ISSN 1725-5082

doi:10.3000/17255082.L_2009.156.est

Euroopa Liidu

Teataja

L 156

European flag  

Eestikeelne väljaanne

Õigusaktid

52. köide
19. juuni 2009


Sisukord

 

I   EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine on kohustuslik

Lehekülg

 

 

MÄÄRUSED

 

 

Komisjoni määrus (EÜ) nr 522/2009, 18. juuni 2009, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

1

 

 

Komisjoni määrus (EÜ) nr 523/2009, 18. juuni 2009, millega määratakse kindlaks eksporditoetused piima ja piimatoodete sektoris

3

 

 

Komisjoni määrus (EÜ) nr 524/2009, 18. juuni 2009, millega määratakse kindlaks või eksporditoetuse ülempiir määrusega (EÜ) nr 619/2008 ette nähtud alalise pakkumismenetluse raames

7

 

 

Komisjoni määrus (EÜ) nr 525/2009, 18. juuni 2009, millega määratakse kindlaks lõssipulbri eksporditoetuse ülempiir määrusega (EÜ) nr 619/2008 ette nähtud alalise pakkumismenetluse raames

9

 

 

Komisjoni määrus (EÜ) nr 526/2009, 18. juuni 2009, millega määratakse kindlaks või maksimaalne kokkuostuhind määrusega (EÜ) nr 186/2009 avatud pakkumismenetluse raames 7. individuaalseks pakkumiskutseks

10

 

 

Komisjoni määrus (EÜ) nr 527/2009, 18. juuni 2009, millega määratakse kindlaks lõssipulbri maksimaalne kokkuostuhind määrusega (EÜ) nr 310/2009 avatud pakkumismenetluse raames avatud 5. individuaalseks pakkumiskutseks

11

 

 

Komisjoni määrus (EÜ) nr 528/2009, 18. juuni 2009, milles käsitletakse selliste impordilitsentside väljaandmist, mille kohta on esitatud taotlused 2009. aasta juuni seitsmel esimesel päeval määruse (EÜ) nr 533/2007 alusel avatud kodulinnuliha tariifikvootide raames

12

 

 

Komisjoni määrus (EÜ) nr 529/2009, 18. juuni 2009, milles käsitletakse selliste impordilitsentside väljaandmist, mille kohta on esitatud taotlused 2009. aasta juuni seitsmel esimesel päeval määruse (EÜ) nr 539/2007 alusel avatud tariifikvootide raames munasektoris ja ovoalbumiini puhul

14

 

 

Komisjoni määrus (EÜ) nr 530/2009, 18. juuni 2009, milles käsitletakse selliste impordilitsentside väljaandmist, mille kohta on esitatud taotlused 2009. aasta juuni seitsmel esimesel päeval määruse (EÜ) nr 1385/2007 alusel avatud kodulinnuliha tariifikvoodi raames

16

 

 

Komisjoni määrus (EÜ) nr 531/2009, 18. juuni 2009, milles käsitletakse selliste impordilitsentside väljaandmist, mille kohta on esitatud taotlused 2009. aasta juuni seitsmel esimesel päeval määruse (EÜ) nr 1384/2007 alusel avatud Iisraelist pärit kodulinnuliha tariifikvoodi raames

18

 

 

Komisjoni määrus (EÜ) nr 532/2009, 18. juuni 2009, milles käsitletakse selliste impordilitsentside väljaandmist, mille kohta on esitatud taotlused 2009. aasta juuni seitsmel esimesel päeval määruse (EÜ) nr 1383/2007 alusel avatud Türgist pärit kodulinnuliha tariifikvoodi raames

20

 

 

Komisjoni määrus (EÜ) nr 533/2009, 18. juuni 2009, millega kehtestatakse asutamislepingu I lisas loetlemata kaupadena eksporditava piima ja piimasaaduste suhtes kohaldatavad toetusemäärad

21

 

 

Komisjoni määrus (EÜ) nr 534/2009, 18. juuni 2009, millega kinnitatakse kodulinnuliha- ja munasektorite ning ovoalbumiini tüüpilised hinnad ning muudetakse määrust (EÜ) nr 1484/95

24

 

 

II   EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik

 

 

OTSUSED

 

 

Nõukogu

 

 

2009/472/EÜ

 

*

Nõukogu otsus, 6. aprill 2009, millega lõpetatakse muudetud AKV-EÜ partnerluslepingu artikli 96 kohane nõupidamine Mauritaania Islamivabariigiga

26

 

 

2009/473/EÜ

 

*

Nõukogu otsus, 28. mai 2009, kirjavahetuse vormis lepingu sõlmimise kohta, milles käsitletakse Euroopa Ühenduse ja Guinea Vabariigi vahelise kalandusalase partnerluslepingu ajutist kohaldamist

31

Kirjavahetuse vormis leping, milles käsitletakse Euroopa Ühenduse ja Guinea Vabariigi vahelise kalandusalase partnerluslepingu ajutist kohaldamist

33

Guinea Vabariigi ja Euroopa Ühenduse vaheline kalandusalane partnerlusleping

35

 

 

2009/474/EÜ, Euratom

 

*

Nõukogu otsus, 9. juuni 2009, millega nimetatakse ametisse Euroopa Liidu Avaliku Teenistuse Kohtu kohtunik

56

 

 

III   Euroopa Liidu lepingu kohaselt vastu võetud aktid

 

 

EUROOPA LIIDU LEPINGU V JAOTISE KOHASELT VASTU VÕETUD AKTID

 

*

Nõukogu ühismeede 2009/475/ÜVJP, 11. juuni 2009, Euroopa Liidu integreeritud õigusriigimissiooni EUJUST LEX kohta Iraagis

57

ET

Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud.

Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn.


I EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine on kohustuslik

MÄÄRUSED

19.6.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 156/1


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 522/2009,

18. juuni 2009,

millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus), (1)

võttes arvesse komisjoni 21. detsembri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1580/2007, millega kehtestatakse nõukogu määruste (EÜ) nr 2200/96, (EÜ) nr 2201/96 ja (EÜ) nr 1182/2007 rakenduseeskirjad puu- ja köögiviljasektoris, (2) eriti selle artikli 138 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

Määruses (EÜ) nr 1580/2007 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel kehtestab komisjon kindlad impordiväärtused kolmandatest riikidest importimisel kõnealuse määruse XV lisa A osas osutatud toodete ja ajavahemike puhul,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Käesoleva määruse lisas määratakse kindlaks määruse (EÜ) nr 1580/2007 artikliga 138 ette nähtud kindlad impordiväärtused.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 19. juunil 2009.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 18. juuni 2009

Komisjoni nimel

põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor

Jean-Luc DEMARTY


(1)  ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.

(2)  ELT L 350, 31.12.2007, lk 1.


LISA

Kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

(EUR/100 kg)

CN-kood

Kolmanda riigi kood (1)

Kindel impordiväärtus

0702 00 00

CL

55,0

MA

32,7

MK

41,2

TR

56,3

ZZ

46,3

0707 00 05

MK

29,2

TR

141,0

ZZ

85,1

0709 90 70

TR

112,7

ZZ

112,7

0805 50 10

AR

57,3

BR

104,3

TR

64,0

ZA

66,6

ZZ

73,1

0808 10 80

AR

119,9

BR

73,5

CL

76,3

CN

100,3

NZ

109,0

US

120,0

UY

49,5

ZA

83,5

ZZ

91,5

0809 10 00

TR

163,1

US

174,4

ZZ

168,8

0809 20 95

TR

401,6

ZZ

401,6

0809 30

MA

405,8

TR

166,2

US

203,1

ZZ

258,4

0809 40 05

AU

289,7

CL

108,6

ZZ

199,2


(1)  Riikide nomenklatuur on sätestatud komisjoni määruses (EÜ) nr 1833/2006 (ELT L 354, 14.12.2006, lk 19). Kood „ZZ” tähistab „muud päritolu”.


19.6.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 156/3


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 523/2009,

18. juuni 2009,

millega määratakse kindlaks eksporditoetused piima ja piimatoodete sektoris

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus), (1) eriti selle artikli 164 lõiget 2 koostoimes artikliga 4,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 162 lõikes 1 on sätestatud, et kõnealuse määruse I lisa XVI osas loetletud toodete maailmaturul kehtivate hindade ja ühenduse turul kehtivate hindade vahe võib katta eksporditoetusega.

(2)

Arvestades piima- ja piimatooteturu praegust olukorda, tuleks eksporditoetused kindlaks määrata kooskõlas määruse (EÜ) nr 1234/2007 artiklites 162–164, 167, 169 ja 170 sätestatud eeskirjade ja teatavate kriteeriumidega.

(3)

Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 164 lõikes 1 on sätestatud, et toetus võib erineda vastavalt sihtkohale, kui olukord maailmaturul, konkreetsed nõuded teatavatel turgudel või asutamislepingu artikli 300 kohaselt sõlmitud lepingutest tulenevad kohustused seda tingivad.

(4)

Dominikaani Vabariigile ettenähtud eksporditoetusi on eristatud, et võtta arvesse vähendatud tollimakse, mida kohaldatakse imporditariifikvoodi raames toimuva impordi suhtes kooskõlas nõukogu otsusega 98/486/EÜ (2) heakskiidetud vastastikuse mõistmise memorandumiga Euroopa Ühenduse ja Dominikaani Vabariigi vahel seoses piimapulbri impordi kaitsega. (3) Muutunud turuolukorra tõttu Dominikaani Vabariigis, mida iseloomustab suurenenud konkurents piimapulbri puhul, ei kasutata kvooti enam täielikult. Selleks et saada kvoodi kasutamisest võimalikult suurt kasu, tuleks Dominikaani Vabariigile ettenähtud eksporditoetuste eristamine tühistada.

(5)

Põllumajandusturgude ühise korralduse komitee ei ole eesistuja määratud tähtaja jooksul oma arvamust esitanud,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikliga 164 ette nähtud eksporditoetusi antakse käesoleva määruse lisas osutatud toodetele käesoleva määruse lisas kindlaks määratud toetussumma ulatuses, kui tooted vastavad komisjoni määruse (EÜ) nr 1282/2006 (4) artikli 3 lõikega 2 ette nähtud tingimusele.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 19. juunil 2009.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 18. juuni 2009

Komisjoni nimel

põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor

Jean-Luc DEMARTY


(1)  ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.

(2)  EÜT L 218, 6.8.1998, lk 45.

(3)  EÜT L 218, 6.8.1998, lk 46.

(4)  ELT L 234, 29.8.2006, lk 4.


LISA

Alates 19. juunist 2009 piimale ja piimatoodetele kohaldatavad eksporditoetused

Tootekood

Sihtkoht

Mõõtühik

Toetuse summa

0401 30 31 9100

L20

EUR/100 kg

10,43

0401 30 31 9400

L20

EUR/100 kg

16,34

0401 30 31 9700

L20

EUR/100 kg

18,02

0401 30 39 9100

L20

EUR/100 kg

10,43

0401 30 39 9400

L20

EUR/100 kg

16,34

0401 30 39 9700

L20

EUR/100 kg

18,02

0401 30 91 9100

L20

EUR/100 kg

20,56

0401 30 99 9100

L20

EUR/100 kg

20,56

0401 30 99 9500

L20

EUR/100 kg

30,26

0402 10 11 9000

L20

EUR/100 kg

22,80

0402 10 19 9000

L20

EUR/100 kg

22,80

0402 10 99 9000

L20

EUR/100 kg

22,80

0402 21 11 9200

L20

EUR/100 kg

22,80

0402 21 11 9300

L20

EUR/100 kg

31,81

0402 21 11 9500

L20

EUR/100 kg

33,02

0402 21 11 9900

L20

EUR/100 kg

35,00

0402 21 17 9000

L20

EUR/100 kg

22,80

0402 21 19 9300

L20

EUR/100 kg

31,81

0402 21 19 9500

L20

EUR/100 kg

33,02

0402 21 19 9900

L20

EUR/100 kg

35,00

0402 21 91 9100

L20

EUR/100 kg

35,20

0402 21 91 9200

L20

EUR/100 kg

35,38

0402 21 91 9350

L20

EUR/100 kg

35,71

0402 21 99 9100

L20

EUR/100 kg

35,20

0402 21 99 9200

L20

EUR/100 kg

35,38

0402 21 99 9300

L20

EUR/100 kg

35,71

0402 21 99 9400

L20

EUR/100 kg

37,40

0402 21 99 9500

L20

EUR/100 kg

38,01

0402 21 99 9600

L20

EUR/100 kg

40,38

0402 21 99 9700

L20

EUR/100 kg

41,69

0402 29 15 9200

L20

EUR/100 kg

22,80

0402 29 15 9300

L20

EUR/100 kg

31,81

0402 29 15 9500

L20

EUR/100 kg

33,02

0402 29 19 9300

L20

EUR/100 kg

31,81

0402 29 19 9500

L20

EUR/100 kg

33,02

0402 29 19 9900

L20

EUR/100 kg

35,00

0402 29 99 9100

L20

EUR/100 kg

35,20

0402 29 99 9500

L20

EUR/100 kg

37,40

0402 91 10 9370

L20

EUR/100 kg

3,48

0402 91 30 9300

L20

EUR/100 kg

4,11

0402 91 99 9000

L20

EUR/100 kg

20,56

0402 99 10 9350

L20

EUR/100 kg

8,94

0402 99 31 9300

L20

EUR/100 kg

10,43

0403 90 11 9000

L20

EUR/100 kg

22,80

0403 90 13 9200

L20

EUR/100 kg

22,80

0403 90 13 9300

L20

EUR/100 kg

31,81

0403 90 13 9500

L20

EUR/100 kg

33,02

0403 90 13 9900

L20

EUR/100 kg

35,00

0403 90 33 9400

L20

EUR/100 kg

31,81

0403 90 59 9310

L20

EUR/100 kg

10,43

0403 90 59 9340

L20

EUR/100 kg

16,34

0403 90 59 9370

L20

EUR/100 kg

18,02

0404 90 21 9120

L20

EUR/100 kg

19,45

0404 90 21 9160

L20

EUR/100 kg

22,80

0404 90 23 9120

L20

EUR/100 kg

22,80

0404 90 23 9130

L20

EUR/100 kg

31,81

0404 90 23 9140

L20

EUR/100 kg

33,02

0404 90 23 9150

L20

EUR/100 kg

35,00

0404 90 81 9100

L20

EUR/100 kg

22,80

0404 90 83 9110

L20

EUR/100 kg

22,80

0404 90 83 9130

L20

EUR/100 kg

31,81

0404 90 83 9150

L20

EUR/100 kg

33,02

0404 90 83 9170

L20

EUR/100 kg

35,00

0405 10 11 9500

L20

EUR/100 kg

63,41

0405 10 11 9700

L20

EUR/100 kg

65,00

0405 10 19 9500

L20

EUR/100 kg

63,41

0405 10 19 9700

L20

EUR/100 kg

65,00

0405 10 30 9100

L20

EUR/100 kg

63,41

0405 10 30 9300

L20

EUR/100 kg

65,00

0405 10 30 9700

L20

EUR/100 kg

65,00

0405 10 50 9500

L20

EUR/100 kg

63,41

0405 10 50 9700

L20

EUR/100 kg

65,00

0405 10 90 9000

L20

EUR/100 kg

67,38

0405 20 90 9500

L20

EUR/100 kg

59,45

0405 20 90 9700

L20

EUR/100 kg

61,83

0405 90 10 9000

L20

EUR/100 kg

78,71

0405 90 90 9000

L20

EUR/100 kg

65,00

0406 10 20 9640

L04

EUR/100 kg

11,78

L40

EUR/100 kg

14,72

0406 10 20 9650

L04

EUR/100 kg

9,82

L40

EUR/100 kg

12,27

0406 10 20 9830

L04

EUR/100 kg

7,03

L40

EUR/100 kg

8,79

0406 10 20 9850

L04

EUR/100 kg

6,85

L40

EUR/100 kg

8,56

0406 20 90 9913

L04

EUR/100 kg

8,54

L40

EUR/100 kg

10,68

0406 20 90 9915

L04

EUR/100 kg

11,61

L40

EUR/100 kg

14,51

0406 20 90 9917

L04

EUR/100 kg

12,34

L40

EUR/100 kg

15,42

0406 20 90 9919

L04

EUR/100 kg

13,79

L40

EUR/100 kg

17,24

0406 30 31 9730

L04

EUR/100 kg

5,29

L40

EUR/100 kg

6,61

0406 30 31 9930

L04

EUR/100 kg

5,69

L40

EUR/100 kg

7,11

0406 30 31 9950

L04

EUR/100 kg

5,17

L40

EUR/100 kg

6,46

0406 30 39 9500

L04

EUR/100 kg

4,62

L40

EUR/100 kg

5,77

0406 30 39 9700

L04

EUR/100 kg

4,96

L40

EUR/100 kg

6,20

0406 30 39 9930

L04

EUR/100 kg

5,31

L40

EUR/100 kg

6,64

0406 30 39 9950

L04

EUR/100 kg

5,11

L40

EUR/100 kg

6,39

0406 40 50 9000

L04

EUR/100 kg

12,47

L40

EUR/100 kg

15,59

0406 40 90 9000

L04

EUR/100 kg

13,82

L40

EUR/100 kg

17,28

0406 90 13 9000

L04

EUR/100 kg

17,58

L40

EUR/100 kg

21,98

0406 90 15 9100

L04

EUR/100 kg

18,17

L40

EUR/100 kg

22,71

0406 90 17 9100

L04

EUR/100 kg

18,17

L40

EUR/100 kg

22,71

0406 90 21 9900

L04

EUR/100 kg

17,60

L40

EUR/100 kg

22,00

0406 90 23 9900

L04

EUR/100 kg

15,93

L40

EUR/100 kg

19,91

0406 90 25 9900

L04

EUR/100 kg

15,53

L40

EUR/100 kg

19,41

0406 90 27 9900

L04

EUR/100 kg

14,06

L40

EUR/100 kg

17,58

0406 90 32 9119

L04

EUR/100 kg

13,02

L40

EUR/100 kg

16,28

0406 90 35 9190

L04

EUR/100 kg

18,63

L40

EUR/100 kg

23,29

0406 90 35 9990

L04

EUR/100 kg

18,63

L40

EUR/100 kg

23,29

0406 90 37 9000

L04

EUR/100 kg

17,58

L40

EUR/100 kg

21,98

0406 90 61 9000

L04

EUR/100 kg

20,31

L40

EUR/100 kg

25,39

0406 90 63 9100

L04

EUR/100 kg

19,93

L40

EUR/100 kg

24,91

0406 90 63 9900

L04

EUR/100 kg

19,93

L40

EUR/100 kg

24,91

0406 90 69 9910

L04

EUR/100 kg

19,56

L40

EUR/100 kg

24,45

0406 90 73 9900

L04

EUR/100 kg

16,20

L40

EUR/100 kg

20,25

0406 90 75 9900

L04

EUR/100 kg

16,61

L40

EUR/100 kg

20,76

0406 90 76 9300

L04

EUR/100 kg

14,65

L40

EUR/100 kg

18,31

0406 90 76 9400

L04

EUR/100 kg

16,41

L40

EUR/100 kg

20,51

0406 90 76 9500

L04

EUR/100 kg

15,02

L40

EUR/100 kg

18,77

0406 90 78 9100

L04

EUR/100 kg

16,53

L40

EUR/100 kg

20,66

0406 90 78 9300

L04

EUR/100 kg

15,87

L40

EUR/100 kg

19,84

0406 90 79 9900

L04

EUR/100 kg

13,22

L40

EUR/100 kg

16,53

0406 90 81 9900

L04

EUR/100 kg

16,41

L40

EUR/100 kg

20,51

0406 90 85 9930

L04

EUR/100 kg

18,12

L40

EUR/100 kg

22,65

0406 90 85 9970

L04

EUR/100 kg

16,61

L40

EUR/100 kg

20,76

0406 90 86 9200

L04

EUR/100 kg

17,30

L40

EUR/100 kg

21,63

0406 90 86 9400

L04

EUR/100 kg

17,60

L40

EUR/100 kg

22,00

0406 90 86 9900

L04

EUR/100 kg

18,12

L40

EUR/100 kg

22,65

0406 90 87 9300

L04

EUR/100 kg

15,89

L40

EUR/100 kg

19,86

0406 90 87 9400

L04

EUR/100 kg

15,61

L40

EUR/100 kg

19,51

0406 90 87 9951

L04

EUR/100 kg

16,12

L40

EUR/100 kg

20,15

0406 90 87 9971

L04

EUR/100 kg

16,12

L40

EUR/100 kg

20,15

0406 90 87 9973

L04

EUR/100 kg

15,82

L40

EUR/100 kg

19,78

0406 90 87 9974

L04

EUR/100 kg

16,85

L40

EUR/100 kg

21,06

0406 90 87 9975

L04

EUR/100 kg

16,50

L40

EUR/100 kg

20,63

0406 90 87 9979

L04

EUR/100 kg

15,93

L40

EUR/100 kg

19,91

0406 90 88 9300

L04

EUR/100 kg

13,82

L40

EUR/100 kg

17,28

0406 90 88 9500

L04

EUR/100 kg

13,52

L40

EUR/100 kg

16,90

Sihtkohad on määratletud järgmiselt:

L20

:

Kõik sihtkohad, välja arvatud:

a)

kolmandad riigid: Andorra, Püha Tool (Vatikani Linnriik), Liechtenstein ja Ameerika Ühendriigid;

b)

ELi liikmesriikide territooriumid, mis ei ole ühenduse tolliterritooriumi osad: Fääri saared, Gröönimaa, Helgoland, Ceuta, Melilla, Livigno ja Campione d’Italia omavalitsusüksused, ja need Küprose Vabariigi piirkonnad, mille üle Küprose Vabariigi valitsusel puudub tegelik kontroll;

c)

Euroopa territooriumid, mille välissuhete eest vastutab liikmesriik, kuid mis ei ole ühenduse tolliterritooriumi osad: Gibraltar.

d)

komisjoni määruse (EÜ) nr 800/1999 artikli 36 lõike 1, artikli 44 lõike 1 ja artikli 45 lõike 1 kohane eksport (ELT L 102, 17.4.1999, lk 11).

L04

:

Albaania, Bosnia ja Hertsegoviina, Kosovo (), Serbia, Montenegro ja endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik.

L40

:

Kõik sihtkohad, välja arvatud:

a)

kolmandad riigid: L04, Andorra, Island, Liechtenstein, Norra, Šveits, Püha Tool (Vatikani Linnriik), Ameerika Ühendriigid, Horvaatia, Türgi, Austraalia, Kanada, Uus-Meremaa ja Lõuna-Aafrika;

b)

ELi liikmesriikide territooriumid, mis ei ole ühenduse tolliterritooriumi osad: Fääri saared, Gröönimaa, Helgoland, Ceuta, Melilla, Livigno ja Campione d’Italia omavalitsusüksused, ja need Küprose Vabariigi piirkonnad, mille üle Küprose Vabariigi valitsusel puudub tegelik kontroll;

c)

Euroopa territooriumid, mille välissuhete eest vastutab liikmesriik, kuid mis ei ole ühenduse tolliterritooriumi osad: Gibraltar.

d)

komisjoni määruse (EÜ) nr 800/1999 artikli 36 lõike 1, artikli 44 lõike 1 ja artikli 45 lõike 1 kohane eksport (ELT L 102, 17.4.1999, lk 11).


(1)  Nii nagu määratletud ÜRO julgeolekunõukogu 10. juuni 1999. aasta resolutsioonis 1244.


19.6.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 156/7


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 524/2009,

18. juuni 2009,

millega määratakse kindlaks või eksporditoetuse ülempiir määrusega (EÜ) nr 619/2008 ette nähtud alalise pakkumismenetluse raames

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus), (1) eriti selle artikli 164 lõiget 2 koostoimes artikliga 4,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni 27. juuni 2008. aasta määruses (EÜ) nr 619/2008, millega kuulutatakse välja alaline pakkumismenetlus eksporditoetusteks seoses teatavate piimatoodetega, (2) on sätestatud alaline pakkumismenetlus.

(2)

Vastavalt komisjoni 10. detsembri 2007. aasta määruse (EÜ) nr 1454/2007 (millega nähakse ette pakkumismenetluse kehtestamise ühised eeskirjad, et määrata kindlaks teatavate põllumajandustoodete eksporditoetused) (3) artiklile 6 ja võttes arvesse pakkumiskutse alusel esitatud pakkumiste läbivaatamise tulemusi, tuleks kindlaks määrata eksporditoetuse ülempiir pakkumismenetluse raames, mis lõpeb 16. juuni 2009.

(3)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas põllumajandusturgude ühise korralduse komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrusega (EÜ) nr 619/2008 välja kuulutatud alalise pakkumismenetluse raames, mis lõpeb 16. juuni 2009, kehtestatakse kõnealuse määruse artikli 1 punktides a ja b osutatud toodete ning artiklis 2 osutatud sihtkohtade puhul toetuse ülempiir vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 19. juunil 2009.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 18. juuni 2009

Komisjoni nimel

põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor

Jean-Luc DEMARTY


(1)  ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.

(2)  ELT L 168, 28.6.2008, lk 20.

(3)  ELT L 325, 11.12.2007, lk 69.


LISA

(EUR/100 kg)

Toode

Eksporditoetuste nomenklatuuri kood

Eksporditoetuse maksimumsumma ekspordil määruse (EÜ) nr 619/2008 artiklis 2 nimetatud sihtkohtadesse

Või

ex ex 0405 10 19 9700

70,00

Võiõli

ex ex 0405 90 10 9000

84,50


19.6.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 156/9


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 525/2009,

18. juuni 2009,

millega määratakse kindlaks lõssipulbri eksporditoetuse ülempiir määrusega (EÜ) nr 619/2008 ette nähtud alalise pakkumismenetluse raames

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus), (1) eriti selle artikli 164 lõiget 2 koostoimes artikliga 4,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni 27. juuni 2008. aasta määruses (EÜ) nr 619/2008, millega kuulutatakse välja alaline pakkumismenetlus eksporditoetusteks seoses teatavate piimatoodetega, (2) on sätestatud alaline pakkumismenetlus.

(2)

Vastavalt komisjoni 10. detsembri 2007. aasta määruse (EÜ) nr 1454/2007 (millega nähakse ette pakkumismenetluse kehtestamise ühised eeskirjad, et määrata kindlaks teatavate põllumajandustoodete eksporditoetused) (3) artiklile 6 ja võttes arvesse pakkumiskutse alusel esitatud pakkumiste läbivaatamise tulemusi, tuleks kindlaks määrata eksporditoetuse ülempiir pakkumismenetluse raames, mis lõpeb 16. juuni 2009.

(3)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas põllumajandusturgude ühise korralduse komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruses (EÜ) nr 619/2008 välja kuulutatud alalise pakkumismenetluse raames, mis lõpeb 16. juuni 2009, on vastavalt kõnealuse määruse artikli 1 punktis c ja artiklis 2 osutatud toote ja sihtkohtade puhul toetuse ülempiir 25,80 eurot 100 kg kohta.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 19. juunil 2009.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 18. juuni 2009

Komisjoni nimel

põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor

Jean-Luc DEMARTY


(1)  ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.

(2)  ELT L 168, 28.6.2008, lk 20.

(3)  ELT L 325, 11.12.2007, lk 69.


19.6.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 156/10


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 526/2009,

18. juuni 2009,

millega määratakse kindlaks või maksimaalne kokkuostuhind määrusega (EÜ) nr 186/2009 avatud pakkumismenetluse raames 7. individuaalseks pakkumiskutseks

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus), (1) eriti selle artiklit 43 koostoimes artikliga 4,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni määrusega (EÜ) nr 186/2009 (2) on avatud või kokkuost pakkumismenetluse teel ajavahemikuks, mis lõpeb 31. augustil 2009, vastavalt komisjoni 5. veebruari 2008. aasta määruses (EÜ) nr 105/2008 (millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1255/1999 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses sekkumisega võiturul). (3)

(2)

Individuaalsete pakkumiskutsete raames saadud pakkumisi silmas pidades tuleb määruse (EÜ) nr 105/2008 artikli 16 lõike 2 kohaselt määrata kindlaks maksimaalne kokkuostuhind või otsustada pakkumist mitte vastu võtta.

(3)

Pidades silmas 7. individuaalse pakkumiskutse raames saadud pakkumisi, tuleks kindlaks määrata maksimaalne kokkuostuhind.

(4)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas põllumajandusturgude ühise korralduse komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrusega (EÜ) nr 186/2009 avatud või kokkuostu pakkumismenetluse raames 7. individuaalse pakkumiskutse puhul, mille alusel tehtavate pakkumiste esitamise tähtaeg oli 16. juuni 2009, kehtestatakse maksimaalseks kokkuostuhinnaks 220,00 EUR/100 kg.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 19. juunil 2009.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 18. juuni 2009

Komisjoni nimel

põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor

Jean-Luc DEMARTY


(1)  ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.

(2)  ELT L 64, 10.3.2009, lk 3.

(3)  ELT L 32, 6.2.2008, lk 3.


19.6.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 156/11


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 527/2009,

18. juuni 2009,

millega määratakse kindlaks lõssipulbri maksimaalne kokkuostuhind määrusega (EÜ) nr 310/2009 avatud pakkumismenetluse raames avatud 5. individuaalseks pakkumiskutseks

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus), (1) eriti selle artiklit 43 koostoimes artikliga 4,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni määrusega (EÜ) nr 310/2009 (2) on avatud lõssipulbri kokkuost pakkumismenetluse teel ajavahemikuks, mis lõpeb 31. augustil 2009, vastavalt komisjoni 12. jaanuari 2001. aasta määruses (EÜ) nr 214/2001 (millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1255/1999 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses sekkumisega lõssipulbriturul) (3) sätestatud tingimustele.

(2)

Individuaalsete pakkumiskutsete raames saadud pakkumisi silmas pidades tuleb määruse (EÜ) nr 214/2001 artikli 17 kohaselt määrata kindlaks maksimaalne kokkuostuhind või otsustada pakkumist mitte vastu võtta.

(3)

Pidades silmas esimese individuaalse pakkumiskutse raames saadud 5. pakkumisi, tuleks kindlaks määrata maksimaalne kokkuostuhind.

(4)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas põllumajandusturgude ühise korralduse komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrusega (EÜ) nr 310/2009 avatud lõssipulbri kokkuostu pakkumismenetluse raamesa avatud 5. individuaalse pakkumiskutse puhul, mille alusel tehtavate pakkumiste esitamise tähtaeg oli 16. juuni 2009, kehtestatakse maksimaalseks kokkuostuhinnaks 167,90 EUR/100 kg.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 19. juunil 2009.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 18. juuni 2009

Komisjoni nimel

põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor

Jean-Luc DEMARTY


(1)  ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.

(2)  ELT L 97, 16.4.2009, lk 13.

(3)  EÜT L 37, 7.2.2001, lk 100.


19.6.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 156/12


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 528/2009,

18. juuni 2009,

milles käsitletakse selliste impordilitsentside väljaandmist, mille kohta on esitatud taotlused 2009. aasta juuni seitsmel esimesel päeval määruse (EÜ) nr 533/2007 alusel avatud kodulinnuliha tariifikvootide raames

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus), (1)

võttes arvesse komisjoni 31. augusti 2006. aasta määrust (EÜ) nr 1301/2006, millega kehtestatakse ühised eeskirjad, et hallata põllumajandussaaduste ja -toodete imporditariifikvoote, mille suhtes kohaldatakse impordilitsentside süsteemi, (2) eriti selle artikli 7 lõiget 2,

võttes arvesse komisjoni 14. mai 2007. aasta määrust (EÜ) nr 533/2007, millega sätestatakse tariifikvootide avamine ja haldamine kodulinnulihasektoris, (3) eriti selle artikli 5 lõiget 6,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määrusega (EÜ) nr 533/2007 on avatud tariifikvoodid kodulinnulihasektori toodete importimiseks.

(2)

2009. aasta juuni seitsme esimese päeva jooksul esitatud impordilitsentsid alaperioodiks 1. juuli kuni 30. septembri 2009 hõlmavad teatavate kvootide puhul saadaolevast kogusest suuremat kogust. Seega tuleks kindlaks määrata, kui palju impordilitsentse võib välja anda, ja määrata taotletud kogustele jaotuskoefitsient,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Vastavalt määrusele (EÜ) nr 533/2007 alaperioodiks 1. juuli kuni 30. septembri 2009 esitatud impordilitsentsitaotlustele kehtestatakse käesoleva määruse lisas esitatud jaotuskoefitsient.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 19. juunil 2009.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 18. juuni 2009

Komisjoni nimel

põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor

Jean-Luc DEMARTY


(1)  ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.

(2)  ELT L 238, 1.9.2006, lk 13.

(3)  ELT L 125, 15.5.2007, lk 9.


LISA

Rühma nr

Jrk-nr

Alaperioodiks 1.7.2009-30.9.2009 esitatud impordilitsentsitaotluste jaotuskoefitsient

(%)

P1

09.4067

1,996875

P2

09.4068

3,853812

P3

09.4069

0,881057

P4

09.4070

18,867924


19.6.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 156/14


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 529/2009,

18. juuni 2009,

milles käsitletakse selliste impordilitsentside väljaandmist, mille kohta on esitatud taotlused 2009. aasta juuni seitsmel esimesel päeval määruse (EÜ) nr 539/2007 alusel avatud tariifikvootide raames munasektoris ja ovoalbumiini puhul

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus), (1)

võttes arvesse komisjoni 31. augusti 2006. aasta määrust (EÜ) nr 1301/2006, millega kehtestatakse ühised eeskirjad, et hallata põllumajandussaaduste ja -toodete imporditariifikvoote, mille suhtes kohaldatakse impordilitsentside süsteemi, (2) eriti selle artikli 7 lõiget 2,

võttes arvesse komisjoni 15. mai 2007. aasta määrust (EÜ) nr 539/2007, millega sätestatakse tariifikvootide avamine ja haldamine munasektoris ja ovoalbumiini puhul, (3) eriti selle artikli 5 lõiget 6,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määrusega (EÜ) nr 539/2007 on avatud tariifikvoodid munasektoris ja ovoalbumiini puhul.

(2)

2009. aasta juuni seitsme esimese päeva jooksul alaperioodiks 1. juulist kuni 30. septembrini 2009 esitatud impordilitsentsitaotlused hõlmavad teatavate kvootide puhul saadaolevast kogusest suuremat kogust. Seetõttu tuleks kindlaks määrata, kui palju impordilitsentse võib välja anda, ja määrata taotletud kogustele jaotuskoefitsient,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Vastavalt määrusele (EÜ) nr 539/2007 alaperioodiks 1. juulist kuni 30. septembrini 2009 esitatud impordilitsentsitaotluste suhtes kohaldatakse käesoleva määruse lisas esitatud jaotuskoefitsienti.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 19. juunil 2009.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 18. juuni 2009

Komisjoni nimel

põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor

Jean-Luc DEMARTY


(1)  ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.

(2)  ELT L 238, 1.9.2006, lk 13.

(3)  ELT L 128, 16.5.2007, lk 19.


LISA

Rühma nr

Jrk-nr

Alaperioodiks 1.7.2009-30.9.2009 esitatud impordilitsentsitaotluste jaotuskoefitsient

(%)

E2

09.4401

33,640907


19.6.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 156/16


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 530/2009,

18. juuni 2009,

milles käsitletakse selliste impordilitsentside väljaandmist, mille kohta on esitatud taotlused 2009. aasta juuni seitsmel esimesel päeval määruse (EÜ) nr 1385/2007 alusel avatud kodulinnuliha tariifikvoodi raames

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus), (1)

võttes arvesse komisjoni 31. augusti 2006. aasta määrust (EÜ) nr 1301/2006, millega kehtestatakse ühised eeskirjad, et hallata põllumajandussaaduste ja -toodete imporditariifikvoote, mille suhtes kohaldatakse impordilitsentside süsteemi, (2) eriti selle artikli 7 lõiget 2,

võttes arvesse komisjoni 26. novembri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1385/2007, milles sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 774/94 rakenduseeskirjad kodulinnulihasektoris teatavate ühenduse tariifikvootide avamise ja haldamise puhul, (3) eriti selle artikli 5 lõiget 6,

ning arvestades järgmist:

(1)

2009. aasta juuni seitsme esimese päeva jooksul alaperioodiks 1. juulist kuni 30. septembri 2009 esitatud impordilitsentsitaotlused hõlmavad teatavate kvootide puhul saadaolevast kogusest suuremat kogust. Seetõttu tuleks kindlaks määrata, kui palju impordilitsentse võib välja anda, ja määrata taotletud kogustele jaotuskoefitsient.

(2)

2009. aasta juuni seitsme esimese päeva jooksul alaperioodiks 1. juulist kuni 30. septembri 2009 esitatud impordilitsentsitaotlused hõlmavad teatavate kvootide puhul saadaolevast kogusest väiksemat kogust. Seetõttu tuleks kindlaks määrata kogused, millele taotlusi ei esitatud, ning lisada need järgmiseks kvoodi alaperioodiks kindlaks määratud kogustele,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

1.   Vastavalt määrusele (EÜ) nr 1385/2007 alaperioodiks 1. juulist kuni 30. septembri 2009 esitatud impordilitsentsitaotluste suhtes kohaldatakse käesoleva määruse lisas esitatud jaotuskoefitsiente.

2.   Kogused, mille kohta ei ole esitatud impordilitsentsitaotlusi ja mis lisatakse alaperioodiks 1. oktoobrist kuni 31. detsember 2009 kindlaks määratud kogustele, on esitatud lisas.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 19. juunil 2009.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 18. juuni 2009

Komisjoni nimel

põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor

Jean-Luc DEMARTY


(1)  ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.

(2)  ELT L 238, 1.9.2006, lk 13.

(3)  ELT L 309, 27.11.2007, lk 47.


LISA

Rühma nr

Jrk-nr

Alaperioodiks 1.7.2009-30.9.2009 esitatud impordilitsentsitaotluste jaotuskoefitsient

(%)

Taotlemata kogused, mis lisatakse alaperioodiks 1.10.2009-31.12.2009 kindlaks määratud kogustele

(kg)

1

09.4410

0,527539

2

09.4411

 (1)

3 825 000

3

09.4412

0,563656

4

09.4420

0,761626

5

09.4421

4,484381

6

09.4422

0,80776


(1)  Ei kohaldata: komisjonile ei ole ühtegi litsentsitaotlust esitatud.


19.6.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 156/18


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 531/2009,

18. juuni 2009,

milles käsitletakse selliste impordilitsentside väljaandmist, mille kohta on esitatud taotlused 2009. aasta juuni seitsmel esimesel päeval määruse (EÜ) nr 1384/2007 alusel avatud Iisraelist pärit kodulinnuliha tariifikvoodi raames

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus), (1)

võttes arvesse komisjoni 31. augusti 2006. aasta määrust (EÜ) nr 1301/2006, millega kehtestatakse ühised eeskirjad, et hallata põllumajandussaaduste ja -toodete imporditariifikvoote, mille suhtes kohaldatakse impordilitsentside süsteemi, (2) eriti selle artikli 7 lõiget 2,

võttes arvesse komisjoni 26. novembri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1384/2007, milles sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 2398/96 rakendussätted Iisraelist pärit kodulinnulihasektori toodete ühendusse importimise teatavate tariifikvootide avamise ja nende haldamise puhul, (3) eriti selle artikli 5 lõiget 5,

ning arvestades järgmist:

2009. aasta juunis seitsme esimese päeva jooksul alaperioodiks 1. juulist kuni 30. septembrini 2009 esitatud impordilitsentsitaotlused hõlmavad saadaolevast kogusest väiksemat kogust. Seetõttu tuleks kindlaks määrata kogused, millele taotlusi ei esitatud, ning lisada need järgmiseks kvoodi alaperioodiks kindlaks määratud kogustele,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Kogused, mille kohta ei ole esitatud impordilitsentsitaotlusi ja mis lisatakse alaperioodiks 1. oktoobrist kuni 31. detsembrini 2009 kindlaks määratud kogustele, on esitatud lisas.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 19. juunil 2009.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 18. juuni 2009

Komisjoni nimel

põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor

Jean-Luc DEMARTY


(1)  ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.

(2)  ELT L 238, 1.9.2006, lk 13.

(3)  ELT L 309, 27.11.2007, lk 40.


LISA

Rühma nr

Jrk-nr

Alaperioodiks 1.7.2009-30.9.2009 esitatud impordilitsentsitaotluste jaotuskoefitsient

(%)

Taotlemata kogused, mis lisatakse alaperioodiks 1.10.2009-31.12.2009 kindlaks määratud kogustele

(kg)

IL1

09.4092

 (1)

284 480

IL2

09.4091

 (2)

420 000


(1)  Ei kohaldata: taotlused hõlmavad saadaolevast kogusest väiksemat kogust.

(2)  Ei kohaldata: komisjonile ei ole ühtegi litsentsitaotlust esitatud.


19.6.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 156/20


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 532/2009,

18. juuni 2009,

milles käsitletakse selliste impordilitsentside väljaandmist, mille kohta on esitatud taotlused 2009. aasta juuni seitsmel esimesel päeval määruse (EÜ) nr 1383/2007 alusel avatud Türgist pärit kodulinnuliha tariifikvoodi raames

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus), (1)

võttes arvesse komisjoni 26. novembri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1383/2007, milles sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 779/98 üksikasjalikud rakenduseeskirjad Türgist pärit kodulinnuliha sektori toodete ühendusse importimise teatavate tariifikvootide avamise ja nende haldamise puhul, (2) eriti selle artikli 5 lõiget 5,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määrusega (EÜ) nr 1383/2007 on avatud tariifikvoodid kodulinnulihasektori toodete importimiseks.

(2)

2009. aasta juuni seitsme esimese päeva jooksul ajavahemikuks 1. juulist kuni 30. septembrini 2009 esitatud impordilitsentsitaotlused hõlmavad saadaolevast kogusest väiksemat kogust. Seetõttu tuleks kindlaks määrata kogused, mille kohta taotlusi ei esitatud, ning lisada need järgmiseks kvoodi alaperioodiks kindlaks määratud kogustele,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Kvoodile järjekorranumbriga 09.4103 vastavad kogused, mille kohta ei ole esitatud impordilitsentsitaotlusi määruse (EÜ) nr 1383/2007 kohaselt ja mis lisatakse alaperioodile 1. oktoobrist kuni 31. detsembrini 2009, moodustavad 750 000 kg.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 19. juunil 2009.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 18. juuni 2009

Komisjoni nimel

põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor

Jean-Luc DEMARTY


(1)  ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.

(2)  ELT L 309, 27.11.2007, lk 34.


19.6.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 156/21


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 533/2009,

18. juuni 2009,

millega kehtestatakse asutamislepingu I lisas loetlemata kaupadena eksporditava piima ja piimasaaduste suhtes kohaldatavad toetusemäärad

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus), (1) eriti selle artikli 164 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 162 lõike 1 punktis b nähakse ette, et nimetatud määruse artikli 1 lõike 1 punktis p viidatud ning I lisa XVI osas loetletud toodete rahvusvahelises kaubanduses ja ühenduses kehtiva hinna vahe võib katta eksporditoetuse abil, kui neid kaupu eksporditakse nimetatud määruse XX lisa IV osas loetletud kaupadena.

(2)

Komisjoni 30. juuni 2005. aasta määruses (EÜ) nr 1043/2005, millega rakendatakse nõukogu määrust (EÜ) nr 3448/93 seoses teatavate asutamislepingu I lisas loetlemata kaupadena eksporditavate põllumajandussaaduste ja -toodete eksporditoetuste andmise süsteemiga ning nende toetussummade kinnitamise kriteeriumidega, (2) on sätestatud tooted, mille suhtes tuleks kehtestada toetusemäär, mida kohaldatakse juhul, kui neid tooteid eksporditakse määruse (EÜ) nr 1234/2007 XX lisa IV osas loetletud kaupadena.

(3)

Määruse (EÜ) nr 1043/2005 artikli 14 teise lõigu punkti a kohaselt tuleb toetusemäär iga kõnealuse põhisaaduste 100 kg kohta kehtestada ajavahemikuks, mis võrdub ajavahemikuga, mis on ette nähtud toetuste määramiseks samade toodete eksportimiseks töötlemata kujul.

(4)

Mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay voorus sõlmitud põllumajanduslepingu artiklis 11 nähakse ette, et kaubas sisalduva toote eksporditoetus ei tohi ületada toetust, mida kohaldatakse nimetatud toote eksportimise korral edasise töötlemiseta.

(5)

Asutamislepingu I lisas loetlemata kaupadena eksporditavate teatavate piimasaaduste puhul võib kõrgete toetusemäärade eelkinnitamine siiski ohtu seada nende toetustega seoses võetud kohustused. Selle ohu ära hoidmiseks on seetõttu vaja võtta tarvitusele asjakohased ettevaatusabinõud, kuid ilma, et see takistaks pikaajaliste lepingute sõlmimist. Abinõu, mis peaks võimaldama neid kaht eesmärki täita, on kehtestada kõnealuste toodete toetuste eelkinnitamiseks toetuse erimäär.

(6)

Määruse (EÜ) nr 1043/2005 artikli 15 lõikes 2 on sätestatud, et toetusemäära kehtestamisel tuleb vajaduse korral arvesse võtta tootmistoetusi, abi või muid samaväärse toimega meetmeid, mida kohaldatakse kõigis liikmesriikides vastavalt põllumajandusturgude ühist korraldust käsitlevale määrusele määruse (EÜ) nr 1043/2005 I lisas loetletud põhisaaduste või samalaadsete toodete suhtes.

(7)

Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 100 lõikes 1 sätestatakse toetuse maksmine ühenduses toodetud lõssi puhul, mis on töödeldud kaseiiniks, kui selline piim ja sellest toodetud kaseiin vastavad teatavatele tingimustele.

(8)

Komisjoni 9. novembri 2005. aasta määruses (EÜ) nr 1898/2005, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1255/1999 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses koore, või ja kontsentreeritud või realiseerimise meetmetega ühenduse turul, (3) on sätestatud, et teatavaid kaupu valmistavatele tööstusettevõtetele tuleks anda võimalus saada võid ja koort alandatud hindadega.

(9)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas põllumajandusturgude ühise korralduse komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 1043/2005 I lisas ja määruse (EÜ) nr 1234/2007 I lisa XVI osas loetletud ning määruse (EÜ) nr 1234/2007 XX lisa IV osas loetletud kaupadena eksporditavate põhisaaduste suhtes kohaldatavad toetusemäärad sätestatakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 19. juunil 2009.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 18. juuni 2009

Komisjoni nimel

ettevõtluse ja tööstuse peadirektor

Heinz ZOUREK


(1)  ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.

(2)  ELT L 172, 5.7.2005, lk 24.

(3)  ELT L 308, 25.11.2005, lk 1.


LISA

Asutamislepingu I lisas loetlemata kaupadena eksporditavate teatavate piimasaaduste suhtes alates 19. juunis 2009 kohaldatavad toetusemäärad  (1)

(EUR/100 kg)

CN-kood

Kirjeldus

Toetusemäär

Toetuse eelkinnituse puhul

Muudel juhtudel

ex 0402 10 19

Piim pulbrina, graanulitena või muul tahkel kujul, suhkru- või muu magusainelisandita, rasvasisaldusega kuni 1,5 massiprotsenti (TR 2):

 

 

a)

CN-koodiga 3501 kauba eksportimisel

b)

muu kauba eksportimisel

22,80

22,80

ex 0402 21 19

Piim pulbrina, graanulitena või muul tahkel kujul, suhkru- või muu magusainelisandita, rasvasisaldusega 26 massiprotsenti (TR 3):

 

 

a)

sellise kauba eksportimisel, mis sisaldab määruse (EÜ) nr 1898/2005 alusel saadud alandatud hinnaga võid või koort TR 3-ga samalaadsete toodete kujul

37,48

37,48

b)

muu kauba eksportimisel

35,00

35,00

ex 0405 10

Või, rasvasisaldusega 82 massiprotsenti (TR 6):

 

 

a)

sellise kauba eksportimisel, mis sisaldab määruse (EÜ) nr 1898/2005 nõuetele vastavalt toodetud alandatud hinnaga võid või koort

65,00

65,00

b)

CN-koodiga 2106 90 98 kauba eksportimisel, mis sisaldab piimarasva vähemalt 40 % massist

66,52

66,52

c)

muu kauba eksportimisel

65,00

65,00


(1)  Käesolevas lisas sätestatud määrasid ei kohaldata ekspordi puhul

a)

kolmandatesse riikidesse: Andorra, Püha Tool (Vatikani Linnriik), Liechtenstein, Ameerika Ühendriigid ning Šveitsi Konföderatsiooni eksporditava kauba suhtes, mis on loetletud Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahel 22. juulil 1972. aastal sõlmitud lepingu 2. protokolli I ja II tabelis;

b)

ELi liikmesriikide territooriumidele, mis ei ole ühenduse tolliterritooriumi osad: Ceuta, Melilla, Livigno ja Campione d’Italia omavalitsusüksused, Helgoland, Gröönimaa, Fääri saared ja need Küprose Vabariigi piirkonnad, mille üle Küprose Vabariigi valitsusel puudub tegelik kontroll;

c)

Euroopa territooriumidele, mille välissuhete eest liikmesriik on vastutav ja mis ei ole ühenduse tolliterritooriumi osa: Gibraltar.

d)

komisjoni määruse (EÜ) nr 800/1999 artikli 36 lõike 1, artikli 44 lõike 1 ja artikli 45 lõike 1 kohased sihtkohad (ELT L 102, 17.4.1999, lk 11).


19.6.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 156/24


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 534/2009,

18. juuni 2009,

millega kinnitatakse kodulinnuliha- ja munasektorite ning ovoalbumiini tüüpilised hinnad ning muudetakse määrust (EÜ) nr 1484/95

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus), (1) eriti selle artiklit 143,

võttes arvesse nõukogu 29. oktoobri 1975. aasta määrust (EMÜ) nr 2783/75 ovoalbumiini ja laktalbumiini ühise kaubandussüsteemi kohta, eriti selle artikli 3 lõiget 4,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni määruses (EÜ) nr 1484/95 (2) on sätestatud täiendava imporditollimaksu süsteemi rakendamise üksikasjalikud eeskirjad ning on kinnitatud kodulinnuliha- ja munasektorite ning ovoalbumiini tüüpilised hinnad.

(2)

Kodulinnuliha- ja munasektorites ning ovoalbumiini impordihindade määramise aluseks oleva teabe korrapärase kontrollimise tulemusel tuleks muuta teatavate toodete tüüpilisi impordihindu, võttes arvesse päritolule vastavaid hinnaerinevusi. Seepärast tuleks tüüpilised hinnad avaldada.

(3)

Turuolukorda arvesse võttes tuleks seda muudatust kohaldada võimalikult kiiresti.

(4)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas põllumajandusturgude ühise korralduse komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 1484/95 I lisa asendatakse käesoleva määruse lisaga.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 18. juuni 2009

Komisjoni nimel

põllumajanduse ja maaelu akenduse peadirektor

Jean-Luc DEMARTY


(1)  ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.

(2)  EÜT L 145, 29.6.1995, lk 47.


LISA

Komisjoni 18. juunist 2009. aasta määrusele, millega kinnitatakse kodulinnuliha- ja munasektorite ning ovoalbumiini tüüpilised hinnad ning muudetakse määrust (EÜ) nr 1484/95

„I LISA

CN-kood

Toote kirjeldus

Tüüpiline hind

(EUR/100 kg)

Artikli 3 lõikes 3 osutatud tagatis

(EUR/100 kg)

Päritolu (1)

0207 12 10

Nn 70 % kanarümbad, külmutatud

105,0

0

BR

106,4

0

AR

0207 12 90

Nn 65 % kanarümbad, külmutatud

112,9

2

BR

98,6

6

AR

0207 14 10

Kanade kondita jaotustükid, külmutatud

200,0

30

BR

220,7

24

AR

270,2

9

CL

0207 14 50

Kana rinnatükid, külmutatud

191,9

6

BR

0207 14 60

Kana koivad, külmutatud

112,0

9

BR

99,4

13

AR

0207 25 10

Nn 80 % kalkunirümbad, külmutatud

223,4

0

BR

0207 27 10

Kalkuni kondita jaotustükid, külmutatud

230,2

20

BR

229,8

20

CL

0408 11 80

Munakollased

368,7

0

AR

0408 91 80

Kooreta linnumunad, kuivatatud

348,3

0

AR

1602 32 11

Kuumtöötlemata valmistised kanast

257,7

9

BR

3502 11 90

Munaalbumiin, kuivatatud

555,5

0

AR


(1)  Riikide nomenklatuur on sätestatud komisjoni määruses (EÜ) nr 1833/2006 (ELT L 354, 14.12.2006, lk 19). Kood „ZZ” tähistab „muud päritolu”.”


II EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik

OTSUSED

Nõukogu

19.6.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 156/26


NÕUKOGU OTSUS,

6. aprill 2009,

millega lõpetatakse muudetud AKV-EÜ partnerluslepingu artikli 96 kohane nõupidamine Mauritaania Islamivabariigiga

(2009/472/EÜ)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse 23. juunil 2000 Cotonous allkirjastatud AKV-EÜ koostöölepingut (edaspidi „AKV-EÜ partnerlusleping”), eriti selle artiklit 96,

võttes arvesse nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate sisekokkulepet AKV-EÜ partnerluslepingu rakendamiseks võetavate meetmete ja järgitavate menetluste kohta, (1) eelkõige selle artiklit 3,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)

AKV-EÜ partnerluslepingu artiklis 9 osutatud olulisi lepinguosi on rikutud.

(2)

Vastavalt AKV-EÜ partnerluslepingu artiklile 96 alustati 20. oktoobril 2008 Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide (AKV) ning Mauritaania Islamivabariigiga nõupidamist, mille käigus võimul oleva sõjaväelise hunta esindajad ei esitanud ettepanekuid ega võtnud kohustusi, mida oleks saanud pidada rahuldavaks. Kuigi tähtaega pikendati ühe kuu võrra, ei tehtud ettepanekus ühtegi sisulist muudatust,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Mauritaania Islamivabariigiga AKV-EÜ partnerluslepingu artikli 96 alusel toimunud nõupidamine lõpetatakse.

Artikkel 2

Lisas esitatud kirjas loetletud meetmed võetakse vastu kui AKV-EÜ partnerluslepingu artikli 96 lõike 2 punktis c osutatud sobivad meetmed.

Artikkel 3

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Käesolev otsus kaotab kehtivuse 6. aprillil 2011. Otsus vaadatakse korrapäraselt läbi vähemalt iga kuue kuu tagant, arvestades Euroopa Liidu eesistujariigi ja komisjoni ühiste järelevalvemissioonide tulemusi.

Artikkel 4

Käesolev otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

Luxembourg, 6. aprill 2009

Nõukogu nimel

eesistuja

J. POSPÍŠIL


(1)  EÜT L 317, 15.12.2000, lk 376.


LISA

Lugupeetud kindral

Euroopa Liit peab väga tähtsaks 23. juunil 2000 Cotonous allkirjastatud AKV-EÜ koostöölepingu (edaspidi „AKV-EÜ partnerlusleping”) artiklis 9 sätestatud olulisi lepinguosi, mis käsitlevad inimõiguste ning demokraatlike ja õigusriigi põhimõtete järgimist, millele AKV-EÜ koostöö on rajatud.

Eelöeldut arvestades mõistis Euroopa Liit 6. augustil 2008 toimunud sõjaväelise riigipöörde viivitamata hukka ning kutsus korduvalt üles austama demokraatiat ning 2007. aastal kehtestatud seaduslikku riigikorda. Arvestades, et riigipööre kujutab endast AKV-EÜ partnerluslepingu artiklis 9 sätestatud oluliste lepinguosade rasket rikkumist, alustas Euroopa Liit, kohaldades sama lepingu artiklit 96, poliitilist dialoogi võimu haaranud isikutega, mille tulemusena toimus nõupidamine, mille eesmärk oli hinnata olukorda ning arutada võimalikke kõiki osapooli rahuldavaid lahendusi põhiseadusliku korra kiireks taastamiseks.

Nimetatud nõupidamiste raames 20. oktoobril 2008 peetud esimesel kohtumisel Pariisis ei esitanud Mauritaania esindaja Euroopa Liidule ühtegi rahuldavat ettepanekut. Soovides pidada avatud dialoogi ning arvestades igati Mauritaania keerulist poliitilist olukorda, tegi Euroopa Liit esialgu ettepaneku jätta nõupidamine ühe kuu jooksul avatuks, täpsustades, et juhul kui Mauritaania esindaja pakub välja võimaliku rahuldava lahenduse, peetakse nõupidamiste raames uus kohtumine. Samuti teatas Euroopa Liit AKV riikidele ja Mauritaania esindajale, et uute aspektide puudumisel lõpetatakse nõupidamine ning võetakse asjakohased meetmed.

Mitmel Aafrika Liidu, Euroopa Liidu ja samuti Mauritaaniat käsitleva rahvusvahelise kontaktrühma moodustanud viie rahvusvahelise organisatsiooni eesistumisel peetud kohtumisel määrati selgelt kindlaks kriisi kõiki osapooli rahuldava poliitilise lahenduse olulised aspektid.

Rahvusvaheline kontaktrühm tuli uuesti kokku 28. jaanuaril 2009, s.o Aafrika Liidu otsustatud individuaalsete sanktsioonide tegeliku rakendamise eelõhtul, ja 20. veebruaril 2009, kus tõdeti, et kriisist väljumiseks on mitmeid ettepanekuid, muu hulgas ka võimu haaranud isikute ettepanek, mida aga peeti ebasobivaks. Rahvusvaheline kontaktrühm palus Mauritaania esindajaid Aafrika Liidu presidendi egiidi all pidama kaasavat riigisisest poliitilist dialoogi, et saavutada põhiseadusliku korra kõiki osapooli rahuldav taastamine.

Põhiseadusliku korra taastamise meetmed

Eelöeldut arvestades otsustas Euroopa Liit lõpetada nõupidamise ning võtta muudetud AKV-EÜ partnerluslepingu artikli 96 lõike 2 punkti c alusel vastu järgmised allpool esitatud sobivad meetmed. Kuna praegune olukord on mitterahuldav ja suur osa koostööst on juba külmutatud, püütakse nende asjakohaste meetmetega taastada järk-järgult koostöö vastuseks järgmistele teetähistele põhiseadusliku korra kõiki osapooli rahuldaval taastamisel.

1.

Praegune olukord ja viivitamata võetavad meetmed

2.

Kriisi kõiki osapooli rahuldav lahendamine, mis vastab rahvusvahelise üldsuse põhilistele nõudmistele, ning eelkõige kaasava ja avatud poliitilise dialoogi raames sellise valimiskorra kehtestamine, mis võimaldab usaldusväärsetel asutustel neutraalse valitsuse egiidi all korraldada vabad, läbipaistvad ja kogu valijaskonda esindavad valimised.

3.

Eespool nimetatud kriisi tegelik ja pöördumatu lahendamine

4.

Põhiseadusliku korra täielik taastamine Mauritaanias. See olukord saavutatakse, kui ametisse on asunud seaduslikult valitud riigipea ning põhiseadus kehtib ja seda järgitakse.

1.   Praegune olukord ja viivitamata võetavad meetmed

Võetakse järgmised allpool kirjeldatud meetmed. Koostööd piiravad meetmed ei mõjuta humanitaarabi ega otsest abi Mauritaania elanikkonnale ja kodanikuühiskonnale.

AKV-EÜ partnerluslepingu artikli 8 kohaselt ette nähtud poliitilist dialoogi peetakse Mauritaania kõigi esindajatega, võttes samaaegselt asjakohaseid meetmeid, nagu on osutatud AKV-EÜ partnerluslepingu VII lisa artikli 2 lõikes 5. Nimetatud dialoogi peetakse koostöös Mauritaaniat käsitleva rahvusvahelise kontaktrühmaga ning seda võidakse tihendada, kui põhiseadusliku korra taastamise kõiki osapooli rahuldav lahendus heaks kiidetakse.

A.

Pooleliolevate projektide ja 10. EAFi sihtprogrammi rakendamine koos allpool nimetatud erandite ja muudatustega jäävad peatatuks kuni koostöö järkjärgulise taastamiseni allpool esitatud tingimustel.

B.

Euroopa Komisjon jätab endale õiguse võtta viivitamata üle EAFi riikliku eelarvevahendite käsutaja kohustused.

C.

Kuivõrd käimasoleva koostöö huvides on vaja jälgida sündmusi ja valdkondlikke poliitilisi otsuseid, mida teevad de facto, kuid mitte de jure võimul olevad isikud, ning loodetakse, et koostöö saab jätkuda pärast seda, kui kriisile on leitud rahvusvahelise üldsuse jaoks vastuvõetav lahendus, jätkavad komisjoni talitused osalemist Mauritaania valdkondliku poliitika alases dialoogis, mida peetakse tehnilistes küsimustes, kuid nimetatud dialoogi ei saa lugeda 6. augusti 2008. aasta riigipöördega kehtestatud võimu seaduslikkuse tunnustamiseks.

D.

Juba sõlmitud lepingutega seotud maksed sooritatakse asjaomaste rahastamisotsuste kohaselt. Kõnealused projektid on järgmised:

teedeehitus marsruudil Rosso – Boghé ja Kaédi – Gouaraye ning tehniline abi transpordiministeeriumile;

projekt „Adrari oaasi väljaehitamine”: täitmisele kuuluvate kulukohustuste lõpetamine;

veerahastu: kolme käimasoleva lepingu jätkamine;

energiarahastu: käimasolevate lepingute jätkamine;

riikliku eelarvevahendite käsutaja toetamise programm: programmi lõpetamiseks vajalikud meetmed;

piirkondlik päikeseenergia programm: Mauritaanias pooleliolevate lepingute jätkamine;

kodanikuühiskonna toetamise programm: valitsemistavadega seotud meetmete rakendamise jätkamine hankemenetluste raames, mida haldab otseselt Euroopa Komisjon;

riikliku maanteeameti (ENER) toetamise programm: pooleliolevate lepingute lepinguliste kohustuste täitmise jätkamine piiratud mahus;

piirkondlikest B-assigneeringutest rahastatav toetusleping taastustöödeks Senegali jõe piirkonnas asuvatel üleujutatud aladel;

kohalike ametiasutuste toetamine (väljaspool EAFi): Nouakchotti kohaliku omavalitsuse veemajanduse parandamise projekt ning partnerlusprojekt Boustilla valla koolisüsteemi toetamiseks;

Zazou puhastusprojekt (väljaspool EAFi, kaasrahastamine valitsusväliste organisatsioonidega).

E.

Uusi lepinguid võib sõlmida järgmiste programmide jaoks kooskõlas rahastamislepingutega:

kohalike hangete väljakuulutamine valitsusväliste organisatsioonide, demokraatia ja inimõiguste valdkonnas (väljaspool EAFi). Hanked kohalike omavalitsusorganite toetuseks jäävad peatatuks;

rändevoogude haldamise toetusprogrammi rakendamine 9. EAFi AKV riikide piirkondliku rahastamise alusel;

pagulaste tagasipöördumise toetamise projekti rakendamine koostöös ja kooskõlas Euroopa Komisjoni humanitaarabi peadirektoraadiga (ECHO), tingimusel et olukord Mauritaanias võimaldab projekti rakendada ning et järgitakse kehtivaid lepingutingimusi.

F.

Uusi projekte võib hinnata järgmistes valdkondades:

toidukriisi leevendamiseks 10. EAFi piirkondlike B-assigneeringute kasutuselevõtu teel võib kavandada sihtotstarbelisi meetmeid elanikkonna toetamiseks summas 2 080 000 eurot, mida haldab rahvusvaheline organisatsioon ja/või valitsusväline organisatsioon ning millest ei tohi anda otsest toetust haldusasutustele, riigile ega riigiasutustele;

uue toiduainete rahastamisvahendi ja toiduga kindlustatust käsitleva eelarverea raames võib kasutada Mauritaaniale eraldatud eelarvevahendeid, rahastades põllumajanduse toetamise projekte, mida rakendavad rahvusvahelised või valitsusvälised organisatsioonid;

10. EAFi riikliku sihtprogrammiga on ette nähtud hinnanguliselt 40 miljoni euro eraldamine üldiseks eelarvetoetuseks. Nimetatud projekti ei saa hinnata enne, kui punktis 4 nimetatud põhiseaduslik kord on täielikult taastatud ning tingimusel, et on täidetud seda liiki programmide rakendamise eelduseks olevad üldised abikõlblikkuse kriteeriumid;

programmi hinnangulist summat vähendatakse juba praegu 25 miljonile eurole. Vabanenud 15 miljonist eurost 10 miljonit jäetakse reservi, et sellest vajaduse korral toetada valimisi juhul, kui need korraldatakse viisil, mis võimaldab lahendada kriisi põhiseaduse ja rahvusvahelise üldsuse nõudmiste kohaselt. Ülejäänud 5 miljonit eurot jäetakse reservi, muu hulgas juhuks, kui 6. augusti 2008. aasta riigipöörde tagajärjel puhkeb humanitaarkriis;

riiklikus sihtprogrammis sisalduva rändevoogude haldamise toetusprogrammi elluviimist summas 8 miljonit eurot hinnatakse erandkorras enne koostöö taastamist, võttes arvesse eesmärgid ja prioriteedid, mis tuleb veel kindlaks määrata.

2.   Kõiki osapooli rahuldav lahendus

Selle eelduseks on, et Mauritaania esindajatega on olemas tegelik kokkulepe, nagu on kirjeldatud sissejuhatuse punktis 2.

G.

Jätkatakse järgmisi projekte:

Nouâdhibou maagisadam: läbirääkimised sadama renoveerimise lepingu sõlmimise üle ning selle allakirjutamine juhul, kui kehtivad eeskirjad ja hankemenetluste tulemused seda võimaldavad. Kuna projekti elluviimise edasilükkamatuks kuupäevaks on määratud 31. detsember 2011, on olemas reaalne oht jääda ilma projekti rahastamisest (45 miljonit eurot). Komisjon uurib kõiki võimalusi, et vähendada seda ohtu, mis aga suureneb iga päevaga;

Nouâdhibou sadamast laevavrakkide eemaldamise projekti ümberplaneerimine selleks ette nähtud STABEXi vahendite (23 miljonit eurot) 10. EAFi ümberpaigutamise tulemusena 31. detsembril 2008. Kui riigipööret ei oleks toimunud, oleks hankeleping tulnud alla kirjutada enne 2008. aasta lõppu. Ümberplaneerimist ja uue projekti hindamist alustatakse viivitamata, et saaks võimalikult kiiresti jõuda rakendamise etappi, niipea kui poliitiline olukord seda võimaldab (kõiki osapooli rahuldava lahenduse leidmisel);

kohalike omavalitsuste toetuseks mõeldud, kuid praegu peatatud kohalike hangete väljakuulutamine.

3.   Kriisi lahenduse elluviimine

Selle eelduseks on, et kriisi asutakse pöördumatult kõiki osapooli rahuldaval viisil lahendama, nagu on kirjeldatud sissejuhatuse punktis 3.

H.

Taastatakse täiendavad koostöövormid. Nendeks võivad olla näiteks järgmised:

uute valimiste toetamine ja jälgimine;

õigusalase abiprogrammi rakendamise jätkamine;

kohalike omavalitsusasutuste ja nende talituste töö parandamiseks mõeldud ELi programmi rakendamine;

kõigi programmide ja projektide rakendamine, mis on alla kirjutatud või ette nähtud 8. ja 9. EAFi raames, kuid mille kohta ei ole veel lepinguid sõlmitud.

4.   Põhiseadusliku korra täielik taastamine

I.

Kõik eespool nimetatud piirangud, mis on kehtestatud AKV-EÜ partnerluslepingu artikli 96 lõike 2 punkti a neljanda taande kohaselt, on võimalik tühistada juhul, kui Mauritaania taastab riigis täielikult põhiseadusliku korra. See võimaldaks täielikult rakendada 10. EAFi sihtprogrammi (156 miljonit eurot), arvestades samal ajal vajadust teha selles muudatusi, mida võib tingida 6. augustil 2008. aastal toimunud riigipöörde sotsiaalsed, majanduslikud ja poliitilised negatiivsed tagajärjed.

Asjakohaste meetmete järelevalve

Euroopa Liit jälgib tähelepanelikult sündmuste arengut Mauritaanias ning võib vajaduse korral toetada kriisile kõiki osapooli rahuldava poliitilise lahenduse leidmist, tingimusel et nimetatud lahendus on kooskõlas rahvusvahelise üldsuse eespool nimetatud põhiliste nõudmistega. Selleks korraldatakse korrapäraselt vaatlusmissioone.

Euroopa Liit jätab endale õiguse eespool nimetatud meetmed läbi vaadata ja neid muuta, et võtta arvesse muutusi Mauritaania olukorras.

Lugupidamisega

Komisjoni nimel

José Manuel BARROSO

Nõukogu nimel

J. POSPÍŠIL


19.6.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 156/31


NÕUKOGU OTSUS,

28. mai 2009,

kirjavahetuse vormis lepingu sõlmimise kohta, milles käsitletakse Euroopa Ühenduse ja Guinea Vabariigi vahelise kalandusalase partnerluslepingu ajutist kohaldamist

(2009/473/EÜ)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 37 koostoimes artikli 300 lõike 2 esimese lõigu esimese lausega,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)

Ühendus on pidanud Guinea Vabariigiga läbirääkimisi kalandusalase partnerluslepingu üle, millega nähakse ette ühenduse laevadele kalapüügivõimalused Guinea Vabariigi suveräänsete õiguste või kalandusalase jurisdiktsiooni all olevates vetes.

(2)

Kõnealuste läbirääkimiste tulemusena parafeeriti uus kalandusalane partnerlusleping 20. detsembril 2008.

(3)

Uue kalandusalase partnerluslepinguga tuleks tunnistada 28. märtsi 1983. aasta Euroopa Ühenduse ja Guinea Vabariigi vaheline kalanduskokkulepe kehtetuks.

(4)

Ühenduse laevadele kalastamisvõimaluste tagamiseks on äärmiselt tähtis kohaldada uut kalandusalast partnerluslepingut nii kiiresti kui võimalik. Mõlemad lepinguosalised on seepärast parafeerinud kirjavahetuse vormis lepingu, milles käsitletakse uue kalandusalase partnerluslepingu ajutist kohaldamist alates 1. jaanuarist 2009.

(5)

Kirjavahetuse vormis lepingu, milles käsitletakse uue kalandusalase partnerluslepingu ajutist kohaldamist, heakskiitmine on ühenduse huvides.

(6)

Oluline on määratleda kalapüügivõimaluste jagunemine liikmesriikide vahel,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Kirjavahetuse vormis leping, milles käsitletakse Euroopa Ühenduse ja Guinea Vabariigi vahelise kalandusalase partnerluslepingu, milles sätestatakse kalapüügivõimalused Guinea rannikuvetes ja rahaline toetus ajavahemikuks 1. jaanuarist 2009 kuni 31. detsembrini 2012, ajutist kohaldamist, kiidetakse ühenduse nimel heaks, tingimusel et nõukogu teeb otsuse lepingu sõlmimise kohta.

Kirjavahetuse vormis sõlmitud lepingu tekst on lisatud käesolevale otsusele.

Artikkel 2

1.   Protokollis sätestatud kalapüügivõimalused jaotuvad liikmesriikide vahel järgmiselt:

a)

tuunipüügiseinerid:

Hispaania

15 laeva

Prantsusmaa

11 laeva

Itaalia

2 laeva

b)

ritvõngelaevad:

Hispaania

8 laeva

Prantsusmaa

4 laeva

2.   Kui lõikes 1 nimetatud liikmesriikide kalapüügilubade taotlused ei hõlma kõiki protokollis kindlaksmääratud kalapüügivõimalusi, võib komisjon arvesse võtta kõigi teiste liikmesriikide kalapüügilubade taotlusi.

Artikkel 3

Liikmesriigid, kelle laevad püüavad kala artiklis 1 osutatud lepingu alusel, teatavad komisjonile kõigi Guinea kalastusvööndis püütud kalaliikide kogused vastavalt komisjoni 14. märtsi 2001. aasta määrusega (EÜ) nr 500/2001 (millega sätestatakse ühenduse kalalaevade poolt kolmandate riikide vetes ja avamerel püütud saagi seiret käsitleva nõukogu määruse (EMÜ) nr 2847/93 üksikasjalikud rakenduseeskirjad) (1) sätestatud korrale kuni kuupäevani, mil jõustub määrus, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad nõukogu määruse (EÜ) nr 1006/2008 (2) artikli 30 tähenduses, ning edaspidi vastavalt nimetatud eeskirjadele.

Artikkel 4

Nõukogu eesistuja on volitatud määrama isikud, kellel on õigus kirjavahetuse vormis lepingule alla kirjutada, et see ühenduse suhtes siduvaks muuta.

Brüssel, 28. mai 2009

Nõukogu nimel

eesistuja

V. TOŠOVSKÝ


(1)  EÜT L 73, 15.3.2001, lk 8.

(2)  Nõukogu 29. septembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1006/2008, mis käsitleb ühenduse kalalaevadele loa andmist püügitegevuseks ühenduse vetest väljaspool ning kolmandate riikide laevade juurdepääsu ühenduse vetele ja millega muudetakse määruseid (EMÜ) nr 2847/93 ja (EÜ) nr 1627/94 ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) 3317/94 (ELT L 286, 29.10.2008, lk 33).


KIRJAVAHETUSE VORMIS LEPING,

milles käsitletakse Euroopa Ühenduse ja Guinea Vabariigi vahelise kalandusalase partnerluslepingu ajutist kohaldamist

Lugupeetud härra

Mul on hea meel, et Guinea Vabariigi ja Euroopa Ühenduse läbirääkijad on jõudnud kokkuleppele Euroopa Ühenduse ja Guinea Vabariigi vahelise kalandusalase partnerluslepingu suhtes, samuti protokolli ja selle lisade suhtes, millega määratakse kindlaks kalapüügivõimalused ja rahaline toetus.

Nende läbirääkimiste tulemus, eelmise lepingu positiivne areng, tugevdab meie suhteid kalanduse valdkonnas ja loob tõelise partnerluse jätkusuutliku ja vastutustundliku kalanduspoliitika arendamiseks Guinea vetes. Teen ettepaneku algatada samaaegselt menetluse lepingu, protokolli ja selle lisade ja liidete teksti heakskiitmiseks ning ratifitseerimiseks vastavalt Guinea Vabariigis ja Euroopa Ühenduses kehtivatele nende dokumentide jõustamiseks vajalikele menetlustele.

Et mitte katkestada ühenduse laevade kalastustegevust Guinea vetes ja viidates 20. detsembril 2008 parafeeritud lepingule ja protokollile, millega määratakse kindlaks kalapüügivõimalused ja rahaline toetus ajavahemikuks 1. jaanuarist 2009 kuni 31. detsembrini 2012, on mul au Teile teatada, et Guinea Vabariigi valitsus on valmis kohaldama kõnealust lepingut ja protokolli ajutiselt alates 1. jaanuarist 2009 kuni nende jõustumiseni vastavalt lepingu artiklile 19, tingimusel et Euroopa Ühendus on valmis tegema sama.

Sellisel juhul tuleb esimene osamakse rahalisest toetusest, mille suurus on sätestatud protokolli artiklis 2, tasuda enne 30. novembrit 2009.

Oleksin tänulik, kui kinnitaksite, et Euroopa Ühendus nõustub kõnealuse ajutise kohaldamisega.

Palun vastu võtta minu sügavaim lugupidamine.

 

Lugupeetud härra

Mul on au teatada, et sain kätte Teie tänase kuupäevaga kirja, mille sisu on järgmine:

„Lugupeetud härra

Mul on hea meel, et Guinea Vabariigi ja Euroopa Ühenduse läbirääkijad on jõudnud kokkuleppele Euroopa Ühenduse ja Guinea Vabariigi vahelise kalandusalase partnerluslepingu suhtes, samuti protokolli ja selle lisade suhtes, millega määratakse kindlaks kalapüügivõimalused ja rahaline toetus.

Nende läbirääkimiste tulemus, eelmise lepingu positiivne areng, tugevdab meie suhteid kalanduse valdkonnas ja loob tõelise partnerluse jätkusuutliku ja vastutustundliku kalanduspoliitika arendamiseks Guinea vetes. Teen ettepaneku algatada samaaegselt menetluse lepingu, protokolli ja selle lisade ja liidete teksti heakskiitmiseks ning ratifitseerimiseks vastavalt Guinea Vabariigis ja Euroopa Ühenduses kehtivatele nende dokumentide jõustamiseks vajalikele menetlustele.

Et mitte katkestada ühenduse laevade kalastustegevust Guinea vetes ja viidates 20. detsembril 2008 parafeeritud lepingule ja protokollile, millega määratakse kindlaks kalapüügivõimalused ja rahaline toetus ajavahemikuks 1. jaanuarist 2009 kuni 31. detsembrini 2012, on mul au Teile teatada, et Guinea Vabariigi valitsus on valmis kohaldama kõnealust lepingut ja protokolli ajutiselt alates 1. jaanuarist 2009 kuni nende jõustumiseni vastavalt lepingu artiklile 19, tingimusel et Euroopa Ühendus on valmis tegema sama.

Sellisel juhul tuleb esimene osamakse rahalisest toetusest, mille suurus on sätestatud protokolli artiklis 2, tasuda enne 30. novembrit 2009.

Oleksin tänulik, kui kinnitaksite, et Euroopa Ühendus nõustub kõnealuse ajutise kohaldamisega.”

Mul on au Teile teatada, et Euroopa Ühendus nõustub nimetatud ajutise kohaldamisega.

Palun vastu võtta minu sügavaim lugupidamine.

 


GUINEA VABARIIGI

ja Euroopa Ühenduse vaheline kalandusalane partnerlusleping

GUINEA VABARIIK,

edaspidi „Guinea”,

ja

EUROOPA ÜHENDUS,

edaspidi „ühendus”,

edaspidi „lepinguosalised”,

VÕTTES ARVESSE tihedaid koostöösidemeid ühenduse ja Guinea vahel, eelkõige Cotonou lepingu raames, ning nende ühist soovi omavahelisi suhteid tihendada,

VÕTTES ARVESSE mõlema lepinguosalise soovi oma kalavarusid tihedama koostöö kaudu vastutustundlikumalt kasutada,

ARVESTADES Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguste konventsiooni,

OTSUSTADES kohaldada Rahvusvahelise Atlandi Tuunikaitse Komisjoni, edaspidi „ICCAT”, tehtud otsuseid ja soovitusi,

OLLES TEADLIKUD 1995. aasta FAO konverentsil vastu võetud vastutustundliku kalapüügi juhendis kehtestatud põhimõtete olulisusest,

OLLES OTSUSTANUD teha vastustundliku kalapüügi edendamiseks vastastikku kasulikku koostööd, et tagada mere elusressursside pikaajaline kaitse ja jätkusuutlik kasutamine,

OLLES VEENDUNUD, et koostöö peab toimuma üksteist täiendavate ühiste või ühepoolsete algatuste ja meetmete kaudu, mis tagavad poliitiliste otsuste kooskõla ja jõupingutuste koostoime,

OLLES OTSUSTANUD algatada kõnealuste eesmärkide saavutamiseks dialoogi Guinea valitsuse kinnitatud kalanduspoliitika üle, selleks et määratleda asjaomased vahendid selle poliitika tõhusaks rakendamiseks ning kaasata sellesse protsessi ettevõtjad ja kodanikuühiskond,

SOOVIDES määrata kindlaks eeskirjad ja tingimused, mis reguleerivad ühenduse laevade kalapüüki Guinea vetes ning samuti need, mis käsitlevad ühenduse antavat toetust vastutustundliku kalapüügi kehtestamiseks nimetatud vetes,

OLLES VEENDUNUD vajaduses teha tihedamat majanduskoostööd kalandustööstuses ja sellega seotud valdkondades, luues ja arendades mõlema lepinguosalise ettevõtete alusel ühisettevõtteid,

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:

Artikkel 1

Sisu

Käesoleva lepinguga kehtestatakse põhimõtted, eeskirjad ja kord, millega reguleeritakse:

kalandussektoris tehtavat majandus-, rahandus-, teadus- ja tehnikakoostööd, mille eesmärk on Guinea kalastusvööndites vastutustundliku kalapüügi edendamine, et tagada kalavarude kaitse ja säästev kasutamine, ning Guinea kalandussektori arendamine;

ühenduse kalalaevade Guinea kalastusvöönditesse pääsemise tingimusi;

kalapüügi kontrollimise korraga seotud koostööd Guinea kalastusvööndites, et tagada eespool osutatud tingimuste järgimine, kalavarude säilitamise ja haldamise meetmete tõhusus ning võitlus ebaseadusliku, teatamata jäetud ja reguleerimata kalapüügiga;

äriühingute koostööd, mille eesmärk on arendada ühistest huvidest lähtudes kalandussektori majandustegevust ja sellega seotud tegevusi.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas lepingus kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)   „Guinea ametiasutused”– kalanduse eest vastutav ministeerium;

b)   „ühenduse ametiasutused”– Euroopa Komisjon;

c)   „Guinea kalastusvöönd”– veed, mis kalanduse valdkonnas kuuluvad Guinea jurisdiktsiooni alla. Käesolevas lepingus sätestatud ühenduse laevad kalastavad vaid kalastusvööndites, kus kalastamine on Guinea õigusaktide kohaselt lubatud;

d)   „kalalaev”– mis tahes laev, mis on varustatud seadmestikuga mere elusvarude kaubanduslikuks kasutamiseks;

e)   „ühenduse laev”– ühenduse liikmesriigi lipu all sõitev ja ühenduses registreeritud kalalaev;

f)   „ühiskomisjon”– komisjon, mis koosneb ühenduse ja Guinea esindajatest, nagu on sätestatud käesoleva lepingu artiklis 10;

g)   „ümberlaadimine”– püügisaagi osaline või täielik ümberpaigutamine sadamas või merel ühelt kalalaevalt teisele kalalaevale;

h)   „erakorralised asjaolud”– asjaolud, mis ei ole seotud loodusjõudude tegevusega, mis väljuvad ühe lepinguosalise mõistliku kontrolli alt ja mis takistavad kalapüüki Guinea vetes;

i)   „AKV meremees”– mis tahes meremees, kes pärineb mitte-Euroopa riigist, mis on liitunud Cotonou lepinguga. Selles tähenduses on Guinea meremeeste näol tegemist AKV meremeestega;

j)   „seire”– kalastuse seire ja kaitse riiklik keskus (CNSP – Centre National de Surveillance des Pêches);

k)   „delegatsioon”– Euroopa Komisjoni delegatsioon Guineas;

l)   „laevaomanik”– kalalaeva eest õiguslikult vastutav, seda juhtiv ja kontrolliv mis tahes isik;

m)   „kalapüügiluba”– õigus teostada kalapüügitegevust kindlaksmääratud ajavahemikul kindlaksmääratud kalastusvööndis või kalapüügipiirkonnas kooskõlas käesoleva lepingu sätetega.

Artikkel 3

Käesoleva lepingu põhimõtted ja eesmärgid

1.   Lepinguosalised kohustuvad edendama Guinea kalastusvööndites vastutustundlikku kalapüüki, lähtudes kõnealustes vetes kalastavate riikide laevade mittediskrimineerimise põhimõttest ning võttes arvesse sama geograafilise piirkonna arenguriikide vahel sõlmitud kokkuleppeid, sealhulgas vastastikuseid kalanduskokkuleppeid.

2.   Lepinguosalised kohustuvad järgima dialoogi pidamise ja eelneva konsulteerimise põhimõtteid, eriti ühelt poolt kalanduspoliitika ja teiselt poolt Guinea kalandusele mõju avaldada võivate ühenduse meetmete rakendamisel.

3.   Lepinguosalised teevad nii üheskoos kui ühepoolse algatuse korras koostööd käesoleva lepingu alusel rakendatud meetmete, programmide ja tegevuste eelhindamistel, jooksvatel hindamistel ja järelhindamisel.

4.   Lepinguosalised kohustuvad tagama, et käesolevat lepingut rakendatakse kooskõlas majandus- ja sotsiaalvaldkonna hea valitsemistava põhimõtetega, aidates kaasa töökohtade loomisele Guineas ja võttes arvesse kalavarude olukorda.

5.   AKV meremeeste töötamist ühenduse laevadel reguleerib eelkõige Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) deklaratsioon aluspõhimõtete ja -õiguste kohta tööl, mida kohaldatakse täieõiguslikult asjaomaste lepingute ja üldiste töötamistingimuste suhtes. Eeskätt on tegemist ühinemisvabaduse ja kollektiivläbirääkimiste õiguse tegeliku tunnustamisega ning töölevõtmise ja tegevusala valikuga seotud diskrimineerimisest hoidumisega.

Artikkel 4

Teaduskoostöö

1.   Lepingu kehtivusaja jooksul püüavad ühendus ning Guinea jälgida kalavarude seisundi arengut Guinea kalastusvööndis.

2.   Lepinguosalised peavad pädevate kalapüüki korraldavate ja haldavate rahvusvaheliste organisatsioonide soovituste ja resolutsioonide ning parimate olemasolevate teaduslike arvamuste alusel üksteisega lepingu artikliga 10 ettenähtud ühiskomisjonis nõu, et vajaduse korral teaduskohtumise järgselt ning vastastikusel kokkuleppel võtta vastu meetmed, millega tagatakse kalavarude säästev majandamine, mis võib mõjutada ühenduse laevade püügitegevust.

3.   Lepinguosalised kohustuvad pidama otseselt, vajaduse korral alampiirkonna tasemel, või pädevate rahvusvaheliste organisatsioonide vahendusel nõu, et tagada Atlandi ookeani bioloogiliste ressursside haldamine ja säilimine ning teha koostööd nende ülesannetega seotud teadusuuringute alal.

Artikkel 5

Ühenduse laevade juurdepääs Guinea vete kalapüügipiirkondadele

1.   Kooskõlas käesoleva lepingu ning selle protokolli ja lisaga kohustub Guinea lubama ühenduse laevadel oma kalastusvööndis kala püüda.

2.   Käesoleva lepinguga reguleeritav kalastustegevus toimub vastavalt Guineas kehtivatele õigusaktidele. Guinea ametiasutused teatavad ühendusele kõikidest nimetatud õigusaktide muudatustest. Kui lepinguosalised ei lepi kokku teisiti, peavad ühenduse laevad neid õigusaktide muudatusi järgima pärast ühe kuu möödumist muudatusest teatamisest.

3.   Guinea kohustub võtma kõik asjakohased meetmed protokolliga ette nähtud kalapüügi kontrollimist käsitlevate sätete tõhusa kohaldamise tagamiseks. Ühenduse laevad teevad kontrolli eest vastutavate Guinea pädevate asutustega koostööd.

4.   Ühendus kohustub võtma kõik asjakohased meetmed, tagamaks et tema laevad täidavad käesoleva lepingu sätteid ning Guinea jurisdiktsiooni alla kuuluvates vetes kalapüüki reguleerivaid õigusnorme vastavalt Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsioonile.

Artikkel 6

Kalapüügi tingimused – ainuõiguslikkuse klausel

1.   Ühenduse laevad võivad Guinea kalastusvööndis kala püüda vaid juhul, kui neil on Guinea poolt käesoleva lepingu ja selle lisas oleva protokolli kohaselt väljastatud kehtiv kalapüügiluba.

2.   Kehtivas protokollis käsitlemata kalapüügiliikide ning katsepüügi jaoks võib ühenduse laevadele kalapüügilube anda ministeerium. Nimetatud kalapüügilubade andmine sõltub siiski lepinguosaliste positiivsest arvamusest.

3.   Laevale kalapüügiloa saamise kord, kohaldatavad tasud ja laevaomanike kasutatavad makseviisid määratakse kindlaks protokolli lisas.

Artikkel 7

Rahaline toetus

1.   Ühendus annab Guineale rahalise toetuse vastavalt protokollis ja lisades sätestatud tingimustele. Rahaline toetus määratakse kindlaks järgmise kahe osateguri alusel:

a)

ühenduse laevade juurdepääs Guinea vetele ja kalavarudele ning

b)

ühenduse rahaline toetus vastutustundliku kalapüügi edendamiseks ja kalavarude jätkusuutlikuks kasutamiseks Guinea vetes.

2.   Lõike 1 punktis b nimetatud rahalise toetuse osa määratakse kindlaks ning toetust kasutatakse kooskõlas lepinguosaliste vastastikusel kokkuleppel protokolli kohaselt püstitatud eesmärkidega, mida tahetakse saavutada Guinea valitsuse kinnitatud kalanduspoliitika raames ning vastavalt selle elluviimiseks läbiviidavatele ühe- ja mitmeaastastele kavadele.

3.   Ühenduse rahaline toetus makstakse igal aastal kooskõlas protokolliga sätestatud korrale ning kui käesolevast lepingust ja selle protokollist ei tulene teisiti seoses toetuse summa võimaliku muutumisega järgmistel põhjustel:

a)

erakorralised asjaolud;

b)

vastastikusel kokkuleppel püügivõimaluste vähendamine ühenduse laevadele, mille põhjuseks on asjaomaste kalavarude haldamismeetmed, mida on parimate olemasolevate teadusalaste nõuannete alusel peetud vajalikuks kohaldada, et tagada varude säilimine ja jätkusuutlik kasutamine;

c)

vastastikusel kokkuleppel püügivõimaluste suurendamine ühenduste laevadele, kui parimate olemasolevate teadusalaste nõuannete kohaselt kalavarude seisukord seda võimaldab;

d)

Guinea kalandussektori poliitika elluviimiseks antava ühenduse rahalise toetuse andmise tingimuste ühine ümberhindamine, kui lepinguosaliste tuvastatud iga-aastaste ja mitmeaastaste kavade tulemused selleks alust annavad;

e)

käesoleva lepingu lõpetamine artikli 15 sätete kohaselt või

f)

käesoleva lepingu kohaldamise peatamine vastavalt artiklile 14.

Artikkel 8

Ettevõtjate ja kodanikuühiskonna vahelise koostöö edendamine

1.   Lepinguosalised soodustavad majandus-, teadus- ja tehnikakoostööd kalandussektoris ja seonduvates sektorites. Lepinguosalised peavad kõnealuse eesmärgi saavutamiseks võetavate eri meetmete kooskõlastamiseks üksteisega nõu.

2.   Lepinguosalised kohustuvad soodustama kalapüügivõtete ja -vahendite, kalakaitseviiside ja kalatoodete töötlemise alast teabevahetust.

3.   Lepinguosalised püüavad luua soodsad tingimused oma ettevõtete sidemete laiendamiseks tehnika-, majandus- ja kaubandusvaldkondades, tegutsedes ettevõtluse ja investeerimise arengut soodustava keskkonna loomise nimel.

4.   Lepinguosalised julgustavad eelkõige vastastikuseid huve teenivate ühisettevõtete asutamist, järgides süsteemselt Guinea õigusakte ja kehtivaid ühenduse õigusakte.

Artikkel 9

Halduskoostöö

Lepinguosalised, soovides kindlustada kalavarude majandamise ja säilitamise meetmete tõhusust:

arendavad halduskoostööd tagamaks, et nende laevad peavad vastastikku kinni käesoleva lepingu sätetest ning Guinea merekalapüüki käsitlevatest õigusnormidest;

teevad koostööd ebaseadusliku, teatamata jäetud ja reguleerimata kalapüügi tõkestamiseks ning selle vastu võitlemiseks eelkõige teabevahetuse ja tiheda halduskoostöö abil.

Artikkel 10

Ühiskomisjon

1.   Käesoleva lepingu kohaldamise jälgimiseks ja kontrollimiseks moodustatakse ühiskomisjon. Ühiskomisjon täidab järgmisi ülesandeid:

a)

jälgib lepingu täitmist, tõlgendamist ja kohaldamise toimimist ning vaidluste lahendamist;

b)

tagab järelevalve ja hindab seoses partnerluslepingu panusega Guinea kalanduspoliitika rakendamisse;

c)

tagab vajalike sidemete loomise kalanduse valdkonnas vastastikust huvi pakkuvate küsimuste arutamiseks;

d)

toimib käesoleva lepingu tõlgendamise või kohaldamisega seotud vaidluste rahumeelse lahendamise foorumina;

e)

hindab vajaduse korral ümber kalapüügivõimaluste taset ja sellest tulenevalt rahalist toetust;

f)

määrab protokolli sätete kohaselt kindlaks kalapüügitingimused;

g)

määrab kindlaks käesoleva lepingu artiklis 9 sätestatud halduskoostöö praktilise korra;

h)

täidab mis tahes muid ülesandeid, mida lepinguosalised vastastikusel kokkuleppel talle annavad, sealhulgas ebaseadusliku, teatamata jäetud ja reguleerimata kalapüügi vastase võitluse ja halduskoostöö valdkonnas.

2.   Ühiskomisjon tuleb kokku vähemalt kord aastas vaheldumisi ühenduses ja Guineas ning kohtumise eesistujaks on kohtumist võõrustav lepinguosaline. Kummagi lepinguosalise nõudmisel tuleb komisjon kokku erakorraliseks koosolekuks.

Artikkel 11

Lepingu geograafiline kohaldamisala

Käesolevat lepingut kohaldatakse ühelt poolt nende territooriumide suhtes, kus kohaldatakse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, kõnealuses asutamislepingus sätestatud tingimustel, ja teiselt poolt Guinea territooriumi ja Guinea jurisdiktsiooni alla kuuluvate vete suhtes.

Artikkel 12

Lepingu kestus

Käesolevat lepingut kohaldatakse nelja aasta jooksul alates selle jõustumiskuupäevast; seejärel pikeneb see automaatselt nelja aasta kaupa, kui lepingut ei lõpetata kooskõlas artikliga 15.

Artikkel 13

Vaidluste lahendamine

Lepinguosalised peavad käesoleva lepingu tõlgendamist ja/või kohaldamist käsitlevate vaidluste korral omavahel nõu.

Artikkel 14

Lepingu peatamine

1.   Käesoleva lepingu kohaldamise võib peatada kummagi lepinguosalise algatusel lepingu sätete kohaldamise suhtes esineva tõsise eriarvamuse korral. Lepingu peatamiseks peab asjaomane lepinguosaline oma kavatsusest kirjalikult teatama vähemalt kolm kuud enne peatamise jõustumiskuupäeva. Kõnealuse teatise saamisel alustavad lepinguosalised konsultatsioone eriarvamuste lahendamiseks vastastikusel kokkuleppel.

2.   Artiklis 7 nimetatud rahalist toetust vähendatakse proportsionaalselt ja pro rata temporis põhimõttel vastavalt peatamise kestusele.

Artikkel 15

Lepingu lõpetamine

1.   Kumbki lepinguosaline võib käesoleva lepingu lõpetada erakorraliste asjaolude korral, muu hulgas asjaomaste varude vähenemine, ühenduse laevadele Guinea poolt tagatud kalapüügivõimaluste väiksema kasutamise kindlakstegemine või suutmatus täita lepinguosaliste võetud kohustusi seoses võitlusega ebaseadusliku, teatamata jäetud ja reguleerimata kalapüügi vastu.

2.   Asjaomane lepinguosaline teatab teisele lepinguosalisele kirjalikult oma kavatsusest leping lõpetada vähemalt kuus kuud enne esialgse ajavahemiku või iga järgneva ajavahemiku möödumist.

3.   Lõikes 2 osutatud teatise üleandmisega alustatakse lepinguosaliste vahelisi konsultatsioone.

4.   Artiklis 7 osutatud rahalist toetust vähendatakse lepingu lõpetamise aasta eest proportsionaalselt ja pro rata temporis põhimõttel.

Artikkel 16

Protokoll ja lisa

Protokoll ja lisa on käesoleva lepingu lahutamatud osad.

Artikkel 17

Riiklike õigusaktide kohaldamine

Ühenduse kalalaevade tegevus Guinea vetes toimub Guinea õigusaktide kohaselt, kui lepingu, käesoleva protokolli ning selle lisa ja liidetega ei ole ette nähtud teisiti.

Artikkel 18

Kehtetuks tunnistamine

Käesoleva lepinguga tunnistatakse kehtetuks ning asendatakse jõustumise hetkest alates 28. märtsi 1983. aasta Euroopa Majandusühenduse ja Guinea Vanariigi vaheline Guinea rannikuvetes kalastamise kokkulepe.

Artikkel 19

Jõustumine

Käesolev leping, mis on koostatud kahes eksemplaris bulgaaria, eesti, hispaania, hollandi, inglise, itaalia, kreeka, leedu, läti, malta, poola, portugali, prantsuse, rootsi, rumeenia, saksa, slovaki, sloveeni, soome, taani, tšehhi ja ungari keeles, kusjuures kõik tekstid on võrdselt autentsed, jõustub kuupäeval, mil lepinguosalised teatavad teineteisele selle vastuvõtmiseks vajalike riigisiseste menetluste lõpuleviimisest.

PROTOKOLL,

millega määratakse kindlaks Euroopa Ühenduse ja Guinea Vabariigi vahelises Guinea rannikuvetes kalastamise lepingus sätestatud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus ajavahemikuks 1. jaanuarist 2009 kuni 31. detsembrini 2012

Artikkel 1

Kohaldamise ajavahemik ja kalapüügivõimalused

1.   Lepingu artikliga 5 kehtestatud kalapüügivõimalused neljaks aastaks alates 1. jaanuarist 2009 on siirdekalade liikide (liigid, mis on loetletud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni 1982. aasta konventsiooni lisas 1) puhul järgmised:

tuunikülmutusseinerid: 28 laeva,

ritvõngelaevad: 12 laeva.

2.   Alates käesoleva protokolli kohaldamise teisest aastast ja pärast ühise hinnangu andmist krevetivarude olukorrale ning Guinea kalapüügipiirkonna haldamisele kõnealuse püügiliigi puhul, võib krevetitraalerite kalapüügivõimalusi mahus 800 brutoregistertonni (brt) kvartalis eraldada iga-aastaselt, kui on täidetud järgmised tingimused:

kreveti püügipiirkondadele juurdepääsu hallatakse läbipaistvalt ning eelkõige riiklike ja välismaiste kalalaevade kõnealuse liigi püügikoormust hallatakse läbipaistvalt. Selleks edastab Guinea igal aastal enne vastava aasta 31. oktoobrit kokkuvõtliku tabeli kõnealuse liigi püügikoormusest Guinea vetes;

Guinea vetes rakendatakse seire-, järelevalve- ja kontrollikava;

teostatakse kalavarude olukorra teaduslik analüüs ja teaduskampaaniad, mille tulemused edastatakse igal aastal koos püügikoormuse andmetega.

Liigi püügitingimused määratakse kindlaks ühisel kokkuleppel igal aastal enne kalapüügilubade väljaandmist ning igal juhul enne käesoleva protokolli artiklis 2 ettenähtud kalapüügivõimaluste suurendamisega võrdelise iga-aastase täiendava rahalise toetuse väljamaksmist.

3.   Lõikeid 1 ja 2 kohaldatakse käesoleva protokolli artiklite 4 ja 5 kohaselt.

4.   Euroopa Ühenduse liikmesriigi lipu all sõitvad laevad võivad Guinea kalastusvööndis kala püüda vaid tingimusel, et neile on käesoleva protokolli raames ja selle lisas sätestatud korra kohaselt Guinea poolt välja antud kalapüügiluba.

Artikkel 2

Rahaline toetus – makseviisid

1.   Lepingu artikliga 7 ette nähtud rahaline toetus koosneb ühelt poolt artikli 1 lõikes 1 osutatud ajavahemiku puhul summast suurusega 325 000 eurot aastas, mis vastab võrdlusalusele 5 000 tonni aastas, ja teiselt poolt erisummast suurusega 125 000 eurot aastas, mis on määratud Guinea kalanduspoliitika rakendamise toetamiseks. See erisumma on lepingu artiklis 7 ettenähtud rahalise toetuse (1) lahutamatu osa.

Kui artikli 1 lõike 2 kohaselt on eraldatud täiendavad kalapüügivõimalused, hõlmab artikli 1 lõikes 2 osutatud ajavahemikuks antav lepingu artiklis 7 osutatud rahaline toetus ühtlasi 300 000 euro suurust kalapüügivõimaluste suurendamisega võrdelist summat aastas.

Eespool osutatud summale lisandub ühenduse eritoetus suurusega 600 000 eurot esimesel aastal, 400 000 eurot teisel aastal ja 300 000 eurot igal järgmisel aastal, et toetada Guinea kalastusvööndite seire-, kontrolli- ja järelevalvesüsteemi tõhustamist ning võimaldada Guineal muretseda endale satelliitjärelevalvesüsteem hiljemalt 30. juuniks 2010. Kõnealust toetust hallatakse käesoleva protokolli artikli 7 kohaselt.

2.   Lõiget 1 kohaldatakse käesoleva protokolli artiklite 4, 5, 6 ja 7 kohaselt.

3.   Lõikega 1 kehtestatud kogusumma (1 050 000 eurot esimesel aastal ja vajaduse korral 1 150 000 eurot teisel aastal ja 1 050 000 eurot igal järgmisel aastal) maksab ühendus välja igal käesoleva protokolli kohaldamisaja sisse jääval aastal (2). Osutatud summad ei eelda kalapüügivõimaluste muutmist või käesoleva protokolli artiklite 4 ja 5 kohaste uute kalapüügivõimaluste kehtestamist.

4.   Kui ühenduse laevade püügi üldkogus Guinea kalastusvööndites ületab neile kehtestatud viitekoguse, suurendatakse rahalist toetust 65 euro võrra iga püütud lisatonni eest. Ühenduse makstav aastane kogutoetus ei või siiski ületada kahekordset lõikes 3 osutatud summat (1 050 000 eurot esimesel aastal ja vajaduse korral 1 150 000 eurot teisel aastal ja 1 050 000 eurot igal järgmisel aastal). Kui ühenduse laevad ületavad kahekordsele aastasele kogutoetusele vastava püügikoguse, makstakse selle piirmäära ületamise eest määratud lisasummad järgmisel aastal.

5.   Lõikes 1 osutatud rahaline toetus makstakse hiljemalt 30. novembril 2009 esimesel aastal ning hiljemalt 1. veebruaril igal järgneval aastal.

6.   Kui artiklist 6 ei tulene teisiti, toimub kõnealuste eraldiste tegemine Guinea rahandusseaduse raames ning jääb eranditult Guinea ametiasutuste pädevusse, välja arvatud käesoleva protokolli artikli 2 lõike 1 kolmanda lõiguga ettenähtud eritoetus.

7.   Käesoleva artikliga ettenähtud maksed tehakse esimesel aastal pärast seda, kui lepinguosalised on nende eraldiste kavandamise heaks kiitnud, Guinea keskpangas avatud riigikassa arveldusarvele, mille andmed edastab ministeerium igal aastal, välja arvatud artikli 2 lõike 1 kolmanda lõiguga ettenähtud eritoetus, mis kantakse otse kalastuse seire ja kaitse riikliku keskuse (Centre National de Surveillance et de Protection des Pêches) arveldusarvele.

Artikkel 3

Koostöö vastutustundliku kalapüügi vallas – teaduskoostöö

1.   Lepinguosalised kohustuvad edendama Guinea vetes vastutustundlikku kalapüüki, lähtudes kõnealustes vetes kalastavate eri riikide laevade mittediskrimineerimise põhimõttest.

2.   Käesoleva protokolli kehtivusaja jooksul püüavad ühendus ja Guinea jälgida kalavarude seisundi arengut Guinea kalastusvööndis.

3.   Lepinguosalised kohustuvad edendama alampiirkonna tasemel koostööd vastutustundliku kalapüügi valdkonnas Rahvusvahelise Atlandi Tuunikaitse Komisjoni (ICCAT) ja muude pädevate piirkondlike või rahvusvaheliste organisatsioonide raames.

4.   Vastavalt lepingu artiklile 4 ning lähtudes parimatest olemasolevatest teadusalastest nõuannetest peavad lepinguosalised üksteisega lepingu artikliga 10 ette nähtud ühiskomisjonis nõu, et võtta vastu, vajaduse korral alampiirkonna tasandil teaduskohtumise järgselt ning vastastikusel kokkuleppel, meetmeid, et tagada ühenduse laevade püügitegevusega seoses kalavarude säästev haldamine. Meetmete puhul võetakse arvesse Rahvusvahelise Atlandi Tuunikaitse Komisjoni (ICCAT) soovitusi ja resolutsioone.

Artikkel 4

Kalapüügivõimaluste läbivaatamine vastastikusel kokkuleppel

1.   Artiklis 1 osutatud kalapüügivõimalusi võib vastastikusel kokkuleppel suurendada, tingimusel et artikli 3 lõikes 4 nimetatud teaduskohtumise järelduste kohaselt ei kahjustata sellega Guinea ressursside säästvat majandamist. Sellisel juhul suurendatakse artikli 2 lõikes 1 osutatud rahalist toetust proportsionaalselt ja pro rata temporis põhimõttel.

2.   Kui lepinguosalised lepivad kokku artiklis 1 osutatud kalapüügivõimaluste vähendamises, vähendatakse rahalist toetust proportsionaalselt ja pro rata temporis põhimõttel.

3.   Kalapüügivõimaluste jaotamine eri laevakategooriate vahel võib samuti toimuda pärast nõupidamist ja vastastikusel kokkuleppel, tingimusel et järgitakse käesoleva protokolli artikli 3 lõikes 4 osutatud teaduskohtumise võimalikke soovitusi kalavarude haldamise osas, mida ümberjaotamine võib mõjutada. Kui kalapüügivõimaluste ümberjaotamisel on vaja rahalist toetust kohandada, lepivad lepinguosalised selles kokku.

Artikkel 5

Muud kalapüügivõimalused

1.   Kui ühenduse laevad on huvitatud muust püügitegevusest, kui on osutatud artiklis 1, peab ühendus nende uute tegevuste võimaliku lubamise osas Guineaga nõu. Sellisel juhul lepivad lepinguosalised kokku uusi kalapüügivõimalusi reguleerivates tingimustes ja teevad vajaduse korral protokollis ja selle lisas muudatusi.

2.   Lepinguosalised võivad korraldada Guinea kalastusvööndites katsepüügi kampaaniaid pärast käesoleva protokolli artikli 3 lõikes 4 ettenähtud teaduskohtumise arvamuste saamist. Sel eesmärgil ja ühe lepinguosalise taotlusel konsulteerivad nad teineteisega ning määravad iga juhtumi puhul eraldi kindlaks uued varud, tingimused ja muud asjakohased näitajad.

3.   Lepinguosalised tegelevad katsepüügiga vastavalt ühiselt heakskiidetud teaduslikele, haldus- ja finantsnäitajatele. Katsepüügi luba antakse uurimise eesmärgil kuni kaheks kuue kuu pikkuseks ajavahemikuks alates lepinguosaliste kokkulepitud kuupäevast.

4.   Kui lepinguosalised leiavad, et katsepüük on andnud positiivseid tulemusi, võib ökosüsteemide ja mere elusressursside säilitamist silmas pidades anda ühenduse laevadele uusi kalapüügivõimalusi vastavalt käesoleva protokolli artiklis 4 sätestatud kokkuleppekorrale kuni käesoleva protokolli kehtivuse lõppemiseni ning sõltuvalt lubatavast püügikoormusest. Selle tulemusena suureneb rahaline toetus.

Artikkel 6

Rahalise toetuse maksmise peatamine ja läbivaatamine erakorraliste asjaolude puhul

1.   Erakorralistel asjaoludel, välja arvatud loodusjõududest tingitud asjaolude korral, mis takistavad kalapüüki Guinea majandusvööndis, võib Euroopa Ühendus peatada käesoleva protokolli artikli 2 lõikes 1 ettenähtud rahalise toetuse maksmise.

2.   Otsus peatamise kohta eespool osutatud lõikes 1 ettenähtud juhul tehakse kahe kuu jooksul pärast lepinguosaliste vahelisi nõupidamisi ühe lepinguosalise nõudmisel ja tingimusel, et Euroopa Ühendus on maksmise peatamise hetkel välja maksnud kõik maksmisele kuulunud toetussummad.

3.   Rahalise toetuse maksmist alustatakse uuesti pärast seda, kui lepinguosalised on nõu pidanud ja kokku leppinud, et kalastustegevuse peatamise tinginud asjaolud on ära langenud ja/või olukord võimaldab kalapüüki jätkata.

4.   Rahalise toetuse peatamise ajal kehtinud ühenduse laevadele antud kalapüügilubade kehtivusaega pikendatakse ajavahemiku võrra, millal kalastustegevus oli peatatud.

Artikkel 7

Vastutustundliku kalapüügi edendamine Guinea vetes

1.   Käesoleva protokolli artikli 2 lõikes 1 kehtestatud rahalise toetuse kogusumma ning eritoetus aitavad iga-aastaselt viia ellu algatusi, mis Guinea valitsus on kalanduspoliitika raames kindlaks määratud ja lepinguosalised allpool kirjeldatud korra kohaselt heaks kiitnud.

Guinea kasutab vastavat summat lepinguosaliste vastastikusel kokkuleppel ja kalandussektori jätkusuutliku ja vastutustundliku haldamise tagamise eesmärgil Guinea poolt kinnitatud kalanduspoliitika prioriteetide alusel määratud eesmärkide täitmiseks ja sellega seotud iga-aastaste ja mitmeaastaste kavade koostamiseks vastavalt lõikele 2, eelkõige kontrolli ja järelevalve, varude haldamise, kalatoodete tootmise terviseohutuse ning pädevate asutuste järelevalvesuutlikkuse parandamise osas.

2.   Eelmise lõike sätete elluviimiseks lepivad lepinguosalised Guinea ettepanekul lepingu artikliga 10 ettenähtud ühiskomisjonis kohe pärast protokolli jõustumist ja hiljemalt kolm kuud pärast käesoleva protokolli jõustumist kokku mitmeaastases sektoripõhises programmis ja selle rakenduseeskirjades, sealhulgas järgmises:

a)

aastased ja mitmeaastased suunised, mille alusel lõikes 1 nimetatud rahalise toetuse protsendimäära ja selle toetusega seotud erisummasid igal aastal algatuste jaoks kasutatakse;

b)

aasta ja mitme aasta lõikes seatud eesmärgid, et edendada vastavalt tähtajale jätkusuutlikku ja vastutustundlikku kalapüüki ning arvestada Guinea riikliku kalanduspoliitika prioriteetide või muude poliitiliste suundadega, millel on seos vastutustundliku ja jätkusuutliku kalapüügi edendamisega või mis seda mõjutavad;

c)

kriteeriumid ja menetlused, mis võimaldavad anda aasta lõikes hinnangu saavutatud tulemustele.

3.   Lepinguosalised otsustavad siiski pöörata erilist rõhku kalanduse seire-, kontrolli- ja järelevalvetegevusele tervikuna, sealhulgas Guinea vete järelevalvele merelt ja õhust, kalalaevade satelliitseiresüsteemi (VMS) rakendamisele, õigusraamistiku parandamisele ning selle kohaldamisele rikkumiste puhul.

4.   Mis tahes mitmeaastase sektoripõhise programmi muudatusettepanek või erisummade kasutamine iga aasta algatuste jaoks peab ühiskomisjonis saama mõlema lepinguosalise heakskiidu.

5.   Igal aastal eraldab Guinea lõikes 1 nimetatud rahalisele toetusele jaotusele vastava summa mitmeaastase programmi elluviimiseks. Esimesel protokolli kohaldamise aastal tuleb ühendust eraldisest teavitada võimalikult kiiresti ja igal juhul enne mitmeaastasele sektoripõhisele programmile heakskiidu saamist ühiskomisjoni poolt. Iga järgneva aasta puhul peab Guinea ühendust eraldisest teavitama hiljemalt eelneva aasta 31. jaanuariks.

6.   Kui ühine hinnang aastase tegevuse tulemustele mitmeaastase sektoripõhise programmi elluviimisel seda õigustab, võib Euroopa Ühendus jaotada ümber Guinea kalanduspoliitika toetamiseks ja rakendamiseks ettenähtud summa, mis moodustab osa käesoleva protokolli artikli 2 lõikes 1 osutatud rahalisest toetusest, et kohandada programmi rakendamiseks vajalikku tegelikku summat saadud tulemustele vastavalt.

7.   Ühendus jätab endale õiguse katkestada käesoleva protokolli artikli 2 lõike 1 kolmanda lõiguga ettenähtud eritoetuse maksmine, kui protokolli kohaldamise esimese aasta tulemused ei vasta ühiskomisjoni raames antud hinnangu alusel kavandatutele, välja arvatud erakorralised ja nõuetekohaselt põhjendatud olukorrad.

Artikkel 8

Vaidlused – protokolli kohaldamise peatamine

1.   Käesoleva protokolli sätete tõlgendamisel ja nende kohaldamisel tekkivate mis tahes vaidluste korral peavad lepinguosalised nõu lepingu artikli 10 kohaselt asutatud ühiskomisjonis, mis kutsutakse vajadusel kokku erakorraliselt.

2.   Ilma et see piiraks artikli 9 sätteid, võib protokolli kohaldamise ühe lepinguosalise algatusel peatada, kui lepinguosalisi vastandav vaidlus on tõsine ja lõike 1 kohaselt kokku kutsutud ühiskomisjoni nõupidamisel vastastikust kokkulepet ei saavutatud.

3.   Protokolli kohaldamise peatamiseks peab huvitatud lepinguosaline esitama vastava kirjaliku teate vähemalt kolm kuud enne taotletavat peatamise kuupäeva.

4.   Kui protokolli kohaldamine peatatakse, jätkavad lepinguosalised nõupidamisi, et jõuda vaidluse osas vastastikusele kokkuleppele. Vastastikuse kokkuleppe saavutamisel jätkatakse protokolli kohaldamist ning rahalist toetust vähendatakse proportsionaalselt ja pro rata temporis põhimõttel ajavahemiku võrra, millal protokoll oli peatatud.

Artikkel 9

Protokolli kohaldamise peatamine maksete tasumata jätmise tõttu

Kui ühendus ei soorita artiklis 2 ettenähtud makseid, võib käesoleva protokolli kohaldamise peatada järgmistel tingimustel, kui artiklist 6 ei tulene teisiti:

a)

pädevad Guinea ametiasutused saadavad Euroopa Komisjonile teate makse puudumise kohta. Viimane teostab vajalikud kontrollimised ja vajaduse korral sooritab makse hiljemalt 60 tööpäeva jooksul pärast teate saamist;

b)

kui pädevad Guinea ametiasutused ei ole käesoleva protokolli artikli 2 lõikega 5 ettenähtud ajavahemiku jooksul makset või asjakohast selgitust selle puudumise kohta saanud, on neil õigus peatada protokolli kohaldamine. Sellest teavitavad nad viivitamata Euroopa Komisjoni;

c)

protokolli kohaldamine jätkub niipea, kui kõnealune makse on sooritatud.

Artikkel 10

Riiklike õigusaktide kohaldamine

Ühenduse laevade kalastustegevus Guinea vetes on reguleeritud Guinea õigusaktidega, välja arvatud juhul, kui lepinguga, käesoleva protokolliga koos selle lisa ja selle liidetega on ette nähtud teisiti.

Artikkel 11

Läbivaatamisklausel

1.   Kui käesoleva protokolli sõlmimiseni viinud poliitilistes suundumustes esineb otsustavaid muudatusi, võib üks lepinguosaline taotleda protokolli sätete läbivaatamist nende muutmiseks.

2.   Huvitatud lepinguosaline teatab teisele lepinguosalisele kirjalikult oma kavatsusest käesoleva protokolli sätted läbi vaadata.

3.   Hiljemalt 60 päeva pärast teate saamist alustavad lepinguosalised vastavasisulisi konsultatsioone. Kui sätete läbivaatamise küsimuses kokkuleppele ei jõuta, võib huvitatud lepinguosaline protokolli artikli 14 kohaselt protokolli lõpetada.

Artikkel 12

Kehtetuks tunnistamine

Käesoleva protokolli ja selle lisadega tunnistatakse kehtetuks ja asendatakse praegune kalandusprotokoll ning Euroopa Majandusühenduse ja Guinea Vabariigi valitsuse vaheline Guinea rannikuvetes kalastamise raamkokkulepe.

Artikkel 13

Kestus

Käesolevat protokolli ja selle lisasid kohaldatakse nelja aasta jooksul alates 1. jaanuarist 2009, juhul kui ei toimu artikli 14 kohast lõpetamist.

Artikkel 14

Lõpetamine

Protokolli lõpetamise korral teatab huvitatud lepinguosaline teisele lepinguosalisele kirjalikult oma kavatsusest protokoll lõpetada vähemalt kuus kuud enne asjaomase lõpetamise jõustumist. Eelmises lõikes nimetatud teatise saatmisega avatakse küsimuse arutamine lepinguosaliste vahel.

Artikkel 15

Jõustumine

1.   Käesolev protokoll ja selle lisa jõustuvad kuupäeval, millal lepinguosalised teatavad teineteisele selle jõustamiseks vajalike menetluste lõpuleviimisest.

2.   Neid kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2009.


(1)  Artikli 1 esimeses lõigus osutatud rahalise toetuse summale lisandub käesoleva lisa II peatükis ettenähtud toetuste summa, mida Guinea saab otse ja mille suurus ilma seire ja teadusuuringumaksudeta on hinnanguliselt 118 000 eurot aastas.

(2)  Osutatud summadele lisandub käesoleva lisa II peatükis ettenähtud toetuste summa, mida Guinea saab otse ja mille suurus ilma seire ja teadusuuringumaksudeta on hinnanguliselt 118 000 eurot aastas.

LISA

Ühenduse laevade tuunipüügitingimused Guinea kalastusvööndis

I   PEATÜKK

KALAPÜÜGILUBADE TAOTLEMISE JA VÄLJAANDMISE KORD

1.   JAGU

Kalapüügilubade väljaandmine

1.

Kalapüügiluba Guinea kalastusvööndis kalastamiseks antakse üksnes nõuetekohastele laevadele.

2.

Laev vastab nõuetele üksnes juhul, kui selle omanikul, kaptenil või laeval endal ei ole Guineas kalapüügikeeldu. Neil ei tohi olla vastuolusid Guinea ametiasutustega, st nad peavad olema täitnud kõik varasemad Guinea ja ühenduse vahelistest kalastuslepingutest tulenevad kohustused, eelkõige meremeeste pardalevõtmise osas.

3.

Ühenduse pädevad asutused esitavad kalanduse eest vastutavale Guinea ministeeriumile elektroonilisel teel taotluse iga laeva kohta, kes soovib lepingu raames kala püüda, tehes seda vähemalt 30 tööpäeva enne kalapüügiloa soovitud alguskuupäeva.

4.

Taotlused esitatakse kalanduse eest vastutavale ministeeriumile vormidel, mille näidised on 1. liites. Guinea ametiasutused võtavad kõik vajalikud meetmed, et kalapüügilubade esitamise käigus edastatud andmeid käsitataks konfidentsiaalsena. Andmeid kasutatakse üksnes kalastuslepingu rakendamise raames.

5.

Iga kalapüügiloa taotlusega koos esitatakse järgmised dokumendid:

tõend, et kalapüügiloa kehtivusaja eest on kindlaksmääratud avanss tasutud;

mis tahes muu dokument või tõend, mille esitamist näevad ette käesoleva protokolli erisätted teatavate laevaliikide kohta.

6.

Kalapüügiloa tasu makstakse Guinea ametiasutuste poolt protokolli artikli 2 lõike 7 alusel osutatud pangakontole.

7.

Kalapüügiloa tasu sisaldab kõiki riiklikke ja kohalikke makse, välja arvatud maks kalandusalase seire toetuseks, maks kalandusalaste teadusuuringute toetuseks ja teenuste osutamise kulud. Seire- ja teadusuuringumakse hakatakse kohaldama vastavalt laevade tegelikule viibimisele Guinea kalastusvööndis ning ettevõtjad kannavad need üle kalapüügilubade tasude lõpparvestuse tegemisel kooskõlas käesoleva lisa 2. jao sätetega.

Guinea lepinguosalise taotlusel ja enne VMS protokolli allkirjastamist ühendusega varustab ühendus Guinead satelliidiandmetega laevade Guinea kalastusvööndis viibimise ajavahemike kohta, et oleks võimalik määrata kindlaks laevaomanike makstava seiretoetuse maksu arvutamise viis.

8.

Kõikide laevade kalapüügiload väljastatakse laeva omanikele või nende esindajatele Euroopa Ühenduste Komisjoni Guineas asuva delegatsiooni vahendusel 15 tööpäeva jooksul alates eespool nimetatud punktis 5 osutatud dokumentide laekumisest kalanduse eest vastutavale Guinea ministeeriumile.

9.

Kalapüügiluba antakse välja konkreetsele laevale ja seda ei saa edasi anda.

10.

Tõestatud vääramatu jõu korral võib Euroopa Ühenduse taotlusel laeva kalapüügiloa siiski asendada mõnele muule protokolli artiklis 1 osutatud sama kategooria laevale antava uue loaga ning viimase eest ei pea kalapüügiloa tasu maksma. Sel juhul võetakse püügikoguste taseme arvestamisel võimalike täiendavate maksete kindlaksmääramisel arvesse kahe laeva summaarsed püügikogused.

11.

Asendatava laeva omanik või tema esindaja tagastab tühistatud kalapüügiloa Euroopa Komisjoni delegatsiooni vahendusel kalanduse eest vastutavale Guinea ministeeriumile.

12.

Uus kalapüügiluba jõustub päeval, millal laeva omanik esitab tühistatud kalapüügiloa kalanduse eest vastutavale Guinea ministeeriumile. Euroopa Komisjoni Guineas asuvat delegatsiooni tuleb kalapüügiloa asendamisest teavitada.

13.

Kalapüügiluba peab alati olema laeva pardal. Euroopa Ühendus ajakohastab nimekirja laevadest, millele on käesoleva protokolli sätete kohaselt kalapüügiload taotletud. Kõnealune nimekiri edastatakse Guinea ametiasutustele pärast selle koostamist ja edaspidi alati, kui seda on ajakohastatud. Pärast Euroopa Komisjoni poolt Guinea ametiasutustele saadetud nimekirja ja ettemakse tasumise teate kättesaamist lisab Guinea pädev ametiasutus laeva kalapüügiloaga laevade nimekirja, mis edastatakse kalapüügi kontrollimise eest vastutavale ametiasutusele. Sel juhul saadetakse nimekirja kinnitatud koopia laevaomanikule ja seda hoitakse pardal kalapüügiloa asemel kuni viimase väljastamiseni.

14.

Lepinguosalised lepivad kokku, et luuakse kalapüügilubade süsteem, mis põhineb üksnes elektroonilisel teabevahetusel ja eespool kirjeldatud dokumendil. Lepinguosalised lepivad kokku, et paberkandjal kalapüügiluba asendatakse võimalikult kiiresti elektroonilise loaga, ning ka Guinea kalastusvööndis püügiluba omavate laevade nimekiri viiakse elektroonilisse süsteemi.

15.

Lepinguosalised, tegutsedes ühiskomisjoni raames, kohustuvad asendama kõik käesolevas protokollis kasutatud viited brutoregistertonnaaži tähisele brt viidetega brutotonnaaži tähisele GT ning tegema sellele vastavad kohandused kõigis asjakohastes sätetes. Enne asendamist toimuvad lepinguosaliste vahel asjakohased konsultatsioonid.

2. JAGU

Kalapüügilube reguleerivad tingimused – tasud ja ettemaksud

1.

Kalapüügilubade kehtivusaeg on üks aasta. Neid saab pikendada.

2.

Kalapüügiloa tasu on 35 eurot iga Guinea kalastusvööndis püütud kalatonni kohta tuunipüügiseinerite ja 25 eurot ritvõngelaevade puhul.

3.

Kalapüügiload antakse välja pärast seda, kui pädevatele riiklikele ametiasutustele on tasutud järgmised kindlaksmääratud summad:

4 025 eurot tuunipüügiseineri kohta, mis vastab 115 tonni eest aastas makstavale kalapüügiloa tasule;

500 eurot ritvõngelaeva kohta, mis vastab 20 tonni eest aastas makstavale kalapüügiloa tasule.

4.

Liikmesriigid teatavad Euroopa Komisjonile hiljemalt iga aasta 15. juuniks möödunud aasta püügikoguse tonnides, nagu on kindlaks määranud alljärgnevas punktis 5 osutatud teadusinstituudid.

5.

Euroopa Ühenduste Komisjon koostab aasta n püügireiside eest tasumisele kuuluvate kalapüügiloa tasude lõpparuande hiljemalt n + 1 aasta 31. juuliks, see arvestus põhineb kõikide laevaomanike esitatud püügiaruannetel, mille on kinnitanud teadusasutused, kellel on pädevus kontrollida püügiandmeid liikmesriikides, näiteks instituudid Institut de recherche pour le développement (IRD), Instituto Español de Oceanografía (IEO), Instituto Português de Investigação Marítima (IPIMAR) ja Centre National des Sciences Halieutiques de Boussoura (CNSHB). Lõpparuande edastab Euroopa Komisjoni delegatsioon.

6.

Arvestus edastatakse ühel ajal kalanduse eest vastutavale Guinea ministeeriumile ja laevaomanikele.

7.

Laevaomanikud maksavad tasumisele kuuluvad täiendavad summad (koguste eest, mis ületavad tuunipüügiseinerite puhul 115 tonni ja ritvõngelaevade puhul 20 tonni) Guinea pädevatele ametiasutustele hiljemalt n + 1 aasta 31. augustiks arveldusarvele, millele on osutatud käesoleva peatüki 1. jao punktis 6, summas 35 eurot tonni kohta seinerite puhul ja 25 eurot tonni kohta ritvõngelaevade puhul.

8.

Kui lõpparuande summa on väiksem kui käesoleva jaotise punktis 3 nimetatud ettemakse, summade vahet laevaomanikule siiski tagasi ei maksta.

II   PEATÜKK

KALASTUSVÖÖNDID

Ühenduse laevad võivad kala püüda vetes, mis asuvad kaugemal kui 12 meremiili tuunipüügiseinerite ja ritvõngelaevade jaoks kehtestatud lähtejoontest või vajaduse korral 20 meetri kaugusel samasügavusjoonest.

III   PEATÜKK

PÜÜGIARUANDED

1.

Käesolevas lisas mõistetakse ühenduse laeva püügireisi kestuse all Guinea kalastusvööndis:

kas ajavahemikku Guinea kalastusvööndisse sisenemise ja vööndist lahkumise vahel;

või ajavahemikku laeva Guinea kalastusvööndisse sisenemisest kuni ümberlaadimiseni ja/või lossimiseni Guineas.

2.

Laevad, millel lubatakse käesoleva lepingu alusel Guinea vetes kalastada, saadavad oma püügiaruanded kalanduse eest vastutavale Guinea ministeeriumile, et ametiasutustel oleks võimalik kontrollida väljapüütud koguseid, mis kinnitatakse pädevate teadusinstituutide poolt vastavalt käesoleva lisa I peatüki 2. jao punktis 5 sätestatud menetlusele. Väljapüügist teatamise kord on järgmine:

2.1.

Kalapüügiloa aastase kehtivusaja jooksul käesoleva lisa I peatüki 2. jao tähenduses sisaldavad püügiaruanded andmeid igal püügireisil saadud saagikoguse kohta. Püügiaruannete originaalid füüsilisel kandjal saadetakse kalanduse eest vastutavale Guinea ministeeriumile hiljemalt 45 päeva pärast nimetatud ajavahemikul toimunud viimase püügireisi lõppu. Aruanne edastatakse kas faksiga (+ 224 30 41 36 60) või elektronpostiga (cnspkaly@yahoo.fr).

2.2.

Laevad täidavad püügivormi vastavalt 3. liites toodud püügipäeviku näidisele. Ajavahemike kohta, millal kõnealused laevad ei viibi Guinea kalastusvööndis, tuleb teha püügipäevikusse kanne „väljaspool Guinea kalastusvööndit”.

2.3.

Vormid tuleb täita loetavalt ja neile peab alla kirjutama laeva kapten või tema õiguslik esindaja.

2.4.

Püügiaruanded peavad olema usaldusväärsed, et võimaldada jälgida kalavarude arengut.

3.

Kui käesoleva peatüki sätetest kinni ei peeta, on Guinea valitsusel õigus sätteid rikkuva laeva kalapüügiluba peatada kuni vorminõuete täitmiseni ning määrata laevaomanikule Guinea kehtivate õigusaktidega ette nähtud karistus. Sellest teavitatakse lipuriiki ja Euroopa Komisjoni.

4.

Lepinguosalised lepivad kokku elektroonilise aruannete süsteemi rakendamise edendamises, mis põhineb kogu teabe ja eespool kirjeldatud dokumentide vahetamisel elektroonilisel teel. Lepinguosalised lepivad kokku, et kirjalikud aruanded (logiraamat) asendatakse võimalikult kiiresti elektroonilise failiga.

IV   PEATÜKK

ÜMBERLAADIMINE JA LOSSIMINE

Lepinguosalised teevad koostööd, et parandada ümberlaadimise ja lossimise võimalusi Guinea Vabariigi sadamates.

1.

Lossimine

Ühenduse tuunipüügilaevadele, mis on omal algatusel otsustanud lossida Guinea Vabariigi sadamas, kohaldatakse kalapüügiloa tasu puhul soodustust 5 eurot tonni kohta Guinea Vabariigi kalastusvööndis püütud koguste puhul lisa I peatüki 2. jao punktis 2 osutatud summast.

Täiendavat soodustust 5 eurot kohaldatakse juhul, kui püütud kala müüakse Guinea Vabariigi töötlemistehasele.

Samasugust mehhanismi kohaldatakse ühenduse mis tahes laeva puhul kuni väljapüütud koguste lõpliku arvestuse 50 % ulatuseni (nii nagu see on määratud käesoleva lisa III peatükis) alates käesoleva protokolli esimesest kohaldamisaastast.

2.

Ümberlaaditud või lossitud tonnaaži kontrollimise kord määratletakse ühiskomisjoni esimese istungi käigus.

3.

Hinnang

Rahaliste meetmete ulatuse ja väljapüütud kogustest mahaarvestuse maksimaalse protsendimäära määrab kindlaks ühiskomisjon lähtuvalt toimunud lossimiste sotsiaalmajanduslikust mõjust kõnealusel aastal.

V   PEATÜKK

MEREMEESTE TÖÖLEVÕTMINE

1.

Laevaomanikud kohustuvad võtma Guinea kalastusvööndis tuuni püüdmise hooajaks tööle vähemalt 20 % AKV meremehi, andes eelistuse Guinea meremeestele. Kõnealuste sätetega mittearvestavaid laevu võib lugeda käesoleva lisa 1. jao sätete kohaselt Guinea kalapüügiloa saamise nõuetele mittevastavateks.

2.

Laevaomanikud püüavad võtta pardale täiendava arvu Guinea meremehi.

3.

Ühenduse laevadele tööle võetud meremeeste suhtes kohaldatakse täiel määral Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) töö põhimõtete ja -õiguste deklaratsiooni. Eelkõige on tegemist ühinemisvabaduse ja kollektiivläbirääkimiste õiguse tegeliku tunnustamise ning tööhõive ja kutsealaga seotud diskrimineerimise kõrvaldamisega.

4.

AKV meremeeste töölepingud, mille koopia antakse lepingule allakirjutanutele, koostatakse laevaomanike esindaja(te) ning meremeeste ja/või nende ametiühingute või nende esindajate vahel. Nende töölepingutega hõlmatakse meremeeste suhtes kohaldatav sotsiaalkindlustus, sealhulgas elukindlustus ning haigus- ja õnnetusjuhtumikindlustus.

5.

AKV meremeeste töötasu maksavad laevaomanikud. Töötasud määratakse kindlaks lepinguga laevaomanike või nende esindajatega ning meremeeste ja/või nende ametiühingute või nende esindajate vahel. AKV meremeeste palgatingimused ei tohi olla halvemad kui nende päritoluriikide laevameeskondadel ning palgad ei tohi mingil juhul olla ILO standarditest madalamad. Euroopa Ühenduse ja kolmanda riigi vahelise kalandusalase partnerluslepingu raames kalastavate tuunikülmutusseineri pardale võetud ühendusevälistest riikidest pärit meremeestele tagatud brutopalk peab vastama miinimumpalgale, mis on kehtestatud Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni resolutsiooniga, mida kohaldatakse meretöönormide konventsiooni kohaselt merekaubalaevastikule. Kõnealune palgatagatis peab olema kantud kirjalikult töölepingusse. Kui kalandussektori konventsiooniga nähakse siiski ette soodsamad sätted miinimumpalga või sotsiaalsete õiguste osas kui meretöönormide konventsiooniga, tuleb kohaldada esmajärjekorras kalandussektori konventsiooni.

6.

Iga ühenduse laevadele tööle võetud meremees peab end töölevõtmise päeva eelõhtul temale määratud laeva kaptenile esitlema. Kui meremees töölevõtmise kuupäeval ettenähtud kellaajaks kohale ei tule, vabaneb laevaomanik automaatselt kohustusest kõnealune meremees tööle võtta.

VI   PEATÜKK

TEHNILISED MEETMED

Kalalaevad peavad kalapüügivahendite, nende tehniliste omaduste ja mis tahes muude kalapüügiks rakendatavate tehniliste meetodite osas lähtuma ICCAT meetmetest ja soovitustest asjaomase vööndi kohta.

VII   PEATÜKK

VAATLEJAD

1.

Laevad, millel on lubatud käesoleva kokkuleppe alusel Guinea vetes kalastada, võtavad allpool sätestatud korra kohaselt pardale pädeva piirkondliku kalandusorganisatsiooni määratud vaatlejad.

1.1.

Pädeva asutuse taotlusel võtavad ühenduse laevad pardale ühe kõnealuse kalandusorganisatsiooni poolt määratud vaatleja, kelle ülesandeks on kontrollida Guinea vetes püütud saagikoguseid.

1.2.

Pädev asutus koostab nimekirja laevadest, mis kohustuvad vaatlejaid pardale võtma, samuti koostatakse nimekiri vaatlejatest, keda laevadele määratakse. Nimekirju ajakohastatakse pidevalt. Kui nimekirjad on valmis, edastatakse need viivitamata Euroopa Komisjonile ning edaspidi edastatakse neid iga kolme kuu tagant vahetult pärast ajakohastamist.

1.3.

Kalapüügiloa väljastamisel või hiljemalt 15 päeva jooksul enne vaatleja pardalevõtmise kuupäeva edastab pädev asutus asjaomastele laevaomanikele või nende esindajatele nende laeva pardale määratud vaatleja nime.

2.

Vaatleja viibib pardal ühe püügireisi ajal. Konkreetsele laevale ette nähtud püügireiside keskmisest kestusest sõltuvalt võib pädevate Guinea ametiasutuste põhjendatud taotluse korral vaatleja pardaloleku aega siiski mitmele püügireisile pikendada. Pädev asutus esitab vastava taotluse asjaomasele laevale määratud vaatleja nime edastamisel.

3.

Laevaomanik või tema esindaja ja pädev asutus lepivad kokku tingimustes, mille alusel vaatleja pardale võetakse.

4.

Vaatleja võetakse pardale laevaomaniku valitud sadamas esimese Guinea püügivööndi vetes toimuva püügireisi alguses pärast määratud laevade nimekirja teatavakstegemist.

5.

Asjaomased laevaomanikud teatavad kahe nädala jooksul 10päevase etteteatamisega, millistel kuupäevadel ja millistes antud piirkonna sadamates vaatlejad pardale võetakse.

6.

Kui vaatleja võetakse pardale väljaspool piirkonda, kannab laevaomanik vaatleja reisikulud. Kui laev, mille pardale on piirkondlik vaatleja võetud, lahkub kalastusvööndist, tuleb võtta kõik meetmed vaatleja kiireks tagasijõudmiseks kodumaale; vastavad kulud kannab laevaomanik.

7.

Kui vaatleja ei tule kokkulepitud ajaks kokkulepitud kohta ega saabu kohale kaheteistkümne tunni jooksul pärast kokkulepitud aega, vabastatakse laevaomanik automaatselt vaatleja pardalevõtmise kohustusest.

8.

Vaatlejat koheldakse nagu laeva juhtkonda. Laeva Guinea vetes viibimise kestel täidab vaatleja järgmisi ülesandeid:

8.1.

jälgib laevade püügitegevust;

8.2.

kontrollib püügiga tegelevate laevade asukohta;

8.3.

võtab teadusprogrammide raames bioloogilisi proove;

8.4.

märgib üles kasutatavad püügivahendid;

8.5.

kontrollib Guinea kalavetes püügipäevikusse kantud püügiandmeid;

8.6.

kontrollib kaaspüügi protsendimäära ja hindab vette tagasi lastud turustuskõlblike kalaliikide koguseid;

8.7.

edastab pädevale asutusele asjakohasel viisil kalapüügiandmed, sealhulgas pardal oleva saagi ja kaaspüügi kogused.

9.

Laeva kapten teeb oma ametiseisusest tulenevalt kõik selleks, et tagada vaatlejale tema kohustuste täitmisel füüsiline ja moraalne turvalisus.

10.

Vaatleja käsutuses peavad olema kõik kohustuste täitmiseks vajalikud vahendid. Kapten tagab talle juurdepääsu ülesannete täitmiseks vajalikele sidevahenditele, püügitegevusega otseselt seotud dokumentidele, kaasa arvatud püügipäevikule ja logiraamatule, samuti laeva sellistele osadele, mis lihtsustavad tema tööd.

11.

Pardal olles peab vaatleja:

11.1.

võtma kõik vajalikud meetmed tagamaks, et tema pardaletulek ja laeval viibimine ei katkestaks ega takistaks kalapüüki,

11.2.

suhtuma vastutustundlikult pardavarustusse ja -seadmetesse ning tunnistama kõigi laevadokumentide konfidentsiaalsust.

12.

Vaatlusperioodi lõpus ja enne laevalt lahkumist koostab vaatleja tegevusaruande ning edastab selle pädevale asutusele, koopia sellest edastab ta Euroopa Komisjonile. Vaatleja kirjutab aruandele alla kapteni juuresolekul, kes võib omalt poolt aruandesse lisada kõik asjakohaseks peetavad märkused, või nõuda nende lisamist, ning kirjutab seejärel alla. Kui teaduslik vaatleja lahkub laevalt, annab ta laeva kaptenile oma aruande koopia.

13.

Laevaomanik tagab oma kulul laeva võimaluste piires vaatlejatele laeva juhtkonnaga samaväärsed majutus- ja toitlustustingimused.

14.

Vaatleja palga ja sotsiaaltagatised maksab kalanduse eest vastutav ministeerium. Laevaomanik kannab kalastuse seire ja kaitse riiklikule keskusele (Centre National de Surveillance et de Protection des Pêches) üle 15 eurot iga päeva kohta, mil vaatleja on iga laeva pardal viibinud.

15.

Lepinguosalised peavad võimalikult peatselt nõu kolmandate asjaosaliste riikidega, et määratleda piirkondlike vaatlejate süsteem ning valida piirkondlik pädev asutus kalanduse valdkonnas. Kuni piirkondlike vaatlejate süsteemi käivitamiseni võtavad Guinea kalastusvööndis kalapüügiluba omavad laevad piirkondlike vaatlejate asemel pardale Guinea pädevate asutuste poolt ülalkirjeldatud eeskirjade kohaselt määratud vaatlejaid.

VIII PEATÜKK

KONTROLL

1.

Vastavalt käesoleva lisa 1. jao punktile 13 ajakohastab Euroopa Ühendus nimekirja laevadest, millele on käesoleva protokolli sätete kohaselt välja antud kalapüügiluba. Nimekiri saadetakse kalanduse kontrollimise eest vastutavatele Guinea ametiasutustele vahetult pärast valmissaamist ning edaspidi iga kord, kui seda ajakohastatakse.

2.

Pärast Euroopa Komisjoni poolt Guinea ametiasutustele saadetud nimekirja kavandi ja käesoleva lisa I peatüki 2. jao punktis 3 osutatud ettemakse tasumise teate kättesaamist lisab Guinea pädev asutus laeva püügiloaga laevade nimekirja, mis edastatakse kalapüügi kontrollimise eest vastutavale asutusele. Sellisel juhul võib laevaomanik saada selle nimekirja kinnitatud koopia, mida hoitakse laeva pardal kalapüügiloa asemel kuni selle välja andmiseni.

3.

Vööndisse sisenemine ja sealt lahkumine:

3.1.

Ühenduse laevad, mis kavatsevad siseneda Guinea kalastusvööndisse või sealt lahkuda, teatavad sellest kalanduse kontrollimise eest vastutavatele Guinea ametiasutustele vähemalt kolm tundi ette, teavitades ühtlasi oma pardal olevatest saagikogustest ja püütud liikidest.

3.2.

Lahkumisest teatamisel edastavad laevad andmed oma asukoha kohta. Teave tuleks esitada eelistatult faksi (+ 224 30 41 36 60) või elektroonilise posti (cnspkaly@yahoo.fr) teel või nende puudumisel raadio teel (kalastuse seire ja kaitse riikliku keskuse Centre National de Surveillance et de Protection des Pêches kutsung).

3.3.

Kui laev leitakse kalastamas, ilma et sellest oleks pädevat Guinea asutust teavitatud, loetakse see püügiloata laevaks.

3.4.

Laevadele teatatakse asjakohased faksi- ja telefoninumbrid ning e-posti aadress kalapüügiloa väljastamisel.

4.

Kontrollimenetlused

4.1.

Guinea kalastusvööndis kala püüdvate ühenduse laevade kaptenid lubavad oma pardale püügitegevuse kontrollimise ja vaatluse eest vastutavad Guinea ametiisikud ning hõlbustavad nende pardale tulekut ja ülesannete täitmist.

4.2.

Kõnealused ametiisikud ei või pardal viibida kauem, kui on vaja nende ülesannete täitmiseks.

4.3.

Pärast iga vaatluse ja kontrolli läbiviimist antakse laeva kaptenile sellekohane tõend.

5.

Laevaseire satelliitsüsteem

Kõiki käesoleva lepingu alusel kalastavaid ühenduse laevu jälgitakse 2. liites esitatud sätete kohaselt satelliidi abil. Kõnealused sätted jõustuvad kümnendal päeval pärast seda, kui Guinea valitsus on Euroopa Komisjoni Guineas asuvat delegatsiooni teavitanud kalalaevade seirekeskuse (Centre National de Surveillance des Pêches – CNSP) töölehakkamisest Guineas.

6.

Laeva peatamine

6.1.

Guinea pädevad asutused teavitavad Guinea püügivööndis ühenduse laeva peatamisest ja viimase suhtes sanktsioonide kohaldamisest Euroopa Komisjoni ja laeva lipuriiki hiljemalt 36 tunni jooksul.

6.2.

Lipuriigile ja komisjonile edastatakse samal ajal lühike aruanne laeva peatamisega seotud asjaolude ja peatamise põhjuste kohta.

7.

Peatamise protokoll

7.1.

Laeva kapten kirjutab Guinea pädeva asutuse koostatud protokollile alla.

7.2.

Antud allkiri ei piira kapteni õigusi ega meetmeid, mida ta võib talle süüks pandud rikkumise puhul enda kaitseks võtta. Kui kapten keeldus alla kirjutamast, peab ta keeldumist kirjalikult põhjendama ja inspektor lisab kande „allkirjast keeldunud”.

7.3.

Kapten juhatab laeva Guinea ametiasutuste osutatud sadamasse. Kui on tegemist kergekujulise rikkumisega, võib Guinea pädev asutus lubada peatatud laeval püügitegevust jätkata.

8.

Laeva peatamise tõttu toimuv nõupidamine

8.1.

Laeva kapteni, meeskonna, laeva lasti ega varustuse suhtes ei võeta meetmeid enne (välja arvatud võimalikku rikkumist tõendava materjali kaitsemeetmed), kui on toimunud nõupidamine, mis korraldatakse ühe tööpäeva jooksul pärast eespool nimetatud teabe saamist ja millest võtavad osa Euroopa Komisjon, Guinea pädevad asutused ning soovi korral ka asjaomase liikmesriigi esindaja.

8.2.

Koosolekul vahetavad lepinguosalised mis tahes dokumente ja teavet, mis võimaldavad tuvastatud asjaolusid selgitada. Koosoleku tulemustest ja kõigist laeva peatamisega seotud meetmetest teatatakse laevaomanikule või tema esindajale.

9.

Laeva peatamise juhtumi menetlus

9.1.

Enne kohtumenetluse alustamist üritatakse eeldatav rikkumine lahendada kokkuleppemenetluse abil. Kõnealune menetlus lõpetatakse hiljemalt kolm tööpäeva pärast laeva peatamist.

9.2.

Rahumeelse lahenduse korral määratakse trahvi suurus Guinea õigusaktide alusel.

9.3.

Kui küsimuses ei saavutata kokkulepet ning see läheb lahendamisele pädevasse kohtusse, määratakse laevaomanikule pangatagatis Guinea pädevate asutuste osutatud pangas, mille suuruse määramisel võetakse arvesse laeva peatamise kulusid, rikkumise toime pannud isikutele määratud trahvide suurust ning rikkumise heastamiseks kuluvaid summasid.

9.4.

Pangatagatist ei tagastata enne kohtuprotsessi lõppemist. See vabastatakse niipea, kui kohtumenetlus lõpeb süüdimõistva otsuseta. Kui asjaomased isikud mõistetakse süüdi, kuid neile määratakse esitatud pangatagatisest väiksem trahv, tagastavad Guinea pädevad ametiasutused neile ülejäänud summa.

9.5.

Laev vabastatakse ja meeskonnal lubatakse sadamast lahkuda:

kui kokkuleppemenetlusest tulenevad kohustused on täidetud või

niipea, kui laevaomanik on maksnud ülaltoodud punktis 9.3 osutatud pangatagatise ja kui see on Guinea pädevatele asutustele vastuvõetav, kuni kohtuprotsessi lõppemiseni.

10.

Ümberlaadimised

10.1.

Kõik ühenduse laevad, kes soovivad püügikoguseid Guinea vetes ümber laadida, teevad seda Guinea sadamates ja/või reidil.

10.2.

Kõnealuste laevade omanikud edastavad Guinea pädevatele asutustele vähemalt 24 tundi enne operatsiooni läbiviimist järgmise teabe:

ümberlaadivate kalalaevade nimed;

kaubalaeva nimi, IMO number ja päritoluriik;

ümberlaaditav kogus tonnides kalaliikide kaupa;

ümberlaadimise päev ja koht.

10.3.

Ümberlaadimist käsitatakse lahkumisena Guinea kalastusvööndist. Seega peavad laevad edastama Guinea pädevatele ametiasutustele püügiaruanded ja teatama, kas nad kavatsevad püüki jätkata või Guinea kalastusvööndist lahkuda.

10.4.

Guinea kalastusvööndis ümberlaadimine muul viisil, kui ülaltoodud punktides käsitletud, on keelatud. Sellest sättest mittekinnipidamise korral rakendatakse Guinea kehtivate õigusaktidega ette nähtud karistusi.

11.

Guinea sadamas ümberlaadivate või lossivate ühenduse laevade kaptenid võimaldavad Guinea inspektoritele kõnealuste tegevuste kontrollimist ja hõlbustavad seda. Pärast iga vaatluse ja kontrolli läbiviimist sadamas antakse laeva kaptenile sellekohane tõend.

Liited

1.

Kalapüügiloa taotluse vorm

2.

Sätted, mis on seotud laevade jälgimisega laevaseire satelliitsüsteemi (VMS) abil ja Guinea kalastusvööndi koordinaadid

3.

ICCAT püügipäevik

Liide 1

Image

Image

2. liide

Lepinguosalised konsulteerivad edaspidi ühiskomisjonis, et määrata kindlaks laevaseire satelliitsüsteemi (VMS) suhtes kohaldatavad sätted ja Guinea kalastusvööndi koordinaadid.

3. liide

Image


19.6.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 156/56


NÕUKOGU OTSUS,

9. juuni 2009,

millega nimetatakse ametisse Euroopa Liidu Avaliku Teenistuse Kohtu kohtunik

(2009/474/EÜ, Euratom)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 225a,

võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 140b,

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa Liidu Avaliku Teenistuse Kohus (edaspidi „Avaliku Teenistuse Kohus”) asutati otsusega 2004/752/EÜ, Euratom. (1) Kõnealuse otsusega lisati protokollile Euroopa Kohtu põhikirja kohta asjakohane lisa (edaspidi „Euroopa Kohtu põhikirja I lisa”).

(2)

Nõukogu määras otsusega 2005/150/EÜ, Euratom (2) kindlaks Euroopa Liidu Avaliku Teenistuse Kohtu kohtunike ametisse nimetamiseks sooviavalduste esitamise ning läbivaatamise tingimused ja korra, nagu need on ette nähtud Euroopa Kohtu põhikirja I lisa artikli 3 lõikes 2.

(3)

Nõukogu määras otsusega 2005/49/EÜ, Euratom (3) kindlaks Euroopa Kohtu põhikirja I lisa artikli 3 lõikega 3 ettenähtud komitee (edaspidi „komitee”) töökorra.

(4)

Seoses ühe Avaliku Teenistuse Kohtu kohtuniku tagasiastumisega avaldati 6. märtsil 2009 avalik kandideerimiskutse (4) Avaliku Teenistuse Kohtu kohtuniku ametisse nimetamiseks ajavahemikuks 1. septembrist 2009 kuni 31. augustini 2015.

(5)

Komitee tuli kokku 26. märtsil, 7. mail ning 25. ja 26. mail 2009. Menetluse tulemusena koostas komitee Euroopa Kohtu põhikirja I lisa artikli 3 lõikes 4 ettenähtud arvamuse ja loetelu.

(6)

Kohtunikud nimetab ametisse nõukogu kooskõlas EÜ asutamislepingu artikli 225a neljanda lõigu ja Euratomi asutamislepingu artikli 140b neljanda lõiguga.

(7)

Seega on asjakohane nimetada ametisse üks Euroopa Kohtu põhikirja I lisa artikli 3 lõikes 4 ettenähtud loetelusse kantud isik, tagades, et kohtu koosseisus oleksid tasakaalustatult esindatud liikmesriikide kodanikud geograafiliselt võimalikult laialt alalt, esindades eri riikide õigussüsteeme, nagu see on ette nähtud Euroopa Kohtu põhikirja I lisa artikli 3 lõikes 1,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Euroopa Liidu Avaliku Teenistuse Kohtu kohtunikuks kuueks aastaks alates 1. septembrist 2009 kuni 31. augustini 2015 nimetatakse Maria Isabel ROFES i PUJOL.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 3

Käesolev otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

Luxembourg, 9. juuni 2009

Nõukogu nimel

eesistuja

E. JANOTA


(1)  ELT L 333, 9.11.2004, lk 7.

(2)  ELT L 50, 23.2.2005, lk 7.

(3)  ELT L 21, 25.1.2005, lk 13.

(4)  ELT C 53, 6.3.2009, lk 15.


III Euroopa Liidu lepingu kohaselt vastu võetud aktid

EUROOPA LIIDU LEPINGU V JAOTISE KOHASELT VASTU VÕETUD AKTID

19.6.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 156/57


NÕUKOGU ÜHISMEEDE 2009/475/ÜVJP,

11. juuni 2009,

Euroopa Liidu integreeritud õigusriigimissiooni EUJUST LEX kohta Iraagis

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artiklit 14,

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu võttis 7. märtsil 2005 vastu ühismeetme 2005/190/ÜVJP Euroopa Liidu integreeritud õigusriigimissiooni EUJUST LEX kohta Iraagis (1). See ühismeede, mida on hiljem muudetud ja mille kehtivust on pikendatud, kaotab kehtivuse 30. juunil 2009.

(2)

Poliitika- ja julgeolekukomitee jõudis 24. märtsil 2009 kokkuleppele, et EUJUST LEXi tegevust tuleks pikendada veel 12 kuuks, kuni 30. juunini 2010. Selle aja jooksul peaks EUJUST LEX lisaks oma põhitegevuse jätkamisele viima läbi katsejärgu, mille hulka kuulub tegevus Iraagis.

(3)

Ühismeetmes 2005/190/ÜVJP ette nähtud 10 miljoni euro suurusele lähtesummale lisati nõukogu ühismeetmega 2006/708/ÜVJP (2) 11,2 miljonit eurot ja nõukogu ühismeetmega 2008/304/ÜVJP (3) 7,2 miljonit eurot, et katta EUJUST LEXiga seotud kulutused 30. juunini 2009. Tuleks kindlaks määrata järgmine lähtesumma uue missiooniga seotud kulutuste katmiseks ajavahemikul 1. juulist 2009 kuni 30. juunini 2010.

(4)

Missiooni volitusi rakendatakse julgeolekukontekstis, mis võib halveneda ja kahjustada Euroopa Liidu lepingu artiklis 11 sätestatud ühise välis- ja julgeolekupoliitika (ÜVJP) eesmärke.

(5)

Missiooni juhtimis- ja kontrollistruktuur ei tohiks piirata missiooni eelarve täitmisel missiooni juhi lepingulisi kohustusi komisjoni ees,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA ÜHISMEETME:

Artikkel 1

Missioon

1.   Euroopa Liit moodustab käesolevaga Euroopa Liidu integreeritud õigusriigimissiooni EUJUST LEX Iraagis.

2.   EUJUST LEX tegutseb artiklis 2 sätestatud missiooni kirjelduses sisalduvate eesmärkide ja muude sätete kohaselt.

Artikkel 2

Missiooni kirjeldus

1.   EUJUST LEX on suunatud Iraagi kriminaalmenetlussüsteemi pakiliste vajaduste rahuldamiseks, osutades abi kõrgema juhtkonna ning eeluurimise valdkonna kõrg- ja keskastme juhtide koolitamisel. Kõnealuse koolituse eesmärk on Iraagi kriminaalmenetlussüsteemi eri osade suutlikkuse ning nendevahelise koordineerimise ja koostöö parandamine.

2.   EUJUST LEX edendab tihedamat koostööd erinevate Iraagi kriminaalmenetlussüsteemis osalejate vahel, tugevdab eelkõige politsei-, kohtu- ja kinnipidamisasutuste vanemametnike ja potentsiaalsete kõrgastme ametnike haldussuutlikkust ning parandab eeluurimise oskusi ja menetlusi, austades täielikult õigusriigi põhimõtet ja inimõigusi.

3.   Koolitus toimub ELis ja Iraagis või kõnealuses piirkonnas ning EUJUST LEXil on Bagdadis kontaktasutus. Ajavahemikul 1. juulist 2009 kuni 30. juunini 2010 alustab EUJUST LEX Iraagis sellisel ajal ja kohtades, kus julgeolekutingimused ja vahendid seda võimaldavad, tegevuste katsejärku, mis hõlmab strateegiliste nõuannete andmist, hilisemat juhendamist ja koolitamist.

Arvestades edasist julgeolekuolukorda Iraagis ja nõuetekohase infrastruktuuri olemasolu, uurib nõukogu katsejärgu tulemusi ja teeb otsuse missiooni tuleviku kohta pärast 30. juunit 2010.

4.   Missiooni kestel arendatakse vastavate Iraagi esindajatega tõhusat strateegilist ja tehnilist koostööd, eelkõige planeerimisetapis missiooni programmi kavandamisel. Samuti on vajalik koolitusel osalevate töötajate valiku, kontrollimise, hindamise, täienduskoolituse ja koordineerimise kooskõlastamine eesmärgiga võimaldada iraaklastele oskuste kiiret omandamist. Vajalik on ka tihe koostöö planeerimis- ja täitmisetapil EUJUST LEXi ja nende liikmesriikide vahel, kes koolitust korraldavad. Selleks kaasatakse asjaomaste liikmesriikide Iraagis asuvaid diplomaatilisi esindusi ning tehakse koostööd nende liikmesriikidega, kellel on missiooni otstarbeks vajaliku koolituse korraldamisel juba eelnev kogemus.

5.   EUJUST LEX on turvaline, sõltumatu ja eraldiseisev, kuid täiendav ja annab lisaväärtust Iraagi valitsuse ja rahvusvahelise üldsuse jõupingutustele, eelkõige Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni ja Ameerika Ühendriikide tehtavatele jõupingutustele, ning arendab koostoimet ühenduse ja liikmesriikide asjakohaste tegevustega. Sellega seoses teeb EUJUST LEX koostööd asjaomaste Iraagi asutuste ja liikmesriikidega, kes koolitusprojekte praegu läbi viivad.

Artikkel 3

Struktuur

EUJUST LEXi struktuur on põhimõtteliselt järgmine:

a)

missiooni juht;

b)

Brüsselis asuv koordineerimiskeskus;

c)

Bagdadis asuv kontaktasutus;

d)

liikmesriikide pakutavad ja EUJUST LEXi koordineeritud koolituskeskused, koolitajad ja eksperdid.

Nimetatud osised töötatakse välja operatsioonide kontseptsioonis (CONOPS) ja operatsiooni kavas (OPLAN).

Artikkel 4

Tsiviiloperatsiooni ülem

1.   Tsiviiloperatsioonide planeerimise ja läbiviimise teenistuse direktor on EUJUST LEXi tsiviiloperatsiooni ülem.

2.   Tsiviiloperatsiooni ülem juhib ja kontrollib EUJUST LEXi strateegilisel tasandil, tehes seda poliitika- ja julgeolekukomitee poliitilise kontrolli all ja strateegilisel juhtimisel ning peasekretäri / kõrge esindaja üldises alluvuses.

3.   Tsiviiloperatsiooni ülem tagab nõukogu otsuste ning poliitika- ja julgeolekukomitee otsuste nõuetekohase ja tõhusa rakendamise, andes muu hulgas missiooni juhile strateegilisel tasandil vajalikke juhiseid.

4.   Kogu lähetatud isikkoosseis jääb lähetajariigi siseriiklike asutuste või ELi institutsiooni täielikku alluvusse. Siseriiklikud asutused annavad oma isikkoosseisu, meeskondade ja üksuste operatiivjuhtimise üle tsiviiloperatsiooni ülemale.

5.   Tsiviiloperatsiooni ülem kannab üldist vastutust ELi vastutuskohustuse nõuetekohase täitmise eest.

Artikkel 5

Missiooni juht

1.   Missiooni juht vastutab missiooni eest ning juhib ja kontrollib seda kohapeal.

2.   Missiooni juht juhib ja kontrollib operatsioonis osalevate riikide isikkoosseisu, meeskondi ja üksusi tsiviiloperatsiooni ülema määratud korras, vastutades ühtlasi töökorralduse ja logistika, sealhulgas missiooni käsutusse antud varade, ressursside ja teabe eest.

3.   Missiooni juht annab juhiseid missiooni kogu isikkoosseisule, käesoleval juhul ka Brüsselis asuva koordineerimiskeskuse ja Bagdadis asuva kontaktasutuse isikkoosseisule, EUJUST LEXi tõhusaks läbiviimiseks, vastutades missiooni koordineerimise ja igapäevase juhtimise eest tsiviiloperatsiooni ülema strateegilisel tasandil antud juhiseid järgides.

4.   Missiooni juht vastutab missiooni eelarve täitmise eest. Selleks allkirjastab missiooni juht komisjoniga lepingu.

5.   Missiooni juht vastutab isikkoosseisu distsiplinaarkontrolli eest. Lähetatud isikkoosseisu suhtes võtavad distsiplinaarmeetmeid asjaomased siseriiklikud või ELi asutused.

6.   Missiooni juht esindab EUJUST LEXi ning tagab missiooni asjakohase nähtavuse.

Artikkel 6

Isikkoosseis

1.   EUJUST LEXi isikkoosseisu suurus ja pädevus on kooskõlas artiklis 2 sätestatud missiooni kirjelduse ja artiklis 3 sätestatud struktuuriga.

2.   EUJUST LEXi isikkoosseisu liikmeid lähetavad ELi liikmesriigid või institutsioonid. Iga liikmesriik katab oma isikkoosseisu liikmete EUJUST LEXi lähetamisega seotud kulud, sealhulgas töötasu, tervisekindlustuse ja muud toetused peale päevaraha, ning finantsaruandes määratletud sõidukulud.

3.   Vastavalt vajadusele võidakse võtta lepingulisel alusel tööle rahvusvahelisi ja kohalikke isikkoosseisu liikmeid.

4.   Kogu isikkoosseis täidab oma kohustusi ja tegutseb missiooni huvides. Kogu isikkoosseis järgib nõukogu 19. märtsi 2001. aasta otsusega 2001/264/EÜ (millega võetakse vastu nõukogu julgeolekueeskirjad) (4) kehtestatud julgeolekupõhimõtteid ja miinimumstandardeid.

Artikkel 7

Isikkoosseisu staatus

1.   EUJUST LEXi isikkoosseisu staatus, sealhulgas vajaduse korral privileegid, immuniteedid ja lisatagatised, mis on vajalikud EUJUST LEXi ülesannete täitmiseks ja selle tõrgeteta toimimiseks, lepitakse kokku vastavalt Euroopa Liidu lepingu artiklis 24 sätestatud korrale. Peasekretär/kõrge esindaja, kes abistab eesistujariiki, võib sellise kokkuleppe sõlmimiseks viimase nimel läbirääkimisi pidada.

2.   Isikkooseisu liikme missioonile lähetanud ELi liikmesriik või institutsioon vastutab kõikide lähetusega seotud nõuete eest, olenemata sellest, kas nõude on esitanud isikkoosseisu liige või nõue on esitatud tema kohta. Kõnealune ELi liikmesriik või institutsioon vastutab lähetatud isikkoosseisu liikme suhtes võetavate meetmete eest.

Artikkel 8

Käsuliin

1.   EUJUST LEXil on ühtne käsuliin nagu kriisiohjamisoperatsioonil.

2.   Poliitika- ja julgeolekukomitee teostab nõukogu vastutusel EUJUST LEXi poliitilist kontrolli ja strateegilist juhtimist.

3.   Tsiviiloperatsiooni ülem, poliitika- ja julgeolekukomitee poliitilise kontrolli all ja strateegilisel juhtimisel ning peasekretäri / kõrge esindaja üldises alluvuses, on EUJUST LEXi ülem strateegilisel tasandil, jagades missiooni juhile juhiseid ning andes talle nõu ja tehnilist abi.

4.   Tsiviiloperatsiooni ülem annab nõukogule aru peasekretäri / kõrge esindaja kaudu.

5.   Missiooni juht juhib ja kontrollib EUJUST LEXi kohapeal ning allub otseselt tsiviiloperatsiooni ülemale.

Artikkel 9

Poliitiline kontroll ja strateegiline juhtimine

1.   Poliitika- ja julgeolekukomitee teostab nõukogu vastutusel missiooni poliitilist kontrolli ja strateegilist juhtimist. Nõukogu volitab käesolevaga poliitika- ja julgeolekukomiteed tegema selleks asjakohaseid otsuseid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artikliga 25.

2.   Kõnealune volitus sisaldab õigust teha muudatusi operatsiooni kontseptsioonis ja operatsiooni plaanis. Samuti sisaldab see õigust missiooni juhi ametisse nimetamist käsitlevate edasiste otsuste vastuvõtmiseks. Missiooni eemärkide ja lõpetamise osas jääb otsustusõigus nõukogule.

3.   Poliitika- ja julgeolekukomitee annab nõukogule korrapäraselt aru.

4.   Poliitika- ja julgeolekukomitee saab tsiviiloperatsiooni ülemalt ja missiooni juhilt korrapäraste ajavahemike järel ja vastavalt vajadusele aruandeid nende vastutusalas olevate küsimuste kohta.

Artikkel 10

Julgeolek

1.   Tsiviiloperatsiooni ülem juhendab missiooni juhti julgeolekumeetmete planeerimisel ning tagab nende nõuetekohase ja tõhusa rakendamise EUJUST LEXi jaoks kooskõlas artiklitega 4 ja 8, tehes seda koostöös nõukogu julgeolekubürooga.

2.   Missiooni juht vastutab operatsiooni suhtes kohaldatavate operatsiooni julgeoleku ning minimaalsete julgeolekunõuete järgimise tagamise eest kooskõlas Euroopa Liidu lepingu V jaotise alusel kehtestatud Euroopa Liidu poliitikaga, mis käsitleb väljapoole ELi operatiivülesannete täitmisele siirdud isikkoosseisu julgeolekut, ja seda täiendavate dokumentidega.

3.   Liikmesriikides läbiviidavate missiooni osiste jaoks võtab vastuvõttev liikmesriik kõik vajalikud ja asjakohased meetmed, et tagada osalejate ja koolitajate turvalisus oma riigi territooriumil.

4.   Brüsselis asuva koordineerimiskeskuse turvalisuse tagamiseks korraldab vajalike ja asjakohaste meetmete võtmise nõukogu julgeolekubüroo koostöös vastuvõtva liikmesriigi ametiasutustega.

5.   Kui koolitus toimub kolmandas riigis, palub EL koos asjaomaste liikmesriikidega kolmanda riigi ametivõimudel võtta oma territooriumil vajalikke meetmeid seoses koolitusel osalejate ja koolitajate või ekspertide julgeolekuga.

6.   EUJUST LEXil on eriülesannetega julgeolekuametnik, kes annab aru missiooni juhile.

7.   Missiooni juht konsulteerib peasekretäri / kõrge esindaja juhendamisel poliitika- ja julgeolekukomiteega missiooni siirmist mõjutavates julgeolekuküsimustes.

8.   Enne Iraaki siirmist või sõitmist läbivad EUJUST LEXi isikkoosseisu liikmed, koolitajad ja eksperdid nõukogu julgeolekubüroo korraldatud kohustusliku julgeolekukoolituse ja vajaduse korral meditsiinilise kontrolli.

9.   Liikmesriigid püüavad teha EUJUST LEXi ja eelkõige kontaktasutuse, isikkoosseisu, koolitajate ja ekspertide jaoks, kes reisivad Iraaki ja selle piires, vajaduse korral kättesaadavaks turvalised ruumid, kuulikindlad vestid ja ihukaitse ning täita muud nende turvalisusega seotud vajadused Iraagis. Sellel eesmärgil võib missiooni juht sõlmida vastavalt vajadusele liikmesriikide või kohalike ametiasutustega asjakohaseid kokkuleppeid.

Artikkel 11

Rahastamiskord

1.   Missiooni tegevusega seonduvate kulutuste katmiseks ette nähtud lähtesumma ajavahemikus 1. juulist 2009 kuni 30. juunini 2010 on 10,8 miljonit eurot.

2.   Kulutusi, mida rahastatakse lõikes 1 sätestatud summadest, hallatakse vastavalt Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavatele menetlustele ja eeskirjadele selle erandiga, et mis tahes eelrahastamise vahendid ei jää ühenduse omandisse. Juhul kui osa koolitusest viiakse läbi kolmandates riikides, võivad kolmandate riikide kodanikud osaleda pakkumismenetlustes. Sellisel juhul võivad ka EUJUST LEXi tarbeks hangitavad kaubad ja teenused pärineda kolmandatest riikidest.

3.   Arvestades Iraagis valitsevat julgeolekuolukorda, osutatakse Bagdadis ja vajaduse korral ka teistes riigi piirkondades teenuseid vastavalt Ühendkuningriigi ja vajaduse korral muude asjakohaste liikmesriikide lepingutele või Iraagi ametiasutuste sõlmitud kokkulepetele äriühingutega, mis osutavad teenuseid ja esitavad nende eest arveid. Need kulutused kaetakse EUJUST LEXi eelarvest. Ühendkuningriik või muud asjaomased liikmesriigid esitavad missiooni juhiga konsulteerides nõukogule nimetatud kulutuste kohta asjakohast teavet.

4.   Missiooni juht annab oma lepingu raames tehtud tegevuste kohta täielikult aru komisjonile ja tegutseb viimase kontrolli all.

5.   Rahastamiskorras võetakse arvesse EUJUST LEXi operatiivvajadusi, sealhulgas varustuse kokkusobivust.

6.   Kulutused on rahastamiskõlblikud alates käesoleva ühismeetme jõustumise kuupäevast.

7.   Brüsselis asuva koordineerimiskeskuse varustus ostetakse või renditakse ELi nimel.

Artikkel 12

Koordineerimine

1.   Ilma et see piiraks käsuliini kohaldamist, tegutseb missiooni juht tihedas koostöös komisjoni delegatsiooniga, et tagada Iraagi toetuseks läbiviidava ELi tegevuse järjepidevus.

2.   Missiooni juht teeb tihedat koostööd kohapeal asuva ELi eesistujariigi esindajaga ja teiste ELi missioonide juhtidega.

3.   Missiooni juht teeb koostööd teiste riigis kohal olevate rahvusvaheliste osalejatega, eelkõige ÜROga.

Artikkel 13

Salastatud teabe avaldamine

Peasekretäril / kõrgel esindajal on volitus avaldada kooskõlas nõukogu julgeolekueeskirjadega vastuvõtvale riigile ja Ühinenud Rahvaste Organisatsioonile vajaduse korral ja vastavalt missiooni operatiivvajadustele ELi salastatud teavet ning kõnealuse operatsiooni jaoks koostatud dokumente kuni tasemeni „RESTREINT UE”. Selleks koostatakse kohalik kord.

Artikkel 14

Valveteenistus

EUJUST LEXi jaoks aktiveeritakse valveteenistus.

Artikkel 15

Jõustumine

Käesolev ühismeede jõustub 1. juulil 2009.

Ühismeede kehtib 30. juunini 2010.

Artikkel 16

Avaldamine

Käesolev ühismeede avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

Luxembourg, 11. juuni 2009

Nõukogu nimel

eesistuja

G. SLAMEČKA


(1)  ELT L 62, 9.3.2005, lk 37.

(2)  ELT L 291, 21.10.2006, lk 43.

(3)  ELT L 105, 15.4.2008, lk 10.

(4)  EÜT L 101, 11.4.2001, lk 1.