ISSN 1725-5082

doi:10.3000/17255082.L_2009.163.est

Euroopa Liidu

Teataja

L 163

European flag  

Eestikeelne väljaanne

Õigusaktid

52. köide
25. juuni 2009


Sisukord

 

I   EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine on kohustuslik

Lehekülg

 

 

DIREKTIIVID

 

*

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/45/EÜ, 6. mai 2009, reisilaevade ohutuseeskirjade ja -nõuete kohta (Uuesti sõnastatud) ( 1 )

1

 


 

(1)   EMPs kohaldatav tekst

ET

Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud.

Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn.


I EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine on kohustuslik

DIREKTIIVID

25.6.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 163/1


EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2009/45/EÜ,

6. mai 2009,

reisilaevade ohutuseeskirjade ja -nõuete kohta

(Uuesti sõnastatud)

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 80 lõiget 2,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust, (1)

olles konsulteerinud Regioonide Komiteega,

toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras, (2)

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu 17. märtsi 1998. aasta direktiivi 98/18/EÜ reisilaevade ohutuseeskirjade ja -nõuete kohta (3) on korduvalt oluliselt muudetud. (4) Kuna kõnealusesse direktiivi tuleb teha uusi muudatusi, tuleks see selguse huvides uuesti sõnastada.

(2)

Ühise transpordipoliitika raames tuleb võtta meetmeid, et suurendada meretranspordi ohutust.

(3)

Ühendus on tõsiselt mures reisilaevadega juhtunud laevaõnnetuste pärast, mis on nõudnud palju inimohvreid. Reisilaevu ja kiirreisilaevu kasutavatel isikutel kogu ühenduses on õigus eeldada ja usaldada asjakohast ohutuse taset pardal.

(4)

Käesolev direktiiv ei hõlma töötajate töövahendeid ja isikukaitsevahendeid, sest nõukogu 12. juuni 1989. aasta direktiivi 89/391/EMÜ (töötajate töötervishoiu ja tööohutuse parandamist soodustavate meetmete kehtestamise kohta) (5) sätteid ja selle asjakohaste üksikdirektiivide asjakohaseid sätteid kohaldatakse selliste vahendite kasutamise suhtes kohalikke rannasõite tegevatel reisilaevadel.

(5)

Liikmesriikidevaheline meritsi toimuvate reisijateveo teenuste osutamine on juba liberaliseeritud nõukogu määrusega (EMÜ) nr 4055/86 (teenuste osutamise vabaduse põhimõtte kohaldamise kohta liikmesriikide ning liikmesriikide ja kolmandate riikide vahelises mereveos). (6) Teenuste osutamise vabaduse põhimõtte kohaldamine merevedudel liikmesriikides (merekabotaaž) on sätestatud nõukogu määrusega (EMÜ) nr 3577/92. (7)

(6)

Et kindlustada ohutuse kõrge tase ja kõrvaldada kaubandustõkked, on vaja kehtestada ühtlustatud ohutusnõuded kohalikke rannasõite tegevate reisilaevade jaoks sobival tasemel. Rahvusvahelisi merereise tegevatele laevadele esitatavad nõuded töötab välja Rahvusvaheline Mereorganisatsioon (IMO). IMO meetme taotlemise kord peaks olema kättesaadav, et viia rahvusvahelistele merereisidele esitatavad nõuded kooskõlla käesoleva direktiivi nõuetega.

(7)

Meritsi toimuva reisijateveo siseturumõõdet silmas pidades on ühenduse tasandi meede ainus võimalik viis kehtestada kogu ühenduses ühtne laevade ohutustase.

(8)

Proportsionaalsuse põhimõtet silmas pidades on direktiiv sobivaim õigusakt, sest sellega antakse raamistik ühetaoliste ja kohustuslike ohutusnõuete kohaldamiseks liikmesriikides, jättes samas liikmesriikidele õiguse otsustada, missugused rakendusvahendid vastavad kõige paremini nende siseriiklikule õiguskorrale.

(9)

Ohutuse tõstmise ja konkurentsimoonutuste vältimise huvides tuleks ühiseid ohutusnõudeid kohaldada ühenduses kohalikke rannasõite tegevate laevade suhtes sõltumata sellest, millise riigi lipu all nad sõidavad. Siiski on vaja teha erand teatavatele laevaliikidele, mille puhul käesoleva direktiivi eeskirjad on tehniliselt sobimatud või majanduslikult võimatud.

(10)

Reisilaevad tuleks jagada eraldi klassidesse sõltuvalt nende merepiirkondade ulatusest ja tingimustest, kus nad sõidavad. Kiirreisilaevad tuleks liigitada vastavalt IMO kehtestatud kiirlaevakoodeksi sätetele.

(11)

Ohutusnõuete peamiseks kontrollraamistikuks peaks olema 1974. aasta konventsioon inimelude ohutusest merel (1974 SOLASe konventsioon), muudetud kujul, mis hõlmab rahvusvaheliselt kokkulepitud nõudeid rahvusvahelisi merereise tegevate reisilaevade ja kiirreisilaevade jaoks, nagu ka IMO vastuvõetud asjakohaseid resolutsioone ning muid nimetatud konventsiooni täiendavaid ja tõlgendavaid meetmeid.

(12)

Uute ja olemasolevate reisilaevade eri klassid nõuavad erinevat lähenemist samaväärset ohutustaset tagavate ohutusnõuete kehtestamisel, pidades silmas nende eri klasside konkreetseid vajadusi ning piiranguid. On asjakohane eristada järgitavaid ohutusnõudeid uute ja olemasolevate laevade puhul, sest uutele laevadele mõeldud eeskirjade kohaldamine olemasolevatele laevadele nõuaks nii ulatuslikke struktuurimuutusi, et need oleksid majanduslikult võimatud.

(13)

Rahalised ja tehnilised kaalutlused, mis tekivad olemasolevate laevade uuendamisel käesoleva direktiiviga ettenähtud nõuetega vastavusse viimisel, õigustavad teatavaid üleminekuperioode.

(14)

Pidades silmas kiirreisilaevade projekteerimise, ehitamise ja kasutamise olulisi erinevusi võrreldes tavapäraste reisilaevadega, tuleks sellistelt laevadelt nõuda erieeskirjade järgimist.

(15)

Kui pardale on paigaldatud nõukogu 20. detsembri 1996. aasta direktiivi 96/98/EÜ (laevavarustuse kohta) (8) sätetele vastav laevavarustus, ei ole seda vaja täiendavalt testida, sest sellise varustuse suhtes kehtivad juba nimetatud direktiivi normid ja kord.

(16)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. aprilli 2003. aasta direktiiviga 2003/25/EÜ (ro-ro reisiparvlaevade täpsemate püstuvusnõuete kohta) (9) kehtestati rangemad püstuvusnõuded ro-ro reisiparvlaevade suhtes, mis teevad rahvusvahelisi meresõite ühenduse sadamatesse ja sadamatest, ning seda rangemat meedet tuleks kohaldada teatavat liiki kõnealuste laevade suhtes, mida kasutatakse kohalikuks rannasõiduks samasugustes tingimustes. Ro-ro reisiparvlaevad, mille suhtes ei saa kõnealuseid püstuvusnõudeid kohaldada, tuleks teatava kasutusaja pärast järk-järgult kasutuselt kõrvaldada. Pidades silmas struktuurimuudatusi, mida olemasolevad ro-ro reisiparvlaevad võivad vajada täpsematele püstuvusnõuetele vastamiseks, tuleks kõnealused nõuded kasutusele võtta mitme aasta jooksul, et anda tööstusele küllaldaselt aega nende nõuete täitmiseks: selleks tuleks olemasolevatele laevadele näha ette järkjärguline üleminekuperiood. Järkjärguline üleminekuperiood ei tohiks mõjutada täpsemate püstuvusnõuete rakendamist 28. veebruari 1996. aasta Stockholmi kokkuleppe lisadega reguleeritavates merepiirkondades.

(17)

Tähtis on kohaldada asjakohaseid meetmeid, et tagada piiratud liikuvusega isikutele ohutu pääs reisilaevadele ja kiirreisilaevadele, mis teevad kohalikke meresõite liikmesriikides.

(18)

Alludes komiteemenetluses toimuvale kontrollile, võivad liikmesriigid vastu võtta täiendavaid ohutusnõudeid, kui kohalikud olud seda õigustavad, lubada samaväärsete nõuete kasutamist või teha teatavates töötingimustes käesoleva direktiivi sätetest erandeid või võtta kaitsemeetmeid erandlikult ohtlikes olukordades.

(19)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. novembri 2002. aasta määrusega (EÜ) nr 2099/2002 (millega asutatakse laevade põhjustatud merereostuse vältimise ja meresõiduohutuse komitee (COSS)) (10) koondati meresõiduohutust, laevade põhjustatud merereostuse vältimist ning laevapardal kehtivate elu- ja töötingimuste kaitset käsitlevate asjaomaste ühenduse õigusaktide alusel moodustatud komiteede ülesanded.

(20)

Käesoleva direktiivi rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused. (11)

(21)

Komisjonile tuleks eelkõige anda volitus kohandada teatavaid käesoleva direktiivi, sealhulgas selle lisade sätteid, et võtta arvesse arengut rahvusvahelisel tasandil ja eeskätt rahvusvaheliste konventsioonide muudatusi. Kuna need on üldmeetmed ja nende eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähemolulisi sätteid, tuleb need vastu võtta vastavalt otsuse 1999/468/EÜ artiklis 5a sätestatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

(22)

Käesoleva direktiivi tõhusa rakendamise ja täitmise kontrollimiseks tuleks teha uute ja olemasolevate reisilaevade ülevaatusi. Vastavust käesolevale direktiivile peaks tunnistama lipuriik või tema esindaja.

(23)

Käesoleva direktiivi täieliku kohaldamise tagamiseks peaksid liikmesriigid kehtestama vastavalt käesolevale direktiivile vastu võetud siseriiklike õigusnormide rikkumise eest määratavate karistuste süsteemi ja nad peaksid kontrollima, et järgitakse käesoleva direktiivi sätteid, mis tuginevad nõukogu 19. juuni 1995. aasta direktiivi 95/21/EÜ (mis käsitleb sadamariigi kontrolli laevanduses) (12) sätetel.

(24)

Direktiivi uued sätted käsitlevad üksnes komiteemenetlust. Seetõttu ei pea liikmesriigid neid üle võtma.

(25)

Käesolev direktiiv ei tohiks mõjutada liikmesriikide kohustusi, mis on seotud IV lisa B osas esitatud direktiivide siseriiklikku õigusesse ülevõtmise ja kohaldamise tähtpäevadega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Eesmärk

Käesoleva direktiivi eesmärk on kehtestada uutel ja olemasolevatel reisilaevadel ning kiirreisilaevadel ühetaoline inimelu ja vara ohutuse tase, kui mõlemat liiki laevu kasutatakse kohalikuks rannasõiduks, ning sätestada läbirääkimiste kord rahvusvahelisel tasandil, pidades silmas rahvusvahelisi merereise tegevate reisilaevade eeskirjade ühtlustamist.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)   „rahvusvahelised konventsioonid”– 1974. aasta rahvusvaheline konventsioon inimelude ohutusest merel (1974. aasta SOLASe konventsioon) muudetud kujul ja 1966. aasta rahvusvaheline laadungimärgi konventsioon ning nende protokollid ja muudatused;

b)   „vigastamata laeva püstuvuse koodeks”– IMO assamblee 4. novembri 1993. aasta resolutsioonis A.749(18) sisalduvate IMO õigusaktidega hõlmatud mis tahes tüüpi vigastamata laeva püstuvuse koodeks (muudetud kujul);

c)   „kiirlaevakoodeks”– IMO meresõiduohutuse komitee 20. mai 1994. aasta resolutsioonis MSC 36(63) sisalduv kiirlaevade ohutuse rahvusvaheline koodeks (ajakohastatud versioon);

d)   „GMDSS”– 1974. aasta SOLASe konventsiooni (muudetud kujul) IV peatükis sätestatud ülemaailmne merepääste ja -ohutussüsteem;

e)   „reisilaev”– laev, mis on mõeldud rohkem kui 12 reisijale;

f)   „ro-ro reisiparvlaev”– üle 12 reisijaga laev, millel on ro-ro lasti- või eriruumid, nagu on määratletud I lisa reeglis II-2/A/2;

g)   „kiirreisilaev”– 1974. aasta SOLASe konventsiooni (muudetud kujul) reeglis X/1 määratletud kiirlaev enam kui 12 reisija vedamiseks, välja arvatud kohalikel rannasõitudel kasutatavad B-, C- või D-klassi reisilaevad, kui nende:

h)   „uus laev”– laev, mille kiil pandi maha või mis oli samasuguses ehitusjärgus 1. juulil 1998 või pärast seda. Samasugune ehitusjärk tähendab ehitusjärku, milles:

i)   „olemasolev laev”– laev, mis ei ole uus laev;

j)   „vanus”– laeva vanus, mis on väljendatud laeva tarnekuupäevast möödunud aastate arvuna;

k)   „reisija”– iga inimene, kes ei ole:

l)   „laeva pikkus”– kui ei ole selgesõnaliselt sätestatud teisiti, siis 96 % kogupikkusest veepiiril, mis on 85 % kõrgusel vähimast teoreetilisest parda kõrgusest, mõõdetuna kiilujoonelt, või pikkus vöörtäävi välisservast roolipalleri telgjooneni samal veepiiril, kui see on pikem. Diferendiga projekteeritud laevade puhul mõõdetakse pikkust kavandatud veepiiriga paralleelsel veepiiril;

m)   „vööri kõrgus”– vööri kõrgus, mis on 1966. aasta rahvusvahelise laadungimärgi konventsiooni 39. reeglis määratletud kui vertikaalne kaugus vööriperpendikulaari juures suvisele vabapardale vastava veeliini ning kavandatud diferendi ja avatud teki tipu vahel laeva küljel;

n)   „täistekiga laev”– laev, mis on varustatud täieliku ilmale ja merele avatud tekiga, mille ülatekiosa kõigil avadel on alalised sulgemisvahendid ja millest allpool on kõik avad laeva külgedes varustatud alaliste vähemalt ilmastikukindlate sulgemisvahenditega.

Täistekk võib olla veekindel tekk või samaväärne ehitis, mis koosneb mitteveekindlast tekist, mida katab täielikult ilmastikukindel ehitis, mis on piisava tugevusega ilmastikukindla terviklikkuse säilitamiseks ja varustatud ilmastikukindlate sulgemisvahenditega;

o)   „rahvusvaheline merereis”– merereis liikmesriigi sadamast väljaspool seda liikmesriiki asuvasse sadamasse või vastupidi;

p)   „kohalik rannasõit”– merereis liikmesriigi sadamast samasse või teise selle liikmesriigi sadamasse;

q)   „merepiirkond”– vastavalt artikli 4 lõikele 2 kehtestatud piirkond.

Raadiosidet käsitlevate sätete kohaldamisel on merepiirkonnad määratletud 1974. aasta SOLASe konventsiooni (muudetud kujul) IV peatüki 2. reeglis;

r)   „sadamaala”– ala, mis ei ole liikmesriikide määratletud merepiirkond, mis ulatub sadamasüsteemi lahutamatu osa moodustavate välimiste alaliste sadamaehitisteni või jõesuuet või muud sellist varjatud ala kaitsvate looduslike geograafiliste moodustistega määratletud piirideni;

s)   „ohutu paik”– iga looduslikult või tehislikult varjatud ala, mida laev võib kasutada varjupaigana tingimustes, mis võivad ohustada tema ohutust;

t)   „lipuriigi ametiasutus”– pädev asutus riigis, mille lipu all on laeval õigus sõita;

u)   „vastuvõtjariik”– liikmesriik, kelle sadama(te)sse või sadama(te)st teeb kohalikke rannasõite teise riigi lipu all sõitev laev;

v)   „tunnustatud organisatsioon”– nõukogu 22. novembri 1994. aasta direktiivi 94/57/EÜ (laevade kontrolli ja ülevaatusega tegelevate organisatsioonide ja veeteede ametite vastavat tegevust käsitlevate ühiste eeskirjade ja standardite kohta) (13) artikli 4 kohaselt tunnustatud organisatsioon;

w)   „meremiil”– 1 852 meetrit;

x)   „märkimisväärne lainekõrgus”– konkreetsel ajavahemikul täheldatud lainekõrguste kõrgeima kolmandiku keskmine kõrgus;

y)   „piiratud liikuvusega isikud”– kõik isikud, kellel on raskusi ühistranspordi kasutamisel, sealhulgas eakad, puudega või meelepuudega isikud ja ratastoolikasutajad, rasedad ja väikelastega isikud.

Artikkel 3

Reguleerimisala

1.   Olenemata nende lipuriigist kohaldatakse käesolevat direktiivi alljärgnevate kohalikke rannasõite tegevate laevade suhtes:

a)

uued reisilaevad;

b)

olemasolevad 24 meetri pikkused ja pikemad reisilaevad;

c)

kiirreisilaevad.

Vastuvõtjariigina tagab iga liikmesriik, et reisilaevad ja kiirreisilaevad, mis sõidavad teise riigi lipu all, vastavad täielikult käesoleva direktiivi nõuetele, enne kui need tohivad teha kohalikke rannasõite selles liikmesriigis.

2.   Käesoleva direktiivi reguleerimisalasse ei kuulu:

a)

reisilaevad, mis on:

i)

sõjalaevad ja sõjaväe isikkoosseisu transpordilaevad;

ii)

ilma mehhaanilise jõuallikata laevad;

iii)

laevad, mis ei ole ehitatud terasest või samaväärsest materjalist ja mida ei reguleeri kiirlaevu (resolutsioon MSC 36 (63)) või liuglaevu (resolutsioon A.373 (X)) käsitlevad standardid;

iv)

algelise ehitusega puidust laevad;

v)

algupärased, enne 1965. aastat projekteeritud ajaloolised reisilaevad ja nende üksikkoopiad, mis on ehitatud valdavalt algupärastest materjalidest;

vi)

lõbusõidujahid, kui need ei ole mehitatud või neid ei mehitata ning kui need ei vea ärilistel eesmärkidel rohkem kui 12 reisijat, või

vii)

eranditult sadamaaladel kasutatavad laevad;

b)

kiirreisilaevad, mis on:

i)

sõjalaevad ja sõjaväe isikkoosseisu transpordilaevad;

ii)

lõbusõidujahid, kui need ei ole mehitatud või neid ei mehitata ning kui need ei vea ärilistel eesmärkidel rohkem kui 12 reisijat, või

iii)

eranditult sadamaaladel kasutatavad laevad.

Artikkel 4

Reisilaevade klassid

1.   Reisilaevad jagatakse järgmistesse klassidesse vastavalt merepiirkonnale, kus neid kasutatakse:

„A-klass”

reisilaev, mis teeb kohalikke rannasõite, mis ei ole hõlmatud B-, C- või D-klassiga.

„B-klass”

reisilaev, mis teeb kohalikke rannasõite, mille jooksul ta ei ole kordagi kaugemal kui 20 miili rannikust, kus merehädalised võiksid maabuda, vastavalt tõusu ja mõõna keskmisele kõrgusele.

„C-klass”

reisilaev, mis teeb kohalikke rannasõite merepiirkonnas, kus 2,5 meetrise märkimisväärse lainekõrguse ületamise võimalus on väiksem kui 10 % aastaringselt või konkreetsel piiratud ajavahemikul tegevuseks ainult sellel ajavahemikul (nt suvine hooajaline tegevus), mille käigus ta ei ole kordagi kaugemal kui 15 miili ohutust paigast ega rohkem kui 5 miili rannikust, kus merehädalised võiksid maabuda, vastavalt tõusu ja mõõna keskmisele kõrgusele.

„D-klass”

reisilaev, mis teeb kohalikke rannasõite merepiirkonnas, kus 1,5 meetrise märkimisväärse lainekõrguse ületamise võimalus on väiksem kui 10 % aastaringselt või konkreetsel piiratud ajavahemikul tegevuseks ainult sellel ajavahemikul (nt suvine hooajaline tegevus), mille käigus ta kordagi ei ole kaugemal kui 6 miili ohutust paigast ega rohkem kui 3 miili rannikust, kus merehädalised võiksid maabuda, vastavalt tõusu ja mõõna keskmisele kõrgusele.

2.   Iga liikmesriik:

a)

kehtestab ja vajaduse korral ajakohastab oma jurisdiktsiooni alla kuuluvate merepiirkondade nimekirja, määratledes tsoonid aastaringseks ja vajaduse korral piiratud hooajaliseks tegevuseks laevaklassidele, kasutades lõikes 1 sätestatud klasside kriteeriume;

b)

avaldab nimekirja pädeva veeteede ameti veebisaidil asuvas üldkasutatavas andmekogus;

c)

teavitab komisjoni kõnealuse teabe asukohast ja muudatustest nimekirjas.

3.   Kiirreisilaevade puhul kohaldatakse kiirlaevakoodeksi 1. peatüki punktides 1.4.10 ja 1.4.11 määratletud kategooriaid.

Artikkel 5

Kohaldamine

1.   Uued ja olemasolevad reisilaevad ning kiirreisilaevad peavad kohalikke rannasõite tehes järgima käesolevas direktiivis sätestatud asjakohaseid ohutuseeskirju ja -nõudeid.

2.   Liikmesriigid ei takista käesolevast direktiivist tulenevatel põhjustel kohalikke rannasõite tegevate reisilaevade ja kiirreisilaevade tegevust, kui need vastavad käesoleva direktiivi nõuetele, kaasa arvatud kõik lisanõuded, mille liikmesriik võib kehtestada vastavalt artikli 9 lõikele 1.

Vastuvõtjariigina tunnustab iga liikmesriik kohalikke rannasõite tegevate kiirlaevade kiirlaeva ohutuse tunnistust ja kiirlaeva tegevusluba, mille on välja andnud teine liikmesriik, või artiklis 13 nimetatud reisilaeva ohutuse tunnistust, mille on välja andnud teine liikmesriik kohalikke rannasõite tegevale reisilaevale.

3.   Vastuvõtjariik võib vastavalt direktiivi 95/21/EÜ sätetele kohalikke rannasõite tegeva reisilaeva või kiirreisilaeva üle vaadata ja selle dokumente kontrollida.

4.   Kogu laeva pardal olevat laevavarustust, mis on loetletud direktiivi 96/98/EÜ A.1 lisas ja vastab selle nõuetele, käsitatakse käesolevale direktiivile vastavana hoolimata sellest, kas käesoleva direktiivi I lisas nõutakse selle varustuse tunnustamist ja katsetamist lipuriigi ametiasutust rahuldaval viisil.

Artikkel 6

Ohutusnõuded

1.   Uute ja olemasolevate A-, B-, C- ja D-klassi reisilaevade puhul:

a)

peab laevakere, pea- ja abimehhanismide ning elektri- ja automaatseadmete ehitus ja hooldus vastama klassifikatsiooni standarditele, mis on täpsustatud tunnustatud organisatsiooni eeskirjades või samaväärsetes eeskirjades, mida ametiasutus kasutab vastavalt direktiivi 94/57/EÜ artikli 14 lõikele 2;

b)

kohaldatakse 1974. aasta SOLASe konventsiooni (muudetud kujul) IV peatüki, kaasa arvatud GMDSSi muudatused, V ja VI peatüki sätteid;

c)

kohaldatakse 1974. aasta SOLASe konventsiooni (muudetud kujul) V peatüki 12. reegli sätteid, mis käsitlevad pardal olevaid navigatsiooniseadmeid. Pardal olevad navigatsiooniseadmed, mis on loetletud direktiivi 96/98/EÜ A.1 lisas ja vastavad selle nõuetele, loetakse SOLASe 1974. aasta konventsiooni (muudetud kujul) reegli V/12(r) tüübikinnitusnõuetele vastavaks.

2.   Uute reisilaevade puhul:

a)

üldnõuded:

i)

uued A-klassi reisilaevad peavad täielikult vastama 1974. aasta SOLASe konventsiooni (muudetud kujul) nõuetele ning käesoleva direktiivi asjakohastele erinõuetele. Reeglite puhul, mille tõlgendamise jätab 1974. aasta SOLASe konventsioon (muudetud kujul) ametiasutuse otsustada, kohaldab lipuriigi ametiasutus I lisas sisalduvaid tõlgendusi;

ii)

uued B-, C- ja D-klassi reisilaevad peavad vastama käesoleva direktiivi asjakohastele erinõuetele;

b)

laadungimärgi nõuded:

i)

kõik uued reisilaevad, mille pikkus on 24 meetrit ja rohkem, peavad vastama 1966. aasta rahvusvahelisele laadungimärgi konventsioonile;

ii)

1966. aasta rahvusvahelise laadungimärgi konventsiooni kriteeriumidega samaväärse ohutustasemega kriteeriume kohaldatakse vastavalt pikkusele ja klassile uute reisilaevade suhtes pikkusega alla 24 meetri;

iii)

olenemata alapunktidest i ja ii tehakse uutele D-klassi laevadele erand 1966. aasta rahvusvahelise laadungimärgi konventsiooni minimaalse vöörikõrguse nõudest;

iv)

uutel A, B-, C- ja D-klassi reisilaevadel peab olema täistekk.

3.   Olemasolevate reisilaevade puhul:

a)

olemasolevad A-klassi reisilaevad peavad vastama 1974. aasta SOLASe konventsiooni (muudetud kujul) olemasolevate reisilaevade nõuetele ning käesoleva direktiivi asjakohastele erinõuetele. Reeglite puhul, mille tõlgendamise jätab 1974. aasta SOLASe konventsioon (muudetud kujul) ametiasutuse otsustada, kohaldab lipuriigi ametiasutus I lisas sisalduvaid tõlgendusi;

b)

olemasolevad B-klassi laevad peavad vastama käesoleva direktiivi asjakohastele erinõuetele;

c)

olemasolevad C- ja D-klassi laevad peavad vastama käesoleva direktiivi asjakohastele erinõuetele ning nende nõuetega reguleerimata küsimustes lipuriigi ametiasutuse eeskirjadele. Sellised eeskirjad peavad kindlustama I lisa II.1 ja II.2 peatükkidega samaväärse ohutustaseme, võttes samas arvesse konkreetseid kohalikke töötingimusi, mis on seotud merepiirkondadega, kus nende klasside laevu võib kasutada.

Enne kui olemasolevad C- ja D-klassi laevad võivad vastuvõtjariigis teha regulaarseid kohalikke rannasõite, peab lipuriigi ametiasutus saama vastuvõtjariigi nõusoleku selliste eeskirjade kohaldamiseks;

d)

kui liikmesriik leiab, et vastuvõtjariigi ametiasutuse poolt vastavalt punktile c nõutavad eeskirjad on põhjendamatud, teatab ta sellest viivitamata komisjonile; komisjon algatab menetluse otsuse tegemiseks vastavalt artikli 11 lõikes 2 osutatud menetlusele;

e)

ulatuslik remont, ümberehitus ja muutmine ning asjaomased kohandused peavad vastama lõike 2 punktis a kirjeldatud uutele laevadele kehtivatele nõuetele; olemasoleva laeva ümberehitamist, mis on kavandatud ainult laeva parema vastupidavuse saavutamiseks, ei käsitata ulatusliku muutmisena;

f)

punkti a sätteid, kui 1974. aasta SOLASe konventsioonis (muudetud kujul) ei ole täpsustatud varasemaid kuupäevi, ning punktide b ja c sätteid, kui käesoleva direktiivi I lisas ei ole täpsustatud varasemaid kuupäevi, ei kohaldata laevade suhtes, millele pandi kiil või mis olid samasuguses ehitusjärgus:

i)

enne 1. jaanuari 1940: kuni 1. juulini 2006;

ii)

1. jaanuaril 1940 või hiljem, kuid enne 31. detsembrit 1962: kuni 1. juulini 2007;

iii)

1. jaanuaril 1963 või hiljem, kuid enne 31. detsembrit 1974: kuni 1. juulini 2008;

iv)

1. jaanuaril 1975 või hiljem, kuid enne 31. detsembrit 1984: kuni 1. juulini 2009;

v)

1. jaanuaril 1985 või hiljem, kuid enne 1. juulit 1998: kuni 1. juulini 2010.

4.   Kiirreisilaevade puhul:

a)

kiirlaevad, mis on ehitatud või mida on remonditud, ümberehitatud või ulatuslikult muudetud 1. jaanuaril 1996 või hiljem, peavad vastama 1974. aasta SOLASe konventsiooni reegli X/3 nõuetele (muudetud kujul), välja arvatud juhul, kui:

i)

neile pandi kiil või nad olid samasuguses ehitusjärgus hiljemalt 4. juunil 1998,

ii)

üleandmine ja kasutuselevõtt on toimunud hiljemalt 4. detsembril 1998 ja

iii)

nad vastavad täielikult liuglaevade ohutuse koodeksi (DSC koodeks) nõuetele, mis sisaldub IMO assamblee 14. novembri 1977. aasta resolutsioonis A.373(X), muudetud meresõiduohutuse komitee 19. mai 1994. aasta resolutsiooniga MSC 37(63);

b)

enne 1. jaanuari 1996 ehitatud kiirreisilaevu, mis vastavad kiirlaevakoodeksi nõuetele, võib jätkuvalt kasutada, kui nad saavad tunnistuse vastavalt sellele koodeksile.

Enne 1. jaanuari 1996 ehitatud kiirreisilaevad, mis ei vasta kiirlaevakoodeksi nõuetele, võivad kohalikke rannasõite teha ainult juhul, kui neid kasutatakse juba kohalikul rannasõidul liikmesriigis 4. juunil 1998, millisel juhul neil võib lubada jätkata kohalikku rannasõitu selles liikmesriigis; sellised laevad peavad vastama DSC koodeksi nõuetele;

c)

kiirreisilaeva ja selle varustuse ehitus ning hooldus peavad vastama tunnustatud organisatsiooni kiirlaevade klassifitseerimise eeskirjadele või samaväärsetele eeskirjadele, mida ametiasutus kasutab vastavalt direktiivi 94/57/EÜ artikli 14 lõikele 2.

Artikkel 7

Püstuvusnõuded ja ro-ro reisiparvlaevade järkjärguline kasutusest kõrvaldamine

1.   Kõik A-, B- ja C-klassi ro-ro reisiparvlaevad, millele pannakse kiil või mis olid samasuguses ehitusjärgus 1. oktoobril 2004 või pärast seda, peavad vastama direktiivi 2003/25/EÜ artiklitele 6, 8 ja 9.

2.   Kõik A- ja B-klassi ro-ro reisiparvlaevad, millele pannakse kiil või mis olid samasuguses ehitusjärgus enne 1. oktoobrit 2004, peavad 1. oktoobriks 2010 vastama direktiivi 2003/25/EÜ artiklitele 6, 8 ja 9, kui nende kasutusest kõrvaldamine ei toimu kõnealusel kuupäeval või hilisemal kuupäeval, mil nad saavad 30aastaseks, kuid hiljemalt 1. oktoobril 2015.

Artikkel 8

Piiratud liikuvusega isikuid arvestavad ohutusnõuded

1.   Liikmesriigid tagavad, et võetakse asjakohased meetmed, mis teostatavuse korral tuginevad III lisas esitatud suunistele, et võimaldada piiratud liikuvusega isikutele ohutu pääs kõigile ühistranspordis kasutatavatele A-, B-, C- ja D-klassi reisilaevadele ja kõigile kiirreisilaevadele, millele pandi kiil või mis olid samasuguses ehitusjärgus 1. oktoobril 2004 või pärast seda.

2.   Liikmesriigid teevad koostööd ja konsulteerivad piiratud liikuvusega isikuid esindavate organisatsioonidega III lisas esitatud suuniste rakendamise osas.

3.   Ühistranspordis kasutatavate nende A-, B-, C- ja D-klassi reisilaevade ja kiirreisilaevade ümberehitamisele, millele pandi kiil või mis olid samasuguses ehitusjärgus enne 1. oktoobrit 2004, kohaldavad liikmesriigid III lisas esitatud suuniseid niivõrd, kui see on majanduslikult mõistlik ja teostatav.

Liikmesriigid koostavad siseriikliku tegevuskava suuniste kohaldamise kohta selliste laevade ja kiirlaevade suhtes. Nad edastavad tegevuskava komisjonile hiljemalt 17. mail 2005.

4.   Liikmesriigid teevad hiljemalt 17. mail 2006 komisjonile ettekande käesoleva artikli rakendamise kohta kõigi artiklis 1 nimetatud laevade suhtes, lõikes 3 nimetatud üle 400 reisija vedamiseks ettenähtud reisilaevade ning kõigi kiirreisilaevade suhtes.

Artikkel 9

Täiendavad ohutusnõuded, samaväärsed nõuded, erandid ja kaitsemeetmed

1.   Kui liikmesriik või liikmesriikide rühm leiab, et kehtivaid ohutusnõudeid tuleks teatavates olukordades konkreetsete kohalike tingimuste tõttu täiustada, ja kui see vajadus on tõestatud, võivad nad lõikes 4 sätestatud korras võtta meetmeid ohutusnõuete täiustamiseks.

2.   Liikmesriik võib lõikes 4 sätestatud korras võtta meetmeid, mis lubavad samaväärseid nõudeid nagu I lisas sisalduvad reeglid, kui samaväärsed nõuded on vähemalt sama tõhusad kui nimetatud reeglid.

3.   Kui ohutustase ei vähene ja järgitakse lõikes 4 sätestatud korda, võib liikmesriik võtta meetmeid laevade vabastamiseks teatavatest käesoleva direktiivi erinõuetest selles riigis toimuvatel riigisisestel rannasõitudel, kaasa arvatud avamere mõjude eest kaitstud saarestike merealad, teatavates töötingimustes, nagu näiteks väiksem märkimisväärne lainekõrgus, piiratud hooaeg, reisid ainult päevasel ajal või sobivates kliima- või ilmastikutingimustes või reisi piiratud kestus või päästeteenistuste lähedus.

4.   Lõigete 1, 2 või 3 sätteid kasutav liikmesriik toimib käesoleva lõike lõikude kaks kuni kuus kohaselt.

Liikmesriik teatab komisjonile meetmetest, mida ta kavatseb võtta, sealhulgas üksikasjadest, mida on vaja piisava ohutustaseme säilimises veendumiseks.

Kui kuue kuu jooksul teatamisest otsustatakse vastavalt artikli 11 lõikes 2 osutatud menetlusele, et pakutud meetmed ei ole põhjendatud, nõutakse kõnealuselt liikmesriigilt pakutud meetmete muutmist või võtmata jätmist.

Võetavad meetmed täpsustatakse riigi asjakohaste õigusaktidega ja edastatakse komisjonile, kes teatab kõikidest üksikasjadest teistele liikmesriikidele.

Iga sellist meedet kohaldatakse kõigi sama klassi reisilaevade suhtes, kui neid kasutatakse samades kindlaksmääratud tingimustes, neid lipuriigi või reederi kodakondsuse või tegevuskoha alusel diskrimineerimata.

Lõikes 3 osutatud meetmeid kohaldatakse üksnes seni, kuni laeva kasutatakse kindlaksmääratud tingimustes.

5.   Kui liikmesriik leiab, et selles riigis kohalikke rannasõite tegev reisilaev ohustab, hoolimata tõsiasjast, et see vastab käesoleva direktiivi nõuetele, tõsiselt inimelusid või vara või keskkonda, võib laeva käitamise peatada või kehtestada täiendavad kaitsemeetmed, kuni oht kõrvaldatakse.

Sel juhul kohaldatakse järgmist korda:

a)

liikmesriik teatab oma otsusest viivitamata komisjonile ja teistele liikmesriikidele, põhjendades oma otsust;

b)

komisjon selgitab välja, kas käitamise peatamine või lisameetmed on põhjendatud tõsise ohu tõttu turvalisusele ja keskkonnale;

c)

vastavalt artikli 11 lõikes 2 osutatud menetlusele otsustatakse, kas liikmeriigi otsus peatada sellise laeva käitamine või kehtestada lisameetmed on põhjendatud tõsise ohuga inimelule, varale või keskkonnale, ning kui peatamine või meetmed ei ole põhjendatud, tuleks nõuda asjaomaselt liikmesriigilt peatamise või meetmete võtmise otsuse tühistamist.

Artikkel 10

Kohandused

1.   Rahvusvahelise ja eriti IMOs toimunud arengu arvesse võtmiseks võib kohandada:

a)

määratlusi artikli 2 punktides a, b, c, d ja v;

b)

artiklis 12 nimetatud ülevaatuste korra ja suunistega seotud sätteid;

c)

artikli 4 lõike 3, artikli 6 lõike 4, artikli 12 lõike 3 ja artikli 13 lõike 3 sätteid, mis käsitlevad 1974. aasta SOLAS konventsiooni (muudetud kujul) ja kiirlaevakoodeksit (kaasa arvatud selle hilisemaid muudatusi);

d)

konkreetseid viiteid artikli 2 punktides g, m ja q, artikli 3 lõike 2 punktis a, artikli 6 lõike 1 punktides b ja c, artikli 6 lõike 2 punktis b ja artikli 13 lõikes 3 nimetatud rahvusvahelistele konventsioonidele ja IMO resolutsioonidele.

2.   Lisasid võib muuta, et:

a)

käesoleva direktiivi tähenduses kohaldada rahvusvahelistes konventsioonides tehtud muudatusi;

b)

kogemustele tuginedes täiustada tehnospetsifikaate.

3.   Käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2 nimetatud meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähemolulisi sätteid, võetakse vastu vastavalt artikli 11 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

4.   Käesoleva direktiivi artiklis 2 nimetatud rahvusvahelistes õigusaktides tehtud muudatused võib määruse (EÜ) nr 2099/2002 artikli 5 alusel käesoleva direktiivi reguleerimisalast välja jätta.

Artikkel 11

Komitee

1.   Komisjoni abistab määruse (EÜ) nr 2099/2002 artikliga 3 asutatud laevade põhjustatud merereostuse vältimise ja meresõiduohutuse komitee (COSS).

2.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 5 ja 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid.

Tähtajaks otsuse 1999/468/EÜ artikli 5 lõike 6 tähenduses kehtestatakse kaks kuud.

3.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikeid 1 kuni 4 ning artiklit 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid.

Artikkel 12

Ülevaatused

1.   Lipuriigi ametiasutus korraldab igale uuele reisilaevale punktides a, b ja c nimetatud ülevaatused:

a)

ülevaatus enne laeva kasutuselevõtmist;

b)

korrapärane ülevaatus iga 12 kuu järel ja

c)

täiendavad ülevaatused, kui selleks tekib vajadus.

2.   Lipuriigi ametiasutus korraldab igale olemasolevale reisilaevale punktides a, b ja c nimetatud ülevaatused:

a)

esmane ülevaatus enne laeva kasutuselevõtmist kohalikul rannasõidul vastuvõtjariigis olemasolevate laevade puhul, mis teevad kohalikke rannasõite liikmesriigis, mille lipu all nad sõidavad;

b)

korrapärane ülevaatus iga 12 kuu järel ja

c)

täiendavad ülevaatused, kui selleks tekib vajadus.

3.   Igale kiirreisilaevale, mis peab vastavalt käesoleva direktiivi artikli 6 lõike 4 sätetele vastama kiirlaevakoodeksi nõuetele, korraldab lipuriigi ametiasutus kiirlaevakoodeksis nõutavad ülevaatused.

Kiirreisilaevadele, mis peavad vastavalt käesoleva direktiivi artikli 6 lõikele 4 vastama DSC koodeksi nõuetele, korraldab lipuriigi ametiasutus DSC koodeksis nõutavad ülevaatused.

4.   Järgida tuleb reisilaeva ohutuse tunnistuse asjakohast korda ja suuniseid, mis on täpsustatud IMO assamblee 4. novembri 1993. aasta resolutsioonis A.746(18) ülevaatuse suuniste kohta ülevaatuste ja tunnistuste andmise ühtlustatud süsteemi alusel, või sama eesmärgi saavutamiseks kavandatud korda.

5.   Lõigetes 1, 2 ja 3 nimetatud ülevaatusi teevad ainult lipuriigi ametiasutuse enda, tunnustatud organisatsiooni või lipuriigi poolt ülevaatuste tegemiseks volitatud liikmesriigi põhikohaga ülevaatajad eesmärgiga veenduda, et järgitakse kõiki käesoleva direktiivi kohaldatavaid nõudeid.

Artikkel 13

Tunnistused

1.   Kõik uued ja olemasolevad reisilaevad saavad käesolevale direktiivile vastava reisilaeva ohutuse tunnistuse. Tunnistuse vorm on sätestatud II lisas. Tunnistuse annab lipuriigi ametiasutus pärast artikli 12 lõike 1 punktis a ja artikli 12 lõike 2 punktis a kirjeldatud esmast ülevaatust.

2.   Reisilaeva ohutuse tunnistus antakse kuni 12 kuuks. Lipuriigi ametiasutus võib tunnistuse kehtivust pikendada kuni ühe kuu võrra alates sellel märgitud kehtivuse lõppkuupäevast. Kehtivuse pikendamisel algab tunnistuse uus kehtivusaeg olemasoleva tunnistuse kehtivuse lõppkuupäevast enne selle pikendamist.

Reisilaeva ohutuse tunnistust uuendatakse pärast artikli 12 lõike 1 punktis b ja artikli 12 lõike 2 punktis b kirjeldatud korrapärast ülevaatust.

3.   Kiirlaevakoodeksi nõuetele vastavatele kiirreisilaevadele annab lipuriigi ametiasutus vastavalt kiirlaevakoodeksi sätetele kiirlaeva ohutuse tunnistuse ja kiirlaeva tegevusloa.

DSC koodeksi nõuetele vastavatele kiirreisilaevadele annab lipuriigi ametiasutus vastavalt DSC koodeksi sätetele DCS konstruktsiooni ja varustuse tunnistuse ja DSC tegevusloa.

Enne vastuvõtjariigis kohalikke rannasõite tegevale kiirreisilaevale tegevusloa andmist lepib lipuriigi ametiasutus vastuvõtjariigiga kokku kõigis tegevustingimustes, mis seostuvad laeva tegevusega selles riigis. Lipuriigi ametiasutus esitab kõik sellised tingimused tegevusloal.

4.   Artikli 9 lõike 3 sätete alusel ja nendega kooskõlas laevadele tehtud erandid märgitakse reisi- või kiirlaeva tunnistusele.

Artikkel 14

1974. aasta SOLASe konventsiooni reeglid

1.   Rahvusvahelisi merereise tegevate reisilaevade puhul esitab ühendus IMO-le taotlused:

a)

kiirendada IMOs jätkuvat tööd 1974. aasta SOLASe konventsiooni (muudetud kujul) peatükkide II-1, II-2 ja III reeglite läbivaatamisel, mis sisaldavad ametiasutuse otsustada jäetud küsimusi, et kehtestada neile reeglitele ühtlustatud tõlgendused ja võtta vastu nende vastavad parandused, ja

b)

võtta meetmeid MSC ringkirja 606 (sadamariigi nõustumise kohta SOLASe konventsiooni eranditega) sätete aluseks olevate põhimõtete kohustuslikuks kohaldamiseks.

2.   Lõikes 1 nimetatud taotlused esitavad nõukogu eesistujariik ja komisjon I lisas sätestatud ühtlustatud reeglite alusel.

Liikmesriigid teevad kõik võimaliku tagamaks, et IMO asub kiiresti nimetatud reegleid ja meetmeid välja töötama.

Artikkel 15

Karistused

Liikmesriigid kehtestavad käesoleva direktiivi kohaselt vastuvõetud siseriiklike õigusnormide rikkumise eest määratavaid karistusi käsitlevad õigusnormid ja võtavad kõik vajalikud meetmed, et tagada nende karistuste kohaldamine. Sätestatavad karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

Artikkel 16

Teatamine

Liikmesriigid edastavad komisjonile viivitamata käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas vastuvõetud põhiliste siseriiklike õigusnormide teksti. Komisjon teavitab sellest teisi liikmesriike.

Artikkel 17

Kehtetuks tunnistamine

Direktiiv 98/18/EÜ, mida on muudetud IV lisa A osas loetletud direktiividega, tunnistatakse kehtetuks; see ei mõjuta liikmesriikide kohustusi, mis on seotud IV lisa B osas esitatud direktiivide ülevõtmise ja kohaldamise tähtpäevadega.

Viiteid kehtetuks tunnistatud direktiivile käsitatakse viidetena käesolevale direktiivile ning neid loetakse vastavalt V lisas esitatud vastavustabelile.

Artikkel 18

Jõustumine

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 19

Adressaadid

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Strasbourg, 6. mai 2009

Euroopa Parlamendi nimel

president

H.-G. PÖTTERING

Nõukogu nimel

eesistuja

J. KOHOUT


(1)  ELT C 151, 17.6.2008, lk 35.

(2)  Euroopa Parlamendi 21. oktoobri 2008. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta otsus.

(3)  EÜT L 144, 15.5.1998, lk 1.

(4)  Vt IV lisa A osa.

(5)  EÜT L 183, 29.6.1989, lk 1.

(6)  EÜT L 378, 31.12.1986, lk 1.

(7)  EÜT L 364, 12.12.1992, lk 7.

(8)  EÜT L 46, 17.2.1997, lk 25.

(9)  ELT L 123, 17.5.2003, lk 22.

(10)  EÜT L 324, 29.11.2002, lk 1.

(11)  EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.

(12)  EÜT L 157, 7.7.1995, lk 1.

(13)  EÜT L 319, 12.12.1994, lk 20.


I LISA

KOHALIKKE RANNASÕITE TEGEVATE UUTE JA OLEMASOLEVATE REISILAEVADE OHUTUSNÕUDED

Sisukord

I PEATÜKK —   ÜLDSÄTTED

II-1 PEATÜKK —   KONSTRUKTSIOON — VAHERUUMIDEKS JAOTUMINE JA PÜSTUVUS, MASINAD NING ELEKTRISEADMED

A OSA —   ÜLDOSA

1.

B osa (R 2) määratlused

2.

C, D ja E osa (R 3) määratlused

B OSA —   VIGASTAMATA LAEVA PÜSTUVUS, VAHERUUMIDEKS JAOTUMINE JA VIGASTATUD LAEVA PÜSTUVUS

1.

Vigastamata laeva püstuvus. Resolutsioon A.749 (18)

2.

Veekindlateks vaheruumideks jaotumine

3.

Uputatav piirpikkus (R 4)

4.

Vaheruumide lubatud pikkus (R 6)

5.

Täituvustegur (R 5)

6.

Vaheruumideks jaotumise tegur

7.

Erinõuded laeva vaheruumideks jaotumise osas (R 7)

8.

Vigastatud laeva püstuvus (R 8)

8-1.

Vigastatud ro-ro-reisilaevade püstuvus (R 8-1)

8-2.

Erinõuded ro-ro-reisilaevadele, mis veavad 400 inimest või rohkem (R 8-2)

8-3.

Erinõuded muudele kui ro-ro-reisilaevadele, mis veavad 400 inimest või rohkem

9.

Piik ja masinaruumi vaheseinad (R 10)

10.

Topeltpõhjad (R 12)

11.

Vaheruumideks jaotumise veeliini määramine, märkimine ja dokumenteerimine (R 13)

12.

Veekindlate vaheseinte jne ehitus ja esimene katsetamine (R 14)

13.

Avaused veekindlates vaheseintes (R 15)

14.

Kaubaveokeid ja neid saatvaid töötajaid vedavad laevad (R 16)

15.

Avaused põhjapannulis allpool ujuvusvaru veeliini (R 17)

16.

Reisilaevade veekindlus ülalpool ujuvusvaru veeliini (R 20)

17.

Lastimisuste sulgemine (R 20-1)

17-1.

Veekindlus ro-ro-tekist (vaheseinte tekist) alumiste ruumideni (R 20-2)

17-2.

Ligipääs ro-ro-tekkidele (R 20-3)

17-3.

Vaheseinte sulgemine ro-ro-tekil (R 20-4)

18.

Teave püstuvuse kohta (R 22)

19.

Hukkumatuse informatsioon (R 23)

20.

Laevakere ja tekiehitiste terviklikkus, vigastuste vältimine ja kontroll (R 23-2)

21.

Veekindlate uste jm märgistus, korrapärane töö ja kontrollimine (R 24)

22.

Logiraamatu kanded (R 25)

23.

Tõstetavad autoplatvormid ja -rambid

24.

Reelingud

C OSA —   MASINAD

1.

Üldine (R 26)

2.

Sisepõlemismootorid (R 27)

3.

Pilsipumbaseadmed (R 21)

4.

Pilsipumpade arv ja tüüp (R 21)

5.

Tagasikäiguvahendid (R 28)

6.

Rooliseade (R 29)

7.

Täiendavad nõuded elektrilistele ja elektrohüdraulilistele rooliseadmetele (R 30)

8.

Ventilatsioonisüsteemid masinaruumides (R 35)

9.

Side komandosilla ja masinaruumi vahel (R 37)

10.

Laevamehaaniku häireseade (R 38)

11.

Avariiseadeldiste asukoht (R 39)

12.

Masinate juhtimisseadised (R 31)

13.

Aurutorustikud (R 33)

14.

Suruõhusüsteemid (R 34)

15.

Kaitse müra eest (R 36)

16.

Liftid

D OSA —   ELEKTRISEADMED

1.

Üldine (R 40)

2.

Põhitoiteallikas ja valgustus (R 41)

3.

Avariitoiteallikas (R 42)

4.

Ro-ro-laevade täiendav avariivalgustus (R 42-1)

5.

Ettevaatusabinõud elektrilöögi, tulekahju ja muude elektriga seotud ohtude vastu (R 45)

E OSA —   LISANÕUDED AJUTI MEHITAMATA MASINARUUMIDELE

Erikaalutlus (R 54)

1.

Üldine (R 46)

2.

Tuleohutus (R 47)

3.

Kaitse vee sissevoolu eest (R 48)

4.

Peajõuseadme juhtimine komandosillalt (R 49)

5.

Side (R 50)

6.

Häiresüsteem (R 51)

7.

Ohutussüsteemid (R 52)

8.

Erinõuded masinatele, kateldele ja elektriseadmetele (R 53)

9.

Automaatne juhtimis- ja häiresüsteem (R 53.4)

II-2 PEATÜKK —   TULEKAITSE, TULEKAHJU AVASTAMINE JA TULEKUSTUTUS

A OSA —   ÜLDOSA

1.

Peamised põhimõtted (R 2)

2.

Määratlused (R 3)

3.

Tuletõrjepumbad, tuletõrjetorustikud, hüdrandid, voolikud ja pihustid (R 4)

4.

Paiksed tulekustutussüsteemid (R 5 + 8 + 9 + 10)

5.

Käsitulekustutid (R 6)

6.

Tulekustutussüsteemid masinaruumides (R 7)

7.

Erisüsteemid masinaruumides (R 11)

8.

Automaatsed sprinkler-, tulekahju avastamis- ja häiresüsteemid (R 12)

9.

Paiksed tulekahju avastamis- ja häiresüsteemid (R 13)

10.

Kütteõli, määrdeõli ja muude tuleohtlike õlide kasutamine (R 15)

11.

Tuletõrjuja varustus (R 17)

12.

Muud sätted (R 18)

13.

Tuletõrjeplaanid (R 20)

14.

Operatiivne valmisolek ja hooldus

15.

Juhendid, väljaõpe ja harjutused pardal

16.

Toimingud

B OSA —   TULEOHUTUSMEETMED

1.

Struktuur (R 23)

2.

Vertikaalsed põhitsoonid ja horisontaaltsoonid (R 24)

3.

Vaheseinad vertikaalse põhitsooni sees (R 25)

4.

Rohkem kui 36 reisijat vedavate uute laevade vaheseinte ja tekkide tulepüsivus (R 26)

5.

Kuni 36 reisijat vedavate uute ning rohkem kui 36 reisijat vedavate olemasolevate B klassi laevade vaheseinte ja tekkide tulekindlus (R 27)

6.

Evakuatsiooniteed (R 28)

6-1.

Evakuatsiooniteed ro-ro-reisilaevadel (R 28-1)

7.

Läbiviigud ja avad A- ja B-klassi vaheseintes (R 30, 31)

8.

Treppide ja liftide kaitse elu- ning teenindusruumides (R 29)

9.

Ventilatsioonisüsteemid (R 32)

10.

Aknad ja illuminaatorid (R 33)

11.

Põlevate materjalide piiratud kasutamine (R 34)

12.

Ehituse üksikasjad (R 35)

13.

Paiksed tulekahju avastamis- ja häiresüsteemid ning automaatsed sprinkler- ja tulekahjuhäiresüsteemid (R 14) (R 36)

14.

Eriruumide kaitse (R 37)

15.

Tuletõrje ringkäigud, tulekahju avastamis-, häire- ja valjuhääldiside süsteemid (R 40)

16.

Rohkem kui 36 reisijat vedavate olemasolevate B-klassi laevade ajakohastamine (R 41-1)

17.

Erinõuded ohtlikke kaupu vedavatele laevadele (R 41)

18.

Erinõuded helikopterirajatistele

III PEATÜKK —   PÄÄSTEVAHENDID

1.

Määratlused (R 3)

2.

Teabevahetus, päästepaadid või -parved ja valvepaadid, isiklikud päästevahendid (R 6 + 7 + 18 + 21 + 22)

3.

Avariisignalisaator, kasutusjuhend, väljaõppe käsiraamat, kogunemisnimekirjad ja hädaolukorra juhised (R 6 + 8 + 9 + 19 + 20)

4.

Päästepaatide või -parvede mehitamine ja järelevalve (R 10)

5.

Päästepaatide ja -parvede kogunemispunktid ja neile minemise kord (R 11 + 23 + 25)

5-1.

Nõuded ro-ro-reisilaevadele (R 26)

5-2.

Helikopteri maandumis- ja pealevõtmispiirkonnad (R 28)

5-3.

Kaptenite otsusetegemise abisüsteem (R 29)

6.

Veeskamispunktid (R 12)

7.

Päästepaatide ja -parvede paigutus (R 13 + 24)

8.

Valvepaatide paigutus (R 14)

8a.

Laeva evakuatsioonisüsteemide paigutus (R 15)

9.

Päästepaatide või -parvede veeskamis- ja tagasitõstmise seadmed (R 16)

10.

Päästepaatidesse mineku, nende veeskamise ja tagasitõstmise seadmed (R 17)

11.

Hädaolukorra juhised (R 19)

12.

Operatiivne valmisolek, hooldus ja kontroll (R 20)

13.

Laevalt lahkumise väljaõpe ja harjutused (R 19 +R 30)

I   PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Kui see on selgelt sätestatud, kohaldatakse käesoleva lisa reegleid kohalikke rannasõite tegevate uute ja olemasolevate A-, B-, C- ja D-klassi reisilaevade suhtes.

Uued B-, C- ja D-klassi laevad pikkusega vähem kui 24 meetrit peavad vastama käesoleva lisa reeglite II-1/B/2 kuni II-1/B/8 ja II-1/B/10 sätetele, kui selle lipuriigi ametiasutus, mille lipu all sellistel laevadel on õigus sõita, ei taga, et nad vastavad lipuriigi siseriiklikele eeskirjadele ja et sellised eeskirjad tagavad samaväärse ohutustaseme.

Kui käesoleva lisa reegleid ei kohaldata vähem kui 24 meetri pikkuste uute laevade suhtes, tagab lipuriigi ametiasutus selliste laevade samaväärse ohutustaseme siseriiklike eeskirjade järgimisega.

Olemasolevad C- ja D-klassi laevad ei pea vastama käesoleva lisa peatükkide II-1 ja II-2 nõuetele juhul, kui selle lipuriigi ametiasutus, mille lipu all sellistel laevadel on õigus sõita, tagab, et need vastavad lipuriigi siseriiklikele eeskirjadele ja sellised eeskirjad tagavad samaväärse ohutustaseme.

Kui käesolevas lisas nõutakse mõne IMO resolutsiooni kohaldamist olemasolevate laevade suhtes, ei pea kuni kaks aastat pärast selle IMO resolutsiooni vastuvõtmise kuupäeva ehitatud laevad sellele resolutsioonile vastama juhul, kui nad vastavad kohaldatavatele varasematele resolutsioonidele, kui selliseid on.

„Ulatusliku” remondi, ümberehituse või muutmise all mõistetakse näiteks:

iga muudatust, mis muudab oluliselt laeva mõõtmeid,

näide: pikendamine uue keskosa lisamise teel,

iga muudatust, mis muudab oluliselt laeva reisijateveo mahtu,

näide: reisijate veoks kohandatud autotekk,

iga muudatust, mis pikendab oluliselt laeva kasutusiga,

näide: reisijate majutuse uuendamine ühel tervel tekil.

Märge „(R…)” mitme reegli pealkirja järel käesolevas lisas viitab 1974. aasta SOLASe konventsiooni (muudetud kujul) reeglitele, millel põhinevad käesoleva lisa reeglid.

II-1   PEATÜKK

KONSTRUKTSIOON — VAHERUUMIDEKS JAOTUMINE JA PÜSTUVUS, MASINAD NING ELEKTRISEADMED

A   OSA

ÜLDOSA

1   B osa (R 2) määratlused

UUED B-, C- JA D-KLASSI NING OLEMASOLEVAD B-KLASSI LAEVAD:

1.

1.

„Vaheruumideks jaotumise veeliin” on laeva vaheruumideks jaotumise määramisel kasutatav veeliin.

2.

„Kõrgeim vaheruumideks jaotumise veeliin” on veeliin, mis vastab suurimale kohaldatavate vaheruumideks jaotumise nõuetega lubatud süvisele.

2.

„Laeva pikkus” on pikkus, mis mõõdetakse kõrgeima vaheruumideks jaotumise veeliini äärmiste punktide perpendikulaaride vahelt.

3.

„Laeva laius” on suurim laius laevakere väliskülgede vahel kõrgeima vaheruumideks jaotumise veeliini kohal või all.

4.

„Süvis” on kõnealuse vaheruumideks jaotumise veeliini vertikaalne kaugus teoreetilisest põhiliinist laeva keskel.

5.

„Dedveit” on laeva määratud suvisele vabapardale vastava veeliini veesurve vees suhtelise tihedusega 1,025 ja tühja laeva kaalu vahe tonnides.

6.

„Tühja laeva kaal” on laeva veeväljasurve tonnides ilma lasti, kütuse, määrdeõli, ballastvee, joogivee ja toiteveeta mahutites, tarbevarude ning reisijate ja meeskonna ja nende esemeteta.

7.

„Vaheseinte tekk” on kõige kõrgem tekk, kuhu ulatuvad veekindlad põikivaheseinad.

8.

„Ujuvusvaru veeliin” on küljele vaheseinte teki ülemisest pinnast vähemalt 76 mm allapoole tõmmatud joon.

9.

„Ruumi täituvustegur” on ruumi protsent, mida võib täita vesi. Ujuvusvaru veeliinist kõrgemale ulatuva ruumi täituvustegurit mõõdetakse ainult liini kõrguseni.

10.

„Masinaruum” ulatub teoreetilisest põhiliinist ujuvusvaru veeliinini ja on äärmiste peamiste veekindlate põikivaheseinte vahel, piirates pea- ja abijõuseadmeid ning jõuseadmeid teenindavaid katlaid.

11.

„Reisijate ruumid” on ruumid, mis antakse reisijate majutamiseks ja neile kasutamiseks, välja arvatud pagasi-, hoiu-, lao- ja postiruumid.

12.

„Veekindel” tähendab konstruktsiooni suutlikkust takistada vee liikumist läbi konstruktsiooni igas suunas vigastamata või vigastuse tõttu usutavasti esineva veesamba korral.

13.

„Ilmastikukindel” tähendab, et vesi ei tungi laeva mis tahes mereolude korral.

14.

„Ro-ro-reisilaev” tähendab reisilaeva ro-ro-lastiruumidega või eriruumidega, mis on määratletud reeglis II-2/A/2.

2   C, D ja E osa (R 3) määratlused

UUED B-, C- JA D-KLASSI NING OLEMASOLEVAD B-KLASSI LAEVAD:

1.

1.

„Rooliseadme juhtimissüsteem” on seade, mille kaudu korraldused edastatakse komandosillalt rooliseadme jõuseadmetele. Rooliseadme juhtimissüsteemi kuuluvad saatjad, vastuvõtjad, hüdraulilised juhtpumbad ja nendega seotud mootorid, mootorikontrollerid, torud ja kaablid.

2.

„Pearooliseade” on masinad, rooliajamid, vajaduse korral rooliseadme jõuseadmed ja lisaseadmed ning roolipallerile (st rooli- või sektorpinnile) jõumomendi kohaldamise vahendid, mis on vajalikud rooli liigutamiseks laeva roolimise eesmärgil tavalistes töötingimustes.

2.

„Rooliseadme jõuseade” on:

1.

elektrilise rooliseadme puhul elektrimootor ja sellega seotud elektriseadmed;

2.

elektrohüdraulilise rooliseadme puhul elektrimootor ja sellega seotud elektriseadmed ning ühendatud pump;

3.

muu hüdraulilise rooliseadme puhul juhtmootor ja ühendatud pump.

3.

„Abirooliseadmed” on muud kui pearooliseadme osad, mis on vajalikud laeva roolimiseks pearooliseadme rikke korral, kuid need ei hõlma samal eesmärgil kasutatavat roolipinni, sektorpinni või osi.

4.

„Tavalised töö- ja elamistingimused” on tingimused, mille puhul laev tervikuna, masinad, tegevus, jõuseadmed ja abivahendid, roolitavus, ohutu navigatsioon, tule- ja veeohutus, sise- ja väliskommunikatsioonid ning signaalid, evakuatsiooniteed ja päästepaatide vintsid, samuti kavandatud mugavad elamistingimused on töökorras ja toimivad tavapäraselt.

5.

„Hädaolukord” on olukord, mille puhul mis tahes tavalisteks töö- ja elamistingimusteks vajalikud teenused ei ole töökorras põhitoiteallika rikke tõttu.

6.

„Põhitoiteallikas” on toiteallikas, mis on kavandatud elektritoite andmiseks peajaotuskilpi, kust see jagatakse kõigile laeva tavaliste töö- ja elamistingimuste säilitamiseks vajalikele teenustele.

7.

„Külma laeva olukord” on olukord, milles peajõuseade, katlad ja lisaseadmed ei tööta toite puudumise tõttu.

8.

„Peageneraatorijaam” on ruum, kus asub põhitoiteallikas.

9.

„Peajaotuskilp” on jaotuskilp, mis saab toidet otse põhitoiteallikast ja on kavandatud elektrienergia jagamiseks laeva teenustele.

10.

„Avariijaotuskilp” on jaotuskilp, mis saab põhitoiteallika rikke korral toidet otse avariitoiteallikast või ajutisest toiteallikast ja on kavandatud elektrienergia jagamiseks avariiteenustele.

11.

„Avariitoiteallikas” on toiteallikas, mis on kavandatud avariijaotuskilbi toitega varustamiseks põhitoiteallika rikke korral.

12.

„Suurim töökiirus edasiliikumisel” on suurim kiirus, mida laev on kavandatud säilitama merel töötades sügavaima meresüvise korral.

13.

„Suurim kiirus tagasiliikumisel” on kiirus, millega laev eeldatavasti võib saavutada kavandatud suurima tagasikäigu sügavaima meresüvise korral.

14a.

„Masinaruumid” on kõik A-kategooria masinaruumid ja kõik muud ruumid, kus on jõumasinad, katlad, õlikütusega seadeldised, auru- ja sisepõlemismootorid, generaatorid ja suuremad elektrimasinad, küttepumbajaamad, külmutus-, stabiliseerimis-, ventilatsiooni- ning õhukonditsioneerimisseadmed, ja samalaadsed ruumid ning nende ruumide šahtid.

14b.

„A-kategooria masinaruumid” on ruumid ja selliste ruumide šahtid, kus on:

1.

peajõuseadmena kasutatavad sisepõlemismasinad või

2.

sisepõlemismasinad, mida ei kasutata peajõuseadmena juhul, kui selliste masinate kogunimivõimsus on vähemalt 375 kW, või

3.

kõik õliküttega katlad või õlikütteseadmed.

15.

„Jõuajam” on hüdrauliline seade, mis on ette nähtud toite andmiseks roolipalleri pööramiseks ja koosneb rooliseadme toiteseadmest või -seadmetest koos ühendatud torude ja liitmikega ning rooliajamist. Jõuajamitel võib olla ühiseid mehhaanilisi osi, st roolipinn, sektorpinn ja roolipaller või sama eesmärki täitvad osad.

16.

„Juhtimisruumid” on ruumid, kus asub laeva raadio või peanavigatsiooniseade või avariitoiteallikas või kuhu on koondatud tulevalve- või tuletõrjevarustus.

B   OSA

VIGASTAMATA LAEVA PÜSTUVUS, VAHERUUMIDEKS JAOTUMINE JA VIGASTATUD LAEVA PÜSTUVUS

1   Vigastamata laeva püstuvus. Resolutsioon A.749 (18)

UUED A-, B-, C- JA D-KLASSI LAEVAD PIKKUSEGA 24 MEETRIT JA ROHKEM:

Kõigi klasside uued laevad pikkusega 24 meetrit ja rohkem peavad vastama IMO poolt 4. novembril 1993 oma assamblee 18. istungjärgul resolutsiooniga A.749 (18) vastu võetud vigastamata laeva püstuvuse koodeksi reisilaevasid käsitlevatele asjakohastele sätetele.

Kui liikmesriigid peavad IMO resolutsiooni A.749 (18) tugeva tuule ja külgõõtsumise nõude kohaldamist asjakohatuks, võib kohaldada alternatiivset lähenemist, mis tagab rahuldava püstuvuse. Selleks tuleb esitada komisjonile tõendusmaterjalid, mis kinnitavad samaväärse ohutustaseme kindlustamist.

OLEMASOLEVAD A- JA B-KLASSI LAEVAD PIKKUSEGA 24 MEETRIT JA ROHKEM:

Kõik olemasolevad A- ja B-klassi laevad peavad kõigis lastitingimustes vastama järgmistele püstuvusnõuetele pärast asjakohast kohandust, mis on seotud vedelike vabapinna mõjuga mahutites, vastavalt IMO resolutsiooni A.749 (18) punktile 3.3 või samaväärsetele eeldustele.

a)

Püstuvusõla kõvera (GZ kõvera) alune pindala ei tohi olla väiksem kui:

i)

0,055 meeter-radiaani kreeninurgani 30 °;

ii)

0,09 meeter-radiaani kas kreeninurgani 40 ° või vee sissevoolu nurgani, st kreeninurgani, mille juures laevakere, tekiehitiste või tekimajade avade, mida ei saa veekindlalt sulgeda, alumised servad on vee all, kui see nurk on väiksem kui 40 °;

iii)

0,03 meeter-radiaani kreeninurkade 30 ° ja 40 ° vahel või kreeninurga 30 ° ja vee sissevoolu nurga vahel, kui see nurk on väiksem kui 40 °.

b)

Püstuvusõlg GZ on vähemalt 0,20 meetrit kreeninurga juures, mis on võrdne või suurem kui 30 °.

c)

Suurim püstuvusõlg GZ esineb kreeninurga juures, mis soovitavalt ületab 30 °, aga mitte vähem kui 25 °.

d)

Põikmetatsentriline algkõrgus ei tohi olla väiksem kui 0,15 meetrit.

Kirjeldatud püstuvusnõuete järgimise kontrollimisel arvestatavad lastitingimused hõlmavad vähemalt IMO resolutsiooni A.749 (18) punktis 3.5.1.1 loetletud tingimusi.

Kõik olemasolevad A- ja B-klasside laevad pikkusega 24 meetrit ja rohkem peavad samuti vastama lisanõuetele, mis on esitatud IMO resolutsiooni A.749 (18) punktis 3.1.2.6 (täiendavad nõuded reisilaevadele) ja punktis 3.2 (tugeva tuule ja külgõõtsumise nõue).

Kui liikmesriigid peavad resolutsiooni A.749 (18) tugeva tuule ja külgõõtsumise nõude kohaldamist asjakohatuks, võib kohaldada alternatiivset lähenemist, mis tagab rahuldava püstuvuse. Selleks tuleb esitada komisjonile tõendusmaterjalid, mis kinnitavad samaväärse ohutustaseme kindlustamist.

2   Veekindlateks vaheruumideks jaotumine

UUED B-, C- JA D-KLASSI NING OLEMASOLEVAD B-KLASSI LAEVAD:

Iga laev peab olema jaotatud vaheseintega, mis on kuni vaheseinte tekini veekindlad, veekindlateks vaheruumideks, mille maksimaalne pikkus arvutatakse vastavalt järgmistele erinõuetele.

Nende nõuete asemel võib kasutada IMO resolutsioonis A.265 (VIII) esitatud reisilaevade vaheruumideks jaotumise ja püstuvuse reegleid, mis on samaväärsed 1960. aasta rahvusvahelise konventsiooni (inimelude ohutusest merel) II peatüki B osaga, kui neid kohaldatakse tervikuna.

Kõik muud laeva vaheruumideks jaotumise tõhusust mõjutavad siseehituse osad peavad olema veekindlad.

3   Uputatav piirpikkus (R 4)

UUED B-, C- JA D-KLASSI NING OLEMASOLEVAD B-KLASSI LAEVAD:

1.

Uputatav piirpikkus konkreetses punktis on laeva pikkuse suurim osa keskmega kõnealuses punktis, mis võib jääda vee alla vastavalt allpool esitatud täituvusteguri eeldusele, ilma et laev vajuks ujuvusvaru veeliinist allapoole.

2.

Ilma katkematu vaheseinte tekita laeva puhul võib uputatava piirpikkuse määrata igas punktis kindlaks eeldatava katkematu ujuvusvaru veeliini alusel, mis ei ole üheski punktis vähem kui 76 mm allpool teki lage, milleni kõnealused vaheseinad ja kere ulatuvad veekindlana.

3.

Kui osa eeldatavast ujuvusvaru veeliinist on märgatavalt allpool tekki, kuhu ulatuvad vaheseinad, võib lipuriigi ametiasutus lubada piiratud leevendust vaheseinte nende osade veekindluse puhul, mis on ülevalpool ujuvusvaru veeliini ja otse kõrgema teki all.

4   Vaheruumide lubatud pikkus (R 6)

UUED B-, C- JA D-KLASSI NING OLEMASOLEVAD B-KLASSI LAEVAD:

Vaheruumi suurim lubatud pikkus, kui selle kese on mis tahes punktis laeva pikkusest, saadakse uputatavast piirpikkusest, korrutades viimast sobiva teguriga, mida nimetatakse vaheruumideks jaotumise teguriks.

5   Täituvustegur (R 5)

UUED B-, C- JA D-KLASSI NING OLEMASOLEVAD B-KLASSI LAEVAD:

3. reeglis nimetatud konkreetsed eeldused käsitlevad ruumide täituvust allpool ujuvusvaru veeliini.

Uputatava piirpikkuse määramisel on ruumide eeldatav keskmine täituvus allpool ujuvusvaru veeliini näidatud reegli 8.3 tabelis.

6   Vaheruumideks jaotumise tegur

Vaheruumideks jaotumise tegur on:

UUTEL B-, C- JA D-KLASSI NING OLEMASOLEVATEL B-KLASSI RO-RO-REISILAEVADEL:

1,0 juhul, kui laeval on lubatud vedada vähem kui 400 isikut, ja

0,5 juhul, kui laeval on lubatud vedada 400 isikut või rohkem.

Olemasolevad B-klassi ro-ro-reisilaevad peavad sellele nõudele vastama hiljemalt reegli II-1/B/8-2 punktis 2 sätestatud kuupäeval.

OLEMASOLEVATEL B-KLASSI REISILAEVADEL, MIS EI OLE RO-RO TÜÜPI: 1,0

7   Erinõuded laeva vaheruumideks jaotumise osas (R 7)

UUED B-, C- JA D-KLASSI NING OLEMASOLEVAD B-KLASSI LAEVAD:

1.

Kui veekindlad vaheseinad ulatuvad laeva teatavas osas või osades kõrgema tekini kui ülejäänud laevas ja uputatava piirpikkuse arvutamisel soovitakse kasutada seda vaheseinte kõrgemat ulatust, võib iga sellise laeva osa jaoks kasutada eraldi ujuvusvaru veeliini tingimusel, et:

1.

laeva küljed ulatuvad kogu laeva pikkuses ülemisele ujuvusvaru veeliinile vastava tekini ja kõiki avasid põhjapannulis allpool seda tekki kogu laeva pikkuses käsitletakse 15. reegli eesmärgil allpool ujuvusvaru veeliini olevatena ja

2.

kaks vaheseinte teki „astmega” külgnevat vaheruumi on mõlemad lubatud pikkuses vastavalt oma ujuvusvaru veeliinile ja lisaks ei ületa nende pikkus kokku kahekordset alumisel ujuvusvaru veeliinil põhinevat lubatud pikkust.

2.

Vaheruum võib 4. reegli eeskirjadega määratud lubatud pikkuse ületada tingimusel, et iga külgnevate vaheruumide paari, kuhu kõnealune vaheruum kuulub, pikkus kokku ei ületa uputatavat piirpikkust või kahekordset lubatud pikkust, olenevalt sellest, kumb neist on väiksem.

3.

Peamine põikivahesein võib olla taanduv juhul, kui kõik taande osad asuvad mõlemal laeva küljel seespool vertikaalpindu põhjapannulist viiendiku laeva laiusega võrdsel kaugusel ja on mõõdetud täisnurga all keskjoone suhtes kõrgeima vaheruumideks jaotumise veeliini kohal. Iga taande osa, mis asub neist piiridest väljaspool, käsitletakse astmena vastavalt punktile 6.

4.

Kui peamine põikivahesein on taanduv või astmeline, kasutatakse vaheruumideks jaotumise määramisel tasapinnalist vaheseina.

5.

Kui peamine veekindel põikivaheruum hõlmab sisemist vaheruumideks jaotumist ja lipuriigi ametiasutus on veendunud, et peamise vaheruumi kogu maht ei täitu veega pärast eeldatavat küljekahjustust, mille ulatus pikisuunas on üle 3,0 meetri pluss 3 % laeva pikkusest või 11,0 meetrit või 10 % laeva pikkusest vastavalt sellele, milline neist on väikseim, võib muidu sellise vaheruumi puhul nõutava lubatud pikkuse osas teha proportsionaalse erandi. Sellisel juhul ei ole kahjustamata küljel eeldatav tegelik ujuvusvaru suurem kui kahjustatud küljel eeldatav ujuvusvaru.

Käesoleva punkti alusel tehakse erand ainult juhul, kui selline erand ei takista 8. reegli järgimist.

UUED B-, C- JA D-KLASSI LAEVAD:

6.

Peamine põikivahesein võib olla astmeline tingimusel, et see vastab ühele järgmistest tingimustest:

1.

kahe kõnealuse vaheseinaga eraldatud vaheruumi pikkus kokku ei ületa kas 90 % uputatavast piirpikkusest või kahekordsest lubatud pikkusest, välja arvatud laevades, mille vaheruumideks jaotumise tegur on 1, kus kahe kõnealuse vaheruumi pikkus kokku ei tohi ületada lubatud pikkust;

2.

astme abil luuakse täiendav vaheruumideks jaotumine, mis tagab sama ohutustaseme kui tasapinnaline vahesein;

3.

vaheruum, mille kohale ulatub aste, ei ületa lubatavat pikkust, mis vastab 76 mm-le astmest allpool olevast ujuvusvaru veeliinist.

7.

Laevadel pikkusega 100 meetrit ja rohkem peab üks peamisi põikivaheseinu vöörpiigist ahtris asuma vööriperpendikulaarist kaugusel, mis ei ületa lubatud pikkust.

8.

Kui kaugus kahe kõrvuti asetseva peamise põikivaheseina või nendega samaväärsete tasapinnaliste vaheseinte vahel või kaugus lähimaid vaheseinte astmega osi läbivate püsttasapindade vahel on väiksem kui 3,0 meetrit pluss 3 % laeva pikkusest või 11,0 meetrit või 10 % laeva pikkusest, olenevalt sellest, milline on väikseim, loetakse ainult üks neist vaheseintest laeva vaheruumideks jaotumise osaks.

9.

Kui nõutav vaheruumideks jaotumise tegur on 0,50, ei tohi ühegi kahe kõrvuti asetseva vaheruumi pikkus kokku ületada uputatavat piirpikkust.

8   Vigastatud laeva püstuvus (R 8)

UUED B-, C- JA D-KLASSI NING OLEMASOLEVAD B-KLASSI LAEVAD:

1.1.

Kõigis töötingimustes peab olema tagatud vigastamata laeva piisav püstuvus, et võimaldada laeval vastu pidada vee sissevoolu lõppjärgule igas peamises vaheruumis, mis peab olema uputatava piirpikkuse piires.

1.2.

Kui kaht kõrvuti asetsevat peamist vaheruumi eraldab vahesein, mis on astmeline vastavalt reegli 7.6.1 tingimustele, peab vigastamata laeva püstuvus olema piisav selleks, et need kaks kõrvuti asetsevat vaheruumi peaks vastu vee sissevoolule.

1.3.

Kui nõutav vaheruumideks jaotumise tegur on 0,50, peab vigastamata laeva püstuvus olema piisav selleks, et mis tahes kaks kõrvuti asetsevat vaheruumi peaksid vastu vee sissevoolule.

2.1.

Alapunkti 1 nõuded määratakse kindlaks arvutustega vastavalt punktidele 3, 4 ja 6, mille puhul võetakse arvesse laeva mõõtmeid ja mudeli omadusi ning kahjustatud vaheruumide asukohta ja paigutust. Nende arvutuste tegemisel eeldatakse, et laev on püstuvuse osas halvimates eeldatavates töötingimustes.

2.2.

Kui vee sissevoolu oluliseks takistamiseks soovitakse ehitada piisava tihedusega tekke, siseplangutusi või pikivaheseinu, tuleb arvutustes neid piirdeid nõuetekohaselt arvesse võtta.

UUED B-, C- JA D-KLASSI LAEVAD NING OLEMASOLEVAD B-KLASSI RO-RO-REISILAEVAD JA OLEMASOLEVAD B-KLASSI MITTE RO-RO-REISILAEVAD, MIS ON EHITATUD 29. APRILLIL 1990 VÕI HILJEM:

2.3.

Laeva vigastamisele järgnevas lõppseisundis ja võimaluse korral pärast õigeks trimmimist määratakse nõutav püstuvus järgmiselt:

2.3.1.

Positiivse jääkpüstuvusõla kõvera minimaalne ulatus on 15 ° üle tasakaalunurga. Seda ulatust võib vähendada minimaalse 10 °-ni juhul, kui püstuvusõla kõvera alune pindala on alapunktis 2.3.2 täpsustatu korrutatuna suhtega 15/ulatus, kus ulatust väljendatakse kraadides.

2.3.2.

Püstuvusõla kõvera alune pindala on vähemalt 0,015 meeter-radiaani mõõdetuna tasakaalunurgast:

1.

väiksema nurgani, mille juures tekib jätkuv vee sissevool;

2.

väiksema kui 22 ° nurgani (ilma kreenita mõõdetuna) ühe vaheruumi veega täitumise korral või 27 ° nurgani (ilma kreenita mõõdetuna) kahe kõrvuti asetseva vaheruumi samaaegse veega täitumise korral.

2.3.3.

Jääkpüstuvusõlg tuleb saavutada positiivse püstuvuse ulatuses, arvestades järgmistest kallutusmomentidest suurimat:

1.

kõigi reisijate kogunemine ühele küljele;

2.

kõigi täislastis taavetil päästepaatide veeskamine ühel küljel;

3.

tuulesurve;

mida arvutatakse valemiga:

Formula

Mingil juhul ei tohi püstuvusõlg olla väiksem kui 0,10 meetrit.

2.3.4.

Punkti 2.3.3 kallutusmomentide arvutamiseks eeldatakse järgmist:

1.

Moment reisijate kogunemise tõttu:

1.1.

neli inimest ruutmeetri kohta;

1.2.

kaal 75 kg iga reisija kohta;

1.3.

reisijad tuleb jaotada laeva ühel küljel kasutatavatesse tekipiirkondadesse, kus asuvad kogunemispunktid, viisil, et nad tekitavad kõige ebasoodsama kallutusmomendi.

2.

Kõigi täislastis taavetitel päästepaatide veeskamisel tekkiv moment ühel küljel:

2.1.

kõik pääste- ja valvepaadid küljel, kuhu laev kaldub pärast kahjustuste saamist, on eeldatavasti välja lastud, täislastis ja veeskamisvalmis;

2.2.

päästepaatide puhul, mis on kavandatud veeskamiseks täislastis lastimisasendist, kasutatakse maksimaalset kallutusmomenti veeskamise ajal;

2.3.

üks täislastis taavetil päästeparv iga taaveti küljes küljel, kuhu laev kaldub pärast kahjustuste saamist, on eeldatavasti välja lastud ja veeskamisvalmis;

2.4.

isikud, kes ei viibi välja lastud päästevahendites, ei tekita täiendavat kallutus- ega püstuvusmomenti;

2.5.

päästevahendid laeva kaldumiskülje vastasküljel on eeldatavasti lastimisasendis.

3.

Tuulesurvest tulenevad momendid:

3.1.

B-klass: kohaldatakse tuulesurvet 120 N/m2;

C- ja D-klass: kohaldatakse tuulesurvet 80 N/m2;

3.2.

kohaldatav pind on vigastamata laeva seisundile vastav väljaulatuv külgpind ülalpool veeliini;

3.3.

momendi õlg on vertikaalne kaugus vigastamata laeva seisundile vastava keskmise süvise keskpunktist külgpinna raskuskeskmeni.

2.4.

Suure jätkuva vee sissevoolu korral, mille tõttu püstuvusõlg kiiresti väheneb 0,04 meetrit või rohkem, loetakse püstuvusõla kõver lõppevaks nurga juures, kus tekib jätkuv vee sissevool, ning punktides 2.3.1 ja 2.3.2 nimetatud ulatust ja pindala tuleks mõõta selle nurgani.

2.5.

Juhul kui jätkuv vee sissevool on piiratud ega jätku takistamatult ning põhjustab püstuvusõla vastuvõetavalt aeglase vähenemise vähem kui 0,04 meetri võrra, lühendatakse ülejäänud nurka osaliselt, eeldades et jätkuvalt veega täitunud ruum on nii täidetud algusest peale.

2.6.

Vee sissevoolu vaheetappides peab maksimaalne püstuvusõlg olema vähemalt 0,05 meetrit ja positiivsete püstuvusõlgade ulatus peab olema vähemalt 7 °. Kõigil juhtudel eeldatakse, et laevakeres on ainult üks auk ja ainult üks vaba pind.

UUED B-, C- JA D-KLASSI NING OLEMASOLEVAD B-KLASSI LAEVAD:

3.

Vigastatud laeva püstuvusarvutuste puhul on mahu ja pinna täituvustegurid järgmised:

Ruumid

Täituvus

(%)

Lasti- või hoiuruumid

60

Eluruumid

95

Masinaruumid

85

Vedelike jaoks kavandatud ruumid

0 või 95 (1)

Pindade suuremat täituvust eeldatakse ruumide puhul, kus vigastatud laeva veetasapinna läheduses ei ole oluliselt eluruume või masinaid või kus tavaliselt ei ole olulises koguses lasti või varusid.

4.

Kahjustuste eeldatav ulatus on järgmine:

1.

pikiulatus: 3,0 meetrit pluss 3 % laeva pikkusest või 11,0 meetrit või 10 % laeva pikkusest, olenevalt sellest, milline neist on väikseim;

2.

põikiulatus (mõõdetud laeva küljest sissepoole keskjoone suhtes täisnurga all kõrgeima vaheruumideks jaotumise veeliini kohal): kaugus üks viiendik laeva laiusest ja

3.

püstulatus: piiramatult põhiliinist ülespoole;

4.

kui punktides 4.1, 4.2 või 4.3 näidatust väiksema ulatusega kahjustus põhjustaks suurema kreeni või suurema metatsentrilise kõrguse kaotamise, tuleb sellist kahjustust arvutuste puhul arvestada.

5.

Asümmeetriline vee sissevool tuleb hoida tõhusate meetmete abil minimaalsena. Kui on vaja korrigeerida suuri kreeninurki, peavad võetavad meetmed võimaluse korral olema automaatsed, kuid läbivoolu armatuuri juhtimisseadmete olemasolu korral peavad need olema tööle rakendatavad vaheseinte tekist kõrgemalt. Uute B-, C- ja D-klassi laevade puhul ei tohi maksimaalne kreeninurk pärast vee sissevoolu, kuid enne õigeks trimmimist ületada 15 °. Kui nõutav on läbivoolu armatuur, ei tohi õigeks trimmimise aeg olla pikem kui 15 minutit. Laeva kaptenile esitatakse sobiv teave läbivoolu armatuuri kasutamise kohta.

6.

Asümmeetrilise vee sissevoolu korral peab laeva lõplik seisund pärast vigastuste saamist ja õigeks trimmimise meetmete võtmist olema järgmine:

1.

sümmeetrilise vee sissevoolu korral on positiivne jääkmetatsentriline kõrgus vähemalt 50 mm, mis on arvutatud püsiva veeväljasurve meetodi abil;

2a.

kui punktis 6.2b ei sätestata teisiti, ei tohi asümmeetrilise vee sissevoolu korral ühe vaheruumi veega täitumise kreeninurk ületada (uute ja olemasolevate) B-klassi laevade puhul 7 ° ning (uute) C- ja D-klassi laevade puhul 12 °.

Kahe kõrvuti asetseva vaheruumi samaaegse veega täitumise korral võib olemasolevate ja uute B-klassi laevade puhul lubada 12 ° kreeni juhul, kui vaheruumideks jaotumise tegur ei ole kusagil veega täitunud laeva osas suurem kui 0,50;

2b.

enne 29. aprilli 1990 ehitatud olemasolevate B-klassi mitte ro-ro-reisilaevade puhul ei tohi nurk asümmeetrilise vee sissevoolu korral ületada 7 °, välja arvatud erandjuhud, kui ametiasutus võib lubada asümmeetrilisest momendist tulenevat täiendavat kreeni, kuid lõplik kreen ei tohi mingil juhul ületada 15 °;

3.

ujuvusvaru veeliin ei tohi vee sissevoolu lõppjärgus mingil juhul olla vee all. Kui arvatakse, et ujuvusvaru veeliin võib vee sissevoolu vahejärgus jääda vee alla, võib lipuriigi ametiasutus nõuda uuringuid ja meetmeid, mida ta laeva ohutuse jaoks vajalikuks peab.

7.

Laeva kaptenile esitatakse andmed, mis on vajalikud vigastamata laeva piisava püstuvuse säilitamiseks töötingimustes, et võimaldada laeval vastu pidada kriitiliste vigastuste korral. Laevade puhul, mis vajavad läbivoolu armatuuri, tuleb kaptenile teatada püstuvustingimused, millel kreeni arvutused põhinevad, ja juhtida tema tähelepanu sellele, et kui laev saab vigastada ebasoodsas olukorras, võib see tekitada liigse kreeni.

8.

Punktis 7 nimetatud andmed, mis võimaldavad kaptenil säilitada vigastamata laeva piisavat püstuvust, hõlmavad teavet, mis näitab laeva raskuskeskme maksimaalset lubatud kõrgust kiilu kohal (KG) või alternatiivina minimaalset lubatud metatsentrilist kõrgust (GM) süviste või veeväljasurve valiku kohta, millest piisab kõigis töötingimustes. See teave näitab mitmesuguste diferentide mõju, võttes arvesse kasutuspiire.

9.

Iga laeva vööril ja ahtril peab olema selgesti tähistatud süviseskaala. Kui süvisemärgid ei asu selgesti nähtavas kohas või konkreetse tegevuse tegevuspiirangud teevad süvisemärkide lugemise raskeks, tuleb laevale paigaldada usaldusväärne süvisenäidiku süsteem, millega saab määrata vööri ja ahtri süviseid.

10.

Laeva lastimise lõppedes ja enne selle väljumist määrab kapten laeva diferendi ja püstuvuse ning teeb samuti kindlaks ja dokumenteerib, et laev vastab asjakohaste reeglite püstuvusnõuetele. Laeva püstuvus määratakse alati arvutuste teel. Sel eesmärgil võib kasutada elektroonilist lastimis- ja püstuvusarvutit või samaväärseid vahendeid.

11.

Lipuriigi ametiasutus ei tohi kaaluda vigastatud laeva püstuvusnõuete leevendamist, kui ei tõestata, et nende nõuete täitmiseks vajalik vigastamata laeva metatsentriline kõrgus on kõigis töötingimustes kavandatud kasutuse puhul liigne.

12.

Vigastatud laeva püstuvusnõuete leevendamist võib lubada ainult erandjuhtudel ja tingimusel, et lipuriigi ametiasutus on veendunud, et laeva mõõtmed, korraldus ja muud omadused on vigastustele järgneva püstuvuse seisukohalt kõige soodsamad, mida konkreetsetes oludes võib tegelikult ja põhjendatult eeldada.

8-1   Vigastatud ro-ro-reisilaevade püstuvus (R 8-1)

OLEMASOLEVAD B-KLASSI RO-RO-REISILAEVAD:

1.

Olemasolevad B-klassi ro-ro-reisilaevad peavad vastama 8. reegli nõuetele hiljemalt esimese korrapärase ülevaatuse kuupäeval pärast allpool ettenähtud nõuetele vastavuse kuupäeva vastavalt väärtusele A/Amax, mis on määratletud lisas, mis käsitleb arvutusmeetodit olemasolevate ro-ro-reisilaevade vastupidavusnäitajate hindamiseks, kasutades resolutsioonil A.265 (VIII) põhinevat lihtsustatud meetodit, mille koostas mereohutuskomitee oma 59. istungjärgul juunis 1991 (ringkiri MSC/574):

Väärtus A/Amax

Nõuetele vastavuse kuupäev

vähem kui 85 %

1. oktoober 1998

85 % või rohkem, kuid vähem kui 90 %

1. oktoober 2000

90 % või rohkem, kuid vähem kui 95 %

1. oktoober 2002

95 % või rohkem, kuid vähem kui 97,5 %

1. oktoober 2004

97,5 % või rohkem

1. oktoober 2005

8-2   Erinõuded ro-ro-reisilaevadele, mis veavad 400 inimest või rohkem (R 8-2)

UUED B-, C- JA D-KLASSI NING OLEMASOLEVAD B-KLASSI RO-RO-REISILAEVAD:

Olenemata reeglite II-1/B/8 ja II-1/B/8-1 sätetest:

1.

peavad uued ro-ro-reisilaevad, millel on lubatud vedada 400 inimest või rohkem, vastama reegli II-1/B/8 punkti 2.3 sätetele, eeldades et vigastus võib olla ükskõik kus laeva pikkuses L; ja

2

peavad olemasolevad ro-ro-reisilaevad, millel on lubatud vedada 400 inimest või rohkem, vastama punkti 1 nõuetele hiljemalt esimese korrapärase ülevaatuse kuupäeval pärast nõuetele vastavuse kuupäeva, mis on ette nähtud alapunktiga 2.1, 2.2 või 2.3 vastavalt sellele, milline on kõige hilisem.

2.1.

Väärtus A/Amax:

Nõuetele vastavuse kuupäev:

vähem kui 85 %

1. oktoober 1998

85 % või rohkem, kuid vähem kui 90 %

1. oktoober 2000

90 % või rohkem, kuid vähem kui 95 %

1. oktoober 2002

95 % või rohkem, kuid vähem kui 97,5 %

1. oktoober 2004

97,5 % või rohkem

1. oktoober 2010

2.2.

Lubatav reisijate arv:

1 500 või rohkem

1. oktoober 2002

1 000 või rohkem, kuid vähem kui 1 500

1. oktoober 2006

600 või rohkem, kuid vähem kui 1 000

1. oktoober 2008

400 või rohkem, kuid vähem kui 600

1. oktoober 2010

2.3.

Laeva vanus on 20 aastat või rohkem:

kus laeva vanus tähendab aega arvestatuna kuupäevast, mil kiil pandi maha või laev oli samaväärses ehitusjärgus, või kuupäevast, mil laev muudeti ro-ro-reisilaevaks.

8-3   Erinõuded muudele kui ro-ro-reisilaevadele, mis veavad 400 inimest või rohkem

1. JAANUARIL 2003 VÕI HILJEM EHITATUD B-, C- JA D-KLASSI LAEVAD, MIS EI OLE RO-RO-REISILAEVAD

Olenemata reegli II-I/B/8 sätetest peavad muud kui ro-ro-reisilaevad, millel on lubatud vedada 400 inimest või rohkem, vastama reegli II-1/B/8 punktide 2.3 ja 2.6 sätetele, eeldades et vigastus võib olla ükskõik kus laeva pikkuses L.

9   Piik ja masinaruumi vaheseinad (R 10)

UUED B-, C- JA D-KLASSI NING OLEMASOLEVAD B-KLASSI LAEVAD:

1.

Tuleb ehitada vöörpiik või põrkevahesein, mis on kuni vaheseinte tekini veekindel. See vahesein asub vööriperpendikulaarist kaugusel, mis on vähemalt 5 % laeva pikkusest ja mitte rohkem kui 3 meetrit pluss 5 % laeva pikkusest.

2.

Kui mis tahes laeva osa allpool veepiiri ulatub vööriperpendikulaarist ettepoole, nt esiletungiv vöör, mõõdetakse punktiga 1 ettenähtud kaugused punktist, mis asub kas:

1.

sellise esileulatuva osa keskel või

2.

1,5 % laeva pikkusest vööriperpendikulaarist eespool või

3.

vööriperpendikulaarist 3 meetrit eespool,

olenevalt sellest, milline on lühim.

3.

Kui laeval on pikk vööri tekiehitis, pikendatakse vöörpiiki või põrkevaheseina veekindlana järgmise täistekini vaheseinte teki kohal. Pikenduse paigaldamisel tuleb välistada võimalus, et vööriuks vigastaks seda vööriukse kahjustumise või eraldumise korral.

4.

Punktis 3 nõutav pikendus ei pea olema täpselt alumise vaheseina kohal, kui ükski pikenduse osa ei asu eespool punktis 1 või 2 täpsustatud eespoolset piiri.

Olemasolevates B-klassi laevades võib siiski:

1.

juhul, kui kaldus laadimisramp moodustab osa vaheseinte tekist kõrgemal asuvast põrkevaheseina pikendusest, rohkem kui 2,3 meetrit vaheseinte tekist kõrgemal asuv rambi osa ulatuda kuni 1,0 meetrit punktides 1 ja 2 täpsustatud piirist ettepoole;

2.

juhul, kui olemasolev ramp ei vasta põrkevaheseina pikenduse nõuetele ja rambi asukoht takistab sellise pikenduse paigutamist punktis 1 või 2 täpsustatud piiridesse, paigutada pikenduse punktis 1 või 2 nimetatud tagumisest piirist teatavas kauguses tahapoole. Nimetatud piiratud kaugus ei tohi olla suurem kui rambi häirimatu kasutamise tagamiseks vajalik. Põrkevaheseina pikendus avaneb ettepoole ja vastab punkti 3 nõuetele ning selle paigaldamisel tuleb välistada võimalus, et ramp vigastaks seda rambi kahjustumise või eraldumise korral.

5.

Rampe, mis ei vasta esitatud nõuetele, ei loeta põrkevaheseina pikenduseks.

6.

Olemasolevate B-klassi laevade puhul kohaldatakse punktide 3 ja 4 nõudeid alates esimese korrapärase ülevaatuse kuupäeval 1. juulit 1998.

7.

Laeval peab olema ka ahterpiigi vahesein ning vaheseinad, mis eraldavad masinaruumi eesmistest ja tagumistest lasti- ja reisijate ruumidest, ning need tuleb teha veekindlaks kuni vaheseinte tekini. Ahterpiigi vahesein võib lõppeda allpool vaheseinte tekki, kui laeva ohutustase vaheruumideks jaotumise osas sellest ei vähene.

8.

Igal juhul peavad täävtorud olema ümbritsetud veekindlate ruumidega. Ahtritihend asub veekindlas võllitunnelis või muus veekindlas ruumis, mis on eraldatud täävtorude ruumist ja sellise mahuga, et kui selle ujutab üle ahtritihendi kaudu lekkinud vesi, ei jää ujuvusvaru veeliin vee alla.

10   Topeltpõhjad (R 12)

UUED B-, C- JA D-KLASSI LAEVAD NING OLEMASOLEVAD B-KLASSI LAEVAD JA 1. JAANUARIL 2003 VÕI HILJEM EHITATUD UUED LAEVAD PIKKUSEGA 24 MEETRIT VÕI ROHKEM

1.

Uutel B-, C- ja D-klassi laevadel ning olemasolevatel B-klassi laevadel ja 1. jaanuaril 2003 või hiljem ehitatud uutel laevadel pikkusega 24 meetrit ja rohkem peab olema topeltpõhi, mis ulatub vöörpiigi vaheseinast ahterpiigi vaheseinani, kui see on teostatav ning vastavuses laeva konstruktsiooni ja ettenähtud kasutusega.

1.

Laevadel pikkusega 50 meetrit ja rohkem, kuid vähem kui 61 meetri, peab olema topeltpõhi vähemalt masinaruumist vöörpiigi vaheseinani või sellele võimalikult lähedale.

2.

Laevadel pikkusega 61 meetrit ja rohkem, kuid vähem kui 76 meetrit, peab olema topeltpõhi vähemalt masinaruumist väljapoole ning see peab ulatuma vöör- ja ahterpiigi vaheseinteni või neile võimalikult lähedale.

3.

Laevadel pikkusega 76 meetrit ja rohkem peab olema topeltpõhi laeva keskosas ja see peab ulatuma vöör- ja ahterpiigi vaheseinteni või neile võimalikult lähedale.

2.

Kui topeltpõhi on nõutav, peab selle sügavus vastama tunnustatud organisatsiooni standarditele ja sisemine põhi peab ulatuma laeva külgedeni nii, et see kaitseks põhja kimmikumeruseni. Selline kaitse loetakse rahuldavaks, kui kimmistringeri välisserva ja kimmiplaadistuse lõikejoon ei ole üheski kohas madalamal horisontaaltasapinnast, mis läbib keskkaare tasapinna lõikumispunkti sirgega, mis on tõmmatud selle kaare tasapinnani 25 ° nurga all põhiliini suhtes ja lõikub viimasega punktis, mis asetseb poolel kaugusel laeva teoreetilisest laiusest keskkaare tasapinnas.

3.

Topeltpõhja sisse trümmide jm tühjendamiseks ehitatud väikesed kaevud ei tohi ulatuda vajalikust kaugemale allapoole. Kaevu sügavus ei tohi mingil juhul olla suurem kui topeltpõhja sügavus keskjoonel miinus 460 mm, samuti ei tohi kaev ulatuda punktis 2 nimetatud horisontaaltasapinnast allapoole. Välimise põhjani ulatuv kaev on lubatud võllitunneli ahtriotsas. Lipuriigi ametiasutus võib lubada muid kaevusid (nt määrdeõli jaoks peamasinate all), kui ta on veendunud, et nende paigutus tagab käesolevale reeglile vastava topeltpõhjaga samaväärse kaitse.

4.

Topeltpõhja ei pea ehitama tagasihoidliku suurusega veekindlate vaheruumide puhul, mida kasutatakse eranditult vedelike vedamiseks, kui see ei vähenda lipuriigi ametiasutuse arvates laeva ohutust põhja- või pardavigastuste korral.

5.

Olenemata käesoleva 10. reegli punktist 1 võib lipuriigi ametiasutus lubada topeltpõhja puudumist igas laeva osas, mille vaheruumideks jaotumise tegur ei ületa 0,5, kui ta on veendunud, et topeltpõhja ehitamine sellesse ossa ei sobi kokku laeva konstruktsiooni ja ettenähtud kasutusega.

11   Vaheruumideks jaotumise veeliini määramine, märkimine ja dokumenteerimine (R 13)

UUED B-, C- JA D-KLASSI NING OLEMASOLEVAD B-KLASSI LAEVAD:

1.

Nõutava vaheruumideks jaotumise määra säilitamiseks määratakse ja märgitakse laeva parrastele laeva keskel tunnustatud vaheruumideks jaotumise süvisele vastav veeliin. Spetsiaalselt reisijate majutamiseks ja lasti vedamiseks kohandatud ruumidega laeval võib omanike soovil olla üks või mitu täiendavat veeliini, mis määratakse ja märgitakse vastavalt vaheruumideks jaotumise süvistele, mida lipuriigi ametiasutus võib tunnustada alternatiivsete kasutustingimustena.

2.

Määratud ja märgitud vaheruumideks jaotumise veeliinid kantakse reisilaeva ohutuse tunnistusele ja eristatakse märkega C.1, kui laeval on ainult üks vaheruumideks jaotumise veeliin.

Kui laeval on rohkem kui üks vaheruumideks jaotumise veeliin, eristatakse alternatiivsed tingimused märgetega C.2, C.3, C.4 jne (2).

3.

Igale sellisele veeliinile vastav vabaparras mõõdetakse samast asendist ja samalt tekijoonelt nagu vastavalt kehtivale rahvusvahelisele laadungimärgi konventsioonile määratud vabapardad.

4.

Igale tunnustatud vaheruumideks jaotumise veeliinile vastav vabaparras ja kasutustingimused, mille puhul see on heaks kiidetud, tuleb märkida selgelt reisilaeva ohutuse tunnistusele.

5.

Mingil juhul ei tohi ühtki vaheruumideks jaotumise lastimärki paigutada kõrgemale kõrgeimast veeliinist soolases vees, nagu see on määratud laeva tugevuse või kehtiva rahvusvahelise lastimärgi konventsiooni alusel.

6.

Sõltumata vaheruumideks jaotumise lastimärkide asukohast ei tohi laeva mingil juhul lastida nii, et kehtiva rahvusvahelise lastimärkide konventsiooni kohaselt määratud aastaajale ja asukohale vastav lastimärk jääks vee alla.

7.

Laeva ei tohi mingil juhul lastida nii, et konkreetsele reisile ja töötingimustele kohane vaheruumideks jaotumise lastimärk jääks vee alla.

12   Veekindlate vaheseinte jne ehitus ja esimene katsetamine (R 14)

UUED B-, C- JA D-KLASSI NING OLEMASOLEVAD B-KLASSI LAEVAD:

1.

Iga veekindel põiki- või pikivahesein ehitatakse nii, et see suudab piisavalt kindlalt vastu pidada suurimale veesambast tulenevale rõhule, mis võib seda tabada laeva vigastuste korral, kuid vähemalt ujuvusvaru veeliinini ulatuvast veesambast tulenevale rõhule. Vaheseinte ehitus peab vastama tunnustatud organisatsiooni standarditele.

2.1.

Vaheseinte astmed ja taanded peavad olema veekindlad ja sama tugevad kui nendega seotud vahesein.

2.2.

Kui karkassid või piimid läbivad veekindla teki või vaheseina, tuleb see tekk või vahesein puitu või tsementi kasutamata teha konstruktsioonilt veekindlaks.

3.

Peamiste vaheruumide katsetamine nende veega täitmise teel ei ole kohustuslik. Kui katsetamist veega täitmise teel ei toimu, tehakse võimaluse korral katsetamine veejoaga. See katse tehakse laeva kohandamise lõppjärgus. Kui veejoaga ei saa katsetada võimaliku ohu tõttu masinatele, elektriseadmete isolatsioonile või laeva seadistamise vahenditele, võib selle asendada keevisliidete hoolika visuaalse vaatlusega, mida vajaduse korral täiendavad sellised vahendid nagu luminestsentsdefektoskoopia või ultrahelidefektoskoopia või samaväärne katse. Igal juhul tuleb läbi viia veekindlate vaheseinte põhjalik kontroll.

4.

Vöörpiiki, topeltpõhju (sh tunnelkiilud) ja siseplangutusi kontrollitakse käesoleva 12. reegli punkti 1 nõuetele vastava veesambaga.

5.

Vedelike hoidmiseks mõeldud paake, mis moodustavad laeva vaheruumideks jaotumise osa, tuleb tiheduse suhtes katsetada veesambaga, mis vastab kõrgeima vaheruumideks jaotumise veeliinile või kahele kolmandikule kiilu tipu ja ujuvusvaru veeliini vahelisest kõrgusest paakide kohal, olenevalt sellest, kumb on suurem, tingimusel et katseveesammas ei ole mingil juhul vähem kui 0,9 meetrit paagi tipust kõrgemal; kui veega katsetamine ei ole teostatav, võib heaks kiita õhulekke katse, mille puhul kasutatakse kuni 0,14 baarist õhusurvet.

6.

Punktides 4 ja 5 nimetatud katsete eesmärk on tagada, et vaheruumideks jaotumise konstruktsioonid on veekindlad, ja neid ei tohi pidada katseteks, mis võiksid tõestada mõne vaheruumi sobivust kütteõli ladustamiseks või muuks erikasutuseks, mille puhul võidakse nõuda rangemat katsetamist, sõltuvalt kõrgusest, milleni vedelik võib paagis või selle torustikes ulatuda.

13   Avaused veekindlates vaheseintes (R 15)

UUED B-, C- JA D-KLASSI NING OLEMASOLEVAD B-KLASSI LAEVAD:

1.   Avauste arv veekindlates vaheseintes peab laeva konstruktsioonile ja ettenähtud kasutusele vastavalt olema minimaalne; nende avauste sulgemiseks tagatakse rahuldavad vahendid.

2.1.   Kui torud, piigartid, elektrijuhtmed jm viiakse läbi veekindlate vaheseinte, tuleb tagada vaheseinte veekindlus.

2.2.   Veekindlates vaheseintes ei tohi olla ventiile, mis ei ole torujuhtmestiku osad.

2.3.   Veekindlaid vaheseinu läbivates süsteemides ei tohi kasutada pliid või muid kuumustundlikke materjale, kui selliste süsteemide kahjustumine tulekahju korral vähendaks vaheseinte veekindlust.

3.1.   Uksed, päästeluugid või juurdepääsuavad ei ole lubatud:

1.

põrkevaheseinas allpool ujuvusvaru veeliini;

2.

veekindlates põikivaheseintes, mis eraldavad lastiruumi kõrvalasuvast lastiruumist, välja arvatud käesoleva 13. reegli punktis 10.1 ja 14. reeglis ettenähtud juhtudel.

3.2.   Kui punktis 3.3 ei sätestata teisiti, võib põrkevaheseinast allpool ujuvusvaru veeliini läbi viia ainult ühe toru vöörpiigi paagis oleva vedeliku jaoks, kui torule on paigaldatud sulgeventiil, mida saab juhtida vaheseinte tekist kõrgemalt, ja ventiili kere on kinnitatud vöörpiigi sees põrkevaheseina külge. Ventiili paigaldamist põrkevaheseina ahtripoolele võib lubada juhul, kui ventiil on kõigis töötingimustes kergesti ligipääsetav ja ruum, kus see asub, ei ole lastiruum.

3.3.   Kui vöörpiik on jaotatud kahe erineva vedeliku hoidmiseks, võib põrkevaheseinast allpool ujuvusvaru veeliini läbi viia kaks toru, millest kumbki on paigaldatud vastavalt punkti 3.1 nõuetele, kui teise toru paigaldamiseks ei ole muud teostatavat võimalust ja vöörpiigi täiendava vaheruumideks jaotumise osas säilitatakse laeva ohutus.

4.   Pea- ja abijõuseadmeid, kaasa arvatud jõuseadmeid teenindavad katlad, sisaldavates ruumides tohib igasse peamisse veekindlasse põikivaheseina paigaldada kuni ühe ukse lisaks võllitunnelite ustele. Kui laeval on kaks või rohkem tunnelit, ühendab tunneleid ühenduskäik. Masinaruumi ja tunneliruumide vahel tohib olla ainult üks uks, kui laeval on kaks tunnelit, ja ainult kaks ust, kui tunneleid on rohkem kui kaks. Kõik need uksed on lükanduksed ja asuvad nii, et nende läved on võimalikult kõrgel. Käsiajam nende uste juhtimiseks vaheseinte tekist kõrgemalt asub väljaspool jõuseadmeid sisaldavaid ruume.

5.1.   OLEMASOLEVAD B-KLASSI LAEVAD NING UUED B-, C- JA D-KLASSI LAEVAD PIKKUSEGA VÄHEM KUI 24 MEETRIT:

Veekindlad uksed on lükanduksed või hingedega uksed või samaväärset tüüpi uksed. Ainult riividega suletavad plaatuksed ja uksed, mille sulgemiseks on vajalik langetamine või langeva raskuse mõju, on keelatud.

UUED B-, C- JA D-KLASSI LAEVAD PIKKUSEGA 24 MEETRIT JA ROHKEM:

Veekindlad uksed, kui käesoleva 13. reegli punktis 10.1 või 14. reeglis ei sätestata teisiti, on punkti 7 nõuetele vastavad elektriajamiga lükanduksed, mida saab sulgeda üheaegselt keskjuhtimispuldist komandosillal kõige rohkem 60 sekundi jooksul, kui laev on ilma kreenita.

5.2.   OLEMASOLEVAD B-KLASSI LAEVAD NING UUED B-, C- JA D-KLASSI LAEVAD PIKKUSEGA VÄHEM KUI 24 MEETRIT:

Lükanduksed võivad olla kas:

ainult käsiajamiga või

nii elektri- kui ka käsiajamiga.

UUED B-, C- JA D-KLASSI LAEVAD PIKKUSEGA 24 MEETRIT JA ROHKEM:

Laevadel, kus veekindlaid uksi on ainult kaks, ja need uksed asuvad masinaruumis või seda ruumi piiravates vaheseintes, võib lipuriigi ametiasutus lubada, et need uksed on ainult käsiajamiga. Kui paigaldatud on käsiajamiga lükanduksed, tuleb need uksed sulgeda enne, kui laev reisile suundudes kai äärest lahkub, ja teekonna ajal suletuna hoida.

UUED B-, C- JA D-KLASSI LAEVAD NING OLEMASOLEVAD B-KLASSI LAEVAD:

5.3.   Iga elektri- või käsiajamiga veekindla lükandukse juhtimisvahendid, elektriajamiga või ilma, peavad suutma sulgeda ust, kui laev on ükskõik kummale poole 15 ° kreenis. Samuti võetakse arvesse mõlemal pool ust mõjuvaid võimalikke jõudusid, kui vesi läbi avause voolab, tekitades staatilise veesamba, mis on võrdne veetasemega, mis ulatub ukse keskjoonel vähemalt 1 meetri võrra üle läve.

UUED B-, C- JA D-KLASSI LAEVAD PIKKUSEGA 24 MEETRIT JA ROHKEM:

5.4.   Veekindla ukse juhtimisseadmed, sealhulgas hüdraulilised torud ja elektrijuhtmed, jäetakse võimalikult lähedale vaheseinale, millesse uksed on paigaldatud, et vähendada nende vigastamise võimalust kõigi laevaga juhtuvate kahjustuste puhul. Veekindlate uste ja nende juhtimisseadmete paigutus peab olema selline, et kui laev saab vigastada ühe viiendiku ulatuses laeva laiusest, mida mõõdetakse täisnurga all keskjoonest kõrgeima vaheruumideks jaotumise veeliini kohal, ei ole laeva vigastatud osast eemal asuvate veekindlate uste kasutamine häiritud.

5.5.   Kõigil elektri- ja käsiajamiga veekindlatel lükandustel peab olema näidik, mis näitab kõigis kaugjuhtimisseadmetes, kas uksed on avatud või suletud. Kaugjuhtimisseadmed on ainult komandosillal vastavalt punkti 7.1.5 nõuetele ja kohtades, kus punkti 7.1.4 alusel on nõutav käsitsi juhtimine vaheseinte tekist kõrgemalt.

OLEMASOLEVAD B-KLASSI LAEVAD NING UUED B-, C- JA D-KLASSI LAEVAD PIKKUSEGA VÄHEM KUI 24 MEETRIT:

5.6.   Veekindlad uksed, mis ei vasta punktide 5.1-5.5 nõuetele, suletakse enne reisi algust ja hoitakse teekonna ajal suletuna; selliste uste avamise aeg sadamas ja nende sulgemise aeg enne laeva sadamast lahkumist kantakse logiraamatusse.

UUED B-, C- JA D-KLASSI LAEVAD PIKKUSEGA VÄHEM KUI 24 MEETRIT NING OLEMASOLEVAD B-KLASSI LAEVAD:

6.1.   Käsiajamiga lükanduksed võivad liikuda horisontaalselt või vertikaalselt. Mehhanismi peab olema võimalik juhtida ukse mõlemalt poolelt ja ligipääsetavast kohast vaheseinte tekist kõrgemalt käsiratta liigutusega või muu tunnustatud tüüpi liigutusega, mis tagab samasuguse ohutuse. Ukse sulgemisel käsiajamiga ei tohi selle täieliku sulgumise aeg ilma kreenita laeva korral ületada 90 sekundit.

OLEMASOLEVAD B-KLASSI LAEVAD:

6.2.   Elektriajamiga lükanduksed võivad liikuda vertikaalselt või horisontaalselt. Kui ust juhitakse elektriajamiga keskjuhtimispuldist, on seadmed paigaldatud nii, et seda saab elektriajamiga juhtida ka ukse mõlemalt poolelt. Mõlemal pool vaheseina peavad olema elektriajamiga ühendatud paiksed juhtimishoovad, mis on paigaldatud nii, et ukseava läbivad isikud saavad hoida mõlemat hooba avatud asendis, ilma et sulgurmehhanism hakkaks kogemata tööle. Elektriajamiga lükanduksed peavad olema varustatud käsiajamiga, mida saab kasutada mõlemal pool ust ja ligipääsetavas kohas vaheseinte tekist kõrgemal käsiratta liigutusega või muu tunnustatud tüüpi liigutusega, mis tagab samasuguse ohutuse. Paigaldada tuleb helisignaal, mis hoiatab, et uks on hakanud sulguma, ja kõlab seni, kui uks on täiesti sulgunud. Lisaks peab valju ümbritseva müraga piirkondades helisignaalile lisaks olema ukse juures vilkuv valgussignaal.

UUED B-, C- JA D-KLASSI LAEVAD PIKKUSEGA 24 MEETRIT JA ROHKEM:

7.1.   Iga elektriajamiga veekindel lükanduks:

1.

liigub horisontaalselt või vertikaalselt;

2.

on sõltuvalt punktist 11 tavaliselt läbipääsu laiusega kuni 1,2 meetrit. Lipuriigi ametiasutus võib lubada suuremaid uksi ainult laiuse ulatuses, mida peetakse vajalikuks laeva tõhusaks tööks juhul, kui arvesse võetakse muid ohutusmeetmeid, sealhulgas järgmisi:

2.1.

erilist tähelepanu pööratakse ukse tugevusele ja selle sulgurmehhanismile, et vältida lekkeid;

2.2.

uks asub väljaspool vigastuste tsooni B/5;

2.3.

uks hoitakse suletuna, kui laev on merel, välja arvatud piiratud ajavahemikud, mida lipuriigi ametiasutus peab hädavajalikuks;

3.

peab olema varustatud avamiseks ja sulgemiseks vajalike seadmetega, kasutades elektrit, hüdraulikat või muud jõuallikat, mis on lipuriigi ametiasutusele vastuvõetav;

4.

peab olema varustatud individuaalse käsiajamiga. Ust peab saama käsitsi avada ja sulgeda mõlemalt poolt ning lisaks sulgeda ligipääsetavast kohast vaheseinte tekist kõrgemalt käsiratta liigutusega või muu lipuriigi ametiasutuse poolt tunnustatud tüüpi liigutusega, mis tagab samasuguse ohutuse. Keeramise või muu liigutuse suund peab kõigis käitamisasendites olema selgelt näidatud. Ukse täielikuks sulgemiseks kuluv aeg käsitsi käitamisel ei tohi laeva püstasendi korral ületada 90 sekundit;

5.

peab olema varustatud seadmetega selle avamiseks ja sulgemiseks elektriajami abil mõlemalt poolt ning samuti ukse sulgemiseks elektriajami abil keskjuhtimispuldilt komandosillal;

6.

peab olema varustatud helisignaaliga, mis eristub kõigist teistest signaalidest selles piirkonnas ja kõlab alati, kui uks kaugjuhtimisseadmega suletakse, ning seda vähemalt 5 sekundit, kuid mitte rohkem kui 10 sekundit enne ukse liikumahakkamist, ja jätkub, kuni uks on täielikult sulgunud. Ukse sulgemisel käsitsi kaugjuhtimise teel piisab, kui signaal kõlab ainult ukse liikumise ajal. Lisaks võib lipuriigi ametiasutus nõuda, et reisijate piirkondades ja valju ümbritseva müraga piirkondades oleks lisaks helisignaalile ukse juures vilkuv valgussignaal, ja

7.

peab sulguma elektriajamit kasutades umbes sama kiiresti. Sulgumisaeg ukse liikumahakkamise hetkest täielikult suletud asendisse jõudmiseni ei tohi mingil juhul olla vähem kui 20 sekundit ega rohkem kui 40 sekundit, kui laev on ilma kreenita.

7.2.   Elektriajamiga veekindlad lükanduksed saavad vajaliku elektri avariijaotuskilbist kas otse või vaheseinte tekist kõrgemal asuva erijaotuskilbi kaudu; sellega seotud juhtimis-, näidiku- ja häireliinid saavad voolu avariijaotuskilbist kas otse või veekindlate vaheseinte tekist kõrgemal asuva erijaotuskilbi kaudu ning suudavad automaatselt võtta voolu ajutisest avariitoiteallikast pea- või avariitoiteallika rikke korral.

7.3.   Elektriajamiga veekindlatel lükandustel on kas:

1.

keskne hüdrauliline süsteem kahe sõltumatu toiteallikaga, millest kumbki koosneb mootorist ja pumbast, mis suudavad üheaegselt sulgeda kõik uksed. Lisaks sellele on kogu seadmestikul hüdraulilised akumulaatorid, mille võimsusest piisab kõigi uste käitamiseks vähemalt kolm korda, st kinni-lahti-kinni, kahjuliku 15 ° kreeni korral. Seda töötsüklit saab läbi viia, kui akumulaator on pumba sisselülitusrõhu all. Kasutatava vedeliku valikul arvestatakse temperatuuri, mida seadmed töö jooksul võivad kogeda. Elektriajamiga süsteem kavandatakse viisil, mis vähendab võimalust, et üks rike hüdraulilistes torudes häiriks rohkem kui ühe ukse tööd. Hüdrauliline süsteem varustatakse häireseadmega, mis jälgib hüdraulilise vedeliku taset elektriajamiga süsteemi teenindavates mahutites, ja madala gaasisurve häireseadmega või muude tõhusate vahenditega hüdraulilistes akumulaatorites salvestatud energia kaotuse jälgimiseks. Need häireseadmed peavad andma heli- ja visuaalseid signaale ning asuma keskjuhtimispuldil komandosillal või

2.

iga ukse jaoks sõltumatu hüdrauliline süsteem, mille iga toiteallikas koosneb mootorist ja pumbast, mis suudavad ust sulgeda ja avada. Lisaks sellele on süsteemil hüdraulilised akumulaatorid, mille võimsusest piisab ukse käitamiseks vähemalt kolm korda, st kinni-lahti-kinni, kahjuliku 15 ° kreeni korral. Seda töötsüklit saab läbi viia, kui akumulaator on pumba sisselülitusrõhu all. Kasutatava vedeliku valikul arvestatakse temperatuuri, mida seadmed töö jooksul võivad kogeda. Komandosilla keskjuhtimispuldil peab asuma gaasi alarõhu rühmahäireseade või muu tõhus vahend hüdraulilistes akumulaatorites salvestatud energia kaotuse jälgimiseks. Samuti peab igas kohalikus juhtpuldis olema salvestatud energia kaotuse näidik või

3.

iga ukse jaoks sõltumatu elektriline süsteem ja mootor, mille iga toiteallikas koosneb mootorist, mis suudab ust sulgeda ja avada. Jõuallikas peab saama automaatselt voolu ajutisest avariitoiteallikast pea- või avariitoiteallika rikke korral ja selle võimsusest peab piisama ukse käitamiseks vähemalt kolm korda, st kinni-lahti-kinni, kahjuliku 15 ° kreeni korral.

Punktides 7.3.1, 7.3.2 ja 7.3.3 täpsustatud süsteemide puhul tuleb sätestada, et:

Elektriajamiga veekindlate lükanduste elektrisüsteemid peavad olema kõigist teistest elektrisüsteemidest eraldatud. Üks rike elektri- või hüdraulilise mootoriga süsteemides, välja arvatud hüdraulilises ajamis, ei tohi takistada ühegi ukse käsitsi käitamist.

7.4.   Mõlemal pool vaheseina peavad vähemalt 1,6 meetri kõrgusel põrandast olema juhtimishoovad, mis on paigaldatud nii, et ukseava läbivad isikud saavad hoida mõlemat hooba avatud asendis, ilma et sulgurmehhanism hakkaks kogemata tööle. Hoobade liikumine ukse avamisel ja sulgemisel peab olema ukse liikumise suunas ja selgesti märgistatud. Eluruumide veekindlate uste hüdraulilised juhtimishoovad peavad juhul, kui ukse sulgumise alustamiseks on vajalik ainult üks tegevus, asuma nii, et lapsed ei saaks neid käsitseda, st plaatuste taga, mille riivid asuvad vähemalt 170 cm kõrgusel teki tasandist.

UUED B-, C- JA D-KLASSI LAEVAD NING OLEMASOLEVAD B-KLASSI LAEVAD PIKKUSEGA 24 MEETRIT JA ROHKEM:

Mõlemal pool uksi peab olema plaat uksesüsteemi kasutamise juhendiga. Iga ukse mõlemal pool peab samuti olema plaat teksti või piltidega, mis hoiatavad ukseavasse jäämise ohu eest, kui uks on hakanud sulguma. Need plaadid peavad olema valmistatud vastupidavast materjalist ning kindlalt kinnitatud. Juhendi- või hoiatusplaadi tekst peab sisaldama teavet kõnealuse ukse sulgumisaja kohta.

UUED B-, C- JA D-KLASSI LAEVAD PIKKUSEGA 24 MEETRIT JA ROHKEM:

7.5.   Võimaluse korral peavad veekindlate uste elektriseadmed ja komponendid asuma vaheseinte tekist kõrgemal ning väljaspool ohtlikke piirkondi ja ruume.

7.6.   Paratamatult allpool vaheseinte tekki asuvate elektriliste komponentide korpused annavad piisava kaitse vee sissevoolu eest.

7.7.   Elektrivoolu-, juhtimis-, näidiku- ja häireahelad on rikete eest kaitstud nii, et ühe ukseahela rike ei põhjusta riket üheski teises ukseahelas. Lühised või muud rikked ukse häire- või näidikuahelates ei tohi põhjustada selle ukse elektriajami seiskumist. Seadmed peavad olema sellised, et vee lekkimine vaheseinte tekist allpool asuvatesse elektriseadmetesse ei põhjusta ukse avanemist.

7.8.   Üks elektririke elektriajamiga veekindla lükandukse elektriajamiga käsitsemise või juhtimise süsteemis ei tohi põhjustada suletud ukse avanemist. Elektrivooluga varustamist jälgitakse pidevalt vooluahela punktis, mis on võimalikult lähedal igale punktis 7.3 nõutud mootorile. Iga sellise toiteallika kaotus peab käivitama heli- ja visuaalse signaali keskjuhtimispuldil komandosillal.

8.1.   Keskjuhtimispuldil komandosillal on „kapteni” lüliti kahe juhtimismoodusega: „paikse juhtimise” moodus, mis võimaldab iga ukse pärast kasutamist paikselt avada ja sulgeda ilma automaatse sulgumiseta, ja „suletud uste” moodus, mis sulgeb automaatselt kõik lahtised uksed. „Suletud uste” moodus võimaldab uksi paikselt avada ja sulgeb ukse jälle automaatselt pärast paikse juhtimismehhanismi vabastamist. „Kapteni” lüliti on tavaliselt „paikse juhtimise” asendis. „Suletud uste” asendit kasutatakse ainult avariiolukorras või katse eesmärgil.

8.2.   Keskjuhtimispult komandosillal on varustatud plaaniga, mis näitab iga ukse asukohta, koos visuaalsete näidikutega, mis näitavad, kas uks on avatud või suletud. Punane tuli näitab, et uks on täiesti avatud, ja roheline tuli, et uks on täiesti suletud. Kui uks suletakse kaugjuhtimise teel, näitab vilkuv punane tuli vahepealset asendit. Näidikuahel peab iga ukse puhul olema juhtimisahelast sõltumatu.

8.3.   Keskjuhtimispuldist ei ole võimalik ühtki ust kaugjuhtimise teel avada.

UUED B-, C- JA D-KLASSI NING OLEMASOLEVAD B-KLASSI LAEVAD:

9.1.   Kõik veekindlad uksed hoitakse teekonna ajal kinni, kuigi neid võib teekonna ajal avada punktides 9.2 ja 9.3 täpsustatud juhtudel. Punkti 11 alusel lubatud 1,2 meetrist laiemaid uksi võib avada ainult selles punktis täpsustatud tingimustel. Iga vastavalt sellele punktile avatud uks peab olema valmis viivitamatuks sulgemiseks.

9.2.   Veekindlat ust võib teekonna ajal avada reisijate või meeskonna läbilaskmiseks või juhul, kui töö ukse vahetus läheduses nõuab selle avamist. Uks tuleb viivitamatult sulgeda, kui ukseava on läbitud või kui selle avamist nõudnud tööülesanne on täidetud.

9.3.   Teatavaid veekindlaid uksi võib lubada teekonna ajal avatuks jätta ainult juhul, kui seda peetakse täiesti hädavajalikuks; st et ukse avatust loetakse hädavajalikuks laeva mehhanismide ohutuks ja tõhusaks tööks või reisijatele tavalise piiramatu ligipääsu võimaldamiseks kogu reisijate piirkonnale. Selle otsustab lipuriigi ametiasutus alles pärast laeva tööle ja vastupidavusele avaldatava mõju hoolikat kaalutlemist. Selline veekindel uks, mis lubatakse lahti jätta, tuleb märkida selgelt laeva püstuvust käsitlevasse teabesse ja see peab olema alati valmis viivitamatuks sulgemiseks.

UUED B-, C- JA D-KLASSI LAEVAD:

10.1.   Kui lipuriigi ametiasutus on veendunud, et sellised uksed on hädavajalikud, võib veekindlatesse vaheseintesse, mis eraldavad vahetekkide lastiruume, paigaldada rahuldava konstruktsiooniga veekindlaid uksi. Sellised uksed võivad olla hingedega, rull- või lükanduksed, kuid mitte kaugjuhitavad. Need paigaldatakse võimalikult kõrgele ja põhjapannulist võimalikult kaugele, kuid välimised vertikaalservad ei tohi mingil juhul asuda põhjapannulist kaugusel, mis on väiksem kui viiendik laeva laiusest, mida mõõdetakse täisnurga all keskjoonest kõrgeima vaheruumideks jaotumise veeliini kohal.

10.2.   Sellised uksed suletakse enne reisi algust ja hoitakse teekonna ajal suletuna; selliste uste avamise aeg sadamas ja nende sulgemise aeg enne laeva sadamast lahkumist kantakse logiraamatusse. Kui selline uks on reisi ajal ligipääsetav, tuleb see varustada seadeldisega, mis takistab selle avamist kõrvaliste isikute poolt. Kui kavandatakse selliste uste paigaldamist, tuleb lipuriigi ametiasutusel pöörata erilist tähelepanu nende arvule ja korraldusele.

11.   Portatiivsed plaadid on vaheseintel lubatud üksnes masinaruumides. Sellised plaadid peavad alati olema paigaldatud enne laeva sadamast lahkumist ja neid ei tohi teekonna ajal eemaldada, välja arvatud tungiva vajaduse korral kapteni äranägemisel. Lipuriigi ametiasutus võib igas peamises veekindlas põikivaheseinas lubada kuni üht punktis 7.1.2 täpsustatust suuremat elektriajamiga veekindlat lükandust portatiivsete plaatide asemel, kui need uksed suletakse enne laeva lahkumist sadamast ja need jäävad teekonna ajal suletuks, välja arvatud tungiva vajaduse korral kapteni äranägemisel. Need uksed ei pea vastama punkti 7.1.4 nõuetele käsitsi käitatavate seadmete täieliku sulgumise kohta 90 sekundi jooksul. Nende uste avamine ja sulgemine nii merel kui ka sadamas kantakse logiraamatusse.

14   Kaubaveokeid ja neid saatvaid töötajaid vedavad laevad (R 16)

UUED B-, C- JA D-KLASSI NING OLEMASOLEVAD B-KLASSI LAEVAD:

1.

Käesolevat reeglit kohaldatakse reisilaevade suhtes, mis on kavandatud või kohandatud kaubaveokite ja neid saatvate töötajate veoks.

2.

Kui reisijate koguarv sellises laevas, kaasa arvatud sõidukeid saatvad isikud, ei ületa N = 12 +A/25, kus A = kaubaveokite lastimiseks olemasolev tekipiirkond kokku (ruutmeetrites) ning kus vaba kõrgus lastimiskohal ja selliste ruumide sissekäikudes ei ole vähem kui 4 meetrit, kohaldatakse veekindlate uste suhtes 13. reegli punkti 10 sätteid, kuid uksed võivad asuda lastiruume eraldavate veekindlate vaheseinte kõigil tasanditel. Lisaks sellele peavad komandosillal olema näidikud, mis näitavad automaatselt, kui iga uks suletakse ja kõik uksesulgurid on kinnitatud.

3.

Käesoleva peatüki sätete kohaldamisel sellise laeva suhtes loetakse N maksimaalseks reisijate arvuks, mille kohta laevale võib vastavalt käesolevale reeglile sertifikaadi anda.

15   Avaused põhjapannulis allpool ujuvusvaru veeliini (R 17)

UUED B-, C- JA D-KLASSI NING OLEMASOLEVAD B-KLASSI LAEVAD:

1.   Avauste arv põhjapannulis peab laeva konstruktsioonile ja ettenähtud kasutusele vastavalt olema minimaalne.

2.1.   Iga põhjapannuli avause sulgemisvahendite konstruktsioon ja tõhusus peab vastama kavandatud eesmärgile ja paigaldamise asukohale.

2.2.   Sõltuvalt kehtiva rahvusvahelise laadungimärgi konventsiooni nõuetest ei tohi ühtki illuminaatorit ehitada nii, et selle alaserv oleks allpool joont, mis on paralleelne vaheseinte tekiga laeva küljel ja mille madalaim punkt on 2,5 % laeva laiusest kõrgeima vaheruumideks jaotumise veeliini kohal või 500 mm, olenevalt sellest, kumb on suurem.

2.3.   Kõik illuminaatorid, mille alaserv on ujuvusvaru veeliinist allpool, peavad olema konstruktsioonilt sellised, mis takistab tõhusalt kõigil isikutel nende avamist ilma laeva kapteni nõusolekuta.

2.4.   Kui vahetekil mõne punktis 2.3 nimetatud illuminaatori alaserv on allpool joont, mis on paralleelne vaheseinte tekiga laeva küljel ja mille madalaim punkt on 1,4 meetrit pluss 2,5 % laeva laiusest veest kõrgemal laeva sadamast lahkumisel, tuleb kõik illuminaatorid sellel vahetekil veekindlalt sulgeda ja lukustada enne laeva sadamast lahkumist ning neid ei tohi avada enne laeva jõudmist järgmisse sadamasse. Käesoleva punkti kohaldamisel võib vajaduse korral teha sobiva erandi magevee puhul.

2.5.   Illuminaatorid ja nende katted, mis ei ole sõidu ajal ligipääsetavad, suletakse ja kinnitatakse enne laeva lahkumist sadamast.

3.   Piigartite, kanalisatsioonitorude ja muude selliste avauste arv põhjapannulis peab olema minimaalne, ühendades iga avausega võimalikult palju kanalisatsiooni- ja muid torusid või tehes seda mõnel muul rahuldaval viisil.

4.   Kõik sisse- ja väljavoolutorud põhjapannulis varustatakse tõhusate ja ligipääsetavate vahenditega, millega takistatakse vee juhuslikku laevapääsu.

4.1.   Vastavalt kehtivale rahvusvahelisele laadungimärgi konventsioonile ja välja arvatud punktis 5 ettenähtud juhtudel varustatakse iga ujuvusvaru veeliinist allpool asuvatest ruumidest läbi põhjapannuli toodud väljavoolutoru eraldi kas ühe automaatse tagasilöögiklapiga, millel on vaheseinte tekist kõrgemalt käitatav tõhus sulgur, või kahe automaatse tagasilöögiklapiga ilma tõhusate sulguriteta, kui seespoolne klapp asub kõrgeimast vaheruumideks jaotumise veeliinist kõrgemal ja seda on kasutustingimustes alati võimalik kontrollida.

Tõhusa sulguriga ventiili korral peab selle käitamiskoht vaheseinte tekist kõrgemal olema alati kergesti ligipääsetav ja see peab olema varustatud vahendiga, mis näitab, kas ventiil on lahti või kinni.

4.2.   Ujuvusvaru veeliinist kõrgemal asuvatest ruumidest läbi põhjapannuli viidud väljavoolutorude suhtes kohaldatakse kehtiva rahvusvahelise laadungimärgi konventsiooni nõudeid.

5.   Masinaruumi peamistele ning täiendavatele merevee sisse- ja väljavoolutorudele, mis on seotud masinate tööga, paigaldatakse torude ja põhjapannuli või torude ja põhjapannuli külge kinnitatud karpide vahele kergesti ligipääsetavad ventiilid. Ventiile võib juhtida paikselt ja need tuleb varustada vahenditega, mis näitavad, kas need on kinni või lahti.

UUED B-, C- JA D-KLASSI LAEVAD:

1.

Kingstonite käsirattad või käepidemed peavad olema käitamiseks kergesti ligipääsetavad. Kõik kingstonitena kasutatavad ventiilid peavad sulguma, kui käsiratast pööratakse päripäeva.

2.

Väljavoolukraanid või -ventiilid laeva küljel katelde läbipuhkevee jaoks asuvad kergesti ligipääsetavates kohtades ja mitte teki plaadistuse all. Kraanid või ventiilid tuleb projekteerida nii, et selgesti on näha, kas nad on kinni või lahti. Kraanid varustatakse kaitsevarjuga, mis on projekteeritud nii, et kui kraan on avatud, ei saa võtit välja tõsta.

3.

Kõigile ventiilidele ja kraanidele sellistes torusüsteemides nagu pilsi- ja ballastisüsteemid, kütteõli- ja määrdeõlisüsteemid, tulekustutus- ja lüüsisüsteemid, jahutusvee- ja kanalisatsioonisüsteemid jne, on selgesti märgitud nende ülesanne.

4.

Kui muud väljavoolutorud väljuvad allpool kõrgeimat vaheruumideks jaotumise veeliini, varustatakse need laeva küljel samaväärse sulgemisvahendiga; kui nad väljuvad kõrgeimast vaheruumideks jaotumise veeliinist kõrgemal, varustatakse nad hariliku pardaklapiga. Mõlemal juhul võib ventiilidest loobuda, kui kasutatavate torude paksus on sama kui plaadistus kaudsetes väljavooluavades tualettidest, valamutest ja pesuruumide põrandaavadest jne, mis on varustatud katetega või muul viisil veelöögi eest kaitstud. Selliste torude seina paksus ei pea siiski ületama 14 mm.

5.

Kui paigaldatakse otsese sulgemismehhanismiga ventiil, peab selle käitamiskoht olema alati kergesti ligipääsetav ja see peab olema varustatud vahendiga, mis näitab, kas ventiil on lahti või kinni.

6.

Kui masinaruumidesse paigaldatakse otseste sulgemismehhanismidega ventiilid, piisab sellest, kui neid saab käitada nende asukohalt, tingimusel et see koht on kõigis tingimustes kergesti ligipääsetav.

6.   Käesolevas määruses ette nähtud kere liitmikud ja ventiilid peavad olema terasest, pronksist või muust heaks kiidetud duktiilsest materjalist. Tavalisest malmist või sarnasest materjalist ventiilid ei ole lubatud. Kõik käesolevas määruses nimetatud torud peavad olema terasest või muust sarnasest materjalist, mille on heaks kiitnud lipuriigi asutus.

7.   Maabumissild ja ujuvusvaru veeliinist allapoole ehitatud lastiluugid peavad olema piisavalt tugevad. Need tuleb tõhusalt sulgeda ja kinnitada veekindlalt enne laeva lahkumist sadamast ning hoida sõidu ajal suletuna.

8   Selliseid avasid ei tohi mingil juhul ehitada nii, et nende madalaim punkt oleks allpool kõrgeimat vaheruumideks jaotumise veeliini.

16   Reisilaevade veekindlus ülalpool ujuvusvaru veeliini (R 20)

UUED B-, C- JA D-KLASSI NING OLEMASOLEVAD B-KLASSI LAEVAD:

1.

Võetakse kõik põhjendatud ja otstarbekad meetmed, et piirata vee sissepääsu ning levikut ülalpool vaheseinte tekki. Sellised meetmed võivad hõlmata osalisi vaheseinu või võrke. Kui vaheseinte tekile, peamiste vaheruumideks jaotumise vaheseinte kohale või vahetusse lähedusse paigaldatakse osalisi veekindlaid vaheseinu ja võrke, peavad nende ühendused pannuli ja vaheseinte tekiga olema veekindlad, et piirata vee voolamist mööda tekki, kui laev on vigastatuna kreenis. Kui osaline veekindel vahesein ei ole ühel joonel all asuva vaheseinaga, tehakse nendevaheline vaheseinte tekk täiesti veekindlaks.

2.

Vaheseinte tekk või selle kohal olev tekk peab olema ilmastikukindel. Kõigil avatud ülateki avadel peavad olema piisava kõrguse ja tugevusega koomingud ning need tuleb varustada tõhusate vahenditega nende kiireks ilmastikukindlaks sulgemiseks. Tormiluugid, varbreelingud ja piigartid ehitatakse vastavalt vajadusele ülateki kiireks veest tühjendamiseks kõigis ilmastikutingimustes.

3.

Olemasolevatel B-klassi laevadel peab tekiehitises lõppevate õhutorude avatud ots olema veepiirist vähemalt 1 meetri kõrgusel, kui laev kaldub kreeni 15 ° võrra või otsese arvutuse teel määratud maksimaalse kreeninurgani vee sissevoolu vaheetappides, olenevalt sellest, kumb on suurem. Alternatiivina võib muudest kui naftapaakidest väljuvad õhutorud viia läbi tekiehitise külje. Käesoleva punkti sätted ei piira kehtiva rahvusvahelise laadungimärgi konventsiooni kohaldamist.

4.

Illuminaatorid, maabumissild, lastiluugid ja muud vahendid põhjapannuli ujuvusvaru veeliinist kõrgemate avade sulgemiseks on tõhusa konstruktsiooniga ja piisavalt tugevad, arvestades ruume, kuhu nad on paigaldatud, ja nende asendit kõrgeima vaheruumideks jaotumise veeliini suhtes.

5.

Kõik illuminaatorid ruumides, mis asuvad allpool esimest tekki vaheseinte teki kohal, varustatakse tõhusate sisemiste katetega, mis on paigutatud nii, et neid saab kergelt ja tõhusalt sulgeda ning veekindlalt kinnitada.

17   Lastimisuste sulgemine (R 20-1)

UUED B-, C- JA D-KLASSI NING OLEMASOLEVAD B-KLASSI LAEVAD:

1.

Järgmised ujuvusvaru veeliinist kõrgemal asuvad uksed suletakse ja lukustatakse enne, kui laev mis tahes sõidule läheb, ning need jäävad suletuks ja lukustatuks, kuni laev on järgmise kai ääres:

1.

kinniste tekiehitiste väliskülgedel või äärtes olevad lastimisuksed;

2.

punktis 1.1 osutatud kohtadesse paigaldatud vöörivisiirid;

3.

lastimisuksed põrkevaheseinas;

4.

ilmastikukindlad rambid, mis on alternatiiviks punktides 1.1-1.3 määratletud sulgemisviisidele. Kui ust ei saa avada või sulgeda, kui laev on kai ääres, võib sellise ukse avada või lahti jätta, kui laev kaile läheneb või sellest eemaldub, kuid üksnes määral, mis võib olla vajalik ukse viivitamatuks käitamiseks. Igal juhul tuleb suletuna hoida sisemine vööriuks.

2.

Olenemata punktide 1.1 ja 1.4 nõuetest võib lipuriigi ametiasutus lubada teatavate uste avamist kapteni äranägemisel, kui see on vajalik laeva tööks või reisijate pardaletulekuks ja pardalt lahkumiseks, kui laev on ohutus ankrupaigas ja tingimusel, et see ei vähenda laeva ohutust.

3.

Kapten tagab punktis 1 nimetatud uste sulgemise ja avamise tõhusa jälgimis- ja teatamissüsteemi rakendamise.

4.

Kapten peab enne laeva edasisõitu tagama, et vastavalt 22. reeglile kantakse logiraamatusse punktis 1 nimetatud uste viimase sulgemise ja punktile 2 vastava iga konkreetse ukse avamise aeg.

17-1   Veekindlus ro-ro-tekist (vaheseinte tekist) alumiste ruumideni (R 20-2)

UUED B-, C- JA D-KLASSI RO-RO-REISILAEVAD:

1.1.

Vastavalt punktide 1.2 ja 1.3 sätetele peab kõikide vaheseinte teki alla viivate ligipääsude madalaim punkt olema vaheseinte tekist vähemalt 2,5 meetrit kõrgemal;

1.2.

kui vaheseinte teki all olevatesse ruumidesse pääsemiseks on ehitatud sõidukirambid, peab nende avasid saama veekindlalt sulgeda, et takistada vee pääsu allapoole, ja need peavad olema varustatud häireseadme ja näidikuga komandosillal;

1.3.

lipuriigi ametiasutus võib lubada konkreetsete ligipääsude ehitamist vaheseinte teki alustesse ruumidesse, kui need on vajalikud laeva oluliseks tööks, nt masinate ja varude liigutamiseks, tingimusel et sellised ligipääsud tehakse veekindlaks, ning varustatakse häireseadme ja näidikuga komandosillal;

1.4.

punktides 1.2 ja 1.3 nimetatud ligipääsud suletakse enne, kui laev mis tahes reisil kai äärest lahkub, ja need jäävad suletuks, kuni laev jõuab järgmise kai äärde;

1.5.

kapten tagab punktides 1.2 ja 1.3 nimetatud ligipääsude sulgemise ja avamise tõhusa jälgimis- ja teatamissüsteemi rakendamise ja

1.6.

kapten tagab, et enne laeva lahkumist kai äärest mis tahes reisile tuleb vastavalt reeglile II-1/B/22 kanda logiraamatusse punktides 1.2 ja 1.3 nimetatud ligipääsude viimane sulgemisaeg;

1.7.

uued C-klassi ro-ro-reisilaevad pikkusega vähem kui 40 meetrit ja uued D-klassi ro-ro-reisilaevad võivad punktidele 1.1-1.6 vastamise asemel vastata punktidele 2.1-2.4, kui koomingu ja ülevooluläve kõrgus on lahtistel ro-ro-lastitekkidel vähemalt 600 mm ja kinnistel ro-ro-lastitekkidel vähemalt 380 mm.

OLEMASOLEVAD B- KLASSI RO-RO-REISILAEVAD:

2.1.

Kõik ligipääsud, mis viivad ro-ro-tekilt vaheseinte tekist allpool olevatesse ruumidesse, tehakse veekindlaks ja komandosild varustatakse vahenditega, mis näitavad, kas ligipääs on lahti või kinni;

2.2.

kõik sellised ligipääsud suletakse enne, kui laev mis tahes reisil kai äärest lahkub, ja need jäävad suletuks, kuni laev jõuab järgmise kai äärde;

2.3.

olenemata punkti 2.2 nõuetest võib lipuriigi ametiasutus lubada mõnede selliste ligipääsude avamist sõidu ajal, kuid ainult ajavahemikuks, millest piisab nende läbimiseks ja vajaduse korral laeva hädavajalikuks tööks, ja

2.4.

punkti 2.1 nõudeid kohaldatakse alates esimese korrapärase ülevaatuse kuupäeval pärast 1. juulit 1998.

17-2   Ligipääs ro-ro-tekkidele (R 20-3)

KÕIK RO-RO-REISILAEVAD:

Kapten või selleks volitatud juhtkonnaliige tagab, et ilma kapteni või volitatud juhtkonnaliikme selgesõnalise nõusolekuta ei pääse ükski reisija sõidu ajal kinnistele ro-ro-tekile.

17-3   Vaheseinte sulgemine ro-ro-tekil (R 20-4)

UUED B-, C- JA D-KLASSI NING OLEMASOLEVAD B-KLASSI RO-RO-REISILAEVAD:

1.

Kõik piki- ja põikivaheseinad, mida peetakse tõhusaks ro-ro-tekile kogunenud merevee piiramisel, peavad olema paigal ja kinnitatud enne, kui laev kai äärest lahkub, ja jääma oma kohale kinnitatuks, kuni laev jõuab järgmise kai äärde.

2.

Olenemata punkti 1 nõuetest võib lipuriigi ametiasutus lubada sellistes vaheseintes mõnede ligipääsude avamist sõidu ajal, kuid ainult ajavahemikuks, millest piisab nende läbimiseks ja vajaduse korral laeva hädavajalikuks tööks.

18   Teave püstuvuse kohta (R 22)

UUED B-, C- JA D-KLASSI NING OLEMASOLEVAD B-KLASSI LAEVAD:

1.

Igale reisilaevale tehakse valmimisel kreenikatse ja määratakse selle püstuvusandmed. Kaptenile antakse lipuriigi ametiasutuse tunnustatud teave, mis on talle vajalik, et saada kiiresti ja lihtsalt täpseid juhiseid laeva püstuvuse kohta erinevates töötingimustes.

2.

Kui laevas tehakse muudatusi, mis mõjutavad oluliselt kaptenile antud teavet püstuvuse kohta, antakse talle muudetud püstuvusteave. Vajaduse korral peab laev uuesti läbima kreenikatse.

3.

Korrapäraste ajavahemike tagant, mis ei ületa viit aastat, viiakse läbi tühja laeva ülevaatus, et kontrollida kõiki tühja laeva veeväljasurve ja pikitelje raskuskeskme muutusi. Laev peab läbima uuesti kreenikatse alati, kui võrreldes tunnustatud teabega püstuvuse kohta leitakse või oletatakse, et tühja laeva veeväljasurve kõrvalekalle on üle 2 % või pikitelje raskuskeskme kõrvalekalle üle 1 % laeva pikkusest.

4.

Lipuriigi ametiasutus võib konkreetse laeva kreenikatsest vabastada, kui püstuvuse põhiandmed on kättesaadavad sõsarlaeva kreenikatse põhjal ja lipuriigi ametiasutusele on tõendatud, et vabastatud laeva kohta saadakse nendest põhiandmetest usaldusväärne teave püstuvuse kohta.

19   Hukkumatuse informatsioon (R 23)

UUED B-, C- JA D-KLASSI NING OLEMASOLEVAD B-KLASSI LAEVAD:

Laeva eest vastutava juhtkonnaliikme juhendamiseks pannakse püsivalt välja plaanid, mis näitavad iga teki ja trümmi veekindlate vaheruumide piire, nendes olevaid avausi koos sulgemisvahendite ja kõigi nende juhtimiseks vajalike seadmete asukohtadega, ja abinõusid iga veega täitumisest tuleneva kreeni korrigeerimiseks. Lisaks tehakse laeva juhtkonna liikmele kättesaadavaks nimetatud teavet sisaldavad vihikud.

20   Laevakere ja tekiehitiste terviklikkus, vigastuste vältimine ja kontroll (R 23-2)

Käesolevat reeglit kohaldatakse kõigi ro-ro-reisilaevade suhtes, kuid olemasolevate laevade suhtes kohaldatakse punkti 2 alates esimese korrapärase ülevaatuse kuupäeval pärast 1. juulit 1998.

1.

Komandosild varustatakse näidikutega kõigi laevakere uste, lastimisuste ja muude sulgurite kohta, mis avatuna või nõuetekohaselt kinnitamata võivad põhjustada vee sissevoolu eriruumi või ro-ro-lastiruumi. Näidikusüsteem tuleb kavandada tõrkekindluse põhimõttel ja see peab näitama valgussignaalidega, kui uks ei ole täielikult sulgunud või kui mõni sulguritest ei ole paigal ja täielikult lukustunud, ja helisignaalidega, kui selline uks või sulgurid avanevad või kinnitusvahendid vallanduvad. Komandosilla näidikupuldil peab olema funktsiooniga „sadam/meresõit” toimimisviisi valik, mis annab komandosillal helisignaali, kui laev lahkub sadamast avatud vööriuste, sisemiste uste, ahtrirambi või muu laevakeres oleva uksega või vales asendis sulguriga. Näidikusüsteemi toiteallikas peab olema uste avamise ja sulgemise toiteallikast sõltumatu. Olemasolevate laevade pardale paigaldatud lipuriigi ametiasutuse tunnustatud näidikusüsteeme ei ole vaja vahetada.

2.

Ehitatakse teleseire ja veelekke tuvastamise süsteem, mis annab komandosillale ja mootorite juhtimispuldile häire sisemiste ja välimiste vööriuste, ahtriuste või kõigi muude laevakeres olevate uste kaudu toimunud lekke kohta, mis võib põhjustada vee sissevoolu eriruumidesse või ro-ro-lastiruumidesse.

3.

Eriruume ja ro-ro-lastiruume valvatakse või jälgitakse pidevalt selliste tõhusate vahendite nagu näiteks teleseire abil, et märgata laeva sõidu ajal sõidukite liikumist ebasoodsates ilmastikuoludes ja reisijate lubamatut ligipääsu.

4.

Laeva pardal peavad vajalikes kohtades olema dokumenteeritud tegevusjuhised kõigi laevakeres olevate uste, lastimisuste ja muude sulgemisvahendite sulgemiseks, mis avatuks või nõuetekohaselt sulgemata jäetuna võivad põhjustada vee sissevoolu eriruumi või ro-ro-lastiruumi.

21   Veekindlate uste jm märgistus, korrapärane töö ja kontrollimine (R 24)

UUED B-, C- JA D-KLASSI NING OLEMASOLEVAD B-KLASSI LAEVAD:

1.

Igal nädalal toimuvad veekindlate uste, illuminaatorite, ventiilide ja piigartite sulgurmehhanismide käsitsemise harjutused.

2.

Kõiki merel kasutatavaid veekindlaid uksi peamistes põikivaheseintes käitatakse iga päev.

3.

Veekindlaid uksi ning kõiki nendega seotud mehhanisme ja näidikuid, kõiki ventiile, mille sulgemine on vajalik vaheruumi veekindlaks muutmiseks, ja kõiki ventiile, mille kasutamine on vajalik vee juhtimiseks põikisuunas laeva vigastuste korral, kontrollitakse merel korrapäraselt vähemalt kord nädalas.

4.

Sellised ventiilid, uksed ja mehhanismid tuleb asjakohaselt märgistada, et tagada nende õige kasutamine maksimaalse ohutuse saavutamiseks.

22   Logiraamatu kanded (R 25)

UUED B-, C- JA D-KLASSI NING OLEMASOLEVAD B-KLASSI LAEVAD:

1.

Hingedega uksed, portatiivsed plaadid, illuminaatorid, maabumissild ja lastiluugid ning muud avaused, mis vastavalt käesolevatele reeglitele peavad sõidu ajal kinni olema, suletakse enne laeva sadamast lahkumist. Sulgemise ja avamise aeg (kui avamine on käesolevate reeglitega lubatud) kantakse logiraamatusse.

2.

Kõigi 21. reeglis nõutavate harjutuste ja kontrollimiste kohta tehakse kirje logiraamatusse koos kõigi võimalike leitud puuduste üksikasjaliku kirjeldusega.

23   Tõstetavad autoplatvormid ja -rambid

UUED A-, B-, C- JA D-KLASSI NING OLEMASOLEVAD B-KLASSI LAEVAD:

Laevadel, kuhu on ehitatud ripptekid reisijate sõidukite vedamiseks, peab konstrueerimine, paigaldamine ja kasutamine toimuma kooskõlas lipuriigi ametiasutuse kehtestatud meetmetega. Konstruktsiooni osas kasutatakse tunnustatud organisatsiooni asjakohaseid eeskirju.

24   Reelingud

1. JAANUARIL 2003 VÕI HILJEM EHITATUD UUED A-, B-, C- JA D-KLASSI LAEVAD:

1.

Välitekid, kuhu lubatakse reisijate ligipääsu ja kus ei ole piisava kõrgusega umbreelingut, tuleb varustada tekist vähemalt 1 100 mm kõrguste reelingutega, mille kavand ja konstruktsioon takistab reisijatel reelingutele ronimist ja kogemata tekilt alla kukkumist.

2.

Selliste välitekkide trepid ja trepimademed tuleb varustada samaväärse konstruktsiooniga reelingutega.

C   OSA

MASINAD

1   Üldine (R 26)

UUED B-, C- JA D-KLASSI NING OLEMASOLEVAD B-KLASSI LAEVAD:

1.

Masinad, katlad ja muud surveanumad, nendega seotud torustikud ja seadmed tuleb paigaldada ja neid tuleb kaitsta viisil, et oht pardal viibivate isikute suhtes oleks minimaalne, pöörates piisavat tähelepanu liikuvatele osadele, kuumadele pindadele ja muudele ohtudele.

2.

Laeval peavad olema vahendid, mille abil saab säilitada peajõuseadme tavapärast toimimist või taastada seda isegi juhul, kui üks olulistest abiseadmetest lakkab töötamast.

3.

Laeval peavad olema vahendid tagamaks, et masinad saab tööle panna külma laeva olukorras ilma välise abita.

UUED B- ja C-KLASSI LAEVAD:

4.

Peajõuseade ning kõik laeva liikumise ja ohutuse jaoks hädavajalikud abiseadmed peavad laeva paigaldatuna olema kavandatud toimima, kui laev on ilma kreenita ja kui laev on kaldus iga kreeninurga all kuni (kaasa arvatud) 15 ° kummalegi poole staatilistes tingimustes ja 22,5 ° kummalegi poole dünaamilistes tingimustes (külgõõtsumine) ning samal ajal dünaamiliselt kaldu 7,5 ° vööri või ahtri poole (pikiõõtsumine).

UUED A-, B-, C- JA D-KLASSI LAEVAD NING OLEMASOLEVAD B-KLASSI LAEVAD:

5.

Laeval peavad olema vahendid jõuseadme ja sõukruvi peatamiseks avarii korral sobivast kohast väljaspool masinaruumi/masinaruumi keskjuhtimispulti, nt avatud tekilt või roolikambrist.

1. JAANUARIL 2003 VÕI HILJEM EHITATUD B-, C- JA D-KLASSI LAEVAD:

6.

Kütteõli kulupaakide, settepaakide ja määrdeõlipaakide ventilatsioonitorude asukoht ning paigaldus peab olema selline, et vigastatud ventilatsioonitoru ei põhjustaks otsest merevee või vihmavee sissepääsu ohtu. Igal laeval peab olema kaks kütteõli kulupaaki iga õlitüübi jaoks, mis on vajalikud laeva liikumiseks ja oluliste süsteemide tööks, või samaväärsed seadmed, mille mahust piisaks vähemalt 8 tunni tööks B-klassi laevade puhul ja vähemalt 4 tunni tööks C- ja D-klassi laevade puhul jõuseadme maksimaalse pideva töö ja generaatorseadme tavapärase töökoormuse juures merel.

2   Sisepõlemismootorid (R 27)

UUED B-, C- JA D-KLASSI NING OLEMASOLEVAD B-KLASSI LAEVAD:

1.

Sisepõlemismootorid silindri läbimõõduga 200 mm või karteri mahuga 0,6 m3 ja rohkem varustatakse sobivat tüüpi karteri kaitseklapiga, millel on küllaldane väljalaskeava pind. Kaitseklapid seadistatakse viisil või varustatakse vahendiga, mis tagab, et nende väljalase on suunatud nii, et töötajate vigastamise võimalused on minimaalsed.

3   Pilsipumbaseadmed (R 21)

UUED B-, C- JA D-KLASSI NING OLEMASOLEVAD B-KLASSI LAEVAD:

1.1.

Tuleb tagada tõhus pilsipumbasüsteem, mis suudab kõigis kasutustingimustes pumbata vee välja igast veekindlast vaheruumist ja tühjendada iga veekindla vaheruumi, välja arvatud alaliselt magevee, ballastvee, kütteõli või vedellasti veoks määratud ruum, mille jaoks on ette nähtud muu tõhus pumpamisvahend. Isoleeritud lastiruumide veest tühjendamiseks peavad laevas olema tõhusad vahendid.

1.2.

Sanitaar-, ballasti- ja üldpumpasid võib lugeda sõltumatuteks mootoriga pilsipumpadeks, kui need on asjakohaselt ühendatud pilsipumbasüsteemiga.

1.3.

Kõik kütusepaakides või nende all või katla- või masinaruumides, kaasa arvatud ruumides, kus asuvad õlisettepaagid või õlikütuse pumbaseadmed, kasutatavad pilsipumbad peavad olema terasest või muust sobivast materjalist.

1.4.

Pilsi- ja ballastipumpade süsteemi seadistus peab olema selline, et vesi ei pääseks merest ega ballastveepaakidest lasti- ja masinaruumidesse või ühest vaheruumist teise. Tuleb tagada, et takistatud oleks soovimatu merevee sissevool igasse pilsi- ja ballastiühendustega süvapaaki, kui see sisaldab lasti, või nende tühjendamine pilsipumba kaudu, kui see sisaldab ballastvett.

1.5.

Kõik pilsipumbasüsteemiga seotud jaotuskarbid ja käsitsi juhitavad ventiilid peavad asuma kohtades, mis on tavapärastes tingimustes ligipääsetavad.

UUED B-, C- JA D-KLASSI LAEVAD:

1.6.

Vaheseinte tekil asuvaid kinniseid lastiruume peab olema võimalik veest tühjendada.

1.6.1.

Kui vaheseinte teki vabaparras on selline, et teki serv jääb vee alla, kui laev kaldub küljele rohkem kui 5 °, toimub veest tühjendamine piisava arvu sobivas suuruses piigartite abil, mis tühjenevad otse üle parda ja on paigaldatud vastavalt 15. reegli nõuetele.

1.6.2.

Kui vabaparras on selline, et vaheseinte tekk jääb vee alla, kui laev kaldub küljele 5 ° või vähem, viiakse vaheseinte teki kinniste lastiruumide väljavool piisava mahuga sobivasse ruumi või ruumidesse, kus on kõrge veetaseme häireseade ja sobivad seadmed vee juhtimiseks üle parda. Lisaks sellele tuleb tagada, et:

1.

piigartite arv, suurus ja paigutus takistavad vaba vee liigset kogunemist;

2.

käesoleva reegliga ettenähtud pumbaseadmete puhul arvestatakse paiksete survevett pihustavate tulekustutussüsteemide nõudeid;

3.

bensiini või muude ohtlike ainetega saastunud vesi ei valgu masinaruumi või muudesse ruumidesse, kus võib leiduda süüteallikaid, ja

4.

kui kinnist lastiruumi kaitseb süsinikdioksiidiga tulekustutussüsteem, on teki piigartid varustatud lämmatava gaasi väljapääsu tõkestavate vahenditega.

UUED A-, B-, C- JA D-KLASSI LAEVAD:

1.6.3.

Ro-ro-tekkide ja autotekkide äravool peab olema piisava mahuga, et piigartid, tormiluugid jne tüür- ja pakpoordis suudavad toime tulla vihmutussüsteemi ja tuletõrjepumpadest tuleva veega, võttes arvesse laeva kreeni ja diferendi tingimusi.

1.6.4.

Kui reisijate ja meeskonna ruumid on varustatud sprinklersüsteemide ja hüdrantidega, peab seal olema ka vajalik arv piigarteid, millest piisab ruumi sprinkleritest ja kahest düüsidega tuletõrjevoolikust tuleva veekoguse ärajuhtimiseks. Piigartid tuleb paigutada kõige tõhusamatesse kohtadesse, nt igasse nurka.

UUED B-, C- JA D-KLASSI NING OLEMASOLEVAD B-KLASSI LAEVAD:

2.1.

Punktis 1.1 nõutav pilsipumbasüsteem peab suutma toimida kõigis tingimustes pärast laevaõnnetust, olenemata sellest, kas laev on ilma kreenita või kreenis. Sel eesmärgil tuleb üldjuhul paigaldada külgedele imitorud, välja arvatud kitsastes vaheruumides laeva otsas, kus piisab ühest imitorust. Ebatavalise kujuga vaheruumides võivad vajalikud olla täiendavad imitorud. Tuleb ette näha süsteem, mille kaudu vesi vaheruumis võib valguda imitorudesse.

2.2.

Võimaluse korral paigutatakse mootoriga pilsipumbad eraldi veekindlatesse vaheruumidesse ja seadistatakse või paigutatakse nii, et need vaheruumid ei täitu veega sama vigastuse tulemusel. Kui peajõuseadmed, abimehhanismid ja katlad on kahes või rohkemas veekindlas vaheruumis, tuleb pilsi teenindamiseks olemasolevad pumbad nendes vaheruumides üksteisest võimalikult kaugele paigutada.

2.3.

Iga nõutav pilsipump, välja arvatud üksnes vöör- ja ahterpiigi vaheruumidele ettenähtud lisapumbad, peab olema seadistatud nii, et see suudaks imeda vett kõigist ruumidest, mis tuleb tühjendada vastavalt punktile 1.1.

2.4.

Iga mootoriga pilsipump peab suutma pumbata vett läbi nõutava põhipilsitoru kiirusega vähemalt 2 m/sek. Masinaruumides asuvatel sõltumatutel mootoriga pilsipumpadel peab olema otsene imitoru nendest ruumidest, kuid iga üksiku ruumi puhul ei nõuta rohkem kui kaht imitoru. Kui selliseid imitorusid on kaks või rohkem, on kummalgi laeva küljel vähemalt üks. Otsesed imitorud on nõuetekohaselt paigaldatud ja masinaruumis ei ole nende läbimõõt väiksem põhipilsitoru nõutavast läbimõõdust.

2.5.

Lisaks punktis 2.4 nõutavale otsesele pilsiimitorule või -torudele tuleb suurimast olemasolevast sõltumatust mootoriga pumbast viia tagasilöögiklapiga avarii-pilsiimitoru masinaruumi äravoolutasemele; imitoru on sama läbimõõduga kui kasutatava pumba põhiimitoru.

2.6.

Merevee sissevoolu- ja imiventiilide võllid ulatuvad masinaruumi platvormist märgatavalt kõrgemale.

2.7.

Kogu pilsiimitorustik peab kuni pumbaühenduseni olema muudest torustikest sõltumatu.

2.8.

Pilsi põhi- ja haruimitorude läbimõõt „d” arvutatakse vastavalt järgmistele valemitele. Tegeliku sisediameetri võib siiski ümardada lipuriigi ametiasutuse tunnustatud lähima standardmõõduni: pilsi põhiimitoru:

Formula

pilsi haruimitorud kogumiskarpide ja imitorude vahel:

Formula

kus:

d

on pilsi põhitoru sisediameeter (millimeetrites),

L ja B

on laeva pikkus ja laius (meetrites),

L1

on vaheruumi pikkus ja

D

on laeva teoreetiline pardakõrgus (meetrites) tingimusel, et laeval, millel on vaheseinte tekil kinnine lastiruum, mida tühjendatakse sisemiselt vastavalt punkti 1.6.2 nõuetele ja mis ulatub läbi kogu laeva pikkuse, mõõdetakse D järgmise tekini vaheseinte tekist kõrgemal. Kui kinnised lastiruumid hõlmavad väiksemat pikkust, on D teoreetiline pardakõrgus pluss lh/L, kus l ja h on vastavalt kinniste lastiruumide kogupikkus ja kõrgus.

2.9.

Vältida tuleb iga pilsiimitoru teenindatava vaheruumi veega täitumist juhul, kui toru mõnes muus vaheruumis kokkupõrke või madalikule sõitmise tõttu puruneb või muid vigastusi saab. Kui toru mõni osa asub laeva küljele lähemal kui üks viiendik laeva laiusest (mõõdetakse täisnurga all keskjoonest kõrgeima vaheruumideks jaotumise veeliini tasemel) või tunnelkiilu sees, tuleb sellele paigaldada tagasilöögiklapp vaheruumis, kus asub toru avatud ots.

2.10.

Pilsipumbasüsteemiga seotud jaotuskarbid, kraanid ja ventiilid peavad olema paigaldatud nii, et vee sissevoolu korral võib üht pilsipumpa kasutada mis tahes vaheruumi tühjendamisel; lisaks sellele ei tohi pumba või pumba ja põhipilsitoru vahelise toru vigastus väljaspool joont, mis asub välispardast viiendiku laeva laiuse kaugusel, pilsisüsteemi tööd peatada. Kui kõigil pumpadel on üks ühine torustik, peab vajalikke pilsiimitorusid kontrollivaid ventiile saama juhtida vaheseinte tekist kõrgemalt. Kui lisaks põhipilsisüsteemile on ette nähtud avariipilsisüsteem, peab see olema põhisüsteemist sõltumatu ja paigaldatud nii, et pump suudaks punktis 2.1 täpsustatud vee sissevoolu tingimustes töötada mis tahes vaheruumis; sel juhul peavad ainult avariisüsteemi juhtimiseks vajalikud ventiilid olema juhitavad vaheseinte tekist kõrgemalt.

2.11.

Kõigil vaheseinte tekist kõrgemalt juhitavatel punktis 2.10 nimetatud kraanidel ja ventiilidel peavad olema juhtimiskohas selgesti märgistatud juhtimisseadmed koos vahendiga, mis näitab, kas need on lahti või kinni.

4   Pilsipumpade arv ja tüüp (R 21)

UUED B-, C- JA D-KLASSI NING OLEMASOLEVAD B-KLASSI LAEVAD:

kuni 250 reisijat

:

üks peamasinapump ja üks sõltumatu mootoriga pump, mis ise ja mille jõuallikas asuvad väljaspool masinaruumi,

üle 250 reisija

:

üks peamasinapump ja kaks sõltumatu mootoriga pumpa, millest üks peab asuma väljaspool masinaruumi ja mille jõuallikas peab samuti asuma väljaspool masinaruumi.

Peamasinapumpa võib asendada üks sõltumatu mootoriga pump.

Väga väikseid vaheruume võib veest tühjendada kantavate käsipumpadega.

5   Tagasikäiguvahendid (R 28)

UUED B-, C- JA D-KLASSI NING OLEMASOLEVAD B-KLASSI LAEVAD:

1.

Laeva nõuetekohase juhtimise tagamiseks kõigis tavapärastes tingimustes peab laeval olema piisavalt võimsust tagasikäiguks.

2.

Masina võimet pöörata sõukruvi telgsurvejõu suunda piisava aja jooksul ja peatada seega laev mõõdukas kauguses maksimaalsest edasiliikumise töökiirusest tuleb näidata ja see dokumenteerida.

3.

Katsetel dokumenteeritud peatumisajad, laeva suunad ja kaugused koos katsete tulemustega, mis määravad mitme sõukruviga laevade suutlikkuse manööverdada ühe või mitme mittetöötava sõukruviga, peavad pardal olema kaptenile või määratud töötajatele kasutamiseks kättesaadavad.

6   Rooliseade (R 29)

UUED B-, C- JA D-KLASSI NING OLEMASOLEVAD B-KLASSI LAEVAD:

1.

Igal laeval peab olema tõhus pea- ja abiroolimehhanism. Pea- ja abiroolimehhanism peavad olema paigaldatud nii, et ühe rike ei muuda teist töövõimetuks.

2.

Pearooliseade ja roolipaller, kui see on paigaldatud, peavad olema:

2.1.

piisavalt tugevad ja nendega peab saama laeva roolida maksimaalsel edasiliikumise kiirusel ning konstrueeritud nii, et neid ei kahjusta maksimaalne tagasiliikumise kiirus;

2.2.

võimelised liigutama rooli asendist 35 ° ühel küljel asendisse 35 ° teisel küljel laeva sügavaima sõidusüvise juures maksimaalse edasiliikumise kiirusega liikudes ja samades tingimustes asendist 35 ° ühel küljel asendisse 30 ° teisel küljel mitte rohkem kui 28 sekundiga;

2.3.

mootoriga, kui see on vajalik punkti 2.2.2 nõuete täitmiseks ja igal juhul, kui punkti 2.2.1 nõuete täitmiseks peab roolipalleri läbimõõt olema roolipinni kohal vähemalt 120 mm, välja arvatud tugevdus sõiduks jääoludes.

3.

Kui paigaldatud on abirooliseade, peab see olema:

1.

piisavalt tugev ja sellega peab saama roolida laeva sõidukiirusel ning seda peab saama hädaolukorras kiiresti kasutada;

2.

võimeline liigutama rooli asendist 15 ° ühel küljel asendisse 15 ° teisel küljel kõige rohkem 60 sekundiga laeva sügavaima sõidusüvise juures, kui laev liigub poole maksimaalse edasiliikumise kiirusega või 7 sõlme kiirusega, olenevalt sellest, kumb on suurem, ja

3.

mootoriga, kui see on vajalik punkti 3.2 nõuete täitmiseks ja igal juhul, kui roolipalleri läbimõõt peab roolipinni kohal olema vähemalt 230 mm, välja arvatud tugevdus sõiduks jääoludes.

UUED B-, C- JA D-KLASSI LAEVAD:

4

Roolimehhanismi jõuseadmed peavad olema:

1.

paigaldatud nii, et nad hakkavad automaatselt uuesti tööle, kui toide pärast elektrikatkestust taastub, ja

2.

sellised, et neid saaks käivitada juhtpuldist komandosillal. Roolimehhanismi jõuseadmete elektrikatkestuse korral antakse komandosillal kuuldav ja nähtav häire.

UUED B-, C- JA D-KLASSI NING OLEMASOLEVAD B-KLASSI LAEVAD:

5.

Kui pearooliseade koosneb kahest või rohkemast identsest jõuallikast, ei ole abirooliseadet vaja paigaldada juhul, kui:

1.

pearooliseade suudab rooli juhtida punktis 2.2 nõutaval viisil, kui üks jõuallikas ei tööta, ja

2.

pearooliseade on paigaldatud nii, et pärast üksikut riket torustikus või ühes jõuallikatest saab rikke isoleerida viisil, mis võimaldab roolimisvõime säilitada või kiiresti taastada.

UUED B-, C- JA D-KLASSI LAEVAD:

6.

Rooliseadme juhtimisseade paigaldatakse:

1.

pearooliseadme jaoks nii komandosillale kui ka rooliruumi;

2.

kui pearooliseade on paigaldatud vastavalt punktile 4, kahe erineva juhtimissüsteemina, mida mõlemat juhitakse komandosillalt. See ei nõua kaht rooliratast või juhthooba. Kui juhtimissüsteem koosneb hüdraulilisest servomootorist, ei ole vaja paigaldada teist sõltumatut süsteemi;

3.

abirooliseadme puhul rooliseadmeruumis ja juhul, kui see on mootoriga, peaks seda saama juhtida ka komandosillalt ja see peaks olema sõltumatu pearooliseadme juhtimissüsteemist.

7.

Kõik komandosillalt juhitavad pea- ja abirooliseadme juhtimissüsteemid peavad vastama järgmistele nõuetele:

1.

kui see on elektriline, peab seda teenindama eraldi vooluahel, mis saab toidet rooliseadme vooluahelast rooliseadmeruumis või otse rooliseadme vooluahelale toidet andvatest jaotuskilbi kogumislattidest punktis, mis asub jaotuskilbil rooliseadme vooluahela toite juures;

2.

rooliseadmeruumis peab olema vahend iga komandosillalt juhitava juhtimissüsteemi eraldamiseks rooliseadmest, mida see teenindab;

3.

süsteemi peab saama käivitada juhtpuldist komandosillal;

4.

juhtimissüsteemi elektrikatkestuse korral antakse komandosillal kuuldav ja nähtav häire ja

5.

lühisekaitse peab olema ainult rooliseadme juhtimissüsteemi vooluahelal.

8.

Käesoleva reegli ja 7. reegliga nõutavad vooluahelad ja rooliseadme juhtimissüsteemid oma osade, juhtmete ja torudega peavad kogu pikkuses olema üksteisest võimalikult kaugel.

9.

Komandosilla ja rooliseadmeruumi või alternatiivse roolimiskoha vahel peavad olema sidevahendid.

10.

Rooli(de) nurk:

1.

tuleb näidata komandosillal, kui pearooliseade on mootoriga. Roolinurganäidik peab olema rooliseadme juhtimissüsteemist sõltumatu;

2.

peab rooliseadmeruumis olema äratuntav.

11.

Hüdraulilisel mootoriga rooliseadmel:

1.

peavad olema seadmed hüdraulilise vedeliku puhtuse säilitamiseks, võttes arvesse hüdraulilise süsteemi tüüpi ja konstruktsiooni;

2.

peab olema madala vedelikutaseme häireseade igal hüdraulilise vedeliku paagil, et anda võimalikult vara märku hüdraulilise vedeliku lekkest. Komandosillal ja masinaruumis peab olema heli- ja valgussignaal, et neid oleks kerge märgata, ja

3.

püsipaak, mille mahust piisab vähemalt ühe jõuajami laadimiseks, kaasa arvatud mahuti, kui pearooliseade peab olema mootoriga. Lastipaak peab olema püsivalt ühendatud torudega nii, et hüdraulilisi süsteeme saaks kergesti laadida rooliseadmeruumist, ja see tuleb varustada mõõturiga, mis näitab selle sisu mahtu.

12.

Rooliseadmeruumid peavad olema:

1.

kergesti ligipääsetavad ja võimaluste piires masinaruumidest eraldatud ja

2.

varustatud sobivate seadmetega, et tagada töö ajal ligipääs roolimehhanismidele ja juhtimisseadmetele. Need seadmed hõlmavad käsipuid ja reste või muid libisemiskindlaid pindu, mis tagavad sobivad töötingimused hüdraulilise vedeliku lekke korral.

7   Täiendavad nõuded elektrilistele ja elektrohüdraulilistele rooliseadmetele (R 30)

UUED B-, C- JA D-KLASSI NING OLEMASOLEVAD B-KLASSI LAEVAD:

1.

Komandosillale ja sobivale peamehhanismide kontrollkohale tuleb paigaldada vahend elektriliste ja elektrohüdrauliliste rooliseadmete mootorite töö näitamiseks.

UUED B-, C- JA D-KLASSI LAEVAD:

2.

Igal elektrilisel või elektrohüdraulilisel roolisüsteemil, kuhu kuulub üks või mitu jõuallikat, peab olema vähemalt kaks isiklikku vooluahelat, mis saavad toidet otse peajaotuskilbist; üks vooluahelatest võib saada toidet avariijaotuskilbi kaudu. Elektrilise või elektrohüdraulilise pearooliseadmega seotud elektriline või elektrohüdrauliline abirooliseade võib olla ühendatud ühega sellele pearooliseadmele toidet andvatest vooluahelatest. Elektrilisele või elektrohürdaulilisele rooliseadmele toidet andvatel vooluahelatel peab olema piisav nominaalvõimsus kõigi mootorite varustamiseks, mis võivad üheaegselt nendega ühendatud olla ja mille üheaegne töötamine võib olla vajalik.

UUED B-, C- JA D-KLASSI NING OLEMASOLEVAD B-KLASSI LAEVAD:

3.   Rooliseadme elektrilised ja elektrohüdraulilised vooluahelad ja mootorid varustatakse lühisekaitse ning ülekoormuse häiresignaaliga. Kui tagatud on kaitse liigvoolu, sealhulgas käivitusvoolu eest, peab see katma vähemalt kahekordselt sellega kaitstud mootori või vooluahela täiskoormuse ja võimaldama vastava käivitusvoolu läbimist.

UUED B-, C- JA D-KLASSI LAEVAD:

Käesolevas punktis nõutavad häireseadmed peavad andma nii heli- kui ka valgussignaale ja asuma nähtaval kohal peamasinaruumis või juhtimisruumis, kust peamehhanisme tavaliselt juhitakse, ning vastama käesoleva peatüki E osa 6. reegli võimalikele nõuetele.

4.   Kui 6. reegli punktiga 3.3 nõutav mootoriga abirooliseade ei ole elektrimootoriga või saab toidet eeskätt muuks otstarbeks ettenähtud elektrimootorilt, võib pearoolisüsteem saada toidet ühe vooluahelaga peajaotuskilbist. Kui selline eeskätt muuks otstarbeks ettenähtud elektrimootor seadistatakse nii, et see annab toidet abirooliseadmele, võib lipuriigi ametiasutus loobuda punkti 3 nõuetest, kui ta leiab, et kaitsemeetmed ning abirooliseadmete suhtes kohaldatavad 6. reegli punktide 4.1 ja 4.2 nõuded on piisavad.

8   Ventilatsioonisüsteemid masinaruumides (R 35)

UUED B-, C- JA D-KLASSI NING OLEMASOLEVAD B-KLASSI LAEVAD:

A-kategooria masinaruume tuleb piisavalt ventileerida, tagamaks et seal asuvate mehhanismide või katelde täisvõimsusel töötamisel kõigis, ka rasketes ilmastikutingimustes, säiliks ruumides töötajate ohutuseks ja mugavuseks ning masinate tööks küllaldane õhuvaru.

9   Side komandosilla ja masinaruumi vahel (R 37)

UUED B-, C- JA D-KLASSI NING OLEMASOLEVAD B-KLASSI LAEVAD:

Laeval peab olema vähemalt kaks sõltumatut sidevahendit korralduste andmiseks komandosillalt masinaruumi või juhtimisruumi, kust tavaliselt juhitakse sõukruvide telgsurvejõu kiirust ja suunda: üks neist peab olema masinatelegraaf, mis annab nii masinaruumis kui ka komandosillal korralduste ja vastuste visuaalse näidu. Asjakohased sidevahendid peavad olema igas punktis, kust võidakse juhtida sõukruvide telgsurvejõu kiirust või suunda.

10   Laevamehaaniku häireseade (R 38)

UUED B-, C- JA D-KLASSI NING OLEMASOLEVAD B-KLASSI LAEVAD:

Tagada tuleb laevamehaaniku häireseade, mida juhitakse vastavalt vajadusele masinaruumi keskjuhtimispuldist või peamasina kohtjuhtimispuldist ja mis on vastavalt vajadusele selgesti kuuldav laevamehaanikute eluruumides ja/või komandosillal.

11   Avariiseadeldiste asukoht (R 39)

UUED B-, C- JA D-KLASSI NING OLEMASOLEVAD B-KLASSI LAEVAD:

Avariitoiteallikaid, tuletõrjepumpasid, pilsipumpasid, mis ei teeninda otseselt ruume põrkevaheseinast eespool, ja peatükis II-2 nõutavat paikset tulekustutussüsteemi ning muid laeva ohutuse seisukohalt olulisi avariiseadeldisi, välja arvatud ankrupelid, ei tohi paigaldada põrkevaheseinast ettepoole.

12   Masinate juhtimisseadised (R 31)

UUED B-, C- JA D-KLASSI LAEVAD:

1.

Laeva liikumiseks ja ohutuseks hädavajalikud pea- ja abimehhanismid tuleb varustada tõhusate juhtimis- ja kontrollivahenditega.

2.

Kui peajõuseadet on võimalik kaugjuhtida komandosillalt ja masinaruume kavatsetakse mehitada, tuleb kohaldada järgmist:

1.

sõukruvi kiirus, telgsurvejõu suund ja vajaduse korral sõukruvi samm on täielikult komandosillalt juhitavad kõigis töötingimustes, kaasa arvatud manööverdamine;

2.

kaugjuhtimine toimub iga iseseisva sõukruvi puhul juhtseadmega, mis on kavandatud ja ehitatud nii, et selle käsitsemine ei nõua erilise tähelepanu pööramist mehhanismide töö üksikasjadele. Kui mitu sõukruvi on kavandatud töötama üheaegselt, võib neid juhtida ühe juhtseadmega;

3.

peajõuseadme jaoks peab komandosillal olema hädaseiskamisseadis, mis ei sõltu komandosilla juhtimissüsteemist;

4.

komandosillalt peajõuseadmele tulevad käsud peavad olema nähtavad kas peamehhanismide juhtimisruumis või peamasina kohtjuhtimispuldil;

5.

peajõuseadme kaugjuhtimine on võimalik ainult ühest punktist korraga; sellistes punktides on lubatud omavahel ühendatud juhtimisseadmed. Igas punktis peab olema näidik, mis näitab, millisest punktist peajõuseadet juhitakse. Juhtimise üleandmine komandosilla ja masinaruumide vahel on võimalik üksnes peamasinaruumist või peamasina juhtimisruumist. See süsteem peab hõlmama vahendeid, mis takistavad sõukruvi telgsurvejõu olulist muutumist juhtimise üleandmise korral ühest punktist teise;

6.

peajõuseadet peab saama juhtida kohapealt isegi mõne kaugjuhtimissüsteemi osa rikke korral;

7.

kaugjuhtimissüsteem peab olema projekteeritud selliselt, et rikke korral antakse häire. Sõukruvide eelnevalt ettenähtud kiirust ja telgsurvejõudu tuleb säilitada kuni kohapealse juhtimise käivitumiseni;

8.

komandosillale tuleb paigaldada näidikud, mis näitavad:

1.

fikseeritud sammuga sõukruvi puhul sõukruvi kiirust ja pöörlemissuunda;

2.

reguleeritava sammuga sõukruvi puhul sõukruvi kiirust ja sammu asendit;

9.

käivitusõhusurve langemise näitamiseks peab komandosillal ja masinaruumis olema häireseade, mis tuleb seada tasemele, kui peamasinat on veel võimalik käivitada. Kui peajõuseadme kaugjuhtimissüsteemi puhul on kavandatud automaatkäivitus, tuleb piirata tulemusteta järjestikuste automaatsete käivituskatsete arvu, et hoida piisavat käivitusõhusurvet kohapealseks käivitamiseks.

3.

Kui peajõuseade ja sellega seotud mehhanismid, sealhulgas põhitoiteallikad, on varustatud mitmesuguste automaat- ja kaugjuhtimise võimalustega ning juhtimisruumist toimub nende pidev mehitatud järelevalve, tuleb seadistused ja juhtimine projekteerida, seadmestada ja paigaldada nii, et masinate töö oleks sama ohutu ja tõhus kui otsese järelevalve all; sel eesmärgil kohaldatakse vastavalt vajadusele reegleid II-1/E/1 kuni II-1/E/5. Erilist tähelepanu pööratakse selliste ruumide kaitsele tule ja vee sissevoolu eest.

4.

Üldiselt peavad automaatsed käivitus-, kasutus- ja juhtimissüsteemid hõlmama vahendeid, mille abil saab automaatse juhtimise käsitsi ümber lülitada. Ühegi sellise süsteemi osa rike ei tohi takistada juhtimise ümberlülitamist käsitsi.

1. JAANUARIL 2003 VÕI HILJEM EHITATUD B-, C- JA D-KLASSI LAEVAD:

5.

Laev peab vastama lõigetes 1 kuni4 toodud nõuetele:

1.

Laeva liikumiseks, juhtimiseks ja ohutuseks hädavajalikud pea- ja abimehhanismid tuleb varustada tõhusate juhtimis- ja kontrollivahenditega. Kõik laeva liikumiseks, juhtimiseks ja ohutuseks hädavajalikud juhtimissüsteemid peavad olema sõltumatud või kavandatud nii, et ühe süsteemi rike ei halvenda ühegi teise süsteemi tööd.

2.

Kui peajõuseadet on võimalik kaugjuhtida komandosillalt tuleb kohaldada järgmist:

1.

sõukruvi kiirus, telgsurvejõu suund ja vajaduse korral sõukruvi samm on täielikult komandosillalt juhitavad kõigis töötingimustes, kaasa arvatud manööverdamine;

2.

juhtimine toimub iga sõltumatu sõukruvi puhul ühe juhtimisseadisega, mis sooritab automaatselt kõik sellega seotud toimingud, sealhulgas vajaduse korral peajõuseadme ülekoormuse vältimise. Kui mitu sõukruvi on kavandatud töötama üheaegselt, võib neid juhtida ühe juhtseadmega;

3.

peajõuseadme jaoks peab komandosillal olema hädaseiskamisseadis, mis ei sõltu komandosilla juhtimissüsteemist;

4.

komandosillalt peajõuseadmele tulevad käsud peavad olema nähtavad peamehhanismide juhtimisruumis ja peamasina kohtjuhtimispuldil;

5.

peajõuseadme kaugjuhtimine on võimalik ainult ühest punktist korraga; sellistes punktides on lubatud omavahel ühendatud juhtimisseadmed. Igas punktis peab olema näidik, mis näitab, millisest punktist peajõuseadet juhitakse. Juhtimise üleandmine komandosilla ja masinaruumide vahel on võimalik üksnes peamasinaruumist või peamasina juhtimisruumist. See süsteem peab hõlmama vahendeid, mis takistavad sõukruvi telgsurvejõu olulist muutumist juhtimise üleandmise korral ühest punktist teise;

6.

peajõuseadet peab saama juhtida kohapealt isegi mõne kaugjuhtimissüsteemi osa rikke korral;

Samuti peab laeva liikumiseks ja ohutuseks hädavajalikke abimehhanisme saama juhtida nende mehhanismide juurest või lähedusest;

7.

kaugjuhtimissüsteem peab olema projekteeritud selliselt, et rikke korral antakse häire. Sõukruvide eelnevalt ettenähtud kiirust ja telgsurvejõudu tuleb säilitada kuni kohapealse juhtimise käivitumiseni;

8.

komandosillale, peamehhanismide juhtimisruumi ja peamasina kohtjuhtimispuldile tuleb paigaldada näidikud, mis näitavad:

1.

fikseeritud sammuga sõukruvi puhul sõukruvi kiirust ja pöörlemissuunda ning

2.

reguleeritava sammuga sõukruvi puhul sõukruvi kiirust ja sammu asendit

ja

9.

käivitusõhusurve langemise näitamiseks peab komandosillal ja masinaruumis olema häireseade, mis tuleb seada tasemele, kui peamasinat on veel võimalik käivitada. Kui peajõuseadme kaugjuhtimissüsteemi puhul on kavandatud automaatkäivitus, tuleb piirata tulemusteta järjestikuste automaatsete käivituskatsete arvu, et hoida piisavat käivitusõhusurvet kohapealseks käivitamiseks.

3.

Kui peajõuseade ja sellega seotud mehhanismid, sealhulgas põhitoiteallikad, on varustatud mitmesuguste automaat- ja kaugjuhtimise võimalustega ning juhtimisruumist toimub nende pidev mehitatud järelevalve, tuleb seadistused ja juhtimine projekteerida, seadmestada ja paigaldada nii, et masinate töö oleks sama ohutu ja tõhus kui otsese järelevalve all; sel eesmärgil kohaldatakse vastavalt vajadusele reegleid II-1/E/1 kuni II-1/E/5. Erilist tähelepanu pööratakse selliste ruumide kaitsele tule ja vee sissevoolu eest.

4.

Üldiselt peavad automaatsed käivitus-, kasutus- ja juhtimissüsteemid hõlmama vahendeid, mille abil saab automaatse juhtimise käsitsi ümber lülitada. Ühegi sellise süsteemi osa rike ei tohi takistada juhtimise ümberlülitamist käsitsi.

13   Aurutorustikud (R 33)

UUED B-, C- JA D-KLASSI LAEVAD:

1.

Iga aurutoru ja iga sellega ühendatud liitmik, mida võib läbida aur, peab olema projekteeritud, ehitatud ja paigaldatud nii, et see suudaks taluda maksimaalseid vajalikuks osutuvaid kasutuskoormusi.

2.

Tuleb tagada vahendid iga aurutoru tühjendamiseks, kus muidu võib tekkida ohtlik hüdrauliline löök.

3.

Kui aurutoru või liitmik võib mis tahes allikast saada kavandatust suurema rõhuga auru, tuleb paigaldada sobiv reduktsiooniklapp, kaitseklapp ja manomeeter.

14   Suruõhusüsteemid (R 34)

UUED B-, C- JA D-KLASSI LAEVAD:

1.

Tuleb tagada vahendid ülerõhu vältimiseks kõigis suruõhusüsteemide osades ning kõigis õhukompressorite ja jahutite veesärkides või kestades, kuhu võib õhurõhuga osadest lekkida ohtlik ülerõhk. Kõigile süsteemidele tuleb paigaldada sobiv rõhualandusseadeldis.

2.

Peajõuseadme sisepõlemismootorite suruõhul töötavad peakäivitusseadmed peavad olema piisavalt kaitstud käivitusõhu torudes tekkiva tagasilöögi ja sisemise plahvatuse eest.

3.

Kõik käivitusõhukompressorite väljalasketorud peavad minema otse käivitusballoonidesse ning kõik nendest balloonidest pea- ja abimasinatesse suunatud käivitustorud peavad olema täielikult eraldatud kompressori väljalasketorustikust.

4.

Tuleb võtta meetmeid, et muuta õli pääs suruõhusüsteemidesse minimaalseks ja need veest tühjendada.

15   Kaitse müra eest (R 36)  (3)

UUED B-, C- JA D-KLASSI LAEVAD:

Tuleb võtta meetmed, et vähendada masinate müra masinaruumides vastuvõetavale tasemele. Kui müra ei saa piisavalt vähendada, tuleb liigse müra allikas nõuetekohaselt isoleerida või eraldada või luua müravaba koht, kui ruum peab olema mehitatud. Töötajatele, kes peavad sellistesse ruumidesse sisenema, tagatakse kõrvakaitsmed.

16   Liftid

UUED A-, B-, C- JA D-KLASSI LAEVAD:

1.

Reisijate- ja kaubaliftid peavad igal üksikjuhul või iga liftitüübi puhul mõõtmete, planeeringu, reisijate arvu ja/või kauba koguse osas vastama lipuriigi ametiasutuse sätestatud nõuetele.

2.

Paigaldusjoonised ja hooldusjuhendid, sealhulgas korrapäraste ülevaatuste kord, peavad saama lipuriigi ametiasutuse heakskiidu ning nimetatud asutus kontrollib ja kinnitab lifti seadmestiku enne kasutamist.

3.

Pärast kinnitamist annab lipuriigi ametiasutus välja tunnistuse, mida tuleb hoida pardal.

4.

Lipuriigi ametiasutus võib lubada, et korrapäraseid ülevaatusi teostab asutuse volitatud ekspert või tunnustatud organisatsioon.

D   OSA

ELEKTRISEADMED

1   Üldine (R 40)

UUED B-, C- JA D-KLASSI NING OLEMASOLEVAD B-KLASSI LAEVAD:

1.

Elektriseadmed peavad olema sellised, et:

1.

kõik laeva normaalsete töö- ja elamistingimuste tagamiseks vajalikud abielektriseadmed peavad olema tagatud avariitoiteallika abita;

2.

ohutuse seisukohalt hädavajalikud elektriseadmed peavad olema tagatud mitmesugustes hädaolukordades ja

3.

tuleb tagada reisijate, meeskonna ja laeva kaitse elektriga seotud ohtude eest.

2.

Lipuriigi ametiasutus võtab asjakohased meetmed, et tagada käesoleva osa sätete ühetaoline rakendamine ja kohaldamine elektriseadmete osas (4).

2   Põhitoiteallikas ja valgustus (R 41)

UUED B-, C- JA D-KLASSI NING OLEMASOLEVAD B-KLASSI LAEVAD:

1.

Uued C- ja D-klassi laevad, kus elektrienergia on laeva ohutusele elutähtsate abiseadmete säilitamise ainus toiteallikas, ning uued ja olemasolevad B-klassi laevad, kus elektrienergia on laeva ohutusele ja liikumisele oluliste abiseadmete säilitamise ainus toiteallikas, tuleb varustada kahe või enama põhigeneraatoragregaadiga, mille võimsus on selline, et nimetatud seadmeid saab kasutada, kui üks agregaatidest ei tööta.

Uutel C- ja D-klassi laevadel pikkusega vähem kui 24 meetrit võib üks põhigeneraatoragregaat käivituda peajõuseadme jõul, kui see on piisava võimsusega, et eespool nimetatud seadmeid saab kasutada, kui üks agregaatidest ei tööta.

2.1.

Elektrivalgustuse põhisüsteem, mis valgustab kõiki laeva osi, kuhu reisijad või meeskond tavaliselt pääsevad ja mida nad kasutavad, peab toidet saama põhitoiteallikast.

2.2.

Elektrivalgustuse põhisüsteem peab olema seadistatud nii, et tulekahju või muu õnnetus ruumides, kus asub põhitoiteallikas, vajaduse korral sellega seotud muundurid, peajaotuskilp ja valgustuse peajaotuskilp, ei muuda 3. reeglis nõutavat avariivalgustussüsteemi töövõimetuks.

2.3.

Avariivalgustussüsteem peab olema seadistatud nii, et tulekahju või muu õnnetus ruumides, kus asub avariitoiteallikas, vajaduse korral sellega seotud muundurid, avariijaotuskilp ja valgustuse avariijaotuskilp, ei muuda käesolevas reeglis nõutavat elektrivalgustuse põhisüsteemi töövõimetuks.

3.

Peajaotuskilp peab asuma ühe peageneraatorijaama suhtes nii, et võimaluste piires saab tavalise vooluallika terviklikkust mõjutada ainult tulekahju või muu õnnetus ruumis, kus asuvad generaatoragregaat ja jaotuskilp.

3   Avariitoiteallikas (R 42)

UUED B-, C- JA D-KLASSI NING OLEMASOLEVAD B-KLASSI LAEVAD:

1.   Igal laeval peab olema sõltumatu avariitoiteallikas koos avariijaotuskilbiga, mis asub vaheseinte tekist kõrgemal kergesti ligipääsetavas kohas, mis ei tohi olla kõrvuti A-kategooria masinaruumide või põhitoiteallikat või peajaotuskilpi sisaldavate ruumide seintega.

2.   Avariitoiteallikas võib olla kas akupatarei, mis ilma laadimise või suure pingelanguseta vastab punkti 5 nõuetele, või generaator, mis vastab punkti 5 nõuetele ja töötab sisepõlemismootori jõul, millel on sõltumatu kütusevaru leekpunktiga vähemalt 43 °C, automaatne käivitusmehhanism uutel laevadel ja tunnustatud käivitusmehhanism olemasolevatel laevadel, ning ajutine avariitoiteallikas vastavalt punktile 6, välja arvatud uued vähem kui 24 meetri pikkused C- ja D-klassi laevad, kus sellele konkreetsele tarbijale võib nende reeglitega nõutavaks ajavahemikuks tagada sobiva asukohaga sõltumatu patareiseadme.

3.   Avariitoiteallikas peab olema seadistatud nii, et ta töötab tõhusalt, kui laev on 22,5 ° kreenis ja kui laeva diferent on 10 ° tasasest kiilust. Avariigeneraatoragregaati (-agregaate) peab saama kergesti käivitada kõigis eeldatavates külmaoludes ja uutes laevades automaatselt.

4.   Avariijaotuskilp peab asuma võimalikult lähedal avariitoiteallikale.

5.   Punktis 1 nimetatud avariitoiteallikas peab olema:

1.

võimeline üldiselt töötama:

 

12 tundi B-klassi laevadel (uutel ja olemasolevatel),

 

6 tundi C-klassi laevadel (uutel),

 

3 tundi D-klassi laevadel (uutel);

2.

eelkõige suuteline varustama eespool näidatud aja jooksul samaaegselt vastavalt laeva klassile järgmisi seadmeid:

a)

laeva avariipilsipump ja üks tuletõrjepumpadest;

b)

avariivalgustus:

1.

igas kogunemis- või evakuatsioonipunktis ja külgede kohal;

2.

kõigis kogunemis- või evakuatsioonipunktidesse viivates koridorides, treppidel ja väljapääsudes;

3.

masinaruumides ja avariigeneraatori asukohas;

4.

juhtimispostides, kus asuvad raadio- ja navigatsiooniseadmed;

5.

reeglitega II-2/B/16.1.3.7 ja II-2/B/6.1.7 ettenähtud kohtades;

6.

kõigis tuletõrjuja varustuse hoiukohtades;

7.

alapunktis a nimetatud avariipilsipumba ja ühe tuletõrjepumba juures ning nende mootorite käivituskohas;

c)

laeva navigatsioonituled;

d)

1.

kõik sideseadmed;

2.

üldhäiresüsteem;

3.

tulekahju avastamissüsteem ja

4.

kõik signaalseadmed, mis võivad hädaolukorras vajalikud olla ja mis saavad elektritoidet laeva peageneraatoragregaatidelt;

e)

laeva sprinkleripump, kui see on olemas ja töötab elektriga ja

f)

laeva päevane signaallamp, kui see töötab põhitoiteallika jõul;

3.

suuteline poole tunni jooksul juhtima elektriajamiga veekindlaid uksi koos nendega seotud juhtimis-, näidiku- ja häirevooluahelatega.

6.   Punktis 2 nõutav ajutine avariitoiteallikas peab koosnema hädaolukorra ajal kasutamiseks sobivalt paigutatud akupatareist, mis annab laadimata või suure pingelanguseta pool tundi toidet:

a)

käesoleva reegli punktis 2.b)1 nõutavale valgustusele;

b)

veekindlatele ustele, nagu nähakse ette reegli II-1/B/13 punktidega 7.2 ja 7.3, kuid mitte tingimata kõigile korraga, kui ei ole ette nähtud sõltumatut ajutist salvestatud energia allikat, ja

c)

reegli II-1/B/13 punktiga 7.2 ette nähtud juhtimis-, näidiku- ja häirevooluahelatele.

7.   1. JAANUARIL 2003 VÕI HILJEM EHITATUD B-, C- JA D-KLASSI LAEVAD:

Kui laeva peamasina taaskäivitamiseks on vajalik elekter, peab võimsusest piisama laeva peamasina ja vajaduse korral muude masinate taaskäivitamiseks külma laeva olukorras 30 minuti jooksul pärast voolukatkestust.

4   Ro-ro-laevade täiendav avariivalgustus (R 42-1)

UUED B-, C- JA D-KLASSI NING OLEMASOLEVAD B-KLASSI LAEVAD:

Lisaks reeglis II-1/D/3.5.2.b) nõutavale avariivalgustusele tuleb igas ro-ro-lastiruumidega või eriruumidega laevas:

1.

varustada kõik reisijate üldkasutatavad ruumid ja koridorid täiendava elektrivalgustusega, mis võib töötada vähemalt kolm tundi pärast kõigi muude elektriliste toiteallikate riket ja kõigis kreenitingimustes. Tagatud valgustus peab võimaldama selgelt näha ligipääsu evakuatsioonitee juurde. Täiendava valgustuse toiteallikas peab koosnema valgustite sees asuvatest akupatareidest, mida võimaluse korral pidevalt laetakse avariijaotuskilbist. Alternatiivina võib lipuriigi ametiasutus lubada muud vähemalt sama tõhusat valgustusviisi. Täiendav valgustus peab olema selline, et lambi iga rike oleks kohe märgatav. Kõiki kasutatavaid akupatareisid vahetatakse korrapäraselt, võttes arvesse konkreetset kasutusiga selliseid patareisid töö ajal ümbritsevates keskkonnatingimustes, ja

2.

igasse meeskonnaruumide koridori, puhkeruumi ja tööruumi, kus tavaliselt viibivad töötajad, tuleb paigutada kantav laetava akuga lamp, kui seal puudub punktis 1 nõutav täiendav avariivalgustus.

5   Ettevaatusabinõud elektrilöögi, tulekahju ja muude elektriga seotud ohtude vastu (R 45)

UUED B-, C- JA D-KLASSI NING OLEMASOLEVAD B-KLASSI LAEVAD:

1.

Elektrimasinate või -seadmete katmata metallosad, mis ei ole kavandatud voolu all olema, kuid mis võivad rikke korral voolu alla sattuda, tuleb maandada, välja arvatud juhul, kui masinad või seadmed:

1.

töötavad alalisvoolul toitepingega kuni 50 V või ruutkeskmise efektiivväärtusega 50 V elektrijuhtide vahel; selle pinge saavutamiseks ei kasutata autotrafosid, või

2.

töötavad toitepingega kuni 250 V, kui eraldustrafod varustavad ainult üht tarbivat seadet, või

3.

on konstrueeritud kooskõlas topeltisolatsiooni põhimõttega.

2.

Kõik elektriseadmed peavad olema konstrueeritud ja paigaldatud nii, et nad ei põhjustaks tavapärasel käsitsemisel või puudutamisel vigastusi.

3.

Jaotuskilpide külgi ja tagakülge ning vajadusel esikülge tuleb sobivalt kaitsta. Selliste jaotuskilpide esiküljele ei tohi paigaldada lahtisi, voolu all olevaid osi, mille pinge maa suhtes ületab punktis 1.1 täpsustatud pinge. Vajaduse korral paigaldatakse jaotuskilbi esi- ja tagaküljele mittejuhtivast materjalist matid või võred.

4.

Maandamata jaotussüsteemides peab olema vahend, mis suudab jälgida maast isoleerituse taset ja anda heli- või valgussignaaliga märku ebatavaliselt madalatest isolatsiooniväärtustest.

5.1.

Kõik kaablite metallkestad ja -soomused peavad olema elektriliselt katkestamatud ja maandatud.

5.2.

Kõik seadmetevälised elektrikaablid ja -juhtmed peavad olema vähemalt leegilevikut aeglustavat tüüpi ning paigaldatud viisil, mis ei kahjusta nende algseid leegilevikut aeglustavaid omadusi. Kui konkreetne rakendus seda vajab, võib lipuriigi ametiasutus lubada nõuetele mittevastavate eritüüpi kaablite, nagu näiteks raadiosageduskaablite kasutamist.

UUED B-, C- JA D-KLASSI LAEVAD:

5.3.

Oluliste või avariitoite, -valgustuse, -siseside või -signaalseadmetega seotud kaablid ja juhtmed peavad olema võimalikult kaugel kambüüsidest, pesulatest, A-kategooria masinaruumidest ja nende tunnelitest ning muudest suure tuleohuga piirkondadest. Uutel ja olemasolevatel ro-ro-reisilaevadel peab 1. juulil 1998 või hiljem paigaldatud avariihäireseadmete ja valjuhääldisüsteemide kaablid heaks kiitma lipuriigi ametiasutus, pidades silmas IMO soovitusi. Tuletõrjepumpasid avariijaotuskilbiga ühendavad kaablid peavad suure tuleohuga piirkondi läbivates lõikudes olema tulekindlat tüüpi. Võimaluse korral tuleks sellised kaablid paigaldada viisil, mis väldib nende töökõlbmatuks muutumist vaheseinte kuumenemise tõttu, mida võib põhjustada tulekahju kõrvalruumis.

6.

Kaablid ja juhtmed tuleb paigaldada ja kinnitada viisil, mis väldib hõõrdumist või muid kahjustusi. Kõigi elektrijuhtide lõpp-punktid ja liitmikud peavad olema tehtud nii, et nad säilitavad algsed elektrilised, mehaanilised, tuld tõkestavad ja vajaduse korral tulekindlad omadused.

UUED B-, C- JA D-KLASSI NING OLEMASOLEVAD B-KLASSI LAEVAD:

7.1.

Iga eraldi vooluahel peab olema kaitstud lühise ja ülekoormuse eest, välja arvatud reeglites II-1/C/6 ja II-1/C/7 lubatud juhud.

UUED B-, C- JA D-KLASSI LAEVAD:

7.2.

Valgustid peavad olema paigaldatud nii, et vältida temperatuuri tõusu, mis võib kaableid ja juhtmeid kahjustada, ning takistada ümbritseva materjali liigset kuumenemist.

8.1.

Akupatareid peavad asuma sobivas kohas ja peamiselt nende hoidmiseks kasutatavad vaheruumid peavad olema nõuetekohaselt ehitatud ja tõhusalt ventileeritud.

8.2.

Elektri- või muud seadmed, mis võivad põhjustada tuleohtlike aurude süttimist, ei ole nendes vaheruumides lubatud.

9.

Jaotussüsteemid peavad olema sellised, et tulekahju mis tahes reeglis II-2/A/2.9 määratletud vertikaalses põhitsoonis ei häiri ohutuse jaoks oluliste seadmete tööd üheski muus sellises tsoonis. See nõue on täidetud, kui iga sellist tsooni läbivad pea- ja avariitoitekaablid on nii vertikaalselt kui ka horisontaalselt teineteisest võimalikult kaugel.

E   OSA

LISANÕUDED AJUTI MEHITAMATA MASINARUUMIDELE

Erikaalutlus (R 54)

UUED B-, C- JA D-KLASSI NING OLEMASOLEVAD B-KLASSI LAEVAD:

Kõigi uute B-, C- ja D-klassi laevade ning olemasolevate B-klassi laevade puhul otsustab lipuriigi ametiasutus eraldi, kas nende masinaruumid võivad olla ajuti mehitamata ja kas sellisel juhul on lisaks käesolevate reeglitega ettenähtud nõuetele vaja täiendavaid nõudeid, et saavutada tavaliselt mehitatud masinaruumidega samaväärset ohutust.

1   Üldine (R 46)

UUED B-, C- JA D-KLASSI NING OLEMASOLEVAD B-KLASSI LAEVAD:

1.

Laeval tagatud korraldusega tuleb tagada, et laeva ohutus kõigis töötingimustes, kaasa arvatud manööverdamine, on samaväärne kui mehitatud masinaruumidega laeval.

2.

Tuleb võtta meetmeid tagamaks, et seadmed töötavad usaldusväärselt ning korrapärased ülevaatused ja katsed pideva usaldusväärse töö tagamiseks on korraldatud rahuldavalt.

3.

Igal laeval peavad olema dokumentaalsed tõendid selle sobivuse kohta tööks ajuti mehitamata masinaruumidega.

2   Tuleohutus (R 47)

UUED B-, C- JA D-KLASSI LAEVAD:

1.

Tagada tuleb vahendid tulekahjude avastamiseks ja häire andmiseks varajases järgus:

1.

katla õhuvarustustunnelites ja väljalaskeseadmetes (suitsulõõrid) ja

2.

peajõuseadme läbipuhkeõhu vöödes, kui seda ei peeta konkreetsel juhul tarbetuks.

2.

Sisepõlemismootorid, mille võimsus on 2 250 kW ja rohkem või millel on üle 300 mm läbimõõduga silindrid, tuleb varustada karteri õliudu anduritega või mootori laagrite temperatuuri mõõdikute või samaväärsete vahenditega.

3   Kaitse vee sissevoolu eest (R 48)

UUED B-, C- JA D-KLASSI NING OLEMASOLEVAD B-KLASSI LAEVAD:

1.

Ajuti mehitamata masinaruumide pilsikaevud peavad asuma ja neid tuleb jälgida nii, et vedelike kogunemine avastatakse tavapäraste diferendi- ja kreeninurkade korral, ja need peavad olema piisavalt suured, et mahutada mehitamata ajavahemikul kergesti tavaliselt koguneva äravoolu.

2.

Kui pilsipumpasid saab käivitada automaatselt, tuleb paigaldada vahend, mis näitab, kui vedeliku sissevool on pumba võimsusest suurem või kui pump töötab tavapärasest sagedamini. Neil juhtudel on lubatud väiksemad pilsikaevud vajaliku ajavahemiku katmiseks. Kui laeval on automaatjuhtimisega pilsipumbad, tuleb erilist tähelepanu pöörata õlisaaste vältimise nõuetele.

3.

Iga merevee sissepääsu, allpool veepiiri asuvat väljavoolu või pilsitühjendussüsteemiga seotud ventiili juhtimisseadmete asukoht peab vee sissevoolu korral sellesse ruumi jätma juhtimiseks piisavalt aega, võttes arvesse selliste seadmeteni jõudmiseks ja nende juhtimiseks tõenäoliselt vajatavat aega. Kui selle ruumi veega täitumine täislastis laeva puhul seda nõuab, tuleb tagada, et juhtimisseadmeid saaks kasutada sellest tasemest kõrgemal olevast punktist.

4   Peajõuseadme juhtimine komandosillalt (R 49)

UUED B-, C- JA D-KLASSI LAEVAD:

1.

Kõigis töötingimustes, kaasa arvatud manööverdamine, peab sõukruvi kiirus, telgsurvejõu suund ja vajaduse korral samm olema täielikult komandosillalt juhitavad.

1.

Selline juhtimine toimub iga sõltumatu sõukruvi puhul ühe juhtimisseadisega, mis sooritab automaatselt kõik sellega seotud toimingud, sealhulgas vajaduse korral peajõuseadme ülekoormuse vältimise.

2.

Peajõuseadme jaoks peab komandosillal olema hädaseiskamisseadis, mis ei sõltu komandosilla juhtimissüsteemist.

2.

Komandosillalt peajõuseadmele tulevad käsud peavad olema nähtavad kas peamehhanismide juhtimisruumis või peajõuseadme juhtimispunktis.

3.

Peajõuseadme kaugjuhtimine on võimalik ainult ühest punktist korraga; sellistes punktides on lubatud omavahel ühendatud juhtimisseadmed. Igas punktis peab olema näidik, mis näitab, millisest punktist peajõuseadet juhitakse. Juhtimise üleandmine komandosilla ja masinaruumide vahel on võimalik üksnes peamasinaruumist või peamasina juhtimisruumist. Süsteem peab hõlmama vahendeid, mis takistavad sõukruvi telgsurvejõu olulist muutumist juhtimise üleandmise korral ühest punktist teise.

4.

Kõiki laeva ohutuks tööks vajalikke masinaid peab saama juhtida nende asukohast isegi iga automaat- või kaugjuhtimissüsteemide osa rikke korral.

5.

Automaatne kaugjuhtimissüsteem peab olema ehitatud selliselt, et rikke korral antakse häire. Kui seda ei loeta tarbetuks, tuleb sõukruvide eelnevalt ettenähtud kiirust ja telgsurvejõudu säilitada kuni kohapealse juhtimise käivitumiseni.

6.

Komandosillale tuleb paigaldada näidikud, mis näitavad:

1.

fikseeritud sammuga sõukruvi puhul sõukruvi kiirust ja pöörlemissuunda või

2.

reguleeritava sammuga sõukruvi puhul sõukruvi kiirust ja sammu asendit.

7.

Piirata tuleb tulemusteta järjestikuste automaatsete käivituskatsete arvu, et hoida piisavat käivitusõhusurvet kohapealseks käivitamiseks. Käivitusõhusurve langemise näitamiseks tuleb paigaldada häireseade tasemele, kui peajõuseadet on veel võimalik käivitada.

5   Side (R 50)

UUED JA OLEMASOLEVAD B-KLASSI LAEVAD NING UUED C- JA D-KLASSI LAEVAD PIKKUSEGA 24 MEETRIT JA ROHKEM:

Peamehhanismide juhtimisruumi või peajõuseadme juhtimispunkti, komandosilla ja laevamehaanikute eluruumide vahel tuleb vastavalt tagada usaldusväärne heliside.

6   Häiresüsteem (R 51)

UUED B-, C- JA D-KLASSI NING OLEMASOLEVAD B-KLASSI LAEVAD:

1.

Laeval peab olema häiresüsteem, mis näitab kõiki tähelepanu nõudvaid rikkeid ja:

1.

suudab tekitada helisignaali peamehhanismide juhtimisruumis või peajõuseadme juhtimispunktis ning vajalikus punktis valgussignaali iga eraldi häire korral;

2.

on ühendatud laevamehaanikute üldkasutatavate ruumide ja iga mehaanikukajutiga valiklüliti abil, mis tagab ühenduse vähemalt ühega neist kajutitest. Lubatud on alternatiivsed võimalused, kui neid loetakse samaväärseks;

3.

aktiveerib heli- ja valgussignaali komandosillal iga olukorra puhul, mis nõuab vahiülema tegevust või tähelepanu;

4.

on kavandatud võimalikult töökindlana ja

5.

käivitab reeglis II-1/C/10 nõutava laevamehaaniku häireseadme, kui häire ei saavuta kindla aja jooksul kohapealset tähelepanu.

2.1.

Häiresüsteem peab saama pidevalt toidet ja peab tavapärase toiteallika rikke korral automaatselt üle minema tagavaratoitele.

2.2.

Häiresüsteemi tavapärase toiteallika riket peab näitama häiresignaal.

3.1.

Häiresüsteem peab suutma näidata samaaegselt rohkem kui üht riket ja ühegi signaali kinnitamine ei tohi takistada teisi häiresignaale.

3.2.

Iga häire kinnitamine punktis 1 nimetatud asukohas peab olema nähtav ka kohtades, kus häiret näidati. Häiresignaalid peavad jätkuma kuni nende kinnitamiseni ja üksikute häirete valgussignaalid püsima kuni rikke parandamiseni, kui häiresüsteem peab automaatselt taastama oma tavapärase tööolukorra.

7   Ohutussüsteemid (R 52)

UUED B-, C- JA D-KLASSI NING OLEMASOLEVAD B-KLASSI LAEVAD:

Laeval peab olema ohutussüsteem, millega tagatakse, et otsest ohtu tekitav tõsine häire masinate või katelde töös käivitab seadmete selle osa automaatse seiskamise ja häire andmise. Jõuseadme seiskamine tohib käivituda automaatselt üksnes juhtudel, mis võivad kaasa tuua tõsiseid kahjustusi, täieliku masinarikke või plahvatuse. Kui laeval on paigaldatud seadmed peajõuseadme seiskamise tõkestamiseks, peavad need välistama juhusliku kasutamise. Tagada tuleb visuaalsed vahendid, mis näitavad nimetatud tõkestamisseadme kasutamist. Automaatsed masinate seiskamis- ja aeglustusseadmed peavad olema häireseadmetest eraldatud.

8   Erinõuded masinatele, kateldele ja elektriseadmetele (R 53)

UUED B-, C- JA D-KLASSI NING OLEMASOLEVAD B-KLASSI LAEVAD:

1.

Põhitoiteallikas peab vastama järgmistele nõuetele:

1.

kui tavaliselt toodab vajalikku elektrienergiat üks generaator, on ette nähtud nõuetekohased koormuse jagamise seadmed, et tagada toide laeva liikumiseks ja roolimiseks ning ohutuseks. Töötava generaatori seiskumise korral peavad olema tagatud abinõud tagavarageneraatori automaatseks käivitamiseks ja ühendamiseks peajaotuskilbiga, mille võimsusest piisab laeva liikumiseks ja roolimiseks ning laeva ohutuse tagamiseks, koos oluliste abiseadmete käivitamisega, sealhulgas vajaduse korral järjestikuste toimingutega;

2.

kui tavaliselt annab elektrienergiat korraga mitu paralleelselt töötavat generaatorit, tuleb näiteks koormuse jagamise abil tagada, et ühe sellise generaatoragregaadi seiskumise korral jäävad teised tööle ilma ülekoormuseta, tagades laeva liikumise, roolimise ja ohutuse.

2.

Kui muud liikumiseks hädavajalikud abimehhanismid vajavad tagavaramasinaid, tuleb tagada automaatsed üleminekuseadmed.

9   Automaatne juhtimis- ja häiresüsteem (R 53.4)

UUED B-, C- JA D-KLASSI NING OLEMASOLEVAD B-KLASSI LAEVAD:

1.

Juhtimissüsteem peab olema selline, et peajõuseadme ja selle abiseadmete töö on tagatud vajalike automaatseadmetega.

2.

Automaatse ülemineku korral antakse häire.

3.

Laeval peab olema 6. reeglile vastav häiresüsteem kõigi oluliste rõhkude, temperatuuride ja vedelikutasemete ning muude oluliste näitajate jaoks.

4.

Keskne juhtpost tuleb varustada vajalike häirepultide ja kõiki häireid näitavate seadmetega.

5.

Kui peajõuseadmele hädavajalikud sisepõlemismootorid käivituvad suruõhuga, tuleb laeva paigaldada vahendid käivitusõhusurve hoidmiseks nõutaval tasemel.

II-2   PEATÜKK

TULEKAITSE, TULEKAHJU AVASTAMINE JA TULEKUSTUTUS

A   OSA

ÜLDOSA

1   Peamised põhimõtted (R 2)

UUED B-, C- JA D-KLASSI NING OLEMASOLEVAD B-KLASSI LAEVAD:

1.

Käesoleva peatüki tuleohutuseesmärgid on järgmised:

1.

tulekahju ja plahvatuse vältimine;

2.

tulekahjust põhjustatud eluohu vähendamine;

3.

tulekahjust põhjustatud laeva, selle lasti ja keskkonna kahjustusohu vähendamine;

4.

tulekahjude ja plahvatuste piiramine, kontroll ja tõkestamine ruumis, kus need on alguse saanud, ja

5.

reisijatele ja meeskonnale piisavate ja kergesti ligipääsetavate evakuatsiooniteede tagamine.

2.

Punktis 1 sätestatud tuleohutuseesmärkide saavutamiseks on käesoleva peatüki reeglite aluseks järgmised põhimõtted, mis sisalduvad reeglites asjakohasel viisil, võttes arvesse laeva liiki ja võimalikku kaasnevat tuleohtu:

1.

laeva jaotamine vertikaalseteks põhitsoonideks kuumuskindlate ja ehituslike piirete abil;

2.

eluruumide eraldamine ülejäänud laevast kuumuskindlate ja ehituslike piirete abil;

3.

põlevate materjalide piiratud kasutamine;

4.

iga tulekahju avastamine tsoonis, kus see on alguse saanud;

5.

iga tulekahju tõkestamine ja kustutamine ruumis, kus see on alguse saanud;

6.

evakuatsiooniteede või tuletõrje jaoks vajalike läbipääsude kaitse;

7.

tulekustutusvahendite kohene kättesaadavus;

8.

tuleohtliku lastiauru võimaliku süttimise minimeerimine.

3.

Punktis 1 sätestatud tuleohutuseesmärgid on saavutatud käesolevas peatükis täpsustatud normatiivsete nõuete järgimise tagamisega või alternatiivse kavandamise ja korralduste abil, mis vastavad 1. jaanuaril 2003 või hiljem ehitatud laevade suhtes kohaldatava 1974. aasta SOLASe konventsiooni (muudetud kujul) läbivaadatud II-2 peatüki F osa nõuetele. Laev vastab punktis 2 sätestatud funktsionaalsetele nõuetele ja saavutab punktis 1 sätestatud tuleohutuseeesmärgid, kui:

1.

laeva projekteerimine ja korraldus tervikuna vastab käesoleva peatüki asjakohastele normatiivsetele nõuetele;

2.

laeva projekteerimine ja korraldus tervikuna on üle vaadatud ja kinnitatud kooskõlas 1. jaanuaril 2003 või hiljem ehitatud laevade suhtes kohaldatava 1974. aasta SOLASe konventsiooni (muudetud kujul) läbivaadatud II-2 peatüki F osaga;

3.

laeva projekteerimise ja korralduse osa(d) on üle vaadatud ja kinnitatud kooskõlas 1. jaanuaril 2003 või hiljem ehitatud laevade suhtes kohaldatava 1974. aasta SOLASe konventsiooni (muudetud kujul) läbivaadatud II-2 peatüki F osaga ning laeva ülejäänud osad vastavad käesoleva peatüki asjakohastele normatiivsetele nõuetele.

4.

Kõik laevad, mida remonditakse, ümber ehitatakse, muudetakse ja sellega seoses kohandatakse, peavad jätkuvalt vastama vähemalt varem nende laevade suhtes kehtinud nõuetele.

Remont, ümberehitus ja muudatused, mis oluliselt muudavad laeva või reisijate eluruumide mõõtmeid või oluliselt pikendavad laeva kasutusiga, ning nendega seotud kohandused peavad vastama viimastele nõuetele uute laevade suhtes niivõrd, kui lipuriigi ametiasutus seda põhjendatuks ja otstarbekaks peab.

OLEMASOLEVAD B-KLASSI LAEVAD:

5.

Olenemata punkti 4 sätetest peavad olemasolevad rohkem kui 36 reisijat vedavad B-klassi laevad, mida remonditakse, ümber ehitatakse või muudetakse ja sellega seoses kohandatakse, vastama järgmistele nõuetele:

1.

kõik neile laevadele paigaldatavad materjalid peavad vastama uute B-klassi laevade suhtes kohaldatavatele materjalinõuetele ja

2.

igasugune remont, ümberehitus, muudatused ja sellega seotud kohandused, mis hõlmavad vähemalt 50 tonni materjali asendamist, mis ei ole seotud reegli II-2/B/16 nõuetega, peavad vastama uute B-klassi laevade suhtes kohaldatavatele nõuetele.

2   Määratlused (R 3)

UUED B-, C- JA D-KLASSI NING OLEMASOLEVAD B-KLASSI LAEVAD:

1.   „Mittesüttiv materjal” on materjal, mis ei põle ega eralda tuleohtlikku auru isesüttimiseks piisavas koguses, kui seda kuumutatakse umbes temperatuurini 750 °C, mis määratakse kindlaks tulekatsega vastavalt IMO resolutsioonile A.799 (19) „Läbivaadatud soovitus katsemeetodite kohta laevade ehitusmaterjalide liigitamiseks mittesüttivate hulka”. Mis tahes muu materjal on põlev materjal.

1a.   1. JAANUARIL 2003 VÕI HILJEM EHITATUD B-, C- JA D-KLASSI LAEVAD:

„Mittesüttiv materjal” on materjal, mis ei põle ega eralda tuleohtlikku auru isesüttimiseks piisavas koguses, kui seda kuumutatakse umbes temperatuurini 750 °C, mis määratakse kindlaks vastavalt tulekatsekoodeksile. Mis tahes muu materjal on põlev materjal.

2.   „Standardne tulekindluskatse” on katse, mille käigus vastavate vaheseinte või tekkide katsekehad allutatakse katseahjus temperatuuridele, mis ligilähedaselt vastavad standardsele aja-temperatuurikõverale. Katsekeha tulepoolne pindala peab olema vähemalt 4,65 m2 ja kõrgus (või teki pikkus) 2,44 meetrit, sarnanedes võimalikult palju ettenähtud konstruktsioonile ning sisaldades vajaduse korral vähemalt üht liidest. Standardne aja-temperatuurikõver määratletakse sujuva kõverana, mis kulgeb läbi järgmiste sisekolde temperatuuripunktide:

sisekolde algtemperatuur:

20 °C

viie minuti pärast:

576 °C

10 minuti pärast:

679 °C

15 minuti pärast:

738 °C

30 minuti pärast:

841 °C

60 minuti pärast:

945 °C

2a.   1. JAANUARIL 2003 VÕI HILJEM EHITATUD B-, C- JA D-KLASSI LAEVAD:

„Standardne tulekindluskatse” on katse, mille käigus vastavate vaheseinte ja tekkide katsekehad allutatakse katseahjus temperatuuridele, mis vastavad umbes standardsele temperatuurikõverale. Katsemeetodid peavad vastama tulekatsekoodeksile.

3.   „A-klassi vaheseinad” on vaheseinad, mille moodustavad järgmistele nõuetele vastavad vaheseinad ja tekid:

1.

need on ehitatud terasest või muust samaväärsest materjalist;

2.

need on nõuetekohaselt jäigastatud;

3.

need on ehitatud nii, et nad suudaksid tõkestada suitsu ja leekide läbipääsu kuni standardse ühetunnise tulekatse lõpuni;

4.

need on isoleeritud tunnustatud mittesüttivate materjalidega nii, et keskmine temperatuur tulega kokkupuute vastasküljel ei tõuse rohkem kui 140 °C võrra üle algtemperatuuri ja temperatuur ei tõuse üheski punktis, kaasa arvatud kõikvõimalikud liited, rohkem kui 180 °C võrra üle algtemperatuuri järgmiste loetletud ajavahemike jooksul:

klass A-60

60 minutit

klass A-30

30 minutit

klass A-15

15 minutit

klass A-0

0 minutit

5.

Lipuriigi ametiasutus peab nõudma vaheseina või teki prototüübi katsetamist, et veenduda selle vastavuses nimetatud terviklikkuse ja temperatuuritõusu nõuetega vastavalt IMO resolutsioonile A.754 (18).

1. jaanuaril 2003 või hiljem ehitatud B-, C- ja D-klassi laevade puhul asendatakse sõnad „IMO resolutsioonile A.754 (18)” sõnaga „tulekatsekoodeksile”.

4.   „B-klassi vaheseinad” on vaheseinad, mille moodustavad järgmistele nõuetele vastavad vaheseinad, tekid, laed või vooderdised:

1.

need on ehitatud nii, et nad suudaksid tõkestada suitsu ja leekide läbipääsu kuni standardse tulekindluskatse esimese pooltunni lõpuni;

2.

nende isolatsiooniväärtus on selline, et keskmine temperatuur tulega kokkupuute vastasküljel ei tõuse rohkem kui 140 °C võrra üle algtemperatuuri ja temperatuur ei tõuse üheski punktis, kaasa arvatud kõikvõimalikud liited, rohkem kui 225 °C võrra üle algtemperatuuri järgmiste loetletud ajavahemike jooksul:

klass B-15

15 min

klass B-0

0 min

3.

need on ehitatud tunnustatud mittesüttivatest materjalidest ja kõik B-klassi vaheseinte ehituseks ja paigaldamiseks minevad materjalid peavad olema mittesüttivad, välja arvatud põlevad spoonid, mida võib lubada juhul, kui need vastavad muudele käesoleva peatüki nõuetele;

4.

lipuriigi ametiasutus peab nõudma vaheseinte prototüübi katsetamist, et veenduda selle vastavuses nimetatud terviklikkuse ja temperatuuritõusu nõuetega vastavalt IMO resolutsioonile A.754 (18).

1. jaanuaril 2003 või hiljem ehitatud B-, C- ja D-klassi laevade puhul asendatakse sõnad „IMO resolutsioonile A.754 (18)” sõnaga „tulekatsekoodeksile”.

5.   „C-klassi vaheseinad” on vaheseinad, mis on ehitatud tunnustatud mittesüttivatest materjalidest. Need ei pea vastama suitsu ja leegi läbipääsu käsitlevatele nõuetele ega temperatuuri tõusuga seotud piirangutele. Põlevad spoonid on lubatud juhul, kui need vastavad muudele käesoleva peatüki nõuetele.

6.   „Katkematud B-klassi laed või vooderdised” on B-klassi laed või vooderdised, mis lõpevad ainult A- või B-klassi vaheseina juures.

7.   „Teras või muu samaväärne materjal”. Kui kasutatakse sõnu „teras või muu samaväärne materjal”, tähendab „samaväärne materjal” iga mittesüttivat materjali, mille struktuurilised ja terviklikkuse omadused on standardse tulekindluskatse lõpus iseenesest või tänu paigaldatud isolatsioonile terasega samaväärsed (nt alumiiniumisulam asjakohase isolatsiooniga).

8.   „Halb leegilevik” tähendab, et sellise kirjeldusega pind piirab piisavalt leegi levikut, mis määratakse kindlaks tulekatsega vastavalt vaheseina, lae ja teki viimistlusmaterjale käsitlevale IMO resolutsioonile A.653 (16).

8a.   1. JAANUARIL 2003 VÕI HILJEM EHITATUD B-, C- JA D-KLASSI LAEVAD:

„Halb leegilevik” tähendab, et sellise kirjeldusega pind piirab piisavalt leegi levikut, mis määratakse kindlaks vastavalt tulekatsekoodeksile.

9.   „Vertikaalsed põhitsoonid” on osad, milleks kere, tekiehitised ja tekimajad jagatakse A-klassi vaheseintega, mille keskmine pikkus ja laius ühelgi tekil ei ületa tavaliselt 40 meetrit.

10.   „Eluruumid” on ruumid, mida kasutatakse üldkasutatavate ruumide, koridoride, tualettide, kajutite, ametiruumide, haiglate, kinode, mängu- ja hobiruumide, juuksurisalongide, ilma toiduvalmistamisseadmeteta sahvrite ja muude sarnaste ruumidena.

11.   „Üldkasutatavad ruumid” on eluruumide osa, mida kasutatakse saalide, söögisaalide, puhkeruumide ja samalaadsete alaliselt ehitatud ruumidena.

12.   „Teenindusruumid” on ruumid, mida kasutatakse kambüüside, toiduvalmistamisseadmetega sahvrite, hoiukappide, postiruumide ja väärtasjade hoiuruumide, laoruumide, masinaruumidest eraldatud töökodade ja muude sarnaste ruumidena, ning nende ruumide šahtid.

13.   „Lastiruumid” on kõik lasti jaoks kasutatavad ruumid (sh lastiõlipaagid) ja nende ruumide šahtid.

13-1.   „Sõidukiruumid” on lastiruumid, mis on kavandatud sõidukite veoks, mille paakides on nende liikumiseks vajalik kütus.

14.   „Ro-ro-lastiruumid” on ruumid, mis ei ole tavaliselt mingil viisil vaheruumideks jaotatud ja ulatuvad kas olulise pikkuseni või läbi kogu laeva, kuhu saab tavaliselt horisontaalsuunas laadida mootorsõidukeid, mille paakides on nende liikumiseks vajalik kütus, ja/või kaupu (pakendatud või lahtiselt, raudteevagunites või autoveokites, sõidukites (kaasa arvatud paakautod ja -vagunid), haagistes, konteinerites, kaubaalustel, kergpaakides või samalaadsetes lastimisvahendites või muudes mahutites).

15.   „Avatud ro-ro-lastiruumid” on ro-ro-lastiruumid, mis on kas mõlemast otsast avatud või ühest otsast avatud ja varustatud kogu pikkuses toimiva piisava loomuliku ventilatsiooniga läbi alaliste avauste külgplaadistuses või tekilaes või ülaltpoolt, mille kogupindala peab 1. jaanuaril 2003 või hiljem ehitatud laevade puhul olema vähemalt 10 % ruumi külgede pindalast.

15-1.   „Avatud sõidukiruumid” on sõidukiruumid, mis on kas mõlemast otsast avatud või ühest otsast avatud ja varustatud kogu pikkuses toimiva piisava loomuliku ventilatsiooniga läbi alaliste avauste külgplaadistuses või tekilaes või ülaltpoolt, mille kogupindala peab 1. jaanuaril 2003 või hiljem ehitatud laevade puhul olema vähemalt 10 % ruumi külgede pindalast.

16.   „Kinnised ro-ro-lastiruumid” on ro-ro-lastiruumid, mis ei ole avatud ro-ro-lastiruumid ega ülatekid.

16-1.   „Kinnised sõidukiruumid” on sõidukiruumid, mis ei ole avatud sõidukiruumid ega ülatekid.

17.   „Ülatekk” on tekk, mis on ülalt ja vähemalt kahelt küljelt ilmastikule täiesti avatud.

18.   „Eriruumid” on vaheseinte tekist kõrgemal või madalamal asuvad kinnised sõidukiruumid, kuhu selliste sõidukitega saab sisse ja välja sõita ning kuhu reisijad pääsevad. Eriruumid võivad asuda rohkem kui ühel tekil, kui sõidukite vaba kogukõrgus ei ületa 10 meetrit.

19.1.   „A-kategooria masinaruumid” on ruumid ja selliste ruumide šahtid, kus on:

1.

peajõuseadmena kasutatavad sisepõlemismasinad või

2.

sisepõlemismasinad, mida ei kasutata peajõuseadmena, kui selliste masinate koguvõimsus on vähemalt 375 kW, või

3.

õliküttega katel või õlikütteseade.

19.2.   „Masinaruumid” on kõik A-kategooria masinaruumid ja kõik muud ruumid, kus on jõumasinad, katlad, õlikütusega seadeldised, auru- ja sisepõlemismootorid, generaatorid ja suuremad elektrimasinad, küttepumbajaamad, külmutus-, stabiliseerimis-, ventilatsiooni- ning kliimaseadmed, ja samalaadsed ruumid ning nende ruumide šahtid.

20.   „Õlikütteseade” on seade, mida kasutatakse kütteõli ettevalmistamiseks enne õliküttega katlasse saatmist, või seade, mida kasutatakse kuumutatud õli ettevalmistamiseks enne sisepõlemismootorisse saatmist, ja see hõlmab kõiki õlirõhupumpasid, filtreid ja kuumuteid, mis käitlevad õli suurema rõhu all kui 0,18 N/mm2.

21.   „Juhtimispostid” on ruumid, kus asub laeva raadio või peanavigatsiooniseade või avariitoiteallikas või kuhu on koondatud tulevalve- või tuletõrjevarustus.

21.1.   „Keskjuhtimispost” on juhtimispost, kuhu on koondatud järgmised juhtimis- ja näidufunktsioonid:

1.

paiksed tulekahju avastamis- ja häiresüsteemid;

2.

automaatsed sprinkler-, tulekahju avastamis- ja häiresüsteemid;

3.

tuletõkkeuste näidikupaneelid;

4.

tuletõkkeuste sulgurid;

5.

veekindlate uste näidikupaneelid;

6.

veekindlate uste sulgurid;

7.

ventilaatorid;

8.

üld-/tulekahjuhäire;

9.

sidesüsteemid, sealhulgas telefonid, ja

10.

valjuhääldiside mikrofonid.

21.2.   „Pidevalt mehitatud keskjuhtimispost” on keskjuhtimispost, kus asub püsivalt vastutav meeskonnaliige.

22.   „Piiratud tuleohtlikkusega mööblit ja sisustust sisaldavad ruumid” on reegli II-2/B/4 kohaldamisel ruumid, mis sisaldavad piiratud tuleohtlikkusega mööblit ja sisustust (kajutid, üldkasutatavad ruumid, ametiruumid või muud eluruumide tüübid), milles:

1.

kogu kastmööbel nagu lauad, riidekapid, tualettlauad, kirjutuslauad, puhvetkapid on täielikult ehitatud tunnustatud mittesüttivatest materjalidest, kuid selliste esemete tööpinnana võib kasutada kuni 2 mm paksust põlevat spooni;

2.

kogu eraldi paiknev mööbel nagu toolid, diivanid, lauad on mittesüttivatest materjalidest raamidega;

3.

kõigi eesriiete, kardinate ja muude rippuvate tekstiilmaterjalide leegi levikut takistavad omadused ei ole väiksemad kui villal massiga 0,8 kg/m2 vastavalt IMO resolutsioonile A.471 (XII) ja selle resolutsiooniga A.563 (14) vastu võetud muudatustele.

1. jaanuaril 2003 või hiljem ehitatud B-, C- ja D-klassi laevade puhul asendatakse sõnad „IMO resolutsioonile A.471 (XII) ja selle resolutsioonile A.563 (14) vastu võetud muudatustele” sõnaga „tulekatsekoodeksile”;

4.

kõigi põrandakatete leegi levikut takistavad omadused ei ole väiksemad kui samal eesmärgil kasutatava samaväärse villase materjali omad.

1. jaanuaril 2003 või hiljem ehitatud B-, C- ja D-klassi laevade puhul on see alapunkt järgmine:

„kõigil põrandakatetel on madala tuleohtlikkuse karakteristikud”;

5.

kõigil vaheseinte, vooderdiste ja lagede avatud pindadel on madala tuleohtlikkuse karakteristikud ja

6.

kogu pehme mööbli süttimist ja leegi levikut takistavad omadused vastavad IMO resolutsiooni A.625 (16) pehme mööbli tulekatsekoodeksile.

1. jaanuaril 2003 või hiljem ehitatud B-, C- ja D-klassi laevade puhul asendatakse sõnad „IMO resolutsioonile A.652 (16)” sõnaga „tulekatsekoodeksile”.

1. JAANUARIL 2003 VÕI HILJEM EHITATUD B-, C- JA D-KLASSI LAEVAD:

7.

kõigi voodiriiete süttimist ja leegi levikut takistavad omadused määratakse vastavalt tulekatsekoodeksile.

23.   „Ro-ro-reisilaev” on käesolevas reeglis määratletud ro-ro-lastiruumidega või eriruumidega reisilaev.

24.   „Tulekatsekoodeks” on rahvusvaheline tulekatsekoodeks, mille võttis vastu IMO meresõiduohutuse komitee resolutsiooniga MSC 61 (67), muudetud IMO poolt.

25.   „Tuleohutussüsteemide koodeks” on rahvusvaheline tuleohutussüsteemide koodeks, mille võttis vastu IMO meresõiduohutuse komitee resolutsiooniga MSC.98 (73), IMO võimalike muudatustega tingimusel, et sellised muudatused vastu võetakse, kehtestatakse ja jõustuvad kooskõlas 1974. aasta SOLASe konventsiooni (muudetud kujul) VIII artikli sätetega, mis käsitlevad lisa, välja arvatud selle I peatükk, suhtes kohaldatavat muutmise korda.

26.   „Leekpunkt” on temperatuur Celsiuse kraadides (kinnise tiigli test), mille juures toode eraldab süttimiseks piisaval hulgal tuleohtlikku auru, nagu see määratakse tunnustatud leekpunktiseadmega.

27.   „Normatiivsed nõuded” on käesolevas peatükis täpsustatud konstruktsiooniomadused, piiravad mõõtmed või tuleohutussüsteemid.

3   Tuletõrjepumbad, tuletõrjetorustikud, hüdrandid, voolikud ja pihustid (R 4)

UUED B-, C- JA D-KLASSI NING OLEMASOLEVAD B-KLASSI LAEVAD:

1.1.   Iga laev tuleb varustada tuletõrjepumpade, tuletõrjetorustike, hüdrantide, voolikute ja pihustitega, mis vastavad hetkel käesoleva reegli nõuetele.

1. JAANUARIL 2003 VÕI HILJEM EHITATUD UUED B-, C- JA D-KLASSI LAEVAD:

1.2.   Kui nõutav on rohkem kui üks sõltumatu tuletõrjepump, tuleb peatuletõrjepumpa või -pumpasid sisaldavas masinaruumis asuva tuletõrjetorustiku osa eraldamiseks paigaldada sulgeventiilid kergesti ligipääsetavasse ja kaitstud kohta väljaspool masinaruumi. Tuletõrjetorustik peab olema seadistatud nii, et kui sulgeventiilid on suletud, saab kõiki laeva hüdrante, välja arvatud eespool nimetatud masinaruumis asuvad, varustada veega väljaspool seda masinaruumi asuvast tuletõrjepumbast sellest masinaruumist väljapoole jäävate torude kaudu. Erandina võivad avariituletõrjepumba imi- ja väljavoolutorude lühikesed osad läbida masinaruumi, kui neid ei ole võimalik paigaldada väljapoole, tingimusel et tuletõrjetorustiku terviklikkus säilitatakse torustiku sulgemisega tugevasse teraskesta.

1. JAANUARIL 2003 VÕI HILJEM EHITATUD UUED B-, C- JA D-KLASSI LAEVAD:

1.3.   Peatuletõrjepumpa või -pumpasid sisaldavas masinaruumis asuva tuletõrjetorustiku osa eraldamiseks tuleb paigaldada sulgeventiilid kergesti ligipääsetavasse ja kaitstud kohta väljaspool masinaruumi. Tuletõrjetorustik peab olema seadistatud nii, et kui sulgeventiilid on suletud, saab kõiki laeva hüdrante, välja arvatud eespool nimetatud masinaruumis asuvad, varustada veega teisest pumbast või avariituletõrjepumbast. Avariipump, selle merevee sissevool ning imi- ja väljalasketorud ja sulgeventiilid peavad asuma väljaspool masinaruumi. Kui see ei ole võimalik, võib kingstonikasti paigaldada masinaruumi, kui ventiili kaugjuhitakse kohast, kus asub ka avariipump, ja imitoru on võimalikult lühike. Imi- või väljavoolutorude lühikesed osad võivad läbida masinaruumi tingimusel, et nad on suletud tugevasse teraskesta või isoleeritud vastavalt A-60 standarditele. Torude seina paksus peab olema piisav, kuid mitte mingil juhul vähem kui 11 mm, ja torud peavad olema keevitatud, välja arvatud merevee sissevooluventiili äärisega ühendus.

KÕIK UUED JA OLEMASOLEVAD B-KLASSI LAEVAD NING UUED C- JA D-KLASSI LAEVAD PIKKUSEGA 24 MEETRIT JA ROHKEM:

2.   Tuletõrjepumpade võimsus

1.

Nõutavad tuletõrjepumbad peavad suutma anda tulekustutuseks punktis 4.2 täpsustatud rõhu all veekoguse, mis ei ole väiksem kui kaks kolmandikku kogusest, millega pilsipumbad suudavad toime tulla, kui neid kasutatakse laeva tühjendamiseks.

2.

Igal laeval, kus vastavalt käesoleva reegli nõuetele peab olema rohkem kui üks mootoriga tuletõrjepump, peab iga nõutava tuletõrjepumba võimsus olema vähemalt 80 % nõutavast koguvõimsusest jagatuna nõutavate tuletõrjepumpade minimaalse arvuga, kuid see ei tohi mingil juhul olla vähem kui 25 m3/h, ja iga selline pump peab igal juhul suutma anda vähemalt kaks nõutavat veejuga. Need tuletõrjepumbad peavad suutma varustada tuletõrjetorustikku nõutavatel tingimustel.

3.

Laevadel, mis on ehitatud 1. jaanuaril 2003 või hiljem ja kuhu on paigaldatud rohkem pumpasid kui minimaalselt nõutav, peab selliste lisapumpade võimsus olema vähemalt 25 m3/h ja nad peavad suutma anda vähemalt käesoleva reegli punktis 5 nõutud kaks veejuga.

3.   Tuletõrjepumpade ja tuletõrjetorude paigutus ning vee kohene kättesaadavus

1.

Laevad tuleb varustada mehaanilise jõuseadmega tuletõrjepumpadega järgmiselt:

1.

rohkem kui 500 reisija vedamiseks ettenähtud laevad: vähemalt kolm, millest üks pump võib töötada peamasina jõul;

2.

kuni 500 reisija vedamiseks ettenähtud laevad: vähemalt kaks, millest üks pump võib töötada peamasina jõul.

2.

Sanitaar-, ballasti-, pilsi- või üldpumpasid võib tunnustada tuletõrjepumpadena tingimusel, et neid ei kasutata tavaliselt õli pumpamiseks ja kui neid ajuti kasutatakse kütteõli ümberpaigutamiseks või pumpamiseks, paigaldatakse nõuetekohased üleminekuseadmed.

3.

Merevee sissevooluühendused, tuletõrjepumbad ja nende toiteallikad tuleb paigaldada viisil, millega tagatakse, et tulekahju korral rohkem kui 250 reisija vedamiseks ettenähtud laeva mis tahes vaheruumis ei jää kõik tuletõrjepumbad töövõimetuks.

Uutel kuni 250 reisija vedamiseks ettenähtud B-klassi laevadel, kui tulekahju mis tahes vaheruumis võib kõik pumbad töövõimetuks muuta, peab alternatiivse tulekustutusvee andmise vahend olema sõltumatu mootoriga avariituletõrjepump, mille toiteallikas ja merevee sissevooluühendus asuvad väljaspool masinaruumi. Selline sõltumatu mootoriga avariituletõrjepump peab vastama 1. jaanuaril 2003 või hiljem ehitatud laevade tuleohutussüsteemide koodeksile.

4.

Uutel rohkem kui 250 reisija vedamiseks ettenähtud B-klassi laevadel peab vee kohene kättesaadavuse kord olema selline, et vähemalt üks tõhus veejuga on viivitamatult kättesaadav igast siseruumide hüdrandist ja et nõutava tuletõrjepumba automaatse käivitamisega tagatakse veevarustuse jätkumine.

5.

Laevadel, kus on ajuti mehitamata masinaruumid või kus peab valves olema ainult üks inimene, peab tuletõrjetorude süsteem viivitamatult andma sobiva survega vett kas ühe peatuletõrjepumba kaugkäivitamisega, mida saab kaugkäivitada komandosillalt ja tuletõrje juhtimispostist, kui see on laeval olemas, või tuletõrjetorude süsteemi pideva survestamisega ühe peatuletõrjepumba abil.

6.

Iga tuletõrjepumba väljavooluventiil varustatakse tagasilöögiklapiga.

4.   Tuletõrjetorustiku läbimõõt ja surve

1.

Tuletõrjetorustiku ja harutorude läbimõõt peab olema piisav kahe samaaegselt töötava tuletõrjepumba suurima nõutava väljalaske tõhusaks jaotamiseks.

2.

Kui kaks pumpa annavad üheaegselt vett läbi punktis 8 täpsustatud otsikute ja piisava arvu hüdrantide punktis 4.1 täpsustatud veekoguse saamiseks, tuleb kõigis hüdrantides säilitada järgmised minimaalsed rõhud:

B-klassi laevad

Uued

Olemasolevad

üle 500 reisija

0,4 N/mm2

0,3 N/mm2

kuni 500 reisijat

0,3 N/mm2

0,2 N/mm2

3.

Maksimaalne rõhk igas hüdrandis ei tohi ületada rõhku, mille puhul saab tuletõrjevoolikut tõhusalt käsitseda.

5.   Hüdrantide arv ja asukoht

1.

Hüdrantide arv ja asukoht peavad olema sellised, et vähemalt kaks veejuga, mis ei välju samast hüdrandist ja millest üks tuleb jätkamata voolikust, ulatuksid sõidu ajal igasse tavaliselt reisijatele või meeskonnale ligipääsetavasse laeva ossa ning igasse tühja lastiruumi, igasse ro-ro-lastiruumi või eriruumi, millisel juhul kaks jätkamata voolikust väljuvat veejuga peavad ulatuma igasse sellise ruumi osasse. Lisaks peavad sellised hüdrandid asuma kaitstud ruumide ligipääsude juures.

2.

Elu-, teenindus- ja masinaruumides peab hüdrantide arv ja asukoht olema selline, et kõiki punkti 5.1 nõudeid saab täita, kui kõik veekindlad uksed ja vertikaalse põhitsooni vaheseinte uksed on suletud.

3.

Kui ligipääs masinaruumi on madalal tasandil kõrvalasuvast võllitunnelist, peab sellest masinaruumist väljaspool, kuid selle sissepääsu lähedal olema kaks hüdranti. Kui selline ligipääs on teistest ruumidest, peab ühes neist ruumidest masinaruumi sissepääsu lähedal olema kaks hüdranti. Kui tunnel või kõrvalasuvad ruumid ei ole evakuatsioonitee osad, ei ole see vajalik.

6.   Torud ja hüdrandid

1.

Tuletõrjetorustikes ja hüdrantides ei kasutata materjale, mille kuumus kergesti kasutuskõlbmatuks muudab, kui need ei ole piisavalt kaitstud. Torud ja hüdrandid peavad asetsema nii, et tuletõrjevoolikuid oleks lihtne nendega ühendada. Torude ja hüdrantide paigutusega peab vältima nende külmumist. Laevadel, mis võivad vedada tekilasti, peavad hüdrantide asukohad olema alati kergesti ligipääsetavad ja torud tuleb võimaluse korral paigaldada nii, et tekilast ei saaks neid vigastada.

2.

Igale tuletõrjevoolikule tuleb paigaldada ventiil, mis võimaldab vooliku eemaldamist tuletõrjepumpade töö ajal.

3.

Laevadel, mis on ehitatud 1. jaanuaril 2003 või hiljem, tuleb kõigile muul eesmärgil kui tulekustutamiseks kasutatavatele avatud teki tuletõrjetorustiku harudele paigaldada sulgeventiilid.

7.   Tuletõrjevoolikud

1.

Tuletõrjevoolikud peavad olema lipuriigi ametiasutuse tunnustatud hävimatust materjalist ja piisava pikkusega veejoa suunamiseks igasse ruumi, kus neid on vaja kasutada. Igal voolikul peab olema pihusti ja vajalikud muhvid. Voolikute muhvid ja pihustid peavad olema täielikult üksteisega asendatavad. Käesolevas peatükis „tuletõrjevoolikutena” kirjeldatud voolikuid tuleb koos kõigi vajalike seadmete ja tööriistadega hoida kasutamisvalmilt nähtaval kohal hüdrantide või ühenduste läheduses. Lisaks sellele peavad tuletõrjevoolikud rohkem kui 36 reisijat vedavate laevade siseruumides olema alaliselt hüdrantide külge ühendatud.

2.

Iga punktis 5 nõutava hüdrandi jaoks peab olema vähemalt üks tuletõrjevoolik. Tuletõrjevooliku pikkus ei tohiks tekil ja tekiehitistes ületada 20 meetrit ja masinaruumides 15 meetrit ning väiksematel laevadel vastavalt 15 meetrit ja 10 meetrit.

8.   Pihustid

1.1.

Käesoleva peatüki kohaldamisel on standardsed pihusti suurused 12 mm, 16 mm ja 19 mm või neile võimalikult lähedased. Teiste süsteemide, nagu näiteks udusüsteemide kasutamise korral võivad olla lubatud muu läbimõõduga pihustid.

1.2.

Kõik pihustid peavad olema tunnustatud kaheotstarbelised pihustid (st pihustus/juga tüüpi) ja sulgemisvõimalusega.

2.

Elu- ja teenindusruumides ei ole vaja kasutada üle 12 mm läbimõõduga pihustit.

3.

Masinaruumides ja välisruumides peab pihusti suurus võimaldama saada kahest veejoast maksimaalse võimaliku veekoguse punktis 4 nimetatud surve juures kõige väiksemast pumbast, kui ei ole vaja kasutada üle 19 mm läbimõõduga pihustit.

UUED VÄHEM KUI 24 MEETRI PIKKUSED C- JA D-KLASSI LAEVAD:

9.   Tuletõrjepumbad, tuletõrjetorustik, hüdrandid, pihustid ja vee kohene kättesaadavus

1.

Nõutav on üks sõltumatu tuletõrjepump, mis suudab anda tulekustutuseks vähemalt ühe veejoa igast tuletõrjehüdrandist edaspidi täpsustatud surve juures. Selliselt antav veekogus ei tohi olla väiksem kui kaks kolmandikku veekogusest, millega pilsipumbad suudavad toime tulla, kui neid kasutatakse laeva tühjendamiseks. Selline tuletõrjepump peab suutma 12, 16 või 19 mm läbimõõduga pihustitest tuletõrjehüdrantide kaudu nimetatud maksimaalset veekogust välja andes säilitada igas hüdrandis B-klassi laevadel nõutava minimaalse surve.

2.

Igal rohkem kui 250 reisijat vedaval laeval peab olema lisatuletõrjepump, mis peab olema püsivalt tuletõrjetorustikuga ühendatud. Selline pump peab töötama mootoriga. Nimetatud pump ja selle toiteallikas ei tohi asuda samas vaheruumis kui punktiga 9.1 nõutav pump ja see tuleb varustada püsiva merevee sissevooluühendusega, mis asub väljaspool masinaruumi. Pump peab suutma anda vähemalt ühe veejoa igast laevale paigutatud tuletõrjehüdrandist, säilitades vähemalt surve 0,3 N/mm2.

3.

Sanitaar-, ballasti-, pilsi- või üldpumpasid võib tunnustada tuletõrjepumpadena.

4.

Igal laeval peab olema tuletõrjetorustik, mille läbimõõdust piisab nimetatud maksimaalse veekoguse tõhusaks jaotamiseks. Hüdrantide arv ja asukoht peab olema selline, et vähemalt üks veejuga ulatuks igasse laeva ossa, kasutades jätkamata voolikut, mille maksimaalpikkus B-klassi laevade puhul on esitatud punktis 7.2.

5.

Igal laeval peab iga paigaldatud hüdrandi kohta olema vähemalt üks tuletõrjevoolik.

6.

Laevadel, kus on ajuti mehitamata masinaruumid või kus peab valves olema ainult üks inimene, peab tuletõrjetorude süsteem viivitamatult andma sobiva survega vett kas ühe peatuletõrjepumba kaugkäivitamisega, mida saab kaugkäivitada komandosillalt ja tuletõrje juhtimispostist, kui see on laeval olemas, või tuletõrjetorude süsteemi pideva survestamisega ühe peatuletõrjepumba abil.

7.

Iga tuletõrjepumba väljavooluventiil varustatakse tagasilöögiklapiga.

4   Paiksed tulekustutussüsteemid (R 5 + 8 + 9 + 10)

1.   Paiksed gaaskustutussüsteemid: Üldine (R 5.1)

UUED ENNE 1. JAANUARI 2003 EHITATUD B-, C- JA D-KLASSI LAEVAD NING OLEMASOLEVAD B-KLASSI LAEVAD:

1.

Torud, mis on vajalikud tulekustutusaine viimiseks kaitstud ruumidesse, tuleb varustada juhtventiilidega, millele on selgesti märgitud ruumid, kuhu torud lähevad. Kustutusaine juhusliku pääsu vältimiseks mis tahes ruumi tuleb võtta nõuetekohased meetmed.

2.

Tulekustutusaine jaotustorud ja väljutuspihustid peavad olema paigaldatud nii, et saavutatakse aine ühtlane jaotumine.

3.

Tuleb tagada vahendid nende avade sulgemiseks väljastpoolt kaitstavaid ruume, mille kaudu võib õhk pääseda kaitstavasse ruumi või gaas sealt välja.

4.

Laeval peavad olema seadmed, mis annavad automaatselt helisignaali, kui tulekustutusainet lastakse ruumi, kus meeskond tavaliselt töötab või millele neil on ligipääs. Hoiatussignaal peab kõlama nõuetekohase ajavahemiku jooksul enne vahendi väljalaskmist.

5.

Iga paikse gaaskustutussüsteemi juhtimisseadmed peavad olema kergesti ligipääsetavad ja lihtsalt kasutatavad ning rühmitatud võimalikult vähestesse punktidesse kohtades, mida tulekahju kaitstavas ruumis eeldatavasti ei tõkesta. Igas punktis peavad meeskonna ohutust silmas pidades olema selged juhised süsteemi kasutamise kohta.

6.

Tulekustutusaine automaatne väljalaskmine on keelatud, välja arvatud juhtudel, kui see on lubatud kohalike automaatselt töötavate üksuste puhul, mis on lisaks kõigile nõutavatele paiksetele tulekustutussüsteemidele ja neist sõltumatult paigaldatud masinaruumides kõrge tuleohuga seadmete kohale või kinnistesse suure tuleohuga piirkondadesse masinaruumides.

7.

Kui tulekustutusaine kogus on vajalik rohkem kui ühe ruumi kaitsmiseks, ei pea kättesaadava vahendi kogus ületama mis tahes selliselt kaitstava ruumi jaoks vajalikku kogust.

8.

Kui ei ole lubatud teisiti, peavad tulekustutusaine hoidmiseks vajalikud survemahutid asuma väljaspool kaitstavaid ruume vastavalt punktile 1.11.

9.

Meeskonnale või kaldapersonalile tuleb tagada võimalus aine koguse ohutuks kontrollimiseks mahutites.

10.

Tulekustutusaine hoidmiseks kasutatavad mahutid ja nendega seotud survestatud osad peavad olema kavandatud vastavalt asjakohastele tegevusjuhistele, võttes arvesse nende asukohti ja maksimaalset ümbritseva õhu temperatuuri kasutamisajal.

11.

Kui tulekustutusainet hoitakse väljaspool kaitstavat ruumi, tuleb seda hoida ruumis, mis asub ohutus ja kergesti ligipääsetavas kohas ning on tõhusalt ventileeritud. Sellise hoiuruumi sissepääs peab soovitavalt tulema avatud tekilt ja olema igal juhul kaitstavast ruumist sõltumatu.

Ligipääsu uksed peavad avanema väljapoole ning vaheseinad ja tekid koos uste ja muude nendes olevate avade sulguritega, mis moodustavad piiri nende ruumide ja kõrvalasetsevate kinniste ruumide vahel, peavad olema gaasikindlad. Reegli II-2/B/4 või vajaduse korral reegli II-2/B/5 vaheseinte ja tekkide tulekindlustabelite kohaldamisel käsitletakse selliseid hoiuruume juhtimispostidena.

12.

Sellise tulekustutusaine kasutamine, mis kas iseeneslikult või eeldatavates kasutustingimustes eraldab mürgiseid gaase inimestele ohtlikes kogustes või keskkonda ohustavaid gaase, ei ole lubatud uute laevade tulekustutussüsteemides ja selliste uute süsteemide paigaldamisel olemasolevatele laevadele.

1. JAANUARIL 2003 VÕI HILJEM EHITATUD UUED B-, C- JA D-KLASSI LAEVAD:

13.

Paiksed gaaskustutussüsteemid peavad vastama tuleohutussüsteemide koodeksi sätetele.

14.

Tuleb tagada vahendid nende avade sulgemiseks väljastpoolt kaitstavaid ruume, mille kaudu võib õhk pääseda kaitstavasse ruumi või gaas sealt välja.

15.

Kui tulekustutusainet hoitakse väljaspool kaitstavat ruumi, tuleb seda hoida ruumis, mis asub esipõrkevaheseina taga ja mida ei kasutata muudel eesmärkidel. Sellise hoiuruumi sissepääs peab soovitavalt tulema avatud tekilt ja olema kaitstavast ruumist sõltumatu. Kui hoiuruum on tekist allpool, ei tohi see asuda rohkem kui ühe teki võrra avatud tekist allpool ja sinna peab pääsema otse avatud tekilt trepi või redeli kaudu.

Ruumid, mis asuvad tekist allpool või kuhu ei pääse avatud tekilt, tuleb varustada sundventilatsiooniga, mis on kavandatud võtma ruumi põhjast kasutatud õhku ja mille mõõtmetest piisab vähemalt 6 õhuvahetuse jaoks tunnis. Ligipääsu uksed peavad avanema väljapoole ning vaheseinad ja tekid koos uste ja muude nendes olevate avade sulguritega, mis moodustavad piiri nende ruumide ja kõrvalasetsevate kinniste ruumide vahel, peavad olema gaasikindlad. Tabelite 4.1, 4.2, 5.1 ja 5.2 kohaldamisel käsitletakse selliseid hoiuruume tuletõrje juhtimispostidena.

UUED A-, B-, C- JA D-KLASSI LAEVAD NING OLEMASOLEVAD B-KLASSI LAEVAD:

16.

Kui mis tahes ruumi käivitusballoonides sisalduva õhu maht tulekahju korral sellesse ruumi pääsedes võiks märgatavalt mõjutada paikse tulekustutussüsteemi tõhusust, tuleb tagada täiendav kogus tulekustutusainet.

17.

Paiksete tulekustutussüsteemide tarnijad peavad tagama süsteemi kirjelduse koos hoolduse kontrollnimekirjaga inglise keeles ja lipuriigi riigikeel(t)es.

18.

Tulekustutusaine kogust kontrollib vähemalt kord aastas lipuriigi ametiasutuse volitatud ekspert, süsteemi tarnija või tunnustatud organisatsioon.

19.

Perioodiline kontroll, mille teeb laeva vanemmehaanik või korraldab laeva juhtkond, kantakse laeva logiraamatusse, märkides selle kontrolli ulatuse ja aja.

20.

Mittekohustuslikud tulekustutusseadmed, mis on paigaldatud nt hoiuruumidesse, peavad oma konstruktsioonilt ja mõõtmetelt vastama käesoleva reegli kõnealuseid seadmeid käsitlevatele sätetele.

21.

Kõikidel süsinikdioksiid-/haloonseadmetega kaitstavate ruumide ustel peab olema järgmine märge: „Seda ruumi kaitstakse süsinikdioksiid-/haloonseadmetega ja häireseadme käivitumisel tuleb sellest ruumist lahkuda.”.

2.   Süsinikdioksiidsüsteemid (R 5.2)

UUED ENNE 1. JAANUARI 2003 EHITATUD B-, C- JA D-KLASSI LAEVAD NING OLEMASOLEVAD B-KLASSI LAEVAD:

1.1.

Lastiruumide puhul peab kättesaadava CO2 kogusest piisama vaba gaasi minimaalmahu andmiseks, mis võrdub 30 %ga laeva suurima selliselt kaitstava lastiruumi kogumahust, kui ei ole sätestatud teisiti.

Kui kahe või mitme lastiruumi vahel on ühendus ventilatsioonikanalite kaudu, loetakse need üheks ruumiks. Sõidukite veoks kasutatavatel laevadel arvutatakse vajalik CO2 kogus 45 %na suurima lastiruumi kogumahust.

1.2.

Masinaruumides peab varutud süsinikdioksiidikogusest piisama vaba gaasi minimaalmahu andmiseks, mis võrdub järgmistest mahtudest suuremaga:

1.

40 % suurima selliselt kaitstava masinaruumi kogumahust, mille hulka ei kuulu kaitsekesta see osa, mis on kõrgemal tasemest, kus kaitsekesta horisontaalne pindala on 40 % või vähem kõnealuse ruumi horisontaalsest pindalast mõõdetuna keskpunktis paagi tipu ja kaitsekesta madalaima osa vahel, või

2.

35 % suurima kaitstava masinaruumi kogumahust, kaasa arvatud kaitsekest; tingimusel et kui kaks või mitu masinaruumi ei ole täielikult eraldatud, loetakse need üheks ruumiks.

2.

Käesoleva punkti kohaldamisel arvestatakse vaba süsinikdioksiidi mahuks 0,56 m3/kg.

3.

Paikne torustik peab võimaldama 85 % gaasi väljastamist ruumi 2 minuti jooksul.

4.

Süsinikdioksiidi eraldumismehhanism:

1.

Süsinikdioksiidi eraldamiseks kaitstavasse ruumi ja häire tagamiseks tuleb paigaldada kaks eraldi juhtimisseadist. Üht juhtimisseadist kasutatakse gaasi väljastamiseks hoiumahutitest. Teist juhtimisseadist kasutatakse torustikus ventiili avamiseks, mis juhib gaasi kaitstavasse ruumi.

2.

Need kaks juhtimisseadist peavad asuma eralduskastis, millele on selgesti märgitud konkreetne ruum. Kui juhtimisseadiseid sisaldav kast peab olema lukustatud, peab kasti võti olema purustatava klaasiga suletud hoidikus, mis asub nähtaval kohal kasti kõrval.

5.

Lipuriigi ametiasutus tagab, et ruumid, kus asuvad CO2 mahutid, on nende ligipääsu, ventilatsiooni ja sidevahendite osas nõuetekohaselt sisustatud. Asutus peab võtma vajalikud ohutusmeetmed CO2 balloonide, torude ja seadmete ning sellise süsteemi juhtimis- ja häireseadmete konstruktsiooni, paigalduse, märgistuse, täitmise ja katsetamise osas.

1. JAANUARIL 2003 VÕI HILJEM EHITATUD UUED B-, C- JA D-KLASSI LAEVAD:

6.

Süsinikdioksiidiga tulekustutussüsteemid peavad vastama tuleohutussüsteemide koodeksi sätetele.

7.

Lipuriigi ametiasutus tagab, et ruumid, kus asuvad CO2 mahutid, on nende ligipääsu, ventilatsiooni ja sidevahendite osas nõuetekohaselt sisustatud. Asutus peab võtma vajalikud ohutusmeetmed CO2 balloonide, torude ja seadmete ning sellise süsteemi juhtimis- ja häireseadmete konstruktsiooni, paigalduse, märgistuse, täitmise ja katsetamise osas.

3.   Paiksed vähese paisumisega vahtkustutisüsteemid masinaruumides (R 8)

UUED ENNE 1. JAANUARI 2003 EHITATUD B-, C- JA D-KLASSI LAEVAD NING OLEMASOLEVAD B-KLASSI LAEVAD:

1.

Kui mis tahes masinaruumi paigaldatakse lisaks 6. reegli nõuetele paikne vähese paisumisega vahtkustutussüsteem, peab selline süsteem suutma läbi paiksete väljastusavade väljastada kuni viie minuti jooksul vahukoguse, millest piisab suurima üksiku piirkonna, kuhu kütteõli võib valguda, katmiseks 150 mm paksuselt. Süsteem peab tekitama õlipõlengute kustutamiseks sobivat vahtu. Tuleb tagada, et vaht jaotuks tõhusalt paikse torustiku ja sobivate väljastusavade juurde viivate juhtventiilide või -kraanide süsteemi kaudu, ning juhtida see paiksete pihustite kaudu kaitstava ruumi muudesse tuleohtlikesse osadesse. Vahu paisumismäär ei tohi ületada määra 12/1.

2.

Iga sellise süsteemi juhtimisseadmed peavad olema kergesti ligipääsetavad ja lihtsalt kasutatavad ning rühmitatud võimalikult vähestesse punktidesse kohtades, mida tulekahju kaitstavas ruumis eeldatavasti ei tõkesta.

1. JAANUARIL 2003 VÕI HILJEM EHITATUD UUED B-, C- JA D-KLASSI LAEVAD:

3.

Paiksed vähese paisumisega vahtkustutussüsteemid masinaruumides peavad vastama tuleohutussüsteemide koodeksi sätetele.

4.   Paiksed vähese paisumisega vahtkustutussüsteemid masinaruumides (R 9)

UUED ENNE 1. JAANUARI 2003 EHITATUD B-, C- JA D-KLASSI LAEVAD NING OLEMASOLEVAD B-KLASSI LAEVAD:

1.

Kõik nõutavad paiksed vähese paisumisega vahtkustutussüsteemid peavad suutma läbi paiksete väljalaskeavade kiiresti väljastada vahukoguse, millest piisab suurima kaitstava ruumi täitmiseks vähemalt ühe meetri paksuselt minutis. Kättesaadava vahtu moodustava vedeliku kogusest peab piisama vahu tekitamiseks mahus, mis võrdub suurima kaitstava ruumi viiekordse mahuga. Vahu paisumismäär ei tohi ületada määra 1 000/1.

2.

Vahu kohaletoimetamise kanalid, vahugeneraatori õhu sissevooluavad ja vahtutekitavate seadmete arv peavad tagama tõhusa vahu tekitamise ja levitamise.

3.

Vahugeneraatori kohaletoimetamistorude paigutus peab olema selline, et tulekahju kaitstavas ruumis ei mõjuta vahtutekitavaid seadmeid.

4.

Vahugeneraator, selle toiteallikad, vahtutekitav vedelik ning süsteemi juhtimisseadmed peavad olema kergesti ligipääsetavad ja lihtsalt kasutatavad ning rühmitatud võimalikult vähestesse punktidesse kohtades, mida tulekahju kaitstavas ruumis eeldatavasti ei tõkesta.

1. JAANUARIL 2003 VÕI HILJEM EHITATUD UUED B-, C- JA D-KLASSI LAEVAD:

5.

Paiksed ulatusliku paisumisega vahtkustutussüsteemid masinaruumides peavad vastama tuleohutussüsteemide koodeksi sätetele.

5.   Paiksed survevett pihustavad tulekustutussüsteemid masinaruumides (R 10)

UUED ENNE 1. JAANUARI 2003 EHITATUD B-, C- JA D-KLASSI LAEVAD NING OLEMASOLEVAD B-KLASSI LAEVAD:

1.

Kõik nõutavad paiksed survevett pihustavad tulekustutussüsteemid masinaruumides tuleb varustada tunnustatud tüüpi pihustitega.

2.

Pihustite arv ja paigutus peab tagama vee tõhusa keskmise jaotuse kaitstavates ruumides vähemalt 5 liitrit/m2 minutis. Eriti tuleohtlike piirkondade puhul võib vajaduse korral kaaluda suuremate määrade kasutamist. Pihustid tuleb paigaldada pilsside, paagilagede ja muude alade kohale, kuhu kütteõli võib valguda, ning samuti muude eriti tuleohtlike piirkondade kohale masinaruumides.

3.

Süsteem võib olla jagatud sektsioonideks, mille jaotusventiile juhitakse kergesti ligipääsetavatest punktidest, mis asuvad väljaspool kaitstavaid ruume ja mida tulekahju kaitstavas ruumis eeldatavasti ei tõkesta.

4.

Süsteemi hoitakse vajaliku rõhu all ja süsteemi veega varustav pump hakkab automaatselt tööle, kui rõhk süsteemis langeb.

5.

Pump peab suutma üheaegselt anda vajaliku surve all vett kõigile süsteemi osadele igas kaitstavas vaheruumis. Pump ja selle juhtimisseadised tuleb paigaldada väljapoole kaitstavat ruumi või ruume. Tulekahju vett pihustava süsteemiga kaitstud ruumis või ruumides ei tohi süsteemi töövõimetuks muuta.

6.

Tuleb võtta abinõud, et pihustid ei ummistuks vees leiduva mustuse või torude, pihustite, ventiilide ja pumba roostetamise tõttu.

1. JAANUARIL 2003 VÕI HILJEM EHITATUD UUED B-, C- JA D-KLASSI LAEVAD:

7.

Pump võib töötada sõltumatu sisepõlemismasina jõul, kuid kui see sõltub vastavalt peatüki II-1 D osa sätetele paigaldatud avariigeneraatori antavast toitest, peab see generaator olema seadistatud põhitoite rikke korral automaatselt käivituma, et punktis 5 pumba jaoks nõutav vajalik toide oleks viivitamatult kättesaadav. Kui pump töötab sõltumatu sisepõlemismasina jõul, peab see asuma nii, et tulekahju kaitstavas ruumis ei mõjuta masina õhuvarustust.

1. JAANUARIL 2003 VÕI HILJEM EHITATUD UUED B-, C- JA D-KLASSI LAEVAD:

8.

Paiksed survevett pihustavad tulekustutussüsteemid masinaruumides peavad vastama tuleohutussüsteemide koodeksi sätetele.

5   Käsitulekustutid (R 6)

UUED ENNE 1. JAANUARI 2003 EHITATUD B-, C- JA D-KLASSI LAEVAD NING OLEMASOLEVAD B-KLASSI LAEVAD:

1.

Kõik tulekustutid peavad olema tunnustatud tüüpi ja konstruktsiooniga.

2.

Nõutavate vedelikuga käsitulekustutite maht ei tohi olla üle 13,5 liitri ja alla 9 liitri. Muud tulekustutid peavad olema vähemalt niisama teisaldatavad nagu 13,5-liitrine vedelikuga tulekustuti ja nende kustutusomadused peavad vastama vähemalt 9-liitrise vedelikuga tulekustuti omadele.

3.

Varutäidet peab olema 50 % kõigi igat tüüpi pardal olevate tulekustutite jaoks kokku. Teine sama tüüpi tulekustuti on varutäide tulekustuti jaoks, mida ei ole lihtne pardal täita.

4.

Üldjuhul ei tohi CO2 käsitulekustutid asuda eluruumides. Kui sellised tulekustutid on paigaldatud raadioruumidesse, jaotuskilpide juurde ja muudesse samalaadsetesse kohtadesse, peab vähemalt üht tulekustutit sisaldava ruumi maht piirama väljumisel tekkiva gaasi mahtu kuni 5 %ni selle ruumi vabast mahust käesoleva reegli kohaldamisel. CO2 mahuks arvestatakse 0,56 m3/kg.

1. JAANUARIL 2003 VÕI HILJEM EHITATUD UUED B-, C- JA D-KLASSI LAEVAD:

5.

Käsitulekustutid peavad vastama tuleohutussüsteemide koodeksi sätetele.

6.

Süsinikdioksiidiga tulekustuteid ei tohi paigaldada eluruumidesse. Juhtimispostides ja muudes ruumides, kus asuvad elektri- või elektroonikaseadmed või laeva ohutuseks vajalikud seadeldised, tuleb tagada tulekustutid, mille kustutusained ei juhi elektrit ega kahjusta seadmeid ja seadeldisi.

7.

Tulekustutid peavad asuma kasutamisvalmilt hästi nähtavates kohtades, kuhu võib tulekahju korral igal ajal kiiresti ja kergesti jõuda, ning nii, et nende töökõlblikkust ei mõjuta ilmastik, vibratsioon või muud välistegurid. Käsitulekustutid peavad olema varustatud vahenditega, mis näitavad, kas neid on kasutatud.

8.

Tagavaratäide tuleb tagada 100 %liselt esimesele 10 tulekustutile ja 50 %le ülejäänud tulekustutitest, mida saab pardal täita.

9.

Tulekustutite puhul, mida ei saa pardal täita, tuleb tagavaratäidiste asemel tagada punktis 13 määratletud sama kogusega, tüüpi, mahuga ja arvuga täiendavad käsitulekustutid.

UUED B-, C- JA D-KLASSI NING OLEMASOLEVAD B-KLASSI LAEVAD:

10.

Tulekustutid, milles sisalduv kustutusaine kas iseeneslikult või eeldatavates kasutustingimustes eritab mürgiseid gaase inimestele ohtlikes kogustes või keskkonnaohtlikke gaase, on keelatud.

11.

Tulekustutid peavad sobima tulekustuti asukoha läheduses esineda võivate tulekahjude kustutamiseks.

12.

Üks mis tahes ruumis kasutamiseks mõeldud käsitulekustutitest peab asuma selle ruumi sissepääsu lähedal.

13.

Tulekustutite minimaalne arv on järgmine:

1.

elu- ja teenindusruumides:

tulekustutid peavad asuma nii, et ükski ruumi punkt ei ole tulekustutist kaugemal kui 10 meetrit kõndides;

2.

kõrgepingepiirkondades kasutamiseks sobiv tulekustuti peab asuma iga elektripaneeli või harupaneeli läheduses, mille võimsus on 20 kW või rohkem;

3.

kambüüsides peavad tulekustutid asuma nii, et ükski ruumi punkt ei ole tulekustutist kaugemal kui 10 meetrit kõndides;

4.

üks tulekustuti peab asuma värvikappide ja tuleohtlikke tooteid sisaldavate hoiuruumide läheduses;

5.

vähemalt üks tulekustuti peab asuma komandosillal ja igas juhtimispostis.

14.

Elu- või teenindusruumides kasutamiseks ettenähtud käsitulekustutid peavad võimaluse piires olema ühetaolise kasutusviisiga.

15.

Tulekustutite korrapärane kontroll:

lipuriigi ametiasutus tagab, et käsitulekustutitele tehakse korrapärane kontroll, kasutuskatse ja survekatse.

6   Tulekustutussüsteemid masinaruumides (R 7)

A-kategooria masinaruumid tuleb varustada järgmiselt:

UUED B-, C- JA D-KLASSI LAEVAD PIKKUSEGA 24 MEETRIT JA ROHKEM:

1.

üks järgmistest paiksetest tulekustutussüsteemidest:

1.

gaaskustutussüsteem, mis vastab 4. reegli punktide 1 ja 2 asjakohastele sätetele, või samaväärne veepõhine süsteem alternatiivse seadmena haloonsüsteemidele, mis vastab 30. detsembri 1994. aasta ringkirja MSC.668 ja 1996. aasta juuni ringkirja MSC.728 sätetele, võttes arvesse laeva ehitamiskuupäeva;

2.

ulatusliku paisumisega vahtkustutussüsteem, mis vastab 4. reegli punkti 4 sätetele, võttes arvesse laeva ehitamiskuupäeva;

3.

survevett pihustav tulekustutussüsteem, mis vastab 4. reegli punkti 5 sätetele, võttes arvesse laeva ehitamiskuupäeva.

2.

vähemalt üks kantav vahtkustutusseade, mis koosneb induktiivtüüpi vahupihustist, mida saab tuletõrjevooliku abil tuletõrjetorustikuga ühendada, ja kantavast paagist, mis sisaldab vähemalt 20 liitrit vahtutekitavat vedelikku, ning ühest varupaagist. Pihusti peab suutma tekitada tõhusat õlipõlengu kustutamiseks sobivat vahtu vähemalt 1,5 m3 minutis.

3.

Igas sellises ruumis peab olema piisav arv tunnustatud tüüpi vahtkustuteid, millest igaühe maht on vähemalt 45 liitrit, või samaväärseid tulekustuteid, et oleks võimalik suunata vahtu või samaväärset ainet kõigile kütte- ja määrdeõli survesüsteemide, jõuülekande ja muude tuleohtlike piirkondade kõikidele osadele. Lisaks sellele tuleb tagada piisav arv käsivahtkustuteid või samaväärseid tulekustuteid, mis peavad asuma nii, et ükski punkt ruumis ei ole rohkem kui 10 meetri kõndimistee kaugusel tulekustutist ja et igas sellises ruumis on vähemalt kaks sellist tulekustutit.

UUED B-, C- JA D-KLASSI LAEVAD PIKKUSEGA VÄHEM KUI 24 MEETRIT NING OLEMASOLEVAD B-KLASSI LAEVAD:

4.

üks punktis 1 täpsustatud paikne tulekustutussüsteem ja lisaks sellele igas sisepõlemismootoreid, kütteõli settepaake või õlikütteseadmeid sisaldavas ruumis üks vahtkustuti, mille maht on vähemalt 45 liitrit, või üks süsinikdioksiidkustuti, mille maht on vähemalt 16 kg, ning

5.

üks õlipõlengute kustutamiseks sobiv käsitulekustuti iga 736 kW või selliste masinate osa kohta; tingimusel, et igas sellises ruumis on 2-6 sellist tulekustutit.

Paikse vähese paisumisega vahtkustutussüsteemi kasutamine mõnede asemel kuuest käesoleva reegliga nõutavast käsitulekustutist on lubatud.

UUED B-, C- JA D-KLASSI NING OLEMASOLEVAD B-KLASSI LAEVAD, MIS VEAVAD ROHKEM KUI 36 REISIJAT:

6.

Iga masinaruum tuleb varustada kahe sobiva veeudu pihustiga, mis koosnevad L-kujulisest metalltorust, mille pikema, umbes kahe meetri pikkuse osa saab ühendada tuletõrjevoolikuga ja lühema, umbes 250 mm pikkuse osa külge on kinnitatud veeudu pihusti või saab kinnitada veepihusti.

UUED B-, C- JA D-KLASSI LAEVAD NING OLEMASOLEVAD B-KLASSI LAEVAD:

7.

Kui kütteainena kasutatakse kuumutatud õli, võib täiendavalt nõuda katlaruumide varustamist alaliselt paigaldatud või kantavate seadmetega survevee pihustamiseks või vahu levitamiseks põranda peale ja alla tulekustutamise eesmärgil.

1. JAANUARIL 2003 VÕI HILJEM EHITATUD UUED B-, C- JA D-KLASSI LAEVAD PIKKUSEGA 24 MEETRIT JA ROHKEM:

8.

1.

A-kategooria masinaruume ruumalaga üle 500 m3 tuleb lisaks käesoleva reegliga ettenähtud paiksele tulekustutussüsteemile kaitsta tunnustatud tüüpi paikse veepõhise või samaväärse kohtkasutatava tuletõrjesüsteemiga, mis põhineb IMO suunistel, vt ringkirja MSC.913 «A-kategooria masinaruumides kasutatavate paiksete veepõhiste kohtkasutatavate tuletõrjesüsteemide heakskiitmise suunised».

Ajuti mehitamata masinaruumide puhul peab tuletõrjesüsteemil olema nii automaatse kui ka käsikäivituse võimalus. Pidevalt mehitatud masinaruumide puhul peab tuletõrjesüsteemil olema ainult käsikäivituse võimalus.

2.

Paiksed kohtkasutatavad tuletõrjesüsteemid peavad kaitsma järgmisi piirkondi ilma mootori seiskamise, töötajate evakueerimise või ruumide sulgemise vajaduseta:

1.

laeva peajõuseadmena ja elektrienergia tootmiseks kasutatavate sisepõlemismasinate tuleohtlikud osad,

2.

katelde frondid,

3.

põletusahjude tuleohtlikud osad ja

4.

kuumutatud kütteõli puhastid.

3.

Iga kohtkasutatava süsteemi käivitamine peab andma visuaalse ja eristatava helisignaali kaitstavas ruumis ja pidevalt mehitatud punktides. Häire peab näitama, milline süsteem käivitati. Käesolevas punktis kirjeldatud süsteemi häiresignaali nõuded täiendavad, mitte ei asenda mujal käesoleva peatükiga ettenähtud tulekahju avastamis- ja häiresüsteeme.

UUED ENNE 1. JAANUARI 2003 EHITATUD B-, C- JA D-KLASSI LAEVAD NING OLEMASOLEVAD B-KLASSI LAEVAD, MIS ON ETTE NÄHTUD ROHKEM KUI 400 REISIJA VEDAMISEKS:

9.

Paiksed kohtkasutatavad tuletõrjesüsteemid paigaldatakse vastavalt käesoleva reegli punktile 8 hiljemalt 1. oktoobril 2005.

7   Erisüsteemid masinaruumides (R 11)

UUED B-, C- JA D-KLASSI NING OLEMASOLEVAD B-KLASSI LAEVAD:

1.

Keilutite, uste, ventilaatorite, tõmbeventilatsiooni võimaldavate korstnate ja muude masinaruumide avade arv peab olema minimaalne, olles kooskõlas ventileerimisvajaduste ning laeva nõuetekohase ja ohutu tööga.

2.

Keilutid peavad olema terasest ega tohi sisaldada klaasruutusid. Tuleb korraldada suitsu väljumise võimalus kaitstavast ruumist tulekahju korral.

UUED B-, C- JA D-KLASSI LAEVAD:

3.

Uksed, välja arvatud elektriajamiga veekindlad uksed, peavad olema seadistatud nii, et ruumis puhkenud tulekahju korral on tagatud kindel sulgumine elektriajamiga sulgurseadmete abil või isesulguvate uste paigaldamisega, mis suudavad sulguda vastu 3,5 ° kreeni sulgumisele vastassuunas ja millel on tõrkekindel avatud asendi fiksaator koos kaugjuhitava vabastusseadmega.

UUED B-, C- JA D-KLASSI NING OLEMASOLEVAD B-KLASSI LAEVAD:

4.

Masinaruumi piiretesse ei tohi paigaldada aknaid. See ei välista klaasi kasutamist masinaruumide sisestes juhtimispostides.

5.

Juhtimisvahendid tuleb tagada:

1.

keilutite avamiseks ja sulgemiseks, tavaliselt tõmbeventilatsiooni võimaldavate korstnaavade sulgemiseks ning ventilaatorite tulesiibrite sulgemiseks;

2.

suitsu väljalaskmiseks;

3.

elektriajamiga uste sulgemiseks või vallandusmehhanismi käivitamiseks uste puhul, mis ei ole elektriajamiga veekindlad uksed;

4.

ventilaatorite seiskamiseks ja

5.

tõmbe- ja puhkventilaatorite, õlikütuse edastuspumpade, õlikütteseadmete pumpade ning muude samalaadsete kütusepumpade seiskamiseks. Muud samalaadsed kütusepumbad tähendavad 1. jaanuaril 2003 või hiljem ehitatud laevade puhul määrdeõlipumpasid, kuuma õli tsirkulatsioonipumpasid ja õliseparaatoreid. Käesoleva reegli punkti 6 ei pea siiski kohaldama pilsivee separaatorite suhtes.

6.

Punktiga 5 ja reegliga II-2/A/10.2.5 ettenähtud juhtimisseadised peavad asuma väljaspool kõnealust ruumi kohas, kus nad ei muutu töökõlbmatuks tulekahju puhkemisel ruumis, mida nad teenindavad. Sellised juhtimisseadised ja iga nõutava tulekustutussüsteemi juhtimisseadised peavad asuma ühes juhtimispunktis või olema rühmitatud võimalikult vähestesse juhtimispunktidesse. Sellistesse punktidesse peab olema ohutu ligipääs avatud tekilt.

7.

Kui mõnel A-kategooria masinaruumil on madalal tasandil ligipääs kõrvalasuvast võllitunnelist, peab võllitunnelis veekindla ukse lähedal olema kerge mõlemalt poolt juhitav tulekaitseuks.

8   Automaatsed sprinkler-, tulekahju avastamis- ja häiresüsteemid (R 12)

UUED ENNE 1. JAANUARI 2003 EHITATUD B-, C- JA D-KLASSI LAEVAD NING OLEMASOLEVAD B-KLASSI LAEVAD:

1.

Iga nõutav automaatne sprinkler-, tulekahju avastamis- ja häiresüsteem peab olema igal ajal koheselt töövalmis ja selle käivitamine ei tohi nõuda ühtki meeskonna tegevust. See peab olema märgtoru-tüüpi, kuid väikesed avatud osad võivad olla kuivtoru-tüüpi, kui see on vajalik ettevaatusabinõu. Kõiki süsteemi osi, mis võivad töötingimustes sattuda külmumistemperatuuri tingimustesse, tuleb külmumise eest sobivalt kaitsta. See peab olema täidetud, vajaliku surve all ja sellele tuleb tagada pidev veevarustus käesolevas reeglis sätestatud korras.

2.

Igas sprinklerisektsioonis peavad olema seadmed, mis annavad automaatse visuaalse ja helisignaali ühes või mitmes näidikuseadmes, kui mõni sprinkler tööle hakkab. Sellised seadmed peavad näitama, millises süsteemi teenindavas sektsioonis tulekahju on puhkenud, ja olema koondatud komandosillale ning lisaks sellele tuleb seadme visuaalsed ja helisignaalid paigaldada punkti, mis ei asu komandosillal, et tagada tulekahjuhäire viivitamatu jõudmine meeskonnani. Häiresüsteem peab näitama, kui süsteemis esineb mõni rike.

3.

Sprinklerid tuleb rühmitada eraldi sektsioonidesse, millest ükski ei sisalda üle 200 sprinkleri. Ükski sprinklerisektsioon ei tohi teenindada rohkem kui kaht tekki ega asuda rohkem kui ühes vertikaalses põhitsoonis, kui ei ole võimalik näidata, et rohkem kui kaht tekki teenindav või mitmes vertikaalses põhitsoonis asuv sprinklerisektsioon ei vähenda laeva tuleohutust.

4.

Iga sprinklerisektsiooni peab saama eraldada ainult ühe sulgeventiiliga. Iga sektsiooni sulgeventiil peab olema kergesti ligipääsetav ning selle asukoht selgesti ja püsivalt märgistatud. Tuleb tagada vahendid, mis takistavad kõrvalistel isikutel sulgeventiilide juhtimist.

5.

Süsteemi survet näitav mõõtur tuleb paigaldada iga sektsiooni sulgeventiili juurde ja ühte kesksesse punkti.

6.

Sprinklerid peavad vastu pidama mereõhu korrosioonile. Elu- ja teenindusruumides peavad sprinklerid tööle hakkama temperatuurivahemikus 68-79 °C, välja arvatud kohtades nagu kuivatusruumid, kus võib eeldada kõrget õhutemperatuuri ja kus töötemperatuuri võib tõsta kuni 30 °C maksimaalsest tekilae temperatuurist kõrgemaks.

7.

Iga näidikuseadme juures peab olema nimekiri või plaan, mis näitab hõlmatavaid ruume ja iga sektsiooni tsooni asukohta. Kättesaadavad peavad olema nõuetekohased katsetus- ja hooldusjuhendid.

8.

Sprinklerid tuleb paigaldada ruumi ülaossa selliste vahedega, et säilitada sprinkleritega hõlmatud nominaalpiirkonnas keskmist töömäära vähemalt 5 liitrit/m2 minutis.

Sprinklerid tuleb paigaldada võimalikult kaugele piimidest või muudest esemetest, mis võivad veejugasid tõkestada, ning asenditesse, mis tagavad ruumis põlevate materjalide korraliku piserduse.

9.

Laeval peab olema survemahuti, mille maht võrdub vähemalt kahekordse käesolevas punktis täpsustatud veehulgaga. Mahuti peab sisaldama mageveevaru, mis võrdub veehulgaga, mille väljastaks punktis 12 nimetatud pump ühe minuti jooksul, ja seadistused peavad ette nägema mahutis surve säilitamist, mis tagab, et kui mahutis olev mageveevaru on kasutatud, ei ole surve väiksem kui sprinkleri töösurve pluss surve, mida avaldab mahuti põhjast süsteemi kõrgeima sprinklerini mõõdetud veesammas. Tagada tuleb sobivad vahendid surveõhu ja mageveevaru täiendamiseks mahutis. Mahuti täpse veetaseme näitamiseks peab olema klaasist mõõtur.

10.

Tagada tuleb vahend merevee pääsu takistamiseks mahutisse. Survemahutile tuleb paigaldada tõhus kaitseklapp ja manomeeter. Iga manomeetri ühenduse juures peavad olema sulgeventiilid või -kraanid.

11.

Paigaldada tuleb sõltumatu mootorpump, mille ainus ülesanne on jätkata automaatselt vee väljastamist sprinkleritest. Pumba peab automaatselt käivitama surve langus süsteemis enne, kui mageveevaru mahutis on täielikult kulutatud.

12.

Pump ja torustik peavad suutma säilitada kõrgeima sprinkleri tasandil vajalikku survet, et tagada pidev vee väljastamine, millest piisab minimaalselt 280 m2 suuruse piirkonna üheaegseks kaitsmiseks punktis 8 täpsustatud töömäära juures. Uute vähem kui 40 meetri pikkuste C- ja D-klassi laevade puhul, mille kaitstav üldpindala on väiksem kui 280 m2, võib lipuriigi ametiasutus täpsustada asjakohase pindala pumpade ja täiendavate tagavaraosade kalibreerimiseks.

13.

Pumba väljastusküljele tuleb paigaldada katseventiil lühikese otsast lahtise väljavoolutoruga. Ventiili ja toru kasulik pindala peab olema piisav nõutava veehulga väljastamiseks pumbast, säilitades süsteemis punktis 9 täpsustatud surve.

14.

Pumba merevee sissevool peab võimaluse korral asuma ruumis, kus on pump, ja olema paigaldatud nii, et laeva merel olles ei ole vaja sulgeda merevee ligipääsu pumbale ühelgi muul põhjusel kui pumba kontroll või remont.

15.

Sprinkleripump ja mahuti peavad asuma võimalikult kaugel kõigist masinaruumidest ja need ei tohi asuda ruumis, mida tuleb kaitsta sprinklersüsteemiga.

16.

Mereveepumbal ning automaatsel tulekahju avastamis- ja häiresüsteemil peab olema vähemalt kaks toiteallikat. Kui pumba toiteallikad on elektrilised, peavad need olema peageneraator ja avariitoiteallikas. Üks pumba toide võetakse elektripeajaotuskilbist ja teine avariijaotuskilbist ainult selleks ettenähtud eraldi toitejuhtmete kaudu. Toitejuhtmed peavad olema paigaldatud nii, et need ei läbiks kambüüse, masinaruume ja muid suure tuleohuga kinniseid ruume, välja arvatud juhul, kui see on vajalik vastavatesse jaotuskilpidesse jõudmiseks, ning kulgema sprinkleripumba lähedal asuvasse automaatsesse ümberlülitisse. See lüliti võimaldab toite andmist elektripeajaotuskilbist niikaua, kuni toide on sealt kättesaadav, ja peab olema kavandatud selle toite rikke korral automaatselt ümber lülituma avariijaotuskilbi toitele. Lülitid peajaotuskilbil ja avariijaotuskilbil peavad olema selgesti märgistatud ja neid tuleb tavaliselt hoida suletuna. Kõik muud lülitid on kõnealustel toitejuhtmetel keelatud. Üks tulekahju häire- ja avastamissüsteemi toiteallikatest peab olema avariitoiteallikas. Kui üks pumba toiteallikatest on sisepõlemismootor, peab see lisaks punkti 15 sätete järgimisele olema paigaldatud nii, et kaitstavas ruumis puhkenud tulekahju ei mõjuta mehhanismide varustamist õhuga.

17.

Sprinklersüsteem peab olema ühendatud laeva tuletõrjetorustikuga lukustatava tagasilöögiklapi kaudu ühenduskohas, mis takistab tagasivoolu sprinklersüsteemist tuletõrjetorustikku.

18.

Tagada tuleb katseventiil iga sprinklerisektsiooni automaatse häire kontrollimiseks ühe sprinkleri tööga võrdse vee väljastamise teel. Iga sektsiooni katseventiil peab asuma selle sektsiooni sulgeventiili lähedal.

19.

Tuleb tagada vahend, et kontrollida pumba automaatset tööd surve alanemisel süsteemis.

20.

Ühte punktis 2 nimetatud näidikupunkti tuleb paigaldada lülitid, mis võimaldavad iga sprinklerisektsiooni häire ja näidikute kontrollimist.

21.

Iga sektsiooni kohta tuleb tagada vähemalt 6 tagavarasprinklerit.

1. JAANUARIL 2003 VÕI HILJEM EHITATUD UUED B-, C- JA D-KLASSI LAEVAD:

22.

Automaatne sprinkler- ning tulekahju avastamis- ja häiresüsteem peab olema tunnustatud tüüpi ja vastama tuleohutussüsteemide koodeksi sätetele.

23.

Uute vähem kui 40 meetri pikkuste C- ja D-klassi laevade puhul, mille kaitstav üldpindala on väiksem kui 280 m2, võib lipuriigi ametiasutus täpsustada asjakohase pindala pumpade ja täiendavate osade kalibreerimiseks.

9   Paiksed tulekahju avastamis- ja häiresüsteemid (R 13)

UUED ENNE 1. JAANUARI 2003 EHITATUD B-, C- JA D-KLASSI LAEVAD NING OLEMASOLEVAD B-KLASSI LAEVAD:

1.   Üldine

1.

Kõik nõutavad tulekahjuteatenuppudega paiksed tulekahju avastamis- ja häiresüsteemid peavad igal ajal olema koheselt töövalmis.

2.

Süsteemi tööks vajalikke toiteallikaid ja vooluahelaid tuleb asjakohaselt jälgida, et avastada toite kadumist või rikkeid. Rikkeolukorra tekkimine peab juhtpaneelil käivitama visuaalse ja kuuldava rikkehäire, mis peab erinema tulekahjuhäirest.

3.

Tulekahju avastamis- ja häiresüsteemi tööks kasutatavatel elektriseadmetel peab olema vähemalt kaks toiteallikat, millest üks peab olema avariitoiteallikas. Toide antakse ainult selleks ettenähtud eraldi toitejuhtmete kaudu. Sellised juhtmed peavad kulgema automaatsesse ümberlülitisse, mis asub tulekahju avastamissüsteemi juhtpaneelis või selle lähedal.

4.

Tulekahjuandurid ja tulekahjuteatenupud peavad olema rühmitatud sektsioonidesse. Iga anduri või tulekahjuteatenupu aktiveerimine käivitab visuaalse ja kuuldava tulekahjuhäire juhtpaneelil ja näidikuseadmetes. Kui häirele ei ole kahe minuti jooksul reageeritud, antakse kõigis meeskonna eluruumides ning teenindusruumides, juhtimispostides ja masinaruumides automaatne helisignaal. See häiresüsteem ei pea olema tulekahju avastamissüsteemi lahutamatu osa.

5.

Juhtpaneel peab asuma komandosillal või peatuletõrjepunktis.

6.

Näidikuseadmed peavad näitama vähemalt sektsiooni, kus tulekahjuandur või tulekahjuteatenupp tööle hakkas. Vähemalt üks seade peab asuma nii, et see on vastutavatele meeskonnaliikmetele igal ajal kergesti ligipääsetav nii merel kui ka sadamas, välja arvatud juhul, kui laeva ei kasutata. Üks näidikuseade peab asuma komandosillal, kui juhtpaneel asub peatuletõrjepunktis.

7.

Igal näidikuseadmel või selle kõrval peab olema selge teave hõlmatud ruumide ning sektsioonide asukoha kohta.

8.

Kui tulekahju avastamissüsteem ei sisalda vahendeid iga anduri eristamiseks kaugjuhtimisega, ei ole rohkem kui üht tekki hõlmavad sektsioonid eluruumides, teenindusruumides ja juhtimispostides tavaliselt lubatud, välja arvatud kinnist treppi hõlmavad sektsioonid. Selleks et vältida viivitusi tulekahju allika kindlakstegemisel, peab igasse sektsiooni kuuluvate kinniste ruumide arv olema piiratud, mille määrab kindlaks lipuriigi ametiasutus. Mingil juhul ei tohi üheski sektsioonis lubada rohkem kui 50 kinnist ruumi. Kui tulekahju avastamissüsteem on varustatud kaugjuhtimise teel üksikult kindlakstehtavate tulekahjuanduritega, võivad sektsioonid hõlmata mitut tekki ja teenindada piiramatut arvu kinniseid ruume.

9.

Kui tulekahju avastamissüsteem ei suuda kaugjuhtimisega kindlaks teha üksikult iga andurit, ei tohi andurisektsioon teenindada ruume laeva mõlemal küljel ega rohkem kui ühel tekil, samuti ei tohi see asuda rohkem kui ühes vertikaalses põhitsoonis, välja arvatud juhul, kui lipuriigi ametiasutus võib lubada sellise andurisektsiooni kasutamist laeva mõlemal küljel ja rohkem kui ühel tekil, kui ta on veendunud, et see ei vähenda laeva tuleohutust. Üksikult kindlakstehtavate tulekahjuanduritega varustatud laevadel võib üks sektsioon teenindada ruume laeva mõlemal küljel ja mitmel tekil, kuid ei tohi asuda rohkem kui ühes vertikaalses põhitsoonis.

10.

Tulekahjuandurite sektsioon, mis teenindab juhtimisposti, teenindusruumi või eluruumi, ei tohi hõlmata masinaruumi.

11.

Andurid peavad rakenduma kuumuse, suitsu või muu põlemissaaduse, leegi või mõne nende tegurite kombinatsiooni mõjul. Lipuriigi ametiasutus võib kaaluda andurite kasutamist, mis rakenduvad muude puhkevat tulekahju näitavate tegurite mõjul, kui need ei ole sellistest anduritest vähem tundlikud. Leegiandureid tohib kasutada ainult lisaks suitsu- või temperatuurianduritele.

12.

Katsetamiseks ja hooldamiseks tuleb tagada sobivad juhendid ja varuosad.

13.

Tulekahju avastamissüsteemi töötamist tuleb lipuriigi ametiasutust rahuldaval viisil korrapäraselt kontrollida sobival temperatuuril kuuma õhku tekitavate seadmete või suitsu või sobiva tiheduse või osakeste suurusega aerosooliosakeste või muude puhkeva tulekahjuga seotud nähtuste abil, millele andur on kavandatud reageerima.

Kõik andurid peavad olema sellist tüüpi, mille nõuetekohast tööd saab kontrollida ja tavalist jälgimist taastada ilma ühegi osa uuendamiseta.

14.

Tulekahju avastamissüsteemi ei kasutata ühelgi muul eesmärgil, välja arvatud tulekindlate uste sulgemine ja samalaadsed toimingud, mida võib lubada juhtpaneelil.

15.

Tsoonide eristamise võimega tulekahju avastamissüsteemid paigaldatakse nii, et:

tulekahju ei saa ahelat kahjustada rohkem kui ühes punktis,

vahenditega tagatakse, et ükski ahelas tekkiv rike (nt toite katkemine, lühis, maandus) ei muuda tervet ahelat töövõimetuks,

selle korraldus võimaldab rikke (elektriline, elektrooniline, informaatiline) korral süsteemi esialgse seadistuse taastamist,

esimene käivitatud tulekahjuhäire ei takista ühelgi teisel anduril edasiste tulekahjuhäirete andmist.

2.   Paigaldusnõuded

1.

Tulekahjuteatenupud paigaldatakse kõikjale eluruumidesse, teenindusruumidesse ja juhtimispostidesse. Iga väljapääsu juures peab asuma üks tulekahjuteatenupp. Tulekahjuteatenupud peavad olema iga teki koridorides kergesti ligipääsetavad, nii et ükski koridori osa ei ole tulekahjuteatenupust kaugemal kui 20 meetrit.

2.

Suitsuandurid paigaldatakse kõigisse trepikodadesse, koridoridesse ja evakuatsiooniteedele eluruumides.

3.

Kui paikset tulekahju avastamis- ja häiresüsteemi nõutakse punktis 2.2 nimetamata ruumide kaitseks, paigaldatakse igasse sellisesse ruumi vähemalt üks punktile 1.11 vastav andur.

4.

Andurid tuleb paigaldada nii, et nad töötaksid parima tulemuslikkusega. Tuleb vältida nende paigaldamist piimide ja ventilatsioonikanalite lähedusse või muudesse kohtadesse, kus õhuvool võib nende tulemuslikkust ebasoodsalt mõjutada või kus löögid või füüsilised kahjustused on võimalikud. Üldiselt peavad ruumide ülaosas asuvad andurid olema vaheseintest minimaalselt 0,5 meetri kaugusel.

5.

Andurite maksimaalsed vahemaad peavad vastama järgmisele tabelile:

Anduri tüüp

Maksimaalne põrandapind anduri kohta

(m2)

Maksimaalne kaugus keskuste vahel

(m)

Maksimaalne kaugus vaheseintest

(m)

Kuumus

37

9

4,5

Suits

74

11

5,5

Lipuriigi ametiasutus võib andurite omadusi esitavate katseandmete alusel nõuda või lubada muud paigutust.

6.

Tuleb vältida süsteemi kuuluvate elektrijuhtmete kulgemist kambüüside, masinaruumide ja muude suure tuleohuga kinniste ruumide kaudu, välja arvatud juhul, kui see on vajalik nendes ruumides tulekahju avastamise või tulekahjuhäire tagamiseks või sobiva toiteallikaga ühendamiseks.

3.   Projekteerimisnõuded

1.

Süsteem ja seadmed peavad olema projekteeritud nii, et need taluksid laeval tavaliselt esinevaid toitepinge kõikumisi ja siirdeid, ümbritseva temperatuuri muutusi, vibratsiooni, niiskust, lööke, kokkupõrkeid ja korrosiooni.

2.

Punktis 2.2 nõutavate eluruumide treppidele, koridoridesse ja evakuatsiooniteedele paigaldatavad suitsuandurid peavad tõendatult hakkama tööle enne, kui suitsu tihedus ületab 12,5 % neeldumist meetri kohta, kuid mitte enne, kui suitsu tihedus jõuab 2 % neeldumiseni meetri kohta.

Muudesse ruumidesse paigaldatavad suitsuandurid peavad töötama lipuriigi ametiasutust rahuldava tundlikkuse piires, võttes arvesse anduri ala- või ülitundlikkuse vältimist.

3.

Temperatuuriandurid peavad tõendatult hakkama tööle enne, kui temperatuur ületab 78 °C, kuid mitte enne, kui temperatuur ületab 54 °C, kui temperatuur tõuseb nende piirideni kiirusega vähem kui 1 °C minutis. Kiirema temperatuuritõusu korral peavad temperatuuriandurid töötama lipuriigi ametiasutust rahuldava temperatuuri piires, võttes arvesse anduri ala- või ülitundlikkuse vältimist.

4.

Temperatuuriandurite lubatavat töötemperatuuri võib kuivatusruumides ja samalaadsetes tavalise kõrge õhutemperatuuriga ruumides tõsta kuni 30 °C võrra kõrgemale tekilae maksimaalsest temperatuurist.

1. JAANUARIL 2003 VÕI HILJEM EHITATUD UUED B-, C- JA D-KLASSI LAEVAD:

4.1.

Paikne tulekahju avastamis- ja häiresüsteem peab olema tunnustatud tüüpi ja vastama tuleohutussüsteemide koodeksi sätetele.

4.2.

Tuleohutussüsteemide koodeksile vastavad tulekahjuteatenupud paigaldatakse kõikjale eluruumidesse, teenindusruumidesse ja juhtimispostidesse. Iga väljapääsu juures peab asuma üks tulekahjuteatenupp. Tulekahjuteatenupud peavad olema iga teki koridorides kergesti ligipääsetavad, nii et ükski koridori osa ei ole tulekahjuteatenupust kaugemal kui 20 meetrit.

UUED A-, B-, C- JA D-KLASSI LAEVAD:

5.

Lisaks eespool nimetatud punktidele tagab lipuriigi ametiasutus, et järgitakse seadeldiste ohutusnõudeid, mis käsitlevad nende sõltumatust muudest seadeldistest või süsteemidest, nende osade korrosioonikindlust, nende juhtimissüsteemi elektritoiteallikat ning juhendite kättesaadavust nende kasutamise ja hoolduse kohta.

10   Kütteõli, määrdeõli ja muude tuleohtlike õlide kasutamine (R 15)

UUED B-, C- JA D-KLASSI NING OLEMASOLEVAD B-KLASSI LAEVAD:

1.   Piirangud õli kasutamisel kütusena

Õli kasutamise suhtes kütusena kohaldatakse järgmisi piiranguid:

1.

Kui käesolevas punktis ei ole lubatud teisiti, ei tohi kasutada ühtki kütteõli leekpunktiga vähem kui 60 °C.

2.

Avariigeneraatorites võib kasutada kütteõli, mille leekpunkt on vähemalt 43 °C.

3.

Lipuriigi ametiasutus võib lubada üldiselt kasutada kütteõli, mille leekpunkt on väiksem kui 60 °C, kuid mitte väiksem kui 43 °C, sõltuvalt täiendavatest meetmetest, mida ta vajalikuks peab, ja tingimusel, et ruumides, kus sellist kütteõli hoitakse või kasutatakse, peab ümbritsev temperatuur jääma vähemalt 10 °C allapoole kütteõli leekpunkti.

1. jaanuaril 2003 või hiljem ehitatud laevade puhul võib lubada kütteõli, mille leekpunkt on vähem kui 60 °C, kuid mitte vähem kui 43 °C, järgmistel tingimustel:

3.1.

kütteõlipaagid, mis ei asu topeltpõhjaga ruumides, peavad asuma väljaspool A-kategooria masinaruume;

3.2.

kütusepumba imitorul peavad olema vahendid õli temperatuuri mõõtmiseks;

3.3.

kütteõli kurnade sisse- ja väljavooluküljele on paigaldatud sulgeventiilid ja/või -klapid ja

3.4.

võimalikult palju kasutatakse keeviskonstruktsiooniga või ringja koonuse tüüpi või kerakujulist tüüpi ühendusega torupõlvi.

Õlide leekpunkt määratakse tunnustatud kinnise tiigli testiga.

2.   Kütteõli kasutamine

Laeval, kus kasutatakse kütteõli, tuleb kütteõli hoidmise, jaotamise ja kasutamise korraga tagada laeva ja pardal viibivate isikute ohutus ning see peab vastama vähemalt järgmistele nõuetele:

1.1.

Võimaluse korral ei paigaldata kütteõlisüsteemi osi, mis sisaldavad kuumutatud õli rõhuga 0,18 N/mm2, sellisesse varjatud kohta, kus vigastusi ja lekkeid ei ole võimalik kergesti märgata. Masinaruumides peavad selliste kütteõlisüsteemide osad olema piisavalt valgustatud.

1.2.

Kuumutatud õli all mõeldakse õli, mille temperatuur pärast kuumutamist on kõrgem kui 60 °C või kõrgem kui õli kehtiv leekpunkt juhul, kui see on madalam kui 60 °C.

2.

Masinaruumide ventilatsioonist peab kõigis tavatingimustes piisama õliaurude kogunemise vältimiseks.

3.

Võimaluse korral peavad kütteõlipaagid olema osa laeva konstruktsioonist ja asuma väljaspool masinaruume. Kui kütteõlipaagid, välja arvatud topeltpõhjaga paagid, asuvad paratamatult masinaruumides või nende kõrval, peab vähemalt üks nende vertikaalkülgedest olema kõrvuti masinaruumi piirdega ja sellel peab soovitavalt olema ühine piire topeltpõhjaga paakidega ning paagi ja masinaruumide ühise piirde pindala hoitakse minimaalsena. Kui sellised paagid asuvad masinaruumide piirides, ei tohi nad sisaldada kütteõli, mille leekpunkt on väiksem kui 60 °C. Eraldiseisvate kütteõlipaakide kasutamist tuleb vältida ja masinaruumides on see keelatud.

4.

Ükski kütteõlipaak ei tohi asuda nii, et selle väljavoolamine või lekkimine tekitaks kuumutatud pindadele langedes ohtu. Tuleb võtta ettevaatusabinõud, et takistada kõigist pumpadest, filtritest või kuumutitest surve all vabaneda võiva õli sattumist kuumutatud pindadele.

5.

Iga õlitoru, mis kahjustamise korral võimaldaks õlil väljuda topeltpõhjast kõrgemal asuvast hoiu-, sette- või igapäevasest kulupaagist, mille maht on 500 liitrit või rohkem, tuleb varustada klapi või lehtriga otse paagi juures, mida saab sulgeda ohutust punktist väljaspool kõnealust ruumi juhul, kui selliste paakidega ruumis tekib tulekahju. Erijuhul, kui sügavad paagid asuvad mõnes võlli- või torutunnelis või samalaadses ruumis, tuleb paagile paigaldada ventiilid, kuid nende juhtimine tulekahju korral võib toimuda täiendava ventiili kaudu torudes tunnelist või samalaadsest ruumist väljas. Kui selline täiendav ventiil paigaldatakse masinaruumi, juhitakse seda punktist väljaspool seda ruumi.

1. jaanuaril 2003 või hiljem ehitatud laevadel peavad avariigeneraatori kütusepaagi ventiili kaugjuhtimisseadmed asuma muude masinaruumides asuvate ventiilide kaugjuhtimisseadmetest eraldi.

6.

Tagada tuleb ohutu ja tõhus vahend igas kütusepaagis sisalduva kütteõli hulga kindlaksmääramiseks.

UUED B-, C- JA D-KLASSI LAEVAD:

1.

Peiltorud ei tohi lõppeda üheski ruumis, kus peiltorust lekkinud õli võib süttida. Eelkõige ei tohi nad lõppeda reisijate või meeskonna ruumides. Üldreeglina ei tohi peiltorud lõppeda masinaruumides. Kui lipuriigi ametiasutus leiab siiski, et viimased nõudmised ei ole teostatavad, võib ta lubada peiltorude lõppemist masinaruumides, kui on täidetud järgmised nõuded:

1.1.

lisaks paigaldatakse alapunkti 2.6.2 nõuetele vastav õlitaseme mõõtur;

1.2.

peiltorud lõpevad süttimisohtlikest kohtadest kaugemal, kui ei võeta ettevaatusabinõusid nagu näiteks tõhusa varje paigaldamine, mis takistab peiltoruotste lekke korral kütteõlil süüteallikaga kokku puutumast;

1.3.

peiltorude otstesse on paigaldatud isesulguvad sulgurseadmed ja väikese läbimõõduga isesulguv kontrollkraan, mis asub sulgurseadme all ja mille üleandeks on enne sulgurseadme avamist kindlaks teha, et kütteõli ei ole. Samuti tuleb tagada, et igasugune kütteõli leke läbi kontrollkraani ei tekita süttimisohtu.

UUED B-, C- JA D-KLASSI NING OLEMASOLEVAD B-KLASSI LAEVAD:

2.

Kütteõlipaagis oleva kütteõli koguse määramiseks on lubatud kasutada muid vahendeid, nagu alapunktiga 2.6.1.1 ettenähtud vahendid, kui need ei nõua läbiviiku paagi ülaosast ja kui nende rike või paakide liigtäitmine ei põhjusta kütuse väljapääsu.

3.

Alapunktiga 2.6.2 ettenähtud vahendeid hoitakse nõuetekohases korras, et tagada nende jätkuv täpne töö.

7.

Tagada tuleb ülerõhu vältimine igas paagis või igas kütteõlisüsteemi osas, kaasa arvatud pardal olevaid pumpasid teenindavad täitetorud. Kõik kaitseklapid ja õhu- või ülevoolutorud peavad väljuma punkti, kus õlide ja auru väljumine ei tekita tule- ega plahvatusohtu, ning ei tohi viia meeskonna, reisijate ega eriruumidesse, suletud ro-ro-ruumidesse, masinaruumidesse või samalaadsetesse ruumidesse, mis asuvad 1. jaanuaril 2003 või hiljem ehitatud laevades.

8.

Kütteõlitorud ning nende ventiilid ja liitmikud peavad olema terasest või muust tunnustatud materjalist, kuigi lubada võib lõdvikute piiratud kasutamist. Sellised lõdvikud ja otsakud peavad olema piisava tugevusega tunnustatud tulekindlatest materjalidest.

Kütteõlipaakidele paigaldatud staatilise rõhu all olevad ventiilid võivad olla valmistatud terasest või keragrafiitmalmist. Harilikust malmist ventiile võib siiski kasutada torustikes, kus kavandatud rõhk on madalam kui 7 baari ja kavandatud temperatuur on alla 60 °C.

UUED B-, C- JA D-KLASSI LAEVAD:

9.

Kõiki väliseid kõrgsurvestatud kütuse etteandetorusid, mis asuvad kütuse kõrgsurvepumpade ja kütusepihustite vahel, tuleb kaitsta manteltorude süsteemiga, mis suudab koguda kõrgsurvetoru rikkest lekkiva kütuse. Manteltoru hõlmab välimist toru, mille sisse alaliselt paigaldatakse kõrgsurvekütuse toru. Manteltorude süsteem peab hõlmama lekete kogumise vahendit ja tagada tuleb häire andmine kütusetoru rikke korral.

10.

Kõik pinnad temperatuuriga üle 220 °C, mida kütusesüsteemi rike võib mõjutada, peavad olema nõuetekohaselt isoleeritud.

11.

Kütteõlitorud peavad olema isoleeritud või muul sobival viisil kaitstud, et vältida nii palju kui võimalik õli pritsimist või leket kuumadele pindadele, mehhanismide õhu sisselaskeavadesse või muudesse süüteallikatesse. Selliste torustike liitmike arv peab olema minimaalne.

1. JAANUARIL 2003 VÕI HILJEM EHITATUD UUED B-, C- JA D-KLASSI LAEVAD:

12.

Kütteõlitorud ei tohi asuda vahetult selliste kõrge temperatuuriga seadmete kohal või läheduses nagu katlad, aurutorustikud, väljalasketorustikud, helisummutid või muud isoleerimist vajavad seadmed. Võimaluse piires tuleb kütteõlitorud paigaldada eemale kuumadest pindadest, elektriseadmetest või muudest süüteallikatest ja need peavad olema varjestatud või muul sobival viisil kaitstud, et vältida õli pritsimist või lekkimist süüteallikatele. Selliste torustike liitmike arv peab olema minimaalne.

13.

Diiselmootori kütusesüsteemi osade kavandamisel võetakse arvesse töö ajal tekkivat maksimaalset tipprõhku, sealhulgas kõiki kõrgrõhuimpulsse, mis tekivad sissepritsepumpade töö tõttu ning kanduvad tagasi kütuse- ja äravoolutorustikesse. Kütuse- ja äravoolutorustike ühenduste konstrueerimisel tuleb silmas pidades nende võimet takistada survestatud õli leket töö ajal ning pärast hooldust.

14.

Mitmemootoriliste seadeldiste puhul, mis saavad toidet samast kütuseallikast, tuleb tagada vahendid üksikute mootorite kütuse- ja äravoolutorustiku eraldamiseks. Eraldusvahendid ei tohi mõjutada teiste mootorite tööd ja peavad olema juhitavad punktist, millele ligipääsu ühegi mootori juures puhkenud tulekahju ei tõkesta.

15.

Kui lipuriigi ametiasutus võib lubada õli ja põlevvedelike edastamist läbi elu- ja teenindusruumide, peavad õli või põlevvedelikke edastavad torud olema materjalist, mille asutus on tuleohtu silmas pidades heaks kiitnud.

16.

Olemasolevad B-klassi laevad peavad punktide 2.9-2.11 nõuetele vastama, kuid punkti 2.9 manteltorude süsteemide alternatiivina võib kasutada selliste võimsusega kuni 375 kW mootorite kaitsekesta, mille sissepritsepumbad teenindavad rohkem kui üht pihustit.

UUED B-, C- JA D-KLASSI NING OLEMASOLEVAD B-KLASSI LAEVAD:

3.   Määrdeõli kasutamine

Survestatud määrdesüsteemides kasutatava õli hoidmine, jaotamine ja kasutamine peab olema korraldatud viisil, mis tagab laeva ja pardal viibivate isikute ohutuse, ning sellised seadmed masinaruumides peavad vastama vähemalt punktide 2.1, 2.4, 2.5, 2.6, 2.7, 2.8, 2.10 ja 2.11 nõuetele, kuid:

1.

see ei välista voolu kontrollsilmade kasutamist määrdesüsteemides tingimusel, et katsetega on näidatud nende nõuetekohane tulepüsivus. Voolu kontrollsilmade kasutamise korral tuleb toru mõlemad otsad varustada ventiilidega. Toru madalamas otsas asuv ventiil peab olema isesulguvat tüüpi;

2.

masinaruumides võib lubada peiltorusid; punktide 2.6.1.1 ja 2.6.1.3 nõudeid ei pea kohaldama tingimusel, et peiltorud on varustatud sobiva sulguriga.

1. jaanuaril 2003 või hiljem ehitatud laevade puhul kohaldatakse punkti 10.2.5 sätteid ka määrdeõlipaakide suhtes, välja arvatud paagid mahuga alla 500 liitri, ja mahutite suhtes, mille ventiilid on laeva tavapärase töö ajal suletud, või juhul, kui tehakse kindlaks, et määrdeõlipaagi kiirsulgeventiili kavandamatu kasutamine ohustaks peajõuseadme ja oluliste abimehhanismide ohutut tööd.

4.   Muude tuleohtlike õlide kasutamine

Muude jõuülekandesüsteemides, juhtimis- ja käivitussüsteemides ning küttesüsteemides survestatult kasutatavate tuleohtlike õlide hoidmise, jaotamise ja kasutamise kord peab tagama laeva ja pardal viibivate isikute ohutuse. Kohtades, kus leidub süüteallikaid, peavad sellised seadmed vastama vähemalt punktide 2.4, 2.6, 2.10 ja 2.11 nõuetele ning tugevuse ja ehituse osas punktide 2.7 ja 2.8 nõuetele.

5.   Ajuti mehitamata masinaruumid

Lisaks punktide 1-4 nõuetele peavad kütteõli- ja määrdeõlisüsteemid vastama järgmistele tingimustele:

1.

kui igapäevaseid kütteõli kulupaake täidetakse automaatselt või kaugjuhtimise teel, tuleb tagada vahendid ülevoolu vältimiseks. Muudel tuleohtlikke vedelikke automaatselt käitlevatel seadmetel, nt kütteõlipuhastid, mis võimaluse korral tuleb paigaldada puhastitele ja nende kuumutitele eraldatud eriruumi, peavad olema vahendid ülevoolu vältimiseks;

2.

kui igapäevased kütteõli kulupaagid või settepaagid on varustatud kuumutusseadmetega, tuleb paigaldada kõrge temperatuuri häireseade juhuks, kui kütteõli leekpunkt võidakse ületada.

6.   Tuleohtlike õlide vedamise keeld vöörpiigi paakides

Kütteõli, määrdeõli ja muid tuleohtlikke õlisid ei tohi vedada vöörpiigi paakides.

11   Tuletõrjuja varustus (R 17)

UUED B-, C- JA D-KLASSI NING OLEMASOLEVAD B-KLASSI LAEVAD:

1.   Tuletõrjuja varustusse kuulub:

1.1.

Isiklik varustus, mis hõlmab järgmist:

1.

kaitseriietus materjalist, mis kaitseb nahka tulest kiirgava kuumuse ning põletushaavade ja aurupõletuste eest. Välispind peab olema veekindel;

2.

kummist või muust elektrit mittejuhtivast materjalist saapad ja kindad;

3.

jäik kiiver, mis kaitseb tõhusalt põrutuse eest;

4.

tunnustatud tüüpi ohutuslamp (käsilatern), mille põlemisaeg on vähemalt kolm tundi;

5.

tuletõrjekirves.

1.2.

Tunnustatud tüüpi hingamisaparaat, milleks on kompaktne suruõhuga töötav hingamisaparaat (suruõhuhingamisaparaat), mille balloonides sisalduva õhu maht on vähemalt 1 200 liitrit, või mõni muu kompaktne hingamisaparaat, mis suudab töötada vähemalt 30 minutit. Iga suruõhuhingamisaparaat tuleb varustada täielikult täidetud tagavaraballoonidega, mille varu maht peab olema vähemalt 2 400 liitrit õhku, kuid:

i)

kui laeval on vähemalt viis suruõhuhingamisaparaati, ei pea õhuvaru kogumaht olema üle 9 600 liitri, või

ii)

kui laev on varustatud seadmetega õhuballoonide täitmiseks saastamata õhuga täieliku rõhu all, peab iga suruõhuhingamisaparaadi täielikult täidetud balloonide varu maht olema vähemalt 1 200 liitrit vaba õhku ja laeval hoitava õhuvaru maht ei pea olema üle 4 800 liitri vaba õhku.

Kõik suruõhuhingamisaparaatide õhuballoonid peavad olema vahetatavad.

2.   Iga hingamisaparaadi jaoks tuleb tagada piisava pikkuse ja tugevusega tulekindel päästeliin, mida saab karabiinhaagi abil kinnitada aparaadi rakmete või eraldi vöö külge, et takistada aparaadi eraldumist päästeliini kasutamise ajal.

3.   Uutel B-klassi laevadel ning olemasolevatel B-klassi laevadel pikkusega 24 meetrit ja rohkem ning kõigil uutel C- ja D-klassi laevadel pikkusega 40 meetrit ja rohkem peab olema vähemalt kaks komplekti tuletõrjuja varustust.

1.

Laevadel pikkusega 60 meetrit ja rohkem, kui kõigi reisijate ruumide ning teenindusruumide pikkuste kogusumma selliste ruumidega tekil on rohkem kui 80 meetrit või juhul, kui selliseid tekke on mitu, peab kõige suurema sellise pikkuste kogusummaga tekil olema lisaks tagatud kaks komplekti tuletõrjuja varustust ja kaks komplekti isiklikku varustust iga 80 meetri või selle osa kohta.

Laevadel, mis veavad rohkem kui 36 reisijat, tuleb iga vertikaalse põhitsooni jaoks tagada kaks täiendavat tuletõrjuja varustuse komplekti, välja arvatud kinniste treppide jaoks, mis moodustavad iseseisvad vertikaalsed põhitsoonid, ja piiratud pikkusega vertikaalsete põhitsoonide jaoks laeva vööris ja ahtris, kus ei ole masinaruume ega peamisi kambüüse.

2.

Laevadel, mille pikkus on üle 40 meetri, kuid alla 60 meetri, peab olema kaks tuletõrjuja varustuse komplekti.

3.

Uutel B-klassi ja olemasolevatel B-klassi laevadel pikkusega vähemalt 24 meetrit, kuid alla 40 meetri, peab samuti olema kaks tuletõrjuja varustuse komplekti, kuid ainult üks õhutagavara kompaktse hingamisaparaadi jaoks.

4.   Uutel ja olemasolevatel B-klassi laevadel pikkusega alla 24 meetri ning uutel C- ja D-klassi laevadel pikkusega alla 40 meetri ei pea tuletõrjuja varustust olema.

5.   Tuletõrjuja varustuse või isikliku varustuse komplekte tuleb hoida nii, et nad oleksid kergesti ligipääsetavad ja kasutusvalmis, ning kui pardal on rohkem kui üks tuletõrjuja varustuse või isikliku varustuse komplekt, tuleb neid hoida üksteisest eemal. Igas sellises punktis peab olema kättesaadav vähemalt üks tuletõrjuja varustuse komplekt ja üks isikliku varustuse komplekt.

12   Muud sätted (R 18)

UUED B-, C- JA D-KLASSI NING OLEMASOLEVAD B-KLASSI LAEVAD:

1.

Kui A-klassi vaheseinu läbivad elektrijuhtmed, torud, šahtid, torustikud jms või kandetalad, piimid või muud konstruktsiooni osad, tuleb selle korraldamisel põhjendatult ja võimaluse piires tagada, et see ei kahjusta tulepüsivust.

Kui 1. jaanuaril 2003 või hiljem ehitatud laevadel on vaheseinad läbistatud, tuleb selliseid läbiviikusid kontrollida vastavalt tulekatsekoodeksile, et veenduda vaheseinte tulepüsivuse kahjustamatuses.

Ventilatsioonikanalite suhtes kohaldatakse reegleid II-2/B/9.2.2b ja II-2/B/9.3.

Kui toru läbiviik on tehtud terasest või samaväärsest materjalist paksusega 3 mm või rohkem ja selle pikkus on vähemalt 900 mm (soovitavalt 450 mm kummalgi vaheseina poolel) ning selles ei ole avasid, ei ole katse tegemine nõutav.

Sellised läbiviigud tuleb sobivalt isoleerida, laiendades isolatsiooni vaheseinaga samal tasandil.

2.

Kui B-klassi vaheseinu läbivad elektrijuhtmed, torud, šahtid, torustikud jms või neid läbistatakse ventilatsiooniavade, valgustusseadmete ja samalaadsete seadmete paigaldamiseks, tuleb selle korraldamisel põhjendatult ja võimaluse piires tagada, et see ei kahjusta tulepüsivust. 1. jaanuaril 2003 või hiljem ehitatud laevadel tuleb selliste läbiviikude puhul tagada, et vaheseinte tulepüsivust ei kahjustata.

B-klassi vaheseinu läbivaid torusid, mis ei ole terasest ega vasest, tuleb kaitsta kas:

1.

tule suhtes kontrollitud läbiviiguseadmega, mis vastab läbitava vaheseina tulepüsivusele ja kasutatud toru tüübile, või

2.

terasmuhviga, mille paksus on vähemalt 1,8 mm ja pikkus vähemalt 900 mm torude puhul, mille läbimõõt on 150 mm või rohkem, ning vähemalt 600 mm torude puhul, mille läbimõõt on alla 150 mm (soovitavalt võrdselt jaotatuna vaheseina kummalegi poolele).

Toru peab olema muhvi otstega ühendatud äärikute või muhvide abil või ei tohi vahe muhvi ja toru vahel ületada 2,5 mm ning kõik vahed toru ja muhvi vahel tuleb tihendada mittesüttiva või muu sobiva materjaliga.

3.

A- või B-klassi vaheseinu läbivad torud peavad olema tunnustatud materjalidest, võttes arvesse temperatuuri, mida sellised vaheseinad peavad taluma.

1. jaanuaril 2003 või hiljem ehitatud laevadel peavad A- või B-klassi vaheseinu läbivad isoleerimata metalltorud olema materjalist, mille sulamistemperatuur on kõrgem kui 950 °C A-0-klassi vaheseinte ning 850 °C B-0-klassi vaheseinte puhul.

4.

Eluruumides, teenindusruumides või juhtpostides peavad õli või muude tuleohtlike vedelike edastamiseks ettenähtud torud olema tuleohtu arvestades sobivast materjalist ja ehitusega.

5.

Kuumuse käes kiiresti kasutuks muutuvaid materjale ei tohi kasutada välisküljel olevate piigartite, sanitaarväljavooluavade ja muude veeliinile lähedaste väljalaskeavade ehituses, kus tulekahjust tingitud materjali rike võiks tekitada vee sissevoolu ohu.

6.

Kui kasutatakse soojuskiirgureid, peavad need olema kindlalt kinnitatud ja nende konstruktsioon peab olema selline, et tuleoht oleks minimaalne. Sellistele kiirguritele ei tohi paigaldada selliselt avatud elementi, et elemendist tulev kuumus võiks rõivaid, kardinaid või muid samalaadseid materjale kõrvetada või süüdata.

7.

Kõik jäätmemahutid peavad olema ehitatud mittesüttivatest materjalidest ilma avadeta külgedes või põhjas.

8.

Ruumides, kuhu võivad pääseda õlitooted, peab isolatsiooni pind olema õli- või õliaurukindel.

UUED A-, B-, C- JA D-KLASSI LAEVAD: Ruumides, kus on õlide pritsimise või õliauru oht, nt A-kategooria masinaruumides, peab isoleermaterjali pind olema õli- ja õliaurukindel. Kui ülemiseks pinnaks on kate augustamata terasplaadist või muudest mittesüttivatest materjalidest (mitte alumiiniumist), võib see kate olla ühendatud õmbluste, neetide jne abil.

9.

Värviruume ja tuleohtlikke vedelikke sisaldavaid ruume tuleb kaitsta tunnustatud tulekustutussüsteemiga, mis võimaldavad meeskonnal tulekahju kustutada ilma ruumi sisenemata.

1. jaanuaril 2003 või hiljem ehitatud laevadel:

1.

tuleb värviruume kaitsta:

1.1.

süsinikdioksiidsüsteemiga, mis on kavandatud andma vaba gaasi minimaalmahu, mis võrdub 40 %ga kaitstava ruumi koguruumalast;

1.2.

kuivpulbersüsteemiga, mis on kavandatud andma vähemalt 0,5 kg pulbrit m3 kohta;

1.3.

veepihustus- või sprinklersüsteem, mis on kavandatud andma 5 liitrit/m2 minutis. Veepihustussüsteemid võivad olla ühendatud laeva tuletõrjetorustikuga või

1.4.

samaväärset kaitset andva süsteemiga, mille määrab kindlaks lipuriigi ametiasutus.

Igal juhul peab süsteem olema juhitav väljastpoolt kaitstavat ruumi.

2.

Tuleohtlikke vedelikke sisaldavaid ruume tuleb kaitsta lipuriigi ametiasutuse tunnustatud nõuetekohaste tuletõrjeseadmetega.

3.

Ruumide puhul, mille teki pindala on alla 4 m2 ja mis ei avane eluruumidesse, võib paikse süsteemi asemel lubada süsinikdioksiidiga käsikustutit, mis annab vaba gaasi minimaalmahu, mis võrdub 40 %ga ruumi koguruumalast.

Ruumil peab olema väljastusava, mis võimaldab tulekustuti kasutamist ilma kaitstud ruumi sisenemata. Nõutav käsitulekustuti tuleb paigutada ava kõrvale. Alternatiivina võib paigaldada ava või voolikuühenduse, mis hõlbustab tuletõrjetorustiku vee kasutamist.

UUED A-, B-, C- JA D-KLASSI LAEVAD NING OLEMASOLEVAD B-KLASSI LAEVAD:

10.   Fritterid, keedu- ja praadimisseadmed:

Kui ruumides väljaspool peakambüüsi on paigaldatud ning kasutatakse frittereid, keedu- ja praadimisseadmeid, kehtestab lipuriigi ametiasutus täiendavad ohutusmeetmed, pidades silmas selliste vahendite kasutamisega seotud konkreetseid tuleohtusid.

1. jaanuaril 2003 või hiljem ehitatud laevadel peavad frittimisseadmed olema varustatud:

1.

automaatse või käsitulekustutussüsteemiga, mida on katsetatud rahvusvahelise standardi alusel vastavalt trükisele ISO 15371:2000, mis käsitleb kambüüsi frittimisseadmete kaitsmiseks ettenähtud tulekustutussüsteeme;

2.

pea- ja tagavaratermostaadiga, millel on häireseade kasutajale kummagi termostaadi rikkest teatamiseks;

3.

vahenditega elektrivoolu automaatseks katkestamiseks tulekustutussüsteemi käivitumise korral;

4.

häireseadmega, mis näitab tulekustutussüsteemi tööd kambüüsis, kuhu seade on paigaldatud, ja

5.

juhtimisseadmestikuga tulekustutussüsteemi käsitsi juhtimiseks, mis on meeskonnale kergeks kasutamiseks selgelt märgistatud.

Enne 1. jaanuari 2003 ehitatud laevadele paigaldatavad uued frittimisseadmed peavad vastama käesoleva punkti nõuetele.

UUED A-, B-, C- JA D-KLASSI LAEVAD:

11.   Kuumasillad:

Tulekindlusmeetmete rakendamisel peab lipuriigi ametiasutus võtma meetmeid soojusülekande vältimiseks kuumasildade kaudu nt tekkide ja vaheseinte vahel.

1. jaanuaril 2003 või hiljem ehitatud laevadel peab teki või vaheseina isolatsioon teras- ja alumiiniumkonstruktsioonide korral ulatuma vähemalt 450 mm kaugusele läbiviigu-, lõikumis- või lõpp-punktist. Kui ruum on jaotatud A-klassi teki või vaheseinaga, millel on erineva väärtusega isolatsioon, peab kõrgema väärtusega isolatsioon jätkuma madalama väärtusega isolatsiooniga tekil või vaheseinal vähemalt 450 mm võrra.

UUED A-, B-, C- JA D-KLASSI LAEVAD NING OLEMASOLEVAD B-KLASSI LAEVAD:

12.   Survegaasi mahutid:

Kõik kantavad mahutid survestatud, veeldatud või surve all lagundatud gaaside jaoks, mis võivad suurendada võimalikku tulekahju, tuleb vahetult pärast kasutamist panna sobivasse kohta vaheseinte tekist kõrgemal, kust pääseb otse avatud tekile.

13   Tuletõrjeplaanid (R 20)

UUED B-, C- JA D-KLASSI NING OLEMASOLEVAD B-KLASSI LAEVAD:

1.

Kõigil laevadel peavad laeva juhtkonna juhendamiseks olema alaliselt esitatud üldkorralduse plaanid, mis näitavad selgesti iga teki juhtimisposte, A-klassi vaheseintega piiratud tuletõrjesektsioone, B-klassi vaheseintega piiratud sektsioone koos üksikasjadega tulekahju avastamis- ja häiresüsteemide, sprinklerseadme, tuletõrjevahendite, mitmesuguste ruumide, tekkide jne ligipääsuvõimaluste ning ventilatsioonisüsteemi kohta, kaasa arvatud ventilaatorite juhtimispunktide üksikasjad, tuletõrjevahendite asukohad ning iga sektsiooni teenindavate ventilaatorite identifitseerimisnumbrid. Alternatiivina võib eespool nimetatud üksikasjadest koostada vihiku, mille eksemplar tuleb anda igale juhtkonna liikmele ja üks eksemplar peab olema laeval igal ajal kättesaadav kergesti ligipääsetavas kohas. Plaane ja vihikuid ajakohastatakse, dokumenteerides võimalikult kiiresti kõik muudatused. Kirjeldused sellistes plaanides ja vihikutes peavad olema lipuriigi riigikeeles. Kui riigikeel ei ole inglise ega prantsuse keel, tuleb lisada tõlge ühte nendest keeltest. Kui laev teeb kohalikke rannasõite teises liikmesriigis, lisatakse tõlge vastuvõtva riigi riigikeelde, kui see keel ei ole inglise ega prantsuse keel.

1. jaanuaril 2003 või hiljem ehitatud uute B-, C- ja D-klassi laevade puhul peavad koos nõutavate tuletõrjeplaanide ja -vihikutega esitatav teave ning tuletõrjeplaanidel kasutatavad graafilised sümbolid olema kooskõlas IMO resolutsioonidega A.756 (18) ja A.654 (16).

2.

Kõigil laevadel pikkusega 24 meetrit ja rohkem peab tuletõrjeplaanide tagavarakomplekt või selliseid plaane sisaldav vihik asuma alaliselt nähtavalt märgistatud ilmastikukindlas kaitsekestas tekimaja välisseinal kaldalt tuleva tuletõrjemeeskonna abistamiseks.

14   Operatiivne valmisolek ja hooldus

UUED B-, C- JA D-KLASSI NING OLEMASOLEVAD B-KLASSI LAEVAD:

1.   Üldnõuded

Töötavas laevas tuleb tulekaitsesüsteeme ning tuletõrjesüsteeme ja -seadmeid alati kasutusvalmis hoida.

Laev ei ole töös, kui:

1.

see on remondis või kasutuselt kõrvaldatud (kas ankrus või sadamas) või kuivdokis;

2.

selle omanik või omaniku esindaja on teatanud, et see ei ole töös, ja

3.

pardal ei ole reisijaid.

Järgmised tulekaitsesüsteemid tuleb hoida heas korras, et tagada nende nõutav töö tulekahju puhkemise korral:

1.1.   Operatiivne valmisolek

1.

strukturaalne tulekaitse, sealhulgas tulekindlad vaheseinad ning avade ja läbiviikude kaitse nendes vaheseintes;

2.

tulekahju avastamis- ja häiresüsteemid ja

3.

evakuatsioonisüsteemid ja -seadmed.

Tuletõrjesüsteeme ja -seadmeid tuleb hoida heas töökorras ning koheselt kasutusvalmis. Kasutatud käsitulekustutid tuleb viivitamatult täita või asendada samaväärse seadmega.

1.2.   Tehniline hooldus, katsetamine ja kontroll

Tehnilist hooldust, katsetamist ja kontrolli viiakse läbi IMO suuniste põhjal ning viisil, mis võtab nõuetekohaselt arvesse tuletõrjesüsteemide ja -seadmete töökindluse tagamist.

Tehnilise hoolduse plaani hoitakse laeva pardal ja see peab olema kontrollimiseks kättesaadav, kui lipuriigi ametiasutus seda nõuab.

Hooldusplaan hõlmab vähemalt järgmisi tulekaitsesüsteeme ning tuletõrjesüsteeme ja -seadmeid, kui need on paigaldatud:

1.

tuletõrjetorustikud, tuletõrjepumbad ja hüdrandid, sealhulgas voolikud ja pihustid;

2.

paiksed tulekahju avastamis- ja häiresüsteemid;

3.

paiksed tulekustutussüsteemid ja muud tulekustutusvahendid;

4.

automaatsed sprinkler-, tulekahju avastamis- ja häiresüsteemid;

5.

ventilatsioonisüsteemid, sealhulgas tule- ja suitsusiibrid, ventilaatorid ning nende juhtimisseadised;

6.

küttevarustuse hädaseiskamine;

7.

tuletõkkeuksed koos juhtimisseadistega;

8.

üldised ohusignalisatsioonid;

9.

hingamisaparaadid evakueerumiseks;

10.

käsitulekustutid koos varutäidetega ja

11.

tuletõrjuja varustus.

Hooldusprogramm võib olla arvutipõhine.

2.   Täiendavad nõuded

1. jaanuaril 2003 või hiljem ehitatud uute B-, C- ja D-klassi laevade puhul, mis veavad rohkem kui 36 reisijat, tuleb lisaks punktis 1.2 nimetatud hooldusplaanile koostada põrandalähedase valgustuse ning valjuhääldisüsteemide hooldusplaan.

15   Juhendid, väljaõpe ja harjutused pardal

UUED B-, C- JA D-KLASSI NING OLEMASOLEVAD LAEVAD:

1.   Juhendid, kohustused ja korraldus

1.

Meeskonnaliikmed peavad saama laeva tuleohutusega seotud juhiseid.

2.

Meeskonnaliikmed peavad saama neile antud ülesannetega seotud juhiseid.

3.

Organiseerida tuleb tuletõrje eest vastutavad rühmad. Need rühmad peavad suutma oma kohustusi täita alati, kui laev töötab.

2.   Väljaõpe ja harjutused pardal

1.

Meeskonnaliikmeid õpetatakse tundma laeva seadmeid, samuti kõigi selliste tuletõrjesüsteemide ja -seadmete asukohta ja toimimist, mille kasutamist neilt võidakse nõuda.

2.

Evakueerumisel kasutatava hingamisaparaadi kasutamise väljaõpe loetakse osaks pardal toimuvast väljaõppest.

3.

Tuletõrjekohustustesse määratud meeskonnaliikmete tulemuslikkust hinnatakse korrapäraselt pardal toimuva väljaõppe ja harjutuste abil, et teha kindlaks parandamist vajavad valdkonnad, tagada pädevate tuletõrjeoskuste säilitamine ning tuletõrjeorganisatsiooni operatiivne valmisolek.

4.

Laeva tuletõrjesüsteemide ja -seadmete kasutamisega seotud väljaõpet pardal kavandatakse ja viiakse läbi vastavalt 1974. aasta SOLASe konventsiooni (muudetud kujul) reeglile III/19.4.1.

5.

Tuletõrjeharjutusi korraldatakse ja need dokumenteeritakse vastavalt 1974. aasta SOLASe konventsiooni (muudetud kujul) reeglitele III/19.3.4, III/19.5 ja III/30.

3.   Väljaõppe käsiraamatud

Igas meeskonna messis ja puhkeruumis või igas meeskonna kajutis peab olema väljaõppe käsiraamat. Väljaõppe käsiraamat peab olema kirjutatud laeva töökeeles. Väljaõppe käsiraamat, mis võib koosneda mitmest köitest, peab sisaldama käesolevas punktis nõutud juhiseid ja teavet kergesti mõistetavas vormis ning võimaluse korral illustreeritult. Iga sellise teabe osa võib esitada käsiraamatu asemel audiovisuaalsete õppematerjalide kujul. Väljaõppe käsiraamat peab üksikasjalikult selgitama:

1.

üldiseid tuleohutustavasid ja ettevaatusabinõusid, mis on seotud suitsetamisest ja elektrist tulenevate ohtudega, tuleohtlike vedelike ning muude tavapäraste laeva pardal esinevate ohtudega;

2.

tuletõrjetegevuste ja -menetluste üldjuhiseid, kaasa arvatud tulekahjust teatamise kord ning tulekahjuteatenuppude kasutamine;

3.

laeva häiresignaalide tähendusi;

4.

tuletõrjesüsteemide ja -seadmete tööd ning kasutamist;

5.

tuletõkkeuste tööd ning kasutamist;

6.

tule- ja suitsusiibrite tööd ning kasutamist ja

7.

evakuatsioonisüsteeme ja -seadmeid.

4.   Tuletõrjeplaanid

Tuletõrjeplaanid peavad vastama reegli II-2/A-13 nõuetele.

16   Toimingud

UUED B-, C- D- NING OLEMASOLEVAD B-KLASSI LAEVAD:

1.

Pardal peavad olema toiminguvihikud nõuetekohaste laeva ja lasti käitlustoimingute kohta teabe ja juhiste andmiseks.

2.

Nõutav tuletõrjetoimingute vihik peab sisaldama vajalikku teavet ja juhiseid laeva ohutu töö ja lasti käitlustoimingute kohta seoses tuleohutusega. Vihik peab sisaldama teavet, mis käsitleb meeskonna vastutust laeva üldise tuleohutuse eest lasti peale- ja mahalaadimisel ning sõidu ajal. Ohtlikke kaupu vedavate laevade puhul viidatakse tuleohutusvihikus rahvusvahelise ohtlike kaupade mereveo koodeksi asjakohastele tuletõrje- ja lasti käitlemist hädaolukorras käsitlevatele juhistele.

3.

Tuleohutuse toiminguvihik peab olema kirjutatud laeva töökeeles.

4.

Tuleohutuse toiminguvihik võib olla kombineeritud reeglis II-2/A/15.3 nõutavate väljaõppe käsiraamatutega.

B   OSA

TULEOHUTUSMEETMED

1   Struktuur (R 23)

UUED B-, C- JA D-KLASSI NING OLEMASOLEVAD B-KLASSI LAEVAD:

1.

Laevakere, tekiehitised, ehituslikud vaheseinad, tekid ja tekimajad peavad olema ehitatud terasest või muust samaväärsest materjalist. Reeglis II-2/A/2.7 esitatud terase või muu samaväärse materjali määratluse kohaldamisel vastab „kohaldatav tulega kokkupuude” 4. ja 5. reegli tabelites esitatud tulekindlus- ja isolatsioonistandarditele. Näiteks kui vaheseinad, nagu tekid või tekimajade küljed ja otsad tohivad olla B-0 tulekindlusega, on „kohaldatav tulega kokkupuude” pool tundi.

2.

Kui osa struktuurist on alumiiniumisulamist, kohaldatakse siiski järgmist:

1.

A- või B-klassi vaheseinte, välja arvatud mittekandvad konstruktsioonid, alumiiniumisulamist osade isolatsioon peab olema selline, et struktuuri südamiku temperatuur ei tõuse standardse tulekindluskatse korral kohaldatava tulega kokkupuute ajal kordagi üle 200 °C ümbritsevast temperatuurist kõrgemale.

2.

Erilist tähelepanu tuleb pöörata postide, pillerite ning muude päästepaatide ja päästeparvede paigutus-, veeskamis- ja nendele minemise piirkondade ning A-ja B-klassi vaheseinte toetamiseks vajalike struktuuriosade alumiiniumisulamist osade isolatsioonile, tagamaks et:

1.

selliste päästepaatide ja päästeparvede piirkondi ning A-klassi vaheseinu toetavate osade suhtes kohaldatakse punktis 2.1 täpsustatud temperatuuritõusu piirangut ühe tunni lõppedes ja

2.

selliste B-klassi vaheseinte toetamiseks vajalike osade suhtes kohaldatakse punktis 2.1 täpsustatud temperatuuritõusu piirangut poole tunni lõppedes.

3.

Masinaruumide katted ja kaitsekestad peavad olema piisavalt isoleeritud teraskonstruktsiooniga ja kui nendes on avasid, peavad need olema sobivalt paigutatud ja kaitstud tulekahju levimise takistamiseks.

2   Vertikaalsed põhitsoonid ja horisontaaltsoonid (R 24)

UUED B-, C- JA D-KLASSI LAEVAD:

1.1.

Rohkem kui 36 reisijat vedavate laevade kere, tekiehitised ja tekimajad tuleb jaotada vertikaalseteks põhitsoonideks A-60-klassi vaheseinte abil.

Astmete ja taanete arv peab olema minimaalne, kuid kui need on vajalikud, peavad need samuti olema A-60-klassi vaheseinad.

Kui väikese tuleohuga või tuleohutu avatud tekiruum, sanitaar- või samalaadne ruum või paak, kaasa arvatud kütteõlipaak, tühi ruum või abimasinaruum on vaheseina ühel küljel või kui vaheseina mõlemal küljel on kütteõlipaagid, võib standardit vähendada A-0-ni.

UUED B-, C- JA D-KLASSI NING OLEMASOLEVAD B-KLASSI LAEVAD:

1.2.

Rohkem kui 36 reisijat vedavatel uutel B-, C- ja D-klassi laevadel ning rohkem kui 36 reisijat vedavatel olemasolevatel B-klassi laevadel peavad elu- ja teenindusruumidena kasutatavad kere, tekiehitised ja tekimajad olema jagatud vertikaalseteks põhitsoonideks A-klassi vaheseintega. Nende vaheseinte isolatsiooniväärtused peavad vastama 5. reegli tabelitele.

UUED B-, C- JA D-KLASSI LAEVAD:

2.

Vaheseinte tekist kõrgemal vertikaalsete põhitsoonide piire moodustavad vaheseinad peavad võimaluste piires olema ühel joonel otse vaheseinte teki all asuvate veekindlate vaheseintega. Vertikaalsete põhitsoonide pikkust ja laiust võib suurendada kuni 48 meetrini, et tuua vertikaalsete põhitsoonide piirid veekindlate vaheseintega kohakuti või kogu vertikaalse põhitsooni pikkusse ulatuva suure üldkasutatava ruumi mahutamiseks juhul, kui vertikaalse põhitsooni pindala kokku ei ole ühelgi tekil suurem kui 1 600 m2. Vertikaalse põhitsooni pikkus või laius on seda piiravate vaheseinte kaugeimate punktide maksimaalne vahemaa.

UUED B-, C- JA D-KLASSI NING OLEMASOLEVAD B-KLASSI LAEVAD, MIS VEAVAD ROHKEM KUI 36 REISIJAT:

3.

Sellised vaheseinad peavad ulatuma tekist tekini ja kere või muude piireteni.

4.

Kui vertikaalne põhitsoon on horisontaalsete A-klassi vaheseintega jagatud horisontaaltsoonideks laeva sprinkleritega varustatud ja sprinkleriteta tsoonide vahel sobiva tõkke loomiseks, peavad vaheseinad olema kõrvuti asetsevate vertikaalse põhitsooni vaheseinte vahel ning ulatuma laeva kereni või välispiirideni ning olema isoleeritud vastavalt tuleisolatsiooni ja tulekindluse väärtustele, mis rohkem kui 36 reisijat vedavate uute laevade puhul on esitatud tabelis 4.2 ning kuni 36 reisijat vedavate uute laevade ja rohkem kui 36 reisijat vedavate olemasolevate B-klassi laevade puhul tabelis 5.2.

5.

1.

Eriotstarbelistel laevadel, nagu auto- või raudteepraamid, kus vertikaalsete põhitsoonide vaheseinte ehitamine läheks vastuollu laeva kavandatud eesmärgiga, tuleb samaväärne kaitse saavutada ruumide jagamisega horisontaaltsoonideks.

2.

Eriruumidega laevas peab iga selline ruum vastama reegli II-2/B/14 kohaldatavatele sätetele ja kui see on vastuolus muudele käesoleva osa nõuetele vastamisega, kohaldatakse reegli II-2/B/14 nõudeid.

3   Vaheseinad vertikaalse põhitsooni sees (R 25)

UUED B-, C- JA D-KLASSI LAEVAD, MIS VEAVAD ROHKEM KUI 36 REISIJAT:

1.1.

Uutel laevadel, mis veavad rohkem kui 36 reisijat, peavad kõik vaheseinad, mis ei pea olema A-klassi vaheseinad, olema vähemalt B- või C-klassi vaheseinad, nagu nähakse ette 4. reegli tabelitega. Kõik sellised vaheseinad võivad vastavalt 11. reegli sätetele olla kaetud põlevate materjalidega.

UUED B-, C- JA D-KLASSI LAEVAD, MIS VEAVAD KUNI 36 REISIJAT, NING OLEMASOLEVAD B-KLASSI LAEVAD, MIS VEAVAD ROHKEM KUI 36 REISIJAT:

1.2.

Uutel laevadel, mis veavad kuni 36 reisijat, ja olemasolevatel B-klassi laevadel, mis veavad rohkem kui 36 reisijat, peavad kõik vaheseinad elu- ja teenindusruumides, mis ei pea olema A-klassi vaheseinad, olema vähemalt B- või C-klassi vaheseinad, nagu nähakse ette 5. reegli tabelitega.

Kõik sellised vaheseinad võivad vastavalt 11. reegli sätetele olla kaetud põlevate materjalidega.

UUED B-, C- JA D-KLASSI NING OLEMASOLEVAD B-KLASSI LAEVAD:

2.

Uutel B-, C- ja D-klassi laevadel, mis veavad kuni 36 reisijat, ning olemasolevatel B-klassi laevadel, mis veavad rohkem kui 36 reisijat, peavad kõik koridoride vaheseinad, mis ei pea olema A-klassi vaheseinad, olema B-klassi vaheseinad, mis ulatuvad tekist tekini, välja arvatud järgmistel juhtudel:

1.

kui katkematud B-klassi laed või vooderdised on paigaldatud vaheseina mõlemale poolele, peab vaheseina osa katkematu lae või vooderdise taga olema materjalist, mis paksuselt ja koostiselt on B-klassi vaheseinte ehitamiseks lubatud, kuid mis peab vastama B-klassi tulekindluse standarditele ainult põhjendatult ja võimalikul määral;

2.

reegli II-2/A/8 nõuetele vastava automaatse sprinklersüsteemiga kaitstud laeva puhul võivad B-klassi materjalidest koridorivaheseinad lõppeda koridori lae juures juhul, kui selline lagi on materjalist, mis paksuselt ja koostiselt on B-klassi vaheseinte ehitamiseks lubatud.

Olenemata 4. ja 5. reegli nõuetest peavad sellised vaheseinad ja laed vastama B-klassi tulekindluse standarditele ainult sel määral, kuivõrd see on põhjendatud ja otstarbekas. Kõik uksed ja raamid sellistes vaheseintes peavad olema mittesüttivatest materjalidest ning konstrueeritud ja ehitatud nii, et need annaksid olulise tulepüsivuse.

3.

Kõik vaheseinad, mis peavad olema B-klassi vaheseinad, välja arvatud punktiga 2 ettenähtud koridorivaheseinad, peavad ulatuma tekist tekini ja kereni või muude piireteni, kui vaheseina mõlemale poole ehitatud katkematud B-klassi laed või vooderdised ei ole vähemalt sama tulepüsivusega kui vahesein, millisel juhul vahesein võib lõppeda katkematu lae või vooderdise juures.

4   Rohkem kui 36 reisijat vedavate uute laevade vaheseinte ja tekkide tulepüsivus (R 26)

UUED B-, C- JA D-KLASSI LAEVAD:

1.

Kõikide vaheseinte ja tekkide minimaalne tulekindlus peab vastama tabelite 4.1 ja 4.2 sätetele ja lisaks mujal käesolevas osas nimetatud vaheseinte ja tekkide tulekindluse erisätetele.

2.

Tabelite kohaldamist reguleerivad järgmised nõuded:

1.

Tabelit 4.1 kohaldatakse vaheseinte suhtes, mis ei piira kas vertikaalseid põhitsoone või horisontaaltsoone.

Tabelit 4.2 kohaldatakse tekkide suhtes, mis ei moodusta vertikaalsetes põhitsoonides astmeid ega piira horisontaaltsoone.

2.

Kõrvuti asetsevate ruumide vaheliste vaheseinte asjakohaste tulekindlusstandardite määramiseks tuleb sellised ruumid liigitada vastavalt nende tuleohule, nagu näidatud kategooriates (1)-(14). Kui ruumi sisu ja kasutus jätavad selle liigitamise käesoleva reegli alusel kaheldavaks, käsitletakse seda ruumina, millel on asjakohastest kategooriatest kõige rangemad piirdenõuded. Iga kategooria nimetus on kavandatud pigem iseloomustava kui piiravana. Iga kategooria ees olev number sulgudes viitab tabelite kohaldatavale veerule või reale.

1)

Juhtimispostid:

avariitoite ja -valgustuse allikaid sisaldavad ruumid,

roolikamber ja kaardikamber,

laeva raadioseadmeid sisaldavad ruumid,

tulekustutusruumid, tuletõrjeruumid ja tulevalvepostid,

peajõuseadme juhtimiskabiin, kui see asub väljaspool peajõuseadme ruumi,

koondatud tulekahjuhäireseadmeid sisaldavad ruumid,

koondatud avariivaljuhääldiside jaamu ja varustust sisaldavad ruumid.

2)

Trepid:

reisijate ja meeskonna kasutatavad sisetrepid, liftid ja eskalaatorid (välja arvatud täielikult masinaruumides asuvad) ning nendega seotud käigud,

sellega seoses loetakse ainult ühel tasandil kinnine trepp osaks ruumist, millest see ei ole tuletõkkeuksega eraldatud.

3)

Koridorid:

reisijate ja meeskonna koridorid.

4)

Evakuatsioonipunktid ja välised evakuatsiooniteed:

päästepaatide või -parvede kinnitamispiirkond,

avatud teki ruumid ja kinnised käigud, mis moodustavad päästepaatidele ja -parvedele mineku ning nende veeskamise punktid,

sisemised ja välimised kogunemispunktid,

evakuatsiooniteedena kasutatavad välistrepid ja avatud tekid,

laeva külg kuni veepiirini kergeimates sõidutingimustes, tekiehitise ja tekimaja küljed, mis asuvad allpool päästeparvede ja päästeliugtee veeskamispiirkondi ning nende kõrval.

5)

Avatud teki ruumid:

avatud teki ruumid ja kinnised käigud, kus ei ole päästepaatidele ja -parvedele mineku ning nende veeskamise punkte,

õhuruumid (ruum väljaspool tekiehitisi ja tekimaju).

6)

Väikese tuleohuga eluruumid:

piiratud tuleohtlikkusega mööblit ja sisustust sisaldavad kajutid,

piiratud tuleohtlikkusega mööblit ja sisustust sisaldavad ametiruumid ja ambulantsid,

piiratud tuleohtlikkusega mööblit ja sisustust sisaldavad üldkasutatavad ruumid, mille tekipind on väiksem kui 50 m2.

7)

Keskmise tuleohuga eluruumid:

kategoorias (6) nimetatud ruumid, mille mööbel ja sisustus ei ole piiratud tuleohtlikkusega,

piiratud tuleohtlikkusega mööblit ja sisustust sisaldavad üldkasutatavad ruumid, mille tekipind on vähemalt 50 m2,

eraldatud kapid ja väikesed hoiuruumid eluruumides, mille pindala on väiksem kui 4 m2 (kus ei hoita tuleohtlikke vedelikke),

kauplused,

kinofilmide linastamise ja filmide hoidmise ruumid,

dieetköögid (ei sisalda lahtist tuld),

puhastusvahendite kapid (kus ei hoita tuleohtlikke vedelikke),

laborid (kus ei hoita tuleohtlikke vedelikke),

apteegid,

väikesed kuivatusruumid (tekipinnaga kuni 4 m2),

väärtasjade hoiuruumid,

operatsioonitoad.

8)

Suurema tuleohuga eluruumid:

üldkasutatavad ruumid, mille mööbel ja sisustus ei ole piiratud tuleohtlikkusega ning mille tekipind on vähemalt 50 m2,

juuksuri- ja ilusalongid.

9)

Sanitaar- ja samalaadsed ruumid:

kommunaalsed sanitaarsõlmed, dušid, vannid, vesiklosetid jne,

väikesed pesuruumid,

siseujula piirkond,

ilma toiduvalmistamisseadmeteta eraldatud sahvrid eluruumides,

isiklikke sanitaarsõlmi loetakse ruumi osaks, milles nad asuvad.

10)

Paagid, tühjad ruumid ja abimasinaruumid, kus tuleoht on väike või seda ei ole:

laeva konstruktsiooni osaks olevad veepaagid,

tühjad ruumid ja kohverdamid,

abimasinaruumid, mis ei sisalda survestatud määrdesüsteemidega masinaid ja kus põlevainete hoidmine on keelatud, nagu:

ventilatsiooni- ja kliimaseadmeruumid; vintsiruum; rooliseadmeruum; stabilisaatorseadmete ruum; elektrilise käivitusmootori ruum; ruumid, mis sisaldavad sektsiooni jaotuskilpe ja üksnes elektriseadmeid, välja arvatud õlitäitega elektritrafod (üle 10 kVA); võlli- ja torutunnelid; pumpade ja jahutusmasinate ruumid (mis ei käitle ega kasuta tuleohtlikke vedelikke),

eespool loetletud ruume teenindavad suletud šahtid,

muud suletud šahtid nagu toru- ja kaablišahtid.

11)

Abimasinaruumid, lastiruumid, lasti- ja muud õlipaagid ning muud samalaadsed mõõdukalt tuleohtlikud ruumid:

lastiõlipaagid,

trümmid, šahtid ja luugid,

külmkambrid,

kütteõlipaagid (kui need on paigaldatud eraldi ruumi, kus ei ole masinaid),

põlevainete lastimist võimaldavad võlli- ja torutunnelid,

kategoorias (10) nimetatud abimasinaruumid, mis sisaldavad survestatud määrdesüsteemiga masinaid või kus põlevainete hoidmine on lubatud,

kütteõlitanklad,

ruumid, mis sisaldavad õliga täidetud elektritrafosid (üle 10 kVA),

ruumid, mis sisaldavad väikeseid sisepõlemismootoreid võimsusega kuni 110 kW, mis annavad toidet generaatoritele, sprinkleri-, pihustus- või tuletõrjepumpadele, pilsipumpadele jne,

eespool loetletud ruume teenindavad suletud šahtid.

12)

Masinaruumid ja peakambüüsid:

peajõuseadme ruumid (välja arvatud elektrilise käivitusmootori ruumid) ja katlaruumid,

abimasinaruumid, mis ei kuulu kategooriatesse (10) ja (11) ja mis sisaldavad sisepõlemismootoreid või muid õli põletavaid, kuumutavaid või pumpavaid seadmeid,

peakambüüsid ja abiruumid,

eespool loetletud ruumidesse viivad šahtid.

13)

Laoruumid, töökojad, sahvrid jne:

põhisahvrid, mis ei ole kambüüsidega seotud,

põhipesuruum,

suured kuivatusruumid (tekipinnaga üle 4 m2),

mitmesugused laod,

posti- ja pagasiruumid,

jäätmeruumid,

töökojad (mis ei ole masinaruumide, kambüüside jms osad),

kapid ja laoruumid pindalaga üle 4 m2, välja arvatud tuleohtlike vedelike hoidmiseks kohandatud ruumid.

14)

Muud ruumid, kus hoitakse tuleohtlikke vedelikke:

värviruumid,

tuleohtlikke vedelikke (sh värvained, ravimid jne) sisaldavad laoruumid,

laborid (kus hoitakse tuleohtlikke vedelikke).

3.

Kui kahe ruumi vahelise piiri tulekindluse kohta on esitatud üksainus väärtus, kohaldatakse seda väärtust kõigil juhtudel.

4.

Kui tabelites on ainult kriips, ei esitata piiride materjalile ega tulekindlusele mingeid erinõudeid.

5.

Lipuriigi ametiasutus määrab kategooria (5) ruumide puhul, kas tabeli 4.1 isolatsiooniväärtusi kohaldatakse tekimajade ja tekiehitiste otste suhtes ning kas tabeli 4.2 isolatsiooniväärtusi kohaldatakse ülatekkide suhtes. Mingil juhul ei tingi kategooria (5) nõuded tabelis 4.1 või 4.2 nende ruumide kinniehitamist, mis lipuriigi ametiasutuse arvates kinniehitamist ei vaja.

3.

Katkematuid B-klassi lagesid või vooderdisi võib koos asjakohaste tekkide või vaheseintega lugeda tervikuna või osaliselt vaheseina nõutava isolatsiooni ja tulekindluse osaks.

4.

Ehituslike tulekaitse üksikasjade heakskiitmisel peab lipuriigi ametiasutus silmas soojuse edastamise ohtu nõutavate termotõkete lõikumis- ja lõpp-punktides.

Märkused tabelite 4.1 ja 4.2 juurde

Tabel 4.1

Vaheseinad, mis ei piira vertikaalseid põhitsoone ega horisontaaltsoone

Ruumid

(1)

(2)

(3)

(4)

(5)

(6)

(7)

(8)

(9)

(10)

(11)

(12)

(13)

(14)

Juhtimispostid

(1)

B-0 (5)

A-0

A-0

A-0

A-0

A-60

A-60

A-60

A-0

A-0

A-60

A-60

A-60

A-60

Trepid

(2)

 

A-0 (5)

A-0

A-0

A-0

A-0

A-15

A-15

A-0 (7)

A-0

A-15

A-30

A-15

A-30

Koridorid

(3)

 

 

B-15

A-60

A-0

B-15

B-15

B-15

B-15

A-0

A-15

A-30

A-0

A-30

Evakuatsioonipunktid ja välised evakuatsiooniteed

(4)

 

 

 

 

A-0

A (8)-60 (6)

A (8)-60 (6)

A (8)-60 (6)

A-0 (8)

A-0

A-60 (6)

A-60 (6)

A-60 (6)

A-60 (6)

Avatud teki ruumid

(5)

 

 

 

 

A-0

A-0

A-0

A-0

A-0

A-0

A-0

A-0

A-0

Väikese tuleohuga eluruumid

(6)

 

 

 

 

 

B-0

B-0

B-0

C

A-0

A-0

A-30

A-0

A-30

Keskmise tuleohuga eluruumid

(7)

 

 

 

 

 

 

B-0

B-0

C

A-0

A-15

A-60

A-15

A-60

Suurema tuleohuga eluruumid

(8)

 

 

 

 

 

 

 

B-0

C

A-0

A-30

A-60

A-15

A-60

Sanitaar- ja samalaadsed ruumid

(9)

 

 

 

 

 

 

 

 

C

A-0

A-0

A-0

A-0

A-0

Paagid, tühjad ruumid ja abimasinaruumid, kus tuleoht on väike või seda ei ole

(10)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

A-0 (5)

A-0

A-0

A-0

A-0

Abimasinaruumid, lastiruumid, lasti- jm õlipaagid ning muud samalaadsed mõõdukalt tuleohtlikud ruumid

(11)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

A-0 (5)

A-0

A-0

A-15

Masinaruumid ja peakambüüsid

(12)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

A-0 (5)

A-0

A-60

Laoruumid, töökojad, sahvrid jne

(13)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

<