I EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine on kohustuslik

14.7.2009

Euroopa Liidu Teataja

L 181/1

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 613/2009,

6. juuli 2009,

mis käsitleb kolmandates riikides töötavate Euroopa ühenduste ametnike, ajutiste ja lepinguliste töötajate töötasude suhtes alates 1. juulist 2008 kohaldatavate paranduskoefitsientide kehtestamist

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirju ning ühenduste muude teenistujate suhtes kohaldatavaid eeskirju, mis on kehtestatud määrusega (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 259/68, (1) eriti selle X lisa artikli 13 esimest lõiku,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)

Tuleb võtta arvesse elukalliduse muutumist väljaspool ühendust asuvates riikides ning seetõttu tuleb kehtestada paranduskoefitsiendid, mida kohaldatakse kolmandates riikides töötavatele Euroopa ühenduste ametnikele ning ajutistele ja lepingulistele töötajatele makstava töötasu suhtes alates 1. juulist 2008.

(2)	Paranduskoefitsiendid, mida kohaldati määruse (EÜ) nr 624/2008 (2) alusel, võivad tagasiulatuvalt kaasa tuua töötasude kohandamise saaja kasuks või kahjuks.

(3)	Juhuks, kui töötasud peaksid uute paranduskoefitsientide tulemusena suurenema, on vaja ette näha tagasiulatuvad lisamaksed.

(4)	Tuleb sätestada enammakstud summade tagasimaksmine, kui töötasu ajavahemikus 1. juulist 2008 kuni käesoleva määruse jõustumise kuupäevani uute paranduskoefitsientide kohaldamise tõttu vähenes.

(5)

Tuleb sätestada, et tagasimaksed võivad hõlmata käesoleva määruse jõustumisele eelnevat kuni kuue kuu pikkust ajavahemikku ning et tagasimaksed tuleb teha 12 kuu jooksul pärast määruse jõustumist, nagu on ette nähtud ka nende paranduskoefitsientide puhul, mida kohaldatakse ühendusesiseselt Euroopa ühenduste ametnike ja muude teenistujate töötasude ja pensionide suhtes,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Paranduskoefitsiendid, mida alates 1. juulist 2008 kohaldatakse kolmandates riikides töötavatele Euroopa ühenduste ametnikele ning ajutistele ja lepingulistele töötajatele töökohariigi vääringus makstavate töötasude suhtes, on esitatud käesoleva määruse lisas.

Kõnealuste töötasude arvutamisel kasutatavad vahetuskursid kehtestatakse finantsmääruse üksikasjalike rakenduseeskirjade kohaselt ja need vastavad esimeses lõigus osutatud kuupäeval kehtinud vahetuskursile.

Artikkel 2

1. Kui töötasud lisas kehtestatud paranduskoefitsientide tulemusel suurenevad, sooritavad asjaomased institutsioonid tagasiulatuvaid lisamakseid.

2. Kui töötasud lisas kehtestatud paranduskoefitsientide tulemusel vähenevad, kohandavad asjaomased institutsioonid 2008. aasta 1. juuli ja käesoleva määruse jõustumise kuupäeva vahel makstud töötasusid tagasiulatuvalt tasusaaja kahjuks.

Kui tagasiulatuvate kohanduste kohaselt tuleb enammakstud summad tagasi maksta, võivad need kohandused üksnes hõlmata käesoleva määruse jõustumise kuupäevale eelnevat kuni kuue kuu pikkust ajavahemikku. Tagasimaksed tuleb teha 12 kuu jooksul pärast määruse jõustumist.

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 6. juuli 2009

Nõukogu nimel

eesistuja

C. BILDT

(1) EÜT L 56, 4.3.1968, lk 1.

(2) ELT L 172, 2.7.2008, lk 1.

LISA

	TÖÖKOHT	Paranduskoefitsient (juuli 2008)
(1)	Afganistan	0
	Lõuna-Aafrika Vabariik	46,9
	Albaania	78,5
	Alžeeria	87,5
	Endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik	71,1
	Angola	112,8
	Saudi Araabia	79,1
	Argentina	54,7
	Armeenia	71,1
	Austraalia	108,5
	Aserbaidžaan	72,9
	Bangladesh	45,4
	Barbados	105,5
	Valgevene	62,7
	Benin	92,9
	Boliivia	49,5
	Bosnia ja Hertsegoviina (Sarajevo)	78,6
	Bosnia ja Hertsegoviina (Banja Luka)	62,7
	Botswana	46
	Brasiilia	95,5
	Burkina Faso	96,5
(1)	Burundi	0
	Kambodža	62,7
	Kamerun	109,7
	Kanada	78,9
	Cabo Verde	74,4
	Tšiili	57,7
	Hiina	74,6
	Jordani Läänekallas – Gaza sektor	103,1
	Colombia	79,2
	Kongo (Brazzaville)	129,1
	Lõuna-Korea	90,7
	Costa Rica	68,7
	Côte d’Ivoire	99,9
	Horvaatia	106,3
	Kuuba	73,5
	Djibouti	85,4
	Egiptus	33,8
	El Salvador	63,6
	Ecuador	57,9
	Eritrea	41,9
	Ameerika Ühendriigid (New York)	91,5
	Ameerika Ühendriigid (Washington)	85
	Etioopia	77,8
	Gabon	110,4
	Gambia	70,3
	Gruusia	99,7
	Ghana	54,3
	Guatemala	70,7
	Guinea (Conakry)	55,7
	Guinea-Bissau	114,6
	Guyana	53,5
	Haiti	104,2
	Honduras	60,3
	Hongkong	83,4
	Fidži	72,2
	Saalomoni Saared	85,6
	India	50,9
	Indoneesia (Banda Aceh)	49,5
	Indoneesia (Jakarta)	69,1
(1)	Iraak	0
	Iisrael	118,9
	Jamaica	86,1
	Jaapan (Tokyo)	105
	Jordaania	70
	Kasahstan (Almatõ)	75,6
	Kasahstan (Astana)	71
	Kenya	73,8
	Kõrgõzstan	86,7
	Kosovo (Priština)	57,5
	Laos	77,6
	Lesotho	47,3
	Liibanon	80
(1)	Libeeria	0
	Madagaskar	84,2
	Malaisia	65,8
	Malawi	63,6
	Mali	83,5
	Moroko	86,9
	Mauritius	72,6
	Mauritaania	61,2
	Mehhiko	69,7
	Moldova	67,1
	Montenegro	68,9
	Mosambiik	71,9
	Namiibia	57,5
	Nepal	66
	Nicaragua	46,2
	Niger	85,7
	Nigeeria	93
	Norra	131,2
	Uus-Kaledoonia	140,4
	Uus-Meremaa	89,8
	Uganda	69,9
	Uzbekistan	45,4
	Pakistan	43,9
	Panama	52,2
	Paapua Uus-Guinea	73,5
	Paraguay	83,6
	Peruu	67,4
	Filipiinid	61
	Kesk-Aafrika Vabariik	113,1
	Kongo Demokraatlik Vabariik (Kinshasa)	112,3
	Dominikaani Vabariik	58,2
	Venemaa	121,8
	Rwanda	82,7
	Samoa	65,5
	Senegal	88,1
	Serbia (Belgrad)	73,9
	Sierra Leone	68,9
	Singapur	95,8
	Sudaan	50
	Sri Lanka	58,1
	Lõuna-Sudaan (Juba)	87,6
	Šveits (Genf)	112,2
	Šveits (Bern)	108
	Suriname	39,7
	Svaasimaa	46,4
	Süüria	66,8
	Tadžikistan	61,2
	Taiwan	77,3
	Tansaania	61,4
	Tšaad	129,3
	Tai	52,4
	IDA-Timor	56,6
	Togo	87
	Tonga	85
	Trinidad ja Tobago	61,6
	Tuneesia	68,7
	Türgi	80,7
	Ukraina	109,4
	Uruguay	73,2
	Vanuatu	105,6
	Venezuela	61
	Vietnam	40,2
	Jeemen	57
	Sambia	63,2
(1)	Zimbabwe	0

(1) Andmed puuduvad.

14.7.2009

Euroopa Liidu Teataja

L 181/8

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 614/2009,

7. juuli 2009,

ovoalbumiini ja laktalbumiini ühise kaubandussüsteemi kohta

(kodifitseeritud versioon)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikleid 26, 87, 88, 89, 132, 133 ja 308,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust (1),

ning arvestades järgmist:

(1)	Nõukogu 29. oktoobri 1975. aasta määrust (EMÜ) nr 2783/75 ovoalbumiini ja laktalbumiini ühise kaubandussüsteemi kohta (2) on korduvalt oluliselt muudetud (3). Selguse ja otstarbekuse huvides tuleks nimetatud määrus kodifitseerida.

(2)	Asutamislepingu põllumajandussätteid ei kohaldata, erinevalt munarebust, ovoalbumiini suhtes, mis ei sisaldu asutamislepingu I lisas.

(3)	Sellest tulenev olukord võib kahjustada ühise põllumajanduspoliitika tulemuslikkust munasektoris.

(4)	Olukorra tasakaalustatud lahendamiseks tuleks ovoalbumiinile kehtestada ühine kaubandussüsteem, nii nagu see on kehtestatud munade kohta. Kõnealuse süsteemi kohaldamist tuleks laiendada ka laktalbumiinile, kuna viimast võib enamikul juhtudest asendada ovoalbumiiniga.

(5)	Vastavalt nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrusele (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus) (4) on ühenduses kehtestatud ühtne munaturusüsteem.

(6)	Albumiini suhtes kohaldatav kaubandussüsteemis peaks järgima munade kohta kehtivat süsteemi, kuna esimesena mainitud tooted on viimastest sõltuvad.

(7)	Mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru käigus on ühendus pidanud läbirääkimisi erinevate lepingute üle. Mitmes sellises lepingus käsitletakse põllumajandust, eelkõige põllumajanduslepingus (5).

(8)	Põllumajandusleping näeb ette muutuvate impordimaksude ning muude meetmete ja impordimaksude kaotamise. Põllumajanduslepingu kohaselt põllumajandustoodete suhtes kehtivad tollimaksumäärad fikseeritakse ühises tollitariifistikus.

(9)

Ovoalbumiinihind kujuneb tavaliselt munahinna alusel, mis on ühenduses ja maailmaturul erinev. Maailmaturul ei ole munahind ainuke faktor, mis – töötlemiskulude kõrval – ovoalbumiinihinda mõjutab. Selleks et säilitada minimaalne turu kaitsetase tarifitseerimisest tulenevate negatiivse mõju eest, võimaldab põllumajandusleping lisatollimaksude kohaldamist täpselt määratletud tingimustel, kuid üksnes tarifitseeritud toodete puhul.

(10)

Põllumajanduslepinguga on ette nähtud rida tariifikvoote jooksva ja minimaalse turulepääsukorralduse alusel. Selliste kvootide suhtes kehtivad tingimused on põllumajanduslepingus üksikasjalikult sätestatud. Pidades silmas kvootide suurt arvu ja selleks, et tagada nende võimalikult tõhus rakendamine, peaks komisjon vastutama nende avamise ja haldamise eest, kohaldades korralduskomitee menetlust.

(11)	Eri munatoodete tiheda majandusliku seose tõttu on vaja ovoalbumiini ja laktalbumiini suhtes ette näha võimalus kehtestada turustamisstandardeid, mis oleksid võimaluste piires kooskõlas määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 1 lõike 1 punktis s osutatud toodetele kehtestatud turustamisstandarditega.

(12)

Munaturu ühise korralduse puhul jääb seestöötlemise korra kasutamise välistamine nõukogu pädevusse. Põllumajanduslepingust tulenevatel majandustingimustel võib osutuda vajalikuks kiiresti reageerida turuprobleemidele, mis tulenevad kõnealusest korrast. Seetõttu tuleks komisjonile anda pädevus võtta vastu kiireloomulisi meetmeid, mis on ajaliselt piiratud,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

REGULEERIMISALA

Artikkel 1

Kui käesolevas määruses ei sätestata teisiti, kehtestatakse ühise tollitariifistiku tollimaksu määrad järgmiste toodete puhul:

CN-kood	Kirjeldus
3502	Albumiinid (k.a kahe või enama vadakuvalgu kontsentraadid vadakuvalkude sisaldusega üle 80 % kuivaine kaalust), albuminaadid ja muud albumiini derivaadid:
3502	– ovoalbumiin:
ex 3502 11	– – kuivatatud:
3502 11 90	– – – muud (inimtoiduks kõlbmatud või sellistena käsitletavad)
ex 3502 19	– – muud:
3502 19 90	– – – muud (inimtoiduks kõlbmatud või sellistena käsitletavad)
ex 3502 20	– laktalbumiin, k.a kahe või enama vadakuvalgu kontsentraadid:
ex 3502 20	– – muud (inimtoiduks kõlbmatud või sellistena käsitletavad)
3502 20 91	– – – kuivatatud (nt lehtedena, tahvlitena, helvestena, pulbrina)
3502 20 99	– – – muud

II PEATÜKK

KAUPLEMINE KOLMANDATE RIIKIDEGA

Artikkel 2

1. Artiklis 1 loetletud toodete importimisel ühendusse võidakse nõuda impordilitsentsi.

2. Liikmesriigid annavad impordilitsentsi igale taotlejale, olenemata tema asukohast ühenduses ning ilma et see piiraks artikli 4 kohaldamiseks võetud meetmeid.

3. Impordilitsents kehtib kogu ühenduses. Selliste litsentside väljaandmine sõltub tagatise esitamisest, mis garanteerib toodete impordi litsentsi kehtivusaja jooksul; kui selle aja jooksul importi või eksporti ei toimu või toimub ainult osaliselt, jääb tagatise esitaja sellest täielikult või osaliselt ilma, välja arvatud vääramatu jõu korral.

4. Impordilitsentside kehtivusaeg ja muud lõike 1 kohaldamise üksikasjalikud eeskirjad võetakse vastu vastavalt määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 195 lõikes 2 osutatud menetlusele.

Artikkel 3

1. Et vältida või kõrvaldada kahjulikku mõjud ühenduse turul, mis võivad tuleneda teatavate artiklis 1 loetletud toodete impordist, kohaldatakse ühe või mitme sellise toote impordi puhul ühises tollitariifistikus sätestatud tollimaksumäärade alusel täiendavat imporditollimaksu, kui põllumajanduslepingu artiklis 5 sätestatud tingimused on täidetud, välja arvatud juhul, kui import usutavasti ei häiri ühenduse turu toimimist või kui toime oleks kavatsetava eesmärgi suhtes ebaproportsionaalne.

2. Käivitushinnad, millest madalamal võib kehtestada täiendava tollimaksu, teatab ühendus Maailma Kaubandusorganisatsioonile.

Käivituskogused, mille ületamise korral kohaldatakse täiendavat imporditollimaksu, kinnitatakse eelkõige nende kolme aasta jooksul ühendusse toimunud impordi alusel, mis eelnevad aastale, kui tekib või võib tekkida lõikes 1 nimetatud kahjulik mõju.

3. Impordihinnad, mida arvestatakse täiendava imporditollimaksu määramisel, määratletakse asjaomase saadetise CIF-impordihinna alusel.

CIF-impordihindu kontrollitakse sel eesmärgil kõnealuse toote tüüpiliste maailmaturu- või ühenduse impordituru hindade alusel.

4. Lõigete 1, 2 ja 3 kohaldamise üksikasjalikud eeskirjad võtab vastu komisjon vastavalt määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 195 lõikes 2 osutatud menetlusele. Eelkõige käsitlevad sellised üksikasjalikud eeskirjad järgmist:

a)	tooteid, mille puhul võib vastavalt põllumajanduslepingu artiklile 5 kohaldada täiendavaid imporditollimakse;

b)	muid kriteeriume, mis on vajalikud lõike 1 kohaldamiseks vastavalt põllumajanduslepingu artiklile 5.

Artikkel 4

1. Artiklis 1 loetletud toodete tariifikvoodid, mis tulenevad mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay voorus sõlmitud lepingutest, avatakse ja neid hallatakse kooskõlas üksikasjalikele eeskirjadega, mis võetakse vastu vastavalt määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 195 lõikes 2 osutatud menetlusele.

2. Kvootide haldamisel võib kasutada üht järgmistest meetoditest või nende kombinatsiooni:

a)	meetod, mis põhineb taotluste saabumise järjekorral (põhimõttel „kes ees, see mees”);

b)	meetod, mis jaotab kvoodid taotluste esitamisel taotletud koguste alusel („üheaegse läbivaatamise” meetod);

c)	meetod, mis põhineb tavapärastel kaubavoogudel (vanad olijad/taotlejad).

Kehtestada võib muid asjakohaseid meetodeid.

Nendega peab vältima vahetegemist asjaomastel ettevõtjatel.

3. Vajaduse korral võetakse kohaldatava haldusmeetodi puhul arvesse ühenduse turu tarnevajadusi ja vajadust säilitada selle tasakaal ning see võib põhineda meetoditel, mida on eelnevalt kasutatud lõikes 1 osutatud kvootidega sarnaste kvootide puhul, ilma et see piiraks mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay voorus sõlmitud lepingutest tulenevaid kohustusi.

4. Lõikes 1 nimetatud üksikasjalikes eeskirjades sätestatakse aastakvoodid, mis on sobivalt järgustatud läbi kogu aasta, ning vajaduse korral sisaldavad need järgmist:

a)	toote laadi, lähteriiki ja päritolu kinnitavaid tagatisi;

b)	punktis a osutatud tagatiste tõendamiseks kasutatava dokumendi tunnustamist;

c)	impordilitsentside väljaandmise tingimusi ja kehtivusaega.

Artikkel 5

Kui hinnad ühenduse turul oluliselt tõusevad ning kui selline olukord tõenäoliselt jätkub, häirides või ähvardades häirida ühenduse turgu, võidakse võtta asjakohaseid meetmeid.

Nõukogu võtab komisjoni ettepanekul ja vastavalt asutamislepingu artikli 37 lõikes 2 sätestatud menetlusele vajaduse korral vastu käesoleva artikli esimese lõike kohaldamise üksikasjalikud eeskirjad.

Artikkel 6

Artiklis 1 nimetatud toodete kohta võib vastu võtta turustamisstandardid, mis kõnealuste toodete omadusi arvestades vastaksid määruse (EÜ) nr 1234/2007 artiklis 116 sätestatud turustamisstandarditele kõnealuse määruse I lisa XIX osas loetletud toodete suhtes. Turustamisstandardid võib eelkõige kehtestada kvaliteedi järgi liigitamise, pakendamise, ladustamise, transportimise, esitlemise ja turustamise kohta.

Turustamisstandardid, nende kasutusala ja rakendamise üldeeskirja võtab komisjoni ettepanekul kvalifitseeritud häälteenamusega vastu nõukogu.

Artikkel 7

1. Munaturu ühise korralduse ladusaks toimimiseks vajalikul määral võib nõukogu erijuhtudel vastavalt asutamislepingu artikli 37 lõikes 2 sätestatud hääletuskorrale komisjoni ettepaneku põhjal osaliselt või täielikult keelata seestöötlemise korra kasutamise käesoleva määruse artiklis 1 loetletud toodete puhul, mis on ette nähtud kõnealuses artiklis loetletud toodete valmistamiseks.

2. Erandina lõikest 1 otsustab komisjon liikmesriigi taotluse põhjal või omal algatusel vajalikud meetmed, kui lõikes 1 nimetatud olukord tekib erandlikult kiiresti ja seestöötlemise kord häirib või võib häirida ühenduse turgu. Nõukogule ja liikmesriikidele teatatakse sellistest meetmetest, mis ei tohi kehtida kauem kui kuus kuud ja mida kohaldatakse viivitamata. Kui komisjon saab liikmesriigilt taotluse, teeb ta selle kohta otsuse nädala jooksul pärast taotluse saamist.

3. Iga liikmesriik võib esitada komisjoni võetud meetmed nõukogule nädala jooksul alates nende teatavakstegemisest. Nõukogu võib kvalifitseeritud häälteenamusega komisjoni otsuse kinnitada, muuta või tühistada. Kui nõukogu ei ole teinud otsust kolme kuu jooksul, peetakse komisjoni otsust tühistatuks.

Artikkel 8

1. Käesoleva määrusega reguleeritud toodete klassifitseerimise suhtes kohaldatakse koondnomenklatuuri tõlgendamise üldeeskirja ja selle rakendamise erieeskirju. Käesoleva määruse kohaldamisest lähtuv tariifinomenklatuur moodustab osa ühisest tollitariifistikust.

2. Kui käesolevas määruses või vastavalt sellele vastu võetud sätetes ei ole sätestatud teisiti, on kolmandate riikidega kauplemisel keelatud

a)	kehtestada ühtegi maksu, millel on tollimaksuga samaväärne mõju;

b)	kohaldada ühtegi kvantitatiivset piirangut või samaväärse mõjuga meedet.

III PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 9

Artiklis 1 nimetatud tooteid, mis on valmistatud või saadud toodetest, mille suhtes ei kohaldata asutamislepingu artikli 23 lõiget 2 ja artiklit 24, ei lubata ühenduses vabasse ringlusse.

Artikkel 10

Liikmesriigid ja komisjon annavad üksteisele käesoleva määruse rakendamiseks vajalikku teavet. Sellise teabe edastamise ja levitamise kord võetakse vastu vastavalt määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 195 lõikes 2 osutatud menetlusele.

Artikkel 11

Määrus (EMÜ) nr 2783/75 tunnistatakse kehtetuks.

Viiteid kehtetuks tunnistatud määrusele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele ning neid loetakse vastavalt II lisas esitatud vastavustabelile.

Artikkel 12

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 7. juuli 2009

Nõukogu nimel

eesistuja

A. BORG

(1) 13. jaanuari 2009. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(2) EÜT L 282, 1.11.1975, lk 104.

(3) Vt I lisa.

(4) ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.

(5) EÜT L 336, 23.12.1994, lk 22.

I LISA

KEHTETUKS TUNNISTATUD MÄÄRUS KOOS MUUDATUSTEGA

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 2783/75 (EÜT L 282, 1.11.1975, lk 104)
Komisjoni määrus (EMÜ) nr 4001/87 (EÜT L 377, 31.12.1987, lk 44)
Nõukogu määrus (EÜ) nr 3290/94 (EÜT L 349, 31.12.1994, lk 105)	Ainult XII lisa B osa
Komisjoni määrus (EÜ) nr 2916/95 (EÜT L 305, 19.12.1995, lk 49)	Ainult artikli 1 punkt 6

II LISA

VASTAVUSTABEL

Määrus (EMÜ) nr 2783/75	Käesolev määrus
Artikkel 1	Artikkel 1
Artikli 2 lõike 1 esimene lõik	Artikli 2 lõige 1
Artikli 2 lõike 1 teine lõik	Artikli 2 lõige 2
Artikli 2 lõike 1 kolmas lõik	Artikli 2 lõige 3
Artikli 2 lõige 2	Artikli 2 lõige 4
Artikkel 3	Artikkel 3
Artikli 4 lõige 1	Artikli 4 lõige 1
Artikli 4 lõike 2 sissejuhatus	Artikli 4 lõike 2 sissejuhatus
Artikli 4 lõike 2 esimene, teine ja kolmas taane	Artikli 4 lõike 2 punktid a, b ja c
Artikli 4 lõiked 3 ja 4	Artikli 4 lõiked 3 ja 4
Artiklid 5–7	Artiklid 5–7
Artikli 8 lõige 1	Artikli 8 lõige 1
Artikli 8 lõike 2 sissejuhatus	Artikli 8 lõike 2 sissejuhatus
Artikli 8 lõike 2 esimene ja teine taane	Artikli 8 lõike 2 punktid a–b
Artiklid 9 ja 10	Artiklid 9 ja 10
Artikkel 11	—
Artikkel 12	—
—	Artikkel 11
—	Artikkel 12
Lisa	—
—	I lisa
—	II lisa

14.7.2009

Euroopa Liidu Teataja

L 181/16

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 616/2009,

13. juuli 2009,

millega rakendatakse nõukogu direktiivi 2005/94/EÜ seoses linnugripi suhtes piiritletud kodulinnukasvatusalade või muude vangistuses peetavate lindude piiritletud kasvatusalade tunnustamisega ja seoses täiendavate bio-ohutusmeetmetega kõnealustes kasvatusalades

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 20. detsembri 2005. aasta direktiivi 2005/94/EÜ linnugripi tõrjet käsitlevate ühenduse meetmete ning direktiivi 92/40/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta, (1) eriti selle artiklit 3, artikli 34 lõiget 4 ja artikli 63 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)	2004. aastal võttis Maailma Loomatervishoiu Organisatsioon (OIE) oma maismaaloomade tervishoiu eeskirja (2) (edaspidi „eeskiri”) tsoonideks ja piirkondadeks jaotamist käsitlevas peatükis kasutusele piirkondadeks jaotamise mõiste.

(2)

Eeskirja peatükis 4.3 käsitatakse tsoonideks ja piirkondadeks jaotamist järgmiselt: „protseduurid, mida riigid rakendavad käesoleva peatüki eeskirjade alusel eesmärgiga määrata oma riigi territooriumi piires teatava tervisliku seisundi alusel alampopulatsioone; seda kasutatakse haiguste tõrjeks ja/või rahvusvahelise kaubanduse puhul.” Ehkki ruumilistel kaalutlustel ja heal haldustaval on oluline osa mõlema mõiste kohaldamisel, kehtib tsoonideks jaotamine loomade alampopulatsiooni suhtes, mis on määratletud eelkõige geograafiliselt (kasutades looduslikke, kunstlikke või õiguslikke piire), samal ajal kui piiritletud kasvatusalade moodustamine kehtib loomade alampopulatsiooni suhtes, mis on määratletud eelkõige bio-ohutusmeetmetega seotud hooldus- ja kasvatustavade alusel.

(3)

Peale selle nähakse peatükiga 4.4 (piiritletud kasvatusalade kehtestamise kohta) ette riikide sees piiritletud kasvatusalade kehtestamise ja tunnustamise struktureeritud raamistik. Piiritletud kasvatusalal võib olla mitu ettevõtet ja selle võib tunnustada määratletud loomahaiguste puhuks, võttes aluseks üksikasjaliku ja dokumenteeritud bio-ohutuskava, mis on koostatud ja rakendatav asjaomaste haigustega seoses. Piiritletud kasvatusala esialgne tunnustamine peaks soovitatavalt toimuma haigusest vabas riigis, territooriumil või tsoonis enne konkreetsete haiguste puhangut. See on eriti oluline äärmiselt nakkavate haiguste korral nagu kõrge patogeensusega linnugripp. Puhangu korral võib piiritletud kasvatusaladeks jaotamist kasutada kaubanduse hõlbustamiseks.

(4)

Komisjoni teatisega Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele Euroopa Liidu uue loomatervishoiustrateegia aastateks 2007–2013 „Haiguste ennetamine on parem kui ravi” (edaspidi „uus loomatervishoiustrateegia”) (3) määratakse 2007.–2013. aasta loomatervishoiustrateegia arendamise suund. Uue loomatervishoiustrateegia eesmärk on keskenduda enam ettevaatusabinõudele, haiguste järelevalvele, kontrollimisele ja teadustööle, et vähendada loomahaigustesse haigestumist ning viia miinimumini haiguspuhangute mõju.

(5)

Bio-ohutusel on uues loomatervishoiustrateegias oluline osa. Peale selle julgustataks piiritletud kasvatusaladeks jaotamise abil põllumajandustootjaid kohaldama bio-ohutusmeetmeid, sest piiritletud kasvatusaladeks jaotamine hõlbustaks ohutut kaubandust ja kujutaks sel viisil endast selget eelist põllumajandustootjatele, aidates samal ajal ära hoida loomahaigusi.

(6)

Sellega seoses peaks käesolev määrus sätestama eeskirjad linnugripiga seoses moodustatud piiritletud kasvatusalade tunnustamise, tunnustuse kehtivuse peatamise ja kehtetuks tunnistamise kohta. Nimetatud reeglites peaks arvesse võtma eeskirja, et tagada järjepidev lähenemisviis linnugripi leviku tõkestamises, arvestades samas eristatavat tervislikku seisundit tunnustuse saanud piiritletud kasvatusaladel.

(7)

Nõukogu direktiiviga 2005/94/EÜ on kehtestatud teatavad ennetusmeetmed, mille eesmärk on linnugripi järelevalve ja varane avastamine ning minimaalsed tõrjemeetmed ja liikumispiirangud, mida kohaldatakse selle haiguse puhkemisel kodulindude või muude vangistuses peetavate lindude seas. Kooskõlas kõnealuse direktiiviga tuleb teatavaid neist meetmetest kohaldada piiritletud kodulinnukasvatusaladel või muude vangistuses peetavate lindude piiritletud kasvatusaladel.

(8)	Direktiivis 2005/94/EÜ on esitatud piiritletud kodulinnukasvatusala ja muude vangistuses peetavate lindude piiritletud kasvatusala määratlus ning sätestatud, et linnugripi leviku tõkestamiseks võib nendel piiritletud kasvatusaladel kohaldada täiendavaid bio-ohutusmeetmeid.

(9)

Direktiivis 2005/94/EÜ on sätestatud, et liikmesriigid peavad korraldama järelevalveprogramme, et avastada erinevate kodulinnuliikide nakatumine linnugripiviiruse alatüüpidega H5 ja H7. Selleks tuleb igal aastal heaks kiita kohustuslikud linnugripi järelevalveprogrammid liikmesriikides. Piiritletud kasvatusalasid tuleks seetõttu tunnustada asjaomase liikmesriigi järelevalveprogrammi heakskiitmise alusel.

(10)

Komisjoni 4. augusti 2006. aasta otsuses 2006/437/EÜ (millega kiidetakse heaks nõukogu direktiiviga 2005/94/EÜ ette nähtud diagnostikakäsiraamat seoses lindude gripiga) (4) on sätestatud diagnostika- ja proovivõtumeetodid ning linnugripi puhangu kinnitamiseks tehtavate laborikatsete tulemuste hindamiskriteeriumid. Ühenduse asjaomase valdkonna õigusaktide järjepidevuse huvides peaks piiritletud kasvatusaladel vastavaid menetlusi ja meetodeid järgima.

(11)

Et lihtsustada menetluste kasutamist elektrooniliste vahendite abil liikmesriikide vahel ning tagada läbipaistvus ja mõistetavus, on oluline, et teave tunnustuse saanud piiritletud kasvatusalade, piiritletud kasvatusaladele tunnustuse andmise, kehtivuse peatamise või kehtetuks tunnistamise kohta oleks kogu ühenduses kõige tõhusamal viisil kättesaadav. Selleks peaksid liikmesriigid looma vastavat teavet sisaldavad Interneti-põhised teabelehed ja komisjoni veebilehel tuleks esitada viited nimetatud lehtedele.

(12)	Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

SISU, KOHALDAMISALA JA MÕISTED

Artikkel 1

Sisu ja reguleerimisala

Käesolevas määruses on sätestatud reeglid liikmesriikidele piiritletud kodulinnukasvatusalade ja muude vangistuses peetavate lindude piiritletud kasvatusalade tunnustamiseks seoses linnugripiga (edaspidi „piiritletud kasvatusalad”) ning on ette nähtud täiendavad ennetavad bio-ohutusmeetmed, mida peab rakendama vastavatel piiritletud kasvatusaladel, et määratleda need linnugripi suhtes eristatavas tervislikus seisundis olevatena.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)	„bio-ohutuskava” – kõik ettevõtte tasandil rakendatavad bio-ohutusmeetmed;

„ühine bio-ohutuse korraldussüsteem”:

a)	piiritletud kasvatusala toimimist reguleerivad ühised reeglid ning

b)	üldised bio-ohutusmeetmed, mida rakendatakse kõigis piiritletud kasvatusalal olevates ettevõtetes, kooskõlas nende bio-ohutuskavadega;

„piiritletud kasvatusala juhataja” – isik, kes ametlikult vastutab piiritletud kasvatusala eest, eelkõige seoses artiklites 3, 4 ja 5 sätestatuga, ja kelle ülesanded on:

a)	järelevalve kogu piiritletud kasvatusalal toimuva tegevuse üle seoses ühise bio-ohutuse korraldussüsteemiga, eelkõige kõnealuse süsteemi rakendamise ja jälgimisega;

b)	järelevalve selle üle, kuidas kodulindude või muude vangistuses peetavate lindude omanikud või pidajad rakendavad ettevõtete bio-ohutuskavasid ning

c)	koostöö pädeva asutusega;

4)	„väljasaatev ettevõte”- ettevõte, millest tuleb kodulinnud või muud vangistuses peetavad linnud, nende ühepäevased/ööpäevased tibud, haudemunad või toidumunad (edaspidi „kaubad”) piiritletud kasvatusalalt välja saata;

5)	„varustav ettevõte” – ettevõte, mille kaubad on ette nähtud väljasaatva ettevõtte või mõne muu piiritletud kasvatusala ettevõtte jaoks;

„kõik asjaosalised” – piiritletud kasvatusala juhatajad, ettevõtjad (sh Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 178/2002 (5) artikli 3 lõigete 3 ja 6 kohased toidu- ja söödakäitlejad), loomaomanikud ja -pidajad, ravimitootjad või muud piiritletud kasvatusalale kaupu tarnivad või teenuseid osutavad tööstused.

II PEATÜKK

PIIRITLETUD KASVATUSALADE TUNNUSTAMINE

Artikkel 3

Piiritletud kasvatusalade tunnustamise taotlused

1. Piiritletud kasvatusala juhataja esitab pädevale asutusele vabatahtliku piiritletud kasvatusalade tunnustamise taotluse (edaspidi „taotlus”).

2. Taotlus peab sisaldama järgmist teavet:

a)	piiritletud kasvatusala juhataja nimi, kvalifikatsioon ja ametikoht, kontaktandmed ja piiritletud kasvatusala aadress;

b)	piiritletud kasvatusala üksikasjalik kirjeldus, nagu on ette nähtud lisa 1. osas;

c)	ühise bio-ohutuse korraldussüsteemi ja piiritletud kasvatusalal asuvate ettevõtete bio-ohutuskavade kirjeldus, nagu on ette nähtud lisa 2. osas;

d)	haiguse järelevalve erimeetmete, kriteeriumide ja nõuete üksikasjalik kirjeldus, eelkõige linnugripi suhtes spetsiifilise kaitse ja järelevalve osas, nagu on ettenähtud lisa 3. osas.

Artikkel 4

Piiritletud kasvatusaladele tunnustuse andmine

1. Pädev asutus võib anda piiritletud kasvatusala esialgse tunnustuse üksnes nendele piiritletud kasvatusaladele, mis asuvad selle liikmesriigi territooriumil või territooriumi osal, kus ei ole kehtestatud kooskõlas ühenduse õigusaktidega linnugripiga seotud piirangud.

Piiritletud kasvatusalade esialgne tunnustus antakse üksnes liikmesriigis, kelle riiklik järelevalveprogramm eesmärgiga avastada erinevate kodulinnuliikide nakatumine linnugripiviiruse alatüüpidega H5 ja H7 on heaks kiidetud.

2. Enne piiritletud kasvatusalale tunnustuse andmist peab pädev asutus piiritletud kasvatusala puhul kindlaks tegema, et

on korraldatud linnugripi suhtes spetsiifiline kaitse ja järelevalve vähemalt kuus kuud enne taotluse esitamise kuupäeva, nagu on nõutud lisa 3. osas (sh vähemalt üks laboratoorne uurimine, nagu on nõutud lisa 3. osa punktis 4), ning üheski piiritletud kasvatusalal olevas ettevõttes ei ole kõnealusel perioodil avastatud linnugrippi;

b)	vajaduse korral on vastavalt ühenduse õigusaktidele ellu viidud vaktsineerimiskavad;

c)	kooskõlas artikli 3 lõikega 2 esitatud teave on täielik ja täpne;

d)	on sisse viidud ühine bio-ohutuse korraldussüsteem, nagu on sätestatud lisa 2. osa punktis 1, ja see on osutunud piisavaks, et tagada piiritletud kasvatusala kodulindude või muude vangistuses peetavate lindude linnugripi suhtes eristatav tervislik seisund;

e)	on korraldatud ametlik kohapealne kontroll, millel on punktide a–d suhtes positiivsed tulemused.

3. Piiritletud kasvatusalale antakse vaid üks nimi ja vaid üks tunnustuse number.

4. Pädev asutus tagab, et pärast piiritletud kasvatusalale tunnustuse andmist kantakse see kohe tunnustuse saanud piiritletud kasvatusalade nimekirja, mis paikneb Interneti-põhisel teabelehel, mis on ette nähtud artikli 9 lõikega 1 ja kuhu tuleb lisada teave piiritletud kasvatusalal asuvate ettevõtete paiknemise kohta ja see, kas nad on väljasaatvad või varustavad ettevõtted (edaspidi „tunnustuse saanud piiritletud kasvatusalade nimekiri”).

III PEATÜKK

PIIRITLETUD KASVATUSALADE TUNNUSTUSE KEHTIMISE TINGIMUSED

Artikkel 5

Piiritletud kasvatusala juhataja kohustused ja ülesanded

Piiritletud kasvatusala tunnustuse saamise järel peab piiritletud kasvatusala juhataja

1)	kontrollima ja jälgima piiritletud kasvatusala tagamaks, et see jätkuvalt vastaks teabele, mis esitati kooskõlas artikli 3 lõikega 2, ja lisas esitatud kriteeriumidele ja nõuetele; eelkõige tuleks vastavat teavet ajakohastada ja teha nõudmise korral kättesaadavaks pädevale asutusele;

tagama, et haiguste seiret, eelkõige linnugripialast seiret, tehakse kooskõlas ühise bio-ohutuse korraldussüsteemiga ja kõigi piiritletud kasvatusalal asuvate ettevõtete bio-ohutuskavadega:

a)	linnugripi avastamiseks on kasutusel varajase hoiatamise süsteem; võetakse proove ja korraldatakse diagnostilisi uuringuid kooskõlas otsusega 2006/437/EÜ ja käesoleva määruse lisa 3. osaga;

b)	ajakohastatakse lisa 3. osa punktiga 4 ette nähtud järelevalvekavasid, kui tuvastatakse, et on suurenenud oht linnugripi sissetoomiseks;

c)	kõik linnugripi diagnostilised uuringud korraldatakse laboratooriumides, mille pädev asutus on selleks otstarbeks ametlikult volitanud; teave seirest ja tulemustest tehakse pädevale asutusele kättesaadavaks;

d)	piiritletud kasvatusalal korraldatud järelevalve käigus saadud ebaselge või positiivne tulemus esitatakse kohe pädevale asutusele, et asjaomased proovid võiks saata kinnitamiseks riiklikusse referentlaboratooriumisse või ühenduse referentlaboratooriumisse linnugripi korral;

3)	tagama, et vaktsineerimine toimub kooskõlas ühise bio-ohutuse korraldussüsteemiga ja kõigi piiritletud kasvatusalal asuvate ettevõtete bio-ohutuskavadega ning et vaktsineerimiskavad ja -meetodid tehakse nõudmise korral kättesaadavaks pädevale asutusele;

korraldama regulaarsed sise- või välisauditid tagamaks, et kõiki bio-ohutusmeetmeid, järelevalvet ja jälgimissüsteemi rakendatakse piiritletud kasvatusalal efektiivselt, ja säilitama tulemused, mis on saadud nimetatud auditite käigus, sealhulgas nende käigus, mis on korraldatud kvaliteeditagamise süsteemi raames, nii et need oleksid nõudmise korral kättesaadavad pädevale asutusele;

teavitama pädevat asutust kohe, kui

a)	piiritletud kasvatusala ei ole enam vastavuses teabega, mis esitati kooskõlas artikli 3 lõikega 2, ning lisas esitatud kriteeriumide ja nõuetega;

b)	ühist bio-ohutuse korraldussüsteemi või bio-ohutuskava on muudetud või kohandatud vastavalt epidemioloogilisele olukorrale, sealhulgas juhul, kui piiritletud kasvatusalale lisatakse või sealt eemaldatakse mõni ettevõte.

Artikkel 6

Pädeva asutuse kohustused ja ülesanded

1. Pädev asutus peab tagama, et piiritletud kasvatusaladel korraldatakse ametlikku kohapealset riskipõhist kontrolli, et teha kindlaks, kas need vastavad jätkuvalt teabele, mis esitati kooskõlas artikli 3 lõikega 2 ning lisas esitatud kriteeriumide ja nõuetega (edaspidi „kontroll”).

2. Kontrolli korraldatakse ajavahemike tagant, mille aluseks on

a)	epidemioloogiline olukord piiritletud kasvatusala sees ja väljaspool seda, eelkõige seoses linnugripiga;

b)	teave, mis puudutab piiritletud kasvatusalal olevate ettevõtete ühist bio-ohutuse korraldussüsteemi või bio-ohutuskava, nagu on sätestatud artikli 5 lõike 5 punktis b.

3. Pädev asutus vastutab kõigi sertifikaatide eest, mis tõendavad, et kaubad pärinevad tunnustuse saanud piiritletud kasvatusalalt.

IV PEATÜKK

PIIRITLETUD KASVATUSALADE TUNNUSTUSE KEHTIVUSE PEATAMINE VÕI KEHTETUKS TUNNISTAMINE

Artikkel 7

Piiritletud kasvatusala tunnustuse kehtivuse peatamine

1. Kui piiritletud kasvatusala kontrollimise tulemusena või seda käsitlevast epidemioloogilisest teabest nähtub, et see ei ole enam vastavuses teabega, mis esitati kooskõlas artikli 3 lõikega 2, või lisas esitatud kriteeriumide ja nõuetega, peatab pädev asutus kohe asjaomase piiritletud kasvatusala tunnustuse kehtivuse ning piiritletud kasvatusala juhataja tagab, et viivitamata kantakse hoolt mittevastavuse kõrvaldamise eest.

2. Pärast piiritletud kasvatusala tunnustuse kehtivuse peatamist peatab pädev asutus kõigi nende sertifikaatide kehtivuse, mis tõendavad, et kaubad pärinevad tunnustuse saanud piiritletud kasvatusalalt.

3. Kui piiritletud kasvatusala tunnustuse kehtivus on peatatud, ei tühista pädev asutus kehtivuse peatamist enne, kui on tõendatud, et 30 päeva jooksul alates kehtivuse peatamisest on võetud parandusmeetmed ja pärast seda on korraldatud kontroll, mis on andnud soodsad tulemused.

Artikkel 8

Piiritletud kasvatusala tunnustuse kehtetuks tunnistamine

1. Pädev asutus tunnistab piiritletud kasvatusala tunnustuse kehtetuks, kui pärast piiritletud kasvatusala tunnustuse kehtivuse peatamist kooskõlas artikli 7 lõikega 1 tõendab sellele järgnev artikli 7 lõike 3 kohane kontroll järgmist:

a)	piiritletud kasvatusala ei ole endiselt vastavuses teabega, mis esitati kooskõlas artikli 3 lõikega 2, või lisas esitatud kriteeriumide ja nõuetega või

b)	piiritletud kasvatusalal on puhkenud linnugripp.

2. Pärast piiritletud kasvatusala tunnustuse kehtetuks tunnistamist peab pädev asutus

a)	lõpetama selliste sertifikaatide väljastamise, mis tõendavad, et kaubad pärinevad tunnustuse saanud piiritletud kasvatusalalt;

b)	eemaldama piiritletud kasvatusala nime tunnustuse saanud piiritletud kasvatusalade nimekirjast.

3. Pärast piiritletud kasvatusala nime eemaldamist tunnustuse saanud piiritletud kasvatusalade nimekirjast võib selle sinna uuesti lisada üksnes pärast uut II peatüki kohast taotlust.

V PEATÜKK

INTERNETI-PÕHINE TEABELEHT JA LÕPPSÄTTED

Artikkel 9

Interneti-põhine teabeleht

1. Liikmesriigid

a)	koostavad tunnustuse saanud piiritletud kasvatusalade nimekirja, mis sisaldab artikli 4 lõigetes 3 ja 4 nõutud teavet;

b)	loovad Interneti-põhise teabelehe, et muuta tunnustuse saanud piiritletud kasvatusalade nimekiri elektrooniliselt kättesaadavaks;

c)	teatavad komisjonile Interneti-põhiste teabelehtede Interneti-aadressi;

d)	ajakohastavad Interneti-põhist teabelehte, et võtta viivitamata arvesse iga piiritletud kasvatusaladele tunnustuse andmist või tunnustuse kehtetuks tunnistamist.

2. Komisjon abistab liikmesriike asjaomase teabe avalikkusele kättesaadavaks tegemisel, avalikustades oma Interneti-põhiste teabelehtede riiklikke linke sisaldava veebisaidi aadressi.

Artikkel 10

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. oktoobrist 2009.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 13. juuli 2009

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Androulla VASSILIOU

(1) ELT L 10, 14.1.2006, lk 16.

(2) http://www.oie.int/eng/normes/mcode/en_sommaire.htm (Terrestrial Animal Health Code 2008).

(3) KOM(2007) 539 (lõplik).

(4) ELT L 237, 31.8.2006, lk 1.

(5) EÜT L 31, 1.2.2002, lk 1.

LISA

PIIRITLETUD KASVATUSALADELE ESITATAVAD KRITEERIUMID JA NÕUDED

1. OSA

Piiritletud kasvatusala kirjeldus, nagu on osutatud artikli 3 lõike 2 punktis b

Piiritletud kasvatusala kirjeldus, nagu on osutatud artikli 3 lõike 2 punktis b, peab põhinema piiritletud kasvatusala asukoha kaardil/skeemi(de)l, millel on näidatud ala piirid, märkides kõigi sellel asuvate objektide, sealhulgas ettevõtete ja nende valduste täpse paiknemise ning kõik seonduvad funktsionaalsed üksused, nagu toidukäitlemis- või ladustamisrajatised jm materjali ladustamise rajatised.

Taotlus peab sisaldama piisavalt teavet, et piiritletud kasvatusala kirjeldus oleks üksikasjalik, ning eelkõige järgmist.

Teave infrastruktuuri üksuste kohta ja nende osa epidemioloogilise eraldatuse loomisel piiritletud kasvatusalal olevate kodulindude või muude vangistuses peetavate lindude ning erinevas haiguslikus seisundis loomapopulatsioonide vahel, sealhulgas

a)	piiritletud kasvatusalal toimuva tegevuse ja toodetavate kaupade kirjeldus, sealhulgas valduste koguvõimsus ning kodulindude või muude vangistuses peetavate lindude arv;

b)	organigramm, millel on selgelt ja üksikasjalikult märgitud kõik piiritletud kasvatusalal toimuvad tegevused, kõigi seotud osaliste vastutusvaldkonnad, osad ja nende vastastikused suhted;

c)	piiritletud kasvatusalal asuvate ettevõtete vaheliste funktsionaalsete seoste kirjeldus, sealhulgas kõigi valduste diagramm, millel on näidatud nende omavahelised seosed;

d)	loomade ja loomsete toodete transpordivahendite kirjeldus, nende tavapärane marsruut ning puhastamis- ja parkimiskohad.

Teave epidemioloogilise seisundi kohta seoses linnugripiga ja ohutegurite kohta, sealhulgas järgmised andmed:

a)	piiritletud kasvatusalal asuvate ettevõtete epidemioloogiline taust ning eelkõige nende tervislik seisund ja kogu teave seoses linnugripiga;

b)	liikumine piiritletud kasvatusalale, sellest välja või selle sees (sisend- ja väljundtooted), nagu isikute, kaupade, muude loomade, loomsete toodete või muude loomadega kokkupuutuvate toodete, transpordivahendite, seadmete, loomasööda liikumine, veevarustus ja reovee ärajuhtimine;

c)	muude kodulindude ja vangistuses peetavate lindude ettevõtete olemasolu piiritletud kasvatusala läheduses, sealhulgas arvukus (näiteks sugu- või tootmislindlad/karjakasvatuse või nuumamisega tegelevad ettevõtted, kodused lindlad, turud, kogumiskeskused, tapamajad, loomaaiad);

d)	keskkonnaohud, nagu veeteed, eluslooduse puhke- ja kaitsealad (sealhulgas metslindude rändeteed), näriliste esinemine, linnugripi tekitaja varasem esinemine keskkonnas;

e)	linnugripi piiritletud kasvatusalale kandumise ja selle piires levimise ohutegurid ja võimalikud levimisteed kooskõlas ühenduse õigusaktide ja/või Maailma Loomatervishoiu Organisatsiooni (OIE) standardite ja suunistega;

f)	kasutusel olev varajase hoiatuse süsteem, et teavitada pädevat asutust punktis e osutatud mis tahes ohutegurite ja võimalike levimisteede avastamisest.

2. OSA

Artikli 3 lõike 2 punktis c osutatud ühise bio-ohutuse korraldussüsteemi ja bio-ohutuskavade kirjeldus

Ühine bio-ohutuse korraldussüsteem peab sisaldama vähemalt järgmisi elemente:

a)	head loomahügieenitavad;

b)	kõigi piiritletud kasvatusalal asuvate ettevõtete vahel toimuvate liikumiste ning kõigi sisenemiste ja väljumiste jälgimissüsteem; jälgimissüsteem peab olema pidevalt dokumenteeritud ja kogu aeg pädevale asutusele kättesaadav;

c)	ohuanalüüsi ja kriitiliste kontrollpunktide ühine kava (HACCP-kava);

d)	piiritletud kasvatusalal asuvate ettevõtete bio-ohutuskavad ja nende tõhususe hindamine kooskõlas määratletud ohutasemega.

Ühise bio-ohutuse korraldussüsteemi alla kuuluvate ettevõtete bio-ohutuskavad peavad sisaldama vähemalt järgmisi elemente:

personali hügieenikava dokumenteeritud rakendamissüsteem, sealhulgas üldised ja konkreetsed hügieenitavad, üldine ja erikoolitus alalisele ja ajutisele personalile ning kõnealuse hügieenikava kontrollimise kord, sealhulgas reegel, et personal i) ei tohi isiklikult pidada kodulinde või muid linde ning ii) ei tohi vähemalt 72 tunni jooksul enne ettevõttesse sisenemist omada lähedast kokkupuudet teiste kodulindude või muude lindudega kui need, keda peetakse piiritletud kasvatusalal; pakilise vajaduse korral eripersonali järele võidakse lubada lühemat perioodi, kuid see ei tohi mingil juhul olla vähem kui 24 tundi ja bio-ohutuskavas tuleb kirjeldada ohu vähendamise meetodeid;

b)	toote- ja personalivood, kirjeldatuna kõigi ettevõtte valduste diagrammil bio-ohutuse tasemete värvikoodidega; kõigis valdustesse sisenemise kohtades peab olema hügieenitõke riiete vahetamise tsooniga, sealhulgas vajaduse korral dušid, ning eraldatud puhtad ja määrdunud alad;

ettevõttesse siseneva või sellest lahkuva personali liikumisi reguleeriv plaan, millel on määratletud isikud või külastajad, kellel on lubatud siseneda ja kellel mitte, sealhulgas füüsiliste tõkete (nagu hekid, tarad vm tõkked, mis selgelt tähistavad ettevõtte valduste piire), märkide, lukustatud väravate ja hoonete sissekäikude kirjeldused; väliskülalistelt (sealhulgas audiitorid või inspektorid) tuleb nõuda, et nad vähemalt 72 tunni jooksul enne ettevõttesse sisenemist väldiksid mis tahes kokkupuudet kodulindude või muude lindudega; olenevalt ohuteguritest (kui näiteks külastajad tulevad kaitse- või järelevalvetsoonist) võidakse nõuda pikemat perioodi; ametlike veterinaararstide puhul ja pakilise vajaduse korral välise erisekkumise (nagu konsultandi või veterinaararsti) järele võidakse lubada lühemat perioodi, kuid see ei tohi mingil juhul olla vähem kui 24 tundi ja bio-ohutuskavas tuleb kirjeldada ohu vähendamise meetodeid;

d)	ettevõtetesse sisenevate, neist väljuvate ja nende vahel sõitvate, sealhulgas isiklike ja tarnesõidukite (nagu sööta, loomi jm kaupu vedavate sõidukite) liikumist reguleeriv ja registreeriv plaan; kättesaadav peab olema register kõigi sõidukite liikumise kohta;

e)	loomade ja toodete jälgimissüsteem, mis võimaldaks jälgida kõiki liikumisi ettevõtetesse, neist välja ja nende vahel (sisenemised ja väljumised);

saastumise vältimise protokoll, mis hõlmab ka saastumist järgmiste objektide tarnimise, transpordi, ladustamise ja kõrvaldamise tõttu:

i)	pakkematerjalid (nt uute või desinfitseeritud pakkematerjalide kasutamine);

ii)	allapanu (nt nõuetekohane allapanumaterjalide ladustamise karantiiniaeg või desinfitseerimine);

iii)	sööt (nt isoleeritud söödasüsteemide kasutamine);

iv)	vesi (nt sisemine veetöötlussüsteem);

v)	loomsed kõrvalsaadused, nt rümbad, sõnnik, määrdunud/koorepragudega munad või koorumata jäänud tibud;

g)	ettevõtte, selle seadmete ja kasutatavate materjalide puhastamis- ja desinfitseerimiskava; kättesaadav peab olema sõidukite puhastamise ja desinfitseerimise eriprotokoll;

h)	kahjurite, sealhulgas näriliste ja muude metsloomade tõrjumise kava, milles on esitatud füüsilised tõkked ja meetmed nende esinemise tuvastamise korral;

linnugripiga seotud HACCP-kava, mis on välja arendatud seitsme astmena (ohuanalüüs, kriitilised kontrollpunktid, kriitilised piirid, seiretegevus, parandusmeetmed, kontroll ja registreerimine) ning mis peab sisaldama vähemalt järgmisi elemente:

i)	teave kodulindude või muude vangistuses peetavate lindude tootmise kohta ja muu teave konkreetsete perioodide kohta (varasem haigestumus ja suremus, kasutatud ravimite üksikasjad, koorunud linnud, teave sööda ja vee tarbimise kohta);

ii)	teave kliinilise kontrolli ning proovide võtmise kavade kohta aktiivseks ja passiivseks seireks ning seireanalüüsiks (sagedus, meetodid, tulemused);

iii)	ettevõtte külastajate piisavalt üksikasjalik register, mis võimaldaks kõik külastajad üles leida ja nendega ühendust võtta;

iv)	teave kohaldatavate vaktsineerimisprogrammide kohta, sealhulgas kasutatava vaktsiini tüüp, vaktsineerimise sagedus ja kuupäev;

v)	üksikasjalik teave võetud parandusmeetmete kohta ja kriitilised kontrollpunktid, mida ei täidetud.

Kõik asjaosalised peavad olema täiel määral teadlikud HACCP-kavast ja järgima selle reegleid, sest tegemist on bio-ohutusmeetmeid ja majandustavasid toetava piiritletud kasvatusalade reguleerimisvahendiga.

HACCP-kavas tuleb arvesse võtta ohtude ja levimisteede nimekirja, mille peab eelnevalt määratlema. See peab olema kohandatav ohutasemega ja selles peab olema kirjeldatud suurenenud ohu korral võetavaid meetmeid, näiteks proovivõtmise sagedust.

Parandusmeetmed ja ajakohastamine

Ühises bio-ohutuse korraldussüsteemis ja bio-ohutuskavades peab kirjeldama, millal mõni konkreetne eeskirjade rikkumine on väike ja millal suur ning milliseid parandusmeetmeid tuleb võtta.

Bio-ohutuskava tuleb ajakohastada vastavalt ohutasemele, eelkõige juhul, kui liikmesriigis, piirkonnas või tsoonis, kus asub piiritletud kasvatusala, kahtlustatakse ametlikult linnugripi puhkemist või kui selle esinemine on kinnitust leidnud (näiteks sõidukite, materjalide, loomade ja/või personali liikumisele piirangute kehtestamine või täiendavate desinfitseerimisprotseduuride rakendamine).

3. OSA

Linnugripivastane spetsiifiline kaitse ja järelevalve

1.	Kasutusel peab olema asjakohane füüsiline linnutõkete süsteem, et vältida kokkupuudet metslindudega ning toidu, vee ja allapanu saastamist. Ettevõtte vahetu ümbrus ei tohi olla metslinde ligitõmbav.

Sisenemiste ja väljumiste kontroll

1. osa punkti 1 alapunktis a osutatud diagrammil peab olema märgitud kõikide kodulindude või muude vangistuses peetavate lindude asukoht, sealhulgas see, kas tegemist on puhasliini, vana-vanemkarja, vanemkarja, sugukarja, tootmiskarja linnu kategooriaga ning kas tegemist on linnukarja, haudejaama, linnukasvatuse, munemiskoha, katsetamiskoha, munade hoidmiskoha või mis tahes muu kohaga, kus hoitakse mune või peetakse linde; sellel tuleb näidata ka kõik nimetatud kohtade vahel toimuvad kaubavood.

Kodulindude või muude vangistuses peetavate lindude, nende munade ja muude nendega seotud toodete liikumist peab reguleerima üksikasjalik protokoll; kodulinnud või muud vangistuses peetavad linnud, nende munad ja muud nendega seotud tooted, mis sisenevad piiritletud kasvatusala mis tahes ettevõttesse, peavad tulema ettevõttest, millel on linnugripi suhtes sama tervislik seisund, ja/või neid tuleb kontrollida tagamaks, et nende puhul ei esine linnugripi sissetoomise ohtu.

c)	Kodulinnud või muud vangistuses peetavad linnud ja haudemunad, mis liiguvad piiritletud kasvatusala sees, tuleb märgistada viisil, et saaks kontrollida nende eelnevaid andmeid; linnukarjadel ja/või munadel peab olema nõuetekohane dokumenteeritud märgistus.

d)	Mitmes vanuses lindudega ettevõtte puhul peab kodulindude või muude vangistuses peetavate lindude lisandumist või vähenemist, sealhulgas transpordipuuride pesemist ja desinfitseerimist, reguleerima kirjalik protokoll.

3.	Samal piiritletud kasvatusalal ei tohi olla kodulindude ja muude vangistuses peetavate lindude ettevõtteid. Samas ettevõttes, v.a haudejaamas, ei tohi pidada erinevat liiki kodulinde.

Samal piiritletud kasvatusalal ei tohi olla kodulindude ja muude vangistuses peetavate lindude ettevõtteid. Samas ettevõttes, v.a haudejaamas, ei tohi pidada erinevat liiki kodulinde.

a)	vähemalt iga kuue kuu järel tootmisperioodil, millele eelneva kuue kuu jooksul ei ole liikmesriigi territooriumil kinnitatud kõrge patogeensusega linnugripi puhanguid kodulindudel või muudel vangistuses peetavatel lindudel;

b)	vähemalt iga kolme kuu järel, kui eelneva kuue kuu jooksul on liikmesriigi territooriumil kinnituse saanud kõrge patogeensusega linnugripi puhang kodulindudel või muudel vangistuses peetavatel lindudel;

kui piiritletud kasvatusala asub alal, millel kehtivad linnugripi puhangu tõttu ühenduse õigusaktide kohased liikumispiirangud, ühe nädala jooksul pärast puhangu alguskuupäeva ja vähemalt iga 21 päeva järel; lisaks sellele, ilma et see piiraks ühenduse õigusaktide erisätete kohaldamist, peab seirekava ajakohastama ja lisama sellesse tõhustatud kliinilise kontrolli ja aktiivse viroloogilise seire, mida tuleb korraldada ühe nädala jooksul pärast puhangu alguskuupäeva ja vähemalt iga 21 päeva järel pärast seda, põhinedes

i)	20 hingetoru/suuneelu tampooniproovil ja 20 kloaagi-tampooniproovil, mis on võetud pisteliselt sama tootmisüksuse kodulindudelt või muudelt vangistuses peetavatelt lindudelt ning

ii)	proovidel, mis on võetud viielt haigelt või surnud linnult, kui neid esineb.

Artikli 5 lõike 2 punktiga a ette nähtud varajase hoiatamise süsteem peab põhinema kirjalikul protokollil, milles määratakse kindlaks aruandluse kord. Seda kohandatakse vastavalt kodulindude või muude vangistuses peetavate lindude erinevatele liikidele ja nende linnugripile vastuvõtlikkusele ning selles

a)	nähakse ette häiretasemed, näiteks kindlaksmääratud piirväärtusega võrdne või sellest kõrgem suremus, märkimisväärne sööda- ja/või veetarbimise ja/või munatoodangu vähenemine, käitumise muutused või muud asjakohased näitajad;

b)	kirjeldatakse võetavaid meetmeid;

c)	lisatakse sellise vastutava personali nimekiri, keda tuleks teavitada.

II EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik

14.7.2009

Euroopa Liidu Teataja

L 181/27

KOMISJONI OTSUS,

13. august 2008,

millega kehtestatakse ökoloogilised kriteeriumid välisvärvidele ja -lakkidele ühenduse ökomärgise andmise kohta

(teatavaks tehtud numbri K(2008) 4452 all)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2009/543/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. juuli 2000. aasta määrust (EÜ) nr 1980/2000 ühenduse muudetud ökomärgise andmise süsteemi kohta, (1) eriti selle artikli 6 lõike 1 teist lõiku,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määruse (EÜ) nr 1980/2000 kohaselt võib ühenduse ökomärgise anda tootele, mille omadused võimaldavad sellel märkimisväärselt mõjutada kõige tähtsamate keskkonnaaspektide parandamist.

(2)	Määruses (EÜ) nr 1980/2000 on sätestatud, et ökomärgise andmise eritingimused kehtestatakse tooterühmade kaupa.

(3)	On asjakohane vastu võtta uus otsus, millega kehtestatakse ökoloogilised kriteeriumid välisvärvidele ja -lakkidele ühenduse ökomärgise andmise kohta.

(4)	Ökoloogilised kriteeriumid, samuti neile vastavad hindamise ja vastavuse tõendamise nõuded, peaksid kehtima neli aastat.

(5)	Käesolevas otsuses sätestatud meetmed põhinevad määruse (EÜ) nr 1980/2000 artikli 13 alusel moodustatud Euroopa Liidu Ökomärgise Komisjoni väljatöötatud kriteeriumide eelnõul.

(6)	Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on kooskõlas määruse (EÜ) nr 1980/2000 artikli 17 alusel loodud komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

1. Tooterühma „Välisvärvid ja -lakid” kuuluvad lõike 2 kohased välitingimustes kasutatavad dekoratiivsed või kaitsvad värvid ja -lakid, puidupeitsid ning muud tooted, mis on ette nähtud ehitiste, õuemööbli, põrandate ja piirdeaedade jaoks nii oma tarbeks kui ka professionaalsetele kasutajatele ning mis on eelkõige välja töötatud välitingimustes kasutamiseks ja mida sellisena ka turustatakse.

Siia kuuluvad muu hulgas põranda pinnakattevahendid ja põrandavärvid; oma tarbeks kasutajate või professionaalsete kasutajate tellimusel turustaja poolt toonitud tooted; toonimissüsteemid, vedelad viimistlusvärvid ja värvipastad, mis võivad olla eelkonditsioneeritud, toonitud või tootja poolt tarbija vajaduste järgi ette valmistatud, sealhulgas puiduvärvid, puidu- ja põrandapeitsid, müüritisevärvid ja metalliviimistlusvahendid (välja arvatud korrosioonivastased viimistlusvahendid ja kruntvärvid), samuti nende komplekttoodete krundid ja alusvärvid.

2. „Värv” tähendab vedeliku-, pasta- või pulbrikujulist pigmenteeritud pinnakattevahendit, mis moodustab alusele kandmisel kaitsva, dekoratiivse või tehniliste eriomadustega läbipaistmatu kile.

„Lakk” tähendab läbipaistvat pinnakattevahendit, mis moodustab alusele kandmisel kaitsva, dekoratiivse või tehniliste eriomadustega läbipaistva kile.

Pärast alusele kandmist kuivab värv või lakk tahkeks alusega nakkunud kaitsvaks pinnakatteks.

Viimistlusvärvid ja -lakid on värvid ja lakid, mida kantakse ehitistele ning nende detailidele, samuti välimööblile, põrandatele ning aedadele dekoreerimiseks ja kaitsmiseks. Neid saab kohapeal peale kanda. Kuigi nad on põhiotstarbelt dekoratiivsed, on neil ka kaitseülesanne.

Puidupeitsid (lasuurvärvid) on pinnakattevahendid, mis tekitavad dekoratiivse ja puitu ilmastikumõjude eest kaitsva läbipaistva või poolläbipaistva kile, mis lihtsustab hooldamist.

Müüritisevärvid on pinnakattevahendid, mis moodustavad dekoratiivse ja kaitsva kile betoonile, (värvitavale) tellisepinnale, plokkmüüritisele, krohvile, kaltsiumsilikaadile või fiibertsemendile. Need on ette nähtud peamiselt kasutamiseks välitingimustes, aga neid võib kasutada ka sisetingimustes või tuulekastide ja rõdulagede jaoks.

„Toonimissüsteem” on meetod värvilise värvi valmistamiseks, mille puhul alus segatakse värvilise toonijaga.

3. Kõnealusesse tooterühma ei kuulu järgmised tooted:

a)	korrosioonivastased pinnakattevahendid;

b)	konserveerivad pinnakattevahendid;

c)	puidukaitsevahendid;

d)	spetsiaalseks tehniliseks või professionaalseks kasutuseks mõeldud pinnakattevahendid, sealhulgas erivastupidavusega pinnakattevahendid;

e)	sisetingimustes kasutamiseks väljatöötatud tooted, mida sellisena ka turustatakse.

Artikkel 2

1. Selleks et värvidele ja lakkidele võiks määruse (EÜ) nr 1980/2000 ja käesoleva artikli lõigete 2 ja 3 alusel anda ühenduse ökomärgis, peavad need kuuluma artiklis 1 määratletud tooterühma „Välisvärvid ja -lakid” ning vastama käesoleva otsuse lisas sätestatud ökoloogilistele kriteeriumidele.

2. Erikasutuseks ettenähtud kahe komponendiga pinnakattevahendid peavad vastama järgmistele tingimustele:

a)	mõlemad komponendid peavad vastama lisas esitatud ökoloogilistele kriteeriumidele (välja arvatud lenduvate orgaaniliste ühendite kriteerium);

b)	peab olema lisatud selgitus selle kohta, et kumbagi komponenti ei tohi kasutada eraldi ega segada muude toodetega;

c)	kasutusvalmis lõpptoode peab siiski samuti vastama ökoloogilistele kriteeriumidele, sealhulgas lenduvate orgaaniliste ühendite kohta kehtestatud kriteeriumile.

3. Pinnakattevahendid, mida turustatakse kasutamiseks nii sise- kui ka välitingimustes, peavad vastama nii käesolevas välisvärve ja -lakke käsitlevas otsuses kui ka sisevärve ja -lakke käsitlevas komisjoni otsuses 2009/544/EÜ (2) kehtestatud kriteeriumidele.

Artikkel 3

Tooterühmale „Välisvärvid ja -lakid” kehtestatud ökoloogilised kriteeriumid, samuti neile vastavad hindamise ja vastavuse tõendamise nõuded kehtivad neli aastat alates käesoleva otsuse jõustumisest.

Artikkel 4

Halduseesmärkidel antakse tooterühmale „Välisvärvid ja -lakid” koodnumber „33”.

Artikkel 5

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 13. august 2008

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Olli REHN

(1) EÜT L 237, 21.9.2000, lk 1.

(2) Vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 39.

LISA

A. RAAMISTIK

Kriteeriumide eesmärk

Kriteeriumide eesmärk on eelkõige

—	toodete tõhus kasutamine ja jäätmete minimeerimine;

—	keskkonna- ja muude ohtude (nt oht troposfääri osoonile) vähendamine lahustite heitkoguste vähendamise abil;

—	mürgiste või muude saasteainete veeheite vähendamine. Kriteeriumid on kehtestatud sellisel tasemel, mis soodustab väiksema keskkonnamõjuga välisvärvide ja -lakkide märgistamist.

Hindamise ja vastavuse tõendamise nõuded

Iga kriteeriumi puhul esitatakse hindamise ja vastavuse tõendamise erinõuded.

Juhul kui taotlejalt nõutakse kõnealustele kriteeriumidele vastavuse tõendamiseks deklaratsioonide, dokumentide, analüüsi- ja katsearuannete või muude tõendite esitamist, võivad tõendusmaterjalid pärineda vastavalt vajadusele taotlejalt ja/või tema tarnijatelt ja/või nende tarnijatelt jne.

Vajaduse korral võib kasutada ka muid katsemeetodeid kui need, mis on osutatud iga kriteeriumi puhul, tingimusel et nende samaväärsust on kinnitanud taotlust hindav pädev asutus.

Vajaduse korral võib pädev asutus nõuda tõendavaid dokumente ja teha sõltumatuid kontrolle.

Pädevatel asutustel soovitatakse taotluste hindamisel ja kriteeriumidele vastavuse kontrollimisel arvestada selliste tunnustatud keskkonnajuhtimissüsteemide nagu EMAS ja EN ISO 14001 rakendamist (märkus: nende juhtimissüsteemide rakendamist ei nõuta).

Juhul kui kriteeriumides on viidatud koostisosadele, kuuluvad selle alla nii ained kui ka valmistised. Aine ja valmistise mõisted on esitatud REACH-määruses (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1907/2006) (1).

Pädevale asutusele tuleb esitada kõigi taotleja kasutusse saabuvate ainete täpne koostis. Tuleb teatada kõikidest ainetest, sealhulgas lisanditest, mille kontsentratsioon on suurem kui 0,01 % toote massist, kui kriteeriumides ei ole täpsustatud madalamat kontsentratsiooni.

B. ÖKOLOOGILISED KRITEERIUMID

Kõik kriteeriumid, välja arvatud 3. kriteerium, mis käsitleb lenduvate orgaaniliste ühendite suhtes kehtestatud piiranguid, kehtivad pakendis värvi või laki suhtes. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/42/EÜ (2) kohaselt on lenduvatele orgaanilistele ühenditele kehtestatud piirväärtused seotud kasutusvalmis tootega ja seega tuleb lenduvate orgaaniliste ühendite maksimumsisaldus välja arvutada kõiki soovitatud lisandeid, nagu värvaineid ja/või vedeldajaid, arvestades. Selle väljaarvutamiseks peavad tooraine tarnijad esitama andmed tahkete ainete sisalduse, lenduvate orgaaniliste ühendite sisalduse ja toote tiheduse kohta.

1. ja 2. kriteerium kehtivad ainult valgete ning heledate värvide (sealhulgas viimistlusvärvide, kruntvärvide, alusvärvide ja/või vahevärvide) suhtes.

Toonimissüsteemide puhul kehtivad 1. ja 2. kriteerium ainult valge värvi suhtes (alus, mis sisaldab kõige enam titaandioksiidi). Juhul kui valge alus ei vasta kriteeriumis 7.a ette nähtud nõudele, mille kohaselt ühe liitri värvi kattevõime 98 % läbipaistmatusele vastaval varjetasemel peab olema vähemalt 6 m2, peab see kriteeriumidele vastama pärast toonimist, et valmistada standardvärv RAL 9010.

1 ja 2. kriteerium ei kehti läbipaistvate pinnakattevahendite kohta.

1. Valged pigmendid

Valge pigmendi sisaldus (valged anorgaanilised pigmendid, mille murdumisnäitaja on üle 1,8). Värv ei tohi sisaldada üle 38 grammi valget pigmenti 1 m2 kuiva 98 % läbipaistmatusega kile kohta. Seda nõuet ei kohaldata lakkide ja puidupeitside suhtes.

Hindamine ja tõendamine: taotleja esitab deklaratsiooni selle kohta, et valget pigmenti ei ole kasutatud, või andmed valgete pigmentide sisalduse ja kattevõime kohta ning üksikasjalikud arvutused, mis näitavad vastavust sellele kriteeriumile.

2. Titaandioksiid

Titaandioksiid: Kasutatud titaandioksiidpigmendi tootmisel tekkinud heited ja jäätmed ei tohi ületada järgmisi väärtusi (pärit anorgaaniliste kemikaalide suurtootmise parima kättesaadava tehnoloogia viitedokumendist, august 2007):

—	SOx heited (väljendatakse SO2-na): 266 mg 1 m2 kuiva (98 % läbipaistmatusega) kile kohta;

—	sulfaatjäätmed: 19 g 1 m2 kuiva (98 % läbipaistmatusega) kile kohta;

—	kloriidjäätmed: loodusliku rutiili, tehisrutiili ja ilmeniidiräbu puhul vastavalt 3,9, 6,8 ja 12,5 g 1 m2 kuiva (98 % läbipaistmatusega) kile kohta.

Hindamine ja tõendamine: taotleja esitab deklaratsiooni selle kohta, et titaandioksiidi ei ole kasutatud, või tõendavad dokumendid, mis näitavad heidete ja jäätmete taset kõnealuste parameetrite puhul, titaandioksiidi sisaldust tootes ja kattevõimet, ning üksikasjalikud arvutused, mis näitavad vastavust sellele kriteeriumile.

3. Lenduvad orgaanilised ühendid

Lenduvate orgaaniliste ühendite sisaldus ei tohi ületada järgmisi väärtusi:

Tooteliigitus (direktiiv 2004/42/EÜ)	Lenduvate orgaaniliste ühendite piirväärtused (g/l, sh vesi)
Pinnakattevahendid mineraalsubstraadist välisseinale	40
Puidust ja metallist välisliistude ja -fassaadi värvid, sh kruntvärvid	90
Välisliistude lakid ja puidupeitsid, sh läbipaistmatud puidupeitsid	90
Minimaalse kattega välispuidupeitsid	75
Krundid (kasutamiseks välitingimustes)	15
Siduvad krundid (kasutamiseks välitingimustes)	15
Ühe komponendiga pinnakattevahendid	100
Kahe komponendiga pinnakattevahendid	100

Selles kontekstis on lenduv orgaaniline ühend orgaaniline ühend, mille keemise algtemperatuur normaalrõhu 101,3 kPa korral ei ületa 250 °C vastavalt direktiivile 2004/42/EÜ. Lenduvate orgaaniliste ühendite piirväärtused määratakse direktiivi värvide ja lakkide alaliikide põhjal. Siinkohal on esitatud ainult välispinnakattevahendite kategooriad.

Hindamine ja tõendamine: taotleja esitab deklaratsiooni sellele kriteeriumile vastavuse kohta. Taotleja märgib kõikide toodete puhul lenduvate orgaaniliste ühendite sisalduse.

4. Lenduvad aromaatsed süsivesinikud

Enne toonimist või selle ajal (kui seda kasutatakse) ei tohi lenduvaid aromaatseid süsivesinikke tootele lisada; siiski võib lenduvaid aromaatseid süsivesinikke sisaldavaid koostisaineid lisada juhul, kui lenduvate aromaatsete süsivesinike sisaldus lõpptootes ei ületa 0,1 % toote massist.

Selles kontekstis on lenduv aromaatne süsivesinik mis tahes orgaaniline ühend, nagu on määratletud direktiivis 2004/42/EÜ, mille keemise algtemperatuur normaalrõhu 101,3 kPa korral ei ületa 250 °C ja mille ilmutatud struktuuri valemis on vähemalt üks aromaatne tuum.

Hindamine ja tõendamine: taotleja esitab deklaratsiooni sellele kriteeriumile vastavuse kohta, kinnitades, et lenduvaid aromaatseid süsivesinikke ei ole lisatud muul viisil kui eelvalmistatud koostisaines sisalduvana, ning vajaduse korral koostisaine tarnija deklaratsiooni, milles on kinnitatud lenduvate aromaatsete süsivesinike sisaldust.

5. Raskmetallid

Toote koostisainena või toonimiseks (kui seda rakendatakse) ei tohi (ainena või kasutatud valmistise koostises) kasutada järgmisi raskmetalle ega nende ühendeid: kaadmium, plii, kroom (VI), elavhõbe, arseen, baarium (välja arvatud baariumsulfaat), seleen, antimon.

Ka koobaltit ei tohi koostisainena kasutada, välja arvatud alküüdvärvide puhul sikatiivina kasutatavad koobaltsoolad. Nende sisaldus ei tohi lõpptootes ületada 0,05 % toote massist, mõõdetuna koobaltmetallina. Samuti ei hõlma käesolev nõue pigmentides sisalduvat koobaltit.

Koostisained võivad siiski 0,01 % ulatuses toote massist sisaldada nende metallide jälgi, kui need pärinevad toorme lisanditest.

Hindamine ja tõendamine: taotleja esitab deklaratsiooni sellele kriteeriumile vastavuse kohta, samuti (vajaduse korral) koostisainete tarnijate deklaratsioonid.

6. Ohtlikud ained

Toode. Toode ei tohi enne ega pärast toonimist (kui seda rakendatakse) olla Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 1999/45/EÜ (3) liigituse kohaselt väga mürgine, mürgine, keskkonnaohtlik, kantserogeenne, reproduktiivtoksiline, kahjulik, söövitav, mutageenne või ärritav (ainult juhul, kui see on põhjustatud riskilausega R43 tähistatud koostisainetest).

Hindamine ja tõendamine: taotleja esitab deklaratsiooni sellele kriteeriumile vastavuse kohta, samuti toote REACH-määruse II lisa nõuetele vastava ohutuskaardi.

Koostisained (väga mürgised, mürgised, kantserogeensed, mutageensed, reproduktiivtoksilised). Ei tohi kasutada ühtki koostisainet, sealhulgas toonimisel (kui seda rakendatakse), mille puhul on ette nähtud või mille puhul võidakse kasutuse ajal ette näha üks (või mitu) järgmistest riskilausetest:

—	R23 (mürgine sissehingamisel);

—	R24 (mürgine kokkupuutel nahaga);

—	R25 (mürgine allaneelamisel);

—	R26 (väga mürgine sissehingamisel);

—	R27 (väga mürgine kokkupuutel nahaga);

—	R28 (väga mürgine allaneelamisel);

—	R33 (kumulatiivse toime oht);

—	R39 (väga tõsiste pöördumatute kahjustuste oht);

—	R40 (võimalik vähktõve põhjustaja);

—	R42 (sissehingamisel võib põhjustada ülitundlikkust);

—	R45 (võib põhjustada vähktõbe);

—	R46 (võib põhjustada pärilikke geneetilisi kahjustusi);

—	R48 (pikaajalisel toimel tõsise tervisekahjustuse oht);

—	R49 (sissehingamisel võib põhjustada vähktõbe);

—	R60 (võib kahjustada fertiilsust);

—	R61 (võib kahjustada loodet);

—	R62 (võimalik fertiilsuse kahjustamise oht);

—	R63 (võimalik loote kahjustamise oht);

—	R68 (pöördumatute kahjustuste oht),

mis on ette nähtud nõukogu direktiiviga 67/548/EMÜ (4) ja selle edasiste muudatustega või Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 1999/45/EÜ ja selle edasiste muudatustega. Tootes konservandina kasutatavaid toimeaineid, mis on tähistatud riskilausega R23, R24, R25, R26, R27, R28, R39, R40 või R48 (või mitmega sellistest riskilausetest), võib siiski kasutada, kui nende sisaldus ei ületa 0,1 % kogu värvisegu massist.

Alternatiivina võib kaaluda kemikaalide klassifitseerimise ja märgistamise globaalse harmoneeritud süsteemi (Globally Harmonised System, GHS) (5) kasutamist. Sel juhul ei tohi kasutada koostisaineid, sealhulgas toonimisel (kui seda rakendatakse), mida klassifitseeritakse järgmiselt:

—	äge mürgisus (suukaudne) – I, II, III kategooria;

—	äge mürgisus (nahakaudne) – I, II, III kategooria;

—	äge mürgisus (sissehingamisel) – I, II, III kategooria;

—	hingamissüsteemi sensibiliseerimine – I kategooria;

—	mutageensed ained – I, II kategooria;

—	kantserogeensed ained – I, II kategooria;

—	reproduktiivtoksilised ained – I, II kategooria;

—	süsteemne mürgisus teatud sihtorgani suhtes (ühekordsel kokkupuutel) – I, II kategooria;

—	süsteemne mürgisus teatud sihtorgani suhtes (korduval kokkupuutel) – I, II kategooria,

mis on ette nähtud kemikaalide klassifitseerimise ja märgistamise globaalse harmoneeritud süsteemi dokumendiga ST/SG/AC.10/30 (6) ja redigeeritud dokumendiga ST/SG/AC.10/34/Add.3. Tootes konservandina kasutatavaid toimeaineid, mille puhul on ette nähtud mis tahes GHS kategooria, võib siiski kasutada, kui nende sisaldus ei ületa 0,1 % kogu värvisegu massist:

—	äge mürgisus (suukaudne, nahakaudne, sissehingamisel) – I, II, III (ainult suu- ja nahakaudne),

—	süsteemne mürgisus teatud sihtorgani suhtes (ühekordsel ja/või korduval kokkupuutel) – I, II (või nende kombinatsioon) ning

—	kantserogeensus, II kategooria.

Metüületüülketoksiimi võib kasutada alküüdvärvides, juhul kui selle sisaldus ei ületa 0,3 % kogumassist.

Hindamine ja tõendamine: taotleja esitab deklaratsiooni sellele kriteeriumile vastavuse kohta, samuti toote REACH-määruse II lisa nõuetele vastava ohutuskaardi.

Koostisained (keskkonnaohtlikud). Ühegi koostisaine, sealhulgas toonimisel kasutatava (kui seda rakendatakse) koostisaine sisaldus ei tohi ületada 2 % toote massist, juhul kui selle puhul on ette nähtud või võidakse kasutuse ajal ette näha üks või mitu järgmistest riskilausetest:

—	N R50 (väga mürgine veeorganismidele);

—	N R50/53 (väga mürgine veeorganismidele, võib avaldada pikaajalist veekeskkonda kahjustavat toimet);

—	N R51/53 (mürgine veeorganismidele, võib avaldada pikaajalist veekeskkonda kahjustavat toimet);

—	N R52/53 (kahjulik veeorganismidele, võib avaldada pikaajalist veekeskkonda kahjustavat toimet);

—	R51 (mürgine veeorganismidele);

—	R52 (kahjulik veeorganismidele);

—	R53 (võib avaldada pikaajalist veekeskkonda kahjustavat toimet),

mis on ette nähtud direktiiviga 67/548/EMÜ või direktiiviga 1999/45/EÜ.

Alternatiivina võib kaaluda kemikaalide klassifitseerimise ja märgistamise globaalse harmoneeritud süsteemi (7) kasutamist. Sel juhul ei tohi ühegi lisaaine sisaldus olla üle 2 % toote massist, juhul kui selle puhul on ette nähtud või võidakse kasutuse ajal ette näha üks või mitu järgmistest klassifikatsioonidest:

mürgisus veeorganismidele, kategooriad (ja nende kombinatsioonid):

—	akuutne I, II, III;

—	krooniline I, II, III, IV,

mis on ette nähtud kemikaalide klassifitseerimise ja märgistamise globaalse harmoneeritud süsteemi dokumendiga ST/SG/AC.10/30 ja redigeeritud dokumendiga ST/SG/AC.10/34/Add.3.

Igal juhul ei tohi selliste koostisainete sisaldus, mille puhul on ette nähtud või võidakse kasutuse ajal ette näha üks või mitu kõnealustest riskilausetest või GHS klassifikatsioonidest, ületada 4 % toote massist.

Käesolev nõue ei kehti ammoniaagi ega aküülammoniaagi puhul.

Käesolev nõue ei mõjuta eespool osutatud kriteeriumi 6.a nõuete täitmise kohustust.

Hindamine ja tõendamine: taotleja esitab deklaratsiooni sellele kriteeriumile vastavuse kohta, samuti koostisainete nimekirja ja iga koostisaine REACH-määruse II lisa nõuetele vastava ohutuskaardi.

d)	Alküülfenooletoksülaadid. Alküülfenooletoksülaate ei tohi kasutada enne toonimist või toonimise ajal (kui seda rakendatakse). Hindamine ja tõendamine: taotleja esitab deklaratsiooni sellele kriteeriumile vastavuse kohta.

Isotiasolinooni ühendid. Isotiasolinooni ühendeid ei tohi tootes enne ega pärast toonimist (kui seda rakendatakse) olla rohkem kui 0,05 % toote massist. Puidu pinnakattevahendites ei tohi isotiasolinooni sisaldus olla suurem kui 0,2 % toote massist. Samuti ei tohi 5-kloro-2-metüül-2H-isotiasool-3-ooni (EÜ nr 247–500-7) ja 2-metüül-2H-isotiasool-3-ooni (EÜ nr 220–239-6) segu (3:1) sisaldus ületada 0,0015 % toote massist.

Hindamine ja tõendamine: taotleja esitab deklaratsiooni sellele kriteeriumile vastavuse ja kõnealuste ainete sisalduse (kui neid aineid on kasutatud) kohta.

Perfluoritud alküülsulfonaadid (PFAS), perfluoritud karboksüülhapped (PFCA), sealhulgas perfluorooktaanhape (PFOA) ja nendega seotud ained, mis on loetletud OECD PFOSide, PFASide, PFOAde, PFCAde ning nendega seotud ühendite ja potentsiaalselt PFCAks degradeeritavate ainete esialgses nimekirjas (parandatud 2007), ei ole tootes lubatud. OECD nimekiri on esitatud käesoleva dokumendi lisas.

Hindamine ja tõendamine: taotleja esitab deklaratsiooni sellele kriteeriumile vastavuse kohta.

Formaldehüüd. Ei tohi lisada vaba formaldehüüdi. Formaldehüüdi eritavaid materjale võib lisada ainult sellises koguses, mis tagab, et kogu vaba formaldehüüdi lõppsisaldus pärast toonimist (kui seda rakendatakse) ei ületa 0,001 % toote massist.

Hindamine ja tõendamine: taotleja esitab deklaratsiooni sellele kriteeriumile vastavuse kohta. Samuti peab taotleja esitama tooraine tarnija tehtud katsete tulemused, mis on saadud VdL-RL 03 meetodiga (VdL juhend 03, „Pakendialuse formaldehüüdisisalduse määramine atsetüülatsetooni meetodil”), ning nendest katsetest tulenevate andmete põhjal tehtud arvutused lõpptoote kohta näitamaks, et formaldehüüdi eritavatest ainetest eraldunud formaldehüüdi maksimaalne võimalik sisaldus ei ületa 0,001 % toote massist. Alternatiivina võib formaldehüüdide eraldumist lõpptootest mõõta kõrgefektiivse vedelikkromatograafia abil, kasutades riiklikke standardeid või standardi ISO/IEC 17025 kinnitatud meetodeid.

Halogeenitud orgaanilised lahustid. Olenemata kriteeriumidest 6.a, 6.b ja 6.c võib tootes enne toonimist ja selle ajal (kui seda rakendatakse) kasutada ainult selliseid halogeenitud ühendeid, mille kohta on taotlemise hetkeks tehtud riskihindamine ja millele ei ole ette nähtud ühte või mitut järgmistest riskilausetest: R26/27, R45, R48/20/22, R50, R51, R52, R53, R50/53, R51/53, R52/53 või R59 vastavalt direktiividele 67/548/EMÜ ning 1999/45/EÜ.

Hindamine ja tõendamine: taotleja esitab deklaratsiooni sellele kriteeriumile vastavuse kohta.

Ftalaadid. Olenemata kriteeriumidest 6.a, 6.b ja 6.c võib tootes enne toonimist ja selle ajal (kui seda rakendatakse) kasutada ainult selliseid ftalaate, mille kohta on taotlemise hetkeks tehtud riskihindamine ning millele ei ole ette nähtud ühte või mitut järgmistest riskilausetest: R60, R61, R62, R50, R51, R52, R53, R50/53, R51/53 või R52/53 vastavalt direktiivile 67/548/EMÜ ja selle parandustele. Tootes ei tohi kasutada di-n-oktüül ftalaate (DNOP), diisononüülftalaate (DINP) ega diisodetsüülftalaate (DIDP).

Hindamine ja tõendamine: taotleja esitab deklaratsiooni sellele kriteeriumile vastavuse kohta.

7. Kasutuskõlblikkus

Kattevõime. Ühe liitri valge või heleda värvi (sealhulgas viimistlusvärvid, kruntvärvid, alusvärvid ja/või vahevärvid) kattevõime 98 % läbipaistmatusele vastaval varjetasemel peab olema vähemalt 6 m2.

Toonimissüsteemide puhul kehtib see kriteerium ainult valge värvi suhtes (alus, mis sisaldab kõige rohkem titaandioksiidi). Juhul kui valge alus ei vasta kriteeriumile, mille kohaselt ühe liitri värvi kattevõime 98 % läbipaistmatusele vastaval varjetasemel peab olema vähemalt 6 m2, peab ta sellele vastama pärast toonimist, et valmistada standardvärv RAL 9010. Seda kriteeriumi ei rakendata kõigi muude toonitud toote valmistamiseks kastutatavate aluste puhul, mis sisaldavad tavaliselt vähem titaandioksiidi ega vasta kriteeriumile, mille kohaselt ühe liitri värvi kattevõime 98 % läbipaistmatusele vastaval varjetasemel peab olema vähemalt 6 m2. Toonimissüsteemi kuuluvate värvide puhul peab taotleja soovitama lõppkasutajale toote pakendil ja/või müügikohas, millist tooni ja/või kruntvärvi/alusvärvi (mis on võimaluse korral varustatud Euroopa ökomärgisega) peaks enne tumedama tooni pealekandmist aluseks kasutama.

Ühe liitri eriliste blokeerivate/tihendavate, immutavate/siduvate omadustega ning spetsiaalse alumiiniumile ja galvaniseeritud pindadele nakkuva kruntvärvi kattevõime 98 % läbipaistmatusele vastaval varjetasemel peab olema vähemalt 6 m2.

Ühe liitri elastomeerse värvi kattevõime 98 % läbipaistmatusele vastaval varjetasemel peab olema vähemalt 4 m2.

See nõue ei kehti lakkide, puidupeitside, põranda pinnakattevahendite, põrandavärvide, alusvärvide, muude nakkuvate kruntide ja mis tahes muude läbipaistvate pinnakattevahendite puhul.

Hindamine ja tõendamine: taotleja peab esitama katsearuande, kasutades meetodit ISO6504/1 („Värvid ja lakid – Varjetaseme määramine”, 1. osa: „Kubelka-Munki meetod valgete ja heledate värvide katsetamiseks”), meetodit 6504/3 (3. osa: „Heledate värvide kontrastsustaseme (läbipaistmatuse) määramine kindlaksmääratud kattevõime puhul”) või NF T 30 073 (või samaväärset) meetodit (kolmemõõtmelise dekoratiivse mõju saamiseks mõeldud ja väga paksu kattekihi andvate värvide puhul). Toonitud toodete valmistamiseks kasutatavate aluste puhul, mille vastavust eespool osutatud nõuetele ei ole hinnatud, peab taotleja esitama tõendid, et lõppkasutajal soovitatakse enne toote pealekandmist kasutada krunti ja/või halli (või muud sobivat tooni) alusvärvi.

Veekindlus. Lakkidel, põranda pinnakattevahenditel ja põrandavärvidel peab ISO 2812-3 meetodil määratuna olema selline veekindlus, et pärast 24-tunnist kokkupuudet ja 16-tunnist taastumist läige või värvus ei muutu.

Hindamine ja tõendamine: taotleja peab esitama katsearuande, kasutades meetodit ISO 2812-3 („Värvid ja lakid – Vedelikukindluse määramine”, 3. osa: „Absorbendi kasutamise meetod”).

Nakketugevus. Müüritisevärvid (välja arvatud läbipaistvad krundid) peavad EN 24624 (ISO 4624) nakkekatses saama hindeks „Läbitud” ning põranda pinnakattevahendid, põrandavärvid ja alusvärvid betoonile, puidu ja metalli pinnakattevahendid peavad saama EN 2409 läbilõike nakkekatses hindeks vähemalt „2”. Kui EN 24624 katse ajal on alusmaterjali kohesioonitugevus väiksem kui värvi nakketugevus, loetakse katse läbituks, muul juhul peab värvi nakketugevus olema üle 1,5 MPa.

Taotleja peab hindama krunti ja viimistlusvärvi eraldi või mõlemat ühe komplekttoote osana (võimaluse korral peab katsetamise ajal komplekti kuuluma tooteid, millel on Euroopa ökomärgis, välja arvatud metallpindade jaoks ette nähtud komplekttooted). Viimistlusvärvi eraldi katsetades tuleb seda pidada nakketugevuse seisukohalt halvimaks võimaluseks.

Hindamine ja tõendamine: taotleja peab esitama katsearuande, kasutades meetodit EN ISO 2409 või EN 24624 (ISO 4624).

Kulumiskindlus. Põranda pinnakattevahenditel ja põrandavärvidel peab olema niisugune kulumiskindlus, et pärast meetodi EN ISO 7784-2:2006 kohase 1 000 katsetustsükli läbimist 1 000-grammise koormusega ja CS10 rattaga ei ületa kaalukaotus 70 mg.

Hindamine ja tõendamine: taotleja peab esitama katsearuande, mis tõendab vastavust kriteeriumile, kasutades meetodit EN ISO 7784-2:2006.

Ilmastikukindlus. Müüritise viimistlusvärve ning puidu ja metalli viimistlusvahendeid, sealhulgas lakke tuleb katsetada kunstlikult loodud ilmastikutingimustes, kasutades muu hulgas UV-luminofoorlampe ja kondensatsiooni või veepihusteid meetodi 11507:2007 kohaselt. Müüritisevärve tuleb katsetada nendes tingimustes tuhande tunni jooksul ning puidu ja metalli viimistlusvahendeid (sealhulgas lakid) 500 tunni jooksul. Katsetingimused on järgmised: UVA 4 h/60 °C + niiskus 4 h/50 °C.

Alternatiivina võib puiduviimistlusvahendeid ja puidulakke katsetada 500 tunni jooksul QUV kiirendatud ilmastikusimuleerijas, kus toodet katsetatakse tsüklilise UV(A) kiirgusega ja veepiserdusega vastavalt meetodile EN 927–6.

Ilmastikutingimuste suhtes katsetatavate näidiste värvimuutus ei tohi olla suurem kui ΔΕ*=4 ja värvi läige ei tohi algsega võrreldes väheneda üle 30 %. Läiget tuleb mõõta meetodi ISO 2813 abil. Värvimuutuse kriteerium ei kehti läbipaistvate lakkide ja aluste puhul.

Müüritise viimistlusvahendite ning puidu ja metalli (vajaduse korral) viimistlusvahendite puhul tuleb pärast ilmastikukindluse katsetamist kontrollida meetodi EN ISO 4628-6:2007 abil ka kriidistumist. Pinnakattevahend peab saama selles katses tulemuseks 1,5 või rohkem (0,5 või 1,0). Standardis on esitatud illustreeritud viiteväärtused.

Müüritise viimistlusvahendite ning puidu ja metalli viimistlusvahendite puhul tuleb pärast ilmastikukindluse katsetamist kontrollida ka järgmisi parameetreid:

—	koorumine vastavalt ISO 4628-5:2003-le; koorumistihedus kuni 2, kihtide suurus kuni 2;

—	pragunemine vastavalt ISO 4628-4:2003-le; pragude hulk kuni 2, pragude suurus kuni 3;

—	mullitamine vastavalt ISO 4628-2:2003-le; mullitamise tihedus kuni 3, mullide suurus kuni 3.

Võimalike toonimisvärvide suure hulga tõttu tehakse neid katseid ainult toonimiseks kasutatava alusvärviga.

Hindamine ja tõendamine: taotleja peab esitama katsearuanded, kasutades kas meetodit ISO11507:2007 vastavalt täpsustatud parameetritele või meetodit EN 927–6 või mõlemaid (vajaduse korral). Samuti peab taotleja esitama vajaduse korral katsearuanded, kasutades meetodeid EN ISO 4628-2, 4, 5, 6, juhul kui need on rakendatavad. Taotleja peab esitama (vajaduse korral) ka deklaratsiooni selle kohta, et pinnakattevahendi värvimuutus on kooskõlas käesolevas dokumendis esitatud parameetritega.

Veeauru läbilaskvus. Juhul kui on deklareeritud, et välismüüritise- või betoonivärv on nö hingav, tuleb värv klassifitseerida II klassi värviks (keskmine veeauru läbilaskvus) või eelistatavalt katsemeetodi EN ISO 7783-2 põhjal. Võimalike toonimisvärvide suure hulga tõttu tehakse neid katseid ainult kasutatava alusvärviga; see nõudmine ei kehti läbipaistvate kruntvärvide puhul.

Hindamine ja tõendamine: taotleja peab esitama katsearuanded, kasutades meetodit EN ISO 7783-2.

Vedelike läbilaskvus. Juhul kui on deklareeritud, et välismüüritise- või betoonivärv on vett hülgav või elastomeerne, tuleb värv klassifitseerida III klassi värviks (madal vedelike läbilaskvus) või eelistatavalt katsemeetodi DIN EN 1062-3:1999 põhjal. Võimalike toonimisvärvide suure hulga tõttu tehakse neid katseid ainult kasutatava alusvärviga. Kõik muud müüritisevärvid klassifitseeritakse II (keskmine vedelike läbilaskvus) või kõrgema klassi värvideks katsemeetodi DIN EN 1062-3:1999 põhjal.

Hindamine ja tõendamine: taotleja peab esitama katsearuanded, kasutades meetodit DIN EN 1062-3:1999.

Seentevastased omadused. Juhul kui on deklareeritud, et müüritise viimistlusvahendil on seentevastased omadused, peab pinnakattevahend saama meetodiga BS 3900:G6 katsetades tulemuseks vähemalt 2 (seentega kaetud alla 10 %). Võimalike toonimisvärvide suure hulga tõttu tehakse neid katseid ainult kasutatava alusvärviga.

Hindamine ja tõendamine: taotleja peab esitama katsearuanded, kasutades meetodit BS 3900:G6.

Pragude katvus. Juhul kui on deklareeritud, et müüritise- (või betooni-)värvil on elastomeersed omadused, peab see olema klassifitseeritud vähemalt A1 klassi värviks 23 °C juures vastavalt meetodile DIN EN 1062-7:2004. Võimalike toonimisvärvide suure hulga tõttu tehakse neid katseid ainult kasutatava alusvärviga.

Hindamine ja tõendamine: taotleja peab esitama katsearuanded, kasutades meetodit DIN EN 1062-7:2004.

Leelisekindlus. Pärast 24-tunnist mõjutamist 10 % NaOH lahusega (meetod ISO 2812-4:2007) ei tohi müüritisevärvidele ja -kruntidele tekkida mingit kahjustust. Hindamine tehakse pärast 24-tunnist kuivamist ja taastumist.

Hindamine ja tõendamine: taotleja peab esitama katsearuanded, kasutades meetodit ISO 2812-4:2007.

8. Tarbija teavitamine

Pakendile märgitakse või lisatakse järgmine teave:

—	toote kavandatud kasutus, aluspind ja kasutustingimused. See hõlmab soovitusi ettevalmistustööde (nt aluspinna õige ettevalmistus), välitingimustes kasutamise (vajaduse korral) ja temperatuuri kohta;

—	soovitused töövahendite puhastamise ja asjakohase jäätmehoolduse kohta (veereostuse vältimiseks). Neid soovitusi kohandatakse vastavalt asjaomasele tooteliigile ja kasutusalale ning vajaduse korral võib neis kasutada piktogramme;

—	soovitused toote hoiutingimuste kohta pärast avamist (tahkete jäätmete tekke piiramiseks), sealhulgas vajaduse korral ohutusteave;

—	tumedamate pinnakattevahendite puhul, mille suhtes kriteerium 7.a ei kehti, antakse soovitusi õige krundi ja alusvärvi kohta (võimalusel eelistades Euroopa ökomärgisega toodet);

—	tekst, milles rõhutatakse, et kasutamata jäänud pinnakattevahendi keskkonnaohutuks kõrvaldamiseks on vaja erikäitlust ja seetõttu ei tohi seda visata majapidamisjäätmete hulka ega ära valada. Jäätmekäitluse ja -kogumise kohta tuleb teavet küsida kohalikult pädevalt asutuselt;

—	soovitused maalrile ennetavate kaitsemeetmete kohta. Pakendile märgitakse või lisatakse järgmine (või samaväärne) tekst: „Lisateavet sellele tootele lillemärgi andmise kohta vaata veebilehelt http://ec.europa.eu/environment/ecolabel.”

Hindamine ja tõendamine: taotlusele lisatakse toote pakendi näidis ja asjakohane deklaratsioon nendele kriteeriumidele vastavuse kohta.

9. Ökomärgisel esitatav teave

Ökomärgise 2. lahtrisse märgitakse järgmine tekst:

—	tõhus välitingimustes kasutamisel;

—	piiratud ohtlike ainete sisaldus;

—	väike lahustisisaldus.

Hindamine ja tõendamine: taotleja esitab toote pakendi näidise, millel on ökomärgis, ja deklaratsiooni sellele kriteeriumile vastavuse kohta.

(1) ELT L 396, 30.12.2006, lk 1.

(2) ELT L 143, 30.4.2004, lk 87.

(3) EÜT L 200, 30.7.1999, lk 1.

(4) EÜT 196, 16.8.1967, lk 1.

(5) 27. juunil 2007 võttis Euroopa Komisjon vastu ettepaneku, mis käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust ainete ja segude klassifitseerimise, märgistamise ja pakendamise ning direktiivi 67/548/EMÜ ja määruse (EÜ) nr 1907/2006 muutmise kohta (KOM(2007) 355 (lõplik)). Lisateavet olemasoleva süsteemi ja GHSi kattuvuse kohta vt vastuvõetud ettepaneku III köite VII lisa: http://ec.europa.eu/enterprise/reach/docs/ghs/ghs_prop_vol_iii_en.pdf

(6) ÜRO ohtlike kaupade veo ning kemikaalide klassifitseerimise ja märgistamise globaalse harmoneeritud süsteemi (GHS) ekspertide komitee: http://www.unece.org/trans/main/dgdb/dgcomm/ac10rep.html

(7) Vt joonealune märkus 5.

14.7.2009

Euroopa Liidu Teataja

L 181/39

KOMISJONI OTSUS,

13. august 2008,

millega kehtestatakse ökoloogilised kriteeriumid sisevärvidele ja -lakkidele ühenduse ökomärgise andmise kohta

(teatavaks tehtud numbri K(2008) 4453 all)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2009/544/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määruse (EÜ) nr 1980/2000 kohaselt võib ühenduse ökomärgise anda tootele, mille omadused võimaldavad sellel märkimisväärselt mõjutada kõige tähtsamate keskkonnaaspektide parandamist.

(2)	Määruses (EÜ) nr 1980/2000 on sätestatud, et ökomärgise andmise erikriteeriumid, mis sätestatakse Euroopa Liidu Ökomärgise Komisjoni koostatud kriteeriumide alusel, kehtestatakse tooterühmade kaupa.

(3)	Lisaks sätestatakse selle määrusega, et ökomärgise andmise kriteeriumid ja nendega seotud hindamis- ja kontrollinõuded vaadatakse läbi aegsasti enne iga tooterühma kriteeriumide kehtivusaja lõppu.

(4)

Vastavalt määrusele (EÜ) nr 1980/2000 on õigeaegselt läbi vaadatud nii ökoloogilised kriteeriumid kui ka nendega seotud hindamise ja nõuetele vastavuse kriteeriumid, mis on sätestatud komisjoni 3. septembri 2002. aasta otsuses 2002/739/EÜ, millega kehtestatakse sisevärvidele ja -lakkidele ühenduse ökomärgise andmise muudetud ökoloogilised kriteeriumid ja muudetakse otsust 1999/10/EÜ (2). Kõnealused ökoloogilised kriteeriumid ning nendega seotud hindamise ja nõuetele vastavuse kriteeriumid kehtivad kuni 28. veebruarini 2009.

(5)	Kõnealuse läbivaatamise alusel ning teaduse ja turu arengut arvestades on asjakohane muuta tooterühma määratlust ning kehtestada uued ökoloogilised kriteeriumid.

(6)	Otsus 2002/739/EÜ tuleks seetõttu asendada.

(7)	Ökoloogilised kriteeriumid, samuti nendega seotud hindamise ja vastavuse tõendamise nõuded, peaksid kehtima neli aastat alates käesoleva otsuse teatavakstegemise kuupäevast.

(8)

Üleminekuperiood tuleks võimaldada kõigile tootjatele, kelle toodetele on antud sisevärvide ja -lakkide ökomärgis enne 18. augustit 2008 või kes on seda märgist taotlenud enne 18. augustit 2008, et neil oleks piisavalt aega kohandada oma tooted läbivaadatud kriteeriumidele ja nõuetele vastavaks. Õiguskindluse huvides tuleks kuni 28. veebruarini 2009 lubada tootjatel esitada otsuses 2002/739/EÜ või käesolevas otsuses sätestatud kriteeriumide alusel koostatud taotlusi. Pärast kõnealust kuupäeva tuleks kohaldada ainult käesolevas otsuses sätestatud kriteeriume.

(9)	Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on kooskõlas määruse (EÜ) nr 1980/2000 artikli 17 alusel loodud komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

1. Tooterühma „Sisevärvid ja -lakid” kuuluvad lõike 2 kohased sisetingimustes kasutatavad viimistlusvärvid ja -lakid, puidupeitsid ja nendega seotud tooted, mis on ette nähtud nii oma tarbeks kui ka professionaalsetele kasutajatele, mis on eelkõige välja töötatud sisetingimustes kasutamiseks ja mida sellisena ka turustatakse.

Siia kuuluvad muu hulgas põranda pinnakattevahendid ja põrandavärvid; oma tarbeks kasutajate või professionaalsete kasutajate tellimusel turustaja poolt toonitud tooted; toonimissüsteemid; vedeliku- või pastakujulised viimistlusvärvisegud, mis võivad olla eelkonditsioneeritud, toonitud või tootja poolt vastavalt tarbija vajadustele ette valmistatud, kaasa arvatud nende komplekttoodete krunt- ja vahevärvid.

2. „Värv” tähendab vedeliku-, pasta- või pulbrikujulist pigmenteeritud pinnakattevahendit, mis moodustab alusele kandmise korral kaitsva, dekoratiivse või tehniliste eriomadustega läbipaistmatu kile.

„Lakk” tähendab läbipaistvat pinnakattevahendit, mis moodustab alusele kandmise korral kaitsva, dekoratiivse või tehniliste eriomadustega läbipaistva kile.

„Viimistlusvärvid ja -lakid” on värvid ja lakid, mida kantakse ehitistele ning nende sisseseadele ja sisustusele dekoreerimiseks ja kaitsmiseks. Neid saab kohapeal peale kanda. Kuigi need on põhiotstarbelt dekoratiivsed, on neil ka kaitseülesanne.

„Puidupeitsid” (lasuurvärvid) on pinnakattevahendid, mis tekitavad dekoratiivse ja puitu ilmastiku eest kaitsva läbipaistva või poolläbipaistva kile, mis lihtsustab hooldamist.

„Toonimissüsteem” on meetod värvilise värvi valmistamiseks, mille puhul alus segatakse värvilise toonijaga.

3. Kõnealusesse tooterühma ei kuulu järgmised tooted:

a)	korrosioonivastased pinnakattevahendid;

b)	konserveerivad pinnakattevahendid;

c)	puidukaitsevahendid;

d)	spetsiaalseks tehniliseks või professionaalseks kasutuseks mõeldud pinnakattevahendid, sealhulgas erivastupidavusega pinnakattevahendid;

e)	fassaadi pinnakattevahendid;

f)	välitingimustes kasutamiseks väljatöötatud tooted, mida sellisena ka turustatakse.

Artikkel 2

1. Selleks et värvidele ja lakkidele võiks määruse (EÜ) nr 1980/2000 ja käesoleva artikli lõigete 2 ja 3 alusel anda ühenduse ökomärgis, peavad need kuuluma artiklis 1 määratletud tooterühma „Sisevärvid ja -lakid” ning vastama käesoleva otsuse lisas sätestatud ökoloogilistele kriteeriumidele.

2. Erikasutuseks ettenähtud kahe komponendiga pinnakattevahendid peavad vastama järgmistele tingimustele:

a)	mõlemad komponendid peavad vastama lisas esitatud ökoloogilistele kriteeriumidele (välja arvatud lenduvate orgaaniliste ühendite kriteerium);

b)	peab olema lisatud selgitus selle kohta, et kumbagi komponenti ei tohi kasutada eraldi ega segada muude toodetega;

c)	kasutusvalmis lõpptoode peab siiski samuti vastama ökoloogilistele kriteeriumidele, sealhulgas lenduvatele orgaanilistele ühenditele kehtestatud kriteeriumile.

3. Pinnakattevahendid, mida turustatakse kasutamiseks nii sise- kui ka välitingimustes, peavad vastama nii käesolevas sisevärve ja -lakke käsitlevas otsuses kui ka välisvärve ja -lakke käsitlevas komisjoni otsuses 2009/543/EÜ (3) kehtestatud kriteeriumidele.

Artikkel 3

Tooterühmale „Sisevärvid ja -lakid” kehtestatud ökoloogilised kriteeriumid, samuti neile vastavad hindamise ja vastavuse tõendamise nõuded kehtivad neli aastat alates käesoleva otsuse jõustumise kuupäevast.

Artikkel 4

Halduseesmärkidel antakse tooterühmale „Sisevärvid ja -lakid” koodnumber „07”.

Artikkel 5

Otsus 2002/739/EÜ tunnistatakse kehtetuks.

Artikkel 6

1. Enne 18. augustit 2008 tooterühma „Sisevärvid ja -lakid” kuuluvatele toodetele antud ökomärgiseid võib kasutada kuni 28. veebruarini 2009.

2. Juhul kui tooterühma „Sisevärvid ja -lakid” kuuluvate toodete osas on esitatud ökomärgise saamise taotlused enne 18. augustit 2008 võib neile toodetele anda ökomärgise otsuses 2002/739/EÜ kehtestatud tingimustel. Sellistel juhtudel võib ökomärgist kasutada kuni 28. veebruarini 2009.

3. Taotlused, mis on esitatud pärast 18. augustit 2008, kuid enne 1. märtsi 2009, tooterühma „Sisevärvid ja -lakid” kuuluvatele toodetele ökomärgise saamiseks, võivad põhineda otsuses 2002/739/EÜ või käesolevas otsuses sätestatud kriteeriumidel.

Juhul kui taotlus põhineb otsuses 2002/739/EÜ sätestatud kriteeriumidel, võib ökomärgist kasutada kuni 28. veebruarini 2009.

Artikkel 7

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 13. august 2008

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Olli REHN

(1) EÜT L 237, 21.9.2000, lk 1.

(2) EÜT L 236, 4.9.2002, lk 4.

(3) Vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 27.

LISA

A. RAAMISTIK

Kriteeriumide eesmärk

Kriteeriumide eesmärk on eelkõige

—	toodete tõhus kasutamine ja jäätmete minimeerimine;

—	keskkonna- ja muude ohtude (nt oht troposfääri osoonile) vähendamine lahustite heitkoguste vähendamise abil;

—	mürgiste või muude saasteainete veeheite vähendamine. Kriteeriumid on kehtestatud sellisel tasemel, mis soodustab väiksema keskkonnamõjuga värvide ja lakkide märgistamist.

Hindamise ja vastavuse tõendamise nõuded

Iga kriteeriumi puhul esitatakse hindamise ja vastavuse tõendamise erinõuded.

Vajaduse korral võib kasutada ka muid katsemeetodeid kui need, mis on osutatud iga kriteeriumi puhul, tingimusel et nende samaväärsust on kinnitanud taotlust hindav pädev asutus.

Vajaduse korral võib pädev asutus nõuda tõendavaid dokumente ja teha sõltumatuid kontrolle.

B. ÖKOLOOGILISED KRITEERIUMID

Kõik kriteeriumid, välja arvatud 3. kriteerium, mis käsitleb lenduvate orgaaniliste ühendite suhtes kehtestatud piiranguid, kehtivad pakendis värvi või laki suhtes. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/42/EÜ (2) kohaselt on lenduvatele orgaanilistele ühenditele kehtestatud piirväärtused seotud kasutusvalmis tootega ja seega tuleb lenduvate orgaaniliste ühendite maksimumsisaldus välja arvutada kõiki soovitatud lisandeid, nagu värvaineid ja/või vedeldajaid arvestades. Selle väljaarvutamiseks peavad tooraine tarnijad esitama andmed tahkete ainete sisalduse, lenduvate orgaaniliste ühendite sisalduse ja toote tiheduse kohta.

1. ja 2. kriteerium kehtivad ainult valgete ning heledate värvide (sealhulgas viimistlusvärvide, kruntvärvide, alusvärvide ja/või vahevärvide) suhtes.

Toonimissüsteemide puhul kehtivad 1. ja 2. kriteerium ainult valge värvi suhtes (alus, mis sisaldab kõige enam titaandioksiidi). Juhul kui valge alus ei vasta kriteeriumis 7.a ette nähtud nõudele, mille kohaselt ühe liitri värvi kattevõime 98 % läbipaistmatusele vastaval varjetasemel peab olema vähemalt 8 m2, peab see kriteeriumidele vastama pärast toonimist, et valmistada standardvärv RAL 9010.

1 ja 2. kriteerium ei kehti läbipaistvate pinnakattevahendite kohta.

1. Valged pigmendid

Valge pigmendi sisaldus (valged anorgaanilised pigmendid, mille murdumisnäitaja on üle 1,8). Värv ei tohi sisaldada üle 36 grammi valget pigmenti 1 m2 kuiva 98 % läbipaistmatusega kile kohta. Seda nõuet ei kohaldata lakkide ja puidupeitside suhtes.

Hindamine ja tõendamine: taotleja esitab deklaratsiooni selle kohta, et valget pigmenti ei ole kasutatud, või dokumendid valgete pigmentide sisalduse ja kattevõime kohta ning üksikasjalikud arvutused, mis näitavad vastavust sellele kriteeriumile.

2. Titaandioksiid

Titaandioksiid. Kasutatud titaandioksiidpigmendi tootmisel tekkinud heited ja jäätmed ei tohi ületada järgmisi väärtusi (pärit anorgaaniliste kemikaalide suurtootmise parima kättesaadava tehnoloogia viitedokumendist, august 2007):

—	SOx heited (väljendatakse SO2-na): 252 mg 1 m2 kuiva (98 % läbipaistmatusega) kile kohta;

—	sulfaatjäätmed: 18 g 1 m2 kuiva (98 % läbipaistmatusega) kile kohta;

—	kloriidjäätmed: loodusliku rutiili, tehisrutiili ja ilmeniidiräbu puhul vastavalt 3,7, 6,4 ja 11,9 g 1 m2 kuiva (98 % läbipaistmatusega) kile kohta.

3. Lenduvad orgaanilised ühendid

Lenduvate orgaaniliste ühendite sisaldus ei tohi ületada järgmisi väärtusi:

Tooteliigitus (direktiiv 2004/42/EÜ)	Lenduvate orgaaniliste ühendite piirväärtused (g/l, sh vesi)
Matid siseseinad ja laed (läige < 25@60 °)	15
Läikivad siseseinad ja laed (läige > 25@60 °)	60
Puidust ja metallist siseliistude ja -fassaadi värvid, sh aluskihtide pinnakattevahendid	90
Siseliistude lakid ja puidupeitsid, sh läbipaistmatud puidupeitsid	75
Minimaalse kattega sisepuidupeitsid	75
Krundid	15
Siduvad krundid	15
Ühe komponendiga pinnakattevahendid	100
Kahe komponendiga pinnakattevahendid erilise lõppkasutuse jaoks, nagu põrandad	100
Dekoratiivsed pinnakattevahendid	90

Selles kontekstis on lenduv orgaaniline ühend mis tahes orgaaniline ühend, mille keemise algtemperatuur normaalrõhu 101,3 kPa korral ei ületa 250 °C vastavalt direktiivile 2004/42/EÜ. Lenduvate orgaaniliste ühendite piirväärtused määratakse direktiivi värvide ja lakkide alaliikide põhjal. Siinkohal on esitatud ainult sisepinnakattevahendite kategooriad.

Hindamine ja tõendamine: taotleja esitab deklaratsiooni sellele kriteeriumile vastavuse kohta. Taotleja märgib kõikide toodete puhul lenduvate orgaaniliste ühendite sisalduse.

4. Lenduvad aromaatsed süsivesinikud

Lenduvaid aromaatseid süsivesinikke ei tohi tootele lisada enne toonimist või selle ajal (kui seda kasutatakse); siiski võib lenduvaid aromaatseid süsivesinikke sisaldavaid koostisaineid lisada juhul, kui lenduvate aromaatsete süsivesinike sisaldus lõpptootes ei ületa 0,1 % toote massist.

5. Raskmetallid

Koostisained võivad siiski 0,01 % ulatuses toote massist sisaldada nende metallide jälgi, kui need pärinevad toorme lisanditest.

Hindamine ja tõendamine: taotleja esitab deklaratsiooni sellele kriteeriumile vastavuse kohta, samuti (vajaduse korral) koostisainete tarnijate deklaratsioonid.

6. Ohtlikud ained

Hindamine ja tõendamine: taotleja esitab deklaratsiooni sellele kriteeriumile vastavuse kohta, samuti toote REACH-määruse II lisa nõuetele vastava ohutuskaardi.

Koostisained (väga mürgised, mürgised, kantserogeensed, mutageensed, reproduktiivtoksilised). Ei tohi kasutada ühtki koostisainet, sealhulgas toonimisel (kui seda rakendatakse), mis vastavad kasutuse ajal ühe (või mitme) järgmise riskilause liigitamiskriteeriumidele:

—	R23 (mürgine sissehingamisel);

—	R24 (mürgine kokkupuutel nahaga);

—	R25 (mürgine allaneelamisel);

—	R26 (väga mürgine sissehingamisel);

—	R27 (väga mürgine kokkupuutel nahaga);

—	R28 (väga mürgine allaneelamisel);

—	R33 (kumulatiivse toime oht);

—	R39 (väga tõsiste pöördumatute kahjustuste oht);

—	R40 (võimalik vähktõve põhjustaja);

—	R42 (sissehingamisel võib põhjustada ülitundlikkust);

—	R45 (võib põhjustada vähktõbe);

—	R46 (võib põhjustada pärilikke geneetilisi kahjustusi);

—	R48 (pikaajalisel toimel tõsise tervisekahjustuse oht);

—	R49 (sissehingamisel võib põhjustada vähktõbe);

—	R60 (võib kahjustada fertiilsust);

—	R61 (võib kahjustada loodet);

—	R62 (võimalik fertiilsuse kahjustamise oht);

—	R63 (võimalik loote kahjustamise oht);

—	R68 (pöördumatute kahjustuste oht),

mis on ette nähtud nõukogu direktiiviga 67/548/EMÜ (4) või direktiiviga 1999/45/EÜ. Tootes konservandina kasutatavaid toimeaineid, mis on tähistatud riskilausega R23, R24, R25, R26, R27, R28, R39, R40 või R48 (või mitmega sellistest riskilausetest), võib siiski kasutada, kui nende sisaldus ei ületa 0,1 % kogu värvisegu massist.

Alternatiivina võib kaaluda kemikaalide klassifitseerimise ja märgistamise globaalse harmoneeritud süsteemi kasutamist (5). Sel juhul ei tohi kasutada koostisaineid, sealhulgas toonimisel (kui seda rakendatakse), mida klassifitseeritakse järgmiselt:

—	äge mürgisus (suukaudne) – I, II, III kategooria;

—	äge mürgisus (nahakaudne) – I, II, III kategooria;

—	äge mürgisus (sissehingamisel) – I, II, III kategooria;

—	hingamissüsteemi sensibiliseerimine – I kategooria;

—	mutageensed ained – I, II kategooria;

—	kantserogeensed ained – I, II kategooria;

—	reproduktiivtoksilised ained – I, II kategooria;

—	süsteemne mürgisus teatud sihtorgani suhtes (ühekordsel kokkupuutel) – I, II kategooria;

—	süsteemne mürgisus teatud sihtorgani suhtes (korduval kokkupuutel) – I, II kategooria,

—	äge mürgisus (suukaudne, nahakaudne, sissehingamisel) – I, II, III (ainult suu- ja nahakaudne);

—	süsteemne mürgisus teatud sihtorgani suhtes (ühekordsel ja/või korduval kokkupuutel) – I, II (või nende kombinatsioon) ning

—	kantserogeensus, II kategooria.

Metüületüülketoksiimi võib kasutada alküüdvärvides, juhul kui selle sisaldus ei ületa 0,3 % kogumassist.

Hindamine ja tõendamine: taotleja esitab deklaratsiooni sellele kriteeriumile vastavuse kohta, samuti toote REACH-määruse II lisa nõuetele vastava ohutuskaardi.

Koostisained (keskkonnaohtlikud). Ühegi sellise koostisaine sisaldus, mis vastab kasutuse ajal ühe (või mitme) järgmise riskilause liigitamiskriteeriumidele, ei tohi ületada 2 % toote massist, sealhulgas toonimisel (kui seda rakendatakse) kasutatavad koostisained:

—	N R50 (väga mürgine veeorganismidele);

—	N R50/53 (väga mürgine veeorganismidele, võib avaldada pikaajalist veekeskkonda kahjustavat toimet);

—	N R51/53 (mürgine veeorganismidele, võib avaldada pikaajalist veekeskkonda kahjustavat toimet);

—	N R52/53 (kahjulik veeorganismidele, võib avaldada pikaajalist veekeskkonda kahjustavat toimet);

—	R51 (mürgine veeorganismidele);

—	R52 (kahjulik veeorganismidele);

—	R53 (võib avaldada pikaajalist veekeskkonda kahjustavat toimet),

mis on ette nähtud direktiiviga 67/548/EMÜ või direktiiviga 1999/45/EÜ.

Alternatiivina võib kaaluda kemikaalide klassifitseerimise ja märgistamise globaalse harmoneeritud süsteemi kasutamist (7). Sel juhul ei tohi ühegi lisaaine sisaldus olla üle 2 % toote massist, juhul kui selle puhul on ette nähtud või võidakse kasutuse ajal ette näha üks (või mitu) järgmistest klassifikatsioonidest:

mürgisus veeorganismidele, kategooriad (ja nende kombinatsioonid):

—	akuutne I, II, III;

—	krooniline I, II, III, IV,

mis on ette nähtud kemikaalide klassifitseerimise ja märgistamise globaalse harmoneeritud süsteemi dokumendiga ST/SG/AC.10/30 ja redigeeritud dokumendiga ST/SG/AC.10/34/Add.3.

Igal juhul ei tohi selliste koostisainete sisaldus, mille puhul on ette nähtud või võidakse kasutuse ajal ette näha üks (või mitu) kõnealustest riskilausetest või GHS klassifikatsioonidest, ületada 4 % toote massist.

Käesolev nõue ei kehti ammoniaagi ja aküülammoniaagi puhul.

Käesolev nõue ei mõjuta eespool osutatud kriteeriumi 6.a nõuete täitmise kohustust.

Hindamine ja tõendamine: taotleja esitab deklaratsiooni sellele kriteeriumile vastavuse kohta, samuti koostisainete nimekirja ja iga koostisaine REACH-määruse II lisale vastava ohutuskaardi.

d)	Alküülfenooletoksülaadid. Alküülfenooletoksülaate ei tohi kasutada enne toonimist või toonimise ajal (kui seda rakendatakse). Hindamine ja tõendamine: taotleja esitab deklaratsiooni sellele kriteeriumile vastavuse kohta.

Isotiasolinooni ühendid: Isotiasolinooni ühendeid ei tohi tootes enne ega pärast toonimist (kui seda rakendatakse) olla rohkem kui 0,05 % toote massist. Samuti ei tohi 5-kloro-2-metüül-2H-isotiasool-3-ooni (EÜ nr 247–500-7) ja 2-metüül-2H-isotiasool-3-ooni (EÜ nr 220–239-6) segu (3:1) sisaldus ületada 0,0015 % toote massist.

Hindamine ja tõendamine: taotleja esitab deklaratsiooni sellele kriteeriumile vastavuse ja kõnealuste ainete sisalduse (kui neid aineid on kasutatud) kohta.

Perfluoritud alküülsulfonaadid (PFAS), perfluoritud karboksüülhapped (PFCA), sealhulgas perfluorooktaanhape (PFOA) ja nendega seotud ained, mis on loetletud OECD PFOS-de, PFAS-de, PFOA-de, PFCA-de ning nendega seotud ühendite ja potentsiaalselt PFCA-ks degradeeritavate ainete esialgses nimekirjas (parandatud 2007), ei ole tootes lubatud. OECD nimekiri on esitatud käesoleva dokumendi lisas.

Hindamine ja tõendamine: taotleja esitab deklaratsiooni sellele kriteeriumile vastavuse kohta.

Hindamine ja tõendamine: taotleja esitab deklaratsiooni sellele kriteeriumile vastavuse kohta. Samuti peab taotleja esitama tooraine tarnija tehtud katsete tulemused, mis on saadud VdL-RL 03 meetodiga (VdL juhend 03, „Pakendialuse formaldehüüdisisalduse määramine atsetüülatsetooni meetodil”), ning nendest katsetest tulenevate andmete põhjal tehtud arvutused lõpptoote kohta näitamaks, et formaldehüüdi eritavatest ainetest eraldunud formaldehüüdi maksimaalne võimalik sisaldus ei ületa 0,001 % toote massist. Alternatiivina võib formaldehüüdi eritavatest ainetest eraldunud formaldehüüde lõpptootest mõõta standardil põhineva kõrgefektiivse vedelikkromatograafia abil.

Hindamine ja tõendamine: taotleja esitab deklaratsiooni sellele kriteeriumile vastavuse kohta.

Ftalaadid. Olenemata kriteeriumidest 6.a, 6.b ja 6.c võib tootes enne toonimist ja selle ajal (kui seda rakendatakse) kasutada ainult selliseid ftalaate, mille kohta on taotlemise hetkeks tehtud riskihindamine ning millele ei ole ette nähtud ühte või mitut järgmistest riskilausetest: R60, R61, R62, R50, R51, R52, R53, R50/53, R51/53 või R52/53 vastavalt direktiivile 67/548/EMÜ ja selle parandustele. Lisaks ei tohi tootes kasutada di-n-oktüül ftalaate (DNOP), diisononüülftalaate (DINP) ega diisodetsüülftalaate (DIDP).

Hindamine ja tõendamine: taotleja esitab deklaratsiooni sellele kriteeriumile vastavuse kohta.

7. Kasutuskõlblikkus

Toonimissüsteemide puhul kehtib see kriteerium ainult valge värvi suhtes (alus, mis sisaldab kõige rohkem titaandioksiidi). Juhul kui valge alus ei vasta kriteeriumile, mille kohaselt ühe liitri värvi kattevõime 98 % läbipaistmatusele vastaval varjetasemel peab olema vähemalt 8 m2, peab ta sellele vastama pärast toonimist, et valmistada standardvärv RAL 9010. Seda kriteeriumi ei rakendata kõigi muude toonitud toote valmistamiseks kastutatavate aluste puhul, mis sisaldavad tavaliselt vähem titaandioksiidi ega vasta kriteeriumile, mille kohaselt ühe liitri värvi kattevõime 98 % läbipaistmatusele vastaval varjetasemel peab olema vähemalt 8 m2. Toonimissüsteemi kuuluvate värvide puhul peab taotleja soovitama lõppkasutajale toote pakendil ja/või müügikohas, millist tooni ja/või kruntvärvi/alusvärvi (mis on võimaluse korral varustatud ühenduse ökomärgisega) peaks enne tumedama tooni pealekandmist aluseks kasutama.

Teise võimalusena peab ühe kilogrammi paksu dekoratiivse pinnakattevahendi (kolmemõõtmelise dekoratiivse mõju saamiseks mõeldud värv, mis annab väga paksu kattekihi) kattevõime olema 1 m2.

See nõue ei kehti lakkide, puidupeitside, põranda pinnakattevahendite, põrandavärvide, alusvärvide, nakkuvate kruntide ja mis tahes muude läbipaistvate pinnakattevahendite kohta.

Hindamine ja tõendamine: taotleja peab esitama katsearuande, kasutades meetodit ISO 6504/1 („Värvid ja lakid – Varjetaseme määramine”, 1. osa: „Kubelka-Munki meetod valgete ja heledate värvide katsetamiseks”), meetodit 6504/3 (3. osa: „Heledate värvide kontrastsustaseme (läbipaistmatuse) määramine kindlaksmääratud kattevõime puhul”) või NF T 30073 (või samaväärset) meetodit (kolmemõõtmelise dekoratiivse mõju saamiseks mõeldud ja väga paksu kattekihi andvate värvide puhul). Toonitud toodete valmistamiseks kasutatavate aluste puhul, mille vastavust eespool osutatud nõuetele ei ole hinnatud, peab taotleja esitama tõendid, et lõppkasutajal soovitatakse enne toote pealekandmist kasutada krunti ja/või halli (või muud sobivat tooni) alusvärvi.

Märgpuhastuskindlus. Standardile EN 13300 vastavatel seinavärvidel, mille kohta väidetakse (kas tootel või asjakohases turundusmaterjalis), et need on pestavad, puhastatavad või harjamiskindlad, peab EN 13300 ja EN ISO 11998 meetodil mõõdetuna olema vähemalt 2. klassi märgpuhastuskindlus (kulumine pärast 200 tsükli läbimist mitte üle 20 mikroni).

Võimalike toonimisvärvide suure hulga tõttu tehakse kõnealust kriteeriumi hõlmavaid katseid ainult toonimiseks kasutatava alusvärviga.

Hindamine ja tõendamine: taotleja esitab EN 13300 kohase katsearuande, mille puhul on kasutatud EN ISO 11998 meetodit (puhastatavuse ja puhastuskindluse katse), ja tõendid (tootepakendil või muus asjakohases turundusmaterjalis) selle kohta, et lõppkasutajat on teavitatud asjaolust, et toodet ei ole laevärvide märgpuhastuskindluse suhtes katsetatud.

Veekindlus. Lakkidel, põranda pinnakattevahenditel ja -värvidel peab ISO 2812-3 meetodil määratuna olema selline veekindlus, et pärast 24-tunnist kokkupuudet ja 16-tunnist taastumist läige või värvus ei muutu.

Hindamine ja tõendamine: taotleja peab esitama katsearuande, kasutades meetodit ISO 2812-3 („Värvid ja lakid – Vedelikukindluse määramine”, 3. osa: „Absorbendi kasutamise meetod”).

Nakketugevus. Põranda pinnakattevahendid, põrandavärvid ja põranda kruntvärvid ning puidu ja metalli pinnakattevahendid peavad EN 2409 nakkekatses saama vähemalt 2 hindepunkti. Müüritisevärvid peavad EN 24624 (ISO 4624) nakkekatses, kus alusmaterjali kohesioonitugevus on väiksem kui värvi nakketugevus, saama hindeks „Läbitud”, muul juhul peab värvi nakketugevus olema üle 1,5 MPa.

Käesolev nõue ei kehti läbipaistvate kruntide kohta.

Hindamine ja tõendamine: taotleja peab esitama katsearuande, kasutades vastavalt meetodit EN ISO 2409 või EN 24624 (ISO 4624).

Kulumiskindlus. Põranda pinnakattevahenditel ja põrandavärvidel peab olema niisugune kulumiskindlus, et pärast 1 000 meetodi EN ISO 7784-2:2006 kohase katsetustsükli läbimist 1 000-grammise koormusega ja CS10 rattaga ei ületa kaalukaotus 70 mg.

Hindamine ja tõendamine: taotleja peab esitama katsearuande, mis tõendab vastavust kriteeriumile, kasutades meetodit EN ISO 7784-2:2006.

8. Tarbija teavitamine

Pakendile märgitakse või lisatakse järgmine teave:

—	toote kavandatud kasutus, aluspind ja kasutustingimused. See hõlmab soovitusi ettevalmistustööde (nt aluspinna õige ettevalmistus), sisetingimustes kasutamise (vajaduse korral) ja temperatuuri kohta;

—	soovitused töövahendite puhastamise ja asjakohase jäätmehoolduse kohta (veereostuse vältimiseks). Neid soovitusi kohandatakse vastavalt asjaomasele tooteliigile ja kasutusalale ning vajaduse korral võib neis kasutada piktogramme;

—	soovitused toote hoiutingimuste kohta pärast avamist (tahkete jäätmete tekke piiramiseks), sealhulgas vajaduse korral ohutusteave;

—	tumedamate pinnakattevahendite puhul, mille suhtes kriteerium 7.a ei kehti, antakse soovitusi õige krundi ja alusvärvi kohta (võimalusel eelistades ühenduse ökomärgisega toodet);

—	paksu dekoratiivse pinnakattevahendi puhul tekst, milles teavitatakse, et kõnealused värvid on ette nähtud kolmemõõtmelise dekoratiivse mõju saavutamiseks;

—	tekst, milles rõhutatakse, et kasutamata jäänud pinnakattevahendi keskkonnaohutuks kõrvaldamiseks on vaja erikäitlust ja seetõttu ei tohi seda visata majapidamisjäätmete hulka. Jäätmekäitluse ja -kogumise kohta tuleb teavet küsida kohalikult pädevalt asutuselt;

—	soovitused maalrile ennetavate kaitsemeetmete kohta. Pakendile märgitakse või lisatakse järgmine (või samaväärne) tekst: „Lisateavet sellele tootele lillemärgi andmise kohta vaata veebilehelt: http://ec.europa.eu/environment/ecolabel.”

Hindamine ja tõendamine: taotluse esitamisel lisatakse toote pakendi näidis ja asjakohane deklaratsioon sellele kriteeriumile vastavuse kohta.

9. Ökomärgisel esitatav teave

Ökomärgise 2. lahtrisse märgitakse järgmine tekst:

—	tõhus sisetingimustes kasutamisel;

—	piiratud ohtlike ainete sisaldus;

—	väike lahustisisaldus.

Hindamine ja tõendamine: taotleja esitab toote pakendi näidise, millel on ökomärgis, ja deklaratsiooni sellele kriteeriumile vastavuse kohta.

(1) ELT L 396, 30.12.2006, lk 1.

(2) ELT L 143, 30.4.2004, lk 87.

(3) EÜT L 200, 30.7.1999, lk 1.

(4) EÜT 196, 16.8.1967, lk 1.

(6) ÜRO ohtlike kaupade veo ning kemikaalide klassifitseerimise ja märgistamise globaalse harmoneeritud süsteemi (GHS) ekspertide komitee: http://www.unece.org/trans/main/dgdb/dgcomm/ac10rep.html

(7) Vt joonealune märkus 5.

14.7.2009

Euroopa Liidu Teataja

L 181/49

KOMISJONI OTSUS,

7. juuli 2009,

millega määratakse iga liikmesriigi kohta kindlaks maaelu arenguks antavaid toetusi käsitleva nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 69 lõikes 2a osutatud summa iga-aastane jaotus ning millega muudetakse komisjoni otsust 2006/636/EÜ

(teatavaks tehtud numbri K(2009) 5307 all)

(2009/545/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 20. septembri 2005. aasta määrust (EÜ) nr 1698/2005 Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta, (1) eriti selle artikli 69 lõiget 4,

ning arvestades järgmist:

(1)

Pärast nõukogu 19. jaanuari 2009. aasta määruses (EÜ) nr 73/2009 (millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames põllumajandustootjate suhtes kohaldatavate otsetoetuskavade ühiseeskirjad ja teatavad toetuskavad põllumajandustootjate jaoks) (2) kehtestatud toetuste uute ümbersuunamiseeskirjade kasutuselevõtmist on komisjoni otsus 2006/410/EÜ (3) asendatud komisjoni 11. mai 2009. aasta otsusega 2009/379/EÜ (millega kehtestatakse nõukogu määruste (EÜ) nr 1782/2003, (EÜ) nr 378/2007, (EÜ) nr 479/2008 ja (EÜ) nr 73/2009 kohaselt EAFRD-le ja EAGFi kuludeks eraldatavad summad) (4).

(2)

Pärast Euroopa majanduse elavdamise kava käsitleva kokkuleppe raames aastateks 2009 ja 2010 otsustatud kulukohustuste assigneeringute kogusummade suurendamist, vastavalt 600 miljoni euro ja 420 miljoni euro võrra, muudeti nõukogu otsusega 2009/434/EÜ (5) nõukogu otsust 2006/493/EÜ (6). Järjepidevuse tagamiseks peaksid liikmesriigid sätestama kõnealused summad vastavalt praegustele ümberjaotamise kriteeriumidele.

(3)	Pärast otsuse 2009/379/EÜ ja otsuse 2009/434/EÜ vastuvõtmist tuleks kohandada EAFRD-le eraldatavaid summasid ja lisada need summad maaelu arenguks antava ühenduse toetuse iga-aastasesse jaotusse.

(4)	Komisjoni 12. septembri 2006. aasta otsust 2006/636/EÜ (millega määratakse kindlaks ajavahemikus 1. jaanuarist 2007 kuni 31. detsembrini 2013 maaelu arenguks antava ühenduse toetuse summa jaotus aastate kaupa iga liikmesriigi kohta) (7) tuleks vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 69 lõikes 2a osutatud summa aastate kaupa liikmesriigi kohta on sätestatud käesoleva otsuse I lisas.

Artikkel 2

Otsuse 2006/636/EÜ lisa asendatakse käesoleva otsuse II lisas esitatud tekstiga.

Artikkel 3

Käesolevat otsust kohaldatakse alates 2009. eelarveaastast.

Artikkel 4

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 7. juuli 2009

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Mariann FISCHER BOEL

(1) ELT L 277, 21.10.2005, lk 1.

(2) ELT L 30, 31.1.2009, lk 16.

(3) ELT L 163, 15.6.2006, lk 10.

(4) ELT L 117, 12.5.2009, lk 10.

(5) ELT L 195, 15.7.2006, lk 22.

(6) ELT L 144, 9.6.2009, lk 25.

(7) ELT L 261, 22.9.2006, lk 32.

I LISA

Määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 69 lõikes 2a osutatud summade jaotus liikmesriigi kohta:

(Jooksevhinnad eurodes)
	2009	2010
Belgia	2 220 000	1 554 000
Bulgaaria	19 500 000	13 650 000
Tšehhi Vabariik	21 000 000	14 700 000
Taani	1 740 000	1 218 000
Saksamaa	50 340 000	35 238 000
Eesti	5 340 000	3 738 000
Iirimaa	15 780 000	11 046 000
Kreeka	24 720 000	17 304 000
Hispaania	44 880 000	31 416 000
Prantsusmaa	35 520 000	24 864 000
Itaalia	56 520 000	39 564 000
Küpros	1 200 000	840 000
Läti	7 800 000	5 460 000
Leedu	13 020 000	9 114 000
Luksemburg	600 000	420 000
Ungari	28 440 000	19 908 000
Malta	600 000	420 000
Madalmaad	2 280 000	1 596 000
Austria	27 180 000	19 026 000
Poola	98 700 000	69 090 000
Portugal	26 940 000	18 858 000
Rumeenia	59 820 000	41 874 000
Sloveenia	6 780 000	4 746 000
Slovakkia	14 700 000	10 290 000
Soome	14 580 000	10 206 000
Rootsi	12 420 000	8 694 000
Ühendkuningriik	7 380 000	5 166 000
Kokku	600 000 000	420 000 000

II LISA

„LISA

Maaelu arenguks antav ühenduse toetus liikmesriikide kaupa (2007–2013)

(jooksevhinnad eurodes)
	2007	2008	2009	2010	2011	2012	2013	Kokku 2007–2013	millest miinimum lähenemiseesmärgi alusel abikõlblikele piirkondadele (kokku)
Belgia	63 991 299	63 957 784	62 458 083	70 637 509	73 167 519	75 495 480	77 776 632	487 484 306	40 744 223
Bulgaaria (1)	244 055 793	337 144 772	456 843 751	412 748 664	398 058 913	397 696 922	395 699 781	2 642 248 596	692 192 783
Tšehhi Vabariik	396 623 321	392 638 892	409 036 387	415 632 774	406 640 636	412 672 094	424 262 250	2 857 506 354	1 635 417 906
Taani	62 592 573	66 344 571	67 411 254	85 052 762	91 231 467	98 797 618	106 488 551	577 918 796	0
Saksamaa	1 184 995 564	1 186 941 705	1 202 865 574	1 311 256 553	1 322 959 200	1 355 761 509	1 387 114 950	8 951 895 055	3 174 037 771
Eesti	95 608 462	95 569 377	101 036 594	104 667 353	104 639 066	108 913 401	113 302 602	723 736 855	387 221 654
Iirimaa	373 683 516	355 014 220	346 851 422	363 518 252	351 698 528	352 271 063	351 503 589	2 494 540 590	0
Kreeka	461 376 206	463 470 078	482 113 090	492 922 509	665 568 186	669 030 398	671 747 957	3 906 228 424	1 905 697 195
Hispaania	286 654 092	1 277 647 305	1 320 830 901	1 400 090 047	1 227 613 000	1 255 978 191	1 284 264 263	8 053 077 799	3 178 127 204
Prantsusmaa	931 041 833	942 359 146	947 341 939	1 091 752 155	1 169 090 147	1 223 917 557	1 278 994 332	7 584 497 109	568 263 981
Itaalia	1 142 143 461	1 135 428 298	1 183 870 921	1 256 577 236	1 403 606 589	1 422 949 382	1 441 205 996	8 985 781 883	3 341 091 825
Küpros	26 704 860	24 772 842	23 949 762	23 911 507	22 402 714	21 783 947	21 037 942	164 563 574	0
Läti	152 867 493	147 768 241	150 342 483	153 226 381	148 781 700	150 188 774	151 198 432	1 054 373 504	327 682 815
Leedu	260 974 835	248 836 020	249 948 998	253 855 536	248 002 433	250 278 098	253 898 173	1 765 794 093	679 189 192
Luksemburg	14 421 997	13 661 411	13 255 487	13 838 190	13 287 289	13 281 368	13 212 084	94 957 826	0
Ungari	570 811 818	537 525 661	527 075 432	529 160 494	547 603 625	563 304 619	584 609 743	3 860 091 392	2 496 094 593
Malta	12 434 359	11 527 788	11 256 597	10 964 212	10 347 884	10 459 190	10 663 325	77 653 355	18 077 067
Madalmaad	70 536 869	72 638 338	73 671 337	87 111 293	90 406 648	96 082 449	102 750 233	593 197 167	0
Austria	628 154 610	594 709 669	580 732 057	586 983 505	556 070 574	545 968 629	532 956 948	4 025 575 992	31 938 190
Poola	1 989 717 841	1 932 933 351	1 971 439 817	1 935 872 838	1 860 573 543	1 857 244 519	1 851 146 247	13 398 928 156	6 997 976 121
Portugal	560 524 173	562 491 944	584 180 154	625 419 895	611 642 601	611 692 105	610 872 156	4 166 823 028	2 180 735 857
Rumeenia (2)	0	1 146 687 683	1 502 691 530	1 401 644 651	1 357 854 634	1 359 146 997	1 356 173 250	8 124 198 745	1 995 991 720
Sloveenia	149 549 387	139 868 094	136 508 049	134 100 946	124 076 091	118 858 866	113 031 296	915 992 729	287 815 759
Slovakkia	303 163 265	286 531 906	282 749 256	266 600 239	263 028 387	275 025 447	319 809 578	1 996 908 078	1 106 011 592
Soome	335 121 543	316 143 440	308 265 407	313 973 134	298 490 092	294 408 238	288 617 053	2 155 018 907	0
Rootsi	292 133 703	277 225 207	270 816 031	280 491 463	269 775 513	268 860 755	266 759 282	1 926 061 954	0
Ühendkuningriik	263 996 373	645 001 582	706 122 271	746 326 084	748 994 332	752 455 626	749 224 152	4 612 120 420	188 337 515
Kokku	10 873 879 246	13 274 839 325	13 973 664 584	14 368 336 182	14 385 611 311	14 562 523 242	14 758 320 797	96 197 174 687	31 232 644 963

(1) Aastateks 2007, 2008 ja 2009 moodustab eraldise Euroopa Põllumajanduse Arengu- ja Tagatisfondi (EAGGF) tagatisrahastu osa vastavalt 193 715 561 eurot, 263 453 163 eurot ja 337 004 104 eurot.

(2) Aastateks 2007, 2008 ja 2009 moodustab eraldise EAGGFi tagatisrahastu osa vastavalt 610 786 223 eurot, 831 389 081 eurot ja 1 058 369 098 eurot.”

14.7.2009

Euroopa Liidu Teataja

L 181/53

KOMISJONI OTSUS,

8. juuli 2009,

millega nafta ja maagaasi leiukohtade uurimine ja kasutamine Madalmaades vabastatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/17/EÜ (millega kooskõlastatakse vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate ostjate hankemenetlused) kohaldamisest

(teatavaks tehtud numbri K(2009) 5381 all)

(Ainult hollandikeelne tekst on autentne)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2009/546/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta direktiivi 2004/17/EÜ, millega kooskõlastatakse vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate ostjate hankemenetlused, (1) eriti selle artikli 30 lõikeid 5 ja 6,

võttes arvesse Nederlandse Aardolie Maatschappij B.V. (edaspidi „NAM”) 26. veebruaril 2009. aastal e-posti teel esitatud taotlust,

olles konsulteerinud riigihankelepingute nõuandekomiteega

ning arvestades järgmist:

I. FAKTID

(1)

Komisjoni otsusega 93/676/EMÜ (2) lubati tellijatel, kes uurivad nafta või gaasi leiukohtasid või toodavad neid maavarasid Madalmaades, kohaldada teistsugust korda, kui oli ette nähtud sel ajal kohaldatavas direktiivis sätestatud tavapäraste eeskirjadega. Kõnealuse alternatiivse korraga kehtestati teatavad statistikaalased kohustused ja kohustus järgida asjade, ehitustööde ja teenuste hankelepingute sõlmimisel mittediskrimineerimise ja konkurentsi põhimõtteid, eriti hankekavatsusi käsitleva eelteabe avaldamisel ettevõtjatele. Direktiivi 2004/17/EÜ (millega asendati eelmine direktiiv) artikliga 27, ilma et see piiraks artikli 30 kohaldamist, tagati kõnealuse otsuse siduvus.

(2)

NAM esitas 26. veebruaril 2009 komisjonile e-posti teel taotluse vastavalt direktiivi 2004/17/EÜ artikli 30 lõikele 5. Artikli 30 lõike 5 esimese lõigu kohaselt teatas komisjon sellest Madalmaade ametiasutustele 5. märtsi 2009. aasta kirjas, millele Madalmaade ametiasutused vastasid e-posti teel 26. märtsil 2009. Komisjon nõudis oma 9. märtsi 2009. aasta e-kirjas NAMilt täiendavat teavet, mille NAM saatis e-posti teel 23. märtsil 2009.

(3)

NAMi esitatud taotlus käsitleb nafta ja gaasi leiukohtade uurimist ning kasutamist Madalmaades. Kooskõlas komisjoni kehtestatud eelmiste ühinemisotsustega (3) on taotluses kirjeldatud NAMi kolme erinevat tegevusala. Need on järgmised:

a)	nafta ja maagaasi leiukohtade uurimine;

b)	nafta tootmine ning

c)	maagaasi tootmine.

Vastavalt komisjoni eespool nimetatud otsustele hõlmab „tootmine” käesoleva otsuse kohaldamisel ka „arendamist”, st tulevaseks tootmiseks vajaliku asjakohase infrastruktuuri (naftaplatvormid, torujuhtmed, terminalid jms) loomist.

II. ÕIGUSRAAMISTIK

(4)

Direktiivi 2004/17/EÜ artiklis 30 on sätestatud, et direktiivis käsitletava tegevuse võimaldamiseks sõlmitud lepingute suhtes ei kohaldata kõnealust direktiivi, kui liikmesriigis, kus neid täidetakse, on see tegevus otseselt avatud konkurentsile turgudel, millele juurdepääs ei ole piiratud. Otsest avatust konkurentsile hinnatakse objektiivsete kriteeriumide põhjal, võttes arvesse asjaomase sektori erijooni. Juurdepääsu ei peeta piiratuks, kui liikmesriik on rakendanud asjakohased ühenduse õigusaktid, mis avavad asjaomase sektori või osa sellest konkurentsile, ning kohaldab neid.

(5)

Kuna Madalmaad on rakendanud ja kohaldanud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 1994. aasta direktiivi 94/22/EÜ süsivesinike geoloogilise luure, uurimise ja tootmise lubade andmis- ning kasutamistingimuste kohta, (4) ei tuleks juurdepääsu turule pidada piiratuks direktiivi 2004/17/EÜ artikli 30 lõike 3 esimese lõigu tähenduses. Konkreetse turu otsest avatust konkurentsile tuleks hinnata mitme kriteeriumi alusel, millest ükski ei ole iseenesest otsustav.

(6)

Käesolevas otsuses käsitletavate turgude puhul tuleb ühe kriteeriumina arvesse võtta peamiste turuosaliste turuosa. Teine kriteerium on kõnealuste turgude kontsentreeritus. Kuna käesolevas otsuses käsitletavate tegevuste suhtes kehtivad tingimused erinevad, tuleks konkurentsiolukorra käsitlemisel arvesse võtta turgude eri olukordi.

(7)	Käesolev otsus ei piira konkurentsieeskirjade kohaldamist.

III. HINDAMINE

(8)	Kõiki kolme kõnealuses taotluses käsitletavat tegevust (nafta ja maagaasi leiukohtade uurimine, nafta tootmine ning maagaasi tootmine) on eespool põhjenduses 3 osutatud eelmistes komisjoni otsustes käsitatud eri tooteturgudena. Seepärast tuleb neid käsitleda eraldi.

(9)

Komisjoni väljakujunenud tava (5) kohaselt moodustab nafta ja maagaasi leiukohtade uurimine ühe tooteturu, kuna eelnevalt ei ole võimalik kindlaks teha, kas leiukohtade uurimise käigus leitakse naftat või maagaasi. Lisaks on komisjoni pika aja jooksul väljakujunenud tava kohaselt kõnealuse turu geograafiline ulatus ülemaailmne.

(10)

Nafta ja maagaasi leiukohtade uurimisega tegelevate ettevõtjate turuosa võib mõõta kolmel viisil: kapitalikulud, tõestatud varud ja eeldatav tootmismaht. Sageli on üritatud kasutada kapitalikulusid parameetrina, mille alusel mõõta ettevõtjate turuosa leiukohtade uurimise turul (6). See ei ole siiski osutunud sobivaks muu hulgas seepärast, et eri geograafilistes piirkondades tuleb teha väga erinevas mahus investeeringuid. Näiteks tuleb nafta ja maagaasi leiukohtade uurimiseks Põhjameres teha suuremaid investeeringuid kui leiukohtade uurimiseks Lähis-Idas. Samas on kahte teist parameetrit (tõestatud varud ja eeldatav tootmismaht) kasutatud ettevõtjate turuosa hindamisel kõnealuses sektoris (7).

(11)

Kättesaadava teabe kohaselt olid 31. detsembri 2007. aasta seisuga nafta ja gaasi tõestatud koguvarud maailmas 378,6 miljardit standard kuupmeetrit naftaekvivalenti (8). Madalmaade tõestatud nafta- ja gaasivarud olid 1. jaanuari 2008. aasta seisuga pisut üle 1,426 miljardi standard kuupmeetri naftaekvivalenti, (9) s.o pisut rohkem kui 3,7 ‰. NAMi osa selles on veelgi väiksem. Kättesaadava teabe kohaselt tuleks NAMi turuosa käsitada väga väiksena ka juhul, kui parameetrina kasutataks eeldatavat tootmismahtu. Kuigi NAMi praegune naftatoodang 0,04 miljonit barrelit päevas peaks Madalmaade idaosas asuva Schoonebeeki naftavälja täielikku taaskasutusse võtmise tagajärjel suurenema 0,06 miljoni barrelini päevas, tuleks seda vaadelda maailma päevase naftatoodangu 81,533 miljonit barrelit kontekstis ja seega moodustaks NAMi turuosa ligikaudu 0,7 ‰ kogutoodangust. Pidades silmas kontsentreerituse astet leiukohtade uurimise turul, kus lisaks riigi omandusse kuuluvatele äriühingutele tegutsevad kolm rahvusvahelist vertikaalselt integreeritud eraettevõtjat, nn „ülisuured ettevõtjad” (super majors) (BP, ExxonMobil ja Shell) ning teataval hulgal „suuri ettevõtjaid” (majors), tuleks kõnealuseid tegureid käsitada konkurentsile otsese avatuse märgina.

(12)

Komisjoni väljakujunenud tava (10) kohaselt moodustab (toor)nafta tootmine ja tootmise arendamine eraldi tooteturu, mille geograafiline ulatus on ülemaailmne. Kättesaadava teabe (11) kohaselt oli maailma päevane naftatoodang 2007. aastal 81,533 miljonit barrelit. Samal aastal tootis NAM naftat 0,04 miljonit barrelit päevas ja seega oli tema turuosa 0,49 ‰. Pidades silmas kontsentreerituse astet toornafta tootmise turul, kus lisaks riigi omandusse kuuluvatele äriühingutele tegutsevad kolm rahvusvahelist vertikaalselt integreeritud eraettevõtjat, nn „ülisuured ettevõtjad” (super majors) (BP, ExxonMobil ja Shell), kelle turuosa naftatootmises oli kättesaadava teabe kohaselt 2007. aastal vastavalt 3,08 %, 2,32 % and 2,96 %, ning teataval hulgal nn „suuri ettevõtjaid” (majors), (12) tuleks kõnealuseid tegureid käsitada konkurentsile otsese avatuse märgina.

(13)

Eelmises komisjoni otsuses, (13) mis käsitleb lõpptarbijate gaasivarustust, on eristatud madala kütteväärtusega ja kõrge kütteväärtusega gaasi. Komisjon on kaalunud ka võimalust eristada veeldatud maagaasi (LNG) tarneid ja maagaasi tarneid gaasijaotusvõrgu kaudu (14). Järgnevas komisjoni otsuses, (15) mis käsitles muu hulgas gaasi tootmist ja tootmise arendamist, on jäetud lahtiseks küsimus, kas kõnealuse otsuse tähenduses on madala kütteväärtusega gaas, kõrge kütteväärtusega gaas ja veeldatud maagaas eraldi turud, kuna „lõpphinnang ei olene vastuvõetud määratlusest”. Ka käesoleva otsuse kohaldamisel võib kõnealuse küsimuse jätta avatuks järgmistel põhjustel:

—	NAM ei tooda veeldatud maagaasi;

—

NAM tegutseb ainult Madalmaades, kus gaasi hetketurul, nn Title Transfer Facility (TTF) alates 1. juulist 2008 enam ei eristata madala kütteväärtusega ja kõrge kütteväärtusega gaasi. Alates sellest kuupäevast kontrollib Gas Transport Services (Madalmaade riiklik gaasivõrguoperaator) täielikult gaasi muundamise kvaliteeti. Seega ei ole tarnijatel vaja reserveerida muundamise mahtu.

(14)

Seega võib käesoleva otsuse kohaldamisel käsitada asjakohase tooteturuna maagaasi tootmist üldiselt, eristamata seejuures madala kütteväärtusega gaasi, kõrge kütteväärtusega gaasi ja veeldatud maagaasi. Eelmises komisjoni otsuses (16) käsitati geograafilise turuna Euroopa Majanduspiirkonda ja teataval määral ka Venemaad ja Alžeeriat.

(15)

Kättesaadava teabe (17) kohaselt oli gaasi kogutoodang ELis 2007. aastal 191,9 miljardit standard kuupmeetrit ja gaasi kogutoodang Euroopa Majanduspiirkonnas samal aastal 281,6 miljardit standard kuupmeetrit. NAMi gaasitoodang 2007. aastal oli 50 miljardit standard kuupmeetrit, mis annab turuosaks 17,76 %. Venemaa ja Alžeeria gaasitoodang oli 2007. aastal vastavalt 607,4 ja 83 miljardit standard kuupmeetrit. Euroopa Majanduspiirkonna ning Venemaa ja Alžeeria kogutoodang oli seega 972 miljardit standard kuupmeetrit, millest NAMi osa moodustas 5,14 %. Pidades silmas kontsentreerituse astet gaasi tootmise turul, kus tegutsevad kolm ülisuurt ettevõtjat (BP, ExxonMobil ja Shell) ning muud suured ettevõtjad nagu Venemaa Gazprom, tuleks kõnealuseid tegureid käsitada konkurentsile otsese avatuse märgina.

IV. JÄRELDUSED

(16)

Võttes arvesse põhjendustes 3–15 käsitletud tegureid, tuleb direktiivi 2004/17/EÜ artikli 30 lõike 1 kohast konkurentsile otsese avatuse tingimust pidada Madalmaade puhul täidetuks järgmiste teenuste osas:

a)	nafta ja maagaasi leiukohtade uurimine;

b)	nafta tootmine ning

c)	maagaasi tootmine.

(17)

Kuna turule piiramatu juurdepääsu tingimust peetakse täidetuks, ei tuleks direktiivi 2004/17/EÜ kohaldada tellijate sõlmitud lepingute suhtes, mille eesmärk on võimaldada Madalmaades põhjenduse 16 punktides a–c loetletud teenuste osutamist, ega ideekonkursside korraldamise suhtes kõnealuseks tegevuseks Madalmaades.

(18)

Käesolev otsus lähtub 2009. aasta veebruarist märtsini kehtinud õiguslikust ja tegelikust olukorrast, nagu seda on kirjeldatud NAMi ja Madalmaade Kuningriigi esitatud teabes. Otsuse võib läbi vaadata, kui õigusliku või tegeliku olukorra olulise muutumise tõttu ei ole direktiivi 2004/17/EÜ artikli 30 lõike 1 kohaldamise tingimused enam täidetud,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Direktiivi 2004/17/EÜ ei kohaldata lepingute suhtes, mille on sõlminud tellijad ja mille eesmärk on võimaldada Madalmaades järgmiste teenuste osutamist:

a)	nafta ja maagaasi leiukohtade uurimine;

b)	nafta tootmine ning

c)	maagaasi tootmine.

Artikkel 2

Käesolev otsus on adresseeritud Madalmaade Kuningriigile.

Brüssel, 8. juuli 2009

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Charlie McCREEVY

(1) ELT L 134, 30.4.2004, lk 1.

(2) Komisjoni 10. detsembri 1993. aasta otsus 93/676/EMÜ, millega nähakse ette, et geograafiliste piirkondade kasutamist nafta või gaasi leiukohtade uurimiseks või nende maavarade tootmiseks Madalmaades ei käsitata nõukogu direktiivi 90/531/EMÜ artikli 2 lõike 2 punkti b alapunktis i kirjeldatud tegevusena ja et ostjate tegevust ei käsitata Madalmaades eri- või ainuõiguse kasutamisena sama direktiivi artikli 2 lõike 3 punkti b tähenduses (EÜT L 316, 17.12.1993, lk 41).

(3) Vt eelkõige komisjoni 29. septembri 1999. aasta otsus 2004/284/EÜ, millega kuulutatakse koondumine kokkusobivaks ühisturuga ja Euroopa majanduspiirkonna lepinguga (juhtum nr IV/M.1383 — Exxon/Mobil) ning järgnevad otsused, muu hulgas komisjoni 3. mai 2007. aasta otsus, millega tunnistatakse koondumine kokkusobivaks ühisturuga (juhtum nr COMP/M.4545 - STATOIL/HYDRO) vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 139/2004.

(4) EÜT L 79, 29.3.1996, lk 30.

(5) Vt eelkõige eespool nimetatud otsus Exxon/Mobil kohta ning hilisem komisjoni 19. novembri 2007. aasta otsus, millega kuulutatakse koondumine kokkusobivaks ühisturuga (juhtum nr COMP/M.4934 - KAZMUNAIGAZ/ROMPETROL) vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 139/2004.

(6) Vt eelkõige eespool nimetatud otsus Exxon/Mobil kohta (lõiked 23–24).

(7) Vt eelkõige eespool nimetatud otsus Exxon/Mobil kohta (lõiked 25 ja 27).

(8) Vt taotluse punkt 5.2.1 ja seal osutatud allikad, eelkõige sellele lisatud BP Statistical Review of World Energy, juuni 2008.

(9) St 1 390 miljardit kuupmeetrit gaasi ehk 1 390 miljardit standard kuupmeetrit naftaekvivalenti ning 36,6 miljonit kuupmeetrit naftat, seega kokku 1,426,600,000 standard kuupmeetrit.

(10) Vt eelkõige eespool nimetatud otsust Exxon/Mobil kohta ning hilisemat komisjoni 19. novembri 2007. aasta otsust, millega kuulutatakse koondumine kokkusobivaks ühisturuga (juhtum nr COMP/M.4934 - KAZMUNAIGAZ/ROMPETROL) vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 139/2004.

(11) Vt taotlusele lisatud „BP Statistical Review of World Energy, June 2008”, lk 8, (edaspidi „BP Statistika”).

(12) Kõnealuste ettevõtjate turuosa on väiksem ülisuurte ettevõtjate omast.

(13) Komisjoni 14. novembri 2006. aasta otsus 2007/194/EÜ koondumise kokkusobivuse kohta ühisturu ja Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga (juhtum nr COMP/M.4180 – Gaz de France/Suez), ELT L 88, 29.3.2008, lk 47.

(14) Vt eelkõige eespool osutatud otsus Gaz de France/Suez kohta.

(15) Eespool nimetatud juhtum M4545, punkt 12.

(16) Nt eespool põhjenduses 3 nimetatud otsused.

(17) Vt eelkõige BP statistika, lk 24.

14.7.2009

Euroopa Liidu Teataja

L 181/57

KOMISJONI OTSUS,

10. juuli 2009,

millega muudetakse otsust 2000/57/EÜ varajase hoiatuse ja reageerimise süsteemi kohta nakkushaiguste profülaktikaks ja tõrjeks vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusele 2119/98/EÜ

(teatavaks tehtud numbri K(2009) 5515 all)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2009/547/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. septembri 1998. aasta otsust nr 2119/98/EÜ, millega moodustatakse ühenduses epidemioloogilise seire ja nakkushaiguste tõrje võrgustik, (1) eriti selle artikli 6 lõiget 5,

olles konsulteerinud Euroopa Andmekaitseinspektoriga

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni 22. detsembri 1999. aasta otsuses 2000/57/EÜ varajase hoiatuse ja reageerimise süsteemi kohta nakkushaiguste profülaktikaks ja tõrjeks vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusele 2119/98/EÜ (2) sätestatakse nakkushaigustega seotud juhtumid, millest liikmesriikide pädevad tervisekaitseasutused peavad ühenduse võrgustiku varajase hoiatuse ja reageerimise süsteemi kaudu teatama, ning määratakse kindlaks kõnealuste juhtumitega seotud teabe vahetamise üldmenetlus, et korraldada komisjoni vahendusel liikmesriikidevahelist konsulteerimist ja meetmete kooskõlastamist.

(2)

Lisaks nähakse otsusega 2000/57/EÜ ette, et liikmesriikide pädevad tervisekaitseasutused koguvad ja vahetavad kõiki vajalikke andmeid nakkushaigustega seotud juhtumite kohta, nt kasutades riiklikku seiresüsteemi, ühenduse võrgustiku epidemioloogilise seire moodulit või mis tahes muud ühenduse andmekogumissüsteemi.

(3)

Otsuse nr 2119/98/EÜ kohaselt hõlmab nakkushaiguste profülaktika ja tõrje kõiki meetmeid, sealhulgas epidemioloogilisi uuringuid, mida liikmesriikide pädevad tervisekaitseasutused võtavad nakkushaiguste profülaktikaks ja nende leviku peatamiseks. Kõnealused meetmed hõlmavad kontaktide jälgimist ning koos kogu muu asjakohase teabega, mis on pädeva siseriikliku tervisekaitseasutuse käsutuses nakkushaigusega seotud juhtumi kohta, edastatakse andmed otse kõikidele teistele liikmesriikidele ja komisjonile. Liikmesriigid, kes kavatsevad meetmeid võtta, teatavad üldjuhul eelnevalt meetmete olemusest ja ulatusest ühenduse võrgustiku kaudu ning konsulteerivad komisjoni vahendusel teiste liikmesriikidega, et kõnealuseid meetmeid kooskõlastada.

(4)	Otsus 2000/57/EÜ peaks lähtuma otsuse nr 2119/98/EÜ sätetest, milles käsitletakse nakkushaiguste profülaktikaks ja nende leviku peatamiseks võetud või kavandatavaid meetmeid.

(5)

Rahvusvaheliste tervishoiueeskirjade (2005) jõustumine kohustab rahvusvahelist üldsust tagama haiguste rahvusvahelise leviku vältimiseks rahvatervisealased tõrjemeetmed, mis oleksid kohased ja piiratud üksnes ohuga rahvatervisele ning millega välditaks mittevajalikku sekkumist rahvusvahelisse liiklusse ja kaubandusse.

(6)

Nakkushaigustega seotud juhtumite puhul, mille võimalik ELi-ülene ulatus eeldab kontaktide jälgimist, teevad liikmesriigid varajase hoiatuse ja reageerimise süsteemi kaudu ja komisjoni vahendusel üksteisega koostööd nakatunud ja ilmselt ohustatud isikute tuvastamiseks. Kõnealune koostöö võib hõlmata nakatunud või ohustatud isikute tundlike isikuandmete vahetamist liikmesriikide vahel seoses kontaktide jälgimise menetlusega.

(7)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiivi 95/46/EÜ (üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta) (3) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määruse (EÜ) nr 45/2001 (üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta) (4) kohaselt on tervisealaste isikuandmete töötlemine üldiselt keelatud. Lisaks on otsuse nr 2119/98/EÜ artiklis 11 muu hulgas sätestatud, et otsuse sätete kohaldamine ei piira direktiivi 95/46/EÜ kohaldamist.

(8)

Rahvatervise huvides kohaldatakse kõnealuste andmete töötlemisel direktiivi 95/46/EÜ artikli 8 lõike 3 ja määruse (EÜ) nr 45/2001 artikli 10 lõike 3 kohast erandit, kui andmete töötlemine on vajalik ennetava meditsiini, meditsiinilise diagnoosi, meditsiinilise abi või ravi võimaldamise või tervishoiuteenuste juhtimise jaoks ja kui kõnealuseid andmeid töötleb tervishoiutöötaja, kelle puhul kehtib siseriiklikus õiguses või pädevate siseriiklike ametiasutuste kehtestatud eeskirjades sätestatud ametisaladuse hoidmise kohustus, või mõni teine isik, kelle suhtes kehtib samaväärne saladuse hoidmise kohustus. 15. juunil 2007 jõustunud rahvusvaheliste tervishoiueeskirjade (2005) artikli 23 lõikes 1 on sätestatud, et Maailma Terviseorganisatsiooni kuuluvad riigid võivad rahvatervise huvides, sh kontaktide jälgimise eesmärgil, taotleda teatavaid andmeid reisijate saabumise ja lahkumise kohta.

(9)

Lisaks tuleb direktiivi 95/46/EÜ artikli 7 punkti d ja määruse (EÜ) nr 45/2001 artikli 5 punkti e kohaselt pidada seaduslikuks isikuandmete töötlemist kontaktide jälgimise eesmärgil, kui see on vajalik andmesubjekti eluliste huvide kaitsmiseks, ning direktiivi 95/46/EÜ artikli 7 punkti e ja määruse (EÜ) nr 45/2001artikli 5 punkti a kohaselt, kui töötlemine on vajalik üldiste huvidega seotud ülesande täitmiseks.

(10)

Erandite kohaldamisel direktiivi 95/46/EÜ ja määruse (EÜ) nr 45/2001 sätetest peavad komisjon, Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus ning liikmesriigid kontaktide jälgimise eesmärgil isikuandmete töötlemisel rakendama asjakohaseid abinõusid ning tagama, et varajase hoiatuse ja reageerimise süsteemis töödeldakse isikuandmeid kooskõlas määruse (EÜ) nr 45/2001 ja direktiivi 95/46/EÜ sätetega.

(11)

Kui liikmesriikide pädevad tervisekaitseasutused ja komisjon edastavad isikuandmeid varajase hoiatuse ja reageerimise süsteemi kaudu eesmärgiga ennetada ja peatada nakkushaiguste levikut, peavad nad tagama, et isikuandmed oleksid piisavad, asjakohased ja eesmärgiga võrreldes proportsionaalsed, et andmeid ei töödeldaks muudel eesmärkidel, et andmed oleksid täpsed, vajaduse korral ajakohastatud ning et neid ei säilitataks kauem, kui on vajalik eesmärgi saavutamiseks; asutused ja komisjon peavad tagama, et isikut, kelle suhtes kohaldatakse kontaktide jälgimist, teavitataks nõuetekohaselt andmetöötluse olemusest, töödeldavatest andmetest, õigusest tutvuda tema kohta kogutud andmetega ja neid parandada, välja arvatud juhul, kui see on võimatu või nõuab ülemääraseid jõupingutusi; lisaks peavad nad tagama vajalikul tasemel konfidentsiaalsuse ja turvalisuse, et kaitsta selliste andmete töötlemist varajase hoiatuse ja reageerimise süsteemis.

(12)

2007. aasta aruandes varajase hoiatuse ja reageerimise süsteemi toimimise kohta (5) rõhutas komisjon, et kõnealusele süsteemile tuleks lisada selektiivse teavitamise funktsioon, mis võimaldaks erijuhtumitega, muu hulgas kontaktide jälgimisega, seotud liikmesriikidel edastada andmeid privaatselt. Selektiivse teavitamise funktsioon võimaldaks tagada vajaliku turvalisuse isikuandmete edastamisel varajase hoiatuse ja reageerimise süsteemi kaudu ning käesoleva otsuse rakendamisel oleks tagatud, et varajase hoiatuse ja reageerimise süsteemi kaudu edastatud isikuandmed on piisavad, asjakohased ja proportsionaalsed ning kooskõlas määruse (EÜ) nr 45/2001 artikli 4 lõike 1 punktiga c ja direktiivi 95/46/EÜ artikli 6 lõike 1 punktiga c. Selektiivse teavitamise funktsiooni tuleks seega kasutada ainult asjakohasid isikuandmeid sisaldavate teadete edastamiseks; see peab toimuma kooskõlas liikmesriikide kohustustega, mis on võetud otsuse nr 2119/98/EÜ artiklite 4, 5 ja 6 kohaselt.

(13)	Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on kooskõlas direktiivi 2119/98/EÜ artikli 7 alusel loodud komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Otsust 2000/57/EÜ muudetakse järgmiselt:

1)	artikli 1 lõikes 2 asendatakse sõnad „andmeid kõnealuste juhtumite kohta” sõnadega „andmeid kõnealuste juhtumite kohta, kõnealuste juhtumitega seoses võetud või kavandatavate meetmete kohta ning sellistele juhtumitele viitavate asjaolude kohta”;

lisatakse artikkel 2a järgmises sõnastuses:

„Artikkel 2a

1. Lähtudes I lisas sätestatud kriteeriumidest, kohaldatakse käesolevat artiklit meetmete suhtes, mida rakendatakse nende inimeste välja selgitamiseks, kes on kokku puutunud nakkusetekitajaga ning kelle puhul on olemas oht, et nad on ühenduse tasandil olulise nakkushaiguse kandjad või põevad sellist nakkushaigust (edaspidi „kontaktide jälgimine”).

2. Kontaktide jälgimise raames varajase hoiatuse ja reageerimise süsteemi kaudu asjakohaste isikuandmete edastamisel, kui need andmed on vajalikud ja kättesaadavad, peavad liikmesriikide pädevad tervisekaitseasutused kasutama selektiivse teavitamise funktsiooni, mis tagab piisavad andmekaitsemeetmed. Nimetatud sidekanalit kasutatakse ainult kontaktide jälgimisega seotud liikmesriikide teavitamiseks.

3. Selektiivse teavitamise funktsiooni kasutamisel peavad liikmesriigi pädevad tervisekaitseasutused viitama juhtumile või meetmetele, millest on ühenduse võrgustiku kaudu eelnevalt teatatud.

4. Lõike 2 kohaldamiseks on III lisas esitatud isikuandmete näidisloend.

5. Kasutades isikuandmete edastamisel selektiivse teavitamise funktsiooni, peavad liikmesriigi pädevad tervisekaitseasutused ja komisjon lähtuma Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 95/46/EÜ (6) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 45/2001 (7) sätetest.

artikli 3 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Igal aastal esitavad liikmesriikide pädevad asutused hiljemalt 31. märtsiks komisjonile analüütilise aruande juhtumite, kõnealuste juhtumitega seoses võetud või kavandatavate meetmete ning varajase hoiatuse ja reageerimise süsteemi raames kohaldatud menetluste kohta. Lisaks võivad liikmesriikide pädevad asutused regulaarselt aru anda olulistest erijuhtumitest.”;

4)	käesoleva otsuse lisa tekst lisatakse III lisana.

Artikkel 2

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 10. juuli 2009

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Androulla VASSILIOU

(1) EÜT L 268, 3.10.1998, lk 1.

(2) EÜT L 21, 26.1.2000, lk 32.

(3) EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31.

(4) EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1.

(5) Komisjoni 20. märtsi 2007. aasta aruanne nõukogule ja Euroopa Parlamendile ühenduse epidemioloogilise seire ja nakkushaiguste tõrje võrgustiku varajase hoiatuse ja reageerimise süsteemi töö kohta 2004. ja 2005. aastal (otsus 2000/57/EÜ, KOM(2007) 121 (lõplik)).

(6) EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31.

(7) EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1.”;

LISA

Direktiivile 2000/57/EÜ lisatakse III lisa:

„III LISA

Kontaktide jälgimisega seotud isikuandmete näidisloend

ISIKUANDMED:

—	perekonnanimi ja eesnimed;

—	kodakondsus, sünnikuupäev, sugu;

—	isikut tõendava dokumendi tüüp, number ja väljaandnud asutus;

—	kehtiv kodune aadress (tänav, maja, linn, riik, postiindeks);

—	telefoninumber (mobiil-, kodu-, töötelefon);

—	e-post (isiklik, tööalane).

REISIMISEGA SEOTUD TEAVE:

—	reisiinfo (nt lennu number, lennu kuupäev, laeva nimi, auto registreerimismärk);

—	istekoha number (numbrid);

—	kajuti number (numbrid).

KONTAKTIDEGA SEOTUD ANDMED:

—	külastatud isikute nimed/majutuskohad;

—	kuupäevad ja majutuskohtade aadressid (tänav, maja, linn, riik, postiindeks);

—	telefoninumbrid (mobiil-, kodu-, töötelefon);

—	e-post (isiklik, tööalane).

SAATVATE ISIKUTEGA SEOTUD TEAVE:

—	perekonnanimi ja eesnimed;

—	kodakondsus;

—	punkti 1 taanetes 3–6 nimetatud isikuandmed.

KONTAKTANDMED HÄDAJUHTUMI KORRAL:

—	kontaktisiku nimi;

—	aadress (tänav, maja, linn, riik, postiindeks);

—	telefoninumbrid (mobiil-, kodu-, töötelefon);

—	e-post (isiklik, tööalane).”

		ISSN 1725-5082 doi:10.3000/17255082.L_2009.181.est
Euroopa Liidu Teataja		L 181

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	52. köide 14. juuli 2009

Sisukord		I EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine on kohustuslik	Lehekülg
		MÄÄRUSED
	*	Nõukogu määrus (EÜ) nr 613/2009, 6. juuli 2009, mis käsitleb kolmandates riikides töötavate Euroopa ühenduste ametnike, ajutiste ja lepinguliste töötajate töötasude suhtes alates 1. juulist 2008 kohaldatavate paranduskoefitsientide kehtestamist	1
	*	Nõukogu määrus (EÜ) nr 614/2009, 7. juuli 2009, ovoalbumiini ja laktalbumiini ühise kaubandussüsteemi kohta (kodifitseeritud versioon)	8
		Komisjoni määrus (EÜ) nr 615/2009, 13. juuli 2009, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril	14
	*	Komisjoni määrus (EÜ) nr 616/2009, 13. juuli 2009, millega rakendatakse nõukogu direktiivi 2005/94/EÜ seoses linnugripi suhtes piiritletud kodulinnukasvatusalade või muude vangistuses peetavate lindude piiritletud kasvatusalade tunnustamisega ja seoses täiendavate bio-ohutusmeetmetega kõnealustes kasvatusalades ( 1 )	16

(EUR/100 kg)
CN-kood	Kolmanda riigi kood (1)	Kindel impordiväärtus
0702 00 00	MK	35,0
0702 00 00	ZZ	35,0
0707 00 05	TR	102,6
0707 00 05	ZZ	102,6
0709 90 70	TR	103,0
0709 90 70	ZZ	103,0
0805 50 10	AR	61,1
	TR	53,0
	ZA	66,7
	ZZ	60,3
0808 10 80	AR	80,2
	BR	76,0
	CL	83,0
	CN	91,0
	NZ	97,1
	US	99,3
	ZA	83,8
	ZZ	87,2
0808 20 50	AR	74,9
	CL	85,2
	NZ	87,2
	ZA	104,7
	ZZ	88,0
0809 10 00	HR	90,0
	TR	200,7
	XS	103,5
	ZZ	131,4
0809 20 95	TR	276,4
0809 20 95	ZZ	276,4
0809 30	TR	134,2
0809 30	ZZ	134,2

	II EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik
	OTSUSED
	Liikmesriikide valitsuste esindajate konverents
	2009/541/EÜ, Euratom
*	Liikmesriikide valitsuste esindajate otsus, 8. juuli 2009, millega nimetatakse ametisse Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtu kohtunik	25
	2009/542/EÜ, Euratom
*	Liikmesriikide valitsuste esindajate otsus, 8. juuli 2009, millega nimetatakse ametisse Euroopa Ühenduste Kohtu kohtunik	26
	Komisjon
	2009/543/EÜ
*	Komisjoni otsus, 13. august 2008, millega kehtestatakse ökoloogilised kriteeriumid välisvärvidele ja -lakkidele ühenduse ökomärgise andmise kohta (teatavaks tehtud numbri K(2008) 4452 all) ( 1 )	27
	2009/544/EÜ
*	Komisjoni otsus, 13. august 2008, millega kehtestatakse ökoloogilised kriteeriumid sisevärvidele ja -lakkidele ühenduse ökomärgise andmise kohta (teatavaks tehtud numbri K(2008) 4453 all) ( 1 )	39
	2009/545/EÜ
*	Komisjoni otsus, 7. juuli 2009, millega määratakse iga liikmesriigi kohta kindlaks maaelu arenguks antavaid toetusi käsitleva nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 69 lõikes 2a osutatud summa iga-aastane jaotus ning millega muudetakse komisjoni otsust 2006/636/EÜ (teatavaks tehtud numbri K(2009) 5307 all)	49
	2009/546/EÜ
*	Komisjoni otsus, 8. juuli 2009, millega nafta ja maagaasi leiukohtade uurimine ja kasutamine Madalmaades vabastatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/17/EÜ (millega kooskõlastatakse vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate ostjate hankemenetlused) kohaldamisest (teatavaks tehtud numbri K(2009) 5381 all) ( 1 )	53
	2009/547/EÜ
*	Komisjoni otsus, 10. juuli 2009, millega muudetakse otsust 2000/57/EÜ varajase hoiatuse ja reageerimise süsteemi kohta nakkushaiguste profülaktikaks ja tõrjeks vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusele 2119/98/EÜ (teatavaks tehtud numbri K(2009) 5515 all) ( 1 )	57