ISSN 1725-5082 doi:10.3000/17255082.L_2009.259.est |
||
Euroopa Liidu Teataja |
L 259 |
|
Eestikeelne väljaanne |
Õigusaktid |
52. köide |
Sisukord |
|
I EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine on kohustuslik |
Lehekülg |
|
|
MÄÄRUSED |
|
|
|
||
|
|
||
|
|
||
|
|
DIREKTIIVID |
|
|
* |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/100/EÜ, 16. september 2009, siseveelaevade sõidukõlblikkuse tunnistuste vastastikuse tunnustamise kohta ( 1 ) |
|
|
* |
|
|
II EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik |
|
|
|
OTSUSED |
|
|
|
Komisjon |
|
|
|
2009/730/EÜ |
|
|
* |
Komisjoni otsus, 2. juuli 2008, riigiabi nr C 11/2007 kohta, mida Itaalia andis ettevõtjale Ottana Energia Srl (teatavaks tehtud numbri K(2008) 3117 all) ( 1 ) |
|
|
|
(1) EMPs kohaldatav tekst |
ET |
Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud. Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn. |
I EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine on kohustuslik
MÄÄRUSED
2.10.2009 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 259/1 |
KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 917/2009,
1. oktoober 2009,
millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril
EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,
võttes arvesse nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus) (1),
võttes arvesse komisjoni 21. detsembri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1580/2007, millega kehtestatakse nõukogu määruste (EÜ) nr 2200/96, (EÜ) nr 2201/96 ja (EÜ) nr 1182/2007 rakenduseeskirjad puu- ja köögiviljasektoris (2), eriti selle artikli 138 lõiget 1,
ning arvestades järgmist:
Määruses (EÜ) nr 1580/2007 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel kehtestab komisjon kindlad impordiväärtused kolmandatest riikidest importimisel kõnealuse määruse XV lisa A osas osutatud toodete ja ajavahemike puhul,
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Käesoleva määruse lisas määratakse kindlaks määruse (EÜ) nr 1580/2007 artikliga 138 ette nähtud kindlad impordiväärtused.
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub 2. oktoobril 2009.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 1. oktoober 2009
Komisjoni nimel
põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor
Jean-Luc DEMARTY
(1) ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.
(2) ELT L 350, 31.12.2007, lk 1.
LISA
Kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril
(EUR/100 kg) |
||
CN-kood |
Kolmanda riigi kood (1) |
Kindel impordiväärtus |
0702 00 00 |
MK |
29,8 |
ZZ |
29,8 |
|
0707 00 05 |
TR |
114,4 |
ZZ |
114,4 |
|
0709 90 70 |
TR |
110,2 |
ZZ |
110,2 |
|
0805 50 10 |
AR |
96,7 |
CL |
103,4 |
|
TR |
77,4 |
|
UY |
88,0 |
|
ZA |
75,0 |
|
ZZ |
88,1 |
|
0806 10 10 |
BR |
195,6 |
EG |
159,5 |
|
TR |
92,9 |
|
US |
152,0 |
|
ZZ |
150,0 |
|
0808 10 80 |
CL |
85,7 |
NZ |
67,1 |
|
US |
83,8 |
|
ZA |
74,1 |
|
ZZ |
77,7 |
|
0808 20 50 |
AR |
82,8 |
CN |
62,5 |
|
TR |
99,5 |
|
ZA |
74,6 |
|
ZZ |
79,9 |
(1) Riikide nomenklatuur on sätestatud komisjoni määruses (EÜ) nr 1833/2006 (ELT L 354, 14.12.2006, lk 19). Kood „ZZ” tähistab „muud päritolu”.
2.10.2009 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 259/3 |
KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 918/2009,
1. oktoober 2009,
millega muudetakse teatavate suhkrusektori toodete suhtes 2009/2010. turustusaastaks määrusega (EÜ) nr 877/2009 kehtestatud tüüpilisi hindu ja täiendavaid impordimakse
EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,
võttes arvesse nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus) (1),
võttes arvesse komisjoni 30. juuni 2006. aasta määrust (EÜ) nr 951/2006, millega kehtestati nõukogu määruse (EÜ) nr 318/2006 üksikasjalikud rakenduseeskirjad kolmandate riikidega kauplemise suhtes suhkrusektoris (2), eriti selle artikli 36 lõike 2 teise lõigu teist lauset,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Valge suhkru, toorsuhkru ja teatavate siirupite tüüpilised hinnad ja täiendavad impordimaksud 2009/2010. turustusaastaks on kehtestatud komisjoni määrusega (EÜ) nr 877/2009 (3). |
(2) |
Praegu komisjoni käsutuses olevast teabest lähtuvalt tuleks eespool osutatud hindu ja makse muuta määruses (EÜ) nr 951/2006 sätestatud eeskirjade kohaselt, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Määruse (EÜ) nr 951/2006 artiklis 36 osutatud toodetele määrusega (EÜ) nr 877/2009 kehtestatud tüüpilisi hindu ja täiendavaid impordimakse 2009/2010. turustusaastaks muudetakse käesoleva määruse lisa kohaselt.
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub 2. oktoobril 2009.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 1. oktoober 2009
Komisjoni nimel
põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor
Jean-Luc DEMARTY
(1) ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.
(2) ELT L 178, 1.7.2006, lk 24.
(3) ELT L 253, 25.9.2009, lk 3.
LISA
Valge suhkru, toorsuhkru ja CN-koodi 1702 90 95 alla kuuluvate toodete muudetud tüüpilised hinnad ja täiendavad impordimaksud, mida kohaldatakse alates 2. oktoobrist 2009
(EUR) |
||
CN-kood |
Tüüpiline hind kõnealuse toote 100 kg netomassi kohta |
Täiendav imporditollimaks kõnealuse toote 100 kg netomassi kohta |
1701 11 10 (1) |
39,12 |
0,00 |
1701 11 90 (1) |
39,12 |
3,17 |
1701 12 10 (1) |
39,12 |
0,00 |
1701 12 90 (1) |
39,12 |
2,87 |
1701 91 00 (2) |
42,17 |
4,82 |
1701 99 10 (2) |
42,17 |
1,69 |
1701 99 90 (2) |
42,17 |
1,69 |
1702 90 95 (3) |
0,42 |
0,27 |
(1) Kindlaksmääratud hind määruse (EÜ) nr 1234/2007 IV lisa III punktis määratletud standardkvaliteedi puhul.
(2) Kindlaksmääratud hind määruse (EÜ) nr 1234/2007 IV lisa II punktis määratletud standardkvaliteedi puhul.
(3) Kindlaksmääratud hind 1 % saharoosisisalduse puhul.
2.10.2009 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 259/5 |
KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 919/2009,
1. oktoober 2009,
millega muudetakse määrust (EÜ) nr 915/2009, millega määratakse kindlaks teraviljasektori impordimaksud alates 1. oktoobrist 2009
EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,
võttes arvesse nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus) (1),
võttes arvesse komisjoni 28. juuni 1996. aasta määrust (EÜ) nr 1249/96 nõukogu määruse (EMÜ) nr 1766/92 rakenduseeskirjade kohta teraviljasektori imporditollimaksude osas (2), eriti selle artikli 2 lõiget 1,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Alates 1. oktoobrist 2009 kohaldatavad teraviljasektori impordimaksud on kehtestatud komisjoni määrusega (EÜ) nr 915/2009 (3). |
(2) |
Kuna arvutatud keskmine impordimaks erineb kehtestatud impordimaksust viie euro võrra tonni kohta, tuleks määrusega (EÜ) nr 915/2009 kehtestatud impordimakse vastavalt kohandada. |
(3) |
Seepärast tuleks määrust (EÜ) nr 915/2009 vastavalt muuta, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Määruse (EÜ) nr 915/2009 I ja II lisa asendatakse käesoleva määruse lisas esitatud tekstiga.
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.
Käesolevat määrus kohaldatakse alates 2. oktoobrist 2009.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 1. oktoober 2009
Komisjoni nimel
põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor
Jean-Luc DEMARTY
(1) ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.
(2) EÜT L 161, 29.6.1996, lk 125.
(3) ELT L 258, 1.10.2009, lk 6.
I LISA
Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 136 lõikes 1 osutatud toodete impordimaksud, mida kohaldatakse alates 2. oktoobrist 2009
CN-kood |
Kaupade kirjeldus |
Imporditollimaks (1) (EUR/t) |
1001 10 00 |
Kõva NISU, kõrgekvaliteediline |
17,20 |
keskmise kvaliteediga |
27,20 |
|
madala kvaliteediga |
47,20 |
|
1001 90 91 |
Pehme NISU seemneks |
0,00 |
ex 1001 90 99 |
Pehme NISU, kõrgekvaliteediline, v.a seemneks |
0,00 |
1002 00 00 |
RUKIS |
74,12 |
1005 10 90 |
MAIS seemneks, v.a hübriidid |
32,00 |
1005 90 00 |
MAIS, v.a seemneks (2) |
32,00 |
1007 00 90 |
TERASORGO, v.a hübriidid seemneks |
74,12 |
(1) Kaupade puhul, mis jõuavad ühendusse Atlandi ookeani või Suessi kanali kaudu, võib importija taotleda määruse (EÜ) nr 1249/96 artikli 2 lõike 4 kohaselt imporditollimaksu vähendamist:
— |
3 EUR/t, kui lossimissadam asub Vahemere ääres, |
— |
2 EUR/t, kui lossimissadam asub Taanis, Eestis, Iirimaal, Lätis, Leedus, Poolas, Soomes, Rootsis, Ühendkuningriigis või Pürenee poolsaare Atlandi ookeani äärsel rannikul. |
(2) Importija võib taotleda imporditollimaksu vähendamist ühtse määra alusel 24 eurot tonni kohta, kui on täidetud määruse (EÜ) nr 1249/96 artikli 2 lõikes 5 kehtestatud tingimused.
II LISA
I lisas kehtestatud imporditollimaksude arvutamisel arvestatavad tegurid
30.9.2009
1. |
Määruse (EÜ) nr 1249/96 artikli 2 lõike 2 osutatud võrdlusperioodi keskmised:
|
2. |
Määruse (EÜ) nr 1249/96 artikli 2 lõike 2 osutatud võrdlusperioodi keskmised:
|
(1) Lisatasu 14 EUR/t sisse arvestatud (määruse (EÜ) nr 1249/96 artikli 4 lõige 3).
(2) Allahindlus 10 EUR/t (määruse (EÜ) nr 1249/96 artikli 4 lõige 3).
(3) Allahindlus 30 EUR/t (määruse (EÜ) nr 1249/96 artikli 4 lõige 3).
DIREKTIIVID
2.10.2009 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 259/8 |
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2009/100/EÜ,
16. september 2009,
siseveelaevade sõidukõlblikkuse tunnistuste vastastikuse tunnustamise kohta
(kodifitseeritud versioon)
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 71,
võttes arvesse komisjoni ettepanekut,
võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (1),
toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras (2)
ning arvestades järgmist:
(1) |
Nõukogu 20. jaanuari 1976. aasta direktiivi 76/135/EMÜ (siseveelaevade sõidukõlblikkuse tunnistuste vastastikuse tunnustamise kohta) (3) on oluliselt muudetud (4). Selguse ja otstarbekuse huvides tuleks kõnealune direktiiv kodifitseerida. |
(2) |
Siseveelaevade sõidukõlblikkuse tunnistuste vastastikune tunnustamine peaks parandama siseveeliikluse ohutust ühenduses. |
(3) |
On vaja sätestada, millistel asjaoludel ja tingimustel võivad liikmesriigid peatada laeva liikumise. |
(4) |
On vajalik, et käesoleva direktiivi sätteid kohaldataks laevade osas, mida ei hõlma Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006. aasta direktiiv 2006/87/EÜ (millega kehtestatakse siseveelaevade tehnilised nõuded) (5). |
(5) |
Käesolev direktiiv ei tohiks mõjutada liikmesriikide kohustusi, mis on seotud II lisa B osas esitatud direktiivide siseriiklikku õigusesse ülevõtmise tähtpäevadega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:
Artikkel 1
Kooskõlas direktiivi 2006/87/EÜ artikliga 21 kohaldatakse käesolevat direktiivi laevade suhtes, mida kasutatakse siseveeteedel kaubaveoks ja mille kandevõime on vähemalt 20 tonni ja
a) |
mille pikkus on vähem kui 20 meetrit või |
b) |
mille pikkuse (L) korda laiuse (B) korda süvise (T) maht on väiksem kui 100 m3. |
Käesolev direktiiv ei piira laevaliikluse kontrollimist Reinil käsitleva määruse ega ohtlike kaupade vedamist Reinil käsitleva kokkuleppe (ADNR) sätete rakendamist.
Artikkel 2
1. Liikmesriigid sätestavad sobival määral sõidukõlblikkuse tunnistuste väljaandmiseks vajaliku korra.
Liikmesriigid võivad vabastada käesoleva direktiivi kohaldamisest need laevad, mis ei lahku nende territooriumil asuvatelt siseveeteedelt.
2. Sõidukõlblikkuse tunnistuse annab välja liikmesriik, kus laev on registreeritud või kus on selle kodusadam, selle puudumise korral aga liikmesriik, kus on laevaomaniku alaline asu- või elukoht. Iga liikmesriik võib esitada taotluse, et teise liikmesriigi kodaniku opereeritavale laevale annaks sõidukõlblikkuse tunnistuse see liikmesriik. Liikmesriigid võivad delegeerida oma kõnealuse pädevuse volitatud asutustele.
3. Sõidukõlblikkuse tunnistus koostatakse ühes Euroopa Liidu institutsioonide ametlikest keeltest, see peab sisaldama vähemalt I lisas osutatud teavet ning selles tuleb kasutada lisas toodud numeratsiooni.
Artikkel 3
1. Kui lõigetest 3–6 ei tulene teisiti, tunnustab iga liikmesriik oma siseveeteedel liiklemisel teise liikmesriigi vastavalt artiklile 2 välja antud sõidukõlblikkuse tunnistust, nagu ta oleks selle tunnistuse ise välja andnud.
2. Lõiget 1 kohaldatakse ainult juhul, kui tunnistus on välja antud või seda on viimati pikendatud kõige rohkem viis aastat tagasi ja see ei ole kehtivust kaotanud.
Laevaliikluse kontrollimist Reinil käsitleva määruse alusel välja antud sertifikaati aktsepteeritakse tõendina lõigete 3 ja 5 tähenduses kogu selle kehtivusaja jooksul.
3. Liikmesriigid võivad nõuda laevaliikluse kontrollimist Reinil käsitleva määrusega kehtestatud tehniliste nõuete täitmist. Selle tõendina võivad nad nõuda lõike 2 teises lõigus osutatud sertifikaati.
4. Liikmesriigid võivad nõuda, et ohtlikke kaupu vedavad laevad, nagu see on määratletud ADNRis, täidaksid selles kokkuleppes kehtestatud nõudeid. Selle tõendina võivad nad nõuda kõnealuses kokkuleppes sätestatud loa esitamist.
5. Laevad, mis täidavad laevaliikluse kontrollimist Reinil käsitleva määrusega sätestatud nõudeid, lubatakse kõikidele ühenduse siseveeteedele. Nendele nõuetele vastavuse tõendina võib esitada lõike 2 teises lõigus osutatud sertifikaadi.
Ohtlike kaupade veo eritingimused loetakse täidetuks kõikidel ühenduse veeteedel, kui laev täidab ADNRi nõudeid. Nendele nõuetele vastavuse tõendina võib esitada lõikes 4 osutatud loa.
6. Merelaevateedel võivad liikmesriigid nõuda lisatingimuste täitmist, mis on samaväärsed nende oma laevadelt nõutavate tingimustega. Liikmesriigid teatavad komisjonile oma merelaevateed, millest komisjon koostab liikmesriikide esitatud teabe põhjal loetelu.
Artikkel 4
1. Liikmesriik võib tühistada enda väljaantud sõidukõlblikkuse tunnistuse.
2. Liikmesriik võib peatada laeva liikumise kuni vigade kõrvaldamiseni, kui laeva kontrollimisel leitakse laev olevat seisukorras, mis kujutab ohtu ümbrusele. Nimetatud liikmesriik võib seda teha ka siis, kui kontrollimisel leitakse, et laev või seadmed ei vasta sõidukõlblikkuse tunnistuses kehtestatud nõuetele või vajaduse korral muudele artiklis 3 osutatud dokumentidele.
3. Liikmesriik, kes on peatanud laeva liikumise või kavatseb seda teha, kui vigu ei kõrvaldata, teatab sõidukõlblikkuse tunnistuse või muud artiklis 3 osutatud dokumendid välja andnud liikmesriigi pädevatele asutustele, miks ta sellise otsuse on teinud või kavatseb seda teha.
4. Laeva liikumise peatamise kõik otsused, mis on tehtud käesoleva direktiivi rakendamiseks vastu võetud meetmete alusel, peavad olema üksikasjalikult põhjendatud. Sellisest otsusest teatatakse asjaomasele isikule ning samal ajal teavitatakse teda õiguskaitsevahenditest, millele tal on liikmesriikides kehtivate õigusaktide alusel juurdepääs, ning selliste õiguskaitsevahendite kasutamise tähtaegadest.
Artikkel 5
Direktiiv 76/135/EMÜ, mida on muudetud II lisa A osas osutatud direktiiviga, tunnistatakse kehtetuks. See ei mõjuta liikmesriikide kohustusi, mis on seotud II lisa B osas esitatud direktiivide siseriiklikku õigusesse ülevõtmise tähtpäevadega.
Viiteid kehtetuks tunnistatud direktiivile käsitatakse viidetena käesolevale direktiivile ja loetakse kooskõlas III lisas esitatud vastavustabeliga.
Artikkel 6
Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Artikkel 7
Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.
Strasbourg, 16. september 2009
Euroopa Parlamendi nimel
president
J. BUZEK
Nõukogu nimel
eesistuja
C. MALMSTRÖM
(1) ELT C 204, 9.8.2008, lk 47.
(2) Euroopa Parlamendi 17. juuni 2008. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta otsus.
(3) EÜT L 21, 29.1.1976, lk 10.
(4) Vt II lisa A osa.
(5) ELT L 389, 30.12.2006, lk 1.
I LISA
TUNNISTUSTES SISALDUV MIINIMUMTEAVE
(osutatud artikli 2 lõikes 3)
Teave jagatakse kolme kategooriasse:
I. |
: |
kohustuslik |
: |
erimärk puudub |
II. |
: |
nõutav kohaldatavas osas |
: |
(×) |
III. |
: |
kasulik, kuid ei ole kohustuslik |
: |
(+) |
1. |
Dokumendi välja andnud ametiasutuse või volitatud organi nimi |
2. |
|
3. |
Dokumendi välja andnud riik |
4. |
Laevaomaniku nimi ja alaline asu- või elukoht |
5. |
Laeva nimi |
6. |
(×) Registreerimiskoht ja -number |
7. |
(×) Kodusadam |
8. |
(+) Laeva liik |
9. |
(+) Kasutus |
10. |
Põhiandmed:
|
11. |
(×) Dedveit tonnides või veeväljasurve kuupmeetrites maksimaalse süvise juures |
12. |
(×) Süvise märgistus |
13. |
(×) Lubatud maksimaalne reisijate arv |
14. |
(×) Mootorite koguvõimsus hobujõududes või kilovattides |
15. |
Minimaalne vabaparras sentimeetrites |
16. |
|
17. |
|
18. |
Loa välja andnud ametiasutuse või volitatud organi tempel ja allkiri |
II LISA
A OSA
Kehtetuks tunnistatud direktiiv koos muudatusega
(osutatud artiklis 5)
Nõukogu direktiiv 76/135/EMÜ |
|
Nõukogu direktiiv 78/1016/EMÜ |
B OSA
Siseriiklikku õigusesse ülevõtmise tähtpäevad
(osutatud artiklis 5)
Direktiiv |
Ülevõtmise tähtpäev |
76/135/EMÜ |
19. jaanuar 1977 |
78/1016/EMÜ |
— |
III LISA
Vastavustabel
Direktiiv 76/135/EMÜ |
Käesolev direktiiv |
Artikli 1 sissejuhatav osa ja punkt a |
Artikli 1 esimese lõigu sissejuhatav osa |
Artikli 1 punkt b |
— |
— |
Artikli 1 esimese lõigu punktid a ja b |
Artikli 1 viimane lause |
Artikli 1 teine lõik |
Artiklid 2–4 |
Artiklid 2–4 |
Artikkel 5 |
— |
Artikkel 6 |
— |
Artikkel 7 |
— |
— |
Artikkel 5 |
— |
Artikkel 6 |
Artikkel 8 |
Artikkel 7 |
Lisa |
I lisa |
— |
II lisa |
— |
III lisa |
2.10.2009 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 259/14 |
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2009/109/EÜ,
16. september 2009,
millega muudetakse nõukogu direktiive 77/91/EMÜ, 78/855/EMÜ ja 82/891/EMÜ ning direktiivi 2005/56/EÜ seoses aruandlus- ja dokumenteerimisnõuetega ühinemise ja jagunemise korral
EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 44 lõike 2 punkti g,
võttes arvesse komisjoni ettepanekut,
võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (1),
toimides asutamislepingu artiklis 251 ettenähtud korras (2)
ning arvestades järgmist:
(1) |
Euroopa Ülemkogu leppis oma 8.–9. märtsi 2007. aasta kohtumisel kokku, et äriühingute halduskoormust tuleks 2012. aastaks vähendada 25 % eesmärgiga suurendada äriühingute konkurentsivõimet ühenduses. |
(2) |
Äriühinguõigus on üks valdkond, kus äriühingute jaoks kehtib suur hulk teabekohustusi, millest mõned tunduvad olevat aegunud või liigsed. Seepärast on asjakohane vaadata kõnealused teabekohustused läbi ja võimaluse korral vähendada ühenduses äriühingutel lasuvat halduskoormust miinimumini, mis on vajalik teiste sidusrühmade huvide kaitsmiseks. |
(3) |
Teist nõukogu 13. detsembri 1976. aasta direktiivi 77/91/EMÜ (tagatiste kooskõlastamise kohta, mida liikmesriigid äriühingu liikmete ja kolmandate isikute huvide kaitseks EMÜ asutamislepingu artikli 58 teises lõigus tähendatud äriühingutelt nõuavad seoses aktsiaseltside asutamise ning nende kapitali säilitamise ja muutmisega, et muuta sellised tagatised ühenduse kõigis osades võrdväärseteks) (3) ning kolmandat nõukogu 9. oktoobri 1978. aasta direktiivi 78/855/EMÜ (mis käsitleb aktsiaseltside ühinemist lähtuvalt asutamislepingu artikli 54 lõike 3 punktist g) (4) tuleks kohandada, et kajastada muudatusi Soome äriühinguõiguses. |
(4) |
Äriühingute või muud veebisaidid pakuvad teatavatel juhtudel alternatiivi teabe avaldamisele äriregistrite kaudu. Liikmesriigid peaksid saama määrata need muud veebisaidid, mida äriühingud võivad tasuta kasutada selliseks avaldamiseks, nagu äriühingute või kaubanduskodade veebisaidid või keskne elektrooniline platvorm, millele on osutatud esimeses nõukogu 9. märtsi 1968. aasta direktiivis 68/151/EMÜ (tagatiste kooskõlastamise kohta, mida liikmesriigid äriühingu liikmete ja kolmandate isikute huvide kaitseks EMÜ asutamislepingu artikli 58 teises lõigus tähendatud äriühingutelt nõuavad, et muuta sellised tagatised ühenduse kõigis osades võrdväärseteks) (5). Kui äriühingute või muid veebisaite on võimalik kasutada ühinemis- ja/või jagunemislepingu või -kava ning muude selliste dokumentide avaldamiseks, mis tuleb asjaomastele osanikele või aktsionäridele ja võlausaldajatele menetluse käigus kättesaadavaks teha, tuleks kinni pidada veebisaidi turvalisuse ning dokumentide autentsusega seotud tagatistest. |
(5) |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. oktoobri 2005. aasta direktiivi 2005/56/EÜ (piiratud vastutusega äriühingute piiriülese ühinemise kohta) (6) kohase piiriülese ühinemise ühinemislepingut või -kava käsitlevad avalikustamise nõuded peaksid olema sarnased nõuetega, mida kohaldatakse siseriikliku ühinemise ja jagunemise suhtes direktiivi 78/855/EMÜ ja kuuenda nõukogu 17. detsembri 1982. aasta direktiivi 82/891/EMÜ (mis käsiteleb aktsiaseltside jagunemist lähtuvalt asutamislepingu artikli 54 lõike 3 punktist g) (7) kohaselt. |
(6) |
Liikmesriikidel peaks olema võimalik ette näha, et direktiivi 78/855/EMÜ artiklis 9 ja artikli 11 lõike 1 punktis c ning direktiivi 82/891/EMÜ artiklis 7 ning artikli 9 lõike 1 punktis c sätestatud äriühingute ühinemise või jagunemisega seotud laiaulatuslikku aruandlus- ja teavitamiskohustust ei pea järgima, kui ühinemisel või jagunemisel osalevate äriühingute kõik osanikud või aktsionärid selles nii kokku lepivad. |
(7) |
Direktiivide 78/855/EMÜ ja 82/891/EMÜ muudatused, millega antakse osanikele ja aktsionäridele võimalus selliselt kokku leppida, ei tohiks kahjustada asjaomaste äriühingute võlausaldajate huve kaitsvaid süsteeme ega piirata eeskirju, mille eesmärk on tagada nende äriühingute töötajate teavitamine ning ühinemist või jagunemist ühenduse kehtiva õiguse kohaselt kontrollivate ametiasutuste (nt maksuamet) teavitamine. |
(8) |
Puudub vajadus kehtestada nõue raamatupidamise vahearuande koostamiseks juhul, kui emitent, kelle väärtpaberid on lubatud reguleeritud turul kauplemisele, avaldab poolaasta vahearuande vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. detsembri 2004. aasta direktiivile 2004/109/EÜ (läbipaistvuse nõuete ühtlustamise kohta teabele, mis kuulub avaldamisele emitentide kohta, kelle väärtpaberid on lubatud reguleeritud turul kauplemisele) (8). |
(9) |
Direktiivi 77/91/EMÜ kohane sõltumatu eksperdi aruanne ei ole sageli vajalik juhul, kui ühinemise või jagunemise käigus tuleb osanike või aktsionäride või võlausaldajate huvide kaitseks koostada sõltumatu eksperdi aruanne. Liikmesriikidel peaks seepärast olema võimalik vabastada kõnealustel juhtudel äriühingud direktiivis 77/91/EMÜ sätestatud aruandluskohustusest või lubada, et mõlemad aruanded võib koostada sama ekspert. |
(10) |
Emaettevõtja ja tema tütarettevõtjate ühinemistel on osanikele või aktsionäridele ja võlausaldajatele väiksem majanduslik mõju, kui emaettevõtjale kuulub 90 % või rohkem tütarettevõtja üldkoosolekul hääleõigust andvatest osadest või aktsiatest ja muudest väärtpaberitest. Sama kehtib teatavate jagunemiste puhul, eelkõige kui äriühingud jagatakse uuteks äriühinguteks, mis kuuluvad osanikele või aktsionäridele vastavalt nende õiguste osakaalule jagunevas äriühingus. Kõnealustel juhtudel tuleks seega vähendada aruandluskohustust, mis tuleneb direktiividest 78/855/EMÜ ja 82/891/EMÜ. |
(11) |
Kuna käesoleva direktiivi eesmärki, nimelt vähendada halduskoormust, mis seondub eelkõige aktsiaseltside avaldamis- ja teabekohustustega ühenduses, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada ning nende ulatuse ja toime tõttu on seda parem saavutada ühenduse tasandil, võib ühendus võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale. |
(12) |
Seepärast tuleks direktiive 77/91/EMÜ, 78/855/EMÜ, 82/891/EMÜ ja 2005/56/EÜ vastavalt muuta. |
(13) |
Kooskõlas paremat õigusloomet käsitleva institutsioonidevahelise kokkuleppe (9) punktiga 34 julgustatakse liikmesriike koostama nende endi jaoks ja ühenduse huvides vastavustabeleid, kus on võimalikult suures ulatuses välja toodud vastavus käesoleva direktiivi ja ülevõtmismeetmete vahel, ning need avalikustama, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:
Artikkel 1
Direktiivi 77/91/EMÜ muudatused
Direktiivi 77/91/EMÜ muudetakse järgmiselt.
1) |
Artikli 1 lõike 1 neljateistkümnes taane asendatakse järgmisega:
|
2) |
Artiklile 10 lisatakse järgmine lõige: „5. Liikmesriigid võivad otsustada, et nad ei kohalda käesolevat artiklit uue äriühingu asutamise suhtes ühinemise või jagunemise teel, kui koostatakse sõltumatu eksperdi aruanne ühinemis- või jagunemislepingu kohta. Kui liikmesriigid otsustavad kohaldada käesolevat artiklit esimeses lõigus osutatud juhtudel, võivad nad ette näha, et käesoleva artikli kohase aruande ja sõltumatu eksperdi aruande ühinemis- või jagunemislepingu kohta koostab/koostavad sama ekspert/samad eksperdid.” |
3) |
Artikli 27 lõige 3 asendatakse järgmisega: „3. Liikmesriigid võivad otsustada, et nad ei kohalda lõiget 2 aktsiakapitali suurendamise suhtes, mis on tehtud ühinemiseks, jagunemiseks või aktsiate avalikuks ostu- või asendamispakkumiseks ja selleks, et maksta ühendatava või jaguneva või sellise äriühingu aktsionäridele, mis on aktsiate ostmise või asendamise avaliku pakkumise objekt. Ühinemise ja jagunemise korral kohaldavad liikmesriigid esimest lõiku siiski üksnes juhul, kui koostatakse sõltumatu eksperdi aruanne ühinemis- või jagunemislepingu kohta. Kui liikmesriigid otsustavad kohaldada lõiget 2 ühinemise või jagunemise korral, võivad nad ette näha, et käesoleva artikli kohase aruande ja sõltumatu eksperdi aruande ühinemis- või jagunemislepingu kohta koostab/koostavad sama ekspert/samad eksperdid.” |
Artikkel 2
Direktiivi 78/855/EMÜ muudatused
Direktiivi 78/855/EMÜ muudetakse järgmiselt.
1) |
Artikli 1 lõike 1 neljateistkümnes taane asendatakse järgmisega:
|
2) |
Artiklile 6 lisatakse järgmised lõigud: „Direktiivi 68/151/EMÜ artikli 3 kohasest avalikustamise nõudest vabastatakse ühinev äriühing, kui ta teeb ühinemislepingu oma veebisaidil avalikkusele tasuta kättesaadavaks ajavahemikuks, mis algab vähemalt üks kuu enne ühinemislepingu üle otsustava üldkoosoleku kuupäeva ega lõpe enne koosoleku lõppemist. Liikmesriigid ei kohalda kõnealuse vabastuse suhtes muid nõudeid ega piiranguid kui neid, mis on vajalikud veebisaidi turvalisuse ja dokumentide autentsuse tagamiseks, ning ainult sel määral, mil need on proportsionaalsed nimetatud eesmärkide saavutamisega. Erandina teisest lõigust võivad liikmesriigid nõuda, et avalikustamine toimuks direktiivi 68/151/EMÜ artikli 3 lõikes 4 osutatud kesksel elektroonilisel platvormil. Liikmesriigid võivad alternatiivina nõuda avalikustamist mõnel muul liikmesriigi selleks määratud veebisaidil. Kui liikmesriigid kasutavad ühte kõnealustest võimalustest, tagavad nad, et äriühingutelt ei nõutaks sellise avalikustamise eest eraldi tasu. Kui kasutatakse muud veebisaiti kui keskne elektrooniline platvorm, avaldatakse kesksel elektroonilisel platvormil vähemalt üks kuu enne üldkoosoleku kuupäeva viide, mis annab juurdepääsu sellele veebisaidile. Kõnealune viide sisaldab ühinemislepingu veebisaidil avaldamise kuupäeva ning on avalikkusele ligipääsetav tasuta. Äriühingutelt ei nõuta sellise avalikustamise eest eraldi tasu. Kolmandas ja neljandas lõigus sätestatud keeld nõuda äriühingutelt avalikustamise eest eraldi tasu ei piira liikmesriikide õigust suunata keskse elektroonilise platvormiga seotud kulud äriühingutele. Liikmesriigid võivad nõuda, et äriühingud säilitaksid teabe kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul pärast üldkoosolekut oma veebisaidil, vajaduse korral kesksel elektroonilisel platvormil või muul asjaomase liikmesriigi määratud veebisaidil. Liikmesriigid võivad määrata kindlaks tagajärjed, mille toob kaasa veebisaidile või kesksele elektroonilisele platvormile juurdepääsu ajutine katkestus, mille on põhjustanud tehnilised või muud tegurid.” |
3) |
Artiklile 8 lisatakse järgmine lõik: „Esimese lõigu punkti b suhtes kohaldatakse artikli 11 lõikeid 2, 3 ja 4.” |
4) |
Artikkel 9 asendatakse järgmisega: „Artikkel 9 1. Iga ühineva äriühingu haldus- või juhtorgan koostab üksikasjaliku kirjaliku aruande (ühinemisaruande), milles selgitatakse ühinemislepingut ja esitatakse selle tingimuste, eriti aktsiate asendussuhte õiguslik ja majanduslik põhjendus. Kõnealuses aruandes kirjeldatakse ka kõiki erilisi hindamisel tekkinud raskusi. 2. Iga osaleva äriühingu haldus- või juhtorgan teavitab üldkoosolekut ja teiste osalevate äriühingute haldus- või juhtorganeid, võimaldamaks viimastel omakorda teavitada nende vastavaid üldkoosolekuid, igast olulisest äriühingu vara või kohustuste muutusest, mis on toimunud alates ühinemislepingu koostamise kuupäevast kuni ühineva äriühingu ühinemislepingu heakskiitmist otsustavate üldkoosolekute kuupäevani. 3. Liikmesriigid võivad ette näha, et lõikes 1 osutatud aruannet ega lõikes 2 osutatud teavet ei nõuta, kui kõigi ühinevate äriühingute kõik aktsionärid ja muude hääleõigust andvate väärtpaberite omanikud on nii kokku leppinud.” |
5) |
Artiklit 11 muudetakse järgmiselt:
|
6) |
Artikli 13 lõige 2 asendatakse järgmisega: „2. Selle saavutamiseks sätestatakse liikmesriikide õigusaktides vähemalt, et kõnealustel võlausaldajatel on õigus saada piisavaid tagatisi, kui ühinevate äriühingute majandusliku seisundi tõttu on niisugune kaitse vajalik ja kui võlausaldajatel neid tagatisi veel ei ole. Liikmesriigid sätestavad lõikes 1 ja käesoleva lõike esimeses lõigus ette nähtud kaitse tingimused. Liikmesriigid tagavad igal juhul, et võlausaldajatel oleks lubatud taotleda asjakohaselt haldus- või kohtuorganilt piisavaid tagatisi, kui nad suudavad usaldusväärselt näidata, et ühinemise tõttu on nende nõuete rahuldamine ohus ja et äriühingult ei ole saadud piisavaid tagatisi.” |
7) |
Artikli 23 lõige 4 jäetakse välja. |
8) |
Artiklit 24 muudetakse järgmiselt:
|
9) |
Artiklit 25 muudetakse järgmiselt:
|
10) |
Artiklit 27 muudetakse järgmiselt:
|
11) |
Artiklit 28 muudetakse järgmiselt:
|
Artikkel 3
Direktiivi 82/891/EMÜ muudatused
Direktiivi 82/891/EMÜ muudetakse järgmiselt.
1) |
Artiklile 4 lisatakse järgmised lõigud: „Direktiivi 68/151/EMÜ artikli 3 kohasest avalikustamise nõudest vabastatakse jagunemises osalev äriühing, kui ta teeb jagunemislepingu oma veebisaidil avalikkusele tasuta kättesaadavaks ajavahemikuks, mis algab vähemalt üks kuu enne jagunemislepingu üle otsustava üldkoosoleku kuupäeva ega lõpe enne selle koosoleku lõppemist. Liikmesriigid ei kohalda kõnealuse vabastuse suhtes muid nõudeid ega piiranguid kui neid, mis on vajalikud veebisaidi turvalisuse ja dokumentide autentsuse tagamiseks, ning ainult sel määral, mil need on proportsionaalsed nimetatud eesmärkide saavutamisega. Erandina teisest lõigust võivad liikmesriigid nõuda, et avalikustamine toimuks direktiivi 68/151/EMÜ artikli 3 lõikes 4 osutatud kesksel elektroonilisel platvormil. Liikmesriigid võivad alternatiivina nõuda avalikustamist mõnel muul liikmesriigi selleks määratud veebisaidil. Kui liikmesriigid kasutavad ühte kõnealustest võimalustest, tagavad nad, et äriühingutelt ei nõuta sellise avalikustamise eest eraldi tasu. Kui kasutatakse muud veebisaiti kui keskne elektrooniline platvorm, avaldatakse kesksel elektroonilisel platvormil vähemalt üks kuu enne üldkoosoleku kuupäeva viide, mis annab juurdepääsu sellele veebisaidile. Kõnealune viide sisaldab jagunemislepingu veebisaidil avaldamise kuupäeva ning on avalikkusele tasuta ligipääsetav. Äriühingutelt ei nõuta sellise avalikustamise eest eraldi tasu. Kolmandas ja neljandas lõigus sätestatud keeld nõuda äriühingutelt avalikustamise eest eraldi tasu ei piira liikmesriikide õigust suunata keskse elektroonilise platvormiga seotud kulud äriühingutele. Liikmesriigid võivad nõuda, et äriühingud säilitaksid teabe kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul pärast üldkoosolekut oma veebisaidil, vajaduse korral kesksel elektroonilisel platvormil või muul asjaomase liikmesriigi selleks määratud veebisaidil. Liikmesriigid võivad määrata kindlaks tagajärjed, mille toob kaasa veebisaidile või kesksele elektroonilisele platvormile juurdepääsu ajutine katkestus, mille on põhjustanud tehnilised või muud tegurid.” |
2) |
Artiklile 6 lisatakse järgmine lõik: „Esimese lõigu punkti b suhtes kohaldatakse artikli 9 lõikeid 2, 3 ja 4.”. |
3) |
Artikli 7 lõike 2 teine lõik asendatakse järgmisega: „Vajaduse korral viidatakse direktiivi 77/91/EMÜ artikli 27 lõikes 2 osutatud aruandele, mis käsitleb omandavatele äriühingutele antavat mitterahalist hüvitist, ja nimetatakse register, kuhu see aruanne hoiule antakse.” |
4) |
Artikli 8 lõige 3 jäetakse välja. |
5) |
Artiklit 9 muudetakse järgmiselt:
|
6) |
Artikli 12 lõige 2 asendatakse järgmisega: „2. Selle saavutamiseks sätestatakse liikmesriikide õigusaktides vähemalt, et kõnealustel võlausaldajatel on õigus saada piisavaid tagatisi, kui jaguneva äriühingu ja selle äriühingu majanduslik seisund, kuhu jagunemislepingu kohaselt kohustused üle lähevad, muudavad sellise kaitse vajalikuks ja kui võlausaldajatel neid tagatisi veel ei ole. Liikmesriigid sätestavad lõikega 1 ja käesoleva lõike esimese lõiguga ette nähtud kaitse tingimused. Liikmesriigid tagavad igal juhul, et võlausaldajatel oleks lubatud taotleda asjakohaselt haldus- või kohtuorganilt piisavaid tagatisi, kui nad suudavad usaldusväärselt näidata, et jagunemise tõttu on nende nõuete rahuldamine ohus ja et äriühingult ei ole saadud piisavaid tagatisi.” |
7) |
Artiklit 20 muudetakse järgmiselt:
|
8) |
Artiklit 22 muudetakse järgmiselt:
|
Artikkel 4
Direktiivi 2005/56/EÜ muudatused
Direktiivi 2005/56/EÜ muudetakse järgmiselt.
1) |
Artikli 6 lõikele 1 lisatakse järgmised lõigud: „Direktiivi 68/151/EMÜ artikli 3 kohasest avalikustamise nõudest vabastatakse ühinev äriühing, kui ta teeb ühise ühinemiskava oma veebisaidil avalikkusele tasuta kättesaadavaks ajavahemikuks, mis algab vähemalt üks kuu enne piiriülese ühinemise ühise ühinemiskava üle otsustava osanike koosoleku või aktsionäride üldkoosoleku kuupäeva ega lõpe enne vastava koosoleku lõppemist. Liikmesriigid ei kohalda kõnealuse vabastuse suhtes muid nõudeid ega piiranguid kui neid, mis on vajalikud veebisaidi turvalisuse ja dokumentide autentsuse tagamiseks, ning ainult sel määral, mil need on proportsionaalsed nimetatud eesmärkide saavutamisega. Erandina teisest lõigust võivad liikmesriigid nõuda, et avalikustamine toimuks direktiivi 68/151/EMÜ artikli 3 lõikes 4 osutatud kesksel elektroonilisel platvormil. Liikmesriigid võivad alternatiivina nõuda avalikustamist mõnel muul liikmesriigi selleks määratud veebisaidil. Kui liikmesriigid kasutavad ühte kõnealustest võimalustest, tagavad nad, et äriühingutelt ei nõutaks sellise avalikustamise eest eraldi tasu. Kui kasutatakse muud veebisaiti kui keskne elektrooniline platvorm, avaldatakse kesksel elektroonilisel platvormil vähemalt üks kuu enne osanike koosoleku või aktsionäride üldkoosoleku kuupäeva viide, mis annab juurdepääsu sellele veebisaidile. Kõnealune viide sisaldab ühise ühinemiskava veebisaidil avaldamise kuupäeva ning on avalikkusele tasuta ligipääsetav. Äriühingutelt ei nõuta sellise avalikustamise eest eraldi tasu. Kolmandas ja neljandas lõigus sätestatud keeld nõuda äriühingutelt avalikustamise eest eraldi tasu ei piira liikmesriikide õigust suunata keskse elektroonilise platvormiga seotud kulud äriühingutele. Liikmesriigid võivad nõuda, et äriühingud säilitaksid teabe kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul pärast osanike koosoleku või aktsionäride üldkoosolekut oma veebisaidil, vajaduse korral kesksel elektroonilisel platvormil või muul asjaomase liikmesriigi selleks määratud veebisaidil. Liikmesriigid võivad määrata kindlaks tagajärjed, mille toob kaasa veebisaidile või kesksele elektroonilisele platvormile juurdepääsu ajutine katkestus, mille on põhjustanud tehnilised või muud tegurid.” |
2) |
Artikli 15 lõige 2 asendatakse järgmisega: „2. Kui piiriülese ühinemise ülevõtmise teel viib läbi äriühing, kellele kuulub 90 % või enam teise äriühingu osadest või aktsiatest ja muudest osanike koosolekul või aktsionäride üldkoosolekul hääleõigust andvatest väärtpaberitest, kuid mitte kõik, nõutakse sõltumatu eksperdi või ekspertide aruandeid ja uurimiseks vajalikke dokumente ainult sel määral, kui seda nõuab ühendavat äriühingut või ühendatavat äriühingut käsitlev siseriiklik õigus kooskõlas direktiiviga 78/855/EMÜ.” |
Artikkel 5
Läbivaatamine
Komisjon vaatab viis aastat pärast artikli 6 lõikes 1 sätestatud kuupäeva üle käesoleva direktiiviga direktiivides 77/91/EMÜ, 78/855/EMÜ, 82/891/EMÜ ja 2005/56/EÜ muudetud või neisse lisatud sätete toimimise ja eelkõige nende mõju äriühingute halduskoormuse vähendamisele, võttes arvesse nende kohaldamisel saadud kogemusi, ning esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, vajaduse korral koos ettepanekutega nimetatud direktiivide muutmiseks.
Artikkel 6
Ülevõtmine
1. Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 30. juunil 2011. Liikmesriigid edastavad nende sätete teksti viivitamata komisjonile.
Kui liikmesriigid need sätted vastu võtavad, lisavad nad nendesse või nende ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.
2. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas vastu võetud põhiliste siseriiklike õigusnormide teksti.
Artikkel 7
Jõustumine
Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Artikkel 8
Adressaadid
Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.
Strasbourg, 16. september 2009
Euroopa Parlamendi nimel
president
J. BUZEK
Nõukogu nimel
eesistuja
C. MALMSTRÖM
(1) 25. veebruari 2009. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).
(2) Euroopa Parlamendi 22. aprilli 2009. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 27. juuli 2009. aasta otsus.
(3) EÜT L 26, 31.1.1977, lk 1.
(4) EÜT L 295, 20.10.1978, lk 36.
(5) EÜT L 65, 14.3.1968, lk 8.
(6) ELT L 310, 25.11.2005, lk 1.
(7) EÜT L 378, 31.12.1982, lk 47.
(8) ELT L 390, 31.12.2004, lk 38.
(9) ELT C 321, 31.12.2003, lk 1.
II EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik
OTSUSED
Komisjon
2.10.2009 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 259/22 |
KOMISJONI OTSUS,
2. juuli 2008,
riigiabi nr C 11/2007 kohta, mida Itaalia andis ettevõtjale Ottana Energia Srl
(teatavaks tehtud numbri K(2008) 3117 all)
(Ainult itaaliakeelne tekst on autentne)
(EMPs kohaldatav tekst)
(2009/730/EÜ)
EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 88 lõike 2 esimest lõiku,
võttes arvesse Euroopa Majanduspiirkonna lepingut, eriti selle artikli 62 lõike 1 punkti a,
olles kutsunud huvitatud isikuid esitama märkusi vastavalt nimetatud sätetele (1) ja võttes nende märkusi arvesse
ning arvestades järgmist:
I. MENETLUS
(1) |
Itaalia ametiasutused teavitasid 23. veebruaril 2006. aastal komisjoni Ottana Energia Srl-ile (edaspidi „Ottana Energia”) antud päästmisabi kohta, mis oli määratud 29. detsembril 2005. aastal, st enne teavitamist. |
(2) |
Itaalia ametiasutused teatasid 14. juulil 2006. aastal ümberkorraldamiskavast, mille tulemus oleks võinud automaatselt olla päästmisabi pikendamine vastavalt raskustes olevate äriühingute päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antavat riigiabi käsitlevate suuniste (2) (edaspidi „suunised”) punktile 26. |
(3) |
Komisjon näitas 6. detsembril 2006. aastal otsusega K(2006) 5829 (edaspidi „päästmisotsus”), et tal ei ole päästmisabi andmise kohta vastuväiteid. Kuna ümberkorraldamiskava ei osutunud siiski sobivaks, võttis komisjon seisukoha, et ümberkorraldamiskava ei saa päästmisabi pikendamist põhjendada ja teatas, et abi andmine peaks lõppema 8. jaanuaril 2007. aastal. |
(4) |
Kuna päästmisabi andmist ei lõpetatud, pidi komisjon suuniste punkti 27 alusel võtma meetmed seoses ebaseadusliku päästmisabiga. Komisjon teavitas 4. aprilli 2007. aasta kirjas Itaaliat sellest, et ta otsustas algatada sellega seoses EÜ asutamislepingu artikli 88 lõikes 2 sätestatud menetluse. Samuti tekkis komisjonil kahtlusi ümberkorraldamisabi kokkusobivuse kohta ühisturuga. |
(5) |
Komisjoni otsus algatada menetlus avaldati Euroopa Liidu Teatajas (3). Komisjon kutsus huvitatud isikuid üles esitama abi kohta märkusi. Komisjonile ei laekunud huvitatud isikutelt ühtegi märkust. |
(6) |
Itaalia esitas tähelepanekud 22. mai 2007. aasta kirjas. Lisateavet paluti 11. juuli 2007. aasta, 17. oktoobri 2007. aasta ja 20. detsembri 2007. aasta kirjades ning teave esitati vastavalt 31. augustil 2007. aastal, 12. novembril 2007. aastal ja 13. märtsil 2008. aastal. Peale selle peeti 7. detsembril 2007. aastal kohtumine komisjoni talituste ja Itaalia ametiasutuste vahel. Lisaks vahetati mitu e-kirja; viimased Itaalia vastused saadeti 14. mail ja 28. mail 2008. aastal. |
II. ABI ÜKSIKASJALIK KIRJELDUS
1. Abisaaja
(7) |
Ottana Energia on kohalik kommunaalteenuseid pakkuv ettevõte Nuoro provintsis Sardiinias (4). Ettevõte kuulub ka Ottana Energia valdusettevõttele PC Holding, mis kuulub eraisikule ja millel muid märkimisväärseid tegevusi ei ole. |
(8) |
Ottana Energial on umbes 115 töötajat ja päästmisotsuses nenditi, et kõnealust äriühingut võib pidada VKEks (5). Arvestades, et ettevõttel on rohkem kui 50 töötajat, seda väikeettevõtteks siiski ei liigitata. |
(9) |
Ottana Energia käitab soojuselektrijaama, mis ehitati selleks, et rahuldada Ottana tööstuspiirkonna elektri- ja soojusenergia vajadust. Seepärast tegeleb ettevõte elektri tootmisega ja toodab survestatud auru, vett, lämmastikku ja suruõhku. Jaam koosneb peamiselt kahest ühesugusest katlast ülekuumutatud kõrgsurveauru tootmiseks ja kahest turbogeneraatorist elektrienergia ja tootmisauru tootmiseks kahel erineval survetasemel. |
(10) |
Elektriturul tegutses Ottana Energia aktiivselt elektribörsil Borsa Elettricaga, tegeldes müügiga MGP (Mercato del Giorno Prima) (üks-päev-ette-turg) segmendis peamiselt tipptundide ajal. Jaama võimsus on 140 MW, millest ta müüs keskmiselt 30 MW. Komisjoni arusaamise järgi on Ottana Energia turuosa Sardiinia elektriturul võimsuse osas 5 % ja toodangu osas 4 %. |
(11) |
2005. aastal oli Ottana Energial rahalisi raskusi, mis olid tingitud peamiselt sellest, et kütteõli eest tasumiseks nappis rahalisi vahendeid. Hind tõusis tõepoolest 140 eurolt tonni eest 2004. aastal 279 euroni tonni eest 2006. aasta esimesel poolel. Tõusvad naftahinnad moodustasid kuni 85 % ettevõtte kuludest. Seepärast oli hinnangute kohaselt ettevõtte pinnalhoidmiseks vaja 2006. aasta esimeseks poolaastaks umbes 5 miljonit eurot. |
2. Meede
(12) |
Ottana Energia sai 29. detsembril 2005. aastal majandusarengu ministeeriumilt tagatise 5 miljoni euro suurusele laenule. Ministeerium pikendas 2006. aasta augustis ümberkorraldamisabina ümberkorraldamiskava alusel sama laenutagatist. |
(13) |
Itaalia ametiasutused osutasid vahepeal, et laen makstakse tagasi viie aasta jooksul (2009–2014) ühe miljoni kaupa aastas. |
3. Ümberkorraldamiskava
(14) |
Praeguse ümberkorraldamiskava esimene versioon on pärit 2006. aasta juunist. Selle aasta augustis kiitis majandusarengu ministeeriumi üks komitee kava heaks, arvestades komisjoni lõplikku heakskiitu. Seejärel esitati see heakskiitmiseks Sardiinia piirkondlikele ametiasutustele ja ametiühingutele. Kava kiideti heaks 9. jaanuaril 2007. Heakskiit hõlmab piirkondlike ametiasutuste kohustust anda niipea kui võimalik välja teise etapi jaoks vajalikud load. |
(15) |
Kava põhineb teostatavusuuringul, mille viis läbi tuntud konsultatsioonifirma Electrowatt-Econo-Poyry, kes vaatas läbi mitu renoveerimisvõimalust. Vahepeal on seda täiendatud turu-uuringuga. |
(16) |
Kavas määratletakse kriisi peamise põhjusena ettevõtte sõltuvus kütteõlist ja tema võimetus anda kütteõli hinnatõuse edasi elektrihinna kaudu. Tõepoolest, elektrivaru Sardiinias koosneb söeküttel töötavatest elektrijaamadest, millel on väiksemad kulud kui õlil. Seepärast on Ottana Energia eesmärk vähendada otseseid kulusid, eelkõige kütusega seotud kulusid ja sellega seotud veokulusid. Ettevõte on koostanud elektrijaama ümberkorraldamiskava. |
(17) |
Selleks on Itaalia ametiasutused andnud komisjonile ettevõtte edasise arengu perspektiivi, milles näidatakse ära kaks peamist ümberkorraldamisetappi, samas kui kolmas etapp jääb valikuliseks ega sisalda ei riigiabi ega mingisugust ümberkorraldamiskavas osutatud rahastamist. Komisjon on seega seisukohal, et ümberkorraldamine keskendub esimesele ja teisele etapile ning et ümberkorraldamisperiood lõpeb 2014. aastal, kui abi on tagasi makstud. |
(18) |
Praegu käimasolev esimene etapp kujutab endast elektrijaama ühe katla renoveerimist vedela kivisöe („carbone fluido”) kasutamiseks, samal ajal kui teine töötab edasi kütteõlil. Lisaks sellele on töötatud välja süsteem elektrikoormuste automaatseks kontrollimiseks reguleerimisteenuste järelturul. Kavandatud on ka pöördosmoosi meetodit kasutav jaam. |
(19) |
Seoses elektri ja soojusega seotud kommunaalteenuste osutamisega on Ottana Energia püüdnud suunata oma tootmise suurema lisandväärtusega kommunaalteenustele. Elektrienergia tootmisega seoses on ettevõte oma elektritootmise suunanud samuti üks-päev-ette-turult (6) tasakaalustavale turule, (7) kus kaubeldavad varad on teenused, mida Ottana Energia elektrijaam osutab riigisisesele põhivõrguhaldajale, et ise võrgu sagedust ja pinget kontrollida. Tavaliselt on tasakaalustav turg elektritootjatele kasulikum, arvestades suurt kontsentratsiooni turul ja pikaajalisi lepinguid. |
(20) |
Teises etapis on tegemist teise generaatori tarbimise kohandamisega kütteõlilt taimeõlile. Sellisel viisil nähakse ette heitkoguste vähendamine, mida on võimalik kasutada „roheliste sertifikaatide” soetamiseks ja müümiseks. See tundub kava edukaks täitmiseks hädavajalik, et hüvitada biokütuste kõrgemaid hindu võrreldes fossiilkütustega, mida vähemalt praegu ei saa aktsiisimaksusoodustustega hüvitada, kuna selleks ei ole saadud luba. Tehnilise ümberkorraldamisega nähakse ette uute seadmete paigaldamist elektrijaama, et võimaldada elektritootmist taimeõlist. |
(21) |
Selleks et teha teises etapis ettenähtud investeeringuid, lõi Ottana Energia 2007. aasta alguses koos Lõuna-Tirooli energiaturu juhtiva ettevõttega Azienda-Energetica Etschwerke AG (AE-EW) Bolzanost ühisettevõtte nimega Biopower Sardegna Srl. Ühisettevõtte varad koosnevad 14,5 miljonist eurost omakapitalina, millest 8,5 miljonit eurot on rahalistes vahendites ja 6 miljonit eurot infrastruktuuri ja Ottana Energia jõujaama näol. Kõnealune 8,5 miljoni euro suurune summa koosneb 1,4 miljonist eurost PC Holdingult ja 7,1 miljoni euro suurusest rahaülekandest AE-EW-lt. PC Holding kontrollib seega Biopowerit 51 % ga oma otsese 10 % osaluse ja Ottana Energia 41 % osaluse kaudu. Kooskõlas finantsasutuse nõudega on omakapital võrdne 25 % projekti kogumaksumusest. |
(22) |
Lepingus Sardiinia piirkondlike ametiasutuste ja ametiühingutega on sätestatud ka 45 töökoha kärpimine. Kasutusele tuleb võtta ennetähtaegselt pensionile jäämise kava. |
(23) |
Esimese ja teise etapi ümberkorraldamiskulud kokku on järgmised. Tabel 1 Ülevaade ümberkorraldamiskuludest
|
(24) |
Itaalia juhtis tähelepanu sellele, et isefinantseerimine esimeses etapis on seotud rahastamisega ettevõtte rahavoogudest ajavahemikul 2006–2008. Teist etappi rahastatakse uue aktsionäri omakapitali ja pangalaenuga, mida tagatakse AE-EW tagatiste ja masinatele seatud hüpoteekidega. |
(25) |
Itaalia nõustub, et teisel etapil on väga kõrge sisemine tasuvuslävi (25 %) ja märkimisväärne nüüdispuhasväärtus. Lisaks sellele, seoses elujõulisuse taastamise võimalikkusega on Itaalia ametivõimud ajakohastanud oma finantsprognoose. Selgitati, et kuigi teise etapi äriprognoos kestab 2020. aastani, peaks ettevõttel olema positiivne tegevuskasumi marginaal ja ta peaks alates 2010. aastast kasumit teenima. Eeldatakse ka, et alates 2010. aastast on Ottana Energial 2 % omakapitali tulukus (ROE) ja seisuga 2011 on see 3 %, mis on Itaaliale kohaselt võrdne konkurentide ROEga, mis on väidetavalt 2 % või sellest suurem. |
(26) |
Kolmandasse etappi kuuluksid tulevikus maagaasi edastamine Alžeeriat ja Itaaliat Sardiinia kaudu ühendava nn GALSI torujuhtme kaudu (mis valmib eeldatavasti enne 2009. aastat). Kuna ehituse ajakava ei ole otsustatud, on see etapp hüpoteetiline. Sama kehtib ka kõnealuse projekti rahastamise puhul, mis peaks hinnanguliselt saama umbes 250 miljonit eurot. Kui see etapp lõpule jõuab, kavatseb Ottana Energia olemasolevad turbiinid ja katlad uue gaasistamisrajatise vastu välja vahetada. Taimeõli kasutamist jätkatakse siiski vähemalt kogu rohelise sertifikaadi 12aastase perioodi vältel, st kuni 2021. aasta lõpuni, juhul kui see algab 2008. aasta lõpuks. |
III. MENETLUSE ALGATAMISE PÕHJUSED
(27) |
Komisjon märkis otsuses, millega menetlus algatatakse, et päästmisabi andmist ei ole lõpetatud. Seepärast otsustas komisjon, et abi säilitati ebaseaduslikult ja leidis, et ta on kohustatud algatama menetluse suuniste (8) punkti 27 alusel. |
(28) |
Komisjon osutas, et ikka veel ei ole selge, kuidas saaks päästmisabi ebaseaduslik pikendamine olla ühisturuga kokkusobiv ümberkorraldamisabi, kui ümberkorraldamiskaval puuduvad olulised elemendid, mis näitaksid, kuidas ettevõtja kavatseb oma pikaajalise elujõulisuse taastada. Eelkõige leidis komisjon, et ei ole esitatud täpset teavet, mis selgitaks ümberkorraldamisstrateegiat ning sisaldaks usaldusväärset prognoosi ettevõtja tulevase toimimise kohta ning kinnitaks märkimisväärse omaosaluse ja asendusmeetmete olemasolu. Seetõttu kutsus komisjon Itaaliat üles vastama mõnele varem esitatud küsimusele. |
(29) |
Lisaks kahtles komisjon selles, kas päästmisabi pikendamine 12 aastaks, nagu esialgselt ette nähtud, on vajalik. See tekitaks kahtlusi selles suhtes, kas abi piirdus vajaliku range miinimumiga. Lisaks sellele tundus teave omapoolse panuse kohta ebapiisav, kuna kava ja Itaalia antud selgitused näitavad lihtsalt, et ettevõte panustab ümberkorraldamisse oma rahalistest vahenditest ja ettevõttevälise toetusega uuelt aktsionärilt, ilma et ta põhjendaks üksikasjalikult, kuidas kõnealuseid omavahendeid luuakse. |
(30) |
Lõpuks ei suutnud komisjon teha kindlaks ühtegi asendusmeedet, kuna sellised meetmed on esitatud ümberkorraldamiskavas. |
IV. ITAALIA SOOVITUSED
(31) |
Oma esildises andis Itaalia lisateavet ümberkorraldamiskava kohta. Itaalia esitas eelkõige:
|
(32) |
Itaalia tegi ettepaneku võtta järgmised asendusmeetmed:
|
(33) |
Seoses esimese juhtumiga selgitas Itaalia, et Ottana Energia on vahetanud de facto oma asjaomast turgu ja sellest tulenevalt konkurente. […]. Üksused ei ole strateegilised ja neid võiks seega asendusmeetmena müüa. […]. |
(34) |
Lisaks kinnitas Itaalia, et Ottana on võtnud kohustuse toota enne kolmanda etapi algust ja igal juhul mitte enne 2012. aasta algust mitte rohkem kui 90 MW kogu prognoositud tootmisvõimsusest (140 MW). |
(35) |
Itaalia kinnitas ka, et Ottana Energia maksab ajavahemikul 2009–2014 igal aastal tagasi 1 miljon eurot ega saa ühtegi muud abi enne, kui saadud 5 miljonit on täies mahus tagasi makstud. |
V. HINNANG
1. Abi olemasolu
(36) |
Nagu osutatud 6. detsembri otsuses, on abi näol tegemist riigiabiga vastavalt EÜ asutamislepingu artikli 87 lõikele 1, kuna see moonutab või ähvardab moonutada konkurentsi (10) Ottana Energia soodustamisega ja mõjutab selles ulatuses kahjulikult liikmesriikidevahelist kaubandust (vt põhjendused 12–15), kuna ei ole tõenäoline, et Ottana Energia oleks riigi garantiita turul samu laenutingimusi suutnud saada. |
2. Abi kokkusobivus ühisturuga
(37) |
Arvestades, et abisumma ei olnud 8. jaanuariks 2007 tagasi makstud, tuleb seda pidada ebaseaduslikuks alates 9. jaanuarist 2007 juhul, kui seda peetakse päästmisabiks (vt lõige 3). |
(38) |
Asjaolust ise ei piisa selleks, et tegemist oleks abi kuritarvitamisega, vaid see nõuab ka seda, et abi ei oleks ühisturuga kokkusobiv vastavalt EÜ asutamislepingu artikli 87 lõikele 3. Teisisõnu peab komisjon hindama kõnealuste meetmete kokkusobivust ühisturuga kõikidel asjaomastel alustel (11). Siiski piiratakse suuniste punktis 20 alust suunistes sätestatud alusega. Sellest tulenevalt võib ebaseaduslikku päästmisabi liigitada ümberkorraldamisabiks. |
(39) |
Komisjon osutas menetluse algatamise otsuses, et seega peab abi vastama suuniste punktide 32–51 tingimustele, sealhulgas eelkõige ümberkorraldamiskava, milles taastatakse pikaajaline elujõulisus, esitamine ja asjaolu, et abi ei tohi piirduda vajaliku miinimumiga ning peab vältima nõuetele mittevastavaid konkurentsimoonutusi. Menetluse algatamise otsus oli tekitanud selle suhtes kahtlusi, kuid uurimine kinnitas, et kõnealused tingimused on täidetud. |
(40) |
Esiteks kinnitas uurimine, et Ottana Energia on raskustes äriühing. Komisjon tunnistab päästmisotsuses, et Ottana Energia on ümberkorraldamisabi saamiseks kõlblik. Komisjoni huvitas siiski samas otsuses, kas see muudab olukorda, kuna äriühing on olnud suuteline saama laene oma ümberkorraldamise rahastamiseks. Selliseid kahtlusi oleks siiski võimalik summutada, kuna Itaalia on näidanud, et laenu anti mitte üksnes päästmisperioodi jaoks, vaid et Ottana Energial ei oleks abisumma tagasimaksmiseks ümberkorraldamisperioodil piisavalt rahalisi vahendeid. Kuna see tooks märkimisväärset tulu vaid 2008. aastal, ei oleks pangad tagatiseta võimaldanud Ottana Energial isegi esimest etappi ellu viia ja oleksid seega tekitanud ettevõttele ohu jääda maksevõimetuks suuniste punkti 10 alapunkti c tähenduses. |
(41) |
Uurimine kinnitas ka, et Ottana Energia omanik PC Holding ei suutnud tagada üksi ettevõtte ümberkorraldamiseks vajalikke vahendeid, nii et suuniste punktiga 13 abi seaduslikkust kahtluse alla ei seata. |
(42) |
Komisjon seadis menetlust algatades kahtluse alla sellise ümberkorraldamiskava olemasolu, mis võimaldaks ettevõttel taastada pikaajaline elujõulisus. |
(43) |
Itaalia on suutnud vahepeal esitada oma ümberkorraldamiskava kohta üksikasju ja sobivuse tagamiseks vajalikke puuduvaid elemente. Komisjon tunnistab esiteks, et ümberkorraldamiskava tugineb teostatavusuuringule, mis toetab praeguse strateegia (mis oli olemas juba 2006. aastal, kuid mida komisjonile lihtsalt ei esitatud) valikut. Teiseks selgitas Itaalia, et esimese ja teise etapi elluviimine täiendavad üksteist ega ole alternatiivsed, nagu komisjon esialgu aru sai (see oleks nii vaid kolmanda etapi puhul pärast 2020. aastat). Kolmandaks selgitas Itaalia, et abisaaja leidis põhjenduses 21 osutatud teise etapi rahastamiseks uue aktsionäri. Viimasena tehti kindlaks, et teine etapp võimaldaks abisaajal taastada elujõulisus ja et peatselt saadakse kõnealuse projekti jaoks vajalik luba. |
(44) |
Sellel alusel võib komisjon nüüd määrata kindlaks täpsed ettevõttesisesed, firma tegevuse ümbersuunamiseks asjakohased meetmed. Esiteks on üleminek väga kallilt kütteõlilt vedelale kivisöele. Seejärel on muutus elektrivarustuses üks-päev-ette-turult tasakaalustavale turule, mis on elujõulisusele kaasa aidanud, kuna viimatinimetatud turg on Ottana Energiale kasulikum, sest see on hinnakõikumisele ja tarnitavate koguste varieerumise suhtes vähem vastuvõtlik. |
(45) |
Teiseks järeldab komisjon, et uued investeeringud bioenergiasse on samuti kasulikud. Need peaksid andma väga kõrge sisemine tasuvusläve ja neil peaks olema märkimisväärne nüüdispuhasväärtus (vt põhjendus 25). |
(46) |
Kokkuvõttes näitas Itaalia, et usaldusväärsete energiavarustuse prognooside, mis võivad alati muutuda, ja keskkonnasõbraliku gaasi sertifikaatide tulude alusel teenib ettevõte alates 2008. aastast märkimisväärset tulu. Lisaks osutatakse sellele, et ettevõttel peaks olema positiivne tegevuskasumi marginaal ja ta peaks alates 2010. aastast kasumit teenima. Samuti peaks ettevõtte omakapitali tulu olema alates 2010. aastast vähemalt võrdne tema konkurentide omaga (vt põhjendus 25). Sellest tulenevalt on komisjon seisukohal, et Ottana Energia on suuteline tagama oma pikaajalise elujõulisuse taastamise. |
(47) |
Arvestades, et kõik ümberkorraldamiskava vajalikud elemendid olid olemas 9. jaanuaril 2007. aastal, et piirkond kinnitas need nimetatud kuupäeval ja et samal ajal – vastupidiselt sellele, mida eeldati menetluse algatamise otsuses – olid need Ottana Energia elujõulisuse taastamiseks kohased, peab komisjon nüüd ümberkorraldamiskava päästmisperioodi jätkuks. |
(48) |
Lisaks sellele kinnitas üks majandusarengu ministeeriumi komisjon ümberkorraldamiskava sellega tutvudes ja tegi ettepaneku päästmisabi meetme pikendamiseks vastavalt komisjoni heakskiidule. Kinnitamise tingimuseks ei peaks olema komisjoni heakskiit, kuna see on vastuolus suuniste punktiga 59. Menetluslikust kokkusobimatusest üksinda ümberkorraldamisabi kokkusobimatuks muutmiseks ei piisa. |
(49) |
Komisjon seadis menetlust algatades kahtluse alla selle, kas ettevõte annab ümberkorraldamisse ise olulise panuse, nagu nõutakse suuniste punktis 44, ja kas abi piirdub vajaliku miinimumiga, kuna abi tagasimaksmine on ette nähtud alles 12 aasta pärast. |
(50) |
Itaalia on vahepeal näidanud, et oluline omapoolne panus on olemas. See ei puuduta siiski esimese etapi rahastamist, mida rahastatakse korrapärasest rahavoost, ja see ei kujuta endast omapoolset panust, kuna seda tuleb vaadelda kui riigi poolt kõige vähem toetatut (12). Siiski rahastatakse teist etappi täielikult omapoolse panuse kaudu, sõltumata sellest, kas see on aktsionäri omakapitali või ettevõttevälise rahastamise vormis, mille tagavad aktsionärid või tootmisvahendid (ning mitte riigi tagatis). Seepärast, võttes arvesse, et ümberkorraldamiskulud ulatuvad ligikaudu 50 miljoni euroni, millest 5 miljonit eurot rahastatakse abi kaudu ja 42,3 miljonit eurot rahastatakse omapoolse panuse kaudu (vt põhjendus 23), tegi Ottana Energia rohkem kui 80 % omapoolse panuse. See ületab selgelt suuniste punktis 44 osutatud künnise. |
(51) |
Lõpuks on Ottana Energia nüüd lühendanud päästmisabi laenu tagasimakseperioodi. Abisumma makstakse nüüd tagasi ajavahemikul 2009–2014 ühemiljoniliste osade kaupa. See tundub mõistlik, kuna eeldatakse, et ettevõte hakkab alates 2008. aastast saama märkimisväärset tulu. |
(52) |
Komisjon on tuvastanud uurimise ajal mitu meedet, mis on kohased leevendama abi kahjulikku mõju konkurentidele. |
(53) |
Esiteks nõustub komisjon sellega, et osakondade loovutamine […] võib olla asendusmeede, kuna see tegevus on Itaalia ametiasutuste kohaselt tulus. Komisjon ei näe siiski, kuidas […] suurem kasutamine on asendusmeede, kuna see on igal juhul meede, mis toob tõenäoliselt ettevõttele kasu ega kujuta seega endast selleks ohverdust. |
(54) |
Komisjon nendib lisaks sellele, et Ottana Energia ei saa oma tootmisvõimsust vähendada, kuna tal on vaid kaks katelt, mida mõlemat on vaja ettevõtte elujõulisuse taastamiseks. Seepärast on praegusel juhul teostatavad üksnes tootmise piiramise meetmed. Ettevõte ja Itaalia on tegelikult võtnud kohustuse võtta vastu sellised meetmed, mida saab seega pidada asendusmeetmeteks. |
(55) |
Komisjon on teinud järelduse, et asendusmeetmetest piisab selleks, et leevendada nii palju kui võimalik abi kahjulikku mõju konkurentidele, kuna abisaaja on suuruse poolest väike ja tema seisund asjaomasel Sardiinia elektriturul on võrreldes tema konkurentidega märkimisväärne. Lisaks sellele aitab Ottana Energia ellujäämine kaasa konkurentsi stabiliseerimisele energiaturul, kuivõrd Ottana Energia on tegelikult ainus energiatarnija, kes pakub alternatiivi valitsevatele tarnijatele Enel ja Endessa, kellel on kokku 95 % turust. Seega edendab Ottana Energia turuletulek […] veelgi konkurentsi sellel äärmisel kontsentreeritud turul. |
(56) |
Lisaks sellele ei saa komisjon kinnitada märkust, mille ta tegi menetluse algatamise otsuses, kuna Sardiinia energiaturul oli liigne tootmisvõimsus. Kuigi selline liigne tootmisvõimsus on tõepoolest olemas, on see seal vaid selleks, et saare varustamiseks säiliks alati teatav varu. |
(57) |
Lõpuks peab komisjon eriti oluliseks kohustust kuni 2014. aastani ühtegi muud investeerimisabi Ottana Energiale mitte anda. Sellest tulenevalt märgib komisjon, et Sardiinia elektriturg hakkab eelkõige seoses GALSI torujuhtme ehitamisega ning tänu mandriga eriti võimsa kaabliühenduse loomise projektile muutuma. Sardiinia elektriturg on siis konkurentsile rohkem avatud ja seega riigiabi põhjustatud turumoonutustele vastuvõtlikum. Seega tagab kõnealune kohustus, et kolmandas etapis turumoonutusi ei esine, kuna ümberkorraldamisabi makstakse enne seda tagasi ning seda ei saa ühegi teise ümberkorraldamis- ega investeerimisabiga asendada. |
(58) |
Lõpetuseks on suuniste punktis 72 ja sellele järgnevates punktides sätestatud ühekordse abi tingimus täidetud, kuna Ottana Energia ei ole varem päästmis- ega ümberkorraldamisabi saanud. Eelkõige, arvestades et kõik ümberkorraldamiskava jaoks vajalikud elemendid olid olemas 9. jaanuaril 2007, käsitleb komisjon nüüd ümberkorraldamisprojekti päästmisperioodi jätkumisena. Seega kujutab see endast üksikut ümberkorraldamist, mille suhtes suuniste punkti 73 alapunktis a osutatud ühekordse abi tingimus ei kehti. |
(59) |
Ottana peab oma ümberkorraldamiskava suuniste punkti 47 kohaselt täielikult rakendama. Komisjoni tuleb hoida kursis eespool nimetatud, suuniste punktides 50 ja 51 sätestatud asendusmeetmete rakendamisel tehtud edusammudega. |
VI. KOKKUVÕTE
(60) |
Eespool öeldut silmas pidades leiab komisjon, et kõnealust abi võib pidada ümberkorraldamisabiks. Selline abi on otsene jätk päästmisabile. Seepärast komisjon, järeldades, et kuigi Itaalia on Ottana Energia suhtes rakendanud ümberkorraldamisabi õigusvastaselt ja EÜ asutamislepingu artikli 88 lõiget 3 rikkudes, on riigiabi ühisturuga siiski kokkusobiv, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Riigiabi, mida Itaalia on rakendanud ettevõtja Ottana Energia Srl suhtes, on kokkusobiv ühisturuga EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punkti c tähenduses ja vastavalt 1999. aastal vastu võetud raskustes olevate äriühingute päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antavat riigiabi käsitlevate ühenduse suuniste artiklis 2 sätestatud tingimustele.
Artikkel 2
1. Ümberkorraldamiskava rakendatakse täielikult ja kava rakendamise tagamiseks tuleb võtta kõik vajalikud meetmed.
2. Itaalia tagab, et osakonnad […] loovutatakse […] 2010. aasta lõpuks.
3. Itaalia tagab, et täidetakse järgmised kohustused:
a) |
Ottana Energia Srl ei tooda enne kolmanda etapi algust ja igal juhul mitte enne 2012. aasta algust rohkem kui 90 MW kogu võimalikust tootmisvõimsusest 140 MW; |
b) |
Ottana Energia Srl maksab igal aastal ajavahemikul 2009–2014 tagasi 1 miljon eurot ega saa ühtegi muud abi enne, kui 29. detsembril 2005 saadud 5 miljoni euro suurune summa on täies mahus tagasi makstud. |
4. Lõigetes 1–3 sätestatud tingimuste täitmise kontrollimiseks esitab Itaalia kuni aastani 2014 iga aasta lõpus ajakohastatud andmed edusammude kohta ümberkorraldamiskava rakendamisel ja ülalpool loetletud kohustuste täitmisel.
Artikkel 3
Käesolev otsus on adresseeritud Itaalia Vabariigile.
Brüssel, 2. juuli 2008
Komisjoni nimel
komisjoni liige
Neelie KROES
(1) ELT C 122, 2.6.2007, lk 22.
(2) ELT C 244, 1.10.2004, lk 2.
(3) ELT C 122, 2.6.2007, lk 22.
(4) Tootmisettevõte ehitati 1970. aastal ja selle omandiline kuuluvus on vahetunud mitu korda, nagu osutatud menetluse algatamise otsuses (vt joonealune märkus 1).
(5) Lähtuvalt komisjoni 6. mai 2003. aasta soovituse (mis käsitleb mikroettevõtjate ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate määratlust) artikli 2 lõikest 1, tõlgendatuna koostoimes artikli 4 lõikega 3 (ELT L 124, 20.5.2003, lk 36).
(6) Üks-päev-ette-turul on kaubeldavaks varaks elekter.
(7) Tasakaalustav turg nõuab teatava elektrikoguse tarnimist riigisisese võrgu tasakaalustamiseks. Tarnimine viiakse läbi riigisisese põhivõrguettevõtja taotlusel pikaajalise elektritarnelepingu alusel. Seevastu kehtivad üks-päev-ette-turu suhtes iga päev toimuvad enampakkumised.
(8) ELT C 244, 1.10.2004, lk 2.
(9) Konfidentsiaalne teave.
(10) Elektriturg on ühendusesiseselt osaliselt liberaliseeritud alates Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 96/92/EÜ (EÜT L 27, 30.1.1997, lk 20) jõustumisest ja seega on elektritarnijate vaheline konkurents võimalik. Sellest tulenevalt võib meede parandada Ottana Energia positsiooni oma konkurentide suhtes ELis, mis võib mõjutada liikmesriikidevahelist kaubandust.
(11) See on komisjoni standardpraktika, vrd komisjoni otsus 2008/344/EÜ kohtuasjas C 23/2006 Technologie Buczek (ELT L 116, 30.4.2008, lk 26).
(12) Suuniste punkt 43. Vrd komisjoni otsus 2002/185/EÜ kohtuasjas C 19/2000 Technische Glaswerke Ilmenau (EÜT L 62, 5.3.2002, lk 30), punkt 106.