30.5.2009

Euroopa Liidu Teataja

L 135/1

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 449/2009,

29. mai 2009,

millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus), (1)

võttes arvesse komisjoni 21. detsembri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1580/2007, millega kehtestatakse nõukogu määruste (EÜ) nr 2200/96, (EÜ) nr 2201/96 ja (EÜ) nr 1182/2007 rakenduseeskirjad puu- ja köögiviljasektoris, (2) eriti selle artikli 138 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

Määruses (EÜ) nr 1580/2007 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel kehtestab komisjon kindlad impordiväärtused kolmandatest riikidest importimisel kõnealuse määruse XV lisa A osas osutatud toodete ja ajavahemike puhul,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Käesoleva määruse lisas määratakse kindlaks määruse (EÜ) nr 1580/2007 artikliga 138 ette nähtud kindlad impordiväärtused.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 30. mail 2009.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 29. mai 2009

Komisjoni nimel

põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor

Jean-Luc DEMARTY

(1) ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.

(2) ELT L 350, 31.12.2007, lk 1.

LISA

Kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

(EUR/100 kg)
CN-kood	Kolmanda riigi kood (1)	Kindel impordiväärtus
0702 00 00	IL	69,6
	MA	75,3
	MK	47,9
	TN	105,3
	TR	54,8
	ZZ	70,6
0707 00 05	JO	151,2
	MK	23,0
	TR	117,1
	ZZ	97,1
0709 90 70	JO	216,7
	TR	118,8
	ZZ	167,8
0805 10 20	EG	44,7
	IL	57,2
	MA	48,2
	TN	108,2
	TR	67,5
	US	55,6
	ZA	66,7
	ZZ	64,0
0805 50 10	AR	50,1
	TR	51,3
	ZA	48,6
	ZZ	50,0
0808 10 80	AR	68,3
	BR	74,6
	CL	76,3
	CN	85,3
	NZ	104,5
	US	100,3
	UY	71,7
	ZA	81,9
	ZZ	82,9
0809 20 95	US	272,9
0809 20 95	ZZ	272,9

(1) Riikide nomenklatuur on sätestatud komisjoni määruses (EÜ) nr 1833/2006 (ELT L 354, 14.12.2006, lk 19). Kood „ZZ” tähistab „muud päritolu”.

30.5.2009

Euroopa Liidu Teataja

L 135/3

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 450/2009,

29. mai 2009,

toiduga kokkupuutumiseks ette nähtud aktiivsete ja intelligentsete materjalide ja esemete kohta

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. oktoobri 2004. aasta määrust (EÜ) nr 1935/2004 toiduga kokkupuutumiseks ettenähtud materjalide ja esemete kohta, millega tunnistatakse kehtetuks direktiivid 80/590/EMÜ ja 89/109/EMÜ (1), eriti selle artikli 5 lõike 1 punkte h, i, l, m ja n,

olles konsulteerinud Euroopa Toiduohutusametiga

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruses (EÜ) nr 1935/2004 on sätestatud, et kõnealuse määruse kohaldamisala hõlmab toiduga kokkupuutuvaid aktiivseid ja intelligentseid materjale ja esemeid (edaspidi „aktiivsed ja intelligentsed materjalid ja esemed”) ning seega kohaldatakse kõiki selle norme, mis puudutavad toiduga kokkupuutumiseks ettenähtud materjale ja esemeid (edaspidi „toiduga kokkupuutuvad materjalid”), ka nimetatud materjalide ja esemete suhtes. Samuti kohaldatakse nende materjalide ja esemete suhtes vajaduse korral teistes ühenduse õigusaktides, nagu Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. detsembri 2001. aasta direktiivis 2001/95/EÜ (üldise tooteohutuse kohta) (2) ja selle rakendusmeetmetes ning nõukogu 25. juuni 1987. aasta direktiivis 87/357/EMÜ (tervist või turvalisust ohustavaid eksitava välimusega tooteid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta), (3) sätestatud meetmeid.

(2)

Määruses (EÜ) nr 1935/2004 on sätestatud toiduga kokkupuutuvaid materjale käsitlevate liikmesriikide õigusaktide vaheliste erinevuste kõrvaldamise üldpõhimõtted. Kõnealuse määruse artikli 5 lõige 1 näeb ette, et materjali- ja esemerühmade suhtes võib vastu võtta erimeetmeid; samuti on määruses üksikasjalikult kirjeldatud ainetele lubade andmise menetlust ühenduse tasandil, kui erimeetmega nähakse ette lubatud ainete loetelu.

(3)

Määruses (EÜ) nr 1935/2004 on sätestatud teatavad eeskirjad aktiivsete ja intelligentsete materjalide ja esemete suhtes. Need hõlmavad eeskirju erituvate aktiivsete ainete kohta, mis peavad vastama toidu suhtes kohaldatavatele ühenduse ja riiklikele õigusnormidele ning märgistusnõuetele. Erieeskirjad tuleks kehtestada erimeetmetena.

(4)

Käesolev määrus on erimeede määruse (EÜ) nr 1935/2004 artikli 5 lõike 1 punkti b tähenduses. Käesoleva määrusega tuleks kehtestada aktiivsete ja intelligentsete materjalide ja esemete suhtes erieeskirjad, mida tuleb kohaldada lisaks nende ohutu kasutamise üldistele nõuetele, mis on sätestatud määruses (EÜ) nr 1935/2004.

(5)

Aktiivseid ja intelligentseid materjale ning esemeid on mitut eri liiki. Aktiivse ja/või intelligentse toime tagavad ained võivad olla eraldi mahutis, näiteks väikeses paberkotis, või sisalduda juba pakendimaterjalis, nt plastpudeli plastis. Aineid, mis tagavad kõnealuse materjali aktiivse ja/või intelligentse toime (edaspidi „koostisosad”), tuleks hinnata käesoleva määruse kohaselt. Passiivsed osad, nagu mahuti, mahutit sisaldav pakend ja ainet sisaldav pakendimaterjal, tuleks hõlmata ühenduse või riiklike erinormidega, mida kohaldatakse nimetatud materjalide ja esemete suhtes.

(6)

Aktiivsed ja intelligentsed materjalid ning esemed võivad koosneda ühest või enamast eri liiki materjalide (plasti, paberi ja papi või pinnakattevahendi ja laki) kihist või osast. Nende materjalide suhtes kehtivad nõuded võivad olla ühenduse tasandil kas täielikult ühtlustatud, üksnes osaliselt ühtlustatud või alles ühtlustamata. Käesolevas määruses sätestatud eeskirju tuleks kohaldada nii, et see ei piiraks selliseid materjale reguleerivate ühenduse või riiklike normide kohaldamist.

(7)

Koostisosas esinevat ainet, või vajaduse korral mitme aine kombinatsiooni tuleks hinnata, et tagada selle ohutus ja vastavus määruses (EÜ) nr 1935/2004 sätestatud nõuetele. Mõnel juhul võib olla vaja hinnata ja anda luba ainete kombinatsioonile, kui aktiivne või intelligentne toime eeldab eri ainete vahelist vastastikust mõju, millega kaasneb toime paranemine või ainete teke, mis tagavad aktiivse ja intelligentse toime.

(8)	Määrus (EÜ) nr 1935/2004 näeb ette, et kui erimeetmete hulgas on loetelu ainetest, mida on ühenduses lubatud kasutada toiduga kokkupuutumiseks ette nähtud materjalide ja esemete valmistamisel, peaksid need ained enne kõnealusesse loetellu lülitamist läbima ohutushindamise.

(9)	On asjakohane, et aktiivsete ja intelligentsete materjalide ning esemete või koostisosade turule viimisest huvitatud isik ehk taotleja esitaks kogu teabe, mis on vajalik koostisosas esineva aine või vajaduse korral ainete kombinatsiooni ohutushindamiseks.

(10)

Koostisosas esineva aine või ainete kombinatsiooni ohutust peaks hindama Euroopa Toiduohutusamet (edaspidi „toiduohutusamet”) pärast määruse (EÜ) nr 1935/2004 artiklitele 9 ja 10 vastava nõuetekohase taotluse saamist. Selleks, et teatada taotlejale, millised andmed tuleb ohutushindamise jaoks esitada, peaks toiduohutusamet avaldama üksikasjalikud juhised taotluse koostamiseks ja esitamiseks. Võimalike piirangute järgimise kontrollimiseks on vaja, et taotleja esitaks asjakohase analüüsimeetodi aine avastamiseks ja selle koguse kindlakstegemiseks. Toiduohutusamet peab hindama, kas analüüsimeetod on soovitatud piirangute järgimise kontrollimiseks sobiv.

(11)

Konkreetse aine või ainete kombinatsiooni ohutushindamisele peaks järgnema riskijuhtimisotsus selle kohta, kas need ained tuleks kanda ühenduse loetellu lubatud ainetest, mida võib kasutada aktiivsetes ja intelligentsetes koostisosades (edaspidi „ühenduse loetelu”). Otsus tuleks vastu võtta vastavalt määruse (EÜ) nr 1935/2004 artikli 23 lõikes 2 nimetatud regulatiivkomitee menetlusele, tagades komisjoni ja liikmesriikide tiheda koostöö.

(12)

Ühenduse loetelus tuleb esitada kõnealuse aine või ainete kombinatsiooni ning vajaduse korral koostisosa, materjali või eseme, milles neid on kasutatud või milles need sisalduvad, määratlus ja selle kasutusega seotud piirangud, nõuded ja/või tingimused. Aine määratluses peaks sisalduma vähemalt selle nimi ning kui on olemas ja kui seda on vaja, siis CASi number, osakeste suurus, koostis või muud andmed.

(13)

Aktiivsed materjalid ja esemed võivad kavatsuslikult sisaldada aineid, mis on ette nähtud toitu eritumiseks. Kuna nimetatud ained on toidule kavatsuslikult lisatud, tuleb neid kasutada üksnes vastavalt tingimustele, mis on ette nähtud nende ainete toidus kasutamise suhtes kohaldatavate ühenduse või riiklike normidega. Juhul, kui ühenduse või riiklike normidega nähakse ette, et asjaomase aine kasutamiseks on vaja luba, peab aine ja selle kasutamisviis vastama nõuetele, mis on toitu käsitlevates eriõigusaktides (nt õigusaktid lisaainete kohta) seatud loa saamise tingimuseks. Materjali koosseisu on võimalik lisada või püsivalt siirata ka toidu lisaaineid ja ensüüme, mis avaldavad toidule tehnoloogilist mõju. Kõnealuseid kasutusviise reguleeritakse toidu lisaaineid ja ensüüme käsitlevate õigusaktidega ja seetõttu tuleks neid käsitada samal viisil kui erituvaid aktiivseid aineid.

(14)

Intelligentsed pakendisüsteemid annavad kasutajale teavet toidu seisukorra kohta ning ei tohiks eritada toitu oma koostisaineid. Intelligentsed süsteemid saab paigutada pakendi välispinnale ja need võivad olla toidust eraldatud funktsionaalse tõkkekihiga, mis kujutab endast tõkkekihti toiduga kokkupuutuvate materjalide või esemete sees ning hoiab ära selle tõkkekihi taga asuva aine toitu migreerumise. Funktsionaalse tõkkekihi taga võib kasutada loata aineid, kui need vastavad teatavatele kriteeriumidele ja nende migreerumine jääb allapoole kehtestatud avastamispiiri. Võttes arvesse imikute ja teiste eriti tundlike isikute toitu ning asjaolu, et vastavaid analüüse on raske teha, sest analüüsihälve on suur, tuleks loata ainete läbi funktsionaalse tõkkekihi toitu migreerumise suhtes kehtestada piirmäär 0,01 mg/kg. Uusi tehnoloogiaid, mille abil valmistatakse sellise osakestesuurusega (nt nanoosakestega) ainet, mille keemilised ja füüsikalised omadused erinevad oluliselt sama, kuid suuremate osakestega aine omadustest, tuleb ohutuse seisukohalt hinnata üksikjuhtumite kaupa, kuni vastava uue tehnoloogia kohta on rohkem teavet. Seetõttu ei tohiks neid hõlmata funktsionaalse tõkkekihi kontseptsiooniga.

(15)

Ühenduse erimeetmega, milles käsitletakse aktiivse või intelligentse materjali passiivset osa, võidakse sätestada nõuded materjali inertsusele, näiteks üldmigratsiooni piirnorm plastmaterjalide puhul. Kui toiduga kokkupuutuv materjal sisaldab ühenduse erimeetmega hõlmatud eritavat aktiivset koostisosa, võib olla oht, et aktiivse aine eritumise tõttu ületatakse üldmigratsiooni piirnormi. Kuna passiivse materjali puhul ei ole aktiivne toime tavapärane, siis ei peaks erituva aktiivse aine kogust üldmigratsiooni väärtusele juurde arvutama.

(16)

Määruse (EÜ) nr 1935/2004 artikli 4 lõikega 5 on ette nähtud, et aktiivsed ja intelligentsed materjalid ning esemed, mis on juba toiduga kokkupuutes, tuleb märgistada sellisel määral, et tarbijal oleks võimalik kindlaks määrata söömiskõlbmatuid osi. Selline teave tuleb esitada järjepidevalt, et vältida tarbijate segadusse ajamist. Seetõttu tuleks juhul, kui materjale, esemeid või nende osi võiks pidada söödavaks, märgistada aktiivsed ja intelligentsed materjalid ning esemed vastavate sõnadega ja, kui see on tehniliselt võimalik, ka sümboliga.

(17)

Määruse (EÜ) nr 1935/2004 artiklis 16 on sätestatud, et materjalidele ja esemetele tuleb lisada kirjalik vastavusdeklaratsioon, mis tõendab, et need on kooskõlas nende suhtes kohaldatavate eeskirjadega. Vastavalt kõnealuse määruse artikli 5 lõike 1 punktidele h ja i peaksid vastutavad isikud – eesmärgiga suurendada hankijate tegevuse kooskõlastatust ja vastutust tootmisprotsessi kõikidel etappidel – esitama vastavusdeklaratsioonis, mis tehakse kliendile kättesaadavaks, kinnituse, et toode vastab kehtivatele eeskirjadele. Lisaks tuleks tootmisprotsessi kõikidel etappidel teha täitevasutustele kättesaadavaks kõik dokumendid, mille alusel vastavusdeklaratsioon koostati.

(18)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 178/2002 (4) artikli 17 lõike 1 kohaselt peavad toidukäitlejad kontrollima toidu vastavust toidu suhtes kehtestatud õigusaktide nõuetele. Määruse (EÜ) nr 1935/2004 artikli 15 lõike 1 punktis e sätestatakse, et toiduga veel mitte kokkupuutuvate aktiivsete materjalide ja esemetega peab turuleviimisel olema kaasas teave nende lubatud kasutusotstarbe või -otstarvete kohta ning muu asjakohane teave, näiteks aktiivsest koostisosast eritatud ainete nimi ja kogus, et toidukäitlejad, kes neid materjale ja esemeid kasutavad, saaksid järgida kõiki teisi asjakohaseid ühenduse norme või nende puudumise korral riiklikke norme, mida kohaldatakse toidu, kaasa arvatud toidu märgistamise suhtes. Selleks peaks toidukäitlejatel olema kooskõlas konfidentsiaalsuse nõuetega juurdepääs asjakohasele teabele, mis annaks neile võimaluse tagada, et aktiivsetest ja intelligentsetest materjalidest ja esemetest aine toitu migreerumine või kavandatud eritumine oleks vastavuses toidu suhtes kohaldatavates ühenduse ja riiklikes õigusaktides sätestatud nõuete ja piirangutega.

(19)

Kuna mitmed aktiivsed ja intelligentsed materjalid ning esemed on liikmesriikides juba turule jõudnud, tuleb ette näha normid, millega tagatakse, et üleminek ühenduse lubade andmise korrale toimuks sujuvalt ega häiriks juba toimivat nimetatud materjalide ja esemete turgu. Taotlejale tuleb anda piisavalt aega sellise teabe edastamiseks, mis on vajalik koostisosas esineva aine või ainete kombinatsiooni ohutushindamiseks. Seda arvesse võttes tuleks anda taotlejatele aega 18 kuud, mille jooksul nad peaksid aktiivsete ja intelligentsete materjalide ja esemete kohta teabe esitama. Samuti peaks selle 18kuulise ajavahemiku jooksul olema võimalik esitada taotlusi uuele ainele või ainete kombinatsioonile loa saamiseks.

(20)	Toiduohutusamet peaks viivitamata hindama kõiki taotlusi, mis on esitatud esialgses taotluste esitamise etapis nii teadaolevate kui ka uute ainete kohta, mis sisalduvad sellistes koostisosades, ning mille kohta esitati õigeaegne ja nõuetekohane taotlus kooskõlas toiduohutusameti juhistega.

(21)

Komisjonil tuleks koostada ühenduse loetelu lubatud ainetest pärast kõigi nende ainete ohutushindamist, mille kohta esitati nõuetekohane ja toiduohutusameti juhistele vastav taotlus esialgse 18kuulise perioodi jooksul. Kõigi taotlejate jaoks õiglaste ja võrdsete tingimuste tagamiseks peaks ühenduse loetelu koostamine toimuma ühe etapina.

(22)	Vastavusdeklaratsiooni käsitlevaid eeskirju ja märgistamise erieeskirju tuleks kohaldada alles kuue kuu möödumisel käesoleva määruse jõustumisest, et anda ettevõtjatele piisavalt aega uute eeskirjadega kohanemiseks.

(23)	Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Sisu

Käesoleva määrusega sätestatakse toiduga kokkupuutumiseks ettenähtud aktiivsete ja intelligentsete materjalide ning esemete turustamise erinõuded.

Erinõuded ei piira selliste ühenduse ja riiklike normide kohaldamist, mis kehtivad materjalide ja esemete suhtes, millele on lisatud või mis sisaldavad aktiivseid või intelligentseid koostisosi.

Artikkel 2

Kohaldamisala

Määrust kohaldatakse ühenduses turule viidavate aktiivsete ja intelligentsete materjalide ning esemete suhtes.

Artikkel 3

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

„aktiivne materjal ja ese” – materjal ja ese, mis on ette nähtud pakendatud toidu säilimisaja pikendamiseks või selle seisukorra säilitamiseks või parandamiseks. See on kavandatud sisaldama selliseid koostisosi, mis eritavad aineid pakendatud toitu või toitu ümbritsevasse keskkonda või absorbeerivad aineid toidust või toitu ümbritsevast keskkonnast;

b)	„intelligentne materjal ja ese” – materjal ja ese, mis järgib pakendatud toidu seisukorda või toitu ümbritsevat keskkonda;

c)	„koostisosa” – aine või kombinatsioon eri ainetest, mis tagab materjali või eseme aktiivse ja/või intelligentse toime, kaasa arvatud materjalis või esemes nende ainete reageerimisel tekkiv aine; see ei hõlma selliseid passiivseid osi nagu materjal, millele neid on lisatud või mis neid sisaldab;

d)	„funktsionaalne tõkkekiht” – ühest või mitmest toiduga kokkupuutuva materjali kihist koosnev tõkkekiht, mis tagab valmismaterjali ja -eseme vastavuse määruse (EÜ) nr 1935/2004 artiklile 3 ja käesolevale määrusele;

e)	„eritav aktiivne materjal ja ese” – aktiivne materjal ja ese, mis on kavandatud sisaldama koostisosi, mis eritavad aineid pakendatud toitu, toidu pinnale või toitu ümbritsevasse keskkonda;

f)	„erituv aktiivne aine” – aine, mis on kavandatud eritavast aktiivsest materjalist ja esemest pakendatud toitu, toidu pinnale või toitu ümbritsevasse keskkonda erituma, ning millel on toidus oma eesmärk.

Artikkel 4

Aktiivsete ja intelligentsete materjalide ja esemete turule viimine

Aktiivseid ja intelligentseid materjale ja esemeid võib turule viia üksnes juhul, kui

a)	need on kavandatud kasutusotstarbe seisukohalt sobivad ja tõhusad;

b)	need on kooskõlas määruse (EÜ) nr 1935/2004 artiklis 3 sätestatud üldiste nõuetega;

c)	need on kooskõlas määruse (EÜ) nr 1935/2004 artiklis 4 sätestatud erinõuetega;

d)	need on kooskõlas määruse (EÜ) nr 1935/2004 artikli 15 lõike 1 punktis e sätestatud märgistamisnõuetega;

e)	need on kooskõlas käesoleva määruse II peatükis sätestatud koostist käsitlevate nõuetega;

f)	need on kooskõlas käesoleva määruse III ja IV peatükis sätestatud märgistamise ja deklareerimise nõuetega.

II PEATÜKK

KOOSTIS

1. JAGU

Ühenduses lubatud ainete loetelu

Artikkel 5

Ühenduse loetelu ainetest, mida võib kasutada aktiivsetes ja intelligentsetes koostisosades

1. Ainult ühenduse lubatud ainete loetellu (edaspidi „ühenduse loetelu”) kantud aineid võib kasutada aktiivse ja intelligentse materjali ning eseme koostisosana.

2. Erandina lõikest 1 võib aktiivse ja intelligentse materjali ning eseme koostisosana kasutada järgmisi aineid, ilma et need oleksid kantud ühenduse ainete loetellu:

a)	erituvad aktiivsed ained, kui need vastavad artiklis 9 osutatud tingimustele;

toitu käsitlevate ühenduse ja riiklike normide kohaldamisalasse kuuluvad ained, mis sisalduvad aktiivsetes materjalides ja esemetes, olles neile lisatud või neisse püsivalt siiratud näiteks pookimise või kinnistamise teel, et avaldada toidus tehnoloogilist toimet, kui need ained vastavad artiklis 9 sätestatud tingimustele;

ained, mida kasutatakse koostisosades, millel ei ole otsest kokkupuudet toiduga või toitu ümbritseva keskkonnaga ning mis on toidust eraldatud funktsionaalse tõkkekihiga, kui need vastavad artiklis 10 sätestatud tingimustele ning kui need ei kuulu järgmistesse kategooriatesse:

i)	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1272/2008 (5) I lisa punktides 3.5, 3.6 ja 3.7 sätestatud kriteeriumide kohaselt mutageenseks, kantserogeenseks või reproduktiivtoksiliseks liigitatud ained;

ii)	ained, mis on kavatsuslikult valmistatud sellise osakeste suurusega, mis muudab nende ainete keemilised ja füüsikalised omadused oluliselt erinevaks suuremate osakestega ainete vastavatest omadustest.

Artikkel 6

Ainete ühenduse loetellu kandmise tingimused

Aktiivsete või intelligentsete materjalide või esemete koostisosas esinevad ained peavad selleks, et neid kantaks ühenduse loetellu, vastama määruse (EÜ) nr 1935/2004 artikli 3 ja nende kohaldatavuse korral artikli 4 nõuetele niisugustes kasutustingimustes, mis on ette nähtud sellise aktiivse või intelligentse materjali või eseme jaoks.

Artikkel 7

Ühenduse loetelu sisu

Ühenduse loetelus esitatakse:

a)	aineid identifitseerivad andmed;

b)	ainete funktsioon;

c)	viitenumber;

d)	vajaduse korral ainete või koostisosade kasutamise tingimused;

e)	vajaduse korral ainete kasutamisega seotud piirangud ja/või nõuded;

f)	vajaduse korral sellise materjali või eseme kasutamise tingimused, millele aine või koostisosa on lisatud või milles see sisaldub.

Artikkel 8

Ühenduse loetelu koostamise tingimused

1. Ühenduse loetelu koostatakse määruse (EÜ) nr 1935/2004 artikli 9 kohaselt esitatud taotluste alusel.

2. Taotluste esitamise tähtaeg on 18 kuud alates sellest, kui Euroopa Toiduohutusamet (edaspidi „toiduohutusamet”) avaldab juhised, mis käsitlevad aktiivsetes ja intelligentsetes materjalides ja esemetes kasutatavate ainete ohutushindamist.

Toiduohutusamet avaldab nimetatud juhised hiljemalt kuus kuud pärast käesoleva määruse avaldamist.

3. Komisjon teeb avalikkusele kättesaadavaks registri, mis sisaldab kõiki aineid, mille kohta on esitatud kooskõlas lõikega 2 nõuetekohane taotlus.

4. Komisjon võtab ühenduse loetelu vastu määruse (EÜ) nr 1935/2004 artiklites 10 ja 11 osutatud menetluse raames.

5. Kui toiduohutusamet küsib lisateavet ja taotleja seda määratud tähtaja jooksul ei esita, siis toiduohutusamet ei hinda kõnealust ainet selle ühenduse loetellu kandmise eesmärgil, sest sellist taotlust ei saa lugeda nõuetekohaseks.

6. Komisjon võtab ühenduse loetelu vastu pärast seda, kui toiduohutusamet on esitanud arvamuse kõigi registris olevate ainete kohta, mille kohta on esitatud nõuetekohane taotlus vastavalt lõigetele 2 ja 5.

7. Uute ainete lisamiseks kohaldatakse määruse (EÜ) nr 1935/2004 artiklites 9, 10 ja 11 sätestatud menetlust.

2. JAGU

Ühenduse loetelust välja jäänud ainete kasutamise tingimused

Artikkel 9

Artikli 5 lõike 2 punktides a ja b osutatud ained

1. Käesoleva määruse artikli 5 lõike 2 punktis a osutatud erituvate aktiivsete ainete ja sama määruse artikli 5 lõike 2 punktis b osutatud ainete, mis on lisatud või püsivalt siiratud näiteks pookimise või kinnistamise teel, kasutamisel tuleb järgida asjaomaseid ühenduse ja riiklikke norme, mida kohaldatakse toidu suhtes, ning määruse (EÜ) nr 1935/2004 norme ning nimetatud määruse rakendusmeetmeid, juhul kui need on kohaldatavad.

2. Erituva aktiivse aine kogust ei arvata mõõdetud üldmigratsiooni väärtuse hulka, juhul kui üldmigratsiooni piirnorm on kehtestatud ühenduse erimeetmega, milles on käsitletud sellist toiduga kokkupuutuvat materjali, mis sisaldab vastavat koostisosa.

3. Ilma et see piiraks määruse (EÜ) nr 1935/2004 artikli 4 lõigete 1 ja 3 kohaldamist, võib lõikes 2 nimetatud erituva aine kogus ületada eripiirangut, mis on asjaomase aine suhtes kehtestatud ühenduse või riikliku erimeetmega, milles on käsitletud vastavat koostisosa sisaldavat toiduga kokkupuutuvat materjali, kui see kogus on kooskõlas toidu suhtes kohaldatavate ühenduse normidega või selliste normide puudumisel toidu suhtes kohaldatavate riiklike normidega.

Artikkel 10

Artikli 5 lõike 2 punktis c osutatud ained

1. Käesoleva määruse artikli 5 lõike 2 punktis c osutatud ainete puhul, mida kasutatakse koostisosades, millel ei ole otsest kokkupuudet toiduga või toitu ümbritseva keskkonnaga, ei tohi migratsioon toitu ületada 0,01 mg/kg, mõõdetuna statistilise kindlusega, mida nõuab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 882/2004 (6) artiklile 11 vastav analüüsimeetod.

2. Lõikes 1 sätestatud piirnormi väljendatakse alati kontsentratsioonina toidus. Seda kohaldatakse struktuurilt ja toksikoloogiliselt lähedaste ainete rühma suhtes, eelkõige isomeeride või sama asjakohase funktsionaalrühma ainete suhtes, ning see hõlmab võimalikku kompenseerivat ülekandumist.

III PEATÜKK

MÄRGISTAMINE

Artikkel 11

Täiendavad märgistamiseeskirjad

1. Et võimaldada tarbijatel tuvastada mittesöödavaid osi, tuleb aktiivsed ja intelligentsed materjalid ning esemed või nende osad juhul, kui neid võib pidada söödavaks, märgistada

a)	sõnadega „MITTE SÜÜA” ning

b)	alati, kui see on tehniliselt võimalik, I lisas esitatud sümboliga.

2. Lõikes 1 nõutav teave peab olema nähtav, selgesti loetav ja kulumiskindel. See peab olema trükitud vähemalt 3 mm tähemärgisuurusega tähtedes ja olema vastavuses määruse (EÜ) nr 1935/2004 artikli 15 nõuetega.

3. Erituvaid aktiivseid aineid käsitatakse koostisosadena Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/13/EÜ (7) artikli 6 lõike 4 punkti a tähenduses ja nende suhtes kohaldatakse kõnealuse direktiivi norme.

IV PEATÜKK

VASTAVUSDEKLARATSIOON JA DOKUMENDID

Artikkel 12

Vastavusdeklaratsioon

1. Turustamisetappidel, v.a lõpptarbijale müümisel, peab aktiivsete ja intelligentsete materjalide ja esemetega (hoolimata sellest, kas nad on kokkupuutes toiduga või mitte), selliste materjalide ja esemete tootmiseks ette nähtud koostisosadega või selliste koostisosade tootmiseks ette nähtud ainetega olema kaasas määruse (EÜ) nr 1935/2004 artiklile 16 vastav kirjalik vastavusdeklaratsioon.

2. Lõikes 1 nimetatud deklaratsiooni esitab ettevõtja ja see peab sisaldama käesoleva määruse II lisas nõutud teavet.

Artikkel 13

Tõendavad dokumendid

Ettevõtja esitab riigi pädevale ametiasutusele selle nõudmisel asjakohased dokumendid, millega tõendatakse aktiivsete ja intelligentsete materjalide ja esemete ning nende materjalide ja esemete tootmiseks ette nähtud koostisosade vastavust käesoleva määruse nõuetele.

Dokumendid peavad sisaldama teavet aktiivse või intelligentse materjali või eseme sobivuse ja tõhususe kohta, katsetamise, arvutuste vm analüüside tingimuste ning tulemuste kohta, tõendeid ohutuse kohta või nõuetele vastavuse põhjendusi.

V PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 14

Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikli 4 punkti e ja artiklit 5 kohaldatakse alates ühenduse loetelu kohaldamise kuupäevast. Kuni nimetatud kuupäevani kohaldatakse kehtivaid riiklikke norme aktiivsete ja intelligentsete materjalide ja esemete koostise kohta, ilma et see piiraks määruse (EÜ) nr 1935/2004 artikli 4 lõikes 2 ja käesoleva määruse artiklites 9 ja 10 kehtestatud nõuete mõju.

Artikli 4 punkti f, artikli 11 lõikeid 1 ja 2 ning IV peatükki hakatakse kohaldama alates 19. detsembrist 2009. Kuni selle kuupäevani kohaldatakse kehtivaid riiklikke norme aktiivsete ja intelligentsete materjalide ning esemete märgistamise ja vastavusdeklaratsiooni kohta, ilma et see piiraks määruse (EÜ) nr 1935/2004 artikli 4 lõigete 5 ja 6 ning käesoleva määruse artikli 11 lõike 3 mõju.

Enne käesoleva määruse artikli 11 lõigete 1 ja 2 kohaldamise kuupäeva võib jätkata määruse (EÜ) nr 1935/2004 artikli 4 lõikes 5 sätestatud eeskirjade kohaselt märgistatud materjalide ja esemete turuleviimist kuni varude ammendumiseni.

Kuni kuupäevani, mil ühenduse loetelu hakatakse kohaldama, antakse erituvatele aktiivsetele ainetele lube ning neid aineid kasutatakse kooskõlas vastavate ühenduse toidu suhtes kehtestatud normidega ja vastavuses määruse (EÜ) nr 1935/2004 ning selle rakendussätetega.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 29. mai 2009

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Androulla VASSILIOU

(1) ELT L 338, 13.11.2004, lk 4.

(2) EÜT L 11, 15.1.2002, lk 4.

(3) EÜT L 192, 11.7.1987, lk 49.

(4) EÜT L 31, 1.2.2002, lk 1.

(5) ELT L 353, 31.12.2008, lk 1.

(6) ELT L 165, 30.4.2004, lk 1.

(7) EÜT L 109, 6.5.2000, lk 29.

I LISA

SÜMBOL

II LISA

VASTAVUSDEKLARATSIOON

Artiklis 12 osutatud kirjalik deklaratsioon peab sisaldama järgmisi andmeid:

1.	vastavusdeklaratsiooni esitava ettevõtja nimi ja aadress;

2.	aktiivseid ja intelligentseid materjale ning esemeid, nende materjalide ja esemete tootmiseks ette nähtud koostisosi või koostisosade tootmiseks ette nähtud aineid tootva või importiva ettevõtja nimi ja aadress;

3.	aktiivseid ja intelligentseid materjale ning esemeid, nende materjalide ja esemete tootmiseks ette nähtud koostisosi või koostisosade tootmiseks ette nähtud aineid identifitseerivad andmed;

4.	deklaratsiooni kuupäev;

5.	kinnitus, et aktiivne või intelligentne materjal või ese on vastavuses nõuetega, mis on sätestatud käesolevas määruses, määruses (EÜ) nr 1935/2004 ja kohaldatavates ühenduse erimeetmetes;

piisav teave selliste koostisosades esinevate ainete kohta, mille suhtes kehtivad piirangud toidu suhtes kehtestatud ühenduse või riiklikes normides ning käesolevas määruses; vajaduse korral puhtuse erikriteeriumid kooskõlas asjakohaste toidu suhtes kehtestatud ühenduse õigusaktidega ning aktiivse koostisosa eritatavate ainete nimi ja kogus, et võimaldada tootmisahela järgmises etapis tegutseval ettevõtjal tagada nende piirangute täitmist;

7.	piisav teave aktiivse ja intelligentse materjali ning eseme sobivuse ja tõhususe kohta;

nõuded koostisosa kasutamise suhtes, näiteks:

i)	materjali- ja esemerühmad, millele võib lisada kõnealuse koostisosa või milles see võib sisalduda;

ii)	soovitud mõju saavutamiseks vajalikud kasutustingimused;

nõuded materjali või eseme kasutamise suhtes, näiteks:

i)	toidu liik või liigid, millega kokkupuutumiseks on see ette nähtud;

ii)	töötlemise ja säilitamise aeg ning temperatuur toiduga kokkupuutumisel;

iii)	toiduga kokkupuutes oleva pindala ja ruumala suhe, mida kasutatakse materjali või eseme nõuetele vastavuse kindlakstegemiseks;

10.	funktsionaalse tõkkekihi kasutamise korral kinnitus selle kohta, et aktiivne või intelligentne materjal või ese on vastavuses käesoleva määruse artikliga 10.

Kirjalik deklaratsioon peab võimaldama kergesti tuvastada aktiivseid ja intelligentseid materjale ja esemeid, koostisosa või ainet, mille kohta see on esitatud, ning seda uuendatakse, kui tootmises toimunud oluliste muudatuste tulemusena muutub migratsioon või kui saadakse uusi teaduslikke andmeid.

30.5.2009

Euroopa Liidu Teataja

L 135/12

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 451/2009,

29. mai 2009,

millega muudetakse määrust (EÜ) nr 883/2006, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1290/2005 rakenduseeskirjad seoses makseasutuste raamatupidamisarvestuse, kulu- ja tuludeklaratsioonide ning kulude hüvitamise tingimustega Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi (EAGF) ja Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi (EAFRD) raames

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 21. juuni 2005. aasta määrust (EÜ) nr 1290/2005 ühise põllumajanduspoliitika rahastamise kohta (1), eriti selle artiklit 42,

ning arvestades järgmist:

(1)

Liikmesriigid peavad kinni pidama abisaajatele abi väljamaksmise tähtaegadest, mis on sätestatud ühenduse põllumajandusalastes õigusaktides. Määruse (EÜ) nr 1290/2005 artiklis 16 on sätestatud, et kui makseasutus neid tähtaegu ületab, ei rahasta ühendus neid makseid, välja arvatud kindlaksmääratud juhtudel, tingimustel ja piirides vastavalt proportsionaalsuse põhimõttele.

(2)	Komisjoni määruse (EÜ) nr 883/2006 (2) artiklis 9 on sätestatud, et kui pärast tähtaja möödumist tehtud kulud moodustavad kuni 4 % tähtaegselt tehtud kuludest, summat ei vähendata.

(3)

6. oktoobril 2008. aastal toimunud põllumajanduse erikomitee koosolekul tutvustas komisjon deklaratsiooni, (3) milles käsitletakse määruse (EÜ) nr 883/2006 artiklis 9 ette nähtud 4 % künnise suurendamist 5 %-le. Seetõttu on asjakohane suurendada abikõlblike hilinenud maksete künnist. Uut künnist tuleks hakata rakendama juhtudel, kui maksete tähtaeg on hilisem kui 15. oktoober 2009.

(4)

Nõukogu 19. jaanuari 2009. aasta määruse (EÜ) nr 73/2009 (millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames põllumajandustootjate suhtes kohaldatavate otsetoetuskavade ühiseeskirjad ja teatavad toetuskavad põllumajandustootjate jaoks, muudetakse määruseid (EÜ) nr 1290/2005, (EÜ) nr 247/2006, (EÜ) nr 378/2007 ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1782/2003) (4) artikli 8 lõikega 1 on ette nähtud, et otsetoetuste netosummad, mida võib liikmesriigis maksta iga kalendriaasta kohta pärast toetuse ümbersuunamist, vabatahtlikku ümbersuunamist ning ilma et see piiraks finantsdistsipliini järgimist (v.a nõukogu määruste (EÜ) nr 247/2006 (5) ja (EÜ) nr 1405/2006 (6) kohaselt makstavad otsetoetused), ei tohi ületada määruse (EÜ) nr 73/2009 IV lisas sätestatud ülemmäärasid. Finantsdistsipliini järgimise eesmärgil tuleks sätestada erisätted, et vältida olukorda, kus maksetähtaegadest mitte kinni pidamine tooks kaasa selle, et otsetoetuste kogukulud ületaksid kõnealuseid ülemmäärasid vastava eelarveaasta jooksul.

(5)	Teatavaid sätteid tuleks konkretiseerida ka kooskõlas praeguse praktikaga ja selleks, et tagada läbipaistvus.

(6)	Määrust (EÜ) nr 883/2006 tuleks seetõttu vastavalt muuta.

(7)	Kõnealuseid muudatusi tuleks kohaldada alates 16. oktoobrist 2009 liikmesriikides 2010. aastal ja sellele järgnevatel aastatel saadud tulude ning tehtud kulude suhtes.

(8)	Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas põllumajandusfondide komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EÜ) nr 883/2006 muudetakse järgmiselt.

Artiklit 9 muudetakse järgmiselt:

lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Pärast ettenähtud tähtaja möödumist tehtud kulud on kõlblikud ühenduse rahastamiseks ning igakuiseid makseid vähendatakse järgmiselt:

a)	kui pärast tähtaja möödumist tehtud kulud moodustavad kuni 4 % tähtaegselt tehtud kuludest, summat ei vähendata;

kui pärast tähtaja möödumist tehtud kulud ületavad eespool nimetatud 4 % künnise, vähendatakse nende kulude kohaseid makseid järgmisi eeskirju järgides:

—	kulude puhul, mis tehti esimese kuu jooksul pärast möödunud maksetähtaega, vähendatakse summat 10 %;

—	kulude puhul, mis tehti teise kuu jooksul pärast möödunud maksetähtaega, vähendatakse summat 25 %;

—	kulude puhul, mis tehti kolmanda kuu jooksul pärast möödunud maksetähtaega, vähendatakse summat 45 %;

—	kulude puhul, mis tehti neljanda kuu jooksul pärast möödunud maksetähtaega, vähendatakse summat 70 %;

—	kulude puhul, mis tehti rohkem kui neli kuud pärast möödunud maksetähtaega, vähendatakse summat 100 %;

c)	lõike 1 punktides a–b osutatud 4 % künnis asendatakse 5 % künnisega nende maksete puhul, mille maksetähtaeg möödub pärast 15. oktoobrit 2009.”;

lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. Erandina lõikes 1 sätestatust kohaldatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 73/2009 (7) artikli 8 lõikes 1 osutatud otsetoetuste netosummade ülemmäära suhtes järgmisi tingimusi:

a)	kui lõike 1 punktis a osutatud künnist pole täielikult kasutatud hiljemalt 15. oktoobriks aastal N + 1 tehtud makseteks ja kui selle künnise jääk on üle 2 %, vähendatakse viimast 2 %-ni;

eelarveaasta Y jooksul makstud otsetoetuste kogusumma, mis ei kuulu nõukogu määruste (EÜ) nr 247/2006 (8) ja EÜ nr 1405/2006 (9) kohaselt tehtavate maksete hulka, on ühenduse rahastamiseks abikõlblik ainult otsetoetuste kogu netosumma ulatuses, mis on määruse (EÜ) nr 73/2009 artikli 8 lõike 1 kohaselt kindlaks määratud kalendriaasta Y–1 suhtes ning mida on vajaduse korral korrigeeritud selle määruse artiklis 11 sätestatud kohanduste alusel;

c)	kulusid, mis ületavad punktides a ja b osutatud piiranguid, vähendatakse 100 %.

Kui liikmesriigi jaoks ei ole määruse (EÜ) nr 73/2009 artikli 8 lõike 1 kohaselt netosummade ülemmäära kehtestatud, saadakse asjaomase liikmesriigi suhtes kohaldatav netosummade ülemmäär, millele osutatakse esimeses lõigus, otsetoetuste individuaalsete ülemmäärade liitmise teel.

c)	lõike 3 teine lõik asendatakse järgmisega: „Esimest lõiku ei kohaldata siiski kulude puhul, mis ületavad piirangu, millele on osutatud lõike 2 punktis b.”

Artikli 19 lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4. Vastavalt määruse (EÜ) nr 1259/1999 artiklitele 3 ja 4 või määruse (EÜ) nr 1655/2004 artiklile 1 kinni peetud summad ja neilt saadavad intressid, mis ei ole makstud kooskõlas komisjoni määruse (EÜ) nr 963/2001 (10) artikliga 1 või määruse (EÜ) nr 1655/2004 artikli 3 lõikega 1, kantakse üle Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondile (EAGF) koos asjaomase eelarveaasta oktoobrikuu kuludega. Vajaduse korral kasutatakse käesoleva määruse artikli 7 lõikes 2 osutatud vahetuskurssi.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub seitsmendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

2010. aasta ja sellele järgnevate aastate puhul kohaldatakse käesolevat määrust alates 16. oktoobrist 2009.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 29. mai 2009

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Mariann FISCHER BOEL

(1) ELT L 209, 11.8.2005, lk 1.

(2) ELT L 171, 23.6.2006, lk 1.

(3) Institutsioonidevaheline dokument: 2008/0103 (CNS).

(4) ELT L 30, 31.1.2009, lk 16.

(5) ELT L 42, 14.2.2006, lk 1.

(6) ELT L 265, 26.9.2006, lk 1.

(7) ELT L 30, 31.1.2009, lk 16.

(8) ELT L 42, 14.2.2006, lk 1.

(9) ELT L 265, 26.9.2006, lk 1.”

(10) EÜT L 136, 18.5.2001, lk 4.”

30.5.2009

Euroopa Liidu Teataja

L 135/15

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 452/2009,

29. mai 2009,

millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1898/2005, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1255/1999 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses koore, või ja kontsentreeritud või realiseerimise meetmetega ühenduse turul

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni määrusega (EÜ) nr 1898/2005 (2) kehtestati abikava rakendamise üksikasjalikud eeskirjad seoses teatud piimatoodete ülejäägi realiseerimisega. Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artiklis 101 sätestatud kava tühistatakse nõukogu 19. jaanuari 2009. aasta määrusega (EÜ) nr 72/2009, milles käsitletakse ühise põllumajanduspoliitika muudatusi ja muudetakse määrusi (EÜ) nr 247/2006, (EÜ) nr 320/2006, (EÜ) nr 1405/2006, (EÜ) nr 1234/2007, (EÜ) nr 3/2008 ja (EÜ) nr 479/2008 ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EMÜ) nr 1883/78, (EMÜ) nr 1254/89, (EMÜ) nr 2247/89, (EMÜ) nr 2055/93, (EÜ) nr 1868/94, (EÜ) nr 2596/97, (EÜ) nr 1182/2005 ja (EÜ) nr 315/2007 (3).

(2)	Seoses sellega ning arvestades kulutasuvamaid sekkumisvõi turustamisvõimalusi, tuleks lihtsustamise eesmärgil kaotada sätted pagaritoodete, jäätise ja teiste toiduainete tootmiseks mõeldud sekkumisvarude müügi kohta.

(3)	Seega tuleks tunnistada kehtetuks komisjoni määrus (EÜ) nr 1898/2005.

(4)

Määrusega (EÜ) nr 72/2009 jäetakse 1. juulist 2009 välja määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikkel 101. Seepärast tuleks määrus (EÜ) nr 1898/2005 tunnistada kehtetuks alates samast kuupäevast. Määruse (EÜ) nr 1898/2005 artikliga 78 on siiski ette nähtud, et või võib üle anda alates tõendil märgitud kalendrikuule eelneva kuu 20. päevast kuni tõendil märgitud kalendrikuule järgneva kuu 10. päevani. Selleks, et ettevõtjad võiksid täielikult ära kasutada 2009. aasta juuni lõpuni kehtivaid tõendeid, tuleks määruse (EÜ) nr 1898/2005 IV peatükki nendele tõenditele jätkuvalt kohaldada.

(5)	Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas põllumajandusturgude ühise korralduse komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrus (EÜ) nr 1898/2005 tunnistatakse kehtetuks.

Nimetatud määruse IV peatükki kohaldatakse siiski jätkuvalt ning abi makstakse või tarnetele 2009. aasta juuni lõpuni kehtivate tõendite alusel.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub seitsmendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. juulist 2009.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 29. mai 2009

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Mariann FISCHER BOEL

(1) ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.

(2) ELT L 308, 25.11.2005, lk 1.

(3) ELT L 30, 31.1.2009, lk 1.

30.5.2009

Euroopa Liidu Teataja

L 135/16

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 453/2009,

29. mai 2009,

millega määratakse kindlaks alates 1. juunist 2009 kohaldatavad teraviljasektori impordimaksud

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse komisjoni 28. juuni 1996. aasta määrust (EÜ) nr 1249/96 nõukogu määruse (EMÜ) nr 1766/92 rakenduseeskirjade kohta teraviljasektori imporditollimaksude osas, (2) eriti selle artikli 2 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 136 lõikega 1 on ette nähtud, et CN-koodide 1001 10 001001 90 91, ex 1001 90 99 (kõrgekvaliteediline pehme nisu), 1002, ex 1005 (välja arvatud hübriidseemned) ja ex 1007 (välja arvatud hübriidkülviseeme) alla kuuluvate toodete imporditollimaks on võrdne nende toodete suhtes importimisel kehtiva sekkumishinnaga ning seda suurendatakse 55 % võrra, millest arvatakse maha kõnealuse kaubasaadetise suhtes kehtiv CIF-impordihind. See maks ei tohi siiski ületada ühise tollitariifistiku tollimaksumäära.

(2)	Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 136 lõikega 2 on ette nähtud, et nimetatud artikli lõikes 1 osutatud tollimaksu arvutamiseks kehtestatakse kõnealustele toodetele korrapäraste ajavahemike järel tüüpiline CIF-impordihind.

(3)

Määruse (EÜ) nr 1249/96 artikli 2 lõike 2 kohaselt on CN-koodide 1001 10 00, 1001 90 91, ex 1001 90 99 (kõrgekvaliteediline pehme nisu), 1002 00, 1005 10 90, 1005 90 00 ja 1007 00 90 alla kuuluvate toodete imporditollimaksu arvutamiseks kasutatav hind on artiklis 4 täpsustatud korras iga päeva kohta määratud tüüpiliste CIF-impordihindade keskmine.

(4)	Seepärast tuleks alates 1. juunist 2009 kehtestada impordimaksud, mida kohaldatakse uute maksude jõustumiseni,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 136 lõikes 1 osutatud teraviljasektori imporditollimaksud määratakse alates 1. juunist 2009 kindlaks käesoleva määruse I lisas II lisa teabe alusel.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 1. juunil 2009.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 29. mai 2009

Komisjoni nimel

põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor

Jean-Luc DEMARTY

(1) ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.

(2) EÜT L 161, 29.6.1996, lk 125.

I LISA

Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 136 lõikes 1 osutatud toodete impordimaksud, mida kohaldatakse alates 1. juunist 2009

CN-kood	Kaupade kirjeldus	Imporditollimaks (1) (EUR/t)
1001 10 00	Kõva NISU, kõrgekvaliteediline	0,00
	keskmise kvaliteediga	0,00
	madala kvaliteediga	0,00
1001 90 91	Pehme NISU seemneks	0,00
ex 1001 90 99	Pehme NISU, kõrgekvaliteediline, v.a seemneks	0,00
1002 00 00	RUKIS	43,39
1005 10 90	MAIS seemneks, v.a hübriidid	10,29
1005 90 00	MAIS, v.a seemneks (2)	10,29
1007 00 90	TERASORGO, v.a hübriidid seemneks	43,39

(1) Kaupade puhul, mis jõuavad ühendusse Atlandi ookeani või Suessi kanali kaudu, võib importija taotleda määruse (EÜ) nr 1249/96 artikli 2 lõike 4 kohaselt imporditollimaksu vähendamist:

—	3 EUR/t, kui lossimissadam asub Vahemere ääres,

—	2 EUR/t, kui lossimissadam asub Taanis, Eestis, Iirimaal, Lätis, Leedus, Poolas, Soomes, Rootsis, Ühendkuningriigis või Pürenee poolsaare Atlandi ookeani äärsel rannikul.

(2) Importija võib taotleda imporditollimaksu vähendamist ühtse määra alusel 24 eurot tonni kohta, kui on täidetud määruse (EÜ) nr 1249/96 artikli 2 lõikes 5 kehtestatud tingimused.

II LISA

I lisas kehtestatud imporditollimaksude arvutamisel arvestatavad tegurid

15.5.2009-28.5.2009

Määruse (EÜ) nr 1249/96 artikli 2 lõike 2 osutatud võrdlusperioodi keskmised:

(EUR/t)
	Pehme nisu (1)	Mais	Kõva nisu, kõrge kvaliteediga	Kõva nisu, keskmise kvaliteediga (2)	Kõva nisu, madala kvaliteediga (3)	Oder
Börs	Minnéapolis	Chicago	—	—	—	—
Noteering	211,86	121,76	—	—	—	—
FOB-hind USAs	—	—	210,44	200,44	180,44	100,65
Lahe lisatasu	—	11,19	—	—	—	—
Suure Järvistu lisatasu	11,05	—	—	—	—	—

Määruse (EÜ) nr 1249/96 artikli 2 lõike 2 osutatud võrdlusperioodi keskmised:

Veokulud: Mehhiko laht–Rotterdam:	18,77 EUR/t
Veokulud: Suur Järvistu–Rotterdam:	17,97 EUR/t

(1) Lisatasu 14 EUR/t sisse arvestatud (määruse (EÜ) nr 1249/96 artikli 4 lõige 3).

(2) Allahindlus 10 EUR/t (määruse (EÜ) nr 1249/96 artikli 4 lõige 3).

(3) Allahindlus 30 EUR/t (määruse (EÜ) nr 1249/96 artikli 4 lõige 3).

30.5.2009

Euroopa Liidu Teataja

L 135/19

NÕUKOGU OTSUS,

27. aprill 2009,

ülemäärase eelarvepuudujäägi kohta Prantsusmaal

(2009/414/EÜ)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 104 lõiget 6,

võttes arvesse komisjoni soovitust,

võttes arvesse Prantsusmaa esitatud märkusi,

ning arvestades järgmist:

(1)	Vastavalt asutamislepingu artiklile 104 hoiduvad liikmesriigid ülemäärasest riigieelarve puudujäägist.

(2)	Stabiilsuse ja kasvu pakt põhineb eesmärgil tagada usaldusväärne riigi rahandus, mis on hindade stabiilsuse ning töökohtade loomist soodustava tugeva ja püsiva majanduskasvu tingimuste tagamise vahend.

(3)

Asutamislepingu artiklis 104 sätestatud ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlusega, mida täpsustatakse nõukogu 7. juuli 1997. aasta määrusega (EÜ) nr 1467/97 ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse rakendamise kiirendamise ja selgitamise kohta (1) (mis on osa stabiilsuse ja kasvu paktist), on ette nähtud ülemäärast eelarvepuudujääki käsitleva otsuse vastuvõtmine. Asutamislepingule lisatud protokollis ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse kohta on ette nähtud täiendavad sätted seoses ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse rakendamisega. Nõukogu määruses (EÜ) nr 3605/93 (2) on sätestatud üksikasjalikud eeskirjad ja määratlused kõnealuse protokolli sätete kohaldamiseks.

(4)

Stabiilsuse ja kasvu pakti 2005. aasta reformi eesmärk oli suurendada pakti tõhusust ja majanduslikku mõju ning kindlustada riigi rahanduse pikaajaline jätkusuutlikkus. Selle eesmärk oli tagada, et ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse kõigis etappides võetaks täiel määral arvesse eelkõige majandusolukorda ja eelarveseisundit. Seega nähakse stabiilsuse ja kasvu paktiga ette raamistik, millega toetatakse valitsuse poliitikat kindla eelarveseisundi kiireks taastamiseks, võttes samas arvesse majandusolukorda.

(5)

Asutamislepingu artikli 104 lõike 5 kohaselt esitab komisjon nõukogule arvamuse juhul, kui ta on arvamusel, et liikmesriigis on või võib tekkida ülemäärane eelarvepuudujääk. Olles võtnud arvesse asutamislepingu artikli 104 lõike 3 kohast ettekannet ning asutamislepingu artikli 104 lõike 4 kohast majandus- ja rahanduskomitee arvamust, on komisjon seisukohal, et Prantsusmaal on ülemäärane eelarvepuudujääk. Seepärast esitas komisjon 24. märtsil 2009 nõukogule sellekohase arvamuse Prantsusmaa kohta (3).

(6)	Asutamislepingu artikli 104 lõike 6 kohaselt peaks nõukogu kaaluma kõiki asjaomase liikmesriigi võimalikke märkusi enne, kui ta pärast üldhinnangut otsustab, kas liikmesriigis on ülemäärane eelarvepuudujääk. Prantsusmaa puhul jõuti pärast kõnealust üldhinnangut järgmistele järeldustele.

(7)

Prantsusmaa ametiasutuste poolt 6. veebruaril 2009 esitatud andmete kohaselt ulatub valitsemissektori eelarve puudujääk 2008. aastal 3,2 % SKPst, (4) ületades seega kontrollväärtust 3 % SKPst. Asutamislepingu artikli 104 lõike 3 kohases etteandes märgiti, et puudujääk oli kontrollväärtuse 3 % SKPst lähedal, kuid puudujääki ei saa käsitada asutamislepingu ning stabiilsus- ja kasvu pakti tähenduses erandlikuna. Hinnanguliselt oli SKP kasv 2008. aastal 0,7 % SKPst, kusjuures 2007. aastal oli see 2,2 % SKPst. Kontrollväärtuse ületamist ei saa pidada ajutiseks. Komisjoni talituste 2009. aasta jaanuari vaheprognoosi kohaselt ulatub valitsemissektori eelarve puudujääk 2009. aastal 5,4 % SKPst ning eeldusel, et poliitikat ei muudeta, väheneb see 2010. aastal ainult pisut (5 %le SKPst), kuna majanduse elavdamise kava mõju eelarvele väheneb. Seega ei ole asutamislepingus sätestatud puudujäägikriteerium täidetud.

(8)

Määruse (EÜ) nr 1467/97 artikli 2 lõike 4 kohaselt võib asjaomaseid tegureid asutamislepingu artikli 104 lõike 6 kohases menetluses, mille abil võetakse vastu otsus ülemäärase eelarvepuudujäägi olemasolu kohta, arvesse võtta ainult juhul, kui topelttingimus (eelarvepuudujääk on kontrollväärtuse lähedane ja kontrollväärtuse ületamine on ajutine) on täielikult täidetud. Prantsusmaa puhul ei ole kõnealune topelttingimus täidetud. Seepärast ei võeta asjaomaseid tegureid käesoleva otsuse tegemisel arvesse,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Üldhinnangust järeldub, et Prantsusmaal on ülemäärane eelarvepuudujääk.

Artikkel 2

Käesolev otsus on adresseeritud Prantsuse Vabariigile.

Luxembourg, 27. aprill 2009

Nõukogu nimel

eesistuja

A. VONDRA

(1) EÜT L 209, 2.8.1997, lk 6.

(2) EÜT L 332, 31.12.1993, lk 7.

(3) Kõik Prantsusmaa ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlusega seotud dokumendid on kättesaadavad järgmisel veebilehel:

http://ec.europa.eu/economy_finance/netstartsearch/pdfsearch/pdf.cfm?mode=_m2

(4) Valitsus teatas 4. märtsil, et puudujääk ulatub 2008. aastal 3,4 % SKPst. See hinnang ei ole lõplik.

30.5.2009

Euroopa Liidu Teataja

L 135/21

NÕUKOGU OTSUS

27. aprill 2009,

ülemäärase eelarvepuudujäägi kohta Kreekas

(2009/415/EÜ)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 104 lõiget 6,

võttes arvesse komisjoni soovitust,

võttes arvesse Kreeka esitatud märkusi,

ning arvestades järgmist:

(1)	Vastavalt asutamislepingu artiklile 104 hoiduvad liikmesriigid ülemäärasest riigieelarve puudujäägist.

(2)	Stabiilsuse ja kasvu pakt põhineb eesmärgil tagada usaldusväärne riigi rahandus, mis on hindade stabiilsuse ning töökohtade loomist soodustava tugeva ja püsiva majanduskasvu tingimuste tagamise vahend.

(3)

(4)

(5)

Asutamislepingu artikli 104 lõike 5 kohaselt esitab komisjon nõukogule arvamuse juhul, kui ta on arvamusel, et liikmesriigis on või võib tekkida ülemäärane eelarvepuudujääk. Olles võtnud arvesse asutamislepingu artikli 104 lõike 3 kohast ettekannet ning asutamislepingu artikli 104 lõike 4 kohast majandus- ja rahanduskomitee arvamust, on komisjon seisukohal, et Kreekas on ülemäärane eelarvepuudujääk. Seepärast esitas komisjon 24. märtsil 2009 nõukogule sellekohase arvamuse Kreeka kohta (3).

(6)	Asutamislepingu artikli 104 lõike 6 kohaselt peaks nõukogu kaaluma kõiki asjaomase liikmesriigi võimalikke märkusi enne, kui ta pärast üldhinnangut otsustab, kas liikmesriigis on ülemäärane eelarvepuudujääk. Kreeka puhul jõuti pärast kõnealust üldhinnangut järgmistele järeldustele.

(7)

Kreeka valitsemissektori eelarve puudujääk jõudis 2007. aastal tasemele 3,5 % SKPst, ületades seega kontrollväärtust 3 % SKPst. Komisjoni talituste 2009. aasta jaanuari vaheprognoosi kohaselt on valitsemissektori eelarve puudujääk ilma ühekordsete meetmeteta 2008. aastal hinnanguliselt 3,6 % SKPst (või 3,4 % SKPst koos ühekordsete meetmetega). See hinnang põhineb SKP reaalkasvul 2,9 % 2008. aastal ja selles võetakse arvesse kõige uuemat teavet 2008. aasta eelarveseaduse kohaldamise kohta. 2009. aastal on komisjoni talituste 2009. aasta jaanuari vaheprognoosi kohaselt valitsemissektori eelarve puudujääk ilma ühekordsete meetmeteta 4,4 % SKPst (3,7 % koos ühekordse tuluga), lähtudes reaalse SKP 0,2 % kasvuprognoosist ja parlamendi 21. detsembril heakskiidetud 2009. aasta eelarveseaduse konservatiivsest hinnangust. Lähtudes eeldusest, et poliitikat ei muudeta ja ühekordsete meetmete võtmist ei jätkata, peaks 2010. aastal puudujääk moodustama 4,2 % SKPst. Seega ei ole asutamislepingus sätestatud puudujäägikriteerium täidetud.

(8)

Valitsemissektori koguvõlg oli 2007. aastal 94,8 % SKPst ja 2008. aastal 94,6 % SKPst, ületades märkimisväärselt asutamislepingus sätestatud kontrollväärtust 60 % SKPst. Komisjoni talituste 2009. aasta jaanuari vaheprognoosi kohaselt suureneb valitsemissektori võla suhe SKPsse veelgi ja jõuab 2009. aastal tasemele 96,25 % SKPst ja 2010. aastal tasemele 98,5 % SKPst. Eelarvepuudujäägi praegune tase ja keskpika perioodi kasvuprognoosid ei vasta võla suhte lähenemisele alla 60 % SKPst. Ei saa öelda, et võla suhe väheneks piisavalt ja läheneks kontrollväärtusele rahuldava kiirusega asutamislepingu ning stabiilsuse ja kasvu pakti tähenduses.

(9)

Määruse (EÜ) nr 1467/97 artikli 2 lõike 4 kohaselt võib asjaomaseid tegureid asutamislepingu artikli 104 lõike 6 kohases menetluses, mille abil võetakse vastu otsus ülemäärase eelarvepuudujäägi olemasolu kohta, arvesse võtta ainult juhul, kui topelttingimus (eelarvepuudujääk on kontrollväärtuse lähedane ja kontrollväärtuse ületamine on ajutine) on täielikult täidetud. Kreeka puhul ei ole kõnealune topelttingimus täidetud. Seepärast ei võeta asjaomaseid tegureid käesoleva otsuse tegemisel arvesse,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Üldhinnangust järeldub, et Kreekal on ülemäärane eelarvepuudujääk.

Artikkel 2

Käesolev otsus on adresseeritud Kreeka Vabariigile.

Luxembourg, 27. aprill 2009

Nõukogu nimel

eesistuja

A. VONDRA

(1) EÜT L 209, 2.8.1997, lk 6.

(2) EÜT L 332, 31.12.1993, lk 7.

(3) Kõik Kreeka ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlust käsitlevad dokumendid on esitatud järgmisel veebisaidil:

http://ec.europa.eu/economy_finance/other_pages/other_pages12638_en.htm

30.5.2009

Euroopa Liidu Teataja

L 135/23

NÕUKOGU OTSUS,

27. aprill 2009,

ülemäärase eelarvepuudujäägi kohta Iirimaal

(2009/416/EÜ)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 104 lõiget 6,

võttes arvesse komisjoni soovitust,

võttes arvesse Iirimaa esitatud märkusi

ning arvestades järgmist:

(1)	Vastavalt asutamislepingu artiklile 104 hoiduvad liikmesriigid ülemäärasest riigieelarve puudujäägist.

(2)	Stabiilsuse ja kasvu pakt põhineb eesmärgil tagada usaldusväärne riigi rahandus, mis on hindade stabiilsuse ning töökohtade loomist soodustava tugeva ja püsiva majanduskasvu tingimuste tagamise vahend.

(3)

(4)

(5)

Asutamislepingu artikli 104 lõike 5 kohaselt esitab komisjon nõukogule arvamuse juhul, kui ta on arvamusel, et liikmesriigis on või võib tekkida ülemäärane eelarvepuudujääk. Olles võtnud arvesse asutamislepingu artikli 104 lõike 3 kohast ettekannet ning asutamislepingu artikli 104 lõike 4 kohast majandus- ja rahanduskomitee arvamust, on komisjon seisukohal, et Iirimaal on ülemäärane eelarvepuudujääk. Seepärast esitas komisjon 24. märtsil 2009 nõukogule sellekohase arvamuse Iirimaa kohta (3).

(6)	Asutamislepingu artikli 104 lõike 6 kohaselt peaks nõukogu kaaluma kõiki asjassepuutuva liikmesriigi võimalikke märkusi, enne kui ta pärast üldhinnangut otsustab, kas liikmesriigis on ülemäärane eelarvepuudujääk. Iirimaa puhul jõuti pärast kõnealust üldhinnangut järgmistele järeldustele.

(7)

Ajakohastatud stabiilsusprogrammi kohaselt ulatus Iirimaa valitsemissektori eelarve puudujääk 2008. aastal 6,3 protsendini SKPst, ületades seega kontrollväärtust 3 % SKPst. Eelarvepuudujääk ei olnud kontrollväärtuse 3 % SKPst lähedal, kuid kontrollväärtusest suuremat puudujääki võib käsitada erandlikuna. Eelkõige on ülemäärane eelarvepuudujääk tingitud tõsisest majanduslikust surutisest asutamislepingu ning stabiilsuse ja kasvu pakti tähenduses. Komisjoni talituste 2009. aasta jaanuari vaheprognoosi kohaselt vähenes Iirimaa SKP 2008. aastal oluliselt (st –2,0 %, mis on märksa halvem Iiri ametiasutuste poolt ajakohastatud stabiilsusprogrammi 2009. aasta lisas esitatud prognoosist (–1,4 %)).

(8)

Kontrollväärtuse ületamist ei saa pidada ajutiseks. Komisjoni talituste 2009. aasta jaanuari vaheprognoosi kohaselt, võttes arvesse 2009. aasta eelarvega käesolevaks aastaks ette nähtud meetmeid (kuid mitte 2009. aasta veebruaris heaks kiidetud täiendavaid eelarvet konsolideerivaid meetmeid mahus 1 % SKPst), suureneb eelarvepuudujääk 2009. aastal 11 protsendini SKPst ja juhul, kui poliitikat ei muudeta, suureneb see 2010. aastal 13 protsendini SKPst. Asutamislepingus sätestatud puudujäägikriteerium ei ole täidetud.

(9)	Valitsemissektori koguvõlg oli 2008. aastal 40,6 % SKPst, jäädes oluliselt alla kontrollväärtuse 60 % SKPst. Komisjoni talituste 2009. aasta jaanuari vaheprognoosi kohaselt peaks võlatase siiski kiiresti suurenema ja ületama 2010. aastaks kontrollväärtust 60 % SKPst.

(10)

Määruse (EÜ) nr 1467/97 artikli 2 lõike 4 kohaselt võib asjassepuutuvaid tegureid asutamislepingu artikli 104 lõike 6 kohases menetluses, mille abil võetakse vastu otsus ülemäärase eelarvepuudujäägi olemasolu kohta, arvesse võtta ainult juhul, kui topelttingimus (eelarvepuudujääk on kontrollväärtuse lähedane ja kontrollväärtuse ületamine on ajutine) on täielikult täidetud. Iirimaa puhul ei ole kõnealune topelttingimus täidetud. Seepärast ei võeta asjassepuutuvaid tegureid käesoleva otsuse tegemisel arvesse,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Üldhinnangust järeldub, et Iirimaal on ülemäärane eelarvepuudujääk.

Artikkel 2

Käesolev otsus on adresseeritud Iirimaale.

Luxembourg, 27. aprill 2009

Nõukogu nimel

eesistuja

A. VONDRA

(1) EÜT L 209, 2.8.1997, lk 6.

(2) EÜT L 332, 31.12.1993, lk 7.

(3) Kõik Iirimaa ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlusega seotud dokumendid on kättesaadavad järgmisel veebilehel:

http://ec.europa.eu/economy_finance/netstartsearch/pdfsearch/pdf.cfm?mode=_m2

30.5.2009

Euroopa Liidu Teataja

L 135/25

NÕUKOGU OTSUS,

27. aprill 2009,

ülemäärase eelarvepuudujäägi kohta Hispaanias

(2009/417/EÜ)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 104 lõiget 6,

võttes arvesse komisjoni soovitust,

võttes arvesse Hispaania esitatud märkusi

ning arvestades järgmist:

(1)	Vastavalt asutamislepingu artiklile 104 hoiduvad liikmesriigid ülemäärasest riigieelarve puudujäägist.

(2)	Stabiilsuse ja kasvu pakt põhineb eesmärgil tagada usaldusväärne riigi rahandus, mis on hindade stabiilsuse ning töökohtade loomist soodustava tugeva ja püsiva majanduskasvu tingimuste tagamise vahend.

(3)

Asutamislepingu artiklis 104 sätestatud ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlusega, mida täpsustatakse nõukogu 7. juuli 1997. aasta määrusega (EÜ) nr 1467/97 ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse rakendamise kiirendamise ja selgitamise kohta (1) (mis on osa stabiilsuse ja kasvu paktist), on ette nähtud ülemäärast eelarvepuudujääki käsitleva otsuse vastuvõtmine. Asutamislepingule lisatud protokollis ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse kohta on ette nähtud täiendavad sätted seoses ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse rakendamisega. Nõukogu määrusega (EÜ) nr 3605/93 (2) on sätestatud üksikasjalikud eeskirjad ja mõisted kõnealuse protokolli sätete kohaldamiseks.

(4)

Stabiilsuse ja kasvu pakti 2005. aasta reformi eesmärk oli suurendada selle tõhusust ja majanduslikku mõju ning kindlustada riigi rahanduse pikaajaline jätkusuutlikkus. Selle eesmärk oli tagada, et ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse kõigis etappides võetaks täiel määral arvesse eelkõige majandusolukorda ja eelarveseisundit. Seega nähakse stabiilsuse ja kasvu paktiga ette raamistik, millega toetatakse valitsuse poliitikat kindla eelarveseisundi kiireks taastamiseks, võttes samas arvesse majandusolukorda.

(5)

Asutamislepingu artikli 104 lõike 5 kohaselt esitab komisjon nõukogule arvamuse juhul, kui ta on arvamusel, et liikmesriigis on või võib tekkida ülemäärane eelarvepuudujääk. Olles võtnud arvesse asutamislepingu artikli 104 lõike 3 kohast ettekannet ning asutamislepingu artikli 104 lõike 4 kohast majandus- ja rahanduskomitee arvamust, on komisjon seisukohal, et Hispaanial on ülemäärane eelarvepuudujääk. Seetõttu esitas komisjon 24. märtsil 2009 nõukogule sellekohase arvamuse Hispaania kohta (3).

(6)	Asutamislepingu artikli 104 lõike 6 kohaselt peaks nõukogu kaaluma kõiki asjassepuutuva liikmesriigi võimalikke märkusi, enne kui ta pärast üldhinnangut otsustab, kas liikmesriigis on ülemäärane eelarvepuudujääk. Hispaania puhul jõuti pärast kõnealust üldhinnangu järgmistele järeldustele.

(7)

Vastavalt stabiilsusprogrammi 2009. aasta jaanuari ajakohastatud versioonile on Hispaania eelarvepuudujääk jõudnud 2008. aastal 3,4 protsendini SKPst, ületades seega kontrollväärtust 3 % SKPst. Puudujääk oli kontrollväärtuse 3 % SKPst lähedal, kuid puudujääki ei saa käsitada asutamislepingu ning stabiilsuse ja kasvu pakti tähenduses erandlikuna, kuna Hispaania reaalset SKP kasvu 2008. aastal hinnatakse 1,2 protsendile SKPst (pärast 3,7 % SKPst 2007. aastal) ja SKP lõhe jäi positiivseks. Lisaks ei saa kontrollväärtuse ületamist pidada ajutiseks.

(8)

Komisjoni talituste 2009. aasta jaanuari vaheprognoosi kohaselt suureneb valitsemissektori eelarvepuudujääk 2009. aastal 6,2 protsendini SKPst, sealhulgas suurendavad puudujääki ühekordsed meetmed mahus 0,5 % SKPst. Prognoos põhines eeldusel, et SKP väheneb 2 %, aga ka nii 2009. aasta eelarveseaduse kui ka Hispaania ametivõimude 27. novembril 2008 teatavaks tehtud eelarvepaketi konservatiivsel hindamisel. Lähtudes eeldusest, et poliitikat ei muudeta, peaks 2010. aastal puudujääk olema 5,7 % SKPst. Seega ei ole asutamislepingus sätestatud puudujäägikriteerium täidetud.

(9)

Valitsemissektori võlg jääb tublisti alla kontrollväärtuse 60 % SKPst, moodustades stabiilsusprogrammi 2009. aasta jaanuari versiooni kohaselt 2008. aastal 39,5 % SKPst. Komisjoni talituste 2009. aasta jaanuari vaheprognoosi kohaselt suureneb valitsussektori võla suhe SKPsse märkimisväärselt ja jõuab 2010. aastal 53 protsendini.

(10)

Määruse (EÜ) nr 1467/97 artikli 2 lõike 4 kohaselt võib asjassepuutuvaid tegureid asutamislepingu artikli 104 lõike 6 kohases menetluses, mille abil võetakse vastu otsus ülemäärase eelarvepuudujäägi olemasolu kohta, arvesse võtta ainult juhul, kui topelttingimus (eelarvepuudujääk on kontrollväärtuse lähedane ja kontrollväärtuse ületamine on ajutine) on täielikult täidetud. Hispaania puhul ei ole kõnealune topelttingimus täidetud. Seepärast ei võeta asjassepuutuvaid tegureid käesoleva otsuse tegemisel arvesse,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Üldhinnangust järeldub, et Hispaanial on ülemäärane eelarvepuudujääk.

Artikkel 2

Käesolev otsus on adresseeritud Hispaania Kuningriigile.

Luxembourg, 27. aprill 2009

Nõukogu nimel

eesistuja

A. VONDRA

(1) EÜT L 209, 2.8.1997, lk 6.

(2) EÜT L 332, 31.12.1993, lk 7.

(3) Kõik ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlusega seotud dokumendid Hispaania kohta leiab järgmiselt veebilehelt:

http://ec.europa.eu/economy_finance/netstartsearch/pdfsearch/pdf.cfm?mode=_m2

30.5.2009

Euroopa Liidu Teataja

L 135/27

NÕUKOGU OTSUS,

25. mai 2009,

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ühe Eesti liikme ametisse nimetamise kohta

(2009/418/EÜ, Euratom)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 259,

võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 167,

võttes arvesse otsust 2006/524/EÜ, Euratom (1),

võttes arvesse Eesti valitsuse ettepanekut,

võttes arvesse komisjoni arvamust,

arvestades, et Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitees on vabanenud üks koht Kristina TSHISTOVA tagasiastumise tõttu,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Reet TEDER, Eesti Kaubandus-Tööstuskoja poliitikadirektor - I grupp - tööandjate esindajad, nimetatakse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee liikmeks järelejäänud ametiajaks kuni 20. septembrini 2010.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Brüssel, 25. mai 2009

Nõukogu nimel

eesistuja

J. ŠEBESTA

(1) ELT L 207, 28.7.2006, lk 30.

30.5.2009

Euroopa Liidu Teataja

L 135/28

NÕUKOGU OTSUS,

25. mai 2009,

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ühe Belgia liikme ametissenimetamise kohta

(2009/419/EÜ, Euratom)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 259,

võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 167,

võttes arvesse otsust 2006/651/EÜ, Euratom (1),

võttes arvesse Belgia valitsuse ettepanekut,

võttes arvesse komisjoni arvamust,

ning arvestades, et Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitees on vabanenud liikmekoht Christine FAESI tagasiastumise tõttu,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee liikmena nimetatakse järelejäänud ametiajaks, mis kestab kuni 20. septembrini 2010, ametisse Ronny LANNOO, Adviseur-generaal UNIZO.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Brüssel, 25. mai 2009

Nõukogu nimel

eesistuja

J. ŠEBESTA

(1) ELT L 269, 28.9.2006, lk 13.

30.5.2009

Euroopa Liidu Teataja

L 135/29

KOMISJONI OTSUS,

28. mai 2009,

millega muudetakse otsust 2006/133/EÜ, millega kohustatakse liikmesriike võtma ajutiselt haigusetekitaja Bursaphelenchus xylophilus (Steiner et Buhrer) Nickle et al. (männi nematood) leviku takistamiseks lisameetmeid Portugali muude alade suhtes kui need, kus kõnealust haigusetekitajat teadaolevalt ei esine

(teatavaks tehtud numbri K(2009) 3868 all)

(2009/420/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 8. mai 2000. aasta direktiivi 2000/29/EÜ taimedele või taimsetele saadustele kahjulike organismide ühendusse sissetoomise ja seal levimise vastu võetavate kaitsemeetmete kohta, (1) eriti selle artikli 16 lõike 3 neljandat lauset,

ning arvestades järgmist:

(1)	Kooskõlas komisjoni otsusega 2006/133/EÜ (2) rakendab Portugal tõrjeprogrammi männi nematoodi leviku takistamiseks.

(2)

16. jaanuaril 2009 teatas Ühendkuningriik komisjonile, et pidas kinni Portugalist saabunud puidust pakkematerjali, mis sisaldas elusaid männi nematoode ning ei olnud märgistatud ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni rahvusvahelise fütosanitaarmeetmete standardi nr 15 „Suunised puidust pakkematerjali kohta rahvusvahelises kaubanduses” (edaspidi „FAO rahvusvaheline fütosanitaarmeetmete standard nr 15”) kohaselt, nagu on ette nähtud otsusega 2006/133/EÜ.

(3)

20. veebruaril 2009 teatas Belgia komisjonile Portugalist pärit viiest nõuetele mittevastavast puukoore ja puidujäätmete saadetisest. Kinnipeetud puukooresaadetisega oli kaasas sertifikaat fütosanitaarse töötlemise (fumigeerimise) kohta. Otsuse 2006/133/EÜ kohaselt peab aga koort kuumutama. Kinnipeetud puidujäätmete saadetise puhul leiti lisaks ka vastuolusid saatedokumentides.

(4)

11. veebruaril 2009 teatas Hispaania komisjonile, et pidas kinni Portugalist pärit vastuvõtliku puidu koore ja puidujäätmete saadetise, millest leiti elusaid männi nematoode. 20. veebruaril 2009 ja 3. märtsil 2009 teatas Hispaania komisjonile, et pidas kinni Portugalist pärit vastuvõtliku puidu saadetise, millel puudus otsuse 2006/133/EÜ lisa punkti 1 alapunktis a nõutud taimepass. 3., 6. ja 18. märtsil 2009 teatas Hispaania komisjonile, et pidas kinni Portugalist pärit vastuvõtlikust puidust pakkematerjali saadetise, mis ei olnud märgistatud FAO rahvusvahelise fütosanitaarmeetmete standardi nr 15 kohaselt, nagu on ette nähtud otsusega 2006/133/EÜ.

(5)

1. aprillil 2009 teatas Iirimaa komisjonile, et pidas kinni Portugalist pärit puidust pakkematerjali, millest leiti elusaid männi nematoode. Lisaks teatas Iirimaa 21. aprillil 2009 komisjonile, et pidas kinni neli Portugalist pärit puidust pakkematerjali saadetist, mis ei olnud märgistatud FAO rahvusvahelise fütosanitaarmeetmete standardi nr 15 kohaselt.

(6)	24. märtsil 2009 ja 3. aprillil 2009 teatas Leedu komisjonile, et pidas kinni Portugalist pärit puidust pakkematerjali saadetise, mis ei olnud märgistatud FAO rahvusvahelise fütosanitaarmeetmete standardi nr 15 kohaselt.

(7)

2.–11. märtsil 2009 komisjoni poolt Portugalis tehtud kontrolli tulemusel selgus, et puidu ja puidust pakkematerjali liikumist ei kontrollita täies ulatuses, nagu on nõutud otsusega 2006/133/EÜ. Eelkõige avastasid inspektorid Hispaania piiril asuvaid kontrollpunkte kontrollides mitmeid rikkumisi. Seega ei saa välistada ohtu, et männi nematoodid levivad väljapoole Portugalis piiritletud alasid.

(8)

Kõnealuseid mitmes liikmesriigis tehtud uusi leide ja komisjoni korraldatud kontrolli tulemusi silmas pidades on vaja, et Portugal tugevdaks ametlikku kontrolli seoses vastuvõtliku puidu, koore ja taimede liikumisega piiritletud alalt teistesse piirkondadesse maksimaalse võimaliku tasemeni, et tagada otsuses 2006/133/EÜ sätestatud tingimuste täitmine. Ametlik kontroll peaks keskenduma sellisele liikumisele, mille puhul on suurim oht, et männi nematood levib piiritletud aladelt välja. Pettuseohtu vähendamiseks tuleks ametlikult kontrollida vastuvõtliku puidu, koore ja taimede väljavedu piiritletud aladelt. Kõnealuse ametliku kontrolli tulemused tuleks edastada komisjonile ja teistele liikmesriikidele kord nädalas, et neil oleks võimalik olukorra muutumist Portugalis üksikasjalikult jälgida.

(9)

Selleks et suurendada järelevalvet toodete üle, mis võivad soodustada männi nematoodi levikut teistesse liikmesriikidesse, on asjakohane tugevdada liikmesriikides ametlikku kontrolli Portugalist pärit vastuvõtliku puidu, koore ja taimede sisseveol nende territooriumile. Kõnealune ametlik kontroll peaks hõlmama dokumentide kontrollimist, identsuskontrolli ja vajaduse korral ka fütosanitaarkontrolli, mille käigus võib uurida männi nematoodi esinemist. Ametliku kontrolli sagedus peab olema ohuga proportsionaalne. Rikkumiste selgumisel tuleb võtta direktiiviga 2000/29/EÜ ette nähtud asjakohased meetmed.

(10)

Praegu ei ole otsuses 2006/133/EÜ sätestatud nõudeid, mida tuleks kohaldada piiritlemata aladelt pärit vastuvõtliku puidu suhtes, mis esineb pakkimispuidu, tugipostide ja aluspuude kujul, kaasa arvatud puit, millel ei ole säilinud looduslikku kumerat pinda, samuti pakkekastide, puitpakendite, salvede, vaatide ja muude samalaadsete pakenditena, puitaluste, äärtega puitaluste ja muude kaubaalustena, kaubaaluste puidust äärtena – vaatamata sellele, kas neid kõikvõimalike objektide veol tegelikult kasutatakse või mitte – (edaspidi „vastuvõtlik puit ja pakkematerjal”) ning mida veetakse piiritletud aladelt teistesse liikmesriikidesse või kolmandatesse riikidesse, ega ka kõnealuse kauba liikumise suhtes piiritletud aladelt, kus männi nematoodi esinemine on teada, puhvervööndiks määratud piiritletud aladele.

(11)

Selliste nõuete puudumine tuleneb asjaolust, et piiritlemata aladelt pärit vastuvõtlikust puidust pakkematerjali puhul ei ole männi nematoodiga nakatumise ohtu, isegi kui selle liikumine toimub piiritletud aladel. Paraku ei ole praegu võimalik eristada nimetatud pakkematerjali sellest pakkematerjalist, mis on pärit piiritletud aladelt, kui see ei ole märgistatud FAO rahvusvahelise fütosanitaarmeetmete standardi nr 15 II lisa kohaselt, nagu on ette nähtud otsusega 2006/133/EÜ.

(12)

Ettevaatusprintsiipi järgides käsitavad liikmesriikide vastutavad ametiasutused mis tahes alalt pärit vastuvõtlikust puidust pakkematerjali, mis viiakse välja piiritletud aladelt ja mis ei ole märgistatud FAO rahvusvahelise fütosanitaarmeetmete standardi nr 15 II lisa kohaselt, kui otsusele 2006/133/EÜ mittevastavat kaupa. Seepärast on asjakohane keelustada piiritlemata aladelt pärit kauba liikumine piiritletud aladelt liikmesriikide piiritlemata aladele või kolmandatesse riikidesse; samuti sellise kauba liikumine piiritletud aladelt, kus männi nematoodi esinemine on teada, puhvervööndiks määratud piiritletud aladele, välja arvatud juhul, kui on võimalik tõestada, et kauba puhul ei ole männi nematoodi levitamise ohtu.

(13)

Sellist kaupa saab nimetada ohutuks männi nematoodi levitamise suhtes, kui seda on töödeldud FAO rahvusvahelise fütosanitaarmeetmete standardi nr 15 I lisas kirjeldatud heakskiidetud viisil ning märgistatud vastavalt kõnealuse standardi II lisale. Praegu ei ole muud alternatiivi ohutuse tagamiseks samal tasemel, eelkõige seepärast, et ühenduse tasandil puudub süsteem, mis nõuaks liikmesriikide vastutavatelt ametiasutustelt päritolusertifikaadi väljastamist pakkematerjali tootmiseks kasutatavale vastuvõtlikule puidule, ning et selliseid meetmeid ei ole võimalik võtta lühikese aja jooksul.

(14)

On alust eeldada, et puitpakendi puhul, mis on valmistatud puidust, mille paksus on kuni 6 mm, on männi nematoodi levitamise oht väiksem kui paksemast materjalist puitpakendi puhul. Seepärast on asjakohane jätta kõnealused puitpakendid, olenemata nende valmistamiseks kasutatud puidu päritolust, välja FAO rahvusvahelise fütosanitaarmeetmete standardi nr 15 kohastest töötlemis- ja märgistamiskohustustest.

(15)	Selleks et anda ettevõtjatele piisavalt aega käesolevas otsuses sätestatud nõuetega kohanemiseks, ei tohiks otsust kohaldada enne 16. juunit 2009.

(16)	Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on kooskõlas alalise taimetervise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Otsust 2006/133/EÜ muudetakse järgmiselt.

Artikli 2 esimese lõigu järele lisatakse järgmine lõik:

„Portugal peab tagama ametliku kontrolli maksimaalse võimaliku taseme, kontrollides lisa punktis 1 sätestatud tingimustele vastavust vastuvõtliku puidu, koore ja taimede liikumisel tema territooriumi piiritletud aladelt teiste liikmesriikide või kolmandate riikide piiritlemata aladele. Erilist tähelepanu tuleb pöörata liikumistele, mille puhul on kõrgendatud oht männi nematoodi levimiseks piiritletud aladest väljapoole. Kõnealune ametlik kontroll peab toimuma kohtades, kus vastuvõtlik puit, koor ja taimed viiakse piiritletud alalt välja. Kord nädalas tuleb kõik tulemused edastada komisjonile ja teistele liikmesriikidele.”

Artikkel 3 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 3

1. Muud sihtliikmesriigid kui Portugal peavad ametlikult kontrollima Portugalist nende territooriumile saabuvat vastuvõtlikku puitu, koort ja taimi. Kõnealune kontroll peab hõlmama dokumentide kontrolli, mille käigus kontrollitakse markeeringu olemasolu ja selle vastavust käesolevale otsusele, identsuskontrolli ja vajaduse korral ka fütosanitaarkontrolli, mille käigus uuritakse männi nematoodiga nakatumist.

2. Lõike 1 kohase ametliku kontrolli sagedus sõltub eelkõige eri liiki vastuvõtliku puidu, koore ja taimedega seotud ohust ning käesoleva otsuse nõuete varasemast täitmisest ettevõtja poolt, kes vastutab vastuvõtliku puidu, koore ja taimede liikumise eest.

3. Kui lõike 1 kohase ametliku kontrolli käigus avastatakse rikkumisi, tuleb võtta asjakohased meetmed, mis on identsed direktiivi 2000/29/EÜ artiklis 11 sätestatud meetmetega.”

3)	Lisa muudetakse vastavalt käesoleva otsuse lisale.

Artikkel 2

Käesolevat otsust kohaldatakse alates 16. juunist 2009.

Artikkel 3

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 28. mai 2009

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Androulla VASSILIOU

(1) EÜT L 169, 10.7.2000, lk 1.

(2) ELT L 52, 23.2.2006, lk 34.

LISA

Otsuse 2006/133/EÜ lisa muudetakse järgmiselt.

Punkti 1 alapunkt d asendatakse järgmisega:

„d)

vastuvõtlikku puitu, mis on pakkimispuidu, tugipostide ja aluspuudena, kaasa arvatud puit, millel ei ole säilinud looduslikku kumerat pinda, samuti puit, mis on pakkekastide, puitpakendi (välja arvatud puitpakendid, mis on valmistatud puidust, mille paksus on kuni 6 mm), salvede, vaatide ja muude samalaadsete pakenditena, puitaluste, äärtega puitaluste ja muude kaubaalustena, kaubaaluste puidust äärtena, mida mitmesuguste objektide veol tegelikult kasutatakse või ei kasutata, ei tohi piiritletud alalt välja viia; vastutav ametiasutus võib lubada erandit sellest keelust, kui puitu on töödeldud ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni rahvusvahelise fütosanitaarmeetmete standardi nr 15 „Suunised puidust pakkematerjali kohta rahvusvahelises kaubanduses” I lisas kirjeldatud heakskiidetud viisil ning märgistatud vastavalt kõnealuse standardi II lisale.”

Punkti 2 alapunkt g asendatakse järgmisega:

„g)

värsket vastuvõtlikku puitu, mis pärineb piiritletud aladelt ja millest valmistatakse uusi pakkekaste, puitpakendeid (välja arvatud puitpakendid, mis on valmistatud puidust, mille paksus on kuni 6 mm), salvesid, vaate ja muid samalaadseid pakendeid, puitaluseid, äärtega puitaluseid ja muid kaubaaluseid, kaubaaluste puidust ääri, pakkimispuitu, tugiposte ja aluspuid, sealhulgas puitu, millel ei ole säilinud looduslikku kumerat pinda, töödeldakse ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni rahvusvahelise fütosanitaarmeetmete standardi nr 15 „Suunised puidust pakkematerjali kohta rahvusvahelises kaubanduses” I lisas kirjeldatud heakskiidetud viisil ning märgistatakse vastavalt kõnealuse standardi II lisale.”

		ISSN 1725-5082 doi:10.3000/17255082.L_2009.135.est
Euroopa Liidu Teataja		L 135

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	52. köide 30. mai 2009

Sisukord		I EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine on kohustuslik	Lehekülg
		MÄÄRUSED
		Komisjoni määrus (EÜ) nr 449/2009, 29. mai 2009, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril	1
	*	Komisjoni määrus (EÜ) nr 450/2009, 29. mai 2009, toiduga kokkupuutumiseks ette nähtud aktiivsete ja intelligentsete materjalide ja esemete kohta ( 1 )	3
	*	Komisjoni määrus (EÜ) nr 451/2009, 29. mai 2009, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 883/2006, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1290/2005 rakenduseeskirjad seoses makseasutuste raamatupidamisarvestuse, kulu- ja tuludeklaratsioonide ning kulude hüvitamise tingimustega Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi (EAGF) ja Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi (EAFRD) raames	12
	*	Komisjoni määrus (EÜ) nr 452/2009, 29. mai 2009, millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1898/2005, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1255/1999 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses koore, või ja kontsentreeritud või realiseerimise meetmetega ühenduse turul	15
		Komisjoni määrus (EÜ) nr 453/2009, 29. mai 2009, millega määratakse kindlaks alates 1. juunist 2009 kohaldatavad teraviljasektori impordimaksud	16

	II EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik
	OTSUSED
	Nõukogu
	2009/414/EÜ
*	Nõukogu otsus, 27. aprill 2009, ülemäärase eelarvepuudujäägi kohta Prantsusmaal	19
	2009/415/EÜ
*	Nõukogu otsus 27. aprill 2009, ülemäärase eelarvepuudujäägi kohta Kreekas	21
	2009/416/EÜ
*	Nõukogu otsus, 27. aprill 2009, ülemäärase eelarvepuudujäägi kohta Iirimaal	23
	2009/417/EÜ
*	Nõukogu otsus, 27. aprill 2009, ülemäärase eelarvepuudujäägi kohta Hispaanias	25
	2009/418/EÜ, Euratom
*	Nõukogu otsus, 25. mai 2009, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ühe Eesti liikme ametisse nimetamise kohta	27
	2009/419/EÜ, Euratom
*	Nõukogu otsus, 25. mai 2009, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ühe Belgia liikme ametissenimetamise kohta	28
	Komisjon
	2009/420/EÜ
*	Komisjoni otsus, 28. mai 2009, millega muudetakse otsust 2006/133/EÜ, millega kohustatakse liikmesriike võtma ajutiselt haigusetekitaja Bursaphelenchus xylophilus (Steiner et Buhrer) Nickle et al. (männi nematood) leviku takistamiseks lisameetmeid Portugali muude alade suhtes kui need, kus kõnealust haigusetekitajat teadaolevalt ei esine (teatavaks tehtud numbri K(2009) 3868 all)	29


	(1) EMPs kohaldatav tekst