I EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine on kohustuslik

1.9.2009

Euroopa Liidu Teataja

L 228/3

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 792/2009,

31. august 2009,

milles sätestatakse üksikasjalikud eeskirjad turgude ühise korralduse rakendamist, otsemaksete režiimi, põllumajandustoodete müügiedendamist ning äärepoolseimates piirkondades ja väiksematel Egeuse mere saartel kohaldatavat korda käsitlevate teabe ja dokumentide esitamiseks liikmesriikidelt komisjonile

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 30. jaanuari 2006. aasta määrust (EÜ) nr 247/2006, millega sätestatakse põllumajanduse erimeetmed liidu äärepoolseimate piirkondade jaoks, (1) eriti selle artiklit 25,

võttes arvesse nõukogu 18. septembri 2006. aasta määrust (EÜ) nr 1405/2006, millega sätestatakse erimeetmed Egeuse mere väikesaarte põllumajanduse toetamiseks ja muudetakse määrust (EÜ) nr 1782/2003, (2) eriti selle artiklit 14,

võttes arvesse nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus), (3) eriti selle artikli 192 lõiget 2 koostoimes artikliga 4,

võttes arvesse nõukogu 17. detsembri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 3/2008 põllumajandussaaduste ja toodete teavitamis- ja müügiedendusmeetmete kohta siseturul ja kolmandates riikides, (4) eriti selle artiklit 15,

võttes arvesse nõukogu 19. jaanuari 2009. aasta määrust (EÜ) nr 73/2009 (millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames põllumajandustootjate suhtes kohaldatavate otsetoetuskavade ühiseeskirjad ja teatavad toetuskavad põllumajandustootjate jaoks, muudetakse määruseid (EÜ) nr 1290/2005, (EÜ) nr 247/2006, (EÜ) nr 378/2007 ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1782/2003), (5) eriti selle artikli 142 punkti q,

ning arvestades järgmist:

(1)

Uute info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate laialdase kasutamise tõttu komisjoni ja liikmesriikide poolt, eelkõige andmevahetusel ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) eest vastutavate pädevate siseriiklike asutustega, on komisjoni ja liikmesriikide valduses üha rohkem elektroonilisi ja digiteeritud dokumente.

(2)

Komisjon on tõhustanud pingutusi, et arendada arvutisüsteeme, mis võimaldavad elektrooniliselt hallata dokumente ja menetlusi komisjonisiseses töökorralduses ja ÜPPga seotud asutustega suhtlemisel. Samal ajal on liikmesriigid töötanud välja arvutisüsteeme, mis vastavad ÜPP jagatud juhtimise nõuetele.

(3)

Sellega seoses ja arvestades vajadust tagada ÜPP ühtne ja kooskõlastatud juhtimine kõikide osalejate poolt, tuleks kehtestada õigusraamistik ning näha ette ühised eeskirjad, mida kohaldatakse selliste teabesüsteemide suhtes, mille alusel liikmesriigid ja nende poolt ÜPP raames määratud asutused või ametid edastavad komisjonile teavet ja dokumente.

(4)	Nende eesmärkide tõhusaks saavutamiseks tuleks kindlaks määrata kõnealuse õigusraamistiku reguleerimisala nii seoses õigusaktide kui ka asjaomaste osalejatega.

(5)

Määrustes (EÜ) nr 247/2006, (EÜ) nr 1405/2006, (EÜ) nr 1234/2007, (EÜ) nr 3/2008 ja (EÜ) nr 73/2009 ning nende rakendussätetes (edaspidi „ühise põllumajanduspoliitika määrused”) on liikmesriikidele kehtestatud suur hulk kohustusi kõnealuste määruste rakendamiseks vajaliku teabe ja dokumentide komisjonile edastamise kohta. Seepärast tuleks neid arvesse võtta vastavalt nende eripärale.

(6)

Seoses kaasatud osalejatega nõutakse ühise põllumajanduspoliitika määrustes nii komisjoni kui ka liikmesriikide ning nende pädevate asutuste ja ametite kohta sätestatud õiguste ja kohustustega selliste isikute ja asutuste täpset kindlaksmääramist, kes vastutavad rakendatavate tegevuste ja võetavate meetmete eest.

(7)

Ühise põllumajanduspoliitika määrustes on üldiselt sätestatud, et teave tuleks edastada elektrooniliselt või infosüsteemi abil, kuid kohaldatavaid põhimõtteid ei ole tingimata täpsustatud. Järjepideva ja usaldusväärse juhtimise ning kasutajate ja süsteemide eest vastutavate asutuste jaoks menetluste lihtsustamise tagamiseks on seepärast soovitatav kehtestada kõigi loodavate infosüsteemide suhtes kohaldatavad ühised põhimõtted.

(8)	Komisjoni tarbeks ja liikmesriikides kehtivaks tunnistatavate dokumentide jaoks peaks olema võimalik tagada dokumentide ja nendega seotud metaandmete pikemaajaline autentsus, terviklikkus ja loetavus nende säilitamiseks nõutava ajavahemiku jooksul.

(9)

Seepärast tuleks teadete edastamiseks volitatud asutused ja isikud neile antud pädevuse alusel loodavas infosüsteemis alati identifitseerida. Identifitseerimisprotsessi eest peavad vastutama pädevad asutused, millele on osutatud igas ühise põllumajanduspoliitika määruses. Usaldusväärse juhtimise huvides tuleks liikmesriikidele ja komisjonile jätta võimalus määrata kindlaks tingimused volitatud isikute määramiseks, nähes ette määramise ühtse kontaktasutuse kaudu. Lisaks sellele tuleks kindlaks määrata komisjoni loodava infosüsteemi kasutusõiguste andmise tingimused.

(10)

Käesoleva määruse reguleerimisalaga hõlmatud suurt hulka teatamiskohustusi arvesse võttes tehakse infosüsteem liikmesriikide pädevatele asutustele kättesaadavaks järk-järgult. Kõnealuste infosüsteemide kaudu teatamise kohustus peaks olema kohaldatav ajal, kui ühise põllumajanduspoliitika määruste vastavate sätetega on ette nähtud käesoleva määruse kohaldamine.

(11)

Dokumente tuleb hallata isikuandmete kaitse eeskirjade kohaselt. Selleks tuleks kohaldada ühenduse õigusaktides sätestatud üldeeskirju, nimelt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiivi 95/46/EÜ üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta, (6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. juuli 2002. aasta direktiivi 2002/58/EÜ, milles käsitletakse isikuandmete töötlemist ja eraelu puutumatuse kaitset elektroonilise side sektoris (eraelu puutumatust ja elektroonilist sidet käsitlev direktiiv), (7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määrust (EÜ) nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele (8) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrust (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta (9).

(12)	Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas otsetoetuste korralduskomitee ja põllumajandusturgude ühise korralduse komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

REGULEERIMISALA JA MÕISTED

Artikkel 1

Sisu ja kohaldamisala

Käesoleva määrusega kehtestatakse eeskirjad, mida kohaldatakse liikmesriikidelt komisjonile teatamiskohustuse raames infosüsteemide kaudu teabe ja dokumentide (edaspidi „dokumendid”) edastamise suhtes vastavalt järgmistele õigusaktidele:

—	määrus (EÜ) nr 247/2006 ja selle rakenduseeskirjad;

—	määrus (EÜ) nr 1405/2006 ja selle rakenduseeskirjad;

—	määrus (EÜ) nr 1234/2007 ja selle rakenduseeskirjad;

—	määrus (EÜ) nr 3/2008 ja selle rakenduseeskirjad;

—	määrus (EÜ) nr 73/2009 ja selle rakenduseeskirjad.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) „teatamiskohustus”– artiklis 1 osutatud ühenduse õigusaktides sätestatud liikmesriikide kohustus komisjonile dokumentide edastamiseks;

b) „pädevad asutused”– teatamiskohustuse täitmise eest vastutavad liikmesriikide määratud asutused või ametid;

c) „infosüsteemide eest vastutav asutus”– asutus, osakond, amet või isik, kes komisjonis vastutab süsteemi kinnitamise ja kasutamise eest ning on süsteemis sellena identifitseeritud;

d) „metaandmed”– dokumentide konteksti, sisu ja struktuuri ning nende pikaajalist haldamist kirjeldavad andmed.

II PEATÜKK

KOMISJONI INFOSÜSTEEMID, KASUTUSÕIGUSED JA DOKUMENTIDE AUTENTSUS

Artikkel 3

Komisjoni infosüsteemid

Teatamiskohustuse täitmiseks tuleb dokumendid komisjonile edastada pädevatele asutustele kättesaadavaks tehtud infosüsteemide (edaspidi „infosüsteemid”) kaudu alates sellest kuupäevast, mil käesoleva määrusega ette nähtud kõnealuste süsteemide kasutamise kohustus on kohustuslik vastava teatamiskohustuse alusel.

Artikkel 4

Kasutusõigused ja ühtne kontaktasutus

1. Kasutusõiguste andmise ja infosüsteemidele juurdepääsuks volitatute (edaspidi „kasutajad”) identiteedi tõendamise eest vastutavad liikmesriikide pädevad asutused.

2. Seoses süsteemide kasutamisega peab iga liikmesriik

määrama ühtse kontaktasutuse, kes vastutab

i)	iga süsteemi puhul pädevate asutuste antud ja uuendatud kasutusõiguste ning süsteemide kasutamiseks volitatud kasutajate tõendatud identiteedi kinnitamise eest;

ii)	komisjonile pädevate asutuste ja süsteemide kasutamiseks volitatud kasutajate teatamise eest;

b)	teatama komisjonile liikmesriigi määratud kontaktasutuse nime ja kontaktandmed.

Infosüsteemide eest vastutav asutus aktiveerib kasutusõigused pärast nende kinnitamist.

Artikkel 5

Dokumentide koostamine ja edastamine

1. Dokumendid koostatakse ja edastatakse infosüsteemidega kehtestatud menetluste kohaselt, kasutades liikmesriigi pädeva asutuse vastutusel ja kõnealuste asutuste antud kasutusõiguste kohaselt kasutajatele kõnealuste infosüsteemide kaudu kättesaadavaks tehtud näidiseid või meetodeid. Kõnealuseid näidiseid ja meetodeid saab muuta ja kättesaadavaks teha pärast vastava süsteemi kasutajatele teatamist.

2. Vääramatu jõu või erandlike asjaolude puhul, eelkõige infosüsteemi rikke või püsiva ühenduse puudumise korral, võivad liikmesriigid esitada dokumendid komisjonile paberil või muude asjakohaste elektrooniliste vahendite kaudu. Kõnealusest esitamisviisist tuleb komisjoni põhjendatud eelteatisega teavitada õigeaegselt enne teatamistähtaega.

Artikkel 6

Dokumentide autentsus

Käesoleva määruse kohaselt infosüsteemi kaudu edastatud või säilitatud dokumendi autentsus on tõendatud, kui dokumendi saatnud isik on nõuetekohaselt identifitseeritud ning dokument on koostatud ja edastatud vastavalt käesolevale määrusele.

III PEATÜKK

PIKEMAAJALINE TERVIKLIKKUS JA LOETAVUS NING ISIKUANDMETE KAITSE

Artikkel 7

Pikemajaline terviklikkus ja loetavus

Infosüsteemid kaitsevad edastatud ja säilitatud dokumentide terviklikkust.

Süsteemid tagavad eelkõige järgmist:

iga kasutaja ühemõttelise identifitseerimise võimaldamine ning kasutamisõiguste selliste tõhusate kontrollimeetmete ühendamine, millega kaitstakse ebaseadusliku, kuritahtliku või lubamatu juurdepääsu ning dokumentide, failide, metaandmete ja menetlusetappide hävitamise, muutmise või ümberpaigutamise eest;

b)	füüsilised kaitsesüsteemid sissetungide ja loodusõnnetuste vastu ning tarkvarakaitse süsteemid küberrünnakute vastu;

c)	mitmesugused vahendid mis tahes lubamatute muudatuste vältimiseks ning terviklikkusega seotud mehhanismid, et kontrollida, kas dokumenti on aja jooksul muudetud või mitte;

d)	menetluse iga olulise etapi kontrolljälje säilitamine;

e)	salvestatud andmete säilitamine keskkonnas, mis on punkti b kohaselt nii füüsilises kui tarkvara mõttes turvaline;

f)	usaldusväärsed formaadi konverteerimise ja migratsioonimenetlused, et tagada dokumentide loetavus ja kättesaadavus kogu nõutud säilitamisperioodi vältel;

g)	piisavalt üksikasjalik ja uuendatud funktsionaalne ja tehniline dokumentatsioon süsteemi toimimise ja omaduste kohta; dokumentatsioon peab olema funktsionaalsete ja/või tehniliste näitajate eest vastutavatele organisatsiooniüksustele pidevalt kättesaadav.

Artikkel 8

Isikuandmete kaitsmine

Ilma et see piiraks määruseid (EÜ) nr 45/2001 ja (EÜ) nr 1049/2001, direktiive 95/46/EÜ ja 2002/58/EÜ ning kõnealuste õigusaktide kohaselt vastu võetud sätteid, kohaldatakse käesoleva määruse sätteid.

IV PEATÜKK

LÕPPSÄTE

Artikkel 9

Jõustumine

Käeolev määrus jõustub seitsmendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 31. august 2009

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Mariann FISCHER BOEL

(1) ELT L 42, 14.2.2006, lk 1.

(2) ELT L 265, 26.9.2006, lk 1.

(3) ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.

(4) ELT L 3, 5.1.2008, lk 1.

(5) ELT L 30, 31.1.2009, lk 16.

(6) EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31.

(7) EÜT L 201, 31.7.2002, lk 37.

(8) EÜT L 145, 31.5.2001, lk 43.

(9) EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1.

1.9.2009

Euroopa Liidu Teataja

L 228/7

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 793/2009,

31. august 2009,

millega muudetakse määrust (EÜ) nr 595/2004, milles sätestatakse piima- ja piimatootesektoris makse kehtestamist käsitleva nõukogu määruse (EÜ) nr 1788/2003 rakenduseeskirjad

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus), (1) eriti selle artikleid 85 ja 192 koostoimes artikliga 4,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni 30. märtsi 2004. aasta määrusega (EÜ) nr 595/2004, milles sätestatakse piima- ja piimatootesektoris makse kehtestamist käsitleva nõukogu määruse (EÜ) nr 1788/2003 rakenduseeskirjad, (2) mida on muudetud määrusega (EÜ) nr 258/2009, (3) on liikmesriikidele ette nähtud kord aastas anda aru kvoodi kasutamise määra, tootjatele kasutamata kvoodi jaotamise ning vajaduse korral ka tootjatelt tasu sissenõudmise kohta, et toetada komisjoni järelevalvet kvoodisüsteemi rakendamise üle ning eelkõige seoses komisjonilt Euroopa Parlamendile ja nõukogule enne 2010. ja 2012. aasta lõppu esitatavate aruannetega.

(2)

Nõukogu määrusega (EÜ) nr 1788/2003, (4) mille eeskirjad on üle võetud määrusesse (EÜ) nr 1234/2007, on muudetud liikmesriikide ja komisjoni osa seoses kvoodiületamise tasuga ning seetõttu ei ole komisjon täielikult kursis tasu sissenõudmisest tulenevate küsimustega. Kuna sellist teavet on vaja kõnealuse korra ja selle rakendamise üksikasjaliku hindamise väljatöötamiseks, on asjakohane, et liikmesriigid esitavad vastava teabe iga perioodi kohta 2003/2004. aastast alates.

(3)	Et liikmesriigid saaksid asjakohase teabe esitada ühtlustatud viisil, on vaja kehtestada vorm andmete üksikasjaliku täpsustamise kohta.

(4)	Seepärast tuleks määrust (EÜ) nr 595/2004 vastavalt muuta.

(5)	Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas põllumajandusturgude ühise korralduse komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EÜ) nr 595/2004 muudetakse järgmiselt.

Artikli 27 lõige 4 asendatakse lõigetega 4, 5 ja 6 järgmiselt:

„4. Liikmesriigid edastavad komisjonile enne iga aasta 1. oktoobrit aruande, milles käsitletakse sama kalendriaasta 31. märtsil lõppeva 12-kuulise ajavahemiku kvoodi kasutamist ja tasu sissenõudmist. Liikmesriigid edastavad komisjonile ajakohastatud aruande enne 1. detsembrit, et lisada asjakohane hiljem saadud teave.

5. Lõikes 4 osutatud aruanne sisaldab teavet kasutamata kvoodi ümberjaotamise, jaotamises osalevate tootjate arvu ning jaotamise aluse kohta. Liikmesriigid lisavad aruandele vähemalt selle teabe, millele on osutatud IIa lisa 1. osas. Enne 1. oktoobrit 2009 esitatud aruandes peab olema esitatud vastav teave nii 2008/2009. aasta kui ka 2007/2008. aasta 12-kuulise ajavahemiku kohta.

6. Lõikes 4 osutatud aruandes peab sisalduma kõnealuse kuupäevani pädevale asutusele makstud kvoodiületamise tasu summa; kõnealuse kuupäevani kvoodiületamise tasu maksmisse panustanud tootjate arv; selline summa ja juhtude arv, mille puhul tasu on veel maksmata, ning selline summa ja juhtude arv, mille puhul kvoodiületamise tasu sissenõudmine on osutunud võimatuks tootja pankroti või lõpliku maksevõimetuse tõttu. Liikmesriigid edastavad vastava teabe IIa lisa 2. osas sätestatud vormingus. Enne 1. oktoobrit 2009 edastatavas aruandes peavad sisalduma tasu sissenõudmist käsitlevad üksikasjad iga 12-kuulise ajavahemiku kohta 2003/2004. aastast alates, või sel juhul, kui liikmesriik hakkas määrust rakendama pärast 2003/2004. aastat, üksikasjad rakendamise iga 12-kuulise ajavahemiku kohta. Iga järgnev aruanne annab ülevaate mis tahes sellise kvoodiületamise tasu sissenõudmisest, mida eelnevalt käsitati veel maksmata lisatasuna.”

2)	II lisa järele lisatakse IIa lisa, mille tekst on esitatud käesoleva määruse lisas.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 31. august 2009

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Mariann FISCHER BOEL

(1) ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.

(2) ELT L 94, 31.3.2004, lk 22.

(3) ELT L 81, 27.3.2009, lk 19.

(4) ELT L 270, 21.10.2003, lk 123.

LISA

„IIa LISA

Artikli 27 lõikes 4 osutatud aruanne

1. OSA

Teave 31. märtsil 20… lõppeva 12-kuulise ajavahemiku kohta, sh tarned ja otseturustus

1.	Selliste tootjate arv, kes on ületanud nende kasutada oleva kvoodi enne määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 79 kohast kvootide ümberjaotamist.

2.	Punkti 1 lisatud tootjate ületatud tarnete ja otseturustuse maht (kg) enne määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 79 kohast kvootide ümberjaotamist.

3.	Selliste tootjate arv, kes ei ole nende kasutada olevat kvooti ammendanud.

4.	Punkti 3 alla kuuluvate tootjate kasutamata kvoodi maht (kg).

5.	Selliste tootjate üldarv, kellelt nõutakse panustamist kvoodiületamise tasu maksmisse pärast määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 79 kohast kasutamata kvootide ümberjaotamist.

2. OSA

A. SEALHULGAS TARNED JA OTSETURUSTUS

Ajavahemik	Selliste tootjate üldarv, kellelt nõutakse panustamist kvoodiületamise tasu maksmisse	Selliste tootjate arv, kes on maksnud pädevale asutusele oma osa kvoodiületamise tasust	Selliste tootjate arv, kes seni ei ole pädevale asutusele oma osa kvoodiületamise tasust maksnud	Punkti (d) alla kuuluvate selliste tootjate arv, kelle puhul maksmata kvoodiületamise tasu tõttu on algatatud haldusmenetlus	Punkti (d) alla kuuluvate selliste tootjate arv, kelle puhul maksmata kvoodiületamise tasu tõttu on algatatud õiguslik menetlus	Punkti (d) alla kuuluvate selliste tootjate arv, kelle kvoodiületamise tasu vaidlustamiseks on algatatud õiguslik menetlus	Punkti (d) alla kuuluvate selliste tootjate arv, kelle puhul kvoodiületamise tasu sissenõudmine on osutunud võimatuks	Muud (lisada kommentaar)
(a)	(b)	(c)	(d)	(e)	(f)	(g)	(h)	(i)
2003/2004
2004/2005
2005/2006
2006/2007
2007/2008
2008/2009
2009/2010
2010/2011
2011/2012
2012/2013
2013/2014
2014/2015
NB! Veerud (e)–(j) on veeru d vahesumma.

B. SEALHULGAS TARNED JA OTSETURUSTUS

Ajavahemik	Ajavahemiku eest makstava kvoodiületamise tasu kogusumma	Pädevale asutusele makstud tasu	Makstav tasu, mis on pädevale asutusele seni maksmata	Punkti (d) alla kuuluva sellise makstava tasu summa, mille puhul on algatatud haldusmenetlus	Punkti (d) alla kuuluva sellise makstava tasu summa, mille puhul on algatatud õiguslik menetlus	Punkti (d) alla kuuluva sellise makstava tasu summa, mille vaidlustamiseks on algatatud õiguslik menetlus	Punkti (d) alla kuuluva sellise tasu summa, mille puhul sissenõudmine on osutunud võimatuks	Muud (lisada kommentaar)
(a)	(b)	(c)	(d)	(e)	(f)	(g)	(h)	(i)
2003/2004
2004/2005
2005/2006
2006/2007
2007/2008
2008/2009
2009/2010
2010/2011
2011/2012
2012/2013
2013/2014
2014/2015
NB! Veerud (e)–(j) on veeru d vahesumma.”

II EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik

1.9.2009

Euroopa Liidu Teataja

L 228/20

KOMISJONI OTSUS,

25. veebruar 2009,

abikava C 2/08 (ex N 572/07) kohta, milles käsitletakse meretranspordi tonnaažimaksusüsteemi muudatust, mida Iirimaa kavatseb rakendada

(teatavaks tehtud numbri K(2009) 688 all)

(Ainult ingliskeelne tekst on autentne)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2009/626/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 88 lõike 2 esimest lõiku,

olles kutsunud huvitatud isikuid üles esitama märkusi vastavalt eespool nimetatud sättele (1)

ning arvestades järgmist:

1. MENETLUS

(1)	Iirimaa ametiasutused teavitasid komisjoni 3. oktoobril ja 19. novembril 2007 saadetud e-kirjades muudatuse tegemisest senisesse tonnaaži alusel maksustamise kavasse N 504/02, mille komisjon oli algselt heaks kiitnud 11. detsembril 2002 (2).

(2)	Komisjon teatas 16. jaanuari 2008. aasta kirjas (3) Iirimaale, et ta otsustas seoses kõnealuse muudatusega algatada EÜ asutamislepingu artikli 88 lõikega 2 ettenähtud menetluse.

(3)	Otsus avaldati Euroopa Liidu Teatajas (4)14. mail 2008. Iirimaa esitas oma märkused 29. veebruaril 2008. Komisjon ei saanud huvitatud isikutelt ühtegi märkust.

2. MEETME ÜKSIKASJALIK KIRJELDUS

2.1. 2002. aasta tonnaažimaksuga seotud olulised sätted

(4)

Iirimaal 2002. aastal kehtestatud tonnaažimaks on „maksukava, mida kohaldatakse meretranspordiga tegelevate laevandusettevõtjate suhtes. Ettevõtjad, kelle suhtes kõnealust maksukava kohaldatakse, võivad lasta nende tehtava laevandusliku tegevuse maksustada mitte nende tegelike tulude, vaid nende laevastiku netotonnaaži alusel. Nõuetele vastavad ettevõtjad peavad valima, kas liituda kõnealuse maksustamise korraga või mitte, kolme aasta jooksul pärast asjaomaste õigusaktide jõustumist. Ettevõtjad, kes on valinud maksustamise tonnaaži alusel, peavad kõnealust korda järgima 10 aasta jooksul (tonnaažimaksu periood).

Kui mitu tonnaažimaksu nõuetele vastavat Iirimaa ettevõtjat kuulub ühte kontserni, peavad tonnaažimaksusüsteemiga liituma kõik kõnealused ettevõtjad. Äritegevus, mille suhtes tonnaažimaksu ei kohaldata, maksustatakse ettevõtte tulumaksu tavaliste sätete alusel.

[…] tonnaažimaksu kava kohaselt kehtestatakse nõuetele vastavate meretranspordiettevõtjate maksumäär kõnealuste ettevõtjate nõuetekohase laevastiku netotonnaaži alusel. Iga tonnaažimaksu alusel maksustatava laeva puhul määratakse kindlaks nõuetele vastava tegevusega seotud maksustatava tulu põhisumma, mis arvutatakse laeva netotonnaaži alusel 100 netotonni (Nt) ja alanud 24-tunnise ajavahemiku kohta, sõltumata sellest, kas laeva kasutatakse või mitte:

kuni 1 000 netotonni (kaasa arvatud)	1,00 EUR 100 Nt kohta;
1 001 kuni 10 000 netotonni	0,75 EUR 100 Nt kohta;
10 001 kuni 25 000 netotonni	0,50 EUR 100 Nt kohta;
üle 25 000 netotonni	0,25 EUR 100 Nt kohta.

Seejärel kohaldatakse kirjeldatud viisil arvutatud kasumi suhtes Iirimaal kehtivat standardset 12,5 %-list ettevõtte tulumaksu.” (5)

2.2. 2002. aasta tonnaažimaksu kava tähtajalise prahtimisega seotud piirang

(5)

Muu hulgas „on (2002. aasta) tonnaažimaksuga maksustamise kavas osalemise üks eeltingimus, et ettevõtjale kuuluvate maksustatavate laevade osakaal, mis on arvutatud nende tonnaaži alusel, ei ole väiksem kui 25 % ettevõtja kõikide maksustatavate laevade tonnaažist. Selleks et ettevõtja saaks tonnaažimaksuga liituda ja et teda jätkuvalt selle maksuga maksustataks, ei tohi prahitud (ega tähtajaliselt prahitud) laevad ületada rohkem kui 75 % tema kasutuses olevate maksustatavate laevade netotonnaažist. Kontserni puhul on ülemmäär 75 % tonnaažimaksu kava nõuetele vastavate kontserniliikmete kasutuses olevate nõuetekohaste laevade kogu netotonnaažist. „Laeva prahtimine” tähendab, et see renditakse prahtijalt koos laevaperega, erinevalt laeva prahtimisest ilma laevapereta, mille puhul peab rentnik asjaomase laeva mehitama.” (6)

2.3. Teatatud muudatused

2.3.1. Tähtajalise prahtimise piirangu tühistamine

(6)

Iirimaa ametiasutused kavatsevad kaotada tähtajalise prahtimisega seotud piirangu. Seega võiks kõnealuse teatamise kohaselt tonnaažimaksu kavas osaleda ettevõtja või kontsern, kes ei oma ühtki laeva. Iirimaa ametiasutuste väitel tuleks kõnealune piirang kaotada mitmel põhjusel:

a)	kaitsta Iirimaal asuvaid laevandusettevõtjaid, kes vastavad kõigile muudele kehtivatele nõuetekohasuse kriteeriumidele, kuid ei saa liituda tonnaažimaksu kavaga tähtajalise prahtimise piirangu ületamise tõttu;

b)	suurendada tonnaažimaksu kavas osalevate ja tonnaažimaksu nõuetele vastavate tegevustega seotud Iiri ettevõtjate paindlikkust, et võimaldada neil kasu saada turutingimustest, rikkumata seejuures tonnaažimaksu tingimusi;

c)	saavutada laevastiku tähtajalise prahtimise korra suhtes teiste liikmesriikidega võrdsed tingimused;

d)	aidata kaasa maismaal toimuva laevade haldamise levikule;

vältida äritegevuse üleminekut tonnaaži alusel maksustatavatelt ettevõtjatelt muudel alustel maksustatavatele ettevõtjatele ja lõpuks kolmandatest riikidest pärit laevandusettevõtjatele või ettevõtte väljaheitmist Iirimaa tonnaažimaksusüsteemiga liitunud ettevõtjate hulgast kõnealuse piirangu rikkumise tõttu.

2.3.2. Ajaline kehtivus

(7)	Tonnaažimaksuga seotud õigusaktide teatatud muudatust kohaldatakse alles pärast komisjonipoolset heakskiitu, kuid see jõustub alates kõnealuse muudatuse ilmumisest siseriiklikesse õigusaktidesse 2006. aasta jaanuaris.

(8)

Muudatus ei mõjuta tonnaaži alusel maksustamise kava ajalist kehtivust: tonnaaži alusel maksustamise senine kord kehtib 10 aastat ja lõpeb 31. detsembril 2012. Nõuetele vastavatel ettevõtjatel – kelle suhtes kohaldatakse Iirimaal kehtivat ettevõtte tulumaksu ja kes kasutavad nõuetekohaseid laevu, mille strateegiline ja äriline haldamine ettevõtja poolt toimub Iirimaa territooriumil – on üldjuhul jäänud ainult 36 kuud, et otsustada, kas liituda tonnaaži alusel maksustamise korraga.

2.3.3. Abisaajad

(9)

Muudatust kohaldatakse kõigi tonnaažimaksu kavas praegu osalevate ettevõtjate suhtes ning järgmistele nõuetele vastavate ettevõtjate või kontsernide suhtes:

a)	nende suhtes kohaldatakse Iirimaal kehtivat ettevõtte tulumaksu;

b)	nende tulud pärinevad nõuetele vastavate laevade nõuetekohastest tegevustest ja kes valivad tonnaaži alusel maksustamise korra;

c)	nad teostavad nõuetele vastavate laevade strateegilist ja ärilist haldamist Iirimaa territooriumil.

2.3.4. Eelarve

(10)

Iirimaa ametiasutuste hinnangul peaksid alates 1. jaanuarist 2006 kohaldatava tähtajalise prahtimise piirangu kaotamisega seotud kulud olema esimesel aastal umbes 5,88 miljonit eurot, arvestades turu hiljutist elavnemist. Prognooside kohaselt on keskpikal perioodil (2007–2009) seoses tulude langemisega turu tavapärasele tasemele oodata kulude vähenemist umbes 1,38 miljoni euroni.

2.4. Ametliku uurimismenetluse algatamise põhjused

(11)

EÜ asutamislepingu artikli 88 lõike 2 kohase menetluse algatamise otsuses väljendas komisjon kahtlust, et Iirimaa ametiasutuste poolt teatatud muudatused võivad olla vastuolus meretranspordile antavat riigiabi käsitlevate ühenduse suunistega (7) (edaspidi „suunised”). Eelkõige väljendas komisjon kahtlust seoses tonnaažimaksu kavas osalevate tähtajaliselt prahitud laevade osakaalu ülemmäära ühepoolse kaotamisega Iirimaa poolt. Komisjon märkis, et niisugune tähtajalise prahtimise ülemmäära täielik kaotamine võib tekitada kogu ühenduses maksukonkurentsi soodsamate ja vähemsoodsate tonnaažimaksukavade vahel. Lähtudes suunistes väljendatud seisukohast, et sellist maksukonkurentsi tuleb arvesse võtta, (8) võivad Iiri ametiasutuste poolt esitatud muudatused tähtajalise prahtimise piirangu täielikuks kaotamiseks olla vastuolus asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punktis c väljendatud „ühise huviga”, mille põhjal tonnaaži alusel maksustamine heaks kiideti.

(12)	Lisaks sellele väljendas komisjon kahtlust seoses kavandatava meetme võimaliku tagasiulatuvusega. See võib aset leida juhul, kui teatatud muudatuse kohast abi kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2006.

2.5. Iirimaa märkused

(13)

29. veebruari 2008. aasta kirjas tõi Iirimaa välja järgmised punktid:

a)	turutingimused, millest lähtuvalt Iirimaa soovib tähtajalise prahtimise piirangut kaotada, ei mõjuta ainult Iirimaa laevaomanikke, vaid ka ühenduse ja kolmandate riikide laevaomanikke. Eelkõige on alates 2002. aastast järsult suurenenud ülemaailmne nõudlus mahtkaupade järele;

b)	tähtajaline prahtimine suurendab mahtlasti ekspordi- ja impordiettevõtjatega mahtlastilepingud sõlmida soovivate laevaomanike paindlikkust;

c)	sarnast arengut võib täheldada ka teistes liikmesriikides (näiteks Taanis).

3. HINDAMINE

3.1. Abi olemasolu

(14)	Seoses küsimusega abi olemasolu kohta leiab komisjon, et kõnealune teatatud muudatus ei muuda mingil viisil asjaolu, et 2002. aastal otsusega N 504/02 (9) heakskiidetud Iirimaa tonnaažimaksukava loetakse riigiabiks.

(15)

Isegi pärast tähtajalise prahtimise piirangu kaotamist annavad Iirimaa ametiasutused ikkagi eelise riigi ressursside kaudu, toetades seega teatavaid äriühinguid, sest kõnealune meede on ette nähtud üksnes laevandussektori jaoks. Selline eelis võib moonutada konkurentsi ja mõjutada liikmesriikide- vahelist kaubandust, sest niisugune laevandustegevus toimub peamiselt rahvusvahelisel tasandil. Seepärast ei muuda Iirimaa 2002. aasta tonnaažimaksu kava teatatud muudatus asjaolu, et kõnealust kava loetakse riigiabiks asutamislepingu artikli 87 lõike 1 tähenduses.

3.2. Hindamise õiguslik alus

(16)	Teatatud meetme kokkusobivuse hindamise õiguslik alus on suunised.

3.3. Meetme kokkusobivus ühisturuga

(17)

Suunistes on sätestatud järgmist: „Riigiabi eesmärk ühise meretranspordipoliitika kontekstis on edendada ühenduse laevastike konkurentsivõimet ülemaailmsel laevandusturul. Seetõttu peaksid maksusoodustuskavad olema reeglina seotud ühenduse lipuga. Siiski võidakse need erandkorras heaks kiita ka siis, kui need käivad liikmesriigi territooriumil asuva, ettevõtte tulumaksu maksva laevaomaniku kogu laevastiku kohta, tingimusel et tõestatakse, et kõigi asjaomaste laevade strateegiline ja äriline haldamine toimub kõnealuse liikmesriigi territooriumil ning et see tegevus annab olulise panuse ühenduse majanduslikku aktiivsusse ja tööhõivesse.” (10)

(18)

Suunistes ei nimetata ühtegi piirangut seoses tähtajaliselt prahitud laevade kaasamisega tonnaaži alusel maksustamise kavadesse. Komisjon on oma varasemates otsustes kinnitanud abikavasid, kus ettevõtjale kuuluvate (või laevapereta prahitud laevade) ja aja või reisi põhimõttel prahitud laevade tonnaaži suhtarv on kuni 3:1, (11) 4:1 (12) või 10:1 (13).

(19)

Kõnealune suhtarv on kehtestatud selleks, et vältida olukordi, kus tonnaaži alusel maksustatavatest ettevõtjatest saavad lõpuks vaid meretranspordi maaklerid, kel puudub igasugune vastutus nende kasutuses olevate laevade meeskondade haldamise ja tehnilise halduse eest. Kui tonnaaži alusel maksustatavad ettevõtjad kasutaksid ainult aja või reisi põhimõttel prahitud laevu, minetaksid nad meeskondade haldamise ja laevade tehnilise haldusega seotud oskusteabe, mis on vastuolus suuniste punkti 2.2 esimese lõigu neljandas taandes nimetatud eesmärgiga säilitada ja arendada merendusalast oskusteavet.

(20)

Samuti oleks õiglane märkida, et kõnealuse suhtarvu kehtestamisega on püütud järgida suunistes sätestatud teist eesmärki, mis on seotud riigiasutuste kontrolli hõlbustamisega selle üle, et tonnaaži alusel maksustatavate laevadega seotud maismaal toimuv tegevus jääks ühenduse/EMP piiridesse. Tõenäoliselt tegelevad tonnaaži alusel maksustatavate laevade omanikud ise meeskondade haldamisega juhul, kui nad on kõnealuste laevade omanikud või prahivad neid ilma laevapereta. Kui need kaks tegevust toimuvad ettevõttesiselt, on maksuhalduritel lihtsam kontrollida, kas kõnealuste laevadega seotud maismaal toimuv tegevus leiab aset ühenduse/EMP territooriumil. Siinkohal on eesmärk panustada liikmesriikide merendusega seotud valdkondade konsolideerimisse kooskõlas suuniste punkti 2.2 esimese lõigu kolmanda taandega.

(21)

Siiski võimaldaks piirangu täielik kaotamine tonnaaži alusel maksustamise kavas osaleda äriühingutel, kes kasutavad ainult aja või reisi põhimõttel prahitud laevu. Sellega seoses on komisjon seisukohal, et teatatud muudatus ei ole kooskõlas eespool nimetatud põhjenduste 19 ja 20 eesmärkidega. Komisjon leiab, et prahitud laevade ja ettevõtjale kuuluvate laevade suhtarv peaks olema vähemalt 10:1.

(22)

Komisjon leiab, et eespool nimetatud eesmärkide täitmata jätmise korral peaksid prahitud laevad panustama suuniste teise eesmärki, mis käsitleb liikmesriikide lippude alla registreerimist või ümber registreerimist kooskõlas suuniste punkti 2.2 esimese lõigu teise taandega. Seega võiks komisjon käsitada asjaomase laeva sõitmist ühenduse/EMP lipu all ühise huvi tagamisena vaatamata sellele, et meeskondade haldamine ja laevade tehniline haldus ei toimu mõlemad ühenduse/EMP territooriumil.

(23)

Seepärast on komisjon seisukohal, et eespool nimetatud eesmärgid täidetakse allpool nimetatud tingimustele vastates:

a)	prahitud laev on registreeritud ühenduse või EMP mereregistris või

b)	selle meeskonna haldamine ja tehniline haldus toimub ühenduse või EMP territooriumil.

(24)	Nendele tingimustele vastates on suuniste eespool nimetatud eesmärgid täidetud.

(25)	Hiljutise pretsedendiõiguse (14) kohaselt võib teatatud muudatuse kinnitada nii, et see jõustuks alates 1. jaanuarist 2007 (teatamise kuupäev), et vältida selle tagasiulatuvat kohaldamist,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Komisjoni poolt 11. detsembril 2002 algselt heaks kiidetud tonnaaži alusel maksustamise kava N 504/02 teatatud muudatus on ühisturuga kokkusobiv artiklis 2 sätestatud tingimustel.

Muudatust võib kohaldada alates 1. jaanuarist 2007.

Artikkel 2

Iga tonnaaži alusel maksustatava ettevõtja kasutuses olevate prahitud laevade ja ettevõtjale kuuluvate laevade suhtarv peab olema vähemalt 10:1.

Kõik prahitud laevad, mis on tonnaaži alusel maksustatava asjaomase ettevõtja kasutuses, peavad vastama vähemalt ühele järgmistest tingimustest:

a)	prahitud laev on registreeritud ühenduse või EMP mereregistris;

b)	prahitud laeva meeskondade haldamine ja laeva tehniline haldus toimub ühenduse või EMP territooriumil.

Artikkel 3

Iirimaa teavitab kahe kuu jooksul pärast käesolevast otsusest teatamist komisjoni otsuse järgimiseks vastuvõetud meetmetest.

Artikkel 4

Käesolev otsus on adresseeritud Iirimaale.

Brüssel, 25. veebruar 2009

Komisjoni nimel

asepresident

Antonio TAJANI

(1) ELT C 117, 14.5.2008, lk 32.

(2) Otsus K(2002) 4371 (lõplik).

(3) SG(2008) D/200091.

(4) ELT C 117, 14.5.2008, lk 32.

(5) Otsus K(2002) 4371 (lõplik), punktid 3–6.

(6) Otsus K(2002) 4371 (lõplik), punkt 26.

(7) ELT C 13, 17.1.2004, lk 3.

(8) Suuniste punkt 3.1: laevaomanik-ettevõtjate maksualane käsitamine.

(9) Vt käesoleva otsuse joonealune märkus 2.

(10) Suuniste punkti 3.1 seitsmes lõik.

(11) Vt näiteks komisjoni otsus C 20/03 järgmisel internetilehel: http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=OJ:C:2003:145:0004:0047:FR:PDF, komisjoni otsus N 572/02, mis on ametlikus keeles kättesaadav järgmisel internetilehel: http://ec.europa.eu/community_law/state_aids/transports-2002/n572-02.pdf

(12) Komisjoni 12. märtsi 2002. aasta otsus (riigiabi N 563/01), mis on ametlikus keeles kättesaadav järgmisel internetilehel: http://ec.europa.eu/community_law/state_aids/transports-2001/n563-01.pdf

(13) Vt komisjoni otsus C 58/08, veel avaldamata.

(14) Vt 18. detsembri 2008. aasta kohtuotsus kohtuasjas C-384/07, Wienstrom GmbH vs. Bundesminister für Wirtschaft und Arbeit, veel avaldamata, eelkõige lõige 26: „Kui abikavast on komisjonile nõuetekohaselt teatatud ja seda ei ole enne eelnimetatud otsust rakendatud, võib seda rakendada otsuse tegemisest alates ning vastavalt vajadusele ka eelneval perioodil, mida kokkusobivaks tunnistatud meede hõlmab.”

1.9.2009

Euroopa Liidu Teataja

L 228/25

EUROOPA KESKPANGA SUUNIS,

31. juuli 2009,

valitsuse finantsstatistika kohta

(uuesti sõnastatud)

(EKP/2009/20)

(2009/627/EÜ)

EUROOPA KESKPANGA NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja (edaspidi „EKPSi põhikiri”), eelkõige selle artikleid 5.1, 5.2, 12.1 ja 14.3,

võttes arvesse nõukogu 25. mai 2009. aasta määrust (EÜ) nr 479/2009 Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlust käsitleva protokolli kohaldamise kohta, (1)

võttes arvesse nõukogu 25. juuni 1996. aasta määrust (EÜ) nr 2223/96 ühenduses kasutatava Euroopa rahvamajanduse ja regionaalse arvepidamise süsteemi kohta, (2)

ning arvestades järgmist:

(1)

17. veebruari 2005. aasta suunist EKP/2005/5 Euroopa Keskpanga statistikaaruandluse nõuete ja teabevahetuse korra kohta Euroopa Keskpankade Süsteemis valitsuse finantsstatistika valdkonnas (3) on mitu korda muudetud. Kuna selles suunises tuleb teha täiendavad muudatused, tuleb see selguse ja läbipaistvuse huvides uuesti sõnastatud.

(2)

Oma ülesannete täitmisel vajab Euroopa Keskpankade Süsteem (EKPS) majandus- ja rahapoliitilise analüüsi tegemiseks terviklikku, st kõiki tehinguid, milles keskvalitsus tegutseb Euroopa Liidu institutsioonide agendina, hõlmavat ja usaldusväärset valitsuse finantsstatistikat (government finance statistics, GFS).

(3)	Käesolevas suunises sätestatud kord ei mõjuta vastutust ja pädevust liikmesriigi ja ühenduse tasandil.

(4)

EKPSis tuleb kehtestada tõhus kord GFSi edastamiseks, et tagada EKPSile vajalik õigeaegne GFS ja selle vastavus riikide keskpankade (RKP) koostatud samade muutujate prognoosidele, olenemata sellest, kas statistika on koostatud RKPde või riigi pädevate ametiasutuste poolt. EKPSi statistikanõuete täitmiseks vajalikku teavet GFSi valdkonnas koguvad RKPde kõrval osaliselt ka riigi teised pädevad ametiasutused. Seetõttu eeldavad mõned käesolevas suunises sätestatud ülesanded koostööd EKPSi ja riikide pädevate ametiasutuste vahel.

(5)

Nõukogu 23. novembri 1998. aasta määruse (EÜ) nr 2533/98 (statistilise teabe kogumise kohta Euroopa Keskpanga poolt) (4) artikkel 4 kohustab liikmesriike korraldama oma statistiliste andmete kogumist ning tegema igakülgset koostööd EKPSiga, et tagada EKPSi põhikirja artiklist 5 tulenevate kohustuste täitmine.

(6)

Määrusel (EÜ) nr 479/2009 ja Euroopa rahvamajanduse ja regionaalse arvepidamise süsteemil (ESA 95 (5) põhinevad statistika allikad ei rahulda EKPSi vajadusi valitussektori võla, puudujäägi/võla korrigeerimise ning liikmesriikide ja ELi eelarve vaheliste tehingute statistika hõlmatuse ja tähtajalisuse osas. Seetõttu on vajalik täiendav koostamine riikide pädevate ametiasutuste poolt.

(7)	Tuleb kehtestada kord tehniliseks muudatuste sujuvamaks sisseviimiseks käesoleva suunise lisades tingimusel, et ei muudeta aluspõhimõtteid ega aruandluskoormust,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA SUUNISE:

Artikkel 1

Mõisted

Käesolevas suunises kasutatakse järgmisi mõisteid:

1) „osalev liikmesriik”– liikmesriik, kes on võtnud kasutusele euro;

2) „mitteosalev liikmesriik”– liikmesriik, kes ei ole eurot kasutusele võtnud.

Artikkel 2

RKPde statistikaaruandluse kohustused

1. RKPd esitavad Euroopa Keskpangale (EKP) valitsuse finantsstatistika kooskõlas I lisaga ja kalendriaasta alusel. Andmed peavad vastama ESA 95 ja määruse (EÜ) nr 479/2009 põhimõtetele ja mõistetele, mida on täpsustatud II lisas.

2. Täielik andmekogum hõlmab tulude ja kulude statistika, puudujäägi/võla korrigeerimise statistika ja võla statistika osas kõiki I lisas määratletud põhi- ja lisakategooriaid. Osalised andmekogumid hõlmavad vähemalt tulude ja kulude statistika, puudujäägi/võla korrigeerimise statistika või võla statistika põhikategooriad.

3. Käesoleva suunise II lisa 1. osas on sätestatud täiendavad metoodika määratlused sektorite ja allsektorite ning järgmise kohta:

a)	tulude ja kulude statistika – statistika I lisa tabelites 1A, 1B ja 1C;

b)	puudujäägi/võla korrigeerimise statistika – statistika I lisa tabelites 2A ja 2B;

c)	võla statistika – statistika I lisa tabelites 3A ja 3B;

4. Andmed peavad hõlmama perioodi alates 1995. aastast kuni aastani, millega edastamine on seotud (aasta t–1).

5. Puudujäägi/ülejäägi andmetele ning võla, tulude, kulude või nominaalse sisemajanduse koguprodukti (SKP) andmetele lisatakse läbivaatamise põhjused, kui läbivaatamise tulemusel on puudujäägi/ülejäägi andmete muutus vähemalt 0,3 % SKPst või võla, tulude, kulude või nominaalse SKP andmete muutus vähemalt 0,5 % SKPst.

Artikkel 3

EKP statistikaaruandluse kohustused

1. RKPde esitatud andmete põhjal haldab EKP GFSi andmebaasi, mis hõlmab euroala ja ELi agregaadid. EKP edastab GFSi andmebaasi RKPdele.

2. RKPd tähistavad oma statistilise teabe osutusega, kellele võib seda avaldada. EKP võtab seda tähistust GFSi andmebaasi edastamisel arvesse.

Artikkel 4

Tähtajalisus

1. RKPd esitavad täieliku andmekogumi kaks korda aastas, enne 15. aprilli ja enne 15. oktoobrit.

2. Kui ilmneb uus teave, esitavad RKPd omal algatusel osalised andmekogumid lõikes 1 kirjeldatud kahe esitamise vahel. Kui esitatakse osaline andmekogum, mis hõlmab ainult põhikategooriaid, võib RKP esitada prognoosi ka lisakategooriate kohta.

3. EKP edastab GFSi andmebaasi RKPdele vähemalt kord kuus ja mitte hiljem kui järgmisel tööpäeval pärast seda, kui andmed on EKP poolt avaldamiseks lõplikud.

Artikkel 5

Koostöö riigi pädevate ametiasutustega

1. Kui osa või kõigi artiklis 2 kirjeldatud andmete ja teabe allikad on riigi pädevad ametiasutused, kes ei ole RKPd, peavad RKPd püüdma luua nende ametiasutustega sobivas vormis koostöö, et tagada andmete edastamise püsiv struktuur, mis vastaks EKPSi standarditele ja nõuetele, juhul kui seda ei saavutata riigi õigusaktide alusel.

2. Kui RKP-l ei ole selle koostöö käigus võimalik artiklites 2 ja 4 kehtestatud nõudeid järgida, kuna riigi pädev ametiasutus ei esitanud RKP-le vajalikku teavet, arutavad EKP ja RKP teabe saamise võimalused selle ametiasutusega läbi.

Artikkel 6

Edastamise ja kodeerimise standardid

RKPd ja EKP kasutavad artiklites 2 ja 3 kirjeldatud andmete edastamisel ja kodeerimisel III lisas määratletud standardeid. See nõue ei välista EKP-le statistika edastamise muu vahendi kasutamist, kui selline varulahendus on kokku lepitud.

Artikkel 7

Kvaliteet

1. EKP ja RKPd kontrollivad ja tagavad EKP-le esitatavate andmete kvaliteeti.

2. EKP juhatus esitab igal aastal EKP nõukogule aruande aasta-GFSi kvaliteedi kohta.

3. Aruandes käsitletakse vähemalt andmete hõlmatust, asjakohastele määratlustele vastavust ja läbivaatamise ulatust.

Artikkel 8

Muudatuste tegemise lihtsustatud kord

Võttes arvesse statistikakomitee seisukohti, on EKP juhatusel õigus teha käesoleva suunise lisades tehnilisi muudatusi, kui see ei muuda raampõhimõtteid ega aruandluskoormust.

Artikkel 9

Jõustumine ja suunise EKP/2005/5 kehtetuks tunnistamine

1. Käesolev suunis jõustub kaks päeva pärast selle vastuvõtmist.

2. Suunis EKP/2005/5 tunnistatakse käesolevaga kehtetuks.

3. Viiteid suunisele EKP/2005/5 käsitatakse viidetena käesolevale suunisele.

Artikkel 10

Adressaadid

Käesolevat suunist kohaldatakse kõikidele eurosüsteemi keskpankadele.

Frankfurt Maini ääres, 31. juuli 2009

EKP nõukogu nimel

EKP president

Jean-Claude TRICHET

(1) ELT L 145, 10.6.2009, lk 1.

(2) EÜT L 310, 30.11.1996, lk 1.

(3) ELT L 109, 29.4.2005, lk 81.

(4) EÜT L 318, 27.11.1998, lk 8.

(5) Avaldatud määruse (EÜ) nr 2223/96 A lisas.

I LISA

ANDMETE ARUANDLUSE NÕUDED

Põhikategooriad on rõhutatud; ülejäänud on lisakategooriad. Kategooriad on seotud valitsussektoriga, kui ei ole sätestatud teisiti. Muutuva intressimääraga võlg tähendab võlga seoses finantsinstrumentidega, mille kupongimakse ei ole määratud protsent põhisummast, vaid sõltub muust intressimäärast, tulususest või muust näitajast.

Tulude ja kulude statistika

Tabel 1A

Kategooria	Nr ja lineaarne suhe
Puudujääk (–) või ülejääk (+)	1 = 2 – 5
Kogutulud	2 = 3 + 4
Jooksevtulud kokku	3 = 11
Kapitalitulud kokku	4 = 33
Kogukulud	5 = 6 + 7
Jooksevkulud kokku	6 = 23
Kapitalikulud kokku	7 = 35
Esmane puudujääk (–) või ülejääk (+)	8 = 9 + 10
Puudujääk (–) või ülejääk (+)	9 = 1
Makstav intress	10 = 28
Jooksevtulud kokku	11 = 12 + 15 + 17 + 20 + 22
Otsesed maksud	12
sellest maksavad ettevõtted	13
sellest maksavad kodumajapidamised	14
Kaudsed maksud	15
sellest käibemaks	16
Sotsiaalmaksed	17
sellest tööandjate tegelikud sotsiaalmaksed	18
sellest töötajate sotsiaalmaksed	19
Muud jooksevtulud	20
sellest saada olev intress	21
Müük	22
Jooksevkulud kokku	23 = 24 + 28 + 29 + 31
Jooksevülekanded	24 = 25 + 26 + 27
Sotsiaalmaksed	25
Makstavad subsiidiumid	26
Muud makstavad jooksevülekanded	27
Makstav intress	28
Hüvitised töötajatele	29
sellest palgad	30
Vahetarbimine	31
Brutosäästud	32 = 11 – 23
Kapitalitulud kokku	33
sellest kapitalimaksud	34
Kapitalikulud kokku	35 = 36 + 37 + 38
Investeeringud	36
Mittefinantsvarade muu omandamine, neto	37
Tehtavad kapitalisiirded	38
Puudujääk (–) või ülejääk (+)	39 = 1 = 40 + 41 + 42 + 43
Keskvalitsuse puudujääk (–) või ülejääk (+)	40
Regionaalse valitsuse puudujääk (–) või ülejääk (+)	41
Kohaliku omavalitsuse puudujääk (–) või ülejääk (+)	42
Sotsiaalkindlustusfondide puudujääk (–) või ülejääk (+)	43
Memokirjed
Tegelikud sotsiaalmaksed	44
Sotsiaaltoetused, v.a mitterahalised sotsiaalsiirded	45

Tabel 1B

Kategooria	Nr ja lineaarne suhe
Liikmesriigi maksed Euroopa Liidu eelarvesse	1 = 2 + 4 + 5 + 7
ELi eelarvesse laekuvad kaudsed maksud	2
sellest ELi eelarvesse laekuv käibemaks	3
Jooksev rahvusvaheline koostöö, mille valitsus maksab ELi eelarvesse	4
Muud jooksevülekanded, mille valitsus maksab ELi eelarvesse	5
sellest ELi neljas omaressurss	6
Valitsuse kapitalisiirded ELi eelarvesse	7
ELi kulud liikmesriikides	8 = 9 + 10 + 11 + 12 + 13
ELi eelarvest makstavad subsiidiumid	9
Jooksevülekanded ELi eelarvest valitsusele	10
Jooksevülekanded ELi eelarvest valitsusvälistele üksustele	11
Kapitalisiirded ELi eelarvest valitsusele	12
Kapitalisiirded ELi eelarvest valitsusvälistele üksustele	13
Netolaekumised ELi eelarvest (netolaekumine +, netomakse –)	14 = 8 – 1
Memokirje
Omaressursside kogumise kulud	15

Tabel 1C

Kategooria	Nr ja lineaarne suhe
Lõpptarbimise kulud	1 = 2 + 3 = 4 + 5 + 6 + 7 + 8 + 9 – 10
Individuaalse tarbimise kulud	2
Kollektiivse tarbimise kulud	3
Hüvitised töötajatele	4 = [1A.29] (1)
Vahetarbimine	5 = [1A.31]
Turutootjate kaudu tehtud mitterahalised sotsiaalsiirded	6
Põhivara kulum	7
Tootmiselt makstud maksud miinus saadud subsiidium	8
Tegevuse netoülejääk	9
Müük	10 = [1A.22]
Memokirje
Lõpptarbimise kulud eelmise aasta hindades	11
Puudujääk (–) või ülejääk (+)	12 = [1A.1]
Makstav intress	13 = [1A.10]
Intress, sealhulgas vahetuslepingute ja intressimäära tähtpäevalepingute arveldused	14
EDP (ülemäärase puudujäägi menetlus) puudujääk (–) või ülejääk (+)	15 = 12 + 13 – 14
Tulu UMTSi litsentside müügist	16
Võlg	17 = [3A.1]
Sisemajanduse koguprodukt jooksevhindades	18
Sisemajanduse koguprodukt eelmise aasta hindades	19
Valitsuse investeeringud eelmise aasta hindades	20

Puudujäägi/võla korrigeerimise statistika

Tabel 2A

Kategooria	Nr ja lineaarne suhe
Puudujääk (–) või ülejääk (+)	1 = [1A.1]
Finantskontode ja mittefinantskontode vaheline korrektsioon	2 = 1 – 3
Tehingud finantsvarade ja kohustustega, neto	3 = 4 – 15
Tehingud finantsvaradega (konsolideeritud)	4 = 5 + 6 + 7 + 8 + 9 + 13
Tehingud sularaha ja hoiustega	5
Tehingud väärtpaberitega, v.a aktsiad – lühi- ja pikaajalised väärtpaberid	6
Tehingud tuletisinstrumentidega	7
Tehingud laenudega	8
Tehingud aktsiate ja muude omandiväärtpaberitega	9
Erastamised	10
Omakapitali juurdemaksed	11
Muu	12
Tehingud muude finantsvaradega	13
sellest kogunenud, kuid maksmata maksud ja sotsiaalmaksed	14
Tehingud kohustustega (konsolideeritud)	15 = 16 + 17 + 18 + 19 + 20 + 22
Tehingud sularaha ja hoiustega	16
Tehingud väärtpaberitega, v.a aktsiad – lühiajalised väärtpaberid	17
Tehingud väärtpaberitega, v.a aktsiad – pikaajalised väärtpaberid	18
Tehingud tuletisinstrumentidega	19
Tehingud laenudega	20
sellest keskpangalt saadud laenud	21
Tehingud muude kohustustega	22
Tehingud võlainstrumentidega (konsolideeritud) = valitsussektori laenunõudlus	23 = 16 + 17 + 1 8 + 20 23 = 25 + 26 + 27 23 = 2 – 1 + 4 – 19 – 22
Tehingud pikaajaliste võlainstrumentidega	24
Tehingud riigi vääringus vääringustatud võlainstrumentidega	25
Tehingud osalevas välisvaluutas vääringustatud võlainstrumentidega (2)	26
Tehingud mitteosalevas välisvaluutas vääringustatud võlainstrumentidega	27
Muud vood	28 = 29 + 32
Hindamise mõju võlale	29 = 30 + 31
Kasum/kahjum välisvaluuta positsioonidelt	30
Muud hindamise mõjud – nimiväärtus	31
Muud muutused võla mahus	32
Võla muutus	33 = 23 + 28 33 = 2 – 1 + 4 – 19 – 22 + 28

Tabel 2B

Kategooria	Nr ja lineaarne suhe
Tehingud võlainstrumentidega (konsolideerimata)	1 = 2 + 3 + 4 + 5 + 6
Tehingud sularaha ja hoiustega (kohustused) (konsolideerimata)	2
Tehingud lühiajaliste väärtpaberitega (kohustused) (konsolideerimata)	3
Tehingud pikaajaliste väärtpaberitega (kohustused) (konsolideerimata)	4
Tehingud keskpangalt saadud laenudega	5
Tehingud muude laenudega (kohustused) (konsolideerimata)	6
Konsolideerimistehingud	7 = 8 + 9 + 10 + 11
Konsolideerimistehingud – sularaha ja hoiused	8 = 2 – [2A.16]
Konsolideerimistehingud – lühiajalised väärtpaberid	9 = 3 – [2A.17]
Konsolideerimistehingud – pikaajalised väärtpaberid	10 = 4 – [2A.18]
Konsolideerimistehingud – laenud	11 = 6 – ([2A.20] – [2A.21])

Võla statistika

Tabel 3A

Kategooria	Nr ja lineaarne suhe
Võlg	1 = 2 + 3 + 4 + 5 + 6 = 7 + 12 = 13 + 14 + 15 = 16 + 17 = 19 + 20 + 22 = 24 + 25 + 26 + 27
Võlg – sularaha ja hoiused (kohustused)	2
Võlg – lühiajalised väärtpaberid (kohustused)	3
Võlg – pikaajalised väärtpaberid (kohustused)	4
Võlg – laenud keskpangalt (kohustused)	5
Võlg – muud laenud (kohustused)	6
Liikmesriigi residentide võlg	7 = 8 + 9 + 10 + 11
Keskpanga võlg	8
Muude rahaloomeasutuste võlg	9
Muude finantsasutuste võlg	10
Muude liikmesriigi residentide võlg	11
Liikmesriigi mitteresidentide võlg	12
Võlg riigi vääringus	13
Osalevas välisvaluutas vääringustatud võlg	14
Mitteosalevas välisvaluutas vääringustatud võlg	15
Lühiajaline võlg	16
Pikaajaline võlg	17
sellest muutuva intressimääraga	18
Võlg, mille tähtaja lõpuni on kuni üks aasta	19
Võlg, mille tähtaja lõpuni on üle ühe aasta ja kuni viis aastat	20
sellest muutuva intressimääraga	21
Võlg, mille tähtaja lõpuni on üle viie aasta	22
sellest muutuva intressimääraga	23
Keskvalitsuse võlakomponent	24 = [3B.7] – [3B.15]
Regionaalse valitsuse võlakomponent	25 = [3B.9] – [3B.16]
Kohaliku omavalitsuse võlakomponent	26 = [3B.11] – [3B.17]
Sotsiaalkindlustusfondide võlakomponent	27 = [3B.13] – [3B.18]
Memokirjed
Võla tähtaja lõpuni keskmiselt	28
Võlg – nullkupongvõlakirjad	29

Tabel 3B

Kategooria	Nr ja lineaarne suhe
Võlg (konsolideerimata)	1 = 7 + 9 + 11 + 13
Konsolideerimise osad	2 = 3 + 4 + 5 + 6 = 8 + 10 + 12 + 14 = 15 + 16 + 17 + 18
Konsolideerimise osad – sularaha ja hoiused	3
Konsolideerimise osad – lühiajalised väärtpaberid	4
Konsolideerimise osad – pikaajalised väärtpaberid	5
Konsolideerimise osad – laenud	6
Keskvalitsuse emiteeritud võlg	7
sellest muude valitsuse allsektorite võlg	8
Regionaalse valitsuse emiteeritud võlg	9
sellest muude valitsuse allsektorite võlg	10
Kohaliku omavalitsuse emiteeritud võlg	11
sellest muude valitsuse allsektorite võlg	12
Sotsiaalkindlustusfondide emiteeritud võlg	13
sellest muude valitsuse allsektorite võlg	14
Memokirjed
Keskvalitsuse hoitav võlg, mille on emiteerinud muud valitsuse allsektorite üksused	15
Regionaalse valitsuse hoitav võlg, mille on emiteerinud muud valitsuse allsektorite üksused	16
Kohaliku omavalitsuse hoitav võlg, mille on emiteerinud muud valitsuse allsektorite üksused	17
Sotsiaalkindlustusfondide hoitav võlg, mille on emiteerinud muud valitsuse allsektorite üksused	18

(1) [x.y] osutab kategooria numbrile y tabelis x.

(2) Esitada aastate kohta, mil liikmesriik ei olnud osalev liikmesriik.

II LISA

METOODIKA MÄÄRATLUS

1. Sektorite ja allsektorite määratlus

ESA 95 sektorid ja allsektorid

		Avalik	Riigi erasektor	Väliskontroll
Kogumajandus	S.1
Mittefinantsteenuseid tootvad ettevõtted	S.11	S.11001	S.11002	S.11003
Finantsettevõtted	S.12
Keskpank	S.121
Muud rahaloomeasutused	S.122	S.12201	S.12202	S.12203
Muud finantsvahendajad, v.a kindlustusettevõtted ja pensionifondid	S.123	S.12301	S.12302	S.12303
Finantsvahenduse abiettevõtted	S.124	S.12401	S.12402	S.12403
Kindlustusettevõtted ja pensionifondid	S.125	S.12501	S.12502	S.12503
Valitsussektor	S.13
Keskvalitsus	S.1311
Regionaalne valitsus	S.1312
Kohalik omavalitsus	S.1313
Sotsiaalkindlustusfondid	S.1314
Kodumajapidamised	S.14
Kodumajapidamisi teenindavad kasumitaotluseta institutsioonid	S.15
Muu maailm	S.2
EL	S.21
ELi liikmesriigid	S.211
ELi institutsioonid	S.212
Kolmandad riigid ja rahvusvahelised organisatsioonid	S.22

2. Kategooriate määratlus (1)

Tabel 1A

1.	Puudujääk (–) või ülejääk (+) [1A.1] võrdub S.13 netolaenuandmine (+) / netolaenuvõtmine (–) (B.9).

2.	Kogutulud [1A.2] võrdub jooksevtulud kokku [1A.3] pluss kapitalitulud kokku [1A.4].

3.	Jooksevtulud kokku [1A.3] võrdub jooksevtulud kokku [1A.11].

4.	Kapitalitulud kokku [1A4] võrdub kapitalitulu kokku [1A.33].

5.	Kogukulud [1A.5] võrdub jooksevkulud kokku [1A.6] pluss kapitalikulud kokku [1A.7].

6.	Jooksevkulud kokku [1A.6] võrdub jooksevkulud kokku [1A.23].

7.	Kapitalikulud kokku [1A.7] võrdub kapitalikulud kokku [1A.35].

8.	Esmane puudujääk (–) või ülejääk (+) [1A.8] võrdub puudujääk (–) või ülejääk (+) [1A.9] pluss makstav intress [1A.10].

9.	Puudujääk (–) või ülejääk (+) [1A.9] võrdub puudujääk (–) või ülejääk (+) [1A.1].

10.	Makstav intress [1A.10] võrdub makstav intress [1A.28].

11.	Jooksevtulu [1A.11] võrdub otsesed maksud [1A.12] pluss kaudsed maksud [1A.15], pluss sotsiaalmaksed [1A.17], pluss muud jooksevtulud [1A.20], pluss müük [1A.22].

12.	Otsesed maksud [1A.12] võrdub jooksev tulumaks, jooksev omandimaks jne (D.5), mis on kirjendatud S.13 ressursside all.

13.	Äriühingute poolt makstavad otsesed maksud [1A.13] võrdub jooksev tulumaks ja jooksev omandimaks jne (D.5), mis on kirjendatud S.13 ressursside ja S.11 ja S.12 kasutamise all.

14.	Kodumajapidamiste poolt makstavad otsesed maksud [1A.14] võrdub jooksev tulumaks ja jooksev omandimaks jne (D.5), mis on kirjendatud S.13 ressursside ja S.14 kasutamise all.

15.	Kaudsed maksud [1A.15] võrdub tootmise ja impordi maksud (D.2), mis on kirjendatud S.13 ressursside all.

16.	Käibemaks [1A.16] võrdub lisandväärtusmaksu tüüpi maksudega (D.211), mis on kirjendatud S.13 ressursside all.

17.	Sotsiaalmaksed [1A.17] võrdub sotsiaalmaksed (D.61), mis on kirjendatud S.13 ressursside all.

18.	Tööandjate tegelikud sotsiaalmaksed [1A.18] võrdub tööandjate tegelikud sotsiaalmaksed (D.6111), mis on kirjendatud S.13 ressursside all.

19.	Töötajate sotsiaalmaksed [1A.19] võrdub töötajate sotsiaalmaksed (D.6112), mis on kirjendatud S.13 ressursside all.

20.

Muud jooksevtulud [1A.20] võrdub omanditulu (D.4) pluss kindlustuse, v.a elukindlustuse nõuded (D.72), pluss rahvusvaheline koostöö (D.74), pluss mitmesugused jooksvad ülekanded (D.75), mis on kirjendatud S.13 ressursside all, v.a S.13 intressiressurss (D.41), mis on ühtlasi ka S.13 kasutamine, pluss muude tootmissubsiidiumide saamine (D.39), mis on S.13 kasutamine.

21.	Muude jooksevtulude saada olev intress [1A.21] võrdub intressiga (D.41), mis on kirjendatud S.13 ressursside all ja kõikide sektorite, v.a S.13 kasutamise all.

22.	Müük [1A.22] võrdub turutoodang (P.11) pluss toodang enda lõpptarbeks (P.12), pluss muu toodang, v.a turutoodang (P.131), mis on kirjendatud S.13 ressursside all.

23.	Jooksevkulud kokku [1A.23] võrdub jooksevülekanded [1A.24] pluss makstav intress [1A.28], pluss hüvitised töötajatele [1A.29], pluss vahetarbimine [1A.31].

24.	Jooksevülekanded [1A.24] võrdub sotsiaalmaksed [1A.25] pluss masktavad subsiidiumid [1A.26], pluss muud makstavad jooksevülekanded [1A.27].

25.

Sotsiaalmaksed [1A.25] võrdub sotsiaaltoetused, v.a mitterahalised sotsiaalsiirded (D.62), pluss turutootjate poolt kodumajapidamistele tehtud mitterahaliste sotsiaalsiiretega seotud kulud (D.6311 + D.63121 + D.63131), mis on kirjendatud S.13 kasutamise all, pluss muud jooksevülekanded (D.75), mis on kirjendatud S.13 kasutamise ja S.15 ressursside all.

26.	Makstavad subsiidiumid [1A.26] võrdub subsiidiumid (D.3), mis on kirjendatud S.13 ressursside all.

27.

Muud makstavad jooksevülekanded [1A.27] võrdub jooksev tulumaks, jooksev omandimaks jne (D.5) pluss muud tootmise maksud (D.29), pluss omanditulu (D.4), v.a intress (D.41), pluss kindlustuse, v.a elukindlustuse netomaksed (D.71), pluss jooksev rahvusvaheline koostöö (D.74), mis on kirjendatud S.13 kasutamise all, pluss muud jooksevülekanded (D.75), mis on kirjendatud S.13 kasutamise ja kõikide sektorite, v.a S.15 ressursside all.

28.	Makstav intress [1A.28] võrdub intress (D.41), mis on kirjendatud S.13 kasutamise ja kõikide sektorite, v.a S.13 ressursside all.

29.	Hüvitised töötajatele [1A.29] võrdub hüvitised töötajatele (D.1), mis on kirjendatud S.13 kasutamise all.

30.	Töötajate hüvitiste palga osa [1A.30] võrdub palk (D.11), mis on kirjendatud S.13 kasutamise all.

31.	Vahetarbimine [1A.31] võrdub vahetarbimine (P.2), mis on kirjendatud S.13 kasutamise all.

32.	Kogusäästmine [1A.32] võrdub jooksevtulud kokku [1A.11] miinus jooksevkulud kokku [1A.23].

33.	Kapitalitulud kokku [1A.33] võrdub laekuvad kapitalisiirded (D.9), mis on kirjendatud kui S.13 kohustuste ja netoväärtuse muutused ning kirjendatud kui kõikide sektorite, v.a S.13 tehtavad kapitalisiirded.

34.	Kapitalitulud kokku, millest kapitalimaksud, [1A.34] võrdub kapitalimaksud (D.91), mis on kirjendatud kui S.13 kohustuste ja netoväärtuse muutused.

35.	Kapitalikulud kokku [1A.35] võrdub investeeringud [1A.36] pluss muu mittefinantsvarade omandamine, neto [1A.37], pluss tehtavad kapitalisiirded [1A.38].

36.	Investeeringud [1A.36] võrdub brutokapitali kogumahutus põhivarasse (P.51), mis on kirjendatud kui S.13 varade muutused.

37.	Mittefinantsvarade muu omandamine, neto, [1A.37] võrdub varude muutused (P.52) pluss väärisesemete omandamine (P.53), pluss mittetoodetud mittefinantsvarade omandamine, neto (K.2), mis on kirjendatud kui S.13 varade muutused.

38.	Tehtavad kapitalisiirded [1A.38] võrdub tehtavad kapitalisiirded (D.9), mis on kirjendatud kui S.13 kohustuste ja netoväärtuse muutused ning kirjendatud kui kõikide sektorite, v.a S.13 laekuvad kapitalisiirded.

39.

Puudujääk (–) või ülejääk (+) [1A.39] võrdub puudujääk (–) või ülejääk (+) [1A.1] ning võrdub keskvalitsuse puudujääk (–) või ülejääk (+) [1A.40] pluss regionaalse valitsuse puudujääk (–) või ülejääk (+) [1A.41], pluss kohaliku omavalitsuse puudujääk (–) või ülejääk (+) [1A.42], pluss sotsiaalkindlustusfondide puudujääk (–) või ülejääk (+) [1A.43].

40.	Keskvalitsuse puudujääk (–) või ülejääk (+) [1A.40] võrdub netolaenuandmine (+) / netolaenuvõtmine (–); konto S.1311 jaotis B.9.

41.	Regionaalse valitsuse puudujääk (–) või ülejääk (+) [1A.41] võrdub netolaenuandmine (+) / netolaenuvõtmine (–); konto S.1312 jaotis B.9.

42.	Kohaliku omavalitsuse puudujääk (–) või ülejääk (+) [1A.42] võrdub netolaenuandmine (+) / netolaenuvõtmine (–); konto S.1313 jaotis B.9.

43.	Sotsiaalkindlustusfondide puudujääk (–) või ülejääk (+) [1A.43] võrdub netolaenuandmine (+) / netolaenuvõtmine (–); konto S.1314 jaotis B.9.

44.	Tegelikud sotsiaalmaksed [1A.44] võrdub tegelikud sotsiaalmaksed (D.611), mis on kirjendatud S.13 ressursside all.

45.	Sotsiaaltoetused, v.a mitterahalised sotsiaalsiirded, [1A.45] võrdub sotsiaaltoetused, v.a mitterahalised sotsiaalsiirded (D.62), kirjendatud S.13 kasutamise all.

Tabel 1B

Liikmesriikide maksed ELi eelarvesse [1B.1] võrdub ELi eelarvese laekuvad kaudsed maksud pluss rahvusvaheline koostöö (D.74), mille valitsus maksab ELi eelarvesse [1B.4], pluss muud jooksevülekanded (D.75), mille valitsus maksab ELi eelarvesse [1B.5], pluss kapitalisiirded (D.9), mille valitsus maksab ELi eelarvesse [1B.7].

2.	ELi eelarvesse laekuvad kaudsed maksud [1B.2] võrdub tootmise ja impordi maksud (D.2), mis on kirjendatud S.212 ressursside all.

3.	ELi eelarvesse laekuvad kaudsed maksud, millest ELi eelarvesse laekuv käibemaks, [1B.3] võrdub lisandväärtusemaksu tüüpi maksud (D.211), mis on kirjendatud S.212 ressursside all.

4.	Jooksev rahvusvaheline koostöö, mille valitsus maksab ELi eelarvesse, [1B.4] võrdub rahvusvaheline koostöö (D.74), mis on kirjendatud S.212 ressursside ja S.13 kasutamise all.

5.	Muud jooksevülekanded, mille valitsus maksab ELi eelarvesse, [1B.5] võrdub muud jooksevülekanded (D.75), mis on kirjendatud S.212 ressursside ja S.13 kasutamise all.

6.	ELi neljas omaressurss, mis tuleneb muudest jooksevülekannetest, mille valitsus maksab ELi eelarvesse, [1B.6] võrdub SKP-l põhinev neljas omaressurss (ESA 95, punkt 4.138), mis on kirjendatud kui muud jooksevülekanded (D.75) S.212 ressursside ja S.13 kasutamise all.

7.	Kapitalisiirded, mille valitsus maksab ELi eelarvesse, [1B.7] võrdub tehtavad kapitalisiirded (D.9), mis on kirjendatud kui S.13 kohustuste ja netoväärtuse muutused ja S.212 laekuvad kapitalisiirded.

ELi kulud liikmesriikides [1B.8] võrdub ELi eelarvest makstavad subsiidiumid (D.3) [1B.9] pluss muud jooksevülekanded (D.7) ELi eelarvest valitsusele [1B.10], pluss jooksevülekanded (D.7) ELi eelarvest valitsusvälistele üksustele [1B.11], pluss muud kapitalisiirded (D.9) ELi eelarvest valitsusele [1B.12], pluss kapitalisiirded (D.9) ELi eelarvest valitsusvälistele üksustele [1B.13].

9.	ELi eelarvest makstavad subsiidiumid [1B.9] võrdub subsiidiumid (D.3), mis on kirjendatud S.212 ressursside all.

10.	Jooksevülekanded ELi eelarvest valitsusele [1B.10] võrdub rahvusvaheline koostöö (D.74) pluss muud jooksevülekanded (D.75), mis kirjendatud S.13 ressursside ja S.212 kasutamise all.

11.	Jooksevülekanded ELi eelarvest valitsussektorivälistele üksustele [1B.11] võrdub muud jooksvad ülekanded (D.75), mis kirjendatud S.212 kasutamise ja kõikide sektorite, v.a S.13 ressursside all.

12.	Kapitalisiirded ELi eelarvest valitsusele [1B.12] võrdub laekuvad kapitalisiirded (D.9), mis on kirjendatud kui S.13 kohustuste ja netoväärtuse muutused ja S.212 varade muutused.

13.	Kapitalisiirded ELi eelarvest valitsussektorivälistele üksustele [1B.13] võrdub tehtavad kapitalisiirded (D.9), kirjendatud kui S.212 varade muutused ning kõikide sektorite, v.a S.13 kohustuste ja netoväärtuse muutused.

14.	Netolaekumine ELi eelarvest [1B.14] võrdub netolaekumine valitsusele ELi eelarvest pluss netolaekumine valitsusvälistele üksustele ELi eelarvest.

15.	Omaressursside kogumise kulud [1B.15] on turutoodangu (P.11) see osa, mis on kirjendatud S.13 ressursside all, s.o ELi eelarvest makstav omaressursside kogumise kulu.

Tabel 1C

1.	Lõpptarbimise kulu [1C.1] võrdub lõpptarbimise kulu (P.3), mis on kirjendatud S.13 kasutamise all.

2.	Individuaalse tarbimise kulud [1C.2] võrdub individuaalse tarbimise kulud (P.31), mis on kirjendatud S.13 kasutamise all.

3.	Kollektiivse tarbimise kulud [1C.3] võrdub kollektiivse tarbimise kulud (P.32), mis on kirjendatud S.13 kasutamise all.

4.	Hüvitised töötajatele [1C.4] võrdub [1A.29].

5.	Vahetarbimine [1C.5] võrdub [1A.31].

6.	Turutootjate kaudu tehtud mitterahalised sotsiaalsiirded [1C.6] võrdub turutootjate kaudu kodumajapidamistele tehtud mitterahaliste sotsiaalsiiretega seotud kulud (D.6311 + D.63121 + D.63131), mis on kirjendatud S.13 kasutamise all.

7.	Põhivara kulum [1C.7] võrdub põhivara kulum (K.1), mis on kirjendatud kui S.13 kohustuste ja netoväärtuse muutused.

8.	Tootmiselt makstud maksud miinus saadud subsiidium [1C.8] võrdub muud tootmismaksud (D.29), mis on kirjendatud S.13 kasutamise all, miinus muud saadud tootmissubsiidiumid (D.39), mis on kirjendatud S.13 kasutamise all.

9.	Tegevuse netoülejääk [1C.9] võrdub S.13 tegevuse netoülejääk (B.2n).

10.	Müük [1C.10] võrdub [1A.22].

11.	Lõpptarbimise kulud eelmise aasta hindades [1C.11] võrdub lõpptarbimise kulude võrreldav maht (chain-linked volume) (P.3), mis on kirjendatud S.13 kasutamise all, eelmise aasta hindades.

12.	Puudujääk (–) või ülejääk (+) [1C.12] võrdub puudujääk (–) või ülejääk (+) [1A.1].

13.	Makstav intress [1C.13] võrdub makstav intress [1A.10].

14.	Intress, sealhulgas vahetuslepingute ja tähtpäevaintressiga lepingute arveldused [1C.14] võrdub EDP intress (EDP D.41), mis on kirjendatud S.13 kasutamise ning kõikide sektorite, v.a S.13 ressursside all.

15.	Ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse (excessive deficit procedure, EDP) puudujääk (–) või ülejääk (+) [1C.15] võrdub S.13 EDP netolaenuandmine (+) / netolaenuvõtmine (–) (EDP B.9).

16.	Tulu UMTSi litsentside müügist [1C16] võrdub tulu kolmanda põlve mobiiltelefonilitsentside müügist, kirjendatud kui mittefinantsvara võõrandamine kooskõlas Eurostati otsusega mobiiltelefonilitsentside liigituse kohta.

17.	Võlg [1C.17] võrdub võlg vastavalt määratlusele määruses (EÜ) nr 479/2009.

18.	Sisemajanduse koguprodukt jooksevhindades [1C.18] võrdub sisemajanduse koguprodukt (B.1 * g) turuhindades.

19.	Sisemajanduse koguprodukt eelmise aasta hindades [1C.19] võrdub sisemajanduse koguprodukti võrreldav maht (chain-linked volume) (B.1 * g) eelmise aasta hindades.

20.	Valitsuse investeeringud eelmise aasta hindades [1C.20] võrdub brutokapitali kogumahutuse põhivarasse (P.51) võrreldav maht (chain-linked volume), mis on kirjendatud S.13 varade muutuste all, püsihindades.

Tabel 2A

1.	Puudujääk (–) või ülejääk (+) [2A.1] võrdub [1A.1].

2.	Finants- ja mittefinantskontode vaheline korrektsioon [2A.2] võrdub puudujääk (–) või ülejääk (+) [2A.1] miinus netotehingud finantsvara ja kohustustega [2A.3].

3.	Netotehingud finantsvara ja kohustustega [2A.3] võrdub finantsvarade omandamistehingud, neto, [2A.4] miinus tehingud kohustustega, neto, [2A.15].

Tehingud finantsvaradega (konsolideeritud) [2A.4] võrdub tehingud sularaha ja hoiustega (F.2) [2A.5] pluss tehingud väärtpaberitega, v.a aktsiad (F.33) [2A.6], pluss tehingud tuletisinstrumentidega (F.34) [2A.7], pluss tehingud laenudega (F.4) [2A.8], pluss tehingud aktsiate ja muude omandiväärtpaberitega (F.5) [2A.9], pluss tehingud muude finantsvaradega [2A.13], mis on kirjendatud kui S.13 varade muutused ja kõikide sektorite, v.a S.13 kohustuste ja netoväärtuse muutused.

5.	Tehingud sularaha ja hoiustega (varad) [2A.5] võrdub sularaha ja hoiuste omandamine, neto, (F.2), mis kirjendatakse kui S.13 varade muutused ja kõikide sektorite, v.a S.13 kohustuste ja netoväärtuse muutused.

6.	Tehingud väärtpaberitega, v.a aktsiad, lühi- ja pikaajaliste väärtpaberitega [2A.6] võrdub väärtpaberite, v.a aktsiate omandamine, neto, v.a tuletisinstrumendid (F.33), mis on kirjendatud kui S.13 varade muutused ja kõikide sektorite, v.a S.13 kohustuste ja netoväärtuse muutused.

7.	Tehingud tuletisinstrumentidega (varad) [2A.7] võrdub tuletisinstrumentidega seotud netomaksed (F.34), mis on kirjendatud kui S.13 varade muutused ja kõikide sektorite, v.a S.13 kohustuste ja netoväärtuse muutused.

8.	Tehingud laenudega (varad) [2A.8] võrdub uute laenude andmine valitsuse poolt (F.4), mis kirjendatakse kui S.13 varade muutused ja kõikide sektorite, v.a S.13 kohustuste ja netoväärtuse muutused.

9.	Tehingud aktsiate ja muude omandiväärtpaberitega (varad) [2A.9] võrdub aktsiate ja muude omandiväärtpaberite omandamine, neto, (F.5), mis on kirjendatud kui S.13 varade muutused.

10.

Erastamine (neto) [2A.10] võrdub tehingud aktsiate ja muude omandiväärtpaberitega (F.5), mis on kirjendatud kui S.13 varade muutused ja S.11 või S.12 kohustuste ja netoväärtuse muutused ja mida teostab S.13 võlgneva üksuse üle kontrolli loovutamise või saamise menetluses (ESA 95, punkt 2.26); (2) vastavaid tehinguid võib S.13 teostada vahetult võlgneva üksusega või muu krediteeriva üksusega.

11.

Omakapitali juurdemaksed (neto) [2A.11] võrdub tehingud aktsiate ja muude omandiväärtpaberitega (F.5), mis on kirjendatud kui S.13 varade muutused ja S.11 või S.12 kohustuste ja netoväärtuse muutused ja mida ei teosta S.13 võlgneva ettevõtte üle kontrolli loovutamise või saamise menetluses, vaid teostab S.13 vahetult võlgneva üksusega.

12.

Muu [2A.12] võrdub tehingud aktsiate ja muude omandiväärtpaberitega (F.5), mis on kirjendatud kui S.13 varade muutused ja S.11, S.12 või S.14 kohustuste ja netoväärtuse muutused ja mida ei teosta S.13 võlgneva üksuse üle kontrolli loovutamise või saamise menetluses ega S.13 vahetult võlgneva üksusega, vaid vahetult teise krediteeriva üksusega.

13.

Tehingud muu finantsvaraga [2A.13] võrdub rahalise kulla ja laenueriõiguste (SDR) omandamine, neto, (F.1), mis on kirjendatud kui S.13 varade muutused, pluss kindlustustehniliste reservide omandamine, neto, (F.6), pluss muud laekumised (F.7), mis on kirjendatud kui S.13 varade muutused ja kõikide sektorite, v.a S.13 kohustuste ja netoväärtuse muutused.

14.

Tehingud muu finantsvaraga, sellest kogunenud, kuid maksmata maksud ja sotsiaalmaksed [2A.14] võrdub selle osaga muudest laekumistest (F.7 varad), mis on seotud maksude ja sotsiaalmaksetega ja kirjendatud D.2, D.5, D.6 ja D.91 all, miinus tegelikult laekunud maksud, mis on kirjendatud kui S.13 varade muutused ja kõikide sektorite, v.a S.13 kohustuste ja netoväärtuse muutused.

15.

Tehingud kohustustega (konsolideeritud) [2A.15] võrdub tehingud sularaha ja hoiustega (F.2) [2A.16] pluss tehingud lühiajaliste väärtpaberitega, v.a aktsiad, v.a tuletisinstrumendid (F.331) [2A.17], pluss tehingud pikaajaliste väärtpaberitega, v.a aktsiad, v.a tuletisinstrumendid (F.332) [2A.18], pluss tehingud tuletisinstrumentidega (F.34) [2A.19], pluss tehingud laenudega (F.4) [2A.20], pluss tehingud muude kohustustega [2A.22], mis on kirjendatud kui S.13 kohustuste ja netoväärtuse muutused ja kõikide sektorite, v.a S.13 varade muutused.

16.	Tehingud sularaha ja hoiustega (kohustused) [2A.16] võrdub sularaha ja hoiuste omandamine, neto, (F.2), mis on kirjendatud kui S.13 kohustuste ja netoväärtuse muutused ja kõikide sektorite, v.a S.13 varade muutused.

17.

Tehingud väärtpaberitega, v.a aktsiad – lühiajalised väärtpaberid (kohustused) [2A.17] võrdub lühiajaliste väärtpaberite, v.a aktsiate omandamine, neto, v.a tuletisinstrumendid (F.331), mille esialgne tähtaeg on üks aasta või alla selle, mis on kirjendatud kui S.13 kohustuste ja netoväärtuse muutused ja kõikide sektorite, v.a S.13 varade muutused.

18.

Tehingud väärtpaberitega, v.a aktsiad – pikaajalised väärtpaberid (kohustused) [2A.18] võrdub pikaajaliste väärtpaberite, v.a aktsiate omandamine, neto, v.a tuletisinstrumendid (F.332), mille esialgne tähtaeg on üle ühe aasta, mis on kirjendatud kui S.13 kohustuste ja netoväärtuse muutused ja kõikide sektorite, v.a S.13 varade muutused.

19.	Tehingud tuletisinstrumentidega (kohustused) [2A.19] võrdub tuletisinstrumentidega seotud netolaekumised (F.34), mis on kirjendatud kui S.13 kohustuste ja netoväärtuse muutused ja kõikide sektorite, v.a S.13 varade muutused.

20.	Tehingud laenudega (kohustused) [2A.20] võrdub uute laenude võtmine (F.4), olemasolevate laenude netotagasimaksed, mis on kirjendatud kui S.13 kohustuste ja netoväärtuse muutused ja kõikide sektorite, v.a S.13 varade muutused.

21.	Tehingud keskpangalt saadud laenudega [2A.21] võrdub tehingud laenudega (F.4), mis on kirjendatud kui S.13 kohustuste ja netoväärtuse muutused ja S.121 varade muutused.

22.	Tehingud muude kohustustega [2A.22] võrdub kohustuste tekkimine seoses kindlustustehniliste reservidega (F.6) pluss maksmata arved (F.7), neto, mis on kirjendatud kui S.13 kohustuste ja netoväärtuse muutused ja kõikide sektorite, v.a S.13 varade muutused.

23.

Tehingud võlainstrumentidega (konsolideeritud) [2A.23] võrdub kohustuste tekkimine seoses sularaha ja hoiustega (F.2) [2A.16] pluss väärtpaberid, v.a aktsiad, v.a tuletisinstrumendid [2A.17 ja 2A.18] (F.33), pluss laenud (F.4) [2A.20], neto. See on ka määratletud valitsussektori laenunõudlus (general government borrowing requirement).

24.	Tehingud pikaajaliste võlainstrumentidega [2A.24] võrdub kohustuste tekkimine seoses võlainstrumentidega, neto, [2A.23], mille esialgne tähtaeg on üle ühe aasta.

25.	Tehingud riigi vääringus võlainstrumentidega [2A.25] võrdub võlainstrumentidega seotud kohustuste tekkimine, neto, [2A.23], mis on vääringustatud liikmesriigi seaduslikus maksevahendis.

26.

Tehingud osalevas välisvaluutas vääringustatud võlainstrumentidega [2A.26] võrdub ECUs vääringustatud võlainstrumentidega seotud kohustuste tekkimine [2A.23], neto, pluss euros vääringustatud võlainstrumendid enne liikmesriigis euro kasutuselevõttu, pluss osaleva liikmesriigi seaduslikus maksevahendis vääringustatud võlainstrumendid enne osalevaks liikmesriigiks saamist. Välja on jäetud riigi vääring [2A.25].

27.	Tehingud mitteosalevas vääringus võlainstrumentidega [2A.27] võrdub kohustuste tekkimine seoses võlainstrumentidega [2A.23], mis ei sisaldu [2A.25]-s või [2A.26]-s, neto.

28.	Muud vood [2A.28] võrdub hindamise mõju laenule [2A.29] pluss muud muutused võla mahus [2A.32].

29.	Laenu hindamise mõju [2A.29] võrdub kasum/kahjum välisvaluuta positsioonidelt [2A.30] pluss muud hindamise mõjud – nimiväärtus [2A.31].

30.	Kasum ja kahjum välisvaluuta positsioonidelt [2A.30] võrdub võla [3A.1] nominaalpositsiooni kasum/kahjum (K.11), kus väärtus muutub riigi vääringusse konverteerimisel valuutakursi muutuste tõttu.

31.	Muud hindamise mõjud – nimiväärtus [2A.31] võrdub võla muutus [2A.33] miinus tehingud võlainstrumentidega (konsolideeritud) [2A.23], miinus kasum ja kahjum välisvaluuta positsioonidelt [2A.30], miinus muud muutused võla mahus [2A.32].

32.	Muud muutused võla mahus [2A.32] võrdub muud mahu muutused (K.7, K.8, K.10 ja K.12) kohustustes, mis on liigitatud kas sularaha ja hoiustena (AF.2), väärtpaberitena, v.a aktsiad, v.a tuletisinstrumendid (AF.33), või laenudena (AF.4), mis ei ole S.13 varad.

33.	Muutus võlas [2A.33] võrdub võlg [3A.1] aastal t miinus võlg [3A.1] aastal t–1.

Tabel 2B

Tehingud võlainstrumentidega (konsolideerimata) [2B.1] võrdub tehingud sularaha ja hoiustega (kohustused) (konsolideerimata) [2B.2] pluss tehingud lühiajaliste väärtpaberitega (kohustused) (konsolideerimata) [2B.3], pluss tehingud pikaajaliste väärtpaberitega (kohustused) (konsolideerimata) [2B.4], pluss tehingud keskpangalt saadud laenudega [2B.5], pluss tehingud muude laenudega (kohustused) (konsolideerimata) [2B.6].

2.	Tehingud sularaha ja hoiustega (kohustused) (konsolideerimata) [2B.2] võrdub tehingud sularaha ja hoiustega (F.2), mis on kirjendatud kui S.13 kohustuste ja netoväärtuse muutused.

3.	Tehingud lühiajaliste väärtpaberitega (kohustused) (konsolideerimata) [2B.3] võrdub tehingud väärtpaberitega, v.a aktsiad, v.a tuletisinstrumendid (F.33), mille esialgne tähtaeg on üks aasta või alla selle ja mis on kirjendatud kui S.13 kohustuste ja netoväärtuse muutused.

4.	Tehingud pikaajaliste väärtpaberitega (kohustused) (konsolideerimata) [2B.4] võrdub tehingud väärtpaberitega, v.a aktsiad, v.a tuletisinstrumendid (F.33), mille esialgne tähtaeg on üle ühe aasta ja mis on kirjendatud kui S.13 kohustuste ja netoväärtuse muutused.

5.	Tehingud keskpangalt saadud laenudega [2B.5] võrdub tehingud laenudega (F.4), mis on kirjendatud kui S.13 kohustuste ja netoväärtuse muutused ja S.121 varade muutused.

6.	Tehingud muude laenudega (kohustused) (konsolideerimata) [2B.6] võrdub tehingud laenudega (F.4), mis on kirjendatud kui S.13 kohustuste ja netoväärtuse muutused ja kõikide sektorite, v.a S.121 varade muutused.

7.	Konsolideeritud tehingud [2B.7] võrdub tehingud võlainstrumentidega (konsolideerimata) [2B.1] miinus tehingud võlainstrumentidega (konsolideeritud) [2A.23].

8.	Konsolideerimistehingud – sularaha ja hoiused [2B.8] võrdub tehingud sularaha ja hoiustega (kohustused) (konsolideerimata) [2B.2] miinus konsolideeritud tehingud sularaha ja hoiustega (kohustused) [2A.16].

9.	Konsolideerimistehingud – lühiajalised väärtpaberid [2B.9] võrdub tehingud lühiajaliste väärtpaberitega (kohustused) (konsolideerimata) [2B.3] miinus konsolideeritud väärtpaberitega, v.a aktsiad, – tehingud lühiajaliste väärtpaberitega (kohustused) [2A.17].

10.	Konsolideerimistehingud – pikaajalised väärtpaberid [2B.10] võrdub tehingud pikaajaliste väärtpaberitega (kohustused) (konsolideerimata) [2B.4] miinus konsolideeritud tehingud väärtpaberitega, v.a aktsiad, – pikaajaliste väärtpaberitega (kohustused) [2A.18].

11.	Konsolideeritud tehingud – laenud [2B.11] võrdub tehingud muude laenudega (kohustused) (konsolideerimata) [2B.6] miinus (konsolideeritud tehingud laenudega (kohustused) [2A.20], miinus laenutehingud (konsolideeritud), millest keskpangalt saadud laenudega [2A.21]).

Tabel 3A

1.	Võlg [3A.1] võrdub võlg [1C.17].

2.	Võlg – sularaha ja hoiused (kohustused) [3A.2] võrdub võla [3A.1] selle osaga, mis hõlmab sularaha ja hoiuste instrumenti (AF.2).

3.	Võlg – lühiajalised väärtpaberid (kohustused) [3A.3] võrdub võla [3A.1] selle osaga, mis hõlmab väärtpaberite instrumenti, v.a aktsiad, v.a tuletisinstrumendid (AF.33), mille esialgne tähtaeg on üks aasta või alla selle.

4.	Võlg – pikaajalised väärtpaberid (kohustused) [3A.4] võrdub võla [3A.1] selle osaga, mis hõlmab väärtpaberite instrumenti, v.a aktsiad, v.a tuletisinstrumendid (AF.33), mille esialgne tähtaeg on üle ühe aasta.

5.	Võlg – keskpangalt saadud laen (kohustused) [3A.5] võrdub võla [3A.1] selle osaga, mis hõlmab laenude instrumenti (AF.4) ja mis on S.121 vara.

6.	Võlg – muud laenud (kohustused) [3A.6] võrdub võla [3A.1] selle osaga, mis hõlmab laenude instrumenti (AF.4) ja mis ei ole S.121 vara.

7.	Liikmesriigi residentide võlg [3A.7] võrdub keskpanga võlg [3A.8] pluss muude rahaloomeasutuste võlg [3A.9], pluss muude finantsasutuste võlg [3A.10], pluss muude liikmesriigi residentide võlg [3A.11].

8.	Keskpanga võlg [3A.8] võrdub võla [3A.1] selle osaga, mis on S.121 vara.

9.	Muude rahaloomeasutuste võlg [3A.9] võrdub võla [3A.1] selle osaga, mis on S.122 vara.

10.	Muude finantsasutuste võlg [3A.10] võrdub võla [3A.1] selle osaga, mis on S.123, S.124 või S.125 vara.

11.	Liikmesriigi muude residentide võlg [3A.11] võrdub võla [3A.1] selle osaga, mis on S.11, S.14 või S.15 vara.

12.	Liikmesriigi mitteresidentide võlg [3A.12] võrdub võla [3A.1] selle osaga, mis on S.2 vara.

13.	Võlg riigi vääringus [3A.13] võrdub võla [3A.1] selle osaga, mis on vääringustatud liikmesriigi seaduslikus maksevahendis.

14.	Osalevas välisvaluutas vääringustatud võlg [3A.14] võrdub võla [3A.1] selle osaga, mis oli vääringustatud mõne osaleva liikmesriigi seaduslikus maksevahendis (v.a riigi vääring [3A.13]) enne kõnealuse liikmesriigi saamist osalevaks liikmesriigiks, pluss eküüs või euros vääringustatud võlg.

15.	Mitteosalevas välisvaluutas vääringustatud võlg [3A.15] võrdub võla [3A.1] selle osaga, mis pole hõlmatud [3A.13]-s või [3A.14]-s.

16.	Lühiajaline võlg [3A.16] võrdub võla [3A.1] selle osaga, mille esialgne tähtaeg on üks aasta või alla selle.

17.	Pikaajaline võlg [3A.17] võrdub võla [3A.1] selle osaga, mille esialgne tähtaeg on üle ühe aasta.

18.	Muutuva intressimääraga pikaajaline võlg [3A.18] võrdub pikaajalise võla [3A.17] selle osaga, mille intressimäär on muutuv.

19.	Võlg, mille tähtaja lõpuni on kuni üks aasta, [3A.19] võrdub võla [3A.1] selle osaga, mille tähtaja lõpuni on jäänud üks aasta või alla selle.

20.	Võlg, mille tähtaja lõpuni on üle ühe aasta ja kuni viis aastat, [3A.20] võrdub võla [3A.1] selle osaga, mille tähtaja lõpuni on jäänud üle ühe aasta ja kuni viis aastat.

21.	Võlg, mille tähtaja lõpuni on üle ühe aasta ja kuni viis aastat, millest muutuva intressimääraga võlg, [3A.21] võrdub võla [3A.1], mille tähtaja lõpuni on jäänud üle ühe aasta ja kuni viis aastat [3A.20], selle osaga, mille intressimäär on muutuv.

22.	Võlg, mille tähtaja lõpuni on üle viie aasta, [3A.22] võrdub võla [3A.1] selle osaga, mille tähtaja lõpuni on jäänud üle viie aasta.

23.	Muutuva intressimääraga võlg, mille tähtaja lõpuni on üle viie aasta, [3A.23] võrdub võla, mille tähtaja lõpuni on jäänud üle viie aasta [3A.22], selle osaga, mille intressimäär on muutuv [3A.1].

24.	Keskvalitsuse võlakomponent [3A.24] võrdub S.1311 kohustused, mis ei ole S.1311 varad, miinus S.1311 varad, mis on S.13 kohustused, v.a S.1311 [3B.15].

25.	Regionaalse valitsuse võlakomponent [3A.25] võrdub S.1312 kohustused, mis ei ole S.1312 varad, miinus S.1312 varad, mis on S.13 kohustused, v.a S.1312 [3B.16].

26.	Kohaliku omavalitsuse võlakomponent [3A.26] võrdub S.1313 kohustused, mis ei ole S.1313 varad, miinus S.1313 varad, mis on S.13 kohustused, v.a S.1313 [3B.17].

27.	Sotsiaalkindlustusfondide võlakomponent [3A.27] võrdub S.1314 kohustused, mis ei ole S.1314 varad, miinus S.1314 varad, mis on S.13 kohustused, v.a S.1314 [3B.18].

28.	Võla tähtaja lõpuni keskmiselt [3A.28] võrdub tasumata summadega kaalutud keskmine järelejäänud tähtaeg väljendatuna aastates.

29.	Võlg – nullkupongvõlakirjad [3A.29] võrdub võla [3A.1] selle osaga, mis on nullkupongvõlakirjades, s.o kupongimakseta võlakirjades, mille intress põhineb väljaostu- ja emissioonihinna vahel.

Tabel 3B

1.	Võlg (konsolideerimata) [3B.1] võrdub S.13 kohustused, sh võlaga [3A.1] samades instrumentides olevad S.13 varad.

2.	Konsolideerimise osad [3B.2] võrdub S.13 kohustused, mis on samaaegselt võlaga [3A.1] samades instrumentides olevad S.13 varad.

3.	Konsolideerimise osad – sularaha ja hoiused [3B.3] võrdub konsolideerimise osade [3B.2] selle osaga, mis hõlmab sularaha ja hoiuste instrumenti (F.2).

4.	Konsolideerimise osad – lühiajalised väärtpaberid [3B.4] võrdub konsolideerimise osade [3B.2] selle osaga, mis hõlmab väärtpaberite instrumenti, v.a aktsiad, v.a tuletisinstrumendid (F.33), mille esialgne tähtaeg on üks aasta või alla selle.

5.	Konsolideerimise osad – pikaajalised väärtpaberid [3B.5] võrdub konsolideerimise osade [3B.2] selle osaga, mis hõlmab väärtpaberite, v.a aktsiad, v.a tuletisinstrumendid (F.33), mille esialgne tähtaeg on üle ühe aasta, instrumenti.

6.	Konsolideerimise osad – laenud [3B.6] võrdub konsolideerimise osade [3B.2] selle osaga, mis hõlmab laenude instrumenti (F.4).

7.	Keskvalitsuse emiteeritud võlg [3B.7] võrdub S.1311 kohustused, mis on võlaga [3A.1] samades instrumentides ega ole S.1311 varad.

8.	Muude valitsuse allsektorite võlg, mille on emiteerinud keskvalitsus [3B.8], võrdub S.1311 kohustused, mis on võlaga [3A.1] samades instrumentides olevad S.1312, S.1313 või S.1314 varad.

9.	Regionaalse valitsuse emiteeritud võlg [3B.9] võrdub S.1312 kohustused, mis on võlaga [3A.1] samades instrumentides ega ole S.1312 varad.

10.	Muude valitsuse allsektorite võlg, mille on emiteerinud regionaalne valitsus [3B.10], võrdub S.1312 kohustused, mis on võlaga [3A.1] samades instrumentides olevad S.1311, S.1313 või S.1314 varad.

11.	Kohaliku omavalitsuse emiteeritud võlg [3B.11] võrdub S.1313 kohustused, mis on võlaga [3A.1] samades instrumentides ega ole S.1313 varad.

12.	Muude valitsuse allsektorite võlg, mille on emiteerinud kohalik omavalitsus [3B.12], võrdub S.1313 kohustused, mis on võlaga [3A.1] samades instrumentides olevad S.1311, S.1312 või S.1314 varad.

13.	Sotsiaalkindlustusfondide emiteeritud võlg [3B.13] hõlmab S.1314 kohustused, mis on võlaga [3A.1] samades instrumentides ega ole S.1314 varad.

14.	Muude valitsuse allsektorite võlg, mille on emiteerinud sotsiaalkindlustusfondid [3B.14], võrdub S.1314 kohustused, mis on võlaga [3A.1] samades instrumentides olevad S.1311, S.1312 või S.1313 varad.

15.	Keskvalitsuse hoitav võlg, mille on emiteerinud teised valitsuse allsektorid [3B.15], võrdub S.1312, S.1313 või S.1314 kohustused, mis on võlaga [3A.1] samades instrumentides olevad S.1311 varad.

16.	Regionaalse valitsuse hoitav võlg, mille on emiteerinud muud valitsuse allsektorite üksused [3B.16], võrdub S.1311, S.1313 või S.1314 kohustused, mis on võlaga [3A.1] samades instrumentides olevad S.1312 varad.

17.	Kohaliku omavalitsuse hoitav võlg, mille on emiteerinud muud valitsuse allsektorite üksused [3B.17], võrdub S.1311, S.1312 või S.1314 kohustused, mis on võlaga [3A.1] samades instrumentides olevad S.1313 varad.

18.	Sotsiaalkindlustusfondide hoitav võlg, mille on emiteerinud muud valitsuse allsektorite üksused [3B.18], võrdub S.1311, S.1312 või S.1313 kohustused, mis on võlaga [3A.1] samades instrumentides olevad S.1314 varad.

(1) [x.y] osutab kategooria numbrile y tabelis x.

(2) Selle tulemusel liigitatakse võlgnev üksus allsektorist S.11001 või S.12x01 allsektorisse S.1102/3 või S.12x02/3 või vastupidi.

III LISA

EDASTAMINE JA KODEERIMISSTANDARDID

Artiklites 2 ja 3 kirjeldatud statistika elektrooniliseks edastamiseks peavad RKPd ja EKP kasutama EXDI sidekanalit. Andmefailid tuleb kodeerida SDMX-EDI (GESMES/TS) sõnumivormingus. Kõik aegread esitatakse, kasutades järgmist ECB_GST1 võtmeperekonda.

ECB_GST1 võtmeperekond

Number	Nimi	Kirjeldus	Koodide nimekiri
1	Sagedus	Aruandluse aegridade sagedus	CL_FREQ
2	Vaatluspiirkond	Andmeid esitava riigi või agregaadi tähtnumbriline kahekohaline ISO riigikood	CL_AREA_EE
3	Korrektsiooni näitaja	See mõõde osutab, kas aegridu on mis tahes viisil korrigeeritud, näiteks hooajalised ja/või tööpäeva korrektsioonid	CL_ADJUSTMENT
4	Kasutamine või krediteeriv sektor / vara sektor	Sektor, mille osas kategooria on kasutamine / varade muutus	CL_SECTOR_ESA
5	Kirje	Aegridade kategooria	CL_GOVNT_ITEM_ESA
6	Ressurss või võlgnev sektor / kohustuse sektor	Sektor, mille osas kategooria on ressurss / kohustuste ja netoväärtuse muutus	CL_SECTOR_ESA
7	Väärtuse määramine	Kasutatud hindamismeetod	CL_GOVNT_VALUATION
8	Aegrea ühik	Aruandluse kategooria ühik ja muud omadused	CL_GOVNT_ST_SUFFIX

		ISSN 1725-5082 doi:10.3000/17255082.L_2009.228.est
Euroopa Liidu Teataja		L 228

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	52. köide 1. september 2009

Sisukord		I EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine on kohustuslik	Lehekülg
		MÄÄRUSED
		Komisjoni määrus (EÜ) nr 791/2009, 31. august 2009, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril	1
	*	Komisjoni määrus (EÜ) nr 792/2009, 31. august 2009, milles sätestatakse üksikasjalikud eeskirjad turgude ühise korralduse rakendamist, otsemaksete režiimi, põllumajandustoodete müügiedendamist ning äärepoolseimates piirkondades ja väiksematel Egeuse mere saartel kohaldatavat korda käsitlevate teabe ja dokumentide esitamiseks liikmesriikidelt komisjonile	3
	*	Komisjoni määrus (EÜ) nr 793/2009, 31. august 2009, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 595/2004, milles sätestatakse piima- ja piimatootesektoris makse kehtestamist käsitleva nõukogu määruse (EÜ) nr 1788/2003 rakenduseeskirjad	7
		Komisjoni määrus (EÜ) nr 794/2009, 31. august 2009, millega muudetakse teatavate suhkrusektori toodete suhtes 2008/2009. turustusaastaks määrusega (EÜ) nr 945/2008 kehtestatud tüüpilisi hindu ja täiendavaid impordimakse	12
		Komisjoni määrus (EÜ) nr 795/2009, 31. august 2009, millega määratakse kindlaks alates 1. septembrist 2009 kohaldatavad teraviljasektori impordimaksud	14
		DIREKTIIVID
	*	Komisjoni direktiiv 2009/115/EÜ, 31. august 2009, millega muudetakse nõukogu direktiivi 91/414/EMÜ, et lisada toimeainete hulka metomüül ( 1 )	17

(EUR/100 kg)
CN-kood	Kolmanda riigi kood (1)	Kindel impordiväärtus
0702 00 00	MK	40,3
	XS	37,6
	ZZ	39,0
0707 00 05	MK	33,2
	TR	96,4
	ZZ	64,8
0709 90 70	TR	106,5
0709 90 70	ZZ	106,5
0805 50 10	AR	104,8
	BR	122,7
	UY	119,3
	ZA	108,5
	ZZ	113,8
0806 10 10	EG	155,8
	TR	106,4
	ZZ	131,1
0808 10 80	AR	114,0
	BR	61,1
	CL	80,6
	CN	67,1
	NZ	83,9
	ZA	83,3
	ZZ	81,7
0808 20 50	AR	145,7
	TR	122,4
	ZA	88,8
	ZZ	119,0
0809 30	TR	133,9
0809 30	ZZ	133,9
0809 40 05	IL	93,9
0809 40 05	ZZ	93,9

(EUR)
CN-kood	Tüüpiline hind kõnealuse toote 100 kg netomassi kohta	Täiendav imporditollimaks kõnealuse toote 100 kg netomassi kohta
1701 11 10 (1)	38,76	0,00
1701 11 90 (1)	38,76	3,28
1701 12 10 (1)	38,76	0,00
1701 12 90 (1)	38,76	2,98
1701 91 00 (2)	38,65	5,91
1701 99 10 (2)	38,65	2,74
1701 99 90 (2)	38,65	2,74
1702 90 95 (3)	0,39	0,29

CN-kood	Kaupade kirjeldus	Imporditollimaks (1) (EUR/t)
1001 10 00	Kõva NISU, kõrgekvaliteediline	0,00
	keskmise kvaliteediga	0,00
	madala kvaliteediga	16,03
1001 90 91	Pehme NISU seemneks	0,00
ex 1001 90 99	Pehme NISU, kõrgekvaliteediline, v.a seemneks	0,00
1002 00 00	RUKIS	84,38
1005 10 90	MAIS seemneks, v.a hübriidid	36,77
1005 90 00	MAIS, v.a seemneks (2)	36,77
1007 00 90	TERASORGO, v.a hübriidid seemneks	89,37

	II EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik
	OTSUSED
	Komisjon
	2009/626/EÜ
*	Komisjoni otsus, 25. veebruar 2009, abikava C 2/08 (ex N 572/07) kohta, milles käsitletakse meretranspordi tonnaažimaksusüsteemi muudatust, mida Iirimaa kavatseb rakendada (teatavaks tehtud numbri K(2009) 688 all) ( 1 )	20
	SUUNISED
	Euroopa Keskpank
	2009/627/EÜ
*	Euroopa Keskpanga suunis, 31. juuli 2009, valitsuse finantsstatistika kohta (uuesti sõnastatud) (EKP/2009/20)	25
	LEPINGUD
	Nõukogu
*	Teave Euroopa Ühenduse ja Korea Vabariigi valitsuse vahelise konkurentsivastast tegevust käsitleva koostöölepingu jõustumise kohta	46