ISSN 1725-5082 doi:10.3000/17255082.L_2009.242.est |
||
Euroopa Liidu Teataja |
L 242 |
|
Eestikeelne väljaanne |
Õigusaktid |
52. köide |
Sisukord |
|
I EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine on kohustuslik |
Lehekülg |
|
|
MÄÄRUSED |
|
|
|
||
|
|
DIREKTIIVID |
|
|
* |
Komisjoni direktiiv 2009/120/EÜ, 14. september 2009, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2001/83/EÜ (inimtervishoius kasutatavaid ravimeid käsitlevate ühenduse eeskirjade kohta) seoses uudsete ravimitega ( 1 ) |
|
|
* |
Komisjoni direktiiv 2009/121/EÜ, 14. september 2009, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/121/EÜ (tekstiilinimetuste kohta) I ja V lisa, et kohandada neid tehnika arenguga ( 1 ) |
|
|
* |
Komisjoni direktiiv 2009/122/EÜ, 14. september 2009, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 96/73/EÜ (kahekomponentsete tekstiilkiusegude teatavate kvantitatiivsete analüüsimeetodite kohta) II lisa, et kohandada seda tehnika arenguga ( 1 ) |
|
|
II EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik |
|
|
|
OTSUSED |
|
|
|
Komisjon |
|
|
|
2009/703/EÜ |
|
|
* |
Komisjoni otsus, 11. veebruar 2009, riigiabi C 55/07 (ex NN 63/07, CP 106/06) kohta, mida rakendab Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik – Riigitagatis ettevõtjale BT (teatavaks tehtud numbri K(2009) 685 all) ( 1 ) |
|
|
Parandused |
|
|
* |
|
|
|
(1) EMPs kohaldatav tekst |
ET |
Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud. Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn. |
I EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine on kohustuslik
MÄÄRUSED
15.9.2009 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 242/1 |
KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 836/2009,
14. september 2009,
millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril
EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,
võttes arvesse nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus) (1),
võttes arvesse komisjoni 21. detsembri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1580/2007, millega kehtestatakse nõukogu määruste (EÜ) nr 2200/96, (EÜ) nr 2201/96 ja (EÜ) nr 1182/2007 rakenduseeskirjad puu- ja köögiviljasektoris (2), eriti selle artikli 138 lõiget 1,
ning arvestades järgmist:
Määruses (EÜ) nr 1580/2007 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel kehtestab komisjon kindlad impordiväärtused kolmandatest riikidest importimisel kõnealuse määruse XV lisa A osas osutatud toodete ja ajavahemike puhul,
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Käesoleva määruse lisas määratakse kindlaks määruse (EÜ) nr 1580/2007 artikliga 138 ette nähtud kindlad impordiväärtused.
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub 15. septembril 2009.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 14. september 2009
Komisjoni nimel
põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor
Jean-Luc DEMARTY
(1) ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.
(2) ELT L 350, 31.12.2007, lk 1.
LISA
Kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril
(EUR/100 kg) |
||
CN-kood |
Kolmanda riigi kood (1) |
Kindel impordiväärtus |
0702 00 00 |
MK |
34,5 |
ZZ |
34,5 |
|
0707 00 05 |
MK |
19,1 |
TR |
111,0 |
|
ZZ |
65,1 |
|
0709 90 70 |
TR |
101,8 |
ZZ |
101,8 |
|
0805 50 10 |
AR |
102,8 |
CL |
137,4 |
|
UY |
117,8 |
|
ZA |
95,3 |
|
ZZ |
113,3 |
|
0806 10 10 |
EG |
137,1 |
IL |
227,0 |
|
TR |
98,6 |
|
ZZ |
154,2 |
|
0808 10 80 |
AR |
123,6 |
BR |
68,1 |
|
CL |
76,3 |
|
NZ |
82,6 |
|
US |
85,9 |
|
ZA |
77,4 |
|
ZZ |
85,7 |
|
0808 20 50 |
AR |
160,8 |
CN |
61,6 |
|
TR |
116,9 |
|
ZA |
69,7 |
|
ZZ |
102,3 |
|
0809 30 |
TR |
114,2 |
US |
228,1 |
|
ZZ |
171,2 |
|
0809 40 05 |
IL |
126,2 |
TR |
113,9 |
|
ZZ |
120,1 |
(1) Riikide nomenklatuur on sätestatud komisjoni määruses (EÜ) nr 1833/2006 (ELT L 354, 14.12.2006, lk 19). Kood „ZZ” tähistab „muud päritolu”.
DIREKTIIVID
15.9.2009 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 242/3 |
KOMISJONI DIREKTIIV 2009/120/EÜ,
14. september 2009,
millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2001/83/EÜ (inimtervishoius kasutatavaid ravimeid käsitlevate ühenduse eeskirjade kohta) seoses uudsete ravimitega
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. novembri 2001. aasta direktiivi 2001/83/EÜ inimtervishoius kasutatavaid ravimeid käsitlevate ühenduse eeskirjade kohta, (1) eriti selle artiklit 120,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Inimtervishoius kasutatavaid ravimeid võib turule tuua ainult juhul, kui pädev asutus on asjaomaste ravimitega seotud uuringute ja katsete tulemusi hõlmava taotlusetoimiku alusel väljastanud müügiloa. |
(2) |
Direktiivi 2001/83/EÜ I lisas on sätestatud inimtervishoius kasutatavate ravimite kontrollimisega seotud üksikasjalikud teaduslikud ja tehnilised nõuded, millest lähtudes ravimite kvaliteeti, ohutust ja tõhusust tuleks hinnata. Kõnealuseid üksikasjalikke teaduslikke ja tehnilisi nõudeid tuleks korrapäraselt kohandada, et võtta arvesse teaduse ja tehnika arengut. |
(3) |
Võttes arvesse uudsete ravimeetodite valdkonnas toimunud teaduse ja tehnika arengut, mida käsitletakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. novembri 2007. aasta määruses (EÜ) nr 1394/2007 (uudsete ravimite ning direktiivi 2001/83/EÜ ja määruse (EÜ) nr 726/2004 muutmise kohta), (2) on otstarbekas kohandada direktiivi I lisa. Ajakohastada tuleks geeniteraapia ja somaatilise rakuteraapia ravimite määratlusi ning nende ravimite suhtes kehtestatud üksikasjalikke teaduslikke ja tehnilisi nõudeid. Lisaks tuleks kehtestada üksikasjalikud teaduslikud ja tehnilised nõuded koetehnoloogilistele toodetele, samuti uudsetele ravimitele, mis sisaldavad seadmeid ning kombineeritud uudsetele ravimitele. |
(4) |
Käesoleva direktiiviga ette nähtud meetmed on kooskõlas inimtervishoius kasutatavate ravimite alalise komitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:
Artikkel 1
Direktiivi 2001/83/EÜ I lisa IV osa asendatakse käesoleva direktiivi lisaga.
Artikkel 2
1. Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 5. aprillil 2010. Nad edastavad kõnealuste normide teksti ning kõnealuste normide ja käesoleva direktiivi vahelise vastavustabeli viivitamata komisjonile.
Kui liikmesriigid need normid vastu võtavad, lisavad nad nendesse normidesse või nende normide ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.
2. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastuvõetavate põhiliste siseriiklike õigusnormide teksti.
Artikkel 3
Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Artikkel 4
Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.
Brüssel, 14. september 2009
Komisjoni nimel
asepresident
Günter VERHEUGEN
(1) EÜT L 311, 28.11.2001, lk 67.
(2) ELT L 324, 10.12.2007, lk 121.
LISA
„IV OSA
UUDSED RAVIMID
1. SISSEJUHATUS
Määruse (EÜ) nr 1394/2007 artikli 2 lõike 1 punkti a kohaste uudsete ravimite müügiloa taotlus peab vastama käesoleva lisa I osa moodulites 1, 2, 3, 4 ja 5 kirjeldatud vorminõuetele.
Biopreparaatide puhul tuleb kohaldada käesoleva lisa I osa moodulites 3, 4 ja 5 kirjeldatud tehnilisi nõudeid. Käesoleva osa punktides 3, 4 ja 5 kirjeldatud erinõuetes on täpsustatud, kuidas tuleb kohaldada uudsete ravimite suhtes I osas kirjeldatud nõudeid. Lisaks on vajaduse korral ja võttes arvesse uudsete ravimite erisust, kehtestatud lisanõuded.
Võttes arvesse uudsete ravimite eripära, võib kvaliteedi hindamisel rakendada riskipõhist lähenemisviisi ning kooskõlas peatüki „Sissejuhatus ja üldpõhimõtted” punktis 4 viidatud ravimite kvaliteedi, ohutuse ja efektiivsuse alaste teaduslike suunistega peab müügiloa taotlus sisaldama mittekliinilisi ja kliinilisi andmeid.
Riskianalüüs võib hõlmata kogu arendusprotsessi. Riskitegurina võib käsitada järgmist: rakkude päritolu (autoloogne, allogeenne, ksenogeenne), võimet paljuneda ja/või diferentseeruda ja vallandada immuunreaktsiooni, rakumanipulatsiooni ulatust, rakkude kombineerimist bioaktiivsete molekulide või struktuurimaterjalidega, geeniteraapia ravimite olemust, in vivo kasutatavate viiruste või mikroorganismide replikatsioonivõimet, nukleotiidijärjestuste või geenide integreerumist genoomis, pikaajalist funktsiooni säilimist, onkogeensuse ohtu ning manustamis- või kasutamisviisi.
Riskianalüüsis võib arvesse võtta ka teiste asjakohaste uudsete ravimitega seotud asjakohaseid kättesaadavaid mittekliinilisi ja kliinilisi andmeid või kogemusi.
Igasugune kõrvalekaldumine käesoleva lisa nõuetest peab olema teaduslikult põhjendatud taotlusetoimiku moodulis 2. Juhul kui koostatakse eespool kirjeldatud riskianalüüs, lisatakse see ja riskianalüüsi kirjeldus moodulisse 2. Kirjeldatakse kasutatud metoodikat, tuvastatud riskide iseloomu ning riskipõhise lähenemisviisi rakendamist arendamis- ja hindamisprogrammis ning riskianalüüsist tulenevaid mis tahes kõrvalekaldeid käesoleva lisa nõuetest.
2. MÕISTED
Käesolevas lisas kasutatakse lisaks määruses (EÜ) nr 1394/2007 sätestatud mõistetele ka punktides 2.1 ja 2.2 sätestatud mõisteid:
2.1. Geeniteraapia ravim
Geeniteraapia ravim on bioloogiline ravim, millel on järgmised omadused:
a) |
ravim sisaldab rekombinantset nukleiinhapet sisaldavat toimeainet ja seda kasutatakse inimesel või manustatakse inimesele eesmärgiga reguleerida, taastada, asendada, lisada või kõrvaldada geenijärjestust; |
b) |
ravimi profülaktiline, diagnostiline või raviotstarve on otseselt seotud ravimis sisalduva rekombinantse nukleotiidijärjestusega või sellest järjestusest tuleneva geeniekspressiooniga. |
Geeniteraapia ravimid ei hõlma nakkushaigustevastaseid vaktsiine.
2.2. Somaatilise rakuteraapia ravim
Somaatilise rakuteraapia ravim on bioloogiline ravim, millel on järgmised omadused:
a) |
sisaldab rakke või kudesid või koosneb rakkudest või kudedest, mida on olulisel määral töödeldud nii, et taotletava kasutusviisi jaoks olulised algsed bioloogilised omadused, füsioloogilised talitlused ja strukturaalsed omadused on muutunud või ravim, mis sisaldab rakke või kudesid või koosneb rakkudest või kudedest, mis ei ole ette nähtud retsipiendil sama põhifunktsiooni või -funktsioonide täitmiseks, mida need täitsid doonoril; |
b) |
kasutatakse inimestel või manustatakse inimestele ning koosneb rakkudest või kudedest, mille omadusi on ainevahetuslike, farmakoloogiliste või immunoloogiliste manipulatsioonidega muudetud eesmärgiga ravida, ennetada või diagnoosida haigusi. |
Käesoleva määratluse punkti a kohaldamisel ei hõlma olulisel määral töötlemine määruse (EÜ) nr 1394/2007 I lisas loetletud töötlusviise.
3. ERINÕUDED SEOSES MOODULIGA 3
3.1. Kõigi uudsete ravimitega seotud erinõuded
Uudse ravimi müügiloa omanik loob ja haldab süsteemi, mille abil on võimalik jälgida üksiku toote ning selle lähte- ja tooraine, sealhulgas ka kõigi ravimis sisalduda võivate kudede ja rakkudega kokku puutuvate ainete liikumist alates nende algallikast kogu töötlemis-, pakendamis-, ladustamis- ja transpordiprotsessi vältel kuni toote kohaletoimetamiseni selle kasutuskohta kas haiglasse, asutusse või erapraksisesse, ning esitab jälgimissüsteemi kirjelduse.
Jälgimissüsteem on olemuselt täiendav ning peab vastama Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2004/23/EÜ (1) sätestatud nõuetele inimrakkude ja -kudede suhtes, mis ei ole vererakud, ning vastama direktiivis 2002/98/EÜ sätestatud nõuetele inimvererakkude osas.
3.2. Geeniteraapia ravimitega seotud erinõuded
3.2.1. Sissejuhatus: valmistoode, toimeaine ja lähteained
3.2.1.1. Geeniteraapia ravim sisaldab rekombinantset nukleotiidijärjestust või geneetiliselt muundatud mikroorganismi või viirust.
Valmisravim sisaldab rekombinantset nukleotiidijärjestust või geneetiliselt muundatud mikroorganismi või viirust, mis on suletud lõplikku kontaktpakendisse raviotstarbeliseks kasutamiseks. Valmisravimit võib kombineerida meditsiiniseadme või aktiivse siirdatava meditsiiniseadmega.
Toimeaine sisaldab rekombinantset nukleotiidijärjestust või geneetiliselt muundatud mikroorganismi või viirust.
3.2.1.2. Geeniteraapia ravimid, mis sisaldavad geneetiliselt muundatud rakke
Valmisravim sisaldab geneetiliselt muundatud rakke, mis on suletud lõplikku kontaktpakendisse raviotstarbeliseks kasutamiseks. Valmisravimit võib kombineerida meditsiiniseadme või aktiivse siirdatava meditsiiniseadmega.
Toimeaine sisaldab rakke, mida on geneetiliselt muundatud mõne eespool punktis 3.2.1.1 loetletud tootega.
3.2.1.3. Juhul kui ravim sisaldab viirust või viirusvektorit, on lähteaineks viirusvektori saamiseks vajalikud komponendid, st viiruse esmapaljundus või plasmiidid, mida kasutatakse viirusvektorit pakkivate rakkude transfekteerimiseks, ja nende pakkimisrakkude alg-rakupank.
3.2.1.4. Juhul kui ravimid sisaldavad plasmiide, mitteviiruslikke vektoreid või muid geneetiliselt muundatud mikroorganisme kui viirused või viirusvektorid, on lähteaineks produtseerimisvõimeliste rakkude kasvuks vajalikud komponendid, st plasmiidid, peremeesbakterid ja rekombinantsete mikroobirakkude alg-rakupank.
3.2.1.5. Geneetiliselt muundatud rakkude puhul koosneb lähteaine komponentidest, mida vajatakse geneetiliselt muundatud rakkude saamiseks, st sisaldab vektori produtseerimiseks vajalikku lähteainet, vektorit ning inim- või loomseid rakke. Alates vektorit sisaldava panga loomiseks vajaliku rakupanga loomisest lähtutakse hea tava põhimõtetest.
3.2.2. Erinõuded
Lisaks käesoleva lisa I osa punktides 3.2.1 ja 3.2.2 sätestatud nõuetele tuleb järgida järgmisi nõudeid:
a) |
esitatakse teave kõigi toimeaine valmistamisel kasutatud lähteainete kohta, sh ainete kohta, mis on vajalikud inim- või loomsete rakkude geneetiliseks muundamiseks, ning vajadusel ka geneetiliselt muundatud rakkude kasvatamise ja säilitamise kohta, võttes arvesse puhastusetapi võimalikku ärajäämist; |
b) |
mikroorganismi või viirust sisaldavate ravimite puhul esitatakse teave, mis hõlmab geneetilist muundamist, järjestusanalüüse, nakatamisvõimelisuse nõrgestamist, tropismi teatavat tüüpi kudede ja rakkude suhtes, mikroorganismi või viiruse sõltuvust rakutsüklist ning vanemtüve iseloomu ja patogeneetilisi omadusi; |
c) |
protsessi ja tootega seotud lisandeid, eelkõige paljunemisvõimelist viirust sisaldavat saastust paljunemisvõimetute viiruslike vektorite varudes, kirjeldatakse toimiku asjaomases punktis; |
d) |
eri plasmiidide kvantitatiivne sisaldus määratakse ravimi kogu kõlblikkusaja kohta; |
e) |
geneetiliselt muundatud rakkude puhul testitakse raku omadusi enne ja pärast geneetilist muundamist ning samuti enne ja pärast iga olulisemat külmutamis-/hoiustamisprotseduuri. |
Geneetiliselt muundatud rakkude puhul kohaldatakse lisaks geeniteraapia ravimitega seotud erinõuetele ka somaatilise rakuteraapia ravimitele ja koetehnoloogilistele toodetele (vt punkt 3.3) kehtestatud kvaliteedinõudeid.
3.3. Somaatilise rakuteraapia ravimite ja koetehnoloogiliste toodetega seotud erinõuded
3.3.1. Sissejuhatus: lõpptoode, toimeaine ja lähteained
Valmisravim sisaldab toimeainet, mis on suletud lõplikku kontaktpakendisse raviotstarbeliseks kasutamiseks ning kombineeritud uudne ravim on lõpptarbimiseks ette nähtud kombinatsioonis.
Toimeaine koosneb koetehnoloogiliselt saadud rakkudest ja/või kudedest.
Lisaaineid (nt toesed, maatriksid, seadmed, biomaterjalid, biomolekulid ja/või muud komponendid), mis on kombineeritud muundatud rakkudega ja on nende lahutamatu osa, käsitatakse lähteainetena, isegi kui need ei ole bioloogilist päritolu.
Toimeaine tootmisel kasutatavaid aineid (nt kasvukeskkond, kasvufaktorid), mis ei ole toimeaine osad, käsitatakse toorainena.
3.3.2. Erinõuded
Lisaks käesoleva lisa I osa punktides 3.2.1 ja 3.2.2 sätestatud nõuetele tuleb järgida järgmisi nõudeid:
3.3.2.1. Lähteained
a) |
Kooskõlas direktiivi 2004/23/EÜ sätetega esitatakse kokkuvõtlik teave lähteainena kasutatud inimrakkude ja -kudede annetamise, hankimise ja testimise kohta. Kui lähteainena kasutatakse haigeid rakke või kudesid (nt kasvaja kude), põhjendatakse nende kasutamist. |
b) |
Kui allogeensetest rakupopulatsioonidest moodustatakse kogumid, kirjeldatakse kogumite moodustamise strateegiat ja selle jälgitavuse tagamise meetmeid. |
c) |
Inim- või loomsetest kudedest ja rakkudest tingitud võimalikku varieerumist käsitletakse tootmisprotsessi valideerimisel, toimeaine ja lõpptoote kirjelduste, testide arendamise ning spetsifikatsioonide ja püsivusnõuete kehtestamisega. |
d) |
Ksenogeenseid rakke sisaldavate toodete puhul esitatakse teave, mis hõlmab loomade päritolu (geograafiline päritolu, pidamistingimused, vanus), erilisi vastuvõetavuskriteeriume, meetmeid nakkuste vältimiseks ja jälgimiseks päritolu-/doonorloomadel, kontrolli nakkusetekitajate suhtes, kaasa arvatud vertikaalselt edasikanduvad mikroorganismid ja viirused, ning tõendeid loomapidamisrajatiste sobivuse kohta. |
e) |
Geneetiliselt muundatud loomadelt pärit rakke sisaldavate toodete puhul esitatakse kirjeldus geneetilise muundamisega seotud rakkude eriomaduste kohta. Lisaks esitatakse transgeensete loomade ja nende saamismeetodi üksikasjalik kirjeldus. |
f) |
Rakkude geneetilisel muundamisel tuleb järgida punktis 3.2 sätestatud tehnilisi nõudeid. |
g) |
Esitatakse kõigi nende lisaainete (toesed, maatriksid, seadmed, biomaterjalid, biomolekulid või muud komponendid) testimise kirjeldus, mis on kombineeritud koetehnoloogia abil toodetud rakkudega ja on nende lahutamatu osa. |
h) |
Kombineeritud uudse ravimi hindamiseks esitatakse meditsiiniseadme või aktiivse siirdatava meditsiiniseadme määratluse alla kuuluvate toestike, maatriksite ja seadmete kohta punktis 3.4 nõutud teave. |
3.3.2.2. Tootmisprotsess
a) |
Tootmisprotsess valideeritakse, et tagada partiide ja protsessi ühtlus, rakkude funktsionaalne terviklikkus tootmise ja transportimise käigus kuni toote kasutamise või manustamiseni ning rakkude diferentseerumise tase. |
b) |
Kui rakud on kasvatatud otse maatriksi, toese või seadme sees või peal, esitatakse rakukultuuriga seotud toimingute valideerimiseks teave rakkude kasvatamise, toimimise ja kombinatsiooni terviklikkuse kohta. |
3.3.2.3. Identifitseerimiseks vajalikud omadused ja kontrollistrateegia
a) |
Esitatakse asjakohane teave rakupopulatsiooni või rakkude segu iseloomustamiseks: nimetus, puhtus (näiteks võimalikud mikroobsed ja rakulised lisandid), eluvõimelisus, toimetugevus, karüoloogilised ja kantserogeensuse uuringud, samuti sobivus kavatsetavaks meditsiiniliseks kasutamiseks. Esitatakse tõendid ravimi geneetilise püsivuse kohta. |
b) |
Esitatakse teave toote ja tootmisega seotud lisandite kvaliteedi ning võimalusel ka koguse kohta, samuti kõigi ainete kohta, mis võivad tekitada tootmise käigus laguprodukte. Esitatakse põhjendus lisandite kindlaksmääramise ulatuse kohta. |
c) |
Kui teatavaid turuleviimiseks vajalikke teste ei saa teha toimeaine või valmisravimiga, vaid ainult oluliste vahesaadustega ja/või kui testimist saab korraldada ainult tootmisprotsessi käigus, esitatakse asjakohane põhjendus. |
d) |
Kui rakke sisaldava toote koostisesse kuuluvad bioloogiliselt aktiivsed molekulid (nt kasvufaktorid ja tsütokiinid), kirjeldatakse nende mõju ning koostoimet toimeaine teiste komponentidega. |
e) |
Kui kavandatava funktsiooni täitmiseks on vajalik kolmemõõtmeline struktuur, märgitakse rakke sisaldava toote kirjelduses rakkude diferentseerumise tase, kirjeldatakse rakkude struktuurset ja funktsionaalset organiseeritust ning olemasolu korral ka loodud rakuvälist maatriksit. Vajaduse korral lisatakse füüsikalis-keemilisele iseloomustusele mittekliiniliste uuringute tulemused. |
3.3.2.4. Abiained
Kui rakke või kudesid sisaldavas ravimis kasutatakse abiaineid (nt transportsöötme komponendid) kohaldatakse käesoleva lisa I osas uute abiainete suhtes sätestatud nõudeid, välja arvatud juhul, kui on olemas andmed rakkude või kudede ning abiainete vastastikuse toime kohta.
3.3.2.5. Arendamisega seotud uuringud
Arenduskavas selgitatakse materjalide ja protsesside valikut. Eelkõige kirjeldatakse, kuidas on tagatud valmistootes rakupopulatsiooni terviklikkus.
3.3.2.6. Etalonained
Toimeaine ja/või lõpptoote suhtes kehtivad standardid ja eristandardid dokumenteeritakse ning lisatakse nende kirjeldus.
3.4. Seadmeid sisaldavate uudsete ravimitega seotud erinõuded
3.4.1. Määruse (EÜ) nr 1394/2007 artiklis 7 osutatud uudsed ravimid, mis sisaldavad seadmeid
Esitatakse toote füüsikaliste omaduste ja toime kirjeldus ning tootearendusmeetodite kirjeldus.
Kirjeldatakse geenide, rakkude ja/või kudede ja struktuurikomponentide vahelist toimet ja sobivust.
3.4.2. Määruse (EÜ) nr 1394/2007 artikli 2 lõike 1 punktis d osutatud kombineeritud uudsed ravimid
Kombineeritud uudsete ravimite puhul kohaldatakse ravimi kudesid ja rakke sisaldava osa suhtes punktis 3.3 sätestatud somaatilise rakuteraapia ravimite ja koetehnoloogiliste toodetega seotud erinõudeid ning geneetiliselt muundatud rakkude suhtes punktis 3.2 sätestatud geeniteraapia ravimitega seotud erinõudeid.
Meditsiiniseade või aktiivne siirdatav meditsiiniseade võib olla toimeaine lahutamatu osa. Lõpptoote lahutamatu osana käsitatakse meditsiiniseadmeid või aktiivseid siirdatavaid meditsiiniseadmeid, millele on tootmise käigus lisatud rakud või mis lõpptoote kasutamisel või manustamisel on kombineeritud rakkudega.
Kui meditsiiniseade või aktiivne siirdatav meditsiiniseade on toimeaine või lõpptoote lahutamatu osa, esitatakse kombineeritud uudse ravimi hindamiseks vajalik teave. Kõnealune teave hõlmab järgmist:
a) |
teavet meditsiiniseadme või aktiivse siirdatava meditsiiniseadme valiku ja kavandatud otstarbe kohta ning tõendeid seadme sobivuse kohta toote muude komponentidega; |
b) |
tõendeid meditsiiniseadme vastavuse kohta nõukogu direktiivi 93/42/EMÜ (2) I lisas sätestatud olulistele nõuetele või aktiivse siirdatava meditsiiniseadme vastavuse kohta nõukogu direktiivi 90/385/EMÜ (3) 1. lisas sätestatud olulistele nõuetele; |
c) |
vajaduse korral tõendeid meditsiiniseadme või aktiivse siirdatava meditsiiniseadme vastavuse kohta komisjoni direktiivis 2003/32/EÜ (4) sätestatud BSE/TSEd käsitlevatele nõuetele; |
d) |
olemasolu korral meditsiiniseadme või aktiivse siirdatava meditsiiniseadme osade sellise hindamise tulemused, mille on koostanud registreeritud asutus kooskõlas direktiividega 93/42/EMÜ või 90/385/EMÜ. |
Taotlust hindava pädeva asutuse nõudmisel esitab käesoleva punkti alapunktis d osutatud registreeritud asutus, kes hindamise koostas, kogu teabe hindamise tulemuste kohta vastavalt direktiivile 93/42/EMÜ või 90/385/EMÜ. See võib hõlmata vastavushindamise taotluses esitatud teavet ja dokumente, kui see on vajalik kombineeritud uudse ravimi terviklikkuse hindamiseks.
4. ERINÕUDED SEOSES MOODULIGA 4
4.1. Kõigi uudsete ravimitega seotud erinõuded
Käesoleva lisa I osa moodulis 4 sätestatud nõuded ravimite farmakoloogiliste ja toksikoloogiliste testide kohta ei pruugi olla alati asjakohased uudsete ravimite ainulaadsete ja eripäraste struktuursete ja bioloogiliste omaduste tõttu. Punktides 4.1, 4.2 ja 4.3 esitatud tehnilistes nõuetes kirjeldatakse, kuidas kohaldatakse käesoleva lisa I osa nõudeid uudsete ravimite suhtes. Vajaduse korral ja võttes arvesse uudsete ravimite erisust, on kehtestatud lisanõuded.
Mittekliinilise arenduse loogiline põhjendus ja asjakohase liigi või mudeli valiku (in vitro ja in vivo) kriteeriumid peavad olema nõuetekohaselt kajastatud ja põhjendatud mittekliinilises ülevaates. Katselooma(de) valik võib hõlmata nõrgestatud immuunsüsteemiga, teatava geeni ekspressiooni inaktivatsiooniga, inimgeenidega või transgeenseid loomi. Vajaduse korral, eelkõige immuunsus- ja immuunotoksilise usuuringute puhul, tuleb kaaluda homoloogsete (nt hiire rakkude kasutamine hiirtel) või haigusi imiteerivate mudelite kasutamist
Lisaks I osas sätestatud nõuetele tõendatakse lõpptootes sisalduvate kõigi struktuurikomponentide (maatriksid, toesed ja seadmed) ning kõigi lisaainete (rakulised materjalid, biomolekulid, biomaterjalid ja keemilised ained) ohutust, sobivust ja bioloogilist kokkusobivust. Arvesse võetakse nende füüsikalisi, mehaanilisi, keemilisi ja bioloogilisi omadusi.
4.2. Geeniteraapia ravimitega seotud erinõuded
Mittekliiniliste ohutusandmete asjakohase taseme kindlaksmääramiseks vajalike mittekliiniliste uuringute ulatuse ja tüübi puhul võetakse arvesse geeniteraapia ravimi ehitust ja tüüpi.
4.2.1. Farmakoloogia
a) |
Selleks et tõendada nukleotiidijärjestusega soovitud sihtkohta (organ või rakk) ja kavandatud funktsiooni (ekspressiooni tase ja funktsionaalsus) saavutamist, uuritakse kavandatud terapeutilisi toiminguid in vitro ja in vivo (s.o uuringud kontseptsiooni tõestamiseks), kasutades mudeleid ja asjakohaseid loomaliike. Esitatakse andmed, mis käsitlevad nukleotiidijärjestuse funktsiooni säilimise kestust ja soovitatavat manustamisrežiimi kliinilises uuringus. |
b) |
Eesmärgi kohane selektiivsus: kui geeniteraapia ravimi puhul kavandatakse selektiivset või piiratud eesmärgipärast toimet, tõendatakse ravimi spetsiifikat ning eesmärgipärase toime ja aktiivsuse kestust sihtrakkudes ja -kudedes asjakohaste uuringutega. |
4.2.2. Farmakokineetika
a) |
Biojaotuvuse uuringud hõlmavad püsivuse, kliirensi ja mobiliseerumise uuringuid. Lisaks hinnatakse biojaotuvuse uuringute käigus geneetilise edasikandumise ohtu. |
b) |
Uuritakse toote organismist väljaviimise ja edasikandumise ohtu kolmandatele isikutele ning koostatakse keskkonnaohu hinnang, välja arvatud juhul, kui taotluses on asjaomase tootetüübi puhul vastupidine piisavalt tõendatud. |
4.2.3. Toksikoloogia
a) |
Antakse hinnang geeniteraapia valmisravimi toksilisuse kohta. Sõltuvalt toote tüübist uuritakse vajadusel eraldi toime- ja abiaineid ning hinnatakse in vivo mõju ekspressiivse nukleotiidijärjestusega toodete puhul, millel ei ole kavandatavat füsioloogilist mõju. |
b) |
Ühekordse doosi toksilisuseuuringuid võib kombineerida ohutusfarmakoloogia ja farmakokineetiliste uuringutega, nt püsivuse uurimisel. |
c) |
Korduvdooside toksilisuse uuringuid tehakse juhul, kui on kavas toodet inimestele korduvalt manustada. Manustamisviis ja -skeem peavad täpselt kajastama kavandatud kliinilist manustamist. Korduvdooside toksilisust tuleb uurida ka juhul, kui ühekordse doseerimisega võib inimestel kaasneda nukleotiidijärjestuse pikaajaline toime. Sõltuvalt geeniteraapia ravimi püsivusest ja võimalikest ennetatavatest ohtudest, võivad uuringud kesta kauem kui tavapärased toksilisuse uuringud. Uuringute kestust tuleb põhjendada. |
d) |
Uuritakse genotoksilisust. Standardne genotoksilisuse uuring tehakse vaid juhul, kui see on vajalik seoses teatava lisandi või manustamissüsteemi komponendiga. |
e) |
Uuritakse kantserogeensust. Standardset testi kantserogeensuse avaldumise kohta näriliste eluea jooksul ei nõuta. Sõltuvalt toote tüübist hinnatakse võimalikku kantserogeensust asjakohase in vivo / in vitro mudeli abil. |
f) |
Paljunemisvõimet ja arengut kahjustav toksiline toime: uuritakse mõju viljakusele ja üldisele reproduktiivsusele. Uuritakse toksilist mõju embrüo/loote ja perinataalses faasis ning geneetilist edasikandumist, välja arvatud juhul, kui taotluses on asjaomase tootetüübi puhul vastupidine piisavalt tõendatud. |
g) |
Täiendavad toksilisuseuuringud
|
4.3. Somaatilise rakuteraapia ravimite ja koetehnoloogiliste toodetega seotud erinõuded
4.3.1. Farmakoloogia
a) |
Esmased farmakoloogilised uuringud peavad olema piisavad kontseptsiooni tõestamiseks. Uuritakse rakke sisaldavate toodete koostoimet ümbritsevate kudedega. |
b) |
Määratakse kindlaks kavandatud mõju saavutamiseks vajalik tootekogus/efektiivdoos ja sõltuvalt toote tüübist ka manustamise sagedus. |
c) |
Korraldatakse kõrvaltoime farmakoloogilised uuringud, et hinnata somaatilise rakuteraapia ravimite, koetehnoloogiliste toodete või lisaainete võimalikku füsioloogilist mõju, mis ei ole seotud soovitava raviefektiga, sest lisaks valkudele võib nõristuda bioaktiivseid molekule, samuti võivad uuritavad valgud siduda end soovimatute sihtmärkidega. |
4.3.2. Farmakokineetika
a) |
Tavapäraste farmakokineetika uuringute tegemist ravimite imendumise, jaotumise, omastatavuse ja eritumise uurimiseks ei nõuta. Siiski uuritakse teatavaid parameetreid nagu eluvõimelisus, pikaealisus, jaotumine, kasv, diferentseerumine ja migratsioon, välja arvatud juhul, kui taotluses on asjaomase tootetüübi puhul vastupidine piisavalt tõendatud. |
b) |
Süsteemselt aktiivseid biomolekule tootvate somaatilise rakuteraapia ravimite ja koetehnoloogiliste toodete puhul uuritakse kõnealuste molekulide jaotumist ning ekspressiooni kestust ja taset. |
4.3.3. Toksikoloogia
a) |
Hinnatakse lõpptoote toksilisust. Vajaduse korral uuritakse eraldi toime-, abi- ja lisaaineid ning protsessiga seotud lisandeid. |
b) |
Uuringute kestus võib olla pikem kui toksikoloogiliste uuringute puhul tavaliselt, arvesse võetakse ravimi eeldatavat eluiga ning farmakodünaamilisi ja farmakokineetilisi omadusi. Esitatakse põhjendus uuringute kestuse kohta. |
c) |
Tavapäraseid kantserogeensuse ja genotoksilisuse uuringuid ei nõuta, v.a toote võimalike kasvajate tekkimist soodustavate omaduste puhul. |
d) |
Uuritakse võimalikku immunogeensust ja immuuntoksilisust. |
e) |
Loomseid rakke sisaldavate toodete puhul selgitatakse ohtudega (nt ksenogeensete patogeenide edasikandumine inimesele) seotud spetsiifilisi küsimusi. |
5. ERINÕUDED SEOSES MOODULIGA 5
5.1. Kõigi uudsete ravimitega seotud erinõuded
5.1.1. IV osa käesolevas punktis sätestatud erinõuded kehtivad lisaks käesoleva lisa I osa moodulis 5 sätestatud nõuetele.
5.1.2. Kui uudse ravimi kliiniline kasutamine eeldab kaasnevat ravi või kirurgilist protseduuri, uuritakse ja kirjeldatakse raviprotseduuri ühtse tervikuna. Esitatakse teave nende protseduuride standardimise ja optimeerimise kohta kliinilise arenduse käigus.
Esitatakse teave kirurgiliste protseduuride käigus uudse ravimi kasutamiseks, siirdamiseks või manustamiseks kasutatavate meditsiiniseadmete kohta, mis võivad mõjutada uudse toote efektiivsust või ohutust.
Määratakse kindlaks kasutamise, siirdamise, manustamise ja järelmeetmetega seotud asjakohased erinõuded. Vajadusel esitatakse tervishoiutöötajate koolituskava seoses kõnealuste toodete kasutamise, pealekandmise, siirdamise ja manustamisega.
5.1.3. Kuna uudsete ravimite olemusest lähtuvalt võib nende tootmisprotsess kliinilise arendamise käigus muutuda, võidakse nõuda lisauuringuid võrreldavuse kinnitamiseks.
5.1.4. Esitatakse teave võimaliku nakkusohu või loomsete materjalidega seotud riskide kohta kliinilise arendamise käigus ja meetmete kohta nende ohtude vähendamiseks.
5.1.5. Doosivalik ja raviskeem määratakse kindlaks doosiuuringutega.
5.1.6. Esitatud näidustuste tõhusust tõendatakse kliiniliste uuringute asjakohaste tulemustega, hinnates kavandatud kasutust kliiniliselt olulise lõpptulemuse seisukohalt. Teatavate kliiniliste tingimuste puhul võidakse nõuda tõendeid pikaajalise tõhususe kohta. Esitatakse pikaajalise tõhususe hindamise strateegia.
5.1.7. Pikaajalise järelevalve strateegia ohutuse ja tõhususe tagamiseks esitatakse riskijuhtimise kavas.
5.1.8. Kombineeritud uudsete ravimite ohutuse ja tõhususe uuringute kavandamisel ja uuringute käigus lähtutakse kombineeritud tootest kui tervikust.
5.2. Geeniteraapia ravimitega seotud erinõuded
5.2.1. Inimesel korraldatavad farmakokineetilised uuringud
Inimesel korraldatavad farmakokineetilised uuringud hõlmavad järgmist:
a) |
organismist väljaviimise uuringud, et teha kindlaks geeniteraapia ravimi väljumine organismist; |
b) |
biojaotuvuse uuringud; |
c) |
ravimi ja geeniekspressiooniga seotud fragmentide (nt sünteesitud valgu või genoomilise signatuuri) farmakokineetilised uuringud. |
5.2.2. Inimesel korraldatavad farmakodünaamilised uuringud
Farmakodünaamiliste uuringutega tehakse kindlaks nukleotiidijärjestuse ekspressioon ja toime pärast geeniteraapia ravimi manustamist.
5.2.3. Ohutusuuringud
Ohutusuuringute käigus uuritakse järgmist:
a) |
paljunemisvõimeliste vektorite tekkimine; |
b) |
uute tüvede tekkimine; |
c) |
olemasolevate genoomijärjestuste ümberkorraldumine; |
d) |
neoplastiline paljunemine rakkudesse sisestatud mutageensuse tagajärjel. |
5.3. Somaatilise rakuteraapia ravimitega seotud erinõuded
5.3.1. Somaatilise rakuteraapia ravimid, mille puhul ravimi toimemehhanism on seotud teatava(te) aktiivse(te) biomolekuli(de) tootmisega.
Somaatilise rakuteraapia ravimite puhul, mille toimemehhanism on seotud teatava(te) aktiivse(te) biomolekuli(de) tootmisega, uuritakse võimaluse korral nende molekulide farmakokineetilisi omadusi, eelkõige jaotuvust ning ekspressiooni kestust ja taset.
5.3.2. Somaatilise rakuteraapia ravimi komponentide biojaotuvus, püsivus ja sulandumine genoomi.
Somaatilise rakuteraapia ravimi komponentide biojaotuvust, püsivust ja sulandumist genoomi uuritakse kliinilise arenduse käigus.
5.3.3. Ohutusuuringud
Ohutusuuringutel uuritakse järgmist:
a) |
jaotuvus ja sulandumine genoomi pärast manustamist; |
b) |
väärsulandumine genoomi; |
c) |
onkogeenne muundumine ja rakkude/kudede geeniliini säilimine. |
5.4. Koetehnoloogiliste toodetega seotud erinõuded
5.4.1. Farmakokineetilised uuringud
Kui tavapärased farmakokineetilised uuringud ei ole koetehnoloogiliste toodete puhul asjakohased, uuritakse koetehnoloogiliste toodete komponentide biojaotuvust, püsivust ja lagunemist kliinilise arenduse käigus.
5.4.2. Farmakodünaamilised uuringud
Farmakodünaamiliste uuringute kavandamisel ja korraldamisel võetakse arvesse koetehnoloogiliste toodete eripära. Esitatakse tõendid kontseptsiooni ja toote kineetika (kavandatud regenereerimise, taastamise ja muutmise) tõestamiseks. Arvesse võetakse jälgitavaid farmakodünaamilisi markereid, mis on seotud kavandatava(te) funktsiooni(de) ja struktuuriga.
5.4.3. Ohutusuuringud
Kohaldatakse punkti 5.3.3.
(1) ELT L 102, 7.4.2004, lk 48.
(2) EÜT L 169, 12.7.1993, lk 1.
15.9.2009 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 242/13 |
KOMISJONI DIREKTIIV 2009/121/EÜ,
14. september 2009,
millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/121/EÜ (tekstiilinimetuste kohta) I ja V lisa, et kohandada neid tehnika arenguga
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. jaanuari 2009. aasta direktiivi 2008/121/EÜ tekstiilinimetuste kohta, (1) eriti selle artikli 15 lõiget 1,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Direktiivis 2008/121/EÜ on sätestatud eeskirjad toodete märgistamiseks või tähistamiseks seoses nende tekstiilkiu sisaldusega, et tagada tarbijate huvide kaitse. Tekstiiltooteid võib viia ühenduse turule ainult siis, kui need vastavad kõnealuse direktiivi sätetele. |
(2) |
Arvestades tehnilise töörühma hiljutisi järeldusi, on direktiivi 2008/121/EÜ kohandamiseks tehnika arenguga vaja lisada kõnealuse direktiivi I ja V lisas esitatud kiudude loendisse kiunimetus „melamiin”. |
(3) |
Seetõttu tuleks direktiivi 2008/121/EÜ vastavalt muuta. |
(4) |
Käesoleva direktiivi sätted on kooskõlas direktiivides tekstiilinimetusi ja märgistamist käsitleva komitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:
Artikkel 1
Direktiivi 2008/121/EÜ muudetakse järgmiselt:
1) |
I lisale lisatakse 48. rida:
|
2) |
V lisale lisatakse kirje 48:
|
Artikkel 2
Ülevõtmine
1. Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 15. septembriks 2010. Nad edastavad kõnealuste normide teksti ning kõnealuste normide ja käesoleva direktiivi vahelise vastavustabeli viivitamata komisjonile.
Kui liikmesriigid need meetmed vastu võtavad, lisavad nad nendesse meetmetesse või nende meetmete ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.
2. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastu võetud põhiliste siseriiklike õigusnormide teksti.
Artikkel 3
Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Artikkel 4
Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.
Brüssel, 14. september 2009
Komisjoni nimel
asepresident
Günter VERHEUGEN
(1) ELT L 19, 23.1.2009, lk 29.
15.9.2009 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 242/14 |
KOMISJONI DIREKTIIV 2009/122/EÜ,
14. september 2009,
millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 96/73/EÜ (kahekomponentsete tekstiilkiusegude teatavate kvantitatiivsete analüüsimeetodite kohta) II lisa, et kohandada seda tehnika arenguga
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 1996. aasta direktiivi 96/73/EÜ kahekomponentsete tekstiilkiusegude teatavate kvantitatiivsete analüüsimeetodite kohta, (1) eriti selle artiklit 5,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. jaanuari 2009. aasta direktiiviga 2008/121/EÜ (tekstiilinimetuste kohta) (2) on ette nähtud, et tekstiiltoodete kiukoostis tuleb märkida etiketile ning tekstiiltoodete ja etiketil esitatud kiukoostise vastavust tuleb kontrollida analüüsi teel. |
(2) |
Direktiivis 96/73/EÜ on sätestatud kahekomponentsete tekstiilkiusegude ühtsed kvantitatiivse analüüsi meetodid. |
(3) |
Tehnilise töörühma hiljuti vastu võetud seisukohtade alusel kohandati direktiivi 2008/121/EÜ tehnika arengut silmas pidades ja lisati kõnealuse direktiivi I ja V lisas esitatud kiudude loendisse kiunimetus „melamiin”. |
(4) |
Seetõttu on vaja sätestada ühtsed katsemeetodid melamiini määramiseks. |
(5) |
Seepärast tuleks direktiivi 96/73/EÜ vastavalt muuta. |
(6) |
Käesoleva direktiiviga ette nähtud meetmed on kooskõlas direktiivides tekstiilinimetusi ja märgistamist käsitleva komitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:
Artikkel 1
Direktiivi 96/73/EÜ II lisa muudetakse vastavalt käesoleva direktiivi lisale.
Artikkel 2
Ülevõtmine
1. Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 15. septembril 2010. Liikmesriigid edastavad kõnealuste õigusnormide teksti ning kõnealuste normide ja käesoleva direktiivi vahelise vastavustabeli viivitamata komisjonile.
Kui liikmesriigid need normid vastu võtavad, lisavad nad neisse või nende normide ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.
2. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastu võetavate põhiliste riigisiseste õigusnormide teksti.
Artikkel 3
Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Artikkel 4
Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.
Brüssel, 14. september 2009
Komisjoni nimel
asepresident
Günter VERHEUGEN
(2) ELT L 19, 23.1.2009, lk 29.
LISA
Direktiivi 96/73/EÜ II lisa 2. peatükki muudetakse järgmiselt.
a) |
„Erimeetodid – kokkuvõtlik tabel” asendatakse järgmise tabeliga: „KOKKUVÕTLIK TABEL
|
b) |
Meetodit nr 1 muudetakse järgmiselt.
|
c) |
Meetodit nr 2 muudetakse järgmiselt.
|
d) |
Meetodit nr 3 muudetakse järgmiselt.
|
e) |
Meetodit nr 4 muudetakse järgmiselt.
|
f) |
Meetodit nr 5 muudetakse järgmiselt.
|
g) |
Meetodit nr 6 muudetakse järgmiselt.
|
h) |
Meetodit nr 8 muudetakse järgmiselt.
|
i) |
Meetodit nr 9 muudetakse järgmiselt.
|
j) |
Meetodi nr 10 punkti 1 alapunkt 2 asendatakse järgmisega:
|
k) |
Meetodit nr 11 muudetakse järgmiselt.
|
l) |
Meetodit nr 13 muudetakse järgmiselt.
|
m) |
Meetodit nr 14 muudetakse järgmiselt.
|
n) |
Meetodit nr 15 muudetakse järgmiselt.
|
o) |
Meetodi nr 15 järele lisatakse meetod nr 16: „MEETOD nr 16 MELAMIIN JA TEATAVAD MUUD KIUD (Kuuma sipelghappe meetod) 1. RAKENDUSALA Käesolev meetod on pärast mittekiuliste ainete eemaldamist kasutatav kahekomponentsete segude puhul, mille koostisse kuuluvad:
2. PÕHIMÕTE Melamiin lahustatakse teada oleva kuivmassiga kiusegust välja 90-massiprotsendilise kuuma sipelghappega. Jääk kogutakse, pestakse, kuivatatakse ja kaalutakse; vajaduse korral korrigeeritud jäägi mass väljendatakse massiprotsendina segu kuivmassist. Teise komponendi protsent leitakse kaalutiste erinevuse põhjal. Märkus: järgige rangelt soovituslikku temperatuurivahemikku, sest melamiini lahustuvus sõltub väga tugevalt temperatuurist. 3. SEADMED JA REAGENDID (lisaks üldosas esitatutele) 3.1. Seadmed
3.2. Reagendid
4. KATSEMENETLUS Järgitakse üldosas kirjeldatud menetlust ja jätkatakse järgmiselt. Proov asetatakse vähemalt 200 ml mahutavusega lihvkorgiga kolbi ning lisatakse 100 ml sipelghapet proovi iga grammi kohta. Kolb suletakse korgiga ja loksutatakse, et proov märguks. Kolb jäetakse tunniks ajaks loksutiga veevanni temperatuurile 90 ± 2 °C ja loksutatakse tugevasti. Kolb lastakse jahtuda toatemperatuurini. Vedelik dekanteeritakse eelnevalt kaalutud filtertiiglisse. Kolvis sisalduvale jäägile lisatakse 50 ml sipelghapet, loksutatakse käsitsi ning kolvi sisu valatakse filtertiiglisse. Kolbi jäänud kiud uhutakse tiiglisse vähese koguse sipelghappega. Tiiglist eemaldatakse vedelik vaakumfiltreerimise teel ning jääki pestakse sipelghappe, kuuma vee, lahjendatud ammoniaagilahusega ja lõpuks külma veega; tiigel vaakumfiltreeritakse iga kord pärast vedeliku lisamist. Enne vaakumfiltreerimist tuleb oodata, kuni pesuvedelik on raskusjõu mõjul läbi filtri valgunud. Lõpuks tiigel vaakumfiltreeritakse, tiigel ja jääk kuivatatakse, jahutatakse ja kaalutakse. Märkus: temperatuuri tuleb täpselt kontrollida, sest melamiini lahustuvus sõltub suuresti temperatuurist. 5. TULEMUSTE ARVUTAMINE JA ESITAMINE Tulemused arvutatakse üldosas kirjeldatud viisil. d on puuvilla ja aramiidi puhul 1,02. 6. TÄPSUS Käesoleva meetodiga homogeensetest tekstiilkiusegudest saadud tulemuste usalduspiirid ei ületa ± 2, kui usaldusnivoo on 95 %.” |
II EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik
OTSUSED
Komisjon
15.9.2009 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 242/21 |
KOMISJONI OTSUS,
11. veebruar 2009,
riigiabi C 55/07 (ex NN 63/07, CP 106/06) kohta, mida rakendab Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik – Riigitagatis ettevõtjale BT
(teatavaks tehtud numbri K(2009) 685 all)
(Ainult ingliskeelne tekst on autentne)
(EMPs kohaldatav tekst)
(2009/703/EÜ)
EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 88 lõike 2 esimest lõiku,
võttes arvesse Euroopa Majanduspiirkonna lepingut, eriti selle artikli 62 lõike 1 punkti a,
olles kutsunud huvitatud isikuid üles esitama märkusi vastavalt osutatud sätetele (1) ja võttes arvesse nende märkusi
ning arvestades järgmist:
(1) |
Käesolev juhtum hõlmab Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi (edaspidi „Ühendkuningriik”) antud riigiabi ettevõtjale BT plc (edaspidi „BT”, kui ei ole märgitud teisiti). BT on Inglismaal ja Walesis registreeritud aktsiaselts. British Telecommunications plc on kontsernile BT Group plc täielikult kuuluv tütarettevõte, kes hõlmab peaaegu kõiki kontserni BT Group plc ettevõtteid ja varasid. 1984. aasta sideseaduse tulemusena registreeriti see riikliku ettevõtja British Telecommunications õigusjärglasena Inglismaal ja Walesis aktsiaseltsina, mis kuulub täielikult Ühendkuningriigi valitsusele. Ajavahemikul november 1984 kuni juuli 1993 müüs Ühendkuningriigi valitsus kolmel avalikul pakkumisel kõik talle kuuluvad ettevõtja British Telecommunications plc aktsiad. |
1. MENETLUSKÜSIMUSED
(2) |
26. aprillil 2006 esitas üks ettevõtjaga BT konkureeriv ettevõtja, kes taotles konfidentsiaalseks jäämist, kaebuse ettevõtjale BT antud riigitagatise kohta (edaspidi „riigitagatis”). Sama konkurent esitas 24. mai ja 22. juuni 2006. aasta e-kirjadega komisjonile skeemi kohta täiendavat teavet. |
(3) |
18. mail 2006 saatis komisjon arupärimise Ühendkuningriigi ametiasutustele, kes vastasid 18. juuli 2006. aasta kirjaga. |
(4) |
21. detsembril 2006 saatis komisjon täiendava arupärimise. Pärast tähtaja pikendamist vastasid Ühendkuningriigi ametiasutused 27. veebruari 2007. aasta kirjaga. |
(5) |
26. märtsil 2007 toimus Ühendkuningriigi ametiasutuste taotlusel ettevõtja BT pensioniskeemi fondivalitsejaid esindavate advokaatidega koosolek. Täiendav teave esitati 10. mai 2007. aasta e-kirjaga. |
(6) |
10. mail 2007 saatis komisjon arupärimise Ühendkuningriigi ametiasutustele. Pärast tähtaja pikendamist ja 11. juunil 2007. aastal toimunud koosolekut vastasid Ühendkuningriigi ametiasutused 19. juuni 2007. aasta kirjaga. |
(7) |
3. augusti 2007. aasta kirjaga küsis komisjon täiendavat teavet. Pärast tähtaja pikendamist vastasid Ühendkuningriigi ametiasutused 3. oktoobri 2007. aasta kirjaga. |
(8) |
28. novembril 2007 võttis komisjon vastu otsuse selle kohta, et ettevõtja BT pensionikohustustele antud riigitagatis asjaomase ettevõtja maksejõuetuse korral ei ole riigiabi EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 1 tähenduses, teavitas sellest Ühendkuningriiki ning algatas samal ajal ametliku uurimismenetluse teatud meetmete suhtes, mis on seotud ettevõtja BT pensioniskeemile antud riigitagatisega. |
(9) |
Ühendkuningriigi ametiasutused saatsid oma märkused nimetatud otsuse kohta 30. jaanuari 2008. aasta e-kirjaga. |
(10) |
Pärast 28. novembri 2007. aasta otsuse avaldamist sai komisjon märkused järgmistelt huvitatud isikutelt: Ühendkuningriigi erasektori sideettevõtjate ühing (edaspidi „UKCTA”), ettevõtjaga BT konkureerivate sideoperaatorite kutseühing, algse kaebuse anonüümne esitaja, ettevõtja BT ja tema pensioniskeemi valitsejad. 25. märtsil 2008 saadeti nende märkused Ühendkuningriigi ametiasutustele. |
(11) |
25. aprilli 2008. aasta e-kirjaga taotlesid Ühendkuningriigi ametiasutused luba esitada kolmandate isikute märkused ettevõtjale BT. Pärast konsultatsiooni asjaomaste isikutega ja nendelt nõusoleku saamist lubas komisjon avaldada osutatud dokumentide mittekonfidentsiaalse versiooni ettevõtjale BT. |
(12) |
30. mai ja 3. juuni 2008. aasta e-kirjaga sai komisjon vastavalt Ühendkuningriigi ametiasutuste ja ettevõtja BT selgitused kolmandate isikute esitatud märkuste kohta. |
(13) |
22. juulil 2008 toimus komisjoni ja Ühendkuningriigi ametiasutuste koosolek, mille järel esitasid Ühendkuningriigi ametiasutused 19. septembri 2008. aasta e-kirjaga täiendavad selgitused. |
(14) |
Ettevõtjat BT ja tema pensioniskeemi esindavate advokaatide taotlusel kohtusid nad komisjoniga 6. augustil ja 28. oktoobril 2008. |
2. MEETMETE KIRJELDUS
(15) |
Asjaomased uuritavad meetmed hõlmavad sätteid, mille kohaselt Ühendkuningriigi valitsus tagab riigitagatisega ettevõtja BT teatud maksekohustused, eelkõige pensionimaksekohustused, ning vabastab ettevõtja BT kohustustest, mis on sätestatud õiguslikus raamistikus, mida kohaldatakse Ühendkuningriigis pensioniskeemide suhtes. |
2.1. Riigitagatis
(16) |
1981. aasta sideseaduse alusel kanti varem postiasutusele kuulunud sideteenused üle uuele avalik-õiguslikule ettevõtjale British Telecommunications. 1984. aasta sideseadusega nähti ette ettevõtja British Telecommunications erastamine. |
(17) |
1984. aasta sideseaduse artikli 60 kohaselt kanti avalik-õigusliku ettevõtja vara, õigused ja kohustused üle erastatud õigusjärglasele British Telecommunications plc. Üle kanti avalik-õigusliku ettevõtja töötajate pensioniskeemiga seotud kohustused, kusjuures pensioniskeemi puudujääk skeemi 1983. aasta kindlustusmatemaatilise hindamise alusel oli 626 Suurbritannia naelsterlingit (GBP). |
(18) |
1984. aasta sideseaduse artikliga 68 nähti ette järgmine riigitagatis:
|
(19) |
Riigitagatisega kaeti kõik ettevõtja täitmata kohustused, mis kanti 1984. aastal ettevõtjale BT üle. Kuigi Ühendkuningriigi ametiasutuste sõnul ei ole neil täielikku teavet muude tagatud kohustuste kogusumma kohta kui pensionikohustused, märkisid nad, et ettevõtja British Telecom 1983./1984. aasta raamatupidamisaruandes esitati järgmine teave 31. märtsi 1984. aasta seisuga:
|
(20) |
2003. aasta sideseadusega tunnistati 1984. aasta sideseaduse artikkel 60 kehtetuks ja muudeti artikli 68 lõiget 2, milles on praegu sätestatud, et „minister vastutab tegevuse lõpetamise algatamise eest, et täita õigusjärgse ettevõtja täitmata kohustused seoses pensionimaksetega, mis tulenevad osutatud ettevõtjale artikli 60 alusel” (rõhk lisatud). |
(21) |
Riigitagatise kohaselt peab Ühendkuningriigi valitsus täitma ettevõtjale BT ülekantud avalik-õigusliku ettevõtja kohustused, mis on seotud nende töötajate pensionimaksetega, kes olid avalik-õigusliku ettevõtja töötajate pensioniskeemiga liitunud enne 6. augustit 1984, juhul kui BT on maksejõuetu ja tema tegevus lõpetatakse ning ainult tingimusel, et lõpetamise alguses on kohustused täielikult või osaliselt täitmata. See eeldab, et ettevõtja BT pensioniskeemi varad ei ole piisavad, et katta töötajate kogutud õigustega seotud kohustusi. Kuigi 1984. aasta sideseadus ei ole selles aspektis üheselt mõistetav, on Ühendkuningriigi ametiasutused seisukohal, et riigitagatisega ei ole kaetud mitte ainult enne erastamist, vaid ka pärast erastamist omandatud töötajate pensioniõigused. |
(22) |
Enne erastamist ja arvestades avalik-õigusliku ettevõtja staatust, oleks ettevõtja BT tegevuse saanud lõpetada ainult parlamendis vastu võetud õigusaktiga. Riigitagatis pensionikohustustele anti väidetavalt avalik-õigusliku ettevõtja töötajate mure leevendamiseks, sest nende pensionid ei olnud enam riigi kaitse all. Eelkõige olid nad mures selle pärast, mis juhtuks juhul, kui erastatud õigusjärgne ettevõtja muutuks maksujõuetuks ja pensioniskeemis oleks puudujääk. Ühendkuningriigi ametiasutuste sõnul lahendati 1984. aastal antud riigitagatisega kirjeldatud probleemid, mis süvenesid 1983. aastal pensioniskeemi kindlustusmatemaalise puudujäägi ilmnemise tõttu. |
(23) |
Ühendkuningriigi ametiasutuste selgituste kohaselt vastutab BT maksejõuetuks muutumise korral talle erastamise ajal üle kantud, töötajate pensioniskeemiga seotud täitmata kohustuste eest kohe, st tegevuse lõpetamise algatamisest alates Ühendkuningriigi valitsus. Minister teeks seoses kõnealuste täitmata kohustustega makse ettevõtja BT pensioniskeemi ja muutuks selle summa ulatuses ettevõtja BT tagamata võlausaldajaks. Viimati nimetatu kehtiks ka kõnealuse pensioniskeemi kohta kohustuste osas, mis on seotud riigitagatisega katmata töötajatega, sest seadusega ei ole pensioniskeemi fondivalitsejatele eelisõigust antud. |
(24) |
Ühendkuningriigi ametiasutused väidavad, et nad ei suuda täpsustada tagatisega kaetud kohustuste väärtust. Tõepoolest, täitmata kohustuste suurus sõltub tagatisega kaetud liikmete arvust ja ettevõtja BT pensioniskeemi varadest ajal, mil BT muutub maksujõuetuks ja ta tegevus lõpetatakse. |
2.2. Ettevõtja BT pensioniskeem
(25) |
Kuni 1969. aastani olid postiasutuse töötajad riigiteenistujad. 1969. aastal muutusid nad avalik-õigusliku postiasutuse töötajateks ja kaotasid oma riigiteenistuja staatuse. Postiasutusele anti üldvastutus töötajate pensionimaksete eest, luues selleks postiasutuse töötajate teenistusjärgse pensioniskeemi, kuhu kanti üle postiasutuse töötajate kogutud pensioniõigused. |
(26) |
1983. aastal loodi Briti sidetöötajate teenistusjärgne pensioniskeem, mille aluseks võeti suurel määral postiasutuse töötajate teenistusjärgne pensioniskeem. 31. märtsil 1986 lõi BT uutele töötajatele täiendava pensioniskeemi British Telecommunications plc. New Pension Scheme. Sel kuupäeval suleti sidetöötajate teenistusjärgne pensioniskeem uutele liikmetele. 1993. aastal mõlemad pensioniskeemid liideti ja nimetati ümber ettevõtja BT pensioniskeemiks. |
(27) |
Ettevõtja BT pensioniskeemi eesmärk on tagada, et skeemis oleks pikas perspektiivis alati piisavalt vahendeid pensioni väljamaksetega seotud kulu katmiseks. Vastavalt ettevõtja BT pensioniskeemi eeskirjadele peab BT tegema oma pensioniskeemi korrapäraseid tööandja sissemakseid, nagu see on kindlaks määratud skeemi aktuaari poolt, et oleks võimalik teha skeemi kohaseid väljamakseid ning tasuda skeemiga seotud kulud. Ettevõtja BT sellised sissemaksed ulatusid 2006./2007. eelarveaastal 395 miljoni Suurbritannia naelsterlingini. Lisaks peab pensioniskeemi aktuaar iga kolme aasta järel andma kindlustusmatemaatilise hinnangu skeemi varadele ja kohustustele (nimelt tulevastele pensioniväljamaksetele ja muudele kuludele) ning andma sellest aru ettevõtja BT pensioniskeemi fondivalitsejatele ja ettevõtjale BT. Selleks et katta kindlustusmatemaatilises hindamises tuvastatud pensioniskeemi varade ja kohustuste vaheline puudujääk, peab BT taastamiskava kohaselt tegema ka täiendavaid sissemakseid, et tagada pensioniskeemi täielik rahastamine […] (2). |
(28) |
Näiteks leiti ettevõtja BT pensioniskeemi kolme aasta järel korraldatud hindamises 31. detsembri 2002. aasta seisuga rahastamise puudujääk, mida BT nõustus 15 aasta jooksul lisaks korrapärastele tööandja sissemaksetele katma aastas 232 miljoni Suurbritannia naelsterlingi ulatuses. Kõige viimase hindamise tulemused avaldati detsembris 2006 ja selgus, et kohustused moodustasid 37,8 ja varad 34,4 miljardit Suurbritannia naelsterlingit, mistõttu puudujääk ulatus 3,4 miljardi Suurbritannia naelsterlingini. Taastamiskava kohaselt peaks skeemi täielik rahastamine taastuma 2015. aastal. BT nõustus kümne aasta jooksul maksma 280 miljonit Suurbritannia naelsterlingit aastas, mis koos investeerimiskasumiga katab eeldatavasti puudujäägi täielikult. Kui järgmisest kindlustusmatemaatilisest hindamisest selgub, et skeemi kavakohast täielikku rahastamist ei saavutata, tuleb kokku leppida uues taastamiskavas ja muuta täiendavaid sissemakseid. |
2.3. Ühendkuningriigi pensionialaste õigusaktide peamised arengusuunad alates 1984. aastast
(29) |
Ühendkuningriigi pensioniõiguses on alates 1984. aastast tehtud hulk muudatusi. Kättesaadava teabe kohaselt muudeti üldist pensioni reguleerivat raamistikku 1995. ja 2004. aasta pensioniseadusega oluliselt. |
2.3.1. 1995. aasta pensioniseadus: minimaalsed rahastamisnõuded
(30) |
1995. aasta pensioniseaduse artikliga 56 kehtestati minimaalsed rahastamisnõuded, mille kohaselt skeemi varade väärtus ei tohi olla väiksem skeemi kohustuste summast. Samas on 1996. aasta ametipensioniskeemide (minimaalsed rahastamisnõuded ja kindlustusmatemaatiline hindamine) määruses sätestatud järgmine: „Artiklit 56 (minimaalsed rahastamisnõuded) ei kohaldata […] ametipensioniskeemide suhtes, millele on minister andnud tagatise või võtnud muid meetmeid, et tagada skeemi varade piisavus kohustuste täitmiseks. […] Kui selline tagatis on antud ainult osale skeemist, kohaldatakse artikleid 56 ja 60 ning käesolevat määrust nii, nagu skeemi tagatud ja tagamata osa oleksid kaks erinevat skeemi” (rõhk lisatud). |
(31) |
Lisaks on 1995. aasta pensioniseaduse artiklis 75 sätestatud, et kui maksejõuetuse ajal on skeemi varade väärtust väiksem skeemi kohustuste summast, käsitatakse puudujäävat summat tööandjalt saadava laenuna skeemi fondivalitsejatele või -halduritele. Samas on 1996. aasta ametipensioniskeemide (puudujääk lõpetamise korral) määruses sätestatud järgmine: „Artiklit 75 ei kohaldata […] ametipensioniskeemide suhtes, millele on minister andnud tagatise või võtnud muid meetmeid, et tagada skeemi varade piisavus kohustuste täitmiseks” (rõhk lisatud). |
2.3.2. 2004. aasta pensioniseadus: pensionikaitsefond ja kohustuslikud rahastamispõhimõtted
(32) |
Pärast seda, kui tuhanded töötajad olid kaotanud oma tööandja pankroti tõttu suure hulga pensioniõigusi, loodi 2004. aasta pensioniseaduse II osaga tollase tugeva poliitilise surve tulemusena pensionikaitsefond. Pensionikaitsefond loodi aprillis 2005. Fondi ülesanne on maksta hüvitist sellist õigust omavate pensioniskeemide liikmetele nende tööandja maksejõuetuse korral, kui asjaomase skeemi varad ei ole piisavad, et pakkuda oma liikmetele pensionikaitsefondi makstava hüvitise tasemega võrdset kaitset. |
(33) |
Pensionikaitsefondi rahastatakse osaliselt selliste skeemide varadest, kelle eest on fond võtnud vastutuse, ja osaliselt kõnealuses fondis osalevatele pensioniskeemidele kehtestatud iga-aastasest sissemaksest. Selline makse hõlmab haldus- ja riskitasu, mis koosneb kahest osast: riskipõhine osa, milles arvestatakse skeemi alarahastamise ja tööandja maksejõuetuse riski (80 % tasust), ning skeemipõhine osa, mille aluseks on skeemi kohustuste ulatus (20 % tasust). 2005./2006. aasta algse sissemaksesumma määramisel ei võetud riskipõhist osa arvesse. |
(34) |
2005. aasta pensionikaitsefondi (osalemiseeskirjad) määrusega on täpsustatud, et kava, millele on asjaomane riigiasutus andnud tagatise või võtnud muid meetmeid, et tagada skeemi varade piisavus kohustuste täitmiseks, on vabastatud pensionikaitsefondi kuulumisest. Kui riigitagatis on antud osale skeemist, tuleks skeemi tagatud ja tagamata osa käsitada kahe erineva skeemina. |
(35) |
2004. aasta pensioniseaduse III osaga kehtestati uued skeemi rahastamisnõuded (kohustuslikud rahastamispõhimõtted), millega asendati 1995. aastal kehtestatud minimaalsed rahastamisnõuded. Seaduse artikliga 222 nähti ette, et skeemide suhtes kohaldatakse nõuet omada piisavaid ja asjakohaseid varasid, et katta oma kindlustustehnilisi eraldisi. 2005. aasta ametipensioniskeemide (skeemi rahastamine) määrusega vabastati nimetatud nõudest riigiasutuse poolt tagatud skeemid. Kui riigitagatis on antud osale skeemist, tuleks skeemi tagatud ja tagamata osa käsitada kahe erineva skeemina. |
3. KOMISJONI OTSUS AMETLIKU UURIMISMENETLUSE KOHTA
(36) |
28. novembri 2007. aasta otsuses, millega algatati ametlik uurimine, esitas komisjon algse hinnangu kõnealuste meetmete kokkusobivuse kohta ühisturuga ja sellega seoses tekkinud kahtlused. Uuritavad meetmed olid järgmised:
|
(37) |
Nimetatud otsuses oli komisjon seisukohal, et ettevõtja BT maksejõuetuse korral tema pensionikohustustele antud riigitagatis pärast lõpetamist toob iseenesest kasu ainult töötajatele ja seega ei anna eelist ettevõtjale BT, sest ei mõjuta tema krediidireitingut, investeeringuid ega tööhõivepoliitikat. Seepärast jõudis komisjon järeldusele, et enne 1995. ja 2004. aastal õiguslikku raamistikku tehtud muudatusi ei andnud ettevõtja BT pensionikohustustele asjaomase ettevõtja maksejõuetuse korral antud riigitagatis talle ühtki konkreetset täiendavat eelist ning ei olnud seega riigiabi EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 1 tähenduses (3). |
(38) |
Ometi jõudis komisjon teistsugusele järeldusele, kui analüüsis 1995. ja 2004. aastal seoses riigitagatisega pensionialasesse õiguslikku raamistikku tehtud muudatusi. Väljendades oma algseid kahtlusi võimaliku riigiabi ühisturuga kokkusobivuse kohta, kutsus komisjon Ühendkuningriiki üles esitama eelkõige järgmised selgitused:
|
4. HUVITATUD ISIKUTE MÄRKUSED
4.1. Ühendkuningriigi ametiasutuste seisukoht
(39) |
Ühendkuningriigi seisukohad on seotud 28. novembri 2007. aasta otsuses tõstatatud minimaalsete rahastamisnõuete järgimisest ja pensionikaitsefondi tehtavate sissemaksete tasumisest vabastamisega. |
4.1.1. Minimaalsed rahastamisnõuded
(40) |
Ühendkuningriik väidab, et ettevõtja BT ja tema pensioniskeemi puhul ei kasutata minimaalsete rahastamisnõuete kohaldamata jätmist. |
(41) |
1995. aasta pensioniseaduse artiklis 56 sätestatud minimaalsete rahastamisnõuetega, mis kehtisid kuni 2004. aastani, oli nähtud ette nõue, mille kohaselt pensionifondi varade väärtus ei tohiks olla kohustuste summast väiksem. Ühendkuningriik rõhutab, et 1995. aasta pensioniseaduse artikli 56 lõike 3 kohane pensionikohustuste arvutamise alus erineb sellest metoodikast, mida pensionikavade kohustuste korrapärasel hindamisel üldiselt kasutatakse. Erineva metoodika kasutamise tõttu erineb seepärast ka kohustuste saadav väärtus. |
(42) |
Minimaalsete rahastamisnõuete (MRN) ja ettevõtja BT pensioniskeemi korrapärase hindamise metoodikat kasutades saadud väärtuste erinevused on esitatud üksikasjalikult järgnevas tabelis:
|
(43) |
Nendest näitajatest selgub, et 1995. aastal kehtestatud minimaalsete rahastamisnõuete kehtivuse ajal, nimelt 1999. ja 2002. aastal korraldatud ettevõtja BT pensioniskeemi hindamise põhjal ületas pensioniskeemi rahastamise positsioon minimaalsete rahastamisnõuete metoodika alusel 100 %, samas kui pensioniskeemi korrapärase hindamise metoodika näitas puudujääki. Sellega seoses rõhutab Ühendkuningriik, et minimaalsete rahastamisnõuetega ei kehtestatud skeemide suhtes ühtki nõuet, mille kohaselt peavad skeemide varad korrapäraste hindamiste raames ületama kohustusi. Lisaks ei ole vaja minimaalsete rahastamisnõuete kohast puudujääki katta kohe, vaid rahastamise positsioon, kus varade ja kohustuste suhe on 100 %, tuleb saavutada, nagu on ette nähtud, kümne aasta jooksul. |
(44) |
2004. aasta pensioniseadusega asendati 1995. aastal kehtestatud minimaalsed rahastamisnõuded pensioniskeemide uue rahastamiskorraga, mille kohaselt peavad pensionifondide valitsejad tööandjaga kokku leppima rahalise puudujäägi katmise kavas. Ühendkuningriigi ametiasutused rõhutasid, et ametipensioniskeemide määruse kohaselt saab kohustuslike rahastamisnõuete kohaldamisest vabastada ainult pensioniskeemid, millele on antud riigitagatis ja mis on loodud õigusaktiga (seadusega). Sellega seoses tuleks märkida, et ettevõtja BT pensioniskeemi ei loodud õigusaktiga. |
(45) |
Lisaks rõhutasid Ühendkuningriigi ametiasutused, et ettevõtja BT pensioniskeemi puhul järgiti täielikult osutatud kohustuslikke rahastamisnõudeid, nagu see nähtub kõnealuse pensioniskeemi fondivalitsejate koostatud aruannetest, mille kohaselt kohaldati 2004. aastal kehtestatud rahastamisnõudeid täielikult 2005. aasta hindamisega seotud taastamiskava suhtes. Samuti märkisid Ühendkuningriigi ametiasutused, et pensioniamet oli veendunud, et tagatist ei kasutatud taastamisperioodi pikendamiseks ega kindlustusmatemaatilise hinnangu või taastamiskava peamiste eelduste muutmiseks. |
4.1.2. Pensionikaitsefondi tehtavate sissemaksete tasumisest vabastamine
(46) |
Seoses pensionikaitsefondi tehtavate maksete tasumisest vabastamisega meenutavad Ühendkuningriigi ametiasutused, et pensionikaitsefond kuulus 2004. aasta pensioniseadusega tehtud muudatuste hulka, mille eesmärk oli parandada pensioniskeemide liikmetele pakutavat kaitset tööandja maksejõuetuse korral. Pensionikaitsefond loodi spetsiaalselt selleks, et tugevdada liikmete kaitset pensioniskeemide lõpetamise korral juhul, kui need on alarahastatud ning kui vajalikke meetmeid ei ole veel võetud. Ühendkuningriigi ametiasutused on seisukohal, et kuna maksete tasumise kohustus on otseselt seotud pensionikaitsefondist saadava kaitsega, ei osale vajalike meetmetega, näiteks riigitagatisega kaetud skeemid määruse kohases pensionikaitsefondis, sest sellise fondi pakutav kaitse ei ole asjakohane. |
(47) |
Seega jääb ettevõtja BT pensioniskeem pensionikaitsefondi süsteemist välja riigitagatisega kaetud töötajate osas. Selliste töötajate puhul ei vaja ega saa ettevõtja BT pensioniskeem mingit kaitset pensionikaitsefondist ja seega ei tee sissemakseid. Ühendkuningriigi ametiasutuste hinnangul ei saa sellist lähenemist pensionikaitsefondi süsteemi loogikat arvestades pidada erandiks. Vastupidi, kui ettevõtja BT pensioniskeemist tehtaks pensionikaitsefondi täielik sissemakse, annaks see skeemidele, millel on õigus osaleda pensionikaitsefondis ja mis saavad sealt kaitset, ootamatu eelise. |
4.2. Ettevõtja BT ja tema pensioniskeemi valitsejate seisukoht
(48) |
Ühistes märkustes 28. novembri 2007. aasta otsuse kohta rõhutavad ettevõtja BT ja tema pensioniskeemi valitsejad, et riigitagatis on ainult üks osa 1984. aastal ettevõtja BT erastamisel tehtud muudatustest ja selle eesmärk oli kaitsta ettevõtja BT erastamiseelsete töötajate pensioniõigusi, mis on sarnased avaliku teenistuse omadele. Vastupidi riigitagatisest saadavale kasule, mis on suunatud erastamiseelsetele töötajatele, hõlmasid kõnealused muudatused hulka täiendavaid kohustusi, mis ei kuulu tavaliselt ettevõtja eelarvesse:
|
(49) |
BT märgib, et vabastus pensionikaitsefondi sissemakse tasumisest tuleneb loogiliselt riigitagatisest, sest see juba pakub eraldi pensionikaitset. BT väidab, et kõnealused kaks meedet (riigitagatis ja sellest tulenev vabastus pensionikaitsefondi sissemakse tasumisest) on lahutamatult seotud 1984. aasta pensionialaste õigusaktidega. Selliste õigusaktidega kehtestati ettevõtjale BT märkimisväärsed rahalised kohustused. Ekspertaktuaar on kindlaks määranud ettevõtjale BT üleantud täiendavate pensionikohustuste nüüdispuhasväärtuse, milleks on […] Suurbritannia naelsterlingit, mida erasektori ettevõtjad tavaliselt ei kanna. Kuna sellised kohustused on riigitagatise puudumise korral pensionikaitsefondist eraldatavatest summadest märkimisväärselt suuremad, väidetakse, et ettevõtjale BT ei ole kokkuvõttes antud eelist ja seega ei ole see riigiabi. |
(50) |
Samuti väidab BT, et kui riigitagatist, mis ei olnud selle andmise ajal riigiabi, peetakse sellise välisteguri nagu 20 aastat hiljem loodud pensionikaitsefondi tõttu riigiabiks, sest uue meetmega ei muudetud algset meedet, on see riigiabi alaste õigusaktidega vastuolus. Igal juhul väidetakse, et riiklikke vahendeid ei ole üle kantud. |
4.3. Kaebuse esitaja ja muud huvitatud isikud
(51) |
Kolmandate isikute märkused, millega vaidlustati komisjoni 28. novembri 2007. aasta menetluse algatamise otsuses tehtud järeldus, et riigitagatis iseenesest ei andnud ettevõtjale BT konkreetset täiendavat eelist, ei ole käesoleva otsusega seotud ja käesolevas otsuses neid ei käsitleta. |
(52) |
Kaebuse esitaja märgib, et arvestades tagatise mõju pensionikohustuste rahastamisele, on ettevõtjale BT avaldatud märkimisväärset mõju, sest tema pensioniskeemi 2006. aasta puudujääk 3,4 miljardit Suurbritannia naelsterlingit on võrreldes tema samaaegsete 1,55 miljardi Suurbritannia naelsterlingi väärtuses netovaradega märkimisväärne. Kui skeemi puudujääk oleks kajastunud bilansis, oleks see mõjutanud ettevõtja BT varade ja kohustuste suhet, laenamisvõimet ja laenu andmise tingimusi. Seega on riigitagatise tõttu ettevõtja BT pensioniskeemi suhtes ainuüksi erinevate rahastamisnõuete kohaldamine, ilma et oleks tekkinud reaalne maksejõuetus, kasulik mitte ainult asjaomase pensioniskeemi liikmete kaitsele, vaid ka ettevõtjale BT endale. |
(53) |
UKCTA on seisukohal, et minimaalsete rahastamisnõuete kohaldamata jätmine ja vabastus pensionikaitsefondi sissemaksete tasumisest annab ettevõtjale BT eelise, mida ei saa süsteemi olemusega põhjendada. Kuna 1984. aastal, mil tagatis anti, ei olnud ametipensioniskeeme reguleerivate üldsätete kohaselt selliste pensioniskeemide (sh ettevõtja BT pensioniskeemi) liikmed kaitstud, oli 1995. ja 2004. aasta reformide eesmärk pakkuda selliste skeemide liikmetele tõhusat kaitset, mistõttu muutus riigitagatis üleliigseks. Konkreetse ettevõtja vabastamine üldkohustusest, mille kohaselt ettevõtja vastutab kaitse loomise või pakutavas kaitses osalemise eest, on selgelt vastuolus süsteemi olemusega. |
(54) |
Konkreetselt minimaalsete rahastamisnõuetega seoses rõhutab UKCTA, et riigitagatisega kaetud skeemide vabastamisega 1995. ja 2004. aastal kehtestatud reguleerivate nõuete järgimisest loobus Ühendkuningriik teadlikult võimalusest vähendada oma riigitagatisest tulenevaid riske. Ettevõtja BT ühepoolne otsus panustada oma pensioniskeemi ettenähtust rohkem ei mõjuta riigi kohustusi. Meede, mida ei ole veel kasutatud, võib siiski olla riigiabi. |
5. HINNANG
5.1. Meetmete pidamine riigiabiks
(55) |
EÜ asutamislepingu artikli 87 lõikes 1 on sätestatud järgmine: „Kui käesolevas lepingus ei ole sätestatud teisiti, on igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, ühisturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikidevahelist kaubandust.” |
(56) |
Selleks et kohaldada EÜ asutamislepingu artikli 87 lõiget 1, peab olema tuvastatud riigiabimeede, mida antakse riigi vahenditest, mis kahjustab liikmesriikide kaubandust ja moonutab ühisturul konkurentsi, sest annab teatud ettevõtjatele selektiivse majandusliku eelise. |
5.1.1. Liikmesriigi poolt või riigi vahenditest antav abi
(57) |
1995. ja 2004. aasta pensioniseaduses sätestatud minimaalsete rahastamisnõuete kohaldamata jätmine ning riigitagatisega kaetud pensionikohustustest tulenev 2004. aasta pensioniseadusega antud vabastus pensionikaitsefondi sissemaksete tasumisest on sätestatud Ühendkuningriigi seadusandlike organite õigusaktides. Tuleks märkida, et sama kehtib riigitagatise kohta. Selle tulemusena annab kõnealuste meetmete raames võimalikku abi Ühendkuningriik. Lisaks hõlmavad vabastused riigi vahendeid, sest tulenevad riigitagatisest, mis hõlmab Ühendkuningriigi vahendeid. |
(58) |
1984. aasta sideseaduse kohaselt täidab Ühendkuningriik kõik õigusjärgse ettevõtja täitmata kohustused, mis tekivad avalik-õiguslikule ettevõtjale BT eraettevõtja BT tegevuse lõpetamise korral. 2003. aastal piirati täitmata kohustused pensionimaksetega. Kui ettevõtja BT lõpetatakse ja ta on maksejõuetu, tuleb õigusakti kohaselt katta ettevõtja BT pensioniskeemiga seotud pensionikohustuste asjaomane osa. Sel juhul kasutatakse Ühendkuningriigi vahendeid, et täita täitmata kohustusi, mida muul juhul peaks täitma BT. |
(59) |
Lisaks sellele, et ettevõtja BT maksejõuetuse korral kasutatakse Ühendkuningriigi rahalisi vahendeid, on kõnealune kohustus võetud tasuta, sest see ei eelda ettevõtjalt BT Ühendkuningriigi pädevate finantsasutuste riiklikusse eelarvesse tasu või rahalise hüvitisena korrapäraste maksete tegemist ega tasumise edasilükkamist. Järelikult loobub Ühendkuningriik võimalikust tulust ja seega riigi vahenditest, mida ta võiks saada riigitagatise andmise eest. |
(60) |
Riigitagatise korral 1995. ja 2004. aasta pensioniseaduses sätestatud minimaalsete rahastamisnõuete kohaldamata jätmine ning riigitagatisega kaetud pensionikohustustest tulenev 2004. aasta pensioniseadusega antud vabastus pensionikaitsefondi sissemaksete tasumisest tuginevad riigitagatisele, mis hõlmab Ühendkuningriigi vahendeid. Järelikult on kõnealused erandid seotud Ühendkuningriigi vahenditega ja hõlmavad neid EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 1 tähenduses. |
5.1.2. (Selektiivse) Majandusliku eelise andmine ettevõtjale BT
(61) |
Pärast huvitatud isikute märkuste saamist menetluse alustamist käsitleva otsuse kohta on vaja uurida, kas 1995. ja 2004. aasta pensioniseaduses sätestatud minimaalsete rahastamisnõuete kohaldamata jätmine või riigitagatisega kaetud pensionikohustustest tulenev 2004. aasta pensioniseadusega antud vabastus pensionikaitsefondi sissemaksete tasumisest on andnud ettevõtjale BT majandusliku eelise. |
5.1.2.1.
(62) |
1995. aasta pensioniseadusega kehtestati minimaalsed rahastamisnõuded, mille kohaselt ei tohi skeemi varade väärtus kindlaksmääratud kindlustusmatemaatilise hindamismetoodika alusel olla skeemi kohustuste summast väiksem. Riigitagatisega pensionifondid vabastati nimetatud rahastamisnõuete järgimisest. 2004. aasta pensioniseaduse 3. osaga muudeti 1995. aasta seadust ning nähti ette skeemi uued rahastamisnõuded ja uus kindlustusmatemaatiline hindamine, mida ei kohaldata riigitagatisega pensionifondide suhtes, tingimusel et need on loodud õigusaktiga. |
(63) |
Seoses 2004. aasta pensioniseadusega kehtestatud minimaalsete rahastamisnõuete järgimisega selgub Ühendkuningriigi ametiasutuste esitatud teabest, et ettevõtja BT pensioniskeem ei vasta ühele erandi tegemise tingimusele – nimelt ei ole seda loodud õigusaktiga. Järelikult tuleb kõnealuse pensioniskeemi suhtes hoolimata riigitagatise olemasolust kohaldada 2004. aasta pensioniseadusega kehtestatud minimaalseid rahastamisnõudeid. Seepärast ei saa ettevõtja BT puhul kasutada kõnealuseid erandeid ja ta peab järgima nimetatud seaduses sätestatud nõudeid seni, kuni need kehtivad. |
(64) |
Sellega seoses kontrollis pensioniamet ettevõtja BT pensioniskeemi viimast taastamiskava, milles detsembris 2005 leppisid kokku BT ja tema pensioniskeemi fondivalitseja. Pensioniamet on 2004. aasta pensioniseadusega loodud sõltumatu ametiasutus, kes vastutab pensioniskeemide reguleerimise eest. Ühendkuningriigi ametiasutused kinnitasid ametlikult, et pensioniamet oli veendunud, et riigitagatist ei kasutatud taastamisperioodi pikendamiseks ega kindlustusmatemaatilise hinnangu või ettevõtja BT pensioniskeemi taastamiskava peamiste eelduste muutmiseks. |
(65) |
Siiski on oluline hinnata, kas riigitagatise korral 1995. aasta pensioniseadusega kehtestatud rahastamisnõuete kohaldamata jätmine, mille puhul ei pea asjaomane pensioniskeem olema loodud õigusaktiga, andis ettevõtjale BT või tema pensioniskeemile majandusliku eelise. Võimalik eelis oleks pidanud esinema ajavahemikul 1995–2004, mil kõnealused nõuded kehtisid. |
(66) |
Kõnealuste nõuete puhul kehtestati eelkõige skeemi rahastamise positsiooni kindlustusmatemaatiline hindamismetoodika ja kümneaastane periood tuvastatud puudujäägi katmiseks. Erandi kasutamine oleks põhimõtteliselt võinud tööandjale, nagu BT, kelle kohustused seoses pensionifondiga on kaetud riigitagatisega, anda majandusliku eelise. Sellised ettevõtjad oleksid vajaduse korral saanud järgida leebemaid nõudeid seoses i) puudujäägi katmise kohustusega, ii) metoodikaga, mille alusel hinnatakse skeemi rahastamise positsiooni varade ja kohustuste seisukohalt, ning iii) selleks kehtestatud tingimuste ja tähtaegadega. Vahendeid, mis oleksid vabanenud kõnealuste nõuete kohaldamata jätmisest, oleks saanud kasutada muuks majandustegevuseks. |
(67) |
Rahastamiskohustusega seoses oli ettevõtjal BT oma pensioniskeemi eeskirjade kohaselt ajavahemikul 1995–2004 kohustus katta skeemi aktuaari tuvastatud puudujääk. Kuigi BT oleks saanud kasutada erandit 1995. aasta pensioniseaduse järgimisest, ei teinud ta seda täieliku rahastamisega seotud kohustuse osas. |
(68) |
Metoodikaga seoses esitasid Ühendkuningriigi ametiasutused komisjonile kõik ettevõtja BT pensioniskeemi investeerimispõhimõtete deklaratsioonid alates 1996. aastast. Iga kord nad märkisid, et kõnealuse pensioniskeemi investeerimispoliitikas arvestati 1995. aasta pensioniseaduses sätestatud minimaalseid rahastamisnõudeid. Samuti väidavad Ühendkuningriigi ametiasutused, et tegelikult järgis ettevõtja BT oma pensioniskeemi rahastamisel täielikult 1995. ja 2004. aasta pensioniseadusega kehtestatud minimaalseid rahastamisnõudeid. Lisaks on Ühendkuningriigi ametiasutused näidanud, et kõnealuseid nõudeid järgiti 1999. ja 2002. aastal korraldatud hindamisel, hoolimata puudujäägist, mis tuvastati teistsugust metoodikat kasutava korrapärase hindamise alusel. Tegelikult ei tuvastatud ettevõtja BT pensioniskeemi rahastamise positsioonis, mida hinnati 1999. ja 2002. aastal korraldatud hindamiste alusel, mil kehtisid 1995. aasta pensioniseadusega kehtestatud minimaalsed rahastamisnõuded, puudujääki, mida BT oleks pidanud katma kõnealuste nõuete kohaldamise korral. Kuigi BT oleks võinud kasutada erandit 1995. aasta pensioniseaduse järgimisest ettekirjutatud metoodika osas, ei teinud ta seda ja kohaldas tegelikult metoodikat, mis esitas tema pensioniskeemi puudujäägi rahastamisele pensioniseaduses sätestatust rangemad nõuded. |
(69) |
Kui 1995. aasta pensioniseaduses kehtestatud minimaalsete rahastamisnõuete kohaselt oleks tuvastatud puudujääk, ei oleks kehtestatud tähtajaga täieliku rahastamise saavutamiseks pidanud puudujääki katma kohe, vaid seda võidi katta maksimaalselt kümne aasta jooksul. Ettevõtja BT pensioniskeemi eeskirjade kohaselt oli ja tal on praegugi kohustus katta kindlustusmatemaatilise hindamise alusel tuvastatud skeemi varade ja kohustuste väärtuste vahe […]. Kuigi 1995. aasta pensioniseadusega kehtestatud metoodika alusel puudujääki ei tuvastatud, ei oleks samas seaduses sätestatud tähtajast pikema tähtaja määramine ettevõtjale BT sellise puudujäägi katmiseks andnud talle tegelikku majanduslikku eelist. |
(70) |
Komisjon tunnustab kolmandate isikute väidet, et meede, mida ei ole veel kasutatud, võib siiski olla riigiabi. Praegu kõnealune meede enam ei kehti ja puuduvad tõendid ettevõtja BT majandusliku kasu kohta ajavahemikul 1995–2004. |
(71) |
Praegu on komisjon seisukohal, et ei ole tõendatud, et 1995. aasta pensioniseadusega kehtestatud minimaalsete rahastamisnõuete ja veel vähem 2004. aasta pensioniseadusega kehtestatud eeskirjade kohaldamata jätmine oleks ettevõtjale BT andnud või annaks praegu majandusliku eelise. Seega ei ole sellega seoses riigiabi antud, sest EÜ asutamislepingu artikli 87 lõikes 1 sätestatud kumulatiivsed tingimused ei ole täidetud. |
5.1.2.2.
(72) |
2004. aasta pensioniseadusega loodi pensionikaitsefond, kuhu pensionifondid peavad üldjuhul tegema iga-aastaseid sissemakseid, välja arvatud juhul, kui neile on antud riigitagatis ja nad on seetõttu vabastatud sellise makse tasumisest. 2004. aastal loodi pensionikaitsefondi üldsüsteem ning ametipensioniskeemid ja kaudselt tööandjad peavad tegema sellesse fondi sissemakseid, et tagada tööandja skeemis osalevate töötajate kaitse. See tähendab, et üldsüsteemi kohaselt peavad tööandjad täiendava kaitse eest tegema täississemakseid. |
(73) |
Pensionikaitsefondi osalemiseeskirju hõlmava määruse kohaselt on ettevõtja BT pensioniskeem osaliselt, st riigitagatisega kaetud töötajate pensioniõiguste osas selliste sissemaksete tasumisest vabastatud. Seega ei arvesta pensionikaitsefond kõnealuse pensioniskeemi sissemakse arvutamisel enne erastamist skeemiga ühinenud liikmeid, sest 1984. aasta seaduse artikliga 68 tagati ettevõtja BT kohustus teha oma pensioniskeemi kõnealuste liikmete osas sissemakseid. Selle tulemusena erineb ettevõtja BT pensioniskeemi poolt 2005. aastast tegelikult tehtav sissemakse pensionikaitsefondi sissemaksest, mida ta peaks tasuma juhul, kui riigitagatist ei oleks. |
(74) |
Näiteks sissemakse, mida ettevõtja BT pensioniskeemi kohta 2005./2006. aastal tasus, oli […] Suurbritannia naelsterlingit, samas kui riigitagatise puudumise korral makstav sissemakse oleks olnud […] Suurbritannia naelsterlingit. Seega ulatus tegelikult tasutud sissemakse vähem kui […] summast, mida kõnealune pensioniskeem oleks pidanud tasuma riigitagatise puudumise korral. 2006./2007. aastal makstav sissemakse ulatuks riigitagatise puudumise korral […] ja 2007./2008. aastal […] Suurbritannia naelsterlingini. |
(75) |
Komisjon ei ole seisukohal, et pensionikaitsefondile makstava sissemakse vähendamine on põhjendatud süsteemi olemusega. Komisjon on seisukohal, et ainult pensionikaitsefondi loomist ei saa pidada Ühendkuningriigis loodud pensioniõiguste kaitse süsteemiks. Pigem tuleb arvestada kõiki pensionide kaitsmise eesmärgil võetud meetmeid. Juhul kui BT muutub maksejõuetuks ja tema pensionifond on puudujäägis, maksab erastamiseelsete töötajate pensionid riik, mitte erasektori vahenditest rahastatav pensionikaitsefond, kes maksaks juhul, kui kohaldataks tavaeeskirju. Nagu eespool märgitud, saab ettevõtja BT pensioniskeem riigitagatisest tulenevat kaitset tasuta. Kõnealuses olukorras saab järgida ainult seda, et kui riigi vahendid on ettevõtja pensioniskeemi kaitseks tehtud kättesaadavaks, muutuvad erasektori vahendid üleliigseks. |
(76) |
Ühendkuningriigi ametiasutuste esitatud väites, et pensionikaitsefondiga loodud kaitsesüsteemi kohaldatakse ainult muu asjakohase kaitse, näiteks riigitagatise puudumise korral, ei arvestata asjaoluga, et ettevõtja BT pensioniskeemi suhtes kehtestatud kaitse on talle tasuta kättesaadav. Isegi kui tunnistada, et pensionikaitsefond pakub kaitset ainult sellistele pensioniskeemidele, millele ei ole pakutud piisavat kaitset tööandja maksejõuetuse korral, jääb kehtima asjaolu, et BT ei maksa tasu erastamiseelsete töötajate pensioniõigustele suunatud kaitse eest, millele lisaks pakub riik täiendavat kaitset, mida ta peab vajalikuks kehtestada ametipensioniskeemide teiste töötajate suhtes. Erastamisjärgsete töötajate osas, kelle õigused ei ole kaetud riigitagatisega, teeb ettevõtja BT pensioniskeem sissemakseid pensionikaitsefondi ja saab sealt kaitset. |
(77) |
Samuti ei jaga komisjon ettevõtja BT ja tema pensioniskeemi valitsejate seisukohta, nagu ei saaks meedet, mis ei olnud väidetavalt selle andmise ajal 1984. aastal abi, pidada 20 aastat hiljem välistegurite tõttu abiks. Komisjon esmalt märgib, et ta ei pea tagatist iseenesest ettevõtjale BT antud abiks. Nagu komisjon märkis oma 28. novembri 2007. aasta otsuses, anti riigitagatis pensionikohustustele teatud töötajate kaitseks ja sellega ei antud ettevõtjale BT otsest majanduslikku eelist. Tagatis on samas peamine põhjus, miks ettevõtja BT suhtes tehakse erand 2004. aasta pensioniseadusega loodud pensionikaitsefondi tehtavate täississemaksete tasumisest, mille kohaselt ta tasub sissemakseid ainult erastamisjärgsete töötajate eest. Sellist erandit ei olnud riigitagatise andmise ajal võimalik ette näha, sest puudus kohustus teha sissemakseid nimetatud või samalaadsesse fondi, kuid 2004. aasta pensioniseaduses tunnustatakse tagatist erandi põhjendusena. |
(78) |
Ettevõtja BT ja tema pensioniskeemi valitsejate väidetes, et maksekohustuse kehtestamine ei ole tingitud riigitagatisest, ei arvestata asjaolu, et saadud kasu laad ja tööandja ei olnud 1984. ja 2004. aasta samad. Pensioniõiguste tagatus ettevõtja BT maksejõuetuse korral teenib erastamiseelsete töötajate huve, sest sellega tagatakse nende kogutud õiguste väljamaksmine. Samas toob vabastus pensionikaitsefondi kuulumisest ja täississemakse tasumisest kasu ettevõtjale BT, sest vähendab muul juhul tasutavat sissemakset, kusjuures selle aluseks on riigitagatise olemasolu. |
(79) |
Komisjon lükkab tagasi ka väite, mille kohaselt ei ole eelist seetõttu, et riigitagatise hind sisaldus ettevõtja BT eest 1984. aastal tema aktsionäride poolt tasutud üldhinnas. Nagu selgitatud 28. novembri 2007. aasta otsuses, jõudis komisjon kättesaadava teabe põhjal järeldusele, et ettevõtja BT pensionikohustustele antud riigitagatis ei andnud selle andmise ajal iseenesest ettevõtjale BT eelist ning seega ei ole põhjust oletada, et ettevõtja BT aktsionärid maksid tasu teatud töötajatele antud eelise eest, mis oleks realiseerunud ainult ettevõtja BT maksejõuetuse korral. Riigitagatis ei andnud eelist kuni 2004. aastani, mil tema mõju muudeti õigusaktidega märkimisväärselt. Erastamise ajal ei olnud pensionikohustustele antud riigitagatisel ettevõtja BT aktsionäride jaoks märkimisväärset väärtust – see tekkis pensionialastesse õigusaktidesse tehtavate hilisemate ja ettenägematute muudatustega. 1984. aastal ei olnud võimalik ette näha ei ettevõtjale BT määratavat kohustust teha sissemakseid 2004. aastal loodavasse pensionikaitsefondi ega võimalikku majanduslikku eelist, mis tuleneb tänu riigitagatisele antud vabastusest täita osutatud kohustust. |
(80) |
Samuti väidavad ettevõtja BT pensioniskeemi valitsejad, et pensionikaitsefondi tehtavast vähendatud sissemaksest tulenev võimalik eelis on tasakaalustatud ettevõtjale BT ja tema pensioniskeemile selle erilisest laadist tulenevate täiendavate rahaliste kohustustega, mis ulatuvad […] Suurbritannia naelsterlingini. Komisjon leiab, et väidetavaid kohustusi ei saa käsitada kõnealuse eelise tasakaalustajatena:
|
(81) |
Vastupidiselt teistele elektroonilise side ja muude valdkondade ettevõtjatele, kellele ei ole antud riigitagatisega kaetud pensionikohustustest tulenevat vabastust 2004. aasta pensioniseadusega loodud pensionikaitsefondi tehtavate sissemaksete tasumisest, saab ettevõtja BT majandusliku eelise, sest tema pensionikaitsefondi tehtavat sissemakset on märkimisväärselt vähendatud. Selle tulemusena saab BT kasutada vabanenud rahalisi vahendeid oma majandustegevuse rahastamiseks turgudel, kus ta tegutseb. |
(82) |
Kokkuvõttes näib, et riigi rahastatav majanduslik eelis anti ettevõtjale BT 2005. aasta pensionikaitsefondi (osalemiseeskirjad) määruse jõustumisega. |
5.1.3. Selektiivsetest meetmetest kasu saav ettevõtja
(83) |
Kõnealustest meetmetest kasu saaja puhul tuleb rõhutada, et ettevõtja BT ja tema pensioniskeem on kaks erinevat juriidilist isikut. Vabastus pensionikaitsefondi tehtava sissemakse tasumisest hõlmab otseselt ettevõtja BT pensioniskeemi, kelle fondivalitsejad vastutavad sellise makse tegemise eest. Näiteks rahastati kõnealuse pensioniskeemi sissemakset 2005./2006. aastal väidetavalt skeemi varadest. Ometi peab BT osalema oma pensioniskeemi puudujäägi ja halduskulude katmises seni, kuni ta on maksevõimeline. Isegi kui BT ei ole endale arvet esitanud ega tasunud pensionikaitsega seotud sissemakset, vähendab üldisest madalam sissemakse ettevõtja BT pensioniskeemi kulusid ja toetab tema varasid, vähendades seega ettevõtja BT kohustusi oma pensioniskeemi ees. Järelikult kandub ettevõtja BT pensioniskeemile kõnealuse meetmega antav majanduslik eelis täielikult üle ettevõtjale BT. |
(84) |
Lisaks on meede selektiivne, sest säte 2005. aasta pensionikaitsefondi (osalemiseeskirjad) määruses, millega rakendatakse 2004. aasta pensioniseadust, millega nähakse ette vabastus pensionikaitsefondi sissemakse tasumisest, on selektiivne, sest see tuleneb riigitagatisest, mis on sätestatud 1984. aasta seaduses, milles käsitletakse ainult ettevõtja BT kohustusi. Kõnealuste meetmetega kehtestati erandid üldkohustustest, mis määrati pensioniseadustega teistele, riigitagatiseta ettevõtjatele, ning seetõttu on kõnealused meetmed selektiivsed. |
5.1.4. Konkurentsi moonutamine, mis kahjustab liikmesriikide kaubandust
(85) |
BT pakub erinevate tütarettevõtjate kaudu märkimisväärses ulatuses elektroonilisi sideteenuseid mitmes liikmesriigis, sealhulgas Saksamaal, Itaalias, Hispaanias, Madalmaades, Prantsusmaal ja Ühendkuningriigis (4). Elektrooniliste sideteenuste pakkumine hõlmab oma loomult sisuedastust ühisturul piiriüleste võrkude kaudu, hoolimata sellest, kas sellised teenuseid osutatakse kohalikul, riiklikul või rahvusvahelisel tasandil. |
(86) |
Eelkõige on Ühendkuningriigi elektroonilist sidet reguleeriv asutus OFCOM seisukohal, et ettevõtjal BT on märkimisväärne turujõud mitmel jae- ja hulgiteenuste turul elektroonilisi sideteenuseid ja -võrke reguleeriva ELi regulatiivse raamistiku tähenduses. Sellised turud hõlmavad kõiki või osasid kitsasribaühendusega tavatelefoni jaeteenuse turge, kitsasribaühendusega tavatelefoni abonendiliini hulgiteenuste turge, kõne algatamise ja edasitoimetamise turge, lairibaühendusega hulgiteenuste turge, juurdepääsuvõrgu hulgiteenuste ja püsiliiniturge (5). Kõigil nimetatud Ühendkuningriigi teenuseturgudel konkureerib BT märkimisväärselt nõrgemate konkurentidega, kellel ei ole pensionikaitsefondi tehtava sissemakse vähendamisest tulenevat majanduslikku eelist, mis on tänu riigitagatisele antud ettevõtjale BT. Osutatud ettevõtjate ja ettevõtja BT konkurentsi, mida juba nõrgestab ettevõtja BT märkimisväärne turujõud, moonutab kõnealune meede veelgi. |
(87) |
Arvestades ettevõtja BT tegevust ja positsiooni elektroonilise side riiklikel ja rahvusvahelistel turgudel, võib see eelis kahjustada konkurentsi ja liikmesriikide kaubandust EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 1 tähenduses. |
(88) |
Kokkuvõttes annab ettevõtja BT pensionikohustustele antud riigitagatisest tulenev vabastus pensionikaitsefondi vastavalt pensionikohustustele tehtavate sissemaksete tasumisest ettevõtjale BT Ühendkuningriigi vahendite kasutamise tõttu majandusliku eelise. Selline eelis kahjustab tõenäoliselt konkurentsi ja liikmesriikide kaubandust EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 1 tähenduses. |
5.1.5. Meetme seaduslikkus
(89) |
Alates 2004. aasta pensioniseaduse ja 2005. aasta pensionikaitsefondi (osalemiseeskirjad) määruse jõustumisest antakse ettevõtjale BT eelis, milleks on vabastus pensionikaitsefondi tehtava täississemakse tasumisest. |
(90) |
Selline erand on riigiabi EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 1 tähenduses ja sellest ei ole komisjonile teatatud EÜ asutamislepingu artikli 88 lõike 3 kohaselt. Seepärast on kõnealune meede ebaseaduslik. |
5.2. Meetmete ühisturuga kokkusobivuse hindamine
(91) |
Kuna riigiabi, mida antakse vabastusena pensionikaitsefondi tehtava täississemakse tasumisest, on tuvastatud, on vaja ühenduse eeskirjade kohaselt kaaluda sellise riigiabi kokkusobivust ühisturuga. Sellega seoses ei ole Ühendkuningriik ega BT või tema pensioniskeemi valitsejad väitnud, et kõnealused meetmed on kooskõlas ühisturuga. |
5.2.1. EÜ asutamislepingu artikli 86 lõige 2
(92) |
Kuigi ettevõtjal BT on teatud üldist majandushuvi esindavad kohustused EÜ artikli 86 lõike 2 tähenduses, ei ole abi piiratud ega muul viisil seotud selliste kohustuste täitmisega ning seega toob kasu ettevõtja kogu majandustegevusele. Samuti ei väida ei Ühendkuningriigi ametiasutused ega BT, et pensionikaitsefondi tehtava täississemakse tasumine takistaks ettevõtjale BT määratud üldist majandushuvi esindavate kohustuste täitmist. Selliste asjaolude korral ei kohaldata EÜ asutamislepingu artikli 86 lõikes 2 sätestatud erandit. |
5.2.2. EÜ asutamislepingu artikli 87 lõiked 2 ja 3
(93) |
Samuti ei näi kõnealune meede olevat ühisturuga kokkusobiv EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 2 kohaselt. Nimelt käsitletakse EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 2 punktis a üksiktarbijatele antavat sotsiaalabi. Kõnealune riigiabi toob aga kasu ettevõtjale BT endale. Seepärast ei kuulu selline abi EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 2 punkti a kohaldamisalasse. |
(94) |
Lisaks on komisjon seisukohal, et EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punktide a, b ja d kohaldatavus on välistatud ja seda ei ole vaidlustanud ei Ühendkuningriigi ametiasutused, BT ega tema pensioniskeemi valitsejad. |
(95) |
Praeguses etapis võib kõnealuse meetme ühisturuga kokkusobivuse võimalik alus olla vaid asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punkt c. Ometi ei näi kõnealune meede olevat kooskõlas mitte ühegi siiani komisjoni poolt suuniste või teatisena kehtestatud eeskirjaga, mis käsitleb nimetatud punkti kohaldamist. Seega tuleks selle meetme kokkusobivust ühisturuga hinnata vahetult EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punkti c alusel, milles on sätestatud, et „abi teatud majandustegevuse või teatud majanduspiirkondade arengu soodustamiseks, kui niisugune abi ei mõjuta ebasoovitavalt kaubandustingimusi määral, mis oleks vastuolus ühiste huvidega”, võib pidada ühisturuga kokkusobivaks. |
(96) |
Selleks et abi oleks EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punkti c kohaselt ühisturuga kokkusobiv, peab abi taotlema ühist huvi pakkuvat eesmärki vajalikul ja proportsionaalsel viisil. Sellega seoses peab komisjon asjakohaseks hinnata järgmiseid aspekte:
|
(97) |
Ühendkuningriik ei ole väitnud, et kõnealune meede kavandati teatud ühist huvi pakkuva eesmärgi saavutamiseks. Lisaks ei ole selgeid tõendeid ega põhjuseid, mis näitaksid, et kõnealuse riigiabi andmine on asjakohane ja proportsionaalne vahend, millel on sobiv ergutav mõju sellise majandustegevuse arengule, milles BT oma konkurentidega osaleb. Nagu eespool märgitud, ei ole kõnealune meede seotud ega piiratud ettevõtjale BT määratud üldist majandushuvi esindavate kohustuste täitmisega. |
(98) |
Seega ainus selget ühist huvi pakkuv eesmärk, mida pensionialaste õigusaktide asjaomaste sätetega võiks taotleda, näib olevat töötajate pensioniõiguste täiendav kaitse nende tööandja maksejõuetuse korral. Täiendav tagatis, mille puhul on pensionile jäänud töötajatele tagatud rahaline heaolu, mida nad saavad vastavalt oma tööaastate jooksul antud panusele, taotleb ühist huvi, milleks on majandustegevuse üldine, sotsiaalselt tasakaalustatud areng. Kehtestades ettevõtja BT pensioniskeemi suhtes erandi sissemaksete tasumisest, ei aita abimeede nimetatud eesmärkide saavutamisele kaasa. |
(99) |
Ühendkuningriigi väitel võivad pensionikaitsemeetmed pakkuda kaitset ainult juhul, kui alternatiivne ja piisav kaitse puudub. Sellisel juhul saaks 2004. aasta pensioniseadust vaadelda kui ergutust ettevõtjatele, et nad looksid oma kuludega alternatiivse kaitse või mehhanismi, mis välistaks pensionikaitsefondi tehtavate sissemaksete tasumise ja sealt kaitse saamise. Samas kaotatakse abimeetmega, millel puudub tasakaalustav tasu, ettevõtja BT jaoks ergutus luua alternatiivne kaitse. Kui abi puuduks, oleks BT motivatsioon luua oma erastamiseelsete töötajate pensioniõiguste tagamiseks kaitse või vähemalt toetuda erasektori vahenditest rahastatavale pensionikaitsefondile. |
(100) |
Järelikult ei ole abimeede sobiv vahend sellise ühist huvi pakkuva eesmärgi saavutamiseks, mille võiks kindlaks määrata Ühendkuningriigi pensionialaste õigusaktidega. Abiga vabastatakse ettevõtja BT pensioniskeem ja seega BT hoopis selliste tegevuskulude kandmisest, mida asjaomase eesmärgi saavutamine neile üldjuhul põhjustaks. Selle tulemusena ei ole tegevusabi negatiivne mõju liikmesriikide kaubandusele ja konkurentsile tasakaalustatud positiivse mõjuga teistes valdkondades, seega on üldmõju negatiivne. |
(101) |
Seepärast on komisjon jõudnud järeldusele, et vabastus pensionikaitsefondi tehtavate täississemaksete tasumisest ei ole ühisturuga kokkusobiv EÜ asutamislepingu artikli 86 lõike 2 ega artikli 87 lõike 3 kohaselt. |
6. JÄRELDUS
(102) |
Eeltoodut arvesse võttes on komisjon jõudnud järeldusele, et ettevõtja BT pensionikohustustele antud riigitagatisest tulenev vabastus pensionikaitsefondi tehtavate maksete tasumisest on riigiabi EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 1 kohaselt ning seda ei saa pidada ühisturuga kokkusobivaks. |
7. TAGASINÕUDMINE
(103) |
Vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 659/1999 (6) artikli 14 lõikele 1 nõuab komisjon juhul, kui ebaseadusliku abi korral tehakse negatiivne otsus, et asjaomane liikmesriik peab võtma kõik vajalikud meetmed, et abisaajalt abi tagasi saada. Tagasi nõutakse ainult abi, mis on ühisturuga kokkusobimatu. |
(104) |
Abi tagasinõudmise eesmärk on taastada enne abi andmist valitsenud olukord. See saavutatakse juhul, kui ettevõtja BT maksab tagasi ühisturuga kokkusobimatu abi, mille abil kaotatakse abisaaja teiste konkurentide ees olev turueelis, mis tulenes asjaolust, et ettevõtja BT pensioniskeemi valitsejad ei ole pidanud alates 2005. aastast tegema pensionikaitsefondi täississemakseid. Tagasinõutav summa peaks olema selline, mis võimaldab kaotada ettevõtjale BT antud majandusliku eelise, sest just tema on põhjenduses 83 kirjeldatud põhjustel meetmest abi saaja. |
(105) |
Kuna ettevõtjale BT antud ühisturuga kokkusobimatu abi on võrdne alates 2005. aastal pensionikaitsefondi loomisest riigitagatise puudumise korral tehtava sissemakse ja ettevõtja BT pensioniskeemi tegelikult tasutud sissemaksete vahega, kuulub see vahe maksmisele ning sellele lisatakse tagasinõutava summa suhtes kogunenud intress, mille määr ei tohi olla väiksem komisjoni 21. aprilli 2004. aasta määruse (EÜ) nr 794/2004 (millega rakendatakse nõukogu määrust (EÜ) nr 659/1999 (7) artikli 9 kohaselt arvutatud määrast. |
(106) |
Tuleks märkida, et 29. märtsil 2007. aastal Ühendkuningriigi esitatud teabe kohaselt sõlmisid pensionikaitsefondi nõukogu, ettevõtja BT ja tema pensioniskeemi valitsejad deponeerimislepingu, mille alusel blokeeritakse deponeerimiskontol summa, mis on võrdne riigitagatise puudumise korral kõnealuse pensioniskeemi 2005./2006. aasta sissemaksete ja asjaomase pensioniskeemi tegelikult tasutud sissemaksete vahega. Järgmiste aastate jooksul peavad ettevõtja BT pensioniskeemi valitsejad kandma deponeerimiskontole summa, mida asjaomane pensioniskeem oleks pidanud maksma juhul, kui riigitagatist ei oleks arvesse võetud. Selliste summade suhtes kohaldatakse intressimäära […], mis Ühendkuningriigi väitel on […]. |
(107) |
Vastavalt deponeerimislepingule jätkatakse sellise korra rakendamist seni, kuni komisjon viib lõpule oma uurimise seoses sellega, kas pensionikaitsefondi tehtavate sissemaksete vähendamine on ühisturuga kokkusobimatu abi, või otsustab uurimise peatada. Esimesel juhul sisaldab pensionikaitsefondile pensionikaitse saamiseks tehtava sissemakse lõplik summa ka deponeerimiskontole makstud summa suhtes kogunenud intresse. Kui komisjon võtab vastu otsuse ühisturuga kokkusobimatu abi kohta, makstakse […] seega pensionikaitsefondi, mitte ettevõtjale BT või tema pensioniskeemi. See peaks tagama, et deponeerimiskontole makstud summa suhtes kogunenud intressid ei suurenda veelgi ettevõtjale BT antud majanduslikku eelist, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Riigiabi, mida Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik on ebaseaduslikult andnud ettevõtjale BT plc (abisaaja), vabastades asjaomase ettevõtja pensionifondi tehtavate sissemaksete tasumisest abisaaja pensionikohustuste osas, mis on hõlmatud 1984. aasta sideseaduse artikli 68 lõikega 2, on ühisturuga kokkusobimatu EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 1 tähenduses.
Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik lõpetab ühisturuga kokkusobimatu abi andmise ettevõtjale BT plc.
Artikkel 2
Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik nõuab artiklis 1 osutatud abi abisaajalt tagasi.
Tagasinõutavalt summalt arvestatakse intressi kogu ajavahemiku eest alates abi kehtima hakkamise kuupäevast kuni summa tagasimaksmise kuupäevani.
Intress arvutatakse kapitaliseeritud intressina vastavalt määruse (EÜ) nr 794/2004 V peatükis sätestatule.
Artikkel 3
Artiklis 1 osutatud abi nõutakse tagasi viivitamata ja tõhusalt.
Suurbritannia ja Põhja-Iiri Kuningriik tagab, et käesolev otsus täidetakse nelja kuu jooksul alates otsuse teatavakstegemise kuupäevast.
Artikkel 4
Kahe kuu jooksul pärast käesoleva otsuse teatavakstegemist esitab Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik komisjonile järgmise teabe:
a) |
abisaajalt tagasinõutav kogusumma; |
b) |
käesoleva otsuse täitmiseks juba võetud ja kavandatud meetmete üksikasjalik kirjeldus ning |
c) |
dokumendid, mis tõendavad, et abisaajalt on nõutud abi tagasimaksmist. |
Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik teavitab komisjoni käesoleva otsuse täitmiseks võetud riiklike meetmete edenemisest, kuni artiklis 1 osutatud abi on täies ulatuses tagasi makstud. Asjaomane riik esitab komisjoni taotlusel viivitamata teabe käesoleva otsuse täitmiseks juba võetud ja kavandatud meetmete kohta. Samuti annab asjaomane riik üksikasjalikku teavet abisaaja tagasimakstud abisummade ja intresside kohta.
Artikkel 5
Käesolev otsus on adresseeritud Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigile.
Brüssel, 11. veebruar 2009
Komisjoni nimel
komisjoni liige
Neelie KROES
(1) ELT C 15, 22.1.2008, lk 8.
(2) Konfidentsiaalne informatsioon.
(3) Vt komisjoni 28. novembri 2007. aasta otsuse punktid 42–60.
(4) Vt http://www.btplc.com/Report/Report08/pdf/AnnualReport2008.pdf
(5) Vt http://www.btplc.com/Report/Report08/pdf/AnnualReport2008.pdf. Vt ka OFCOMi 30. juuni 2005. aasta äriseaduse 2002 artikli 155 lõike 1 kohane teatis http://www.ofcom.org.uk/consult/condocs/sec155/sec155.pdf ja dokument „Final statements on the Strategic Review of Telecommunications, and undertakings in lieu of a reference under the Enterprise Act 2002”, 22. september 2005, http://www.ofcom.org.uk/consult/condocs/statement_tsr/statement.pdf
(6) Nõukogu määrus (EÜ) nr 659/1999, 22. märts 1999, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad EÜ asutamislepingu artikli 93 (nüüd artikli 88) kohaldamiseks (EÜT L 83, 27.3.1999, lk 1).
(7) ELT L 140, 30.4.2004, lk 1.
Parandused
15.9.2009 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 242/35 |
Komisjoni 11. augusti 2009. aasta määruse (EÜ) nr 734/2009 (millega algatatakse uurimine seoses võimaliku kõrvalehoidmisega Hiina Rahvavabariigist pärit terastrosside ja -kaablite impordi suhtes nõukogu määrusega (EÜ) nr 1858/2005 kehtestatud dumpinguvastastest meetmetest Korea Vabariigist ja Malaisiast lähetatud terastrosside ja -kaablite impordi kaudu, olenemata sellest, kas need on deklareeritud Korea Vabariigist ja Malaisiast pärinevana või mitte, ning kehtestatakse kõnealuse impordi suhtes registreerimisnõue) parandus
( Euroopa Liidu Teataja L 208, 12. august 2009 )
Leheküljel 9 artiklis 1
asendatakse
„mis on lähetatud Korea Vabariigist ja Malaisiast või mitte, olenemata sellest, kas need on deklareeritud Korea Vabariigist ja Malaisiast pärinevana või mitte”
järgmisega:
„mis on lähetatud Korea Vabariigist ja Malaisiast, olenemata sellest, kas need on deklareeritud Korea Vabariigist ja Malaisiast pärinevana või mitte”.