31.7.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 200/1

(1)

Siseturg on sisepiirideta ala, kus on tagatud kaupade, isikute, teenuste ja kapitali vaba liikumine. Sel eesmärgil on Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. septembri 2007. aasta direktiiviga 2007/46/EÜ (mootorsõidukite ja nende haagiste ning nende sõidukite süsteemide, osade ja eraldi tehniliste seadmestike tunnustamise kohta (raamdirektiiv)) (3) kehtestatud põhjalik ühenduse tüübikinnituse süsteem mootorsõidukitele.

(2)

Käesolev määrus on eraldiseisev määrus direktiivi 2007/46/EMÜ alusel kehtestatud ühenduse tüübikinnitusmenetluses. Seepärast tuleks kõnealuse direktiivi IV, VI, XI ja XV lisa vastavalt muuta.

(3)

Käesolev määrus ei piira direktiivi 2007/46/EÜ artiklis 6 sätestatud sõiduki üheastmelise ja sega-tüübikinnituse menetluse kohaldamist.

(4)

Ühenduse tasandil on mootorsõidukite tüübikinnituse tehnilisi nõudeid ühtlustatud seoses mitmete ohutust ja keskkonda käsitlevate elementidega, et vältida liikmesriigiti erinevaid nõudeid ning tagada kogu ühenduses liiklusohutuse ja keskkonnakaitse kõrge tase.

(5)

Seetõttu on käesoleva määruse eesmärk ka suurendada ühenduse autotööstuse konkurentsivõimet, võimaldades samal ajal liikmesriikidel teostada tõhusat turujärelevalvet vastavuse kohta käesoleva määruse tüübikinnituse nõuetele seoses asjaomaste toodete turuleviimisega.

(6)

Asjakohane on kehtestada nõuded nii mootorsõidukite üldise ohutuse kui rehvide keskkonnamõju kohta, tingituna rehvirõhu seiresüsteemide kättesaadavusest, mis suurendaks samal ajal rehvide ohutust ja parandaks nende keskkonnamõju.

(7)

Euroopa Parlamendi taotluse alusel on ühenduse sõidukeid käsitlevates õigusaktides kasutusele võetud uus reguleeriv lähenemisviis. Käesolevas määruses tuleks seetõttu kehtestada üksnes sõidukiohutust, süsinikdioksiidi ja rehvidest tulenevat müra käsitlevad põhisätted, kuna tehnilised nõuded tuleks näha ette kooskõlas nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusega 1999/468/EÜ (millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused) (4) vastu võetud rakendusmeetmetega.

(8)

Komisjonile tuleks eelkõige anda volitus kehtestada mootorsõidukite, nende osade ja eraldi tehniliste seadmestike tüübikinnituseks erimenetlused, katsed ja nõuded; määratleda täpsemalt rehvi omadused, nii et rehvi saaks määratleda kui „eriotstarbelist rehvi”, „professionaalset maastikurehvi”, „tugevdatud rehvi” või „suurendatud kandevõimega rehvi”, „talverehvi”, „T-tüüpi varurehvi ajutiseks kasutamiseks”, „veorattarehvi”; sätestada konkreetsed täiendavad ohutusnõuded sõidukitele, mida kasutatakse ohtlike kaupade autoveoks liikmesriigis või liikmesriikide vahel; vabastada teatavad M2-, M3-, N2- ja N3-kategooriatesse kuuluvad sõidukid või sõidukiklassid kohustusest paigaldada kõrgetasemeline hädapidurdussüsteem ja/või sõidurajalt kõrvalekaldumise hoiatussüsteem; muuta rehvide veeretakistusjõu ja veeremismüra piirväärtusi tulenevalt katsemenetluste muudatustest, vähendamata praegust keskkonnakaitse taset; kehtestada eeskirjad rehvide mürataseme määramise korra kohta; lühendada käesolevas määruses ja selle rakendusmeetmetes sätestatud nõuetele mittevastavate rehvide müügitähtaega; ning muuta IV lisa, lisades sellesse Ühendatud Rahvaste Organisatsiooni Euroopa Majanduskomisjoni eeskirjad (ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirjad), mis on kohustuslikud nõukogu 27. novembri 1997. aasta otsuse 97/836/EÜ (Euroopa Ühenduse ühinemise kohta ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni kokkuleppega, milles käsitletakse ratassõidukile ning sellele paigaldatavatele ja/või sellel kasutatavatele seadmetele ja osadele ühtsete tehnonõuete kehtestamist ja nende nõuete alusel väljastatud tunnistuste vastastikust tunnustamist) (5) alusel. Kuna need on üldmeetmed ja nende eesmärk on muuta käesoleva määruse vähemolulisi sätteid, muu hulgas täiendades seda uute vähemoluliste sätetega, tuleb need vastu võtta vastavalt otsuse 1999/468/EÜ artiklis 5a sätestatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

(9)

Lisaks komisjoni käimasolevale algatusele, mille eesmärk on määratleda teede hindamise süsteem, peaks komisjon 12 kuu jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist esitama ettepaneku ELi teede klassifitseerimise kohta müra tekitamise alusel, mis täiendab mootorsõidukitranspordi müra kaardistamist, et seada asjakohased prioriteedid ja teekattenõuded ning sätestada maanteemüra maksimummäärad.

(10)

Tehnilised edusammud kõrgetasemeliste sõidukiohutussüsteemide valdkonnas pakuvad liiklusohvrite vähendamiseks uusi võimalusi. Et hoida liiklusohvrite arv võimalikult madalal, on vaja kasutusele võtta asjakohased uued tehnoloogiad.

(11)

Rehvitootmise tipptehnoloogia kohustuslik ja järjepidev kasutamine ning madala veeretakistusjõuga rehvid on transpordisektoris olulisel kohal maanteeliikluse kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisel, toetades samas innovatsiooni, tööhõivet ja Euroopa autotööstuse konkurentsivõimet;

(12)

Tüübikinnitust käsitlevate õigusaktide lihtsustamiseks kooskõlas CARS 21 lõpparuandes toodud soovitustega on asjakohane tunnistada kehtetuks mitmed direktiivid, vähendamata seejuures liiklejate kaitsetaset. Kõnealustes direktiivides sätestatud nõuded tuleks üle võtta käesolevasse määrusse ning asendada vajaduse korral viidetega ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni vastavatele eeskirjadele, mis on võetud üle ühenduse õigusesse kooskõlas otsusega 97/836/EÜ. Tüübikinnitusmenetluse halduskoormuse vähendamiseks on kohane, et sõidukitootjatel lubatakse vajaduse korral saada käesoleva määruse kohane tüübikinnitus nii, et nad saavad kinnituse ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja alusel, nagu on sätestatud käesoleva määruse IV lisas.

(13)

On asjakohane, et sõidukid projekteeritakse, ehitatakse ja monteeritakse nii, et sõitjate ja teiste liiklejate vigastusoht oleks minimaalne. Seetõttu on vaja, et tootjad tagaksid sõidukite vastavuse käesolevas määruses ja selle rakendusmeetmetes sätestatud nõuetele. Kõnealused sätted peaksid sisaldama nõudeid seoses sõiduki struktuurilise terviklikkuse, sõiduki juhtimise abisüsteemide, juhile sõiduki seisukorra ja ümbruse nähtavuse ning neid käsitleva teabe tagavate süsteemide, sõiduki valgustussüsteemide, sõitjate kaitsesüsteemide, sõiduki välispoole ja lisaseadmete, massi ja mõõtmete, rehvide ja kõrgetasemeliste süsteemidega ning mitmete muude osadega, kuid ei tohiks üksnes nimetatud nõuetega piirduda. Lisaks peaksid sõidukid olema vastavalt vajadusele kooskõlas teatavaid veoautosid ja nende haagiseid või busse käsitlevate konkreetsete sätetega.

(14)

Sõidukite tüübikinnitust käsitlevate uute konkreetsete nõuete kehtestamise ajakava puhul tuleks võtta arvesse kõnealuste nõuete tehnilist teostatavust. Üldiselt tuleks nõudeid kohaldada esialgu üksnes uute sõidukitüüpide suhtes. Olemasolevate sõidukitüüpide nõuetega kooskõlla viimiseks tuleks anda lisaaega. Lisaks tuleks rehvirõhu seiresüsteemide kohustuslikku paigaldamist kohaldada üksnes sõiduautode suhtes. Teiste kõrgetasemeliste ohutusseadmete kohustuslikku paigaldamist tuleks esialgu kohaldada üksnes raskeveokite suhtes.

(15)

Komisjon peaks ka edaspidi hindama teiste kõrgetasemeliste ohutusmeetmete tehnilist ja majanduslikku teostatavust ning valmisolekut turuleviimiseks ning esitama aruande, vajadusel koos ettepanekutega käesoleva määruse muutmiseks, hiljemalt 1. detsembriks 2012 ja pärast seda iga kolme aasta järel.

(16)

Komisjon peaks hindama rehvirõhu seiresüsteemide, sõidurajalt kõrvalekaldumise hoiatussüsteemide ja kõrgetasemeliste hädapidurdussüsteemide kohustusliku paigaldamise nõude muudele sõidukite kategooriatele laiendamise otstarbekust ja vajaduse korral esitama ettepaneku käesoleva määruse muutmiseks.

(17)

Komisjon peaks hindama rehvide märghaardumise nõuete karmistamise otstarbekust ja vajaduse korral esitama ettepaneku käesoleva määruse muutmiseks. Liikmesriigid peaksid tagama tõhusa turujärelevalve.

(18)

Ohutuse suurendamise, süsinikdioksiidi heitmete vähendamise ja liiklusmüra alandamise täielikku potentsiaali on võimalik rakendada üksnes rehvide märgistamissüsteemi kasutuselevõtmise abil, mille eesmärk on teavitada tarbijaid rehvide omadustest.

(19)

On asjakohane rakendada komisjoni 7. veebruari 2007. aasta teatises „Sõiduautode ja väikeste tarbesõidukite süsinikdioksiidiheidete vähendamist käsitleva ühenduse strateegia läbivaatamise tulemused” kirjeldatud meetmeid, mille eesmärk on vähendada rehvide süsinikdioksiidi heitmeid. Vähendamine tuleks saavutada rehvide väikese veeretakistusjõu ja rehvirõhu seiresüsteemide kasutamise kombineerimisel. Samal ajal on asjakohane sätestada nõuded, mille eesmärk on vähendada rehvide maanteemüra ja tagada rehvide ohutustasemete säilitamine märghaardumist käsitlevate nõuete kehtestamise abil. Sellega seotud rakendamise ajakavas peaksid peegelduma kõigi kõnealuste nõuete täitmisega kaasnevat raskusastet. Tingituna veeremismüra käsitlevate nõuete täitmisega kaasnevatest raskustest ja võttes arvesse aega, mis kulub tööstusel olemasolevate rehvide asendamiseks, on eelkõige asjakohane näha ette pikem periood veeremismüra käsitlevate nõuete rakendamiseks seoses uute olemasolevat tüüpi rehvidega.

(20)

Teatavaid rehvide kategooriaid, sealhulgas professionaalseid maastikurehve, mille suhtes kohaldatakse kiirusepiiranguid, ning rehve, mis on mõeldud üksnes enne 1990. aastat registreeritud sõidukitele, toodetakse tõenäoliselt väga väikestes kogustes. Seetõttu on asjakohane jätta sellised rehvikategooriad välja käesolevas määruses ja selle rakendusmeetmetes sätestatud teatavate nõuete kohaldamisalast, kui need nõuded ei ole vastavuses rehvide kasutusega või kui nõuete põhjustatav lisakoorem on ebaproportsionaalne.

(21)

Komisjon peaks seoses protekteeritud rehvidega nimetatud ettevõtlussektorit korralikult hindama, hõlmates kõiki sidusrühmi, ning hindama olemasoleva korra kohandamise vajadust.

(22)

Teatavate konkreetsete rehvikategooriate veeretakistusjõu ja veeremismüra mõne piirväärtuse puhul on kohane kehtestada järeleandmised, võttes arvesse rehvide ehitust või sooritusnäitajaid. Eeskätt on kohane sellised järeleandmised kehtestada rehvidele, mis on välja töötatud suurema veojõu ja pidurduse saavutamiseks rasketes lumeoludes.

(23)

Eriotstarbelisi rehve kasutatakse sõidukitel, millega on võimalik pääseda juurde ehitus- ja kaevandusobjektidele ning raielankidele, ning need rehvid on seetõttu projekteeritud nii, et nende sooritusnäitajad maastikul on paremad kui vaid maanteedel sõitmiseks mõeldud rehvidel. Kõnealuste omaduste saavutamiseks on need rehvid ehitatud materjalidest, mis muudavad nad tavarehvidest kahjustustele vastupidavamaks, ning neil on tahulise struktuuriga rehvimuster. Kuna mõlemad olulised omadused tingivad selle, et eriotstarbelised rehvid põhjustavad tavarehvidega võrreldes suuremat müra, tuleks nende suhtes lubada suuremat mürataset kui tavarehvidele.

(24)

Elektrooniliste stabiilsuskontrollisüsteemide, kõrgetasemeliste hädapidurdussüsteemide ja sõidurajalt kõrvalekaldumise hoiatussüsteemide puhul on väga suur tõenäosus, et need vähendavad õnnetusjuhtumite arvu. Seetõttu peaks komisjon vastavalt ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirjadele kehtestama niisuguseid süsteeme käsitlevad nõuded selliste sõidukikategooriate jaoks, mille puhul kohaldamine on asjakohane ja mille puhul ohutuse üldise taseme suurenemine on tõendatud. Enne nimetatud nõuete rakendamist tuleks kehtestada piisav üleminekuaeg rakendusmeetmete vastuvõtmiseks ja seejärel, et edendada nende keeruliste tehnoloogiate kasutamist sõidukites.

(25)

Raskesõidukitele elektrooniliste stabiilsuskontrollisüsteemide kohustusliku paigaldamise rakendamise tähtpäevade suhtes tuleks uute tüübikinnituste puhul alates 2011. aastast ja uute sõidukite puhul alates 2014. aastast järgida käesolevas määruses sätestatud tähtpäevi.

(26)

Enne elektrooniliste stabiilsuskontrollisüsteemide kasutuselevõtmist peaks komisjon ette nägema süsteemide tõhusust selgitavad ning turustamist soodustavad meetmed ja kampaaniad. Lisaks sellele peaks komisjon jälgima hinnakujundust, et vältida uute sõidukite hindade ebaproportsionaalset suurenemist uutele ohutusstandarditele vastava varustuse tõttu.

(27)

Käesoleva määruse alusel kavandatud edasised meetmed või määruse kohaldamisel rakendatavad menetlused, peaksid olema kooskõlas komisjoni 7. veebruari 2007. aasta teatises „21. sajandi konkurentsivõimelise mootorsõidukitööstuse reguleeriv raamistik” esitatud põhimõtetega. Eelkõige tuleks käesolevas määruses viidata parema õigusliku reguleerimise ja lihtsustamise eesmärgil ning selleks, et vältida kehtivatele ühenduse õigusaktidele tehniliste kirjelduste pidevat lisamist, olemasolevatele rahvusvahelistele standarditele ja eeskirjadele, neid ühenduse õiguslikus raamistikus uuesti esitamata.

(28)

On oluline, et käesoleva määrusega hõlmatud süsteemide varuosade suhtes kohaldataks võrdväärseid ohutusnõudeid ja kinnitamise korda. Seetõttu on asjakohane näha ette varuosade ja eraldi tehniliste seadmestike kinnitamine.

(29)

Liikmesriigid peaksid kehtestama eeskirjad karistuste kohta, mida kohaldatakse käesoleva määruse sätete rikkumise korral, ning tagama nende rakendamise. Karistused peaksid olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

(30)

Käesolev määrus on seotud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2007. aasta määrusega (EÜ) nr 715/2007( mis käsitleb mootorsõidukite tüübikinnitust seoses väikeste sõiduautode ja kommertsveokite (Euro 5 ja Euro 6) heitmetega ning sõidukite remondi- ja hooldusteabe kättesaadavust) (6) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta määrusega (EÜ) nr 443/2009 (millega kehtestatakse uute sõiduautode heitenormid väikesõidukite süsinikdioksiidiheite vähendamist käsitleva ühenduse tervikliku lähenemisviisi raames) (7). Eelkõige tuleks siduda käesoleva määruse meetmed seoses süsinikdioksiidi heitkoguste vähendamisega võimalikult suures osas lisameetmetega, mille abil saavutada täiendav süsinikdioksiidi vähendamine 10 g võrra, võttes aluseks heitkoguste eesmärgi 130 g süsinikdioksiidi.

(31)

Komisjon peaks mõistliku aja jooksul tegema integreerituma lähenemisviisi raames ettepaneku täiendavate muudatuste kohta käesolevas määruses või esitama muud ettepanekud, lähtudes terviklikust mõjuhinnangust, milles keskendutakse kõikvõimalikele lisameetmetele, et saavutada soovitud süsinikdioksiidi heitkoguste eesmärgid, ja mis hõlmaks turul olevaid teisi tehnoloogiaid, sealhulgas rehvirõhu säilitamise tehnoloogiat, teekatte parandamist ja kõiki teisi asjaomaseid uusi tehnoloogiad, samuti nõudeid seoses kliimaseadmete tõhususega, mis juba avaldavad või võivad avaldada selget mõju rehvide veeretakistusjõule või sõiduki kütusesäästlikkusele ja süsinikdioksiidi heitkogustele.

(32)

Maanteemüra probleemiga tegelemiseks tuleks rakendada sidusat ja terviklikku lähenemisviisi. Seoses sellega, et teekate annab olulise panuse maanteemüra tekkimisse, revideeritakse hetkel ISO 10844 ning seda tuleks kaaluda seoses eesmärgiga täiendavalt optimeerida teekatteid. Liikmesriigid peaksid kehtivate ISO standardite raames tegema rohkem investeeringuid oma teekatete parandamisse. Lisaks tuleks arendada terviklikku müraheite poliitikat, mis hõlmaks kõiki transpordisüsteeme, mille hulka kuuluksid lisaks maanteetranspordimürale ka lennu- ja raudteemüra.

(33)

Alates kuupäevast, mil käesolevas määruses sätestatud nõudeid kohaldatakse uute sõidukite, uute osade ja eraldi tehniliste seadmestike suhtes, tuleks tunnistada kehtetuks järgmised direktiivid:

(34)

Kuna käesoleva määruse eesmärki, nimelt siseturu väljaarendamine mootorsõidukite ja rehvide ohutust ja keskkonnamõju käsitlevate tehniliste nõuete kehtestamise kaudu, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada ning meetme ulatuse tõttu on seda parem saavutada ühenduse tasandil, võib ühendus vastu võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale,

1)

mootorsõidukite, nende haagiste ja nende jaoks ette nähtud süsteemide, osade ja eraldi tehniliste seadmestike tüübikinnituse kohta nende ohutusega seoses;

2)

mootorsõidukite tüübikinnituse kohta rehvirõhu seiresüsteemide suhtes, võttes arvesse sõidukite ohutust, kütusetõhusust ja süsinikdioksiidi heitkoguseid, ning käiguvahetuse näidikute kohta, võttes arvesse sõidukite kütusetõhusust ja süsinikdioksiidi heitkoguseid; ja

3)

uute rehvide tüübikinnituse suhtes seoses nende ohutuse, veeretakistusjõu ja veeremismüra tasemega.

a)

sõiduki struktuuri terviklikkust, sealhulgas löögikindluskatseid;

b)

sõiduki juhtimise abisüsteeme, sealhulgas roolimis-, pidurdus- ja elektroonilised stabiilsuskontrollisüsteemid;

c)

juhile sõiduki seisukorra ja ümbruse nähtavuse ning neid käsitleva teabe tagavaid süsteeme, sealhulgas klaasid, peeglid ja juhi teabesüsteemid;

d)

sõiduki valgustussüsteeme;

e)

sõitjate kaitset, sealhulgas sõiduki sisustus, peatoed, turvavööd, ISOFIX kinnituspunktid või sisseehitatud lapse turvasüsteemid ja sõiduki uksed;

f)

sõiduki välispoolt ja lisaseadmeid;

g)

elektromagnetilist ühilduvust;

h)

helisignaalseadmeid;

i)

küttesüsteeme;

j)

seadmeid sõiduki omavolilise kasutamise takistamiseks;

k)

sõiduki identifitseerimissüsteeme;

l)

masse ja mõõtmeid;

m)

elektrilist ohutust;

n)

käiguvahetuse näidikuid.

a)

rehvide suhtes, mille nimikiirus on alla 80 km/h;

b)

rehvide suhtes, mille nominaalne veljediameeter ei ületa 254 mm või vähemalt 635 mm;

c)

ajutiseks kasutamiseks mõeldud T-tüüpi varurehvide suhtes;

d)

rehvide suhtes, mis on ette nähtud paigaldamiseks üksnes nendele sõidukitele, mis on esmakordselt registreeritud enne 1. oktoobrit 1990;

e)

rehvide suhtes, mis on varustatud veoomaduste parandamiseks mõeldud lisaseadmetega.

a)

M2- ja M3-kategooria sõidukid, välja arvatud rohkem kui kolme teljega sõidukid, lõõtsbussid ja I klassi või A klassi bussid;

b)

N2- ja N3-kategooria sõidukid, välja arvatud rohkem kui kolme teljega sõidukid, sadulveokid poolhaagistele, mille brutomass on 3,5–7,5 tonni, ja direktiivi 2007/46/EÜ II lisa A osa punktides 5.7 ja 5.8 määratletud eriotstarbelised sõidukid;

c)

kategooriatesse O3 ja O4 kuuluvad sõidukid, mis on varustatud õhkvedrustusega, välja arvatud rohkem kui kolme teljega sõidukid, erakorraliste raskevedude haagised ja haagised, milles on seisukohad reisijatele.

a)

EÜ tüübikinnitust või riikliku tüübikinnitust kõnealustes artiklites ja nende rakendusmeetmetes kirjeldatud kategooriate uut tüüpi sõidukitele, kui nimetatud sõidukid ei vasta käesolevale määrusele ja selle rakendusmeetmetele, ning

b)

osa/eraldi tehnilise seadmestiku EÜ tüübikinnituse andmisest kõnealustele sõidukitele, kui nimetatud osa/eraldi tehniline seadmestik ei vasta käesolevale määrusele ja selle rakendusmeetmetele.

a)

kõnealustes artiklites täpsustatud kategooriate uute sõidukite vastavustunnistused on direktiivi 2007/46/EÜ artikli 26 tähenduses kehtetud, ja keelavad niisuguste sõidukite registreerimise, müügi ja kasutuselevõtu, kui nimetatud sõidukid ei vasta käesolevale määrusele ja selle rakendusmeetmetele, ja

b)

keelavad kõnealuste sõidukite jaoks ette nähtud uute osade või eraldi tehniliste seadmestike müügi ja kasutuselevõtu, kui nimetatud osad või eraldi tehnilised seadmestikud ei vasta käesolevale määrusele ja selle rakendusmeetmetele.

a)

uute M-, N- ja O-kategooria sõidukite vastavuskinnitusi kehtivaks direktiivi 2007/46/EÜ artikli 26 tähenduses ja keelavad selliste sõidukite registreerimise, müügi ja kasutuselevõtu, kui nimetatud sõidukid ei vasta käesolevale määrusele ja selle rakendusmeetmetele, ja

b)

kõnealuste sõidukite jaoks ette nähtud uute rehvide müügi ja kasutuselevõtu, kui nimetatud rehvid ei vasta käesolevale määrusele ja selle rakendusmeetmetele.

a)

ei pea II lisa B osa tabelis 2 sätestatud C1 ja C2 klassi rehvide veeretakistusjõu piirväärtustega seotud põhjustel enam kehtivaks uute M-, N- ja O-kategooria sõidukite vastavuskinnitusi direktiivi 2007/46/EÜ artikli 26 tähenduses ning keelavad selliste sõidukite registreerimise, müügi ja kasutuselevõtu, kui nimetatud sõidukid ei vasta käesolevale määrusele ja selle rakendusmeetmetele, ja

b)

keelavad kõnealuste sõidukite jaoks ette nähtud uute rehvide müügi ja kasutuselevõtu, kui nimetatud rehvid ei vasta II lisa B osa tabelis 2 sätestatud veeretakistusjõu piirväärtustele.

a)

ei pea II lisa B osa tabelis 2 sätestatud C3 klassi rehvide veeretakistusjõu piirväärtustega seotud põhjustel enam kehtivaks uute M-, N- ja O-kategooria sõidukite vastavuskinnitusi direktiivi 2007/46/EÜ artikli 26 tähenduses ja keelavad selliste sõidukite registreerimise, müügi ja kasutuselevõtu, kui nimetatud sõidukid ei vasta käesolevale määrusele ja selle rakendusmeetmetele, ja

b)

keelavad kõnealuste sõidukite jaoks ette nähtud uute rehvide müügi ja kasutuselevõtu, kui need rehvid ei vasta II lisa B osa tabelis 2 sätestatud veeretakistusjõu piirväärtustele.

a)

keelduda EÜ tüübikinnituse või riikliku tüübikinnituse andmisest sõiduki uuele tüübile või osa/eraldi tehnilise seadmestiku EÜ tüübikinnituse andmisest osa või eraldi tehnilise seadmestiku uuele tüübile, kui asjaomane sõiduk, osa või eraldi tehniline seadmestik vastab käesolevale määrusele ja selle rakendusmeetmetele, ega

b)

keelata uue sõiduki registreerimist, müüki või kasutuselevõttu ning uue osa või eraldi tehnilise seadmestiku müüki või kasutuselevõttu, kui asjaomane sõiduk, osa või eraldi tehniline seadmestik vastab käesolevale määrusele ja selle rakendusmeetmetele.

a)

üksikasjalikud eeskirjad, mis käsitlevad mootorsõidukite, nende haagiste ning osade ja eraldi tehniliste seadmestike tüübikinnituste jaoks mõeldud konkreetseid menetlusi, katseid ja tehnilisi nõudeid seoses artiklite 5–12 sätetega;

b)

üksikasjalikud eeskirjad, mis käsitlevad konkreetseid täiendavaid ohutusnõudeid sõidukite suhtes, mida kasutatakse ohtlike kaupade maanteeveoks liikmesriigis või liikmesriikide vahel, võttes arvesse ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja 105;

c)

täpsem määratlus rehvi füüsiliste omaduste ja sooritusnõuete kohta, et rehvi saaks artikli 3 lõike 2 punktide 8–13 kohaselt määratleda kui „eriotstarbelist rehvi”, „professionaalset maastikurehvi”, „tugevdatud rehvi”, „suurendatud kandevõimega rehvi”, „talverehvi”, „T-tüüpi varurehvi ajutiseks kasutamiseks”, „veorattarehvi”;

d)

muudatused II lisa B ja C osas sätestatud veeretakistusjõu ja veeremismüra piirväärtuste kohta, niivõrd kuivõrd see on vajalik katsemenetluste muudatuste tõttu, vähendamata praegust keskkonnaalaste ambitsioonide taset;

e)

üksikasjalikud eeskirjad II lisa C osa punktis 1 osutatud müratasemete määramise korra kohta;

f)

sätted, millega muudetakse IV lisa, et lisada sellele ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirjad, mis on kohustuslikud otsuse 97/836/EÜ artikli 4 lõike 4 alusel.

a)

meetmed, mis vabastavad teatud M2-, M3-, N2- ja N3-kategooria sõidukid või sõidukiklassid kohustusest paigaldada artiklis 10 osutatud kõrgetasemelised süsteemid, kui kulude-tulude analüüsi ja kõiki asjakohaseid ohutusaspekte arvestades nende süsteemide rakendamine ei ole asjaomase sõiduki või sõidukiklassi puhul asjakohane;

b)

meetmed, mis tulude-kulude analüüsi põhjal 31. detsembriks 2010 lühendavad artikli 13 lõikes 11 sätestatud ajavahemikku, mille kestust võib asjaomaste rehvide klassist või kategooriast lähtudes diferentseerida.

a)

valeandmete esitamine tüübikinnituse andmise menetlusel või tühistamiseni viival menetlusel;

b)

tüübikinnituse saamiseks katsetulemuste võltsimine;

c)

selliste andmete või tehniliste kirjelduste esitamisest hoidumine, mis võib tuua kaasa tüübikinnituse andmisest keeldumise või tüübikinnituse tühistamise.

31.7.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 200/25

(1)

Asutamislepingu kolmanda osa IV jaotises on sätestatud õiguslik alus ühenduse õigusaktide vastuvõtmiseks tsiviilasjades tehtava õigusalase koostöö valdkonnas.

(2)

Tsiviilasjades tehtavat õigusalast koostööd liikmesriikide ja kolmandate riikide vahel on traditsiooniliselt reguleeritud liikmesriikide ja kolmandate riikide vaheliste lepingutega. Sellised lepingud, mida on arvukalt, kajastavad sageli liikmesriigi ja kolmanda riigi vahelisi erisidemeid ning nende eesmärk on luua asjakohane õigusraamistik asjaomaste osapoolte konkreetsete vajaduste rahuldamiseks.

(3)

Asutamislepingu artikkel 307 nõuab liikmesriikidelt kõigi vajalike vahendite kasutamist, et kõrvaldada igasugused vastuolud ühenduse õigustiku ning liikmesriikide ja kolmandate riikide vahel sõlmitud rahvusvaheliste lepingute vahel. Sellega võib kaasneda vajadus pidada selliste lepingute üle uusi läbirääkimisi.

(4)

Selleks et luua asjakohane õigusraamistik, mis rahuldaks asjaomase liikmesriigi konkreetseid vajadusi tema suhetes kolmanda riigiga, võib ilmneda ka selge vajadus sõlmida kolmandate riikidega uusi lepinguid, mis seonduvad asutamislepingu kolmanda osa IV jaotise kohaldamisalasse kuuluvate tsiviilõiguse valdkondadega.

(5)

Euroopa Ühenduste Kohus kinnitas oma 7. veebruari 2006. aasta arvamuses 1/03 uue Lugano konventsiooni sõlmimise kohta, et ühendus on omandanud ainupädevuse sõlmida kolmandate riikidega selliseid rahvusvahelisi lepinguid nagu Lugano konventsioon küsimustes, mis mõjutavad nõukogu 22. detsembri 2000. aasta määruses (EÜ) nr 44/2001 kohtualluvuse ning kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (2) (Brüssel I) sätestatud eeskirju.

(6)

Asutamislepingu artikli 300 kohaselt sõlmib ühenduse ja kolmanda riigi vahelised lepingud ühenduse ainupädevusse kuuluvates küsimustes ühendus.

(7)

Asutamislepingu artiklis 10 on sätestatud nõue, et liikmesriigid aitavad kaasa ühenduse eesmärkide saavutamisele ning hoiduvad kõikidest meetmetest, mis võiksid kahjustada asutamislepingu eesmärkide saavutamist. Nimetatud lojaalse koostöö kohustus on üldkohaldatav ega sõltu sellest, kas ühenduse pädevus on ainupädevus või mitte.

(8)

Kolmandate riikidega konkreetsetes tsiviilõiguse küsimustes sõlmitud ühenduse ainupädevusse kuuluvate lepingute puhul tuleks kehtestada ühtne ja läbipaistev kord, mille alusel saaks liikmesriiki volitada muutma sõlmitud lepingut või pidama läbirääkimisi uue lepingu üle või seda sõlmima, eelkõige juhul, kui ühendus ei ole teatanud oma kavatsusest kasutada oma välispädevust asjaomase lepingu sõlmimiseks juba olemasolevate või kavandatavate läbirääkimisvolituste alusel. Nimetatud kord ei peaks piirama ühenduse ainupädevust ega asutamislepingu artiklite 300 ja 307 sätteid. Seda tuleks vaadelda kui erimeedet ning selle kohaldamisala ja -aeg peaksid olema piiratud.

(9)

Käesolevat määrust ei tuleks kohaldada, kui ühendus on juba sõlminud samasisulise lepingu asjaomase kolmanda riigiga. Kahte lepingut tuleks pidada samasisuliseks üksnes siis ja sel määral, kui need reguleerivad sisuliselt ühtesid ja samu konkreetseid õigusküsimusi. Samasisulistena ei tohiks käsitada sätteid, milles vaid deklareeritakse üldist kavatsust teatavates küsimustes koostööd teha.

(10)

Erandkorras tuleks käesoleva määrusega hõlmata ka teatavaid piiratud arvu liikmesriikide ja piiratud arvu kolmandate riikide vahel (näiteks kahe kuni kolme vahel) sõlmitud piirkondlikke lepinguid, mille eesmärk on reguleerida kohalikke olukordi ja mis ei ole avatud liitumiseks teistele riikidele.

(11)

Selleks et tagada, et liikmesriigi kavandatav leping ei muudaks ühenduse õigust ebatõhusaks, ei takistaks ühenduse õigusega kehtestatud süsteemi nõuetekohast toimimist ega kahjustaks ühenduse kindlaks määratud ühenduse välissuhete poliitikat, tuleks asjaomaselt liikmesriigilt nõuda komisjoni teavitamist oma kavatsustest, et saada luba nii lepingut käsitlevate ametlike läbirääkimiste alustamiseks või jätkamiseks kui ka lepingu sõlmimiseks. Selline teavitamine peaks toimuma kirja teel või elektrooniliselt. Teade peaks sisaldama kogu asjakohast teavet ja kõiki dokumente, mis võimaldavad komisjonil hinnata läbirääkimiste tulemuste eeldatavat mõju ühenduse õigusele.

(12)

Tuleks hinnata, kas ühendusel on piisavalt huvi ühenduse ja asjaomase kolmanda riigi vahelise kahepoolse lepingu sõlmimiseks või vajaduse korral liikmesriigi ja kolmanda riigi vahel sõlmitud kahepoolse lepingu asendamiseks ühenduse lepinguga. Sel eesmärgil tuleks kõiki liikmesriike teavitada kõigist komisjonile saabunud teadetest seoses liikmesriigi kavandatava lepinguga, et nad saaksid näidata üles oma huvi teate saatnud liikmesriigi algatusega ühinemise vastu. Kui selline teabevahetus peaks näitama piisavalt suurt ühenduse huvi, peaks komisjon kaaluma ettepaneku esitamist läbirääkimisvolituste andmiseks, et sõlmida leping ühenduse ja asjaomase kolmanda riigi vahel.

(13)

Kui komisjon taotleb liikmesriigilt lisateavet, et hinnata sellele liikmesriigile loa andmist läbirääkimiste alustamiseks kolmanda riigiga, ei tohiks selline taotlus mõjutada tähtaegu, mille jooksul peab komisjon tegema põhjendatud otsuse kõnealuse liikmesriigi taotluse kohta.

(14)

Ametlike läbirääkimiste alustamiseks loa andmisel peaks komisjon saama vajaduse korral anda läbirääkimissuuniseid või nõuda teatud sätete lisamist kavandatavasse lepingusse. Komisjoni tuleks hoida läbirääkimiste eri etappides täielikult kursis käesoleva määruse reguleerimisalasse jäävate küsimustega ja tal peaks olema lubatud osaleda nendes küsimustes läbirääkimistel vaatlejana.

(15)

Kui liikmesriik teavitab komisjoni oma kavatsusest alustada läbirääkimisi kolmanda riigiga, peaks olema nõutav komisjoni teavitamine üksnes nendest elementidest, mis on olulised komisjoni antava hinnangu seisukohast. Komisjoni luba ja võimalikud läbirääkimissuunised või vajaduse korral loa andmisest keeldumine peaksid käsitlema üksnes käesoleva määruse reguleerimisalasse kuuluvaid küsimusi.

(16)

Kõiki liikmesriike tuleks teavitada komisjonile edastatud teadetest, mis käsitlevad kavandatavaid või läbirääkimiste tulemusel koostatud lepinguid, ning käesoleva määruse alusel komisjoni tehtud põhjendatud otsustest. Sellise teabe puhul tuleks täielikult järgida võimalikke konfidentsiaalsuse nõudeid.

(17)

Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon peaksid tagama, et konfidentsiaalseks peetavat teavet käsitletakse kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määrusega (EÜ) nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele (3).

(18)

Kui komisjon ei kavatse oma hinnangu põhjal anda luba ametlike läbirääkimiste alustamiseks või läbirääkimiste tulemusel koostatud lepingu sõlmimiseks, peaks ta enne põhjendatud otsuse tegemist esitama oma arvamuse asjaomasele liikmesriigile. Läbirääkimiste tulemusel koostatud lepingu sõlmimiseks loa andmisest keeldumise korral tuleks arvamus esitada ka Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

(19)

Selleks et tagada, et läbirääkimiste tulemusel sõlmitav leping ei takistaks ühenduse välispoliitika elluviimist tsiviil- ja kaubandusasjades tehtava õigusalase koostöö valdkonnas, tuleks lepingus sätestada kas selle täielik või osaline denonsseerimine juhul, kui ühendus või ühendus ja selle liikmesriigid ühelt poolt ja asjaomane kolmas riik teiselt poolt sõlmivad edaspidi samasisulise lepingu, või lepingu asjaomaste sätete otsene asendamine sellise järgneva lepingu sätetega.

(20)

Tuleks sätestada üleminekumeetmed, mida kohaldatakse juhul, kui käesoleva määruse jõustumise ajaks on liikmesriik juba alustanud läbirääkimisi kolmanda riigiga lepingu sõlmimiseks või on need lõpetanud, kuid ei ole veel andnud oma nõusolekut pidada lepingut enda suhtes siduvaks.

(21)

Selleks et tagada, et käesoleva määruse kohaldamisel on omandatud piisavalt kogemusi, peaks komisjon esitama selle kohaldamise aruande mitte varem kui kaheksa aastat pärast käesoleva määruse vastuvõtmist. Komisjon peaks selles aruandes, tegutsedes oma õiguste piires, kinnitama käesoleva määruse ajutist iseloomu või analüüsima, kas käesolev määrus tuleks asendada uue määrusega, mis hõlmaks samu valdkondi või sisaldaks ka küsimusi, mis jäävad ühenduse ainupädevusse ja mida reguleerivad muud ühenduse õigusaktid, millele on osutatud põhjenduses 5.

(22)

Kui komisjoni esitatud aruandes kinnitatakse käesoleva määruse ajutist iseloomu, peaks liikmesriikidel siiski olema pärast aruande esitamist võimalik teavitada komisjoni käimasolevatest või juba välja kuulutatud läbirääkimistest, et saada luba ametlike läbirääkimiste alustamiseks.

(23)

Kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud proportsionaalsuse põhimõttega ei lähe käesolev määrus kaugemale sellest, mis on vajalik käesoleva määruse eesmärgi saavutamiseks.

(24)

Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukohta käsitleva protokolli artikli 3 kohaselt on Ühendkuningriik ja Iirimaa teatanud oma soovist osaleda käesoleva määruse vastuvõtmisel ja kohaldamisel.

(25)

Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud Taani seisukohta käsitleva protokolli artiklite 1 ja 2 kohaselt ei osale Taani käesoleva määruse vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav,

a)

liikmesriigi ja kolmanda riigi vaheline kahepoolne leping;

b)

piiratud arvu liikmesriikide ja nende liikmesriikide naabruses asuvate kolmandate riikide vaheline piirkondlik leping kohalike olukordade lahendamiseks, mis ei ole avatud liitumiseks teistele riikidele.

a)

asjaomane liikmesriik on esitanud teabe selle kohta, et tal on eriline huvi lepingu sõlmimiseks selle liikmesriigi ja asjaomase kolmanda riigi vaheliste majanduslike, geograafiliste, kultuuriliste, ajalooliste, sotsiaalsete või poliitiliste sidemete tõttu;

b)

liikmesriigi esitatud teabe põhjal näib, et kavandatav leping ei muuda ühenduse õigust ebatõhusaks ega takista ühenduse õiguse kohase süsteemi nõuetekohast toimimist, ja

c)

kavandatav leping ei kahjusta ühenduse kindlaks määratud ühenduse välissuhete poliitika eset või eesmärki.

a)

lepingu täielik või osaline denonsseerimise juhul, kui ühendus või ühendus ja selle liikmesriigid ühelt poolt ning asjaomane kolmas riik teiselt poolt sõlmivad sellele järgnevalt samasisulise lepingu, või

b)

lepingu asjaomaste sätete asendamine järgneva samasisulise lepingu sätetega, mille on sõlminud ühelt poolt ühendus või ühendus ja selle liikmesriigid ning teiselt poolt sama kolmas riik.

Esimese lõigu punktis a osutatud säte sõnastatakse üldjoontes järgmiselt: „(Liikmesriigi nimi või liikmesriikide nimed) denonsseerib/denonsseerivad käesoleva lepingu osaliselt või täielikult juhul, kui Euroopa Ühendus sõlmib või Euroopa Ühendus ja selle liikmesriigid sõlmivad (kolmanda riigi nimi või kolmandate riikide nimed) lepingu, mis käsitleb samu tsiviilõiguse küsimusi kui need, mida reguleeritakse käesoleva lepinguga”.

Esimese lõigu punktis b osutatud säte sõnastatakse üldjoontes järgmiselt: „Käesoleva lepingu või käesoleva lepingu teatavate sätete kohaldamine lõpetatakse samal päeval, kui jõustub leping ühelt poolt Euroopa Ühenduse või Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt (kolmanda riigi nimi või kolmandate riikide nimed) vahel, kõnealuse lepinguga reguleeritavates küsimustes”.

a)

artikli 4 lõike 2 punktis b sätestatud tingimusele;

b)

artikli 4 lõike 2 punktis c sätestatud tingimusele, kui selle tingimusega on seotud uued ja erandlikud asjaolud, ning

c)

artikli 5 lõike 2 nõudele.

a)

kinnitatakse, et käesoleva määruse kehtivuse lõppemine artikli 14 lõike 1 kohaselt kindlaks määratud kuupäeval on asjakohane, või

b)

soovitatakse asendada käesolev määrus alates kõnealusest kuupäevast uue määrusega.

31.7.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 200/31

(1)

Euroopa majandust on finantskriisi tagajärjel tabanud järsk jahtumine. Sellisele tõsisele ja enneolematule majandusolukorrale reageerimiseks on vaja erakorralisi ja viivitamatuid jõupingutusi. Majanduses osalejate usalduse taastamiseks tuleb kohe kujundada välja majandusele mõju avaldavad meetmed.

(2)

Samas on selge, et Euroopa majanduse tugevus ja jätkusuutlikkus kaugemas tulevikus sõltub tema ümberkujundamisest, arvestades energiajulgeoleku tagamist ja kasvuhoonegaaside heitmete vähendamise vajadust. Seda järeldust toetavad ka suurenevad raskused gaasitarnete usaldusväärsuse tagamisel.

(3)

Neid muresid arvestades kiitis Euroopa Ülemkogu oma 11.–12. detsembri 2008. aasta järeldustes heaks komisjoni 26. novembril 2008. aastal esitatud Euroopa majanduse elavdamise kava („majanduse elavdamise kava”), milles on näidatud, kuidas liikmesriigid ja Euroopa Liit saavad kooskõlastada oma poliitikat ja anda uusi stiimuleid Euroopa majandusele, sidudes need stiimulid ühtlasi ühenduse pikaajaliste eesmärkidega.

(4)

Majanduse elavdamise kava oluline osa on ettepanek suurendada ühenduse kulutusi teatavates strateegilistes sektorites, et suurendada investorite usaldust ja aidata rajada teed tuleviku tugevama majanduse poole. Euroopa Ülemkogu palus komisjonil esitada konkreetsete projektide loetelu, milles oleks arvesse võetud õiget geograafilist tasakaalu, et suurendada investeerimist eelkõige infrastruktuuriprojektide arendamisse.

(5)

Selleks et majanduse elavdamise kava oleks tõhus, on ülioluline rahastada meetmeid, mis käsitlevad kiiresti nii majanduskriisist kui ka ühenduse pakilisest energiavajadusest tulenevaid küsimusi. Käesoleva määrusega kehtestatava abikavaga ei tuleks siiski luua pretsedenti seoses tulevaste kaasrahastamise määradega infrastruktuuriinvesteeringute valdkonnas.

(6)

Et kõnealuste meetmete mõju oleks hoomatav ja kaalukas, tuleks keskenduda mõnele konkreetsele sektorile, milles meetmed annaksid selge panuse energiavarustuse kindluse suurendamise ja kasvuhoonegaaside heitmete vähendamise eesmärkide saavutamisse; on olemas suured hästi ettevalmistatud projektid, mille kaudu saab tõhusalt ja ökonoomselt kasutada suuri finantsabi summasid, kaasates samas suuri investeeringuid ka teistest allikatest, sealhulgas Euroopa Investeerimispangast, ning Euroopa tasandi meetmed võiksid anda lisandväärtust. Neile tingimustele vastavad sektorid on gaasi- ja elektrivõrkude infrastruktuur, avamere tuuleenergia ning süsinikdioksiidi kogumine ja säilitamine. Kõnealuste sektorite valik kajastab majanduse elavdamise kava spetsiifikat ning sellega ei tohiks seada kahtluse alla prioriteetsuse astet, mida omistatakse energiatõhususele ja taastuvatest energiaallikatest toodetud energia edendamisele, mida käsitleti majanduse elavdamise kavas.

(7)

Juhul kui kõiki rahalisi vahendeid ei ole võimalik kasutada 2010. aasta lõpuks, on komisjon teatanud oma kavatsusest teha 2010. aastal käesoleva määruse rakendamist käsitleva aruande esitamisel vajaduse korral ettepanek meetmete kohta, millega võimaldatakse rahastada majanduse elavdamise kavaga kooskõlas olevaid projekte, näiteks projekte energiatõhususe ja taastuvatest energiaallikatest toodetud energia valdkondades.

(8)

Gaasi- ja elektrivõrkude infrastruktuuriga seoses on viimastel aastatel teatud probleemid süvenenud. Hiljutised gaasitarnekriisid 2006. ja 2009. aasta talvel ning kuni 2008. aasta keskpaigani kerkinud naftahind näitasid Euroopa haavatavust. Omamaised energiavarud (maagaas ja nafta) on vähenemas sellisel määral, et Euroopa sõltub oma energiaga varustatuses üha enam imporditavatest energiakandjatest. Selles kontekstis on energiavõrkude infrastruktuuril otsustav osa.

(9)

Samas mõjutab praegune majandus- ja finantskriis infrastruktuuriprojektide rakendamist energeetika valdkonnas. Mõne tähtsa projekti, sealhulgas ühendusele huvipakkuva projekti rakendamine võib vahendite nappuse tõttu jääda venima. Seepärast tuleb viivitamata tegutseda, et toetada investeerimist energiavõrkude infrastruktuuri. Arvestades, kui palju aega kulub selliste projektide kavandamiseks ja seejärel elluviimiseks, on ühenduse kohene investeerimine sellisesse infrastruktuuri oluline, kuna see võib eelkõige kiirendada selliste projektide elluviimist, mis on eriti olulised ühenduse energiavarustuse kindluse tagamiseks. See on eluliselt vajalik, et tagada ühenduse energiavarustuse kindlus konkurentsivõimeliste hindadega, kui majandus hakkab taas kosuma ja ülemaailmne energiavajadus suureneb.

(10)

Energeetika infrastruktuuri projektide hulgast on vaja valida projektid, mis on olulised energia siseturu toimimiseks ja energiavarustuse kindluse tagamiseks ning mis samal ajal aitavad ka elavdada majandust.

(11)

Eelkõige süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise ning avamere tuuleenergia arendamise puhul peaks käesolevas määruses toetuma komisjoni 22. novembril 2007. aastal esitletud Euroopa energiatehnoloogia strateegilisele kavale, milles kutsuti üles koostama ühist strateegilist kava energeetika uurimise ja innovatsiooni valdkonnas, mis järgib ELi energeetikapoliitika eesmärke, ning võtma kohustust rakendada kuut Euroopa tööstusalgatust. Euroopa Ülemkogu kutsus oma 16. oktoobri 2008. aasta järeldustes komisjoni üles oluliselt kiirendama Euroopa energiatehnoloogia strateegilise kava rakendamist. Kõnealuse kavaga alustatakse süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise ning avamere tuuleenergia projektide rahastamist, piiramata energeetikaalaseid tutvustusprojekte käsitleva kuue tööstusalgatuse tulevast elluviimist, nagu on ette nähtud Euroopa energiatehnoloogia strateegilises kavas.

(12)

Majanduskriisile vahetu mõju avaldamiseks on käesolevas määruses oluline loetleda projektid, millele võib kohe anda finantsabi, pidades kinni ökonoomsuse ja tõhususe tagamise kriteeriumidest ja finantsvahenditega seatud piiridest.

(13)

Gaasi- ja elektrivõrkude infrastruktuuri projektide puhul tuleks koostada loetelu vastavalt projekti panusele selliste energiavarustuse kindluse ja tarneallikate mitmekesistamise eesmärkide saavutamisse, mis on esitatud komisjoni 13. novembri 2008. aasta teises strateegilises energiaülevaates ning mida on toetanud Euroopa Parlament oma 3. veebruari 2009. aasta resolutsioonis ja nõukogu oma 19. veebruari 2009. aasta järeldustes. Projektid peaksid olema valitud vastavalt sellele, kuidas need toetavad nimetatud energiaülevaates esitatud prioriteete, on saavutanud vajaliku valmidusastme ja aitavad kaasa energiavarustuse kindlusele ja tarneallikate mitmekesistamisele; võrgu läbilaskevõime optimeerimisele ja energia siseturu ühendamisele, eelkõige piiriüleste lõikudega seotud projektide puhul; võrgu arendamisele majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse tugevdamiseks, et vähendada ühenduse kõige ebasoodsamate piirkondade ja saarte eraldatust; seotusele taastuvate energiaallikatega; ühendatud võrkude turvalisusele, usaldusväärsusele ja koostalitlusvõimele ning liikmesriikide solidaarsusele. Kõnealuste projektide rakendamine paneb riikide asutustele, samuti piirkondlikele ja kohalikele asutustele kohustuse kiirendada haldusmenetlusi ja lubade andmist. Ilma sellise kiirendamiseta ei ole paljude projektide puhul toetuste andmine ettenähtud aja jooksul võimalik.

(14)

Avamere tuuleenergia puhul peaks loetelu sisaldama projekte, mida võib tuuleenergia Euroopa tehnoloogiaplatvormi raames sidusrühmadelt, ettevõtjatelt ja muudest allikatest kogutud teabe põhjal lugeda kinnitatuks ja elluviimisvalmiks, innovaatilisteks, kuigi need tuginevad hästi põhjendatud aluspõhimõtetele, kiiremini käivitatavateks ja ellu viidavateks finantsstiimulite abil, piiriülest tähtsust omavateks, suuremastaabilisteks ning samuti näiteks selle kohta, kuidas tehnoloogilise protsessi tulemusi tõhusalt levitatakse, arvestades Euroopa energiatehnoloogia strateegilises kavas kinnitatud eesmärke ja struktuure. Finantsabi tuleks suunata projektidele, mida on võimalik oluliselt edasi viia 2009. ja 2010. aastal.

(15)

Süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise osas tuleks loetelu koostada suures osas teabe põhjal, mis on kogutud sidusrühmadelt fossiilkütuste foorumi ja nullheitmetega fossiilkütustepõhiste elektrijaamade tehnoloogiaplatvormi raames ning muudest allikatest. Finantsabi tuleks suunata projektidele, mida on võimalik oluliselt edasi viia 2009. ja 2010. aastal. Valmisolekut tuleks hinnata tööstusrajatise läbimõeldud ja rakendatava tööpõhimõtte, sealhulgas selle süsihappegaasi kogumise komponendi olemasolu, süsinikdioksiidi läbimõeldud ja rakendatava transpordi ja säilitamise tööpõhimõtte olemasolu ning kohalike ametiasutuste võetud selge kohustuse põhjal toetada projekti elluviimist. Projektides tuleks ka näidata, kuidas tehnoloogilise protsessi tulemusi tõhusalt levitatakse ja kuidas nende projektidega kiirendatakse Euroopa energiatehnoloogia strateegilises kavas esitatud eesmärkide saavutamist.

(16)

Projekte on vaja valida abikõlblike pakkumiste hulgast. Valimisel tuleks muu hulgas garanteerida, et igas liikmesriigis ei toetataks enamat kui ühte süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise pakkumist, eesmärgiga tagada mitmesuguste geoloogilise säilitamise tingimuste uurimine ja toetada majanduse elavdamist üle kogu Euroopa.

(17)

Ühenduse rahaline abi ei tohiks tarbetult moonutada konkurentsi ega siseturu toimimist, pidades eelkõige silmas kolmandate osaliste juurdepääsu eeskirju ja võimalikke erandeid nimetatud eeskirjadest. Riigiabi andmisel lisaks ühendusepoolsele rahastamisele tuleks võtta arvesse riigiabi andmise eeskirju. Mis tahes vormis ühenduse finantsabi tuleks anda vastavalt nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrusele (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust) (3) („finantsmäärus”) ja komisjoni 23. detsembri 2002. aasta määrusele (EÜ, Euratom) nr 2342/2002 (millega kehtestatakse Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust käsitleva nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 üksikasjalikud rakenduseeskirjad), (4) välja arvatud juhul, kui käesoleva määrusega sätestatakse sõnaselgelt erand nendest eeskirjadest.

(18)

Arvestades tungivat vajadust leevendada majanduskriisi ja leida lahendus ühenduse kiireloomulisele energiavajaduse küsimusele, sisaldab käesolev määrus juba üksikasjalikke sätteid rahalise toetuse andmise korra kohta, sealhulgas abikõlblike projektide loetelu. Samuti tuleks stiimulite pakilise vajaduse tõttu kõik 2009. ja 2010. aasta eelarveliste kulukohustuste rakendamiseks võetud juriidilised kohustused täita enne 2010. aasta lõppu.

(19)

Käesoleva määruse alusel rahastatavate meetmete rakendamisel kaitstakse ühenduse finantshuve pettust, korruptsiooni ja muud ebaseaduslikku tegevust takistavate meetmete kohaldamisega, tõhusa kontrollimisega ja alusetult välja makstud summade sissenõudmisega ning juhul, kui tuvastatakse eeskirjade eiramine, tõhusate, proportsionaalsete ja hoiatavate karistustega kooskõlas nõukogu 18. detsembri 1995. aasta määrusega (EÜ, Euratom) nr 2988/95 (Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse kohta), (5) nõukogu 11. novembri 1996. aasta määrusega (Euratom, EÜ) nr 2185/96 (mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse muu eeskirjade eiramiste eest) (6) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. mai 1999. aasta määrusega (EÜ) nr 1073/1999 (Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdluste kohta) (7).

(20)

Võttes arvesse allprogrammides käsitletud küsimuste laadi, peaksid komisjoni finantseerimiseks sobivate pakkumiste valimisel ja iga allprogrammi alusel antava finantsabi summa kindlaksmääramisel abistama mitmesugused komiteed.

(21)

Käesoleva määruse rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused (8).

(22)

Kuna käesoleva määruse eesmärke, nimelt aidata elavdada ühenduse majandust, rahuldada energiajulgeolekuga seotud vajadusi ja vähendada kasvuhoonegaaside heitmeid kulutuste suurendamisega kindlaksmääratud strateegilistes sektorites, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada ning käesoleva määruse ulatuse ja valitud sektorite ja projektide laadi tõttu on neid parem saavutada ühenduse tasandil, võib ühendus võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuspõhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(23)

Arvestades majanduskriisi küsimuste ja ühenduse energiavajaduste lahendamise vajaduse pakilisust peaks käesolev määrus jõustuma kohe pärast avaldamist,

a)

gaasi- ja elektrivõrkude infrastruktuur;

b)

avamere tuuleenergia ning

c)

süsinikdioksiidi kogumine ja säilitamine.

a)

„süsinikdioksiidi kogumine ja säilitamine” – tööstusrajatiste süsinikdioksiidi (CO2) kogumine, säilitamiskohta transportimine ja juhtimine püsiva säilitamise eesmärgil sobivasse maa-alusesse geoloogilisse formatsiooni;

b)

„abikõlblikud kulud” – sama tähendusega kui määruses (EÜ, Euratom) nr 2342/2002;

c)

„gaasi- ja elektrivõrkude infrastruktuur” –

d)

„projekti osa” – iga tegevus, mis on finantsiliselt, tehniliselt või ajas sõltumatu ja mis aitab kaasa projekti elluviimisele;

e)

„investeerimisetapp” – projekti etapp, mil ehitatakse ja tehakse põhikapitali kulutusi;

f)

„avamere tuuleenergia” – elektrienergia, mis on toodetud merel – kas kalda lähedal või kaugemal – paiknevate tuuleturbiinide abil;

g)

„kavandamisetapp” – projekti etapp, mis eelneb investeerimisetapile ja mille jooksul valmistatakse ette projekti elluviimist ning mis hõlmab vajaduse korral teostatavuse hindamist, ettevalmistavaid ja tehnilisi uuringuid, litsentside ja lubade saamist ning põhikapitali kulutusi.

a)

gaasi- ja elektrivõrkude infrastruktuuri projektid: 2 365 000 000 eurot;

b)

avamere tuuleenergia projektid: 565 000 000 eurot;

c)

süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise projektid: 1 050 000 000 eurot.

a)

energiaallikate, tarneteede ja energiavarustuse kindlus ning mitmekesistamine;

b)

energiavõrgu läbilaskevõime optimeerimine ja energia siseturu ühendamine, eelkõige piiriüleste lõikudega seoses;

c)

võrgu arendamine, et tugevdada ühenduse majanduslikku ja sotsiaalset ühtekuuluvust kõige ebasoodsamate piirkondade või saarte eraldatuse vähendamisega;

d)

seotus taastuvate energiaallikatega ning nende integreerimine ning

e)

ühendatud energiavõrkude turvalisus, usaldusväärsus ning koostalitlusvõime, sealhulgas vajaduse korral võime kasutada mitmesuunalisi gaasivooge.

a)

üks liikmesriik või mitu liikmesriiki ühiselt;

b)

kõnealuse projektiga vahetult seotud kõikide liikmesriikide nõusolekul

a)

lähenemisviisi usaldusväärsus ja tehniline õigsus;

b)

meetme kogu investeerimisetapi finantspaketi usaldusväärsus.

a)

ettevalmistatus, mida määratletakse investeerimisetappi jõudmisena ja suurte kapitalikulutuste kandmisena 2010. aasta lõpuks;

b)

millisel määral on juurdepääsu puudumine rahastamisele viivitanud meetme rakendamist;

c)

millisel määral aitab EEPRi abi stimuleerida riiklike ja erainvesteeringute tegemist;

d)

sotsiaal-majanduslik mõju;

e)

keskkonnamõju;

f)

panus energiavõrgu jätkusuutlikkusse ja koostalitlusvõimesse ning võrgu võimsuse optimeerimisse;

g)

panus teenuse kvaliteedi, ohutuse ja tarnekindluse tagamisse;

h)

panus hästi integreeritud energiaturu loomisse.

a)

lähenemisviisi usaldusväärsus ja tehniline õigsus;

b)

projekti kogu investeerimisetapi finantspaketi usaldusväärsus.

a)

ettevalmistatus, mida määratletakse investeerimisetappi jõudmisena ja suurte kapitalikulutuste kandmisena 2010. aasta lõpuks;

b)

millisel määral on juurdepääsu puudumine rahastamisele viivitanud meetme rakendamist;

c)

millisel määral muudab projekt juba ehitatavaid või kavandamisjärgus olevaid seadmeid ja infrastruktuuri paremaks või laiendab nimetatud struktuuri ulatust;

d)

millisel määral sisaldab projekt täiemõõduliste tööstuslike seadmete ja infrastruktuuri ehitamist ning eelkõige millisel määral lahendatakse sellega järgmisi ülesandeid:

e)

projekti innovaatilised jooned ja millisel määral selliseid jooni rakendatakse;

f)

projekti mõju ja panus ühenduse avamere-energiavõrkude süsteemi, sealhulgas projekti sobivus laialdasse kasutusse võtmiseks;

g)

abisaajate tõendatud valmidus levitada projektis kasutatud uudseid tehnilisi lahendusi teiste Euroopa käitajate hulgas vastavalt ühenduse õigusele ja eelkõige Euroopa energiatehnoloogia strateegilises kavas ette nähtud eesmärkidel ja struktuurides.

a)

projektis on tõendatud, et sel viisil saab tööstusrajatistes koguda vähemalt 80 % CO2-st, transportida see säilitamiskohta ja turvaliselt ladustada maa alla;

b)

elektrijaamade puhul on CO2 kogumine tõendatud vähemalt 250 MW või samaväärse väljundvõimsusega elektrijaamade osas;

c)

projektijuhid esitavad siduva avalduse, et katsekäitisega saadavad üldteadmised tehakse kättesaadavaks tööstusettevõtjate laiale ringile ja komisjonile ning nendega aidatakse kaasa Euroopa energiatehnoloogia strateegilise kava täitmisele.

a)

lähenemisviisi usaldusväärsus ja tehniline õigsus;

b)

küpsus, mida määratletakse investeerimisetappi jõudmisena, mis hõlmab ladustamisvõimaluste uurimist ja arendamist ning projekti suurte, investeeringutega seotud kulutuste kandmist 2010. aasta lõpuks;

c)

projekti täieliku investeerimisetapi finantspaketi usaldusväärsus;

d)

kõigi projekti kohasteks ehitustöödeks ja projekti käitamiseks nõutavate lubade olemasolu ning strateegia nimetatud lubade kindlustamiseks.

a)

millisel määral on juurdepääsu puudumine rahastamisele viivitanud meetme rakendamist;

b)

taotletav toetussumma ühe tonni kogutava CO2 kohta projekti käitamise esimesel viiel aastal;

c)

projekti keerukus, kogu käitise, sealhulgas sellekohase uurimistöö üldine innovaatilisus, abisaajate tõendatud valmidus levitada projektis kasutatud uudseid tehnilisi lahendusi teiste Euroopa käitajate hulgas vastavalt ühenduse õigusele ja eelkõige Euroopa energiatehnoloogia strateegilises kavas ette nähtud eesmärkidel ja struktuurides;

d)

juhtimiskava usaldusväärsus ja õigsus, arvestades sealhulgas projektis esitatud teaduslikku, inseneri- ja tehnilist teavet ning andmeid, millega on dokumenteeritud, et esitatud põhimõtete alusel on võimalik saavutada projektis ette nähtud käitise töö alustamine 31. detsembriks 2015.

a)

gaasi- ja elektrivõrkude infrastruktuuri projektide puhul Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2007. aasta määruse (EÜ) nr 680/2007 (millega kehtestatakse ühenduse rahalise abi andmise üldeeskirjad üleeuroopaliste transpordi- ja energiavõrkude valdkonnas) (9) artikli 15 alusel loodud komitee;

b)

avamere tuuleenergia projektide puhul nõukogu 19. detsembri 2006. aasta otsuse 2006/971/EÜ (mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) rakendamise eriprogrammi „Koostöö”) (10) artikli 8 alusel loodud komitee;

c)

süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise projektide puhul otsuse 2006/971/EÜ artikli 8 alusel loodud komitee;

31.7.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 200/46

(1)

Asutamislepingu kolmanda osa IV jaotises on sätestatud õiguslik alus ühenduse õigusaktide vastuvõtmiseks tsiviilasjades tehtava õigusalase koostöö valdkonnas.

(2)

Tsiviilasjades tehtavat õigusalast koostööd liikmesriikide ja kolmandate riikide vahel on traditsiooniliselt reguleeritud liikmesriikide ja kolmandate riikide vaheliste lepingutega. Sellised lepingud, mida on arvukalt, kajastavad sageli liikmesriigi ja kolmanda riigi vahelisi erisidemeid ning nende eesmärk on luua asjakohane õigusraamistik asjaomaste osapoolte konkreetsete vajaduste rahuldamiseks.

(3)

Asutamislepingu artikliga 307 nõutakse liikmesriikidelt kõigi vahendite kasutamist, et kõrvaldada igasugused vastuolud ühenduse õigustiku ning liikmesriikide ja kolmandate riikide vahel sõlmitud rahvusvaheliste lepingute vahel. Sellega võib kaasneda vajadus pidada selliste lepingute üle uusi läbirääkimisi.

(4)

Selleks et luua asjakohane õigusraamistik, mis rahuldaks asjaomase liikmesriigi konkreetseid vajadusi tema suhetes kolmanda riigiga, võib ilmneda ka selge vajadus sõlmida kolmandate riikidega uusi lepinguid, mis seonduvad asutamislepingu kolmanda osa IV jaotise kohaldamisalasse kuuluvate tsiviilõiguse valdkondadega.

(5)

Euroopa Ühenduste Kohus kinnitas oma 7. veebruari 2006. aasta arvamuses 1/03 uue Lugano konventsiooni sõlmimise kohta, et ühendus on omandanud ainupädevuse sõlmida kolmandate riikidega rahvusvahelisi lepinguid, nagu Lugano konventsioon, küsimustes, mis mõjutavad nõukogu 22. detsembri 2000. aasta määruses (EÜ) nr 44/2001 (kohtualluvuse ning kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades) (2) (Brüssel I) sätestatud eeskirju.

(6)

Asutamislepingu artikli 300 kohaselt sõlmib ühenduse ja kolmandate riikide vahelised lepingud ühenduse ainupädevusse kuuluvates küsimustes ühendus.

(7)

Asutamislepingu artiklis 10 on sätestatud nõue, et liikmesriigid aitavad kaasa ühenduse eesmärkide saavutamisele ning hoiduvad kõikidest meetmetest, mis võiksid kahjustada asutamislepingu eesmärkide saavutamist. Nimetatud lojaalse koostöö kohustus on üldkohaldatav ega sõltu sellest, kas ühenduse pädevus on ainupädevus või mitte.

(8)

Kolmandate riikidega konkreetsetes tsiviilõiguse küsimustes sõlmitud ühenduse ainupädevusse kuuluvate lepingute puhul tuleks kehtestada ühtne ja läbipaistev kord, mille alusel saaks liikmesriiki volitada muutma sõlmitud lepingut või pidama läbirääkimisi uue lepingu üle või seda sõlmima, eelkõige juhul, kui ühendus ei ole teatanud oma kavatsusest kasutada oma välispädevust asjaomase lepingu sõlmimiseks juba olemasolevate või kavandatavate läbirääkimisvolituste alusel. Nimetatud kord ei peaks piirama ühenduse ainupädevust ega asutamislepingu artiklite 300 ja 307 sätteid. Seda tuleks vaadelda kui erimeedet ning selle kohaldamisala ja -aeg peaksid olema piiratud.

(9)

Käesolevat määrust ei tuleks kohaldada, kui ühendus on juba sõlminud samasisulise lepingu asjaomase kolmanda riigiga. Kahte lepingut tuleks pidada samasisuliseks üksnes siis ja sel määral, kui nad reguleerivad sisuliselt samu konkreetseid õigusküsimusi. Samasisulistena ei tohiks käsitada sätteid, milles vaid deklareeritakse üldist kavatsust teatavates küsimustes koostööd teha.

(10)

Käesoleva määrusega tuleks hõlmata ka teatud piirkondlikke lepinguid, millele on viidatud ühenduse kehtivates õigusaktides.

(11)

Tagamaks, et liikmesriigi kavandatav leping ei muudaks ühenduse õigust ebatõhusaks, ei takistaks ühenduse õigusega kehtestatud süsteemi nõuetekohast toimimist ega kahjustaks ühenduse kindlaks määratud ühenduse välissuhete poliitikat, tuleks asjaomaselt liikmesriigilt nõuda komisjoni teavitamist oma kavatsustest, et saada luba nii lepingut käsitlevate ametlike läbirääkimiste alustamiseks või jätkamiseks kui ka lepingu sõlmimiseks. Selline teavitamine peaks toimuma kirja teel või elektrooniliselt. Teade peaks sisaldama kogu asjakohast teavet ja kõiki dokumente, mis võimaldavad komisjonil hinnata läbirääkimiste tulemuste eeldatavat mõju ühenduse õigusele.

(12)

Tuleks hinnata, kas ühendusel on piisavalt huvi ühenduse ja asjaomase kolmanda riigi vahelise kahepoolse lepingu sõlmimiseks või vajaduse korral liikmesriigi ja kolmanda riigi vahel sõlmitud kahepoolse lepingu asendamiseks ühenduse lepinguga. Sel eesmärgil tuleks kõiki liikmesriike teavitada kõigist komisjonile saabunud teadetest seoses liikmesriigi kavandatava lepinguga, et nad saaksid näidata üles oma huvi teate saatnud liikmesriigi algatusega ühinemise vastu. Kui selline teabevahetus peaks näitama piisavalt suurt ühenduse huvi, peaks komisjon kaaluma ettepaneku esitamist läbirääkimisvolituste andmiseks, et sõlmida leping ühenduse ja asjaomase kolmanda riigi vahel.

(13)

Kui komisjon taotleb liikmesriigilt lisateavet, et hinnata sellele liikmesriigile loa andmist läbirääkimiste alustamiseks kolmanda riigiga, ei tohiks selline taotlus mõjutada tähtaegu, mille jooksul peab komisjon tegema põhjendatud otsuse kõnealuse liikmesriigi taotluse kohta.

(14)

Ametlike läbirääkimiste alustamiseks loa andmisel peaks komisjon saama vajaduse korral anda läbirääkimissuuniseid või nõuda teatud sätete lisamist kavandatavasse lepingusse. Komisjoni tuleks hoida läbirääkimiste eri etappides täielikult kursis käesoleva määruse reguleerimisalasse kuuluvate küsimustega ja tal peaks olema lubatud osaleda nende küsimuste üle läbirääkimistel vaatlejana.

(15)

Kui liikmesriik teavitab komisjoni oma kavatsusest alustada läbirääkimisi kolmanda riigiga, peaks olema nõutav komisjoni teavitamine üksnes nendest elementidest, mis on olulised komisjoni antava hinnangu seisukohalt. Komisjoni luba ja võimalikud läbirääkimissuunised või vajaduse korral loa andmisest keeldumine peaksid käsitlema üksnes käesoleva määruse reguleerimisalasse kuuluvaid küsimusi.

(16)

Kõiki liikmesriike tuleks teavitada komisjonile edastatud teadetest, mis käsitlevad kavandatavaid või läbirääkimiste tulemusel koostatud lepinguid, ning käesoleva määruse alusel komisjoni tehtud põhjendatud otsustest. Sellise teabe puhul tuleks täielikult järgida võimalikke konfidentsiaalsuse nõudeid.

(17)

Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon peaksid tagama, et konfidentsiaalseks peetavat teavet käsitletakse kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määrusega (EÜ) nr 1049/2001 (üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele) (3).

(18)

Kui komisjon ei kavatse oma hinnangu põhjal anda luba ametlike läbirääkimiste alustamiseks või läbirääkimiste tulemusel koostatud lepingu sõlmimiseks, peaks ta enne põhjendatud otsuse tegemist esitama oma arvamuse asjaomasele liikmesriigile. Läbirääkimiste tulemusel koostatud lepingu sõlmimiseks loa andmisest keeldumise korral tuleks arvamus esitada ka Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

(19)

Selleks et tagada, et läbirääkimiste tulemusel sõlmitav leping ei takistaks ühenduse välispoliitika elluviimist tsiviil- ja kaubandusasjades tehtava õigusalase koostöö valdkonnas, tuleks lepingus sätestada kas selle täielik või osaline denonsseerimine juhul, kui ühendus või ühendus ja selle liikmesriigid ühelt poolt ning asjaomane kolmas riik teiselt poolt sõlmivad edaspidi samasisulise lepingu, või lepingu asjakohaste sätete otsene asendamine sellise järgneva lepingu sätetega.

(20)

Tuleks sätestada üleminekumeetmed, mida kohaldatakse juhul, kui käesoleva määruse jõustumise ajaks on liikmesriik juba alustanud läbirääkimisi kolmanda riigiga lepingu sõlmimise üle või on need lõpetanud, kuid ei ole veel andnud oma nõusolekut pidada lepingut enda suhtes siduvaks.

(21)

Tagamaks, et käesoleva määruse kohaldamisel on omandatud piisavalt kogemusi, peaks komisjon esitama selle kohaldamise aruande mitte varem kui kaheksa aastat pärast käesoleva määruse vastuvõtmist. Komisjon peaks selles aruandes, tegutsedes oma õiguste piires, kinnitama käesoleva määruse ajutist iseloomu või analüüsima, kas käesolev määrus tuleks asendada uue määrusega, mis hõlmaks samu valdkondi või sisaldaks ka muid küsimusi, mis jäävad ühenduse ainupädevusse ja mida reguleeritakse muude ühenduse õigusaktidega.

(22)

Kui komisjoni esitatud aruandes kinnitatakse käesoleva määruse ajutist iseloomu, peaks liikmesriikidel siiski olema pärast aruande esitamist võimalus teavitada komisjoni käimasolevatest või juba väljakuulutatud läbirääkimistest, et saada luba ametlike läbirääkimiste alustamiseks.

(23)

Kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud proportsionaalsuse põhimõttega ei lähe käesolev määrus kaugemale sellest, mis on vajalik käesoleva määruse eesmärgi saavutamiseks.

(24)

Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukohta käsitleva protokolli artikli 3 kohaselt on Ühendkuningriik ja Iirimaa teatanud oma soovist osaleda käesoleva määruse vastuvõtmisel ja kohaldamisel.

(25)

Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud Taani seisukohta käsitleva protokolli artiklite 1 ja 2 kohaselt ei osale Taani käesoleva määruse vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav,

a)

liikmesriigi ja kolmanda riigi vaheline kahepoolne leping;

b)

määruse (EÜ) nr 2201/2003 artikli 59 lõike 2 punktis a (ilma et see piiraks kõnealuse määruse artikli 59 lõike 2 punkti c ja artikli 59 lõike 3 kohaldamist) ning määruse (EÜ) nr 4/2009 artikli 69 lõikes 3 nimetatud piirkondlikud lepingud.

a)

asjaomane liikmesriik on esitanud teabe selle kohta, et tal on eriline huvi lepingu sõlmimiseks selle liikmesriigi ja asjaomase kolmanda riigi vaheliste majanduslike, geograafiliste, kultuuriliste, ajalooliste, sotsiaalsete või poliitiliste sidemete tõttu;

b)

liikmesriigi esitatud teabe põhjal näib, et kavandatav leping ei muuda ühenduse õigust ebatõhusaks ega takista ühenduse õiguse kohase süsteemi nõuetekohast toimimist, ja

c)

kavandatav leping ei kahjusta ühenduse kindlaks määratud ühenduse välissuhete poliitika eset ega eesmärki.

a)

lepingu täielik või osaline denonsseerimine juhul, kui ühendus või ühendus ja selle liikmesriigid ühelt poolt ning asjaomane kolmas riik teiselt poolt sõlmivad sellele järgnevalt samasisulise lepingu, või

b)

lepingu asjaomaste sätete asendamine järgneva samasisulise lepingu sätetega, mille on sõlminud ühelt poolt ühendus või ühendus ja selle liikmesriigid ning teiselt poolt sama kolmas riik.

a)

artikli 4 lõike 2 punktis b sätestatud tingimusele;

b)

artikli 4 lõike 2 punktis c sätestatud tingimusele, kui selle tingimusega on seotud uued ja erandlikud asjaolud, ning

c)

artikli 5 lõike 2 nõudele.

a)

kinnitatakse, et käesoleva määruse kehtivuse lõppemine artikli 14 lõike 1 kohaselt kindlaksmääratud kuupäeval on asjakohane, või

b)

soovitatakse asendada käesolev määrus alates kõnealusest kuupäevast uue määrusega.

31.7.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 200/52