ISSN 1725-5082

doi:10.3000/17255082.L_2009.306.est

Euroopa Liidu

Teataja

L 306

European flag  

Eestikeelne väljaanne

Õigusaktid

52. köide
20. november 2009


Sisukord

 

I   EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine on kohustuslik

Lehekülg

 

 

MÄÄRUSED

 

 

Komisjoni määrus (EÜ) nr 1109/2009, 19. november 2009, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

1

 

*

Komisjoni määrus (EÜ) nr 1110/2009, 18. november 2009, millega keelatakse Kreeka lipu all sõitvatel laevadel hariliku tuuni püük Atlandi ookeanis ida pool 45° läänepikkust ja Vahemeres

3

 

*

Komisjoni määrus (EÜ) nr 1111/2009, 19. november 2009, millega võetakse vastu eelarveaastaks 2010 ette nähtud vahendite liikmesriikidele eraldamise kava sekkumisvarudest pärit toiduainete tarnimiseks ühenduses enim puudust kannatavatele isikutele ning tehakse erand määruse (EMÜ) nr 3149/92 teatavatest sätetest

5

 

 

Komisjoni määrus (EÜ) nr 1112/2009, 19. november 2009, millega peatatakse taotluste esitamine impordilitsentside väljaandmiseks suhkrutoodetele teatavate tariifikvootide alusel

14

 

 

Komisjoni määrus (EÜ) nr 1113/2009, 19. november 2009, millega määratakse kindlaks eksporditoetused piima ja piimatoodete sektoris

16

 

 

Komisjoni määrus (EÜ) nr 1114/2009, 19. november 2009, mille kohaselt ei anta lõssipulbri toetust määruses (EÜ) nr 619/2008 sätestatud alalise pakkumismenetluse raames

20

 

 

Komisjoni määrus (EÜ) nr 1115/2009, 19. november 2009, millega kinnitatakse kodulinnuliha- ja munasektorite ning ovoalbumiini tüüpilised hinnad ning muudetakse määrust (EÜ) nr 1484/95

21

 

 

Komisjoni määrus (EÜ) nr 1116/2009, 19. november 2009, millega kehtestatakse asutamislepingu I lisas loetlemata kaupadena eksporditava piima ja piimasaaduste suhtes kohaldatavad toetusemäärad

23

 

 

II   EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik

 

 

OTSUSED

 

 

Komisjon

 

 

2009/845/EÜ

 

*

Komisjoni otsus, 26. november 2008, riigiabi kohta, mida Austria on andnud Lienzi haldusüksuses ettevõtjale Postbus Abi C 16/07 (ex NN 55/06) (teatavaks tehtud numbri K(2008) 7034 all)  ( 1 )

26

 

 

2009/846/EÜ

 

*

Komisjoni otsus, 20. oktoober 2009, milles käsitletakse Euroopa Komisjoni ja Euroopa GNSSi Järelevalveameti vahelise salastatud teabe turvalisust ja salastatud teabe vahetamist käsitleva halduslepingu sõlmimist

39

 

 

III   Euroopa Liidu lepingu kohaselt vastu võetud aktid

 

 

EUROOPA LIIDU LEPINGU VI JAOTISE KOHASELT VASTU VÕETUD AKTID

 

*

Kolleegiumi otsus 2009–8 Eurojustile kohaldatava finantsmääruse vastuvõtmise kohta

45

 


 

(1)   EMPs kohaldatav tekst

ET

Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud.

Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn.


I EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine on kohustuslik

MÄÄRUSED

20.11.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 306/1


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1109/2009,

19. november 2009,

millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus) (1),

võttes arvesse komisjoni 21. detsembri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1580/2007, millega kehtestatakse nõukogu määruste (EÜ) nr 2200/96, (EÜ) nr 2201/96 ja (EÜ) nr 1182/2007 rakenduseeskirjad puu- ja köögiviljasektoris, (2) eriti selle artikli 138 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

Määruses (EÜ) nr 1580/2007 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel kehtestab komisjon kindlad impordiväärtused kolmandatest riikidest importimisel kõnealuse määruse XV lisa A osas osutatud toodete ja ajavahemike puhul,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Käesoleva määruse lisas määratakse kindlaks määruse (EÜ) nr 1580/2007 artikliga 138 ette nähtud kindlad impordiväärtused.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 20. novembril 2009.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 19. november 2009

Komisjoni nimel

põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor

Jean-Luc DEMARTY


(1)  ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.

(2)  ELT L 350, 31.12.2007, lk 1.


LISA

Kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

(EUR/100 kg)

CN-kood

Kolmanda riigi kood (1)

Kindel impordiväärtus

0702 00 00

AL

38,6

MA

31,6

MK

37,7

TR

59,0

ZZ

41,7

0707 00 05

JO

171,8

MA

46,5

TR

77,7

ZZ

98,7

0709 90 70

MA

57,7

TR

109,5

ZZ

83,6

0805 20 10

MA

68,7

ZZ

68,7

0805 20 30, 0805 20 50, 0805 20 70, 0805 20 90

CN

52,3

HR

40,9

MA

74,5

TR

76,4

ZZ

61,0

0805 50 10

AR

54,6

TR

71,6

ZA

61,6

ZZ

62,6

0806 10 10

BR

245,4

LB

294,8

TR

143,2

US

293,9

ZZ

244,3

0808 10 80

AU

171,8

CA

63,9

MK

22,6

NZ

102,0

US

94,7

ZA

103,1

ZZ

93,0

0808 20 50

CN

57,0

TR

84,0

US

72,0

ZZ

71,0


(1)  Riikide nomenklatuur on sätestatud komisjoni määruses (EÜ) nr 1833/2006 (ELT L 354, 14.12.2006, lk 19). Kood „ZZ” tähistab „muud päritolu”.


20.11.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 306/3


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1110/2009,

18. november 2009,

millega keelatakse Kreeka lipu all sõitvatel laevadel hariliku tuuni püük Atlandi ookeanis ida pool 45° läänepikkust ja Vahemeres

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 20. detsembri 2002. aasta määrust (EÜ) nr 2371/2002 ühisele kalanduspoliitikale vastava kalavarude kaitse ja säästva kasutamise kohta, (1) eriti selle artikli 26 lõiget 4,

võttes arvesse nõukogu 12. oktoobri 1993. aasta määrust (EMÜ) nr 2847/93, millega luuakse ühise kalanduspoliitika suhtes rakendatav kontrollisüsteem, (2) eriti selle artikli 21 lõiget 3,

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu 16. jaanuari 2009. aasta määruses (EÜ) nr 43/2009, millega määratakse 2009. aastaks kindlaks teatavate kalavarude ja kalavarurühmade püügivõimalused ning lisatingimused, mida kohaldatakse ühenduse vetes ning ühenduse kalalaevade suhtes püügipiirangutega vetes, (3) on sätestatud 2009. aasta kvoodid.

(2)

Komisjonile esitatud teabe kohaselt on käesoleva määruse lisas osutatud kalavaru püük samas lisas osutatud liikmesriigi lipu all sõitvate või selles liikmesriigis registreeritud laevade puhul ammendanud 2009. aastaks eraldatud kvoodi.

(3)

Seetõttu on vaja keelata kõnealuse kalavaru püük, pardal hoidmine, ümberlaadimine ja lossimine,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Kvoodi ammendumine

Käesoleva määruse lisas osutatud liikmesriigile 2009. aastaks samas lisas osutatud kalavaru püügiks eraldatud kvooti käsitatakse ammendatuna alates lisas sätestatud kuupäevast.

Artikkel 2

Keelud

Käesoleva määruse lisas osutatud liikmesriigi lipu all sõitvatel või selles liikmesriigis registreeritud laevadel on keelatud püüda samas lisas osutatud kalavaru alates lisas sätestatud kuupäevast. Kõnealustel laevadel on keelatud pardal hoida, ümber laadida või lossida sellist püütud kalavaru pärast kõnealust kuupäeva.

Artikkel 3

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 18. november 2009

Komisjoni nimel

merenduse ja kalanduse peadirektor

Fokion FOTIADIS


(1)  EÜT L 358, 31.12.2002, lk 59.

(2)  EÜT L 261, 20.10.1993, lk 1.

(3)  ELT L 22, 26.1.2009, lk 1.


LISA

Nr

29/T&Q

Liikmesriik

Kreeka

Kalavaru

BFT/AE045W

Liik

Harilik tuun (Thunnus thynnus)

Piirkond

Atlandi ookean ida pool 45° läänepikkust ja Vahemeri

Kuupäev

17. oktoober 2009


20.11.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 306/5


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1111/2009,

19. november 2009,

millega võetakse vastu eelarveaastaks 2010 ette nähtud vahendite liikmesriikidele eraldamise kava sekkumisvarudest pärit toiduainete tarnimiseks ühenduses enim puudust kannatavatele isikutele ning tehakse erand määruse (EMÜ) nr 3149/92 teatavatest sätetest

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus), (1) eriti selle artikli 43 punkte f ja g koostoimes artikliga 4,

võttes arvesse nõukogu 15. detsembri 1998. aasta määrust (EÜ) nr 2799/98, millega kehtestatakse põllumajanduse eurol põhinev valuutakord, (2) eriti selle artikli 3 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)

Vastavalt komisjoni 29. oktoobri 1992. aasta määruse (EMÜ) nr 3149/92 (millega kehtestatakse ühenduses enim puudustkannatavatele isikutele sekkumisvarudest pärit toiduainete tarnimise üksikasjalikud eeskirjad) (3) artiklile 2 peaks komisjon vastu võtma eelarveaastaks 2010 ette nähtud vahenditest rahastatava jaotuskava. Kõnealuse kavaga tuleks eelkõige kindlaks määrata kõnealust meedet kohaldavate liikmesriikide käsutuses olevate kava täideviimiseks vajalike rahaliste vahendite ülemmäär ning sekkumisametite ladudest saada olevate toodete kogused liikide kaupa.

(2)

Eelarveaastal 2010 jaotuskava kohaldavad liikmesriigid on edastanud vajaliku teabe komisjonile vastavalt määruse (EMÜ) nr 3149/92 artiklile 1.

(3)

Vahendite jaotamisel tuleb arvesse võtta eelkõige varasemaid kogemusi ja seda, millises ulatuses kasutasid liikmesriigid ära neile varasematel aastatel eraldatud vahendid.

(4)

Määruse (EMÜ) nr 3149/92 artikli 2 lõike 3 punkti 1 alapunktis c on sätestatud toetuste määramine, et osta turult tooteid, mis ei ole sekkumisvarudest ajutiselt kättesaadavad. Kuna sekkumisametite valduses olevad teraviljavarud ei ole piisavad selleks, et jaotada teravilja ja riisi vastavalt nõudlusele, on vaja kindlaks määrata toetus, et võimaldada eelarveaasta 2010 jaotuskava rakendamiseks vajaliku teravilja ja riisi koguse turult ostmist.

(5)

Määruse (EMÜ) nr 3149/92 artikli 7 lõikes 1 on sätestatud liikmesriikide vahel nende toodete üleandmine, mis ei ole liikmesriigi sekkumisvarudest kättesaadavad, kuid mida liikmesriik aastase jaotuskava rakendamiseks vajab. Seetõttu tuleks määruse (EMÜ) nr 3149/92 artiklis 7 sätestatud tingimuste korral anda 2010. aasta kava rakendamiseks luba vajalike ühendusesiseste üleandmiste jaoks.

(6)

Juhul, kui on ette nähtud, et tooted antakse selle liikmesriigi poolt, kus neid sekkumisvarudes hoitakse, üle teisele liikmesriigile, on määruse (EMÜ) nr 3149/92 artikli 7 lõikes 3 sätestatud võimalus, et ettevõtjad esitavad pakkumise ilma sekkumisvarudest eraldatud tooteid taotluse esitanud liikmesriiki üle viimata. Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artiklis 25 on sätestatud, et riiklikesse sekkumisladudesse ostetud tooteid müüakse viisil, millega välditakse turuhäireid.

(7)

Praeguse olukorra tõttu piimaturul, mida iseloomustab piimatoodete madal hind, ei tohiks või ja lõssipulbri 2010. aasta jaotuskava puhul lubada määruse (EMÜ) nr 3149/92 artikli 7 lõikes 3 sätestatud võimaluse kasutamist, et vältida turuhäireid, mida nende toodete lubamine teatavatele, juba hästi varustatud turgudele endaga kaasa võib tuua. Samal põhjusel tuleks kõnealuse määruse artikli 4 lõigetes 2 ja 2a ettevõtjatele pakutud võimaluste kasutamist piirata nii, et ühenduses enim puudust kannatavatele isikutele jaotamiseks ette nähtud piimatooted vastavad teatavatele nende koostisega ja nende tootmisel kasutatud piima kogusega seotud nõuetele. Et jälgida selle eeskirja täitmist, peaksid liikmesriigid oma arenguaruannetes esitama üksikasjaliku nimekirja jaotatud toodete kohta, liigitatuna kategooriatesse „suure rasvasisaldusega” või „muud”.

(8)

Tagamaks, et sekkumisvarudest eraldatud piimatooted ei tule turule aastas ebasobival ajal, tuleks lühendada määruse (EMÜ) nr 3149/92 artikli 3 lõike 2 kolmandas lõigus sätestatud ajavahemikku, mille jooksul võib võid ja lõssipulbrit sekkumisvarudest välja võtta.

(9)

Arvestades 2010. aasta jaotuskava rakendamise keerukust, mis seisneb selles, et on vaja teha palju ühendusesiseseid üleandmisi, on asjakohane suurendada määruse (EMÜ) nr 3149/92 artikli 3 lõikes 3 sätestatud 5 % määra.

(10)

Aastase jaotuskava rakendamisel tuleks määruse (EÜ) nr 2799/98 artiklis 3 osutatud rakendusjuhuna käsitada riiklikult ladustatud varude haldamise eelarveaasta alguskuupäeva.

(11)

Vastavalt komisjoni määruse (EMÜ) nr 3149/92 artikli 2 lõikele 2 konsulteeris komisjon aastase jaotuskava väljatöötamise raames peamiste organisatsioonidega, kes on kursis ühenduses enim puudust kannatavate inimeste probleemidega.

(12)

Määruse (EMÜ) nr 3149/92 artikli 2 lõikes 1 on sätestatud, et komisjon võtab aastase jaotuskava vastu enne iga aasta 1. oktoobrit. Praeguse piimaturu olukorra tõttu ja võttes arvesse liikmesriikidega nende taotluste üle täiendava konsulteerimise vajadust, ei ole komisjonil olnud võimalik veel siiani jaotuskava vastu võtta. Aastase jaotuskava õigeaegse täitmise tagamiseks peaks käesolev määrus seega jõustuma vahetult pärast selle avaldamist.

(13)

Põllumajandusturgude ühise korralduse komitee ei ole eesistuja määratud tähtaja jooksul oma arvamust esitanud,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 27 alusel jaotatakse ühenduses enim puudust kannatavatele isikutele ette nähtud toiduained 2010. aastaks kooskõlas käesoleva määruse I lisas sätestatud aastase jaotuskavaga.

Artikkel 2

Artiklis 1 osutatud kava jaoks nõutavad toetused liikmesriikidele teraviljade ostmiseks turult on kindlaks määratud II lisas.

Artikkel 3

1.   Erandina määruse (EMÜ) nr 3149/92 artikli 3 lõikest 2 tuleb 2010. aasta jaotuskava kohane või ja lõssipulber sekkumisladudest välja võtta alates 1. maist kuni 30. septembrini 2010. Käesoleval juhul ei kohaldata kõnealuse määruse artikli 3 lõike 2 viiendas lõigus sätestatud 60-päevast toodete sekkumisvarudest väljavõtmise ajavahemikku.

Esimest lõiku ei kohaldata siiski 500-tonniste või väiksemate koguste suhtes.

2.   Erandina määruse (EMÜ) nr 3149/92 artikli 3 lõikest 3 tuleb 2010. aasta jaotuskava läbi vaadata, kui põhjendatud muudatused on 10 % või rohkem ühenduse kavas oleva toote koguse või väärtuse kohta.

Artikkel 4

1.   Erandina määruse (EMÜ) nr 3149/92 artikli 4 lõigetest 2 ja 2a paigutavad liikmesriigid 2010. aasta jaotuskava rakendamisel jaotamiseks ette nähtud piimatooted kategooriate „suure rasvasisaldusega” või „muud” alla.

2.   Liikmesriigid tagavad, et esimesse kategooriasse kuuluvate toodete piimarasva üldkogus on vähemalt 20 % kogumassist ja et teise kategooria toodete üldkoguse tootmiseks kulunud piimakogus on vähemalt 90 % nende kogumassist.

3.   Määruse (EMÜ) nr 3149/92 artikliga 10 ette nähtud arenguaruanne 2010. aasta jaotuskava kohta sisaldab üksikasjalikku nimekirja jaotatud toodete kohta, liigitatuna kategooriatesse „suure rasvasisaldusega” või „muud”.

Artikkel 5

1.   Käesoleva määruse III lisas loetletud toodete ühendusesiseseid üleandmisi lubatakse määruse (EMÜ) nr 3149/92 artiklis 7 sätestatud tingimustel.

2.   Juhul, kui on ette nähtud, et lõssipulber või või antakse selle liikmesriigi poolt, kus neid tooteid sekkumisvarudes hoitakse, üle liikmesriigile, kus neid tooteid aastase jaotuskava rakendamiseks kasutatakse, ei ole ettevõtjal erandina määruse (EMÜ) nr 3149/92 artikli 7 lõikest 3 võimalust sekkumisvarudest välja võetud toodete ühenduse turule viimiseks esimeses liikmesriigis, vaid tal tuleb need üle viia teise liikmesriiki.

Artikkel 6

Käesoleva määruse artiklis 1 osutatud aastase jaotuskava rakendamiseks on määruse (EÜ) nr 2799/98 artiklis 3 osutatud rakendusjuhu kuupäev 1. oktoober 2009.

Artikkel 7

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõigis liikmesriikides.

Brüssel, 19. november 2009

Komisjoni nimel

põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor

Jean-Luc DEMARTY


(1)  ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.

(2)  EÜT L 349, 24.12.1998, lk 1.

(3)  EÜT L 313, 30.10.1992, lk 50.


I LISA

2010. AASTA JAOTUSKAVA

a)

2010. aasta kava rakendamiseks iga liikmesriigi käsutuses olevad rahalised vahendid

(eurodes)

Liikmesriik

Jaotamine

Belgique/België

7 806 433

България

8 565 832

Česká republika

133 893

Eesti

761 012

Éire/Ireland

818 816

Elláda

20 044 478

España

52 623 664

France

78 103 609

Italia

122 456 856

Latvija

5 119 849

Lietuva

8 859 115

Luxembourg

107 483

Magyarország

14 770 126

Malta

698 841

Polska

97 405 034

Portugal

22 516 761

România

29 951 704

Slovenija

2 619 927

Suomi/Finland

4 636 567

Kokku

478 000 000

b)

Ühenduse sekkumisvarudest jaotamiseks välja võetavad tootekogused kõikides liikmesriikides, punktis a nimetatud maksimumsummade piires

(tonnides)

Liikmesriik

Teravili

Või

Lõssipulber

Suhkur

Belgique/België

29 067

1 285

1 507

България

54 104

1 724

Česká republika

302

20

22

9

Eesti

5 147

1

Eire/Ireland

350

Elláda

64 397

5 889

España

181 248

9 335

1 603

3 483

France

168 998

13 033

12 050

3 247

Italia

283 206

20 000

18 166

4 006

Latvija

22 951

969

Lietuva

40 317

145

1 212

1 182

Magyarország

95 687

1 938

Malta

4 740

Polska

387 305

1 901

17 952

10 823

Portugal

47 522

5 079

1 826

1 045

România

135 555

4 500

5 577

Slovenija

9 810

600

289

Suomi/Finland

25 371

500

Kokku

1 555 726

51 148

65 290

34 832

Luksemburgile ELi turult piimapulbri ostmiseks eraldatud toetus: 101 880 eurot.


II LISA

Liikmesriikidele ühenduse turult teravilja ostmiseks eraldatud toetus

(eurodes)

Liikmesriik

Teravili

Belgique/België

1 117 572

България

2 080 196

Česká republika

11 600

Eesti

197 884

Éire/Ireland

Elláda

2 475 950

España

6 968 699

France

6 497 704

Italia

10 888 824

Latvija

882 424

Lietuva

1 550 130

Luxembourg

Magyarország

3 679 017

Malta

182 233

Polska

14 891 236

Portugal

1 827 127

România

5 211 876

Slovenija

377 183

Suomi/Finland

975 485

Kokku

59 815 140


III LISA

a)

Eelarveaasta 2010 kava alusel lubatud ühendusesisesed teravilja üleandmised

 

Kogus

(tonnides)

Valdaja

Saaja

1.

102 940

SZIF, Česká republika

FEGA, España

2.

87 816

SZIF, Česká republika

FranceAgriMer, France

3.

29 067

BLE, Deutschland

BIRB, Belgique

4.

81 182

BLE, Deutschland

FranceAgriMer, France

5.

31 423

BLE, Deutschland

ARR, Polska

6.

1 022

PRIA, Eesti

Rural Support Service, Latvia

7.

36 172

Lietuvos žemės ūkio ir maisto produktų rinkos reguliavimo agentūra, Lietuva

ARR, Polska

8.

44 239

Mezőgazdasági és Vidékfejlesztési Hivatal, Magyarország

Държавен фонд „Земеделие” — Разплащателна агенция, България

9.

64 397

Mezőgazdasági és Vidékfejlesztési Hivatal, Magyarország

OPEKEPE, Elláda

10.

204 593

Mezőgazdasági és Vidékfejlesztési Hivatal, Magyarország

AGEA, Italia

11.

4 740

Mezőgazdasági és Vidékfejlesztési Hivatal, Magyarország

Ministry for Resources and Rural Affairs Paying Agency, Malta

12.

39 351

Mezőgazdasági és Vidékfejlesztési Hivatal, Magyarország

ARR, Polska

13.

11 640

Mezőgazdasági és Vidékfejlesztési Hivatal, Magyarország

IFAP I.P., Portugal

14.

135 555

Mezőgazdasági és Vidékfejlesztési Hivatal, Magyarország

Agenția de Plăți și Intervenție pentru Agricultură, România

15.

9 810

Mezőgazdasági és Vidékfejlesztési Hivatal, Magyarország

Agencija Republike Slovenije za kmetijske trge in razvoj podeželja, Slovenija

16.

6 852

AMA, Austria

Държавен фонд „Земеделие” — Разплащателна агенция, България

17.

65 045

Pôdohospodárska platobná agentúra, Slovenská Republika

FEGA, España

18.

78 613

Pôdohospodárska platobná agentúra, Slovenská Republika

AGEA, Italia

19.

199 816

Agency for Rural Affairs, Suomi/Finland

ARR, Polska

20.

13 263

SJV, Sverige

FEGA, España

21.

21 929

SJV, Sverige

Rural Support Service, Latvia

22.

35 882

SJV, Sverige

IFAP I.P., Portugal

b)

Eelarveaasta 2010 kava alusel lubatud ühendusesisesed suhkru üleandmised

 

Kogus

(tonnides)

Valdaja

Saaja

1.

2 129

SZIF, Česká republika

ARR, Polska

2.

397

OFI, Ireland

BIRB, Belgique

3.

995

OFI, Ireland

FranceAgriMer, France

4.

1 724

AGEA, Italia

Държавен фонд „Земеделие” — Разплащателна агенция, България

5.

3 483

AGEA, Italia

FEGA, España

6.

2 252

AGEA, Italia

FranceAgriMer, France

7.

1 182

AGEA, Italia

Lietuvos žemės ūkio ir maisto produktų rinkos reguliavimo agentūra, Lietuva

8.

1 938

AGEA, Italia

Mezőgazdasági és Vidékfejlesztési Hivatal, Magyarország

9.

8 694

AGEA, Italia

ARR, Polska

10.

1 045

AGEA, Italia

IFAP I.P., Portugal

11.

5 577

AGEA, Italia

Agenția de Plăți și Intervenție pentru Agricultură, România

12.

289

AGEA, Italia

Agencija Republike Slovenije za kmetijske trge in razvoj podeželja, Slovenija

c)

Eelarveaasta 2010 kava alusel lubatud ühendusesisesed või üleandmised

 

Kogus

(tonnides)

Valdaja

Saaja

1.

9 894

BLE, Deutschland

AGEA, Italia

2.

10 106

Dienst Regelingen Roermond, Netherlands

AGEA, Italia

d)

Eelarveaasta 2010 kava alusel lubatud ühendusesisesed lõssipulbri üleandmised

 

Kogus

(tonnides)

Valdaja

Saaja

1.

600

SZIF, Česká republika

Agencija Republike Slovenije za kmetijske trge in razvoj podeželja, Slovenija

2.

5 889

BLE, Deutschland

OPEKEPE, Elláda

3.

969

PRIA, Eesti

Rural Support Service, Latvia

4.

18 166

FranceAgriMer, France

AGEA, Italia

5.

4 500

Lietuvos žemės ūkio ir maisto produktų rinkos reguliavimo agentūra, Lietuva

Agenția de Plăți și Intervenție pentru Agricultură, România


20.11.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 306/14


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1112/2009,

19. november 2009,

millega peatatakse taotluste esitamine impordilitsentside väljaandmiseks suhkrutoodetele teatavate tariifikvootide alusel

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus) (1),

võttes arvesse komisjoni 25. septembri 2009. aasta määrust (EÜ) nr 891/2009, millega avatakse teatavad ühenduse tariifikvoodid suhkrusektoris ja sätestatakse nende haldamine, (2) eriti selle artikli 5 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruse (EÜ) nr 891/2009 kohaselt ajavahemikul 1.–7. novembrini 2009 pädevatele asutustele esitatud impordilitsentside taotlustega hõlmatud kogused on võrdsed järjekorranumbri 09.4321 jaoks ettenähtud kogusega.

(2)

Määruse (EÜ) nr 891/2009 kohaselt tuleks uute litsentsitaotluste esitamine järjekorranumbrite 09.4321 kohta turustusaasta lõpuni peatada,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Lisas osutatud järjekorranumbritele vastavate uute litsentsitaotluste esitamine peatatakse kuni 2009/10 turustusaasta lõpuni.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 19. november 2009

Komisjoni nimel

põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor

Jean-Luc DEMARTY


(1)  ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.

(2)  ELT L 254, 26.9.2009, lk 82.


LISA

CXL kontsessioonisuhkur

Turustusaasta 2009/10

Taotlused, mis on esitatud ajavahemikul 1.11.2009–7.11.2009

Järjekorranumber

Riik

Jaotuskoefitsient

(%)

Uued taotlused

09.4317

Austraalia

 

09.4318

Brasiilia

 

09.4319

Kuuba

 

09.4320

Muud kolmandad riigid

Peatatud

09.4321

India

 (1)

Peatatud

„—”

:

Ei kohaldata: komisjonile ei ole ühtegi litsentsitaotlust esitatud.


Balkani suhkur

Turustusaasta 2009/10

Taotlused, mis on esitatud ajavahemikul 1.11.2009–7.11.2009

Järjekorranumber

Riik

Jaotuskoefitsient

(%)

Uued taotlused

09.4324

Albaania

 

09.4325

Bosnia ja Hertsegoviina

 

09.4326

Serbia, Montenegro ja Kosovo (2)

 (3)

 

09.4327

Endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik

 

09.4328

Horvaatia

 (3)

 

„—”

:

Ei kohaldata: komisjonile ei ole ühtegi litsentsitaotlust esitatud.


Erakorraline ja tööstuslik importsuhkur

Turustusaasta 2009/10

Taotlused, mis on esitatud ajavahemikul 1.11.2009–7.11.2009

Järjekorranumber

Liik

Jaotuskoefitsient

(%)

Uued taotlused

09.4380

Erakorraline

Peatatud

09.4390

Tööstuslik

 (4)

Peatatud

„—”

:

Ei kohaldata: komisjonile ei ole ühtegi litsentsitaotlust esitatud.


(1)  Ei kohaldata: taotlused ei ületa saadaolevaid koguseid ja need rahuldatakse täies ulatuses.

(2)  Ei kohaldata: taotlused ei ületa saadaolevaid koguseid ja need rahuldatakse täies ulatuses.

(3)  Kosovo ÜRO julgeolekukomitee resolutsiooni nr 1244/1999 alusel.

(4)  Ei kohaldata: taotlused ei ületa saadaolevaid koguseid ja need rahuldatakse täies ulatuses.


20.11.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 306/16


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1113/2009,

19. november 2009,

millega määratakse kindlaks eksporditoetused piima ja piimatoodete sektoris

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus), (1) eriti selle artikli 164 lõiget 2 koostoimes artikliga 4,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 162 lõikes 1 on sätestatud, et kõnealuse määruse I lisa XVI osas loetletud toodete maailmaturul kehtivate hindade ja ühenduse turul kehtivate hindade vahe võib katta eksporditoetusega.

(2)

Arvestades piima- ja piimatooteturu praegust olukorda, tuleks eksporditoetused kindlaks määrata kooskõlas määruse (EÜ) nr 1234/2007 artiklites 162–164, 167, 169 ja 170 sätestatud eeskirjade ja teatavate kriteeriumidega.

(3)

Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 164 lõikes 1 on sätestatud, et toetus võib erineda vastavalt sihtkohale, kui olukord maailmaturul, konkreetsed nõuded teatavatel turgudel või asutamislepingu artikli 300 kohaselt sõlmitud lepingutest tulenevad kohustused seda tingivad.

(4)

Dominikaani Vabariigile ettenähtud eksporditoetusi on eristatud, et võtta arvesse vähendatud tollimakse, mida kohaldatakse imporditariifikvoodi raames toimuva impordi suhtes kooskõlas nõukogu otsusega 98/486/EÜ (2) heakskiidetud vastastikuse mõistmise memorandumiga Euroopa Ühenduse ja Dominikaani Vabariigi vahel seoses piimapulbri impordi kaitsega. (3) Muutunud turuolukorra tõttu Dominikaani Vabariigis, mida iseloomustab suurenenud konkurents piimapulbri puhul, ei kasutata kvooti enam täielikult. Selleks et saada kvoodi kasutamisest võimalikult suurt kasu, tuleks Dominikaani Vabariigile ettenähtud eksporditoetuste eristamine tühistada.

(5)

Põllumajandusturgude ühise korralduse komitee ei ole eesistuja määratud tähtaja jooksul oma arvamust esitanud,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikliga 164 ette nähtud eksporditoetusi antakse käesoleva määruse lisas osutatud toodetele käesoleva määruse lisas kindlaks määratud toetussumma ulatuses, kui tooted vastavad komisjoni määruse (EÜ) nr 1282/2006 (4) artikli 3 lõikega 2 ette nähtud tingimusele.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 20. novembril 2009.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 19. november 2009

Komisjoni nimel

põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor

Jean-Luc DEMARTY


(1)  ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.

(2)  EÜT L 218, 6.8.1998, lk 45.

(3)  EÜT L 218, 6.8.1998, lk 46.

(4)  ELT L 234, 29.8.2006, lk 4.


LISA

Alates 20. novembrist 2009 piimale ja piimatoodetele kohaldatavad eksporditoetused

Tootekood

Sihtkoht

Mõõtühik

Toetuse summa

0401 30 31 9100

L20

EUR/100 kg

0,00

0401 30 31 9400

L20

EUR/100 kg

0,00

0401 30 31 9700

L20

EUR/100 kg

0,00

0401 30 39 9100

L20

EUR/100 kg

0,00

0401 30 39 9400

L20

EUR/100 kg

0,00

0401 30 39 9700

L20

EUR/100 kg

0,00

0401 30 91 9100

L20

EUR/100 kg

0,00

0401 30 99 9100

L20

EUR/100 kg

0,00

0401 30 99 9500

L20

EUR/100 kg

0,00

0402 10 11 9000

L20

EUR/100 kg

0,00

0402 10 19 9000

L20

EUR/100 kg

0,00

0402 10 99 9000

L20

EUR/100 kg

0,00

0402 21 11 9200

L20

EUR/100 kg

0,00

0402 21 11 9300

L20

EUR/100 kg

0,00

0402 21 11 9500

L20

EUR/100 kg

0,00

0402 21 11 9900

L20

EUR/100 kg

0,00

0402 21 17 9000

L20

EUR/100 kg

0,00

0402 21 19 9300

L20

EUR/100 kg

0,00

0402 21 19 9500

L20

EUR/100 kg

0,00

0402 21 19 9900

L20

EUR/100 kg

0,00

0402 21 91 9100

L20

EUR/100 kg

0,00

0402 21 91 9200

L20

EUR/100 kg

0,00

0402 21 91 9350

L20

EUR/100 kg

0,00

0402 21 99 9100

L20

EUR/100 kg

0,00

0402 21 99 9200

L20

EUR/100 kg

0,00

0402 21 99 9300

L20

EUR/100 kg

0,00

0402 21 99 9400

L20

EUR/100 kg

0,00

0402 21 99 9500

L20

EUR/100 kg

0,00

0402 21 99 9600

L20

EUR/100 kg

0,00

0402 21 99 9700

L20

EUR/100 kg

0,00

0402 29 15 9200

L20

EUR/100 kg

0,00

0402 29 15 9300

L20

EUR/100 kg

0,00

0402 29 15 9500

L20

EUR/100 kg

0,00

0402 29 19 9300

L20

EUR/100 kg

0,00

0402 29 19 9500

L20

EUR/100 kg

0,00

0402 29 19 9900

L20

EUR/100 kg

0,00

0402 29 99 9100

L20

EUR/100 kg

0,00

0402 29 99 9500

L20

EUR/100 kg

0,00

0402 91 10 9370

L20

EUR/100 kg

0,00

0402 91 30 9300

L20

EUR/100 kg

0,00

0402 91 99 9000

L20

EUR/100 kg

0,00

0402 99 10 9350

L20

EUR/100 kg

0,00

0402 99 31 9300

L20

EUR/100 kg

0,00

0403 90 11 9000

L20

EUR/100 kg

0,00

0403 90 13 9200

L20

EUR/100 kg

0,00

0403 90 13 9300

L20

EUR/100 kg

0,00

0403 90 13 9500

L20

EUR/100 kg

0,00

0403 90 13 9900

L20

EUR/100 kg

0,00

0403 90 33 9400

L20

EUR/100 kg

0,00

0403 90 59 9310

L20

EUR/100 kg

0,00

0403 90 59 9340

L20

EUR/100 kg

0,00

0403 90 59 9370

L20

EUR/100 kg

0,00

0404 90 21 9120

L20

EUR/100 kg

0,00

0404 90 21 9160

L20

EUR/100 kg

0,00

0404 90 23 9120

L20

EUR/100 kg

0,00

0404 90 23 9130

L20

EUR/100 kg

0,00

0404 90 23 9140

L20

EUR/100 kg

0,00

0404 90 23 9150

L20

EUR/100 kg

0,00

0404 90 81 9100

L20

EUR/100 kg

0,00

0404 90 83 9110

L20

EUR/100 kg

0,00

0404 90 83 9130

L20

EUR/100 kg

0,00

0404 90 83 9150

L20

EUR/100 kg

0,00

0404 90 83 9170

L20

EUR/100 kg

0,00

0405 10 11 9500

L20

EUR/100 kg

0,00

0405 10 11 9700

L20

EUR/100 kg

0,00

0405 10 19 9500

L20

EUR/100 kg

0,00

0405 10 19 9700

L20

EUR/100 kg

0,00

0405 10 30 9100

L20

EUR/100 kg

0,00

0405 10 30 9300

L20

EUR/100 kg

0,00

0405 10 30 9700

L20

EUR/100 kg

0,00

0405 10 50 9500

L20

EUR/100 kg

0,00

0405 10 50 9700

L20

EUR/100 kg

0,00

0405 10 90 9000

L20

EUR/100 kg

0,00

0405 20 90 9500

L20

EUR/100 kg

0,00

0405 20 90 9700

L20

EUR/100 kg

0,00

0405 90 10 9000

L20

EUR/100 kg

0,00

0405 90 90 9000

L20

EUR/100 kg

0,00

0406 10 20 9640

L04

EUR/100 kg

0,00

L40

EUR/100 kg

0,00

0406 10 20 9650

L04

EUR/100 kg

0,00

L40

EUR/100 kg

0,00

0406 10 20 9830

L04

EUR/100 kg

0,00

L40

EUR/100 kg

0,00

0406 10 20 9850

L04

EUR/100 kg

0,00

L40

EUR/100 kg

0,00

0406 20 90 9913

L04

EUR/100 kg

0,00

L40

EUR/100 kg

0,00

0406 20 90 9915

L04

EUR/100 kg

0,00

L40

EUR/100 kg

0,00

0406 20 90 9917

L04

EUR/100 kg

0,00

L40

EUR/100 kg

0,00

0406 20 90 9919

L04

EUR/100 kg

0,00

L40

EUR/100 kg

0,00

0406 30 31 9730

L04

EUR/100 kg

0,00

L40

EUR/100 kg

0,00

0406 30 31 9930

L04

EUR/100 kg

0,00

L40

EUR/100 kg

0,00

0406 30 31 9950

L04

EUR/100 kg

0,00

L40

EUR/100 kg

0,00

0406 30 39 9500

L04

EUR/100 kg

0,00

L40

EUR/100 kg

0,00

0406 30 39 9700

L04

EUR/100 kg

0,00

L40

EUR/100 kg

0,00

0406 30 39 9930

L04

EUR/100 kg

0,00

L40

EUR/100 kg

0,00

0406 30 39 9950

L04

EUR/100 kg

0,00

L40

EUR/100 kg

0,00

0406 40 50 9000

L04

EUR/100 kg

0,00

L40

EUR/100 kg

0,00

0406 40 90 9000

L04

EUR/100 kg

0,00

L40

EUR/100 kg

0,00

0406 90 13 9000

L04

EUR/100 kg

0,00

L40

EUR/100 kg

0,00

0406 90 15 9100

L04

EUR/100 kg

0,00

L40

EUR/100 kg

0,00

0406 90 17 9100

L04

EUR/100 kg

0,00

L40

EUR/100 kg

0,00

0406 90 21 9900

L04

EUR/100 kg

0,00

L40

EUR/100 kg

0,00

0406 90 23 9900

L04

EUR/100 kg

0,00

L40

EUR/100 kg

0,00

0406 90 25 9900

L04

EUR/100 kg

0,00

L40

EUR/100 kg

0,00

0406 90 27 9900

L04

EUR/100 kg

0,00

L40

EUR/100 kg

0,00

0406 90 32 9119

L04

EUR/100 kg

0,00

L40

EUR/100 kg

0,00

0406 90 35 9190

L04

EUR/100 kg

0,00

L40

EUR/100 kg

0,00

0406 90 35 9990

L04

EUR/100 kg

0,00

L40

EUR/100 kg

0,00

0406 90 37 9000

L04

EUR/100 kg

0,00

L40

EUR/100 kg

0,00

0406 90 61 9000

L04

EUR/100 kg

0,00

L40

EUR/100 kg

0,00

0406 90 63 9100

L04

EUR/100 kg

0,00

L40

EUR/100 kg

0,00

0406 90 63 9900

L04

EUR/100 kg

0,00

L40

EUR/100 kg

0,00

0406 90 69 9910

L04

EUR/100 kg

0,00

L40

EUR/100 kg

0,00

0406 90 73 9900

L04

EUR/100 kg

0,00

L40

EUR/100 kg

0,00

0406 90 75 9900

L04

EUR/100 kg

0,00

L40

EUR/100 kg

0,00

0406 90 76 9300

L04

EUR/100 kg

0,00

L40

EUR/100 kg

0,00

0406 90 76 9400

L04

EUR/100 kg

0,00

L40

EUR/100 kg

0,00

0406 90 76 9500

L04

EUR/100 kg

0,00

L40

EUR/100 kg

0,00

0406 90 78 9100

L04

EUR/100 kg

0,00

L40

EUR/100 kg

0,00

0406 90 78 9300

L04

EUR/100 kg

0,00

L40

EUR/100 kg

0,00

0406 90 79 9900

L04

EUR/100 kg

0,00

L40

EUR/100 kg

0,00

0406 90 81 9900

L04

EUR/100 kg

0,00

L40

EUR/100 kg

0,00

0406 90 85 9930

L04

EUR/100 kg

0,00

L40

EUR/100 kg

0,00

0406 90 85 9970

L04

EUR/100 kg

0,00

L40

EUR/100 kg

0,00

0406 90 86 9200

L04

EUR/100 kg

0,00

L40

EUR/100 kg

0,00

0406 90 86 9400

L04

EUR/100 kg

0,00

L40

EUR/100 kg

0,00

0406 90 86 9900

L04

EUR/100 kg

0,00

L40

EUR/100 kg

0,00

0406 90 87 9300

L04

EUR/100 kg

0,00

L40

EUR/100 kg

0,00

0406 90 87 9400

L04

EUR/100 kg

0,00

L40

EUR/100 kg

0,00

0406 90 87 9951

L04

EUR/100 kg

0,00

L40

EUR/100 kg

0,00

0406 90 87 9971

L04

EUR/100 kg

0,00

L40

EUR/100 kg

0,00

0406 90 87 9973

L04

EUR/100 kg

0,00

L40

EUR/100 kg

0,00

0406 90 87 9974

L04

EUR/100 kg

0,00

L40

EUR/100 kg

0,00

0406 90 87 9975

L04

EUR/100 kg

0,00

L40

EUR/100 kg

0,00

0406 90 87 9979

L04

EUR/100 kg

0,00

L40

EUR/100 kg

0,00

0406 90 88 9300

L04

EUR/100 kg

0,00

L40

EUR/100 kg

0,00

0406 90 88 9500

L04

EUR/100 kg

0,00

L40

EUR/100 kg

0,00

Sihtkohad on määratletud järgmiselt:

L20

:

Kõik sihtkohad, välja arvatud:

a)

kolmandad riigid: Andorra, Püha Tool (Vatikani Linnriik), Liechtenstein ja Ameerika Ühendriigid;

b)

ELi liikmesriikide territooriumid, mis ei ole ühenduse tolliterritooriumi osad: Fääri saared, Gröönimaa, Helgoland, Ceuta, Melilla, Livigno ja Campione d’Italia omavalitsusüksused, ja need Küprose Vabariigi piirkonnad, mille üle Küprose Vabariigi valitsusel puudub tegelik kontroll;

c)

Euroopa territooriumid, mille välissuhete eest vastutab liikmesriik, kuid mis ei ole ühenduse tolliterritooriumi osad: Gibraltar.

d)

komisjoni määruse (EÜ) nr 612/2009 artikli 33 lõike 1, artikli 41 lõike 1 ja artikli 42 lõike 1 kohane eksport (ELT L 186, 17.7.2009, lk 1).

L04

:

Albaania, Bosnia ja Hertsegoviina, Kosovo (), Serbia, Montenegro ja endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik.

L40

:

Kõik sihtkohad, välja arvatud:

a)

kolmandad riigid: L04, Andorra, Island, Liechtenstein, Norra, Šveits, Püha Tool (Vatikani Linnriik), Ameerika Ühendriigid, Horvaatia, Türgi, Austraalia, Kanada, Uus-Meremaa ja Lõuna-Aafrika;

b)

ELi liikmesriikide territooriumid, mis ei ole ühenduse tolliterritooriumi osad: Fääri saared, Gröönimaa, Helgoland, Ceuta, Melilla, Livigno ja Campione d’Italia omavalitsusüksused, ja need Küprose Vabariigi piirkonnad, mille üle Küprose Vabariigi valitsusel puudub tegelik kontroll;

c)

Euroopa territooriumid, mille välissuhete eest vastutab liikmesriik, kuid mis ei ole ühenduse tolliterritooriumi osad: Gibraltar.

d)

komisjoni määruse (EÜ) nr 612/2009 artikli 33 lõike 1, artikli 41 lõike 1 ja artikli 42 lõike 1 kohane eksport (ELT L 186, 17.7.2009, lk 1).


(1)  Nii nagu määratletud ÜRO julgeolekunõukogu 10. juuni 1999. aasta resolutsioonis 1244.


20.11.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 306/20


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1114/2009,

19. november 2009,

mille kohaselt ei anta lõssipulbri toetust määruses (EÜ) nr 619/2008 sätestatud alalise pakkumismenetluse raames

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus), (1) eriti selle artikli 164 lõiget 2 koostoimes artikliga 4,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni 27. juuni 2008. aasta määruses (EÜ) nr 619/2008, millega kuulutatakse välja alaline pakkumismenetlus eksporditoetusteks seoses teatavate piimatoodetega, (2) on sätestatud alaline pakkumismenetlus.

(2)

Vastavalt komisjoni 10. detsembri 2007. aasta määruse (EÜ) nr 1454/2007 (millega nähakse ette pakkumismenetluse kehtestamise ühised eeskirjad, et määrata kindlaks teatavate põllumajandustoodete eksporditoetused) (3) artiklile 6 ja võttes arvesse pakkumiskutse alusel esitatud pakkumiste läbivaatamise tulemusi, ei tuleks anda toetusi pakkumismenetluse raames, mis lõpeb 17. novembrist 2009.

(3)

Põllumajandusturgude ühise korralduse komitee ei ole eesistuja määratud tähtaja jooksul oma arvamust esitanud,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrusega (EÜ) nr 619/2008 väljakuulutatud alalise pakkumismenetluse raames, mis lõpeb 17. novembrist 2009, ei anta toetusi kõnealuse määruse artikli 1 punktis c osutatud toodete ja artiklis 2 osutatud sihtkohtade puhul.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 20. novembril 2009.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 19. november 2009

Komisjoni nimel

põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor

Jean-Luc DEMARTY


(1)  ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.

(2)  ELT L 168, 28.6.2008, lk 20.

(3)  ELT L 325, 11.12.2007, lk 69.


20.11.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 306/21


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1115/2009,

19. november 2009,

millega kinnitatakse kodulinnuliha- ja munasektorite ning ovoalbumiini tüüpilised hinnad ning muudetakse määrust (EÜ) nr 1484/95

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus), (1) eriti selle artiklit 143,

võttes arvesse nõukogu 7. juuli 2009. aasta määrust (EÜ) nr 614/2009 ovoalbumiini ja laktalbumiini (2) ühise kaubandussüsteemi kohta, eriti selle artikli 3 lõiget 4,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni määruses (EÜ) nr 1484/95 (3) on sätestatud täiendava imporditollimaksu süsteemi rakendamise üksikasjalikud eeskirjad ning on kinnitatud kodulinnuliha- ja munasektorite ning ovoalbumiini tüüpilised hinnad.

(2)

Kodulinnuliha- ja munasektorites ning ovoalbumiini impordihindade määramise aluseks oleva teabe korrapärase kontrollimise tulemusel tuleks muuta teatavate toodete tüüpilisi impordihindu, võttes arvesse päritolule vastavaid hinnaerinevusi. Seepärast tuleks tüüpilised hinnad avaldada.

(3)

Turuolukorda arvesse võttes tuleks seda muudatust kohaldada võimalikult kiiresti.

(4)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas põllumajandusturgude ühise korralduse komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 1484/95 I lisa asendatakse käesoleva määruse lisaga.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 19. november 2009

Komisjoni nimel

põllumajanduse ja maaelu akenduse peadirektor

Jean-Luc DEMARTY


(1)  ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.

(2)  ELT L 181, 14.7.2009, lk 8.

(3)  ELT L 145, 29.6.1995, lk 47.


LISA

Komisjoni 19. novembrist 2009. aasta määrusele, millega kinnitatakse kodulinnuliha- ja munasektorite ning ovoalbumiini tüüpilised hinnad ning muudetakse määrust (EÜ) nr 1484/95

„I LISA

CN-kood

Toote kirjeldus

Tüüpiline hind

(EUR/100 kg)

Artikli 3 lõikes 3 osutatud tagatis

(EUR/100 kg)

Päritolu (1)

0207 12 10

Nn 70 % kanarümbad, külmutatud

81,9

2

AR

0207 12 90

Nn 65 % kanarümbad, külmutatud

111,7

2

BR

106,7

3

AR

0207 14 10

Kanade kondita jaotustükid, külmutatud

196,7

32

BR

192,6

34

AR

295,8

1

CL

0207 14 50

Kana rinnatükid, külmutatud

203,5

3

BR

149,3

19

AR

0207 14 60

Kana koivad, külmutatud

98,6

13

BR

116,1

8

AR

0207 25 10

Nn 80 % kanarümbad, külmutatud

162,2

0

BR

0207 27 10

Kalkuni kondita jaotustükid, külmutatud

233,4

19

BR

279,0

5

CL

0408 91 80

Kooreta linnumunad, kuivatatud

340,9

0

AR

1602 32 11

Kuumtöötlemata valmistised kanast

218,1

21

BR


(1)  Riikide nomenklatuur on sätestatud komisjoni määruses (EÜ) nr 1833/2006 (ELT L 354, 14.12.2006, lk 19). Kood „ZZ” tähistab „muud päritolu”.”


20.11.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 306/23


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1116/2009,

19. november 2009,

millega kehtestatakse asutamislepingu I lisas loetlemata kaupadena eksporditava piima ja piimasaaduste suhtes kohaldatavad toetusemäärad

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus), (1) eriti selle artikli 164 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 162 lõike 1 punktis b nähakse ette, et nimetatud määruse artikli 1 lõike 1 punktis p viidatud ning I lisa XVI osas loetletud toodete rahvusvahelises kaubanduses ja ühenduses kehtiva hinna vahe võib katta eksporditoetuse abil, kui neid kaupu eksporditakse nimetatud määruse XX lisa IV osas loetletud kaupadena.

(2)

Komisjoni 30. juuni 2005. aasta määruses (EÜ) nr 1043/2005, millega rakendatakse nõukogu määrust (EÜ) nr 3448/93 seoses teatavate asutamislepingu I lisas loetlemata kaupadena eksporditavate põllumajandussaaduste ja -toodete eksporditoetuste andmise süsteemiga ning nende toetussummade kinnitamise kriteeriumidega, (2) on sätestatud tooted, mille suhtes tuleks kehtestada toetusemäär, mida kohaldatakse juhul, kui neid tooteid eksporditakse määruse (EÜ) nr 1234/2007 XX lisa IV osas loetletud kaupadena.

(3)

Määruse (EÜ) nr 1043/2005 artikli 14 teise lõigu punkti a kohaselt tuleb toetusemäär iga kõnealuse põhisaaduste 100 kg kohta kehtestada ajavahemikuks, mis võrdub ajavahemikuga, mis on ette nähtud toetuste määramiseks samade toodete eksportimiseks töötlemata kujul.

(4)

Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 162 lõikes 2 nähakse ette, et kaubas sisalduva toote eksporditoetus ei tohi ületada toetust, mida kohaldatakse nimetatud toote eksportimise korral edasise töötlemiseta.

(5)

Asutamislepingu I lisas loetlemata kaupadena eksporditavate teatavate piimasaaduste puhul võib kõrgete toetusemäärade eelkinnitamine ohtu seada nende toetustega seoses võetud kohustused. Selle ohu ärahoidmiseks on seetõttu vaja võtta tarvitusele asjakohased ettevaatusabinõud, kuid ilma, et see takistaks pikaajaliste lepingute sõlmimist. Abinõu, mis peaks võimaldama neid kaht eesmärki täita, on kehtestada kõnealuste toodete toetuste eelkinnitamiseks toetuse erimäär.

(6)

Määruse (EÜ) nr 1043/2005 artikli 15 lõikes 2 on sätestatud, et toetusemäära kehtestamisel tuleb vajaduse korral arvesse võtta abi või muid samaväärse toimega meetmeid, mida kohaldatakse kõigis liikmesriikides vastavalt põllumajandusturgude ühist korraldust käsitlevale määrusele määruse (EÜ) nr 1043/2005 I lisas loetletud põhisaaduste või samalaadsete toodete suhtes.

(7)

Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 100 lõikes 1 sätestatakse toetuse maksmine ühenduses toodetud lõssi puhul, mis on töödeldud kaseiiniks, kui selline piim ja sellest toodetud kaseiin vastavad teatavatele tingimustele.

(8)

Põllumajandusturgude ühise korralduse komitee ei ole eesistuja määratud tähtaja jooksul oma arvamust esitanud,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 1043/2005 I lisas ja määruse (EÜ) nr 1234/2007 I lisa XVI osas loetletud ning määruse (EÜ) nr 1234/2007 XX lisa IV osas loetletud kaupadena eksporditavate põhisaaduste suhtes kohaldatavad toetusemäärad sätestatakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 20. novembril 2009.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 19. november 2009

Komisjoni nimel

ettevõtluse ja tööstuse peadirektor

Heinz ZOUREK


(1)  ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.

(2)  ELT L 172, 5.7.2005, lk 24.


LISA

Asutamislepingu I lisas loetlemata kaupadena eksporditavate teatavate piimasaaduste suhtes alates 20. novembrist 2009 kohaldatavad toetusemäärad  (1)

(EUR/100 kg)

CN-kood

Kirjeldus

Toetusemäär

Toetuse eelkinnituse puhul

Muudel juhtudel

ex 0402 10 19

Piim pulbrina, graanulitena või muul tahkel kujul, suhkru- või muu magusainelisandita, rasvasisaldusega kuni 1,5 massiprotsenti (TR 2):

 

 

a)

CN-koodiga 3501 kauba eksportimisel

b)

muu kauba eksportimisel

0,00

0,00

ex 0402 21 19

Piim pulbrina, graanulitena või muul tahkel kujul, suhkru- või muu magusainelisandita, rasvasisaldusega 26 massiprotsenti (TR 3)

0,00

0,00

ex 0405 10

Või, rasvasisaldusega 82 massiprotsenti (TR 6):

 

 

a)

CN-koodiga 2106 90 98 kauba eksportimisel, mis sisaldab piimarasva vähemalt 40 % massist

0,00

0,00

b)

muu kauba eksportimisel

0,00

0,00


(1)  Käesolevas lisas sätestatud määrasid ei kohaldata ekspordi puhul

a)

kolmandatesse riikidesse: Andorra, Püha Tool (Vatikani Linnriik), Liechtenstein, Ameerika Ühendriigid ning Šveitsi Konföderatsiooni eksporditava kauba suhtes, mis on loetletud Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahel 22. juulil 1972. aastal sõlmitud lepingu 2. protokolli I ja II tabelis;

b)

ELi liikmesriikide territooriumidele, mis ei ole ühenduse tolliterritooriumi osad: Ceuta, Melilla, Livigno ja Campione d’Italia omavalitsusüksused, Helgoland, Gröönimaa, Fääri saared ja need Küprose Vabariigi piirkonnad, mille üle Küprose Vabariigi valitsusel puudub tegelik kontroll;

c)

Euroopa territooriumidele, mille välissuhete eest liikmesriik on vastutav ja mis ei ole ühenduse tolliterritooriumi osa: Gibraltar.

d)

komisjoni määruse (EÜ) nr 612/2009 artikli 33 lõike 1, artikli 41 lõike 1 ja artikli 42 lõike 1 kohased sihtkohad (ELT L 186, 17.7.2009, lk 1).


II EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik

OTSUSED

Komisjon

20.11.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 306/26


KOMISJONI OTSUS,

26. november 2008,

riigiabi kohta, mida Austria on andnud Lienzi haldusüksuses ettevõtjale Postbus Abi C 16/07 (ex NN 55/06)

(teatavaks tehtud numbri K(2008) 7034 all)

(Ainult saksakeelne tekst on autentne)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2009/845/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 88 lõike 2 esimest lõiku,

võttes arvesse Euroopa Majanduspiirkonna lepingut, eriti selle artikli 62 lõike 1 punkti a,

olles kutsunud huvitatud isikuid üles esitama märkusi eelnimetatud sätete kohaselt (1)

ning arvestades järgmist:

1.   MENETLUS

(1)

Oma 2. augusti 2002 (2) ja 23. augusti 2003 (3) kirjades esitas eraomanduses olev Austria bussiettevõtja komisjonile kaebuse väidetava riigiabi kohta, mida Tirooli liidumaa riiklik veoettevõtja (Verkehrsverbund Tirol GmbH, edaspidi „Verkehrsverbund Tirol”) andis 2002. aastal riiklikule ettevõtjale Postbus AG (edaspidi „Postbus”), kes on kaebuse esitaja konkurent. 14. juuli 2005. aasta kirjas (4) palus komisjon Austrialt seoses kõnealuse kaebusega teavet. Austria esitas palutud teabe komisjonile 3. oktoobri 2005. aasta kirjaga (5).

(2)

30. mai 2007. aasta kirjas (6) teavitas komisjon Austriat oma otsusest algatada seoses kõnealuse meetmega EÜ asutamislepingu artikli 88 lõikega 2 ettenähtud menetlus.

(3)

Komisjoni otsus menetluse algatamise kohta avaldati Euroopa Liidu Teatajas. Komisjon kutsus huvitatud isikuid üles esitama märkusi (7).

(4)

Austria esitas oma märkused 18. juuli 2007. aasta kirjas (8).

(5)

24. juuli 2007. aasta kirjas (9) teatas kaebuse esitaja komisjonile, et ta ei ole enam küsimuse käsitlemisest huvitatud.

(6)

Teistelt huvitatud isikutelt komisjon märkusi ei saanud.

2.   ABI ÜKSIKASJALIK KIRJELDUS

2.1.   Uuritav meede

2.1.1.   Taust

(7)

Verkehrsverbund Tirol on riigi omanduses olev eraõiguslik äriühing. Sellised üksused on kõigis piirkondades ning nende üldnimetus on Verkehrsverbundgesellschaften. Need üksused vastutavad bussivedude planeerimise ja koordineerimise eest asjaomases piirkonnas. Reisijateveo korraldamist käsitleva föderaalseaduse (Bundesgesetz über die Ordnung des öffentlichen Personennah- und Regionalverkehrs, edaspidi „ÖPNRV-G”) kohaselt saavad need üksused asjaomaselt liidumaalt igal aastal toetust, et tagada piirkonnas piisav reisijate avalik lähivedu.

(8)

12. juulil 2002 sõlmisid Verkehrsverbund Tirol ja Postbus avaliku teenindamise lepingu reisijateveoks Lienzi haldusüksuse bussiliinidel nr 5002, 5008, 5010, 5012, 5014, 5050 ja 5052.

(9)

Austria haldusõiguse kohaselt peab bussiettevõtjal bussiliini teenindamiseks olema litsents. Litsentsi andmine ei sõltu avaliku teenindamise lepingu sõlmimisest.

(10)

Enne avaliku teenindamise lepingu sõlmimist olid Postbusil juba olemas litsentsid seitsme lepinguga hõlmatud liini teenindamiseks. Postbus oli litsentsid taotlenud omal algatusel, ilma et ta oleks hüvitise saamises kindel olnud. Seepärast juhindutakse Austria õiguse alusel sellest, et kõnealuseid bussiliine teenindatakse ärihuvidest lähtuvalt (eigenwirtschaftlich). Ärihuvidest lähtuva ja avalikest huvidest lähtuva (gemeinwirtschaftlich) tegevuse eristamine on Austria riigihanke-eeskirjade alusel oluline, kuna kõnealused eeskirjad kehtivad üksnes avalikest huvidest lähtuvalt teenindatavate liinide avaliku teenindamise lepingute suhtes. Seega sõlmiti käesoleva otsuse esemeks olev avaliku teenindamise leping ilma riigihankemenetlust korraldamata.

2.1.2.   Uuritava avaliku teenindamise lepingu üksikasjalik kirjeldus

(11)

Lepingu ese on ettevõtja Postbus poolt bussiveoteenuste osutamine tasu eest. Leping jõustus tagasiulatuvalt 1. jaanuaril 2002 ning see sõlmiti tähtajatult. Mõlemal lepingupoolel on õigus alates 2006. aasta detsembrist leping kuuekuulise etteteatamisega lõpetada.

(12)

Tasu arvutamisel eristatakse lepingus mõisteid Bestellleistungen ja Bestandsleistungen.

(13)

Mõistega Bestellleistungen on lepingus hõlmatud teatavas mahus bussiveoteenused, mille eest makstakse kindlaksmääratud summas hüvitist. Lepingu IV osa lõikes 3 sätestatakse, et mõistega Bestellleistungen on hõlmatud 204 807 kilomeetrit. Lepingu XIII osas sätestatakse, et Postbusile makstakse igal aastal 527 000 eurot, millele lisandub käibemaks. Kõnealune summa makstakse aasta jooksul 12 osamaksena.

(14)

Mõistega Bestandsleistungen on lepingus hõlmatud need bussiveoteenused, mille eest makstakse kolmest osast koosnevat hüvitist. Lepingu IV osa lõikes 3 sätestatakse, et mõistega Bestandsleistungen on hõlmatud 952 761 kilomeetrit. X osa lõikes 2 määratakse 2002. aastaks mõistega Bestandsleistungen hõlmatud teenuste puhul hüvitise summaks 1 690 000 eurot. X osa lõikes 3 sätestatakse, et kõnealune hüvitis koosneb järgmistest osadest:

a)

vastastikuse sidumise kompensatsioon (Verbundabgeltung), mille suurus määratakse igal aastal iga liini kohta vastavalt reisijate arvule;

b)

Postbusile tagastatud piletimüügitulu ilma käibemaksuta;

c)

tervishoiu-, perekonna- ja noorsooministeeriumi maksed ÖPNRV-G § 29 alusel õpilastele ja praktikantidele tehtavate sõidusoodustuste kompenseerimiseks ja perekonnahüvitiste seaduse (Familienlastenausgleichsgesetz, FLAG) § 30 f ja § 30 j alusel ministeeriumi ja Postbusi vahel sõlmitud lepingute kohased maksed.

(15)

Lepingu esimeseks aastaks on Verbundabgeltung’i summaks määratud 1 690 000 eurot, millest arvestatakse maha piletimüügitulu ning tariifikohustuste eest makstavad hüvitised. Lepingu sõlmimisel ei olnud lepinguosalistele veel teada, kui suur on tariifikohustuste eest makstavatest hüvitistest saadav tulu. Seega ei ole lepingus kindlaks määratud Verbundabgeltung’i kogusumma.

(16)

Seega oli Verkehrsverband Tiroli poolt Postbusile 2002. aasta eest makstud kogusumma 2 217 000 eurot (sealhulgas tagasi kantud piletimüügitulu). Postbus kohustus omalt poolt osutama bussiveoteenust 1 157 568 kilomeetri ulatuses lepingus kindlaksmääratud ajakava alusel ning lepingus osutatud liinidel. Kilomeetri kohta makstav hind oli keskmiselt 1,92 eurot.

2.1.3.   Austria süsteemi väljakujunemine

(17)

Austria maapiirkondade ühistranspordi korraldus ja rahastamine määratakse kindlaks ÖPNRV-Gs, mille ajaloolise kujunemise kaudu võib eelkõige selgitada mõistete Bestellleistungen ja Bestandsleistungen eristamist.

(18)

ÖPNRV-G paragrahvi 10 lõike 1 kohaselt on sellistel Austria riigi omanduses olevatel bussiveoettevõtjatel nagu Postbus õigus saada kuni 1. juunini 1999 föderaalriigilt avalike transporditeenuste osutamisel tekkinud tegevuskahjumi eest hüvitist (Alteinnahmegarantie).

(19)

Pärast 1. juunit 1999 maksab föderaalriik ühistranspordi korraldamise eest vastutavatele piirkondlikele üksustele (Verkehrsverbundgesellschaften) igal aastal Alteinnahmegarantie alusel makstavale summale vastava summa. Need üksused kasutavad kõnealuseid summasid bussiveoettevõtjatelt bussiveoteenuste tellimiseks. Enne bussiveoteenuste tellimist peavad need üksused oma piirkonnas planeerima ühistranspordi korralduse ÖPNRV-G paragrahvide 11, 20 ja 31 kohaselt (ÖPNRV-G paragrahvi 10 lõige 2). Need sätted hõlmavad majanduslikke ja kvaliteedikriteeriumeid, mida tuleb ühistranspordi korraldamisel järgida.

(20)

Alates 2001. aastast vähendab föderaalriik igal aastal piirkondlikele üksustele (Verkehrsverbundgesellschaften) makstavat summat ühe viiendiku võrra (ÖPNRV-G paragrahvi 10 lõige 3).

(21)

ÖPNRV-G paragrahvis 14 ja järgmistes paragrahvides määratakse kindlaks kõnealuste transpordi korraldamise eest vastutavate piirkondlike üksuste loomise ja nende töö korraldamise tingimused. ÖPNRV-G paragrahvi 19 lõike 1 alusel on kõnealused piirkondlikud üksused kohustatud viie aasta jooksul alates 1999. aastast asendama Alteinnahmegarantie süsteemi avaliku teenindamise lepingute süsteemiga.

2.1.4.   Avaliku teenindamise lepinguga ettenähtud hinna põhjendus

(22)

Enne avaliku teenindamise lepingu allkirjastamist kontrollis Verkehrsverband Tirol kolme eri meetodi abil, kas lepinguga ettenähtud avaliku teenindamise kohustuse eest makstav hüvitis on põhjendatud. Need kolm meetodit olid järgmised: kulud kilomeetri kohta (Prüfung nach Kilometersätzen), kulud kuluartikli kohta (Prüfung nach Kostensätzen) ja kulud eri kulukategooriate kaupa (Prüfung nach Einzelkostenpositionen).

2.2.   Komisjoni esialgne hinnang

(23)

Menetluse algatamise otsuses avaldas komisjon kahtlust, kas Verkehrsverband Tiroli ja Postbusi vahel sõlmitud avaliku teenindamise leping vastab teisele nn Altmarki kriteeriumile (10). Kuna Altmarki kriteeriumide puhul on neli kriteeriumi kumulatiivsed, ei hinnanud komisjon üksikasjalikult seda, kas kolmandat ja neljandat kriteeriumi täidetakse, vaid järeldas, et riigiabi olemasolu ei saa välistada.

(24)

Kõnealuse riigiabi võimaliku kokkusobivuse kohta ühisturuga leitakse menetluse algatamise otsuses, et abi võib olla ühisturuga kokkusobiv EÜ asutamislepingu artiklist 73 ja nõukogu 26. juuni 1969. aasta määruse (EMÜ) nr 1191/69 (raudtee-, maantee- ja siseveetranspordis osutatavate avalike teenuste kontseptsioonist tulenevaid kohustusi puudutavate liikmesriikidepoolsete meetmete kohta) (11) artiklist 14 lähtudes. Eeskätt leidis komisjon, et Postbusile makstud hüvitise summa ei tundunud ületavat lepingujärgsete avaliku teenindamise kohustuste täitmisest tulenevaid kulusid, võttes arvesse kohustuste täitmisega kaasnevaid tulusid ja mõistlikku kasumit.

(25)

Komisjon leidis aga, et kuna avalikku pakkumist ei toimunud ning Postbusi otsese konkurendi väitel maksti Postbusile ülemäärast hüvitist, oleks enne Postbusile ülemäärase hüvitise maksmise asjus lõpliku otsuse tegemist asjakohane anda nii kõnealusele konkurendile kui ka kõikidele teistele huvitatud kolmandatele isikutele võimalus esitada oma märkused meetodite kohta, mida Austria kulude kontrollimiseks ja ülemäärase hüvitamise vältimiseks kasutas. Nendel põhjustel avaldas komisjon kahtlust küsimuses, kas Postbusile maksti avaliku teenindamise lepingu alusel avaliku teenuse osutamise eest ülemäärast hüvitist.

3.   AUSTRIA MÄRKUSED

(26)

Austria märkused on seotud järgmisega:

a)

Altmarki kriteeriumide ja määruse (EMÜ) nr 1191/69 vaheline seos;

b)

teise Altmarki kriteeriumi kohaldamine käesoleva juhtumi puhul;

c)

kolmanda ja neljanda Altmarki kriteeriumi kohaldamine käesoleva juhtumi puhul, eeskätt seoses kulude kontrollimiseks ja ülemäärase hüvitamise vältimiseks kasutatud meetoditega;

d)

avaliku teenindamise lepingu kooskõla määrusega (EMÜ) nr 1191/69.

(27)

Austria leiab, et EÜ asutamislepingu artikkel 73 ja sellel põhinev määrus (EMÜ) nr 1191/69 on erinormid (lex specialis) EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 1 suhtes. Seepärast ei ole juhul, kui avaliku teenindamise leping vastab määruse (EMÜ) nr 1191/69 artiklis 14 sätestatud kriteeriumidele, tegemist riigiabiga ning seega ei ole vaja kõnealust avaliku teenindamise lepingut EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 1 ja Altmarki kriteeriumide alusel hinnata. Austria tugineb selles tõlgenduses Altmarki kohtuotsuse punktile 37, mille sõnastus on järgmine:

„Esmalt tuleb uurida, kas määrus (EMÜ) nr 1191/69 on põhikohtuasjas käsitletavate transporditeenuste suhtes kohaldatav. Üksnes siis, kui see nii ei ole, tuleb kaaluda kõnealuste põhikohtuasjas käsitletavate toetuste suhtes asutamislepingu riigiabiga seotud üldsätete kohaldamist.”

3.1.   Teise Altmarki kriteeriumi kohaldamine käesoleva juhtumi puhul

(28)

Austria väidab, et isegi kui määruses (EMÜ) nr 1191/69 ei käsitleta riigiabi olemasolu, vaid üksnes selle kokkusobivust ühisturuga, vastab Verkehrsverbund Tirol ja Postbusi vahel sõlmitud avaliku teenindamise leping igal juhul kõigile neljale Altmarki kriteeriumile.

(29)

Teise Altmarki kriteeriumi asjus selgitab Austria, et nii Bestellleistungen’i kui ka Bestandsleistungen’i puhul on tasud eelnevalt objektiivsel ja läbipaistval viisil kindlaks määratud. Bestellleistungen’i kohta selgitab Austria, et tegemist on netosummas kajastatud lepinguga, mille kohaselt makstakse Postbusile iga läbitud bussikilomeetri eest kindlaksmääratud hinda 2,57 eurot/km (12). Seega on hind eelnevalt kindlaks määratud, kasutades objektiivset ja läbipaistvat kriteeriumi, milleks on hind läbitud kilomeetri kohta.

(30)

Bestandsleistungen’i puhul selgitab Austria, et ka siin leppisid osapooled eelnevalt kokku kindlas hinnas, milleks on 1 690 000 eurot 952 761 läbitava kilomeetri eest. Eelnevalt ei olnud kindlaks määratud aga maksmise kolme komponendi, nimelt piletimüügist saadavate tulude, tariifikohustuste eest makstavate hüvitiste ja tervikliku liiklussüsteemi hüvitiste vaheline jaotus. Austria selgituse kohaselt seisneb selle põhjus nende kolme komponendi põhiolemuses – kaks neist sõltuvad veetavate reisijate arvust ning kolmas on kokkulepitud koguhinna ja kahe esimese komponendi summa vahe.

(31)

Siinkohal järeldab Austria ühtlasi, et tegemist on netosummas kajastatud lepinguga, mille kohaselt makstakse Postbusile iga läbitud bussikilomeetri eest kindlaksmääratud hinda 1,77 eurot/km, seega on hind eelnevalt kindlaks määratud, kasutades objektiivset ja läbipaistvat kriteeriumi, milleks on hind läbitud kilomeetri kohta.

3.2.   Kolmanda ja neljanda Altmarki kriteeriumi kohaldamine käesoleva juhtumi puhul, eeskätt seoses kulude kontrollimiseks ja ülemäärase hüvitamise vältimiseks kasutatud meetoditega

(32)

Austria väitel välistas Verkehrsverbund Tirol ülemäärase hüvitise maksmise Postbusile, võrreldes Postbusile kilomeetri eest makstavat hinda majandusharu keskmisega ning kasutades selleks kolme eri meetodit: kontrollides kulu kilomeetri kohta, kulusid kuluartikli kohta ja eri kulukategooriate kaupa.

(33)

Oma vastuses menetluse algatamise otsusele esitas Austria komisjonile lisateavet kahe transporditeenuste osutamisega seotud kulude kontrollimiseks ja ülemäärase hüvitamise vältimiseks kasutatava meetodi kohta, nimelt kuluartikli kohta kantavate kulude kontrollimine ning kulude kontrollimine eri kulukategooriate kaupa. Austria leiab, et kilomeetri kohta kantavate kulude kontrollimine ei vaja lisaselgitusi (13).

(34)

Austria leiab, et kõnealused kolm kulude kontrolli meetodit tagavad vastavuse nii kolmandale (ülemäärase hüvitamise puudumine) kui ka neljandale (keskmine, hästi korraldatud juhtimisega ettevõtja) Altmarki kriteeriumile.

3.2.1.   Kuluartikli kohta kantavate kulude kontrollimine

(35)

Kuluartikli kohta kantavate kulude kontrollimise meetodi abil võrdles Verkehrsverbund Tirol Postbusi kulusid kuluartikli kohta majandusharu keskmistega.

(36)

Majandusharu keskmiste kulude põhjal peaks Postbus Lienzi haldusüksuses avaliku teenindamise lepinguga seoses vastama järgmistele kulueesmärkidele.

Kuluartikkel

Kulu

Personalikulud

[…] eurot (14)

Kütuse- ja hoolduskulud

[…] eurot

Sõidukite kulud (amortisatsioon)

[…] eurot

Halduskulud

[…] eurot

Kokku

[…] eurot

(37)

Austria esitab nende kuluartiklite kohta alljärgneva üksikasjaliku selgituse.

3.2.1.1.   Personalikulud

(38)

Personalikulude arvutamisel võttis Austria liinide teenindamisel aluseks 54 290 sõidutundi (Lenkerstunden). Austria selgitas, et see summa põhineb graafikujärgseks teenindamiseks vajalikel kilomeetritel ning hõlmab seisakuid, kuid mitte edasi-tagasi sõite lõpp-peatustesse/garaažidesse, puhkeperioode jms. Austria väitel võttis Verkehrsverbund Tirol teenuse osutamise arvestuses eelduseks võrdlemisi suure tunnis läbitavate kilomeetrite arvu (21 km tunnis), (15) samas kui Austria keskmine on 16–18 km tunnis.

(39)

Austria väitel hinnatakse sõidutunni brutokuluks […] eurot (sisaldab kõiki tasusid, makse ning garaaži-, hooldus-, haldus- ja täiendavaid personalikulusid). See summa moodustub järgmiselt: Austria eraõiguslike bussiettevõtjate töötajate 2002. aasta kollektiivlepingus on keskmiseks netotasuks sätestatud 7,55 eurot tunnis. Sellele summale tuleb lisada kõigepealt lisatasud pühapäevadel ja puhkepäevadel töötamise ning ületunnitöö eest, maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed. Neid lisanduvaid kulusid arvestades on keskmine tunnitasu 16,30 eurot.

(40)

Sellele tunnitasule lisandub ligikaudu […] % suurune summa garaaži, korraldamise ja haldusega seotud personalikuludeks. Neid üldkulusid arvesse võttes on bussi ühe käitamistunni kulu […] eurot.

(41)

Aasta sõidutundide korrutamisel keskmise tunnitasuga moodustavad personalikulud kokku […] eurot (16).

3.2.1.2.   Kütuse- ja hoolduskulud

(42)

Kütuse- ja hoolduskulude puhul eeldab Verkehrsverbund Tirol, et iga graafikujärgse kilomeetri (kokku 1 157 568 km) kulud moodustavad […] eurot, mis teeb kokku […] eurot. See summa hõlmab kõiki sõidukitega seotud kulusid, välja arvatud rahastamis-, amortisatsiooni- ja kontrollikulud.

(43)

Austria selgitab üksikasjalikult oma arvutuskäiku. See põhineb eeldusel, et Lienzi haldusüksuse liinide teenindamiseks on vaja nelja bussi pikkusega 15 m ja kütusekuluga 45 liitrit 100 km kohta ning 21 bussi pikkusega 12 m ja kütusekuluga 36 liitrit 100 km kohta. Hinnanguliselt tarbib selline bussipark kütust kokku 478 000 liitrit. Võttes aluseks diislikütuse hinna […] eurot/liiter, moodustavad kütusekulud kokku […] eurot.

(44)

Hoolduskulud on hinnanguliselt […] eurot bussi kohta (personali- ja materjalikulud), see teeb 25 bussi kohta kokku […] eurot. Kütuse- ja hoolduskulud moodustavad kokku […] eurot.

(45)

See summa kokku juba ületab võrdluseks võetud […] euro suurust summat. Seega järeldavad Austria ametiasutused, et kuluartiklit „Kütuse- ja hoolduskulud” hinnatakse väga konservatiivselt.

3.2.1.3.   Sõidukite ostu- ja amortisatsioonikulud

(46)

Sõidukite ostu- ja amortisatsioonikulud summas […] eurot põhinevad järgmistel eeldustel:

a)

bussiliinide teenindamiseks on vaja nelja bussi pikkusega 15 m ja 21 bussi pikkusega 12 m;

b)

avaliku teenindamise lepinguga on ette nähtud, et bussipargi keskmine kasutusiga ei ületa kuut aastat ning igal aastal uuendatakse vähemalt 10 % bussipargist;

c)

ühe 12 meetrise bussi ostuhind on […] eurot, keskmine kapitalitulu 5 % aastas ja amortisatsiooniperiood kaheksa aastat. Seega teeb see sõiduki kohta aastas kokku […] eurot;

d)

kuna aga lepinguga lubatakse sõidukeid kasutada 12aastase ajavahemiku jooksul, kasutatakse 1/3 bussipargist hoolimata asjaolust, et see on täielikult amortiseerunud. Seega on sõidukite ostu- ja amortisatsioonikulud seotud üksnes 2/3 bussipargist ehk 16 sõidukiga.

(47)

Nende eelduste põhjal on sõidukite ostu- ja amortisatsioonikulud […] eurot aastas (17).

3.2.1.4.   Halduskulud

(48)

[…] euro suuruste halduskulude puhul eeldas Verkehrsverbund Tirol oma arvutustes, et need moodustavad […] % kõikidest muudest kuluartiklite kohta kantavatest kuludest (18). See summa hõlmab kontori renditasu ja kontori inventari.

3.2.2.   Kulude kontrollimine eri kulukategooriate kaupa

(49)

Kulude kontrollimine eri kulukategooriate kaupa seisneb eri kulukategooriate usaldusväärsuse arvutamises. Verkehrsverbund Tirol on võrdluseks kehtestanud järgmised kulumäärad.

Kulukategooria

Kulu

Bussijuhtidega seotud kulud

[…] eurot

Personalikulud (v.a bussijuhtidega seotud kulud)

[…] eurot

Sõidukite kulud (amortisatsioon)

[…] eurot

Kütusekulud

[…] eurot

Rehvikulud

[…] eurot

Muud kulud (remondi-, hoolduskulud jne)

[…] eurot

Halduskulud

[…] eurot

Kokku

[…] eurot

(50)

Ka neid võrdlusmäärasid selgitatakse üksikasjalikumalt alljärgnevalt.

3.2.2.1.   Bussijuhtidega seotud kulud

(51)

Bussijuhtidega seotud kulude arvutamisel võttis Verkehrsverbund Tirol aluseks 28 juhti, mis on Austria väitel puhkusi, haiguspuhkuse tõttu eemal viibitud perioode jms arvesse võttes 25 bussi kohta madal arv. Kuigi Austria eraõiguslike bussiettevõtjate töötajate kollektiivlepinguga on brutopalgaks ette nähtud […] eurot (ilma lisatasude ja maksudeta) aastas, võttis Verkehrsverbund Tirol eelduseks ainult […] eurot. Sellest tulenevalt moodustavad personalikulud […] eurot.

3.2.2.2.   Personalikulud

(52)

Muude haldus-, korraldus- ja garaažiteenustega seotud töötajate personalikulude puhul võttis Verkehrsverbund Tirol eelduseks […] euro suuruse brutopalga töötaja kohta aastas. Asjaomaste töötajate arvuks määrati kaheksa. Seega moodustavad muud personalikulud […] eurot.

3.2.2.3.   Sõidukite kulud

(53)

Sõidukite kulud põhinevad samal eeldusel, mida kasutati kuluartikli kohta kantavate kulude kontrollimisel.

3.2.2.4.   Kütusekulud

(54)

Kütusekulude puhul põhines Verkehrsverbund Tiroli arvutus 465 000 liitri kütuse tarbimisel. Kütuse keskmiseks hinnaks arvestati […] eurot liitri kohta. Seega moodustavad kütusekulud kokku […] eurot (18).

3.2.2.5.   Rehvikulud

(55)

Rehvikulude puhul eeldab Verkehrsverbund Tirol, et igal aastal ostetakse kõigile 25 bussile kaks paari rehve ostuhinnaga […] eurot, mis teeb kogukuludeks […] eurot.

3.2.2.6.   Muud kulud

(56)

Sõidukite materjali-, hooldus-, kindlustus-, maksu- ja muudeks kuludeks hinnatakse ligikaudu […] eurot aastas. See hõlmab kindlustuskulusid […] eurot sõiduki kohta aastas ning materjalikulusid […] eurot sõidukilomeetri kohta. 25 bussi hoolduskulud moodustavad aastas kokku […] eurot. 1 500 m2 suuruse garaažipinna rent on […] eurot aastas.

3.2.2.7.   Halduskulud

(57)

Halduskulud on hinnanguliselt ligikaudu […] eurot kuus, seega […] eurot aastas.

3.2.3.   Austria järeldused kolmanda ja neljanda Altmarki kriteeriumi kohta

(58)

Austria järeldab, et Verkehrsverbund Tirol hindas Postbusile makstud hinda, kasutades võrdlusalusena keskmise bussiettevõtja kulutuste piisavaid, realistlikke ja konservatiivseid hinnanguid võrreldava lepingu korral. Austria rõhutab, et Postbusile makstud hind 2 217 000 eurot jääb kahe kulude kontrollimise tulemusel saadud summa, vastavalt 2 224 965,00 euro ja 2 205 619,00 euro vahele.

(59)

Seepärast leiab Austria, et Postbusile ülemäärase hüvitise maksmise võib välistada ning et Postbusile makstud hind vastab hinnale, mida oleks kõnealuste transporditeenuste osutamise eest küsinud keskmine, hästi korraldatud juhtimise ja piisavate transpordivahenditega ettevõtja.

3.3.   Avaliku teenindamise lepingu kooskõla nõukogu määrusega (EMÜ) nr 1191/69

(60)

Jaos 3.3 esitatud põhjustel leiab Austria, et avaliku teenindamise leping vastab täielikult ka määruse (EMÜ) nr 1191/69 artiklile 14.

4.   ÕIGUSLIK HINNANG

(61)

Kõigepealt tuleb tagasi lükata Austria põhjendus, mille kohaselt ei saa EÜ asutamislepingu artikli 87 lõiget 1 kohaldada määruse (EMÜ) nr 1191/69 kohase avaliku teenindamise lepingu suhtes.

(62)

Määrus (EMÜ) nr 1191/69 on määrus, milles on muu hulgas lubatud ühisturuga kokkusobivaks pidada teatavaid selliseid hüvitisi, mida liikmesriigid maksavad avalikest huvidest lähtuvate kohustuste täitmise hüvitamiseks, mis vabastab liikmesriigid EÜ asutamislepingu artikli 88 lõikes 3 ettenähtud komisjonile riigiabist teatamise kohustusest.

(63)

Siiski kohaldatakse määrusega (EMÜ) nr 1191/69 ette nähtud riigiabi käsitlevaid eeskirju üksnes nende meetmete suhtes, mille puhul on tegemist riigiabiga EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 1 tähenduses. Teisisõnu käsitleb määrus (EMÜ) nr 1191/69 ühisturuga kokkusobivust.

(64)

Seega tuleb kõigepealt kindlaks teha, kas Postbusi ja Verkehrsverbund Tiroli vahelise lepinguga ette nähtud maksed on riigiabi EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 1 tähenduses. Kui see nii on, peab järgmisena analüüsima, kas kõnealused maksed on ühisturuga kokkusobivad.

4.1.   Riigiabi olemasolu

(65)

EÜ asutamislepingu artikli 87 lõikes 1 on sätestatud: „Kui käesolevas lepingus ei ole sätestatud teisiti, on igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, ühisturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikidevahelist kaubandust.”

(66)

Sellised bussiettevõtjad nagu Postbus tegelevad majandustegevusega, nimelt reisijateveoga tasu eest, seega on nad on ettevõtjad EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 1 tähenduses.

(67)

Postbusile maksab hüvitisi Verkehrsverbund Tirol, keda rahastavad Tirooli liidumaa ja föderaalvalitsus. Seega makstakse kõnealuseid summasid riigi ressurssidest.

(68)

Seejärel tekib küsimus, kas Postbus saab käesolevas otsuses käsitletava avaliku teenindamise lepingu kaudu valikulise majandusliku eelise. Euroopa Kohus esitas oma otsuses kohtuasjas Altmark Trans (19) üksikasjalikult kriteeriumid, mida tuleb kohaldada avaliku teenuse eest makstava hüvitise olemasolu hindamiseks:

„Kõnealuse sättega ei ole hõlmatud riiklikud toetused, mille eesmärk on võimaldada linna-, linnalähiliinidel või piirkondlikel liinidel transporditeenuste korrapärast osutamist, kui selliseid toetusi tuleb käsitada hüvitisena abi saavate ettevõtjate avaliku teenindamise kohustuse täitmiseks osutatud teenuste eest. […]”

Kohtu arvates on see nii järgmise nelja kriteeriumi täitmise korral:

„—

esiteks peab abisaaja ettevõtja tõepoolest täitma avaliku teenindamise kohustusi ja need kohustused peavad olema selgelt määratletud;

teiseks peavad hüvitise väljaarvutamise aluseks võetud parameetrid olema objektiivsel ja läbipaistval viisil eelnevalt kindlaks määratud;

kolmandaks ei tohi hüvitis ületada avaliku teenindamise kohustuse täitmise käigus tehtud kulutuste täielikuks või osaliseks katmiseks vajalikku summat, arvestades asjaomaseid tulusid ja mõistlikku kasumit;

neljandaks, kui valik ettevõtja osas, kelle õlgadele teeninduskohustus pannakse, ei toimu konkreetsel juhul riigihankemenetluse raames, […] tuleb vajaliku hüvitise tase määrata kindlaks kulude analüüsi põhjal, mida nende kohustuste täitmisel kannaks keskmine hästi juhitud ja teenuse osutamise nõuetele vastavaid transpordivahendeid omav adekvaatselt varustatud ettevõtja, võttes arvesse nende kohustuste täitmisest laekuvaid sissetulekuid ja põhjendatud kasumit.”

4.1.1.   Abi saav ettevõtja, kes on tegelikult vastutav selgelt määratletud avaliku teenindamise kohustuste täitmise eest

(69)

Määruse (EMÜ) nr 1191/69 artikli 2 lõikes 1 määratletakse avaliku teenindamise kohustused järgmiselt: „Avaliku teenindamise kohustused – kohustused, mida kõnesolev vedaja kaubandushuvidest lähtudes endale ei võtaks või ei võtaks samas ulatuses või samadel tingimustel.”

(70)

Postbusi ja Verkehrsverbund Tiroli vahel sõlmitud lepingus määratakse kindlaks konkreetsed nõuded teenuse osutajale tasakaalustatud transpordivõrgu toimimise tagamiseks, arvestades asjaolu, et teenindatavateks piirkondadeks on väikese rahvastikutihedusega maapiirkonnad, ning pidades silmas ka nende piirkondade geograafilisi tunnusjooni. Kõnealuste asjaolude tõttu ei saa selliseid teenuseid osutav ettevõtja pakkuda neid teenuseid üksnes rangelt kaubanduslikul alusel. Ettevõtjal Postbus on kohustus selliseid teenuseid pakkuda ning asjaomased sõiduajad ja teenindatavad liinid on lepingulises vormis selgesõnaliselt kindlaks määratud, nagu on osutatud lepingu punktis 2.

(71)

Seega võib Postbusi ja Verkehrsverbund Tirol vahel sõlmitud lepingust järeldada, et Postbus on tegelikult vastutav avaliku teenindamise kohustuse täitmise eest Lienzi haldusüksuses. Sellega on Altmarki esimene kriteerium täidetud.

4.1.2.   Eelnevalt objektiivsel ja läbipaistval viisil kindlaks määratud parameetrid, mille alusel kulude hüvitamine arvutatakse

(72)

Teiseks tuleb kindlaks teha, kas kulude hüvitamise arvutamiseks kasutatud parameetrid olid eelnevalt objektiivsel ja läbipaistval viisil kindlaks määratud.

(73)

Lepingus eristatakse makseid Bestellleistungen’ite eest ja makseid Bestandsleistungen’ite eest. Nagu Austria oma vastuses menetluse algatamise otsusele selgitab, nähakse lepinguga ette transporditeenuse kahe kategooria eest tasu maksmine osutatud transporditeenuse kilomeetrite põhjal. Mõistega Bestellleistungen hõlmatud teenuste puhul on kilomeetri hinnaks 2,57 eurot/km ja mõistega Bestandsleistungen hõlmatud teenuste puhul 1,77 eurot/km. Bestandsleistung’id eristuvad Bestellleistung’itest üksnes selle poolest, et hüvitise ühte koostisosa kohandatakse, et makstava hüvitise summaks oleks pidevalt 1,77 eurot/km.

(74)

Tuleb märkida, et hüvitise kindlaksmääramine sõidukilomeetri kohta makstava hinna ja sõidukilomeetrite koguarvu põhjal on bussiveolepingute puhul levinud praktika, eelkõige juhul, kui piletimüügist saadava tuluga seotud riski kannab ühistranspordi korraldamisega tegelev riigiasutus. Olles lepingute sisu Austria lisaselgitustele tuginedes uuesti läbi vaadanud, märgib komisjon, et vastupidiselt tema esialgse analüüsi tulemusele menetluse algatamise otsuse punktides 64–71, on Postbusi ja Verkehrsverbund Tiroli vahel sõlmitud lepingu puhul tegemist kõnealust liiki lepinguga.

(75)

Hüvitise kindlaksmääramisega sõidukilomeetri kohta makstava hinna ja sõidukilomeetrite koguarvu põhjal on täidetud Altmarki teine kriteerium, kuna sõidukilomeetri kohta makstav hind ja sõidukilomeetrite koguarv on eelnevalt objektiivsel ja läbipaistval viisil kindlaks määratud.

(76)

Sellega on Altmarki teine kriteerium täidetud.

4.1.3.   Ülemäärase hüvitamise puudumine

(77)

Menetluse algatamise otsuse punktidest 96–102 lähtudes võib komisjoni arvates tõendina ülemäärase hüvitamise puudumisest käsitada Verkehrsverbund Tiroli poolt ülemäärase hüvitamise vältimiseks valitud meetodit, milleks on bussiveoettevõtja küsitud hinna kontrollimine, võrreldes seda kolme meetodi alusel kõnealuse majandusharu keskmiste näitajatega.

(78)

Käesoleval juhul leidis komisjon siiski, et pidades silmas asjaolu, et ei ole korraldatud hankemenetlust ning et Postbusi otsene konkurent väitis, et Postbus on saanud ülemäärast hüvitist, oli asjakohane anda kõnealusele konkurendile, samuti kõigile huvitatud kolmandatele isikutele võimalus esitada oma seisukoht Austria poolt kulude kontrollimiseks kasutatavate meetodite kohta, enne kui on võimalik kindlalt järeldada, et Postbus ülemäärast hüvitist ei saa.

(79)

Kõigepealt tuleb märkida, et kaebuse esitaja teatas komisjonile, et ta ei ole enam käesoleva küsimuse käsitlemisest huvitatud. Seejärel märgitakse, et ükski kolmas isik ei ole ülemäärase hüvitamise puudumist vaidlustanud.

(80)

Samuti leiab komisjon, et Austria on esitanud lisaselgitused, mis näitavad, et Verkehrsverbund Tiroli poolt Postbusile makstava hinna puhul on tegemist vastuvõetava ja asjakohase hinnaga, arvestades kõnealuse majandusharu keskmisi kulusid ning avaliku halduse organite kogemusi. Jagudes 3.3.1–3.3.3 esitatakse kokkuvõte arvutamis- ja võrdlusmeetoditest ning nendest tulenevatest järeldustest. Üldiselt võimaldab käesoleval juhul kasutatav meetod, mille puhul võrreldakse hüvitist pärast selle maksmist korrapäraselt kolme meetodi abil kuludega asjaomases sektoris, tagada ülemäärase hüvitamise vältimist. Kui sellise võrdlemise tulemusel täheldatakse ülemäärast hüvitamist, peaks Austria nõudma ülemäärase hüvitise tagasimaksmist.

(81)

Sellest saab järeldada, et Postbus ei saa käesolevas otsuses käsitletava avaliku teenindamise lepingu täitmisel ülemäärast hüvitist ning seega on täidetud Altmarki kolmas kriteerium.

4.1.4.   Keskmise, hästi korraldatud juhtimise ja piisavate transpordivahenditega ettevõtja kuludele vastav hind

(82)

Järgmisena tuleb kontrollida, kas Verkehrsverbund Tiroli poolt Postbusile makstav hind vastab keskmise, hästi korraldatud juhtimise ja piisavate transpordivahenditega ettevõtja kuludele. Kõnealuse kriteeriumi täitmise kontrollimiseks tuleb selle kolme koostisosa eraldi analüüsida.

4.1.4.1.   Keskmise ettevõtja kulud

(83)

Selle kohta tuleks kõigepealt tõdeda, et kontrollimisel tugines Austria oma arvutustes kõnealuse majandusharu keskmistele standardparameetritele. Seega võib neid parameetreid käsitada kõnealuse sektori keskmisi näitajaid kajastavatena.

(84)

Seetõttu vastavad Postbusi kulud Austria keskmise ettevõtja kuludele.

4.1.4.2.   Hästi korraldatud juhtimisega ettevõtja kulud

(85)

Seejärel tekib küsimus, kas Postbusi kulud vastavad ka hästi korraldatud juhtimisega ettevõtja kuludele. Bussiveosektoris, kus pikka aega on valitsenud monopoolsed ettevõtted ning pole korraldatud hankemenetlusi, ei pruugi iga turul tegutseva ettevõtja juhtimine olla tingimata hästi korraldatud.

(86)

Selles osas tuleb märkida, et Austria ei ole esitanud selgitusi, mis näitaksid, et kõnealused parameetrid kajastavad ka hästi korraldatud juhtimisega ettevõtja keskmisi näitajaid. Näiteks leiab komisjon, et Austria oleks võinud tugineda nende ettevõtjate keskmistele kuludele, kes on viimaste aastate jooksul kõnealuses sektoris võitnud märkimisväärse arvu hankemenetlusi.

(87)

Lisaks tuleb märkida, et Bestellleistung’ite ja Bestandsleistung’ite puhul erineb kilomeetri hind 0,80 eurot/km võrra. See võimaldab järeldada, et Postbusil on Bestellleistungi’ite puhul võimalik oma tõhusust teataval määral parandada.

(88)

Sellest saab järeldada, et Austria ei ole tõendanud, et Verkehrsverbund Tiroli poolt Postbusile makstav hind vastab hästi korraldatud juhtimisega ettevõtja kuludele ning et seetõttu ei ole Altmarki neljas kriteerium täidetud. Järelikult ei ole Altmarki neljas kriteerium täidetud.

4.1.4.3.   Järeldus Altmarki kriteeriumidest kinnipidamise kohta

(89)

Kuna kõnealuse nelja kriteeriumi puhul on tegemist kumulatiivsete kriteeriumidega, võib komisjon asjaolu tõttu, et üks kriteerium neljast ei ole täidetud, automaatselt järeldada, et kõnealuseid makseid tuleb pidada ettevõtjale Postbus valikulist majanduslikku eelist andvateks.

4.1.5.   Konkurentsimoonutused ja mõju kaubavahetusele

(90)

Ettevõtja Postbus tegutseb bussiveoturul terves Austrias ning tal on märkimisväärne turuosa. Seega võib kõnealusele ettevõtjale majandusliku eelise andmine põhjustada konkurentsimoonutusi.

(91)

Käesoleval juhul võivad konkurentsimoonutused tuleneda eelkõige asjaolust, et riik rahastab ettevõtjat, kellel on kõnealuses piirkonnas bussiveolitsents. Seega võib riiklik rahastamine takistada teistel ettevõtjatel saada ühistranspordiliinidel tegutsemiseks asjaomaseid litsentse, kuna kõnealune rahastamine tugevdab abi saavate ettevõtjate positsiooni ning võimaldab neil pakkuda litsentside pikendamise ajal paremaid kaubandustingimusi.

(92)

Kõnealuse meetme võimaliku mõju kohta liikmesriikidevahelisele kaubandusele võib eelkõige märkida, et kohaliku või piirkondliku ühistranspordi turg on Austrias ja teistes liikmesriikides konkurentsile avatud, mis tähendab, et kõnealusel turul ei ole ükski ettevõtja riiklikult monopoolses seisundis.

(93)

Sellega seoses tuleb meelde tuletada Altmark Transi kohtuotsuse punkti 77 ja järgmisi punkte, milles Euroopa Kohus otsustab järgmist:

„Ei ole välistatud, et riiklik toetus, mida antakse ettevõtjale, kes pakub vaid kohalikke või piirkondlikke veoteenuseid ega paku veoteenuseid väljaspool oma päritoluriiki, võib siiski mõjutada liikmesriikidevahelist kaubandust.

Kui liikmesriik annab ettevõtjale toetust, võib see ettevõtja jätkata veoteenuste osutamist samal tasemel või suurendada nende osutamist, kui väheneb teistes liikmesriikides asuvate ettevõtjate võimalus osutada oma teenuseid kõnealuse liikmesriigi transporditurul (vt selle kohta 13. juuli 1988. aasta otsus kohtuasjas 102/87, Prantsusmaa vs. komisjon, EKL 4067, punkt 19; 21. märtsi 1991. aasta otsus kohtuasjas C-305/89, Itaalia vs. komisjon, EKL I-1603, punkt 26, ning Hispaania vs. komisjon, punkt 40).

[…]

Teine tingimus EÜ asutamislepingu artikli 92 lõike 1 kohaldamiseks, mille kohaselt peab abi olema liikmesriikidevahelist kaubandust mõjutava iseloomuga, ei sõltu seega osutatavate veoteenuste kohalikust või piirkondlikust iseloomust ega ka asjaomase tegevusvaldkonna ulatusest.”

(94)

Seega ei saa välistada, et kõnealuse meetme tõttu on vähenenud teistes liikmesriikides asuvate ettevõtjate võimalused veoteenuste osutamiseks Austria turul.

(95)

Seetõttu võib Postbusi riiklik rahastamine Verkehrsverbund Tiroli kaudu põhjustada konkurentsimoonutusi ning mõjutada liikmesriikidevahelist kaubandust.

4.1.6.   Järeldus

(96)

Kuna Altmarki neljas kriteerium ei ole täidetud ning kõik muud EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 1 tingimused on täidetud, leitakse, et kõnealuste maksete puhul on EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 1 tähenduses tegemist riigiabiga.

(97)

Seetõttu tuleb uurida, kas kõnealust abi saab pidada ühisturuga kokkusobivaks.

4.2.   Abi kokkusobivus ühisturuga

(98)

EÜ asutamislepingu artiklis 73 sätestatakse maismaatranspordi kohta: „Toetused ei ole vastuolus käesoleva lepinguga, kui need vastavad transpordi koordineerimise vajadusele või kujutavad endast avalike teenuste hulka kuuluvate teatud kohustuste täitmise kulude katmist.”

4.2.1.   Altmarki kohtupraktika artikli 73 kohaldatavuse kohta

(99)

Euroopa Kohtu arvates „nähakse EÜ asutamislepingu artikliga 77 (praegu EÜ asutamislepingu artikkel 73) ette, et toetused ei ole vastuolus asutamislepinguga, kui need vastavad transpordi koordineerimise vajadusele või kujutavad endast avalike teenuste hulka kuuluvate teatud kohustuste täitmise kulude katmist. […] Pärast raudtee-, maantee- ja siseveetranspordile toetuste andmist käsitleva määruse nr 1107/70 vastuvõtmist ei pea liikmesriigid enam tuginema EÜ asutamislepingu artiklile 77, milles sätestatakse, et toetused ei ole vastuolus asutamislepinguga, kui need vastavad transpordi koordineerimise vajadusele või kujutavad endast avalike teenuste hulka kuuluvate teatud kohustuste täitmise kulude katmist, välja arvatud ühenduse teisese õigusega ettenähtud juhtudel. Seega juhul, kui määrus nr 1191/69 raudtee-, maantee- ja siseveetranspordis osutatavate avalike teenuste kontseptsioonist tulenevaid kohustusi puudutavate liikmesriikidepoolsete meetmete kohta ei ole käesoleva juhtumi puhul kohaldatav ning põhikohtuasjas käsitletavad toetused on hõlmatud EÜ asutamislepingu artikli 92 lõikega 1 (pärast muutmist EÜ asutamislepingu artikli 87 lõige 1), on määruses nr 1107/70 ammendavalt esitatud tingimused, mille korral liikmesriikide ametiasutused võivad anda riigiabi EÜ asutamislepingu artikli 77 alusel” (20).

(100)

Seega tekib küsimus, kas määrus (EMÜ) nr 1191/69 või määrus (EMÜ) nr 1107/70 hõlmab riigiabi ühisturuga kokkusobivust käsitlevaid eeskirju, mis on käesoleval juhul kohaldatavad.

4.2.2.   Ühisturuga kokkusobivus määruse (EMÜ) nr 1191/69 põhjal

4.2.2.1.   Määruse (EMÜ) nr 1191/69 reguleerimisala

(101)

Määruse (EMÜ) nr 1191/69 reguleerimisala on kõnealuse määruse artikli 1 lõigetes 1 ja 2 määratletud järgmiselt:

„1.   Käesolevat määrust kohaldatakse raudtee-, maantee- ja siseveetranspordiga tegelevate veoettevõtjate suhtes. Liikmesriigid võivad jätta käesoleva määruse reguleerimisalast välja ettevõtjad, kelle tegevus piirdub ainult linna- ja linnalähiliinide või piirkondlike liinide teenindamisega.

2.   Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

—   linna- ja linnalähiliinid– veoteenused, mis vastavad linnakeskuse või linnastu, samuti kõnealuse keskuse või linnastu ja seda ümbritsevate piirkondade vahelise transpordi vajadustele;

—   piirkondlikud liinid– veoteenused, mis vastavad piirkonna transpordivajadustele.”

(102)

Austria kasutas võimalust jätta teatavad ettevõtjad kõnealuse määruse reguleerimisalast välja. 1998. aasta õigusakti Privatbahnunterstützungsgesetz  (21) artikli 2 kohaselt jäetakse määruse (EMÜ) nr 1191/69 reguleerimisalast välja ettevõtjad, kes tegutsevad üksnes linna- ja linnalähiliinidel.

(103)

Käesoleval juhul on kõnealuste teenuste puhul tegemist siiski piirkondlike teenustega. Seetõttu on määrus (EMÜ) nr 1191/69 nende suhtes kohaldatav.

4.2.2.2.   Austria valitud kord

(104)

Määruse (EMÜ) nr 1191/69 artikli 1 lõigetes 3–5 kirjeldatakse kahte eri korda, mille vahel liikmesriigid võivad oma ühistranspordi korraldamisel ja rahastamisel valida, nimelt avaliku teenindamise kohustuste kehtestamine või avaliku teenindamise lepingute sõlmimine.

„3.   Liikmesriikide pädevad asutused lõpetavad kõik kohustused, mis on seotud raudtee-, maantee- ja siseveetranspordiga ning tulenevad käesolevas määruses määratletud avalike teenuste kontseptsioonist.

4.   Tagamaks piisavat veoteenuste pakkumist, mille puhul võetakse eeskätt arvesse sotsiaalseid ja keskkonnategureid ning asulaplaneerimist, või pidades silmas eri veohindade kehtestamist reisijate teatavatele kategooriatele, võivad liikmesriigid sõlmida vedajatega avaliku teenindamise lepinguid. Kõnealuste lepingute tingimused ja üksikasjad on sätestatud V jaos.

5.   Liikmesriikide pädevad asutused võivad siiski säilitada või kehtestada artiklis 2 nimetatud avaliku teenindamise kohustused linna- ja linnalähiliinide ning piirkondlike liinide suhtes; teenuste osutamise tingimused ja üksikasjad, kaasa arvatud hüvitamise viisid, on sätestatud II, III ja IV jaos. Kui vedaja on peale avaliku teenindamise kohustuse alusel teenuste osutamise seotud ka muu tegevusega, siis tuleb avalikud teenused osutada eraldi üksusena, täites sealjuures vähemalt järgmised tingimused:

a)

iga kõnealuse tegevuse kohta peab olema eraldi raamatupidamisarvestus ning iga tegevusega seotud varaosa tuleb kasutada kehtivate raamatupidamiseeskirjade kohaselt;

b)

kulutused tasakaalustatakse põhitegevustuludega ning maksetega ametivõimudelt, ilma et ettevõtte tegevust oleks võimalik teisest sektorist või teise sektorisse üle kanda.”

(105)

Austria valis lepingulise korra (ÖPNRV-G paragrahv 19). Seetõttu kohaldatakse kõnealuste meetmete suhtes määruse (EMÜ) nr 1191/69 V jaos esitatud eeskirju.

4.2.2.3.   Määruse (EMÜ) nr 1191/69 V jao kohaldamine

(106)

Määruse (EMÜ) nr 1191/69 V jagu koosneb ainult ühest artiklist, artiklist 14, milles sätestatakse:

„1.   Avaliku teenindamise leping – leping, mis sõlmitakse liikmesriigi pädevate asutuste ja vedajate vahel selleks, et osutada üldsusele piisavaid veoteenuseid.

Avaliku teenindamise leping võib hõlmata eelkõige:

veoteenuseid, mis vastavad kinnitatud jätkuvus-, regulaarsus-, veomahu- ja kvaliteedinormidele,

lisaveoteenuseid,

veoteenuseid, mida osutatakse kindlaksmääratud hinnaga ja kindlaksmääratud tingimustel, eriti reisijate teatavatele kategooriatele või teatavatel marsruutidel,

teenuste kohandamist tegelike nõuetega.

2.   Avaliku teenindamise lepingus on muu hulgas järgmised punktid:

a)

osutatavate teenuste iseloom, eelkõige jätkuvus-, regulaarsus-, veomahu- ja kvaliteedinormid;

b)

lepinguga hõlmatavate teenuste hind, mis lisatakse tariifituludele või sisaldub tariifituludes, ning kahe lepingupoole finantssuhete üksikasjad;

c)

lepingu muutmise ja parandamise eeskirjad, arvestades ettenägematuid muudatusi;

d)

lepingu kehtivusaeg;

e)

sanktsioonid lepingu rikkumise korral.

3.   Vara, mida kasutatakse veoteenuste osutamisel avaliku teenindamise lepingu alusel, võib kuuluda veoettevõtjale või olla ettevõtja käsutusse antud.

4.   Ettevõtja, kes kavatseb lõpetada avalikkusele püsivalt ja regulaarselt osutatava veoteenuse, mis ei ole lepingusüsteemi ega avaliku teenindamise kohustusega hõlmatud, või teha teenuses olulisi muudatusi, teatab sellest liikmesriigi pädevatele asutustele vähemalt kolm kuud ette. See säte ei mõjuta teisi siseriiklikke sätteid, mida kohaldatakse veoteenuste lõpetamise ja muutmise õiguse suhtes.

5.   Pärast lõikes 4 nimetatud teabe laekumist võivad pädevad asutused nõuda asjaomase teenuse säilitamist kuni aasta teatamise kuupäevast alates, ning teatavad sellest ettevõtjale vähemalt üks kuu enne etteteatamisaja lõppemist. Nad võivad samuti algatada läbirääkimisi kõnealuse veoteenuse kasutuselevõtmise või muutmise üle.

6.   Veoettevõtjate lõikes 5 nimetatud kohustustest tulenevad kulutused hüvitatakse II, III ja IV jaos ettenähtud ühise korra kohaselt.”

(107)

Postbusi ja Verkehrsverbund Tiroli vahel sõlmitud lepingu puhul on tegemist liikmesriigi pädeva asutuse ja vedaja vahel üldsusele piisavate veoteenuste osutamiseks sõlmitud lepinguga.

(108)

Eelkõige hõlmab kõnealune leping: veoteenuseid, mis vastavad kinnitatud jätkuvus-, regulaarsus-, veomahu- ja kvaliteedinormidele; veoteenuseid, mida osutatakse kindlaksmääratud hinnaga ja kindlaksmääratud tingimustel, eriti reisijate teatavatele kategooriatele; teenuste kohandamist tegelike nõuetega.

(109)

Seega võib kõnealust lepingut käsitada avaliku teenindamise lepinguna määruse (EMÜ) nr 1191/69 artikli 14 tähenduses.

(110)

Tuleb sedastada, et nii avaliku teenindamise lepingute eesmärk (osutada üldsusele piisavaid veoteenuseid) kui ka sisu (kinnitatud jätkuvus-, regulaarsus-, veomahu- ja kvaliteedinormid; tariifide ja teenuse osutamise tingimuste kindlaksmääramine reisijate teatavatele kategooriatele või teatavatel marsruutidel; teenuste kohandamine tegelike vajadustega jne) ei kaldu kõrvale sellest, mida võivad sisaldada riigi või kohalike omavalitsuste määratud avaliku teenindamise kohustused. Siiski on eespool juba selgitatud, et selliste teenuste hüvitamine on teenuse osutajale antav abi.

(111)

Kõigepealt tuleb märkida, et määrust (EMÜ) nr 1191/69 vastu võttes oli seadusandja eesmärk määrata kindlaks tingimused, mille korral EÜ asutamislepingu artiklis 73 osutatud „toetused, […] kui need kujutavad endast avalike teenuste hulka kuuluvate teatud kohustuste täitmise kulude katmist” on kokkusobivad ühisturuga. EÜ asutamislepingu artikli 73 ning seega ka määruse (EMÜ) nr 1191/69 kohaldamine eeldab seega riigiabi olemasolu EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 1 tähenduses. Seega, kui kõnealuste lepingute sisu võib olla hõlmatud artiklis 73 osutatud avalike teenuste hulka kuuluvate kohustuste mõistega, ei peaks meetme vorm, st leping ja mitte ühepoolselt määratud kohustus, iseenesest olema takistuseks hinnas sisalduva võimaliku abi käsitamiseks ühisturuga kokkusobivana. Otsustav tegur nii riigi määratud kui ka pooltevahelise lepinguga kokku lepitud teatava teenuse liigitamisel avaliku teenindamise kohustuseks on selle sisu, mitte vorm (22). Sellest tuleb järeldada, et juriidiliselt ei ole takistusi selleks, et komisjon võiks avaliku teenindamise lepinguga ette nähtud teenuste osutamise hinnas sisalduvat riigiabi käsitada ühisturuga kokkusobivana. Tuleb viidata, et sellist lahendust toetasid kaasseadusandjad ka uues Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2007. aasta määruses (EMÜ) nr 1370/2007, mis käsitleb avaliku reisijateveoteenuse osutamist raudteel ja maanteel (23). Kõnealuse määruse artikli 12 kohaselt jõustub see määrus siiski alles 3. detsembril 2009. Seega ei ole see kohaldatav kõnealuse lepingu suhtes, mis sõlmiti enne selle määruse jõustumist.

(112)

Kuna määruses (EMÜ) nr 1191/69 ei ole ühisturuga kokkusobivuse kohta esitatud täpseid tingimusi, leiab komisjon, et sellise riigiabi ühisturuga kokkusobivuse kindlaksmääramiseks on kohaldatavad teistes valdkondades EÜ asutamislepingust, kohtupraktikast ja komisjoni otsustuspraktikast tulenevad üldpõhimõtted.

(113)

Komisjon koostas kõnealuste põhimõtete üldkokkuvõtte ühenduse raamistikus riigiabi jaoks, mida antakse avalike teenuste eest makstava hüvitisena (raamistiku osa 2.4) (24). Riigiasutuse poolt avaliku teenuse osutajale makstavas hinnas sisalduva riigiabi kokkusobivuse kohta ühisturuga sätestatakse kõnealuse raamistiku punktis 14:

„Hüvitise suurus ei tohi ületada avalike teenuste osutamise kohustuste täitmisel tekkivaid kulutusi, kui võetakse arvesse saadud tulu ja kõnealuste kohustuste täitmisest saadud mõistlikku kasumit. Hüvitis hõlmab kõiki riigi antud soodustusi või riiklikest vahenditest mis tahes kujul antud soodustusi.”

(114)

Kui Verkehrsverbund Tiroli poolt Postbusile tehtud maksed kõnealustele tingimustele vastavad, tuleb neid seega pidada ühisturuga kokkusobivaks.

(115)

Kõnealused tingimused vastavad väga täpselt Altmarki kolmandale kriteeriumile, mille suhtes jõuti järeldusele, et see kriteerium on käesoleval juhul täidetud.

(116)

Seega tuleb järeldada, et Verkehrsverbund Tiroli poolt avaliku teenindamise lepingu raames Postbusile antav riigiabi on ühisturuga kokkusobiv määruse (EMÜ) nr 1191/69 artikli 14 alusel.

4.3.   Teavitamise kohustusest mittevabastamine

(117)

Austria arvates võib määruse (EMÜ) nr 1191/69 artikli 17 lõikest 2 lähtudes järeldada, et Verkehrsverbund Tiroli ja Postbusi vaheline avaliku teenindamise leping on vabastatud EÜ asutamislepingu artikli 88 lõikega 3 ette nähtud teavitamise kohustusest.

(118)

Määruse (EMÜ) nr 1191/69 artikli 17 lõikes 2 on sätestatud: „Käesoleva määruse kohaselt makstava hüvituse suhtes ei kohaldata Euroopa Majandusühenduse asutamislepingu artikli 93 lõikes 3 sätestatud eelinformeerimise korda.”

(119)

Seega tekib küsimus, kas maksete puhul, mida Verkehrsverbund Tirol tegi Postbusiga sõlmitud avaliku teenindamise lepingu alusel, on tegemist hüvitusega määruse (EMÜ) nr 1191/69 artikli 17 lõike 2 tähenduses.

Eespool osutatud Danske Busvognmændi kohtuotsuses leidis esimese astme kohus, et hankemenetluse tulemusel vedaja ja pädeva asutuse vahel sõlmitud lepingulised suhted hõlmavad määruse nr 1191/69 artikli 14 lõigete 1 ja 2 alusel konkreetset rahastamiskorda, mis ei jäta mingit võimalust maksta hüvitisi vastavalt kõnealuse määruse II, III ja IV jaos kindlaksmääratud meetoditele (25).

(120)

Sellest otsusest järeldub, et mõistet „hüvitis avaliku teenuse eest” määruse (EMÜ) nr 1191/69 artikli 17 lõike 2 tähenduses tuleb tõlgendada väga kitsalt. Seepärast hõlmab mõiste vaid selliseid avaliku teenindamise kohustuse hüvitisi, mis on ettevõtjale ühepoolselt pandud määruse artikli 2 alusel ning mis arvutatakse määruse artiklites 10–13 nimetatud meetodite alusel ning millest ei pea EÜ asutamislepingu artikli 88 lõikes 3 nimetatud menetluse kohaselt komisjonile teatama.

(121)

Samas ei kujuta määruse (EMÜ) nr 1191/69 artikli 14 kohase avaliku teenindamise lepingu eest ettenähtud maksed endast hüvitisi kõnealuse määruse artikli 17 lõike 2 tähenduses.

(122)

Järelikult ei ole määruse (EMÜ) nr 1191/69 artikli 14 kohase avaliku teenindamise lepingu eest ettenähtud maksed, nagu see on Verkehrsverbund Tiroli ja Postbusi vahel kokku lepitud, vabastatud EÜ asutamislepingu artikli 88 lõike 3 kohasest teatamiskohustusest. Seepärast peab komisjon nende vastavust hindama.

5.   KOKKUVÕTE

(123)

Tuleb tõdeda, et Austria on ebaseaduslikult rakendanud käesolevas otsuses käsitletavat Verkehrsverbund Tiroli ja Postbusi vahelist avaliku teenindamise lepingut, rikkudes sellega EÜ asutamislepingu artikli 88 lõiget 3. Siiski võib kõnealuse lepinguga ettenähtud riigiabi pidada EÜ asutamislepingu artikli 73 alusel ühisturuga kokkusobivaks,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Austria poolt ettevõtjale Postbus 12. juulil 2002 ettevõtjaga Verkehrsverbund Tirol sõlmitud lepingu alusel antud riigiabi on artiklis 2 nimetatud tingimusi ja kohustusi silmas pidades ühisturuga kokkusobiv.

Artikkel 2

Austria võrdleb käesoleva otsuse jaos 3.3 nimetatud meetodeid aluseks võttes igal aastal hüvitisi kõnealuse sektori kindlaksmääratud keskmiste kuludega ja nõuab võimaliku ülemäärase hüvitise tagasi.

Artikkel 3

Käesolev otsus on adresseeritud Austria Vabariigile.

Brüssel, 26. november 2008

Komisjoni nimel

asepresident

Antonio TAJANI


(1)  ELT C 162, 14.7.2007, lk 19.

(2)  Registreeritud viitenumbri TREN (2002) A/63803 all.

(3)  Registreeritud viitenumbri TREN (2002) A/68846 all.

(4)  Registreeritud viitenumbri TREN (2005) D/113701 all.

(5)  Registreeritud viitenumbri TREN (2006) A/15295 all.

(6)  Registreeritud viitenumbri K(2007) 2209 (lõplik) all.

(7)  Vt joonealune märkus nr 1.

(8)  Registreeritud viitenumbri TREN (2007) A/38864 all.

(9)  Registreeritud viitenumbri TREN (2007) A/39395 all.

(10)  Euroopa Ühenduste Kohus kehtestas kõnealused kriteeriumid oma 24. juuli 2003. aasta otsuses kohtuasjas C-280/00 (Altmark), EKL I-7747, et hinnata, kas avaliku teenuse eest makstav hüvitis on riigiabi või mitte.

(11)  EÜT L 156, 28.6.1969, lk 1.

(12)  527 000 eurot: 204 807 km = 2,57 eurot/km.

(13)  Selgitused, mida Austria selles küsimuses esialgse hindamise käigus andis, on esitatud menetluse algatamise otsuse punktides 98 ja 99.

(14)  Konfidentsiaalne teave.

(15)  Väärtus 21 km saadi kilomeetrite koguarvu jagamisel sõidutundidega: 1 157 568 km: 54 290 tundi = 21,32 km tunnis.

(16)  54 290 tundi × […] eurot tunnis = […] eurot.

(17)  […] eurot.

(18)  […] eurot (kulud tüki kohta) × […] % = […] eurot.

(19)  Euroopa Kohtu otsus kohtuasjas Altmark Trans.

(20)  Euroopa Kohtu otsus kohtuasjas Altmark Trans, punktid 101, 106, 107. Nõukogu määrus (EMÜ) nr 1107/70 (EÜT L 130, 15.6.1970, lk 1).

(21)  Austria ametlik väljaanne I 1994/519.

(22)  Vt selle kohta Euroopa Kohtu otsus kohtuasjas Altmark Trans, milles käsitletakse ühte Saksamaa avaliku teenindamise lepingut. See ei takistanud Euroopa Kohtul analüüsimast riigiabi olemasolu asjaomase meetme sisu ning mitte selle vormi põhjal. Vt komisjoni 28. novembri 2005. aasta otsuse 2005/842/EÜ (EÜ asutamislepingu artikli 86 lõike 2 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele avalike teenuste eest makstava hüvitisena antava riigiabi suhtes) artikkel 4 (ELT L 312, 29.11.2005, lk 67), milles samuti ei käsitleta meetme vormi.

(23)  ELT L 315, 3.12.2007, lk 1.

(24)  ELT C 297, 29.11.2005, lk 4.

(25)  Esimese astme kohtu 16. märtsi 2004. aasta otsus kohtuasjas T-157/01 Danske Busvognmænd, EKL S. II-917, põhjendused 77–79.


20.11.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 306/39


KOMISJONI OTSUS,

20. oktoober 2009,

milles käsitletakse Euroopa Komisjoni ja Euroopa GNSSi Järelevalveameti vahelise salastatud teabe turvalisust ja salastatud teabe vahetamist käsitleva halduslepingu sõlmimist

(2009/846/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuli 2008. aasta määrust (EÜ) nr 683/2008 Euroopa satelliitraadionavigatsiooni programmide (EGNOS ja Galileo) rakendamise jätkamise kohta, (1) eriti selle artiklit 13,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruse (EÜ) nr 683/2008 artikli 12 lõike 1 kohaselt põhineb nende kahe programmi avalik haldamine selgel pädevusalade jaotamisel ühenduse (keda esindab komisjon), nõukogu määrusega (EÜ) nr 1321/2004 (2) asutatud Euroopa GNSSi Järelevalveameti ja Euroopa Kosmoseagentuuri vahel, kusjuures programmide juhtimise eest vastutab komisjon.

(2)

Määruse (EÜ) nr 683/2008 artikliga 13, milles käsitletakse Euroopa satelliit-raadionavigatsiooniprogrammide julgeolekuküsimuste haldamist, on eelkõige ette nähtud, et komisjon haldab kõiki programmidest tulenevate süsteemide julgeolekuga seonduvaid küsimusi.

(3)

Sama määruse artikliga 16 on ette nähtud, et arvestades komisjoni rolli programmide haldajana ja komisjoni välja antud suuniseid tagab Euroopa GNSSi Järelevalveamet süsteemi julgeoleku akrediteerimise ning Galileo turvakeskuse tegevuse.

(4)

Programmide Galileo ja EGNOS raames komisjonile ja Euroopa GNSSi Järelevalveametile eespool osutatud sätetega usaldatud ülesanded hõlmavad salastatud teabe vahetust nende kahe asutuse vahel. Ülesanded hõlmavad ka komisjoni vahendusel toimuvat salastatud teabe vahetust ühelt poolt Euroopa GNSSi Järelevalveameti, Euroopa Kosmoseagentuuri ja nõukogu ning teiselt poolt liikmesriikide vahel.

(5)

Otsusega 2001/844/EÜ, ESTÜ, Euratom (3) muutis komisjon oma kodukorda, et lisada sellesse eeskirjad, millega kehtestatakse julgeoleku üldpõhimõtted ja miinimumstandardid, seda eelkõige Euroopa Liidu salastatud teabe käsitlemiseks.

(6)

Määruse (EÜ) nr 1321/2004 artikliga 20 on ette nähtud, et Euroopa GNSSi Järelevalveamet kohaldab otsuses 2001/844/EÜ, ESTÜ, Euratom sisalduvaid julgeolekupõhimõtteid. Kohaldamisele kuuluvad eelkõige sätted salastatud teabe vahetamise, töötlemise ja säilitamise kohta.

(7)

Praegu puudub raamistik, mis võimaldaks salastatud teabe vahetamist komisjoni ja Euroopa GNSSi Järelevalveameti vahel, aga ka komisjoni vahendusel Euroopa GNSSi Järelevalveameti, Euroopa Kosmoseagentuuri, nõukogu ja liikmesriikide vahel.

(8)

Seetõttu tuleks komisjoni ja Euroopa GNSSi Järelevalveameti vahel sõlmida salastatud teabe turvalisust ja salastatud teabe vahetamist käsitlev leping. Komisjon ja Euroopa GNSSi Järelevalveamet on selle lepingu läbi arutanud ning see tuleks heaks kiita ja allkirjastada,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Euroopa Komisjoni ja Euroopa GNSSi Järelevalveameti vaheline salastatud teabe turvalisust ja salastatud teabe vahetamist käsitlev leping kiidetakse heaks.

Lepingu tekst on lisatud käesolevale otsusele.

Artikkel 2

Transpordi ja energeetika peadirektoraadi peadirektorit volitatakse komisjoni nimel lepingule alla kirjutama.

Artikkel 3

Käesolev otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

Brüssel, 20. oktoober 2009

Komisjoni nimel

asepresident

Antonio TAJANI


(1)  ELT L 196, 24.7.2008, lk 1.

(2)  ELT L 246, 20.7.2004, lk 1.

(3)  EÜT L 317, 3.12.2001, lk 1.


LISA

Euroopa Komisjoni ja Euroopa GNSSi Järelevalveameti vaheline salastatud teabe turvalisust ja salastatud teabe vahetamist käsitlev leping

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

edaspidi „komisjon”, keda esindab transpordi ja energeetika peadirektoraadi peadirektor,

ühelt poolt ning

EUROOPA GNSSi JÄRELEVALVEAMET,

edaspidi „GSA”, keda esindab peadirektor,

teiselt poolt,

edaspidi „lepinguosalised”,

VÕTTES ARVESSE Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

VÕTTES ARVESSE Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuli 2008. aasta määrust (EÜ) nr 683/2008 Euroopa satelliitraadionavigatsiooni programmide (EGNOS ja Galileo) rakendamise jätkamise kohta,

VÕTTES ARVESSE nõukogu 12. juuli 2004. aasta määrust (EÜ) nr 1321/2004 Euroopa satelliit-raadionavigatsiooniprogrammide juhtimisstruktuuride loomise kohta,

VÕTTES ARVESSE komisjoni 29. novembri 2001. aasta otsust 2001/844/EÜ, ESTÜ, Euratom, millega muudetakse komisjoni kodukorda,

ARVESTADES, et Euroopa satelliitraadionavigatsiooni programmide EGNOS ja Galileo kontekstis on lepinguosalistel pidevalt vaja salastatud teavet vahetada,

TÕDEDES, et põhjalikud ja tõhusad konsultatsioonid ja koostöö võivad eeldada juurdepääsu lepinguosaliste salastatud teabele, samuti salastatud teabe vahetamist lepinguosaliste vahel,

OLLES TEADLIKUD asjaolust, et selline juurdepääs salastatud teabele ning selle vahetamine nõuab asjakohaseid julgeolekumeetmeid,

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:

Artikkel 1

Käesolevas lepingus kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)   „salastatud teave”– mis tahes teave (st mis tahes vormis edasi antavad teadmised) või materjal, sealhulgas dokumendid, mille kohta kumbki lepinguosaline on otsustanud, et neid tuleb kaitsta loata avaldamise eest, ja millele on määratud asjakohane salastatuse kategooria;

b)   „edastav lepinguosaline”– lepinguosaline, kellelt pärineb teisele lepinguosalisele (vastuvõttev lepinguosaline) edastatav või avaldatav salastatud teave;

c)   „vastuvõttev lepinguosaline”– lepinguosaline, kes võtab vastu teise lepinguosalise (edastav lepinguosaline) edastatavat salastatud teavet;

d)   „turvaeeskirjad”– otsus 2001/844/EÜ, ESTÜ, Euratom, mida mõlemad lepinguosalised peavad kohaldama, ning mõlema lepinguosalise kodukord ja sise-eeskirjad.

Artikkel 2

Käesolevat lepingut kohaldatakse ühelt lepinguosaliselt teisele lepinguosalisele edastatavale salastatud teabele või salastatud teabele, mida lepinguosalised vahetavad omavahel vastavate turvaeeskirjade kohaselt Euroopa satelliitraadionavigatsiooni programmide EGNOS ja Galileo vajadustest lähtuvalt.

Artikkel 3

Kumbki lepinguosaline

a)

kaitseb ja turvab käesoleva lepinguga hõlmatud salastatud teavet, mille lepinguosaline on teisele lepinguosalisele edastanud või mida lepinguosalised on omavahel vahetanud;

b)

tagab, et käesoleva lepingu kohaselt edastatud või vahetatud salastatud teabel säilib salastatuse kategooria, mille teabe edastanud lepinguosaline on sellele määranud. Vastuvõttev lepinguosaline kaitseb ja turvab kõnealust salastatud teavet kooskõlas oma turvaeeskirjade sätetega, mis käsitlevad sama salastatuse kategooriaga teavet, nagu on täpsustatud artikli 9 kohaselt kehtestatavas julgeolekukorras;

c)

ei kasuta käesoleva lepingu kohast salastatud teavet muul eesmärgil kui üksnes teabe edastanud lepinguosalise ette nähtud eesmärkidel;

d)

ei avalikusta käesoleva lepingu kohast salastatud teavet kolmandatele isikutele, kes ei ole osutatud artikli 4 lõigetes 4 ja 5, ilma teabe edastanud lepinguosalise eelneva nõusolekuta;

e)

ei võimalda üksikisikutele juurdepääsu kõnealusele salastatud teabele, välja arvatud juhul, kui neil on teadmisvajadus ning kui nad on vajaduse korral läbinud julgeolekukontrolli vajalikuks peetava tasemeni.

Artikkel 4

1.   Salastatud teavet võib edastada või avaldada kooskõlas allikakontrolli põhimõttega edastavalt lepinguosaliselt vastuvõtvale lepinguosalisele.

2.   Salastatud teabe edastamiseks või avaldamiseks kolmandatele isikutele, kes ei ole osutatud lõigetes 4 ja 5, on vaja vastuvõtva lepinguosalise otsust, mille ta teeb pärast edastava lepinguosalise kirjaliku nõusoleku saamist ning kooskõlas allikakontrolli põhimõttega, mis on määratletud tema julgeolekueeskirjades.

3.   Lõigete 1 ja 2 rakendamisel ei ole üldine avaldamine kolmandatele isikutele, kes ei ole osutatud lõigetes 4 ja 5, võimalik, kui lepinguosalised ei ole omavahel kehtestanud teatavaid teabekategooriaid käsitlevat ja nende talitlusnõuetega seotud korda ning seda vastu võtnud.

4.   GSA edastatavat salastatud teavet võib Euroopa Kosmoseagentuuri vahendusel üldiselt avaldada nõukogule ja liikmesriikidele.

5.   Komisjon püüab sõlmida lepinguid ja korraldusi vastavalt Euroopa Kosmoseagentuuri, nõukogu ja liikmesriikidega, et võimaldada GSA-le Euroopa Kosmoseagentuurist, nõukogult ja liikmesriikidest edastatava salastatud teabe automaatset avalikustamist.

Artikkel 5

1.   Kumbki lepinguosaline tagab, et kohaldab julgeolekusüsteemi ja julgeolekumeetmeid, mis põhinevad nende eeskirjades sätestatud julgeolekupõhimõtetel ja julgeolekuga seotud miinimumstandarditel ning mis kajastuvad artikli 9 kohaselt kehtestatavas korras, kindlustamaks, et käesolevale lepingule vastava salastatud teabe suhtes kohaldatakse võrdväärse tasemega kaitset.

2.   Lepinguosalised annavad vastastikust abi käesoleva lepinguga hõlmatud salastatud teabe turvalisuse küsimustes ja ühist huvi pakkuvatel julgeolekuteemadel. Artiklis 9 osutatud asutused teostavad vastastikuseid julgeolekualaseid konsultatsioone ja kontrolle, et hinnata oma vastutusalas olevate nimetatud artikli kohaselt kehtestatavate julgeolekukordade tõhusust.

3.   Enne käesoleva lepinguga hõlmatud salastatud teabe lepinguosalisele edastamist või lepinguosaliste vahel vahetamist peavad artiklis 9 osutatud julgeolekuküsimuste eest vastutavad asutused jõudma ühisele seisukohale, et vastuvõttev lepinguosaline suudab käesoleva lepinguga hõlmatud teavet kooskõlas nimetatud artikli kohaselt kehtestatud korraga kaitsta ja turvata.

Artikkel 6

Lepinguosalised tagavad, et kõik isikud, kellel on oma ametiülesannete täitmiseks vaja juurdepääsu või kelle ülesannetega võib kaasneda juurdepääs käesoleva lepingu kohaselt edastatud või vahetatud teabele, peavad enne, kui neile antakse luba sellisele salastatud teabele juurdepääsuks, läbima vajaduse korral asjakohase julgeolekukontrolli.

Julgeolekukontrolli kord on selline, et selle alusel on võimalik otsustada, kas isikule võib tema lojaalsust ja usaldusväärsust arvesse võttes anda juurdepääsu salastatud teabele.

Artikkel 7

1.   Käesoleva lepingu kohaldamisel tuleb arvestada järgmist:

a)

kõik komisjonile suunatud saadetised tuleb saata komisjoni peasekretariaadi keskregistrisse, mille aadress on järgmine:

Commission européenne

Secrétariat général

1049 Bruxelles/Brussel

BELGIQUE/BELGIË

b)

kõik GSA-le suunatud saadetised tuleb saata järgmisel aadressil:

GSA

Local Security Officer

Rue de la Loi/Wetstraat 56

1049 Bruxelles/Brussel

BELGIQUE/BELGIË

2.   Erandina lõikest 1 võib ühe lepinguosalise saadetud posti, millele on juurdepääs üksnes kõnealuse lepinguosalise teatavatel pädevatel ametnikel, organitel või teenistustel, adresseerida funktsionaalsetel põhjustel üksnes teise lepinguosalise teatavatele pädevatele ametnikele, organitele või talitustele, kes on konkreetselt vastuvõtjateks määratud ja kellel on sellisele postile juurdepääsu ainuõigus nende pädevust ja teadmisvajadust arvesse võttes. Sellistel asjaoludel toimitakse järgmiselt.

a)

Komisjoni puhul edastatakse see post kas otse GSA kaudu kohalikule registrikeskusele, kes teenindab agente, asutusi ja komisjoni pädevaid talitusi, või siis komisjoni [peasekretariaadi keskregistri] vahendusel, juhul kui adressaadiks olevatel agentidel, asutustel või talitustel ei ole kohalikku registrikeskust.

b)

GSA puhul edastatakse selline post GSA julgeolekubüroo kaudu.

Artikkel 8

Käesoleva lepingu kohaldamise üle teevad järelevalvet GSA peadirektor ja komisjoni julgeolekudirektoraadi direktor.

Artikkel 9

1.   Käesoleva lepingu rakendamiseks kehtestavad lõigetes 2 ja 3 osutatud kolm asutust julgeolekukorra, mille eesmärk on sätestada käesoleva lepingu kohaselt edastatud või vahetatud salastatud teabe vastastikuse kaitse ja turbe standardid.

2.   GSA julgeolekubüroo töötab GSA peadirektori juhtimisel välja julgeolekukorra, mille eesmärk on kaitsta ja turvata käesoleva lepingu kohaselt GSA-le edastatud või GSAga vahetatud salastatud teavet.

3.   Euroopa Komisjoni julgeolekudirektoraat töötab julgeolekuküsimuste eest vastutava Euroopa Komisjoni liikme juhtimisel välja julgeolekukorra, mille eesmärk on kaitsta ja turvata käesoleva lepingu kohaselt Euroopa Komisjonis ja selle ametiruumides edastatud või vahetatud salastatud teavet.

4.   GSA puhul peab lõikes 1 osutatud julgeolekukorra heaks kiitma GSA haldusnõukogu.

Artikkel 10

Artiklis 9 osutatud asutused kehtestavad käesoleva lepinguga hõlmatud salastatud teabe tõendatud või oletatava ohus olemise puhul järgitava korra, sealhulgas teisele lepinguosalisele asjaoludest ja võetavatest meetmetest teatamise.

Artikkel 11

Kumbki lepinguosaline kannab oma käesoleva lepingu rakendamisega seotud kulud.

Artikkel 12

Käesoleva lepingu tõlgendamisest või kohaldamisest tulenevad mis tahes lahkarvamused GSA ja komisjoni vahel lahendatakse lepinguosaliste vaheliste läbirääkimiste teel.

Artikkel 13

1.   Käesolev leping jõustub järgmise kuu esimesel päeval pärast seda, kui lepinguosalised on teatanud teineteisele selleks vajalike siseriiklike menetluste lõpuleviimisest.

2.   Kumbki lepinguosaline teavitab teist lepinguosalist oma õigusaktide muudatustest, mis võivad mõjutada käesolevas lepingus osutatud salastatud teabe kaitset.

3.   Käesoleva lepingu võib selle võimaliku muutmise kaalumiseks läbi vaadata kummagi lepinguosalise taotlusel.

4.   Kõik käesoleva lepingu muudatused tehakse kirjalikult lepinguosaliste ühisel kokkuleppel. Need jõustuvad pärast lõikes 1 sätestatud vastastikust teatamist.

5.   Käesolev leping sõlmitakse määramata ajaks. Lepinguosaline võib käesoleva lepingu denonsseerida, teatades sellest kirjalikult teisele lepinguosalisele. Denonsseerimine jõustub kuus kuud pärast seda, kui teine lepinguosaline on teatise kätte saanud. Samas ei mõjuta see käesoleva lepingu sätete kohaselt juba võetud kohustusi. Käesoleva lepingu kohandamisel edastatud või vahetatud mis tahes teave kuulub jätkuvalt kaitsmisele vastavalt lepingu sätetele, kuni vastuvõttev lepinguosaline tagastab selle edastavale lepinguosalisele viimase palvel.

6.   Käesolev leping on koostatud kahes eksemplaris inglise keeles.

Selle kinnituseks on allakirjutanu, olles selleks vastavalt volitatud, käesolevale lepingule alla kirjutanud.

Brüssel, 11. november 2009

Komisjoni nimel

peadirektor

Matthias RUETE

Euroopa GNSSi Järelevalveameti nimel

peadirektor

Pedro PEDREIRA


III Euroopa Liidu lepingu kohaselt vastu võetud aktid

EUROOPA LIIDU LEPINGU VI JAOTISE KOHASELT VASTU VÕETUD AKTID

20.11.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 306/45


KOLLEEGIUMI OTSUS 2009–8

Eurojustile kohaldatava finantsmääruse vastuvõtmise kohta

EUROJUSTI KOLLEEGIUM,

Võttes arvesse nõukogu 28. veebruari 2002. aasta otsust Eurojusti moodustamise kohta raskete kuritegude vastase võitluse tugevdamiseks (2002/187/JHA) (1) ja vastavalt nõukogu otsusega (2003/695/JHA) (2) vastuvõetud parandusi ning eelkõige otsuse artiklit 37,

võttes arvesse komisjoni 23. detsembri 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 (3) raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust käsitleva nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artiklis 185, mida on parandatud komisjoni määrusega (EÜ, Euratom) nr 652/2008 (4),

ning arvestades järgmist:

(1)

Järgides finantssüsteemi määruse parandust (EÜ, Euratom) nr 652/2008, on vajalik kohandada Eurojusti finantsreegleid, et viia reeglites sätestatu kooskõlla muudetud finantssüsteemi määrusega.

(2)

Eurojust on juriidiline isik ja ta vastutab täielikult oma eelarve koostamise ja rakendamise eest.

(3)

Määratleda on vaja Eurojusti eelarve koostamist ja rakendamist reguleerivad eeskirjad, samuti aruannete esitamist ja auditeerimist reguleerivad eeskirjad.

(4)

Samuti on vaja määratleda Eurojusti kolleegiumi, eelarvevahendite käsutaja, peaarvepidaja, avansikontode haldaja ja siseaudiitori volitused ja vastutus.

(5)

Euroopa Ühenduse finantshuvide kaitseks tuleb sisse seada tõhusad kontrollsüsteemid.

(6)

Et Eurojusti rahastatakse ühenduse eelarvesse kantud iga-aastasest toetusest, tuleks eelarve koostamise, aruannete esitamise ja eelarve täitmise kinnitamise ajakava viia kooskõlla üldise finantsmääruse vastavate sätetega.

(7)

Samal põhjusel peab Eurojust avalike lepingute sõlmimisel ja toetuste andmisel kinni pidama samadest nõuetest kui ühenduse institutsioonid; sellisel juhul piisab viitest üldise finantsmääruse vastavatele sätetele.

(8)

Finantsmäärus peab kajastama Eurojusti kui õigusalase koostöö üksuse erinõudeid. Selles tuleb täielikult arvesse võtta Eurojusti tundlikke toiminguid, eelkõige seoses uurimiste ja kurjategijate vastutuselevõtmisega.

(9)

Eurojusti eelarvele kohaldatava parandatud finantsmääruse peab kolleegium võtma pärast komisjoniga muudatuste kooskõlastamist vastu ühehäälselt.

(10)

Komisjon on nõustunud käesoleva määrusega, sealhulgas lahknevusega raamfinantsmäärusest,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I   JAOTIS

SISU

Artikkel 1

Käesolevas määruses sätestatakse Eurojusti eelarve koostamist ja rakendamist reguleeriv peamine põhimõte ja peamised eeskirjad.

Artikkel 2

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)   Eurojusti otsus– nõukogu 28. veebruari 2002. aasta otsus Eurojusti moodustamise kohta raskete kuritegude vastase võitluse tugevdamiseks (2002/187/JHA) vastavalt nõukogu 18. juuni 2003. aasta otsusega (2003/695/JHA) vastuvõetud parandustele;

2)   Eurojust– Eurojusti moodustamise otsusega Euroopa Liidu asutusena moodustatud õigusalase koostöö üksus;

3)   kolleegium– Eurojusti moodustamise otsuse artikli 10 lõikes 1 osutatud üksus;

4)   haldusdirektor– Eurojusti moodustamise otsuse artiklis 29 ja artikli 36 lõikes 1 osutatud isik;

5)   töötajad– haldusdirektor ja Eurojusti moodustamise otsuse artiklis 30 osutatud töötajad;

6)   eelarve– Eurojusti eelarve, nagu osutatud Eurojusti moodustamise otsuse artiklis 34;

7)   eelarvepädevad institutsioonid– Euroopa Parlament ja Euroopa Liidu Nõukogu;

8)   üldine finantsmäärus– nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust;

9)   raamfinantsmäärus– määrus (EÜ, Euratom) nr 2343/2002;

10)   üldfinantsmääruse rakendusreeglid– komisjoni 23. detsembri 2002. aasta määrus (EÜ, Euratom) nr 2342/2002, mis sätestab spetsiifilisemad reeglid nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 rakendamiseks asutustele, millele kohaldub Euroopa ühenduste üldeelarve (5);

11)   Eurojusti finantsrakenduseeskirjad– selle finantsmääruse rakenduseeskirjad;

12)   Eurojusti finantseeskirjad– Eurojusti moodustamise otsus, käesolev finantsmäärus ja Eurojusti finantsrakenduseeskirjad;

13)   personalieeskirjad– Euroopa ühenduste töötajatele ja teistele teenistujatele kohaldatavad määrused ja eeskirjad.

II   JAOTIS

EELARVEPÕHIMÕTTED

Artikkel 3

Eelarve koostatakse ja seda täidetakse ühtsuse, eelarve õigsuse, aastasuse, tasakaalu, arvestusühiku, kõikehõlmavuse, sihtotstarbelisuse ja usaldusväärsuse printsiipe järgides, mis nõuab efektiivset ja tõhusat sisekontrolli ning läbipaistvust vastavalt käesolevas määruses sätestatule.

PEATÜKK 1

Ühtsuse ja eelarve õigsuse põhimõtted

Artikkel 4

Eelarve on dokument, milles prognoositakse ja kinnitatakse igaks eelarveaastaks kõik Eurojusti moodustamise otsuse rakendamiseks vajalikuks peetavad tulud ja kulud.

Artikkel 5

Eelarvesse kuuluvad:

a)

omatulud, mille alla kuuluvad kõik tasud, lõivud, ja ilma et see piiraks artikli 51 kohaldamist, intressid, mida Eurojust võib saada talle usaldatud ülesannetele lisanduvatelt teenustelt, ning igasugused muud tulud;

b)

tulud, mis saadakse asukohaliikmesriikide võimalikest rahalistest toetustest;

c)

Euroopa ühenduste toetus;

d)

tulud, mis on assigneeritud konkreetsete kulude katteks vastavalt artikli 19 lõikele 1;

e)

Eurojusti kulud, sealhulgas halduskulud.

Artikkel 6

1.   Tulusid ei tohi sisse nõuda ega kulusid maksta, kui neid ei ole kirjendatud mõnele eelarvereale.

2.   Eelarvesse võib kirjendada üksnes need assigneeringud, mis vastavad vajalikuks peetavatele kuludele.

3.   Ei tohi võtta ega heaks kiita kulukohustusi, mis ületavad eelarvesse kinnitatud assigneeringuid.

PEATÜKK 2

Aastasuse põhimõte

Artikkel 7

Eelarvesse kirjendatud assigneeringud kiidetakse heaks üheks eelarveaastaks, mis kestab 1. jaanuarist 31. detsembrini.

Artikkel 8

1.   Eelarve sisaldab liigendamata assigneeringuid ning vastavalt tegevusvajadustele liigendatud assigneeringuid. Viimane koosneb kulukohustuste assigneeringutest ja maksete assigneeringutest.

2.   Kulukohustuste assigneeringud katavad jooksvaks eelarveaastaks võetud juriidiliste kohustuste üldmaksumuse.

3.   Maksete assigneeringud hõlmavad makseid, mis tehakse jooksval eelarveaastal ja/või eelmistel eelarveaastatel võetud juriidiliste kohustuste täitmiseks.

4.   Haldusassigneeringuid ei liigendata. Halduskulud, mis tulenevad lepingutest, mis kohalike tavade või seadmete tarnimise tõttu hõlmavad eelarveaastast kaugemale ulatuvaid ajavahemikke, kirjendatakse selle eelarveaasta eelarvesse, mil kulud tehakse.

Artikkel 9

1.   Artiklis 5 osutatud Eurojusti tulud kirjendatakse eelarveaasta raamatupidamises selle eelarveaasta jooksul laekunud summade alusel.

2.   Eurojusti tuludest saadakse sama suures summas maksete assigneeringuid.

3.   Konkreetseks eelarveaastaks kinnitatud assigneeringuid võib kasutada üksnes selliste kulukohustuste katmiseks, mis makstakse sellel eelarveaastal ja eelmiste eelarveaastate kulukohustustest tulenevate summade katmiseks.

4.   Kulukohustused kirjendatakse kontodele kuni 31. detsembrini võetud juriidiliste kohustuste alusel.

5.   Maksed kirjendatakse eelarveaasta kontodele maksete alusel, mis peaarvepidaja on sooritanud hiljemalt selle eelarveaasta 31. detsembril.

Artikkel 10

1.   Assigneeringud, mida ei ole kasutatud selle eelarveaasta lõpuks, mille eelarves need on kavandatud, annulleeritakse.

Need võib siiski kolleegiumi hiljemalt 15. veebruariks tehtud otsusega vastavalt lõigetele 2–7 üle kanda järgmisse eelarveaastasse.

2.   Üle ei tohi kanda personalikuludega seotud assigneeringuid.

3.   Liigendatud assigneeringute kulukohustuste täitmisega seotud assigneeringutest ja liigendamata assigneeringutest, mis on jäänud eelarveaasta lõpuks veel sidumata, võib üle kanda summasid, mis vastavad kulukohustustele, mille ettevalmistusetappidest, nagu need määratletakse Eurojusti finantsrakenduseeskirjades, on suurem osa lõpule viidud 31. detsembriks; seejärel võib need summad siduda järgmise aasta 31. märtsini.

4.   Assigneeringute makseteks ette nähtud assigneeringutest võib üle kanda summad, mida on vaja olemasolevate kulukohustuste või nende katmiseks, mis on seotud ülekantud kulukohustuste assigneeringutega, kui järgmise eelarveaasta asjakohastel eelarveridadel ette nähtud assigneeringud ei kata vajadusi. Eurojust kasutab kõigepealt jooksvaks eelarveaastaks kinnitatud assigneeringuid ega kasuta ülekantud assigneeringuid enne, kui esimesena nimetatud on ammendunud.

5.   Liigendamata assigneeringud, mis eelarveaasta lõpus vastavad nõuetekohaselt võetud kohustustele, kantakse automaatselt üle üksnes järgmisse eelarveaastasse.

6.   Ülekantud assigneeringud, mida ei ole seotud N+1 aasta 31. märtsiks, annulleeritakse automaatselt.

Selliselt üle kantud assigneeringud kajastatakse raamatupidamises.

7.   Artiklis 19 nimetatud sihtotstarbelisest tulust tulenevad assigneeringud, mis on kasutatavad 31. detsembril, kantakse automaatselt üle. Eurojust teavitab hiljemalt N+1 aasta 1. juuniks nõukogu ülekantud assigneeritud tulude kasutamisest.

Kõigepealt tuleb kasutada neid assigneeringuid, mis vastavad ülekantud sihtotstarbelisele tulule.

Artikkel 11

Kui assigneeringud vabastatakse nendega rahastatavate meetmete täieliku või osalise rakendamata jätmise tõttu pärast assigneeringute sidumise eelarveaastat, asjakohased assigneeringud annulleeritakse.

Artikkel 12

Eelarvesse kantud assigneeringuid võib kulukohustustega siduda alates 1. jaanuarist pärast seda, kui eelarve on lõplikult vastu võetud.

Artikkel 13

1.   Iga aasta 15. novembrist võib jooksvaid halduskulusid eelnevalt siduda kulukohustustega järgmiseks eelarveaastaks ette nähtud assigneeringute arvelt. Sellised kulukohustused ei tohi siiski ületada ühte neljandikku jooksva eelarveaasta vastaval eelarvereal esitatud assigneeringutest, mille kolleegium on kindlaks määranud. Need ei tohi olla seotud uute kuludega, mida ei ole viimases nõuetekohaselt vastu võetud eelarves veel üldiselt heaks kiidetud.

2.   Ette tasutavaid kulusid, näiteks üürikulud, võidakse tasuda alates 1. detsembrist järgmise eelarveaasta assigneeringute arvelt. Sel juhul ei kehti punktis 1 nimetatud piirang.

Artikkel 14

1.   Kui eelarvet ei ole eelarveaasta alguseks lõplikult vastu võetud, kohaldatakse nende kuludega seotud kulukohustuse võtmise ja väljamaksmise suhtes, mida on olnud võimalik kirjendada viimase nõuetekohaselt vastu võetud eelarve täitmise raames teatavale eelarvereale, järgmisi sätteid.

2.   Kulukohustusi võib võtta iga peatüki kohta kõige rohkem ühe neljandiku piires eelnenud eelarveaastaks asjakohases peatükis ette nähtud assigneeringute kogusummast, pluss üks kaheteistkümnendik iga möödunud kuu eest.

Makseid võib teha iga kuu iga peatüki kohta kõige rohkem ühe kaheteistkümnendiku ulatuses eelnenud eelarveaastaks asjakohases peatükis määratud assigneeringutest.

Koostatavas tulude ja kulude kalkulatsioonis ette nähtud assigneeringuid ei tohi ületada.

3.   Haldusdirektori taotlusel võib kolleegium juhul, kui see on vajalik Eurojusti tegevuse jätkamiseks ja selle juhtimiseks, anda samaaegselt loa kahe või enama ajutise kaheteistkümnendiku kasutamiseks nii kulukohustuste kui maksete osas, mis ületavad lõigete 1 ja 2 sätetega automaatselt kättesaadavaks tehtud kaheteistkümnendikke.

Täiendavad kaheteistkümnendikud kinnitatakse tervikuna ja need ei ole jagatavad.

PEATÜKK 3

Tasakaalu põhimõte

Artikkel 15

1.   Eelarve tulud ja maksete assigneeringud peavad olema tasakaalus.

2.   Kulukohustuste assigneeringud ei tohi ületada ühenduse toetuse summat, millele lisanduvad omatulud ja muud artiklis 5 nimetatud tulud.

3.   Eurojust ei tohi võtta laenu.

4.   Eurojustile makstavad ühenduse vahendid moodustavad selle eelarves tasakaalustava toetuse, mida käsitatakse eelfinantseerimisena üldise finantsmääruse artikli 81 lõike 1 punkti b alapunkti i tähenduses.

5.   Eurojust praktiseerib ranget kassahaldust, arvestades assigneeritud tulusid täpselt, kindlustamaks oma kassasaldo kasutamise vaid õigustatud vajaduste tarbeks. Oma väljamaksete taotlustes esitatakse detailne ja ajakohane prognoos kogu aasta tõenäolise kassavajaduse kohta kogu aasta vältel, kaasa arvatud informatsioon assigneeritud tulude osas.

Artikkel 16

1.   Kui artiklis 81 sätestatud täitumise ülevaate saldo on positiivne, makstakse see komisjonile tagasi kuni aasta jooksul makstud ühenduse toetuse summani. Aasta jooksul makstud ühenduse toetuse summat ületav saldoosa kantakse tuluna järgmise eelarveaasta eelarvesse. Eurojust esitab hiljemalt N aasta 31. märtsiks prognoosi N-1 tegevusülejäägi kohta, mis tagastatakse hiljem N aastal ühenduse eelarvesse, et täiendada juba olemasolevat informatsiooni N-2 aasta ülejäägi kohta. Seda informatsiooni võetakse nõukogu poolt Eurojusti N+1 finantsvajaduste hindamisel täiel määral arvesse.

Üldeelarvesse kantud ühenduse toetuse ja tegelikult makstud toetuse vahe annulleeritakse.

2.   Kui artiklis 81 sätestatud täitumise ülevaate saldo on negatiivne, kantakse see järgmise eelarveaasta eelarvesse.

3.   Tulud või maksete assigneeringud kantakse eelarvesse eelarvemenetluse käigus muutmiskirja abil või kui eelarvet juba täidetakse, paranduseelarve kaudu.

PEATÜKK 4

Arvestusühiku põhimõte

Artikkel 17

Eelarve koostatakse ja seda täidetakse ning raamatupidamisaruandlus toimub eurodes.

Rahavoogude osas võivad peaarvepidaja ja kui tegemist on avansikontodega, avansikontode haldajad teha tehinguid riikide vääringutes vastavalt Eurojusti finantsrakenduseeskirjades sätestatule.

PEATÜKK 5

Kõikehõlmavuse põhimõte

Artikkel 18

Kogutulu katab maksete assigneeringute kogusumma vastavalt artiklis 19 sätestatule. Kõik tulud ja kulud kirjendatakse täies mahus neid vastastikku korrigeerimata vastavalt artiklis 21 sätestatule.

Artikkel 19

1.   Järgmisi tulusid kasutatakse konkreetsete kululiikide rahastamiseks:

a)

sihtotstarbelised tulud, nagu laekumised fondidest, toetused, kinked ja annakud;

b)

liikmesriikide, mitteliikmesriikide ja mitmesuguste asutuste toetused Eurojusti tegevuseks, kui see on ette nähtud Eurojusti ning liikmesriikide, mitteliikmesriikide või kõnealuste asutuste vahelise lepinguga;

c)

kolmandatelt osapooltelt nende nõudmisel hangitud kaupade, teenuste ja tööde tulemusel tekkinud tulu, välja arvatud artikli 5 punktis a nimetatud tasud ja kulud;

d)

laekumised kaupade, teenuste ja tööde hankimisest ühenduse institutsioonidele või teistele ühenduse organitele;

e)

tulud, mis tulenevad valesti makstud summade tagastamisest;

f)

tulud sõidukite, varustuse, installatsioonide, materjalide ning teaduslike ja tehniliste seadmete müümisest, mis asendatakse teiste vastu või kantakse maha, kui nende raamatupidamislik väärtus on täies mahus amortiseerunud;

g)

saadud kindlustusmaksed;

h)

rentimisega seotud maksetest saadav tulu;

i)

publikatsioonide ja filmide, kaasa arvatud elektroonilistel kandjatel, müümisest saadav tulu.

1a.   Kohaldatav põhiakt võib määratleda ka tulud, mille jaoks see sätestab ühtlasi ka spetsiifilised kuluartiklid.

2.   Lõike 1 punktides a–d sätestatud kõigi tulude arvelt kaetakse kõik asjassepuutuva meetme või eesmärgiga seotud otsesed või kaudsed kulud.

3.   Eelarve sisaldab ridu, millele on liikide järgi kirjendatud lõikes 1 osutatud sihtotstarbelised tulud ja võimaluse korral märgitud ka summad.

Artikkel 20

1.   Haldusdirektor võib vastu võtta kõik Eurojustile tehtud annetused, eelkõige laekumised fondidest, toetused, kinked ja annakud.

2.   Teatavat rahalist tasu hõlmavate annetuste vastuvõtmise peab eelnevalt heaks kiitma kolleegium, kes teeb otsuse kahe kuu jooksul alates talle taotluse esitamisest. Kui kolleegium selle aja jooksul otsust ei tee, loetakse annetus vastuvõetuks.

Artikkel 21

1.   Maksenõuetest, arvetest või aruannetest võib teha alljärgnevaid mahaarvamisi, mis seejärel esitatakse maksmiseks netosummas:

a)

hankelepingute osapooltele või toetuse saajale määratud trahvid;

b)

allahindlused, tagasimaksed ja mahahindlused individuaalsetest arvetest ja maksenõuetest;

c)

eelfinantseeringumaksetest tulenevad intressid.

2.   Eurojustile pakutavate kaupade, muude toodete või teenuste maksumus arvatakse eelarvesse maksudeta summadena, kui need sisaldavad makse, mille tagastavad:

a)

liikmesriigid vastavalt Euroopa ühenduste privileegide ja immuniteetide protokollile, võõrustajariik vastavalt asukohalepingule või muude asjaomaste lepingute alusel, või

b)

liikmesriik või mitteliikmesriik vastavalt muudele asjaomastele lepingutele.

Igasugused siseriiklikud maksud, mille Eurojust vastavalt esimesele lõigule ajutiselt tasub, kirjendatakse vahekontole, kuni asjassepuutuv riik need tagastab.

3.   Negatiivne saldo kantakse eelarvesse kuluna.

4.   Eelarve täitmisel ilmnevaid vahetuskursierinevusi võib korrigeerida. Lõplik kasum või kahjum kajastatakse aastabilansis.

PEATÜKK 6

Sihtotstarbelisuse põhimõte

Artikkel 22

Kõik assigneeringud kirjendatakse sihtotstarbelistena jagude ja peatükkide kaupa; peatükid jaotatakse omakorda artikliteks ja punktideks.

Artikkel 23

1.   Haldusdirektor võib piiranguteta sooritada ümberpaigutusi ühest peatükist teise ning ühest artiklist teise ning ühest pealkirjast teise maksimaalselt kuni 10 % ulatuses finantsaasta assigneeringutest vastaval ümberpaigutataval real.

2.   Ülaltoodud punktis 1 toodud piirangut ületava koguse puhul on haldusdirektoril õigus esitada ettepanek assigneeringute ülekandmise kolleegiumile ühest pealkirjast teise. Kolleegiumil on õigus selliseid ümberpaigutamisi vastustada kolme nädala vältel. Selle ajaperioodi möödumisel loetakse ümberpaigutamine heakskiidetuks.

3.   Ettepanekutele assigneeringute ümberpaigutamiseks ja lõigetes 1 ja 2 sätestatud ettepanekutele assigneeringute ümberpaigutamiseks lisatakse asjakohased ja üksikasjalikud tõendavad dokumendid, milles on kirjeldatud assigneeringute kasutamist ja esitatud vajalike assigneeringute eelarvestused eelarveaasta lõpuni nende eelarvejagude kohta, kuhu assigneeringud kirjendatakse, ja nende jagude kohta, mille arvelt need võetakse.

4.   Haldusdirektor informeerib kolleegiumit esimesel võimalusel kõikidest sooritatud ümberpaigutamistest. Ühtlasi informeerib ta eelarvepädevat institutsiooni kõikidest punkti 2 alusel tehtud ümberpaigutamistest.

Artikkel 24

1.   Assigneeringuid võib ümber paigutada ainult sellistele eelarveridadele, mis sisaldavad heakskiidetud assigneeringuid või on varustatud märkega „pro memoria” (p.m.).

2.   Sihtotstarbelisele tulule vastavaid assigneeringuid võib ümber paigutada üksnes juhul, kui neid kasutatakse sellele tulule määratud otstarbel.

PEATÜKK 7

Usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõte

Artikkel 25

1.   Eelarveassigneeringuid kasutatakse usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtte ehk siis säästlikkuse, tõhususe ja mõjususe põhimõtte kohaselt.

2.   Säästlikkus tähendab, et vahendid, mida Eurojust oma tegevuses kasutab, tehakse kättesaadavaks õigel ajal ja et nende kogus ning laad on sobivad ja nende hind võimalikult väike.

Tõhususe põhimõte tähendab parimat võimalikku suhet kasutatud vahendite ja saavutatud tulemuste vahel.

Mõjususe põhimõte tähendab seatud eesmärkide ja kavandatud tulemuste saavutamist.

3.   Kõikidele eelarvega hõlmatud tegevusvaldkondadele seatakse täpsed, mõõdetavad, saavutatavad, asjakohased ja ajaliselt piiritletud eesmärgid. Nende eesmärkide saavutamist jälgitakse tegevuskohaste tulemusnäitajate abil ja haldusdirektor esitab kolleegiumile vastava teabe. See teave esitatakse igal aastal ning hiljemalt dokumentides, mis lisatakse esialgsele eelarveprojektile.

4.   Et otsustamist tõhustada, korraldab Eurojust korrapäraselt programmide või meetmete eel- ja järelhindamisi. Selliseid hindamisi tehakse kõikide programmide ja meetmete puhul, millega kaasnevad märkimisväärsed kulud, ja hindamistulemused saadetakse kolleegiumile.

5.   Lõigetes 3 ja 4 sätestatud eesmärke ja meetmeid ei kohaldata kohtuasjadega seotud tegevuse suhtes.

Artikkel 25a

1.   Eelarvet täidetakse vastavuses efektiivse ja tõhusa sisekontrolliga.

2.   Eelarve täitmise eesmärgil loetakse sisekontrolliks protsessi, mis kohaldub kõikidele juhtimistasemetele ning mis on välja arendatud pakkumaks mõistlikku garantiid alljärgnevate eesmärkide saavutamiseks:

a)

tegevuse efektiivsus, tõhusus ja majanduslikkus;

b)

aruandluse usaldusväärsus;

c)

vara ja informatsiooni ohutu hoidmine;

d)

pettuste ja rikkumiste ennetamine ja avastamine;

e)

alustehingute seaduslikkuse ja regulaarsusega seotud riskide asjatundlik juhtimine arvestades programmide mitmeaastast iseloomu ja asjaomaste maksete laadi.

PEATÜKK 8

Läbipaistvuse põhimõte

Artikkel 26

1.   Eelarve koostatakse ja seda täidetakse ning raamatupidamisaruandlus toimub kooskõlas läbipaistvuse põhimõttega.

2.   Eelarve kokkuvõte ja paranduseelarved avaldatakse lõplikult vastuvõetud kujul Euroopa Liidu Teatajas kahe kuu jooksul alates nende vastuvõtmisest.

Kokkuvõte näitab ära viis peamist tulueelarverida, viis peamist kulueelarverida nii administratiiv- kui ka tegevuseelarves, üksuseplaanid ja lepinguliste töötajate hinnangulise arvu täisajaekvivalendina, mille kohta assigneeringud eelarvestatakse, ning riigi saadetud ja rahastatud eksperdid. Ühtlasi toob kokkuvõte ära arvulised näitajad eelmise aasta kohta.

3.   Kinnitatud eelarve, mis sisaldab üksuseplaane ja paranduseelarveid, lepinguliste töötajate hinnangulist arvu täisajaekvivalendina aja kohta, mil assigneeringud on eelarves ette nähtud, ning riigi saadetud ja rahastatud eksperte, edastatakse informatsiooniks eelarvepädevale institutsioonile, komitee kontrollikojale ning avalikustatakse Eurojusti veebisaidil nelja nädala jooksul alates kinnitamisest.

4.   Eurojust teeb oma veebisaidil kättesaadavaks informatsiooni oma eelarvest vahendite saajate, kaasa arvatud punktile 74b vastavate lepinguliste ekspertide, kohta. Avaldatud informatsioon on hõlpsalt leitav, läbipaistev ja terviklik. Nimetatud informatsiooni avaldamisel järgitakse hoolikalt konfidentsiaalsuse ja turvalisuse nõudeid ning eeskätt isikuandmete kaitsmise nõudeid vastavalt Eurojusti otsuse ja isikuandmete töötlemise ja kaitse protseduurireeglitele.

Kui informatsioon on avaldatud anonüümsetel alustel, esitab Eurojust reeglitele vastaval viisil vajaliku informatsiooni asjaomaste maksete saajate kohta, kui Euroopa Parlament seda nõuab.

III   JAOTIS

EELARVE KOOSTAMINE JA STRUKTUUR

PEATÜKK 1

Eelarve koostamine

Artikkel 27

1.   Eelarve koostatakse vastavalt Eurojusti moodustamise otsusele.

2.   Haldusdirektor koostab ja saadab kolleegiumile heakskiitmiseks igal aastal Eurojusti järgmise majandusaasta tulude ja kulude kalkulatsiooni projekti.

3.   Kolleegium saadab Komisjonile Haldusdirektori poolt esitatud kalkulatsiooni projekti alusel koostatud Eurojusti tulude ja kulude kalkulatsiooni projekti ning seda ennustust toetavad üldsuunised igal aastal 10. veebruariks. Kolleegium edastab Komisjonile projekti lõppvariandi hiljemalt 31. märtsiks.

4.   Eurojusti tulude ja kulude kalkulatsioon sisaldab:

a)

ametikohtade loetelu, milles sätestatakse eelarveassigneeringute piires lubatud alaliste ja ajutiste ametikohtade arv palgaastmete ja kategooriate kaupa;

b)

kui ametikohtade arv muutub, uute ametikohtade loomise taotluse põhjendust;

c)

sularahamaksete ja -laekumiste kvartalikalkulatsiooni.

d)

informatsiooni kõikide eelnevalt püstitatud eesmärkide saavutamise kohta erinevates tegevustes ning uusi näitajatega mõõdetud eesmärke.

Hindamistulemusi kõrvutatakse ja võrreldakse suurenemise või vähenemise potentsiaalse väärtusena Eurojusti N aasta eelarvega.

5.   Igal aastal saadab Eurojust hiljemalt 31. märtsiks komisjonile ja eelarvepädevale instantsile alljärgneva:

a)

tööprogrammi projekti;

b)

oma ajakohastatud mitmeaastase personalipoliitika plaani, mis on koostatud vastavalt komisjoni poolt saadetud juhistele;

c)

informatsiooni ametnike, ajutiste ja lepinguliste töötajate arvu kohta N-1 ja N aastal ning hinnangu N+1 aastaks vastavalt personalieeskirjades sätestatule;

d)

informatsiooni asukohaliikmesriigi poolt Eurojustile antud mitterahaliste toetuste kohta;

e)

täitumise ülevaate saldo hinnangu Artikli 81 mõistes aastaks N-1.

Komisjon saadab üldeelarve heakskiitmise protseduuri raames Eurojusti kalkulatsiooniaruande eelarvepädevale instantsile, tehes ettepaneku Eurojustile makstava toetuse summa osas ning nimetades töötajate arvu, mida peab Eurojustile vajalikuks. Komisjon esitab Eurojusti kalkulatsiooniprojekti ja lepinguliste töötajate arvu täisajaliste ekvivalentidena vastavalt assigneeringutele.

6.   Eelarvepädevad institutsioonid kinnitavad Eurojusti ametikohtade loetelu ning kõik selle muudatused vastavalt artikli 32 lõikele 1. Ametikohtade loetelu avaldatakse Jaotise III Lisas – Komisjon – üldeelarve.

7.   Eelarve ja ametikohtade loetelu võetakse vastu kolleegiumi poolt. Eelarve ja ametikohtade loetelu hakkab kehtima pärast üldeelarve lõplikku vastuvõtmist, mis sätestab toetuse suuruse ja ametikohtade loetelu, ning vajadusel korrigeeritakse nii eelarvet kui ka ametikohtade loetelu vastavalt.

Artikkel 28

Eelarve, sealhulgas ametikohtade loetelu muutmiseks võetakse vastu paranduseelarve, kasutades sama protseduuri kui esialgse eelarve puhul vastavalt Eurojusti moodustamise otsuse ja artikli 27 sätetele.

PEATÜKK 2

Eelarve struktuur ja esitusviis

Artikkel 29

Eelarve koosneb tulude kalkulatsioonist ja kulude kalkulatsioonist.

Artikkel 30

Kui Eurojusti tegevuse iseloom seda nõuab, tuleb kulude kalkulatsioon esitada nomenklatuuri alusel kasutusotstarbe järgi liigitatuna. Selle nomenklatuuri määrab kindlaks Eurojust, kusjuures selgelt eristatakse halduskulude ja tegevuskuludega seotud assigneeringuid.

Artikkel 31

Eelarves esitatakse:

1)

tulude kalkulatsioonis:

a)

Eurojusti kavandatud tulud kõnealusel eelarveaastal;

b)

eelmise eelarveaasta kavandatud tulud ja eelarveaasta N–2 tulud;

c)

asjakohased märkused iga tulude rea kohta;

2)

kulude kalkulatsioonis:

a)

kõnealuse eelarveaasta kulukohustuste ja maksete assigneeringud;

b)

eelmise eelarveaasta kulukohustused ja maksete assigneeringud ning aastal N–2 võetud kulukohustused ja makstud kulud;

c)

kokkuvõte nende järgmistel eelarveaastatel tehtavate maksete ajakavadest, mis tuleb teha varasematel eelarveaastatel võetud eelarveliste kulukohustuste täitmiseks;

d)

asjakohased selgitused iga alajaotise kohta.

Artikkel 32

1.   Artiklis 27 nimetatud ametikohtade loetelus näidatakse eelarveaastaks lubatud ametikohtade kõrval eelmiseks aastaks lubatud ametikohtade arv ning tegelikult täidetud ametikohtade arv.

See on Eurojustile absoluutseks piirmääraks, mida ametisse nimetamisel ei tohi ületada.

Kui aga palgaastmed AD 16, AD 15, AD 14 ja AD 13 välja arvata, võib Eurojust siiski muuta ametikohtade loetelu kuni 10 % ulatuses lubatud ametikohtade arvust, kui täidetud on kaks tingimust:

a)

see ei mõjuta tervele eelarveaastale vastavate personaliassigneeringute mahtu;

b)

ametikohtade loeteluga lubatud ametikohtade koguarvu ei ületata.

2.   Erandina lõike 1 teisest lõigust võib osalise tööajaga ametikohad, mis ametisse nimetav asutus on heaks kiitnud personalieeskirjade kohaselt, asendada muude ametikohtadega. Kui töötaja soovib volituste tühistamist ennetähtaegselt, võtab Eurojust tarvitusele vastavad meetmed lõike 1 punktis b nimetatud määrade täitmiseks esimesel võimalusel.

IV   JAOTIS

EELARVE TÄITMINE

PEATÜKK 1

Üldsätted

Artikkel 33

Eelarvevahendite käsutaja ülesandeid täidab haldusdirektor. Ta täidab eelarvet nii tulude kui ka kulude osas Eurojusti finantseeskirjade kohaselt, omal vastutusel ja heakskiidetud assigneeringute piires. Eurojust osaleb Euroopa Pettusevastase Võitluse Ameti pettuseid ennetavas tegevuses, piiramata sealjuures eelarvevahendite käsutaja vastutust pettuse ja rikkumiste ennetamisel ja avastamisel. Nimetatud tegevused ei mõjuta Eurojusti tööd vastavalt Eurojusti otsusele ning ei too endaga kaasa OLAFi õigust ligi pääseda või sellele edastada mis tahes juhtumitega seotud dokumente.

Artikkel 34

1.   Haldusdirektor võib oma eelarve täitmisega seotud volitusi delegeerida Eurojusti töötajatele, kelle suhtes kehtivad vastavalt Eurojusti finantseeskirjades sätestatud tingimustele personalieeskirjad. Volitatud esindajad võivad tegutseda ainult oma otseste volituste piires.

2.   Volitatud isik võib saadud volitusi edasi delegeerida vastavalt Eurojusti finantsrakenduseeskirjadele. Igaks edasidelegeerimiseks on tarvis haldusdirektori selgesõnalist nõusolekut.

Artikkel 35

1.   Kõikidel käesoleva jaotise 2. peatükis sätestatud finantsjuhtimises osalejatel ja kõigil teistel asjakohastel isikutel on keelatud võtta eelarve täitmise, haldamise, auditeerimise ja kontrollimisega seotud meetmeid, mille tagajärjel võivad nende oma huvid sattuda vastuollu Eurojusti huvidega. Sellise vastuolu tekkimisel peab asjaomane isik hoiduma sellistest meetmetest ja suunama asja pädevale asutusele.

2.   Huvide vastuolu on siis, kui eelarve täitmises osaleja või siseaudiitori ülesannete erapooletut täitmist, millele on viidatud lõikes 1, ohustavad perekonna, tunnete, poliitiliste või rahvuslike sidemete või majanduslike huvidega seotud või muud põhjused, mis tulenevad ühistest huvidest abisaajaga.

3.   Lõikes 1 nimetatud pädev asutus on asjaomase töötaja vahetu ülemus. Kui asjaomaseks töötajaks on haldusdirektor, on pädev asutus kolleegium.

Artikkel 36

1.   Haldusdirektor täidab eelarvet tema võimupiiridesse kuuluvates üksustes.

2.   Tehnilise kompetentsusega seotud ülesanded ning haldus-, ettevalmistus- või lisatoimingud, mis ei hõlma avaliku võimu teostamist ega diskretsiooniõiguse kasutamist, võib lepinguga anda välistele erasektori isikutele või asutustele, kui see osutub möödapääsmatuks.

PEATÜKK 2

Finantsjuhtimises osalejad

1. jagu –   Ülesannete lahususe põhimõte

Artikkel 37

Eelarvevahendite käsutaja ja peaarvepidaja ülesanded on lahutatud ja neid ei või omavahel ühendada.

2. jagu –   Eelarvevahendite käsutaja

Artikkel 38

1.   Eelarvevahendite käsutaja vastutab tulude ja kulude usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtete kohase haldamise ning seaduslikkuse ja korrakohasuse tagamise eest.

2.   Kulude tegemisel võtab eelarvevahendite käsutaja eelarvelisi ja juriidilisi kulukohustusi, tõendab kulusid ja kinnitab makseid ning valmistab ette assigneeringute kasutamist.

3.   Tulude haldamine hõlmab saadaolevate summade eelarvestuste koostamist, nõuete kindlaksmääramist ja sissenõudekorralduste väljastamist. See võib hõlmata ka kindlaksmääratud nõuetest loobumist.

4.   Eelarvevahendite käsutaja kehtestab vastavalt Eurojusti finantsrakenduseeskirjadele miinimumstandardid. Need miinimumstandardid koostatakse komisjoni poolt oma talituste jaoks kehtestatud samaväärsetele standardite alusel ning võttes asjakohaselt arvesse juhtimiskeskkonna ja rahastatavate meetmete laadiga seotud ohte, organisatsioonilise struktuuri ja oma ülesannete täitmiseks sobiliku haldus- ja sisekontrolli süsteemi ning -protseduure, sealhulgas vajaduse korral järelkontrollimist.

Eelarvevahendite käsutaja määrab kindlaks oma talituste teavitamis- ja nõustamisfunktsiooni, mille eesmärk on aidata tal juhtida oma tegevusega seotud riske.

5.   Enne toimingu heakskiitmist kontrollivad selle teostus- ja finantsaspekte töötajad, kes ei ole toimingu algatanud isikud. Toimingu algatamine ning selle eel- ja järelkontrollimine on eraldiseisvad ülesanded.

6.   Eelarvevahendite käsutaja säilitab tehtud toimingutega seotud tõendavaid dokumente viis aastat pärast eelarve täitmise otsuse heakskiitmise kuupäeva. Tõendavates dokumentides sisalduvad isikuandmed kustutatakse võimaluse korral juhul, kui need andmed ei ole vajalikud eelarve täitmise, kontrollimise ja auditeerimise eesmärkidel. Andmekaitse täpsed juhised vastavalt Eurojust otsuse ja isikuandmete Eurojustis töötlemise ja kaitsemise protseduurireeglites sätestatule on igal ajal kehtivad.

Artikkel 39

1.   Artikli 38 lõikes 5 nimetatud toimingu algatamine hõlmab kõiki tegevusi, millega artiklites 33 ja 34 nimetatud vastutavad eelarvevahendite käsutajad valmistavad ette eelarve täitmise toimingut.

2.   Artikli 38 lõikes 5 nimetatud toimingu eelkontroll hõlmab kõiki vastutava eelarvevahendite käsutaja poolt ette nähtud eelkontrolle, mille eesmärk on kontrollida tegevusega seonduvaid ja finantsaspekte.

3.   Iga toimingu puhul tehakse vähemalt üks eelkontroll. Kontrolli eesmärk on teha kindlaks, et:

a)

kulu on nõuetekohane ja kooskõlas asjakohaste sätetega;

b)

kohaldatud on artiklis 25 nimetatud usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtet.

Eelkontrollimise eesmärgil võib kindlat operatsiooni määrav eelarvevahendite käsutaja tunnistada mitmete ühesuguste üksikmaksete seeriaid, mis on seotud tavapäraste kuludega palkade ja pensionite maksmise, missioonikulude tagastamiste ja meditsiiniliste väljaminekutega.

Teises alapunktis nimetatud juhul sooritab eelarvevahendite käsutaja vastavalt omapoolsele riskianalüüsile asjakohase järelkontrolli kooskõlas lõikega 4.

4.   Dokumentide järelkontrolli ja vajaduse korral kohapealsete kontrollide eesmärk on veenduda, et eelarvest rahastatavad toimingud on tehtud nõuetekohaselt ning eelkõige, et lõikes 3 viidatud nõudeid on järgitud. Kontrollimine võib toimuda pisteliselt, lähtudes riskianalüüsist.

5.   Lõigetes 2 ja 4 nimetatud kontrollimiste eest vastutavad ametiisikud või muud töötajad ei tohi olla isikud, kes täidavad lõikes 1 viidatud ülesandeid, ega nende alluvad.

6.   Kõikidel finantstoimingute kontrollimise eest vastutavatel töötajatel peavad olema vajalikud kutseoskused. Nad peavad järgima konkreetseid kutsestandardeid, mille on vastu võtnud Eurojust ning mis põhinevad komisjoni poolt oma talituste jaoks kehtestatud standarditel.

Artikkel 40

1.   Eelarvevahendite käsutaja esitab kolleegiumile iga-aastase tegevusaruande vormis aruande oma ülesannete täitmise kohta koos finants- ja juhtimisalase informatsiooniga, mis tõendab, et aruandes sisalduv informatsioon on esitatud tõeselt ja õiglaselt, kui tulude ja kulude määratlusvaldkonnaga seotud mis tahes klauslites pole ette nähtud teisiti.

Selles iga-aastases tegevusaruandes võrreldakse tema tegevuse tulemusi kohtuasjadega mitte seotud tegevusele seatud eesmärkidega, osutatakse selle tegevusega seotud riskidele ning kirjeldatakse käsutusse antud vahendite kasutamist ja sisemise kontrollsüsteemi kasutegurit ja tõhusust. Artiklis 71 sätestatud siseaudiitor tutvub aastaaruande ja muude esitatud andmetega.

2.   Hiljemalt iga aasta 15. juuniks saadab kolleegium eelarvepädevatele institutsioonidele ja kontrollikojale eelarvevahendite käsutaja eelmise eelarveaasta tegevusaruande analüüsi ning hinnangu selle kohta. Analüüs ja hinnang lisatakse Eurojusti aastaaruandesse vastavalt Eurojusti asutamisakti sätetele.

Artikkel 41

Kui finantsjuhtimises ja tehingute kontrollimises osalev töötaja leiab, et otsus, mille täitmist või millega nõustumist tema juht temalt nõuab, on eeskirjavastane või vastuolus usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtete või kutse-eeskirjadega, mida ta peab täitma, teatab ta sellest kirjalikult haldusdirektorile ja kui viimane ei võta mõistliku aja jooksul meetmeid, artikli 47 lõikes 4 osutatud toimkonnale ja kolleegiumile. Õigusvastase tegevuse, pettuse või korruptsiooni korral, mis võib kahjustada ühenduse huve, teatab ta sellest kohaldatava õigusega määratud võimu- ja muudele organitele.

Artikkel 42

Kui eelarve täitmisega seotud volitusi volitatakse või volitatakse edasi vastavalt artiklile 34, kohaldatakse eelarvevahendeid volituse või edasivolituse alusel käsutajate suhtes artikli 38 lõikeid 1, 2 ja 3 mutatis mutandis.

3. jagu –   Peaarvepidaja

Artikkel 43

1.   Kolleegium nimetab vastavalt personalieeskirjadele ametisse peaarvepidaja, kes on oma ülesannete täitmises funktsionaalselt iseseisev. Peaarvepidaja kohustusteks Eurojustis on:

a)

maksete nõuetekohane sooritamine, tulude kogumine ja kinnitatud saadaolevate summade sissenõudmine;

b)

raamatupidamisaruannete koostamine ja esitamine VII jaotise kohaselt;

c)

raamatupidamisarvestus VII jaotise kohaselt;

d)

VII jaotise kohane raamatupidamiseeskirjade ja -meetodite ning kontoplaani rakendamine vastavalt komisjoni peaarvepidaja poolt vastuvõetud sätetele;

e)

raamatupidamisarvestuse süsteemide kehtestamine ja heakskiitmine ning vajaduse korral selliste eelarvevahendite käsutaja sisseseatud süsteemide kehtestamine, mis on mõeldud raamatupidamisandmete koostamiseks või põhjendamiseks; peaarvepidajal on õigus kontrollida tõendamise kriteeriume;

f)

sularahahaldus.

2.   Peaarvepidaja hangib eelarvevahendite käsutajalt kogu vajaliku teabe, mida on vaja Eurojusti varasid ja eelarve täitmist tõeselt kajastavate raamatupidamisaruannete koostamiseks, kusjuures eelarvevahendite käsutaja tagab selle teabe usaldusväärsuse.

2a.   Peaarvepidaja allkirjastab raamatupidamisarvestuse enne selle kinnitamist Haldusdirektori poolt kinnitades sellega, et on põhjendatult kindel, et raamatupidamisarvestus kajastab Eurojusti tõest ja õiglast finantssituatsiooni.

Selleks veendub peaarvepidaja, et raamatupidamisarvestus on koostatud vastavalt raamatupidamisreeglitele, meetoditele ja loodud raamatupidamissüsteemidele ning kõik tulud ja kulud on sisestatud.

Eelarvevahendite käsutaja edastab peaarvepidajale kogu tema tööülesannete täitmiseks vajaliku informatsiooni.

Vajadusel teeb peaarvepidaja reservatsioone, selgitades täpselt kõnealuste reservatsioonide iseloomu ja ulatust. Eelarvevahendite käsutaja jääb täielikult vastutavaks tema hallatavate vahendite nõuetekohase kasutamise ning tema kontrolli all olevate kulude seaduslikkuse ja korrapärasuse eest.

2b.   Peaarvepidajal on õigus kontrollida saadud informatsiooni ning teostada mis tahes edasisi kontrolle, mida ta peab raamatupidamisaruannete allkirjastamiseks vajalikuks.

Vajadusel teeb peaarvepidaja reservatsioone, selgitades täpselt kõnealuste reservatsioonide iseloomu ja ulatust.

2c.   Eurojusti peaarvepidaja allkirjastab oma raamatupidamise aastaaruande ja saadab selle komisjoni peaarvepidajale.

3.   Vastavalt käesoleva artikli lõikele 4 ja artiklile 44 on ainult peaarvepidajal õigus hallata rahalisi vahendeid ja raha ekvivalente. Ta vastutab nende säilimise eest.

4.   Peaarvepidaja võib oma ülesannete täitmisel delegeerida teatavad ülesanded alluvatele, kelle suhtes kohaldatakse personalieeskirju, kui see on tema ülesannete täitmiseks hädavajalik. Peaarvepidaja teavitab eelarvevahendite käsutajat ette, kui see on kavakohane teguviis.

5.   Volikirjas täpsustatakse volitatutele usaldatud ülesanded ning nende õigused ja kohustused.

4. jagu –   Avansikontode haldaja

Artikkel 44

Kui see on hädavajalik väikeste summade maksmiseks ja artiklis 5 nimetatud muude tulude kogumiseks, võib sisse seada avansikontod, mida varustab vahenditega peaarvepidaja ja mille eest vastutavad tema poolt määratud avansikontode haldajad.

Ükski kuluartikli või tulu maksimumsumma, mida avansikonto haldaja võib kolmandatele isikutele maksta, ei tohi ületada teatavat summat, mis määratakse Eurojusti finantsrakenduseeskirja iga kuluartikli või tulu osas.

Väljamaksed avansikontolt võib sooritada krediitkorraldusega pangaülekandena, kaasa arvatud Artiklis 66 (1a) nimetatud otsearveldussüsteemi abil, tšeki või muu maksemeetodiga vastavalt peaarvepidaja poolt kehtestatud juhenditele.

PEATÜKK 3

Finantsjuhtimises osalejate vastutus

1. jagu –   Üldeeskirjad

Artikkel 45

1.   Ilma et see piiraks distsiplinaarmeetmete võtmist, võib volitatud ja edasivolitatud eelarvevahendite käsutajad ametisse nimetanud asutus nende volitamise või edasivolitamise ajutiselt või lõplikult tühistada.

Eelarvevahendite käsutaja võib edasivolitamiseks antud nõusoleku igal ajal tagasi võtta.

2.   Ilma et see piiraks distsiplinaarmeetmete võtmist, võib kolleegium igal ajal ajutiselt või lõplikult peatada peaarvepidaja ametivolitused.

Kolleegium määrab ajutise peaarvepidaja.

3.   Ilma et see piiraks distsiplinaarmeetmete võtmist, võib peaarvepidaja igal ajal ajutiselt või lõplikult peatada avansikonto haldajate ametivolitused.

Artikkel 46

1.   Käesoleva peatüki sätted ei piira kriminaalvastutust, mida võidakse eelarvevahendite käsutaja ning artiklis 45 osutatud isikute suhtes kohaldada asjakohaste siseriiklike õigusnormide ja kehtivate sätete alusel, mis käsitlevad ühenduste finantshuvide kaitset ja võitlust korruptsiooni vastu ühenduste ametnike või liikmesriikide ametnike seas.

2.   Ilma et see piiraks artiklite 47, 48 ja 49 kohaldamist, võib eelarvevahendite käsutaja, peaarvepidaja ja avansikontode haldaja suhtes rakendada distsiplinaarmeetmeid ja rahalist vastutust, nagu on sätestatud personalieeskirjades. Ühenduse huve kahjustada võiva õigusvastase tegevuse, pettuse või korruptsiooni korral suunatakse küsimus kohaldatava õigusega määratud võimu- ja muule organile.

2. jagu –   Volitatud ja edasivolitatud eelarvevahendite käsutajate suhtes kohaldatavad sätted

Artikkel 47

1.   Eelarvevahendite käsutajalt võib nõuda personalieeskirjadega ette nähtud hüvitamist.

1a.   Hüvitise maksmise kohustus kehtib eriti allolevatel juhtudel:

a)

eelarvevahendite käsutaja on tahtlikult või omapoolse jämeda ettevaatamatuse tõttu määranud kindlaks sissenõutavaid summasid või väljastanud sissenõudekorraldusi, võtnud kulukohustusi või allkirjastanud maksekorraldusi käesolevat finantsmäärust ja Eurojusti finantsrakenduseeskirju eirates;

b)

eelarvevahendite käsutaja on tahtlikult või omapoolse jämeda ettevaatamatuse tõttu jätnud koostamata nõuet tõendava dokumendi, ei ole väljastanud sissenõudekorraldust või väljastab selle hilinemisega või hilineb maksekorralduse väljastamisega, mille tagajärjel tekib Eurojustil tsiviilvastutus kolmandate osapoolte ees.

2.   Kui volitatud või edasivolitatud eelarvevahendite käsutaja leiab, et otsus, mille elluviimine on tema ülesanne, on eeskirjavastane või vastuolus usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtetega, teatab ta sellest volitajale kirjalikult. Kui volitaja annab volitatud või edasivolitatud eelarvevahendite käsutajale põhjendatud ja kirjalikud juhised kõnealune otsus täita, peab viimane selle täitma ning teda ei saa vastutusele võtta.

3.   Volitamise korral vastutab eelarvevahendite käsutaja sisseseatud haldus- ja sisemiste kontrollsüsteemide toimimise ja tõhususe ning volitatud eelarvevahendite käsutaja valimise eest ka edaspidi.

4.   Komisjoni poolt vastavalt üldise finantsmääruse artiklile 66 lõige 4 loodud finantsrikkumiste tuvastamiseks loodud spetsiaalne toimkond omab Eurojusti suhtes samu õigusi kui komisjoni osakondade suhtes, kui kolleegium ei otsusta luua funktsionaalselt sõltumatut toimkonda või osaleda mitmete ühenduse asutuste poolt loodud ühistoimkonnas. Eurojusti poolt esitatud juhtudel kuulub komisjoni poolt finantsrikkumiste tuvastamiseks loodud spetsiaalsesse toimkonda üks ühenduse teise asutuse liige.

Selle toimkonna arvamuse põhjal otsustab haldusdirektor, kas algatada distsiplinaarmenetlus või hüvitise nõudmise menetlus. Kui toimkond tuvastab süsteemseid probleeme, saadab ta aruande koos soovitustega eelarvevahendite käsutajale ja komisjoni siseaudiitorile. Kui arvamuses peetakse võimalikuks süüdlaseks haldusdirektorit, saadab toimkond aruande kolleegiumile ja komisjoni siseaudiitorile. Haldusdirektor viitab anonüümses vormis toimkonna arvamusele oma aasta tegevusaruande kohta ning näitab ära tarvitusele võetud järelmeetmed.

5.   Töötajalt võib nõuda, et ta hüvitaks tervikuna või osaliselt kahju, mida on Eurojustile tekitanud tema raske eksimus oma kohustuste täitmisel või seoses nende täitmisega vastavalt personalieeskirjadele.

Pärast personalieeskirjadega distsiplinaarküsimuste puhuks ette nähtud formaalsuste täitmist teeb ametisse nimetav asutus või ametiisik põhjendatud otsuse.

3. jagu –   Peaarvepidajate ja avansikontode haldajate suhtes kohaldatavad sätted

Artikkel 48

Peaarvepidaja suhtes on võimalik kohaldada distsiplinaarvastutust ja ta peab hüvitama kahju vastavalt personalieeskirjades sätestatule, eelkõige juhul kui:

a)

ta kaotab või kahjustab tema valduses olevaid rahalisi vahendeid, vara ja dokumente või ettevaatamatusest põhjustab nende kadumise või kahjustumise;

b)

ta muudab pangakontosid või postižiirokontosid, teavitamata sellest eelnevalt eelarvevahendite käsutajat;

c)

tema sissenõutavad või makstavad summad ei ole kooskõlas vastavate sissenõude- või maksekorraldustega;

d)

ta ei nõua sisse saadaolevat tulu.

Artikkel 49

Avansikontode haldaja suhtes on võimalik kohaldada distsiplinaarvastutust ja ta peab hüvitama kahju vastavalt personalieeskirjades sätestatule, eelkõige juhul kui:

a)

ta kaotab või kahjustab tema valduses olevaid rahalisi vahendeid, vara ja dokumente või ettevaatamatusest põhjustab nende kadumise või kahjustumise;

b)

ta ei suuda esitada nõuetekohaseid tõendavaid dokumente enda tehtud maksete kohta;

c)

ta teeb makseid isikutele, kellel ei ole õigust neid saada;

d)

ta ei nõua sisse saadaolevat tulu.

PEATÜKK 4

Tulutoimingud

1. jagu –   Üldsätted

Artikkel 50

Eurojust esitab komisjonile artikli 15 lõikes 5 sätestatud maksetaotlused kogu ühenduse toetuse või selle osa kohta vastavalt komisjoniga kokku lepitud tingimustele ja ajavahemikele.

Artikkel 51

Komisjoni poolt Eurojustile toetusena makstavatelt summadelt koguneb intress üldeelarvesse.

2. jagu –   Saadaolevate summade eelarvestus

Artikkel 52

Vastutav eelarvevahendite käsutaja koostab saadaolevate summade eelarvestuse kõikide meetmete või olukordade kohta, millest võib tuleneda Eurojustile võlgnetav summa või mis võivad seda summat muuta.

3. jagu –   Saadaolevate summade kindlaksmääramine

Artikkel 53

1.   Saadaoleva summa kindlaksmääramine on toiming, millega eelarvevahendite käsutaja või volitatud eelarvevahendite käsutaja:

a)

kontrollib võla olemasolu;

b)

määrab kindlaks võla olemasolu ja suuruse või kontrollib seda;

c)

kontrollib võla maksmisele kuulumise tingimusi.

2.   Iga saadaolev summa, mis on kindlalt tuvastatud, kindlasummaline ning kuulub tasumisele, märgitakse sissenõudekorraldusse, mis edastatakse peaarvepidajale koos võlgnikule saadetava võlateatisega. Mõlemad nimetatud dokumendid koostab ja saadab välja vastutav eelarvevahendite käsutaja.

3.   Eurojusti poolt sõlmitud lepingud ja toetuskokkulepped sätestavad, et võlateatises toodud tähtajaks tasumata mis tahes võlgadele kohaldatakse viivist vastavalt üldise finantsmääruse rakenduseeskirjadele. Situatsioonid, mille kohaselt on Eurojust kohustatud maksma intressi hilinenud maksetelt, kaasa arvatud viivised, sätestatakse selgelt lepingutes ja toetuskokkulepetes.

4.   Nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel võib teatavate tavapäraste tuluartiklite kohta teha esialgse kirje.

Esialgne kirje hõlmab mitmete üksikute summade sissenõudmist, mida seega ei ole tarvis eraldi kirjendada.

Enne eelarveaasta lõppu muudab eelarvevahendite käsutaja esialgseid kirjeid, et tagada nende vastavus tegelikult kirjendatud saadaolevatele summadele.

4. jagu –   Sissenõudmise kinnitamine

Artikkel 54

Sissenõudmise kinnitamine on toiming, millega vastutav eelarvevahendite käsutaja annab peaarvepidajale sissenõudekorralduse väljastamise teel käsu nõuda sisse saadaolev summa, mille ta on kindlaks määranud.

5. jagu –   Sissenõudmine

Artikkel 55

1.   Valesti makstud summad nõutakse tagasi.

2.   Peaarvepidaja täidab sissenõudekorraldusi, mis käsitlevad eelarvevahendite käsutaja või vastutava eelarvevahendite käsutaja nõuetekohaselt kindlaksmääratud saadaolevaid summasid. Ta hoolitseb selle eest, et Eurojust saab oma tulu ja tema õigused on kaitstud.

3.   Kui vastutav eelarvevahendite käsutaja kavatseb loobuda või osaliselt loobuda kindlaksmääratud saadaoleva summa sissenõudmisest, tagab ta loobumise nõuetekohasuse ja kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimise ja proportsionaalsuse põhimõttega.

Loobumise aluseks on eelarvevahendite käsutaja poolt tehtud põhjendatud otsus. Eelarvevahendite käsutaja võib sellise otsuse vastuvõtmise edasi delegeerida vaid summade puhul, mis on väiksemad kui 5 000 eurot.

Loobumisotsuses märgitakse, milliseid meetmeid on sissenõudmiseks võetud, ning otsuse aluseks olevad õiguslikud ja faktilised asjaolud.

4.   Vastutav eelarvevahendite käsutaja annulleerib kindlaksmääratud saadaoleva summa, kui õiguslikes või faktilistes asjaoludes leitakse viga, mis näitab, et summa ei olnud kindlaks määratud õigesti. Annulleerimise aluseks on vastutava eelarvevahendite käsutaja otsus, mis peab olema nõuetekohaselt põhjendatud.

5.   Vastutav eelarvevahendite käsutaja suurendab või vähendab kindlaksmääratud võlgnevuse summat, kui avastatakse võlasumma muutmist nõudev faktiviga, tingimusel, et parandusega ei kaasne Eurojusti kindlaksmääratud nõudeõiguse kadumine. Muudatuse aluseks on vastutava eelarvevahendite käsutaja otsus, mis peab olema nõuetekohaselt põhjendatud.

Artikkel 56

1.   Saadaoleva summa tegelikul kättesaamisel teeb peaarvepidaja arvestuskande ning teavitab vastutavat eelarvevahendite käsutajat.

2.   Kõigi peaarvepidajale tehtud sularahamaksete kohta väljastatakse kviitung.

Artikkel 57

1.   Kui ettenähtud tähtajaks ei ole sissenõudekorraldust täidetud, teavitab peaarvepidaja vastutavat eelarvevahendite käsutajat ning algatab viivitamata sissenõude täitmise kõikide seaduses ette nähtud vahenditega, sealhulgas tasaarvestuse või kui see ei ole võimalik, sundtäitmise kaudu.

2.   Summade sissenõudmisel tasaarvestab peaarvepidaja Eurojusti nõuded võlgnikele samaväärsete nõuetega, mis viimastel on Eurojusti suhtes ja mis on kindlad, kindlasummalised ja kuuluvad maksmisele, tingimusel, et tasaarvestamine on õiguspärane.

Artikkel 58

Peaarvepidaja võib koostöös vastutava eelarvevahendite käsutajaga anda maksmiseks lisaaega üksnes võlgniku nõuetekohaselt põhjendatud kirjaliku taotluse alusel, kui täidetud on kaks järgmist tingimust:

a)

võlgnik kohustub maksma üldise finantsmääruse rakenduseeskirjades sätestatud määra alusel intressi kogu lisaaja eest, alates võlateatises määratud maksetähtpäevast;

b)

Eurojusti õiguste tagamiseks annab võlgnik finantstagatise, mis hõlmab nii põhisummat kui ka intressi.

Artikkel 58a

Peaarvepidaja haldab makstavate summade nimekirja, milles Eurojusti makse saamise õigused on grupeeritud vastavalt sissenõudeteatiste väljastuskuupäevadele. Samuti viitab ta otsusele loobuda, osaliselt või täielikult, kinnitatud saadaolevatest summadest. Nimekiri lisatakse Eurojusti eelarve- ja finantsjuhtimise aruandele.

Eurojust koostab nimekirja saadaolevatest summadest, märkides ära võlgnike nimed ja võlasumma, kui võlgnikul lasub kohustus tasuda makse(d) vastavalt jõustunud kohtuotsusele ning mispuhul ei ole väljamõistetud summa tervikuna või märkimisväärses suuruses aasta jooksul pärast kohtuotsuse väljakuulutamist laekunud. Ülaltoodud nimekiri kuulub andmekaitset puudutavaid seadusi arvestades avalikustamisele.

Artikkel 58b

Eurojusti nõuetele kolmandate osapoolte vastu ja kolmandate osapoolte nõuetele Eurojusti vastu kohaldatakse viie aasta pikkust aegumistähtaega, mis sätestatakse Eurojusti poolt sõlmitud lepingutes ja toetuskokkulepetes.

6. jagu –   Tasude ja lõivude suhtes kohaldatavad erisätted

Artikkel 59

Kui Eurojust kogub artikli 5 punktis a nimetatud tasusid ja lõive, koostatakse iga eelarveaasta alguses nende tasude ja lõivude laekumise esialgne prognoos.

Kui tasud ja lõivud on täielikult ette nähtud seaduste või kolleegiumi otsustega, võib eelarvevahendite käsutaja mitte väljastada sissenõudekorraldusi ja koostada pärast saadaoleva summa kindlakstegemist kohe võlateatise. Sel juhul registreeritakse kõik Eurojusti nõudeõiguste detailid. Peaarvepidaja haldab kõikide võlateatiste registrit ja esitab võlateatise arvu ja kogusumma Eurojusti eelarve- ja finantsjuhtimise aruannete koostamiseks.

Kui Eurojust kasutab eraldiseisvat arveprogrammi, sisestab peaarvepidaja regulaarselt, kuid mitte vähem kui igakuiselt, arvele laekunud tasude ja lõivude akumuleeritud summa nimetatud süsteemi.

Üldreeglina pakub Eurojust talle usaldatud ülesannete täitmiseks teenuseid alles pärast vastavate tasude ja lõivude täismahus laekumist. Kui teenust on erandjuhul osutatud selle eest vastava makse või lõivu eelneva laekumiseta, kohaldatakse käesoleva peatüki punkte 3, 4 ja 5.

PEATÜKK 5

Kulutoimingud

Artikkel 60

1.   Iga kuluartikkel seotakse, kulu tõendatakse, kinnitatakse ja makstakse.

2.   Igale kulukohustuste võtmisele peab eelnema finantseerimisotsus. See ei kehti kohtuasjadega seotud töö kohta.

3.   Eurojusti tööprogramm on sellega hõlmatud tegevuste osas samaväärne finantseerimisotsusega, kui tegevused on selgelt määratletud ning nendega seotud kriteeriumid täpselt sõnastatud. Tööprogramm sisaldab üksikasjalikke eesmärke ja tegevuskohaseid tulemusnäitajaid.

4.   Halduskulude assigneeringud ei vaja eelnevat finantseerimisotsust.

1. jagu –   Kulukohustuste võtmine

Artikkel 61

1.   Eelarveliste kulukohustuste võtmine on toiming, millega seotakse juriidilise kohustuse täitmiseks hilisemateks makseteks vajalikud assigneeringud.

2.   Juriidilise kohustuse võtmine on toiming, mille abil vastutav eelarvevahendite käsutaja võtab kohustuse või kinnitab kohustust, millest tuleneb eelarve kulu.

3.   Eelarveline kulukohustus on individuaalne, kui abisaaja ja kulu suurus on teada.

4.   Eelarveline kulukohustus on üldine, kui vähemalt üks individuaalse kohustuse tunnustest on kindlaks määramata.

5.   Eelarveline kulukohustus on esialgne, kui see on mõeldud jooksvate halduskulude katmiseks ja kui summa või abisaajad ei ole lõplikult teada.

Esialgne eelarveline kulukohustus täidetakse ühe või mitme eraldiseisva juriidilise kohustuse võtmisega, millega tekib õigus hilisematele maksetele, või personalijuhtimisalaste kuludega seotud erandjuhtudel, otse maksetega.

Artikkel 62

1.   Iga meetme puhul, mis võib põhjustada eelarvest tehtava kulutuse, peab vastutav eelarvevahendite käsutaja esmalt võtma eelarvelise kulukohustuse enne juriidilise kohustuse võtmist kolmandate isikute suhtes.

2.   Koondeelarvelised kulukohustused katavad vastavate seaduslike individuaalsete kulukohustuste kogumaksumuse kuni N+1 aasta 31. detsembrini.

Individuaalsed juriidilised kohustused seoses individuaalsete või esialgsete eelarveliste kulukohustustega tuleb võtta N aasta 31. detsembriks.

Esimeses ja teises lõigus osutatud tähtaegade möödumisel tühistab vastutav eelarvevahendite käsutaja kasutamata jäänud osaga seotud eelarvelised kulukohustused.

3.   Juriidilistel kohustustel, mis on võetud seoses rohkem kui ühte eelarveaastat hõlmavate meetmetega, ja vastavatel eelarvelistel kulukohustustel on täitmise lõpptähtpäev, mis on kehtestatud kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttega, välja arvatud juhul, kui tegemist on personalikuludega.

Kõnealuste kulukohustuste osad, mida ei ole täidetud kuue kuu jooksul kõnealusest lõppkuupäevast, tühistatakse artikli 11 kohaselt.

Juriidilisele kulukohustusele vastava eelarvelise kulukohustuse summa, mille puhul ei ole sooritatud artikli 67 mõistes makseid kolme aasta jooksul juriidilise kohustuse sõlmimise kuupäevast alates, kuuluvad kohustusest vabastamisele.

Artikkel 63

Eelarvelise kulukohustuse võtmisel tagab vastutav eelarvevahendite käsutaja, et:

a)

kulu on kirjendatud õigesse eelarvepunkti;

b)

assigneeringud on kasutatavad;

c)

kulud on kooskõlas Eurojusti finantseeskirjadega;

d)

järgitakse usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtet.

2. jagu –   Kulude tõendamine

Artikkel 64

Kulude tõendamine on toiming, mille käigus vastutav eelarvevahendite käsutaja:

a)

kontrollib kreeditori nõudeõigust;

b)

kontrollib tingimusi, millele vastavalt nõue tuleb tasuda;

c)

määrab kindlaks võla olemasolu ja suuruse või kontrollib seda;

Artikkel 65

1.   Kõigi kulude tõendamise aluseks on tõendavad dokumendid, mis kinnitavad kreeditori nõudeõigust lähtuvalt tegelikult osutatud teenuste, tarnitud kaupade või tehtud tööde aruandest või muudest makset põhjendavatest dokumentidest.

2.   Tõendamisotsus vormistatakse tähiku „maksmiseks kinnitatud” allkirjastamisega vastutava eelarvevahendite käsutaja poolt.

3.   Mitteelektroonilise süsteemi puhul tehakse „maksmiseks kinnitatud” märge templiga, mis sisaldab vastutava eelarvevahendite käsutaja allkirja. Elektroonilise süsteemi puhul tehakse „maksmiseks kinnitatud” märge vastutava eelarvevahendite käsutaja isikliku salasõna abil.

3. jagu –   Kulude kinnitamine

Artikkel 66

1.   Kulude kinnitamine on toiming, mille käigus vastutav eelarvevahendite käsutaja annab peaarvepidajale maksekorraldusega käsu maksta välja tema poolt tõendatud kuluartikkel.

1a.   Osutatud teenuste eest, kaasa arvatud renditeenused ja tarnitud kaubad, perioodiliste maksete sooritamise puhul ning vastavalt omapoolsele riskianalüüsile on eelarvevahendite käsutajal õigus anda käsk otsearveldussüsteemi kasutamiseks.

2.   Maksekorraldusele märgitakse kuupäev ja vastutava eelarvevahendite käsutaja allkiri, misjärel see saadetakse peaarvepidajale. Tõendavaid dokumente säilitab vastutav eelarvevahendite käsutaja vastavalt artikli 38 lõikele 6.

3.   Vajaduse korral lisatakse peaarvepidajale saadetavale maksekorraldusele dokument, mis tõendab kaupade kandmist artikli 90 lõikes 1 nimetatud inventarinimestikku.

4. jagu –   Kulude maksmine

Artikkel 67

1.   Kui on tõendatud, et asjaomane toiming on tehtud vastavalt põhiakti sätetele üldise finantsmääruse artikli 49 tähenduses või vastavalt kokkuleppele või toetuslepingule, tehakse väljamakse mõnel järgmistest viisidest:

a)

kogu maksmisele kuuluva summa tasumine;

b)

maksmisele kuuluva summa tasumine mõnel järgmistest viisidest:

i)

üks eelmakse, mille võib jagada mitmeks makseks;

ii)

üks vahemakse või mitu vahemakset;

iii)

lõppmakse.

Eelmakse arvatakse täielikult või osaliselt maha vahemaksetest.

Kõik eelmaksed ja vahemaksed arvatakse maha lõppmaksest.

2.   Lõikes 1 nimetatud eri liiki maksed eristatakse raamatupidamisarvestuses nende tegemise ajal.

Artikkel 68

Peaarvepidaja tasub kulud kasutatavate vahendite piires.

5. jagu –   Kulutoimingute tähtajad

Artikkel 69

Kulude tõendamine, kinnitamine ja maksmine peab toimuma üldise finantsmääruse rakenduseeskirjades sätestatud ajavahemiku jooksul ning vastavalt nende eeskirjade sätetele.

PEATÜKK 6

Andmetöötlussüsteemid

Artikkel 70

Kui tulu- ja kulutoiminguid hallatakse arvutisüsteemide abil, võib dokumente allkirjastada elektrooniliselt.

PEATÜKK 7

Siseaudiitor

Artikkel 71

Eurojust näeb ette siseauditi ülesande. Siseaudiitor määratakse ametisse ja teostab oma volitusi vastavalt Eurojusti moodustamise otsuse artikli 38 lõigetele 2 ja 3.

Artikkel 72

1.   Siseaudiitor nõustab Eurojusti riskide juhtimisel, esitades sõltumatuid arvamusi haldus- ja kontrollsüsteemide taseme kohta ning andes soovitusi toimingute tegemise tingimuste parandamiseks ja usaldusväärse finantsjuhtimise edendamiseks.

Tema ülesandeks on:

a)

hinnata sisehaldussüsteemide sobivust ja tõhusust ning talituste tegevust programmide ja meetmete rakendamisel, lähtudes nendega seotud riskidest, ning

b)

hinnata eelarve täitmise toimingute suhtes kohaldatavate sisemiste kontrollsüsteemide sobivust ja taset.

2.   Siseaudiitori tegevusvaldkond hõlmab kõiki Eurojusti toiminguid ja talitusi. Tal on täielik ja piiramatu juurdepääs igasugusele teabele, mis on tema ülesannete täitmiseks vajalik.

3.   Siseaudiitor annab oma tähelepanekutest ja soovitustest aru kolleegiumile ja haldusdirektorile. Nemad tagavad auditite põhjal tehtud soovituste järgimise.

4.   Siseaudiitor esitab Eurojustile ka siseauditi aastaaruande, milles on muu hulgas märgitud läbiviidud siseauditite arv ja liik, antud soovitused ja nende soovituste põhjal võetud meetmed. Aastaaruandes märgitakse ära ka süsteemsed probleemid, mille on tuvastanud üldise finantsmääruse artikli 66 lõike 4 alusel loodud spetsialiseeritud toimkond.

5.   Igal aastal saadab Eurojust eelarve täitmise kinnitamise eest vastutavale asutusele ja komisjonile haldusdirektori koostatud aruande, mis sisaldab kokkuvõtet siseaudiitori teostatud siseauditite arvu ja liigi, antud soovituste ja nende alusel võetud meetmete kohta.

6.   Seda artiklit ei kohaldata kohtuasjadega seotud tööle ja dokumentidele.

Artikkel 73

Siseaudiitori vastutus tema ametikohustuste täitmisel võetud meetmete eest määratakse kindlaks Eurojusti finantsrakenduseeskirjas vastavalt üldise finantsmääruse artiklile 87.

V   JAOTIS

HANKIMINE

Artikkel 74

1.   Hangete puhul kohaldatakse käesoleva artikli punktide 4 ja 7 alusel üldise finantsmäärustiku asjakohaseid punkte ja rakendussätteid.

2.   Eurojustil on õigus omal soovil osaleda ostjana komitee või institutsioonidevaheliste lepingute sõlmimisel ning teiste ühenduse asutuste lepingute sõlmimisel.

3.   Eurojust osaleb komisjoni poolt loodud ja hallatavas üldises keskandmebaasis vastavalt üldise finantsmääruse artiklile 95.

4.   Eurojustil on õigus sõlmida lepinguid komisjoniga, institutsioonidevaheliselt ja Euroopa Liidu Nõukogu määrusega (EÜ) nr 2965/94 (6) loodud tõlkekeskuse asutustega kaupade hankimiseks, teenuste või viimasest tulenevate tööde teostamiseks riigihanget korraldamata.

5.   Eurojustil õigus ühineda võõrustajariigi või rahvusvahelise organisatsiooni hankemenetlustega või neist kasu saada, tingimusel et nad kohaldavad oma hankemenetlustes standardeid, mis pakuvad rahvusvaheliselt tunnustatud standarditega võrdväärseid tagatisi, eelkõige seoses läbipaistvuse, mittediskrimineerimise ja huvide konflikti vältimisega.

Ainult haldusdirektoril on õigus tunnustada tagatiste võrdväärsust rahvusvaheliselt tunnustatud standarditega.

6.   Üldise finantsmääruse artikli 101 täitmiseks sätestab pakkumiskutse Eurojusti õiguse enne lepingu sõlmimist hange tühistada või lepingu sõlmimine tühistada, kusjuures kandidaatidel ja pakkujatel ei teki sellega õigust hüvitise saamiseks.

7.   Üldise finantsmääruse artikli 103 täitmiseks sätestavad Eurojusti poolt algatatud pakkumiskutsed Eurojusti õiguse hankeprotseduuri peatada ja võtta tarvitusele mis tahes vajalikke meetmeid, kaasa arvatud protseduuri tühistamine nimetatud artiklis sätestatu alusel.

Üldise finantsmääruse artikli 103 täitmiseks sätestavad Eurojusti poolt ettevõtjatega sõlmitud lepingud Eurojusti õiguse võtta tarvitusele nimetatud artiklis sätestatud meetmeid vastavalt selle artikli tingimustele.

VA   JAOTIS

MÄRKIMISVÄÄRSETE EELARVELISTE TAGAJÄRGEDEGA PROJEKTID

Artikkel 74a

Kolleegium teavitab esimesel võimalusel eelarvepädevat institutsiooni oma kavatsusest käivitada mis tahes projekt, mis võib märkimisväärselt mõjutada administratiiveelarve rahastamist, ning teavitab eeskätt kõikidest projektidest, mis on seotud omandiga (näiteks ehitiste rentimine või ostmine). Seejärel teavitatakse komisjoni.

Kui eelarvepädeva institutsiooni mis tahes haru soovib avaldada tegevuse kohta oma arvamust, tuleb nimetatud harul kahe nädala jooksul pärast vastava projekti kohta informatsiooni saamist teavitada Eurojusti oma arvamuse avaldamise kavatsusest. Kui vastust ei laeku, on Eurojustil õigus kavandatud tegevust jätkata.

Nimetatud arvamus edastatakse Eurojustile nelja nädala jooksul pärast punktis kaks nimetatud teatise väljastamist.

VB   JAOTIS

EKSPERDID

Artikkel 74b

Ekspertide valimisel kohaldatakse mutatis mutandis üldise finantsmääruse rakendussätete artiklit 265a. Nimetatud ekspertidele makstakse fikseeritud summa alusel tasu Eurojusti assisteerimise eest, eeskätt pakkumiste ja toetustaotluse või hankepakkumiste hindamisel ning tehnilise abi osutamise eest projektide järel- ja lõpphindamisel. Eurojustil on õigus kasutada komisjoni või ühenduse teiste asutuste poolt koostatud nimekirju.

VI   JAOTIS

EUROJUSTI POOLT ANTAVAD TOETUSED

Artikkel 75

1.   Kui Eurojust annab toetusi riiklikele asutustele Eurojusti ülesannete täitmiseks vastavalt Eurojusti otsuse artiklile 3 Euroopa õigusvõrgustiku ülesannete täitmiseks vastavalt Eurojusti otsuse artiklile 26 lõige 2b või delegeerides komisjoni vastavalt üldise finantsmäärustiku artikli 54 lõikele 2b, kohaldatakse käesoleva artikli punktidele 2 ja 3 vastavaid üldise finantsmäärustiku rakendussätteid.

2.   Toetused kaetakse kirjalike kokkulepetega Eurojusti ja toetuse saaja vahel.

3.   Üldise finantsmäärustiku artikli 119 lõike 2 täitmiseks sätestavad Eurojusti poolt sõlmitud lepingud Eurojusti õiguse peatada, vähendada või tühistada toetus vastavalt üldise finantsmäärustiku rakendussätete artiklis 183 sätestatule pärast seda, kui toetuse saajale on antud võimalus esitada oma tähelepanekud.

VII   JAOTIS

RAAMATUPIDAMISARUANDLUS JA RAAMATUPIDAMISARVESTUS

PEATÜKK 1

Raamatupidamisaruandlus

Artikkel 76

Eurojusti raamatupidamise aastaaruanne sisaldab:

a)

Eurojusti raamatupidamisaruandeid;

b)

eelarve täitmise aruandeid.

Eurojusti raamatupidamisaruannetele lisatakse aruanne, mis käsitleb eelarvehaldust ja finantsjuhtimist asjakohasel aastal. Aruanne käsitleb, inter alia, assigneeringute rakendamise määra koos kokkuvõtliku informatsiooniga assigneeringute ümberpaigutamisest erinevate eelarveridade vahel.

Artikkel 77

Raamatupidamisaruanne peab olema eeskirjadega kooskõlas, õige ja terviklik ning andma tõese ja erapooletu ülevaate:

a)

raamatupidamisaruannete puhul varadest ja kohustustest, kuludest ja tuludest, varade ja kohustuste all esitamata nõuetest ja kohustustest, samuti rahavoogudest;

b)

eelarve täitmise aruannete puhul tulu- ja kulutoimingutest.

Artikkel 78

Raamatupidamisaruanded koostatakse vastavalt üldtunnustatud raamatupidamistava põhimõtetele, mis on sätestatud üldise finantsmääruse üksikasjalikes rakenduseeskirjades, seega:

a)

tegevuse jätkuvus;

b)

konservatiivsus;

c)

raamatupidamismeetodite järjepidevus;

d)

teabe võrreldavus;

e)

olulisus;

f)

brutopõhimõte;

g)

reaalsuse põhimõte;

h)

tekkepõhine raamatupidamisarvestus.

Artikkel 79

1.   Tekkepõhise raamatupidamisarvestuse põhimõtte kohaselt esitatakse raamatupidamisaruannetes eelarveaasta kulud ja tulud maksmise või laekumise kuupäevast olenemata.

2.   Varade ja kohustuste väärtus määratakse kindlaks üldise finantsmääruse artiklis 132 sätestatud arvestusmetoodika kohaselt.

Artikkel 80

1.   Raamatupidamisaruanne koostatakse eurodes ja selles sisaldub:

a)

bilanss ja majandustulemuse aruanne, milles kajastatakse varasid ja kohustusi, finantsolukorda ning majandustulemust eelnenud eelarveaasta 31. detsembri seisuga; need esitatakse teatavat liiki äriühingute raamatupidamise aastaaruandeid käsitlevas nõukogu direktiivis sätestatud struktuuri järgi, võttes seejuures arvesse Eurojusti tegevuse eripära;

b)

rahavoogude tabel, milles on näidatud eelarveaasta jooksul sissenõutud ja väljamakstud summad ning sularahaseis aasta lõpus;

c)

aruanne kapitali muutuste kohta, milles esitatakse üksikasjalikult kapitalikontode punktide kaupa eelarveaasta jooksul toimunud suurenemised ja vähenemised.

2.   Raamatupidamisaruande lisa täiendab ja selgitab lõikes 1 kirjeldatud aruandes esitatud teavet ja annab kogu täiendava teabe, mida rahvusvaheliselt tunnustatud raamatupidamistava eeldab, kui selline teave on Eurojusti tegevuse puhul asjakohane.

Artikkel 81

Eelarve täitmise aruanne koostatakse eurodes. Sellesse kuulub:

a)

eelarve täitumise ülevaade, milles esitatakse kõik eelarveaasta tulu- ja kulutoimingud; selle ülevaate struktuur on samasugune kui eelarve oma;

b)

eelarve täitumise ülevaate lisa, mis täiendab ja selgitab ülevaates esitatud teavet.

Artikkel 82

Peaarvepidaja saadab komisjoni peaarvepidajale ja kontrollikojale hiljemalt järgmise aasta 1. märtsiks esialgse raamatupidamisaruande koos selle majandusaasta eelarvehaldust ja finantsjuhtimist käsitleva aruandega, millele on viidatud selle otsuse artiklis 76, et komisjoni peaarvepidaja saaks koostada ühendaruande, nagu on sätestatud üldise finantsmääruse artiklis 128.

Peaarvepidaja saadab aruande eelarve- ja finantsjuhtimise kohta ka Euroopa Parlamendile ja Nõukogule hiljemalt järgmise aasta 31. märtsiks.

Artikkel 83

1.   Vastavalt üldise finantsmääruse artikli 129 lõikele 1 esitab audiitorite nõukogu hiljemalt järgmise aasta 15. juuniks oma arvamuse Eurojusti raamatupidamisaruande kalkulatsioonide kohta.

2.   Pärast Eurojusti esialgset raamatupidamisaruannet käsitlevate kontrollikoja märkuste kättesaamist koostab haldusdirektor kooskõlas artikliga 43 omal vastutusel Eurojusti lõpliku raamatupidamisaruande ning saadab selle kolleegiumile, kes esitab selle aruande kohta arvamuse.

3.   Haldusdirektor saadab lõpliku raamatupidamisaruande koos kolleegiumi arvamusega komisjoni peaarvepidajale ning kontrollikojale, Euroopa Parlamendile ja nõukogule hiljemalt järgmise aasta 1. juuliks; eespool mainitud dokumendid saadetakse kahe aasta jooksul, kui kontrollikoja märkused laekuvad enne 15. juunit.

4.   Eurojusti lõplik komisjoniga kooskõlastatud raamatupidamisaruanne avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas järgmise eelarveaasta 15. novembriks.

5.   Haldusdirektor saadab hiljemalt järgmise aasta 30. septembriks kontrollikojale vastuse tema esitatud aastaaruandes tehtud märkuste kohta. Samal ajal saadetakse komisjonile ka Eurojusti vastused.

PEATÜKK 2

Raamatupidamisarvestus

1. jagu –   Üldsätted

Artikkel 84

1.   Eurojusti raamatupidamisarvestus on süsteem, mille eesmärk on korrastada eelarve- ja finantsteavet nii, et arvnäitajaid saab sisestada, liigitada ja salvestada.

2.   Raamatupidamisarvestus koosneb üldisest raamatupidamisarvestusest ja eelarve raamatupidamisarvestusest. Raamatupidamisarvestus toimub eurodes ja kalendriaasta põhjal.

3.   Üldise raamatupidamisarvestuse ja eelarve raamatupidamisarvestuse andmed kinnitatakse eelarveaasta lõpus, et oleks võimalik koostada 1. peatükis osutatud raamatupidamisaruandeid.

4.   Olenemata lõigetest 2 ja 3 võib eelarvevahendite käsutaja pidada analüütilist arvestust.

Artikkel 85

Raamatupidamiseeskirjad ja -meetodid ning Eurojustis kohaldatava ühtlustatud kontoplaani võtab vastu komisjoni peaarvepidaja vastavalt üldise finantsmääruse artiklile 133.

2. jagu –   Üldine raamatupidamisarvestus

Artikkel 86

Üldisse raamatupidamisarvestusse märgitakse ajalises järjestuses kahekordse kirjendamise meetodit kasutades kõik sündmused ja toimingud, mis mõjutavad Eurojusti majanduslikku ja rahalist seisundit ning tema varasid ja kohustusi.

Artikkel 87

1.   Liikumised kontodel ja saldod kirjendatakse arvestusregistritesse.

2.   Kõik raamatupidamiskirjed, sealhulgas kontoparandused, peavad põhinema vastavatel tõendavatel dokumentidel.

3.   Raamatupidamisarvestuse süsteemi peab jääma jälg kõikidest raamatupidamiskirjetest.

Artikkel 88

Eelarveaasta lõpu ja lõpliku raamatupidamisaruande esitamise vahelisel ajal teeb Eurojusti peaarvepidaja kõik korrigeerimised, mida on vaja raamatupidamisest tõese, erapooletu ja korrakohase ülevaate andmiseks, kuid mis ei hõlma väljamakseid ega laekumisi seoses kõnealuse aastaga.

3. jagu –   Eelarve raamatupidamisarvestus

Artikkel 89

1.   Eelarve raamatupidamisarvestus peab andma üksikasjaliku ülevaate eelarve täitmisest.

2.   Lõike 1 kohaldamiseks märgitakse eelarve raamatupidamisarvestusse kõik eelarvega seotud tulu- ja kulutoimingud, mis on sätestatud käesoleva määruse IV jaotises.

PEATÜKK 3

Vara inventarinimestikud

Artikkel 90

1.   Eurojust peab inventarinimestikke, milles on komisjoni peaarvepidaja koostatud näidise järgi näidatud Eurojusti vara hulka kuuluva materiaalse, immateriaalse ja finantsvara kogus ja väärtus.

Eurojust peab kontrollima, et inventarinimestiku kanded vastavad tegelikule olukorrale.

2.   Vallasvara müük kuulutatakse välja nõuetekohasel viisil.

VIII   JAOTIS

VÄLISAUDIT JA EELARVE TÄITMISE KINNITAMINE

PEATÜKK 1

Välisaudit

Artikkel 91

Kontrollikoda vaatab Eurojusti raamatupidamisaruande läbi vastavalt EÜ asutamislepingu artiklile 248.

Artikkel 92

1.   Eurojust saadab kontrollikojale lõplikult vastuvõetud eelarve. Ta teatab kontrollikojale võimalikult kiiresti kõigist artiklite 10, 14, 19 ja 23 alusel tehtud otsustest ja võetud meetmetest.

2.   Eurojust saadab oma vastuvõetud sisemised finantseeskirjad kontrollikojale.

3.   Kontrollikojale teatatakse eelarvevahendite käsutajate, peaarvepidajate ja avansikontode haldajate ametisse nimetamisest ja artikli 34, artikli 43 lõigete 1 ja 4 ning artikli 44 kohasest volitamisest.

Artikkel 93

Kontrollikoja-poolset kontrolli reguleerivad üldise finantsmääruse artiklid 139–144. Kontroll korraldatakse viisil, mis tagab kohtuasjadega seotud tundlike andmete kaitse.

PEATÜKK 2

Eelarve täitmise kinnitamine

Artikkel 94

1.   Nõukogu soovituse põhjal annab Euroopa Parlament heakskiidu haldusdirektori tegevusele aasta N eelarve täitmisel enne 30. aprilli aastal N+2. Haldusdirektor informeerib kolleegiumi Euroopa Parlamendi märkustest eelarve täitmise kinnitamisotsuse resolutsioonis.

2.   Kui lõikes 1 ette nähtud kuupäevast ei ole võimalik kinni pidada, teatab Euroopa Parlament või nõukogu direktorile põhjused, miks otsuse tegemise edasi lükatakse.

3.   Kui Euroopa Parlament lükkab eelarve täitmist kinnitava otsuse tegemise edasi, püüab haldusdirektor, koostöös kolleegiumiga, võimalikult kiiresti võtta meetmeid selle otsuse tegemist takistavate asjaolude kõrvaldamiseks.

Artikkel 95

1.   Otsus eelarve täitmise kinnitamise kohta hõlmab kõiki Eurojusti tulude ja kulude aruandeid, nende saldosid ning raamatupidamisaruandes näidatud Eurojusti varasid ja kohustusi.

2.   Kinnituse andmiseks vaatab Euroopa Parlament pärast nõukogu läbi ühenduse asutuse arvepidamise ja raamatupidamisaruanded. Ta tutvub ka kontrollikoja aastaaruande ja Eurojusti direktori vastustega, asjakohase eelarveaasta kohta kontrollikoja koostatud võimalike eriaruannetega ja kontrollikoja avaldusega, mis kinnitab raamatupidamisandmete usaldatavust ning nende aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrakohasust.

3.   Euroopa Parlamendi taotluse korral esitab haldusdirektor talle kogu teabe, mida on vaja, et kõnealuse eelarveaasta eelarve täitmise aruande kinnitamismenetlust üldise finantsmääruse artikli 146 lõike 3 kohaselt tõrgeteta rakendada.

Artikkel 96

1.   Haldusdirektor astub kõik vajalikud sammud, et võtta arvesse Euroopa Parlamendi poolsele eelarve täitmise kinnitamisotsusele lisatud märkusi ning nõukogus vastu võetud kinnitamissoovitusele lisatud tähelepanekuid, võttes arvesse Eurojusti ülesandeid.

2.   Euroopa Parlamendi või nõukogu taotluse korral esitab haldusdirektor aruande nende märkuste ja tähelepanekutega seoses võetud meetmete kohta. Ta saadab selle koopia komisjonile ja kontrollikojale.

IX   JAOTIS

ÜLEMINEKU- JA LÕPPSÄTTED

Artikkel 97

Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon võivad enda pädevuses olevate eelarveküsimuste kohta nõuda neile vajalikku teavet ja selgitusi.

Artikkel 98

Vajaduse korral võtab kolleegium haldusdirektori ettepanekul ja komisjoni eelneval nõusolekul vastu Eurojusti finantsmääruse üksikasjalikud rakenduseeskirjad.

Artikkel 99

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast kolleegiumi poolt kinnitamist ja avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas. See asendab Eurojusti 20. aprillil 2006 vastuvõetud otsuse finantsmääruse kohta.

Haag, 27. märts 2009

Eurojusti president

José Luís LOPES DA MOTA


(1)  EÜT L 63, 6.3.2002, lk 1.

(2)  ELT L 245, 29.9.2003, lk 44.

(3)  EÜT L 357, 31.12.2002, lk 72.

(4)  EÜT L 181, 10.7.2008, lk 23.

(5)  EÜT L 357, 31.12.2002, lk 1.

(6)  EÜT L 314, 7.12.1994, lk 1.