I EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine on kohustuslik

24.7.2009

Euroopa Liidu Teataja

L 193/1

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 606/2009,

10. juuli 2009,

millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 479/2008 teatavad rakenduseeskirjad seoses viinamarjasaaduste kategooriate, veinivalmistustavade ja asjaomaste piirangutega

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 29. aprilli 2008. aasta määrust (EÜ) nr 479/2008, mis käsitleb veinituru ühist korraldust ja millega muudetakse määrusi (EÜ) nr 1493/1999, (EÜ) nr 1782/2003, (EÜ) nr 1290/2005 ja (EÜ) nr 3/2008 ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EMÜ) nr 2392/86 ja (EÜ) nr 1493/1999, (1) eriti selle artikli 25 lõiget 3 ja artiklit 32,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruse (EÜ) nr 479/2008 IV lisas, milles loetletakse viinamarjasaaduste kategooriad, on punkti 1 teise lõigu alapunktis c antud veini määratlus, mille kohaselt ei tohi veini üldalkoholisisaldus ületada 15 mahuprotsenti. Siiski on üldalkoholisisalduse ülempiir erandina 20 mahuprotsenti rikastamata veini puhul, mis on toodetud kindlatel viinamarjakasvatusaladel, mis tuleb kindlaks määrata.

(2)

Määruse (EÜ) nr 479/2008 III jaotise II peatükis ning määruse V ja VI lisas on sätestatud veinivalmistustavade ja töötlemise üldeeskirjad ning viidatakse komisjoni kohustusele võtta vastu rakenduseeskirjad. Rakenduseeskirjadega tuleks selgel ja täpsel viisil määrata kindlaks, millised veinivalmistustavad on lubatud, sealhulgas veini magustamise puhul, ning kehtestada piirmäärad teatud ainete kasutamise suhtes ja kasutamistingimused mõne puhul neist.

(3)

Nõukogu 17. mai 1999. aasta määruse (EÜ) nr 1493/1999 (mis käsitleb veinituru ühist korraldust) (2) IV lisas on loetletud lubatud veinivalmistustavad. Lubatud veinivalmistustavade loetelu tuleks veinitehnoloogia arengut arvesse võttes täiendada ning menetlusi tuleks kirjeldada lihtsamal ja sidusamal viisil koos ühes lisas.

(4)

Määruse (EÜ) nr 1493/1999 V lisa A osas on kehtestatud ühenduses toodetud veinide maksimaalse sulfitisisalduse tase Rahvusvahelise Viinamarja- ja Veiniorganisatsiooni piirmääradest kõrgemana. Hea oleks lähtuda Rahvusvahelise Viinamarja- ja Veiniorganisatsiooni tunnustatud piirmääradest ja säilitada teatavate väikeses koguses toodetavate magusate veinide suhtes erand, mis on vajalik nende kõrgema suhkrusisalduse tõttu ja piisava säilivusaja kindlustamiseks. Arvestades tulemusi, mida annavad teadusuuringud veini lisatava sulfitikoguse vähendamise, sulfitite asendamise ning inimtoidus veini tõttu sisalduva sulfitikoguse vallas, peab piirmäärasid olema võimalik edaspidi läbi vaadata ja alandada.

(5)	Tuleks kindlaks määrata kord, mille alusel saavad liikmesriigid kindla ajavahemiku jooksul rakendada katselisel eesmärgil veinivalmistustavasid ja töötlust, mida pole ühenduse eeskirjades ette nähtud.

(6)	Vahuveini, kvaliteetvahuveini ja aromaatse kvaliteetvahuveini valmistamine nõuab muude lubatavate veinivalmistustavade kõrval teatavaid eritoiminguid. Selguse huvides tuleks need toimingud loetleda eraldi lisas.

(7)	Liköörveini valmistamine nõuab muude lubatavate veinivalmistustavade kõrval teatavaid eritoiminguid, samuti on mõne kaitstud päritolunimetusega liköörveini valmistamisel teatavaid erijooni. Selguse huvides tuleks need eritoimingud ja piirangud loetleda eraldi lisas.

(8)

Kupaaž on sagedasti kasutatav veinivalmistustava ning sellel on suur mõju veini kvaliteedile, mistõttu tuleks täpsustada seda mõistet ja reguleerida selle kasutust, et hoida ära kuritarvitusi ja tagada veini kõrge kvaliteet, mis aitaks muuta kogu sektorit konkurentsivõimelisemaks. Samal põhjusel tuleks reguleerida kupaaži kasutamist roosade veinide valmistamisel, eelkõige juhul, kui toote suhtes ei ole kehtestatud eraldi spetsifikaati.

(9)

Paljude veinivalmistamise käigus kasutatavate ainete puhtus- ja identifitseerimisnõuded on sätestatud toiduaineid käsitlevate ühenduse eeskirjadega, samuti on need sätestatud Rahvusvahelise Viinamarja- ja Veiniorganisatsiooni veinivalmistuskoodeksis. Ühtluse ja selguse huvides tuleks esmalt viidata nimetatud nõuetele ning seejärel neid ühenduse olukorrale vastavate erieeskirjadega täiendada.

(10)

Viinamarjasaaduseid, mis ei ole kooskõlas määruse (EÜ) nr 479/2008 III jaotise II peatüki sätetega ega käesolevas määruses sätestatavaga, ei tohi turule lasta. Siiski on võimalik mõne sellise saaduse kasutamine tööstuses, kuid selleks tuleks ette näha kindlad tingimused, et tagada asjakohane kontroll lõppkasutuse üle. Lisaks tuleks majanduskahju vältimiseks ettevõtjate puhul, kellel on mõne sellise saaduse varu, mis on valminud enne käesoleva määruse jõustumist, näha ette võimalus saata tarbimisvõrku saaduseid, mis on valmistatud enne kõnealust kuupäeva kehtinud eeskirjade kohaselt.

(11)

Määruse (EÜ) nr 479/2008 V lisa D osa punktis 4 on nähtud ette kohustus deklareerida pädevatele asutustele kõik rikastamise, hapestamise ja hapetustamise toimingud. Samuti peavad kõnealuseid toiminguid teostavad füüsilised ja juriidilised isikud deklareerima oma valduses oleva suhkru, kontsentreeritud viinamarjavirde ja puhastatud kontsentreeritud viinamarjavirde koguse. Deklareerimise eesmärk on võimaldada kõnealuseid toiminguid jälgida. Deklaratsioonid peavad olema võimalikult täpsed ja need tuleb saata selle liikmesriigi pädevale asutusele, mille territooriumil toiming läbi viiakse, kusjuures alkoholisisalduse suurendamise korral tuleb pädevat asutust teavitada piisavalt vara, et see saaks läbi viia tõhusa kontrolli.

(12)

Hapestamise ja hapetustamise korral piisab kontrollimisest pärast toimingut. Haldusmenetluse lihtsustamiseks peaks olema võimalik esitada sellist teavet pädeva asutuse poolt korrapäraselt kontrollitavate registrite ajakohastamisega, välja arvatud veiniaasta esimese deklaratsiooni puhul. Mõnes liikmesriigis kontrollib pädev asutus analüüsi teel järjekindlalt kõiki veinivalmistamise käigus kasutatavate toodete partiisid. Niikaua kui selline kord kehtib, ei ole veini rikastamise kohta ilmtingimata vaja deklaratsiooni esitada.

(13)

Erandina määruse (EÜ) nr 479/2008 VI lisa D osas sätestatud üldeeskirjast kujutab veini ja viinamarjavirde valamine veinisettele, viinamarjade pressimisjääkidele või pressitud aszú/výber'i viinamarjamassile endast olulist etappi mõne Ungari ja Slovakkia veini valmistamisel. Selle veinivalmistustava eritingimused tuleks sätestada kooskõlas liikmesriikides 1. mai 2004. aasta seisuga kehtivate õigusnormidega.

(14)

Määruse (EÜ) nr 479/2008 artiklis 31 on sätestatud, et nimetatud määrusega hõlmatud toodete koostise määramiseks ja selgitamaks, kas tooteid on käideldud lubatust erineval viisil, kasutatakse Rahvusvahelise Viinamarja- ja Veiniorganisatsiooni soovitatud analüüsimeetodeid ja eeskirju, mis on avaldatud rahvusvaheliselt kasutatavate veini ja viinamarjavirde analüüsimeetodite kogumikus. Teatavate ühenduse viinamarjasaaduste puhul, mille analüüsiks on vaja rakendada erimeetodeid, mida Rahvusvaheline Viinamarja- ja Veiniorganisatsioon ei ole ette näinud, tuleks kehtestada asjakohased analüüsimeetodid ühenduse tasandil.

(15)	Läbipaistvuse parandamiseks tuleks avaldada ühenduses asjaomaste analüüsimeetodite loetelu ja kirjeldus.

(16)

Eelöeldust tulenevalt tuleks tunnistada kehtetuks komisjoni 17. septembri 1990. aasta määrus (EMÜ) nr 2676/90, millega nähakse ette ühenduse veinianalüüsi meetodid, (3) ja 8. mai 2008. aasta määrus (EÜ) nr 423/2008, milles sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1493/1999 üksikasjalikud rakenduseeskirjad ning kehtestatakse ühenduse eeskiri veinivalmistustavade ja -menetluste kohta (4).

(17)	Käesolevas määruses sätestatavad meetmed on kooskõlas määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 113 lõike 2 kohaselt esitatud regulatiivkomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Eesmärk

Käesoleva määrusega kehtestatakse määruse (EÜ) nr 479/2008 III jaotise I ja II peatüki rakenduseeskirjad.

Artikkel 2

Viinamarjakasvatusalad, kus valmistatud veini üldalkoholisisaldus võib ulatuda 20 mahuprotsendini

Määruse (EÜ) nr 479/2008 IV lisa punkti 1 teise lõigu alapunkti c esimese taande kohasteks viinamarjakasvatusaladeks on kõnealuse määruse IX lisas osutatud viinamarjakasvatusvööndid C I, C II ja C III ning viinamarjakasvatusvööndi B need alad, kus on lubatud toota järgmiste geograafiliste tähistega kaitstud valget veini: „Vin de pays de Franche-Comté” ja „Vin de pays du Val de Loire”.

Artikkel 3

Lubatavad veinivalmistustavad ja piirangud

1. Veinivalmistustavad, mille kasutus on lubatud määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 29 lõikes 1 osutatud saaduste valmistamisel ja säilitamisel, ning sinna juurde kuuluvad piirangud sätestatakse käesoleva määruse I lisas.

2. I lisa A osas käsitletakse lubatud veinivalmistustavasid ja nende kasutusega seonduvaid tingimusi ja piiranguid.

3. I lisa B osas käsitletakse veini vääveldioksiidisisalduse piirmäärasid.

4. I lisa C osas käsitletakse veini lenduvate hapete sisalduse piirmäärasid.

5. I lisa D osas käsitletakse magustamisviisidega seotud tingimusi.

Artikkel 4

Uute veinivalmistustavade katseline rakendamine

1. Määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 29 lõikes 2 osutatud katselisel eesmärgil võib iga liikmesriik kõige rohkem kolmeks aastaks lubada teatavate määruses (EÜ) nr 479/2008 ja käesolevas määruses sätestamata veinivalmistustavade ja töötluse katselist rakendamist tingimusel, et:

a)	asjaomased tavad ja töötlused vastavad määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 27 lõikes 2 sätestatud tingimustele ja artikli 30 punktides b–e osutatud kriteeriumitele;

b)	selliste tavade ja töötluste puhul kasutatavad kogused ei ületa ühe katse puhul 50 000 hektoliitrit aastas;

c)	asjaomane liikmesriik teavitab komisjoni ja teisi liikmesriike katse alguses iga loa andmise tingimustest;

d)	asjaomane toiming märgitakse määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 112 lõikes 1 osutatud saatedokumendis ja artikli 112 lõikes 2 osutatud registris.

Katse on toiming või toimingud, mis viiakse läbi täpselt määratletud uurimusprojekti raames ja ühe mõõtmisprotokolliga.

2. Tooteid, mis on saadud selliste tavade ja töötluste katselisel rakendamisel, võib turule lasta muus kui loa andnud liikmesriigis, kui katselist rakendust lubanud liikmesriik teavitab selle liikmesriigi pädevaid asutusi loa tingimustest ja asjaomastest kogustest.

3. Asjaomane liikmesriik edastab kolm kuud pärast lõikes 1 nimetatud tähtaja lõppu komisjonile lubatud katse aruande ja tulemused. Komisjon teatab katse tulemused teistele liikmesriikidele.

4. Sõltuvalt katse tulemustest võib asjaomane liikmesriik esitada komisjonile taotluse lubada katselise rakendamise jätkamist kuni kolme aasta jooksul, vajaduse korral esialgsel katsel kasutatud kogusest suurema kogusega. Liikmesriik esitab koos oma taotlusega asjakohase toimiku. Komisjon teeb otsuse katselise rakendamise jätkamise taotluse kohta määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 113 lõikes 2 osutatud menetluse kohaselt.

Artikkel 5

Vahuveinide puhul kasutatavad veinivalmistustavad

Ilma et see piiraks määruses (EÜ) nr 479/2008 ja käesoleva määruse I lisas sätestatud üldisi veinivalmistustavasid ja piiranguid, loetletakse vahuveini, kvaliteetvahuveini ja aromaatsete kvaliteetvahuveini valmistamise puhul, sealhulgas rikastamise, hapestamise ja hapetustamise eesmärgil, lubatavad tavad ja seatavad piirangud määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 32 teise lõigu punkti b kohaselt käesoleva määruse II lisas.

Artikkel 6

Liköörveini puhul kasutatavad veinivalmistustavad

Ilma et see piiraks määruses (EÜ) nr 479/2008 ja käesoleva määruse I lisas sätestatud üldisi veinivalmistustavasid ja piiranguid, loetletakse liköörveini puhul lubatavad tavad ja seatavad piirangud määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 32 teise lõigu punkti c kohaselt käesoleva määruse III lisas.

Artikkel 7

Kupaaži mõiste

1. Määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 32 teise lõigu punkti d rakendamisel käsitatakse „kupaažina” eri päritolu, eri viinamarjasordist valmistatud, eri korjeaastate või eri kategooriate veini või veinivirde segamist.

2. Veini ja viinamarjavirde kategooriad on järgmised:

a)	punane vein ja valge vein, samuti vastavasse veinikategooriasse kuuluva veini valmistamiseks sobiv viinamarjavirre ja vein;

b)	ilma kaitstud päritolunimetuseta ja geograafilise tähiseta vein, kaitstud päritolunimetusega vein ning kaitstud geograafilise tähisega vein, samuti vastavasse veinikategooriasse kuuluva veini valmistamiseks sobiv viinamarjavirre ja vein.

Käesoleva lõike kohaldamisel käsitatakse roosat veini punase veinina.

3. Kupaažina ei käsitata järgmist:

a)	rikastamist kontsentreeritud viinamarjavirde või puhastatud kontsentreeritud viinamarjavirde lisamise teel;

b)	magustamist.

Artikkel 8

Kupaaži ja segamise üldnõuded

1. Veini võib valmistada segamise ja kupaaži teel ainult juhul, kui kasutatavatel komponentidel on kõnesoleva veini saamist võimaldavad omadused ja need on kooskõlas määruse (EÜ) nr 479/2008 ja käesoleva määruse sätetega.

KPNi ja KGTta valge veini ja KPNi ja KGTta punase veini segamist ei ole lubatud kasutada roosa veini valmistamiseks.

Siiski ei kohaldata teise lõigu sätteid juhul, kui valmistoodet kasutatakse määruse (EÜ) nr 479/2008 I lisa kohaselt määratletud kuvee valmistamiseks või poolvahuveini valmistamiseks.

2. Käesoleva määruse I lisa A osa punktis 14 osutatud veinivalmistustavade kohaselt töödeldud veini ja viinamarjavirde segamine samal viisil töötlemata viinamarjavirde või veiniga on keelatud.

Artikkel 9

Veini valmistamise käigus kasutatavate ainete puhtus- ja identifitseerimisnõuded

1. Kui komisjoni direktiivis 2008/84/EÜ (5) asjakohased sätted puuduvad, kohaldatakse veinivalmistamisel kasutatavate ainete puhtuse ja identifitseerimise suhtes määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 32 teise lõigu punkti e rakendamisel Rahvusvahelise Viinamarja- ja Veiniorganisatsiooni veinivalmistuskoodeksis sätestatud nõudeid.

Vajaduse korral nähakse osutatud puhtusnõuete kõrval käesoleva määruse I lisa A osas ette erinõuded.

2. I lisa A osas loetletud lubatud veinivalmistustavade puhul kasutatavad ensüümid ja ensüümpreparaadid peavad vastama Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta määruses (EÜ) nr 1332/2008 (mis käsitleb toiduensüüme) (6) kehtestatud nõuetele.

Artikkel 10

Määruse (EÜ) nr 479/2008 III jaotise II peatüki ja käesoleva määruse sätetega vastuolus olevate saaduste valdamise, ringluse ja kasutamise tingimused

1. Saadused, mis ei ole kooskõlas määruse (EÜ) nr 479/2008 III jaotise II peatüki ja käesoleva määruse sätetega, hävitatakse. Siiski võivad liikmesriigid lubada kasutada piirituse ja äädika valmistamiseks ning tööstuses teatavaid saaduseid, mille omadused nad kindlaks määravad.

2. Tootjad ja ettevõtjad ei tohi selliseid saaduseid ilma seadusliku aluseta oma valduses hoida ning nende ringlus peab piirduma viimisega piiritustehastesse, äädikatehastesse või ettevõtetesse, kus neid kasutatakse tööstuslikul eesmärgil, ja ettevõttesse, kus need hävitatakse.

3. Liikmesriigid võivad lasta lisada lõikes 1 osutatud veinidesse nende identifitseerimise hõlbustamiseks denaturante ja indikaatoreid. Vajaduse korral võivad liikmesriigid keelata lõikes 1 ettenähtud kasutused ning lasta saadused hävitada.

4. Enne 1. augustit 2009 toodetud veini võib pakkuda ja tarnida otsese inimtoiduna tingimusel, et see vastab enne kõnealust kuupäeva kehtinud ühenduse või siseriiklikele eeskirjadele.

Artikkel 11

Muude saaduste kui veini rikastamise, hapestamise ja hapetustamise puhul kohaldatavad üldeeskirjad

Määruse (EÜ) nr 479/2008 V lisa D osa punktis 1 osutatud toimingud tuleb teha ühe korraga. Liikmesriigid võivad siiski lubada mõne sellise toimingu läbiviimist mitmes etapis, kui see aitab asjaomastest toodetest paremini veini valmistada. Sellisel juhul kohaldatakse toimingu suhtes tervikuna määruse (EÜ) nr 479/2008 V lisas sätestatud piiranguid.

Artikkel 12

Rikastamise suhtes kohaldatavad halduseeskirjad

1. Määruse (EÜ) nr 479/2008 V lisa D osa punktis 4 osutatud alkoholisisalduse suurendamise toiminguid käsitleva deklaratsiooni esitab füüsiline või juriidiline isik, kes asjaomased toimingud läbi viib, järgides tähtaegu ja kontrollitingimusi, mille on kehtestanud selle liikmesriigi pädev asutus, kus toiming läbi viiakse.

2. Lõikes 1 osutatud deklaratsioon esitatakse kirjalikult ja see sisaldab järgmist teavet:

a)	deklaratsiooni esitaja nimi ja aadress;

b)	toimingu läbiviimise koht;

c)	toimingu läbiviimise alguskuupäev ja kellaaeg;

d)	töödeldava saaduse üksikasjalik kirjeldus;

e)	toimingu tegemise meetod ning selleks kasutatava toote üksikasjalik iseloomustus.

3. Liikmesriigid võivad lubada, et pädevale asutusele saadetakse mitme toimingu kohta või teatava ajavahemiku kohta üks eeldeklaratsioon. Sellise deklaratsiooni võib esitada ainult tingimusel, et esitaja kannab iga rikastamistoimingu ja lõikes 2 nõutud teabe lõikes 6 ette nähtud kirjalikku registrisse.

4. Kui asjaomane isik ei saa vääramatu jõu tõttu toimingut õigeaegselt läbi viia, määravad liikmesriigid kindlaks tingimused, mille alusel nimetatud isik esitab pädevale asutusele vajaliku kontrolli läbiviimiseks uue deklaratsiooni.

5. Lõikes 1 osutatud deklaratsiooni esitamist ei nõuta liikmesriikides, kus pädevad kontrolliasutused kontrollivad analüüsi teel järjekindlalt kõiki veinivalmistamise käigus kasutatavate toodete partiisid.

6. Alkoholisisalduse suurendamise toimingu kohta kande tegemine määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 112 lõike 2 kohasesse registrisse toimub kohe pärast asjaomase toimingu lõppu.

Juhul kui mitut toimingut hõlmavas eeldeklaratsioonis ei ole märgitud toimingute alguse kuupäeva ja kellaaega, tuleb lisaks enne iga toimingu alustamist teha registrisse eraldi märge.

Artikkel 13

Hapestamise ja hapetustamise suhtes kohaldatavad halduseeskirjad

1. Hapestamise ja hapetustamise korral esitavad ettevõtjad määruse (EÜ) nr 479/2008 V lisa D osa punktis 4 osutatud deklaratsiooni hiljemalt teisel päeval pärast asjaomasel veiniaastal läbiviidud esimest toimingut. Deklaratsioon kehtib kõigi veiniaasta toimingute kohta.

2. Lõikes 1 osutatud deklaratsioon esitatakse kirjalikult ja see sisaldab järgmist teavet:

a)	deklaratsiooni esitaja nimi ja aadress;

b)	toimingu liik;

c)	toimingu läbiviimise koht.

3. Iga hapestamise ja hapetustamise toimingu kohta tuleb teha kanne määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 112 lõike 2 kohasesse registrisse.

Artikkel 14

Veini ja viinamarjavirde valamine veinisettele, viinamarjade pressimisjääkidele või pressitud aszú/výber'i viinamarjamassile

Määruse (EÜ) nr 479/2008 VI lisa D osa punktis 2 osutatud veini ja viinamarjavirde valamine veinisettele, viinamarjade pressimisjääkidele või pressitud aszú/výber’i viinamarjamassile, peab kooskõlas 1. mail 2004. aastal kehtivate siseriiklike sätetega toimuma järgmiselt:

a)	„Tokaji fordításe” ja „Tokajský forditáše” valmistamisel tuleb valada viinamarjavirret või veini pressitud aszú/výber’i viinamarjamassile;

b)	„Tokaji másláse” ja „Tokajský mášláši” valmistamisel tuleb valada viinamarjavirret või szamorodni/samorodné veini pressitud aszú/výber'i viinamarjamassi settele.

Kõnesolevad saadused peavad olema korjatud ühel aastal.

Artikkel 15

Ühenduse veinianalüüsimeetodid

1. Määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 31 teises lõigus osutatud analüüsimeetodid, mida rakendatakse teatavate viinamarjasaaduste ja ühenduse tasandi piirmäärade kontrolliks, on esitatud IV lisas.

2. Komisjon avaldab määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 31 esimeses lõigus osutatud ja Rahvusvahelise Viinamarja- ja Veiniorganisatsiooni veini ja viinamarjavirde analüüsimeetodite kogumikus kirjeldatud analüüsimeetodite loetelu ja kirjelduse Euroopa Ühenduse Teataja C-seerias, kuna neid analüüsimeetodeid kohaldatakse, kui kontrollitakse veinisaaduste vastavust ühenduse tasandil kehtestatud piirmääradele ja nõuetele.

Artikkel 16

Kehtetuks tunnistamine

Määrused (EMÜ) nr 2676/90 ja määrus (EÜ) nr 423/2008 tunnistatakse kehtetuks.

Viiteid kehtetuks tunnistatud määrustele ja määrusele (EÜ) nr 1493/1999 tõlgendatakse viidetena käesolevale määrusele ja neid loetakse vastavalt V lisas esitatud vastavustabelile.

Artikkel 17

Käesolev määrus jõustub seitsmendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolevat määrust kohaldatakse alates 1. augustist 2009.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 10. juuli 2009

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Mariann FISCHER BOEL

(1) ELT L 148, 6.6.2008, lk 1.

(2) EÜT L 179, 14.7.1999, lk 1.

(3) EÜT L 272, 3.10.1990, lk 1.

(4) ELT L 127, 15.5.2008, lk 13.

(5) ELT L 253, 20.9.2008, lk 1.

(6) ELT L 354, 31.12.2008, lk 7.

I LISA A OSA

LUBATUD VEINIVALMISTUSTAVAD JA TÖÖTLEMINE

Veinivalmistustavad

Kasutustingimused (1)

Piirangud ja piirmäärad

Õhutamine või gaasilise hapnikuga küllastamine

Termiline töötlemine

Tsentrifuugimine ja filtreerimine inertse filtreerimisainega või ilma

Filtreerimisaine ei tohi jätta töödeldud tootesse soovimatuid jääke.

Süsinikdioksiidi, argooni ja lämmastiku kasutamine, eraldi või koos, selleks et luua inertne atmosfäär ja töödelda toodet õhukindlalt

Veinipärmseente kasutamine kuivalt või veinisuspensioonis

Ainult värskete viinamarjade, viinamarjavirde, osaliselt kääritatud viinamarjavirde, kuivatatud viinamarjadest saadud osaliselt kääritatud viinamarjavirde, kontsentreeritud viinamarjavirde ja kääriva toorveini puhul, samuti kõigi vahuveini tüüpide teise alkoholkääritamise puhul.

Pärmseente arengu kiirendamine ühe või mitme järgmise aine lisamise teel, vajaduse korral koos mikrokristalsest tselluloosist inertse kanduriga:

—	diammooniumfosfaat või ammooniumsulfaat

Kuni 1 g/l (soolana väljendatult) (2) või kuni 0,3 g/l vahuveinide teise kääritamise puhul.

—	ammooniumbisulfit

Kuni 0,2 g/l (soolana väljendatult) (2) ja punktis 7 ette nähtud määras.

—	tiamiinhüdrodikloriid

Kuni 0,6 mg/l (tiamiinina väljendatult) ühe töötluse kohta.

Vääveldioksiidi, kaaliumbisulfiti või kaaliummetabisulfiti (teise nimega kaaliumdisulfit või kaaliumpürosulfit) kasutamine

Piirmäärad (maksimaalne kogus turule lastavas tootes) on sätestatud I lisa B osas.

Vääveldioksiidi kõrvaldamine füüsilisel teel

Ainult värskete viinamarjade, viinamarjavirde, osaliselt kääritatud viinamarjavirde, kuivatatud viinamarjadest saadud osaliselt kääritatud viinamarjavirde, kontsentreeritud viinamarjavirde, puhastatud kontsentreeritud viinamarjavirde ja kääriva toorveini puhul.

Töötlemine veinivalmistuses kasutatava söega

Ainult viinamarjavirde ja kääriva toorveini, puhastatud kontsentreeritud viinamarjavirde ja valge veini puhul.

Kuni 100 g toodet hektoliitri kohta.

Selitamine ühe või mitme järgmise veinivalmistuses kasutatava ainega:

—	toiduželatiin,

—	viljast või hernestest saadud taimset päritolu valgud,

—

kalaliim,

—	kaseiin ja kaaliumkaseinaat,

—	munaalbumiin,

—	bentoniit,

—	ränidioksiid geeli või kolloidlahusena,

—

kaoliin,

—

tanniin,

—	pektinolüütilised ensüümid,

—	beeta-glükanaasi ensüümpreparaadid

Liites 1 ette nähtud beeta-glükanaasi kasutamise tingimused.

Sorbiinhappe kasutamine kaaliumsorbaadi kujul

Turule lastavas tootes tohib olla sorbiinhapet kuni 200 mg/l.

Hapestamine L(+)-viinhappe, L-õunhappe, D, L-õunhappe ja piimhappega.

Tingimused ja piirmäärad on sätestatud määruse (EÜ) nr 479/2008 V lisa C ja D osas ning käesoleva määruse artiklites 11 ja 13.

L(+)-viinhappe kasutamise eritingimused on sätestatud liite 2 2. punktis.

Ühe või mitme järgmise aine kasutamine hapetustamiseks:

—	neutraalne kaaliumtartraat

—	kaaliumbikarbonaat,

—	kaltsiumkarbonaat, mis võib väikestes kogustes sisaldada L(+)-viinhappe ja L(–)-õunhappe kaltsium-kaksiksoola,

—	kaltsiumtartraat,

—	L(+)-viinhape,

—	võrdses koguses viinhapet ja kaltsiumkarbonaati sisaldav homogeenne preparaat pulbriks peenestatuna.

Tingimused ja piirmäärad on sätestatud määruse (EÜ) nr 479/2008 V lisa C ja D osas ning käesoleva määruse artiklites 11 ja 13.

L(+)-viinhappe kasutamise tingimused ja piirmäärad on sätestatud liites 2.

Süüria männi vaigu lisamine

Tingimused on sätestatud liites 3.

Pärmseene preparaatide kasutamine

Kuni 40 g/hl.

Polüvinüülpolüpürrolidooni kasutamine

Kuni 80 g/hl.

Piimhappebakterite kasutamine

Lüsosüümi lisamine

Kasutamise piirmäär on 500 mg/l (kui ainet lisatakse virdele või veinile, ei tohi toimeaine kogus kokku ületada 500 mg/l määra).

L-askorbiinhappe lisamine

Turule lastavas tootes tohib olla L-askorbiinhapet kuni 250 mg/l (3).

Ioonivahetuspolümeeri kasutamine

Ainult viinamarjavirde puhul, mida kasutatakse puhastatud kontsentreeritud viinamarjavirde valmistamiseks, vastavalt liite 4 tingimustele.

Kuivade veinide valmistamisel saadud ja pärmseeni sisaldava veatu ja lahustamata värske käärimissette kasutamine kuivades veinides

Määruse (EÜ) nr 479/2008 IV lisa punktides 1, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9, 15 ja 16 osutatud toodete puhul.

Kogus ei tohi ületada 5 % töödeldud toote kogusest.

Barboteerimine argooni või lämmastikuga

Süsinikdioksiid lisamine

Otseseks inimtarbimiseks ette nähtud osaliselt kääritatud viinamarjavirde ning määruse (EÜ) nr 479/2008 IV lisa punktides 1, 7 ja 9 nimetatud toodete puhul.

Süsihappegaasiga küllastamata veini puhul võib turule lastavas tootes olla süsihappegaasi kuni 3 g/l ning süsihappegaasist tulenev ülerõhk peab 20 °C juures olema väiksem kui 1 baar.

Veini stabiliseerimiseks sidrunhappe lisamine

Otseseks inimtarbimiseks ette nähtud osaliselt kääritatud viinamarjavirde ning määruse (EÜ) nr 479/2008 IV lisa punktides 1, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9, 15 ja 16 nimetatud toodete puhul.

Turule lastavas tootes tohib olla sidrunhapet kuni 1 g/l.

Tanniini lisamine

Otseseks inimtarbimiseks ette nähtud osaliselt kääritatud viinamarjavirde ning määruse (EÜ) nr 479/2008 IV lisa punktides 1, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9, 15 ja 16 nimetatud toodete puhul.

Töötlemine:

—	valge ja roosa veini töötlemine kaaliumferrotsüaniidiga

—	punase veini töötlemine kaaliumferrotsüaniidiga või kaltsiumfütaadiga

Otseseks inimtarbimiseks ette nähtud osaliselt kääritatud viinamarjavirde ning määruse (EÜ) nr 479/2008 IV lisa punktides 1, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9, 15 ja 16 nimetatud toodete puhul, vastavalt liites 5 sätestatud tingimustele.

Kaltsiumfütaadi puhul on kasutamise piirmäär 8 g/hl.

Metaviinhappe lisamine

Otseseks inimtarbimiseks ette nähtud osaliselt kääritatud viinamarjavirde ning määruse (EÜ) nr 479/2008 IV lisa punktides 1, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9, 15 ja 16 nimetatud toodete puhul.

Kuni 100 mg/l.

Kummiaraabiku kasutamine

Otseseks inimtarbimiseks ette nähtud osaliselt kääritatud viinamarjavirde ning määruse (EÜ) nr 479/2008 IV lisa punktides 1, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9, 15 ja 16 nimetatud toodete puhul.

D, L-viinhappe (tuntud ka ratseemilise happe nime all) või selle neutraalse kaaliumsoola kasutamine kaltsiumi liia sadestamiseks

Töötlemine viinhappesoolade sademe tekke soodustamiseks:

—	kaaliumbitartraadi või kaaliumivesiniktartraadiga

—	kaltsiumtartraadiga

Otseseks inimtarbimiseks ette nähtud osaliselt kääritatud viinamarjavirde ning määruse (EÜ) nr 479/2008 IV lisa punktides 1, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9, 15 ja 16 nimetatud toodete puhul.

Kaltsiumtartraadi puhul on kasutamise piirmäär 200 g/hl.

Vasksulfaadi ja vasktsitraadi kasutamine veini maitse- või lõhnadefektide kõrvaldamiseks

Otseseks inimtarbimiseks ette nähtud osaliselt kääritatud viinamarjavirde ning määruse (EÜ) nr 479/2008 IV lisa punktides 1, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9, 15 ja 16 nimetatud toodete puhul.

Kasutamise piirmäär on 1 g/hl, kusjuures vase sisaldus töödeldud tootes ei tohi ületada 1 mg/l.

Karamelli lisamine vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. juuni 1994. aasta direktiivile 94/36/EÜ, mis käsitleb toiduainetes kasutatavaid värvaineid, et intensiivistada värvi (4)

Ainult liköörveinide puhul.

Allüülisotiotsüanaadiga immutatud puhtast parafiinist ketaste kasutamine steriilse atmosfääri tekitamiseks

Ainult otseseks inimtarbimiseks ette nähtud osaliselt kääritatud viinamarjavirde puhul.

Menetlus on lubatud üksnes Itaalias, kui seda ei keela siseriiklikud õigusnormid, ja ainult 20-liitristes ja suuremates mahutites.

Veinis ei tohi olla allüülisotiotsüanaadi jälgi.

Dimetüüldikarbonaadi (DMDC) lisamine veinile mikrobioloogiliseks stabiliseerimiseks

Kasutamise piirmäär on 200 mg/l ning turule lastavas veinis ei tohi leiduda toimeaine jääke.

Pärmi mannoproteiinide lisamine veinis sisalduvate viinhappesoolade ja valkude koguse stabiliseerimiseks

Otseseks inimtarbimiseks ette nähtud osaliselt kääritatud viinamarjavirde ning määruse (EÜ) nr 479/2008 IV lisa punktides 1, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9, 15 ja 16 nimetatud toodete puhul.

Elektrodialüüstöötlemine veinis sisalduvate viinhappesoolade koguse stabiliseerimiseks

Otseseks inimtarbimiseks ette nähtud osaliselt kääritatud viinamarjavirde ning nõukogu määruse (EÜ) nr 479/2008 IV lisa punktides 1, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9, 15 ja 16 nimetatud toodete puhul, vastavalt liites 7 sätestatud tingimustele.

Ureaasi kasutamine veini karbamiidisisalduse vähendamiseks

Tammepuutükkide kasutamine veini valmistamise ja laagerdamise käigus, sealhulgas värskete viinamarjade ja viinamarjavirde käärimisel.

Tingimused on sätestatud 9. liites.

Järgmiste ainete kasutamine:

—	kaltsiumalginaat

—	kaaliumalginaat;

Ainult eri vahuveinitüüpide ja poolvahuvenide valmistamise puhul, mis saadakse pudelis kääritamise teel ja mille sete eraldatakse dégorgement-meetodil.

Veini osaline alkoholitustamine

Ainult veini puhul ja liites 10 sätestatud tingimustel.

Polüvinüülimidasooli ja polüvinüülpürrolidooni kopolümeeride kasutamine vase, raua ja raskemetallide sisalduse vähendamiseks

Tingimused on sätestatud liites 11.

Kuni 500 mg/l (kui ainet lisatakse virdele ja veinile, ei tohi üldkogus ületada 500 mg/l).

Karboksümetüültselluloosi lisamine viinhappesoolade koguse stabiliseerimiseks

Ainult veini, kõigi vahuveinitüüpide ja poolvahuveini puhul.

Kuni 100 mg/l.

Töötlemine katioonivahetusainetega viinhappesoolade koguse stabiliseerimiseks

(1) Ilma asjaomase märketa võib kirjeldatud tava või töötlust kasutada värskete viinamarjade, viinamarjavirde, osaliselt kääritatud viinamarjavirde, kuivatatud viinamarjadest saadud osaliselt kääritatud viinamarjavirde, kontsentreeritud viinamarjavirde, kääriva toorveini, otseseks inimtarbimiseks ette nähtud osaliselt kääritatud viinamarjavirde, veini, kõigi vahuveini tüüpide, poolvahuveini, gaseeritud poolvahuveini, liköörveini, kuivatatud viinamarjadest valmistatud veini ja üleküpsenud viinamarjadest valmistatud veini puhul.

(2) Aineid võib kasutada ka koos üldise määra 1 g/l piires, ilma et see piiraks eelnimetatud määrade 0,2 g/l või 0,3 g/l kohaldamist.

(3) Ühe töötluse juures on piirmäär 250 mg/l.

(4) EÜT L 237, 10.9.1994, lk 13.

Liide 1

Nõuded beeta-glükanaasile

1.	Beeta-glükanaasi rahvusvaheline kood: EC 3–2–1–58

2.	Beeta-glükaani hüdrolaas (Botrytis cinerea glükaani lagundamine)

3.	Päritolu: Trichoderma harzianum

4.	Kasutusala: veinis, eelkõige väärishallitanud viinamarjadest valmistatud veinis, sisalduvate beeta-glükaanide lagundamine

5.	Kasutatav maksimumkogus: 3 g ensüümpreparaati, mis sisaldab 25 % tahkete orgaaniliste ainete üldkogust (TOS) hektoliitri kohta

Keemilised ja mikrobioloogilised puhtusenõuded:

Kadu kuivatamisel:	Alla 10 %
Raskemetallid:	Alla 30 ppm
Pb:	Alla 10 ppm
As:	Alla 3 ppm
Kolibakterid:	Puuduvad
Escherichia coli:	Puudub 25 g proovis
Salmonella spp:	Puudub 25 g proovis
Aeroobsete mikroobide arv:	Vähem kui 5 × 104 elementi/g

Liide 2

L(+)-viinhape

Viinhappe kasutamine hapetustamise eesmärgil vastavalt I lisa A osa punktile 13 on lubatud vaid toodete puhul, mis:

on valmistatud „Elblingi” ja „Rieslingi” viinamarjasordist ning

on valmistatud järgmistest viinamarjakasvatusvööndi A põhjaosas asuvatest viinamarjakasvatuspiirkondadest korjatud viinamarjadest:

—

Ahr,

—

Rheingau,

—	Mittelrhein,

—

Mosel,

—

Nahe,

—	Rheinhessen,

—

Pfalz,

—	Moselle luxembourgeoise.

2.	Viinhape, teise nimega L(+)-viinhape, mille kasutus on ette nähtud käesoleva lisa punktides 12 ja 13, peab olema põllumajanduslikku päritolu ja ekstraheeritud viinamarjasaadustest. Viinhape peab samuti vastama direktiivis 2008/84/EÜ sätestatud puhtusekriteeriumitele.

Liide 3

Süüria männi vaik

Süüria männi vaiku, mille kasutamine on sätestatud I lisa A osa punktis 14, võib kasutada ainult retsina valmistamiseks. Seda veinivalmistustava võib kasutada ainult:

a)	Kreeka territooriumil;

b)	kasutades viinamarjavirret, mis on saadud viinamarjadest, mille sordid, tootmispiirkonnad ja veinivalmistamispiirkonnad on määratud 31. detsembril 1980 kehtinud Kreeka õigusnormidega ning

c)	lisades kuni 1 000 grammi vaiku saaduse ühe hektoliitri kohta enne kääritamist või juhul, kui toote tegelik alkoholisisaldus mahuprotsentides ei ületa üht kolmandikku üldalkoholisisaldusest mahuprotsentides, kääritamise ajal.

2.	Kui Kreeka soovib lõike 1 punktis b osutatud sätteid muuta, teatab ta sellest eelnevalt komisjonile. Kui komisjon ei vasta kahe kuu jooksul pärast teate saamist, võib Kreeka kavandatud muudatuse ellu viia.

Liide 4

Ioonivahetuspolümeerid

1. Ioonivahetuspolümeeriks, mida võib kasutada kooskõlas I lisa A osa punktiga 20, on sulfoonhapet või ammooniumühendeid sisaldavad stüreeni ja divinüülbenseeni kopolümeerid. Polümeer peab vastama Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1935/2004 (1) ja selle rakendamiseks vastu võetud ühenduse ja siseriiklikele eeskirjadele. Lisaks sellele ei tohi see lõikes 2 sätestatud analüüsimeetodiga testimisel kaotada ühtegi loetletud lahustisse üle 1 mg/l orgaanilist ainet. Polumeeride regenereerimisel tuleb kasutada aineid, mida on lubatud kasutada toiduainete valmistamisel.

Polümeere võib kasutada ainult veinispetsialisti või -tehniku järelevalve all ning seadmetes, mille on heaks kiitnud nende liikmesriikide ametiasutused, mille territooriumil neid kasutatakse. Asutused sätestavad heakskiidetud veinispetsialistide ja tehnikute kohustused ja vastutuse.

2. Analüüsimeetod, mida kasutatakse ioonivahetuspolümeeride orgaanilise aine kao määramiseks.

1. EESMÄRK JA KASUTUSALA

Käesoleva meetodiga määratakse ioonivahetuspolümeeride orgaanilise aine kadu.

2. MÕISTE

Ioonivahetuspolümeeride orgaanilise aine kadu. Orgaanilise aine kadu määratakse kindlaks määratletud meetodi kohaselt.

3. PÕHIMÕTE

Ekstrahendid juhitakse läbi ettevalmistatud polümeeride ja ekstraheeritud orgaanilist ainet kaalutakse gravimeetriliselt.

4. REAKTIIVID

Kõik reaktiivid peaksid olema analüütiliselt puhtad.

Ekstrahendid.

4.1. Destilleeritud vesi või samaväärse puhtusastmega deioniseeritud vesi.

4.2. 15-mahuprotsendiline etanool, mille valmistamisel on segatud 15 mahuosa absoluutset etanooli 85 mahuosa veega (punkt 4.1).

4.3. 5 %-line äädikhape, mille valmistamisel on segatud 5 massiosa jää-äädikhapet 95 massiosa veega (punkt 4.1).

5. VAHENDID

5.1. Ioonivahetuse kromatograafia kolonnid.

5.2. Mõõtesilindrid mahuga 2 liitt.

5.3. Aurutusliuad, mille kuumusetaluvus peab olema muhvelahjus 850 °C.

5.4. Kuivatuskapp, seatud temperatuurile 105 ± 2 °C.

5.5. Muhvelahi, seatud temperatuurile 850 ± 25 °C.

5.6. Analüütilised kaalud täpsusega 0,1 mg.

5.7. Auruti, kuumutusplaat, infrapunaauruti.

6. TÖÖ KÄIK

6.1. Kõigile kolmele ioonivahetuse kromatograafia kolonnile (punkt 5.1) lisatakse 50 ml testitavat ioonivahetuspolümeeri, mida on vastavalt tootja juhistele pestud ja töödeldud toiduainetetööstuses kasutamiseks.

6.2. Anioonivahetuspolümeeri puhul juhitakse kolm ekstrahenti (punktid 4.1, 4.2 ja 4.3) eraldi läbi ettevalmistatud kolonnide (punkt 6.1) voolukiirusega 350–450 ml/h. Igal korral eraldatakse esimene liiter eluaati ja kogutakse järgmised kaks liitrit mõõtesilindritesse (punkt 5.2). Katioonivahetuspolümeeri puhul juhitakse läbi selleks ettevalmistatud kolonnide ainult lahustid, millele on osutatud punktides 4.1 ja 4.2.

6.3. Kõiki kolme eluaati aurutatakse kuumutusplaadil või infrapunaaurutis (punkt 5.7) eraldi aurutusliudadel (punkt 5.3), mis on eelnevalt puhastatud ja kaalutud (m0). Liuad jääkidega asetatakse kuivatuskappi (punkt 5.4) ja kuivatatakse püsimassini (m1).

6.4. Pärast püsimassi (punkt 6.3) registreerimist asetatakse aurutusliud muhvelahju (punkt 5.5) ja jäägid tuhastatakse püsimassini (m2).

6.5. Arvutatakse ekstraheeritud orgaanilise aine kogus (punkt 7.1). Kui tulemus on suurem kui 1 mg/l, tehakse reaktiivide pimekatse ja arvutatakse uuesti ekstraheeritud orgaanilise aine kogus.

Pimekatse tegemiseks tuleb korrata punktides 6.3 ja 6.4 osutatud tegevusi, kuid kasutades kahte liitrit ekstrahenti, et saada punktides 6.3 ja 6.4 osutatud massid m3 ja m4.

7. TULEMUSTE VÄLJENDAMINE

7.1. Valem ja tulemuste arvutamine.

Ioonivahetuspolümeeridest ekstraheeritud orgaaniline aine (mg/l) saadakse:

500 (m1 – m2)

kus m1 ja m2 on väljendatud grammides.

Ioonivahetuspolümeeridest ekstraheeritud orgaanilise aine korrigeeritud mass (mg/l) saadakse:

500 (m1 – m2 – m3 + m4)

kus m1, m2, m3 ja m4 on väljendatud grammides.

7.2. Sama prooviga tehtud kahe paralleelse hindamise tulemuste vahe ei tohi olla üle 0,2 mg/l.

(1) ELT L 338, 13.11.2004, lk 4.

Liide 5

Kaaliumferrotsüaniid

Kaltsiumfütaat

D,L-viinhape

Kaaliumferrotsüaniidi ja kaltsiumfütaati, mille kasutamine on sätestatud I lisa A osa punktis 26, ja D,L-viinhapet, mille kasutamine on sätestatud I lisa A osa punktis 29, võib kasutada ainult juhul, kui järelevalvet teostab veinispetsialist või tehnik, kelle on heaks kiitnud ja kelle vastutuse määra on kindlaks määranud selle liikmesriigi ametiasutus, mille territooriumil toiming läbi viiakse.

Pärast töötlemist kaaliumferrotsüaniidi ja kaltsiumfütaadiga peab vein sisaldama raua jälgi.

Esimeses lõigus osutatud toote kasutamise järelevalvet reguleeritakse liikmesriigi poolt vastu võetud sätetega.

Liide 6

Nõuded dimetüüldikarbonaadi kohta

KASUTUSALA

Dimetüüldikarbonaati võib veinile lisada järgmisel eesmärgil: fermenteeritavat suhkrut sisaldava veini mikrobioloogilise stabiilsuse tagamiseks pudelis.

NÕUDED:

—	dimetüüldikarbonaati tuleb lisada veidi aega enne villimist, mis on määratletud kui kõnealuse toote pakendamine kaubanduslikul eesmärgil kuni 60-liitristesse mahutitesse;

—	töödelda tohib ainult veine, mille suhkrusisaldus on 5 g/l või suurem;

—	kasutatud toode peab vastama direktiivis 2008/84/EÜ sätestatud puhtusekriteeriumitele;

—	töötlus registreeritakse määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 112 lõikes 2 osutatud registris.

Liide 7

Nõuded elektrodialüüsi puhul

Eesmärgiks on saavutada veini viinhappesoolade, nagu kaaliumvesiniktartraadi ja kaltsiumtartraadi (ja teiste kaltsiumsoolade) stabiilne kogus, eraldades veinist elektrivälja toimel ainult anioone läbilaskvate ja ainult katioone läbilaskvate membraanide abil liias olevad ioonid.

1. MEMBRAANIDE SUHTES KEHTESTATUD NÕUDED

1.1. Membraanid peavad asetsema vaheldumisi filterpressi tüüpi süsteemis või mõnes muus asjakohases süsteemis, millega kasutatakse eraldi töötlemise (vein) ja kontsentreerimise (heitevesi) kambrit.

1.2. Katioone läbilaskvad membraanid peavad eraldama ainult katioone, eelkõige K + ja Ca++.

1.3. Anioone läbilaskvad membraanid peavad eraldama ainult anioone, eelkõige tartraadi anioone.

1.4. Membraanid ei tohi liialt muuta veini füüsikalist ja keemilist koostist ning meeltega tajutavaid omadusi. Membraanid peavad vastama järgmistele nõuetele:

—	need peavad olema valmistatud vastavalt headele tootmistavadele ainetest, millest on lubatud valmistada toiduainetega kokkupuutuvaid plastmaterjale, mis on loetletud komisjoni direktiivi 2002/72/EÜ (1) II lisas;

—	elektrodialüüsiseadmete kasutaja peab näitama, et kasutatavad membraanid vastavad eespool nimetatud nõuetele ja membraanide väljavahetamine on läbi viidud spetsialiseerunud töötajate poolt;

—	membraanidest ei tohi eralduda aineid, mis võivad kahjustada inimeste tervist või mõjutada toiduainete maitset või lõhna, ning need peavad vastama direktiivis 2002/72/EÜ sätestatud kriteeriumitele;

—	membraanide koostisosad ei tohi kasutamise käigus veinis sisalduvate ainetega reageerida, mis võiks põhjustada toksiliste ühendite tekkimist.

Uute elektrodialüüsimembraanide stabiilsus määratakse veini füüsikalis-keemilist koostist jäljendava simulandi abil, et uurida membraanidest eralduvate ainete võimalikku liikumist.

Soovitatav katsemeetod on järgmine:

Simulandiks on vee ja alkoholi lahus, mida on puhverdatud veini pH ja elektrijuhtivuse tasemeni. Selle koostis on järgmine:

—	100-protsendiline alkohol: 11 liitt,

—	kaaliumvesiniktartraat: 380 g,

—	kaaliumkloriid: 60 g,

—	kontsentreeritud väävelhape: 5 ml,

—	destilleeritud vesi: 100 l jaoks.

Seda lahust kasutatakse pingestatud (1 volt/raku kohta) mitmerakulise elektrodialüsaatoriga ja suletud tsükliga migratsioonikatseks, vahekorras 50 l lahust 1 m2 aniooniliste ja katiooniliste membraanide kohta, kuni lahus 50 % ulatuses demineraliseerub. Vedelikuring käivitatakse kaaliumkloriidi lahusega (5 g/l). Migreeruvaid aineid uuritakse nii simulandis kui elektrodialüüsist tulevas vedelikus.

Määratakse membraani koostises olevad orgaanilised molekulid, mis võivad liikuda töödeldavasse lahusesse. Iga komponendi kohta viiakse volitatud laboris läbi spetsiaalne analüüs. Kõikide komponentide sisaldus simulandis peab olema kokku alla 50 g/l.

Nende membraanide puhul tuleb kohaldada toiduainetega kokkupuutuvate materjalide suhtes kohaldatavaid üldeeskirju.

2. MEMBRAANIDE KASUTAMISE SUHTES KOHALDATAVAD NÕUDED

Membraanide paar, mida kasutatakse elektrodialüüsi teel viinhappesoolade stabiilse koguse säilitamiseks, peab vastama järgmistele tingimustele:

—	veini pH-tase tohib langeda kuni 0,3 pH ühikut,

—	lenduvate hapete sisaldus tohib langeda kuni 0,12 g/l (2 meq äädikhappena väljendatuna),

—	töötlemine ei tohi mõjutada veini mitteioonilisi komponente, eelkõige polüfenoole ja polüsahhariide,

—	väikeste molekulide, nt etanooli hajumist piiratakse nii, et see ei põhjustaks alkoholisisalduse vähenemist rohkem kui 0,1 mahuprotsenti,

—	membraane tuleb hoida ja puhastada heakskiidetud viisil ja toiduainete valmistamiseks lubatud ainetega,

—	membraanid peavad olema märgistatud selliselt, et nende vahetamist on seadmes võimalik jälgida,

—	seadmeid juhitakse mehhanismi abil, mis arvestab iga veini loomuomast ebastabiilsust, nii et kõrvaldatakse ainult liias olevad kaaliumvesiniktartraat ja kaltsiumsoolad,

—	töötlemine toimub kvalifitseeritud veinispetsialisti või tehniku järelevalve all.

Töötlus registreeritakse määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 112 lõikes 2 osutatud registris.

(1) EÜT L 220, 15.8.2002, lk 18.

Liide 8

Ureaasi suhtes kohaldatavad nõuded

1.	Ureaasi rahvusvaheline kood: EC 3–5–1–5, CAS nr: 9002–13–5.

2.	Toime: ureaas lagundab happelises keskkonnas karbamiidi ammoniaagiks ja süsinikdioksiidiks. Toimeaine nimikogus ei tohi olla alla 5 ühiku/mg, mille puhul üheks ühikuks on kogus, mille toimel tekib temperatuuril 37 °C 5 g/l kontsentratsiooniga karbamiidist pH 4 juures 1 μmol ammoniaaki minutis.

3.	Päritolu: Lactobacillus fermentum.

4.	Kasutusala: lagundada pikemaks laagerdumiseks ettenähtud veinis sisalduv karbamiid, kui veini algne karbamiidikontsentratsioon on üle 1 mg/l.

5.	Kasutatav maksimumkogus: 75 mg ensüümpreparaati 1 liit töödeldava veini kohta, nii et 1 liit veini kohta ei tuleks rohkem kui 375 ühikut. Pärast töötlemist tuleb veini filtreerimise teel kõrvaldada kõik ensüümi jäägid (poori suurus < 1 μm).

Keemilised ja mikrobioloogilised puhtusenõuded:

Kadu kuivatamisel:	Alla 10 %
Raskemetallid:	Alla 30 ppm
Pb:	Alla 10 ppm
As:	Alla 2 ppm
Kolibakterid:	Puuduvad
Salmonella spp:	Puudub 25 g proovis
Aeroobsete mikroobide arv:	Vähem kui 5 × 104 elementi/g

Veini töötlemisel kasutatav ureaas peab olema valmistatud samadel tingimustel kui toidu teaduskomitee poolt 10. detsembril 1998 vastu võetud otsuses käsitletav ureaas.

Liide 9

Nõuded tammepuutükkide kasutamise suhtes

EESMÄRK, PÄRITOLU JA KASUTUSALA

Tammepuutükke kasutatakse veinide valmistamise ja laagerdamise käigus, sealhulgas värskete viinamarjade ja viinamarjavirde kääritamisel, veinile teatavate tammest tulenevate maitseomaduste andmiseks.

Tammepuutükid peavad pärinema eranditult „Quercus” e perekonna liikidest.

Nad võivad olla loomulikus olekus, kergelt, keskmiselt või tugevalt kuumutatud, kuid mitte põletatud (ka pealispind mitte), söestunud ega pudedad. Nad ei tohi olla läbinud muud keemilist, ensüümaatilist ega füüsilist töötlemist kui kuumutamine. Neile ei tohi olla lisatud mingit muud toodet loodusliku aromatiseerimisvõime ega ekstraheeruvate fenoolosakeste hulga suurendamiseks.

KASUTATAVA TOOTE MÄRGISTUS

Märgistuses peab olema ära toodud tammeliigi või liikide botaaniline päritolu ja vajaduse korral kuumutamise aste, säilitamistingimused ning ohutusnõuded.

MÕÕTMED

Tammetükkide mõõdud peavad olema sellised, et vähemalt 95 % massist jääks 2 millimeetriste avadega sõelale (tihedus 9).

PUHTUS

Tammepuutükkidest ei tohi eralduda osakesi sellises koguses, mis võiks osutuda ohtlikuks tervisele.

Töötlus registreeritakse määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 112 lõikes 2 osutatud registris.

Liide 10

Veinide osalise alkoholitustamise nõuded

Nimetatud töötlust kasutatakse veini osaliseks alkoholitustamiseks osa veinialkoholi (etanooli) füüsilisel teel eraldamise kaudu.

Nõuded

—	Töödeldud veinidel ei tohi ilmneda organoleptilisi vigu ning need peavad olema valmis otseseks inimtarbimiseks.

—	Alkoholitustamist ei tohi teha veiniga, mille valmistamisel kasutatakse viinamarjasaadust, mida on rikastatud määruse (EÜ) nr 479/2008 V lisa kohaselt.

—	Tegeliku alkoholisisalduse vähenemine ei tohi olla üle 2 mahuprotsendi ja tegelik alkoholisisaldus peab vastama määruse (EÜ) nr 479/2008 IV lisa punkti 1 teise lõigu alapunktis a määratule.

—	Töötlemine toimub kvalifitseeritud veinispetsialisti või tehniku järelevalve all.

—	Töötlus registreeritakse määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 112 lõikes 2 osutatud registris.

—	Liikmesriigid võivad näha ette, et asjaomase töötluse korral tuleb esitada pädevale asutusele deklaratsioon.

Liide 11

Polüvinüülimidasooli ja polüvinüülpürrolidooni kopolümeeridega töötlemise nõuded

Nimetatud töötlust kasutatakse liiase metallikontsentratsiooni vähendamiseks ja liiga suurest metallisisaldusest tulenevate defektide vältimiseks metalle adsorbeerivate kopolümeeride lisamise teel.

Nõuded

—	Veini lisatavad kopolümeerid tuleb eemaldada filtreerimise teel hiljemalt kahe päeva jooksul pärast nende lisamist ja võttes arvesse ettevaatuspõhimõtet.

—	Viinamarjavirde puhul tuleb kopolümeerid lisada vähemalt kaks päeva enne filtreerimist.

—	Töötlemine toimub kvalifitseeritud veinispetsialisti või tehniku järelevalve all.

—	Kasutatavad adsorbeerivad kopolümeerid peavad olema kooskõlas Rahvusvahelise Viinamarja- ja Veiniorganisatsiooni veinivalmistuskoodeksi nõuetega, eelkõige monomeeride sisalduse piirmäärade suhtes (1).

(1) Polüvinüülimidasooli ja polüvinüülpürrolidooni kopolümeere võib kasutada üksnes pärast kopolümeeride puhtus- ja identifitseerimisnõuete kehtestamist ja avaldamist Rahvusvahelise Viinamarja- ja Veiniorganisatsiooni veinivalmistuskoodeksis.

Liide 12

Viinhappesoolade koguse stabiliseerimiseks kasutatavate katioonivahetusainetega töötlemise nõuded

Nimetatud töötlust kasutatakse viinhappesoolade, nagu kaaliumvesiniktartraadi ja kaltsiumtartraadi (ja muude kaltsiumisoolade) stabiilse koguse säilitamiseks.

Nõuded

Töötlus peab piirduma üleliigsete katioonide kõrvaldamisega.

—	Esmalt veini jahutatakse.

—	Katioonivahetusainetega töödeldakse ainult veini minimaalset kogust, mis on vajalik stabiilsuse saavutamiseks.

2.	Töötlust tehakse happetsüklis taastuvate katioonivahetuspolümeeridega.

3.	Kogu töötlemine toimub kvalifitseeritud veinispetsialisti või tehniku järelevalve all. Töötlus registreeritakse määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 112 lõikes 2 osutatud registris.

Polümeer peab vastama Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1935/2004 (1) ja selle rakendamiseks vastu võetud ühenduse ja siseriiklikele eeskirjadele ning olema kooskõlas käesoleva määruse liites 4 sätestatud analüüsinõuetega. Polümeerid ei tohi muuta liigselt veini füüsikalist ja keemilist koostist ega meeltega tajutavaid omadusi ning nende kasutus peab olema vastavuses Rahvusvahelise Viinamarja- ja Veiniorganisatsiooni uurimuses „Katioonvahetuspolümeerid” punktis 3 sätestatud piirmääradega.

(1) ELT L 338, 13.11.2004, lk 4.

I LISA B OSA

VEINIDE VÄÄVELDIOKSIIDISISALDUSE PIIRMÄÄRAD

A. VEINI VÄÄVELDIOKSIIDISISALDUS

Otseseks inimtarbimiseks ette nähtud veini vääveldioksiidisisaldus, välja arvatud vahuveini ja liköörveini puhul, ei tohi turule laskmisel ületada:

a)	150 milligrammi liitri kohta punase veini puhul;

b)	200 milligrammi liitri kohta valge ja roosa veini puhul.

Erandina lõike 1 punktidest a ja b suurendatakse veinide puhul, mille glükoosi ja fruktoosi summana väljendatud suhkrusisaldus on vähemalt viis grammi liitri kohta, vääveldioksiidisisalduse piirmäära järgmiselt:

a)	200 milligrammi liitri kohta punase veini puhul;

b)	250 milligrammi liitri kohta valge ja roosa veini puhul;

300 milligrammini liitri kohta järgmiste veinide puhul:

—	veinid, millel on vastavalt ühenduse sätetele õigus kanda nimetust „Spätlese”;

—	valged veinid, millel on õigus kanda järgmisi kaitstud päritolunimetusi: „Bordeaux supérieur”, „Graves de Vayres”, „Côtes de Bordeaux-Saint-Macaire”, „Premières Côtes de Bordeaux”, „Côtes de Bergerac”, „Haut Montravel”, „Côtes de Montravel”, „Gaillac”, „Rosette” ja „Savennières”;

—	valged veinid, millel on õigus kanda kaitstud päritolunimetust „Allela”, „Navarra”, „Penedès”, „Tarragona” ja „Valencia”, ning veinid, millel on õigus kanda mõnda Baski autonoomse piirkonna kaitstud päritolunimetust ja mille markeerimiseks kasutatakse väljendit „vendimia tardia”;

—	magusad veinid, millel on õigus kanda kaitstud päritolunimetust „Binissalem-Mallorca”;

—	Ühendkuningriigis riiklike õigusnormidega kooskõlas toodetud veinid, mille suhkrusisaldus on üle 45 g/l;

—	Ungaris valmistatud veinid, mis kannavad päritolunimetust „Tokaji” ja mis kannavad kooskõlas Ungari õigusnormidega väljendit „Tokaji édes szamorodni” või „Tokaji szàraz szamorodni”;

—	valged veinid, millel on õigus kanda järgmisi kaitstud päritolunimetusi: „Loazzolo”, „Alto Adige” ja „Trentino” ja mille märkimiseks kasutatakse järgmisi väljendeid või ühte neist: „passito”, „vendemmia tardiva”;

—	valged veinid, millel on õigus kanda järgmist kaitstud päritolunimetust: „Colli orientali del Friuli”, millele on lisatud väljend „Picolit”;

—	veinid, millel on õigus kanda kaitstud päritolunimetust „Moscato di Pantelleria naturale” ja „Moscato di Pantelleria”;

—	Tšehhi Vabariigist pärit veinid, millel on õigus kanda väljendit „pozdní sběr”;

—	Slovakkia veinid, millel on õigus kanda mõnda kaitstud päritolunimetust ja mille märkimiseks kasutatakse väljendit „neskorý zber”, ning Slovakkia Tokaj piirkonna veinid, millel on õigus kanda kaitstud päritolunimetust „Tokajské samorodné suché” või „Tokajské samorodné sladké”;

—	Sloveeniast pärit veinid, millel on õigus kanda mõnda kaitstud päritolunimetust ja mille märkimiseks kasutatakse väljendit „vrhunsko vino ZGP – pozna trgatev”;

—

järgmiste geograafiliste tähistega valged veinid, mille üldalkoholisisaldus on üle 15 mahuprotsendi ja mille jääksuhkrusisaldus on üle 45 g/l:

—	„Vin de pays de Franche-Comté”,

—	„Vin de pays des coteaux de l’Auxois”,

—	„Vin de pays de Saône-et-Loire”,

—	„Vin de pays des coteaux de l’Ardèche”,

—	„Vin de pays des collines rhodaniennes”,

—	„Vin de pays du comté Tolosan”,

—	„Vin de pays des côtes de Gascogne”,

—	„Vin de pays du Gers”,

—	„Vin de pays du Lot”,

—	„Vin de pays des côtes du Tarn”,

—	„Vin de pays de la Corrèze”,

—	„Vin de pays de l’Ile de Beauté”,

—	„Vin de pays d’Oc”,

—	„Vin de pays des côtes de Thau”,

—	„Vin de pays des coteaux de Murviel”,

—	„Vin de pays du Val de Loire”,

—	„Vin de pays de Méditerranée”,

—	„Vin de pays des comtés rhodaniens”,

—	„Vin de pays des côtes de Thongue”,

—	„Vin de pays de la Côte Vermeille”;

—

Kreekast pärit magusad veinid, mille üldalkoholisisaldus on vähemalt 15 mahuprotsenti ja suhkrusisaldus vähemalt 45 g/l ning millel on õigus kanda ühte järgmistest kaitstud geograafilistest tähistest:

—	„Τοπικός Οίνος Τυρνάβου” (Regional wine of Tyrnavos)

—	„Αχαϊκός Τοπικός Οίνος” (Regional wine of Ahaia)

—	„Λακωνικός Τοπικός Οίνος” (Regional wine of Lakonia)

—	„Τοπικός Οίνος Φλώρινας” (Regional wine of Florina)

—	„Τοπικός Οίνος Κυκλάδων” (Regional wine of Cyclades)

—	„Τοπικός Οίνος Αργολίδας” (Regional wine of Argolida)

—	„Τοπικός Οίνος Πιερίας” (Regional wine of Pieria)

—	„Αγιορείτικος Τοπικός Οίνος” (Regional wine of Mount Athos- Regional wine of Holy Mountain);

—	Küproselt pärit magusad veinid, mille tegelik alkoholisisaldus ei ole üle 15 mahuprotsendi ja suhkrusisaldus on vähemalt 45 g/l ning millel on õigus kanda kaitstud päritolunimetust „Κουμανδαρία” (Commandaria);

—

Küproselt pärit magusad veinid, mis on valmistatud üleküpsenud või kuivatatud viinamarjadest, mille üldalkoholisisaldus on vähemalt 15 mahuprotsenti ja suhkrusisaldus vähemalt 45 g/l ning millel on õigus kanda ühte järgmistest kaitstud geograafilistest tähistest:

—	„Τοπικός Οίνος Λεμεσός” (Regional wine of Lemesos)

—	„Τοπικός Οίνος Πάφος” (Regional wine of Pafos)

—	„Τοπικός Οίνος Λάρνακα” (Regional wine of Larnaka)

—	„Τοπικός Οίνος Λευκωσία” (Regional wine of Lefkosia);

350 milligrammini liitri kohta järgmiste veinide puhul:

—	veinid, mille märgistamiseks on ühenduse õigusnormide kohaselt võimalik kasutada väljendit „Auslese”;

—	Rumeenia valged veinid, millel on õigus kanda järgmisi kaitstud päritolunimetusi: „Murfatlar”, „Cotnari”, „Târnave”, „Pietroasa”, „Valea Călugărească”;

—	Tšehhi Vabariigist pärit veinid, mille märgistamiseks on õigus kasutada väljendit „výběr z hroznů”;

—	Slovakkia veinid, millel on õigus kanda mõnda kaitstud päritolunimetust ja mille märkimiseks kasutatakse väljendit „výber z hrozna”, ning Slovakkia Tokaj piirkonna veinid, millel on õigus kanda kaitstud päritolunimetust „Tokajský másláš” või „Tokajský forditáš”;

—	Sloveeniast pärit veinid, millel on õigus kanda mõnda kaitstud päritolunimetust ja mille märkimiseks kasutatakse väljendit „vrhunsko vino ZGP – izbor”;

400 milligrammini liitri kohta järgmiste veinide puhul:

—	veinid, mille märgistamiseks on ühenduse õigusnormide kohaselt võimalik kasutada järgmisi väljendeid „Beerenauslese”, „Ausbruch”, „Ausbruchwein”, „Trockenbeerenauslese”, „Strohwein”, „Schilwein” ja „Eiswein”;

—

valged veinid, millel on õigus kanda järgmisi kaitstud päritolunimetusi: „Sauternes”, „Barsac”, „Cadillac”, „Cérons”, „Loupiac”, „Sainte-Croix-du-Mont”, „Monbazillac”, „Bonnezeaux”, „Quarts de Chaume”, „Coteaux du Layon”, „Coteaux de l’Aubance”, „Graves Supérieures”, „Sainte-Foy Bordeaux”, „Saussignac”, „Jurançon”, välja arvatud juhul, kui sellele järgneb väljend „sec”, „Anjou-Coteaux de la Loire”, „Coteaux du Layon”, millele järgneb päritolukommuuni nimi, „Chaume”, „Coteaux de Saumur”, „Pacherenc du Vic Bilh”, välja arvatud juhul, kui sellele järgneb väljend „sec”, „Alsace” ja „Alsace grand cru”, millele järgneb väljend „vendanges tardives” või „sélection de grains nobles”;

—

Kreekast pärit üleküpsenud viinamarjadest valmistatud magusad veinid ja kuivatatud viinamarjadest valmistatud magusad veinid, mille jääksuhkrusisaldus suhkruna väljendatuna ei ole alla 45 g/l ja millel on õigus kanda ühte järgmistest kaitstud päritolunimetustest: „Σάμος” (Samos), „Ρόδος” (Rhodes), „Πατρα” (Patras), „Ρίο Πατρών” (Rio Patron), „Κεφαλονία” (Céphalonie), „Λήμνος” (Limnos), „Σητεία” (Sitia), „Σαντορίνη” (Santorin), „Νεμέα” (Néméa), „Δαφνές” (Daphnès); ning üleküpsenud ja kuivatatud viinamarjadest valmistatud valged veinid, millel on õigus kanda mõnda järgmistest geograafilistest tähistest: „Σιάτιστας” (Siatista), „Καστοριάς” (Kastoria), „Κυκλάδων” (Cyclades), „Μονεμβάσιος” (Monemvasia), „Αγιορείτικος” (Mount Athos – Holy Mountain);

—	Tšehhi Vabariigist pärit veinid, mille märgistamiseks on õigus kasutada väljendeid „výběr z bobulí”, „výběr z cibéb”, „ledové víno” ja „slámové víno”;

—

Slovakkiast pärit veinid, millel on õigus kanda mõnda kaitstud päritolunimetust ja mille märgistamiseks kasutatakse väljendeid „bobuľový výber”, „hrozienkový výber”, „cibébový výber”, „ľadové víno” või „slamové víno”, ning Slovakkiast Tokaj piirkonnast pärit veinid, millel on õigus kanda päritolunimetust „Tokajský výber”, „Tokajská esencia” või „Tokajská výberová esencia”;

—	Ungarist pärit veinid, millel on õigus kanda mõnda kaitstud päritolunimetust ja millel kasutatakse vastavalt riiklikele õigusnormidele märgistamiseks väljendit „Tokaji máslás”, „Tokaji fordítás”, „Tokaji aszúeszencia”, „Tokaji eszencia”, „Tokaji aszú” või „Töppedt szőlőből készült bor”;

—	veinid, millel on õigus kanda kaitstud päritolunimetust „Albana di Romagna” ja mille märgistamiseks kasutatakse väljendit „passito”;

—	Luksemburgi veini, millel on õigus kanda kaitstud päritolunimetust ja mille märgistamiseks kasutatakse väljendit „vendanges tardives”, „vin de glace” või „vin de paille”;

—	valged veinid, millel on õigus kanda kaitstud päritolunimetust „Douro”, millele järgneb väljend „colheita tardia”;

—	Sloveeniast pärit veinid, millel on õigus kanda mõnda kaitstud päritolunimetust ja mille märkimiseks kasutatakse ühte järgmistest väljenditest: „vrhunsko vino ZGP – jagodni izbor”, „vrhunsko vino ZGP – ledeno vino” või „vrhunsko vino ZGP – suhi jagodni izbor”;

—	Kanada valged veinid, mille märgistamiseks on õigus kasutada väljendit „Icewine”.

Lõike 2 punktides c), d) ja e) loetletud kaitstud päritolunimetusega ja kaitstud geograafilise tähisega veinide nimekirja võib muuta, kui muudetakse asjaomaste veinide tootmistingimusi või geograafilist tähist või päritolunimetust. Liikmesriigid edastavad eelnevalt asjaomaste veinide kohta kogu vajamineva teabe, sealhulgas spetsifikaadi ning toodangu koguse aasta kohta.

Ilmastikutingimuste tõttu võib komisjon teha määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 113 lõikes 2 osutatud menetluse kohaselt otsuse, et mõnes ühenduse viinamarjakasvatuspiirkonnas võib asjaomane liikmesriik lubada oma territooriumil toodetud veini puhul tõsta vääveldioksiidi piirmäära, kui see jääb alla 300 milligrammi liitri kohta, kuni 50 milligrammi võrra liitri kohta. Loend juhtudest, mille puhul piirmäära tõsta võib, on esitatud liites 1.

5.	Liikmesriigid võivad kohaldada oma territooriumil valmistatava veini suhtes rangemaid nõudeid.

B. LIKÖÖRVEINI VÄÄVELDIOKSIIDISISALDUS

Otseseks inimtarbimiseks ette nähtud liköörveini vääveldioksiidi kogusisaldus ei või turule laskmisel ületada:

150 milligrammi liitri kohta, kui suhkrusisaldus on alla 5 grammi liitri kohta;

200 milligrammi liitri kohta, kui suhkrusisaldus on vähemalt 5 grammi liitri kohta.

C. VAHUVEINI VÄÄVELDIOKSIIDISISALDUS

Otseseks inimtarbimiseks ette nähtud vahuveini vääveldioksiidi kogusisaldus ei või turule laskmisel ületada:

a)	185 milligrammi liitri kohta kõikide kvaliteetvahuveini tüüpide puhul;

b)	235 milligrammi liitri kohta muude vahuveinide puhul.

Kui ilmastikutingimused mõnes ühenduse viinamarjakasvatuspiirkonnas seda nõuavad, võib asjaomane liikmesriik lubada lõike 1 punktides a ja b osutatud vahuveinide puhul, mis on valmistatud tema territooriumil, suurendada vääveldioksiidisisalduse piirmäära 40 milligrammi võrra liitri kohta, tingimusel et veini, mille piirmäära suurendatakse, ei saadeta kõnealusest liikmesriigist välja.

Liide 1

Vääveldioksiidi üldsisalduse piirmäära tõstmine ilmastikutingimuste tõttu

(Määruse I lisa B osa)

	Aasta	Liikmesriik	Viinamarjakasvatusalad	Asjaomased veinid
1.	2000	Saksamaa	Kõik Saksamaa viinamarjakasvatusalad	Kõik 2000. aasta viinamarjasaagist valmistatud veinid
2.	2006	Saksamaa	Baden-Würtembergi, Baieri, Hesseni, ja Rheinland-Pfalzi liidumaa viinamarjakasvatusalad	Kõik 2006. aasta viinamarjasaagist valmistatud veinid
3.	2006	Prantsusmaa	Bas-Rhini ja Haut-Rhini departemangu viinamarjakasvatusalad	Kõik 2006. aasta viinamarjasaagist valmistatud veinid

I LISA C OSA

VEINI LENDUVATE HAPETE SISALDUSE PIIRMÄÄRAD

Lenduvate hapete sisaldus ei tohi ületada:

a)	18 milliekvivalenti liitri kohta osaliselt kääritatud viinamarjavirdes;

b)	18 milliekvivalenti liitri kohta valges ja roosas veinis;

c)	20 milliekvivalenti liitri kohta punases veinis.

Punktis 1 nimetatud määrasid kohaldatakse:

a)	ühenduses korjatud viinamarjadest valmistatud toodete suhtes tootmisetapil ja kõigil turustamisetappidel;

b)	kolmandatest riikidest pärit osaliselt kääritatud viinamarjavirde ja veini suhtes kõigil etappidel pärast sisenemist ühenduse territooriumile.

Punktist 1 võib sätestada erandeid järgmistele toodetele:

kaitstud päritolunimetuse ja geograafilise tähisega veinid:

—	kui need on laagerdunud vähemalt kaks aastat või

—	kui nende valmistamisel on kasutatud teatavaid erimeetodeid;

b)	veinid, mille üldalkoholisisaldus on vähemalt 13 mahuprotsenti.

Liikmesriigid teatavad nendest eranditest komisjonile, kes juhib neile teiste liikmesriikide tähelepanu.

I LISA D OSA

VEINI MAGUSTAMISE PIIRMÄÄRAD JA TINGIMUSED

Veini magustamine on lubatud üksnes ühe või mitme järgmise toote abil:

a)	viinamarjavirre,

b)	kontsentreeritud viinamarjavirre,

c)	puhastatud kontsentreeritud viinamarjavirre.

Veini üldalkoholisisaldust ei tohi tõsta rohkem kui 4 mahuprotsendi võrra.

2.	Otseseks inimtarbimiseks ette nähtud ja geograafilise tähise kaudu märgistatud importveinide magustamine on ühenduse territooriumil keelatud. Muude imporditud veinide magustamise suhtes kehtivad samad nõuded, mis ühenduses toodetud veinide suhtes.

Liikmesriik võib lubada kaitstud päritolunimetusega veini magustamist üksnes juhul, kui see toimub:

a)	käesoleva lisa teistes punktides sätestatud tingimuste kohaselt ja piirmäärasid järgides;

b)	piirkonnas, kust asjaomane vein on pärit, või selle vahetus läheduses asuvas piirkonnas.

Punktis 1 osutatud viinamarjavirre ja kontsentreeritud viinamarjavirre peavad olema pärit samast piirkonnast kui vein, mida nendega magustatakse.

4.	Magustamine on lubatud ainult valmistamise ja hulgimüügi etapis.

Magustamine peab toimuma järgmiste halduseeskirjade kohaselt

a)	Iga füüsiline ja juriidiline isik, kes veini magustab, peab esitama deklaratsiooni selle liikmesriigi pädevale asutusele, mille territooriumil toiming läbi viiakse.

b)	Kõnealune deklaratsioon tehakse kirjalikult. Deklaratsioon tuleb esitada kirjalikult ja see peab jõudma pädeva asutuseni vähemalt 48 tundi enne päeva, millal magustamine toimub.

Kui ettevõtja magustab tooteid tihti või pidevalt, võib liikmesriik lubada, et pädevale asutusele esitatakse üks deklaratsioon mitme toimingu või teatava ajavahemiku kohta. Deklaratsioon võetakse vastu ainult tingimusel, et ettevõtja peab kirjalikku registrit, millesse tehakse märge iga magustamistoimingu kohta, ja registreerib punktis d nõutud teabe.

Deklaratsioon peab sisaldama järgmist teavet:

—	magustatava veini kogus ning üld- ja tegelik alkoholisisaldus;

—	vastavalt vajadusele kas lisatava viinamarjavirde üld- ja tegelik alkoholisisaldus või lisatava kontsentreeritud viinamarjavirde või puhastatud kontsentreeritud viinamarjavirde kogus ja tihedusnäitajad;

—	veini üld- ja tegelik alkoholisisaldus pärast magustamist.

Punktis a) osutatud isikud peavad sissetulevate ja väljaminevate toodete registrit, milles on näidatud magustamiseks kasutatava viinamarjavirde, kontsentreeritud viinamarjavirde ja puhastatud kontsentreeritud viinamarjavirde kogus.

II LISA

VEINIVALMISTUSTAVAD, MIDA KASUTATAKSE VAHUVEINIDE, KVALITEETVAHUVEINIDE JA AROMAATSETE KVALITEETVAHUVEINIDE PUHUL, NING ASJAOMASED PIIRANGUD

A. Vahuveinid

Käesolevas punktis ja käesoleva lisa punktides B ja C kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)	„tirage'i segu” (liqueur de tirage) – teise käärimise tekitamiseks kuveele lisatav toode;

b)	„dosage'i segu” (liqueur d’expédition) – eriliste maitseomaduste saavutamiseks vahuveinile lisatav toode.

Dosage'i segu võib sisaldada ainult:

—	sahharoosi,

—	viinamarjavirret,

—	osaliselt kääritatud viinamarjavirret,

—	kontsentreeritud viinamarjavirret,

—	puhastatud kontsentreeritud viinamarjavirret,

—

veini või

—	nende segu,

kuhu võib olla lisatud veinidestillaati.

3.	Ilma et see piiraks määrusega (EÜ) nr 479/2008 lubatud kuvee osiste rikastamist, on kuvee rikastamine keelatud.

Iga liikmesriik võib siiski lubada niisuguste piirkondade ja sortide suhtes, mille puhul see on tehniliselt põhjendatud, kuvee rikastamist vahuveini valmistamiskohas järgmistel tingimustel:

a)	ühtegi kuvee osist ei ole eelnevalt rikastatud;

b)	need osised on pärit ainult liikmesriigi territooriumil koristatud viinamarjadest;

c)	rikastamine tehakse ühe korraga;

ei ületata järgmisi määrasid:

i)	3 mahuprotsenti viinamarjavööndist A pärit osistest valmisatud kuvee puhul;

ii)	2 mahuprotsenti viinamarjavööndist B pärit osistest valmisatud kuvee puhul;

iii)	1,5 mahuprotsenti viinamarjavööndist C pärit osistest valmisatud kuvee puhul;

e)	kasutatavaks meetodiks on sahharoosi, kontsentreeritud viinamarjavirde või puhastatud kontsentreeritud viinamarjavirde lisamine.

Tirage’i segu ja dosage’i segu lisamist ei käsitata rikastamise ega magustamisena. Tirage’i segu lisamine ei või suurendada kuvee üldalkoholisisaldust rohkem kui 1,5 mahuprotsenti. Alkoholisisalduse suurenemise mõõtmisel võetakse aluseks kuvee üldalkoholisisalduse ja vahuveinis enne dosage’i segu lisamist fikseeritava üldalkoholisisalduse vahe.

6.	Dosage’i segu lisamine peab toimuma nii, et see ei suurendaks vahuveini tegelikku alkoholisisaldust rohkem kui 0,5 mahuprotsenti;

7.	Kuvee ja selle osiste magustamine on keelatud.

Peale käesolevas määruses (EÜ) nr 479/2008 sätestatud kuvee osiste hapestamise ja hapetustamise võib hapestada või hapetustada ka kuveed. Kuvee hapestamine ja hapetustamine välistavad üksteise. Hapestamise tulemusel võib happesus suureneda kõige rohkem 1,5 grammi liitri kohta (viinhappes väljendatuna) ehk 20 milliekvivalenti liitri kohta.

9.	Erandlike ilmastikutingimustega aastatel võib ülemmäära 1,5 grammi liitri kohta ehk 20 milliekvivalenti tõsta 2,5 grammini liitri kohta ehk 34 milliekvivalendini, tingimusel et toote naturaalne happesus on vähemalt 3 g/l (viinhappes väljendatuna) ehk 40 milliekvivalenti.

10.

Vahuveinis sisalduv süsinikdioksiid võib pärineda üksnes selle kuvee alkoholkäärimisest, millest seda veini valmistatakse.

Kui tegemist ei ole viinamarjade, viinamarjavirde või osaliselt kääritatud viinamarjavirde otse vahuveiniks töötlemisega, võib niisugune käärimine aset leida üksnes tirage’i segu lisamise tulemusel. See võib toimuda ainult pudelites või suletud tsisternides.

Süsinikdioksiidi kasutamine vasturõhuna valamise ajal on lubatud järelevalve all ja tingimusel, et vahuveinis sisalduva süsinikdioksiidi rõhk seetõttu ei tõuse.

11.

Muude vahuveinide puhul kui kaitstud päritolunimetusega vahuveinid:

võib nende valmistamisel kasutatav tirage’i segu sisaldada üksnes:

—	viinamarjavirret,

—	osaliselt kääritatud viinamarjavirret,

—	kontsentreeritud viinamarjavirret,

—	puhastatud kontsentreeritud viinamarjavirret ning

—	sahharoosi ja veini;

b)	nende tegelik alkoholisisaldus koos lisatud dosage’i segu sisaldunud alkoholiga peab olema vähemalt 9,5 mahuprotsenti.

B. Kvaliteetvahuveinid

Kvaliteetvahuveini valmistamisel kasutatav tirage’i segu võib sisaldada ainult:

a)	sahharoosi,

b)	kontsentreeritud viinamarjavirret,

c)	puhastatud kontsentreeritud viinamarjavirret,

d)	viinamarjavirret või osaliselt kääritatud viinamarjavirret ning

veini.

2.	Tootjaliikmesriigid võivad määrata oma territooriumil toodetud ja käesolevas punktis käsitletud kvaliteetvahuveinide suhtes täiendavaid või rangemaid tootmis- ja ringlustingimusi.

Kvaliteetvahuveinide valmistamisel kohaldatakse ka eeskirju, mis on sätestatud:

—	punkti A alapunktides 1–10;

—	punkti C alapunktis 3 seoses tegeliku alkoholisisaldusega, punkti C alapunktis 5 seoses minimaalse ülerõhuga ning punkti C alapunktides 6 ja 7 seoses valmistusprotsessi minimaalse kestusega, ilma et see piiraks käesoleva punkti B alapunkti 4 alapunkti d kohaldamist.

Aromaatsed kvaliteetvahuveinid:

välja arvatud erandid, võib aromaatseid kvaliteetvahuveine valmistada üksnes nii, et kuvee valmistamisel kasutatakse eranditult liites 1 esinevas loetelus leiduvatest viinamarjasortidest tehtud viinamarjavirret või osaliselt kääritatud viinamarjavirret. Siiski võib aromaatsete kvaliteetvahuveinide valmistamisel kasutada traditsiooniliselt kuvee osisena ka veine, mis on saadud Trentino-Alto Adige, Veneto ja Friuli-Venezia Giulia piirkondadest korjatud „Prosecco” sordi viinamarjadest;

b)	käärimist võib süsihappegaasi tekke soodustamiseks mõjutada nii enne ja kui pärast kuvee koostamist üksnes jahutamise või muu füüsikalise menetluse teel;

c)	dosage’i segu lisamine on keelatud;

d)	aromaatse kvaliteetvahuveini valmistamisprotsess ei tohi kesta alla ühe kuu.

C. Kaitstud päritolunimetusega tavalised ja kvaliteetvahuveinid

Kaitstud päritolunimetusega kvaliteetvahuveini valmistamiseks ette nähtud kuvee üldalkoholisisaldus peab olema vähemalt:

—	viinamarjakasvatusvööndis C III 9,5 mahuprotsenti;

—	teistes viinamarjakasvatusvööndites 9 mahuprotsenti.

2.	Siiski võib kaitstud päritolunimetust „Prosecco di Conegliano Valdobbiadene” ja „Montello e Colli Asolani” kandvate ja ühest viinamarjasordist valmistatud kvaliteetvahuveinide puhul olla kuvee üldalkoholisisalduse alammäär 8,5 mahuprotsenti.

3.	Kaitstud päritolunimetusega kvaliteetvahuveinide tegelik alkoholisisaldus koos dosage’i segus sisalduva alkoholiga peab olema vähemalt 10 mahuprotsenti.

Kaitstud päritolunimetusega vahuveinide ja kvaliteetvahuveinide tirage’i segu võib sisaldada üksnes:

a)	sahharoosi,

b)	kontsentreeritud viinamarjavirret,

c)	puhastatud kontsentreeritud viinamarjavirret

ning sellist

a)	viinamarjavirret,

b)	osaliselt kääritatud viinamarjavirret või

veini,

millest on võimalik valmistada sedasama kaitstud päritolunimetusega tavalist või kvaliteetvahuveini, millele tirage’i segu lisatakse.

5.	Erandina määruse (EÜ) nr 479/2008 IV lisa punkti 5 alapunktist c võib kaitstud päritolunimetusega kvaliteetvahuveini puhul, mida hoitakse kuni 25 sentiliitrises kinnises anumas, olla ülerõhu alammäär 20 °C juures 3 baari.

Kaitstud päritolunimetusega kvaliteetvahuveini valmistusprotsess, mida arvestatakse alates süsihappegaasi tekitavast kääritamisest ja mis hõlmab laagerdumist tootmisettevõttes, peab kestma vähemalt:

a)	kuus kuud, kui süsihappegaasi tekitav käärimine toimub mahutis;

b)	üheksa kuud, kui süsihappegaasi tekitav käärimine toimub pudelis.

Kuvees süsihappegaasi tekitav käärimine ja kuvee hoidmine settel peab kestma vähemalt:

—

90 päeva,

—	30 päeva, kui kääritamine toimub segamisvahendiga mahutis.

8.	Punkti A alapunktides 1–10 ja punkti B alapunktis 2 sätestatud eeskirju kohaldatakse ka kaitstud päritolunimetusega vahuveinide ja kvaliteetvahuveinide suhtes.

Kaitstud päritolunimetusega aromaatsed kvaliteetvahuveinid:

kaitstud päritolunimetusega aromaatseid kvaliteetvahuveine võib valmistada üksnes nii, et kuvee valmistamisel kasutatakse eranditult liites 1 esinevas loetelus leiduvatest viinamarjasortidest tehtud viinamarjavirret või osaliselt kääritatud viinamarjavirret, tingimusel et need viinamarjasordid on tunnistatud sobivaks kaitstud päritolunimetusega kvaliteetvahuveinide tootmiseks piirkonnas, mille nime kaitstud päritolunimetusega kvaliteetvahuvein kannab. Erandina võib kaitstud päritolunimetusega aromaatse kvaliteetvahuveini valmistamiseks kasutada kuvee osisena ka veine, mis on saadud „Conegliano-Valdobbiadene” ja „Montello e Colli Asolani” kaitstud päritolunimetuse piirkonnast korjatud „Prosecco” sordi viinamarjadest;

b)	käärimist võib süsihappegaasi tekke soodustamiseks mõjutada nii enne ja kui pärast kuvee koostamist üksnes jahutamise või muu füüsikalise menetluse teel;

c)	dosage’i segu lisamine on keelatud;

d)	kaitstud päritolunimetusega aromaatse kvaliteetvahuveini tegelik alkoholisisaldus peab olema vähemalt 6 mahuprotsenti;

e)	kaitstud päritolunimetusega aromaatse kvaliteetvahuveini üldalkoholisisaldus peab olema vähemalt 10 mahuprotsenti;

f)	kaitstud päritolunimetusega aromaatse kvaliteetvahuveini ülerõhk peab olema suletud mahutis 20 °C juures vähemalt 3 baari;

g)	erandina punkti C alapunktist 6 peab kaitstud päritolunimetusega aromaatse kvaliteetvahuveini valmistusprotsess kestma vähemalt ühe kuu.

Liide 1

Nende viinamarjasortide loetelu, mida võib kasutada aromaatsete kvaliteetvahuveinide ja kaitstud päritolunimetusega aromaatsete kvaliteetvahuveinide valmistamiseks kasutatavas kuvees

Airén

Aleatico N

Alvarinho

Ασύρτικο (Assyrtiko)

Bourboulenc B

Brachetto N.

Busuioacă de Bohotin

Clairette B

Colombard B

Csaba gyöngye B

Cserszegi fűszeres B

Devín

Fernão Pires

Freisa N

Gamay N

Gewürztraminer Rs

Girò N

Γλυκερύθρα (Glykerythra)

Huxelrebe

Irsai Olivér B

Macabeu B

Kõik Malvoisie’d

Mauzac blanc ja Mauzac rosé

Monica N

Μοσχοφίλερο (Moschofilero)

Müller-Thurgau B

Kõik Muscat’d

Manzoni moscato

Nektár

Pálava B

Parellada B

Perle B

Piquepoul B

Poulsard

Prosecco

Ροδίτης (Roditis)

Scheurebe

Tămâioasă românească

Torbato

Touriga Nacional

Verdejo

Zefír B

III LISA

VEINIVALMISTUSTAVAD, MIDA KASUTATAKSE LIKÖÖRVEINIDE NING KAITSTUD PÄRITOLUNIMETUSEGA JA KAITSTUD GEOGRAAFILISE TÄHISEGA LIKÖÖRVEINIDE PUHUL, NING ASJAOMASED PIIRANGUD

A. Liköörveinid

Liköörveini ning kaitstud päritolunimetusega ja kaitstud geograafilise tähisega liköörveini valmistamiseks kasutatakse määruse (EÜ) nr 479/2008 IV lisa punkti 3 alapunktis c osutatud saadusi, mille valmistamiseks omakorda tohib kasutada üksnes määruses (EÜ) nr 479/2008 või käesolevas määruses osutatud veinivalmistustavasid ja töötlusi.

Siiski:

a)	võib naturaalse alkoholisisalduse suurendamine toimuda üksnes määruse (EÜ) nr 479/2008 IV lisa punktides e–f osutatud saaduste abil;

erandina lubab Hispaania kasutada Hispaanias toodetud veini puhul, mille märgistamiseks kasutatakse traditsioonilist väljendit „vino generoso” või „vino generoso de licor”, kaltsiumsulfaati, kui selline töötlus on traditsiooniline ja tingimusel et sel viisil töödeldud veini sulfaadisisaldus ei ületa kaaliumsulfaadis väljendatuna 2,5 grammi liitri kohta. Sel viisil saadud veini võib täiendavalt hapestada kuni 1,5 g/l.

3.	Liköörveinide ning kaitstud päritolunimetusega ja kaitstud geograafilise tähisega liköörveinide valmistamisel kasutatakse määruses (EÜ) nr 479/2008 või käesolevas määruses osutatud veinivalmistustavasid, ilma et see piiraks liikmesriikide õigust kohaldada nimetatud toodete suhtes rangemaid nõudeid.

Lubatud on ka järgmine:

magustamine (mille kohta kehtib deklareerimise ja registripidamise nõue), juhul kui kasutatud saadused ei ole rikastatud kontsentreeritud viinamarjavirdega, kasutades selleks järgmist:

—	kontsentreeritud viinamarjavirret või puhastatud kontsentreeritud viinamarjavirret, tingimusel et kõnealuse veini üldalkoholisisaldust ei suurendata üle 3 mahuprotsendi;

—

kontsentreeritud viinamarjavirret, puhastatud kontsentreeritud viinamarjavirret või kuivatatud viinamarjadest saadud osaliselt kääritatud viinamarjavirret traditsioonilise väljendiga „vino generoso de licor” märgistatud veini puhul, tingimusel et kõnealuse veini üldalkoholisisaldust ei suurendata üle 8 mahuprotsendi;

—	kontsentreeritud viinamarjavirret või puhastatud kontsentreeritud viinamarjavirret kaitstud päritolunimetusega „Madeira” liköörveini puhul, tingimusel et kõnealuse veini üldalkoholisisaldust ei suurendata üle 8 mahuprotsendi;

b)	määruses (EÜ) nr 479/2008 IV lisa punkti 3 alapunktides e ja f nimetatud alkoholi, destillaadi või kange alkohoolse joogi lisamine, et korvata laagerdumise ajal aurustumisel tekkinud kadusid;

c)	laagerdumine anumates temperatuuril kuni 50 °C kaitstud päritolunimetusega „Madeira” liköörveinide puhul.

5.	Liköörveini ning kaitstud päritolunimetusega ja kaitstud geograafilise tähisega liköörveini valmistamiseks kasutatakse määruse (EÜ) nr 479/2008 IV lisa punkti 3 alapunktis c osutatud saadusi, mille valmistamiseks kasutatakse määruses (EÜ) nr 479/2008 artikli 24 lõikes 1 osutatud viinamarjasorte.

6.	Muu kui kaitstud päritolunimetusega ja kaitstud geograafilise tähisega liköörveini valmistamiseks kasutatakse määruse (EÜ) nr 479/2008 IV lisa punkti 3 alapunktis c osutatud saadusi, millele naturaalne alkoholisisaldus ei või olla alla 12 mahuprotsendi.

B. Kaitstud päritolunimetusega liköörvein (muud kui käesoleva lisa punkti A sätted, mis käsitlevad eelkõige kaitstud päritolunimetusega liköörveine)

1.	Määruse (EÜ) nr 479/2008 IV lisa punkti 3 alapunkti c neljandas taandes osutatud viinamarjavirdest või veini ja viinamarjavirde segust valmistatud kaitstud päritolunimetusega liköörveinide loetelu on esitatud käesoleva lisa liite 1 A osas.

2.	Nende kaitstud päritolunimetusega liköörveinide loetelu, millele võib lisada määruse (EÜ) nr 479/2008 IV lisa punkti 3 alapunktis f osutatud saadusi, on toodud käesoleva lisa liite 1 B osas.

Kaitstud päritolunimetusega liköörveinide valmistamiseks kasutatavad saadused, millele on osutatud määruse (EÜ) nr 479/2008 IV lisa punkti 3 alapunktis c, ning kaitstud päritolunimetusega liköörveinide valmistamiseks kasutatav kontsentreeritud viinamarjavirre ja kuivatatud viinamarjadest valmistatud osaliselt kääritatud viinamarjavirre, millele on osutatud nimetatud määruse IV lisa punkti 3 alapunkti f alapunktis iii, peavad pärinema piirkonnast, mille nime asjaomane kaitstud päritolunimetusega liköörvein kannab.

Siiski võib kaitstud päritolunimetusega „Malaga” ja „Jerez-Xérès-Sherry” liköörveinide puhul pärineda viinamarjasordist „Pedro Ximénez” valmistatud viinamarjavirre, kontsentreeritud viinamarjavirre ja määruse (EÜ) nr 479/2008 VI lisa punkti B alapunkti 4 rakendamisel määruse (EÜ) nr 479/2008 IV lisa punkti 3 alapunkti f alapunktis iii osutatud kuivatatud viinamarjadest valmistatud osaliselt kääritatud viinamarjavirre pärineda „Montilla-Moriles’e” piirkonnast.

Käesoleva lisa punkti A alapunktides 1–4 osutatud kaitstud päritolunimetusega liköörveini valmistamise tavasid ja töötlusi tohib kasutada vaid punktis 3 osutatud piirkonnas.

Siiski võib kaitstud päritolunimetusega liköörveini puhul, mille märgistamiseks kasutatakse väljendust „Porto” ja mille valmistamisel kasutatavad viinamarjad on korjatud Douro piirkonnast, toimuda täiendav valmistamis- ja laagerdumisprotsess kas nimetatud piirkonnas või Vila Nova de Gaia-Porto piirkonnas.

Ilma et see piiraks liikmesriikide võimalust kehtestada oma territooriumil valmistatava kaitstud päritolunimetusega liköörveini suhtes rangemaid nõudeid:

ei või kaitstud päritolunimetusega liköörveini valmistamiseks kasutatavate saaduste (määruse (EÜ) nr 479/2008 IV lisa punkti 3 alapunkt c) naturaalne alkoholisisaldus olla alla 12 mahuprotsendi. Siiski võivad mõnes käesoleva määruse III lisa A osa liites 2 toodud loetelus esinevad kaitstud päritolunimetusega liköörveinid olla valmistatud järgmisest:

i)	viinamarjavirdest, mille naturaalne alkoholisisaldus on vähemalt 10 mahuprotsenti, kui asjaomasesse tootesse lisatakse soovitavalt samas ettevõttes veinist või pressitud viinamarjajääkidest destilleeritud kaitstud päritolunimetusega kanget alkohoolset jooki;

ii)

osaliselt kääritatud viinamarjavirdest (või järgneva teise taande puhul veinist), mille esialgne naturaalne alkoholisisaldus on vähemalt:

—	11 mahuprotsenti kaitstud päritolunimetusega liköörveini puhul, mis saadakse neutraalse alkoholi, vähemalt 70-mahuprotsendise tegeliku alkoholisisaldusega veinidestillaadi või viinamarjadest valmistatud kange alkohoolse joogi lisamisel;

—	10,5 mahuprotsenti liite 2 A osa 3. loetelus osutatud valgete viinamarjade virdest valmistatud veini puhul;

—	9 mahuprotsenti kaitstud päritolunimetusega „Madeira” Portugali liköörveini puhul, mida valmistatakse traditsioonilisel viisil asjaomaste siseriiklike õigusaktide kohaselt;

nende kaitstud päritolunimetusega liköörveinide loetelu, mille üldalkoholisisaldus on erandina määruse (EÜ) nr 479/2008 IV lisa punkti 3 alapunktist b alla 17,5 mahuprotsendi, kuid üle 15 mahuprotsendi, sest nende suhtes enne 1. jaanuari 1985 kehtinud siseriiklikes õigusaktides on see selgesõnaliselt ette nähtud, on esitatud liite 2 B osas.

Traditsioonilisi eriväljendeid „οίνος γλυκύς φυσικός”, „vino dulce natural”, „vino dolce naturale” ja „vinho doce natural” võib kasutada üksnes kaitstud päritolunimetusega veini puhul, mis:

—	on saadud viinamarjadest, millest vähemalt 85 % moodustavad liites 3 toodud loetelus esinevad viinamarjasordid,

—	on saadud virdest, mille esialgne suhkrusisaldus ühe liitri kohta on vähemalt 212 grammi,

—	on saadud määruse (EÜ) nr 479/2008 IV lisa punkti 3 alapunktides e ja f osutatud alkoholi, destillaadi või kange alkohoolse joogi lisamisel, ilma et seda oleks muul viisil rikastatud.

Liikmesriigid võivad traditsiooniliste tootmistavade järgimiseks näha oma territooriumil valmistatavate kaitstud päritolunimetusega liköörveinide suhtes ette, et traditsioonilist eriväljendit „vin doux naturel” kasutatakse ainult kaitstud päritolunimetusega liköörveinide puhul:

—

mille valmistab viinamarjakasvataja ise ja mille puhul kasutatakse viinamarjasorte „Muscat”, „Grenache”, „Maccabéo” ja „Malvoisie”; sinna hulka võib siiski arvata ka saagi, mis on saadud viinamarjaistandustest, kus kasvab muid viinamarjasorte peale eespool nimetatud nelja, tingimusel et muude sortide osakaal ei ületa 10 % kogusaagist;

—	mis on saadud määruse (EÜ) nr 479/2008 IV lisa punkti 3 alapunkti c esimeses ja neljandas taandes osutatud viinamarjavirdest 40 hektoliitrilise saagipiirangu juures, kusjuures saagipiirangu ületamise korral kaob kogu saagi puhul õigus väljendit „vin doux naturel” kasutada;

—	mis on saadud mõnest eelnimetatud virdest, mille esialgne suhkrusisaldus ühe liitri kohta on vähemalt 252 grammi;

—

mis on saadud tingimusel, et veini ei rikastata mingil muul viisil, veinist saadud alkoholi lisamisel, nii et puhta alkoholi sisaldus on vähemalt 5 % kasutatava viinamarjavirde kogusest ja mitte rohkem kui väiksem kahest järgmisest määrast:

—	10 % kasutatud viinamarjavirde kogusest;

—	40 mahuprotsenti valmistoote üldalkoholisisaldusest, mis esitatakse tegeliku alkoholisisalduse ja sellele vastava võimaliku alkoholisisalduse summana, nii et võimalikku alkoholisisalduse arvutamisel loetakse 1 mahuprotsendile puhtale alkoholile vastavaks 17,5 g jääksuhkrut liitri kohta.

Traditsioonilist eriväljendit „vino generoso” kasutatakse üksnes kaitstud päritolunimetusega kuiva liköörveini puhul, mis on valminud tervenisti või osaliselt pärmikile all ning:

—	ja saadud valgetest viinamarjasortidest „Palomino de Jerez”, „Palomino fino”, „Pedro Ximénez”, „Verdejo”, „Zalema” ja „Garrido Fino”,

—	lastakse turule keskmiselt kaheaastase tammevaatides laagerdumise järel.

Esimeses lõigus osutatud pärmikile all valmimine on bioloogiline protsess, mis toimub siis, kui veini vabale pinnale tekib viinamarjavirde alkoholkäärimise tulemusena iseenesest iseloomulike pärmseente kiht, mis annab tootele ainuomased analüütilised ja organoleptilised omadused.

9.	Traditsioonilist eriväljendit „vinho generoso” kasutatakse ainult kaitstud päritolunimetusega „Porto”, „Madeira”, „Moscatel de Setúbal” ja „Carcavelos” liköörveini puhul koos vastava päritolunimetusega.

10.

Traditsioonlist eriväljendit „vino generoso de licor” kasutatakse ainult kaitstud päritolunimetusega liköörveini puhul, mis:

—	on saadud punktis 8 nimetatud „vino generosost” või „vino generoso” valmistamiseks sobivast pärmikile all valminud veinist, millele on lisatud kuivatatud viinamarjadest saadud osaliselt kääritatud viinamarjavirret või kontsentreeritud viinamarjavirret,

—	lastakse turule keskmiselt kaheaastase tammevaatides laagerdumise järel.

Liide 1

Nende kaitstud päritolunimetusega liköörveinide loetelu, mille valmistamise suhtes kehtivad erinõuded

A. NENDE KAITSTUD PÄRITOLUNIMETUSEGA LIKÖÖRVEINIDE LOETELU, MILLE VALMISTAMISEL KASUTATAKSE VIINAMARJAVIRRET VÕI VIINAMARJAVIRDE JA VEINI SEGU

(Käesoleva lisa punkti B alapunkt 1)

KREEKA

Σάμος (Samos), Μοσχάτος Πατρών (Muscat de Patras), Μοσχάτος Ρίου Πατρών (Muscat Rion de Patras), Μοσχάτος Κεφαλληνίας (Muscat de Céphalonie), Μοσχάτος Ρόδου (Muscat de Rhodos), Μοσχάτος Λήμνου (Muscat de Lemnos), Σητεία (Sitia), Νεμέα (Nemée), Σαντορίνη (Santorini), Δαφνές (Dafnes), Μαυροδάφνη Κεφαλληνίας (Mavrodafne de Céphalonie), Μαυροδάφνη Πατρών (Mavrodafne de Patras).

HISPAANIA

Kaitstud päritolunimetusega liköörveinid	Ühenduse eeskirjade või riiklike sätete alusel toote märgistamiseks kasutatav väljend
Alicante	Moscatel de Alicante Vino dulce
Cariñena	Vino dulce
Jerez-Xérès-Sherry	Pedro Ximénez Moscatel
Malaga	Vino dulce
Montilla-Moriles	Pedro Ximénez Moscatel
Priorato	Vino dulce
Tarragona	Vino dulce
Valencia	Moscatel de Valencia Vino dulce

ITAALIA

Cannonau di Sardegna, Giró di Cagliari, Malvasia di Bosa, Malvasia di Cagliari, Marsala, Monica di Cagliari, Moscato di Cagliari, Moscato di Sorso-Sennori, Moscato di Trani, Masco di Cagliari, Oltrepó Pavese Moscato, San Martino della Battaglia, Trentino, Vesuvio Lacrima Christi.

B. NENDE KAITSTUD PÄRITOLUNIMETUSEGA LIKÖÖRVEINIDE LOETELU, MILLE VALMISTAMISEL KASUTATAKSE MÄÄRUSE (EÜ) Nr 479/2008 IV LISA PUNKTI 3 ALAPUNKTIS f OSUTATUD TOOTEID

(Käesoleva lisa punkti B alapunkt 2)

1. Nende kaitstud päritolunimetusega liköörveinide loetelu, mille valmistamisel lisatakse veinialkoholi või kuivatatud viinamarjadest saadud alkoholi, mille alkoholisisaldus on vähemalt 95 mahuprotsenti, aga mitte üle 96 mahuprotsendi.

(Määruse (EÜ) nr 479/2008 IV lisa punkti 3 alapunkti f alapunkti ii esimene taane)

KREEKA

Σάμος (Samos), Μοσχάτος Πατρών (Muscat de Patras), Μοσχάτος Ρίου Πατρών (Muscat Rion de Patras), Μοσχάτος Κεφαλληνίας (Muscat de Céphalonie), Μοσχάτος Ρόδου (Muscat de Rhodos), Μοσχάτος Λήμνου (Muscat de Lemnos), Σητεία (Sitia), Σαντορίνη (Santorini), Δαφνές (Dafnes), Μαυροδάφνη Πατρών (Mavrodafne de Patras), Μαυροδάφνη Κεφαλληνίας (Mavrodafne de Céphalonie).

HISPAANIA

Condado de Huelva, Jerez-Xérès-Sherry, Manzanilla-Sanlúcar de Barrameda, Málaga, Montilla-Moriles, Rueda, Terra Alta.

KÜPROS

Κουμανδαρία (Commandaria).

2. Nende kaitstud päritolunimetusega liköörveinide loetelu, mille valmistamisel lisatakse veinist või viinamarjade pressimisjääkidest valmisatud kanget alkohoolset jooki, mille alkoholisisaldus on vähemalt 52 mahuprotsenti, aga mitte üle 86 mahuprotsendi

(Määruse (EÜ) nr 479/2008 IV lisa punkti 3 alapunkti f alapunkti ii teine taane)

KREEKA

Μαυροδάφνη Πατρών (Mavrodafne de Patras), Μαυροδάφνη Κεφαλληνίας (Mavrodafne de Céphalonie), Σητεία (Sitia), Σαντορίνη (Santorini), Δαφνές (Dafnes), Νεμέα (Nemée).

PRANTSUSMAA

Pineau des Charentes või Pineau charentais, Floc de Gascogne, Macvin du Jura.

KÜPROS

Κουμανδαρία (Commandaria).

3. Nende kaitstud päritolunimetusega liköörveinide loetelu, mille valmistamisel lisatakse rosinatest valmistatud kanget alkohoolset jooki, mille alkoholisisaldus on vähemalt 52 mahuprotsenti, aga mitte üle 94,5 mahuprotsendi

(Määruse (EÜ) nr 479/2008 IV lisa punkti 3 alapunkti f alapunkti ii kolmas taane)

KREEKA

Μαυροδάφνη Πατρών (Mavrodafne de Patras), Μαυροδάφνη Κεφαλληνίας (Mavrodafne de Céphalonie).

4. Nende kaitstud päritolunimetusega liköörveinide loetelu, mille valmistamisel lisatakse kuivatatud viinamarjadest saadud osaliselt kääritatud viinamarjavirret

(Määruse (EÜ) nr 479/2008 IV lisa punkti 3 alapunkti f alapunkti iii esimene taane)

HISPAANIA

Kaitstud päritolunimetusega liköörveinid	Ühenduse eeskirjade või riiklike sätete alusel toote märgistamiseks kasutatav väljend
Jerez-Xérès-Sherry	Vino generoso de licor
Málaga	Vino dulce
Montilla-Moriles	Vino generoso de licor

ITAALIA

Aleatico di Gradoli, Giró di Cagliari, Malvasia delle Lipari, Malvasia di Cagliari, Moscato passito di Pantelleria.

KÜPROS

Κουμανδαρία (Commandaria).

5. Nende kaitstud päritolunimetusega liköörveinide loetelu, mille valmistamisel lisatakse otsese kuumutamise teel saadud kontsentreeritud viinamarjavirret, mis vastab kõigi muude tunnuste poolest peale kuumutamise kontsentreeritud viinamarjavirde määratlusele

(Määruse (EÜ) nr 479/2008 IV lisa punkti 3 alapunkti f alapunkti iii teine taane)

HISPAANIA

Kaitstud päritolunimetusega liköörveinid	Ühenduse eeskirjade või riiklike sätete alusel toote märgistamiseks kasutatav väljend
Alicante
Condado de Huelva	Vino generoso de licor
Jerez-Xérès-Sherry	Vino generoso de licor
Málaga	Vino dulce
Montilla-Moriles	Vino generoso de licor
Navarra	Moscatel

ITAALIA

Marsala.

6. Nende kaitstud päritolunimetusega liköörveinide loetelu, mille valmistamisel lisatakse kontsentreeritud viinamarjavirret.

(Määruse (EÜ) nr 479/2008 IV lisa punkti 3 alapunkti f alapunkti iii kolmas taane)

HISPAANIA

Kaitstud päritolunimetusega liköörveinid	Ühenduse eeskirjade või riiklike sätete alusel toote märgistamiseks kasutatav väljend
Málaga	Vino dulce
Montilla-Moriles	Vino dulce
Tarragona	Vino dulce

ITAALIA

Oltrepó Pavese Moscato, Marsala, Moscato di Trani.

Liide 2

A. III lisa punkti B alapunkti 5 alapunktis a osutatud loetelud

1. Nende kaitstud päritolunimetusega liköörveinide loetelu, mis on valmistatud viinamarjavirdest, mille naturaalne alkoholisisaldus on vähemalt 10 mahuprotsenti, ja mille valmistamisel lisatakse soovitavalt samas ettevõttes veinist või pressitud viinamarjajääkidest destilleeritud kaitstud päritolunimetusega kanget alkohoolset jooki.

PRANTSUSMAA

Pineau des Charentes või Pineau charentais, Floc de Gascogne, Macvin du Jura.

2. Nende kaitstud päritolunimetusega liköörveinide loetelu, mis on valmistatud käärivast viinamarjavirdest, mille esialgne naturaalne alkoholisisaldus ei ole alla 11 mahuprotsendi, lisades sellele neutraalset alkoholi või veinidestillaati, mille tegelik alkoholisisaldus ei ole alla 70 mahuprotsendi, või viinamarjadest valmistatud kanget alkohoolset jooki.

PORTUGAL

Porto – Port

Moscatel de Setúbal, Setúbal

Carcavelos

Moscatel do Douro

ITAALIA

Moscato di Noto

Trentino

3. Nende kaitstud päritolunimetusega liköörveinide loetelu, mis on valmistatud veinist, mille esialgne naturaalne alkoholisisaldus ei ole alla 10,5 mahuprotsendi.

HISPAANIA

Jerez-Xérès-Sherry

Manzanilla-Sanlúcar de Barrameda

Condado de Huelva

Rueda

4. Nende kaitstud päritolunimetusega liköörveinide loetelu, mis on saadud käärivast viinamarjavirdest, mille esialgne naturaalne alkoholisisaldus ei ole alla 9 mahuprotsendi.

PORTUGAL

Madeira.

B. III lisa punkti B alapunkti 5 alapunktis b osutatud loetelu

LNende kaitstud päritolunimetusega liköörveinide loetelu, mille puhul enne 1. jaanuari 1985 kehtinud siseriiklikud õigusaktid nägid ette üldalkoholisisalduse alla 17,5 mahuprotsendi, kuid mitte alla 15 mahuprotsendi.

(Määruse (EÜ) nr 479/2008 IV lisa punkti 3 alapunkti b)

HISPAANIA

Kaitstud päritolunimetusega liköörveinid	Ühenduse eeskirjade või riiklike sätete alusel toote märgistamiseks kasutatav väljend
Condado de Huelva	Vino generoso
Jerez-Xérès-Sherry	Vino generoso
Manzanilla-Sanlúcar de Barrameda	Vino generoso
Málaga	Seco
Montilla-Moriles	Vino generoso
Priorato	Rancio seco
Rueda	Vino generoso
Tarragona	Rancio seco

ITAALIA

Trentino.

PORTUGAL

Kaitstud päritolunimetusega liköörveinid	Ühenduse eeskirjade või riiklike sätete alusel toote märgistamiseks kasutatav väljend
Porto – Port	Branco leve seco

Liide 3

Nende viinamarjasortide loetelu, millest võib valmistada kaitstud päritolunimetusega liköörveini, mille märgistamiseks kasutatakse traditsioonilisi eriväljendeid „vino dulce natural”, „vino dolce naturale” ja „οινος γλυκυς φυσικος”

Muscats – Grenache – Garnacha Blanca – Garnacha Peluda – Listán Blanco – Listán Negro-Negramoll – Maccabéo – Malvoisies – Mavrodaphne – Assirtiko – Liatiko – Garnacha tintorera – Monastrell – Palomino – Pedro Ximénez – Albarola – Aleatico – Bosco – Cannonau – Corinto nero – Giró – Monica – Nasco – Primitivo – Vermentino – Zibibbo.

IV LISA

ÜHENDUSE ANALÜÜSIMEETODID

A. ALLÜÜLISOTIOTSÜANAAT

1. Meetodi põhimõte

Veinis sisalduv allüülisotiotsüanaat eraldatakse destilleerimise abil ja identifitseeritakse gaasikromatograafiliselt.

2. Reaktiivid

2.1. Absoluutne etanool.

2.2. Standardlahus: allüülisotiotsüanaadi lahus absoluutses etanoolis, mis sisaldab ühe liitri kohta 15 mg allüülisotiotsüanaati.

2.3. Külmutussegu, mis koosneb etanoolist ja kuivast jääst (temperatuur –60 °C).

3. Seadmed

3.1. Joonisele vastav destillatsiooniaparaat, mis töötab lämmastikku läbivoolutamise abil.

3.2. Termostateeritav soojendussärk.

3.3. Voolumõõtur.

3.4. Gaasikromatograaf, komplekteeritud väävliühendite selektiivfiltriga varustatud leekspektrofotomeeterdetektoriga (lainepikkus 394 nm) või mõne muu sobiva detektoriga.

3.5. Roostevabast terasest kromatograafiline kolonn siseläbimõõduga 3 mm ja pikkusega 3 m, täidiseks kandjaga Chromosorb WHP (80–100 mešši) seotud Carbowax 20M (10 %).

3.6. Mikrosüstal, 10 µl.

4. Töö käik

Destillatsioonikolbi pannakse kaks liitrit veini ja kahte kogumisklaasi mõned milliliitrid etanooli (punkt 2.1), nii et gaasihajutustorude poorsed osad oleksid täielikult sukeldatud. Mõlemat kogumisklaasi jahutatakse väljastpoolt külmutusseguga. Destillatsioonikolb ühendatakse kogumisklaasidega ja läbi destillatsiooniaparaadi hakatakse voolutama lämmastikku kiirusega kolm liitrit tunnis. Alustatakse destilleerimist, tõstes soojendussärgi abil veini temperatuuri 80 °C-ni, ja kogutakse 45–50 ml destillaati.

Gaasikromatograaf stabiliseeritakse. On soovitatav rakendada järgmisi tingimusi:

—	injektori temperatuur: 200 °C,

—	kolonni temperatuur: 130 °C,

—	kandegaas (heelium) voolu kiirus: 20 milliliitmillit minutis.

Mikrosüstla abil doseeritakse selline standardlahuse kogus, et allüülisotiotsüanaadile vastavat piiki oleks gaasikromatogrammil kerge identifitseerida.

Analoogiliselt süstitakse kromatograafi ka destillaadi alikvoot. Kontrollitakse, kas destillaadiga saadud piigi peetumisaeg vastab allüülisotiotsüanaadi piigi peetumisajale.

Eespool soovitatud tingimuste korral ei anna veinis loomulikult esinevad ühendid uuritava lahuse kromatogrammil segavaid piike.

Lämmastiku voolus destilleerimise aparaat

B. PUHASTATUD KONTSENTREERITUD VIINAMARJAVIRDE ANALÜÜSIMISE ERIMEETOD

a) Katioonide sisaldus

1. Põhimõte

Uuritavat proovi töödeldakse tugevhappelise katioonvahetusainega, mille tulemusena vahetatakse katioonid välja H+– ioonidega. Katioonide sisaldust väljendatakse kolonni läbinud vedeliku üldhappesuse ja uuritava proovi üldhappesuste vahena.

2. Seadmed

2.1. Väljalaskekraaniga varustatud klaaskolonn siseläbimõõduga 10–11 mm ja pikkusega ligikaudu 300 mm.

2.2. PH-meeter skaalajaotise väärtusega mitte üle 0,1 pH ühiku.

2.3. Elektroodid:

—	destilleeritud vees hoitud klaaselektrood,

—	kaaliumkloriidi küllastatud lahuses hoitud (küllastatud kaaliumkloriidiga kalomelelektrood (võrdluselektrood) või

—	destilleeritud vees hoitud kombineeritud elektrood.

3. Reaktiivid

3.1. Tugevalt happeline H+ – vormis katioonivahetuspolümeer, mis eelpunnutamiseks öö läbi vees leotatud.

3.2. 0,1 M naatriumhüdroksiidi lahus.

3.3. PH-indikaatorpaberid.

4. Töö käik

4.1. Proovi ettevalmistamine

Kasutatakse puhastatud kontsentreeritud viinamarjavirret, mis on lahjendatud 40 massi-/mahuprotsendini. Mõõtekolbi pannakse 200 g puhastatud kontsentreeritud viinamarjavirret, sellele lisatakse vett kuni koguseni 500 ml ja ühtlustatakse.

4.2. Ioonivahetuskolonni ettevalmistamine

Kolonni pannakse ligikaudu 10 ml eelpunnutatud H+–vormis ioniiti. Kolonni pestakse destilleeritud veega, kuni pesuvesi ei ole enam happeline (happesuse jälgimiseks kasutatakse indikaatorpaberit).

4.3. Ioonivahetus

Läbi kolonni lastakse 100 ml punkti 4.1 kohaselt ette valmistatud puhastatud kontsentreeritud viinamarjavirret kiirusega üks tilk sekundis. Väljavoolav vedelik kogutakse keeduklaasi. Seejärel pestakse kolonni 50 ml destilleeritud veega. Kolonni läbinud viinamarjavirret koos pesuveega tiitritakse 0,1 M naatriumhüdroksiidi lahusega, kuni saavutatakse pH 7 (20 °C). Leeliselahust tuleb lisada aeglaselt, tiitritavat lahust pidevalt loksutades. Lisatud 0,1 M naatriumhüdroksiidi mahu tähiseks on n (ml).

5. Tulemuste väljendamine

Katioonide sisaldus väljendatakse milliekvivalentides ühe kilogrammi üldsuhkru kohta ühe kümnendkoha täpsusega.

5.1. Arvutamine:

—	Kolonni läbinud vedeliku happesus milliekvivalentides ühe kilogrammi puhastatud kontsentreeritud viinamarjavirde kohta leitakse järgmise valemi abil: E = 2,5 n.

—	Milliekvivalentides kilogrammi kohta väljendatav puhastatud kontsentreeritud viinamarjavirde üldhappesus: a.

—	Katioonide sisaldus milliekvivalentides ühe kilogrammi üldsuhkru kohta arvutatakse järgmise valemi abil: ((2,5 n–a)/(P)) × 100 P = on üldsuhkru massiprotsent.

b) Juhtivus

1. Põhimõte

Kahe paralleelse plaatinaelektroodi vahelise vedelikusamba elektrijuhtivuse mõõtmiseks selle otstest ühendatakse vedelikusammas Wheatstone’i silla ühte õlga.

Juhtivus oleneb temperatuurist ja seetõttu taandatakse selle väärtused 20 °C-le.

2. Seadmed

2.1. Konduktomeeter, mis võimaldab mõõta juhtivust vahemikus 1–1 000 mikrosiimensit sentimeetri kohta (µS m–1)

2.2. Veevann uuritava proovi temperatuuri hoidmiseks 20 ± 2 °C juures.

3. Reaktiivid

3.1. Demineraliseeritud vesi, mille erijuhtivus 20 °C juures on alla 2 µS cm–1.

3.2. Kaaliumkloriidi võrdluslahus.

0,581 g eelnevalt 105 oC juures konstantse massini kuivatatud kaaliumkloriidi (KCl) lahustatakse demineraliseeritud vees (punkt 3.1) ja maht täiendatakse demineraliseeritud veega (punkt 3.1) ühe liitrini. Saadud lahuse juhtivus 20 °C juures on 1 000 µS cm–1. Lahus säilib kolm kuud.

4. Töö käik

4.1. Uuritava proovi ettevalmistamine

Kasutatakse lahust, mille üldsuhkrusisaldus on 25 massiprotsenti (25°Brix): kaalutakse kogus, mille mass võrdub 2 500/P, kus P on puhastatud kontsentreeritud viinamarjavirde üldsuhkrusisaldus massiprotsentides, ja lisatakse vett (punkt 3.1), kuni saadakse 100 g lahust.

4.2. Juhtivuse määramine

Uuritav proov sukeldatakse veevanni, mis termostateeritakse 20 °C juures ± 0, 1 °C täpsusega.

Juhtivusnõud loputatakse kaks korda uuritava lahusega.

Juhtivus mõõdetakse [µS m–1]-des.

5. Tulemuste väljendamine

25 massiprotsendi (25°Brix) puhastatud kontsentreeritud viinamarjavirdega 20 °C juures saadud tulemus väljendatakse mikrosiimensites sentimeetri kohta (µS cm–1) täisarvu täpsusega.

5.1. Arvutamine

Kui konduktomeeter ei ole komplekteeritud termostateerimisvahenditega, parandatakse mõõdetud juhtivuse väärtust I tabeli abil. Kui temperatuur on alla 20 °C, parand liidetakse; kui temperatuur on üle 20 °C, parand lahutatakse.

I tabel

Juhtivuse temperatuuriparandid (µS ·m–1) juhuks, kui temperatuur ei ole °C

Juhtivus	Temperatuur (°C)
Juhtivus	20,2 19,8	20,4 19,6	20,6 19,4	20,8 19,2	21,0 19,0	21,2 18,8	21,4 18,6	21,6 18,4	21,8 18,2	22,0 (1) 18,0 (2)
0	0	0	0	0	0	0	0	0	0	0
50	0	0	1	1	1	1	1	2	2	2
100	0	1	1	2	2	3	3	3	4	4
150	1	1	2	3	3	4	5	5	6	7
200	1	2	3	3	4	5	6	7	8	9
250	1	2	3	4	6	7	8	9	10	11
300	1	3	4	5	7	8	9	11	12	13
350	1	3	5	6	8	9	11	12	14	15
400	2	3	5	7	9	11	12	14	16	18
450	2	3	6	8	10	12	14	16	18	20
500	2	4	7	9	11	13	15	18	20	22
550	2	5	7	10	12	14	17	19	22	24
600	3	5	8	11	13	16	18	21	24	26

c) Hüdroksümetüülfurfuraal (HMF)

1. Põhimõte

1.1. Kolorimeetriline meetod

Furaanist tuletatavad aldehüüdid (peamiselt hüdroksümetüülfurfuraal) annavad reageerides barbituurhappe ja p-toluidiiniga punast värvi ühendi, mida määratakse kolorimeetriliselt 550 nm juures.

1.2. Kõrgefektiivne vedelikkromatograafia (HPLC)

Uuritav aine lahutatakse pöördfaaskromatograafilises kolonnis ja määratakse 280 nm juures.

2. Kolorimeetriline meetod

2.1. Seadmed

2.1.1. Spektrofotomeeter, mis võimaldab teha mõõtmisi 300–700 nm juures

2.1.2. Klaasküvetid optilise tee pikkusega 1 cm

2.2. Reaktiivid

2.2.1. Barbituurhape, 0,5-massi-/mahuprotsendiline lahus

500 mg barbituurhapet (C4O3N2H4) lahustatakse destilleeritud vees, soojendatakse kergelt keeval veevannil 100 °C juures ja maht täiendatakse destilleeritud veega 100 milliliitmillini. Lahus säilib ligikaudu ühe nädala.

2.2.2. 10-massi-/mahuprotsendiline p-toluidiini lahus

100 ml mõõtekolbi pannakse 10 g p-toluidiini [C6H4(CH3)NH2], lisatakse 50 ml isopropanooli [CH3CH(OH)CH3] ja 10 ml jää-äädikhapet (CH3COOH) (ρ20 = 1,05 g/ml) ning maht täiendatakse isopropanooliga 100 milliliitmillini. Lahus valmistatakse iga päev uuesti.

2.2.3. Etanaal (CH3CHO), 1-massi-/mahuprotsendiline lahus.

Kasutatakse värskelt valmistatud lahust.

2.2.4. Hüdroksümetüülfurfuraali (C6O3H6) vesilahus, 1 g/l.

Sammlahjenduste abil saadakse lahused kontsentratsiooniga 5, 10, 20 ja 40 mg/l. Lahus kontsentratsiooniga 1 g/l ja lahjendatud lahused tuleb valmistada enne kasutamist.

2.3. Töö käik

2.3.1. Proovi ettevalmistamine

Kasutatakse puhastatud kontsentreeritud viinamarjavirret, mis on lahjendatud 40 massi-/mahuprotsendini. 500 ml mõõtekolbi pannakse täpselt 200 g puhastatud kontsentreeritud viinamarjavirret, sellele lisatakse kuni mahumärgini vett ja ühtlustatakse. Tiitrimiseks võetakse 2 ml lahjendatud lahust.

2.3.2. Kolorimeetriline määramine

Kahte 25 ml klaaslihviga kolbi a ja b pannakse 2 ml punkti 2.3.1 kohaselt valmistatud lahust ning seejärel lisatakse kummasegi kolbi 5 ml p-toluidiini lahust (2.2.2) ja segatakse. Kolbi b (kontroll-lahus) lisatakse 1 ml destilleeritud vett, kolbi a (mõõtelahus) lisatakse 1 ml barbituurhapet (2.2.1) ning mõlemat kolbi loksutatakse ühtlustamiseks. Kolbide sisu kantakse üle 1 cm optilise teega spektrofotomeetrilistesse küvettidesse ja neelduvusskaala näit reguleeritakse nulli lainepikkusel 550 nm, kasutades kolvis b olnud lahust. Jälgitakse neelduvuse muutumist kolvis a olnud lahuses ja pärast 2–5 minuti möödumist registreeritakse neelduvuse maksimumväärtus A.

Proovid hüdroksümetüülfurfuraali sisaldusega üle 30 mg/ml tuleb enne analüüsi lahjendada.

2.3.3. Kaliibrimiskõvera saamine

Võetakse kaks komplekti 25 ml mõõtekolbe (a ja b), kolbidesse pannakse 2 ml hüdroksümetüülfurfuraali lahust kontsentratsiooniga 5, 10, 20, 30 ja 40 mg/l (2.2.4) ja toimitakse iga kolviga punkti 2.3.2 kohaselt.

Graafik, mis väljendab neelduvuse sõltuvust hüdroksümetüülfurfuraali kontsentratsioonist (mg/l), on koordinaatide alguspunkti läbiv sirge.

2.4. Tulemuste väljendamine

Hüdroksümetüülfurfuraali sisaldust puhastatud kontsentreeritud viinamarjavirdes väljendatakse milligrammides ühe kilogrammi üldsuhkru kohta.

2.4.1. Arvutamine

Hüdroksümetüülfurfuraali sisaldus C (mg/l) uuritavas proovis on võrdne kontsentratsiooniga, mis kaliibrimisgraafikul vastab prooviga saadud neelduvusele A.

Milligrammides ühe kilogrammi üldsuhkru kohta väljendatav hüdroksümetüülfurfuraali sisaldus on

250 × ((C)/(P))

P = puhastatud kontsentreeritud viinamarjavirde üldsuhkrusisaldus massiprotsentides.

3. Kõrgefektiivne vedelikkromatograafia

3.1. Seadmed

3.1.1. Kõrgefektiivne vedelikkromatograaf, millel on:

—	silmusinjektor, 5 või 10 µl,

—	spektrofotomeeterdetektor mõõtmisteks lainepikkusel 280 nm,

—	kolonn, täidetud ränidioksiidiga, mille pinnale on seotud oktadetsüülradikaalid (nt Bondapak C 18 – Corasil, Waters Ass.),

—	meerik ja vajaduse korral integraator.

Liikuva faasi voolu kiirus: 1,5 milliliitmillit minutis.

3.1.2. Membraanfiltreerimisseade pooride läbimõõduga 0,45 µm

3.2. Reaktiivid

3.2.1. Bidestilleeritud vesi

3.2.2. Metanool (CH3OH), destilleeritud või HPLC-puhas

3.2.3. Äädikhape (CH3COOH, ρ20 = 1,05 g/ml).

3.2.4. Liikuv faas: vesi – metanool (punkt 3.2.2) – äädikhape (punkt 3.2.3) (mahusuhe 40:9:1), eelnevalt filtreeritud läbi membraanfiltri (0,45 µm).

Liikuv faas tuleb valmistada iga päev uuesti ja enne kasutamist degaseerida.

3.2.5. Hüdroksümetüülfurfuraali võrdluslahus, 25 mg/l (massi-/mahuprotsenti).

100 ml mõõtekolbi pannakse 25 mg täpselt kaalutud hüdroksümetüülfurfuraali (C6H3O6) ja lisatakse kuni mahumärgini metanooli (punkt 3.2.2). Saadud lahus lahjendatakse metanooliga (punkt 3.2.2) vahekorras 1:10 ja filtreeritakse läbi membraanfiltri (0,45 µm).

Lahus säilib hermeetiliselt suletud tumedas klaaspudelis külmkapis 2–3 kuud.

3.3. Töö käik

3.3.1. Proovi ettevalmistamine

Kasutatakse puhastatud kontsentreeritud viinamarjavirret, mis on lahjendatud 40 massi-/mahuprotsendini (500 ml mõõtekolbi pannakse 200 g puhastatud kontsentreeritud viinamarjavirret, sellele lisatakse kuni mahumärgini vett ja ühtlustatakse) ja filtreeritud läbi membraanfiltri (0,45 μm).

3.3.2. Kromatograafiline määramine

Kromatograafi injekteeritakse 5 (või 10) µl punkti 3.3.1 kohaselt ette valmistatud proovi ja 5 (või 10) µl hüdroksümetüülfurfuraali võrdluslahust (punkt 3.2.5). Kromatogramm registreeritakse.

Hüdroksümetüülfurfuraali peetumisaeg on ligikaudu 6–7 minutit.

3.4. TUlemuste väljendamine

Hüdroksümetüülfurfuraali sisaldust puhastatud kontsentreeritud viinamarjavirdes väljendatakse milligrammides ühe kilogrammi üldsuhkru kohta.

3.4.1. Arvutamine

Üks liiter puhastatud kontsentreeritud viinamarjavirde 40-massi-/mahuprotsendilist lahust sisaldab C mg hüdroksümetüülfurfuraali.

Milligrammides ühe kilogrammi üldsuhkru kohta väljendatav hüdroksümetüülfurfuraali sisaldus on

250 × ((C)/(P))

P = on puhastatud kontsentreeritud viinamarjavirde üldsuhkrusisaldus massiprotsentides.

d) Raskmetallid

1. Põhimõte

I. Kiirmeetod raskmetallide sisalduse hindamiseks

Raskmetallide olemasolu tehakse kindlaks vajalikul määral lahjendatud puhastatud kontsentreeritud viinamarjavirdes sulfiidide tekkest tingitud tumenemise järgi. Raskmetallide sisaldust hinnatakse võrdlemise abil suurimal lubatud määral pliid sisaldava standardlahusega.

II. Aatomabsorptsioonspektrofotomeetriline pliisisalduse määramine

Kelaat, mille plii moodustab ammooniumpürrolidiinditiokarbamaadiga, ekstraheeritakse metüülisobutüülketooni abil ja mõõdetakse neelduvus 283,3 nm juures. Pliisisaldus määratakse võrdluslahuste abil, mis sisaldavad teadaoleval määral lisatud pliid.

2. Kiirmeetod raskmetallide sisalduse hindamiseks

2.1. Reaktiivid

2.1.1. Lahjendatud soolhape, 70 massi-/mahuprotsenti

70 g soolhappele (HCl) (ρ20 = 1,16–1,19 g/ml) lisatakse vett kuni 100 milliliitmilli lahuse saamiseni.

2.1.2. Lahjendatud soolhape, 20 massi-/mahuprotsenti

20 g soolhappele (HCl) (ρ20 = 1,16–1,19 g/ml) lisatakse vett kuni 100 milliliitmilli lahuse saamiseni.

2.1.3. Lahjendatud ammoniaak

14 g ammoniaagile (NH3) (ρ20 = 0,931–0,934 g/ml) lisatakse vett kuni 100 milliliitmilli lahuse saamiseni.

2.1.4. Puhverlahus pH 3,5:

25 g ammooniumatsetaati (CH3COONH4) lahustatakse 25 ml vees, lisatakse 38 ml lahjendatud soolhapet (punkt 2.1.1), vajaduse korral reguleeritakse pH-taset lahjendatud soolhappe (punkt 2.1.2) või lahjendatud ammoniaagiga (punkt 2.1.3) ja lisatakse vett kuni 100 milliliitmilli lahuse saamiseni.

2.1.5. Tioatseetamiid (C2H5NS), 4-massi-/mahuprotsendiline lahus

2.1.6. Glütserool (C3H8O3 ), 85-massi-/mahuprotsendiline lahus

(n D 20 °C = 1,449–1,455).

2.1.7. Tioatseetamiidreaktiiv:

0,2 ml tioatseetamiidi lahusele (punkt 2.1.5) lisatakse 1 ml segu, mis on valmistatud 5 ml veest, 15 ml 1 M naatriumhüdroksiidi lahusest ja 20 ml glütseroolist (punkt 2.1.6), ja saadud lahust soojendatakse veevannil 100 °C juures 20 sekundit. Kasutatakse värskelt valmistatud lahust.

2.1.8. Lahus, mis sisaldab ühe liitri kohta 0,002 g pliid

Kõigepealt valmistatakse lahus, mis sisaldab ühe liitri kohta 1 g pliid. Selleks lahustatakse 0,400 g pliinitraati [Pb (NO3)2] vees ja lisatakse vett kuni 250 milliliitmilli lahuse saamiseni. Selleks, et saada lahust kontsentratsiooniga 0,002 g/l, võetakse kaks mahuosa valmistatud lahust ja lisatakse vett 1 000 mahuosani.

2.2. Töö käik

Puhastatud kontsentreeritud viinamarjavirdest võetakse uurimiseks 10 g proov, lahustatakse see 10 ml vees, lisatakse 2 ml pH-tasemega 3,5 puhverlahust (punkt 2.1.4) ja segatakse. Lisatakse 1,2 ml tioatseetamiidreaktiivi (punkt 2.1.7) ja segatakse kohe uuesti. Kontrollkatse tehakse samal viisil, kasutades 10 ml lahust, mis sisaldab ühe liitri kohta 0,002 g pliid (punkt 2.1.8).

Pärast kahe minuti möödumist ei tohi värvuse tumenemine puhastatud kontsentreeritud viinamarjavirdes olla tugevam kui kontrollkatses.

2.3. Arvutamine

Eespool kirjeldatud analüüsi tingimustes vastab kontrollproov plii ekvivalentsisaldusena väljendatud raskmetallide sisaldusele 2 mg/kg, mis on puhastatud kontsentreeritud viinamarjavirde puhul lubatava sisalduse ülemmäär.

3. Pliisisalduse aatomabsorptsioonspektrofotomeetriline määramine

3.1. Seadmed

3.1.1. Õhkatsetüleenpõletiga aatomabsorptsioonspektrofotomeeter

3.1.2. Õõskatoodiga pliilamp

3.2. Reaktiivid

3.2.1. Lahjendatud äädikhape:

Võetakse 12 g jää-äädikhapet (ρ20 = 1,05 g/ml) ja lisatakse vett kuni 100 milliliitmilli lahuse saamiseni.

3.2.2. Ammooniumpürrolidiinditiokarbamaat (C5H12N2S2), 1 massi-/mahuprotsendiline lahus.

3.2.3. Metüülisobutüülketoon [(CH3)2 CHCH2COCH3]

3.2.4. Lahus, mis sisaldab ühe liitri kohta 0,010 g pliid.

1 g/l pliid sisaldavast lahusest (punkt 2.1.8) tehakse 1-mahuprotsendine lahjendus.

3.3. Töö käik

3.3.1. Uuritava lahuse valmistamine

10 g puhastatud kontsentreeritud viinamarjavirret lahustatakse segus, mis on valmistatud võrdses mahus lahjendatud äädikhappest (3.2.1) ja veest, ning lisatakse vett kuni 100 milliliitmilli lahuse saamiseni.

Lisatakse 2 ml ammooniumpürrolidiinditiokarbamaadi lahust (3.2.2) ja 10 ml metüülisobutüülketooni (punkt 3.2.3), loksutatakse 30 sekundit, kaitstes lahust ereda valguse eest, ja jäetakse seisma kahe faasi eraldumiseni. Kasutatakse metüülisobutüülketoonfaasi.

3.3.2. Võrdluslahuste valmistamine

Valmistatakse kolm võrdluslahust, millest igaühesse lisatakse 10 g puhastatud kontsentreeritud viinamarjavirret ning vastavalt 1, 2 ja 3 ml lahust, mille pliisisaldus on 0,010 g/l (punkt 3.2.4). Neid lahuseid töödeldakse samal viisil kui uuritavat lahust.

3.3.3. Kontroll-lahus

Kontroll-lahus valmistatakse punkti 3.3.1 kohaselt, kuid selle erinevusega, et puhastatud kontsentreeritud viinamarjavirret ei lisata.

3.3.4. Pliisisalduse määramine

Aparaat reguleeritakse lainepikkusele 283,3 nm.

Kontrollproovis sisalduv metüülisobutüülketoon atomiseeritakse leegis ja neelduvusskaala näit reguleeritakse nulli.

Määratakse uuritavale lahusele ja võrdluslahustele vastavad neelduvustasemed, kasutades vastavatest lahustest saadud solventekstrakte.

3.4. Tulemuste väljendamine

Pliisisaldus väljendatakse milligrammides ühe kilogrammi puhastatud kontsentreeritud viinamarjavirde kohta ühe kümnendkoha täpsusega.

3.4.1. Arvutamine

Joonestatakse graafik, mis kujutab neelduvuse sõltuvust lisatud plii kontsentratsioonist võrdluslahustes, kusjuures nullkontsentratsioon vastab uuritavale lahusele.

Punkte ühendav sirge ekstrapoleeritakse lõikumiseni kontsentratsioonitelje negatiivse osaga. Lõikepunkti ja koordinaatide alguspunkti vaheline kaugus näitab plii sisaldust uuritavas lahuses.

e) Etanooli keemiline määramine

Käesolevat meetodit kasutatakse alkoholisisalduse määramiseks vähese alkoholisisaldusega vedelikes, nagu viinamarjavirre, kontsentreeritud viinamarjavirre ning puhastatud kontsentreeritud viinamarjavirre.

1. Põhimõte

Vedeliku lihtdestillatsioon. Destillaadis sisalduva etanooli oksüdeerimine kaaliumdikromaadi abil. Dikromaadi liia tiitrimine raud(II)-lahusega.

2. Seadmed

2.1. Alkoholisisalduse mõõtmiseks kasutatav destilleerimisaparaat

3. Reaktiivid

3.1. Kaaliumdikromaadi lahus

33,600 g kaaliumdikromaati (K2Cr2O7) lahustatakse vajalikus koguses vees, reguleerides lahuse lõppmahu ühele liitrile 20 °C juures.

1 ml saadud lahust oksüdeerib 7,8924 mg alkoholi.

3.2. Raud(II)ammooniumsulfaadi lahus

135 g raud(II)ammooniumsulfaati [Fe SO4 · (NH4)2SO4 · 6 H2O] lahustatakse vajalikus koguses vees, reguleerides lahuse lõppmahu ühele liitrile, ja lisatakse 20 ml kontsentreeritud väävelhapet (H2SO4) (ρ20 = 1,84 g/ml). Üks mahuosa värskelt valmistatud raud(II)ammooniumsulfaadi lahust vastab ligikaudu 0,5 mahuosale dikromaadi lahusele. Säilitamisel oksüdeerub raud(II)ammooniumsulfaadi lahus aeglaselt.

3.3. Kaaliumpermanganaadi lahus

1,088 g kaaliumpermanganaati (KMnO4) lahustatakse vajalikus koguses vees, reguleerides lahuse lõppmahu ühele liitrile.

3.4. Väävelhape mahtlahjendus 1:2

500 ml vette valatakse pidevalt segades ja vähehaaval 500 ml väävelhapet (H2SO4) (ρ20 = 1,84 g/ml).

3.5. Raud(II)-o-fenantroliinreaktiiv:

0,695 g raud(II)sulfaati (FeSO4 · 7 H2O) lahustatakse 100 ml vees, lisatakse 1,485 g o-fenantroliinmonohüdraati (C12H8N2 · H2O) ja soojendatakse lahustumise hõlbustamiseks. Lahustumise hõlbustamiseks kuumutatakse lahust. Saadakse helepunane lahus, mis säilib hästi.

4. Töö käik

4.1. Destilleerimine

Destillatsioonikolbi pannakse 100 g puhastatud kontsentreeritud viinamarjavirret ning 100 ml vett. Destillaat kogutakse 100 ml mõõtekolbi ja lisatakse vett mahumärgini.

4.2. Oksüdeerimine

Võetakse 300 ml lihvkorgiga laiakaelaline kolb, mille kaela saab loputada nii, et ei tekiks kadusid, ja pannakse sinna 20 ml kaaliumdikromaadi tiiterlahust (punkt 3.1) ja 20 ml lahjendatud väävelhapet (mahtlahjendus 1:2) (punkt 3.4) ning loksutatakse. Lisatakse 20 ml destillaati. Kolb suletakse korgiga, loksutatakse ja vahetevahel uuesti loksutades lastakse seista vähemalt 30 minutit (uuritav lahus).

Raud(II)ammooniumsulfaadi lahuse (punkt 3.2) tiitri määramiseks kaaliumdikromaadi lahuse suhtes pannakse samasugusesse kolbi samad reaktiivide kogused selle erinevusega, et 20 ml destillaati asendatakse 20 ml destilleeritud veega (kontroll-lahus).

4.3. Tiitrimine

Uuritava lahusega kolbi lisatakse neli tilka o–fenantroliinreaktiivi (punkt 3.5). Dikromaadi liig tiitritakse raud(II)ammooniumsulfaadi lahuse (punkt 3.2) lisamise abil. Raud(II)-lahuse lisamine lõpetatakse, kui segu värv muutub rohekassinisest pruuniks.

Tiitrimise lõpp-punkti täpsemaks määramiseks muudetakse segu värvus kaaliumpermanganaadi lahuse (punkt 3.3) lisamise abil pruunist uuesti rohekassiniseks. Tiitrimiseks kulunud raud(II)-lahuse mahust lahutatakse üks kümnendik kulunud kaaliumpermanganaadi lahuse mahust. Mahtude vahe tähiseks on n (ml).

Samasugune protseduur tehakse läbi kontroll-lahusega. Saadud mahtude vahe tähiseks on n′ (ml).

5. Tulemuste väljendamine

Etanoolisisaldus väljendatakse grammides ühe kilogrammi suhkru kohta ühe kümnendkoha täpsusega.

5.1. Arvutamine

n′ ml raud(II)-lahust taandab 20 ml dikromaadi lahust, mis oksüdeerib 157,85 mg puhast etanooli.

Ühe milliliitri raud(II)lahuse taandamisvõime on võrdne:

((157,85)/(n′)) mg etanooli taandamisvõimega.

n–n′ milliliitri raud(II)lahuse taandamisvõime on võrdne:

((157,85 × (n–n′))/(n′)) mg etanooli taandamisvõimega.

Etanoolisisaldus grammides ühe kilogrammi puhastatud kontsentreeritud viinamarjavirde kohta on:

7,892 × ((n′ – n)/(n′))

Etanoolisisaldus grammides ühe kilogrammi üldsuhkru kohta on

789,2 × ((n′ – n)/(n′ × P))

P = on puhastatud kontsentreeritud viinamarjavirde üldsuhkrusisaldus massiprotsentides.

f) Meso-inositool, sküllo-inositool ja sahharoos

1. Põhimõte

Silüülderivaatide gaasikromatograafia.

2. Reaktiivid

2.1. Sisestandard: ksülitool (ligikaudu 10 g/l lahus, millele on lisatud spaatliotsaga naatriumasiidi)

2.2. Bis(trimetüülsilüül)trifluoroatseetamiid, BSTFA (C8H18F3NOSi2)

2.3. Trimetüülklorosilaan (C3H9ClSi)

2.4. Püridiin (C5H5N)

2.5. Meso – inositool (C6H12O6)

3. Seadmed

3.1. Gaasikromatograaf, millel on:

3.2. kapillaarkolonn (nt sulatatud ränidioksiidiga, kattekiht OV 1, paksus 0,15 µ, pikkus 25 m, siseläbimõõt 0,3 mm).

Töötingimused: kandegaasid: vesinik ja heelium:

—	kandegaasi voolu kiirus: ligikaudu 2 milliliitmillit minutis,

—	injektori ja detektori temperatuur: 300 °C,

—	temperatuuriprogramm: 1 minut 160 °C juures, temperatuuri tõus kiirusega 4 °C minutis kuni väärtuseni 260 °C, 15 minutit konstantsel temperatuuril 260 °C juures,

—	voolu jaotussuhe: ligikaudu 1:20.

3.3. Integraator;

3.4. mikrosüstal, 10 µl;

3.5. mikropipetid, 50, 100 ja 200 µl;

3.6. 2 ml pudelid teflonkorkidega;

3.7. ahi.

4. Töö käik

Puhastatud kontsentreeritud viinamarjavirdest võetakse ligikaudu 5 g täpselt kaalutud proov ja pannakse see 50 ml mõõtekolbi. Lisatakse 1 μl ksülitooli standardlahust (punktis 2.1) ja vett mahumärgini. Pärast segamist võetakse saadud lahusest 100 μl proov ja pannakse pudelisse (punkt 3.6), kus see nõrgas õhuvoolus kuivaks aurutatakse. Vajaduse korral võib aurumise soodustamiseks lisada 100 μl absoluutset etüülalkoholi.

Jääk lahustatakse ettevaatlikult 100 μl püridiinis (punkt 2.4) ning lisatakse 100 μl bis(trimetüülsilüül)trifluoroatseetamiidi (punkt 2.2) ja 10 μl trimetüülklorosilaani (punkt 2.3). Pudel suletakse teflonkorgiga ja soojendatakse üks tund 60 °C juures.

Mikrosüstlasse tõmmatakse 0,5 ml selget vedelikku ja süstitakse kuuma süstlanõela kaudu gaasikromatograafi vastavalt ettenähtud voolu jaotussuhtele.

5. Arvutamine

5.1. Valmistatakse lahus, mis sisaldab:

glükoosi 60 g/l, fruktoosi 60 g/l, meso-inositooli 1 g/l ja sahharoosi 1 g/l.

Kaalutakse 5 g lahust ja analüüsitakse seda punkti 4 kohaselt. Kromatogrammi alusel arvutatakse ksülitooli suhtes väljendatavad tulemused meso-inositooli ja sahharoosi kohta.

Kuna sküllo-inositooli ei ole võimalik hankida müügireaktiivina ja selle peetumisaeg jääb glükoosi anomeervormide viimase piigi ja meso-inositooli piigi vahele (vt diagrammi järgmisel lehel), loetakse sküllo-inositooli sisaldus võrdseks meso-inositooli kohta saadud tulemusega.

6. Tulemuste väljendamine

6.1. Meso-inositooli ja sküllo-inositooli sisaldus väljendatakse milligrammides ühe kilogrammi suhkru kohta.

Sahharoosisisaldus väljendatakse grammides ühe kilogrammi viinamarjavirde kohta.

(1) Parand lahutatakse.

(2) Parand liidetakse.

V LISA

ARTIKLI 16 TEISES LÕIGUS OSUTATUD VASTAVUSTABEL

Määrus (EÜ) nr 1493/1999	Määrus (EMÜ) nr 2676/90	Määrus (EÜ) nr 423/2008	Käesolev määrus
—	—	Artikkel 1	Artikkel 1
—	—	—	Artikkel 2
Artikli 43 lõige 1	—	Artikkel 5	Artikli 3 lõige 1
Artikli 43 lõike 2 esimene taane	—	Artikkel 23	Artikli 3 lõige 2
Artikli 43 lõike 2 esimene taane	—	Artikkel 24	Artikli 3 lõige 3
Artikli 43 lõike 2 esimene taane	—	Artiklid 34, 35 ja 36	Artikli 3 lõige 4
—	—	Artikkel 44	Artikkel 4
Artikli 43 lõike 2 teine taane	—	—	Artikkel 5
Artikli 43 lõike 2 kolmas taane	—	—	Artikkel 6
—	—	Artikkel 38	Artikkel 7
Artikli 42 lõige 6	—	Artikkel 39	Artikkel 8
—	—	Artikkel 6	Artikkel 9
—	—	Artikkel 46	Artikli 10 lõige 1
—	—	Artikkel 45	Artikli 10 lõige 2
—	—	Artikkel 32	Artikkel 11
—	—	Artikkel 29	Artikkel 12
—	—	Artikkel 30	Artikkel 13
—	—	Artikkel 21	Artikkel 14
—	Artikli 1 lõige 1	Artikkel 47	Artikkel 15
—	—	Artikkel 48	Artikkel 16
IV lisa	—	Artiklid 7 ja 12	I lisa A osa
—	—	Artikkel 10	I lisa A osa liide 1
—	—	Artikkel 8	I lisa A osa liide 2
—	—	Artikkel 9	I lisa A osa liide 3
—	—	Artikkel 13	I lisa A osa liide 4
—	—	Artiklid 14, 15 ja 16	I lisa A osa liide 5
—	—	Artikkel 17	I lisa A osa liide 6
—	—	Artikkel 18	I lisa A osa liide 7
—	—	Artikkel 19	I lisa A osa liide 8
—	—	Artikkel 22	I lisa A osa liide 9
V lisa A osa	—	—	I lisa B osa
V lisa B osa	—	—	I lisa C osa
V lisa F osa	—	—	I lisa D osa
V lisa H osa	—	Artikkel 28	II lisa A osa
V lisa I osa	—	Artikkel 4	II lisa B osa
VI lisa K osa	—	—	II lisa C osa
V lisa J osa	—	Artiklid 25 ja 37	III lisa A osa
—	—	Artikkel 43	III lisa A osa
VI lisa L osa	—	Artiklid 40 ja 41	III lisa B osa
—	Lisa punkt 39	—	IV lisa A osa
—	Lisa punkt 42	—	IV lisa B osa

24.7.2009

Euroopa Liidu Teataja

L 193/60

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 607/2009,

14. juuli 2009,

millega kehtestatakse üksikasjalikud rakenduseeskirjad nõukogu määrusele (EÜ) nr 479/2008 seoses teatavate veinitoodete kaitstud päritolunimetuste, kaitstud geograafiliste tähiste, traditsiooniliste nimetuste, märgistuse ja esitlusvälimusega

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määruse (EÜ) nr 479/2008 III jaotise IV peatükis on sätestatud teatavate veinitoodete päritolunimetuste ja geograafiliste tähiste kaitse eeskirjad.

(2)

Et tagada ühenduses registreeritavate päritolunimetuste ja geograafiliste tähiste vastavus määruses (EÜ) nr 479/2008 sätestatud tingimustele, tuleks asjaomase liikmesriigi asutustel taotlused esmalt riikliku vastuväidete esitamise menetluse käigus läbi vaadata. Edasise kontrolliga tuleks tagada taotluste vastavus käesoleva määruse sätetele ja ühtne lähenemisviis kõigis liikmesriikides ning hoida päritolunimetuste ja geograafiliste tähiste registreerimisel ära kahju kolmandatele pooltele. Seetõttu tuleks kehtestada üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses teatavate veinitoodete päritolunimetuste ja geograafiliste tähiste taotlemise, läbivaatamise, neile vastuväite esitamise ja nende tühistamise menetlusega.

(3)

Tuleks kindlaks määrata, millistel tingimustel saavad füüsilised ja juriidilised isikud päritolunimetuste ja geograafiliste tähiste registreerimist taotleda. Eriti tuleks tähelepanu pöörata asjaomase piirkonna kindlaksmääramisele, võttes arvesse tootmispiirkonda ja toote omadusi. Tingimusel et täidetakse toote spetsifikaadis kehtestatud tingimusi, peaks kõigil kindlaks määratud geograafilises piirkonnas tegutsevatel tootjatel olema võimalus registreeritud nimetust kasutada. Geograafilise piirkonna piirid tuleks kindlaks määrata üksikasjalikult, täpselt ja ühemõtteliselt, nii et tootjatel, pädevatel asutustel ja kontrolliasutustel oleks võimalik eksimatult kindlaks teha, kas toimingud on tehtud kindlaks määratud geograafilises piirkonnas.

(4)	Päritolunimetuste ja geograafiliste tähiste registreerimiseks tuleks kehtestada eraldi eeskirjad.

(5)

Keeld pakendada päritolunimetuse ja geograafilise tähisega veinitooteid ning teha toodete esitlusvälimusega seotud toiminguid mujal kui kindlaks määratud geograafilises piirkonnas kujutab endast kaupade vaba liikumise ja teenuste osutamise vabaduse piiramist. Euroopa Kohtu praktikast lähtuvalt võib selliseid piiranguid kehtestada üksnes siis, kui need on vajalikud, proportsionaalsed ja sobivad selleks, et kaitsta asjaomase päritolunimetuse või geograafilise tähise mainet. Kõiki piiranguid tuleks nõuetekohaselt põhjendada kaupade vaba liikumise ja teenuste osutamise vabaduse seisukohast.

(6)	Tuleks võtta vastu sätted, millega reguleerida tootmist kindlaks määratud piirkonnas. Ühenduses on sellega seoses ka mõned erandid.

(7)	Samuti tuleks üksikasjalikult kindlaks määrata asjaolud, millel põhineb seos geograafilise piirkonna ja lõpptoote tunnuste vahel.

(8)	Ühenduse päritolunimetuste ja geograafiliste tähiste registrisse kantud teave peaks olema kättesaadav ka turustamisahelas osalejatele ja tarbijatele. Selleks et tagada juurdepääs kõigile, tuleks register teha kättesaadavaks elektroonilisel teel.

(9)

Et kaitsta kaitstud päritolunimetuse ja geograafilise tähisega veinide omapära ning ühtlustada liikmesriikide õigusnorme, püüeldes võrdsete konkurentsitingimuste loomise poole kogu ühenduses, tuleks kehtestada ühenduse tasandi õigusraamistik, millega reguleerida selliste veinide kontrolli ja millega liikmesriikide erieeskirjad peavad kooskõlas olema. Nimetatud kontrolli abil peaks olema võimalik parandada asjaomaste toodete jälgitavust ning määrata täpselt kindlaks, mida kontroll peab hõlmama. Konkurentsimoonutuste ärahoidmiseks peaks kontrolli tegema jooksvalt sõltumatu asutus.

(10)	Et tagada määruse (EÜ) nr 479/2008 sidus rakendamine, tuleks koostada näidised kaitsetaotluste, vastuväidete, muutmistaotluste ja tühistamistaotluste jaoks.

(11)	Määruse (EÜ) nr 479/2008 III jaotise V peatükiga on kehtestatud üldsätted kaitstud traditsiooniliste nimetuste kasutamise kohta teatavate veinitoodete puhul.

(12)

Juba ammusest ajast on ühenduses veinitoodete puhul reguleeritud ja kaitstud teatavate nimetuste kasutamist (peale päritolunimetuste ja geograafiliste tähiste). Sellised traditsioonilised nimetused juhivad tarbija tähelepanu teatavale valmistamis- või laagerdamisviisile või omadusele, värvusele, koha eripärale või mõnele kindlale önoloogilisele sündmusele. Ausa konkurentsi tagamiseks ja tarbijate eksitamise vältimiseks tuleks selliste nimetuste kehtestamise, tunnustamise, kaitse ja kasutamise jaoks kehtestada ühine raamistik.

(13)

Traditsiooniliste nimetuste kasutamist kolmandate riikide veinidel lubatakse tarbija eksitamise vältimiseks tingimusel, et need täidavad neidsamu või samaväärseid tingimusi, mida nõutakse liikmesriikide toodetelt. Veel enam, kuna paljudes kolmandates riikides ei ole ühenduse õigussüsteemiga samaväärseid riiklikke nõudeid, tuleks kehtestada teatavad nõuded kolmandate riikide kutseala esindusorganisatsioonide tasandil, et saavutada samasugused tagatised kui ühenduse eeskirjadega ette nähtud.

(14)	Määruse (EÜ) nr 479/2008 III jaotise VI peatükiga on kehtestatud üldsätted teatavate veinitoodete märgistuse ja esitlusvälimuse kohta.

(15)

Toiduainete märgistamise kohta on sätestatud eeskirju esimeses nõukogu direktiivis 89/104/EMÜ, (2) nõukogu 14. juuni 1989. aasta direktiivis 89/396/EMÜ toidupartiide tähistamise ja märgistamise kohta, (3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2000/13/EÜ (4) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. septembri 2007. aasta direktiivis 2007/45/EÜ, millega kehtestatakse eeskirjad kinnispakkides olevate toodete nimikoguste kohta (5). Neid eeskirju kohaldatakse ka veinitoodete suhtes, välja arvatud asjaomastes direktiivides sõnaselgelt välistatud juhtudel.

(16)	Määrusega (EÜ) nr 479/2008 ühtlustatakse kõigi veinitoodete märgistus ja võimaldatakse kasutada ka muid kui ühenduse õigusnormides sõnaselgelt ette nähtud nimetuste nimetusi, tingimusel et need kajastavad olukorda tõeselt.

(17)

Määruses (EÜ) nr 479/2008 on sätestatud, et tuleb ette näha tingimused, mille alusel kasutada teatavaid nimetusi, sealhulgas seoses päritolu, villija, tootja, importijaga jne. Mõne puhul neist on siseturu tõrgeteta toimimiseks vajalikud ühenduse tasandi eeskirjad. Sellised eeskirjad peaksid üldiselt rajanema olemasolevatel sätetel. Muudel juhtudel peaksid liikmesriigid ise kehtestama (ühenduse õigusnormidega kooskõlas olevad) eeskirjad oma territooriumil toodetava veini jaoks, et need oleksid välja töötatud tootjale võimalikult lähedal. Siiski tuleks tagada selliste eeskirjade läbipaistvus.

(18)	Tarbijate elu lihtsustamiseks tuleks koondada teatav kohustuslik teave mahutil ühele nägemisväljale, sätestada lubatud hälve tegeliku alkoholisisalduse märkimisel ning võtta arvesse asjaomaste toodete eripära.

(19)	Olemasolevad toidupartiide tähistamise ja märgistamise eeskirjad on osutunud kasulikuks, mistõttu tuleks need aluseks võtta.

(20)

Selliste nimetuste kasutamist, mis on seotud viinamarjade mahepõllumajandusliku tootmisega, reguleeritakse üksnes nõukogu 28. juuni 2007. aasta määrusega (EÜ) nr 834/2007 mahepõllumajandusliku tootmise ning mahepõllumajanduslike toodete märgistamise kohta, (6) ning neid kohaldatakse kõigi veinitoodete suhtes.

(21)

Pliid sisaldavate kapslite kasutamine määrusega (EÜ) nr 479/2008 reguleeritavaid tooteid sisaldavate mahutite sulgurite katmisel peaks olema jätkuvalt keelustatud, et vältida eelkõige veini saastumist, näiteks juhusliku kokkupuute tõttu sellise kapsliga, aga ka selleks, et hoida ära keskkonnareostuse ohtu pliid sisaldavate kapslite esinemise tõttu jäätmete hulgas.

(22)	Toote jälgitavuse ja läbipaistvuse huvides tuleks kehtestada uued lähtekohale viitamise eeskirjad.

(23)	Viited viinamarjasordile ja aastakäigule veinide puhul, millel ei ole päritolunimetust või geograafilist tähist, vajavad eraldi rakendussätteid.

(24)

Nii ühenduses kui ka kolmandates riikides kasutatakse mõne toote puhul tavapäraselt kindat tüüpi pudelit. Pudelid võivad tänu pikaajalisele kasutamisele kujutada tarbija jaoks viidet toote tunnustele või päritolule. Seetõttu tuleks võimaldada sellist tüüpi pudelite kasutamist üksnes asjakohaste veinide puhul.

(25)

Tarbijate eksitamise ja ebaausa konkurentsi vältimiseks tuleks ühenduse turul ringlevate kolmandate riikide veinitoodete märgistamise eeskirjad ühtlustada nii suures ulatuses kui võimalik ühenduse veinitoodete jaoks kehtestatud korraga. Siiski tuleks tähelepanu pöörata ka kolmandate riikide tootmistingimuste, veinivalmistustraditsioonide ja õigusnormide erinevusele.

(26)

Käesoleva määrusega hõlmatud toodete ning nende turuosa ja tarbijate ootuste erinevuste tõttu tuleks eeskirju tooteti eristada, eelkõige seoses vabatahtlike märgetega, mida kasutatakse teatavate kaitstud päritolunimetuse ja kaitstud geograafilise tähiseta veinide puhul, millel siiski on viide viinamarjasordile ja aastakäigule (nn sordiveinid), kui nad vastavad teatavatele sertifitseerimistingimustele. Seega tuleks selleks, et eristada kaitstud päritolunimetuseta ja kaitstud geograafilise tähiseta veinide hulgas neid, mis kuuluvad alamkategooriasse „sordiveinid”, nendest, millel sellist võimalust ei ole, näha vabatahtlike märgete kasutamise suhtes ette eraldi eeskirjad ühest küljest kaitstud päritolunimetuse ja kaitstud geograafilise tähisega veinide jaoks ja teisest küljest kaitstud päritolunimetuse ja kaitstud geograafilise tähiseta veinide jaoks, võttes arvesse, et viimaste hulka kuuluvad ka nn sordiveinid.

(27)

Tuleks võtta meetmed senistelt veinisektori õigusnormidelt (eelkõige nõukogu 17. mai 1999. aasta määrus (EÜ) nr 1493/1999 veinituru ühise korralduse kohta (7)) käesolevale määrusele ülemineku hõlbustamiseks, et vältida ettevõtjatele ülemäärase halduskoorma põhjustamist. Selleks et võimaldada ühenduses ja kolmandates riikides tegutsevatel ettevõtjatel uute märgistusnõuetega kohaneda, tuleks ette näha asjaomane üleminekuperiood. Seega tuleks võtta sätteid, mille abil võimaldada jätkata üleminekuperioodi jooksul seni kehtinud eeskirjade alusel märgistatud toodete turustamist.

(28)

Suure halduskoormuse tõttu ei ole teatavatel liikmesriikidel võimalik kehtestada määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 38 järgimiseks vajalikke seadusi, määrusi ja haldussätteid 1. augustiks 2009. Et tagada ettevõtjate ja pädevate asutuste tegutsemisvõime pärast nimetatud kuupäeva, tuleks kehtestada üleminekuperiood ja võtta vastu üleminekusätted.

(29)	Käesoleva määruse sätted ei tohi mõjutada asutamislepingu artiklis 133 ette nähtud menetluste kohaselt kolmandate riikidega sõlmitud lepingute alusel kokku lepitud erieeskirju.

(30)

Uued üksikasjalikud eeskirjad, mis on vastu võetud määruse (EÜ) nr 479/2008 III jaotise IV, V ja VI peatüki rakendamiseks, peaksid asendama praegu kehtivad õigusaktid, mis on vastu võetud määruse (EÜ) nr 1493/1999 rakendamiseks. Komisjoni 24. juuli 2000. aasta määrus (EÜ) nr 1607/2000, milles sätestatakse veinituru ühist korraldust käsitleva määruse (EÜ) nr 1493/1999 üksikasjalikud rakenduseeskirjad, eriti määratletud piirkonnas valmistatud kvaliteetveini käsitleva jaotise osas, (8) ning komisjoni 29. aprilli 2002. aasta määrus (EÜ) nr 753/2002, milles sätestatakse teatavad nõukogu määruse (EÜ) nr 1493/1999 rakenduseeskirjad veinisektori toodete kirjeldamise, nimetamise, esitlemise ja kaitse osas, (9) tuleks seega kehtetuks tunnistada.

(31)

Määruse (EÜ) nr 479/2008 artikliga 128 tunnistatakse kehtetuks veinisektoris praegu kehtivad nõukogu õigusaktid, sealhulgas käesoleva määrusega hõlmatavates küsimustes. Et vältida kauplemisraskusi, võimaldada ettevõtjate jaoks sujuvat üleminekut ja näha liikmesriikide jaoks ette piisavalt palju aega rakendusmeetmete vastuvõtmiseks, tuleks kehtestada asjakohased üleminekuperioodid.

(32)	Käesolevas määruses sätestatud üksikasjalikud eeskirjad peaksid jõustuma samal kuupäeval kui määruse (EÜ) nr 479/2008 III jaotise IV, V ja VI peatükk.

(33)	Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas põllumajandusturgude ühise korralduse komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

SISSEJUHATAVAD SÄTTED

Artikkel 1

Sisu

Käesoleva määrusega sätestatakse määruse (EÜ) nr 479/2008 III jaotise üksikasjalikud rakenduseeskirjad, eelkõige seoses järgmisega:

a)	kõnealuse jaotise IV peatüki sätted, mis käsitlevad määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 33 lõikes 1 osutatud toodete kaitstud päritolunimetusi ja kaitstud geograafilisi tähiseid;

b)	kõnealuse jaotise V peatüki sätted, mis käsitlevad määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 33 lõikes 1 osutatud toodete traditsioonilisi nimetusi;

c)	kõnealuse jaotise VI peatüki sätted, mis käsitlevad teatavate veinitoodete märgistust ja esitlusvälimust.

II PEATÜKK

KAITSTUD PÄRITOLUNIMETUSED JA KAITSTUD GEOGRAAFILISED TÄHISED

1. JAGU

Kaitsetaotlus

Artikkel 2

Taotleja

1. Määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 37 lõike 1 kohaselt võib taotlejaks olla üksiktootja, kui:

a)	ta on kindlaks määratud geograafilise piirkonna ainus tootja ning

b)	asjaomasel piirkonnal on ümbritsevatest piirkondadest, kui nendel on päritolunimetus või geograafiline tähis, olulisel määral erinevad omadused või kui toode erineb tunnustelt ümbritsevatest piirkondadest saadavatest toodetest.

2. Liikmesriik, kolmas riik ja nende pädevad asutused ei ole määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 37 tähenduses taotlejad.

Artikkel 3

Kaitsetaotlus

Kaitsetaotlus koosneb määruse (EÜ) nr 479/2008 artiklite 35 või 36 kohaselt ette nähtud dokumentidest ning tootespetsifikaadi ja koonddokumendi elektroonilisest koopiast.

Kaitsetaotlus ning koonddokument koostatakse kooskõlas käesoleva määrus I ja II lisas toodud näidistega.

Artikkel 4

Nimi

1. Kaitstav nimi registreeritakse üksnes keel(t)es, mida kasutatakse toote kirjeldamiseks kindlaks määratud geograafilises piirkonnas.

2. Nimi registreeritakse algupärasel kirjakujul.

Artikkel 5

Geograafilise piirkonna kindlaksmääramine

Geograafiline piirkond määratakse kindlaks üksikasjalikult, täpselt ja ühemõtteliselt.

Artikkel 6

Tootmine kindlaks määratud geograafilises piirkonnas

1. Määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 34 lõike 1 punkti a alapunkti iii ja punkti b alapunkti iii ning käesoleva artikli tähenduses hõlmab mõiste „tootmine” igasuguseid toiminguid alates viinamarjade koristamisest kuni veinivalmistamise lõpuni, kuid mitte valmistusjärgset protsessi.

2. Kaitstud geograafilise tähisega toodete puhul peab viinamarjakogus, mis võib määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 34 lõike 1 punkti b alapunkti ii kohaselt pärineda väljastpoolt kindlaks määratud geograafilist piirkonda (kuni 15 %), pärinema asjaomasest liikmesriigist või kolmandast riigist, kus kindlaks määratud piirkond asub.

3. Erandina määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 34 lõike 1 punkti a alapunktist ii kohaldatakse komisjoni määruse (EÜ) nr 606/2009 (10) (veinivalmistustavade ja asjaomaste piirangute kohta) III lisa B osa punkti 3.

4. Erandina määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 34 lõike 1 punkti a alapunktist iii ja lõike 1 punkti b alapunktist iii ning tingimusel, et tootespetsifikaadis on nii ette nähtud, võib kaitstud päritolunimetuse ja kaitstud geograafilise tähisega tooteid veiniks töödelda:

a)	asjaomase kindlaks määratud piirkonna vahetus läheduses asuval alal;

b)	sama haldusüksuse või naaberhaldusüksuse territooriumil, kooskõlas riiklike sätetega;

piiriülese päritolunimetuse ja geograafilise tähise puhul ning siis, kui kahe või mitme liikmesriigi või ühe või mitme liikmesriigi ja ühe või mitme kolmanda riigi vahel on sõlmitud kontrollimeetmete leping, võib kaitstud päritolunimetusega ja geograafilise tähisega tooteid veiniks töödelda alal, mis asub kindlaks määratud piirkonna vahetus läheduses.

Erandina määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 34 lõike 1 punkti b alapunktist iii ja tingimusel, et see on spetsifikaadis ette nähtud, võib kaitstud geograafilise tähisega veine jätkuvalt veiniks töödelda väljaspool kindlaks määratud piirkonna vahetut lähedust kuni 31. detsembrini 2012.

Erandina määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 34 lõike 1 punkti a alapunktist iii ja tingimusel, et see on spetsifikaadis ette nähtud, võib kaitstud päritolunimetusega tooteid jätkuvalt vahuveiniks ja poolvahuveiniks töödelda väljaspool kindlaks määratud piirkonna vahetut lähedust, kui see oli tavaks enne 1. märtsi 1986.

Artikkel 7

Seos

1. Määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 35 lõike 2 punktis g osutatud seose suhtes täpsustatakse, mil viisil mõjutavad kindlaks määratud geograafilise piirkonna omadused lõpptoodet.

Kui taotlus hõlmab eri kategooriate viinamarjasaaduseid, täpsustatakse seos geograafilise piirkonnaga iga kategooria puhul eraldi.

2. Päritolunimetuse puhul esitatakse spetsifikaadis järgmised andmed:

a)	üksikasjalik kirjeldus geograafilise piirkonna tunnuste, eelkõige looduslike tingimuste ja inimtegevuse kohta, mis on seose suhtes olulised;

b)	üksikasjalik kirjeldus toote omaduste ja tunnuste kohta, mis tulenevad valdavalt või eranditult geograafilisest piirkonnast;

c)	punktis a osutatud üksikasjade ja punktis b osutatud üksikasjade põhjuslik seos.

3. Geograafilise tähise puhul esitatakse spetsifikaadis järgmised andmed:

a)	üksikasjalik kirjeldus geograafilise piirkonna tunnuste kohta, mis on seose suhtes olulised;

b)	üksikasjalik kirjeldus toote eriomaduse, maine või muu tunnusjoone kohta, mis tuleneb geograafilisest piirkonnast;

c)	punktis a osutatud üksikasjade ja punktis b osutatud üksikasjade põhjuslik seos.

4. Geograafilise tähise puhul peab olema spetsifikaadis kirjas, kas see põhineb geograafilisest piirkonnast tuleneval eriomadusel, mainel või muul tunnusjoonel.

Artikkel 8

Pakendamine kindlaks määratud geograafilises piirkonnas

Kui spetsifikaadis on määratud, et toote pakendamine peab kooskõlas määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 35 lõike 2 punkti h nõuetega toimuma kindlaks määratud geograafilises piirkonnas või selle vahetus läheduses, tuleb esitada sellise nõude kohta asjaomase toote omadustest lähtuv põhjendus.

2. JAGU

Taotluse läbivaatamine komisjonis

Artikkel 9

Taotluse kättesaamine

1. Taotlus esitatakse komisjonile paberkandjal või elektrooniliselt. Taotluse esitamise kuupäevaks loetakse kuupäeva, millal taotlus kantakse komisjoni postiregistrisse. Kuupäev tehakse sobival viisil üldsusele teatavaks.

2. Komisjon märgib taotluse osaks olevatele dokumentidele kättesaamise kuupäeva ja eraldatava registreerimisnumbri.

Asjaomase liikmesriigi või kolmanda riigi pädev asutus või asjaomases kolmandas riigis tegutsev taotleja saab taotluse kättesaamise kohta teate, millel on vähemalt järgmine teave:

a)	registreerimisnumber;

b)	registreeritav nimi;

c)	taotluse lehekülgede arv;

d)	taotluse kättesaamise kuupäev.

Artikkel 10

Piiriüleste taotluste esitamine

1. Piiriülese taotluse puhul võivad piiriülese geograafilise piirkonna nimele teha ühisavalduse kaks või enam kõnealust piirkonda esindavat tootjarühma.

2. Kui taotlusega on seotud üksnes liikmesriigid, kohaldatakse kõigis asjaomastes liikmesriikides määruse (EÜ) nr 479/2008 artiklis 38 osutatud siseriiklikku eelmenetlust.

Määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 38 lõike 5 kohaldamisel edastab piiriülese taotluse komisjonile kõigi asjaomaste liikmesriikide nimel üks liikmesriik ning lisab kõigi teiste liikmesriikide volitused, mille alusel ta nende nimel taotluse esitab.

3. Kui piiriülene taotlus hõlmab üksnes kolmandaid riike, esitab komisjonile taotluse kas üks tootjarühm kõigi teiste nimel või üks kolmas riik kõigi teiste nimel, kusjuures taotlus sisaldab järgmist:

a)	tõendid määruse (EÜ) nr 479/2008 artiklites 34 ja 35 kehtestatud tingimustele vastamise kohta;

b)	tõend kaitse kohta asjaomastes kolmandates riikides;

c)	lõikes 2 osutatud volitus kõigilt teistelt kolmandatelt riikidelt.

4. Kui piiriülene taotlus hõlmab vähemalt ühte liikmesriiki ja ühte kolmandat riiki, kohaldatakse kõigis asjaomastes liikmesriikides määruse (EÜ) nr 479/2008 artiklis 38 osutatud siseriiklikku eelmenetlust. Taotluse esitab komisjonile üks liikmesriik, üks kolmas riik või üks kolmanda riigi tootjarühm ning see sisaldab järgmist:

a)	tõendid määruse (EÜ) nr 479/2008 artiklites 34 ja 35 kehtestatud tingimustele vastamise kohta;

b)	tõend kaitse kohta asjaomastes kolmandates riikides;

c)	lõikes 2 osutatud volitus kõigilt teistelt liikmes- ja kolmandatelt riikidelt.

5. Komisjon edastab kõik asjakohased otsused ja teabe liikmesriigile, kolmandale riigile või kolmandas riigis tegutsevatele tootjarühmadele, kes käesoleva artikli lõigetes 2, 3 või 4 osutatud piiriülese taotluse esitasid.

Artikkel 11

Taotluste vastuvõetavus

1. Taotlus loetakse vastuvõetavaks, kui komisjon tuvastab, et I lisas esitatud registreerimistaotluse vorm on täidetud ja taotlusele on lisatud kõik tõendavad dokumendid.

2. Vastuvõetavaks loetud registreerimistaotlusest teavitatakse asjassepuutuvat liikmesriigi või kolmanda riigi pädevat asutust või kolmandas riigis tegutsevat taotlejat.

Kui taotlusvorm on täitmata või osaliselt täidetud või kui lõikes 1 osutatud tõendavaid dokumente ei ole esitatud ühel ajal registreerimistaotlusega või kui mõni dokument puudub, teatab komisjon taotlejale sellest ja kutsub teda üles puudused kahe kuu jooksul kõrvaldama. Kui nimetatud tähtaja jooksul puuduseid ei kõrvaldata, lükkab komisjon taotluse vastuvõetamatuna tagasi. Taotluse tagasilükkamisest teavitatakse asjassepuutuvat liikmesriigi või kolmanda riigi pädevat asutust või kolmandas riigis tegutsevat taotlejat.

Artikkel 12

Nõuetele vastavuse hindamine

1. Kui päritolunimetuse või geograafilise tähise kaitse taotlus, mis loetakse vastuvõetavaks, ei vasta määruse (EÜ) nr 479/2008 artiklites 34 ja 35 kehtestatud nõuetele, teavitab komisjon asjaomast liikmesriigi või kolmanda riigi pädevat asutust või kolmandas riigis tegutsevat taotlejat taotluse tagasilükkamise põhjustest, sätestades tähtaja taotluse tagasivõtmiseks või muutmiseks või märkuste esitamiseks.

2. Kui asjassepuutuva liikmesriigi või kolmanda riigi pädev asutus või kolmandas riigis tegutsev taotleja ei kõrvalda tähtaja jooksul registreerimise takistusi, lükkab komisjon taotluse kooskõlas määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 39 lõikega 3 tagasi.

3. Otsuse lükata päritolunimetuse või geograafilise tähise taotlus tagasi teeb komisjon kättesaadavate dokumentide ja teabe põhjal. Taotluse tagasilükkamise otsusest teavitatakse asjassepuutuvat liikmesriigi või kolmanda riigi pädevat asutust või kolmandas riigis tegutsevat taotlejat.

3. JAGU

Vastuväite esitamise menetlus

Artikkel 13

Riiklik vastuväidete esitamise menetlus piirüleste taotluste puhul

Kui piiriülene taotlus hõlmab ainult liikmesriike või vähemalt ühte liikmesriiki ja ühte kolmandat riiki, kohaldatakse määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 38 lõike 3 kohaldamisel vastuväidete esitamise menetlust kõikides asjaomastes liikmesriikides.

Artikkel 14

Vastuväite esitamise kord ühenduse menetluse käigus

1. Määruse (EÜ) nr 479/2008 artiklis 40 osutatud vastuväited koostatakse käesoleva määruse III lisas toodud vormi põhjal. Vastuväide esitatakse komisjonile paberkandjal või elektrooniliselt. Vastuväite esitamise kuupäevaks loetakse kuupäeva, millal vastuväide kantakse komisjoni postiregistrisse. Kuupäev tehakse sobival viisil üldsusele teatavaks.

2. Komisjon märgib vastuväite osaks olevatele dokumentidele kättesaamise kuupäeva ja eraldatava registreerimisnumbri.

Vastuväite esitaja saab vastuväite kättesaamise kohta teate, millel on vähemalt järgmine teave:

a)	registreerimisnumber;

b)	vastuväite lehekülgede arv;

c)	vastuväite kättesaamise kuupäev.

Artikkel 15

Vastuväite vastuvõetavus ühenduse menetluse käigus

1. Vastuväide loetakse määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 40 kohaselt vastuvõetavaks, kui komisjon tuvastab, et selles viidatakse varasemale õigusele / varasematele õigustele ja vastuväite alusele, ning komisjon saab vastuväite kätte kehtestatud tähtaja jooksul.

2. Kui vastuväide esitatakse määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 43 lõike 2 kohaselt varasema kaubamärgi maine ja tuntuse tõttu, lisatakse vastuväitele tõend varasema kaubamärgi taotlemise, registreerimise või kasutamise kohta, näiteks registreerimisakt või kaubamärgi kasutamise tõend, ning samuti tõend kaubamärgi maine ja tuntuse kohta.

3. Nõuetekohaselt põhistatud vastuväites sisalduvad üksikasjalik kirjeldus vastuväitega seotud asjaoludest, tõendusmaterjal ja märkused ning sellele on lisatud asjakohased tõendavad dokumendid.

Varasema kaubamärgi kasutamist tõendav teave ja tõendusmaterjal kajastab varasema kaubamärgi kasutamise kohta, kestust, ulatust ja laadi ning kaubamärgi mainet ja tuntust.

4. Kui lõigetes 1–3 osutatud üksikasjalikku kirjeldust varasema õiguse, selle aluste ja asjaolude kohta, tõendusmaterjali või märkusi või tõendavaid dokumente ei ole esitatud ühel ajal vastuväitega või kui mõni dokument puudub, teatab komisjon vastuväite esitajale sellest ja kutsub teda üles puudused kahe kuu jooksul kõrvaldama. Kui nimetatud tähtaja jooksul puuduseid ei kõrvaldata, lükkab komisjon vastuväite tagasi. Vastuväite tagasilükkamisest teavitatakse vastuväite esitajat ning asjassepuutuvat liikmesriigi või kolmanda riigi pädevat asutust või kolmandas riigis tegutsevat taotlejat.

5. Vastuvõetavaks loetud vastuväitest teavitatakse asjassepuutuvat liikmesriigi või kolmanda riigi pädevat asutust või kolmandas riigis tegutsevat taotlejat.

Artikkel 16

Vastuväite menetlemine ühenduse menetluse käigus

1. Kui komisjon ei lükka vastuväidet artikli 15 lõike 4 alusel tagasi, teatab ta sellest asjassepuutuvale liikmesriigi või kolmanda riigi pädevale asutusele või kolmandas riigis tegutsevale taotlejale ning kutsub viimast üles esitama kahe kuu jooksul alates teate väljastamisest oma tähelepanekud. Nimetatud kahekuulise perioodi jooksul saadud tähelepanekud edastatakse vastuväite esitajale.

Vastuväite menetlemise käigus palub komisjon esitada pooltel, võimaluse korral kahe kuu jooksul alates asjakohase palve esitamisest, oma märkused teise poole teadete kohta.

2. Kui asjassepuutuv liikmesriigi või kolmanda riigi pädev asutus või kolmandas riigis tegutsev taotleja ega vastuväite esitaja ei esita oma tähelepanekuid või ei pea kinni tähtajast, teeb komisjon vastuväite kohta otsuse.

3. Otsuse lükata päritolunimetuse või geograafilise tähise taotlus tagasi või päritolunimetus või geograafiline tähis registreerida teeb komisjon kättesaadava tõendusmaterjali põhjal. Vastuväite tagasilükkamisest teavitatakse vastuväite esitajat ning asjassepuutuvat liikmesriigi või kolmanda riigi pädevat asutust või kolmandas riigis tegutsevat taotlejat.

4. Mitme vastuväite puhul võib pärast ühe või mitme vastuväite esialgset läbivaatamist selguda, et registreerimistaotlust ei ole võimalik rahuldada; sellisel juhul võib komisjon muud vastuväitemenetlused peatada. Komisjon teatab teiste vastuväidete esitajatele menetluse käigus tehtud otsustest, mis võivad neid mõjutada.

Kui taotlus lükatakse tagasi, loetakse peatatud vastuväitemenetlused lõpetatuks ja vastuväidete esitajatele teatatakse sellest nõuetekohaselt.

4. JAGU

Kaitse

Artikkel 17

Otsus kaitse alla võtmise kohta

1. Kui päritolunimetuse või geograafilise tähise kaitse alla võtmise taotlust ei lükata artiklite 11, 12, 16 või 28 kohaselt tagasi, teeb komisjon otsuse võtta päritolunimetus või geograafiline tähis kaitse alla.

2. Määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 41 kohane otsus kaitse alla võtmise kohta avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 18

1. Komisjon peab määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 46 kohast „kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste registrit” (edaspidi „register”).

2. Päritolunimetused ja geograafilised tähised, mis võetakse kaitse alla, kantakse registrisse.

Määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 51 lõike 1 kohaselt registreeritud nimetuste puhul kannab komisjon registrisse lõikes 3 sätestatud andmed, välja arvatud punktis f osutatud andmed.

3. Komisjon kannab registrisse järgmised andmed:

a)	toote/toodete registreeritud nimi;

b)	märge selle kohta, et nimi on kaitstud päritolunimetuse või geograafilise tähisena;

c)	päritoluriigi/päritoluriikide nimi;

d)	registreerimise kuupäev;

e)	viide õigusaktile, millega nimetus registreeritakse;

f)	viide koonddokumendile.

Artikkel 19

Kaitse

1. Päritolunimetuse ja geograafilise tähise kaitse kehtib alates selle registrisse kandmise kuupäevast.

2. Juhul kui kaitstud päritolunimetust või geograafilist tähist kasutatakse ebaseaduslikult, võtab liikmesriigi pädev asutus määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 45 lõike 4 kohaselt omal initsiatiivil või poole taotlusel vajalikud meetmed sellise kasutuse lõpetamiseks ning asjaomase toote turustamise ja ekspordi tõkestamiseks.

3. Päritolunimetuse ja geograafilise tähise kaitset kohaldatakse kogu nimetuse, sealhulgas selle oluliste osade suhtes, eeldusel et osi on võimalik eristada. Kaitstud päritolunimetuse ja kaitstud geograafilise tähise eristamatud ja üldnimelised osad ei kuulu kaitse alla.

5. JAGU

Muudatused ja tühistamine

Artikkel 20

Spetsifikaadi ja koonddokumendi muutmine

1. Kui määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 37 kohane päritolunimetuse või geograafilise tähise taotleja soovib esitada spetsifikaadi muutmise heakskiitmise taotluse, koostatakse see käesoleva määruse IV lisa põhjal.

2. Määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 49 lõike 1 kohane spetsifikaadi muutmise heakskiitmise taotlus loetakse vastuvõetavaks, kui komisjon tuvastab, et kõnealuse määruse artikli 35 lõike 2 alusel nõutav teave on edastatud täielikult ja käesoleva artikli lõikes 1 osutatud taotlusvorm on täidetud.

3. Määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 49 lõike 2 esimese lause kohaldamisel kohaldatakse käesoleva määruse artikleid 9, 10, 11, 12, 13, 14, 15, 16, 17 ja 18 mutatis mutandis.

4. Muudatus loetakse väheoluliseks, kui:

a)	see ei puuduta toote olemuslikke tunnusjooni;

b)	see ei muuda seost;

c)	see ei too kaasa toote nime või nimeosa muutmist;

d)	see ei too kaasa kindlaks määratud geograafilise piirkonna muutmist;

e)	see ei too kaasa muid toote turustamise piiranguid.

5. Kui spetsifikaadi muutmise heakskiitmise taotluse esitab keegi teine kui esialgne taotleja, teatab komisjon sellest esialgsele taotlejale.

6. Kui komisjon nõustub spetsifikaati tehtava muudatusega, mis mõjutab registrisse kantud andmeid või nõuab nende muutmist, kustutab ta registrist algsed andmed ja kannab sinna asjaomase otsuse jõustumise kuupäeva seisuga uued andmed.

Artikkel 21

Tühistamistaotluse esitamine

1. Määruse (EÜ) nr 479/2008 artiklis 50 osutatud tühistamistaotlus koostatakse käesoleva määruse V lisas toodud vormi põhjal. Tühistamistaotlus esitatakse komisjonile paberkandjal või elektrooniliselt. Tühistamistaotluse esitamise kuupäevaks loetakse kuupäeva, millal taotlus kantakse komisjoni postiregistrisse. Kuupäev tehakse sobival viisil üldsusele teatavaks.

2. Komisjon märgib tühistamistaotluse osaks olevatele dokumentidele kättesaamise kuupäeva ja eraldatava registreerimisnumbri.

Tühistamistaotluse autorile saadetakse taotluse kättesaamise kohta teade, mis sisaldab vähemalt järgmist teavet:

a)	registreerimisnumber;

b)	taotluse lehekülgede arv;

c)	taotluse kättesaamise kuupäev.

3. Lõikeid 1 ja 2 ei kohaldata, kui tühistamise algatab komisjon.

Artikkel 22

Tühistamistaotluste vastuvõetavus

1. Määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 50 kohane tühistamistaotlus loetakse vastuvõetavaks, kui komisjon tuvastab, et selles:

a)	osutatakse tühistamistaotluse autori õiguspärasele huvile, põhjustele ja seisukohtadele;

b)	osutatakse tühistamise alusele;

c)	viidatakse tühistamistaotlust toetavale avaldusele, mille on teinud liikmesriik või kolmas riik, kus on tühistamistaotluse autori elukoht või registrijärgne asukoht.

2. Nõuetekohaselt põhistatud tühistamistaotluses sisalduvad tühistamist õigustavate asjaolude üksikasjalik kirjeldus, tõendusmaterjal ja märkused ning sellele on lisatud asjakohased tõendavad dokumendid.

3. Kui tühistamise põhjuste ja asjaolude üksikasjalikku kirjeldust, tõendusmaterjali või märkusi või lõigetes 1 ja 2 osutatud tõendavaid dokumente ei ole esitatud ühel ajal tühistamistaotlusega, teatab komisjon tühistamistaotluse autorile sellest ja kutsub teda üles puudused kahe kuu jooksul kõrvaldama. Kui nimetatud tähtaja jooksul puuduseid ei kõrvaldata, lükkab komisjon tühistamistaotluse tagasi. Tühistamistaotluse tagasilükkamisest teavitatakse tühistamistaotluse autorit ning asjassepuutuvat liikmesriigi või kolmanda riigi pädevat asutust või kolmandas riigis tegutsevat taotlejat.

4. Tühistamistaotlusest, mis loetakse vastuvõetavaks, ning komisjoni omaalgatuslikust tühistamismenetlusest teatakse liikmesriigi või kolmanda riigi asutusele või kolmandas riigis tegutsevale taotlejale, kelle päritolunimetus või geograafiline tähis tühistatakse.

Artikkel 23

Tühistamistaotluse menetlemine

1. Kui komisjon ei lükka tühistamistaotlust artikli 22 lõike 3 alusel tagasi, teatab ta sellest asjassepuutuvale liikmesriigi või kolmanda riigi pädevale asutusele või kolmandas riigis tegutsevale tootjale ning kutsub teda üles esitama kahe kuu jooksul alates teate väljastamisest oma tähelepanekud. Kõik kahe kuu jooksul laekuvad tähelepanekud edastatakse vajaduse korral tühistamistaotluse autorile.

Tühistamistaotluse menetlemise käigus palub komisjon esitada pooltel, võimaluse korral kahe kuu jooksul alates asjakohase palve esitamisest, oma märkused teise poole teadete kohta.

2. Kui asjassepuutuv liikmesriigi või kolmanda riigi pädev asutus või kolmandas riigis tegutsev taotleja ega tühistamistaotluse autor ei esita oma tähelepanekuid või ei pea kinni tähtajast, teeb komisjon tühistamise kohta oma otsuse.

3. Otsuse tühistada päritolunimetus või geograafiline tähis teeb komisjon kättesaadava tõendusmaterjali põhjal. Komisjon teeb tühistamisotsuse juhul, kui päritolunimetuse või geograafilise tähisega veinitoode ei vasta enam spetsifikaadile või kui vastavus spetsifikaadile ei ole enam tagatud, eelkõige juhul, kui see ei vasta enam või eeldatavalt lähitulevikus määruse (EÜ) nr 479/2008 artiklis 35 sätestatud nõuetele.

Tühistamisotsusest teavitatakse tühistamistaotluse autorit ning asjassepuutuvat liikmesriigi või kolmanda riigi pädevat asutust või kolmandas riigis tegutsevat taotlejat.

4. Mitme tühistamistaotluse puhul võib pärast ühe või mitme taotluse esialgset läbivaatamist selguda, et asjaomase päritolunimetuse või geograafilise tähise kaitsmist ei ole võimalik jätkata, mistõttu võib komisjon muud tühistamismenetlused peatada. Komisjon teatab teiste tühistamistaotluste autoritele menetluse käigus tehtud otsustest, mis võivad neid mõjutada.

Kui päritolunimetuse või geograafilise tähise kaitse tühistatakse, loetakse peatatud tühistamismenetlused lõpetatuks ning tühistamistaotluste autoritele teatatakse sellest nõuetekohaselt.

5. Tühistamise jõustumisel kustutab komisjon nime registrist.

6. JAGU

Kontrollid

Artikkel 24

Ettevõtjate deklaratsioonid

Iga ettevõtja kohta, kes soovib osaleda kaitstud päritolunimetusega või kaitstud geograafilise tähisega toote valmistamis- või pakendamisprotsessis või selle mõnes etapis, esitatakse määruse (EÜ) nr 479/2008 artiklis 47 osutatud pädevale kontrolliasutusele deklaratsioon.

Artikkel 25

Iga-aastane kontroll

1. Iga-aastane kontroll, mida määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 48 lõike 1 kohaselt korraldab pädev kontrolliasutus, seisneb järgmises:

a)	päritolunimetusega kaitstud toodete organoleptiline ja analüütiline uuring;

b)	geograafilise tähisega kaitstud toodete analüütiline uuring üksinda või nii analüütiline kui ka organoleptiline uuring;

c)	spetsifikaadis sätestatud nõuetele vastavuse kontroll.

Iga-aastane kontroll tehakse liikmesriigis, kus toode on spetsifikaadi kohaselt valmistatud, ning järgmisel teel:

a)	riskianalüüsil põhinev juhuslik kontroll;

b)	pisteline kontroll või

c)	süstemaatiline kontroll.

Juhusliku kontrolli puhul valivad liikmesriigid kindla arvu ettevõtjaid, keda nad kontrollivad.

Pistelise kontrolli puhul tagavad liikmesriigid, et arvu, laadi ja sageduse poolest tagab see ülevaate kogu asjaomase kindlaks määratud geograafilise piirkonna toodangust ja vastab turustatavate või turustamise eesmärgil säilitatavate veinitoodete kogusele.

Juhuslikku kontrolli võib pistelise kontrolliga kombineerida.

2. Lõike 1 esimese lõigu punktides a ja b nimetatud uuringud tehakse anonüümsete proovidega, nende abil peab saama kinnitada, et uuritaval tootel on asjaomase päritolunimetuse või geograafilise tähise spetsifikaadis kirjeldatud omadused ja tunnused, ning neid võib teha valmistamisprotsessi igas etapis, sealhulgas pakendamise etapis. Võetavad proovid peavad esindama peamisi ettevõtja vallatavaid veine.

3. Lõike 1 esimese lõigu punkti c kohase spetsifikaadile vastavuse kontrolli puhul kontrollib kontrolliasutus:

a)	ettevõtja tööruume, sealhulgas seda, kas ettevõtjal on võimalik spetsifikaadis sätestatud nõudeid järgida;

b)	tooteid, olenemata sellest, millises valmistamisprotsessi etapis need on, sealhulgas pakendamisel olevaid tooteid, olles selleks eelnevalt koostanud kõiki valmistusprotsessi etappe hõlmava kontrollikava ja teinud selle ettevõtjale teatavaks.

4. Iga-aastase kontrolli abil tagatakse see, et toote puhul kasutatakse asjaomast kaitstud päritolunimetust või kaitstud geograafilist tähist üksnes juhul, kui:

a)	lõike 1 esimese lõigu punktides a ja b ja lõikes 2 osutatud uuringute tulemused näitavad, et asjaomane toode vastab piirväärtustele ning sellel on kõik päritolunimetuse või geograafilise tähise puhul nõutavad tunnused;

b)	toode vastab lõikes 3 sätestatud kontrollimise tulemustelt muudele spetsifikaadis sätestatud nõuetele.

5. Toodet, mis ei vasta käesolevas artiklis sätestatud tingimustele, võib eeldusel, et see vastab muudele õigusnormidele, turule lasta, kuid üksnes ilma asjaomase päritolunimetuse või geograafilise tähiseta.

6. Piiriülese kaitstud päritolunimetuse ja kaitstud geograafilise tähise puhul võib kontrolli teha ükskõik kumma asjaomase päritolunimetuse või geograafilise tähisega seotud liikmesriigi pädev asutus.

7. Juhul kui iga-aastast kontrolli tehakse toote pakendamise etapis, mis toimub liikmesriigis, kus toode ei ole valmistatud, kohaldatakse komisjoni määruse (EÜ) nr 555/2008 (11) artiklit 84.

8. Lõikeid 1–7 kohaldatakse päritolunimetusega ja geograafilise tähisega veinide suhtes, mille päritolunimetuse või geograafilise tähise puhul on täidetud määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 38 lõikes 5 osutatud nõuded.

Artikkel 26

Analüütiline ja organoleptiline uuring

Artikli 25 lõike 1 esimese lõigu punktides a ja b osutatud analüütiline ja organoleptiline uuring seisneb järgmises:

asjaomase veini analüüs, mille puhul mõõdetakse järgmisi iseloomulikke omadusi:

füüsilise ja keemilise analüüsi teel:

—	üld- ja tegelik alkoholisisaldus;

—	üldsuhkrusisaldus fruktoosi ja glükoosina (sealhulgas igasugune sahharoos poolvahuveinide ja vahuveinide puhul);

—	üldhappesus;

—	lenduvate hapete sisaldus;

—	üldine vääveldioksiidi sisaldus;

ii)

täiendava analüüsi teel:

—	süsinikdioksiidi sisaldus (poolvahuveinide ja vahuveinide puhul ülerõhk baarides temperatuuril 20 °C);

—	muud iseloomulikud omadused, mille mõõtmine on ette nähtud liikmesriigi õigusaktide või asjaomase kaitstud päritolunimetuse või kaitstud geograafilise tähise spetsifikaadiga;

b)	organoleptiline uuring, mille abil hinnatakse toote välimust, lõhna ja maitset.

Artikkel 27

Kolmandast riigist pärit toote kontrollimine

Kui kolmanda riigi vein on kaitstud päritolunimetuse või geograafilise tähisega, saadab asjaomane kolmas riik komisjonile nõudmise korral teabe määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 48 lõikes 2 osutatud pädeva asutuse ning kontrolliga hõlmatud aspektide kohta, samuti tõendi selle kohta, et asjaomane vein vastab kõnesoleva päritolunimetuse või geograafilise tähise tingimustele.

7. JAGU

Muutmine geograafiliseks tähiseks

Artikkel 28

Taotlus

1. Asjaomane liikmesriigi või kolmanda riigi pädev asutus või kolmandas riigis tegutsev taotleja võib taotleda kaitstud päritolunimetuse muutmist kaitstud geograafiliseks tähiseks, kui toode ei vasta enam kaitstud päritolunimetuse spetsifikaadile või ei ole seda vastavust võimalik tagada.

Komisjonile esitatav muutmistaotlus koostatakse käesoleva määruse VI lisas toodud näidise põhjal. Muutmistaotlus esitatakse komisjonile paberkandjal või elektrooniliselt. Muutmistaotluse esitamise kuupäevaks loetakse kuupäeva, millal taotlus kantakse komisjoni postiregistrisse.

2. Kui geograafiliseks tähiseks muutmise taotlus ei vasta määruse (EÜ) nr 479/2008 artiklites 34 ja 35 kehtestatud nõuetele, teavitab komisjon asjaomast liikmesriigi või kolmanda riigi pädevat asutust või kolmandas riigis tegutsevat taotlejat taotluse tagasilükkamise põhjustest, kutsudes teda üles võtma taotluse tagasi või parandama seda või esitama selle kohta märkusi kahe kuu jooksul.

3. Kui asjassepuutuva liikmesriigi või kolmanda riigi pädev asutus või kolmandas riigis tegutsev taotleja ei kõrvalda tähtaja jooksul geograafiliseks tähiseks muutmise takistusi, lükkab komisjon taotluse tagasi.

4. Otsuse lükata muutmise taotlus tagasi teeb komisjon kättesaadavate dokumentide ja teabe põhjal. Taotluse tagasilükkamise otsusest teavitatakse asjassepuutuvat liikmesriigi või kolmanda riigi pädevat asutust või kolmandas riigis tegutsevat taotlejat.

5. Määruse (EÜ) nr 479/2008 artiklit 40 ja artikli 49 lõiget 1 ei kohaldata.

III PEATÜKK

TRADITSIOONILISED NIMETUSED

1. JAGU

Taotlus

Artikkel 29

Taotlejad

1. Liikmesriigi või kolmanda riigi pädev asutus või kolmandas riigis tegutsev kutseala esindusorganisatsioon võib esitada komisjonile taotluse võtta kaitse alla traditsiooniline nimetus määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 54 lõike 1 tähenduses.

2. „Kutseala esindusorganisatsioon” – tootjaorganisatsioon või ühtede ja samade eeskirjade järgi tegutsev tootjaorganisatsioonide ühendus, mis tegutseb veini päritolunimetuse või geograafilise tähise piirkonnas / piirkondades ning hõlmab vähemalt kahte kolmandikku kõnesoleva päritolunimetuse või geograafilise tähise piirkonna / piirkondade tootjatest ja katab vähemalt kaks kolmandikku kõnealuse piirkonna / piirkondade toodangust. Kutseala esindusorganisatsioon võib esitada taotluse üksnes nende veinide suhtes, mida ta toodab.

Artikkel 30

Kaitsetaotlus

1. Traditsioonilise nimetuse kaitsetaotlus koostatakse VII lisas toodud näidise põhjal ning sellele lisatakse koopia asjaomase nimetuse kasutamise eeskirjadest.

2. Kui taotluse esitab kolmandas riigis tegutsev kutseala esindusorganisatsioon, lisatakse ka üksikasjalik teave nimetatud kutseala esindusorganisatsiooni liikmete kohta. Teave kutseala esindusorganisatsiooni liikmete kohta esitatakse sobival viisil XI lisas.

Artikkel 31

Keel

1. Kaitstav nimetus on kas:

a)	selle liikmesriigi või kolmanda riigi ametlikus või piirkondlikus keeles, kust nimetus pärineb, või

b)	keeles, mida selle nimetuse puhul kaubanduses kasutatakse.

Asjaomases keeles nimetus viitab määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 33 lõikes 1 osutatud tootele.

2. Nimetus registreeritakse algupärasel kirjakujul.

Artikkel 32

Eeskirjad kolmandate riikide traditsiooniliste nimetuste kohta

1. Kolmandas riigis asjaomase riigi geograafilise tähisega veinitoodete puhul tavapäraselt kasutatavate nimetuste suhtes kohaldatakse mutatis mutandis määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 54 lõiget 1.

2. Kui kolmanda riigi veini märgistuses kasutatakse muid kui XII lisas loetletud traditsioonilisi nimetusi, võib neid kasutada märgistuses vastavalt asjaomases kolmandas riigis kehtivatele eeskirjadele, sealhulgas kutseala esindusorganisatsioonide vastu võetud eeskirjadele.

2. JAGU

Läbivaatamismenetlus

Artikkel 33

Taotluse esitamine

Komisjon märgib taotluse osaks olevatele dokumentidele kättesaamise kuupäeva ja registreerimisnumbri. Taotlus esitatakse komisjonile paberkandjal või elektrooniliselt. Taotluse esitamise kuupäevaks loetakse kuupäeva, millal taotlus kantakse komisjoni postiregistrisse. Kuupäev ja traditsiooniline nimetus tehakse sobival viisil üldsusele teatavaks.

Taotleja saab taotluse kättesaamise kohta teate, millel on vähemalt järgmine teave:

a)	registreerimisnumber;

b)	traditsiooniline nimetus;

c)	laekunud dokumentide lehekülgede arv;

d)	kättesaamise kuupäev.

Artikkel 34

Taotluste vastuvõetavus

Komisjon kontrollib, et taotluse vorm oleks nõuetekohaselt täidetud ja sellele oleks lisatud artiklis 30 nõutud dokumendid.

Kui taotluse vorm on ebatäielik või nõutavad dokumendid või osa neist puuduvad, teatab komisjon taotlejale sellest ja kutsub teda üles puudused kahe kuu jooksul kõrvaldama. Kui nimetatud tähtaja jooksul puuduseid ei kõrvaldata, lükkab komisjon taotluse tagasi. Taotlejale edastatakse otsus taotluse tagasilükkamise kohta.

Artikkel 35

Kehtivad nõuded

1. Traditsioonilist nimetust tunnustatakse, kui:

a)	see vastab määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 54 lõike 1 punktis a või b esitatud määratlusele ja käesoleva määruse artiklis 31 sätestatud tingimustele;

see kujutab endast otseselt, kas:

i)	suurel osal ühenduse või asjaomase kolmanda riigi territooriumist kaubanduses tavapäraselt kasutatud nimetust, et eristada teatavaid määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 33 lõikes 1 osutatud kategooriatesse kuuluvaid viinamarjasaaduseid, või

ii)	asjaomase liikmesriigi või kolmanda riigi territooriumil kaubanduses tavapäraselt kasutatud mainekat nimetust, et eristada teatavaid määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 33 lõikes 1 osutatud kategooriatesse kuuluvaid viinamarjasaaduseid;

see:

i)	ei ole üldnimetus ning

ii)	on määratletud ja reguleeritud liikmesriigi õigusnormidega või

iii)	selle suhtes kohaldatakse asjaomases kolmandas riigis veinitootjate suhtes kohaldatavates eeskirjades, sealhulgas kutseala esindusorganisatsioonide eeskirjades, sätestatud kasutustingimusi.

2. Tavapärane kasutus lõike 1 punkti b tähenduses on kestnud:

a)	vähemalt viis aastat käesoleva määruse artikli 31 punktis a osutatud keeles kaitstava nimetuse puhul;

b)	vähemalt 15 aastat käesoleva määruse artikli 31 punktis b osutatud keeles kaitstava nimetuse puhul.

3. Lõike 1 punkti c alapunktis i kasutatav mõiste „üldnimetus” tähendab vaatamata sellele, kas see viitab valmistusviisile, laagerdamismeetodile, kvaliteedile, värvusele, koha eripärale või mõnele kindlale önoloogilisele sündmusele, traditsioonilist nimetust, mis on muutunud ühenduses asjaomase viinamarjatoote üldnimeks.

4. Käesoleva artikli lõike 1 punktis b osutatud tingimust ei kohaldata määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 54 lõike 1 punktis a osutatud traditsioonilise nimetuse suhtes.

Artikkel 36

Taotluse tagasilükkamise põhjused

1. Kui taotluses käsitletav traditsiooniline nimetus ei vasta määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 54 lõikes 1 sätestatud määratlusele ning artiklites 31 ja 35 sätestatud nõuetele, teatab komisjon taotlejale taotluse tagasilükkamise põhjustest, määrates taotluse tagasivõtmiseks või muutmiseks või märkuste esitamiseks kahekuulise tähtaja, mida arvestatakse alates teate saatmise kuupäevast.

Komisjon teeb kaitse alla võtmise otsuse kättesaadava teabe põhjal.

2. Kui taotleja ei kõrvalda puudusi lõikes 1 osutatud tähtaja jooksul, lükkab komisjon taotluse tagasi. Otsuse lükata traditsioonilist nimetust käsitlev taotlus tagasi teeb komisjon kättesaadavate dokumentide ja teabe põhjal. Taotlejale edastatakse otsus taotluse tagasilükkamise kohta.

3. JAGU

Vastuväidete esitamise menetlus

Artikkel 37

Vastuväite esitamine

1. Kahe kuu jooksul alates artikli 33 esimeses lõigus sätestatud esitamiskuupäevast võib iga liikmesriik või kolmas riik või füüsiline või juriidiline isik, kellel on õiguspärane huvi, vastustada nimetuse tunnustamist ja esitada sellele vastuväite.

2. Vastuväide koostatakse VIII lisas toodud vormi põhjal ja esitatakse komisjonile paberkandjal või elektrooniliselt. Vastuväite esitamise kuupäevaks loetakse kuupäeva, millal vastuväide kantakse komisjoni postiregistrisse.

3. Komisjon märgib vastuväite osaks olevatele dokumentidele kättesaamise kuupäeva ja eraldatava registreerimisnumbri.

Vastuväite esitaja saab vastuväite kättesaamise kohta teate, millel on vähemalt järgmine teave:

a)	registreerimisnumber;

b)	vastuväite lehekülgede arv;

c)	vastuväite kättesaamise kuupäev.

Artikkel 38

Vastuväite vastuvõetavus

1. Vastuväide loetakse vastuvõetavaks, kui komisjon tuvastab, et vastuväites viidatakse varasemale õigusele / varasematele õigustele ja vastuväite alusele, ning komisjon saab vastuväite kätte artikli 37 lõikes 1 sätestatud tähtaja jooksul.

2. Kui vastuväide esitatakse artikli 41 lõike 2 kohaselt varasema kaubamärgi maine ja tuntuse tõttu, lisatakse vastuväitele tõend varasema kaubamärgi taotlemise, registreerimise või kasutamise kohta, näiteks registreerimisakt või tõend kaubamärgi maine ja tuntuse kohta.

3. Nõuetekohaselt põhistatud vastuväites sisalduvad vastuväitega seotud asjaolude üksikasjalik kirjeldus, tõendusmaterjal ja märkused ning sellele on lisatud asjakohased tõendavad dokumendid.

Varasema kaubamärgi kasutamist tõendav teave ja tõendusmaterjal kajastab varasema kaubamärgi kasutamise kohta, kestust, ulatust ja laadi ning kaubamärgi mainet ja tuntust.

4. Kui lõigetes 1–3 nimetatud üksikasjalikku kirjeldust varasema õiguse, selle aluste ja asjaolude kohta, tõendusmaterjali või märkusi või tõendavaid dokumente ei ole esitatud ühel ajal vastuväitega või kui mõni dokument puudub, teatab komisjon vastuväite esitajale sellest ja kutsub teda üles puudused kahe kuu jooksul kõrvaldama. Kui nimetatud tähtaja jooksul puuduseid ei kõrvaldata, lükkab komisjon vastuväite tagasi. Vastuväite tagasilükkamisest teavitatakse vastuväite esitajat, asjassepuutuvat liikmesriigi või kolmanda riigi pädevat asutust või kolmandas riigis tegutsevat kutseala esindusorganisatsiooni.

5. Vastuvõetavaks loetud vastuväitest teavitatakse asjassepuutuvat liikmesriigi või kolmanda riigi pädevat asutust või kolmandas riigis tegutsevat kutseala esindusorganisatsiooni.

Artikkel 39

Vastuväite menetlemine

1. Kui komisjon ei lükka vastuväidet artikli 38 lõike 4 alusel tagasi, teatab ta sellest asjassepuutuvale liikmesriigi või kolmanda riigi pädevale asutusele või kolmandas riigis tegutsevale kutseala esindusorganisatsioonile ning kutsub viimast üles esitama kahe kuu jooksul alates teate väljastamisest oma tähelepanekud. Nimetatud kahekuulise perioodi jooksul saadud tähelepanekud edastatakse vastuväite esitajale.

Vastuväite menetlemise käigus palub komisjon esitada pooltel, võimaluse korral kahe kuu jooksul alates asjakohase palve esitamisest, oma märkused teise poole teadete kohta.

2. Kui asjassepuutuv liikmesriigi või kolmanda riigi pädev asutus või kolmandas riigis tegutsev kutseala esindusorganisatsioon ega vastuväite esitaja ei esita oma tähelepanekuid või ei pea kinni tähtajast, teeb komisjon vaidluse kohta otsuse.

3. Otsuse lükata traditsioonilist nimetust käsitlev taotlus tagasi või tunnustada seda teeb komisjon kättesaadava teabe põhjal. Komisjon lükkab traditsioonilise nimetuse taotluse tagasi juhul, kui artikli 40 lõikes 1 osutatud või artikli 41 lõikes 3 ja artikli 42 sätestatud tingimused ei ole täidetud. Tagasilükkamise otsusest teavitatakse vastuväite esitajat, asjassepuutuvat liikmesriigi või kolmanda riigi pädevat asutust või kolmandas riigis tegutsevat kutseala esindusorganisatsiooni.

4. Mitme vastuväite puhul võib pärast ühe või mitme vastuväite esialgset läbivaatamist selguda, et tunnustamistaotlust ei ole võimalik rahuldada; sellisel juhul võib komisjon muud vastuväitemenetlused peatada. Komisjon teatab muude vastuväidete esitajatele menetluse käigus tehtud otsustest, mis võivad neid mõjutada.

Kui tunnustamistaotlus lükatakse tagasi, loetakse peatatud vastuväitemenetlused lõpetatuks ja vastuväidete esitajatele teatatakse sellest nõuetekohaselt.

4. JAGU

Kaitse

Artikkel 40

Üldine kaitse

1. Kui taotlus vastab määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 54 lõikes 1 ning artiklites 31 ja 35 sätestatud nõuetele ning taotlust ei lükata artiklite 38 ja 39 alusel tagasi, kantakse traditsiooniline nimetus käesoleva määruse XII lisas toodud loetelu.

2. XII lisas loetletud traditsioonilisi nimetusi kaitstakse üksnes taotluses märgitud keeles ja viinamarjasaaduste kategooriate puhul ning eelkõige järgmise eest:

a)	igasugune väärkasutus, isegi kui kaitstud nimetusele on lisatud väljend „stiilis”, „tüüpi”, „meetodil”, „valmistatud nagu …”, „maitsega”, „nagu” või muu samalaadne väljend;

b)	muu lubamatu, vale ja eksitav märgistus veini laadi, tunnuste või oluliste omaduste kohta sise- ja välispakendil, reklaammaterjalides ja asjaomase tootega seotud mis tahes dokumentides;

c)	igasugune muu üldsust eksitada võiv tegevus, eelkõige juhul, kui võib tekkida arusaam, et vein vastab kaitstud traditsioonilise nimetuse kasutamise tingimustele.

Artikkel 41

Seos kaubamärkidega

1. Kui traditsiooniline nimetus on käesoleva määruse alusel kaitstud, keeldutakse mõne artiklis 40 osutatud olukorra ilmnemisel kaubamärgi registreerimisest juhul, kui kaubamärgi registreerimistaotlus ei hõlma traditsioonilist nimetust kasutada võivaid veine, on esitatud pärast komisjonile traditsioonilise nimetuse kaitse taotluse esitamist ning traditsiooniline nimetus on eelöeldust tulenevalt kaitse alla võetud.

Esimese lõigu sätteid rikkudes registreeritud kaubamärgid tunnistatakse kehtetuks vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2008/95/EÜ (12) ja nõukogu määruses nr 40/94 (13) sätestatud menetlustele.

2. Hoolimata traditsioonilise nimetuse kaitsest, võib jätkuvalt kasutada ja uuendada kaubamärki, mille kasutus vastab mõnele käesoleva määruse artiklis 40 osutatud olukorrale ja mille suhtes on esitatud taotlus, mis on registreeritud või mis on kasutusesse juurdunud, kui selline võimalus on õigusnormidega ette nähtud, ühenduse territooriumil enne 4. maid 2002 või enne komisjonile asjaomase traditsioonilise nimetuse kaitse taotluse esitamist.

Sellisel juhul lubatakse traditsioonilist nimetust kasutada asjaomase kaubamärgiga paralleelselt.

3. Tootele ei anta kaitstud traditsioonilist nimetust juhul, kui see võib kaubamärgi mainet ja tuntust arvesse võttes tarbijat veini tegeliku olemuse, laadi, tunnuste või omaduste suhtes eksitada.

Artikkel 42

Homonüümid

1. Kui taotlus on esitatud sellise nimetuse registreerimiseks, mis on täielikult või osaliselt homonüümne käesoleva määruse kohaselt juba kaitse alla võetud traditsioonilise nimetusega, võetakse kaitse alla võtmisel arvesse kohalikku ja tavapärast kasutust ning segiajamise ohtu.

Homonüümset nimetust, mis võib tarbijat eksitada toote olemuse, omaduste või tegeliku päritolu suhtes, ei võeta kaitse alla, isegi kui nimetus ise on täpne.

Homonüümset nimetust võib kaitse alla võtta ja kasutada tingimusel, et tegelikkuses suudetakse eristada hiljem kaitse alla võetud homonüümi ja XII lisas nimetatud traditsioonilist nimetust, võttes arvesse vajadust kohelda asjaomaseid tootjaid erapooletult ning mitte eksitada tarbijaid.

2. Lõiget 1 kohaldatakse mutatis mutandis enne 1. augustit 2009. aastal kaitse alla võetud traditsiooniliste nimetuste suhtes, mis on osaliselt homonüümsed kaitstud päritolunimetuse või kaitstud geograafilise tähise või XV lisas loetletud viinamarjasordi nimetuste või selle sünonüümiga.

Artikkel 43

Kaitse jõustamine

Määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 55 kohaldamisel võtavad riiklikud pädevad asutused kaitstud traditsioonilise nimetuse ebaseadusliku kasutamise puhul omal initsiatiivil või poole nõudel kõik vajalikud meetmed asjaomaste toodete turustamise, sealhulgas ekspordi peatamiseks.

5. JAGU

Tühistamismenetlus

Artikkel 44

Tühistamise alus

Traditsioonilise nimetuse tühistamise aluseks on see, kui nimetus ei vasta enam määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 54 lõikes 1 sätestatud määratlusele või artiklites 31 ja 35, artikli 40 lõikes 2, artikli 41 lõikes 3 ja artiklis 42 sätestatud nõuetele.

Artikkel 45

Tühistamistaotluse esitamine

1. Nõuetekohaselt põhistatud tühistamistaotluse võib komisjonile esitada liikmesriik, kolmas riik või füüsiline või juriidiline isik, kellel on õiguspärane huvi, IX lisas toodud vormi põhjal. Tühistamistaotlus esitatakse komisjonile paberkandjal või elektrooniliselt. Tühistamistaotluse esitamise kuupäevaks loetakse kuupäeva, millal tühistamistaotlus kantakse komisjoni postiregistrisse. Kuupäev tehakse sobival viisil üldsusele teatavaks.

2. Komisjon märgib tühistamistaotluse osaks olevatele dokumentidele kättesaamise kuupäeva ja eraldatava registreerimisnumbri.

Tühistamistaotluse autorile saadetakse taotluse kättesaamise kohta teade, mis sisaldab vähemalt järgmist teavet:

a)	registreerimisnumber;

b)	vastuväite lehekülgede arv;

c)	vastuväite kättesaamise kuupäev.

3. Lõikeid 1 ja 2 ei kohaldata, kui tühistamise algatab komisjon.

Artikkel 46

Tühistamistaotluse vastuvõetavus

1. Tühistamistaotlus loetakse vastuvõetavaks, kui komisjon tuvastab, et selles:

a)	osutatakse tühistamistaotluse autori õiguspärasele huvile;

b)	osutatakse tühistamise alusele;

c)	viidatakse avaldusele, mille on teinud liikmesriik või kolmas riik, kus on tühistamistaotluse autori elukoht või registrijärgne asukoht, ja milles selgitatakse tühistamistaotluse autori õiguspärast huvi, põhjuseid ja seisukohti.

3. Kui tühistamise põhjuste ja asjaolude üksikasjalikku kirjeldust, tõendusmaterjali või märkuseid või lõigetes 1 ja 2 osutatud tõendavaid dokumente ei ole esitatud ühel ajal tühistamistaotlusega, teatab komisjon tühistamistaotluse autorile sellest ja kutsub teda üles puudused kahe kuu jooksul kõrvaldama. Kui nimetatud tähtaja jooksul puuduseid ei kõrvaldata, lükkab komisjon taotluse tagasi. Tühistamistaotluse tagasilükkamisest teavitatakse tühistamistaotluse autorit ning asjassepuutuvat liikmesriigi või kolmanda riigi pädevat asutust või kolmandas riigis tegutsevat tühistamistaotluse autorit.

4. Tühistamistaotlusest, mis loetakse vastuvõetavaks, ning komisjoni omaalgatuslikust tühistamismenetlusest teatakse liikmesriigi või kolmanda riigi asutusele või kolmandas riigis tegutsevale tühistamistaotluse autorile, kelle traditsioonilist nimetust tühistamine mõjutab.

Artikkel 47

Tühistamistaotluse menetlemine

1. Kui komisjon ei lükka tühistamistaotlust artikli 46 lõike 3 alusel tagasi, teatab ta sellest asjassepuutuvale liikmesriigi või kolmanda riigi pädevale asutusele või kolmandas riigis tegutsevale taotlejale ning kutsub viimast üles esitama kahe kuu jooksul alates teate väljastamisest oma tähelepanekud. Kõik kahe kuu jooksul laekuvad tähelepanekud edastatakse tühistamistaotluse autorile.

Tühistamistaotluse menetlemise käigus palub komisjon esitada pooltel, võimaluse korral kahe kuu jooksul alates asjakohase palve esitamisest, oma märkused teise poole teadete kohta.

3. Otsuse tühistada traditsiooniline nimetus teeb komisjon kättesaadava teabe põhjal. Komisjon teeb tühistamisotsuse juhul, kui artiklis 44 osutatud tingimusi enam ei täideta.

Tühistamisotsusest teavitatakse tühistamistaotluse autorit ning asjassepuutuvat liikmesriigi või kolmanda riigi pädevat asutust.

4. Mitme tühistamistaotluse puhul võib pärast ühe või mitme taotluse esialgset läbivaatamist selguda, et asjaomase traditsioonilise nimetuse kaitsmist ei ole võimalik jätkata, mispuhul võib komisjon muud tühistamismenetlused peatada. Komisjon teatab muude tühistamistaotluste autoritele menetluse käigus tehtud otsustest, mis võivad neid mõjutada.

Kui traditsioonilise nimetuse kaitse tühistatakse, loetakse peatatud tühistamismenetlused lõpetatuks ning tühistamistaotluste autoritele teatatakse sellest nõuetekohaselt.

5. Tühistamise jõustumisel kustutab komisjon nime XII lisas toodud loetelus.

6. JAGU

Olemasolevad kaitstud traditsioonilised nimetused

Artikkel 48

Olemasolevad kaitstud traditsioonilised nimetused

Määruse (EÜ) nr 753/2002 artiklite 24, 28 ja 29 kohased kaitstud traditsioonilised nimetused võetakse automaatselt käesoleva määruse alusel kaitse alla, tingimusel et:

a)	komisjonile on esitatud enne 1. maid 2009 nimetuse kasutuse kokkuvõtte või kasutustingimused;

b)	liikmesriigid või kolmandad riigid ei ole katkestanud asjaomase traditsioonilise nimetuse kaitsmist.

IV PEATÜKK

MÄRGISTUS JA ESITLUSVÄLIMUS

Artikkel 49

Üldised eeskirjad märgistuse üksikasjade kohta

Kui käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti, ei või määruse (EÜ) nr 479/2008 IV lisa punktides 1–11, 13, 15 ja 16 osutatud toodete (edaspidi „tooted”) märgistamisel kasutada täiendavalt ühtegi muud üksikasja kui need, mis on sätestatud kõnealuse määruse artiklis 58 või mida reguleeritakse kõnesoleva määruse artikli 59 lõikes 1 ja artikli 60 lõikes 1, välja arvatud juhul, kui nad vastavad direktiivi 2000/13/EÜ artikli 2 lõike 1 alapunkti a nõuetele.

1. JAGU

Kohustuslikud üksikasjad

Artikkel 50

Kohustuslike üksikasjade esitus

1. Määruse (EÜ) nr 479/2008 artiklis 58 osutatud ja artiklis 59 loetletud üksikasjad peavad asuma pakendil samas nägemisväljas, nii et neid oleks võimalik ühe korraga lugeda ilma pakendit pööramata.

Siiski võivad partii numbrit käsitlevad ning käesoleva määruse artiklis 51 ja artikli 56 lõikes 4 osutatud kohustuslikud üksikasjad paikneda väljaspool nägemisvälja, kus asuvad muud kohustuslikud üksikasjad.

2. Kohustuslikud üksikasjad, millele on osutatud lõikes 1, ja need, mida kohaldatakse määruse (EÜ) nr 479/2008 artiklis 58 nimetatud õigusaktide alusel, on kustumatus kirjas ja eristuvad selgesti ümbritsevast tekstist ja muust visuaalsest teabest.

Artikkel 51

Horisontaaleeskirjade kohaldatavus

1. Kui määruse (EÜ) nr 479/2008 IV lisas osutatud toode sisaldab üht või mitut direktiivi 2000/13/EÜ IIIa lisas loetletud koostisainetest, tuleb neile märgistusel osutada koos sõnaga „sisaldab”. Kui tegemist on sulfititega, võib kasutada järgmisi väljendeid: „sulfitid” või „vääveldioksiid”.

2. Lõikes 1 osutatud märgistusnõudega võib kaasneda nõue kasutada käesoleva määruse X lisas toodud piktogrammi.

Artikkel 52

Turustamine ja eksport

1. Tooteid, mille märgistus või esitlusvälimus ei vasta käesolevas määruses sätestatud asjakohastele nõuetele, ei tohi ühenduses turustada ega eksportida.

2. Erandina määruse (EÜ) nr 479/2008 V ja VI peatükist, võib liikmesriik eksportimisel lubada eksporditava veini märgistuses ühenduse õigusnormides ette nähtud märgistuseeskirju rikkuvate üksikasjade kasutamist, kui sellised üksikasjad on nõutud asjaomase kolmanda riigi õigusnormidega. Need üksikasjad võivad olla muus kui ühenduse ametlikus keeles.

Artikkel 53

Pliid sisaldavate kapslite ja fooliumi keelamine

Määruse artiklis 49 osutatud toodete sulgureid ei tohi katta pliid sisaldava kapsli ega fooliumiga.

Artikkel 54

Tegelik alkoholisisaldus

1. Määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 59 lõike 1 punktis c osutatud tegelik alkoholisisaldus mahuportsentides väljendatakse protsendi või poole protsendi täpsusega.

Numbrile järgneb sümbol „% vol” ning sellele võib eelneda väljend „tegelik alkoholisisaldus”, „tegelik alkohol” või „alk”.

Ilma et see piiraks kasutatava standardanalüüsimeetodi jaoks kehtestatud lubatavate hälvete kohaldamist, ei või märgitud alkoholisisaldus erineda analüüsi tulemusel saadud alkoholisisaldusest rohkem kui 0,5 %. Ilma et see piiraks kasutatava standardanalüüsimeetodi jaoks kehtestatud lubatavate hälvete kohaldamist, ei või üle kolme aasta pudelis hoitud kaitstud päritolunimetusega või kaitstud geograafilise tähisega toodete, vahuveinide, gaseeritud vahuveinide, poolvahuveinide, gaseeritud poolvahuveinide, liköörveinide ja üleküpsenud viinamarjadest valmistatud veinide märgitud alkoholisisaldus erineda analüüsi tulemusel saadud alkoholisisaldusest rohkem kui 0,8 %.

2. Tegelik alkoholisisaldus märgitakse sildile vähemalt 5 mm kõrguste tähtedega, kui nominaalmaht on üle 100 cl, vähemalt 3 mm tähtedega, kui nominaalmaht on 20–100 cl, ja 2 mm tähtedega, kui nominaalmaht on alla 20 cl.

Artikkel 55

Viide lähtekohale

1. Määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 59 lõike 1 punktis d osutatud lähtekohale viitatakse järgmisel viisil:

määruse (EÜ) nr 479/2008 IV lisa punktides 1, 2, 3, 7–9, 15 ja 16 osutatud veinide puhul, millel ei ole kaitstud päritolunimetust ega kaitstud geograafilist tähist, ühega järgmistest märgetest:

sõnad „(…) vein”, „toodetud (…)”, „(…) toode” või muu samaväärne väljend, millega koos on selle liikmesriigi või kolmanda riigi nimi, mille territooriumil on viinamarjad koristatud ja veiniks töödeldud.

Määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 60 lõike 2 punktis c osutatud veiniviinamarjasordist piiriüleselt valmistatud veini puhul võib märkida ainult ühe või mitme liikmesriigi või kolmanda riigi nime;

ii)

sõnad „Euroopa Ühenduse vein” või muu samaväärne väljend või „Euroopa Ühenduse eri riikide veinide segu”, kui vein on valmistatud mitmest liikmesriigist pärit veinide segamisel, või

sõnad „väljaspool Euroopa Ühendust asuvate eri riikide veinide segu” või väljend „segu veinidest, mis on pärit (…)”, märkides kõnealuste kolmandate riikide nimed veinide puhul, mis on valmistatud kahest või enamast kolmandast riigist pärit veini segamise teel;

iii)

sõnad „Euroopa Ühenduse vein” või muu samaväärne väljend või sõnad „vein mis on valmistatud (…) (…) korjatud viinamarjadest”, kuhu on lisatud asjaomaste liikmesriikide nimed, kui vein on valmistatud teisest liikmesriigist korjatud viinamarjadest, või

sõnad „vein mis on valmistatud (…) (…) korjatud viinamarjadest”, kuhu on lisatud asjaomaste kolmandate riikide nimed, kui vein on valmistatud kolmandas riigis mõnest teisest kolmandast riigist pärit viinamarjadest;

määruse (EÜ) nr 479/2008 IV lisa punktides 4, 5, ja 6 osutatud veinide puhul, millel ei ole kaitstud päritolunimetust ega kaitstud geograafilist tähist, ühega järgmistest märgetest:

i)	sõnad „(…) vein”, „toodetud (…)”, „(…) toode”, „(…) sekt” või muu samaväärne väljend, millega koos on selle liikmesriigi või kolmanda riigi nimi, mille territooriumil on viinamarjad korjatud ja veiniks töödeldud;

ii)	sõnad „toodetud (…)” või muu samaväärne väljend, millele on lisatud selle liikmesriigi nimi, kus toimub veini teine kääritamine;

kaitstud päritolunimetuse või kaitstud geograafilise tähisega veinide puhul sõnad „(…) vein”, „toodetud (…)”, „(…) toode” või muu samaväärne väljend, millega koos on selle liikmesriigi või kolmanda riigi nimi, mille territooriumil on viinamarjad koristatud ja veiniks töödeldud.

Piiriülese kaitstud päritolunimetuse ja kaitstud geograafilise tähise puhul märgitakse üksnes ühe või mitme liikmes- või kolmanda riigi nimi.

Käesolev lõige ei piira artiklite 56 ja 67 kohaldamist.

2. Viinamarjavirde, osaliselt kääritatud viinamarjavirde, kontsentreeritud viinamarjavirde ja kääriva toorveini puhul märgitakse viide määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 59 lõike 1 punktis d osutatud lähtekohale järgmiselt:

a)	„(…) virre”, „(…) toodetud virre” või muu samaväärne väljend, millele lisatakse selle liikmesriigi või liikmesriigi koosseisu kuuluva maa nimi, kus toode on valmistatud;

b)	„kahe või enama Euroopa Ühenduse riigi toodangust valmistatud segu” kahes või enamas liikmesriigis valmistatud toodete kupaaži puhul;

c)	„virre, mis on valmistatud (…) (…) korjatud viinamarjadest” viinamarjavirde puhul, mida ei ole valmistatud liikmesriigis, kus viinamarjad on koristatud.

3. Ühendkuningriigi puhul võib liikmesriigi nime asendada Ühendkuningriigi koosseisu kuuluvate maade nimega.

Artikkel 56

Viide villijale, tootjale, importijale ja müüjale

1. Määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 59 lõike 1 punktide e ja f ning käesoleva artikli kohaldamisel kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)	„villija” – füüsiline või juriidiline isik või selliste isikute rühm, kes villib võib laseb seda enda nimel teha;

b)	„villimine” – asjaomase toote pakendamine müügi eesmärgil kuni 60-liitristesse mahutitesse;

c)	„tootja” – füüsiline või juriidiline isik või selliste isikute rühm, kes töötleb või laseb enda nimel töödelda viinamarjad, viinamarjavirde või veini vahuveiniks, gaseeritud vahuveiniks, kvaliteetvahuveiniks või aromaatne kvaliteetvahuveiniks;

d)	„importija” – ühenduses asuv füüsiline või juriidiline isik või selliste isikute rühm, kes vastutab kolmandate riikide kaupade ringlusesse laskmise eest nõukogu määruse (EMÜ) nr 2913/92 (14) artikli 4 lõike 8 tähenduses;

e)	„müüja” – füüsiline või juriidiline isik või sellise isikute rühm, kes ei kuulu määratluse „tootja” all ja kes ostab ja seejärel laseb ringlusesse vahuveini, gaseeritud vahuveini, kvaliteetvahuveini või aromaatset kvaliteetvahuveini;

f)	„aadress” – viide kohaliku tasandi halduspiirkonnale ja liikmesriigile, kus asub villija, tootja, müüja või importija peakorter.

2. Villija nimele ja aadressile lisatakse kas:

a)	sõnad „villija” või „villinud (…)” või

asjakohane märge, mille kasutustingimused määrab kindlaks asjaomane liikmesriik, kui kaitstud päritolunimetuse või kaitstud geograafilise tähisega veinide villimine toimub:

i)	tootja ettevõttes;

ii)	tootjarühma tööruumides või

iii)	ettevõttes, mis asub kindlaks määratud geograafilises piirkonnas või selle vahetus läheduses.

Lepingu alusel villimise korral lisatakse villijat käsitlevale märkele sõnad „villitud (…) jaoks” või, kui soovitakse märkida kolmanda isiku nimel villimise läbi viinud isiku nime ja aadressi, sõnad „villinud (…) (…) jaoks”.

Kui villimine leiab aset mujal kui villija juures, lisatakse käesolevas lõikes sätestatud üksikasjadele viide täpsele kohale, kus villimine aset leidis, ning kui see toimub teises liikmesriigis, selle liikmesriigi nimi.

Kui kasutatakse muid pakendeid kui pudeleid, asendatakse sõnad „villija” ja „villinud (…)” vastavalt sõnadega „pakendaja (…)” ja „pakendanud (…)”, välja arvatud juhul, kui asjaomases keeles sellist vahet ei tehta.

3. Tootja ja müüja nimele ja aadressile lisatakse sõnad „tootja” või „tootnud” ja „müüja” või „müünud” või muu samaväärne väljend. Liikmesriigid võivad muuta viite tootjale kohustuslikuks.

4. Importija nimele ja aadressile lisatakse sõnad „importija” või „importinud”.

5. Lõigetes 2, 3 ja 4 osutatud viited võib koondada ühte, kui need viitavad ühele ja samale füüsilisele või juriidilisele isikule.

Ühe nimetatud viidetest võib asendada koodiga, mille määrab kindlaks liikmesriik, kus asub villija, tootja, importija või müüja peakorter. Koodile lisatakse viide asjaomasele liikmesriigile. Muu isiku kui koodiga märgitud villija, tootja, importija või müüja nimi ja aadress, kui see isik on kaasatud toote turustamisse, märgitakse samuti asjaomase toote sildile.

6. Kui villija, tootja, importija või müüja nimi või aadress seisneb kaitstud päritolunimetuses või kaitstud geograafilises tähises või sisaldab seda, märgitakse see sildile:

a)	kirjas, mis on vähemalt poole väiksem kaitstud päritolunimetuse või kaitstud geograafilise tähise märkimiseks kasutatud kirjast või asjaomase viinamarjasaaduse kategooria märkimiseks kasutatud kirjast, või

b)	lõike 5 teises lõigus osutatud koodi abil.

Liikmesriigid otsustavad, millist võimalust kasutatakse nende territooriumil toodetud veini suhtes.

Artikkel 57

Viide põllumajandusettevõttele

1. XIII lisas loetletud nimetusi, mis viitavad põllumajandusettevõttele, ja mis ei seisne villija, tootja või müüja nimes, võib kasutada üksnes kaitstud päritolunimetuse ja kaitstud geograafilise tähisega veinide puhul, eeldusel et:

a)	vein on valmistatud eranditult selle põllumajandusettevõtte poolt hallatavast viinamarjaistandusest koristatud viinamarjadest;

b)	veini valmistamine on terviklikult toimunud põllumajandusettevõttes;

c)	liikmesriik reguleerib XIII lisas loetletud nimetuste kasutamist. Kolmandad riigid kehtestavad eeskirjad XIII lisas loetletud traditsiooniliste nimetuste kasutamise kohta, sealhulgas kutseala esindusorganisatsioonide eeskirjad.

2. Teised ettevõtjad, kes on kaasatud veini turustamisse, võivad kasutada põllumajandusettevõtte nime ainult siis, kui asjaomane põllumajandusettevõte sellega nõustub.

Artikkel 58

Viide suhkrusisaldusele

1. Määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 59 lõike 1 punktis g sätestatud toodete sildile märgitakse käesoleva määruse XIV lisa A osas loetletud väljendid, mis viitavad suhkrusisaldusele.

2. Kui toote suhkrusisaldus, mis väljendatakse fruktoosi ja glükoosina (sealhulgas igasugune sahharoos), võimaldab kahe XIV lisa A osas loetletud väljendi kasutamist, valitakse kahest väljendist üks.

3. Ilma et see piiraks XIV lisa A osas kirjeldatud kasutustingimusi, ei või suhkrusisaldus erineda sildil märgitust rohkem kui 3 grammi liitri kohta.

Artikkel 59

Erandid

Kooskõlas määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 59 lõike 3 alapunktiga b võib väljendi „kaitstud päritolunimetus” ära jätta järgmiste kaitstud päritolunimetusega toodete puhul, tingimusel et see on võimalik liikmesriikide õigusnormide või kolmandas riigis kehtivate eeskirjade, sealhulgas kutseala esindusorganisatsioonide kehtestatud eeskirjade kohaselt:

Küpros:

Κουμανδαρία (Commandaria);

Kreeka:

Σάμος (Samos);

c)	Hispaania:

Cava,

Jerez, Xérès või Sherry,

Manzanilla;

d)	Prantsusmaa:

Champagne;

Itaalia:

Asti,

Marsala,

Franciacorta;

Portugal:

Madeira või Madère,

Port või Porto.

Artikkel 60

Erieeskirjad gaseeritud vahuveinide, gaseeritud poolvahuveinide ja kvaliteetvahuveinide kohta

1. Määruse (EÜ) nr 479/2008 IV lisas osutatud väljenditele „gaseeritud vahuvein” ja „gaseeritud poolvahuvein” lisatakse samas kirjatüübis samasuures kirjas sõnad „saadud süsinikdioksiidi lisamise teel” või ka „saadud süsinikanhüdriidi lisamise teel” välja arvatud juhul, kui asjaomasest keelest selgub niigi, et lisatud on süsinikdioksiidi.

Väljendit „saadud süsinikdioksiidi lisamise teel” kasutatakse ka siis, kui kohaldatakse määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 59 lõiget 2.

2. Kvaliteetvahuveinide puhul võib siis, kui veini sildile märgitakse nimetus „Sekt”, jätta ära viite viinamarjasaaduse kategooriale.

2. JAGU

Valikulised üksikasjad

Artikkel 61

Aastakäik

1. Kooskõlas artikliga 49 võib sildile kanda määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 60 lõike 1 punktis a osutatud aastakäigu, tingimusel et vähemalt 85 % kasutatud viinamarjadest on koristatud sellel aastal. See ei hõlma:

a)	tooteid, mida kasutatakse dosage'i seguna või tirage'i seguna, vaatamata nende kogusele;

b)	tooteid, mida kasutatakse määruse (EÜ) nr 479/2008 IV lisa punkti 3 alapunktide e ja f kohaselt, vaatamata nende kogusele.

2. Toodete puhul, mida saadakse tavapäraselt jaanuaris või veebruaris koristatud viinamarjadest, märgitakse sildile aastakäiguna eelmine kalendriaasta.

3. Ka kaitstud päritolunimetuse ja kaitstud geograafilise tähiseta toodete puhul järgitakse käesoleva artikli lõigete 1 ja 2 ning artikli 63 sätteid.

Artikkel 62

Veiniviinamarjasordi nimi

1. Käesoleva määruse artiklis 49 osutatud toodete valmistamiseks kasutatud veiniviinamarjasordi nime ja selle sünonüüme võib määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 60 lõike 1 punkti b kohaselt sildile märkida käesoleva artikli punktides a ja b sätestatud tingimustel.

Euroopa Ühenduses toodetud veinide puhul peab sildile märgitud veiniviinamarjasordi nimi või selle sünonüüm olema üks nendest, millele on osutatud määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 24 lõikes 1 sätestatud liigituses.

Määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 24 lõike 2 kohaselt liigitamiskohustusest vabastatud liikmesriikide puhul peab sildile märgitud veiniviinamarjasordi nimi või selle sünonüüm olema üks nendest, mis esinevad Rahvusvahelise Viinamarja- ja Veiniorganisatsiooni hallatavas „Rahvusvahelises veiniviinamarjasortide ja nende sünonüümide nimekirjas”.

Kolmandatest riikidest pärit veini puhul tuleb veiniviinamarjasordi nime ja selle sünonüümide sildile märkimisel järgida asjaomases kolmandas riigis veinitootjate suhtes kohaldatavaid eeskirju, sealhulgas kutseala esindusorganisatsioonide eeskirju, kusjuures veiniviinamarjasordi nimi või kasutatav sünonüüm peab esinema ühes järgmiste organisatsioonide nimekirjadest:

i)	Rahvusvaheline Viinamarja- ja Veiniorganisatsioon (OIV);

ii)	Uute Taimesortide Kaitse Liit (UPOV);

iii)	Rahvusvaheline Taimede Geneetiliste Ressursside Nõukogu (IBPGR).

Kaitstud päritolunimetusega veini või kaitstud geograafilise tähisega veini või kolmanda riigi geograafilise tähisega veini puhul võib veiniviinamarjasordi nime või selle sünonüümi sildile märkida kooskõlas järgmisega:

kui märgitakse ainult ühe veiniviinamarjasordi nimi või selle sünonüüm, on vähemalt 85 % toodetest valmistatud sellest sordist, välja arvatud:

—	tooted, mida kasutatakse dosage'i seguna või tirage'i seguna, vaatamata nende kogusele;

—	tooted, mida kasutatakse määruse (EÜ) nr 479/2008 IV lisa punkti 3 alapunktide e ja f kohaselt, vaatamata nende kogusele.

ii)

kui märgitakse kaks või rohkem veiniviinamarjasordi nime või nende sünonüümi, on 100 % asjaomastest toodetest valmistatud nendest sortidest, välja arvatud:

—	tooted, mida kasutatakse dosage'i seguna või tirage'i seguna, vaatamata nende kogusele;

—	tooted, mida kasutatakse määruse (EÜ) nr 479/2008 IV lisa punkti 3 alapunktide e ja f kohaselt, vaatamata nende kogusele.

Punktis ii osutatud juhul, peavad veiniviinamarjasortide nimed olema märgitud ühesuuruses kirjas ja vastavalt osakaalule kahanevas järjekorras.

d)	Kaitstud päritolunimetuse ja geograafilise tähiseta toodete puhul võib sildile märkida veiniviinamarjasordi nime või selle sünonüümi, eeldusel et järgitakse lõike 1 punkides a või b, samuti punktis c ja artiklis 63 sätestatud tingimusi.

2. Vahuveinide ja kvaliteetvahuveinide puhul võib toote kirjeldust täiendavad sordinimed „Pinot blanc”, „Pinot noir”, „Pinot meunier”, „Pinot gris” ja samaväärsed nimed teistes ühenduse keeltes asendada sünonüümiga „Pinot”.

3. Erandina määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 42 lõikest 3, võib käesoleva määruse XV lisa A osas loetletud veiniviinamarjasordi nimesid ja nende sünonüüme, mis seisnevad kaitstud päritolunimetuses või sisaldavad seda, kasutada üksnes kaitstud päritolunimetusega või kaitstud geograafilise tähisega või kolmanda riigi geograafilise tähisega toote sildil, kui see on lubatud – olenevalt sellest kumb on hilisem – kas 11. mail 2002. aastal või asjaomase liikmesriigi liitumisel kehtinud eeskirjade kohaselt.

4. Käesoleva määruse XV lisa B osas loetletud veiniviinamarjasortide nimesid ja nende sünonüüme, mis sisaldavad osaliselt kaitstud päritolunimetust või kaitstud geograafilist tähist ja viitavad otseselt asjaomase kaitstud päritolunimetuse või kaitstud geograafilise tähise geograafilisele osale, võib kasutada üksnes kaitstud päritolunimetusega või kaitstud geograafilise tähisega või kolmanda riigi geograafilise tähisega toote sildil.

Artikkel 63

Erieeskirjad veiniviinamarjasordi ja aastakäigu kasutamise kohta kaitstud päritolunimetuse ja kaitstud geograafilise tähiseta veinide puhul

1. Liikmesriigid määravad kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 882/2004 (15) artiklis 4 sätestatud kriteeriumitega pädeva asutuse või pädevad asutused, kelle ülesandeks jääb tagada määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 60 lõike 2 punktis a sätestatud sertifitseerimine.

2. Veini sertifitseerimist korraldab kõigis valmistusportsessi etappides, sealhulgas veni pakendamise käigus:

a)	lõikes 1 osutatud pädev asutus või pädevad asutused või

b)	määruse (EÜ) nr 882/2004 artikli 2 teise lõigu punkti 5 tähenduses ja kooskõlas kõnealuse määruse artiklis 5 kehtestatud kriteeriumidega üks või mitu toote sertifitseerimisasutusena tegutsevat kontrolliorganit.

Lõikes 1 osutatud kontrolliasutus tagab piisava objektiivsuse ja erapooletuse ning tema käsutuses on kvalifitseeritud töötajad ja ülesannete täitmiseks vajalikud ressursid.

Esimese lõigu punktis b osutatud sertifitseerimisasutused vastavad Euroopa standardile EN 45011 või ISO/IEC juhendile 65 (toodete sertifitseerimise süsteemidega tegelevate asutuste üldnõuded) ning alates 1. maist 2010 akrediteeritakse neid kooskõlas kõnealuse standardi või juhendiga.

Sertifitseerimise kulud kannavad sertifitseeritavad ettevõtjad.

3. Määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 60 lõike 2 punktis a sätestatud sertifitseerimismenetluse puhul nähakse ette halduslikud tõendid asjaomaste veinide sildil näidatud veiniviinamarjasordi ja aastakäigu tõesuse kinnitamiseks.

Lisaks võib liikmesriik, kus veini toodetakse, näha ette järgmist:

a)	anonüümsete proovide abil korraldatav organoleptiline uuring veini lõhna ja maitse kohta, et kontrollida, kas veini peamised omadused tulenevad kasutatud veiniviinamarjasordist;

b)	ühest veiniviinamarjasordist tehtud veini puhul analüütiline uuring.

Sertifitseerimismenetluse korraldab lõikes 1 ja 2 osutatud üks või mitu pädevat asutust või kontrolliorganit liikmesriigis, kus vein on toodetud.

Sertifitseerimine korraldatakse järgmisel alusel:

a)	riskianalüüsil põhinev juhuslik kontroll;

b)	pisteline kontroll või

c)	süstemaatiline kontroll.

Juhuslik kontroll tehakse eelnevalt asutuse poolt koostatud kontrollikava abil, mis hõlmab toote eri valmistamisetappe. Kontrollikava tehakse ettevõtjatele teatavaks. Liikmesriigid valivad juhuslikul alusel kindla arvu ettevõtjaid, keda kontrollitakse.

Pisteliste kontrollide puhul tagavad liikmesriigid, et kontrollide arv, laad ja sagedus esindavad kogu nende territooriumi ja et need vastavad selliste veinisektori toodete mahule, mis on turustatud või mida hoitakse turustamise eesmärgil.

Juhuslikku kontrolli võib pistelise kontrolliga kombineerida.

4. Määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 60 lõike 2 punkti a kohaldamisel tagavad liikmesriigid, et asjaomaste veinide tootjad on tunnustatud liikmesriigis, kus toimub selle tootmine.

5. Kontrolli ja toodete jälgitavuse suhtes tagavad veini tootvad liikmesriigid määruse (EÜ) nr 555/2008 V jaotise ja määruse (EÜ) nr 606/2009 kohaldamise.

6. Määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 60 lõike 2 punktis c osutatud piiriülese veini puhul võib sertifitseerimise teha ühe asjassepuutuva liikmesriigi asutus või asutused.

7. Kooskõlas määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 60 lõikega 2 toodetavate veinide puhul võivad liikmesriigid otsustada kasutada väljendit „sordivein”, millele lisatakse:

a)	asjaomase liikmesriigi nimi;

b)	veiniviinamarjasordi nimi.

Päritolunimetuse, geograafilise tähise ja kolmanda riigi geograafilise tähiseta veinide puhul, mille sildil on ära toodud ühe või mitme viinamarjasordi nimi või aastakäik, võib kolmas riik lubada kasutada sildil väljendit „sordivein”, millele lisatakse asjaomase kolmanda riigi nimi / asjaomaste kolmandate riikide nimed.

Liikmesriigi või kolmanda riigi nime märkimisel ei kohaldata käesoleva määruse artiklit 55.

8. Lõikeid 1–6 kohaldatakse alates 2009. aastast koristatud viinamarjadest valmistatud toodete suhtes.

Artikkel 64

Viide suhkrusisaldusele

1. Kui käesoleva määruse artiklis 58 ei ole sätestatud teisiti, võib määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 60 lõike 1 punkti c kohaselt märkida toote sildile suhkrusisalduse, mis väljendatakse fruktoosi ja glükoosina, nagu on sätestatud käesoleva määruse XIV lisa B osas.

2. Kui toote suhkrusisaldus võimaldab kahe XIV lisa B osas loetletud väljendi kasutamist, valitakse kahest väljendist üks.

3. Ilma et see piiraks käesoleva määruse XIV lisa B osas kirjeldatud kasutustingimusi, ei või suhkrusisaldus erineda sildil märgitust rohkem kui 1 gramm liitri kohta.

4. Lõiget 1 ei kohaldata määruse (EÜ) nr 479/2008 IV lisa punktides 3, 8 ja 9 osutatud toodete suhtes, tingimusel et suhkrusisalduse märkimise tingimused on liikmesriigis või kolmandas riigis reguleeritud.

Artikkel 65

Ühenduse sümbolite kasutamine

1. Veini sildile võib märkida määruse (EÜ) nr 1898/2006 (16) V lisa kohase ühenduse sümboli, millele on osutatud määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 60 lõike 1 punktis e. Olenemata artiklist 59, võib väljendid „kaitstud päritolunimetus” ja „kaitstud geograafiline tähis” asendada vastavate terminitega mõnes muus ühenduse ametlikus keeles, nagu on sätestatud eespool osutatud lisas.

2. Kui toote sildil kasutatakse ühenduse sümboleid või määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 60 lõike 1 punktis e osutatud viidet, lisatakse neile asjaomase kaitstud päritolunimetuse või geograafilise tähise nimi.

Artikkel 66

Teatavatele tootmismeetodile viitavad väljendid

1. Kooskõlas määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 60 lõike 1 punktiga f võib ühenduses turustatavate veinide sildile märkide viite tootmismeetodile, sealhulgas käesoleva artikli lõigetes 2, 3, 4, 5 ja 6 osutatud väljendid.

2. Kaitstud päritolunimetusega või kaitstud geograafilise tähisega või kolmanda riigi geograafilise tähisega veinide puhul, mis on käärinud, küpsenud või laagerdunud puust mahutis, võib kasutada üksnes XVI lisas loetletud väljendeid. Siiski võivad liikmesriigid ja kolmandad riigid kehtestada selliste veinide jaoks muid, XVI lisas loetletud väljenditega samaväärseid väljendeid.

Kui vein on kehtivate riiklike sätete kohaselt laagerdunud puust mahutis, on lubatud ühe esimeses lõigus osutatud väljendi kasutamine, isegi kui laagerdumine on jätkunud muud liiki mahutis.

Tammepuutükkide abil valmistatud veini märgistuses ei tohi kasutada esimeses lõigus osutatud väljendeid isegi juhul, kui puutükke kasutatakse koos puust mahuti(te)ga.

3. Väljendit „pudelis kääritatud” võib kasutada üksnes kaitstud päritolunimetusega või kaitstud geograafilise tähisega või kolmanda riigi geograafilise tähisega vahuveini või kvaliteetvahuveini puhul, tingimusel et:

a)	tootes olev süsihappegaas on tekkinud pudelis järelkääritamisel;

b)	tootmisprotsessi kestus, kaasa arvatud laagerdumisaeg ettevõttes, kus toode on valmistatud, on vähemalt üheksa kuud, arvestades süsihappegaasi tekitava käärimise algusest;

c)	süsihappegaasi tekitav käärimine ja veini hoidmine kontaktis settega on kestnud vähemalt 90 päeva;

d)	sete on eraldatud tootest transfeermeetodil filtreerimise teel või dégorgement-meetodil (pursatamismeetodil).

4. Väljendeid „traditsioonilisel meetodil pudelis kääritatud”, „traditsiooniline meetod”, „klassikaline meetod” või „klassikaline traditsiooniline meetod” võib kasutada üksnes kaitstud päritolunimetusega või kolmanda riigi geograafilise tähisega vahuveini või kvaliteetvahuveini puhul, tingimusel et:

a)	tootes olev süsihappegaas on tekkinud pudelis järelkääritamisel;

b)	toodet on hoitud ühes ja samas ettevõttes pidevalt kontaktis settega vähemalt üheksa kuud alates kuvee valmistamisest;

c)	sete on eraldatud tootest dégorgement-meetodil.

5. Nimetust „Crémant” võib kasutada üksnes kaitstud päritolunimetuse või kolmanda riigi geograafilise tähisega valge ja roosa kvaliteetvahuveini puhul, tingimusel et:

a)	viinamarjad on koristatud käsitsi;

b)	vein on tehtud virdest, mis on saadud tervete või seemneteta viinamarjade pressimisel. 150 kg viinamarjade kohta ei tohi tulla rohkem kui 100 liitrit virret;

c)	maksimaalne vääveldioksiidi sisaldus ei ületa 150 mg/l;

d)	suhkrusisaldus on alla 50 g/l;

e)	toode on kooskõlas lõikes 4 sätestatud nõuetega;

f)	ilma et see piiraks artikli 67 kohaldamist, märgitakse väljend „Crémant” kvaliteetvahuveini sildile koos asjaomase kaitstud päritolunimetuse või geograafilise tähise või kolmanda riigi geograafilise tähise kindlaks määratud piirkonna aluseks oleva geograafilise üksuse nimega.

Punkte a ja f ei kohaldata tootjate suhtes, kelle nimetust „Crémant” sisaldav kaubamärk on registreeritud enne 1. märtsi 1986.

6. Viitamist veinide mahetootmisele reguleeritakse nõukogu määrusega (EÜ) nr 834/2007 (17).

Artikkel 67

Päritolunimetuse või geograafilise tähise aluseks olevast piirkonnast suurema või väiksema geograafilise üksuse nimi ja viited geograafilisele alale

1. Määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 60 lõike 1 punkti g kohaldamisel ja ilma, et see piiraks käesoleva määruse artiklite 55 ja 56 kohaldamist, võib geograafilise üksuse nime ja viiteid geograafilisele alale kasutada üksnes kaitstud päritolunimetuse või kaitstud geograafilise tähise või kolmanda riigi geograafilise tähisega veini märgistuses.

2. Päritolunimetuse või geograafilise tähise aluseks oleva geograafilisest üksusest väiksema geograafilise üksuse nime kasutamise puhul, määratakse asjaomane geograafiline üksus täpselt kindlaks. Liikmesriigid võivad kehtestada eeskirju selliste geograafiliste üksuste kasutamise suhtes. Vähemalt 85 % viinamarjadest, millest vein on valmistatud, peab pärinema asjaomasest väiksemast geograafilisest üksusest. Ülejäänud 15 % viinamarjadest peab olema pärit asjaomase päritolunimetuse või geograafilise tähise suhtes kindlaks määratud geograafilisest piirkonnast.

Liikmesriigid võivad teha otsuse mitte kohaldada esimese lõigu kolmandas ja neljandas lauses sätestatud nõudeid enne 11. maid 2002. aastal registreeritud kaubamärkide suhtes, mis kujutavad endast päritolunimetuse või geograafilise tähise aluseks olevast geograafilisest üksusest väiksema geograafilise üksuse nime või viidet asjaomase liikmesriigi geograafilisele alale või sisaldavad mõnda neist.

3. Päritolunimetuse või geograafilise tähise aluseks olevast piirkonnast väiksema geograafilise üksuse nimi või viide geograafilisele alale kujutab endast ühte järgmistest:

a)	asula või asulate rühm;

b)	kohalik haldusüksus või selle osa;

c)	viinamarjakasvatusala alampiirkond või selle osa;

d)	halduspiirkond.

3. JAGU

Eeskirjad erikujuga pudelite ja sulgurite kohta ning liikmesriikides kehtestatavad lisasätted

Artikkel 68

Tunnustatud erikujuga pudelite kasutamise tingimused

XVII lisas sätestatud erikujuga pudelitüüpide loetelusse lisamiseks peab asjaomane pudelitüüp vastama järgmistele nõuetele:

a)	seda on ainu-, algu- ja tavapäraselt kasutatud mõne kindla kaitstud päritolunimetusega või geograafilise tähisega veini puhul vähemalt 25 aastat;

b)	see kujutab tarbija jaoks viidet kindlale päritolunimetusele või geograafilisele tähisele.

Tunnustatud erikujuga pudelite kasutamise tingimused on toodud XVII lisas.

Artikkel 69

Eeskirjad teatavate toodete esitlusvälimuse kohta

1. Ainult vahuveini, kvaliteetvahuveini ja aromaatset kvaliteetvahuveini võib turustada ja eksportida tüüpilises klaasist vahuveinipudelis, mis on suletud järgmisel viisil:

pudelite puhul, mille nimimaht on suurem kui 0,20 liitrit: seenekujulise sulguriga, mis on tehtud korgist või muust materjalist, mille kokkupuude toiduainetega on lubatud, ja mida hoiab paigal kinnitus, mis on vajaduse korral kaetud kapsliga ning ümbritsetud fooliumiga, mis katab sulguri täielikult ja pudelikaela täielikult või osaliselt,

b)	pudelite puhul, mille nimimaht ei ületa 0,20 liitrit: ükskõik missuguse muu sobiva sulguriga.

2. Liikmesriigid võivad otsustada kohaldata lõikes 1 sätestatud nõudeid järgmise suhtes:

tavapäraselt sellistes pudelites turustatud veinid:

i)	mis on loetletud määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 25 lõike 2 punktis a;

ii)	mis on loetletud määruse (EÜ) nr 479/2008 IV lisa punktides 7, 8 ja 9;

iii)	mis on loetletud nõukogu määruses (EMÜ) nr 1601/91 (18) või

iv)	mille tegelik alkoholisisaldus on kuni 1,2 mahuprotsenti;

b)	muud kui punktis a osutatud tooted, tingimusel et need ei eksita tarbijaid toote tegeliku olemuse suhtes.

Artikkel 70

Tootjaliikmesriikide poolt sätestatavad lisasätted märgistamise ja esitlusvälimuse kohta

1. Liikmesriik võib oma territooriumil toodetavate kaitstud päritolunimetusega ja kaitstud geograafilise tähisega veinide suhtes muuta artiklites 61, 62 ja 64–67 osutatud üksikasjad kohustuslikuks või keelata need või piirata nende kasutust, kehtestades asjaomaste veinide spetsifikaadis käesoleva peatüki sätetest rangemad tingimused.

2. Ilma kaitstud päritolunimetuse ja geograafilise tähiseta veinide puhul, mis on toodetud nende territooriumil, võib liikmesriik muuta kohustuslikuks artiklites 64 ja 66 osutatud üksikasjad.

3. Liikmesriigid võivad otsustada kehtestada kontrollimise eesmärgil muid kui määruse (EÜ) n 479/2008 artikli 59 lõikes 1 ja artikli 60 lõikes 1 loetletud üksikasju ja neid reguleerida.

4. Liikmesriigid võivad otsustada kontrollimise eesmärgil kohaldada nende territooriumil villitud veini suhtes, mida ei ole veel turustatud ega eksporditud, määruse (EÜ) nr 479/2008 artikleid 58–60.

V PEATÜKK

ÜLD-, ÜLEMINEKU- JA LÕPPSÄTTED

Artikkel 71

Määruse (EÜ) nr 1493/1999 alusel kaitstud veininimetused

1. Komisjon märgib kõigile liikmesriikidelt määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 51 lõike 2 alusel saadud dokumentidele, mis käsitlevad kõnealuse määruse artikli 51 lõikes 3 osutatud päritolunimetust või geograafilist tähist, kättesaamise kuupäeva ja registreerimisnumbri.

Asjaomane liikmesriik saab kättesaamise kohta teate, millel on vähemalt järgmine teave:

a)	registreerimisnumber;

b)	saadud dokumentide arv;

c)	dokumentide kättesaamise kuupäev.

Dokumentide esitamise kuupäevaks loetakse kuupäeva, millal dokumendid kantakse komisjoni postiregistrisse.

2. Kooskõlas määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 51 lõikega 4 teeb komisjon otsuse tühistada päritolunimetus või geograafiline tähis määruse artikli 51 lõike 2 alusel talle kättesaadavaks tehtud dokumentide põhjal.

Artikkel 72

Ajutine märgistus

1. Erandina käesoleva määruse artiklist 65 märgistatakse päritolunimetusega ja geograafilise tähisega veinid, mille päritolunimetus või geograafiline tähis vastab määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 38 lõikes 5 osutatud nõuetele, kooskõlas käesoleva määruse IV peatüki sätetega.

2. Kui komisjon teeb määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 41 kohaselt otsuse mitte võtta päritolunimetust või geograafilist tähist kaitse alla, eemaldatakse käesoleva artikli lõike 1 kohaselt märgistatud veinid turult ja märgistatakse ümber kooskõlas käesoleva määruse IV peatükiga.

Artikkel 73

Üleminekusätted

1. Veininimetuste suhtes, mida liikmesriigid on tunnustanud päritolunimetusena või geograafilise tähisena enne 1. augustit 2009 ja mida komisjon ei ole avaldanud määruse (EÜ) nr 1493/1999 artikli 54 lõike 5 või määruse (EÜ) nr 753/2002 artikli 28 kohaselt, viiakse läbi määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 51 lõikes 1 sätestatud menetlus.

2. Määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 51 lõike 1 alusel kaitstud veininimetuste puhul ning määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 51 lõike 1 alusel kaitsmata veininimetuste puhul, mille suhtes on liikmesriigis taotlus esitatud enne 1. augustit 2009, kohaldatakse toote spetsifikaadi muudatuste suhtes määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 51 lõikes 1 osutatud menetlust, tingimusel et liikmesriik on teinud asjaomase heakskiitva otsuse ja määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 35 lõikes 1 sätestatud tehniline toimik esitatakse komisjonile hiljemalt 31. detsembriks 2011.

3. Liikmesriigid, kes ei ole kehtestanud määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 38 järgimiseks vajalikke õigus- ja haldusakte 1. augustiks 2009, teevad seda 1. augustiks 2010. Vahepeal kohaldatakse asjaomases liikmesriigis mutatis mutandis määruse (EÜ) nr 479/2008 artiklis 38 osutatud siseriikliku eelmenetlusena artikleid 9, 10, 11 ja 12.

4. Enne 31. detsembrit 2010 turule lastud või märgistatud veine, mis on kooskõlas enne 1. augustit 2009 kehtinud asjaomaste sätetega, võib turustada kuni varude lõppemiseni.

Artikkel 74

Kehtetuks tunnistamine

Määrused (EÜ) nr 1607/2000 ja (EÜ) nr 753/2002 tunnistatakse kehtetuks.

Artikkel 75

Jõustumine

Käeolev määrus jõustub seitsmendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolevat määrust kohaldatakse alates 1. augustist 2009.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 14. juuli 2009

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Mariann FISCHER BOEL

(1) ELT L 148, 6.6.2008, lk 1.

(2) EÜT L 40, 11.2.1989, lk 1.

(3) EÜT L 186, 30.6.1989, lk 21.

(4) EÜT L 109, 6.5.2000, lk 29.

(5) ELT L 247, 21.9.2007, lk 17.

(6) ELT L 189, 20.7.2007, lk 1.

(7) EÜT L 179, 14.7.1999, lk 1.

(8) EÜT L 185, 25.7.2000, lk 17.

(9) EÜT L 118, 4.5.2002, lk 1.

(10) Vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 1.

(11) ELT L 170, 30.6.2008, lk 1.

(12) ELT L 299, 8.11.2008, lk 25.

(13) EÜT L 11, 14.1.1994, lk 1.

(14) EÜT L 302, 19.10.1992, lk 1.

(15) ELT L 165, 30.4.2004, lk 1.

(16) ELT L 369, 23.12.2006, lk 1.

(17) ELT L 189, 20.7.2007, lk 1.

(18) EÜT L 149, 14.6.1991, lk 1.

I LISA

REGISTREERIMISTAOTLUS: PÄRITOLUNIMETUS VÕI GEOGRAAFILINE TÄHIS

Kättesaamise kuupäev (PP/KK/AAAA) …

[täidab komisjon]

Lehekülgede arv (sealhulgas käesolev lehekülg) …

Taotluse keel …

Registreerimisnumber …

[täidab komisjon]

Taotleja

Juriidilise või füüsilise isiku nimi …

Täielik aadress (majanumber, tänav, asula, postikood, riik) …

Õiguslik seisund, suurus ja koosseis (juriidiliste isikute puhul) …

Kodakondsus …

Telefon, faks, e-post …

Vahendaja

—	Liikmesriik(*)

—	Kolmanda riigi asutus (*)

[(*) kustutage ebasobiv variant]

Vahendaja nimi/vahendajate nimed …

Täielik aadress (majanumber, tänav, asula, postikood, riik) …

Telefon, faks, e-post …

Registreeritav nimetus …

—	Päritolunimetus (*)

—	Geograafiline tähis (*)

[(*) kustutage ebasobiv variant]

Kaitse tõend kolmandas riigis …

Viinamarjasaaduste kategooriad …

[eraldi lehel]

Spetsifikaat

Lehekülgede arv …

Allakirjutanu/allakirjutanute nimed …

Allkiri/allkirjad …

II LISA

KOONDDOKUMENT

Kättesaamise kuupäev (PP/KK/AAAA) …

[täidab komisjon]

Lehekülgede arv (sealhulgas käesolev lehekülg) …

Taotluse keel …

Registreerimisnumber …

[täidab komisjon]

Taotleja

Juriidilise või füüsilise isiku nimi …

Täielik aadress (majanumber, tänav, asula, postikood, riik) …

Õiguslik seisund (juriidiliste isikute puhul) …

Kodakondsus …

Vahendaja

—	Liikmesriik(*)

—	Kolmanda riigi asutus (*)

[(*) kustutage ebasobiv variant]

Vahendaja nimi/vahendajate nimed …

Täielik aadress (majanumber, tänav, asula, postikood, riik) …

Registreeritav nimetus …

—	Päritolunimetus (*)

—	Geograafiline tähis (*)

[(*) kustutage ebasobiv variant]

Veini/veinide kirjeldus (1) …

Viide artikli 54 lõike 1 punkti a (2) kohasele traditsioonilisele nimetusele, mis on seotud kõnesoleva päritolunimetuse või geograafilise tähisega …

Asjaomane veinivalmistustava (3) …

Kindlaks määratud piirkond …

Maksimaalne saagikus hektari kohta …

Lubatud veiniviinamarjasordid …

Seos geograafilise piirkonnaga (4) …

Muud tingimused (3) …

Viide spetsifikaadile

(1) Sealhulgas viide toodetele, mis on hõlmatud määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 33 lõikega 1.

(2) Määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 54 lõike 1 punkt a

(3) Soovituslik.

(4) Toote ja geograafilise piirkonna omapära ning nende vahel oleva seose kirjeldus.

III LISA

VASTUVÄIDE: PÄRITOLUNIMETUS VÕI GEOGRAAFILINE TÄHIS

Kättesaamise kuupäev (PP/KK/AAAA) …

[täidab komisjon]

Lehekülgede arv (sealhulgas käesolev lehekülg) …

Vastuväite keel …

[täidab komisjon]

Registreerimisnumber …

Vastuväitja

Juriidilise või füüsilise isiku nimi …

Täielik aadress (majanumber, tänav, asula, postikood, riik) …

Kodakondsus …

Telefon, faks, e-post …

Vahendaja

—	Liikmesriik(*)

—	Kolmanda riigi asutus (soovituslik) (*)

[(*) kustutage ebasobiv variant]

Vahendaja nimi/vahendajate nimed …

Täielik aadress (majanumber, tänav, asula, postikood, riik) …

Nimetus, mida vastustatakse …

—	Päritolunimetus (*)

—	Geograafiline tähis (*)

[(*) kustutage ebasobiv variant]

Varasemad õigused

—	Kaitstud päritolunimetus (*)

—	Kaitstud geograafiline tähis (*)

—	Riiklik geograafiline tähis () [() kustutage ebasobiv variant] Nimi … Registreerimisnumber … Registreerimise kuupäev (PP/KK/AAAA) …

—	Kaubamärk Märgis … Kaupade ja teenuste loetelu … Registreerimisnumber … Registreerimise kuupäev … Päritoluriik … Maine/tuntus () … [() kustutage ebasobiv variant]

Vastustamise alus

—	Määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 42 lõige 1(*)

—	Määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 42 lõige 2(*)

—	Määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 43 lõige 2(*)

—	Määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 45 lõike 2 punkt a (*)

—	Määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 45 lõike 2 punkt b (*)

—	Määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 45 lõike 2 punkt c (*)

—	Määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 45 lõike 2 punkt d (*)

[(*) kustutage ebasobiv variant]

Aluse selgitus …

Allakirjutaja nimi …

Allkiri …

IV LISA

MUUTMISTAOTLUS: PÄRITOLUNIMETUS VÕI GEOGRAAFILINE TÄHIS

Kättesaamise kuupäev (PP/KK/AAAA) …

[täidab komisjon]

Lehekülgede arv (sealhulgas käesolev lehekülg) …

Muudatuse keel …

Registreerimisnumber …

[täidab komisjon]

Vahendaja

—	Liikmesriik(*)

—	Kolmanda riigi asutus (soovituslik) (*)

[(*) kustutage ebasobiv variant]

Vahendaja nimi/vahendajate nimed …

Täielik aadress (majanumber, tänav, asula, postikood, riik) …

Telefon, faks, e-post …

Nimi …

—	Päritolunimetus (*)

—	Geograafiline tähis (*)

[(*) kustutage ebasobiv variant]

Spetsifikaadi osa, mida muudatus puudutab

Kaitstud nimi (*)

Toote kirjeldus (*)

Veinivalmistustava (*)

Geograafiline piirkond (*)

Hektarisaak (*)

Veiniviinamarjasordid (*)

Seos (*)

Kontrolliasutuse nimi ja aadress (*)

Muu (*)

[(*) kustutage ebasobiv variant]

Muutmine

—	Spetsifikaadi muutmine, mis ei nõua koonddokumendi muutmist () Spetsifikaadi muutmine, mis nõuab koonddokumendi muutmist () [(*) kustutage ebasobiv variant]

—	Väheoluline muudatus (*

—	Oluline muudatus () [() kustutage ebasobiv variant]

Selgitused muudatuste kohta …

Muudetud koonddokument

[eraldi lehel]

Allakirjutaja nimi …

Allkiri …

V LISA

TÜHISTAMISTAOTLUS: PÄRITOLUNIMETUS VÕI GEOGRAAFILINE TÄHIS

Kättesaamise kuupäev (PP/KK/AAAA) …

[täidab komisjon]

Lehekülgede arv (sealhulgas käesolev lehekülg) …

Tühistamistaotluse autor …

Registreerimisnumber …

[täidab komisjon]

Tühistamistaotluse keel …

Juriidilise või füüsilise isiku nimi …

Täielik aadress (majanumber, tänav, asula, postikood, riik) …

Kodakondsus …

Telefon, faks, e-post …

Tühistatav nimi …

—	Päritolunimetus (*)

—	Geograafiline tähis (*)

[(*) kustutage ebasobiv variant]

Taotluse autori õiguspärane huvi …

Liikmesriigi või kolmanda riigi avaldus …

Tühistamise alus

—	Määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 34 lõike 1 punkt a (*)

—	Määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 34 lõike 1 punkt b (*)

—	Määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 35 lõike 2 punkt a (*)

—	Määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 35 lõike 2 punkt b (*)

—	Määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 35 lõike 2 punkt c (*)

—	Määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 35 lõike 2 punkt d (*)

—	Määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 35 lõike 2 punkt e (*)

—	Määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 35 lõike 2 punkt f (*)

—	Määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 35 lõike 2 punkt g (*)

—	Määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 35 lõike 2 punkt h (*)

—	Määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 35 lõike 2 punkt i (*)

[(*) kustutage ebasobiv variant]

Aluse selgitus …

Allakirjutaja nimi …

Allkiri …

VI LISA

KAITSTUD PÄRITOLUNIMETUSE GEOGRAAFILISEKS TÄHISEKS MUUTMISE TAOTLUS

Kättesaamise kuupäev (PP/KK/AAAA) …

[täidab komisjon]

Lehekülgede arv (sealhulgas käesolev lehekülg) …

Taotluse keel …

Registreerimisnumber …

[täidab komisjon]

Taotleja

Juriidilise või füüsilise isiku nimi …

Täielik aadress (majanumber, tänav, asula, postikood, riik) …

Õiguslik seisund, suurus ja koosseis (juriidiliste isikute puhul) …

Kodakondsus …

Telefon, faks, e-post …

Vahendaja

—	Liikmesriik(*)

—	Kolmanda riigi asutus (*)

[(*) kustutage ebasobiv variant]

Vahendaja nimi/vahendajate nimed …

Täielik aadress (majanumber, tänav, asula, postikood, riik) …

Telefon, faks, e-post …

Registreeritav nimetus …

Kaitse tõend kolmandas riigis …

Tootekategooriad …

[eraldi lehel]

Spetsifikaat

Lehekülgede arv …

Allakirjutanu/allakirjutanute nimed …

Allkiri/allkirjad …

VII LISA

TRADITSIOONILISE NIMETUSE TUNNUSTAMISE TAOTLUS

Kättesaamise kuupäev (PP/KK/AAAA) …

[täidab komisjon]

Lehekülgede arv (sealhulgas käesolev lehekülg) …

Taotluse keel …

Registreerimisnumber …

[täidab komisjon]

Taotleja

Liikmesriigi pädev asutus (*)

Kolmanda riigi pädev asutus (*)

Kutseala esindusorganisatsioon (*)

[(*) Tõmmake üleliigne maha]

Aadress (majanumber, tänav, asula, postikood, riik) …

Juriidiline isik (ainult kutseala esindusorganisatsiooni puhul) …

Kodakondsus …

Telefon, faks, e-post …

Nimetus …

Määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 54 lõike 1 punkti a kohane traditsiooniline nimetus (*)

Määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 54 lõike 1 punkti b kohane traditsiooniline nimetus (*)

[(*) Tõmmake üleliigne maha]

Keel

—	Artikli 31 punkt a (*)

—	Artikli 31 punkt b (*)

[(*) kustutage ebasobiv variant]

Asjakohaste päritolunimetuste ja geograafiliste tähiste nimekiri …

Viinamarjasaaduste kategooria …

Määratlus …

Eeskirjade koopia

[lisatakse vormile]

Allakirjutaja nimi …

Allkiri …

VIII LISA

VASTUVÄIDE: TRADITSIOONILINE NIMETUS

Kättesaamise kuupäev (PP/KK/AAAA) …

[täidab komisjon]

Lehekülgede arv (sealhulgas käesolev lehekülg) …

Vastuväite keel …

Registreerimisnumber …

[täidab komisjon]

Vastuväitja

Juriidilise või füüsilise isiku nimi …

Täielik aadress (majanumber, tänav, asula, postikood, riik) …

Kodakondsus …

Telefon, faks, e-post …

Vahendaja

—	Liikmesriik(*)

—	Kolmanda riigi asutus (soovituslik) (*)

[(*) kustutage ebasobiv variant]

Vahendaja nimi/vahendajate nimed …

Täielik aadress (majanumber, tänav, asula, postikood, riik) …

Vastustatav traditsiooniline nimetus …

Varasemad õigused

—	Kaitstud päritolunimetus (*)

—	Kaitstud geograafiline tähis (*)

—	Riiklik geograafiline tähis () [() kustutage ebasobiv variant] Nimi … Registreerimisnumber … Registreerimise kuupäev (PP/KK/AAAA) …

—	Kaubamärk Märgis … Kaupade ja teenuste loetelu … Registreerimisnumber … Registreerimise kuupäev … Päritoluriik … Maine/tuntus () … [() kustutage ebasobiv variant]

Vastustamise alus

—	Artikkel 31 (*)

—	Artikkel 35 (*)

—	Artikli 40 lõike 2 punkt a (*)

—	Artikli 40 lõike 2 punkt b (*)

—	Artikli 40 lõike 2 punkt c (*)

—	Artikli 41 lõige 3 (*)

—	Artikli 42 lõige 1 (*)

—	Artikli 42 lõige 2 (*)

—	Määruse (EÜ) nr 479/2008 artikkel 54

[(*) kustutage ebasobiv variant]

Aluse selgitus …

Allakirjutaja nimi …

Allkiri …

IX LISA

TÜHISTAMISTAOTLUS: TRADITSIOONILINE NIMETUS

Kättesaamise kuupäev (PP/KK/AAAA) …

[täidab komisjon]

Lehekülgede arv (sealhulgas käesolev lehekülg) …

Tühistamistaotluse autor …

[täidab komisjon]

Registreerimisnumber …

Tühistamistaotluse keel …

Juriidilise või füüsilise isiku nimi …

Täielik aadress (majanumber, tänav, asula, postikood, riik) …

Kodakondsus …

Telefon, faks, e-post …

Vastustatud traditsiooniline nimetus …

Taotluse autori õiguspärane huvi …

Liikmesriigi või kolmanda riigi avaldus …

Tühistamise alus

—	Artikkel 31 (*)

—	Artikkel 35 (*)

—	Artikli 40 lõike 2 punkt a (*)

—	Artikkel 40 lõike 2 punkt b (*)

—	Artikli 40 lõike 2 punkt c (*)

—	Artikli 41 lõige 3 (*)

—	Artikli 42 lõige 1 (*)

—	Artikli 42 lõige 2 (*)

—	Määruse (EU) nr 479/2008 artikkel 54 (*)

[(*) kustutage ebasobiv variant]

Aluse selgitus …

Allakirjutaja nimi …

Allkiri …

X LISA

ARTIKLI 51 LÕIKES 2 OSUTATUD PIKTOGRAMM

XI LISA

ARTIKLI 30 LÕIKES 2 OSUTATUD KUTSEALA ESINDUSORGANISATSIOONID JA NENDE LIIKMED

Kolmas riik

Kutseala esindusorganisatsiooni nimi

Kutseala esindusorganisatsiooni liikmed

—	Lõuna-Aafrika Vabariik

—	South African Fortified Wine Producers Association (SAFPA)

—	Allesverloren Estate

—

Axe Hill

—	Beaumont Wines

—	Bergsig Estate

—	Boplaas Wine Cellar

—	Botha Wine Cellar

—	Bredell Wines

—	Calitzdorp Wine Cellar

—	De Krans Wine Cellar

—	De Wet Co-op

—	Dellrust Wines

—

Distell

—	Domein Doornkraal

—	Du Toitskloof Winery

—	Groot Constantia Estate

—	Grundheim Wine Cellar

—	Kango Wine Cellar

—	KWV International

—	Landskroon Wine

—	Louiesenhof

—	Morgenhog Estate

—	Overgaauw Estate

—	Riebeek Cellars

—	Rooiberg Winery

—	Swartland Winery

—	TTT Cellars

—	Vergenoegd Wine Estate

—	Villiera Wines

—	Withoek Estate

XII LISA

ARTIKLIS 40 OSUTATUD TRADITSIOONILISTE NIMETUSTE LOETELU

Traditsiooniline nimetus

Keel

Vein (1)

Kokkuvõtlik määratlus/kasutustingimused (2)

Asjaomane kolmas riik

A OSA — Määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 54 lõike 1 punktis a osutatud traditsioonilised nimetused

BELGIA

Appellation d'origine contrôlée	prantsuse	KPN (1, 4)	Traditsioonilised nimetused, mida kasutatakse väljendi „kaitstud päritolunimetus” asemel.
Gecontroleerde oorsprongsbenaming	hollandi	KPN (1, 4)
Landwijn	hollandi	KGT (1)	Traditsioonilised nimetused, mida kasutatakse väljendi „kaitstud päritolunimetus” asemel.
Vin de pays	prantsuse	KGT (1)

BULGAARIA

Гарантирано наименование запроизход (ГНП) (guaranteed designation of origin)	bulgaaria	KPN (1, 3, 4)	Traditsioonilised nimetused, mida kasutatakse väljendite „kaitstud päritolunimetus” ja „kaitstud geograafiline tähis” asemel 14.4.2000
Гарантирано и контролиранонаименование за произход (ГКНП) (guaranteed and controlled designation of origin)	bulgaaria	KPN (1, 3, 4)
Благородно сладко вино (БСВ) (noble sweet wine)	bulgaaria	KPN (3)
Pегионално вино (Regional wine)	bulgaaria	KGT (1, 3, 4)

TŠEHHI VABARIIK

Jakostní šumivé víno stanovené oblasti

tšehhi

KPN

(4)

Tšehhi Vabariigi põllumajandus- ja toidujärelevalve ametis klassifitseeritud vein, mis on valmistatud asjaomase piirkonna kindlas viinamarjaistanduses koristatud viinamarjadest, kusjuures piirkonnas valmistatava kvaliteetvahuveini jaoks kasutatav vein on valmistatud viinamarjade kasvupiirkonnas ning saagikuse piirmäära ei ole ületatud; vein vastab kehtivates õigusaktides sätestatud kvaliteedinõuetele.

Jakostní víno

tšehhi

KPN

(1)

Tšehhi Vabariigi põllumajandus- ja toidujärelevalve ametis klassifitseeritud vein, mis on toodetud asjaomase piirkonna kindlas viinamarjaistanduses koristatud viinamarjadest; saagikuse piirmäära ei ole ületatud; viinamarjade suhkrusisaldus on vähemalt 15 °NM; viinamarjad on koristatud ja vein on valmistatud asjaomases veinipiirkonnas, vein vastab rakendatavates õigusaktides sätestatud kvaliteedile.

Jakostní víno odrůdové

tšehhi

KPN

(1)

Tšehhi Vabariigi põllumajandus- ja toidujärelevalve ametis klassifitseeritud vein, mis on valmistatud viinamarjadest, viljalihast, viinamarjavirdest; vein on valmistatud kindlas viinamarjaistanduses koristatud viinamarjadest või kvaliteetveinide segamisel nii, et ei kasutata rohkem kui kolme sorti.

Jakostní víno známkové

tšehhi

KPN

(1)

Tšehhi Vabariigi põllumajandus- ja toidujärelevalve ametis klassifitseeritud vein, mis on valmistatud viinamarjadest, viljalihast, viinamarjavirdest ning võimaluse korral kindlas viinamarjaistanduses koristatud viinamarjadest.

Jakostní víno s přívlastkem, millele lisandub:

—	Kabinetní víno

—	Pozdní sběr

—	Výběr z hroznů

—	Výběr z bobulí

—	Výběr z cibéb

—	Ledové víno

—	Slámové víno

tšehhi

KPN

(1)

Tšehhi Vabariigi põllumajandus- ja toidujärelevalve ametis klassifitseeritud vein, mis on valmistatud viinamarjadest, viljalihast või viinamarjavirdest ning võimaluse korral asjaomase piirkonna või all-piirkonna kindlas viinamarjaistanduses koristatud viinamarjadest; saagikuse piirmäära ei ole ületatud; vein on valmistatud viinamarjadest, mille päritolu, suhkrusisaldust ja massi ning vajaduse korral sorti või sorte või nakatumist väärishallituse vormis hahkhallituse Botrytis cinerea P.-ga on amet kontrollinud, ning need vastavad asjaomase kvaliteetveini ja täiendiklassi nõuetele või erineva täiendiklassiga kvaliteetveinide segule esitatavatele nõuetele; vein vastab kehtivates õigusaktides sätestatud kvaliteedinõuetele; vein on ametis klassifitseeritud kvaliteetveinina, millel on üks järgmistest täienditest:

—	„Kabinetní víno” – seda võib valmistada üksnes viinamarjadest, mille suhkrusisaldus on vähemalt 19 °NM;

—	„Pozdní sběr” – seda võib valmistada üksnes viinamarjadest, mille suhkrusisaldus on vähemalt 21 °NM;

—	„Výběr z hroznů” – seda võib valmistada üksnes viinamarjadest, mille suhkrusisaldus on vähemalt 24 °NM;

—	„Výběr z bobulí” – seda võib valmistsada üksnes valitud marjadest, mille suhkrusisaldus on vähemalt 27 °NM;

—	„Výběr z cibéb” – seda võib valmistada üksnes valitud väärishallitusega marjadest või üleküpsenud marjadest, mille suhkrusisaldus on vähemalt 32 °NM;

—	„Ledové víno” – seda võib valmistada üksnes viinamarjadest, mis on koristatud temperatuuri juures –7 °C või vähem ning mis on koristamise ja töötlemise käigus külmunud, kusjuures saadava viinamarjavirde suhkrusisaldus peab olema vähemalt 27 °NM;

—	„Slámové víno” – seda võib valmistada üksnes viinamarjadest, mida on enne töötlemist hoitud õlgedel või pillirool ning vajaduse korral ülesriputatuna ventileeritud ruumis vähemalt kolm kuud ning saadud viinamarjavirde suhkrusisaldus peab olema vähemalt 27 °NM.

Pozdní sběr

tšehhi

KPN

(1)

Tšehhi Vabariigi põllumajandus- ja toidujärelevalve ametis klassifitseeritud vein, mis on toodetud asjaomase piirkonna kindlas viinamarjaistanduses koristatud viinamarjadest; saagikuse piirmäära ei ole ületatud; viinamarjade suhkrusisaldus on vähemalt 21 °NM; viinamarjad on koristatud ja vein on valmistatud asjaomases veinipiirkonnas, vein vastab rakendatavates õigusaktides sätestatud kvaliteedile.

Víno s přívlastkem, millele lisandub:

—	Kabinetní víno

—	Pozdní sběr

—	Výběr z hroznů

—	Výběr z bobulí

—	Výběr z cibéb

—	Ledové víno

—	Slámové víno

tšehhi

KPN

(1)

Tšehhi Vabariigi põllumajandus- ja toidujärelevalve ametis klassifitseeritud vein, mis on valmistatud viinamarjadest, viljalihast või viinamarjavirdest ning võimaluse korral asjaomase piirkonna või all-piirkonna kindlas viinamarjaistanduses koristatud viinamarjadest; saagikuse piirmäära ei ole ületatud; vein on valmistatud viinamarjadest, mille päritolu, suhkrusisaldust ja massi ning vajaduse korral sorti või sorte või nakatumist väärishallituse vormis hahkhallituse Botrytis cinerea P.-ga on amet kontrollinud ning need vastavad asjaomase kvaliteetveini ja täiendiklassi nõuetele või erineva täiendiga kvaliteetveinide segule esitatavatele nõuetele; vein vastab kehtivates õigusaktides sätestatud kvaliteedinõuetele; vein on ametis klassifitseeritud kvaliteetveinina, millel on üks järgmistest täienditest:

—	„Kabinetní víno” – seda võib valmistada üksnes viinamarjadest, mille suhkrusisaldus on vähemalt 19 °NM;

—	„Pozdní sběr” – seda võib valmistada üksnes viinamarjadest, mille suhkrusisaldus on vähemalt 21 °NM;

—	„Výběr z hroznů” – seda võib valmistada üksnes viinamarjadest, mille suhkrusisaldus on vähemalt 24 °NM;

—	„Výběr z bobulí” – seda võib valmistada üksnes valitud marjadest, mille suhkrusisaldus on vähemalt 27 °NM;

—	„Výběr z cibéb” – seda võib valmistada üksnes valitud väärishallitusega marjadest või üleküpsenud marjadest, mille suhkrusisaldus on vähemalt 32 °NM;

—	„Ledové víno” – seda võib valmistada üksnes viinamarjadest, mis on koristatud temperatuuri juures –7 °C või vähem ning mis on koristamise ja töötlemise käigus külmunud, kusjuures saadava viinamarjavirde suhkrusisaldus peab olema vähemalt 27 °NM;

—	„Slámové víno” – seda võib valmistada üksnes viinamarjadest, mida on enne töötlemist hoitud õlgedel või pillirool ning vajaduse korral ülesriputatuna ventileeritud ruumis vähemalt kolm kuud ning saadud viinamarjavirde suhkrusisaldus peab olema vähemalt 27 °NM.

Jakostní likérové víno

tšehhi

KPN

(3)

Tšehhi Vabariigi põllumajandus- ja toidujärelevalve ametis klassifitseeritud vein, mis on valmistatud asjaomase piirkonna kindlas viinamarjaistanduses koristatud viinamarjadest; saagikuse piirmäära ei ole ületatud; vein on valmistatud samas piirkonnas, kus viinamarjad on koristatud, vein vastab kehtivates õigusaktides sätestatud kvaliteedinõuetele.

Zemské víno

tšehhi

KGT

(1)

Vein, mis on valmistatud Tšehhi Vabariigi territooriumil koristatud viinamarjadest, mis sobivad asjaomases piirkonnas kvaliteetveini valmistamiseks või mis kuuluvad sorti, mis esineb kohaldatavates õigusaktides loetletud sortide hulgas; kohaldatavate õigusaktide järgi võib veini märgistada üksnes kaitstud geograafilise tähisega; geograafilise tähisega lauaveini valmistamiseks võib kasutada üksnes viinamarju, millest vein on valmistatud ja mille suhkrusisaldus on vähemalt 14 °NM ja mis on koristatud geograafilises üksuses, mis on geograafilise tähise aluseks, ning vein vastab kehtivates õigusaktides sätestatud kvaliteedinõuetele; muude kui kehtivates õigusaktides nimetatud geograafiliste üksuste nime kasutamine on keelatud.

Víno origininální certifikace (VOC või V.O.C.)

tšehhi

KPN

(1)

Vein peab olema toodetud veinipiirkonnas või sellest väiksemal territooriumil; tootja peab kuuluma ühendusse, mis on kehtivate sätete kohaselt volitatud andma luba kasutada originaalitõendiga veini nimetust; vein vastab vähemalt kehtivates õigusaktides kvaliteetveini suhtes sätestatud nõudmistele, vein vastab tingimustele, mis on sätestatud otsuses, millega reguleeritakse luba anda originaalitõendiga veini nimetust; lisaks peab vein vastama eri veinisortide suhtes kehtestatud nõuetele.

TAANI

Regional vin

taani

KGT

(1, 3, 4)

Vein või vahuvein, mis on valmistatud Taanis kehtivate riiklike sätete kohaselt. „Regional vin'i” suhtes on tehtud organoleptiline ja analüütiline uuring. Selle omapära ja omadused tulenevad osaliselt tootmispiirkonnast, kasutatavatest viinamarjadest ning tootjate ja veinivalmistaja oskustest.

SAKSAMAA

Prädikatswein (Qualitätswein mit Prädikat (1)), millele lisatakse:

—

Kabinett

—

Spätlese

—

Auslese

—	Beerenauslese

—	Trockenbeerenauslese

—

Eiswein

saksa

KPN

(1)

Üldine kategooria eritäiendiga veinide jaoks, mille virdel on teatav minimaalne tihedus ja mida ei ole rikastatud (ei šaptaliseeritud ega kangendatud kontsentreeritud viinamarjavirdega); nimetusele lisatakse üks järgmistest väljenditest:

—	(Kabinett): Eritäiendiga kvaliteetveini (Prädikatswein) esimene kvaliteediaste; siia kuuluvad kerged ja peened veinid, mille virde tihedus sõltuvalt viinamarjasordist ja piirkonnast on 67 kuni 85 Oechsle kraadi;

—	(Spätlese): Eritäiendiga kvaliteetvein, mille virde tihedus on sõltuvalt viinamarjasordist ja piirkonnast 76 kuni 95 Oechsle kraadi; viinamarjad tuleb korjata hilja ning need peavad olema täielikult küpsenud; nendel veinidel on tugev maitse (mitte tingimata magus);

—	(Auslese): Vein on valmistatud eraldi valitud täielikult küpsenud viinamarjadest, mis võivad olla kontsentreeritud botrytis cinerea kasutamise teel; virde tihedus on sõltuvalt viinamarjasordist ja piirkonnast 85 kuni 100 Oechsle kraadi;

—

(Beerenauslese): Vein on valmistatud eraldi valitud ja tänu botrytis cinerea (väärishallitus) kasutamisele kõrge suhkrukontsentratsiooniga täielikult küpsenud viinamarjadest; saagikoristus toimub tavaliselt mõni aeg pärast tavalist saagikoristust. Virde tihedus on sõltuvalt viinamarjasordist ja piirkonnast 110 kuni 125 Oechsle kraadi: veinid on väga magusad ja säilivad kaua:

—

(Trockenbeerenauslese): Eritäiendiga kvaliteetveini (Prädikatswein) kõrgeim aste, mille puhul virde tihedus on üle 150 Oechsle kraadi. Selle kategooria veinid on valmistatud hoolikalt valitud üleküpsenud viinamarjadest, mille mahl on botrytis cinerea (väärishallitus) kasutamise abil kontsentreeritud. Marjad on kuivatatud nagu rosinad. Sellisel teel tehtud vein on äärmiselt magus ja madala alkoholisisaldusega;

—	(Eiswein): Selline vein peab olema valmistatud viinamarjadest, mis on koristatud käreda pakasega, nii et temperatuur on alla –7 °C; viinamarjad on pressitud külmunud olekus; ainulaadne kõrgeima kvaliteediga vein, mis on äärmiselt magus ja happeline.

Qualitätswein, millele lisatakse vajaduse korral väljend b.A. (Qualitätswein bestimmter Anbaugebiete)

saksa

KPN

(1)

Kindlaks määratud piirkonnas valmistatud kvaliteetvein, mis on läbinud analüütilise ja organoleptilise uuringu ja mis vastab viinamarjade küpsuse nõuetele (viinamarjavirde tihedus/Oechsle kraadid).

Qualitätslikörwein, millele lisatakse vajaduse korral väljend b.A. (Qualitätslikörwein bestimmter Anbaugebiete) (2)

saksa

PDO

(3)

Kindlaks määratud piirkonnas valmistatud kvaliteetliköörvein, mis on läbinud analüütilise ja organoleptilise uuringu ja mis vastab viinamarjade küpsuse nõuetele (viinamarjavirde tihedus/Oechsle kraadid).

Qualitätsperlwein, millele lisatakse vajaduse korral väljend b.A. (Qualitätsperlwein bestimmter Anbaugebiete) (2)

saksa

PDO

(8)

Kindlaks määratud piirkonnas valmistatud poolvahuvein, mis on läbinud analüütilise ja organoleptilise uuringu ja mis vastab viinamarjade küpsuse nõuetele (viinamarjavirde tihedus/Oechsle kraadid).

Sekt b.A. (Sekt bestimmter Anbaugebiete) (2)

saksa

KPN

(4)

Kindlaks määratud piirkonna kvaliteetvahuvein.

Landwein

saksa

KGT

(1)

Veini kvaliteedi tagab suhteliselt kõrge virde tihedus.

Winzersekt (2)

saksa

KPN

(1)

Kvaliteetvahuvein, mis on valmistatud kindlas viinamarjakasvatuspiirkonnas veinist, mis on valmistatud selles samas viinamarjakasvatusettevõttes koristatud viinamarjadest; nimetus käib ka tootjarühma kohta.

KREEKA

Ονομασία Προέλευσης Ανωτέρας Ποιότητας (ΟΠΑΠ)

(appellation d’origine de qualité supérieure)

kreeka

KPN

(1, 3, 4, 15, 16)

Piirkonna või asula nimi, mille puhul on haldusaktides ette nähtud võimalus kasutada seda järgmistele nõuetele vastava veini tähistamiseks:

—	vein on toodetud viinamarjadest, mis kuuluvad Vitis vinifera liigi peamiste sortide hulka ja on koristatud asjaomases geograafilises piirkonnas, kusjuures tootmine toimub asjaomases piirkonnas;

—	vein on valmistatud viinamarjadest, mis on koristatud madala saagikusega viinamarjaistandustest;

—	veini kvaliteet ja omadused tulenevad valdavalt või eranditult teatavast geograafilisest piirkonnast koos sellele omaste looduslike tingimuste ja inimtegevusega.

[L.D. 243/1969 ja L.D. 427/76 veinitoodete edendamise ja kaitse kohta]

Ονομασία Προέλευσης Ελεγχόμενη (ΟΠΕ)

(appellation d'origine contrôlée)

kreeka

KPN

(3, 15)

Lisaks nõuetele, mis kehtivad ka „appellation d’origine de qualité supérieure”i’ puhul, peavad siia kategooriasse kuuluvad veinid vastama järgmistele nõuetele:

—	vein on valmistatud viinamarjadest, mis on koristatud tähtsamatest, madala saagikusega viinamarjaistandustest, kus pinnas vastab kvaliteetveini valmistamisele esitatavatele nõuetele,

—	vein vastab teatavatele nõuetele seoses viinamarjaistanduste pügamissüsteemi ja virde minimaalse suhkrusisaldusega.

[L.D. 243/1969 ja L.D. 427/76 veinitoodete edendamise ja kaitse kohta]

Οίνος γλυκός φυσικός

(vin doux naturel)

kreeka

KPN

(3)

Vein, mis kuulub „appellation d'origine contrôlée” või „appellation d’origine de qualité supérieure”i kategooriasse ja vastab järgmistele nõuetele:

—	vein on valmistatud viinamarjavirdest, mille esialgne naturaalne alkoholisisaldus on vähemalt 12 mahuprotsenti,

—	veini tegelik alkoholisisaldus on vähemalt 15 mahuprotsenti, aga mitte üle 22 mahuprotsendi,

—	veini üldalkoholisisaldus ei ületa 17,5 mahuprotsenti.

[L.D. 212/1982 Päritolunimetusega „Samos” veini registreerimise kohta]

Οίνος φυσικώς γλυκύς

(vin naturellement doux)

kreeka

KPN

(3, 15, 16)

Vein, mis kuulub „appellation d'origine contrôlée” või „appellation d’origine de qualité supérieure”i kategooriasse ja vastab järgmistele nõuetele:

—	vein on valmistatud viinamarjadest, mis on jäetud päikese kätte või varju,

—	vein on valmistatud ilma rikastamata,

—	veini naturaalne alkoholisisaldus on vähemalt 17 mahuprotsenti (või suhkrusisaldus vähemalt 300 grammi liitri kohta).

[L.D. 212/1982 Päritolunimetusega „Samos” veini registreerimise kohta]

ονομασία κατά παράδοση

(appellation traditionnelle)

kreeka

KGT

(1)

Vein on valmistatud eranditult Kreeka geograafilisel territooriumil ja lisaks:

—	on veinide puhul, mis kannavad traditsioonilist nimetust „Retsina”, virret töödeldud Süüria männi vaiguga,

—	on veinid, mis kannavad traditsioonilist nimetust „Verntea”, valmistatud viinamarjadest, mis on koristatud Zakynthose saarel ja vastavad teatavatele tingimustele seoses viinamarjasortide, istanduste hektarisaagi ja virde suhkrusisaldusega.

[P.D. 514/1979 vaiguveinide tootmise, kontrolli ja kaitse kohta ning M.D. 397779/92 väljendi „Verntea Traditional Designation of Zakynthos” kasutamise tingimuste kohta]

τοπικός οίνος

(vin de pays)

kreeka

KGT

(1, 3, 4, 11, 15, 16)

Piirkonna või asula nimi, mille puhul on haldusaktides ette nähtud võimalus kasutada seda järgmistele nõuetele vastava veini tähistamiseks:

—	veini mingi omadus, maine või muu tunnus tuleneb peamiselt päritolust,

—	vähemalt 85 % kasutatavatest viinamarjadest tuleb eranditult asjaomasest geograafilisest piirkonnast ja veini valmistamine leiab aset asjaomases geograafilises piirkonnas,

—	kasutatakse viinamarjasorte, mis on asjaomase piirkonna jaoks ette nähtud,

—	viinamarjad on koristatud viinamarjaistandustest, mille pinnas sobib madala saagikusega tootmiseks,

—	igal üksikul juhul on kindlaks määratud naturaalne ja tegelik alkoholisisaldus.

[C.M.D. 392169/1999 Üldeeskirjad mõiste „vin de pays” kasutamise kohta lauaveinide tähistamisel, aktiga C.M.D. 321813/2007 muudetud kujul].

HISPAANIA

Denominación de origen (DO)

hispaania

KPN

(1, 3, 4, 5, 6, 8, 9, 11, 15, 16)

Piirkonna, ala, asula või koha nimi, mille suhtes on haldusaktides ette nähtud võimalus kasutada seda järgmistele nõuetele vastava veini tähistamiseks:

—	vein on valmistatud selles piirkonnas, alal, asulas või kohas seal kasvanud viinamarjadest,

—	veinil on tänu päritolule suur kaubanduslik maine,

—	veini omapära ja tunnused tulenevad eranditult või peamiselt geograafilistest teguritest, sealhulgas looduslikest tingimustest ja inimtegevusest.

(Seadus 24/2003 viinamarjade ja veini kohta, muud õiguslikud nõuded on sätestatud eespool nimetatud ja muudes aktides)

Tšiili

Denominación de origen calificada (DOCa)

hispaania

KPN

(1, 3, 4, 5, 6, 8, 9, 11, 15, 16)

Kategooriasse „denominación de origen calificada” kuuluv vein vastab lisaks kategooria „denominación de origen” nõuetele veel järgmistele nõuetele:

—	vein on kuulunud kategooriasse „denominación de origen” vähemalt kümme aastat,

—	sellisel viisil kaitstud tooteid turustavad üksnes villitult veinivalmistusettevõtted, mis on registreeritud ja asuvad asjaomases geograafilises piirkonnas,

—	piirkond, kus on lubatud asjaomase päritolunimetusega veini toota, on kaardil haldusüksuste kaupa kindlaks määratud.

(Seadus 24/2003 viinamarjade ja veini kohta, muud õiguslikud nõuded on sätestatud eespool nimetatud ja muudes aktides)

Vino de calidad con indicación geográfica

hispaania

KPN

(1, 3, 4, 5, 6, 8, 9, 11, 15, 16)

Vein on valmistatud teatud piirkonnas, alal, asulas või kohas seal kasvanud viinamarjadest ning veini mingi omadus, maine või tunnusjooned tulenevad geograafilistest teguritest või inimtegevusest või mõlemast ning on seotud viinamarjade kasvatamise, veini valmistamise või laagerdamisega. Sellist veini tähistatakse väljendiga „vino de calidad de”, millele järgneb asjaomase piirkonna, ala, asula või koha nimi, kus see on valmistatud.

(Seadus 24/2003 viinamarjade ja veini kohta, muud õiguslikud nõuded on sätestatud eespool nimetatud ja muudes aktides)

Vino de pago

hispaania

KPN

(1, 3, 4, 5, 6, 8, 9, 11, 15, 16)

Märgib eriliste pinnaseomaduste ja mikrokliima poolest väljapaistvat kohta või põllumaad, mis erineb ümberkaudsetest aladest ja on tuntud, kusjuures nime tuntus on seotud sellega, et seal kasvatatakse viinamarju, millest valmistatakse eriliste omaduste ja tunnusjoontega veini, ning mille piirid on kindlaks määratud pädeva asutuse poolt vastavalt piirkonna iseärasustele kehtestatud eeskirjadega. Selle piirid ei tohi kattuda haldusüksuse või haldusüksuste (kui haldusüksusi, mille territooriumil asjaomane koht või põllumaa on, on rohkem kui üks) piiridega ega neid ületada. Veini valmistamisega seotud tuntusest võib rääkida juhul, kui „pago” nime on kasutatud sellelt saadud veini turustamiseks tavapäraselt vähemalt viie aasta jooksul. Kõik viinamarjad, mida kasutatakse „vino de pago” valmistamiseks, peavad olema pärit asjaomasest pagost ning vein peab olema valmistatud, ladustatud ja vajaduse korral laagerdatud muudest veinidest eraldi.

(Seadus 24/2003 viinamarjade ja veini kohta, muud nõuded on sätestatud eespool nimetatud ja muudes aktides)

Vino de pago calificado

hispaania

KPN

(1, 3, 4, 5, 6, 8, 9, 11, 15, 16)

Juhul kui kogu pago territoorium on mõne kaitstud päritolunimetuse suhtes kindlaks määratud piirkonna osa, võib selle tähistamiseks kasutada väljendit „vino de pago calificado”, kui vein vastab asjaomase päritolunimetuse puhul kehtestatud nõuetele ja on selles piirkonnas registreeritud.

(Seadus 24/2003 viinamarjade ja veini kohta, muud õiguslikud nõuded on sätestatud eespool nimetatud ja muudes aktides)

Vino de la tierra

hispaania

KGT

(1, 3, 4, 5, 6, 8, 9, 11, 15, 16)

Traditsioonilise nimetuse „vino de la tierra” kasutamise tingimused (koos geograafilise tähisega):

1. Artiklis 1 osutatud geograafilisi tähiseid käsitlevates aktides tuleb täpsustada vähemalt järgmised üksikasjad:

a)	veini kategooria või kategooriad, mille puhul nimetust kasutatakse,

b)	kasutatava geograafilise tähise nimekuju,

c)	geograafilise piirkonna täpsed piirid,

d)	kasutatavad viinamarjasordid,

e)	kõnealust nimetust kandvate eri kategooriate veinide minimaalne naturaalne alkoholisisaldus,

f)	viide organoleptilistele omadustele,

g)	asjaomaste veinide kontrollimise viisi (kas riigi- või eraasutuse poolt).

2. Geograafilist tähist võib kasutada eri piirkondadest koristatud viinamarjadest valmistatud veini segu puhul, kui vähemalt 85 % viinamarjadest on koristatud piirkonnas, mille nime vein kannab.

(Seadus 24/2003 viinamarjade ja veini kohta, dekreet 1126/2003)

Vino dulce natural

hispaania

KPN

(3)

(Komisjoni määruse (EÜ) nr 606/2009 III lisa B osa punkt 6)

Vino Generoso

hispaania

KPN

(3)

(Komisjoni määruse (EÜ) nr 606/2009 III lisa B osa punkt 8)

Tšiili

Vino generoso de licor

hispaania

KPN

(3)

(Komisjoni määruse (EÜ) nr 606/2009 III lisa B osa punkt 10)

PRANTSUSMAA

Appellation d'origine contrôlée	prantsuse	KPN (1, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9, 15, 16)	Haldusüksuse nimi, mida kasutatakse seal valmistatud veini tähistamiseks, kusjuures veini omapära ja tunnused tulenevad peamiselt või terviklikult asjaomasest geograafilisest piirkonnast, sealhulgas sellele omastest looduslikest tingimustest ja inimtegevusest, toode on laialdaselt tuntud ning selle tootmise suhtes kohaldatakse kokkuleppeid, millega on ette nähtud heakskiit sidusrühmade poolt ning tootmistingimuste ja toodangu kontrollimine.	Alžeeria Šveits Tuneesia
Appellation 606/2009 contrôlée	prantsuse
Appellation d'origine vin délimité de qualité supérieure	prantsuse
Vin doux naturel	prantsuse	KPN (3)	Kangendatud vein, st vein, mille alkoholkäärimine on katkestatud neutraalse veinialkoholi lisamise teel. Sel viisil suurendatakse veini alkoholisisaldust, säilitades enamuse viinamarjades looduslikult sisalduvast suhkrust. Sõltuvalt sellest, kas tegu on valge, roosa või punase veiniga, toimub kangendamine alkoholkäärimise kindlas etapis, vajaduse korral koos matsereerimisega.
Vin de pays	prantsuse	KGT (1, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9, 15, 16)	Geograafilise tähisega vein, mille geograafiline päritolu on ära näidatud (territoriaalne määratlus). Vin de pays peab pärinema terviklikult tootmispiirkonnast, mille nime ta kannab. Vein vastab kehtivates aktides sätestatud tootmistingimustele, millega kehtestatakse muu hulgas maksimaalne saagikus, minimaalne alkoholisisaldus, viinamarjasort ja ranged analüütilised nõuded.

ITALY

Denominazione di origine controllata (D.O.C.)	itaalia	KPN (1, 3, 4, 5, 6, 8, 11, 15, 16)	„Denominazone di origine controllata” tähistab geograafilist viinamarjakasvatuspiirkonda, mida iseloomustab eriline toodang, ning seda kasutatakse tuntud kvaliteetveini märgistuses, kui veini omadused tulenevad geograafilisest keskkonnast ja inimtegevusest. Asjaomases seaduses nähakse ette, et Itaalias võib päritolunimetuse väljendamisel kasutada lühendit „D.O.C.”, mis viitab eelnimetatud kõrge kvaliteediga ja traditsioonilise päritoluga veinile. [Seadus nr 164, 10.2.1992]
Kontrollierte Ursprungsbezeichnung	saksa	KPN (1, 3, 4, 5, 6, 8, 11, 15, 16)
Denominazione di origine controllata e garantita (D.O.C.G.)	itaalia	KPN (1, 3, 4, 5, 6, 8, 11, 15, 16)	Sama, mis D.O.C., kuid sisaldab veel sõna „garantita”, mistõttu kasutatakse seda veinide juures, mis on eriti hinnatud ning mille puhul on vähemalt viie aasta jooksul olnud õigus kasutada tavalist päritolunimetust. Neid turustatakse kuni 5-liitristes mahutites, mis viseeritakse valitsuse märgiga, et suurendada tarbijate kindlustunnet. [Seadus nr 164, 10.2.1992]
Kontrollierte und garantierte Ursprungsbezeichnung	saksa	KPN (1, 3, 4, 5, 6, 8, 11, 15, 16)
Vino dolce naturale	itaalia	KPN (1, 3, 11, 15)	Traditsiooniline nimetus, mida kasutatakse mõnede kuivatatud viinamarjadest valmistatud ja kõrge looduslikku päritolu jääksuhkru sisaldusega veinide (kangendamata) kirjeldamiseks ja klassifitseerimiseks. Nimetuse kasutus on sätestatud kehtivates veini käsitlevates õigusaktides.
Indicazione geografica tipica (IGT)	itaalia	KGT (1, 3, 4, 5, 6, 8, 11, 15, 16)	10. veebruari 1992. aasta seaduse nr 164 kohaselt kasutatav nimetus, mis tähistab veinide geograafilist päritolu, kusjuures selle kasutamine eeldab, et veini iseloom ja kvaliteet on seotud viinamarjade kasvupiirkonnaga.
Landwein	saksa
Vin de pays	prantsuse

KÜPROS

Οίνος Ελεγχόμενης Ονομασίας

Προέλευσης (ΟΕΟΠ)

(Controlled Designation of Origin)

kreeka

KPN

(1, 3, 4, 5, 6, 8, 9, 11, 15, 16)

Tähistab kaitstud päritolunimetusega veine.

Κ.Δ.Π.403/2005 Αρ.4025/19.8.2005/Ε.Ε. Παρ. ΙΙΙ (Ι)

Κ.Δ.Π.212/2005 Αρ.3896/26.04.2005/Ε.Ε. Παρ. ΙΙΙ (Ι)

Κ.Δ.Π.706/2004 Αρ.3895/27.08.2004/Ε.Ε. Παρ. ΙΙΙ (Ι)

Τοπικός Οίνος

(Regional Wine)

kreeka

KGT

(1, 3, 4, 5, 6, 8, 9, 11, 15, 16)

Tähistab kaitstud geograafilise tähisega veine.

Κ.Δ.Π. 704/2004 Αρ.3895/27.8.2004/Ε.Ε. Παρ. ΙΙΙ(Ι)

LUKSEMBURG

Crémant de Luxembourg

prantsuse

KPN

(4)

[Valitsuse 4. jaanuari 1991. aasta määrus] Veini tootmisel tuleb kinni pidada järgmistest nõuetest:

—	viinamarjad tuleb koristada käsitsi ja need tuleb Crémant'i valmistamiseks eraldi selekteerida;

—	kuvees kasutatavad veinid peavad vastama kvaliteetveinide kvaliteedinõuetele;

—	vein on valmistatud tervetest viinamarjadest pressitud virdest, kusjuures valgete ja roosade vahuveinide puhul ei tohi 150 kg viinamarjade kohta saadud virde kogus ületa 100 liitrit;

—	see peab olema traditsioonilisel meetodil pudelis kääritatud;

—	maksimaalne vääveldioksiidi sisaldus ei tohi ületa 150 mg/l;

—	süsinikdioksiidi ülerõhk ei tohi 20 °C juures olla vähem kui 4 baari;

—	suhkrusisaldus on alla 50 g/l.

Marque nationale, millele järgneb:

—	appellation contrôlée

—	appellation d'origine contrôlée

prantsuse

KPN

(1, 4)

(V):

Marque nationale Moselle luxembourgeoise (Riiklik märge päritolutähisega veinidele) kehtestati valitsuse 12. märtsi 1935. aasta määrusega. Väljend „Marque nationale – appellation contrôlée” neljakandilisel sildil, mis on kinnitatud pudeli tagaküljele, kinnitab, et riik on veini tootmist ja kvaliteeti kontrollinud. Selle annab välja „Marque nationale”i amet. Seda nimetust saavad taotleda üksnes Luksemburgist pärit veinid, mida ei ole segatud mujalt pärit veiniga ning mis vastavad riiklikele ja Euroopa tasandi nõuetele. Samuti tuleb sellise tähisega veini turustada pudelis ning viinamarjad peavad olema kasvanud ja veiniks töödeldud Luksemburgi viinamarjakasvatuspiirkonnas. Veini kohta tehakse korrapäraselt analüütilisi ja organoleptilisi uuringuid.

(VV):

Vahuveinide „Marque nationale” kehtestati Luksemburgis valitsuse 18. märtsi 1988. aasta määrusega, milles on ette nähtud, et:

—	vahuvein peab olema valmistatud eranditult veinist, mis klassifitseerub Luksemburgi kvaliteetveiniks;

—	see vastab riiklikes ja Euroopa tasandi aktides sätestatud kvaliteedikriteeriumitele;

—	selle tootmine on riigi kontrolli all.

UNGARI

Minőségi bor

ungari

KPN

(1)

Tähendab „kvaliteetvein” ja sellega tähistatakse kaitstud päritolunimetusega veine.

Védett eredetű bor

ungari

KPN

(1)

Tähistab kaitstud päritolunimetusega veini.

Tájbor

ungari

KGT

(1)

Tähendab „maakonnavein” ja sellega tähistatakse kaitstud geograafilise tähisega veine.

MALTA

Denominazzjoni ta’ Origini Kontrollata (D.O.K.)

malta

KPN

(1)

[Government Gazette nr. 17965, 5. september 2006]

Indikazzjoni Ġeografika Tipika (I.G.T.)

malta

KGT

(1)

[Government Gazette nr. 17965, 5. september 2006]

MADALMAAD

Landwijn

hollandi

KGT

(1)

Viinamarjad on koristatud ja vein on valmistatud Madalmaade territooriumil. Sildil võib viidata provintsile, kus viinamarjad on koristatud. Veini minimaalne naturaalne alkoholisisaldus peab olema 6,5 % või rohkem. Sellise veini tootmiseks tuleb kasutada Madalmaade riiklikus viinamarjasortide loetelus nimetatud viinamarjasorte.

AUSTRIA

Districtus Austriae Controllatus (DAC)

ladina

KPN

(1)

Sellise nimetusega kvaliteetvein peab vastama regionaalse komitee kehtestatud nõuetele (sordid, maitse, alkoholisisaldus jne)

Prädikatswein või Qualitätswein besonderer Reife und Leseart, millele vajaduse korral järgneb järgmine täiend:

—	Ausbruch/Ausbruchwein

—	Auslese/Auslesewein

—	Beerenauslese/Beerenauslesewein

—	Kabinett/Kabinettwein

—	Schilfwein

—	Spätlese/Spätlesewein

—

Strohwein

—	Trockenbeerenauslese

—

Eiswein

saksa

KPN

(1)

Tegemist on kvaliteetveiniga, mille eri kategooriad määratakse kindlaks viinamarjade loodusliku suhkrusisalduse ja korjetingimuste järgi. Kangendamine ja magustamine ei ole lubatud.

Ausbruch/Ausbruchwein: Valmistatud üleküpsenud ja botrytisega nakatunud viinamarjadest, mille minimaalne looduslik suhkrusisaldus on vähemalt 27 °Klosterneuburger Mostwaage järgi (KMW); ekstraktsiooni parandamiseks võib lisada värsket virret või veini.

Auslese/Auslesewein: Valmistatakse hoolikalt valitud viinamarjadest, mille suhkrusisaldus on 21 °KMW.

Beerenauslese/Beerenauslesewein: Valmistatud üleküpsenud ja/või botrytisega nakatunud viinamarjadest, mille minimaalne looduslik suhkrusisaldus on vähemalt 25 °KMW.

Kabinett/Kabinettwein: Valmistatakse täielikult küpsenud viinamarjadest, mille looduslik suhkrusisaldus on vähemalt 17 °KMW.

Schilfwein, Strohwein: Viinamarjad peavad enne pressimist olema vähemalt kolme kuu jooksul looduslikul teel pillirool või õlgedel kuivanud; suhkrusisaldus peab olema vähemalt 25 °KMW.

Spätlese/Spätlesewein: Valmistatakse täielikult küpsenud viinamarjadest, mille looduslik suhkrusisaldus on vähemalt 19 °KMW.

Trockenbeerenauslese: Viinamarjad peavad olema suuremalt jaolt botrytisega nakatatud ning looduslikult kokku tõmbunud ning nende suhkrusisaldus peab olema vähemalt 30 °KMW.

Eiswein: Viinamarjad peavad olema koristamise ja pressimise ajal looduslikult külmunud ning virde suhkrusisaldus peab olema vähemalt 25 °KMW.

Qualitätswein või Qualitätswein mit staatlicher Prüfnummer

saksa

KPN

(1)

Vein peab olema valmistatud kindlatest viinamarjasortidest ja täielikult küpsenud viinamarjadest, nii et minimaalne suhkrusisaldus on 15 °KMW ja maksimaalne saagikus 6 750 l/ha. Veini võib turustada ainult kvaliteetveini kontrollnumbriga varustatult.

Landwein

saksa

KGT

(1)

Vein peab olema valmistatud kindlatest viinamarjasortidest ja täielikult küpsenud viinamarjadest, nii et minimaalne suhkrusisaldus on 14 °KMW ja maksimaalne saagikus 6 750 l/ha.

PORTUGAL

Denominação de origem (D.O.)	portugali	KPN (1, 3, 4, 8)	Piirkonna või koha geograafiline nimi või traditsiooniline nimetus, millega vajaduse korral seondub geograafiline päritolu, ning millega tähistatakse selles piirkonnas või kohas kasvanud viinamarjadest valmistatud veini, mille omapära ja tunnused tulenevad suures osas või terviklikult geograafilistest teguritest, sealhulgas looduslikest tingimustest ja inimtegevusest, ning mille tootmine toimub kindlaks määratud piirkonnas või asjaomases geograafilises piirkonnas. [Decreto-Lei nr 212/2004, 23.8.2004]
Denominação de origem controlada (DOC)	portugali	KPN (1, 3, 4, 8)	Päritolunimetusega veinitoodete märgistuses võib kasutada järgmisi väljendeid: „Denominação de Origem Controlada” või „DOC”. [Decreto-Lei nr 212/2004, 23.8.2004]
Indicação de proveniência regulamentada (I.P.R.)	portugali	KPN (1, 3, 4, 8)	Riigi, piirkonna või koha nimi või traditsiooniline nimetus, millega vajaduse korral seondub geograafiline päritolu, ning millega tähistatakse veini, mille valmistamiseks kasutatavad viinamarjad on, kui tegemist on piirkonna või kohaga, koristatud vähemalt 85 % ulatuses kõnealuses kohas või piirkonnas, eeldusel et veini maine, mõni omadus või muu tunnus tuleneb peamiselt geograafilisest päritolust ning veini tootmine toimub kõnesolevas kohas või piirkonnas. [Decreto-Lei nr 212/2004, 23.8.2004]
Vinho doce natural	portugali	KPN (3)	Kõrge suhkrusisaldusega vein, mis on tehtud hiliskorje või väärishallitusega nakatunud marjadest. [Portaria nr 166/1986, 26

		ISSN 1725-5082 doi:10.3000/17255082.L_2009.193.est
Euroopa Liidu Teataja		L 193

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	52. köide 24. juuli 2009

Sisukord		I EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine on kohustuslik	Lehekülg
		MÄÄRUSED
	*	Komisjoni määrus (EÜ) nr 606/2009, 10. juuli 2009, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 479/2008 teatavad rakenduseeskirjad seoses viinamarjasaaduste kategooriate, veinivalmistustavade ja asjaomaste piirangutega	1
	*	Komisjoni määrus (EÜ) nr 607/2009, 14. juuli 2009, millega kehtestatakse üksikasjalikud rakenduseeskirjad nõukogu määrusele (EÜ) nr 479/2008 seoses teatavate veinitoodete kaitstud päritolunimetuste, kaitstud geograafiliste tähiste, traditsiooniliste nimetuste, märgistuse ja esitlusvälimusega	60