27.11.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 312/1

(1)

Ühenduse õiguse läbipaistvuse parandamine on oluline osa ühenduse institutsioonide rakendatavast parema õigusloome strateegiast. Sellega seoses on asjakohane jätta kehtivate õigusaktide hulgast välja need õigusaktid, millel ei ole enam tegelikku mõju.

(2)

Nõukogu 8. juuli 1991. aasta otsus 91/373/EMÜ (millega Euroopa Majandusühendus sõlmib kirjavahetuse teel kokkuleppe Euroopa Majandusühenduse ning Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidu vahel laenutagatise andmise kohta põllumajandustoodete ja toiduainete eksportimiseks ühendusest Nõukogude Liitu) (1) ja nõukogu 5. märtsi 1991. aasta määrus (EMÜ) nr 599/91 (millega kehtestatakse ühendusest, Bulgaariast, Tšehhoslovakkiast, Ungarist, Poolast, Rumeeniast, Jugoslaaviast, Leedust, Lätist ja Eestist Nõukogude Liitu eksporditavate põllumajandustoodete ja toiduainete krediidigarantii) (2) käsitlesid ajutist olukorda ning on seega kaotanud oma mõju.

(3)

Nõukogu 22. detsembri 1995. aasta määrus (EÜ) nr 3093/95 (milles sätestatakse ühenduses kohaldatavad tollimaksumäärad, mis tulenevad GATTi XXIV artikli lõike 6 kohaselt toimunud läbirääkimistest Austria, Soome ja Rootsi ühinemiseks Euroopa Liiduga), (3) on lisatud nõukogu 23. juuli 1987. aasta määrusesse (EMÜ) nr 2658/87 (tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta) (4) ning on seetõttu kaotanud oma mõju.

(4)

Nõukogu 1. oktoobri 1996. aasta otsusega 96/620/EÜ (Euroopa Ühenduse ja Maroko Kuningriigi vahel kirjavahetuse teel sõlmitud kokkuleppe kohta, millega määratakse alates 1. jaanuarist 1994 kindlaks Marokost pärit töötlemata oliiviõli ühendusse importimisel impordimaksust või tollimaksust mahaarvatav lisasumma) (5) rakendati kokkulepet, mis on hiljem asendatud, ning nõukogu 28. novembri 2002. aasta otsus 2002/958/EÜ (Euroopa Ühenduse ja Maroko Kuningriigi vahel kirjavahetuse teel sõlmitud kokkuleppe kohta, milles kehtestatakse Maroko Kuningriigist pärinevate tomatite ühendusse impordi osas ajutine erand Euroopa ja Vahemere piirkonna vahelise kokkuleppe (assotsiatsiooni loomise kohta ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ja teiselt poolt Maroko Kuningriigi vahel) põllumajandusprotokollist nr 1) (6) oli ajutise iseloomuga; seega on need õigusaktid kaotanud oma mõju.

(5)

Nõukogu 14. augusti 1998. aasta määrus (EÜ) nr 1804/98 (millega kehtestatakse CN-koodide 2303 10 19 ja 2309 90 20 alla kuuluvate maisitärklise tootmisjääkide suhtes kohaldatav ühepoolne tollimaks ning Ameerika Ühendriikidest pärit ja CN-koodide 2303 10 19 ja 2309 90 20 alla kuuluvate maisitärklise (maisigluteensööda) tootmisjääkide impordi tariifikvoot) (7) võeti vastu Ameerika Ühendriikidega peetavate kaubandusvaidluste raames, mis on nüüdseks lahendatud, ja seetõttu ei oma kõnealune määrus enam praktilist tähtsust.

(6)

Nõukogu 22. oktoobri 1999. aasta määrus (EÜ) nr 2249/1999 (millega avatakse ühenduse tariifikvoot kuivatatud kondita veiseliha impordiks) (8) oli ajutise iseloomuga ning on seega kaotanud oma mõju.

(7)

Järgmised teatavaid riike käsitlevad meetmed on vananenud pärast nende riikide ühinemist Euroopa Liiduga: i) nõukogu 26. märtsi 1985. aasta otsus 85/211/EMÜ (mis käsitleb kirjavahetuse teel sõlmitud kokkulepet, millega pikendatakse Euroopa Majandusühenduse ja Rumeenia Sotsialistliku Vabariigi vahelise lamba- ja kitselihakaubandust käsitleva kokkuleppe punktiga 2 kehtestatud korda); (9) ii) nõukogu 23. novembri 1993. aasta otsus 93/722/EÜ (mis käsitleb veininimetuste vastastikuse kaitse ja kontrolli kokkuleppe sõlmimist Euroopa Ühenduse ja Bulgaaria Vabariigi vahel); (10) iii) nõukogu 23. novembri 1993. aasta otsus 93/724/EÜ (mis käsitleb veininimetuste vastastikuse kaitse ja kontrolli kokkuleppe sõlmimist Euroopa Ühenduse ja Ungari Vabariigi vahel); (11) iv) nõukogu 23. novembri 1993. aasta otsus 93/726/EÜ (mis käsitleb veininimetuste vastastikuse kaitse ja kontrolli kokkuleppe sõlmimist Euroopa Ühenduse ja Rumeenia vahel); (12) v) nõukogu 10. aprilli 1995. aasta määrus (EÜ) nr 933/95 (millega avatakse ühenduse tariifikvoodid teatavate Bulgaariast, Ungarist ja Rumeeniast pärit veinide puhul ja sätestatakse nende haldamine); (13) vi) nõukogu 7. oktoobri 1996. aasta määrus (EÜ) nr 1926/96 (millega kehtestatakse teatavatele põllumajandustoodetele teatavad soodustused ühenduse tariifikvootide kujul ja sätestatakse autonoomse üleminekumeetmena Eesti, Läti ja Leeduga sõlmitud vabakaubandust ja kaubandusküsimusi käsitlevate lepingutega ette nähtud teatavate põllumajandussoodustuste kohandamine, et võtta arvesse mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay voorus sõlmitud põllumajanduslepingut); (14) vii) nõukogu 24. veebruari 1997. aasta määrus (EÜ) nr 410/97 (teatava korra kohta, mida rakendatakse ühelt poolt Euroopa Ühenduse, Euroopa Söe- ja Teraseühenduse ja Euroopa Aatomienergiaühenduse ning teiselt poolt Sloveenia Vabariigi vahelise kaubandust ja kaubandusega seotud küsimusi käsitleva vahelepingu kohaldamise suhtes); (15) viii) nõukogu 19. jaanuari 1998. aasta määrus (EÜ) nr 2658/98 (Euroopa Ühenduse ja Ungari Vabariigi vahelise teatavat põllumajandustoodete impordi korda käsitleva kirjavahetuse heakskiitmise kohta); (16) ix) nõukogu 18. mai 1998. aasta otsus 1999/86/EÜ (protokolli sõlmimise kohta, millega kohandatakse ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Eesti Vabariigi vahelise assotsiatsiooni loomist käsitleva Euroopa lepingu kaubandusaspekte, et võtta arvesse Austria Vabariigi, Soome Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi ühinemist Euroopa Liiduga ning Uruguay vooru põllumajandusläbirääkimiste tulemusi, sealhulgas olemasoleva sooduskorra tõhustamist); (17) x) nõukogu 17. mai 1999. aasta määrus (EÜ) nr 1037/1999 (Küproselt pärit viinamarjamahla ja -virde impordi suhtes erimeetmete kohaldamise kohta); (18) xi) nõukogu 26. veebruari 2001. aasta määrus (EÜ) nr 678/2001 (milles käsitletakse Euroopa Ühenduse ning Bulgaaria Vabariigi, Ungari Vabariigi ja Rumeenia vahel kirjade vahetuse teel sõlmitud kokkulepet teatavate veinide ja kangete alkohoolsete jookide suhtes vastastikuste kaubanduskontsessioonide kohta); (19) xii) nõukogu 23. oktoobri 2001. aasta otsus 2002/63/EÜ (protokolli sõlmimise kohta, millega kohandatakse ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Poola Vabariigi vahelise Euroopa lepingu kaubandusaspekte, et võtta arvesse Austria Vabariigi, Soome Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi ühinemist Euroopa Liiduga ning Uruguay vooru põllumajandusläbirääkimiste tulemusi, sealhulgas olemasoleva sooduskorra tõhustamist); (20) xiii) nõukogu 22. juuli 2002. aasta määrus (EÜ) nr 1361/2002 (millega kehtestatakse teatavatele põllumajandustoodetele soodustused ühenduse tariifikvootide kujul ja sätestatakse autonoomse üleminekumeetmena Leeduga sõlmitud Euroopa lepinguga ette nähtud teatavate põllumajandussoodustuste kohandamine); (21) xiv) nõukogu 19. detsembri 2002. aasta otsus 2003/18/EÜ (mis käsitleb ühelt poolt Euroopa ühenduste ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Rumeenia vahelise assotsiatsiooni loomiseks sõlmitud Euroopa lepingu kaubandusaspektide kohandamise protokolli sõlmimist lepinguosaliste uusi vastastikuseid põllumajandussoodustusi käsitlevate läbirääkimiste tulemuste arvestamiseks); (22) xv) nõukogu 18. märtsi 2003. aasta otsus 2003/285/EÜ (protokolli sõlmimise kohta, millega kohandatakse ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Ungari Vabariigi vahelise assotsiatsiooni loomist käsitleva Euroopa lepingu kaubandusaspekte, et võtta arvesse poolte vaheliste läbirääkimiste tulemusi uute vastastikuste põllumajandussoodustuste osas); (23) xvi) nõukogu 18. märtsi 2003. aasta otsus 2003/463/EÜ (protokolli sõlmimise kohta, millega kohandatakse ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Eesti Vabariigi vahelise assotsiatsiooni loomist käsitleva Euroopa lepingu kaubandusaspekte, et võtta arvesse poolte vaheliste läbirääkimiste tulemusi uute vastastikuste põllumajandussoodustuste osas); (24) xvii) nõukogu 8. aprilli 2003. aasta otsus 2003/286/EÜ (protokolli sõlmimise kohta, millega kohandatakse ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Bulgaaria Vabariigi vahelise assotsiatsiooni loomist käsitleva Euroopa lepingu kaubandusaspekte, et võtta arvesse poolte vaheliste läbirääkimiste tulemusi uute vastastikuste põllumajandussoodustuste osas); (25) xviii) nõukogu 14. aprilli 2003. aasta otsus 2003/298/EÜ (protokolli sõlmimise kohta, millega kohandatakse ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Tšehhi Vabariigi vahelise assotsiatsiooni loomist käsitleva Euroopa lepingu kaubandusaspekte, et võtta arvesse poolte vaheliste läbirääkimiste tulemusi uute vastastikuste põllumajandussoodustuste osas); (26) xix) nõukogu 14. aprilli 2003. aasta otsus 2003/299/EÜ (protokolli sõlmimise kohta, millega kohandatakse ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Slovaki Vabariigi vahelise assotsiatsiooni loomist käsitleva Euroopa lepingu kaubandusaspekte, et võtta arvesse poolte vaheliste läbirääkimiste tulemusi uute vastastikuste põllumajandussoodustuste osas); (27) xx) nõukogu 26. mai 2003. aasta otsus 2003/452/EÜ (protokolli sõlmimise kohta, millega kohandatakse ühelt poolt Euroopa Liidu raames toimivate Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Sloveenia Vabariigi vahelise assotsiatsiooni loomist käsitleva Euroopa lepingu kaubandusaspekte, et võtta arvesse poolte vaheliste läbirääkimiste tulemusi uute vastastikuste põllumajandussoodustuste osas); (28) xxi) nõukogu 22. septembri 2003. aasta otsus 2004/484/EÜ (protokolli sõlmimise kohta, millega kohandatakse ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Läti Vabariigi vahelise assotsiatsiooni loomist käsitleva Euroopa lepingu kaubandusaspekte, et võtta arvesse poolte vaheliste läbirääkimiste tulemusi uute vastastikuste põllumajandussoodustuste osas) (29).

(8)

Õiguskindluse ja selguse huvides tuleks kõnealused vananenud määrused ja otsused kehtetuks tunnistada,

27.11.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 312/4

(1)

Ühenduse piimatootmise ümberkorraldamiseks antakse määruse (EÜ) nr 1234/2007 (2) artikli 75 lõike 1 punktiga a liikmesriikidele võimalus maksta hüvitist tootjatele, kes kogu piimatootmisest või osast sellest lõplikult loobuvad, ning suunata sel teel vabanevad individuaalsed kvoodid riiklikku reservi.

(2)

Vajaliku ümberkorraldamise täiendavaks soodustamiseks tuleks piimatootjate poolt vastavalt määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 78 lõikele 1 makstav kvoodiületamise tasu arvutada artikli 75 lõike 1 punkti a kohaselt väljaostetud kvootide võrra vähendatud riikliku kvoodi alusel tingimusel, et kõnealused vabanevad kvoodid jäävad asjaomasel kvoodiaastal riiklikku reservi.

(3)

Arvestades seda, et sektori täiendavaks ümberkorraldamiseks on vaja tugevdada rahastamisvahendeid, tuleks liikmesriikidel lubada samal ümberkorraldamise eesmärgil kasutada uue arvutusmeetodi alusel kogutud lisaraha.

(4)

Meetme vajalikul määral piiramiseks tuleks kõnealust arvutusmeetodit kohaldada ajutiselt 1. aprillil 2009 ja 1. aprillil 2010 algaval 12kuulisel perioodil ning üksnes piimatarnete suhtes.

(5)

Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artiklis 186 on sätestatud, et komisjon võib võtta vajalikud meetmed olukordades, kus siseturuhindade tõus või langus häirib teatavate põllumajandustoodete turgu. Piim ja piimatooted ei ole siiski kõnealuse artikliga hõlmatud.

(6)

Võttes arvesse tõsiseid raskusi ja suurenevat hinnakõikumist piimaturul, on asjakohane laiendada määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 186 reguleerimisala piimale ja piimatoodetele, et komisjon saaks turuhäirete puhul paindlikult ja kiiresti reageerida.

(7)

Seepärast tuleks määrust (EÜ) nr 1234/2007 vastavalt muuta,

1)

artiklit 78 muudetakse järgmiselt:

2)

artiklisse 79 lisatakse järgmine lõik:

„1. aprillil 2009 ja 1. aprillil 2010 algava 12kuulise perioodi eest ning seoses tarnetega jaotatakse kvoodiületamise tasu vastavalt artiklitele 80 ja 83 täielikult tootjate vahel, kes on ületanud artikli 78 lõike 1a kohaldamisel kehtestatud riiklikku kvooti.”;

3)

artikli 186 punkt a asendatakse järgmisega:

27.11.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 312/6

27.11.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 312/8

(1)

Komisjoni määrusega (EÜ) nr 1126/2008 (2) on vastu võetud teatavad 15. oktoobri 2008. aasta seisuga kehtinud rahvusvahelised standardid ja tõlgendused.

(2)

Rahvusvaheliste finantsaruandlusstandardite tõlgendamise komitee (International Financial Reporting Interpretations Committee – IFRIC) avaldas 27. novembril 2008 tõlgenduse IFRIC 17 „Mitterahaliste varade jaotamine omanikele” (edaspidi „tõlgendus IFRIC 17”). IFRIC 17 on tõlgendus, milles antakse selgitusi ja juhiseid, kuidas käsitleda raamatupidamises mitterahaliste varade jaotamist majandusüksuse omanikele.

(3)

Konsulteerimisel kinnitas Euroopa finantsaruandluse nõuanderühma (European Financial Reporting Advisory Group – EFRAG) tehniliste ekspertide rühm, et tõlgendus IFRIC 17 vastab vastuvõtmiseks vajalikele tehnilistele kriteeriumidele, mis on sätestatud määruse (EÜ) nr 1606/2002 artikli 3 lõikes 2. Kooskõlas komisjoni 14. juuli 2006. aasta otsusega nr 2006/505/EÜ, millega luuakse standardialaste nõuannete järelevalverühm, kes nõustab komisjoni Euroopa finantsaruandluse nõuanderühma (EFRAG) arvamuste objektiivsuse ja erapooletuse hindamisel, (3) võttis standardialaste nõuannete järelevalverühm arvesse EFRAGi arvamust heakskiidu kohta ja teavitas komisjoni, et see on tasakaalustatud ja objektiivne.

(4)

Tõlgenduse IFRIC 17 vastuvõtmisest tulenevalt tuleb omakorda muuta rahvusvahelist finantsaruandlusstandardit IFRS 5 ja rahvusvahelist raamatupidamisstandardit IAS 10, et tagada rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite omavaheline vastavus.

(5)

Seepärast tuleks määrust (EÜ) nr 1126/2008 vastavalt muuta.

(6)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas raamatupidamise regulatiivkomitee arvamusega,

1.

Rahvusvaheliste finantsaruandlusstandardite tõlgendamise komitee (IFRIC) tõlgendus IFRIC 17 „Mitterahaliste varade jaotamine omanikele” lisatakse vastavalt käesoleva määruse lisale;

2.

Rahvusvahelist finantsaruandlusstandardit IFRS 5 muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale;

3.

Rahvusvahelist raamatupidamisstandardit (IAS) 10 muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

27.11.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 312/14

(1)

Määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 9 lõike 1 esimese lõigu ja artikli 17 lõike 2 kohaselt vaatas komisjon läbi Prantsusmaa taotluse, millega soovitakse saada heakskiit komisjoni määruse (EÜ) nr 1107/96 (2) alusel registreeritud kaitstud päritolunimetuse „Picodon de l’Ardèche ou Picodon de la Drôme” spetsifikaadi üksikasjade muudatustele.

(2)

Muudatustaotlus hõlmab muu hulgas toote nimetuse „Picodon de l’Ardèche ou Picodon de la Drôme” muutmist nimetuseks „Picodon”. Tegemist on traditsioonilise nimetusega, mida määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 2 lõike 2 kohaselt käsitatakse päritolunimetusena ja mis vastab kõikidele kaitstud päritolunimetusele esitatavatele nõuetele. Nimetus „Picodon” on lühendatud tavapärane nimevorm, mida kasutatakse kaubanduses ja igapäevakeeles spetsifikaadi kohaselt valmistatud toote tähistamiseks.

(3)

Muudatustega täpsustatakse ka toote definitsiooni ja tootjate kasutatavaid valmistustavasid. Nende ametliku kandmisega spetsifikaati püütakse kaitsta nimetusega toodet võimalike võltsingute eest ja anda tootele täpsem iseloomustus, rõhutades seost päritolupiirkonnaga. Lõpuks avaldati ka nimetust kaitsva riikliku õigusakti nimi.

(4)

Kuna asjaomased muudatused ei ole väikesed määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 9 tähenduses, avaldas komisjon kõnealuse määruse artikli 6 lõike 2 esimese lõigu kohase muutmistaotluse Euroopa Liidu Teatajas  (3). Kuna määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 7 kohaselt ei ole komisjonile esitatud ühtegi vastuväidet, tuleks muudatused heaks kiita,

27.11.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 312/16

(1)

Komisjoni 22. märtsi 2006. aasta määrusega (EÜ) nr 474/2006 (2) on kehtestatud määruse (EÜ) nr 2111/2005 II peatükis osutatud ühenduse nimekiri lennuettevõtjatest, kelle suhtes kohaldatakse ühenduse piires tegevuskeeldu.

(2)

Kooskõlas määruse (EÜ) nr 2111/2005 artikli 4 lõikega 3 on mõned liikmesriigid edastanud komisjonile teavet, mis on ühenduse nimekirja ajakohastamise seisukohast oluline. Asjakohast teavet on edastanud ka kolmandad riigid. Selle alusel tuleks ühenduse nimekirja ajakohastada.

(3)

Komisjon teavitas kõiki asjaomaseid lennuettevõtjaid kas otse või, kui see ei olnud võimalik, nende regulatiivse järelevalve eest vastutavate ametiasutuste kaudu ning esitas olulised üksikasjad ja kaalutlused, mis oleksid aluseks otsusele, millega kehtestatakse nende suhtes ühenduse piires tegevuskeeld või muudetakse ühenduse nimekirja lisatud lennuettevõtja suhtes kehtestatud tegevuskeelu tingimusi.

(4)

Komisjon andis asjaomastele lennuettevõtjatele võimaluse tutvuda liikmesriikide esitatud dokumentidega, esitada kirjalikke märkusi ning teha komisjonile ja nõukogu 16. detsembri 1991. aasta määruse (EMÜ) nr 3922/91 (tehniliste nõuete ja haldusprotseduuride kooskõlastamise kohta tsiviillennunduses) (3) alusel loodud lennuohutuskomiteele 10 tööpäeva jooksul suuline ettekanne.

(5)

Komisjon ja erijuhtudel ka mõned liikmesriigid konsulteerisid asjaomaste lennuettevõtjate regulatiivse järelevalve eest vastutavate ametiasutustega.

(6)

Lennuohutusamet kuulas ära Euroopa Lennundusohutusameti (EASA) ja komisjoni seisukohad tehnilise abi projektide kohta, mida rakendatakse määruse (EÜ) nr 2111/2005 mõju alla jäävates riikides. Lennuohutusametit on teavitatud edaspidistest tehnilise abi ja koostöö soovidest, et parandada tsiviillennundusametite haldus- ja tehnilist suutlikkust järgida kohaldatavaid rahvusvahelisi standardeid ning kõrvaldada puudused.

(7)

Lennuohutuskomiteed on samuti teavitatud täitemeetmetest, mida EASA ja liikmesriigid on võtnud, et tagada selliste Euroopa Ühenduses registreeritud õhusõidukite jätkuv lennukõlblikkus ja hooldamine, mida käitavad kolmandate riikide tsiviillennundusametite poolt sertifitseeritud lennuettevõtjad.

(8)

Seepärast tuleks määrust (EÜ) nr 474/2006 vastavalt muuta.

(9)

Pärast seda, kui oli saadud teatavatele ühenduse õhusõidukitele seisuplatsil tehtud SAFA kontrolli tulemused, samuti riiklike lennundusametite poolt konkreetsetes valdkondades teostatud kontrolli ja auditite tulemused, on mõningad liikmesriigid võtnud teatavad täitemeetmed. Nad on teavitanud komisjoni ja lennuohutuskomiteed järgmistest meetmetest: Leedu pädevad asutused tühistasid lennuettevõtja FLYLAL Lithuanian Airlines lennuettevõtja sertifikaadi ning Hispaania pädevad asutused algatasid 30. oktoobril 2009 lennuettevõtja Euro Continental lennuettevõtja sertifikaadi peatamise menetluse.

(10)

Kontrollitud tõendite kohaselt on Albaanias sertifitseeritud lennuettevõtjal Albanian Airlines MAK tõsiseid ohutuspuudujääke. Neid puudusi on avastanud teinud nii Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia kui ka teised ECAC liikmesriigid SAFA programmi raames seisuplatsil tehtud kontrolli käigus (4). Kõnealused puudused esinevad peamiselt MD82 tüüpi õhusõidukitel.

(11)

Albanian Airlines MAK on andnud piisava ja õigeaegse vastuse Prantsusmaa, Saksamaa ja Itaalia tsiviillennundusametite järelepärimisele selle kohta, milliseid parandusmeetmeid on võetud kõnealuste ohutuspuudujääkide kõrvaldamiseks.

(12)

Albaania pädevad asutused (DGCA) kinnitasid siiski, et SAFA kontrolliga tuvastatud puudujäägid viitasid tegelikult süstemaatilistele puudujääkidele lennuettevõtja Albanian Airlines MAK käitustegevuses ja kvaliteedisüsteemis. DGCA uuris põhjalikult lennuettevõtja vastavust kohaldatavatele ohutusnõuetele ning otsustas seejärel kehtestada piirangud lennuettevõtja käitustegevusele ja struktuurimuudatustele. DGCA teatas lennuohutuskomiteele, et asjaomase ettevõtja õhusõidukite arvu vähendati kolmelt kahele ning et Albanian Airlines'i lennuettevõtja sertifikaadist eemaldati MD-82 tüüpi õhusõiduk registreerimistunnusega ZA-ASA, mis kustutati registrist 1. oktoobril 2009. Lisaks seadis DGCA 23. oktoobril lennuettevõtja käitustegevusele piirangu, nõudes et lennuettevõtja piirduks kõnealusel kuupäeval olemasoleva taseme ja olemasolevate sihtkohtadega ning et ta muudaks viivitamata oma juhtimissüsteemi ning tõhustaks kvaliteedijuhtimise ja ohutuse juhtimise süsteemi.

(13)

DGCA esitas 11. novembril oma seisukohad lennuohutuskomiteele, kes kinnitas, et kõnealused parandusmeetmed on rakendatud ja neid peetakse tuvastatud puuduste kõrvaldamisel tõhusaks.

(14)

Albaania pädevad asutused on näidanud, et nad tegutsesid lennuettevõtja Albanian Airlines MAK ohutusjärelevalve tagamise nimel.

(15)

Albaania pädevatel asutustel palutakse kiirendada määruse (EÜ) nr 787/2007 (5) 32. põhjenduses osutatud tegevuskava rakendamist ning neile tuletatakse meelde sama määruse 33. põhjenduses osutatud lubadust peatada lennuettevõtja sertifikaatide väljaandmine kuni ümberkorralduskava rahuldava rakendamiseni. Seda arvesse võttes palutakse Albaanial kiiremini suurendada DGCA suutlikkust, et tagada ka edaspidi Albaanias sertifitseeritud lennuettevõtjate jätkusuutlik järelevalve, mis vastab praegustele ohutusstandarditele.

(16)

Euroopa Lennundusohutusamet viib Albaania standardimiskontrolli läbi 2010. aasta algul, et jälgida kohaldatavate ohutusnõuete rakendamist pädevate asutuste ja nende järelevalve all olevate ettevõtjate poolt.

(17)

Kooskõlas määrusega (EÜ) nr 619/2009 (6) ja järgides juunis 2009 esitatud parandusmeetmete kava, on Egiptuse pädevad asutused esitanud neli kuuaruannet, mis hõlmavad 2009. aasta juuli, augusti, septembri ja oktoobri, et näidata, millises seisus on kõnealuste asutuste poolt kontrollitud kava rakendamine. Pärast kõnealuste aruannete saamist, milles keskenduti Egypt Air'i õhusõidukite kontrollile seisuplatsil, paluti Egiptuse pädevatel asutustel esitada aruanded asjaomase lennuettevõtja suhtes teostatud auditite kohta hoolduse, jätkuva lennukõlblikkuse ja lennutegevuse valdkonnas. Egiptuse pädevad asutused esitasid 10. novembril aruande oktoobris 2009 lennuettevõtja Egypt Air baseerumiskohas sooritatud kontrolli kohta, mille põhjal uuendati kõnealuse lennuettevõtja lennuettevõtja sertifikaati. Auditiaruandeid jätkuva lennukõlblikkuse, lennutegevuse ja maapealse teeninduse kohta ei ole edastatud. Esitatud dokumendid näitavad, et ehkki lennuettevõtja on saavutanud märkimisväärset edu, tuleks tegevust hoolduse, tehnika ja käitamise valdkonnas siiski veel parandada.

(18)

Egiptuse pädevad asutused on lubanud esitada teabe ka Egypt Air'i õhusõidukite eelmiste seisuplatsil kontrollimiste käigus 2008. ja 2009. aastal avastatud puuduste nõuetekohase kõrvaldamise kohta. Selleks on nad saatnud asjakohased kirjad teatavatesse liikmesriikidesse, kus Egypt Air'i õhusõidukeid oli seisuplatsil kontrollitud ajavahemikul 1. jaanuarist 2008 – 30. septembrini 2009. Kõnealuste puuduste kõrvaldamine kestab ning seda kontrollitakse regulaarselt.

(19)

Lennuohutuskomitee tunnustab jõupingutusi, mida lennuettevõtja teeb ohutusolukorra parandamiseks vajalike meetmete rakendamisel, ning kindlameelset koostööd, mida on teinud nii lennuettevõtja kui ka Egiptuse pädevad asutused. Pidades silmas parandusmeetmete kava kohaldamisala ja ulatust ning vajadust leida jätkusuutlik lahendus eelnevalt tuvastatud ohutuspuudujääkidele, soovitatakse Egiptuse pädevatel asutustel jätkata igakuiste aruannete saatmist kõnealuse kava rakendamise kontrolli ja SAFA kontrolli käigus tuvastatud puuduste kõrvaldamise kohta koos kõigi muude nende poolt Egypt Air'i suhtes tehtud auditite aruannetega.

(20)

Pärast parandusmeetmete kava elluviimist peaksid Egiptuse pädevad asutused tegema lõppauditi ja edastama komisjonile selle tulemused koos soovitustega. Komisjon jätab endale õiguse kontrollida kõnealuse lennuettevõtja võetavate parandusmeetmete rakendamist kontrollkäiguga, mille teeb Euroopa Lennundusohutusamet, kasutades liikmesriigi abi. Seni tagavad liikmesriigid Egypt Air'i kontrollimiste arvu jätkuva suurendamise, et luua alus kõnealuse juhtumi uueks läbivaatamiseks lennuohutuskomitee järgmisel koosolekul.

(21)

Liikmesriigid jätkasid määruste (EÜ) nr 715/2008 ja (EÜ) nr 1131/2008 (7) kohaselt lennuettevõtja Yemenia kontrollimist asjakohaste ohutusstandardite tõhusa järgimise suhtes, tagades ühenduse lennuväljadel tema õhusõidukite regulaarse kontrolli seisuplatsil. 2009. aastal teatasid sellistest kontrollimistest Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia ja Ühendkuningriik. Komisjon on saanud dokumendid, mis näitavad, et lennuettevõtja reageeris asjakohaselt ja õigeaegselt, et kõrvaldada kõnealuste kontrollimiste käigus avastatud puudused.

(22)

Pärast määruse (EÜ) nr 619/2009 vastuvõtmist sai komisjon nii Jeemeni Vabariigi pädevatelt asutustelt kui ka lennuettevõtjalt Yemenia Yemen Airways täiendavat teavet parandusmeetmete kava rakendamise kohta õhusõidukite hoolduse ja käitamise valdkonnas.

(23)

Jeemeni Vabariigi pädevad asutused teavitasid komisjoni kontrollist, mille nad tegid Yemenia hooldusrajatistes pärast kõnealuse lennuettevõtja hooldusorganisatsiooni sertifikaadi EASA.145.0177 peatamist, et hinnata Yemenia vastavust Jeemeni standardile YCAR-145. Jeemeni Vabariigi pädevad asutused edastasid 15. septembril 2009, pärast tsiviillennunduse ja meteoroloogia ameti (CAMA) riiklike nõuete (YCAR-145) kohaselt tehtud auditit Yemenia hooldusorganisatsiooni suhtes, Yemenia muudetud parandusmeetmete kava koos CAMA 20. septembri 2009. aasta järelauditi aruandega. Mõlemast dokumendist nähtus, et kõik puudused on kõrvaldatud. Lisaks esitas CAMA 10. novembril toimunud lennuohutuskomitee koosolekul üksikuid täiendavaid dokumente puuduste kõrvaldamise kohta.

(24)

Lennuohutuskomiteed teavitati ka EASA ja Prantsusmaa pädevate asutuste positiivsest hinnangust Yemenia poolt Euroopa hooldusorganisatsiooni sertifikaadi kehtivuse taastamiseks võetavate parandusmeetmete kava rakendamisele praeguses etapis.

(25)

Tunnustatakse Yemenia jõupingutusi erinevate audititega tuvastatud puuduste kõrvaldamisel. Märgitakse, et Yemenia on lõpetanud parandusmeetmete kava rakendamise hoolduse valdkonnas, nagu teatatakse CAMA poolt selles valdkonnas teostatud hindamistes. EASA ja liikmesriigid organiseerivad niipea kui võimalik kohapealse kontrolli, et kontrollida Yemenia ohutusolukorda, pidades silmas kõnealuse lennuettevõtja tegelikku vastavust rahvusvahelistele ohutusstandarditele, ning hinnata CAMA suutlikkust tagada järelevalve Jeemeni tsiviillennunduse ohutuse üle.

(26)

Liikmesriigid kontrollivad süstemaatiliselt Yemenia vastavust asjakohastele ohutusstandarditele, seades prioriteediks selle lennuettevõtja õhusõidukite kontrollimise seisuplatsil vastavalt määrusele (EÜ) nr 351/2008. Lennuohutuskomitee vaatab kõnealuse juhtumi läbi oma järgmisel istungil.

(27)

Kongo Demokraatlik Vabariik teavitas komisjoni järgmiste lennuettevõtjate lennutegevusloa tühistamisest: Virunga Air Charter, Air Navette, Air Beni, Air Boyoma, Butembo Airlines, Sun Air services, Rwakabika Bushi Express, Aigle Aviation, Kivu Air, Comair, Free Airlines, Great Lake Business Company, Air Infini, Bel Glob Airlines, Safari Logistics, Tembo Air Services, Katanga Airways, Cargo Bull, Africa One, Malila Airlift, Transport Aérien Congolais (TRACO), El Sam Airlift, Thom's Airways, Piva Airlines, Espace Aviation Service. Kõnealused lennuettevõtjad on lõpetanud oma tegevuse alates 30. juulist 2009.

(28)

Lisaks teavitasid Kongo Demokraatliku Vabariigi pädevad asutused järgmiste lennuettevõtjate tegevusloa tühistamisest, kelle tegevusloa olemasolust komisjon varem ei teadnud: Air Fox, Trans Kasai Air, Wetrafa, Adala Airways, Executive Aviation, Flight Express, Katana Airways, Showa Air Cargo, Gloria Airways, Soft Trans Air, Lomami Aviation, Pegassus Aviation, African Trading and Transport, Brooks Trading. Kõnealused lennuettevõtjad on lõpetanud oma tegevuse alates 30. juulist 2009.

(29)

Eespool esitatut silmas pidades on ühiste kriteeriumide põhjal jõutud järeldusele, et Kongo Demokraatlikus Vabariigis litsentsitud eespool nimetatud lennuettevõtjad tuleks A lisast välja jätta.

(30)

Kontrollitud tõendite ja 2008. aasta märtsis ICAO poolt üldise ohutusjärelevalve auditikava raames Djiboutis läbi viidud auditi tulemuste kohaselt ei suuda Djibouti sertifitseeritud lennuettevõtjate järelevalve eest vastutavad asutused ohutusalaseid puudusi kõrvaldada. Kõnealuse auditi käigus tuvastati hulgaliselt olulisi puudusi seoses Djibouti tsiviillennundusameti suutlikkusega täita oma ülesandeid lennuohutuse järelevalve valdkonnas. ICAO auditi lõpetamise ajal oli rakendamata üle 96 % ICAO standarditest.

(31)

Kontrollitud tõendite kohaselt ei suuda Djibouti pädevad asutused ICAO poolt kindlaks tehtud puudusi tulemuslikult kõrvaldada, mida näitab asjaolu, et ICAO on 2009. aasta veebruaris koostatud lõpparuandes seisukohal, et enamik kõnealuste asutuste tehtud parandusettepanekutest ja rakendatud parandusmeetmetest tegelikult ei taga kindlakstehtud puudujääkide kõrvaldamist. Õhusõidukite käitamise valdkonnas ei pidanud ICAO täielikult vastuvõetavaks rohkem kui kaht kolmandikku Djibouti esitatud parandusmeetmetest.

(32)

Lisaks sellele teavitas ICAO kõiki Chicago konventsiooni osalisriike tõsistest puudustest ohutusvaldkonnas, teatades neile, et Djibouti ei ole loonud usaldusväärset süsteemi nende lennuettevõtjate järelevalveks, kellele Djibouti pädevad asutused on välja andnud lennuettevõtja sertifikaadi, ega vastuvõetavat tegevuskava olukorra parandamiseks.

(33)

Komisjon alustas eespool öeldut arvesse võttes konsultatsioone Djibouti pädevate asutustega, väljendades tõsist muret kõnealuses riigis litsentsitud lennuettevõtjate tegevuse ohutuse suhtes ja nõudes selgitusi selle kohta, missuguseid meetmeid Djibouti pädevad asutused on võtnud, et reageerida ICAO poolt kindlaks tehtud puudustele ja parandusmeetmete vastuvõetavusega seotud tähelepanekutele.

(34)

Djibouti pädevad asutused (DACM) teatasid komisjonile, et ICAO poolt kindlaks tehtud puuduste kõrvaldamise kava rakendamine on edasi lükkunud ning ainult piiratud arv puudusi loetakse kõrvaldatuks. DACM ei esitanud võetud meetmete üksikasju ega tõendeid asjaomaste puuduste nõuetekohase kõrvaldamise kohta. DACM ei vastanud ICAO tähelepanekutele, milles käsitleti nende 34 meetme asjakohasust, mida ICAO pidas kõnealuste puuduste kõrvaldamiseks ebapiisavaks.

(35)

DACM kinnitas, et 2002. ja 2007. aastal toimus Let 410 ja Antonov 26 tüüpi õhusõidukitega kaks surmaga lõppenud õnnetust. Ta ei esitanud siiski teavet nende õnnetuste uurimise kohta ega kirjeldanud õnnetuste põhjuste kõrvaldamiseks võetud meetmeid.

(36)

DACM teavitas komisjoni, et tühistas Djibouti Airlines'i lennuettevõtja sertifikaadi 30. juulil 2009, ning et lennuettevõtja oli peatanud oma tegevuse kõnealusel kuupäeval. Ta teatas ka, et tühistas 15. septembril Daallo Airlines'i lennuettevõtja sertifikaadi. Daallo Airlines'il on siiski alles jäänud tegevusluba ning ta kasutab Komooridel registreeritud DC9 tüüpi õhusõidukit, Armeenias registreeritud Antonov 24 tüüpi õhusõidukit ja Kasahstanis registreeritud Ilyushin 18 tüüpi õhusõidukit. Neid õhusõidukeid tegelikult käitavate lennuettevõtjate kohta andmeid ei esitatud. Djibouti pädevad asutused ei ole näidanud, et suudavad tõhusalt täita oma kohustusi lennuohutuse järelevalve valdkonnas Djiboutis sertifitseeritud lennuettevõtjate suhtes.

(37)

Eespool öeldut arvesse võttes tuleb ühiste kriteeriumide põhjal kanda kõik Djiboutis sertifitseeritud lennuettevõtjad A lisasse.

(38)

ICAO viis läbi üldise ohutusjärelevalve auditi (USOAP) Kongo Vabariigis novembris 2008. Järgmised puudujäägid põhjustasid tõsist muret ohutusvaldkonna pärast: „ANAC (riiklik tsiviillennundusamet) on välja andnud teatava arvu lennuettevõtja sertifikaate, ilma et oleks eelnevalt kindlaks määranud ja kehtestanud lennuettevõtjate sertifitseerimise ja pideva järelevalve menetlust. Järelikult on need lennuettevõtja sertifikaadid välja antud, ilma et ANAC oleks taganud lennuettevõtja vastavuse Chicago konventsiooni 6. lisa standarditele või ICAO dokumendi 8335 sätetele. Peale selle on ka käitajaid, kes tegutsevad ajutise tegevusloa alusel ja ilma lennuettevõtja sertifikaadita.” See tõsine ohutusega seotud probleem ei ole veel lahendust leidnud.

(39)

Kõnealuse ICAO auditi jooksul tehti kindlaks 63 puudust, mis näitasid rahvusvaheliste ohutusstandardite ebatõhusat rakendamist. Kongo Vabariik esitas seejärel parandusmeetmete kava. Siiski ei leidnud üle kolmandiku tehtud parandusettepanekutest ICAO heakskiitu.

(40)

26. augustil 2009 toimus Kongo Vabariigis sertifitseeritud lennuettevõtja Aero Fret Business kaubalennukiga Brazzaville'i lennuvälja lähedal lennuõnnetus, milles hukkusid kõik kuus lennukis olnud inimest. Kongo Vabariik kui riik, kus õnnetus toimus, vastutab ohutusalase uurimise eest, mis tuleb läbi viia Chicago konventsiooni 13. lisa nõuete kohaselt, et välja selgitada õnnetuse põhjused ja ära hoida selliste õnnetuste kordumist edaspidi. ICAO audit selgitas välja ka 11 puudujääki seoses õnnetuse asjaolude uurimisega Kongo Vabariigis. Tehtud parandusettepanekutest kuut ei peetud nõuetekohaseks.

(41)

Kongo Vabariigi pädevad asutused teavitasid komisjoni kahe Brüsselis peetud koosoleku ajal, et nad kavatsevad ICAO ekspertide abil jätkata kolme käitaja ümbersertifitseerimist. Kõnealused asutused edastasid ka oma 15. oktoobri 2009 otsused, millega lennuettevõtjatele Aero-Service, Equaflight Services, Société Nouvelle Air Congo ja Trans Air Congo anti lennuettevõtja sertifikaat üheks aastaks. Samal kuupäeval teatasid Kongo Vabariigi pädevad asutused lennuettevõtjaid Aero Fret Business, Canadian Airways, Congo Airways (WAC), Emeraude, Equajet, Heli-Union Congo, Mani Air Fret, Mistral Aviation ja Protocole Aviation, et nende lennuettevõtja sertifikaat tühistati kuni uue sertifikaadi saamiseks vajalike dokumentide läbivaatamiseni. Lisaks tühistati järgmiste ettevõtjate lennuettevõtja sertifikaat: Air Cargo International, BIP Congo, Brazza Airways, Clesh Aviation, Finalair, Heavy Lift Congo, Ligne Aérienne Colombe, Locair Craft, Maouene, Natalco Airlines ja United Express Service. Kõnealused ametiasutused siiski ei tõendanud seda, et lennuettevõtja sertifikaadi väljaandmisel järgitav sertifitseerimisprotsess vastaks asjakohastele ICAO standarditele, ega seda, et teostavad kõnealuste standardite kohaselt järelevalvet nende lennuettevõtjate üle, kellele nad on välja andnud lennuettevõtja sertifikaadi.

(42)

Kongo Vabariigi pädevad asutused on esitanud lennuohutuskomiteele kirjalikke ettekandeid meetmete kohta, mis on võetud nii ICAO tõstatatud tõsiste probleemide lahendamiseks ohutusvaldkonnas kui ka ICAO ohutusjärelevalve üldise auditikava (USOAP) raames tehtud auditi aruandes esitatud puudujääkide kõrvaldamiseks. Komisjon võtab arvesse kõiki meetmeid, mis Kongo Vabariigi pädevad asutused on praeguse ajani võtnud, ning kutsub neid üles tugevdama jõupingutusi jätkusuutlike parandusmeetmete rakendamiseks. Komisjon jälgib koostöös ICAOga tähelepanelikult Kongo Vabariigi tsiviillennundust ja on meelsasti valmis andma tehnilist abi, pidades silmas selles riigis järelevalvekohustusi täitva ametiasutuse haldus- ja tehnilist suutlikkust.

(43)

Kongo Vabariigi pädevad asutused ei ole siiski näidanud piisavat suutlikkust rakendada asjakohaseid ohutusstandardeid. Eespool öeldud arvesse võttes on ühiste kriteeriumide põhjal jõutud järeldusele, et kõikide Kongo Vabariigis sertifitseeritud lennuettevõtjate suhtes tuleb kohaldada tegevuskeeldu ja nad tuleb kanda A lisasse seniks, kuni on leitud jätkusuutlik lahendus rahvusvaheliste standardite rikkumistele, sealhulgas tõsisele ohutuspuudujäägile.

(44)

Kontrollitud tõendite kohaselt on tõsiseid ohutuspuudujääke São Tomés ja Príncipes sertifitseeritud lennuettevõtjal Executive Jet Services. Need puudujäägid on Belgia ja Prantsusmaa kindlaks teinud SAFA programmi raames seisuplatsil tehtud kontrollimiste käigus (8). Executive Jet Services ei andnud piisavat vastust ega ole näidanud, et need puudujäägid on jätkusuutlikul viisil edukalt kõrvaldatud.

(45)

Kontrollitud tõendite kohaselt on São Tomés ja Príncipes sertifitseeritud lennuettevõtjal STP Airways tõsiseid ohutuspuudujääke. Kõnealused puudused Prantsusmaa ja Ühendkuningriik on kindlaks teinud SAFA programmi raames seisuplatsil tehtud kontrollimiste käigus (9). Lennuettevõtja STP Airways on siiski andnud piisava ja õigeaegse vastuse Prantsusmaa tsiviillennundusameti järelepärimisele tema tegevuse ohutuse kohta.

(46)

Tõendite kohaselt on mõned lennuettevõtjad, kelle suhtes kohaldatakse praegu Euroopa Ühenduse piires tegevuskeeldu, osa oma tegevusest üle viinud São Tomésse and Príncipesse.

(47)

Kontrollitud tõendeid on eelkõige selle kohta, et Kongo Demokraatlikus Vabariigis sertifitseeritud lennuettevõtja Hewa Bora Airways, kelle suhtes kohaldatakse praegu ühenduse piires tegevuskeeldu, kasutab tagasirendi lepingu alusel jätkuvalt Boeing 767 tüüpi õhusõidukit (seerianumber 23178) kasutamist, mis on Kongo Demokraatlikus Vabariigis registrist kustutatud ja registreeritud São Tomés ja Príncipes registreerimistunnusega S9-TOP (10).

(48)

Lennuettevõtja Africa’s Connection kasutab Dornier 228 tüüpi õhusõidukit seerianumbriga 8068, mis on registreeritud São Tomés ja Príncipes registreerimistunnusega S9-RAS; see on lennuk, mis oli varem registreeritud Gabonis ja mida käitas Gabonis sertifitseeritud SCD Aviation, kelle suhtes kohaldatakse praegu Euroopa Ühenduse piires tegevuskeeldu.

(49)

Lisaks on kontrollitud tõendeid, et São Tomés registreeritud lennuettevõtja British Gulf International on seesama British Gulf International, mis oli varem sertifitseeritud Kõrgõzstanis ja mille suhtes kehtestati tegevuskeeld oktoobris 2006 (11). British Gulf International kasutab jätkuvalt Antonov 12 tüüpi õhusõidukit ja seerianumbrit 401901. Üks seda tüüpi õhusõiduk, mida käitas sama lennuettevõtja, sattus 13. novembril 2008 Al Habniayas (Iraak) lennuõnnetusse, mille tagajärjel õhusõiduk hävis täielikult ja kuus inimest sai surma.

(50)

Eespool kirjeldatud olukorda arvesse võttes on komisjon konsulteerinud São Tomé ja Príncipe pädevate ametiasutustega, väljendades tõsist muret lennuettevõtjate Executive Jet Services ja STP Airways tegevuse ohutuse üle, samuti selle üle, et São Tomé registrisse on ümber paigutatud need õhusõidukid, mida kasutavad lennuettevõtjad, kelle suhtes on ühenduse piires kehtestatud tegevuskeeld. Komisjon palub selgitust meetmete kohta, mida pädevad asutused on võtnud nende probleemide lahendamiseks.

(51)

Sao Tome pädevad asutused (INAC) teavitasid komisjoni, et lennuettevõtja Executive Jet Services ümbersertifitseerimise käigus otsustati 26. oktoobril 2009 ajutiselt peatada kõnealuse lennuettevõtja käitatava Boeing 767 tüüpi õhusõiduki (seerianumber 23178 ja registreerimistunnus S9-TOP ) tegevus.

(52)

Lennuettevõtja Executive Jet Services palus võimalust esitada lennuohutuskomiteele ettekanne ja teatas meetmetest, mis on võetud SAFA programmi raames kindlaks tehtud puudujääkide kõrvaldamiseks.

(53)

INAC teavitas komisjoni, et lennuettevõtja STP Airways ümbersertifitseerimise käigus otsustati 26. oktoobril peatada kahe Boeing 767 tüüpi õhusõiduki tegevus (seerianumber 25411, registreerimistunnus teadmata ning seerianumber 26208, registreerimistunnus S9-DBY), mis seejärel registrist kustutati. INAC teatas, et ehkki STP Airways'il on kehtiv lennuettevõtja sertifikaat, ei ole sellele sertifikaadile käesoleval ajal märgitud ühtegi õhusõidukit.

(54)

Lennuettevõtja STP Airways palus võimalust esitada lennuohutuskomiteele ettekanne ja teatas meetmetest, mis on võetud SAFA programmi raames kindlaks tehtud puudujääkide kõrvaldamiseks. Ta kinnitas, et ei käita enam ühtki õhusõidukit ning kavatseb taotleda oma lennuettevõtja sertifikaadi peatamist.

(55)

INAC teatas, et on välja andnud 13 lennuettevõtja sertifikaati, millest kolm on peatatud või kehtetuks tunnistatud. Siiski ei esitanud INAC tõendeid lennuettevõtjate Sky Wind, Styron Trading ja Jet Line sertifikaadi peatamise või kehtetuks tunnistamise kohta.

(56)

INACi esitatud dokumendid näitavad, et rohkem kui poolel lennuettevõtjatest, kellel on kõnealuste asutuste väljaantud kehtiv lennuettevõtja sertifikaat, on põhitegevuskoht väljaspool São Toméd ja Príncipet. Lennuettevõtjate British Gulf International Company Ltd, Global Aviation Operation, Goliaf Air, Transafrik International Ltd, Transcargo ja Transliz Aviation põhitegevuskoht ei ole São Tomés, nagu tõendavad nii nende vastused komisjoni küsimustele kui ka nende lennuettevõtja sertifikaatidel märgitud aadressid.

(57)

INAC ei tõendanud, et täidab oma kohustusi São Tomés ja Príncipes sertifitseeritud lennuettevõtjate ohutusjärelevalve suhtes kooskõlas rahvusvaheliste ohutusnõuetega, võttes arvesse, et suur osa neist lennuettevõtjatest ei tegutse regulaarselt São Tomés ning INACi väitel tugineb tema järelevalvetegevus osaliselt nende riikide pädevate asutuste järelevalvele, kus tegevus tegelikult toimub. Siiski ei esitanud INAC piisavaid tõendeid asjaomaste ametiasutustega sõlmitud lepingute kohta.

(58)

Lisaks näitas São Tomé ja Príncipe pädevate asutuste poolt välja antud lennuettevõtja sertifikaatide analüüs märkimisväärseid puudujääke käitatavate õhusõidukite jätkuva lennukõlblikkuse heakskiitmises, ohtlike kaupade veo heakskiitmises ja halva nähtavusega lendudele loa andmises, mille kohta ei suudetud konsultatsioonide käigus selgust tuua.

(59)

On tõendeid, et São Tomés ja Príncipes sertifitseeritud lennuettevõtjate õhusõidukite õnnetusjuhtumite protsent on kõrge. INAC kinnitas, et São Tomés ja Príncipes registreeritud lennuettevõtjate käitatavate Antonov 12, Ilyushin 76 ja DHC 6 tüüpi õhusõidukitega on juhtunud neli surmaga lõppenud õnnetust. Kõnealusele olukorra selgitamiseks viitas INAC, et ta otsustas 21. veebruaril 2009 peatada kõik São Tomés ja Príncipes registreeritud Antonov 12 tüüpi õhusõidukite lennud. Siiski kinnitas INAC, et seda tüüpi õhusõidukeid kasutavad ka São Tomés ja Príncipes sertifitseeritud lennuettevõtjad British Gulf International, Transliz Aviation ja Goliaf Air.

(60)

On põhjendatud tõendeid, et São Tomé ja Príncipe pädevatel asutustel puudub tahe järgida rahvusvahelisi ohutusstandardeid, nagu näitab asjaolu, et São Tomé ja Príncipe on pidevalt edasi lükanud ICAO auditit üldise ohutusjärelevalve auditeerimisprogrammi raames. 2007. aasta maiks ja 2008. aasta aprilliks kavandatud ICAO auditit ei olnud võimalik neil kuupäevadel teha.

(61)

Eespool toodu ja ühiste kriteeriumide põhjal on jõutud järeldusele, et São Tomés ja Príncipes sertifitseeritud lennuettevõtjad ei järgi asjakohaseid ohutusstandardeid ja nad tuleb seepärast kanda A lisasse.

(62)

Ukraina pädevad asutused teavitasid 22. septembril komisjoni oma 17. augusti 2009. aasta otsusest nr 574, millega lõpetati lennuettevõtja sertifikaadi nr 145 (välja antud 20. novembril 2008) all tegutsenud Ukraine Cargo Airways tegevus alates otsuse vastuvõtmise kuupäevast. Ukraina pädevad asutused kinnitasid 11. novembril 2009 lennuohutuskomiteele tehtud ettekande käigus, et „Ukraine Cargo Airways ei kuulu Ukrainas registreeritud lennuettevõtjate hulka”.

(63)

Seepärast tuleks Ukraine Cargo Airways ühiste kriteeriumide põhjal A lisast välja jätta.

(64)

Ukraina pädevad asutused teavitasid 31. juulil 2009 komisjoni oma 25. mai 2009. aasta otsusest nr 357, millega tunnistati alates otsuse vastuvõtmise kuupäevast kehtetuks Ukraina lennuettevõtja Volare lennuettevõtja sertifikaat.

(65)

Seepärast tuleks lennuettevõtja Volare ühiste kriteeriumide põhjal A lisast välja jätta.

(66)

Pärast määruse nr 619/2009 vastuvõtmist külastas EÜ ekspertide rühm Euroopa Lennundusohutusameti juhtimisel 27. oktoobril 2009 Ukraina lennuettevõtjat Motor Sich (MSI), et kontrollida parandusmeetmete rakendamise seisu ja varem avastatud ohutuspuudujääkide kõrvaldamise tõhusat lõpuleviimist, pidades silmas nende puudujääkide kõrvaldamist jätkusuutlikul viisil.

(67)

Rühma kontrolliaruandes märgitakse, et MSI näitas, et on analüüsinud SAFA kontrolli käigus tuvastatud puuduste algpõhjusi. Ilmnes, et puudusi on asjakohaselt käsitletud nii puudujääkide algpõhjuste analüüsis kui ka parandusmeetmete kavades. Kontrollkäigu ajal väitis MSI, et kõik puudused, mis SAFA kontrolli raames tema lennukipargi õhusõidukitel eelnevalt avastati, on kõrvaldatud, sh maapinna läheduse täiustatud hoiatussüsteem (EGPWS – Enhanced Ground Proximity Warning System), lennuki kabiini istmete rihmad, kauba turvavõrgud. Samuti väideti, et kõigi lennukitüüpide ja lennuradade kohta on kasutusele võetud stardiparameetrite arvutuskaardid. Euroopa Lennundusohutusameti juhtimisel tegutsenud rühm jäi pärast füüsilist kontrolli ja/või dokumentide läbivaatamist rahule järgmiste asjaoludega: a) AN-12, AN-72 ja YAK-40 tüüpi õhusõidukite piloodikabiini istmete rihmade moderniseerimine; AN-12 kabiini varustamine kergesti paigaldatavate hapnikumaskidega (õhusõidukil UR-11316 oli nende paigaldamine külastuse ajal pooleli ning kontrollirühm vaatas selle üle); c) EGPWSide paigaldamine AN-12 ja AN-140 tüüpi õhusõidukitele; d) kõikide lennuradade puhul kasutatavad õhkutõusu parameetrite arvutamise kaardid, mida praegu kasutatakse AN-12 ja YAK-40 tüüpi õhusõidukite puhul. Oma ettekandes lennuohutuskomiteele kinnitasid Ukraina pädevad asutused, et lennuettevõtja on suuteline kohaldama kvaliteedijuhtimise süsteemi, ning võtsid oma kohustuseks teavitada komisjoni kõnealuses valdkonnas edaspidi tehtava kontrolli tulemustest.

(68)

Lennutegevusega seoses kontrollis rühm visiidi jooksul valikuliselt minimaalse varustuse loetelu (MEL), tegevusjuhendeid, lennuaja piirangute kava ja lennu dispetšeriteenistuse dokumente ja menetlusi, valikut täidetud ja tagastatud lennukaustadest. Kõrvalekaldumisi ICAO standarditest ei avastatud. Külastuse ajal näitas MSI kontrollirühmale ka seda, et ta analüüsib kõikide käitatavate õhusõidukite kõikide lendude salvestatud lennuandmeid.

(69)

Lennuettevõtja palus võimalust teha ettekanne lennuohutuskomiteele ja ta kuulati ära 11. novembril 2009. Ta esitas kirjaliku teabe, milles kinnitas, et on rakendanud parandusmeetmed varem kindlaks tehtud ohutuspuudujääkide kõrvaldamiseks.

(70)

Pärast Ukraina pädevate asutuste ja lennuettevõtja 11. novembril 2009 tehtud ettekandeid soovitas lennuohutuskomitee, et riiklik lennundusamet esitaks järgmised dokumendid, et oleks võimalik otsustada, kas praeguses etapis on vaja Motor Sich nimekirjast välja jätta: a) lennuettevõtja kvaliteedijuhtimise süsteemi kontrollaudit; b) kinnitus selle kohta, et kõik Motor Sich'i õhusõidukid, mis sooritavad rahvusvahelisi lende, oleksid varustatud ICAO standardite kohaselt, eelkõige: i) AN-12, AN-72 ja YAK-40 tüüpi õhusõidukite kabiinide istmete rihmad; ii) AN-12 kabiini kergesti paigaldatavad hapnikumaskid; iii) EGPWS AN-12 ja AN-140 tüüpi õhusõidukitel; c) kinnitus selle kohta, et lennuettevõtja tegevusjuhendis on olemas kõik õhkutõusuks vajalikud andmed kõigi lennuradade kohta, mida Motor Sich praegu kasutab AN-12 ja YAK-40 tüüpi õhusõidukite puhul; d) tõendid nende 38 puuduse nõuetekohase kõrvaldamise kohta, mille Ukraina riiklik lennundusamet tegi kindlaks lennuettevõtja suhtes järelevalve teostamisel 2009. aastal. Ukraina pädevad asutused esitasid kõnealuse teabe 16. novembril.

(71)

Ühiste kriteeriumide põhjal leiti pärast Ukraina pädevatelt asutustelt nõutud teabe saamist, et Motor Sich tuleks A lisast välja jätta.

(72)

Pärast määruse nr 619/2009 vastuvõtmist külastas EÜ ekspertide rühm 28. oktoobril 2009 Ukraina lennuettevõtjat UMAir, et kontrollida parandusmeetmete rakendamise seisu ja varem kindlaks tehtud ohutuspuudujääkide jätkusuutliku kõrvaldamise tõhusat lõpuleviimist.

(73)

Kontrollkäigu ajal esitati rühmale ajakohastatud parandusmeetmete kava, millest nähtus, et lennuettevõtja kvaliteedijuht oli lõpetanud ettevõttes rakendatud parandusmeetmete ülevaatamise. Ehkki EÜ ekspertide rühma poolt 28. mail 2009 kindlaks tehtud puuduste kontrollimisel selgus, et pärast kõnealust kontrollkäiku on tehtud märkimisväärseid jõupingutusi nimetatud puuduste kõrvaldamiseks, ei või siiski teatavaid lennuohutuse (lennuandmete monitooring DC-9 õhusõidukil) ja jätkuva lennukõlblikkuse, hoolduse ja tehnika valdkonna (DC-9 ja MD-80 tüüpi õhusõidukite puhul tuleb ikka veel kasutada mootori seisukorra kontrollimise programmi) puudusi lugeda kõrvaldatuks. Lennutegevuse valdkonnas avastati ka uus puudus seoses kõrvalekaldumisega heakskiidetud minimaalse varustuse loetelus (MEL) DC-9 tüüpi õhusõidukil.

(74)

Lennuohutuskomitee 11. novembri 2009. aasta koosolekul väitis UMAir, et oli taotlenud oma lennuettevõtja sertifikaadi piiramist, nii et sellest jäetaks välja lennud ühendusse DC-9 tüüpi õhusõidukiga. Ukraina pädevad astutused andsid 11. novembril 2009 välja uue lennuettevõtja sertifikaadi, jättes välja lennud ELi kõnealust tüüpi õhusõidukiga.

(75)

Märgitakse ära edusammud, mis UMAir on teinud ajavahemikul pärast EÜ ekspertide kontrollkäiku mais 2009, ning tema lennuettevõtja sertifikaadile kehtestatud piirangud. Võttes arvesse suuri jõupingutusi, mis lennuettevõtja on teinud, et tagada oma tegevuse ohutus rahvusvaheliste standardite kohaselt, tuleks tal lubada taasalustada lende ühendusse osaga oma lennukipargist.

(76)

Seepärast tuleks UMAir ühiste kriteeriumide põhjal viia A lisast üle B lisasse ning seega lubada tal taastada lennud ühendusse MD-83 tüüpi õhusõidukiga, mille registreerimistunnus on UR-CFF.

(77)

Määruse 619/2009 kohaselt on komisjon jätkanud tähelepanelikult jälgimist, kuidas lennuettevõtja rakendab parandusmeetmeid, mille Ukraina pädevad asutused esitasid lennuohutuskomiteele 1. juulil 2009. Sel eesmärgil külastasid EÜ eksperdid 26. kuni 29. oktoobrini 2009 Ukraina riiklikku lennundusametit. Kõnealuse visiidi eesmärk oli kontrollida kavandatud parandusmeetmete rakendamist, et viia lõpule EÜ ekspertide 25.–29. mai 2009 kontrollkäigu ajal kindlaks tehtud puuduste ning Ukraina riikliku lennundusameti 23. juunil esitatud parandusmeetmete kavas toodud puuduste kõrvaldamine, et tõhustada oma regulatiivse kontrolli all olevate õhusõidukite ohutusjärelevalvet.

(78)

Kontrollkäigu aruandest nähtub, et 2009. aasta mais tehtud kontrollkäigu ajal kindlaks tehtud 33 puudusest 14 võib lugeda kõrvaldatuks tõendite põhjal, mille Ukraina pädevad asutused esitasid viimase kontrollkäigu ajal. 19 puudust on ikka veel kõrvaldamata.

(79)

Märgitakse ära edusammud, mis pädevad asutused on teinud pärast kontrollkäiku mais 2009, eelkõige tõhustatud järelevalve Ukraina lennuettevõtjate üle ja märkimisväärse hulga õhusõidukite kustutamine Ukraina registrist (2008. aastal kustutati üle 800 õhusõiduki 1 600st). Ametiasutustel palutakse edaspidi tõhustada jõupingutusi, et veelgi tugevdada järelevalvet ohutusvaldkonnas.

(80)

Lennuettevõtja esitatud dokumentide põhjal märkis komisjon, et Ariana Afghan Airlinesi juhtimises on toimunud muudatused, ta on võtnud tööle väliseksperte, kes aitavad lennuettevõtjal muuta oma poliitikat, menetlusi ja juhendeid, lisaks sellel on ta omandanud kaks Airbus A310 tüüpi õhusõidukit ning ettevõtet on tema tegevuses toetanud Turkish Technic. Komisjon märkis ära ka lennuettevõtja kavatsuse lasta end auditeerida Rahvusvahelisel Lennutranspordi Assotsiatsioonil.

(81)

Afganistani lennutranspordi ja tsiviillennunduse ministeerium (MoTCA) esitas kirjaliku ülevaate edust, mida MoTCA ja Ariana on saavutanud rahvusvaheliste standardite järgimisel. Ministeerium kinnitas, et Ariana Afghan Airlines'is on tehtud märkimisväärseid muudatusi õhusõidukite seadmete, organisatsiooni juhtimise ja dokumentatsiooni valdkonnas, kuid kinnitas samuti, et käitajat on veel vaja auditeerida, ehkki kava kohaselt tuli audit lõpetada 2009. aasta lõpuks. Seega ei saa MoTCA veel kinnitada, et Ariana Afghan Airlines vastab ICAO standarditele ning et tal on olemas tõhus ohutuse juhtimise süsteem. Ehkki MoTCA väitis, et on käesoleval aastal võtnud mitmesuguseid järelevalvemeetmeid, (nt lennukontroll ja baseerumiskohas sooritatud kontroll), ei esitanud ta mingeid tõendeid nende kontrollimiste tulemuste kohta.

(82)

Komisjon märgib, et Ariana Afghan Airlines on saavutanud edu rahvusvaheliste standardite järgimisel. Ühiste kriteeriumide põhjal peaks see lennuettevõtja jääma siiski A lisasse, kuni esitatakse täiendavad tõendid, et ta on kõrvaldanud varem kindlaks tehtud ohutuspuudujääkide algpõhjused.

(83)

Lennuettevõtjale TAAG Angolan Airlines anti alates 2009. aasta juulist luba lennata Portugalis ainult Boeing 777-200 tüüpi õhusõidukiga (registreerimistunnused D2-TED, D2-TEE, D2-TEF) vastavalt määruse (EÜ) nr 619/2009 (12) põhjendustes (58) ja (59) sätestatud tingimustele.

(84)

Komisjon palus Angola pädevatel asutustel (INAVIC) esitada teave TAAG Angolan Airlines järelevalve kohta, eelkõige seoses Portugali lendude tugevdatud järelevalve ja selle tulemuste kohta.

(85)

INAVIC teavitas komisjoni, et ta on tugevdanud jätkuvat järelevalvet TAAG Angolan Airlines'i suhtes, eelkõige kontrolli seisuplatsil ning et nende kontrollimiste tulemustest ei nähtu ohutuspuudujääkide või korduvate puuduste olemasolu.

(86)

TAAG Angolan Airlines palus võimalust teha ettekanne komisjonile ja lennuohutuskomiteele ja ta kuulati ära 10. novembril 2009, et saada teavet tema tegevuskava edenemise ja Lissaboni lendude ohutusalase olukorra kohta. Märgiti ära, et Boeing 777 tüüpi õhusõidukiga on tehtud Lissaboni üle 100 lennu, kusjuures ohutusalaseid probleeme ei esinenud, ning et INAVIC sertifitseeris TAAGi 23. oktoobril 2009 120 minutit kestvate ETOPS-lendude läbiviimiseks õhusõidukiga Boeing 777. Lennuettevõtja taotles ka, et tema B737-700 tüüpi õhusõidukite suhtes kohaldataks samu sätteid kui B777 tüüpi õhusõidukite suhtes.

(87)

Portugali pädevad asutused kinnitasid, et TAAG Angolan Airlines'i kontrolli seisuplatsil, mis teostati pärast Lissaboni lendude taasalustamist, ei näidanud ohutuspuudujääkide või korduvate puuduste olemasolu.

(88)

Seepärast tuleks TAAG ühiste kriteeriumide põhjal jätta B lisasse, tingimusel, et kõnealune lennuettevõtja ei tee Luandast Lissaboni üle kümne lennu nädalas Boeing B-777 tüüpi õhusõidukiga (registreerimistunnused D2-TED, D2-TEE ja D2-TEF) või Boeing B-737-700 tüüpi õhusõidukiga (registreerimistunnused D2-TBF, D2-TBG, D2-TBH ja D2-TBJ). Kõnealuseid lende võib teha üksnes siis, kui Angola pädevad asutused on kohaldanud asjaomaste õhusõidukite suhtes kontrolli seisuplatsil enne iga lahkumist Angolast ja Portugali pädevad asutused on kohaldanud õhusõidukite suhtes kontrolli seisuplatsil Portugalis. Tegemist on ajutise meetmega ja komisjon vaatab olukorra üle kogu kättesaadava teabe põhjal, toetudes eelkõige Portugali pädevate asutuste hinnangule.

(89)

INAVIC teatas olulisest edust, mis on saavutatud ohutuspuudujääkide kõrvaldamisel pärast ELi viimast ohutusjärelevalve alast kontrollkäiku 8.–11. juunini 2009. Eelkõige on ajakohastatud lennutegevusalased erieeskirjad vastavalt ICAO nõuetele, jätkatud pädevate töötajate töölevõtmist, eriti lennutegevuse inspektorite, kes on pädevad tegema Boeing 737-700 tüüpi õhusõidukite järelevalvet, mis on suurendanud järelevalvetegevust kokku 30 % võrra.

(90)

INAVIC teatas edust, mis on saavutatud Angola lennuettevõtjate sertifitseerimisel, mis loodetakse lõpetada 2010. aasta lõpuks; peale TAAG Angolan Airlines'i ei ole siiski veel ühtegi lennuettevõtjat ümbersertifitseeritud.

(91)

Komisjon julgustab INAVICi otsustavalt jätkama Angola lennuettevõtjate ümbersertifitseerimist, pöörates piisavat tähelepanu selle raames kindlaks tehtud võimalikele ohutuspuudujääkidele. Kuni Angola uutele lennuohutuseeskirjadele täielikult vastava ümbersertifitseerimiseni jäävad järgmised 18 lennuettevõtjat ühiste kriteeriumide põhjal A lisasse: Aerojet, Air26, Air Gemini, Air Gicango, Air Jet, Air Nave, Alada, Angola Air Services, Diexim, Gira Globo, Heliang, Helimalongo, Mavewa, Pha, Rui & Conceicao, Sal, Servisair ja Sonair.

(92)

Berkut State Aircompany teavitas komisjoni, et jättis oma lennukipargist välja ühe IL-76 tüüpi õhusõiduki ja ühe AN-12 tüüpi õhusõiduki ning otsustas 2009. aasta augustist piirduda oma tegevuses üksnes riigisiseste lendudega.

(93)

Kasahstani pädevad asutused kinnitasid olukorda ja esitasid tõendid, et nad andsid 30. oktoobril 2009 Berkut State Aircompany'le lennuettevõtja sertifikaadi, milles välistatakse liinilennud.

(94)

Seetõttu on ühiste kriteeriumide alusel jõutud järeldusele, et lennuettevõtja Berkut State Aircompany tuleks A lisast välja jätta.

(95)

Kasahstanis sertifitseeritud lennuettevõtja Prime Aviation palus võimalust teha ettekanne lennuohutuskomiteele ja ta kuulati ära 11. novembril 2009. Ta väitis, et tema kommertslennukipark piirdub ühe Challenger 604 tüüpi õhusõidukiga (registreerimistunnus P4-CHV), mis on registreeritud väljaspool Kasahstani (Arubas).

(96)

Aruba pädev asutus vastutab õhusõiduki Challenger 604 (registreerimistunnus P4-CHV) järelevalve eest vastavalt Chicago konventsiooni 1. ja 8. lisa sätetele, ja jätkuva lennukõlblikkuse eest vastavalt 6. lisa sätetele. Ta tegi 2009. aasta märtsis lennuettevõtja Prime Aviation auditi, mille käigus tehti kindlaks mitmed puudujäägid. Dokumendid, mis lennuettevõtja esitas lennuohutuskomiteele, ei kinnita, et kõik parandusmeetmed on nõuetekohaselt rakendatud. ICAO 6. lisa nõuetega seoses ei kinnitanud kõnealune audit järelevalve tõhusust. Eelkõige ei saadud kinnitust selle kohta, et MEL on asjakohaselt heaks kiidetud, lisaks sellele tuleks kindlaks määrata puuduste kõrvaldamise tingimused.

(97)

Seepärast tuleb kõnealune lennuettevõtja ühiste kriteeriumide põhjal jätta A lisasse.

(98)

Kasahstani pädevad asutused palusid võimalust teha ettekanne komisjonile ja lennuohutuskomiteele, et esitada aruanne lennuohutuse järelevalve valdkonnas tehtud edusammudest ja nad kuulati ära 11. novembril 2009.

(99)

Nad teavitasid lennuohutuskomiteed meetmetest, mis on võetud kahe olulise ohutuspuudujäägi kõrvaldamiseks, ja mis esitati ICAOle 30. oktoobril 2009. Neid meetmeid rakendatakse järk-järgult, et viia 2010. aasta oktoobriks lõpuks ellu kommertslende tegevate õhusõidukitega seotud meetmed.

(100)

Kasahstani pädevad asutused teatasid samuti, et nad on algatanud hulga täitemeetmeid, mille tulemusena peatatakse või tühistatakse mitmed lennuettevõtja sertifikaadid. Eelkõige peatati lennuettevõtjate Pankh Center Kazakhstan, Air Flamingo, Arkhabay, Air Company Atyrau Aue Joly ja Turgay Avia lennuettevõtja sertifikaadid. Peatati ka 66 Antonov 2 tüüpi õhusõidukite lennukõlblikkuse sertifikaati ja kustutati Kasahstani registrist 13 õhusõidukit, sh 10 Ilyushin 76 tüüpi õhusõidukit, üks Ilyushin 62 tüüpi õhusõiduk, üks Antonov 28 tüüpi õhusõiduk ja üks Antonov 2 tüüpi õhusõiduk.

(101)

Kasahstani pädevad asutused teatasid ja esitasid tõendid, et järgmise kümne Kasahstanis sertifitseeritud lennuettevõtja lennuettevõtja sertifikaat on tühistatud: Irbis, Aerotur, MAK Air, Excellent Glide, Tulpar Avia Service, Takhmid Air, Starline KZ, Olimp Air, EOL Air (tühistatud 1. aprillil 2009) ja Sayat Air (tühistatud 19. augustil 2009). Järelikult tuleks need kümme lennuettevõtjat ühiste kriteeriumide põhjal A lisast välja jätta.

(102)

Ühiste kriteeriumide põhjal on jõutud järeldusele, et kõik Kasahstanis sertifitseeritud lennuettevõtjad, v.a Air Astana, tuleks jätta A lisasse.

(103)

Märgiti, et Kasahstan on algatanud oma lennundussektoris ulatuslikku reformi, pidades eelkõige silmas ohutuse suurendamist. Nii lennundusalaste õigusaktide jätkuv läbivaatamine kui ka lennundusoskuste hindamise keskuse asutamine on teretulnud ettevõtmised, mis aitavad paremini reguleerida Kasahstani tsiviillennundust ning peaksid sillutama teed rahvusvaheliste ohutusstandardite järgimise olulistele parandamisele. Kasahstani pädevaid asutusi kutsutakse tegema igakülgset koostööd ICAOga, et tagada kavandatud tegevuskavade heakskiitmine ICAO poolt ja nende õigeaegne rakendamine.

(104)

Kõrgõzstani pädevad asutused esitasid ettekande 11. novembril 2009 ning teatasid edusammudest tuvastatud ohutuspuudujääkide kõrvaldamiseks koostatud tegevuskava rakendamisel. Nad teatasid, et on üle vaadanud lennundusalased õigusaktid, et asutamisel on iseseisev tsiviillennundusohutusamet ning et lennuettevõtjate sertifitseerimise tingimused on karmistunud. Nad väitsid ka, et seepärast tühistati suur osa lennuettevõtja sertifikaatidest ning et tegelikult on suurem osa õhusõidukitest registrist kustutatud.

(105)

Kõrgõzstani pädevad asutused teatasid, et nad on väljastanud lennuettevõtjale Asian Air uue lennuettevõtja sertifikaadi. Seepärast tuleb lennuettevõtja Asian Air ühiste kriteeriumide põhjal kanda A lisasse.

(106)

Märgiti, et Kasahstan on algatanud oma lennundussektoris ulatusliku reformi, pidades eelkõige silmas ohutuse suurendamist. Rõhutatakse 2009. aasta aprillis ICAO poolt üldise ohutusjärelevalve auditeerimisprogrammi raames tehtud auditit. Kõrgõzstani pädevaid asutusi kutsutakse üles tegema sel eesmärgil igakülgset koostööd ICAOga, et tagada kavandatud tegevuskavade heakskiitmine kõnealusele organisatsiooni poolt ja nende õigeaegne rakendamine.

(107)

Otsustati, et Euroopa Lennundusohutusamet kontrollib Kõrgõzstani, et jälgida kohaldatavate ohutusnõuete rakendamist pädevate asutuste ja nende järelevalve all olevate ettevõtjate poolt. Kontroll viiakse läbi pärast ICAOga kooskõlastatud tegevuskava rakendamist.

(108)

Komisjon algatas Venemaa Föderatsiooni pädevate asutuste poolt sertifitseeritud lennuettevõtja YAK Service puhul kindlaks tehtud, lennutegevust mõjutavate oluliste puudujääkide kohta saadud tõendite põhjal (13)15. juulil 2009 ametliku uurimise kõnealuse lennuettevõtja tegevuse kohta. Venemaa Föderatsiooni pädevad asutused teavitasid 4. augustil 2009 komisjoni, et pärast nende poolt läbi viidud kontrolli, mille käigus kõnealused puudused leidsid kinnitust,, piirasid nad oma 24. juuli 2009. aasta otsusega kõnealuse lennuettevõtja lende YAK-42 ja YAK-40 tüüpi õhusõidukitega.

(109)

Venemaa Föderatsiooni pädevad asutused teavitasid 6. oktoobril 2009 komisjoni, et nad tühistasid kõnealuse lennuettevõtja õhusõidukite käitamisele kehtestatud piirangud pärast seda, kui lennuettevõtja oli võtnud parandusmeetmed. Lennundusettevõtja, keda abistas pädev asutus, esines komisjoni ja liikmesriikide ees 30. oktoobril.

(110)

Venemaa Föderatsiooni pädevad asutused kuulati lennuohutuskomitees ära 11. novembril, kus nad selgitasid erinevaid järelevalve- ja täitemeetmeid, mis nad olid võtnud selleks, et tagada, et lennuettevõtja kõrvaldaks varem kindlaks tehtud ohutuspuudujäägid jätkusuutlikult. Nad väitsid veel, et YAK Services käitatavat õhusõidukit kontrollitakse edaspidi regulaarselt seisuplatsil, et tagada rahvusvaheliste standardite järgimine. Saadud teabe põhjal jõudsid komisjon ja lennuohutuskomitee liikmed järeldusele, et lennuettevõtja YAK Service suhtes varem kindlaks tehtud ohutuspuudujääkidega on tegeldud Venemaa Föderatsiooni pädevate asutuste vastutusel.

(111)

Kõnealuste asutuste esitatud teabe ja ühiste kriteeriumide põhjal jõuti järeldusele, et praegu puudub vajadus täiendavate meetmete järele. Liikmesriigid kontrollivad süstemaatiliselt asjakohaste ohutusstandardite tõhusat järgimist YAK Service'i poolt, seades prioriteediks selle lennuettevõtja õhusõidukite kontrollimise seisuplatsil määruse (EÜ) nr 351/2008 kohaselt.

(112)

Venemaa Föderatsiooni pädevad asutused teavitasid komisjoni 9. novembri 2009. aasta kirjaga, et nende sertifitseerimiskomitee tühistab oma 6. novembri 2009. aasta otsusega Aeroflot Nord'i tegevusele varem kehtestatud tegevuspiirangud.

(113)

Venemaa Föderatsiooni pädevad asutused teavitasid komisjoni 9. novembril 2009. ka sellest, et nad on muutnud oma 25. aprilli 2008. aasta otsust, millega keelati 13 Vene lennuettevõtja õhusõidukite lennud ühendusse. Kõnealustel õhusõidukitel puudus ICAO standardite kohane rahvusvahelisteks lendudeks vajalik varustus (TAWS/E-GPWS) ning nende lennukõlblikkuse sertifikaadid olid kaotanud kehtivuse ja neid ei olnud ka uuendatud.

(114)

Uue otsuse kohaselt on ühendusse, ühenduse piires või ühendusest väljapoole keelatud lennata järgmistel õhusõidukitel:

(115)

Hoolimata komisjoni konkreetsetest nõudmistest ei ole talle seni esitatud tõendeid selle kohta, et teised 13. juulil 2009 ajakohastatud nimekirja kantud lennuettevõtjad ja nende regulatiivse järelevalve eest vastutavad ametiasutused on täielikult rakendanud asjakohased parandusmeetmed. Seepärast on ühiste kriteeriumide põhjal jõutud järeldusele, et kõnealuste lennuettevõtjate suhtes tuleks jätkuvalt kohaldada vastavalt kas tegevuskeeldu (A lisa) või tegevuspiiranguid (B lisa).

(116)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas lennuohutuskomitee arvamusega,

1.

A lisa asendatakse käesoleva määruse A lisa tekstiga.

2.

B lisa asendatakse käesoleva määruse B lisa tekstiga.

27.11.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 312/38

(1)

Nõukogu 28. novembri 2008. aasta määrusega (EÜ) nr 1359/2008, millega kehtestatakse 2009. ja 2010. aastaks ühenduse kalalaevadele püügivõimalused seoses teatavate süvamere kalavarudega, (3) on kehtestatud kvoodid 2009. ja 2010. aastaks.

(2)

Komisjonile esitatud teabe kohaselt on käesoleva määruse lisas osutatud kalavaru püük samas lisas osutatud liikmesriigi lipu all sõitvate või selles liikmesriigis registreeritud laevade puhul ammendanud 2009. aastaks eraldatud kvoodi.

(3)

Seetõttu on vaja keelata kõnealuse kalavaru püük, pardal hoidmine, ümberlaadimine ja lossimine,

27.11.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 312/40

(1)

Valge suhkru, toorsuhkru ja teatavate siirupite tüüpilised hinnad ja täiendavad impordimaksud 2009/10. turustusaastaks on kehtestatud komisjoni määrusega (EÜ) nr 877/2009. (3) Neid hindu ja tollimakse an viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 1104/2009 (4).

(2)

Praegu komisjoni käsutuses olevast teabest lähtuvalt tuleks eespool osutatud hindu ja makse muuta määruses (EÜ) nr 951/2006 sätestatud eeskirjade kohaselt,

27.11.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 312/42

(1)

Komisjoni määrusega (EÜ) nr 676/2009 (2) avati pakkumismenetlus seoses kolmandatest riikidest Hispaaniasse imporditava maisi tollimaksu vähendamise ülempiiriga.

(2)

Komisjoni 18. detsembri 2008. aasta määruse (EÜ) nr 1296/2008 (millega kehtestatakse tariifikvootide üksikasjalikud rakenduseeskirjad Hispaaniasse imporditava maisi ja sorgo ning Portugali imporditava maisi kohta) (3) artikliga 8 on ette nähtud, et komisjon võib määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 195 lõikes 2 sätestatud korras otsustada kindlaks määrata imporditollimaksu vähendamise ülempiiri. Kõnealuse ülempiiri kindlaksmääramisel tuleb arvesse võtta eelkõige määruse (EÜ) nr 1296/2008 artiklites 7 ja 8 sätestatud kriteeriume.

(3)

Leping sõlmitakse pakkujaga, kelle pakkumine on imporditollimaksu vähendamise ülempiiriga võrdne või sellest väiksem.

(4)

Põllumajandusturgude ühise korralduse komitee ei ole eesistuja määratud tähtaja jooksul oma arvamust esitanud,

27.11.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 312/43

(1)

Komisjoni määrusega (EÜ) nr 677/2009 (2) avati pakkumismenetlus seoses kolmandatest riikidest Portugali imporditava maisi tollimaksu vähendamise ülempiiriga.

(2)

Vastavalt komisjoni 18. detsembri 2008. aasta määruse (EÜ) nr 1296/2008 (millega kehtestatakse tariifikvootide üksikasjalikud rakenduseeskirjad Hispaaniasse imporditava maisi ja sorgo ning Portugali imporditava maisi kohta) (3) artiklile 8 võib komisjon määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 195 lõikes 2 osutatud korras otsustada pakkumismenetlust mitte jätkata.

(3)

Võttes arvesse eelkõige määruse (EÜ) nr 1296/2008 artiklites 7 ja 8 sätestatud kriteeriume, ei tuleks tollimaksu vähendamise ülempiiri kindlaks määrata.

(4)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas põllumajandusturgude ühise korralduse komitee arvamusega,

27.11.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 312/44

(1)

Viimastel aastatel on üha olulisemaks muutunud bioloogilise mitmekesisuse ja taimede geneetiliste ressursside säilitamise küsimus, nagu näitavad mitmesugused rahvusvahelised ja ühenduse tasandi sündmused. Olgu näitena mainitud nõukogu 25. oktoobri 1993. aasta otsus 93/626/EMÜ bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni sõlmimise kohta, (2) nõukogu 24. veebruari 2004. aasta otsus 2004/869/EÜ toidu ja põllumajanduse taimede geneetilisi ressursse käsitleva rahvusvahelise lepingu sõlmimise kohta Euroopa Ühenduse nimel, (3) nõukogu 24. aprilli 2004. aasta määrus (EÜ) nr 870/2004, millega kehtestatakse ühenduse programm põllumajanduse geneetiliste ressursside säilitamise, kirjeldamise, kogumise ja kasutamise kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1467/94, (4) ja nõukogu 20. septembri 2005. aasta määrus (EÜ) nr 1698/2005 Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta (5). Et võtta neid aspekte arvesse köögiviljaseemnete turustamisel, tuleb kehtestada eritingimused direktiivi 2002/55/EÜ kohaselt.

(2)

Et tagada taimede geneetiliste ressursside säilimine ja säästev kasutamine kohapeal, tuleks kasvatada ja turustada rahvaselektsioonsorte ja sorte, mida on traditsiooniliselt kasvatatud teatavates paikkondades ja piirkondades ja mida ohustab geneetiline erosioon (edaspidi „säilitussordid”) isegi siis, kui need ei vasta sortide heakskiitmise ning seemnete turustamise üldnõuetele. Lisaks üldeesmärgile, milleks on taimede geneetiliste ressursside kaitse, on nende sortide säilitamise konkreetne eesmärk see, et nad on erakordselt hästi kohanenud konkreetsete kohalike tingimustega.

(3)

Et tagada taimede geneetiliste ressursside säästlik kasutamine, tuleks sorte, millel ei ole põllukultuuride tööstusliku tootmise puhul tegelikku väärtust, kuid mis on aretatud eritingimustes kasvamiseks (edaspidi „eritingimustes kasvamiseks aretatud sordid”), kasvatada ja turustada isegi siis, kui need ei vasta sortide heakskiitmise ning seemnete turustamise üldnõuetele. Lisaks üldeesmärgile, milleks on taimede geneetiliste ressursside kaitse, on nende sortide säilitamise konkreetne eesmärk see, et nad on kohanenud kasvuks konkreetsetes kliima- ja mullastikutingimustes ning nõuavad teatavaid agraartehnilisi tingimusi (näiteks käsitsi hooldamine, korduv saagikoristus).

(4)

Selleks et säilitussordid ja eritingimustes kasvamiseks aretatud sordid alles jääksid, on vaja sätestada erandid nende sortide heakskiitmise ning nende sortide seemnete tootmise ja turustamise korras.

(5)

Kõnealused erandid peaksid käsitlema olulisi sordi heakskiitmise nõudeid ja menetlusnõudeid, mis on sätestatud komisjoni 6. oktoobri 2003. aasta direktiivis 2003/91/EÜ, millega kehtestatakse rakendusmeetmed nõukogu direktiivi 2002/55/EÜ artikli 7 kohaldamiseks teatavate köögiviljasortide kontrollimisel minimaalselt hõlmatavate tunnuste ja kontrollimise miinimumtingimuste osas (6).

(6)

Liikmesriikidele tuleks eelkõige anda õigus võtta ise vastu sätteid, mis käsitlevad eristatavust, püsivust ja homogeensust. Kõnealused eristatavust ja püsivust käsitlevad sätted peaksid põhinema vähemalt omadustel, mis on loetletud tehnilises küsimustikus, mille taotleja täidab, kui ta esitab sordi heakskiitmise taotluse, nagu on sätestatud direktiivi 2003/91/EÜ I ja II lisas. Kui homogeensust hinnatakse mittesordiehtsate taimede põhjal, peaksid sätted homogeensuse kohta põhinema kindlaksmääratud normidel.

(7)

Tuleks ette näha menetlusnõuded, mille kohaselt võib säilitussorte ja eritingimustes kasvamiseks aretatud sorte heaks kiita ilma ametliku kontrollita. Lisaks on seoses sordinimedega vaja sätestada teatud erandid nõuetest, mis on sätestatud direktiivis 2002/55/EÜ ja komisjoni 22. juuli 2009. aasta määruses (EÜ) nr 637/2009, millega kehtestatakse rakenduseeskirjad seoses põllumajandustaimesortide ja köögiviljasortide nimede sobivusega (7).

(8)

Säilitussortide puhul tuleks ette näha seemnete tootmist ja turustamist käsitlevad piirangud (eelkõige päritolupiirkonnaga seoses), et tagada, et seemnete turustamine aitab kaasa sortide säilitamisele päritolupiirkonnas ja taime geneetiliste ressursside säästvale kasutamisele. Liikmesriikidel peaks olema võimalus kiita heaks täiendavaid piirkondi, kus võib turustada seemnekoguseid, mis on üle jäänud kogusest, mis on vajalik asjaomase sordi säilimiseks tema päritolupiirkonnas, tingimusel et need täiendavad piirkonnad on looduslike ja poollooduslike kasvukohtade poolest päritolupiirkonnaga võrreldavad. Et säiliks seos päritolupiirkonnaga, ei tohiks seda võimalust kohaldada, kui liikmesriik on heaks kiitnud täiendavad seemnetootmispiirkonnad.

(9)

Tuleks kindlaks määrata koguselised piirangud iga säilitussordi ja iga eritingimustes kasvamiseks aretatud sordi turustamiseks.

(10)

Säilitussortide puhul ei tohiks iga sordi turuleviidava seemne kogus ületada kogust, mis on vajalik asjaomase köögiviljasordi tootmiseks piiratud alal, mis on kindlaks määratud vastavalt asjaomase liigi kultiveerimise olulisusele. Et tagada kõnealustest kogustest kinnipidamine, peaksid liikmesriigid nõudma, et tootjad teataksid säilitussortide seemne tootmise kavandatavad kogused, ja vajaduse korral eraldama tootjatele kogused.

(11)

Eritingimustes kasvamiseks aretatud sortide puhul tuleks koguselised piirangud esitada nõudena, et seemet tuleb turustada väikestes pakkides; väikestes pakkides müüdud seemne suhteliselt kõrge hind piirab müüdavat kogust.

(12)

Asjakohaste pitseerimis- ja märgistusnõuetega tuleks tagada säilitussortide ja eritingimustes kasvamiseks aretatud sortide seemnete jälgitavus.

(13)

Selleks et tagada käesoleva direktiivi nõuetekohane kohaldamine, peaks säilitussortide ja eritingimustes kasvamiseks aretatud sortide seemnekultuur vastama seemnete sertifitseerimise ja kontrollimise eritingimustele. Seemet tuleks ka hiljem ametlikult kontrollida. Tootmise ja turustamise igas etapis tuleks teha ametlikku järelevalvet. Tarnijad peaksid teatama liikmesriikidele ja liikmesriigid omakorda komisjonile turulelastud säilitussortide seemnete kogused.

(14)

Kolme aasta pärast peaks komisjon hindama, kas käesoleva direktiiviga ette nähtud meetmed, eelkõige säilitussortide ja eritingimustes kasvamiseks aretatud sortide seemnete turustamise koguseliste piirangute puhul, on tõhusad.

(15)

Käesoleva direktiiviga ette nähtud meetmed on kooskõlas põllumajanduse, aianduse ja metsanduse seemnete ja paljundusmaterjali alalise komitee arvamusega,

a)

köögiviljade rahvaselektsioonsortide ja selliste sortide heakskiitmisel riiklikesse köögiviljasortide kataloogidesse kandmiseks vastavalt direktiivile 2002/55/EÜ, mida on traditsiooniliselt kasvatatud teatavates paikkondades ja piirkondades ning mida ohustab geneetiline erosioon (edaspidi „säilitussordid”), ja

b)

selliste sortide heakskiitmisel lõikes a osutatud kataloogidesse kandmiseks, millel ei ole põllukultuuride tööstusliku tootmise puhul tegelikku väärtust, kuid mis on aretatud eritingimustes kasvamiseks (edaspidi „eritingimustes kasvamiseks aretatud sordid”), ning

c)

nende säilitussortide ja eritingimustes kasvamiseks aretatud sortide seemnete turustamisel.

a)

Liikmesriigid võivad sordi heaks kiita kui sordi, mille seeme võib olla sertifitseeritud „säilitussordi sertifitseeritud seemnena” või kontrollitud „säilitussordi standardseemnena”. Selline sort kantakse köögiviljasortide ühtsesse kataloogi kui „säilitussort, mille seeme tuleb sertifitseerida vastavalt komisjoni direktiivi 2009/145/EÜ artiklile 10 või mille seemne nõuetele vastavust tuleb kontrollida kõnealuse direktiivi artikli 11 kohaselt”.

b)

Liikmesriigid võivad sordi heaks kiita kui sordi, mille seemne nõuetele vastavust võib olla kontrollitud üksnes „säilitussordi standardseemnena”. Selline sort kantakse köögiviljasortide ühtsesse kataloogi „säilitussordina, mille seemet tuleb kontrollida vastavalt komisjoni direktiivi 2009/145/EÜ artiklile 11”.

a)

direktiivi 2003/91/EÜ I lisas loetletud liikide puhul Ühenduse Sordiameti (CPVO) suunistega seotud tehnilised küsimustikud, mida kohaldatakse kõnealuste liikide suhtes, või

b)

direktiivi 2003/91/EÜ II lisas loetletud liikide puhul Rahvusvahelise Uute Taimesortide Kaitse Liidu (UPOV) suuniste tehnilised küsimustikud, mida kohaldatakse kõnealuste liikide suhtes.

a)

säilitussordi kirjeldus ja sordinimi;

b)

mitteametlike katsete tulemused;

c)

kasvatamise, paljundamise ja kasutamise käigus omandatud praktiliste kogemuste põhjal saadud teadmised, millest taotleja on asjaomasele liikmesriigile teatanud;

d)

muu teave, eelkõige see, mis on pärit taimede geneetiliste ressurssidega tegelevatelt asutustelt või liikmesriigis selleks tunnustatud organisatsioonidelt.

a)

see on juba kantud ühtsesse köögiviljasortide kataloogi muu kui „säilitussordina” või on välja arvatud sellest kataloogist viimase kahe aasta jooksul või direktiivi 2002/55/EÜ artikli 15 lõikes 2 ette nähtud ajavahemik on lõppenud vähem kui kaks aastat tagasi või

b)

see on võetud nõukogu määruses (EÜ) nr 2100/94 (8) sätestatud ühenduse sordikaitse alla või riikliku sordikaitse alla või kõnealuse kaitse alla võtmise taotlus on läbivaatamisel.

a)

seeme pärineb seemnest, mis on toodetud kooskõlas sordi säilitamise tunnustatud tavadega;

b)

seeme vastab direktiivi 2002/55/EÜ artikli 2 lõike 1 punktis d sätestatud „sertifitseeritud seemne” sertifitseerimise nõuetele, v.a minimaalset sordipuhtust ja ametlikku kontrolli või ametliku järelevalve all tehtud kontrolli käsitlevad nõuded;

c)

seeme on piisavalt sordipuhas.

a)

seeme vastab direktiivis 2002/55/EÜ sätestatud „standardseemne” turustamise nõuetele, v.a minimaalset sordipuhtust käsitlevad nõuded;

b)

seeme on piisavalt sordipuhas.

a)

need on toodetud oma päritolupiirkonnas või artiklis 13 nimetatud piirkonnas;

b)

turustatakse seemnete päritolupiirkonnas.

a)

sõnad „EÜ eeskirjad ja standardid”;

b)

etiketi paigaldamise eest vastutava isiku nimi ja aadress või tunnusmärk;

c)

pitseerimise aasta järgmisel viisil: „pitseeritud …” (aasta) või, idanevuse analüüsi eesmärgil tehtud viimase proovivõtu aasta järgmisel viisil: „proov võetud …” (aasta);

d)

liik;

e)

säilitussordi nimi;

f)

sõnad „säilitussordi sertifitseeritud seeme” või „säilitussordi standardseeme”;

g)

päritolupiirkond;

h)

kui seemnetootmispiirkond erineb päritolupiirkonnast, märgitakse ka seemnetootmispiirkond;

i)

partii viitenumber, mille annab etiketi paigaldamise eest vastutav isik;

j)

deklareeritud neto- või brutomass või deklareeritud seemnete arv;

k)

juhul, kui on märgitud mass ning on kasutatud granuleeritud pestitsiide, puhtimisaineid või muid tahkeid lisandeid, märgitakse keemilise töötluse või lisandi laad ning ligikaudne seemnekogumite või puhaste seemnete massi ja kogumassi suhe.

a)

direktiivi 2003/91/EÜ I lisas loetletud liikide puhul Ühenduse Sordiameti (CPVO) suunistega seotud tehnilised küsimustikud, mida kohaldatakse kõnealuste liikide suhtes, või

b)

direktiivi 2003/91/EÜ II lisas loetletud liikide puhul Rahvusvahelise Uute Taimesortide Kaitse Liidu (UPOV) suuniste tehnilised küsimustikud, mida kohaldatakse kõnealuste liikide suhtes.

a)

eritingimustes kasvamiseks aretatud sordi kirjeldus ja sordinimi;

b)

mitteametlike katsete tulemused;

c)

kasvatamise, paljundamise ja kasutamise käigus omandatud praktiliste kogemuste põhjal saadud teadmised, millest taotleja on liikmesriigile teatanud;

d)

muu teave, eelkõige see, mis on pärit taimede geneetiliste ressurssidega tegelevatelt asutustelt või liikmesriigis selleks tunnustatud organisatsioonidelt.

a)

see on juba kantud ühtsesse köögiviljade sordikataloogi muu kui „eritingimustes kasvamiseks aretatud sordina” või on välja arvatud ühtsest köögiviljade sordikataloogist viimase kahe aasta jooksul või kui direktiivi 2002/55/EÜ artikli 15 lõikes 2 ette nähtud ajavahemik on lõppenud vähem kui kaks aastat tagasi või

b)

see on võetud määruses (EÜ) nr 2100/94 sätestatud ühenduse sordikaitse alla või riikliku sordikaitse alla või kõnealuse kaitse alla võtmise taotlus on läbivaatamisel.

a)

seeme vastab direktiivis 2002/55/EÜ sätestatud „standardseemne” turustamise nõuetele, v.a minimaalset sordipuhtust käsitlevad nõuded;

b)

seeme on piisavalt sordipuhas.

a)

sõnad „EÜ eeskirjad ja standardid”;

b)

etiketi paigaldamise eest vastutava isiku nimi ja aadress või tunnusmärk;

c)

pitseerimise aasta järgmisel viisil: „pitseeritud …” (aasta) või idanevuse analüüsi eesmärgil tehtud viimase proovivõtu aasta järgmisel viisil: „proov võetud …” (aasta);

d)

liik;

e)

sordi nimi;

f)

sõnad „sort, mida on aretatud eritingimustes kasvamiseks”;

g)

partii viitenumber, mille annab etiketi paigaldamise eest vastutav isik;

h)

deklareeritud neto- või brutomass või deklareeritud seemnete arv;

i)

juhul, kui on märgitud mass ning on kasutatud granuleeritud pestitsiide, puhtimisaineid või muid tahkeid lisandeid, märgitakse keemilise töötluse või lisandi laad ning ligikaudne seemnekogumi või puhaste seemnete massi ja kogumassi suhe.

27.11.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 312/55

(1)

Komisjoni direktiivis 2008/125/EÜ (2) on vead alumiiniumfosfiidi, kaltsiumfosfiidi ja magneesiumfosfiidi lubatud kasutusviiside osa terminikasutuses. Need vead tuleb parandada.

(2)

Käesoleva direktiiviga ettenähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

1)

266. rea (alumiiniumfosfiid) A osa seitsmendas veerus (erisätted) asendatakse esimene ja teine lause järgmisega:

„Lubatakse kasutada üksnes insektsiidi, rodentitsiidi, talpitsiidi ja leporitsiidina alumiiniumfosfiidi sisaldavate kasutusvalmis toodete kujul.

Lubatakse kasutada rodentitsiidi, talpitsiidi ja leporitsiidina ainult välitingimustes.”

2)

267. rea (kaltsiumfosfiid) A osa seitsmendas veerus (erisätted) asendatakse esimene lause järgmisega:

„Lubatakse kasutada rodentitsiidi ja talpitsiidina üksnes välitingimustes kaltsiumfosfiidi sisaldavate kasutusvalmis toodete kujul.”

3)

268. rea (magneesiumfosfiid) A osa seitsmendas veerus (erisätted) asendatakse esimene ja teine lause järgmisega:

„Lubatakse kasutada üksnes insektsiidi, rodentitsiidi, talpitsiidi ja leporitsiidina magneesiumfosfiidi sisaldavate kasutusvalmis toodete kujul.

Lubatakse kasutada rodentitsiidi, talpitsiidi ja leporitsiidina ainult välitingimustes.”

27.11.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 312/56

(1)

Direktiivi 2006/66/EÜ artikli 22 lõike 1 kohaselt peavad liikmesriigid küsimustiku alusel korrapäraselt saatma komisjonile aruande kõnealuse direktiivi rakendamise kohta.

(2)

Selleks et vältida kõnealuse aruande koostamisega seotud ülemäärast halduskoormust, on asjakohane piirata nõutavat teavet kõige olulisemate andmetega, mille alusel komisjon hindab, kuivõrd on vaja parandada direktiivi 2006/66/EÜ rakendamist.

(3)

Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/12/EÜ (2) artikli 18 lõike 1 alusel loodud komitee arvamusega,

27.11.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 312/59

(1)

Määruses (EÜ) nr 852/2004 on sätestatud muu hulgas ohuanalüüsil ja kriitiliste kontrollpunktide põhimõttel põhinevad toiduainete hügieeni üldeeskirjad toidukäitlejatele. Määruse kohaselt peavad toidukäitlejad vastama teatavatele menetlustele, mille aluseks on nimetatud põhimõtted.

(2)

Määruses (EÜ) nr 853/2004 on sätestatud loomset päritolu toidu hügieeni erieeskirjad toidukäitlejatele ning on täiendatud määruses (EÜ) nr 852/2004 sätestatud eeskirju. Määrustes (EÜ) nr 852/2004 ja (EÜ) nr 853/2004 sätestatud eeskirjad sisaldavad struktuurinõudeid piimatöötlemisettevõtetele ning toorpiima ja piimatoodete hügieeninõudeid.

(3)

Bulgaaria ja Rumeenia ühinemisaktiga (edaspidi „ühinemisakt”) on Rumeeniale võimaldatud üleminekuperiood, mis lõpeb 31. detsembril 2009 ja mille jooksul tuleb teatavad piimatöötlemisettevõtted viia vastavusse määrustes (EÜ) nr 852/2004 ja (EÜ) nr 853/2004 sätestatud struktuuri- ja hügieeninõuetega.

(4)

Ühinemisakti VII lisa 5. peatüki B.I. jao punktiga a on lubatud teatavatel piimatöötlemisettevõtetel, mis ei ole vastavuses määrustes (EÜ) nr 852/2004 ja (EÜ) nr 853/2004 sätestatud struktuurinõuetega, tegutseda kuni 31. detsembrini 2009.

(5)

Pärast Rumeenia ühinemist on struktuurinõuetele vastavate ettevõtete arv suurenenud. Teatavates piimatöötlemisettevõtetes on siiski veel lõpule viimata sellised struktuuriparandused, mida tuleb teha selleks, et ettevõtted oleksid nimetatud nõuetele vastavad. Arvestades käimasolevaid struktuurseid parandusi, on vaja teha tähtajaline erand määrustes (EÜ) nr 852/2004 ja (EÜ) nr 853/2004 sätestatud struktuurinõuete osas. Kõnealustele struktuurinõuetele mittevastavate ettevõtete loetelu on esitatud käesoleva otsuse I lisas.

(6)

Ühinemisakti VII lisa 5. peatüki B.I. jao punktiga c on lubatud teatavatel piimatöötlemisettevõtetel, mis ei ole vastavuses määruses (EÜ) nr 853/2004 sätestatud hügieeninõuetega, tegutseda kuni 31. detsembrini 2009.

(7)

Selliseid piimatootmismajandeid, mis ei vasta kõnealustele hügieeninõuetele, leidub kogu Rumeenias. Viimastel aastatel on kõnealustele nõuetele vastava toorpiima osa Rumeenia piimatöötlemisettevõtetele tarnitavas piimas suurenenud vaid vähesel määral.

(8)

Arvestades praegust olukorda, on asjakohane sätestada tähtajaline erand määruses (EÜ) nr 853/2004 sätestatud hügieeninõuetest, et lubada Rumeenial viia oma piimandussektor kõnealuste nõuetega vastavusse.

(9)

Pidades silmas seda olukorda, tuleks lubada teatavatel käesoleva otsuse II lisas loetletud piimatöötlemisettevõtetel erandina määrusest (EÜ) nr 853/2004 jätkata nii nõuetele vastava kui ka nõuetele mittevastava piima töötlemist sel juhul, kui neid töödeldakse eraldi tootmisliinidel. Lisaks sellele tuleks lubada teatavatel käesoleva otsuse III lisas loetletud piimatöötlemisettevõtetel jätkata nõuetele mittevastava piima töötlemist ka ilma eraldi tootmisliinideta.

(10)

Et struktuurinõuetele vastavaid piimatöötlemisettevõtteid mitte karistada, on asjakohane lubada neil nõuetele mittevastavat piima vastu võtta samadel tingimustel kui kõnealustele nõuetele mittevastavail piimatöötlemisettevõtteil.

(11)

Nõuetele mittevastavast piimast valmistatud piimatoodete turustamine peaks siiski piirduma Rumeeniaga või võib neid täiendavalt töödelda piimatöötlemisettevõtetes, mis on hõlmatud käesolevas otsuses ettenähtud erandiga.

(12)

Käesoleva otsusega lubatud üleminekuperiood peaks piirduma kahekümne nelja kuuga alates 1. jaanuarist 2010. Rumeenia piimandussektori olukord tuleks uuesti läbi vaadata enne nimetatud perioodi lõppu. Seetõttu peaks Rumeenia esitama komisjonile aastaruanded kõnealuse liikmesriigi piimatöötlemisettevõtete, piimatöötlemisettevõtetele toorpiima tarnivate piimatootmismajandite ning nõuetele mittevastava piima kogumise ja transpordi süsteemi ajakohastamisel tehtud edusammude kohta.

(13)

Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

a)

viia ainult Rumeenia siseturule või