10.10.2009

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 267/1

---

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 945/2009,

9. oktoober 2009,

millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus) (1),

võttes arvesse komisjoni 21. detsembri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1580/2007, millega kehtestatakse nõukogu määruste (EÜ) nr 2200/96, (EÜ) nr 2201/96 ja (EÜ) nr 1182/2007 rakenduseeskirjad puu- ja köögiviljasektoris (2), eriti selle artikli 138 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

Määruses (EÜ) nr 1580/2007 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel kehtestab komisjon kindlad impordiväärtused kolmandatest riikidest importimisel kõnealuse määruse XV lisa A osas osutatud toodete ja ajavahemike puhul,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Käesoleva määruse lisas määratakse kindlaks määruse (EÜ) nr 1580/2007 artikliga 138 ette nähtud kindlad impordiväärtused.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 10. oktoobril 2009.

---

(1)  ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.

(2)  ELT L 350, 31.12.2007, lk 1.

---

---

10.10.2009

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 267/3

---

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 946/2009,

8. oktoober 2009,

millega Rootsi lipu all sõitvatel laevadel keelatakse põhjaatlandi süsikapüük IIIa ja IV püügipiirkonnas ning IIa, IIIb, IIIc ja IIId püügipiirkonna EÜ vetes

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 20. detsembri 2002. aasta määrust (EÜ) nr 2371/2002 ühisele kalanduspoliitikale vastava kalavarude kaitse ja säästva kasutamise kohta, (1) eriti selle artikli 26 lõiget 4,

võttes arvesse nõukogu 12. oktoobri 1993. aasta määrust (EMÜ) nr 2847/93, millega luuakse ühise kalanduspoliitika suhtes rakendatav kontrollisüsteem, (2) eriti selle artikli 21 lõiget 3,

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu 16. jaanuari 2009. aasta määruses (EÜ) nr 43/2009, millega määratakse 2009. aastaks kindlaks teatavate kalavarude ja kalavarurühmade püügivõimalused ning lisatingimused, mida kohaldatakse ühenduse vetes ning ühenduse kalalaevade suhtes püügipiirangutega vetes, (3) on sätestatud 2009. aasta kvoodid.

(2)	Komisjonile esitatud teabe kohaselt on käesoleva määruse lisas osutatud kalavaru püük samas lisas osutatud liikmesriigi lipu all sõitvate või selles liikmesriigis registreeritud laevade puhul ammendanud 2009. aastaks eraldatud kvoodi.

(3)	Seetõttu on vaja keelata kõnealuse kalavaru püük, pardal hoidmine, ümberlaadimine ja lossimine,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Kvoodi ammendumine

Käesoleva määruse lisas osutatud liikmesriigile 2009. aastaks samas lisas osutatud kalavaru püügiks eraldatud kvooti käsitatakse ammendatuna alates lisas sätestatud kuupäevast.

Artikkel 2

Keelud

Käesoleva määruse lisas osutatud liikmesriigi lipu all sõitvatel või selles liikmesriigis registreeritud laevadel on keelatud püüda samas lisas osutatud kalavaru alates lisas sätestatud kuupäevast. Kõnealustel laevadel on keelatud pardal hoida, ümber laadida või lossida sellist püütud kalavaru pärast kõnealust kuupäeva.

Artikkel 3

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

---

(1)  EÜT L 358, 31.12.2002, lk 59.

(2)  EÜT L 261, 20.10.1993, lk 1.

(3)  ELT L 22, 26.1.2009, lk 1.

---

---

10.10.2009

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 267/5

---

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 947/2009,

9. oktoober 2009,

millega muudetakse teatavate suhkrusektori toodete suhtes 2009/2010. turustusaastaks määrusega (EÜ) nr 877/2009 kehtestatud tüüpilisi hindu ja täiendavaid impordimakse

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus) (1),

võttes arvesse komisjoni 30. juuni 2006. aasta määrust (EÜ) nr 951/2006, millega kehtestati nõukogu määruse (EÜ) nr 318/2006 üksikasjalikud rakenduseeskirjad kolmandate riikidega kauplemise suhtes suhkrusektoris (2), eriti selle artikli 36 lõike 2 teise lõigu teist lauset,

ning arvestades järgmist:

(1)	Valge suhkru, toorsuhkru ja teatavate siirupite tüüpilised hinnad ja täiendavad impordimaksud 2009/2010. turustusaastaks on kehtestatud komisjoni määrusega (EÜ) nr 877/2009 (3). Neid hindu ja tollimakse an viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 941/2009 (4).

(2)	Praegu komisjoni käsutuses olevast teabest lähtuvalt tuleks eespool osutatud hindu ja makse muuta määruses (EÜ) nr 951/2006 sätestatud eeskirjade kohaselt,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 951/2006 artiklis 36 osutatud toodetele määrusega (EÜ) nr 877/2009 kehtestatud tüüpilisi hindu ja täiendavaid impordimakse 2009/2010. turustusaastaks muudetakse käesoleva määruse lisa kohaselt.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 10. oktoobril 2009.

---

(1)  ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.

(2)  ELT L 178, 1.7.2006, lk 24.

(3)  ELT L 253, 25.9.2009, lk 3.

(4)  ELT L 265, 9.10.2009, lk 3.

---

---

10.10.2009

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 267/7

---

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2009/110/EÜ,

16. september 2009,

mis käsitleb e-raha asutuste asutamist ja tegevust ning usaldatavusnormatiivide täitmise järelevalvet ning millega muudetakse direktiive 2005/60/EÜ ja 2006/48/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2000/46/EÜ

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 47 lõike 2 esimest ja kolmandat lauset ning artiklit 95,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (1),

võttes arvesse Euroopa Keskpanga arvamust (2),

toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras (3)

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. septembri 2000. aasta direktiiv 2000/46/EÜ (elektronrahaasutuste asutamise ja tegevuse kohta ning usaldatavusnormatiivide täitmise üle peetava järelevalve kohta) (4) võeti vastu seoses uute ettemaksega elektrooniliste maksetoodete väljatöötamisega ja selle eesmärk oli luua selge õiguslik raamistik, et tugevdada siseturgu, tagades samal ajal usaldatavusnormatiivide täitmise üle peetava järelevalve asjakohase taseme.

(2)	Direktiivi 2000/46/EÜ läbi vaadates rõhutas komisjon vajadust nimetatud direktiivi muuta, kuna mõningaid selle sätteid peeti e-raha teenuste ühtse turu arengut ja selliste kasutajasõbralike teenuste arendamist takistavaks.

(3)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. novembri 2007. aasta direktiiviga 2007/64/EÜ (makseteenuste kohta siseturul) (5) on kehtestatud makseteenuste suhtes kohaldatav ajakohane ja sidus õiguslik raamistik, sealhulgas on ühtlustatud makseteenuse pakkujate uue kategooria (nimelt makseasutuste) suhtes kohaldatavaid siseriiklikke usaldatavusnõudeid.

(4)	Kuna eesmärk on kõrvaldada turule sisenemise tõkked ning lihtsustada e-raha väljastamise alustamist ja sellega seotud tegevust, tuleb e-raha asutuste suhtes kohaldatavad eeskirjad läbi vaadata, et tagada võrdsed võimalused kõigile makseteenuse pakkujatele.

(5)

Asjakohane on piirata käesoleva direktiivi reguleerimisala makseteenuse pakkujatega, kes väljastavad e-raha. Direktiivi ei tuleks kohaldada rahaliste väärtuste suhtes, mida hoitakse spetsiaalsetel ettemaksega maksevahenditel, mis on välja töötatud konkreetsete vajaduste jaoks ja mida saab kasutada üksnes piiratud viisil, kuna nendega on e-raha valdajal võimalik osta kaupu või teenuseid ainult e-raha väljastaja ruumides või e-raha väljastajaga sõlmitud kaubanduslepingu alusel kas teenusepakkujate piiratud võrgus või piiratud valiku kaupade või teenuste omandamiseks. Maksevahendit tuleks pidada piiratud võrgus kasutatavaks, kui seda saab kasutada kaupade ja teenuste ostmiseks ainult teatavas kaupluses või kauplusteketis või piiratud valiku kaupade või teenuste ostmiseks, olenemata müügipunkti geograafilisest asukohast. Sellised maksevahendid võiksid näiteks olla kaupluste kliendikaardid, tanklakaardid, liikmekaardid, ühistranspordikaardid, toidutalongid ja teenuskaardid (nagu lastehoiu- või sotsiaalteenuste kasutamiseks mõeldud teenuskaardid või teenuskaartide süsteem, mille kaudu toetatakse personali töölevõtmist selliste majapidamistööde tegemiseks nagu koristamine, triikimine ja aiatööd), millele on vahel ette nähtud erimaksustamine või kehtib tööõiguse eriraamistik, mille eesmärk on soodustada selliste maksevahendite kasutamist, et täita sotsiaalõigusnormides sätestatud eesmärke. Kui selline sihtotstarbeline maksevahend muutub üldiseks maksevahendiks, ei tuleks käesoleva direktiivi reguleerimisalast sätestatud erandit enam kohaldada. Maksevahendeid, mida kasutatakse ostu sooritamiseks loetletud ettevõtjate kauplustes, ei tuleks käesoleva direktiivi reguleerimisalast välja jätta, kuna sellised maksevahendid on tavaliselt välja töötatud teenusepakkujate võrgustike jaoks, mis jätkuvalt kasvavad.

(6)

Samuti on asjakohane, et käesolevat direktiivi ei kohaldata rahaliste väärtuste suhtes, mida kasutatakse digitaalsete kaupade või teenuste ostmiseks, kui tulenevalt kauba või teenuse olemusest lisab ettevõtja tegelikku väärtust, nt juurdepääsu-, otsingu- või levitusvõimaluste vormis, tingimusel et kõnealust kaupa või teenust saab kasutada ainult digitaalse seadme abil (nagu mobiiltelefon või arvuti) ning tingimusel et telekommunikatsiooni-, digitaal- või infotehnoloogia-süsteemi operaator ei tegutse üksnes vahendajana makseteenuse kasutaja ning kaupade ja teenuste pakkuja vahel. Sellise juhuga on tegu siis, kui mobiiltelefoni või mõne muu digitaalvõrgu kasutaja maksab otse võrguoperaatorile ning võrgu kasutaja ja kolmanda isiku vahel, kes pakub kaupu või teenuseid osana tehingust, ei ole otseseid maksetest tekkivaid suhteid ega ka otseseid võlgniku ja võlausaldaja vahelisi suhteid.

(7)	Asjakohane on kehtestada e-raha selge määratlus, et muuta see tehniliselt neutraalseks. Selline määratlus peaks hõlmama kõiki olukordi, kus makseteenuse pakkuja väljastab raha eest salvestatud ettemaksega väärtust, mida saab kasutada maksmiseks, sest kolmandad isikud aktsepteerivad seda maksena.

(8)

E-raha määratlus peaks hõlmama e-raha, mida hoitakse kas e-raha valdaja valduses oleval makseseadmel või salvestatuna eraldi serveris ja mida e-raha valdaja haldab e-raha erikonto kaudu. Sellise määratluse ulatus peaks olema piisavalt lai, et vältida tehnoloogilise innovatsiooni pidurdamist ning hõlmata kõiki turul praegu kasutatavaid ja tulevikus välja töötatavaid e-raha tooteid.

(9)

E-raha asutuste suhtes kohaldatav usaldatavusnormatiivide täitmise järelevalve kord tuleks läbi vaadata ja viia paremini vastavusse kõnealuste asutuste riskidega. See kord tuleks ühtlustada direktiivi 2007/64/EÜ kohaselt makseasutuste suhtes kohaldatava usaldatavusnormatiivide täitmise järelevalve korraga. Sellega seoses tuleks e-raha asutuste suhtes kohaldada mutatis mutandis direktiivi 2007/64/EÜ asjakohaseid sätteid, ilma et see piiraks käesoleva direktiivi kohaldamist. Seega tuleb direktiivi 2007/64/EÜ viidet makseasutusele käsitada viitena e-raha asutusele; viidet makseteenusele viitena makseteenustele ja e-raha väljastamisele; viidet makseteenuse kasutajale viitena makseteenuse kasutajale ja e-raha valdajale; viidet käesolevale direktiivile viitena nii direktiivile 2007/64/EÜ kui ka käesolevale direktiivile; viidet direktiivi 2007/64/EÜ II jaotisele viitena direktiivi 2007/64/EÜ II jaotisele ja käesoleva direktiivi II jaotisele; viidet direktiivi 2007/64/EÜ artiklile 6 viitena käesoleva direktiivi artiklile 4; viidet direktiivi 2007/64/EÜ artikli 7 lõikele 1 viitena käesoleva direktiivi artikli 5 lõikele 1; viidet direktiivi 2007/64/EÜ artikli 7 lõikele 2 viitena käesoleva direktiivi artikli 5 lõikele 6; viidet direktiivi 2007/64/EÜ artiklile 8 viitena käesoleva direktiivi artikli 5 lõigetele 2–5; viidet direktiivi 2007/64/EÜ artiklile 9 viitena käesoleva direktiivi artiklile 7; direktiivi 2007/64/EÜ artikli 16 lõikele 1 viitena käesoleva direktiivi artikli 6 lõike 1 punktidele c–e; ning viidet direktiivi 2007/64/EÜ artiklile 26 viitena käesoleva direktiivi artiklile 9.

(10)

Tunnistatakse, et e-raha asutused levitavad e-raha kooskõlas asjakohaste ärimudelitega nende nimel tegutsevate juriidiliste või füüsiliste isikute vahendusel, sh e-raha toodete müümise või edasimüümise kaudu avalikkusele, klientidele e-raha levitamise vahendite kättesaadavaks tegemise või kliendi nõudel e-raha tagastamise või kliendi e-raha toote laadimise kaudu. Kuigi e-raha asutustel ei tohiks olla lubatud e-raha väljastada agentide vahendusel, võiks neil siiski lubada agentide vahendusel osutada makseteenuseid, mis on loetletud direktiivi 2007/64/EÜ lisas, kui on täidetud kõnealuse direktiivi artiklis 17 sätestatud tingimused.

(11)

On vaja korda, mille kohaselt algkapital kombineeritakse omavahenditega, et tagada tarbijakaitse nõuetekohane tase ja e-raha asutuste kindel ja usaldusväärne toimimine. Võttes arvesse e-raha eripära, tuleks võtta kasutusele täiendav meetod omavahendite arvutamiseks. Tuleks säilitada järelevalveasutuse täielik kaalutlusõigus, tagamaks et samu riske käsitletakse samal viisil kõigi makseteenuse pakkujate puhul ja et arvutamismeetod arvestaks ka asjaomase e-raha asutuse äritegevuse eriolukorda. Lisaks tuleks sätestada, et e-raha asutus hoiab e-raha valdajate raha eraldi e-raha asutuse muuks äritegevuseks ettenähtud vahenditest. E-raha asutuste suhtes tuleks kohaldada ka tõhusaid rahapesu ja terrorismi rahastamise vastaseid eeskirju.

(12)	Maksesüsteemide haldamine on tegevus, mis ei ole reserveeritud teatud liiki asutustele. On oluline mõista, et maksesüsteemide haldamisega võivad (nagu makseasutuste puhul) tegeleda ka e-raha asutused.

(13)

E-raha väljastamise puhul ei ole tegemist hoiuste vastuvõtmisega Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2006. aasta direktiivi 2006/48/EÜ (krediidiasutuste asutamise ja tegevuse kohta) (6) tähenduses, võttes arvesse selle eripära müntide ja pangatähtede elektroonilise asendajana, mida kasutatakse ainult piiratud väärtuses maksete tegemiseks, mitte säästmise vahendina. E-raha asutustel ei tohiks lubada anda laenu vahenditest, mis on saadud või mida hoitakse e-raha väljastamise eesmärgil. E-raha väljastajatel ei tohiks olla lubatud maksta intressi või teha muid soodustusi, kui need ei ole seotud ajavahemiku kestusega, mille jooksul e-raha valdaja e-raha enda käes hoiab. E-raha asutustele tegevusloa andmise ja säilitamise tingimused peaksid hõlmama usaldatavusnõudeid, mis on proportsionaalsed tegevus- ja äririskiga, mida sellised asutused e-raha väljastamisel kannavad, sõltumata e-raha asutuse muust äritegevusest.

(14)

On siiski vaja säilitada e-raha asutuste ja krediidiasutuste võrdsed võimalused e-raha väljastamisel, et tagada e-raha valdajate huvides suurema hulga sama teenust osutavate asutuste vaheline õiglane konkurents. See tuleks saavutada seeläbi, et e-raha asutuste suhtes kohaldatava usaldatavusnormatiivide täitmise järelevalve korra vähem koormavaid nõudeid tasakaalustavad teiste krediidiasutuste suhtes kohaldatavatest sätetest rangemad sätted, mis käsitlevad eelkõige e-raha valdajate raha kaitset. Kuna kaitse küsimus on väga tähtis, tuleb pädevaid asutusi eelnevalt teavitada kõigist olulistest muudatustest, mis käsitlevad näiteks kaitsemeetodeid, krediidiasutusi, kus kaitstavat raha hoiustatakse, või kindlustusseltse ja krediidiasutusi, mille kaudu on raha kindlustatud või tagatud selle kaitse.

(15)

Väljaspool ühendust asuvate peakontoritega e-raha asutuste filiaalide tegevust reguleerivad eeskirjad peaksid olema kõigis liikmesriikides analoogsed. On oluline tagada, et sellised eeskirjad ei oleks soodsamad kui teises liikmesriigis asuva peakontoriga e-raha asutuse filiaalide tegevust reguleerivad eeskirjad. Ühendusel peaks olema õigus sõlmida kolmandate riikidega lepinguid, milles sätestatakse eeskirjad, mille alusel tagatakse väljaspool ühendust asuvate peakontoritega e-raha asutuste filiaalide võrdväärne kohtlemine kogu ühenduses. Asutamislepingu artiklis 43 sätestatud asutamisvabadus ja artikli 49 teises lõigus sätestatud teenuste osutamise vabadus peaksid laienema väljaspool ühendust asuvate peakontoritega e-raha asutuste filiaalidele ainult neis liikmesriikides, kus need on asutatud.

(16)

Asjakohane on lubada liikmesriikidel teha erandeid käesoleva direktiivi teatavatest sätetest asutustele, kes väljastavad ainult piiratud koguses e-raha. Asutustel, kelle suhtes kohaldatakse sellist erandit, ei tohiks olla käesoleva direktiivi alusel õigust kasutada asutamisvabadust või teenuste osutamise vabadust ja nad ei tohiks kaudselt kasutada kõnealuseid õigusi maksesüsteemi liikmena. Soovitav on siiski registreerida kõigi e-raha teenuseid osutavate asutuste andmed, sealhulgas nende andmed, kelle suhtes kohaldatakse erandit. Selleks peaksid liikmesriigid kandma need asutused e-raha asutuste registrisse.

(17)

Usaldatavusnõuete tõttu peaksid liikmesriigid tagama, et e-raha võivad väljastada ainult nõuetekohaselt tegevusloa saanud e-raha asutused või need e-raha asutused, kelle suhtes kohaldatakse vastavalt käesolevale direktiivile erandit, direktiivi 2006/48/EÜ kohaselt tegevusloa saanud krediidiasutused, postižiiroasutused, kes siseriiklike õigusaktide kohaselt võivad väljastada e-raha, direktiivi 2006/48/EÜ artiklis 2 osutatud asutused, Euroopa Keskpank ja liikmesriikide keskpangad, kui nad ei tegutse rahaasutuse või muu ametiasutusena, ning liikmesriigid või nende piirkondlikud või kohalikud omavalitsused, kui nad tegutsevad ametiasutustena.

(18)

Et kindlustada e-raha valdajate usaldus, peab e-raha olema tagastatav. Tagastatavus iseenesest ei tähenda, et e-raha vastu saadud vahendeid käsitatakse hoiustena või muude tagasimakstavate vahenditena direktiivi 2006/48/EÜ tähenduses. Tagastada peaks saama igal ajal vastavalt nimiväärtusele, ilma et oleks võimalik leppida kokku tagastamise alammääras. Üldiselt peaks tagastamine toimuma tasuta. Käesolevas direktiivis määratletud juhtudel peaks siiski olema võimalik nõuda proportsionaalset ja kulupõhist tasu, ilma et see piiraks liikmesriigi maksu- või sotsiaalõigusaktide, samuti e-raha väljastajale muudest asjakohastest ühenduse või siseriiklikest õigusaktidest tulenevate kohustuste (nagu rahapesu ja terrorismi rahastamise vastased eeskirjad, raha külmutamisele suunatud meetmed või kuritegude ennetamise ja uurimisega seotud erimeetmed) kohaldamist.

(19)

E-raha valdajatel peaks vaidluste lahendamiseks olema võimalik kasutada kohtuväliseid kaebuste esitamise ja kahju hüvitamise menetlusi. Seega tuleks käesoleva direktiivi kontekstis mutatis mutandis kohaldada direktiivi 2007/64/EÜ IV jaotise 5. peatükki, ilma et see piiraks käesoleva direktiivi kohaldamist. Direktiivi 2007/64/EÜ viidet makseteenuse pakkujale tuleb seega käsitada viitena e-raha väljastajale, viidet maksteenuse kasutajale viitena e-raha valdajale ja viidet direktiivi 2007/64/EÜ III ja IV jaotisele viitena käesoleva direktiivi III jaotisele.

(20)	Käesoleva direktiivi rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta direktiivile 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused (7).

(21)

Komisjonile tuleks eelkõige anda volitus võtta rakendusmeetmeid, et võtta arvesse inflatsiooni või tehnoloogia ja turu arengut ning tagada käesoleva direktiivi alusel lubatud erandite ühtne kohaldamine. Kuna need on üldmeetmed ja nende eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähemolulisi sätteid, tuleb need võtta vastavalt otsuse 1999/468/EÜ artiklis 5a sätestatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

(22)	Käesoleva direktiivi tõhusat toimimist tuleb jälgida. Seepärast peaks komisjon kolm aastat pärast käesoleva direktiivi ülevõtmise tähtpäeva koostama aruande. Liikmesriigid peaksid komisjoni korrapäraselt teavitama teatavate käesoleva direktiivi sätete kohaldamisest.

(23)

Õiguskindluse huvides tuleks kehtestada üleminekukord, mille kohaselt e-raha asutused, kes on alustanud tegevust kooskõlas direktiivi 2000/46/EÜ ülevõtmiseks vastuvõetud siseriiklike õigusaktidega, saavad seda tegevust asjaomases liikmesriigis jätkata kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul. Kõnealune ajavahemik peaks olema pikem e-raha asutuste puhul, kelle suhtes kohaldatakse direktiivi 2000/46/EÜ artiklis 8 sätestatud erandit.

(24)

Käesoleva direktiiviga kehtestatakse sellise e-raha uus määratlus, mille väljastamise suhtes võib kohaldada direktiivi 2007/64/EÜ artikleid 34 ja 53. Seepärast tuleks vastavalt muuta Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. oktoobri 2005. aasta direktiivi 2005/60/EÜ (rahandussüsteemi rahapesu ja terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise vältimise kohta) (8) kohast e-raha asutuses kliendi suhtes rakendatavat nõuetekohase hoolsuse korda.

(25)

Direktiivi 2006/48/EÜ kohaselt käsitatakse e-raha asutusi krediidiasutustena, kuigi nad ei tohi võtta avalikkuselt vastu hoiuseid ega anda avalikkuselt saadud vahenditest laenu. Võttes arvesse käesoleva direktiiviga kehtestatud korda, on asjakohane muuta direktiivi 2006/48/EÜ krediidiasutuse määratlust, et e-raha asutusi ei käsitataks krediidiasutustena. Krediidiasutustel tuleks siiski jätkuvalt lubada väljastada e-raha kogu ühenduses vastavalt vastastikusele tunnustamisele ja üksikasjalikule usaldatavusnormatiivide täitmise järelevalve korrale, mida kohaldatakse kõnealuste asutuste suhtes kooskõlas panganduse valdkonnas kehtivate ühenduse õigusaktidega. Võrdsete võimaluste säilitamise huvides peaks krediidiasutustel olema alternatiivina võimalik tegeleda kõnealuse tegevusalaga tütarettevõtja kaudu usaldatavusnormatiivide täitmise järelevalve korra kohaselt, mis on sätestatud käesolevas direktiivis ja mitte direktiivis 2006/48/EÜ.

(26)	Käesoleva direktiivi sätetega asendatakse kõik direktiivi 2000/46/EÜ sätted. Direktiiv 2000/46/EÜ tuleks seetõttu tunnistada kehtetuks.

(27)

Kuna käesoleva direktiivi eesmärki ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, sest selleks tuleb ühtlustada mitmed eri liikmesriikide õigussüsteemides praegu kehtivad eeskirjad, ning seda on seetõttu parem saavutada ühenduse tasandil, võib ühendus võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(28)

Kooskõlas paremat õigusloomet käsitleva institutsioonidevahelise kokkuleppe (9) punktiga 34 julgustatakse liikmesriike koostama nende endi jaoks ja ühenduse huvides vastavustabeleid, kus on võimalikult suures ulatuses välja toodud vastavus käesoleva direktiivi ja ülevõtmismeetmete vahel, ning tegema need üldsusele kättesaadavaks,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

I   JAOTIS

REGULEERIMISALA JA MÕISTED

Artikkel 1

Sisu ja reguleerimisala

1.   Käesolev direktiiv sätestab e-raha väljastamist käsitlevad eeskirjad, mille tarvis liikmesriigid tunnustavad e-raha väljastajate järgmisi kategooriaid:

a)

direktiivi 2006/48/EÜ artikli 4 punktis 1 määratletud krediidiasutus, sealhulgas kooskõlas siseriikliku õigusega selle filiaal kõnealuse direktiivi artikli 4 punkti 3 tähenduses, kui selline filiaal asub ühenduses ja selle peakontor asub väljaspool ühendust vastavalt kõnealuse direktiivi artiklile 38;

b)	käesoleva direktiivi artikli 2 punktis 1 määratletud e-raha asutus, sealhulgas kooskõlas käesoleva direktiivi artikliga 8 ja siseriikliku õigusega selle filiaal, kui selline filiaal asub ühenduses ja selle peakontor asub väljaspool ühendust;

c)	postižiiroasutused, kes võivad siseriikliku õiguse kohaselt väljastada e-raha;

d)	Euroopa Keskpank ja liikmesriikide keskpangad, kui nad ei tegutse rahaasutuste või muu ametiasutusena;

e)	liikmesriigid või nende piirkondlikud või kohalikud omavalitsused, kui nad tegutsevad ametiasutusena.

2.   Käesoleva direktiivi II jaotises sätestatakse eeskirjad, mis käsitlevad e-raha asutuste asutamist ja tegevust ning usaldatavusnormatiivide täitmise üle teostatavat järelevalvet.

3.   Liikmesriigid võivad täielikult või osaliselt loobuda käesoleva direktiivi II jaotise sätete kohaldamisest direktiivi 2006/48/EÜ artiklis 2 (välja arvatud kõnealuse artikli esimeses ja teises taandes) osutatud asutuste suhtes.

4.   Käesolevat direktiivi ei kohaldata rahaliste väärtuste suhtes, mis on salvestatud maksevahenditele, mille suhtes kehtib direktiivi 2007/64/EÜ artikli 3 punktis k sätestatud erand.

5.   Käesolevat direktiivi ei kohaldata rahaliste väärtuste suhtes, mida kasutatakse maksetehingute tegemiseks, mille suhtes kehtib direktiivi 2007/64/EÜ artikli 3 punktis l sätestatud erand.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)   „e-raha asutus”– juriidiline isik, kellele on antud II jaotise kohaselt tegevusluba e-raha väljastamiseks;

2)   „e-raha”– elektrooniliselt, sh magnetiliselt, hoitav väljastaja vastu esitatud nõude vormis rahaline väärtus, mis antakse välja rahaliste vahendite vastu direktiivi 2007/64/EÜ artikli 4 punktis 5 määratletud maksetehingute tegemiseks ja mille võtab vastu füüsiline või juriidiline isik, kes ei ole e-raha väljastaja;

3)   „e-raha väljastaja”– artikli 1 lõikes 1 osutatud asutused, asutused, kelle suhtes kohaldatakse erandit artikli 1 lõike 3 alusel ja juriidilised isikud, kelle suhtes kohaldatakse erandit artikli 9 alusel;

4)   „kasutuses oleva e-raha keskmine näitaja”– väljastatud e-rahaga seotud rahaliste kohustuste keskmine üldsumma iga kalendripäeva lõpus eelneva kuue kalendrikuu jooksul, mida arvestatakse iga kalendrikuu esimesel kalendripäeval ja mis kehtib kõnealusel kalendrikuul.

II   JAOTIS

E-RAHA ASUTUSTE ASUTAMISE, TEGEVUSE JA USALDATAVUSNORMATIIVIDE TÄITMISE ÜLE TEOSTATAVA JÄRELEVALVE TINGIMUSED

Artikkel 3

Üldised usaldatavusnormid

1.   Ilma et see piiraks käesoleva direktiivi kohaldamist, kohaldatakse direktiivi 2007/64/EÜ artiklit 5, artikleid 10–15, artikli 17 lõiget 7 ja artikleid 18–25 mutatis mutandis e-raha asutuste suhtes.

2.   E-raha asutused teatavad pädevatele asutustele eelnevalt kõik selliste meetmete olulised muudatused, mille eesmärk on kaitsta rahalisi vahendeid, mis on saadud väljastatud e-raha vastu.

3.   Füüsilised ja juriidilised isikud, kes on otsustanud kas otseselt või kaudselt omandada või üle anda olulise osaluse e-raha asutuses direktiivi 2006/48/EÜ artikli 4 punkti 11 tähenduses, või otseselt või kaudselt suurendada või vähendada olulist osalust, mille tulemusena osalus kapitalis või hääleõiguses ulatub, ületab või langeb alla 20 %, 30 % või 50 % või nii, et e-raha asutusest saab nende tütarettevõtja või ta lakkab olemast tütarettevõtja, teavitavad eelnevalt pädevaid asutusi niisuguse omandamise, üleandmise, suurendamise ja vähendamise kavatsusest.

Kavandatav omandaja edastab pädevale asutusele teabe, mis sisaldab omandatava osaluse suurust ja asjakohast teavet, millele viidatakse direktiivi 2006/48/EÜ artikli 19a lõikes 4.

Kui teises lõigus osutatud isikute mõju võib kahjustada asutuse arukat ja usaldusväärset juhtimist, väljendavad pädevad asutused sellele vastuseisu või võtavad vajalikke meetmeid sellise olukorra lõpetamiseks. Sellisteks meetmeteks võivad olla ettekirjutused, juhtkonna karistamine või asjaomaste aktsionäride, osanike või liikmete aktsiatest või osadest tuleneva hääleõiguse peatamine.

Samasuguseid meetmeid kohaldatakse füüsiliste või juriidiliste isikute suhtes, kes ei täida käesolevas lõikes sätestatud kohustust anda eelnevat teavet.

Kui osalus omandatakse pädevate asutuste vastuseisust hoolimata, näevad kõnealused asutused olenemata muudest rakendatavatest karistustest ette hääleõiguse peatamise, hääletamisel antud häälte õigustühiseks tunnistamise või võimaluse need kehtetuks tunnistada.

Liikmesriigid võivad loobuda või lubada pädevatel asutustel loobuda käesolevas lõikes osutatud kohustuste täielikust või osalisest kohaldamisest nende e-raha asutuste suhtes, kes tegelevad ühe või enama artikli 6 lõike 1 punktis e osutatud tegevusega.

4.   Liikmesriigid lubavad e-raha asutustel e-raha levitada ja tagastada füüsiliste või juriidiliste isikute vahendusel, kes tegutsevad nende nimel. Kui e-raha asutus soovib e-raha levitada teises liikmesriigis ja teeb selle ülesandeks mõnele füüsilisele või juriidilisele isikule, järgib ta direktiivi 2007/64/EÜ artiklis 25 sätestatud korda.

5.   Olenemata lõikest 4, ei väljasta e-raha asutused e-raha agentide vahendusel. E-raha asutustel lubatakse agentide vahendusel osutada artikli 6 lõike 1 punktis a osutatud makseteenuseid üksnes juhul, kui direktiivi 2007/64/EÜ artiklis 17 sätestatud tingimused on täidetud.

Artikkel 4

Algkapital

Liikmesriigid nõuavad, et e-raha asutustel oleks neile tegevusloa andmise ajal algkapital, mis koosneb direktiivi 2006/48/EÜ artikli 57 punktides a ja b loetletud kirjetest ning mille suurus on vähemalt 350 000 eurot.

Artikkel 5

Omavahendid

1.   E-raha asutuse omavahendid, sätestatuna direktiivi 2006/48/EÜ artiklites 57–61, 63, 64 ja 66, ei või olla väiksemad käesoleva artikli lõigete 2–5 või käesoleva direktiivi artikli 4 alusel nõutavast summast olenevalt sellest, kumb on suurem.

2.   Artikli 6 lõike 1 punktis a osutatud tegevuste puhul, mis ei ole seotud e-raha väljastamisega, arvutatakse e-raha asutuse omavahendite nõuded vastavalt ühele direktiivi 2007/64/EÜ artikli 8 lõigetes 1 ja 2 sätestatud kolmest meetodist (A, B või C). Asjakohase meetodi määravad kindlaks pädevad asutused vastavalt siseriiklikele õigusaktidele.

E-raha väljastamisega seotud tegevuse puhul arvutatakse e-raha asutuse omavahendite nõuded vastavalt lõikes 3 sätestatud meetodile D.

E-raha asutustel on igal ajal olemas omavahendid, mis võrduvad vähemalt esimeses ja teises lõigus osutatud omavahendite nõuete summaga.

3.   Meetod D: e-raha asutuse e-raha väljastamisega seotud tegevuseks ette nähtud omavahendid moodustavad vähemalt 2 % kasutuses oleva e-raha keskmisest näitajast.

4.   Kui e-raha asutus tegeleb artikli 6 lõike 1 punktis a osutatud tegevustega, mis ei ole seotud e-raha väljastamisega ega ühegi artikli 6 lõike 1 punktides b–e osutatud tegevusega, ja kasutuses oleva e-raha summa ei ole ette teada, võimaldavad pädevad asutused e-raha asutusel võtta omavahendite nõuete arvutamise aluseks e-raha väljastamiseks kasutatava eeldatava summa representatiivse osa, tingimusel et sellist representatiivset osa on võimalik põhjendatult prognoosida varasemate andmete alusel ja pädevaid asutusi rahuldaval viisil. Kui e-raha asutus ei ole tegelenud ettevõtlusega piisava ajavahemiku jooksul, arvutatakse tema omavahendite nõuded kavandatud kasutuses oleva e-raha põhjal, mis on esitatud äriplaanis, millesse on sisse viidud võimalikud pädevate asutuste nõutud muudatused.

5.   Pädevad asutused võivad riskijuhtimise protseduuride, riskikontrolli andmebaasi ja e-raha asutuse sisekontrollimehhanismide hinnangust lähtuvalt nõuda, et e-raha asutusel oleks vastavalt lõikele 2 valitud asjakohase meetodi kohaldamisel saadud omavahendite summast kuni 20 % rohkem omavahendeid, või lubada, et e-raha asutusel oleks vastavalt lõikele 2 valitud asjakohase meetodi kohaldamisel saadud omavahendite summast kuni 20 % vähem omavahendeid.

6.   Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et hoida ära omavahendite kirjete korduv kasutamine juhul, kui

a)	e-raha asutus kuulub teise e-raha asutuse, krediidiasutuse, makseasutuse, investeerimisühingu, fondivalitseja või kindlustusandja või edasikindlustusandjaga samasse konsolideerimisgruppi;

b)	e-raha asutus tegeleb muude tegevustega kui e-raha väljastamine.

7.   Kui direktiivi 2006/48/EÜ artiklis 69 sätestatud tingimused on täidetud, võivad liikmesriigid või nende pädevad asutused otsustada mitte kohaldada käesoleva artikli lõikeid 2 ja 3 e-raha asutuste suhtes, mis kuuluvad direktiivi 2006/48/EÜ kohaselt oma krediidiasutusest emaettevõtjat hõlmava konsolideeritud järelevalve alla.

Artikkel 6

Tegevused

1.   Lisaks e-raha väljastamisele võivad e-raha asutused tegeleda järgmisega:

a)	direktiivi 2007/64/EÜ lisas loetletud makseteenuste osutamine;

b)	laenu andmine seoses direktiivi 2007/64/EÜ lisa punktides 4, 5 või 7 osutatud makseteenustega, kui kõnealuse direktiivi artikli 16 lõigetes 3 ja 5 sätestatud tingimused on täidetud;

c)	e-raha väljastamisega või punktis a osutatud makseteenuste osutamisega seoses rakendus- ja tihedalt seotud abiteenuste pakkumine;

d)	direktiivi 2007/64/EÜ artikli 4 lõikes 6 määratletud maksesüsteemide haldamine, piiramata kõnealuse direktiivi artikli 28 kohaldamist;

e)	muu äritegevus kui e-raha väljastamine, võttes arvesse kohaldatavaid ühenduse ja siseriiklikke õigusakte.

Esimese lõigu punktis b osutatud laenu ei anta vahenditest, mis on saadud e-raha vastu ja mida hoitakse artikli 7 lõike 1 kohaselt.

2.   E-raha asutused ei võta avalikkuselt vastu hoiuseid ega muid tagasimakstavaid vahendeid direktiivi 2006/48/EÜ artikli 5 tähenduses.

3.   Vahendid, mida e-raha asutus saab e-raha valdajalt, vahetatakse viivitamata e-rahaks. Neid vahendeid ei käsitata avalikkuselt saadud hoiuste või muude tagasimakstavate vahenditena direktiivi 2006/48/EÜ artikli 5 tähenduses.

4.   Direktiivi 2007/64/EÜ artikli 16 lõikeid 2 ja 4 kohaldatakse vahendite suhtes, mis on saadud käesoleva artikli lõike 1 punktis a osutatud tegevusteks ja mis ei ole seotud e-raha väljastamisega.

Artikkel 7

Kaitsenõuded

1.   Liikmesriigid nõuavad, et e-raha asutus kaitseks väljastatud e-raha vastu saadud raha vastavalt direktiivi 2007/64/EÜ artikli 9 lõigetele 1 ja 2. Maksevahendi kaudu maksena saadud raha ei ole vaja kaitsta niikaua, kuni see on kantud e-raha asutuse maksekontole või vajaduse korral tehtud muul viisil e-raha asutusele kättesaadavaks vastavalt direktiivis 2007/64/EÜ sätestatud täitmisaja nõudele. Igal juhul tuleb sellist raha kaitsta hiljemalt viiendast arvelduspäevast kõnealuse direktiivi artikli 4 punkti 27 tähenduses pärast e-raha väljastamist.

2.   Lõike 1 kohaldamisel peetakse turvalisteks madala riskiga varadeks Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2006. aasta direktiivi 2006/49/EÜ (investeerimisühingute ja krediidiasutuste kapitali adekvaatsuse kohta) (10) I lisa punkti 14 esimese tabeli mõnda kategooriasse kuuluvaid varasid, mille eririski kapitalinõue ei ületa 1,6 %, kuid välistatud on kõnealuse lisa punktis 15 määratletud aktsepteeritavad instrumendid.

Lõike 1 kohaldamisel peetakse turvalisteks madala riskiga varadeks ka osakuid vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjas (eurofondis), mis investeerib ainult esimeses lõigus nimetatud varadesse.

Pädevad asutused võivad lõike 1 kohaldamise eesmärgil erandjuhtudel ja nõuetekohaselt põhjendades esimeses ja teises lõigus osutatud vara turvalisuse, tähtaja, väärtuse või muu riskielemendi hindamise põhjal määrata kindlaks, millised neist varadest ei ole turvalised madala riskiga varad.

3.   Direktiivi 2007/64/EÜ artiklit 9 kohaldatakse e-raha asutuste suhtes käesoleva direktiivi artikli 6 lõike 1 punktis a osutatud tegevuste puhul, mis ei ole seotud e-raha väljastamisega.

4.   Lõigete 1 ja 3 kohaldamise eesmärgil võivad liikmesriigid või nende pädevad asutused kooskõlas siseriiklike õigusaktidega määrata kindlaks meetodi, mida e-raha asutused kasutavad raha kaitsmiseks.

Artikkel 8

Suhted kolmandate riikidega

1.   Liikmesriigid ei kohalda väljaspool ühendust asuva peakontoriga e-raha asutuse filiaalide asutamise ega tegevuse suhtes sätteid, millega kaasneks soodsam kohtlemine kui see, mis saab osaks ühenduses asuva peakontoriga e-raha asutusele.

2.   Pädevad asutused teatavad komisjonile kõik filiaalide tegevusload, mis antakse väljaspool ühendust asuvate peakontoritega e-raha asutustele.

3.   Ilma et see piiraks lõike 1 kohaldamist, võib ühendus ühe või mitme kolmanda riigiga sõlmitud lepingu kaudu nõustuda selliste sätete kohaldamisega, mis tagavad väljaspool ühendust asuva peakontoriga e-raha asutuse filiaalidele võrdväärse kohtlemise kogu ühenduses.

Artikkel 9

Valikulised erandid

1.   Liikmesriigid võivad loobuda või lubada pädevatel asutustel loobuda käesoleva direktiivi artiklites 3, 4, 5 ja 7 sätestatud teatavate või kõigi menetluste ja tingimuste kohaldamisest (välja arvatud direktiivi 2007/64/EÜ artiklite 20, 22, 23 ja 24 suhtes) ning lubada juriidilise isiku kandmist e-raha asutuse registrisse, kui on täidetud mõlemad järgmised tingimused:

a)	kogu majandustegevuse tulemusena ei ületa kasutuses oleva e-raha keskmine näitaja liikmesriigi kehtestatud ülemmäära, kuid see ei ole mingil juhul suurem kui 5 000 000 eurot, ning

b)	äritegevuse juhtimise või toimimise eest vastutavaid füüsilisi isikuid ei ole mõistetud süüdi rahapesu või terrorismi rahastamise või muude finantskuritegudega seotud õigusrikkumiste eest.

Kui e-raha asutus tegeleb artikli 6 lõike 1 punktis a osutatud tegevusega, mis ei ole seotud e-raha väljastamisega või mõne artikli 6 lõike 1 punktides b–e osutatud tegevusega, ja kasutuses oleva e-raha suurus ei ole ette teada, võimaldavad pädevad asutused sellel e-raha asutusel kohaldada esimese lõigu punkti a, võttes aluseks e-raha väljastamiseks kasutatava eeldatava summa representatiivse osa, tingimusel et sellist representatiivset osa on võimalik põhjendatult prognoosida varasemate andmete alusel ja pädevaid asutusi rahuldaval viisil. Kui e-raha asutus ei ole tegelenud ettevõtlusega piisava ajavahemiku jooksul, hinnatakse seda nõuet kavandatud kasutuses oleva e-raha põhjal, mis on esitatud äriplaanis, millesse on sisse viidud võimalikud pädevate asutuste nõutud muudatused.

Käesoleva artikli põhjal võivad liikmesriigid samuti ette näha valikuliste erandite tegemise, mille suhtes kohaldatakse lisatingimust, et tarbija maksevahendile või maksekontole kehtestatakse hoiustatava e-raha ülemmäär.

Käesoleva lõike kohaselt registreeritud juriidiline isik võib osutada väljastatud e-rahaga mitteseotud makseteenuseid kooskõlas käesoleva artikliga ainult siis, kui direktiivi 2007/64/EÜ artiklis 26 sätestatud tingimused on täidetud.

2.   Lõike 1 kohaselt registreeritud juriidilise isiku peakontor peab asuma liikmesriigis, kus ta tegelikult äritegevusega tegeleb.

3.   Lõike 1 kohaselt registreeritud juriidilist isikut käsitatakse e-raha asutusena. Direktiivi 2007/64/EÜ artikli 10 lõiget 9 ja artiklit 25 nende suhtes siiski ei kohaldata.

4.   Liikmesriigid võivad sätestada, et lõike 1 kohaselt registreeritud juriidiline isik võib tegeleda ainult teatavate artikli 6 lõikes 1 loetletud tegevustega.

5.   Lõikes 1 osutatud juriidiline isik

a)	teatab pädevatele asutustele kõigist oma olukorra muudatustest, mis on lõikes 1 sätestatud tingimuste seisukohast asjakohased, ning

b)	annab vähemalt kord aastas pädevate asutuste kindlaksmääratud kuupäeval aru kasutuses oleva e-raha keskmise näitaja kohta.

6.   Liikmesriigid võtavad kõik vajalikud meetmed tagamaks, et kui lõigetes 1, 2 ja 4 sätestatud tingimused ei ole enam täidetud, taotleb juriidiline isik tegevusluba 30 kalendripäeva jooksul vastavalt artiklile 3. Kõigil isikutel, kes ei ole kõnealuse aja jooksul taotlenud tegevusluba, on vastavalt artiklile 10 keelatud e-raha väljastada.

7.   Liikmesriigid tagavad, et nende pädevatel asutustel on piisavalt volitusi, et kontrollida käesolevas artiklis kehtestatud nõuete pidevat järgimist.

8.   Käesolevat artiklit ei kohaldata direktiivi 2005/60/EÜ sätete või siseriiklike rahapesuvastaste sätete suhtes.

9.   Kui liikmesriik kasutab lõikes 1 ettenähtud erandit, teavitab ta sellest komisjoni hiljemalt 30. aprillil 2011. Liikmesriik teatab komisjonile edaspidi viivitamata kõik järgnevad muudatused. Lisaks sellele teatab liikmesriik komisjonile asjaomaste juriidiliste isikute arvu ning kord aastas vastavalt lõikele 1 iga kalendriaasta 31. detsembri seisuga väljastatud kasutuses oleva e-raha kogusumma.

III   JAOTIS

E-RAHA VÄLJASTAMINE JA TAGASTATAVUS

Artikkel 10

E-raha väljastamise keeld

Ilma et see piiraks artikli 18 kohaldamist, keelavad liikmesriigid e-raha väljastamise füüsilistel või juriidilistel isikutel, kes ei ole e-raha väljastajad.

Artikkel 11

Väljastamine ja tagastatavus

1.   Liikmesriigid tagavad, et e-raha väljastajad väljastavad e-raha saadud rahaliste vahendite nimiväärtuses.

2.   Liikmesriigid tagavad, et e-raha väljastajad tagastavad e-raha valdaja nõudmisel igal ajal ja vastavalt nimiväärtusele omatava e-raha rahalise väärtuse.

3.   E-raha väljastaja ja valdaja vahelises lepingus esitatakse selgelt ja nähtavalt tagastamise tingimused, kaasa arvatud kõik asjakohased tasud, ning e-raha valdajale teatatakse need tingimused enne, kui leping või pakkumine muutub tema jaoks siduvaks.

4.   E-raha tagastamise eest võib nõuda tasu ainult siis, kui see on vastavalt lõikele 3 lepingus sätestatud ja ainult järgmistel juhtudel:

a)	tagastamist taotletakse enne lepingu lõppemist;

b)	lepingus on sätestatud lepingu lõppemise kuupäev ja e-raha valdaja lõpetas lepingu enne seda kuupäeva või

c)	tagastamist nõutakse rohkem kui aasta pärast lepingu lõppemise kuupäeva.

Tasu on proportsionaalne ja vastavuses e-raha väljastaja kantud tegelike kuludega.

5.   Kui tagastamist taotletakse enne lepingu lõppemist, võib e-raha valdaja nõuda e-raha väärtuse täielikku või osalist tagastamist.

6.   Kui e-raha valdaja nõuab tagastamist lepingu lõppemise kuupäeval või ühe aasta jooksul pärast lepingu lõppemise kuupäeva:

a)	tagastatakse omatava e-raha rahaline väärtus täies ulatuses;

b)	kui e-raha asutus tegeleb ühe või mitme artikli 6 lõike 1 punktis e loetletud tegevusega ja e-rahana kasutatavate rahaliste vahendite osa ei ole ette teada, tagastatakse kogu e-raha valdaja nõutav rahasumma.

7.   Olenemata lõigetest 4, 5 ja 6, sätestatakse sellise e-raha aktsepteeriva isiku tagastamisõigused, kes ei ole tarbija, e-raha väljastaja ja kõnealuse isiku vahelise lepinguga.

Artikkel 12

Intressi keelustamine

Liikmesriigid keelustavad intressi maksmise või muude soodustuste andmise, mis on seotud ajavahemiku kestusega, mille jooksul e-raha valdaja e-raha enda käes hoiab.

Artikkel 13

Vaidluste kohtuväline lahendamine ja kahju hüvitamine

Ilma et see piiraks käesoleva direktiivi kohaldamist, kohaldatakse direktiivi 2007/64/EÜ IV jaotise 5. peatükki mutatis mutandis e-raha väljastajate käesolevast jaotisest tulenevate kohustuste suhtes.

IV   JAOTIS

LÕPPSÄTTED JA RAKENDUSMEETMED

Artikkel 14

Rakendusmeetmed

1.   Komisjon võib võtta meetmeid, mis on vajalikud käesoleva direktiivi sätete ajakohastamiseks, et võtta arvesse inflatsiooni või tehnoloogia ja turu arengut. Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähemolulisi sätteid, võetakse vastavalt artikli 15 lõikes 2 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

2.   Komisjon võtab meetmeid, et tagada artikli 1 lõigetes 4 ja 5 osutatud erandite ühetaoline kohaldamine. Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähemolulisi sätteid, võetakse vastavalt artikli 15 lõikes 2 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

Artikkel 15

Komiteemenetlus

1.   Komisjoni abistab direktiivi 2007/64/EÜ artikli 85 kohaselt loodud maksete komitee.

2.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikeid 1–4 ja artiklit 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid.

Artikkel 16

Täielik ühtlustamine

1.   Ilma et see piiraks artikli 1 lõike 3, artikli 3 lõike 3 kuuenda lõigu, artikli 5 lõike 7, artikli 7 lõike 4, artikli 9 ja artikli 18 lõike 2 kohaldamist ja niivõrd, kui käesolev direktiiv näeb ette õigusnormide ühtlustamist, ei säilita ega kehtesta liikmesriigid muid õigusnorme kui käesolevas direktiivis sätestatud õigusnormid.

2.   Liikmesriigid tagavad, et e-raha väljastaja ei tee e-raha valdaja kahjuks erandeid käesoleva direktiivi siseriiklikest rakendusaktidest või sellele vastavatest sätetest, välja arvatud juhtudel, kui see on käesolevas direktiivis sõnaselgelt ette nähtud.

Artikkel 17

Läbivaatamine

Hiljemalt 1. novembriks 2012 esitab komisjon Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Euroopa Keskpangale aruande käesoleva direktiivi rakendamise ja mõju kohta ning eelkõige e-raha asutuste suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete rakendamise kohta, lisades vajaduse korral ettepanekud direktiivi muutmiseks.

Artikkel 18

Üleminekusätted

1.   Liikmesriigid lubavad e-raha asutustel, kes on alustanud tegevust vastavalt direktiivi 2000/46/EÜ ülevõtvale siseriiklikule õigusele enne 30. aprilli 2011 liikmesriigis, kus asub nende peakontor, jätkata oma tegevust asjaomases või muus liikmesriigis vastavalt direktiiviga 2000/46/EÜ ettenähtud vastastikuse tunnustamise korrale käesoleva direktiivi artikliga 3 ettenähtud tegevusluba taotlemata ning ilma, et neilt nõutaks käesoleva direktiivi II jaotise teiste sätete või selles osutatud sätete täitmist.

Liikmesriigid nõuavad, et sellised e-raha asutused esitaksid pädevatele asutustele kogu asjakohase teabe, et viimased saaksid hiljemalt 30. oktoobriks 2011 otsustada, kas e-raha asutused täidavad käesolevas direktiivis sätestatud nõudeid, ning juhul kui ei täida, milliseid meetmeid tuleb võtta, et tagada nõuete täitmine, või kas oleks asjakohane tegevusluba kehtetuks tunnistada.

Nõudeid täitvatele e-raha asutustele antakse tegevusluba, nad kantakse registrisse ning neilt nõutakse II jaotises sätestatud nõuete täitmist. Kui e-raha asutused ei täida käesoleva direktiivi nõudeid hiljemalt 30. oktoobriks 2011, keelatakse neil e-raha väljastada.

2.   Liikmesriigid võivad kehtestada, et e-raha asutustele antakse automaatselt tegevusluba ning nad kantakse artikliga 3 ettenähtud registrisse, kui pädevatel asutustel on juba tõendeid selle kohta, et asjaomane e-raha asutus täidab artiklites 3, 4 ja 5 sätestatud nõudeid. Pädevad asutused teavitavad asjaomaseid e-raha asutusi enne tegevusloa andmist.

3.   Liikmesriigid lubavad e-raha asutustel, kes on alustanud tegevust vastavalt direktiivi 2000/46/EÜ artiklit 8 ülevõtvale siseriiklikule õigusele enne 30. aprilli 2011, jätkata oma tegevust asjaomases liikmesriigis kooskõlas direktiiviga 2000/46/EÜ kuni 30. aprillini 2012 ilma käesoleva direktiivi artikliga 3 ettenähtud tegevusluba taotlemata ning ilma, et neilt nõutaks käesoleva direktiivi II jaotise teiste sätete või selles osutatud sätete täitmist. E-raha asutustel, kellele ei ole kõnealuse ajavahemiku jooksul antud tegevusluba ja kelle suhtes ei kohaldata erandit käesoleva direktiivi artikli 9 tähenduses, keelatakse e-raha väljastada.

Artikkel 19

Direktiivi 2005/60/EÜ muutmine

Direktiivi 2005/60/EÜ muudetakse järgmiselt:

1)	artikli 3 lõike 2 punkt a asendatakse järgmisega: „a) ettevõtja, kes ei ole krediidiasutus ja kes tegeleb ühe või mitme direktiivi 2006/48/EÜ I lisa punktides 2–12 ning 14 ja 15 loetletud tegevusega, sealhulgas valuutavahetus (bureaux de change);”

2)

artikli 11 lõike 5 punkt d asendatakse järgmisega: „d) e-raha Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. septembri 2009. aasta direktiivi 2009/110/Ü (milles käsitletakse e-raha asutuste asutamist ja tegevust ning usaldatavusnormatiivide täitmise üle teostatavat järelevalvet) (11) artikli 2 punktis 2 määratletud tähenduses, kusjuures kui seadet ei saa taaslaadida, ei ületa seadmel hoitava e-raha summa 250 eurot; või kui seadet saab laadida, siis on kehtestatud 2 500 euro suurune ülemmäär e-raha tehingute kogusummale kalendriaastas, välja arvatud juhul, kui 1 000 euro suurune või sellest suurem summa on e-raha valdaja nõudmisel tagastatud samal kalendriaastal vastavalt direktiivi 2009/110/EÜ artiklile 11. Siseriiklike maksetehingute puhul võivad liikmesriigid või nende pädevad asutused suurendada käesolevas punktis osutatud 250 euro suurust summat kuni 500 euroni.

Artikkel 20

Direktiivi 2006/48/EÜ muudatused

Direktiivi 2006/48/EÜ muudetakse järgmiselt:

1)

artiklit 4 muudetakse järgmiselt: a) punkt 1 asendatakse järgmisega: „1)   „krediidiasutus”– ettevõtja, kelle tegevus on hoiuste või muude tagasimakstavate vahendite vastuvõtmine avalikkuselt ning oma arvel ja nimel laenu andmine;” b) punkt 5 asendatakse järgmisega: „5)   „finantseerimisasutus”– ettevõtja, kes ei ole krediidiasutus ning kelle põhitegevuseks on osaluse omandamine või tegelemine I lisa punktides 2–12 ja 15 loetletud tegevustega.”;

2)	I lisale lisatakse järgmine punkt: „15. E-raha väljastamine.”

Artikkel 21

Kehtetuks tunnistamine

Ilma et see piiraks käesoleva direktiivi artikli 18 lõigete 1 ja 3 kohaldamist, tunnistatakse direktiiv 2000/46/EÜ kehtetuks alates 30. aprillist 2011.

Viiteid kehtetuks tunnistatud direktiivile käsitatakse viidetena käesolevale direktiivile.

Artikkel 22

Ülevõtmine

1.   Liikmesriigid võtavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid vastu ja avaldavad need hiljemalt 30. aprillil 2011. Liikmesriigid edastavad komisjonile viivitamata nende normide teksti.

Liikmesriigid kohaldavad kõnealuseid sätteid alates 30. aprillist 2011.

Kui liikmesriigid need sätted vastu võtavad, lisavad nad nendesse või nende ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

2.   Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas vastu võetud põhiliste siseriiklike õigusnormide teksti.

Artikkel 23

Jõustumine

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 24

Adressaadid

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

---

(1)  26. veebruari 2009. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(2)  ELT C 30, 6.2.2009, lk 1.

(3)  Euroopa Parlamendi 24. aprilli 2009. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 27. juuli 2009. aasta otsus.

(4)  EÜT L 275, 27.10.2000, lk 39.

(5)  ELT L 319, 5.12.2007, lk 1.

(6)  ELT L 177, 30.6.2006, lk 1.

(7)  EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.

(8)  ELT L 309, 25.11.2005, lk 15.

(9)  ELT C 321, 31.12.2003, lk 1.

(10)  ELT L 177, 30.6.2006, lk 201.

(11)  ELT L 267, 10.10.2009, lk 7.”

---

10.10.2009

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 267/18

---

KOMISJONI DIREKTIIV 2009/129/EÜ,

9. oktoober 2009,

millega muudetakse nõukogu direktiivi 76/768/EMÜ kosmeetikatoodete kohta nimetatud direktiivi III lisa kohandamiseks tehnika arenguga

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 27. juuli 1976. aasta direktiivi 76/768/EMÜ liikmesriikides kosmeetikatoodete kohta vastuvõetud õigusaktide ühtlustamise kohta, (1) eriti selle artikli 8 lõiget 2,

olles konsulteerinud tarbekaupade teaduskomiteega

ning arvestades järgmist:

(1)	Fluori sisaldavate ühendite kasutamist reguleeritakse praegu direktiivi 76/768/EMÜ III lisa 1. osa viitenumbritega 26–43, 47 ja 56. Nende ühendite maksimaalne lubatud sisaldus hambapastades tähendab fluori sisaldust algainena (0,15 %, arvutatud fluorina, s.o 1 500 ppm (miljondikku)).

(2)

Tarbekaupade teaduskomitee, praegu tarbijaohutuse komitee (edaspidi „SCCS”) (2) määras oma arvamuses SCCP/0882/08, et maksimaalselt lubatud 0,15 % fluoriidisisaldus (1 500 F- ppm) alla kuueaastaseid lapsi olemasolevate teaduslike tõendite kohaselt ei ohusta. Kasutatud andmed saadi peamiselt naatriumfluoriidi käsitlevate uuringute käigus.

(3)

Toetudes SCCSi teaduslikele järeldustele, kehtestati komisjoni 29. augusti 2007. aasta direktiiviga 2007/53/EÜ (millega muudetakse nõukogu direktiivi 76/768/EMÜ kosmeetikatoodete kohta nimetatud direktiivi III lisa kohandamiseks tehnika arenguga) (3) nõue trükkida fluoriidi sisaldavate hambapastade siltidele hoiatus fluori sisaldavate ühendite kohta, mille kasutamist reguleeritakse. See nõue käib fluoriidi, mitte fluori kohta algainena. Seetõttu ei hõlmanud kehtestatud tähistamisnõue kõiki fluori sisaldavaid ühendeid, mis on loetletud direktiivi 76/768/EMÜ III lisa 1. osas.

(4)

SCCS selgitas komisjoni palvel, et arvamustes SCCNFP/0653/03 ja SCCP/0882/05 on märgitud, et nõuet võib laiendada muudele direktiivi 76/768/EMÜ III lisa 1. osas loetletud fluori sisaldavatele ühenditele ainult fluoroosi eest hoiatamiseks. Kuid direktiiviga 2007/53/EÜ kehtestatud viitamisnõudega direktiivi 76/768/EMÜ III lisa 1. osas loetletud fluori sisaldavatele ühenditele, arvas SCCS, et terminid „fluor” ja „fluoriid” on samaväärsed ja teineteisega asendatavad.

(5)	Õiguskindluse tagamiseks on vaja selgitada, et tähistamisnõuet kohaldatakse kõigi 20 direktiivi 76/768/EMÜ III lisa 1. osas loetletud fluori sisaldava ühendi suhtes, mitte ainult fluoriidi sisaldavate ühendite suhtes.

(6)	Seepärast peaks nõue trükkida direktiivi 76/768/EMÜ III lisa 1. osas loetletud fluoriühendeid sisaldavate hambapastade siltidele hoiatus viitama mitte fluoriidi-, vaid fluorisisaldusele. Seepärast tuleks direktiivi 76/768/EMÜ vastavalt muuta.

(7)	Sujuva ülemineku tagamiseks ei tohiks liikmesriigid keelata käesoleva direktiivi nõuetele vastavate kaupade turustamist enne direktiivi kohaldamiskuupäeva.

(8)	Käesoleva direktiiviga ette nähtud meetmed on kooskõlas alalise kosmeetikatoodete komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Direktiivi 76/768/EMÜ III lisa muudetakse vastavalt käesoleva direktiivi lisale.

Artikkel 2

1.   Liikmesriigid võtavad vastu ja avaldavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 15. aprilliks 2010. Nad edastavad kõnealuste normide teksti viivitamata komisjonile.

Liikmesriigid kohaldavad neid norme alates 15. oktoobrist 2010.

Kui liikmesriigid need normid vastu võtavad, lisavad nad nendesse normidesse või nende normide ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

2.   Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas vastu võetud põhiliste õigusnormide teksti.

Artikkel 3

Liikmesriigid ei tohi keelata käesoleva direktiivi ülevõtmissätete kohaselt märgistatud hambapasta artikli 2 lõike 1 teises lõigus sätestatud kuupäevast varasemat turustamist.

Artikkel 4

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 5

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

---

(1)  EÜT L 262, 27.9.1976, lk 169.

(2)  Komitee nime muudeti komisjoni otsusega 2008/721/EÜ (ELT L 241, 10.9.2008, lk 21).

(3)  ELT L 226, 30.8.2007, lk 19.

---

---

10.10.2009

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 267/20

---

KOMISJONI OTSUS,

9. oktoober 2009,

ühenduse rahalise toetuse kohta liikmesriikide kalanduse kontrolli, inspekteerimise ja järelevalve programmidele 2009. aastal

(teatavaks tehtud numbri K(2009) 7592 all)

(Ainult bulgaaria-, taani-, hollandi-, inglis-, eesti-, soome-, prantsus-, saksa-, kreeka-, itaalia-, leedu-, malta-, poola-, portugali-, rumeenia-, hispaania- ja rootsikeelne tekst on autentsed)

(2009/746/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. mai 2006. aasta määrust (EÜ) nr 861/2006, millega kehtestatakse ühenduse finantsmeetmed ühise kalanduspoliitika rakendamiseks ja mereõiguse valdkonnas, (1) eriti selle artiklit 21,

ning arvestades järgmist:

(1)	Liikmesriigid on komisjonile edastanud 2009. aasta kalanduse kontrolli programmid koos taotlustega ühenduse rahalise toetuse saamiseks, et katta programmi projektide kulusid.

(2)	Määruse (EÜ) nr 861/2006 artikli 8 punktis a loetletud meetmetega seotud taotlused võivad saada ühenduse toetust.

(3)	Ühenduse toetuse saamise taotlused peavad vastama komisjoni määruses (EÜ) nr 391/2007 (2) sätestatud eeskirjadele.

(4)	On asjakohane määrata kindlaks ühenduse rahalise toetuse maksimumsummad ja toetuse määrad määruse (EÜ) nr 861/2006 artikliga 15 ettenähtud piirides ning sätestada toetuse andmise tingimused.

(5)

Selleks et soodustada investeeringuid komisjoni poolt kindlaksmääratud esmatähtsatesse meetmetesse, ning pidades silmas finantskriisi negatiivset mõju liikmesriikide eelarvetele, tuleks elektroonilise registreerimis- ja aruandlussüsteemi ja laevaseiresüsteemiga ning ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimisega seotud kulude puhul kehtestada kõrge kaasrahastamise määr määruse (EÜ) nr 861/2006 artiklis 15 sätestatud piirides.

(6)	Toetuse saamiseks peaksid automaatsed lokaliseerimisseadmed vastama 18. detsembri 2003. aasta komisjoni määruses (EÜ) nr 2244/2003 (millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad laevaseire satelliitsüsteemide kohta) (3) sätestatud nõuetele.

(7)

Toetuse saamiseks peaksid kalalaevadele paigaldatud elektroonilised registreerimis- ja aruandlusseadmed vastama 3. novembri 2008. aasta komisjoni määruses (EÜ) nr 1077/2008, milles sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1966/2006 (kalapüügi elektroonilise registreerimise ja aruandluse ning kaugseirevahendite kohta) üksikasjalikud rakenduseeskirjad ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1566/2007, (4) sätestatud nõuetele.

(8)	Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas kalanduse ja vesiviljeluse korralduskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Sisu

Käesoleva otsusega nähakse ette ühenduse rahaline toetus kulude katmiseks, mis tekivad liikmesriikidel 2009. aastal ühise kalanduspoliitika järelevalve- ja kontrollisüsteemi rakendamisel, nagu on osutatud määruse (EÜ) nr 861/2006 artikli 8 punktis a. Sellega määratakse kindlaks igale liikmesriigile antav ühenduse rahalise toetuse summa, ühenduse rahalise toetuse määr ja toetuse andmise tingimused.

Artikkel 2

Täitmata kulukohustuste lõpetamine

Asjaomane liikmesriik teeb 30. juuniks 2013 kõik maksed, mille hüvitamist taotletakse. Pärast kõnealust tähtaega liikmesriigi poolt tehtud maksed ei kuulu hüvitamisele. Käesoleva otsusega seotud kasutamata eelarveassigneeringud vabastatakse hiljemalt 31. detsembriks 2014.

Artikkel 3

Uus tehnoloogia ja IT-võrgud

1.   Selliste kulude hüvitamiseks, mis on seotud arvutitehnika ostmise, paigaldamise ja tehnilise abiga ning IT-võrkude loomisega, et võimaldada tõhusat ja turvalist andmevahetust seoses kalandustegevuse seire, kontrolli ja järelevalvega, võib anda rahalist toetust, mis katab 50 % abikõlblikest kuludest, kuid jääb I lisas sätestatud piiridesse.

2.   Kui I lisa kohased kulud on seotud laevaseiresüsteemi, elektroonilise registreerimis- ja aruandlussüsteemi ning ebaseadusliku, reguleerimata ja teatamata kalapüügiga, kehtestatakse lõikes 1 osutatud kaasrahastamise määraks 95 %.

Artikkel 4

Automaatsed lokaliseerimisseadmed

1.   Selliste kulude hüvitamiseks, mis on seotud kalapüügi seirekeskuses laevaseiresüsteemi kaudu laevade kaugseiret võimaldavate automaatsete lokaliseerimisseadmete ostmise ja pardale paigaldamisega, võib anda rahalist toetust, mis katab 95 % abikõlblikest kuludest, kuid jääb II lisas sätestatud piiridesse.

2.   Lõikes 1 osutatud rahaline toetus on kuni 1 500 eurot laeva kohta.

3.   Lõikes 1 osutatud rahalise toetuse saamiseks peavad automaatsed lokaliseerimisseadmed vastama määruses (EÜ) nr 2244/2003 sätestatud nõuetele.

Artikkel 5

Elektroonilised registreerimis- ja aruandlussüsteemid

Selliste kulude hüvitamiseks, mis on seotud elektroonilise registreerimis- ja aruandlussüsteemi jaoks vajalike osade väljatöötamise, ostmise, paigaldamise ja tehnilise abiga, et võimaldada tõhusat ja turvalist andmevahetust seoses kalandustegevuse seire, kontrolli ja järelevalvega, võib anda rahalist toetust, mis katab 95 % abikõlblikest kuludest, kuid jääb III lisas sätestatud piiridesse.

Artikkel 6

Elektroonilised registreerimis- ja aruandlusseadmed

1.   Selliste kulude hüvitamiseks, mis on seotud kalapüügi seirekeskuses laevaseiresüsteemi kaudu laevade kaugseiret võimaldavate elektrooniliste registreerimis- ja aruandlusseadmete ostmise ja pardale paigaldamisega, võib anda rahalist toetust, mis katab 95 % abikõlblikest kuludest, kuid jääb IV lisas sätestatud piiridesse.

2.   Ilma et see piiraks lõike 4 kohaldamist, on lõikes 1 osutatud rahaline toetus kuni 4 500 eurot laeva kohta.

3.   Rahalise toetuse saamiseks peavad elektroonilised registreerimis- ja aruandlusseadmed vastama määruses (EÜ) nr 1077/2008 sätestatud nõuetele.

4.   Selliste seadmete puhul, mis täidavad nii elektroonilise registreerimis- ja aruandlussüsteemi kui ka laevaseiresüsteemi ülesandeid ning mis vastavad määrustes (EÜ) nr 2244/2003 ja (EÜ) nr 1077/2008 sätestatud nõuetele, on käesoleva artikli lõikes 1 osutatud rahaline toetus kuni 6 000 eurot.

Artikkel 7

Katseprojektid

Uue tehnoloogia rakendamise katseprojektidega seotud kulude hüvitamiseks võib anda rahalist toetust, mis katab 95 % abikõlblikest kuludest, kuid jääb V lisas sätestatud piiridesse.

Artikkel 8

Koolitus- ja vahetusprogrammid

Kalandusvaldkonna seire, kontrolli ja järelevalve eest vastutavate riigiteenistujate koolitus- ja vahetusprogrammidega seotud kulude hüvitamiseks võib anda rahalist toetust, mis katab 50 % abikõlblikest kuludest, kuid jääb VI lisas sätestatud piiridesse.

Artikkel 9

Katsevaatlused ja vaatluskavad

Katsevaatluste ja vaatluskavadega seotud kulude hüvitamiseks võib anda rahalist toetust, mis katab 50 % abikõlblikest kuludest, kuid jääb VII lisas sätestatud piiridesse.

Artikkel 10

Kulude hindamine

Ühise kalanduspoliitika kontrolli kulude hindamise süsteemi rakendamisega seotud kulude hüvitamiseks võib anda rahalist toetust, mis katab 50 % abikõlblikest kuludest, kuid jääb VIII lisas sätestatud piiridesse.

Artikkel 11

Algatused ühise kalanduspoliitika eeskirjadest teavitamiseks

Selliste kulude hüvitamiseks, mis on seotud algatustega, sealhulgas seminaride ja meediavahenditega, mille eesmärk on tõsta kalurite ja teiste osaliste, näiteks inspektorite, prokuröride ja kohtunike, aga ka üldsuse teadlikkust võitluses vastutustundetu ja ebaseadusliku kalapüügi vastu ning eesmärgiga tutvustada ühise kalanduspoliitika eeskirjade rakendamist, võib anda rahalist toetust, mis katab 75 % abikõlblikest kuludest, kuid jääb IX lisas sätestatud piiridesse.

Artikkel 12

Kalanduse patrull-laevad ja -õhusõidukid

1.   Selliste laevade ja õhusõidukite ostmise või moderniseerimisega seotud kulude hüvitamiseks, mida liikmesriikide pädevad asutused kasutavad kalandustegevuse kontrollimiseks ja järelevalveks, võib anda rahalist toetust, mis katab 50 % liikmesriikide kantud abikõlblikest kuludest, kuid jääb X lisas sätestatud piiridesse.

2.   Iga liikmesriigi jaoks X lisas kindlaksmääratud rahaline toetus on arvutatud lähtuvalt sellest, mil määral kasutati kõnealuseid laevu ja õhusõidukeid kontrolliks ja järelevalveks, väljendatuna protsendina nende üldisest kasutamisest aasta jooksul, nagu on deklareerinud liikmesriigid.

Artikkel 13

Ühenduse suurim toetus kokku liikmesriigi kohta

Liikmesriigi kavandatav kogukulu, sellest abikõlblik osa ning ühenduse suurim toetus liikmesriigi kohta kokku artiklites 3–12 osutatud meetmete võtmiseks on järgmised:

(eurodes)
Liikmesriik	Riiklikus kalanduse kontrollikavas kavandatud kulud	Abikõlblikud kulud käesoleva otsuse kohaselt	Ühenduse toetus
Belgia	805 000	805 000	764 750
Bulgaaria	352 000	362 000	282 250
Taani	1 945 552	1 945 552	1 667 139
Saksamaa	222 000	278 000	220 000
Eesti	706 000	706 000	645 500
Iirimaa	120 000	90 000	45 000
Kreeka	16 867 000	8 928 000	4 735 400
Hispaania	17 218 103	14 772 123	8 190 517
Prantsusmaa	2 631 500	2 333 000	1 049 750
Itaalia	19 589 925	6 361 340	3 273 170
Leedu	407 900	407 900	378 300
Malta	1 003 475	1 003 475	922 127
Madalmaad	3 145 000	2 750 000	2 560 750
Poola	497 713	468 713	416 479
Portugal	783 500	759 250	629 038
Rumeenia	80 000	80 000	62 500
Soome	920 000	820 000	659 750
Rootsi	1 715 000	1 715 000	1 541 750
Ühendkuningriik	4 309 798	3 601 555	2 055 830
Kokku	73 319 466	48 186 908	30 100 000

Artikkel 14

Adressaadid

Käesolev otsus on adresseeritud Belgia Kuningriigile, Bulgaaria Vabariigile, Taani Kuningriigile, Saksamaa Liitvabariigile, Eesti Vabariigile, Iirimaale, Kreeka Vabariigile, Hispaania Kuningriigile, Prantsuse Vabariigile, Itaalia Vabariigile, Leedu Vabariigile, Malta Vabariigile, Madalmaade Kuningriigile, Poola Vabariigile, Portugali Vabariigile, Rumeeniale, Soome Vabariigile, Rootsi Kuningriigile ning Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigile.

---

(1)  ELT L 160, 14.6.2006, lk 1.

(2)  ELT L 97, 12.4.2007, lk 30.

(3)  ELT L 333, 20.12.2003, lk 17.

(4)  ELT L 295, 4.11.2008, lk 3.

---

---

---

---

---

---

---

---

---

---

---