I EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine on kohustuslik

1.7.2009

Euroopa Liidu Teataja

L 171/3

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 570/2009,

30. juuni 2009,

millega määratakse kindlaks alates 1. juulist 2009 kohaldatavad teraviljasektori impordimaksud

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus), (1)

võttes arvesse komisjoni 28. juuni 1996. aasta määrust (EÜ) nr 1249/96 nõukogu määruse (EMÜ) nr 1766/92 rakenduseeskirjade kohta teraviljasektori imporditollimaksude osas, (2) eriti selle artikli 2 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 136 lõikega 1 on ette nähtud, et CN-koodide 1001 10 001001 90 91, ex 1001 90 99 (kõrgekvaliteediline pehme nisu), 1002, ex 1005 (välja arvatud hübriidseemned) ja ex 1007 (välja arvatud hübriidkülviseeme) alla kuuluvate toodete imporditollimaks on võrdne nende toodete suhtes importimisel kehtiva sekkumishinnaga ning seda suurendatakse 55 % võrra, millest arvatakse maha kõnealuse kaubasaadetise suhtes kehtiv CIF-impordihind. See maks ei tohi siiski ületada ühise tollitariifistiku tollimaksumäära.

(2)	Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 136 lõikega 2 on ette nähtud, et nimetatud artikli lõikes 1 osutatud tollimaksu arvutamiseks kehtestatakse kõnealustele toodetele korrapäraste ajavahemike järel tüüpiline CIF-impordihind.

(3)

Määruse (EÜ) nr 1249/96 artikli 2 lõike 2 kohaselt on CN-koodide 1001 10 00, 1001 90 91, ex 1001 90 99 (kõrgekvaliteediline pehme nisu), 1002 00, 1005 10 90, 1005 90 00 ja 1007 00 90 alla kuuluvate toodete imporditollimaksu arvutamiseks kasutatav hind on artiklis 4 täpsustatud korras iga päeva kohta määratud tüüpiliste CIF-impordihindade keskmine.

(4)	Seepärast tuleks alates 1. juulist 2009 kehtestada impordimaksud, mida kohaldatakse uute maksude jõustumiseni,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 136 lõikes 1 osutatud teraviljasektori imporditollimaksud määratakse alates 1. juulist 2009 kindlaks käesoleva määruse I lisas II lisa teabe alusel.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 1. juulil 2009.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 30. juuni 2009

Komisjoni nimel

põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor

Jean-Luc DEMARTY

(1) ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.

(2) EÜT L 161, 29.6.1996, lk 125.

I LISA

Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 136 lõikes 1 osutatud toodete impordimaksud, mida kohaldatakse alates 1. juulist 2009

CN-kood	Kaupade kirjeldus	Imporditollimaks (1) (EUR/t)
1001 10 00	Kõva NISU, kõrgekvaliteediline	0,00
	keskmise kvaliteediga	0,00
	madala kvaliteediga	0,00
1001 90 91	Pehme NISU seemneks	0,00
ex 1001 90 99	Pehme NISU, kõrgekvaliteediline, v.a seemneks	0,00
1002 00 00	RUKIS	42,90
1005 10 90	MAIS seemneks, v.a hübriidid	17,34
1005 90 00	MAIS, v.a seemneks (2)	17,34
1007 00 90	TERASORGO, v.a hübriidid seemneks	47,89

(1) Kaupade puhul, mis jõuavad ühendusse Atlandi ookeani või Suessi kanali kaudu, võib importija taotleda määruse (EÜ) nr 1249/96 artikli 2 lõike 4 kohaselt imporditollimaksu vähendamist:

—	3 EUR/t, kui lossimissadam asub Vahemere ääres,

—	2 EUR/t, kui lossimissadam asub Taanis, Eestis, Iirimaal, Lätis, Leedus, Poolas, Soomes, Rootsis, Ühendkuningriigis või Pürenee poolsaare Atlandi ookeani äärsel rannikul.

(2) Importija võib taotleda imporditollimaksu vähendamist ühtse määra alusel 24 eurot tonni kohta, kui on täidetud määruse (EÜ) nr 1249/96 artikli 2 lõikes 5 kehtestatud tingimused.

II LISA

I lisas kehtestatud imporditollimaksude arvutamisel arvestatavad tegurid

16.6.2009-29.6.2009

Määruse (EÜ) nr 1249/96 artikli 2 lõike 2 osutatud võrdlusperioodi keskmised:

(EUR/t)
	Pehme nisu (1)	Mais	Kõva nisu, kõrge kvaliteediga	Kõva nisu, keskmise kvaliteediga (2)	Kõva nisu, madala kvaliteediga (3)	Oder
Börs	Minnéapolis	Chicago	—	—	—	—
Noteering	196,08	110,57	—	—	—	—
FOB-hind USAs	—	—	207,47	197,47	177,47	96,57
Lahe lisatasu	—	13,57	—	—	—	—
Suure Järvistu lisatasu	8,67	—	—	—	—	—

Määruse (EÜ) nr 1249/96 artikli 2 lõike 2 osutatud võrdlusperioodi keskmised:

Veokulud: Mehhiko laht–Rotterdam:	20,53 EUR/t
Veokulud: Suur Järvistu–Rotterdam:	17,56 EUR/t

(1) Lisatasu 14 EUR/t sisse arvestatud (määruse (EÜ) nr 1249/96 artikli 4 lõige 3).

(2) Allahindlus 10 EUR/t (määruse (EÜ) nr 1249/96 artikli 4 lõige 3).

(3) Allahindlus 30 EUR/t (määruse (EÜ) nr 1249/96 artikli 4 lõige 3).

1.7.2009

Euroopa Liidu Teataja

L 171/6

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 571/2009,

30. juuni 2009,

millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1234/2007 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses kartulitärklise tootmise kvoodisüsteemi kehtestamisega

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni 23. detsembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 2236/2003, millega kehtestatakse kartulitärklise tootmise kvoodisüsteemi kehtestanud nõukogu määruse (EÜ) nr 1868/94 üksikasjalikud rakenduseeskirjad, (2) on korduvalt oluliselt muudetud (3). Täiendavate muudatuste tegemiseks tuleks see määrus selguse huvides uuesti sõnastada.

(2)

Kõnealused täiendavad muudatused on vajalikud, kuna on muudetud määrust (EÜ) nr 1234/2007 ja võetud vastu nõukogu 19. jaanuari 2009. aasta määrus (EÜ) nr 73/2009, millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames põllumajandustootjate suhtes kohaldatavate otsetoetuskavade ühiseeskirjad ja teatavad toetuskavad põllumajandustootjate jaoks, muudetakse määruseid (EÜ) nr 1290/2005, (EÜ) nr 247/2006, (EÜ) nr 378/2007 ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1782/2003 (4).

(3)	Ühenduse abi saamiseks määruses (EÜ) nr 1234/2007 sätestatud kvoodisüsteemi alusel peaksid kartulitärklist tootvad ettevõtjad sõlmima kartulitootjatega külvieelsed lepingud.

(4)

Tuleks täpsustada kartulitärklist tootva ettevõtja ja kartulitootja vahelise külvieelse lepingu sisu, et takistada lepingute sõlmimist, mille tulemusel ületatakse ettevõtjate alamkvoote. Sellistel ettevõtjatel tuleks keelata vastu võtta külvieelse lepinguga hõlmamata kartulitarneid, kuna see ohustaks kvoodisüsteemi tõhusust ja nõuet maksta kõigi kartulitärklise tootmiseks ettenähtud kartulite eest määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 95a lõikega 2 kehtestatud miinimumhinda. Kui külvieelse lepinguga hõlmatud aladel on tänu kliimaoludele kartulisaak või kartulite tärklisesisaldus esialgselt ettenähtust suurem, peaks kartulitärklist tootval ettevõtjal olema sellegipoolest võimalik need kartulid vastu võtta tingimusel, et ta maksab nende eest miinimumhinna.

(5)

Kartuleid, mille tärklisesisaldus on alla 13 %, ei saa pidada kartulitärklise valmistamiseks ettenähtud kartuliteks. Tärklist tootvad ettevõtjad ei tohiks vastu võtta kartuleid, mille tärklisesisaldus on alla 13 %. Kui madalam tärklisesisaldus on tingitud kliimaoludest, peaks komisjonil liikmesriigi taotluse korral olema õigus teatavatel tingimustel lubada vastu võtta kartuleid, mille tärklisesisaldus on alla 13 %.

(6)

Tuleks kehtestada kontrollimeetmed selle tagamiseks, et lisatasusid makstakse ainult tärklise eest, mis on toodetud käesoleva määruse sätteid järgides. Selleks et kaitsta kartulitärklise tootmiseks ettenähtud kartulite tootjaid, on oluline maksta määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 95a lõikes 2 sätestatud miinimumhinda kõigi kartulite eest. Seepärast on vaja ette näha sanktsioonid juhtudeks, kui miinimumhinda pole makstud või kui tärklist tootvad ettevõtjad on vastu võtnud külvieelse lepinguga hõlmamata kartuleid.

(7)	On vaja kehtestada eeskirjad selle tagamiseks, et üle tärklist tootva ettevõtja alamkvoodi toodetud kartulitärklise kogus eksporditakse ilma eksporditoetuseta, nagu on nõutud määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 84a lõikes 4. Iga rikkumise korral tuleks kohaldada sanktsioone.

(8)	On vaja täpsustada, mis saab nende tärklist tootvate ettevõtjate alamkvootidest, kes ühinevad, vahetavad omanikku või lõpetavad tegevuse.

(9)	Liikmesriikidel ja komisjonil peaks olema võimalik kontrollida kvoodisüsteemi toimimist. Tuleks täpsustada teave, mille kartulitärklist tootvad ettevõtjad edastavad liikmesriigile ja liikmesriik komisjonile.

(10)

Määruse (EÜ) nr 1234/2007 I lisa I osa kohaselt on kartulitärklis toode, mis on hõlmatud teravilja suhtes kohaldatavate eeskirjadega. Seetõttu kohaldatakse kartulitärklise suhtes sama turustusaastat kui teravilja puhul. Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 204 lõikes 5 on sätestatud, et kartulitärklise suhtes kohaldatakse kõnealuse määruse II osa I jaotise III peatüki IIIa jagu kuni kartulitärklise turustusaasta 2011/2012 lõpuni. Seetõttu tuleks käesolevat määrust kohaldada kuni kõnealuse kuupäevani.

(11)	Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas põllumajandusturgude ühise korralduse komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

MÕISTED – KVOODISÜSTEEM

Artikkel 1

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) „kvoot”– määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 84a lõikega 1 ja Xa lisaga igale liikmesriigile ettenähtud kvoot;

b) „alamkvoot”– kvoodi osa, mille liikmesriik on eraldanud tärklist tootvale ettevõtjale;

c) „tärklist tootev ettevõtja”– füüsiline või juriidiline isik, kelle elu- või asukoht on asjaomase liikmesriigi territooriumil ning kellele antakse alamkvoot ja makstakse määruse (EÜ) 1234/2007 artikli 95a lõikes 1 osutatud lisatasu;

d) „tootja”– füüsiline või juriidiline isik või selliste isikute rühm, kes tarnib enda poolt või omaenda nimel sõlmitud külvieelse lepingu alusel tärklist tootvale ettevõtjale enda või oma liikmete kasvatatud kartuleid omaenda nimel ja omaenda huvides;

e) „külvieelne leping”– leping, mis on sõlmitud tootja või tootjate rühma ja tärklist tootva ettevõtja vahel;

f) „kartulid”– määruse (EÜ) nr 73/2009 artiklis 77 osutatud kartulitärklise valmistamiseks ettenähtud kartulid tärklisesisaldusega vähemalt 13 %;

g) „toortärklis”– CN-koodi 1108 13 00 alla kuuluv töötlemata tärklis;

h) „tärklist tootvate ettevõtjate ühinemine”– kahe või enama tärklist tootva ettevõtja ühendamine üheks ettevõtjaks;

i) „tärklist tootva ettevõtja omandiõiguse üleandmine”– alamkvooti omava ettevõtja varade loovutamine ühele või enamale tärklist tootvale ettevõtjale või nende varade ülevõtmine ühe või enama tärklist tootva ettevõtja poolt;

j) „tärklisevabriku omandiõiguse üleandmine”– tärklise valmistamiseks vajaliku sisseseadega tehnilise üksuse loovutamine ühele või enamale ettevõtjale, mille tulemuseks on loovutava ettevõtte tootmise osaline või täielik ülevõtmine;

k) „vabriku rentimine”– sellise tehnilise üksuse rendileping, milles on tärklise valmistamiseks vajalik sisseseade, kusjuures rendileping sõlmitakse vabriku käitamise eesmärgil vähemalt kolmeks järjestikuseks turustusaastaks ettevõtjaga, kes asub kõnealuse vabrikuga samas liikmesriigis, kui vabrikut rentivat ettevõtjat võib kogu toodangu alusel käsitada ühe tärklist tootva ettevõtjana;

l) „tärklisekartuli toetus”– määruse (EÜ) 73/2009 artiklis 77 osutatud toetus tärklise valmistamiseks ettenähtud kartuleid kasvatavatele põllumajandustootjatele.

Artikkel 2

Kui kohaldatakse määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 84a lõiget 5, tuleb eraldatud alamkvoote alamkvoodi ületamise aastale järgneva turustusaasta alguses vastavalt kohandada.

II PEATÜKK

HINNA JA MAKSETE SÜSTEEM

Artikkel 3

1. Igaks turustusaastaks sõlmitakse külvieelne leping. Igal lepingul on tunnusnumber ja lepingutes on vähemalt järgmine teave:

a)	tootja või tootjate rühma nimi ja aadress;

b)	tärklist tootva ettevõtja nimi ja aadress;

c)	haritav ala väljendatuna hektarites kuni kahe komakoha täpsusega ja identifitseerituna vastavalt komisjoni määrusele (EÜ) nr 796/2004 (5) ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi kohta;

d)	sealt saagiks saadavate ja tärklist tootvale ettevõtjale tarnitavate kartulite eeldatav kogus tonnides;

e)	kartulite eeldatav keskmine tärklisesisaldus, mis põhineb tootjalt kolme viimase turustusaasta jooksul tärklist tootvale ettevõtjale tarnitud kartulite keskmisel tärklisesisaldusel või, kui selline teave ei ole kättesaadav, siis tarneala kartulite keskmisel tärklisesisaldusel;

f)	tärklist tootva ettevõtja kohustus maksta tootjale määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 95a lõikes 2 osutatud miinimumhinda.

2. Enne turustusaasta algust edastab iga tärklist tootev ettevõtja vajalike kontrollide tagamiseks pädevale ametiasutusele lepingute kokkuvõtte, mis sisaldab iga lepingu tunnuskoodi, tootja nime ja aadressi, haritavat ala ja tärkliseekvivalendina väljendatud kokkulepitud tonnaaži, enne kuupäeva, mille liikmesriik enne turustusaasta algust kindlaks määrab.

3. Külvieelsetes lepingutes loetletud koguste tärkliseekvivalent ei tohi ületada asjaomase tärklist tootva ettevõtja suhtes kehtestatud alamkvooti.

4. Kui külvieelse lepingu raames tegelikult toodetud kogus tärkliseekvivalendina ületab lepingus sätestatud kogust, võib selle koguse tärklist tootva ettevõtja soovi korral tarnida tingimusel, et selle eest makstakse määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 95a lõikes 2 osutatud miinimumhinda.

5. Tärklist tootev ettevõtja ei tohi vastu võtta külvieelse lepinguga hõlmamata kartulitarneid.

Artikkel 4

1. Kartulitarneid võetakse vastu kas tärklist tootvates ettevõtetes või vastuvõtupunktides.

2. Kartulite kaal ja tärklisesisaldus määratakse kindlaks vastavalt artiklitele 5 ja 6 tarnimise ajal ja liikmesriigi heakskiidetud inspektori järelevalve all.

Artikkel 5

1. Kui mõni komisjoni määruse (EÜ) nr 2235/2003 (6) I lisas osutatud meetoditest seda nõuab, määratakse iga kartulikoorma brutokaal kindlaks tarnimise ajal transpordivahendi võrdleva kaalumise teel koormaga ja tühjalt.

2. Kartulite netokaal määratakse kindlaks ühe määruse (EÜ) nr 2235/2003 I lisas kirjeldatud meetodi abil.

3. Vastuvõetud saadetiste tärklisesisaldus peab olema vähemalt 13 %.

Tärklist tootvad ettevõtjad võivad siiski vastu võtta kartulisaadetisi, mille tärklisesisaldus on alla 13 %, tingimusel et nendest kartulitest valmistatava tärklise kogus ei ületa 1 % alamkvoodist. Sellisel juhul makstakse sama miinimumhinda kui 13 % tärklisesisaldusega kartulite eest.

Artikkel 6

Kartulite tärklisesisaldus määratakse kindlaks tarnitud kartulite 5 050 grammi veealuse kaalu põhjal.

Kasutatav vesi peab olema puhas ja lisanditeta ning selle temperatuur peab olema alla 18 °C.

Artikkel 7

1. Tärklist tootvatele ettevõtjatele makstakse lisatasu veatutest ja standardse turustuskvaliteediga kartulitest toodetud tärklise eest, kasutatud kartulikoguse ja kartuli tärklisesisalduse põhjal ning määruse (EÜ) nr 2235/2003 II lisas sätestatud määrade järgi tärklisekoguse piirides, mille jaoks neil on alamkvoot. Lisatasu ei maksta tärklise eest, mis on toodetud kartulitest, mis ei ole veatud ja standardse turustuskvaliteediga, ega tärklise eest, mis on toodetud kartulitest tärklisesisaldusega alla 13 %, välja arvatud juhul, kui kohaldatakse artikli 5 lõike 3 teist lõiku.

Kui kartulite tärklisesisaldust arvutatakse Reimanni või Parrow’ kaalu järgi ja tulemus vastab määruse (EÜ) nr 2235/2003 II lisa teise tulba kahel või kolmel real toodud näitajale, kohaldatakse teise või kolmanda rea määrasid.

2. Kui tarnitud partiid sisaldavad kartuleid, millest 25 % või rohkem läbib 28 mm läbimõõduga sõelasilma (edaspidi „peen kartul”), vähendatakse tärklist tootva ettevõtja makstava miinimumhinna kindlaksmääramiseks kasutatavat netokaalu järgmiselt:

Peene kartuli osakaal	Vähendusprotsent
25–30 %	10 %
31–40 %	15 %
41–50 %	20 %

Kui partiid sisaldavad peent kartulit üle 50 %, kaubeldakse nendega vastastikuse kokkuleppe alusel ja lisatasu maksmata.

Peene kartuli osakaal määratakse kindlaks samal ajal kui netokaal.

3. Järelevalvel tärklist tootvate ettevõtjate alamkvootide piirmääradest kinnipidamise üle võetakse aluseks kasutatud kartulite kogus ja tärklisesisaldus vastavalt määruse (EÜ) nr 2235/2003 II lisas sätestatud määradele.

Artikkel 8

1. Tärklist tootva ettevõtja, heakskiidetud inspektori ja tarnija ühisvastutusel koostatakse vastuvõtukviitung. Tärklist tootev ettevõtja toimetab kviitungi koopia tootjale ja säilitab originaali, et vajaduse korral esitada see lisatasude järelevalve eest vastutavale asutusele.

2. Vastuvõtukviitung peab sisaldama vähemalt järgmist teavet artiklite 4–7 kohaste toimingute kohta:

a)	tarnekuupäev;

b)	tarne number;

c)	külvieelse lepingu number;

d)	kartulitootja nimi ja aadress;

e)	transpordivahendi kaal tärklist tootva ettevõtja juurde või vastuvõtupunkti jõudmisel;

f)	transpordivahendi kaal pärast koorma mahalaadimist ja jääkmulla eemaldamist;

g)	tarne brutokaal;

h)	tarne brutokaalust mahaarvatud mustuse ja pesemise ajal imendunud vee kaal, väljendatud protsendina;

i)	tarne brutokaalu vähenemine mustuse mahaarvamise tulemusena, väljendatud kaaluna;

j)	peene kartuli osakaal;

k)	tarne kogu netokaal (brutokaal pärast mahaarvamist, sealhulgas peene kartuli tõttu tehtud parandused);

l)	tärklisesisaldus, väljendatud protsendina või veealuse kaaluna;

m)	makstav ühikuhind.

Artikkel 9

Tärklist tootev ettevõtja koostab iga tootja jaoks kokkuvõtliku väljamakseloendi, mis sisaldab järgmisi andmeid:

a)	tärklist tootva ettevõtja ärinimi;

b)	kartulitootja nimi ja aadress;

c)	külvieelse lepingu number;

d)	vastuvõtukviitungite kuupäevad ja numbrid;

e)	iga tarne netokaal pärast artikli 8 lõikes 2 sätestatud mahaarvamisi;

f)	ühiku hind tarne kohta;

g)	kasvatajale makstav kogusumma;

h)	kartulitootjale makstud summad ja maksmiskuupäevad;

i)	tärklisetootja allkiri ja tempel.

III PEATÜKK

MAKSED – SANKTSIOONID

Artikkel 10

1. Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 95a lõikes 1 osutatud lisatasu makstakse tingimusel, et tärklist tootev ettevõtja tõendab järgmiste nõuete täitmist:

a)	kõnealune tärklis on toodetud asjaomasel turustusaastal;

b)	hind, mida maksti tootjatele, vastab vähemalt määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 95a lõikes 2 osutatud hinnale, mida makstakse ühenduses toodetud ning tärklise tootmiseks kasutatavate kartulite koguhulga eest vabrikusse tarnimise hetkel;

c)	kõnealune tärklis on toodetud kartulitest, mis on hõlmatud artiklis 3 osutatud külvieelse lepinguga.

2. Lõikes 1 osutatud tõenduseks on artiklis 9 sätestatud kokkuvõtliku väljamakseloendi esitamine, millega on kaasas kas tootja maksekviitung või tärklisetootja ülesandel makse sooritanud finantsasutuse maksedokument, mis tõendab, et makse on tehtud.

3. Lisatasu tärklist tootvatele ettevõtjatele maksab liikmesriik, kelle territooriumil kartulitärklis valmistati, nelja kuu jooksul pärast lõikes 1 osutatud tõendusmaterjali esitamise kuupäeva.

Artikkel 11

1. Liikmesriigid kehtestavad kontrollikorra, et kontrollida kohapeal toiminguid, mille täitmine annab õiguse lisatasule, ning iga tärklist tootva ettevõtja jaoks ettenähtud alamkvoodi järgimist. Sellisteks kontrollimisteks peab inspektoritel olema juurdepääs tärklist tootva ettevõtja laoarvestusele ja raamatupidamisele ning pääs tootmis- ja laoruumidesse.

Iga töötlemisperioodi jooksul hõlmab kontroll kogu töötlemise puhul vähemalt 10 % tärklist tootvale ettevõtjale tarnitud kartulitest.

2. Liikmesriigid teatavad vastavalt vajadusele igale tärklist tootvale ettevõtjale tärklisekogused, mille võrra ta on alamkvooti ületanud.

3. Kui pädev ametiasutus teeb kindlaks, et tärklist tootev ettevõtja ei ole täitnud artikli 10 lõike 1 punktis b nimetatud nõuet, välja arvatud vääramatu jõu korral, kaotab see ettevõtja kas täielikult või osaliselt õiguse saada lisatasusid järgmiselt:

a)	kui nõue on täitmata alla 20 % tärklisekoguse osas ettevõtja toodetud tärklise koguhulgast, arvatakse lisatasust maha kõnealune protsent viiega korrutatult;

b)	kui kõnealune protsent on 20 või rohkem, siis lisatasu ei anta.

4. Kui tehakse kindlaks artikli 3 lõikes 5 nimetatud rikkumine, vähendatakse alamkvootide kohta makstavat lisatasu järgmiselt:

a)	kui kontroll näitab, et ettevõtja vastuvõetud tärkliseekvivalendi kogus on vähem kui 10 % tema alamkvoodist, arvatakse ettevõtjale kõnealusel turustusaastal makstavatest kogulisatasudest maha kõnealune protsent kümnega korrutatult;

b)	kui tootmislepingutega hõlmamata kogus on punktis a täpsustatud kogusest suurem, siis kõnealusel turustusaastal lisatasu ei maksta; lisaks sellele ei maksta ettevõtjale lisatasu ka järgneval turustusaastal.

5. Kui, vastupidiselt artikli 5 lõike 3 teisele lõigule, tärklise hulk, mida võib valmistada alla 13 % tärklisesisaldusega saadetisest:

a)	ületab tärklist tootva ettevõtja alamkvoodist 1 %, ei maksta ületatud koguse eest lisatasu; lisaks sellele arvatakse alamkvoodi eest makstavast lisatasust maha ületatud protsendimäär kümnega korrutatult;

b)	ületab tärklist tootva ettevõtja alamkvoodist 11 %, ei maksta kõnealusel turustusaastal lisatasu; lisaks sellele ei ole tärklist tootval ettevõtjal õigust saada lisatasu ka järgneval turustusaastal.

6. Käesoleva artikli kohaselt tehtud kontrollid ei piira pädevate ametiasutuste mis tahes täiendavaid kontrollimisi.

Artikkel 12

1. Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 84a lõikes 4 osutatud eksport loetakse toimunuks, kui:

a)	tootva liikmesriigi pädev ametiasutus on saanud artikli 13 lõikes 2 osutatud tõendusmaterjali, sõltumata sellest, millisest liikmesriigist tärklis eksporditi;

b)	eksportiv liikmesriik on vastu võtnud asjakohase ekspordideklaratsiooni enne tärklise tootmise turustusaastale järgneva aasta 1. jaanuari;

c)	kõnealune tärklis on ühenduse tolliterritooriumilt välja viidud hiljemalt 60 päeva pärast punktis b täpsustatud 1. jaanuari;

d)	toode on eksporditud eksporditoetuseta.

Kui esimeses lõigus sätestatud tingimusi ei täideta, välja arvatud vääramatu jõu korral, loetakse mis tahes alamkvooti ületav tärklisekogus siseturule saadetuks.

2. Vääramatu jõu korral võtab selle liikmesriigi pädev ametiasutus, kelle territooriumil tärklis toodeti, meetmeid, mis on asjaomase osapoole viidatud asjaolude korral kohased.

Kui tärklis eksporditakse sellise liikmesriigi territooriumilt, kus seda ei toodetud, võetakse kõnealused meetmed pärast kõnealuse liikmesriigi pädevate asutuste seisukoha saamist.

3. Käesoleva määruse kohaldamisel ei tohi tugineda komisjoni määruse (EÜ) nr 800/1999 (7) artiklile 36.

Artikkel 13

1. Erandina komisjoni määruse (EÜ) nr 1342/2003 (8) artiklist 12 on ekspordilitsentsi tagatis 23 eurot tonni kohta.

2. Tõendus selle kohta, et kõnealune tärklist tootev ettevõtja on järginud artikli 12 lõike 1 esimeses lõigus sätestatud tingimusi, antakse enne tärklise tootmise turustusaastale järgneva kalendriaasta 1. aprilli selle liikmesriigi pädevale ametiasutusele, kelle territooriumil tärklis on toodetud.

3. Tõendamiseks tuleb esitada:

a)	kõnealusele tärklist tootvale ettevõtjale lõikes 2 osutatud liikmesriigi pädeva ametiasutuse väljastatud ekspordilitsents, mis erandina määruse (EÜ) nr 388/2009 (9) artiklist 3 kannab ühte I lisas loetletud märgetest;

b)	komisjoni määruse (EÜ) nr 376/2008 (10) artiklites 31 ja 32 osutatud dokumendid, mis on nõutavad tagatise vabastamiseks;

c)	tärklist tootva ettevõtja teatis, mis tõendab, et tärklis on seal toodetud.

4. Kui tärklist tootva ettevõtja toodetud toortärklist on ekspordi eesmärgil ladustatud silos, laos või mahutis, mis asub kas tootvas liikmesriigis väljaspool tootja vabrikut või siis mõnes muus liikmesriigis, ja kui seal ladustatakse ka teiste ettevõtjate või sama ettevõtja toodetud muud toortärklist, nii et tooteid ei ole võimalik füüsiliselt eristada, pannakse kõik sellised tooted kuni artikli 12 lõike 1 punktis b osutatud ekspordideklaratsioonide vastuvõtmiseni haldusjärelevalve alla, mis pakub tolliteenistustega võrdväärseid tagatisi, ning niipea kui deklaratsioon on vastu võetud, pannakse sellised tooted tolli järelevalve alla.

Esimeses lõigus osutatud asjaoludel, kui hoidlatest väljaviimine toimub enne artikli 12 lõike 1 punktis b osutatud ekspordideklaratsiooni vastuvõtmist, esitavad tõendusmaterjali selle liikmesriigi pädevad ametiasutused, kus ladustamine toimus.

Kui hoidlatest väljaviimine toimub pärast artikli 12 lõike 1 punktis b osutatud ekspordideklaratsiooni vastuvõtmist, esitavad määruse (EÜ) nr 376/2008 artikli 32 lõike 2 punkti a tähenduses tõendusmaterjali selle liikmesriigi tolliasutused, kus ladustamine toimus.

Teises ja kolmandas lõigus osutatud tõendusmaterjal kinnitab kõnealuse toote või esimese lõigu tähenduses vastava asenduskoguse hoidlatest väljaviimist.

Artikkel 14

1. Toortärklise või sellest saadud ja komisjoni määruse (EÜ) nr 388/2009 I lisas loetletud või komisjoni määruse (EÜ) nr 1043/2005 (11) reguleerimisalasse jäävate toodete kogused, mida käsitatakse artikli 12 lõike 1 teise lõigu tähenduses siseturul turustatuna, maksustab asjaomane liikmesriik kindlasummalise maksuga, mis arvutatakse ühe tonni toortärklise kohta ja mis võrdub ühises tollitariifistikus sätestatud määraga, mida kohaldatakse ühe tonni CN-koodi 1108 13 00 alla kuuluva tärklise suhtes selle turustusaasta jooksul, mil tärklis või sellest saadud tooted on toodetud, pluss 10 %.

2. Asjaomane liikmesriik teatab tärklist tootvatele ettevõtjatele nende poolt maksmisele kuuluva kogusumma suuruse enne 1. maid pärast artikli 12 lõike 1 punktis b täpsustatud 1. jaanuari.

Kõnealused tärklist tootvad ettevõtjad maksavad kogusumma ära hiljemalt kõnealuse aasta 20. maiks.

Artikkel 15

1. Tärklist tootvate ettevõtjate ühinemise korral eraldab liikmesriik ühinemise tulemusel tekkinud ettevõtjale alamkvoodi, mis on võrdne enne ühinemist asjaomastele ettevõtjatele kehtestatud alamkvootide summaga.

Tärklist tootva ettevõtja omandiõiguse üleandmise korral eraldab liikmesriik üleantava ettevõtte alamkvoodi omandaja-ettevõtjale. Kui omandaja-ettevõtjaid on enam kui üks, eraldatakse alamkvoot võrdeliselt iga omandaja poolt ülevõetud tootmismahuga.

Tärklisevabriku omandiõiguse üleandmise korral vähendab liikmesriik selle ettevõtja alamkvooti, kes vabriku omandi üle annab, ja suurendab selle ettevõtja või nende ettevõtjate alamkvooti, kes kõnealuse vabriku üle võtavad, mahaarvatud koguse võrra võrdeliselt ülevõetud tootmismahuga.

2. Tärklist tootva ettevõtja või ühe või mitme tema vabriku tegevuse lõpetamise korral muudel kui lõikes 1 osutatud juhtudel võib liikmesriik sellise lõpetamisega seotud alamkvoodid eraldada ühele või mitmele tärklist tootvale ettevõtjale.

3. Tärklist tootva ettevõtja vabriku rentimise korral vähendab liikmesriik selle ettevõtja alamkvooti, kes annab vabriku rendile, ning eraldab alamkvoodist mahaarvatud osa ettevõtjale, kes võtab vabriku rendile tärklise tootmise eesmärgil.

Kui rendisuhe lõpetatakse enne artikli 1 punktis k osutatud tähtaega, tühistab liikmesriik tagasiulatuvalt vastavalt esimesele lõigule eraldatud alamkvoodi alates rendisuhte jõustumise kuupäevast.

4. Kui ühe või mitme tärklist tootva ühinenud ettevõtja vabrikutes lõpetatakse pärast lõike 1 esimese lõigu kohaldamist tootmistegevus ja seatakse nõnda tõsisesse ohtu tärklise valmistamise eesmärgil kartulite tootmise jätkamine piirkonnas, mis enne seda varustas kõnealust ettevõtjat või kõnealuseid ettevõtjaid, võib liikmesriik kohustada ühinenud ettevõtjat liikmesriigile üle kandma alamkvoodi, mis esialgselt oli eraldatud ettevõtjale, kelle vabrikutes lõpetati pärast seda tootmistegevus. Iga vastavalt lõike 1 esimesele lõigule üle kantud kvoodi võib liikmesriik ümber jagada mis tahes tärklist tootvale ettevõtjale, kes kohustub valmistama tärklist kõnealuses piirkonnas.

Artikkel 16

Kui ettevõtja või vabriku tegevuse lõpetamine või ettevõtjate ühinemine või omandiõiguse üleandmine toimub 1. juuli ja sellele järgneva aasta 31. märtsi vahel, jõustuvad artiklis 15 osutatud meetmed asjaomase ajavahemiku jooksva turustusaasta suhtes.

Kui ettevõtja või vabriku tegevuse lõpetamine või ettevõtjate ühinemine või omandiõiguse üleandmine toimub 1. aprilli ja sama aasta 30. juuni vahel, jõustuvad artiklis 15 osutatud meetmed asjaomasele ajavahemikule järgneva turustusaasta suhtes.

IV PEATÜKK

TEATISED

Artikkel 17

Asjaomase liikmesriigi poolt kindlaksmääratavaks kuupäevaks teatavad tärklist tootvad ettevõtjad pädevatele asutustele:

—	tärklisekartulite kogused, mille puhul on antud määruse (EÜ) nr 73/2009 artiklis 77 sätestatud abi;

—	kartulitärklise kogused, mille puhul on makstud määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 95a lõikes 1 sätestatud lisatasu.

Artikkel 18

1. Liikmesriigid teatavad komisjonile hiljemalt iga turustusaasta 30. juuniks:

a)	tärklisekartulite kogused, mille suhtes on kohaldatud määruse (EÜ) nr 73/2009 artiklit 77; muudes liikmesriikides kasvatatud kartulite kasutamisel tuleb kogused esitada päritoluliikmesriigi kaupa;

b)	tärklisekogused, mille puhul on makstud määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 95a lõikes 1 sätestatud lisatasu;

c)	määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 84a lõikega 5 hõlmatud tärklist tootvate ettevõtjate kogused ja alamkvoodid asjaomase turustusaasta jooksul ning järgnevaks turustusaastaks ettenähtud alamkvoodid;

d)	vastavalt määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 84a lõikele 4 ilma toetuseta eksporditavad kogused;

e)	käesoleva määruse artikli 11 lõigetes 3 ja 4 osutatud kogused;

f)	käesoleva määruse artikli 14 lõikes 1 osutatud kogused.

2. Kui kohaldatakse artiklit 15, esitavad liikmesriigid komisjonile hiljemalt iga turustusaasta 30. juuniks asjakohase üksikasjaliku teabe koos sätestatud tingimuste järgimist tõendavate dokumentidega.

V PEATÜKK

ÜLD- JA LÕPPSÄTTED

Artikkel 19

Määrus (EÜ) nr 2236/2003 tunnistatakse kehtetuks.

Viiteid kehtetuks tunnistatud määrusele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele ja loetakse vastavalt III lisa vastavustabelile.

Artikkel 20

Käesolev määrus jõustub 1. juulil 2009.

Seda kohaldatakse turustusaastate 2009/2010, 2010/2011 ja 2011/2012 suhtes.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 30. juuni 2009

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Mariann FISCHER BOEL

(1) ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.

(2) ELT L 339, 24.12.2003, lk 45.

(3) Vt II lisa.

(4) ELT L 30, 31.10.2009, lk 16.

(5) ELT L 141, 30.4.2004, lk 18.

(6) ELT L 339, 24.12.2003, lk 36.

(7) EÜT L 102, 17.4.1999, lk 11.

(8) ELT L 189, 29.7.2003, lk 12.

(9) ELT L 118, 13.5.2009, lk 72.

(10) ELT L 114, 26.4.2008, lk 3.

(11) ELT L 172, 5.7.2005, lk 24.

I LISA

Artikli 13 lõike 3 punktis a osutatud märked

—	:	bulgaaria keeles	:	За износ без възстановяване в съответствие с член 84а, параграф 4 от Регламент (ЕО) № 1234/2007
—	:	hispaania keeles	:	Para exportación sin restitución, de conformidad con el artículo 84 bis, apartado 4 del Reglamento (CE) no 1234/2007
—	:	tšehhi keeles	:	K vývozu bez náhrady podle článku 84a odst. 4 nařízení (ES) č. 1234/2007
—	:	taani keeles	:	Skal eksporteres uden restitution, jf. artikel 84a, stk. 4 i forordning (EF) nr. 1234/2007
—	:	saksa keeles	:	Ausfuhr ohne Erstattung gemäß Artikel 84a Absatz 4 der Verordnung (EG) Nr. 1234/2007
—	:	eesti keeles	:	Eksportimiseks ilma eksporditoetuseta määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 84a lõike 4 kohaselt
—	:	kreeka keeles	:	Προς εξαγωγή χωρίς επιστροφή σύμφωνα με το άρθρο 84α παράγραφος 4 του κανονισμού (ΕΚ) αριθ. 1234/2007
—	:	inglise keeles	:	For export without refund under Article 84a(4) of Regulation (EC) No 1234/2007
—	:	prantsuse keeles	:	À exporter sans restitution conformément à l'article 84 bis, paragraphe 4, du règlement (CE) no 1234/2007
—	:	itaalia keeles	:	Da esportare senza restituzione a norma dell'articolo 84 bis, paragrafo 4 del regolamento (CE) n. 1234/2007
—	:	läti keeles	:	Eksportam bez kompensācijas saskaņā ar Regulas (EK) Nr. 1234/2007 84.a panta 4. punktu
—	:	leedu keeles	:	Eksportui be grąžinamosios išmokos pagal Reglamento (EB) Nr. 1234/2007 84a straipsnio 4 dalį
—	:	ungari keeles	:	Visszatérítés nélkül exportálandó az 1234/2007/EK rendelet 84a cikke 4. bekezdése szerint
—	:	malta keeles	:	Għall-esportazzjoni mingħajr rifużjoni skont l-Artikolu 84a (4) tar-Regolament (KE) Nru 1234/2007
—	:	hollandi keeles	:	Overeenkomstig artikel 84 bis, lid 4 van Verordening (EG) nr. 1234/2007 zonder restitutie uit te voeren
—	:	poola keeles	:	Wywóz bez refundacji zgodnie z art. 84a ust. 4 rozporządzenia (WE) nr 1234/2007
—	:	portugali keeles	:	A exportar sem restituição em conformidade com o n.o 4 do artigo 84.o-A do Regulamento (CE) n.o 1234/2007
—	:	rumeenia keeles	:	Pentru export fără restituire conform articolului 84a alineatul (4) din Regulamentul (CE) nr. 1234/2007
—	:	slovaki keeles	:	Na vývoz bez náhrady podľa článku 84a ods. 4 nariadenia (ES) č. 1234/2007
—	:	sloveeni keeles	:	Za izvoz brez nadomestila v skladu s členom 84a (4) Uredbe (ES) št. 1234/2007
—	:	soome keeles	:	Viedään tuetta asetuksen (EY) N:o 1234/2007 84a artiklan 4 kohdan mukaisesti
—	:	rootsi keeles	:	För export utan exportbidrag enligt artikel 84a.4 i förordning (EG) nr 1234/2007

II LISA

Kehtetuks tunnistatud määrus koos muudatustega

Komisjoni määrus (EÜ) nr 2236/2003 (ELT L 339, 24.12.2003, lk 45)
Komisjoni määrus (EÜ) nr 1950/2005 (ELT L 312, 24.12.2003, lk 45)	Ainult artikkel 9 ja VIII lisa
Komisjoni määrus (EÜ) nr 1713/2006 (ELT L 321, 21.11.2006, lk 11)	Ainult artikkel 13
Komisjoni määrus (EÜ) nr 1913/2006 (ELT L 365, 21.12.2006, lk 52)	Ainult artikkel 25
Komisjoni määrus (EÜ) nr 1996/2006 (ELT L 398, 30.12.2006, lk 1)	Ainult artikkel 14 ja X lisa

III LISA

Vastavustabel

Määrus (EÜ) nr 2236/2003	Käesolev määrus
Artiklid 1–9	Artiklid 1–9
Artikli 10 lõike 1 sissejuhatav lause	Artikli 10 lõike 1 sissejuhatav lause
Artikli 10 lõike 1 esimene taane	Artikli 10 lõike 1 punkt a
Artikli 10 lõike 1 teine taane	Artikli 10 lõike 1 punkt b
Artikli 10 lõike 1 kolmas taane	Artikli 10 lõike 1 punkt c
Artikli 10 lõiked 2 ja 3	Artikli 10 lõiked 2 ja 3
Artikli 11 lõiked 1 ja 2	Artikli 11 lõiked 1 ja 2
Artikli 11 lõike 3 sissejuhatav lause	Artikli 11 lõike 3 sissejuhatav lause
Artikli 11 lõike 3 esimene taane	Artikli 11 lõike 3 punkt a
Artikli 11 lõike 3 teine taane	Artikli 11 lõike 3 punkt b
Artikli 11 lõike 4 sissejuhatav lause	Artikli 11 lõike 4 sissejuhatav lause
Artikli 11 lõike 4 esimene taane	Artikli 11 lõike 4 punkt a
Artikli 11 lõike 4 teine taane	Artikli 11 lõike 4 punkt b
Artikli 11 lõike 5 sissejuhatav lause	Artikli 11 lõike 5 sissejuhatav lause
Artikli 11 lõike 5 esimene taane	Artikli 11 lõike 5 punkt a
Artikli 11 lõike 5 teine taane	Artikli 11 lõike 5 punkt b
Artikli 11 lõige 6	Artikli 11 lõige 6
Artiklid 12 ja 13	Artiklid 12 ja 13
Artikkel 15	Artikkel 14
Artikkel 16	Artikkel 15
Artikkel 17	Artikkel 16
Artikkel 18	Artikkel 17
Artikkel 19	Artikkel 18
Artikkel 21	—
—	Artikkel 19
Artikli 22 esimene lõik	Artikli 20 esimene lõik
Artikli 22 teine lõik	—
—	Artikli 20 teine lõik
Lisa	I lisa
—	II lisa
—	III lisa

II EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik

1.7.2009

Euroopa Liidu Teataja

L 171/17

NÕUKOGU OTSUS,

19. jaanuar 2009,

lepingu sõlmimise kohta Euroopa Ühenduse ja India Vabariigi valitsuse vahelise teadus- ja tehnikaalase koostöö lepingu pikendamiseks

(2009/501/EÜ)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 170 teist lõiku koostoimes artikli 300 lõike 2 esimese lõigu esimese lausega ja artikli 300 lõike 3 esimese lõiguga,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust (1)

ning arvestades järgmist:

(1)	Nõukogu kiitis otsusega 2002/648/EÜ (2) heaks Euroopa Ühenduse ja India Vabariigi valitsuse vahelise teadus- ja tehnikaalase koostöö lepingu (edaspidi „leping”) sõlmimise.

(2)	Lepingu artikli 11 punktis b on sätestatud, et käesolev leping sõlmitakse esialgu viieks aastaks ning seda võib lepinguosaliste vastastikusel kokkuleppel pikendada pärast iga järjestikuse perioodi viimasel aastal teostatud hindamist.

(3)	Euroopa Ühenduse ja India teadus- ja tehnikaalase koostöö juhtkomitee koosolekul 15. ja 16. novembril 2006 Brüsselis väljendasid mõlemad lepinguosalised huvi lepingu pikendamise vastu veel viieks aastaks.

(4)	Pikendatud lepingu sisu on sama kui 14. oktoobril 2007 aegunud lepingul. Lepinguosalised leiavad, et lepingu kiire pikendamine on nende mõlema huvides.

(5)	Lepingu aluseks on tasakaalustatud vastastikuse kasu nimel loodud partnerluse, vastastikkuse, teabe õigeaegse vahetamise ja intellektuaalomandi õiguste nõuetekohase kaitse põhimõtted.

(6)

20. detsembril 1993. aastal alla kirjutatud Euroopa Ühenduse ja India Vabariigi vahelises koostöölepingus partnerluse ja arengu kohta (3) on sätestatud, et lepinguosalised kohustuvad sisse seadma asjakohased menetlused selleks, et hõlbustada oma teadlaste ja uurimiskeskuste võimalikult suures ulatuses osalemist teadus- ja tehnikaalases koostöös.

(7)

Ühtlasi on teadus- ja tehnikaalane koostöö üks valdkondadest, millele on viidatud 7. septembri 2005. aasta India ja ELi strateegilise partnerluse ühises tegevuskavas, mis muu hulgas on suunatud India ja Euroopa vahelisele teadlaste liikuvuse suurendamisele, vahetuste kasvule ja juurdepääsu parandamisele.

(8)	Nõukogu otsustas oma 26. novembri 2007. aasta otsusega lubada Euroopa Ühenduse nimel kirjutada alla leping, millega pikendatakse lepingut (edaspidi „pikendamisleping”).

(9)	Pikendamisleping kirjutati alla 30. novembril 2007.

(10)	Pikendamisleping tuleks heaks kiita,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Käesolevaga kiidetakse ühenduse nimel heaks leping, millega pikendatakse Euroopa Ühenduse ja India Vabariigi valitsuse vahelist teadus- ja tehnikaalase koostöö lepingut.

Pikendamislepingu tekst on lisatud käesolevale otsusele.

Artikkel 2

Nõukogu eesistuja teatab ühenduse nimel India Vabariigile, kui lepingu jõustumiseks vajalikud siseriiklikud menetlused on pikendamislepingu artikli 11 punkti a kohaselt lõpetatud (4).

Brüssel, 19. jaanuar 2009

Nõukogu nimel

eesistuja

P. GANDALOVIČ

(1) 8. juuli 2008. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(2) EÜT L 213, 9.8.2002, lk 29.

(3) EÜT L 223, 27.8.1994, lk 24.

(4) Nõukogu peasekretariaat avaldab pikendamislepingu jõustumise kuupäeva Euroopa Liidu Teatajas.

Leping, millega pikendatakse Euroopa Ühenduse ja India Vabariigi valitsuse vahelist teadus- ja tehnoloogiakoostöö

LEPINGUT

EUROOPA ÜHENDUS (edaspidi „ühendus”)

ühelt poolt ning

INDIA VABARIIGI VALITSUS (edaspidi „India”)

teiselt poolt,

edaspidi „lepinguosalised”,

PIDADES SILMAS teaduse ja tehnoloogia tähtsust oma majandusliku ja ühiskondliku arengu jaoks,

TÕDEDES, et ühendus ja India taotlevad ühiseid teadus- ja tehnoloogiaalaseid eesmärke paljudes ühist huvi pakkuvates valdkondades ning et koostöö soodustamine võib lepinguosalistele tuua vastastikust kasu,

MÄRKIDES, et 20. detsembril 1993 ühenduse ja India vahel sõlmitud partnerlus- ja arengualase koostöö lepingu alusel on paljudes teaduse ja tehnoloogia valdkondades toimunud aktiivne koostöö ja teabevahetus,

ARVESTADES Helsingis 2006. aasta oktoobris toimunud ELi-India tippkohtumise järeldusi, milles on märgitud: „Juhid soovivad, et 2007. aastal pikendataks ELi-India teadus- ja tehnoloogiakoostöö lepingut”,

SOOVIDES laiendada teadus- ja tehnoloogiakoostööd, et tugevdada koostööd ühist huvi pakkuvates valdkondades ning edendada koostöö tulemuste rakendamist majandusliku ja ühiskondliku kasu saamiseks,

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:

Artikkel 1

Eesmärk

Lepinguosalised hoogustavad ja hõlbustavad ühenduse ning India teadus- ja arendustegevuse alast koostööd ühist huvi pakkuvates teadus- ja tehnoloogiavaldkondades.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas lepingus kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)	„koostöö” – käesoleva lepingu alusel toimuv tegevus, mida lepinguosalised teevad või toetavad, sealhulgas ühised teadusuuringud;

b)	„teave” – teaduslikud või tehnilised andmed ning teadus- ja arendustegevuse tulemused või meetodid, mis tulenevad käesoleva lepingu alusel tehtud ühistest teadusuuringutest, samuti kõik muud andmed, mida peavad vajalikuks koostöös osalejad, sealhulgas vajaduse korral ka lepinguosalised ise;

c)	„intellektuaalomand” – Stockholmis 14. juulil 1967 sõlmitud Ülemaailmse Intellektuaalomandi Organisatsiooni asutamise konventsiooni artiklis 2 määratletud intellektuaalomand;

„ühised teadusuuringud” – ühe või mõlema lepinguosalise rahaliselt toetatav teadusuuringu, tehnoloogiaarenduse või -tutvustamise projekt, mis hõlmab koostööd nii ühendusest kui ka Indiast pärit osalejate vahel ning mille lepinguosalised või rakendusasutused on kirjalikult määratlenud ühise teadustööna. Kui rahastajaks on ainult üks lepinguosaline, on määratlejaks see lepinguosaline ja projektis osaleja;

e)	„osaleja” või „teadusüksus” – iga isik, kõrgharidusasutus, teadusasutus või iga muu ühenduses või Indias asuv juriidiline isik, ettevõtja või äriühing, kes osaleb koostöös, sealhulgas lepinguosalised ise.

Artikkel 3

Põhimõtted

Koostöö toimub järgmiste põhimõtete alusel:

a)	partnerlus tasakaalustatud vastastikuse kasu nimel;

b)	vastastikune juurdepääs kummagi lepinguosalise teadus- ja tehnoloogiaarendustegevusele;

c)	koostööd mõjutada võiva teabe õigeaegne vahetamine;

d)	intellektuaalomandi õiguste nõuetekohane kaitse.

Artikkel 4

Koostöö ulatus

Käesoleva lepingu alusel toimuv koostöö võib hõlmata Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 164 kohase raamprogrammiga hõlmatud teadusuuringuid, tehnoloogiaarendusi ja -tutvustamisi (edaspidi „TTA”) ning vastavates teadus- ja tehnoloogiavaldkondades toimuvat samalaadset TTA-tegevust Indias.

Käesolev leping ei mõjuta India osalemist muus ühenduse tegevuses.

Artikkel 5

Koostöö vormid

Koostöö vormid võivad olla järgmised:

—	India teadusüksuste osalemine raamprogrammiga hõlmatud TTA-projektides ning ühenduses asuvate teadusüksuste osalemine India samalaadsete TTA-sektorite projektides. Osalemine toimub kummaski lepinguosalises kohaldatavate eeskirjade ja korra kohaselt;

—	ühised TTA-projektid; ühiseid TTA-projekte rakendatakse siis, kui osalejad on koostanud lisas esitatud tehnoloogiahalduskava (milles käsitletakse teabe levitamist ja kasutamist ning teabele juurdepääsu õigusi);

—	juba rakendatavate TTA-projektide ühendamine kummagi lepinguosalise TTA-programmide suhtes kohaldatava korra kohaselt;

—	teadlaste ja tehniliste ekspertide külastused ja vahetused;

—	teadusseminaride, konverentside, sümpoosionide ja õpikodade ühine korraldamine ning ekspertide osalemine nendes;

—	kooskõlastatud meetmed rahastatud TTA-ühisprojektide tulemuste levitamiseks ja kogemuste vahetamiseks;

—	seadmete ja materjalide vahetamine ning ühiskasutamine, sealhulgas kõrgtasemel teadusrajatiste ühine kasutamine;

—	käesoleva lepingu kohase koostööga seotud tavasid, õigusnorme ja programme käsitlev teabevahetus;

—	iga muu juhtkomitee soovitatud vorm, mida loetakse vastavaks kummagi lepinguosalise kohaldatavatele tegevuspõhimõtetele ja korrale.

Artikkel 6

Koostöö kooskõlastamine ja hõlbustamine

a)	Käesoleva lepingu kohase koostöö kooskõlastamist ja hõlbustamist korraldavad India poolt teadus- ja tehnoloogiaministeerium (teaduse ja tehnoloogia osakond) ning ühenduse poolt Euroopa Ühenduste Komisjoni talitused, kes tegutsevad rakendusasutustena.

Rakendusasutused moodustavad käesoleva lepingu haldamiseks teadus- ja tehnoloogiakoostöö juhtkomitee (edaspidi „juhtkomitee”); sellesse komiteesse kuulub võrdne arv kummagi lepinguosalise ametlikke esindajaid ning selle kaaseesistujad on mõlema lepinguosalise esindajad; juhtkomitee kehtestab oma töökorra.

Juhtkomitee ülesanded on järgmised:

artiklis 4 nimetatud eri liiki teadus- ja arendustegevuse alase koostöö edendamine ja järelevalve ning ka mitmesuguste muude selliste ühenduse programmide, mida raamprogramm ei hõlma, raames toimuva koostöö, mis võib mõjutada ja tõhustada käesoleva lepinguga hõlmatud koostööd, edendamine ja järelevalve;

ii)

selliste ühiste TTA-projektide välja arendamise aitamine, mida lepinguosalised kulude jagamise alusel rahastavad ja mis saadakse vastusena heakskiidetud ühiskonkursi kutsele, mille teksti rakendusasutused on ühel ajal avaldanud. Kumbki lepinguosaline valib ühisprojektid välja vastavalt oma valimismenetlusele, milles võivad aga osaleda mõlema poole eksperdid;

iii)	järgmiseks aastaks vastavalt artikli 5 esimesele ja teisele taandele võimalike TTA-koostöö valdkondade hulgast vastastikust huvi pakkuvate esmatähtsate valdkondade või alamvaldkondade väljavalimine, milles püütakse teha koostööd;

iv)	vastavalt artikli 5 kolmandale taandele mõlemale lepinguosalisele ettepanekute tegemine nende vastastikku kasulike ja täiendavate projektide ühendamiseks;

v)	artikli 5 neljanda kuni kaheksanda taande kohaste soovituste andmine;

vi)	lepinguosaliste nõustamine käesolevas lepingus sätestatud põhimõtete kohase koostöö edendamise ja parandamise alal;

vii)	käesoleva lepingu, sealhulgas sellega hõlmatud tegevuste tõhusa toimimise ja rakendamise läbivaatamine;

viii)

igal aastal lepinguosalistele aruande esitamine käesoleva lepingu alusel toimunud koostöö seisu, ulatuse ja tõhususe kohta. See aruanne antakse edasi Euroopa Ühenduse ja India vahelise partnerlus- ja arengualase koostöö lepingu raames moodustatud ühiskomisjonile.

Juhtkomitee tuleb üldreeglina kokku kord aastas, eelistatavalt enne Euroopa Ühenduse ja India vahelise partnerlus- ja arengualase koostöö lepingu raames moodustatud ühiskomisjoni koosolekut, ning vastavalt ühiselt kokku lepitud ajakavale; koosolekuid tuleks pidada vaheldumisi ühenduses ja Indias. Kummagi lepinguosalise taotluse alusel võib korraldada erakorralisi koosolekuid.

e)	Juhtkomitee võtab otsused vastu konsensuse alusel. Igal koosolekul koostatakse protokoll, milles esitatakse otsused ja põhilised arutatud küsimused. Protokolli kooskõlastavad juhtkomitee määratud kaaseesistujad.

f)	Juhtkomitee koosolekute puhul kannab osalejate reisi- ja majutuskulud see osapool, keda osaleja esindab. Kõik muud juhtkomitee koosolekuga seotud kulud kannab vastuvõttev lepinguosaline.

Artikkel 7

Rahastamine

a)	Koostöö sõltub vajalike rahaliste vahendite olemasolust ning kummagi lepinguosalise territooriumil kohaldatavatest õigusnormidest (sealhulgas maksu- ja tollimaksuvabastusi käsitlevatest õigusnormidest) ning toimub vastavalt lepinguosaliste tegevuspõhimõtetele ja programmidele.

b)	Osalejad jagavad väljavalitud koostööprojektidega seotud kulud ilma vahendite ülekandmiseta ühelt lepinguosaliselt teisele.

c)	Koostöö täpsed haldus- ja finantseeskirjad täpsustatakse üksikasjalikumalt rakenduskorras.

d)	India osalusega TTA-projektide suhtes, mida ühendus rahastab muude meetmete kui raamprogrammi kaudu, ei kohaldata punktides b ja c nimetatud sätteid.

Artikkel 8

Töötajate ja varustuse riiki sisenemine

Kumbki lepinguosaline võtab oma territooriumil kehtivate õigusnormide alusel kõik asjakohased meetmed ja teeb kõik endast oleneva, et hõlbustada lepinguosaliste poolt käesoleva lepingu sätete alusel kindlaks määratud koostööga seotud isikute ja selles koostöös kasutatava varustuse sisenemist oma territooriumile, seal viibimist ja sealt lahkumist.

Artikkel 9

Teabe levitamine ja kasutamine

Käesoleva lepingu kohast ühistest teadusuuringutest tulenevat teavet levitatakse ja kasutatakse ning nendest teadusuuringutest tulenevaid intellektuaalomandi õigusi hallatakse, jagatakse ja teostatakse käesoleva lepingu lisa nõuete kohaselt. Kõnealune lisa on käesoleva lepingu lahutamatu osa.

Artikkel 10

Territoriaalne kohaldatavus

Käesolevat lepingut kohaldatakse ühelt poolt nende territooriumide suhtes, kus kohaldatakse Euroopa Ühenduse asutamislepingut selles asutamislepingus sätestatud tingimustel, ja teiselt poolt India territooriumi suhtes. See ei takista koostöö tegemist avamerel, kosmoses või kolmandate riikide territooriumil kooskõlas rahvusvahelise õigusega.

Artikkel 11

Jõustumine, lõpetamine ja vaidluste lahendamine

a)	Käesolev leping jõustub kuupäeval, mil lepinguosalised teineteisele kirjalikult teatavad, et nad on lõpetanud lepingu jõustumiseks vajalikud siseriiklikud menetlused.

b)	Käesolev leping sõlmitakse viieks aastaks ning seda võib lepinguosaliste vastastikusel kokkuleppel pikendada pärast nimetatud ajavahemiku viimasel aastal tehtud hindamist.

c)	Käesolevat lepingut võib muuta lepinguosaliste kokkuleppel. Muudatused jõustuvad kuupäeval, mil lepinguosalised teineteisele kirjalikult teatavad, et nad on lõpetanud lepingu muutmiseks vajalikud siseriiklikud menetlused.

Kumbki lepinguosaline võib käesoleva lepingu igal ajal lõpetada, teatades sellest kirjalikult kuus kuud ette. Käesoleva lepingu tähtaja möödumine või lepingu lõpetamine ei mõjuta ühegi selle alusel sõlmitud kokkuleppe kehtivust ega kehtivusaega ega lepingu lisa kohaselt tekkinud eriõigusi ega -kohustusi.

e)	Lepinguosalised lahendavad kõik käesoleva lepingu tõlgendamise või rakendamisega seotud küsimused või vaidlused vastastikusel kokkuleppel.

Artikkel 12

Käesolev leping koostatakse kahes eksemplaris bulgaaria, eesti, hispaania, hollandi, inglise, itaalia, kreeka, leedu, läti, malta, poola, portugali, prantsuse, rootsi, rumeenia, saksa, slovaki, sloveeni, soome, taani, tšehhi, ungari ja hindi keeles ning kõik need tekstid on võrdselt autentsed.

Selle kinnituseks on täievolilised esindajad käesolevale lepingule alla kirjutanud.

Съставено в Ню Делхи на тридесети ноември две хиляди и седма година.

Hecho en Nueva Delhi, el treinta de noviembre de dos mil siete.

V Dillí dne třicátého listopadu dva tisíce sedm.

Udfærdiget i New Delhi den tredivte november to tusind og syv.

Geschehen zu New Delhi am dreißigsten November zweitausendsieben.

Kahe tuhande seitsmenda aasta novembrikuu kolmekümnendal päeval New Delhis.

Έγινε στo Nέο Δελχί, στις τριάντα Νοεμβρίου δύο χιλιάδες επτά.

Done at New Delhi on the thirtieth day of November in the year two thousand and seven.

Fait à New Delhi, le trente novembre deux mille sept.

Fatto a Nuova Delhi, addì trenta novembre duemilasette.

Ņūdeli, divtūkstoš septītā gada trīsdesmitajā novembrī.

Priimta du tūkstančiai septintųjų metų lapkričio trisdešimtą dieną Naujajame Delyje.

Kelt Újdelhiben, a kétezer-hetedik év november harmincadik napján.

Magħmul fi New Delhi, fit-tletin jum ta' Novembru tas-sena elfejn u sebgħa.

Gedaan te New Delhi, de dertigste november tweeduizend zeven.

Sporządzono w Nowym Delhi, dnia trzydziestego listopada roku dwa tysiące siódmego.

Feito em Nova Delhi, em trinta de Novembro de dois mil e sete.

Întocmit la New Delhi, la treizeci noiembrie două mii șapte.

V Dillí tridsiateho novembra dvetisícsedem.

V New Delhiju, dne tridesetega novembra leta dva tisoč sedem.

Tehty New Delhissä kolmantenakymmenentenä päivänä marraskuuta vuonna kaksituhattaseitsemän.

Som skedde i New Delhi den trettionde november țjugohundrasju.

За Европейската общност

Por la Comunidad Europea

Za Evropské spolecenství

På vegne af Det Europæiske Fællesskab

Für die Europäische Gemeinschaft

Euroopa Ühenduse nimel

Για την Ευρωπαïκή Κοινότητα

For the European Community

Pour la Communauté européenne

Per la Comunità europea

Eiropas Kopienas vārdā

Europos Bendrijos vardu

Az Európai Közösség részéről

Gћall-Komunità Ewropea

Voor de Europese Gemeenschap

W imieniu Wspólnoty Europejskiej

Pela Comunidade Europeia

Pentru Comunitatea Europeană

Za Európske spoločenstvo

Za Evropsko skupnost

Euroopan yhteisön puolesta

För Europeiska gemenskapen

За правителството на Република Индия

Por el Gobierno de la República de la India

Za vládu Indické republiky

På vegne af regeringen for Republikken Indien

Für die Regierung der Republik Indien

India Vabariigi valitsuse nimel

Για την κυβέρνηση της Δημοκρατίας της Ινδίας

For the Government of the Republic of India

Pour le gouvernement de la République de l'Inde

Per il governo della Republica dell'India

Indijas Republikas valdības vārdā

Indijos Respublikos Vyriausybės vardu

Az Indiai Köztársaság kormánya részéről

Għall-Gvern tar-Repubblika ta' l-Indja

Voor de Regering van de Republiek India

W imieniu Rządu Republiki Indii

Pelo Governo da República Índia

Pentru Guvernul Republicii India

Za vládu Indickej republiky

Za Vlado Republike Indije

Intian tasavallan hallituksen puolesta

För Republiken Indiens regering

LISA

INTELLEKTUAALOMANDI ÕIGUSED

Käesoleva lepingu alusel loodud või antud õigused intellektuaalomandile jagatakse käesolevas lisas sätestatud viisil.

KOHALDAMINE

Käesolevat lisa kohaldatakse lepingu alusel toimuvate ühiste teadusuuringute suhtes, kui lepinguosalised ei ole kokku leppinud teisiti.

I. Õiguste omandiline kuuluvus ning nende jagamine ja teostamine

1.	Käesolevas lisas kasutatakse lepingu artikli 2 punktis c esitatud intellektuaalomandi määratlust.

Käesolevas lisas käsitletakse õiguste ja soodustuste jaotamist lepinguosaliste ja nende osalejate vahel. Kumbki lepinguosaline ja tema osalejad tagavad, et teine lepinguosaline ja tema osalejad võivad omandada neile käesoleva lisa kohaselt kuuluvad intellektuaalomandi õigused. Käesoleva lisaga ei muudeta ega piirata muul viisil lepinguosalise ja tema kodanike või osalejate omavahelist õiguste, soodustuste ja autoritasude jagamist, mis määratakse kindlaks kummagi lepinguosalise seaduste ja tavadega.

Lepinguosalised lähtuvad ka järgmistest põhimõtetest, mis tuleks sätestada kokkulepetes:

a)	tõhus intellektuaalomandi kaitse. Lepinguosalised tagavad, et nemad ja/või nende osalejad teavitavad üksteist õigel ajal käesoleva lepingu või rakenduskokkulepete alusel tekkinud intellektuaalomandist ja taotlevad sellisele intellektuaalomandile aegsasti kaitset;

b)	tulemuste tõhus kasutamine, mille puhul võetakse arvesse lepinguosaliste ja nende osalejate panust;

c)	teise lepinguosalise osalejate mittediskrimineeriv kohtlemine võrreldes oma osalejate kohtlemisega seoses teabe omandilise kuuluvuse, kasutamise ja levitamisega ning intellektuaalomandi omandilise kuuluvuse, jagamise ja teostamisega;

d)	konfidentsiaalse äriteabe kaitse.

Osalejad koostavad ühiselt tehnoloogiahalduskava (THK). THK on ühistes teadusuuringutes osalejate vaheline erikokkulepe, milles määratakse kindlaks nende vastavad õigused ja kohustused, sealhulgas ühiste teadusuuringute käigus tekkiva teabe ja intellektuaalomandi omandilise kuuluvuse ja kasutamisega, sealhulgas avaldamisega seotud õigused ja kohustused. Intellektuaalomandi suhtes sätestatakse THKs tavaliselt muu hulgas omandiline kuuluvus, kaitse, kasutajaõigused teadus- ja arendustööks, kasutamine ja levitamine, sealhulgas ühise avaldamise kord, külalisteadlaste õigused ja kohustused ning vaidluste lahendamise kord. THKs käsitletakse ka eel- ja taustteavet, litsentsimist ja lõpptulemusi. THK koostatakse kummagi lepinguosalise kehtivate eeskirjade raames, võttes arvesse ühiste teadusuuringute eesmärke, lepinguosaliste ja osalejate suhtelist rahalist ning muud panust, territoriaalse või kasutusvaldkonniti litsentsimise häid ja halbu külgi, kohaldatavate õigusaktidega kehtestatud nõudeid, vajadust vaidluste lahendamise korra järele ning muid tegureid, mida osalejad peavad vajalikuks. Ühistes tehnoloogiahalduskavades käsitletakse ka külalisteadlaste (st väljastpoolt lepinguosalisi ja osalejaid pärit teadlased) tehtavate teadusuuringutega seotud intellektuaalomandi õigusi ja kohustusi. Teadusuuringute rahastamises osaleva lepinguosalise vastutav rahastamisasutus või -amet kinnitab THKd enne konkreetsete teadus- ja arengukoostöölepingute sõlmimist, millele need lisatakse.

Ühiste teadusuuringute käigus tekkinud teave või intellektuaalomand, mida THKs ei käsitleta, jagatakse vastavalt THKs sätestatud põhimõtetele. Kui tekib vaidlus, mida ei ole võimalik kokkulepitud vaidluste lahendamise korra kohaselt lahendada, kuulub see teave või intellektuaalomand kõigi sellistes ühistes teadusuuringutes osalejate ühisomandisse, mille käigus teave või intellektuaalomand tekkis. Igal osalejal, kelle suhtes seda sätet kohaldatakse, on õigus kasutada sellist teavet või intellektuaalomandit oma ärilistel eesmärkidel ja geograafiliste piiranguteta.

6.	Kumbki lepinguosaline tagab kooskõlas kohaldatavate seadustega, et teine lepinguosaline ja tema osalejad võivad omandada neile jagatud õigused intellektuaalomandile.

Säilitades käesoleva lepinguga mõjutatud valdkondades konkurentsitingimused, püüab kumbki lepinguosaline tagada, et käesoleva lepingu ja selle kohaselt sõlmitud kokkulepete alusel omandatud õigusi teostatakse nii, et soodustatakse eelkõige

i)	käesoleva lepingu kohaselt loodud, avaldatud või muul viisil kättesaadavaks tehtud teabe levikut ja kasutamist;

ii)	rahvusvaheliste normide vastuvõtmist ja rakendamist.

8.	Käesoleva lepingu lõpetamine või selle tähtaja möödumine ei mõjuta osalejate käesoleva lisa kohaseid õigusi ega kohustusi, mis on seotud heakskiidetud käimasolevate projektide alusel saadud intellektuaalomandiga.

II. Autoriõigusega kaitstud teosed ja teaduskirjandus

Lepinguosalistele või nende osalejatele kuuluvaid autoriõigusi käsitletakse kooskõlas Berni konventsiooni (1971. aasta Pariisi akt) ja intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepinguga (TRIPS-leping). Ilma et see piiraks III jao kohaldamist ja kui lepinguosalised ei ole THKs kokku leppinud teisiti, avaldavad lepinguosalised või osalejad teadusuuringute tulemused ühiselt. Kui sellest üldreeglist ei tulene teisiti, kohaldatakse järgmist korda.

Kui lepinguosaline või tema avalikud asutused avaldavad käesoleva lepingu kohastest ühistest teadusuuringutest tulenevaid teaduslikke ja tehnilisi ajakirju, artikleid, aruandeid või raamatuid, sealhulgas videolinte ja tarkvara, on teisel lepinguosalisel õigus saada ülemaailmne tühistamatu ja kasutustasuta lihtlitsents selliste tööde tõlkimiseks, paljundamiseks, kohandamiseks, edastamiseks ja avalikuks levitamiseks.

2.	Lepinguosalised püüavad võimalikult laialdaselt levitada teaduskirjandust, mis tuleneb käesoleva lepingu kohastest ühistest teadusuuringutest ja mida avaldavad sõltumatud kirjastajad.

Kõigil autoriõigusega kaitstavate teoste eksemplaridel, mida levitatakse avalikult ja mis valmistatakse käesolevate sätete alusel, esitatakse teose autori või autorite nimi või nimed, välja arvatud juhul, kui autor on sõnaselgelt keelanud oma nime nimetada. Samuti on eksemplaridel selgelt näha märge lepinguosaliste koostööpanuse kohta.

III. Avalikustamata teave

A. Avalikustamata dokumenteeritud teave

Mõlemad lepinguosalised või, kui see on asjakohane, nende asutused või osalejad määravad võimalikult kiirelt ja eelistatavalt THKs kindlaks teabe, mille avalikustamist nad seoses käesoleva lepinguga ei soovi, võttes muu hulgas arvesse järgmisi kriteeriume:

a)	teabe salajasus, mis tähendab, et teave tervikuna või oma teatavas koosseisus või koostisosade kogumina ei ole selle valdkonna asjatundjatele üldteada ega seaduslikul viisil hõlpsasti juurdepääsetav;

b)	teabe tegelik või võimalik kaubanduslik väärtus, mis tuleneb selle salajasusest;

teabe varasem kaitse, mis tähendab, et teavet seaduslikult valdav isik on teabe salajas hoidmiseks võtnud olukorrale vastavaid meetmeid. Kui ei ole teisiti ette nähtud, võivad lepinguosalised ja nende osalejad teatavatel juhtudel kokku leppida, et käesoleva lepingu kohaste ühiste teadusuuringute käigus esitatud, vahetatud või loodud teavet ei või osaliselt ega täielikult avalikustada.

Kumbki lepinguosaline tagab, et ta ise ja tema osalejad märgistavad avalikustamata teabe selgelt, näiteks kohase märke või piirava seletuskirja abil. See kehtib ka nimetatud teabe täieliku või osalise taasesitamise puhul. Käesoleva lepingu kohaselt avalikustamata teavet saav lepinguosaline võtab arvesse selle piiratud juurdepääsetavust. Need piirangud lõpevad automaatselt, kui teabe omanik avaldab teabe üldsusele.

Vastuvõttev lepinguosaline võib käesoleva lepingu kohaselt edastatud avalikustamata teavet levitada oma koosseisus olevatele isikutele või oma töötajatele ning oma muudele asjaomastele ametitele või asutustele, kellel on käimasolevate ühiste teadusuuringutega eriotstarvetega seotud volitused, tingimusel et sellisel viisil levitatud avalikustamata teabe suhtes kohaldatakse kirjalikku konfidentsiaalsuslepingut ja et see teave on kooskõlas eespool sätestatuga kergesti äratuntav kui avalikustamata teave.

Käesoleva lepingu kohaselt avalikustamata teavet esitava lepinguosalise eelneval kirjalikul nõusolekul võib vastuvõttev lepinguosaline levitada sellist avalikustamata teavet laiemalt, kui on lubatud lõikes 3. Lepinguosalised teevad koostööd sellist laiemat levitamist käsitleva eelneva kirjaliku nõusoleku taotlemise ja andmise korra väljatöötamiseks ja kumbki lepinguosaline annab sellise nõusoleku oma riigi tegevuspõhimõtete ja õigusnormidega lubatud ulatuses.

B. Avalikustamata dokumenteerimata teave

Käesoleva lepingu alusel korraldatud seminaridel ja muudel kohtumistel saadud avalikustamata dokumenteerimata teavet või muud salajast teavet või teavet, mis tuleneb töötajate töölevõtmisest, rajatiste kasutamisest või ühisprojektidest, käsitlevad lepinguosalised või nende osalejad käesolevas lepingus dokumenteeritud teabe kohta sätestatud põhimõtete kohaselt; seda siiski tingimusel, et sellise avalikustamata või muu salajase või piiratud juurdepääsuga teabe saajat on edastatava teabe salajasest olemusest eelnevalt kirjalikult teavitatud.

C. Kontroll

Kumbki lepinguosaline püüab tagada, et talle käesoleva lepingu alusel teatavaks saanud avalikustamata teabe suhtes kohaldatakse käesolevas lepingus sätestatud järelevalvet. Kui ühele lepinguosalisele saab teatavaks, et ta ei suuda täita jagude A ja B sätteid levitamisest hoidumise kohta või et seda võib põhjendatult eeldada, teatab ta sellest viivitamata teisele lepinguosalisele. Seejärel peavad lepinguosalised sobivate meetmete võtmiseks teineteisega nõu.

1.7.2009

Euroopa Liidu Teataja

L 171/27

NÕUKOGU OTSUS,

19. jaanuar 2009,

Euroopa Ühenduse ja Uus-Meremaa valitsuse vahelise teadus- ja tehnikakoostöö lepingu sõlmimise kohta ühenduse nimel

(2009/502/EÜ)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 170 koostoimes artikli 300 lõike 2 esimese lõigu esimese lause ja artikli 300 lõike 3 esimese lõiguga,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust (1)

ning arvestades järgmist:

(1)	Komisjon on pidanud ühenduse nimel läbirääkimisi Uus-Meremaa valitsusega teadus- ja tehnikakoostöö lepingu sõlmimise üle.

(2)	Lepingule kirjutati alla 16. juulil 2008. aastal Brüsselis, eeldusel et see sõlmitakse hilisemal kuupäeval.

(3)	Leping tuleks heaks kiita,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Käesolevaga kiidetakse ühenduse nimel heaks Euroopa Ühenduse ja Uus-Meremaa valitsuse vaheline teadus- ja tehnikakoostöö leping (edaspidi „leping”).

Artikkel 2

Komisjon esindab ühendust ja võtab vastu ühenduse seisukoha, mis esitatakse lepingu artikli 6 lõike 1 alusel loodud teadus- ja tehnikakoostöö ühiskomitees seoses lepingu artikli 6 lõike 3 punkti c kohaste lepingu tehniliste muudatustega.

Artikkel 3

Nõukogu eesistuja esitab Euroopa Ühenduse nimel lepingu artikli 13 lõikes 1 ette nähtud teate.

Brüssel, 19. jaanuar 2009

Nõukogu nimel

eesistuja

P. GANDALOVIČ

(1) 21. oktoobri 2008. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

Euroopa Ühenduse ja Uus-Meremaa valitsuse vaheline teadus- ja tehnikakoostöö

LEPING

EUROOPA ÜHENDUS (edaspidi „ühendus”)

UUS-MEREMAA VALITSUS,

edaspidi koos „lepinguosalised”,

VÕTTES ARVESSE, et lepinguosalised tegelevad teadusuuringute, tehnoloogia arendamise ja tutvustamisega mitmes ühist huvi pakkuvas valdkonnas, ning olles teadlikud teaduslike teadmiste kiirest levikust ning nende positiivsest panusest kahepoolse ja rahvusvahelise koostöö edendamisse,

MÄRKIDES, et mitmes teadus- ja tehnikavaldkonnas on toimunud koostöö ja teabevahetus Euroopa Ühenduste Komisjoni ja Uus-Meremaa valitsuse vahelise 17. mai 1991. aasta teadus- ja tehnikakoostöö kokkuleppe alusel,

SOOVIDES laiendada teadus- ja tehnikakoostööd mitmes ühist huvi pakkuvas valdkonnas rahumeelse ja mõlemapoolset kasu toova viljaka partnerluse loomise teel,

MÄRKIDES, et selline koostöö ja koostöö tulemuste rakendamine aitab kaasa lepinguosaliste majanduslikule ja sotsiaalsele arengule, ning

SOOVIDES luua koostöömeetmete elluviimiseks ametlikku raamistikku, mis tugevdab lepinguosaliste vahelist teadus- ja tehnikakoostööd,

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:

Artikkel 1

Mõisted

Käesolevas lepingus kasutatakse järgmisi mõisteid.

1. „Koostöö”– hõlmab nii otsest kui ka kaudset koostööd.

2. „Otsene koostöö”– lepinguosaliste või nende täitevasutuste vaheline koostöö teadus- ja tehnikavaldkonnas.

3. „Kaudne koostöö”– muu kui otsene koostöö, mis toimub teadus- ja tehnikavaldkonnas ühelt poolt Uus-Meremaa valitsuse või Uus-Meremaa osalejate ja teiselt poolt ühenduse või ühenduse osalejate vahel järgmiselt:

4. „Intellektuaalomand”– lähtutakse 14. juulil 1967 Stockholmis sõlmitud Ülemaailmse Intellektuaalomandi Organisatsiooni asutamise konventsiooni artiklis 2 määratletud tähendusest.

5. „Osaleja”– iga alaliselt Uus-Meremaal või ühenduses elav füüsiline isik või Uus-Meremaal või ühenduses asutatud juriidiline isik, kellel on iseseisev õigusvõime ja õigus omada mis tahes õigusi ja võtta enda nimel mis tahes kohustusi, välja arvatud lepinguosalised. Kahtluste vältimiseks: Uus-Meremaa riigiettevõtted ja -asutused (Crown Entities) on osalejad, mõiste „lepinguosaline” neid ei hõlma. EÜ Teadusuuringute Ühiskeskus on kaudse koostöö puhul osaleja ja otsese koostöö puhul täitevasutus.

Artikkel 2

Eesmärk ja põhimõtted

1. Lepinguosalised soodustavad, arendavad ja hõlbustavad rahumeelset koostööd kooskõlas käesoleva lepingu ja mõlema lepinguosalise õigus- ja haldusnormidega.

2. Koostöö toimub järgmiste põhimõtete alusel:

a)	mõlemapoolne ja võrdne panus ning kasu;

b)	osalejate vastastikune juurdepääs teise lepinguosalise juhitud või rahastatud uurimisprogrammidele ja -projektidele;

c)	koostööd mõjutada võiva teabe õigeaegne vahetamine;

d)	teadmistepõhise ühiskonna edendamine mõlema lepinguosalise majandusliku ja sotsiaalse arengu eesmärgil ning

e)	intellektuaalomandi kaitse vastavalt artiklile 8.

Artikkel 3

Koostöö

1. Lepingu raames toimuv otsene koostöö võib hõlmata järgmist:

a)	mitmesuguseid kohtumisi, sealhulgas ekspertide kohtumisi, et arutada ja vahetada teavet teaduse ja tehnikaga seotud üldistel või eriteemadel ning määrata kindlaks koos ellu viidavad teadus- ja arendusprojektid ja -programmid;

b)	teadus- ja arendustegevuse valdkonna tegevusi, poliitikat, tavasid ning õigus- ja haldusnorme käsitleva teabe vahetust;

c)	teadlaste, tehniliste töötajate ja muude ekspertide külastusi ning vahetust üldistes ja eriküsimustes ning

d)	muud tegevust teadus- ja tehnikavaldkonnas, sealhulgas koostööprojektide ja -programmide rakendamist, mille kohta võtab otsuse vastu artiklis 6 osutatud ühiskomitee kooskõlas lepinguosaliste asjaomaste õigus- ja haldusnormidega.

2. Iga Uus-Meremaa või ühenduse osaleja võib kaudse koostöö arendamiseks osaleda teise lepinguosalise juhitud või rahastatud uurimisprogrammis või -projektis, kui teised selles programmis või projektis osalejad on sellega nõus; osalemine toimub kooskõlas lepinguosaliste asjaomaste õigus- ja haldusnormide ning sellistes programmides või projektides osalemise eeskirjadega.

3. Kui üks lepinguosaline sõlmib käesoleva lepingu raames teise lepinguosalise osalejaga kaudse koostöö lepingu, annab teine lepinguosaline talle vastava taotluse korral igakülgset põhjendatud abi sellise lepingu tõrgeteta rakendamiseks.

4. Lepingus sätestatud koostööd koordineerib ja soodustab Uus-Meremaa poolt teadus- ja tehnoloogiaministeerium või selle õigusjärglane ning ühenduse poolt Euroopa Ühenduste Komisjoni talitused, kes tegutsevad täitevasutustena.

Artikkel 4

Rakenduskokkulepped

1. Vajaduse korral võib koostöö toimuda rakenduskokkulepete alusel, mille on sõlminud lepinguosalised või komisjon ja Uus-Meremaa organisatsioonid, kes rahastavad Uus-Meremaa valitsuse nimel uurimisprogramme või -projekte. Sellistes kokkulepetes võidakse sätestada

a)	teatavas valdkonnas või teataval eesmärgil tehtava koostöö laad ja kestus;

b)	koostöö käigus loodud intellektuaalomandi käsitlemine kooskõlas käesoleva lepinguga;

c)	rahastamiskohustused;

d)	koostööga seotud kulude jaotus ja

e)	mis tahes muud asjakohased küsimused.

2. Käesoleva lepinguga hõlmatakse lepingu jõustumise kuupäevast alates koostöö, mis on käesoleva lepingu jõustumise ajal pooleli.

Artikkel 5

Töötajate ja varustuse liikumine

Kumbki lepinguosaline hõlbustab kooskõlas lepinguosaliste ja ELi liikmesriikide asjakohaste õigus- ja haldusnormidega koostöös osalevate töötajate ning kasutatavate materjalide ja varustuse pääsu oma territooriumile ja sealt välja.

Artikkel 6

Ühiskomitee

1. Täitevasutused loovad käesoleva lepingu tõhusaks rakendamiseks teadus- ja tehnikakoostöö ühiskomitee (edaspidi „ühiskomitee”). Ühiskomitee koosneb mõlema lepinguosalise esindajatest ning seda juhivad ühiselt mõlema lepinguosalise esindajad.

2. Ühiskomitee tuleb kokku vähemalt iga kahe aasta tagant vaheldumisi Uus-Meremaal ja ühenduses.

3. Ühiskomitee ülesanded on järgmised:

a)	arvamuste ja teabe vahetamine teadus- ja tehnikaküsimustes;

b)	lepinguosalistele käesoleva lepingu rakendamiseks soovituste andmine, mis võib hõlmata artiklis 3 osutatud koostöö kindlaksmääramist ja ettepanekuid selle täiendamiseks ning konkreetseid meetmeid artikli 3 lõikes 2 ette nähtud vastastikuse juurdepääsu parandamiseks;

c)	vajaduse korral käesolevasse lepingusse tehniliste muudatuste tegemine kooskõlas kummagi lepinguosalise riigisisese heakskiitmiskorraga ning

d)	koostöö, sealhulgas artikli 3 lõikes 2 ette nähtud vastastikuse juurdepääsu ja kummagi lepinguosalise külalisteadlaste vastuvõtmise korra hetkeseisu, edukuse ja tõhususe läbivaatamine igal koosolekul ning selle kohta lepinguosalistele aruande esitamine.

4. Ühiskomitee kehtestab oma töökorra. Ühiskomitee otsused võetakse vastu konsensuslikult.

5. Ühiskomitee koosolekutel osalevate esindajate reisi- ja majutuskulud katab nendega seotud lepinguosaline. Kõik muud kõnealuste koosolekutega seotud kulud katab võõrustav lepinguosaline.

Artikkel 7

Rahastamine

1. Käesoleva lepingu rakendamine sõltub rahalistest vahenditest ning asjaomase lepinguosalise kohaldatavatest õigus- ja haldusnormidest.

2. Koostöökulud kantakse vastavalt asjaomaste osalejate või lepinguosaliste otsusele.

3. Kui üks lepinguosaline annab teise lepinguosalise osalejatele kaudse koostööga seoses rahalist toetust, vabastatakse rahastava lepinguosalise poolt teise lepinguosalise osalejatele antav abi, rahaline või muu toetus maksudest vastavalt asjakohastele õigus- ja haldusnormidele, mis on kummagi lepinguosalise territooriumil jõus sellise abi, rahalise või muu toetuse andmise ajal.

Artikkel 8

Teave ja intellektuaalomandi õigused

1. Koostööga seotud ning omandiõigusega hõlmamata teaduslikku ja tehnilist teavet võib kumbki lepinguosaline avalikustada tavapäraste kanalite kaudu üldises korras.

2. Kumbki lepinguosaline tagab, et ta käsitleb otseses koostöös osalejate intellektuaalomandi õigusi ja kohustusi ning koostöös osalemisega seotud õigusi ja kohustusi kooskõlas asjakohaste õigus- ja haldusnormide ning rahvusvaheliste konventsioonidega, sealhulgas intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepinguga, Maailma Kaubandusorganisatsiooni asutamist käsitleva Marrakechi lepingu 1C lisaga, samuti kirjandus- ja kunstiteoste kaitse Berni konventsiooni (24. juuli 1971. aasta Pariisi akt) ja tööstusomandi kaitse Pariisi konventsiooniga (14. juuli 1967. aasta Stockholmi akt).

3. Kumbki lepinguosaline tagab, et intellektuaalomandi osas koheldakse otseses koostöös osalevaid teise lepinguosalise osalejaid võrdväärselt enda osalejatega vastavalt iga uurimisprogrammi või -projekti osaluseeskirjadele või kohaldatavatele õigus- ja haldusnormidele.

Artikkel 9

Territoriaalne kohaldatavus

Käesolevat lepingut kohaldatakse

a)	territooriumidel, kus kohaldatakse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, ning kõnealuses lepingus sätestatud tingimustel ja

b)	Uus-Meremaa territooriumil.

See ei takista rahvusvahelise õiguse kohast koostööd avamerel, avakosmoses või kolmandate riikide territooriumil.

Artikkel 10

Muud lepingud ja vaidluste lahendamine

1. Käesoleva lepingu sätted ei piira lepinguosaliste õigusi ja kohustusi, mis tulenevad lepinguosaliste vahel või ühenduse mis tahes liikmesriigi ja Uus-Meremaa valitsuse vahel sõlmitud ja/või sõlmitavatest muudest lepingutest.

2. Kõik lepingu tõlgendamise või rakendamisega seotud küsimused ja vaidlused lahendatakse lepinguosaliste vahel konsultatsioonide teel.

Artikkel 11

Lisa staatus

Käesoleva lepingu lisa kujutab endast täitevasutuste vahelist mittesiduvat kokkulepet otsese koostöö käigus loodud ja kasutusele võetud intellektuaalomandi õiguste ja muude omandiõiguste kohta.

Artikkel 12

Muutmine

Käesolevat lepingut võib muuta lepinguosaliste vastastikusel kokkuleppel diplomaatiliste nootide vahetamise teel, välja arvatud tehnilised muudatused, mida teeb ühiskomitee artikli 6 lõike 3 punkti c kohaselt. Kui lepinguosalised ei ole kokku leppinud teisiti, jõustub muudatus päeval, mil lepinguosalised vahetavad diplomaatilisi noote, millega teavitavad üksteist muudatuse jõustumiseks vajalike riigisiseste menetluste lõpetamisest.

Artikkel 13

Jõustumine ja lõpetamine

1. Käesolev leping jõustub päeval, mil lepinguosalised vahetavad diplomaatilisi noote, millega teatavad teineteisele lepingu jõustumiseks vajalike riigisiseste menetluste lõpetamisest.

2. Leping sõlmitakse esialgu viieks aastaks. Kui kumbki lepinguosaline ei teata teisele lepinguosalisele, et soovib lepingu esialgse ajavahemiku järel lõpetada, jääb leping nimetatud ajavahemiku möödudes jõusse, kuni kumbki lepinguosaline teatab teisele lepinguosalisele kirjalikult oma soovist leping lõpetada. Sel juhul kaotab leping kehtivuse kuus kuud pärast vastava teate kättesaamist.

3. Lepingu lõpetamine ei mõjuta selle alusel toimuvat koostööd, mis on lepingu lõpetamise hetkel veel pooleli, ega lepingu lisa kohaselt tekkinud eriõigusi ja -kohustusi.

SELLE KINNITUSEKS on Euroopa Ühenduse ja Uus-Meremaa valitsuse täievolilised esindajad käesolevale lepingule alla kirjutanud.

KOOSTATUD kahe tuhande kaheksanda aasta juulikuu kuueteistkümnendal päeval Brüsselis kahes eksemplaris bulgaaria, eesti, hispaania, hollandi, inglise, itaalia, kreeka, leedu, läti, malta, poola, portugali, prantsuse, rootsi, rumeenia, saksa, slovaki, sloveeni, soome, taani, tšehhi ja ungari keeles, kusjuures kõik tekstid on võrdselt autentsed.

Съставено в Брюксел на шестнадесети юли две хиляди и осма година.

Hecho en Bruselas, el dieciséis de julio de dos mil ocho.

V Bruselu dne šestnáctého července dva tisíce osm.

Udfærdiget i Bruxelles den sekstende juli to tusind og otte.

Geschehen zu Brüssel am sechzehnten Juli zweitausendacht.

Kahe tuhande kaheksanda aasta juulikuu kuueteistkümnendal päeval Brüsselis.

Έγινε στις Βρυξέλλες, στις δεκαέξι Ιουλίου δύο χιλιάδες οκτώ.

Done at Brussels on the sixteenth day of July in the year two thousand and eight.

Fait à Bruxelles, le seize juillet deux mille huit.

Fatto a Bruxelles, addì sedici luglio duemilaotto.

Briselē, divtūkstoš astotā gada sešpadsmitajā jūlijā.

Priimta du tūkstančiai aštuntų metų liepos šešioliktą dieną Briuselyje.

Kelt Brüsszelben, a kétezer-nyolcadik év július tizenhatodik napján.

Magħmul fi Brussell, fis-sittax-il jum ta’ Lulju tas-sena elfejn u tmienja.

Gedaan te Brussel, de zestiende juli tweeduizend acht.

Sporządzono w Brukseli, dnia szesnastego lipca roku dwa tysiące ósmego.

Feito em Bruxelas, em dezasseis de Julho de dois mil e oito.

Întocmit la Bruxelles, la data de șaisprezece iulie două mii opt.

V Bruseli šestnásteho júla dvetisícosem.

V Bruslju, dne šestnajstega julija leta dva tisoč osem.

Tehty Brysselissä kuudentenatoista päivänä heinäkuuta vuonna kaksituhattakahdeksan.

Som skedde i Bryssel den sextonde juli tjugohundraåtta.

За Европейската общност

Por la Comunidad Europea

Za Evropské společenství

På vegne af Det Europæiske Fællesskab

Für die Europäische Gemeinschaft

Euroopa Ühenduse nimel

Για την Ευρωπαϊκή Κοινότητα

For the European Community

Pour la Communauté européenne

Per la Comunità europea

Eiropas Kopienas vārdā

Europos bendrijos vardu

Az Európai Közösség részéről

Għall-Komunitá Ewropea

Voor de Europese Gemeenschap

W imieniu Wspólnoty Europejskiej

Pela Comunidade Europeia

Pentru Comunitatea Europeană

Za Európske spoločenstvo

Za Evropsko skupnost

Euroopan yhteisön puolesta

På Europeiska gemenskapen

За правителството на Нова Зеландия

Por el Gobierno de Nueva Zelanda

Za vládu Nového Zélandu

På vegne af New Zealands regering

Für die Regierung Neuseelands

Uus-Meremaa valitsuse nimel

Για την κυβέρνηση της Νέας Ζηλανδίας

For the Government of New Zealand

Pour le gouvernement de la Nouvelle-Zélande

Per il governo della Nuova Zelanda

Jaunzēlandes valdības vārdā

Naujosios Zelandijos Vyriausybės vardu

Új-Zéland kormánya részéről

Għall-Gvern ta’ New Zealand

Voor de regering van Nieuw-Zeeland

W imieniu rządu Noweij Zelandii

Pelo Governo da Nova Zelândia

Pentru Guvernul Noii Zeelande

Za vládu Nového Zélandu

Za vlado Nove Zelandije

Uuden-Seelannin hallituksen puolesta

För Nya Zeelands regering

LISA

Uus-Meremaa ja Euroopa Ühenduse vahelise otsese koostöö käigus loodud või kasutusele võetud intellektuaalomandi õigusi ja muid omandiõigusi käsitlev kokkulepe

Teadus- ja tehnoloogiaministeerium ning Euroopa Ühenduste komisjon (edaspidi „täitevasutused”) on kooskõlas Euroopa Ühenduse ja Uus-Meremaa valitsuse vahelise teadus- ja tehnikakoostöö lepingu (edaspidi „leping”) artikliga 11 jõudnud järgmisele arusaamisele lepingu raames toimuva otsese koostöö (nagu see on määratletud lepingu artiklis 1) käigus loodud või kasutusele võetud intellektuaalomandi õiguste kaitse osas.

Kui täitevasutused ei ole kokku leppinud teisiti, kohaldatakse lepinguosaliste otsese koostöö käigus loodud või kasutusele võetud intellektuaalomandi õiguste suhtes järgimisi eeskirju:

a)	intellektuaalomandi õigused kuuluvad täielikult intellektuaalomandi loonud lepinguosalisele. Kui intellektuaalomand on loodud ühiselt ja lepinguosaliste osa intellektuaalomandi loomises ei ole võimalik kindlaks määrata, on intellektuaalomand nende ühisomandis;

b)	välja arvatud lõikes 2 sätestatud juhud, tagab lepinguosaline, kellele intellektuaalomand kuulub või kes selle kasutusele võtab, teisele lepinguosalisele otseseks koostööks vajalikud juurdepääsuõigused. Sellised juurdepääsuõigused antakse kasutustasuta;

c)	välja arvatud lõikes 2 sätestatud juhud, annavad lepinguosalised juhul, kui intellektuaalomand on nende ühisomandis, üksteisele mitteainuõigusliku tühistamatu ja kasutustasuta lihtlitsentsi kõnealuse intellektuaalomandi kasutamiseks lepinguosaliste enda tarvis.

Kui täitevasutused ei ole kokku leppinud teisiti, kohaldatakse lepinguosaliste otsese koostöö käigus loodud või kasutusele võetud autoriõiguste ja nendega seotud õiguste suhtes järgimisi eeskirju:

kui lepinguosaline avaldab koostööst tulenevaid või sellega seotud teaduslikke ja tehnilisi andmeid, teavet ning tulemusi ajakirjades, artiklites, aruannetes, raamatutes, Internetis või muus vormis, sealhulgas videolintidel või elektroonilistel andmekandjatel, teeb avaldav lepinguosaline kõik endast oleneva, et teine lepinguosaline saaks kõikides riikides, kus kehtib autoriõiguste kaitse, mitteainuõigusliku, tühistamatu ja kasutustasuta lihtlitsentsi selliste teoste tõlkimiseks, taasesitamiseks, kohandamiseks, edastamiseks ja avalikuks levitamiseks. Avaldaval lepinguosalisel ei ole siiski kohustust hankida sellist litsentsi kolmandatelt isikutelt, kelle kohta ta esmakordse avaldamise ajal ei teadnud, et neil on selliste teoste suhtes intellektuaalomandi õigused;

kõigile avalikult levitatavatele eksemplaridele, mis sisaldavad lõike 2 punkti a sätete alusel autoriõigusega kaitstud teoseid, märgitakse teose autori või autorite nimi või nimed, välja arvatud juhul, kui autor on sõnaselgelt keelanud oma nime avaldada. Samuti peab eksemplaridel olema selgelt näha märge lepinguosaliste koostööpanuse kohta.

3.	Kui täitevasutused ei ole kokku leppinud teisiti, ei kaasne lõigete 1 ja 2 kohase intellektuaalomandiga ei otsest ega kaudset garantiid, sealhulgas ei garanteerita teatavaks otstarbeks sobivust, omandiõigusi ega seda, et omandiõigusi ei ole rikutud.

Kui täitevasutused ei ole kokku leppinud teisiti, kohaldatakse lepinguosaliste avaldamisele mittekuuluva teabe suhtes järgmisi eeskirju:

a)	teisele lepinguosalisele otsese koostöö tegemiseks vajaliku teabe edastamisel määrab kumbki lepinguosaline kindlaks teabe, mille avaldamist ta ei soovi (edaspidi „avaldamisele mittekuuluv teave”);

avaldamisele mittekuuluvat teavet vastu võttev lepinguosaline võib edastada nimetatud teabe oma alluvuses olevatele asutustele või neis töötavatele isikutele otsese koostööga seotud konkreetsel eesmärgil. Teavet vastu võttev lepinguosaline kehtestab asjaomastele asutustele, nende töötajatele ja kolmandatele isikutele, sealhulgas töövõtjatele ja alltöövõtjatele, avaldamisele mittekuuluva teabe suhtes konfidentsiaalsuskohustuse;

avaldamisele mittekuuluvat teavet andva lepinguosalise eelneva kirjaliku nõusoleku korral võib teine lepinguosaline levitada avaldamisele mittekuuluvat teavet laiemalt, kui on lubatud lõike 4 punktis b. Lepinguosalised teevad koostööd laiemat levitamist käsitleva eelneva kirjaliku nõusoleku taotlemise ja andmise korra kehtestamiseks. Taotluse korral annab kumbki lepinguosaline kõnealuse nõusoleku oma õigus- ja haldusnormidega lubatud ulatuses;

d)	käesoleva lepingu alusel korraldatud seminaridel või kohtumistel esitatud teavet või töötajate töölevõtmise ja teadusrajatiste kasutamisega seotud teavet käsitatakse avaldamisele mittekuuluva teabena, kui teabe esitaja on määranud selle lõike 4 punkti a kohaselt avaldamisele mittekuuluvaks;

kui ühele lepinguosalisele saab teatavaks, et ta ei suuda kindlasti või tõenäoliselt täita teabe levitamisega seotud piiranguid ja tingimusi, mis on sätestatud käesolevas lisas, teatab ta sellest viivitamata teisele lepinguosalisele. Seejärel konsulteerivad lepinguosalised teineteisega, et määrata kindlaks asjakohased meetmed.

5.	Käesolevat kokkulepet võib muuta täitevasutuste vastastikusel kirjalikul nõusolekul.

6.	Käesolev kokkulepe jõustub lepingu jõustumise päeval.

1.7.2009

Euroopa Liidu Teataja

L 171/37

KOMISJONI OTSUS,

28. mai 2009,

millega muudetakse otsust 97/245/EÜ, Euratom, millega nähakse ette kord, mille alusel liikmesriigid edastavad komisjonile teavet ühenduste omavahendite süsteemi raames

(teatavaks tehtud numbri K(2009) 4072 all)

(2009/504/EÜ, Euratom)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 7. juuni 2007. aasta otsust 2007/436/EÜ, Euratom Euroopa ühenduste omavahendite süsteemi kohta (1),

võttes arvesse nõukogu 22. mai 2000. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1150/2000, millega rakendatakse ühenduste omavahendite süsteemi käsitlev otsus 2007/436/EÜ, Euratom Euroopa ühenduste omavahendite süsteemi kohta, (2) eelkõige selle artikli 6 lõike 4 kolmandat lõiku ja artikli 17 lõikeid 3 ja 5,

olles konsulteerinud määruse (EÜ, Euratom) nr 1150/2000 artikliga 20 ette nähtud ühenduste omavahendite nõuandekomiteega

ning arvestades järgmist:

(1)	Komisjoni otsuses 97/245/EÜ, Euratom (3) on sätestatud komisjonile edastatavate liikmesriikide omavahendite raamatupidamisarvestuse aruannete näidised.

(2)

Pärast Uruguay voorus sõlmitud kokkulepete ülevõtmist ühenduse õigusesse ei ole põllumajandusmaksudel ja tollimaksudel enam sisulist vahet. Lisaks sellele ei eristata nimetatud makse ka otsuses 2007/436/EÜ, Euratom. Seetõttu tuleks otsuse 97/245/EÜ, Euratom I ja III lisas esitatud näidistes kõnealune eristamine lõpetada.

(3)

Lisaks sellele võetakse nõukogu 20. veebruari 2006. aasta määrusega (EÜ) nr 318/2006 (suhkrusektori turgude ühise korralduse kohta) (4) muude meetmete hulgas kasutusele tootmismaks kulude rahastamiseks ning ülejäägimaks, et vältida suhkru ülejäägi teket. Lisaks sellele tuleb teatud tingimustel suhkru lisakvootide ja isoglükoosi täiendavate kvootide eest maksta ühekordne summa. Kuna kõnealused summad tulevad omavahenditest, tuleks otsuse 97/245/EÜ, Euratom I ja III lisas esitatud näidiseid muuta.

(4)

Samuti tuleks ära kasutada liikmesriikide saadud kogemused määruse (EÜ, Euratom) nr 1150/2000 artikli 6 lõike 3 punktides a ja b osutatud raamatupidamisarvestuse aruannete edastamisel ja parandada selleks kasutatavaid vorme, mis on koostatud otsuse 97/245/EÜ, Euratom I ja III lisas esitatud näidiste alusel.

(5)	Otsuses 97/245/EÜ, Euratom on sätestatud teabe edastamise korra üksikasjad ja kehtestatud näidisvorm määruse (EÜ, Euratom) nr 1150/2000 artikli 17 lõikes 2 osutatud sissenõudmisele mittekuuluvateks loetud või kuulutatud juhtumitest teatamiseks.

(6)	Arvestades asjaomase teabe edastamisel kogutud kogemusi, on vaja võtta meetmeid tagamaks, et komisjon saaks kõik vajalikud faktid liikmesriikide teatatud sissenõudmisele mittekuuluvate juhtumite igakülgseks läbivaatamiseks.

(7)	Aruannete edastamise ja teabe tõhusa haldamise korda tuleks kohandada üha sagenevate juhtumitega, võttes kasutusele uue elektroonilise haldus- ja infosüsteemi, mida liikmesriigid peavad kasutama sissenõudmisele mittekuuluvateks loetud või kuulutatud juhtumite aruannete saatmiseks elektrooniliselt.

(8)

Nõukogu määrusega (EÜ, Euratom) nr 2028/2004 (5) on määruse (EÜ, Euratom) nr 1150/2000 artikli 17 lõike 3 kolmandas lõigus osutatud aruanded, mis käsitlevad juhtumeid, kus kindlaksmääratud maksud loetakse või kuulutatakse sissenõudmisele mittekuuluvaks, selgelt eristatud artikli 17 lõikes 5 osutatud aastaaruannetest. Seetõttu on asjakohane asendada aastaaruannete standardvorm ja sätestada sissenõudmisele mittekuuluvate juhtumite aruannete standardvormi üksikasjalikud eeskirjad.

(9)	Lisaks sellele tuleks anda piisavalt aega, et kohaldada muudetud aruannete esitamise korda.

(10)	Seepärast tuleks otsust 97/245/EÜ, Euratom vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Otsust 97/245/EÜ, Euratom muudetakse järgmiselt.

1.	Artikli 1 lõikes 1 asendatakse tekst „määruse (EMÜ, Euratom) nr 1552/89 artikli 6 lõike 3 punktides a ja b” tekstiga „nõukogu määruse (EMÜ, Euratom) nr 1150/2000 artikli 6 lõike 4 esimese lõigu punktides a ja b (6).

2.	Artikli 2 lõikes 1 lisatakse sõnade „jätmisele,” ja „kasutavad” vahele tekst „nagu on ette nähtud määruse (EMÜ, Euratom) nr 1150/2000 artikli 6 lõikes 5”.

Artikkel 3 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 3

1. Liikmesriigid kasutavad määruse (EÜ, Euratom) nr 1150/2000 artikli 17 lõikes 5 osutatud aastaaruande koostamiseks VI lisas toodud näidist.

2. Liikmesriigid edastavad määruse (EÜ, Euratom) nr 1150/2000 artikli 17 lõike 3 kolmandas lõigus osutatud aruande elektrooniliselt elektroonilise haldus- ja infosüsteemi kaudu.

3. VII lisas on sätestatud määruse (EÜ, Euratom) nr 1150/2000 artikli 17 lõike 3 kolmandas lõigus osutatud aruande näidis.”

4.	I lisa asendatakse käesoleva otsuse I lisaga.

5.	III lisa asendatakse käesoleva otsuse II lisaga.

6.	VI lisa asendatakse käesoleva otsuse III lisaga.

7.	Lisatakse käesoleva otsuse IV lisas sätestatud VII lisa.

Artikkel 2

Esimesed aruanded, mille puhul kasutatakse otsuse 97/245/EÜ, Euratom, mida on muudetud käesoleva otsusega, I ja III lisas sisalduvaid näidiseid, on 2009. aasta juuni kuuaruanne ja 2009. aasta II kvartali kvartaliaruanne.

Artikkel 3

Elektroonilist haldus- ja infosüsteemi ning otsuse 97/245/EÜ, Euratom, mida on muudetud käesoleva otsusega, artikli 3 lõigetes 2 ja 3 osutatud näidiseid, kasutatakse alates kuupäevast, mille komisjon teatab liikmesriikidele.

Seni peavad liikmesriigid kasutama otsuse 97/245/EÜ, Euratom (mida on muudetud otsusega 2002/235/EÜ, Euratom) (7) VI lisas sätestatud näidist.

Artikkel 4

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 28. mai 2009

Komisjoni nimel

asepresident

Siim KALLAS

(1) ELT L 163, 23.6.2007, lk 17.

(2) EÜT L 130, 31.5.2000, lk 1.

(3) EÜT L 97, 12.4.1997, lk 12.

(4) ELT L 58, 28.2.2006, lk 1.

(5) ELT L 352, 27.11.2004, lk 1.

(6) EÜT L 130, 31.5.2000, lk 1.”

(7) EÜT L 79, 22.3.2002, lk 61.

I LISA

„I LISA

EUROOPA ÜHENDUSTE OMAVAHENDITE A-ARVESTUS

Kindlaksmääratud maksude aruanne (1)

Liikmesriik:

Kuu/aasta:

(omavääringus)
TULUALLIKA LIIK		Liikmesriigi viide (vabatahtlik)	Kuu jooksul kindlaksmääratud summad (2) (1)	Eraldi arvestusest sissenõutud summad (2)	Eelnevalt kindlaksmääratud summade korrigeerimine (3)		Brutosumma (5) = (1) + (2) + (3) – (4)	Netosumma (6)
TULUALLIKA LIIK		Liikmesriigi viide (vabatahtlik)	Kuu jooksul kindlaksmääratud summad (2) (1)	Eraldi arvestusest sissenõutud summad (2)	+ (3)	– (4)	Brutosumma (5) = (1) + (2) + (3) – (4)	Netosumma (6)
1210	Tollimaksud (v.a tasakaalustavad ja dumpinguvastased tollimaksud)
1230	Tasakaalustavad ja dumpinguvastased tollimaksud kaupadele
1240	Tasakaalustavad ja dumpinguvastased tollimaksud teenustele
12	TOLLIMAKSUD
1100	2005/2006. turustusaasta ja eelnevate aastatega seotud toodangumaksud
1110	Suhkru laomaksud
1130	Eksportimata C-suhkru, C-isoglükoosi ja C-inuliinsiirupi ning C-suhkru ja C-isoglükoosi asendajate maksud
1170	Tootmismaks
1180	Suhkru lisakvoodi ja isoglükoosi täiendava kvoodi ühekordsed summad
1190	Ülejäägimaks
11	SUHKRUMAKSUD
Kokku 12 + 11
					— 25 % sissenõudmiskulud — 10 % sissenõudmiskulud (4)
					EÜ-le tasuda kokku

(1) Sealhulgas kontrollimiste ning avastatud pettuste ja eeskirjade eiramise tagajärjel kindlaksmääratud maksud.”

(2) Sealhulgas raamatupidamisparandused.

(3) Esialgselt kindlaksmääratud summade korrigeerimised, eelkõige tollivormistusjärgne sissenõudmine ja tagasimaksmine. Suhkru puhul tuleb varasemate aastate korrigeerimiste puhul märkida, mis aastat need hõlmavad.

(4) 10 % mahaarvamismäära kohaldatakse summade suhtes, mis vastavalt ühenduse eeskirjadele oleksid pidanud olema kasutusele võetud enne 28. veebruari 2001.

II LISA

„III LISA

EUROOPA ÜHENDUSTE OMAVAHENDID – ERALDI ARVESTUS (1)

A-arvestusest puuduvate kindlaksmääratud maksude aruanne

Liikmesriik:

Kvartal/aasta:

(omavääringus)
TULUALLIKA LIIK		Eelmisest kvartalist laekumata summad (1)	Jooksva kvartali kindlaksmääratud summad (2)	Kindlaksmääratud summade korrigeerimine (Artikkel 8) (2) (3)	Summad, mille kasutuselevõtmine ei ole võimalik (artikli 17 lõige 2) (3) (4)	Kokku (1 + 2 ± 3 – 4) (5)	Kvartali jooksul sissenõutud summad (4) (6)	Jooksva kvartali lõpuks laekumata summad (7) = (5) – (6)
1210	Tollimaksud (v. a tasakaalustavad ja dumpinguvastased tollimaksud)
1230	Tasakaalustavad ja dumpinguvastased tollimaksud kaupadele
1240	Tasakaalustavad ja dumpinguvastased tollimaksud teenustele
12	TOLLIMAKSUD
1100	2005./2006. turustusaasta ja eelnevate aastatega seotud toodangumaksud
1110	Suhkru laomaksud
1130	Eksportimata C-suhkru, C-isoglükoosi ja C-inuliinsiirupi ning C-suhkru ja C-isoglükoosi asendajate maksud
1170	Tootmismaks
1180	Suhkru lisakvoodi ja isoglükoosi täiendava kvoodi ühekordsed summad
1190	Ülejäägimaks
11	SUHKRUMAKSUD
Kokku 12 + 11
						Eeldatavad kindlaksmääratud summad, mille sissenõudmine ei ole kindel (5)

(1) B-arvestus, mida peetakse vastavalt määruse (EÜ, Euratom) nr 1150/2000 artikli 6 lõike 3 punktile b, sealhulgas kontrollimiste ning avastatud pettuste ja eeskirjade eiramise tagajärjel kindlaksmääratud maksud.”

(2) Kindlaksmääratud summade korrigeerimised tähendavad korrigeerimisi, sealhulgas eelnevatest kvartalitest pärinevate esialgselt kindlaksmääratud summade läbivaatamise tagajärjel tehtud tühistamisi. Need erinevad oma laadilt 4. veerus esitatutest.

(3) Kõik sellised juhtumid tuleb üksikasjalikult esitada lisas IIIa, mis tuleb saata samaaegselt kvartaliaruandega. 4. veeru ja lisa IIIa kogusumma peab olema võrdne.

(4) Selle veeru kogusumma peab võrduma kõnealuse kolme kuu A-arvestuse aruande 2. veeru kogusummaga.

(5) Iga aasta viimase kvartali puhul kohustuslik. Juhul kui eeldatav summa on 0, tuleb sõnadega märkida „null”.

III LISA

„VI LISA

AASTAARUANNE,

millele osutatakse määruse (EÜ, Euratom) nr 1150/2000 artikli 17 lõikes 5

20…

Liikmesriik: …

1. Liikmesriikide kontrollitegevus

Kontrollitegevus	Arv
Aktsepteeritud tollideklaratsioonid (asjaomane tolliprotseduur või -käitlus)
Tollivormistuse järel kontrollitud tollideklaratsioonid, asjaomane tolliprotseduur või -käitlus (tollivormistusjärgne kontroll)
Tolliasutuste töötajate koguarv riigi tasandil (1)
Riigi tasandil tollivormistusjärgse kontrolliga tegelevate töötajate koguarv

2. Põhimõttelised küsimused

Loetelu kõige olulisematest tuvastamise, aruannetesse kandmise ja kasutuselevõtmisega seotud probleemidest, mis on tekkinud määruse (EÜ, Euratom) nr 1150/2000 kohaldamise käigus, sealhulgas ka vaidluste käigus esile kerkinud probleemid.

…

(Vajaduse korral jätkake kirjet aruande lisas, viidates käesolevale kirjele.)”

(1) Tolliasutuste töötajate koguarv (inimesi aasta kohta).

IV LISA

„VII LISA

Määruse (EÜ, Euratom) nr 1150/2000 artikli 17 lõike 3 kolmandas lõigus osutatud aruande vorm

Kui ei ole märgitud teisiti, tuleb esitada kogu olemasolev asjaomane teave. Kõik summad tuleb esitada vääringus, mis kehtis asjaomases liikmesriigis aruande esitamise ajal.

1. ÜLDANDMED

Liikmesriik: …

Aruande viide: …

(liikmesriigi kood / aruandeaasta / aruandeaasta seerianumber)

Viide määruse (EÜ, Euratom) nr 1150/2000 artikli 6 lõike 5 kohaselt eelnevalt saadetud asjaomasele teabevormile: …

Kas juhtum on seotud ühenduse kontrolliga (jah/ei)

Viide asjaomasele ühenduse kontrollile: …

Kogu summa, mida ei ole võimalik sisse nõuda: …

Sissenõudmise võimatuks kuulutanud või lugenud asutus: …

Riiklik viide sissenõudmise võimatuks kuulutanud haldusotsusele: …

(Vt otsuse 97/245/EÜ, (mida on muudetud komisjoni otsusega 2006/246/EÜ, Euratom (1) IIIa lisa teine veerg.)

Sissenõudmise võimatuks kuulutanud haldusotsuse kuupäev: …

Kuupäev, alates millest loeti summa sissenõudmine võimatuks: …

2. TOLLIVÕLA TEKKIMINE

Kuupäev või ajavahemik, mille vältel tollivõlg tekkis: …

Võla tekkimise õiguslik alus: …

(Nõukogu määruse (EMÜ) nr 2913/92 (2) eelsed õiguslikud alused tuleb tähistada määruse (EMÜ) nr 2913/92 vastava artikliga.)

Tolliolukord: …

(Kehtiv tolliprotseduur, kauba staatus või tollikäitlusviis tollivõla tekkimise hetkel.)

Transiidiprotseduuri puhul tuleb märkida täiendavad üksikasjad: …

—	transiidideklaratsiooni vastuvõtmise kuupäev(ad): …

—	liikmesriik/liikmesriigid, mille kaudu kaup ühendusest väljus või sellesse saabus (ISO-kood): …

—	kauba sihtliikmesriik/sihtliikmesriigid ühenduses või liikmesriik/liikmesriigid, mille kaudu kaup ühendusest väljus (ISO-kood): …

—	TIR-märkmiku number/numbrid: …

Kontrollimisviis, mis viis maksu kindlaksmääramiseni: …

—	kontrollimised, mis ei ole seotud tollideklaratsiooni vastuvõtmisega: …

—	kontrollimised tollideklaratsiooni vormistamisel koos kaubanäidistega: …

—	kontrollimised pärast vormistamist, kuid enne tolliprotseduuri lõpetamist: …

—	kontrollimised pärast kauba tolliprotseduuri lõpetamist: …

—	kontrollimised pärast vormistamist ja vabasse ringlusse lubamist: …

Kui tolliolukord hõlmab peatamismenetlust, tuleb teatada protseduuri lõpetamise kuupäev(ad): …

…

Maksu kindlaksmääramisele viinud sündmuste lühikirjeldus: …

3. VASTASTIKUNE ABI

Tegu on vastastikuse abiga nõukogu määruse (EÜ) nr 515/97 (3) tähenduses ja sellega on seotud komisjoni talitused (jah/ei).

Viide vastastikuse abi teatele: …

Kättesaamise kuupäev: …

Märkused (valikuline): …

4. MAKSU KINDLAKSMÄÄRAMINE

Kindlaksmääranud asutus: …

Kindlaksmääramise kuupäev: …

Viide kindlaksmääramise raamatupidamiskandele (valikuline): …

B-arvestusse kandmise kuupäev (määruse (EÜ, Euratom) nr 1150/2000 artikkel 6): …

Viide B-arvestuse raamatupidamiskandele (valikuline): …

Kogu kindlaksmääratud summa: …

Kindlaksmääratud tolli- ja põllumajandusmaksu summa ilma tasakaalustavate ja dumpinguvastaste maksudeta: …

…

Kindlaksmääratud tasakaalustavate ja dumpinguvastaste maksude summa: …

Kindlaksmääratud suhkru- ja isoglükoosimaksud: …

Vastav kindlaksmääratud riikliku aktsiisimaksu ja käibemaksu summa (valikuline): …

Pärast esialgset kindlaksmääramist korrigeeritud (suurendamine või vähendamine) kogusumma: …

Pärast esialgset kindlaksmääramist korrigeeritud (suurendamine või vähendamine) tolli- ja põllumajandusmaksu summa ilma tasakaalustavate ja dumpinguvastaste maksudeta: …

Pärast esialgset kindlaksmääramist korrigeeritud (suurendamine või vähendamine) tasakaalustavate ja dumpinguvastaste maksude summa: …

…

Pärast esialgset kindlaksmääramist korrigeeritud (suurendamine või vähendamine) suhkru- ja isoglükoosimaksude summa: …

…

Pärast esialgset kindlaksmääramist korrigeeritud (suurendamine või vähendamine) vastav riikliku aktsiisimaksu ja käibemaksu summa (valikuline): …

Tagatise kogusumma: …

(Summa, mis katab ühenduse omavahendid ja vajaduse korral riiklikud maksud. Võib olla null, kui tagatisest on loobutud või tagatis puudub.)

Tagatise osa, mis tuleb eraldada ühenduse omavahenditesse: …

Tagatise liik (kohustuslik, valikuline, ei ole ette nähtud): …

Kohustusliku tagatise liik: …

Põhjus, miks ettenähtud tagatist ei ole esitatud: …

Ühendusele kättesaadavaks tehtud tagatise summa: …

Tagatise summa kättesaadavaks tegemise kuupäev: …

5. SISSENÕUDMINE

(Kui ühel võlal on mitu võlgnikku, tuleb iga võlgniku kohta esitada järgmine teave:)

Põhivõlgnik või osavõlgnik: …

Võlast teatamise kuupäev: …

Makse meeldetuletus(t)e kuupäev(ad): …

Kindlaksmääramine sõltub määruse (EMÜ) nr 2913/92 artikli 243 lõikes 1 osutatud kaebuse esitamisest (jah/ei).…

Millisele tasandile asjaomane kaebus on jõudnud: …

Esimese kaebuse esitamise kuupäev: …

Lõpliku (kohtu)otsuse teatavakstegemise kuupäev: …

Märkused (valikuline): …

Täitmise peatamine määruse (EMÜ) nr 2913/92 artiklite 222 ja 244 ning komisjoni määruse (EMÜ) nr 2454/93 (4) artikli 876a tähenduses (jah/ei)

Peatamisel on esitatud tagatis (jah/ei)

Peatamisel esitatud tagatise summa: …

Põhjused, miks peatamisel ei esitatud tagatist: …

(Liikmesriigid peavad täpsustama, kas tagatisest loobuti prognoositavate majanduslike ja sotsiaalsete raskuste tõttu või mitte, ja millisel alusel selline otsus tehti.)

Soodustused määruse (EMÜ) nr 2913/92 artikli 229 tähenduses (soodustust ei ole taotletud / taotlus lükati tagasi / taotlus kiideti heaks)

Soodustuse kirjeldus: …

Tagatise esitamine vastavalt soodustusi käsitlevatele eeskirjadele (jah/ei)

Soodustuse aluseks oleva tagatise summa: …

Põhjus, miks soodustuse andmisel ei esitatud tagatist: …

(Liikmesriigid peavad täpsustama, kas tagatisest loobuti prognoositavate majanduslike ja sotsiaalsete raskuste tõttu või mitte, ja millisel alusel selline otsus tehti.)

Sissenõudmiskorralduse väljastamise kuupäev: …

Sundsissenõudmisest on teatatud (jah/ei)

Sundsissenõudmisest teatamise kuupäev: …

Märkused sundsissenõudmise kohta (valikuline): …

Esimese makse kuupäev: …

Esimese makse summa: …

Viimase makse kuupäev: …

Viimase makse summa: …

Makstud kogusumma: …

Kauba kinnipidamis(t)e kuupäev(ad): …

Kauba kinnipidamise abil saadud summa: …

Märkused kauba kinnipidamise kohta (valikuline): …

Pankroti-/likvideerimis-/maksejõuetusmenetluse algatamise kuupäev: …

Menetluses nõude esitamise kuupäev: …

Pankroti-/likvideerimis-/maksejõuetusmenetluse lõpetamise kuupäev: …

Pankroti-/likvideerimis-/maksejõuetusmenetluse abil saadud omavahendite summa: …

…

Liikmesriikide vastastikune abi sissenõudmisel nõukogu direktiiv 2008/55/EÜ (5) või nõukogu direktiiv 76/308/EMÜ (6) (jah/ei)

Sissenõudmisega seotud vastastikuse abi viide: …

Taotluse saanud liikmesriik: …

Taotluse kuupäev: …

Sissenõutud summa: …

Vastuse kuupäev: …

Märkused vastuse kohta (eriti, kui taotluse saanud riik ei ole selle alusel tegutsenud): …

…

6. PÕHJUSED, MIKS ÜLEJÄÄNUD SUMMA SISSENÕUDMINE ON OSUTUNUD VÕIMATUKS

(Käesolevas osas peaksid liikmesriigid loetlema selgesti näiteks kõik võetud konkreetsed sundsissenõudmismeetmed ja põhjused, miks pankroti-/likvideerimis-/maksejõuetusmenetluse puhul ei olnud saadud summa võla katmiseks piisav või miks see katab vaid osa võlast.)

(Liikmesriigid ei pea esitama uuesti punktides 1–5 esitatud teavet.)

7. MUU ASJAKOHANE TEAVE

(1) ELT L 89, 28.3.2006, lk 46.

(2) EÜT L 302, 19.10.1992, lk 1.

(3) EÜT L 82, 22.3.1997, lk 1.

(4) EÜT L 253, 11.10.1993, lk 1.

(5) ELT L 150, 10.6.2008, lk 28.

(6) EÜT L 73, 19.3.1976, lk 18.”

		ISSN 1725-5082 doi:10.3000/17255082.L_2009.171.est
Euroopa Liidu Teataja		L 171

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	52. köide 1. juuli 2009

Sisukord		I EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine on kohustuslik	Lehekülg
		MÄÄRUSED
		Komisjoni määrus (EÜ) nr 569/2009, 30. juuni 2009, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril	1
		Komisjoni määrus (EÜ) nr 570/2009, 30. juuni 2009, millega määratakse kindlaks alates 1. juulist 2009 kohaldatavad teraviljasektori impordimaksud	3
	*	Komisjoni määrus (EÜ) nr 571/2009, 30. juuni 2009, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1234/2007 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses kartulitärklise tootmise kvoodisüsteemi kehtestamisega	6

	Parandused
*	Komisjoni 20. jaanuari 2009. aasta määruse (EÜ) nr 41/2009 (gluteenitalumatusega inimestele sobiva toidu koostise ja märgistamise kohta) parandus (ELT L 16, 21.1.2009)	48
*	Komisjoni 20. augusti 2008. aasta määruse (EÜ) nr 826/2008 (millega kehtestatakse ühiseeskirjad teatavatele põllumajandustoodetele eraladustusabi andmiseks) parandus (ELT L 223, 21.8.2008)	48
*	Komisjoni 10. juuli 2008. aasta määruse (EÜ) nr 657/2008 (milles sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1234/2007 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses haridusasutuste õpilaste piima ja teatavate piimatoodetega varustamise puhul antava ühenduse abiga) parandused (ELT L 183, 11.7.2008)	49

(EUR/100 kg)
CN-kood	Kolmanda riigi kood (1)	Kindel impordiväärtus
0702 00 00	MA	46,5
	MK	21,6
	TR	97,2
	ZZ	55,1
0707 00 05	MK	27,4
	TR	76,9
	ZZ	52,2
0709 90 70	TR	94,2
0709 90 70	ZZ	94,2
0805 50 10	AR	50,1
	TR	64,2
	ZA	64,9
	ZZ	59,7
0808 10 80	AR	78,9
	BR	74,6
	CL	89,4
	CN	97,8
	NZ	106,2
	US	101,3
	UY	55,1
	ZA	85,9
	ZZ	86,2
0809 10 00	TR	232,2
	US	172,2
	ZZ	202,2
0809 20 95	SY	197,7
	TR	323,1
	ZZ	260,4
0809 30	TR	92,3
	US	175,8
	ZZ	134,1
0809 40 05	US	196,2
0809 40 05	ZZ	196,2

(miljonit eurot)
2009	2010	2011	2012
32,8	29,0	25,0	21,0”

	II EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik
	OTSUSED
	Nõukogu
	2009/501/EÜ
*	Nõukogu otsus, 19. jaanuar 2009, lepingu sõlmimise kohta Euroopa Ühenduse ja India Vabariigi valitsuse vahelise teadus- ja tehnikaalase koostöö lepingu pikendamiseks	17
	Leping, millega pikendatakse Euroopa Ühenduse ja India Vabariigi valitsuse vahelist teadus- ja tehnoloogiakoostöö lepingut	19
	2009/502/EÜ
*	Nõukogu otsus, 19. jaanuar 2009, Euroopa Ühenduse ja Uus-Meremaa valitsuse vahelise teadus- ja tehnikakoostöö lepingu sõlmimise kohta ühenduse nimel	27
	Euroopa Ühenduse ja Uus-Meremaa valitsuse vaheline teadus- ja tehnikakoostöö leping	28
	2009/503/EÜ
*	AKV-EÜ suursaadikute komitee otsus nr 3/2009, 5. juuni 2009, ettevõtluse arenduskeskuse juhatuse liikmeskonna uuendamise kohta	36
	Komisjon
	2009/504/EÜ, Euratom
*	Komisjoni otsus, 28. mai 2009, millega muudetakse otsust 97/245/EÜ, Euratom, millega nähakse ette kord, mille alusel liikmesriigid edastavad komisjonile teavet ühenduste omavahendite süsteemi raames (teatavaks tehtud numbri K(2009) 4072 all)	37
	2009/505/EÜ
*	Komisjoni otsus, 30. juuni 2009, millega muudetakse otsust 2008/788/EÜ, milles sätestatakse Portugali suhtes vabatahtliku ümbersuunamise kohaldamisest tulenevad netosummad aastateks 2009–2012 (teatavaks tehtud numbri K(2009) 5095 all)	46
	2009/506/EÜ
*	Komisjoni otsus, 30. juuni 2009, millega nimetatakse ametisse harva kasutatavate ravimite komitee liikmed ( 1 )	47