30.9.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 257/1

30.9.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 257/3

(1)

Nõukogu 16. jaanuari 2009. aasta määruses (EÜ) nr 43/2009, millega määratakse 2009. aastaks kindlaks teatavate kalavarude ja kalavarurühmade püügivõimalused ning lisatingimused, mida kohaldatakse ühenduse vetes ning ühenduse kalalaevade suhtes püügipiirangutega vetes, (3) on sätestatud 2009. aasta kvoodid.

(2)

Komisjonile esitatud teabe kohaselt on käesoleva määruse lisas nimetatud kalavaru püük samas lisas nimetatud liikmesriigi lipu all sõitvate või kõnealuses liikmesriigis registreeritud laevade poolt ammendanud 2009. aastaks eraldatud kvoodi.

(3)

Seetõttu tuleb keelata kõnealuse kalavaru püük, pardal hoidmine, ümberlaadimine ja lossimine,

30.9.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 257/5

(1)

Nõukogu 16. jaanuari 2009. aasta määruses (EÜ) nr 43/2009, millega määratakse 2009. aastaks kindlaks teatavate kalavarude ja kalavarurühmade püügivõimalused ning lisatingimused, mida kohaldatakse ühenduse vetes ning ühenduse kalalaevade suhtes püügipiirangutega vetes, (3) on sätestatud 2009. aasta kvoodid.

(2)

Komisjonile esitatud teabe kohaselt on käesoleva määruse lisas osutatud kalavaru püük samas lisas osutatud liikmesriigi lipu all sõitvate või kõnealuses liikmesriigis registreeritud laevade puhul ammendanud 2009. aastaks eraldatud kvoodi.

(3)

Seetõttu on vaja keelata kõnealuse kalavaru püük, pardal hoidmine, ümberlaadimine ja lossimine,

30.9.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 257/7

(1)

Määruses (EÜ) nr 1831/2003 on sätestatud loomasöötades kasutatavate söödalisandite lubamise kord ning selliste lubade andmise alused ja menetlused.

(2)

Käesoleva määrusega lubatakse valmistise Saccharomyces cerevisiae CNCM I-1077 uus kasutusviis hobuste söödalisandina.

(3)

Kooskõlas määruse (EÜ) nr 1831/2003 artikliga 7 on esitatud taotlus käesoleva määruse lisas kirjeldatud valmistise lubamiseks. Taotlusele on lisatud määruse (EÜ) nr 1831/2003 artikli 7 lõikes 3 nõutud andmed ja dokumendid.

(4)

Euroopa Toiduohutusamet (edaspidi „amet”) viis läbi riskihindamise kooskõlas määruse (EÜ) nr 1831/2003 artikli 8 lõikega 3.

(5)

Taotlus käsitleb preparaadi Saccharomyces cerevisiae CNCM I-1077 uue kasutusviisi lubamist hobuste söödalisandina, mis liigitatakse söödalisandite kategooriasse „zootehnilised lisandid”.

(6)

Kõnealust valmistist lubati komisjoni määrusega (EÜ) nr 226/2007 (2) kasutada kümme aastat lüpsikitsede ja lüpsilammaste söödas ning komisjoni määrusega (EÜ) nr 1293/2008 (3) kümme aastat lammaste söödas.

(7)

On esitatud uued andmed, millega toetatakse loa taotlemist hobuste puhul. Amet otsustas oma 12. septembri 2006. aasta (4) ja 1. aprilli 2009. aasta (5) arvamustes, et Saccharomyces cerevisiae CNCM I-1077 ei mõju kahjulikult loomade ja inimeste tervisele ega keskkonnale ning et valmistise kasutamine võib märkimisväärselt soodustada kiudainete seedimist. Ameti arvates ei ole vajadust turustamisjärgse järelevalve erinõuete järele. Kõnealuses arvamuses kinnitatakse ka määrusega (EÜ) nr 1831/2003 asutatud ühenduse tugilabori aruanne söödalisandi analüüsimeetodi kohta söödas.

(8)

Kõnealuse valmistise hindamine näitab, et määruse (EÜ) nr 1831/2003 artiklis 5 sätestatud tingimused kasutamise lubamiseks on täidetud. Seepärast tuleks anda luba kõnealuse valmistise kasutamiseks käesoleva määruse lisas esitatud viisil.

(9)

Käesolevas määruses ettenähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

30.9.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 257/10

(1)

Määruses (EÜ) nr 1831/2003 on sätestatud loomasöötades kasutatavate söödalisandite lubamise kord ning selliste lubade andmise alused ja menetlused.

(2)

Kooskõlas määruse (EÜ) nr 1831/2003 artikliga 7 on esitatud taotlus käesoleva määruse lisas kirjeldatud valmistise lubamiseks. Taotlusele on lisatud määruse (EÜ) nr 1831/2003 artikli 7 lõikes 3 nõutud andmed ja dokumendid.

(3)

Taotluses käsitletakse preparaadi Pediococcus acidilactici CNCM MA 18/5M uue kasutusviisi lubamist lõhelaste ja krevetiliste söödalisandina, mis liigitatakse söödalisandite kategooriasse „zootehnilised lisandid”.

(4)

Kõnealuse mikroorganismipreparaadi kasutamiseks on antud tähtajatu luba komisjoni määrusega (EÜ) nr 1200/2005 (2) broilerkanade puhul ja komisjoni määrusega 2036/2005 (3) nuumsigade puhul.

(5)

On esitatud uued andmed, mis toetatavad loa taotlemist lõhelaste ja krevetiliste puhul. Euroopa Toiduohutusamet (edaspidi „amet”) otsustas oma 1. aprilli 2009. aasta arvamuses, (4) et valmistis Pediococcus acidilactici CNCM MA 18/5M ei mõju kahjulikult loomade ja inimeste tervisele ega keskkonnale ning et valmistise kasutamine võib avaldada soodsat mõju hästi arenenud lõhelaste arvukusele ning krevetiliste eluvõimelisusele ja kasvule. Ameti arvates ei ole vajadust turustamisjärgse järelevalve erinõuete järele. Amet kinnitas ka määrusega (EÜ) nr 1831/2003 asutatud ühenduse tugilabori aruannet söödalisandi analüüsimeetodi kohta söödas.

(6)

Kõnealuse valmistise hindamine näitab, et määruse (EÜ) nr 1831/2003 artiklis 5 sätestatud tingimused kasutamise lubamiseks on täidetud. Seepärast tuleks anda luba kõnealuse valmistise kasutamiseks käesoleva määruse lisas esitatud tingimustel.

(7)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

30.9.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 257/12

(1)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta otsuses nr 1982/2006/EÜ (mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmendat raamprogrammi (2007–2013)) (3) (edaspidi „seitsmes raamprogramm”) on sätestatud ühenduse osalus mitme liikmesriigi algatatud teadus- ja arendusprogrammides, sealhulgas osalus selliste programmide elluviimiseks loodud struktuurides asutamislepingu artikli 169 tähenduses.

(2)

Seitsmendas raamprogrammis on määratletud rida kriteeriume selliste artikli 169 kohaste algatuste valdkondade kindlaksmääramiseks: olulisus ühenduse eesmärkide suhtes, taotletava eesmärgi selge kindlaksmääramine ja selle asjakohasus raamprogrammi eesmärkide suhtes, eelneva baasi olemasolu (olemasolevad või kavandatud riiklikud teadusprogrammid), Euroopa lisandväärtus, hõlmatud programmide ulatuse ja arvu kriitiline mass, hõlmatud programmide tegevuste sarnasus ning artikli 169 vastavus eesmärkide saavutamiseks kõige asjakohasema vahendi kriteeriumile.

(3)

Nõukogu 19. detsembri 2006. aasta otsuses nr 2006/971/EÜ (mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) rakendamise eriprogrammi „Koostöö”) (4) (edaspidi „Koostöö” eriprogramm) soodustatakse mitut teemavaldkonda hõlmavat lähenemisviisi, mis on seotud ühe või mitme seitsmenda raamprogrammi valdkonnaga, ning määratletakse artikli 169 algatust metroloogia vallas ühe algatusena, mis sobib ühenduse osaluseks riiklikes teadusprogrammides, mida rakendatakse ühiselt asutamislepingu artikli 169 alusel.

(4)

Metroloogia on valdkonnaülene teadusharu, mis moodustab nüüdisaegse teadmistepõhise ühiskonna olulise osa. Usaldusväärsed ja võrreldavad mõõtestandardid ning asjakohased valideeritud mõõtmis- ja katsemeetodid on teaduslike edusammude ja tehnoloogilise uuenduse aluseks ning avaldavad seega märkimisväärset mõju Euroopa majandusele ja elukvaliteedile.

(5)

Praegu ei ole üksikute liikmesriikide poolt riigi tasandil metroloogiaalase teadus- ja arendustegevuse toetamiseks algatatud teadus- ja arendusprogrammid või -meetmed Euroopa tasandil piisavalt kooskõlastatud ega võimalda saavutada strateegilistes teadus- ja arendusvaldkondades vajalikku kriitilist massi.

(6)

Soovides leida Euroopa tasandil metroloogia valdkonnas ühtset lähenemisviisi ja toimida tõhusalt, on mitu liikmesriiki algatanud ühise teadus- ja arendusprogrammi „Euroopa metroloogia teadusprogramm” (edaspidi „Euroopa metroloogia teadusprogramm”), et vastata kasvavale nõudlusele Euroopas nüüdisaegse metroloogia kui uuenduslikkust, teadusuuringuid ja poliitikat toetava vahendi järele, eeskätt esilekerkivates tehnoloogiavaldkondades.

(7)

Oma 11. juuni 2007. aasta „Koostöö” eriprogrammi rakendamise 2007.–2008. aasta tööprogrammis andis komisjon metroloogia valdkonnas rahalist toetust ERA-NET Plusile, et hõlbustada üleminekut ERA-NETiprojektilt iMERA ühisele metroloogia teadus- ja arendusprogrammile, mis rakendatakse asutamislepingu artikli 169 alusel. Selle tulemuseks oli Euroopa metroloogia teadusprogrammi väljatöötamine, milles on määratletud ühisprogrammi olulisemad probleemid ja tegevused.

(8)

Euroopa metroloogia teadusprogrammi eesmärk on toetada teaduse arengut ja uuenduslikkust, luues vajaliku õigusliku ja organisatsioonilise raamistiku laiaulatuslikuks üleeuroopaliseks liikmesriikide vaheliseks koostööks metroloogiaalastes teadusuuringutes kõikides tehnoloogia- ja tööstusvaldkondades. Belgia, Tšehhi Vabariik, Taani, Saksamaa, Eesti, Hispaania, Prantsusmaa, Itaalia, Ungari, Madalmaad, Austria, Poola, Portugal, Rumeenia, Sloveenia, Slovakkia, Soome, Rootsi ja Ühendkuningriik ning Norra, Šveits ja Türgi (edaspidi „osalevad riigid”) on nõustunud kooskõlastama ja ühiselt võtma meetmeid, mille eesmärk on aidata kaasa Euroopa metroloogia teadusprogrammi elluviimisele. Nende osaluse koguväärtus kavandatud seitsmeaastase ajavahemiku jooksul on hinnanguliselt vähemalt 200 miljonit eurot, millele lisanduvad täiendavad rahastamisvõimalused 100 miljoni euro ulatuses.

(9)

Euroopa metroloogia teadusprogrammi mõju suurendamiseks on osalevad riigid nõustunud ühenduse osalemisega selles programmis. Ühendus peaks programmis osalemiseks andma Euroopa metroloogia teadusprogrammi kestuse jooksul rahalist toetust samaväärselt osalevate riikidega ehk kuni 200 miljonit eurot. Kuna Euroopa metroloogia teadusprogramm vastab seitsmenda raamprogrammi teaduslikele eesmärkidele ning kuna metroloogia valdkonnas võetavad meetmed on horisontaalsed või ei ole otseselt seotud kümne teemavaldkonnaga, tuleks Euroopa metroloogia teadusprogrammi kõikides asjakohastes teemavaldkondades ühiselt toetada.

(10)

Kättesaadavad võivad olla ka muud rahastamisvõimalused, muu hulgas Euroopa Investeerimispanga (EIP) poolne rahastamine, eeskätt EIP ja komisjoni ühiselt loodud riskijagamisrahastu kaudu toimuv rahastamine vastavalt „Koostöö” eriprogrammi III lisale.

(11)

Ühenduse rahalise toetuse andmine peaks sõltuma rahastamiskava määratlemisest, mis põhineb pädevate riigiasutuste ametlikel kohustustel ühiselt rakendada riigi tasandil algatatud teadus- ja arendusprogramme ja -tegevust ning osaleda Euroopa metroloogia teadusprogrammi ühise rakendamise rahastamises.

(12)

Riiklike teadusprogrammide ühine rakendamine nõuab spetsiaalse rakendusstruktuuri loomist või olemasolu, nagu on sätestatud „Koostöö” eriprogrammis. Osalevad riigid on Euroopa metroloogia teadusprogrammi rakendamiseks kokku leppinud sellise spetsiaalse rakendusstruktuuri suhtes. Spetsiaalne rakendusstruktuur peaks olema ühenduse rahalise toetuse saaja ja tagama Euroopa metroloogia teadusprogrammi tõhusa elluviimise.

(13)

Ühenduse rahaline toetus peaks sõltuma osalevate riikide poolt vahendite eraldamise kohustusest ning nende osamaksude tõhusast maksmisest.

(14)

Kuigi Teadusuuringute Ühiskeskus on komisjoni osakond, on selle instituutide teadussuutlikkus Euroopa metroloogia teadusprogrammi seisukohast oluline ning tuleks kaasata programmi rakendamisse. Seepärast on asjakohane määratleda Teadusuuringute Ühiskeskuse roll seoses osalemis- ja rahastamiskõlblikkusega ning selle osalemine Euroopa metroloogia teadusprogrammi juhtimises.

(15)

Ühenduse rahalist toetust peaks makstama Euroopa Ühenduse nimel komisjoni ja spetsiaalse rakendusstruktuuri vahel sõlmitud üldise kokkuleppe alusel, mis sisaldab ühenduse toetuse kasutamise üksikasjalikku korda. Kõnealune üldine kokkulepe peaks sisaldama vajalikke sätteid, mis tagaksid ühenduse finantshuvide kaitse.

(16)

Ühenduse rahaliselt toetuselt saadavat intressi tuleks käsitada sihtotstarbelise tuluna kooskõlas nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust) (5) (edaspidi „finantsmäärus”) artikli 18 lõikega 2. Komisjonil peaks olema võimalik käesolevas otsuses ettenähtud ühenduse maksimaalset toetust suurendada.

(17)

Kui Euroopa metroloogia teadusprogrammi ei rakendata või rakendatakse ebapiisavalt, osaliselt või hilinemisega või kui osalevad riigid ei toeta või toetavad osaliselt või hilinemisega Euroopa metroloogia teadusprogrammi rahastamist, peaks ühendusel olema õigus oma rahalist toetust vähendada, selle andmine peatada või lõpetada tingimustel, mis sätestatakse ühenduse ja spetsiaalse rakendusstruktuuri vahel sõlmitavas üldises kokkuleppes.

(18)

Euroopa metroloogia teadusprogrammi tõhusaks elluviimiseks tuleks rahaliselt toetada sellistes Euroopa metroloogia teadusprogrammi projektides osalejaid, mis spetsiaalse rakendusstruktuuri vastutusel valitakse välja keskselt projektikonkursside alusel. Kõnealune rahaline toetus ja selle maksmine peaksid olema läbipaistvad ja tõhusad.

(19)

Projektiettepanekuid peaksid tsentraalselt hindama sõltumatud eksperdid spetsiaalse rakendusstruktuuri vastutusel. Spetsiaalne rakendusstruktuur peaks heaks kiitma pingerea, mis oleks ühenduse rahalisest toetusest ja riikide eelarvetest Euroopa metroloogia teadusprogrammi projektidele eraldatud vahendite jaotamisel siduv.

(20)

Vastavalt finantsmäärusele ja komisjoni 23. detsembri 2002. aasta määrusele (EÜ, Euratom) nr 2342/2002 (millega kehtestatakse Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust käsitleva nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 üksikasjalikud rakenduseeskirjad) (6) (edaspidi „rakenduseeskirjad”) tuleks ühenduse rahalist toetust hallata kaudse tsentraliseeritud haldamise raamistikus vastavalt finantsmääruse artikli 54 lõike 2 punktile c ja artiklile 56 ning rakenduseeskirjade artiklile 35, artikli 38 lõikele 2 ja artiklile 41.

(21)

Iga liikmesriik ja iga seitsmenda raamprogrammiga assotsieerunud riik peaks saama Euroopa metroloogia teadusprogrammiga liituda.

(22)

Kooskõlas seitsmenda raamprogrammi eesmärkidega peaks olema võimalik muude riikide osalemine Euroopa metroloogia teadusprogrammis, kui selline osalemine on ette nähtud asjakohase rahvusvahelise lepinguga ning kui nii ühendust esindav komisjon kui ka osalevad liikmesriigid on sellega nõus. Kooskõlas seitsmenda raamprogrammiga ning vastavalt käesolevas otsuses sätestatud eeskirjadele ja tingimustele peaks ühendusel olema õigus kokku leppida Euroopa metroloogia teadusprogrammile oma rahalise toetuse andmise tingimustes seoses selliste muude riikide programmis osalemisega.

(23)

Tuleks võtta asjakohased meetmed pettuste ja eeskirjade eiramise vältimiseks ning astuda vajalikud sammud kaduma läinud, valesti makstud või vääralt kasutatud vahendite tagasinõudmiseks vastavalt nõukogu 18. detsembri 1995. aasta määrusele (EÜ, Euratom) nr 2988/95 (Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse kohta), (7) nõukogu 11. novembri 1996. aasta määrusele (Euratom, EÜ) nr 2185/96 (mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse muu eeskirjade eiramise eest) (8) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. mai 1999. aasta määrusele (EÜ) nr 1073/1999 (Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdluste kohta) (9).

(24)

On oluline, et Euroopa metroloogia teadusprogrammi alusel toimuv teaduslik uurimistegevus vastaks peamistele eetilistele põhimõtetele, sealhulgas Euroopa Liidu lepingu artiklis 6 ning Euroopa Liidu põhiõiguste hartas kajastatud põhimõtetele, ning järgiks soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise ja soolise võrdõiguslikkuse põhimõtteid.

(25)

Komisjon peaks läbi viima vahehindamise, hinnates Euroopa metroloogia teadusprogrammi rakendamise kvaliteeti ja tõhusust ning edenemist seatud eesmärkide suunas, ning samuti lõpliku hindamise.

(26)

Spetsiaalne rakendusstruktuur peaks julgustama väljavalitud Euroopa metroloogia teadusprogrammi projektides osalejaid oma tulemusi teatavaks tegema ja levitama ning tegema kõnealuse teabe avalikkusele kättesaadavaks,

a)

osalevate riikide tõestusest, et I lisas kirjeldatud Euroopa metroloogia teadusprogramm on tõhusalt asutatud;

b)

iseseisva õigusvõimega spetsiaalse rakendusstruktuuri ametlikust loomisest, kes vastutab Euroopa metroloogia teadusprogrammi rakendamise ning ühenduse rahalise toetuse vastuvõtmise, jaotamise ja järelevalve eest kaudse tsentraliseeritud haldamise raamistikus vastavalt finantsmääruse artikli 54 lõike 2 punktile c ja artiklile 56 ning rakenduseeskirjade artiklile 35, artikli 38 lõikele 2 ja artiklile 41;

c)

Euroopa metroloogia teadusprogrammile sobiva ja tõhusa juhtimismudeli loomisest kooskõlas II lisaga;

d)

I lisas kirjeldatud tegevuste (sh projektikonkursside algatamine) tõhusast läbiviimisest spetsiaalse rakendusstruktuuri poolt;

e)

kõikide osalevate riikide kohustusest maksta oma osa Euroopa metroloogia teadusprogrammi rahastamisel ning suurendada seda toetust täiendava rahastamisvõimalusega 50 % ulatuses, et kasutada ära programmis osalejate edukus Euroopa metroloogia teadusprogrammi projektides, ja rahalise toetuse tegelikust maksmisest abisaajatele;

f)

ühenduse riigiabi eeskirjade ja eeskätt teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks antava riigiabi ühenduse raamistikus (10) kehtestatud eeskirjade järgimisest;

g)

kõrgel tasemel teadusliku pädevuse tagamisest ja eetiliste põhimõtete järgimisest vastavalt seitsmenda raamprogrammi üldpõhimõtetele, soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamisest ja soolise võrdõiguslikkuse põhimõtete järgimisest ning säästva arengu tagamisest;

h)

Euroopa metroloogia teadusprogrammi raames toimunud tegevusest tulenevaid intellektuaalomandi õigusi reguleerivate sätete koostamisest ning riigi tasandil algatatud teadus- ja arendusprogrammide rakendamisest ja kooskõlastamisest osalevates riikides viisil, mis soodustab selliste teadmiste loomist ning toetab loodud teadmiste laialdast kasutust ja levitamist. Valitud lähenemisviisiga järgitakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta määruses (EÜ) nr 1906/2006 (millega kehtestatakse ettevõtete, uurimiskeskuste ja ülikoolide Euroopa Ühenduse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) meetmetes osalemise ning uurimistulemuste levitamise eeskirjad) (11) (edaspidi „seitsmendas raamprogrammis osalemise eeskirjad”) kehtestatud mudelit.

1)

antud ülesannete määratlus;

2)

ülesannete täitmise tingimused ja üksikasjalik kord, sealhulgas vastutusala piiritlemise ja kontrolli korraldamise kohta;

3)

komisjonile ülesannete täitmist käsitlevate aruannete esitamise eeskirjad;

4)

ülesannete täitmise lõpetamise tingimused;

5)

komisjoni poolse kontrolli üksikasjalik kord;

6)

eraldi pangakontode kasutamise ja saadud intresside käitlemise kord;

7)

sätted, mis tagavad, et ühenduse meetmed eristuvad spetsiaalse rakendusstruktuuri muust tegevusest;

8)

kohustus hoiduda tegevustest, mis võivad põhjustada huvide konflikti finantsmääruse artikli 52 lõike 2 tähenduses;

9)

artiklis 2 osutatud Euroopa metroloogia teadusprogrammi alusel toimunud tegevusest tulenevaid intellektuaalomandi õigusi reguleerivad sätted;

10)

nimekiri kriteeriumidest, mida kasutatakse vahe- ja lõpphindamiste, sealhulgas artiklis 13 osutatu korral.

a)

projektide ja määratud toetuste teaduslik tipptase, mida mõõdetakse publikatsioonide, patentide ja teiste teadustöö näitajate alusel;

b)

programmiväliste teadlaste ja teadusasutuste programmis osalemine;

c)

nende liikmesriikide ja seitsmenda raamprogrammiga assotsieerunud riikide metroloogiaalase suutlikkuse kasv, kelle metroloogiaalased programmid on varases arenguetapis;

d)

koolitustegevuste arv ja kvaliteet;

e)

metroloogiast teavitamise ja selle levitamisega seotud tegevuste arv ja kvaliteet.

30.9.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 257/26

(1)

Määruse (EÜ) nr 1104/2008 artikli 11 lõikes 2 on sätestatud, et liikmesriigid, kes osalevad süsteemis SIS 1+, lähevad Prantsusmaa ja komisjoni toetusel migratsiooniks loodud ajutise arhitektuuri abil süsteemilt N.SIS üle süsteemile N.SIS II hiljemalt 30. septembriks 2009. Vajaduse korral võib seda kuupäeva muuta kõnealuse määruse artikli 17 lõikes 2 määratud korras.

(2)

Määruses (EÜ) nr 1104/2008 sätestatud meetmete rakendamine on viibinud SIS II testimise käigus ilmnenud probleemide tõttu. Nõukogu 26. ja 27. veebruari 2009. aasta järeldustes märgiti, et arvestades probleemide lahendamiseks vajalikku aega, ei ole 2009. aasta septembriks määratud süsteemist SIS 1+ süsteemi SIS II migratsiooni tähtpäev enam reaalne.

(3)

Seoses viivitusega süsteemist SIS 1+ süsteemi SIS II migratsioonil tuleks määrata uus tähtpäev, mis langeks kokku määruse (EÜ) nr 1104/2008 kehtivusaja lõppemisega, võimaldades jätkata SIS II käivitamiseks vajalikke meetmeid kuni selle kuupäevani.

(4)

Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud Taani seisukohta käsitleva protokolli artikli 2 kohaselt ei osalenud Taani määruse (EÜ) nr 1104/2008 vastuvõtmisel, mistõttu see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav. Võttes siiski arvesse, et määruses (EÜ) nr 1104/2008 arendatakse edasi Schengeni acquis’d Euroopa Ühenduse asutamislepingu kolmanda osa IV jaotise alusel, teatas Taani kooskõlas nimetatud protokolli artikliga 5 Schengeni acquis’ ülevõtmisest oma riigi õigusesse. Seega on käesolev otsus rahvusvahelise õiguse kohaselt Taani suhtes siduv.

(5)

Käesolev otsus kujutab endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist, milles Ühendkuningriik ei osale vastavalt nõukogu 29. mai 2000. aasta otsusele 2000/365/EÜ Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi taotluse kohta osaleda teatavates Schengeni acquis’ sätetes (2). Seetõttu ei osale Ühendkuningriik määruse vastuvõtmisel, see ei ole talle siduv ega kuulu tema suhtes kohaldamisele. Seetõttu käesolevat otsust Ühendkuningriigile ei adresseerita.

(6)

Käesolev otsus kujutab endast Schengeni acquis’ nende sätete edasiarendamist, milles Iirimaa ei osale vastavalt nõukogu 28. veebruari 2002. aasta otsusele 2002/192/EÜ Iirimaa taotluse kohta osaleda teatavates Schengeni acquis’ sätetes (3). Iirimaa ei osale seetõttu otsuse vastuvõtmises ja see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav. Seetõttu ei adresseerita käesolevat otsust Iirimaale.

(7)

Islandi ja Norra puhul kujutab käesolev otsus endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist Euroopa Liidu Nõukogu ning Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi vahele sõlmitud lepingu (nimetatud viimase kahe riigi osalemise kohta Schengeni acquis’ sätete rakendamises, kohaldamises ja edasiarendamises) (4) tähenduses, mis kuuluvad nõukogu otsuse 1999/437/EÜ (5) artikli 1 punktis G osutatud valdkonda.

(8)

Šveitsi puhul kujutab käesolev otsus endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahel sõlmitud lepingu (Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega) tähenduses, mis kuuluvad valdkonda, millele on osutatud nõukogu otsuse 1999/437/EÜ artikli 1 punktis G, mida loetakse koostoimes nõukogu otsuse 2008/146/EÜ (6) (nimetatud lepingu Euroopa Ühenduse nimel sõlmimise kohta) artikliga 3.

(9)

Liechtensteini puhul kujutab käesolev otsus endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse, Šveitsi Konföderatsiooni ja Liechtensteini Vürstiriigi vahel allakirjutatud protokolli (mis käsitleb Liechtensteini Vürstiriigi ühinemist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepinguga Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega) tähenduses, mis kuuluvad valdkonda, millele osutatakse otsuse 1999/437/EÜ artikli 1 punktis G, mida loetakse koostoimes nõukogu 28. veebruari 2008. aasta otsuse 2008/261/EÜ (mis käsitleb Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse, Šveitsi Konföderatsiooni ja Liechtensteini Vürstiriigi vahelise protokolli (mis käsitleb Liechtensteini Vürstiriigi ühinemist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepinguga Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega) Euroopa Ühenduse poolt allakirjutamist ja protokolli teatavate sätete ajutist kohaldamist) (7) artikliga 3.

(10)

Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1987/2006 (8) artikli 51 kohaselt loodud ja määruse (EÜ) nr 1104/2008 artikli 17 lõikes 1 nimetatud komitee arvamusega,

30.9.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 257/28

(1)

Määruse (EÜ) nr 1258/1999 artikli 7 lõike 4 ja määruse (EÜ) nr 1290/2005 artikli 31 kohaselt teostab komisjon vajalikud kontrollimised, teavitab liikmesriike nende kontrollimiste tulemustest, võtab teatavaks liikmesriikide esitatud märkused, kutsub kokku kahepoolsed läbirääkimised, et jõuda kokkuleppele asjaomaste liikmesriikidega, ning teeb neile ametlikult teatavaks oma seisukoha.

(2)

Liikmesriikidel on olnud võimalus taotleda lepitusmenetlust. Teatavatel juhtudel on seda võimalust kasutatud ning komisjon on vaadanud läbi menetluse tulemusena koostatud aruande.

(3)

Määruse (EÜ) nr 1258/1999 ja määruse (EÜ) nr 1290/2005 kohaselt võib rahastada üksnes selliseid põllumajanduskulutusi, mis on tehtud kooskõlas ühenduse eeskirjadega.

(4)

Pärast kontrollimisi on kahepoolsete läbirääkimiste tulemusena ja lepitusmenetluste käigus selgitatud välja, et osa liikmesriikide deklareeritud kuludest ei vasta kõnealusele tingimusele ning seega ei saa neid rahastada EAGGFi tagatisrahastust, Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (edaspidi „EAGF”) ega Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (edaspidi „EAFRD”).

(5)

Tuleks märkida summad, mida ei kaeta EAGGFi tagatisrahastust, EAGFist ega EAFRDst. Need summad ei ole seotud kuludega, mis on tehtud 24 kuud enne seda, kui komisjon esitas liikmesriikidele kontrollimistulemuste kohta kirjaliku teatise.

(6)

Käesolevas otsuses osutatud juhtumite kohta saatis komisjon liikmesriikidele kokkuvõtliku aruande hinnangust nende summade kohta, mida ei rahastata, kuna need ei vasta ühenduse eeskirjadele.

(7)

Käesolev otsus ei mõjuta finantsjäreldusi, mida komisjon võib teha seda teemat käsitlevatele 6. jaanuaril 2009. aastal pooleli olevatele Euroopa Kohtu kohtuasjadele tuginedes,

30.9.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 257/38

(1)

Määruse (EÜ) nr 1774/2002 artikli 22 lõike 1 punkti a kohaselt keelustatakse loomaliikide söötmine töödeldud loomse valguga, mis on saadud sama liigi loomadest. Olles konsulteerinud asjaomase teaduskomiteega, võib lubada karusloomade puhul teha kõnealusest keelust erandeid.

(2)

Komisjoni 12. mai 2003. aasta otsuses 2003/324/EÜ, milles käsitletakse erandi tegemist Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1774/2002 sätestatud karusloomade liigisisese ringlussevõtu keelust, (2) on nimetatud liikmesriigid, kellel on lubatud kõnealust erandit kasutada, ja liigid, keda võib sööta töödeldud loomse valguga, mis on saadud sama liigi loomadest, ning on sätestatud söötmisel kohaldatavad eeskirjad.

(3)

Läti on esitanud taotluse erandi tegemiseks karusloomade liigisisese ringlussevõtu keelust ning on esitanud piisavalt teavet meetmete kohta, millega tagatakse inimeste ja loomade tervisele tuleneva ohu kontroll.

(4)

Seepärast tuleks otsust 2003/324/EÜ vastavalt muuta.

(5)

Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

1)

Artikkel 1 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 1

Eesti, Läti ja Soome suhtes kohaldatav erand

1.   Vastavalt määruse (EÜ) nr 1774/2002 artikli 22 lõikele 2 tehakse Eestile, Lätile ja Soomele erand järgmiste karusloomade söötmisel töödeldud loomse valguga, mis on saadud sama liigi loomade kehadest või kehaosadest:

2.   Vastavalt määruse (EÜ) nr 1774/2002 artikli 22 lõikele 2 tehakse Eestile ja Lätile erand liiki mink (Mustela vison) kuuluvate karusloomade söötmisel töödeldud loomse valguga, mis on saadud sama liigi loomade kehadest või kehaosadest.”

2)

Artikkel 5 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 5

Käesoleva otsuse järgimine

Eesti, Läti ja Soome võtavad käesoleva otsuse järgimiseks vajalikud meetmed ning avaldavad need. Nad teatavad sellest viivitamata komisjonile.”

3)

Artikkel 7 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 7

Adressaadid

Käesolev otsus on adresseeritud Eesti Vabariigile, Läti Vabariigile ja Soome Vabariigile.”

30.9.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 257/40

(1)

Ühismeetme 2009/709/ÜVJP artikli 8 kohaselt volitas nõukogu poliitika- ja julgeolekukomiteed võtma vastu edasisi otsuseid missiooni juhi nimetamise kohta.

(2)

24. juunil 2008 nimetati Jean-Paul MICHEL EUSEC RD Congo missiooni juhiks.

(3)

Peasekretär / kõrge esindaja tegi ettepaneku nimetada Jean-Paul MICHEL uuesti missiooni EUSEC RD Congo juhiks,

30.9.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 257/41

(1)

Otsuse 2008/839/JSK artikli 11 lõikes 2 on sätestatud, et liikmesriigid, kes osalevad süsteemis SIS 1+, lähevad Prantsusmaa ja komisjoni toetusel migratsiooniks loodud ajutise arhitektuuri abil süsteemilt N.SIS üle süsteemile N.SIS II hiljemalt 30. septembriks 2009. Vajaduse korral võib seda kuupäeva muuta kõnealuse otsuse artikli 17 lõikes 2 määratletud korras.

(2)

Otsuses 2008/839/JSK sätestatud meetmete rakendamine on viibinud SIS II testimise käigus ilmnenud probleemide tõttu. Nõukogu 26. ja 27. veebruari 2009. aasta järeldustes märgiti, et arvestades probleemide lahendamiseks vajalikku aega, ei ole 2009. aasta septembriks määratud süsteemist SIS 1+ süsteemi SIS II migratsiooni tähtaeg enam reaalne.

(3)

Seoses viivitusega süsteemist SIS 1+ süsteemi SIS II migratsioonil tuleks määrata uus tähtpäev, mis langeks kokku otsuse 2008/839/JSK kehtivusaja lõppemisega, võimaldades jätkata SIS II käivitamiseks vajalikke meetmeid kuni selle kuupäevani.

(4)

Ühendkuningriik osaleb käesolevas otsuses Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud Schengeni acquis’ Euroopa Liitu integreerimist käsitleva protokolli artikli 5 ning nõukogu 29. mai 2000. aasta otsuse 2000/365/EÜ (Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi taotluse kohta osaleda teatavates Schengeni acquis’ sätetes) (2) artikli 8 lõike 2 kohaselt.

(5)

Iirimaa osaleb käesolevas otsuses Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud Schengeni acquis’ Euroopa Liitu integreerimist käsitleva protokolli artikli 5 ning nõukogu 28. veebruari 2002. aasta otsuse 2002/192/EÜ (Iirimaa taotluse kohta osaleda teatavates Schengeni acquis’ sätetes) (3) artikli 6 lõike 2 kohaselt.

(6)

Islandi ja Norra puhul kujutab käesolev otsus endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist Euroopa Liidu Nõukogu ning Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi vahel sõlmitud lepingu (nimetatud viimase kahe riigi osalemise kohta Schengeni acquis’ sätete rakendamises, kohaldamises ja edasiarendamises) (4) tähenduses, mis kuuluvad nõukogu otsuse 1999/437/EÜ (5) artikli 1 punktis G osutatud valdkonda.

(7)

Šveitsi puhul kujutab käesolev otsus endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahel sõlmitud lepingu (Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega) tähenduses, mis kuuluvad valdkonda, millele on osutatud otsuse 1999/437/EÜ artikli 1 punktis G, mida loetakse koostoimes nõukogu otsuse 2008/149/JSK (6) (nimetatud lepingu Euroopa Ühenduse nimel sõlmimise kohta) artikliga 3.

(8)

Liechtensteini puhul kujutab käesolev otsus endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse, Šveitsi Konföderatsiooni ja Liechtensteini Vürstiriigi vahel allakirjutatud protokolli (mis käsitleb Liechtensteini Vürstiriigi ühinemist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepinguga Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega) tähenduses, mis kuuluvad valdkonda, millele osutatakse otsuse 1999/437/EÜ artikli 1 punktis G, mida loetakse koostoimes nõukogu 28. veebruari 2008. aasta otsuse 2008/262/JSK (mis käsitleb Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse, Šveitsi Konföderatsiooni ja Liechtensteini Vürstiriigi vahelise protokolli (mis käsitleb Liechtensteini Vürstiriigi ühinemist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepinguga Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega) Euroopa Liidu poolt allakirjutamist ja protokolli teatavate sätete ajutist kohaldamist) (7) artikliga 3.

(9)

Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on kooskõlas nõukogu otsuse 2007/533/JSK artikli 67 lõike 1 alusel loodud ja otsuse 2008/839/JSK (8) artikli 17 lõikes 1 nimetatud komitee arvamusega,