ISSN 1725-5082
doi:10.3000/17255082.L_2009.125.est
Euroopa Liidu
Teataja
L 125
Eestikeelne väljaanne
Õigusaktid
52. köide
21. mai 2009
|
ISSN 1725-5082 doi:10.3000/17255082.L_2009.125.est |
||
|
Euroopa Liidu Teataja |
L 125 |
|
|
|
||
|
Eestikeelne väljaanne |
Õigusaktid |
52. köide |
|
Sisukord |
|
I EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine on kohustuslik |
Lehekülg |
|
|
|
MÄÄRUSED |
|
|
|
* |
||
|
|
|
||
|
|
* |
Komisjoni määrus (EÜ) nr 414/2009, 30. aprill 2009, millega muudetakse määrust (EMÜ) nr 2454/93, millega kehtestatakse rakendussätted nõukogu määrusele (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik ( 1 ) |
|
|
|
* |
Komisjoni määrus (EÜ) nr 415/2009, 20. mai 2009, millega muudetakse direktiivi 2007/68/EÜ, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/13/EÜ IIIa lisa seoses teatavate toidu koostisosadega ( 1 ) |
|
|
|
* |
||
|
|
* |
||
|
|
* |
||
|
|
* |
||
|
|
|
||
|
|
|
||
|
|
|
||
|
|
|
||
|
|
|
||
|
|
|
||
|
|
|
||
|
|
|
||
|
|
|
DIREKTIIVID |
|
|
|
* |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/41/EÜ, 6. mai 2009, geneetiliselt muundatud mikroorganismide suletud keskkonnas kasutamise kohta (uuesti sõnastatud) ( 1 ) |
|
|
|
|
|
(1) EMPs kohaldatav tekst |
|
ET |
Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud. Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn. |
I EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine on kohustuslik
MÄÄRUSED
|
21.5.2009 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 125/1 |
NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 412/2009,
18. mai 2009,
millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 428/2005, millega kehtestatakse Hiina Rahvavabariigist ja Saudi Araabiast pärineva polüesterstaapelkiu impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 2852/2000, millega kehtestatakse Korea Vabariigist pärineva polüesterstaapelkiu impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks ning lõpetatakse Taiwanist pärineva kõnealuse impordi suhtes kohaldatav dumpinguvastane menetlus
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 233,
võttes arvesse nõukogu 22. detsembri 1995. aasta määrust (EÜ) nr 384/96 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed (1) (edaspidi „algmäärus”), eriti selle artikli 9 lõiget 4,
võttes arvesse komisjoni ettepanekut, mis on esitatud pärast konsulteerimist nõuandekomiteega,
ning arvestades järgmist:
A. MENETLUS
|
(1) |
1999. aasta oktoobris algatas komisjon uurimise (2) Korea Vabariigist pärineva polüesterstaapelkiu impordi suhtes (edaspidi „esialgne uurimine”). 2000. aasta juulis kehtestati komisjoni määrusega (EÜ) nr 1472/2000 (3) ajutised dumpinguvastased tollimaksud ja 2000. aasta detsembris nõukogu määrusega (EÜ) nr 2852/2000 (4) lõplikud dumpinguvastased tollimaksud. |
|
(2) |
Vastavalt algmääruse artikli 11 lõikele 3 algatas (5) komisjon 2003. aasta detsembris muu hulgas Korea Vabariigist pärineva polüesterstaapelkiu impordi suhtes kehtestatud dumpinguvastase tollimaksu vahepealse läbivaatamise (edaspidi „kordusuurimine”). Korea Vabariigist pärineva polüesterstaapelkiu impordi suhtes kehtestatud dumpinguvastast tollimaksu muudeti nõukogu määrusega (EÜ) nr 428/2005 (6). |
|
(3) |
10. juunil 2005. aastal esitas Huvis Corporation hagi (7) Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtule, et viimane tühistaks määruse (EÜ) nr 428/2005 artikli 2 Huvis Corporationi suhtes kehtestatud dumpinguvastase tollimaksu määra osas. |
|
(4) |
Esimese Astme Kohus tühistas (8)8. juulil 2008. aastal määruse (EÜ) nr 428/2005 artikli 2 äriühingu Huvis Corporation suhtes. |
|
(5) |
Kohus leidis muu hulgas, et institutsioonid ei põhjendanud piisavalt, miks kasutati esialgse uurimise ja kordusuurimise ajal erinevat metoodikat individuaalse tollimaksumäära kehtestamisel äriühingu Huvis Corporationi suhtes. Seega leiti, et institutsioonide järeldused on vastuolus algmääruse artikli 11 lõikega 9. |
|
(6) |
Määruse (EÜ) nr 428/2005 artikkel 2 tühistati seega ulatuses, milles äriühingu Huvis Corporation toodetud ja eksporditud kaupadele Euroopa Ühendusse eksportimisel kehtestatud dumpinguvastane tollimaks ületas seda summat, mida oleks kohaldatud juhul, kui oleks kasutatud metoodikat, mida kasutati esialgse uurimise ajal. |
|
(7) |
Kohtus (9) on tunnustamist leidnud fakt, et kohtuasjade puhul, mille menetlus koosneb mitmest etapist, ei tähenda ühe etapi tühistamine kogu menetluse tühistamist. Dumpinguvastane menetlus on üks näide sellisest mitmest etapist koosnevast menetlusest. Sellest tulenevalt ei tähenda lõpliku dumpinguvastase määruse mõne osa tühistamine kogu kõnealuse määruse vastuvõtmisele eelnenud menetluse tühistamist. Teisest küljest on Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 233 kohaselt ühenduse institutsioonid kohustatud järgima Euroopa Ühenduste kohtute otsuseid. Järelikult on ühenduse institutsioonidel sel viisil kohtuotsust täites võimalik parandada vaidlustatud määruse neid aspekte, mis viisid selle tühistamiseni, jättes samal ajal muutmata vaidlustamata osad, mida kohtuotsus ei mõjuta (10). |
|
(8) |
Käesoleva määruse eesmärk on parandada määruse (EÜ) nr 428/2005 neid aspekte, mis ei ole kooskõlas algmäärusega ja mis seega tingisid kõnealuse määruse osade tühistamise. Samuti kehtestatakse käesoleva määrusega algmääruse artikli 9 lõikega 6 ette nähtud tingimused Korea Vabariigi nende eksportijate suhtes, kes olid määruse (EÜ) nr 428/2005 kehtestamisele eelnenud uurimise käigus valmis tegema koostööd. Kõik ülejäänud määruse (EÜ) nr 428/2005 sätted, mida ei vaidlustatud selleks ettenähtud tähtaja jooksul ja mida Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohus seega arvesse ei võtnud ning mis ei viinud vaidlustatud määruse tühistamiseni, jäävad jõusse. |
|
(9) |
Seega arvutati kooskõlas Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikliga 233 Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtu otsuse alusel uuesti äriühingu Huvis Corporation suhtes kehtestatud dumpinguvastase tollimaksu määr. |
B. EUROOPA ÜHENDUSTE ESIMESE ASTME KOHTU OTSUSEL PÕHINEV UUS JÄRELDUSTE HINDAMINE
|
(10) |
Käesolevas määruses käsitletakse kohtuotsuse seda osa, mis on suunatud dumpingumarginaali arvutamisele, veelgi täpsemalt sellise kohandamise arvutamisele, mis tehti ekspordihinna normaalväärtuse ja normaalväärtuse impordimaksude normaalväärtuse erinevuste vahel vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 10 punktile b. |
|
(11) |
Määruse (EÜ) nr 428/2005 põhjenduste 127 ja 128 kohaselt kasutati esialgse uurimise ajal ning eespool nimetatud vahepealse läbivaatamise ajal normaalväärtuse kohandamise arvutamisel erinevat metoodikat. |
|
(12) |
Vahepealse läbivaatamise ajal eespool nimetatud kohandamise arvutamiseks kasutatud metoodika õiguspärasust arvesse võtmata langetas Esimese Astme Kohus otsuse, et ühenduse institutsioonid ei tõendanud seesugust asjaolude muutumist, mis võiksid algmääruse artikli 11 lõike 9 kohaselt õigustada esialgsest uurimisest erineva metoodika kasutamist. Määruse (EÜ) nr 428/2005 artikkel 2 tühistati seega ulatuses, milles äriühingu Huvis Corporation toodetud ja eksporditud kaupadele Euroopa Ühendusse eksportimisel kehtestatud dumpinguvastane tollimaks ületas seda summat, mida oleks kohaldatud, kui oleks kasutatud metoodikat, mida kasutati imporditollimaksude normaalväärtuse kohandamise arvutamisel esialgse uurimise ajal. |
|
(13) |
Seepärast tehti imporditollimaksude normaalväärtuse kohandamise ümberarvutused esialgse uurimise ajal kasutatud metoodika alusel. |
|
(14) |
Arvutatud kaalutud keskmise normaalväärtuse võrdlemisel vahepealse läbivaatamise ajal tuvastatud kaalutud keskmise ekspordihinnaga (tooteliikide kaupa, tehasest hankimise tasandil) ilmnes dumpingu olemasolu. Kindlaksmääratud dumpingumarginaal, väljendatuna protsendimäärana CIF-impordihinnast ühenduse piiril ilma tollimakse tasumata, oli 3,9 %. |
|
(15) |
Äriühingu Huvis Corporation jaoks arvutatud individuaalne tollimaksumäär moodustas osa sellise kaalutud keskmise tollimaksumäära arvutamise alusest, mida tuleks kohaldada valimisse mittekuuluvate Korea eksportijate suhtes. Seega arvutati valimisse mittekuuluvate koostööd teinud äriühingute dumpingumarginaal uuesti. Valimisse mittekuuluvate koostööd teinud eksportivate tootjate uus dumpingumarginaal, mis määrati kindlaks kaalutud keskmise dumpingumarginaali alusel, on 4,4 %. |
|
(16) |
Üks äriühing, Woongjin Chemical Co., Ltd. (endise nimega Saehan Industries Inc.), võttis komisjoniga ühendust ja nõudis, et ka tema tollimaksumäära tuleks kohandada. Kuna see äriühing ei pöördunud oma tollimaksu tühistamiseks Esimese Astme Kohtusse, siis jõustus lõplikult tema suhtes kehtestatud tollimaksumäär. |
C. AVALDAMINE
|
(17) |
Kõiki kohtuotsuse rakendamisega seotud isikuid teavitati, et on tehtud ettepanek vaadata läbi äriühingu Huvis Corporation ja valimisse mittekuuluvate koostööd teinud äriühingute suhtes kohaldatavad dumpinguvastased tollimaksumäärad. Neile isikutele anti aeg, mille jooksul nad saavad pärast kõnealust teatavakstegemist esitada algmääruse sätetega ette nähtud korras oma märkuseid. Piisavalt põhjendatud ja õigustatud märkusi võeti arvesse. |
D. JÄRELDUS
|
(18) |
Eespool kirjeldatut arvesse võttes tuleks vastavalt muuta äriühingu Huvis Corporation ja valimisse mittekuuluvate eksportivate tootjate suhtes kohaldatavat tollimaksumäära. Muudetud tollimaksumäärasid tuleks kohaldada tagasiulatuvalt alates määruse (EÜ) nr 428/2005 jõustumise kuupäevast, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE
Artikkel 1
Määruse (EÜ) nr 428/2005 artiklis 2 esitatud tabel, milles esitatakse Korea Vabariigist pärinevate kraasimata, kammimata või muul viisil ketramiseks ette valmistamata ning praegu CN-koodi 5503 20 00 alla kuuluvate polüestrist sünteesstaapelkiudude impordi suhtes kehtestatavad lõplikud dumpinguvastased tollimaksumäärad, asendatakse järgmisega:
|
Äriühing |
Tollimaks (%) |
TARICi lisakood |
|||
|
3,9 |
A151 |
|||
|
10,6 |
A599 |
|||
|
0 |
A154 |
|||
|
4,4 |
A608 |
|||
|
4,4 |
A609 |
|||
|
4,4 |
A610 |
|||
|
4,4 |
A611 |
|||
|
4,4 |
A612 |
|||
|
4,4 |
A613 |
|||
|
Kõik teised äriühingud |
10,6 |
A999 |
Artikkel 2
Tollimaksude summad, mis on tasutud või mida on raamatupidamises kajastatud määruse (EÜ) nr 428/2005 esialgse redaktsiooni artikli 2 alusel ning mis ületavad määruse (EÜ) nr 428/2005 artikli 2 (muudetud käesoleva määrusega) alusel kehtestatud summasid, makstakse tagasi või vähendatakse.
Tagasimaksmist ja vähendamist tuleb taotleda riiklikelt tolliasutustelt kooskõlas asjakohaste tolliõigusaktidega. Nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel pikendatakse nõukogu 12. oktoobri 1992. aasta määruse (EMÜ) nr 2913/92 (millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik) (11) artikli 236 lõikes 2 sätestatud kolmeaastast tähtaega kahe aasta võrra.
Artikkel 3
Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Seda kohaldatakse tagasiulatuvalt alates 18. märtsist 2005.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 18. mai 2009
Nõukogu nimel
eesistuja
J. KOHOUT
(2) EÜT C 285, 7.10.1999, lk 3.
(3) EÜT L 166, 6.7.2000, lk 1.
(4) EÜT L 332, 28.12.2000, lk 17.
(5) ELT C 309, 19.12.2003, lk 2.
(6) ELT L 71, 17.3.2005, lk 1.
(7) ELT C 193, 6.8.2005, lk 38.
(8) ELT C 209, 15.8.2008, lk 44.
(9) IPS v nõukogu [1998] ECR II-3939.
(10) Kohtuasi C-458/98 P IPS v Nõukogu [2000] ECR I-08147.
(11) EÜT L 302, 19.10.1992, lk 1.
|
21.5.2009 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 125/4 |
KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 413/2009,
20. mai 2009,
millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril
EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,
võttes arvesse nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus), (1)
võttes arvesse komisjoni 21. detsembri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1580/2007, millega kehtestatakse nõukogu määruste (EÜ) nr 2200/96, (EÜ) nr 2201/96 ja (EÜ) nr 1182/2007 rakenduseeskirjad puu- ja köögiviljasektoris, (2) eriti selle artikli 138 lõiget 1,
ning arvestades järgmist:
Määruses (EÜ) nr 1580/2007 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel kehtestab komisjon kindlad impordiväärtused kolmandatest riikidest importimisel kõnealuse määruse XV lisa A osas osutatud toodete ja ajavahemike puhul,
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Käesoleva määruse lisas määratakse kindlaks määruse (EÜ) nr 1580/2007 artikliga 138 ette nähtud kindlad impordiväärtused.
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub 21. mail 2009.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 20. mai 2009
Komisjoni nimel
põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor
Jean-Luc DEMARTY
(1) ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.
(2) ELT L 350, 31.12.2007, lk 1.
LISA
Kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril
|
(EUR/100 kg) |
||
|
CN-kood |
Kolmanda riigi kood (1) |
Kindel impordiväärtus |
|
0702 00 00 |
JO |
73,9 |
|
MA |
43,0 |
|
|
MK |
66,2 |
|
|
TN |
101,3 |
|
|
TR |
82,0 |
|
|
ZZ |
73,3 |
|
|
0707 00 05 |
EG |
127,4 |
|
JO |
156,8 |
|
|
MA |
32,7 |
|
|
TR |
135,3 |
|
|
ZZ |
113,1 |
|
|
0709 90 70 |
TR |
122,5 |
|
ZZ |
122,5 |
|
|
0805 10 20 |
EG |
38,8 |
|
IL |
57,0 |
|
|
MA |
46,7 |
|
|
TN |
49,2 |
|
|
TR |
107,8 |
|
|
US |
49,3 |
|
|
ZA |
56,7 |
|
|
ZZ |
57,9 |
|
|
0805 50 10 |
AR |
67,3 |
|
TR |
49,6 |
|
|
ZA |
48,5 |
|
|
ZZ |
55,1 |
|
|
0808 10 80 |
AR |
84,1 |
|
BR |
75,0 |
|
|
CL |
72,8 |
|
|
CN |
96,7 |
|
|
NZ |
96,3 |
|
|
US |
123,6 |
|
|
UY |
71,7 |
|
|
ZA |
83,9 |
|
|
ZZ |
88,0 |
|
(1) Riikide nomenklatuur on sätestatud komisjoni määruses (EÜ) nr 1833/2006 (ELT L 354, 14.12.2006, lk 19). Kood „ZZ” tähistab „muud päritolu”.
|
21.5.2009 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 125/6 |
KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 414/2009,
30. aprill 2009,
millega muudetakse määrust (EMÜ) nr 2454/93, millega kehtestatakse rakendussätted nõukogu määrusele (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,
võttes arvesse nõukogu 12. oktoobri 1992. aasta määrust (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik, (1) eriti selle artiklit 247,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 648/2005 (2) on määrusesse (EMÜ) nr 2913/92 lisatud kohustus esitada sisenemise või väljumise ülddeklaratsioonid elektrooniliselt. Alates 1. juulist 2009 võib ekspordi tollideklaratsiooni esitada paberkandjal ainult juhul, kui ei toimi tolliasutuste arvutisüsteem või deklaratsiooni esitaja elektrooniline rakendus. |
|
(2) |
Selleks et hõlmata komisjoni määruse (EMÜ) nr 2454/93 (3) lisaga 30A nõutud andmed ja seeläbi suurendada turvalisust, tuleb kehtestada transiidi saatedokumendi alternatiivne versioon (transiidi/julgeoleku saatedokument). |
|
(3) |
Samuti tuleks kohandada ekspordi saatedokumenti ja määruse (EMÜ) nr 2454/93 artiklis 796a sätestatud asjakohast kaubanimekirja, et hõlmata määruse (EMÜ) nr 2454/93 lisas 30A sätestatud andmed. |
|
(4) |
Kui deklaratsiooni esitaja ei saa esitada tolliasutusele sisenemise ja väljumise ülddeklaratsiooni andmeid tavapärase automaatse andmetöötlussüsteemi teel, sest tolliasutuse arvutisüsteem või deklaratsiooni esitaja elektrooniline rakendus ei toimi, tuleks neil lubada tolliasutusele vajaliku teabe esitamiseks kasutada alternatiivset paberipõhist protseduuri. Selleks tuleb ette näha „ekspordi/julgeoleku ühtne haldusdokument”, mis hõlmab nii ekspordideklaratsiooni kui ka väljumise ülddeklaratsiooni andmeid. |
|
(5) |
Sellisteks juhtudeks, kui tolliasutuse arvutisüsteem või deklaratsiooni esitaja elektrooniline rakendus ei toimi, tuleb ette näha paberipõhine „julgeoleku ja turvalisuse dokument”, mida tuleks kasutada sisenemise ülddeklaratsioonide ja väljumise ülddeklaratsioonide esitamiseks. Kõnealune dokument peaks hõlmama määruse (EMÜ) nr 2454/93 lisas 30A sätestatud andmeid ja sellele tuleks lisada kaubanimekiri, kui kaubasaadetis koosneb enam kui ühest kaubaartiklist. |
|
(6) |
Selleks et anda ettevõtjatele võimalikult palju võimalusi nõutud andmete esitamiseks juhul, kui ükski tolliasutuse ja era-arvutisüsteem ei tööta, tuleb võimaldada tolliasutusel lubada ettevõtjatel esitada kõnealused andmed äridokumentidega, tingimusel et tolliasutusele esitatud dokumendid sisaldavad määruse (EMÜ) nr 2454/93 lisa 30A kohaseid sisenemise või väljumise ülddeklaratsioonide andmeid. |
|
(7) |
Kuna komisjoni määruse (EÜ) nr 1875/2006 (4) sätteid, mis käsitlevad turvalisust ja julgeolekut, kohaldatakse alates 1. juulist 2009, tuleks vastavaid käesoleva määrusega ettenähtud sätteid kohaldada alates samast kuupäevast. Seepärast tuleks komisjoni määrust (EMÜ) nr 2454/93 vastavalt muuta. |
|
(8) |
Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas tolliseadustiku komitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Määrust (EMÜ) nr 2454/93 muudetakse järgmiselt.
|
1) |
Artikli 183 lõiget 2 muudetakse järgmiselt:
|
|
2) |
Artiklisse 340b lisatakse järgmine punkt 6a:
|
|
3) |
Artiklit 358 muudetakse järgmiselt:
|
|
4) |
Artikli 787 lõige 2 asendatakse järgmisega: „2. Kui tolliasutuse arvutisüsteem või ekspordideklaratsiooni esitaja elektrooniline rakendus ei toimi, võtab tolliasutus vastu paberipõhise ekspordideklaratsiooni, tingimusel et kõnealune deklaratsioon esitatakse järgmiselt:
Vorm sisaldab vähemalt lisades 37 ja 30A sätestatud andmete miinimumloendit ekspordiprotseduuriks.” |
|
5) |
Artiklit 796a muudetakse järgmiselt:
|
|
6) |
Artikli 796c lõikes 2 asendatakse tekst „lisa 45c” tekstiga „lisa 45g”. |
|
7) |
Artikli 842b lõiget 3 muudetakse järgmiselt:
|
|
8) |
Artiklis 183, artikli 359 lõigetes 1 ja 4, artikli 360 lõigetes 1 ja 2, artikli 361 lõigetes 3 ja 4, artikli 406 lõigetes 1 ja 2, artikli 408 lõike 1 punktis d, artikli 454 lõikes 4, artikli 454b lõigetes 2 ja 4, artikli 455 lõikes 1 ning artikli 457b lõigetes 2 ja 3 asendatakse tekst „transiidi saatedokument” tekstiga „transiidi saatedokument – transiidi/julgeoleku saatedokument”. |
|
9) |
Lisa 37d muudetakse järgmiselt:
|
|
10) |
Lisad 45c ja 45d jäetakse välja. |
|
11) |
Lisatakse käesoleva määruse I lisas esitatud lisa 45e. |
|
12) |
Lisatakse käesoleva määruse II lisas esitatud lisa 45f. |
|
13) |
Lisatakse käesoleva määruse III lisas esitatud lisa 45g. |
|
14) |
Lisatakse käesoleva määruse IV lisas esitatud lisa 45h. |
|
15) |
Lisatakse käesoleva määruse V lisas esitatud lisa 45i. |
|
16) |
Lisatakse käesoleva määruse VI lisas esitatud lisa 45j. |
|
17) |
Lisatakse käesoleva määruse VII lisas esitatud lisa 45k. |
|
18) |
Lisatakse käesoleva määruse VIII lisas esitatud lisa 45l. |
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Seda kohaldatakse alates 1. juulist 2009.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 30. aprill 2009
Komisjoni nimel
komisjoni liige
László KOVÁCS
(1) EÜT L 302, 19.10.1992, lk 1.
(2) ELT L 117, 4.5.2005, lk 13.
(3) EÜT L 253, 11.10.1993, lk 1.
(4) ELT L 360, 19.12.2006, lk 64.
I LISA
„LISA 45e
(osutatud artikli 358 lõikes 2)
TRANSIIDI/JULGEOLEKU SAATEDOKUMENT (TSAD)
I PEATÜKK
Transiidi/julgeoleku saatedokumendi näidis
II PEATÜKK
Transiidi/julgeoleku saatedokumendi selgitavad märkused ja üksikasjalikud andmed
Käesolevas peatükis kasutatud akronüüm „BCP” (tegevuse jätkukava) osutab juhtudele, mil kohaldatakse artikli 340b lõikes 7 määratletud asendustoimingut.
Transiidi/julgeoleku saatedokument sisaldab andmeid, mis kehtivad kogu deklaratsiooni osas.
Transiidi/julgeoleku saatedokumendis esitatavad andmed tulenevad transiidideklaratsiooni andmetest. Vajaduse korral muudab printsipaal kõnealust teavet ja/või lähtetolliasutus kontrollib seda.
Transiidi/julgeoleku saatedokumendiks võib kasutada rohelist paberit.
Lisaks lisade 30A, 37 ja 38 selgitavates märkustes sätestatule tuleb trükkida järgmised andmed.
1. MRN (LIIKUMISE VIITENUMBER)
MRN-number tuleb trükkida esilehele ja kõigile kaubanimekirja vormidele, välja arvatud juhul, kui kõnealuseid vorme kasutatakse BCP raames, mil MRN-numbrit ei määrata.
Andmed on tähtnumbrilised ja koosnevad 18 tähemärgist järgmiselt.
|
Väli |
Sisu |
Välja liik |
Näide |
|
1 |
Transiidideklaratsiooni ametliku aktsepteerimise aasta kaks viimast numbrit (YY) |
Numbriline 2 |
06 |
|
2 |
Selle riigi tunnus, kus vedu algas (kahetäheline riigikood) |
Täheline 2 |
RO |
|
3 |
Transiitveo kordumatu tunnus aasta ja riigi kohta |
Tähtnumbriline 13 |
9876AB8890123 |
|
4 |
Kontrollarv |
Tähtnumbriline 1 |
5 |
Väljad 1 ja 2 täidetakse vastavalt eespool määratule.
Väljale 3 märgitakse transiitveo tunnus. Selle välja täitmise viisi määravad riiklikud asutused, kuid igal kõnealuses riigis tehtud transiitveol peab olema kordumatu number.
Kui riiklikud asutused soovivad, et MRN-number sisaldaks tolliasutuse viitenumbrit, võivad nad selle lisamiseks kasutada kuni kuut esimest numbrit.
Väljale 4 märgitakse arv, mis on kogu MRN-numbri kontrollarv. See väli võimaldab leida vigu kogu MRN-numbri osas.
MRN-number trükitakse ka vöötkoodina, kasutades standardi „Kood 128” märgistikku B.
2. LAHTER „JULG. DEKL. (S00)”
Kui transiidi/julgeoleku saatedokument sisaldab julgeolekualast teavet, märgitakse kood S. Kui kõnealune dokument ei sisalda julgeolekualast teavet, jäetakse lahter tühjaks.
3. LAHTER „VORMID (3)”
Esimene alajaotis: trükitud lehe järjekorranumber.
Teine alajaotis: trükitud lehtede üldarv (sealhulgas kaubanimekiri).
4. LAHTER „VIITENUMBER (7)”
Märkida LRN või/ja UCR.
LRN – liikumise viitenumber lisa 37a määratluse kohaselt.
UCR – lisa 37 II jaotise lahtri 7 kohane saadetise kordumatu viitenumber.
5. LAHTRIST „KAUBASAATJA (8)” PAREMAL POOL OLEV LAHTER
Selle tolliasutuse nimi ja aadress, kellele transiidi/julgeoleku saatedokumendi tagastatav eksemplar tuleb saata.
6. LAHTER „ERIASJAOLU (S32)”
Märkida muu eriasjaolu tunnusnumber.
7. LAHTER „LÄHTETOLLIASUTUS (C )”
|
— |
Lähtetolliasutuse viitenumber. |
|
— |
Transiidideklaratsiooni aktsepteerimise kuupäev. |
|
— |
Vajaduse korral volitatud kaubasaatja nimi ja loa number. |
8. LAHTER „KONTROLL LÄHTETOLLIASUTUSE POOLT (D)”
|
— |
Kontrolli tulemused. |
|
— |
Paigaldatud tollitõkendid või kanne „– –” („Loobumine – 99201”). |
|
— |
Vajaduse korral märge „Kohustuslik teekond”. |
Transiidi/julgeoleku saatedokumenti ei tohi teha muudatusi, täiendusi ega kustutusi, kui käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti.
9. TEEKONNAL TÄIDETAVAD FORMAALSUSED
Pärast kauba väljaviimist lähtetolliasutusest ja enne selle sihttolliasutusse saabumist võib olla vaja lisada teatavaid andmeid kaubaga kaasas oleva transiidi/julgeoleku saatedokumendi eksemplaridesse. Need andmed on seotud veoga ja sedamööda, kuidas vedu toimub, märgib need sellele eksemplarile veoettevõtja, kes vastutab veo käigus selle transpordivahendi eest, kuhu kaup on laaditud. Need andmed võib lisada käsitsi, loetava käekirjaga. Sel juhul tuleb sellele eksemplarile kirjutada tindiga ja suurtähtedega.
Veoettevõtja võib kauba ümber laadida alles pärast loa saamist selle riigi tolliasutuselt, kelle territooriumil hakatakse kaupa ümber laadima.
Kui asutus otsustab, et ühenduse transiitvedu võib jätkata tavalisel viisil, kinnitab ta pärast asjakohaste meetmete võtmist transiidi/julgeoleku saatedokumendid.
Olenevalt olukorrast peab transiidi/julgeoleku saatedokumendile lisatud andmed arvutisüsteemi kandma vahetolliasutus või sihttolliasutus. Andmed võib lisada ka volitatud kaubasaaja.
Need andmed on seotud järgmiste lahtritega.
10. ÜMBERLAADIMINE: KASUTADA LAHTRIT 55
Lahter „Ümberlaadimised (55)”
Veoettevõtja täidab selle lahtri kolm esimest rida siis, kui kaup laaditakse kõnealuse veo käigus ümber ühelt transpordivahendilt teisele või ühest konteinerist teise.
Kui kaupa veetakse maanteesõidukitega transporditavates konteinerites, võivad liikmesriigid lubada printsipaalil lahtri 18 tühjaks jätta, kui lähtepunktis ei ole transiidideklaratsiooni täitmisel logistilistel põhjustel võimalik esitada transpordivahendi andmeid ja riikkondsust ning kui liikmesriigid suudavad tagada, et nõuetekohane teave transpordivahendi kohta kantakse hiljem lahtrisse 55.
11. MUUD VAHEJUHTUMID: KASUTADA LAHTRIT 56
Lahter „Muud juhtumid veo ajal (56)”
Lahter täidetakse vastavalt kehtivatele transiidinõuetele.
Kui kaup on laaditud poolhaagisele ja veo ajal vahetatakse üksnes vedukit (kaubaga toiminguid tegemata ja seda ümber laadimata), tuleb sellesse lahtrisse märkida ka uue veduki registreerimisnumber ja riikkondsus. Sel juhul ei ole tolliasutuse kinnitust vaja.”
II LISA
„LISA 45f
(osutatud artikli 358 lõikes 3)
TRANSIIDI/JULGEOLEKU KAUBANIMEKIRI (TSLoI)
I PEATÜKK
Transiidi/julgeoleku kaubanimekirja näidis
II PEATÜKK
Transiidi/julgeoleku kaubanimekirja selgitavad märkused ja üksikasjalikud andmed
Käesolevas peatükis kasutatud akronüüm „BCP” (tegevuse jätkukava) osutab juhtudele, mil kohaldatakse artikli 340b lõikes 7 määratletud asendustoimingut.
Transiidi/julgeoleku kaubanimekiri sisaldab deklaratsioonis esitatud kaubaartiklite andmeid.
Kaubanimekirja lahtreid on võimalik lisada. Lisaks lisade 30A ja 37 selgitavates märkustes sätestatule tuleb trükkida järgmised andmed, kasutades selleks vajaduse korral asjakohaseid koode.
|
1. |
Lahter „MRN” – liikumise viitenumber lisa 45e määratluse kohaselt. MRN-number tuleb trükkida esilehele ja kõigile kaubanimekirja vormidele, välja arvatud juhul, kui kõnealuseid vorme kasutatakse BCP raames, mil MRN-numbrit ei määrata. |
|
2. |
Eri lahtrite üksikasjalikud andmed kaubaartiklite kaupa trükitakse järgmiselt:
|
III LISA
„LISA 45g
(osutatud artiklis 796a)
EKSPORDI SAATEDOKUMENT (EAD)
I PEATÜKK
Ekspordi saatedokumendi näidis
II PEATÜKK
Ekspordi saatedokumendi selgitavad märkused ja üksikasjalikud andmed
Käesolevas peatükis kasutatud akronüüm „BCP” (tegevuse jätkukava) osutab juhtudele, mil kohaldatakse artikli 787 lõikes 2 määratletud asendustoimingut.
Ekspordi saatedokument sisaldab andmeid kogu deklaratsiooni ja ühe kaubaartikli kohta.
Ekspordi saatedokumendis esitatavad andmed tulenevad ekspordideklaratsiooni andmetest. Vajaduse korral muudab deklarant/esindaja kõnealust teavet ja/või eksporditolliasutus kontrollib seda.
Lisaks lisade 30A ja 37 selgitavates märkustes sätestatule tuleb trükkida järgmised andmed.
|
1. |
„MRN” (LIIKUMISE VIITENUMBER) MRN-number tuleb trükkida esilehele ja kõigile kaubanimekirja vormidele, välja arvatud juhul, kui kõnealuseid vorme kasutatakse BCP raames, mil MRN-numbrit ei määrata. Andmed on tähtnumbrilised ja koosnevad 18 tähemärgist järgmiselt.
Väljad 1 ja 2 täidetakse vastavalt eespool määratletule. Väljale 3 märgitakse ekspordikontrollisüsteemi toimingu tunnus. Selle välja täitmise eest vastutavad riiklikud haldusasutused, kuid igal asjaomases riigis tehtud eksporditoimingul peab olema kordumatu number. Kui riiklikud haldusasutused soovivad, et MRN-number sisaldaks pädeva asutuse viitenumbrit, võivad nad selle asutuse riikliku numbri lisamiseks kasutada kuni kuut esimest numbrit. Väljale 4 märgitakse arv, mis on kogu MRN-numbri kontrollarv. See väli võimaldab leida vigu kogu MRN-numbri osas. MRN trükitakse ka vöötkoodina, kasutades standardi „Kood 128” märgistikku B. |
|
2. |
LAHTER „JULG. DEKL. (S00)” Kui ekspordi saatedokument sisaldab julgeolekualast teavet, märgitakse kood S. Kui kõnealune dokument ei sisalda julgeolekualast teavet, jäetakse lahter tühjaks. |
|
3. |
LAHTER „TOLLIASUTUS” Eksporditolliasutuse viitenumber. |
|
4. |
LAHTER „VIITENUMBER (7)” Märkida LRN või/ja UCR. LRN– liikumise viitenumber lisa 37a määratluse kohaselt. UCR– lisa 37 II jaotise lahtri 7 kohane saadetise kordumatu viitenumber. |
|
5. |
LAHTER „ERIASJAOLU (S32)” Märkida muu eriasjaolu tunnusnumber. |
|
6. |
ERI LAHTRITE ÜKSIKASJALIKUD ANDMED KAUBAARTIKLITE KAUPA TRÜKITAKSE JÄRGMISELT:
|
Ekspordi saatedokumenti ei tohi teha muudatusi, täiendusi ega kustutusi, kui käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti.”
IV LISA
„LISA 45h
(osutatud artiklis 796a)
EKSPORDI KAUBANIMEKIRI (ELoI)
I PEATÜKK
Ekspordi kaubanimekirja näidis
II PEATÜKK
Ekspordi kaubanimekirja selgitavad märkused ja üksikasjalikud andmed
Ekspordi kaubanimekiri sisaldab deklaratsioonis esitatud kaubaartiklite andmeid.
Ekspordi kaubanimekirja lahtreid on võimalik lisada.
Lisaks lisade 30A ja 37 selgitavates märkustes sätestatule tuleb trükkida järgmised andmed, kasutades selleks vajaduse korral asjakohaseid koode.
|
1. |
Lahter „MRN” – liikumise viitenumber lisa 45g määratluse kohaselt. MRN-number tuleb trükkida esilehele ja kõigile kaubanimekirja vormidele. |
|
2. |
Eri lahtrite üksikasjalikud andmed kaubaartiklite kaupa trükitakse järgmiselt:
|
V LISA
„LISA 45i
(osutatud artikli 183 lõikes 2, artikli 787 lõike 2 punktis a ja artikli 842b lõikes 3)
JULGEOLEKU JA TURVALISUSE DOKUMENT (SSD)
I PEATÜKK
Julgeoleku ja turvalisuse dokumendi näidis
II PEATÜKK
Julgeoleku ja turvalisuse dokumendi selgitavad märkused ja üksikasjalikud andmed
Dokument sisaldab teavet päise tasandil ja teavet ühe kaubaartikli kohta.
Julgeoleku ja turvalisuse dokumendis esitatavad andmed tulenevad sisenemise või väljumise ülddeklaratsiooni andmetest. Vajaduse korral muudab ülddeklaratsiooni esitaja kõnealust teavet ja/või sisenemis- või väljumistolliasutus kontrollib seda.
Julgeoleku ja turvalisuse dokumendi täidab ülddeklaratsiooni esitaja.
Lisaks lisade 30A ja 37 selgitavates märkustes sätestatule tuleb trükkida järgmised andmed.
|
1. |
Lahter „MRN” – liikumise viitenumber lisa 45e määratluse kohaselt või tolliasutuse väljaantud eri viitenumber. MRN-number tuleb trükkida esilehele ja kõigile kaubanimekirja vormidele. |
|
2. |
Tolliasutus Sisenemis-/väljumistolliasutuse viitenumber. |
|
3. |
Lahter „Deklaratsiooni liik (1)” Koodid „IM” või „EX” vastavalt sellele, kas dokument hõlmab sisenemise või väljumise ülddeklaratsiooni andmeid. |
|
4. |
Lahter „Viitenumber (7)” Märkida LRN – liikumise viitenumber lisa 37a määratluse kohaselt. |
|
5. |
Lahter „Esim. saabumiskoha kood (S11)” Esimese saabumiskoha kood. |
|
6. |
Lahter „Tolliter. 1. kohta saabumise kuup/aeg (S12)” Märkida tolliterritooriumi esimesse saabumiskohta saabumise kuupäev ja kellaaeg. |
|
7. |
Lahter „Veokulude makseviis (S29)” Märkida veokulude makseviisi kood. |
|
8. |
Lahter „UNDG (S27)” – ÜRO ohtlike kaupade kood. |
|
9. |
Lahter „Eriasjaolu (S32)” Märkida muu eriasjaolu tunnusnumber. |
Julgeoleku ja turvalisuse dokumenti ei tohi teha muudatusi, täiendusi ega kustutusi, kui käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti.”
VI LISA
„LISA 45j
(osutatud artikli 183 lõikes 2, artikli 787 lõike 2 punktis a ja artikli 842b lõikes 3)
JULGEOLEKU JA TURVALISUSE KAUBANIMEKIRI (SSLoI)
I PEATÜKK
Julgeoleku ja turvalisuse kaubanimekirja näidis
II PEATÜKK
Julgeoleku ja turvalisuse kaubanimekirja selgitavad märkused ja üksikasjalikud andmed
Kaubanimekirja lahtreid ei ole võimalik lisada.
Lisaks lisade 30A ja 37 selgitavates märkustes sätestatule tuleb trükkida eri lahtrite järgmised andmed.
|
|
Lahter „Kauba nr (32)” – kõnealuse kaubaartikli järjekorranumber. |
|
|
Lahter „Veokulude makseviis (S29)” – märkida veokulude makseviis. |
|
|
Lahter „UNDG (S27)” – ÜRO ohtlike kaupade kood.” |
VII LISA
„LISA 45k
(osutatud artiklis 787)
EKSPORDI/JULGEOLEKU ÜHTNE HALDUSDOKUMENT (ESS)
I PEATÜKK
Ekspordi/julgeoleku ühtse haldusdokumendi näidis
II PEATÜKK
Ekspordi/julgeoleku ühtse haldusdokumendi selgitavad märkused ja üksikasjalikud andmed
Käesolevas peatükis kasutatud akronüüm „BCP” (tegevuse jätkukava) osutab juhtudele, mil kohaldatakse artikli 787 lõikes 2 määratletud asendustoimingut.
Vorm sisaldab kõiki ekspordi ja väljumisega seotud andmeid, kui ekspordi ja julgeoleku andmed esitatakse koos. Dokument sisaldab teavet päise tasandil ja teavet ühe kaubaartikli kohta. Seda kasutatakse BCP raames.
Ekspordi/julgeoleku ühtsel haldusdokumendil on kolm eksemplari.
|
|
Eksemplar 1 jääb selle liikmesriigi asutustele, kus täidetakse ekspordi- või lähetusformaalsused või ühenduse transiidiformaalsused. |
|
|
Eksemplari 2 kasutab eksportiv liikmesriik statistilistel eesmärkidel. |
|
|
Eksemplar 3 saadetakse eksportijale tagasi pärast seda, kui toll on sellele pannud oma templi. |
Ekspordi/julgeoleku ühtne haldusdokument sisaldab andmeid, mis kehtivad kogu deklaratsiooni osas.
Ekspordi/julgeoleku ühtses haldusdokumendis esitatavad andmed tulenevad ekspordi- ja väljumisdeklaratsiooni andmetest. Vajaduse korral muudab deklarant/esindaja kõnealust teavet ja/või eksporditolliasutus kontrollib seda.
Lisaks lisade 30A ja 37 selgitavates märkustes sätestatule tuleb trükkida järgmised andmed.
|
1. |
Lahter „MRN (liikumise viitenumber)” MRN-number tuleb trükkida esilehele ja kõigile kaubanimekirja vormidele, välja arvatud juhul, kui kõnealuseid vorme kasutatakse BCP raames, mil MRN-numbrit ei määrata. Andmed on tähtnumbrilised ja koosnevad 18 tähemärgist järgmiselt.
Väljad 1 ja 2 täidetakse vastavalt eespool määratule. Väljale 3 märgitakse ekspordikontrollisüsteemi toimingu tunnus. Selle välja täitmise eest vastutavad riiklikud haldusasutused, kuid igal asjaomases riigis tehtud eksporditoimingul peab olema kordumatu number. Kui riiklikud haldusasutused soovivad, et MRN-number sisaldaks pädeva asutuse viitenumbrit, võivad nad selle asutuse riikliku numbri lisamiseks kasutada kuni kuut esimest numbrit. Väljale 4 märgitakse arv, mis on kogu MRN-numbri kontrollarv. See väli võimaldab leida vigu kogu MRN-numbri osas. MRN-number trükitakse ka vöötkoodina, kasutades standardi „Kood 128” märgistikku B. |
|
2. |
Lahter „Viitenumber (7)” Märkida LRN või/ja UCR. LRN– liikumise viitenumber lisa 37a määratluse kohaselt. UCR– lisa 37 II jaotise lahtri 7 kohane saadetise kordumatu viitenumber. |
|
3. |
Lahter „Eriasjaolu (S32)” Märkida muu eriasjaolu tunnusnumber. |
Ekspordi/julgeoleku ühtsesse haldusdokumenti ei tohi teha muudatusi, täiendusi ega kustutusi, kui käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti.”
VIII LISA
„LISA 45l
(osutatud artiklis 787)
EKSPORDI/JULGEOLEKU KAUBANIMEKIRI (ESSLoI)
I PEATÜKK
Ekspordi/julgeoleku kaubanimekirja näidis
II PEATÜKK
Ekspordi/julgeoleku kaubanimekirja selgitavad märkused ja üksikasjalikud andmed
Ekspordi/julgeoleku kaubanimekiri sisaldab deklaratsioonis esitatud kaubaartiklite andmeid.
Kaubaartiklite nimekirja lahtreid on võimalik lisada.
Lisaks lisade 30A ja 37 selgitavates märkustes sätestatule tuleb trükkida järgmised andmed.
|
1. |
Lahter „MRN” – liikumise viitenumber lisa 45k määratluse kohaselt. MRN-number tuleb trükkida esilehele ja kõigile kaubanimekirja vormidele. |
|
2. |
Eri lahtrite üksikasjalikud andmed kaubaartiklite kaupa trükitakse järgmiselt.
|
|
21.5.2009 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 125/52 |
KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 415/2009,
20. mai 2009,
millega muudetakse direktiivi 2007/68/EÜ, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/13/EÜ IIIa lisa seoses teatavate toidu koostisosadega
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. märtsi 2000. aasta direktiivi 2000/13/EÜ toiduainete märgistamist, esitlemist ja reklaami käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta, (1) eriti selle artiklit 21,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Komisjoni direktiiviga 2007/68/EÜ (2) on koostatud nende toidu koostisosade ja ainete loetelu, mis on vabastatud märgistamise nõuetest. |
|
(2) |
Kuna märgistamisnõuded avaldavad mõju tööstusele, peamiselt väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele, kes vajavad uutele nõuetele ülemineku leevendamiseks kohanemisaega, on direktiiviga 2007/68/EÜ uute meetmete kohaldamise lihtsustamiseks ette nähtud ajutised meetmed, millega lubatakse enne 31. maid 2009 turule lastud või märgistatud toiduaineid, mis vastavad komisjoni direktiivi 2005/26/EÜ (3) nõuetele, turustada kuni varude ammendumiseni. |
|
(3) |
Nõukogu 29. aprilli 2008. aasta määrusega (EÜ) nr 479/2008, mis käsitleb veinituru ühist korraldust ja millega muudetakse määrusi (EÜ) nr 1493/1999, (EÜ) nr 1782/2003, (EÜ) nr 1290/2005 ja (EÜ) nr 3/2008 ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EMÜ) nr 2392/86 ja (EÜ) nr 1493/1999, (4) muudetakse ELi veinituru korraldust. Vastavalt kõnealuse määruse artikli 129 lõike 1 punktile e kohaldatakse III jaotise II, III, IV, V ja VI peatükki, artikleid 108, 111 ja 112 ning vastavaid sätteid, eelkõige asjaomastes lisades, alates 1. augustist 2009, kui vastavalt artikli 113 lõikes 1 osutatud menetlusele ei võeta vastu määrust, milles on sätestatud teisiti. Praegu töötatakse välja selle määruse rakenduseeskirju, millega nähakse muu hulgas ette veinisektoris kohaldatavad märgistamise erieeskirjad, ning kuna neid eeskirju tuleks kohaldada alates 1. augustist 2009, on ette nähtud üleminekuperiood, et lihtsustada üleminekut eelmistelt veinisektori õigusaktidelt (eelkõige nõukogu 17. mai 1999. aasta määrus (EÜ) nr 1493/1999 veinituru ühise korralduse kohta (5) määrusele (EÜ) nr 479/2008, et võimaldada ettevõtjatel uusi märgistamisnõudeid täita. |
|
(4) |
Võttes arvesse, et veinitootjad peavad täitma kahte tüüpi märgistusnõudeid – direktiiviga 2007/68/EÜ ja määruse (EÜ) nr 479/2008 rakenduseeskirjadega ette nähtud nõudeid – ning nende üleminekuaeg ei kattu, kuna direktiiviga 2007/68/EÜ lubatakse enne 31. maid 2009 turule lastud või märgistatud toiduaineid, mis vastavad direktiivi 2005/26/EÜ nõuetele, turustada kuni varude ammendumiseni, tuleks hea juhtimistava huvides ning nii liikmesriikide ametiasutuste kui ka ettevõtjate tarbetu koormamise vältimiseks kehtestada üks kuupäev veinisektori direktiivi 2007/68/EÜ ja määruse (EÜ) nr 479/2008 rakenduseeskirjade kohustuslikuks kohaldamiseks. |
|
(5) |
Seega peaks direktiiviga 2007/68/EÜ ette nähtud üleminekuperiood määrusega (EÜ) nr 479/2008 hõlmatud toodete puhul kestma kuni 31. detsembrini 2010. |
|
(6) |
Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Direktiivi 2007/68/EÜ artiklisse 3 lisatakse järgmine lõik:
„Erandina käesoleva artikli teisest lõigust lubavad liikmesriigid turustada kuni varude ammendumiseni nõukogu määruse (EÜ) nr 479/2008 (6) IV lisas määratletud veine, mis vastavad direktiivi 2005/26/EÜ sätetele ja mis on turule lastud või märgistatud enne 31. detsembrit 2010.
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub seitsmendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 20. mai 2009
Komisjoni nimel
komisjoni liige
Androulla VASSILIOU
(1) EÜT L 109, 6.5.2000, lk 29.
(2) ELT L 310, 28.11.2007, lk 11.
(3) ELT L 75, 22.3.2005, lk 33.
(4) ELT L 148, 6.6.2008, lk 1.
(5) EÜT L 179, 14.7.1999, lk 1.
(6) ELT L 148, 6.6.2008, lk 1.”
|
21.5.2009 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 125/54 |
KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 416/2009,
20. mai 2009,
millega kehtestatakse 2008/2009. aastaks nõukogu määruse (EÜ) nr 1234/2007 IX lisas kindlaksmääratud piimatootmiskvootide jaotus tarnete ja otseturustamise vahel
EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,
võttes arvesse nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus), (1) eriti selle artikli 69 lõiget 1 koostoimes artikliga 4,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 67 lõikes 2 on sätestatud, et tootjatel võib olla üks või kaks individuaalset kvooti – üks tarneteks ja teine otseturustamiseks, ning et koguseid võib ühest kvoodist teise ümber muuta üksnes liikmesriigi pädev asutus tootja nõuetekohaselt põhjendatud taotluse alusel. |
|
(2) |
Komisjoni 8. mai 2008. aasta määruses (EÜ) nr 415/2008, millega kehtestatakse 2007/2008. aastaks nõukogu määruse (EÜ) nr 1788/2003 I lisas määratud tootmiskvootide jaotus tarnete ja otseturustamise vahel, (2) on sätestatud jaotus tarnete ja otseturustamise vahel kõigi liikmesriikide jaoks ajavahemikuks 1. aprill 2007 – 31. märts 2008. |
|
(3) |
Vastavalt komisjoni 30. märtsi 2004. aasta määruse (EÜ) nr 595/2004, milles sätestatakse piima- ja piimatootesektoris makse kehtestamist käsitleva nõukogu määruse (EÜ) nr 1788/2003 rakenduseeskirjad, (3) artikli 25 lõikele 2 on liikmesriigid teatanud kogused, mis on tootjate taotlusel individuaalsete tarne- ja otseturustuskvootide vahel lõplikult ümber arvestatud. |
|
(4) |
Vastavalt nõukogu 17. märtsi 2008. aasta määrusele (EÜ) nr 248/2008, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1234/2007 piimatootmiskvootide osas, (4) suurendati kõigi liikmesriikide tootmiskvoote alates 1. aprillist 2008. Liikmesriigid, välja arvatud Malta, kellel puudub otseturustamise jaoks eraldatud tootmiskvoodi osa, on teatanud komisjonile lisakvoodi jaotuse tarnete ja otseturustamise vahel. |
|
(5) |
Seetõttu on asjakohane kehtestada määruse (EÜ) nr 1234/2007 IX lisas kindlaksmääratud tootmiskvootide jaotus tarnete ja otseturustamise vahel ajavahemikuks 1. aprill 2008 – 31. märts 2009. |
|
(6) |
Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas põllumajandusturgude ühise korralduse komitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Käesoleva määruse lisas sätestatakse määruse (EÜ) nr 1234/2007 IX lisas kindlaksmääratud tootmiskvootide jaotus tarnete ja otseturustamise vahel ajavahemikuks 1. aprill 2008 – 31. märts 2009.
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 20. mai 2009
Komisjoni nimel
komisjoni liige
Mariann FISCHER BOEL
(1) ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.
(2) ELT L 125, 9.5.2008, lk 22.
(3) ELT L 94, 31.3.2004, lk 22.
(4) ELT L 76, 19.3.2008, lk 6.
LISA
|
(tonnides) |
||
|
Liikmesriigid |
Tarned |
Otseturustamine |
|
Belgia |
3 371 559,558 |
55 729,182 |
|
Bulgaaria |
912 238,158 |
86 341,842 |
|
Tšehhi Vabariik |
2 785 413,892 |
7 275,728 |
|
Taani |
4 612 376,648 |
242,872 |
|
Saksamaa |
28 755 245,289 |
92 175,102 |
|
Eesti |
650 386,770 |
8 908,590 |
|
Iirimaa |
5 501 532,799 |
2 146,481 |
|
Kreeka |
835 781,260 |
1 142,000 |
|
Hispaania |
6 173 230,927 |
66 058,073 |
|
Prantsusmaa |
24 738 890,113 |
352 431,587 |
|
Itaalia |
10 474 131,877 |
266 529,323 |
|
Küpros |
146 970,338 |
1 133,662 |
|
Läti |
725 538,102 |
17 682,858 |
|
Leedu |
1 674 056,192 |
64 879,588 |
|
Luksemburg |
278 070,680 |
475,000 |
|
Ungari |
1 921 492,480 |
108 368,720 |
|
Malta |
49 671,960 |
0,000 |
|
Madalmaad |
11 392 464,000 |
73 166,280 |
|
Austria |
2 755 298,641 |
92 179,828 |
|
Poola |
9 403 080,692 |
164 665,168 |
|
Portugal (1) |
1 979 091,285 |
8 429,715 |
|
Rumeenia |
1 429 140,086 |
1 688 999,914 |
|
Sloveenia |
567 987,116 |
20 183,644 |
|
Slovakkia |
1 049 485,430 |
12 118,330 |
|
Soome |
2 486 700,282 |
6 015,111 |
|
Rootsi |
3 415 795,900 |
3 800,000 |
|
Ühendkuningriik |
14 988 515,859 |
136 653,081 |
(1) Välja arvatud Madeira.
|
21.5.2009 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 125/56 |
KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 417/2009,
20. mai 2009,
millega kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste registris registreeritakse nimetus („Mariánskolázeňské oplatky” (KGT))
EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,
võttes arvesse nõukogu 20. märtsi 2006. aasta määrust (EÜ) nr 510/2006, põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta, (1) eriti selle artikli 7 lõiget 4,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Kooskõlas määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 6 lõikega 2 ja vastavalt kõnealuse määruse artikli 17 lõikele 2 avaldati Euroopa Liidu Teatajas Tšehhi Vabariigi taotlus registreerida nimetus „Mariánskolázeňské oplatky” (2). |
|
(2) |
Kooskõlas määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 7 lõike 3 punktidega a ja d esitas Saksamaa registreerimisele oma vastuväite. |
|
(3) |
Komisjon kutsus 5. märtsi 2008. aasta kirjas huvitatud osapooli omavahel asjakohaseid läbirääkimisi pidama. Kuna Tšehhi Vabariik ja Saksamaa ei suutnud ette nähtud kuue kuu jooksul kokkuleppele jõuda, võttis Saksamaa 12. märtsil 2009 oma vastuväite tagasi. |
|
(4) |
Seetõttu tuleks nimetus registreerida, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Käesoleva määruse lisas esitatud nimetus registreeritakse.
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 20. mai 2009
Komisjoni nimel
komisjoni liige
Mariann FISCHER BOEL
(1) ELT L 93, 31.3.2006, lk 12.
(2) ELT C 107, 11.5.2007, lk 28.
LISA
Määruse (EÜ) nr 510/2006 I lisas osutatud toit:
Klass 2.4. Leib, valikpagaritooted, koogid, kondiitritooted, küpsised ja muud pagaritooted
TŠEHHI VABARIIK
„Mariánskolázeňské oplatky” (KGT)
|
21.5.2009 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 125/58 |
KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 418/2009,
20. mai 2009,
millega kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste registris registreeritakse nimetus („Petit Épeautre de Haute Provence” (KGT))
EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,
võttes arvesse nõukogu 20. märtsi 2006. aasta määrust (EÜ) nr 510/2006 põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta, (1) eriti selle artikli 7 lõiget 4,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Kooskõlas määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 6 lõikega 2 avaldati Euroopa Liidu Teatajas Prantsusmaa taotlus registreerida nimetus „Petit Épeautre de Haute Provence” (2). |
|
(2) |
Kuna komisjon ei ole saanud ühtegi määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 7 kohast vastuväidet, tuleb kõnealune nimetus registreerida, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Käesoleva määruse lisas esitatud nimetus registreeritakse.
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 20. mai 2009
Komisjoni nimel
komisjoni liige
Mariann FISCHER BOEL
(1) ELT L 93, 31.3.2006, lk 12.
(2) ELT C 261, 14.10.2008, lk 11.
LISA
Asutamislepingu I lisas loetletud inimtoiduks ettenähtud põllumajandustooted:
Klass 1.6. Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul
PRANTSUSMAA
„Petit Épeautre de Haute Provence” (KGT)
|
21.5.2009 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 125/60 |
KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 419/2009,
20. mai 2009,
millega kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste registris registreeritakse teatav nimetus („Kiwi de l’Adour” (KGT))
EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,
võttes arvesse nõukogu 20. märtsi 2006. aasta määrust (EÜ) nr 510/2006 põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta, (1) eriti selle artikli 7 lõiget 4,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Vastavalt määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 6 lõike 2 esimesele lõigule ja kohaldades nimetatud määruse artikli 17 lõiget 2, on Prantsusmaa taotlus registreerida nimetus „Kiwi de l’Adour” avaldatud Euroopa Liidu Teatajas (2). |
|
(2) |
Kuna komisjon ei ole saanud ühtegi määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 7 kohast vastuväidet, tuleb kõnealune nimetus registreerida, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Käesoleva määruse lisas esitatud nimetus registreeritakse.
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 20. mai 2009
Komisjoni nimel
komisjoni liige
Mariann FISCHER BOEL
(1) ELT L 93, 31.3.2006, lk 12.
(2) ELT C 263, 16.10.2008, lk 5.
LISA
Asutamislepingu I lisas loetletud inimtoiduks ettenähtud põllumajandustooted:
Klass 1.6. Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul
PRANTSUSMAA
„Kiwi de l’Adour” (KGT)
|
21.5.2009 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 125/62 |
KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 420/2009,
20. mai 2009,
millega määratakse kindlaks või eksporditoetuse ülempiir määrusega (EÜ) nr 619/2008 ette nähtud alalise pakkumismenetluse raames
EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,
võttes arvesse nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus), (1) eriti selle artikli 164 lõiget 2 koostoimes artikliga 4,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Komisjoni 27. juuni 2008. aasta määruses (EÜ) nr 619/2008, millega kuulutatakse välja alaline pakkumismenetlus eksporditoetusteks seoses teatavate piimatoodetega, (2) on sätestatud alaline pakkumismenetlus. |
|
(2) |
Vastavalt komisjoni 10. detsembri 2007. aasta määruse (EÜ) nr 1454/2007 (millega nähakse ette pakkumismenetluse kehtestamise ühised eeskirjad, et määrata kindlaks teatavate põllumajandustoodete eksporditoetused) (3) artiklile 6 ja võttes arvesse pakkumiskutse alusel esitatud pakkumiste läbivaatamise tulemusi, tuleks kindlaks määrata eksporditoetuse ülempiir pakkumismenetluse raames, mis lõpeb 19. mai 2009. |
|
(3) |
Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas põllumajandusturgude ühise korralduse komitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Määrusega (EÜ) nr 619/2008 välja kuulutatud alalise pakkumismenetluse raames, mis lõpeb 19. mai 2009, kehtestatakse kõnealuse määruse artikli 1 punktides a ja b osutatud toodete ning artiklis 2 osutatud sihtkohtade puhul toetuse ülempiir vastavalt käesoleva määruse lisale.
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub 21. mail 2009.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 20. mai 2009
Komisjoni nimel
põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor
Jean-Luc DEMARTY
(1) ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.
(2) ELT L 168, 28.6.2008, lk 20.
(3) ELT L 325, 11.12.2007, lk 69.
LISA
|
(EUR/100 kg) |
||
|
Toode |
Eksporditoetuste nomenklatuuri kood |
Eksporditoetuse maksimumsumma ekspordil määruse (EÜ) nr 619/2008 artiklis 2 nimetatud sihtkohtadesse |
|
Või |
ex ex 0405 10 19 9700 |
60,00 |
|
Võiõli |
ex ex 0405 90 10 9000 |
73,00 |
|
21.5.2009 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 125/64 |
KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 421/2009,
20. mai 2009,
millega määratakse kindlaks lõssipulbri eksporditoetuse ülempiir määrusega (EÜ) nr 619/2008 ette nähtud alalise pakkumismenetluse raames
EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,
võttes arvesse nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus), (1) eriti selle artikli 164 lõiget 2 koostoimes artikliga 4,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Komisjoni 27. juuni 2008. aasta määruses (EÜ) nr 619/2008, millega kuulutatakse välja alaline pakkumismenetlus eksporditoetusteks seoses teatavate piimatoodetega, (2) on sätestatud alaline pakkumismenetlus. |
|
(2) |
Vastavalt komisjoni 10. detsembri 2007. aasta määruse (EÜ) nr 1454/2007 (millega nähakse ette pakkumismenetluse kehtestamise ühised eeskirjad, et määrata kindlaks teatavate põllumajandustoodete eksporditoetused) (3) artiklile 6 ja võttes arvesse pakkumiskutse alusel esitatud pakkumiste läbivaatamise tulemusi, tuleks kindlaks määrata eksporditoetuse ülempiir pakkumismenetluse raames, mis lõpeb 19. mai 2009. |
|
(3) |
Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas põllumajandusturgude ühise korralduse komitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Määruses (EÜ) nr 619/2008 välja kuulutatud alalise pakkumismenetluse raames, mis lõpeb 19. mai 2009, on vastavalt kõnealuse määruse artikli 1 punktis c ja artiklis 2 osutatud toote ja sihtkohtade puhul toetuse ülempiir 22,00 eurot 100 kg kohta.
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub 21. mail 2009.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 20. mai 2009
Komisjoni nimel
põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor
Jean-Luc DEMARTY
(1) ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.
(2) ELT L 168, 28.6.2008, lk 20.
(3) ELT L 325, 11.12.2007, lk 69.
|
21.5.2009 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 125/65 |
KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 422/2009,
20. mai 2009,
millega määratakse kindlaks munasektori eksporditoetused
EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,
võttes arvesse nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid, (1) eriti selle artikli 164 lõike 2 viimast taanet ja artiklit 170,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 162 lõikes 1 on sätestatud, et kõnealuse määruse I lisa osas XIX loetletud toodete maailmaturul kehtivate hindade ja ühenduse turul kehtivate hindade vahe võib katta eksporditoetusega. |
|
(2) |
Arvestades praegust munaturu olukorda tuleks seepärast kindlaks määrata eksporditoetused kooskõlas määruse (EMÜ) nr 1234/2007 artiklites 162–164, 167, 169 ja 170 sätestatud eeskirjade ja teatavate kriteeriumidega. |
|
(3) |
Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 164 lõikes 1 on sätestatud, et toetus võib erineda vastavalt sihtkohale, kui olukord maailmaturul, konkreetsed nõuded teatavatel turgudel või asutamislepingu artikli 300 kohaselt sõlmitud lepingutest tulenevad kohustused seda tingivad. |
|
(4) |
Toetust tuleks anda ainult nendele toodetele, mille puhul on lubatud vaba liikumine ühenduses ja mis vastavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määruse (EÜ) nr 852/2004 (toiduainete hügieeni kohta) (2) ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määruse (EÜ) nr 853/2004 (millega sätestatakse loomset päritolu toidu hügieeni erieeskirjad) (3) nõuetele ning määruse (EÜ) nr 1234/2007 XIV lisa punktis A toodud märgistusnõuetele. |
|
(5) |
Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas põllumajandusturgude ühise korralduse komitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
1. Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikliga 164 ettenähtud eksporditoetusi antakse käesoleva määruse lisas sätestatud toodetele ja kogustele vastavalt käesoleva artikli lõikes 2 ettenähtud tingimustele.
2. Lõike 1 kohaselt toetuse saamise tingimustele vastavad tooted peavad vastama määruste (EÜ) nr 852/2004 ja (EÜ) nr 853/2004 asjakohastele nõuetele, eelkõige seoses heakskiidetud ettevõtetes ettevalmistamise ning määruse (EÜ) nr 853/2004 II lisa I jaoga ja määruse (EÜ) nr 1234/2007 XIV lisa punktiga A ettenähtud märgistusnõuetele vastavusega.
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub 21. mail 2009.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 20. mai 2009
Komisjoni nimel
põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor
Jean-Luc DEMARTY
(1) ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.
(2) ELT L 139, 30.4.2004, lk 1.
(3) ELT L 139, 30.4.2004, lk 55.
LISA
Munasektori eksporditoetused alates 21. maist 2009
|
Tootekood |
Sihtkoht |
Mõõtühik |
Toetuse suurus |
||||||
|
0407 00 11 9000 |
A02 |
eurot/100 tükki |
0,39 |
||||||
|
0407 00 19 9000 |
A02 |
eurot/100 tükki |
0,20 |
||||||
|
0407 00 30 9000 |
E09 |
eurot/100 kg |
0,00 |
||||||
|
E10 |
eurot/100 kg |
16,00 |
|||||||
|
E19 |
eurot/100 kg |
0,00 |
|||||||
|
0408 11 80 9100 |
A03 |
eurot/100 kg |
56,48 |
||||||
|
0408 19 81 9100 |
A03 |
eurot/100 kg |
28,35 |
||||||
|
0408 19 89 9100 |
A03 |
eurot/100 kg |
28,35 |
||||||
|
0408 91 80 9100 |
A03 |
eurot/100 kg |
35,78 |
||||||
|
0408 99 80 9100 |
A03 |
eurot/100 kg |
9,00 |
||||||
|
NB: Tootekoodid ja A-rea sihtkohakoodid on sätestatud komisjoni muudetud määruses (EMÜ) nr 3846/87 (EÜT L 366, 24.12.1987, lk 1). Muud sihtkohad on määratletud järgmiselt:
|
|||||||||
|
21.5.2009 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 125/67 |
KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 423/2009,
20. mai 2009,
milles käsitletakse riisi impordilitsentside väljaandmist määruse (EÜ) nr 1529/2007 alusel 2009. aasta mai alaperioodiks avatud tariifikvootide raames
EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,
võttes arvesse nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus), (1)
võttes arvesse komisjoni 21. detsembri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1529/2007, millega avatakse aastateks 2008 ja 2009 tariifikvoodid CARIFORUMi piirkonda kuuluvatest AKV riikidest ning ülemeremaadest ja -territooriumidelt (ÜMT) pärit riisi importimiseks ja sätestatakse nende kvootide haldamine, (2) eriti selle artikli 4 lõiget 1,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Määrusega (EÜ) nr 1529/2007 on 2009. aastaks avatud kooritud riisina arvestatud 250 000 tonni suurune riisi iga-aastane imporditariifikvoot CARIFORUMi piirkonda kuuluvatest riikidest pärit riisi jaoks (järjekorranumber 09.4220), kooritud riisina arvestatud 25 000 tonni suurune riisi imporditariifikvoot Hollandi Antillidelt ja Arubalt pärit riisi jaoks (järjekorranumber 09.4189) ning kooritud riisina arvestatud 10 000 tonni suurune riisi imporditariifikvoot vähim arenenud ÜMTdelt pärit riisi jaoks (järjekorranumber 09.4190) ja on sätestatud kõnealuste kvootide haldamine. |
|
(2) |
Määruse (EÜ) nr 1529/2007 artikli 1 lõigetes 1 ja 2 sätestatud kvootide teine alaperiood on mai. |
|
(3) |
Määruse (EÜ) nr 1529/2007 artikli 6 punkti a kohaselt koostatud teatisest järeldub, et 2009. aasta maikuu esimese seitsme päevaga kõnealuse määruse artikli 2 lõike 1 kohaselt esitatud taotlused kvootidele järjekorranumbritega 09.4220, 09.4189 ja 09.4190 hõlmavad kooritud riisina arvestatud saada olevast kogusest väiksemaid koguseid. |
|
(4) |
Seega tuleks vastavalt määruse (EÜ) nr 1529/2007 artikli 4 lõikele 1 kindlaks määrata järjekorranumbritega 09.4220, 09.4189 ja 09.4190 kvootide raames järgmisel alaperioodil saada olevad üldkogused, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Määruses (EÜ) nr 1529/2007 osutatud järjekorranumbritega 09.4220, 09.4189 ja 09.4190 kvootide raames järgmisel alaperioodil saada olev üldkogus on kindlaks määratud käesoleva määruse lisas.
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 20. mai 2009
Komisjoni nimel
põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektor
Jean-Luc DEMARTY
(1) ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.
(2) ELT L 348, 31.12.2007, lk 155.
LISA
Määruse (EÜ) nr 1529/2007 kohaselt 2009. aasta mai alaperioodil eraldatavad kogused ja järgmisel alaperioodil saada olevad kogused
|
Päritolu/toode |
Jrk-nr |
2009. aasta mai alaperioodi jaotuskoefitsient |
2009. aasta septembri alaperioodil saada olev üldkogus (kg) |
||
|
CARIFORUMi piirkonda kuuluvad riigid (määruse (EÜ) nr 1529/2007 artikli 1 lõike 1 punkt b)
|
09.4220 |
— (2) |
130 197 633 |
||
|
ÜMT (määruse (EÜ) nr 1529/2007 artikli 1 lõike 2 punktid a ja b)
|
|
|
|
||
|
09.4189 |
— (2) |
21 500 000 |
||
|
09.4190 |
— (1) |
10 000 000 |
(1) Taotlused hõlmavad saada olevatest kogustest väiksemaid või nendega võrdseid koguseid: kõik taotlused on seega vastuvõetavad.
(2) Kõnealusele alaperioodile jaotuskoefitsienti ei määrata: komisjonile ei ole ühtegi litsentsitaotlust saadetud.
|
21.5.2009 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 125/69 |
KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 424/2009,
20. mai 2009,
millega kinnitatakse kodulinnuliha- ja munasektorite ning ovoalbumiini tüüpilised hinnad ning muudetakse määrust (EÜ) nr 1484/95
EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,
võttes arvesse nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus), (1) eriti selle artiklit 143,
võttes arvesse nõukogu 29. oktoobri 1975. aasta määrust (EMÜ) nr 2783/75 ovoalbumiini ja laktalbumiini ühise kaubandussüsteemi kohta, eriti selle artikli 3 lõiget 4,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Komisjoni määruses (EÜ) nr 1484/95 (2) on sätestatud täiendava imporditollimaksu süsteemi rakendamise üksikasjalikud eeskirjad ning on kinnitatud kodulinnuliha- ja munasektorite ning ovoalbumiini tüüpilised hinnad. |
|
(2) |
Kodulinnuliha- ja munasektorites ning ovoalbumiini impordihindade määramise aluseks oleva teabe korrapärase kontrollimise tulemusel tuleks muuta teatavate toodete tüüpilisi impordihindu, võttes arvesse päritolule vastavaid hinnaerinevusi. Seepärast tuleks tüüpilised hinnad avaldada. |
|
(3) |
Turuolukorda arvesse võttes tuleks seda muudatust kohaldada võimalikult kiiresti. |
|
(4) |
Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas põllumajandusturgude ühise korralduse komitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Määruse (EÜ) nr 1484/95 I lisa asendatakse käesoleva määruse lisaga.
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 20. mai 2009
Komisjoni nimel
põllumajanduse ja maaelu akenduse peadirektor
Jean-Luc DEMARTY
(1) ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.
(2) EÜT L 145, 29.6.1995, lk 47.
LISA
Komisjoni 20. maist 2009. aasta määrusele, millega kinnitatakse kodulinnuliha- ja munasektorite ning ovoalbumiini tüüpilised hinnad ning muudetakse määrust (EÜ) nr 1484/95
„I LISA
|
CN-kood |
Toote kirjeldus |
Tüüpiline hind (EUR/100 kg) |
Artikli 3 lõikes 3 osutatud tagatis (EUR/100 kg) |
Päritolu (1) |
|
0207 12 10 |
Nn 70 % kanarümbad, külmutatud |
105,0 |
0 |
BR |
|
96,5 |
0 |
AR |
||
|
0207 12 90 |
Nn 65 % kanarümbad, külmutatud |
105,4 |
4 |
BR |
|
103,1 |
4 |
AR |
||
|
0207 14 10 |
Kanade kondita jaotustükid, külmutatud |
205,3 |
28 |
BR |
|
207,1 |
28 |
AR |
||
|
263,5 |
11 |
CL |
||
|
0207 14 50 |
Kana rinnatükid, külmutatud |
189,6 |
7 |
BR |
|
146,3 |
20 |
AR |
||
|
0207 14 60 |
Kana koivad, külmutatud |
104,1 |
12 |
BR |
|
99,4 |
13 |
AR |
||
|
0207 25 10 |
Nn 80 % kalkunirümbad, külmutatud |
223,4 |
0 |
BR |
|
0207 27 10 |
Kalkuni kondita jaotustükid, külmutatud |
222,1 |
22 |
BR |
|
237,6 |
18 |
CL |
||
|
0408 11 80 |
Munakollased |
368,7 |
0 |
AR |
|
0408 91 80 |
Kooreta linnumunad, kuivatatud |
334,9 |
0 |
AR |
|
1602 32 11 |
Kuumtöötlemata valmistised kanast |
262,1 |
7 |
BR |
|
3502 11 90 |
Munaalbumiin, kuivatatud |
601,4 |
0 |
AR |
(1) Riikide nomenklatuur on sätestatud komisjoni määruses (EÜ) nr 1833/2006 (ELT L 354, 14.12.2006, lk 19). Kood „ZZ” tähistab „muud päritolu”.”
|
21.5.2009 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 125/71 |
KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 425/2009,
20. mai 2009,
millega määratakse kindlaks või maksimaalne kokkuostuhind määrusega (EÜ) nr 186/2009 avatud pakkumismenetluse raames 5. individuaalseks pakkumiskutseks
EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,
võttes arvesse nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus), (1) eriti selle artiklit 43 koostoimes artikliga 4,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Komisjoni määrusega (EÜ) nr 186/2009 (2) on avatud või kokkuost pakkumismenetluse teel ajavahemikuks, mis lõpeb 31. augustil 2009, vastavalt komisjoni 5. veebruari 2008. aasta määruses (EÜ) nr 105/2008 (millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1255/1999 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses sekkumisega võiturul). (3) |
|
(2) |
Individuaalsete pakkumiskutsete raames saadud pakkumisi silmas pidades tuleb määruse (EÜ) nr 105/2008 artikli 16 lõike 2 kohaselt määrata kindlaks maksimaalne kokkuostuhind või otsustada pakkumist mitte vastu võtta. |
|
(3) |
Pidades silmas 5. individuaalse pakkumiskutse raames saadud pakkumisi, tuleks kindlaks määrata maksimaalne kokkuostuhind. |
|
(4) |
Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas põllumajandusturgude ühise korralduse komitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Määrusega (EÜ) nr 186/2009 avatud või kokkuostu pakkumismenetluse raames 5. individuaalse pakkumiskutse puhul, mille alusel tehtavate pakkumiste esitamise tähtaeg oli 19. mai 2009, kehtestatakse maksimaalseks kokkuostuhinnaks 220,00 EUR/100 kg.
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub 21. mail 2009.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 20. mai 2009
Komisjoni nimel
põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor
Jean-Luc DEMARTY
(1) ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.
(2) ELT L 64, 10.3.2009, lk 3.
|
21.5.2009 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 125/72 |
KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 426/2009,
20. mai 2009,
millega määratakse kindlaks lõssipulbri maksimaalne kokkuostuhind määrusega (EÜ) nr 310/2009 avatud pakkumismenetluse raames avatud 3. individuaalseks pakkumiskutseks
EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,
võttes arvesse nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus), (1) eriti selle artiklit 43 koostoimes artikliga 4,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Komisjoni määrusega (EÜ) nr 310/2009 (2) on avatud lõssipulbri kokkuost pakkumismenetluse teel ajavahemikuks, mis lõpeb 31. augustil 2009, vastavalt komisjoni 12. jaanuari 2001. aasta määruses (EÜ) nr 214/2001 (millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1255/1999 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses sekkumisega lõssipulbriturul) (3) sätestatud tingimustele. |
|
(2) |
Individuaalsete pakkumiskutsete raames saadud pakkumisi silmas pidades tuleb määruse (EÜ) nr 214/2001 artikli 17 kohaselt määrata kindlaks maksimaalne kokkuostuhind või otsustada pakkumist mitte vastu võtta. |
|
(3) |
Pidades silmas esimese individuaalse pakkumiskutse raames saadud 3. pakkumisi, tuleks kindlaks määrata maksimaalne kokkuostuhind. |
|
(4) |
Põllumajandusturgude ühise korralduse komitee ei ole eesistuja määratud tähtaja jooksul oma arvamust esitanud, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Määrusega (EÜ) nr 310/2009 avatud lõssipulbri kokkuostu pakkumismenetluse raamesa avatud 3. individuaalse pakkumiskutse puhul, mille alusel tehtavate pakkumiste esitamise tähtaeg oli 19. mai 2009, kehtestatakse maksimaalseks kokkuostuhinnaks 167,90 EUR/100 kg.
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub 21. mail 2009.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 20. mai 2009
Komisjoni nimel
põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor
Jean-Luc DEMARTY
(1) ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.
(2) ELT L 97, 16.4.2009, lk 13.
(3) EÜT L 37, 7.2.2001, lk 100.
|
21.5.2009 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 125/73 |
KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 427/2009,
20. mai 2009,
millega kehtestatakse asutamislepingu I lisas loetlemata kaupadena eksporditavate munade ja munarebude suhtes kohaldatavad toetusemäärad
EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,
võttes arvesse nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus), (1) eriti selle artikli 164 lõiget 2,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 162 lõikega 1 punktis b nähakse ette, et nimetatud määruse artikli 1 lõike 1 punktis s viidatud ning I lisa XIX osas loetletud toodete rahvusvahelises kaubanduses ja ühenduses kehtiva hinna vahe võib katta eksporditoetuse abil, kui neid kaupu eksporditakse nimetatud määruse XX lisa V osas loetletud kaupadena. |
|
(2) |
Komisjoni 30. juuni 2005. aasta määruses (EÜ) nr 1043/2005, millega rakendatakse nõukogu määrust (EÜ) nr 3448/93 teatavate asutamislepingu I lisas loetlemata kaupadena eksporditavate põllumajandussaaduste ja -toodete eksporditoetuste andmise süsteemi ning nende toetussummade kinnitamise kriteeriumide osas, (2) on sätestatud tooted, mille suhtes tuleks kehtestada toetusemäär, mida kohaldatakse juhul, kui neid tooteid eksporditakse määruse (EÜ) nr 1234/2007 XX lisa V osas loetletud kaupadena. |
|
(3) |
Määruse (EÜ) nr 1043/2005 artikli 14 lõike 2 punkti b kohaselt tuleb toetusemäär iga kõnealuse põhisaaduste 100 kg kohta kehtestada ajavahemikuks, mis võrdub ajavahemikuga, mis on ette nähtud toetuste määramiseks samade toodete eksportimiseks töötlemata kujul. |
|
(4) |
Mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay voorus sõlmitud põllumajanduslepingu artiklis 11 nähakse ette, et kaubas sisalduva toote eksporditoetus ei tohi ületada toetust, mida kohaldatakse nimetatud toote eksportimise korral edasise töötlemiseta. |
|
(5) |
Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas põllumajandusturgude ühise korralduse komitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Määruse (EÜ) nr 1043/2005 I lisas ja määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 1 lõike 1 punktis s ning määruse (EÜ) nr 1234/2007 XX lisa V osas loetletud kaupadena eksporditavate põhisaaduste suhtes kohaldatavad toetusemäärad sätestatakse vastavalt käesoleva määruse lisale.
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub 21. mail 2009.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 20. mai 2009
Komisjoni nimel
ettevõtluse ja tööstuse peadirektor
Heinz ZOUREK
(1) ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.
(2) ELT L 172, 5.7.2005, lk 24.
LISA
Asutamislepingu I lisas loetlemata kaupadena eksporditavate munade ja munarebude suhtes alates 21. maist 2009 kohaldatavad toetusemäärad
|
(EUR/100 kg) |
||||
|
CN-kood |
Kirjeldus |
Sihtkoht (1) |
Toetusemäär |
|
|
0407 00 |
Linnumunad (koorega), värsked, konserveeritud või kuumtöödeldud: |
|
|
|
|
– kodulindude munad: |
|
|
||
|
0407 00 30 |
– – muud: |
|
|
|
|
02 |
0,00 |
||
|
03 |
16,00 |
|||
|
04 |
0,00 |
|||
|
01 |
0,00 |
||
|
0408 |
Kooreta linnumunad ja munakollased, värsked, kuivatatud, vees või aurus keedetud, külmutatud või muul viisil töödeldud (suhkru- või muu magusainelisandiga või ilma): |
|
|
|
|
– rebud: |
|
|
||
|
0408 11 |
– – kuivatatud: |
|
|
|
|
ex 0408 11 80 |
– – – inimtoiduks kõlblik: |
|
|
|
|
magustamata |
01 |
56,48 |
||
|
0408 19 |
– – muud: |
|
|
|
|
– – – inimtoiduks kõlblik: |
|
|
||
|
ex 0408 19 81 |
– – – – vedelal kujul: |
|
|
|
|
magustamata |
01 |
28,35 |
||
|
ex 0408 19 89 |
– – – – külmutatud: |
|
|
|
|
magustamata |
01 |
28,35 |
||
|
– muud: |
|
|
||
|
0408 91 |
– – kuivatatud: |
|
|
|
|
ex 0408 91 80 |
– – – inimtoiduks kõlblik: |
|
|
|
|
magustamata |
01 |
35,78 |
||
|
0408 99 |
– – muud: |
|
|
|
|
ex 0408 99 80 |
– – – inimtoiduks kõlblik: |
|
|
|
|
magustamata |
01 |
9,00 |
||
(1) Sihtkohad on järgmised:
|
01 |
kolmandad riigid. Šveitsi ja Liechtensteini puhul ei kohaldata neid määrasid Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni 22. juuli 1972. aasta lepingu protokolli nr 2 I ja II tabelis loetletud kaupade suhtes; |
|
02 |
Kuveit, Bahrein, Omaan, Katar, Araabia Ühendemiraadid, Jeemen, Türgi, Hongkongi erihalduspiirkond ja Venemaa; |
|
03 |
Lõuna-Korea, Jaapan, Malaisia, Tai, Taiwan ja Filipiinid; |
|
04 |
kõik sihtkohad välja arvatud Šveits ning numbrite 02 ja 03 all toodud sihtkohad. |
DIREKTIIVID
|
21.5.2009 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 125/75 |
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2009/41/EÜ,
6. mai 2009,
geneetiliselt muundatud mikroorganismide suletud keskkonnas kasutamise kohta
(uuesti sõnastatud)
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 175 lõiget 1,
võttes arvesse komisjoni ettepanekut,
võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (1),
olles konsulteerinud Regioonide Komiteega,
toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras (2)
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Nõukogu 23. aprilli 1990. aasta direktiivi 90/219/EMÜ geneetiliselt muundatud mikroorganismide isoleeritud kasutamise kohta (3) on korduvalt oluliselt muudetud. (4) Kuna kõnealusesse direktiivi tehakse uusi muudatusi, tuleks see selguse huvides uuesti sõnastada. |
|
(2) |
Vastavalt asutamislepingule põhinevad ühenduse keskkonnaalased meetmed ennetusmeetmete võtmisel ja nende eesmärk on muu hulgas säilitada, kaitsta ja parandada keskkonda ning kaitsta inimeste tervist. |
|
(3) |
Biotehnoloogia hindamist ja keskkonna seisukohalt parimat kasutamist käsitlevad meetmed on esmatähtis valdkond, millele ühenduse meetmed peaksid keskenduma. |
|
(4) |
Biotehnoloogia areng aitab kaasa liikmesriikide majanduskasvule. See tähendab geneetiliselt muundatud mikroorganismide (GMM) kasutamist mitmesugust tüüpi ja mitmesuguse ulatusega toimingutes. |
|
(5) |
GMMide suletud keskkonnas kasutamine peaks toimuma viisil, mis piirab võimalikke negatiivseid tagajärgi inimeste tervisele ja keskkonnale, pöörates piisavat tähelepanu õnnetuste ärahoidmisele ja jäätmete järelevalvele. |
|
(6) |
GMMid, mis kõrvaldatakse ilma sobivate säteteta konkreetsete isoleerimismeetmete kohta, mis piiraksid nende kokkupuudet rahvastiku ja keskkonnaga, ei kuulu käesoleva direktiivi reguleerimisalasse. Kohaldada võidakse muid ühenduse õigusakte, nagu Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. märtsi 2001. aasta direktiivi 2001/18/EÜ geneetiliselt muundatud organismide tahtliku keskkonda viimise kohta. (5) |
|
(7) |
Suletud keskkonnas kasutamise käigus ühes liikmesriigis keskkonda lastud mikroorganismid võivad paljuneda ja levida, ületades riigipiire ja mõjutades seega teisi liikmesriike. |
|
(8) |
Biotehnoloogia turvalisele arengule kaasaaitamiseks kogu ühenduses on vaja kehtestada ühised meetmed GMMide suletud keskkonnas kasutamist hõlmavate toimingute käigus tekkivate võimalike ohtude hindamiseks ja vähendamiseks ning sätestada sobivad kasutustingimused. |
|
(9) |
GMMide suletud keskkonnas kasutamisega seotud ohtude täpne iseloom ja ulatus pole veel täielikult teada ja kaasnevat ohtu tuleb hinnata igal üksikul juhul eraldi. Inimeste tervist ja keskkonda ähvardava ohu hindamiseks tuleb ette näha riski hindamise nõuded. |
|
(10) |
GMMide suletud keskkonnas kasutamised tuleks liigitada vastavalt ohtudele, mida nad tekitavad inimeste tervisele ja keskkonnale. Selline liigitus peaks olema kooskõlas rahvusvahelise tavaga ja põhinema riskianalüüsil. |
|
(11) |
Kaitstuse kõrge taseme tagamiseks peavad suletud keskkonnas kasutamise suhtes kohaldatavad isoleerimis- ja muud kaitsemeetmed vastama suletud keskkonnas kasutamise liigitusele. Ebakindluse korral tuleks kohaldada kõrgemale liigitusele vastavaid isoleerimis- ja muid kaitsemeetmeid, kuni sobivad andmed õigustavad leebemaid meetmeid. |
|
(12) |
Igasuguse GMMisid hõlmava tegevuse suhtes tuleks vastavalt asjakohastele ühenduse õigusaktidele kohaldada hea mikrobioloogilise tava ning hea tööohutuse ja hügieeni põhimõtteid. |
|
(13) |
Heitmete järelevalveks ja õnnetuste ärahoidmiseks ning GMMide suletud keskkonnas kasutamisel tekkinud materjali kõrvaldamise kontrollimiseks tuleks toimingu mitmesugustel etappidel kohaldada sobivaid isoleerimismeetmeid. |
|
(14) |
Enne GMMi esmakordset suletud keskkonnas kasutamist konkreetses rajatises peaks iga isik edastama pädevale asutusele teate, et asutus võiks veenduda, kas pakutud rajatis sobib toimingu teostamiseks viisil, mis ei tekita ohtu inimeste tervisele ja keskkonnale. |
|
(15) |
Samuti on vaja kehtestada sobiv kord GMMide suletud keskkonnas kasutamist hõlmavate konkreetsete toimingute juhtudest teatamiseks, võttes arvesse kaasneva ohu määra. |
|
(16) |
Endas suurt ohtu kätkevate toimingute puhul tuleks anda pädeva asutuse nõusolek. |
|
(17) |
Suletud keskkonnas kasutamise suhtes kohaldatavad isoleerimis- ja muud kaitsemeetmed tuleks korrapäraselt läbi vaadata. |
|
(18) |
GMMide suletud keskkonnas kasutamise osas võidakse vajalikuks pidada üldsusega konsulteerimist. |
|
(19) |
Suletud keskkonnas kasutamisega seotud inimestega tuleks konsulteerida vastavalt asjakohaste ühenduse õigusaktide, eriti töötajate kaitset bioloogiliste mõjuritega kokkupuutest tulenevate ohtude eest tööl käsitleva Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. septembri 2000. aasta direktiivi 2000/54/EÜ (seitsmes üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõikes 1 määratletud tähenduses) (6) nõuetele. |
|
(20) |
Tuleks võtta sobivaid meetmeid kõigist ohutusküsimustest teatamiseks kõigile isikutele, keda õnnetusjuhtum võib mõjutada. |
|
(21) |
Tuleks koostada päästeplaanid, mis võimaldavad õnnetusjuhtumi korral tõhusalt toimida. |
|
(22) |
Õnnetuse korral peaks kasutaja viivitamatult teatama pädevale asutusele ning edastama õnnetusjuhtumi tagajärgede hindamiseks ja sobivate meetmete võtmiseks vajaliku teabe. |
|
(23) |
Komisjonil tuleb pärast nõupidamist liikmesriikidega ette näha õnnetusjuhtumite kohta teabe vahetamise ja komisjonis selliste õnnetusjuhtumite registri pidamise kord. |
|
(24) |
GMMide suletud keskkonnas kasutamist kogu ühenduses tuleks jälgida ja sel eesmärgil peaksid liikmesriigid andma komisjonile teatavat teavet. |
|
(25) |
Selleks et GMMisid inimeste tervisele ja keskkonnale ohutuks lugeda, peaksid need vastama II lisa B osas loetletud kriteeriumitele. Biotehnoloogia arengutempot, kujundatavaid kriteeriume ja selle nimekirja piiratud ulatust arvestades on nõukogul sobiv neid kriteeriume üle vaadata ning vajaduse korral lisada nende rakendamist lihtsustavad juhised. |
|
(26) |
Käesoleva direktiivi rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused. (7) |
|
(27) |
Komisjonile tuleks eelkõige anda volitus kohandada II, III, IV ja V lisa tehnika arenguga ning kohandada II lisa C osa. Kuna need on üldmeetmed ja nende eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähem olulisi sätteid, tuleb need vastu võtta vastavalt otsuse 1999/468/EÜ artiklis 5a sätestatud kontrolliga regulatiivmenetlusele. |
|
(28) |
Direktiivi uued sätted käsitlevad üksnes komiteemenetlust. Seetõttu ei ole neid vaja siseriiklikku õigusesse üle võtta. |
|
(29) |
Käesolev direktiiv ei mõjuta liikmesriikide kohustusi, mis on seotud VI lisa B osas esitatud direktiivide ülevõtmise tähtpäevadega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:
Artikkel 1
Käesolev direktiiv sätestab üldised meetmed geneetiliselt muundatud mikroorganismide kasutamiseks suletud keskkonnas, pidades silmas inimeste tervise ja keskkonna kaitset.
Artikkel 2
Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:
a) „mikroorganism”– rakuline või mitterakuline mikrobioloogiline isend, kes on võimeline replikatsiooniks või geneetilise materjali ülekandeks, kaasa arvatud viirused, viroidid ning loomsed ja taimsed rakukultuurid;
b) „geneetiliselt muundatud mikroorganism” (GMM)– mikroorganism, mille geneetilist materjali on muudetud sellisel viisil, mis loomuliku paaritumise ja/või rekombinatsiooni teel ei ole võimalik; käesolevas määratluses:
c) „suletud keskkonnas kasutamine”– iga tegevus, mille käigus mikroorganisme geneetiliselt muundatakse või selliseid GMMisid kasvatatakse, ladustatakse, veetakse, hävitatakse, käsutatakse või mõnel muul viisil kasutatakse ja mille puhul kasutatakse erilisi isoleerimismeetmeid, et piirata nende kokkupuudet rahvastiku ja keskkonnaga ning tagada viimati nimetatute ohutuse kõrge tase;
d) „õnnetus”– kõik juhtumid, millega kaasneb suletud keskkonnas kasutamise käigus GMMide märkimisväärne ja ettekavatsematu vabastamine, mis võib põhjustada vahetut või hilisemat ohtu inimeste tervisele või keskkonnale;
e) „kasutaja”– iga füüsiline või juriidiline isik, kes vastutab GMMide suletud keskkonnas kasutamise eest;
f) „teatamine”– nõutava teabe esitamine liikmesriigi pädevatele asutustele.
Artikkel 3
1. Ilma et see piiraks artikli 4 lõike 1 kohaldamist, ei kohaldata käesolevat direktiivi:
|
a) |
juhul, kui geneetiline muundamine saavutatakse II lisa A osas loetletud menetluste/meetodite kasutamise teel, või |
|
b) |
suletud keskkonnas kasutamise suhtes, mis hõlmab ainult II lisa B osas loetletud kriteeriumidele vastavaid GMMide liike, mis kinnitavad nende ohutust inimeste tervisele ja keskkonnale. Need GMMide liigid on loetletud II lisa C osas. |
2. Artikli 4 lõikeid 3 ja 6 ning artikleid 5–11 ei kohaldata GMMide veo suhtes maanteel, raudteel, siseveeteedel, merel või õhus.
3. Käesolevat direktiivi ei kohaldata GMMide ladustamise, kultureerimise, veo, hävitamise, käsutamise või kasutamise suhtes, mis on turule viidud vastavalt direktiivile 2001/18/EÜ või muudele ühenduse õigusaktidele, mis sätestavad nimetatud direktiivis ettenähtuga sarnase keskkonnaalase riskianalüüsi juhul, kui suletud keskkonnas kasutamine on kooskõlas turule viimise nõusoleku võimalike tingimustega.
Artikkel 4
1. Liikmesriigid tagavad kõigi vajalike meetmete võtmise, et vältida GMMide suletud keskkonnas kasutamisest tulenevat võimalikku kahjulikku mõju inimeste tervisele ja keskkonnale.
2. Sel eesmärgil annab kasutaja suletud keskkonnas kasutamisele hinnangu ohtude osas, mida selline suletud keskkonnas kasutamine võib tekitada inimeste tervisele ja keskkonnale, kasutades vähemalt III lisa A ja B jaos sätestatud hindamise elemente ja korda.
3. Lõikes 2 osutatud hinnangu tulemus on suletud keskkonnas kasutamiste lõplik liigitamine nelja liiki, kohaldades III lisas ette nähtud korda, mille tulemusel määratakse isoleerimistasemed vastavalt artiklile 5:
|
Liik 1 |
: |
ohutud või tühiselt ohtlikud tegevused, s.o tegevused, mille puhul inimeste tervise ja keskkonna kaitseks sobib isoleerituse 1. tase. |
|
Liik 2 |
: |
vähem ohtlikud tegevused, s.o tegevused, mille puhul inimeste tervise ja keskkonna kaitseks sobib isoleerituse 2. tase. |
|
Liik 3 |
: |
mõõdukalt ohtlikud tegevused, s.o tegevused, mille puhul inimeste tervise ja keskkonna kaitseks sobib isoleerituse 3. tase. |
|
Liik 4 |
: |
väga ohtlikud tegevused, s.o tegevused, mille puhul inimeste tervise ja keskkonna kaitseks sobib isoleerituse 4. tase. |
4. Kui pole selge, milline liik sobib kavandatava suletud keskkonnas kasutamise puhul, kohaldatakse rangemaid kaitsemeetmeid, kui piisav tõendus pädeva asutuse nõusolekul ei õigusta leebemate meetmete kasutamist.
5. Lõikes 2 osutatud hinnangus võetakse eriti arvesse jäätmete ja heitvete kõrvaldamist. Vajaduse korral rakendatakse inimeste tervise ja keskkonna kaitseks vajalikke ohutusmeetmeid.
6. Kasutaja säilitab lõikes 2 osutatud hindamise protokolli ja teeb selle sobival kujul pädevale asutusele kättesaadavaks teatamise osana vastavalt artiklitele 6, 8 ja 9 või taotluse korral.
Artikkel 5
1. Välja arvatud määral, mil IV lisa punkt 2 võimaldab kohaldada muid meetmeid, kohaldab kasutaja IV lisas sätestatud üldpõhimõtteid ning kohaseid isoleerimis- ja muid kaitsemeetmeid, mis vastavad suletud keskkonnas kasutamise liigile, et hoida töökoha ja keskkonna kokkupuuteid kõigi GMMidega madalaimal tegelikult võimalikul tasemel ja tagada ohutuse kõrge tase.
2. Artikli 4 lõikes 2 osutatud hinnang ning kohaldatavad isoleerimis- ja muud kaitsemeetmed vaadatakse läbi korrapäraselt ja viivitamatult juhul, kui:
|
a) |
kohaldatavad isoleerimismeetmed ei ole enam piisavad või suletud keskkonnas kasutamisele määratud liik ei ole enam õige või |
|
b) |
on põhjust kahtlustada, et uute teaduslike või tehniliste teadmiste põhjal otsustades ei ole hinnang enam sobiv. |
Artikkel 6
Kui tööruume kasutatakse esmakordselt suletud keskkonnas kasutamiseks, peab kasutaja esitama pädevatele asutustele enne sellise kasutamise algust teate, mis sisaldab vähemalt V lisa A osas loetletud teavet.
Artikkel 7
Pärast artiklis 6 osutatud teatamist võib edasine 1. liigi suletud keskkonnas kasutamine jätkuda uue teatamiseta. 1. liigi GMMide suletud keskkonnas kasutamise korral peavad kasutajad säilitama iga artikli 4 lõikes 6 osutatud hinnangu dokumentatsiooni, mis tehakse taotluse põhjal kättesaadavaks pädevale asutusele.
Artikkel 8
1. Vastavalt artiklile 6 teatatud tööruumides toimuvate esmakordsete ja järgnevate 2. liigi kasutamiste puhul esitatakse V lisa B osas loetletud teavet sisaldav teade.
2. Kui tööruumide kohta on esitatud varasem teade 2. või kõrgema liigi suletud keskkonnas kasutamise kohta ja kõik sellega seotud nõusoleku nõuded on täidetud, võib 2. liigi suletud keskkonnas kasutamine jätkuda kohe pärast teatamist.
Taotleja ise võib pädevalt asutuselt taotleda ametliku loa andmise otsust. Otsus tuleb teha hiljemalt 45 päeva jooksul pärast teatamist.
3. Kui tööruumide kohta pole varem esitatud teadet 2. või kõrgema liigi suletud keskkonnas kasutamise kohta, võib 2. liigi suletud keskkonnas kasutamine jätkuda, kui lõikes 1 osutatud teate esitamisest on möödunud 45 päeva, või pädeva asutuse nõusolekul varem, kui pädev asutus ei esita mingeid vastuväiteid.
Artikkel 9
1. Vastavalt artiklile 6 teatatud tööruumides toimuvate esmakordsete ja järgnevate 3. või 4. liigi kasutamiste puhul esitatakse V lisa C osas loetletud teavet sisaldav teade.
2. 3. või kõrgema liigi suletud keskkonnas kasutamine ei tohi jätkuda ilma eelneva nõusolekuta pädevalt asutuselt, kes edastab oma otsuse kirjalikult:
|
a) |
hiljemalt 45 päeva möödumisel uue teate esitamisest tööruumide puhul, mille suhtes on varem esitatud teade 3. või kõrgema liigi suletud keskkonnas kasutamise kohta ja kus kõik vastavad nõusoleku nõuded suletud keskkonnas kasutamise kavandatava või kõrgema liigi jaoks on täidetud; |
|
b) |
muudel juhtudel hiljemalt 90 päeva möödumisel teate esitamisest. |
Artikkel 10
1. Liikmesriigid määravad asutuse või asutused, mis on pädevad rakendama meetmeid, mida nad võtavad käesoleva direktiivi kohaldamiseks, ning vastu võtma ja heaks kiitma artiklites 6, 8 ja 9 osutatud teateid.
2. Pädevad asutused uurivad teadete vastavust käesoleva direktiivi nõuetele, esitatud teabe täpsust ja täielikkust, artikli 4 lõikes 2 osutatud hinnangu õigsust ja suletud keskkonnas kasutamise liiki ning vajaduse korral isoleerimis- ja muude kaitsemeetmete, jäätmekorralduse ja päästemeetmete sobivust.
3. Vajaduse korral võib pädev asutus:
|
a) |
paluda kasutajal esitada edasist teavet või muuta kavandatava suletud keskkonnas kasutamise tingimusi või muuta suletud keskkonnas kasutamis(t)ele määratud liiki. Sel juhul võib pädev asutus nõuda, et suletud keskkonnas kasutamine, kui seda kavandatakse, ei algaks, või kui see toimub, peatataks või lõpetataks, kuni pädev asutus on andnud oma heakskiidu saadud edasise teabe või suletud keskkonnas kasutamise muudetud tingimuste alusel; |
|
b) |
piirata suletud keskkonnas kasutamise loa tähtaega või seada sellele teatavaid konkreetseid tingimusi. |
4. Artiklites 8 ja 9 märgitud tähtaegade arvutamisel ei võeta arvesse aega, mille kestel pädev asutus:
|
a) |
ootab edasist teavet, mida ta võis teatajalt taotleda vastavalt lõike 3 punktile a, või |
|
b) |
korraldab avaliku küsitluse või ärakuulamise vastavalt artiklile 12. |
Artikkel 11
1. Kui kasutaja saab asjakohast uut teavet või muudab suletud keskkonnas kasutamist viisil, millel võib olla olulisi tagajärgi sellest tulenevatele ohtudele, teavitatakse võimalikult kiiresti pädevat asutust ning vastavalt artiklitele 6, 8 ja 9 esitatud teadet muudetakse.
2. Kui pädevale asutusele saab edaspidi kättesaadavaks teave, millel võivad olla märkimisväärsed tagajärjed suletud keskkonnas kasutamisest tekkivatele ohtudele, võib pädev asutus nõuda kasutajalt suletud keskkonnas kasutamise tingimuste muutmist, kasutamise peatamist või lõpetamist.
Artikkel 12
Kui liikmesriik peab seda vajalikuks, võib ta ette näha, et kavandatava suletud keskkonnas kasutamise ükskõik millise aspekti osas konsulteeritakse rühmade või avalikkusega, ilma et see piiraks artikli 18 kohaldamist.
Artikkel 13
1. Pädevad asutused tagavad, et enne suletud keskkonnas kasutamise algust:
|
a) |
koostatakse päästeplaan suletud keskkonnas kasutamise puhul, kui isoleerimismeetmete tõrge võib kaasa tuua vahetu või hilisema tõsise ohu inimestele väljaspool rajatist ja/või keskkonnale, välja arvatud juhtudel, kui selline päästeplaan on koostatud vastavalt muudele ühenduse õigusaktidele; |
|
b) |
esitatakse organitele ja asutustele, keda õnnetus tõenäoliselt mõjutab, sobival viisil teave (ilma et viimased peaksid seda taotlema) selliste päästeplaanide kohta, kaasa arvatud asjakohased kohaldatavad ohutusmeetmed,. Seda teavet ajakohastatakse korrapäraste ajavahemike tagant. Samuti tehakse see avalikult kättesaadavaks. |
2. Samaaegselt teevad asjaomased liikmesriigid igasuguse vajaliku konsulteerimise alusena nende kahepoolsete suhete raames teistele asjaomastele liikmesriikidele kättesaadavaks sama teabe, mida levitatakse nende endi kodanike seas.
Artikkel 14
1. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et õnnetuse korral nõutakse kasutajalt viivitamatut teatamist artiklis 10 nimetatud pädevale asutusele ja järgmise teabe esitamist:
|
a) |
õnnetuse asjaolud; |
|
b) |
kõnealuste GMMide identiteet ja kogused; |
|
c) |
kogu teave, mis on vajalik selleks, et hinnata õnnetuse mõju rahvastiku tervisele ja keskkonnale; |
|
d) |
võetud meetmed. |
2. Kui teavet esitatakse vastavalt lõikele 1, peavad liikmesriigid:
|
a) |
tagama kõigi vajalike meetmete võtmise ja viivitamatult hoiatama iga liikmesriiki, keda õnnetus võib mõjutada; |
|
b) |
koguma võimaluse korral õnnetuse täielikuks analüüsiks vajalikku teavet ja esitama vajaduse korral soovitusi selliste õnnetuste vältimiseks tulevikus ja nende tagajärgede piiramiseks. |
Artikkel 15
1. Liikmesriigid on kohustatud:
|
a) |
konsulteerima päästeplaanide kavandatava rakendamise osas teiste liikmesriikidega, keda õnnetus võib mõjutada; |
|
b) |
teatama komisjonile võimalikult kiiresti igast käesoleva direktiivi rakendusalasse kuuluvast õnnetusest, esitades teabe õnnetusjuhtumi asjaoludest, asjaomaste GMMide identiteedi ja kogused, võetud päästemeetmed ja nende tõhususe ning õnnetuse analüüsi, kaasa arvatud soovitused selle mõju piiramiseks ja tulevikus samalaadsete õnnetusjuhtumite vältimiseks. |
2. Komisjon kehtestab liikmesriikidega konsulteerides teabe vahetamise korra vastavalt lõikele 1. Samuti rajab ta ja hoiab liikmesriikide käsutuses käesoleva direktiiviga reguleeritavate õnnetusjuhtumite registri, kaasa arvatud õnnetuste põhjuste analüüsid, omandatud kogemused ja edaspidi samalaadsete õnnetusjuhtumite vältimiseks võetud meetmed.
Artikkel 16
Liikmesriigid tagavad, et pädev asutus korraldab inspekteerimisi ja võtab muid vajalikke kontrollmeetmeid tagamaks, et kasutajad järgivad käesolevat direktiivi.
Artikkel 17
1. Liikmesriigid saadavad komisjonile iga aasta lõpus kokkuvõtliku aruande sel aastal vastavalt artiklile 9 teatatud 3. ja 4. liigi suletud keskkonnas kasutamiste kohta, kaasa arvatud suletud keskkonnas kasutamis(t)e kirjeldus, eesmärk ja ohud.
2. Liikmesriigid saadavad iga kolme aasta tagant komisjonile aruande käesoleva direktiivi suhtes omandatud kogemuste kohta, esimene aruanne esitatakse 5. juunil 2003.
3. Komisjon avaldab iga kolme aasta tagant kokkuvõtte lõikes 2 osutatud aruannetest, esimene kokkuvõte avaldatakse 5. juunil 2004.
4. Komisjon võib avaldada üldist statistilist teavet käesoleva direktiivi rakendamise ja sellega seotud küsimuste kohta, kuni see ei sisalda teavet, mis võib kahjustada mõne kasutaja konkurentsivõimet.
Artikkel 18
1. Teataja võib vastavalt käesolevale direktiivile esitatud teadetes näidata teabe, mida tuleb käsitada konfidentsiaalsena, kui selle avaldamine mõjutab üht või mitut Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2003. aasta direktiivi 2003/4/EÜ (keskkonnateabele avaliku juurdepääsu kohta) (8) artikli 4 lõikes 2 nimetatud punktidest. Sellisel juhul tuleb esitada kontrollitav põhjendus.
Pädev asutus otsustab pärast nõupidamist teatajaga, millist teavet tuleb käsitleda konfidentsiaalsena, ja teatab teatajale oma otsusest.
2. Mingil juhul ei tohi konfidentsiaalsena käsitleda järgmist vastavalt artiklitele 6, 8 või 9 esitatud teavet:
|
a) |
GMMide üldiseloomustus, teataja nimi ja aadress ning kasutamise asukoht; |
|
b) |
suletud keskkonnas kasutamise liik ja isoleerimismeetmed; |
|
c) |
ennustatavate mõjude hindamine, eriti igasugune kahjulik mõju inimeste tervisele ja keskkonnale. |
3. Komisjon ja pädevad asutused ei tohi avaldada kolmandatele isikutele käesoleva direktiivi alusel teatatud või muul viisil esitatud teavet, mida vastavalt lõike 1 teisele lõigule loetakse konfidentsiaalseks, ning kaitsevad saadud andmetega seotud intellektuaalomandi õigusi.
4. Kui teataja mingil põhjusel võtab teate tagasi, peab pädev asutus hoidma esitatud teavet konfidentsiaalsena.
Artikkel 19
Meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähem olulisi sätteid ja mis on seotud II, III, IV ja V lisa kohandamisega tehnika arenguga ning II lisa C osa kohandamisega, võetakse vastu vastavalt artikli 20 lõikes 2 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.
Artikkel 20
1. Komisjoni abistab komitee.
2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikeid 1–4 ning artiklit 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid.
3. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 5 ja 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid.
Tähtajaks otsuse 1999/468/EÜ artikli 5 lõike 6 tähenduses kehtestatakse kolm kuud.
Artikkel 21
Direktiiv 90/219/EMÜ, mida on muudetud VI lisa A osas loetletud õigusaktidega, tunnistatakse kehtetuks; see ei mõjuta liikmesriikide kohustusi, mis on seotud VI lisa B osas esitatud direktiivide ülevõtmise tähtpäevadega.
Viiteid kehtetuks tunnistatud direktiivile käsitatakse viidetena käesolevale direktiivile ning neid loetakse vastavalt VII lisas esitatud vastavustabelile.
Artikkel 22
Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Artikkel 23
Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.
Strasbourg, 6. mai 2009
Euroopa Parlamendi nimel
president
H.-G. PÖTTERING
Nõukogu nimel
eesistuja
J. KOHOUT
(1) ELT C 162, 25.6.2008, lk 85.
(2) Euroopa Parlamendi 21. oktoobri 2008. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 30. märtsi 2009. aasta otsus.
(3) EÜT L 117, 8.5.1990, lk 1.
(4) Vt VI lisa A osa.
(5) EÜT L 106, 17.4.2001, lk 1.
(6) EÜT L 262, 17.10.2000, lk 21.
(7) EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.
(8) ELT L 41, 14.2.2003, lk 26.
I LISA
A OSA
Artikli 2 punkti b alapunktis i osutatud geneetilise muundamise viiside hulka kuuluvad muu hulgas:
|
1. |
Rekombinantse nukleiinhappe tehnoloogiad, mis hõlmavad geneetilise materjali uute kombinatsioonide moodustamist ükskõik milliste vahenditega väljaspool organismi toodetud nukleiinhappe molekulide asetamisega viirusesse, bakteriaalsesse plasmiidi või muusse vektorsüsteemi ja nende inkorporeerimist peremeesorganismi, milles nad looduslikult ei esine, aga milles nad on võimelised jätkuvaks paljunemiseks. |
|
2. |
Meetodid, mille puhul mikroorgnismiväliselt ettevalmistatud pärilikkusmaterjal viiakse organismi otse, sealhulgas mikroinjektsioon, makroinjektsioon ja mikrokapseldumine. |
|
3. |
Rakkude liitmine (kaasa arvatud protoplastide liitmine) ehk hübridiseerimine, mille puhul kahe või enama raku liitmisel looduses mitteesinevate meetodite abil tekivad uue pärilikkusmaterjali kombinatsiooniga elusrakud. |
B OSA
Artikli 2 punkti b alapunktis ii osutatud meetodid, mida ei loeta geneetilist muundamist põhjustavateks tingimusel, et need ei hõlma rekombinantse nukleiinhappe molekulide või GMMide kasutamist, mis ei ole saadud II lisa A osas välja arvatud menetluste/meetodite abil:
|
1) |
viljastamine in vitro; |
|
2) |
looduslikud protsessid, nagu näiteks konjugatsioon, transduktsioon, transformatsioon; |
|
3) |
polüploidsuse indutseerimine. |
II LISA
A OSA
Geneetilise muundamise menetlused või meetodid, mille abil saadud mikroorganismid arvatakse käesoleva direktiivi reguleerimisalast välja tingimusel, et need ei hõlma rekombinantse nukleiinhappe molekulide või GMMide kasutamist, mis ei ole saadud järgmisena loetletud menetluste/meetodite abil.
|
1. |
Mutagenees. |
|
2. |
Tuntud füsioloogilise protsessi teel geneetilist materjali vahetavate prokarüootsete liikide rakuühendus (kaasa arvatud protoplasmiühendus). |
|
3. |
Kõigi eukarüootsete liikide rakuühendus (sealhulgas protoplasmiühendus), kaasa arvatud hübridoomide tootmine ja taimerakuühendused. |
|
4. |
Isekloonimine, mis seisneb nukleiinhappe järjestuste eemaldamises organismi rakust, millele võib järgneda osa või kogu selle nukleiinhappe (või sünteetilise ekvivalendi) uus sisestamine koos eelnevate ensüümi- või mehaaniliste etappidega või mitte, sama liigi rakkudesse või fülogeneetiliselt lähedases suguluses oleva liigi rakkudesse, mis võivad vahetada geneetilist materjali loodusliku füsioloogilise protsessi teel, mille tulemusel saadav mikroorganism ei põhjusta usutavasti inimeste, loomade või taimede haigusi. Isekloonimine võib hõlmata rekombinantsete vektorite kasutamist, millel on konkreetsete mikroorganismide puhul pikaajalise ohutu kasutamise kogemused. |
B OSA
Kriteeriumid, millega määratakse GMMide ohutus inimeste tervisele ja keskkonnale
Käesolevas lisas kirjeldatakse üldiselt kriteeriume, mille põhjal määrata kindlaks GMMi liikide ohutus inimeste tervisele ja keskkonnale ning nende sobivus C osasse. Käesoleva lisa rakendamise ja selgitamise hõlbustamiseks võib välja töötada tehnilised juhised vastavalt artikli 20 lõikes 3 osutatud regulatiivkomitee menetlusele.
1. Sissejuhatus
Käesoleva direktiivi reguleerimisalast jäävad välja vastavalt artikli 20 lõikes 2 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele C osas loetletud GMMide liigid. GMMisid lisatakse loetellu ühekaupa ning väljajätmine puudutab vaid iga selgelt määratletud GMMi. Selline väljajätmine kehtib ainult siis, kui GMMi kasutatakse artikli 2 punktis c määratletud suletud keskkonnas. See ei kehti GMMide tahtliku keskkonda viimise puhul. Selleks et GMMi võiks kanda C osa loetellu, tuleb tõendada, et ta vastab järgmistele kriteeriumidele.
2. Üldkriteeriumid
2.1. Tüve kontrollimine/kinnitamine
Tüve määratlus tuleb täpselt kindlaks teha. Modifikatsioonid peavad olema teada ja kontrollitud.
2.2. Dokumenteeritud ja kindlaks tehtud ohutustõendid
Organismi ohutuse kohta tuleb esitada dokumenteeritud tõendid.
2.3. Geneetiline stabiilsus
Kui ebastabiilsus võib ohutust kahjustada, tuleb esitada tõendid stabiilsuse kohta.
3. Erikriteeriumid
3.1. Mittepatogeensus
GMM ei tohiks põhjustada haigusi ega kahjustada inimeste tervist, taimi ja loomi. Patogeensus hõlmab nii toksigeensust kui ka allergeensust ja seepärast peaks GMM olema:
3.1.1. Mittetoksigeenne
GMM ei tohiks geneetilise muundamise tagajärjel muutuda toksigeensemaks ega olla tuntud toksigeensete omaduste poolest.
3.1.2. Mitteallergeenne
GMM ei tohiks geneetilise muundamise tagajärjel muutuda allergeensemaks ega olla tuntud allergeen, mille allergeensus oleks võrreldav näiteks nende mikroorganismide allergeensusega, mis on loetletud direktiivis 2000/54/EÜ.
3.2. Ei sisalda juhuslikke kahjulikke aineid
GMM ei tohiks sisaldada teadaolevaid juhuslikke kahjulikke aineid, näiteks muid aktiivseid või latentseid mikroorganisme, mis eksisteerivad koos GMMiga või selle sees ja mis võivad kahjustada inimeste tervist ja keskkonda.
3.3. Geneetilise materjali ülekandumine
Muundatud geneetiline materjal ei tohi ülekandumise korral tekitada kahju, olla ise ülekanduv või omada sellist ülekandesagedust, mis on suurem kui teistel retsipient- või vanemmikroorganismi geenidel.
3.4. Keskkonnaohutus märkimisväärse või tahtmatu keskkonda viimise korral
Kui peaks juhtuma õnnetus, millega kaasneb märkimisväärne ja tahtmatu keskkonda viimine, ei tohi GMMidel olla viivitamatult või hiljem avalduvat keskkonda kahjustavat mõju.
Kui GMM ei vasta eespool loetletud kriteeriumidele, ei tohi teda kanda C osasse.
C OSA
B osas loetletud kriteeriumidele vastavate GMMide loetelu:
… (täidetakse vastavalt artikli 20 lõikes 2 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele)
III LISA
Artikli 4 lõikes 2 osutatud hinnangu andmisel järgitavad põhimõtted
Käesolev lisa kirjeldab üldjoontes artikli 4 lõikes 2 osutatud hinnangu andmisel arvesse võetavaid tegureid ja järgitavat korda. Käesoleva lisa, eriti B jao rakendamise ja selgitamise hõlbustamiseks võib välja töötada tehnilised juhised (1) vastavalt artikli 20 lõikes 3 osutatud regulatiivmenetlusele.
A. Hinnangu tegurid
|
1. |
Järgmisi tuleks lugeda võimalikeks kahjulikeks toimeteks:
|
|
2. |
Artikli 4 lõikes 2 osutatud hinnang peaks põhinema järgmisel:
|
B. Kord
|
3. |
Hinnangu andmise esimene etapp peaks olema retsipiendi ja vajaduse korral doonormikroorganismi kahjulike omaduste, kõigi vektori või sisestatud materjaliga seonduvate kahjulike mõjude eristamine, kaasa arvatud kõik retsipientorganismi olemasolevate omaduste muutused. |
|
4. |
Üldiselt loetakse artikli 4 lõikes 3 määratletud 1. liiki sobivaks ainult sellised GMMid, millel on järgmised omadused:
|
|
5. |
Selle protsessi rakendamiseks vajaliku teabe saamiseks võib kasutaja esmalt arvesse võtta asjakohaseid ühenduse õigusakte (eriti direktiivi 2000/54/EÜ). Samuti võib arvesse võtta rahvusvahelisi või riiklikke liigitusskeeme (nt WHO, siseriiklikud tervishoiuasutused jne) ning nende uutest teaduslikult põhjendatud teadmistest ja tehnika arengust tulenevaid uusversioone. Need skeemid käsitlevad looduslikke mikroorganisme ja põhinevad sellistena harilikult mikroorganismide võimel põhjustada inimeste, loomade ja taimede haigusi ning tõenäoliselt põhjustatava haiguse raskusel ja kanduvusel. Direktiiv 2000/54/EÜ liigitab mikroorganismid kui bioloogilised mõjurid nelja ohuliiki võimaliku mõju põhjal, mida nad avaldavad tervele täiskasvanud inimesele. Neid ohuliike võib kasutada suunistena suletud keskkonnas kasutamise tegevuste liigitamisel artikli 4 lõikes 3 osutatud nelja ohuliiki. Samuti võib kasutaja arvesse võtta liigitusskeeme, mis viitavad taimede ja loomade patogeenidele (mis on tavaliselt kehtestatud riiklikul alusel). Nimetatud liigitusskeemid annavad ainult ajutise viite tegevuse ohuliigile ja vastavale ohutus- ja kontrollmeetmete kogumile. |
|
6. |
Vastavalt punktidele 3–5 toimuv ohu identifitseerimise protsess peaks kaasa tooma GMMiga seotud ohu taseme identifitseerimise. |
|
7. |
Isoleerimis- ja muude kaitsemeetmete valik tuleks siis teha GMMiga seotud ohu taseme alusel, pidades samuti silmas:
Alapunktide i–iii arvestamine konkreetse tegevuse puhul võib punktis 6 identifitseeritud GMMidega seotud ohu taset tõsta, langetada või samaks jätta. |
|
8. |
Kirjeldatud viisil tehtud analüüs toob lõpuks kaasa tegevuse liigitamise ühte artikli 4 lõikes 3 kirjeldatud liikidest. |
|
9. |
Suletud keskkonnas kasutamise lõpliku liigituse peab kinnitama artikli 4 lõikes 2 osutatud lõpule viidud hinnangu läbivaatamine. |
(1) Vt komisjoni 27. septembri 2000. aasta otsust 2000/608/EÜ, mis käsitleb direktiivi 90/219/EMÜ (geneetiliselt muundatud mikroorganismide isoleeritud kasutamise kohta) III lisas visandatud riski hindamise juhiseid (EÜT L 258, 12.10.2000, lk 43).
(2) Seda kohaldatakse ainult loomade ja taimede suhtes keskkonnas, mis tõenäoliselt puutub kokku mikroorganismidega.
IV LISA
ISOLEERIMIS- JA MUUD KAITSEMEETMED
Üldpõhimõtted
|
1. |
Need tabelid esitavad iga isoleerimistaseme tavalised minimaalsed nõuded ja vajalikud meetmed. Samuti saavutatakse isoleeritus heade töötavade, koolituse, isoleerimisvahendite ja rajatise erilise kavandamise kasutamise abil. Kõigi GMMisid hõlmava tegevuse puhul kohaldatakse hea mikrobioloogilise tava põhimõtteid ning järgmisi hea tööohutuse ja -hügieeni põhimõtteid:
|
|
2. |
Tabelite pealkirjad on soovituslikud.
Mõnel konkreetsel juhul võib olla vajalik kohaldada I A ja II tabelist võetud sama taseme meetmete kombinatsiooni. Mõnel juhul võivad kasutajad pädeva asutuse nõusolekul jätta kohaldamata konkreetse ohutustaseme täpsustuse või kombineerida kahe erineva taseme täpsustusi. Nendes tabelites tähendab „valikuline”, et kasutaja võib kohaldada neid meetmeid üksikjuhtumite suhtes sõltuvalt artikli 4 lõikes 2 osutatud hinnangust. |
|
3. |
Liikmeriigid võivad käesoleva lisa rakendamisel inkorporeerida järgmistesse tabelitesse nõuete selguse huvides lisaks punktide 1 ja 2 üldpõhimõtted. |
I A tabel
Laboritegevuse isoleerimis- ja muud kaitsemeetmed
|
Täpsustused |
Isoleerimistasemed |
||||
|
1 |
2 |
3 |
4 |
||
|
1 |
Laborikompleks: isoleeritus (1) |
Ei nõuta |
Ei nõuta |
Nõutav |
Nõutav |
|
2 |
Labor: fumigatsiooniks õhukindlalt suletav |
Ei nõuta |
Ei nõuta |
Nõutav |
Nõutav |
|
Varustus |
|||||
|
3 |
Vee-, happe-, aluse-, lahusti-, desinfitseerimisvahendi- ja dekontaminatsioonivahendikindlad ning kergesti puhastatavad pinnad |
Nõutav (töölaud) |
Nõutav (töölaud) |
Nõutav (töölaud, põrand) |
Nõutav (töölaud, põrand, lagi, seinad) |
|
4 |
Sissepääs laborisse läbi õhuluku (2) |
Ei nõuta |
Ei nõuta |
Valikuline |
Nõutav |
|
5 |
Negatiivne rõhk võrreldes keskkonnarõhuga |
Ei nõuta |
Ei nõuta |
Nõutav, välja arvatud (3) |
Nõutav |
|
6 |
Laborisse sisenev ja sealt väljuv õhk peab olema HEPA-filtreeritud (4) |
Ei nõuta |
Ei nõuta |
Nõutav HEPA – väljuv õhk, välja arvatud (3) |
Nõutav HEPA – sisenev ja väljuv õhk (5) |
|
7 |
Mikrobioloogiline ohutuspunkt |
Ei nõuta |
Valikuline |
Nõutav |
Nõutav |
|
8 |
Autoklaav |
Rajatises |
Hoones |
Ruumides (6) |
Laboris = kahepoolne |
|
Töösüsteem |
|||||
|
9 |
Piiratud ligipääs |
Ei nõuta |
Nõutav |
Nõutav |
Nõutav |
|
10 |
Bioloogilise ohu hoiatusmärk uksel |
Ei nõuta |
Nõutav |
Nõutav |
Nõutav |
|
11 |
Konkreetsed meetmed leviku kontrollimiseks |
Ei nõuta |
Nõutavad minimeerimiseks |
Nõutavad vältimiseks |
Nõutavad vältimiseks |
|
13 |
Dušš |
Ei nõuta |
Ei nõuta |
Valikuline |
Nõutav |
|
14 |
Kaitseriietus |
Sobiv kaitseriietus |
Sobiv kaitseriietus |
Sobiv kaitseriietus ja (valikulised) jalatsid |
Riietuse ja jalatsite täielik vahetus enne sisenemist ja väljumist |
|
15 |
Kindad |
Ei nõuta |
Valikuline |
Nõutav |
Nõutav |
|
18 |
Tõhus vektorikontroll (nt närilised ja putukad) |
Valikuline |
Nõutav |
Nõutav |
Nõutav |
|
Jäätmed |
|||||
|
19 |
GMMide inaktiveerimine kätepesukraanide või -torude ja duššide ning samalaadsetes heitvetes |
Ei nõuta |
Ei nõuta |
Valikuline |
Nõutav |
|
20 |
GMMide inaktiveerimine saastunud materjalides ja jäätmetes |
Valikuline |
Nõutav |
Nõutav |
Nõutav |
|
Muud meetmed |
|||||
|
21 |
Labor omaenda varustuse isoleerimiseks |
Ei nõuta |
Ei nõuta |
Valikuline |
Nõutav |
|
23 |
Seesviibijate nägemiseks peab olema jälgimisaken või selle alternatiiv |
Valikuline |
Valikuline |
Valikuline |
Nõutav |
I B tabel
Kasvuhoonete ja kasvukambrite isoleerimis- ja muud kaitsemeetmed
Mõisted „kasvuhoone” ja „kasvukamber” tähendavad seinte, katuse ja põrandaga ehitist, mis on kavandatud ja mida kasutatakse eeskätt taimede kasvatamiseks kontrollitud ja kaitstud keskkonnas.
Kohaldatakse kõiki I A tabeli sätteid järgmiste täienduste/muudatustega:
|
Täpsustused |
Isoleerimistasemed |
||||
|
1 |
2 |
3 |
4 |
||
|
Ehitis |
|||||
|
1 |
Kasvuhoone: püsiehitis (7) |
Ei nõuta |
Nõutav |
Nõutav |
Nõutav |
|
Varustus |
|||||
|
3 |
Sissekäik kahe vastastikku lukustuva uksega eraldi ruumi kaudu |
Ei nõuta |
Valikuline |
Valikuline |
Nõutav |
|
4 |
Saastunud äravooluvee hooldus |
Valikuline |
Äravooluvee minimeerimine (8) |
Äravooluvee vältimine |
Äravooluvee vältimine |
|
Töösüsteem |
|||||
|
6 |
Meetmed soovimatute liikide, nagu putukate, näriliste ja lülijalgsete kontrolliks |
Nõutav |
Nõutav |
Nõutav |
Nõutav |
|
7 |
Elusmaterjali liigutamise kord kasvuhoone/kasvukambri, kaitseehitise ja labori vahel kontrollib GMMide levikut |
Minimeerib leviku |
Minimeerib leviku |
Takistab levikut |
Takistab levikut |
I C tabel
Loomaosakondade isoleerimis- ja muud kaitsemeetmed
Kohaldatakse kõiki I A tabeli sätteid järgmiste täienduste/muudatustega:
|
Täpsustused |
Isoleerimistasemed |
||||
|
1 |
2 |
3 |
4 |
||
|
Facilities |
|||||
|
1 |
Loomaosakonna (9) isolatsioon |
Valikuline |
Nõutav |
Nõutav |
Nõutav |
|
2 |
Loomarajatisi eraldavad lukustatavad uksed (10) |
Valikuline |
Nõutav |
Nõutav |
Nõutav |
|
3 |
Loomarajatised on kavandatud saastatusest puhastamise hõlbustamiseks (veekindel ja kergesti pestav materjal (puurid jne)) |
Valikuline |
Valikuline |
Nõutav |
Nõutav |
|
4 |
Põrand ja/või seinad kergesti pestavad |
Valikuline |
Nõutav (põrand) |
Nõutav (põrand ja seinad) |
Nõutav (põrand ja seinad) |
|
5 |
Loomade hoidmine sobivates isoleerimisrajatistes, nagu puurid, latrid või basseinid |
Valikuline |
Valikuline |
Valikuline |
Valikuline |
|
6 |
Isolaatorite või isoleeritud ruumi filtrid (11) |
Ei nõuta |
Valikuline |
Nõutav |
Nõutav |
II tabel
Isoleerimis- ja muud kaitsemeetmed muu tegevuse korral
|
Täpsustused |
Isoleerimistasemed |
||||
|
1 |
2 |
3 |
4 |
||
|
Üldine |
|||||
|
1 |
Eluvõimelisi mikroorganisme tuleks hoida süsteemis, mis eraldab protsessi keskkonnast (suletud süsteem) |
Valikuline |
Nõutav |
Nõutav |
Nõutav |
|
2 |
Suletud süsteemist väljuvate gaaside kontroll |
Ei nõuta |
Nõutav leviku minimeerimiseks |
Nõutav leviku takistamiseks |
Nõutav leviku takistamiseks |
|
3 |
Aerosoolide kontroll proovivõtmise, suletud süsteemi materjali lisamise või materjali teise suletud süsteemi viimise ajal |
Valikuline |
Nõutav leviku minimeerimiseks |
Nõutav leviku takistamiseks |
Nõutav leviku takistamiseks |
|
4 |
Vedelate jäätmete inaktiveerimine enne suletud süsteemist väljavõtmist |
Valikuline |
Nõutav, tõendatud vahenditega |
Nõutav, tõendatud vahenditega |
Nõutav, tõendatud vahenditega |
|
5 |
Õhukindlad tõkked tuleks kavandada eraldumise minimeerimiseks või takistamiseks |
Konkreetsed nõuded puuduvad |
Leviku minimeerimiseks |
Leviku takistamiseks |
Leviku takistamiseks |
|
6 |
Jälgitav ala peaks olema kavandatud terve suletud süsteemi sisu tõkestamiseks |
Valikuline |
Valikuline |
Nõutav |
Nõutav |
|
7 |
Jälgitav ala peaks olema fumigatsiooniks õhukindlalt suletav |
Ei nõuta |
Valikuline |
Valikuline |
Nõutav |
|
Varustus |
|||||
|
8 |
Sissepääs õhuluku kaudu |
Ei nõuta |
Ei nõuta |
Valikuline |
Nõutav |
|
9 |
Vee-, happe-, aluse-, lahusti-, desinfitseerimisvahendi- ja dekontaminatsioonivahendikindlad ning kergesti puhastatavad pinnad |
Nõutav (töölaud, kui on olemas) |
Nõutav (töölaud, kui on olemas) |
Nõutav (töölaud, kui on olemas, põrand) |
Nõutav (töölaud, põrand, lagi, seinad) |
|
10 |
Konkreetsed meetmed jälgitava ala piisavaks õhutamiseks õhu saastamise vältimiseks |
Valikuline |
Valikuline |
Valikuline |
Nõutav |
|
11 |
Jälgitaval alal tuleks hoida vahetu ümbrusega võrreldes negatiivset õhurõhku |
Ei nõuta |
Ei nõuta |
Valikuline |
Nõutav |
|
12 |
Kontrollitavale alale sisenev ja sealt väljuv õhk peab olema HEPA-filtreeritud |
Ei nõuta |
Ei nõuta |
Nõutav (väljuv õhk, sisenev õhk valikuline) |
Nõutav (sisenev ja väljuv õhk) |
|
Töösüsteem |
|||||
|
13 |
Suletud süsteemid peaksid asuma jälgitaval alal |
Ei nõuta |
Valikuline |
Nõutav |
Nõutav |
|
14 |
Ligipääs peaks olema piiratud ainult määratud töötajatega |
Ei nõuta |
Nõutav |
Nõutav |
Nõutav |
|
15 |
Üles tuleks seada bioloogilise ohu hoiatusmärgid |
Ei nõuta |
Nõutav |
Nõutav |
Nõutav |
|
17 |
Töötajad peaksid enne jälgitavalt alalt lahkumist käima duši all |
Ei nõuta |
Ei nõuta |
Valikuline |
Nõutav |
|
18 |
Töötajad peaksid kandma kaitseriietust |
Nõutav (tööriietus) |
Nõutav (tööriietus) |
Nõutav |
Täielik ümberriietumine enne väljumist ja sisenemist |
|
Jäätmed |
|||||
|
22 |
GMMide inaktiveerimine kätepesukraanide või -torude ja duššide ning samalaadsetes heitvetes |
Ei nõuta |
Ei nõuta |
Valikuline |
Nõutav |
|
23 |
GMMide inaktiveerimine saastunud materjalides ja jäätmetes, kaasa arvatud protsessi heitvetes enne lõplikku äravoolu |
Valikuline |
Nõutav, tõestatud vahenditega |
Nõutav, tõestatud vahenditega |
Nõutav, tõestatud vahenditega |
Isolatsioon= labor on eraldatud muudest aladest samas hoones või asub eraldi hoones.
Õhulukk= sissepääs peab olema läbi õhuluku, mis on laborist eraldatud kamber. Õhuluku puhas pool peab olema piiratud poolest eraldatud rõivastumis- või dušivõimalusega ja eelistatavalt vastastikku lukustuvate ustega.
(3) Tegevus, mille juures levik ei toimu õhu teel.
HEPA= high efficiency particulate air.
(5) Kui kasutatakse viiruseid, mida HEPA-filtrid ei peata, on väljuva õhu puhul vajalikud erinõuded.
(6) Tõestatud korras, mis võimaldab materjali ohutut viimist laborivälisesse autoklaavi ja tagab kaitstuse võrdväärse taseme.
(7) Kasvuhoone kujutab endast katkematu veekindla kattega püsiehitist, mille asukoht on pinnavee sissevoolu vältimiseks kaldu ja mille uksed on iseeneslikult sulguvad ning lukustatavad.
(8) Kui levik võib toimuda maa kaudu.
Loomaosakond: hoone või eraldatud ala hoones, mis sisaldab tööruume ja muid alasid, nagu riietusruumid, dušid, autoklaavid, toidulaod jne.
Loomarajatis: rajatis, mida tavaliselt kasutatakse kari-, aretus- või katseloomade paigutamiseks või mida kasutatakse väiksemate kirurgiliste operatsioonide tegemiseks.
Isolaatorid: läbipaistvad kastid, kus peetakse väikeloomi puurides või ilma; suurte loomade puhul võivad kohasemad olla isoleeritud ruumid.
V LISA
Artiklites 6, 8 ja 9 osutatud teatamise jaoks nõutav teave
A OSA
Artiklis 6 osutatud teatamise jaoks nõutav teave:
|
— |
kasutaja(te) nimi (nimed), kaasa arvatud järelevalve ja ohutuse eest vastutavad isikud; |
|
— |
teave järelevalve ja ohutuse eest vastutavate isikute koolituse ja kvalifikatsiooni kohta; |
|
— |
kõigi bioloogiaalaste komiteede või allkomiteede üksikasjad; |
|
— |
rajatise aadress ja üldine kirjeldus; |
|
— |
kavandatava töö laadi kirjeldus; |
|
— |
suletud keskkonnas kasutamiste liik; |
|
— |
ainult 1. liigi suletud keskkonnas kasutamiste puhul artikli 4 lõikes 2 osutatud hinnangu kokkuvõte ja teave jäätmehoolduse kohta. |
B OSA
Artiklis 8 osutatud teatamise jaoks nõutav teave:
|
— |
artiklis 6 osutatud teate esitamise kuupäev; |
|
— |
järelevalve ja ohutuse eest vastutavate isikute nimed ning teave nende koolituse ja kvalifikatsiooni kohta; |
|
— |
kasutatavad retsipient-, doonor- ja/või vanemmikroorganism(id) ja vajaduse korral kasutatavad peremees-vektorsüsteemid; |
|
— |
muundamis(t)ega hõlmatud geneetilis(t)e materjali(de) päritolu ja kavandatav toime; |
|
— |
GMMi identiteet ja omadused; |
|
— |
suletud keskkonnas kasutamise eesmärk, kaasa arvatud eeldatavad tulemused; |
|
— |
kasutatavad ligikaudsed kultuuri mahud; |
|
— |
kohaldatavate isoleerimis- ja muude kaitsemeetmete kirjeldus, kaasa arvatud teave jäätmehoolduse kohta, sealhulgas tekkivad jäätmed, nende töötlus, lõplik kuju ja sihtkoht; |
|
— |
artikli 4 lõikes 2 osutatud hinnangu kokkuvõte; |
|
— |
teave, mida pädev asutus vajab kõigi päästeplaanide hindamiseks, kui neid nõutakse vastavalt artikli 13 lõikele 1. |
C OSA
Artiklis 9 osutatud teatamise jaoks nõutav teave:
|
a) |
|
|
b) |
|
|
c) |
|
|
d) |
teave õnnetuste ärahoidmise ja päästeplaanide kohta, kui need on olemas:
|
|
e) |
artikli 4 lõikes 2 osutatud riskianalüüsi koopia. |
VI LISA
A OSA
Kehtetuks tunnistatud direktiiv koos muudatustega
(osutatud artiklis 21)
|
Nõukogu direktiiv 90/219/EMÜ |
|
|
Komisjoni direktiiv 94/51/EÜ |
|
|
Nõukogu direktiiv 98/81/EÜ |
|
|
Nõukogu otsus 2001/204/EÜ |
|
|
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1882/2003 |
ainult III lisa punkt 19 |
B OSA
Siseriiklikku õigusesse ülevõtmise tähtpäevad
(osutatud artiklis 21)
|
Direktiiv |
Ülevõtmise tähtpäev |
|
90/219/EMÜ |
23. oktoober 1991 |
|
94/51/EÜ |
30. aprill 1995 |
|
98/81/EÜ |
5. juuni 2000 |
VII LISA
VASTAVUSTABEL
|
Direktiiv 90/219/EMÜ |
Käesolev direktiiv |
|
Artikkel 1 |
Artikkel 1 |
|
Artikkel 2 |
Artikkel 2 |
|
Artikli 3 sissejuhatav osa |
Artikli 3 lõike 1 sissejuhatav osa |
|
Artikli 3 esimene taane |
Artikli 3 lõike 1 punkt a |
|
Artikli 3 teine taane |
Artikli 3 lõike 1 punkt b |
|
Artikli 4 esimene lõik |
Artikli 3 lõige 2 |
|
Artikli 4 teine lõik |
Artikli 3 lõige 3 |
|
Artikkel 5 |
Artikkel 4 |
|
Artikkel 6 |
Artikkel 5 |
|
Artikkel 7 |
Artikkel 6 |
|
Artikkel 8 |
Artikkel 7 |
|
Artikkel 9 |
Artikkel 8 |
|
Artikkel 10 |
Artikkel 9 |
|
Artikli 11 lõiked 1, 2 ja 3 |
Artikli 10 lõiked 1, 2 ja 3 |
|
Artikli 11 lõike 4 sissejuhatav osa |
Artikli 10 lõike 4 sissejuhatav osa |
|
Artikli 11 lõike 4 esimene taane |
Artikli 10 lõike 4 punkt a |
|
Artikli 11 lõike 4 teine taane |
Artikli 10 lõike 4 punkt b |
|
Artikli 12 esimene lõik |
Artikli 11 lõige 1 |
|
Artikli 12 teine lõik |
Artikli 11 lõige 2 |
|
Artikkel 13 |
Artikkel 12 |
|
Artikli 14 esimene lõik |
Artikli 13 lõige 1 |
|
Artikli 14 teine lõik |
Artikli 13 lõige 2 |
|
Artikli 15 lõike 1 sissejuhatav osa |
Artikli 14 lõike 1 sissejuhatav osa |
|
Artikli 15 lõike 1 esimene taane |
Artikli 14 lõike 1 punkt a |
|
Artikli 15 lõike 1 teine taane |
Artikli 14 lõike 1 punkt b |
|
Artikli 15 lõike 1 kolmas taane |
Artikli 14 lõike 1 punkt c |
|
Artikli 15 lõike 1 neljas taane |
Artikli 14 lõike 1 punkt d |
|
Artikli 15 lõike 2 sissejuhatav osa |
Artikli 14 lõike 2 sissejuhatav osa |
|
Artikli 15 lõike 2 esimene taane |
Artikli 14 lõike 2 punkt a |
|
Artikli 15 lõike 2 teine taane |
Artikli 14 lõike 2 punkt b |
|
Artikkel 16 |
Artikkel 15 |
|
Artikkel 17 |
Artikkel 16 |
|
Artikkel 18 |
Artikkel 17 |
|
Artikli 19 lõige 1 |
Artikli 18 lõike 1 esimene lõik |
|
Artikli 19 lõige 2 |
Artikli 18 lõike 1 teine lõik |
|
Artikli 19 lõike 3 sissejuhatav osa |
Artikli 18 lõike 2 sissejuhatav osa |
|
Artikli 19 lõike 3 esimene taane |
Artikli 18 lõike 2 punkt a |
|
Artikli 19 lõike 3 teine taane |
Artikli 18 lõike 2 punkt b |
|
Artikli 19 lõike 3 kolmas taane |
Artikli 18 lõike 2 punkt c |
|
Artikli 19 lõige 4 |
Artikli 18 lõige 3 |
|
Artikli 19 lõige 5 |
Artikli 18 lõige 4 |
|
Artikkel 20 |
Artikkel 19 |
|
Artikkel 20a |
— |
|
Artikli 21 lõige 1 |
Artikli 20 lõige 1 |
|
Artikli 21 lõike 2 esimene lõik |
Artikli 20 lõige 2 ja lõike 3 esimene lõik |
|
Artikli 21 lõike 2 teine lõik |
Artikli 20 lõike 3 teine lõik |
|
Artikli 21 lõige 3 |
— |
|
Artikkel 22 |
— |
|
— |
Artikkel 21 |
|
— |
Artikkel 22 |
|
Artikkel 23 |
Artikkel 23 |
|
I–V lisa |
I–V lisa |
|
— |
VI lisa |
|
— |
VII lisa |