2.10.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 259/1

2.10.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 259/3

(1)

Valge suhkru, toorsuhkru ja teatavate siirupite tüüpilised hinnad ja täiendavad impordimaksud 2009/2010. turustusaastaks on kehtestatud komisjoni määrusega (EÜ) nr 877/2009 (3).

(2)

Praegu komisjoni käsutuses olevast teabest lähtuvalt tuleks eespool osutatud hindu ja makse muuta määruses (EÜ) nr 951/2006 sätestatud eeskirjade kohaselt,

2.10.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 259/5

(1)

Alates 1. oktoobrist 2009 kohaldatavad teraviljasektori impordimaksud on kehtestatud komisjoni määrusega (EÜ) nr 915/2009 (3).

(2)

Kuna arvutatud keskmine impordimaks erineb kehtestatud impordimaksust viie euro võrra tonni kohta, tuleks määrusega (EÜ) nr 915/2009 kehtestatud impordimakse vastavalt kohandada.

(3)

Seepärast tuleks määrust (EÜ) nr 915/2009 vastavalt muuta,

2.10.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 259/8

(1)

Nõukogu 20. jaanuari 1976. aasta direktiivi 76/135/EMÜ (siseveelaevade sõidukõlblikkuse tunnistuste vastastikuse tunnustamise kohta) (3) on oluliselt muudetud (4). Selguse ja otstarbekuse huvides tuleks kõnealune direktiiv kodifitseerida.

(2)

Siseveelaevade sõidukõlblikkuse tunnistuste vastastikune tunnustamine peaks parandama siseveeliikluse ohutust ühenduses.

(3)

On vaja sätestada, millistel asjaoludel ja tingimustel võivad liikmesriigid peatada laeva liikumise.

(4)

On vajalik, et käesoleva direktiivi sätteid kohaldataks laevade osas, mida ei hõlma Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006. aasta direktiiv 2006/87/EÜ (millega kehtestatakse siseveelaevade tehnilised nõuded) (5).

(5)

Käesolev direktiiv ei tohiks mõjutada liikmesriikide kohustusi, mis on seotud II lisa B osas esitatud direktiivide siseriiklikku õigusesse ülevõtmise tähtpäevadega,

a)

mille pikkus on vähem kui 20 meetrit või

b)

mille pikkuse (L) korda laiuse (B) korda süvise (T) maht on väiksem kui 100 m3.

2.10.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 259/14

(1)

Euroopa Ülemkogu leppis oma 8.–9. märtsi 2007. aasta kohtumisel kokku, et äriühingute halduskoormust tuleks 2012. aastaks vähendada 25 % eesmärgiga suurendada äriühingute konkurentsivõimet ühenduses.

(2)

Äriühinguõigus on üks valdkond, kus äriühingute jaoks kehtib suur hulk teabekohustusi, millest mõned tunduvad olevat aegunud või liigsed. Seepärast on asjakohane vaadata kõnealused teabekohustused läbi ja võimaluse korral vähendada ühenduses äriühingutel lasuvat halduskoormust miinimumini, mis on vajalik teiste sidusrühmade huvide kaitsmiseks.

(3)

Teist nõukogu 13. detsembri 1976. aasta direktiivi 77/91/EMÜ (tagatiste kooskõlastamise kohta, mida liikmesriigid äriühingu liikmete ja kolmandate isikute huvide kaitseks EMÜ asutamislepingu artikli 58 teises lõigus tähendatud äriühingutelt nõuavad seoses aktsiaseltside asutamise ning nende kapitali säilitamise ja muutmisega, et muuta sellised tagatised ühenduse kõigis osades võrdväärseteks) (3) ning kolmandat nõukogu 9. oktoobri 1978. aasta direktiivi 78/855/EMÜ (mis käsitleb aktsiaseltside ühinemist lähtuvalt asutamislepingu artikli 54 lõike 3 punktist g) (4) tuleks kohandada, et kajastada muudatusi Soome äriühinguõiguses.

(4)

Äriühingute või muud veebisaidid pakuvad teatavatel juhtudel alternatiivi teabe avaldamisele äriregistrite kaudu. Liikmesriigid peaksid saama määrata need muud veebisaidid, mida äriühingud võivad tasuta kasutada selliseks avaldamiseks, nagu äriühingute või kaubanduskodade veebisaidid või keskne elektrooniline platvorm, millele on osutatud esimeses nõukogu 9. märtsi 1968. aasta direktiivis 68/151/EMÜ (tagatiste kooskõlastamise kohta, mida liikmesriigid äriühingu liikmete ja kolmandate isikute huvide kaitseks EMÜ asutamislepingu artikli 58 teises lõigus tähendatud äriühingutelt nõuavad, et muuta sellised tagatised ühenduse kõigis osades võrdväärseteks) (5). Kui äriühingute või muid veebisaite on võimalik kasutada ühinemis- ja/või jagunemislepingu või -kava ning muude selliste dokumentide avaldamiseks, mis tuleb asjaomastele osanikele või aktsionäridele ja võlausaldajatele menetluse käigus kättesaadavaks teha, tuleks kinni pidada veebisaidi turvalisuse ning dokumentide autentsusega seotud tagatistest.

(5)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. oktoobri 2005. aasta direktiivi 2005/56/EÜ (piiratud vastutusega äriühingute piiriülese ühinemise kohta) (6) kohase piiriülese ühinemise ühinemislepingut või -kava käsitlevad avalikustamise nõuded peaksid olema sarnased nõuetega, mida kohaldatakse siseriikliku ühinemise ja jagunemise suhtes direktiivi 78/855/EMÜ ja kuuenda nõukogu 17. detsembri 1982. aasta direktiivi 82/891/EMÜ (mis käsiteleb aktsiaseltside jagunemist lähtuvalt asutamislepingu artikli 54 lõike 3 punktist g) (7) kohaselt.

(6)

Liikmesriikidel peaks olema võimalik ette näha, et direktiivi 78/855/EMÜ artiklis 9 ja artikli 11 lõike 1 punktis c ning direktiivi 82/891/EMÜ artiklis 7 ning artikli 9 lõike 1 punktis c sätestatud äriühingute ühinemise või jagunemisega seotud laiaulatuslikku aruandlus- ja teavitamiskohustust ei pea järgima, kui ühinemisel või jagunemisel osalevate äriühingute kõik osanikud või aktsionärid selles nii kokku lepivad.

(7)

Direktiivide 78/855/EMÜ ja 82/891/EMÜ muudatused, millega antakse osanikele ja aktsionäridele võimalus selliselt kokku leppida, ei tohiks kahjustada asjaomaste äriühingute võlausaldajate huve kaitsvaid süsteeme ega piirata eeskirju, mille eesmärk on tagada nende äriühingute töötajate teavitamine ning ühinemist või jagunemist ühenduse kehtiva õiguse kohaselt kontrollivate ametiasutuste (nt maksuamet) teavitamine.

(8)

Puudub vajadus kehtestada nõue raamatupidamise vahearuande koostamiseks juhul, kui emitent, kelle väärtpaberid on lubatud reguleeritud turul kauplemisele, avaldab poolaasta vahearuande vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. detsembri 2004. aasta direktiivile 2004/109/EÜ (läbipaistvuse nõuete ühtlustamise kohta teabele, mis kuulub avaldamisele emitentide kohta, kelle väärtpaberid on lubatud reguleeritud turul kauplemisele) (8).

(9)

Direktiivi 77/91/EMÜ kohane sõltumatu eksperdi aruanne ei ole sageli vajalik juhul, kui ühinemise või jagunemise käigus tuleb osanike või aktsionäride või võlausaldajate huvide kaitseks koostada sõltumatu eksperdi aruanne. Liikmesriikidel peaks seepärast olema võimalik vabastada kõnealustel juhtudel äriühingud direktiivis 77/91/EMÜ sätestatud aruandluskohustusest või lubada, et mõlemad aruanded võib koostada sama ekspert.

(10)

Emaettevõtja ja tema tütarettevõtjate ühinemistel on osanikele või aktsionäridele ja võlausaldajatele väiksem majanduslik mõju, kui emaettevõtjale kuulub 90 % või rohkem tütarettevõtja üldkoosolekul hääleõigust andvatest osadest või aktsiatest ja muudest väärtpaberitest. Sama kehtib teatavate jagunemiste puhul, eelkõige kui äriühingud jagatakse uuteks äriühinguteks, mis kuuluvad osanikele või aktsionäridele vastavalt nende õiguste osakaalule jagunevas äriühingus. Kõnealustel juhtudel tuleks seega vähendada aruandluskohustust, mis tuleneb direktiividest 78/855/EMÜ ja 82/891/EMÜ.

(11)

Kuna käesoleva direktiivi eesmärki, nimelt vähendada halduskoormust, mis seondub eelkõige aktsiaseltside avaldamis- ja teabekohustustega ühenduses, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada ning nende ulatuse ja toime tõttu on seda parem saavutada ühenduse tasandil, võib ühendus võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(12)

Seepärast tuleks direktiive 77/91/EMÜ, 78/855/EMÜ, 82/891/EMÜ ja 2005/56/EÜ vastavalt muuta.

(13)

Kooskõlas paremat õigusloomet käsitleva institutsioonidevahelise kokkuleppe (9) punktiga 34 julgustatakse liikmesriike koostama nende endi jaoks ja ühenduse huvides vastavustabeleid, kus on võimalikult suures ulatuses välja toodud vastavus käesoleva direktiivi ja ülevõtmismeetmete vahel, ning need avalikustama,

1)

Artikli 1 lõike 1 neljateistkümnes taane asendatakse järgmisega:

2)

Artiklile 10 lisatakse järgmine lõige:

„5.   Liikmesriigid võivad otsustada, et nad ei kohalda käesolevat artiklit uue äriühingu asutamise suhtes ühinemise või jagunemise teel, kui koostatakse sõltumatu eksperdi aruanne ühinemis- või jagunemislepingu kohta.

Kui liikmesriigid otsustavad kohaldada käesolevat artiklit esimeses lõigus osutatud juhtudel, võivad nad ette näha, et käesoleva artikli kohase aruande ja sõltumatu eksperdi aruande ühinemis- või jagunemislepingu kohta koostab/koostavad sama ekspert/samad eksperdid.”

3)

Artikli 27 lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3.   Liikmesriigid võivad otsustada, et nad ei kohalda lõiget 2 aktsiakapitali suurendamise suhtes, mis on tehtud ühinemiseks, jagunemiseks või aktsiate avalikuks ostu- või asendamispakkumiseks ja selleks, et maksta ühendatava või jaguneva või sellise äriühingu aktsionäridele, mis on aktsiate ostmise või asendamise avaliku pakkumise objekt.

Ühinemise ja jagunemise korral kohaldavad liikmesriigid esimest lõiku siiski üksnes juhul, kui koostatakse sõltumatu eksperdi aruanne ühinemis- või jagunemislepingu kohta.

Kui liikmesriigid otsustavad kohaldada lõiget 2 ühinemise või jagunemise korral, võivad nad ette näha, et käesoleva artikli kohase aruande ja sõltumatu eksperdi aruande ühinemis- või jagunemislepingu kohta koostab/koostavad sama ekspert/samad eksperdid.”

1)

Artikli 1 lõike 1 neljateistkümnes taane asendatakse järgmisega:

2)

Artiklile 6 lisatakse järgmised lõigud:

„Direktiivi 68/151/EMÜ artikli 3 kohasest avalikustamise nõudest vabastatakse ühinev äriühing, kui ta teeb ühinemislepingu oma veebisaidil avalikkusele tasuta kättesaadavaks ajavahemikuks, mis algab vähemalt üks kuu enne ühinemislepingu üle otsustava üldkoosoleku kuupäeva ega lõpe enne koosoleku lõppemist. Liikmesriigid ei kohalda kõnealuse vabastuse suhtes muid nõudeid ega piiranguid kui neid, mis on vajalikud veebisaidi turvalisuse ja dokumentide autentsuse tagamiseks, ning ainult sel määral, mil need on proportsionaalsed nimetatud eesmärkide saavutamisega.

Erandina teisest lõigust võivad liikmesriigid nõuda, et avalikustamine toimuks direktiivi 68/151/EMÜ artikli 3 lõikes 4 osutatud kesksel elektroonilisel platvormil. Liikmesriigid võivad alternatiivina nõuda avalikustamist mõnel muul liikmesriigi selleks määratud veebisaidil. Kui liikmesriigid kasutavad ühte kõnealustest võimalustest, tagavad nad, et äriühingutelt ei nõutaks sellise avalikustamise eest eraldi tasu.

Kui kasutatakse muud veebisaiti kui keskne elektrooniline platvorm, avaldatakse kesksel elektroonilisel platvormil vähemalt üks kuu enne üldkoosoleku kuupäeva viide, mis annab juurdepääsu sellele veebisaidile. Kõnealune viide sisaldab ühinemislepingu veebisaidil avaldamise kuupäeva ning on avalikkusele ligipääsetav tasuta. Äriühingutelt ei nõuta sellise avalikustamise eest eraldi tasu.

Kolmandas ja neljandas lõigus sätestatud keeld nõuda äriühingutelt avalikustamise eest eraldi tasu ei piira liikmesriikide õigust suunata keskse elektroonilise platvormiga seotud kulud äriühingutele.

Liikmesriigid võivad nõuda, et äriühingud säilitaksid teabe kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul pärast üldkoosolekut oma veebisaidil, vajaduse korral kesksel elektroonilisel platvormil või muul asjaomase liikmesriigi määratud veebisaidil. Liikmesriigid võivad määrata kindlaks tagajärjed, mille toob kaasa veebisaidile või kesksele elektroonilisele platvormile juurdepääsu ajutine katkestus, mille on põhjustanud tehnilised või muud tegurid.”

3)

Artiklile 8 lisatakse järgmine lõik:

„Esimese lõigu punkti b suhtes kohaldatakse artikli 11 lõikeid 2, 3 ja 4.”

4)

Artikkel 9 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 9

1.   Iga ühineva äriühingu haldus- või juhtorgan koostab üksikasjaliku kirjaliku aruande (ühinemisaruande), milles selgitatakse ühinemislepingut ja esitatakse selle tingimuste, eriti aktsiate asendussuhte õiguslik ja majanduslik põhjendus.

Kõnealuses aruandes kirjeldatakse ka kõiki erilisi hindamisel tekkinud raskusi.

2.   Iga osaleva äriühingu haldus- või juhtorgan teavitab üldkoosolekut ja teiste osalevate äriühingute haldus- või juhtorganeid, võimaldamaks viimastel omakorda teavitada nende vastavaid üldkoosolekuid, igast olulisest äriühingu vara või kohustuste muutusest, mis on toimunud alates ühinemislepingu koostamise kuupäevast kuni ühineva äriühingu ühinemislepingu heakskiitmist otsustavate üldkoosolekute kuupäevani.

3.   Liikmesriigid võivad ette näha, et lõikes 1 osutatud aruannet ega lõikes 2 osutatud teavet ei nõuta, kui kõigi ühinevate äriühingute kõik aktsionärid ja muude hääleõigust andvate väärtpaberite omanikud on nii kokku leppinud.”

5)

Artiklit 11 muudetakse järgmiselt:

6)

Artikli 13 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2.   Selle saavutamiseks sätestatakse liikmesriikide õigusaktides vähemalt, et kõnealustel võlausaldajatel on õigus saada piisavaid tagatisi, kui ühinevate äriühingute majandusliku seisundi tõttu on niisugune kaitse vajalik ja kui võlausaldajatel neid tagatisi veel ei ole.

Liikmesriigid sätestavad lõikes 1 ja käesoleva lõike esimeses lõigus ette nähtud kaitse tingimused. Liikmesriigid tagavad igal juhul, et võlausaldajatel oleks lubatud taotleda asjakohaselt haldus- või kohtuorganilt piisavaid tagatisi, kui nad suudavad usaldusväärselt näidata, et ühinemise tõttu on nende nõuete rahuldamine ohus ja et äriühingult ei ole saadud piisavaid tagatisi.”

7)

Artikli 23 lõige 4 jäetakse välja.

8)

Artiklit 24 muudetakse järgmiselt:

9)

Artiklit 25 muudetakse järgmiselt:

10)

Artiklit 27 muudetakse järgmiselt:

11)

Artiklit 28 muudetakse järgmiselt:

1)

Artiklile 4 lisatakse järgmised lõigud:

„Direktiivi 68/151/EMÜ artikli 3 kohasest avalikustamise nõudest vabastatakse jagunemises osalev äriühing, kui ta teeb jagunemislepingu oma veebisaidil avalikkusele tasuta kättesaadavaks ajavahemikuks, mis algab vähemalt üks kuu enne jagunemislepingu üle otsustava üldkoosoleku kuupäeva ega lõpe enne selle koosoleku lõppemist. Liikmesriigid ei kohalda kõnealuse vabastuse suhtes muid nõudeid ega piiranguid kui neid, mis on vajalikud veebisaidi turvalisuse ja dokumentide autentsuse tagamiseks, ning ainult sel määral, mil need on proportsionaalsed nimetatud eesmärkide saavutamisega.

Erandina teisest lõigust võivad liikmesriigid nõuda, et avalikustamine toimuks direktiivi 68/151/EMÜ artikli 3 lõikes 4 osutatud kesksel elektroonilisel platvormil. Liikmesriigid võivad alternatiivina nõuda avalikustamist mõnel muul liikmesriigi selleks määratud veebisaidil. Kui liikmesriigid kasutavad ühte kõnealustest võimalustest, tagavad nad, et äriühingutelt ei nõuta sellise avalikustamise eest eraldi tasu.

Kui kasutatakse muud veebisaiti kui keskne elektrooniline platvorm, avaldatakse kesksel elektroonilisel platvormil vähemalt üks kuu enne üldkoosoleku kuupäeva viide, mis annab juurdepääsu sellele veebisaidile. Kõnealune viide sisaldab jagunemislepingu veebisaidil avaldamise kuupäeva ning on avalikkusele tasuta ligipääsetav. Äriühingutelt ei nõuta sellise avalikustamise eest eraldi tasu.

Kolmandas ja neljandas lõigus sätestatud keeld nõuda äriühingutelt avalikustamise eest eraldi tasu ei piira liikmesriikide õigust suunata keskse elektroonilise platvormiga seotud kulud äriühingutele.

Liikmesriigid võivad nõuda, et äriühingud säilitaksid teabe kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul pärast üldkoosolekut oma veebisaidil, vajaduse korral kesksel elektroonilisel platvormil või muul asjaomase liikmesriigi selleks määratud veebisaidil. Liikmesriigid võivad määrata kindlaks tagajärjed, mille toob kaasa veebisaidile või kesksele elektroonilisele platvormile juurdepääsu ajutine katkestus, mille on põhjustanud tehnilised või muud tegurid.”

2)

Artiklile 6 lisatakse järgmine lõik:

„Esimese lõigu punkti b suhtes kohaldatakse artikli 9 lõikeid 2, 3 ja 4.”.

3)

Artikli 7 lõike 2 teine lõik asendatakse järgmisega:

„Vajaduse korral viidatakse direktiivi 77/91/EMÜ artikli 27 lõikes 2 osutatud aruandele, mis käsitleb omandavatele äriühingutele antavat mitterahalist hüvitist, ja nimetatakse register, kuhu see aruanne hoiule antakse.”

4)

Artikli 8 lõige 3 jäetakse välja.

5)

Artiklit 9 muudetakse järgmiselt:

6)

Artikli 12 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2.   Selle saavutamiseks sätestatakse liikmesriikide õigusaktides vähemalt, et kõnealustel võlausaldajatel on õigus saada piisavaid tagatisi, kui jaguneva äriühingu ja selle äriühingu majanduslik seisund, kuhu jagunemislepingu kohaselt kohustused üle lähevad, muudavad sellise kaitse vajalikuks ja kui võlausaldajatel neid tagatisi veel ei ole.

Liikmesriigid sätestavad lõikega 1 ja käesoleva lõike esimese lõiguga ette nähtud kaitse tingimused. Liikmesriigid tagavad igal juhul, et võlausaldajatel oleks lubatud taotleda asjakohaselt haldus- või kohtuorganilt piisavaid tagatisi, kui nad suudavad usaldusväärselt näidata, et jagunemise tõttu on nende nõuete rahuldamine ohus ja et äriühingult ei ole saadud piisavaid tagatisi.”

7)

Artiklit 20 muudetakse järgmiselt:

8)

Artiklit 22 muudetakse järgmiselt:

1)

Artikli 6 lõikele 1 lisatakse järgmised lõigud:

„Direktiivi 68/151/EMÜ artikli 3 kohasest avalikustamise nõudest vabastatakse ühinev äriühing, kui ta teeb ühise ühinemiskava oma veebisaidil avalikkusele tasuta kättesaadavaks ajavahemikuks, mis algab vähemalt üks kuu enne piiriülese ühinemise ühise ühinemiskava üle otsustava osanike koosoleku või aktsionäride üldkoosoleku kuupäeva ega lõpe enne vastava koosoleku lõppemist. Liikmesriigid ei kohalda kõnealuse vabastuse suhtes muid nõudeid ega piiranguid kui neid, mis on vajalikud veebisaidi turvalisuse ja dokumentide autentsuse tagamiseks, ning ainult sel määral, mil need on proportsionaalsed nimetatud eesmärkide saavutamisega.

Erandina teisest lõigust võivad liikmesriigid nõuda, et avalikustamine toimuks direktiivi 68/151/EMÜ artikli 3 lõikes 4 osutatud kesksel elektroonilisel platvormil. Liikmesriigid võivad alternatiivina nõuda avalikustamist mõnel muul liikmesriigi selleks määratud veebisaidil. Kui liikmesriigid kasutavad ühte kõnealustest võimalustest, tagavad nad, et äriühingutelt ei nõutaks sellise avalikustamise eest eraldi tasu.

Kui kasutatakse muud veebisaiti kui keskne elektrooniline platvorm, avaldatakse kesksel elektroonilisel platvormil vähemalt üks kuu enne osanike koosoleku või aktsionäride üldkoosoleku kuupäeva viide, mis annab juurdepääsu sellele veebisaidile. Kõnealune viide sisaldab ühise ühinemiskava veebisaidil avaldamise kuupäeva ning on avalikkusele tasuta ligipääsetav. Äriühingutelt ei nõuta sellise avalikustamise eest eraldi tasu.

Kolmandas ja neljandas lõigus sätestatud keeld nõuda äriühingutelt avalikustamise eest eraldi tasu ei piira liikmesriikide õigust suunata keskse elektroonilise platvormiga seotud kulud äriühingutele.

Liikmesriigid võivad nõuda, et äriühingud säilitaksid teabe kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul pärast osanike koosoleku või aktsionäride üldkoosolekut oma veebisaidil, vajaduse korral kesksel elektroonilisel platvormil või muul asjaomase liikmesriigi selleks määratud veebisaidil. Liikmesriigid võivad määrata kindlaks tagajärjed, mille toob kaasa veebisaidile või kesksele elektroonilisele platvormile juurdepääsu ajutine katkestus, mille on põhjustanud tehnilised või muud tegurid.”

2)

Artikli 15 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2.   Kui piiriülese ühinemise ülevõtmise teel viib läbi äriühing, kellele kuulub 90 % või enam teise äriühingu osadest või aktsiatest ja muudest osanike koosolekul või aktsionäride üldkoosolekul hääleõigust andvatest väärtpaberitest, kuid mitte kõik, nõutakse sõltumatu eksperdi või ekspertide aruandeid ja uurimiseks vajalikke dokumente ainult sel määral, kui seda nõuab ühendavat äriühingut või ühendatavat äriühingut käsitlev siseriiklik õigus kooskõlas direktiiviga 78/855/EMÜ.”

2.10.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 259/22

(1)

Itaalia ametiasutused teavitasid 23. veebruaril 2006. aastal komisjoni Ottana Energia Srl-ile (edaspidi „Ottana Energia”) antud päästmisabi kohta, mis oli määratud 29. detsembril 2005. aastal, st enne teavitamist.

(2)

Itaalia ametiasutused teatasid 14. juulil 2006. aastal ümberkorraldamiskavast, mille tulemus oleks võinud automaatselt olla päästmisabi pikendamine vastavalt raskustes olevate äriühingute päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antavat riigiabi käsitlevate suuniste (2) (edaspidi „suunised”) punktile 26.

(3)

Komisjon näitas 6. detsembril 2006. aastal otsusega K(2006) 5829 (edaspidi „päästmisotsus”), et tal ei ole päästmisabi andmise kohta vastuväiteid. Kuna ümberkorraldamiskava ei osutunud siiski sobivaks, võttis komisjon seisukoha, et ümberkorraldamiskava ei saa päästmisabi pikendamist põhjendada ja teatas, et abi andmine peaks lõppema 8. jaanuaril 2007. aastal.

(4)

Kuna päästmisabi andmist ei lõpetatud, pidi komisjon suuniste punkti 27 alusel võtma meetmed seoses ebaseadusliku päästmisabiga. Komisjon teavitas 4. aprilli 2007. aasta kirjas Itaaliat sellest, et ta otsustas algatada sellega seoses EÜ asutamislepingu artikli 88 lõikes 2 sätestatud menetluse. Samuti tekkis komisjonil kahtlusi ümberkorraldamisabi kokkusobivuse kohta ühisturuga.

(5)

Komisjoni otsus algatada menetlus avaldati Euroopa Liidu Teatajas  (3). Komisjon kutsus huvitatud isikuid üles esitama abi kohta märkusi. Komisjonile ei laekunud huvitatud isikutelt ühtegi märkust.

(6)

Itaalia esitas tähelepanekud 22. mai 2007. aasta kirjas. Lisateavet paluti 11. juuli 2007. aasta, 17. oktoobri 2007. aasta ja 20. detsembri 2007. aasta kirjades ning teave esitati vastavalt 31. augustil 2007. aastal, 12. novembril 2007. aastal ja 13. märtsil 2008. aastal. Peale selle peeti 7. detsembril 2007. aastal kohtumine komisjoni talituste ja Itaalia ametiasutuste vahel. Lisaks vahetati mitu e-kirja; viimased Itaalia vastused saadeti 14. mail ja 28. mail 2008. aastal.

(7)

Ottana Energia on kohalik kommunaalteenuseid pakkuv ettevõte Nuoro provintsis Sardiinias (4). Ettevõte kuulub ka Ottana Energia valdusettevõttele PC Holding, mis kuulub eraisikule ja millel muid märkimisväärseid tegevusi ei ole.

(8)

Ottana Energial on umbes 115 töötajat ja päästmisotsuses nenditi, et kõnealust äriühingut võib pidada VKEks (5). Arvestades, et ettevõttel on rohkem kui 50 töötajat, seda väikeettevõtteks siiski ei liigitata.

(9)

Ottana Energia käitab soojuselektrijaama, mis ehitati selleks, et rahuldada Ottana tööstuspiirkonna elektri- ja soojusenergia vajadust. Seepärast tegeleb ettevõte elektri tootmisega ja toodab survestatud auru, vett, lämmastikku ja suruõhku. Jaam koosneb peamiselt kahest ühesugusest katlast ülekuumutatud kõrgsurveauru tootmiseks ja kahest turbogeneraatorist elektrienergia ja tootmisauru tootmiseks kahel erineval survetasemel.

(10)

Elektriturul tegutses Ottana Energia aktiivselt elektribörsil Borsa Elettricaga, tegeldes müügiga MGP (Mercato del Giorno Prima) (üks-päev-ette-turg) segmendis peamiselt tipptundide ajal. Jaama võimsus on 140 MW, millest ta müüs keskmiselt 30 MW. Komisjoni arusaamise järgi on Ottana Energia turuosa Sardiinia elektriturul võimsuse osas 5 % ja toodangu osas 4 %.

(11)

2005. aastal oli Ottana Energial rahalisi raskusi, mis olid tingitud peamiselt sellest, et kütteõli eest tasumiseks nappis rahalisi vahendeid. Hind tõusis tõepoolest 140 eurolt tonni eest 2004. aastal 279 euroni tonni eest 2006. aasta esimesel poolel. Tõusvad naftahinnad moodustasid kuni 85 % ettevõtte kuludest. Seepärast oli hinnangute kohaselt ettevõtte pinnalhoidmiseks vaja 2006. aasta esimeseks poolaastaks umbes 5 miljonit eurot.

(12)

Ottana Energia sai 29. detsembril 2005. aastal majandusarengu ministeeriumilt tagatise 5 miljoni euro suurusele laenule. Ministeerium pikendas 2006. aasta augustis ümberkorraldamisabina ümberkorraldamiskava alusel sama laenutagatist.

(13)

Itaalia ametiasutused osutasid vahepeal, et laen makstakse tagasi viie aasta jooksul (2009–2014) ühe miljoni kaupa aastas.

(14)

Praeguse ümberkorraldamiskava esimene versioon on pärit 2006. aasta juunist. Selle aasta augustis kiitis majandusarengu ministeeriumi üks komitee kava heaks, arvestades komisjoni lõplikku heakskiitu. Seejärel esitati see heakskiitmiseks Sardiinia piirkondlikele ametiasutustele ja ametiühingutele. Kava kiideti heaks 9. jaanuaril 2007. Heakskiit hõlmab piirkondlike ametiasutuste kohustust anda niipea kui võimalik välja teise etapi jaoks vajalikud load.

(15)

Kava põhineb teostatavusuuringul, mille viis läbi tuntud konsultatsioonifirma Electrowatt-Econo-Poyry, kes vaatas läbi mitu renoveerimisvõimalust. Vahepeal on seda täiendatud turu-uuringuga.

(16)

Kavas määratletakse kriisi peamise põhjusena ettevõtte sõltuvus kütteõlist ja tema võimetus anda kütteõli hinnatõuse edasi elektrihinna kaudu. Tõepoolest, elektrivaru Sardiinias koosneb söeküttel töötavatest elektrijaamadest, millel on väiksemad kulud kui õlil. Seepärast on Ottana Energia eesmärk vähendada otseseid kulusid, eelkõige kütusega seotud kulusid ja sellega seotud veokulusid. Ettevõte on koostanud elektrijaama ümberkorraldamiskava.

(17)

Selleks on Itaalia ametiasutused andnud komisjonile ettevõtte edasise arengu perspektiivi, milles näidatakse ära kaks peamist ümberkorraldamisetappi, samas kui kolmas etapp jääb valikuliseks ega sisalda ei riigiabi ega mingisugust ümberkorraldamiskavas osutatud rahastamist. Komisjon on seega seisukohal, et ümberkorraldamine keskendub esimesele ja teisele etapile ning et ümberkorraldamisperiood lõpeb 2014. aastal, kui abi on tagasi makstud.

(18)

Praegu käimasolev esimene etapp kujutab endast elektrijaama ühe katla renoveerimist vedela kivisöe („carbone fluido”) kasutamiseks, samal ajal kui teine töötab edasi kütteõlil. Lisaks sellele on töötatud välja süsteem elektrikoormuste automaatseks kontrollimiseks reguleerimisteenuste järelturul. Kavandatud on ka pöördosmoosi meetodit kasutav jaam.

(19)

Seoses elektri ja soojusega seotud kommunaalteenuste osutamisega on Ottana Energia püüdnud suunata oma tootmise suurema lisandväärtusega kommunaalteenustele. Elektrienergia tootmisega seoses on ettevõte oma elektritootmise suunanud samuti üks-päev-ette-turult (6) tasakaalustavale turule, (7) kus kaubeldavad varad on teenused, mida Ottana Energia elektrijaam osutab riigisisesele põhivõrguhaldajale, et ise võrgu sagedust ja pinget kontrollida. Tavaliselt on tasakaalustav turg elektritootjatele kasulikum, arvestades suurt kontsentratsiooni turul ja pikaajalisi lepinguid.

(20)

Teises etapis on tegemist teise generaatori tarbimise kohandamisega kütteõlilt taimeõlile. Sellisel viisil nähakse ette heitkoguste vähendamine, mida on võimalik kasutada „roheliste sertifikaatide” soetamiseks ja müümiseks. See tundub kava edukaks täitmiseks hädavajalik, et hüvitada biokütuste kõrgemaid hindu võrreldes fossiilkütustega, mida vähemalt praegu ei saa aktsiisimaksusoodustustega hüvitada, kuna selleks ei ole saadud luba. Tehnilise ümberkorraldamisega nähakse ette uute seadmete paigaldamist elektrijaama, et võimaldada elektritootmist taimeõlist.

(21)

Selleks et teha teises etapis ettenähtud investeeringuid, lõi Ottana Energia 2007. aasta alguses koos Lõuna-Tirooli energiaturu juhtiva ettevõttega Azienda-Energetica Etschwerke AG (AE-EW) Bolzanost ühisettevõtte nimega Biopower Sardegna Srl. Ühisettevõtte varad koosnevad 14,5 miljonist eurost omakapitalina, millest 8,5 miljonit eurot on rahalistes vahendites ja 6 miljonit eurot infrastruktuuri ja Ottana Energia jõujaama näol. Kõnealune 8,5 miljoni euro suurune summa koosneb 1,4 miljonist eurost PC Holdingult ja 7,1 miljoni euro suurusest rahaülekandest AE-EW-lt. PC Holding kontrollib seega Biopowerit 51 % ga oma otsese 10 % osaluse ja Ottana Energia 41 % osaluse kaudu. Kooskõlas finantsasutuse nõudega on omakapital võrdne 25 % projekti kogumaksumusest.

(22)

Lepingus Sardiinia piirkondlike ametiasutuste ja ametiühingutega on sätestatud ka 45 töökoha kärpimine. Kasutusele tuleb võtta ennetähtaegselt pensionile jäämise kava.

(23)

Esimese ja teise etapi ümberkorraldamiskulud kokku on järgmised.

Tabel 1

Ülevaade ümberkorraldamiskuludest

(24)

Itaalia juhtis tähelepanu sellele, et isefinantseerimine esimeses etapis on seotud rahastamisega ettevõtte rahavoogudest ajavahemikul 2006–2008. Teist etappi rahastatakse uue aktsionäri omakapitali ja pangalaenuga, mida tagatakse AE-EW tagatiste ja masinatele seatud hüpoteekidega.

(25)

Itaalia nõustub, et teisel etapil on väga kõrge sisemine tasuvuslävi (25 %) ja märkimisväärne nüüdispuhasväärtus. Lisaks sellele, seoses elujõulisuse taastamise võimalikkusega on Itaalia ametivõimud ajakohastanud oma finantsprognoose. Selgitati, et kuigi teise etapi äriprognoos kestab 2020. aastani, peaks ettevõttel olema positiivne tegevuskasumi marginaal ja ta peaks alates 2010. aastast kasumit teenima. Eeldatakse ka, et alates 2010. aastast on Ottana Energial 2 % omakapitali tulukus (ROE) ja seisuga 2011 on see 3 %, mis on Itaaliale kohaselt võrdne konkurentide ROEga, mis on väidetavalt 2 % või sellest suurem.

(26)

Kolmandasse etappi kuuluksid tulevikus maagaasi edastamine Alžeeriat ja Itaaliat Sardiinia kaudu ühendava nn GALSI torujuhtme kaudu (mis valmib eeldatavasti enne 2009. aastat). Kuna ehituse ajakava ei ole otsustatud, on see etapp hüpoteetiline. Sama kehtib ka kõnealuse projekti rahastamise puhul, mis peaks hinnanguliselt saama umbes 250 miljonit eurot. Kui see etapp lõpule jõuab, kavatseb Ottana Energia olemasolevad turbiinid ja katlad uue gaasistamisrajatise vastu välja vahetada. Taimeõli kasutamist jätkatakse siiski vähemalt kogu rohelise sertifikaadi 12aastase perioodi vältel, st kuni 2021. aasta lõpuni, juhul kui see algab 2008. aasta lõpuks.

(27)

Komisjon märkis otsuses, millega menetlus algatatakse, et päästmisabi andmist ei ole lõpetatud. Seepärast otsustas komisjon, et abi säilitati ebaseaduslikult ja leidis, et ta on kohustatud algatama menetluse suuniste (8) punkti 27 alusel.

(28)

Komisjon osutas, et ikka veel ei ole selge, kuidas saaks päästmisabi ebaseaduslik pikendamine olla ühisturuga kokkusobiv ümberkorraldamisabi, kui ümberkorraldamiskaval puuduvad olulised elemendid, mis näitaksid, kuidas ettevõtja kavatseb oma pikaajalise elujõulisuse taastada. Eelkõige leidis komisjon, et ei ole esitatud täpset teavet, mis selgitaks ümberkorraldamisstrateegiat ning sisaldaks usaldusväärset prognoosi ettevõtja tulevase toimimise kohta ning kinnitaks märkimisväärse omaosaluse ja asendusmeetmete olemasolu. Seetõttu kutsus komisjon Itaaliat üles vastama mõnele varem esitatud küsimusele.

(29)

Lisaks kahtles komisjon selles, kas päästmisabi pikendamine 12 aastaks, nagu esialgselt ette nähtud, on vajalik. See tekitaks kahtlusi selles suhtes, kas abi piirdus vajaliku range miinimumiga. Lisaks sellele tundus teave omapoolse panuse kohta ebapiisav, kuna kava ja Itaalia antud selgitused näitavad lihtsalt, et ettevõte panustab ümberkorraldamisse oma rahalistest vahenditest ja ettevõttevälise toetusega uuelt aktsionärilt, ilma et ta põhjendaks üksikasjalikult, kuidas kõnealuseid omavahendeid luuakse.

(30)

Lõpuks ei suutnud komisjon teha kindlaks ühtegi asendusmeedet, kuna sellised meetmed on esitatud ümberkorraldamiskavas.

(31)

Oma esildises andis Itaalia lisateavet ümberkorraldamiskava kohta. Itaalia esitas eelkõige:

(32)

Itaalia tegi ettepaneku võtta järgmised asendusmeetmed:

(33)

Seoses esimese juhtumiga selgitas Itaalia, et Ottana Energia on vahetanud de facto oma asjaomast turgu ja sellest tulenevalt konkurente. […]. Üksused ei ole strateegilised ja neid võiks seega asendusmeetmena müüa. […].

(34)

Lisaks kinnitas Itaalia, et Ottana on võtnud kohustuse toota enne kolmanda etapi algust ja igal juhul mitte enne 2012. aasta algust mitte rohkem kui 90 MW kogu prognoositud tootmisvõimsusest (140 MW).

(35)

Itaalia kinnitas ka, et Ottana Energia maksab ajavahemikul 2009–2014 igal aastal tagasi 1 miljon eurot ega saa ühtegi muud abi enne, kui saadud 5 miljonit on täies mahus tagasi makstud.

(36)

Nagu osutatud 6. detsembri otsuses, on abi näol tegemist riigiabiga vastavalt EÜ asutamislepingu artikli 87 lõikele 1, kuna see moonutab või ähvardab moonutada konkurentsi (10) Ottana Energia soodustamisega ja mõjutab selles ulatuses kahjulikult liikmesriikidevahelist kaubandust (vt põhjendused 12–15), kuna ei ole tõenäoline, et Ottana Energia oleks riigi garantiita turul samu laenutingimusi suutnud saada.

(37)

Arvestades, et abisumma ei olnud 8. jaanuariks 2007 tagasi makstud, tuleb seda pidada ebaseaduslikuks alates 9. jaanuarist 2007 juhul, kui seda peetakse päästmisabiks (vt lõige 3).

(38)

Asjaolust ise ei piisa selleks, et tegemist oleks abi kuritarvitamisega, vaid see nõuab ka seda, et abi ei oleks ühisturuga kokkusobiv vastavalt EÜ asutamislepingu artikli 87 lõikele 3. Teisisõnu peab komisjon hindama kõnealuste meetmete kokkusobivust ühisturuga kõikidel asjaomastel alustel (11). Siiski piiratakse suuniste punktis 20 alust suunistes sätestatud alusega. Sellest tulenevalt võib ebaseaduslikku päästmisabi liigitada ümberkorraldamisabiks.

(39)

Komisjon osutas menetluse algatamise otsuses, et seega peab abi vastama suuniste punktide 32–51 tingimustele, sealhulgas eelkõige ümberkorraldamiskava, milles taastatakse pikaajaline elujõulisus, esitamine ja asjaolu, et abi ei tohi piirduda vajaliku miinimumiga ning peab vältima nõuetele mittevastavaid konkurentsimoonutusi. Menetluse algatamise otsus oli tekitanud selle suhtes kahtlusi, kuid uurimine kinnitas, et kõnealused tingimused on täidetud.

(40)

Esiteks kinnitas uurimine, et Ottana Energia on raskustes äriühing. Komisjon tunnistab päästmisotsuses, et Ottana Energia on ümberkorraldamisabi saamiseks kõlblik. Komisjoni huvitas siiski samas otsuses, kas see muudab olukorda, kuna äriühing on olnud suuteline saama laene oma ümberkorraldamise rahastamiseks. Selliseid kahtlusi oleks siiski võimalik summutada, kuna Itaalia on näidanud, et laenu anti mitte üksnes päästmisperioodi jaoks, vaid et Ottana Energial ei oleks abisumma tagasimaksmiseks ümberkorraldamisperioodil piisavalt rahalisi vahendeid. Kuna see tooks märkimisväärset tulu vaid 2008. aastal, ei oleks pangad tagatiseta võimaldanud Ottana Energial isegi esimest etappi ellu viia ja oleksid seega tekitanud ettevõttele ohu jääda maksevõimetuks suuniste punkti 10 alapunkti c tähenduses.

(41)

Uurimine kinnitas ka, et Ottana Energia omanik PC Holding ei suutnud tagada üksi ettevõtte ümberkorraldamiseks vajalikke vahendeid, nii et suuniste punktiga 13 abi seaduslikkust kahtluse alla ei seata.

(42)

Komisjon seadis menetlust algatades kahtluse alla sellise ümberkorraldamiskava olemasolu, mis võimaldaks ettevõttel taastada pikaajaline elujõulisus.

(43)

Itaalia on suutnud vahepeal esitada oma ümberkorraldamiskava kohta üksikasju ja sobivuse tagamiseks vajalikke puuduvaid elemente. Komisjon tunnistab esiteks, et ümberkorraldamiskava tugineb teostatavusuuringule, mis toetab praeguse strateegia (mis oli olemas juba 2006. aastal, kuid mida komisjonile lihtsalt ei esitatud) valikut. Teiseks selgitas Itaalia, et esimese ja teise etapi elluviimine täiendavad üksteist ega ole alternatiivsed, nagu komisjon esialgu aru sai (see oleks nii vaid kolmanda etapi puhul pärast 2020. aastat). Kolmandaks selgitas Itaalia, et abisaaja leidis põhjenduses 21 osutatud teise etapi rahastamiseks uue aktsionäri. Viimasena tehti kindlaks, et teine etapp võimaldaks abisaajal taastada elujõulisus ja et peatselt saadakse kõnealuse projekti jaoks vajalik luba.

(44)

Sellel alusel võib komisjon nüüd määrata kindlaks täpsed ettevõttesisesed, firma tegevuse ümbersuunamiseks asjakohased meetmed. Esiteks on üleminek väga kallilt kütteõlilt vedelale kivisöele. Seejärel on muutus elektrivarustuses üks-päev-ette-turult tasakaalustavale turule, mis on elujõulisusele kaasa aidanud, kuna viimatinimetatud turg on Ottana Energiale kasulikum, sest see on hinnakõikumisele ja tarnitavate koguste varieerumise suhtes vähem vastuvõtlik.

(45)

Teiseks järeldab komisjon, et uued investeeringud bioenergiasse on samuti kasulikud. Need peaksid andma väga kõrge sisemine tasuvusläve ja neil peaks olema märkimisväärne nüüdispuhasväärtus (vt põhjendus 25).

(46)

Kokkuvõttes näitas Itaalia, et usaldusväärsete energiavarustuse prognooside, mis võivad alati muutuda, ja keskkonnasõbraliku gaasi sertifikaatide tulude alusel teenib ettevõte alates 2008. aastast märkimisväärset tulu. Lisaks osutatakse sellele, et ettevõttel peaks olema positiivne tegevuskasumi marginaal ja ta peaks alates 2010. aastast kasumit teenima. Samuti peaks ettevõtte omakapitali tulu olema alates 2010. aastast vähemalt võrdne tema konkurentide omaga (vt põhjendus 25). Sellest tulenevalt on komisjon seisukohal, et Ottana Energia on suuteline tagama oma pikaajalise elujõulisuse taastamise.

(47)

Arvestades, et kõik ümberkorraldamiskava vajalikud elemendid olid olemas 9. jaanuaril 2007. aastal, et piirkond kinnitas need nimetatud kuupäeval ja et samal ajal – vastupidiselt sellele, mida eeldati menetluse algatamise otsuses – olid need Ottana Energia elujõulisuse taastamiseks kohased, peab komisjon nüüd ümberkorraldamiskava päästmisperioodi jätkuks.

(48)

Lisaks sellele kinnitas üks majandusarengu ministeeriumi komisjon ümberkorraldamiskava sellega tutvudes ja tegi ettepaneku päästmisabi meetme pikendamiseks vastavalt komisjoni heakskiidule. Kinnitamise tingimuseks ei peaks olema komisjoni heakskiit, kuna see on vastuolus suuniste punktiga 59. Menetluslikust kokkusobimatusest üksinda ümberkorraldamisabi kokkusobimatuks muutmiseks ei piisa.

(49)

Komisjon seadis menetlust algatades kahtluse alla selle, kas ettevõte annab ümberkorraldamisse ise olulise panuse, nagu nõutakse suuniste punktis 44, ja kas abi piirdub vajaliku miinimumiga, kuna abi tagasimaksmine on ette nähtud alles 12 aasta pärast.

(50)

Itaalia on vahepeal näidanud, et oluline omapoolne panus on olemas. See ei puuduta siiski esimese etapi rahastamist, mida rahastatakse korrapärasest rahavoost, ja see ei kujuta endast omapoolset panust, kuna seda tuleb vaadelda kui riigi poolt kõige vähem toetatut (12). Siiski rahastatakse teist etappi täielikult omapoolse panuse kaudu, sõltumata sellest, kas see on aktsionäri omakapitali või ettevõttevälise rahastamise vormis, mille tagavad aktsionärid või tootmisvahendid (ning mitte riigi tagatis). Seepärast, võttes arvesse, et ümberkorraldamiskulud ulatuvad ligikaudu 50 miljoni euroni, millest 5 miljonit eurot rahastatakse abi kaudu ja 42,3 miljonit eurot rahastatakse omapoolse panuse kaudu (vt põhjendus 23), tegi Ottana Energia rohkem kui 80 % omapoolse panuse. See ületab selgelt suuniste punktis 44 osutatud künnise.

(51)

Lõpuks on Ottana Energia nüüd lühendanud päästmisabi laenu tagasimakseperioodi. Abisumma makstakse nüüd tagasi ajavahemikul 2009–2014 ühemiljoniliste osade kaupa. See tundub mõistlik, kuna eeldatakse, et ettevõte hakkab alates 2008. aastast saama märkimisväärset tulu.

(52)

Komisjon on tuvastanud uurimise ajal mitu meedet, mis on kohased leevendama abi kahjulikku mõju konkurentidele.

(53)

Esiteks nõustub komisjon sellega, et osakondade loovutamine […] võib olla asendusmeede, kuna see tegevus on Itaalia ametiasutuste kohaselt tulus. Komisjon ei näe siiski, kuidas […] suurem kasutamine on asendusmeede, kuna see on igal juhul meede, mis toob tõenäoliselt ettevõttele kasu ega kujuta seega endast selleks ohverdust.

(54)

Komisjon nendib lisaks sellele, et Ottana Energia ei saa oma tootmisvõimsust vähendada, kuna tal on vaid kaks katelt, mida mõlemat on vaja ettevõtte elujõulisuse taastamiseks. Seepärast on praegusel juhul teostatavad üksnes tootmise piiramise meetmed. Ettevõte ja Itaalia on tegelikult võtnud kohustuse võtta vastu sellised meetmed, mida saab seega pidada asendusmeetmeteks.

(55)

Komisjon on teinud järelduse, et asendusmeetmetest piisab selleks, et leevendada nii palju kui võimalik abi kahjulikku mõju konkurentidele, kuna abisaaja on suuruse poolest väike ja tema seisund asjaomasel Sardiinia elektriturul on võrreldes tema konkurentidega märkimisväärne. Lisaks sellele aitab Ottana Energia ellujäämine kaasa konkurentsi stabiliseerimisele energiaturul, kuivõrd Ottana Energia on tegelikult ainus energiatarnija, kes pakub alternatiivi valitsevatele tarnijatele Enel ja Endessa, kellel on kokku 95 % turust. Seega edendab Ottana Energia turuletulek […] veelgi konkurentsi sellel äärmisel kontsentreeritud turul.

(56)

Lisaks sellele ei saa komisjon kinnitada märkust, mille ta tegi menetluse algatamise otsuses, kuna Sardiinia energiaturul oli liigne tootmisvõimsus. Kuigi selline liigne tootmisvõimsus on tõepoolest olemas, on see seal vaid selleks, et saare varustamiseks säiliks alati teatav varu.

(57)

Lõpuks peab komisjon eriti oluliseks kohustust kuni 2014. aastani ühtegi muud investeerimisabi Ottana Energiale mitte anda. Sellest tulenevalt märgib komisjon, et Sardiinia elektriturg hakkab eelkõige seoses GALSI torujuhtme ehitamisega ning tänu mandriga eriti võimsa kaabliühenduse loomise projektile muutuma. Sardiinia elektriturg on siis konkurentsile rohkem avatud ja seega riigiabi põhjustatud turumoonutustele vastuvõtlikum. Seega tagab kõnealune kohustus, et kolmandas etapis turumoonutusi ei esine, kuna ümberkorraldamisabi makstakse enne seda tagasi ning seda ei saa ühegi teise ümberkorraldamis- ega investeerimisabiga asendada.

(58)

Lõpetuseks on suuniste punktis 72 ja sellele järgnevates punktides sätestatud ühekordse abi tingimus täidetud, kuna Ottana Energia ei ole varem päästmis- ega ümberkorraldamisabi saanud. Eelkõige, arvestades et kõik ümberkorraldamiskava jaoks vajalikud elemendid olid olemas 9. jaanuaril 2007, käsitleb komisjon nüüd ümberkorraldamisprojekti päästmisperioodi jätkumisena. Seega kujutab see endast üksikut ümberkorraldamist, mille suhtes suuniste punkti 73 alapunktis a osutatud ühekordse abi tingimus ei kehti.

(59)

Ottana peab oma ümberkorraldamiskava suuniste punkti 47 kohaselt täielikult rakendama. Komisjoni tuleb hoida kursis eespool nimetatud, suuniste punktides 50 ja 51 sätestatud asendusmeetmete rakendamisel tehtud edusammudega.

(60)

Eespool öeldut silmas pidades leiab komisjon, et kõnealust abi võib pidada ümberkorraldamisabiks. Selline abi on otsene jätk päästmisabile. Seepärast komisjon, järeldades, et kuigi Itaalia on Ottana Energia suhtes rakendanud ümberkorraldamisabi õigusvastaselt ja EÜ asutamislepingu artikli 88 lõiget 3 rikkudes, on riigiabi ühisturuga siiski kokkusobiv,

a)

Ottana Energia Srl ei tooda enne kolmanda etapi algust ja igal juhul mitte enne 2012. aasta algust rohkem kui 90 MW kogu võimalikust tootmisvõimsusest 140 MW;

b)

Ottana Energia Srl maksab igal aastal ajavahemikul 2009–2014 tagasi 1 miljon eurot ega saa ühtegi muud abi enne, kui 29. detsembril 2005 saadud 5 miljoni euro suurune summa on täies mahus tagasi makstud.