ISSN 1725-5082

doi:10.3000/17255082.L_2009.216.est

Euroopa Liidu

Teataja

L 216

European flag  

Eestikeelne väljaanne

Õigusaktid

52. köide
20. august 2009


Sisukord

 

I   EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine on kohustuslik

Lehekülg

 

 

DIREKTIIVID

 

*

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/64/EÜ, 13. juuli 2009, põllu- või metsamajanduslike traktorite tekitatud raadiohäirete summutamise (elektromagnetiline ühilduvus) kohta ( 1 )

1

 

*

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/81/EÜ, 13. juuli 2009, millega kooskõlastatakse teatavate kaitse- ja julgeolekuvaldkonnas ostjate poolt sõlmitavate ehitustööde ning asjade ja teenuste riigihankelepingute sõlmimise kord ja muudetakse direktiive 2004/17/EÜ ja 2004/18/EÜ ( 1 )

76

 


 

(1)   EMPs kohaldatav tekst

ET

Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud.

Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn.


I EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine on kohustuslik

DIREKTIIVID

20.8.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 216/1


EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2009/64/EÜ,

13. juuli 2009,

põllu- või metsamajanduslike traktorite tekitatud raadiohäirete summutamise (elektromagnetiline ühilduvus) kohta

(kodifitseeritud versioon)

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 95,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (1),

toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras (2)

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu 20. mai 1975. aasta direktiivi 75/322/EMÜ (põllu- või metsamajanduslike traktorite tekitatud raadiohäirete summutamise (elektromagnetiline ühilduvus) kohta) (3) on korduvalt oluliselt muudetud (4). Selguse ja otstarbekuse huvides tuleks kõnealune direktiiv kodifitseerida.

(2)

Direktiiv 75/322/EMÜ on üks mitmest üksikdirektiivist, mis kuuluvad nõukogu 4. märtsi 1974. aasta direktiiviga 74/150/EMÜ (põllu- ja metsamajanduslike ratastraktorite tüübikinnitust käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta), mis on asendatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. mai 2003. aasta direktiiviga 2003/37/EÜ (põllu- või metsamajanduslike traktorite, nende haagiste ja pukseeritavate vahetatavate masinate, ja nende masinate jaoks mõeldud süsteemide, nende osade ja eraldi seadmestike tüübikinnituse andmise kohta), (5) sätestatud EÜ tüübikinnituse süsteemi ja millega sätestatakse nõuded põllu- ja metsamajanduslike traktorite tekitatud raadiohäirete summutamise kohta. Need tehnilised näitajad on seotud liikmesriikide õigusaktide lähendamisega Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. mai 2003 direktiivile 2003/37/EÜ, millega sätestatakse EÜ tüübikinnituse menetlus, mida tuleb kohaldada igat tüüpi traktoritele. Sellest tulenevalt kohaldatakse käesoleva direktiivi suhtes direktiivi 2003/37/EÜ sätteid, mis käsitlevad põllu- või metsamajanduslikke traktoreid, nende haagiseid ja pukseeritavaid vahetatavaid masinaid ning nende masinate jaoks mõeldud süsteeme, nende osasid ja eraldi seadmestikke.

(3)

Käesolev direktiiv ei mõjuta liikmesriikide kohustusi, mis on seotud XII lisa B osas esitatud direktiivide ülevõtmise ja kohaldamise tähtpäevadega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Käesoleva direktiivi kohaldamisel tähendab „sõiduk” kõiki direktiivi 2003/37/EÜ artikli 2 punktis d määratletud sõidukeid.

Artikkel 2

1.   Liikmesriigid ei tohi elektromagnetilise ühilduvusega seotud põhjustel:

keelduda mis tahes sõidukitüübile EÜ või siseriikliku tüübikinnituse andmisest,

keelduda mis tahes tüüpi osale või eraldi seadmestikule EÜ tüübikinnituse andmisest,

keelata sõiduki registreerimist, müüki või kasutuselevõtmist,

keelata osade või eraldi seadmestike müüki või kasutamist,

kui sõidukid, osad või eraldi seadmestikud vastavad käesoleva direktiivi nõuetele.

2.   Liikmesriigid:

ei tohi anda sõiduki EÜ tüübikinnitust ning osa või eraldi seadmestiku EÜ tüübikinnitust ning

võivad keelduda siseriikliku tüübikinnituse andmisest,

mis tahes liiki sõidukile, osale või eraldi seadmestikule, kui käesoleva direktiivi nõuded ei ole täidetud.

3.   Lõiget 2 ei kohaldata vastavalt nõukogu 28. juuni 1977. aasta direktiivile 77/537/EMÜ (metsa- või põllumajanduslike ratastraktorite diiselmootoritest eralduvate heitmete vastu võetavaid meetmeid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta) (6) enne 1. oktoobrit 2002 tüübikinnituse saanud sõidukitüüpidele ega selliste kinnituste järgmistele laiendamistele.

4.   Liikmesriigid:

käsitlevad vastavalt direktiivile 2003/37/EÜ uute sõidukitega kaasasolevaid vastavussertifikaate kehtetuna selle direktiivi artikli 7 lõike 1 kohaldamisel ning

võivad keelduda uute elektriliste või elektroonsete alakoostude müügist või kasutuselevõtmisest osade või eraldi seadmestikena,

kui käesoleva direktiivi nõuded ei ole täidetud.

5.   Ilma et see piiraks lõigete 2 ja 4 kohaldamist, jätkavad liikmesriigid varuosade puhul EÜ tüübikinnituse andmist ning lubavad müüa ja kasutusele võtta osasid või eraldi seadmestikke, mis on ette nähtud kasutamiseks nende sõidukitüüpide puhul, mis on saanud tüübikinnituse enne 1. oktoobrit 2002 vastavalt direktiivile 75/322/EMÜ või direktiivile 77/537/EMÜ, ja võimaluse korral edaspidi neid tüübikinnitusi laiendada.

Artikkel 3

Käesolev direktiiv on Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. detsembri 2004. aasta direktiivi 2004/108/EÜ (mis käsitleb elektromagnetilise ühilduvuse alaste liikmesriikide õigusaktide ühtlustamist) (7) artikli 1 lõikes 4 sätestatud „ühenduse teine direktiiv”.

Artikkel 4

Muudatused, mis on vajalikud I kuni XI lisas esitatud nõuete kohandamiseks tehnika arenguga, võetakse vastu vastavalt direktiivi 2003/37/EÜ artikli 20 lõikes 3 osutatud menetlusele.

Artikkel 5

Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastuvõetud siseriiklike põhiliste õigusnormide teksti.

Artikkel 6

Direktiiv 75/322/EMÜ, mida on muudetud XII lisa A osas loetletud õigusaktidega, tunnistatakse kehtetuks, ilma et see ei mõjutaks liikmesriikide kohustusi, mis on seotud XII lisa B osas esitatud direktiivide siseriiklikku õigusesse ülevõtmise ja kohaldamise tähtpäevadega.

Viiteid kehtetuks tunnistatud direktiivile käsitatakse viidetena käesolevale direktiivile ning neid loetakse vastavalt XIII lisas esitatud vastavustabelile.

Artikkel 7

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2010.

Artikkel 8

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 13. juuli 2009

Euroopa Parlamendi

president

H.-G. PÖTTERING

nimelNõukogu nimel

eesistuja

E. ERLANDSSON


(1)  ELT C 44, 16.2.2008, lk 34.

(2)  Euroopa Parlamendi 19. veebruari 2008. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 22. juuni 2009. aasta otsus.

(3)  EÜT L 147, 9.6.1975, lk 28.

(4)  Vt XII lisa A osa.

(5)  ELT L 171, 9.7.2003, lk 1.

(6)  EÜT L 220, 29.8.1977, lk 38.

(7)  ELT L 390, 31.12.2004, lk 24.


LISADE NIMEKIRI

I LISA

SÕIDUKITE JA NENDELE PAIGALDATAVATE ELEKTRILISTE/ELEKTROONILISTE ALAKOOSTUDEGA SEOTUD NÕUDED

 

1. liide

Sõiduki lairiba võrdluspiirid Antenni ja sõiduki vahe: 10 m

 

2. liide

Sõiduki lairiba võrdluspiirid Antenni ja sõiduki vahe: 3 m

 

3. liide

Sõiduki kitsasriba võrdluspiirid Antenni ja sõiduki vahe: 10 m

 

4. liide

Sõiduki kitsasriba võrdluspiirid Antenni ja sõiduki vahe: 3 m

 

5. liide

Elektrilise/elektroonilise alakoostu lairiba võrdluspiirid

 

6. liide

Elektrilise/elektroonilise alakoostu kitsasriba võrdluspiirid

 

7. liide

EMÜ tüübikinnitusmärgi näidis

II LISA

Teatis nr … vastavalt direktiivi 2003/37/EÜ I lisale seoses põllu- või metsamajanduslike traktorite EÜ tüübikinnitusega elektromagnetilise ühilduvuse osas (direktiiv 2009/64/EÜ)

 

1. liide

 

 

2. liide

 

III LISA

Teatis nr … seoses sõiduki EÜ tüübikinnitusega elektrilise/elektroonilise alakoostu elektromagnetilise ühilduvuse osas (direktiiv 2009/64/EÜ)

 

1. liide

 

 

2. liide

 

IV LISA

NÄIDIS: EÜ TÜÜBIKINNITUSTUNNISTUS

 

Liide sõiduki tüübikinnitusega seotud EÜ tüübikinnitustunnistusele nr … vastavalt direktiivile 2009/64/EÜ

V LISA

NÄIDIS: EÜ TÜÜBIKINNITUSTUNNISTUS

 

Liide elektrilise/elektroonilise alakoostu tüübikinnitusega seotud EÜ tüübikinnitustunnistusele nr … vastavalt direktiivile 2009/64/EÜ

VI LISA

SÕIDUKITE LAIRIBA ELEKTROMAGNETKIIRGUSE MÕÕTMISE MEETOD

 

1. liide

Joonis 1

TRAKTORI KATSEALA

 

 

Joonis 2

ANTENNI ASEND TRAKTORI SUHTES

VII LISA

SÕIDUKITE KITSASRIBA ELEKTROMAGNETKIIRGUSE MÕÕTMISE MEETOD

VIII LISA

SÕIDUKITE ELEKTROMAGNETKIIRGUSE TALUVUSE KATSEMEETOD

 

1. liide

 

 

2. liide

 

 

3. liide

Tekitatava katsesignaali omadused

IX LISA

ELEKTRILISTE/ELEKTROONILISTE ALAKOOSTUDE LAIRIBA ELEKTROMAGNETKIIRGUSE MÕÕTMISE MEETOD

 

1. liide

 

Elektrilise/elektroonilise alakoostu katsepiirkonna piirid

 

2. liide

Joonis 1

Elektrilise/elektroonilise alakoostu elektromagnetkiirguse katseskeem (ülevaade)

 

 

Joonis 2

Elektrilise/elektroonilise alakoostu elektromagnetkiirguse, vaade keskpikitasapinna suhtes

X LISA

ELEKTRILISTE/ELEKTROONILISTE ALAKOOSTUDE KITSASRIBA ELEKTROMAGNETKIIRGUSE MÕÕTMISE MEETOD

XI LISA

ELEKTRILISTE/ELEKTROONILISTE ALAKOOSTUDE ELEKTROMAGNETKIIRGUSE TALUVUSE KATSEMEETOD

 

1. liide

Joonis 1

150 mm ribaliini katsetamine

 

 

Joonis 2

150 mm ribaliini katsetamine

 

 

Joonis 3

800 mm ribaliini katsetamine

 

 

Joonis 4

800 mm ribaliini mõõtmed

 

2. liide

 

BCI katsekonfiguratsiooni näide

 

3. liide

Joonis 1

TEM-kambri katsetamine

 

 

Joonis 2

Nelinurkse TEM-kambri joonis

 

 

Joonis 3

Tüüpilise TEM-kambri mõõdud

 

4. liide

elektrilise/elektroonilise alakoostu häirekindluse katse vaba välja meetodiga

 

 

Joonis 1

katseskeem (ülevaade)

 

 

Joonis 2

vaade keskpikitasapinna suhtes

XII LISA

A osa: Kehtetuks tunnistatud direktiiv koos muudatustega

 

B osa: Siseriiklikku õigusesse ülevõtmise ja kohaldamise tähtajad

XIII LISA

Vastavustabel

I LISA

SÕIDUKITE JA NENDELE PAIGALDATAVATE ELEKTRILISTE/ELEKTROONILISTE ALAKOOSTUDEGA SEOTUD NÕUDED

1.   KOHALDAMISALA

1.1.   Käesolevat direktiivi kohaldatakse artikliga 1 hõlmatud sõidukite elektromagnetilise ühilduvuse suhtes. Seda kohaldatakse ka sõidukitele paigaldamiseks ettenähtud elektriliste või elektroonsete eraldi seadmestike suhtes.

2.   MÕISTED

2.1.   Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:

2.1.1.   „Elektromagnetiline ühilduvus” – sõiduki või selle osa/osade või eraldi seadmestiku/seadmestike võime toimida rahuldavalt elektromagnetilises keskkonnas tekitamata liigseid elektromagnetilisi häireid.

2.1.2.   „Elektromagnetiline häire” – mis tahes elektromagnetiline nähtus, mis võib halvendada sõiduki või selle osa/osade või eraldi seadmestiku/seadmestike toimimist. Elektromagnetiliseks häireks võib olla elektromagnetiline müra, soovimatu signaal või levikeskkonna muutumine.

2.1.3.   „Elektromagnetiline häirekindlus” – sõiduki või selle osa/osade või eraldi seadmestiku/seadmestike võime toimida talitluse halvenemiseta teatavate elektromagnetiliste häirete korral.

2.1.4.   „Elektromagnetiline keskkond” – kõik teatavas kohas esinevad elektromagnetilised nähtused.

2.1.5.   „Võrdluspiir” – nominaaltase, millega tüübikinnituse ja toodangu vastavuse piirväärtusi võrreldakse.

2.1.6.   „Võrdlusantenn” sagedusalal 20–80 MHz – lühendatud tasakaalustatud dipool, milleks on poollainedipool sagedusel 80 MHz, ja sagedusalal üle 80 MHz – tasakaalustatud poollainedipool, mis on häälestatud mõõtesagedusele.

2.1.7.   „Lairibakiirgus” – kiirgus, mille ribalaius on suurem kui teatava mõõteseadme või vastuvõtja ribalaius.

2.1.8.   „Kitsasribakiirgus” – kiirgus, mille ribalaius on väiksem kui teatava mõõteseadme või vastuvõtja ribalaius.

2.1.9.   „Elektriline/elektrooniline süsteem” – elektri- ja/või elektronseadis(ed) või seadiste komplekt(id) koos elektriühendustega, mis moodustavad sõiduki osa, kuid mis ei pea saama tüübikinnitust sõidukist eraldi.

2.1.10.   „Elektriline/elektrooniline alakoost” – elektri- ja/või elektronseadis(ed) või seadiste komplekt(id) koos elektriühenduste ja juhtmestikuga, mis moodustavad sõiduki osa ja millel on üks või mitu erifunktsiooni. Elektrilisele/elektroonilisele alakoostule võib tootja taotluse korral tüübikinnituse anda kas „osana” või „eraldi seadmestikuna” (vt direktiivi 2003/37/EÜ artikkel 4 lõige 1 punkt c).

„Sõidukitüüp” seoses elektromagnetilise ühilduvusega – sõidukid, mis ei erine selliste oluliste tunnuste osas nagu:

2.1.11.1.   mootoriruumi üldsuurus ja kuju;

2.1.11.2.   elektriliste ja/või elektrooniliste komponentide ja juhtmestiku üldine asetus;

2.1.11.3.   esmane materjal, millest sõiduki kere või korpus (vajaduse korral) ehitatakse (näiteks teras-, alumiinium- või klaaskiudkere). Eri materjalist paneelid ei muuda sõiduki tüüpi, kui kere esmane materjal ei ole muutunud. Sellistest muudatustest tuleb siiski teatada.

„Elektrilise/elektroonilise alakoostu tüüp” seoses elektromagnetilise ühilduvusega – elektrilised/elektroonilised alakoostud, mis ei erine selliste oluliste tunnuste osas nagu:

2.1.12.1.   elektrilise/elektroonilise alakoostu funktsioonid;

2.1.12.2.   võimluse korral elektriliste ja/või elektrooniliste komponentide üldine asetus.

3.   EÜ TÜÜBIKINNITUSE TAOTLUS

3.1.   Sõidukitüübi kinnitamine

3.1.1.   Tootja esitab vastavalt direktiivi 2003/37/EÜ artikli 4 lõikele 1 sõiduki tüübikinnituse taotluse selle elektromagnetilise ühilduvuse suhtes.

3.1.2.   Teatise näidis on esitatud II lisas.

3.1.3.   Sõiduki tootja koostab nimekirja, milles kirjeldatakse kõiki asjakohaste sõiduki elektriliste/elektrooniliste süsteemide või alakoostude kavandatud kombinatsioone, keremudeleid (1), kerematerjalide variante (1), juhtmestiku asetust, mootori variante, rooli asendit (vasakpoolne/parempoolne) ja teljevahe variante. Asjakohased sõiduki elektrilised/elektroonilised süsteemid või alakoostud on need, mis võivad eraldada märkimisväärset lai- või kitsasribakiirgust ja/või mis on otseselt seotud sõiduki juhtimisega (vt punkti 6.4.2.3).

3.1.4.   Tootja ja pädeva asutuse vastastikusel kokkuleppel valitakse sellest nimekirjast katsetamiseks välja üks representatiivsõiduk. See sõiduk esindab sõidukitüüpi (vt II lisa 1. liidet). Sõiduki valiku aluseks on tootja pakutud elektrilised/elektroonilised süsteemid. Sellest nimekirjast võib valida välja rohkem kui ühe sõiduki, kui tootja ja pädev asutus on ühisel arvamusel, et erinevad kasutatavad elektrilised/elektroonilised süsteemid võivad oluliselt mõjutada sõiduki elektromagnetilist ühilduvust võrreldes esimese representatiivsõidukiga.

3.1.5.   Sõiduki(te) valik punkti 3.1.4 alusel piirdub sõiduki/elektrilise/elektroonilise süsteemi kombinatsioonidega, mis on ette nähtud tegelikuks tootmiseks.

3.1.6.   Tootja võib taotlusele lisada läbiviidud katsete aruande. Tüübikinnitusasutus võib EÜ tüübikinnitustunnistuse koostamisel kasutada kõiki esitatud andmeid.

3.1.7.   Kui tüübikinnituskatse eest vastutav tehniline talitus viib katse ise läbi, tuleb talle esitada vastavalt punktile 3.1.4 kinnitatava tüübi representatiivsõiduk.

3.2.   Elektrilise/elektroonilise alakoostu tüübi kinnitamine

3.2.1.   Sõiduki või elektrilise/elektroonilise alakoostu tootja esitab vastavalt direktiivi 2003/37/EÜ artikli 4 lõikele 1 elektrilise/elektroonilise alakoostu tüübikinnituse taotluse selle elektromagnetilise ühilduvuse suhtes.

3.2.2.   Teatise näidis on esitatud III lisas.

3.2.3.   Tootja võib taotlusele lisada läbiviidud katsete aruande. Tüübikinnitusasutus võib EÜ tüübikinnitustunnistuse koostamisel kasutada kõiki esitatud andmeid.

3.2.4.   Kui tüübikinnituskatse eest vastutav tehniline talitus viib katse ise läbi, esitatakse talle kinnitatava tüübi elektrilise/elektroonilise alakoostu representatiivnäidis, kui tootjaga on arutatud näiteks võimalikke muudatusi paigutuses, komponentide ja sensorite arvus. Tehniline talitus võib valida uue näidise, kui ta peab seda vajalikuks.

3.2.5.   Näidisele (näidistele) tuleb selgelt ja kustumatult märkida tootja kaubanimi või kaubamärk ja tüübimärgistus.

3.2.6.   Vajaduse korral märgitakse kõik kasutuspiirangud. Kõik sellised piirangud esitatakse III lisa kohases teatises ja/või V lisa kohases EÜ tüübikinnitustunnistuses.

4.   TÜÜBIKINNITUS

4.1.   Tüübikinnituse saamise viisid

4.1.1.   Sõiduki tüübikinnitus

Sõiduki tüübikinnituse saamiseks võib sõiduki tootja kasutada järgmisi viise.

4.1.1.1.   Sõiduki seadmestiku kinnitamine

Sõiduki seadmestik võib saada tüübikinnituse, kui järgitakse punkti 6 sätteid. Kui sõiduki tootja valib antud viisi, ei pea elektrilisi/elektroonilisi süsteeme või alakooste katsetama eraldi.

4.1.1.2.   Sõidukitüübi kinnitamine üksikute elektriliste/elektrooniliste alakoostude katsetamise teel

Sõiduki tootja võib saada tüübikinnituse, näidates tüübikinnitusasutusele, et kõik asjakohased (vt punkti 3.1.3) elektrilised/elektroonilised süsteemid või alakoostud on saanud eraldi tüübikinnituse vastavalt käesolevale direktiivile ja need on paigaldatud direktiivile lisatud tingimuste kohaselt.

4.1.1.3.   Tootja võib soovi korral saada käesolevale direktiivile vastava kinnituse, kui sõidukil ei ole seadmeid, mille suhtes tuleks läbi viia häirekindlus- või kiirguskatsed. Sõidukis ei tohi olla punktis 3.1.3 (häirekindlus) täpsustatud süsteeme ega sädesüüteseadmeid. Selliste tüübikinnituste puhul ei ole katsetamine vajalik.

4.1.2.   Elektrilise/elektroonilise alakoostu tüübikinnitus

Tüübikinnituse võib anda elektrilisele/elektroonilisele alakoostule, mis paigaldatakse mis tahes sõidukitüübile või teatavale tootja taotletud sõidukitüübile või -tüüpidele. Sõiduki otsese juhtimisega seotud elektriliste/elektrooniliste alakoostude suhtes antakse tüübikinnitus tavaliselt koos tootjale antava sõiduki tüübikinnitusega.

4.2.   Tüübikinnituse andmine

4.2.1.   Sõiduk

4.2.1.1.   Kui representatiivsõiduk vastab käesoleva direktiivi nõuetele, antakse direktiivi 2003/37/EÜ artiklile 4 vastav EÜ tüübikinnitus.

4.2.1.2.   EÜ tüübikinnitustunnistuse näidis on esitatud IV lisas.

4.2.2.   Elektriline/elektrooniline alakoost

4.2.2.1.   Kui elektrilise/elektroonilise alakoostu representatiivne süsteem (süsteemid) vastab (vastavad) käesoleva direktiivi nõuetele, antakse direktiivi 2003/37/EÜ artiklile 4 vastav EÜ tüübikinnitus.

4.2.2.2.   EÜ tüübikinnitustunnistuse näidis on esitatud V lisas.

4.2.3.   Tüübikinnitust andev liikmesriigi pädev asutus võib punktides 4.2.1.2 või 4.2.2.2 nimetatud tunnistuste koostamisel kasutada volitatud või tunnustatud labori koostatud või käesoleva direktiivi sätetele vastavat aruannet.

4.3.   Tüübikinnituste muudatused

4.3.1.   Vastavalt käesolevale direktiivile antud tüübikinnituste muudatuste puhul kohaldatakse direktiivi 2003/37/EÜ artikli 5 lõike 2 ja 3 sätteid.

4.3.2.   Sõiduki tüübikinnituse muutmine, kui sellele paigaldatakse täiendav või asendav elektriline/elektrooniline alakoost.

4.3.2.1.   Kui sõiduki tootja on saanud sõiduki seadistuse kinnituse ja ta soovib paigaldada täiendava või asendava elektrilise/elektroonilise süsteemi või alakoostu, mis on juba saanud kinnituse vastavalt käesolevale direktiivile ja mis paigaldatakse vastavalt sellele direktiivile lisatud tingimustele, võib sõiduki tüübikinnitust muuta ilma edasiste katseteta. Täiendavat või asendavat elektrilist/elektroonilist süsteemi või alakoostu käsitatakse toodangu vastavuse eesmärgil sõiduki osana.

4.3.2.2.   Kui täiendav(ad) või asendav(ad) osa(d) ei ole saanud käesolevale direktiivile vastavat kinnitust ja kui katsetamine on vajalik, loetakse kogu sõiduk tingimustele vastavaks, kui uus (uued) või muudetud osa(d) vastavad punkti 6 vastavatele nõuetele ja kui võrdluskatse tulemusel selgub, et uus osa ei kahjusta sõidukitüübi vastavust.

4.3.2.3.   Sõiduki tüübikinnitus ei muutu kehtetuks, kui sõiduki tootja lisab tüübikinnituse saanud sõidukile direktiivile 2004/108/EÜ vastavad muud kodu- või äriotstarbelised standardseadmed kui mobiilsideseadmed (2) ja kui need paigaldatakse vastavalt seadmete või sõiduki tootja soovitustele või kui need asendatakse või eemaldatakse. See ei takista sõiduki tootjal paigaldada sideseadmeid vastavalt sõiduki tootja ja/või selliste sideseadmete tootja(te) paigaldusjuhendile. Sõiduki tootja esitab tõendid (kui katseid teostav asutus seda nõuab), et sellised saatjad ei kahjusta sõiduki toimimist. Selles teatises võib märkida, et võimsustase ja paigaldus on sellised, et käesoleva direktiivi häirekindlusnivood on piisavad üksnes sellise saatja kasutamisel, st välja arvatud punktis 6 täpsustatud katsetega seotud edastused. Käesolev direktiiv ei luba kasutada sidesaatjaid, kui sellise seadme või tema kasutuse suhtes kehtivad muud nõuded. Sõiduki tootja võib keelduda paigaldamast oma sõidukisse direktiivile 2004/108/EÜ vastavaid kodu- või äriotstarbelisi standardseadmeid.

5.   MÄRGISTUS

5.1.   Kõigil käesoleva direktiivi kohaselt kinnitatud tüübile vastaval elektrilisel/elektroonilisel alakoostul peab olema EÜ tüübikinnitusmärk.

5.2.   See tähis koosneb ristkülikust, mille sees on täht „e” ja sellele järgneb tüübikinnituse andnud liikmesriigi eraldusnumber:

1 Saksamaa; 2 Prantsusmaa; 3 Itaalia; 4 Madalmaad; 5 Rootsi; 6 Belgia; 7 Ungari; 8 Tšehhi Vabariik; 9 Hispaania; 11 Ühendkuningriik; 12 Austria; 13 Luksemburg; 17 Soome; 18 Taani; 19 Rumeenia; 20 Poola; 21 Portugal; 23 Kreeka; 24 Iirimaa; 26 Sloveenia; 27 Slovakkia; 29 Eesti; 32 Läti; 34 Bulgaaria; 36 Leedu; 49 Küpros; 50 Malta.

Samuti peab nimetatud tähisel olema ristküliku lähedal neljakohaline järjenumber (vajaduse korral algab see nullidega), edaspidi „baaskinnitusnumber”, mis sisaldub kõnealuse seadise tüübi suhtes väljaantud EÜ tüübikinnitustunnistusel esitatud tüübikinnitusnumbri punktis 4 (vt V lisa), millele eelneb kaks numbrit, mis näitavad käesoleva direktiiviga asendatud direktiivi 75/322/EMÜ uusimate oluliste tehniliste muudatuste järjenumbrit kuupäeval, mil osale anti EÜ tüübikinnitus.

5.3.   EÜ tüübikinnitusnumber tuleb kinnitada elektrilise/elektroonilise alakoostu põhiosale (nt elektroonilisele kontrollplokile) nii, et see oleks selgesti loetav ja kustumatu.

5.4.   EÜ tüübikinnitusmärgi näidis on esitatud 7. liites.

5.5.   Käesoleva direktiivi alusel tüübikinnituse saanud sõidukitüüpides sisalduvate elektriliste/elektrooniliste süsteemide puhul ei ole märgistus vajalik.

5.6.   Punktile 5.3 vastava elektrilise/elektroonilise alakoostu märgistus ei pea olema nähtav, kui see on paigaldatud sõidukisse.

6.   NÕUDED

6.1.   Üldised nõuded

6.1.1.   Sõiduk (ja selle elektrilised/elektroonilised süsteemid või alakoostud) kavandatakse, ehitatakse ja paigaldatakse nii, et sõiduk vastaks tavakasutustingimustes käesoleva direktiivi nõuetele.

6.2.   Sädesüütemootoriga varustatud sõidukite lairiba elektromagnetkiirguse nõuded

6.2.1.   Mõõtemeetod

Teatava tüübi representatiivsõiduki tekitatud elektromagnetkiirgust mõõdetakse VI lisas kirjeldatud meetodi abil, kasutades emba-kumba määratletud antenni kaugust. Valiku teeb sõiduki tootja.

6.2.2.   Sõiduki lairiba võrdluspiirid

6.2.2.1.   Kui mõõtmised tehakse VI lisas kirjeldatud meetodi abil ning sõiduki ja antenni vaheline kaugus on 10,0 ± 0,2 m, on kiirguse võrdluspiir 34 dB mikrovolti/m (50 mikrovolti/m) 30–75 MHz sagedusalas ja 34–45 dB mikrovolti/m (50–180 mikrovolti/m) 75–400 MHz sagedusalas ning piir suureneb logaritmiliselt (lineaarselt) sagedustel üle 75 MHz vastavalt käesoleva lisa 1. liitele. Sagedusalas 400–1 000 MHz jääb piir konstantseks: 45 dB mikrovolti/m (180 mikrovolti/m).

6.2.2.2.   Kui mõõtmised tehakse VI lisas kirjeldatud meetodi abil ning sõiduki ja antenni vaheline kaugus on 3,0 ± 0,05 m, on kiirguse võrdluspiir 44 dB mikrovolti/m (160 mikrovolti/m) 30–75 MHz sagedusalas ja 44–55 dB mikrovolti/m (160–562 mikrovolti/m) 75–400 MHz sagedusalas ning piir suureneb logaritmiliselt (lineaarselt) sagedustel üle 75 MHz vastavalt käesoleva lisa 2. liitele. Sagedusalas 400–1 000 MHz jääb piir konstantseks: 55 dB mikrovolti/m (562 mikrovolti/m).

6.2.2.3.   Teatava tüübi representatiivsõiduki puhul on mõõdetud väärtused, mida väljendatakse ühikuga dB mikrovolti/m (mikrovolti/m), vähemalt 2,0 dB (20 %) võrdluspiirist madalamad.

6.3.   Sõidukite kitsasriba elektromagnetkiirguse nõuded

6.3.1.   Mõõtemeetod

Teatava tüübi representatiivsõiduki tekitatud elektromagnetkiirgust mõõdetakse VII lisas kirjeldatud meetodi abil, kasutades emba-kumba määratletud antenni kaugust. Valiku teeb sõiduki tootja.

6.3.2.   Sõiduki kitsasriba võrdluspiirid

6.3.2.1.   Kui mõõtmised tehakse VII lisas kirjeldatud meetodi abil ning sõiduki ja antenni vaheline kaugus on 10,0 ± 0,2 m, on kiirguse võrdluspiir 24 dB mikrovolti/m (16 mikrovolti/m) 30–75 MHz sagedusalas ja 24–35 dB mikrovolti/m (15–56 mikrovolti/m) 75–400 MHz sagedusalas ning piir suureneb logaritmiliselt (lineaarselt) sagedustel üle 75 MHz vastavalt käesoleva lisa 3. liitele. Sagedusalas 400–1 000 MHz jääb piir konstantseks: 35 dB mikrovolti/m (56 mikrovolti/m).

6.3.2.2.   Kui mõõtmised tehakse VII lisas kirjeldatud meetodi abil ning sõiduki ja antenni vaheline kaugus on 3,0 ± 0,05 m, on kiirguse võrdluspiir 34 dB mikrovolti/m (50 mikrovolti/m) 30–75 MHz sagedusalas ja 34–45 dB mikrovolti/m (50–180 mikrovolti/m) 75–400 MHz sagedusalas ning piir suureneb logaritmiliselt (lineaarselt) sagedustel üle 75 MHz vastavalt käesoleva lisa 4. liitele. Sagedusalas 400–1 000 MHz jääb piir konstantseks: 45 dB mikrovolti/m (180 mikrovolti/m).

6.3.2.3.   Teatava tüübi representatiivsõiduki puhul on mõõdetud väärtused, mida väljendatakse ühikuga dB mikrovolti/m (mikrovolti/m), vähemalt 2,0 dB (20 %) võrdluspiirist madalamad.

6.3.2.4.   Olenemata käesoleva lisa punktides 6.3.2.1, 6.3.2.2 ja 6.3.2.3 määratletud piiridest loetakse sõiduk kitsasribakiirguse piiridele vastavaks ja edasised katsed ei ole vajalikud, kui sõiduki ringhäälingu antenni signaali tugevus on VII lisas kirjeldatud algetapil vähem kui 20 dB mikrovolti/m (10 mikrovolti/m) sagedusalas 88–108 MHz.

6.4.   Sõidukite elektromagnetkiirguse taluvuse nõuded

6.4.1.   Katsemeetod

Teatava tüübi representatiivsõiduki elektromagnetkiirguse taluvust katsetatakse VIII lisas kirjeldatud meetodi abil.

6.4.2.   Sõiduki häirekindluse võrdluspiirid.

6.4.2.1.   Kui katsed toimuvad VIII lisas kirjeldatud meetodil, on väljatugevuse piirtase 24 volti/m rms (ruutkeskmine) üle 90 % sagedusalast 20–1 000 MHz ja 20 volti/m rms (ruutkeskmine) kogu sagedusalas 20–1 000 MHz.

6.4.2.2.   Teatava tüübi representatiivsõiduk vastab häirekindlusnõuetele, kui VIII lisa kohaselt tehtud katsete ajal, mille puhul väljatugevus (volti/m) on 25 % piirtasemest kõrgem, ei muutu ebaharilikult sõiduki rataste kiirus, ei halvene tema toimimine teisi liiklejaid häirival viisil ja sõidukijuhi sõiduki juhtimise võime ei halvene sõidukijuhile endale või teistele märgataval viisil.

6.4.2.3.   Sõidukijuht juhib sõidukit näiteks rooliseadme, pidurdamise või mootoripöörete reguleerimise abil.

6.5.   Elektrilise/elektroonilise alakoostu tekitatud lairiba elektromagnetilise häirega seotud nõuded

6.5.1.   Mõõtemeetod

Teatava tüübi elektrilise/elektroonilise representatiivalakoostu tekitatud elektromagnetkiirgust mõõdetakse IX lisas kirjeldatud meetodi abil.

6.5.2.   Elektrilise/elektroonilise alakoostu lairiba võrdluspiirid

6.5.2.1.   Kui mõõtmised tehakse IX lisas kirjeldatud meetodi abil, on kiirguse võrdluspiirid 64–54 dB mikrovolti/m (1 600–500 mikrovolti/m) 30–75 MHz sagedusalas ja see piir suureneb logaritmiliselt (lineaarselt) sagedustel üle 30 MHz ning 54–65 dB mikrovolti/m (500–1 800 mikrovolti/m) 75–400 MHz sagedusalas ja see piir suureneb logaritmiliselt (lineaarselt) sagedustel üle 75 MHz vastavalt käesoleva lisa 5. liitele. Sagedusalas 400–1 000 MHz jääb piir konstantseks: 65 dB mikrovolti/m (1 800 mikrovolti/m).

6.5.2.2.   Teatava tüübi elektrilise/elektroonilise representatiivalakoostu puhul on mõõdetud väärtused, mida väljendatakse ühikuga dB mikrovolti/m (mikrovolti/m), vähemalt 2,0 dB (20 %) võrdluspiirist madalamad.

6.6.   Elektrilise/elektroonilise alakoostu tekitatud kitsasriba elektromagnetilise häirega seotud nõuded

6.6.1.   Mõõtemeetod

Teatava tüübi elektrilise/elektroonilise representatiivalakoostu tekitatud elektromagnetkiirgust mõõdetakse X lisas kirjeldatud meetodi abil.

6.6.2.   Elektrilise/elektroonilise alakoostu kitsasriba võrdluspiirid.

6.6.2.1.   Kui mõõtmised tehakse X lisas kirjeldatud meetodi abil, on kiirguse võrdluspiirid 54–44 dB mikrovolti/m (500–160 mikrovolti/m) 30–75 MHz sagedusalas ja see piir suureneb logaritmiliselt (lineaarselt) sagedustel üle 30 MHz ning 44–55 dB mikrovolti/m (160–560 mikrovolti/m) 75–400 MHz sagedusalas ja see piir suureneb logaritmiliselt (lineaarselt) sagedustel üle 75 MHz vastavalt käesoleva lisa 6. liitele. Sagedusalas 400–1 000 MHz jääb piir konstantseks: 55 dB mikrovolti/m (560 mikrovolti/m).

6.6.2.2.   Teatava tüübi elektrilise/elektroonilise representatiivalakoostu puhul on mõõdetud väärtused, mida väljendatakse ühikuga dB mikrovolti/m (mikrovolti/m), vähemalt 2,0 dB (20 %) võrdluspiirist madalamad.

6.7.   Elektriliste/elektrooniliste alakoostude elektromagnetkiirguse taluvuse nõuded

6.7.1.   Katsemeetod(id)

Teatava tüübi elektrilise/elektroonilise representatiivalakoostu elektromagnetkiirguse taluvust mõõdetakse XI lisas kirjeldatud meetodi abil.

6.7.2.   Elektrilise/elektroonilise alakoostu häirekindluse võrdluspiirid

6.7.2.1.   Kui katsed tehakse XI lisas kirjeldatud meetodite abil, on häirekindluskatsete võrdluspiirid 48 volti/m 150 mm ribaliini katsemeetodi puhul, 12 volti/m 800 mm ribaliini katsemeetodi puhul, 60 volti/m TEM (transversaalne elektromagnetiline režiim) -kambri katsemeetodi puhul, 48 volti/m voolusisestuse (BCI) katsemeetodi puhul ja 24 volti/m vaba välja katsemeetodi puhul.

6.7.2.2.   Kui teatava tüübi elektrilist/elektroonilist representatiivalakoostu mõjutav väljatugevus või elektrivool, mida väljendatakse vastava lineaarühikuna, on võrdluspiirist 25 % kõrgem, ei tohi nimetatud alakoostu toimimises ilmneda tõrkeid, mis halvendaks selle toimimist teisi liiklejaid häirival viisil või halvendaks sõidukijuhi võimet juhtida süsteemiga varustatud sõidukit talle endale või teistele liiklejatele märgataval viisil.

7.   TOODANGU VASTAVUS

7.1.   Sõiduki või selle osa või eraldi seadmestiku elektromagnetilise ühilduvuse osas kontrollitakse toodangu vastavust vajaduse korral IV lisas ja/või V lisas esitatud EÜ tüübikinnitustunnistus(t)e alusel.

7.2.   Kui seeriast võetud sõiduki, osa või eraldi seadmestiku vastavus on kontrollitud, loetakse toode käesoleva direktiivi lai- ja kitsasribakiirguse nõuetele vastavaks, kui mõõdetud tasemed ei ületa punktides 6.2.2.1, 6.2.2.2, 6.3.2.1 ja 6.3.2.2 ettenähtud võrdluspiire rohkem kui 2 dB (25 %).

7.3.   Kui seeriast võetud sõiduki, osa või eraldi seadmestiku vastavus on kontrollitud, loetakse toode käesoleva direktiivi elektromagnetkiirguse taluvuse nõuetele vastavaks, kui sõiduk, osa või eraldi seadmestik ei kahjusta sõiduki otsest juhtimist sõidukijuhile endale või teistele liiklejatele märgataval viisil, kui sõiduk, osa või eraldi seadmestik vastab VIII lisa punkti 4 määratlusele ja seda mõjutav väljatugevus (volti/m) on kuni 80 % käesoleva lisa punktis 6.4.2.1 ettenähtud võrdluspiiridest.

8.   ERANDID

8.1.   Kui sõiduk või elektriline/elektrooniline süsteem või alakoost ei sisalda elektroonilist ostsillaatorit, mille töösagedus on suurem kui 9 kHz, loetakse see lisa punktidele 6.3.2 või 6.6.2 ning VII ja X lisa nõuetele vastavaks.

8.2.   Kui sõidukis ei ole sõiduki otsest juhtimist mõjutavaid elektrilisi/elektroonilisi süsteeme või alakooste, ei pea seda häirekindluse suhtes katsetama ja see loetakse käesoleva lisa punkti 6.4 ning VIII lisa nõuetele vastavaks.

8.3.   Kui elektrilised/elektroonilised alakoostud ei mõjuta sõiduki otsest juhtimist, ei pea sõidukit häirekindluse suhtes katsetama ja see loetakse käesoleva lisa punktile 6.7 ja XI lisa nõuetele vastavaks.

8.4.   Elektrostaatiline lahendus

Rehvidega sõidukite puhul käsitatakse sõiduki keret/šassiid elektriliselt isoleeritud tarindina. Märkimisväärsed elektrostaatilised jõud ilmnevad sõiduki väliskeskkonnaga seoses üksnes sõitja sisenemisel sõidukisse või sellest väljumisel. Kuna sõiduk on sel hetkel paigal, ei peeta elektrostaatilise lahenduse tüübikatsetusi vajalikuks.

8.5.   Juhtivuslikud siirded

Kuna sõidukil ei ole tavajuhtimise ajal väliseid elektriühendusi, ei ilmne väliskeskkonna suhtes juhtivuslikke siirdeid. Tootja vastutab selle eest, et seadmed suudavad taluda sõiduki sees ilmnenud juhtivuslikke siirdeid, mis tekivad koormuse sisse- ja väljalülitamisest ning süsteemide vastastoimest. Juhtivuslike siirete tüübikatsetusi ei peeta vajalikuks.


(1)  Kui see on asjakohane.

(2)  Näide: raadiotelefon ja avaliku sagedusala raadio.

1. liide

Sõiduki lairiba võrdluspiirid

Antenni ja sõiduki vahe: 10 m

Image

Sagedus – megaherts – logaritmiline

Vt I lisa punkt 6.2.2.1.

2. liide

Sõiduki lairiba võrdluspiirid

Antenni ja sõiduki vahe: 3 m

Image

Sagedus – megaherts – logaritmiline

Vt I lisa punkt 6.2.2.2.

3. liide

Sõiduki kitsasriba võrdluspiirid

Antenni ja sõiduki vahe: 10 m

Image

Sagedus – megaherts – logaritmiline

Vt I lisa punkt 6.3.2.1.

4. liide

Sõiduki kitsasriba võrdluspiirid

Antenni ja sõiduki vahe 3 m

Image

Sagedus – megaherts – logaritmiline

Vt I lisa punkt 6.3.2.2.

5. liide

Elektrilise/elektroonilise alakoostu lairiba võrdluspiirid

Image

Sagedus – megaherts – logaritmiline

Vt I lisa punkt 6.5.2.1.

6. liide

Elektrilise/elektroonilise alakoostu kitsasriba võrdluspiirid

Image

Sagedus – megaherts – logaritmiline

Vt I lisa punkt 6.6.2.1.

7. liide

EÜ tüübikinnitusmärgi näidis

Image

Käesoleva EÜ tüübikinnitusmärgiga elektriline/elektrooniline alakoost on seadis, mis on Saksamaal (e1) kinnitatud ja mille baaskinnitusnumber on 0148. Kaks esimest numbrit (02) näitavad, et seadis vastab direktiivi 75/322/EMÜ, mida on muudetud direktiiviga 2000/2/EÜ, nõuetele.

Kasutatud numbrid on esitatud üksnes näitena.

II LISA

Teatis nr … vastavalt direktiivi 2003/37/EÜ I lisale seoses põllu- või metsamajanduslike traktorite EÜ tüübikinnitusega elektromagnetilise ühilduvuse osas (direktiiv 2009/64/EÜ)

Allpool toodud teave esitatakse vajaduse korral kolmes eksemplaris ja see peab sisaldama sisukorda. Kõik joonised peavad olema sobivas mõõtkavas ja piisavalt üksikasjalikud, esitatuna A4 formaadis paberil või A4 formaadis voldikul.

Fotod, kui need on olemas, peavad olema piisavalt üksikasjalikud. Elektrooniliste juhtimisseadistega süsteemide, osade ja iseseisvate tehniliste üksuste puhul tuleb esitada andmed nende töötamise kohta.

0.   Üldosa

0.1.   Mark/margid (tootja registreeritud kaubamärk):

0.2.   Tüüp (vajadusel variant ja versioon):

Tüübi identifitseerimistunnus, kui see on märgitud sõidukile:

0.3.1.   Valmistaja silt (asukoht ja kinnitusviis):

0.4.   Sõiduki kategooria:

0.5.   Tootja nimi ja aadress:

0.8.   Koostetehaste nimi/nimed ja aadress/aadressid:

1.   Sõiduki ehituse üldandmed

Tüüpsõiduki fotod ja/või joonised:

1.2.   Mootori paigutus ja asukoht:

3.   Mootor

3.1.2.   Algmootori tüüp ja kaubanduslik kirjeldus (märgitud mootorile või muud identifitseerimisandmed):

3.1.4.   Tootja nimi ja aadress:

Tööpõhimõte:

sädesüüde/survesüüde (1)

otse-/kaudsissepritse (1)

kahetaktiline/neljataktiline (1)

3.2.1.6.   Silindrite arv ja paigutus:

3.2.1.9.   Suurim pöördemoment: … min-1

Kütusetoide:

3.2.3.1.   Kütusepump:

Rõhk (2) või omaduste diagramm … kPa

Sissepritsesüsteem:

3.2.4.2.1.   Süsteemi kirjeldus:

3.2.5.   Elektrooniline juhtimine:

Süsteemi kirjeldus:

Elektrisüsteem:

3.11.1.   Nimipinge …, maandatud plussiga/miinusega (1)

Generaator:

3.11.2.1.   Tüüp

3.11.2.2.   Nimivõimsus: VA

4.   Jõuülekanne

Tüüp (mehaaniline, hüdrauliline, elektriline jne)

4.2.1.   Elektriliste/elektrooniliste osade lühikirjeldus (vajaduse korral):

6.   Vedrustus (vajaduse korral)

6.2.2.   Elektriliste/elektrooniliste osade lühikirjeldus (vajaduse korral):

7.   Rooliseade

7.2.2.1.   Elektriliste/elektrooniliste osade lühikirjeldus (vajaduse korral):

7.2.6.   Rooliseadme reguleerimisvahemik ja -meetod:

8.   Pidurid

8.5.   Mitteblokeeruva pidurisüsteemiga traktorite puhul süsteemi töötamise kirjeldus (kaasa arvatud kõik elektroonilised osad), elektriskeemi blokkdiagramm, hüdraulilise või pneumoahela skeem:

9.   Vaateväli, klaasid, klaasipuhastid ja tahavaatepeeglid

Klaasid:

9.2.3.4.   Külgaknatõstuki elektriliste/elektrooniliste osade lühikirjeldus (vajaduse korral):

9.3.   Klaasipuhastid:

Tehniline kirjeldus:

Tahavaatepeegel/-peeglid (iga peegli paigutus)

9.4.6.   Reguleerimissüsteemi elektriliste/elektrooniliste osade lühikirjeldus (vajaduse korral):

Tuuleklaasi puhur:

9.5.1.   Tehniline kirjeldus:

10.   Ümbermineku puhul kaitsev turvatarind, ilmastikukaitse, istmed, lastiplatvormid

Istmed ja jalatoed:

10.3.1.4.   Asukoht ja põhiandmed:

10.3.1.5.   Reguleerimissüsteem:

10.3.1.6.   Nihutus- ja lukustussüsteem:

Raadiohäirete summutamine:

10.5.1.   Mootoriruumi ja sellele lähima salongi osa moodustava kereosa kuju ja koostismaterjalide kirjeldus ja joonised/fotod:

10.5.2.   Joonised või fotod mootoriruumis asuvate metallosade asukoha kohta (näiteks kütteseadmed, varuratas, õhufilter, roolimehhanism jne):

10.5.3.   Raadiohäirete kontrollseadmete tabel ja joonis:

10.5.4.   Üksikasjalikud andmed alalisvoolutakistuse nimiväärtuse kohta ja resistiivsete süütejuhtmete korral nende nimitakistuse kohta ühe meetri puhul:

11.   Valgustus ja valgussignaalseadmed

11.3.   Muude elektriliste/elektrooniliste osade kui lampide lühikirjeldus (vajaduse korral):

12.   Muud lisaseadmed

12.8.   Sõiduki külge ehitatud või veetavate seadmete juhtimiseks kasutatava elektroonilise pardapaneeli kirjeldus:


(1)  Mittevajalik maha tõmmata.

(2)  Märkida lubatud hälve.

1. liide

Tüübi representatiivsõiduki kirjeldus

Kere mudel:

Vasak- või parempoolne rool:

Teljevahe:

Osade valik:

2. liide

Tootja või volitatud/tunnustatud laborite poolt EÜ tüübikinnitustunnistuse koostamiseks esitatud asjakohane (asjakohased) katsearuanne (-aruanded).

III LISA

Teatis nr … seoses sõiduki EÜ tüübikinnitusega elektrilise/elektroonilise alakoostu elektromagnetilise ühilduvuse osas (direktiiv 2009/64/EÜ)

Järgmine teave tuleb vajaduse korral esitada kolmes eksemplaris ja see peab sisaldama sisukorda. Kõik joonised tuleb esitada vastavas mõõtkavas ja piisavalt üksikasjalikult A4 formaadis paberil või A4 formaadis voldikul. Võimalikud fotod peavad olema piisavalt üksikasjalikud.

Kui süsteemidel, osal või eraldi seadmestikud sisaldavad elektroonilisi häälestusseadmeid, tuleb esitada andmed ka nende toimimise kohta.

0.   ÜLDINE

0.1.   Mark (tootja kaubanimi):

0.2.   Tüüp ja üldine kaubanduslik kirjeldus (kirjeldused):

0.5.   Tootja nimi ja aadress:

0.7.   Osade ja eraldi seadmestike puhul EÜ tüübikinnitusmärgi asukoht ja kinnitusviis:

0.8.   Koostetehas(t)e aadress(id):

1.   KÄESOLEV ELEKTRILINE/ELEKTROONILINE ALAKOOST KINNITATAKSE OSANA/ERALDI SEADMESTIKUNA (1)

2.   VÕIMALIKUD KASUTUSPIIRANGUD JA PAIGALDUSTINGIMUSED:


(1)  Mittevajalik läbi kriipsutada.

1. liide

Tüübi elektrilise/elektroonilise representatiivalakoostu kirjeldus:

2. liide

Tootja või volitatud/tunnustatud laborite poolt EÜ tüübikinnitustunnistuse koostamiseks esitatud asjakohane (asjakohased) katsearuanne (-aruanded).

IV LISA

NÄIDIS

(maksimaalne formaat: A4 (210 × 297 mm))

EÜ TÜÜBIKINNITUSTUNNISTUS

AMETIASUTUSE TEMPEL

Image

Teatis sõiduki/osa/eraldi seadmestiku tüübi

EÜ tüübikinnituse (1),

EÜ tüübikinnituse laiendamise (1),

EÜ tüübikinnituse andmisest keeldumise (1),

EÜ tüübikinnituse tühistamise (1)

kohta seoses direktiiviga 2009/64/EÜ.

EÜ Tüübikinnituse number:

Laiendamise põhjus:

I JAGU

0.1.   Mark (tootja kaubanimi):

0.2.   Tüüp ja üldine kaubanduslik kirjeldus (kirjeldused):

Tüübi identifitseerimisandmed, kui need on märgitud sõidukile/osale/eraldi seadmestikule (1)  (2):

0.3.1.   Nende märgiste asukoht:

0.4.   Sõiduk:

0.5.   Tootja nimi ja aadress:

0.8.   Koostetehas(t)e aadress(id):

II JAGU

1.   Lisateave (vajaduse korral): Vt liidet

2.   Katsete eest vastutav tehniline talitus:

3.   Katsearuande kuupäev:

4.   Katsearuande number:

5.   Märkused (kui neid on): Vt liidet

6.   Koht:

7.   Kuupäev:

8.   Allkiri:

9.   Loetelu tüübikinnitusasutusele esitatud teabest, mida on võimalik taotluse korral saada


(1)  Mittevajalik läbi kriipsutada.

(2)  Kui tüübi identifitseerimisandmed sisaldab märke, mis ei ole käesoleva tüübikinnitustunnistusega hõlmatud sõiduki. osa või eraldi seadmestiku kirjeldamisel asjakohased, asendatakse dokumentides need märgid sümboliga: „?” (nt ABC??123??).

Liide sõiduki tüübikinnitusega seotud EÜ tüübikinnitustunnistusele nr … vastavalt direktiivile 2009/64/EÜ

1.   Lisateave

1.1.   Käesoleva direktiivi VI lisaga ettenähtud eriseadmed (vajaduse korral): (nt …)

1.2.   Elektrisüsteemi nimipinge: … V, maandatud plussiga/miinusega

1.3.   Kere tüüp:

1.4.   Katsetatava(te)le sõiduki(te)le paigaldatud elektrooniliste süsteemide loetelu, mis ei piirdu teatises nimetatutega (vt II lisa 1. liide):

1.5.   Katsete eest vastutav volitatud/tunnustatud labor (käesoleva direktiivi kohaldamisel):

5.   Märkused:

(nt kehtib nii vasak- kui ka parempoolse rooliga sõidukite puhul)

V LISA

NÄIDIS

(maksimaalne formaat: A4 (210 × 297 mm))

EÜ TÜÜBIKINNITUSTUNNISTUS.

AMETIASUTUSE TEMPEL

Image

Teatis sõiduki/osa/eraldi seadmestiku (1) tüübi

EÜ tüübikinnituse (1)

EÜ tüübikinnituse laiendamise (1),

EÜ tüübikinnituse andmisest keeldumise (1),

EÜ tüübikinnituse tühistamise (1)

kohta seoses direktiiviga 2009/64/EÜ (1)

EÜ Tüübikinnituse number:

Laiendamise põhjus:

I JAGU

0.1.   Mark (tootja kaubanimi):

0.2.   Tüüp ja üldine kaubanduslik kirjeldus (kirjeldused):

Tüübi identifitseerimisandmed, kui need on märgitud sõidukile/osale/eraldi seadmestikule (1)  (2):

0.3.1.   Märgistuse asukoht:

0.4.   Sõiduk:

0.5.   Tootja nimi ja aadress:

0.7.   Osade ja eraldi seadmestike puhul EÜ tüübikinnitusmärgi asukoht ja kinnitusviis:

0.8.   Koostetehas(t)e aadress(id):

II JAGU

1.   Lisateave (vajaduse korral): Vt liidet

2.   Katsete eest vastutav tehniline talitus:

3.   Katsearuande kuupäev:

4.   Katsearuande number:

5.   Märkused (kui neid on): Vt liidet

6.   Koht:

7.   Kuupäev:

8.   Allkiri:

9.   Loetelu tüübikinnitusasutusele esitatud teabest, mida on võimalik taotluse korral saada.


(1)  Mittevajalik läbi kriipsutada.

(2)  Kui tüübi identifitseerimisandmed sisaldavad märke, mis ei ole käesoleva tüübikinnitustunnistusega hõlmatud sõiduki. osa või eraldi seadmestiku kirjeldamisel asjakohased, asendatakse dokumentides need märgid sümboliga: „?” (nt ABC??123??).

Liide elektrilise/elektroonilise alakoostu tüübikinnitusega seotud EÜ tüübikinnitustunnistusele nr … vastavalt direktiivile 2009/64/EÜ

Lisateave:

1.1.   Elektrisüsteemi nimipinge:

Käesolevat elektrilist/elektroonilist alakoostu võib kasutada mis tahes sõidukitüübi puhul järgmiste piirangutega:

1.2.1.   Paigaldustingimused (kui neid on):

Käesolevat elektrilist/elektroonilist alakoostu võib kasutada üksnes järgmiste sõidukitüüpide puhul:

1.3.1.   Paigaldustingimused (kui neid on):

1.4.   häirekindluse kindlakstegemiseks kasutatud katsemeetodi(d) ja sagedusalad olid järgmised: (määratlege XI lisale vastav täpne meetod)

1.5.   Katse eest vastutav volitatud/tunnustatud labor (käesoleva direktiivi kohaldamisel):

5.   Märkused:

VI LISA

SÕIDUKITE LAIRIBA ELEKTROMAGNETKIIRGUSE MÕÕTMISE MEETOD

1.   ÜLDINE

1.1.   Käesolevas lisas kirjeldatud katsemeetodit kohaldatakse üksnes sõidukite suhtes.

1.2.   Mõõteseadmed

Mõõteseadmed vastavad Rahvusvahelise Raadiohäirete Erikomisjoni (CISPR) trükise nr 16–1 (93) nõuetele.

Lairiba elektromagnetkiirguse mõõtmiseks kasutatakse kvaasitipudetektorit, või tipudetektori kasutamisel asjakohast parandustegurit, mis sõltub sädeimpulsi sagedusest.

1.3.   Katsemeetod

Käesoleva katsega mõõdetakse püsivalt sõidukile paigaldatud sädesüütesüsteemide ja elektrimootorite (elekterveomootorid, küttemootorid või jäätumisvastased seadmed, kütusepumbad, veepumbad jne) tekitatud lairiba elektromagnetkiirgust.

Võrdlusantenni puhul on lubatud on kaks eri vahemaad: 10 või 3 m sõidukist. Mõlemal juhul tuleb täita punkti 3 nõuded.

2.   TULEMUSTE VÄLJENDAMINE

Mõõtmiste tulemusi väljendatakse ühikuga dB mikrovolti/m (mikrovolti/m) 120 kHz ribalaiuse kohta. Kui mõõteseadmete tegelik ribalaius B (väljendatuna kHz-s) erineb 120 kHz-st, tuleks ühikuna mikrovolti/m saadud näit muuta 120 kHz ribalaiusele vastavaks, korrutades selle teguriga 120/B.

3.   MÕÕTMISKOHT

3.1.   Katsekoht peab olema peegelduva elektromagnetilise pinnata tasapind ringi piires, mille miinimumraadius on 30 m mõõdetuna sõiduki ja antenni vahelisest keskpunktist (vt 1. liite joonis 1).

3.2.   Mõõtekompleks või katsekabiin või sõiduk, milles mõõtekompleks asub, võib olla katsekoha sees, kuid üksnes 1. liite joonisel 1 näidatud lubatud piirkonnas.

Katsepiirkonnas on lubatud ka muud mõõteantennid minimaalselt 10 m kaugusel nii vastuvõtuantennist kui ka katsetatavast sõidukist, kui saab tõestada, et need ei mõjuta katsetulemusi.

3.3.   Kasutada võib ka sisekatsekohti, kui on võimalik näidata sise- ja väliskatsekoha vahelist korrelatsiooni. Sisekatsekohad ei pea vastama 1. liite joonise 1 mõõtudega seotud nõuetele, välja arvatud antenni ja sõiduki vaheline kaugus ning antenni kõrgus. Samuti ei pea kontrollima ümbruskiirgust enne ja pärast katset vastavalt punktile 3.4.

3.4.   Ümbrus

Enne ja pärast põhikatset tuleb mõõtmistega tagada, et keskkonnas ei esineks kõrvalisi helisid ja signaale, mis võivad mõõtmist märgatavalt mõjutada. Kui ümbruse mõõtmiste ajal on kohal ka sõiduk, tuleb tagada, et sõiduki tekitatud kiirgus ei mõjutaks märgatavalt ümbruse mõõtmisi, eemaldades näiteks katsepiirkonnast sõiduki, eemaldades süütevõtme või ühendades lahti aku. Mõlema mõõtmise korral peavad kõrvalised helid või signaalid, välja arvatud tahtlik kitsasribakiirgus, olema vähemalt 10 dB madalamad kui I lisa punktides 6.2.2.1 või 6.2.2.2 esitatud häirepiirid.

4.   SÕIDUKI SEISUND KATSE AJAL

4.1.   Mootor

Mootor peab olema normaalsel töötemperatuuril ja tühikäigul. Kui see ei ole praktilistel põhjustel võimalik, võivad tootja ja katseasutus leppida kokku teistsuguse korra.

Tuleb tagada, et kiiruseseademehhanism ei mõjutaks elektromagnetkiirgust. Iga mõõtmise puhul kasutatakse mootorit järgmiselt:

Mootoritüüp

Mõõtemeetod

Kvaasitipp

Tipp

Sädesüüde

Mootori kiirus

Mootori kiirus

Üks silinder

2 500 p/min ± 10 %

2 500 p/min ± 10 %

Rohkem kui üks silinder

1 500 p/min ± 10 %

1 500 p/min ± 10 %

4.2.   Katseid ei tehta vihma ja muude sademete korral ega 10 minuti jooksul pärast saju lõppemist.

5.   ANTENNI TÜÜP, ASEND JA SUUND

5.1.   Antenni tüüp

Kasutada võib mis tahes antenni, tingimusel et seda saab võrdlusantenni suhtes normida. Antenni kalibreerimiseks võib kasutada CISPR trükise nr 12 (kolmas väljaanne) A liites kirjeldatud meetodit.

5.2.   Mõõtekõrgus ja -kaugus

5.2.1.   Kõrgus

5.2.1.1.   10 m katse

Antenni faasikese on 3,00 ± 0,05 m sõiduki aluspinnast kõrgemal.

5.2.1.2.   3 m katse

Antenni faasikese on 1,80 ± 0,05 m sõiduki aluspinnast kõrgemal.

5.2.1.3.   Kõik antenni vastuvõtuelemendid peavad olema sõiduki aluspinnast vähemalt 0,25 m kaugusel.

5.2.2.   Mõõtekaugus

5.2.2.1.   10 m katse

Antenni tipu või muu punktis 5.1 kirjeldatud normimisprotsessi jooksul määratletud asjakohase punkti horisontaalkaugus sõidukikere välispinnast on 10,0 ± 0,2 m.

5.2.2.2.   3 m katse

Antenni tipu või muu punktis 5.1 kirjeldatud normimisprotsessi jooksul määratletud asjakohase punkti horisontaalkaugus sõidukikere välispinnast on 3,00 ± 0,05 m.

5.2.2.3.   Kui katsekoht on varjestatud raadiosagedusliku elektromagnetkiirguse eest, peavad antenni vastuvõtuelemendid olema vähemalt 1,0 m kaugusel raadiosageduslikku elektromagnetkiirgust absorbeerivast materjalist ja vähemalt 1,5 m kaugusel katsekoha seinast. Vastuvõtuantenni ja katsetatava sõiduki vahel ei tohi olla absorbeerivat materjali.

5.3.   Antenni asend sõiduki suhtes

Antenn paigaldatakse kõigepealt sõiduki vasakule poolele ja seejärel paremale poolele nii, et antenn on paralleelne sõiduki keskpikitasapinnaga ja ühel joonel mootoriga (vt 1. liite joonis 1) ja kooskõlas sõiduki keskpunktiga, mis on määratletud sõiduki peateljel asuva punktina, mis asub sõiduki esi- ja tagatelje keskpunktist ühekaugusel.

5.4.   Antenni asend

Igas mõõtepunktis tuleb näidud võtta nii antenni horisontaal- kui ka vertikaalasendis (vt 1. liite joonis 2).

5.5.   Näidud

Igal üksiksagedusel võetakse vastavalt punktidele 5.3 ja 5.4 kõige rohkem neli näitu, mis on mõõtesageduse iseloomulikud näidud.

6.   SAGEDUSED

6.1.   Mõõtmised

Mõõtmised tehakse sagedusalal 30–1 000 MHz. Et kontrollida sõiduki vastavust käesoleva lisa nõuetele, peab katseasutus kasutama kuni 13 sagedust, nt 45, 65, 90, 120, 150, 190, 230, 280, 380, 450, 600, 750, 900 MHz. Kui katse ajal ületatakse piirmäära, tuleb kindlaks teha, et selle põhjustas sõiduk, mitte ümbruskiirgus.

6.1.1.   Piirmäärad kehtivad kogu sagedusalal 30–1 000 MHz.

6.1.2.   Mõõtmisi saab teha kas kvaasitipu- või tipudetektoritega. I lisa punktides 6.2 ja 6.5 esitatud piirmäärad on seotud kvaasitipuga. Tipu kasutamisel tuleb 1 MHz ribalaiuse puhul liita 38 dB või 1 kHz ribalaiuse puhul lahutada 22 dB.

6.2.   Lubatud hälbed

Üksiksagedused

(MHz)

Hälve

(MHz)

45, 65, 90, 120, 150, 190 ja 230

±5

280, 380, 450, 600, 750 ja 900

±20

Hälbed kehtivad loetletud sageduste puhul ja nendega püütakse vältida mõõtmise ajal üksiksagedustel või nende lähedal toimuvatest edastustest tingitud häireid.

1. liide

Joonis 1

TRAKTORI KATSEALA

(Peegelduva elektromagnetilise pinnata tasapind)

Image

Joonis 2

ANTENNI ASEND TRAKTORI SUHTES

Image

Image

VII LISA

SÕIDUKITE KITSASRIBA ELEKTROMAGNETKIIRGUSE MÕÕTMISE MEETOD

1.   ÜLDINE

1.1.   Käesolevas lisas kirjeldatud katsemeetodit kohaldatakse üksnes sõidukite suhtes.

1.2.   Mõõteseadmed

Mõõteseadmed vastavad Rahvusvahelise Raadiohäirete Erikomisjoni (CISPR) trükise nr 16–1 (93) nõuetele.

Kitsasriba elektromagnetkiirguse mõõtmiseks käesolevas lisas kasutatakse keskväärtuse detektorit või tipudetektorit.

1.3.   Katsemeetod

1.3.1.   Käesoleva katsega mõõdetakse mikroprotsessorsüsteemi või muu kitsasribaallika tekitatud kitsasriba elektromagnetkiirgust.

1.3.2.   Kõigepealt mõõdetakse FM-sagedusala (88–108 MHz) kiirgustasemed sõiduki raadioantennist punktis 1.2 täpsustatud seadmete abil. Kui I lisa punktis 6.3.2.4 määratletud taset ei ületata, loetakse sõiduk kõnealuse sagedusala osas käesoleva lisa nõuetele vastavaks ja täielikku katset ei tehta.

1.3.3.   Täieliku katse tegemise puhul on lubatud kaks antenni vahemaad: 10 või 3 m sõidukist. Mõlemal juhul tuleb täita käesoleva lisa punkti 3 nõuded.

2.   TULEMUSTE VÄLJENDAMINE

Mõõtmiste tulemused väljendatakse ühikuga dB mikrovolti/m (mikrovolti/m).

3.   MÕÕTMISKOHT

3.1.   Katsekoht peab olema peegelduva elektromagnetilise pinnata tasapind ringi piires, mille miinimumraadius on 30 m mõõdetuna sõiduki ja antenni vahelisest keskpunktist (vt VI lisa 1. liite joonis 1).

3.2.   Mõõtekompleks või katsekabiin või sõiduk, milles mõõtekompleks asub, võib olla katsekoha sees, kuid üksnes IV lisa 1. liite joonisel 1 näidatud lubatud piirkonnas.

Katsepiirkonnas on lubatud ka muud mõõteantennid minimaalselt 10 m kaugusel nii vastuvõtuantennist kui ka katsetatavast sõidukist/eraldi seadmestikust, kui saab tõestada, et need ei mõjuta katsetulemusi.

3.3.   Kasutada võib ka sisekatsekohti, kui on võimalik näidata sise- ja väliskatsekoha vahelist korrelatsiooni. Sisekatsekohad ei pea vastama VI lisa 1. liite joonise 1 mõõtudega seotud nõuetele, välja arvatud antenni ja sõiduki vaheline kaugus ning antenni kõrgus. Samuti ei pea kontrollima ümbruskiirgust enne ja pärast katset vastavalt käesoleva lisa punktile 3.4.

3.4.   Ümbrus

Selleks et tagada selliste kõrvaliste helide ja signaalide puudumine, mis võivad mõõtmist märgatavalt mõjutada, tehakse enne ja pärast põhikatset ümbruse mõõtmised. Tuleb tagada, et sõiduki tekitatud kiirgus ei mõjutaks märgatavalt ümbruse mõõtmisi, eemaldades näiteks katsepiirkonnast sõiduki, eemaldades süütevõtme või ühendades lahti aku. Mõlema mõõtmise korral peavad kõrvalised helid või signaalid, välja arvatud tahtlik kitsasribakiirgus, olema vähemalt 10 dB madalamad, kui I lisa punktides 6.3.2.1 või 6.3.2.2 esitatud häirepiirid.

4.   SÕIDUKI SEISUND KATSE AJAL

4.1.   Sõiduki elektroonilised süsteemid peavad toimima normaalselt ja sõiduk peab olema paigal.

4.2.   Süüde peab olema sees. Mootor ei tohi töötada.

4.3.   Mõõtmisi ei tehta vihma ja muude sademete korral ega 10 minuti jooksul pärast saju lõppemist.

5.   ANTENNI TÜÜP, ASEND JA SUUND

5.1.   Antenni tüüp

Kasutada võib mis tahes antenni, tingimusel et seda saab võrdlusantenni suhtes normida. Antenni kalibreerimiseks võib kasutada CISPR trükise nr 12 (kolmas väljaanne) A liites kirjeldatud meetodit.

5.2.   Mõõtekõrgus ja -kaugus

5.2.1.   Kõrgus

5.2.1.1.   10 m katse

Antenni faasikese on 3,00 ± 0,05 m sõiduki aluspinnast kõrgemal.

5.2.1.2.   3 m katse

Antenni faasikese on 1,80 ± 0,05 m sõiduki aluspinnast kõrgemal.

5.2.1.3.   Kõik antenni vastuvõtuelemendid peavad olema sõiduki aluspinnast vähemalt 0,25 m kaugusel.

5.2.2.   Mõõtekaugus

5.2.2.1.   10 m katse

Antenni tipu või muu punktis 5.1 kirjeldatud normimisprotsessi jooksul määratletud asjakohase punkti horisontaalkaugus sõidukikere välispinnast on 10,0 ± 0,2 m.

5.2.2.2.   3 m katse

Antenni tipu või muu punktis 5.1 kirjeldatud normimisprotsessi jooksul määratletud asjakohase punkti horisontaalkaugus sõidukikere välispinnast on 3,00 ± 0,05 m.

5.2.2.3.   Kui katsekoht on varjestatud raadiosagedusliku elektromagnetkiirguse eest, peavad antenni vastuvõtuelemendid olema vähemalt 1,0 m kaugusel raadiosageduslikku elektromagnetkiirgust absorbeerivast materjalist ja vähemalt 1,5 m kaugusel katsekoha seinast. Vastuvõtuantenni ja katsetatava sõiduki vahel ei tohi olla absorbeerivat materjali.

5.3.   Antenni asend sõiduki suhtes

Antenn paigaldatakse kõigepealt sõiduki vasakule poolele ja seejärel paremale poolele nii, et antenn on paralleelne sõiduki keskpikitasapinnaga ja ühel joonel mootoriga (vt VI lisa 1. liite joonis 2).

5.4.   Antenni asend

Igas mõõtepunktis tuleb näidud võtta nii antenni horisontaal- kui ka vertikaalasendis (vt VI lisa 1. liite joonis 2).

5.5.   Näidud

Igal üksiksagedusel võetakse vastavalt punktidele 5.3 ja 5.4 mõõdetava sageduse tunnusnäiduna kõige rohkem neli näitu.

6.   SAGEDUSED

6.1.   Mõõtmised

Mõõtmised tehakse sagedusalal 30–1 000 MHz. See ala jaotatakse 13 ribaks. Iga riba puhul võib katsetada üht üksiksagedust, tõestamaks et nõuded on täidetud. Et kontrollida sõiduki vastavust käesoleva lisa nõuetele, võib katseasutus kasutada üht punkti järgmisest 13 sagedusribast:

30–50, 50–75, 75–100, 100–130, 130–165, 165–200, 200–250, 250–320, 320–400, 400–520, 520–660, 660–820, 820–1 000 MHz.

Kui katse ajal ületatakse piirmäära, tuleb kindlaks teha, et selle põhjustas sõiduk, mitte ümbruskiirgus.

VIII LISA

SÕIDUKITE ELEKTROMAGNETKIIRGUSE TALUVUSE KATSEMEETOD

1.   ÜLDINE

1.1.   Käesolevas lisas kirjeldatud katsemeetodit kohaldatakse üksnes sõidukite suhtes.

1.2.   Katsemeetod

Käesolev katsega näidatakse sõiduki otsest juhtimist mõjutavate seadmete häirekindlust. Sõiduk allutatakse käesolevas lisas kirjeldatud elektromagnetväljale. Sõidukit jälgitakse katse ajal.

2.   TULEMUSTE VÄLJENDAMINE

Käesolevas lisas kirjeldatud katse puhul väljendatakse väljatugevust ühikuga volti/m.

3.   MÕÕTMISKOHT

Katsesüsteem peab suutma luua väljatugevusi käesolevas lisas määratletud sagedusaladel. Katsesüsteem peab vastama (siseriiklikele) elektromagnetsignaalide kiirgust käsitlevatele juriidilistele nõuetele.

Tuleb hoolt kanda selle eest, et kiirgusväljad ei mõjutaks juht- ja vaatlusseadmeid nii, et katsed muutuksid kehtetuks.

4.   SÕIDUKI SEISUND KATSE AJAL

Sõiduk on koormata, välja arvatud vajalikud katseseadmed.

4.1.1.   Mootor käitab veorattaid tavaliselt püsikiirusega, mis vastab kolmele neljandikule sõiduki maksimumkiirusest, kui tootja ei eelista tehnilistel põhjustel erinevat kiirust. Sõiduki mootor peab olema koormatud sobiva jõumomendiga. Vajaduse korral võib ülekandevõllid lahti ühendada (näiteks enam kui kahe teljega sõidukite puhul), tingimusel et nad ei kasuta häireid tekitavaid osi.

4.1.2.   Kasutatakse lähitulesid.

4.1.3.   Vasak või parem suunatuli on sisse lülitatud.

4.1.4.   Kõik muud juhi sõidukijuhtimist mõjutavad süsteemid toimivad nagu sõiduki tavakasutuse korral.

4.1.5.   Sõiduk ei tohi olla katsepiirkonnaga elektriliselt ühendatud ja sõiduk ei tohi olla ühendatud mingite seadmetega, välja arvatud punktides 4.1.1 või 4.2 nõutavad seadmed. Rehvi ja katsepiirkonna põranda kokkupuudet ei loeta elektriliseks ühenduseks.

4.2.   Kui sõidukis on elektrilised/elektroonilised süsteemid, mis on lahutamatult seotud sõiduki otsese juhtimisega, kuid mis ei toimi punktis 4.1 kirjeldatud tingimustel, on tootjal lubatud esitada katseasutusele aruanne või täiendavad tõendid selle kohta, et sõiduki elektriline/elektrooniline süsteem vastab käesoleva direktiivi nõuetele. Sellised tõendid säilitatakse koos tüübikinnitusdokumentidega.

4.3.   Sõiduki jälgimiseks kasutatakse üksnes seadmeid, mis ei tekita häireid. Sõiduki välispoolt ja salongi tuleb jälgida selleks, et kindlaks teha, kas käesoleva lisa nõuded on täidetud (nt videokaamerat/-kaameraid kasutades).

4.4.   Sõiduk seisab tavaliselt esiosaga liikumatu antenni suunas. Kui aga elektrooniline kontrollplokk koos juhtmestikuga on peamiselt sõiduki tagaosas, peab sõiduk olema katse tegemisel tagumise osaga antenni suunas. Pika sõiduki puhul (välja arvatud sõiduautod ja kergkaubikud), mille elektroonilised kontrollplokid koos juhtmestikuga asuvad peamiselt sõiduki keskel, võib kas sõiduki parema või vasaku külje suhtes määrata võrdluspunkti (vt punkt 5.4). See võrdluspunkt peab olema sõiduki pikkuse keskpunktis või sõiduki küljel punktis, mille tootja on valinud koos pädeva asutusega, võttes arvesse elektrooniliste süsteemide jaotumist ja juhtmestiku paigutust.

Sellise katse saab teha üksnes juhul, kui ruumi füüsiline konstruktsioon seda võimaldab. Antenni asukoht tuleb katsearuandes ära märkida.

5.   VÄLJA TEKITAVA SEADISE TÜÜP, ASEND JA SUUND

5.1.   Välja tekitava seadise tüüp

5.1.1.   Välja tekitav(ad) seadis(ed) tuleb valida nii, et soovitud väljatugevus saavutatakse võrdluspunktis (vt punkt 5.4) vastavatel sagedustel.

5.1.2.   Välja tekitavaks seadiseks võib olla antenn või ülekandesüsteem.

5.1.3.   Välja tekitava seadise konstruktsioon ja suund on sellised, et tekkinud välja polarisatsioon on: horisontaalne või vertikaalne sagedustel 20–1 000 MHz.

5.2.   Mõõtekõrgus ja -kaugus

5.2.1.   Kõrgus

5.2.1.1.   Antenni faasikese peab olema vähemalt 1,5 m sõiduki aluspinnast kõrgemal või vähemalt 2,0 m sõiduki aluspinnast kõrgemal, kui sõiduki katuse kõrgus on üle 3 m.

5.2.1.2.   Kõik antenni kiirguselemendid peavad olema sõiduki aluspinnast vähemalt 0,25 m kaugusel.

5.2.2.   Mõõtekaugus

5.2.2.1.   Kasutustingimusi saab kõige paremini sarnastada, paigutades välja tekitava seadise sõidukist võimalikult kaugele. See vahemaa on tavaliselt 1–5 m.

5.2.2.2.   Kui katse viiakse läbi sisetingimustes, peavad välja tekitava seadise kiirguselemendid olema vähemalt 1,0 m kaugusel raadiosageduslikku elektromagnetkiirgust absorbeerivast materjalist ja vähemalt 1,5 m kaugusel katsekoha seinast. Saateantenni ja katsetatava sõiduki vahel ei tohi olla absorbeerivat materjali.

5.3.   Antenni asend sõiduki suhtes

5.3.1.   Välja tekitava seadise kiirguselemendid peavad olema sõiduki kere välispinnast vähemalt 0,5 m kaugusel.

5.3.2.   Välja tekitav seadis paigutatakse sõiduki keskjoonele (keskpikitasapind).

5.3.3.   Kõik ülekandesüsteemid, välja arvatud sõiduki aluspind, peavad olema sõiduki mis tahes osast vähemalt 0,5 m kaugusel.

5.3.4.   Sõiduki kohale paigutatud välja tekitav seadis peab keskpunktiga ulatuma vähemalt 75 % üle sõiduki pikkuse.

5.4.   Võrdluspunkt

Käesoleva lisa kohaldamisel tähendab võrdluspunkt punkti, kus väljatugevus kindlaks tehakse, ja seda määratletakse järgmiselt:

5.4.1.1.   horisontaalselt vähemalt 2 m antenni faasikeskmest või vertikaalselt vähemalt 1 m ülekandesüsteemi kiirguselementidest,

5.4.1.2.   sõiduki keskjoonel (keskpikitasapind),

5.4.1.3.   vähemalt 1,0 ± 0,05 m kõrgusel sõiduki aluspinnast või 2,0 ± 0,05 m kõrgusel, kui mudeli teatava sõiduki katuse miinimumkõrgus on üle 3,0 m,

5.4.1.4.   esivalgustuse puhul:

kas 1,0 ± 0,2 m sõiduki sees, mõõdetuna tuuleklaasi ja kapoti lõikepunktist (1. liite punkt C) või

0,2 ± 0,2 m traktori esitelje keskjoonest, mõõdetuna traktori keskpunkti suunas (2. liite punkt D),

vastavalt sellele, kumb võrdluspunkt on antennile lähemal.

5.4.1.5.   tagavalgustuse puhul:

kas 1,0 ± 0,2 m sõiduki sees, mõõdetuna tuuleklaasi ja kapoti lõikepunktist (1. liite punkt C) või

0,2 ± 0,2 m traktori tagatelje keskjoonest, mõõdetuna traktori keskpunkti suunas (2. liite punkt D),

vastavalt sellele, kumb võrdluspunkt on antennile lähemal.

5.5.   Kui sõiduki tagumise osa suhtes kasutatakse kiirgust, määratakse võrdluspunkt kindlaks vastavalt punktile 5.4. Sõiduk paigutatakse sel juhul tagumise osaga antenni poole, nagu seda oleks pööratud 180° ümber tema keskpunkti, st et kaugus antenni ja sõidukikere lähima osa vahel jääb samaks. See on esitatud 3. liites.

6.   KATSENÕUDED

6.1.   Sagedusala, viivitusajad, polarisatsioon

Sõiduki suhtes kasutatakse elektromagnetkiirgust sagedustel 20–1 000 MHz.

6.1.1.   Et kontrollida sõiduki vastavust käesoleva lisa nõuetele, katsetatakse sõidukit kuni 14 üksiksagedusel, nt:

27, 45, 65, 90, 120, 150, 190, 230, 280, 380, 450, 600, 750 ja 900 MHz.

Võetakse arvesse katsetatavate seadmete reageerimisaega ja viivitusaeg peab olema piisav, et katsetavad seadmed saaksid reageerida tavapärastel tingimustel. See peab igal juhul olema vähemalt kaks sekundit.

6.1.2.   Kõikidel sagedustel kasutatakse üht polarisatsioonimoodi – vt punkti 5.1.3.

6.1.3.   Kõik teised katseparameetrid määratletakse vastavalt käesolevale lisale.

6.1.4.   Kui sõiduk ei läbi punktis 6.1.1 määratletud katset, tuleb kindlaks teha, et sõiduk ei läbinud katset asjakohastes katsetingimustes ja mitte kontrollimatute väljade tekkimise tulemusel.

7.   VAJALIKU VÄLJATUGEVUSE TEKITAMINE

7.1.   Katsemeetod

7.1.1.   Katsevälja tingimuste kindlakstegemiseks kasutatakse „asendusmeetodit”.

7.1.2.   Kalibreerimisetapp

Igal katsesagedusel antakse välja tekitavale seadisele võimsus, mis tekitaks sõiduki puudumisel katsepiirkonna võrdluspunktis (määratletud punktis 5) vajaliku väljatugevuse. Langev võimsus või muu sellega otseselt seotud ja välja määratlemiseks vajalik parameeter mõõdetakse ja tulemused registreeritakse. Katsesagedused on 20–1 000 MHz. Kalibreerimist alustatakse 20 MHz-st ja sagedus suureneb kuni 2 % eelmise sagedusega võrreldes, lõpetades 1 000 MHz-ga. Tulemusi kasutatakse tüübikinnituskatsetes, kui katsekohad või seadmed ei muutu sel määral, et on vaja kalibreerimist korrata.

7.1.3.   Katseetapp

Sõiduk paigutatakse katsekohta vastavalt punkti 5 nõuetele. Välja tekitavale seadisele antakse punktis 6.1.1 määratletud sagedusel punktis 7.1.2 määratletud vajalik langev võimsus.

7.1.4.   Katse ajal tuleb väljatugevuse kindlaksmääramisel kasutada sama parameetrit, mis valiti punktis 7.1.2.

7.1.5.   Välja tekitavad seadmed ja nende paigutus katse ajal peavad olema samad, mida kasutati punkti 7.1.2 kohases kalibreerimisetapis.

7.1.6.   Väljatugevuse mõõteseadis

Väljatugevust mõõdetakse asendusmeetodi kalibreerimisetapi ajal nõuetekohase kompaktse väljatugevuse mõõteseadisega.

7.1.7.   Väljatugevuse mõõteseadise faasikese peab asendusmeetodi kalibreerimisetapi ajal olema võrdluspunktis.

7.1.8.   Kui väljatugevuse mõõteseadisena kasutatakse kalibreeritud vastuvõtuantenni, võetakse näidud kolmelt ortogonaalselt teljelt ja väljatugevuseks on näitude isotroopne ekvivalentväärtus.

7.1.9.   Selleks et võtta arvesse sõiduki mõõtmete muutumist, tuleb antud katsekoha puhul kindlaks määrata mitu antenniasendit või võrdluspunkti.

7.2.   Väljatugevuse kontuur

7.2.1.   Väljatugevus peab asendusmeetodi kalibreerimise ajal (enne kui sõiduk katsekohale viiakse) vähemalt 80 % kalibreerimisetappide puhul olema vähemalt 50 % nimiväljatugevusest järgmistes kohtades:

a)

kõikide välja tekitavate seadiste puhul 0,5 ± 0,05 m mõlemal pool võrdluspunkti joonel, mis läbib võrdluspunkti ja mis on sellega samal kõrgusel ning risti sõiduki keskpikitasapinnaga;

b)

ülekandesüsteemi puhul 1,50 ± 0,05 m joonel, mis läbib võrdluspunkti ja mis on sellega samal kõrgusel ning pikitasapinnajoonel.

7.3.   Ruumi resonants

Olenemata punktis 7.2.1 esitatud tingimusest ei tohi katseid teha ruumi resonantssagedustel.

7.4.   Tekitatava katsesignaali omadused

7.4.1.   Mähisjoone maksimaalne amplituudväärtus

Katsesignaali mähisjoone maksimaalne amplituudväärtus on võrdne moduleerimata siinuslaine mähisjoone maksimaalse amplituudväärtusega, mille ruutkeskmine väärtus volti/m on määratletud I lisa punktis 6.4.2 (vt käesoleva lisa 3. liide).

7.4.2.   Katsesignaali lainekuju

Katsesignaal on raadiosageduslik siinuslaine, amplituudmoduleeritud 1 kHz siinuslainega, kui modulatsiooni sügavus on 0,8 ± 0,04 m.

7.4.3.   Modulatsiooni sügavus

Modulatsiooni sügavus määratletakse järgmiselt:

m

=

(mähisjoone maksimaalne amplituudväärtus – mähisjoone minimaalne amplituudväärtus)/(mähisjoone maksimaalne amplituudväärtus + mähisjoone minimaalne amplituudväärtus).

1. liide

Image

2. liide

Image

3. liide

Tekitatava katsesignaali omadused

Image

IX LISA

ELEKTRILISTE/ELEKTROONILISTE ALAKOOSTUDE LAIRIBA ELEKTROMAGNETKIIRGUSE MÕÕTMISE MEETOD

1.   ÜLDINE

1.1.   Käesolevas lisas kirjeldatud katsemeetodit võib kohaldada elektriliste/elektrooniliste alakoostude suhtes, mis paigaldatakse VI lisa nõuetele vastavatesse sõidukitesse.

1.2.   Mõõteseadmed

Mõõteseadmed vastavad Rahvusvahelise Raadiohäirete Erikomisjoni (CISPR) trükise nr 16–1 (93) nõuetele.

Lairiba elektromagnetkiirguse mõõtmiseks kasutatakse kvaasitipudetektorit, või tipudetektori kasutamisel asjakohast parandustegurit, mis sõltub häireimpulsi sagedusest.

1.3.   Katsemeetod

Käesoleva katsega mõõdetakse elektriliste/elektrooniliste alakoostude lairiba elektromagnetkiirgust.

2.   TULEMUSTE VÄLJENDAMINE

Mõõtmiste tulemusi väljendatakse ühikuga dB mikrovolti/m (mikrovolti/m) 120 kHz ribalaiuse kohta. Kui mõõteseadmete tegelik ribalaius B (väljendatuna kHz-s) erineb 120 kHz-st, tuleks ühikuna mikrovolti/m saadud näit muuta 120 kHz ribalaiusele vastavaks, korrutades selle teguriga 120/B.

3.   MÕÕTMISKOHT

3.1.   Mõõtmiskoht vastab CISPRi trükise nr 16–1 (93) nõuetele (vt 1. liide).

3.2.   Mõõtekompleks, katsekabiin või sõiduk, milles mõõtekompleks asub, võib olla väljaspool 1. liites näidatud piire.

3.3.   Kasutada võib ka sisekatsekohti, kui on võimalik näidata sise- ja väliskatsekoha vahelist korrelatsiooni. Sisekatsekohad ei pea vastama 1. liite mõõtudega seotud nõuetele, välja arvatud antenni ja katsetatava elektrilise/elektroonilise alakoostu vaheline kaugus ning antenni kõrgus (vt 2. liite joonised 1 ja 2).

3.4.   Ümbrus

Selleks et tagada selliste kõrvaliste helide ja signaalide puudumine, mis võivad mõõtmist märgatavalt mõjutada, tehakse enne ja pärast põhikatset tuleb ümbruse mõõtmised. Mõlema mõõtmise korral peavad kõrvalised helid või signaalid, välja arvatud tahtlik kitsasribakiirgus, olema vähemalt 10 dB madalamad kui I lisa punktis 6.5.2.1 esitatud häirepiirid.

4.   ELEKTRILISE/ELEKTROONILISE ALAKOOSTU SEISUND KATSE AJAL

4.1.   Katsetatav elektriline/elektrooniline alakoost peab töötama tavatingimustes.

4.2.   Mõõtmisi ei tehta vihma ja muude sademete korral ega 10 minuti jooksul pärast saju lõppemist.

4.3.   Katsekorraldus

4.3.1.   Elektriline/elektrooniline alakoost ja selle juhtmestik toetatakse 50 ± 5 mm kõrgusele puit- või muust mittejuhtivast materjalist laua kohale. Kui on aga ette nähtud, et elektrilise/elektroonilise alakoostu mingi osa peab olema elektriliselt ühendatud sõiduki metallkerega, asetatakse see osa alusplaadile ja ühendatakse elektriliselt alusplaadiga. Alusplaadiks on vähemalt 0,5 mm paksune metallplaat. Alusplaadi miinimumsuurus sõltub katsetatava elektrilise/elektroonilise alakoostu suurusest, kuid sellel peab olema piisavalt ruumi nimetatud alakoostu juhtmestikule ja komponentidele. Alusplaat ühendatakse maanduspaigaldise kaitsejuhiga. Alusplaat asub 1,0 ± 0,1 m kõrgusel katsekoha põrandast ja on sellega paralleelne.

4.3.2.   Katsetatav elektriline/elektrooniline alakoost paigaldatakse ja ühendatakse vastavalt tema nõuetele. Toiteallika juhtmestik veetakse 100 mm ulatuses piki alusplaadi/laua serva, mis on antennile kõige lähemal.

4.3.3.   Katsetatav elektriline/elektrooniline alakoost ühendatakse maandussüsteemiga vastavalt tootja paigaldusnõuetele ja täiendavad maandusühendused ei ole lubatud.

4.3.4.   Katsetatav elektriline/elektrooniline alakoost peab olema teistest juhtivtarinditest, nagu näiteks varjestatud piirkonna seintest (välja arvatud katseobjekti all olev alusplaat/laud) 1,0 m kaugusel.

4.4.   Toide antakse katsetavale elektrilisele/elektroonilisele alakoostule 5 μH/50 Ω tehisvõrgu kaudu, mis ühendatakse elektriliselt alusplaadiga. Toitepinge peab olema ±10 % süsteemi nimitalitluspingest. Pulsatsioonpinge peab olema vähem kui 1,5 % tehisvõrgu seirejaamas mõõdetud süsteemi nimitalitluspingest.

4.5.   Kui katsetatav elektriline/elektrooniline alakoost koosneb rohkem kui ühest üksusest, peavad ühenduskaabliteks olema parimal juhul sõidukis kasutatavad juhtmestikud. Kui neid ei ole võimalik kasutada, peab elektroonilise kontrollploki ja tehisvõrgu vahe olema 1 500 ± 75 mm.

Kõik kaablid tuleb ühendada võimalikult reaalsena ning kasutada eelistatavalt tegelikke koormusi ja aktuaatoreid.

Kui katsetatava elektrilise/elektroonilise alakoostu nõuetekohaseks toimimiseks on vajalikud lisaseadmed, tuleb korvata nende mõju mõõdetud kiirgusele.

5.   ANTENNI TÜÜP, ASEND JA SUUND

5.1.   Antenni tüüp

Kasutada võib mis tahes lineaarselt polariseeritud antenni, tingimusel et seda saab võrdlusantenni suhtes normida.

5.2.   Mõõtekõrgus ja -kaugus

5.2.1.   Kõrgus

Antenni faasikese on 150 ± 10 mm kõrgusel alusplaadist.

5.2.2.   Mõõtekaugus

Antennitipu faasikeskme ja alusplaadi serva vaheline horisontaalkaugus on 1,00 ± 0,05 m. Ükski antenni osa ei tohi olla alusplaadile lähemal kui 0,5 m.

Antenn asetatakse paralleelselt alusplaadiga risti oleva plaadiga ja kokku alusplaadi servaga, mida mööda põhiosa juhtmestikust on veetud.

5.2.3.   Kui katsekoht on varjestatud raadiosagedusliku elektromagnetkiirguse eest, peavad antenni vastuvõtuelemendid olema vähemalt 0,5 m kaugusel raadiosageduslikku elektromagnetkiirgust absorbeerivast materjalist ja vähemalt 1,5 m kaugusel katsekoha seinast. Vastuvõtuantenni ja katsetatava elektrilise/elektroonilise alakoostu vahel ei tohi olla absorbeerivat materjali.

5.3.   Antenni suund ja polarisatsioon

Igas mõõtepunktis tuleb näidud võtta nii antenni horisontaal- kui ka vertikaalasendis.

5.4.   Näidud

Igal üksiksagedusel võetakse (vastavalt punktile 5.3) mõõdetava sageduse tunnusnäiduna kõige rohkem kaks näitu.

6.   SAGEDUSED

6.1.   Mõõtmised

Mõõtmised tehakse sagedusalal 30–1 000 MHz. Elektriline/elektrooniline alakoost vastab tõenäoliselt nõutavatele piirmääradele kogu sagedusala ulatuses, kui ta vastab nendele nõuetele järgmise 13 sageduse puhul, nt: 45, 65, 90, 120, 150, 190, 230, 280, 380, 450, 600, 750 ja 900 MHz.

Kui katse ajal ületatakse piirmäära, tuleb kindlaks teha, et selle põhjustas elektriline/elektrooniline alakoost, mitte ümbruskiirgus.

6.1.1.   Piirmäärad kehtivad kogu sagedusalal 30–1 000 MHz.

6.1.2.   Mõõtmisi saab teha kas kvaasitipu- või tipudetektoritega. Lisa I punktides 6.2 ja 6.5 esitatud piirmäärad on seotud kvaasitipuga. Tipu kasutamisel tuleb 1 MHz ribalaiuse puhul liita 38 dB või 1 kHz ribalaiuse puhul lahutada 22 dB.

6.2.   Lubatud hälbed

Üksiksagedused

(MHz)

Hälve

(MHz)

45, 65, 90, 120, 150, 190 ja 230

±5

280, 380, 450, 600, 750 ja 900

±20

Hälbed kehtivad loetletud sageduste puhul ja nendega püütakse vältida mõõtmise ajal üksiksagedustel või nende lähedal toimuvatest edastustest tingitud häireid.

1. liide

Elektrilise/elektroonilise alakoostu katsepiirkonna piirid

Peegelduva elektromagnetilise pinnata tasapind

Image

2. liide

Joonis 1

Elektrilise/elektroonilise alakoostu elektromagnetkiirguse katseskeem (ülevaade)

Image

Joonis 2

Elektrilise/elektroonilise alakoostu elektromagnetkiirguse, vaade keskpikitasapinna suhtes

Image

X LISA

ELEKTRILISTE/ELEKTROONILISTE ALAKOOSTUDE KITSASRIBA ELEKTROMAGNETKIIRGUSE MÕÕTMISE MEETOD

1.   ÜLDINE

1.1.   Käesolevas lisas kirjeldatud katsemeetodit kohaldatakse üksnes elektriliste/elektrooniliste alakoostude suhtes.

1.2.   Mõõteseadmed

Mõõteseadmed vastavad Rahvusvahelise Raadiohäirete Erikomisjoni (CISPR) trükise nr 16–1 (93) nõuetele.

Kitsasriba elektromagnetkiirguse mõõtmiseks kasutatakse keskväärtuse detektorit või tipudetektorit.

1.3.   Katsemeetod

1.3.1.   Käesoleva katsega mõõdetakse mikroprotsessorsüsteemi tekitatud kitsasriba elektromagnetkiirgust.

1.3.2.   Lühikese algetapi (2–3 minutit) ajal, kui valitakse üks antenni polarisatsioon, on lubatud kustutada punktis 6.1 määratletud sagedusala, kasutades spektrianalüsaatorit, et kindlaks teha tippkiirguste olemasolu ja/või sagedused. Sellest võib abi olla katsetatavate sageduste valikul (vt punkti 6).

2.   TULEMUSTE VÄLJENDAMINE

Mõõtmiste tulemused väljendatakse ühikuga dB mikrovolti/m (mikrovolti/m).

3.   MÕÕTMISKOHT

3.1.   Mõõtmiskoht vastab CISPRi trükise nr 16–1 (93) nõuetele (vt X lisa 1. liide).

3.2.   Mõõtekompleks, katsekabiin või sõiduk, milles mõõtekompleks asub, võib olla väljaspool X lisa 1. liites näidatud piire.

3.3.   Kasutada võib ka sisekatsekohti, kui on võimalik näidata sise- ja väliskatsekoha vahelist korrelatsiooni. Sisekatsekohad ei pea vastama X lisa 1. liite mõõtudega seotud nõuetele, välja arvatud antenni ja katsetatava elektrilise/elektroonilise alakoostu vaheline kaugus ning antenni kõrgus (vt X lisa 2. liite joonised 1 ja 2).

3.4.   Ümbrus

Selleks et tagada selliste kõrvaliste helide ja signaalide puudumine, mis võivad mõõtmist märgatavalt mõjutada, tehakse enne ja pärast põhikatset ümbruse mõõtmised. Mõlema mõõtmise korral peavad kõrvalised helid või signaalid, välja arvatud tahtlik kitsasribakiirgus, olema vähemalt 10 dB madalamad kui I lisa punktis 6.6.2.1 esitatud häirepiirid.

4.   ELEKTRILISE/ELEKTROONILISE ALAKOOSTU SEISUND KATSE AJAL

4.1.   Katsetatav elektriline/elektrooniline alakoost peab töötama tavatingimustes.

4.2.   Mõõtmisi ei tehta vihma ja muude sademete korral ega 10 minuti jooksul pärast saju lõppemist.

4.3.   Katsekorraldus

4.3.1.   Katsetatav elektriline/elektrooniline alakoost ja selle juhtmestik toetatakse 50 ± 5 mm kõrgusele puit- või muust mittejuhtivast materjalist laua kohale. Kui on aga ette nähtud, et elektrilise/elektroonilise alakoostu mingi osa peab olema elektriliselt ühendatud sõiduki metallkerega, asetatakse see osa alusplaadile ja ühendatakse elektriliselt alusplaadiga.

Alusplaadiks on vähemalt 0,5 mm paksune metallplaat. Alusplaadi miinimumsuurus sõltub katsetatava elektrilise/elektroonilise alakoostu suurusest, kuid sellel peab olema piisavalt ruumi nimetatud alakoostu juhtmestikule ja komponentidele. Alusplaat ühendatakse maanduspaigaldise kaitsejuhiga. Alusplaat asub 1,0 ± 0,1 m kõrgusel katsekoha põrandast ja on sellega paralleelne.

4.3.2.   Katsetatav elektriline/elektrooniline alakoost paigaldatakse ja ühendatakse vastavalt tema nõuetele. Toiteallika juhtmestik veetakse 100 mm ulatuses piki alusplaadi/laua serva, mis on antennile kõige lähemal.

4.3.3.   Katsetatav elektriline/elektrooniline alakoost ühendatakse maandussüsteemiga vastavalt tootja paigaldusnõuetele ja täiendavad maandusühendused ei ole lubatud.

4.3.4.   Katsetatav elektriline/elektrooniline alakoost peab olema teistest juhtivtarinditest, nagu näiteks varjestatud piirkonna seintest (välja arvatud katseobjekti all olev alusplaat/laud) 1,0 m kaugusel.

4.4.   Toide antakse katsetavale elektrilisele/elektroonilisele alakoostule 5 μH/50 Ω tehisvõrgu kaudu, mis ühendatakse elektriliselt alusplaadiga. Toitepinge peab olema ±10 % süsteemi nimitalitluspingest. Pulsatsioonpinge peab olema vähem kui 1,5 % tehisvõrgu seirejaamas mõõdetud süsteemi nimitalitluspingest.

4.5.   Kui katsetatav elektriline/elektrooniline alakoost koosneb rohkem kui ühest üksusest, peavad ühenduskaabliteks olema parimal juhul sõidukis kasutatavad juhtmestikud. Kui neid ei ole võimalik kasutada, peab elektroonilise kontrollploki ja tehisvõrgu vahe olema 1 500 ± 75 mm. Kõik kaablid tuleb ühendada võimalikult reaalsena ning kasutada eelistatavalt tegelikke koormusi ja aktuaatoreid. Kui katsetatava elektrilise/elektroonilise alakoostu nõuetekohaseks toimimiseks on vajalikud lisaseadmed, tuleb korvata nende mõju mõõdetud kiirgusele.

5.   ANTENNI TÜÜP, ASEND JA SUUND

5.1.   Antenni tüüp

Kasutada võib mis tahes lineaarselt polariseeritud antenni, tingimusel et seda saab võrdlusantenni suhtes normida.

5.2.   Mõõtekõrgus ja -kaugus

5.2.1.   Kõrgus

Antenni faasikese on 150 ± 10 m kõrgusel alusplaadist.

5.2.2.   Mõõtekaugus

Antenni faasikeskme ja alusplaadi vaheline horisontaalkaugus on 1,00 ± 0,05 m. Ükski antenni osa ei tohi olla alusplaadile lähemal kui 0,5 m.

Antenn asetatakse paralleelselt alusplaadiga risti oleva plaadiga ja kokku alusplaadi servaga, mida mööda põhiosa juhtmestikust on veetud.

5.2.3.   Kui katsekoht on varjestatud raadiosagedusliku elektromagnetkiirguse eest, peavad antenni vastuvõtuelemendid olema vähemalt 0,5 m kaugusel raadiosageduslikku elektromagnetkiirgust absorbeerivast materjalist ja vähemalt 1,5 m kaugusel katsekoha seinast. Vastuvõtuantenni ja katsetatava sõiduki elektrilise/elektroonilise süsteemi vahel ei tohi olla absorbeerivat materjali.

5.3.   Antenni suund ja polarisatsioon

Igas mõõtepunktis tuleb näidud võtta nii antenni horisontaal- kui ka vertikaalasendis.

5.4.   Näidud

Igal üksiksagedusel võetakse vastavalt punktile 5.3 mõõdetava sageduse tunnusnäiduna kõige rohkem kaks näitu.

6.   SAGEDUSED

6.1.   Mõõtmised

Mõõtmised tehakse sagedusalal 30–1 000 MHz. See ala jaotatakse 13 ribaks. Iga riba puhul võib katsetada üht üksiksagedust, tõestamaks et nõuded on täidetud. Et kontrollida katsetatava elektrilise/elektroonilise alakoostu vastavust käesoleva lisa nõuetele, võib katseasutus kasutada üht punkti järgmisest 13 sagedusribast:

30–50, 50–75, 75–100, 100–130, 130–165, 165–200, 200–250, 250–320, 320–400, 400–520, 520–660, 660–820, 820–1 000 MHz.

Kui katse ajal ületatakse piirmäära, tuleb kindlaks teha, et selle põhjustas katsetatav elektriline/elektrooniline alakoost, mitte ümbruskiirgus.

6.2.   Kui punktis 1.3 kirjeldatud viisil teostatud algetapil on punktis 6.1 määratletud kitsasribakiirgus vähemalt 10 dB võrdluspiirist madalam, loetakse elektriline/elektrooniline alakoost selle sagedusriba osas käesoleva lisa nõuetele vastavaks.

XI LISA

ELEKTRILISTE/ELEKTROONILISTE ALAKOOSTUDE ELEKTROMAGNETKIIRGUSE TALUVUSE KATSEMEETOD

1.   ÜLDINE

1.1.   Käesolevas lisas kirjeldatud katsemeetodit kohaldatakse elektriliste/elektrooniliste alakoostude suhtes.

1.2.   Katsemeetodid

1.2.1.   Elektrilised/elektroonilised alakoostud võivad vastata tootja valikul mis tahes järgmiste katsemeetodite kombinatsiooni nõuetele, kui katse tehakse kogu punktis 5.1 määratletud sagedusala ulatuses.

Ribaliini katsetamine: vt 1. liide

voolusisestuse katsetamine: vt 2. liide

TEM-kambri katsetamine: vt 3. liide

vaba välja katse: vt 4. liide

1.2.2.   Nende katsete ajal esinevate elektromagnetväljade kiirguse tõttu tuleb need läbi viia varjestatud ruumis (TEM-kamber on varjestatud ruum).

2.   TULEMUSTE VÄLJENDAMINE

Käesolevas lisas kirjeldatud katsete puhul väljendatakse väljatugevust ühikuga volti/m ja sisestatud voolu milliamprites.

3.   MÕÕTMISKOHT

3.1.   Katsesüsteem peab suutma luua nõutavaid katsesignaale käesolevas lisas määratletud sagedusaladel. Katsesüsteem peab vastama (siseriiklikele) elektromagnetsignaalide kiirgust käsitlevatele juriidilistele nõuetele.

3.2.   Mõõteseadmed asuvad väljaspool kambrit.

4.   ELEKTRILISE/ELEKTROONILISE ALAKOOSTU SEISUND KATSE AJAL

4.1.   Katsetatav elektriline/elektrooniline alakoost peab töötama tavatingimustes. See paigaldatakse käesoleva lisa kohaselt, kui katsemeetoditega ei nähta ette teisiti.

4.2.   Toide antakse katsetavale elektrilisele/elektroonilisele alakoostule 5 μH/50 Ω tehisvõrgu kaudu, mis ühendatakse elektriliselt alusplaadiga. Toitepinge peab olema ±10 % süsteemi nimitalitluspingest. Pulsatsioonpinge peab olema vähem kui 1,5 % tehisvõrgu seirejaamas mõõdetud süsteemi nimitalitluspingest.

4.3.   Kõik elektrilise/elektroonilise alakoostu käitamiseks vajalikud lisaseadmed peavad olemas olema kalibreerimisetapil. Kalibreerimise ajal ei tohi ükski lisaseade olla võrdluspunktile lähemal kui 1 m.

4.4.   Et tagada mõõtmistulemuste korduvus, kui katseid ja mõõtmisi korratakse, peavad katsesignaale tekitavad seadmed ja nende paigutus olema sama kui kalibreerimisetapil (punktid 7.2, 7.3.2.3, 8.4, 9.2 ja 10.2).

4.5.   Kui katsetatav elektriline/elektrooniline alakoost koosneb rohkem kui ühest üksusest, peavad ühenduskaabliteks olema parimal juhul sõidukis kasutatavad juhtmestikud. Kui neid ei ole võimalik kasutada, peab elektroonilise kontrollploki ja tehisvõrgu vahe olema 1 500 ± 75 mm. Kõik kaablid tuleb ühendada võimalikult reaalsena ning kasutada eelistatavalt tegelikke koormusi ja aktuaatoreid.

5.   SAGEDUSALA, VIIVITUSAJAD

5.1.   Mõõtmised tehakse sagedusalal 20–1 000 MHz.

5.2.   Et kontrollida elektrilise/elektroonilise alakoostu vastavust käesoleva lisa nõuetele, viiakse katsed läbi kuni 14 üksiksagedusel, nt:

27, 45, 65, 90, 120, 150, 190, 230, 280, 380, 450, 600, 750 ja 900 MHz

Võetakse arvesse katsetatavate seadmete reageerimisaega ja viivitusaeg peab olema piisav, et katsetavad seadmed saaksid reageerida tavapärastel tingimustel. See peab igal juhul olema vähemalt kaks sekundit.

6.   TEKITATAVA KATSESIGNAALI OMADUSED

6.1.   Mähisjoone maksimaalne amplituudväärtus

Katsesignaali mähisjoone maksimaalne amplituudväärtus on võrdne moduleerimata siinuslaine mähisjoone maksimaalse amplituudväärtusega, mille ruutkeskmine väärtus on määratletud I lisa punktis 6.4.2 (vt VIII lisa 3. liide).

6.2.   Katsesignaali lainekuju

Katsesignaal on raadiosageduslik siinuslaine, amplituudmoduleeritud 1 kHz siinuslainega, kui modulatsiooni sügavus on 0,8 ± 0,04 m.

6.3.   Modulatsiooni sügavus

Modulatsiooni sügavus määratletakse järgmiselt:

m

=

(Mähisjoone maksimaalne amplituudväärtus – Mähisjoone minimaalne amplituudväärtus)/(Mähisjoone maksimaalne amplituudväärtus + Mähisjoone minimaalne amplituudväärtus)

7.   RIBALIINI KATSETAMINE

7.1.   Katsemeetod

Käesoleva katsemeetodi puhul allutatakse elektrilise/elektroonilise alakoostu komponente ühendava juhtmestik teatavatele väljatugevustele.

7.2.   Ribaliini väljatugevuse mõõtmine

Igal soovitud katsesagedusel antakse ribaliinile võimsus, mis tekitaks elektrilise/elektroonilise alakoostu puudumisel katsepiirkonnas vajaliku väljatugevuse, ning langev võimsus või muu sellega otseselt seotud ja välja määratlemiseks vajalik parameeter mõõdetakse ja tulemused registreeritakse. Tulemusi kasutatakse tüübikinnituskatsetes, kui katsekohad või seadmed ei muutu sel määral, et on vaja kalibreerimist korrata. Väljamõõturi pea on selle protsessi ajal aktiivse elektrijuhi all, tsentreerituna piki-, vertikaal- ja põikisuunas. Mõõtepea elektroonikakorpus peab olema ribaliini pikiteljest võimalikult kaugel.

7.3.   Katsetatava elektrilise/elektroonilise alakoostu paigaldamine

7.3.1.   150 mm ribaliini katsetamine

Käesolev katsemeetod võimaldab tekitada aktiivse elektrijuhi (ribaliini 50 Ω näivtakistus) ja alusplaadi (koostelaua juhtivpind) vahel ühtlase välja, mille vahele võib asetada osa juhtmestikust. Katsetatava elektrilise/elektroonilise alakoostu elektrooniline häälestusseade paigaldatakse alusplaadile ribaliinist väljapoole nii, et üks selle servadest oleks ribaliini aktiivse elektrijuhiga paralleelselt. See peab olema 200 ± 10 mm kaugusel alusplaadist otse aktiivse elektrijuhi serva all.

Aktiivkonduktori serva ja mõõtmisel kasutatava piirdeseadise vahemaa peab olema vähemalt 200 mm.

Katsetatava elektrilise/elektroonilise alakoostu juhtmestik asetatakse horisontaalselt aktiivse elektrijuhi ja alusplaadi vahele (vt 1. liite joonised 1 ja 2).

7.3.1.1.   Juhtmestiku miinimumpikkus, mis hõlmab ka elektroonilise kontrollploki toitejuhtmed ja mis asetatakse ribaliini alla, on 1,5 m, kui sõidukis kasutatav juhtmestik ei ole alla 1,5 m. Sel juhul peab juhtmestiku pikkus olema sõidukisse paigaldatava pikima juhtmestiku pikkus. Kõik sellise pikkusega juhtmeharud veetakse risti pikiteljega.

7.3.1.2.   Täielikult avatud juhtmestiku pikkus koos mis tahes pikima juhtmeharuga on 1,5 m.

7.3.2.   800 mm ribaliini katsetamine

7.3.2.1.   Katsemeetod

Ribaliin koosneb kahest paralleelsest metallplaadist, mis asuvad teineteisest 800 mm kaugusel. Katsetatav seade asetatakse plaatide vahele ja allutatakse elektromagnetväljale (vt käesoleva lisa 1. liite joonised 3 ja 4).

Käesoleva meetodiga saab katsetada täielikke elektroonilisi süsteeme, sealhulgas sensoreid ja aktuaatoreid ning juhtpulte ja juhtmestikku. See sobib seadmetele, mille suurim läbimõõt on vähem kui üks kolmandik plaatidevahelisest kaugusest.

7.3.2.2.   Ribaliini paigutus

Ribaliin paigutatakse varjestatud ruumi (et vältida väliskiirgust) ning elektromagnetilise peegelduse vältimiseks 2 m kaugusele seinast ja kõikidest metallkestadest. Nende peegelduste summutamiseks võib kasutada raadiosageduslikku kiirgust absorbeerivat materjali. Ribaliin asetatakse elektrit mittejuhtivatele tugedele vähemalt 0,4 m kõrgusele põrandast.

7.3.2.3.   Ribaliini kalibreerimine

Väljamõõturi pea asetatakse kahe paralleelse plaadi vahelise ruumi piki-, vertikaal- ja põikimõõte keskmisesse kolmandikku, kui katsetatav süsteem puudub. Seonduvad mõõteseadmed paigutatakse varjestatud ruumist väljapoole.

Igal soovitud katsesagedusel antakse ribaliinile võimsus, mis tekitaks antennis vajaliku väljatugevuse. Tüübikinnituskatsete puhul kasutatakse seda langeva võimsuse taset või muud sellega otseselt seotud ja välja määratlemiseks vajalikku parameetrit, kui katsekohad või seadmed ei muutu sel määral, et on vaja kalibreerimist korrata.

7.3.2.4.   Katsetatava elektrilise/elektroonilise alakoostu paigaldamine

Põhikontrollplokk asetatakse paralleelsete plaatide vahelise ruumi piki-, vertikaal- ja põikimõõte keskmisesse kolmandikku. See kinnitatakse elektrit mittejuhtivast materjalist toele.

7.3.2.5.   Põhijuhtmestiku ja sensori/aktuaatori kaablid

Põhijuhtmestiku ja mis tahes sensori/aktuaatori kaablid tõusevad vertikaalselt kontrollplokist ülemise alusplaadini (nii tekib maksimaalne sidestus elektromagnetväljaga). Seejärel veetakse need piki plaadi allosa selle vaba servani, ümber selle ja piki alusplaadi ülaosa ribaliini sisendi lülitusteni. Kaablid veetakse seonduvate seadmeteni, mis paigutatakse elektromagnetvälja mõjualast väljapoole, näiteks: varjestatud ruumi põrandale pikisuunas 1 m kaugusele ribaliinist.

8.   ELEKTRILISE/ELEKTROONILISE ALAKOOSTU HÄIREKINDLUSE KATSE VABA VÄLJA MEETODIGA

8.1.   Katsemeetod

Käesolev katsemeetod võimaldab katsetada sõiduki elektrilisi/elektroonilisi süsteeme, allutades elektrilise/elektroonilise alakoostu antenni tekitatud elektromagnetkiirgusele.

8.2.   Katsestendi kirjeldus

Katse viiakse läbi poolkõlavabas ruumis katsestendil.

8.2.1.   Alusplaat

8.2.1.1.   Katsetatav elektriline/elektrooniline alakoost ja selle juhtmestik toetatakse 50 ± 5 mm kõrgusele puit- või muust mittejuhtivast materjalist laua kohale. Kui on aga ette nähtud, et elektrilise/elektroonilise alakoostu mingi osa peab olema elektriliselt ühendatud sõiduki metallkerega, asetatakse see osa alusplaadile ja ühendatakse elektriliselt alusplaadiga. Alusplaadiks on vähemalt 0,5 mm paksune metallplaat. Alusplaadi miinimumsuurus sõltub katsetatava elektrilise/elektroonilise alakoostu suurusest, kuid sellel peab olema piisavalt ruumi nimetatud alakoostu juhtmestikule ja komponentidele. Alusplaat ühendatakse maanduspaigaldise kaitsejuhiga. Alusplaat asub 1,0 ± 0,1 m kõrgusel katsekoha põrandast ja on sellega paralleelne.

8.2.1.2.   Katsetatav elektriline/elektrooniline alakoost paigaldatakse ja ühendatakse vastavalt tema nõuetele. Toiteallika juhtmestik veetakse 100 mm ulatuses piki alusplaadi/laua serva, mis on antennile kõige lähemal.

8.2.1.3.   Katsetatav elektriline/elektrooniline alakoost ühendatakse maandussüsteemiga vastavalt tootja paigaldusnõuetele ja täiendavad maandusühendused ei ole lubatud.

8.2.1.4.   Katsetatav elektriline/elektrooniline alakoost peab olema teistest juhtivtarinditest, nagu näiteks varjestatud piirkonna seintest (välja arvatud katseobjekti all olev alusplaat/laud) 1,0 m kaugusel.

8.2.1.5.   Iga alusplaadi pindala on 2,25 ruutmeetrit või rohkem ja lühima serva pikkus vähemalt 750 mm. Alusplaat ühendatakse ruumiga rihmade abil nii, et alalisvoolu takistus ei ületa 2,5 millioomi.

8.2.2.   Katsetatava elektrilise/elektroonilise alakoostu paigaldamine

Kui suured seadmed paigaldatakse metallist katsestendile, käsitatakse katsestendi katse eesmärgil alusplaadi osana ja see ühendatakse vastavalt ruumiga. Katsetatava näidise pinnad on vähemalt 200 mm kaugusel alusplaadi servast. Kõik juhtmed ja kaablid on vähemalt 100 mm kaugusel alusplaadi servast ning juhtmestiku kaugus alusplaadist (juhtmestiku madalaimast punktist) on 50 ± 5 mm. Toide antakse katsetavale elektrilisele/elektroonilisele alakoostule 5 μH/50 Ω tehisvõrgu kaudu, mis ühendatakse elektriliselt alusplaadiga.

8.3.   Välja tekitava seadise tüüp, asend ja suund

8.3.1.   Välja tekitava seadise tüüp

8.3.1.1.   Välja tekitav(ad) seadis(ed) tuleb valida nii, et soovitud väljatugevus saavutatakse võrdluspunktis (vt punkt 8.3.4) vastavatel sagedustel.

8.3.1.2.   Välja tekitava(te)ks seadme(te)ks võib/võivad olla antenn(id) või taldrikantenn.

8.3.1.3.   Välja tekitava seadise konstruktsioon ja suund on sellised, et tekkinud välja polarisatsioon on: horisontaalne või vertikaalne sagedustel 20–1 000 MHz

8.3.2.   Mõõtekõrgus ja –kaugus

8.3.2.1.   Kõrgus

Antenni faasikese on 150 ± 10 m kõrgemal kui alusplaat, millel katsetatav elektriline/elektrooniline alakoost asub. Kõik antenni kiirguselemendid peavad olema katseruumi aluspinnast vähemalt 250 mm kaugusel.

8.3.2.2.   Mõõtekaugus

8.3.2.2.1.   Kasutustingimusi saab kõige paremini sarnastada, paigutades välja tekitava seadise elektrilisest/elektroonilisest alakoostust võimalikult kaugele. See vahemaa on tavaliselt 1–5 m.

8.3.2.2.2.   Kui katse viiakse läbi sisetingimustes, peavad välja tekitava seadise kiirguselemendid olema vähemalt 0, 5 m kaugusel raadiosageduslikku elektromagnetkiirgust absorbeerivast materjalist ja vähemalt 1, 5 m kaugusel katsekoha seinast. Saateantenni ja katsetatava elektrilise/elektroonilise alakoostu vahel ei tohi olla absorbeerivat materjali.

8.3.3.   Antenni asukoht katsetatava elektrilise/elektroonilise alakoostu suhtes

8.3.3.1.   Välja tekitava seadise kiirguselemendid peavad olema alusplaadi servast vähemalt 0,5 m kaugusel.

8.3.3.2.   Välja tekitava seadise faasikese on plaadil, mis:

a)

on alusplaadi suhtes risti;

b)

poolitab alusplaadi serva ja juhtmestiku põhiosa keskpunkti ning

c)

on risti alusplaadi serva ja juhtmestiku põhiosa keskpunktiga.

Välja tekitav seadis asetatakse paralleelselt selle plaadiga (vt 4. liite joonised 1 ja 2).

8.3.3.3.   Alusplaadi või katsetatava elektrilise/elektroonilise alakoostu kohale asetatud välja tekitav seadis ulatub üle katsetatava elektrilise/elektroonilise alakoostu.

8.3.4.   Võrdluspunkt

Käesoleva lisa kohaldamisel tähendab võrdluspunkt punkti, kus väljatugevus kindlaks tehakse, ja seda määratletakse järgmiselt:

8.3.4.1.   horisontaalselt vähemalt 1 m antenni faasikeskmest või vertikaalselt vähemalt 1 m taldrikantenni kiirguselementidest;

8.3.4.2.   plaadil, mis:

a)

on alusplaadi suhtes risti;

b)

on risti alusplaadi servaga, millega paralleelselt on veetud juhtmestiku põhiosa;

c)

poolitab alusplaadi serva ja juhtmestiku põhiosa keskpunkti ning

d)

langeb kokku selle juhtmestiku põhiosa keskpunktiga, mis on veetud piki alusplaati, mis on antennile kõige lähemal;

8.3.4.3.   150 ± 10 mm alusplaadist.

8.4.   Vajaliku väljatugevuse tekitamine: katsemeetod

8.4.1.   Katsevälja tingimuste kindlakstegemiseks kasutatakse „asendusmeetodit”.

8.4.2.   Asendusmeetod

Igal katsesagedusel antakse välja tekitavale seadisele võimsus, mis tekitaks katsetatava elektrilise/elektroonilise alakoostu puudumisel katsepiirkonna võrdluspunktis (nagu on määratletud punktis 8.3.4) vajaliku väljatugevuse. Langev võimsus või muu sellega otseselt seotud ja välja määratlemiseks vajalik parameeter mõõdetakse ja tulemused registreeritakse. Tulemusi kasutatakse tüübikinnituskatsetes, kui katsekohad või seadmed ei muutu sel määral, et on vaja kalibreerimist korrata.

8.4.3.   Kõik lisaseadmed peavad kalibreerimise ajal olema võrdluspunktist vähemalt 1 m kaugusel.

8.4.4.   Väljatugevuse mõõteseadis

Väljatugevust mõõdetakse asendusmeetodi kalibreerimisetapi ajal nõuetekohase kompaktse väljatugevuse mõõteseadisega.

8.4.5.   Väljatugevuse mõõteseadise faasikese peab olema võrdluspunktis.

8.4.6.   Katsetatava elektrilise/elektroonilise alakoostu, mis võib sisaldada täiendavat alusplaati, tuuakse seejärel katsekohale ja paigutatakse vastavalt punkti 8.3 nõuetele. Teise alusplaadi kasutamisel on see katsestendi alusplaadist kuni 5 mm kaugusel ja elektriliselt sellega ühendatud. Välja tekitavale seadisele antakse punktis 5 määratletud sagedusel punktis 8.4.2 määratletud vajalik langev võimsus.

8.4.7.   Katse ajal tuleb väljatugevuse kindlaksmääramisel kasutada sama parameetrit, mis valiti punktis 8.4.2.

8.5.   Väljatugevuse kontuur

8.5.1.   Väljatugevus peab asendusmeetodi kalibreerimisetapi ajal (enne kui katsetatav elektriline/elektrooniline alakoost katsekohale tuuakse) olema vähemalt 50 % nimiväljatugevusest 0,5 ± 0,05 m mõlemal pool võrdluspunkti joonel, mis on paralleelne antennile kõige lähema alusplaadi servaga ja läbib võrdluspunkti.

9.   TEM-KAMBRI KATSETAMINE

9.1.   Katsemeetod

TEM-kamber (Transverse Electromagnetic Mode kamber) tekitab sisejuhi (vahesein) ja kesta (alusplaat) vahel ühtlased väljad. Seda kasutatakse elektriliste/elektrooniliste alakoostude katsetamiseks (vt 3. liite joonis 1).

9.2.   Väljatugevuse mõõtmine TEM-kambris

9.2.1.   TEM-kambri elektriväli määratakse kindlaks järgmise võrrandi abil:

|E| = √(P × Z)/d

E

=

elektriväli (volti/meeter)

P

=

kambrisse sisenev võimsus (W)

Z

=

kambri näivtakistus (50 Ω)

d

=

ülemise seina ja plaadi (vahesein) vaheline kaugus (meetrites).

9.2.2.   Teise võimalusena asetatakse vastav väljatugevussensor TEM-kambri ülaossa. Selles TEM-kambri osas mõjutab elektrooniline kontrollplokk katsevälja väga vähe. Selle sensori väljundsignaal määrab väljatugevuse.

9.3.   TEM-kambri mõõtmed

Ühtlase välja saavutamiseks TEM-kambris ja korduvate mõõtmistulemuste saamiseks ei tohi katseobjekt olla suurem kui üks kolmandik kambri sisekõrgusest.

Soovitatavad TEM-kambri mõõtmed on esitatud 3. liite joonistel 2 ja 3.

9.4.   Toite-, signaali- ja kontrolljuhtmed

TEM-kamber kinnitatakse koaksiaalpistikupesaga ja ühendatakse võimalikult lähedalt pistikuga, millel on vajalik arv kontakte. Toite- ja signaalijuhtmed veetakse kambri pistikust otse katseobjektini.

Väliskomponendid, nagu näiteks sensorid, toiteallikad ja kontrollelemendid saab ühendada:

a)

varjestatud välisseadmega;

b)

TEM-kambri kõrval oleva sõidukiga või

c)

otse varjestatud pistikupesaga.

TEM-kambri ühendamisel välisseadme või sõidukiga tuleb kasutada varjestatud kaableid, kui sõiduk või välisseade ei ole samas või lähedalasuvas varjestatud ruumis.

10.   BCI KATSETAMINE

10.1.   Katsemeetod

Käesoleva meetodiga viiakse läbi häirekindluskatsed, indutseerides sisestussondi abil elektrivoolu juhtmestikku. Sisestussond koosneb ühendusklambrist, millest katsetatava elektrilise/elektroonilise alakoostu kaablid läbi veetakse. Häirekindluskatsed saab seejärel läbi viia, muutes indutseeritavate signaalide sagedust.

Katsetatava elektrilise/elektroonilise alakoostu võib paigaldada vastavalt punktile 8.2.1 alusplaadile või sõidukisse vastavalt selle konstruktsiooni erisustele.

10.2.   Voolusisestussondi kalibreerimine enne katseid

Sisestussond asetatakse kalibreerimisseadisele. Katsetatava sagedusala läbimisel jälgitakse I lisa punktis 6.7.2.1 määratletud voolu tekitamiseks vajalikku võimsust. Selle meetodiga kalibreeritakse voolusisestussüsteemi langeva võimsuse suhtes enne katsetamist ning see langev võimsus sisestatakse sisestussondi, kui see ühendatakse kalibreerimise ajal kasutatavate kaablite abil katsetatava elektrilise/elektroonilise alakoostuga. Tuleb märkida, et sisestussondi sisestatav jälgitav võimsus on langev võimsus.

10.3.   Katsetatava elektrilise/elektroonilise alakoostu paigaldamine

Kui elektriline/elektrooniline alakoost on asetatud vastavalt punktile 8.2.1 alusplaadile, tuleb kõik juhtmestiku kaablid võimalikult reaalselt lõpetada, kasutades soovitatavalt tegelikke koormusi ja aktuaatoreid. Voolusisestussond kinnitatakse kordamööda sõidukisse või alusplaadile asetatud elektrilise/elektroonilise alakoostu kõikide juhtmestiku juhtmete ümber 150 ± 10 mm kaugusele igast katsetatavast elektrilisest/elektroonilisest alakoostust, elektroonilisest kontrollplokist, mõõtemoodulist või aktiivsensorist, nagu on näidatud 2. liites.

10.4.   Toite-, signaali- ja kontrolljuhtmed

Kui katsetatav elektriline/elektrooniline alakoost on vastavalt punktile 8.2.1 asetatud alusplaadile, ühendatakse juhtmestik tehisvõrgu ja peamise elektroonilise kontrollploki vahele. Juhtmed tuleb vedada paralleelselt alusplaadi servaga ja vähemalt 200 mm kauguselt servast. Juhtmestik sisaldab toitejuhet, mida kasutatakse sõiduki aku ühendamiseks elektroonilise kontrollplokiga, ja tagastusjuhet, kui seda kasutatakse sõidukis.

Elektroonilise kontrollploki ja tehisvõrgu vahemaa on 1,0 ± 0,1 m või elektroonilise kontrollploki ja sõidukis kasutatava aku vahelise juhtmestiku pikkus (kui see on teada) olenevalt sellest, kumb on lühem. Sõiduki juhtmestiku kasutamise korral veetakse kõik juhtmeharud piki alusplaati, kuid risti eemale alusplaadi servast. Muudel juhtudel kinnitatakse katsetatava elektrilise/elektroonilise alakoostu sellises pikkuses juhtmed tehisvõrku.

1. liide

Joonis 1

150 mm ribaliini katsetamine

Image

Joonis 2

150 mm ribaliini katsetamine

Image

Joonis 3

800 mm ribaliini katsetamine

Image

1

=

alusplaat

2

=

põhijuhtmestik ja sensori/aktuaatori kaablid

3

=

puitraam

4

=

kiirgur

5

=

isolaator

6

=

katseobjekt

Joonis 4

800 mm ribaliini mõõtmed

Image

2. liide

BCI katsekonfiguratsiooni näide

Image

1

=

katseobjekt

2

=

raadiosageduste mõõtesond (mittekohustuslik)

3

=

raadiosageduste sisestussond

4

=

tehisvõrk

5

=

varjestatud ruumi filtrivõrk

6

=

toiteallikas

7

=

katseobjekti liides: mõjutamis- ja seireseadmed

8

=

signaaligeneraator

9

=

lairibavõimendi

10

=

RF 50 Ω suunakompleks

11

=

raadiosagedusliku võimsuse mõõteseade või ekvivalent

12

=

spektrianalüsaator või ekvivalent (vabal valikul)

3. liide

Joonis 1

TEM-kambri katsetamine

Image

1

=

välisjuht, varjestus

2

=

sisejuht (vahesein)

3

=

isolaator

4

=

sisend

5

=

isolaator

6

=

uks

7

=

pistikupaneel

8

=

katseobjekti toiteallikas

9

=

lõpptakistus 50 Ω

10

=

isolaator

11

=

katseobjekt (suurim võimalik kõrgus üks kolmandik ruumi põranda ja vaheseina vahelisest kaugusest)

Joonis 2

Nelinurkse TEM-kambri joonis

Image

Joonis 3

Järgmises tabelis on esitatud kambri mõõtmed määratletud sagedusülempiiride korral:

Ülemine sagedus

(MHz)

Kambri kujutegur

W:b

Kambri kujutegur

L/W

Plaatide vahe

b (cm)

Vahesein

S (cm)

200

1,69

0,66

56

70

200

1,00

1,00

60

50

Tüüpilise TEM-kambri mõõdud

4. liide

Joonis 1

Image

Joonis 2

Image

XII LISA

A OSA

Kehtetuks tunnistatud direktiiv koos muudatustega

(osutatud artiklis 6)

Nõukogu direktiiv 75/322/EMÜ

(EÜT L 147, 9.6.1975, lk 28)

 

Nõukogu direktiiv 82/890/EMÜ

(EÜT L 378, 31.12.1982, lk 45)

Ainult osa, mis puudutab artikli 1 lõikes 1 olevat viidet direktiivile 75/322/EMÜ

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 97/54/EÜ

(EÜT L 277, 10.10.1997, lk 24)

Ainult osa, mis puudutab artikli 1 esimeses taandes olevat viidet direktiivile 75/322/EMÜ

Komisjoni direktiiv 2000/2/EÜ

(EÜT L 21, 26.1.2000, lk 23)

Ainult artikkel 1 ja II lisa

Komisjoni direktiiv 2001/3/EÜ

(EÜT L 28, 30.1.2001, lk 1)

Ainult artikkel 2 ja II lisa

2003. aasta ühinemisakti II lisa punkt 1 A osa alapunkt 13

(ELT L 236, 23.9.2003, lk 57

 

Nõukogu direktiiv 2006/96/EÜ

(ELT L 363, 20.12.2006, lk 81)

Ainult osa, mis puudutab artiklis 1 ja lisa punktis A alapunktis 12 olevat viidet direktiivile 75/322/EMÜ

B OSA

Siseriiklikku õigusesse ülevõtmise ja kohaldamise tähtpäevad

(osutatud artiklis 6)

Direktiiv

Ülevõtmise tähtpäev

Kohaldamise tähtpäev

75/322/EMÜ

21. november 1976

82/890/EMÜ

21. juuni 1984

97/54/EÜ

22. september 1998

23. september 1998

2000/2/EÜ

31. detsember 2000 (1)

2001/3/EÜ

30. juuni 2002

2006/96/EÜ

31. detsember 2006


(1)  Vastavalt direktiivi 2000/2/EÜ artiklile 2:

„1.   Alates 1. jaanuarist 2001 ei tohi liikmesriigid elektromagnetilise ühilduvusega seotud põhjustel:

keelduda mis tahes sõidukitüübile EÜ või siseriikliku tüübikinnituse andmisest,

keelduda mis tahes tüüpi osale või eraldi seadmestikule EÜ tüübikinnituse andmisest,

keelata sõiduki registreerimine, müük või kasutuselevõtmine,

keelata osade või eraldi seadmestike müük või kasutamine,

kui sõidukid, osad või eraldi seadmestikud vastavad direktiivi 75/322/EMÜ (muudetud käesoleva direktiiviga) nõuetele.

2.   Alates 1. oktoobrist 2002 liikmesriigid:

ei tohi enam anda sõiduki EÜ tüübikinnitust ning osa või eraldi seadmestiku EÜ tüübikinnitust, ning

võivad keelduda siseriikliku tüübikinnituse andmisest,

mis tahes liiki sõidukile, osale või eraldi seadmestikule, kui direktiivi 75/322/EMÜ (muudetud käesoleva direktiiviga) nõuded ei ole täidetud.

3.   Lõiget 2 ei kohaldata vastavalt nõukogu direktiivile 77/537/EMÜ () enne 1. oktoobrit 2002 tüübikinnituse saanud sõidukitüüpide suhtes ega selliste kinnituste järgmiste laiendamiste suhtes.

4.   Alates 1. oktoobrist 2008 liikmesriigid:

käsitlevad uute sõidukitega kaasasolevaid, vastavalt direktiivi 74/150/EMÜ sätetele koostatud vastavustunnistusi kehtetuna selle direktiivi artikli 7 lõike 1 kohaldamisel ning

võivad keelduda uute elektriliste või elektroonsete alakoostude müügist või kasutuselevõtmisest osade või eraldi seadmestikena,

kui käesoleva direktiivi nõuded ei ole täidetud.

5.   Ilma et see piiraks lõigete 2 ja 4 kohaldamist, jätkavad liikmesriigid varuosade puhul EÜ tüübikinnituse andmist ning lubavad müüa ja kasutusele võtta osasid või eraldi seadmestikke, mis on ette nähtud kasutamiseks nende sõidukitüüpide puhul, mis on saanud tüübikinnituse enne 1. oktoobrit 2002 vastavalt direktiivile 75/322/EMÜ või direktiivile 77/537/EMÜ, ja võimaluse korral laiendada edaspidi neid tüübikinnitusi.

(2)  EÜT L 220, 29.8.1977, lk 38.”

XIII LISA

VASTAVUSTABEL

Direktiiv 75/322/EMÜ

Direktiiv 2000/2/EÜ

Käesolev direktiiv

Artikkel 1

 

Artikkel 1

 

Artikkel 2

Artikkel 2

Artikkel 4

 

Artikkel 3

Artikkel 5

 

Artikkel 4

Artikkel 6, lõige 1

 

Artikkel 6, lõige 2

 

Artikkel 5

 

Artikkel 6

 

Artikkel 7

Artikkel 7

 

Artikkel 8

I lisa

 

I lisa

IIA lisa

 

II lisa

IIB lisa

 

III lisa

IIIA lisa

 

IV lisa

IIIB lisa

 

V lisa

IV lisa

 

VI lisa

V lisa

 

VII lisa

VI lisa

 

VIII lisa

VII lisa

 

IX lisa

VIII lisa

 

X lisa

IX lisa

 

XI lisa

 

XII lisa

 

XIII lisa


20.8.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 216/76


EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2009/81/EÜ,

13. juuli 2009,

millega kooskõlastatakse teatavate kaitse- ja julgeolekuvaldkonnas ostjate poolt sõlmitavate ehitustööde ning asjade ja teenuste riigihankelepingute sõlmimise kord ja muudetakse direktiive 2004/17/EÜ ja 2004/18/EÜ

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 47 lõiget 2 ning artikleid 55 ja 95,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (1),

toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras (2)

ning arvestades järgmist:

(1)

Riigi julgeolek jääb iga liikmesriigi ainuvastutuseks nii kaitse- kui ka julgeolekuvaldkonnas.

(2)

Euroopa kaitseotstarbelise varustuse turu järkjärguline rajamine on Euroopa kaitsesektori tehnoloogilise ja tööstusliku baasi tugevdamiseks ja Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitika elluviimiseks vajalike sõjaliste võimete arendamiseks hädavajalik.

(3)

Liikmesriigid tunnistavad vajadust tugevdada, arendada ja toetada Euroopa kaitsesektori tehnoloogilist ja tööstuslikku baasi, mis on võimetele suunatud ning vajaliku pädevusega ja konkurentsivõimeline. Selle eesmärgi saavutamiseks võivad liikmesriigid kooskõlas ühenduse õigusega kasutada eri vahendeid, et luua tõeline Euroopa kaitseotstarbelise varustuse turg ning võrdsed tingimused nii Euroopa kui ka maailma tasandil. Nad peaksid aitama ka mitmekesistada Euroopa kaitsesektori tarnijate baasi, eelkõige toetades väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEde) ja mittetavapäraste tarnijate kaasamist Euroopa kaitsesektori tehnoloogilisse ja tööstuslikku baasi, tõhustades tööstuskoostööd ning edendades tõhusat ja reageerimisvõimelist madalama tasandi tarnesüsteemi. Selles kontekstis peaksid nad võtma arvesse komisjoni 7. detsembri 2006. aasta tõlgendavat teatist asutamislepingu artikli 296 kohaldamise kohta kaitsealaste riigihangete valdkonnas ning komisjoni 5. detsembri 2007. aasta teatist „Tugevama ja konkurentsivõimelisema Euroopa kaitsetööstuse strateegia”.

(4)

Euroopa kaitseotstarbelise varustuse turu loomise üheks eeltingimuseks on asjakohase õigusliku raamistiku kehtestamine. Riigihangete valdkonnas tuleb selleks kooskõlastada riigihankelepingute sõlmimise kord, mis vastaks liikmesriikide julgeolekunõuetele ja asutamislepingu kohustustele.

(5)

Selle eesmärgi saavutamiseks palus Euroopa Parlament oma 17. novembri 2005. aasta resolutsioonis kaitsealaste riigihangete Rohelise raamatu kohta (3) töötada komisjonil välja direktiivi, mis võtab eriti arvesse liikmesriikide julgeolekuhuvisid, arendab edasi ühist välis- ja julgeolekupoliitikat, tugevdab Euroopa ühtekuuluvust ja säilitab Euroopa Liidu rolli tsiviiljõuna.

(6)

Riigihankelepingute sõlmimise menetluste parema koordineerimise teel, näiteks logistikateenuste, transpordi ja ladustamise riigihankelepingute puhul, on võimalik ka vähendada kulusid kaitsesektoris ja vähendada märgatavalt sektori keskkonnamõju.

(7)

Need menetlused peaksid kajastama liidu laiemat julgeolekualast lähenemisviisi, mida kujundab strateegilise keskkonna areng. Näiteks piiriüleste ja geograafiliselt hajutatud ohtude levimine on järk-järgult kaotamas piire välis- ja sisejulgeoleku ning sõjalise ja mittesõjalise julgeoleku vahel.

(8)

Kaitse- ja julgeolekuvarustus on otsustava tähtsusega nii liikmesriikide julgeoleku ja suveräänsuse kui ka liidu autonoomia jaoks. Seepärast on kaitse- ja julgeolekuvaldkonnas asjade ja teenuse ostmine sageli tundlikku laadi.

(9)

See tingib erinõudmised, eelkõige tarnekindluse ja teabeturbe valdkonnas. Eelkõige on need nõudmised seotud relvade, laskemoona ja sõjavarustuse ostmisega relvajõududele ning osutatud tehingutega otseselt seotud teenuste ning ehitustööde tellimisega, aga ka teatavate eriti tundlike ostudega mittesõjalise julgeoleku valdkonnas. Kõnealustes valdkondades takistab kogu liitu hõlmavate süsteemide puudumine liikmesriikide vahel kaitse- ja julgeolekuturgude avamist. Olukorda tuleb kiiresti parandada. Eriti kasulik oleks kogu liitu hõlmav teabeturbe süsteem, mis hõlmab siseriiklike julgeolekusertifikaatide vastastikust tunnustamist ning võimaldab vahetada salastatud teavet ostjate ja Euroopa äriühingute vahel. Samal ajal peaksid liikmesriigid võtma konkreetseid meetmeid, et parandada nendevahelist tarnekindlust eesmärgiga luua järk-järgult asjakohaste garantiide süsteem.

(10)

Käesolevas direktiivis tuleks kaitseotstarbelise varustuse all mõista eelkõige tooteliike, mis on esitatud nõukogu 15. aprilli 1958. aasta otsusega 255/58 (4) vastu võetud relvade, laskemoona ja sõjavarustuse loetelus, ning liikmesriigid võivad käesoleva direktiivi ülevõtmisel piirduda üksnes selle loeteluga. Loetelu hõlmab ainult varustust, mis on projekteeritud, arendatud ja toodetud sõjaliseks eriotstarbeks. Kuid loetelu on üldine ja seda tuleb tõlgendada laialt, arvestades tehnoloogia, riigihankepoliitika ja sõjaliste nõuete arengut, mis toob kaasa uut liiki varustuse väljatöötamise, näiteks liidu ühise sõjaliste kaupade nimekirja põhjal. Käesolevas direktiivis peaks kaitseotstarbeline varustus hõlmama ka tooteid, mis projekteeriti algselt küll tsiviilkasutuseks, kuid mida on hiljem kohandatud sõjaliseks otstarbeks relvadena, laskemoonana või sõjavarustusena kasutamiseks.

(11)

Mittesõjalise julgeoleku valdkonnas tuleks käesolevat direktiivi kohaldada selliste riigihangete suhtes, millel on kaitsealaste riigihangetega sarnased tunnused ja mis on niisama tundlikud. Nii võib see olla eelkõige valdkondades, kus sõjavägi ja mittesõjalised jõud teevad koostööd samade ülesannete täitmiseks ja/või kus riigihanke eesmärk on kaitsta liidu ja/või liikmesriikide julgeolekut nende oma territooriumil või kaugemal mittesõjalistest ja/või valitsusvälistest osalejatest lähtuva tõsise ohu eest. See võib hõlmata näiteks piirikaitset, politseitööd ja kriisiohjamismissioone.

(12)

Käesolevas direktiivis tuleks arvestada ostja vajadusi toodete kogu elutsükli vältel, st uurimis- ja arendustegevus, tööstuslik arendamine, tootmine, parandamine, uuendamine, muutmine, hooldamine, logistika, väljaõpe, katsetamine, kasutuselt kõrvaldamine ja hävitamine. Need etapid hõlmavad näiteks uuringuid, hindamist, ladustamist, transporti, integreerimist, hooldust, demonteerimist, hävitamist ja kõiki muid algsele projekteerimisele järgnevaid teenuseid. Mõned riigihankelepingud võivad hõlmata selliste osade, komponentide ja/või alakoostude tarnimist, mis lisatakse või kinnitatakse toodetele, ja/või spetsiaalsete tööriistade, uurimisüksuste või toe tarnimist.

(13)

Käesolevas direktiivis peaks uurimis- ja arendustegevus hõlmama alusuuringuid, rakendusuuringuid ja eksperimentaalarendust. Alusuuringud on eksperimentaalne või teoreetiline töö, mida tehakse peamiselt selleks, et omandada uusi teadmisi nähtuste ja uuritavate faktide põhialuste kohta ilma otsese praktilise rakenduse eesmärgita. Rakendusuuringud on samuti algupärane töö, mida tehakse uute teadmiste omandamiseks. Kuid see on suunatud eeskätt kindlale praktilisele eesmärgile. Eksperimentaalarendus on töö, mis põhineb uurimistegevuse tulemusel saadud olemasolevatel teadmistel ja/või praktilistel kogemustel ning mille eemärk on algatada uute materjalide, toodete või seadmete valmistamine, uute protsesside, süsteemide ja teenuste kasutuselevõtmine või olemasolevate märgatav parandamine. Eksperimentaalarendus võib hõlmata tehnoloogiliste näidiste valmistamist, st seadmeid, millega demonstreeritakse uue kontseptsiooni või uue tehnoloogia toimimist asjakohases või representatiivses keskkonnas.

Uurimis- ja arendustegevus ei hõlma tootmiseelsete prototüüpide ja tööriistade loomist ega kvalifitseerimist, tööstustehnoloogiat, tööstusdisaini ega valmistamist.

(14)

Käesolevas direktiivis tuleks arvestada ostja vajadusi ehitustööde ja teenuste puhul, mis ei ole küll otseselt seotud kaitseotstarbelise varustuse või tundliku varustuse tarnimisega, kuid on vajalikud teatavate sõjaliste või julgeolekunõuete täitmiseks.

(15)

Liikmesriikides tuleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta direktiivis 2004/17/EÜ (millega kooskõlastatakse vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate ostjate hankemenetlused) (5) osutatud ostjate ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta direktiivis 2004/18/EÜ (ehitustööde riigihankelepingute, asjade riigihankelepingute ja teenuste riigihankelepingute sõlmimise korra kooskõlastamise kohta) (6) osutatud ostjate poolt riigihankelepingute sõlmimisel kohaldada asutamislepingu põhimõtteid, eelkõige kaupade vaba liikumist, asutamisvabadust ja teenuste osutamise vabadust ning nendest tulenevaid põhimõtteid, nagu võrdse kohtlemise, mittediskrimineerimise, vastastikuse tunnustamise, proportsionaalsuse ja läbipaistvuse põhimõte.

Käesoleva direktiivi kohaldamise piirmääradest allapoole jäävate riigihankelepingute läbipaistvuse ja konkurentsiga seotud kohustused peaksid kindlaks määrama liikmesriigid vastavalt nendele põhimõtetele ja võttes arvesse eriti olukordi, kus on piiriülene huvi. Eelkõige on liikmesriikide ülesanne määrata kindlaks kõige sobivam kord selliste riigihankelepingute sõlmimiseks.

Teatavat maksumust ületavate riigihankelepingute puhul on siiski soovitav koostada riigihankelepingute sõlmimise siseriiklikku korda kooskõlastavad ühenduse sätted, mis tuginevad kõnealustele põhimõtetele, et tagada nende mõju ja kindlustada hanketellimuse tõeline avatus konkurentsile. Kooskõlastavaid sätteid tuleks seepärast tõlgendada nii eespool nimetatud eeskirjade ja põhimõtete kui ka asutamislepingu muude eeskirjade kohaselt.

(16)

Asutamislepingu artiklites 30, 45, 46, 55 ja 296 nähakse nendes sätestatud põhimõtete kohaldamise suhtes ette erandid, mis kehtivad seega ka osutatud põhimõtetest tuleneva õiguse kohaldamise suhtes. Seega ei tohiks ükski käesoleva direktiivi säte keelata selliste meetmete kehtestamist või kohaldamist, mida on vaja asutamislepingu samades sätetes õiguspäraseks peetavate huvide kaitsmiseks.

See tähendab eelkõige, et käesoleva direktiivi reguleerimisalasse kuuluvate riigihankelepingute sõlmimise võib direktiivi kohaldamisalast välja arvata, kui see on õigustatud avaliku julgeoleku seisukohalt või vajalik liikmesriigi oluliste julgeolekuhuvide kaitsmiseks. See võib puudutada nii kaitse- kui ka julgeolekuvaldkonna riigihankelepinguid, mis teevad hädavajalikuks niivõrd kõrged tarnekindluse nõudmised või mis on niivõrd konfidentsiaalsed ja/või tähtsad riigi suveräänsuse seisukohalt, et isegi käesoleva direktiivi erisätetest ei piisa selleks, et kaitsta liikmesriikide olulisi julgeolekuhuve, mille määratlemine on liikmesriikide ainuvastutus.

(17)

Sellegipoolest tuleb kooskõlas Euroopa Ühenduste Kohtu praktikaga tõlgendada selliste erandite kasutamise võimalust nii, et selle mõjud ei ulatuks kaugemale, kui on nende artiklitega võimaldatud õiguspäraste huvide kaitsmiseks tingimata vaja. Seega peab käesoleva direktiivi kohaldamata jätmine olema ühtaegu püstitatud eesmärgiga proportsionaalne ja takistama võimalikult vähe kaupade vaba liikumist ja teenuste osutamise vabadust.

(18)

Kaitsevaldkonnas tegutseva ostja sõlmitud relvade, laskemoona ja sõjavarustuse riigihankelepingud ei kuulu Maailma Kaubandusorganisatsiooni raames sõlmitud riigihankelepingu kohaldamisalasse. Muude käesoleva direktiiviga reguleeritavate riigihankelepingute suhtes jäetakse samuti Maailma Kaubandusorganisatsiooni riigihankeleping kohaldamata vastavalt kõnealuse lepingu artiklile XXIII. Asutamislepingu artiklil 296 ja Maailma Kaubandusorganisatsiooni riigihankelepingu artikli XXIII lõikel 1 on erinev reguleerimisala ning nende suhtes kasutatakse erinevaid kohtuliku läbivaatamise standardeid. Liikmesriigid võivad tugineda Maailma Kaubandusorganisatsiooni riigihankelepingu artikli XXIII lõikele 1 ka olukordades, mil asutamislepingu artiklit 296 ei saa kasutada. Seetõttu peavad kummagi sätte kohaldamiseks olema täidetud erinevad tingimused.

See erand tähendab ka, et kaitse- ja julgeolekuturgude kontekstis jääb liikmesriikidele pädevus otsustada, kas nende ostja võib lubada kolmandatest riikidest pärit ettevõtjatel osaleda riigihankelepingu sõlmimise menetlustes või mitte. Nad peaksid tegema selle otsuse hinna ja kvaliteedi suhte järgi, tunnistades seejuures vajadust ülemaailmselt konkurentsivõimelise Euroopa kaitsesektori tehnoloogilise ja tööstusliku baasi järele, avatud ja ausate turgude tähtsust ning vastastikuse kasu saamist. Liikmesriigid peaksid tungivalt nõudma üha rohkem avatud turge. Ka nende partnerid peaksid näitama üles avatust rahvusvaheliselt kokkulepitud eeskirjade alusel, eelkõige mis puudutab avatud ja ausat konkurentsi.

(19)

Ehitustööde riigihankelepinguna käsitatakse üksnes riigihankelepingut, mille objekt hõlmab töid, mis kuuluvad Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. novembri 2002. aasta määruse (EÜ) nr 2195/2002 (ühtse riigihangete klassifikaatori (CPV) kohta) (7) ühtse riigihangete klassifikaatori (edaspidi „CPV”) osa nr 45 all loetletud tegevuste hulka, isegi juhul, kui riigihankeleping sisaldab töödeks vajalikke muid teenuseid. Teenuste riigihankelepingud võivad teatavatel tingimustel hõlmata ehitustöid. Asjaolu, et riigihankelepinguga hõlmatakse kõnealuseid ehitustöid, kuivõrd need on riigihankelepingu põhiobjektiga seotud või võivad sellest tuleneda või seda täiendada, ei anna siiski alust pidada lepingut ehitustööde riigihankelepinguks.

(20)

Kaitse- ja julgeolekualased riigihankelepingud sisaldavad sageli salastatud teavet, mida tuleb vastavalt asjaomases liikmesriigis kehtivatele õigus- või haldusnormidele julgeolekukaalutlustel kaitsta õiguseta juurdepääsu eest. Sõjalise julgeoleku valdkonnas kasutavad liikmesriigid taolise teabe salastamise süsteeme sõjalisel otstarbel. Mittesõjalise julgeoleku valdkonnas, kus muud teavet tuleb samamoodi kaitsta, on olukord seevastu ebaühtlasem. Seepärast on kohane võtta kasutusele liikmesriikide eri tavasid arvestav kontsept, mis võimaldaks ühtlasi käsitleda koos sõjalist ja mittesõjalist valdkonda. Igal juhul ei tohiks riigihankelepingute sõlmimine osutatud valdkondades minna vajaduse korral vastuollu komisjoni 29. novembri 2001. aasta otsusest 2001/844/EÜ, ESTÜ, Euratom (millega muudetakse komisjoni kodukorda) (8) või nõukogu 19. märtsi 2001. aasta otsusest 2001/264/EÜ (millega võetakse vastu nõukogu julgeolekueeskirjad) (9) tulenevate kohustustega.

Lisaks antakse asutamislepingu artikli 296 lõike 1 punktis a liikmesriikidele võimalus jätta käesoleva direktiivi eeskirjad kohaldamata nii kaitse- kui ka julgeolekuvaldkonna riigihankelepingute suhtes, kui käesoleva direktiivi kohaldamine kohustaks neid andma teavet, mille avalikustamist nad peavad oma oluliste julgeolekuhuvide vastaseks. Nii võib see olla eelkõige siis, kui tegemist on nii tundlike lepingutega, et isegi nende olemasolu tuleb hoida salajas.

(21)

Ostjatel peaks olema lubatud kasutada raamlepinguid, mille tõttu on vajalik sätestada raamlepingute ja erieeskirjade mõiste. Nende eeskirjade kohaselt võib ostja, kes sõlmib käesoleva direktiiviga ettenähtud korras raamlepingu eeskätt pakkumistest teavitamise, pakkumiste esitamise tähtaegade ja tingimuste osas, sõlmida raamlepingu kehtivusajal sellel põhinevaid riigihankelepinguid kas raamlepingus sätestatud tingimuste kohaselt või juhul, kui kõik tingimused ei ole raamlepingus ette kindlaks määratud, kuulutada raamlepingu osapoolte vahel välja raamlepingu tingimustele vastava uue konkursi. Uue konkursi väljakuulutamine peaks vastama teatavatele eeskirjadele, mille eesmärk on tagada vajalik paindlikkus ning üldpõhimõtete, eriti võrdse kohtlemise põhimõtte järgimine. Samal põhjusel peaks raamlepingute kehtivusaeg olema piiratud ja ei tohiks olla pikem kui seitse aastat, välja arvatud ostja poolt nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel.

(22)

Ostjad võivad kasutada elektroonilisi ostumeetodeid tingimusel, et ostjad täidavad käesoleva direktiivi alusel koostatud eeskirju ning järgivad võrdse kohtlemise, diskrimineerimisest hoidumise ja läbipaistvuse põhimõtteid. Kuna on tõenäoline, et elektrooniliste oksjonite tehnikat hakatakse üha rohkem kasutama, peaks ühendus sellised oksjonid määratlema, kusjuures need tuleks reguleerida erieeskirjadega, et tagada nende toimimine täielikult nimetatud põhimõtete kohaselt. Selleks tuleks ette näha, et elektroonilised oksjonid hõlmaksid ainult neid ehitustööde, asjade või teenuste riigihankelepinguid, mille puhul saab tehnilised nõuded täpselt kindlaks määrata. See võib eelkõige kehtida uuendatavate asjade, ehitustööde ja teenuste riigihankelepingute suhtes. Samal eesmärgil peab olema ka võimalik koostada elektroonilise oksjoni igal etapil pakkujate vastav järjestus. Elektrooniliste oksjonite kasutamine võimaldab ostjatel taotleda pakkujatelt uute, madalamate hindade esitamist ning juhul, kui riigihankeleping sõlmitakse majanduslikult soodsaima pakkumise esitajaga, muuta peale hindade paremaks ka pakkumise muud koostisosad. Läbipaistvuse põhimõtte järgimise tagamiseks võivad elektroonilised oksjonid koosneda ainult sellistest osadest, mida saab ilma ostja sekkumise ja/või hinnanguteta automaatselt ja elektrooniliselt hinnata, see tähendab ainult neid osi, mille tulemus on mõõdetav ning arvudes või protsentides väljendatavad. Elektrooniliste oksjonite objektiks ei tohiks olla pakkumiste need tahud, millega kaasneb mõõdetamatute osade hindamine. Sellest tulenevalt ei tohiks elektroonilisi oksjoneid kasutada teatavate ehitustööde ja teenuste riigihankelepingute puhul, mille objektiks on intellektuaalne tegevus, näiteks ehitustööde projekteerimine.

(23)

Tsentraliseeritud ostumeetodid aitavad suurendada konkurentsi ja täiustada ostmist. Seega peaks liikmesriikidel olema võimalik näha ette, et ostjad võivad osta kaupu, ehitustöid ja/või teenuseid keskse ostja kaudu. Seepärast tuleks ette näha keskse ostja ühendusesisene määratlus ja määratleda ka tingimused, mis võimaldavad kooskõlas mittediskrimineerimise ja võrdse kohtlemise põhimõttega kindlaks teha, kas ehitustöid, tarneid ja/või teenuseid keskse ostja kaudu ostvad ostjad võib lugeda käesolevat direktiivi täitnuks. Ostja, kes on kohustatud käesolevat direktiivi kohaldama, peaks igal juhul tohtima tegutseda keskse ostjana. Samal ajal peaks liikmesriikidel olema ka vabadus nimetada Euroopa avalikke asutusi, kelle suhtes käesolev direktiiv ei kehti, näiteks Euroopa Kaitseagentuur, keskseteks ostjateks, tingimusel et need asutused kohaldavad nende ostude suhtes riigihanke-eeskirju, mis vastavad kõikidele käesoleva direktiivi sätetele.

(24)

Ostjad võivad olla sunnitud sõlmima üheainsa lepingu riigihangeteks, mis on osaliselt hõlmatud käesoleva direktiiviga ja mille ülejäänud osa kuulub kas direktiivi 2004/17/EÜ või direktiivi 2004/18/EÜ reguleerimisalasse või mille kohta ei kehti käesolev direktiiv, direktiiv 2004/17/EÜ ega direktiiv 2004/18/EÜ. Eelöeldut kohaldatakse, kui asjaomaseid riigihankeid ei saa objektiivsetel põhjustel lahutada ja sõlmida nende kohta eraldi riigihankelepinguid. Sellistel juhtudel peaks ostjatel olema võimalik sõlmida üksainus riigihankeleping, tingimusel et otsust ei tehta selleks, et jätta riigihankelepingud välja käesoleva direktiivi või direktiivi 2004/17/EÜ või direktiivi 2004/18/EÜ kohaldamisest.

(25)

Kooskõlastatud sätetega ette nähtud piirmäärade rohkus muudab ostjate olukorra keeruliseks. Arvestades kaitse- ja julgeolekuvaldkonna riigihankelepingute keskmist maksumust, on asjakohane kooskõlastada käesoleva direktiivi kohaldamise piirmäärad piirmääradega, mida ostjatel tuleb direktiivi 2004/17/EÜ kohaldamiseks juba praegu järgida. Direktiivis 2004/17/EÜ sätestatud piirmäärade muutmise korral tuleks ka käesoleva direktiivi piirmäärad läbi vaadata.

(26)

Lisaks tuleks sätestada juhud, kus käesolevat direktiivi ei kohaldata rahvusvahelistest lepingutest või liikmesriikide ja kolmandate riikide vahelistest kokkulepetest tulenevate lepingu sõlmimise erieeskirjade kohaldatavuse tõttu. Eeskirjad, mis on ette nähtud teatavate kokkulepetega, mis käsitlevad kaitseväeüksuste paigutamist ühest liikmesriigist teise liikmesriiki või kolmandasse riiki või kaitseväeüksuste paigutamist kolmandast riigist liikmesriiki, peaksid samuti välistama käesolevas direktiivis sätestatud riigihankelepingu sõlmimise menetluste kasutamise. Käesolevat direktiivi ei tohiks kohaldada riigihankelepingute suhtes, mille sõlmivad rahvusvahelised organisatsioonid oma vajadusteks, ega riigihankelepingute suhtes, mille peab sõlmima liikmesriik vastavalt kõnealuste organisatsioonide eriomastele eeskirjadele.

(27)

Kaitse- ja julgeolekuvaldkonnas on mõned lepingud nii tundlikud, et oleks sobimatu kohaldada käesolevat direktiivi, hoolimata selle spetsiifilisusest. Nii on see riigihangete puhul, mida korraldavad luureteenistused, ja kõigi luuretegevuse, sealhulgas vastuluuretegevuse liikidega seotud riigihangete puhul vastavalt liikmesriikide määratlusele. Nii on see ka muude eriti tundlike ostude puhul, mis eeldavad väga kõrget konfidentsiaalsuse taset, näiteks teatavad ostud, mille eesmärk on piirikaitse või võitlus terrorismi või organiseeritud kuritegevuse vastu, mis on seotud krüpteerimisega või mõeldud spetsiaalselt varjatud tegevuseks või muuks sama tundlikuks tegevuseks, mida viivad läbi politsei- ja julgeolekujõud.

(28)

Liikmesriigid viivad sageli läbi koostööprogramme, et töötada koos välja uut kaitseotstarbelist varustust. Niisugused programmid on eriti tähtsad, kuna need aitavad arendada uusi tehnoloogiaid ning kanda keeruliste relvasüsteemide suured uurimis- ja arenduskulud. Mõnesid nendest programmidest haldavad rahvusvahelised organisatsioonid, nimelt Organisation conjointe de coopération conjointe en matière d'armement (OCCAR) ja NATO (eriasutuste kaudu), või liidu ametid, näiteks Euroopa Kaitseagentuur, kes siis sõlmivad riigihankelepinguid liikmesriikide nimel. Selliste riigihankelepingute suhtes ei tuleks käesolevat direktiivi kohaldada. Muude kõnealuste koostööprogrammide puhul sõlmivad riigihankelepinguid ühe liikmesriigi ostjad ka ühe või mitme teise liikmesriigi nimel. Ka nendel juhtudel ei tuleks käesolevat direktiivi kohaldada.

(29)

Juhul, kui liikmesriikide relvajõud või julgeolekujõud teostavad operatsioone väljaspool liidu piire ja kui see on vajalik operatiivnõuete tõttu, tuleks kohapeal asuvatel ostjatel lubada jätta käesoleva direktiivi eeskirjad kohaldamata, kui nad sõlmivad riigihankelepinguid ettevõtjatega, kes asuvad operatsioonide piirkonnas, sealhulgas nende operatsioonide läbiviimisega otseselt seotud tsiviilostudeks.

(30)

Arvestades kaitse- ja julgeolekusektori eripära, tuleks ühe valitsuse varustuse ning ehitustööde ja teenuste ostud teiselt valitsuselt käesoleva direktiivi reguleerimisalast välja arvata.

(31)

Teenuste puhul on kinnisvara omandamist või rentimist või õiguste omandamist sellisele varale käsitlevatel lepingutel erijooni, mille tõttu riigihanke-eeskirju neile kohaldada ei saa.

(32)

Vahekohtu- ja lepitamisteenuseid osutavad tavaliselt asutused või isikud, kes määratakse või valitakse viisil, mida ei saa riigihanke-eeskirjadega reguleerida.

(33)

Finantsteenuseid ostetakse ka isikutelt või asutustelt tingimustel, mis ei sobi kokku riigihanke-eeskirjade kohaldamisega.

(34)

Vastavalt asutamislepingu artiklile 163 võimaldab uurimis- ja tehnoloogia arendamise tegevuse soodustamine tugevdada ühenduse tööstuse teaduslikke ja tehnoloogilisi aluseid ning teenuste riigihankelepingute avamine aitab saavutada seda eesmärki. Käesolevas direktiivis ei tuleks käsitleda uurimis- ja arendusprogrammide kaasfinantseerimist. Seepärast ei ole käesoleva direktiiviga hõlmatud uurimis- ja arendustegevusega seotud riigihankelepingud, välja arvatud juhul, kui lepingust saab kasu üksnes ostja, kes kasutab seda ise oma tegevuse jaoks, ja tingimusel, et ostja tasub osutatud teenuse eest täismahus.

(35)

Töö saamine ja kutsealale pääsemine on kõikidele võrdsete võimaluste tagamisel otsustava tähtsusega ning toetab ühiskonda integreerimist. Siinkohal aitavad kaitstud õpikojad ja tööhõiveprogrammid tõhusalt kaasa puuetega inimeste tööjõuturule pääsemisele ja naasmisele. Ent sellistel õpikodadel ei pruugi olla võimalik sõlmida lepinguid tavapärastes konkursitingimustes. Seega on kohane ette näha, et liikmesriigid võivad reserveerida õiguse osaleda riigihankelepingute andmises sellistele õpikodadele või reserveerida lepingute täitmise kaitstud tööhõiveprogrammidele.

(36)

Käesoleva direktiivi kohaldamiseks selle reguleerimisalasse kuuluvate teenuste riigihankelepingute suhtes ja järelevalve tagamiseks tuleks teenused jagada liikidesse, mis vastavad CPV klassifikaatori rubriikidele, ning esitada need kokkuvõtlikult kahes lisas vastavalt sellele, milline kord nende suhtes kehtib. II lisas nimetatud teenuste puhul ei piira käesoleva direktiivi asjakohased sätted kõnealuseid teenuseid käsitlevate ühenduse eeskirjade kohaldamist. Kuid selleks, et kohaldada käesoleva direktiivi sätteid direktiivi 2004/17/EÜ või direktiivi 2004/18/EÜ sätete asemel, tuleb sätestada, et asjaomased teenuste riigihankelepingud kuuluvad käesoleva direktiivi reguleerimisalasse.

(37)

Teenuste riigihankelepingute puhul tuleks käesolevat direktiivi üleminekuperioodi jooksul täielikult kohaldada üksnes selliseid teenuseid käsitlevate riigihankelepingute suhtes, kus direktiivi sätted võimaldavad kasutada kõiki piiriülese kaubanduse suurendamise võimalusi. Muid teenuseid käsitlevaid riigihankelepinguid tuleb enne käesoleva direktiivi täieliku kohaldamise otsust üleminekuperioodi jooksul jälgida.

(38)

Ostjate koostatud tehnilised kirjeldused peavad võimaldama avada riigihanked konkurentsile. Selleks peab olema võimalik esitada erinevaid tehnilisi lahendusi kajastavaid pakkumisi. Sellest tulenevalt peaks olema võimalik koostada tehnilised kirjeldused funktsionaalsest toimivusest ja nõuetest lähtuvalt. Juhtudel, kui viidatakse Euroopa standardile või rahvusvahelisele või siseriiklikule standardile, sealhulgas kaitsevaldkonna standarditele, peavad ostjad võtma arvesse ka teistel samaväärsetel lahendustel põhinevaid pakkumisi. Samaväärsust saab hinnata eelkõige koostegutsemisvõime- ja lahingutegevusliku tõhususe nõuete alusel. Samaväärsuse tõestamiseks peaks pakkujatel olema lubatud kasutada mis tahes tõendeid. Ostjad peavad suutma põhjendada otsuseid, mille kohaselt samaväärsus konkreetsel juhul puudub. Liikmesriikides võib kehtida seadusjõudu omavaid rahvusvahelisi standardimislepinguid, mille eesmärk on tagada relvajõudude koostegutsemisvõime ja millel võib liikmesriigis olla seadusjõud. Juhul, kui liikmesriigis on selline leping kohaldatav, võivad ostjad nõuda pakkumiste vastavust lepingus osutatud standarditele. Tehnilised nõuded peaksid olema selgesti esitatud, et kõik pakkujad saaksid aru, mida ostja kehtestatud nõuded hõlmavad.

(39)

Tehniliste kirjelduste üksikasjad ja lisateave riigihankelepingute kohta tuleb esitada kas iga riigihankelepingu lepingudokumentides või muus samaväärses dokumendis, nagu liikmesriikides tavaks.

(40)

Potentsiaalseid alltöövõtjaid ei tohiks diskrimineerida rahvuse põhjal. Kaitse ja julgeoleku kontekstis võib olla asjakohane, et ostjad kohustavad edukat pakkujat korraldama läbipaistva ja mittediskrimineeriva konkursi, kui ta sõlmib allhankelepinguid kolmandate isikutega. Kohustus võib kehtida kõikide allhankelepingute või ainult ostja valitud konkreetsete allhankelepingute suhtes.

Lisaks näib asjakohane täiendada pakkuja õigust sõlmida allhankelepinguid liikmesriikidele pakutava võimalusega lubada või nõuda, et nende ostjad paluksid, et allhankelepingud, mis moodustavad vähemalt teatava osa riigihankelepingu maksumusest, sõlmitaks kolmandate isikutega, tingimusel et seotud ettevõtjaid ei peeta kolmandateks isikuteks. Kui nõutakse niisugust osa, peaks edukas pakkuja sõlmima allhankelepingud läbipaistval ja mittediskrimineerival konkursil, et kõikidel huvitatud ettevõtjatel on võrdne võimalus kasutada allhanke eeliseid. Samas ei tohiks ohustada edukate pakkujate tarneahela nõuetekohast toimimist. Seetõttu peaks osa, mille kohta saab sõlmida allhankelepingud kolmandate isikutega ostja taotlusel, kajastama asjakohaselt riigihankelepingu objekti ja maksumust.

Allhankenõuet sisaldava läbirääkimistega menetluse või konkurentidega peetava dialoogi jooksul võivad ostja ja pakkujad arutada allhankenõudeid või -soovitusi, et tagada ostja täielik teavitatus allhanke eri võimaluste mõjust, eriti mis puudutab kulusid, kvaliteeti ja ohte. Igal juhul peaks eduka pakkuja poolt algselt esitatud alltöövõtjatel olema vabadus osaleda allhankelepingute sõlmimiseks korraldatavatel konkurssidel.

Kaitse- ja julgeolekuturgude kontekstis peaksid liikmesriigid ja komisjon ergutama ka parimate tavade arendamist ja levitamist liikmesriikide ja Euroopa tööstuse vahel, et edendada vaba liikumist ja konkurentsivõimet liidu allhanketurgudel ning tõhusat tarnijate ja VKEde juhtimist parima hinna ja kvaliteedi suhte saavutamiseks. Liikmesriigid peaksid teavitama kõiki edukaid pakkujaid sellest, millised on allhankelepingute puhul läbipaistva ja konkurentsivõimelise pakkumise ning tarnijate mitmekesisuse eelised, ning arendama ja edendama parimaid tavasid tarneahale juhtimise alal kaitse- ja julgeolekuturgudel.

(41)

Riigihankelepingu täitmise tingimused on kooskõlas käesoleva direktiiviga juhul, kui need ei ole otseselt ega kaudselt diskrimineerivad ning on esitatud hanketeates või lepingudokumentides.

(42)

Eelkõige võivad riigihankelepingu täitmise tingimused sisaldada ostjate nõudeid seoses teabeturbe ja tarnekindlusega. Võttes arvesse käesolevas direktiivis käsitletava varustuse tundlikkust, on nimetatud nõuded eriti olulised ning kehtivad kogu tarneahela suhtes.

(43)

Teabeturbe tagamiseks võivad ostjad nõuda nii pea- kui ka alltöövõtjatelt eelkõige kohustust kaitsta salastatud teavet õiguseta juurdepääsu eest ja piisavat teavet nende suutlikkuse kohta seda teha. Kuni puudub ühenduse teabeturbe süsteem, on ostjate või liikmesriikide ülesanne määratleda need nõuded vastavalt oma siseriiklikele õigusnormidele ja otsustada, kas nad peavad teise liikmesriigi siseriikliku õiguse kohaselt välja antud julgeolekusertifikaate samaväärseks oma pädevate asutuste välja antud sertifikaatidega.

(44)

Tarnekindlus võib tähendada väga mitmesuguseid nõudeid, sealhulgas näiteks intellektuaalomandiõigust reguleerivate sise-eeskirjade olemasolu, mis kehtivad nii tütar- kui ka emaettevõttes, või esmatähtsa teenindamise, hoolduse ja remondi tagamine, et garanteerida tugi ostetud varustuse elutsükli jooksul.

(45)

Ühelgi juhul ei või riigihankelepingu täitmise tingimustena kehtestada muid nõudeid kui neid, mis on seotud otse riigihankelepingu täitmisega.

(46)

Töötingimuste ja tööohutuse valdkonnas nii siseriiklikul kui ka ühenduse tasandil kehtivaid õigus- ja haldusnorme ja kollektiivlepinguid kohaldatakse riigihankelepingu täitmise kestel tingimusel, et sellised eeskirjad ja nende kohaldamine on kooskõlas ühenduse õigusega. Piiriüleste olukordade suhtes, kui ühe liikmesriigi töötajad osutavad lepingu alusel teenuseid teises liikmesriigis, kehtivad Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 1996. aasta direktiiviga 96/71/EÜ (töötajate lähetamise kohta seoses teenuste osutamisega) (10) sätestatud miinimumtingimused, mida asukohamaa peab lähetatud töötajate suhtes täitma. Kui siseriiklikud õigusaktid sisaldavad selliseid sätteid, võib nende kohustuste täitmata jätmist käsitleda raske eksimusena ametialaste käitumisreeglite vastu või asjaomase ettevõtja ametialaste käitumisreeglite rikkumisena, mille alusel võib kõnealuse ettevõtja riigihankelepingu sõlmimise menetlusest välja arvata.

(47)

Käesolevas direktiivis käsitletavaid riigihankeid iseloomustavad erinõuded seoses komplekssuse, teabeturbe või tarnekindlusega. Nende nõuete rahuldamiseks on riigihankelepingu sõlmimisel sageli vaja pidada põhjalikke läbirääkimisi. Seepärast võivad ostjad käesolevas direktiivis käsitletavate riigihangete puhul korraldada lisaks piiratud menetlusele väljakuulutamisega läbirääkimistega menetluse.

(48)

Eriti keerukaid projekte ellu viivatel ostjatel võib, ilma et nad ise selles süüdi oleksid, olla võimatu määrata objektiivselt kindlaks vahendid, mille abil oma vajadusi rahuldada, või hinnata turul pakutavaid tehnilisi ja/või rahalisi või õiguslikke lahendusi. Selline olukord võib tekkida eelkõige projektide puhul, kus on tarvis kas mitu tehnoloogilist või lahingutegevuslikku lahendust teise struktuuri kohandada või omavahel ühendada, või keerukat ja liigendatud rahastamist hõlmavate projektide puhul, mille rahalist ja õiguslikku ülesehitust ei ole võimalik eelnevalt määratleda. Sel juhul ei ole piiratud menetlus ega väljakuulutamisega läbirääkimistega menetlus teostatav, sest riigihanget ei oleks võimalik piisavalt täpselt määratleda selleks, et kandidaadid saaksid pakkumisi teha. Seega tuleks ette näha paindlik menetlus, mille puhul võetakse üheaegselt arvesse ettevõtjatevahelist konkurentsi ning ostjate vajadust arutada iga kandidaadiga läbi riigihankelepingu kõik tahud. Ent sellist menetlust ei tohi kasutada konkurentsi piiraval või moonutaval viisil, kusjuures eelkõige ei tohi muuta pakkumiste põhielemente, kehtestada eduka pakkuja suhtes olulisi uusi nõudeid ega kaasata majanduslikult kõige soodsama pakkumise esitanud pakkuja asemel muid pakkujaid.

(49)

Enne riigihankelepingu sõlmimise menetluse alustamist võivad ostjad tehnilist dialoogi kasutades küsida või vastu võtta nõuandeid, mida võib kasutada tehnilise kirjelduse ettevalmistamisel, kusjuures kõnealused nõuanded ei tohi olla konkurentsi piirava mõjuga.

(50)

Erakorraliste asjaolude tõttu võib osutuda võimatuks või täiesti sobimatuks kasutada väljakuulutamisega läbirääkimistega menetlust. Ostjatel peaks seega teatavatel juhtudel ja väga selgetel asjaoludel olema võimalik kasutada väljakuulutamiseta läbirääkimistega menetlust.

(51)

Teatavad asjaolud peaksid olema osaliselt samad, mis on ette nähtud direktiiviga 2004/18/EÜ. Seejuures tuleks eelkõige arvestada asjaolu, et kaitse- ja julgeolekuvarustus on sageli tehniliselt kompleksne. Seepärast tuleks kasutamise ja hooldamise juures esineda võivat tehnilist kokkusobimatust ja ebaproportsionaalsust, mis õigustab väljakuulutamiseta läbirääkimistega menetluse läbiviimist tarnelepingute puhul, kus on vaja teha täiendavaid tarneid, hinnata vastavalt varustuse komplekssusele ning lisavarustuse suhtes kehtivatele koostegutsemisvõime- ja standardimisnõuetele. Tegemist võib näiteks olla olemasolevasse süsteemi uute komponentide lisamise või süsteemide uuendamisega.

(52)

Võib juhtuda, et teatavate käesoleva direktiivi reguleerimisalasse kuuluvate ostude puhul suudab ainult üks ettevõtja lepingut täita, sest tal on ainuõigused või tingivad seda tehnilised põhjused. Sellistel juhtudel peaks ostjal olema lubatud sõlmida riigihankelepinguid või raamlepinguid otse ainult selle ettevõtjaga. Kuid tehnilised põhjused, mis selgitavad, miks ainult üks ettevõtja saab lepingut täita, tuleks täpselt määratleda ja neid tuleks iga üksikjuhtumi puhul eraldi põhjendada. Need võivad hõlmata näiteks seda, et teistel kandidaatidel peale valitud ettevõtja on rangelt tehniliselt võimatu saavutada nõutavaid eesmärke, või vajadust kasutada erilisi oskusteadmisi, tööriistu või vahendeid, mis on ainult ühe ettevõtja käsutuses. Nii võib see olla näiteks eriti kompleksse varustuse muutmise või lisaseadmetega täiendamise korral. Tehnilised põhjused võivad olla tingitud ka spetsiifilisest koostegutsemisvõime- või ohutuse nõuetest, mida tuleb täita, et tagada relvajõudude või julgeolekujõudude toimimine.

(53)

Lisaks näitab käesoleva direktiivi kohaldamisalasse kuuluvate lepingute eripära vajadust näha ette uusi asjaolusid, mis võivad esineda käesolevas direktiivis osutatud valdkondades.

(54)

Nii võivad liikmesriikide relvajõud olla sunnitud sekkuma kriisiolukorda välismaal, näiteks rahuvalveoperatsioonide osana. Sellise sekkumise käivitamisel või käigus võib liikmesriikide ja nende relvajõudude julgeoleku tagamiseks tekkida vajadus sõlmida teatavaid riigihankelepinguid kiiremini, kui käesoleva direktiivi alusel on hankemenetlusteks ette nähtud. Taolist relvajõudude kiirkorras varustamist võib ka ette tulla näiteks liidu territooriumil toimunud terrorirünnaku korral.

(55)

Uurimis- ja arendustegevuse soodustamine on liidu kaitsesektori tehnoloogilise ja tööstusliku baasi tugevdamiseks otsustava tähtsusega, ning riigihangete avatus aitab seda eesmärki saavutada. Kuna kaitsevaldkonnas on uurimis- ja arendustegevusel väga suur tähtsus, on asjaomases valdkonnas teadustööga seotud asjade ja teenuste riigihankelepingute sõlmimise puhul õigustatud maksimaalne paindlikkus. Samal ajal ei tohiks see paindlikkus siiski välistada ausat konkurentsi toote elutsükli järgnevatel etappidel. Uurimis- ja arendustegevusega seotud lepingud peaksid seetõttu hõlmama tegevust ainult etapini, mil uute tehnoloogiate küpsust saab põhjendatult hinnata ja ohud kõrvaldada. Uurimis- ja arendustegevusega seotud lepinguid ei tohiks pärast seda etappi kasutada selleks, et vältida käesoleva direktiivi sätete kohaldamist, sealhulgas järgnevateks etappideks pakkuja ette kindlaksmääramise teel.

Teisest küljest ei peaks ostja olema kohustatud järgnevate etappide kohta eraldi riigihankeid korraldama, kui uurimistegevust hõlmav riigihankeleping juba sisaldab nende etappide optsiooni ning on sõlmitud piiratud menetluse või väljakuulutamisega läbirääkimistega menetluse või vajaduse korral konkurentidega peetava dialoogi alusel.

(56)

Läbipaistvuse tagamiseks tuleks ette näha eeskirjad selle kohta, et ostjad avaldavad asjakohase teabe enne riigihankelepingu sõlmimise menetlust ja pärast seda. Peale selle tuleks esitada kandidaatidele ja pakkujatele täiendavat eriteavet menetluse tulemuste kohta. Ostjatel peaks siiski olema lubatud jätta mõned nõutud andmetest avaldamata, kui selliste andmete avaldamine takistaks seaduste rakendamist või oleks muul viisil vastuolus üldiste huvidega, võiks kahjustada ettevõtjate õigustatud ärihuve või nendevahelist ausat konkurentsi. Arvestades käesoleva direktiiviga hõlmatud ehitustööde, tarnete ja teenuste laadi ja tunnuseid, on siinkohal eriti olulised üldiste huvidega seotud põhjused seoses riigi avaliku poliitika alla kuuluvate siseriiklike kohustuslike sätetega, eriti mis puudutab kaitset ja julgeolekut.

(57)

Pidades silmas uusi info- ja sidetehnoloogiaid ning asjaolu, kuivõrd lihtsamaks võivad need menetluse teha, tuleks elektroonilised vahendid võrdsustada tavapäraste side- ja teabevahetusvahenditega. Valitud vahendid ja tehnoloogiad peaksid võimalikult suures osas vastama teistes liikmesriikides kasutatavatele tehnoloogiatele.

(58)

Käesoleva direktiivi reguleerimisalasse kuuluvate riigihankelepingute valdkonnas tõhusa konkurentsi tagamiseks on vaja, et liikmesriikide ostjate koostatud hanketeated avaldatakse kogu ühenduses. Teadetes sisalduv teave peab võimaldama ühenduse ettevõtjatel otsustada, kas kõnealused riigihankelepingud pakuvad nendele huvi või mitte. Sel eesmärgil tuleb neile anda asjakohast teavet riigihankelepingu objekti ja sellega seotud tingimuste kohta. Seega tuleks tagada avaldatud hanketeadete suurem nähtavus asjakohaste dokumentide, näiteks hanketeadete tüüpvormide ja CPV abil, mida kasutatakse riigihankelepingute kontrollnomenklatuurina.

(59)

Käesoleva direktiiviga seoses tuleks teabe elektroonilise edastamise suhtes kohaldada Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. detsembri 1999. aasta direktiivi 1999/93/EÜ (elektroonilisi allkirju käsitleva ühenduse raamistiku kohta) (11) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2000. aasta direktiivi 2000/31/EÜ (infoühiskonna teenuste teatavate õiguslike aspektide, eriti elektroonilise kaubanduse kohta siseturul (direktiiv elektroonilise kaubanduse kohta)) (12). Hankemenetlused nõuavad kõrgemat turbe- ja konfidentsiaalsuse taset, kui asjaomastes direktiivides nõutakse. Sellest tulenevalt peaksid osalemistaotluste ja pakkumiste elektroonilised vastuvõtuseadmed vastama täiendavatele erinõuetele. Seetõttu tuleks võimalikult soodustada elektrooniliste allkirjade, eriti täiustatud elektrooniliste allkirjade kasutamist. Peale selle peaksid vabatahtlikud akrediteerimiskavad looma soodsa raamistiku selliste seadmete sertifitseerimisteenuse taseme tõstmiseks.

(60)

Elektrooniliste vahendite kasutamine säästab aega. Seetõttu tuleks ette näha pakkumiste ja osalemistaotluste vastuvõtmise miinimumtähtaegade lühendamine elektrooniliste vahendite kasutamise korral, kuid tingimusel, et need vastavad ühenduse tasandil ette nähtud andmeedastusviisile.

(61)

Kandidaatide suutlikkuse hindamine ja nende väljavalimine peaks olema läbipaistev. Selleks tuleks kindlaks määrata mittediskrimineerivad kriteeriumid, mida ostjad võivad kasutada pakkujate valimisel, ja vahendid, mida ettevõtjad saavad kasutada, et tõendada oma vastavust nendele kriteeriumidele. Läbipaistvuse tagamiseks tuleks samuti nõuda, et ostja esitaks niipea, kui riigihankeleping läheb konkursile, oma valikukriteeriumid ning eripädevuse, mida ta võib vajaduse korral ettevõtjatelt nõuda enne, kui annab loa riigihankelepingute sõlmimise menetluses osaleda.

(62)

Ostja võib piiratud menetlustes, väljakuulutamisega läbirääkimistega menetlustes ja konkurentidega peetavas dialoogis osalevate kandidaatide arvu piirata. Kandidaatide arvu vähendamine peaks toimuma objektiivsete, hanketeates nimetatud kriteeriumide kohaselt. Ettevõtjate isikliku olukorraga seotud kriteeriumide puhul piisab sellest, kui hanketeates viidatakse käesolevas direktiivis sätestatud olukordadele.

(63)

Konkurentidega peetava dialoogi ja väljakuulutamisega läbirääkimistega menetluste puhul peaks ostjatel paindlikkuse vajadust ja kõnealuste riigihankeviisidega seotud suuri kulusid silmas pidades olema õigus korraldada menetlus järjestikuste etappidena, et eelnevalt kindlaks määratud lepingu sõlmimise kriteeriumide põhjal vähendada järk-järgult pakkujate arvu, kellega arutlusi või läbirääkimisi jätkatakse. Selline vähendamine peaks asjakohaste lahenduste või kandidaatide arvu korral tagama, et toimub tõeline konkurents.

(64)

Ühenduse eeskirju diplomite, tunnistuste ja muude kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide vastastikuse tunnustamise kohta kohaldatakse juhul, kui riigihankelepingu sõlmimise menetluses või ideekonkursil osalemiseks nõutakse teatava kvalifikatsiooni tõendamist.

(65)

Riigihankelepingute sõlmimist ettevõtjatega, kes on osalenud kuritegeliku organisatsiooni tegevuses või kes on mõistetud süüdi korruptsioonis või Euroopa Ühenduste finantshuve kahjustavas pettuses, rahapesus või terrorismi rahastamises või terroristlikes või terrorismiga seotud õigusrikkumistes, tuleks vältida. Vajaduse korral peaksid ostjad nõudma kandidaatidelt või pakkujatelt asjakohaste dokumentide esitamist ning juhul, kui kandidaadi või pakkuja isiklik olukord tekitab neis kahtlusi, tegema koostööd asjaomase liikmesriigi pädevate asutustega. Kõnealused ettevõtjad tuleks välja arvata niipea, kui ostja saab teada õigusrikkumiste kohta siseriiklike õigusaktide kohaselt langetatud, res judicata jõu saanud kohtuotsusest. Kui siseriiklikes õigusaktides on vastavad sätted, võib selliste keskkonnakaitsealaste õigusaktide või riigihankelepingute valdkonnas sõlmitud ebaseaduslikke kokkuleppeid käsitlevate õigusaktide rikkumist, mille kohta on langetatud lõplik kohtuotsus või samaväärse mõjuga otsus, pidada ettevõtja ametialaste käitumisreeglitega seotud süüteoks või raskeks eksimiseks ametialaste käitumisreeglite vastu. Samuti peaks olema võimalik ettevõtjaid välja arvata, kui ostjal on teave, mis on vajaduse korral saadud kaitstud allikatest ja mille kohaselt ei ole nendel ettevõtjatel usaldusväärsust, mis on vajalik liikmesriigi julgeolekule avalduvate ohtude välistamiseks. Niisugused ohud võivad tuleneda kandidaadi tarnitavate toodete teatavatest omadustest või kandidaadi aktsiate/osakute struktuurist.

(66)

Töötajate võrdset kohtlemist käsitlevate nõukogu 27. novembri 2000. aasta direktiivi 2000/78/EÜ (millega kehtestatakse üldine raamistik võrdseks kohtlemiseks töö saamisel ja kutsealale pääsemisel) (13) ja nõukogu 9. veebruari 1976. aasta direktiivi 76/207/EMÜ (meeste ja naiste võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise kohta seoses töö saamise, kutseõppe ja edutamisega ning töötingimustega) (14) siseriiklikku õigusse ülevõetavate sätete täitmata jätmist, mille kohta on langetatud lõplik kohtuotsus või samaväärse mõjuga otsus, võib pidada asjaomase ettevõtja ametialaste käitumisreeglitega seotud süüteoks või raskeks eksimuseks.

(67)

Kaitse- ja julgeolekusektori tundlikkust arvestades on riigihankelepingu sõlminud ettevõtjate usaldusväärsus ülioluline. Usaldusväärsus sõltub eelkõige nende vastavusest ostja kehtestatud tarnekindlus- ja teabeturbenõuetele. Lisaks ei tohiks miski käesolevas direktiivis takistada ostjat välja arvamast ettevõtjat riigihankelepingu sõlmimise protsessi mis tahes etapil, kui ostjal on teave, mille kohaselt riigihankelepingu või selle osa sõlmimine ettevõtjaga võib seada ohtu selle liikmesriigi olulised julgeolekuhuvid.

(68)

Kuni puudub ühenduse teabeturbe süsteem, on ostjate või liikmesriikide ülesanne määratleda tehnilise suutlikkuse tase, mida on vaja antud valdkonnas riigihankelepingu sõlmimise menetluses osalemiseks, ja hinnata, kas kandidaadid saavutavad nõutava teabeturbetaseme. Mitmel juhul on liikmesriikidel kahepoolsed julgeolekukokkulepped, mis sisaldavad eeskirju siseriiklike julgeolekusertifikaatide vastastikuse tunnustamise kohta. Isegi kui sellised kokkulepped on olemas, võib kontrollida teistest liikmesriikidest pärit ettevõtjate suutlikkust teabeturbe valdkonnas; kontrollida tuleks vastavalt mittediskrimineerimise, võrdse kohtlemise ja proportsionaalsuse põhimõtetele.

(69)

Riigihankeepingud tuleks sõlmida objektiivsete kriteeriumide kohaselt, mis tagavad läbipaistvuse, mittediskrimineerimise ja võrdse kohtlemise põhimõtete järgimise ning pakkumiste hindamise tõelise konkurentsi tingimustes. Sellest tulenevalt on asjakohane kasutada ainult kahte lepingu sõlmimise kriteeriumi: „madalaim hind” ja „majanduslikult soodsaim pakkumine”.

(70)

Kindlustamaks riigihankelepingute sõlmimist võrdse kohtlemise põhimõtte kohaselt, on asjakohane sätestada pretsedendiõigusega kehtestatud kohustus tagada vajalik läbipaistvus, mis annab kõigile pakkujatele võimaluse olla piisavalt teadlik kriteeriumidest ja korrast, mille alusel määratakse kindlaks majanduslikult soodsaim pakkumine. Seepärast on ostjad kohustatud esitama lepingu sõlmimise kriteeriumid ja igale kriteeriumile omistatava suhtelise osakaalu piisavalt aegsasti, et pakkujad oleksid oma pakkumist koostades nendest teadlikud. Ostjad võivad nõuetekohaselt õigustatud juhtudel teha lepingu sõlmimise kriteeriumide suhtelise osakaalu määramisega seotud erandi, mida nad peavad suutma põhjendada, kui osakaalu ei ole esmajoones riigihankelepingu keerukuse tõttu võimalik ette kindlaks määrata. Sellistel juhtudel tuleb kriteeriumid esitada tähtsuse järjekorras.

(71)

Kui ostjad otsustavad sõlmida riigihankelepingu majanduslikult soodsaima pakkumise esitajaga, hindavad nad pakkumisi parima hinna ja kvaliteedi suhte järgi. Selleks määravad nad kindlaks majanduslikud ja kvaliteediga seotud kriteeriumid, mis üheskoos peavad aitama välja selgitada ostjale majanduslikult soodsaima pakkumise. Need kriteeriumid määratakse kindlaks olenevalt riigihankelepingu objektist, sest need peavad võimaldama hinnata iga pakkumise toimivuse taset tehnilistes kirjeldustes määratletud riigihankelepingu objekti silmas pidades ning mõõta iga pakkumise hinna ja kvaliteedi suhet.

(72)

Läbipaistvuse ja konkurentsiga seotud kohustuste täitmine tuleks tagada tõhusa läbivaatamise süsteemiga, mis põhineb süsteemil, mis on nõukogu direktiividega 89/665/EMÜ (15) ja 92/13/EMÜ, (16) mida on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2007/66/EÜ (17) ette nähtud direktiividega 2004/17/EÜ ja 2004/18/EÜ hõlmatud lepingute puhul. Eelkõige tuleks ette näha võimalus riigihankelepingu sõlmimise menetlus enne riigihankelepingu allkirjastamist vaidlustada, samuti kõnealuse läbivaatamise tõhususe garantiid, nagu ooteaeg. Samuti peaks olema võimalus vaidlustada ebaseaduslik konkursiväliste riigihankelepingute sõlmimine või riigihankelepingud, mille sõlmimisel on käesolevat direktiivi rikutud.

(73)

Kuid läbivaatamise korra puhul tuleks võtta arvesse kaitse- ja julgeolekuhuvide kaitsmist läbivaatamisasutuse menetluste suhtes, läbipaistvuse ja konkurentsiga seotud kohustuste rikkumiste korral kohaldatavate ajutiste meetmete või karistuste valikut. Eelkõige peaks liikmesriikidel olema võimalik ette näha, et kuigi riigihankeleping on käesolevas direktiivis nimetatud põhjustel sõlmitud ebaseaduslikult, võib ostjast sõltumatu läbivaatamisasutus jätta riigihankelepingu tühiseks tunnistamata, kui läbivaatamisasutus leiab pärast kõigi oluliste aspektidega tutvumist, et juhtumi erakorraliste asjaolude tõttu tuleb arvesse võtta teatavaid üldhuvidega seotud kaalukaid põhjuseid. Arvestades käesoleva direktiiviga hõlmatud ehitustööde, tarnete ja teenuste laadi ja tunnuseid, peaksid sellised kaalukad põhjused olema eelkõige seotud liikmesriikide kaitse ja julgeoleku üldhuvidega. Nii võib see olla näiteks juhul, kui riigihankelepingu tühisus seaks tõsisesse ohtu mitte ainult riigihankelepingu eesmärgiks oleva konkreetse projekti teostamise, vaid sellise ulatuslikuma kaitse- ja/või julgeolekuprogrammi olemasolu, mille osa projekt on.

(74)

Vastavalt tehniliste nõuete muutumisele tuleb vastu võtta teatavad tehnilised tingimused eelkõige seoses teadete ja statistiliste aruannete ning kasutatud nomenklatuuri ja nomenklatuurile viitamisega, ja teha neisse muudatusi. Selleks on vaja kehtestada paindlik ja kiire heakskiitmisprotseduur.

(75)

Käesoleva direktiivi rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused (18).

(76)

Komisjonile tuleks eelkõige anda volitus vaadata läbi riigihankelepingute piirmäärasid, kohandades neid vastavalt direktiivis 2004/17/EÜ sätestatud piirmääradele, ja muuta teatud CPV nomenklatuuri viitenumbreid ning CPV konkreetsetele asetustele viitamise korda teadetes ja samuti elektrooniliste vastuvõtuseadmete tehnilisi üksikasju ja omadusi.

Kuna need on üldmeetmed ja nende eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähemolulisi sätteid, tuleb need vastu võtta vastavalt otsuse 1999/468/EÜ artiklis 5a sätestatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

(77)

Kui tungiva kiireloomulisuse tõttu ei ole võimalik kinni pidada kontrolliga regulatiivmenetluse tavatähtaegadest, peaks komisjon saama nende meetmete vastuvõtmiseks kohaldada otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikes 6 sätestatud kiirmenetlust.

(78)

Kooskõlas paremat õigusloomet käsitleva institutsioonidevahelise kokkuleppe (19) punktiga 34 julgustatakse liikmesriike koostama nende endi jaoks ja ühenduse huvides vastavustabeleid, kus on võimalikult suures ulatuses välja toodud vastavus käesoleva direktiivi ja ülevõtmismeetmete vahel, ning tegema need üldsusele kättesaadavaks.

(79)

Komisjon peaks läbi viima perioodilise hindamise, et kontrollida, kas kaitsevarustuse turg toimib avatult, läbipaistvalt ja konkurentsivõimeliselt, sealhulgas hinnata käesoleva direktiivi mõju turule, näiteks VKEde kaasamise osas,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

SISUKORD

I JAOTIS

MÕISTED, REGULEERIMISALA JA ÜLDPÕHIMÕTTED

Artikkel 1.

Mõisted

Artikkel 2.

Reguleerimisala

Artikkel 3.

Segalepingud

Artikkel 4.

Riigihankelepingute sõlmimise põhimõtted

II JAOTIS

RIIGIHANKELEPINGUTE SUHTES KOHALDATAVAD EESKIRJAD

I PEATÜKK

Üldsätted

Artikkel 5.

Ettevõtjad

Artikkel 6.

Ostjate konfidentsiaalsusega seotud kohustused

Artikkel 7.

Salastatud teabe kaitse

II PEATÜKK

Piirmäärad, kesksed ostjad ja erandid

1. jagu

Piirmäärad

Artikkel 8.

Riigihankelepingute piirsummad

Artikkel 9.

Riigihankelepingute ja raamlepingute eeldatava maksumuse arvutamise meetodid

2. jagu

Kesksed ostjad

Artikkel 10.

Kesksete ostjate sõlmitavad riigihankelepingud ja raamlepingud

3. jagu

Kohaldamisalast välja jäetud riigihankelepingud

Artikkel 11.

Erandite kasutamine

Artikkel 12.

Rahvusvaheliste eeskirjade kohaselt sõlmitud riigihankelepingud

Artikkel 13.

Konkreetsed erandid

4. jagu

Erikord

Artikkel 14.

Reserveeritud riigihankelepingud

III PEATÜKK

Teenuste riigihankelepingute sõlmimise kord

Artikkel 15.

I lisas loetletud teenuste riigihankelepingud

Artikkel 16.

II lisas loetletud teenuste riigihankelepingud

Artikkel 17.

I ja II lisas loetletud teenuseid hõlmavad segalepingud

IV PEATÜKK

Riigihankelepingu dokumentatsiooni reguleerivad erieeskirjad

Artikkel 18.

Tehnilised kirjeldused

Artikkel 19.

Pakkumiste variandid

Artikkel 20.

Riigihankelepingu täitmise tingimused

Artikkel 21.

Allhanked

Artikkel 22.

Teabeturve

Artikkel 23.

Tarnekindlus

Artikkel 24.

Maksude, keskkonnakaitse, töökaitsealaste sätete ja töötingimustega seotud kohustused

V PEATÜKK

Menetlused

Artikkel 25.

Kohaldatavad menetlused

Artikkel 26.

Väljakuulutamisega läbirääkimistega menetlus

Artikkel 27.

Konkurentidega peetav dialoog

Artikkel 28.

Juhud, mille puhul on õigustatud väljakuulutamiseta läbirääkimistega menetluse kasutamine

Artikkel 29.

Raamlepingud

VI PEATÜKK

Teavitamist ja läbipaistvust käsitlevad eeskirjad

1. jagu

Teadete avaldamine

Artikkel 30.

Teated

Artikkel 31.

Vabatahtlik avaldamine

Artikkel 32.

Teadete avaldamise vorm ja viis

2. jagu

Tähtajad

Artikkel 33.

Osalemistaotluste ja pakkumiste laekumise tähtajad

3. jagu

Teabe sisu ja edastamisvahendid

Artikkel 34.

Pakkumise esitamise, dialoogis või läbirääkimistel osalemise kutsed

Artikkel 35.

Kandidaatide ja pakkujate teavitamine

4. jagu

Teabevahetus

Artikkel 36.

Teabevahetuse suhtes kohaldatavad eeskirjad

5. jagu

Aruanded

Artikkel 37.

Aruannete sisu

VII PEATÜKK

Hankemenetluse läbiviimine

1. jagu

Üldsätted

Artikkel 38.

Osalejate sobivuse kontrollimine ja osalejate valimine, riigihankelepingute sõlmimine

2. jagu

Kvalitatiivse valiku kriteeriumid

Artikkel 39.

Kandidaadi või pakkuja isiklik olukord

Artikkel 40.

Sobivus tegeleda kutsealase tööga

Artikkel 41.

Finants- ja majanduslik seisund

Artikkel 42.

Tehniline ja/või kutsealane suutlikkus

Artikkel 43.

Kvaliteedijuhtimise süsteemide standardid

Artikkel 44.

Keskkonnajuhtimise standardid

Artikkel 45.

Täiendavad dokumendid ja teave

Artikkel 46.

Heakskiidetud ettevõtjate ametlikud nimekirjad ja sertifitseerimine avalik-õiguslike või eraõiguslike asutuste poolt

3. jagu

Riigihankelepingu sõlmimine

Artikkel 47.

Riigihankelepingu sõlmimise kriteeriumid

Artikkel 48.

Elektrooniliste oksjonite kasutamine

Artikkel 49.

Ebaharilikult madalate hindadega pakkumised

III JAOTIS

ALLHANGETE SUHTES KOHALDATAVAD EESKIRJAD

I PEATÜKK

Allhankelepingute sõlmimine edukate pakkujate poolt, kes ei ole ostjad

Artikkel 50.

Reguleerimisala

Artikkel 51.

Põhimõtted

Artikkel 52.

Piirmäärad ja teavitamist käsitlevad eeskirjad

Artikkel 53.

Alltöövõtjate kvalitatiivse valiku kriteeriumid

II PEATÜKK

Allhankelepingute sõlmimine edukate pakkujate poolt, kes on ostjad

Artikkel 54.

Kohaldatavad eeskirjad

IV JAOTIS

LÄBIVAATAMISTE SUHTES KOHALDATAVAD EESKIRJAD

Artikkel 55.

Läbivaatamise korra reguleerimisala ja kättesaadavus

Artikkel 56.

Läbivaatamise korra nõuded

Artikkel 57.

Ooteaeg

Artikkel 58.

Ooteaja kohaldamise erandid

Artikkel 59.

Läbivaatamisnõude esitamise tähtajad

Artikkel 60.

Tühisus

Artikkel 61.

Käesoleva jaotise rikkumised ja alternatiivsed karistused

Artikkel 62.

Tähtajad

Artikkel 63.

Korrektiivmeetmed

Artikkel 64.

Vabatahtliku eelneva avalikustamisteate sisu

V JAOTIS

STATISTILISTE ANDMETE ESITAMISE KOHUSTUS, TÄITEVVÕIM JA LÕPPSÄTTED

Artikkel 65.

Statistiliste andmete esitamise kohustus

Artikkel 66.

Statistilise aruande sisu

Artikkel 67.

Komiteemenetlus

Artikkel 68.

Piirmäärade läbivaatamine

Artikkel 69.

Muudatused

Artikkel 70.

Direktiivi 2004/17/EÜ muutmine

Artikkel 71.

Direktiivi 2004/18/EÜ muutmine

Artikkel 72.

Ülevõtmine

Artikkel 73.

Läbivaatamine ja aruandlus

Artikkel 74.

Jõustumine

Artikkel 75.

Adressaadid

LISAD

I lisa

Artiklites 2 ja 15 osutatud teenused

II lisa

Artiklites 2 ja 16 osutatud teenused

III lisa

Teatavate artiklis 18 osutatud tehniliste kirjelduste määratlused

IV lisa

Artiklis 30 osutatud teadetes esitatav teave

V lisa

Teave, mis peab sisalduma artiklis 52 osutatud teadetes allhanke kohta

VI lisa

Avaldamise tingimused

VII lisa

Registrid

VIII lisa

Nõuded osalemistaotluste ja pakkumiste elektrooniliste vastuvõtuseadmete kohta

I JAOTIS

MÕISTED, REGULEERIMISALA JA ÜLDPÕHIMÕTTED

Artikkel 1

Mõisted

Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)

„ühtne riigihangete klassifikaator” (Commun Procurement Vocabulary, CPV) – määrusega (EÜ) nr 2195/2002 vastu võetud kontrollnomenklatuur, mida kohaldatakse ostjate sõlmitavate riigihankelepingute suhtes;

2)

„riigihankelepingud” – kirjalikult sõlmitud rahaliste huvidega seotud lepingud, millele on osutatud direktiivi 2004/17/EÜ artikli 1 lõike 2 punktis a ja direktiivi 2004/18/EÜ artikli 1 lõike 2 punktis a;

3)

„ehitustööde riigihankelepingud” – riigihankelepingud, mille objektiks on kas ehitustööde teostamine või mõne CPV osa nr 45 all osutatud tegevusega seotud tööde ja ehitustööde nii projekteerimine kui ka teostamine või mis tahes viisil teostatav ehitustöö, mis vastab ostja kindlaksmääratud nõuetele. „Ehitustöö” all mõistetakse üld- või tsiviilehituse tulemusi tervikuna, mis võimaldavad täita majanduslikke või tehnilisi ülesandeid;

4)

„asjade riigihankelepingud” – muud kui ehitustööde riigihankelepingud, mille objektiks on toodete ostmine, üürimine, rentimine või liisimine koos väljaostuvõimalusega või ilma.

Lepingut, mille objektiks on toodete tarnimine ja mis hõlmab kaasneva tööna ka kohaletoomis- ja paigaldamistööde reguleerimist, loetakse asjade riigihankelepinguks;

5)

„teenuste riigihankelepingud” – muud kui ehitustööde või asjade riigihankelepingud, mille eesmärgiks on teenuste tellimine.

Lepingut, mille objektiks on nii tooted kui ka teenused, käsitletakse teenuste riigihankelepinguna, kui kõnealuste teenuste väärtus lepingus ületab toodete väärtuse.

Lepingut, mille objektiks on teenused ja mis sisaldab CPV osa nr 45 all osutatud tegevusi, mis ei ole lepingu põhiobjekt, käsitletakse teenuste riigihankelepinguna;

6)

„kaitseotstarbeline varustus” – varustus, mis on spetsiaalselt projekteeritud või kohandatud sõjaliseks otstarbeks ning mõeldud kasutamiseks relvana, laskemoonana või sõjavarustusena;

7)

„tundlik varustus”, „tundlikud ehitustööd” ja „tundlikud teenused” – julgeoleku eesmärgiga varustus, ehitustööd ja teenused, millega kaasneb, mis eeldavad ja/või sisaldavad salastatud teavet;

8)

„salastatud teave” – igasugune teave või materjal, olenemata selle vormist, laadist või edastamisviisist, millele on määratud salastatuse tase või kaitsetase ning mis riigi julgeoleku huvides ning vastavalt asjaomases liikmesriigis kehtivatele õigus- või haldusnormidele vajab kaitsmist igasuguse seadusevastase omastamise, hävitamise, kõrvaldamise, avalikustamise, kadumise eest või volitamata isiku juurdepääsu eest või mis tahes liiki kahjustamise eest;

9)

„valitsus” – liikmesriigi või kolmanda riigi valitsus, piirkondlik või kohalik omavalitsus;

10)

„kriis” – olukord liikmesriigis või kolmandas riigis, kus on toimunud kahjustav sündmus, mille ulatus on oluliselt suurem kahjustavate sündmuste ulatusest igapäevases elus ja mis oluliselt ohustab või piirab inimeste elu ja tervist või mõjutab märkimisväärselt vara väärtust või nõuab meetmeid elanikkonna varustamiseks hädavajalikuga; kriisiga on tegemist ka siis, kui niisuguse kahjustava sündmuse toimumist peetakse ilmseks; relvastatud konfliktid ja sõjad on käesoleva direktiivi tähenduses kriisid;

11)

„raamleping” – leping ühe või mitme ostja ning ühe või mitme ettevõtja vahel, mille eesmärk on kehtestada teatava aja jooksul sõlmitavaid riigihankelepinguid reguleerivad tingimused, eelkõige hinna ja vajaduse korral ettenähtud koguse osas;

12)

„elektrooniline oksjon” – uute, madalamate hindadega pakkumiste ja/või pakkumise teatavate osadega seotud uute väärtuste esitamist võimaldavat elektroonilist seadet kasutav korduvmenetlus, mis toimub pärast pakkumiste esialgset täielikku hindamist ja võimaldab neid automaatsete hindamismeetodite abil järjestada.

Sellest tulenevalt ei tohi elektroonilised oksjonid hõlmata teatavaid teenuste riigihankelepinguid ega teatavaid ehitustööde riigihankelepinguid, mille objektiks on intellektuaalne tegevus, näiteks ehitustööde projekteerimine;

13)

„töövõtja”, „tarnija” ja „teenuseosutaja” – füüsiline või juriidiline isik või avalik-õiguslik isik või selliste isikute ja/või organite rühm, kes pakub turul vastavalt ehitustööde teostamist, asju või teenuseid;

14)

„ettevõtja” – töövõtja, tarnija või teenuseosutaja. Seda kasutatakse vaid lihtsustamise huvides;

15)

„kandidaat” – ettevõtja, kes on taotlenud kutset osalemiseks piiratud või läbirääkimistega menetluses või konkurentidega peetavas dialoogis;

16)

„pakkuja” – ettevõtja, kes on teinud pakkumise piiratud või läbirääkimistega menetluse või konkurentidega peetava dialoogi raames;

17)

„ostja” – direktiivi 2004/18/EÜ artikli 1 lõikes 9 osutatud ostjad ja direktiivi 2004/17/EÜ artiklis 2 osutatud ostjad;

18)

„keskne ostja” – direktiivi 2004/18/EÜ artikli 1 lõikes 9 või direktiivi 2004/17/EÜ artikli 2 lõike 1 punktis a osutatud ostja või Euroopa avalik asutus, kes:

hangib ostjate jaoks ettenähtud tarneid ja/või teenuseid või

sõlmib ostjate jaoks ettenähtud ehitustööde, asjade või teenuste riigihankelepingu või raamlepingu;

19)

„piiratud menetlus” – menetlus, mille puhul võivad kõik ettevõtjad taotleda osalemist, kuid pakkumise saavad esitada üksnes ostja määratud ettevõtjad;

20)

„läbirääkimistega menetlus” – menetlus, milles ostja kutsub osalema vaid enda määratud ettevõtjad ning peab ühe või mitmega neist läbirääkimisi riigihankelepingu tingimuste suhtes;

21)

„konkurentidega peetav dialoog” – menetlus, mille puhul võivad kõik ettevõtjad taotleda osalemist ning ostja peab menetluses osalema valitud kandidaatidega dialoogi, et välja selgitada üks või mitu ostja nõuetele vastavat sobivat alternatiivi, kusjuures dialoogi tulemusena välja valitud kandidaatidel palutakse esitada pakkumine.

Esimeses lõigus nimetatud menetluse kasutamisel käsitatakse riigihankelepingut „eriti keerukana” juhul, kui ostja ei suuda:

kooskõlas artikli 18 lõike 3 punktidega b, c või d objektiivselt kindlaks määrata tehnilisi vahendeid, mis suudaksid tema vajadusi või eesmärke rahuldada, ja/või

objektiivselt täpsustada projekti õiguslikku ja/või rahalist ülesehitust;

22)

„allhankeleping” – riigihanke eduka pakkuja ja ühe või mitme ettevõtja vahel selle riigihanke täitmiseks kirjalikult sõlmitud rahaliste huvidega seotud leping, mille objektiks on ehitustööd, toodete tarnimine või teenuste osutamine;

23)

„seotud ettevõtja” – mis tahes ettevõtja, millele edukas pakkuja võib otseselt või kaudselt avaldada valitsevat mõju või mis võib avaldada valitsevat mõju edukale pakkujale või millele koos eduka pakkujaga avaldab omandiõiguse, rahalise osaluse või neid ettevõtteid reguleerivate eeskirjade alusel valitsevat mõju teine ettevõtja. Eeldatakse, et ettevõtjal on teise ettevõtja suhtes valitsev mõju, kui ta otseselt või kaudselt:

omab enamust ettevõtja kapitalist;

kontrollib enamust ettevõtja väljalastud aktsiatega määratud häältest; või

võib nimetada rohkem kui poole ettevõtja haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liikmetest;

24)

„kirjalik” või „kirjalikult” – sõnadest või numbritest koosnev avaldus, mida on võimalik lugeda, paljundada ja seejärel edastada. See võib hõlmata elektrooniliselt edastatud ja salvestatud teavet;

25)

„elektrooniline vahend” – elektrooniliste seadmete kasutamine kaablite, raadio, optiliste vahendite või muude elektromagnetiliste vahendite kaudu saadetud, edastatud ja vastu võetud andmete töötlemiseks (sealhulgas digitaalseks pakkimiseks) ja salvestamiseks;

26)

„elutsükkel” – toodete kõik võimalikud järjestikused etapid, st uurimis- ja arendustegevus, tööstuslik arendamine, tootmine, parandamine, uuendamine, muutmine, hooldamine, logistika, väljaõpe, katsetamine, kasutuselt kõrvaldamine ja hävitamine;

27)

„uurimis- ja arendustegevus” – kogu tegevus, mis hõlmab alusuuringuid, rakendusuuringuid ja eksperimentaalarendust, kusjuures viimane võib hõlmata tehnoloogiliste näidiste valmistamist, st seadmeid, millega demonstreeritakse uue kontseptsiooni või tehnoloogia toimimist asjakohases või representatiivses keskkonnas;

28)

„tsiviilostud” – lepingud, mille suhtes ei kohaldata artiklit 2 ja mis puudutavad mittesõjaliste toodete, ehitustööde või teenuste hankimist logistilisel otstarbel ning mis sõlmitakse vastavalt artiklis 17 esitatud tingimustele.

Artikkel 2

Reguleerimisala

Kui asutamislepingu artiklites 30, 45, 46, 55 ja 296 ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse käesolevat direktiivi kaitse- ja julgeolekuvaldkonnas sõlmitavate riigihankelepingute suhtes, mille objektiks on:

a)

kaitseotstarbelise varustuse, sealhulgas selle mis tahes osade, komponentide ja/või alamkoostude tarnimine;

b)

tundliku varustuse, sealhulgas selle mis tahes osade, komponentide ja/või alamkoostude tarnimine;

c)

punktides a ja b osutatud varustusega otseselt seotud ehitustööd, tarned ja teenused selle elutsükli kõikide elementide jaoks;

d)

sõjalise eriotstarbega ehitustööd ja teenused või tundlikud ehitustööd ja tundlikud teenused.

Artikkel 3

Segalepingud

1.   Leping, mille objektiks on käesoleva direktiivi reguleerimisalasse ja osaliselt direktiivi 2004/17/EÜ või direktiivi 2004/18/EÜ reguleerimisalasse kuuluvad ehitustööd, tarned või teenused, sõlmitakse vastavalt käesolevale direktiivile, tingimusel et üksainus leping on objektiivsetel põhjustel õigustatud.

2.   Sellise lepingu sõlmimise kohta, mille objektiks on ehitustööd, tarned või teenused, mis kuuluvad osaliselt käesoleva direktiivi reguleerimisalasse ning mille ülejäänud osa kohta ei kehti käesolev direktiiv, direktiiv 2004/17/EÜ ega direktiiv 2004/18/EÜ, ei kehti käesolev direktiiv, tingimusel et üksainus leping on objektiivsetel põhjustel õigustatud.

3.   Otsust sõlmida üksainus leping ei tohi siiski teha selleks, et arvata lepingud välja käesoleva direktiivi või direktiivi 2004/17/EÜ või direktiivi 2004/18/EÜ kohaldamisest.

Artikkel 4

Riigihankelepingute sõlmimise põhimõtted

Ostjad kohtlevad ettevõtjaid võrdselt ja mittediskrimineerival viisil ning tegutsevad läbipaistval viisil.

II JAOTIS

RIIGIHANKELEPINGUTE SUHTES KOHALDATAVAD EESKIRJAD

I PEATÜKK

Üldsätted

Artikkel 5

Ettevõtjad

1.   Kandidaate või pakkujaid, kellel on oma asukohaliikmesriigi õigusaktide alusel õigus kõnealust teenust osutada, ei tohi tagasi lükata üksnes seetõttu, et selle liikmesriigi õiguse alusel, kus riigihankeleping sõlmitakse, peaksid nad olema kas füüsilised või juriidilised isikud.

Teenuste riigihankelepingute ja ehitustööde riigihankelepingute puhul ning lisateenuseid ja/või kohaletoomis- ja paigaldustoiminguid hõlmavate asjade riigihankelepingute puhul võib juriidilistelt isikutelt siiski nõuda, et nad märgiksid pakkumises või osalemistaotluses kõnealuse riigihankelepingu täitmise eest vastutavate isikute nimed ja asjakohase kutsekvalifikatsiooni.

2.   Pakkumisi teha või end kandidaadiks seada võivad ka ettevõtjate rühmad. Pakkumise või osalemistaotluse esitamiseks ei nõuta sellistelt rühmadeltteatavat õiguslikku vormi, kuid valitud rühmale võib vastava nõudmise esitada, kui temaga on sõlmitud riigihankeleping, mille puhul teatav õiguslik vorm on riigihankelepingu nõuetekohase täitmise seisukohast vajalik.

Artikkel 6

Ostjate konfidentsiaalsusega seotud kohustused

Ilma et see piiraks käesoleva direktiivi sätete ja eelkõige artikli 30 lõike 3 ja artikli 35 kohaldamist, mis käsitlevad sõlmitud riigihankelepingutest teavitamise ning kandidaatide ja pakkujate teavitamisega seotud kohustusi, ning kooskõlas ostja suhtes kehtiva siseriikliku õigusega, eriti teabele juurdepääsu käsitlevate õigusaktidega, ei avalikusta ostja, kui riigihankelepinguga omandatud õigused ei näe ette teisiti, talle ettevõtja poolt edastatud konfidentsiaalset teavet; selline teave hõlmab esmajoones tehnika- või ärialaseid saladusi ja pakkumise konfidentsiaalseid aspekte.

Artikkel 7

Salastatud teabe kaitse

Ostjad võivad kehtestada ettevõtjatele nõudeid, mille eesmärk on kaitsta salastatud teavet, mida nad edastavad pakkumismenetluse ja riigihankelepingu sõlmimise menetluse jooksul. Nad võivad nõuda ettevõtjatelt ka selle tagamist, et nende alltöövõtjad järgivad selliseid nõudeid.

II PEATÜKK

Piirmäärad, kesksed ostjad ja erandid

1. jagu

Piirmäärad

Artikkel 8

Riigihankelepingute piirmäärad

Käesolevat direktiivi kohaldatakse riigihankelepingute suhtes, mille eeldatav maksumus käibemaksuta on võrdne järgmiste piirmääradega või nendest suurem:

a)

412 000 eurot asjade ja teenuste riigihankelepingute puhul;

b)

5 150 000 eurot ehitustööde riigihankelepingute puhul.

Artikkel 9

Riigihankelepingute ja raamlepingute eeldatava maksumuse arvutamise meetodid

1.   Riigihankelepingu eeldatava kogumaksumuse arvutamisel võetakse aluseks ostja hinnanguline väljamakstav kogusumma käibemaksuta. Arvutamisel võetakse arvesse hinnanguline kogusumma, sealhulgas mis tahes optsioonid ja riigihankelepingu uuendamised.

Kui ostja näeb ette auhinnad või maksed kandidaatidele või pakkujatele, võtab ta neid riigihankelepingu eeldatava kogumaksumuse arvutamisel arvesse.

2.   See kalkulatsioon peab kehtima hanketeate saatmise ajal, nagu on sätestatud artikli 32 lõikega 2, või hetkel, mil ostja alustab riigihankelepingu sõlmimise menetlust, kui teate saatmist ei nõuta.

3.   Ühtegi ehitustööprojekti ega tarnete ja/või teenuste teatavate koguste kavandatavat ostu ei tohi osadeks jaotada nii, et tekiksid olemuselt kattuvad eraldi osalepingud, või muul viisil osadeks jaotada, eesmärgiga takistada selle kuulumist käesoleva direktiivi reguleerimisalasse.

4.   Ehitustööde riigihankelepingute puhul võetakse eeldatava maksumuse arvutamisel arvesse nii ehitustööde maksumus kui ka ostja poolt ehitustööde teostamiseks töövõtja käsutusse antud vahendite eeldatav kogumaksumus.

5.

a)

Kui kavandatava ehitustööde või teenuste ostu tulemusena sõlmitakse riigihankelepingud samaaegselt eraldi osadena, võetakse arvesse kõigi osade eeldatav kogumaksumus.

Kui osade kogumaksumus on võrdne artiklis 8 sätestatud piirmääraga või sellest suurem, kohaldatakse käesolevat direktiivi iga osa suhtes.

Ostjad võivad kõnealusest kohaldamisest siiski loobuda osade puhul, mille eeldatav maksumus käibemaksuta on alla 80 000 euro teenuste puhul või alla 1 000 000 euro ehitustööde puhul, kui selliste osade kogumaksumus ei ületa 20 % kõikide osade kogumaksumusest.

b)

Kui samalaadsete asjade hankeettepaneku tulemusena sõlmitakse riigihankelepingud samaaegselt eraldi osadena, võetakse artikli 8 punktide a ja b kohaldamise korral arvesse kõigi selliste osade eeldatav kogumaksumus.

Kui osade kogumaksumus on võrdne artiklis 8 sätestatud piirmääraga või sellest suurem, kohaldatakse käesolevat direktiivi iga osa suhtes.

Ostjad võivad kõnealusest kohaldamisest siiski loobuda osade puhul, mille eeldatav maksumus käibemaksuta on alla 80 000 euro, kui selliste osade kogumaksumus ei ületa 20 % kõikide osade kogumaksumusest.

6.   Toodete üürimise, rentimise või liisimisega seotud asjade riigihankelepingute puhul võetakse riigihankelepingu eeldatava maksumuse arvutamisel aluseks järgmine väärtus:

a)

tähtajaliste riigihankelepingute puhul, kui tähtaeg on 12 kuud või lühem, riigihankelepingu eeldatav kogumaksumus selle kehtivusaja jooksul või, kui riigihankelepingu tähtaeg on pikem kui 12 kuud, selle kogumaksumus, sealhulgas hinnanguline jääkväärtus;

b)

tähtajatute riigihankelepingute puhul või riigihankelepingute puhul, mille kehtivusaega ei ole võimalik määratleda, kuumakse, mis on korrutatud 48ga.

7.   Asjade või teenuste riigihankelepingute puhul, mis on olemuselt regulaarsed või mida kavatsetakse teatava aja jooksul uuendada, võetakse riigihankelepingu eeldatava maksumuse arvutamisel aluseks kas:

a)

eelnenud 12 kuu või eelarveaasta jooksul sõlmitud sama liiki järjestikuste riigihankelepingute tegelik kogumaksumus, mida on võimaluse korral kohandatud, et võtta arvesse esialgse riigihankelepingu sõlmimisele järgneva 12 kuu jooksul koguses või maksumuses esinevaid võimalikke muudatusi; või

b)

simesele tarnele järgneva 12 kuu jooksul või eelarveaasta jooksul, kui see on pikem kui 12 kuud, sõlmitud järjestikuste riigihankelepingute eeldatav kogumaksumus.

Riigihankelepingu eeldatava maksumuse arvutamisviisi valik ei tohi olla seotud kavatsusega jätta kõnealune riigihankeleping käesoleva direktiivi reguleerimisalast välja.

8.   Teenuste riigihankelepingute puhul võetakse riigihankelepingu eeldatava maksumuse arvutamisel vajaduse korral aluseks järgmine väärtus:

a)

järgmist liiki teenuste puhul:

i)

kindlustusteenused: makstav kindlustusmakse ja muud tasud;

ii)

projekteerimislepingud: teenustasud, vahendustasud ja muud tasud;

b)

teenuste riigihankelepingute puhul, milles ei täpsustata koguhinda:

i)

tähtajaliste riigihankelepingute puhul, mille kehtivusaeg on 48 kuud või lühem: kogumaksumus riigihankelepingu kehtivusaja jooksul;

ii)

tähtajatute riigihankelepingute või riigihankelepingute puhul, mille kehtivusaeg on üle 48 kuu: kuumakse, mis on korrutatud 48ga.

9.   Raamlepingute puhul on arvessevõetav maksumus raamlepingu kehtivusaja jooksul ettenähtud kõigi riigihankelepingute maksimaalne eeldatav maksumus käibemaksuta.

2. jagu

Kesksed ostjad

Artikkel 10

Kesksete ostjate sõlmitavad riigihankelepingud ja raamlepingud

1.   Liikmesriigid võivad sätestada, et ostjad võivad osta ehitustöid, asju ja/või teenuseid keskselt ostjalt või keskse ostja kaudu.

2.   Artikli 1 punktis 18 sätestatud juhtudel keskselt ostjalt või keskse ostja kaudu ehitustöid, asju ja/või teenuseid ostvad ostjad loetakse käesoleva direktiivi nõuded täitnuteks, kui:

neid täidab keskne ostja või

kui keskne ostja ei ole ostja, on tema kohaldatavad riigihankelepingu sõlmimise eeskirjad vastavuses kõikide käesoleva direktiivi sätetega ja sõlmitud riigihankelepingute suhtes võib kasutada tõhusaid õiguskaitsevahendeid, mis on võrreldavad IV jaotises ette nähtutega.

3. jagu

Reguleerimisalast väljajäetud lepingud

Artikkel 11

Erandite kasutamine

Mitte ühtegi käesolevas jaos osutatud eeskirjadest, menetlustest, programmidest, kokkulepetest, kordadest või riigihankelepingutest ei või kasutada käesolevast direktiivi sätete kohaldamise vältimiseks.

Artikkel 12

Rahvusvaheliste eeskirjade kohaselt sõlmitud riigihankelepingud

Käesolevat direktiivi ei kohaldata riigihankelepingute suhtes, mida reguleeritakse:

a)

eri protseduurireeglitega ühe või mitme liikmesriigi ja ühe või mitme kolmanda riigi vahel sõlmitud rahvusvahelise lepingu või kokkuleppe alusel;

b)

eri protseduurireeglitega sõlmitud rahvusvahelise kokkuleppe alusel, mis käsitleb kaitseväeüksuste paigutamist ja puudutab liikmesriigi või kolmanda riigi ettevõtjaid;

c)

sellise rahvusvahelise organisatsiooni eri protseduurireeglitega, kes ostab oma vajadusteks, või riigihankelepingute suhtes, mille peab sõlmima liikmesriik vastavalt nendele eeskirjadele.

Artikkel 13

Konkreetsed erandid

Käesolevat direktiivi ei kohaldata järgmistel juhtudel:

a)

riigihankelepingud, mille puhul käesoleva direktiivi eeskirjade kohaldamine kohustaks liikmesriiki andma teavet, mille avalikustamist ta peab oma oluliste julgeolekuhuvide vastaseks;

b)

luuretegevusega seotud riigihankelepingud;

c)

riigihankelepingud, mis sõlmitakse uurimis- ja arendustegevusel põhineva koostööprogrammi raames, mida viivad ühiselt läbi vähemalt kaks liikmesriiki uue toote väljatöötamiseks ja vajaduse korral selle toote kogu elutsükli või selle osade hilisemate etappide jaoks. Kui selline koostööprogramm sõlmitakse ainult liikmesriikide vahel, teatavad liikmesriigid komisjonile uurimis- ja arendustegevuse kulude osa programmi üldmaksumusest, kulude jagamise kokkuleppe ja ostude kavandatava osa liikmesriigi kohta, kui see on olemas;

d)

kolmandas riigis sõlmitud riigihankelepingud, sealhulgas tsiviilostude lepingud, mida täidetakse, kui väed paigutatakse väljapoole liidu territooriumi, kui operatiivvajaduste tõttu tuleb need sõlmida operatsioonide piirkonnas asuvate ettevõtjatega;

e)

maa, olemasolevate ehitiste või muu kinnisvara või sellega seotud õiguste omandamist või rendilevõtmist mis tahes rahaliste vahenditega käsitlevad teenuste riigihankelepingud;

f)

riigihankelepingud, mille üks valitsus sõlmib teised valitsusega ja mis käsitlevad:

i)

kaitseotstarbelise varustuse või tundliku varustuse tarnimist,

ii)

sellise varustusega otseselt seotud ehitustöid ja teenuseid või

iii)

sõjalise otstarbega ehitustöid ja teenuseid või tundlikke ehitustöid ja tundlikke teenuseid;

g)

vahekohtu- ja lepitamisteenused;

h)

finantsteenused, välja arvatud kindlustusteenused;

i)

töölepingud;

j)

uurimis- ja arendustegevusega seotud teenused, välja arvatud juhul, kui neist tuleneb kasu üksnes ostjale tema enese tarbeks ja tema enese tegevuse käigus, tingimusel et osutatud teenuse eest tasub täismahus ostja.

4. jagu

Erikord

Artikkel 14

Reserveeritud riigihankelepingud

Liikmesriigid võivad reserveerida riigihankelepingute sõlmimise menetluses osalemise õiguse kaitstud õpikodadele või näha ette, et selliseid riigihankelepinguid täidetakse kaitstud tööhõiveprogrammide kaudu, mille puhul enamik asjaomaseid töötajaid on puuetega inimesed, kes oma puude laadi või raskusastme tõttu ei saa töötada tavalistel tingimustel.

Hanketeates viidatakse käesolevale sättele.

III PEATÜKK

Teenuste riigihankelepingute sõlmimise kord

Artikkel 15

I lisas loetletud teenuste riigihankelepingud

Riigihankelepingud, mille objektiks on artikliga 2 hõlmatud teenused, mis on loetletud I lisas, sõlmitakse vastavalt artiklitele 18 kuni 54.

Artikkel 16

II lisas loetletud teenuste riigihankelepingud

Riigihankelepingute kohta, mille objektiks on artikliga 2 hõlmatud teenused, mis on loetletud II lisas, kehtivad üksnes artikli 18 ja artikli 30 lõike 3 sätted.

Artikkel 17

I ja II lisas loetletud teenuseid hõlmavad segalepingud

Riigihankelepingud, mille objektiks on artikliga 2 hõlmatud teenused, mis on loetletud nii I lisas kui ka II lisas, sõlmitakse vastavalt artiklitele 18 kuni 54 juhul, kui I lisas loetletud teenuste maksumus on suurem kui II lisas loetletud teenuste maksumus. Muudel juhtudel sõlmitakse riigihankelepingud vastavalt artiklile 18 ja artikli 30 lõikele 3.

IV PEATÜKK

Riigihankelepingu dokumentatsiooni reguleerivad erieeskirjad

Artikkel 18

Tehnilised kirjeldused

1.   II lisa punktis 1 määratletud tehnilised kirjeldused esitatakse riigihankelepingu dokumentatsioonis (hanketeates, lepingudokumentides, kirjeldavates dokumentides või täiendavates dokumentides).

2.   Tehnilised kirjeldused võimaldavad kõigile pakkujatele võrdse juurdepääsu ega tohi tekitada põhjendamatuid takistusi riigihangete avamisel konkurentsile.

3.   Ilma et see piiraks kohustuslikke siseriiklikke tehnilisi eeskirju (sh tooteohutusega seotud eeskirju) või tehnilisi nõudeid, mida liikmesriik peab rahvusvaheliste standardimislepingute alusel täitma, et tagada nende lepingutega nõutud koostegutsemisvõime, ja tingimusel, et need on kooskõlas ühenduse õigusega, koostatakse tehnilised kirjeldused:

a)

tuginedes III lisas määratletud tehnilistele kirjeldustele ja (tähtsuse järjekorras):

Euroopa standardid ülevõtnud siseriiklikele tsiviilstandarditele,

Euroopa tehnilistele tunnustusele,

ühtsetele tsiviiltehnilistele kirjeldustele,

rahvusvahelised standardid ülevõtnud siseriiklikele tsiviilstandarditele,

muudele rahvusvahelistele tsiviilstandarditele,

muudele Euroopa standardiseerimisasutuste kehtestatud tehnilistele kontrollsüsteemidele või juhul, kui need puuduvad, projekteerimise, arvestusmeetodi ning tööde teostamise ja toodete kasutamisega seotud muudele siseriiklikele tsiviilstandarditele, siseriiklikele tehnilistele tunnustustele või siseriiklikele tehnilistele kirjeldustele,

tööstusest lähtuvatele ja selle poolt laialdaselt tunnustatud tsiviiltehnilistele kirjeldustele või

III lisa punktis 3 määratletud siseriiklikele kaitsevaldkonna standarditele ja nende standarditega sarnastele kaitseotstarbelise varustuse kirjeldustele.

Igale viitele lisatakse märge „või sellega samaväärne”; või

b)

kirjeldades kasutusomadusi või funktsionaalseid nõudeid; viimased võivad sisaldada keskkonnanäitajaid.

Sellised parameetrid peavad siiski olema piisavalt täpsed, et pakkujatel oleks võimalik kindlaks määrata riigihankelepingu objekt ja et ostjad saaksid sõlmida riigihankelepingu; või

c)

kirjeldades punktis b nimetatud kasutusomadusi või funktsionaalseid nõudeid, viidates punktis a nimetatud kirjeldustele kui kasutusomadustele või funktsionaalsetele nõuetele vastavuse tagamise vahendile; või

d)

viidates teatavate näitajate puhul punktis a nimetatud kirjeldustele ja muude näitajate puhul punktis b nimetatud kasutusomadustele või funktsionaalsetele nõuetele.

4.   Ostja, kes kasutab võimalust viidata lõike 3 punktis a nimetatud kirjeldustele, ei tohi pakkumist tagasi lükata põhjendusega, et pakutavad tooted või teenused ei vasta ostja viidatud kirjeldustele, juhul kui pakkuja tõestab oma pakkumises ostjat rahuldaval viisil ning mis tahes asjakohaseid vahendeid kasutades, et tema pakutud lahendused on tehnilises kirjelduses esitatud nõuetega samaväärsed.

Asjakohaseks vahendiks võib olla tootja tehniline toimik või tunnustatud organi katseprotokoll.

5.   Ostja, kes kasutab lõikes 3 sätestatud võimalust teha ettekirjutusi kasutusomaduste või funktsionaalsete nõuete osas, ei tohi tagasi lükata ehitustööde, toodete või teenuste pakkumist, mis vastab Euroopa standardi üle võtnud siseriiklikule standardile, Euroopa tehnilisele tunnustusele, ühtsele tehnilisele kirjeldusele, rahvusvahelisele standardile või Euroopa standardiseerimisasutuse kehtestatud tehnilisele kontrollsüsteemile, kui need kirjeldused käsitlevad ostja kehtestatud kasutusomadusi või funktsionaalseid nõudeid.

Pakkuja peab pakkumises ostjat rahuldaval viisil ja asjakohaste vahenditega tõendama, et standardile vastav ehitustöö, toode või teenus on kooskõlas ostja kehtestatud kasutusomaduste või funktsionaalsete nõuetega.

Asjakohaseks vahendiks võib olla tootja tehniline toimik või tunnustatud organi katseprotokoll.

6.   Kui ostjad seovad lõike 3 punktis a nimetatud kasutusomaduste või funktsionaalsete nõuetega keskkonda mõjutavad tegurid, võivad nad kasutada Euroopa, siseriiklikel või riikidevahelistel ökomärgistel või muudel ökomärgistel määratletud üksikasjalikke nõudeid või vajaduse korral nende osi tingimusel, et:

kõnealused nõuded on kohased riigihankelepingu objektiks olevate asjade või teenuste omaduste määratlemisel;

märgise nõuded on koostatud teadusinfo põhjal;

ökomärgiste vastuvõtmisel kasutatakse menetlust, milles võivad osaleda kõik huvirühmad, näiteks riigiasutused, tarbijad, tootjad, turustajad ja keskkonnakaitseorganisatsioonid; ja

need on kõigile huvitatud pooltele kättesaadavad.

Ostjad võivad teatada, et käsitlevad ökomärgist kandvaid tooteid ja teenuseid lepingudokumentides ettenähtud tehnilistele kirjeldustele vastavatena; nad peavad tunnustama kõiki muid asjakohaseid tõendusmaterjale, näiteks tootja koostatud tehnilisi toimikuid või tunnustatud organi väljastatud katseprotokolle.

7.   Käesolevas artiklis tähendavad „tunnustatud organid” kohaldatavatele Euroopa standarditele vastavaid katse- ja kalibreerimislaboreid ning sertifitseerimis- ja inspekteerimisasutusi.

Ostjad tunnustavad teistes liikmesriikides asutatud tunnustatud organite sertifikaate.

8.   Tehnilistes kirjeldustes ei nimetata kindlat marki ega ostuallikat, konkreetset valmistusviisi ega kaubamärke, patente, liike, kindlat päritolu ega teatavat tootmisviisi, mis võiks teatavaid ettevõtteid või tooteid soosida või nende osaluse välistada, välja arvatud juhul, kui see on riigihankelepingu objekti seisukohast põhjendatud. Sellised viited on lubatud erandkorras, kui riigihankelepingu objekti ei ole võimalik punktide 3 ja 4 kohaselt piisavalt täpselt ja kõigile mõistetavalt kirjeldada; sellistele viidetele lisatakse märge „või sellega samaväärne”.

Artikkel 19

Pakkumiste variandid

1.   Kui lepingu sõlmimise kriteeriumiks on majanduslikult soodsaim pakkumine, võivad ostjad lubada pakkujatel esitada pakkumiste variante.

2.   Ostjad märgivad hanketeates, kas nad lubavad esitada pakkumiste variante. Selle teabe puudumisel ei ole pakkumiste variante lubatud esitada.

3.   Pakkumiste variante lubavad ostjad nimetavad pakkumise tehnilistes kirjeldustes miinimumnõuded, millele pakkumiste variandid peavad vastama, ning pakkumiste variantide esitamise tingimused.

Arvesse võetakse ainult need pakkumiste variandid, mis vastavad ostja kehtestatud miinimumnõuetele.

4.   Asjade või teenuste riigihankelepingute sõlmimisel ei tohi pakkumiste variantide esitamist lubanud ostjad pakkumise varianti tagasi lükata üksnes seetõttu, et selle valimine tooks kaasa teenuste riigihankelepingu sõlmimise asjade riigihankelepingu asemel või asjade riigihankelepingu sõlmimise teenuste riigihankelepingu asemel.

Artikkel 20

Riigihankelepingu täitmise tingimused

Ostjad võivad kehtestada riigihankelepingu täitmisega seotud eritingimusi, kui need on kooskõlas ühenduse õigusega ning esitatud riigihankelepingu dokumentatsioonis (hanketeates, lepingudokumentides, kirjeldavates dokumentides või täiendavates dokumentides). Kõnealused tingimused võivad eelkõige käsitleda allhanget või tagada salastatud teabe turvet ja tarnekindlust, mida ostja vastavalt artiklitele 21, 22 ja 23 nõuab, või arvestada keskkonna- ja sotsiaalküsimustega.

Artikkel 21

Allhanked

1.   Edukas pakkuja võib vabalt valida alltöövõtjad kõikide allhankelepingute puhul, mille suhtes ei kehti lõigetes 3 ja 4 nimetatud nõue, ning eelkõige ei diskrimineeri ta potentsiaalseid alltöövõtjaid rahvuse põhjal.

2.   Ostja võib omal initsiatiivil või liikmesriigi nõudel küsida pakkujalt:

et viimane näitaks oma pakkumises ära, kui ta kavatseb riigihankelepingu mingi osa anda allhankena kolmandatele isikutele, kavandatavad alltöövõtjad ja nende allhangete sisu; ja/või

teavitamist riigihankelepingu täitmise jooksul alltöövõtjate tasandil toimuvatest muudatustest.

3.   Ostja võib omal initsiatiivil või liikmesriigi nõudel kohustada edukat pakkujat kohaldama III jaotise sätteid kõikide või teatavate allhankelepingute suhtes, mis edukas pakkuja kavatseb kolmandate isikutega sõlmida.

4.   Liikmesriik võib sätestada, et ostja võib või peab nõudma, et edukas pakkuja sõlmiks riigihankelepingu mingi osa suhtes allhankelepingu kolmandate isikutega. Ostja, kes nõuab sellist allhanget, esitab protsentuaalse miinimummäära väärtuste vahemikuna, mis sisaldab minimaalset ja maksimaalset määra. Maksimummäär ei tohi ületada 30 % riigihankelepingu väärtusest. Kõnealune vahemik on proportsionaalne riigihankelepingu sisu ja väärtusega ja asjaomase tööstussektori omadustega, sh konkurentsiga kõnealusel turul ja asjaomase tööstusbaasi tehnilise suutlikkusega.

Kui allhange langeb ostja esitatud vahemikku, loetakse käesolevas lõikes sätestatud allhankenõue täidetuks.

Pakkuja võib teha ettepaneku sõlmida allhankeleping, mille osa koguväärtusest ületab ostja nõutud vahemikku.

Ostja palub pakkujatel pakkumises täpsustada, millis(t)e osa(de) suhtes oma pakkumisest nad kavatsevad sõlmida allhankelepingu, et täita esimeses lõigus osutatud nõuet.

Ostja võib omal initsiatiivil või liikmesriigi nõudel paluda pakkujal samuti täpsustada, millis(t)e osa(de) suhtes oma pakkumisest lisaks nõutud määrale nad kavatsevad sõlmida allhankelepingu, samuti nimetada juba kindlaksmääratud alltöövõtjad.

Edukas pakkuja sõlmib allhankelepingud vastavalt protsendimäärale, mille ostja on kehtestanud, kooskõlas III jaotise sätetega.

5.   Alati kui liikmesriik sätestab, et ostja võib põhilepingu sõlmimise menetluse käigus pakkuja valitud alltöövõtjad tagasi lükata või riigihankelepingu täitmise ajal eduka pakkuja valitud alltöövõtjad tagasi lükata, saab tagasilükkamine lähtuda ainult nõuetest, mis on kehtestatud pakkujate valikuks põhilepingule. Kui ostja alltöövõtja tagasi lükkab, peab ta esitama pakkujale või edukale pakkujale kirjaliku põhjenduse, miks alltöövõtja(d) tema hinnangul nõuetele ei vasta.

6.   Hanketeates osutatakse lõigetes 2 kuni 5 nimetatud nõuetele.

7.   Lõiked 1 kuni 5 ei piira peamise ettevõtja vastutust.

Artikkel 22

Teabeturve

Salastatud teabega seotud, seda nõudvate ja/või sisaldavate riigihankelepingute puhul täpsustab ostja riigihankelepingu dokumentatsioonis (hanketeates, lepingudokumentides, kirjeldavates dokumentides või täiendavates dokumentides) kõik vajalikud meetmed ja nõuded teabe kaitsmiseks nõutaval tasemel.

Selleks võib ostja nõuda, et pakkumine sisaldaks muu hulgas järgmisi elemente:

a)

pakkuja ja juba kindlaks määratud alltöövõtjate kinnitust, et nad tagavad nõuetekohaselt kogu nende käsutuses oleva või riigihankelepingu kehtivuse jooksul ja pärast riigihankelepingu lõpetamist neile teatavaks saava salastatud teabe konfidentsiaalsuse vastavalt asjaomastele õigus- ja haldusnormidele;

b)

pakkuja kinnitust, et ta hangib punktis a sätestatud kinnituse riigihankelepingu täitmise käigus võetavatelt teistelt alltöövõtjatelt;

c)

piisavat teavet kindlaks määratud alltöövõtjate kohta, mille põhjal on ostjal võimalik kindlaks teha, kas kõik alltöövõtjad on suutelised nõuetekohaselt tagama allhanketööde teostamise raames neile teatavaks tehtava või nende endi koostatava salastatud teabe konfidentsiaalsuse;

d)

pakkuja kinnitust, et ta esitab punktis c nõutud teabe uute alltöövõtjate kohta enne nendega allhankelepingu sõlmimist.

Kui siseriiklikke julgeoleku kontrollisüsteeme pole ühenduse tasandil ühtlustatud, võib liikmesriik sätestada, et teises lõigus osutatud meetmed ja nõuded peavad olema kooskõlas tema siseriiklike julgeolekukontrolli sätetega. Liikmesriigid tunnustavad julgeolekusertifikaate, mida nad peavad võrdväärseks nende siseriikliku õiguse kohaste sertifikaatidega, ilma et see nende võimalust ise täiendavad uurimisi läbi viia ja arvesse võtta, kui nad seda vajalikuks peavad.

Artikkel 23

Tarnekindlus

Ostja sätestab riigihankelepingu dokumentatsioonis (hanketeates, lepingudokumentides, kirjeldavates dokumentides või täiendavates dokumentides) tarnekindluse tagamise nõuded.

Selleks võib ostja nõuda, et pakkumine sisaldaks muu hulgas järgmisi elemente:

a)

tõendeid või dokumente, mis näitavad ostjat rahuldaval viisil, et pakkuja on suuteline täitma riigihankelepinguga seotud asjade ekspordi veoja transiidialaseid kohustusi, sealhulgas asjaomaselt liikmesriigilt või liikmesriikidelt saadud täiendavaid dokumente;

b)

viidet ostjale kehtivale mis tahes piirangule, mis puudutab asjade ja teenuste või nende asjade või teenuste tulemuste avalikustamist, üleandmist või kasutamist, mis tuleneb ekspordikontrolli korrast või julgeolekumeetmetest;

c)

tõendeid või dokumente, mis näitavad, et pakkuja tarneahela korraldus ja asukoht võimaldab tal täita ostja poolt lepingudokumentides kehtestatud tarnekindlusnõuded, ning kinnitust, et võimalikud muutused tarneahelas riigihankelepingu täitmise jooksul ei takista teda neid nõudeid täitmast;

d)

pakkuja kinnitust selle kohta, et ta on valmis looma ja/või säilitama mahtu, et täita ostja võimalikke lisavajadusi kriisioludes vastavalt kokkulepitavatele tingimustele;

e)

pakkuja asukohariigi pädevatelt asutustelt saadud täiendavaid dokumente, mis käsitlevad kriisioludest ostjale tekkida võivate suuremate vajaduste täitmist;

f)

pakkuja kinnitust, et ta tagab riigihankelepingu objektiks olevate asjade hooldamise, uuendamise või kohandamise;

g)

pakkuja kinnitust, et ta teavitab ostjat aegsasti kõikidest pakkuja organisatsiooni struktuuris, tarneahelas või tööstusstrateegias toimunud muudatustest, mis võivad mõjutada tema kohustusi ostja suhtes.

h)

pakkuja kinnitust, et ta annab ostjale kokkulepitavate tingimuste kohaselt kõik varuosade, komponentide, komplektide ja katsevarustuse tootmiseks vajalikud vahendid, muu hulgas joonised, litsentsid ja kasutamisjuhendid, juhul kui ta ei suuda enam ise neid pakkuda.

Pakkujalt ei tohi nõuda, et ta saaks liikmesriigi kinnituse, mis piiraks kõnealuse liikmesriigi vabadust kohaldada kooskõlas asjaomaste rahvusvaheliste ja ühenduse õigusaktidega siseriiklikke ekspordi, veo või transiidi litsentsi kriteeriumeid asjaoludel, mis valitsevad litsentsimisotsuse ajal.

Artikkel 24

Maksude, keskkonnakaitse, töökaitsealaste sätete ja töötingimustega seotud kohustused

1.   Ostja võib lepingudokumentides nimetada või liikmesriik võib ostjat kohustada nimetama asutuse või asutused, kellelt kandidaat või pakkuja võib saada asjakohast teavet selles liikmesriigis, piirkonnas, paikkonnas või kolmandas riigis, kus ehitustööd teostatakse või teenust osutatakse, kehtivate maksude, keskkonnakaitsenõuete, töökaitsealaste sätete ja töötingimustega seotud kohustuste kohta, mida riigihankelepingu kehtivuse ajal teostatavate ehitustööde või osutatavate teenuste suhtes kohaldatakse.

2.   Ostja, kes annab lõikes 1 osutatud teavet, palub pakkujatel näidata, et nad on pakkumist koostades võtnud arvesse ehitustöö teostamise või teenuse osutamise kohas kehtivate töökaitsealaste sätete ja töötingimustega seotud kohustused.

Esimene lõik ei piira ebaharilikult madalate hindadega pakkumiste kontrollimist käsitleva artikli 49 sätete kohaldamist.

V PEATÜKK

Menetlused

Artikkel 25

Kohaldatavad menetlused

Riigihankelepingute sõlmimisel kasutavad ostjad siseriiklikke menetlusi, mida kohandatakse käesoleva direktiivi eesmärkidele.

Riigihankelepingute sõlmimisel võivad ostjad kasutada piiratud menetlust või väljakuulutamisega läbirääkimistega menetlust.

Artiklis 27 osutatud asjaoludel võivad nad riigihankelepingute sõlmimise kasutada konkurentidega peetavat dialoogi.

Artiklis 28 selgesõnaliselt osutatud erijuhtudel ja eriolukordades võivad ostjad kasutada väljakuulutamiseta läbirääkimistega menetlust.

Artikkel 26

Väljakuulutamisega läbirääkimistega menetlus

1.   Väljakuulutamisega läbirääkimistega menetluses peavad ostjad pakkujatega läbirääkimisi, et kohandada pakkumised hanketeates, lepingudokumentides ja võimalikes täiendavates dokumentides sätestatud nõuetega ning leida kooskõlas artikliga 47 parim pakkumine.

2.   Läbirääkimiste ajal tagavad ostjad kõigi pakkujate võrdse kohtlemise. Nad ei avalda teavet diskrimineerival viisil, mis võib anda mõnele pakkujale teiste ees eelise.

3.   Ostjad võivad hanketeates või lepingudokumentides sätestatud lepingu sõlmimise kriteeriumide kohaselt ette näha, et menetlus toimub järjestikuste etappidena, ning vähendada sel viisil läbirääkimistel arutatavate pakkumiste arvu. Hanketeates või lepingudokumentides viidatakse selle võimaluse kasutamisele või kasutamata jätmisele.

Artikkel 27

Konkurentidega peetav dialoog

1.   Eriti keeruliste riigihankelepingute puhul võivad liikmesriigid sätestada, et ostja võib kasutada konkurentidega peetavat dialoogi käesoleva artikliga ettenähtud korras, kui piiratud menetlus või väljakuulutamisega läbirääkimistega menetlus ei võimalda ostja arvates riigihankelepingut sõlmida.

Riigihankeleping sõlmitakse majanduslikult soodsaima pakkumise alusel, mis on lepingu sõlmimise ainus kriteerium.

2.   Ostjad avaldavad hanketeate ning määratlevad oma vajadused ja nõuded selles teates ja/või kirjeldavas dokumendis.

3.   Ostjad alustavad artiklite 38 kuni 46 asjakohaste sätete kohaselt valitud kandidaatidega dialoogi, mille eesmärk on tuvastada ja määratleda ostjate vajadusi kõige paremini rahuldavad vahendid. Dialoogi ajal võivad ostjad väljavalitud kandidaatidega arutada kõiki riigihankelepingu tahke.

Ostjad tagavad kõigi pakkujate võrdse kohtlemise dialoogi ajal. Nad ei avalda teavet diskrimineerival viisil, mis võib anda mõnele pakkujale teiste ees eelise.

Ostjad ei tohi avaldada dialoogis osaleva kandidaadi pakutud lahendusi või muud tema poolt edastatud konfidentsiaalset teavet teistele osalejatele ilma kõnealuse kandidaadi nõusolekuta.

4.   Ostjad võivad hanketeates või kirjeldavas dokumendis esitatud lepingu sõlmimise kriteeriumide kohaselt ette näha, et menetlus toimub järjestikuste etappidena, ning vähendada sel viisil lahenduste arvu, mida dialoogide pidamise etapis arutatakse. Hanketeates või kirjeldavas dokumendis on viide, et seda võimalust võidakse kasutada.

5.   Ostja jätkab dialoogi, kuni on kindlaks määranud oma vajadustele vastava(d) lahenduse(d), vajaduse korral neid võrreldes.

6.   Kui ostja on teatanud dialoogi lõpetamisest ja osalejaid sellest teavitanud, palub ta neil esitada lõplikud pakkumised dialoogi käigus esitatud ja täpsustatud lahenduse või lahenduste põhjal. Pakkumised sisaldavad kõiki ettenähtud ja projekti elluviimiseks vajalikke elemente.

Ostja taotluse korral võib neid pakkumisi selgitada, piiritleda ja täpsustada. Selgitamine, piiritlemine, täpsustamine või täiendav teave ei tohi muuta pakkumise või pakkumiskutse põhielemente, mille muutumine tõenäoliselt moonutaks konkurentsi või avaldaks diskrimineerivat mõju.

7.   Ostjad hindavad saadud pakkumisi hanketeates või kirjeldavas dokumendis sätestatud lepingu sõlmimise kriteeriumide põhjal ja valivad majanduslikult soodsaima pakkumise artikliga 47 ettenähtud korras.

Ostja taotluse korral võib paluda, et majanduslikult soodsaimaks tunnistatud pakkumise esitanud pakkuja selgitaks pakkumise tahke või kinnitaks pakkumises sisalduvaid kohustusi, tingimusel, et selline selgitamine ei muuda pakkumise või pakkumiskutse olulisi aspekte ega tekita konkurentsi moonutamise ega diskrimineerimise ohtu.

8.   Ostjad võivad täpsustada hindasid või makseid dialoogis osalejatele.

Artikkel 28

Juhud, mille puhul on õigustatud väljakuulutamiseta läbirääkimistega menetluse kasutamine

Järgmistel juhtudel võivad ostjad sõlmida riigihankelepinguid väljakuulutamiseta läbirääkimistega menetluse alusel ning peavad põhjendama selle menetluse kasutamist riigihankelepingu sõlmimise teates, nagu on sätestatud artikli 30 lõikes 3:

1.

Ehitustööde riigihankelepingute, asjade riigihankelepingute ja teenuste riigihankelepingute puhul:

a)

kui piiratud menetluse, väljakuulutamisega läbirääkimistega menetluse või konkurentidega peetava dialoogi käigus ei ole esitatud ühtki pakkumist või nõuetele vastavat pakkumist või ühtki osalemistaotlust, kui riigihankelepingu algtingimusi sellega oluliselt ei muudeta ja kui komisjonile esitatakse tema taotlusel aruanne;

b)

kui piiratud menetluse, väljakuulutamisega läbirääkimistega menetluse või konkurentidega peetava dialoogi puhul esitatud pakkumised ei vasta nõuetele või kui pakkumised ei ole kooskõlas artiklitele 5, 19, 21 kuni 24 ning II jaotise VII peatükile vastavate siseriiklike sätetega, juhul kui:

i)

riigihankelepingu algtingimusi sellega oluliselt ei muudeta, ning

ii)

läbirääkimistega menetlusse kaasatakse kõik sellised pakkujad ja ainult sellised pakkujad, kes vastavad artiklite 39 kuni 46 kriteeriumidele ning kes esitasid algse piiratud menetluse või konkurentidega peetava dialoogi käigus pakkumismenetluse vorminõuetele vastavad pakkumised;

c)

kui kriisiolukorrast tingitud kiireloomulisus ei võimalda järgida piiratud menetlustes või väljakuulutamisega läbirääkimistega menetluses nõutavaid tähtaegu, sh artikli 33 lõikes 7 nimetatud lühendatud tähtaegu. See võib kehtida näiteks artikli 23 teise lõigu punktis d osutatud juhul;

d)

äärmise vajaduse korral, kui ootamatute sündmuste tagajärjel tekkinud kiireloomulise olukorra tõttu, mida asjaomased ostjad ei saanud ette näha, ei ole võimalik piiratud või väljakuulutamisega läbirääkimistega menetluse tähtajast, sh artikli 33 lõikes 7 nimetatud lühendatud tähtajast kinni pidada. Kiireloomulise olukorra põhjendamiseks esitatavad asjaolud ei tohi mingil juhul johtuda ostjatest;

e)

kui tehnilistel või ainuõiguste kaitsega seotud põhjustel saab riigihankelepingu sõlmida ainult ühe konkreetse ettevõtjaga.

2.

Teenuste ja asjade riigihankelepingute puhul:

a)

uurimis- ja arendustegevusega seotud teenuste, välja arvatud artiklis 13 nimetatud teenuste tellimiseks;

b)

üksnes uurimis- ja arendustegevuseks valmistatud asjade ostmiseks, välja arvatud juhul, kui neid asju valmistatakse kaubandusliku tasuvuse eesmärgil masstoodanguna või uurimis- ja arendustegevuse kulude katmiseks.

3.

Asjade riigihankelepingute puhul:

a)

kui riigihankelepingud käsitlevad esialgse tarnija lisatarneid, mis on mõeldud tavaliste toodete või seadmete osaliseks asendamiseks või olemasolevate toodete või seadmete täiendamiseks, kui tarnija vahetamine sunniks ostjat hankima teistsuguste tehniliste omadustega materjali, mis tooks kaasa ühildamatuse või ebaproportsionaalsed tehnilised raskused käitamisel ja hooldamisel.

Selliste riigihankelepingute ja samuti uuendatavate riigihankelepingute kehtivusaeg ei tohi olla pikem kui viis aastat, välja arvatud erandjuhtudel, mis määratakse kindlaks, arvestades toodete, seadmete või süsteemide eeldatavat kasutusiga ning tehnilisi probleeme, mida tarnija vahetamine võiks põhjustada;

b)

tooraineturul noteeritud ja sealt ostetud toodetest koosnevate tarnete puhul;

c)

kui tarned ostetakse erakordselt soodsatel tingimustel kas tarnijalt, kes on oma äritegevust lõpetamas, või pankrotihalduritelt või likvideerijatelt, võlausaldajatega sõlmitud kokkuleppe või muu samalaadse menetluse alusel vastavalt siseriiklikele õigusnormidele.

4.

Ehitustööde riigihankelepingute ja teenuste riigihankelepingute puhul:

a)

seoses täiendavate ehitustööde või lisateenustega, mida algselt kavandatud projekt või esialgselt sõlmitud riigihankeleping ei sisaldanud, kuid mis ettenägematu asjaolu tõttu osutusid vajalikuks projektis või riigihankelepingus kirjeldatud tööde teostamiseks või teenuste osutamiseks, tingimusel, et riigihankeleping sõlmitakse ettevõtjaga, kes kõnealust tööd teostab või kõnealust teenust osutab:

i)

kui täiendavaid ehitustöid või lisateenuseid ei saa tehnilistel või majanduslikel põhjustel esialgsest riigihankelepingust eraldada, ilma et see tooks ostjale kaasa olulisi ebamugavusi, või

ii)

kui kõnealuseid töid või teenuseid on võimalik esialgsest riigihankelepingust eraldada, kuid need on selle täitmiseks siiski vältimatult vajalikud.

Täiendavate ehitustööde või lisateenuste kohta sõlmitud riigihankelepingute kogumaksumus ei tohi siiski ületada 50 % esialgse riigihankelepingu maksumusest;

b)

uute ehitustööde või teenuste puhul, mis seisnevad samalaadsete ehitustööde või teenuste kordamises, mille kohta sama ostja on ettevõtjaga esialgse riigihankelepingu sõlminud, tingimusel, et need ehitustööd või teenused vastavad piiratud menetluse, väljakuulutamisega läbirääkimistega menetluse või konkurentidega peetava dialoogi alusel sõlmitud esialgse riigihankelepingu objektiks olevale põhiprojektile.

Niipea, kui esialgne projekt on pakkumisele üles seatud, teatatakse kõnealuse menetluse kasutamise võimalusest ning ostjad võtavad artikli 8 kohaldamisel arvesse järgnevate ehitustööde või teenuste eeldatavat kogumaksumust.

Seda menetlust võib kasutada üksnes viie aasta jooksul pärast esialgse riigihankelepingu sõlmimist, välja arvatud erandjuhtudel, mis määratakse kindlaks, arvestades toodete, seadmete või süsteemide eeldatavat kasutusiga ning tehnilisi probleeme, mida tarnija vahetamine võiks põhjustada.

5.

Riigihankelepingute puhul, mis on seotud liikmesriigi välismaal tegutsevate või tegutsema asuvate relva- või julgeolekujõudude õhu- või meretranspordi teenustega, juhul kui ostja peab hankima selliseid teenuseid ettevõtjatelt, kes tagavad oma pakkumise kehtivuse nii lühikeseks perioodiks, et piiratud või väljakuulutamisega läbirääkimistega menetluse tähtajast, sh artikli 33 lõikes 7 nimetatud lühendatud tähtajast ei ole võimalik kinni pidada.

Artikkel 29

Raamlepingud

1.   Liikmesriigid võivad ette näha, et ostjad võivad sõlmida raamlepinguid.

2.   Raamlepingute sõlmimisel täidavad ostjad käesolevas direktiivis osutatud protseduurireegleid kõigis etappides kuni asjaomasel raamlepingul põhinevate riigihankelepingute sõlmimiseni. Raamlepingu osapooled valitakse artikli 47 kohaselt kehtestatud lepingu sõlmimise kriteeriumide alusel.

Raamlepingul põhinevad riigihankelepingud sõlmitakse lõigetes 3 ja 4 sätestatud menetluste kohaselt. Neid menetlusi võib rakendada üksnes nende ostjate ning ettevõtjate vahel, kes olid raamlepingu esialgsed osapooled.

Raamlepingul põhinevate riigihankelepingute sõlmimisel ei tohi osapooled ühelgi juhul asjaomases raamlepingus sätestatud tingimusi oluliselt muuta, eriti lõikes 3 osutatud juhul.

Raamlepingu kehtivusaeg ei tohi ületada seitset aastat, välja arvatud erandjuhtudel, mis määratakse kindlaks, arvestades toodete, seadmete või süsteemide eeldatavat kasutusiga ning tehnilisi probleeme, mida tarnija vahetamine võiks põhjustada.

Sellistel erandjuhtudel esitab ostja artikli 30 lõikes 3 nimetatud teates erandlike asjaolude kohta nõuetekohase selgituse.

Ostjad peavad raamlepinguid kasutama nõuetekohasel viisil, mis ei tõkesta, piira ega moonuta konkurentsi.

3.   Raamlepingu sõlmimise korral ühe ettevõtjaga võetakse sellel raamlepingul põhinevate riigihankelepingute sõlmimise aluseks raamlepingus sätestatud tingimused.

Kõnealuste riigihankelepingute sõlmimisel võivad ostjad raamlepingu ettevõtjast osapoolega kirjalikult nõu pidada, paludes tal vajaduse korral oma pakkumist täiendada.

4.   Kui raamleping sõlmitakse mitme ettevõtjaga, peab ettevõtjaid olema vähemalt kolm, kuivõrd on olemas piisav arv valikukriteeriumidele vastavaid ettevõtjaid ja/või tingimustele ja lepingu sõlmimise kriteeriumidele vastavaid pakkumisi.

Mitme ettevõtjaga sõlmitud raamlepingutel põhinevaid riigihankelepinguid võib sõlmida:

raamlepingus kehtestatud tingimustel uut konkurssi välja kuulutamata, või

kui kõik tingimused ei ole raamlepingus kehtestatud, korraldada pooltele uus konkurss samadel ja vajaduse korral täpsemini määratletud tingimustel ning asjakohasuse korral ka muudel raamlepingu lepingudokumentides nimetatud tingimustel, vastavalt järgmisele protseduurile:

a)

iga sõlmitava riigihankelepingu puhul peavad ostjad kirjalikult nõu riigihankelepingut täita suutvate ettevõtjatega;

b)

ostjad määravad piisavalt pika tähtaja, mis võimaldab iga konkreetse riigihankelepinguga seoses pakkumisi esitada, ning arvestavad seejuures selliste teguritega, nagu riigihankelepingu objekti keerukus ja pakkumiste saatmiseks vajalik aeg;

c)

pakkumised esitatakse kirjalikult ning nende sisu peab jääma vastamiseks ettenähtud tähtaja möödumiseni konfidentsiaalseks;

d)

ostjad sõlmivad riigihankelepingu pakkujaga, kes on raamlepingu lepingudokumentides kehtestatud lepingu sõlmimise kriteeriumide põhjal esitanud parima pakkumise.

VI PEATÜKK

Teavitamist ja läbipaistvust käsitlevad eeskirjad

1. jagu

Teadete avaldamine

Artikkel 30

Teated

1.   Ostjad võivad teha komisjoni või enda poolt avaldatavas eelteates, mis sisaldab VI lisa punkti 2 kohaselt „ostjaprofiili” kirjeldust, teatavaks:

a)

tarnete puhul eeldatava kogumaksumuse seoses iga tooteliigi kohta sõlmitavate riigihankelepingute või raamlepingutega, mis nad kavatsevad sõlmida järgneva 12 kuu jooksul.

Ostjad määratlevad tootevaldkonna CPV nomenklatuurile viidates;

b)

teenuste puhul niisuguste teenuste riigihankelepingute või raamlepingute eeldatava kogumaksumuse iga teenuseliigi kohta, mis nad kavatsevad sõlmida järgneva 12 kuu jooksul;

c)

ehitustööde puhul niisuguste riigihankelepingute või raamlepingute põhiomadused, mille alusel ostjad kavatsevad riigihankelepingu sõlmida.

Esimeses lõigus osutatud teated edastatakse komisjonile või avaldatakse ostjaprofiilis võimalikult kiiresti pärast heakskiitva otsuse vastuvõtmist projekti kohta, mille teostamiseks kavatsevad ostjad sõlmida riigihankelepinguid või raamlepinguid.

Ostjad, kes avaldavad eelteate ostjaprofiilides, edastavad komisjonile elektroonilise teate seoses eelteate avaldamisega ostjaprofiilis IV lisa punktis 3 esitatud teadete saatmise vormi ja üksikasjaliku korra kohaselt.

Esimeses lõigus nimetatud teadete avaldamine on kohustuslik ainult juhul, kui ostjad kasutavad artikli 33 lõikega 3 sätestatud võimalust lühendada pakkumiste laekumise tähtaegu.

Käesolevat lõiget ei kohaldata väljakuulutamiseta läbirääkimistega menetluse suhtes.

2.   Ostjad, kes soovivad sõlmida riigihankelepingu või raamlepingu, kasutades selleks piiratud menetlust, väljakuulutamisega läbirääkimistega menetlust või konkurentidega peetavat dialoogi, teatavad sellest hanketeatega.

3.   Ostjad, kes on sõlminud riigihankelepingu või raamlepingu, saadavad teate lepingute sõlmimise menetluse tulemuste kohta hiljemalt 48 päeva pärast riigihankelepingu või raamlepingu sõlmimist.

Ostjad, kes on sõlminud raamlepingud artikli 29 kohaselt, ei ole kohustatud saatma lepingute sõlmimise menetluse tulemusi sisaldavat teadet iga kõnealusel raamlepingul põhineva riigihankelepingu kohta.

Teatavad andmed riigihankelepingu või raamlepingu sõlmimise kohta võib jätta avaldamata, kui selliste andmete avaldamine takistaks seaduste rakendamist või oleks muul viisil vastuolus avalike huvidega, eelkõige kaitse- ja/või julgeolekuhuvidega või riivaks teatavate avalik-õiguslike või eraõiguslike ettevõtjate õigustatud ärihuve või kahjustaks ausat konkurentsi nende vahel.

Artikkel 31

Vabatahtlik avaldamine

Ostjad võivad kooskõlas artikliga 32 avaldada teateid seoses riigihankelepingutega, mille kohta käesolevas direktiivis sätestatud avaldamiskohustus ei kehti.

Artikkel 32

Teadete avaldamise vorm ja viis

1.   Teated sisaldavad IV lisas osutatud teavet ja vajaduse korral muud ostja poolt vajalikuks peetavat teavet ning esitatakse standardvormis, mille võtab vastu komisjon vastavalt artikli 67 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusele.

2.   Ostjad saadavad teated komisjonile elektrooniliselt VI lisa punktis 3 esitatud teabeedastusvormi ja -korra kohaselt või muul viisil. Artikli 33 lõikega 7 sätestatud kiirendatud menetluse korral tuleb teated saata faksiga või elektrooniliselt V lisa punktis 3 esitatud teabeedastusvormi ja -korra kohaselt.

Teated avaldatakse vastavalt VI lisa punkti 1 alapunktides a ja b ette nähtud tehnilistele näitajatele.

3.   Teated, mis on elektrooniliselt koostatud ja edastatud VI lisa punktis 3 sätestatud edastusvormi ja -korra kohaselt, avaldatakse hiljemalt viie päeva jooksul pärast nende saatmist.

Teated, mida ei edastata elektrooniliselt VI lisa punktis 3 sätestatud edastusvormi ja -korra kohaselt, avaldatakse hiljemalt 12 päeva jooksul pärast nende edastamist või, artikli 33 lõikes 7 osutatud kiirendatud menetluse puhul hiljemalt viie päeva jooksul pärast nende saatmist.

4.   Hanketeated avaldatakse tervikuna ühenduse ametlikus keeles, mille valib ostja, kusjuures autentne on üksnes algkeelne tekst. Igas teates sisalduvatest olulistest andmetest avaldatakse kokkuvõte teistes ametlikes keeltes.

Komisjoni kulud seoses teadete avaldamisega kannab ühendus.

5.   Teateid ja nende sisu ei tohi enne komisjonile saatmise kuupäeva siseriiklikul tasandil ega ostjaprofiilis avaldada.

Siseriiklikul tasandil avaldatud teated sisaldavad üksnes sellist teavet, mis sisaldus komisjonile lähetatud teateis või avaldati ostjaprofiilis vastavalt artikli 30 lõike 1 esimesele lõigule, kuid nendesse märgitakse teate komisjonile lähetamise või ostjaprofiilis avaldamise kuupäev.

Ostjaprofiilis ei tohi avaldada eelteateid enne, kui komisjonile on lähetatud teade nende kõnealuses vormis avaldamise kohta; nendes esitatakse lähetamise kuupäev.

6.   Teated, mida ei saadeta elektrooniliselt VI lisa punktis 3 sätestatud vormi ja korra kohaselt, võivad sisaldada kuni 650 sõna.

7.   Ostjad peavad suutma teadete lähetuskuupäeva tõendada.

8.   Komisjon annab ostjale saadetud teabe avaldamist kinnituse, milles on märgitud avaldamise kuupäev. Kinnitus kehtib tõendina avaldamise kohta.

2. jagu

Tähtajad

Artikkel 33

Osalemistaotluste ja pakkumiste laekumise tähtajad

1.   Pakkumiste ja osalemistaotluste laekumise tähtaegu kindlaks määrates võtavad ostjad arvesse konkreetse riigihankelepingu keerukust ja pakkumiste koostamiseks vajalikku aega, ilma et see piiraks käesoleva artikliga sätestatud miinimumtähtaegade kohaldamist.

2.   Piiratud menetluse, väljakuulutamisega läbirääkimistega menetluse ja konkurentidega peetava dialoogi puhul on osalemistaotluste laekumise miinimumtähtaeg 37 päeva alates hanketeate saatmise kuupäevast.

Piiratud menetluse puhul on pakkumiste laekumise miinimumtähtaeg 40 päeva alates kutse saatmise kuupäevast.

3.   Kui ostja on avaldanud eelteate, võib lõike 2 teise lõigu kohast pakkumiste laekumise miinimumtähtaega üldreeglina lühendada 36 päevani, kuid see ei tohi ühelgi juhul olla lühem kui 22 päeva.

Tähtaega hakatakse lugema pakkumiskutse saatmise kuupäevast.

Esimeses lõigus nimetatud lühendatud tähtaegu võib kasutada juhul, kui eelteade sisaldab kogu IV lisas hanketeadetega seoses nõutavat teavet, kui teave on teate avaldamise ajal kättesaadav ning kui eelteade saadeti avaldamiseks 52 päeva kuni 12 kuud enne hanketeate saatmise kuupäeva.

4.   Kui teated koostatakse ja edastatakse elektrooniliselt VI lisa punktis 3 edastusvormi ja -korra kohaselt, võib lõike 2 esimeses lõigus osutatud osalemistaotluste laekumistähtaega lühendada seitsme päeva võrra.

5.   Kui ostja võimaldab lepingudokumentidele ja kõigile täiendavatele dokumentidele piiramatu ja täieliku elektroonilise juurdepääsu alates VI lisa kohaselt avaldatud teate avaldamiskuupäevast ning esitab teate tekstis internetiaadressi, kus need dokumendid on kättesaadavad, võib lõike 2 teises lõigus nimetatud pakkumiste laekumistähtaega lühendada viie päeva võrra.

Selle lühendamise võib liita lõikes 4 nimetatud lühendamisega.

6.   Kui lepingudokumente ja täiendavaid dokumente või lisateavet ei esitata mingil põhjusel artiklis 34 sätestatud tähtaja jooksul, kuigi neid taotleti õigel ajal, või kui pakkumisi saab esitada üksnes pärast kohaga tutvumist või lepingudokumente täiendavate dokumentide kontrollimist kohapeal, pikendatakse pakkumiste laekumistähtaegu nii, et kõik asjaomased ettevõtjad saaksid kätte kogu pakkumise esitamiseks vajaliku teabe.

7.   Piiratud menetluse ja väljakuulutamisega läbirääkimistega menetluse puhul, kui asja kiireloomulisuse tõttu on käesolevas artiklis sätestatud miinimumtähtaegadest võimatu kinni pidada, võivad ostjad määrata:

osalemistaotluste laekumise tähtaja, mis ei tohi olla lühem kui 15 päeva alates hanketeate lähetuskuupäevast või lühem kui 10 päeva, kui teade edastatakse elektrooniliselt VI lisa punktis 3 sätestatud teabeedastusvormi ja -korra kohaselt; ja

piiratud menetluste puhul pakkumiste laekumistähtaja, mis ei tohi olla lühem kui 10 päeva alates pakkumiskutse esitamise kuupäevast.

3. jagu

Teabe sisu ja edastamisvahendid

Artikkel 34

Pakkumise esitamise, dialoogis või läbirääkimistel osalemise kutsed

1.   Piiratud menetluse, väljakuulutamisega läbirääkimistega menetluse ja konkurentidega peetavaid dialooge hõlmava menetluse puhul teevad ostjad kõigile väljavalitud kandidaatidele samaaegselt ja kirjalikult ettepaneku esitada oma pakkumised või osaleda läbirääkimistel või dialoogis, kui kasutatakse konkurentidega peetavat dialoogi.

2.   Kutse kandidaatidele sisaldab kas:

lepingudokumentide või kirjeldavate dokumentide ja täiendavate dokumentide koopiat või

viidet juurdepääsu kohta esimeses taandes osutatud dokumentidele, kui need tehakse elektrooniliselt vahetult kättesaadavaks artikli 33 lõikega 5 ette nähtud korras.

3.   Kui lepingudokumendid, kirjeldav dokument ja/või täiendavad dokumendid on muu üksuse kui riigihankelepingut sõlmiva ostja käes, märgitakse kutses ära aadress, kust neid dokumente saab taotleda, ning vajaduse korral dokumentide taotlemise tähtaeg, nende eest makstav summa ja maksekord. Pädev talitus edastab dokumendid ettevõtjale kohe pärast taotluse laekumist.

4.   Ostja või pädev talitus edastab lepingudokumentide, kirjeldava dokumendi ja/või täiendavate dokumentidega seotud lisateabe vähemalt kuus päeva enne pakkumiste laekumistähtaega tingimusel, et taotlus on esitatud aegsasti. Piiratud või kiirendatud menetluse puhul on see ajavahemik neli päeva.

5.   Lisaks lõigetes 2, 3 ja 4 ette nähtud dokumentidele sisaldab kutse vähemalt:

a)

viidet avaldatud hanketeatele;

b)

pakkumiste esitamise tähtaega, aadressi, kuhu pakkumised tuleb saata, ning keelt või keeli, milles pakkumised tuleb koostada. Konkurentidega peetava dialoogi puhul ei sisaldu see teave dialoogis osalemise kutses, vaid pakkumiskutses;

c)

konkurentidega peetava dialoogi puhul konsultatsioonide alustamise kuupäeva ja kohta ning keelt või keeli, mida kasutatakse;

d)

viidet kõikvõimalikele dokumentidele, mis tuleb esitada pakkuja esitatud kontrollitavate andmete tõendamiseks artikli 38 kohaselt, või lisada kõnealuses artiklis nimetatud teabele artiklites 41 ja 42 sätestatud tingimuste kohaselt;

e)

lepingu sõlmimise kriteeriumide suhtelist osakaalu või vajaduse korral ka kriteeriume väheneva tähtsuse järjekorras, kui see ei ole esitatud hanketeates, lepingudokumentides või kirjeldavas dokumendis.

Artikkel 35

Kandidaatide ja pakkujate teavitamine

1.   Ostjad teavitavad kandidaate ja pakkujaid võimalikult kiiresti riigihankelepingu või raamlepingu sõlmimise kohta tehtud otsusest, sealhulgas põhjustest, miks otsustati mitte sõlmida raamlepingut või riigihankelepingut, mille kohta on esitatud hankekuulutus, või alustada menetlust uuesti; kõnealune teave esitatakse kirjalikult ostjale esitatud taotluse põhjal.

2.   Asjaomase osapoole taotluse korral teeb ostja, kui lõikes 3 ei ole sätestatud teisiti, võimalikult kiiresti ja hiljemalt 15 päeva jooksul alates kirjaliku taotluse kättesaamisest teatavaks:

a)

väljajäetud kandidaatidele nende taotluse tagasilükkamise põhjused;

b)

edututele pakkujatele pakkumise tagasilükkamise põhjused, sealhulgas eelkõige artikli 18 lõigetes 4 ja 5 nimetatud juhtudel põhjused, miks tehti mittesamaväärsuse otsuse või põhjused, miks otsustati, et ehitustööd, tarned või teenused ei vasta toimimis- või funktsionaalsetele nõuetele, ning artiklites 22 ja 23 osutatud juhtudel põhjused, miks otsustati, et need ei vasta teabeturbe- ja tarnekindlusnõuetele.

c)

kõigile vastavaks tunnistatud, kuid tagasi lükatud pakkumise teinud pakkujatele väljavalitud pakkumise sisu ja suhtelised eelised, samuti eduka pakkuja nime või raamlepingu osapoolte nimed.

3.   Ostjad võivad siiski otsustada jätta avaldamata teatavad esimeses lõikes osutatud andmed seoses riigihankelepingu või raamlepingu sõlmimisega, kui selliste andmete avaldamine takistaks seaduste rakendamist, oleks muul viisil vastuolus üldiste huvidega, eelkõige kaitse- ja julgeolekuhuvidega, või kahjustaks era- või avalik-õiguslike ettevõtjate õigustatud ärihuve või nendevahelist ausat konkurentsi.

4. jagu

Teabevahetus

Artikkel 36

Teabevahetuse suhtes kohaldatavad eeskirjad

1.   Kogu käesolevas jaotises käsitletav sidepidamine ja teabevahetus võib toimuda posti või faksi teel, elektrooniliselt lõigetega 4 ja 5 ettenähtud korras, telefoni teel lõikes 6 osutatud juhtudel ja asjaolude korral või neid vahendeid kombineerides vastavalt ostja valikule.

2.   Valitud sidevahendid peavad olema üldiselt kättesaadavad ega tohi seega piirata ettevõtjate juurdepääsu pakkumismenetlusele.

3.   Sidepidamine ning teabe vahetamine ja säilitamine toimub viisil, mis tagab andmete terviklikkuse ning osalemistaotluste ja pakkumiste konfidentsiaalsuse säilitamise ning asjaolu, et ostjad tutvuvad osalemistaotluste ja pakkumiste sisuga alles siis, kui nende esitamise tähtaeg on möödas.

4.   Elektroonilised teabevahetusvahendid, samuti nende tehnilised omadused peavad olema mittediskrimineerivad, üldiselt kättesaadavad ja koostalitusvõimelised üldkasutatavate info- ja kommunikatsioonitehnoloogia toodetega.

5.   Pakkumiste elektrooniliste edastus- ja vastuvõtuseadmete ning osalemistaotluste elektrooniliste vastuvõtuseadmete suhtes kehtivad järgmised eeskirjad:

a)

huvitatud isikutele on kättesaadav pakkumiste ja osalemistaotluste elektrooniliseks esitamiseks vajalik teave ja tehnilised nõuded, sealhulgas krüpteerimine. Lisaks vastavad pakkumiste ja osalemistaotluste elektroonilised vastuvõtuseadmed VIII lisa nõuetele;

b)

liikmesriigid võivad kooskõlas direktiivi 1999/93/EÜ artikliga 5 nõuda, et elektrooniliste pakkumistega kaasneks kõnealuse artikli lõikele 1 vastav täiustatud elektrooniline allkiri;

c)

liikmesriigid võivad sisse seada või säilitada vabatahtlikud akrediteerimiskavad, mille eesmärk on parandada selliste seadmete abil osutatava sertifitseerimisteenuse taset;

d)

kui artiklites 39 kuni 44 ja artiklis 46 osutatud dokumente, tõendeid ja avaldusi ei ole elektroonilisel kujul olemas, kohustuvad kandidaadid need esitama enne pakkumiste või osalemistaotluste esitamise tähtaja möödumist.

6.   Osalemistaotluste edastamise suhtes kehtivad järgmised eeskirjad:

a)

riigihankelepingute sõlmimise menetluses osalemise taotlused võib esitada kirjalikult või telefoni teel;

b)

kui osalemistaotlused esitatakse telefoni teel, tuleb enne taotluste vastuvõtmiseks ettenähtud tähtaja möödumist saata selle kohta kirjalik kinnitus;

c)

ostjad võivad nõuda faksitud osalemistaotluste kinnitamist elektrooniliselt või posti teel, kui see on vajalik juriidiliseks tõendamiseks. Ostja peab esitama hanketeates kõik sellised nõuded koos kinnituse elektrooniliselt või posti teel saatmise tähtajaga.

5. jagu

Aruanded

Artikkel 37

Aruannete sisu

1.   Ostjad koostavad iga riigihankelepingu ja raamlepingu kohta kirjaliku aruande, mis näitab, et valikumenetlus toimus läbipaistval ja mittediskrimineerival viisil ning sisaldab vähemalt järgmist:

a)

ostja nimi ja aadress ning riigihankelepingu või raamlepingu objekt ja maksumus;

b)

valitud hankemenetlus;

c)

konkurentidega peetava dialoogi korral asjaolud, millega selle menetluse kasutamist põhjendatakse;

d)

väljakuulutamiseta läbirääkimistega menetluse korral artiklis 28 osutatud asjaolud, millega selle menetluse kasutamist põhjendatakse; vajaduse korral põhjendus artikli 28 lõike 4 punkti a teises lõigus ja artikli 28 lõike 4 punkti b kolmandas lõigus sätestatud tähtaegade ületamise kohta ja artikli 28 lõike 4 punkti a teises lõigus sätestatud 50 % piirangu ületamise kohta;

e)

kauem kui seitse aastat kestva raamlepingu puhul sellise kestuse põhjused;

f)

edukate kandidaatide nimed ning nende valimise põhjused;

g)

tagasilükatud kandidaatide nimed ning nende tagasilükkamise põhjused;

h)

pakkumiste tagasilükkamise põhjused;

i)

eduka pakkuja nimi ja põhjused, miks tema pakkumine välja valiti, ning juhul kui see on teada, ka riigihankelepingu või raamlepingu osa suurus, mille suhtes edukas pakkuja kavatseb sõlmida või on kohustatud sõlmima allhankelepinguid kolmandate isikutega;

j)

vajaduse korral põhjused, miks ostja otsustas riigihankelepingut või raamlepingut mitte sõlmida.

2.   Ostjad võtavad asjakohased meetmed, et dokumenteerida läbiviidud riigihankelepingute sõlmimise elektroonilise menetluse areng.

3.   Aruanne või selle põhijooned edastatakse komisjoni taotlusel komisjonile.

VII PEATÜKK

Hankemenetluse läbiviimine

1. jagu

Üldsätted

Artikkel 38

Osalejate sobivuse kontrollimine ja osalejate valimine, riigihankelepingute sõlmimine

1.   Riigihankelepingud sõlmitakse artiklites 47 ja 49 sätestatud kriteeriumide alusel, võttes arvesse artiklit 19, pärast seda, kui ostja on artiklites 41 kuni 46 osutatud finants- ja majandusliku olukorra, kutsealaste või tehniliste teadmiste või suutlikkuse kriteeriumide kohaselt ning vajaduse korral ning vastavalt käesoleva artikli lõikes 3 nimetatud mittediskrimineerimist käsitlevatele eeskirjadele ja kriteeriumidele kontrollinud nende ettevõtjate sobivust, keda ei ole artiklite 39 ja 40 kohaselt välja jäetud.

2.   Ostjad võivad nõuda, et kandidaadid vastaksid artiklite 41 ja 42 kohasele minimaalse suutlikkuse tasemetele.

Artiklites 41 ja 42 osutatud teabe ulatus ja konkreetse riigihankelepingu täitmiseks vajalikud suutlikkuse miinimumtasemed peavad olema riigihankelepingu objektiga seotud ja sellega proportsionaalsed.

Miinimumtasemed esitatakse hanketeates.

3.   Piiratud menetluse, väljakuulutamisega läbirääkimistega menetluse ja konkurentidega peetavat dialoogi kasutava menetluse puhul võivad ostjad piirata nõuetele vastavate kandidaatide arvu, kellele nad teevad ettepaneku esitada pakkumine või osaleda dialoogis. Sel juhul:

ostjad esitavad hanketeates kavandatavad objektiivsed ja mittediskrimineerivad eeskirjad või kriteeriumid ja kutsutavate kandidaatide minimaalse arvu ja kui see on asjakohane, ka maksimaalse arvue. Kutsutud kandidaate ei tohi olla vähem kui kolm;

pärased seda kutsuvad ostjad osalema eelnevalt kehtestatud miinimumarvuga vähemalt võrdse arvu kandidaate, juhul kui piisav hulk sobivaid kandidaate on olemas.

Kui valikukriteeriumidele ja minimaalsele suutlikkuse tasemele vastavate kandidaatide arv on miinimumarvust väiksem, võivad ostjad menetlust jätkata, kutsudes osalema nõuetele vastava suutlikkusega kandidaadi(d).

Kui ostja leiab, et sobivate kandidaatide arv on tõelise konkursi tagamiseks liiga väike, võib ta menetluse peatada ning esialgse hanketeate kooskõlas artikli 30 lõikega 2 ja artikliga 32 uuesti avaldada, määrates osalemistaotluste esitamiseks uue tähtaja. Sel juhul kutsutakse esimesel avaldamisel valitud kandidaadid ja teisel avaldamisel valitud kandidaadid vastavalt artiklile 34. See võimalus ei piira ostja õigust tühistada pooleliolev hankemenetlus ja alustada uut menetlust.

4.   Ostja ei tohi riigihankelepingu sõlmimise menetluse raames kaasata teisi ettevõtjaid peale nende, kes esitasid osalemistaotluse, ega kandidaate, kellel puudub vajalik suutlikkus.

5.   Ostjad, kes otsustavad kasutada artikli 26 lõikes 3 ja artikli 27 lõikes 4 sätestatud võimalust vähendada arutatavate lahenduste arvu või pakkumiste arvu, mille üle peetakse läbirääkimisi, kohaldavad hanketeates või lepingudokumentides märgitud lepingu sõlmimise kriteeriume. Kuivõrd on olemas piisav arv lahendusi või nõuetele vastavaid kandidaate, tagab kokkulepitud arv lõppjärgus tõelist konkurentsi.

2. jagu

Kvalitatiivse valiku kriteeriumid

Artikkel 39

Kandidaadi või pakkuja isiklik olukord

1.   Riigihankelepingu sõlmimise menetluses osalemisest jäetakse välja kõik kandidaadid või pakkujad, kelle suhtes on ostjale teadaolevalt langetatud lõplik kohtuotsus ühel või mitmel järgmisel põhjusel:

a)

osalemine ühismeetme 98/733/JSK (20) artikli 2 lõikes 1 määratletud kuritegelikus organisatsioonis;

b)

korruptsioon, nagu on määratletud 26. mai 1997. aasta akti (21) artiklis 3 ja raamotsuse 2003/568/JSK (22) artikli 2 lõikes 1;

c)

pettus Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse konventsiooni (23) artikli 1 tähenduses;

d)

terroriaktid või terroristliku tegevusega seotud õigusrikkumised, nagu on määratletud raamotsuse 2002/475/JSK (24) artiklites 1 ja 3, või kõnealuse raamotsuse artiklis 4 osutatud õigusrikkumisele kihutamine, sellele kaasaaitamine ning selle katse;

e)

rahapesu ja terrorismi rahastamine, nagu on määratletud direktiivi 2005/60/EÜ (25) artiklis 1.

Liikmesriigid määravad kindlaks käesoleva lõike rakenduskorra ühenduse ja siseriikliku õiguse alusel.

Möödapääsmatult vajalikes üldistes huvides võivad liikmesriigid sätestada erandi esimeses lõigus osutatud nõudest.

Käesoleva lõike kohaldamisel teevad ostjad vajaduse korral kandidaatidele või pakkujatele ettepaneku esitada lõikes 3 osutatud dokumendid ja võivad, kui neil on selliste kandidaatide või pakkujate isikliku olukorra suhtes kahtlusi, pöörduda pädevate asutuste poole asjaomaste kandidaatide või pakkujate isikliku olukorra kohta vajalikuks peetava teabe saamiseks. Kui see teave puudutab kandidaati või pakkujat, kes ei asu ostjaga samas riigis, võib ostja pöörduda koostöö tegemiseks pädevate asutuste poole. Võttes arvesse selle liikmesriigi siseriiklikku õigust, kus kandidaat või pakkuja asub, on sellised palved seotud juriidiliste ja/või füüsiliste isikutega, sealhulgas ettevõtete direktorite ja muude isikutega, kellel on õigus kandidaati või pakkujat esindada, tema nimel otsuseid teha või teda kontrollida.

2.   Riigihankelepingus osalemisest võib välja jätta iga ettevõtja:

a)

kes on pankrotis või likvideerimisel, kellele kohus on määranud halduri, kes on sõlminud kokkuleppe võlausaldajatega, kes on peatanud äritegevuse või on siseriiklike õigusnormide alusel toimuva samalaadse menetluse tõttu analoogilises olukorras;

b)

kelle suhtes on algatatud menetlus pankroti väljakuulutamiseks, sundlikvideerimiseks, halduri määramiseks kohtu poolt või võlausaldajatega kokkuleppe sõlmimiseks või muu samalaadne menetlus siseriiklike õigusnormide alusel;

c)

kes on vastavalt asjaomase riigi õigusnormidele res judicata jõudu omava kohtuotsusega tema ametialaste käitumisreeglitega seotud süüteos, näiteks kaitse- ja/või julgeolekuvarustuse eksporti käsitlevate kehtivate õigusaktide rikkumises süüdi mõistetud;

d)

kes on raskelt eksinud ametialaste käitumisreeglite vastu, kui ostja suudab seda mis tahes viisil tõestada – näiteks teabeturbealaste või varustuskindlusealaste kohustuste eiramine varasema riigihankelepingu puhul;

e)

kelle kohta on teada (ka kaitstud andmeallikatele tuginedes), et neil ei ole usaldusväärsust, mis on vajalik liikmesriigi julgeolekule avalduvate ohtude välistamiseks.

f)

kes on täitmata jätnud sotsiaalkindlustusmaksetega seonduvad kohustused, mis tal on vastavalt oma asukohariigi või ostja riigi õigusaktidele;

g)

kes on täitmata jätnud maksukohustused, mis tal on vastavalt oma asukohariigi või ostja riigi õigusaktidele;

h)

kes on käesoleva jao alusel nõutavate andmete esitamisel süüdi raskes pettuses või jätnud sellised andmed esitamata.

Liikmesriigid määravad kindlaks käesoleva lõike rakenduskorra ühenduse ja siseriikliku õiguse alusel.

3.   Küllaldase tõendina selle kohta, et ettevõtja suhtes ei kehti ükski lõikes 1 või lõike 2 punktides a, b, c, f või g täpsustatud juhtum, aktsepteerib ostja järgmist:

a)

lõike 1 ja lõike 2 punktide a, b ja c puhul väljavõte karistusregistrist või selle puudumisel samaväärne dokument, mille on väljastanud isiku päritolu- või lähteriigi pädev kohtuorgan või haldusasutus ning mis tõendab, et need nõuded on täidetud;

b)

lõike 2 punktide f ja g puhul asjaomase liikmesriigi pädeva asutuse väljastatud tõend.

Kui asjaomane riik selliseid dokumente ega tõendeid ei väljasta või kui need ei käsitle kõiki lõikes 1 ja lõike 2 punktides a, b ja c nimetatud juhtumeid, võib need asendada vandega – või kui liikmesriigis ei ole vanne sätestatud, siis tõotusega —, mille asjaomane isik annab oma päritolu- või lähteriigi pädeva kohtuorgani või haldusasutuse, notari või pädeva majandus- või kutseorganisatsiooni ees.

4.   Liikmesriigid määravad asutused ja organid, kellel on õigus lõikes 3 osutatud dokumente, tõendeid ja avaldusi väljastada, ning teatavad sellest komisjonile. Teavitamine ei piira andmekaitsenormide kohaldamist.

Artikkel 40

Sobivus tegeleda kutsealase tööga

Kui kandidaat peab olema kutsealase tööga tegelemiseks kantud oma asukohaliikmesriigi erialasesse või äriregistrisse, võib temalt nõuda tõendeid selle kohta, et ta on sellisesse registrisse kantud, või vande all tehtud avalduse või tõendi esitamist vastavalt VII lisas esitatud ehitustööde riigihankelepinguid käsitlevale A osale, asjade riigihankelepinguid käsitlevale VII lisa B osale ja teenuste riigihankelepinguid käsitlevale VII lisa C osale. VII lisas nimetatud nimekirjad on soovituslikud. Liikmesriigid teavitavad komisjoni ja teisi liikmesriike oma registrite muudatustest ja nimekirjades osutatud tõendamisvahenditest.

Teenuste riigihankelepingute sõlmimise menetluses võib ostja juhul, kui kandidaatidel peab oma päritoluriigis asjaomase teenuse osutamiseks olema luba või kui nad peavad kuuluma teatavasse organisatsiooni, nõuda neilt loa olemasolu või organisatsiooni kuulumise tõendamist.

Käesolev artikkel ei piira ühenduse õigusakte asutamisvabaduse ja teenuste osutamise vabaduse kohta.

Artikkel 41

Finants- ja majanduslik seisund

1.   Ettevõtja finants- ja majanduslikku seisundit võib üldjuhul tõendada ühe või mitme järgmise dokumendiga:

a)

asjakohane pangaõiend või ametialase vastutuskindlustuse tõend, kui see on asjakohane;

b)

bilanss või bilansi väljavõtted, kui bilansi avaldamine on ettevõtja asukohariigi õiguse alusel nõutav;

c)

väljavõte ettevõtja kogukäibest ja, kui see on asjakohane, riigihankelepinguga seotud valdkonna käibest kõige rohkem viimase kolme majandusaasta jooksul, sõltuvalt ettevõtte asutamise või tema äritegevuse algusest, kuivõrd sellised andmed käibe kohta on olemas.

2.   Vajaduse korral võib ettevõtja konkreetse riigihankelepingu puhul kasutada teiste üksuste võimalusi olenemata nendevaheliste sidemete õiguslikust laadist. Sel juhul peab ta ostjale tõendama, et tal on võimalus vajalikke vahendeid käsutada, esitades selleks näiteks kõnealuste üksuste poolt võetud vastava kohustuse.

3.   Samadel tingimustel võib artiklis 4 nimetatud ettevõtjate ühendus kasutada ühenduse liikmete või muude üksuste võimalusi.

4.   Ostjad täpsustavad hanketeates, millised lõikes 1 nimetatud dokumendid nad välja valisid ning milliseid muid dokumente tuleb esitada.

5.   Kui ettevõtja ei saa ostja nõutud dokumente mõjuval põhjusel esitada, võib ta oma finants- ja majanduslikku olukorda tõendada ostja poolt sobivaks peetud muude dokumentidega.

Artikkel 42

Tehniline ja/või kutsealane suutlikkus

1.   Ettevõtja tehnilist suutlikkust võib üldreeglina vastavalt ehitustööde, tarnete või teenuste laadile, kogusele või tähtsusele ja kasutusviisile tõendada ühe või mitme järgmise vahendiga:

a)

i)

viimase viie aasta jooksul tehtud ehitustööde nimekiri, millele on lisatud tõendid tähtsamate tööde rahuldava teostamise kohta. Kõnealustes tõendites esitatakse ehitustööde maksumus, aeg ja koht ning täpsustatakse, kas tööd teostati ärieeskirjade kohaselt ja viidi nõuetekohaselt lõpule. Vajaduse korral esitab pädev asutus need tõendid otse ostjale;

ii)

üldreeglina viimase viie aasta jooksul kohaletoimetatud põhiliste tarnete või osutatud teenuste nimekiri koos nende maksumuse, kuupäevade ja avalik-õiguslike või eraõiguslike saajatega. Tõendusmaterjalina kohaletoimetatud tarnete ja osutatud teenuste kohta esitatakse:

kui saaja oli riiklik ostja: pädeva asutuse väljaantud või allkirjaga kinnitatud tõendid;

kui saaja oli eraõiguslik ostja: ostja kinnitus või selle puudumisel lihtsalt ettevõtja avaldus;

b)

tehniliste töötajate või tehniliste üksuste, eelkõige kvaliteedikontrolli eest vastutavate isikute nimekiri sõltumata sellest, kas nad kuuluvad vahetult asjaomase ettevõtte koosseisu või mitte, ning ehitustööde riigihankelepingute puhul nende isikute nimekiri, kelle poole töövõtja võib pöörduda tööde teostamiseks;

c)

ettevõtja poolt kvaliteedi tagamiseks kasutatud tehniliste seadmete ning ettevõtte töö uurimise ja analüüsimise vahendite kirjeldus, samuti intellektuaalomandit käsitlevad sise-eeskirjad;

d)

tõendid selle kohta, et ostja või ostja nimel toimiv ettevõtja asukohariigi pädev asutus kontrollib kokkuleppe kohaselt tarnija tootmisvõimalusi või ettevõtja tehnilist pädevust ning vajaduse korral talle kättesaadavaid teadus- ja uurimistöövahendeid ning kvaliteedi tagamiseks kasutatavaid meetmeid;

e)

ehitustööde, teenuste ning asjade riigihankelepingute puhul, mis hõlmavad ka kohaletoomis- ja paigaldamistöid või teenuseid, töövõtja ja/või ettevõtte juhtkonna ning eelkõige teenuste osutamise või tööde juhtimise eest vastutavate isikute haridus ja kutsekvalifikatsioon;

f)

ehitustööde riigihankelepingute ja teenuste riigihankelepingute puhul ning ainult asjakohastel juhtudel nende keskkonnajuhtimismeetmete nimekiri, mida ettevõtja saab riigihankelepingu täitmise ajal rakendada;

g)

tõend teenuseosutaja või töövõtja aasta keskmise töötajate ja juhtkonna liikmete arvu kohta viimase kolme aasta jooksul;

h)

riigihankelepingu täitmiseks, hädaolukorras, kriisioludes või relvastatud konflikti korral ostja võimalike suuremate vajaduste rahuldamiseks või riigihankelepingu objektiks olevate asjade hooldamise, uuendamise või kohandamise tagamiseks ettevõtja käsutuses olevate töövahendite, materjali ja tehnika kirjeldus, personali ja nende oskusteadmiste ja/või tarneallikate kirjeldus, samuti geograafiline asukoht, kui see on väljaspool liidu territooriumi;

i)

tarnitavate toodete puhul:

i)

näidised, kirjeldused ja/või fotod, mille autentsust tuleb ostja nõudmisel tõendada;

ii)

ametlike kontrolliasutuste või pädevaks tunnistatud ametite koostatud tõendid, mis kinnitavad toodete vastavust, viidates selgesti teatavatele tehnilistele kirjeldustele või standarditele.

j)

riigihankelepingute puhul, milles kasutatakse, mille jaoks on vaja ja/või mis sisaldavad salastatud teavet, tõendid selle kohta, et ettevõtja on suuteline töötlema, salvestama ja edastama sellist teavet ostja nõuetele vastaval turbetasemel.

Kui siseriiklikke julgeoleku kontrollisüsteeme pole ühenduse tasandil ühtlustatud, võib liikmesriik sätestada, et need tõendid peavad olema kooskõlas tema riiklike julgeolekukontrolli sätetega. Liikmesriigid tunnustavad julgeolekusertifikaate, mida nad peavad võrdväärseks nende riikliku õiguse kohaste sertifikaatidega, ilma et see piiraks nende võimalust ise täiendavad uurimisi läbi viia ja arvesse võtta, kui nad seda vajalikuks peavad.

Ostja võib vajaduse korral anda kandidaatidele, kellel veel julgeolekusertifikaati ei ole, lisaaega sellise sertifikaadi saamiseks. Sellisel juhul osutab ostja hanketeates sellele võimalusele ja tähtajale.

Ostja võib taotleda kandidaadi asukohariigi julgeolekuasutuselt või selle riigi määratud julgeolekuasutuselt, et ta kontrolliks riigihankelepingu täitmiseks kasutatavate tööruumide ja rajatiste, järgitavate tööstus- ja haldusmenetluste, infohaldusmeetodite ja/või palgatavate töötajate olukorra turvanõuetele vastavust.

2.   Vajaduse korral võib ettevõtja konkreetse riigihankelepingu puhul kasutada teiste üksuste võimalusi olenemata nendevaheliste sidemete õiguslikust laadist. Sel juhul tõendab ta ostjale, et tema käsutuses on riigihankelepingu täitmiseks vajalikud vahendid, tuues esile näiteks kõnealuste üksuste poolt võetud kohustuse anda vajalikud vahendid ettevõtja käsutusse.

3.   Samadel tingimustel võib artiklis 5 nimetatud ettevõtjate ühendus kasutada ühenduse liikmete või muude üksuste võimalusi.

4.   Selliste riigihankelepingute sõlmimise menetluses, mille objektiks on tarned, millega kaasneb kohaletoomine ja paigaldamine, teenused ja ehitustööd, võib hinnata ettevõtjate suulikkust teenust osutada või paigaldustöid teha, võttes arvesse eelkõige nende oskusi, efektiivsust, vilumusi ja usaldusväärsust.

5.   Ostja täpsustab hanketeates, millised lõikes 1 osutatud dokumendid ta on valinud ja millised muud dokumendid tuleb esitada.

6.   Kui ettevõtja ei saa ostja nõutud dokumente mõjuval põhjusel esitada, võib ta oma tehnilist ja/või kutsealast suutlikkust tõendada ostja poolt sobivaks peetud muude dokumentidega.

Artikkel 43

Kvaliteedijuhtimise süsteemide standardid

Kui ostjad nõuavad, et esitataks sõltumatute akrediteeritud asutuste koostatud tõendid selle kohta, et ettevõtja järgib teatavaid kvaliteedijuhtimise süsteemide standardeid, viitavad ostjad asjakohastel Euroopa standarditel põhinevatele kvaliteedijuhtimise süsteemidele, mille on sertifitseerinud sõltumatud akrediteeritud asutused vastavalt akrediteerimise ja sertifitseerimise Euroopa standarditele. Nad tunnustavad teiste liikmesriikide sõltumatute akrediteeritud asutuste samaväärseid tõendeid. Samuti aktsepteerivad nad muud ettevõtja esitatud tõendusmaterjali samaväärsete kvaliteedijuhtimise süsteemide kohta.

Artikkel 44

Keskkonnajuhtimise standardid

Kui ostjad nõuavad artikli 42 lõike 1 punktis f osutatud juhtudel, et esitataks sõltumatute asutuste koostatud tõendid selle kohta, et ettevõtja täidab teatavaid keskkonnajuhtimise standardeid, viitavad nad ühenduse keskkonnajuhtimis- ja auditeerimissüsteemile (EMAS) või asjakohastel Euroopa või rahvusvahelistel standarditel põhinevatele ja sertifitseerimist käsitlevatele ühenduse õigusaktidele või asjakohastele Euroopa või rahvusvahelistele standarditele vastavate asutuste poolt kinnitatud keskkonnajuhtimise standarditele. Nad tunnustavad teiste liikmesriikide asutuste samaväärseid tõendeid. Samuti aktsepteerivad nad muud ettevõtja esitatud tõendusmaterjali samaväärsete keskkonnajuhtimise meetmete kohta.

Artikkel 45

Täiendavad dokumendid ja teave

Ostjad võivad paluda ettevõtjatel artiklite 39 kuni 44 kohaselt esitatud tõendeid ja dokumente täiendada või selgitada.

Artikkel 46

Heakskiidetud ettevõtjate ametlikud nimekirjad ja sertifitseerimine avalik-õiguslike või eraõiguslike asutuste poolt

1.   Liikmesriigid võivad kehtestada heakskiidetud töövõtjate, tarnijate või teenuseosutajate ametlikud nimekirjad või nende sertifitseerimise avalik-õiguslike või eraõiguslike asutuse poolt.

Liikmesriigid kohandavad nendesse nimekirjadesse kandmise ja sertifitseerimisasutuste poolt välja antavate tõendite väljastamise tingimused artikli 39 lõike 1 ning lõike 2 punktide a kuni d ja h, artikli 40, artikli 41 lõigete 1, 4 ja 5, artikli 42 lõike 1 punktide a kuni i ning lõigete 3 ja 4, artikli 43 ning vajaduse korral artikli 44 sätetele.

Selliste ettevõtete ühendusse kuuluvate ettevõtete nimekirja kandmise taotluste puhul, kes saavad kasutada teiste ühendusse kuuluvate ettevõtete vahendeid, kohandavad liikmesriigid neid tingimusi ka artikli 41 lõikele 2 ja artikli 42 lõikele 2. Sel juhul peavad ettevõtjad tõendama ametlikku nimekirja koostavale asutusele, et vahendid on nende käsutuses kogu ametlikus nimekirjas registreerimist kinnitava tõendi kehtivusaja jooksul ning et sama aja jooksul peavad kõnealused ettevõtted jätkuvalt vastama teises lõigus nimetatud artiklites sätestatud kvalitatiivsetele valikukriteeriumidele, millele ettevõtjate registreerimine tugineb.

2.   Ametlikesse nimekirjadesse kantud või tõendit omavad ettevõtjad võivad iga riigihankelepingu puhul esitada pädeva asutuse väljaantud tõendi nimekirja kandmise kohta või pädeva sertifitseerimisasutuse väljaantud tõendi. Tõendites märgitakse dokumendid, mille alusel nad nimekirja kanti või neile tõend väljastati, ning nimekirjas sisalduv klassifikatsioon.

3.   Ettevõtjate kandmine ametlikesse nimekirjadesse pädevate asutuste poolt või sertifitseerimisasutuse väljastatud tõend on teiste liikmesriikide ostjatele ettevõtja sobivuse eelduseks, välja arvatud juhtudel, mida reguleeritakse artikli 39 lõikega 1 ja lõike 2 punktidega a kuni d ja h, artikliga 40, artikli 41 lõike 1 punktidega b ja c ning artikli 42 lõike 1 punkti a alapunktiga i ja punktidega b kuni g ja h töövõtjate puhul, artikli 42 lõike 1 punkti a alapunktiga ii ja punktidega b kuni e ja i tarnijate puhul ning artikli 42 lõike 1 punkti a alapunktiga ii ja punktidega b kuni e ja g teenuseosutajate puhul.

4.   Ametlikesse nimekirjadesse kandmisest või sertifitseerimisest tulenevat teavet ei tohi põhjuseta kahtluse alla seada. Igalt registreeritud ettevõtjalt võib riigihankelepingu sõlmimisel siiski nõuda täiendavat tõendit sotsiaalkindlustusmaksete ja muude maksude tasumise kohta.

Muude liikmesriikide ostjad kohaldavad lõiget 3 ja käesoleva lõike esimest lõiku üksnes selliste ettevõtjate suhtes, kes asuvad ametliku nimekirja koostanud liikmesriigis.

5.   Muude liikmesriikide ettevõtjate kandmisel ametlikku nimekirja või nende sertifitseerimisel lõikes 1 osutatud asutuste poolt ei tohi nõuda muid tõendeid ega andmeid kui need, mida nõutakse siseriiklikult ettevõtjalt, ning ühelgi juhul ei tohi nõuda muid tõendeid ega andmeid kui need, mis on sätestatud artiklites 39 kuni 43 ja artiklis 44, kui see on asjakohane.

Ent teiste liikmesriikide ettevõtjad ei pruugi olla kohustatud laskma end riigihankelepingu sõlmimise menetluses osalemiseks nimekirja kanda või sertifitseerida. Ostjad tunnustavad teiste liikmesriikide asutuste samaväärseid tõendeid. Samuti aktsepteerivad nad muid samaväärseid tõendusmaterjale.

6.   Ettevõtjad võivad igal ajal taotleda enda ametlikku nimekirja kandmist või endale tõendi väljastamist. Nimekirja koostava asutuse või pädeva sertifitseerimisasutuse otsusest tuleb neile teatada piisavalt lühikese aja jooksul.

7.   Lõikes 1 nimetatud sertifitseerimisasutused on Euroopa sertifitseerimisstandarditele vastavad asutused.

8.   Liikmesriigid, kellel on lõikes 1 osutatud ametlikud nimekirjad või sertifitseerimisasutused, on kohustatud tetama komisjonile ja teistele liikmesriikidele asutuse aadressi, kuhu tuleks saata vastavad avaldused.

3. jagu

Riigihankelepingu sõlmimine

Artikkel 47

Riigihankelepingu sõlmimise kriteeriumid

1.   Ilma et see piiraks siseriiklike teatavate teenuste tasustamist käsitlevate õigusnormide kohaldamist, tugineb ostja riigihankelepingu sõlmimisel ühele järgmistest kriteeriumidest:

a)

kui riigihankeleping sõlmitakse ostja seisukohast majanduslikult soodsaima pakkumise esitajaga: mitmesugused asjaomase riigihankelepingu objektiga seotud kriteeriumid, nagu näiteks kvaliteet, hind, tehniline väärtus, funktsionaalsed omadused, keskkonnaga seotud omadused, käitamiskulud, kogu elutsükli kulud, tasuvus, müügijärgne hooldus ja tehniline abi, tarnekuupäev ja tarne- või lepingu täitmise tähtaeg, tarnekindlus, koostegutsemivõime ja lahingutegevuslikud omadused; või

b)

üksnes madalaima hind.

2.   Ilma et see piiraks kolmanda lõigu kohaldamist, täpsustab ostja lõike 1 punktis a osutatud juhul riigihankelepingu dokumentatsioonis (hanketeates, lepingudokumentides, kirjeldavates dokumentides või täiendavates dokumentides) suhtelise osakaalu, mille ta igale valitud kriteeriumile majanduslikult kõige soodsama pakkumise kindlaksmääramisel omistab.

Osakaalud on väljendatavad nõuetekohase ulatusega vahemikena.

Ostja, kes arvab, et suhtelise osakaalu määramine ei ole ilmsetel põhjustel võimalik, nimetab riigihankelepingu dokumentatsioonis (hanketeates, lepingudokumentides, kirjeldavates dokumentides või täiendavates dokumentides) lepingu sõlmimise kriteeriumid tähtsuse järjekorras.

Artikkel 48

Elektrooniliste oksjonite kasutamine

1.   Liikmesriigid võivad ette näha, et ostjad võivad kasutada elektroonilisi oksjoneid.

2.   Piiratud ja eelneva hanketeatega läbirääkimistega menetlusel võivad ostjad otsustada, et kui riigihankelepingu tehnilisi kirjeldusi on võimalik täpselt kindlaks määrata, siis eelneb riigihankelepingu sõlmimisele elektrooniline oksjon.

Samadel asjaoludel võib pidada elektroonilist oksjoni raamlepingu osapoolte vahelise uue konkursi väljakuulutamisel, nagu on sätestatud artikli 29 lõike 4 teise lõigu teises taandes.

Elektrooniline oksjon põhineb:

üksnes hinnal, kui riigihankeleping sõlmitakse kõige madalama hinna alusel; või

hindadel ja/või lepingudokumentides osutatud pakkumise osade uuel maksumusel, kui riigihankeleping sõlmitakse majanduslikult kõige soodsama pakkumise esitajaga.

3.   Ostjad, kes otsustavad pidada elektroonilise oksjoni, esitavad selle asjaolu hanketeates.

Lepingudokumendid hõlmavad muu hulgas järgmisi üksikasju:

a)

osad, mille maksumus on elektroonilise oksjoni objekt, tingimusel et kõnealused osad on kvantitatiivsed ning neid on võimalik väljendada arvudes või protsentides;

b)

esitatava maksumuse võimalikud piirangud, mis tulenevad riigihankelepingu objektiga seotud kirjeldustest;

c)

teave, mida pakkujatele elektroonilise oksjoni käigus antakse, ning vajaduse korral teabe kättesaadavaks tegemise aeg;

d)

asjakohane teave elektroonilise oksjoni pidamise korra kohta;

e)

tingimused, mille kohaselt pakkujad võivad pakkumisi esitada, ja eelkõige pakkumiste tegemisel vajaduse korral nõutavad pakkumiste vahelised minimaalsed erinevused;

f)

asjakohane teave kasutatavate elektrooniliste seadmete ning ühenduse korralduse ja ühenduse tehniliste kirjelduste kohta.

4.   Enne elektroonilise oksjoni alustamist annavad ostjad pakkumistele täieliku esialgse hinnangu vastavalt lepingu sõlmimise kriteeriumidele ja neile määratud suhtelisele osakaalule.

Kõik vastuvõetavad pakkumised esitanud pakkujad kutsutakse samaaegselt elektroonilisel teel esitama uut hinda ja/või uut maksumust; kutse sisaldab kogu vajalikku teavet individuaalse ühenduse kohta kasutusel olevate elektrooniliste seadmetega ning selles märgitakse elektroonilise oksjoni alguskuupäev ja kellaaeg. Elektrooniline oksjon võib toimuda mitmes järjestikuses etapis. Elektrooniline oksjon ei või alata varem kui kaks tööpäeva pärast kutsete lähetamiskuupäeva.

5.   Kui riigihankeleping sõlmitakse majanduslikult kõige soodsama pakkumise esitajaga, lisatakse kutsele asjakohase pakkumise täieliku hindamise tulemused, mis on tehtud artikli 47 lõike 2 esimeses lõigus sätestatud suhtelise osakaalu põhjal.

Kutses esitatakse ka elektroonilisel oksjonil esitatud uute hindade ja/või maksumuste põhjal automaatselt toimuva ümberjärjestuse määramiseks kasutatav matemaatiline valem. Kõnealune valem väljendab kõigi kriteeriumide suhtelist osakaalu, mida kasutatakse majanduslikult kõige soodsama pakkumise kindlaksmääramisel, nagu on esitatud hanketeates või tehnilistes kirjeldustes; selleks vähendatakse eelnevalt kõiki vahemikke kindlaksmääratud väärtuseni.

Kui pakkumiste variandid on lubatud, esitatakse iga variandi kohta eraldi valem.

6.   Elektroonilise oksjoni igal etapil edastab ostja kohe kõigile pakkujatele vähemalt nii palju teavet, mis võimaldab neil igal ajal välja selgitada oma suhtelise järjekorranumbri. Ostjad võivad edastada ka muud teavet esitatud hindade või maksumuste kohta, tingimusel, et lepingudokumentides on vastav märge. Samuti võivad nad igal ajal teatada oksjoni asjaomases etapis osalejate arvu. Ent ühelgi juhul ega üheski oksjoni etapis ei tohi nad avalikustada pakkuja isikut.

7.   Ostjad lõpetavad elektroonilise oksjoni ühel või mitmel järgmisel viisil:

a)

vastavalt oksjonil osalemise kutses eelnevalt kindlaksmääratud kuupäeval ja kellaajal;

b)

kui enam ei esitata minimaalse erinevusega seotud nõuetele vastavaid uusi hindu ega uusi maksumusi. Sellisel juhul märgivad ostjad oksjonil osalemise kutses aja, mille nad lasevad viimasest pakkumisest mööduda, enne kui elektrooniline oksjon lõpetatakse;

c)

kui oksjonil osalemise kutses kindlaksmääratud arv oksjoni etappe on toimunud.

Kui ostja on otsustanud sulgeda elektroonilise oksjoni punkti c kohaselt, mida ta võib kombineerida punktis b sätestatud korraga, märgitakse oksjonil osalemise kutses kõikide oksjonivoorude ajakava.

8.   Pärast elektroonilise oksjoni lõpetamist sõlmivad ostjad elektroonilise oksjoni tulemuste põhjal riigihankelepingu vastavalt artiklile 47.

Ostjad ei tohi elektroonilisi oksjoneid kasutades nõudeid eirata, samuti ei tohi nad kasutada oksjoneid viisil, mis võiks takistada, piirata või moonutada konkurentsi või muuta avaldatud hanketeates üles seatud ja lepingudokumentides määratletud riigihankelepingu objekti.

Artikkel 49

Ebaharilikult madalate hindadega pakkumised

1.   Kui teatava riigihankelepingu puhul tunduvad pakkumiste hinnad kaupade, ehitustööde või teenustega võrreldes ebaharilikult madalad, nõuab ostja enne, kui ta sellised pakkumised tagasi lükkab, kirjalikke täpsustusi pakkumise koostisosade kohta, mida ta peab asjakohaseks.

Need täpsustused võivad olla seotud eelkõige:

a)

ehitusmeetodi säästlikkusega, tootmisprotsessiga või osutatavate teenustega;

b)

valitud tehniliste lahendustega ja/või erakordselt soodsate tingimustega, mis on pakkujale ehitustööde teostamiseks, kaupade tarnimiseks või teenuste osutamiseks kättesaadavad;

c)

pakkuja väljapakutud ehitustöö, tarnete või teenuste originaalsusega;

d)

ehitustöö teostamise, teenuse pakkumise või tarnimiskohas kehtivate töökaitset ja töötingimusi käsitlevate sätete täitmisega;

e)

pakkuja võimalusega saada riigiabi.

2.   Ostja kontrollib neid koostisosi, pidades nõu pakkujaga ja võttes arvesse esitatud tõendeid.

3.   Kui ostja veendub, et pakkumishind on ebaharilikult madal seepärast, et pakkuja saab riigiabi, võib pakkumise sel põhjusel tagasi lükata üksnes pärast nõupidamist pakkujaga, kui viimane ei suuda ostja määratud piisavalt pika tähtaja jooksul tõendada, et talle antud abi oli seaduslik. Kui ostja pakkumise sellistel asjaoludel tagasi lükkab, teatab ta sellest komisjonile.

III JAOTIS

ALLHANGETE SUHTES KOHALDATAVAD EESKIRJAD

I PEATÜKK

Allhankelepingute sõlmimine edukate pakkujate poolt, kes ei ole ostjad

Artikkel 50

Reguleerimisala

1.   Kui käesolevat jaotist kohaldatakse vastavalt artikli 21 lõigetele 3 ja 4, võtavad liikmesriigid vajalikud meetmed tagamaks, et edukad pakkujad, kes ei ole ostjad, kohaldavad kolmandate isikutega allhankelepinguid sõlmides artiklites 51 kuni 53 sätestatud eeskirju.

2.   Lõike 1 kohaldamisel ei käsitleta ettevõtjate ühendusi, mis on moodustatud riigihankelepingu saamiseks, või nendega seotud ettevõtjaid kolmandate isikutena.

Pakkuja lisab oma pakkumisele nende ettevõtjate täieliku nimekirja. Seda nimekirja ajakohastatakse iga järgneva ettevõtjatevahelise suhte muutumise järel.

Artikkel 51

Põhimõtted

Edukas pakkuja tegutseb läbipaistvalt ja kohtleb kõiki potentsiaalseid alltöövõtjaid võrdsel ja mittediskrimineerival moel.

Artikkel 52

Piirmäärad ja teavitamist käsitlevad eeskirjad

1.   Kui edukas pakkuja, kes ei ole ostja, sõlmib allhankelepingu, mille eeldatav maksumus käibemaksuta on võrdne artiklis 8 sätestatud piirmääradega või ületab neid, avalikustab ta oma kavatsused teate avaldamise teel.

2.   Teated allhanke kohta sisaldavad V lisas osutatud teavet ja mis tahes muud eduka pakkuja poolt vajalikuks peetavat teavet, vajaduse korral koos ostja nõusolekuga.

Teated allhanke kohta koostatakse vastavalt standardvormile, mille võtab vastu komisjon vastavalt artikli 67 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusele.

3.   Teated allhanke kohta avaldatakse artikli 32 lõigetega 2 kuni 5 ettenähtud korras.

4.   Teadet allhanke kohta ei nõuta juhul, kui allhankeleping vastab artikli 28 tingimustele.

5.   Edukad pakkujad võivad vastavalt artiklile 32 avaldada teateid allhanke kohta, mille kohta teavitamist ei nõuta.

6.   Liikmesriigid võivad ka sätestada, et edukas pakkuja võib vastata artikli 21 lõikes 3 või 4 sätestatud allhanke nõudele, sõlmides allhankelepinguid raamlepingu alusel, mis on sõlmitud vastavalt artiklites 51 ja 53 ning käesoleva artikli lõigetes 1 kuni 5 määratletud reeglitele.

Sellisel raamlepingul põhinevad allhankelepingud sõlmitakse raamlepingus sätestatud tingimustel. Need võib sõlmida ainult ettevõtjatega, kes olid raamlepingu esialgsed osapooled. Hankelepingute sõlmimisel ei tohi pooled mingi juhul seada tingimusi, mis ei ole kooskõlas raamlepingu tingimustega.

Raamlepingu kehtivusaeg ei tohi ületada seitset aastat, välja arvatud erandjuhtudel, mis määratakse kindlaks, arvestades toodete, seadmete või süsteemide eeldatavat kasutusiga ning tehnilisi probleeme, mida tarnija vahetamine võiks põhjustada.

Raamlepinguid tuleb kasutada nõuetekohasel viisil, mis ei tõkesta, piira ega moonuta konkurentsi.

7.   Allhankelepingute sõlmimisel, mille eeldatav maksumus käibemaksuta on väiksem artiklis 8 sätestatud piirmääradest, kohaldavad edukad pakkujad asutamislepingu põhimõtteid läbipaistvuse ja konkurentsi osas.

8.   Allhankelepingute eeldatava maksumuse arvutamisel kohaldatakse artiklit 9.

Artikkel 53

Alltöövõtjate kvalitatiivse valiku kriteeriumid

Teates allhanke kohta esitab edukas pakkuja ostja poolt ette nähtud kvalitatiivse valiku kriteeriumid ning mis tahes muud kriteeriumid, mida ta alltöövõtjate kvalitatiivsel valikul kohaldab. Kõik need kriteeriumid on objektiivsed, mittediskrimineerivad ja kooskõlas ostja poolt põhilepingu pakkujate valikul kohaldatavate kriteeriumidega. Nõutav suutlikkus peab olema allhankelepingu objektiga otseselt seotud ja nõutav suutlikkuse tase sellega proportsionaalne.

Edukas pakkuja ei ole kohustatud allhankelepinguid sõlmima, kui ta tõestab ostjat rahuldaval viisil, et mitte ükski konkursil osalenud alltöövõtjatest või nende esitatud pakkumistest ei vasta teates allhanke kohta esitatud kriteeriumidele, ja see takistab edukal pakkujal täita põhilepingus esitatud nõudeid.

II PEATÜKK

Allhankelepingute sõlmimine edukate pakkujate poolt, kes on ostjad

Artikkel 54

Kohaldatavad eeskirjad

Kui edukad pakkujad on ostjad, järgivad nad allhankelepingute sõlmimisel põhilepingute kohta käivaid I ja II jaotise sätteid.

IV JAOTIS

LÄBIVAATAMISTE SUHTES KOHALDATAVAD EESKIRJAD

Artikkel 55

Läbivaatamise korra reguleerimisala ja kättesaadavus

1.   Käesolevas jaotises kehtestatud läbivaatamise korda kohaldatakse artiklis 2 nimetatud riigihankelepingutele, arvestades artiklites 12 ja 13 kehtestatud eranditega.

2.   Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et ostjate tehtud otsuseid saaks läbi vaadata tõhusalt ja eelkõige võimalikult kiiresti kooskõlas artiklitega 56 kuni 62, kui põhjenduseks on kõnealuste otsuste vastuolu riigihankeid reguleeriva ühenduse õigusega või seda õigust rakendavate siseriiklike eeskirjadega.

3.   Liikmesriigid tagavad, et seoses riigihankelepingute sõlmimise korraga kahjunõude esitanud ettevõtjate vahel ei ole mingit diskrimineerimist seetõttu, et käesolevas jaotises tehakse vahet ühenduse õigusakte rakendavate siseriiklike eeskirjade ja muude siseriiklike eeskirjade vahel.

4.   Liikmesriigid tagavad, et läbivaatamise kord koos üksikasjalike eeskirjadega, mida nad võivad kehtestada, oleks kättesaadav mis tahes isikutele, kellel on või on olnud huvi konkreetse riigihankelepingu vastu või kes on väidetava rikkumise tõttu kahju kannatanud või võivad kahju kannatada.

5.   Liikmesriigid võivad nõuda, et isik, kes soovib otsuse läbivaatamist, teavitaks ostjat väidetavast rikkumisest ning oma kavatsusest esitada läbivaatamisnõue, tingimusel et see ei mõjuta artikli 57 lõike 2 kohast ooteaega ega mõnda muud läbivaatamisnõude esitamiseks artikli 59 kohaselt ettenähtud tähtaega.

6.   Liikmesriigid võivad nõuda, et asjaomane isik esitaks kõigepealt läbivaatamisnõude ostjale. Sellisel juhul tagavad liikmesriigid, et nimetatud nõude esitamine peatab koheselt võimaluse sõlmida riigihankeleping.

Liikmesriigid otsustavad, milliseid asjakohaseid sidevahendeid, sealhulgas faksi või elektroonilisi vahendeid, tuleb kasutada esimeses lõigus sätestatud läbivaatamisnõude esitamiseks.

Esimeses lõigus osutatud peatamine lõpeb pärast vähemalt 10 kalendripäeva pikkust tähtaega alates sellele päevale järgnevast päevast, kui ostja saatis oma vastuse faksi teel või elektrooniliste vahendite abil, või, kui kasutati muid sidevahendeid, pärast vähemalt 15 kalendripäeva alates sellele päevale järgnevast päevast, kui ostja saatis oma vastuse, või vähemalt 10 kalendripäeva alates vastuse saamisele järgnevast päevast.

Artikkel 56

Läbivaatamise korrale esitatavad nõuded

1.   Liikmesriigid tagavad, et seoses artiklis 55 sätestatud läbivaatamise korraga võetavad meetmed sisaldavad järgmisi volitusi:

a)

võtta esimesel võimalusel vahemenetluse korras ajutisi meetmeid väidetava rikkumise heastamiseks või asjaomaste huvide edasise kahjustamise vältimiseks, sealhulgas meetmeid, mille eesmärk on riigihankelepingu sõlmimise menetluse või ostja otsuse rakendamise peatamine või nende peatamise tagamine ning tühistada ebaseaduslikud otsused või tagada nende tühistamine ning kõrvaldada pakkumiskutsest, lepingudokumentidest ning teistest kõnesolevat riigihankelepingu sõlmimise menetlust käsitlevatest dokumentidest diskrimineerivad tehnilised, majanduslikud või finantsnäitajad; või

b)

võtta võimalikult kiiresti, võimaluse korral vahemenetlusega ja vajaduse korral küsimust käsitleva lõppmenetlusega meetmeid, v.a punktis a sätestatud meetmeid, kõigi kindlakstehtud rikkumiste heastamiseks ja asjaomaste huvide kahjustamise vältimiseks, esitades eelkõige korralduse konkreetse summa maksmiseks juhtudel, kui rikkumist ei ole heastatud ega välditud;

Mõlemal eespool nimetatud juhul hõlmavad volitused volitust maksta kahjutasu isikutele, kellele on rikkumisega kahju tekitatud.

2.   Lõikes 1 ja artiklites 60 ja 61 nimetatud volitusi võib anda mitmele erinevale asutusele, kes vastutavad läbivaatamise korra eri aspektide eest.

3.   Kui riigihankelepingu sõlmimisotsuse vaatab läbi ostjast sõltumatu esimese astme asutus, tagavad liikmesriigid, et ostja ei saa riigihankelepingut sõlmida enne, kui läbivaatamisasutus on teinud otsuse kas ajutiste meetmete või läbivaatamise kohaldamise kohta. Peatamine kestab vähemalt artikli 57 lõikes 2 ja artikli 60 lõigetes 4 ja 5 osutatud ooteaja lõpuni.

4.   Läbivaatamise korral ei pea tingimata olema automaatset peatavat mõju asjaomasele riigihankelepingu sõlmimise menetlusele, välja arvatud käesoleva artikli lõikes 3 ja artikli 55 lõikes 6 sätestatud juhtudel.

5.   Liikmesriigid võivad ette näha, et läbivaatamise eest vastutav asutus võib võtta arvesse ajutiste meetmete võimalikke tagajärgi kõigile huvidele, mida võidakse kahjustada, ja samuti avalikku huvi, eelkõige kaitse- ja/või julgeolekuhuvisid, ning ta võib otsustada kõnealuseid meetmeid mitte rakendada, kui nende negatiivsed tagajärjed võivad olla suuremad kui neist saadav kasu.

Otsus ajutisi meetmeid mitte rakendada ei piira kõnealuseid meetmeid taotleva isiku õigust esitada muid nõudeid.

6.   Liikmesriigid võivad sätestada, et kui kahjutasu taotlemist põhjendatakse ebaseaduslikult tehtud otsusega, peab vajalike volitustega asutus vaidlustatud otsuse kõigepealt tühistama.

7.   Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud volituste kasutamise toime juba sõlmitud riigihankelepingule määratakse kindlaks siseriikliku õigusega, välja arvatud artiklites 60 kuni 62 ettenähtud juhtudel.

Lisaks sellele võib liikmesriik ette näha, et pärast riigihankelepingu sõlmimist vastavalt artikli 55 lõikele 6, käesoleva artikli lõikele 3 või artiklitele 57 kuni 62 piirduvad läbivaatamise korra eest vastutava asutuse volitused kahjutasu määramisega kõigile rikkumise tõttu kahju kannatanud isikutele, välja arvatud juhud, kui otsus tuleb tühistada enne kahjutasu määramist.

8.   Liikmesriigid tagavad, et läbivaatamise korra eest vastutavate asutuste otsuseid oleks võimalik tõhusalt ellu viia.

9.   Kui läbivaatamise korra eest vastutavad asutused ei ole kohtuasutused, põhjendavad nad oma otsuseid alati kirjalikult. Lisaks tuleb sellisel juhul ette näha kord, mille kohaselt tagatakse, et kõik läbivaatamisasutuse võetud väidetavalt ebaseaduslikud meetmed või talle antud volituste väidetava väärkasutamise võib saata kohtulikule läbivaatusele või läbivaatamiseks mõnele teisele asutusele, mis asutamislepingu artikli 234 tähenduses on kohus ning mis on sõltumatu nii ostjast kui läbivaatamisasutusest.

Sellise sõltumatu asutuse liikmed nimetatakse ametisse ja vabastatakse ametist samasugustel tingimustel nagu kohtu liikmed selles osas, mis puudutab ametisse nimetamise eest vastutavat asutust, ametiaega ja ametist vabastamist. Vähemalt kõnealuse sõltumatu asutuse juhil on samasugune juriidiline ja erialane kvalifikatsioon nagu kohtu liikmetel. Kõnealuse sõltumatu asutuse tehtud otsused on õiguslikult siduvad iga liikmesriigi kindlaksmääratud korras.

10.   Liikmesriigid kannavad hoolt, et läbivaatamise korra eest vastutavad asutused tagaksid piisava konfidentsiaalsuse taseme salastatud teabe või muu poolte poolt edastatud dokumentides sisalduva teabe suhtes ning tegutseksid kooskõlas kaitse- ja/või julgeolekuhuvidega kogu menetluse jooksul.

Selleks võib liikmesriik otsustada, et kaitse ja julgeolekuvaldkonna riigihankelepingute läbivaatamine kuulub spetsiaalse asutuse ainupädevusse.

Igal juhul võivad liikmesriigid sätestada, et ainult läbivaatamisasutuste liikmed, kes on isiklikult volitatud salastatud teabega ümber käima, võivad tegeleda sellist teavet sisaldavate läbivaatamisnõuetega. Samuti võivad nad kehtestada spetsiaalseid turvameetmeid seoses läbivaatamisnõuete registreerimise, dokumentide vastuvõtmise ja toimikute säilitamisega.

Liikmesriigid määravad kindlaks, kuidas läbivaatamisasutused peaksid omavahel lepitama salastatud teabe konfidentsiaalsuse ja õiguse kaitsele, ning juhul, kui tegemist on kohtuliku läbivaatusega või läbivaatamisega mõne teise asutuse poolt, mis asutamislepingu artikli 234 tähenduses on kohus, teevad seda nii, et menetlus oleks täielikult kooskõlas õigusega õiglasele kohtumõistmisele.

Artikkel 57

Ooteaeg

1.   Võttes vastu vajalikud sätted, millega tagatakse käesoleva artikli lõikega 2 ja artikliga 59 sätestatud minimaalsetest tingimustest kinnipidamine, tagavad liikmesriigid, et artikli 55 lõikes 4 osutatud isikutel on piisavalt aega ostja tehtud riigihankelepingu sõlmimisotsuste kohta läbivaatamisnõude esitamiseks.

2.   Käesoleva direktiivi kohase riigihankelepingu sõlmimisotsuse ja riigihankelepingu tegeliku sõlmimise vahele peab jääma vähemalt 10 kalendripäeva alates sellele päevale järgnevast päevast, kui riigihankelepingu sõlmimisotsus edastati asjaomastele pakkujatele ja kandidaatidele faksi teel või elektrooniliselt, või, kui kasutati muid sidevahendeid, vähemalt 15 kalendripäeva alates sellele päevale järgnevast päevast, kui riigihankelepingu sõlmimisotsus edastati asjaomastele pakkujatele ja kandidaatidele, või vähemalt 10 kalendripäeva alates riigihankelepingu sõlmimisotsuse saamisele järgnevast päevast.

Asjaomasteks loetakse pakkujad, keda ei ole veel lõplikult välistatud. Välistamine on lõplik, kui sellest on asjaomastele pakkujatele teatatud ning see on kas sõltumatu läbivaatamisasutuse poolt õiguspäraseks tunnistatud või kui välistamise kohta ei saa enam alustada läbivaatamist.

Kandidaadid loetakse asjaomasteks, kui ostja ei ole avalikustanud teavet nende taotluse tagasilükkamise kohta enne riigihankelepingu sõlmimisotsusest asjaomastele pakkujatele teatamist.

Koos teatega riigihankelepingu sõlmimisotsusest saadetakse igale asjaomasele pakkujale ja kandidaadile järgmised materjalid:

asjakohaste põhjenduste kokkuvõte vastavalt artikli 35 lõikele 2, kui artikli 35 lõikest 3 ei tulene teisiti, ja

täpne teade käesolevat lõiget rakendavate siseriiklike õigusaktide sätete alusel kohaldatava täpse ooteaja kohta.

Artikkel 58

Ooteaja kohaldamise erandid

Liikmesriigid võivad ette näha, et artikli 57 lõikes 2 osutatud tähtaegu ei kohaldata järgmistel juhtudel:

a)

kui käesoleva direktiiviga ei nõuta hanketeate eelnevat avaldamist Euroopa Liidu Teatajas;

b)

kui ainus asjaomane pakkuja artikli 57 lõike 2 tähenduses on pakkuja, kellega sõlmitakse riigihankeleping, ja asjaomased kandidaadid puuduvad;

c)

kui riigihankeleping põhineb raamlepingul, nagu on sätestatud artiklis 29.

Käesoleva erandi kasutamisel tagavad liikmesriigid, et riigihankeleping tunnistatakse artiklite 60 ja 62 kohaselt tühiseks, kui:

on rikutud artikli 29 lõike 4 teise lõigu teist taanet; ja

riigihankelepingu hinnanguline maksumus on võrdne artiklis 8 sätestatud piirmääradega või ületab neid.

Artikkel 59

Läbivaatamisnõude esitamise tähtajad

Kui liikmesriigid näevad ette, et igasugune ostja otsuse läbivaatamise nõue, mis käsitleb käesoleva direktiivi reguleerimisalasse kuuluva hankemenetluse raames või sellega seoses tehtud otsust, tuleb esitada enne kindlaksmääratud tähtaja lõppu, siis peab see tähtaeg olema vähemalt 10 kalendripäeva alates sellele päevale järgnevast päevast, kui ostja otsus edastati pakkujale või kandidaadile faksi teel või elektrooniliselt, või, kui kasutati muid sidevahendeid, vähemalt 15 kalendripäeva alates sellele päevale järgnevast päevast, kui ostja otsus edastati pakkujale või kandidaadile, või vähemalt 10 kalendripäeva alates ostja otsuse saamisele järgnevast päevast. Ostja edastab igale pakkujale või kandidaadile oma otsuse koos kokkuvõtliku seletuskirjaga asjakohaste põhjenduste kohta. Kui läbivaatamisnõue on esitatud käesoleva direktiivi artikli 56 lõike 1 punktis b osutatud otsuste suhtes, mille puhul eraldi teadet edastama ei pea, on tähtajaks vähemalt 10 kalendripäeva alates asjakohase otsuse avaldamise päevast.

Artikkel 60

Tühisus

1.   Liikmesriigid tagavad, et ostjast sõltumatu läbivaatamisasutus tunnistab riigihankelepingu tühiseks või riigihankelepingu tühisus tuleneb sellise läbivaatamisasutuse otsusest järgmistel juhtudel:

a)

kui ostja on sõlminud riigihankelepingu ilma hanketeate eelneva avaldamiseta Euroopa Liidu Teatajas ja hanketeate avaldamata jätmine ei olnud käesoleva direktiivi kohaselt lubatud;

b)

kui on rikutud artikli 55 lõiget 6, artikli 56 lõiget 3 või artikli 57 lõiget 2 ja see on jätnud läbivaatamist taotleva pakkuja ilma võimalusest kasutada lepingueelseid õiguskaitsevahendeid, kui rikkumine on toimunud koos I või II jaotise mõne muu sätte rikkumisega, kui selline rikkumine on mõjutanud läbivaatamist taotleva pakkuja väljavaateid riigihankelepingu sõlmimiseks;

c)

artikli 58 punkti c teises lõigus osutatud juhtudel, kui liikmesriigid kasutavad raamlepingul põhinevate riigihankelepingute puhul ooteaja kohaldamisest tehtavat erandit.

2.   Riigihankelepingu tühiseks tunnistamise tagajärjed nähakse ette siseriiklikes õigusaktides. Siseriiklikes õigusaktides võib ette näha kõigi lepinguliste kohustuste tagasiulatuva tühistamise või piirata tühistamise ulatust kohustustega, mis alles vajavad täitmist. Viimasena nimetatud juhul näevad liikmesriigid ette alternatiivsete karistuste kohaldamise artikli 61 lõike 2 tähenduses.

3.   Liikmesriigid võivad ette näha, et kuigi riigihankeleping võib olla lõikes 1 nimetatud põhjustel sõlmitud ebaseaduslikult, ei tohi ostjast sõltumatu läbivaatamisasutus riigihankelepingut tühiseks tunnistada, kui läbivaatamisasutus leiab pärast kõigi oluliste aspektidega tutvumist, et teatavad ülekaalukad üldhuvid, eelkõige seoses kaitse- ja/või julgeolekuhuvidega, nõuavad riigihankelepingu mõju säilitamist.

Riigihankelepingu kehtivuse puhul võib majanduslikke huve pidada ülekaalukateks üldhuvideks esimese lõigu tähenduses ainult siis, kui riigihankelepingu tühiseks tunnistamisega kaasneksid ebaproportsionaalsed tagajärjed.

Asjaomase riigihankelepinguga otseselt seotud majanduslikud huvid ei kujuta endast siiski ülekaalukaid üldhuvisid esimese lõigu tähenduses. Riigihankelepinguga otseselt seotud majanduslike huvide hulka kuuluvad muu hulgas riigihankelepingu täitmise edasilükkumisest tulenevad kulud, uue hankemenetluse alustamisest tulenevad kulud, riigihankelepingut täitva ettevõtja vahetamisest tulenevad kulud ja riigihankelepingu tühisusest tulenevate õiguslike kohustuste kulud.

Igal juhul ei tohi riigihankelepingut tühiseks tunnistada, kui riigihankelepingu tühisus seaks ohtu liikmesriigi julgeolekuhuvide seisukohast olulise ulatuslikuma kaitse- või julgeolekuprogrammi olemasolu.

Kõigil eespool nimetatud põhjustel näevad liikmesriigid ette alternatiivsed karistused artikli 61 lõike 2 tähenduses, mida kohaldatakse riigihankelepingu tühiseks tunnistamise asemel.

4.   Liikmesriigid näevad ette, et lõike 1 punkti a ei kohaldata, kui:

ostja leiab, et riigihankelepingu sõlmimine ilma hanketeate eelneva avaldamiseta Euroopa Liidu Teatajas on käesoleva direktiivi kohaselt lubatud;

ostja on avaldanud Euroopa Liidu Teatajas artiklis 64 kirjeldatud teate oma kavatsuse kohta sõlmida riigihankeleping; ja

riigihankelepingut ei ole sõlmitud enne vähemalt 10 kalendripäeva pikkuse tähtaja möödumist alates nimetatud teate avaldamisele järgnevast päevast.

5.   Liikmesriigid näevad ette, et lõike 1 punkti c ei kohaldata, kui:

ostja leiab, et riigihankelepingu sõlmimine on kooskõlas artikli 29 lõike 4 teise lõigu teise taandega;

ostja on saatnud asjaomastele pakkujatele riigihankelepingu sõlmimisotsuse koos artikli 57 lõike 2 neljanda lõigu esimeses taandes osutatud põhjenduste kokkuvõttega; ning

riigihankelepingut ei ole sõlmitud enne vähemalt 10 kalendripäeva möödumist alates sellele päevale järgnevast päevast, kui riigihankelepingu sõlmimisotsus edastati asjaomastele pakkujatele faksi teel või elektrooniliselt, või, kui kasutati muid sidevahendeid, vähemalt 15 kalendripäeva alates sellele päevale järgnevast päevast, kui riigihankelepingu sõlmimisotsus edastati asjaomastele pakkujatele, või vähemalt 10 kalendripäeva alates riigihankelepingu sõlmimisotsuse saamisele järgnevast päevast.

Artikkel 61

Käesoleva jaotise sätete rikkumised ja alternatiivsed karistused

1.   Artikli 55 lõike 6, artikli 56 lõike 3 või artikli 57 lõike 2 rikkumise korral, mis ei ole hõlmatud artikli 60 lõike 1 punktiga b, näevad liikmesriigid ette riigihankelepingu tühiseks tunnistamise vastavalt artikli 60 lõigetele 1 kuni 3 või alternatiivsed karistused. Liikmesriigid võivad ette näha, et ostjast sõltumatu läbivaatamisasutus teeb pärast kõigi oluliste aspektide hindamist otsuse, kas tunnistada riigihankeleping tühiseks või kohaldada alternatiivseid karistusi.

2.   Alternatiivsed karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Alternatiivsed karistused on järgmised:

ostjale trahvide määramine; või

riigihankelepingu kestuse lühendamine.

Liikmesriigid võivad anda läbivaatamisasutusele laialdase otsustamisõiguse, et võtta arvesse kõiki asjaomaseid tegureid, sealhulgas rikkumise raskusastet, ostja käitumist ning artikli 60 lõikes 2 osutatud juhtudel seda, millises ulatuses jääb riigihankeleping kehtima.

Kahjutasu määramine ei ole asjakohane karistus käesoleva lõike tähenduses.

Artikkel 62

Tähtajad

1.   Liikmesriigid võivad ette näha, et artikli 60 lõike 1 kohane läbivaatamisnõue tuleb esitada

a)

enne vähemalt 30 kalendripäeva möödumist alates sellele päevale järgnevast päevast, mil

ostja avaldas artikli 30 lõike 3 ning artiklite 31 ja 32 kohase riigihankelepingu sõlmimise teate, eeldusel et nimetatud teates on esitatud põhjendus selle kohta, miks ostja otsustas sõlmida riigihankelepingu ilma eelneva hanketeate avaldamiseta Euroopa Liidu Teatajas; või

ostja teavitas asjaomaseid pakkujaid ja kandidaate riigihankelepingu sõlmimisest, tingimusel et nimetatud teave sisaldab artikli 35 lõikes 2 sätestatud asjakohaste põhjenduste kokkuvõtet, kui artikli 35 lõikest 3 ei tulene teisiti. Käesolevat võimalust kohaldatakse ka artikli 58 punktis c osutatud juhtudel; ning

b)

igal juhul enne vähemalt kuue kuu möödumist alates riigihankelepingu sõlmimisele järgnevast päevast.

2.   Kõigil muudel juhtudel, sealhulgas artikli 61 lõike 1 kohaste läbivaatamisnõuete puhul, määratakse läbivaatamisnõude esitamise tähtajad kindlaks siseriiklike õigusaktidega, võttes arvesse artikli 59 sätteid.

Artikkel 63

Korrektiivmeetmed

1.   Komisjon võib alustada lõigetega 2 kuni 5 ettenähtud menetlust juhul, kui ta tuvastab enne riigihankelepingu sõlmimist, et käesoleva direktiivi reguleerimisalasse kuuluva hankemenetluse käigus on tõsiselt rikutud riigihankeid käsitlevaid ühenduse õigusakte.

2.   Komisjon teatab asjaomasele liikmesriigile põhjused, mis on viinud järelduseni, et on toimunud tõsine rikkumine, ning nõuab selle heastamist asjakohaste vahenditega.

3.   Asjaomane liikmesriik edastab komisjonile 21 kalendripäeva jooksul pärast lõikes 2 nimetatud teate saamist:

a)

kinnituse rikkumise heastamise kohta;

b)

põhjendatud selgituse selle kohta, miks rikkumist ei ole heastatud; või

c)

teate selle kohta, et pakkumismenetlus on peatatud kas ostja algatusel või artikli 56 lõike 1 punktis a sätestatud volituste alusel.

4.   Lõike 3 punkti b kohaselt edastatud põhjendatud selgituses võib muude asjaolude seas tugineda sellele, et väidetava rikkumise suhtes kohaldatakse juba kohtuliku läbivaatamise menetlust või muud läbivaatamise korda või artikli 56 lõikes 9 nimetatud läbivaatamist. Sel juhul teatab liikmesriik komisjonile kõnealuse menetluse tulemuse niipea, kui see saab teatavaks.

5.   Kui on teatatud pakkumismenetluse peatamisest kooskõlas lõike 3 punktiga c, teavitab asjaomane liikmesriik komisjoni peatamise lõpetamisest või mõne muu pakkumismenetluse alustamisest, mis on täielikult või osaliselt seotud sama küsimusega. Uue teatega kinnitatakse väidetava rikkumise heastamist või esitatakse põhjendatud seletus selle kohta, miks seda ei ole tehtud.

Artikkel 64

Vabatahtliku eelneva avalikustamisteate sisu

Artikli 60 lõike 4 teises taandes osutatud teade, mille vormi võtab vastu komisjon vastavalt artikli 67 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusele, sisaldab järgmist teavet:

a)

ostja nimi ja kontaktandmed;

b)

riigihankelepingu objekti kirjeldus;

c)

ostja põhjendus selle kohta, miks ta otsustas sõlmida riigihankelepingu ilma hanketeate eelneva avaldamiseta Euroopa Liidu Teatajas;

d)

selle ettevõtja, kelle kasuks riigihankelepingu sõlmimisotsus tehti, nimi ja kontaktandmed; ning

e)

vajaduse korral mis tahes muu teave, mida ostja vajalikuks peab.

V JAOTIS

STATISTILISTE ANDMETE ESITAMISE KOHUSTUS, TÄITEVVÕIM JA LÕPPSÄTTED

Artikkel 65

Statistiliste andmete esitamise kohustus

Hindamaks käesoleva direktiivi kohaldamise tulemusi, edastavad liikmesriigid komisjonile hiljemalt iga aasta 31. oktoobriks artikli 66 kohaselt koostatud statistilise aruande, mis käsitleb ostjate poolt eelmisel aastal sõlmitud asjade, teenuste ja ehitustööde riigihankelepinguid eraldi.

Artikkel 66

Statistilise aruande sisu

Statistilises aruandes täpsustatakse liikmesriikide ja kolmandate riikide edukate ettevõtjatega sõlmitud riigihankelepingute arv ja maksumus. Selles käsitletakse eraldi asjade, teenuste ja ehitustööde kohta sõlmitud riigihankelepinguid.

Esimese lõigus osutatud andmeid analüüsitakse kasutatud hankemenetluste kaupa ja täpsustatakse iga sellise menetluse puhul eraldi asjade, teenuste ja ehitustööde kaupa, määrates need kindlaks CPV nomenklatuuri kategooria järgi.

Kui riigihankelepingud on sõlmitud väljakuulutamiseta läbirääkimistega menetluse teel, analüüsitakse esimeses lõigus osutatud andmeid ka artiklis 28 osutatud asjaolude kaupa.

Statistilise aruande sisu määratakse kindlaks vastavalt artikli 67 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusele.

Artikkel 67

Komiteemenetlus

1.   Komisjoni abistab riigihankelepingute nõuandekomitee, mis on moodustatud nõukogu otsuse 71/306/EMÜ (26) artikliga 1 („komitee”).

2.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 3 ja 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid.

3.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikeid 1 kuni 4 ja artiklit 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid.

Artiklis 8 sätestatud piirmäärade läbivaatamise puhul sätestatakse otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõike 3 punktis c ning lõike 4 punktides b ja e ette nähtud tähtajaks vastavalt neli, kaks ja kuus nädalat, kuna nõuded tähtajale sõltuvad direktiivi 2004/17/EÜ artikli 69 lõike 1 teises lõigus ja lõikes 3 sätestatud arvutus- ja avaldamismeetoditest.

4.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikeid 1, 2, 4 ja 6 ning artiklit 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid.

Artikkel 68

Piirmäärade läbivaatamine

1.   Direktiivi 2004/17/EÜ artiklis 69 sätestatud piirmäärade läbivaatamise raames vaatab komisjon läbi ka käesoleva direktiivi artiklis 8 sätestatud piirmäärad, kohandades:

a)

käesoleva direktiivi artikli 8 punktis a sätestatud piirmäära direktiivi 2004/17/EÜ artikli 16 punktis a sätestatud läbivaadatud piirmääraga,

b)

käesoleva direktiivi artikli 8 punktis b sätestatud piirmäära direktiivi 2004/17/EÜ artikli 16 punktis b sätestatud läbivaadatud piirmääraga.

Selline piirmäärade läbivaatamine ja ühtlustamine, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähemolulisi sätteid, toimub vastavalt artikli 67 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele. Komisjon võib tungiva kiireloomulisuse tõttu kohaldada artikli 67 lõikes 4 osutatud kiirmenetlust.

2.   Lõike 1 kohaselt kehtestatud piirmäärade väärtust euroga mitteühinenud liikmesriikide vääringutes kohandatakse eespool nimetatud direktiivi 2004/17/EÜ piirmääradele vastavatele väärtustele, mis arvutatakse vastavalt direktiivi 2004/17/EÜ artikli 69 lõike 2 teises lõigule.

3.   Komisjon avaldab lõikes 1 osutatud läbivaadatud piirmäärad ja nende vastavad väärtused osutatud riikide vääringus Euroopa Liidu Teatajas läbivaatamisele järgneva novembrikuu alguses.

Artikkel 69

Muudatused

1.   Vastavalt artikli 67 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusele võib komisjon muuta:

a)

artiklis 30 osutatud hanketeadete ning artiklis 65 sätestatud statistiliste aruannete koostamise, edastamise, vastuvõtmise, tõlkimise, kogumise ja levitamise korda;

b)

VI lisas osutatud andmete edastamise ja avaldamise korda tehnilise arengu alusel või halduspõhjustel;

c)

VII lisas esitatud registrite, kinnituste ja tõendite loetelu, kui see osutub liikmesriikide teatiste põhjal vajalikuks.

2.   Vastavalt artikli 67 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele võib komisjon muuta käesoleva direktiivi järgmisi vähemolulisi sätteid:

a)

I ja II lisas sätestatud CPV nomenklatuuri viitenumbreid, kuivõrd see ei muuda käesoleva direktiivi materiaalset reguleerimisala, ning nendes lisades loetletud teenusekategooriate piires selle klassifikatsiooni konkreetsetele asetustele viitamise korda teadetes;

b)

VIII lisa punktides a, f ja g osutatud elektrooniliste vastuvõtuseadmete tehnilisi üksikasju ja omadusi.

Komisjon võib tungiva kiireloomulisuse tõttu kohaldada artikli 67 lõikes 4 osutatud kiirmenetlust.

Artikkel 70

Direktiivi 2004/17/EÜ muutmine

Direktiivi 2004/17/EÜ lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 22a

Kaitse- ja julgeolekuvaldkonna riigihanked

Käesolevat direktiivi ei kohaldata Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta direktiivi 2009/81/EÜ (millega kooskõlastatakse teatavate kaitse- ja julgeolekuvaldkonnas ostjate poolt sõlmitavate ehitustööde ning asjade ja teenuste riigihankelepingute sõlmimise kord) (27) reguleerimisalasse kuuluvate riigihangete suhtes, samuti artiklite 8, 12 ja 13 kohaselt kõnealuse direktiivi reguleerimisalasse mittekuuluvate riigihangete suhtes.

Artikkel 71

Direktiivi 2004/18/EÜ muutmine

Direktiivi 2004/18/EÜ artikkel 10 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 10

Kaitse- ja julgeolekuvaldkonna riigihanked

Arvestades asutamislepingu artiklit 296, kohaldatakse käesolevat direktiivi kaitse- ja julgeolekuvaldkonnas korraldatavate riigihangete suhtes, välja arvatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta direktiivi 2009/81/EÜ (millega kooskõlastatakse teatavate kaitse- ja julgeolekuvaldkonnas ostjate poolt sõlmitavate ehitustööde ning asjade ja teenuste riigihankelepingute sõlmimise kord) (28) reguleerimisalasse kuuluvate riigihangete suhtes.

Käesolevat direktiivi ei kohaldata riigihangete suhtes, mis vastavalt direktiivi 2009/81/EÜ artiklite 8, 12 ja 13 kohaselt ei kuulu kõnealuse direktiivi reguleerimisalasse.

Artikkel 72

Ülevõtmine

1.   Liikmesriigid jõustavad ja avaldavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 21. augustiks 2011. Liikmesriigid teatavad nendest viivitamata komisjonile.

Kui liikmesriigid need sätted võtavad, lisavad nad nendesse või nende ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

2.   Liikmesriigid edastavad komisjonile nende poolt käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas vastuvõetud põhiliste siseriiklike õigusnormide teksti.

Artikkel 73

Läbivaatamine ja aruandlus

1.   Hiljemalt 21. augustiks 2012 esitab komisjon aruande meetmete kohta, mida liikmesriigid on võtnud käesoleva direktiivi, eriti selle artiklite 21 ja 50 kuni 54 ülevõtmiseks.

2.   Komisjon vaatab käesoleva direktiivi rakendamise läbi ning esitab hiljemalt 21. augustiks 2016 Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande. Komisjon hindab eelkõige, kas ja mil määral käesoleva direktiivi eesmärgid on saavutatud seoses siseturu toimimise ning Euroopa kaitseotstarbelise varustuse turu ja Euroopa kaitsesektori tehnoloogilise ja tööstusliku baasi arenguga, võttes muu hulgas arvesse väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate olukorda. Vajaduse korral lisatakse aruandele õigusakti ettepanek.

3.   Komisjon vaatab samuti läbi artikli 39 lõike 1 kohaldamise, uurides eelkõige võimalust ühtlustada tingimused selliste eelnevalt süüdimõistetud kandidaatide või pakkujate õiguste taastamiseks, kes jäeti välja riigihangetes osalemisest, ja teeb selleks vajaduse korral õigusakti ettepaneku.

Artikkel 74

Jõustumine

Käesolev direktiiv jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 75

Adressaadid

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 13. juuli 2009

Euroopa Parlamendi nimel

president

H.-G. PÖTTERING

Nõukogu nimel

Eesistuja

E. ERLANDSSON


(1)  ELT C 100, 30.4.2009, lk 114.

(2)  Euroopa Parlamendi 14. jaanuari 2009. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 7. juuli 2009. aasta otsus.

(3)  ELT C 280 E, 18.11.2006, lk 463.

(4)  Otsus, milles kehtestatakse asutamislepingu endise artikli 223 (praegu artikkel 296) lõike 1 punkti b sätete kohaldamisalasse kuuluvate toodete (relvad, laskemoon ja sõjatehnika) loetelu (doc. 255/58). 15. aprilli 1958. aasta protokoll: doc. 368/58.

(5)  ELT L 134, 30.4.2004, lk 1.

(6)  ELT L 134, 30.4.2004, lk 114.

(7)  EÜT L 340, 16.12.2002, lk 1.

(8)  EÜT L 317, 3.12.2001, lk 1.

(9)  EÜT L 101, 11.4.2001, lk 1.

(10)  EÜT L 18, 21.1.1997, lk 1.

(11)  EÜT L 13, 19.1.2000, lk 12.

(12)  EÜT L 178, 17.7.2000, lk 1.

(13)  EÜT L 303, 2.12.2000, lk 16.

(14)  EÜT L 39, 14.2.1976, lk 40.

(15)  Nõukogu 21. detsembri 1989. aasta direktiiv 89/665/EMÜ riiklike tarne- ja ehitustöölepingute sõlmimise lqäbivaatamise korra kohaldamisega seotud õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta (EÜT L 395, 30.12.1989, lk 33).

(16)  Nõukogu 25. veebruari 1992. aasta direktiiv 92/13/EMÜ veevarustus-, energeetika-, transpordi- ja telekommunikatsioonisektoris tegutsevate üksuste hankemenetlusi käsitlevate ühenduse eeskirjade kohaldamisega seotud õigusnormide kooskõlastamise kohta (EÜT L 76, 23.3.1992, lk 14).

(17)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2007. aasta direktiiv, millega muudetakse nõukogu direktiive 89/665/EMÜ ja 92/13/EMÜ riigihankelepingute sõlmimise läbivaatamise korra tõhustamise osas (ELT L 335, 20.12.2007, lk 31).

(18)  EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.

(19)  ELT C 321, 31.12.2003, lk 1.

(20)  21. detsembri 1998. aasta ühismeede 98/733/JSK, mille nõukogu on vastu võtnud Euroopa Liidu lepingu artikli K.3 alusel Euroopa Liidu liikmesriikides kuritegelikku ühendusse kuulumise tunnistamise kohta kriminaalkuriteoks (EÜT L 351, 29.12.1998, lk 1).

(21)  Nõukogu 26. mai 1997. aasta akt, millega koostatakse Euroopa Liidu lepingu artikli K.3 lõike 2 punktil c põhinev Euroopa ühenduste ametnike või Euroopa Liidu liikmesriikide ametnikega seotud korruptsiooni vastast võitlust käsitlev konventsioon (EÜT C 195, 25.6.1997, lk 1).

(22)  Nõukogu 22. juuli 2003. aasta raamotsus 2003/568/JSK korruptsioonivastase võitluse kohta erasektoris (ELT L 192, 31.7.2003, lk 54).

(23)  EÜT C 316, 27.11.1995, lk 49.

(24)  Nõukogu 13. juuni 2002. aasta raamotsus 2002/475/JSK terrorismivastase võitluse kohta (EÜT L 164, 22.6.2002, lk 3).

(25)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. oktoobri 2005. aasta direktiiv 2005/60/EÜ rahandussüsteemi rahapesu ja terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise vältimise kohta (ELT L 309, 25.11.2005, lk 15).

(26)  EÜT L 185, 16.8.1971, lk 15.

(27)  EÜT L 217, 20.8.2009, lk 76.”

(28)  EÜT L 217, 20.8.2009, lk 76.”


I LISA

Artiklites 2 ja 15 osutatud teenused

Kategooria nr

Valdkond

CPV viitenumber

1

Hooldus- ja remonditeenused

50000000–5, 50100000–6 kuni 50884000–5 (v.a 50310000–1 kuni 50324200–4 ja 50116510–9, 50190000–3, 50229000–6, 50243000–0) ning 51000000–9 kuni 51900000–1

2

Välismaise militaarabi teenused

75211300–1

3

Riigikaitseteenused, sõjalised riigikaitseteenused ja tsiviilkaitseteenused

75220000–4, 75221000–1, 75222000–8

4

Juurdlus- ja turvateenused

79700000–1 kuni 79720000–7

5

Maismaatransporditeenused

60000000–8, 60100000–9 kuni 60183000–4 (v.a 60160000–7, 60161000–4), ja 64120000–3 kuni 64121200–2

6

Õhuveoteenused: reisijate ja lastiveoteenus, v.a postivedu

60400000–2, 60410000–5 kuni 60424120–3 (v.a 60411000–2, 60421000–5), 60440000–4 kuni 60445000–9 ja 60500000–3

7

Postivedu: maismaa- ja õhutransport

60160000–7, 60161000–4, 60411000–2, 60421000–5

8

Raudteetransporditeenused

60200000–0 kuni 60220000–6

9

Veetransporditeenused

60600000–4 kuni 60653000–0 ja 63727000–1 kuni 63727200–3

10

Transpordi abi- ja lisateenused

63100000–0 kuni 63111000–0, 63120000–6 kuni 63121100–4, 63122000–0, 63512000–1 ja 63520000–0 kuni 6370000–6

11

Telekommunikatsiooni-teenused

64200000–8 kuni 64228200–2, 72318000–7 ja 72700000–7 kuni 72720000–3

12

Finantsteenused: kindlustusteenused

66500000–5 kuni 66720000–3

13

Arvutiteenused ja nendega seotud teenused

50310000–1 kuni 50324200–4, 72000000–5 kuni 72920000–5 (v.a 72318000–7 ja 72700000–7 kuni 72720000–3), 79342410–4, 9342410–4

14

Uurimis- ja arendusteenused (1)ning hindamised

73000000–2 kuni 73436000–7

15

Arvepidamis-, auditeerimis- ja raamatupidamisteenused

79210000–9 kuni 79212500–8

16

Juhtimiskonsultatsiooniteenused (2)ja nendega seotud teenused

73200000–4 kuni 73220000–0, 79400000–8 kuni 79421200–3 ja 79342000–3, 79342100–4, 79342300–6, 79342320–2, 79342321–9, 79910000–6, 79991000–7, 98362000–8

17

Arhitektuuriteenused; inseneriteenused ja integreeritud inseneriteenused; linnaplaneerimis- ja maastikuarhitektuuriteenused; nendega seotud teadus- ja tehnilise konsultatsiooni teenused; tehnilise katsetamise ja analüüsimise teenused

71000000–8 kuni 71900000–7 (v.a 71550000–8) ja 79994000–8

18

Hoonete koristamise ja kinnisvarahalduse teenused

70300000–4 kuni 70340000–6 ja 90900000–6 kuni 90924000–0

19

Reovee- ja jäätmekäitlusteenused; kanalisatsiooni- jms teenused

90400000–1 kuni 90743200–9 (v.a 90712200–3), 90910000–9 kuni 90920000–2 ja 50190000–3, 50229000–6, 50243000–0

20

Väljaõppe ja simulatsiooni teenused kaitse- ja julgeolekuvaldkonnas

80330000–6, 80600000–0, 80610000–3, 80620000–6, 80630000–9, 80640000–2, 80650000–5, 80660000–8


(1)  Välja arvatud artikli 13 punktis j osutatud uurimis- ja arendusteenused.

(2)  Välja arvatud vahekohtu- ja lepitamisteenused.


II LISA

Artiklites 2 ja 16 osutatud teenused

Kategooria nr

Valdkond

CPV viitenumber

21

Hotelli- ja restoraniteenused

55100000–1 kuni 55524000–9 ja 98340000–8 kuni 98341100–6

22

Transpordi abi- ja lisateenused

63000000–9 kuni 63734000–3 (v.a 63711200–8, 63712700–0, 63712710–3), 63727000–1 kuni 63727200–3 ning 98361000–1

23

Õigusabiteenused

79100000–5 kuni 79140000–7

24

Personalivaliku ja -värbamise teenused (1)

79600000–0 kuni 79635000–4 (v.a 79611000–0, 79632000–3, 79633000–0), ja 98500000–8 kuni 98514000–9

25

Tervishoiu- ja sotsiaalteenused

79611000–0 ja 85000000–9 kuni 85323000–9 (v.a 85321000–5 ja 85322000–2)

26

Muud teenused

 


(1)  Välja arvatud töölepingud.


III lISA

Teatavate Artiklis 18 osutatud tehniliste kirjelduste määratlused

Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)

a)

„tehniline kirjeldus” – ehitustööde riigihankelepingute puhul eeskätt pakkumistingimustes sisalduv tehniliste ettekirjutuste kogum, millega määratletakse materjali, toote või asja suhtes esitatavad nõuded, mis võimaldavad kirjeldada materjali, toodet või objekti sellisel viisil, et ostja saaks hinnata selle sobivust riigihanke eesmärkidega. Kõnealused määratlused hõlmavad keskkonnakaitse nõudeid, konstruktsioonilisi nõudeid (kaasa arvatud puuetega inimeste ligipääsu tagamise nõue), nõudeid seoses vastavushindamise, jõudluse, ohutuse või mõõtmetega, kaasa arvatud seoses kvaliteedi tagamise menetluste, terminoloogia, sümbolite, katsetamise ja katsemeetodite, pakendamise, märgistamise ja tähistamisega ning tootmisprotsessi ja -tehnoloogiaga. Ühtlasi määratletakse ettekirjutustega ehitise projekt ja maksumus, samuti katsetamise, järelevalve ja vastuvõtmise tingimused ning ehitamise tehnoloogia või meetodid ja kõik muud tehnilised tingimused, mida ostja on võimeline kirjeldama vastavalt üld- või erinormidele, mis on seotud valmistööde või nende materjali ja koostisosadega;

b)

„tehniline kirjeldus” – asjade ja teenuste riigihankelepingute puhul toote või teenuse nõutavaid omadusi määratlevas dokumendis esitatud tehniline kirjeldus, mis hõlmab näiteks kvaliteeditaseme, keskkonnanõudeid, konstruktsioonilisi nõudeid (kaasa arvatud puuetega inimeste ligipääsu tagamise nõue), nõudeid seoses vastavushindamise, jõudluse, asja kasutamise, ohutuse või mõõtudega, sealhulgas toote kaubamärgi vastavuse, terminoloogia, sümbolite, katsetamise ja katsemeetodite, pakendamise, märgistamise ja tähistamise, kasutusjuhiste, tootmisprotsessi ja -tehnoloogiaga ning vastavuse hindamise menetlustega;

2)

„standard” – tunnustatud standardiseerimisasutuse poolt korduvaks ja pidevaks kasutamiseks heaks kiidetud tehniline kirjeldus, mille järgimine ei ole üldjuhul kohustuslik ja mis kuulub ühte järgmistest kategooriatest:

rahvusvaheline standard – mõne rahvusvahelise standardiseerimisasutuse vastu võetud ja avaldatud standard,

Euroopa standard – mõne Euroopa standardiseerimisasutuse poolt vastu võetud ja avaldatud standard,

siseriiklik standard – mõne siseriikliku standardiseerimisasutuse poolt vastu võetud ja avaldatud standard;

3)

„kaitsevaldkonna standard” – tehniline kirjeldus, mille järgimine ei ole kohustuslik ja mille on heaks kiitnud kaitsevaldkonnas korduvaks või pidevaks kohaldamiseks mõeldud tehniliste kirjelduste väljatöötamisele spetsialiseerunud standardiseerimisasutus;

4)

„Euroopa tehniline tunnustus” – positiivne tehniline hinnang selle kohta, et asi sobib mingiks ettenähtud otstarbeks, kuna vastab oma omadustelt ehitustöödele esitatud peamistele nõuetele ja ettenähtud kasutustingimustele. Euroopa tehnilise tunnustuse väljastab liikmeriigi poolt selleks määratud tunnustusasutus;

5)

„ühtne tehniline kirjeldus” – kõikide liikmesriikide tunnustatud meetodi alusel välja töötatud tehniline kirjeldus, mis on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas;

6)

„etalon” – iga ametlike standardite hulka mittekuuluv toode, mille Euroopa standardiseerimisasutused on töötanud välja vastavalt turu vajadustele.


IV LISA

Artiklis 30 osutatud teadetes esitatav teave

TEADE OSTJAPROFIILI KÄSITLEVA EELTEATE AVALDAMISE KOHTA

1.

Ostja asukohariik

2.

Ostja nimi

3.

Ostjaprofiilide veebiaadress (URL)

4.

CPV nomenklatuuri viitenumber(-numbrid).

EELTEADE

1.

Ostja ning täiendavat teavet andva talituse (kui see ei ole ostja) nimi, aadress, faksinumber, e-posti aadress, ning teenuste ja ehitustööde riigihankelepingute puhul näiteks selle valitsusasutuse veebisaidi aadress, kust saab teavet üldise õigusliku raamistiku kohta, mis on teenuste osutamise või tööde teostamise kohas maksude, keskkonnakaitse, töökaitse ja töötingimuste suhtes kohaldatav.

2.

Vajaduse korral märge selle kohta, kas riigihange on suunatud erivajadustega inimeste tööhõivekeskustele või kas selle raames tehtavad tööd on suunatud erivajadustega inimeste tööhõiveprogrammidele.

3.

Ehitustööde riigihanked: tööde laad ja ulatus, teostamiskoht; kui ehitusobjekt on jagatud osadeks, nende osade põhiandmed seoses ehitustööde kogumahuga; võimaluse korral kavandatavate ehitustööde eeldatav maksumus, CPV nomenklatuuri viitenumber(-numbrid).

Asjade riigihanked: tarnitavate asjade laad ja kogus või maksumus, CPV nomenklatuuri viitenumber(-numbrid).

Teenuste riigihanked: tellimuste eeldatav kogumaksumus iga teenusekategooria kohta, CPV nomenklatuuri viitenumber(-numbrid).

4.

Teenuste riigihangete puhul hankemenetlus(t)e eeldatav alguskuupäev teenusekategooriate kaupa.

5.

Vajaduse korral märkida, et tegemist on raamlepinguga.

6.

Vajaduse korral muu teave.

7.

Teate edastamise kuupäev või ostjaprofiili sisaldava eelteate avaldamise kohta käiva teate edastamise kuupäev.

HANKETEATED

Piiratud menetlused, väljakuulutamisega läbirääkimistega menetlused ja konkurentidega peetavad dialoogid.

1.

Ostja nimi, aadress, telefoni- ja faksinumber, e-posti aadress.

2.

Vajaduse korral märge selle kohta, kas riigihange on suunatud erivajadustega inimeste tööhõivekeskustele või kas selle raames tehtavad tööd on suunatud erivajadustega inimeste tööhõiveprogrammidele.

3.

a)

Valitud hankemenetlus;

b)

vajaduse korral kiirmenetluse kasutamise põhjendus (piiratud ja läbirääkimistega menetluste puhul);

c)

vajaduse korral märkida, et tegemist on raamlepinguga;

d)

vajaduse korral elektroonilise oksjoni kasutamine.

4.

Riigihankelepingu vorm.

5.

Riigihankelepingu täitmise / tööde teostamise koht, asjade tarnimise koht või teenuste osutamise koht.

6.

a)

Ehitustööde riigihanked:

ehitustööde laad ja ulatus ning üldkirjeldus. Märkida eelkõige võimalus täiendavateks ehitustöödeks ja, kui on teada, eeldatav aeg, millal seda võimalust kasutatakse, ning riigihankelepingu võimalike pikendamiste arv. Kui ehitustööd või riigihankeleping on jaotatud osadeks, osade järjestus vastavalt tööde mahule; CPV nomenklatuuri viitenumber(-numbrid),

teave ehitustööde eesmärgi või riigihankelepingu eesmärgi kohta, juhul kui viimane sisaldab ka projekteerimist,

raamlepingute puhul märkida ka raamlepingu kavandatav kestus, ehitustööde eeldatav kogumaksumus kogu raamlepingu kehtivusajal ning võimaluse korral sõlmitavate riigihankelepingute maksumus ja sagedus.

b)

Asjade riigihanked:

tarnitavate asjade laad, sealhulgas märge selle kohta, kas pakkumisi taotletakse ostu-, liisingu-, rendi- või järelmaksuga liisingulepingutele või nende kombinatsioonidele, CPV nomenklatuuri viitenumber(-numbrid). Tarnitavate asjade kogus, sealhulgas kõik võimalused lisahankeks ja kui on teada, eeldatav aeg, millal seda võimalust kasutatakse, ning riigihankelepingu võimalike pikendamiste arv; CPV nomenklatuuri viitenumber(-numbrid),

korrapäraseid tarneid käsitlevate riigihankelepingute või pikendatavate riigihankelepingute puhul ka järgmiste hangitavaid asju käsitlevate riigihankelepingute sõlmimise eeldatav ajakava, kui see on teada,

raamlepingute puhul märkida ka raamlepingu kavandatav kestus, tarnete eeldatav kogumaksumus kogu raamlepingu kehtivusajal ning võimaluse korral sõlmitavate riigihankelepingute maksumus ja sagedus.

c)

Teenuste riigihanked:

teenuse kategooria ja kirjeldus. CPV nomenklatuuri viitenumber(-numbrid). Teenuste kogus. Eelkõige märkida kõik võimalused lisahangeteks ja kui on teada, siis eeldatav aeg, millal neid võimalusi kasutatakse ning riigihankelepingu võimalike pikendamiste arv. Kindlaks ajavahemikuks pikendatavate riigihankelepingute puhul ka järgmiste hangitavaid teenuseid käsitlevate riigihangete eeldatav ajakava, kui see on teada.

Raamlepingute puhul märkida ka raamlepingu kavandatav kestus, teenuste eeldatav kogumaksumus kogu raamlepingu kehtivusajal ning võimaluse korral sõlmitavate riigihankelepingute maksumus ja sagedus,

märge selle kohta, kas õigus- või haldusnormidega nähakse ette, et teenust võib osutada üksnes kindla kutseala esindaja.

Viide asjaomastele õigus- või haldusnormidele,

märge selle kohta, kas juriidilised isikud peavad näitama teenuse osutamise eest vastutavate töötajate nimed ja kutsekvalifikatsiooni.

7.

Kui riigihanked on jagatud osadeks, märkida, kas ettevõtjatel on võimalik teha pakkumisi ühe, mitme ja/või kõikide osade kohta.

8.

Märkida, kas on või ei ole lubatud pakkuda variante.

9.

Vajaduse korral märkida protsendimäär riigihanke koguväärtusest, mis tuleb anda pakkumismenetluse kaudu allhankena kolmandatele isikutele (artikli 21 lõige 4).

10.

Vajaduse korral alltöövõtjate isiklikku olukorda käsitlevad valikukriteeriumid, mis võivad tuua kaasa kõrvaldamise hankemenetlusest, ning neilt nõutav teave selle kohta, et nad ei ole kõrvalejätmist põhjustavas olukorras. Alltöövõtjate majandusliku ja tehnilise suutlikkuse miinimumnõuete hindamiseks vajalik teave ja vorminõuded. Võimalike muude nõutavate suutlikkusnäitajate miinimumtasemed.

11.

Ehitustööde/tarnete/teenuste lõpetamise tähtaeg või ehitustööde/tarnete/teenuste riigihankelepingu kestus. Võimaluse korral ehitustööde alustamise tähtaeg või tarnete või teenuste osutamise alustamise tähtaeg.

12.

Vajaduse korral märkida riigihankelepingu täitmise eritingimused.

13.

a)

Osalemistaotluste laekumise tähtaeg;

b)

aadress, kuhu taotlused tuleb saata;

c)

keel või keeled, milles taotlused tuleb koostada.

14.

Vajaduse korral nõutavad tagatised ja garantiid.

15.

Peamised rahastamis- ja maksetingimused ja/või viited asjakohastele õigusaktidele.

16.

Vajaduse korral õiguslik vorm, mida nõutakse ettevõtjate ühenduselt, kellega sõlmitakse riigihankeleping.

17.

Ettevõtjate isiklikku olukorda käsitlevad valikukriteeriumid, mis võivad tuua kaasa välistamise hankemenetlusest, ning ettevõtjatelt nõutav teave selle kohta, et nad ei ole välistamist põhjustavas olukorras. Ettevõtja majandusliku seisundi ja tehnilise suutlikkuse miinimumnõuete hindamiseks vajalikud valikukriteeriumid, teave ja vorminõuded. Võimalike muude nõutavate suutlikkusnäitajate miinimumtasemed.

18.

Raamlepingud: raamlepinguga hõlmatud ettevõtjate kavandatav arv ja vajaduse korral maksimumarv, raamlepingu kavandatav kestus.

19.

Konkurentidega peetav dialoog ja väljakuulutamisega läbirääkimistega menetlus: vajaduse korral märkida, kui kasutatakse järjestikuste etappidena toimuvat menetlust, et vähendada järk-järgult lahenduste või pakkumiste arvu, mille suhtes jätkatakse kas arutelu või läbirääkimisi.

20.

Kui piiratud menetluse, läbirääkimistega menetluse või konkurentidega peetava dialoogiga menetluse korral kasutatakse võimalust vähendada kandidaatide arvu, keda kutsutakse pakkumist esitama, dialoogis osalema või läbirääkimisi pidama, siis märkida kavandatav kandidaatide miinimumarv ja vajaduse korral maksimumarv ning objektiivsed kriteeriumid, mille põhjal kandidaatide arv valitakse.

21.

Artiklis 47 osutatud kriteeriumid, mille alusel sõlmitakse riigihankeleping: „madalaim hind” või „majanduslikult kõige soodsam pakkumine”. Majanduslikult kõige soodsama pakkumise kriteeriumid ning nende suhteline osakaal või kriteeriumid tähtsuse järjekorras tuleb märkida juhul, kui need ei ole esitatud pakkumistingimustes või konkurentidega peetava dialoogi puhul kirjeldavas dokumendis.

22.

Vajaduse korral eelteate avaldamise kuupäev(ad) vastavalt VI lisas toodud avaldamise tehnilistele kirjeldustele või märge selle kohta, et sellist teadet pole avaldatud.

23.

Hanketeate lähetamise kuupäev.

RIIGIHANKELEPINGU SÕLMIMISE TEADE

1.

Ostja nimi ja aadress.

2.

Valitud hankemenetlus. Väljakuulutamiseta läbirääkimistega menetluse valimise puhul (artikkel 28) selle põhjendus.

3.

Ehitustööde riigihanked: tööde laad ja ulatus.

Asjade riigihanked: vajaduse korral tarnitavate asjade laad ja kogus, CPV nomenklatuuri viitenumber.

Teenuste riigihanked: teenusekategooria ja kirjeldus; CPV nomenklatuuri viitenumber; ostetavate teenuste kogus.

4.

Riigihankelepingu sõlmimise kuupäev.

5.

Lepingu sõlmimise kriteeriumid.

6.

Saadud pakkumiste arv.

7.

Eduka ettevõtja nimi ja aadress.

8.

Hind või hinnavahemik (minimaalne/maksimaalne).

9.

Väljavalitud pakkumise (pakkumiste) maksumus või riigihankelepingu sõlmimiseks arvesse võetava kõige kallima või kõige madalama hinnaga pakkumise maksumus.

10.

Vajaduse korral riigihankelepingu osa suurus, mis sõlmitakse kolmandate isikutega allhanke korras, ning selle maksumus.

11.

Kauem kui seitse aastat kestva raamlepingu puhul võimaluse korral sellise kestuse põhjused.

12.

Hanketeate avaldamise kuupäev vastavalt VI lisas esitatud avaldamist käsitlevatele tehnilistele kirjeldustele.

13.

Käesoleva hanketeate lähetamise kuupäev.


V LISA

Teave, mis peab sisalduma artiklis 52 osutatud teadetes allhanke kohta

1.

Eduka pakkuja ning täiendavat teavet andva talituse (kui see ei ole edukas pakkuja) nimi, aadress, faksinumber, e-posti aadress.

2.

a)

Ehitustööde teostamise koht, asjade tarnimise koht või teenuste osutamise koht;

b)

ehitustööde laad, ulatus ja maht ning objekti üldiseloomustus; CPV nomenklatuuri viitenumber(-numbrid);

c)

tarnitavate asjade laad, sealhulgas märge selle kohta, kas pakkumisi taotletakse ostu-, liisingu-, rendi- või järelmaksuga liisingulepingutele või nende kombinatsioonidele, CPV nomenklatuuri viitenumber(-numbrid);

d)

teenuse kategooria ja kirjeldus; CPV nomenklatuuri viitenumber(-numbrid).

3.

Mis tahes kehtestatud täitmise tähtajad.

4.

Talituse nimi ja aadress, kellelt võib taotleda tehnilisi tingimusi ja täiendavaid dokumente.

5.

a)

Osalemistaotluste ja pakkumiste laekumistähtajad;

b)

aadress, kuhu need tuleb saata;

c)

keel(ed), milles need peavad olema koostatud.

6.

Nõutavad tagatised ja garantiid.

7.

Ettevõtjate isikliku olukorraga või nende pakkumise hindamisega seotud objektiivsed kriteeriumid, mida kohaldatakse alltöövõtjate valikul.

8.

Muu teave.

9.

Teate lähetamise kuupäev.


VI LISA

AVALDAMISEGA SEOTUD TINGIMUSED

1.

Teadete avaldamine

a)

Ostjad ja edukad pakkujad peavad saatma artiklites 30 ja 52 osutatud teated Euroopa Liidu Väljaannete Talitus artiklis 32 osutatud vormis. Artikli 30 lõike 1 esimeses lõigus osutatud eelteated, mis sisaldavad punki 2 kohaselt ostjaprofiili kirjeldust, ning teated sellise avaldamise kohta, tuleb samuti koostada nimetatud vormis.

Artiklites 30 ja 52 osutatud teated peab avaldama Euroopa Liidu Väljaannete Talitus või ostjad, kui tegemist on ostjaprofiili kirjeldust sisaldava eelteatega vastavalt artikli 30 lõike 1 esimesele lõigule.

Lisaks võivad ostjad avaldada nimetatud teabe veebisaidil „Ostjaprofiil” vastavalt punktile 2.

b)

Euroopa Liidu Väljaannete Talitus väljastab ostjale artikli 32 lõikes 8 osutatud teabe avaldamise kinnituse.

2.

Lisateabe avaldamine

Ostjaprofiil võib sisaldada artikli 30 lõike 1 esimeses lõigus osutatud eelteateid, teavet kehtivate ning kavandatavate hankemenetluste kohta, sõlmitud riigihankelepingute, tühistatud menetluste kohta ning igasugust muud kasulikku üldteavet, näiteks kontaktaadressi, telefoni- ja faksinumbrit, posti- ja e-posti aadressi.

3.

Teadete elektroonilisel teel saatmise vorm ja kord

Teate elektroonilisel teel saatmise vorm ja kord on kättesaadavad internetis aadressil: http://simap.europa.eu.


VII LISA

REGISTRID (1)

A OSA

Ehitustööde riigihankelepingud

Liikmesriikide kutseregistrid ning vastavad kinnitused ja tõendid on järgmised:

Belgia: „Registre du commerce”/„Handelsregister”,

Bulgaaria: „Търговски регистър”,

Tšehhi Vabariik: „obchodní rejstřík”,

Taani: „Erhvervs- og Selskabsstyrelsen”,

Saksamaa: „Handelsregister” ja „Handwerksrolle”,

Eesti: „Registrite ja Infosüsteemide Keskus”,

Iirimaa: töövõtjal võib paluda esitada tõendi, mille on väljastanud „Registrar of Companies” või „Registrar of Friendly Societies”, või kui see ei ole võimalik, siis tõendi selle kohta, et ettevõtja on vande all kinnitanud, et ta tegutseb kõnealusel kutsealal riigis, kus on tema registreeritud asukoht, kindlaksmääratud kohas ja teatava ärinime all,

Kreeka: „Μητρώο Εργοληπτικών Επιχειρήσεων – MEEΠ” Keskkonna-, maakasutuse planeerimise ja riiklike ehitustööde ministeerium (Υ.ΠΕ.ΧΩ.Δ.Ε),

Hispaania: „Registro Oficial de Licitadores y Empresas Clasificadas del Estado”,

Prantsusmaa: „Registre du commerce et des sociétés” ja „Répertoire des métiers”,

Itaalia: „Registro della Camera di commercio, industria, agricoltura e artigianato”,

Küpros: töövõtjal võib paluda esitada tõendi, mille on väljastanud „Council for the Registration and Audit of Civil Engineering and Building Contractors (Συμβούλιο Εγγραφήςκαι Ελέγχου Εργοληπτών Οικοδομικών και Τεχνικών Έργων)” vastavalt tsiviilehitustööde registreerimise ja auditeerimise ning ehitustöövõtjate seadusele,

Läti: „Uzņēmumu reģistrs”,

Leedu: „Juridinių asmenų registras”,

Luksemburg: „Registre aux firmes” ja „Rôle de la Chambre des métiers”,

Ungari: „Cégnyilvántartás”, „egyéni vállalkozók jegyzői nyilvántartása”,

Malta: töövõtja esitab oma „numru ta' registrazzjoni tat-Taxxa tal-Valur Miżjud (VAT) u n-numru tal-licenzja ta’ kummerc”, ning partnerite või äriühingute puhul Malta pädevate finantsasutuste väljastatud asjaomase registreerimisnumbri,

Madalmaad: „Handelsregister”,

Austria: „Firmenbuch”, „Gewerberegister”, „Mitgliederverzeichnisse der Landeskammern”,

Poola: „Krajowy Rejestr Sądowy”,

Portugal: „Instituto da Construção e do Imobiliário” (INCI),

Rumeenia: „Registrul Comerțului”,

Sloveenia: „Sodni register” ja „obrtni register”,

Slovakkia: „Obchodný register”,

Soome: „Kaupparekisteri”/„Handelsregistret”,

Rootsi: „aktiebolags-, handels- eller föreningsregistren”,

Ühendkuningriik: töövõtjal võib paluda esitada tõendi, mille on väljastanud „Registrar of Companies”, või kui see ei ole võimalik, siis tõendi selle kohta, et ettevõtja on vande all kinnitanud, et ta tegutseb kõnealusel kutsealal riigis, kus on tema registreeritud asukoht, kindlaksmääratud kohas ja teatava ärinime all.

B OSA

Asjade riigihankelepingud

Liikmesriikide kutseregistrid ning vastavad kinnitused ja tõendid on järgmised:

Belgia: „Registre du commerce”/„Handelsregister”,

Bulgaaria: „Търговски регистър”,

Tšehhi Vabariik: „obchodní rejstřík”,

Taani: „Erhvervs- og Selskabsstyrelsen”,

Saksamaa: „Handelsregister” ja „Handwerksrolle”,

Eesti: „Registrite ja Infosüsteemide Keskus”,

Kreeka: „Βιοτεχνικό ή Εμπορικό ή Βιομηχανικό Επιμελητήριο” ja „Μητρώο Κατασκευαστών Αμυντικού Υλικού”,

Hispaania: „Registro Mercantil” või selles registreerimata isikute puhul tõend selle kohta, et asjaomane isik on vande all kinnitanud, et ta tegutseb kõnealusel kutsealal,

Prantsusmaa: „Registre du commerce et des sociétés” ja „Répertoire des métiers”,

Iirimaa: tarnijal võib paluda esitada tõendi, mille on väljastanud „Registrar of Companies” või „Registrar of Friendly Societies” ja mis tõendab, et ta on asutanud äriühingu või registreeritud äriregistris, või kui see ei ole võimalik, siis tõendi selle kohta, et ta on vande all kinnitanud, et ta tegutseb kõnealusel kutsealal riigis, kus on tema registreeritud asukoht, kindlaksmääratud kohas ja teatava ärinime all,

Itaalia: „Registro della Camera di commercio, industria, agricoltura e artigianato” ja „Registro delle Commissioni provinciali per l'artigianato”,

Küpros: tarnijal võib paluda esitada tõendi, mille on väljastanud „Έφορος Εταιρειών και ΕπίσημοςΠαραλήπτης” (ettevõtteregister ja ametlik vastuvõtja), või kui see ei ole võimalik, siis tõendi, et ta on vande all kinnitanud, et ta tegutseb kõnealusel kutsealal riigis, kus on tema registreeritud asukoht, kindlaksmääratud kohas ja teatava ärinime all,

Läti: „Uzņēmumu reģistrs”,

Leedu: „Juridinių asmenų registras”,

Luksemburg: „Registre aux firmes” ja „Rôle de la Chambre des métiers”,

Ungari: „Cégnyilvántartás”, „egyéni vállalkozók jegyzői nyilvántartása”,

Malta: tarnija esitab oma „numru ta' registrazzjoni tat-Taxxa tal-Valur Miżjud (VAT) u n-numru tal-licenzja ta’ kummerc”, ning partnerite või äriühingute puhul Malta pädevate finantsasutuste väljastatud asjaomase registreerimisnumbri,

Madalmaad: „Handelsregister”,

Austria: „Firmenbuch”, „Gewerberegister”, „Mitgliederverzeichnisse der Landeskammern”,

Poola: „Krajowy Rejestr Sądowy”,

Portugal: „Registo nacional das Pessoas Colectivas”,

Rumeenia: „Registrul Comerțului”,

Sloveenia: „Sodni register” ja „obrtni register”,

Slovakkia: „Obchodný register”,

Soome: „Kaupparekisteri”/„Handelsregistret”,

Rootsi: „aktiebolags-, handels- eller föreningsregistren”,

Ühendkuningriik: tarnijal võib paluda esitada tõendi, mille on väljastanud „Registrar of Companies” ja mis tõendab, et ta on asutanud äriühingu või registreeritud äriregistris, või kui see ei ole võimalik, siis tõendi selle kohta, et ta on vande all kinnitanud, et ta tegutseb kõnealusel kutsealal riigis, kus on tema registreeritud asukoht, kindlaksmääratud kohas ja teatava ärinime all.

C OSA

Teenuste riigihankelepingud

Liikmesriikide kutseregistrid ning vastavad kinnitused ja tõendid on järgmised:

Belgia: „Registre du commerce/Handelsregister” ja „Ordres professionnels/Beroepsorden”,

Bulgaaria: „Търговски регистър”,

Tšehhi Vabariik: „obchodní rejstřík”,

Taani: „Erhvervs- og Selskabsstyrelsen”,

Saksamaa: „Handelsregister”, „Handwerksrolle”, „Vereinsregister”, „Partnerschaftsregister” ja „Mitgliedsverzeichnisse der Berufskammern der Länder”,

Eesti: „Registrite ja Infosüsteemide Keskus”,

Iirimaa: teenuseosutajal võib paluda esitada tõendi, mille on väljastanud „Registrar of Companies” või „Registrar of Friendly Societies”, või kui see ei ole võimalik, siis tõendi selle kohta, et ta on vande all kinnitanud, et ta tegutseb kõnealusel kutsealal riigis, kus on tema registreeritud asukoht, kindlaksmääratud kohas ja teatava ärinime all,

Kreeka: teenuseosutajal võib paluda notari juuresolekul vande all antud avalduse esitamist, et töövõtja tegutseb asjaomasel kutsealal; kehtivates siseriiklikes õigusaktides sätestatud juhtudel I lisas nimetatud uurimistegevusega seotud teenuste puhul: kutseregistrid „Μητρώο Μελετητών” ja „Μητρώο Γραφείων Μελετών”,

Hispaania: „Registro Oficial de Licitadores y Empresas Clasificadas del Estado”,

Prantsusmaa: „Registre du commerce et des sociétés” ja „Répertoire des métiers”,

Itaalia: „Registro della Camera di commercio, industria, agricoltura e artigianato”, „Registro delle commissioni provinciali per l'artigianato” või „Consiglio nazionale degli ordini professionali”,

Küpros: teenuseosutajal võib paluda esitada tõendi, mille on väljastanud „Έφορος Εταιρειών και Επίσημος Παραλήπτης” (ettevõtteregister ja ametlik vastuvõtja), või kui see ei ole võimalik, siis tõendi, et ta on vande all kinnitanud, et ta tegutseb kõnealusel kutsealal riigis, kus on tema registreeritud asukoht, kindlaksmääratud kohas ja teatava ärinime all,

Läti: „Uzņēmumu reģistrs”,

Leedu: „Juridinių asmenų registras”,

Luksemburg: „Registre aux firmes” ja „Rôle de la Chambre des métiers”,

Ungari: „Cégnyilvántartás”, „egyéni vállalkozók jegyzői nyilvántartása”, teatavad „szakmai kamarák nyilvántartása” või mõne kutseala kohta tõend, et asjaomasel isikul on lubatud tegutseda äriettevõtluses või asjaomasel kutsealal,

Malta: teenuseosutaja esitab oma „numru ta' registrazzjoni tat-Taxxa tal-Valur Miżjud (VAT) u n-numru tal-licenzja ta’ kummerc”, ning partnerite või äriühingute puhul Malta pädevate finantsasutuste väljastatud asjaomase registreerimisnumbri,

Madalmaad: „Handelsregister”,

Austria: „Firmenbuch”, „Gewerberegister”, „Mitgliederverzeichnisse der Landeskammern”,

Poola: „Krajowy Rejestr Sądowy” (riigikohtukantselei),

Portugal: „Registo nacional das Pessoas Colectivas”,

Rumeenia: „Registrul Comerțului”,

Sloveenia: „Sodni register” ja „obrtni register”,

Slovakkia: „Obchodný register”,

Soome: „Kaupparekisteri”/„Handelsregistret”,

Rootsi: „aktiebolags-, handels- eller föreningsregistren”,

Ühendkuningriik: teenuseosutajal võib paluda esitada tõendi, mille on väljastanud „Registrar of Companies”, või kui see ei ole võimalik, siis tõendi selle kohta, et ta on vande all kinnitanud, et ta tegutseb kõnealusel kutsealal riigis, kus on tema registreeritud asukoht, kindlaksmääratud kohas ja teatava ärinime all.


(1)  Artiklis 40 kasutatava mõiste „register” all käsitatakse käesolevas lisas esitatud registreid ja juhul, kui liikmesriigid on teinud nendesse muudatusi, neid asendanud uusi registreid. Käesolev lisa on ainult näitlik ja ei mõjuta nende registrite ühilduvust asutamisvabadust ja teenuste osutamise vabadust käsitleva ühenduse õigusega.


VIII LISA

Nõuded osalemistaotluste ja pakkumiste elektrooniliste vastuvõtuseadmete kohta

Osalemistaotluste ja pakkumiste elektroonilised vastuvõtuseadmed peavad tehniliste vahendite ja asjakohaste menetluste abil vähemalt tagama, et:

a)

osalemistaotluste ja pakkumiste elektroonilised allkirjad vastaksid direktiivi 1999/93/EÜ alusel vastu võetud siseriiklikele nõuetele;

b)

osalemistaotluste ja pakkumiste kättesaamise aja ja kuupäeva saab täpselt kindlaks määrata;

c)

on võimalik mõistliku kindlusega tagada, et enne kehtestatud tähtaega ei ole kellelgi ligipääsu käesolevate nõuete kohaselt edastatud andmetele;

d)

kui nimetatud ligipääsukeeldu rikutakse, siis on võimalik mõistliku kindlusega tagada, et rikkumine on selgelt tuvastatav;

e)

üksnes volitatud isikutel on võimalik määrata ja muuta saabunud andmete avamise kuupäeva;

f)

riigihankelepingu sõlmimise menetluse eri etappides võib andmetele või osale andmetest ligi pääseda vaid volitatud isikute üheaegse tegevuse tulemusena;

g)

volitatud isikute üheaegne tegevus peab võimaldama andmetele ligipääsu alles pärast ettenähtud kuupäeva;

h)

käesolevate nõuetega kooskõlas saabunud ja avatud andmed jäävad kättesaadavaks ainult selleks volitatud isikutele.