I EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine on kohustuslik

3.10.2009

Euroopa Liidu Teataja

L 261/1

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2009/57/EÜ,

13. juuli 2009,

põllu- või metsamajanduslike ratastraktorite ümbermineku kaitsekonstruktsioonide kohta

(kodifitseeritud versioon)

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 95,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (1),

toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras (2)

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu 28. juuni 1977. aasta direktiivi 77/536/EMÜ põllu- või metsamajanduslike ratastraktorite ümbermineku kaitsekonstruktsioone käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (3) on korduvalt oluliselt muudetud (4). Selguse ja otstarbekuse huvides tuleks kõnealune direktiiv kodifitseerida.

(2)

Direktiiv 77/536/EMÜ on üks mitmest üksikdirektiivist, mis kuuluvad nõukogu 4. märtsi 1974. aasta direktiiviga 74/150/EMÜ põllu- ja metsamajanduslike ratastraktorite tüübikinnitust käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta, mis on asendatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. mai 2003. aasta direktiiviga 2003/37/EÜ põllu- või metsamajanduslike traktorite, nende haagiste ja pukseeritavate vahetatavate masinate, ja nende masinate jaoks mõeldud süsteemide, nende osade ja eraldi seadmestike tüübikinnituse andmise kohta, (5) sätestatud EÜ tüübikinnituse süsteemi ja millega sätestatakse disaini ja ehituse tehnilised näitajad põllu- või metsamajanduslike traktorite ümbermineku kaitsekonstruktsioonide osas. Need tehnilised näitajad on seotud liikmesriikide õigusaktide lähendamisega direktiivile 2003/37/EÜ, millega sätestatakse EÜ tüübikinnituse menetlus, mida tuleb kohaldada igat tüüpi traktoritele. Sellest tulenevalt kohaldatakse käesoleva direktiivi suhtes direktiivi 2003/37/EÜ sätteid põllu- või metsamajanduslike traktorite, nende haagiste ja pukseeritavate vahetatavate masinate kohta, koos sätetega nende sõidukite süsteemide, osade ja eraldi seadmestike kohta.

(3)	Käesolev direktiiv ei tohiks mõjutada liikmesriikide kohustusi, mis on seotud X lisa B osas esitatud direktiivide ülevõtmise ja kohaldamise tähtpäevadega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Käesolevat direktiivi kohaldatakse direktiivi 2003/37/EÜ artikli 2 punktis j määratletud järgmiste tehniliste näitajatega traktorite suhtes:

a)	põhja kõrgus tagateljest tagapool mitte üle 1 000 mm;

b)	ühe vedava telje fikseeritud või reguleeritav laius 1 150 mm või rohkem;

c)	mitmekohalise haakeseadme paigaldamise võimalus eemaldatavate tööriistade ja järelhaagise jaoks;

d)	mass 1,5–6 tonni, mis vastab direktiivi 2003/37/EÜ I lisa punktis 2.1.1 määratletud traktori tühimassile, kaasa arvatud vastavalt käesolevale direktiivile paigaldatud ümbermineku kaitsekonstruktsioon ja tootja poolt soovitatavad suurima mõõduga rehvid.

Artikkel 2

1. Iga liikmesriik väljastab osa EÜ tüübikinnituse mis tahes ümbermineku kaitsekonstruktsioonile ja selle traktorile kinnitamise seadmele, kui see vastab I–V lisas sätestatud ehitus- ja katsetusnõuetele.

2. Osa EÜ tüübikinnituse andnud liikmesriik võtab vajaduse korral koostöös teiste liikmesriikide pädevate asutustega vajalikud meetmed, et vajalikus ulatuses kontrollida tootmisnäidiste vastavust kinnitatud tüübile. Niisugune kontroll piirdub pistelise kontrolliga.

Artikkel 3

Liikmesriigid annavad iga nende poolt artikli 2 kohaselt kinnitatud traktori või ümbermineku kaitsekonstruktsiooni tootjale või tootja volitatud esindajale osa EÜ tüübikinnitusmärgi, mis vastab VI lisas toodud näidisele.

Liikmesriigid võtavad kõik vajalikud meetmed, et välistada niisuguste märkide kasutamist, mis võivad vastavalt artiklile 2 osa tüübikinnituse saanud ümbermineku kaitsekonstruktsioonide ja muude konstruktsioonide eristamise osas segadust tekitada.

Artikkel 4

1. Ükski liikmesriik ei tohi keelata osa EÜ tüübikinnitusmärki omavate ümbermineku kaitsekonstruktsioonide või nende traktorile kinnitamise seadmete turustamist nende ehituslike iseärasuste tõttu.

2. Siiski võib liikmesriik keelata selliste osa EÜ tüübikinnitusmärgiga ümbermineku kaitsekonstruktsioonide turustamise, mis järjekindlalt ei vasta kinnitatud tüübile.

Kõnealune liikmesriik teavitab viivitamata teisi liikmesriike ja komisjoni võetud meetmetest ja põhjendab oma otsust.

Artikkel 5

Iga liikmesriigi pädevad asutused saadavad teiste liikmesriikide pädevatele asutustele ühe kuu jooksul VII lisas esitatud näidise kohase osa tüübikinnitustunnistuse koopia iga ümbermineku kaitsekonstruktsiooni tüübi kohta, millele nad tüübikinnituse annavad või millele tüübikinnituse andmisest nad keelduvad.

Artikkel 6

1. Kui osa EÜ tüübikinnituse andnud liikmesriik leiab, et teatav hulk sama osa EÜ tüübikinnitusmärki kandvaid ümbermineku kaitsekonstruktsioone ja nende traktorile kinnitamise seadmeid ei vasta tema poolt kinnitatud tüübile, võtab see liikmesriik vajalikud meetmed tagamaks, et tootmisnäidised vastaksid kinnitatud tüübile. Kõnealuse liikmesriigi pädevad asutused teavitavad teiste liikmesriikide pädevaid asutusi võetud meetmetest, mis vajaduse korral, kui esineb tõsine ja korduv mittevastavus, võivad viia osa EÜ tüübikinnituse tühistamiseni. Nimetatud liikmesriikide asutused võtavad pärast teise liikmesriigi pädevatelt asutustelt nõuetest kõrvalekaldumise teate saamist vastu samasugused meetmed.

2. Liikmesriikide pädevad asutused informeerivad üksteist igast osa EÜ tüübikinnituse tühistamisest ja selle põhjustest ühe kuu jooksul.

Artikkel 7

Iga käesoleva direktiivi rakendamisel vastu võetud sätetele vastavat otsust ümbermineku kaitsekonstruktsioonidele ja nende traktorile kinnitamise seadmetele osa EÜ tüübikinnituse andmisest keeldumise või tüübikinnituse tühistamise või nende turustamise või kasutamise keelamise kohta põhjendatakse igakülgselt. Niisugusest otsusest teatatakse asjaomasele isikule ning samal ajal informeeritakse teda liikmesriikides kehtivate seaduste alusel tema käsutuses olevatest õiguskaitsevahenditest ning nimetatud õiguskaitsevahendite kasutamise tähtaegadest.

Artikkel 8

1. Liikmesriigid ei tohi keelduda traktoritüübile EÜ tüübikinnituse andmisest, direktiivi 2003/37/EÜ artikli 2 punktis u sätestatud dokumendi väljastamisest ega siseriikliku tüübikinnituse andmisest ümbermineku kaitsekonstruktsioonide tõttu, kui need vastavad I–IX lisas esitatud nõuetele.

2. Liikmesriigid ei väljasta direktiivi 2003/37/EÜ artikli 2 punktis u sätestatud dokumenti traktoritüübile, mis ei vasta käesoleva direktiivi nõuetele.

Liikmesriigid võivad keelduda siseriikliku tüübikinnituse andmisest traktoritüübile, mis ei vasta käesoleva direktiivi nõuetele.

Artikkel 9

Liikmesriik ei tohi keelduda traktorite registreerimisest ega keelata nende müüki, esimest kasutuselevõtmist või kasutamist ümbermineku kaitsekonstruktsioonide tõttu, kui need vastavad I–IX lisas esitatud nõuetele.

Artikkel 10

EÜ tüübikinnituse kontekstis peab iga artiklis 1 nimetatud traktor olema varustatud ümbermineku kaitsekonstruktsiooniga, mis vastab I–IV lisas esitatud nõuetele.

Artikkel 11

Muudatused, mis on vajalikud käesoleva direktiivi I–IX lisas esitatud nõuete kohandamiseks tehnika arenguga, võetakse vastu vastavalt direktiivi 2003/37/EÜ artikli 20 lõikes 3 osutatud menetlusele.

Artikkel 12

Liikmesriigid edastavad käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastu võetud põhiliste siseriiklike õigusnormide teksti komisjonile.

Artikkel 13

Direktiiv 77/536/EMÜ, mida on muudetud X lisa A osas loetletud õigusaktidega, tunnistatakse kehtetuks; see ei mõjuta liikmesriikide kohustusi, mis on seotud X lisa B osas esitatud direktiivide ülevõtmise ja kohaldamise tähtpäevadega.

Viiteid kehtetuks tunnistatud direktiivile käsitatakse viidetena käesolevale direktiivile ning neid loetakse vastavalt XI lisas esitatud vastavustabelile.

Artikkel 14

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2010.

Artikkel 15

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 13. juuli 2009

Euroopa Parlamendi nimel

president

H.-G. PÖTTERING

Nõukogu nimel

eesistuja

E. ERLANDSSON

(1) ELT C 10, 15.1.2008, lk 21.

(2) Euroopa Parlamendi 25. septembri 2007. aasta arvamus (ELT C 219 E, 28.8.2008, lk 68) ja nõukogu 22. juuni 2009. aasta otsus.

(3) EÜT L 220, 29.8.1977, lk 1.

(4) Vt X lisa A osa.

(5) ELT L 171, 9.7.2003, lk 1.

LISADE LOETELU

I LISA

Osa EÜ tüübikinnituse tingimused

II LISA

Ümbermineku kaitsekonstruktsioonide ja nende traktorile kinnitamise seadmete tugevuse katsetamise tingimused

III LISA

Katsemenetlused

IV LISA

Joonised

V LISA

Ümbermineku kaitsekonstruktsiooni (turvaraam või kabiin) osa EÜ tüübikinnituse tugevuse ja traktorile kinnitamise seadme katse protokoll

VI LISA

Märgid

VII LISA

Osa EÜ tüübikinnitustunnistus

VIII LISA

EÜ tüübikinnituse tingimused

IX LISA

Näidis: EÜ traktori tüübikinnitustunnistuse lisa ümbermineku kaitsekonstruktsiooni (turvakabiin või raam) ja selle traktorile kinnitamise seadmete tugevuse kohta

X LISA

A osa: Kehtetuks tunnistatud direktiiv koos muudatustega

B osa: Siseriiklikku õigusesse ülevõtmise ja kohaldamise tähtpäevad

XI LISA

Vastavustabel

I LISA

Osa EÜ tüübikinnituse taotlemine

1. MÕISTE

1.1.	„Ümbermineku kaitsekonstruktsioon” (turvakabiin või raam) – traktorile paigaldatud tarind, mille esmaseks eesmärgiks on traktori tavakasutamisel vältida või vähendada juhile ümberminekust tingitud ohte.

1.2.	Punktis 1.1 nimetatud tarinditele on iseloomulik asjaolu, et ümbermineku korral säilib nende sisemuses juhi kaitsmiseks piisava suurusega vaba ruum.

2. ÜLDNÕUDED

2.1.	Kõik ümbermineku kaitsekonstruktsioonid ja nende kinnitused traktorile peavad olema projekteeritud ja ehitatud selliselt, et punktis 1 nimetatud põhieesmärk oleks täidetud.

2.2.

Nimetatud nõuet kontrollitakse ühel III lisas nimetatud kahest katsetusmeetodist. Valitud meetod peab arvestama traktori massi järgmiselt:

traktorid, mille mass on määratletud artiklis 1 – III lisa B osa;

traktorid, mille mass ületab 1,5 tonni, kuid ei ole üle 3,5 tonni – III lisa A osa;

mis puutub pööratava sõiduasendiga (nt pööratava juhiistme ja rooliga) või võimalike lisaistmetega traktoritesse, siis on lubatud ainult katsetamismeetod, mida kirjeldatakse III lisa B osas.

3. OSA EÜ TÜÜBIKINNITUSE TAOTLEMINE

3.1.	Taotluse osa EÜ tüübikinnituse saamiseks ümbermineku kaitsekonstruktsiooni ja selle traktorile kinnituse tugevusele esitab traktori tootja, ümbermineku kaitsekonstruktsiooni tootja või tootja volitatud esindaja.

3.2.

Iga osa EÜ tüübikinnituse taotlusele lisatakse kolm koopiat järgmistest dokumentidest ja andmetest:

üldjoonis, mis vastab joonisel märgitud mõõtkavale või esitab ümbermineku kaitsekonstruktsiooni peamised mõõtmed. Eelkõige peab see joonis andma üksikasjaliku ülevaate monteerimisdetailidest;

külg- ja tagantvaates fotod, millel monteerimisdetailid on selgelt nähtavad;

ümbermineku kaitsekonstruktsiooni lühikirjeldus, mis sisaldab konstruktsiooni tüüpi, traktorile monteerimise detaile, vajaduse korral välisvooderduse kirjeldust, sisse- ja väljapääsude, sisepolsterduse ja rullumist takistavate omaduste ning kütte ja ventilatsiooni kirjeldust;

konstruktsioonielementide, kaasa arvatud paigalduskronsteinide ja kinnituspoltide materjalide üksikasjalik kirjeldus (vt V lisa).

3.3.	Osa tüübikinnituskatsete läbiviimise eest vastutavale tehnilisele teenistusele esitatakse selle traktoritüübi representatiivtraktor, mille jaoks on mõeldud kaitsekonstruktsioon, millele kinnitust taotletakse. Nimetatud traktor on varustatud ümbermineku kaitsekonstruktsiooniga.

3.4.

Osa EÜ tüübikinnituse omanik võib taotleda selle laiendamist teistele traktoritüüpidele. Esmase osa EÜ tüübikinnituse andnud pädev asutus väljastab ka laienduse, kui kinnitatud ümbermineku kaitsekonstruktsioon ja traktori tüüp (tüübid), millele laiendust taotletakse, vastavad järgmistele tingimustele:

II lisa punktis 1.3 määratletud koormamata traktori mass ei ületa katsetamisel kasutatud etalonmassi enam kui 5 % võrra;

kinnitamise meetod ja traktori osad, mille külge seade kinnitatakse, on identsed;

mis tahes osad (näiteks porilauad ja kapotikaaned), mis võivad ümbermineku kaitsekonstruktsiooni toetada, on identsed;

istme asendit ei ole muudetud.

4. MÄRGISTAMINE

4.1.

Iga kinnitatud tüübile vastav ümbermineku kaitsekonstruktsioon peab olema märgistatud järgmiselt:

4.1.1.

kaubamärk või -nimi;

4.1.2.

osa EÜ tüübikinnitusmärk, mis vastab VI lisas esitatud näidisele;

4.1.3.

kaitsekonstruktsiooni seerianumber;

4.1.4.

traktori(te), millele kaitsekonstruktsioon on mõeldud, mark ja tüüp (tüübid).

4.2.	Kõik nimetatud andmed peavad olema väikesel plaadil.

4.3.	Märgistus peab olema nähtav, loetav ja kustutamatu.

II LISA

Ümbermineku kaitsekonstruktsioonide ja nende traktorile kinnitamise seadmete tugevuse katsetamise tingimused

1. ÜLDNÕUDED

1.1. Katse eesmärgid

Spetsiaalseadmete abil teostatavate katsete eesmärgiks on tekitada niisuguseid koormusi, mis mõjutavad ümbermineku kaitsekonstruktsiooni traktori ümberpaiskumisel. Need, III lisas kirjeldatud katsed peavad võimaldama hinnata ümbermineku kaitsekonstruktsiooni ja selle traktorile kinnitamise kronsteinide tugevust.

1.2. Katseks valmistumine

1.2.1.

Ümbermineku kaitsekonstruktsiooni tuleb katsetada sellel traktoritüübil, mille jaoks see on ette nähtud. See peab olema traktorile kinnitatud vastavalt traktori ja/või ümbermineku kaitsekonstruktsiooni tootja juhistele.

1.2.2.

Katsetamiseks peab traktor olema varustatud kõigi seeriatootmises olevate konstruktsiooniliste elementidega, mis võivad mõjutada ümbermineku kaitsekonstruktsiooni tugevust või olla vajalikud tugevuskatse teostamiseks.

Samuti tuleb paigaldada osad, mis võivad põhjustada ohtu liikumisruumis, et uurida nende vastavust käesoleva lisa punkti 4.1 nõuetele.

1.2.3.

Katsed teostatakse paigal seisva traktoriga.

1.3. Traktori mass

Valemites (vt III lisa A ja B osa) pendelraskuse langemiskõrguse ja muljumisjõu arvutamiseks kasutatav mõõdetud mass W peab olema vähemalt nii suur, nagu sätestatud direktiivi 2003/37/EÜ I lisa punktis 2.1.1 (st lisaseadmeteta, kuid koos jahutusvedeliku, õlide, kütuse, tööriistade ja juhiga) pluss ümbermineku kaitsekonstruktsioon miinus 75 kg. Kaasa ei ole arvatud vabalt valitavaid eesmisi ja tagumisi ballastraskusi, rehviballasti, külgemonteeritud tööriistu, külgemonteeritud seadmeid ega mis tahes eriosi.

2. APARATUUR JA SEADMED

2.1. Pendelraskus

2.1.1.

Pendelraskus riputatakse kahe keti või terastrossiga konksude otsa vähemalt 6 m kõrgusele maapinnast. Tuleb tagada vahend, et reguleerida eraldi vedrustuse kõrgust ja nurka raskuse ja kettide või trosside suhtes.

2.1.2.

Raskus peab olema 2 000 ± 20 kg, arvestamata kettide või trosside kaalu, mis ei tohi ületada 100 kg. Löögipinna külgede pikkus peab olema 680 ± 20 mm (vt IV lisa joonist 4). Raskus tuleb täita nii, et selle raskuskeskme asukoht oleks konstantne.

2.1.3.

Tuleb tagada vajalikud vahendid raskuse pendlina tagasitõmbamiseks iga katse jaoks määratud kõrgusele. Kiirvabastusmehhanism võimaldab raskusel allapoole kiikuda, muutmata kaldenurka tugikettide või -trosside suhtes.

2.2. Pendli toed

Pendli kinnituskonksud peavad olema jäigalt fikseeritud, et nende kõrvalekalle ei ületaks mis tahes suunas 1 % langemiskõrgusest.

2.3. Kinnitusköied

2.3.1.

Traktor tuleb tõkestus- ja pingutusvahendite abil jäigalt kinnitada stabiilsele betoonalusele paigaldatud rööbaste külge. Rööbaste paigutus peab võimaldama traktori kinnitamist, nagu näidatud IV lisa joonistel 5, 6 ja 7. Traktori rattad ja kõik kasutatavad teljetoed peavad iga katse ajal toetuma stabiilsele alusele.

2.3.2.

Lisaks pingutusvahenditele ja rööbaste kinnitustele kinnitatakse traktor ettenähtud mõõdus terastrossiga.

Nimetatud tross peab olema ümarkeerme ja kiudsüdamikuga, konstruktsiooniga 6 × 19 vastavalt ISO 2408 standardile. Trossi nominaalläbimõõt peab olema 13 mm.

2.3.3.

Raamjuhtimisega traktori keskmine pöördsild tuleb nõuetekohaselt toestada ja esi-, külg- ja tagantlöökide ning muljumiskatsete jaoks kinnitada ning lisaks toestada külglöögi puhuks küljelt. Kui see lihtsustab trosside nõuetekohast kinnitamist, ei pea esi- ja tagarattad olema ühel joonel.

2.4. Rattatugi ja pruss

2.4.1.

Prussi kasutatakse rattatoena külglöögi korral, nagu näidatud IV lisa joonisel 7.

2.4.2.

Põranda külge kinnitatakse kandiline, ligikaudu 150 mm läbimõõduga okaspuupruss, et toetada rehve löögi vastasküljelt vastavalt IV lisa joonistele 5, 6 ja 7.

2.5. Raamjuhtimisega traktorite tugipostid ja kinnitustrossid

2.5.1.

Raamjuhtimisega traktorite puhul kasutatakse lisatugesid ja kinnitusi. Nende eesmärgiks on tagada, et traktori osa, millele ümbermineku kaitsekonstruktsioon on paigaldatud, oleks sama jäik kui vastav osa jäigal traktoril.

2.5.2.

Täiendavad üksikasjad löögi- ja muljumiskatsete kohta on esitatud III lisas.

2.6. Muljumisseade

IV lisa joonisel 8 näidatud seade suudab rakendada ümbermineku kaitsekonstruktsioonile allapoole suunatud jõudu läbi ligikaudu 250 mm laiuse jäiga prussi, mis on universaalliigendite abil ühendatud koormust rakendava mehhanismiga. Tuleb kasutada sobivaid teljetugesid, et traktori rehvid ei peaks muljumisjõudu taluma.

2.7. Mõõteseadmed

2.7.1.

III lisa A ja B osas kirjeldatud katsete puhul tuleb kasutada seadet, millel on tihedalt horisontaalvarvale paigaldatud liikuv hõõrdekrae maksimaalse läbipaindemomendi ja jääkläbipainde vahe mõõtmiseks külglöögi katse ajal.

2.7.2.

III lisa A osas kirjeldatud katsete puhul tuleb pärast laboratoorset katset teostada mõõtmised, et teha kindlaks, kas mõni kaitsekonstruktsiooni osa on sisenenud III lisa A osa punktis 2 kirjeldatud liikumisruumi.

2.7.3.

III lisa B osas kirjeldatud katsete jaoks tuleb kasutada varustust, kaasa arvatud fotovarustus, mis võimaldaks pärast laboratoorseid katseid kindlaks määrata, kas mõni kaitsekonstruktsiooni osa on katse ajal sisenenud või puutunud kokku III lisa B osa punktis 2 kirjeldatud liikumisruumiga.

2.8. Mõõtmiste tolerantsid

Katsete käigus sooritatud mõõtmistel on lubatud järgmised tolerantsid:

2.8.1.

katsete ajal mõõdetud lineaarmõõtmed (välja arvatud punktis 2.8.2); kaitsekonstruktsiooni ja traktori mõõtmed, liikumisruumi ja rehvi läbipainded kinnitamisel löögikatsete jaoks: ± 3 mm;

2.8.2.

löögikatseteks paigaldatud pendelraskuse kõrgus: ± 6 mm;

2.8.3.

traktori mõõdetud mass: ± 20 kg;

2.8.4.

muljumiskatsetes rakendatav koormus: ± 2 %;

2.8.5.

raskust toetavate kettide või terastrosside nurk löögipunktis: ± 2°.

3. KATSED

3.1. Üldnõuded

3.1.1. Katsete järjekord

3.1.1.1.

Alljärgnevalt on toodud katsete nimekiri ja järjekord. Punktide numbrid on need, mille all katseid III lisa A ja B osas kirjeldatakse:

1.	löök tagant:

1.1.,

2.	muljumiskatse tagant:

1.4.,

3.	löök eest:

1.2.,

4.	löök küljelt:

1.3.,

5.	muljumiskatse eest:

1.5.

3.1.1.2.

Kui katse käigus mõni tõkestusvahendite osa liigub või puruneb, tuleb katset korrata.

3.1.1.3.

Katse ajal ei tohi traktorit ega ümbermineku kaitsekonstruktsiooni parandada ega reguleerida.

3.1.1.4.

Traktoril peab kogu katse vältel olema sees tühikäik ja pidurid välja lülitatud.

3.1.1.5.

Pööratava sõiduasendiga (nt pööratava juhiistme ja rooliga) traktorite puhul, on esimene löök pikisuunaline ning suurima riskiga (rohkem kui 50 % traktori massist). Sellele järgneb sama suure riskiga muljumiskatse. Teine löök peab olema väiksema riskiga ja kolmas küljelt. Kõige lõpuks tuleb väikseima riskiga teine muljumiskatse.

3.1.2. Rataste laius

Võimaluse korral tuleks tagarataste-vaheline laius valida selline, et ümbermineku kaitsekonstruktsioon ei toetuks katse ajal rehvidele.

3.1.3. Ohtu mittetekitavate osade eemaldamine

Testitav traktor peab olema varustatud kõigi traktori ja ümbermineku kaitsekonstruktsiooni osadega, mis kompleksse tervikuna on mõeldud juhi kaitseks, sh kaitseks ilmastiku mõjude eest. Lubatud on turvaklaasist või sellesarnasest materjalist esi-, külg- ja tagaakende ning mis tahes niisuguste eemaldatavate paneelide, lisaseadmete ja tarvikute eemaldamine, millel puudub konstruktsiooni tugevdav funktsioon ja mis ei kujuta ümberpaiskumise korral ohtu.

3.1.4. Löökide suund

Külglöök antakse traktori sellele küljele, mille puhul on tõenäoline suurima deformatsiooni tekkimine. Tagantlöök antakse külglöögist kõige kaugemale nurgale ja eestlöök külglöögile lähimale nurgale.

3.1.5. Rehvide rõhud ja läbipainded

Rehvides ei tohi olla veeballasti. Eri katsete ajaks köitega kinnitatud rehvide rõhud ja läbipainded peavad vastama alltoodud tabelile.

	Rehvi rõhk (baarides)				Läbipaine (mm)
	Radiaalrehvid		Diagonaalrehvid		Eesmised	Tagumised
	Eesmised	Tagumised	Eesmised	Tagumised	Eesmised	Tagumised
Neljarattavedu, esi- ja tagarattad ühesuurused	1,20	1,20	1,00	1,00	25	25
Neljarattavedu, esirattad väiksemad kui tagarattad	1,80	1,20	1,50	1,00	20	25
Kaherattavedu	2,40	1,20	2,00	1,00	15	25

4. TULEMUSTE TÕLGENDAMINE

4.1.

Kõik osa EÜ tüübikinnituse saamiseks esitatud ümbermineku kaitsekonstruktsioonid loetakse tugevusnõuetele vastavaks juhul, kui on täidetud järgmised tingimused:

4.1.1.

puuduvad murrud ja praod (vastavalt III lisa A ja B osa punktis 3.1 kirjeldatule);

4.1.2.

III lisa A osa katsete puhul: ükski liikumisruumi osa ei asu väljaspool ümbermineku kaitsekonstruktsiooni;

III lisa B osa katsete puhul: ümbermineku kaitsekonstruktsioon pole ühegi löögi ega muljumiskatse ajal sisenenud liikumisruumi ega asu väljaspool ümbermineku kaitsekonstruktsiooni, nagu on kirjeldatud III lisa B osa punktis 3.2;

4.1.3.

III lisa A osa katsete puhul: III lisa A osa punktis 3.3 nimetatud maksimaalse läbipaindemomendi ja jääkläbipainde vahe ei ületa 15 cm;

III lisa B osa katsete puhul: külglöögi katse ajal ei ületa III lisa B osa punktis 3.3 nimetatud maksimaalse läbipaindemomendi ja jääkläbipainde vahe 25 cm.

4.2.	Puuduvad muud juhti ohustavad tegurid: näiteks ohtlikult puruneda võiv klaas, ebapiisav polsterdus katuse siseküljel või kohas, mille vastu juht võib pea lüüa.

5. KATSEPROTOKOLL

5.1.

Katseprotokoll lisatakse VII lisas nimetatud osa EÜ tüübikinnitustunnistuse juurde. Protokolli esitamist kirjeldatakse V lisas. Protokoll peab sisaldama järgmist:

5.1.1.

ümbermineku kaitsekonstruktsiooni kuju ja ehituse üldine kirjeldus, kaasa arvatud materjalid ja kinnitused; traktori välismõõtmed koos paigaldatud kaitsekonstruktsiooniga; peamised sisemõõtmed; minimaalne kaugus roolirattast; külgmine kaugus roolirattast kaitsekonstruktsiooni külgedeni; kaitsekonstruktsiooni katuse kõrgus istme või istme võrdluspunkti kohal ja jalatoe kohal (kui viimane on olemas); kaitsekonstruktsiooni osadega määratud tavalise sisse- ja väljapääsu ning varuväljapääsu detailne kirjeldus; ja kütte- ning vajaduse korral ventilatsioonisüsteemi detailne kirjeldus;

5.1.2.

mis tahes erivahendite, näiteks traktori rullumist takistavate seadmete üksikasjalik kirjeldus;

5.1.3.

pea- ja õlavigastuste vältimiseks ning müra vähendamiseks mõeldud sisepolstri lühikirjeldus;

5.1.4.

aruanne paigaldatud tuuleklaasi ja teiste klaaside tüübi kohta.

5.2.	Protokollis tuleb selgelt määratleda katsetamiseks kasutatud traktori tüüp (mark, tüüp, kaubanduslik kirjeldus jne) ning tüübid, millel kasutamiseks nimetatud ümbermineku kaitsekonstruktsioon on mõeldud.

5.3.	Kui osa EÜ tüübikinnitust laiendatakse teistele traktoritüüpidele, peab protokoll sisaldama täpset viidet algsele osa EÜ tüübikinnitusele ning osutama korrektselt I lisa punktis 3.4 kehtestatud nõuetele.

III LISA

KATSEMENETLUSED

A – I katsemeetod

1. LÖÖGI- JA MULJUMSTESTID

1.1. Löök tagant

1.1.1.

Traktor paigutatakse raskuse suhtes selliselt, et löök tabab ümbermineku kaitsekonstruktsiooni punktis, kus raskuse löögikülg ja tugiketid või terastrossid on vertikaaltelje suhtes 20-kraadise nurga all, välja arvatud juhul, kui ümbermineku kaitsekonstruktsiooni nurk on läbipainde ajal vertikaaltelje suhtes suurem. Niisugusel juhul reguleeritakse raskuse löögikülge lisatoe abil selliselt, et see oleks maksimaalse läbipainde momendil ümbermineku kaitsekonstruktsiooniga löögipunktis paralleelne, kusjuures tugiketid või terastrossid jäävad vertikaaltelje suhtes 20-kraadise nurga alla. Tuleb rakendada abinõusid vähendamaks võimalust, et raskus puutepunktis kõrvale pöördub. Raskuse rippumiskõrgus peab olema reguleeritud selliselt, et selle raskuskeskme koht läbiks puutepunkti.

Löögipunktiks on ümbermineku kaitsekonstruktsiooni see osa, mis traktori tahapoole ümberpaiskumisel tõenäoliselt esimesena maad puudutab, tavaliselt ülemine serv. Raskuse raskuskese peab paiknema ümbermineku kaitsekonstruktsiooni ülaserva laiusest ühe kuuendiku võrra ümbermineku kaitsekonstruktsiooni ülaserva puudutavast, traktori kesktasapinnaga paralleelsest vertikaaltasapinnast seespool.

Kui aga ümbermineku kaitsekonstruktsiooni tagaserva kõver algab vertikaaltasapinnast kaugemalt, antakse löök kõvera alguses, st punktis, kus nimetatud kõver on traktori kesktasapinnaga täisnurkselt paikneva joone suhtes tangensiaalne (vaata IV lisa joonist 9).

Kui löögipind on väljaulatuva osa tõttu raskuse jaoks ebapiisav, kinnitatakse selle osa külge sobiva paksuse ja sügavusega umbes 300 mm pikkune terasplaat nii, et ei mõjutata ümbermineku kaitsekonstruktsiooni tugevust.

1.1.2.

Jäiga kerega traktorid kinnitatakse maapinna külge. Kinnituskohad peavad paiknema ligikaudu 2 m tagumisest teljest tagapool ja 1,5 m esiteljest eespool. Need peavad paiknema kas pendli raskuskeskme liikumise tasandil või peab enam kui üks kinnitusköitest andma sellel tasandil resultantjõu, nagu näidatud IV lisa joonisel 5.

Kinnitusköied pingutatakse selliselt, et esi- ja tagarehvide läbipainded vastaksid II lisa punktile 3.1.5. Kui kinnitusköied on pingutatud, kinnitatakse tagarataste ette 150 mm läbimõõduga neljakandiline puitpruss ja surutakse tihedalt rataste vastu.

1.1.3.

Raamjuhtimisega traktoritel kinnitatakse mõlemad teljed. Traktori selle osa telge, millele on kinnitatud ümbermineku kaitsestruktuur, käsitletakse nagu tagatelge IV lisa joonisel 5. Seejärel toestatakse liigenduspunkt 100 mm paksuse neljakandilise prussiga ja kinnitatakse terastrossiga kindlalt rööbaste külge.

1.1.4.

Raskus tõmmatakse tagasi nii, et selle raskuskeskme kõrgus löögipunktis vastab järgmisele valemile:

H = 125 + 0,020 W

kus H on langemiskõrgus millimeetrites ja W traktori mass vastavalt definitsioonile II lisa punktis 1.3.

Seejärel raskus vallandatakse ja lastakse põrgata vastu ümbermineku kaitsekonstruktsiooni.

1.2. Löök eest

1.2.1.

Löögipunktiks on ümbermineku kaitsekonstruktsiooni see osa, mis traktori edaspidi liikumisel külili paiskumise korral kõige esimesena maad puudutab, tavaliselt eesmine ülemine nurk. Raskuse raskuskese ei tohi paikneda ümbermineku kaitsekonstruktsiooni ülaserva kaugeimat välispunkti puudutavast, traktori kesktasapinnaga paralleelsest vertikaaltasapinnast enam kui 80 mm kaugusel.

Kui aga ümbermineku kaitsekonstruktsiooni esiserva kõver algab vertikaaltasapinnast kaugemalt kui 80 mm, antakse löök kõvera alguses, st punktis, kus nimetatud kõver on traktori kesktasapinnaga täisnurkselt paikneva joone suhtes tangensiaalne (vt IV lisa joonist 9).

1.2.2.

Jäiga kerega traktorid kinnitatakse maapinna külge, nagu näidatud IV lisa joonisel 6. Kinnituspunktid peavad paiknema ligikaudu 2 m tagateljest tagapool ja 1,5 m esiteljest eespool.

1.2.3.

Raamjuhtimisega traktoritel kinnitatakse mõlemad teljed. Traktori selle osa telge, millele on kinnitatud ümbermineku kaitsestruktuur, käsitletakse nagu esitelge IV lisa joonisel 6. Seejärel toestatakse liigenduspunkt 100 mm paksuse neljakandilise prussiga ja kinnitatakse terastrossiga kindlalt rööbaste külge.

1.2.4.

Raskus tõmmatakse tagasi nii, et selle raskuskeskme kõrgus löögipunktis vastab järgmisele valemile:

H = 125 + 0,020 W

1.3. Löök küljelt

1.3.1.

Traktor paigutatakse raskuse suhtes selliselt, et löök tabab ümbermineku kaitsekonstruktsiooni siis, kui raskuse löögikülg ja tugiketid või terastrossid on vertikaalsed, välja arvatud juhul, kui kaitsekonstruktsioon ei ole läbipainde ajal puutepunktis vertikaalne. Niisugusel juhul reguleeritakse raskuse löögikülge lisatoe abil selliselt, et see oleks puutepunktis maksimaalse läbipainde ajal kaitsekonstruktsiooniga paralleelne, kusjuures tugiketid või terastrossid jäävad vertikaalseks. Raskuse rippumiskõrgus peab olema reguleeritud selliselt, et selle raskuskese läbiks puutepunkti.

1.3.2.

Jäikadel traktoritel kinnitatakse löögiküljelt mis tahes telg, mille asend on kaitsekonstruktsiooni suhtes muutumatu. Kaherattaveoga traktoritel on selleks tavaliselt tagatelg; toimingu kirjeldus on esitatud IV lisa joonisel 7. Kaks kinnitusköit tõmmatakse üle telje otse selle all asuvatest punktidest, üks tõmmatakse kinnituspunktile umbes 1,5 m teljest eespool, teine kinnituspunktile umbes 1,5 m teljest tagapool. Kinnitused pingutatakse selliselt, et kinnituse kõrval asuvas rehvis tekiks läbipaine, nagu näidatud II lisa punktis 3.1.5. Pärast kinnitamist asetatakse raskuse vastas asuvale rattale toeks puitpruss ja kinnitatakse see kindlalt põranda külge nii, et see suruks löögi ajal tihedasti vastu velge, nagu näidatud IV lisa joonisel 7. Prussi pikkus tuleb valida selliselt, et see oleks ratta vastu asetatuna horisontaaltelje suhtes 30 ± 3° nurga all. Prussi pikkus peab ületama paksuse 20–25 korda ja laius paksuse kaks kuni kolm korda. Mõlema telje külgsuunalist liikumist takistatakse prussiga, mis kinnitatakse löögikülje vastasküljel vastu ratta väliskülge põranda külge.

1.3.3.

Raamjuhtimisega traktor tuleb kinnitada selliselt, et kaitsekonstruktsiooni kandev traktoriosa oleks maapinna külge kinnitatud liikumatult, nagu jäigal traktoril.

Raamjuhtimisega traktori mõlemad teljed kinnitatakse maapinna külge. Selle traktoriosa telg ja rattad, millele on kinnitatud kaitsekonstruktsioon, kinnitatakse ja toestatakse vastavalt IV lisa joonisele 7. Liigenduspunkt toestatakse vähemalt 100 mm paksuse neljakandilise prussiga ja kinnitatakse maapinnal asuvate rööbaste külge. Liigenduspunkti vastu asetatakse tugipost, mis kinnitatakse põranda külge nii, et see toimib samuti kui tagumise ratta vastu asetatud tugi ning toetus on samasugune nagu jäiga traktori puhul.

1.3.4.

Raskus tõmmatakse tagasi nii, et selle raskuskeskme kõrgus löögipunktis vastab valemile:

H = 125 + 0,150 W

1.4. Muljumine tagant

Traktor paigaldatakse II lisa punktis 2.6 kirjeldatud ja IV lisa joonistel 8 ja 10 näidatud kinnitussüsteemis selliselt, et prussi tagaserv asetseks kaitsekonstruktsiooni ülemise tagumise koormust kandva osa peal ja traktori pikisuunaline kesktasapind oleks prussile jõu rakendamise punktide keskel.

Teljetoed asetatakse telgede alla selliselt, et rehvid ei peaks muljumisjõudu taluma. Rakendatav jõud peab vastama traktori kahekordsele massile, nagu määratletud II lisa punktis 1.3. Võimalik, et ka traktori esiosa tuleb kinnitada.

1.5. Muljumine eest

1.5.1.

Analoogiline tagant muljumise katsega, välja arvatud asjaolu, et prussi esiserv peab asetsema ümbermineku kaitsekonstruktsiooni eesmise ülaosa peal.

1.5.2.

Kui kaitsekonstruktsiooni katuse esiosa täielikule muljumisele vastu ei pea, rakendatakse jõudu kuni katuse sel määral paindumiseni, et see ühtib tasapinnaga, mis ühendab ümbermineku kaitsestruktuuri ülaosa traktori esikülje selle osaga, mis ümbermineku korral suudab taluda traktori massi. Seejärel jõu rakendamine lõpetatakse ja traktor paigutatakse ümber nii, et pruss on traktori tagaosa täieliku ümbermineku korral toetava kaitsekonstruktsiooni punkti kohal, nagu näidatud IV lisa joonisel 10. Seejärel rakendatakse kogu jõud uuesti.

2. LIIKUMISRUUM

2.1.

Kui traktor seisab horisontaalsel pinnal, määratletakse „liikumisruum” tasapindade abil järgmiselt:

—	horisontaalne, 95 cm kokkusurutud istme kohal;

—	vertikaalne, traktori kesktasapinnaga risti ja 10 cm istme seljatoest tagapool;

—	vertikaalne, traktori kesktasapinnaga paralleelne ja 25 cm istme keskpunktist vasakul;

—	vertikaalne, traktori kesktasapinnaga paralleelne ja 25 cm istme keskpunktist paremal;

—	kaldpind, milles sisaldub traktori kesktasapinna suhtes täisnurga all olev horisontaaljoon 95 cm kokkusurutud istmest kõrgemalt ja 45 cm (pluss istme tavaline edasi-tagasi liikumine) istme seljatoe eest. Nimetatud kaldpind asub rooliratta ees ning selle lähim punkt on 4 cm kaugusel roolirattast.

2.2.

Istme seljatoe juures polsterdust ei arvestata. Iste peab olema traktori juhtimisel kasutatavas kõige tagumises asendis ning kui kõrgus on eraldi reguleeritav, siis kõrgeimal positsioonil. Kui istme vedrustus on reguleeritav, peab see olema keskmisel näidul ning sellele rakendatav koormus peab olema 75 kg.

3. TEOSTATAVAD MÕÕTMISED

3.1. Murrud ja praod

Pärast iga katset kontrollitakse kõiki traktori konstruktsioonielemente, liitekohti ja kinnituskronsteine visuaalselt võimalike murdumiste ja pragude suhtes, pööramata tähelepanu väikestele pragudele ebaolulistes osades.

3.2. Liikumisruum

3.2.1.

Pärast iga katset vaadatakse ümbermineku kaitsekonstruktsioon üle ja kontrollitakse, kas mõni kaitsekonstruktsiooni osa on tunginud punktis 2 määratletud juhiistet ümbritsevasse liikumisruumi.

3.2.2.

Lisaks kontrollitakse kaitsekonstruktsiooni ja tehakse kindlaks, ega mõni liikumisruumi osa ei asu väljaspool kaitsekonstruktsiooni kaitstavat ala. Liikumisruum loetakse kaitsekonstruktsiooni kaitsealast välja jäävaks juhul, kui mõni selle osa on traktori ümberpaiskumisel löögi saamise suunas maapinda puudutanud. Selleks otstarbeks peavad rehvid ja teljelaius olema tootja poolt lubatud väikseima suurusega.

3.3. Maksimaalne läbipaindemoment

Külglöögi katsel tuleb registreerida maksimaalse läbipainde ja jääkläbipainde vahe 950 mm kõrgusel koormatud istme kohal. II lisa punktis 2.7.1 kirjeldatud varva üks ots kinnitatakse ümbermineku kaitsekonstruktsiooni ülaosa külge ning teine asetatakse vertikaalstandardi avasse. Hõõrdekrae asend varval pärast lööki näitab maksimaalset läbipaindemomenti.

3.4. Püsiläbipaine

Pärast viimast survekatset tuleb registreerida kaitsekonstruktsiooni püsiläbipaine. Selleks tuleb enne katse läbiviimist üles märkida peamiste ümbermineku kaitsekonstruktsiooni osade asend istme suhtes.

B – II katsemeetod

1. LÖÖGI- JA MULJUMISKATSED

1.1. Löök tagant

1.1.1.

Kui aga ümbermineku kaitsekonstruktsiooni tagaserva kõver algab vertikaaltasapinnas kaugemalt, antakse löök kõvera alguses, st punktis, kus nimetatud kõver on traktori kesktasapinnaga täisnurkselt paikneva joone suhtes tangensiaalne (vaata IV lisa joonist 9).

1.1.2.

Jäiga kerega traktorid kinnitatakse maapinna külge. Kinnituskohad peavad paiknema ligikaudu 2 m tagumisest teljest tagapool ja 1,5 m esiteljest eespool. Need peavad paiknema kas tasandil, mida mööda pendli raskuskese liigub, või peab enam kui üks kinnitusköitest andma sellel tasandil resultantjõu, nagu näidatud IV lisa joonisel 5.

Kinnitusköied pingutatakse selliselt, et esi- ja tagarehvide läbipainded vastaksid II lisa punktile 3.1.5. Kui kinnitused on pingutatud, kinnitatakse tagarataste ette 150 mm läbimõõduga neljakandiline puitpruss ja surutakse tihedalt rataste vastu.

1.1.3.

Raamjuhtimisega traktoritel kinnitatakse mõlemad teljed. Traktori selle osa telge, millele on paigaldatud ümbermineku kaitsekonstruktsioon, käsitletakse nagu tagatelge IV lisa joonisel 5. Liigenduskoht toestatakse vähemalt 100 mm läbimõõduga neljakandilise prussiga ning kinnitatakse terastrossidega kindlalt maapinnal asuvate rööbaste külge.

1.1.4.

Raskus tõmmatakse tagasi selliselt, et selle raskuskeskme kõrguse löögipunkti kohal saaks arvutada järgmistest valemitest:

H = 2,165 × 10–8 × WL2 või H = 5,73 × 10–2 × I

kus

H	=	langemise kõrgus millimeetrites,
W	=	traktori mass, nagu määratletud II lisa punktis 1.3,
L	=	traktori maksimaalne baas millimeetrites,
I	=	tagatelje inertsimoment, eemaldatud ratastega, kilogrammides ruutmeetri kohta (kg/m2).

Seejärel raskus vallandatakse ja lastakse põrgata vastu ümbermineku kaitsekonstruktsiooni.

1.1.5.

Tagantlööki ei katsetata traktoril, mille massist vastavalt II lisa punktis 1.3 määratletule vähemalt 50 % kannab esitelg.

1.2. Löök eest

1.2.1.

Löögipunktiks on ümbermineku kaitsekonstruktsiooni see osa, mis traktori edaspidi liikumisel külili paiskumisel tõenäoliselt kõige esimesena maad puudutab, tavaliselt eesmine ülemine nurk. Raskuse raskuskese ei tohi paikneda ümbermineku kaitsekonstruktsiooni ülaserva kaugeimat välispunkti puudutavast, traktori kesktasapinnaga paralleelsest vertikaaltasapinnast enam kui 80 mm kaugusel.

Kui aga ümbermineku kaitsekonstruktsiooni esiserva kõver algab kaugemalt kui 80 mm vertikaaltasapinnast, antakse löök kõvera alguses, st punktis, kus nimetatud kõver on traktori kesktasapinnaga täisnurkselt paikneva joone suhtes tangensiaalne (vt IV lisa joonist 9).

1.2.2.

Jäiga kerega traktorid kinnitatakse maapinna külge, nagu näidatud IV lisa joonisel 6. Kinnituspunktid peavad paiknema ligikaudu 2 m tagateljest tagapool ja 1,5 m esiteljest eespool.

1.2.3.

Raamjuhtimisega traktoritel kinnitatakse mõlemad teljed. Traktori selle osa telge, millele on kinnitatud ümbermineku kaitsestruktuur, käsitletakse nagu esitelge IV lisa joonisel 6. Seejärel toestatakse liigenduspunkt vähemalt 100 mm paksuse neljakandilise prussiga ja kinnitatakse terastrossiga kindlalt rööbaste külge.

1.2.4.

Raskus tõmmatakse tagasi nii, et selle raskuskeskme kõrgus löögipunkti kohal vastab järgmisele valemile:

H = 125 + 0,020 W

1.3. Löök küljelt

1.3.1.

Löögipunktiks on ümbermineku kaitsestruktuuri osa, mis traktori külilipaiskumise puhul tabab maapinda tõenäoliselt esimesena, tavaliselt ülaserv. Kui pole kindel, et esimesena tabab maapinda selle serva mingi muu osa, asub löögipunkt traktori kesktasapinnaga täisnurga all oleval tasapinnal ning läbib keskmisesse asendisse reguleeritud istme keskosa. Tuleb rakendada abinõusid vähendamaks võimalust, et raskus puutepunktis kõrvale pöördub. Pööratava sõidusuunaga traktori puhul (nt pööratav iste ja rool) tuleb löögipunkt määrata traktori keskjoone ja sellega kohakuti asetseva tasapinna lõikumispunkti suhtes, mida läbib kahe istme võrdluspunktist võrdsel kaugusel asetsevat punkti läbiv sirgjoon.

1.3.2.

1.3.3.

Raamjuhtimisega traktor tuleb kinnitada selliselt, et kaitsekonstruktsiooni kandev traktoriosa oleks liikumatult maapinna külge kinnitatud, nagu jäigal traktoril.

Raamjuhtimisega traktori mõlemad teljed kinnitatakse maapinna külge. Selle traktoriosa telg ja rattad, millele on kinnitatud kaitsekonstruktsioon, kinnitatakse ja toestatakse vastavalt IV lisa joonisel 7 näidatule. Liigenduspunkt toestatakse vähemalt 100 mm paksuse neljakandilise prussiga ja kinnitatakse maapinnal asuvate rööbaste külge. Liigenduspunkti vastu asetatakse tugipost, mis kinnitatakse põranda külge nii, et see toimib samuti kui tagumise ratta vastu asetatud tugi ning toetus on samasugune nagu jäiga traktori puhul.

1.3.4.

Raskus tõmmatakse tagasi nii, et selle raskuskeskme kõrgus löögipunktis vastab järgmisele valemile:

H = 125 + 0,150 W

1.4. Muljumine tagant

Teljetoed asetatakse telgede alla nii, et rehvid ei peaks muljumisjõudu taluma. Rakendatav jõud peab vastama traktori kahekordsele massile, nagu määratletud II lisa punktis 1.3. Võimalik, et ka traktori esiosa tuleb kinnitada.

1.5. Muljumine eest

1.5.1.

Analoogiline tagant muljumise katsega, välja arvatud asjaolu, et prussi esiserv peab asetsema ümbermineku kaitsekonstruktsiooni eesmise ülaosa peal.

1.5.2.

Kui kaitsekonstruktsiooni katuse esiosa täielikule muljumisele vastu ei pea, rakendatakse jõudu kuni katuse sel määral paindumiseni, et see ühtib tasapinnaga, mis ühendab ümbermineku kaitsekonstruktsiooni ülaosa traktori esikülje selle osaga, mis ümbermineku korral suudab traktori massi taluda. Seejärel jõu rakendamine lõpetatakse ja traktor paigutatakse ümber nii, et pruss on kaitsekonstruktsiooni selle punkti kohal, mis toetab traktori tagaosa täieliku ümbermineku korral, nagu näidatud IV lisa joonisel 10. Seejärel rakendatakse kogu jõud uuesti.

2. LIIKUMISRUUM

2.1.

Liikumisruum on näidatud IV lisa joonisel 3 ning see on harilikult määratud traktori suhtes pikisuunalise vertikaalse baastasandiga, mis läbib punktis 2.3 kirjeldatud istme võrdluspunkti ja rooliratta keskme. Eelduseks on, et baastasand liigub löökide ajal istmega horisontaalselt, kuid jääb traktori põranda või ümbermineku kaitsekonstruktsiooni suhtes risti (juhul, kui see on elastselt monteeritud).

Kui rooliratta asend on reguleeritav, peab see olema normaalses juhtimisasendis.

2.2.

Liikumisruumi piirid on järgmised:

2.2.1.

250 mm vertikaaltasandid baastasandi mõlemal küljel, mis ulatuvad istme võrdluspunktist 300 mm ülespoole;

2.2.2.

paralleeltasandid, mis ulatuvad punktis 2.2.1 nimetatud tasandite ülaservast maksimaalselt 900 mm võrra istme võrdluspunktist kõrgemale ja on kaldu selliselt, et külglöögi-poolsel küljel asuva tasandi üleserv on tausttasapinnast vähemalt 100 mm kaugusel;

2.2.3.

horisontaaltasand 900 mm istme võrdluspunktist kõrgemal;

2.2.4.

kaldpind, mis on baastasandiga risti ja hõlmab punkti 900 mm kõrgusel otse istme võrdluspunkti kohal ning istme konstruktsiooni (vedrustus kaasa arvatud) kõige tagumist punkti;

2.2.5.

baastasandiga ristisuunaline vertikaaltasand, mis ulatub istme kõige tagumisest punktist allapoole;

2.2.6.

baastasandiga risti olev kõverjooneline pind raadiusega 120 mm, tasandite 2.2.3 ja 2.2.4 suhtes tangensiaalne;

2.2.7.

baastasandiga risti olev kõverjooneline pind raadiusega 900 mm, mis ulatub istme võrdluspunktist 150 mm ettepoole jäävas punktis 400 mm tasandist 2.2.3 ettepoole ja on selle suhtes tangensiaalne;

2.2.8.

baastasandiga risti olev kaldpind, mis ühineb pinnaga 2.2.7 selle esiservas ning möödub roolirattast 40 mm kauguselt. Rooliratta kõrge asendi puhul asendatakse see tasand pinna 2.2.7 suhtes tangenstasandiga;

2.2.9.

baastasandiga risti olev vertikaaltasand, 40 mm roolirattast eespool;

2.2.10.

istme võrdluspunkti läbiv horisontaaltasand;

2.2.11.

pööratava sõidusuunaga (nt pööratava istme ja rooliga) traktori puhul peab turvapiirkond olema kahe turvapiirkonna kombinatsioon, mis on määratud rooli ja istme kahe asendi poolt;

2.2.12.

kui traktorisse on võimalik paigaldada lisaistmeid, tuleb katsed teostada kombineeritud istme võrdluspunkti turvapiirkonna põhjal kõikidele võimalikele istme variantidele. Ümbermineku kaitsekonstruktsioon ei tohi siseneda erinevate istmete lähtepunktide kombineeritud turvapiirkonda;

2.2.13.

kui pärast katseid soovitatakse istme jaoks uut kohta, tuleb välja arvestada, kas uue istme võrdluspunkti turvapiirkond jääb täielikult saavutatud turvapiirkonna sisse. Kui nii ei ole, tuleb teostada uus katse.

2.3.	Istme asukoht ja võrdluspunkt

2.3.1.

Punktis 2.1 kirjeldatud liikumisruumi määratlemiseks peab iste olema mis tahes horisontaalse reguleerimisvahemiku kõige tagumises asendis. Samuti tuleb iste paigutada vertikaalse reguleerimisvahemiku keskpunkti (juhul, kui seda on võimalik horisontaalasendist sõltumatult reguleerida).

Võrdluspunkti määramisel inimkeha koormuse simuleerimiseks kasutatakse IV lisa joonistel 1 ja 2 toodud aparatuuri. Aparatuur koosneb istme tahvlist ja seljatoe tahvlitest. Alumine seljatoe tahvel liigendatakse istmikuluu (A) ja niuete (B), piirkonnas, kusjuures liigendus (B) on reguleeritav.

2.3.2.

Võrdluspunktiks on punkt istme pikisuunalises kestasandis, kus lõikuvad seljatoe alumise osa tangensiaaltasand ja horisontaaltasand. Nimetatud horisontaaltasand lõikab istmeosa tahvli alumist osa 150 mm ülalnimetatud puutujast eespool.

2.3.3.

Kui istme vedrustus on juhi kaalu järgi reguleeritav, tuleb see reguleerida dünaamilise vahemiku keskpunkti.

Aparatuur asetatakse istmele. Seejärel rakendatakse sellele 50 mm liigendusest (A) eespool asuvas punktis jõudu 550 N ning kaks seljatoe tahvli osa surutakse tangensiaalselt kergelt vastu seljatuge.

2.3.4.

Kui igale seljatoe piirkonnale (nimmepiirkonnast üleval ja all) pole võimalik kindlaid puutujaid määrata, tuleb toimida järgmiselt:

2.3.4.1.

kui alumise piirkonna puutujat pole võimalik täpselt määrata: seljatoe tahvli alumine osa surutakse vertikaalselt vastu seljatuge;

2.3.4.2.

kui ülemise piirkonna puutujat pole võimalik täpselt määrata: liigendus (B) fikseeritakse 230 mm kõrgusel istme võrdluspunkti kohal, kui seljatoe tahvli alumine osa on vertikaalne. Seejärel surutakse seljatoe tahvli kaks osa kergelt tangensiaalselt vastu seljatuge.

3. TEOSTATAVAD MÕÕTMISED

3.1. Murrud ja praod

3.2. Liikumisruum

3.2.1.

Pärast iga katset vaadatakse ümbermineku kaitsekonstruktsioon üle ja kontrollitakse, kas mõni kaitsekonstruktsiooni osa on tunginud punktides 2.1 ja 2.2 määratletud, juhiistet ümbritsevasse liikumisruumi.

3.2.2.

3.3. Maksimaalne läbipaindemoment

Külglöögi katsel tuleb registreerida maksimaalse läbipainde ja jääkläbipainde vahe istme võrdluspunktist 900 mm kõrgusel ja 150 mm eespool. II lisa punktis 2.7.1 kirjeldatud varva üks ots kinnitatakse ümbermineku kaitsekonstruktsiooni ülaosa külge ning teine asetatakse vertikaalstandardi avasse. Hõõrdekrae asend varval pärast lööki näitab maksimaalset läbipaindemomenti.

3.4. Püsiläbipaine

IV LISA

JOONISED

V LISA

VI LISA

MÄRGID

Osa EÜ tüübikinnitusmärk koosneb väikest e-tähte ümbritsevast ristkülikust, millele järgneb/järgnevad tüübikinnituse andnud liikmesriigi number:

1 Saksamaa,

2 Prantsusmaa,

3 Itaalia,

4 Madalmaad,

5 Rootsi,

6 Belgia,

7 Ungari,

8 Tšehhi Vabariik,

9 Hispaania,

11 Ühendkuningriik,

12 Austria,

13 Luksemburg,

17 Soome,

18 Taani,

19 Rumeenia,

20 Poola,

21 Portugal,

23 Kreeka,

24 Iirimaa,

26 Sloveenia,

27 Slovakkia,

29 Eesti,

32 Läti,

34 Bulgaaria,

36 Leedu,

49 Küpros,

50 Malta.

Ristküliku läheduses peab paiknema ka osa EÜ tüübikinnituse number, mis ühtib ümbermineku kaitsekonstruktsiooni tugevuse ja selle traktorile kinnitamise seadme kohta väljastatud osa EÜ tüübikinnitustunnistuse numbriga.

Osa EÜ tüübikinnitusmärgi näidis

VII LISA

VIII LISA

EÜ tüübikinnituse tingimused

1.	Taotluse traktorile osa EÜ tüübikinnituse saamiseks ümbermineku kaitsekonstruktsiooni ja selle traktorile kinnitamise seadme tugevuse osas esitab traktori tootja või tema volitatud esindaja.

2.	Tüübikatsetuste eest vastutavale tehnilisele teenistusele esitatakse tüübikinnituskatsete läbiviimiseks kinnitatud traktoritüübi representatiivtraktor, millel on nõuetekohaselt monteeritud kaitsekonstruktsioon ja selle kinnitused.

Tüübikatsetuste läbiviimise eest vastutav tehniline teenistus kontrollib, kas kinnitatud kaitsekonstruktsiooni tüüp sobib paigaldamiseks sellele traktoritüübile, mille jaoks tüübikinnitust taotletakse. Eelkõige tehakse kindlaks, kas kaitsekonstruktsiooni vastab sellele, mida katsetati osa EÜ tüübikinnituse andmisel.

4.	Tüübikinnituse omanik võib taotleda selle laiendamist muudele kaitsekonstruktsioonide tüüpidele.

Pädevad asutused annavad nimetatud laienduse järgmistel tingimustel:

5.1.	uut tüüpi ümbermineku kaitsekonstruktsioon ja selle kinnitus traktorile on saanud osa EÜ tüübikinnituse;

5.2.	see on projekteeritud paigaldamiseks traktoritüübile, mille jaoks taotletakse EÜ tüübikinnituse laiendust;

5.3.	kaitsekonstruktsiooni kinnitamine traktorile vastab sellele, mida katsetati osa EÜ tüübikinnituse andmisel.

6.	Tunnistus, mille näidis on esitatud IX lisas, lisatakse EÜ tüübikinnitustunnistusele iga antud/andmisest keeldutud tüübikinnituse või tüübikinnituse laienduse puhul.

7.	Kui EÜ tüübikinnituse taotlus traktoritüübile esitatakse samaaegselt sellele traktoritüübile paigaldamiseks mõeldud ümbermineku kaitsekonstruktsiooni osa EÜ tüübikinnituse taotlusega, ei teostata punktides 2 ja 3 sätestatud kontrolli.

IX LISA

X LISA

A OSA

Kehtetuks tunnistatud direktiiv koos muudatustega

(märgitud artiklis 13)

Nõukogu direktiiv 77/536/EMÜ (EÜT L 220, 29.8.1977, lk 1)
1979. aasta ühinemisakti I lisa X osa (EÜT L 291, 19.11.1979, lk 108)
1985. aasta ühinemisakti I lisa IX A osa (EÜT L 302, 15.11.1985, lk 209)
Nõukogu direktiiv 87/354/EMÜ (EÜT L 192, 11.7.1987, lk 43)	Ainult lisa punkti 9a viide direktiivile 77/536/EMÜ
Nõukogu direktiiv 89/680/EMÜ (EÜT L 398, 30.12.1989, lk 26)
1994. aasta ühinemisakti I lisa XI osa C jao II punkti alapunkt 2 (EÜT C 241, 29.8.1994, lk 205)
Komisjoni direktiiv 1999/55/EÜ (EÜT L 146, 11.6.1999, lk 28)
2003. aasta ühinemisakti II lisa I osa A jao punkt 21 (ELT L 236, 23.9.2003, lk 53)
Nõukogu direktiiv 2006/96/EÜ (ELT L 363, 20.12.2006, lk 81)	Ainult artikli 1 viide direktiivile 77/536/EMÜ ja lisa punkt 20

B OSA

Siseriiklikku õigusesse ülevõtmise ja kohaldamise tähtpäevad

(märgitud artiklis 13)

Direktiiv	Ülevõtmise tähtpäev	Kohaldamise tähtpäev
77/536/EMÜ	29. detsember 1978	—
87/354/EMÜ	31. detsember 1987	—
89/680/EMÜ	3. jaanuar 1990	—
1999/55/EÜ	30. juuni 2000 (1)	—
2006/96/EÜ	1. jaanuar 2007	—

(1) Vastavalt direktiivi 1999/55/EÜ artiklile 2:

„1. Alates 1. juulist 2000 ei tohi liikmesriigid:

—	keelduda ühelegi traktoritüübile EÜ tüübikinnituse andmisest, direktiivi 74/150/EMÜ artikli 10 lõike 1 kolmandas taandes nimetatud dokumendi väljastamisest ega siseriikliku tüübikinnituse andmisest ega

—	keelata traktorite kasutuselevõtmist,

kui traktorid vastavad direktiivis 77/536/EMÜ (muudetud käesoleva direktiiviga) ette nähtud nõuetele.

2. Alates 1. jaanuarist 2001 liikmesriigid:

—	ei anna välja direktiivi 74/150/EMÜ artikli 10 lõike 1 kolmandas taandes sätestatud dokumenti ühelegi traktoritüübile, mis ei vasta direktiivi 77/536/EMÜ (muudetud käesoleva direktiiviga) sätetele,

—	võivad keelduda siseriikliku tüübikinnituse andmisest traktoritüübile, mis ei vasta käesoleva direktiiviga muudetud direktiivi 77/536/EMÜ (muudetud käesoleva direktiiviga) sätetele.”

XI LISA

VASTAVUSTABEL

Direktiiv 77/536/EMÜ	Direktiiv 1999/55/EÜ	Käesolev direktiiv
Artikkel 9		Artikkel 1
Artikkel 1		Artikkel 2
Artikkel 2		Artikkel 3
Artikkel 3		Artikkel 4
Artikkel 4		Artikkel 5
Artikkel 5		Artikkel 6
Artikkel 6		Artikkel 7
Artikkel 7		—
	Artikkel 2	Artikkel 8
Artikkel 8		Artikkel 9
Artiklid 10 ja 11		Artiklid 10 ja 11
Artikli 12 lõige 1		—
Artikli 12 lõige 2		Artikkel 12
—		Artikkel 13
—		Artikkel 14
Artikkel 13		Artikkel 15
I–IX lisa		I–IX lisa
—		X lisa
—		XI lisa

3.10.2009

Euroopa Liidu Teataja

L 261/40

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2009/75/EÜ,

13. juuli 2009,

põllu- või metsamajanduslike ratastraktorite ümbermineku kaitsekonstruktsioonide kohta (staatiline testimine)

(kodifitseeritud versioon)

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 95,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (1),

toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras (2)

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu 25. juuni 1979. aasta direktiivi 79/622/EMÜ põllu- või metsamajanduslike ratastraktorite ümbermineku kaitsekonstruktsioone puudutavate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (staatiline testimine) (3) on korduvalt oluliselt muudetud (4). Selguse ja otstarbekuse huvides tuleks kõnealune direktiiv kodifitseerida.

(2)

Direktiiv 79/622/EMÜ on üks mitmest üksikdirektiivist, mis kuuluvad nõukogu 4. märtsi 1974. aasta direktiiviga 74/150/EMÜ (põllu- ja metsamajanduslike ratastraktorite tüübikinnitust käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta), mis on asendatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. mai 2003. aasta direktiiviga 2003/37/EÜ (põllu- või metsamajanduslike traktorite, nende haagiste ja pukseeritavate vahetatavate masinate, ja nende masinate jaoks mõeldud süsteemide, nende osade ja eraldi seadmestike tüübikinnituse andmise kohta) (5) ette nähtud EÜ tüübikinnituse süsteemi ja millega sätestatakse põllu- või metsamajanduslike traktorite disaini ja ehituse tehnilised näitajad ümbermineku kaitsekonstruktsioonide osas (staatiline testimine). Kõnealused tehnilised näitajad on seotud liikmesriikide õigusaktide lähendamisega direktiivile 2003/37/EÜ, millega sätestatakse EÜ tüübikinnituse menetlus, mida tuleb kohaldada igat tüüpi traktoritele. Sellest tulenevalt kohaldatakse käesoleva direktiivi suhtes direktiivi 2003/37/EÜ sätteid põllu- või metsamajanduslike traktorite, nende haagiste ja pukseeritavate vahetatavate masinate kohta, ja nende masinate jaoks mõeldud süsteemide, nende osade ja eraldi seadmestike kohta.

(3)	Käesolev direktiiv ei tohiks mõjutada liikmesriikide kohustusi, mis on seotud X lisa B osas esitatud direktiivide ülevõtmise tähtpäevadega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Käesolevat direktiivi kohaldatakse direktiivi 2003/37/EÜ artikli 2 punktis j määratletud järgmiste tehniliste näitajatega traktorite suhtes:

a)	põhja kõrgus tagateljest tagapool mitte üle 1 000 mm;

b)	ühe vedava telje fikseeritud või reguleeritav rööbe 1 150 mm või rohkem;

c)	mitmekohalise haakeseadme paigaldamise võimalus eemaldatavate tööriistade ja järelhaagise jaoks;

d)	mass koos vastavalt käesolevale direktiivile paigaldatud ümbermineku kaitsekonstruktsiooni ja tootja poolt soovitatavate suurimate rehvidega 800 kg või rohkem, mis vastab traktori tühimassile vastavalt direktiivi 2003/37/EÜ I lisa punktis 2.1.1 määratletule.

Artikkel 2

1. Liikmesriik väljastab osa tüübikinnituse ümbermineku kaitsekonstruktsioonile ja selle traktorile kinnitamise seadmele, kui see vastab käesoleva direktiivi I–V lisas sätestatud ehitus- ja katsetusnõuetele.

Artikkel 3

Liikmesriigid võtavad kõik vajalikud meetmed, et välistada niisuguste märkide kasutamist, mis võivad artikli 2 kohaselt osa tüübikinnituse saanud ümbermineku kaitsekonstruktsioonide ja muude seadmete vahel segadust tekitada.

Artikkel 4

Liikmesriik ei tohi keelata osa EÜ tüübikinnitusmärki omavate ümbermineku kaitsekonstruktsioonide ega nende traktorile kinnitamise seadmete turustamist ehituslike iseärasuste tõttu.

Siiski võib liikmesriik keelata niisuguste osa EÜ tüübikinnitusmärgiga ümbermineku kaitsekonstruktsioonide turustamise, mis järjekindlalt ei vasta kinnitatud tüübile.

Kõnealune liikmesriik teavitab viivitamatult teisi liikmesriike ja komisjoni võetud meetmetest ning põhjendab oma otsust.

Artikkel 5

Liikmesriigi pädevad asutused saadavad teiste liikmesriikide pädevatele asutustele ühe kuu jooksul VII lisas esitatud näidisele vastava EÜ tüübikinnitustunnistuse koopia iga ümbermineku kaitsekonstruktsiooni tüübi kohta, millele nad tüübikinnituse annavad või andmisest keelduvad.

Artikkel 6

1. Kui osa EÜ tüübikinnituse andnud liikmesriik leiab, et teatav hulk samasugust osa EÜ tüübikinnitusmärki kandvaid ümbermineku kaitsekonstruktsioone ei vasta tema poolt kinnitatud tüübile, siis võtab see liikmesriik tootmisnäidiste kinnitatud tüübile vastavuse tagamiseks vajalikud meetmed.

Kõnealuse liikmesriigi pädevad asutused teavitavad teiste liikmesriikide pädevaid asutusi võetud meetmetest, mis vajaduse korral, tõsise ja korduva nõuetest kõrvalekaldumise esinemisel võivad viia osa EÜ tüübikinnituse tühistamiseni.

Nimetatud liikmesriikide asutused võtavad pärast teise liikmesriigi pädevatelt asutustelt nõuetest kõrvalekaldumise teate saamist samasugused meetmed.

2. Liikmesriikide pädevad asutused teavitavad üksteist igast EÜ tüübikinnituse tühistamisest ja selle põhjustest ühe kuu jooksul.

Artikkel 7

Käesoleva direktiivi rakendamisel vastu võetud sätetele vastav otsus ümbermineku kaitsekonstruktsioonidele ja nende traktorile kinnitamise seadmetele osa EÜ tüübikinnituse andmisest keeldumise või selle tühistamise või nende turustamise või kasutamise keelamise kohta peab olema üksikasjalikult põhjendatud.

Niisugusest otsusest teatatakse asjaomasele osapoolele ning samal ajal teavitatakse teda liikmesriikides kehtivate seaduste alusel tema käsutuses olevatest õiguskaitsevahenditest ja nimetatud õiguskaitsevahendite kasutamise tähtaegadest.

Artikkel 8

1. Liikmesriik ei tohi keelduda traktoritüübile EÜ tüübikinnituse, direktiivi 2003/37/EÜ artikli 2 punktis u sätestatud dokumendi ega siseriikliku tüübikinnituse andmisest ümbermineku kaitsekonstruktsioonide tõttu, kui need vastavad I–IX lisas esitatud nõuetele.

2. Liikmesriigid ei väljasta direktiivi 2003/37/EÜ artikli 2 punktis u sätestatud dokumenti traktoritüübile, mis ei vasta käesoleva direktiivi nõuetele.

Liikmesriigid võivad keelduda siseriikliku tüübikinnituse andmisest traktoritüübile, mis ei vasta käesoleva direktiivi nõuetele.

Artikkel 9

Artikkel 10

EÜ tüübikinnituse kontekstis peab iga artiklis 1 nimetatud traktor olema varustatud I–IV lisas esitatud nõuetele vastava ümbermineku kaitsekonstruktsiooniga.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta direktiivi 2009/57/EÜ (põllu- või metsamajanduslike ratastraktorite ümbermineku kaitsekonstruktsioonide kohta) (6) artiklis 1 määratletud traktoritele võib siiski paigaldada nimetatud direktiivi I–IV lisas sätestatud nõuetele vastava ümbermineku kaitsekonstruktsiooni.

Artikkel 11

Muudatused, mis on vajalikud I–IX lisas esitatud nõuete kohandamiseks tehnika arenguga, võetakse vastu vastavalt direktiivi 2003/37/EÜ artikli 20 lõikes 3 osutatud menetlusele.

Artikkel 12

Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastu võetud siseriiklike põhiliste õigusnormide teksti.

Artikkel 13

Direktiiv 79/622/EMÜ, mida on muudetud X lisa A osas loetletud õigusaktidega, tunnistatakse kehtetuks, ilma et see mõjutaks liikmesriikide kohustusi, mis on seotud X lisa B osas esitatud direktiivide siseriiklikku õigusesse ülevõtmise tähtpäevadega.

Viiteid kehtetuks tunnistatud direktiivile käsitatakse viidetena käesolevale direktiivile ning neid loetakse vastavalt XI lisas esitatud vastavustabelile.

Artikkel 14

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2010.

Artikkel 15

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 13. juuli 2009

Euroopa Parlamendi nimel

president

H.-G. PÖTTERING

Nõukogu nimel

eesistuja

E. ERLANDSSON

(1) ELT C 211, 19.8.2008, lk 17.

(2) Euroopa Parlamendi 17. juuni 2008. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 22. juuni 2009. aasta otsus.

(3) EÜT L 179, 17.7.1979, lk 1.

(4) Vt X lisa A osa.

(5) ELT L 171, 9.7.2003, lk 1.

(6) Vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 1.

LISADE LOETELU

I LISA

Osa EÜ tüübikinnituse taotlemine

II LISA

Ümbermineku kaitsekonstruktsioonide ja nende traktorile kinnitamise seadmete tugevuse katsetamise tingimused

III LISA

Katsemenetlused

IV LISA

Joonised

V LISA

Näidis kaitsekonstruktsiooni (turvaraam või kabiin) osa EÜ tüübikinnituse katseprotokolli kaitsekonstruktsiooni ja selle traktorile kinnituste tugevuse kohta

VI LISA

Märgid

VII LISA

Osa EÜ tüübikinnitustunnistus

VIII LISA

Osa EÜ tüübikinnituse taotlemine

IX LISA

Lisa EÜ traktoritüübi tüübikinnitustunnistusele ümbermineku kaitsekonstruktsiooni ja selle traktorile kinnitamise seadme tugevuse osas (staatilised katsed)

X LISA

A osa: Kehtetuks tunnistatud direktiiv koos muudatustega

B osa: Siseriiklikku õigusesse ülevõtmise tähtpäevad

XI LISA

Vastavustabel

I LISA

Osa EÜ tüübikinnituse taotlemine

1. MÕISTE

1.1.	Ümbermineku kaitsekonstruktsioon (turvakabiin või raam) – edaspidi nimetatud „kaitsekonstruktsioon”, on traktorile paigaldatud tarind, mille esmaseks eesmärgiks on traktori tavakasutamisel vältida või vähendada juhile ümberminekust tingitud ohte.

1.2.	Punktis 1.1 nimetatud tarindile on iseloomulik asjaolu, et ümbermineku korral säilib selle sisemuses juhi kaitsmiseks piisava suurusega vaba ruum.

2. ÜLDNÕUDED

2.1.	Kõik ümbermineku kaitsekonstruktsioonid ja nende kinnitused traktorile peavad olema projekteeritud ja ehitatud selliselt, et punktis 1 nimetatud põhieesmärk oleks täidetud.

2.2.	Nimetatud tingimus loetakse täidetuks juhul, kui II ja III lisas sätestatud nõuded on rahuldatud.

3. OSA EÜ TÜÜBIKINNITUSE TAOTLEMINE

3.1.	Traktori osa EÜ tüübikinnituse taotluse ümbermineku kaitsekonstruktsiooni ja selle traktorile kinnitamise seadme tugevuse osas esitab traktori või kaitsekonstruktsiooni tootja või tema volitatud esindaja.

3.2.

Igale osa EÜ tüübikinnituse taotlusele lisatakse kolm eksemplari järgmistest dokumentidest ja andmetest:

—	üldjoonis, mis vastab joonisel märgitud mõõtkavale või esitab ümbermineku kaitsekonstruktsiooni peamised mõõtmed. Eelkõige peab see andma üksikasjaliku ülevaate monteerimisdetailidest;

—	külg- ja tagantvaates fotod, millel monteerimisdetailid on selgelt nähtavad;

—	ümbermineku kaitsekonstruktsiooni lühikirjeldus, mis sisaldab konstruktsiooni tüüpi, traktorile monteerimise detaile, vajaduse korral välisvooderduse kirjeldust, sisse- ja väljapääsude, sisepolsterduse ja rullumist takistavate omaduste ning kütte ja ventilatsiooni kirjeldust;

—	konstruktsioonielementide, kaasa arvatud paigalduskronsteinide ja kinnituspoltide materjalide üksikasjalik kirjeldus (vt V lisa).

3.3.	Osa tüübikinnituskatsete läbiviimise eest vastutavale tehnilisele teenistusele esitatakse sellele traktoritüübi representatiivtraktor, mille jaoks on mõeldud kaitsekonstruktsioon, millele kinnitust taotletakse. Nimetatud traktor on varustatud kaitsekonstruktsiooniga.

3.4.

Tüübikinnituse omanik võib taotleda selle laiendamist teistele traktoritüüpidele. Esmase osa EÜ tüübikinnituse andnud pädev asutus väljastab ka laienduse, kui kinnitatud kaitsekonstruktsioon ja traktori tüüp (tüübid), millele laiendust taotletakse, vastavad järgmistele tingimustele:

—	II lisa punktis 1.3 määratletud koormamata traktori mass ei ületa katsetamisel kasutatud etalonmassi enam kui 5 % võrra;

—	kinnitamise meetod ja traktori osad, mille külge kinnitus teostatakse, on identsed;

—	mis tahes osad (näiteks porilauad ja kapotikaaned), mis võivad kaitsekonstruktsiooni toetada, on identsed;

—	istme asend ja selle olulised mõõtmed kaitsekonstruktsiooni sees ning kaitsekonstruktsiooni ja traktori suhtelised asendid peavad olema niisugused, et turvatsoon jääks katsete ajal alati deformeerunud konstruktsiooni sisemusse.

4. MÄRGISTAMINE

4.1.

Iga kinnitatud tüübile vastav kaitsekonstruktsioon peab olema märgistatud järgmiselt:

4.1.1.

kaubamärk või -nimi;

4.1.2.

osa tüübikinnitusmärk, mis vastab IV lisas esitatud näidisele;

4.1.3.

kaitsekonstruktsiooni seerianumber;

4.1.4.

traktori(te) mark ja tüüp (tüübid), millele kaitsekonstruktsioon on mõeldud.

4.2.	Kõik nimetatud andmed peavad olema toodud väikesel plaadil.

4.3.	Märgistus peab olema nähtav, loetav ja kustumatu.

II LISA

Ümbermineku kaitsekonstruktsioonide ja nende traktoritele kinnitamise seadmete tugevuse katsetamise tingimused

1. ÜLDNÕUDED

1.1. Katse eesmärgid

Spetsiaalseadmete abil teostatavate katsete eesmärgiks on tekitada niisuguseid koormusi, mis mõjutavad ümbermineku kaitsekonstruktsiooni traktori ümberpaiskumisel. Need, III lisas kirjeldatud katsed peavad võimaldama hinnata ümbermineku kaitsekonstruktsiooni, selle traktorile kinnitamise kronsteinide ja mis tahes katsel rakendatavat jõudu üle kandvate traktoriosade tugevust.

1.2. Katseks valmistumine

1.2.1. Kaitsekonstruktsioon peab vastama seeriatootmise tehnilistele spetsifikatsioonidele. See tuleb kinnitada vastavalt tootja poolt ette nähtud meetodile ühele traktoritüüpidest, millel kasutamiseks konstruktsioon on projekteeritud. Kompleksset traktorit katse läbiviimiseks vaja ei lähe; siiski moodustavad kaitsekonstruktsioon ja traktori osad, mille külge viimane kinnitatakse, töötava terviku (edaspidi nimetatud „agregaat”).

1.2.2. Agregaat tuleb alusplaadi külge kinnitada selliselt, et agregaati alusplaadiga ühendavad osad koormuse all oleva kaitsekonstruktsiooni suhtes märkimisväärselt ei deformeeruks. Agregaadi alusplaadi külge kinnitamise meetod ei tohi agregaadi tugevust muuta.

1.2.3. Agregaat peab olema toestatud ja kinnitatud või modifitseeritud selliselt, et kogu katseenergia mõjuks kaitsekonstruktsioonile ja selle traktori jäikade osade külge kinnitustele.

1.2.3.1. Punkti 1.2.3 nõuete täitmiseks peab modifikatsioon lukustama traktori mis tahes sõiduvedrustuse, tagades, et see ei neela katseenergiat.

1.2.4. Katse jaoks tuleb traktorile paigaldada kõik seeriatootmise konstruktsioonielemendid, mis võivad mõjutada kaitsekonstruktsiooni tugevust või olla tugevuskatse jaoks vajalikud.

Samuti tuleb paigaldada osad, mis võivad põhjustada ohtu liikumisruumis, et uurida nende vastavust käesoleva lisa 4. punkti nõuetele.

Katsest jäetakse välja kõik koostisosad, mida juht saab ise ära võtta. Kui traktori kasutamise ajal on võimalik uksi ja aknaid lahti hoida või need ära võtta, siis tuleb need avada või eemaldada ka katsete läbiviimise ajal, et mitte suurendada ümbermineku kaitsekonstruktsioonide koormust. Kui uksed ja aknad on sellises asendis juhile ohtlikud, tuleb see katseraportis ära märkida.

1.3. Traktori mass

Valemites (vt III lisa) energiate ja muljumisjõu arvutamiseks kasutatav etalonmass mt peab olema vähemalt nii suur, nagu sätestatud direktiivi 2003/37/EÜ I lisa punktis 2.1.1 (st lisaseadmeteta, kuid koos jahutusvedelike, õlide, kütuse, tööriistade ja juhiga) pluss kaitsekonstruktsioon miinus 75 kg.

Kaasa ei ole arvatud vabalt valitavaid eesmisi ega tagumisi ballastraskusi, rehviballasti, külgemonteeritud lisaseadmeid ja -varustust ega mis tahes eriosi.

2. APARATUUR JA VARUSTUS

2.1. Horisontaalsed koormuskatsed (külg- ja pikisuunalised)

2.1.1. Materjal, varustus ja piisavad kinnitusvahendid, mis tagavad agregaadi kindla rehvidest (kui on olemas) sõltumatu alusplaadile kinnitamise.

2.1.2. Vahendid kaitsekonstruktsioonile horisontaaljõu rakendamiseks jäiga talaga, nagu näidatud IV lisa joonistel 1 ja 2.

2.1.2.1. Jäiga tala vertikaalse esikülje läbimõõt peab olema 150 mm.

2.1.2.2. Tuleb luua niisugused tingimused, et koormus jaguneks selle rakendamise suunas ühtlaselt mööda tala, mille pikkus on vahemikus 250 ja 700 mm täpselt 50-kordne.

2.1.2.3. Kaitsekonstruktsiooniga kokku puutuvad tala servad peavad olema kaardunud, maksimaalse raadiusega 50 mm.

2.1.2.4. Universaalliigendite vms abil tuleb tagada, et koormuse rakendamise vahend ei piiraks konstruktsiooni pöörlemist ega ülekannet mis tahes muus suunas peale koormuse rakendamise suuna.

2.1.2.5. Kui kaitsekonstruktsiooni horisontaalpikkus, mille suhtes koormust rakendatakse, ei moodusta koormuse rakendamise suunaga sirgjoont, tuleb ruum täita selliselt, et koormus jaguneks üle selle pikkuse.

2.1.3. Varustus kaitsekonstruktsiooni ja traktori jäikade osade, mille külge see on kinnitatud, poolt neelatud energia tehniliselt võimalikult täpseks mõõtmiseks, näiteks rakendatud jõu mõõtmiseks piki selle rakendamise suunda ja vastava läbipainde mõõtmiseks traktori šassiil asuva punkti suhtes.

2.1.4. Katse ajal liikumisruumi puutumatuse tagavad vahendid. Kasutada võib IV lisa joonistel 6a, 6b, ja 6c näidatud seadiseid.

2.2. Muljumistestid (ees ja taga)

2.2.1. Materjal, varustus ja piisavad kinnitusvahendid, mis tagavad agregaadi kindla rehvidest (kui on olemas) sõltumatu alusplaadile kinnitamise.

2.2.2. Vahendid kaitsekonstruktsioonile vertikaaljõu rakendamiseks, nagu näidatud IV lisa joonisel 3, kaasa arvatud jäik muljumistala laiusega 250 mm.

2.2.3. Vahendid kogu rakendatava vertikaaljõu mõõtmiseks.

2.2.4. Katse ajal liikumisruumi puutumatust tagavad vahendid. Kasutada võib IV lisa joonistel 6a, 6b, ja 6c näidatud seadiseid.

2.3. Mõõtmiste tolerantsid

2.3.1. Mõõtmed: ± 3 mm.

2.3.2. Läbipaine: ± 3 mm.

2.3.3. Traktori mass: ± 20 kg.

2.3.4. Koormused ja jõud: ± 2 %.

2.3.5. Koormuse rakendamise suund: III lisas täpsustatud kõrvalekalded horisontaal- ja vertikaalsuunast:

—	katse algul, nullkoormusel: ± 2°;

—	katse vältel, koormuse rakendamisel: horisontaaltasapinnast 10° üles- ja 20° allapoole. Nimetatud hälbed tuleb hoida minimaalsed.

3. KATSED

3.1. Üldnõuded

3.1.1. Katsete järjekord

3.1.1.1. Katsete järjekord on alljärgnev.

3.1.1.1.1.

Pikisuunaline koormus (III lisa punkt 1.2)

Traktoritele, mille massist vastavalt punktis 1.3 määratletule vähemalt 50 % lasub tagaratastel, rakendatakse pikisuunalist koormust tagant (variant 1). Muudele traktoritele rakendatakse pikisuunalist koormust eest (variant 2).

3.1.1.1.2.

Esimene muljumiskatse

Esimene muljumiskatse tehakse samale kaitsekonstruktsiooni osale, nagu pikisuunalise koormuse puhul, st:

—	1. variandi puhul tagant (III lisa punkt 1.5) või

—	2. variandi puhul eest (III lisa punkt 1.6).

3.1.1.1.3.

Koormus küljelt (III lisa punkt 1.3)

3.1.1.1.4.

Teine muljumiskatse

Teise muljumiskatse puhul rakendatakse jõudu pikisuunalise jõu rakendamisele vastupidiselt, st:

—	1. variandi puhul eest (III lisa punkt 1.6) või

—	2. variandi puhul tagant (III lisa punkt1.5).

3.1.1.1.5.

Teine pikisuunaline koormus (III lisa punkt 1.7)

Teist pikisuunalist koormust rakendatakse traktoritele, mis on varustatud niisuguse kaitsekonstruktsiooniga, mis on projekteeritud kalduma juhul, kui pikisuunalise koormuse rakendamise suund (vt punkt 3.1.1.1.1) ei ole kaitsekonstruktsiooni kallutanud.

3.1.1.2. Kui mis tahes kinnitusvahendi osa katse ajal liigub või puruneb, alustatakse katset uuesti.

3.1.1.3. Katsete ajal ei tohi traktorit ega kaitsekonstruktsiooni parandada ega reguleerida.

3.1.2. Rattarööpme laius

Rattad eemaldatakse või reguleeritakse niisuguse rööpmelaiusega, mis välistab katsete ajal nende kokkupuute kaitsekonstruktsiooniga.

3.1.3. Ohtu mittetekitavate osade eemaldamine

Testitav traktor peab olema varustatud kõigi traktori ja ümbermineku kaitsekonstruktsiooni osadega, mis kompleksse tervikuna on mõeldud juhi kaitseks, kaasa arvatud kaitseks ilmastiku mõjude eest.

Lubatud on niisuguste turvaklaasist või samalaadsest materjalist esi-, külg- ja tagaakende ning mis tahes eemaldatavate paneelide, lisaseadmete ja tarvikute eemaldamine, millel puudub konstruktsiooni tugevdav funktsioon ja mis ümberpaiskumise korral endast ohtu ei kujuta.

3.1.4. Mõõteriistad

Kaitsekonstruktsioon peab olema varustatud seadmetega, mis on vajalikud jõu läbipainde diagrammi (vt IV lisa joonis 4) joonistamiseks vajaminevate andmete saamiseks. Katse igas staadiumis mõõdetakse ja märgitakse üles kaitsekonstruktsiooni kogu- ja püsiläbipaine (vt IV lisa joonis 5).

3.1.5. Koormuse suund

Traktori puhul, mille iste ei paikne kesktasapinnal ja/või mille konstruktsiooni tugevus on ebasümmeetriline, rakendatakse koormust sellelt küljelt, mille puhul liikumisruumi kahjustamine katsete ajal on tõenäolisem (vt ka III lisa punkt 1.3).

4. NÕUETELE VASTAVUSE TINGIMUSED

4.1. Osa EÜ tüübikinnituse saamiseks esitatud kaitsekonstruktsioon loetakse tugevusnõuetele vastavaks juhul, kui pärast katsete teostamist on täidetud järgmised tingimused:

4.1.1.

III lisa punktides 1.2, 1.3, 1.5, 1.6 ja vajaduse korral 1.7 kirjeldatud katsete ajal ei jäänud ükski III lisa punktis 3.2 kirjeldatud liikumisruumi osa kaitsekonstruktsioonist kaitsest väljapoole ning sellesse ei sisenenud ükski kaitsekonstruktsiooni osa.

Ülekoormuskatse läbiviimisel ei tohi jõud katse vastava energia neeldumise staadiumis olla nõrgem kui 0,8 maksimaalsest jõust, mis esineb nii põhikatse kui vastava ülekoormuskatse ajal (vt IV lisa joonised 4b ja 4c).

4.1.2.

Katsete ajal ei tohi kaitsekonstruktsioon istmele mingit survet avaldada.

4.1.3.

Punktis, kus on saavutatud iga konkreetse horisontaalse koormustesti puhul nõutav energiatase, peab jõud ületama 0,8 Fmax.

4.2. Lisaks ei tohi esineda mingeid muid juhile konkreetset ohtu kujutavaid detaile, näiteks ebapiisav polsterdus katuses või kohas, mille vastu juht võib pea lüüa.

5. KATSEPROTOKOLL

5.1. Katseprotokoll lisatakse VII lisas nimetatud osa EÜ tüübikinnitustunnistusele. Protokolli näidis on esitatud V lisas. Protokoll peab sisaldama järgmist:

5.1.1.

kaitsekonstruktsiooni kuju ja ehituse üldine kirjeldus (kohustuslikud mõõtmed on esitatud V lisas), sh tavaline sisse- ja väljapääs ning varuväljapääs; kütte- ja ventilatsioonisüsteem ning muud lisatarvikud, kui need on olemas ning võivad liikumisruumi mõjutada või ohtu tekitada;

5.1.2.

eriseadmete, näiteks traktori rullumist takistavate vahendite kirjeldus;

5.1.3.

sisepolsterduse lühikirjeldus;

5.1.4.

aruanne paigaldatud tuuleklaasi ja teiste klaaside tüübi ning sellega kaasneva EÜ või mis tahes muu kinnitusmärgistuse kohta.

5.2. Kui osa EÜ tüübikinnitust laiendatakse teistele traktoritüüpidele, peab protokoll sisaldama täpset viidet algsele osa EÜ tüübikinnitusele ning osutama korrektselt I lisa punktis 3.4 kehtestatud nõuetele.

5.3. Protokollis tuleb selgelt määratleda katsetamiseks kasutatud traktori tüüp (mark, tüüp, kaubanduslik kirjeldus jne) ning tüübid, millel kasutamiseks nimetatud ümbermineku kaitsekonstruktsioon on mõeldud.

6. TÄHISED

mt	=	traktori etalonmass (kg) nagu määratletud punktis 1.3.
D	=	konstruktsiooni läbipaine (mm) koormuse rakendamise punktis ja suunas.
D'	=	konstruktsiooni läbipaine (mm) nõutava arvestusliku energia puhul.
F	=	staatilise koormuse jõud (N) (njuutonites)
Fmax	=	koormuse rakendamise ajal esinev maksimaalne staatilise koormuse jõud (N), erandiks on ülekoormus.
F'	=	jõud kalkuleeritud nõutava energia puhul.
F-D	=	jõu/läbipainde kõver.
Eis	=	neelatav energia külgkoormuse rakendamise ajal (J) (džaulides).
Eil 1	=	neelatav energia pikisuunalise koormuse rakendamise ajal (J).
Eil 2	=	sisendenergia, mis neelatakse teisel pikisuunalisel koormuse (J) rakendamisel.
Fr	=	muljumiskatsel tagant rakendatav jõud (N).
Ff	=	muljumiskatsel eest rakendatav jõud (N).

III LISA

KATSEMENETLUSED

1. HORISONTAALSED KOORMUS- JA MULJUMISKATSED

1.1. Horisontaalsete koormuskatsete üldsätted

1.1.1. Kaitsekonstruktsioonile rakendatavad koormused tuleb jagada jäiga tala abil, mis vastab II lisa punktis 2.1.2 sätestatud nõuetele ja paikneb koormuse rakendamise suunas; jäik tala võib olla varustatud vahenditega, mis takistavad selle külgsuunalist nihkumist. Läbipainde suhteline kiirus ei tohi koormuse rakendamisel olla suurem kui 5 mm/s. Täpsuse tagamiseks registreeritakse F ja D koormuse rakendamisel läbipainde muutudes 15 mm või vähem üheaegselt. Kui koormus on rakendatud, ei tohi seda kuni katse lõpetamiseni vähendada; kuid soovi korral on lubatud koormuse suurendamine lõpetada, näiteks mõõtmistulemuste registreerimiseks.

1.1.2. Kui konstruktsioonielement, millele koormust rakendatakse, on kõverjooneline, tuleb järgida II lisa punktis 2.1.2.5 toodud nõudeid. Koormuse rakendamine peab siiski vastama ülaltoodud punkti 1.1.1 ja II lisa punkti 2.1.2 nõuetele.

1.1.3. Kui koormuse rakendamise punktis ei ole ristsuunalisi konstruktsiooniosi, võib katsemenetluse teostamiseks kasutada asendustala, mis ei lisa konstruktsioonile tugevust.

1.1.4. Koormuse eemaldamisel pärast iga koormuskatse lõpetamist uuritakse konstruktsiooni visuaalselt. Kui koormuse rakendamisel on tekkinud pragusid või rebendeid, tuleb enne II lisa punktis 3.1.1.1 toodud järjekorra alusel teostatavat järgmist koormuskatset viia läbi punktis 1.4 kirjeldatud ülekoormuskatse.

1.2. Pikisuunaline koormus (vt IV lisa joonis 2)

Koormust rakendatakse horisontaalselt ja traktori vertikaalse kesktasapinnaga paralleelselt.

Traktorite puhul, mille massist vastavalt II lisa punktis 1.3 defineeritule vähemalt 50 % lasub tagaratastel, rakendatakse pikisuunalist koormust tagant ja küljelt kaitsekonstruktsiooni pikisuunalise kesktasandi erinevatelt pooltelt. Traktorite puhul, mille massist vähemalt 50 % lasub esiratastel, rakendatakse pikisuunalist koormust eest kaitsekonstruktsiooni samale poolele kui külgkoormust.

Seda rakendatakse kaitsekonstruktsiooni kõrgeimale ristisuunalisele konstruktsiooniosale (st osale, mis ümberpaiskumise korral tõenäoliselt kõige esimesena maad puudutab).

Rakenduspunkt paikneb välisnurgast mõõdetuna ühe kuuendiku võrra kaitsekonstruktsiooni katuse laiusest seespool. Kaitsekonstruktsiooni laiuseks arvestatakse vahemaa kahe joone vahel, mis on traktori vertikaalse kesktasandiga paralleelsed ning puudutavad ülemiste ristsuunaliste konstruktsiooniosade ülaserva puudutavas horisontaaltasandis kaitsekonstruktsiooni äärmiseid välispunkte.

Tala ei tohi olla lühem kui üks kolmandik kaitsekonstruktsiooni laiusest (nagu eelnevalt kirjeldatud) ning mitte üle 49 mm miinimumist pikem.

Pikisuunalist koormust rakendatakse tagant või eest, nagu defineeritud II lisa punktis 3.1.1.1.

Katse lõpetatakse alati, kui:

a)	kaitsekonstruktsiooni poolt neelatud deformatsioonienergia on nõutava sisendenergiaga Eil 1 (kus Eil 1 = 1,4 mt) võrdne või sellest suurem;

b)	konstruktsioon tungib liikumisruumi või jätab selle kaitseta.

1.3. Koormuse rakendamine küljelt (vt IV lisa joonis 1)

Koormust rakendatakse horisontaalselt, traktori vertikaalse kesktasandi suhtes 90° nurga all. Seda tuleb rakendada kaitsekonstruktsiooni ülemisele, kõige äärmisele punktile 300 mm istme võrdluspunktist eespool, kusjuures iste on kõige tagumises asendis, nagu määratletud allpool punktis 2.3.1. Kui kaitsekonstruktsioonil on mõni eenduv osa, mis külili paiskumisel kindlasti esimesena maad puudutab, rakendatakse koormust sellele punktile. Kui traktor on pööratava istmega, tuleb koormus asetada ümbermineku kaitsekonstruktsiooni ülemisse serva poolele teele kahe istme võrdluspunkti vahel.

Tala peab olema sobiva pikkusega, kuid mitte pikem kui 700 mm.

Katse lõpetatakse alati, kui:

a)	kaitsekonstruktsiooni poolt neelatud deformatsioonienergia on nõutava sisendenergiaga Eis (kus Eis = 1,75 mt) võrdne või sellest suurem või

b)	konstruktsioon tungib liikumisruumi või jätab selle kaitseta.

1.4. Ülekoormuse katse (vt IV lisa joonised 4a, 4b ja 4c)

1.4.1. Ülekoormuse katse tuleb teostada siis, kui jõud väheneb viimase 5 % saavutatud läbipainde jooksul, kus struktuur neelab vajaliku energiahulga, rohkem kui 3 % võrra (vt joonis 4b).

1.4.2. Ülekoormuskatse tähendab horisontaalse koormuse järkjärgulist suurendamist esialgselt nõutud energiakoguse suurendamisel 5 % muutude kaupa kuni maksimaalselt 20 % lisaenergia saavutamiseni (vt joonis 4c).

1.4.2.1. Ülekoormuskatse tulemused on rahuldavad, kui pärast nõutava energiahulga suurendamist 5 %, 10 % või 15 % võrra väheneb jõud 5-protsendilise muudu kohta vähem kui 3 % ja jääb suuremaks kui 0,8 Fmax.

1.4.2.2. Ülekoormuskatse tulemused on rahuldavad, kui pärast 20 % lisaenergia neelamist konstruktsiooni poolt ületab jõud 0,8 Fmax.

1.4.2.3. Ülekoormuskatse ajal on lubatud elastse läbipainde tõttu tekkinud lisapraod või -murrud ja/või tungimine liikumisruumi või kaitse puudumine seal. Samas ei tohi konstruktsioon pärast koormuse eemaldamist tungida liikumisruumi, mis on täielikult kaitstud.

1.5. Muljumine tagant

Tala asetatakse konstruktsiooni tagumiste ülemiste osade kohale ning muljumisjõudude resultant peab asuma vertikaalsel pikisuunalisel baastasandil. Rakendatakse jõudu Fr = 20 mt.

Kui kaitsekonstruktsiooni katuse tagumine osa täielikku muljumisjõudu välja ei kannata, rakendatakse jõudu, kuni katus paindub niivõrd, et ühtib tasandiga, mis ühendab ümbermineku kaitsekonstruktsiooni ülaosa traktori tagakülje selle osaga, mis suudab ümberpaiskumise korral kogu sõiduki massi toetada. Seejärel jõu rakendamine lõpetatakse ning traktor või ballastjõud paigutatakse ümber selliselt, et tala paikneb kaitsekonstruktsiooni selle punkti kohal, mis traktorit täielikul ümberpaiskumisel toetab. Seejärel rakendatakse jõudu Fr.

Jõudu Fr rakendatakse vähemalt viie sekundi jooksul pärast visuaalselt jälgitava läbipainde lakkamist.

Katse lõpetatakse, kui konstruktsioon tungib liikumisruumi või jätab liikumisruumi kaitseta.

1.6. Muljumine eest

Tala asetatakse konstruktsiooni eesmiste ülemiste osade kohale ning muljumisjõudude resultant peab asuma vertikaalsel pikisuunalisel baastasandil. Rakendatakse jõudu Ff = 20 mt.

Kui kaitsekonstruktsiooni katuse esimene osa täielikku muljumisjõudu välja ei kannata, rakendatakse jõudu, kuni katus paindub niivõrd, et ühtib tasandiga, mis ühendab ümbermineku kaitsekonstruktsiooni ülaosa traktori esikülje selle osaga, mis suudab ümberpaiskumise korral kogu sõiduki massi toetada. Seejärel jõu rakendamine lõpetatakse ning traktor või ballastjõud paigutatakse ümber selliselt, et tala paikneb kaitsekonstruktsiooni selle punkti kohal, mis traktorit täielikul ümberpaiskumisel toetab. Seejärel rakendatakse jõudu Ff.

Jõudu Ff rakendatakse vähemalt viie sekundi jooksul pärast visuaalselt jälgitava läbipainde lakkamist.

Katse lõpetatakse, kui konstruktsioon tungib liikumisruumi või jätab liikumisruumi kaitseta.

1.7. Teistkordne pikisuunaline koormus

Koormust rakendatakse horisontaalselt, paralleelselt traktori vertikaalse kesktasandiga.

Teistkordset pikisuunalist koormust rakendatakse tagant või eest, vastavalt II lisa punktis 3.1.1.1 defineeritule.

Koormust rakendatakse punktis 1.2 kirjeldatud pikisuunalise koormuse suhtes vastassuunaliselt sellest kõige kaugemal asuvale nurgale.

Koormust rakendatakse kaitsekonstruktsiooni ülemisele ristsuunalisele konstruktsiooniosale (st osale, mis ümberpaiskumise korral tõenäoliselt esimesena maad puudutab).

Koormuse rakenduspunkt peab paiknema kaitsekonstruktsiooni ülaserva laiusest ühe kuuendiku võrra välisnurgast seespool. Kaitsekonstruktsiooni laiuseks arvestatakse vahemaa kahe joone vahel, mis on traktori vertikaalse kesktasandiga paralleelsed ning puudutavad ülemiste ristsuunaliste konstruktsiooniosade ülaserva puudutavas horisontaaltasandis kaitsekonstruktsiooni äärmiseid välispunkte.

Tala ei tohi olla lühem kui üks kolmandik kaitsekonstruktsiooni laiusest (nagu eelnevalt kirjeldatud) ning mitte üle 49 mm miinimumist pikem.

Katse lõpetatakse alati, kui:

a)	kaitsekonstruktsiooni poolt neelatud deformatsioonienergia on nõutava sisendenergiaga Eil 2 (kus Eil 2 = 0,35 mt) võrdne või sellest suurem või

b)	konstruktsioon tungib liikumisruumi või jätab selle kaitseta.

2. LIIKUMISRUUM

2.1. Liikumisruum on näidatud IV lisa joonisel 6 ning see on traktori suhtes määratud tavaliselt pikisuunalise vertikaalse baastasandiga, mis läbib punktis 2.3 kirjeldatud istme võrdluspunkti ning rooliratta keset. Eeldatakse, et koormuse rakendamise ajal liigub baastasand koos istme ja roolirattaga horisontaalselt, ent jääb traktori põranda või kaitsekonstruktsiooni suhtes risti (kui viimane on elastselt monteeritud).

Kui rooliratas on reguleeritav, peab see paiknema normaalses juhtimisasendis.

2.2. Liikumisruumi piire arvestatakse järgmiselt:

2.2.1. 250 mm vertikaaltasandid baastasandi kummalgi küljel, mis ulatuvad istme võrdluspunktist 300 mm ülespoole;

2.2.2. paralleeltasandid, mis ulatuvad punktis 2.2.1 nimetatud tasandi ülaservast maksimaalselt 900 mm istme võrdluspunktist kõrgemale ja on kaldu nii, et külgkoormusega mõjutataval küljel asuva tasandi ülaserv paikneb baastasandist vähemalt 100 mm kaugusel;

2.2.3. horisontaaltasand 900 mm kõrgusel istme võrdluspunkti kohal;

2.2.4. baastasandiga risti olev kaldpind, mis hõlmab 900 mm kõrgusel otse istme võrdluspunkti kohal olevat punkti ja istme seljatoe kõige kaugemat punkti;

2.2.5. baastasandiga ristsuunaliste sirgjoontega pind (vajaduse korral kumer), mis ulatub istme tagumisest punktist allapoole ning on istme seljatoega selle kogupikkuses kokkupuutes;

2.2.6. baastasandiga risti olev kõverjooneline pind raadiusega 120 mm, punktides 2.2.3 ja 2.2.4 märgitud tasandite suhtes tangensiaalne;

2.2.7. baastasandiga risti olev 900 mm raadiusega kõverjooneline pind, mis ulatub 400 mm punktis 2.2.3 märgitud tasandist ettepoole ning on viimasega istme võrdluspunktist 150 mm eespool asuvas punktis tangensiaalne;

2.2.8. baastasandiga risti olev kaldpind, mis ühineb punktis 2.2.7 märgitud tasandiga selle esiservas ja möödub roolirattast 40 mm kauguselt. Rooliratta kõrge asendi korral asendatakse see tasand punktis 2.2.7 märgitud pinnaga puutuva tasandiga;

2.2.9. baastasandiga risti olev vertikaaltasand 40 mm roolirattast eespool;

2.2.10. istme võrdluspunkti läbiv horisontaaltasand;

2.2.11. pööratava sõidusuunaga traktori puhul peab turvapiirkond olema rooli ja istme kahe asendi jaoks määratud kahe turvapiirkonna kombinatsioon;

2.2.12. kui traktorile on võimalik paigaldada lisaistmeid, tuleb katsed teostada kombineeritud istme võrdluspunkti turvapiirkonna põhjal kõigile võimalikele istme variantidele. Ümbermineku kaitsekonstruktsioon ei tohi siseneda erinevate istmete võrdluspunktide kombineeritud turvapiirkonda;

2.2.13. kui pärast katset soovitakse istme jaoks uut kohta, tuleb arvutada, kas uue istme võrdluspunkti turvapiirkond jääb täielikult saavutatud turvapiirkonna sisse. Kui nii ei ole, tuleb teha uus katse.

2.3. Istme asukoht ja võrdluspunkt

2.3.1. Punktis 2.1. nimetatud liikumisruumi määramiseks peab iste paiknema horisontaalse reguleerimisvahemiku kõige tagumises punktis. Kui kõrgust on võimalik reguleerida horisontaalasendist sõltumatult, paikneb iste vertikaalse reguleerimisvahemiku kõrgeimas punktis.

Võrdluspunkt määratakse IV lisa joonistel 7 ja 8 toodud aparatuuri abil, simuleerides inimkeha koormust. Aparatuur koosneb istmeosa tahvlist ja seljatoe tahvlitest. Seljatoe alumine tahvel liigendatakse istmikuluu (A) ja niuete (B) piirkonnas, kusjuures liigenduse B kõrgus on reguleeritav.

2.3.2. Võrdluspunktiks on punkt istme pikisuunalises kestasandis, kus lõikuvad seljatoe alumise osa tangensiaaltasand ja horisontaaltasand. Nimetatud horisontaaltasand lõikab istmeosa tahvli alumist osa 150 mm ülalnimetatud puutujast eespool.

2.3.3. Kui istmel on vabalt liikuv vedrustus (olgu see juhi kaalu järgi reguleeritav või mitte), siis peab iste olema reguleeritud nimetatud vahemiku keskpunkti.

Aparatuur asetatakse istmele. Seejärel rakendatakse sellele 50 mm liigendusest A eespool asuvas punktis jõudu 550 N ning kaks seljatoe tahvli osa surutakse tangensiaalselt kergelt vastu seljatuge.

2.3.4. Kui igale seljatoe piirkonnale (nimmepiirkonnast üleval ja all) pole võimalik kindlaid puutujaid määrata, tuleb toimida järgmiselt:

2.3.4.1.

kui alumise piirkonna puutujat pole võimalik täpselt määrata, surutakse seljatoetahvli alumine osa vertikaalselt vastu seljatuge;

2.3.4.2.

kui ülemise piirkonna puutujat pole võimalik täpselt määrata, fikseeritakse liigendus B 230 mm kõrgusel istme võrdluspunkti kohal (kui seljatoe tahvli alumine osa on vertikaalne). Seejärel surutakse seljatoe tahvli kaks osa kergelt vastu seljatuge.

3. TEOSTATAVAD KONTROLLIMISED JA MÕÕTMISED

3.1. Liikumisruum

Iga katse järel tuleb ümbermineku kaitsekonstruktsiooni kontrollida ja vaadata, ega mõni selle osa pole tunginud punktis 2.1 kirjeldatud, juhiistme ümber paiknevasse liikumisruumi. Lisaks tuleb kontrollida kaitsekonstruktsiooni ja määrata kindlaks, kas mõni selle osa jääb kaitsekonstruktsiooni kaitsest väljapoole. Liikumisruum loetakse kaitsekonstruktsiooni kaitsest väljaspool asuvaks juhul, kui mõni selle osa on ümberpaiskumisel traktori rakendatud koormuse suunas maapinnaga kokku puutunud. Selleks peavad rehvid ja teljelaius olema tootja poolt lubatud väikseima suurusega.

3.2. Lõplik püsiläbipaine

Pärast katseid tuleb registreerida kaitsekonstruktsiooni lõplik püsiläbipaine. Selleks tuleb enne katsete algust registreerida peamiste ümbermineku kaitsekonstruktsiooni osade asend istme võrdluspunkti suhtes.

IV LISA

JOONISED

Joonis 1	:	Külgkoormuse rakenduspunkt
Joonis 2	:	Tagumise pikisuunalise koormuse rakenduspunkt
Joonis 3	:	Muljumiskatse korralduse näidis
Joonis 4a	:	Jõu/läbipainde kõver – ülekoormuskatse pole vajalik
Joonis 4b	:	Jõu/läbipainde kõver – ülekoormuskatse on vajalik
Joonis 4c	:	Jõu/läbipainde kõver – jätkata ülekoormuskatset
Joonis 5	:	Näide püsiva, elastse ja täieliku läbipainde tingimustest
Joonis 6a	:	Liikumisruumi külgvaade
Joonis 6b	:	Liikumisruumi eest-/tagantvaade
Joonis 6c	:	Isomeetriline vaade
Joonis 7	:	Istme võrdluspunkti määramise seadmed
Joonis 8	:	Istme võrdluspunkti määramise meetod

V LISA

VI LISA

MÄRGID

Osa EÜ tüübikinnitusmärk koosneb väikest e-tähte ümbritsevast ristkülikust, millele järgneb/järgnevad osa tüübikinnituse andnud liikmesriigi number:

1– Saksamaa;

2– Prantsusmaa;

3– Itaalia;

4– Madalmaad;

5– Rootsi;

6– Belgia;

7– Ungari;

8– Tšehhi Vabariik;

9– Hispaania;

11– Ühendkuningriik;

12– Austria;

13– Luksemburg;

17– Soome;

18– Taani;

19– Rumeenia;

20– Poola;

21– Portugal;

23– Kreeka;

24– Iirimaa;

26– Sloveenia;

27– Slovakkia;

29– Eesti;

32– Läti;

34– Bulgaaria;

36– Leedu;

49– Küpros;

50– Malta.

Ristküliku läheduses peab paiknema ka osa EÜ tüübikinnitusnumber, mis ühtib kaitsekonstruktsiooni tugevuse ja selle traktorile kinnitamise seadme kohta väljastatud osa EÜ tüübikinnitustunnistuse numbriga.

Osa EÜ tüübikinnitusmärgi näidis

Osa EÜ tüübikinnitusmärgile lisatakse tähis „S”.

VII LISA

VIII LISA

Osa EÜ tüübikinnituse taotlemine

1.	Osa EÜ tüübikinnituse taotluse traktori kaitsekonstruktsiooni ja selle traktorile kinnitamise seadme tugevuse osas esitab traktori tootja või tema volitatud esindaja.

2.	Tüübikatsetuste eest vastutavale tehnilisele teenistusele esitatakse tüübikinnituskatsete läbiviimiseks kinnitatud traktoritüübi representatiivtraktor, millel on nõuetekohaselt monteeritud kaitsekonstruktsioon ja selle kinnitused.

Tüübikatsetuste läbiviimise eest vastutav tehniline teenistus kontrollib, kas kinnitatud kaitsekonstruktsiooni tüüp sobib paigaldamiseks sellele traktoritüübile, mille jaoks tüübikinnitust taotletakse. Eelkõige tehakse kindlaks, kas kaitsekonstruktsiooni kinnitus vastab kinnitusele, mida katsetati osa EÜ tüübikinnituse andmisel.

4.	Tüübikinnituse omanik võib taotleda selle laiendamist muudele kaitsekonstruktsioonide tüüpidele.

Pädevad asutused annavad kõnealuse laienduse järgmistel tingimustel:

5.1.	uut tüüpi kaitsekonstruktsioon ja selle kinnitus traktorile on saanud osa EÜ tüübikinnituse;

5.2.	see on projekteeritud paigaldamiseks traktoritüübile, mille jaoks EÜ tüübikinnitust taotletakse;

5.3.	kaitsekonstruktsiooni traktorile kinnitamise seade vastab kinnitusele, mida katsetati osa EÜ tüübikinnituse andmisel.

6.	Tunnistus, mille näidis on esitatud IX lisas, lisatakse osa EÜ tüübikinnitustunnistusele iga antud/andmisest keeldutud tüübikinnituse või tüübikinnituse laienduse puhul.

7.	Kui EÜ tüübikinnituse taotlus traktoritüübile esitatakse samaaegselt sellele traktoritüübile paigaldamiseks mõeldud kaitsekonstruktsiooni osa EÜ tüübikinnituse taotlusega, ei teostata punktides 2 ja 3 sätestatud kontrolli.

IX LISA

X LISA

A OSA

Kehtetuks tunnistatud direktiiv koos muudatustega

(märgitud artiklis 13)

Nõukogu direktiiv 79/622/EMÜ (EÜT L 179, 17.7.1979, lk 1)
Komisjoni direktiiv 82/953/EMÜ (EÜT L 386, 31.12.1982, lk 31)
1985. aasta ühinemisakti I lisa punkt IX.A.15.(h) (EÜT L 302, 15.11.1985, lk 213)
Nõukogu direktiiv 87/354/EMÜ (EÜT L 192, 11.7.1987, lk 43)	Ainult osa, mis puudutab artiklis 1 ja lisa punkti 9 alapunktis h olevat viidet direktiivile 79/622/EMÜ
Komisjoni direktiiv 88/413/EMÜ (EÜT L 200, 26.7.1988, lk 32)
1994. aasta ühinemisakti I lisa punkt XI.C.II.4 (EÜT C 241, 29.8.1994, lk 206)
Komisjoni direktiiv 1999/40/EÜ (EÜT L 124, 18.5.1999, lk 11)
2003. aasta ühinemisakti II lisa punkt I.A.29 (ELT L 236, 23.9.2003, lk 61)
Nõukogu direktiiv 2006/96/EÜ (ELT L 363, 20.12.2006, lk 81)	Ainult osa, mis puudutab artiklis 1 ja lisa punktis A.28 olevat viidet direktiivile 79/622/EMÜ

B OSA

Siseriiklikku õigusesse ülevõtmise tähtpäevad

(märgitud artiklis 13)

Direktiiv	Ülevõtmise tähtpäev
79/622/EMÜ	27. detsember 1980
82/953/EMÜ	30. september 1983 (1)
87/354/EMÜ	31. detsember 1987
88/413/EMÜ	30. september 1988 (2)
1999/40/EÜ	30. juuni 2000 (3)
2006/96/EÜ	31. detsember 2006

(1) Vastavalt direktiivi 82/953/EMÜ artiklile 2:

„1. Alates 1. oktoobrist 1983 ei tohi liikmesriigid:

—	keelduda traktoritüübile EMÜ tüübikinnituse andmisest, direktiivi 74/150/EMÜ artikli 10 lõike 1 viimases taandes nimetatud dokumendi väljastamisest ega siseriikliku tüübikinnituse andmisest, ega

—	keelata traktorite kasutuselevõtmist,

kui nimetatud traktoritüübile või traktorite tüüpidele mõeldud ümbermineku kaitsekonstruktsioon vastab käesoleva direktiivi sätetele.

2. Alates 1. oktoobrist 1984 liikmesriigid:

—	ei anna enam välja direktiivi 74/150/EMÜ artikli 10 lõike 1 viimases taandes sätestatud dokumenti traktoritüübile, mille ümbermineku kaitsekonstruktsioon ei vasta käesoleva direktiivi sätetele,

—	võivad keelduda siseriikliku tüübikinnituse andmisest traktoritüübile, mille ümbermineku kaitsekonstruktsioon ei vasta käesoleva direktiivi sätetele.

3. Alates 1. oktoobrist 1985 võivad liikmesriigid keelata niisuguste traktorite kasutuselevõtu, mille ümbermineku kaitsekonstruktsioon ei vasta käesoleva direktiivi sätetele.

4. Lõigete 1–3 sätted ei välista direktiivi 77/536/EMÜ sätteid.”

(2) Vastavalt direktiivi 88/413/EMÜ artiklile 2:

„1. Alates 1. oktoobrist 1988 ei tohi liikmesriigid:

—	keelduda traktoritüübile EMÜ tüübikinnituse andmisest, direktiivi 74/150/EMÜ artikli 10 lõike 1 viimases taandes nimetatud dokumendi väljastamisest ega siseriikliku tüübikinnituse andmisest või

—	keelata traktorite kasutuselevõtmist,

kui kõnealus(t)e traktori(te) ümbermineku kaitsekonstruktsioonid vastavad käesoleva direktiivi sätetele.

2. Alates 1. oktoobrist 1989 liikmesriigid:

—	ei väljasta direktiivi 74/150/EMÜ artikli 10 lõike 1 viimases taandes sätestatud dokumenti ühelegi traktoritüübile, mille ümbermineku kaitsekonstruktsioon ei vasta käesoleva direktiivi sätetele;

—	võivad keelduda siseriikliku tüübikinnituse andmisest traktoritüübile, mille ümbermineku kaitsekonstruktsioon ei vasta käesoleva direktiivi sätetele.”

(3) Vastavalt direktiivi 1999/40/EÜ artiklile 2:

„1. Alates 1. juulist 2000 ei tohi liikmesriigid:

—	keelduda traktoritüübile EÜ tüübikinnituse andmisest, direktiivi 74/150/EMÜ artikli 10 lõike 1 kolmandas taandes nimetatud dokumendi väljastamisest ega siseriikliku tüübikinnituse andmisest ega

—	keelata traktorite kasutuselevõtmist,

kui kõnealused traktorid vastavad direktiivi 79/622/EMÜ (muudetud käesoleva direktiiviga) nõuetele.

2. Alates 1. jaanuarist 2001 liikmesriigid:

—	ei väljasta enam nõukogu direktiivi 74/150/EMÜ artikli 10 lõike 1 kolmandas taandes sätestatud dokumenti ühelegi traktoritüübile, mis ei vasta direktiivi 79/622/EMÜ (muudetud käesoleva direktiiviga) nõuetele;

—	võivad keelduda siseriikliku tüübikinnituse andmisest traktoritüübile, mis ei vasta direktiivi 79/622/EMÜ (muudetud käesoleva direktiiviga) nõuetele.”

XI LISA

VASTAVUSTABEL

Direktiiv 79/622/EMÜ	Direktiiv 1999/40/EÜ	Käesolev direktiiv
Artiklid 1 ja 2		Artiklid 2 ja 3
Artikli 3 lõige 1		Artikli 4 esimene lõik
Artikli 3 lõige 2		Artikli 4 teine ja kolmas lõik
Artiklid 4 ja 5		Artiklid 5 ja 6
Artikli 6 esimene lause		Artikli 7 esimene lõik
Artikli 6 teine lause		Artikli 7 teine lõik
	Artikkel 2	Artikkel 8
Artikkel 8		Artikkel 9
Artikli 9 sissejuhatav lause		Artikli 1 sissejuhatav lause
Artikli 9 esimene taane		Artikli 1 punkt a
Artikli 9 teine taane		Artikli 1 punkt b
Artikli 9 kolmas taane		Artikli 1 punkt c
Artikli 9 neljas taane		Artikli 1 punkt d
Artiklid 10 ja 11		Artiklid 10 ja 11
Artikli 12 lõige 1		—
Artikli 12 lõige 2		Artikkel 12
—		Artiklid 13 ja 14
Artikkel 13		Artikkel 15
I–IX lisa		I–IX lisa
—		X lisa
—		XI lisa

		ISSN 1725-5082 doi:10.3000/17255082.L_2009.261.est
Euroopa Liidu Teataja		L 261

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	52. köide 3. oktoober 2009

Sisukord		I EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine on kohustuslik	Lehekülg
		DIREKTIIVID
	*	Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/57/EÜ, 13. juuli 2009, põllu- või metsamajanduslike ratastraktorite ümbermineku kaitsekonstruktsioonide kohta ( 1 )	1
	*	Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/75/EÜ, 13. juuli 2009, põllu- või metsamajanduslike ratastraktorite ümbermineku kaitsekonstruktsioonide kohta (staatiline testimine) ( 1 )	40


	(1) EMPs kohaldatav tekst