ISSN 1725-5082 doi:10.3000/17255082.L_2009.203.est |
||
Euroopa Liidu Teataja |
L 203 |
|
Eestikeelne väljaanne |
Õigusaktid |
52. köide |
|
|
II EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik |
|
|
|
OTSUSED |
|
|
|
Komisjon |
|
|
|
2009/598/EÜ |
|
|
* |
Komisjoni otsus, 9. juuli 2009, millega kehtestatakse madratsitele ühenduse ökomärgise andmise ökoloogilised kriteeriumid (teatavaks tehtud numbri K(2009) 4597 all) ( 1 ) |
|
|
III Euroopa Liidu lepingu kohaselt vastu võetud aktid |
|
|
|
EUROOPA LIIDU LEPINGU V JAOTISE KOHASELT VASTU VÕETUD AKTID |
|
|
* |
|
|
|
(1) EMPs kohaldatav tekst |
ET |
Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud. Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn. |
I EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine on kohustuslik
MÄÄRUSED
5.8.2009 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 203/1 |
NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 703/2009,
27. juuli 2009,
millega kehtestatakse Hiina Rahvavabariigist pärit valtstraadi impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks ja nõutakse lõplikult sisse kõnealuse impordi suhtes kehtestatud ajutine tollimaks ning lõpetatakse menetlus Moldova Vabariigist ja Türgist pärit valtstraadi impordi suhtes
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,
võttes arvesse nõukogu 22. detsembri 1995. aasta määrust (EÜ) nr 384/96 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed (1) (edaspidi „algmäärus”), eriti selle artiklit 9,
võttes arvesse komisjoni ettepanekut, mis on esitatud pärast konsulteerimist nõuandekomiteega,
ning arvestades järgmist:
A. MENETLUS
1. Ajutised meetmed
(1) |
Määrusega (EÜ) nr 112/2009 (2) (edaspidi „ajutine määrus”) kehtestas komisjon ajutise dumpinguvastase tollimaksu Hiina Rahvavabariigist (edaspidi „Hiina”) ja Moldova Vabariigist (edaspidi „Moldova”) pärit valtstraadi impordi suhtes. |
(2) |
Tuletatakse meelde, et kaebuse esitas Euroopa Keemiatööstuse Nõukogu (Eurofer) (edaspidi „kaebuse esitaja”) tootjate nimel, kelle toodang moodustab olulise osa, käesoleval juhul üle 25 % ühenduse valtstraadi kogutoodangust. |
2. Järgnenud menetlus
(3) |
Pärast nende oluliste faktide ja kaalutluste teatavakstegemist, mille põhjal oli otsustatud kehtestada ajutised dumpinguvastased meetmed („esialgsete järelduste teatavakstegemine”), esitas mitu huvitatud isikut kirjalikud esildised, milles nad väljendasid oma seisukohti esialgsete järelduste kohta. Isikutele, kes seda soovisid, anti võimalus esitada oma seisukohad suuliselt. Komisjon jätkas lõplike järelduste tegemiseks vajaliku teabe hankimist ja kontrollimist. Selleks tehti täiendav kontrollkäik järgmisesse äriühingusse: ühenduse tootja:
|
(4) |
Pärast ajutiste dumpinguvastaste meetmete kehtestamist jätkas komisjon uurimist ühenduse huvide seisukohast. |
(5) |
Tuletatakse meelde, et nagu ajutise määruse põhjenduses 13 on märgitud, uuriti dumpingu ja kahju puhul ajavahemikku 1. aprill 2007 kuni 31. märts 2008 (edaspidi „uurimisperiood”). Kahju hindamisega seotud suundumuste osas analüüsis komisjon andmeid, mis hõlmasid ajavahemikku alates aastast 2004 kuni uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „vaatlusalune periood”). |
(6) |
Mõned huvitatud isikud väitsid, et 2004. aasta valimine ja arvessevõtmine kahju hindamisel oli ekslik, sest väidetavalt oli aasta 2004 erakordselt hea aasta, kus nõudlus oli suur ja kasumimarginaalid olid kõrged. Seetõttu taotlesid nad, et 2004. aasta jäetaks vaatlusalusest perioodist välja. |
(7) |
Tuleks märkida, et vastavalt algmääruse artikli 6 lõikele 1 peaks uurimisperiood hõlmama menetluse algatamisele vahetult eelnevat ajavahemikku. Tuletatakse meelde, et praegune uurimine algatati 8. mail 2008. Kahjuanalüüsi seisukohalt oluliste suundumuste uurimine hõlmab tavapäraselt ajavahemikku kolm kuni neli aastat enne menetluse algatamist ning lõpeb dumpingu uurimise perioodiga samal ajal. Käesoleva menetluse suhtes rakendati seda praktikat. Seega ei ole selle ajavahemiku valiku puhul oluline, kas aasta 2004 või mõni teine vaatlusaluse perioodi aasta oli erakordne või mitte. |
(8) |
Kõiki asjaosalisi teavitati olulistest faktidest ja kaalutlustest, mille põhjal kavatseti soovitada, et kehtestataks lõplik dumpinguvastane tollimaks Hiinast pärit valtstraadi impordi suhtes, nõutaks lõplikult sisse ajutise tollimaksuna tagatiseks antud summad ja lõpetataks menetlus Moldovast ja Türgist pärit valtstraadi impordi suhtes. Lisaks sellele anti neile pärast kõnealustest faktidest ja kaalutlustest teatamist võimalus esitada teatava ajavahemiku jooksul oma märkused. |
(9) |
Huvitatud isikute suulised ja kirjalikud märkused vaadati läbi ja vajaduse korral tehti esialgsetes järeldustes asjakohased muudatused. |
B. VAATLUSALUNE TOODE JA SAMASUGUNE TOODE
(10) |
Vaatlusalused tooted on Hiina Rahvavabariigist, Moldovast Vabariigist ja Türgist pärit ning tavapäraselt CN-koodide 7213 10 00, 7213 20 00, 7213 91 10, 7213 91 20, 7213 91 41, 7213 91 49, 7213 91 70, 7213 91 90, 7213 99 10, 7213 99 90, 7227 10 00, 7227 20 00, 7227 90 10, 7227 90 50 ja 7227 90 95 all deklareeritavad rauast, legeerimata või legeeritud terasest, välja arvatud roostevabast terasest, kuumvaltsitud ja korrapäratult kokku keritud vardad ja latid (edaspidi „vaatlusalune toode” või „valtstraat”). Vaatlusaluse toote määratlus ei sisalda roostevabast terasest valtstraati. |
(11) |
Pärast esialgsete järelduste teatavakstegemist väitis üks huvitatud isik, et CN-koodi 7213 91 90 alla kuuluv valtstraat tuleks vaatlusaluse toote määratlusest välja jätta, sest kaebuse esitajale ja tema seaduslikule esindajale antud volitused ei hõlmanud seda konkreetset toote tüüpi. |
(12) |
Sellega seoses tuleks märkida, et esiteks sisaldas kaebus eespool nimetatud CN-koodi. Ning teiseks, vaatlusaluse toote määratlus, mis esitati uurimise alguses, põhines eelkõige toote füüsilistel, keemilistel ja tehnilistel omadustel. Asjakohased CN-koodid, mille alusel vaatlusalust toodet impordil deklareeritakse, määratakse lõplikult alles uurimise käigus ja eelkõige siis, kui kehtestatakse lõplik tollimaks. Nii on öeldud ka algatamisteate tekstis, kus kinnitatakse, et asjakohased CN-koodid on esitatud üksnes teavitamise eesmärgil (3). Lisaks leiti, et eespool nimetatud CN-koodi all deklareeritud valtstraadil on algatamisteates kirjeldatud põhiomadused ning seetõttu kuulub toode vaatlusaluse toote määratluse alla. Seega lükati see väide tagasi. |
(13) |
Üks eksportiv tootja ja üks kasutaja väitsid, et üks konkreetne valtstraadi tüüp, nimelt „rehvikoortriie”, mida liigitatakse CN-koodi 7213 91 20 alla, erinevat füüsiliste ja tehniliste omaduste, lõppkasutajate, asendatavuse ja tarbijate hoiakute osas oluliselt teistest valtstraadi tüüpidest. Seetõttu väitsid nad, et rehvikoortriie tuleks käesoleva uurimise kohaldamisalast välja jätta. |
(14) |
Eespool nimetatud väidet ja konkreetseid põhjendusi analüüsiti põhjalikult. Esiteks tehti kindlaks, et valtstraadi erinevad tüübid, sealhulgas rehvikoortriie, mida vaatlusaluse toote määratlus hõlmab, on samade füüsiliste, keemiliste ja tehniliste omadustega, mis tähendab, et nad kuuluvad samasse tootekategooriasse. |
(15) |
Teiseks, isegi kui saaks väita, et rehvikoortriie on teiste käesoleva uurimise aluste valtstraadi tüüpidega võrreldes spetsiifilisem ja kallim, ei tähenda see, et Hiinast imporditud rehvikoortriidel oleksid omadused, mis erinevad oluliselt ühenduses toodetud rehvikoortriide omadest. |
(16) |
Enamgi veel, uurimine näitas, et vaatlusaluse perioodi jooksul imporditi rehvikoortriiet asjaomasest riigist ühendusse. Kuigi seda tehti väikestes kogustes, oli selge, et käesoleva uurimise alused eksportivad tootjad olid võimelised seda tüüpi valtstraati tootma. |
(17) |
Seega järeldati eespool esitatud faktide ja kaalutluste põhjal, et rehvikoortriide väljajätmine käesoleva uurimise kohaldamisalast ei ole õigustatud. Kõnealune väide tuli tagasi lükata. |
(18) |
Täiendavate märkuste puudumisel vaatlusaluse toote ja samasuguse toote kohta kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 13–14. |
C. DUMPING
1. Turumajanduslik kohtlemine
1.1. Hiina
(19) |
Kuna muid märkusi turumajandusliku kohtlemise staatusega Hiina eksportivate tootjate kohta ei esitatud, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 27–31. |
1.2. Moldova
(20) |
Tuletatakse meelde, et ainus Moldova eksportija ei vastanud turumajandusliku kohtlemise viiest kriteeriumist mitte ühelegi. Pärast esialgsete järelduste teatavakstegemist esitas äriühing taas oma esialgsed märkused komisjoni otsuse (milles leitakse, et äriühingule ei võimaldata turumajanduslikku kohtlemist) kohta; neid märkusi on juba analüüsitud ning neile on vastatud turumajandusliku kohtlemise võimaldamisel ja esialgsete järelduste tegemisel. Moldova eksportija vaidlustas järeldused kõigi viie turumajandusliku kohtlemise kriteeriumi kohta, kuid ei esitanud oma väidete tõestuseks mitte mingeid tõendeid. |
(21) |
Eksportija väitis, et komisjon tegutseb vastuoluliselt, käsitledes nn Moldova Transnistria piirkonna ametiasutusi „riigina” esimese kriteeriumi hindamisel, kuid ei tee seda siis, kui hinnatakse vastavust neljandale kriteeriumile. Sellega seoses märgitakse, et nn Moldova Transnistria piirkonna ametiasutused on kindlasti sellised, kes ei sekku äriühingute juhtimisse. Seetõttu mõjutavad nad otseselt esimese kriteeriumi hindamist. Teisest küljest ei taga nn Moldova Transnistria piirkonna ametiasutused ei õiguskindlust ega stabiilsust, nagu nõutakse neljanda kriteeriumi puhul. Seega tuli see väide tagasi lükata. |
(22) |
Esimese kriteeriumi puhul väitis eksportija just seda, et äriühingu juhtkonda kuuluvad eraisikud ning et tema tippjuhtide ja nn Moldova Transnistria piirkonna ametiasutuste vahel ei ole mingit seost. Uurimine näitas siiski, et äriühingu president ja muud juhtivad töötajad osalesid aktiivselt nn Moldova Transnistria piirkonna ametiasutuste tegevuses. Seepärast tuli see väide tagasi lükata. |
(23) |
Teise kriteeriumi puhul väitis äriühing just seda, et äriühingu finantsdokumentide auditiaruannet käsitlev märkustega arvamus oli põhjendamata. Siiski osutatakse märkustega arvamuses põhivarade väärtusele ja seda ei saa pidada põhjendamata arvamuseks. Kontrollimise ajal ei suutnud äriühing märkusi põhjendada. Täiendavaid tõendeid selles osas ei esitatud. Seepärast tuli see väide tagasi lükata. |
(24) |
Kolmanda kriteeriumi puhul kordas äriühing väidet, et pärast erastamist müüdi äriühing praegustele omanikele, kes on sõltumatud, ja seega peaksid moonutused olema kõrvaldatud. Väite toetuseks ei esitatud mingeid tõendeid ja seega kinnitatakse ajutise määruse põhjenduses 45 esitatud järeldus. |
(25) |
Viienda kriteeriumi puhul rõhutas äriühing eelkõige asjaolu, et äriühingu finantsdokumentides kasutatakse vääringuna USA dollareid ja mitte nn Transnistria piirkonna rublasid ning see muudab käsitluse asjakohatuks. Fakt on siiski, et Transnistria piirkonna rublasid kasutatakse mitmete äriühingu igapäevatehingute puhul ja seega on rublade muudesse vääringutesse konverteerimise määr asjakohane selle kriteeriumi hindamise puhul. Seepärast tuli see väide tagasi lükata. |
(26) |
Seega ei muudetud nende väidete tõttu esialgseid järeldusi, mille kohaselt ei võimaldata Moldova koostööd tegevale eksportivale tootjale turumajanduslikku kohtlemist ning ajutise määruse põhjendustes 32–49 esitatud järeldused kinnitatakse. |
2. Individuaalne kohtlemine
(27) |
Kuna muud märkused puuduvad, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 50–53. |
3. Normaalväärtus
3.1. Türgi
(28) |
Üks eksportiv tootja tõi esile, et läbivaadatud ja kontrollitud andmeid omamaise müügi kohta ei võetud normaalväärtuse kindlaksmääramisel arvesse. Teine eksportiv tootja väitis, et saadud normaalväärtus oli tehnilise vea tõttu valesti arvutatud. Väited vaadati läbi ja kus vaja, parandati vead. |
(29) |
Kolmas eksportiv tootja väitis, et ta müüs ekspordiks ainult vaatlusaluse toote mittestandardset tüüpi ning riigisiseselt müüs ta nii standardset kui ka mittestandardset toote tüüpi. See eksportiv tootja väitis, et sellise metoodika alusel tehtud võrdlused ei olnud õiglased ja et normaalväärtus tuleks arvutada, võrreldes üksnes mittestandardset eksporti ja omamaist müüki. |
(30) |
Uurimine ei suutnud siiski tõestada, et erinevus standardset ja mittestandardset tüüpi toodete vahel oleks olnud piisavalt suur, et mõjutaks võrreldavust (nagu eksportiv tootja oli väitnud). Mõlemat tüüpi tooted kuulusid samasuguse toote kirjelduse kategooriasse. Samuti ilmnes uurimise käigus, et äriühing müüs mõlemat toote tüüpi sama hinnaga. Seega ei saadud seda väidet arvesse võtta. |
(31) |
Kuna Türgi puhul normaalväärtuse arvutamise meetodi suhtes rohkem märkusi ei ole, kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 54–63 esitatud ajutised järeldused. |
3.2. Hiina ja Moldova
(32) |
Ei esitatud ühtegi märkust Hiina ja Moldova puhul kasutatava normaalväärtuse kindlaksmääramise kohta ajutise määruse põhjenduses 64 kirjeldatud viisil. Seepärast kiidetakse esialgsed järeldused heaks. |
4. Võrdlusriik
(33) |
Nagu on sätestatud ajutise määruse põhjendustes 65–74, valiti ajutiselt võrdlusriigiks Türgi. Esialgsete järelduste avaldamise järel ei olnud kaebuse esitaja nõus, et võrdlusriigina kasutatakse Türgit ja mitte Brasiiliat, nagu alguses kavandati. Kaebuse esitaja kordas väiteid, mis ta oli algselt esitanud, väites et a) Brasiilia turg on piisavalt konkurentsi pakkuv ja b) et Türgi terasetööstuse subsideerimine muudab Türgi normaalväärtuse kindlaksmääramise jaoks ebasobivaks. Kaebuse esitaja väitis ka, et kuna uurimise käigus tehti kindlaks dumpingu olemasolu Türgi puhul, ei tohiks Türgit komisjoni praktika kohaselt võrdlusriigina kasutada. |
(34) |
Siinkohal tuletatakse meelde, et leiti, et Brasiilia omamüügi hinnad on kõrgemad kui teadaolevad maailmaturu hinnad. Seega leiti, et Brasiilia tootjate kasumi tase on liiga kõrge, seda eelkõige ühenduse tootmisharus mõistlikuks peetava kasumi tasemega võrreldes. Nagu on väidetud ajutises määruses, näitab see, et Brasiilia turu konkurentsivõime ei ole piisavalt suur. |
(35) |
Türgi puhul on selgelt näha, et omamaise turu osas on konkurents tunduvalt suurem kui Brasiilias. Asjaolu, et Türgi eksportijate puhul tehti kindlaks dumpingu olemasolu, ei tähenda tingimata seda, et selle riigi puhul kindlaks määratud normaalväärtus ei oleks usaldusväärne. |
(36) |
Kaebuse esitaja väitis ka, et kuna Türgi äriühinguid väidetavalt subsideeritakse, ei ole Türgi võrdlusriigiks sobiv. Selle väite tõestuseks ei esitatud siiski tõendeid. |
(37) |
Eespool esitatut silmas pidades kinnitati ajutise määruse põhjendustes 65–74 esitatud järeldused ja kasutati käesoleva menetluse raames ja vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 7 punktile a võrdlusriigina Türgit. |
5. Ekspordihind
(38) |
Üks eksportiv tootja väitis, ekspordihinda ei tohiks määrata nii, nagu seda on tehtud ajutise määruse põhjenduses 76. Seda väidet kontrollides leiti see olevat põhjendatud eelkõige äriühingu toimimisviisi tõttu – sest äriühingu tegevus toimub väljaspool ühendust – ning see ei õigusta algmääruse artikli 2 lõike 9 kohaldamist. |
(39) |
Üks teine eksportiv tootja väitis, et komisjonitasude vähendamine seotud äriühingu kaudu müümise puhul ei ole põhjendatud. Seda väidet kontrollides leiti, et see on õigustatud, sest seotud äriühing ei tegelenud samade toimingutega kui vahendaja. Seepärast korrigeeriti ekspordihindu vastavalt. |
(40) |
Kuna ekspordihinna määramise metoodika suhtes mingeid muid märkusi ei ole, kinnitatakse ajutise määruse põhjenduses 75 esitatud ajutised järeldused. |
6. Võrdlus
(41) |
Normaalväärtust ja ekspordihinda võrreldi tehasest hankimise tasandil. Normaalväärtuse ja ekspordihinna õiglase võrdlemise tagamiseks võeti korrigeerimiste näol nõuetekohaselt arvesse hindu ja hindade võrreldavust mõjutavaid erinevusi vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 10. |
(42) |
Nagu on kirjeldatud ajutise määruse põhjenduses 79, võeti kõikide uuritud koostööd tegevate eksportivate tootjate puhul juhul, kui see oli vajalik ja õigustatud, arvesse erinevusi transpordikuludes, mereveo- ja kindlustuskuludes, pangakuludes, pakkimiskuludes, laenukuludes ja komisjonitasudes. |
(43) |
Mitmed eksportijad vaidlustasid sisetranspordi-, laadimis-, panga- ja laenukulude ning komisjonitasude korrigeerimiste arvutamise ja tegid ettepaneku teha uued arvutused. Küsimustike vastustes esitatud tõendite alusel ning kontrollkäikude jooksul kogutud info ja tõendite põhjal leiti, et enamik neist väidetest on põhjendamata, ja jäädi seega esialgse uurimise etapis arvutatud korrigeerimiste juurde. Mõni väide leidis siiski tõestust ja tehti mõned parandused laenukulude, komisjonitasude ja eksportmüügi tollimaksude kohanduste osas. |
7. Dumpingumarginaal
(44) |
Kaalutud keskmist normaalväärtust võrreldi kaalutud keskmise ekspordihinnaga, nagu on sätestatud algmääruse artikli 2 lõigetes 11 ja 12. |
7.1. Hiina
(45) |
Pärast võrdlusriigi normaalväärtuste korrigeerimist on lõplikud dumpingumarginaalid Hiina eksportivate tootjate jaoks järgmised:
|
7.2. Moldova
(46) |
Ajutiste meetmete kehtestamise järel selgus, et kui kasutataks kõiki Moldova kohta kättesaadavaid eksporti käsitlevaid andmeid, saaks selles riigis toimuvast dumpingust parema ülevaate. Seega arvutati kogu riigis kehtivad lõplikud dumpingumarginaalid kõigi teadaolevate tootjate ekspordihindade põhjal. |
(47) |
Pärast võrdlusriigi normaalväärtuste korrigeerimist ning eespool kirjeldatu kohast ekspordihindade ja korrigeerimiste arvessevõtmist on kogu Moldova puhul kehtestatud lõplikuks dumpingumarginaaliks 16,2 % |
7.3. Türgi eksportivad tootjad
(48) |
Eelnevat arvesse võttes on Türgi eksportivate tootjate dumpingumarginaalid järgmised:
|
D. KAHJU
1. Ühenduse toodang
(49) |
Kuna ühenduse toodangu ja endast teatamata jätnud tootjate (ajutise määruse põhjendus 91) koostöö kohta märkusi ei esitatud, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 89–92. |
2. Ühenduse tootmisharu määratlus
(50) |
Kuna ühenduse tootmisharu määratluse kohta märkused puuduvad, kinnitatakse ajutise määruse põhjendus 93. |
(51) |
Tuletatakse meelde, et kahju analüüsimisel ei kasutatud valimit, sest 20 koostööd teinud tootjat moodustasid neli äriühingute rühma ja kaks tootjat olid sõltumatud. Ajutiste meetmete kehtestamise järel ja nagu juba öeldud põhjenduses 3, tehti kontrollkäik veel ühe ühenduse tootja ruumidesse, et kontrollida küsimustiku vastustes esitatud andmete õigsust. |
3. Ühenduse tarbimine
(52) |
Tuletatakse meelde, et ühenduse tarbimine määrati kindlaks Eurostati andmetel põhineva koguimpordi alusel ning ühenduse turul ühenduse tootmisharu ja muude ühenduse tootjate müügi kogumahu põhjal, sealhulgas endast teatamata jätnud tootjate kohta esitatud väidetavate andmete hinnangulise müügi kogumahu põhjal. |
(53) |
Üks huvitatud isik vaidlustas ühenduse tarbimise kindlaksmääramise meetodi, väites, et ühenduse tootmisharu toodangut, mis on ette nähtud kasutamiseks ja müügiks suletud turul, tuleks arvesse võtta ühenduse tarbimise ja kahju hindamisel, sest kasutamine ja müük suletud turul konkureerib otseselt vabaturu müügi, sealhulgas impordiga. |
(54) |
Tuleb märkida, nagu on selgitatud ka ajutise määruse põhjendustes 119–143, et kahju hindamisel analüüsiti ühenduse tootmisharu toodangut suletud turu jaoks. Siiski ei võeta komisjoni väljakujunenud tava kohaselt ühenduse tarbimise näitajate arvutamisel arvesse kasutamist suletud turul, st samalaadse toote liikumist siseturul ühenduse omavahel koostööd tegevate tootjate vahel edasise töötlemise eesmärgil, sest ühendusesisene kaupade liikumine ei konkureeri sõltumatute tarnijate müügiga vabal turul. |
(55) |
Väite puhul, et ühenduse tarbimise arvutamisel tuleks arvesse võtta müüki suletud turul, st müüki ühenduse tootmisharuga seotud äriühingutele, leiti, et väide on piisavalt põhjendatud, sest uurimise käigus saadud andmete kohaselt oli ühenduse tootmisharuga seotud äriühingutel õigus osta valtstraati ka teistelt tarnijatelt. Samuti leiti, et ühenduse tootjate keskmised müügihinnad müügi puhul seotud äriühingutele on sarnased keskmiste müügihindadega neile äriühingutele, kellega ühenduse tootmisharul sidemed puuduvad. |
(56) |
Pärast ühe ühenduse tootja esitatud andmete kontrollimist (nagu on eelnevalt selgitatud põhjendustes 3 ja 51) muudeti veidi andmeid ühenduse tootmisharu kogumüügi kohta ühenduse turul. Selle tulemusena kohandati ajutise määruse tabelis 1 esitatud ühenduse tarbimist käsitlevaid andmeid järgmiselt: Tabel 1
|
(57) |
Ühenduse tarbimine suurenes vaatlusalusel perioodil kokku 5 %. Suurenemine sai alguse 2006. aastal pärast ajutist 5 % vähenemist 2005. aastal. Seejärel tarbimine taastus ja suurenes kuni 2007. aastani, vähenedes seejärel pisut uurimisperioodi ajal. Tarbimise vähenemine 2005. aastal oli tingitud väiksemast nõudlusest ehitustööstuses. |
4. Hiinast, Moldovast ja Türgist pärit import ühendusse
4.1. Kumulatsioon
(58) |
Et lõplikult hinnata asjaomastest riikidest pärit impordi vastavust kumulatsiooni tingimustele, rakendati ajutise määruse põhjenduses 99 kirjeldatud meetodit, võttes arvesse märkusi, mida pooled olid teinud pärast ajutiste meetmete kehtestamist. Moldova puhul arvestati ka asjaolu, mida on selgitatud käesoleva määruse põhjenduses 46, et veel üks Moldova tootja eksportis ühendusse vaatlusalust toodet. |
(59) |
Nagu on selgitatud ajutise määruse põhjenduses 101, ei kumuleeru Türgist pärit import Hiinast ja Moldovast pärit impordiga, sest leiti, et Türgi ja muude asjaomaste ettevõtjate vahelised konkurentsitingimused ei olnud samasugused, eelkõige selles osas, mis puudutab nende hinnadünaamikat. Türgi koostööd tegevate eksportivate tootjate müügihinnad ei olnud tõepoolest ühenduse tootmisharu hindadest madalamad ning olid suhteliselt kõrged võrreldes teiste ühenduse turu ettevõtjate hindadega. |
(60) |
Üks huvitatud isik väitis, et ajutise määruse põhjenduses 101 esitatud väited ei ole kooskõlas algmäärusega. Kõnealune isik väitis, et sellest piisab, kui Türgist pärit impordi dumpingumarginaal on oluliselt madalam miinimumtasemest ja et impordimaht ei olnud nii väike, et seda importi kumuleerida Moldovast ja Hiinast pärit dumpinguhinnaga impordiga. Samuti väitis see isik, et kui meetmeid ei kehtestata, suureneb dumpinguhinnaga import Türgist ühendusse hüppeliselt. |
(61) |
Rõhutatakse, et algmääruse artikli 3 lõikes 4 on esitatud konkreetne nõue, et ühenduse turul tegutsevate asjakohaste ettevõtjate vahelisi konkurentsitingimusi tuleb väga täpselt uurida dumpinguvastase menetlusega hõlmatud asjaomastest riikidest pärit impordi mõju kumulatiivse hindamise raames. Türgi ettevõtjate hinnatase oli igal juhul madalam kui vastavalt ajutise määruse põhjenduses 179 kirjeldatud metoodika põhjal kindlaks määratud mittekahjustav hind. Seega ei olnud põhjust kumulatiivselt hinnata Türgist pärit importi seoses Hiinast ja Moldovast pärit impordiga ega kehtestada Türgi suhtes dumpinguvastaseid meetmeid, et ära hoida väidetav hüppeline impordi kasv sellest riigist. Seega tuli need väited tagasi lükata. |
(62) |
Üks teine huvitatud isik vaidlustas esialgsed järeldused Moldovast pärit impordi kumuleerumise kohta Hiinast pärit impordiga ning väitis, et vastupidiselt Hiinast pärit impordile on Moldovast pärit impordimahud väga madalad ning selline import põhimõtteliselt ei löönud uurimisperioodi ajal ühenduse tootmisharu hindu alla. |
(63) |
Pärast esialgsete järelduste teatavakstegemist saadi täiendavat teavet Moldovast pärit ekspordi kohta ühendusse ja selle tulemusena arvutati Moldova jaoks hindade allalöömise ja kahjumarginaalid uuesti, nagu on põhjendustes 71 ja 107 üksikasjalikult kirjeldatud. |
(64) |
Uued arvutused näitasid, et uurimisperioodi ajal ei löönud Moldovast pärit import ühenduse tootmisharu hindu alla. Leiti isegi, et kahjumarginaal on väiksem kui minimaalne kahjulävi, mida kohaldatakse algmääruse artikli 9 lõike 3 põhjal. Eelnevat arvesse võttes jõuti järeldusele, et Moldovast pärit valtstraadi importi tuleb hinnata eraldi. |
4.2. Hiinast pärit dumpinguhinnaga import
(65) |
Tuletatakse meelde, et kuna tarbimise näitajaid kohandati veidi (nagu eespool põhjenduses 56 kirjeldatud), vaadati sellele vastavalt läbi ka Hiinast pärit impordi turuosa. Hiinast pärit import on vaatlusalusel perioodil olnud järgmine: Tabel 2
|
(66) |
Hiinast pärit dumpinguhinnaga impordi maht suurenes märkimisväärselt – 0,07 miljonilt tonnilt 2004. aastal 1,1 miljoni tonnini uurimisperioodil ehk peaaegu 17 korda. Impordi maht oli suurim 2007. aastal, pärast seda toimus ühenduse tarbimise arengust tulenevalt mõningane langus. |
(67) |
Kuigi vaatlusaluse perioodi jooksul suurenes Hiinast pärit dumpinguhinnaga imporditoodete keskmine hind 12 %, leiti, et dumpinguhinnaga import lõi alla ühenduse tootmisharu vastavad hinnad, eriti uurimisperioodil. Selle tulemusena suurenes oluliselt asjaomase riigi turuosa – 0,3 protsendilt 2004. aastal 5 protsendini uurimisperioodil, seega oli kasv 4,7 protsendipunkti. |
4.3. Hindade allalöömine
(68) |
Kinnitatakse ajutise määruse põhjenduses 106 esitatud meetod hindade allalöömise kindlakstegemiseks. Siiski hinnati pärast ainsa ühenduse tootja ruumides korraldatud kontrollkäiku (vt põhjendus 3) sellelt ühenduse tootjalt saadud ja kontrollitud andmeid arvesse võttes ümber ühenduse tootmisharu keskmine hind. |
(69) |
Üks huvitatud isik väitis, et kuna ühegi Moldova tootja suhtes ei kohaldatud turumajanduslikku või individuaalset kohtlemist, peaks komisjon hindade allalöömise ning kahju kõrvaldamise taseme Moldova puhul uuesti arvutama ning kasutama arvutamisel Eurostati andmeid ja mitte Moldova eksportivalt tootjalt saadud andmeid. |
(70) |
Dumpinguvastase menetluse ja eelkõige hindade võrdlemise puhul on tavapärane institutsioonide praktika kõige usaldusväärsemate andmete kasutamine, mis üldjuhul on koostööd tegeva ettevõtja ruumides kogutud ja kontrollitud andmed. Käesoleval juhul olid Moldova koostööd tegeva ettevõtja ruumides saadud andmed olemas ja neid kasutati hindade allalöömise ajutise marginaali kindlaksmääramisel kõnealuse ettevõtja puhul. Eurostati andmete kasutamist nõudev väide lükati seega tagasi. |
(71) |
Sellegipoolest leiti, et lõpliku Moldova jaoks kehtestatava hindade allalöömise marginaali arvutamisel tuleks arvesse võtta hindu käsitlevaid andmeid, mis on kättesaadavad kogu Moldovast pärit impordi kohta ühendusse, sealhulgas andmeid muude Moldova tootjate impordi kohta, nagu on eelnevalt kirjeldatud põhjenduses 46. Kõiki kättesaadavaid andmeid hindade kohta kohandati nõuetekohaselt, et nad kajastaks kaalutud keskmisi hindu esimesele sõltumatule tarbijale eksportimisel; need hinnad määrati kindlaks CIF-hindade põhjal. Lähtuvalt sellest leiti, et Moldovast pärit import ei löönud ühenduse tootmisharu hindu alla. Tõepoolest, lõplik hindade allalöömise marginaal oli negatiivne, nimelt keskmiselt –1,2 % Moldova puhul. |
(72) |
Hiinast pärit impordi suhtes tuletatakse meelde, et ainult üks Hiina eksportiv tootja tegi uurimise käigus koostööd. Kasutades sama, eespool kirjeldatud metoodikat ja kohandamist ühenduse tootmisharu hindadega ning võttes arvesse võrdlusaluse toote tüüpe, määrati ainsa Hiina koostööd teinud eksportija suhtes keskmiseks hindade allalöömise marginaaliks 4,2 %. Kõigi teiste Hiinas tootjate jaoks määrati hindade allalöömise marginaal nii, nagu on kirjeldatud ajutise määruse põhjenduses 108. Nende arvutuste põhjal oli keskmine hindade allalöömise marginaal Hiina impordi puhul 7,3 %. |
5. Ühenduse tootmisharu majanduslik olukord
(73) |
Pärast järeldust, et Moldovast pärit importi ei tuleks kumuleerida Hiinast pärit impordiga ning esimest tuleks hinnata eraldi (nagu on kirjeldatud põhjenduses 64), on selle kontrollimise seisukohast, kuidas mõjub dumpinguhinnaga import ühenduse tootmisharu majanduslikule olukorrale, oluline üksnes Hiinast pärit import. |
(74) |
Nagu põhjenduses 3 märgiti, kontrolliti täiendavalt kohapeal ühte ühenduse tootjat. Kontrollimise tulemusena kohandati vastavalt mõningaid näitajaid kahju kohta. Kõnealused näitajad olid: müügimaht esimesele sõltumatule kliendile ühenduse turul, ühenduse tootmisharu keskmised müügihinnad (tehasehinnad) sõltumatutele klientidele, varud, kulutasuvus, rahavood, investeeringutasuvus ja mõju tööhõivele. |
(75) |
Tabelis 3 on esitatud läbivaadatud andmed müügimahu kohta esimesele sõltumatule kliendile ühenduse turul. Tuleks märkida, et hoolimata nende näitajate läbivaatamisest on suundumused samasugused kui ajutises määruses. Tabel 3
|
(76) |
Eespool kirjeldatut arvestades vaadati vastavalt läbi ühenduse tootmisharu keskmised ühiku müügihinnad sõltumatutele klientidele. Selle tulemusena muudeti oluliselt ajutises määruses ajavahemiku kohta 2006. aastast kuni uurimisperioodi lõpuni esitatud näitajaid keskmise müügihinna osas. Tabel 4
|
(77) |
Varusid käsitlevate näitajatega seoses tuleks märkida, et vähesed parandused andmetes, mis käsitlesid ühenduse tootmisharu ajavahemikul 2006. aastast kuni uurimisperioodi lõpuni, ei muutnud ajutise määruse põhjenduses 119 esitatud suundumuste analüüsi. Tabel 5
|
(78) |
Pärast ajutise määruse vastuvõtmist muudeti ka vähesel määral tööhõive näitajaid ajavahemiku kohta 2004. aastast kuni uurimisperioodi lõpuni. Kuna huvitatud isikutelt märkusi ei saadud, kinnitatakse siinkohal ajutise määruse põhjendused 120–122. Tabel 6
|
(79) |
Ühenduse tootmisharu kulutasuvus arvutati ajutise määruse põhjenduses 123 esitatud metoodika põhjal. Pärast ühenduse tootmisharu käsitlevate andmete korrigeerimist, mis tehti ühe ühenduse tootja kohapealse kontrollimise järel (vt põhjendus 3), muudeti veidi ka ühenduse tootmisharu käsitlevaid andmeid. Vaatlusaluse perioodi jooksul vähenes ühenduse tootmisharu kulutasuvus 14,2 protsendilt 2004. aastal 7,3 protsendini uurimisperioodil. Muude märkuste puudumisel kinnitatakse siinkohal ajutise määruse põhjendused 124–126. Tabel 7
|
5.1. Kasv
(80) |
Vastavalt eespool esitatule võib teha järelduse, et ühenduse tootmisharu müügimaht ühenduse turul jäi 2004. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal samaks, mis omakorda takistas ühenduse tootmisharul saada kasu ühenduse tarbimise suurenemisest (tarbimine suurenes 2004. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal 5 %). Seetõttu vähenes tootmisharu turuosa samal ajal 1,6 protsendipunkti võrra. |
5.2. Tegeliku dumpingumarginaali suurus
(81) |
Kuna märkused puuduvad, kinnitatakse ajutise määruse põhjendus 128. |
6. Järeldus kahju kohta
(82) |
Võib teha järelduse, et need vähesed korrigeerimised, mis tehti ühe ühenduse tootja kohapealse kontrollimise järel ja mis on esitatud tabelites 2–7, ei muutnud ajutise määruse põhjenduses 132 esitatud järeldust. |
(83) |
Eespool esitatu põhjal võib kinnitada, et ühenduse tootmisharu kandis olulist kahju algmääruse artikli 3 lõike 5 tähenduses. |
E. PÕHJUSLIK SEOS
1. Hiinast pärit dumpinguhinnaga impordi mõju
(84) |
Kontrolliti, kas Hiinast pärit vaatlusaluse toote dumpinguhinnaga import põhjustas ühenduse tootmisharule kahju määral, mida võiks pidada oluliseks. |
(85) |
Uurimine näitas, et Hiinast pärit dumpinguhinnaga import suurenes vaatlusalusel perioodil märkimisväärselt – 1,1 miljoni tonni võrra ehk peaaegu 17 korda 2004. aasta ja uurimisperioodi lõpu vahelisel ajal. Suurenemine oli eriti märgatav 2006. aasta ja uurimisperioodi lõpu vahelisel ajal. Hiinast pärit dumpinguhinnaga impordi puhul suurenes sellest riigist pärit impordi turuosa ühenduse turul 0,3 protsendilt 2004. aastal 5,0 protsendini uurimisperioodil. See suurenemine vastas vaatlusalusel perioodil toimunud ühenduse tarbimise kogusuurenemisele. |
(86) |
Sama perioodi vältel vähenes ühenduse tootmisharu turuosa ühenduse turul 33,4 protsendilt 31,8 protsendini, nimelt 1,6 protsendipunkti, kuigi ühenduse tootmisharu müügimaht ühenduse turul ei muutunud. |
(87) |
Vaatamata sellele, et dumpinguhinnaga impordi hinnad tõusid vaatlusalusel perioodil samaaegselt tooraine hinna 12 % tõusuga, lõid nad siiski alla ühenduse tootmisharu hinnad ühenduse turul. Sellest tulenevalt ei saanud ühenduse tootmisharu hindasid suurendada nii, et need oleksid kompenseerinud kogu tooraine hindade tõusu. Ühenduse tootmisharu müügi kulutasuvus ühenduse turul vähenes seetõttu 14,2 protsendilt 2004. aastal 7,3 protsendini uurimisperioodil. |
(88) |
Leitakse, et surve tagajärjel, mida tekitas Hiinast pärit madala dumpinguhinnaga import ühenduse turule, ei saanud ühenduse tootmisharu uurimisperioodil oma müügihindu vastavalt kuludele kohandada. Seega järeldati, et madala dumpinguhinnaga impordi järsul suurenemisel Hiinast oli uurimisperioodi jooksul oluline negatiivne mõju ühenduse tootmisharu majanduslikule olukorrale. |
2. Muude tegurite mõju
(89) |
Kuna nõudluse arengu, ühenduse tootmisharu enda tarbeks tootmise, muudest kolmandatest riikidest pärit impordi ja muude ühenduse tootjate kohta märkusi ei esitatud, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 139, 143–149 ja 151–155. |
(90) |
Üks huvitatud isik väitis, et see, kuidas hinnati tooraine hindade suurenemist ajutise määruse põhjenduses 142, ei ole õige. See isik väitis, et väga keeruline on jätta kulude suurenemine täies ulatuses tarbijate kanda. Ta väitis ka, et ühenduse tootmisharu eksport oli negatiivne ja seetõttu on ühenduse tootmisharu majanduslik olukord häiritud. |
(91) |
Tooraine hindade mõju suhtes tuletatakse meelde, et uurimine näitas, et ühenduse tootmisharu tootmiskulud valtstraadi tootmisel kasvasid 25 %. Seda tuleks vaadelda ühenduse tootmisharu keskmise müügihinna vaid 15 % tõusu taustal. Tõesti võib mõnede turgude puhul olla keeruline jätta kulude suurenemine tarbijate kanda, kuid uurimine ei näidanud, et see oleks olnud nii valtstraadi turu puhul. Vastupidi, valtstraadi turgu võib pidada sarnaseks tarbekaupade müügiga läbipaistvates turutingimustes, kus kõik ettevõtjad teavad üldist hinnataset. Seega peaksid soodsad kauplemistingimused võimaldama kuluhindade suurenemise kajastumist valtstraadi müügihindades. Seega leiti, et ajutise määruse põhjenduses 142 tehtud järeldus on õige, ja asjaomane väide lükati tagasi. |
(92) |
Mis puutub eksporti, siis tõepoolest oli suundumus ühenduse tootmisharu eksportmüügi vähenemisele, selle põhjused on esitatud ajutise määruse põhjenduses 150. Arvestades asjaolu, et eksportmüügi osakaal, võrreldes müügiga ühenduse tarbijatele, oli suhteliselt väike ning et ka müügihinnad viimastele olid suhteliselt madalad, tehti järeldus, et ekspordimahu vähenemine ei saa olla tekitatud kahju põhjuseks. Selle järelduse ümberlükkamiseks ei esitatud põhjendatud tõendeid ning seega kinnitatakse ajutise määruse põhjenduses 150 esitatud järeldused. |
(93) |
Lähtudes eespool esitatust ja muude märkuste puudumisel kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 156–159. |
3. Türgist pärit import
(94) |
Põhjenduste 60 ja 61 kohaselt ja edasiste märkuste puudumisel Türgist pärit impordi kohta kinnitatakse siinkohal ajutise määruse põhjendused 160 ja 162. |
4. Moldovast pärit import
(95) |
Ühenduse tootmisharu näitajate uue läbivaatamise järel, võttes aluseks veel ühe ühenduse tootja vastuste kontrollitud andmed ning arvestades kogu Moldovast pärit importmüüki, leiti et Moldovast pärit import ei löönud uurimisperioodil ühenduse tootmisharu hindu alla. Veelgi enam, vastavalt eespool põhjenduses 64 kirjeldatule näitas Moldova toodete eksporthindade võrdlus ühenduse tootmisharu kehtestatud mittekahjustavate hindadega, et kahjumimarginaal oli minimaalne. |
(96) |
Selle põhjal tehti järeldus, et Moldovast pärit impordi ja ühenduse tootmisharule tekitatud kahju vahel ei ole põhjuslikku seost. |
F. ÜHENDUSE HUVID
1. Sissejuhatav märkus
(97) |
Eespool esitatust lähtudes tuleks märkida, et ühenduse huvide analüüsimisel hinnati üksnes Hiinast pärit impordi suhtes kehtestatud dumpinguvastaste tollimaksude mõju. |
2. Ühenduse tootmisharu
(98) |
Pärast ajutise määruse vastuvõtmist hinnati uuesti, kas dumpinguvastaste meetmete kehtestamine Hiinast pärit impordi suhtes on ühenduse tootmisharu huvides. |
(99) |
Eelnevat arvestades ja märkuste puudumisel ühenduse tootmisharu huvi kohta kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 164–167. |
3. Importijad
(100) |
Kuna importijate kohta märkusi ei ole, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 168 ja 169. |
4. Kasutajad
(101) |
Üks huvitatud isik küsis, kas ajutise määruse põhjenduses 171 esitatud protsentide puhul (mis esindavad valtstraadi importi teatavate kasutajate poolt) on arvestatud kogu käesoleva uurimisega hõlmatud riikidest pärit importi ühenduse turule. Mõned huvitatud isikud väitsid ka, et kui kehtestataks dumpinguvastased meetmed, siis ei oleks muid tarneallikaid ning see tooks kaasa tarnedefitsiidi. |
(102) |
Koguimporti käsitleva väite asjus hinnati valtstraadi koguimport ümber. Tõepoolest näitasid analüüsid, et valtstraadi tegelik impordimaht, mida koostööd tegevad kasutajad tarbivad, on suurem kui esialgselt hinnati. Ajutise määruse põhjenduses 171 nimetatud kasutajate koguimport suurenes 30 %. Seega võib järeldada, et ajutise määruse põhjenduses 171 nimetatud kasutajad tarbisid uurimisperioodil kokku umbes 20 % kogu Hiinast pärit valtstraadi impordist. |
(103) |
Seoses väitega, et dumpinguvastaste meetmete kehtestamise korral ei ole alternatiivseid tarneallikaid, näitas uurimine tõepoolest ühenduse tootjate tarnete mõningast ebaregulaarsust teatavate kasutajate osas. Siiski ei näidanud need analüüsid, et selline ebaregulaarsus oleks kestva loomuga. Tuleks isegi märkida, et olemas on ka muud tarneallikad, näiteks muud kolmandad riigid, kelle suhtes ei ole meetmeid kehtestatud. Seega lükati see väide tagasi. |
(104) |
Eelneva põhjal ja muude märkuste puudumisel kinnitatakse siinkohal ajutise määruse põhjendused 173–175. |
5. Ühenduse huvide kokkuvõte
(105) |
Lähtuvalt eespool esitatust järeldati, et puuduvad kaalukad põhjused, mis õigustaksid käesoleval juhul dumpinguvastaste meetmete kehtestamata jätmist Hiinast pärit valtstraadi suhtes. |
G. LÕPLIKUD DUMPINGUVASTASED MEETMED
1. Kahju kõrvaldamist võimaldav tase
(106) |
Kuna märkusi ei esitatud, kinnitatakse ajutise määruse põhjenduses 179 kirjeldatud metoodika, mida kasutati ühenduse tootmisharu mittekahjustavate hindade kehtestamisel. Lisaks kasutati kahju kõrvaldamise võimaldava taseme lõplikul hindamisel samasuguseid läbivaatamisi, nagu kirjeldatakse põhjendustes 68 ja 72. Et arvutada ühenduse tootmisharu jaoks mittekahjustavate tehasehindade taset uurimisperioodil, kasutati kahjumarginaali arvutamisel tehasehindade alusel kehtestatud kasumimarginaali. |
(107) |
Moldova suhtes (vt eespool põhjendus 71) leiti, et kahju kõrvaldamist võimaldava lõpliku taseme arvutamisel on asjakohane kasutada kõiki kättesaadavaid Moldovast pärit ekspordi hindu käsitlevaid andmeid. Kõiki kättesaadavaid andmeid kohandati nõuetekohaselt, et nad kajastaks kaalutud keskmisi ekspordihindu esimesele sõltumatule tarbijale; need hinnad määrati kindlaks CIF-hindade põhjal. Selle alusel leiti, et kahju kõrvaldamist võimaldav tase Moldovast pärit impordi puhul on minimaalsest tasemest madalam, nagu on kirjeldatud eespool põhjenduses 64. |
(108) |
Dumpingu, kahju, põhjuslike seoste ja ühenduse huvide kohta tehtud järeldusi silmas pidades tuleks Hiinast pärit impordi suhtes kehtestada lõplikud dumpinguvastased meetmed, et ühenduse tootmisharule ei tekitataks lisakahju. |
(109) |
Kõikidele asjaosalistele on teatatud peamistest asjaoludest ja kaalutlustest, mille põhjal kavatsetakse soovitada kehtestada lõplikud dumpinguvastased tollimaksud. Lisaks sellele anti neile pärast kõnealustest faktidest ja kaalutlustest teatamist võimalus esitada teatava ajavahemiku jooksul oma märkused. Asjaosaliste esitatud märkused on nõuetekohaselt läbi vaadatud ja vajaduse korral on järeldusi vastavalt muudetud. |
2. Lõplikud meetmed
(110) |
Eelkirjeldatut silmas pidades leitakse, et kooskõlas algmääruse artikli 7 lõikega 2 tuleks Hiinast pärit impordi suhtes kehtestada lõplik dumpinguvastane tollimaks, mis vastaks dumpingu- ja kahjumarginaalist madalamale määrale, vastavalt väiksema tollimaksu reeglile. Sellisel juhul tuleks kõik tollimaksumäärad vastavalt kehtestada määratud kahjumarginaali tasemel. Arvestades, et Moldova ja Türgi puhul on kahjumarginaal allpool miinimumtaset, tuleks algmääruse artikli 9 lõike 3 kohaselt nende riikide suhtes uurimine lõpetada. |
(111) |
Moldovast ja Türgist pärit impordi suhtes lõplikke dumpinguvastaseid tollimakse ei kehtestata. |
(112) |
Kavandatavad dumpinguvastase tollimaksu määrad on järgmised:
|
3. Ajutiste tollimaksude lõplik sissenõudmine
(113) |
Tuvastatud dumpingumarginaalide suurusjärku silmas pidades ja ühenduse tootmisharule tekitatud kahju taset arvesse võttes leitakse, et ajutise määrusega kehtestatud ajutise dumpinguvastase tollimaksuna tagatiseks antud summad tuleks lõplikult sisse nõuda lõplikult kehtestatud tollimaksumäära ulatuses. Kui lõplikud tollimaksud on ajutistest tollimaksudest madalamad, vabastatakse ajutiselt tagatiseks antud summad, mis ületavad lõplike dumpinguvastaste tollimaksude määra. Kui lõplikud tollimaksud on ajutistest tollimaksudest suuremad, nõutakse lõplikult sisse ainult ajutise tollimaksu ulatuses tagatiseks antud summad. |
H. MENETLUSE LÕPETAMINE
(114) |
Moldovast ja Türgist pärit impordi suhtes tehtud järeldusi arvesse võttes tuleks nende kahe riigi puhul menetlus lõpetada, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
1. Käesolevaga kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks Hiina Rahvavabariigist pärit ning tavapäraselt CN-koodide 7213 10 00, 7213 20 00, 7213 91 10, 7213 91 20, 7213 91 41, 7213 91 49, 7213 91 70, 7213 91 90, 7213 99 10, 7213 99 90, 7227 10 00, 7227 20 00, 7227 90 10, 7227 90 50 ja 7227 90 95 all deklareeritavate rauast, legeerimata või legeeritud terasest, välja arvatud roostevabast terasest, kuumvaltsitud ja korrapäratult kokku keritud varraste ja lattide impordi suhtes.
2. Lõplik dumpinguvastane tollimaks, mida kohaldatakse lõikes 1 kirjeldatud ja järgmises tabelis loetletud äriühingute toodetud toodete netohinna suhtes ühenduse piiril enne tollimaksu sissenõudmist, on järgmine:
Riik |
Äriühing |
Tollimaks |
TARICi lisakood |
Hiina Rahvavabariik |
Valin Group |
7,9 % |
A930 |
|
Kõik teised äriühingud |
24,0 % |
A999 |
3. Kui ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse kehtivaid tollimaksusätteid.
Artikkel 2
Käesolevaga lõpetatakse Moldova Vabariigist ja Türgist pärit valtstraadi importi käsitlev dumpinguvastane menetlus.
Artikkel 3
Hiina Rahvavabariigist pärit valtstraadi importi käsitleva määrusega (EÜ) nr 112/2009 kehtestatud ajutise tollimaksuna tagatiseks antud summad nõutakse lõplikult sisse artiklis 1 sätestatud lõpliku tollimaksu määra ulatuses. Tagatiseks antud summad, mis ületavad lõpliku dumpinguvastase tollimaksu määra, vabastatakse. Määruse (EÜ) nr 112/2009 kohaselt ajutise dumpinguvastase tollimaksuna Moldova Vabariigist pärit valtstraadi impordi eest tagatiseks antud summad vabastatakse.
Artikkel 4
Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõigis liikmesriikides.
Brüssel, 27. juuli 2009
Nõukogu nimel
eesistuja
C. BILDT
(3) ELT C 113, 8.5.2008, lk 20.
5.8.2009 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 203/14 |
KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 704/2009,
4. august 2009,
millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril
EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,
võttes arvesse nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus), (1)
võttes arvesse komisjoni 21. detsembri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1580/2007, millega kehtestatakse nõukogu määruste (EÜ) nr 2200/96, (EÜ) nr 2201/96 ja (EÜ) nr 1182/2007 rakenduseeskirjad puu- ja köögiviljasektoris, (2) eriti selle artikli 138 lõiget 1,
ning arvestades järgmist:
Määruses (EÜ) nr 1580/2007 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel kehtestab komisjon kindlad impordiväärtused kolmandatest riikidest importimisel kõnealuse määruse XV lisa A osas osutatud toodete ja ajavahemike puhul,
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Käesoleva määruse lisas määratakse kindlaks määruse (EÜ) nr 1580/2007 artikliga 138 ette nähtud kindlad impordiväärtused.
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub 5. augustil 2009.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 4. august 2009
Komisjoni nimel
põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor
Jean-Luc DEMARTY
(1) ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.
(2) ELT L 350, 31.12.2007, lk 1.
LISA
Kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril
(EUR/100 kg) |
||
CN-kood |
Kolmanda riigi kood (1) |
Kindel impordiväärtus |
0702 00 00 |
MK |
27,8 |
XS |
22,4 |
|
ZZ |
25,1 |
|
0707 00 05 |
MK |
23,0 |
TR |
89,6 |
|
ZZ |
56,3 |
|
0709 90 70 |
TR |
100,0 |
ZZ |
100,0 |
|
0805 50 10 |
AR |
57,6 |
UY |
66,6 |
|
ZA |
58,9 |
|
ZZ |
61,0 |
|
0806 10 10 |
EG |
163,3 |
MA |
135,1 |
|
TR |
155,7 |
|
ZA |
125,8 |
|
ZZ |
145,0 |
|
0808 10 80 |
AR |
109,5 |
BR |
68,7 |
|
CL |
79,4 |
|
CN |
81,7 |
|
NZ |
95,4 |
|
ZA |
83,1 |
|
ZZ |
86,3 |
|
0808 20 50 |
AR |
79,7 |
CL |
73,4 |
|
TR |
147,2 |
|
ZA |
102,6 |
|
ZZ |
100,7 |
|
0809 20 95 |
TR |
279,8 |
US |
318,7 |
|
ZZ |
299,3 |
|
0809 30 |
TR |
145,3 |
ZZ |
145,3 |
|
0809 40 05 |
BA |
39,5 |
ZZ |
39,5 |
(1) Riikide nomenklatuur on sätestatud komisjoni määruses (EÜ) nr 1833/2006 (ELT L 354, 14.12.2006, lk 19). Kood „ZZ” tähistab „muud päritolu”.
5.8.2009 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 203/16 |
KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 705/2009,
4. august 2009,
millega muudetakse määrust (EÜ) nr 696/2009, millega määratakse kindlaks teraviljasektori impordimaksud alates 1. augustist 2009
EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,
võttes arvesse nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus), (1)
võttes arvesse komisjoni 28. juuni 1996. aasta määrust (EÜ) nr 1249/96 nõukogu määruse (EMÜ) nr 1766/92 rakenduseeskirjade kohta teraviljasektori imporditollimaksude osas, (2) eriti selle artikli 2 lõiget 1,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Alates 1. augustist 2009 kohaldatavad teraviljasektori impordimaksud on kehtestatud komisjoni määrusega (EÜ) nr 696/2009. (3) |
(2) |
Kuna arvutatud keskmine impordimaks erineb kehtestatud impordimaksust viie euro võrra tonni kohta, tuleks määrusega (EÜ) nr 696/2009 kehtestatud impordimakse vastavalt kohandada. |
(3) |
Seepärast tuleks määrust (EÜ) nr 696/2009 vastavalt muuta, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Määruse (EÜ) nr 696/2009 I ja II lisa asendatakse käesoleva määruse lisas esitatud tekstiga.
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.
Käesolevat määrus kohaldatakse alates 5. augustil 2009.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 4. august 2009
Komisjoni nimel
põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor
Jean-Luc DEMARTY
(1) ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.
(2) EÜT L 161, 29.6.1996, lk 125.
(3) ELT L 201, 1.8.2009, lk 3.
I LISA
Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 136 lõikes 1 osutatud toodete impordimaksud, mida kohaldatakse alates 5. augustist 2009
CN-kood |
Kaupade kirjeldus |
Imporditollimaks (1) (EUR/t) |
1001 10 00 |
Kõva NISU, kõrgekvaliteediline |
0,00 |
keskmise kvaliteediga |
0,00 |
|
madala kvaliteediga |
0,00 |
|
1001 90 91 |
Pehme NISU seemneks |
0,00 |
ex 1001 90 99 |
Pehme NISU, kõrgekvaliteediline, v.a seemneks |
0,00 |
1002 00 00 |
RUKIS |
65,86 |
1005 10 90 |
MAIS seemneks, v.a hübriidid |
27,91 |
1005 90 00 |
MAIS, v.a seemneks (2) |
27,91 |
1007 00 90 |
TERASORGO, v.a hübriidid seemneks |
70,85 |
(1) Kaupade puhul, mis jõuavad ühendusse Atlandi ookeani või Suessi kanali kaudu, võib importija taotleda määruse (EÜ) nr 1249/96 artikli 2 lõike 4 kohaselt imporditollimaksu vähendamist:
— |
3 EUR/t, kui lossimissadam asub Vahemere ääres, |
— |
2 EUR/t, kui lossimissadam asub Taanis, Eestis, Iirimaal, Lätis, Leedus, Poolas, Soomes, Rootsis, Ühendkuningriigis või Pürenee poolsaare Atlandi ookeani äärsel rannikul. |
(2) Importija võib taotleda imporditollimaksu vähendamist ühtse määra alusel 24 eurot tonni kohta, kui on täidetud määruse (EÜ) nr 1249/96 artikli 2 lõikes 5 kehtestatud tingimused.
II LISA
I lisas kehtestatud imporditollimaksude arvutamisel arvestatavad tegurid
31.7.2009-3.8.2009
1. |
Määruse (EÜ) nr 1249/96 artikli 2 lõike 2 osutatud võrdlusperioodi keskmised:
|
2. |
Määruse (EÜ) nr 1249/96 artikli 2 lõike 2 osutatud võrdlusperioodi keskmised:
|
(1) Lisatasu 14 EUR/t sisse arvestatud (määruse (EÜ) nr 1249/96 artikli 4 lõige 3).
(2) Allahindlus 10 EUR/t (määruse (EÜ) nr 1249/96 artikli 4 lõige 3).
(3) Allahindlus 30 EUR/t (määruse (EÜ) nr 1249/96 artikli 4 lõige 3).
DIREKTIIVID
5.8.2009 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 203/19 |
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2009/61/EÜ,
13. juuli 2009,
põllu- ja metsamajanduslike ratastraktorite valgustus- ja valgussignaalseadmete paigaldamise kohta
(kodifitseeritud versioon)
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 95,
võttes arvesse komisjoni ettepanekut,
võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (1),
toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras (2)
ning arvestades järgmist:
(1) |
Nõukogu 17. oktoobri 1978. aasta direktiivi 78/933/EMÜ põllu- ja metsamajanduslike ratastraktorite valgustus- ja valgussignaalseadmete paigaldamist käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (3) on korduvalt oluliselt muudetud (4). Selguse ja otstarbekuse huvides tuleks kõnealune direktiiv kodifitseerida. |
(2) |
Direktiiv 78/933/EMÜ on üks mitmest üksikdirektiivist, mis kuuluvad nõukogu 4. märtsi 1974. aasta direktiiviga 74/150/EMÜ (põllu- ja metsamajanduslike ratastraktorite tüübikinnitust käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta, mis on asendatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. mai 2003. aasta direktiiviga põllu- või metsamajanduslike traktorite, nende haagiste ja pukseeritavate vahetatavate masinate, ja nende masinate jaoks mõeldud süsteemide, nende osade ja eraldi seadmestike tüübikinnituse andmise kohta) (5) sätestatud EÜ tüübikinnituse süsteemi ja millega sätestatakse nõuded põllu- ja metsamajanduslike traktorite valgustus- ja valgussignaalseadmete paigaldamise kohta. Need tehnilised näitajad on seotud liikmesriikide õigusaktide lähendamisega Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. mai 2003 direktiivile 2003/37/EÜ, millega sätestatakse EÜ tüübikinnituse menetlus, mida tuleb kohaldada igat tüüpi traktoritele. Sellest tulenevalt kohaldatakse käesoleva direktiivi suhtes direktiivi 2003/37/EÜ põllu- või metsamajanduslike traktorite, nende haagiste ja pukseeritavate vahetatavate masinate, ja nende masinate jaoks mõeldud süsteemide, nende osade ja eraldi seadmestike tüübikinnituse andmise kohta. |
(3) |
Käesolev direktiiv ei tohiks mõjutada liikmesriikide kohustusi, mis on seotud III lisa B osas esitatud direktiivide ülevõtmise ja kohaldamise tähtpäevadega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:
Artikkel 1
1. „Põllu- või metsamajanduslik traktor” on rataste või roomikutega varustatud mis tahes mootorsõiduk, millel on vähemalt kaks telge ja mille tähtsaim omadus on veojõud ning mis on spetsiaalselt kavandatud teatavate põllu- või metsamajanduses kasutatavate tööriistade, masinate või haagiste vedamiseks, lükkamiseks, kandmiseks või käitamiseks. See võib olla ette nähtud ka koorma või reisijate veoks.
2. Käesolevat direktiivi kohaldatakse üksnes selliste lõikes 1 määratletud traktorite suhtes, mis on varustatud õhkrehvidega ja mille maksimaalne valmistajakiirus on 6–40 km/h.
Artikkel 2
1. Liikmesriigid ei tohi keelduda traktoritüübile EÜ või siseriikliku tüübikinnituse andmisest I lisa punktides 1.5.7–1.5.21 loetletud kohustuslike või mittekohustuslike valgustus- või valgussignaalseadmete paigaldamisega seotud põhjustel, kui need seadmed on paigaldatud kõnealuses lisas sätestatud nõuete kohaselt.
2. Käesoleva direktiivi nõuetele mittevastavate sõidukite puhul käesoleva direktiivi sisuga seotud põhjustel liikmesriigid
a) |
ei anna EÜ tüübikinnitust; |
b) |
võivad keelduda riigisisese tüübikinnituse andmisest. |
3. Käesoleva direktiivi nõuetele mittevastavate uute sõidukite puhul käesoleva direktiivi sisuga seotud põhjustel liikmesriigid
a) |
käsitlevad vastavalt direktiivile 2003/37/EÜ uute sõidukitega kaasasolevaid vastavussertifikaate kehtetuna selle direktiivi artikli 7 lõike 1 kohaldamisel; |
b) |
võivad keelduda uute sõidukite registreerimisest, müügist või kasutuselevõtmisest. |
Artikkel 3
Liikmesriik ei tohi keelduda traktorite registreerimisest ega keelata nende müüki, kasutuselevõtmist või kasutamist I lisa punktides 1.5.7–1.5.21 loetletud kohustuslike või mittekohustuslike valgustus- või valgussignaalseadmete paigaldamisega seotud põhjustel, kui need seadmed on paigaldatud kõnealuses lisas sätestatud nõuete kohaselt.
Artikkel 4
EÜ tüübikinnituse andnud liikmesriik võtab vajalikud meetmed tagamaks, et teda teavitatakse igast I lisa punktis 1.1 nimetatud osade või omadustega seotud muudatusest. Kõnealuse liikmesriigi pädevad asutused otsustavad, kas muudatustega traktoritüübile on vaja teha lisakatsetusi ning koostada uus aruanne. Kui sellisel katsetamisel ilmnevad kõrvalekalded käesoleva direktiivi nõuetest, siis muudatust ei kinnitata.
Artikkel 5
Muudatused, mis on vajalikud I ja II lisas esitatud nõuete kohandamiseks tehnika arenguga, võetakse vastu vastavalt direktiivi 2003/37/EÜ artikli 20 lõikes 3 osutatud menetlusele.
Artikkel 6
Liikmesriigid teatavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastuvõetud põhiliste siseriiklike õigusaktide teksti.
Artikkel 7
Direktiiv 78/933/EMÜ, mida on muudetud III lisa A osas loetletud direktiividega, tunnistatakse kehtetuks; see ei mõjuta liikmesriikide kohustusi, mis on seotud III lisa B osas esitatud direktiivide ülevõtmise ja kohaldamise tähtpäevadega.
Viiteid kehtetuks tunnistatud direktiivile käsitatakse viidetena käesolevale direktiivile ning neid loetakse vastavalt IV lisas esitatud vastavustabelile.
Artikkel 8
Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2010.
Artikkel 9
Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.
Brüssel, 13. juuli 2009
Euroopa Parlamendi nimel
president
H.-G. PÖTTERING
Nõukogu nimel
eesistuja
E. ERLANDSSON
(1) ELT C 175, 27.7.2007, lk 40.
(2) Euroopa Parlamendi 19. veebruari 2008. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 22. juuni 2009. aasta otsus.
(3) EÜT L 325, 20.11.1978, lk 16.
(4) Vt III lisa A osa.
(5) ELT L 171, 9.7.2003, lk 1.
I LISA
VALGUSTUS- JA VALGUSSIGNAALSEADMETE PAIGALDAMINE
1. MÕISTED
1.1. Traktori tüüp vastavalt valgustus- ja valgussignaalseadmete paigaldamisele
„Traktori tüüp vastavalt valgustus- ja valgussignaalseadmete paigaldamisele” – traktorid, mis sarnanevad üksteisega järgmiste oluliste näitajate poolest:
1.1.1. |
traktori mõõtmed ja väliskuju; |
1.1.2. |
seadmete arv ja asetus. Muud tüüpi traktorite hulka ei loeta ka järgmisi traktoreid: traktorid, mis erinevad eespool toodud punktide 1.1.1 ja 1.1.2 tähenduses, ilma et see eeldaks kõnealusele traktoritüübile ettenähtud laternate tüübi, arvu, asendi ja geomeetrilise nähtavuse muutmist, ning lisalaternatega või lisalaternateta traktorid. |
1.2. Püsttasapind
„Püsttasapind” – traktori keskmise pikitasapinnaga risti asetsev vertikaaltasapind.
1.3. Tühimassiga traktor
„Tühimassiga traktor” – töökorras traktor direktiivi 2003/37/EÜ I lisa punktis 2.1.1 esitatud teatise näidise kohaselt.
1.4. Täismassiga traktor
„Täismassiga traktor” – traktor, mille last vastab tootja poolt kindlaksmääratud suurimale tehniliselt lubatud massile; tootja määrab kindlaks ka kõnealuse massi jaotumise telgede vahel.
1.5. Latern
„Latern” – tee valgustamiseks (esilatern) või valgussignaali kiirgamiseks ettenähtud seade. Laternate hulka loetakse ka numbritulelaternad ja helkurid.
1.5.1. Ekvivalentsed laternad
„Ekvivalentsed laternad” – ühesuguse funktsiooniga laternad, mis on lubatud riigis, kus traktor on registreeritud; selliste laternate karakteristikud võivad erineda traktorile tüübikinnituse ajal paigaldatud laternate karakteristikutest tingimusel, et laternad vastavad käesolevas lisas esitatud nõuetele.
1.5.2. Sõltumatud laternad
„Sõltumatud laternad” – laternad, millel on eraldi klaasid, eraldi valgusallikad ja eraldi korpused.
1.5.3. Grupeeritud laternad
„Grupeeritud laternad” – eraldi klaaside ja eraldi valgusallikatega, kuid ühise korpusega seadmed.
1.5.4. Kombineeritud laternad
„Kombineeritud laternad” – eraldi klaaside, kuid ühise valgusallika ja korpusega seadmed.
1.5.5. Vastastikku ühendatud laternad
„Vastastikku ühendatud laternad” – seadmed, millel on eraldi valgusallikad (või üks erinevatel tingimustel töötav valgusallikas), täielikult või osaliselt ühised klaasid ja ühine korpus.
1.5.6. Peitlatern
„Peitlatern” – esilatern, mis on osaliselt või täielikult peidetav, kui seda ei kasutata. Laternat saab peita liikuva katte abil, esilaterna ümberpaigutamise teel või mis tahes muul sobival viisil. Mõistet „sissetõmmatav” kasutatakse eelkõige sellise peitlaterna puhul, mille saab ümberpaigutamise teel korpuse sisse lükata.
1.5.6.1.
„Muudetava asendiga laternad” – traktorile paigaldatud laternad, mida saab traktori suhtes liigutada ja mille klaase ei saa peita.
1.5.7. Kaugtulelatern
„Kaugtulelatern” – latern, mida kasutatakse pika teeosa valgustamiseks traktori ees.
1.5.8. Lähitulelatern
„Lähitulelatern” – latern, mida kasutatakse tee valgustamiseks traktori ees, ilma et laterna ere tuli pimestaks vastassuunas liikuvate sõidukite juhte ja teisi liiklejaid ega tekitaks nendele muid ebamugavusi.
1.5.9. Eesmine udutulelatern
„Eesmine udutulelatern” – latern, mida kasutatakse tee valgustamiseks udus, lumesajus, vihmasajus või tolmupilvedes.
1.5.10. Tagurdustulelatern
„Tagurdustulelatern” – latern, mida kasutatakse tee valgustamiseks traktori taga ja teiste liiklejate hoiatamiseks, et traktor tagurdab või hakkab tagurdama.
1.5.11. Suunatulelatern
„Suunatulelatern” – latern, mida kasutatakse teiste liiklejate informeerimiseks sõidukijuhi kavatsusest muuta suunda kas paremale või vasakule.
1.5.12. Ohutuli
„Ohutuli” – seade, mis võimaldab traktori kõigi suunatulelaternate samaaegset toimimist tähelepanu juhtimiseks asjaolule, et traktor kujutab ajutiselt teistele liiklejatele erilist ohtu.
1.5.13. Piduritulelatern
„Piduritulelatern” – latern, mida kasutatakse traktori taga olevate teiste liiklejate teavitamiseks traktorijuhi kavatsusest kasutada sõidupidurit.
1.5.14. Numbritulelatern
„Numbritulelatern” – seade, mida kasutatakse tagumise registreerimismärgi jaoks ettenähtud ala valgustamiseks; see võib koosneda erinevatest optilistest osadest.
1.5.15. Eesmine ääretulelatern
„Eesmine ääretulelatern” – latern, mida kasutatakse traktori kohaloleku ja laiuse märkimiseks eestpoolt vaadatuna.
1.5.16. Tagumine ääretulelatern
„Tagumine ääretulelatern” – latern, mida kasutatakse traktori kohaloleku ja laiuse märkimiseks tagantpoolt vaadatuna.
1.5.17. Tagumine udutulelatern
„Tagumine udutulelatern” – latern, mille abil tehakse traktor tiheda udu korral tagantpoolt paremini märgatavaks.
1.5.18. Seisutulelatern
„Seisutulelatern” – latern, mida kasutatakse tähelepanu juhtimiseks pargitud, ilma haagiseta traktorile asulas. Sellisel juhul asendab see eesmisi ja tagumisi ääretulelaternaid.
1.5.19. Küljeääretulelaternad
„Küljeääretulelaternad” – laternad, mis on paigaldatud külgserva äärmisse punkti nii kõrgele kui võimalik ning mõeldud traktori kogulaiuse selgeks märgistamiseks. See signaal on teatavate traktorite puhul mõeldud traktori eesmiste ja tagumiste ääretulelaternate täiendamiseks ning tähelepanu juhtimiseks eelkõige traktori suurusele.
1.5.20. Helkur
„Helkur” – seade, mis valguse peegeldumise abil traktoriga ühendamata valgusallikalt näitab traktori kohalolekut vaatlejale, kes asub valgusallika lähedal.
Käesoleva direktiivi tähenduses ei loeta helkuriteks:
— |
valgust tagasipeegeldavaid registreerimismärke/numbrimärke; |
— |
muid märke ja valgust tagasipeegeldavaid märke, mida liikmesriigis kehtivate nõuete kohaselt tuleb kasutada teatavat liiki sõidukite või nendega seotud toimingute puhul. |
1.5.21. Töötuli
„Töötuli” – seade tööala või -toimingu valgustamiseks.
1.6. Laterna valgusava
1.6.1. Valgustusseadme valgusava
„Valgustusseadme valgusava” (1.5.7–1.5.10) – peegeldi täisava ortogonaalprojektsioon püsttasapinnal. Kui ainult laternaklaasi (või laternaklaaside) osa ulatub üle peegeldi täisava, siis võetakse valgusavana arvesse ainult selle osa projektsioon. Lähitulelaterna puhul piirneb valgusava valguse ja varju piirjoone ääres valguse ja varju piirjoone projektsiooniga klaasidel. Reguleeritava peegeldi ja klaaside puhul tuleks kasutada seadeulatuse keskasendit.
1.6.2. Muu märgutulelaterna kui helkuri valgusava
„Muu märgutulelaterna kui helkuri valgusava” (1.5.11–1.5.19) – laterna ortogonaalprojektsioon pinnal, mis asetseb risti laterna nullteljega ning on kokkupuutes laterna välise valgust kiirgava pinnaga, ning mis piirneb kõnealusel tasandil paiknevate ekraanide servadega, millest igaüks laseb läbi ainult 98 % kogu valgustugevusest nulltelje suunas. Valgusava alumise ja ülemise piirjoone ning külgmiste piirjoonte määramiseks kasutatakse ainult horisontaalsete ja vertikaalsete servadega ekraane.
1.6.3. Helkuri valgusava
„Helkuri valgusava” (1.5.20) – helkuri peegelpinna ortogonaalprojektsioon pinnal, mis asetseb risti helkuri nullteljega ning mis piirneb helkuri valgust peegeldava pinna välisservadega kokkupuutuvate ja nullteljega paralleelsete pindadega. Helkuri valgusava alumise ja ülemise piirjoone ning külgmiste piirjoonte määramiseks kasutatakse ainult vertikaalseid ja horisontaalseid pindu.
1.6.4. Välised valgust kiirgavad pinnad
„Välised valgust kiirgavad pinnad” – väline valgust kiirgav pind teatavas vaatlussuunas on valgust kiirgava pinna ortogonaalprojektsioon vaatlussuunaga ristloodsele tasapinnale (vt 1. liite joonist).
1.7. Nulltelg
„Nulltelg” – valgussignaalile iseloomulik telg, mille määrab kindlaks laterna tootja ning mida kasutatakse võrdlussuunana (H = 0 °, V = 0 °) fotomeetrilistel mõõtmistel ning laterna paigaldamisel traktorile.
1.8. Nullkese
„Nullkese” – nulltelje ja välise valgust kiirgava pinna lõikepunkt, mille määrab kindlaks laterna tootja.
1.9. Geomeetrilise nähtavuse nurgad
„Geomeetrilise nähtavuse nurgad” – nurgad, mis määravad kindlaks miinimumruuminurga välja, mille ulatuses laterna väline valgust kiirgav pind peab nähtav olema. See ruuminurga väli määratakse kera segmentide abil, mille kese langeb ühte laterna nullkeskmega ning mille ekvaator on paralleelne maapinnaga. Segmendid määratakse vastavalt nullteljele. Horisontaalnurgad β vastavad pikkusele ja vertikaalnurgad α vastavad laiusele. Geomeetrilise nähtavuse nurkade sees ei tohi olla ühtegi takistust laterna välise valgust kiirgava pinna mis tahes osalt lähtuva valguse levikule.
See ei kehti takistuste kohta, mis on olemas laterna tüübikinnituse ajal, kui tüübikinnitus on vajalik.
1.10. Külgserva äärmine punkt
„Külgserva äärmine punkt” – tasapind traktori kummalgi küljel, mis on paralleelne traktori keskmise pikitasapinnaga ning langeb ühte selle külgserva äärmise punktiga, välja arvatud projektsioon, mille tekitavad:
1.10.1. |
rehvid maapinnaga kokkupuutepunkti lähedal ning rehvi rõhumanomeetrite ühendused; |
1.10.2. |
ratastele paigaldatavad libisemisvastased vahendid; |
1.10.3. |
tahavaatepeeglid; |
1.10.4. |
külgmised suunatulelaternad, küljeääretulelaternad, eesmised ja tagumised ääretulelaternad ja seisutulelaternad; |
1.10.5. |
traktorile kinnitatud tollitõkendid ning nende kinnitus- ja kaitsevahendid. |
1.11. Kogulaius
„Kogulaius” – kahe eespool punktis 1.10 määratletud vertikaaltasapinna vaheline kaugus.
1.12. Üksiklatern
„Üksiklatern” – mis tahes kombinatsioon kahest või mitmest identsest või mitteidentsest sama funktsiooniga ja sama värvi laternast, kui see moodustab seadme, mille kõigi valgust kiirgavate pindade projektsioon teataval püsttasapinnal moodustab vähemalt 60 % eespool nimetatud laternate valgust kiirgavate pindade projektsioone ümbritseva kõige väiksema ristküliku pindalast tingimusel, et sellisele kombinatsioonile antakse vajaduse korral tüübikinnitus üksiklaternana.
Sellist kombinatsiooni ei kasutata kaugtulelaternate, lähitulelaternate ja eesmiste udutulelaternate puhul.
1.13. Kaks laternat või paarisarv laternaid
„Kaks laternat või paarisarv laternaid” – üks ribakujuline valgust kiirgav pind, kui see asetseb sümmeetriliselt traktori keskmise pikitasapinnaga, ulatub mõlemal küljel vähemalt 400 mm kaugusele traktori külgserva äärmisest punktist ning on vähemalt 800 mm pikk. Sellise pinna valgustamiseks on vaja vähemalt kahte valgusallikat, mis on paigutatud võimalikult lähedale selle pinna piiridele. Valgust kiirgav pind võib koosneda mitmest kõrvutiasetsevast osast tingimusel, et mitme üksiku valgust kiirgava pinna projektsioonid samal püsttasapinnal hõlmavad vähemalt 60 % nende üksikute valgust kiirgavate pindade projektsioone ümbritseva väikseima ristküliku pindalast.
1.14. Laternatevaheline kaugus
„Laternatevaheline kaugus” – kahe samasuunalise laterna puhul kaugus punkti 1.6 kohaselt määratletud kahe valgusava piirjoonte ortogonaalprojektsioonide vahel kõnealuse suunaga risti asetseval tasapinnal.
1.15. Lisalatern
„Lisalatern” – latern, mille olemasolu on jäetud tootja otsustada.
1.16. Töökorras oleku märgulamp
„Töökorras oleku märgulamp” – märgulamp, mis näitab sisselülitatud seadme töökorras olekut.
1.17. Sisselülitatuse märgulamp
„Sisselülitatuse märgulamp” – märgulamp, mis näitab seadme sisselülitatust, kuid mitte selle töökorras olekut.
2. EÜ TÜÜBIKINNITUSE TAOTLEMINE
2.1. |
Traktoritüübi valgustus- ja valgussignaalseadmete paigaldamisega seotud EÜ tüübikinnitustaotluse esitab traktori tootja või tootja volitatud esindaja. |
2.2. |
Taotlusega koos tuleb esitada järgmised dokumendid kolmes eksemplaris ning järgmised andmed:
|
2.3. |
Tüübikinnituse saamiseks esitatud traktoritüüpi esindav tühimassiga traktor, millele on punkti 2.2.2 kohaselt paigaldatud valgustus- ja valgussignaalseadmed, tuleb esitada tüübikinnituskatsetuste eest vastutavale tehnilisele talitusele. |
2.4. |
II lisas ette nähtud dokument lisatakse tüübikinnitusdokumendile. |
3. ÜLDSPETSIFIKATSIOONID
3.1. Valgustus- ja valgussignaalseadmed peavad olema paigaldatud nii, et tavapärastes kasutustingimustes, olenemata võimalikust vibratsioonist, säiliksid nende käesolevas lisas ettenähtud karakteristikud sellisel määral, et traktor vastaks käesolevas lisas ettenähtud nõuetele. Eelkõige peab olema välistatud laternate tahtmatu reguleerimine.
3.1.1. |
Traktorid peavad olema varustatud elektriühendustega, mis võimaldavad eemaldatava valgussignaalsüsteemi kasutamist. Eelkõige peab traktoritele olema paigaldatud püsivalt ühendatud pistikupesa, mida soovitatakse standardis ISO R 1724 („6- või 12voldiste elektrisüsteemidega sõidukite elektriühendused, mida rakendatakse eriti erasõiduautode ja kerghaagiste või haagissuvilate puhul”) (esimene trükk, aprill 1970) või ISO R 1185 („Elektriühendused vedavate sõidukite ja veetavate tehnoloogiliste haagismasinate vahel, millel on 24voldine elektrisüsteem ja mida kasutatakse rahvusvaheliseks kaubanduslikuks transpordiks”) (esimene trükk, märts 1970). Standardi ISO R 1185 puhul piirneb 2. kontakti funktsioon tagumise ääretulelaterna ja vasakul küljel asuva küljeääretulelaternaga. |
3.2. Punktides 1.5.7, 1.5.8 ja 1.5.9 kirjeldatud laternad peavad olema paigaldatud sellisel viisil, et nende reguleerimine oleks kerge.
3.3. Kõigi valgussignaalseadmete puhul peab laterna nulltelg pärast laterna traktorile paigaldamist olema paralleelne teel liikuva traktori kandetasapinnaga ja traktori pikitasapinnaga. Igas suunas on lubatud hälve ±3 °. Peale selle tuleb täita kõiki tootja poolt seoses paigaldamisega esitatud konkreetseid juhiseid.
3.4. Konkreetsete juhiste puudumise korral kontrollitakse laternate kõrgust ja reguleeritust tasasele horisontaalsele pinnale asetatud tühimassiga traktoril.
3.5. Erinõuete puudumise korral peab paarislatern olema:
3.5.1. |
paigaldatud traktorile keskmise pikitasapinnaga sümmeetriliselt; |
3.5.2. |
üksteise ja keskmise pikitasapinna suhtes sümmeetriliselt asetatud; |
3.5.3. |
ühesuguste kolorimeetriliste karakteristikutega; |
3.5.4. |
põhiliselt ühesuguste fotomeetriliste karakteristikutega. |
3.6. Ebasümmeetrilise väliskujuga traktorite puhul peavad punktides 3.5.1 ja 3.5.2 esitatud nõuded olema täidetud võimalikult suures ulatuses. Need nõuded loetakse täidetuks, kui kahe laterna kaugus keskmisest pikitasapinnast ja kandetasapinnast on võrdne.
3.7. Eri funktsioonidega laternad võivad olla sõltumatud või grupeeritud, kombineeritud või ühes seadmes vastastikku ühendatud tingimusel, et iga selline latern vastab sellele laternale ettenähtud nõuetele.
3.8. Suurimat kõrgust maapinnast mõõdetakse valgusava kõige kõrgemast punktist ning väikseimat kõrgust valgusava kõige madalamast punktist.
3.9. Erinõuete puudumisel tohivad vilkuvat tuld kiirata ainult suunatulelaternad ja ohutuled.
3.10. Punane tuli ei tohi olla nähtav sõiduki eest ning sõiduki taga ei tohi olla nähtav ühegi muu kui tagurdustulelaterna või töötule valge tuli.
See nõue loetakse täidetuks, kui:
3.10.1. |
punase tule nähtavus eest: punane tuli ei ole eest otse nähtav vaatlejale, kes liigub 1. vööndis püsttasapinnal 25 m kaugusel traktori ees (vt 2. liide, joonis 1); |
3.10.2. |
valge tule nähtavus tagant: valge tuli ei ole tagant otse nähtav vaatlejale, kes liigub 2. vööndis püsttasapinnal 25 m kaugusel traktori taga (vt 2. liide, joonis 2). |
3.10.3. |
1. ja 2. vöönd on vastavates tasapindades vaatleja poolt nähtuna piiratud järgmiselt:
|
3.11. Elektriühendused peavad olema sellised, et eesmisi ja tagumisi ääretulelaternaid, küljeääretulelaternaid (kui need on olemas) ning numbritulelaternat on võimalik sisse ja välja lülitada ainult samaaegselt.
3.12. Elektriühendused peavad olema sellised, et kaug- ja lähitulelaternaid ning eesmisi ja tagumisi udutulelaternaid on võimalik sisse lülitada ainult juhul, kui ka punktis 3.11 nimetatud laternad on sisse lülitatud. See nõue ei kehti siiski kaug- või lähitulelaternate kohta, kui nende hoiatavad valgussignaalid kujutavad lähitulelaternate üksteisele lühikese intervalliga järgnevaid signaale või kaugtulelaternate üksteisele järgnevaid signaale või vaheldumisi lähi- ja kaugtulelaternate üksteisele lühikese intervalliga järgnevaid signaale.
3.13. Laternate või helkurite kiiratava valguse värvus:
— |
kaugtulelatern: valge; |
— |
lähitulelatern: valge; |
— |
eesmine udutulelatern: valge või kollane; |
— |
tagurdustulelatern: valge; |
— |
suunatulelatern: merevaigukollane; |
— |
ohutuli: merevaigukollane; |
— |
piduritulelatern: punane; |
— |
numbritulelatern: valge, |
— |
eesmine ääretulelatern: valge; |
— |
tagumine ääretulelatern: punane; |
— |
tagumine udutulelatern: punane; |
— |
seisutulelatern: ees valge, taga punane, merevaigukollane juhul, kui seisutulelatern on ühendatud külgmiste suunatulelaternatega; |
— |
töötuli: erinõuded puuduvad; |
— |
küljeääretulelatern: ees valge, taga punane; |
— |
tagumine mittekolmnurkne helkur: punane. |
3.14. Töökorras oleku märgulambid võivad täita sisselülitatuse märgulampide funktsiooni.
3.15. Peitlaternad
3.15.1. |
Laternate peitmine on keelatud, välja arvatud kaugtulelaternate, lähitulelaternate ja eesmiste udulaternate puhul, mille peitmine on lubatud, kui neid ei kasutata. |
3.15.2. |
Tööasendis valgustusseade peab jääma tööasendisse ka punktis 3.15.2.1 nimetatud talitushäire puhul ning ka sellisel juhul, kui nimetatud talitushäirega koos esineb mõni punktis 3.15.2.2 kirjeldatud talitushäire.
|
3.15.3. |
Peitseadmete rikke puhul peab saama peitlaterna tööasendisse panna ilma tööriistade abita. |
3.15.4. |
Valgustusseadmed peab saama tööasendisse panna ja sisse lülitada ka ühe lülitusseadise abil, välistamata võimalust panna seadmed tööasendisse neid sisse lülitamata. Grupeeritud kaug- ja lähitulelaternate puhul on eespool nimetatud lülitusseadist vaja ainult lähitulelaternate sisselülitamiseks. |
3.15.5. |
Juhiistmelt ei tohi olla võimalik tahtlikult peatada sisselülitatud esilaternate liikumist enne nende tööasendisse jõudmist. Kui on oht, et esilaternate liikumine pimestab teisi liiklejaid, siis võib neid sisse lülitada alles pärast lõppasendisse jõudmist. |
3.15.6. |
Temperatuuri –30 kuni +50 °C puhul peab valgustusseade jõudma täielikult avatud asendisse kolme sekundi jooksul alates lülitusseadise esmakordsest käivitamisest. |
3.16. Muudetava asendiga laternad
3.16.1. |
Kuni 1 150 mm laiuse rööpmega traktorite puhul võib suunatulelaternate, eesmiste ja tagumiste ääretulelaternate ja piduritulelaternate asend olla muudetav tingimusel, et
|
4. ERINÕUDED
4.1. Kaugtulelatern
4.1.1. Olemasolu
Ei ole kohustuslik.
4.1.2. Arv
Kaks või neli.
4.1.3. Järjestus
Erinõuded puuduvad.
4.1.4. Asend
4.1.4.1.
Valgusava välisservad ei tohi ühelgi juhul olla traktori külgserva äärmisele punktile lähemal kui lähitulelaternate valgusava välisservad.
4.1.4.2.
Erinõuded puuduvad.
4.1.4.3.
Võimalikult traktori ees; kiiratav valgus ei tohi siiski mingil juhul tekitada juhile otse ega kaudselt traktori tahavaatepeeglite ja/või muude valgust peegeldavate pindade kaudu ebamugavusi.
4.1.5. Geomeetriline nähtavus
Valgusava nähtavus, kaasa arvatud valgusava need alad, mis asjaomases vaatlussuunas tunduvad olevat valgustamata, peab olema tagatud koonilises ruumis, mille määratlevad valgusava perimeetrilt lähtuvad ning esilaterna nullteljega vähemalt viiekraadise nurga moodustavad sirged.
4.1.6. Reguleeritus
Ette.
Peale õige reguleerituse säilitamiseks vajalike seadmete ning juhul, kui sõidukil on kaks paari kaugtulelaternaid, võib üks paar, mis koosneb ainult kaugtulelaternatena toimivatest esilaternatest, olla pööratav olenevalt roolipööramisnurgast, kusjuures pööramistelg peab olema peaaegu vertikaalne.
4.1.7. Võib olla grupeeritud
lähitulelaterna ja muude esilaternatega.
4.1.8. Ei tohi olla kombineeritud
ühegi muu laternaga.
4.1.9. Võib olla vastastikku ühendatud
4.1.9.1. |
lähitulelaternaga, välja arvatud juhul, kui kaugtulelatern on pööratav olenevalt roolipööramisnurgast; |
4.1.9.2. |
eesmise ääretulelaternaga; |
4.1.9.3. |
eesmise udutulelaternaga; |
4.1.9.4. |
seisutulelaternaga. |
4.1.10. Elektriühendused
4.1.10.1. |
Kaugtulelaternad võivad olla sisse lülitatud kas samaaegselt või paarikaupa. Lähitule ümberlülitamisel kaugtuleks peab vähemalt üks paar kaugtulelaternaid olema sisse lülitatud. Kaugtule ümberlülitamisel lähituleks peavad kõik kaugtulelaternad olema samaaegselt välja lülitatud. |
4.1.10.2. |
Lähitulelaternad ja kaugtulelaternad võivad olla korraga sisse lülitatud. |
4.1.11. Sisselülitatuse märgulamp
Kohustuslik.
4.1.12. Muud nõuded
4.1.12.1. |
Samaaegselt sisselülitatavate kaugtulede valgusvihu suurim valgustugevus kokku ei tohi olla üle 225 000 cd. |
4.1.12.2. |
Suurim valgustugevus saadakse osa tüübikinnituse ajal mõõdetud ja asjakohastele tüübikinnitustunnistustele märgitud üksikute suurimate valgustugevuste kokkuliitmise teel. |
4.2. Lähitulelaternad
4.2.1. Olemasolu
Kohustuslik.
4.2.2. Arv
Kaks.
4.2.3. Järjestus
Erinõuded puuduvad.
4.2.4. Asend
4.2.4.1.
Erinõuded puuduvad.
4.2.4.2.
4.2.4.2.1. |
kui on paigaldatud ainult kaks lähitulelaternat:
Seda kõrgust võib suurendada 1 500 millimeetrini, kui 1 200 mm kõrgus ei ole traktori kuju tõttu võimalik, võttes arvesse traktori kasutustingimusi ja töövarustust; |
4.2.4.2.2. |
traktoritele, mille ette on võimalik paigaldada teisaldatavaid seadmeid, on lubatud lisaks punktis 4.2.4.2.1 nimetatud tuledele paigaldada kaks lähituld kõrgusele kuni 3 000 mm, eeldusel, et elektriühendused on sellised, et kahte paari lähitulesid ei ole võimalik samaaegselt sisse lülitada. |
4.2.4.3.
Võimalikult traktori ees; kiiratav valgus ei tohi siiski mingil juhul tekitada juhile otse ega kaudselt traktori tahavaatepeeglite ja/või muude valgust peegeldavate pindade kaudu ebamugavusi.
4.2.5. Geomeetriline nähtavus
Määratletakse nurkade α ja β abil punkti 1.9 kohaselt:
α |
= |
15 ° ülespoole ja 10 ° allapoole; |
β |
= |
45 ° väljapoole ja 5 ° sissepoole. |
Selle välja piires peab olema nähtav peaaegu kogu laterna valgust kiirgav pind.
Laterna lähedal asuvad paneelid või muud seadmeosad ei tohi tekitada peegeldusi, mis põhjustavad ebamugavusi teistele liiklejatele.
4.2.6. Reguleeritus
4.2.6.1. |
Lähitulelaternate reguleeritus ei tohi muutuda olenevalt roolipööramisnurgast. |
4.2.6.2. |
Kui lähitulelaternate kõrgus on suurem või võrdne 500 mm ja väiksem või võrdne 1 200 mm, peab lähitule valgusvihku olema võimalik suunata 0,5–4 % võrra allapoole. |
4.2.6.3. |
Kui lähitulelaternad on kõrgemal kui 1 200 mm, kuid madalamal kui 1 500 mm, suurendatakse punktis 4.2.6.2 sätestatud 4 % piirmäära 6 protsendini; punktis 4.2.4.2.2 nimetatud lähitulelaternad peavad olema reguleeritud nii, et laternast 15 m kauguselt mõõdetuna paikneks valgustatud vööndit valgustamata vööndist eraldav horisontaaljoon kõrgusel, mis oleks võrdne ainult poole maapinna ja laterna keskme vahelise kaugusega. |
4.2.7. Võib olla grupeeritud
kaugtulelaterna ja muude esilaternatega.
4.2.8. Ei tohi olla kombineeritud
ühegi muu laternaga.
4.2.9. Võib olla vastastikku ühendatud
4.2.9.1. |
kaugtulelaternaga, välja arvatud juhul, kui kaugtulelatern on pööratav olenevalt roolipööramisnurgast; |
4.2.9.2. |
muude esilaternatega. |
4.2.10. Elektriühendused
Lähituledele ümberlülitamisel peab lülitusseade välja lülitama samaaegselt kõik kaugtulelaternad.
Lähitulelaternad ja kaugtulelaternad võivad olla korraga sisse lülitatud.
4.2.11. Sisselülitatuse märgulamp
Ei ole kohustuslik.
4.2.12. Muud nõuded
Punktis 3.5.2 esitatud nõuded ei kehti lähitulelaternate kohta.
4.3. Eesmine udutulelatern
4.3.1. Olemasolu
Ei ole kohustuslik.
4.3.2. Arv
Kaks.
4.3.3. Järjestus
Erinõuded puuduvad.
4.3.4. Asend
4.3.4.1.
Erinõuded puuduvad.
4.3.4.2.
Mitte alla 250 mm maapinnast.
Ükski valgusava punkt ei tohi asuda kõrgemal lähitulelaterna valgusava kõrgeimast punktist.
4.3.4.3.
Võimalikult traktori ees; kiiratav valgus ei tohi siiski mingil juhul tekitada juhile otse ega kaudselt traktori tahavaatepeeglite ja/või muude valgust peegeldavate pindade kaudu ebamugavusi.
4.3.5. Geomeetriline nähtavus
Määratletakse nurkade α ja β abil punkti 1.9 kohaselt:
α |
= |
5 ° ülespoole ja allapoole; |
β |
= |
45 ° väljapoole ja 5 ° sissepoole. |
4.3.6. Reguleeritus
Eesmiste udulaternate reguleeritus ei tohi muutuda olenevalt roolipööramisnurgast.
Need peavad olema suunatud ette, ilma et need pimestaksid või häiriksid vastassuunas liikuvate sõidukite juhte ja teisi liiklejaid.
4.3.7. Võib olla grupeeritud
muude esilaternatega.
4.3.8. Ei tohi olla kombineeritud
muude esilaternaga.
4.3.9. Võib olla vastastikku ühendatud
4.3.9.1. |
kaugtulelaternatega, mis ei ole pööratavad olenevalt roolipööramisnurgast, kui esilaternaid on neli; |
4.3.9.2. |
eesmiste ääretulelaternatega; |
4.3.9.3. |
seisutulelaternaga. |
4.3.10. Elektriühendused
Udutulelaternat peab saama sisse ja välja lülitada sõltumata kaug- või lähitulelaternatest ja vastupidi.
4.3.11. Sisselülitatuse märgulamp
Ei ole kohustuslik.
4.4. Tagurdustuled
4.4.1. Olemasolu
Ei ole kohustuslik.
4.4.2. Arv
Üks või kaks.
4.4.3. Järjestus
Erinõuded puuduvad.
4.4.4. Asend
4.4.4.1.
Erinõuded puuduvad.
4.4.4.2.
Mitte alla 250 mm ja mitte üle 1 200 mm maapinnast.
4.4.4.3.
Traktori taga.
4.4.5. Geomeetriline nähtavus
Määratletakse nurkade α ja β abil punkti 1.9 kohaselt:
α |
= |
15 ° ülespoole ja 5 ° allapoole; |
β |
= |
45 ° paremale ja vasakule, kui laternaid on ainult üks; |
β |
= |
45 ° väljapoole ja 30 ° sissepoole, kui laternaid on kaks. |
4.4.6. Reguleeritus
Tahapoole.
4.4.7. Võib olla grupeeritud
mis tahes muude tagalaternatega.
4.4.8. Ei tohi olla kombineeritud
muude laternatega.
4.4.9. Ei tohi olla vastastikku ühendatud
muude laternatega.
4.4.10. Elektriühendused
Latern saab süttida ainult juhul, kui tagasikäik on sisse lülitatud ning kui mootori käivitamist või seiskamist juhtiv seadis on mootori tööd võimaldavas asendis.
Latern ei tohi süttida või jääda põlema, kui üks eespool nimetatud nõuetest on täitmata.
4.4.11. Märgulamp
Ei ole kohustuslik.
4.5. Suunatulelatern
4.5.1. Olemasolu (vt 3. liide)
Kohustuslik. Suunatulelaternate tüübid jagunevad kategooriatesse (1., 2. ja 5.), mille paigaldamisel traktorile on kindel järjestus (A–D).
Järjestus A on lubatud ainult traktoritel, mille kogupikkus ei ole suurem kui 4,60 m ja mille valgusavade välisservade vaheline kaugus ei ole suurem kui 1,60 m.
Järjestused B, C ja D kehtivad kõigi traktorite suhtes.
Lisasuunatulelaternad mittekohustuslikud.
4.5.2. Arv
Seadmete arv peab võimaldama anda signaale, mis vastavad ühele punktis 4.5.3 osutatud järjestustest.
4.5.3. Järjestus (vt 3. liide)
A |
Need laternad võivad olla sõltumatud, grupeeritud või kombineeritud. |
B |
Eesmised ja korduvad külgmised laternad võivad olla sõltumatud, grupeeritud või kombineeritud. |
C |
|
D |
|
4.5.4. Asend
4.5.4.1.
Traktori keskmisest pikitasapinnast kaugeim valgusava punkt ei tohi olla traktori külgserva äärmisest punktist kaugemal kui 400 mm.
Kahe valgusava siseservade vaheline kaugus ei tohi olla alla 500 mm.
Kui tagumise suunatulelaterna ja vastava tagumise ääretulelaterna vaheline vertikaalkaugus ei ole üle 300 mm, siis võib traktori külgserva äärmise punkti ja tagumise suunatulelaterna välisserva vaheline kaugus ületada traktori külgserva äärmise punkti ja vastava tagumise ääretulelaterna välisserva vahelise kauguse kõige rohkem 50 mm võrra.
Eesmiste suunatulelaternate valgusava peab olema vähemalt 40 mm kaugusel lähitulelaternate või udutulelaternate (kui need on olemas) valgusavast. Väiksem kaugus on lubatud juhul, kui valgustugevus suunatulelaterna nullteljel on vähemalt 400 cd.
4.5.4.2.
Maapinnast:
— |
vähemalt 500 mm 5. kategooria suunatulelaternate puhul; |
— |
vähemalt 400 mm 1. ja 2. kategooria suunatulelaternate puhul; |
— |
kuni 1 900 mm kõigi kategooriate puhul, kui traktori ehitus ei võimalda kõnealust maksimumväärtust kasutada, võib valgusava kõrgeim punkt olla 2 300 mm kõrgusel maapinnast 5. kategooria suunatulelaternate puhul, järjestusele A vastavate 1. ja 2. kategooria suunatulelaternate puhul, järjestusele B vastavate 1. ja 2. kategooria suunatulelaternate puhul ja järjestusele D vastavate 1. ja 2. kategooria suunatulelaternate puhul; muudele järjestustele vastavate 1. ja 2. kategooria suunatulelaternate puhul võib see olla 2 100 mm kõrgusel; |
— |
kuni 4 000 mm mittekohustuslike suunatulelaternate puhul. |
4.5.4.3.
Kaugus külgmise suunatulelaterna (järjestused B ja C) valgusava nullkeskme ja traktori kogupikkuse eesmist piirjoont tähistava püsttasapinna vahel ei tohi olla üle 1 800 mm. Kui traktori ehituse tõttu ei ole võimalik täita minimaalse nähtavusnurgaga seotud nõudeid, võib kõnealust kaugust suurendada 2 600 millimeetrini.
4.5.5. Geomeetriline nähtavus
(vaata 3. liide).
horisontaaltasapinnast 15 ° ülespoole ja allapoole. Vertikaalnurka horisontaaltasapinnast allpool võib vähendada 10 kraadini järjestustele B ja C vastavate külgmiste korduvate suunatulelaternate puhul, kui nende kõrgus maapinnast ei ole üle 1 500 mm. Sama kehtib järjestustele B ja D vastavate 1. kategooria suunatulelaternate puhul.
4.5.6. Reguleeritus
Kui tootja on ette näinud paigaldamisega seotud erinõuded, siis tuleb neid täita.
4.5.7. Võib olla grupeeritud
ühe või mitme laternaga, mis ei tohi olla peidetud.
4.5.8. Ei tohi olla kombineeritud
muu laternaga, välja arvatud punktis 4.5.3 osutatud järjestuste kohaselt.
4.5.9. Võib olla vastastikku ühendatud
ainult seisutulelaternaga, kuid ainult 5. kategooria suunatulelaternate puhul.
4.5.10. Elektriühendused
Suunatulelaternad lülituvad sisse muudest laternatest sõltumatult. Kõik traktori ühel küljel asuvad suunatulelaternad lülitatakse sisse ja välja ühe lülitusseadise abil ning peavad vilkuma ühe ja sama intervalliga.
4.5.11. Töökorras oleku märgulamp
Kohustuslik kõigi suunatulelaternate puhul, mis ei ole otseselt sõidukijuhi vaateväljas. See võib olla optiline või helisignaal või mõlemad.
Optiline märgutulelamp on vilkuv tuli, mis kõigi muude suunatulelaternate kui korduvate külgmiste suunatulelaternate talitlushäire puhul lülitub välja või on sisse lülitatud, kuid ei vilgu, või mille vilkumissagedus muutub märgatavalt. Kui see on ainult helisignaal, siis peab see olema hästi kuuldav ning selle sagedus peab märgatavalt muutuma mis tahes talitlushäire puhul.
Kui traktor on seadistatud haagise vedamiseks, siis peab traktoril olema eri optiline töökorrasoleku märgulamp haagise suunatulelaternate jaoks juhul, kui haagist vedava sõiduki märgulamp ei võimalda näha traktori suunatulelaternate kombinatsiooni ükskõik millise laterna tõrget.
4.5.12. Muud nõuded
Tuli peab olema vilkuv ning vilkuma sagedusega 90 ± 30 korda minutis.
Tuli peab süttima kuni ühe sekundi jooksul ning esimest korda kustuma kuni pooleteise sekundi jooksul pärast valgussignaali lülitusseadise kasutamist.
Kui traktoril on haagise vedamise luba, siis kasutatakse traktori suunatulelaternate lülitusseadist ka haagise suunatulelaternate puhul.
Ühe suunatulelaterna tõrke puhul, v.a lühis, peavad teised edasi vilkuma, kuid sellisel juhul võib vilkumissagedus ettenähtust erineda.
4.6. Ohutuli
4.6.1. Olemasolu
Kohustuslik.
|
Vastavalt punkti 4.5 asjaomastele pealkirjadele. |
||
|
|||
|
|||
|
|||
|
|||
|
|||
|
|||
|
|||
|
|||
|
|||
|
4.6.10. Elektriühendused
Signaal lülitatakse sisse ja välja eraldiseisva lülitusseadise abil, millega pannakse kõik suunatulelaternad sama intervalliga vilkuma.
4.6.11. Sisselülitatuse märgulamp
Kohustuslik. Vilkuv ohutuli, mis võib toimida koos punktis 4.5.11 nimetatud märgulambiga/märgulampidega.
4.6.12. Muud nõuded
Vastavalt punktile 4.5.12. Kui traktor on seadistatud haagise vedamiseks, siis peab ohutule lülitusseadise abil saama sisse lülitada ka haagise suunatulelaternaid. Ohutuli peab toimima ka juhul, kui mootorit käivitav või seiskav seade on asendis, mis ei võimalda mootorit käivitada.
4.7. Piduritulelaternad
4.7.1. Olemasolu
Kohustuslik
4.7.2. Arv
Kaks.
4.7.3. Järjestus
Erinõuded puuduvad.
4.7.4. Asend
4.7.4.1.
Laternatevaheline kaugus vähemalt 500 mm. Kaugust võib vähendada 400 millimeetrini, kui sõiduki kogulaius on alla 1 400 mm.
4.7.4.2.
Maapinnast: vähemalt 400 mm, kuni 1 900 mm või 2 300 mm, kui kere kuju ei võimalda maksimumväärtust 1 900 mm kasutada.
4.7.4.3.
Traktori taga.
4.7.5. Geomeetriline nähtavus
45 ° väljapoole ja sissepoole.
horisontaaltasapinnast 15 ° ülespoole ja allapoole. Vertikaalnurka horisontaaltasapinnast allpool võib vähendada kümne kraadini laternate puhul, mille kõrgus on alla 1 500 mm maapinnast; viie kraadini laternate puhul, mille kõrgus on alla 750 mm maapinnast.
4.7.6. Reguleeritus
Traktori taha.
4.7.7. Võib olla grupeeritud
ühe või mitme muu tagalaternaga.
4.7.8. Ei tohi olla kombineeritud
muu laternaga.
4.7.9. Võib olla vastastikku ühendatud
tagumise ääretulelaternaga või seisutulelaternaga.
4.7.10. Elektriühendused
peavad süttima sõidupiduri sisselülitamisel.
4.7.11. Töökorras oleku märgulamp
Ei ole kohustuslik. Olemasolu korral peab see olema mittevilkuv ohutuli, mis süttib piduritulelaternate talitlushäire puhul.
4.7.12. Muud nõuded
Piduritulelaternate valgustugevus peab olema märkimisväärselt suurem tagumiste ääretulelaternate valgustugevusest.
4.8. Numbritulelatern
4.8.1. Olemasolu
Kohustuslik.
|
Selline, et seade suudab valgustada registreerimismärgi jaoks ette nähtud ala. |
||
|
|||
|
|||
|
|||
|
|||
|
|||
|
|||
|
4.8.7. Võib olla grupeeritud
ühe või mitme tagalaternaga.
4.8.8. Võib olla kombineeritud
tagumiste ääretulelaternatega.
4.8.9. Ei tohi olla vastastikku ühendatud
muu laternaga.
4.8.10. Elektriühendused
Seade peab sisse lülituma ainult samaaegselt tagumiste ääretulelaternatega.
4.8.11. Sisselülitatuse märgulamp
Ei ole kohustuslik. Olemasolu korral peaks selle ülesannet täitma eesmiste ja tagumiste ääretulelaternate märgulamp.
4.9. Eesmised ääretulelaternad
4.9.1. Olemasolu
Kohustuslik.
4.9.2. Arv
Kaks või neli (vaata punkt 4.2.4.2.2).
4.9.3. Järjestus
Erinõuded puuduvad.
4.9.4. Asend
4.9.4.1.
Traktori keskmisest pikitasapinnast kõige kaugemal asuv valgusava punkt ei tohi olla traktori külgserva äärmisest punktist kaugemal kui 400 mm.
Lubatud väikseim kaugus kahe valgusava siseservade vahel peab olema vähemalt 500 mm.
4.9.4.2.
Maapinnast: vähemalt 400 mm, kuni 1 900 mm või kuni 2 300 mm, kui kere kuju ei võimalda maksimumväärtust 1 900 mm kasutada.
4.9.4.3.
Erinõuded puuduvad tingimusel, et laternad on reguleeritud ettepoole ja vastavad punktis 4.9.5 täpsustatud geomeetrilise nähtavuse nurkadele.
4.9.5. Geomeetriline nähtavus
kahe eesmise ääretulelaterna puhul: 10 ° sissepoole ja 80 ° väljapoole. Kümnekraadist nurka sissepoole võib siiski vähendada viie kraadini, kui kere kuju ei võimalda kümnekraadist nurka. Traktorite puhul, mille kogulaius on vähem kui 1 400 mm, võib seda nurka vähendada kolme kraadini, kui kere kuju ei võimalda kümnekraadist nurka.
horisontaaltasapinnast 15 ° ülespoole ja allapoole. Vertikaalnurka horisontaaltasapinnast allpool võib vähendada kümne kraadini, kui laterna kõrgus on alla 1 500 mm maapinnast, ja viie kraadini, kui see kõrgus on alla 750 mm maapinnast.
4.9.6. Reguleeritus
Ette.
4.9.7. Võib olla grupeeritud
mis tahes muu esilaternaga.
4.9.8. Ei tohi olla kombineeritud
ühegi muu laternaga.
4.9.9. Võib olla vastastikku ühendatud
mis tahes muu esilaternaga.
4.9.10. Elektriühendused
Erinõuded puuduvad.
4.9.11. Märgulamp
Kohustuslik. Kõnealune märgulamp ei ole vilkuv. Selle olemasolu ei ole vajalik, kui armatuurlaua valgustuse saab sisse lülitada ainult samaaegselt eesmiste ääretulelaternatega.
4.10. Tagumised ääretulelaternad
4.10.1. Olemasolu
Kohustuslik.
4.10.2. Arv
Kaks.
4.10.3. Järjestus
Erinõuded puuduvad.
4.10.4. Asend
4.10.4.1.
Traktori keskmisest pikitasapinnast kõige kaugemal asuv valgusava punkt ei tohi olla traktori külgserva äärmisest punktist kaugemal kui 400 mm.
Kaugus kahe valgusava siseservade vahel peab olema vähemalt 500 mm. Seda kaugust võib vähendada 400 millimeetrini, kui traktori kogulaius on alla 1 400 mm.
4.10.4.2.
Maapinnast: vähemalt 400 mm, kuni 1 900 mm või kuni 2 300 mm, kui kere kuju ei võimalda maksimumväärtust 1 900 mm kasutada.
4.10.4.3.
Traktori taga.
4.10.5. Geomeetriline nähtavus
kahe tagumise ääretulelaterna puhul:
— |
45 ° sissepoole ja 80 ° väljapoole või |
— |
80 ° sissepoole ja 45 ° väljapoole. |
horisontaaltasapinnast 15 ° ülespoole ja allapoole. Vertikaalnurka horisontaaltasapinnast allpool võib vähendada kümne kraadini, kui laterna kõrgus on alla 1 500 mm maapinnast, ja viie kraadini, kui see kõrgus on alla 750 mm maapinnast.
4.10.6. Reguleeritus
Tahapoole.
4.10.7. Võib olla grupeeritud
mis tahes muu tagalaternaga.
4.10.8. Võib olla kombineeritud
numbritulelaternaga.
4.10.9. Võib olla vastastikku ühendatud
piduritulelaternaga, tagumise udutulelaternaga või seisutulelaternaga.
4.10.10. Elektriühendused
Erinõuded puuduvad.
4.10.11. Sisselülitatuse märgulamp
Kohustuslik. Peab olema kombineeritud eesmiste ääretulelaternate märgulambiga.
4.11. Tagumine udutulelatern
4.11.1. Olemasolu
Ei ole kohustuslik.
4.11.2. Arv
Üks või kaks.
4.11.3. Järjestus
Peab vastama geomeetrilise nähtavuse tingimustele.
4.11.4. Asend
4.11.4.1.
Kui on ainult üks udutulelatern, siis peab see asuma traktori keskmise pikitasapinna suhtes traktori sellel küljel, mis on vastassuunaline traktori registreerimisriigis ettenähtud liiklussuunale.
Kõikidel juhtudel peab kaugus tagumise udutulelaterna ja piduritulelaterna vahel olema üle 100 mm.
4.11.4.2.
Maapinnast: vähemalt 400 mm, kuni 1 900 mm või kuni 2 100 mm, kui kere kuju ei võimalda maksimumväärtust 1 900 mm kasutada.
4.11.4.3.
Traktori taga.
4.11.5. Geomeetriline nähtavus
25 ° sissepoole ja väljapoole.
horisontaaltasapinnast 5 ° ülespoole ja allapoole.
4.11.6. Reguleeritus
Tahapoole.
4.11.7. Võib olla grupeeritud
mis tahes muu tagalaternaga.
4.11.8. Ei tohi olla kombineeritud
muude laternatega.
4.11.9. Võib olla vastastikku ühendatud
tagumise ääretulelaternaga või seisutulelaternaga.
4.11.10. Elektriühendused
Peavad olema sellised, et tagumist udutulelaternat saab sisse lülitada ainult juhul, kui lähitulelaternad või eesmised udutulelaternad on sisse lülitatud.
Kui on olemas eesmised udutulelaternad, siis peab olema võimalik tagumine udutulelatern välja lülitada eesmistest udutulelaternatest sõltumata.
4.11.11. Sisselülitatuse märgulamp
Kohustuslik. Sõltumatu, konstantse valgustugevusega ohutuli.
4.12. Seisutulelatern
4.12.1. Olemasolu
Ei ole kohustuslik.
4.12.2. Arv
Oleneb järjestusest.
4.12.3. Järjestus
— |
kaks eesmist laternat ja kaks tagumist laternat või |
— |
üks latern kummalgi küljel. |
4.12.4. Asend
4.12.4.1.
Traktori keskmisest pikitasapinnast kõige kaugemal asuv valgusava punkt ei tohi olla traktori külgserva äärmisest punktist kaugemal kui 400 mm. Peale selle tuleb ühe laternapaari puhul asetada laternad traktori külgedele.
4.12.4.2.
Maapinnast: vähemalt 400 mm, kuni 1 900 mm või kuni 2 100 mm, kui kere kuju ei võimalda maksimumväärtust 1 900 mm kasutada.
4.12.4.3.
Erinõuded puuduvad.
4.12.5. Geomeetriline nähtavus
45 ° väljapoole, ettepoole ja tahapoole.
horisontaaltasapinnast 15 ° ülespoole ja allapoole. Vertikaalnurka horisontaaltasapinnast allpool võib vähendada kümne kraadini, kui laterna kõrgus on alla 1 500 mm maapinnast; ja viie kraadini, kui see kõrgus on alla 750 mm maapinnast.
4.12.6. Reguleeritus
Laternad peavad vastama tingimustele seoses nähtavusega eest ja tagant.
4.12.7. Võib olla grupeeritud
mis tahes muu laternaga.
4.12.8. Ei tohi olla kombineeritud
muude laternatega.
4.12.9. Võib olla vastastikku ühendatud
— |
ees: ääretulelaternatega, lähitulelaternatega, kaugtulelaternatega ja eesmiste udutulelaternatega; |
— |
taga: ääretulelaternatega, piduritulelaternatega ja tagumiste udutulelaternatega; |
— |
5. kategooria suunatulelaternatega. |
4.12.10. Elektriühendused
Elektriühendused peavad võimaldama traktori samal küljel asuva(te) seisutulelaterna(te) sisselülitamist sõltumata ühestki muust laternast.
4.12.11. Märgulamp
Ei ole kohustuslik. Märgulambi olemasolu korral ei tohi tekkida selle segamini ajamise võimalust ääretulelaternate märgulambiga.
4.12.12. Muud nõuded
Selle laterna funktsiooni võib täita ka traktori samal küljel olevate eesmiste ja tagumiste ääretulelaternate samaaegne sisselülitamine.
4.13. Küljeääretulelatern
4.13.1. Olemasolu
Ei ole kohustuslik traktoritel, mille laius on üle 2,10 m.
Kõigil muudel traktoritel keelatud.
4.13.2. Arv
Kaks eest nähtavat ja kaks tagant nähtavat laternat.
4.13.3. Järjestus
Erinõuded puuduvad.
4.13.4. Asend
4.13.4.1.
Võimalikult lähedal traktori külgserva äärmisele punktile.
4.13.4.2.
Suurimal kõrgusel, mis vastab laternate laiusega seotud asendi ja sümmeetrilisuse nõuetele.
4.13.4.3.
Erinõuded puuduvad.
4.13.5. Geomeetriline nähtavus
80 ° väljapoole.
horisontaaltasapinnast 5 ° ülespoole ja 20 ° allapoole.
4.13.6. Reguleeritus
Laternad peavad vastama eest ja tagant nähtavusega seotud nõuetele.
|
muude laternatega, välja arvatud punktis 4.2.4.2.2 osutatud juhul. |
||
|
|||
|
4.13.10. Elektriühendused
Erinõuded puuduvad.
4.13.11. Märgulamp
Ei ole kohustuslik.
4.13.12. Muud nõuded
Kui kõik muud tingimused on täidetud, siis võib eest nähtava laterna ja tagant nähtava laterna, mis asuvad traktori samal küljel, kombineerida üheks seadmeks.
Küljeääretulelaterna asend vastava ääretulelaterna suhtes peab olema selline, et kaugus mõlema kõnealuse kahe laterna valgusavade üksteisele kõige lähemal asuvate punktide projektsioonide vahel püsttasapinnal ei ole üle 200 mm.
4.14. Tagumine mittekolmnurkne helkur
4.14.1. Olemasolu
Kohustuslik.
4.14.2. Arv
Kaks või neli (vaata punkt 4.14.5.2).
4.14.3. Järjestus
Erinõuded puuduvad.
4.14.4. Asend
4.14.4.1.
Traktori keskmisest pikitasapinnast kõige kaugemal asuv valgusava punkt ei tohi olla traktori külgserva äärmisest punktist kaugemal kui 400 mm.
Kaugus helkurite siseservade vahel on vähemalt 600 mm. Kaugust võib vähendada 400 millimeetrini, kui traktori kogulaius on alla 1 300 mm.
4.14.4.2.
Maapinnast: mitte vähem kui 400 mm ja mitte rohkem kui 900 mm. Maksimumväärtust võib suurendada 1 200 millimeetrini, kui 900 mm kõrgust ei ole võimalik saavutada ilma kergelt purunevate või painduvate kinnitusseadmete kasutamiseta.
4.14.4.3.
Erinõuded puuduvad.
4.14.5. Geomeetriline nähtavus
4.14.5.1. |
|
4.14.5.2. |
Kui eespool toodud asendi ja nähtavusega seotud nõudeid ei ole võimalik täita, võib paigaldada neli helkurit järgmiste paigaldusnõuete kohaselt:
|
4.14.6. Reguleeritus
Tahapoole.
4.14.7. Võib olla grupeeritud
mis tahes muu laternaga.
4.14.8. Muud nõuded
Helkuri valgusaval võib olla ühiseid osasid mis tahes muu tagalaterna valgusavaga.
4.15. Töötuli
4.15.1. Olemasolu
Ei ole kohustuslik.
4.15.2. Arv
Erinõuded puuduvad.
|
Erinõuded puuduvad. |
||
|
|||
|
|||
|
|||
|
|||
|
|||
|
|||
|
muu laternaga. |
||
|
|||
|
4.15.10. Elektriühendused
See latern peab olema valgustatud kõikidest muudest laternatest sõltumatult, pidades silmas asjaolu, et see ei valgusta maanteed ega toimi maanteel signaalseadmena.
4.15.11. Märgulamp
Ei ole kohustuslik
5. TOODANGU VASTAVUS
5.1. |
Iga seeriatoodanguna valmistatud traktor peab vastama käesolevas direktiivis täpsustatud valgustus- ja valgussignaalseadmete paigaldamisega ja nende omadustega seotud tüübikinnituse saanud traktori tüübile. |
1. liide
2. liide
3. liide
Suunatulelatern: geomeetriline nähtavus
II LISA
NÄIDIS
Asutuse nimi
TRAKTORITÜÜBI EÜ TÜÜBIKINNITUSTUNNISTUSE LISA VALGUSTUS- JA VALGUSSIGNAALSEADMETE PAIGALDAMISE KOHTA
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. mai 2003. aasta direktiivi 2003/37/EÜ (põllu- või metsamajanduslike traktorite, nende haagiste ja pukseeritavate vahetatavate masinate, ja nende masinate jaoks mõeldud süsteemide, nende osade ja eraldi seadmestike tüübikinnituse andmise kohta) artikli 4 lõige 3
EÜ tüübikinnituse nr: …
1. Mark (kaubanimi): …
2. Sõidukitüüp ja kaubandusliku kirjelduse klassifikatsioon: …
3. Tootja nimi ja aadress: …
…
4. Tootja esindaja nimi ja aadress (vajaduse korral): …
…
…
5. Tüübikinnituse saamiseks esitatud traktorile paigaldatud valgustusseadmed (1): …
5.1. |
Kaugtuled: jah/ei (2): |
5.2. |
Lähitulelaternad: jah/ei (2): |
5.3. |
Eesmised udutulelaternad: jah/ei (2): |
5.4. |
Tagurdustulelaternad: jah/ei (2): |
5.5. |
Eesmised suunatulelaternad: jah/ei (2). |
5.6. |
Tagumised suunatulelaternad: jah/ei (2). |
5.7. |
Korduvad külgmised suunatulelaternad: jah/ei (2). |
5.8. |
Märgutuleseade: jah/ei (2). |
5.9. |
Piduritulelaternad: jah/ei (2). |
5.10. |
Tagumine numbritulelatern: jah/ei (2). |
5.11. |
Eesmised ääretulelaternad: jah/ei (2). |
5.12. |
Tagumised ääretulelaternad: jah/ei (2). |
5.13. |
Tagumised udutulelaternad: jah/ei (2). |
5.14. |
Seisutulelaternad: jah/ei (2). |
5.15. |
Küljeääretulelaternad: jah/ei (2). |
5.16. |
Tagumised mittekolmnurksed helkurid: jah/ei (2). |
5.17. |
Töötuli: jah/ei (2). |
6. Ekvivalentsed laternad: jah/ei (2) (vt punkt 15):
…
…
7. Traktori tüübikinnituse saamiseks esitamise kuupäev:
…
8. EÜ tüübikinnituskatseid teostav tehniline talitus:
…
…
9. Tehnilise talituse aruande kuupäev: …
10. Tehnilise talituse aruande number: …
11. Valgustus- ja valgussignaalseadmetega seotud EÜ tüübikinnitus antakse/selle andmisest keeldutakse (2).
12. Koht: …
13. Kuupäev: …
14. Allkiri:
15. Käesolevale tüübikinnitustunnistusele on lisatud järgmine eespool esitatud tüübikinnitusmargiga dokument: … tootja poolt ette nähtud valgustus- ja valgussignaalseadme koostisosade loetelu(d); iga seadme puhul on esitatud tootja märgistus ja osa tüübikinnitusmärk.
Kõnealune loetelu/kõnealused loetelud sisaldab/sisaldavad ekvivalentsete laternate nimekirja (2).
16. Märkused:
…
…
…
(1) Lisada Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta direktiivi 2009/61/EÜ (põllu- ja metsamajanduslike ratastraktorite valgustus- ja valgussignaalseadmete paigaldamise kohta) I lisa punktis 2.2.3 nimetatud traktori põhijoonised.
(2) Mittevajalik maha tõmmata.
III LISA
A OSA
Kehtetuks tunnistatud direktiiv koos muudatustega
(osutatud artiklis 7)
Nõukogu direktiiv 78/933/EMÜ |
|
Nõukogu direktiiv 82/890/EMÜ |
Ainult selles osas, mis puudutab viidet direktiivile 78/933/EMÜ artikli 1 lõikes 1. |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 97/54/EÜ |
Ainult selles osas, mis puudutab viidet direktiivile 78/933/EMÜ artiklis 1. |
Komisjoni direktiiv 1999/56/EÜ |
|
Komisjoni direktiiv 2006/26/EÜ |
Ainult selles osas, mis puudutab viidet direktiivile 78/933/EMÜ artiklis 3 ja III lisas. |
B OSA
Siseriiklikku õigusesse ülevõtmise ja kohaldamise tähtpäevad
(osutatud artiklis 7)
Direktiiv |
Ülevõtmise tähtpäev |
Kohaldamise tähtpäev |
78/933/EMÜ |
25. aprill 1980 |
— |
82/890/EMÜ |
22. juuni 1984 |
— |
97/54/EÜ |
22. september 1998 |
23. september 1998 |
1999/56/EÜ |
30. juuni 2000 (1) |
— |
2006/26/EÜ |
31. detsember 2006 (2) |
— |
(1) Kooskõlas direktiivi 1999/56/EÜ artikliga 2:
„1. Alates 1. juulist 2000 ei tohi liikmesriigid
— |
keelduda traktoritüübile EÜ tüübikinnituse andmisest, direktiivi 74/150/EMÜ artikli 10 lõike 1 kolmandas taandes nimetatud dokumendi väljastamisest, siseriikliku tüübikinnituse andmisest ega |
— |
keelata traktorite kasutuselevõtmist, |
kui kõnealused traktorid vastavad käesoleva direktiiviga muudetud direktiivi 78/933/EMÜ nõuetele.
2. Alates 1. jaanuarist 2001 liikmesriigid
— |
ei tohi enam välja anda direktiivi 74/150/EMÜ artikli 10 lõike 1 kolmandas taandes nimetatud dokumenti traktoritüübile, mis ei vasta käesoleva direktiiviga muudetud direktiivi 78/933/EMÜ nõuetele; |
— |
võivad keelduda siseriikliku tüübikinnituse andmisest traktoritüübile, mis ei vasta käesoleva direktiiviga muudetud direktiivi 78/933/EMÜ nõutele.” |
(2) Kooskõlas direktiivi 2006/26/EÜ artikliga 5:
„1. Alates 1. jaanuarist 2007 ei tohi liikmesriigid käesoleva direktiiviga muudetud direktiivide 74/151/EMÜ, 78/933/EMÜ, 77/311/EMÜ ja 89/173/EMÜ nõuetele vastavate sõidukite puhul asjaomase direktiivi sisuga seotud põhjustel
a) |
keelduda EÜ või riigisisese tüübikinnituse andmisest või |
b) |
keelata sellise sõiduki registreerimist, müüki või kasutuselevõtmist. |
2. Alates 1. juulist 2007 käesoleva direktiiviga muudetud direktiivide 74/151/EMÜ, 78/933/EMÜ, 77/311/EMÜ ja 89/173/EMÜ nõuetele mittevastavate sõidukite puhul ja asjaomase direktiivi sisuga seotud põhjustel liikmesriigid
a) |
ei anna enam EÜ tüübikinnitust; |
b) |
võivad keelduda riigisisese tüübikinnituse andmisest. |
3. Alates 1. juulist 2009 käesoleva direktiiviga muudetud direktiivide 74/151/EMÜ, 78/933/EMÜ, 77/311/EMÜ ja 89/173/EMÜ nõuetele mittevastavate sõidukite puhul asjaomase direktiivi sisuga seotud põhjustel liikmesriigid
a) |
käsitlevad uute sõidukitega kaasasolevaid vastavalt direktiivi 2003/37/EÜ sätetele koostatud vastavustunnistusi kehtetuna selle direktiivi artikli 7 lõike 1 kohaldamisel; |
b) |
võivad keelata uute sõidukite registreerimise, müügi või kasutuselevõtmise.” |
IV LISA
Vastavustabel
Direktiiv 78/933/EMÜ |
Direktiiv 2006/26/EÜ |
Käesolev direktiiv |
Artikkel 1 |
|
Artikkel 1 |
Artikkel 2 |
|
— |
— |
Artikkel 5 |
Artikkel 2 |
Artiklid 3–5 |
|
Artiklid 3–5 |
Artikkel 6 |
|
— |
Artikli 7 lõige 1 |
|
— |
Artikli 7 lõige 2 |
|
Artikkel 6 |
— |
|
Artikkel 7 |
— |
|
Artikkel 8 |
Artikkel 8 |
|
Artikkel 9 |
I lisa |
|
I lisa |
II lisa |
|
II lisa |
— |
|
III lisa |
— |
|
IV lisa |
5.8.2009 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 203/52 |
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2009/68/EÜ,
13. juuli 2009,
põllu- või metsamajanduslike ratastraktorite valgustus- ja valgussignaalseadmete osa tüübikinnituse kohta
(kodifitseeritud versioon)
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 95,
võttes arvesse komisjoni ettepanekut,
võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (1),
toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras (2)
ning arvestades järgmist:
(1) |
Nõukogu 17. mai 1979. aasta direktiivi 79/532/EMÜ põllu- või metsamajanduslike ratastraktorite valgustus- ja valgussignaalseadmete osa tüübikinnitust käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (3) on korduvalt oluliselt muudetud (4). Selguse ja otstarbekuse huvides tuleks kõnealune direktiiv kodifitseerida. |
(2) |
Direktiiv 79/532/EMÜ on üks mitmest üksikdirektiivist, mis kuuluvad nõukogu 4. märtsi 1974. aasta direktiiviga 74/150/EMÜ põllu- ja metsamajanduslike ratastraktorite tüübikinnitust käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta, asendatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. mai 2003. aasta direktiiviga 2003/37/EÜ (põllu- või metsamajanduslike traktorite, nende haagiste ja pukseeritavate vahetatavate masinate, ja nende masinate jaoks mõeldud süsteemide, nende osade ja eraldi seadmestike tüübikinnituse andmise kohta) (5), ette nähtud EÜ tüübikinnituse süsteemi ja millega sätestatakse disaini ja ehituse tehnilised näitajad põllu- või metsamajanduslike ratastraktorite valgustus- ja valgussignaalseadmete osas. Kõnealused tehnilised näitajad on seotud liikmesriikide õigusaktide lähendamisega direktiivile 2003/37/EÜ, millega sätestatakse EÜ tüübikinnituse menetlus, mida tuleb kohaldada igat tüüpi traktoritele. Sellest tulenevalt kohaldatakse käesoleva direktiivi suhtes direktiivi 2003/37/EÜ sätteid põllu- või metsamajanduslike traktorite, nende haagiste ja pukseeritavate vahetatavate masinate kohta, koos sätetega nende sõidukite süsteemide, osade ja eraldi seadmestike kohta. |
(3) |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta direktiivis 2009/61/EÜ (põllu- ja metsamajanduslike ratastraktorite valgustus- ja valgussignaalseadmete paigaldamise kohta) (6) sätestati põllu- või metsamajanduslikele ratastraktoritele valgustus- ja valgussignaalseadmete paigaldamise ühised nõuded. Kõnealustel valgustus- ja valgussignaalseadmetel on samad omadused kui mootorsõidukitele paigaldatud valgustus- ja valgussignaalseadmetel. Seepärast võib traktoritel kasutada seadmeid, mis on saanud mootorsõidukite ja nende haagiste EÜ tüübikinnitust reguleerivate direktiivide kohaselt osa EÜ tüübikinnitusmärgi. |
(4) |
Käesolev direktiiv ei tohiks mõjutada liikmesriikide kohustusi, mis on seotud II lisa B osas esitatud direktiivide ülevõtmise ja kohaldamise tähtpäevadega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:
Artikkel 1
1. Käesoleva direktiivi tähenduses on (põllu- või metsamajanduslik) „traktor” mis tahes rataste või roomikutega varustatud mootorsõiduk, millel on vähemalt kaks telge ja mille tähtsaim omadus on veojõud ning mis on spetsiaalselt kavandatud teatavate põllu- või metsamajanduses kasutatavate tööriistade, masinate või haagiste tõmbamiseks, lükkamiseks, vedamiseks või käitamiseks. See võib olla ette nähtud ka koorma või reisijate veoks.
2. Käesolevat direktiivi kohaldatakse üksnes selliste esimeses lõikes määratletud traktorite suhtes, mis on varustatud õhkrehvidega ja mille maksimaalne valmistajakiirus on 6–40 km/h.
Artikkel 2
Ükski liikmesriik ei tohi keelduda traktorile osa EÜ tüübikinnituse ega siseriikliku tüübikinnituse andmisest järgmiste laternate või helkuritega seotud põhjustel, kui need kannavad I lisas nimetatud osa EÜ tüübikinnitusmärki ja on paigaldatud nõukogu direktiivis 2009/61/EÜ sätestatud nõuete kohaselt:
a) |
esilaternad, mida kasutatakse kaug- ja/või lähitulelaternatena, või nende hõõglambid; |
b) |
küljeääretulelaternad; |
c) |
eesmised ääretulelaternad; |
d) |
tagumised ääretulelaternad; |
e) |
piduritulelaternad; |
f) |
suunatulelaternad; |
g) |
helkurid; |
h) |
numbritulelaternad, |
i) |
eesmised udutulelaternad ja nende hõõglambid; |
j) |
tagumised udutulelaternad; |
k) |
tagurdustulelaternad; |
l) |
seisutulelaternad. |
Artikkel 3
Ükski liikmesriik ei tohi keelduda traktori registreerimisest ega keelata selle müüki, kasutuselevõtmist ega kasutamist järgmiste laternate või helkuritega seotud põhjustel, kui need kannavad I lisas sätestatud osa EÜ tüübikinnitusmärki ja on paigaldatud direktiivis 2009/61/EÜ sätestatud nõuete kohaselt:
a) |
esilaternad, mida kasutatakse kaug- ja/või lähitulelaternatena, või nende hõõglambid; |
b) |
küljeääretulelaternad; |
c) |
eesmised ääretulelaternad; |
d) |
tagumised ääretulelaternad; |
e) |
piduritulelaternad; |
f) |
suunatulelaternad; |
g) |
helkurid; |
h) |
numbritulelaternad; |
i) |
eesmised udutulelaternad ja nende hõõglambid; |
j) |
tagumised udutulelaternad; |
k) |
tagurdustulelaternad; |
l) |
seisutulelaternad. |
Artikkel 4
Muudatused, mis on vajalikud I lisas esitatud nõuete kohandamiseks tehnika arenguga, võetakse vastu vastavalt direktiivi 2003/37/EÜ artikli 20 lõikes 3 osutatud menetlusele.
Artikkel 5
Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastu võetud siseriiklike põhiliste õigusnormide teksti.
Artikkel 6
Direktiiv 79/532/EMÜ, mida on muudetud II lisa A osas loetletud direktiividega, tunnistatakse kehtetuks; see ei mõjuta liikmesriikide kohustusi, mis on seotud II lisa B osas esitatud direktiivide ülevõtmise ja kohaldamise tähtpäevadega.
Viiteid kehtetuks tunnistatud direktiivile käsitatakse viidetena käesolevale direktiivile ning neid loetakse vastavalt III lisas esitatud vastavustabelile.
Artikkel 7
Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2010.
Artikkel 8
Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.
Brüssel, 13. juuli 2009
Euroopa Parlamendi nimel
president
H.-G. PÖTTERING
Nõukogu nimel
eesistuja
E. ERLANDSSON
(1) ELT C 162, 25.6.2008, lk 40.
(2) Euroopa Parlamendi 17. juuni 2008. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 22. juuni 2009. aasta otsus.
(3) EÜT L 145, 13.6.1979, lk 16.
(4) Vt II lisa A osa.
(5) ELT L 171, 9.7.2003, lk 1.
(6) Vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 19.
I LISA
1. |
Esilaternad, mida kasutatakse kaug- ja/või lähitulelaternatena, ja nende hõõglambid
|
2. |
Küljeääretulelaternad, eesmised ääretulelaternad, tagumised ääretulelaternad ja piduritulelaternad Osa EÜ tüübikinnitusmärk on sätestatud nõukogu 27. juuli 1976. aasta direktiivis 76/758/EMÜ mootorsõidukite ja nende haagiste ülemisi ääretulelaternaid, eesmisi ääretulelaternaid, tagumisi ääretulelaternaid, piduritulelaternaid, päevatulelaternaid ja küljeääretulelaternaid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (2). |
3. |
Suunatulelaternad Osa EÜ tüübikinnitusmärk on sätestatud nõukogu 27. juuli 1976. aasta direktiivis 76/759/EMÜ mootorsõidukite ja nende haagiste suunatulelaternaid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (3). |
4. |
Helkurid Osa EÜ tüübikinnitusmärk on sätestatud nõukogu 27. juuli 1976. aasta direktiivis 76/757/EMÜ mootorsõidukite ja nende haagiste helkureid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (4). |
5. |
Numbritulelaternad Osa EÜ tüübikinnitusmärk on sätestatud nõukogu 27. juuli 1976. aasta direktiivis 76/760/EMÜ mootorsõidukite ja nende haagiste tagumisi numbritulelaternaid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (5). |
6. |
Eesmised udutulelaternad Osa EÜ tüübikinnitusmärk on sätestatud nõukogu 27. juuli 1976. aasta direktiivis 76/762/EMÜ mootorsõidukite eesmisi udutulelaternaid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (6). |
7. |
Tagumised udutulelaternad Osa EÜ tüübikinnitusmärk on sätestatud nõukogu 28. juuni 1977. aasta direktiivis 77/538/EMÜ mootorsõidukite ja nende haagiste tagumisi udutulelaternaid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (7). |
8. |
Tagurdustulelaternad Osa EÜ tüübikinnitusmärk on sätestatud nõukogu 28. juuni 1977. aasta direktiivis 77/539/EMÜ mootorsõidukite ja nende haagiste tagurdustulelaternaid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (8). |
9. |
Seisutulelaternad Osa EMÜ tüübikinnitusmärk on sätestatud nõukogu 28. juuni 1977. aasta direktiivis 77/540/EMÜ mootorsõidukite seisutulelaternaid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (9). |
(1) EÜT L 262, 27.9.1976, lk 96.
(2) EÜT L 262, 27.9.1976, lk 54.
(3) EÜT L 262, 27.9.1976, lk 71.
(4) EÜT L 262, 27.9.1976, lk 32.
(5) EÜT L 262, 27.9.1976, lk 85.
(6) EÜT L 262, 27.9.1976, lk 122.
(7) EÜT L 220, 29.8.1977, lk 60.
II LISA
A OSA
Kehtetuks tunnistatud direktiiv koos muudatustega
(osutatud artiklis 6)
Nõukogu direktiiv 79/532/EMÜ |
|
Nõukogu direktiiv 82/890/EMÜ |
Ainult artikli 1 lõike 1 see osa, mis viitab direktiivile 79/532/EMÜ |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 97/54/EÜ |
Ainult artikli 1 esimese taande see osa, mis viitab direktiivile 79/532/EMÜ |
B OSA
Siseriiklikku õigusesse ülevõtmise ja kohaldamise tähtpäevad
(märgitud artiklis 6)
Direktiiv |
Ülevõtmise tähtpäev |
Kohaldamise tähtpäev |
79/532/EMÜ |
21. november 1980 |
— |
82/890/EMÜ |
21. juuni 1984 |
— |
97/54/EÜ |
22. september 1998 |
23. september 1998 |
III LISA
VASTAVUSTABEL
Direktiiv 79/532/EMÜ |
Käesolev direktiiv |
Artikkel 1 |
Artikkel 1 |
Artikli 2 sissejuhatav lause ja lõppsõna |
Artikli 2 sissejuhatav lause |
Artikli 2 taanded |
Artikli 2 punktid a–l |
Artikli 3 sissejuhatav lause ja lõppsõna |
Artikli 3 sissejuhatav lause |
Artikli 3 taanded |
Artikli 3 punktid a–l |
Artikkel 4 |
Artikkel 4 |
Artikli 5 lõige 1 |
— |
Artikli 5 lõige 2 |
Artikkel 5 |
— |
Artikkel 6 |
— |
Artikkel 7 |
Artikkel 6 |
Artikkel 8 |
Lisa |
I lisa |
— |
II lisa |
— |
III lisa |
5.8.2009 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 203/58 |
KOMISJONI DIREKTIIV 2009/98/EÜ,
4. august 2009,
millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 98/8/EÜ, et kanda selle I lisasse toimeaine booroksiid
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 1998. aasta direktiivi 98/8/EÜ, mis käsitleb biotsiidide turuleviimist, (1) eriti selle artikli 16 lõike 2 teist lõiku,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Komisjoni 4. detsembri 2007. aasta määrusega (EÜ) nr 1451/2007 Euroopa Parlamendi ja nõukogu biotsiidide turuleviimist käsitleva direktiivi 98/8/EÜ artikli 16 lõikes 2 osutatud kümneaastase tööprogrammi teise etapi kohta (2) on kehtestatud selliste toimeainete loetelu, mida on vaja hinnata nende kandmiseks direktiivi 98/8/EÜ I, IA või IB lisasse. Booroksiid kuulub sellesse loetellu. |
(2) |
Määruse (EÜ) nr 1451/2007 kohaselt on booroksiidi hinnatud vastavalt direktiivi 98/8/EÜ artikli 11 lõikele 2 kasutamiseks toodetes, mis kuuluvad direktiivi 98/8/EÜ V lisas määratletud tooteliiki 8: puidukonservandid. |
(3) |
Referentliikmesriigiks määratud Madalmaad esitasid 7. juulil 2006 komisjonile pädeva asutuse aruande ja soovituse vastavalt määruse (EÜ) nr 1451/2007 artikli 14 lõigetele 4 ja 6. |
(4) |
Komisjon ja liikmesriigid on pädeva asutuse aruande läbi vaadanud. Määruse (EÜ) nr 1451/2007 artikli 15 lõike 4 kohaselt lisati läbivaatuse tulemused alalises biotsiidide komitees 20. veebruaril 2009. aastal hindamisaruandesse. |
(5) |
Uuringutest ilmneb, et booroksiidi sisaldavate biotsiidide kasutamisel puidukonservandina võib eeldada, et need vastavad direktiivi 98/8/EÜ artikli 5 nõuetele. Seega on asjakohane kanda booroksiid I lisasse, et kõikides liikmesriikides oleks võimalik booroksiidi sisaldavate biotsiidide puidukonservandina kasutamise lube välja anda, muuta või tühistada vastavalt direktiivi 98/8/EÜ artikli 16 lõikele 3. |
(6) |
Siiski tehti kindlaks lubamatud riskid puidu vabas õhus kohapeal töötlemisel ja töödeldud puidu hoidmisel välistingimustes. Seetõttu ei tohiks selliseks kasutamiseks lube anda, kui ei ole esitatud andmeid selle kohta, et tooteid võib kasutada ilma lubamatut keskkonnariski põhjustamata. |
(7) |
Ühenduse tasandil ei ole hinnatud kõiki võimalikke kasutusviise. Seepärast peaksid liikmesriigid hindama neid riske keskkonna osadele ja populatsioonidele, mida ei ole riskide hindamisel ühenduse tasandil piisava põhjalikkusega uuritud, ning toote kasutusloa andmisel tagama, et võetakse sobivad meetmed või kehtestatakse eritingimused kindlaks tehtud riskide vähendamiseks lubatava tasemeni. |
(8) |
Hindamisaruande tulemuste põhjal on asjakohane nõuda, et lubade väljaandmisel rakendataks erimeetmeid riskide vähendamiseks puidukonservantidena kasutatavate booroksiidi sisaldavate toodete suhtes. Eelkõige tuleks võtta asjakohaseid meetmeid mulla ja veekeskkonna kaitseks, kuna hindamisel on tehtud kindlaks lubamatult suur risk nendele keskkonnaosadele. Tooteid tuleks samuti kasutada sobivate isikukaitsevahenditega, kui professionaalsete ja tööstuslike kasutajate puhul kindlakstehtud riske ei ole võimalik vähendada muul viisil. |
(9) |
Käesoleva direktiivi sätteid on oluline kohaldada samal ajal kõikides liikmesriikides, et tagada toimeainena booroksiidi sisaldavate biotsiidide võrdne kohtlemine turul ja hõlbustada kogu biotsiidituru nõuetekohast toimimist. |
(10) |
Toimeaine I lisasse kandmisele peaks eelnema mõistlik ajavahemik, et liikmesriigid ja huvitatud isikud saaksid valmistuda uute nõuete täitmiseks ning toimiku esitanud taotlejad saaksid kasutada kogu kümneaastast andmekaitseaega, mis direktiivi 98/8/EÜ artikli 12 lõike 1 punkti c alapunkti ii kohaselt algab toimeaine lisasse kandmise kuupäevast. |
(11) |
Lisasse kandmisele peaks järgnema mõistlik ajavahemik, et liikmesriigid saaksid rakendada direktiivi 98/8/EÜ artikli 16 lõiget 3, eelkõige välja anda, muuta või tühistada tooteliiki 8 kuuluvate booroksiidi sisaldavate biotsiidide kasutamise lube, et tagada nende vastavus direktiivile 98/8/EÜ. |
(12) |
Seepärast tuleks direktiivi 98/8/EÜ vastavalt muuta. |
(13) |
Käesoleva direktiiviga ettenähtud meetmed on kooskõlas alalise biotsiidide komitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:
Artikkel 1
Direktiivi 98/8/EÜ I lisa muudetakse vastavalt käesoleva direktiivi lisale.
Artikkel 2
1. Liikmesriigid võtavad vastu ja avaldavad käesoleva direktiivi täitmiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 31. augustiks 2010.
Liikmesriigid kohaldavad neid norme alates 1. septembrist 2011.
Kui liikmesriigid võtavad kõnealused normid vastu, lisavad nad nendesse normidesse või nende ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.
2. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastuvõetavate põhiliste siseriiklike õigusnormide teksti.
Artikkel 3
Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Artikkel 4
Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.
Brüssel, 4. august 2009
Komisjoni nimel
komisjoni liige
Stavros DIMAS
(1) EÜT L 123, 24.4.1998, lk 1.
(2) ELT L 325, 11.12.2007, lk 3.
LISA
Direktiivi 98/8/EÜ I lisasse lisatakse järgmine kirje „nr 23”:
Nr |
Tavanimetus |
IUPACi nimetus Identifitseerimisnumbrid |
Toimeaine miinimumpuhtus turustatavas biotsiidis |
Lisamise kuupäev |
Artikli 16 lõike 3 järgimise tähtaeg (v.a rohkem kui ühte toimeainet sisaldavad tooted, mille puhul artikli 16 lõike 3 järgimise tähtaeg on viimases asjaomase toimeaine lisamise otsuses sätestatud tähtaeg) |
Lisasse kuulumise lõppkuupäev |
Toote liik |
Erisätted (1) |
||||
„23 |
booroksiid |
diboortrioksiid EÜ nr: 215–125-8 CASi nr: 1303-86–2 |
975 g/kg |
1. september 2011 |
31. august 2013 |
31. august 2021 |
8 |
Tootele loa andmise taotluse hindamisel vastavalt artiklile 5 ja VI lisale uurivad liikmesriigid teatava toote puhul, kui see on asjakohane, mõju tootega kokku puutuda võivatele elanikerühmadele ja kasutusviise või kokkupuutestsenaariume, mida ei ole ühenduse tasandil riskide hindamisel piisavalt põhjalikult uuritud. Tootele loa andmisel hindavad liikmesriigid neid riske ja tagavad seejärel, et võetakse asjakohased meetmed või kehtestatakse eritingimused kindlakstehtud riskide vähendamiseks. Kasutusloa võib tootele anda ainult sel juhul, kui taotluses on tõendatud, et riske saab vähendada lubatava tasemeni. Liikmesriigid tagavad, et lube antakse järgmistel tingimustel:
|
(1) VI lisas sätestatud ühtsete põhimõtete rakendamisel vajalike hindamisaruannete sisu ja järeldused on kättesaadavad komisjoni veebilehel: http://ec.europa.eu/comm/environment/biocides/index.htm
5.8.2009 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 203/62 |
KOMISJONI DIREKTIIV 2009/99/EÜ,
4. august 2009,
millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 98/8/EÜ, et kanda selle I lisasse toimeaine klorofatsinoon
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 1998. aasta direktiivi 98/8/EÜ, mis käsitleb biotsiidide turuleviimist, (1) eriti selle artikli 16 lõike 2 teist lõiku,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Komisjoni 4. detsembri 2007. aasta määrusega (EÜ) nr 1451/2007 (Euroopa Parlamendi ja nõukogu biotsiidide turuleviimist käsitleva direktiivi 98/8/EÜ artikli 16 lõikes 2 osutatud kümneaastase tööprogrammi teise etapi kohta) (2) on kehtestatud selliste toimeainete loetelu, mida on vaja hinnata nende kandmiseks direktiivi 98/8/EÜ I, IA või IB lisasse. Klorofatsinoon kuulub sellesse loetellu. |
(2) |
Määruse (EÜ) nr 1451/2007 kohaselt on klorofatsinooni hinnatud vastavalt direktiivi 98/8/EÜ artikli 11 lõikele 2 kasutamiseks toodetes, mis kuuluvad direktiivi 98/8/EÜ V lisas määratletud tooteliiki 14: näriliste tõrjevahendid. |
(3) |
Referentliikmesriigiks määratud Hispaania esitas 31. jaanuaril 2006 komisjonile pädeva asutuse aruande ja soovituse vastavalt määruse (EÜ) nr 1451/2007 artikli 14 lõigetele 4 ja 6. |
(4) |
Komisjon ja liikmesriigid on pädeva asutuse aruande läbi vaadanud. Määruse (EÜ) nr 1451/2007 artikli 15 lõike 4 kohaselt lisati läbivaatuse tulemused alalises biotsiidide komitees 20. veebruaril 2009. aastal hindamisaruandesse. |
(5) |
Uuringutest ilmneb, et klorofatsinooni sisaldavate biotsiidide kasutamisel näriliste tõrjevahendina võib eeldada, et need ei kujuta ohtu inimesele, välja arvatud juhuslikud õnnetusjuhtumid lastega. Tehti kindlaks, et on olemas oht loomadele, kelle hävitamist ei taotleta. Samas peetakse klorofatsinooni praegusel ajal väga oluliseks rahva tervise ja hügieeni tagamise vahendiks. Seega on asjakohane kanda klorofatsinoon I lisasse, et kõikides liikmesriikides oleks võimalik klorofatsinooni sisaldavate biotsiidide näriliste tõrjevahendina kasutamise lube välja anda, muuta või tühistada vastavalt direktiivi 98/8/EÜ artikli 16 lõikele 3. |
(6) |
Hindamisaruande järelduste alusel on kohane nõuda, et klorofatsinooni sisaldavate, näriliste tõrjavahendina kasutatavate toodete kasutamiseks loa andmisel kehtestatakse ka konkreetsed riskivähendamismeetmed. Nende meetmete eesmärk peaks olema vähendada esmase ja teisese klorofatsinooniga kokkupuute ohtu loomade puhul, kelle hävitamist ei taotleta, ning inimeste ja keskkonna puhul. Selleks tuleks kehtestada teatavad üldised nõuded, sh sisalduse piirmäär, keeld turustada toimeainet toodetes, mis ei ole kasutusvalmis, ning vastikust tekitavate lisandite kasutamine; ülejäänud tingimused tuleks määrata liikmesriikidel iga üksikjuhtumi puhul eraldi. |
(7) |
Kindlakstehtud riske silmas pidades tuleks klorofatsinoon kanda I lisasse üksnes viieks aastaks ja rakendada enne I lisasse kandmise uuendamist selle suhtes võrdlevat riski hindamist vastavalt direktiivi 98/8/EÜ artikli 10 lõike 5 punkti i teisele lõigule. |
(8) |
Käesoleva direktiivi sätteid on oluline kohaldada samal ajal kõikides liikmesriikides, et tagada toimeainena klorofatsinooni sisaldavate biotsiidide võrdne kohtlemine turul ja hõlbustada kogu biotsiidituru nõuetekohast toimimist. |
(9) |
Toimeaine I lisasse kandmisele peaks eelnema mõistlik ajavahemik, et liikmesriigid ja huvitatud isikud saaksid valmistuda uute nõuete täitmiseks ning toimiku esitanud taotlejad saaksid kasutada kogu kümneaastast andmekaitseaega, mis direktiivi 98/8/EÜ artikli 12 lõike 1 punkti c alapunkti ii kohaselt algab toimeaine lisasse kandmise kuupäevast. |
(10) |
Lisasse kandmisele peaks järgnema mõistlik ajavahemik, et liikmesriigid saaksid rakendada direktiivi 98/8/EÜ artikli 16 lõiget 3, eelkõige välja anda, muuta või tühistada tooteliiki 14 kuuluvate klorofatsinooni sisaldavate biotsiidide kasutamise lube, et tagada nende vastavus direktiivile 98/8/EÜ. |
(11) |
Seepärast tuleks direktiivi 98/8/EÜ vastavalt muuta. |
(12) |
Käesoleva direktiiviga ette nähtud meetmed on kooskõlas alalise biotsiidide komitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:
Artikkel 1
Direktiivi 98/8/EÜ I lisa muudetakse vastavalt käesoleva direktiivi lisale.
Artikkel 2
1. Liikmesriigid võtavad vastu ja avaldavad käesoleva direktiivi täitmiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 30. juuniks 2010.
Nad kohaldavad neid norme alates 1. juulist 2011.
Kui liikmesriigid võtavad kõnealused normid vastu, lisavad nad nendesse normidesse või nende ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.
2. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastuvõetavate põhiliste siseriiklike õigusnormide teksti.
Artikkel 3
Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Artikkel 4
Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.
Brüssel, 4. august 2009
Komisjoni nimel
komisjoni liige
Stavros DIMAS
(1) EÜT L 123, 24.4.1998, lk 1.
(2) ELT L 325, 11.12.2007, lk 3.
LISA
Direktiivi 98/8/EÜ I lisasse lisatakse järgmine kirje „nr 12”:
Nr |
Tavanimetus |
IUPACi nimetus Identifitseerimisnumbrid |
Toimeaine miinimumpuhtus turustatavas biotsiidis |
Lisamise kuupäev |
Artikli 16 lõike 3 järgimise tähtpäev (v.a rohkem kui ühte toimeainet sisaldavad tooted, mille puhul artikli 16 lõike 3 järgimise tähtaeg on viimases asjaomase toimeaine lisamise otsuses sätestatud tähtaeg) |
Lisasse kuulumise lõppkuupäev |
Toote liik |
Erisätted (1) |
||||||||
„12 |
klorofatsinoon |
klorofatsinoon EÜ nr: 223–003-0 CASi nr: 3691-35–8 |
978 g/kg |
1. juuli 2011 |
30. juuni 2013 |
30. juuni 2016 |
14 |
Pidades silmas kindlakstehtud ohtu loomadele, kelle hävitamist ei taotleta, tuleks enne, kui uuendatakse toimeaine kandmist käesolevasse lisasse, rakendada selle suhtes võrdlevat ohtude hindamist vastavalt direktiivi 98/8/EÜ artikli 10 lõike 5 punkti i teisele lõigule. Liikmesriigid tagavad, et lube antakse järgmistel tingimustel:
|
(1) VI lisas sätestatud ühtsete põhimõtete rakendamisel vajalike hindamisaruannete sisu ja järeldused on kättesaadavad komisjoni veebilehel: http://ec.europa.eu/comm/environment/biocides/index.htm
II EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik
OTSUSED
Komisjon
5.8.2009 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 203/65 |
KOMISJONI OTSUS,
9. juuli 2009,
millega kehtestatakse madratsitele ühenduse ökomärgise andmise ökoloogilised kriteeriumid
(teatavaks tehtud numbri K(2009) 4597 all)
(EMPs kohaldatav tekst)
(2009/598/EÜ)
EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. juuli 2000. aasta määrust (EÜ) nr 1980/2000 ühenduse muudetud ökomärgise andmise süsteemi kohta, (1) eriti selle artikli 6 lõike 1 teist lõiku,
olles nõu pidanud Euroopa Liidu Ökomärgise Komisjoniga
ning arvestades järgmist:
(1) |
Määruse (EÜ) nr 1980/2000 alusel võib ühenduse ökomärgise anda tootele, mille omadused võimaldavad sellel märkimisväärselt kaasa aidata esmatähtsate keskkonnaaspektide parandamisele. |
(2) |
Määruses (EÜ) nr 1980/2000 on sätestatud, et ökomärgise andmise erikriteeriumid, mis on koostatud Euroopa Liidu Ökomärgise Komisjoni väljatöötatud kriteeriumide alusel, kehtestatakse tooterühmade kaupa. |
(3) |
Lisaks on kõnealuses määruses sätestatud, et ökomärgise andmise kriteeriumid ning nendega seotud hindamis- ja kontrollinõuded vaadatakse läbi aegsasti enne iga tooterühma kriteeriumide kehtivusaja lõppu. |
(4) |
Määruse (EÜ) nr 1980/2000 kohaselt on õigel ajal läbi vaadatud ökokriteeriumid ning nendega seotud hindamis- ja kontrollinõuded, mis on kehtestatud komisjoni 3. septembri 2002. aasta otsusega 2002/740/EÜ, millega kehtestatakse madratsitele ühenduse ökomärgise andmise muudetud ökoloogilised kriteeriumid (2). Kõnealused ökoloogilised kriteeriumid ning nendega seotud hindamis- ja kontrollinõuded kehtivad kuni 31. märtsini 2010. |
(5) |
Kõnealuse läbivaatamise alusel ning teaduse ja turu arengut arvestades on asjakohane muuta tooterühma määratlust ning kehtestada uued ökoloogilised kriteeriumid. |
(6) |
Ökoloogilised kriteeriumid, samuti nendega seotud hindamis- ja kontrollinõuded peaksid kehtima neli aastat alates käesoleva otsuse vastuvõtmise kuupäevast. |
(7) |
Otsus 2002/740/EÜ tuleks seetõttu asendada. |
(8) |
Tootjate jaoks, kelle toodetele on antud madratsite ökomärgis vastavalt otsuses 2002/740/EÜ sätestatud kriteeriumidele, tuleks ette näha üleminekuperiood, et neil oleks piisavalt aega viia oma tooted vastavusse läbivaadatud kriteeriumide ja nõuetega. Tootjatel tuleks ka lubada esitada taotlusi vastavalt otsuses 2002/740/EÜ või käesolevas otsuses sätestatud kriteeriumidele kuni otsuse 2002/740/EÜ kehtivusaja lõpuni. |
(9) |
Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on kooskõlas määruse (EÜ) nr 1980/2000 artikli 17 alusel moodustatud komitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
1. Tooterühma „madratsid” kuuluvad
a) |
madratsid, mis on määratletud kui sisetingimustes kasutamiseks ettenähtud tooted, mille peal saab magada või puhata. Kõnealused tooted koosnevad kangaskattest ja täidisest ning neid saab asetada voodi olemasolevale tugitarindile; |
b) |
madratsitäidisena kasutatavad materjalid, mis võivad sisaldada vahtlateksit, vahtpolüuretaani ja vedrusid; |
c) |
puidust voodipõhjad, millele madratsid toetuvad. |
2. Tootegrupp hõlmab vedrumadratseid, mis kujutavad endast vedrude ja täidise, polsterdatud voodipõhja ning eemaldatava ja pestava kattega madratseid.
3. Tooterühma ei kuulu täispuhutavad madratsid, vesimadratsid ega nõukogu direktiivi 93/42/EMÜ (3) kohaselt klassifitseeritud madratsid.
Artikkel 2
Madratsite tooterühma kuuluvatele toodetele ühenduse ökomärgise andmiseks määruse (EÜ) nr 1980/2000 alusel peab madrats vastama käesoleva otsuse lisas sätestatud kriteeriumidele.
Artikkel 3
Tooterühma „madratsid” ökoloogilised kriteeriumid ning asjaomased hindamis- ja kontrollinõuded kehtivad neli aastat alates käesoleva otsuse vastuvõtmise kuupäevast.
Artikkel 4
Tooterühmale „madratsid” antakse halduseesmärkidel koodnumber „014”.
Artikkel 5
Otsus 2002/740/EÜ tunnistatakse kehtetuks.
Artikkel 6
1. Madratsite tooterühma kuuluvale tootele ühenduse ökomärgise andmise taotlusi, mis on esitatud enne käesoleva otsuse vastuvõtmise kuupäeva, hinnatakse vastavalt otsuses 2002/740/EÜ sätestatud tingimustele.
2. Madratsite tooterühma kuuluvale tootele ühenduse ökomärgise andmise taotlused, mis on esitatud alates käesoleva otsuse vastuvõtmise kuupäevast, kuid hiljemalt 31. märtsiks 2010, võivad olla koostatud otsuses 2002/740/EÜ või käesolevas otsuses sätestatud kriteeriumide alusel.
Kõnealuseid taotlusi hinnatakse vastavalt kriteeriumidele, mille alusel taotlused on koostatud.
3. Ökomärgist, mis on antud vastavalt otsuses 2002/740/EÜ esitatud kriteeriumidele hinnatud taotluse alusel, võib kasutada 12 kuud alates käesoleva otsuse vastuvõtmise kuupäevast.
Artikkel 7
Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.
Brüssel, 9. juuli 2009
Komisjoni nimel
komisjoni liige
Stavros DIMAS
(1) EÜT L 237, 21.9.2000, lk 1.
(2) EÜT L 236, 4.9.2002, lk 10.
(3) EÜT L 169, 12.7.1993, lk 1.
LISA
RAAMISTIK
Kriteeriumide eesmärk
Kriteeriumide eesmärk on eelkõige järgmine:
— |
kasutada materjale, mis on toodetud säästvamalt (võttes arvesse olelusringi analüüsil põhinevat lähenemist); |
— |
piirata ökotoksiliste ühendite kasutust; |
— |
piirata mürgiste jääkide hulka; |
— |
piirata madratsitest tulenevat õhusaastet siseruumides; |
— |
edendada vastupidavamate toodete valmistamist, järgides ÜRO Keskkonnaprogrammi (2007) kuut nn RE-põhimõtet:
|
Kriteeriumid on kehtestatud tasemel, mis soodustab märgise andmist väiksema keskkonnamõjuga madratsitele.
Hindamis- ja kontrollinõuded
Iga kriteeriumi puhul on esitatud üksikasjalikud hindamis- ja kontrollinõuded.
Kui taotlejalt nõutakse kõnealustele kriteeriumidele vastavuse tõendamiseks dokumentide, analüüside, katsearuannete või muude tõendite esitamist, võivad tõendusmaterjalid pärineda vastavalt vajadusele taotlejalt ja/või tema tarnija(te)lt ja/või nende tarnija(te)lt jne.
Võimaluse korral teostavad vastavushindamisi standardi EN ISO 17025 üldistele nõuetele vastavad nõuetekohaselt akrediteeritud laboratooriumid.
Vajaduse korral võivad pädevad asutused nõuda tõendavaid dokumente ja teha sõltumatuid kontrolle.
Pädevatel asutustel soovitatakse taotluste hindamisel ja kriteeriumidele vastavuse kontrollimisel võtta arvesse tunnustatud keskkonnajuhtimissüsteemide, nagu EMASi või standardi ISO 14001 rakendamist ning toote keskkonnadeklaratsioone (märkus: kõnealuste juhtimissüsteemide rakendamist ei nõuta).
ÖKOLOOGILISED KRITEERIUMID
Märkus: erikriteeriumid kehtestatakse vahtlateksile, vahtpolüuretaanile, traadile ja vedrudele, kookoskiududele ning puidu- ja tekstiilikiudele ja -riidele. Kasutada on lubatud ka muid materjale, mille kohta ei ole kehtestatud materjalispetsiifilisi kriteeriume. Vastavus vahtlateksi, vahtpolüuretaani või kookoskiu kriteeriumidele on vajalik ainult juhul, kui asjakohast materjali on üle 5 % madratsi kogukaalust.
Hindamine ja kontroll: taotleja esitab madratsite koostise kohta üksikasjaliku teabe.
1. Vahtlateks
Märkus: vastavus allpool esitatud kriteeriumidele on vajalik ainult juhul, kui lateksit on üle 5 % madratsi kogukaalust.
1.1. Ekstraheeruvad raskmetallid
Järgmiste metallide kontsentratsioon ei ületa järgmisi piirväärtusi:
— |
Antimon |
0,5 ppm |
— |
Arseen |
0,5 ppm |
— |
Plii |
0,5 ppm |
— |
Kaadmium |
0,1 ppm |
— |
Kroom (kokku) |
1,0 ppm |
— |
Koobalt |
0,5 ppm |
— |
Vask |
2,0 ppm |
— |
Nikkel |
1,0 ppm |
— |
Elavhõbe |
0,02 ppm |
Hindamine ja kontroll: taotleja esitab katsearuande; katsetamisel on kasutatud järgmist meetodit: metallid ekstraheeritakse jahvatatud proovist vastavalt meetodile DIN 38414-S4, L/S = 10; filtreeritakse 0,45 μm membraanfiltri abil; analüüsitakse aatomiemissioonspektroskoopiliselt induktiivsidestatud plasma (ICP-AES) või hüdriid- või külmaurumeetodil.
1.2. Formaldehüüd
EN ISO 14184-1 kohaselt mõõdetud formaldehüüdisisaldus ei ületa 20 ppm. Alternatiivina ei ületa kambrimeetodil määratud formaldehüüdisisaldus 0,005 mg/m3.
Hindamine ja kontroll: taotleja esitab katsearuande; katsetamisel on kasutatud järgmist meetodit: EN ISO 14184-1; 1 g proovi soojendatakse ühe tunni jooksul 100 g vees 40 °C juures; formaldehüüdi sisaldus ekstraktis määratakse fotomeetriliselt atsetüülatsetooni abil.
Alternatiivina võib kasutada emissioonikambrit: õhuproovide võtmiseks ja analüüsimiseks kasutatakse ENV 13419-1 meetodit koos EN ISO 16000-3 või VDI 3484-1 meetodiga. Proov võetakse vähem kui üks nädal pärast vahtpolümeeri valmistamist. Proovi pakendamine: proov mähitakse eraldi ja õhukindlalt alumiiniumfooliumisse ja polüetüleenkilesse. Konditsioneerimine: mähitud proovi hoitakse vähemalt 24 tundi toatemperatuuril, seejärel mähitakse proov lahti ja asetatakse viivitamata katsekambrisse. Katsetingimused: proov asetatakse proovihoidikule nii, et igast küljest oleks tagatud õhu juurdepääs; atmosfääritingimused peavad vastama ENV 13419-1 nõuetele; katsetulemuste võrdlemisel on pinna eriventilatsiooni (q = n/l) väärtus 1; ventilatsiooni kiirus on 0,5–1; õhuproovide võtmist alustatakse 24 tundi ja lõpetatakse hiljemalt 30 tundi pärast proovi kambrisse asetamist.
1.3. Lenduvad orgaanilised ühendid
Lenduvate orgaaniliste ühendite sisaldus ei ületa 0,5 mg/m3. Käesolevas kontekstis on lenduvad orgaanilised ühendid kõik orgaanilised ühendid, mille aururõhk temperatuuril 293,15 K on vähemalt 0,01 kPa või millel on sellele vastav lenduvus teatavates kasutustingimustes.
Hindamine ja kontroll: taotleja esitab katsearuande; katsetamisel on kasutatud järgmist meetodit: kambrikatse (samadel tingimustel nagu formaldehüüdi määramisel punkti 1.2 kriteeriumi puhul), õhuproovide võtmine ja analüüs meetodil DIN ISO 16000-6.
1.4. Värvained, pigmendid, leegiaeglustid ja abikemikaalid
Kõik kasutatud värvained, pigmendid, leegiaeglustid ja abikemikaalid vastavad järgmistele asjakohastele kriteeriumidele:
a) värvainete saasteained: kiudude suhtes afiinsed värvained (lahustuvad või lahustumatud)
Kasutatud värvainetes saasteainetena esinevate ioonide sisaldus ei ületa järgmisi piirväärtusi: Ag 100 ppm; As 50 ppm; Ba 100 ppm; Cd 20 ppm; Co 500 ppm; Cr 100 ppm; Cu 250 ppm; Fe 2 500 ppm; Hg 4 ppm; Mn 1 000 ppm; Ni 200 ppm; Pb 100 ppm; Se 20 ppm; Sb 50 ppm; Sn 250 ppm; Zn 1 500 ppm.
Kõnealused piirväärtused kehtivad üksnes saasteainete kohta ning nendele vastavust ei hinnata selliste metallide puhul, mis kuuluvad lahutamatu komponendina värvainemolekuli koostisesse (nt metallikomplekside alusel valmistatud värvained, teatavad aktiivvärvained jms).
Hindamine ja kontroll: taotleja esitab vastavusdeklaratsiooni;
b) pigmentide saasteained: lahustumatud värvained, mis ei ole afiinsed kiudude suhtes
Kasutatud pigmentides saasteainetena esinevate ioonide sisaldus ei ületa järgmisi piirväärtusi: As 50 ppm; Ba 100 ppm, Cd 50 ppm; Cr 100 ppm; Hg 25 ppm; Pb 100 ppm; Se 100 ppm Sb 250 ppm; Zn 1 000 ppm.
Hindamine ja kontroll: taotleja esitab vastavusdeklaratsiooni;
c) kroompeitsvärvained
Kroompeitsvärvaineid ei ole lubatud kasutada.
Hindamine ja kontroll: taotleja esitab deklaratsiooni selle kohta, et kõnealuseid värvaineid ei ole kasutatud;
d) asovärvid
Ei kasutata asovärve, millest võivad lagunemisel moodustuda järgmised aromaatsed amiinid:
4-aminodifenüül |
(92-67-1) |
Bensidiin |
(92-87-5) |
4-kloro-o-toluidiin |
(95-69-2) |
2-naftüülamiin |
(91-59-8) |
o-aminoasotolueen |
(97-56-3) |
2-amino-4-nitrotolueen |
(99-55-8) |
p-kloroaniliin |
(106-47-8) |
2,4-diaminoanisool |
(615-05-4) |
4,4′-diaminodifenüülmetaan |
(101-77-9) |
3,3′-dicklorobensidiin |
(91-94-1) |
3,3′-dimetoksübensidiin |
(119-90-4) |
3,3′-dimetüülbensidiin |
(119-93-7) |
3,3′-dimetüül-4,4′-diaminodifenüülmetaan |
(838-88-0) |
p-kresidiin |
(120-71-8) |
4,4′-oksüdianiliin |
(101-80-4) |
4,4′-tiodianiliin |
(139-65-1) |
o-toluidiin |
(95-53-4) |
2,4-diaminotolueen |
(95-80-7) |
2,4,5-trimetüülaniliin |
(137-17-7) |
4-aminoasobenseen |
(60-09-3) |
o-anisidiin |
(90-04-0) |
2,4-ksülidiin |
|
2,6-ksülidiin |
|
Hindamine ja kontroll: taotleja esitab deklaratsiooni selle kohta, et kõnealuseid värvaineid ei ole kasutatud. Kui seda deklaratsiooni tuleb tõendada, kasutatakse standardit EN 14 362-1 ja 2. (Märkus: 4-aminoasobenseeni esinemise kohta võib saada valepositiivseid tulemusi, seepärast on soovitatav tulemusi kontrollida.);
e) kantserogeensed, mutageensed või reprotoksilised värvained
Järgmisi värvaineid ei kasutata:
— |
C.I. aluseline punane 9; |
— |
C.I. dispersioonsinine 1; |
— |
C.I. happeline punane 26; |
— |
C.I. aluseline violett 14; |
— |
C.I. dispersioonoranž 11; |
— |
C.I. otsetoimeline must 38; |
— |
C.I. otsetoimeline sinine 6; |
— |
C.I. otsetoimeline punane 28; |
— |
C.I. dispersioonkollane 3. |
Hindamine ja kontroll: taotleja esitab deklaratsiooni selle kohta, et kõnealuseid värvaineid ei ole kasutatud.
Kasutada ei ole lubatud värvaineid ega värvisegusid, milles on üle 0,1 massiprotsendi aineid, mis vastavad taotlemise ajal järgmiste riskilausete (või nende kombinatsioonide) alla klassifitseerimise kriteeriumidele:
— |
R40 (osaliselt tõendatud kantserogeenne mõju); |
— |
R45 (võib põhjustada vähktõbe); |
— |
R46 (võib põhjustada pärilikke kahjustusi); |
— |
R49 (sissehingamisel võib põhjustada vähktõbe); |
— |
R60 (võib kahjustada sigivust); |
— |
R61 (võib kahjustada loodet); |
— |
R62 (võimalik sigivuse kahjustamise oht); |
— |
R63 (võimalik loote kahjustamise oht); |
— |
R68 (võimalik pöördumatute kahjustuste oht) |
vastavalt nõukogu direktiivile 67/548/EMÜ (1).
Alternatiivina võib kaaluda klassifitseerimist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta määrusele (EÜ) nr 1272/2008, mis käsitleb ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist ning millega muudetakse direktiive 67/548/EMÜ ja 1999/45/EÜ ja tunnistatakse need kehtetuks ning muudetakse määrust (EÜ) nr 1907/2006 (2). Sel juhul ei tohi toormaterjalidele lisada aineid ega valmistisi, millele on omistatud või võidakse taotlemise ajal omistada järgmised ohulaused (või nende kombinatsioon): H351, H350, H340, H350i, H360F, H360D, H361f, H361d H360FD, H361fd, H360Fd, H360Df, H341.
Hindamine ja kontroll: taotleja esitab deklaratsiooni selle kohta, et kõnealuseid värvaineid ei ole kasutatud;
f) värvained, mis võivad olla sensibiliseeriva toimega
Järgmisi värvaineid ei kasutata:
|
C.I. 61 505 |
||
|
C.I. 62 500 |
||
|
C.I. 63 305 |
||
|
|
||
|
|
||
|
|
||
|
|
||
|
|
||
|
C.I. 11 080 |
||
|
C.I. 11 005 |
||
|
|
||
|
|
||
|
C.I. 11 110 |
||
|
C.I. 62 015 |
||
|
C.I. 11 210 |
||
|
C.I. 10 345 |
||
|
C.I. 10 375 |
||
|
|
||
|
|
Hindamine ja kontroll: taotleja esitab deklaratsiooni selle kohta, et kõnealuseid värvaineid ei ole kasutatud.
1.5. Metallikomplekside alusel valmistatud värvained
Vase-, plii-, kroomi- ja niklikomplekside alusel valmistatud värvaineid ei kasutata.
Hindamine ja kontroll: taotleja esitab deklaratsiooni selle kohta, et kõnealuseid värvaineid ei ole kasutatud.
1.6. Klorofenoolid
Klorofenoolide ning nende soolade ja estrite sisaldus ei ületa 0,1 ppm, v.a mono- ja diklooritud fenoolid ning nende soolad ja estrid, mille sisaldus ei ületa 1 ppm.
Hindamine ja kontroll: taotleja esitab katsearuande; katsetamisel on kasutatud järgmist meetodit: jahvatatakse 5 g proovi ja ekstraheeritakse klorofenoolid või nende naatriumsoolad; analüüsitakse gaasikromatograafiliselt, sisaldus määratakse massispektromeetri või elektronihaardedetektori abil.
1.7. Butadieen
Butadieenisisaldus ei ületa 1 ppm.
Hindamine ja kontroll: taotleja esitab katsearuande; katsetamisel on kasutatud järgmist meetodit: proov jahvatatakse ja kaalutakse; proov võetakse pakendi ülaosa atmosfäärist selleks ettenähtud seadme abil (nn headspace'i meetodil); analüüsitakse gaasikromatograafiliselt, sisaldus määratakse leekionisatsioonidetektori abil.
1.8. Nitrosoamiinid
Kambrimeetodil määratud N-nitrosoamiinide sisaldus ei ületa 0,0005 mg/m3.
Hindamine ja kontroll: taotleja esitab katsearuande; katsetamisel on kasutatud järgmist meetodit: kambrikatse (samadel tingimustel nagu formaldehüüdi määramisel punkti 1.2 kriteeriumi puhul), õhuproovide võtmine ja analüüs meetodil Hauptverband der gewerblichen Berufsgenossenschaften ZH 1/120.23 (või samaväärsel).
2. Vahtpolüuretaan
Märkus: vastavus allpool esitatud kriteeriumidele on vajalik ainult juhul, kui vahtpolüuretaani on üle 5 % madratsi kogukaalust.
2.1. Ekstraheeruvad raskmetallid
Kõnealuste metallide kontsentratsioon vastab asjakohasele vahtlateksi puhul esitatavale nõudele, mis on sätestatud punkti 1.1 kriteeriumis.
Hindamine ja kontroll: samad nõuded nagu punkti 1.1 kriteeriumis.
2.2. Formaldehüüd
Formaldehüüdi kontsentratsioon vastab asjakohasele vahtlateksi puhul esitatavale nõudele, mis on sätestatud punkti 1.2 kriteeriumis.
Hindamine ja kontroll: samad nõuded nagu punkti 1.2 kriteeriumis.
2.3. Lenduvad orgaanilised ühendid
Vahtpolüuretaan vastab asjakohasele vahtlateksi puhul esitatavale nõudele, mis on sätestatud punkti 1.3 kriteeriumis.
Hindamine ja kontroll: samad nõuded nagu punkti 1.3 kriteeriumis.
2.4. Värvained, pigmendid, leegiaeglustid ja abikemikaalid
Vahtpolüuretaan vastab asjakohasele vahtlateksi puhul esitatavale nõudele, mis on sätestatud punkti 1.4 kriteeriumis.
Hindamine ja kontroll: samad nõuded nagu punkti 1.4 kriteeriumis.
2.5. Metallikomplekside alusel valmistatud värvained
Vahtpolüuretaan vastab asjakohasele vahtlateksi puhul esitatavale nõudele, mis on sätestatud punkti 1.5 kriteeriumis.
Hindamine ja kontroll: samad nõuded nagu punkti 1.5 kriteeriumis.
2.6. Tinaorgaanilised ühendid
Ei kasutata mono-, di- ega triorgaanilisi tinaühendeid.
Hindamine ja kontroll: taotleja esitab deklaratsiooni selle kohta, et tinaorgaanilisi ühendeid ei ole kasutatud. Katsetamist ei nõuta. Kui katseid siiski tehakse (kontrolli või järelevalve eesmärgil), kasutatakse mis tahes meetodit, mis võimaldab tinaorgaaniliste ühendite spetsiifilist määramist ilma anorgaaniliste tinaühendite (nt tinaoktoaadi) sisaldust määramata.
2.7. Gaseerivad ained
Halogeenorgaanilisi ühendeid ei kasutata gaseerivate ainete ega gaseerivate abiainetena.
Hindamine ja kontroll: taotleja esitab deklaratsiooni selle kohta, et kõnealuseid gaseerivaid aineid ei ole kasutatud.
3. Traat ja vedrud
Märkus: vastavus kõnealusele kriteeriumile on vajalik ainult juhul, kui kookoskiudu on üle 5 % madratsi kogukaalust.
3.1. Rasvatustamine
Traadi ja/või vedrude puhastamisel ja/või rasvatustamisel orgaaniliste lahustitega tuleb kasutada suletud puhastus- või rasvatustamissüsteemi.
Hindamine ja kontroll: taotleja esitab asjakohase deklaratsiooni.
3.2. Galvaanimine
Vedrude pinda ei kaeta galvaanilise metallikihiga.
Hindamine ja kontroll: taotleja esitab asjakohase deklaratsiooni.
4. Kookoskiud
Kui kookoskiud on kummeeritud, peab see vastama vahtlateksi kriteeriumidele.
Märkus: vastavus kõnealusele kriteeriumile on vajalik ainult juhul, kui kookoskiudu on üle 5 % madratsi kogukaalust.
Hindamine ja kontroll: taotleja esitab deklaratsiooni selle kohta, et kummeeritud kookoskiudu ei ole kasutatud, või esitab punktis 1 vahtlateksi puhul nõutud katsearuanded.
5. Puitmaterjal
5.1. Säästev metsamajandamine
Traadi ja/või vedrude puhastamisel ja/või rasvatustamisel orgaaniliste lahustitega tuleb kasutada suletud puhastus- või rasvatustamissüsteemi.
Hindamine ja kontroll: taotleja esitab asjakohase deklaratsiooni.
a) |
Esmane täispuit on pärit metsadest, mille majandamisel rakendatakse säästva metsamajandamise põhimõtteid ja meetmeid. Euroopas vastavad kõnealused põhimõtted ja meetmed vähemalt Euroopa säästva metsamajandamise määratlusele, mis võeti vastu Euroopa metsade kaitset käsitleva teise ministrite konverentsi (Helsingi, 16.–17. juuni 1993) 1. resolutsioonis, metsade säästva majandamise üleeuroopalistele tegevusjuhistele, mis kiideti heaks Euroopa metsade kaitset käsitleval kolmandal ministrite konverentsil (Lissabon, 2.–4. juuni 1998), ning säästva metsamajandamise üleeuroopalistele parandatud näitajatele, mis võeti vastu metsade kaitset käsitleva ministrite konverentsi ekspertide kohtumisel 7.–8. oktoobril 2002 ja kiideti heaks Euroopa metsade kaitset käsitleval neljandal ministrite konverentsil (Viin, 28.–30. aprill 2003). Väljaspool Euroopat vastavad need vähemalt 1992. aasta juunis Rio de Janeiros toimunud ÜRO keskkonna- ja arengukonverentsi metsanduspõhimõtetele ning vajaduse korral metsade säästva majandamise kriteeriumidele ja suunistele, mis on vastu võetud asjakohaste rahvusvaheliste ja piirkondlike algatuste raames (ITTO, Montreali protsess, Tarapoto protsess, UNEP/FAO Aafrika kuivalade algatus). |
b) |
Vähemalt 60 % punkti a kohasest metsadest saadud esmasest täispuidust on pärit säästvalt majandatud metsadest, mis on sertifitseeritud sõltumatute kolmandate isikute metsasertifitseerimise süsteemide raames, mis vastavad nõukogu 15. detsembri 1998. aasta resolutsiooni (ELi metsandusstrateegia kohta) lõikes 15 ning kõnealuse resolutsiooni edasiarendustes loetletud kriteeriumidele. |
c) |
Puit, mis on saadud metsadest, millele ei ole antud säästvalt majandatava metsa sertifikaati, ei pärine järgmistest allikatest:
|
Hindamine ja kontroll: taotleja esitab ökomärgisega tootes kasutatud puidu liigid, kogused ja päritolu. Esmase täispuidu päritolu märgitakse piisavalt täpselt, et vajaduse korral oleks võimalik kontrollida.
— |
Säästvalt majandatud sertifitseeritud metsadest pärit esmase täispuidu puhul nõutakse tooteahela kontrollimist selle tõendamiseks, et kõnealune puit on saadud säästvalt majandatud metsast. Tootja esitab tõendid tooteahelat tõendava usaldusväärse sertifikaadi saamiseks võetud meetmete kohta, st toote jälgitavuse kord, kirjalik avaldus kontrollisüsteemiga liitumiseks või kirjalik välisauditi taotlus tooteahela kontrollimiseks. |
— |
Säästvalt majandatud sertifitseerimata metsadest saadud esmase täispuidu puhul märgib taotleja ja/või tarnija kasutatud puidu liigi, koguse ja päritolu. Päritolu märgitakse piisavalt täpselt, et oleks võimalik tõendada, et asjaomane puit on saadud nõuetekohaselt majandatud metsadest. Kättesaadavaks tehakse asjakohased deklaratsioonid või asjakohane harta, toimimisjuhend või avaldus, millega tõendatakse punktides a ja c sätestatud nõuetele vastavust. Esitatakse olemasolevate metsasertifitseerimise süsteemide alusel antud soovitused, milles tõendatakse, et rakendatud on nõuetele mittevastavatest allikatest pärit toormaterjalide kasutuse vältimiseks kehtestatud nõuded. |
5.2. Puidupõhiste töötlemata materjalide formaldehüüdiheide
Puidupõhiseid materjale on lubatud madratsites kasutada juhul, kui kõnealused materjalid vastavad järgmistele nõuetele:
— |
puitlaastplaat: töötlemata või pindamata puitlaastplaadi formaldehüüdiheide ei ületa 50 % piirväärtusest, mis standardi EN 312-1 kohaselt võimaldab kõnealust puitlastplaati klassifitseerida kvaliteediklassi E1. |
Hindamine ja kontroll: taotleja ja/või tarnija esitab tõendid selle kohta, et puidupõhised materjalid vastavad kõnealusele nõudele vastavalt Euroopa standardile EN 312-1;
— |
puitkiudplaat: kasutatud puitkiudplaadi mõõdetud formaldehüüdisisaldus ei ületa 50 % piirväärtusest, mis standardi EN 622-1 kohaselt võimaldab kõnealust puitkiudplaati klassifitseerida kvaliteediklassi A. Kvaliteediklassi A puitkiudplaadid on siiski lubatud juhul, kui need ei ületa 50 % kogu puidust ja puidupõhisest materjalist, mida on asjaomases tootes kasutatud. |
Hindamine ja kontroll: taotleja ja/või tarnija esitab tõendid selle kohta, et puidupõhised materjalid vastavad kõnealusele nõudele vastavalt Euroopa standardile EN 13986 (aprill 2005).
6. Tekstiilmaterjal (kiud ja riie)
Madratsikattena kasutatavad tekstiilmaterjalid vastavad järgmistele värvainete ja muude keemiatoodetega ning kasutuskõlblikkusega seotud kriteeriumidele (tekstiilmaterjalid, millele on antud ühenduse ökomärgis, vastavad kõnealustele kriteeriumidele).
6.1. Biotsiidid
Madratsite ja poolmadratsite veo ja ladustamise ajal ei kasutata klorofenoole (nende sooli ja estreid), polüklooritud bifenüüle ega tinaorgaanilisi ühendeid.
Hindamine ja kontroll: taotleja esitab deklaratsiooni selle kohta, et kõnealuseid aineid ega ühendeid ei ole kasutatud lõngas, riides ega lõpptootes. Kui seda deklaratsiooni tuleb tõendada, kasutatakse järgmist katsemeetodit ja piirväärtust: vajaduse korral ekstraheerimine, derivatiseerimine atseetanhüdriidi abil, gaasi-vedelikkapillaarkromatograafiline määramine elektronihaarde detektori abil, piirsisaldus 0,05 ppm.
6.2. Abikemikaalid
Alküülfenooletoksülaate, lineaarseid alküülbenseensulfonaate, bis(hüdrogeenitud tahkerasvalküül)dimetüülammooniumkloriidi, distearüüldimetüülammooniumkloriidi, di(kõvatahkerasv)dimetüülammooniumkloriidi, etüleendiamiintetraatsetaati ega dietüleentriamiinpentaatsetaati ei kasutata ning need ained ole kasutatavate valmististe ega segude komponendid.
Hindamine ja kontroll: taotleja esitab deklaratsiooni selle kohta, et kõnealuseid kemikaale ei ole kasutatud.
6.3. Detergendid, riidepehmendid ja kompleksitekitid
Vähemalt 95 massiprotsenti märgtöötlemiskäitises kasutatud riidepehmenditest, kompleksitekititest ja detergentidest on reoveepuhastis piisavalt biolagundatavad või eemaldatavad.
Erandina kõnealusest nõudest on märgtöötlemiskäitises detergentide puhul kasutatud pindaktiivsed ained lõplikult aeroobselt biolagunevad.
Hindamine ja kontroll: mõiste „piisavalt biolagundatav või eemaldatav” on määratletud eespool kiudude ja lõngade abi- ja viimistlusainetega seotud kriteeriumi puhul. Taotleja esitab vajalikud dokumendid, ohutuskaardid, katsearuanded ja/või deklaratsioonid, milles on märgitud eelnimetatud katsete meetodid ja tulemused ning tõendatud kõigi kasutatud detergentide, riidepehmendite ja kompleksitekitite vastavus kõnealusele kriteeriumile.
Kasutada tuleb lõpliku aeroobse biolagunduvuse määratlust, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 648/2004 III lisas (4). Taotleja esitab vajalikud dokumendid, ohutuskaardid, katsearuanded ja/või deklaratsioonid, milles on märgitud eelnimetatud katsete meetodid ja tulemused ning tõendatud kõigi kasutatud detergentide, riidepehmendite ja kompleksitekitite vastavus kõnealusele kriteeriumile.
6.4. Pleegitusained
Lõnga, riide ja lõpptoote pleegitamiseks ei kasutata kloori sisaldavaid aineid.
Seda nõuet ei kohaldata keemiliste tsellulooskiudude tootmisel.
Hindamine ja kontroll: taotleja esitab deklaratsiooni selle kohta, et klooritud pleegitusaineid ei ole kasutatud.
6.5. Värvainete saasteained
Kiudude suhtes afiinsed värvained (lahustuvad või lahustumatud).
Kasutatud värvainetes saasteainetena esinevate ioonide sisaldus ei ületa järgmisi piirväärtusi: Ag 100 ppm; As 50 ppm; Ba 100 ppm; Cd 20 ppm; Co 500 ppm; Cr 100 ppm; Cu 250 ppm; Fe 2 500 ppm; Hg 4 ppm; Mn 1 000 ppm; Ni 200 ppm; Pb 100 ppm; Se 20 ppm; Sb 50 ppm; Sn 250 ppm; Zn 1 500 ppm.
Kõnealused piirväärtused kehtivad üksnes saasteainete kohta ning nendele vastavust ei hinnata selliste metallide puhul, mis kuuluvad lahutamatu komponendina värvainemolekuli koostisesse (nt metallikomplekside alusel valmistatud värvained, teatavad aktiivvärvained jms).
Hindamine ja kontroll: taotleja esitab vastavusdeklaratsiooni.
6.6. Pigmentide saasteained
Lahustumatud värvained, mis ei ole afiinsed kiudude suhtes
Kasutatud pigmentides saasteainetena esinevate ioonide sisaldus ei ületa järgmisi piirväärtusi: As 50 ppm; Ba 100 ppm, Cd 50 ppm; Cr 100 ppm; Hg 25 ppm; Pb 100 ppm; Se 100 ppm Sb 250 ppm; Zn 1 000 ppm.
Hindamine ja kontroll: taotleja esitab vastavusdeklaratsiooni.
6.7. Kroompeitsvärvained
Kroompeitsvärvaineid ei ole lubatud kasutada.
Hindamine ja kontroll: taotleja esitab deklaratsiooni selle kohta, et kõnealuseid värvaineid ei ole kasutatud.
6.8. Metallikomplekside alusel valmistatud värvained
Vase-, kroomi- või niklikomplekside alusel valmistatud värvainete kasutamisel on nõuded järgmised.
— |
Kui tsellulooskiudude värvimisel on värvisegu komponendiks metallikompleksi alusel valmistatud värvaine, on tootmiskäitises või sellest väljaspool asuvasse puhastisse suunatavas reovees iga metallikompleksi alusel valmistatud värvainet alla 20 % kasutatud kogusest (värvimisprotsessi algkogusest). Kui muudel värvimistoimingutel on värvisegu komponendiks metallikompleksi alusel valmistatud värvaine, on tootmiskäitises või sellest väljaspool asuvasse puhastisse suunatavas reovees iga metallikompleksi alusel valmistatud värvainet alla 7 % kasutatud kogusest (värvimisprotsessi algkogusest). Hindamine ja kontroll: taotleja esitab deklaratsiooni selle kohta, et kõnealuseid aineid ei ole kasutatud, või dokumendid ja katsearuande; katsetamisel on kasutatud järgmisi meetodeid: Cu ja Ni puhul ISO 8288, Cr puhul EN 1233. |
— |
Pärast puhastamist ei ületa ainete heide vette järgmisi väärtusi: Cu 75 mg/kg (kiud, lõng või riie); Cr 50 mg/kg; Ni 75 mg/kg. Hindamine ja kontroll: taotleja esitab deklaratsiooni selle kohta, et kõnealuseid aineid ei ole kasutatud, või dokumendid ja katsearuande; katsetamisel on kasutatud järgmisi meetodeid: Cu ja Ni puhul ISO 8288, Cr puhul EN 1233. |
6.9. Asovärvid
Ei kasutata asovärve, millest võivad lagunemisel moodustuda järgmised aromaatsed amiinid:
4-aminodifenüül |
(92-67-1) |
Bensidiin |
(92-87-5) |
4-kloro-o-toluidiin |
(95-69-2) |
2-naftüülamiin |
(91-59-8) |
o-aminoasotolueen |
(97-56-3) |
2-amino-4-nitrotolueen |
(99-55-8) |
p-kloroaniliin |
(106-47-8) |
2,4-diaminoanisool |
(615-05-4) |
4,4'-diaminodifenüülmetaan |
(101-77-9) |
3,3'-dicklorobensidiin |
(91-94-1) |
3,3'-dimetoksübensidiin |
(119-90-4) |
3,3'-dimetüülbensidiin |
(119-93-7) |
3,3'-dimetüül-4,4'-diaminodifenüülmetaan |
(838-88-0) |
p-kresidiin |
(120-71-8) |
4,4'-oksüdianiliin |
(101-80-4) |
4,4'-tiodianiliin |
(139-65-1) |
o-toluidiin |
(95-53-4) |
2,4-diaminotolueen |
(95-80-7) |
2,4,5-trimetüülaniliin |
(137-17-7) |
4-aminoasobenseen |
(60-09-3) |
o-anisidiin |
(90-04-0) |
2,4-ksülidiin |
|
2,6-ksülidiin |
|
Hindamine ja kontroll: taotleja esitab deklaratsiooni selle kohta, et kõnealuseid värvaineid ei ole kasutatud. Kui seda deklaratsiooni tuleb tõendada, kasutatakse standardit EN 14 362-1 ja 2. (Märkus: 4-aminoasobenseeni esinemise kohta võib saada valepositiivseid tulemusi, seepärast on soovitatav tulemusi kontrollida.).
6.10. Kantserogeensed, mutageensed või reprotoksilised värvained
a) |
Järgmisi värvaineid ei kasutata:
Hindamine ja kontroll: taotleja esitab deklaratsiooni selle kohta, et kõnealuseid värvaineid ei ole kasutatud. |
b) |
Kasutada ei ole lubatud värvaineid ega värvides kasutatud valmistisi, milles on üle 0,1 massiprotsendi aineid, mis vastavad taotlemise ajal järgmiste riskilausete (või nende kombinatsioonide) alla klassifitseerimise kriteeriumidele:
nagu on sätestatud direktiivis 67/548/EMÜ. Alternatiivina võib kaaluda klassifitseerimist vastavalt määrusele (EÜ) nr 1272/2008. Sel juhul ei tohi toormaterjalidele lisada aineid ega valmistisi, millele on omistatud või võidakse taotlemise ajal omistada järgmised ohulaused (või nende kombinatsioon): H351, H350, H340, H350i, H360F, H360D, H361f, H361d H360FD, H361fd, H360Fd, H360Df, H341. Hindamine ja kontroll: taotleja esitab deklaratsiooni selle kohta, et kõnealuseid värvaineid ei ole kasutatud. |
6.11. Värvained, mis võivad olla sensibiliseeriva toimega
Ei kasutata järgmisi värvaineid:
|
C.I. 61 505 |
||
|
C.I. 62 500 |
||
|
C.I. 63 305 |
||
|
|
||
|
|
||
|
|
||
|
|
||
|
|
||
|
C.I. 11 080 |
||
|
C.I. 11 005 |
||
|
|
||
|
|
||
|
C.I. 11 110 |
||
|
C.I. 62 015 |
||
|
C.I. 11 210 |
||
|
C.I. 10 345 |
||
|
C.I. 10 375 |
||
|
|
||
|
|
Hindamine ja kontroll: taotleja esitab deklaratsiooni selle kohta, et kõnealuseid värvaineid ei ole kasutatud.
6.12. Värvi higikindlus happelises ja aluselises keskkonnas
Värvi higikindluse aste nii happelises kui ka aluselises keskkonnas on nii värvimuutuse katses kui ka värvi ülekandumise katses vähemalt 3–4.
Higikindluse aste 3 on lubatud siiski juhul, kui riie on tumedat värvi (värvi standardsügavus > 1/1) ja valmistatud regenereeritud villast või sisaldab üle 20 % siidi.
Kõnealust kriteeriumi ei kohaldata valgete toodete suhtes ega toodete suhtes, mida ei ole värvitud ja millele ei ole trükitud.
Hindamine ja kontroll: taotleja esitab katsearuanded; katsetamisel on kasutatud standardit EN: ISO 105 E04 (happelises ja aluselises keskkonnas, võrdlus mitmekordsest kiust valmistatud riidega).
6.13. Värvi märghõõrdekindlus
Värvi märghõõrdekindluse aste on vähemalt 2–3. Aste 2 on siiski lubatud indigoga värvitud teksariide puhul.
Kõnealust kriteeriumi ei kohaldata valgete toodete suhtes ega toodete suhtes, mida ei ole värvitud ja millele ei ole trükitud.
Hindamine ja kontroll: taotleja esitab katsearuanded; katsetamisel on kasutatud standardit EN: ISO 105 X12.
6.14. Värvi kuivhõõrdekindlus
Värvi kuivhõõrdekindluse aste on vähemalt 4.
Aste 3–4 on siiski lubatud indigoga värvitud teksariide puhul.
Kõnealust kriteeriumi ei kohaldata valgete toodete suhtes ega toodete suhtes, mida ei ole värvitud ja millele ei ole trükitud.
Hindamine ja kontroll: Taotleja esitab katsearuanded; katsetamisel on kasutatud standardit EN: ISO 105 X12.
7. Liimid
Orgaanilisi lahusteid sisaldavaid liime ei kasutata. (Kõnealust kriteeriumi ei kohaldata juhuparandusteks kasutatavate liimide suhtes.) Käesolevas kontekstis on lenduvad orgaanilised ühendid kõik orgaanilised ühendid, mille aururõhk temperatuuril 293,15 K on vähemalt 0,01 kPa või millel on sellele vastav lenduvus teatavates kasutustingimustes.
Ei kasutata liime, mis vastavad taotlemise ajal järgmiste riskilausete (või nende kombinatsioonide) alla klassifitseerimise kriteeriumidele:
— |
kantserogeenne (R45, R49, R40); |
— |
pärilikke kahjustusi põhjustav (R46, R40); |
— |
sigivust kahjustav (R60–R63); |
— |
mürgine (R23–R28) |
vastavalt õigusnormidele, milles käsitletakse ohtlike kemikaalide klassifitseerimist ja märgistamist kõigi ELis kasutuselolevate süsteemide kohaselt (Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 1999/45/EÜ) (5).
Alternatiivina võib kaaluda klassifitseerimist vastavalt määrusele (EÜ) nr 1272/2008. Sel juhul ei tohi toormaterjalidele lisada aineid ega valmistisi, millele on omistatud või võidakse taotlemise ajal omistada järgmised ohulaused (või nende kombinatsioon): H351, H350, H340, H350i, H360F, H360D, H361f, H361d H360FD, H361fd, H360Fd, H360Df, H331, H330, H311, H301, H310, H300, H370, H372.
Hindamine ja kontroll: taotleja esitab deklaratsiooni selle kohta, et kasutatud liimid vastavad kõnealusele kriteeriumile, ja tõendavad dokumendid.
8. Kogu madratsist eralduv lenduvate ja poollenduvate orgaaniliste ühendite heide
Testikambris ei ületa kogu madratsist eralduv lenduvate orgaaniliste ühendite heide allpool esitatud heiteväärtusi, mille kindlaksmääramisel on võetud eeskujuks ehitustoodetest eralduva lenduvate orgaaniliste ühendite heitega seotud terviseohu hindamise kord (vt www.umweltbundesamt.de/building-products/agbb.htm), mille AgBB kehtestas 2005. aastal.
Aine |
Lõplik väärtus 7. päeval |
Lõplik väärtus 28. päeval |
Formaldehüüd |
< 60 μg/m3 (< 0,05 ppm) |
< 60 μg/m3 (< 0,05 ppm) |
Muud aldehüüdid |
< 60 μg/m3 (< 0,05 ppm) |
< 60 μg/m3 (< 0,05 ppm) |
Orgaanilised ühendid kokku (retensiooni ulatus C6–C16) |
< 500 μg/m3 |
< 200 μg/m3 |
Orgaanilised ühendid kokku (retensiooni ulatus üle C16) |
< 100 μg/m3 |
< 40 μg/m3 |
Hindamine ja kontroll: taotleja esitab katsekambris saadud tulemuste analüüsi; katsetamisel on kasutatud standardeid EN 13419-1 ja EN 13419-2. Lenduvate orgaaniliste ühendite analüüs peaks vastama standardile ISO 16000-6.
9. Kogu madratsis kasutatavad leegiaeglustid
Tootes võib kasutada üksnes leegiaeglusteid, mis on madratsis kasutatud materjali või materjalipinnaga (reageerivad leegiaeglustid) keemiliselt seotud. Kui kasutatakse leegiaeglusteid, millele on omistatud allpool loetletud riskilaused, peaksid kõnealuste leegiaeglustite keemilised omadused muutuma kasutusel nii, et klassifitseerimine ühegi allpool esitatud riskilause alla ei ole enam õigustatud. (Alla 0,1 % leegiaeglustist võib säilida kasutuseelsel kujul.)
— |
R40 (osaliselt tõendatud kantserogeenne mõju); |
— |
R45 (võib põhjustada vähktõbe); |
— |
R46 (võib põhjustada pärilikke kahjustusi); |
— |
R49 (sissehingamisel võib põhjustada vähktõbe); |
— |
R50 (väga mürgine veeorganismidele); |
— |
R51 (mürgine veeorganismidele); |
— |
R52 (kahjulik veeorganismidele); |
— |
R53 (võib avaldada pikaajalist veekeskkonda kahjustavat toimet); |
— |
R60 (võib kahjustada sigivust); |
— |
R61 (võib kahjustada loodet); |
— |
R62 (võimalik sigivuse kahjustamise oht); |
— |
R63 (võimalik loote kahjustamise oht); |
— |
R68 (võimalik pöördumatute kahjustuste oht), |
nagu on sätestatud nõukogu direktiivis 67/548/EMÜ.
Madratsis ei kasutata materjalidesse või katetesse üksnes füüsiliselt segatud leegiaeglusteid.
Alternatiivina võib kaaluda klassifitseerimist vastavalt määrusele (EÜ) nr 1272/2008. Sel juhul ei tohi toormaterjalidele lisada aineid ega valmistisi, millele on omistatud või võidakse taotlemise ajal omistada järgmised ohulaused (või nende kombinatsioon): H351, H350, H340, H350i, H400, H410, H411, H412, H413, H360F, H360D, H361f, H361d H360FD, H361fd, H360Fd, H360Df, H341.
Hindamine ja kontroll: taotleja esitab deklaratsiooni selle kohta, et aditiivse toimega leegiaeglusteid ei ole kasutatud, märgib, kas ja milliseid reageerivaid leegiaeglusteid on kasutatud, ning esitab dokumendid (nt ohutuskaardid) ja/või deklaratsioonid, millega tõendatakse kõnealuste leegiaeglustite vastavust sellele kriteeriumile.
10. Lõpptootes leiduvad biotsiidid
Kasutada võib üksnes selliseid biotsiide, mis sisaldavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 1998. aasta direktiivi 98/8/EÜ (mis käsitleb biotsiidide turuleviimist) (6) I, IA jaIB lisas loetletud biotsiidseid toimeaineid ning milles sisalduvaid biotsiidseid toimeaineid on lubatud kasutada madratsites vastavalt direktiivi 98/8/EÜ V lisale.
Hindamine ja kontroll: taotleja esitab deklaratsiooni selle kohta, et biotsiide ei ole kasutatud, või kasutatud biotsiidide loendi.
11. Vastupidavus
Majapidamises kasutamiseks ettenähtud madratsi eeldatav kasutuskestus on kümme aastat. Siiski varieerub madratsi eeldatav kasutusaeg, kui madratsit on kasutatud muul otstarbel, nt vanglates ja hotellides.
— |
Täiskasvanu madrats:
|
— |
Imiku madrats:
|
Hindamine ja kontroll: taotleja esitab katsearuande; katsetamisel on kasutatud järgmist meetodit: EN 1957; kõrguse ja kõvaduse kadu tähendab erinevust nende mõõtmistulemuste vahel, mis on saadud vastupidavuskatse alguses (pärast 100 tsüklit) ja lõpus (pärast 30 000 tsüklit).
12. Pakendamisnõuded
Kasutatud pakend on
— |
valmistatud ringlussevõtmiseks sobivast materjalist ja |
— |
sellele on märgitud andmed plastmaterjali liigi kindlakstegemiseks vastavalt standardile ISO 11469. |
Pakendile lisatakse järgmine tekst:
„Vaata lisateavet sellele tootele lillemärgi andmise kohta veebilehel http://www.ecolabel.eu
Kasutatud madratsi kõrvaldamiseks küsige nõu kohalikult omavalitsuselt.”
Hindamine ja kontroll: taotleja esitab toote pakendi näidise ja tootele lisatud teabe näidise ning deklaratsiooni kõnealusele kriteeriumile vastavuse kohta.
13. Ökomärgisel esitatav teave
Ökomärgise 2. lahtris on järgmine tekst:
— |
tekitab võimalikult vähe õhusaastet siseruumides; |
— |
ohtlike ainete piiratud sisaldus; |
— |
vastupidav ja kvaliteetne. |
Hindamine ja kontroll: taotleja esitab toote pakendi näidise, millel on ökomärgis, ja deklaratsiooni kõnealusele kriteeriumile vastavuse kohta.
(2) ELT L 353, 31.12.2008, lk 1.
(3) Komisjon käsitles kõnealuseid teemasid oma teatises metsandusõiguse rakendamist, metsandushaldust ja -kaubandust (Forest Law Enforcement, Governance and Trade, FLEGT) käsitleva ELi tegevuskava kohta.
(4) ELT L 104, 8.4.2004, lk 1.
III Euroopa Liidu lepingu kohaselt vastu võetud aktid
EUROOPA LIIDU LEPINGU V JAOTISE KOHASELT VASTU VÕETUD AKTID
5.8.2009 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 203/81 |
NÕUKOGU OTSUS 2009/599/ÜVJP,
4. august 2009,
millega rakendatakse nõukogu ühist seisukohta 2006/795/ÜVJP, mis käsitleb Korea Rahvademokraatliku Vabariigi vastu suunatud piiravaid meetmeid
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse ühist seisukohta 2006/795/ÜVJP, mis käsitleb Korea Rahvademokraatliku Vabariigi (1) vastu suunatud piiravaid meetmeid, ning eelkõige selle artikli 6 lõiget 1 koostoimes Euroopa Liidu lepingu artikli 23 lõikega 2,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Nõukogu võttis 20. novembril 2006. aastal vastu ühise seisukoha 2006/795/ÜVJP, mis käsitleb Korea Rahvademokraatliku Vabariigi (KRDV) vastu suunatud piiravaid meetmeid, millega rakendatakse ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1718 (2006). |
(2) |
Nõukogu võttis 27. juulil 2009. aastal vastu ühise seisukoha 2009/573/ÜVJP, (2) millega muudeti ühist seisukohta 2006/795/ÜVJP ja millega rakendati ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1874 (2009). |
(3) |
ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1718 (2006) kohaselt loodud sanktsioonide komitee määras 24. aprillil ja 16. juulil 2009 kindlaks isikud ja üksused, kelle suhtes kohaldatakse piiravaid meetmeid. |
(4) |
Ühise seisukoha 2006/795/ÜVJP I lisas sisalduvad isikute ja üksuste, kelle suhtes kohaldatakse piiravaid meetmeid, nimekirjad tuleks vastavalt asendada, |
ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:
Artikkel 1
Ühise seisukoha 2006/795/ÜVJP I lisas esitatud isikute ja üksuste nimekirjad asendatakse käesoleva otsuse lisas esitatud nimekirjadega.
Artikkel 2
Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise kuupäeval.
Artikkel 3
Käesolev otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.
Brüssel, 4. august 2009
Nõukogu nimel
eesistuja
C. BILDT
(1) ELT L 322, 22.11.2006, lk 32.
(2) ELT L 197, 29.7.2009, lk 111.
LISA
„I LISA
a) Artikli 3 lõike 1 punktis a ja artikli 4 lõike 1 punktis a nimetatud isikute nimekiri
|
Nimi |
Varjunimi (alias) |
Sünniaeg |
Määramise kuupäev |
Muu teave |
1. |
Yun Ho-jin |
Yun Ho-chin |
13.10.1944 |
16.7.2009 |
Namchongang Trading Corporationi direktor; vastutab uraani rikastamise programmi jaoks vajalike toodete impordi eest. |
2. |
Ri Je-son |
Ri Che-son |
1938 |
16.7.2009 |
Korea Rahvademokraatliku Vabariigi tuumaprogrammi juhtimise peamise asutuse General Bureau of Atomic Energy (GBAE) direktor, korraldab mitmeid tuumaprojekte, sh Yongbyoni tuumauuringute keskuse ja Namchongang Trading Corporationi juhtimist GBAE poolt. |
3. |
Hwang Sok-hwa |
|
|
16.7.2009 |
Direktor asutuses General Bureau of Atomic Energy (GBAE); tegeleb Korea Rahvademokraatliku Vabariigi tuumaprogrammiga; osales GBAE sisese teaduslike suuniste büroo juhina teaduskomitees tuumauuringute ühisinstituudis. |
4. |
Ri Hong-sop |
|
1940 |
16.7.2009 |
Endine direktor, Yongbyoni tuumauuringute keskus, juhtis kolme tähtsamat rajatist, mis aitavad toota tuumarelvades kasutatavat plutooniumi: tuumakütuse tootmistehas, tuumareaktor ja ümbertöötlemiskäitis. |
5. |
Han Yu-ro |
|
|
16.7.2009 |
Korea Ryongaksan General Trading Corporationi direktor; tegeleb Korea Rahvademokraatliku Vabariigi ballistiliste rakettide programmiga. |
b) Artikli 4 lõike 1 punktis a nimetatud üksuste nimekiri
|
Nimetus |
Varjunimi (alias) |
Asukoht |
Määramise kuupäev |
Muu teave |
1. |
Korea Mining Development Trading Corporation |
CHANGGWANG SINYONG CORPORATION; EXTERNAL TECHNOLOGY GENERAL CORPORATION; DPRKN MINING DEVELOPMENT TRADING COOPERATION; „KOMID” |
Central District, Pyongyang, KRDV. |
24.4.2009 |
Peamine relvakaupleja ning põhiline ballistiliste rakettide ja tavarelvastusega seotud kaupade ja varustuse eksportija. |
2. |
Korea Ryonbong General Corporation |
KOREA YONBONG GENERAL CORPORATION; varem LYONGAKSAN GENERAL TRADING CORPORATION |
Pot’onggang District, Pyongyang, KRDV; Rakwon-dong, Pothonggang District, Pyongyang, KRDV. |
24.4.2009 |
Kaitsetööstuse konglomeraat, mis tegeleb Korea Rahvademokraatliku Vabariigi kaitsetööstuse hangetega ja toetab riigi sõjalise otstarbega kaupade müüki. |
3. |
Tanchon Commercial Bank |
varem CHANGGWANG CREDIT BANK; varem KOREA CHANGGWANG CREDIT BANK |
Saemul 1-Dong Pyongchon District, Pyongyang, KRDV. |
24.4.2009 |
Korea Rahvademokraatliku Vabariigi tavarelvastuse, ballistiliste rakettide ning sellelaadsete relvade kooste ja tootmisega seotud kaupade müügi rahastaja. |
4. |
Namchongang Trading Corporation |
NCG; NAMCHONGANG TRADING; NAM CHON GANG CORPORATION; NOMCHONGANG TRADING CO.; NAM CHONG GAN TRADING CORPORATION |
Pyongyang, KRDV. |
16.7.2009 |
Namchongang on KRDV äriühing, mis allub GBAEle. Namchongang osales KRDV tuumarajatises tuvastatud Jaapani päritolu vaakumpumpade hankimisel ning tuumavaldkonnaga seotud hanketegevuses, mis on seostatud ühe Saksa isikuga. Ettevõte on 1990. aastate lõpust osalenud ka spetsiaalselt uraani rikastamise programmi jaoks sobilike alumiiniumtorude ja muude seadmete ostmisel. Ettevõtte esindaja on endine diplomaat, kes oli KRDV esindaja Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri poolt läbiviidud Yongbyoni tuumarajatiste kontrollimises 2007. aastal. Namchongangi tegevus massihävitusrelvade levikul on äärmiselt murettekitav, võttes arvesse KRDV samalaadset tegevust minevikus. |
5. |
Hongkong Electronics |
HONG KONG ELECTRONICS KISH CO |
Sanaee St., Kish Island, Iraan. |
16.7.2009 |
Tanchon Commercial Banki ja KOMIDi omanduses või kontrolli all või tegutseb või näib tegutsevat nende heaks või nende nimel. Hongkong Electronics on Tanchon Commercial Banki ja KOMIDi (mõlemad komitee poolt määratud 2009. aasta aprillis) nimel 2007. aastast alates üle kandnud miljoneid dollareid massihävitusrelvade levikuga seotud raha. Hongkong Electronics on korraldanud KOMIDi nimel raha liikumist Iraanist KRDVsse. |
6. |
Korea Hyoksin Trading Corporation |
KOREA HYOKSIN EXPORT AND IMPORT CORPORATION |
Rakwon-dong, Pothonggang District, Pyongyang, KRDV. |
16.7.2009 |
Pyongyangis asuv KRDV ettevõte, mis allub Korea Ryonbong General Corporationile (määratud komitee poolt 2009. aasta aprillis) ning osaleb massihävitusrelvade väljatöötamisel. |
7. |
General Bureau of Atomic Energy (GBAE) |
General Department of Atomic Energy (GDAE) |
Haeudong, Pyongchen District, Pyongyang, KRDV. |
16.7.2009 |
GBAE vastutab KRDV tuumaprogrammi eest, mis hõlmab Yongbyoni tuumauuringute keskust ja selle plutooniumi tootmise uurimisreaktorit (5 MWe, 25 MWt) ning selle kütuse tootmise ja ümbertöötlemise rajatisi. GBAE on korraldanud tuumavaldkonnaga seotud kohtumisi ja arutelusid Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuriga. GBAE on KRDV peamine valitsusasutus, mis juhib tuumaprogramme, juhtides muu hulgas Yongbyoni tuumauuringute keskuse tööd. |
8. |
Korean Tangun Trading Corporation |
|
Pyongyang, KRDV. |
16.7.2009 |
Korea Tangun Trading Corporation allub KRDV teisele loodusteaduste akadeemiale ning vastutab peamiselt kaupade ja tehnoloogiate hankimise eest KRDV kaitsealaste teadusuuringute ja arenguprogrammide toetamiseks, mis hõlmavad muu hulgas massihävitusrelvi ning kandesüsteemide programme ja hanget, sealhulgas materjale, mis on teatavate mitmepoolsete kontrollirežiimide alusel kontrollitavad või keelatud.” |