata

Cipaci nr: määratlemata

Puudub

Hindamisaruanne (SANCO/2615/2008)

1. september 2009

31. august 2019

A   OSA

Lubatakse kasutada ainult atraktandina. Loomset päritolu hüdrolüüsitud valgud peavad vastama määruse (EÜ) nr 1774/2002 nõuetele.

B   OSA

VI lisa ühtsete põhimõtete rakendamisel võetakse arvesse toiduahela ja loomatervishoiu alalises komitees hüdrolüüsitud valkude kohta koostatud hindamisaruande (SANCO/2615/2008) järeldusi, eelkõige selle I ja II lisa.

Vajaduse korral hõlmavad loa väljaandmise tingimused meetmeid riskide vähendamiseks.”


(1)  Täpsemad andmed toimeainete identifitseerimise ja määratlemise kohta on esitatud läbivaatamisaruandes.


1.12.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 314/69


KOMISJONI DIREKTIIV 2009/154/EÜ,

30. november 2009,

millega muudetakse nõukogu direktiivi 91/414/EMÜ, arvates toimeainete hulka tsüflufenamiidi

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 15. juuli 1991. aasta direktiivi 91/414/EMÜ taimekaitsevahendite turuleviimise kohta, (1) eriti selle artikli 6 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Vastavalt direktiivi 91/414/EMÜ artikli 6 lõikele 2 esitas Nisso Chemical Europe GmbH 17. märtsil 2003 Ühendkuningriigile taotluse toimeaine tsüflufenamiidi kandmiseks direktiivi 91/414/EMÜ I lisasse. Komisjoni otsusega 2003/636/EÜ (2) kinnitati, et toimik on täielik ning seda võib pidada põhimõtteliselt vastavaks direktiivi 91/414/EMÜ II ja III lisas loetletud andmete ja teabega seotud nõuetele.

(2)

Kõnealuse toimeaine mõju inimese tervisele ja keskkonnale taotleja poolt kavandatud kasutusviiside puhul on hinnatud vastavalt direktiivi 91/414/EMÜ artikli 6 lõigetele 2 ja 4. Määratud referentliikmesriik esitas hindamisaruande projekti 30. jaanuaril 2006.

(3)

Hindamisaruande kohta on liikmesriigid ja Euroopa Toiduohutusamet esitanud eksperthinnangud ning see esitati komisjonile 8. aprillil 2009. aastal Euroopa Toiduohutusameti teadusliku aruandena tsüflufenamiidi kohta (3). Liikmesriigid ja komisjon vaatasid selle aruande läbi toiduahela ja loomatervishoiu alalises komitees ning see vormistati 2. oktoobril 2009 komisjoni läbivaatamisaruandena tsüflufenamiidi kohta.

(4)

Mitmete uuringute põhjal on selgunud, et tsüflufenamiidi sisaldavad taimekaitsevahendid võib lugeda üldiselt vastavateks direktiivi 91/414/EMÜ artikli 5 lõike 1 punktides a ja b ning lõikes 3 ettenähtud nõuetele, eriti kasutusviiside puhul, mida on uuritud ja mille kohta on esitatud üksikasjalikud andmed komisjoni aruandes. Seega on asjakohane lisada tsüflufenamiid direktiivi I lisasse, et tagada kõigis liikmesriikides seda toimeainet sisaldavate taimekaitsevahendite kasutuslubade väljaandmine vastavalt kõnealuse direktiivi sätetele.

(5)

Ilma et see piiraks direktiiviga 91/414/EMÜ kindlaks määratud kohustusi, mis kaasnevad toimeaine lisamisega I lisasse, tuleks pärast toimeaine loetelusse lisamist anda liikmesriikidele kuus kuud tsüflufenamiidi sisaldavate taimekaitsevahendite kehtivate ajutiste kasutuslubade läbivaatamiseks, et tagada direktiivis 91/414/EMÜ, eriti selle artiklis 13 sätestatud nõuete ja I lisas esitatud asjakohaste tingimuste täitmine. Liikmesriigid peaksid kehtivad ajutised kasutusload asendama alaliste lubadega, neid muutma või need tühistama vastavalt direktiivi 91/414/EMÜ sätetele. Erandina eespool nimetatud tähtajast tuleks ette näha pikem ajavahemik iga taimekaitsevahendi iga kavandatud kasutusviisi käsitleva täieliku, III lisa nõuetele vastava toimiku esitamiseks ja hindamiseks direktiivis 91/414/EMÜ sätestatud ühtsete põhimõtete alusel.

(6)

Seega on asjakohane direktiivi 91/414/EMÜ vastavalt muuta.

(7)

Käesoleva direktiiviga ettenähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Direktiivi 91/414/EMÜ I lisa muudetakse käesoleva direktiivi lisa kohaselt.

Artikkel 2

Liikmesriigid võtavad vastu ja avaldavad käesoleva direktiivi täitmiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 30. septembriks 2010. Liikmesriigid edastavad kõnealuste õigusnormide teksti ning kõnealuste normide ja käesoleva direktiivi vahelise vastavustabeli viivitamata komisjonile.

Liikmesriigid kohaldavad neid norme alates 1. oktoobrist 2010.

Kui liikmesriigid need normid vastu võtavad, lisavad nad nendesse normidesse või nende normide ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

Artikkel 3

1.   Liikmesriigid muudavad või tühistavad vajaduse korral direktiivi 91/414/EMÜ kohaselt toimeainet tsüflufenamiidi sisaldavate taimekaitsevahendite kehtivad kasutusload 30. septembriks 2010. Eelkõige kontrollivad nad nimetatud tähtpäevaks, kas kõnealuse direktiivi I lisas tsüflufenamiidi suhtes sätestatud tingimused on täidetud, välja arvatud kõnealust toimeainet käsitleva kande B osas nimetatud tingimused, ning kas loa valdajal on olemas kõnealuse direktiivi artikli 13 lõike 2 tingimuste kohaselt II lisa nõuetele vastav toimik või juurdepääs sellele.

2.   Erandina lõikest 1 viivad liikmesriigid iga lubatud taimekaitsevahendi puhul, mis sisaldab tsüflufenamiidi ainsa toimeainena või ühena mitmest toimeainest, mis kõik on hiljemalt 31. märtsiks 2010 lisatud direktiivi 91/414/EMÜ I lisa loetelusse, läbi toote uue hindamise direktiivi 91/414/EMÜ III lisa nõuetele vastava toimiku põhjal vastavalt käesoleva direktiivi VI lisas sätestatud ühtsetele põhimõtetele ning arvestades kõnealuse direktiivi I lisa tsüflufenamiidi käsitleva kande B osa. Selle hindamise põhjal otsustavad nad, kas toode vastab direktiivi 91/414/EMÜ artikli 4 lõike 1 punktides b, c, d ja e sätestatud tingimustele.

Pärast otsustamist liikmesriigid:

a)

muudavad vajadusel luba või tühistavad selle hiljemalt 30. septembriks 2011, kui taimekaitsevahend sisaldab tsüflufenamiidi ainsa toimeainena, või

b)

kui vahend sisaldab tsüflufenamiidi ühena mitmest toimeainest, muudavad vajadusel luba või tühistavad selle hiljemalt 30. septembriks 2011 või kuupäevaks, mis on ette nähtud loa muutmiseks või tühistamiseks direktiivis või direktiivides, millega toimeaine või toimeained kanti direktiivi 91/414/EMÜ I lisasse, olenevalt sellest, kumb kuupäev on hilisem.

Artikkel 4

Käesolev direktiiv jõustub 1. aprillil 2010.

Artikkel 5

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 30. november 2009

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Androulla VASSILIOU


(1)  EÜT L 230, 19.8.1991, lk 1.

(2)  ELT L 221, 4.9.2003, lk 42.

(3)  Conclusion on pesticide peer review regarding the risk assessment of the active substance cyflufenamid. EFSA Scientific Report (2009) 258, 1–99.


LISA

Direktiivi 91/414/EMÜ I lisa tabeli lõppu lisatakse järgmine kanne:

Nr

Tavanimetus, tunnuskoodid

IUPACi nimetus

Puhtus (1)

Jõustumine

Lisamise aegumine

Erisätted

„302

Tsüflufenamiid

CASi nr: 180409-60–3

CIPACi nr: 759

(Z)-N-[α-(tsüklopropüülmetoksüimiin) – 2,3-difluoro-6-(trifluorometüül)bensüül]-2-fenüülatsetamiid

> 980 g/kg

1. aprill 2010

31. märts 2020

A OSA

Lubatakse kasutada ainult fungitsiidina.

B OSA

VI lisa ühtsete põhimõtete rakendamisel võetakse arvesse toiduahela ja loomatervishoiu alalises komitees 2. oktoobril 2009 tsüflufenamiidi kohta lõplikult vormistatud läbivaatamisaruande järeldusi, eelkõige selle aruande I ja II lisa.

Üldhinnangu andmisel peavad liikmesriigid pöörama erilist tähelepanu põhjavee kaitsele, kui toimeainet kasutatakse tundlike mullastiku- ja/või kliimatingimustega piirkondades.

Kasutusloa tingimused peavad vajaduse korral sisaldama riskivähendusmeetmeid.”


(1)  Täpsemad andmed toimeainete identifitseerimise ja määratlemise kohta on esitatud läbivaatamisaruandes.


1.12.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 314/72


KOMISJONI DIREKTIIV 2009/155/EÜ,

30. november 2009,

millega muudetakse nõukogu direktiivi 91/414/EMÜ seoses toimeaine metasakloori nõutava puhtusastmega

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 15. juuli 1991. aasta direktiivi 91/414/EMÜ taimekaitsevahendite turuleviimise kohta, (1) eriti selle artikli 6 lõike 1 teise lõigu teist taanet,

ning arvestades järgmist:

(1)

Pärast läbivaatamist, milles referentliikmesriigiks oli Ühendkuningriik, lisati komisjoni direktiiviga 2008/116/EÜ (2) toimeaine metasakloor direktiivi 91/414/EMÜ I lisasse. Direktiivi 2008/116/EÜ kohaselt ei tohi toimeaine sisaldada valmistamisel sissejäävat lisandit tolueeni üle 0,01 %. See tase määrati kindlaks teavitaja esitatud spetsifikatsiooni põhjal.

(2)

Teavitaja taotleb direktiivi 91/414/EMÜ muutmist ja nimetatud piirmäära tõstmist 0,05 %ni. Ta esitas oma taotluse kinnituseks vajaliku teabe. 2. veebruaril 2009 esitas referentliikmesriik hindamisaruande kavandi addendumi, (3) mille kohaselt ei kujuta 0,05 % piirmäär endast ohtu lisaks nendele ohtudele, mida on juba arvesse võetud komisjoni läbivaatamisaruandes kõnealuse toimeaine kohta.

(3)

Seetõttu tuleks tõsta tolueeni kui metasakloori valmistamisel sissejääva lisandi piirmäära 0,05 %-ni.

(4)

Seega on asjakohane direktiivi 91/414/EMÜ muuta.

(5)

Kuna kõnealune direktiiv peaks jõustuma samal päeval kui direktiiv 2008/116/EÜ, tuleks see õigusakt jõustada võimalikult pea.

(6)

Käesoleva direktiiviga ettenähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Direktiivi 91/414/EMÜ I lisa 223. rea (metasakloor) 4. veerus (puhtus) asendatakse tekst „0,01 %” tekstiga „0,05 %”.

Artikkel 2

Liikmesriigid võtavad vastu ja avaldavad käesoleva direktiivi täitmiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 31. jaanuariks 2010. Nad edastavad kõnealuste õigusnormide teksti ning kõnealuste normide ja käesoleva direktiivi vahelise vastavustabeli viivitamata komisjonile.

Nad kohaldavad neid norme alates 1. veebruarist 2010.

Kui liikmesriigid võtavad need õigusnormid vastu, lisavad nad nendesse või nende ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

Artikkel 3

Käesolev direktiiv jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Artikkel 4

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 30. november 2009

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Androulla VASSILIOU


(1)  EÜT L 230, 19.8.1991, lk 1.

(2)  ELT L 337, 16.12.2008, lk 86.

(3)  Ühendkuningriigi poolt Euroopa Komisjonile direktiivi 91/414/EMÜ artikli 8 lõike 1 alusel esitatud otsuse ettepaneku ja aruande 4. köite C lisa 2 addendum (jaanuar 2009).


II EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik

OTSUSED

Nõukogu

1.12.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 314/73


NÕUKOGU OTSUS,

13. detsember 2007,

Euroopa Liidu lepingu artikli 9c lõike 4 ja Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 205 lõike 2 rakendamise kohta ühelt poolt alates 1. novembrist 2014 kuni 31. märtsini 2017 ja teiselt poolt alates 1. aprillist 2017

(2009/857/EÜ)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

arvestades järgmist:

(1)

On otstarbekas võtta vastu sätteid, mis võimaldavad sujuvat üleminekut üleminekusätete protokolli artikli 3 lõikes 3 määratletud nõukogu kvalifitseeritud häälteenamust kasutavalt otsustamissüsteemilt, mis on kohaldatav kuni 31. oktoobrini 2014, Euroopa Liidu lepingu artikli 9c lõikega 4 ja Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 205 lõikega 2, sealhulgas asjaomase protokolli artikli 3 lõikes 2 määratletud erisätetega ette nähtud hääletamissüsteemile, mida kohaldatakse üleminekuperioodi vältel alates 1. novembrist 2014 kuni 31. märtsini 2017.

(2)

Meenutatakse, et nõukogul on tavaks teha kõik võimalikud jõupingutused kvalifitseeritud häälteenamusega vastu võetud otsuste demokraatliku legitiimsuse tugevdamiseks,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

1.   JAGU

ALATES 1. NOVEMBRIST 2014 KUNI 31. MÄRTSINI 2017 KOHALDATAVAD SÄTTED

Artikkel 1

Alates 1. novembrist 2014 kuni 31. märtsini 2017, kui nõukogu liikmed, kes esindavad:

a)

vähemalt kolme neljandikku liikmesriikide elanike arvust või

b)

vähemalt kolme neljandikku liikmesriikide arvust,

mis on vajalik blokeeriva vähemuse moodustamiseks tulenevalt Euroopa Liidu lepingu artikli 9c lõike 4 esimese lõigu või Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 205 lõike 2 kohaldamisest, on vastu nõukogu õigusakti kvalifitseeritud häälteenamusega vastuvõtmisele, arutab nõukogu seda küsimust.

Artikkel 2

Nõukogu teeb arutelu käigus kõik tema võimuses oleva, et jõuda mõistliku aja jooksul ja ilma et see piiraks liidu õigusega sätestatud kohustuslikke tähtaegu artiklis 1 osutatud nõukogu liikmete tõstatatud probleemide rahuldava lahenduseni.

Artikkel 3

Sel eesmärgil teeb nõukogu eesistuja komisjoni abiga ja arvestades nõukogu kodukorda vajalikke algatusi, et aidata kaasa suurema üksmeele saavutamisele nõukogus. Nõukogu liikmed osutavad eesistujale abi.

2.   JAGU

ALATES 1. APRILLIST 2017 KOHALDATAVAD SÄTTED

Artikkel 4

Alates 1. aprillist 2017, kui nõukogu liikmed, kes esindavad:

a)

vähemalt 55 % liikmesriikide elanike arvust või

b)

vähemalt 55 % liikmesriikide arvust,

mis on vajalik blokeeriva vähemuse moodustamiseks tulenevalt Euroopa Liidu lepingu artikli 9c lõike 4 esimese lõigu või Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 205 lõike 2 kohaldamisest, on vastu nõukogu õigusakti kvalifitseeritud häälteenamusega vastuvõtmisele, arutab nõukogu seda küsimust.

Artikkel 5

Nõukogu teeb arutelu käigus kõik tema võimuses oleva, et jõuda mõistliku aja jooksul ja ilma et see piiraks liidu õigusega sätestatud kohustuslikke tähtaegu artiklis 4 osutatud nõukogu liikmete tõstatatud probleemide rahuldava lahenduseni.

Artikkel 6

Sel eesmärgil teeb nõukogu eesistuja komisjoni abiga ja arvestades nõukogu kodukorda vajalikke algatusi, et aidata kaasa suurema üksmeele saavutamisele nõukogus. Nõukogu liikmed osutavad eesistujale abi.

3.   JAGU

OTSUSE JÕUSTUMINE

Artikkel 7

Käesolev otsus jõustub Lissaboni lepingu jõustumise kuupäeval.

Brüssel, 13. detsember 2007

Nõukogu nimel

eesistuja

L. AMADO


Komisjon

1.12.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 314/75


KOMISJONI OTSUS,

27. november 2009,

millega kiidetakse heaks teatavad loomahaiguse ja zoonooside likvideerimise ning seire muudetud kavad 2009. aastaks ja muudetakse otsust 2008/897/EÜ seoses teatavatele liikmesriikidele kõnealuse otsusega ja otsusega 2009/560/EÜ heakskiidetud kavade puhul antava ühenduse rahalise toetuse ümberjaotamisega

(teatavaks tehtud numbri K(2009) 9193 all)

(2009/858/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 25. mai 2009. aasta otsust 2009/470/EÜ kulutuste kohta veterinaaria valdkonnas, (1) eriti selle artikli 27 lõikeid 5 ja 6,

ning arvestades järgmist:

(1)

Otsusega 2009/470/EÜ on kehtestatud ühenduse rahalise toetuse andmise kord loomahaiguste ja zoonooside likvideerimise, kontrollimise ja seirekavade puhul.

(2)

Komisjoni 28. novembri 2008. aasta otsusega 2008/897/EÜ, millega kiidetakse heaks liikmesriikide 2009. aastaks ja järgnevateks aastateks esitatud aastased ja mitmeaastased kavad ning ühenduse rahaline toetus teatavate loomahaiguste ja zoonooside likvideerimiseks, tõrjeks ja seireks, (2) on heaks kiidetud teatavate riikide kavad ning kehtestatud ühenduse rahalise toetuse kavandatav maksimumsumma ja määr igale liikmesriigi esitatud kavale.

(3)

Komisjoni 22. juuli 2009. aasta otsusega 2009/560/EÜ, millega kiidetakse heaks teatavad loomahaiguse ja zoonooside likvideerimise ning seire muudetud kavad 2009. aastaks ja muudetakse otsust 2008/897/EÜ teatavatele liikmesriikidele kõnealuse otsusega heakskiidetud kavade puhul antava ühenduse rahalise toetuse osas, (3) on heaks kiidetud teatavad otsusega 2008/897/EÜ heakskiidetud muudetud riiklikud kavad.

(4)

Komisjon on hinnanud liikmesriikide esitatud aruandeid kavadega seotud kulude kohta. Kõnealuse hinnangu tulemustest järeldub, et teatavad liikmesriigid ei kasuta täielikult ära 2009. aastaks eraldatud vahendeid, samal ajal kui teised ületavad eraldatud summa.

(5)

Seepärast tuleks mitme riikliku kava puhul antavat ühenduse rahalist toetust kohandada. On asjakohane jaotada vahendid ümber nende riiklike kavade arvelt, mille puhul ei kasutata eraldisi täielikult ära, ja kanda need üle kavadele, mis ületavad eraldisi. Ümberjaotamine peab põhinema viimasel teabel asjaomase liikmesriigi tegelike kulude kohta.

(6)

Lisaks sellele on Rumeenia ja Slovakkia esitanud marutaudi likvideerimise muudetud kava ning Poola ja Sloveenia on esitanud lammaste katarraalse palaviku likvideerimise muudetud kava.

(7)

Komisjon on esitatud muudetud kavasid hinnanud nii veterinaaria kui ka rahalisest seisukohast lähtudes. Leiti, et kavad vastavad ühenduse asjakohastele veterinaariaalastele õigusaktidele ning eelkõige otsuses 2008/341/EÜ sätestatud kriteeriumidele. Seetõttu tuleks kõnealuse nelja liikmesriigi muudetud kavad heaks kiita.

(8)

Seepärast tuleks otsust 2008/897/EÜ vastavalt muuta.

(9)

Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Kiidetakse heaks Poola 30. aprillil 2009 esitatud lammaste katarraalse palaviku likvideerimise muudetud kava ajavahemikuks 1. jaanuarist 2009 kuni 31. detsembrini 2009.

Artikkel 2

Kiidetakse heaks Sloveenia 23. juulil 2009 esitatud lammaste katarraalse palaviku likvideerimise muudetud kava ajavahemikuks 1. jaanuarist 2009 kuni 31. detsembrini 2009.

Artikkel 3

Kiidetakse heaks Rumeenia 20. augustil 2009 esitatud marutaudi likvideerimise muudetud kava ajavahemikuks 1. jaanuarist 2009 kuni 31. detsembrini 2009.

Artikkel 4

Kiidetakse heaks Slovakkia 3. augustil 2009 esitatud marutaudi likvideerimise muudetud kava ajavahemikuks 1. jaanuarist 2009 kuni 31. detsembrini 2009.

Artikkel 5

Otsust 2008/897/EÜ muudetakse järgmiselt.

1)

Artikli 1 lõiget 2 muudetakse järgmiselt:

a)

punktid a ja b asendatakse järgmisega:

„a)

Iirimaa puhul 1 400 000 eurot;

b)

Hispaania puhul 2 500 000 eurot;”

b)

punktis g asendatakse tekst „2 000 000 eurot” tekstiga „1 370 000 eurot”.

2)

Artikli 2 lõige 2 asendatakse järgmiselt:

„2.   Ühenduse rahaline toetus moodustab 50 % iga lõikes 1 osutatud liikmesriigi kuludest, mis on seotud tuberkuliiniproovidega, gamma-interferoontestiga ning omanikele hüvitise maksmisega kõnealuste kavade kohaselt tapetud loomade eest, ning toetuse ülemmäär on:

a)

Iirimaa puhul 14 000 000 eurot;

b)

Hispaania puhul 9 100 000 eurot;

c)

Itaalia puhul 2 900 000 eurot;

d)

Poola puhul 120 000 eurot;

e)

Portugali puhul 200 000 eurot.”

3)

Artikli 3 lõikes 2 asendatakse punkt b järgmisega:

„b)

Hispaania puhul 3 600 000 eurot;”.

4)

Artikli 4 lõiget 2 muudetakse järgmiselt:

a)

punktid e–g asendatakse järgmisega:

„e)

Saksamaa puhul 16 650 000 eurot;

f)

Eesti puhul 90 000 eurot;

g)

Iirimaa puhul 60 000 eurot;”

b)

punktid j–l asendatakse järgmistega:

„j)

Prantsusmaa puhul 55 000 000 eurot;

k)

Itaalia puhul 2 000 000 eurot;

l)

Läti puhul 20 000 eurot;”

c)

punktis o asendatakse tekst „1 400 000 eurot” tekstiga „300 000 eurot”;

d)

punktid r–u asendatakse järgmisega:

„r)

Austria puhul 3 550 000 eurot;

s)

Poola puhul 100 000 eurot;

t)

Portugali puhul 2 700 000 eurot;

u)

Rumeenia puhul 100 000 eurot;”

e)

punktid w ja x asendatakse järgmisega:

„w)

Soome puhul 490 000 eurot;

x)

Rootsi puhul 1 600 000 eurot.”

5)

Artikli 5 lõiget 2 muudetakse järgmiselt:

a)

punktis c asendatakse tekst „1 400 000 eurot” tekstiga „1 600 000 eurot”;

b)

punktis d asendatakse tekst „75 000 eurot” tekstiga „140 000 eurot”;

c)

punktis f asendatakse tekst „600 000 eurot” tekstiga „350 000 eurot”;

d)

punktid h–m asendatakse järgmisega:

„h)

Kreeka puhul 700 000 eurot;

i)

Hispaania puhul 1 250 000 eurot;

j)

Prantsusmaa puhul 1 450 000 eurot;

k)

Itaalia puhul 1 700 000 eurot;

l)

Küprose puhul 100 000 eurot;

m)

Läti puhul 90 000 eurot;”

e)

punktis q asendatakse tekst „1 700 000 eurot” tekstiga „2 350 000 eurot”;

f)

punktid s–u asendatakse järgmisega:

„s)

Poola puhul 4 500 000 eurot;

t)

Portugali puhul 650 000 eurot;

u)

Rumeenia puhul 50 000 eurot;”.

6)

Artikli 6 lõike 2 punkt c asendatakse järgmisega:

„c)

Prantsusmaa puhul 670 000 eurot;”.

7)

Artikli 8 lõiget 2 muudetakse järgmiselt:

a)

punktis e asendatakse tekst „500 000 eurot” tekstiga „250 000 eurot”;

b)

punktis k asendatakse tekst „550 000 eurot” tekstiga „1 400 000 eurot”;

c)

punktis s asendatakse tekst „50 000 eurot” tekstiga „80 000 eurot”;

d)

punktis v asendatakse tekst „400 000 eurot” tekstiga „220 000 eurot”.

8)

Artikli 9 lõiget 2 muudetakse järgmiselt:

a)

punktid a–c asendatakse järgmisega:

„a)

Belgia puhul 1 400 000 eurot;

b)

Bulgaaria puhul 350 000 eurot;

c)

Tšehhi Vabariigi puhul 1 050 000 eurot;”

b)

punktid g–k asendatakse järgmisega:

„g)

Iirimaa puhul 3 300 000 eurot;

h)

Kreeka puhul 1 200 000 eurot;

i)

Hispaania puhul 5 400 000 eurot;

j)

Prantsusmaa puhul 14 100 000 eurot;

k)

Itaalia puhul 5 350 000 eurot;”

c)

punktis m asendatakse tekst „230 000 eurot” tekstiga „250 000 eurot”;

d)

punktis r asendatakse tekst „2 900 000 eurot” tekstiga „2 600 000 eurot”;

e)

punktid t–v asendatakse järgmisega:

„t)

Poola puhul 790 000 eurot;

u)

Portugali puhul 1 530 000 eurot;

v)

Rumeenia puhul 580 000 eurot;”

f)

punktid x ja y asendatakse järgmisega:

„x)

Slovakkia puhul 500 000 eurot;

y)

Soome puhul 500 000 eurot;”

g)

punktis za asendatakse tekst „5 900 000 eurot” tekstiga „4 600 000 eurot”.

9)

Artikli 10 lõiget 2 muudetakse järgmiselt:

a)

punktid a–c asendatakse järgmisega:

„a)

Bulgaaria puhul 1 100 000 eurot;

b)

Leedu puhul 500 000 eurot;

c)

Ungari puhul 880 000 eurot;”

b)

punktis f asendatakse tekst „500 000 eurot” tekstiga „760 000 eurot”.

10)

Artikli 11 lõike 2 punkt d asendatakse järgmisega:

„d)

Poola puhul 1 100 000 eurot.”

11)

Artikli 12 lõike 2 punkt c asendatakse järgmisega:

„c)

Poola puhul 1 650 000 eurot.”.

12)

Artikli 13 lõike 2 punktid c–e asendatakse järgmistega:

„c)

Eesti puhul 870 000 eurot;

d)

Läti puhul 850 000 eurot;

e)

Sloveenia puhul 550 000 eurot;”.

13)

Artikli 14 lõikes 2 asendatakse tekst „175 000 eurot” tekstiga „310 000 eurot”.

14)

Artikli 15 lõike 2 punkt c asendatakse järgmisega:

„c)

Portugali puhul 460 000 eurot.”

15)

Artikli 15a lõikes 4 asendatakse tekst „5 400 000 eurot” tekstiga „3 000 000 eurot”.

Artikkel 6

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 27. november 2009

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Androulla VASSILIOU


(1)  ELT L 155, 18.6.2009, lk 30.

(2)  ELT L 322, 2.12.2008, lk 39.

(3)  ELT L 194, 25.7.2009, lk 56.


1.12.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 314/79


KOMISJONI OTSUS,

30. november 2009,

toimeaine difenüülamiini nõukogu direktiivi 91/414/EMÜ I lisasse kandmata jätmise ja kõnealust toimeainet sisaldavate taimekaitsevahendite lubade tühistamise kohta

(teatavaks tehtud numbri K(2009) 9262 all)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2009/859/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 15. juuli 1991. aasta direktiivi 91/414/EMÜ taimekaitsevahendite turuleviimise kohta, (1) eriti selle artikli 8 lõike 2 neljandat lõiku,

ning arvestades järgmist:

(1)

Direktiivi 91/414/EMÜ artikli 8 lõikes 2 on sätestatud, et liikmesriik võib 12 aasta jooksul pärast kõnealuse direktiivi teatavakstegemist lubada turule lasta taimekaitsevahendeid, mis sisaldavad kõnealuse direktiivi I lisas loetlemata toimeaineid ja mis on juba turul kaks aastat pärast teatavakstegemise kuupäeva, samal ajal kui neid toimeaineid tööprogrammi raames järk-järgult uuritakse.

(2)

Komisjoni määrustes (EÜ) nr 451/2000 (2) ja (EÜ) nr 1490/2002 (3) on sätestatud direktiivi 91/414/EMÜ artikli 8 lõikes 2 osutatud tööprogrammi kolmanda etapi üksikasjalikud rakenduseeskirjad ja kehtestatud hindamist vajavate toimeainete loetelu nende toimeainete võimalikuks kandmiseks direktiivi 91/414/EMÜ I lisasse. Difenüülamiin kuulub nimetatud loetelusse.

(3)

Difenüülamiini toimet inimeste tervisele ja keskkonnale on teataja kavandatud kasutusviiside puhul hinnatud vastavalt määruste (EÜ) nr 451/2000 ja (EÜ) nr 1490/2002 sätetele. Kõnealuste määrustega on määratud ka referentliikmesriigid, kes esitavad asjaomased hindamisaruanded ja soovitused Euroopa Toiduohutusametile (EFSA) vastavalt määruse (EÜ) nr 1490/2002 artikli 10 lõikele 1. Difenüülamiini puhul oli referentliikmesriik Iirimaa ja kogu asjakohane teave esitati 20. juunil 2007.

(4)

Liikmesriigid ja Euroopa Toiduohutusameti hindamistöörühm esitasid hindamisaruande kohta vastastikused eksperdihinnangud ning aruanne esitati komisjonile 30. septembril 2008 EFSA kokkuvõttena, milles on käsitletud vastastikuseid eksperdihinnanguid toimeaine difenüülamiini riskianalüüsi kohta selle kasutamisel pestitsiidina (4). Liikmesriigid ja komisjon vaatasid selle aruande läbi toiduahela ja loomatervishoiu alalises komitees ning see vormistati 26. veebruaril 2009 komisjoni läbivaatamisaruandena difenüülamiini kohta.

(5)

Kõnealuse toimeaine hindamisel on esile kerkinud terve rida küsimusi. Kõigepealt ei olnud võimalik usaldusväärselt hinnata tarbijate kokkupuudet ainega, sest puuduvad andmed aine tuvastamata metaboliitide esinemise ja toksilisuse kohta ning nitrosoamiinide võimaliku tekkimise kohta toimeaine ladestumisel ja sellega töödeldud õunte töötlemisel. Lisaks sellele ei olnud kättesaadavaid andmeid töödeldud toodetes sisalduvate difenüülamiini jääkide võimalike lagunemisproduktide ega reaktsioonisaaduste kohta. Seega ei olnud olemasolevate andmete põhjal võimalik järeldada, kas kriteeriumid difenüülamiini kandmiseks direktiivi 91/414/EMÜ I lisasse on täidetud.

(6)

Komisjon palus teavitajal esitada omapoolsed märkused vastastikuste eksperdihinnangute tulemuste kohta ning teatada, kas ta kavatseb tulevikus aine kasutamist toetada või mitte. Teataja esitas oma märkused, mida on hoolikalt uuritud. Teataja esitatud väidetele vaatamata jäid tuvastatud probleemid lahendamata ning EFSA ekspertide kohtumistel esitatud ja analüüsitud teabe põhjal antud hinnangutest ei selgu, et difenüülamiini sisaldavad taimekaitsevahendid võiksid kavandatud kasutustingimustes üldiselt vastata direktiivi 91/414/EMÜ artikli 5 lõike 1 punktides a ja b sätestatud nõuetele.

(7)

Seepärast ei tohiks difenüülamiini direktiivi 91/414/EMÜ I lisasse kanda.

(8)

Tuleks võtta meetmed tagamaks, et difenüülamiini sisaldavate taimekaitsevahendite kehtivad load tühistataks ettenähtud ajavahemiku jooksul, et neid ei pikendataks ning et selliste toodete jaoks ei antaks uusi lubasid.

(9)

Liikmesriigi antud ajapikendused difenüülamiini sisaldavate taimekaitsevahendite olemasolevate varude realiseerimiseks, ladustamiseks, turulelaskmiseks ja kasutamiseks peaksid piirduma 12 kuuga, et olemasolevad varud saaks ära kasutada järgmise kasvuperioodi jooksul; seega jäävad difenüülamiini sisaldavad taimekaitsevahendid põllumajandusettevõtjatele kättesaadavaks 18 kuu jooksul alates käesoleva otsuse vastuvõtmisest.

(10)

Käesolev otsus ei piira õigust esitada direktiivi 91/414/EMÜ artikli 6 lõike 2 kohane taotlus difenüülamiini võimalikuks kandmiseks kõnealuse direktiivi I lisasse; kõnealuse direktiivi üksikasjalikud rakenduseeskirjad on sätestatud komisjoni 17. jaanuari 2008. aasta määruses (EÜ) nr 33/2008, millega nähakse ette nõukogu direktiivi 91/414/EMÜ üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses kõnealuse direktiivi artikli 8 lõikes 2 osutatud tööprogrammi kuuluvate, kuid direktiivi I lisasse kandmata toimeainete hindamise tava- ja kiirendatud menetlusega (5).

(11)

Toiduahela ja loomatervishoiu alaline komitee ei esitanud käesoleva otsusega ettenähtud meetmete kohta arvamust oma esimehe kehtestatud tähtaja jooksul ja seetõttu esitas komisjon nõukogule neid meetmeid käsitleva ettepaneku. Kuna direktiivi 91/414/EMÜ artikli 19 lõike 2 teises lõigus sätestatud tähtajaks ei olnud nõukogu meetmeid käsitlevat ettepanekut vastu võtnud ega väljendanud oma vastuseisu ettepandud meetmetele, peaks komisjon need meetmed vastu võtma,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Difenüülamiini ei kanta toimeainena direktiivi 91/414/EMÜ I lisasse.

Artikkel 2

Liikmesriigid tagavad, et

a)

difenüülamiini sisaldavate taimekaitsevahendite load tühistatakse 30. maiks 2010;

b)

alates käesoleva otsuse avaldamise kuupäevast ei anta ega pikendata difenüülamiini sisaldavate taimekaitsevahendite lubasid.

Artikkel 3

Ajapikendus, mille liikmesriigid annavad vastavalt direktiivi 91/414/EMÜ artikli 4 lõike 6 sätetele, peab olema võimalikult lühike ja lõppema hiljemalt 30. mail 2011.

Artikkel 4

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 30. november 2009

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Androulla VASSILIOU


(1)  EÜT L 230, 19.8.1991, lk 1.

(2)  EÜT L 55, 29.2.2000, lk 25.

(3)  EÜT L 224, 21.8.2002, lk 23.

(4)  EFSA Scientific Report (2008) 188. Conclusion on the peer review of diphenylamine (vormistatud 30. septembril 2008).

(5)  ELT L 15, 18.1.2008, lk 5.


1.12.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 314/81


KOMISJONI OTSUS,

30. november 2009,

toimeaine triasoksiidi nõukogu direktiivi 91/414/EMÜ I lisasse kandmata jätmise ja kõnealust toimeainet sisaldavate taimekaitsevahendite lubade tühistamise kohta

(teatavaks tehtud numbri K(2009) 9271 all)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2009/860/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 15. juuli 1991. aasta direktiivi 91/414/EMÜ taimekaitsevahendite turuleviimise kohta, (1) eriti selle artikli 8 lõike 2 neljandat lõiku,

ning arvestades järgmist:

(1)

Direktiivi 91/414/EMÜ artikli 8 lõikes 2 on sätestatud, et liikmesriik võib 12 aasta jooksul pärast kõnealuse direktiivi teatavakstegemist lubada turustada taimekaitsevahendeid, mis sisaldavad nimetatud direktiivi I lisas loetlemata toimeaineid ja mis on juba turul kaks aastat pärast teatavakstegemise kuupäeva, samal ajal kui kõnesolevaid aineid tööprogrammi raames järk-järgult uuritakse.

(2)

Komisjoni määrustes (EÜ) nr 451/2000 (2) ja (EÜ) nr 1490/2002 (3) on sätestatud direktiivi 91/414/EMÜ artikli 8 lõikes 2 osutatud tööprogrammi kolmanda etapi üksikasjalikud rakenduseeskirjad ja kehtestatud hindamist vajavate toimeainete loetelu nende toimeainete võimalikuks kandmiseks direktiivi 91/414/EMÜ I lisasse. Triasoksiid kuulub nimetatud loetellu.

(3)

Triasoksiidi toimet inimeste tervisele ja keskkonnale on taotleja kavandatud kasutusviiside puhul hinnatud vastavalt määruste (EÜ) nr 451/2000 ja (EÜ) nr 1490/2002 sätetele. Lisaks on kõnealustes määrustes määratud ka referentliikmesriigid, kes peavad esitama asjakohased hindamisaruanded ja soovitused Euroopa Toiduohutusametile (EFSA) vastavalt määruse (EÜ) nr 1490/2002 artikli 10 lõikele 1. Triasoksiidi puhul oli referentliikmesriik Ühendkuningriik ja kogu asjaomane teave esitati 25. juunil 2007.

(4)

Liikmesriigid ja Euroopa Toiduohutusameti hindamistöörühm esitasid hindamisaruande kohta vastastikused eksperdihinnangud ning aruanne esitati komisjonile 30. septembril 2008 EFSA kokkuvõttena, milles on käsitletud vastastikuseid eksperdihinnanguid toimeaine triasoksiidi riskianalüüsi kohta selle kasutamisel pestitsiidina (4). Liikmesriigid ja komisjon vaatasid selle aruande läbi toiduahela ja loomatervishoiu alalises komitees ning see vormistati 26. veebruaril 2009 komisjoni läbivaatamisaruandena triasoksiidi kohta.

(5)

Kõnealuse toimeaine hindamisel on esile kerkinud terve rida küsimusi. Kõigepealt ei olnud võimalik korraldada usaldusväärset tarbijaid käsitlevat riskianalüüsi, sest puuduvad andmed, mille põhjal määrata jääkide laadi taimsetes toodetes ja jääkide võimalikku ülekandumist loomsetesse saadustesse. Lisaks sellele ei tõendanud andmed, et pikaajaline oht imetajatele, lindudele, kaladele ja vihmaussidele on lubatav. Seega ei olnud olemasolevate andmete põhjal võimalik järeldada, et kriteeriumid triasoksiidi kandmiseks direktiivi 91/414/EMÜ I lisasse on täidetud.

(6)

Komisjon palus teavitajal esitada omapoolsed märkused vastastikuste eksperdihinnangute tulemuste kohta ning teatada, kas ta kavatseb tulevikus aine kasutamist toetada või mitte. Teataja esitas oma märkused, mida on hoolikalt uuritud. Teataja esitatud väidetele vaatamata jäid tuvastatud probleemid lahendamata ning EFSA ekspertide kohtumistel esitatud ja analüüsitud teabe põhjal antud hinnangutest ei selgu, et triasoksiidi sisaldavad taimekaitsevahendid võiksid kavandatud kasutustingimustes üldiselt vastata direktiivi 91/414/EMÜ artikli 5 lõike 1 punktides a ja b sätestatud nõuetele.

(7)

Seepärast ei tohiks triasoksiidi direktiivi 91/414/EMÜ I lisasse kanda.

(8)

Tuleks võtta meetmed tagamaks, et triasoksiidi sisaldavate taimekaitsevahendite kehtivad load tühistataks ettenähtud ajavahemiku jooksul, et neid ei pikendataks ning et selliste toodete jaoks ei antaks uusi lubasid.

(9)

Liikmesriigi antud ajapikendused triasoksiidi sisaldavate taimekaitsevahendite olemasolevate varude realiseerimiseks, ladustamiseks, turulelaskmiseks ja kasutamiseks peaksid piirduma 12 kuuga, et olemasolevad varud saaks ära kasutada järgmise kasvuperioodi jooksul; seega jäävad triasoksiidi sisaldavad taimekaitsevahendid põllumajandusettevõtjatele kättesaadavaks 18 kuu jooksul alates käesoleva otsuse vastuvõtmisest.

(10)

Käesolev otsus ei piira õigust esitada direktiivi 91/414/EMÜ artikli 6 lõike 2 kohane taotlus triasoksiidi võimalikuks kandmiseks kõnealuse direktiivi I lisasse; kõnealuse direktiivi üksikasjalikud rakenduseeskirjad on sätestatud komisjoni 17. jaanuari 2008. aasta määruses (EÜ) nr 33/2008, millega nähakse ette nõukogu direktiivi 91/414/EMÜ üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses kõnealuse direktiivi artikli 8 lõikes 2 osutatud tööprogrammi kuuluvate, kuid direktiivi I lisasse kandmata toimeainete hindamise tava- ja kiirendatud menetlusega (5).

(11)

Toiduahela ja loomatervishoiu alaline komitee ei esitanud arvamust oma esimehe kehtestatud tähtaja jooksul ja seetõttu esitas komisjon nõukogule neid meetmeid käsitleva ettepaneku. Kuna direktiivi 91/414/EMÜ artikli 19 lõike 2 teises lõigus sätestatud tähtajaks ei olnud nõukogu meetmeid käsitlevat ettepanekut vastu võtnud ega väljendanud oma vastuseisu ettepandud meetmetele, peaks komisjon need meetmed vastu võtma,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Triasoksiidi ei kanta toimeainena direktiivi 91/414/EMÜ I lisasse.

Artikkel 2

Liikmesriigid tagavad, et

a)

triasoksiidi sisaldavate taimekaitsevahendite load tühistatakse 30. maiks 2010;

b)

alates käesoleva otsuse avaldamise kuupäevast ei anta ega pikendata triasoksiidi sisaldavate taimekaitsevahendite jaoks lubasid.

Artikkel 3

Ajapikendus, mille liikmesriigid annavad vastavalt direktiivi 91/414/EMÜ artikli 4 lõike 6 sätetele, peab olema võimalikult lühike ja lõppema hiljemalt 30. mail 2011.

Artikkel 4

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 30. november 2009

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Androulla VASSILIOU


(1)  EÜT L 230, 19.8.1991, lk 1.

(2)  EÜT L 55, 29.2.2000, lk 25.

(3)  EÜT L 224, 21.8.2002, lk 23.

(4)  EFSA Scientific Report (2008) 193. Conclusion regarding the peer review of the pesticide risk assessment of the active substance triazoxide (vormistatud 26. septembril 2008).

(5)  ELT L 15, 18.1.2008, lk 5.


1.12.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 314/83


KOMISJONI OTSUS,

30. november 2009,

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 853/2004 alusel võetavate üleminekumeetmete kohta seoses nõuetele mittevastava toorpiima töötlemisega teatavates Bulgaaria piimatöötlemisettevõtetes

(teatavaks tehtud numbri K(2009) 9282 all)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2009/861/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrust (EÜ) nr 853/2004, millega sätestatakse loomset päritolu toidu hügieeni erieeskirjad, (1) eriti selle artiklit 9,

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrusega (EÜ) nr 852/2004 toiduainete hügieeni kohta (2) on sätestatud muu hulgas ohuanalüüsil ja kriitiliste kontrollpunktide põhimõttel põhinevad toiduainete hügieeni üldeeskirjad toidukäitlejatele. Määruse kohaselt peavad toidukäitlejad täitma teatavaid menetlusi, mille aluseks on nimetatud põhimõtted.

(2)

Määrusega (EÜ) nr 853/2004 on sätestatud loomset päritolu toidu hügieeni erieeskirjad toidukäitlejatele ning on täiendatud määrusega (EÜ) nr 852/2004 kehtestatud eeskirju. Määrusega (EÜ) nr 853/2004 sätestatud eeskirjad hõlmavad toorpiima ja piimatooteid käsitlevaid hügieeninõudeid.

(3)

Vastavalt Bulgaaria ja Rumeenia ühinemisakti (edaspidi „ühinemisakt”) VI lisa 4. peatüki B osa punktile c on Bulgaariale võimaldatud 31. detsembril 2009 lõppev üleminekuperiood, et viia teatavad piimatöötlemisettevõtted vastavusse nimetatud hügieeninõuetega.

(4)

Ühinemisakti VI lisa liite I peatükis on loetletud teatavad ettevõtted, millel lubatakse töödelda määruses (EÜ) nr 853/2004 sätestatud nõuetele mittevastavat toorpiima (edaspidi „nõuetele mittevastav toorpiim”). Nimetatud liite II peatükis on loetletud teatavad ettevõtted, millel on lubatud töödelda nii nõuetele vastavat kui ka mittevastavat piima, tingimusel et neid töödeldakse eraldi tootmisliinidel.

(5)

Piimatöötlemisettevõtted, mis ei vasta määruses (EÜ) nr 853/2004 sätestatud hügieeninõuetele, asuvad kogu Bulgaaria territooriumil. Piimatöötlemisettevõtetele saadetava kõnealustele nõuetele vastava toorpiima kogus on viimastel aastatel Bulgaarias ainult veidi suurenenud.

(6)

Võttes arvesse praegust olukorda, on kohane lubada piiratud ajaks erandit määruses (EÜ) nr 853/2004 sätestatud hügieeninõuetest, et Bulgaaria saaks viia oma piimasektori nende nõuetega vastavusse.

(7)

Seda olukorda arvestades tuleks lubada, et erandina määrusest (EÜ) nr 853/2004 jätkavad teatavad käesoleva otsuse I lisas loetletud piimatöötlemisettevõtted ka pärast 31. detsembrit 2009 nõuetele vastava ja mittevastava piima töötlemist, tingimusel et neid töödeldakse eraldi tootmisliinidel. Lisaks tuleks teatavatel käesoleva otsuse II lisas loetletud piimatöötlemisettevõtetel lubada jätkata nõuetele mittevastava piima töötlemist ilma eraldi tootmisliinideta.

(8)

Nõuetele mittevastavast piimast saadud piimatoodete turustamine peaks siiski piirduma Bulgaariaga või neid võib edasi töödelda piimatöötlemisettevõtetes, mis on hõlmatud käesolevas otsuses sätestatud erandiga.

(9)

Käesoleva otsusega lubatav üleminekuperiood peaks piirduma 24 kuuga alates 1. jaanuarist 2010. Bulgaaria piimasektori olukord tuleks uuesti läbi vaadata enne nimetatud perioodi lõppu. Seetõttu peab Bulgaaria esitama igal aastal komisjonile aruanded piimatöötlemisettevõtetele toorpiima tarnivate piimatootmisettevõtete ajakohastamise kohta selles liikmesriigis ning nõuetele mittevastava piima kogumise ja transpordi süsteemi ajakohastamise kohta.

(10)

Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Käesoleva otsuse kohaldamisel on nõuetele mittevastav piim toorpiim, mis ei vasta määruse (EÜ) nr 853/2004 III lisa IX jao I peatüki II ja III alapeatükis sätestatud nõuetele.

Artikkel 2

Erandina määruse (EÜ) nr 853/2004 III lisa IX jao I peatüki II ja III alapeatükis sätestatud nõuetest võivad käesoleva otsuse I lisas loetletud piimatöötlemisettevõtted jätkata nõuetele vastava ja mittevastava piima töötlemist kuni 31. detsembrini 2011, tingimusel et nõuetele vastava ja mittevastava piima töötlemine toimub eraldi tootmisliinidel.

Artikkel 3

Erandina määruse (EÜ) nr 853/2004 III lisa IX jao I peatüki II ja III alapeatükis sätestatud nõuetest võivad käesoleva otsuse II lisas loetletud piimatöötlemisettevõtted jätkata nõuetele mittevastava piima töötlemist kuni 31. detsembrini 2011 ilma eraldi tootmisliinideta

Artikkel 4

Nõuetele mittevastavast piimast saadud piimatooteid võib:

a)

turustada ainult Bulgaarias või

b)

kasutada ainult edasisel töötlemisel artiklites 2 ja 3 viidatud Bulgaaria piimatöötlemisettevõtetes.

Sellistele piimatoodetele tuleb kanda tervise- või identifitseerimismärk, mis on erinev määruse (EÜ) nr 853/2004 artiklis 5 sätestatud tervise- või identifitseerimismärgist..

Artikkel 5

Bulgaaria esitab komisjonile igal aastal aruande selle kohta, milline edasiminek on saavutatud määruse (EÜ) nr 853/2004 nõuetega vastavusse viimisel:

a)

nõuetele mittevastavat piima tootvate tootmisettevõtete puhul;

b)

nõuetele mittevastava piima kogumise ja transpordi süsteemi puhul.

Esimene aastaaruanne tuleb esitada komisjonile hiljemalt 31. detsembril 2010 ning teine aastaaruanne hiljemalt 31. oktoobril 2011.

Aruande vorm on sätestatud III lisas.

Artikkel 6

Käesolevat otsust kohaldatakse 1. jaanuarist 2010 kuni 31. detsembrini 2011.

Artikkel 7

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 30. november 2009

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Androulla VASSILIOU


(1)  ELT L 139, 30.4.2004, lk 55.

(2)  ELT L 139, 30.4.2004, lk 1.


I LISA

Artiklis 2 nimetatud piimatöötlemisettevõtete loetelu, millel on lubatud töödelda nõuetele vastavat ja mittevastavat piima

Nr

Veterinaarloa number

Ettevõtte nimi

Linn/tänav või küla/piirkond

1

BG 0412010

„Bi Si Si Handel” OOD

gr. Elena

ul. „Treti mart” 19

2

BG 0512025

„El Bi Bulgarikum” EAD

gr. Vidin

YUPZ

3

BG 0612027

„Mlechen ray — 99” EOOD

gr. Vratsa

4

BG 0612043

ET „Zorov- 91 -Dimitar Zorov”

gr. Vratsa

5

BG 1912013

„ZHOSI” OOD

s. Chernolik

6

BG 2012020

„Yotovi” OOD

gr. Sliven

kv. „Rechitsa”

7

BG 2512020

„Mizia-Milk” OOD

gr. Targovishte

Industrialna zona

8

BG 0812009

„Serdika — 90” AD

gr. Dobrich

ul. „25 septemvri” 100

9

BG 2112001

„Rodopeya — Belev” EOOD

4700 town Smolyan,

„Traciya” 1 str.

10

BG 1212001

„S i S — 7” EOOD

gr. Montana

„Vrachansko shose” 1

11

BG 2812003

„Balgarski yogurt” OOD

s. Veselinovo,

obl. Yambolska


II LISA

Artiklis 3 nimetatud piimatöötlemisettevõtete loetelu, millel on lubatud töödelda nõuetele mittevastavat piima

Nr

Veterinaarloa number

Ettevõtte nimetus

Linn/tänav või küla/piirkond

1

BG 1312002

„Milk Grup“ EOOD

s. Yunacite

2

0112014

ET „Veles — Kostadin Velev“

gr. Razlog

ul. „Golak“ 14

3

2312041

„Danim — D. Stoyanov“

EOOD

gr. Elin Pelin

m-st Mansarovo

4

2712010

„Kamadzhiev — milk“ EOOD

s. Kriva reka

obsht. N. Kozlevo

5

BG 1212029

SD „Voynov i sie“

gr. Montana ul. „N.Yo. Vaptsarov“ 8

6

0712001

„Ben Invest“ OOD

s. Kostenkovtsi obsht. Gabrovo

7

1512012

ET „Ahmed Tatarla“

s. Dragash voyvoda,

obsht. Nikopol

8

2212027

„Ekobalkan“ OOD

gr. Sofia

bul „Evropa“ 138

9

2312030

ET „Favorit — D. Grigorov“

s. Aldomirovtsi

10

2312031

ET „Belite kamani“

s. Dragotintsi

11

BG 1512033

ET „Voynov — Ventsislav Hristakiev“

s. Milkovitsa

obsht. Gulyantsi

12

BG 1612020

ET „Bor — Chvor“

s. Dalbok izvor

obsht. Parvomay

13

BG 1512029

„Lavena“ OOD

s. Dolni Dabnik

obl. Pleven

14

BG 1612028

ET „Slavka Todorova“

s. Trud

obsht. Maritsa

15

BG 1612051

ET „Radev — Radko Radev“

s. Kurtovo Konare

obl. Plovdiv

16

BG 1612066

„Lakti ko“ OOD

s. Bogdanitza

17

BG 2112029

ET „Karamfil Kasakliev“

gr. Dospat

18

BG 0912004

„Rodopchanka“ OOD

s. Byal izvor

obsht. Ardino

19

0112003

ET „Vekir“

s. Godlevo

20

0112013

ET „Ivan Kondev“

gr. Razlog

Stopanski dvor

21

0212028

„Vester“ OOD

s. Sigmen

22

0212037

„Megakomers“ OOD

s. Lyulyakovo

obsht. Ruen

23

0512003

SD „LAF — Velizarov i sie“

s. Dabravka

obsht. Belogradchik

24

0612035

OOD „Nivego“

s. Chiren

25

0612041

ET „Ekoprodukt — Megiya — Bogorodka Dobrilova“

gr. Vratsa

ul. „Ilinden“ 3

26

0612042

ET „Mlechen puls — 95 — Tsvetelina Tomova“

gr. Krivodol

ul. „Vasil Levski“

27

1012008

„Kentavar“ OOD

s. Konyavo

obsht. Kyustendil

28

1212022

„Milkkomm“

EOOD

gr. Lom ul. „Al. Stamboliyski“ 149

29

1212031

„ADL“ OOD

s. Vladimirovo obsht. Boychinovtsi

30

1512006

„Mandra“ OOD

s. Obnova

obsht. Levski

31

1512008

ET „Petar Tonovski-Viola“

gr. Koynare

ul. „Hr. Botev“ 14

32

1512010

ET „Militsa Lazarova — 90“

gr. Slavyanovo,

ul. „Asen Zlatarev“ 2

33

1612024

SD „Kostovi — EMK“

gr. Saedinenie

ul. „L. Karavelov“ 5

34

1612043

ET „Dimitar Bikov“

s. Karnare

obsht. „Sopot“

35

1712046

ET „Stem — Tezdzhan Ali“

gr. Razgrad

ul. „Knyaz Boris“ 23

36

2012012

ET „Olimp- P. Gurtsov“

gr. Sliven

m — t „Matsulka“

37

2112003

„Milk — inzhenering“ OOD

gr. Smolyan

ul. „Chervena skala“ 21

38

2112027

„Keri“ OOD

s. Borino,

obsht. Borino

39

2312023

„Mogila“ OOD

gr. Godech, ul. „Ruse“ 4

40

2512018

„Biomak“ EOOD

gr. Omurtag

ul. „Rodopi“2

41

2712013

„Ekselans“ OOD

s. Osmar,

obsht. V. Preslav

42

2812018

ET „Bulmilk — Nikolay Nikolov“

s. General Inzovo,

obl. Yambolska

43

2812010

ET „Mladost — 2 — Yanko Yanev“

gr. Yambol,

ul. „Yambolen“ 13

44

BG 1012020

ET „Petar Mitov-Universal“

s. Gorna Grashtitsa

obsht. Kyustendil

45

BG 1112016

Mandra „IPZHZ“

gr. Trojan

ul. „V.Levski“ 281

46

BG 1712042

ET „Madar“

s. Terter

47

BG 2612042

„Bulmilk“ OOD

s. Konush

obl. Haskovska

48

BG 0912011

ET „Alada — Mohamed Banashak“

s. Byal izvor

obsht. Ardino

49

1112026

„ABLAMILK“ EOOD

gr. Lukovit,

ul. „Yordan Yovkov“ 13

50

1312005

„Ravnogor“ OOD

s. Ravnogor

51

1712010

„Bulagrotreyd — chastna kompaniya“ EOOD

s. Yuper

Industrialen kvartal

52

1712013

ET „Deniz“

s. Ezerche

53

2012011

ET „Ivan Gardev 52“

gr. Kermen

ul. „Hadzhi Dimitar“ 2

54

2012024

ET „Denyo Kalchev 53“

gr. Sliven

ul. „Samuilovsko shose“ 17

55

2112015

OOD „Rozhen Milk“

s. Davidkovo, obsht. Banite

56

2112026

ET „Vladimir Karamitev“

s. Varbina

obsht. Madan

57

2312007

ET „Agropromilk“

gr. Ihtiman, ul. „P.Slaveikov“ 19

58

2412041

„Mlechen svyat 2003“

OOD

s. Bratya Daskalovi

obsht. Bratya Daskalovi

59

2612038

„Bul Milk“ EOOD

gr. Haskovo

Sev. industr. zona

60

2612049

ET „Todorovi — 53“

gr. Topolovgrad

ul. „Bulgaria“ 65


III LISA

Artiklis 5 nimetatud aruande vorm

Piirkond

Piimafarmide koguarv seisuga 31.12.2009

Nõuetele mittevastavat piima tootvate piimafarmide arv seisuga 31.12.2009

Nõuetele mittevastavate piimafarmide protsent piimafarmide koguarvust seisuga 31.12.2009

Piimafarmide koguarv seisuga 30.11.2010

Nõuetele mittevastavat piima tootvate piimafarmide arv seisuga 30.11.2010

Nõuetele mittevastavate piimafarmide protsent piimafarmide koguarvust seisuga 30.11.2010

Piimafarmide koguarv seisuga 30.9.2011

Nõuetele mittevastavat piima tootvate piimafarmide arv seisuga 30.9.2011

Nõuetele mittevastavate piimafarmide protsent piimafarmide koguarvust seisuga 30.9.2011

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Kokku BU

 

 

 

 

 

 

 

 

 


Piirkond

Piimakogumispunktide koguarv seisuga 31.12.2009

Nõuetele mittevastavate piimakogumispunktide arv seisuga 31.12.2009

Nõuetele mittevastavate piimakogumispunktide protsent piimakogumispunktide koguarvust seisuga 31.12.2009

Piimakogumispunktide koguarv seisuga 30.11.2010

Nõuetele mittevastavate piimakogumispunktide arv seisuga 30.11.2010

Nõuetele mittevastavate piimakogumispunktide protsent piimakogumispunktide koguarvust seisuga 30.11.2010

Piimakogumispunktide koguarv seisuga 30.9.2011

Nõuetele mittevastavate piimakogumispunktide arv seisuga 30.9.2011

Nõuetele mittevastavate piimakogumispunktide protsent piimakogumispunktide koguarvust seisuga 30.9.2011

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Kokku BU

 

 

 

 

 

 

 

 

 


1.12.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 314/90


KOMISJONI OTSUS,

30. november 2009,

millega muudetakse otsust 2008/866/EÜ kohaldamisaja osas

(teatavaks tehtud numbri K(2009) 9326 all)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2009/862/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2002. aasta määrust (EÜ) nr 178/2002, millega sätestatakse toidualaste õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded, asutatakse Euroopa Toiduohutusamet ja kehtestatakse toidu ohutusega seotud menetlused, (1) eriti selle artikli 53 lõike 1 punkti b alapunkti i,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni 12. novembri 2008. aasta otsus 2008/866/EÜ erakorraliste meetmete kohta, millega peatatakse inimtoiduks ettenähtud kahepoolmeliste molluskite import Peruust, (2) võeti vastu seetõttu, et teatavad Peruust imporditud kahepoolmelised molluskid olid saastunud A-hepatiidi viirusega (HAV) ning tehti kindlaks, et nendest sai alguse A-hepatiidi puhang inimestel. Kõnealust otsust kohaldati esialgu kuni 31. märtsini 2009, kuid kohaldamisaega pikendati kuni 30. novembrini 2009 komisjoni 26. märtsi 2009. aasta otsusega 2009/297/EÜ, millega muudetakse otsust 2008/866/EÜ kohaldamisaja osas (3).

(2)

Peruu ametiasutused on esitanud teavet parandusmeetmete kohta, mis kehtestati kontrolli parandamiseks ühendusse eksporditavate kahepoolsete molluskite tootmise üle.

(3)

Komisjon korraldas ajavahemikul 7.–18. septembrini 2009 kontrollkäigu, et hinnata Euroopa Liitu eksportimiseks ette nähtud kahepoolmeliste molluskite ja kalandustoodete tootmise kontrollisüsteeme.

(4)

Kontrollkäigu tulemusena tehti kindlaks, et Peruu ametiasutused kohaldavad parandusmeetmeid, millest nad teatasid pärast A-hepatiidi puhangut. Kõnealused ametiasutused vaatavad praegu läbi kogu tootmispiirkondade klassifikatsiooni ning järgmisena on neil kavas läbi vaadata ka tootmispiirkondade seire seoses proovivõtmise korra ja sagedusega. Kõnealused läbivaatamised on alles pooleli.

(5)

Tarbijate tervise kaitse eesmärgil on vaja jätkata otsusega 2008/866/EÜ ette nähtud kaitsemeetmete kohaldamist niikaua, kuni Peruu ametiasutused on lõpetanud parandusmeetmete rakendamise ja komisjon on korraldanud kohapeal täiendava kontrollkäigu. Seetõttu on asjakohane pikendada otsuse 2008/866/EÜ kohaldamist kuni 30. novembrini 2010, ilma et see piiraks komisjoni õigust kõnealuseid meetmeid muuta, tühistada või pikendada, kui saadakse uut teavet olukorra muutumisest Peruus või kui komisjoni teenistuste kontrollkäigu tulemused seda õigustavad.

(6)

Seepärast tuleks otsust 2008/866/EÜ vastavalt muuta.

(7)

Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Otsuse 2008/866/EÜ artiklis 5 asendatakse kuupäev „30. november 2009” kuupäevaga „30. november 2010”.

Artikkel 2

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 30. november 2009

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Androulla VASSILIOU


(1)  EÜT L 31, 1.2.2002, lk 1.

(2)  ELT L 307, 18.11.2008, lk 9.

(3)  ELT L 81, 27.3.2009, lk 22.


1.12.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 314/91


KOMISJONI OTSUS,

30. november 2009,

milles käsitletakse 2010. aastaks antavat ühenduse rahalist toetust teatavatele toidu- ja söödakontrolli valdkonna ühenduse tugilaboritele

(teatavaks tehtud numbri K(2009) 9343 all)

(Ainult hispaania-, hollandi-, inglis-, itaalia-, prantsus-, rootsi-, saksa- ja taanikeelne tekst on autentsed)

(2009/863/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrust (EÜ) nr 882/2004 ametlike kontrollide kohta, mida tehakse sööda- ja toidualaste õigusnormide ning loomatervishoidu ja loomade heaolu käsitlevate eeskirjade täitmise kontrollimise tagamiseks, (1) eriti selle artikli 32 lõiget 7,

ning arvestades järgmist:

(1)

Ühenduse tugilaboritele toidu- ja söödakontrolli valdkonnas võib vastavalt nõukogu 25. mai 2009. aasta otsuse 2009/470/EÜ (kulutuste kohta veterinaaria valdkonnas) (2) artiklile 28 anda ühenduse rahalist toetust.

(2)

Komisjoni 28. novembri 2006. aasta määruses (EÜ) nr 1754/2006 (millega kehtestatakse ühenduse sööda- ja toidualastele tugilaboritele ja loomatervishoiusektorile antava finantsabi üksikasjalikud eeskirjad) (3) on sätestatud, et ühenduse rahalist toetust antakse tingimusel, et heakskiidetud tööprogrammid on tõhusalt ellu viidud ja abisaajad esitavad teatava ajavahemiku jooksul kogu vajaliku teabe.

(3)

Vastavalt määruse (EÜ) nr 1754/2006 artiklile 2 on komisjoni ja iga ühenduse tugilabori suhted sätestatud partnerluslepingus, millele on lisatud mitmeaastane töökava.

(4)

Komisjon on andnud hinnangu töökavadele ja asjaomastele eelarveprojektidele, mis ühenduse tugilaborid on 2010. aastaks esitanud.

(5)

Seega tuleks ühendusel anda rahalist toetust ühenduse tugilaboritele, kes on määratud oma tegevuse kaasfinantseerimise korras täitma määruses (EÜ) nr 882/2004 sätestatud ülesandeid ja kohustusi. Ühenduse rahalise toetuse määr peaks olema 100 % abikõlblikest kuludest, nagu on määratud määruses (EÜ) nr 1754/2006.

(6)

Määrusega (EÜ) nr 1754/2006 on kehtestatud ühenduse tugilaborite poolt organiseeritud seminaride abikõlblikkuse eeskirjad. Samuti nähakse määrusega ette, et rahalist toetust antakse mitte enam kui 32 osalejaga seminaridele. Nimetatud piirangust tuleks kooskõlas määruse (EÜ) nr 1754/2006 artikli 13 lõikega 3 teha erandeid mõnedele ühenduse tugilaboritele, kellel on vaja rahalist toetust selleks, et seminaride parimate tulemuste nimel saaks neil osaleda rohkem kui 32 osavõtjat. Erandeid võib teha juhul, kui ühenduse tugilabor seminari korraldades seda juhib ja selle eest vastutab koos mõne teise ühenduse tugilaboriga.

(7)

Vastavalt nõukogu 21. juuni 2005. aasta määruse (EÜ) nr 1290/2005 (ühise põllumajanduspoliitika rahastamise kohta) (4) artikli 3 lõike 2 punktile a rahastatakse loomahaiguste tõrje ja järelevalve programme (veterinaarmeetmed) Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF). Lisaks on kõnealuse määruse artikli 13 teise lõiguga ette nähtud, et erandjuhul rahastatakse fondist nõukogu 26. juuni 1990. aasta otsusega 90/424/EMÜ (kulutuste kohta veterinaaria valdkonnas) (5) hõlmatud meetmete ja programmide puhul liikmesriikide ja EAGFi toetuse saajate haldus- ja personalikulud. Finantskontrolli valdkonnas tuleb kohaldada määruse (EÜ) nr 1290/2005 artikleid 9, 36 ja 37.

(8)

Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

1.   Ühendus annab rahalist toetust Prantsusmaal Maisons-Alfortis paiknevale Prantsuse toiduohutusameti (Agence Française de Sécurité Sanitaire des Aliments/AFSSA) laboratooriumile Laboratoire d’Etudes et de Recherches sur la Qualité des Aliments et sur les Procédés Agroalimentaires (LERQAP) määruse (EÜ) nr 882/2004 artiklist 32 tulenevate ülesannete ja kohustuste täitmiseks seoses piima ja piimatoodete analüüside ja katsete tegemisega.

Ajavahemikuks 1. jaanuarist 2010 kuni 31. detsembrini 2010 antav rahaline toetus ei ületa 302 000 eurot.

2.   Lisaks lõikes 1 kehtestatud toetuse summa ülemmäärale annab ühendus rahalist toetust, et lõikes 1 viidatud laboratoorium saaks korraldada seminare. Kõnealune rahaline toetus ei ületa 23 000 eurot.

Artikkel 2

1.   Ühendus annab rahalist toetust Madalmaades Bilthovenis paiknevale asutusele Rijksinstituut voor Volksgezondheid en Milieu määruse (EÜ) nr 882/2004 artiklist 32 tulenevate ülesannete ja kohustuste täitmiseks seoses zoonoosi (salmonella) analüüside ja katsete tegemisega.

Ajavahemikuks 1. jaanuarist 2010 kuni 31. detsembrini 2010 antav rahaline toetus ei ületa 354 000 eurot.

2.   Lisaks lõikes 1 kehtestatud toetuse summa ülemmäärale annab ühendus rahalist toetust, et lõikes 1 viidatud laboratoorium saaks korraldada seminare. Kõnealune rahaline toetus ei ületa 30 000 eurot.

Artikkel 3

1.   Ühendus annab rahalist toetust Hispaanias Vigos paiknevale Hispaania toiduohutusameti (Agencia Española de Seguridad Alimentaria (Ministerio de Sanidad y Consumo)) laboratooriumile Laboratorio de Biotoxinas Marinas määruse (EÜ) nr 882/2004 artiklis 32 sätestatud ülesannete ja kohustuste täitmiseks seoses mereliste biotoksiinide seirega.

Ajavahemikuks 1. jaanuarist 2010 kuni 31. detsembrini 2010 antav rahaline toetus ei ületa 260 000 eurot.

2.   Lisaks lõikes 1 kehtestatud toetuse summa ülemmäärale annab ühendus rahalist toetust, et lõikes 1 viidatud laboratoorium saaks korraldada seminare. Kõnealune rahaline toetus ei ületa 25 000 eurot.

Artikkel 4

1.   Ühendus annab rahalist toetust Ühendkuningriigis Weymouthis paiknevale laboratooriumile Laboratory of the Centre for Environment, Fisheries and Aquaculture Science määruse (EÜ) nr 882/2004 artiklist 32 tulenevate ülesannete ja kohustuste täitmiseks seoses kahepoolmeliste molluskite viirusliku ja bakteriaalse saastatuse seirega.

Ajavahemikuks 1. jaanuarist 2010 kuni 31. detsembrini 2010 antav rahaline toetus ei ületa 265 000 eurot.

2.   Lisaks lõikes 1 kehtestatud toetuse summa ülemmäärale annab ühendus rahalist toetust, et lõikes 1 viidatud laboratoorium saaks korraldada seminare. Kõnealune rahaline toetus ei ületa 35 000 eurot.

Artikkel 5

1.   Ühendus annab rahalist toetust Prantsusmaal Maisons-Alfortis paiknevale Prantsuse toiduohutusameti (Agence Française de Sécurité Sanitaire des Aliments (AFSSA)) laboratooriumile Laboratoire d’Etudes et de Recherches sur la Qualité des Aliments et sur les Procédés Agroalimentaires (LERQAP) määruse (EÜ) nr 882/2004 artiklist 32 tulenevate ülesannete ja kohustuste täitmiseks seoses Listeria monocytogenes’e analüüside ja katsete tegemisega.

Ajavahemikuks 1. jaanuarist 2010 kuni 31. detsembrini 2010 antav rahaline toetus ei ületa 309 000 eurot.

2.   Lisaks lõikes 1 kehtestatud toetuse summa ülemmäärale annab ühendus rahalist toetust, et lõikes 1 viidatud laboratoorium saaks korraldada seminare. Kõnealune rahaline toetus ei ületa 22 500 eurot.

Artikkel 6

1.   Ühendus annab rahalist toetust Prantsusmaal Maisons-Alfortis paiknevale Prantsuse toiduohutusameti (Agence Française de Sécurité Sanitaire des Aliments (AFSSA)) laboratooriumile Laboratoire d’Etudes et de Recherches sur la Qualité des Aliments et sur les Procédés Agroalimentaires (LERQAP) määruse (EÜ) nr 882/2004 artiklist 32 tulenevate ülesannete ja kohustuste täitmiseks seoses koagulaaspositiivsete stafülokokkide, sealhulgas Staphylococcus aureus’e analüüside ja katsete tegemisega.

Ajavahemikuks 1. jaanuarist 2010 kuni 31. detsembrini 2010 antav rahaline toetus ei ületa 291 000 eurot.

2.   Lisaks lõikes 1 kehtestatud toetuse summa ülemmäärale annab ühendus rahalist toetust, et lõikes 1 viidatud laboratoorium saaks korraldada seminare. Kõnealune rahaline toetus ei ületa 22 500 eurot.

Artikkel 7

1.   Ühendus annab rahalist toetust Itaalias Roomas paiknevale asutusele Istituto Superiore di Sanità määruse (EÜ) nr 882/2004 artiklist 32 tulenevate ülesannete ja kohustuste täitmiseks seoses Escherichia coli, sealhulgas Verotoxigenic E. Coli (VTEC) analüüside ja katsete tegemisega.

Ajavahemikuks 1. jaanuarist 2010 kuni 31. detsembrini 2010 antav rahaline toetus ei ületa 250 381 eurot.

2.   Lisaks lõikes 1 kehtestatud toetuse summa ülemmäärale annab ühendus rahalist toetust, et lõikes 1 viidatud laboratoorium saaks korraldada seminare. Kõnealune rahaline toetus ei ületa 20 000 eurot.

Artikkel 8

1.   Ühendus annab rahalist toetust Rootsis Uppsalas paiknevale asutusele Statens Veterinärmedicinska Anstalt määruse (EÜ) nr 882/2004 artiklist 32 tulenevate ülesannete ja kohustuste täitmiseks seoses Campylobacter’i seirega.

Ajavahemikuks 1. jaanuarist 2010 kuni 31. detsembrini 2010 antav rahaline toetus ei ületa 275 000 eurot.

2.   Lisaks lõikes 1 kehtestatud toetuse summa ülemmäärale annab ühendus rahalist toetust, et lõikes 1 viidatud laboratoorium saaks korraldada seminare. Kõnealune rahaline toetus ei ületa 30 000 eurot.

Artikkel 9

1.   Ühendus annab rahalist toetust Itaalias Roomas paiknevale asutusele Istituto Superiore di Sanità (ISS) määruse (EÜ) nr 882/2004 artiklist 32 tulenevate ülesannete ja kohustuste täitmiseks seoses parasiitide (eelkõige Trichinella, Echinococcus’e ja Anisakis’e) analüüside ja katsete tegemisega.

Ajavahemikuks 1. jaanuarist 2010 kuni 31. detsembrini 2010 antav rahaline toetus ei ületa 312 000 eurot.

2.   Lisaks lõikes 1 kehtestatud toetuse summa ülemmäärale annab ühendus rahalist toetust, et lõikes 1 viidatud laboratoorium saaks korraldada seminare. Kõnealune rahaline toetus ei ületa 30 000 eurot.

Artikkel 10

1.   Ühendus annab rahalist toetust Taanis Kopenhaagenis paiknevale asutusele Fødevareinstituttet (Danmarks Tekniske Universitet) määruse (EÜ) nr 882/2004 artiklist 32 tulenevate ülesannete ja kohustuste täitmiseks seoses ravimresistentsuse seirega.

Ajavahemikuks 1. jaanuarist 2010 kuni 31. detsembrini 2010 antav rahaline toetus ei ületa 370 000 eurot.

2.   Lisaks lõikes 1 kehtestatud toetuse summa ülemmäärale annab ühendus rahalist toetust, et lõikes 1 viidatud laboratoorium saaks korraldada seminare. Kõnealune rahaline toetus ei ületa 27 000 eurot.

Artikkel 11

1.   Ühendus annab rahalist toetust Belgias Gembloux’s paiknevale uurimiskeskusele Centre Wallon de Recherches agronomiques määruse (EÜ) nr 882/2004 artiklist 32 tulenevate ülesannete ja kohustuste täitmiseks seoses söödas sisalduvate loomsete valkude analüüside ja katsete tegemisega.

Ajavahemikuks 1. jaanuarist 2010 kuni 31. detsembrini 2010 antav rahaline toetus ei ületa 525 000 eurot.

2.   Lisaks lõikes 1 kehtestatud toetuse summa ülemmäärale annab ühendus rahalist toetust, et lõikes 1 viidatud laboratoorium saaks korraldada seminare. Kõnealune rahaline toetus ei ületa 30 000 eurot.

Artikkel 12

1.   Ühendus annab rahalist toetust Madalmaades Bilthovenis paiknevale asutusele Rijksinstituut voor Volksgezondheid en Milieu määruse (EÜ) nr 882/2004 artiklist 32 tulenevate ülesannete ja kohustuste täitmiseks seoses teatavate nõukogu direktiivi 96/23/EÜ (6) I lisas loetletud ainete jääkidega; asutusele on osutatud määruse (EÜ) nr 882/2004 VII lisa I jao punkti 12 alapunktis a.

Ajavahemikuks 1. jaanuarist 2010 kuni 31. detsembrini 2010 antav rahaline toetus ei ületa 450 000 eurot.

2.   Lisaks lõikes 1 kehtestatud toetuse summa ülemmäärale annab ühendus rahalist toetust, et lõikes 1 viidatud laboratoorium saaks korraldada seminare. Kõnealune rahaline toetus ei ületa 25 000 eurot.

Artikkel 13

1.   Ühendus annab rahalist toetust Prantsusmaal Fougères’is paiknevale Prantsuse toiduohutusameti (L’Agence Française de Sécurité Sanitaire des Aliments) laboratooriumile Laboratoire d’Etudes et de Recherches sur les Médicaments Vétérinaires et les Désinfectants määruse (EÜ) nr 882/2004 artiklist 32 tulenevate kohustuste täitmiseks seoses teatavate direktiivi 96/23/EÜ I lisas loetletud ainete jääkidega; laboratooriumile on osutatud määruse (EÜ) nr 882/2004 VII lisa I jao punkti 12 alapunktis a.

Ajavahemikuks 1. jaanuarist 2010 kuni 31. detsembrini 2010 antav rahaline toetus ei ületa 450 000 eurot.

2.   Lisaks lõikes 1 kehtestatud toetuse summa ülemmäärale annab ühendus rahalist toetust, et lõikes 1 viidatud laboratoorium saaks korraldada seminare. Kõnealune rahaline toetus ei ületa 25 000 eurot.

Artikkel 14

1.   Ühendus annab rahalist toetust Saksamaal Berliinis paiknevale asutusele Bundesamt für Verbraucherschutz und Lebensmittelsicherheit määruse (EÜ) nr 882/2004 artiklist 32 tulenevate ülesannete ja kohustuste täitmiseks, eelkõige seoses teatavate direktiivi 96/23/EÜ I lisas loetletud ainete jääkidega; asutusele on osutatud määruse (EÜ) nr 882/2004 VII lisa I jao punkti 12 alapunktis a.

Ajavahemikuks 1. jaanuarist 2010 kuni 31. detsembrini 2010 antav rahaline toetus ei ületa 450 000 eurot.

2.   Lisaks lõikes 1 kehtestatud toetuse summa ülemmäärale annab ühendus rahalist toetust, et lõikes 1 viidatud laboratoorium saaks korraldada seminare. Kõnealune rahaline toetus ei ületa 25 000 eurot.

Artikkel 15

1.   Ühendus annab rahalist toetust Itaalias Roomas paiknevale asutusele Istituto Superiore di Sanità määruse (EÜ) nr 882/2004 artiklist 32 tulenevate ülesannete ja kohustuste täitmiseks seoses teatavate direktiivi 96/23/EÜ I lisas loetletud ainete jääkidega; asutusele on osutatud määruse (EÜ) nr 882/2004 VII lisa I jao punkti 12 alapunktis a.

Ajavahemikuks 1. jaanuarist 2010 kuni 31. detsembrini 2010 antav rahaline toetus ei ületa 275 000 eurot.

2.   Lisaks lõikes 1 kehtestatud toetuse summa ülemmäärale annab ühendus rahalist toetust, et lõikes 1 viidatud laboratoorium saaks korraldada seminare. Kõnealune rahaline toetus ei ületa 25 000 eurot.

Artikkel 16

1.   Ühendus annab rahalist toetust Saksamaal Freiburgis paiknevale asutusele Chemisches und Veterinäruntersuchungsamt määruse (EÜ) nr 882/2004 artiklist 32 tulenevate ülesannete ja kohustuste täitmiseks seoses loomse päritoluga toidus ja suure rasvasisaldusega toodetes sisalduvate pestitsiidijääkide analüüside ja katsete tegemisega.

Ajavahemikuks 1. jaanuarist 2010 kuni 31. detsembrini 2010 antav rahaline toetus ei ületa 198 900 eurot.

2.   Lisaks lõikes 1 kehtestatud toetuse summa ülemmäärale annab ühendus rahalist toetust, et lõikes 1 viidatud laboratoorium saaks korraldada seminare. Kõnealune rahaline toetus ei ületa 25 000 eurot.

Artikkel 17

1.   Ühendus annab rahalist toetust Taanis Kopenhaagenis paiknevale asutusele Fødevareinstituttet (Danmarks Tekniske Universitet) määruse (EÜ) nr 882/2004 artiklist 32 tulenevate ülesannete ja kohustuste täitmiseks seoses teraviljas ja söödas sisalduvate pestitsiidijääkide analüüside ja katsete tegemisega.

Ajavahemikuks 1. jaanuarist 2010 kuni 31. detsembrini 2010 antav rahaline toetus ei ületa 198 900 eurot.

2.   Lisaks lõikes 1 kehtestatud toetuse summa ülemmäärale annab ühendus rahalist toetust, et lõikes 1 viidatud laboratoorium saaks korraldada seminare. Kõnealune rahaline toetus ei ületa 25 000 eurot.

Artikkel 18

1.   Ühendus annab rahalist toetust Hispaanias paiknevale laboratooriumile Laboratorio Agrario de la Generalitat Valenciana (LAGV)/Grupo de Residuos de Plaguicidas de la Universidad de Almería (PRRG) määruse (EÜ) nr 882/2004 artiklist 32 tulenevate ülesannete ja kohustuste täitmiseks seoses puu- ja köögiviljades, sh suure veesisalduse ja suure happesisaldusega kaupades, sisalduvate pestitsiidijääkide analüüside ja katsete tegemisega.

Ajavahemikuks 1. jaanuarist 2010 kuni 31. detsembrini 2010 antav rahaline toetus ei ületa 445 840 eurot.

2.   Lisaks lõikes 1 kehtestatud toetuse summa ülemmäärale annab ühendus rahalist toetust, et lõikes 1 viidatud laboratoorium saaks korraldada seminare. Kõnealune rahaline toetus ei ületa 45 000 eurot.

Erandina määruse (EÜ) nr 1754/2006 artikli 13 lõikest 1 on lõikes 1 viidatud laboratooriumil õigus taotleda finantsabi kuni 50 inimese osavõtuks ühest käesoleva artikli lõikes 2 viidatud seminarist, kui korraldatakse ühisseminar.

Artikkel 19

Ühendus annab rahalist toetust Saksamaal Stuttgartis paiknevale asutusele Chemisches und Veterinäruntersuchungsamt (CVUA) määruse (EÜ) nr 882/2004 artiklist 32 tulenevate ülesannete ja kohustuste täitmiseks seoses pestitsiidijääkide üksikute jääkide määramise analüüside ja katsete tegemisega.

Ajavahemikuks 1. jaanuarist 2010 kuni 31. detsembrini 2010 antav rahaline toetus ei ületa 352 000 eurot.

Artikkel 20

1.   Ühendus annab rahalist toetust Saksamaal Freiburgis paiknevale asutusele Chemisches und Veterinäruntersuchungsamt määruse (EÜ) nr 882/2004 artiklist 32 tulenevate ülesannete ja kohustuste täitmiseks seoses toidus ja söödas sisalduvate dioksiinide ja PCBde analüüside ja katsete tegemisega.

Ajavahemikuks 1. jaanuarist 2010 kuni 31. detsembrini 2010 antav rahaline toetus ei ületa 432 000 eurot.

2.   Lisaks lõikes 1 kehtestatud toetuse summa ülemmäärale annab ühendus rahalist toetust, et lõikes 1 viidatud laboratoorium saaks korraldada seminare. Kõnealune rahaline toetus ei ületa 55 410 eurot.

Artikkel 21

Lõigetes 1–21 osutatud ühenduse rahalise toetuse määr on 100 % abikõlblikest kuludest, nagu on sätestatud määruses (EÜ) nr 1754/2006.

Artikkel 22

Käesolev otsus on adresseeritud järgmistele asutustele:

piima- ja piimatoodete puhul: Laboratoire d’Etudes et de Recherches sur la Qualité des Aliments et sur les Procédés Agroalimentaires (LERQAP), Agence Française de Sécurité Sanitaire des Aliments (AFSSA), 23 avenue du Général de Gaulle, 94700 Maisons-Alfort, Prantsusmaa;

zoonooside (salmonella) analüüside ja katsete puhul: Rijksinstituut voor Volksgezondheid en Milieu (RIVM), Postbus 1, Anthony van Leeuwenhoeklaan 9, 3720 BA Bilthoven, Madalmaad;

mereliste biotoksiinide seire puhul: Laboratorio de Biotoxinas Marinas, Agencia Española de Seguridad Alimentaria (Ministerio de Sanidad y Consumo), Estacion Maritima, s/n, 36200 Vigo, Hispaania;

kahepoolmeliste molluskite viirusliku ja bakterioloogilise saastatuse seire puhul: Laboratory of the Centre for Environment, Fisheries and Aquaculture Science (CEFAS), Weymouth laboratory, Barrack Road, The Nothe, Weymouth, Dorset, DT4 8UB, Ühendkuningriik;

Listeria monocytogenes’i puhul: Laboratoire d’Etudes et de Recherches sur la Qualité des Aliments et sur les Procédés Agroalimentaires (LERQAP), Agence Française de Sécurité Sanitaire des Aliments (AFSSA), 23 avenue du Général de Gaulle, 94700 Maisons-Alfort, Prantsusmaa;

koagulaaspositiivsete stafülokokkide, sealhulgas Staphylococcus aureus’e puhul: Laboratoire d’Etudes et de Recherches sur la Qualité des Aliments et sur les Procédés Agroalimentaires (LERQAP), Agence Française de Sécurité Sanitaire des Aliments (AFSSA), 23 avenue du Général de Gaulle, 94700 Maisons-Alfort, Prantsusmaa;

Escherichia coli, sealhulgas Verotoxigenic E. Coli (VTEC) puhul: Istituto Superiore di Sanità (ISS), Viale Regina Elena 299, 00161 Rooma, Itaalia;

Campylobacter’i puhul: Statens Veterinärmedicinska Anstalt (SVA), Ulls väg 2 B, 751 89 Uppsala, Rootsi;

parasiitide (eelkõige Trichinella, Echinococcus’e ja Anisakis’e) puhul: Istituto Superiore di Sanità (ISS), Viale Regina Elena 299, 00161 Rooma, Itaalia;

ravimresistentsuse puhul: Fødevareinstituttet, Danmarks Tekniske Universitet (DTU), Bülowsvej 27, 1790 Copenhagen V, Taani;

söödas sisalduvate loomsete valkude puhul: Centre Wallon de Recherches agronomiques (CRA-W), Chaussée de Namur 24, 5030 Gembloux, Belgia;

ainejääkide puhul: Rijksinstituut voor Volksgezondheid en Milieu (RIVM), Postbus 1, Anthony van Leeuwenhoeklaan 9, 3720 BA Bilthoven, Madalmaad;

ainejääkide puhul: Laboratoire d’Etudes et de Recherches sur les Médicaments Vétérinaires et les Désinfectants de L’Agence Française de Sécurité Sanitaire des Aliments (AFSSA), Site de Fougères, BP 90203, 35302 Fougères, Prantsusmaa;

ainejääkide puhul: Bundesamt für Verbraucherschutz und Lebensmittelsicherheit, Postfach 100214, Mauerstrasse 39-42, 10562 Berlin, Saksamaa;

ainejääkide puhul: Istituto Superiore di Sanità (ISS), Viale Regina Elena 299, 00161 Rooma, Itaalia;

loomse päritoluga toidus sisalduvate pestitsiidijääkide analüüside ja katsete puhul: Chemisches und Veterinäruntersuchungsamt (CVUA), Postfach 100462, Bissierstrasse 5, 79114 Freiburg, Saksamaa;

teraviljas sisalduvate pestitsiidijääkide analüüside ja katsete puhul: Fødevareinstituttet, Danmarks Tekniske Universitet (DTU), Department of Food Chemistry, Moerkhoej Bygade 19, 2860 Soeborg, Taani;

puu- ja köögiviljas sisalduvate pestitsiidijääkide analüüside ja katsete puhul: Laboratorio Agrario de la Generalitat Valenciana (LAGV)/Grupo de Residuos de Plaguicidas de la Universidad de Almería (PRRG), Ctra. Sacramento s/n, La Canada de San Urbano, 04120 Almeria, Hispaania;

pestitsiidijääkide üksikute jääkide määramise analüüside ja katsete puhul: Chemisches und Veterinäruntersuchungsamt (CVUA), Postfach 1206, Schaflandstrasse 3/2, 70736 Stuttgart, Saksamaa;

toidus ja söödas sisalduvate dioksiinide ja PCBde analüüside ja katsete puhul: Chemisches und Veterinäruntersuchungsamt (CVUA), Postfach 100462, Bissierstrasse 5, 79114 Freiburg, Saksamaa.

Brüssel, 30. november 2009

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Androulla VASSILIOU


(1)  ELT L 165, 30.4.2004, lk 1.

(2)  ELT L 155, 18.6.2009, lk 30.

(3)  ELT L 331, 29.11.2006, lk 8.

(4)  ELT L 209, 11.8.2005, lk 1.

(5)  EÜT L 224, 18.8.1990, lk 19.

(6)  EÜT L 125, 23.5.1996, lk 10.


1.12.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 314/97


KOMISJONI OTSUS,

30. november 2009,

millega muudetakse otsust 2007/777/EÜ seoses teatavatest Lõuna-Aafrika piirkondadest ja Uruguayst pärit biltongliha impordiga ühendusse

(teatavaks tehtud numbri K(2009) 9362 all)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2009/864/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 16. detsembri 2002. aasta direktiivi 2002/99/EÜ, milles sätestatakse inimtoiduks ettenähtud loomsete saaduste tootmist, töötlemist, turustamist ja ühendusse toomist reguleerivad loomatervishoiu eeskirjad, (1) eriti selle artikli 8 sissejuhatavat lauset, artikli 8 punkti 1 esimest lõiku, artikli 8 punkti 4 ja artikli 9 lõike 2 punkti b,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni 29. novembri 2007. aasta otsuses 2007/777/EÜ (millega kehtestatakse looma- ja inimtervishoiu nõuded ning näidissertifikaadid inimtoiduks ettenähtud lihatoodete ja töödeldud magude, põite ja soolte importimiseks kolmandatest riikidest) (2) on sätestatud teatavate inimtoiduks ettenähtud lihatoodete saadetiste suhtes kehtivad eeskirjad nende toodete importimisel ühendusse. Selles otsuses on sätestatud selliste kolmandate riikide ja nende osade loetelud, millest lubatakse nimetatud lihatooteid ja -saadusi importida, ning veterinaar- ja terviseohutussertifikaadi näidised, samuti nende toodete puhul nõutavad päritolueeskirjad ja töötlemisviisid.

(2)

Kõnealuse otsuse II lisa 3. osas on esitatud selliste kolmandate riikide ja nende osade loetelu, kust lubatakse ühendusse importida biltong-/kuivatatud liha ja pastöriseeritud lihatooteid.

(3)

Otsuse 2007/777/EÜ kohaselt on lubatud ühest suu- ja sõrataudivabast Lõuna-Aafrika piirkonnast importida ühendusse biltongliha, mis on saadud koduveiste, kodulammaste ja kodukitsede ning tehistingimustes peetavate sõraliste ulukite (välja arvatud sead) lihast, mida on spetsiaalselt töödeldud.

(4)

Lõuna-Aafrika on esitanud komisjonile taotluse, et tal lubataks importida ühendusse biltongliha, mis on saadud nende tehistingimustes peetavate sõraliste ulukite lihast, keda peetakse samas Lõuna-Aafrika piirkonnas, kust lubatakse juba importida koduloomade liha.

(5)

Ühendus tegi Lõuna-Aafrikas mitu kontrolli ja kontrollide tulemused näitasid, et kõnealuse kolmanda riigi pädev veterinaarasutus esitab asjakohased tagatised ühenduse õigusaktidele vastavuse kohta, nagu on ette nähtud direktiivi 2002/99/EÜ artikli 8 lõike 1 esimese lõiguga.

(6)

Seetõttu on asjakohane lubada importida ühendusse sellist biltongliha, mis on saadud tehistingimustes peetavate sõraliste ulukite (välja arvatud sead) lihast ning mis on pärit samast Lõuna-Aafrika piirkonnast, kust lubatakse juba importida koduloomade lihast saadud tooteid, tingimusel et biltongliha on töödeldud otsuse 2007/777/EÜ II lisa 4. osas esitatud eritöötluse korra E alusel.

(7)

Uruguay on praegu esitatud otsuse 2007/777/EÜ II lisa 2. osa loetelus. Seega on kõnealusest kolmandast riigist lubatud importida ühendusse tooteid, mis on saadud koduveiste lihast, mida on vastavalt töödeldud.

(8)

Uruguay on esitanud komisjonile taotluse, et tal lubataks ka importida ühendusse biltongliha, mis on saadud koduveiste lihast, mida on vastavalt töödeldud.

(9)

Võttes arvesse loomade tervislikku seisundit Uruguays on asjakohane lubada sellest kolmandast riigist ühendusse importida biltongliha, mis on saadud koduveiste lihast, mida on spetsiaalselt töödeldud otsuse 2007/777/EÜ II lisa 4. osas esitatud eritöötluse korra E alusel.

(10)

Seepärast tuleks otsust 2007/777/EÜ vastavalt muuta.

(11)

Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Otsuse 2007/777/EÜ II lisa muudetakse järgmiselt:

1)

2. osa kanne „Uruguay” asendatakse järgmise kandega: „Uruguay (1)”;

2)

3. osa asendatakse käesoleva otsuse lisa tekstiga.

Artikkel 2

Käesolevat otsust kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2010.

Artikkel 3

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 30. november 2009

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Androulla VASSILIOU


(1)  EÜT L 18, 23.1.2003, lk 11.

(2)  ELT L 312, 30.11.2007, lk 49.


LISA

3.   OSA

Kolmandad riigid või nende osad, kust ei ole lubatud importida muu kui eritöötluse korra A alusel, kuid kust on lubatud ühendusse importida biltong-/kuivatatud liha ja pastöriseeritud lihatooteid

ISO-kood

Päritoluriik või selle osa

1.

Koduveised

2.

Tehistingimustes peetavad sõralised ulukid (v.a metssead)

Kodulambad ja -kitsed

1.

Kodusead

2.

Tehistingimustes peetavad sõralised ulukid (sead)

Kodukabjalised

1.

Kodulinnud

2.

Tehistingimustes peetavad uluklinnud

Silerinnalised linnud

Koduküülikud ja tehistingimustes peetavad jäneslased

Looduslikud sõralised ulukid

(v.a sead)

Metssead

Looduslikud kabjalised

Looduslikud jäneslased

(küülikud ja jänesed)

Looduslikud uluklinnud

Looduslikud imetajatest ulukid

(v.a kabiloomad, kabjalised ja jäneslased)

AR

Argentina – AR

F

F

XXX

XXX

XXX

XXX

A

XXX

XXX

XXX

A

XXX

XXX

NA

Namiibia

XXX

XXX

XXX

XXX

E

E

A

XXX

XXX

A

A

E

XXX

Namiibia NA-1

E

E

XXX

XXX

E

E

A

XXX

XXX

A

A

E

UY

Uruguay

E

XXX

XXX

XXX

XXX

XXX

XXX

XXX

XXX

XXX

XXX

XXX

XXX

ZA

Lõuna-Aafrika Vabariik

XXX

XXX

XXX

XXX

E

E

A

XXX

XXX

A

A

E

XXX

Lõuna-Aafrika ZA-1

E

E

XXX

XXX

E

E

A

E

XXX

A

A

E

 

ZW

Zimbabwe

XXX

XXX

XXX

XXX

E

E

A

XXX

XXX

E

A

E

XXX

XXX

Sertifikaati ei ole kehtestatud ning biltong-/kuivatatud liha ja pastöriseeritud lihatooted ei ole lubatud, kui riigile ei ole antud luba asjakohaste liikide liha eritöötluseks 2. osas esitatud eritöötluse korra A alusel.”


1.12.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 314/100


KOMISJONI OTSUS,

30. november 2009,

millega lubatakse liikmesriikidel pikendada uute toimeainete metaflumisooni ja gamma-tsühalotriini jaoks antud ajutisi lubasid

(teatavaks tehtud numbri K(2009) 9366 all)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2009/865/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduste asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 15. juuli 1991. aasta direktiivi 91/414/EMÜ taimekaitsevahendite turuleviimise kohta, (1) eriti selle artikli 8 lõike 1 neljandat lõiku,

ning arvestades järgmist:

(1)

2005. aasta märtsis sai Ühendkuningriik direktiivi 91/414/EMÜ artikli 6 lõike 2 kohase taotluse äriühingult BASF Agro S.A.S (Prantsusmaa) toimeaine metaflumisooni kandmiseks direktiivi 91/414/EMÜ I lisasse. Komisjoni otsusega 2006/517/EÜ (2) kinnitati, et toimik on täielik ja seda võib lugeda põhimõtteliselt vastavaks kõnealuse direktiivi II ja III lisas sätestatud andme- ja teabealastele nõuetele.

(2)

2001. aasta augustis sai Ühendkuningriik äriühingult Pytech Chemicals GMbH taotluse gamma-tsühalotriini kohta. Komisjoni otsusega 2004/686/EÜ (3) kinnitati, et toimik on täielik ning seda võib lugeda põhimõtteliselt vastavaks direktiivi 91/414/EMÜ II ja III lisas sätestatud andme- ja teabealastele nõuetele.

(3)

Toimikute täielikkuse kinnitamine oli vajalik selleks, et võimaldada nende detailset uurimist ja luua liikmesriikidele võimalus anda nimetatud toimeaineid sisaldavate taimekaitsevahendite jaoks esialgsed load kuni kolmeks aastaks, järgides direktiivi 91/414/EMÜ artikli 8 lõikes 1 sätestatud tingimusi, eelkõige seda tingimust, mis on seotud toimeainete ja taimekaitsevahendi detailse hindamisega nimetatud direktiivis sätestatud nõudmiste valguses.

(4)

Nende toimeainete mõju inimeste tervisele ja keskkonnale on taotlejate kavandatud kasutusviiside puhul hinnatud vastavalt direktiivi 91/414/EMÜ artikli 6 lõigetele 2 ja 4. Referentliikmesriik esitas komisjonile vastavate hindamisaruannete projektid 15. aprillil 2008 (metaflumisoon) ja 25. jaanuaril 2008 (gammatsühalotriin).

(5)

Kui referentliikmesriik oli esitanud hindamisaruannete projektid, selgus, et taotlejatelt vajati lisateavet, millega referentliikmesriigil tuli tutvuda ning mille kohta ta pidi esitama oma hinnangu. Seetõttu ei ole toimikute läbivaatamine veel lõppenud ja hindamist ei ole võimalik direktiivi 91/414/EMÜ artikli 8 lõike 1 esimeses lõigus ette nähtud kolmeaastase perioodi jooksul lõpetada.

(6)

Kuna senine hindamine ei ole tuvastanud vahetut põhjust muretsemiseks, tuleks liikmesriikidele anda võimalus pikendada nimetatud toimeainet sisaldavatele taimekaitsevahenditele antud ajutisi lubasid 24 kuud vastavalt direktiivi 91/414/EMÜ artikli 8 sätetele, et toimikute uurimine võiks jätkuda. Eeldatavalt peaks hindamis- ja otsustamisprotsess seoses metaflumisooni ja gamma-tsühalotriini võimaliku kandmisega I lisasse jõudma lõpule 24 kuu jooksul.

(7)

Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Liikmesriigid võivad pikendada metaflumisooni ja gamma-tsühalotriini sisaldavate taimekaitsevahendite jaoks antud ajutisi lubasid kuni 24 kuuks alates käesoleva otsuse vastuvõtmisest.

Artikkel 2

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 30. november 2009

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Androulla VASSILIOU


(1)  EÜT L 230, 19.8.1991, lk 1.

(2)  ELT L 201, 25.7.2006, lk 34.

(3)  ELT L 313, 12.10.2004, lk 21.


1.12.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 314/102


KOMISJONI OTSUS,

30. november 2009,

millega lubatakse lasta turule geneetiliselt muundatud maisi MIR604 (SYN-IR6Ø4-5) sisaldavaid, sellest koosnevaid või sellest valmistatud tooteid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003

(teatavaks tehtud numbri K(2009) 9399 all)

(Ainult prantsuskeelne tekst on autentne)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2009/866/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. septembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1829/2003 geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kohta, (1) eriti selle artikli 7 lõiget 3 ja artikli 19 lõiget 3,

ning arvestades järgmist:

(1)

Äriühing Syngenta Seeds S.A.S. esitas 23. detsembril 2004 Ühendkuningriigi pädevale asutusele määruse (EÜ) nr 1829/2003 artiklite 5 ja 17 kohase taotluse maisi MIR604 sisaldavate, sellest koosnevate või sellest valmistatud toidu, toidu koostisosade ja sööda turule laskmiseks (edaspidi „taotlus”).

(2)

Taotlus hõlmab ka muude maisi MIR604 sisaldavate või sellest koosnevate toodete turule laskmist muu maisiga samal otstarbel, välja arvatud selle viljelemise otstarbel. Seega hõlmab taotlus vastavalt määruse (EÜ) nr 1829/2003 artikli 5 lõikele 5 ja artikli 17 lõikele 5 ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. märtsi 2001. aasta direktiivi 2001/18/EÜ (geneetiliselt muundatud organismide tahtliku keskkonda viimise kohta ja nõukogu direktiivi 90/220/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta)<