I EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine on kohustuslik

27.10.2009

Euroopa Liidu Teataja

L 280/5

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1010/2009,

22. oktoober 2009,

millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1005/2008 (millega luuakse ühenduse süsteem ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks) üksikasjalikud rakenduseeskirjad

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 29. septembri 2008. aasta määrust (EÜ) nr 1005/2008, millega luuakse ühenduse süsteem ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks, (1) eriti selle artikli 6 lõiget 3, artikli 8 lõiget 3, artikli 9 lõiget 1, artikli 12 lõiget 4, artikli 12 lõiget 5, artikli 13 lõiget 1, artikli 16 lõiget 1, artikli 16 lõiget 3, artikli 17 lõiget 3, artikli 20 lõiget 4, artikli 49 lõiget 1 ja artiklit 52,

olles konsulteerinud Euroopa Andmekaitseinspektoriga

ning arvestades järgmist:

(1)	Määruses (EÜ) nr 1005/2008 on sätestatud üksikasjalike eeskirjade ja meetmete vastuvõtmine selle sätete rakendamiseks.

(2)

Vastavalt määruse (EÜ) nr 1005/2008 artikli 6 lõikele 3 ja artikli 16 lõikele 1 võidakse teatavaid tegureid arvesse võttes muuta kolme tööpäeva pikkust tähtaega, mis on kehtestatud sadamas lossimisest või ümberlaadimisest ette teatamiseks ning püügisertifikaadi esitamiseks enne kalandustoote arvatavat saabumist ühenduse territooriumile sisenemise paika. Need tegurid on järgmised: kalandustoote liik, kaugus püügipiirkondade, lossimiskohtade ja sadamate vahel, mille registrisse või nimekirja laevad on kantud, kaugus ühenduse territooriumile sisenemise paigani, kasutatav veovahend. Värskete kalandustoodete puhul ning õhu, maantee või raudtee kaudu saabuvate kalandustoodete saadetiste puhul peab tähtaeg olema lühem kui kolm tööpäeva.

(3)

Tagada tuleks lossimisest ja ümberlaadimisest etteteatamisega seoses edastatavate dokumentide, lossimise ja ümberlaadimise deklaratsioonide ning täheldusaruannete kooskõla. Seepärast peab nende dokumentide vorming olema kooskõlas määruse (EÜ) nr 1005/2008 artikli 6 lõikega 1, artikli 8 lõikega 3 ja artikli 49 lõikega 1.

(4)

Määruse (EÜ) nr 1005/2008 artikli 9 lõikes 1 ja artikli 17 lõikes 3 on sätestatud, et liikmesriigid kontrollivad sadamates vähemalt 5 % kolmandate riikide kalalaevade lossimisest ja ümberlaadimisest ning teevad kontrollimisi, mida peetakse vajalikuks selleks, et tagada kõnealuse määruse sätete nõuetekohane rakendamine, vastavalt võrdlusalustele, mis määratakse kindlaks riskijuhtimise ning riiklike või ühenduse riskijuhtimise kriteeriumide põhjal. Asjakohase kontrolliteabe õigeaegse riskianalüüsi ja üldise hindamise võimaldamiseks on asjakohane sätestada läbivaatamiste, inspekteerimiste ja kontrollimiste tegemiseks ühised riskijuhtimise kriteeriumid. Ühiste kriteeriumidega püütakse tagada ühtlustatud lähenemine inspekteerimisele ja kontrollimisele kõigis liikmesriikides ning luua kõigi ettevõtjate jaoks võrdsed võimalused.

(5)

Määruse (EÜ) nr 1005/2008 artiklis 52 on sätestatud, et kõnealuse määruse rakendamiseks vajalikud meetmed võetakse vastu komiteemenetluse korras. Arvestades asjaolu, et ühendus peaks võtma sertifitseerimissüsteemi rakendamisel arvesse võimalikke suutlikkuspiiranguid, peetakse vajalikuks kohandada kõnealust süsteemi teatavate väikeste kalalaevade püütud kalandustoodete puhul, kehtestades võimaluse väljastada püügisertifikaat lihtsustatud korras. Väikesemahulise kalanduse üldise määratluse puudumise tõttu tuleks sätestada teatavad konkreetsed kriteeriumid, mille alusel võib eksportija taotleda püügisertifikaadi väljastamist lihtsustatud korras. Nende kriteeriumide puhul tuleks eelkõige arvesse võtta asjaomaste kalalaevade piiratud püügivõimsust, mille puhul kohustus kohaldada tavapärast püügi sertifitseerimise süsteemi kujutaks endast ebaproportsionaalselt suurt koormust.

(6)

Määruse (EÜ) nr 1005/2008 artikli 13 lõikes 1 on sätestatud piirkondlike kalavarude majandamise organisatsioonide raames kokku lepitud ja kehtivate püügidokumendimenetluste tunnustamine, kui need vastavad kõnealuse määruse nõuetele. Mõnda kõnealust menetlust võib pidada määruse (EÜ) nr 1005/2008 nõuetele vastavaks, samal ajal kui mõne puhul tuleb kohaldada lisatingimusi.

(7)

Heakskiidetud ettevõtja staatuse saamise tingimustele vastavatel ettevõtjatel peaks olema ühenduse territooriumile kalandustooteid importides võimalus kasutada lihtsustatud korda. Kõigis liikmesriikides tuleb heakskiidetud ettevõtja sertifikaadi andmiseks, muutmiseks ja tühistamiseks või heakskiidetud ettevõtja staatuse peatamiseks või äravõtmiseks kehtestada ühtsed tingimused ning heakskiidetud ettevõtja sertifikaadi taotlemise ja väljastamise eeskirjad.

(8)

Määruse (EÜ) nr 1005/2008 artikli 20 lõikes 4 on sätestatud komisjoni ja kolmandate riikide halduskoostöö püügisertifikaate käsitlevate sätete rakendamise valdkonnas. Määruse (EÜ) nr 1005/2008 artikli 12 lõike 4 alusel võib püügisertifikaadi kokkuleppel lipuriikidega koostada, kinnitada või esitada elektroonilisel teel või selle võib asendada elektrooniliste jälgimissüsteemidega, mis tagavad samasuguse asutuste kontrolli taseme. Kõnealuseid halduskokkuleppeid lipuriikidega uuendatakse korrapäraselt ning liikmesriike ja üldsust teavitatakse õigel ajal.

(9)

Vastavalt määruse (EÜ) nr 1005/2008 artikli 51 lõikele 2 luuakse liikmesriikide, kolmandate riikide ja komisjoni vastastikuse abistamise süsteem. Selline halduskoostöö on oluline, et tagada ühenduse püügi sertifitseerimise süsteemi nõuetekohane kohaldamine ning ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi nõuetekohane uurimine ja asjakohaste sanktsioonide rakendamine. Seepärast tuleks koostada eeskirjad korrapäraseks teabevahetuseks kas nõudmise korral või omal algatusel ning võimaluseks nõuda teiselt liikmesriigilt täitemeetmete võtmist ja halduslikku teatamist. Kehtestada tuleks teabe vahetamise ja abi taotlemise praktiline kord. Need sätted ei ole siiski sellised, mis mõjutaks õigusalase koostöö eeskirjade kohaldamist liikmesriikides kriminaalasjade puhul.

(10)

Üksikisikute kaitset seoses isikuandmete töötlemisega liikmesriikides reguleerib Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiiv 95/46/EÜ üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta (2). Üksikisikute kaitset seoses isikuandmete töötlemisega komisjonis, eelkõige seoses töötlemise konfidentsiaalsuse ja turvalisusega, isikuandmete edastamisega liikmesriikide riiklikest süsteemidest komisjonile, töötlemise seaduslikkusega ja andmesubjektide õigusega saada teavet ning pääseda juurde nende endi isikuandmetele ja neid andmeid parandada, reguleerib Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrus (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta (3).

(11)

Määruse (EÜ) nr 1005/2008 I lisa, milles on loetletud tooted, mis ei kuulu „kalandustoodete” mõiste alla, võib vastavalt artikli 12 lõikele 5 igal aastal läbi vaadata II, III, IV, V, VIII, X ja XII peatüki kohaselt kogutud teabe tulemuste põhjal. I lisa muudetakse seega vastavalt artikli 20 lõikes 4 sätestatud koostöö raames kogutud teabe põhjal.

(12)	Käesolevas määruses ette nähtud meetmed on kooskõlas kalanduse ja vesiviljeluse korralduskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I JAOTIS

KOLMANDATE RIIKIDE KALALAEVADE KONTROLLIMINE LIIKMESRIIKIDE SADAMATES

I PEATÜKK

KOLMANDATE RIIKIDE KALALAEVADE SADAMASSE SISSESÕIDU TINGIMUSED

Artikkel 1

Eelteatis

Erandina määruse (EÜ) nr 1005/2008 artikli 6 lõikest 1 tuleb käesoleva määruse I lisas sätestatud kalandustooteid lossivatest laevadest teatada neli tundi ette.

Artikkel 2

Eelteatise vorm

1. Määruse (EÜ) nr 1005/2008 artikli 6 lõikes 1 osutatud eelteatise vorm on esitatud käesoleva määruse IIA lisas.

2. Juhul kui iga püügiga on kaasas kinnitatud püügisertifikaat, võib kasutada IIB lisas esitatud eelteatise vormi.

Artikkel 3

Lossimisele ja ümberlaadimisele eelnevate deklaratsioonide esitamise kord ja vormid

1. Määruse (EÜ) nr 1005/2008 artikli 8 lõikes 1 osutatud lossimisele eelneva deklaratsiooni vorm on esitatud käesoleva määruse IIIA lisas.

2. Määruse (EÜ) nr 1005/2008 artikli 8 lõikes 1 osutatud ümberlaadimisele eelneva deklaratsiooni vorm on esitatud käesoleva määruse IIIB lisas.

3. Kolmanda riigi kalalaev võib esitada lossimisele või ümberlaadimisele eelneva deklaratsiooni elektroonilises vormingus, kui liikmesriik, kelle määratud lossimissadamaid ja ümberlaadimisrajatisi ta kavatseb kasutada, ning laeva lipuriik on nõustunud vahetama andmeid elektroonilisel teel.

4. Juhul kui lõikes 3 osutatud kokkuleppes ei ole sätestatud teisiti, tuleb kolmanda riigi kalalaeva puhul lossimisele või ümberlaadimisele eelnev deklaratsioon esitada

a)	kas selle liikmesriigi ametlikus keeles, kus lossimine või ümberlaadimine toimub, või

b)	inglise keeles, kui selle kiidab heaks liikmesriik, kus lossimine või ümberlaadimine toimub.

5. Lossimisele või ümberlaadimisele eelnev deklaratsioon tuleb esitada vähemalt neli tundi enne kavandatud lossimist või ümberlaadimist.

II PEATÜKK

Sadamas tehtav kontroll

Artikkel 4

Sadamas tehtava kontrolli võrdlusalused

Määruse (EÜ) nr 1005/2008 artikli 9 lõikes 1 osutatud sadamas tehtava kontrolli võrdlusalused hõlmavad järgmisi kriteeriume:

a)	asjaomaste liikide puhul kehtib varude majandamise või taastamise kava;

b)	esineb kahtlus, et asjaomase kalalaeva puhul ei rakendata kalalaevade satelliitseiresüsteemi (VMS) kehtivaid sätteid vastavalt komisjoni 18. detsembri 2003. aasta määruse (EÜ) nr 2244/2003 (millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad laevaseire satelliitsüsteemide kohta) (4) IV peatükile;

c)	asjaomast kalalaeva ei ole viimase kolme kuu jooksul sadamaliikmesriigi sadamas kontrollitud;

d)	sadamaliikmesriik ei ole asjaomast kalalaeva viimase kuue kuu jooksul kontrollinud;

e)	kalalaev ei ole nende ettevõtete loetelus, kust teatavate loomsete saaduste import on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 854/2004 (5) artikli 12 kohaselt lubatud;

f)	toimub suure kaubandusliku väärtusega liikidest valmistatud kalandustoodete import, eksport või kaubavahetus;

g)	tootma on hakatud uut liiki kalandustooteid või kasutusele võetud uus kaubandusstruktuur;

h)	esineb vastuolu lipuriigi kaubandusstruktuuri ja teadaolevate kalapüügiga seotud tegevuste vahel, eelkõige seoses liikide, mahu või kalalaevastiku omadustega;

i)	esineb vastuolu kolmanda riigi kaubandusstruktuuri ja teadaolevate kalapüügiga seotud tegevuste vahel, eelkõige seoses selle töötleva tööstuse omadustega või kalandustoodete kaubavahetusega;

j)	kaubandusstruktuur ei ole majanduslike kriteeriumide seisukohast õigustatud;

k)	kaasatud on hiljuti asutatud ettevõtja;

l)	teatavate liikide kaubandusmaht on oluliselt ja järsult suurenenud;

m)	esitatakse püügisertifikaatide koopiad koos määruse (EÜ) nr 1005/2008 IV lisa kohaste töötlemist kinnitavate avaldustega nt juhul, kui püük on tootmise ajal jagatud osadeks;

n)	vastavalt määruse (EÜ) nr 1005/2008 artiklile 6 nõutavat eelteatist ei esitata õigeks ajaks või teave on puudulik;

o)	esineb vastuolu ettevõtja deklareeritud püügiandmete ja muu pädevale asutusele kättesaadava teabe vahel;

p)	esineb kahtlus, et laev või laevaomanik on või oli seotud ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga;

q)	kalalaeva nime, lippu või registrinumbrit on hiljuti muudetud;

r)	lipuriigist või reeksportivast riigist ei ole teatatud vastavalt määruse (EÜ) nr 1005/2008 artiklile 20 või on kättesaadav teave võimalikest rikkumistest asjaomase liikmesriigi püügisertifikaatide kinnitamisel (nt pädeva asutuse tempel või kinnitav pitser on kadunud, varastatud või võltsitud);

s)	lipuriigi kontrollisüsteemis esinevad oletatavad puudused;

t)	asjaomased ettevõtjad on juba olnud seotud ebaseadusliku tegevusega, mis kujutab võimalikku ohtu seoses ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga.

Artikkel 5

Aruandlus võrdlusaluste kohaldamise kohta

1. Liikmesriigid esitavad artiklis 4 osutatud võrdlusaluste kohaldamise kohta aruande oma aruandes, mis tuleb vastavalt määruse (EÜ) nr 1005/2008 artikli 55 lõikele 1 esitada komisjonile iga kahe aasta tagant.

2. Nende aruannete ja oma tähelepanekute põhjal hindab komisjon võrdlusaluseid ja kohandab neid vajaduse korral.

II JAOTIS

PÜÜGI SERTIFITSEERIMISE SÜSTEEM KALANDUSTOODETE IMPORDI JA EKSPORDI PUHUL

I PEATÜKK

Püügisertifikaadid

Artikkel 6

Lihtsustatud korras väljastatud püügisertifikaat

1. Käesolevat artiklit kohaldatakse kolmandate riikide järgmiste kalalaevade suhtes:

a)	laevad üldpikkusega alla 12 meetri ilma veetavate püügivahenditeta;

b)	laevad üldpikkusega alla kaheksa meetri ilma veetavate püügivahenditeta;

c)	ilma tekiehitiseta laevad või

d)	laevad tonnaažiga alla 20 GT.

2. Artiklis 1 osutatud kolmandate riikide kalalaevade selliste püükide puhul, mille saak lossitakse üksnes nende laevade oma lipuriigis ning mis koos moodustavad ühe kaubasaadetise, võib määruse (EÜ) nr 1005/2008 artiklis 12 osutatud püügisertifikaadi asemel kaasneda lihtsustatud korras väljastatud püügisertifikaat. Lihtsustatud korras väljastatud püügisertifikaat peab sisaldama kõiki käesoleva määruse IV lisas esitatud näidises ette nähtud andmeid ja selle kinnitab lipuriigi ametiasutus, kes on pädev tõendama teabe õigsust.

3. Lihtsustatud korras väljastatud püügisertifikaadi kinnitamist taotleb kaubasaadetise eksportija, esitades ametiasutusele kõik IV lisas esitatud näidises ette nähtud andmed.

Artikkel 7

Tunnustatud püügidokumendimenetlused piirkondlikes kalandusorganisatsioonides

1. Piirkondlike kalandusorganisatsioonide vastu võetud püügidokumendimenetlusi, mis on loetletud käesoleva määruse V lisa I osas, tunnustatakse määruse (EÜ) nr 1005/2008 artikli 13 lõike 1 tähenduses ilma lisatingimusteta kõnealuse määruse nõuetele vastavatena.

2. Piirkondlike kalandusorganisatsioonide vastu võetud püügidokumendimenetlusi, mis on loetletud käesoleva määruse V lisa II osas, tunnustatakse määruse (EÜ) nr 1005/2008 artikli 13 lõike 1 tähenduses ilma lisatingimusteta kõnealuse määruse nõuetele vastavatena.

Artikkel 8

Püügisertifikaadi esitamise tähtaeg

Erandina määruse (EÜ) nr 1005/2008 artikli 16 lõikest 1 kehtivad käesoleva määruse VI lisas osutatud transpordivahenditega imporditud kalandustoodete püügisertifikaatide esitamisel kõnealuses lisas sätestatud lühemad tähtajad.

II PEATÜKK

Heakskiidetud ettevõtjad

1. Jagu

Heakskiidetud ettevõtja sertifikaadi saamise tingimused

Artikkel 9

Üldsätted

Ettevõtjale võidakse taotluse alusel anda heakskiidetud ettevõtja sertifikaat (edaspidi „APEO sertifikaat”) määruse (EÜ) nr 1005/2008 artikli 16 tähenduses üksnes juhul, kui

a)	tal on volitatud ettevõtja sertifikaat (edaspidi „AEO sertifikaat”) kooskõlas komisjoni määrusega (EMÜ) nr 2454/93 (6) (edaspidi „ühenduse tolliseadustiku rakenduseeskirjad”) ning

b)	ta vastab määruse (EÜ) nr 1005/2008 artikli 16 lõike 3 punktides a–g sätestatud ning käesoleva määruse artiklites 10–13 täpsustatud tingimustele.

Artikkel 10

Piisav import

1. Asukohaliikmesriigis peab olema sooritatud määruse (EÜ) nr 1005/2008 artikli 16 lõike 3 punkti b kohaselt piisaval arvul ning koguses imporditoiminguid.

2. Iga liikmesriik määrab kindlaks imporditoimingute minimaalse arvu ja koguse ning teatab need komisjonile.

Artikkel 11

Tõend nõuete täitmise kohta

1. Määruse (EÜ) nr 1005/2008 artikli 16 lõike 3 punktis c osutatud tõendit kaitse- ja majandamismeetmete nõuete täitmise kohta käsitatakse nõuetekohasena, kui taotlusele eelneva kolme aasta jooksul ei ole taotleja

a)	tõsiselt rikkunud ühise kalanduspoliitika eeskirju;

b)	korduvalt rikkunud ühise kalanduspoliitika eeskirju;

c)	otseselt ega kaudselt osalenud selliste laevade või ettevõtjate tegevuses või toetanud nende tegevust, kes tegelevad ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga või keda sellega seoses uuritakse, ning

d)	otseselt ega kaudselt osalenud selliste laevade tegevuses või toetanud nende tegevust, kes on kantud piirkondlike kalavarude majandamise organisatsioonide vastu võetud ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi laevade loetelusse.

2. Olenemata lõikest 1 võib tõendit kaitse- ja majandamismeetmete nõuete täitmise kohta pidada asjakohaseks, kui liikmesriigi pädev asutus on seisukohal, et taotleja toime pandud rikkumine

a)	ei ole tõsine ja

b)	on taotleja imporditoimingute arvu ja suurust silmas pidades väheoluline.

Artikkel 12

Registrite haldamine

Määruse (EÜ) nr 1005/2008 artikli 16 lõike 3 punkti d kohast püügisertifikaatide ja vajaduse korral töötlemist käsitlevate dokumentide haldamise süsteemi loetakse piisavaks, kui see tagab

a)	kalandustoodete kaubavahetusega seotud püügisertifikaatide käsitlemise;

b)	taotleja dokumentide ja teabe arhiveerimise ja

c)	kaitse teabe kaotamise vastu.

Artikkel 13

Kontrollivahendid

Taotleja kontrollivahendeid, millele on osutatud määruse (EÜ) nr 1005/2008 artikli 16 lõike 3 punktis e, käsitatakse nõuetekohasena, kui nende abil

a)	hoitakse ära lubamatu juurdepääs ladudele, veoaladele, laadimiskaidele ja lastialadele;

b)	tagatakse kalandustoodete käitlemine, sealhulgas kaitse kaubasaadetiste omavolilise avamise vastu;

c)	tagatakse keeldude ja piirangutega seotud impordi- ja/või ekspordilitsentside käitlemine ning püügisertifikaati vajavate kalandustoodete eristamine kalandustoodetest, mille puhul ei ole vaja püügisertifikaati.

2. Jagu

APEO sertifikaadi taotlus

Artikkel 14

Taotluse esitamine

1. APEO sertifikaadi taotlus esitatakse vastavalt VII lisas esitatud näidisele selle liikmesriigi pädevale asutusele, kelle territooriumil importija on asutatud.

2. Taotlus peab sisaldama andmeid ja dokumente, sealhulgas vastavalt ühenduse tolliseadustiku rakenduseeskirjadele väljastatud AEO sertifikaadi koopiat, mis võimaldavad liikmesriigi pädeval asutusel kontrollida ja jälgida käesoleva määruse artiklite 9 ja 13 täitmist. Taotleja esitab vajalikud andmed liikmesriigi pädevale asutusele.

3. Kui osa asjaomaseid andmeid ja dokumente hoitakse mõnes teises liikmesriigis, kohaldatakse artiklis 17 osutatud konsulteerimiskorda.

4. Kui liikmesriigi pädev asutus tuvastab, et taotlus ei sisalda kogu vajalikku teavet, esitab ta 30 päeva jooksul alates taotluse vastuvõtmisest taotlejale asjakohase teabe esitamise nõude.

5. Kui ametiasutus on saanud kogu vajaliku teabe, teavitab ta taotlejat, et taotlust loetakse täielikuks, ja määrab kuupäeva, millest alates hakkavad jooksma käesoleva määruse artikli 18 lõikes 2 sätestatud tähtajad.

6. Ettevõtja, kellele on ühes liikmesriigis antud heakskiidetud ettevõtja staatus, peab sama staatuse taotlemisel teises liikmesriigis lisama esimeses liikmesriigis antud APEO sertifikaadi koopia.

Artikkel 15

Taotluse vastuvõetamatus

Artiklis 14 osutatud taotlust ei võeta vastu, kui

a)	taotlus ei vasta artiklile 14 või

b)	taotlus on esitatud kolme aasta jooksul pärast artikli 27 lõike 1 punktides a, b ja d osutatud APEO sertifikaadi tühistamist.

3. Jagu

APEO sertifikaadi väljastamise kord

Artikkel 16

Taotluse kontrollimine

1. Sertifikaati välja andev liikmesriigi asutus kontrollib artiklites 9–13 sätestatud kriteeriumide täitmist. Liikmesriigi pädev asutus dokumenteerib nii kontrollimise käigu kui ka tulemused.

2. Artiklis 13 sätestatud kriteeriumide täitmise kontrollimine ei ole kohustuslik, kui taotlejal on olemas ühenduse tolliseadustiku rakenduseeskirjade artiklis 14a osutatud „AEO sertifikaat – turvalisus ja julgeolek” või „AEO sertifikaat – tollialased lihtsustused / turvalisus ja julgeolek”.

3. Juhul kui taotlejale on varem antud heakskiidetud ettevõtja staatus mõnes muus liikmesriigis, kontrollib sertifikaati välja andev asutus, kas on täidetud

a)	artiklites 12 ja 13 sätestatud kriteeriumid;

b)	vajaduse korral artiklites 10 ja 11 sätestatud kriteeriumid.

4. Sertifikaati välja andev asutus võib arvesse võtta artiklites 12 ja 13 osutatud valdkondade ekspertide esitatud järeldusi nendes artiklites osutatud kriteeriumide täitmise kohta. Ekspert ei tohi olla taotlejaga mitte mingil viisil seotud.

Artikkel 17

Konsulteerimine teiste liikmesriikidega

1. Sertifikaati väljaandev asutus konsulteerib teiste liikmesriikide pädevate asutustega, kui artiklites 9 ja 13 sätestatud ühe või mitme kriteeriumi täitmist ei ole võimalik kontrollida kas teabe või selle kontrollimise võimaluse puudumise tõttu. Liikmesriigi pädev asutus, kelle poole pöörduti, peab vastama 60 kalendripäeva jooksul alates kuupäevast, mil sertifikaati välja andva liikmesriigi asutus taotluse edastas.

2. Kui pädev asutus, kelle poole pöörduti, ei vasta lõikes 1 osutatud 60 kalendripäeva jooksul, võib sertifikaati välja andev asutus eeldada, et taotleja on täitnud kriteeriumid, millega seoses konsulteeriti.

Artikkel 18

APEO sertifikaadi väljastamine

1. Sertifikaati välja andev asutus väljastab APEO sertifikaadi vastavalt VIII lisas sätestatud näidisele.

2. APEO sertifikaat väljastatakse 90 kalendripäeva jooksul alates kuupäevast, mil on saadud kogu vajalik teave vastavalt artiklile 14.

3. Lõikes 2 sätestatud 90 kalendripäeva pikkust tähtaega võib ühe korra pikendada 30 kalendripäeva, kui pädev asutus ei suuda tähtajast kinni pidada. Sellisel juhul teavitab liikmesriigi pädev asutus taotlejat tähtaja pikendamise põhjustest enne lõikes 2 osutatud tähtaja möödumist.

4. Lõikes 2 sätestatud tähtaega võib samuti pikendada juhul, kui artiklites 9–13 sätestatud kriteeriumide täitmise kontrollimise käigus teeb taotleja kriteeriumide täitmiseks kohandusi ja teatab nendest pädevale asutusele.

Artikkel 19

Taotluse tagasilükkamine

1. Kui vastavalt artiklitele 16 ja 17 tehtud kontrolli tulemused põhjustavad tõenäoliselt taotluse tagasilükkamise, teatab sertifikaati välja andev asutus nendest tulemustest taotlejale ja annab talle enne taotluse tagasilükkamist võimaluse esitada vastuväited 30 kalendripäeva jooksul. Lõikes 2 ette nähtud tähtaeg lükkub vastavalt edasi.

2. Kui taotlus lükatakse tagasi, teavitab pädev asutus taotlejat oma otsuse põhjustest. Taotluse tagasilükkamise otsus edastatakse taotlejale artikli 18 lõigetes 2, 3 ja 4 ning käesolevas artikli lõikes 1 sätestatud tähtaja jooksul.

3. Sertifikaati välja andev asutus teavitab komisjoni taotluse tagasilükkamisest võimalikult kiiresti. Komisjon teeb selle teabe elektroonilisel teel kättesaadavaks teiste liikmesriikide pädevatele asutustele.

4. Jagu

Heakskiidetud ettevõtja staatus

Artikkel 20

Kontrollimine

1. Kui APEO sertifikaadi omanik on teavitanud pädevat liikmesriigi asutust kalatoodete saabumisest, võib see asutus teavitada sellest heakskiidetud ettevõtjat enne kaubasaadetise saabumist asjaomasesse liikmesriiki, kui kaubasaadetis on määruse (EÜ) nr 1005/2008 artikli 17 kohase riskianalüüsi tulemusena valitud lisakontrolliks. Teatis esitatakse üksnes juhul, kui see ei sea ohtu tehtavat kontrolli.

2. APEO sertifikaadi omaniku puhul tehakse vähem füüsilisi ja dokumendikontrolle kui teiste importijate puhul, kui liikmesriigi pädev asutus ei otsusta teisiti, et võtta arvesse konkreetset ohtu või muudes ühenduse õigusaktides sätestatud kontrollikohustusi.

3. Kui liikmesriigi pädev asutus valib pärast riskianalüüsi edasiseks läbivaatuseks kaubasaadetise, millele on lisatud heakskiidetud ettevõtja esitatud püügisertifikaat, teeb ta vajalikud kontrollid esmajärjekorras. Heakskiidetud ettevõtja taotlusel ja kokkuleppel liikmesriigi asjaomase pädeva asutusega võib kõnealuseid kontrolle teha mujal kui liikmesriigi pädeva asutuse asukohas.

5. Jagu

APEO sertifikaadi õiguslik toime

Artikkel 21

Üldsätted

1. APEO sertifikaat jõustub kümnendal tööpäeval pärast selle väljaandmist. APEO sertifikaat antakse määramata tähtajaks.

2. APEO sertifikaat kehtib üksnes selle välja andnud asutuse liikmesriigis.

3. Pädevad asutused teevad artiklites 9–13 sätestatud kriteeriumide täitmise järelevalvet.

4. Kui APEO sertifikaat antakse vähem kui kolm aastat tagasi asutatud taotlejale, tehakse esimese aasta jooksul pärast sertifikaadi andmist põhjalikku järelevalvet.

5. Sertifikaati välja andev asutus hindab artiklites 9–13 osutatud kriteeriumide täitmist uuesti järgmistel juhtudel:

a)	oluliste muudatuste korral asjakohastes ühenduse õigusaktides;

b)	kui on põhjendatult alust arvata, et heakskiidetud ettevõtja ei vasta enam asjakohastele kriteeriumidele.

6. Artikli 16 lõiget 4 kohaldatakse kordushindamise puhul.

7. Sertifikaati välja andev asutus teavitab komisjoni kordushindamise tulemustest võimalikult kiiresti. Komisjon teeb selle teabe elektroonilisel teel kättesaadavaks kõigi liikmesriikide pädevatele asutustele.

Artikkel 22

Heakskiidetud ettevõtja staatuse peatamine

1. Sertifikaati välja andev asutus peatab heakskiidetud ettevõtja staatuse, juhul kui

a)	tuvastatakse, et artiklites 9–13 sätestatud kriteeriumid ei ole täidetud;

b)	liikmesriigi pädeval asutusel on piisavalt põhjust arvata, et heakskiidetud ettevõtja on toime pannud teo, mis annab alust kohtumenetluseks ning on seotud ühise kalanduspoliitika eeskirjade või määruse (EÜ) nr 1005/2008 rikkumisega;

c)	volitatud ettevõtja staatus on peatatud vastavalt ühenduse tolliseadustiku rakenduseeskirjadele ning

d)	peatamist taotleb heakskiidetud ettevõtja, kes ajutiselt ei suuda täita mõnda artiklites 9–13 sätestatud kriteeriumidest.

2. Liikmesriigi pädev asutus edastab enne otsuse tegemist vastavalt lõike 1 punktidele a, b ja c oma järeldused asjaomasele heakskiidetud ettevõtjale. Ettevõtjal on õigus esitada oma seisukoht 30 kalendripäeva jooksul pärast järelduste kättesaamise kuupäeva.

3. Staatus tuleb siiski viivitamata peatada, kui seda tingib teatava kalavaru või -varude kaitsemeetmeid ähvardava ohu olemus või tase. Staatust peatav asutus teavitab viivitamata komisjoni, et teised liikmesriigid saaksid võtta asjakohased meetmed.

4. Lõikes 1 osutatud peatamine jõustub järgmisel päeval pärast sellest teatamist heakskiidetud ettevõtjale. See peatamine ei mõjuta impordiprotseduure, mida alustati enne staatuse peatamise kuupäeva ega ole veel lõpetatud.

Artikkel 23

Peatamine juhul, kui asjaomased kriteeriumid ei ole täidetud

1. Kui heakskiidetud ettevõtja ei paranda artikli 22 lõike 1 punktis a osutatud juhtudel olukorda kõnealuse artikli lõikes 2 osutatud tähtaja jooksul, peatatakse heakskiidetud ettevõtja staatus 30 kalendripäevaks. Liikmesriigi pädev asutus teavitab peatamisest viivitamata ettevõtjat ja teiste liikmesriikide pädevaid asutusi.

2. Kui asjaomane ettevõtja ei ole lõikes 1 osutatud 30 kalendripäeva pikkuse staatuse peatamise tähtaja jooksul olukorda parandanud, kuid tõendab, et staatuse peatamise tähtaja pikendamise korral on tingimuste täitmine võimalik, peatab sertifikaati välja andev asutus volitatud ettevõtja staatuse veel 30 kalendripäevaks. Pikendamisest teavitatakse teiste liikmesriikide pädevaid asutusi.

3. Kui asjaomane ettevõtja on lõigetes 1 ja 2 ette nähtud tähtaja jooksul võtnud vajalikud meetmed artiklites 9–13 sätestatud kriteeriumide täitmiseks, tühistab sertifikaati välja andev asutus staatuse peatamise ning teavitab sellest asjaomast ettevõtjat ja komisjoni. Peatamise võib tühistada enne lõikes 1 või 2 sätestatud tähtaja möödumist.

Artikkel 24

Peatamine kohtumenetluse korral

1. Artikli 22 lõike 1 punktis b osutatud juhul peatab sertifikaati välja andev asutus heakskiidetud ettevõtja staatuse menetluse ajaks. Ta teavitab sellest heakskiidetud ettevõtjat. Teatis saadetakse ka teiste liikmesriikide pädevatele asutustele.

2. Liikmesriigi pädev asutus võib siiski otsustada, et ta ei peata heakskiidetud ettevõtja staatust, kui ta peab rikkumist asjaomase ettevõtja imporditoimingute arvu või mahuga võrreldes väheoluliseks.

Artikkel 25

Peatamine seoses volitatud ettevõtja staatusega

Artikli 22 lõike 1 punktis c osutatud juhul peatab sertifikaati välja andev asutus heakskiidetud ettevõtja staatuse seni, kuni tühistatakse volitatud ettevõtja staatuse peatamine. Ta teavitab sellest heakskiidetud ettevõtjat. Ta teavitab sellest ka teiste liikmesriikide pädevaid asutusi.

Artikkel 26

Peatamine taotluse korral

1. Artikli 22 lõike 1 punktis d osutatud juhul teavitab heakskiidetud ettevõtja sertifikaati välja andvat asutust ajutisest võimetusest täita artiklites 9–13 sätestatud kriteeriume ja määrab kindlaks kuupäeva, mil kriteeriumid on taas täidetud. Heakskiidetud ettevõtja teavitab sertifikaati välja andvat asutust ka kõigist kavandatavatest meetmetest ja nende ajakavast.

2. Väljaandev asutus saadab teatise komisjonile ja teiste liikmesriikide pädevatele asutustele.

3. Kui heakskiidetud ettevõtja ei suuda teatises osutatud aja jooksul olukorda parandada, võib sertifikaati välja andev asutus anda mõistliku ajapikenduse, kui heakskiidetud ettevõtja on toiminud heas usus. Väljaandev asutus saadab ajapikenduse kohta teatise komisjonile ja teiste liikmesriikide pädevatele asutustele.

Artikkel 27

APEO sertifikaadi tühistamine

1. APEO sertifikaat tühistatakse, kui

a)	heakskiidetud ettevõtja ei võta vajalikke meetmeid artiklites 9–13 sätestatud kriteeriumide täitmiseks vastavalt artikli 23 lõikele 3;

b)	on tuvastatud, et heakskiidetud ettevõtja on toime pannud ühise kalanduspoliitika eeskirjade või määruse (EÜ) nr 1005/2008 tõsise või korduva rikkumise ning edasikaebamise õigus puudub;

c)	heakskiidetud ettevõtja ei võta vajalikke meetmeid artiklites 9–13 sätestatud kriteeriumide täitmiseks vastavalt artiklile 26;

d)	vastavalt ühenduse tolliseadustiku rakenduseeskirjadele antud volitatud ettevõtja staatus on tühistatud ning

e)	heakskiidetud ettevõtja on esitanud vastava taotluse.

2. Lõike 1 punktis b osutatud juhul võib pädev asutus otsustada, et ei tühista APEO sertifikaati, kui rikkumised on ettevõtja imporditoimingute arvu ja suurust silmas pidades väheolulised.

3. Tühistamine jõustub järgmisel päeval pärast sellest teatamist heakskiidetud ettevõtjale.

4. Sertifikaati välja andev asutus teavitab komisjoni viivitamata APEO sertifikaadi tühistamisest.

6. Jagu

Teabevahetus

Artikkel 28

Teabenõue

1. Heakskiidetud ettevõtja teavitab sertifikaati välja andvat asutust kõigist pärast sertifikaadi andmist esile kerkinud teguritest, mis võivad mõjutada sertifikaadi kehtivust.

2. Kogu sertifikaati välja andva asutuse käsutuses olev asjakohane teave tema poolt heaks kiidetud ettevõtja kohta tehakse taotluse korral kättesaadavaks komisjonile ja pädevatele asutustele teistes liikmesriikides, kus heakskiidetud ettevõtja teeb imporditoiminguid.

Artikkel 29

Teabe jagamine heakskiidetud ettevõtja kohta

1. Komisjon ja kõigi liikmesriikide pädevad asutused säilitavad vastavalt kehtivatele siseriiklikele eeskirjadele kolm aastat või kauem järgmisi andmeid ning omavad neile juurdepääsu:

a)	taotluste elektrooniliselt edastatud andmed;

b)	andmed APEO sertifikaatide ning vajaduse korral nende muutmise või tühistamise või heaskiidetud ettevõtja staatuse peatamise kohta.

2. Määruse (EÜ) nr 1005/2008 artiklis 51 osutatud ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi infosüsteemi võib kasutada pädevate asutuste vahelises teabe- ja sideprotsessis ning komisjoni ja ettevõtjate teavitamiseks käesolevas peatükis sätestatud korras.

3. Komisjon võib avalikustada heakskiidetud ettevõtjate loetelu Internetis, olles eelnevalt kokku leppinud asjaomaste heakskiidetud ettevõtjatega. Kõnealust loetelu ajakohastatakse.

Artikkel 30

Aruandekohustus ja hindamine

1. Liikmesriigid esitavad teabe heakskiidetud ettevõtja kava kohaldamise kohta vastavalt käesolevas peatükis sätestatule aruandes, mis tuleb vastavalt määruse (EÜ) nr 1005/2008 artikli 55 lõikele 1 komisjonile edastada iga kahe aasta tagant.

2. Nende aruannete ja oma tähelepanekute põhjal hindab komisjon heakskiidetud ettevõtja kava ja kohandab seda vajaduse korral.

III PEATÜKK

Püügisertifikaatidega seotud kontrollimised

Artikkel 31

Ühenduse kontrollikriteeriumid

Kontrollimistel, millega püütakse tagada määruse (EÜ) nr 1005/2008 sätete täitmine, nagu on sätestatud kõnealuse määruse artiklis 17, tuleb keskenduda ohtudele, mis on tuvastatud järgmiste ühenduse kriteeriumide põhjal:

a)	toimub suure kaubandusliku väärtusega liikidest valmistatud kalandustoodete import, eksport või kaubavahetus;

b)	tootma on hakatud uut liiki kalandustooteid või kasutusele võetud uus kaubandusstruktuur;

c)	esineb vastuolu lipuriigi kaubandusstruktuuri ja teadaolevate kalapüügiga seotud tegevuste vahel, eelkõige seoses liikide, mahu või kalalaevastiku omadustega;

d)	esineb vastuolu kolmanda riigi kaubandusstruktuuri ja teadaolevate kalapüügiga seotud tegevuste vahel, eelkõige seoses selle töötleva tööstuse omadustega või kalandustoodete kaubavahetusega;

e)	kaubandusstruktuur ei ole majanduslike kriteeriumide seisukohast õigustatud;

f)	kaasatud on hiljuti asutatud ettevõtja;

g)	teatavate liikide kaubandusmaht suureneb oluliselt ja järsult;

h)	esitatakse püügisertifikaatide koopiad koos määruse (EÜ) nr 1005/2008 IV lisa kohaste töötlemist kinnitavate avaldustega nt juhul, kui püük on tootmise ajal jagatud osadeks;

i)	vastavalt määruse (EÜ) nr 1005/2008 artiklile 6 nõutavat eelteatist ei esitata õigeks ajaks või teave on puudulik;

j)	esineb vastuolu ettevõtja deklareeritud püügiandmete ja muu pädevale asutusele kättesaadava teabe vahel;

k)	esineb kahtlus, et laev või laevaomanik on või oli seotud ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga;

l)	kalalaeva nime, lippu või registrinumbrit on hiljuti muudetud;

m)	lipuriigist või reeksportivast riigist ei ole teatatud vastavalt määruse (EÜ) nr 1005/2008 artiklile 20 või on kättesaadav teave võimalikest rikkumistest asjaomase liikmesriigi püügisertifikaatide kinnitamisel (nt pädeva asutuse tempel või kinnitav pitser on kadunud, varastatud või võltsitud);

n)	lipuriigi kontrollisüsteemis esinevad oletatavad puudused;

o)	asjaomased ettevõtjad on juba olnud seotud ebaseadusliku tegevusega, mis kujutab võimalikku ohtu seoses ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga.

Artikkel 32

Aruandekohustus ja hindamine

1. Liikmesriigid esitavad teabe artiklis 31 osutatud ühenduse kriteeriumide kohaldamise kohta aruandes, mis edastatakse komisjonile vastavalt määruse (EÜ) nr 1005/2008 artikli 55 lõikele 1 iga kahe aasta tagant.

2. Nende aruannete ja oma tähelepanekute põhjal hindab komisjon ühenduse kriteeriume ja kohandab neid vajaduse korral.

IV PEATÜKK

Koostöö kolmandate riikidega

Artikkel 33

Püügisertifikaatidega seonduv halduskoostöö kolmandate riikidega

1. Käesoleva määruse IX lisas on loetletud määruse (EÜ) nr 1005/2008 artikli 20 lõikes 4 sätestatud halduskoostöö raames sõlmitud halduskokkulepped, mille alusel koostatakse, kinnitatakse või esitatakse püügisertifikaadid elektroonilisel teel või asendatakse püügisertifikaadid elektrooniliste jälgimissüsteemidega, mis tagavad samasuguse asutuste kontrolli taseme.

2. Komisjon teavitab 15 tööpäeva jooksul pärast uue halduskokkuleppe sõlmimist seoses määruse (EÜ) nr 1005/2008 püügisertifikaate käsitlevate sätete rakendamisega sellest liikmesriikide pädevaid asutusi, avaldab teabe võimalikult kiiresti oma veebileheküljel ja ajakohastab käesoleva määruse IX lisa.

III JAOTIS

TÄHELDAMINE

Artikkel 34

Täheldatud kalalaevade kohta teabe edastamise vorm

1. Määruse (EÜ) nr 1005/2008 artikli 49 lõikes 1 osutatud vorm täheldatud kalalaevade kohta teabe edastamiseks on esitatud käesoleva määruse XA lisas.

2. Lõikes 1 osutatud vormi täitmise juhised on esitatud käesoleva määruse XB lisas.

IV JAOTIS

VASTASTIKUNE ABI

I PEATÜKK

Üldsätted

Artikkel 35

Kohaldamisala

1. Käesolevas jaotises on sätestatud tingimused, mille alusel liikmesriigid teevad halduskoostööd üksteise, kolmandate riikide, komisjoni ja selle määratud asutusega, et tagada määruse (EÜ) nr 1005/2008 ja käesoleva määruse tõhus kohaldamine.

2. Käesolev jaotis ei kohusta liikmesriike üksteist abistama, kui see tõenäoliselt kahjustaks nende riiklikku õigussüsteemi, avalikku korda, julgeolekut või muid põhihuvisid. Enne abiandmisest keeldumist peab taotluse saanud liikmesriik pidama nõu taotleva liikmesriigiga, et määrata kindlaks, kas eritingimustel võidakse abi anda osaliselt. Kui abitaotlust ei ole võimalik rahuldada, teatatakse keeldumisest ja selle põhjustest viivitamata taotlejaliikmesriigile ning komisjonile.

3. Käesolev jaotis ei mõjuta kriminaalmenetlust ja kriminaalasjades vastastikust abi reguleerivate eeskirjade, sealhulgas kohtuliku uurimise saladuse hoidmise eeskirjade kohaldamist liikmesriikides.

Artikkel 36

Isikuandmete kaitse

1. Käesolev määrus ei kahjusta ega mõjuta ühenduse ja riigisiseste õigusaktidega ette nähtud üksikisikute kaitset isikuandmete töötlemisel, ning eelkõige ei muuda see liikmesriikide kohustusi seoses isikuandmete töötlemisega direktiivi 95/46/EÜ alusel ega ühenduse institutsioonide ja asutuste kohustusi seoses isikuandmete töötlemisega määruse (EÜ) nr 45/2001 alusel. Liikmesriigid ja komisjon tagavad, et järgitaks kõiki määruses (EÜ) nr 45/2001 ja direktiivis 95/46/EÜ sätestatud kohaldatavaid sätteid.

2. Isikute õigusi seoses nende liikmesriikide andmebaasides töödeldavate registreerimisandmetega kasutatakse vastavalt isikuandmed talletanud liikmesriigi seadusele ning eelkõige vastavalt direktiivi 95/46/EÜ rakendamiseks vastu võetud sätetele. Isikute õigusi seoses nende ühenduse andmebaasis töödeldavate registreerimisandmetega kasutatakse vastavalt määrusele (EÜ) nr 45/2001.

Artikkel 37

Teabe kasutamine ning ameti- ja ärisaladuste kaitse

1. Taotlejaliikmesriik kasutab vastavalt käesolevale jaotisele edastatud teavet üksnes määruse (EÜ) nr 1005/2008 rakendamiseks ning alati vastavalt direktiivile 95/46/EÜ. Sellise teabe kasutamiseks muul otstarbel on vajalik eelnev kirjalik konsulteerimine taotluse saanud liikmesriigiga, kes teabe edastas. Teabe sellisel kasutamisel kehtivad kõik tingimused, mille on taotluse saanud liikmesriik kehtestanud teabe avaldamata jätmiseks vastavalt direktiivile 95/46/EÜ. Isikuandmete kasutamine muuks otstarbeks on kooskõlas direktiivis 95/46/EÜ sätestatud tingimustega.

2. Taotlejaliikmesriik võtab arvesse teabe avaldamisega seotud erinõudeid, nagu teabe abil tuvastatud või tuvastatavate isikute ohutus ja eraelu puutumatus.

3. Sellist teavet tuleb kaitsta samamoodi, nagu võimaldavad samalaadsete andmete korral vastuvõtva liikmesriigi õigusaktid ning vastuvõtva ühenduse institutsiooni suhtes kohaldatavad vastavad sätted. Teavet saav liikmesriik võib seda kasutada tõendina kriminaal- ja haldusmenetlustes vastavalt selle liikmesriigi õigusele.

4. Igasuguse riiklikes ametiasutustes töötavatele isikutele edastatud teabe puhul kehtib konfidentsiaalsuskohustus ja ametisaladuse hoidmise kohustus, kui andmete avaldamine kahjustaks

a)	üksikisiku eraelu puutumatuse ja isikupuutumatuse kaitset, eelkõige vastavalt isikuandmete kaitset käsitlevatele ühenduse õigusaktidele;

b)	füüsilise või juriidilise isiku ärihuve, sealhulgas intellektuaalomandit;

c)	kohtumenetlusi ja juriidilist nõu või

d)	kontrolli või uurimise eesmärki.

5. Lõiget 4 ei kohaldata, kui avaldamine on vajalik, et lõpetada ebaseaduslik, teatamata ja reguleerimata kalapüük või määruse (EÜ) nr 1005/2008 artikli 42 lõike 1 punktides b ja c osutatud tõsised rikkumised, ning kõnealust teavet edastav ametiasutus nõustub selle avaldamisega.

Artikkel 38

Kulud

Liikmesriigid kannavad ise oma kulud, mis tekivad abitaotluse täitmisest, ning loobuvad kõigist käesoleva jaotise kohaldamisel tekkinud kulude hüvitamise nõuetest.

Artikkel 39

Vastutav kontaktasutus

1. Iga liikmesriik määrab ühe kontaktasutuse, kes vastutab käesoleva jaotise kohaldamise eest.

2. Iga liikmesriik teatab komisjonile ja teistele liikmesriikidele vastutava kontaktasutuse andmed ning ajakohastab seda teavet.

3. Komisjon avaldab vastutavate kontaktasutuste loetelu Euroopa Liidu Teatajas ja ajakohastab seda.

Artikkel 40

Järelmeetmed

1. Kui riigiasutus otsustab vastuseks käesoleva jaotise põhjal esitatud abitaotlusele või pärast omaalgatuslikku teabevahetust võtta meetmed, mida võib rakendada üksnes õigusasutuse loal või nõudel, edastab ta asjaomasele liikmesriigile ja komisjonile nende meetmete kohta kogu teabe, mis on seotud ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga, määruse (EÜ) nr 1005/2008 artikli 42 lõike 1 punktides b ja c osutatud tõsiste rikkumistega või käesoleva määruse rikkumisega.

2. Sellise teatamise puhul peab olema õigusasutuse eelnev luba, kui sellist luba nõutakse riigi õigusaktidega.

II PEATÜKK

Eelneva taotluseta esitatav teave

Artikkel 41

Eelneva taotluseta esitatav teave

1. Kui liikmesriik saab teavet võimaliku ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi või määruse (EÜ) nr 1005/2008 artikli 42 lõike 1 punktides b ja c osutatud tõsiste rikkumiste kohta või tal on põhjust kahtlustada, et selline tegevus või rikkumine võib aset leida, teavitab ta sellest viivitamata asjaomaseid liikmesriike ja komisjoni. Teatises esitatakse kogu vajalik teave ning see edastatakse artiklis 39 osutatud vastutava asutuse kaudu.

2. Kui liikmesriik võtab täitemeetmed seoses ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi või lõikes 1 osutatud rikkumisega, teavitab ta sellest asjaomaseid liikmesriike ning komisjoni artiklis 39 osutatud vastutava asutuse kaudu.

3. Kõik käesoleva artikli kohased teatised tuleb esitada kirjalikult.

III PEATÜKK

Abitaotlus

Artikkel 42

Mõisted

Käesolevas jaotises tähendab mõiste „abitaotlus” seda, kui üks liikmesriik taotleb teiselt liikmesriigilt

teavet;

b)	täitemeetmete võtmist või

c)	haldusteatist.

Artikkel 43

Üldnõuded

1. Taotlev liikmesriik tagab, et abitaotlus sisaldab piisavalt teavet, sealhulgas kõiki vajalikke tõendeid, mida on võimalik saada taotleva liikmesriigi territooriumil, et taotluse saanud liikmesriik saaks taotluse rahuldada.

2. Abitaotluse võib esitada üksnes põhjendatud juhul, kui on põhjust kahtlustada, et on toimunud ebaseaduslik, teatamata ja reguleerimata kalapüük või määruse (EÜ) nr 1005/2008 artikli 42 lõike 1 punktides b ja c osutatud tõsised rikkumised ning kui abi taotlev liikmesriik ei suuda enda vahenditega saada nõutavat teavet või võtta nõutavaid meetmeid.

Artikkel 44

Taotluste ja vastuste edastamine

1. Taotluse saadab üksnes taotleva liikmesriigi ühtne asutus või komisjon selle liikmesriigi ühtsele asutusele, kellelt abi taotletakse. Kõik taotlusele saadud vastused edastatakse samal viisil.

2. Vastastikuse abi taotlused ja asjakohased vastused edastatakse kirjalikult.

3. Asjaomased ühtsed asutused lepivad taotluste ja edastatava teabe puhul kasutatavad keeled kokku enne taotluste esitamist. Kui kokkuleppele ei jõuta, edastatakse taotlused taotleva liikmesriigi ametlikus keeles (ametlikes keeltes) ja vastused taotluse saanud liikmesriigi ametlikus keeles (ametlikes keeltes).

Artikkel 45

Teabenõuded

1. Taotluse saanud liikmesriik esitab taotleva liikmesriigi või komisjoni nõudel asjaomase nõutava teabe, et teha kindlaks, kas on toimunud ebaseaduslik, teatamata ja reguleerimata kalapüük või määruse (EÜ) nr 1005/2008 artikli 42 lõike 1 punktides b ja c osutatud tõsised rikkumised või kas on põhjust kahtlustada, et need võivad aset leida. Selline teave edastatakse artiklis 39 osutatud vastutava asutuse kaudu.

2. Taotluse saanud liikmesriik teeb taotluse esitanud liikmesriigi või komisjoni nõudel asjakohase haldusuurimise seoses toimingutega, mis kujutavad endast ebaseaduslikku, teatamata ja reguleerimata kalapüüki või määruse (EÜ) nr 1005/2008 artikli 42 lõike 1 punktides b ja c osutatud tõsiseid rikkumisi või mis taotlejaliikmesriigile sellena tunduvad. Taotluse saanud liikmesriik teavitab haldusuurimise tulemustest taotluse esitanud liikmesriiki ja komisjoni.

3. Taotluse esitanud liikmesriigi või komisjoni nõudel võib taotluse saanud liikmesriik lubada taotluse esitanud liikmesriigi pädeval ametnikul viibida lõikes 2 osutatud haldusuurimise juures, mida viivad läbi taotluse saanud liikmesriigi või komisjoni ametnikud. Kuivõrd kriminaalmenetlust reguleerivates riigi õigusaktides antakse teatavate toimingute sooritamise õigus üksnes riigi õigusaktidega ametisse määratud ametnikele, ei tohi taotluse esitanud liikmesriigi ametnikud neis toimingutes osaleda. Mitte mingil juhul ei osale nad ruumide läbiotsimises ega isikute ametlikel ülekuulamistel kriminaalõiguse alusel. Taotluse esitanud liikmesriigi ametnikud, kes viibivad taotluse saanud liikmesriigis, peavad igal ajal suutma esitada volikirja, millest nähtub nende isik ja ametikoht.

4. Taotluse esitanud liikmesriigi nõudel edastab taotluse saanud liikmesriik talle kõik oma valduses olevad dokumendid, mis on seotud ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga või määruse (EÜ) nr 1005/2008 artikli 42 lõike 1 punktides b ja c osutatud tõsiste rikkumistega.

5. Taotluse alusel teabevahetuse tüüpvorm on esitatud XI lisas.

Artikkel 46

Täitemeetmete võtmise nõue

1. Taotluse saanud liikmesriik võtab taotluse esitanud liikmesriigi või komisjoni nõudel kõik vajalikud täitemeetmed, et lõpetada viivitamata tema territooriumil või tema suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooni alla kuuluvates vetes ebaseaduslik, teatamata ja reguleerimata kalapüük või määruse (EÜ) nr 1005/2008 artikli 42 lõike 1 punktides b ja c osutatud tõsised rikkumised.

2. Taotluse saanud liikmesriik võib lõikes 1 osutatud täitemeetmete võtmisel konsulteerida taotluse esitanud liikmesriigi ja komisjoniga.

3. Taotluse saanud liikmesriik annab võetud meetmetest ja nende mõjust viivitamatult aru taotluse esitanud liikmesriigile, teistele asjaomastele liikmesriikidele ja komisjonile artiklis 39 osutatud vastutava asutuse kaudu.

Artikkel 47

Teabenõudele vastamise tähtaeg

1. Liikmesriik, kellelt abi taotletakse, edastab artikli 45 lõike 1 ja artikli 46 lõike 3 kohase teabe võimalikult kiiresti, kuid mitte hiljem kui neli nädalat pärast taotluse saamise kuupäeva. Taotluse saanud ja taotluse esitanud liikmesriik või komisjon võivad kokku leppida erinevad tähtajad.

2. Kui taotluse saanud liikmesriik ei suuda taotlusele tähtajaks vastata, teavitab ta selle põhjustest taotluse esitanud liikmesriiki või komisjoni kirjalikult ning määrab tähtaja, millal ta on suuteline vastama.

Artikkel 48

Haldusteatise esitamise nõue

1. Taotluse saanud liikmesriik teeb taotluse esitanud liikmesriigi nõudel ning enda samalaadsetest juriidilistest dokumentidest ja otsustest teatamist käsitlevate eeskirjade kohaselt adressaadile teatavaks kõik juriidilised dokumendid ja otsused, mille taotluse esitanud liikmesriigi haldusasutused on vastu võtnud ja teinud määrusega (EÜ) nr 1005/2008 reguleeritavates valdkondades ning mida rakendatakse selle liikmesriigi territooriumil, kellelt abi taotletakse.

2. Haldusteatise nõude esitamiseks kasutatakse käesoleva määruse XII lisas esitatud tüüpvormi.

3. Taotluse saanud liikmesriik edastab oma vastuse taotluse esitanud liikmesriigile kohe pärast teavitamist artiklis 39 osutatud vastutava asutuse kaudu. Vastuse edastamiseks kasutatakse käesoleva määruse XII lisas esitatud tüüpvormi.

IV PEATÜKK

Suhted komisjoniga

Artikkel 49

Teabevahetus liikmesriikide ja komisjoni vahel

1. Liikmesriigid edastavad komisjonile niipea, kui see on neile kättesaadav, mis tahes teabe, mida nad peavad asjakohaseks seoses meetodite, tavade või tuvastatud tendentsidega, mida on kasutatud või mille puhul on kahtlus, et neid kasutatakse ebaseaduslikuks, teatamata ja reguleerimata kalapüügiks või määruse (EÜ) nr 1005/2008 artikli 42 lõike 1 punktides b ja c osutatud tõsisteks rikkumisteks.

2. Komisjon edastab liikmesriikidele niipea, kui see on talle kättesaadav, mis tahes teabe, mis aitab neil rakendada määrust (EÜ) nr 1005/2008.

Artikkel 50

Kooskõlastamine komisjonis

1. Kui liikmesriik saab teavet toimingute kohta, mis kujutavad või tunduvad kujutavat endast ebaseaduslikku, teatamata ja reguleerimata kalapüüki või määruse (EÜ) nr 1005/2008 artikli 42 lõike 1 punktides b ja c osutatud tõsiseid rikkumisi ning mis on eriti olulised ühenduse tasandil, teatab ta komisjonile võimalikult kiiresti igasuguse asjakohase teabe, mis on vajalik asjaolude kindlaks tegemiseks. Komisjon edastab selle teabe teistele asjaomastele liikmesriikidele.

2. Lõike 1 kohaldamisel peetakse toiminguid, mis kujutavad endast ebaseaduslikku, teatamata ja reguleerimata kalapüüki või määruse (EÜ) nr 1005/2008 artikli 42 lõike 1 punktides b ja c osutatud tõsiseid rikkumisi, eriti oluliseks ühenduse tasandil, kui

a)	need on või võivad olla seotud teiste liikmesriikidega või

b)	liikmesriigi arvates on tõenäoline, et sellised toimingud on aset leidnud ka teistes liikmesriikides.

3. Kui komisjon leiab, et toimingud, mis kujutavad endast ebaseaduslikku, teatamata ja reguleerimata kalapüüki või määruse (EÜ) nr 1005/2008 artikli 42 lõike 1 punktides b ja c osutatud tõsiseid rikkumisi, on aset leidnud ühes või mitmes liikmesriigis, teavitab ta sellest asjaomaseid liikmesriike, kes teevad võimalikult kiiresti uurimise. Asjaomased liikmesriigid edastavad uurimistulemused komisjonile võimalikult kiiresti.

V PEATÜKK

Suhted kolmandate riikidega

Artikkel 51

Teabevahetus kolmandate riikidega

1. Kui liikmesriik saab kolmandalt riigilt asjakohast teavet, et tagada määruse (EÜ) nr 1005/2008 ja käesoleva määruse tõhus kohaldamine, edastab ta selle teabe vastutava asutuse kaudu teistele asjaomastele liikmesriikidele, kui seda võimaldavad kolmanda riigiga sõlmitud kahepoolsed abistamiskokkulepped.

2. Käesoleva jaotise kohaselt saadud teavet võib liikmesriik edastada kolmandale riigile vastutava asutuse kaudu vastavalt kolmanda riigiga sõlmitud kahepoolsele abistamiskokkuleppele. Teave edastatakse pärast konsulteerimist liikmesriigiga, kes teabe esialgselt edastas, ning vastavalt ühenduse ja riiklikele õigusaktidele, mis käsitlevad üksikisikute kaitset isikuandmete töötlemisel.

3. Komisjon võib ühenduse ja kolmandate riikide vahel sõlmitud kalanduskokkulepete või piirkondlike kalavarude majandamise organisatsioonide või samalaadsete kokkulepete raames, milles ühendus on lepinguosaline või koostööd tegev mitteosaline, edastada asjakohase teabe seoses ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi või määruse (EÜ) nr 1005/2008 artikli 42 lõike 1 punktides b ja c osutatud tõsiste rikkumistega nende kokkulepete või organisatsioonidega seotud teistele osalistele, kui teabe edastanud liikmesriik on selleks nõusoleku andnud.

VI PEATÜKK

Üleminekusätted

Artikkel 52

Ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi infosüsteemi loomine

Kuni määruse (EÜ) nr 1005/2008 artikli 51 lõikes 2 osutatud ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi infosüsteemi loomiseni teevad liikmesriikide pädevad asutused vastavalt käesolevale jaotisele üksteise ja komisjoniga koostööd olemasolevate teabevahetuse kokkulepete alusel.

V JAGU

MUUDATUSED

Artikkel 53

Määruse (EÜ) nr 1005/2008 muudatused

Määruse (EÜ) nr 1005/2008 I lisa, mis sisaldab loetelu toodetest, mis ei kuulu artikli 2 lõikes 8 esitatud „kalandustoodete” mõiste alla, muudetakse vastavalt käesoleva määruse XIII lisale.

VI JAOTIS

LÕPPSÄTTED

Artikkel 54

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub seitsmendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2010.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 22. oktoober 2009

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Joe BORG

(1) ELT L 286, 29.10.2008, lk 1.

(2) EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31.

(3) EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1.

(4) ELT L 333, 20.12.2003, lk 17.

(5) ELT L 226, 25.6.2004, lk 83.

(6) EÜT L 253, 11.10.1993, lk 1.

I LISA

Eelteatise tähtaeg teatavate artiklis 1 osutatud kalandustoodete puhul

Neljatunnine eelteatise tähtaeg

Värskete kalandustoodete lossimine kalalaevadel ühenduse määratud sadamates

IIA LISA

Artikli 2 lõikes 1 osutatud eelteatise vorm kolmandate riikide kalalaevadele

IIB LISA

Artikli 2 lõikes 2 osutatud eelteatise vorm kolmandate riikide kalalaevadele

IIIA LISA

Artikli 3 lõikes 1 osutatud lossimisele eelneva deklaratsiooni vorm

IIIB LISA

Artikli 3 lõikes 2 osutatud ümberlaadimisele eelneva deklaratsiooni vorm

(nõutav nii mahalaadiva kui ka vastuvõtva laeva puhul)

IV LISA

EUROOPA ÜHENDUSE PÜÜGISERTIFIKAAT

Käesoleva määruse artikli 6 nõuetele vastavate kalandustoodete puhul kasutatav lihtsustatud vorm

Liide

Veo üksikasjad

V LISA

Piirkondlike kalandusorganisatsioonide vastu võetud püügidokumendimenetlused, mida on tunnustatud määruse (EÜ) nr 1005/2008 nõuetele vastavatena

I osa

Püügidokumendimenetlused, mida on tunnustatud määruse (EÜ) nr 1005/2008 nõuetele vastavatena:

—	Dissostichus spp. püügidokumendi menetlus, mis on sätestatud nõukogu 22. mai 2001. aasta määruses (EÜ) nr 1035/2001 (Dissostichus spp. püügidokumentide kehtestamise kohta) (1);

—	ICCATi hariliku tuuni püügi dokumenteerimise programm, mis on sätestatud ICCATi soovituses 08–12, millega muudetakse soovitust 07–10 hariliku tuuni püügi dokumenteerimise programmi kohta.

II osa

Püügidokumendimenetlused, mida on tunnustatud määruse (EÜ) nr 1005/2008 nõuetele vastavatena, kuid mille suhtes kehtivad lisatingimused:

—

CCSBT (hariliku tuuni kaitse komisjon) – resolutsioon CCSBT püügidokumendimenetluse rakendamise kohta (vastu võetud 15. aastakoosolekul 14.–17. oktoobril 2008). Lisaks püügidokumentidele ja muudele seotud dokumentidele, mis on kinnitatud vastavalt CCSBT püügidokumendimenetlusele, peab importija esitama importivate liikmesriikide asutustele teabe veo üksikasjade kohta, mis on täpsustatud määruse (EÜ) nr 1005/2008 II lisas esitatud liites veo üksikasjade kohta.

(1) EÜT L 145, 31.5.2001, lk 1.

VI LISA

Püügisertifikaadi esitamise tähtajad artiklis 8 osutatud kaubasaadetiste puhul

Püügisertifikaat tuleb esitada neli tundi enne ühendusse sisenemist

Õhutranspordiga ühendusse saabuvate kalandustoodete kaubasaadetiste puhul

Püügisertifikaat tuleb esitada kaks tundi enne ühendusse sisenemist

Maanteetranspordiga ühendusse saabuvate kalandustoodete kaubasaadetiste puhul

Püügisertifikaat tuleb esitada neli tundi enne ühendusse sisenemist

Raudteetranspordiga ühendusse saabuvate kalandustoodete kaubasaadetiste puhul

VII LISA

VIII LISA

IX LISA

Halduskokkulepped lipuriikidega seoses püügisertifikaate käsitlevate sätete rakendamisega (määruse (EÜ) nr 1005/2008 artikli 12 lõige 4)

XA LISA

Täheldatud kalalaevade kohta teabe edastamise vorm

XB LISA

XA lisas esitatud vormi täitmise juhised

ESITADA VÕIMALIKULT PALJU TEAVET

1.	Laeva nimi, raadiokutsung, lipuriik ning võimaluse korral registreerimis- ja Lloyd’si/IMO number tuleb tuvastada visuaalselt või raadioühenduse kaudu laevaga (teatada tuleb teabe allikas).

2.	Erimärgistused: märkida, kas laeva nimi ja registreerimissadam on laeval nähtav või mitte. Märkida laevakere ja tekiehitise värvid, mastide arv, kaptenisilla asend, korstna pikkus jne.

3.	Laevaliik: kirjeldada laevaliiki ja täheldatud püügivahendeid (nt õngepüügilaev, traaler, kalatöötlemislaev, transpordilaev).

4.	Asukoht: märkida laeva esialgne täheldamise koht, sealhulgas püügipiirkond/alapiirkond/rajoon.

Täheldatud laeva tegevus: märkida täheldamise aeg, laeva tegevus sellel ajal ja suund (kraadides). Märkida, kas laeval tegeleti kalapüügi, püügivahendite paigaldamise, traalimise, haalamise või muuga. Ruumi on ühe ja sama laeva viie täheldamise märkimiseks. Kui on vaja rohkem ruumi, tuleb kõnealune osa täita vormi tagaküljel või eraldi paberilehel. Märkida selgnööri olemasolu või puudumine.

6.	Tähelduse salvestamine: märkida, kas laeva täheldamine salvestati videole või fotodele (märkuste all täpsustada dokumentide hoiustamise koht).

7.	Märkused: märkida laeva liikumise suund. Esitada toimunud raadiovestluste kokkuvõte, märkides täheldatud laeva pardal viibiva(te) selle (nende) isiku(te) nimi (nimed), rahvus(ed), ametinimetus(ed), kellega võeti ühendust.

8.	Laeva skeem: joonistada laeva profiil, tuues esile erimärgistused, mida võib kasutada laeva tuvastamiseks.

XI LISA

Artiklis 45 osutatud taotluse alusel esitatava teabe vahetuse tüüpvorm

XII LISA

Vastavalt artiklile 48 nõutava haldusteatise nõude tüüpvorm

XIII LISA

Tooted, mis ei kuulu nõukogu 29. septembri 2008. aasta määruse (EÜ) nr 1005/2008 (millega luuakse ühenduse süsteem ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks) artikli 2 punktis 8 sätestatud „kalandustoodete” mõiste alla

—

Mageveekogust püütud kalandustooted, sealhulgas:

—	0301 91 – muu eluskala: forell (Salmo trutta, Oncorhynchus mykiss, Oncorhynchus clarki, Oncorhynchus aguabonita, Oncorhynchus gilae, Oncorhynchus apache ja Oncorhynchus chrysogaster) (1);

—	0301 92 – muu eluskala: angerjad (Anguilla spp.);

—	0301 93 – muu eluskala: karpkala;

—	ex 0301 99 – muu: mageveekalad (CN 0301 99 11 ja 0301 99 19);

—	0302 11 – värske või jahutatud kala, v.a kalafilee ja muu rubriigi 0304 alla kuuluv kalaliha: forell (Salmo trutta, Oncorhynchus mykiss, Oncorhynchus clarki, Oncorhynchus aguabonita, Oncorhynchus gilae, Oncorhynchus apache ja Oncorhynchus chrysogaster);

—

0302 12 – värske või jahutatud kala, v.a kalafilee ja muu rubriigi 0304 alla kuuluv kalaliha: idalõhed (Oncorhynchus nerka, Oncorhynchus gorbuscha, Oncorhynchus keta, Oncorhynchus tschawytscha, Oncorhynchus kisutch, Oncorhynchus masou ja Oncorhynchus rhodurus), atlandi väärislõhe (Salmo salar) ja doonau taimen (Hucho hucho);

—	0302 66 – värske või jahutatud kala, v.a kalafilee ja muu rubriigi 0304 alla kuuluv kalaliha: angerjad (Anguilla spp.);

—	ex 0302 69 – värske või jahutatud kala, v.a kalafilee ja muu rubriigi 0304 alla kuuluv kalaliha: mageveekalad (CN 0302 69 11 ja 0302 69 19);

—	0302 11 – värske või jahutatud kala, v.a kalafilee ja muu rubriigi 0304 alla kuuluv kalaliha: idalõhed (Oncorhynchus nerka, Oncorhynchus gorbuscha, Oncorhynchus keta, Oncorhynchus tschawytscha, Oncorhynchus kisutch, Oncorhynchus masou ja Oncorhynchus rhodurus), v.a maks ja mari;

—	0302 21 – värske või jahutatud kala, v.a kalafilee ja muu rubriigi 0304 alla kuuluv kalaliha: forell (Salmo trutta, Oncorhynchus mykiss, Oncorhynchus clarki, Oncorhynchus aguabonita, Oncorhynchus gilae, Oncorhynchus apache ja Oncorhynchus chrysogaster);

—	0302 22 – värske või jahutatud kala, v.a kalafilee ja muu rubriigi 0304 alla kuuluv kalaliha: atlandi väärislõhe (Salmo salar) ja doonau taimen (Hucho hucho);

—	0302 76 – värske või jahutatud kala, v.a kalafilee ja muu rubriigi 0304 alla kuuluv kalaliha: angerjad (Anguilla spp.);

—	ex 0303 79 – värske või jahutatud kala, v.a kalafilee ja muu rubriigi 0304 alla kuuluv kalaliha: mageveekalad (CN 0303 79 11 ja 0303 79 19);

—	ex 0304 19 – kalafilee ja muu kalaliha (k.a kalahakkliha), värske või jahutatud: mageveekalad (CN 0304 19 13; 0304 19 15; 0304 19 17; 0304 19 19 ja 0304 19 91);

—	ex 0304 29 – külmutatud fileed: mageveekalast (CN 0304 29 13; 0304 29 15; 0304 29 17 ja 0304 29 19);

—	ex 0304 99 – muu külmutatud kalaliha: mageveekalast (CN 0304 99 21);

—

ex 0305 30 – kalafileed, kuivatatud, soolatud või soolvees või vürtsitatud, suitsutamata: idalõhest (Oncorhynchus nerka, Oncorhynchus gorbuscha, Oncorhynchus keta, Oncorhynchus tschawytscha, Oncorhynchus kisutch, Oncorhynchus masou ja Oncorhynchus rhodurus), atlandi väärislõhest (Salmo salar) ja doonau taimenist (Hucho hucho), soolatud või soolvees (CN 0305 30 30); forellist liikidest Salmo trutta, Oncorhynchus mykiss, Oncorhynchus clarki, Oncorhynchus aguabonita, Oncorhynchus gilae, Oncorhynchus apache ja Oncorhynchus chrysogaster või karpkalast (ex CN 0305 30 90);

—	ex 0305 41 – suitsutatud kala, sh fileed: idalõhed (Oncorhynchus nerka, Oncorhynchus gorbuscha, Oncorhynchus keta, Oncorhynchus tschawytscha, Oncorhynchus kisutch, Oncorhynchus masou ja Oncorhynchus rhodurus), atlandi väärislõhe (Salmo salar) ja doonau taimen (Hucho hucho);

—	ex 0305 49 – suitsutatud kala, sh fileed: forell (Salmo trutta, Oncorhynchus mykiss, Oncorhynchus clarki, Oncorhynchus aguabonita, Oncorhynchus gilae, Oncorhynchus apache ja Oncorhynchus chrysogaster) (CN 0305 49 45); angerjad (Anguilla spp.) (CN 0305 49 50); karpkala (ex CN 0305 49 80);

—	ex 0305 59 – kuivatatud kala, soolatud või soolamata, suitsutamata: forell (Salmo trutta, Oncorhynchus mykiss, Oncorhynchus clarki, Oncorhynchus aguabonita, Oncorhynchus gilae, Oncorhynchus apache ja Oncorhynchus chrysogaster); karpkala (ex CN 0305 59 80);

—

ex 0305 69 – kuivatatud kala, soolatud või soolvees, kuivatamata ja suitsutamata: idalõhed (Oncorhynchus nerka, Oncorhynchus gorbuscha, Oncorhynchus keta, Oncorhynchus tschawytscha, Oncorhynchus kisutch, Oncorhynchus masou ja Oncorhynchus rhodurus), atlandi väärislõhe (Salmo salar) ja doonau taimen (Hucho hucho) (CN 0305 69 50); forell (Salmo trutta, Oncorhynchus mykiss, Oncorhynchus clarki, Oncorhynchus aguabonita, Oncorhynchus gilae, Oncorhynchus apache ja Oncorhynchus chrysogaster), karpkala (ex CN 0305 69 80);

—	ex 0306 19 – muud koorikloomad, k.a inimtoiduks kõlblik jahu, pulber ja graanulid koorikloomadest: mageveekogude vähid (CN 0306 19 10);

—	ex 0306 29 – muud koorikloomad, k.a inimtoiduks kõlblik jahu, pulber ja graanulid koorikloomadest, külmutamata: mageveekogude vähid (CN 0306 29 10);

—	1604 11 00 – kalatooted või -konservid, kalad tervena või tükkidena, kuid mitte hakklihana: lõhe;

—	ex 1604 19 – kalatooted või -konservid, kalad tervena või tükkidena, kuid mitte hakklihana: lõhelased, muu kui lõhe (CN 1604 19 10);

—	ex 1604 20 – muud kalatooted või -konservid: lõhest (CN 1604 20 10); lõhelastest, muu kui lõhe (CN 1604 20 30);

—	ex 1605 40 00 – muud koorikloomad, töödeldud või konserveeritud: mageveekogude vähid, kuumtöödeldud aedtilliga, külmutatud.

—	Maimudest või vastsetest saadud vesiviljelustooted.

—	0301 10 – elusad dekoratiivkalad.

—	0307 10 – austrid, karbis või karbita, elusad, värsked, jahutatud, külmutatud, kuivatatud, soolvees või soolatud.

—

Kammkarbid, sh ebakammkarbid (perekondadest Pecten, Chlamys või Placopecten):

—	0307 21 – elusad, värsked või jahutatud (CN 0307 21 00);

—	0307 29 – muud.

—

Rannakarplased:

—	0307 31 – elusad, värsked või jahutatud;

—	0307 39 – muud;

—	ex 1605 90 – muud (CN 1605 90 11 ja 1605 90 19).

—	0307 60 00 – teod, muud kui meriteod.

—	0305 10 00 – inimtoiduks kõlblik jahu, -pulber ja -graanulid.

—	ex 1605 90 – muud koorikloomad, molluskid ja muud veeselgrootud, neist valmistatud tooted ja konservid: kammkarbid, austrid, teod.

—	1605 90 00 – muud veeselgrootud, neist valmistatud tooted ja konservid.

(1) CN-koodid vastavalt komisjoni määrusele (EÜ) nr 1031/2008 (ELT L 291, 31.10.2008).

27.10.2009

Euroopa Liidu Teataja

L 280/52

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2009/123/EÜ,

21. oktoober 2009,

millega muudetakse direktiivi 2005/35/EÜ, mis käsitleb laevade põhjustatud merereostust ning karistuste kehtestamist merereostusega seotud rikkumiste eest

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 80 lõiget 2,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (1),

pärast konsulteerimist Regioonide Komiteega,

toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras (2)

ning arvestades järgmist:

(1)

Direktiivi 2005/35/EÜ (3) ning käesoleva direktiivi eesmärk on ühtlustada füüsiliste ja juriidiliste isikute toime pandud, laevade põhjustatud merereostusega seotud õigusrikkumiste määratlust, nende vastutuse ulatust ning kriminaalkaristusi, mida saab kohaldada sellise kuriteo toime pannud füüsiliste isikute suhtes.

(2)

Euroopa Ühenduste Kohus tühistas 23. oktoobril 2007 (4) nõukogu 12. juuli 2005. aasta raamotsuse 2005/667/JSK (millega tugevdatakse kriminaalõiguslikku raamistikku laevade põhjustatud merereostuse vastase õiguse jõustamiseks), (5) mis oli täiendanud direktiivi 2005/35/EÜ kriminaalõiguse meetmetega. Käesolev direktiiv peaks täitma pärast kohtuotsust tekkinud õigusliku tühimiku.

(3)	Kriminaalkaristused, mis väljendavad halduskaristustega võrreldes erinevat ühiskondlikku hukkamõistu, tugevdavad laevade põhjustatud merereostust käsitlevate kehtivate õigusaktide järgimist ning peaksid olema piisavalt karmid, et võimalikud reostajad hoiduksid nende õigusaktide rikkumisest.

(4)

Meresõiduohutuse parandamiseks ja laevade põhjustatud merereostuse vältimiseks on ELi tasandil juba vastu võetud sobilikud õiguslikud meetmed. Kõnealused õigusaktid on suunatud lipuriikidele, laevaomanikele ja prahtijatele, klassifikatsiooniühingutele ning sadama- ja rannikuriikidele. Nimetatud õigusakte täiendavat kehtivat karistuste süsteemi laevadelt pärinevate saasteainete ebaseadusliku merre heitmise eest tuleb kriminaalkaristuste kehtestamisega veelgi tugevdada.

(5)	Kriminaalkaristuste ühised eeskirjad võimaldavad kasutada mõjusamaid uurimis- ja tõhusa koostöö meetodeid nii riigisiseselt kui ka liikmesriikide vahel.

(6)	Liikmesriigid peaksid kogu ühenduses kohaldama tõhusaid, proportsionaalseid ja hoiatavaid karistusi ka juriidiliste isikute suhtes, sest tihti pannakse laevade põhjustatud merereostusega seotud rikkumisi toime juriidiliste isikute huvides või nende kasuks.

(7)	Direktiivi 2005/35/EÜ kohaldamisel ei tohiks kehtida muud kui käesolevas direktiivis sätestatud erandid. Seetõttu peaksid füüsiliste ja juriidiliste isikute teatud kategooriad, nagu lasti omanikud või klassifikatsiooniühingud, kuuluma kõnealuse direktiivi reguleerimisalasse.

(8)

Käesolev direktiiv peaks kohustama liikmesriike kehtestama riigisisestes õigusaktides kriminaalkaristusi nende saasteainete merre heitmise puhul, mille suhtes kohaldatakse käesolevat direktiivi. Käesolev direktiiv ei peaks kehtestama kohustusi seoses selliste karistuste või muu kehtiva õiguskaitsesüsteemi kohaldamisega konkreetsete juhtumite suhtes.

(9)

Käesoleva direktiivi kohaselt tuleks laevadelt pärinevate saasteainete ebaseaduslikku merreheitmist käsitleda kuriteona, kui see on toime pandud tahtlikult, ettevaatamatuse või tõsise hooletuse tõttu ning põhjustab vee kvaliteedi halvenemist. Laevadelt pärinevate saasteainete ebaseadusliku merreheitmise vähemtõsiseid juhtumeid, mis ei põhjusta vee kvaliteedi halvenemist, ei ole vaja käsitleda kuriteona. Käesoleva direktiivi kohaselt tuleks sellistele merreheitmistele viidata kui vähemtähtsatele juhtumitele.

(10)

Võttes arvesse vajadust tagada meretranspordisektoris ohutuse ja keskkonnakaitse kõrge tase ning saastaja poolt keskkonnale tekitatud kahju eest maksmise põhimõtte tõhus rakendamine, tuleks korduvaid vähemtähtsaid juhtumeid, mis üksikult ei põhjusta vee kvaliteedi halvenemist, kuid teevad seda koosmõjus, käsitleda kuritegudena.

(11)	Käesolev direktiiv ei piira ühenduse, riigi või rahvusvahelise õiguse kohaste muude vastutusele võtmise süsteemide kohaldamist laevade põhjustatud merereostusest tingitud kahju tekitamise korral.

(12)	Kuritegude üle tuleks kehtestada kohtualluvus kooskõlas liikmesriikide õigusaktide ning nende rahvusvahelisest õigusest tulenevate kohustustega.

(13)	Liikmesriigid peaksid esitama komisjonile teavet käesoleva direktiivi rakendamise kohta, et komisjon saaks hinnata selle mõju.

(14)

Kuna käesoleva direktiivi eesmärke ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada ning kuna kahju, mida asjaomane käitumine põhjustada võib, on piiriülene, ning ettepanekus sisalduvate meetmete ulatuse ja toime tõttu on neid parem saavutada ühenduse tasandil, võib ühendus võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(15)	Käesoleva direktiiviga austatakse põhiõigusi ja järgitakse põhimõtteid, mida tunnustatakse Euroopa Liidu lepingu artiklis 6 ja mis kajastuvad Euroopa Liidu põhiõiguste hartas.

(16)

Kooskõlas paremat õigusloomet käsitleva institutsioonidevahelise kokkuleppe (6) punktiga 34 julgustatakse liikmesriike koostama nende endi jaoks ja ühenduse huvides vastavustabeleid, kus on võimalikult suures ulatuses välja toodud vastavus käesoleva direktiivi ja ülevõtmismeetmete vahel, ning tegema need üldsusele kättesaadavaks.

(17)	Seetõttu tuleks direktiivi 2005/35/EÜ vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Direktiivi 2005/35/EÜ muutmine

Direktiivi 2005/35/EÜ muudetakse järgmiselt.

1)	Pealkiri asendatakse järgmisega:

Artikli 1 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Käesoleva direktiivi eesmärk on viia laevade põhjustatud merereostust reguleerivad rahvusvahelised standardid sisse ühenduse õigusesse ja tagada kohaste karistuste, sealhulgas kriminaalkaristuste kohaldamine saasteainete merreheitmise eest vastutavate isikute suhtes, et parandada meresõiduohutust ja tõhustada merekeskkonna kaitset laevade põhjustatud reostuse eest.”

Artiklisse 2 lisatakse järgmine punkt:

„5.	„juriidiline isik” – iga üksus, millel on juriidilise isiku staatus vastavalt kehtivale riigi õigusele, välja arvatud riik või riigivõimu teostavad avalik-õiguslikud asutused ja avalik-õiguslikud rahvusvahelised organisatsioonid.”

Artiklid 4 ja 5 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 4

Rikkumised

1. Liikmesriigid tagavad, et laevadelt pärinevate saasteainete merreheitmist, kaasa arvatud sellise heitmise vähemtähtsaid juhtumeid artikli 3 lõikes 1 osutatud aladel käsitletakse rikkumisena, kui see toimub tahtlikult, ettevaatamatuse või tõsise hooletuse tõttu.

2. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et iga füüsilise või juriidilise isiku, kes on toime pannud rikkumise lõike 1 tähenduses, saab võtta selle eest vastutusele.

Artikkel 5

Erandid

1. Saasteainete merreheitmist artikli 3 lõikes 1 osutatud aladel ei käsitleta rikkumisena, kui see vastab MARPOL 73/78 I lisa reeglites 15, 34, 4.1 või 4.3 või II lisa reeglites 13, 3.1.1 või 3.1.3 sätestatud tingimustele.

2. Saasteainete merreheitmist artikli 3 lõike 1 punktides c, d ja e osutatud aladel ei käsitleta reederi, kapteni ega laevapere rikkumisena, kui see vastab MARPOL 73/78 I lisa reeglis 4.2 või II lisa reeglis 3.1.2 sätestatud tingimustele.”

Artikli 5 järele lisatakse järgmised artiklid:

„Artikkel 5a

Kuriteod

1. Liikmesriigid tagavad, et rikkumisi artiklite 4 ja 5 tähenduses käsitletakse kuritegudena.

2. Lõiget 1 ei kohaldata vähemtähtsate juhtumite korral, kui toimepandud tegu ei põhjusta vee kvaliteedi halvenemist.

3. Korduvaid vähemtähtsaid juhtumeid, mis üksikult ei põhjusta vee kvaliteedi halvenemist, kuid teevad seda koosmõjus, käsitletakse kuritegudena, kui need on toime pandud tahtlikult, ettevaatamatuse või tõsise hooletuse tõttu.

Artikkel 5b

Kihutamine, kaasaaitamine ja õhutamine

Liikmesriigid tagavad, et tahtlikult toime pandud ja artikli 5a lõigetes 1 ja 3 osutatud kuriteole kihutamine, või sellele kaasaaitamine ja õhutamine on karistatavad kuriteona.”

6)	Artikkel 8 asendatakse järgmisega: „Artikkel 8 Karistused Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et rikkumiste suhtes artiklite 4 ja 5 tähenduses kohaldatakse tõhusaid, proportsionaalseid ja hoiatavaid karistusi.”

Artikli 8 järele lisatakse järgmised artiklid:

„Artikkel 8a

Füüsilise isiku suhtes kohaldatavad karistused

Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et artikli 5a lõigetes 1 ja 3 ning artiklis 5b osutatud süütegude suhtes kohaldatakse tõhusaid, proportsionaalseid ja hoiatavaid kriminaalkaristusi.

Artikkel 8b

Juriidilise isiku vastutus

1. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et juriidilisi isikuid saab võtta vastutusele artikli 5a lõigetes 1 ja 3 ning artiklis 5b osutatud kuritegude eest, mille on nende kasuks toime pannud ükskõik milline iseseisvalt või juriidilise isiku organi liikmena tegutsenud füüsiline isik, kes on juriidilise isiku struktuuris juhtival kohal, mis põhineb järgmisel:

a)	õigus esindada juriidilist isikut või

b)	õigus teha juriidilise isiku nimel otsuseid või

c)	õigus teostada juriidilise isiku sisest kontrolli.

2. Lisaks tagavad liikmesriigid, et juriidilise isiku saab vastutusele võtta juhul, kui lõikes 1 osutatud füüsilise isiku teostatud puuduliku järelevalve või kontrolli tõttu on osutunud võimalikuks, et juriidilise isiku alluvuses olev füüsiline isik on juriidilise isiku kasuks pannud toime artikli 5a lõigetes 1 või 3 või artiklis 5b osutatud kuriteo.

3. Juriidilise isiku vastutus vastavalt lõigetele 1 ja 2 ei välista kriminaalmenetlust füüsiliste isikute suhtes, kes osalesid artikli 5a lõigetes 1 või 3 või artiklis 5b osutatud kuritegudes toimepanijate, neile kihutajate või kaasosalistena.

Artikkel 8c

Juriidilise isiku suhtes kohaldatavad karistused

Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et artikli 8b kohaselt vastutusele võetud juriidilise isiku suhtes kohaldatakse tõhusaid, proportsionaalseid ja hoiatavaid karistusi.”

Artikkel 2

Ülevõtmine

Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 16. novembril 2010. Liikmesriigid edastavad komisjonile viivitamata kõnealuste normide teksti.

Kui liikmesriigid need sätted vastu võtavad, lisavad nad nendesse või nende ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

Artikkel 3

Jõustumine

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 4

Adressaadid

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Strasbourg, 21. oktoober 2009

Euroopa Parlamendi nimel

president

J. BUZEK

Nõukogu nimel

eesistuja

C. MALMSTRÖM

(1) ELT C 77, 31.3.2009, lk 69.

(2) Euroopa Parlamendi 5. mai 2009. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 14. septembri 2009. aasta otsus.

(3) ELT L 255, 30.9.2005, lk 11.

(4) Otsus kohtuasjas C-440/05, komisjon vs. nõukogu, EKL (2007), lk I-9097.

(5) ELT L 255, 30.9.2005, lk 164.

(6) ELT C 321, 31.12.2003, lk 1.

II EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik

		ISSN 1725-5082 doi:10.3000/17255082.L_2009.280.est
Euroopa Liidu Teataja		L 280

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	52. köide 27. oktoober 2009

Sisukord		I EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine on kohustuslik	Lehekülg
		MÄÄRUSED
		Komisjoni määrus (EÜ) nr 1008/2009, 26. oktoober 2009, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril	1
		Komisjoni määrus (EÜ) nr 1009/2009, 26. oktoober 2009, millega muudetakse teatavate suhkrusektori toodete suhtes 2009/10. turustusaastaks määrusega (EÜ) nr 877/2009 kehtestatud tüüpilisi hindu ja täiendavaid impordimakse	3
	*	Komisjoni määrus (EÜ) nr 1010/2009, 22. oktoober 2009, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1005/2008 (millega luuakse ühenduse süsteem ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks) üksikasjalikud rakenduseeskirjad	5
	*	Komisjoni määrus (EÜ) nr 1011/2009, 26. oktoober 2009, millega kehtestatakse põllumajandustoodete kokkuostmisel kohaldatavad tarbimisväärtuse vähenemist kajastavad koefitsiendid 2010. aruandeaastaks	42
	*	Komisjoni määrus (EÜ) nr 1012/2009, 26. oktoober 2009, millega kehtestatakse kokkuostu, ladustamist ja varude müüki hõlmavate sekkumismeetmete rahastamiskulude arvutamisel kasutatavad intressimäärad EAGFi jaoks 2010. aruandeaastaks	44
	*	Komisjoni määrus (EÜ) nr 1013/2009, 26. oktoober 2009, millega muudetakse ja parandatakse määrust (EÜ) nr 2535/2001, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1255/1999 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses piima ja piimatoodete impordi korra kohaldamise ning tariifikvootide avamisega	46
	*	Komisjoni määrus (EÜ) nr 1014/2009, 26. oktoober 2009, millega Prantsusmaa lipu all sõitvatel laevadel keelatakse hariliku heeringa püük Vb, VIb ja VIaN püügipiirkonna EÜ ja rahvusvahelistes vetes	48
	*	Komisjoni määrus (EÜ) nr 1015/2009, 26. oktoober 2009, millega Portugali lipu all sõitvatel laevadel keelatakse limapeade püük III, IV, V, VI, VII, VIII, IX, X, XII ja XIV püügipiirkonnas (ühenduse veed ja veed, mis ei kuulu kolmandate riikide suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooni alla)	50
		DIREKTIIVID
	*	Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/123/EÜ, 21. oktoober 2009, millega muudetakse direktiivi 2005/35/EÜ, mis käsitleb laevade põhjustatud merereostust ning karistuste kehtestamist merereostusega seotud rikkumiste eest ( 1 )	52

	II EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik
	OTSUSED
	Komisjon
	2009/785/EÜ
*	Komisjoni otsus, 26. oktoober 2009, millega muudetakse kohaldamisaja pikendamise eesmärgil otsust 2008/359/EÜ, millega moodustatakse põllumajandus- ja toiduainetööstuse konkurentsivõimega tegelev kõrgetasemeline töörühm	56

(EUR/100 kg)
CN-kood	Kolmanda riigi kood (1)	Kindel impordiväärtus
0702 00 00	MA	32,1
	MK	22,4
	TR	65,0
	ZZ	39,8
0707 00 05	TR	128,9
0707 00 05	ZZ	128,9
0709 90 70	MA	55,7
	TR	113,5
	ZZ	84,6
0805 50 10	AR	74,5
	TR	65,8
	ZA	76,9
	ZZ	72,4
0806 10 10	BR	218,4
	TR	106,4
	US	238,2
	ZZ	187,7
0808 10 80	AU	182,8
	CL	114,8
	MK	16,1
	NZ	82,4
	US	89,2
	ZA	79,1
	ZZ	94,1
0808 20 50	CN	87,4
0808 20 50	ZZ	87,4

(EUR)
CN-kood	Tüüpiline hind kõnealuse toote 100 kg netomassi kohta	Täiendav imporditollimaks kõnealuse toote 100 kg netomassi kohta
1701 11 10 (1)	36,83	0,24
1701 11 90 (1)	36,83	3,86
1701 12 10 (1)	36,83	0,10
1701 12 90 (1)	36,83	3,56
1701 91 00 (2)	38,77	5,85
1701 99 10 (2)	38,77	2,71
1701 99 90 (2)	38,77	2,71
1702 90 95 (3)	0,39	0,29

Tooted	Koefitsiendid
Küpsetamiseks sobiv pehme nisu	0,02
Oder	0,02
Sorgo	0,02
Lõssipulber	0,10

Nr	25/T&Q
Liikmesriik	Prantsusmaa
Kalavaru	HER/5B6ANB
Liik	Harilik heeringas (Clupea harengus)
Piirkond	Vb, VIb ja VIaN püügipiirkonna EÜ ja rahvusvahelised veed
Kuupäev	24.9.2009

Nr	7/DSS
Liikmesriik	Portugal
Kalavaru	ALF/3X14-
Liik	Limapead (Beryx spp.)
Piirkond	III, IV, V, VI, VII, VIII, IX, X, XII ja XIV (ühenduse veed ja veed, mis ei kuulu kolmandate riikide suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooni alla)
Kuupäev	1.10.2009


	(1) EMPs kohaldatav tekst