I EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine on kohustuslik

20.5.2009

Euroopa Liidu Teataja

L 124/21

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2009/39/EÜ,

6. mai 2009,

eritoiduks ettenähtud toiduainete kohta

(uuestisõnastatud versioon)

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 95,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (1),

toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras (2)

ning arvestades järgmist:

(1)	Nõukogu 3. mai 1989. aasta direktiivi 89/398/EMÜ eritoiduks ettenähtud toiduaineid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (3) on korduvalt oluliselt muudetud (4). Kuna kõnealusesse direktiivi tehakse uusi muudatusi, tuleks see selguse huvides uuesti sõnastada.

(2)	Eritoiduks ettenähtud toiduaineid käsitlevate siseriiklike õigusaktide erinevused takistavad nende toiduainete vaba liikumist, võivad tekitada ebavõrdseid konkurentsitingimusi ja seega on neil otsene mõju siseturu toimimisele.

(3)	Siseriiklike õigusaktide ühtlustamine eeldab ühise määratluse väljatöötamist ja selliste meetmete kindlaksmääramist, mis võimaldavad tarbijat kaitsta kõnealuste toodete omadustega seonduvate pettuste eest, samuti nende toodete märgistamist käsitlevate eeskirjade vastuvõtmist.

(4)

Käesolevas direktiivis käsitletavad tooted on toiduained, mille koostis ja valmistamine peavad olema spetsiaalselt ette nähtud nende isikute eritoitumisvajaduste rahuldamiseks, kellele need on peamiselt mõeldud. Seetõttu võib toitumisalase erieesmärgi saavutamiseks osutuda vajalikuks kehtestada erandeid toiduainete suhtes kohaldatavatest üld- või erisätetest.

(5)	Kuigi eritoiduks ettenähtud toiduaineid, mille suhtes kohaldatakse erisätteid, on võimalik tõhusalt kontrollida igat liiki toiduainete järelevalve üldeeskirjade alusel, ei ole see alati võimalik niisuguste toiduainete puhul, mille kohta erisätted puuduvad.

(6)

Viimaste puhul ei pruugi olemasolevad vahendid teatavatel juhtudel võimaldada järelevalveasutustel kontrollida, kas toiduainel on tegelikult olemas teatavad sellele omistatavad eritoidu omadused. Seetõttu on vaja ette näha, et vajaduse korral peaks isik, kes vastutab kõnealuse toiduaine turuleviimise eest, abistama järelevalveasutust tema toimingutes.

(7)	Teatavatele toiduainerühmadele kohaldatavad erisätted tuleks kehtestada eridirektiividega.

(8)

Tuleks sätestada kord, mis võimaldab kõnealuste tehnoloogiliste uuenduste tulemusena saadud toiduaineid ajutiselt turule viia, et kasutada ära tööstuse uurimistulemusi kuni asjaomase eridirektiivi muutmiseni. Tarbijate tervise kaitse tagamiseks võib müügiloa anda siiski üksnes pärast Euroopa Toiduohutusametiga konsulteerimist.

(9)

Kuna ei ole selge, kas on olemas piisav alus erisätete vastuvõtmiseks toiduainerühma puhul, mis hõlmab süsivesikute metabolismi häirete (diabeedi) all kannatavatele inimestele ettenähtud toiduaineid, tuleks lubada komisjonil asjaomased sätted vastu võtta või esitada asjaomane ettepanek hilisemas staadiumis pärast Euroopa Toiduohutusametiga konsulteerimist.

(10)	Ühenduse tasandil on siiski võimalik ühtlustada muude eritoiduks ettenähtud toiduainerühmade suhtes kohaldatavad eeskirjad tarbijakaitse ja kõnealuste toiduainete vaba liikumise huvides.

(11)	Ühenduse õiguse üldpõhimõtteid rakendavate eridirektiivide koostamine ja nende muutmine on tehnilise iseloomuga rakendusmeetmed. Asja lihtsuse ja kiiruse huvides tuleks nende meetmete vastuvõtmine usaldada komisjonile.

(12)	Käesoleva määruse rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused (5).

(13)

Komisjonile tuleks eelkõige anda volitus võtta vastu teatavad eridirektiivid; eritoiduks ettenähtud toiduainetele lisatavate toitumisalase eriotstarbega ainete ja muude ainete loetelu ning neile kohaldatavad puhtuse nõuded ja vajaduse korral nende kasutustingimused; sätted, mis võimaldavad tavatoidu puhul märkida, et see sobib kasutamiseks eritoiduna; süsivesikute metabolismi häirete (diabeedi) all kannatavatele inimestele ettenähtud toidu erisätted; eeskirjad naatriumi või soola (keedusool, lauasool) sisalduse vähendamist või puudumist või gluteeni puudumist tähistavate mõistete kohta, mida võib kasutada toodete kirjelduses; tingimused, mille kohaselt võib märgistamisel, esitlemisel ja reklaamis viidata dieedile või isikute kategooriale. Kuna need on üldmeetmed ja nende eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähemolulisi sätteid, muu hulgas täiendades seda uute vähemoluliste sätetega, tuleb need vastu võtta vastavalt otsuse 1999/468/EÜ artiklis 5a sätestatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

(14)

Kui tungiva kiireloomulisuse tõttu ei ole võimalik kinni pidada kontrolliga regulatiivmenetluse tavatähtaegadest, peaks komisjon saama kohaldada otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikes 6 sätestatud kiirmenetlust eritoiduks ettenähtud toiduainetele lisatavate toitumisalase eriotstarbega ainete ja muude ainete loetelu ning neile kohaldatavate puhtuse nõuete ja vajaduse korral nende kasutustingimuste vastuvõtmiseks ja muutmiseks, samuti käesoleva direktiivi või eridirektiivide muutmiseks, kui eritoiduks ettenähtud toiduaine on inimeste tervisele ohtlik, kuigi vastab asjaomasele eridirektiivile.

(15)	Direktiivi uued sätted käsitlevad üksnes komiteemenetlust. Seetõttu ei pea liikmesriigid neid üle võtma.

(16)	Käesolev direktiiv ei tohiks mõjutada liikmesriikide kohustusi, mis on seotud II lisa B osas esitatud direktiivide siseriiklikku õigusesse ülevõtmise ja kohaldamise tähtpäevadega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

1. Käesolev direktiiv käsitleb eritoiduks ettenähtud toiduaineid.

2. Eritoiduks ettenähtud toiduained on sellised toiduained, mis oma erilise koostise või valmistusviisi tõttu on selgesti eristatavad tavatoidust, on sobilikud kasutamiseks väidetaval toitumisalasel eesmärgil ja mida turustatakse nii, et sellisele sobivusele on viidatud.

3. Eritoit vastab eritoitumisvajadustele, mis on:

a)	teatavatel isikute kategooriatel, kelle seedeprotsess või ainevahetus on häiritud, või

b)	teatavatel isikute kategooriatel, kes erilise füsioloogilise seisundi tõttu võivad saada teatavat kasu teatavate toiduainetes sisalduvate ainete kontrollitud tarbimisest, või

c)	tervetel imikutel või väikelastel.

Artikkel 2

1. Artikli 1 lõike 3 punktides a ja b loetletud tooteid võib iseloomustada sõnaga „dieet”.

2. Tavatoidu märgistamisel, esitlemisel ja reklaamis on keelatud:

a)	kasutada kõnealuste toiduainete tähistamiseks sõna „dieet” nii eraldi kui koos teiste sõnadega;

b)	kasutada muid märgiseid või esitlust, mis võiks tekitada mulje, et tegemist on artiklis 1 osutatud tootega.

Kooskõlas komisjoni vastuvõetavate sätetega võib tavatoidu puhul märkida, et see sobib kasutamiseks eritoiduna.

Selliste sätetega võib kehtestada eritoiduks sobivuse märkimise korra.

Teises lõigus osutatud meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähemolulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 15 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

Artikkel 3

1. Artiklis 1 osutatud toodete omadused või koostis on sellised, et kõnealused tooted sobiksid kasutamiseks eritoiduna, milleks need on ette nähtud.

2. Artiklis 1 osutatud tooted vastavad ka kõikidele kohustuslikele sätetele, mida kohaldatakse tavatoidu suhtes, välja arvatud sellised muudatused, mis on tehtud, et tagada nende sätete vastavus artiklis 1 esitatud määratlustele.

Artikkel 4

1. I lisas esitatud eritoiduks ettenähtud toiduainerühmade suhtes kohaldatavad erisätted kehtestatakse eridirektiividega.

Niisugused eridirektiivid võivad eelkõige sisaldada järgmist:

a)	toodete omadustele või koostisele esitatavad põhinõuded;

b)	tooraine kvaliteeti käsitlevaid sätted;

c)	hügieeninõuded;

d)	artikli 3 lõikes 2 sätestatud lubatud muudatused;

e)	lisaainete loetelu;

f)	märgistamist, esitlemist ja reklaami käsitlevad sätted;

g)	proovivõtu- ja analüüsimeetodid, mis on vajalikud, et kontrollida vastavust eridirektiivide nõuetele.

Kõnealused eridirektiivid võetakse vastu:

—	asutamislepingu artiklis 95 sätestatud korras, kui on tegemist punktis e nimetatud juhtudega;

—	komisjoni poolt, kui on tegemist muudes punktides nimetatud juhtudega. Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähemolulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 15 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

Sätted, mis võivad mõjutada rahvatervist, võetakse vastu pärast konsulteerimist Euroopa Toiduohutusametiga.

2. Selleks, et võimaldada teaduse ja tehnika arengu tulemusel väljatöötatud ja eritoiduks ettenähtud toiduaineid kiirelt turule viia, võib komisjon pärast Euroopa Toiduohutusametiga konsulteerimist lubada kahe aasta jooksul turule viia toiduaineid, mis ei vasta koostise osas I lisas osutatud eridirektiividega sätestatud eritoiduks ettenähtud toiduainerühmade eeskirjadele. Kõnealune meede, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähemolulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 15 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

Vajaduse korral võib komisjon loa andmise otsusesse lisada koostise muutmist käsitlevad märgistamiseeskirjad.

3. Komisjon võtab vastu eritoiduks ettenähtud toiduainetele lisatavate toitumisalase eriotstarbega ainete, nagu vitamiinide, mineraalsoolade, aminohapete ja muude ainete loetelu ning neile kohaldatavad puhtuse nõuded ja vajaduse korral kasutustingimused.

Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähemolulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 15 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

Komisjon võib tungiva kiireloomulisuse tõttu kohaldada artikli 15 lõikes 4 osutatud kiirmenetlust.

Artikkel 5

Komisjon võtab vastu eeskirjad naatriumi või soola (keedusool, lauasool) sisalduse vähendamist või puudumist või gluteeni puudumist tähistavate mõistete kohta, mida võib kasutada artiklis 1 osutatud toodete kirjelduses.

Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähemolulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 15 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

Artikkel 6

Enne 8. juulit 2002 esitab komisjon pärast Euroopa Toiduohutusametiga konsulteerimist Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande süsivesikute metabolismi häirete (diabeedi) all kannatavatele inimestele ettenähtud toiduaineid käsitlevate erisätete otstarbekuse kohta.

Kõnealuse aruande järelduste põhjal komisjon kas:

a)	valmistab ette asjaomased erisätted või

b)	teeb asutamislepingu artiklis 95 sätestatud korras asjakohase ettepaneku käesoleva direktiivi muutmiseks.

Punktis a nimetatud meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähemolulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 15 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

Artikkel 7

Komisjon võib vastu võtta tingimused, mille kohaselt võib märgistamisel, esitluses ja reklaamis viidata dieedile või isikute kategooriale, kellele artiklis 1 osutatud toode on mõeldud.

Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähemolulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 15 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

Artikkel 8

1. Artiklis 1 osutatud toodete märgistamisel ja kasutatavates märgistamisviisides, esitluses ja reklaamis ei omistata kõnealustele toodetele haigusi ennetavaid või ravivaid omadusi või tervendavat toimet ega vihjata sellistele omadustele.

Esimesest lõigust võib erandlikel ja selgesti määratletud juhtudel ette näha erandeid. Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähemolulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 15 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele. Erandeid võib kohaldada kuni kõnealuse menetluse lõpuni.

2. Lõige 1 ei välista muu kasuliku teabe või soovituste andmist, mis on mõeldud üksnes meditsiinilise, toitumisalase või farmaatsiaalase ettevalmistusega isikutele.

Artikkel 9

1. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. märtsi 2000. aasta direktiivi 2000/13/EÜ toidu märgistamist, esitlemist ja reklaami käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (6) kohaldatakse käesoleva direktiivi artiklis 1 osutatud toodete suhtes, võttes arvesse käesoleva artikli lõigetes 2, 3 ja 4 sätestatud tingimusi.

2. Nimetusele, mille all toodet müüakse, lisatakse märge eriliste toiteomaduste kohta. Artikli 1 lõike 3 punktis c osutatud toodete puhul märgitakse kõnealuse märke asemel nende toodete kasutamise eesmärk.

3. Selliste toodete märgistamine, mille kohta ei ole vastu võetud eridirektiive vastavalt artiklile 4, sisaldab ka:

a)	kvalitatiivse ja kvantitatiivse koostise või erilise valmistusviisi põhielemente, mis annavad tootele erilised toiteomadused;

b)	energiasisaldust väljendatuna kilodžaulides ja kilokalorites ning süsivesikute, valgu ja rasva kogust 100 grammi või 100 milliliitri turustatava toote kohta ja vajaduse korral tarvitamiseks ettenähtud tootekoguse kohta.

Kui energiasisaldus on alla 50 kilodžauli (12 kilokalori) 100 grammi või 100 milliliitri turustatava toote kohta, võib kõnealused andmed asendada sõnadega „energiasisaldus alla 50 kilodžauli (12 kilokalori) 100 grammi toote kohta” või „energiasisaldus alla 50 kilodžauli (12 kilokalori) 100 milliliitri toote kohta”.

4. Nende toodete märgistamise erinõuded, mille kohta on välja antud eridirektiiv, kehtestatakse kõnealuse direktiiviga.

Artikkel 10

1. Artiklis 1 nimetatud tooteid lubatakse jaemüügiturule üksnes pakendatult ja pakend peab tooteid üleni katma.

2. Liikmesriigid võivad jaemüügi puhul lubada erandeid lõikest 1, tingimusel et müügilepaneku ajal on tootele lisatud artiklis 9 sätestatud üksikasjad.

Artikkel 11

1. Nende eritoiduks ettenähtud toiduainete tõhusa järelevalve tagamiseks, mis ei kuulu I lisas loetletud rühmadesse, kohaldatakse järgmisi erisätteid:

a)	eespool nimetatud toote esmakordsel turuleviimisel teavitab valmistaja, või kui toode on valmistatud kolmandas riigis, importija, selle liikmesriigi pädevat asutust, kus toodet turustatakse, esitades toote märgistuse näidise;

b)	kui sama toode viiakse seejärel turule teises liikmesriigis, esitab valmistaja või vajaduse korral importija selle liikmesriigi pädevale asutusele sama teabe koos märkega esimese teate saaja kohta;

vajaduse korral antakse pädevale asutusele õigus valmistajalt või vajaduse korral importijalt nõuda, et koos artikli 9 lõike 3 punktis a ettenähtud teabega esitataks teadustööd ja andmed, mis kinnitavad toote vastavust artikli 1 lõigetele 2 ja 3. Kui kõnealused teadustööd on avaldatud üldkättesaadavas trükises, piisab viitest sellele trükisele.

2. Liikmesriigid teatavad komisjonile lõikes 1 nimetatud pädevate asutuste nimed ja muud vajalikud andmed nende kohta.

Komisjon avaldab selle teabe Euroopa Liidu Teatajas.

3. Lõike 2 üksikasjalikud rakenduseeskirjad võib vastu võtta vastavalt artikli 15 lõikes 2 osutatud regulatiivkomitee menetlusele.

4. Komisjon saadab Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva artikli rakendamise kohta enne 8. juulit 2002 ja seejärel iga kolme aasta tagant.

Artikkel 12

1. Liikmesriigid ei või koostise, valmistamisandmete, esitluse või märgistamise tõttu keelata ega piirata kauplemist artiklis 1 nimetatud toodetega, mis vastavad käesolevale direktiivile ja vajaduse korral käesoleva direktiivi rakendamiseks vastuvõetud direktiividele.

2. Lõige 1 ei mõjuta siseriiklikke sätteid, mida kohaldatakse siis, kui ei ole vastu võetud direktiive käesoleva direktiivi rakendamiseks.

Artikkel 13

1. Kui liikmeriigil on üksikasjalikud põhjendused selle kohta, et eritoiduks ettenähtud toiduaine, mis ei kuulu I lisas loetletud rühmadesse, ei vasta artikli 1 lõigetele 2 ja 3 või on inimeste tervisele ohtlik, ehkki see on vabas ringluses ühes või mitmes liikmesriigis, võib see liikmesriik kõnealuse tootega kauplemise oma territooriumil ajutiselt peatada või seda piirata. Ta teatab sellest viivitamata komisjonile ja teistele liikmesriikidele ning põhjendab oma otsust.

2. Komisjon uurib niipea kui võimalik asjaomase liikmeriigi esitatud põhjendusi, konsulteerib liikmesriikidega artikli 15 lõikes 1 osutatud komitee raames ning esitab seejärel viivitamata oma arvamuse ja võtab asjakohased meetmed.

3. Kui komisjon leiab, et siseriiklikku meedet tuleb muuta või mitte kasutada, võtab ta vastu asjakohased meetmed vastavalt artikli 15 lõikes 2 osutatud regulatiivkomitee menetlusele.

Artikkel 14

1. Kui liikmesriigil on uue teabe saamise või eridirektiivi vastuvõtmise tõttu olemasoleva teabe ümberhindamise tulemusena üksikasjalikud põhjendused selle kohta, et eritoiduks ettenähtud toiduaine on inimeste tervisele ohtlik, kuigi vastab asjaomase eridirektiivi sätetele, võib see liikmesriik kõnealuste sätete kohaldamise oma territooriumil ajutiselt peatada või seda piirata. Ta teatab sellest viivitamata teistele liikmesriikidele ja komisjonile ning põhjendab oma otsust.

3. Kui komisjon leiab, et lõikes 1 nimetatud raskuste lahendamiseks ja inimeste tervise kaitse tagamiseks on vaja käesolevat direktiivi või eridirektiivi muuta, võtab ta need muudatused vastu.

Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähemolulisi sätteid, võetakse vastu vastavalt artikli 15 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele. Komisjon võib tungiva kiireloomulisuse tõttu kohaldada artikli 15 lõikes 4 osutatud kiirmenetlust.

Kaitsemeetmed vastu võtnud liikmesriik võib sel juhul nende kohaldamist jätkata kuni muudatuste vastuvõtmiseni.

Artikkel 15

1. Komisjoni abistab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 178/2002 (7) artikli 58 kohaselt moodustatud alaline toiduahela ja loomatervishoiu komitee.

2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 5 ja 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid.

Tähtajaks otsuse 1999/468/EÜ artikli 5 lõike 6 tähenduses kehtestatakse kolm kuud.

3. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikeid 1 kuni 4 ja artiklit 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid.

4. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikeid 1, 2, 4 ja 6 ning artiklit 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid.

Artikkel 16

Direktiiv 89/398/EMÜ, mida on muudetud II lisa A osas loetletud õigusaktidega, tunnistatakse kehtetuks; see ei mõjuta liikmesriikide kohustusi, mis on seotud II lisa B osas esitatud direktiivide ülevõtmise ja kohaldamise tähtpäevadega.

Viiteid kehtetuks tunnistatud direktiivile käsitatakse viidetena käesolevale direktiivile ning neid loetakse vastavalt III lisas esitatud vastavustabelile.

Artikkel 17

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 18

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Strasbourg, 6. mai 2009

Euroopa Parlamendi nimel

president

H.-G. PÖTTERING

Nõukogu nimel

eesistuja

J. KOHOUT

(1) ELT C 211, 19.8.2008, lk 44.

(2) Euroopa Parlamendi 23. septembri 2008. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 30. märtsi 2009. aasta otsus.

(3) EÜT L 186, 30.6.1989, lk 27.

(4) Vt II lisa A osa.

(5) EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.

(6) EÜT L 109, 6.5.2000, lk 29.

(7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2002. aasta määrus (EÜ) nr 178/2002, millega sätestatakse toidualaste õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded, asutatakse Euroopa Toiduohutusamet ja kehtestatakse toidu ohutusega seotud menetlused (EÜT L 31, 1.2.2002, lk 1).

I LISA

Eritoiduks ettenähtud toiduainerühmad, mille suhtes kohaldatavad erisätted kehtestatakse eridirektiividega (1):

1.	imiku piimasegud ja jätkupiimasegud;

2.	imikutele ja väikelastele ettenähtud teraviljapõhised töödeldud toidud ja muud imikutoidud;

3.	kehakaalu alandamiseks ettenähtud madala energiasisaldusega dieetides kasutatavad toiduained;

4.	meditsiiniliseks eriotstarbeks ettenähtud dieettoidud;

5.	toit, mis on ettenähtud eelkõige sportlastele suurest lihaspingest tingitud energiakao korvamiseks.

B.	Eritoiduks ettenähtud toiduainerühmad, mille suhtes kohaldatavad erisätted kehtestatakse eridirektiiviga, sõltuvalt artiklis 6 kirjeldatud menetluse tulemustest (1): toit, mis on ettenähtud süsivesikute metabolismi häirete (diabeedi) all kannatavatele inimestele.

(1) Arvestatakse, et eridirektiiv ei mõjuta neid tooteid, mis on selle vastuvõtmise ajal juba turul.

II LISA

A OSA

Kehtetuks tunnistatud direktiiv koos muudatustega

(märgitud artiklis 16)

Nõukogu direktiiv 89/398/EMÜ (EÜT L 186, 30.6.1989, lk 27)
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 96/84/EÜ (EÜT L 48, 19.2.1997, lk 20)
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 1999/41/EÜ (EÜT L 172, 8.7.1999, lk 38)
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1882/2003 (ELT L 284, 31.10.2003, lk 1)	Ainult III lisa punkt 15

B OSA

Siseriiklikku õigusesse ülevõtmise tähtpäevad

(märgitud artiklis 16)

Direktiiv	Ülevõtmise tähtpäev	Käesolevale direktiivile vastavate toodetega kauplemise luba	Käesolevale direktiivile mittevastavate toodetega kauplemise keeld
89/398/EMÜ	—	16. mai 1990 (1)	16. mai 1991 (1)
96/84/EÜ	30. september 1997	—	—
1999/41/EÜ	8. juuli 2000	8. juuli 2000 (2)	8. jaanuar 2001 (2)

(1) Vastavalt direktiivi 89/398/EMÜ artiklile 15:

„1. Liikmesriigid muudavad oma õigus- ja haldusnorme nii, et need:

—	lubavad käesolevale direktiivile vastavate toodetega kauplemist alates 16. maist 1990,

—	keelavad käesolevale direktiivile mittevastavate toodetega kauplemise alates 16. maist 1991.

Nad teatavad sellest viivitamata komisjonile.

2. Lõige 1 ei mõjuta neid siseriiklikke sätteid, mida kohaldatakse eritoiduks ettenähtud teatavate toiduainerühmade suhtes artiklis 4 nimetatud direktiivide puudumise korral.”

(2) Vastavalt direktiivi 1999/41/EÜ artiklile 2:

„Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 8. juulil 2000. Liikmesriigid teatavad neist viivitamata komisjonile.

Kõnealuseid meetmeid kohaldatakse nii, et oleks võimalik:

—	lubada käesolevale direktiivile vastavate toodetega kauplemist alates 8. juulist 2000,

—	keelata käesolevale direktiivile mittevastavate toodetega kauplemine alates 8. jaanuarist 2001.

Kui liikmesriigid need meetmed vastu võtavad, lisavad nad nendesse meetmetesse või nende meetmete ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.”

III LISA

VASTAVUSTABEL

Direktiiv 89/398/EMÜ	Käesolev direktiiv
Artikli 1 lõige 1	Artikli 1 lõige 1
Artikli 1 lõike 2 punkt a	Artikli 1 lõige 2
Artikli 1 lõike 2 punkt b	Artikli 1 lõige 3
Artikli 1 lõike 2 punkti b alapunktid i, ii ja iii	Artikli 1 lõike 3 punktid a, b ja c
Artikli 2 lõige 1	Artikli 2 lõige 1
Artikli 2 lõige 2	Artikli 2 lõike 2 esimene lõik
Artikli 2 lõige 3	Artikli 2 lõike 2 teine ja kolmas lõik
—	Artikli 2 lõike 2 neljas lõik
Artikkel 3	Artikkel 3
Artikli 4 lõige 1	Artikli 4 lõige 1
Artikli 4 lõige 1a	Artikli 4 lõige 2
Artikli 4 lõige 2	Artikli 4 lõige 3
Artikkel 4a	Artikkel 5
Artikkel 4b	Artikkel 6
Artikkel 5	Artikkel 7
Artikkel 6	Artikkel 8
Artikkel 7	Artikkel 9
Artikkel 8	Artikkel 10
Artikli 9 sissejuhatus	Artikli 11 lõike 1 sissejuhatus
Artikli 9 punktid 1, 2 ja 3	Artikli 11 lõike 1 punktid a, b ja c
Artikli 9 punkti 4 esimene ja teine lause	Artikli 11 lõige 2
Artikli 9 punkti 4 kolmas lause	Artikli 11 lõige 3
Artikli 9 punkt 5	Artikli 11 lõige 4
Artikkel 10	Artikkel 12
Artikkel 11	Artikkel 13
Artikkel 12	Artikkel 14
Artikli 13 lõiked 1 ja 2	Artikli 15 lõiked 1 ja 2
Artikli 13 lõige 3	—
—	Artikli 15 lõiked 3 ja 4
Artiklid 14 ja 15	—
—	Artiklid 16 ja 17
Artikkel 16	Artikkel 18
I lisa	I lisa
II lisa	—
—	II ja III lisa

20.5.2009

Euroopa Liidu Teataja

L 124/30

NÕUKOGU DIREKTIIV 2009/13/EÜ,

16. veebruar 2009,

millega rakendatakse Euroopa Ühenduse Reederite Ühingu (ECSA) ja Euroopa Liidu Transporditööliste Ametiühingute Liidu (ETF) sõlmitud kokkulepet 2006. aasta meretöönormide konventsiooni kohta ja muudetakse direktiivi 1999/63/EÜ

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 139 lõiget 2,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)	Asutamislepingu artikli 139 lõike 2 kohaselt võivad tööturu osapooled, edaspidi „sotsiaalpartnerid”, ühiselt taotleda, et nende sõlmitud ühenduse tasandi kokkuleppeid rakendataks nõukogu otsusega komisjoni ettepaneku põhjal.

(2)

Rahvusvaheline Tööorganisatsioon võttis 23. veebruaril 2006. aastal vastu 2006. aasta meretöönormide konventsiooni, soovides luua ühtse, sidusa vahendi, mis hõlmab võimalikult suurel hulgal kehtivate rahvusvaheliste meretöönormide konventsioonide ajakohaseid standardeid ning samuti muudes rahvusvahelistes tööd käsitlevates konventsioonides sisalduvaid aluspõhimõtteid.

(3)	Komisjon konsulteeris kooskõlas asutamislepingu artikli 138 lõikega 2 tööturu osapooltega vajaduse üle täiustada ühenduse kehtivat õigustikku, kohandades, konsolideerides ja täiustades seda 2006. aasta meretöönormide konventsiooni silmas pidades.

(4)	Euroopa Liidu Transporditööliste Ametiühingute Liit (ETF) ja Euroopa Ühenduse Reederite Ühing (ECSA) teavitasid 29. septembril 2006. aastal komisjoni oma soovist alustada vastavalt asutamislepingu artikli 138 lõikele 4 läbirääkimisi.

(5)

Soovides aidata luua üleilmsed võrdsed võimalused kogu meretööstuses, sõlmisid nimetatud organisatsioonid 19. mail 2008. aastal kokkuleppe 2006. aasta meretöönormide konventsiooni kohta, edaspidi „kokkulepe”; kõnealune kokkulepe ja selle lisad sisaldavad ühistaotlust komisjonile, milles palutakse need dokumendid rakendada nõukogu otsusega komisjoni ettepaneku põhjal kooskõlas asutamislepingu artikli 139 lõikega 2.

(6)	Kokkulepet kohaldatakse meremeeste suhtes, kes töötavad liikmesriigis registreeritud ja/või liikmesriigi lipu all sõitvatel laevadel.

(7)	Kokkuleppega muudetakse Euroopa Ühenduse Reederite Ühingu (ECSA) ja Euroopa Liidu Transporditööliste Ametiühingute Liidu (ETF) poolt 30. septembril 1998. aastal Brüsselis sõlmitud Euroopa kokkulepet meremeeste tööaja korralduse kohta.

(8)	Asutamislepingu artikli 249 tähenduses on kokkuleppe rakendamiseks sobiv õigusakt direktiiv.

(9)	Kokkulepe jõustub samal ajal kui 2006. aasta meretöönormide konventsioon ning sotsiaalpartnerid soovivad, et direktiivi jõustavad riigisisesed meetmed ei jõustuks enne nimetatud konventsiooni jõustumise kuupäeva.

(10)

Kokkuleppes kasutatud ja konkreetselt määratlemata terminite puhul lubatakse käesoleva direktiiviga liikmesriikidel määratleda need kooskõlas riigisisese õiguse ja tavadega, nagu seda tehakse ka muude sotsiaalpoliitikat käsitlevate samu mõisteid kasutavate direktiivide puhul, tingimusel et need määratlused on kokkuleppe sisuga kooskõlas.

(11)	Komisjon on koostanud ettepaneku direktiivi kohta vastavalt oma 20. mai 1998. aasta teatisele sotsiaalse dialoogi kohandamise ja edendamise kohta ühenduse tasandil, võttes arvesse allakirjutanute esindajastaatust ning kokkuleppe iga klausli seaduslikkust.

(12)	Liikmesriigid võivad käesoleva direktiivi rakendamise usaldada tööturu osapooltele nende ühise taotluse alusel, tingimusel et nad võtavad kõik vajalikud meetmed, et igal ajal tagada käesoleva direktiiviga nõutud tulemused.

(13)	Käesoleva direktiivi sätetega ei tohiks piirata selliste kehtivate ühenduse sätete kohaldamist, mis on konkreetsemad ja/või millega tagatakse meremeestele kõrgem kaitstuse tase, ning samuti ei piirata eelkõige ühenduse õigusaktides sisalduvate sätete kohaldamist.

(14)	Tuleks tagada nõukogu 12. juuni 1989. aasta raamdirektiivis 89/391/EMÜ (töötajate töötervishoiu ja tööohutuse parandamist soodustavate meetmete kehtestamise kohta), (1) eriti selle artikli 5 lõigetes 1 ja 3 sätestatud tööandja vastutuse üldpõhimõtte järgimine.

(15)	Käesolevat direktiivi ei tohiks kasutada selleks, et põhjendada töötajate kaitstuse üldise taseme vähendamist direktiivile lisatud kokkuleppega hõlmatud valdkondades.

(16)	Käesolevas direktiivis ja kokkuleppes sätestatakse miinimumnõuded; liikmesriikidel ja/või sotsiaalpartneritel peaks olema võimalik säilitada või kehtestada soodsamaid sätteid.

(17)	Komisjon teavitas vastavalt oma 14. detsembri 1993. aasta teatisele sotsiaalpoliitika kokkuleppe kohaldamise kohta Euroopa Parlamenti ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteed, saates neile direktiivi ettepaneku ja kokkuleppe teksti.

(18)

Käesolev direktiiv on kooskõlas põhiõiguste ja eeskätt Euroopa Liidu põhiõiguste hartas, eriti selle artiklis 31, sätestatud põhimõtetega, millega on ette nähtud, et igal töötajal on õigus töötingimustele, mis on tema tervise, ohutuse ja väärikuse kohased ja et igal töötajal on õigus maksimaalse tööaja piirangule ning igapäevastele ja -nädalastele puhkeaegadele ja iga-aastasele palgalisele puhkusele.

(19)

Kuna käesoleva direktiivi eesmärke ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada ning tegevuse ulatuse või toime tõttu on neid parem saavutada ühenduse tasandil, võib ühendus võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(20)	Kooskõlas paremat õigusloomet käsitleva institutsioonidevahelise kokkuleppe (2) lõikega 34 innustatakse liikmesriike koostama enda ja ühenduse huvides oma vastavustabelid, mis kirjeldavad võimalikult suures ulatuses käesoleva direktiivi ja ülevõtmismeetmete vastavust, ning need avalikustama.

(21)

Nõukogu 21. juuni 1999. aasta direktiivi 1999/63/EÜ (milles käsitletakse Euroopa Ühenduse Reederite Ühingu (ECSA) ja Euroopa Liidu Transporditööliste Ametiühingute Liidu (FST) sõlmitud kokkulepet meremeeste tööaja korralduse kohta), (3) mis sisaldab Euroopa kokkulepet meremeeste tööaja korralduse kohta, ja selle lisa tuleks seetõttu vastavalt muuta.

(22)	Kokkuleppe rakendamine aitab kaasa asutamislepingu artikli 136 eesmärkide saavutamisele,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Käesoleva direktiiviga rakendatakse lisas toodud meretranspordisektori tööturu osapooli esindavate organisatsioonide (Euroopa Ühenduse Reederite Ühing, ECSA ja Euroopa Liidu Transporditööliste Ametiühingute Liit, ETF) vahel 19. mail 2008. aastal sõlmitud kokkulepet 2006. aasta meretöönormide konventsiooni kohta.

Artikkel 2

Nõukogu direktiivi 1999/63/EÜ lisa muudetakse järgmiselt.

Klauslisse 1 lisatakse järgmine punkt 3:

„3.

Kui esineb kahtlusi, kas teatavat isikukategooriat tuleb käesoleva lepingu tähenduses käsitada meremeestena, lahendab küsimuse iga liikmesriigi pädev asutus pärast konsulteerimist reederite ja meremeeste organisatsioonidega, kes kõnealuse küsimusega tegelevad. Seoses sellega võetakse nõuetekohaselt arvesse Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni üldkonverentsi 94. merendusvaldkonda käsitleva istungi resolutsiooni ametialade esindajaid käsitleva teabe kohta.”

Klauslis 2 asendatakse punktid c ja d järgmistega:

„c) „meremees”– käesoleva kokkuleppe kohaldamisalasse kuuluva laeva pardal töötav või sellise laeva pardale mis tahes ülesannetes tööle võetud isik;

d) „reeder”– laeva omanik või muu organisatsioon või isik, näiteks juhataja, agent või laevapereta prahtija, kes sellist vastutust võttes on nõustunud endale võtma käesoleva lepinguga laevaomanikele kehtestatud ülesanded ja vastutuse, olenemata sellest, kas muu organisatsioon või isikud täidavad laevaomaniku nimel teatavaid ülesandeid või vastutust.”

Klausel 6 asendatakse järgmisega:

„1.	Alla 18aastastele meremeestele on öötöö keelatud. Käesoleva klausli kohaldamisel on öö määratletud kooskõlas riigi õiguse ja tavadega. See hõlmab vähemalt üheksatunnist perioodi, mis algab kõige hiljem keskööl ja lõpeb kõige varem kell 5 hommikul.

Erandeid öötöö piirangu rangest järgimisest võib teha pädev asutus, kui

a)	see pärsiks asjaomaste meremeeste tõhusat väljaõpet kehtestatud programmide ja kavade kohaselt;

b)	ülesande eriline olemus või akrediteeritud koolituskava nõuab, et erandi alla kuuluvad meremehed täidavad ülesandeid öösel, ja asutus teeb pärast asjaomaste reederite ja meremeeste organisatsioonidega konsulteerimist kindlaks, et töö ei kahjusta nende tervist ja heaolu.

Alla 18aastaste meremeeste töölevõtmine ja töötamine on keelatud, kui töö võib ohustada nende tervist või heaolu. Sellise töö liigid määratakse kindlaks riigi õigus- või haldusnormidega või pädeva asutuse poolt pärast asjaomaste reederite ja meremeeste organisatsioonidega konsulteerimist vastavalt asjakohastele rahvusvahelistele standarditele.”

Klausel 13 asendatakse järgmisega:

„1.	Meremehed ei või laeval töötada, kui ei neil ole arstitõendit tervise korrasoleku kohta nende ülesannete täitmiseks.

2.	Erandid on lubatud ainult käesolevas kokkuleppes ette nähtud korras.

3.	Pädev asutus nõuab, et meremeestel on enne laeval tööleasumist kehtiv arstitõend, mis tõendab, et nende tervis on korras nende ülesannete täitmiseks merel.

Selleks, et arstitõendid kajastaksid tõepäraselt meremeeste tervislikku seisundit, määrab nende ülesannete seisukohast pädev asutus pärast asjaomaste reederite ja meremeeste organisatsioonidega konsulteerimist ja võttes nõuetekohaselt arvesse kehtivaid rahvusvahelisi suuniseid, arstliku läbivaatuse ja tõendi laadi.

Käesolev kokkulepe ei piira meremeeste väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuse aluste rahvusvahelise konventsiooni (1978), nagu seda on muudetud (STCW), kohaldamist. STCW nõuete kohaselt väljastatud arstitõend vastab käesoleva klausli punktide 1 ja 2 kohaldamisel pädeva asutuse nõuetele. Meremeeste puhul, kelle suhtes ei kohaldata STCWd, on sisuliselt nendele nõuetele vastav arstitõend samuti vastuvõetav.

Arstitõendi väljastab nõuetekohaselt kvalifitseeritud arst või, kui tegemist on ainult silmanägemise tõendiga, pädeva asutuse tunnustatud isik, kes on kvalifitseeritud sellist tõendit väljastama. Arstid peavad olema oma ametiülesannetes täiesti sõltumatud arstlike läbivaatuste teostamisel meditsiinialaste otsuste tegemises.

7.	Meremehed, kellele tõendi väljastamisest keelduti või kelle töövõimele kehtestati piirang, eelkõige tööaja, töövaldkonna või tegevusala piirang, antakse võimalus läbi teha täiendavaid läbivaatusi teiste sõltumatute arstide või sõltumatu meditsiinieksperdi juures.

Igale arstitõendile märgitakse konkreetselt, et

a)	meremehe kuulmine ja nägemine ja värvinägemine meremehe puhul, kes võetakse tööle ülesannetes, kus puudulik värvinägemine võib välistada tervisliku sobivuse määratud töö jaoks, on rahuldavad;

b)	meremehel ei esine tervisehäireid, mida teenistus merel võib süvendada või mis võivad muuta meremehe sellise teenistuse jaoks sobimatuks või ohustada teiste isikute tervist pardal.

Kui asjaomase meremehe erikohustuste tõttu või STCW kohaselt ei ole nõutav lühem periood,

a)	kehtib arstitõend maksimaalselt kaks aastat, välja arvatud juhul, kui meremees on alla 18 aasta vanune, millisel juhul on maksimaalne kehtivusaeg üks aasta;

b)	kehtib värvinägemistõend maksimaalselt kuus aastat.

10.

Kiireloomulistel juhtudel võib pädev asutus lubada meremehel töötada ilma kehtiva arstitõendita kuni järgmise külastatava sadamani, kus meremees saab hankida kvalifitseeritud arstilt arstitõendi, tingimusel et

a)	sellise loa puhul kehtestatud kehtivusaeg ei ole pikem kui kolm kuud ja

b)	asjaomasel meremehel on olemas hiljutine aegunud arstitõend.

11.	Kui tõendi kehtivusaeg lõpeb reisi ajal, jääb tõend jõusse kuni järgmise külastatava sadamani, kus meremees saab hankida kvalifitseeritud arstilt arstitõendi, tingimusel et tõendi puhul kehtestatav kehtivusaeg ei ole pikem kui kolm kuud.

12.	Tavapäraselt rahvusvahelistel reisidel sõitvatel laevadel töötavate meremeeste arstitõendid peavad olema vähemalt ingliskeelsed.

13.	Tervisekontrolli laad ja arstitõendil kajastatavad andmed määratakse kindlaks pärast konsulteerimist asjaomaste meremeeste ja reederite organisatsioonidega.

14.	Kõik meremehed peavad läbima korrapärase tervisekontrolli. Vahiteenistuses osalevad meremehed, kellel on terviseprobleeme, mis arsti väljastatud tõendi kohaselt on tekkinud öötöö tõttu, viiakse võimaluse korral üle neile sobivale päevasele tööle.

15.	Lõigetes 13 ja 14 nimetatud tervisekontroll peab toimuma tasuta ning arstisaladust hoides. Sellist tervisekontrolli võib teha riikliku tervishoiusüsteemi raames.”

Klausel 16 asendatakse järgmisega:

„Kõigil meremeestel on õigus saada iga-aastast tasulist põhipuhkust. Tasuline põhipuhkus arvutatakse minimaalselt 2,5 kalendripäeva alusel iga töötatud kuu kohta ja proportsionaalselt mittetäielike kuude kohta. Minimaalset iga-aastast tasulist puhkust ei või asendada hüvitise maksmisega, välja arvatud juhul, kui töösuhe lõpetatakse.”

Artikkel 3

1. Liikmesriigid võivad säilitada või kehtestada käesoleva direktiivi sätetest soodsamad sätted.

2. Käesoleva direktiivi rakendamine ei õigusta töötajate üldise kaitstuse taseme alandamist direktiiviga reguleeritavas valdkonnas. See ei piira liikmesriikide ja/või tööturu osapoolte õigust kehtestada olukorra muutudes teistsuguseid õiguslikke, halduslikke või lepingulisi meetmeid kui need, mis kehtivad käesoleva direktiivi vastuvõtmise ajal, tingimusel et alati täidetakse direktiiviga ette nähtud miinimumnõudeid.

3. Käesoleva direktiivi kohaldamise ja/või tõlgendamisega ei piirata selliste ühenduse või riiklike sätete, tavade või meetmete kohaldamist, millega nähakse asjaomastele meremeestele ette soodsamad tingimused.

4. Standardi A4.2 lõike 5 punktis b sisalduv säte ei mõjuta tööandja vastutuse põhimõtet, mis on ette nähtud direktiivi 89/391/EMÜ artiklis 5.

Artikkel 4

Liikmesriigid määravad kindlaks karistused, mida kohaldatakse käesoleva direktiivi kohaselt jõustatud riiklike sätete rikkumise korral. Kõnealused karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

Artikkel 5

1. Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi täitmiseks vajalikud õigusnormid hiljemalt 12 kuu jooksul pärast käesoleva direktiivi jõustumist või tagavad, et tööturu osapooled on selle aja jooksul kehtestanud vajalikud meetmed kokkuleppe teel.

2. Kui liikmesriigid normid vastu võtavad, lisavad nad nendesse või nende ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Viitamise viisi näevad ette liikmesriigid. Liikmesriigid edastavad nende normide teksti viivitamata komisjonile.

3. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastu võetud põhiliste riigisiseste õigusnormide teksti.

Artikkel 6

Kokkuleppe preambulis nimetatud sisulise samaväärsuse põhimõtte kohaldamine ei piira käesolevast direktiivist tulenevaid liikmesriikide kohustusi.

Artikkel 7

Käesolev direktiiv jõustub 2006. aasta meretöönormide konventsiooni jõustumise kuupäeval.

Artikkel 8

Direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 16. veebruar 2009

Nõukogu nimel

eesistuja

O. LIŠKA

(1) EÜT L 183, 29.6.1989, lk 1.

(2) ELT C 321, 31.12.2003, lk 1.

(3) EÜT L 167, 2.7.1999, lk 33.

LISA

Euroopa Ühenduse Reederite Ühingu (ECSA) ja Euroopa Transporditöötajate Föderatsiooni (ETF)

KOKKULEPE

2006. aasta meretöönormide konventsiooni kohta

ALLAKIRJUTANUD,

arvestades, ILO 2006. aasta meretöönormide konventsioonis (edaspidi „konventsioon”) nõutakse, et iga liige kontrollib, et tema õigus- ja haldusnormides austatakse konventsiooniga seoses põhiõigusi ühinemisvabadusele ja kollektiivläbirääkimiste õiguse tegelikku tunnustamist, täidetakse sunni- ja kohustusliku töö kõigi vormide kaotamise, lapstööjõu tegeliku kaotamise ning tööhõivealase ja töökohas diskrimineerimise kaotamise nõuet;

arvestades, et konventsioonis on sätestatud, et igal meremehel on õigus ohutusstandarditele vastavale ohutule ja kindlale töökohale, õiglastele töölevõtmise tingimustele, rahuldavatele töö- ja elutingimustele, tervisekaitse-, arstiabi- ja hoolekandemeetmetele ning muudele sotsiaalkaitse vormidele;

arvestades, et konventsioonis nõutakse, et liikmed tagaksid oma jurisdiktsiooni piires, et käesoleva preambuli eelmises lõigus sätestatud meremeeste tööhõive- ja sotsiaalõigusi rakendatakse täiel määral kooskõlas kõnealuse konventsiooni nõuetega. Kui konventsioonis ei ole sätestatud teisiti, võib neid õigusi rakendada riikide õigus- ja haldusnormide, kohaldatavate kollektiivlepingute või teiste meetmete või praktika vahendusel;

arvestades, et kokkuleppele allakirjutanud soovivad juhtida erilist tähelepanu selgitavale märkusele meretöönormide konventsiooni eeskirjade ja seadustiku kohta, milles on sätestatud konventsiooni vorming ja ülesehitus;

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut (edaspidi „asutamisleping”), eriti selle artikleid 137, 138 ja 139;

arvestades, et asutamislepingu artikli 139 lõikes 2 on sätestatud, et Euroopa tasandil sõlmitud kokkuleppeid võib rakendada allakirjutanute ühisel taotlusel nõukogu otsusega komisjoni ettepaneku põhjal;

arvestades, et käesolevaga allakirjutanud seda taotlevad;

arvestades, et kokkuleppe rakendamiseks sobiv õigusakt on direktiiv asutamislepingu artikli 249 tähenduses, mis on saavutatava tulemuse seisukohalt liikmesriikidele siduv, jättes samas vormi ja meetodite valiku riikide ametiasutustele; konventsiooni artiklis VI lubatakse ILO liikmetel rakendada meetmeid, mis on nende nõuete kohaselt sisuliselt samaväärsed konventsiooni standarditega, mille eesmärk on nii konventsiooni üldeesmärgi ja otstarbe täielik saavutamine kui ka nimetatud konventsiooni sätete jõustamine; kokkuleppe rakendamine direktiiviga ja sisulise samaväärsuse põhimõte konventsioonis on seega mõeldud selleks, et võimaldada liikmesriikidel rakendada õigusi ja põhimõtteid konventsiooni artikli VI lõigetes 3 ja 4 sätestatud viisil,

ON LEPPINUD KOKKU JÄRGMISES:

MÕISTED JA REGULEERIMISALA

Kui konkreetsetes sätetes ei ole sätestatud teisiti, kasutatakse käesolevas kokkuleppes järgmisi mõisteid:

a) „pädev asutus”– minister, valitsusasutus või liikmesriigi määratud muu asutus, kes on määratud andma ja jõustama määrusi, korraldusi või muid seaduse jõuga juhiseid asjaomaste sätete objekti kohta;

b) „kogumahutavus”– 1969. aasta rahvusvahelise laevade mõõtmise konventsiooni I lisas või sellele järgnevates konventsioonides sätestatud tonnaaži mõõtmise eeskirjadele vastavalt arvutatud kogumahutavus; laevade puhul, mille suhtes kehtib Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni poolt vastu võetud tonnaaži mõõtmise ajutine skeem, on kogumahutavus märgitud rahvusvahelise mõõtekirja (1969) veerus „MÄRKUSED”;

c) „meremees”– käesoleva kokkuleppe kohaldamisalasse kuuluva laeva pardal töötav või sellise laeva pardale mis tahes ülesannetes tööle võetud isik;

d) „meremeeste tööleping”– hõlmab nii töölepingut kui ka käesoleva kokkuleppe artikleid;

e) „laev”– iga laev, v.a laev, mis sõidab üksnes sisevetes, kaitstud vetes või nendega vahetult piirnevates vetes ja aladel, kus kohaldatakse sadama eeskirju;

f) „reeder”– laeva omanik või muu organisatsioon või isik, näiteks juhataja, agent või laevapereta prahtija, kes sellist vastutust võttes on nõustunud endale võtma käesoleva kokkuleppega laevaomanikele kehtestatud ülesanded ja vastutuse, olenemata sellest, kas muu organisatsioon või isikud täidavad laevaomaniku nimel teatavaid ülesandeid või vastutust.

2.	Käesolevat kokkulepet kohaldatakse kõikide meremeeste suhtes, välja arvatud juhul, kui on otseselt sätestatud teisiti.

Kui esineb kahtlusi, kas teatavat isikukategooriat tuleb käesoleva kokkuleppe tähenduses käsitada meremeestena, lahendab küsimuse iga liikmesriigi pädev asutus pärast konsulteerimist reederite ja meremeeste organisatsioonidega, kes kõnealuse küsimusega tegelevad. Sellega seoses võetakse nõuetekohaselt arvesse Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni üldkonverentsi 94. merendusvaldkonda käsitleva istungi resolutsiooni ametialade esindajaid käsitleva teabe kohta.

Välja arvatud juhul, kui on konkreetselt sätestatud teisiti, kohaldatakse käesolevat kokkulepet kõikide, nii riigi- kui ka eraomandisse kuuluvate laevade suhtes, mis tegelevad tavapäraselt kaubandusliku meresõiduga, v.a kalapüügiga tegelevad ja samalaadse tegevusega seotud laevad ning traditsioonilise ehitusega laevad, nagu daud ja džonkid. Käesolevat kokkulepet ei kohaldata sõjalaevade ja mereväe abilaevade suhtes.

5.	Kui esineb kahtlusi, kas käesolevat kokkulepet kohaldatakse laeva või konkreetse laevakategooria suhtes, lahendab küsimuse iga liikmesriigi pädev asutus pärast konsulteerimist asjaomaste reederite ja meremeeste organisatsioonidega.

EESKIRJAD JA STANDARDID

1. JAOTIS

MEREMEESTELE LAEVAL TÖÖTAMISEKS ESITATAVAD MIINIMUMNÕUDED

Eeskiri 1.1 – Vanuse alampiir

1.	Laevale ei tohi palgata või tööle võtta isikuid, kelle vanus jääb alla vanuse alampiiri.

2.	Käesolevas kokkuleppes sätestatud asjaoludel nõutakse kõrgemat vanuse alampiiri.

Standard A1.1 – Vanuse alampiir

Vanuse alampiiri reguleeritakse nõukogu 21. juuni 1999. aasta direktiiviga 1999/63/EÜ (kuulub muutmisele), milles käsitletakse Euroopa kokkulepet meremeeste tööaja korralduse kohta (kuulub muutmisele vastavalt käesoleva kokkuleppe A lisale).

Eeskiri 1.2 – Arstitõend

Arstitõendeid reguleeritakse nõukogu 21. juuni 1999. aasta direktiiviga 1999/63/EÜ (kuulub muutmisele), milles käsitletakse Euroopa kokkulepet meremeeste tööaja korralduse kohta (kuulub muutmisele vastavalt käesoleva kokkuleppe A lisale).

Eeskiri 1.3 – Koolitus ja kvalifikatsioonid

1.	Meremehed ei või laeval töötada, kui neil ei ole vastavat väljaõpet või kutsetunnistust või muud kvalifikatsiooni oma ülesannete täitmiseks.

2.	Meremeestel ei ole lubatud töötada laeval, kui nad ei ole edukalt läbinud laeva pardal isikliku ohutuse kursust.

3.	Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni poolt vastu võetud kohustuslikele õigusaktidele vastavat koolitust ja tunnistuste väljastamist loetakse käesoleva eeskirja lõigetes 1 ja 2 sätestatud nõuete täitmiseks.

2. JAOTIS

TEENISTUSTINGIMUSED

Eeskiri 2.1 – Meremeeste töölepingud

1.	Meremeeste töölevõtmise tingimused sätestatakse või neile viidatakse selges kirjalikus seaduslikult jõustatavas lepingus ja need peavad vastama käesolevas kokkuleppes sätestatud standarditele.

2.	Meremeeste töölepingus lepitakse meremehega kokku tingimustel, mille puhul on tagatud, et meremehel on võimalus lepingu tingimused läbi vaadata ja nõustamist kasutada ning et ta nõustub nendega vabast tahtest enne lepingule allakirjutamist.

3.	Loetakse, et meremeeste töölepingud sisaldavad liikmesriigi seadustele ja tavadele vastaval määral kõiki kehtivaid kollektiivkokkuleppeid.

Standard A2.1 – Meremeeste töölepingud

Iga liikmesriik võtab vastu seadused või eeskirjad, milles nõutakse, et tema lipu all sõitvad laevad vastavad järgmistele nõuetele:

tema lipu all sõitvatel laevadel töötavatel meremeestel on meremeeste tööleping, millele on alla kirjutanud nii meremees kui ka laevaomanik või laevaomaniku esindaja (või, kui nad ei ole töötajad, siis tõend lepinguliste või samalaadsete kokkulepete kohta) ja mis tagab neile inimväärsed töö- ja elamistingimused laeva pardal, nagu nõuab käesolev kokkulepe;

meremeeste töölepingut sõlmivatele meremeestele tuleb enne lepingule allakirjutamist anda võimalus lepinguga tutvuda ja selle suhtes nõustamist kasutada ning samuti võimalus kasutada teisi teenuseid, mis on vajalikud tagamaks, et nad sõlmivad kokkuleppe oma vabal tahtel piisava arusaamisega oma õigustest ja kohustustest;

c)	laevaomanik ja asjaomane meremees kirjutavad mõlemad alla meremeeste töölepingu originaaleksemplarile;

võetakse meetmed tagamaks, et meremehed, kaasa arvatud laeva kapten, saavad laeva pardal hõlpsasti selget teavet nende töölevõtmise tingimuste kohta, ja et selline teave, sealhulgas meremeeste töölepingu koopia, on läbivaatamiseks kättesaadav ka pädeva asutuse töötajatele, sealhulgas külastatavates sadamates asuvatele;

e)	meremeestele antakse dokument kannetega nende töötamise kohta laeva pardal.

Kui kollektiivläbirääkimiste kokkulepe moodustab terve meremeeste töölepingu või osa sellest, peab selle kokkuleppe koopia olema pardal kättesaadav. Kui meremeeste tööleping ja kehtivad kollektiivläbirääkimiste kokkulepped ei ole ingliskeelsed, peavad need olema kättesaadavad ka inglise keeles (välja arvatud ainult kohaliku rannasõidu laevadel):

a)	standardses vormis lepingu koopia ja

b)	kollektiivläbirääkimiste kokkuleppe osad, mida kontrollib sadamariigi inspektsioon.

3.	Käesoleva standardi lõike 1 punktis e nimetatud dokument ei või sisaldada kandeid meremeeste töö kvaliteedi või palga kohta. Dokumendi vorm, sellesse kantavad andmed ja nende kirjendamise viis määratakse kindlaks riigi seadustes.

Iga liikmesriik võtab vastu seadused ja eeskirjad, milles määratakse, mis valdkondi peavad kõik nende seaduste alla kuuluvad meremeeste töölepingud sisaldama. Meremeeste töölepingud peavad igal juhul sisaldama järgmisi andmeid:

a)	meremehe täielik nimi, sünnikuupäev või vanus ja sünnikoht;

b)	laevaomaniku nimi ja aadress;

c)	meremehe töölepingu jõustumise koht ja kuupäev;

d)	amet, milles meremees tööle võeti;

e)	meremehe töötasu summa või vajaduse korral töötasu arvestamise valem;

f)	palgalise põhipuhkuse summa või vajaduse korral tasu arvestamise valem;

lepingu lõpetamine ja lõpetamise tingimused, sealhulgas:

i)	kui leping on sõlmitud tähtajatult, siis tingimused, mis annavad kummalegi poolele õiguse leping lõpetada, samuti nõutav etteteatamisaeg, mis ei või olla laevaomaniku jaoks lühem kui meremehe jaoks;

ii)	kui leping on sõlmitud määratud tähtajaks, siis kindlaksmääratud lõpetamise kuupäev;

iii)	kui leping on sõlmitud konkreetseks reisiks, siis sihtsadam ja aeg, mis peab mööduma pärast saabumist, enne kui meremees töölt vabastatakse;

h)	tervise- ja sotsiaalkindlustuse kaitse, mille laevaomanik peab meremehele andma;

i)	meremehe tagasisõiduõigus;

j)	viited kollektiivläbirääkimiste kokkuleppele vajaduse korral;

k)	muud riigi seaduste kohaselt nõutavad andmed.

Iga liikmesriik võtab vastu seadused või eeskirjad, millega kehtestatakse meremeestele ja laevaomanikele minimaalne etteteatamisaeg meremeeste töölepingu ennetähtaegseks lõpetamiseks. Nende miinimumperioodide kestus määratakse kindlaks pärast konsulteerimist asjaomaste reederite ja meremeeste organisatsioonidega, kuid need ei või olla lühemad kui seitse päeva.

Minimaalsest lühema etteteatamisaja võib anda asjaoludel, mis riigi õigus- või haldusnormide või kehtivate kollektiivläbirääkimiste kokkulepete kohaselt õigustavad töölepingu lõpetamist lühema etteteatamisajaga või ilma ette teatamata. Nende asjaolude kindlaksmääramisel tagab iga liikmesriik, et võetakse arvesse meremehe vajadust lõpetada tööleping perekondlikel või muudel pakilistel põhjustel ilma trahvita lühema etteteatamisajaga või ilma ette teatamata.

Eeskiri 2.3 – Töö- ja puhkeaeg

Meremeeste töö- ja puhkeaega reguleeritakse nõukogu 21. juuni 1999. aasta direktiiviga 1999/63/EÜ (kuulub muutmisele), milles käsitletakse Euroopa kokkulepet meremeeste tööaja korralduse kohta (kuulub muutmisele vastavalt käesoleva kokkuleppe A lisale).

Eeskiri 2.4 – Õigus puhkusele

Iga liikmesriik nõuab, et tema lipu all sõitvatel laevadel töötavatele meremeestele antakse palgalist põhipuhkust nõuetekohastel tingimustel kooskõlas käesoleva kokkuleppega ja nõukogu 21. juuni 1999. aasta direktiiviga 1999/63/EÜ (kuulub muutmisele), milles käsitletakse Euroopa kokkulepet meremeeste tööaja korralduse kohta (kuulub muutmisele vastavalt käesoleva lepingu A lisale).

2.	Meremeestele antakse maalemineku puhkust nende tervise ja heaolu huvides ja nende ametikoha tööst tulenevatele vajadustele vastavalt.

Eeskiri 2.5 – Tagasisõit kodumaale

1.	Meremeestel on õigus kodumaale tagasi sõita ise kulusid kandmata.

2.	Iga liikmesriik nõuab, et tema lipu all sõitvad laevad annaksid finantstagatise kindlustamaks, et meremehed saavad nõuetekohaselt kodumaale tagasi sõita.

Standard A2.5 – Tagasisõit kodumaale

Iga liikmesriik tagab, et tema lipu all sõitvatel laevadel on meremeestel õigus kodumaale tagasi sõita järgmistel asjaoludel:

a)	kui meremeeste tööleping lõpeb nende välismaal olles;

kui meremeeste töölepingu lõpetab:

i)	laevaomanik;

ii)	meremees õigustatud põhjustel ning samuti siis,

c)	kui meremehed ei ole enam võimelised oma töölepingust tulenevaid ülesandeid täitma või neist ei või eeldada ülesannete täitmist eriasjaoludel.

Iga liikmesriik tagab, et tema seadustes ja eeskirjades või kollektiivläbirääkimiste kokkulepetes on asjakohased sätted või muud meetmed, milles on ette nähtud

a)	asjaolud, mille kohaselt on meremeestel õigus kodumaale tagasi sõita kooskõlas käesoleva standardi lõike 1 punktidega b ja c;

b)	pardateenistusperioodide maksimaalne kestus, mille järel on meremehel õigus kodumaale tagasi sõita – need perioodid peavad olema alla 12 kuu;

c)	täpsed õigused, mis laevaomanikud peavad kodumaale tagasisõiduks andma, sealhulgas tagasisõidu sihtkoha, transpordivahendi ja hüvitatavate kuluartiklite osas, ja muud korraldused, mis tuleb laevaomanikel teha.

Iga liikmesriik keelab laevaomanikel nõuda, et meremehed maksaksid nende töölevõtmise alguses tagasisõidukulud ette, ja ka võtta tagasisõidukulud maha meremeeste palgast või teistest tasudest, välja arvatud juhul, kui on tõendatud, et meremees on meremeeste töökohustusi riigi õigus- või haldusnormide või muude meetmete või kehtivate kollektiivläbirääkimiste kokkulepete seisukohast tõsiselt rikkunud.

4.	Riikide seadused ja eeskirjad ei või piirata laevaomaniku õigust tagasisõidukulusid kolmandate pooltega sõlmitud lepinguliste kokkulepete alusel tagasi saada.

Kui laevaomanik ei tee korraldusi või ei maksa tagasisõidukulusid meremeestele, kellel on õigus kodumaale tagasi sõita,

korraldab asjaomase meremehe kodumaale tagasisõidu selle liikmesriigi pädev asutus, kelle lipu all laev sõidab; kui ta seda ei tee, võib riik, kust meremehed koju tagasi sõidavad, või riik, mille kodanikud nad on, korraldada nende kodumaale tagasisõidu ja kulud sisse nõuda liikmesriigilt, kelle lipu all laev sõidab;

b)	liikmesriik, kelle lipu all laev sõidab, nõuab meremeeste kodumaale tagasisõiduga seotud kulud laevaomanikult sisse;

c)	tagasisõidukulud ei jää mingil juhul meremeeste kanda, välja arvatud käesoleva standardi lõikes 3 sätestatud tingimustel.

Võttes arvesse kehtivaid rahvusvahelisi õigusakte, sealhulgas laevade arestimise rahvusvahelist konventsiooni (1999), võib tagasisõidukulud kandnud liikmesriik asjaomase laevaomaniku laevu kinni pidada või taotleda nende kinnipidamist kuni kulude hüvitamiseni vastavalt käesoleva standardi lõikele 5.

7.	Iga liikmesriik lihtsustab oma sadamasse saabuvatel või oma territoriaalvetest või rahvusvahelistest vetest läbisõitvatel laevadel teenivate meremeeste kodumaale tagasisõitmist ning nende asendamist pardal.

8.	Eelkõige ei keela liikmesriik ühelegi meremehele kodumaale tagasisõitmise õigust laevaomaniku rahalise olukorra tõttu või laevaomaniku suutmatuse või tahtmatuse tõttu meremeest laeval asendada.

9.	Iga liikmesriik nõuab, et tema lipu all sõitvad laevad kannavad kaasas ja teevad meremeestele kättesaadavaks koopia riigis kehtivatest kodumaale tagasisõitu käsitlevatest seadustest sobivas keeles.

Eeskiri 2.6 – Meremehe kompensatsioon laeva kaotuse või põhjamineku korral

Meremeestel on õigus piisavale hüvitisele vigastuse, kahju või töö kaotamise korral laeva kaotuse või põhjamineku tagajärjel.

Standard A2.6 – Meremehe kompensatsioon laeva kaotuse või põhjamineku korral

1.	Iga liikmesriik kehtestab reeglid, mis tagavad, et laevaomanik maksab igal laeva kaotuse või põhjamineku juhul igale pardal olevale meremehele hüvitist laeva kaotuse või põhjamineku tagajärjel töö kaotamise eest.

2.	Käesoleva standardi lõikes 1 nimetatud reeglid ei piira asjaomase liikmesriigi õigusest tulenevaid meremeeste teisi õigusi laeva kaotusest või põhjaminekust tingitud kahjude või vigastuste suhtes.

Eeskiri 2.7 – Mehitustase

Laevade piisava, ohutu ja tõhusa mehitustaseme alased sätted sisalduvad nõukogu 21. juuni 1999. aasta direktiivis 1999/63/EÜ (kuulub muutmisele), milles käsitletakse Euroopa kokkulepet meremeeste tööaja korralduse kohta (kuulub muutmisele vastavalt käesoleva kokkuleppe A lisale).

Eeskiri 2.8 – Meremeeste karjääri ja oskuste arendamine ning võimalused nende tööhõiveks

Igal liikmesriigil peab olema riiklik poliitika tööhõive edendamiseks merenduses ning oma territooriumil elavate meremeeste karjääri ja oskuste arendamise ning paremate tööhõivevõimaluste ergutamiseks.

Standard A2.8 – Meremeeste karjääri ja oskuste arendamine ning tööhõivevõimalused

1.	Igal liikmesriigil peab olema riiklik poliitika, mis ergutab meremeeste karjääri ja oskuste arendamist ja tööhõivevõimalusi merendussektori stabiilse ja pädeva tööjõuga varustamiseks.

2.	Käesoleva standardi lõikes 1 osutatud poliitika eesmärk on aidata meremeestel parandada oma oskusteadmisi, kvalifikatsiooni ja tööhõivevõimalusi.

3.	Iga liikmesriik seab pärast asjaomaste reederite ja meremeeste organisatsioonidega konsulteerimist selged kutsenõustamis-, haridusalased ja koolituseesmärgid, kaasa arvatud elukestev koolitus, meremeeste puhul, kelle ülesanded laeva pardal seonduvad peamiselt laeva ohutu töö ja navigeerimisega.

3. JAOTIS

ELAMISTINGIMUSED, PUHKEVÕIMALUSED, TOIT JA TOITLUSTAMINE

Standard A3.1 – Elamistingimused ja puhkevõimalused

1.	Sääserohketes sadamates regulaarselt liiklevad laevad varustatakse asjakohaste seadistega vastavalt pädeva asutuse nõuetele.

2.	Laevadel peavad olema kõikide meremeeste jaoks asjakohased puhkevõimalused, mugavused ja teenused, mis võtavad arvesse tervise- ja ohutuskaitsesätteid ja õnnetuste ennetamise sätteid ning vastavad meremeeste, kes peavad elama ja töötama laeval, erivajadustele.

3.	Pädev asutus nõuab, et kapten teeks või kapteni korraldusel tehtaks laevade pardal sagedasi inspektsioone tagamaks, et meremeeste elamistingimused vastavad puhtuse, inimväärika elamise ja heakorra nõuetele. Inspektsioonide tulemused kantakse protokolli ja need on kontrollimiseks kättesaadavad.

Laevade puhul, mille pardal on vaja diskrimineerimata arvesse võtta eri ja erinevate usu- ja ühiskonnatavadega meremeeste huve, võib pädev asutus pärast asjaomaste reederite ja meremeeste organisatsioonidega konsulteerimist lubada õiglaselt kohaldada käesolevast standardist erinevaid nõudeid, tingimusel et selliste muudatuste tõttu ei ole üldised tingimused ebasoodsamad kui käesoleva standardi kohaldamisest tulenevad tingimused.

Eeskiri 3.2 – Toit ja toitlustamine

1.	Iga liikmesriik tagab, et tema lipu all sõitvate laevade pardal on olemas ja serveeritakse piisavas koguses sobiva kvaliteedi ja toiteväärtusega toitu ja joogivett, mis vastab laeva vajadustele, võttes arvesse meremeeste erinevat kultuurilist ja usulist tausta.

2.	Toit on laeva pardal meremeestele nende teenistusajal tasuta.

3.	Toidu valmistamise ülesannetes laevakokana töötavatel meremeestel peab olema laeva pardal oma ameti pidamiseks vajalik väljaõpe ja kvalifikatsioon.

Standard A3.2 – Toit ja toitlustamine

Iga liikmesriik võtab vastu õigus- ja haldusnormid või muud meetmed, et sätestada tema lipu all sõitvatel laevadel meremeestele antava toidu ja joogivee koguse ja kvaliteedi miinimumstandardid ning valmistatud einete suhtes kohaldatavad toitlustamisstandardid, ning korraldab koolitust käesolevas lõikes osutatud standardite tundmise ja rakendamise edendamiseks.

Iga liikmesriik tagab, et tema lipu all sõitvad laevad vastavad järgmistele miinimumstandarditele:

a)	toidu- ja joogiveevarud peavad pardal viibivate meremeeste arvu, nende toitumisalaseid usunõudeid ja kultuuritavasid ning reisi kestust ja laadi arvestades olema koguse, toiteväärtuse, kvaliteedi ja valiku poolest sobivad;

b)	toitlustustoimkonna töö korraldus ja seadmed peavad võimaldama pakkuda meremeestele hügieenilistes tingimustes valmistatud ja serveeritud sobivaid, mitmekülgseid ja toitvaid söögikordi ning

c)	toitlustustöötajad peavad olema oma ametikohale vastava nõuetekohase väljaõppega või saanud sellekohased juhised.

3.	Laevaomanikud tagavad, et laevakokana töötavatel meremeestel on sellele ametile vastav väljaõpe ja kvalifikatsioon ning nad on tõendanud oma oskusi kooskõlas asjaomase liikmesriigi õigus- ja haldusnormides sätestatud nõuetega.

Käesoleva standardi lõikes 3 sätestatud nõuded hõlmavad pädeva asutuse poolt heaks kiidetud või tunnustatud koolituskursuse läbimist, mis hõlmab praktilist toiduvalmistamist, toidu- ja isiklikku hügieeni, toidu hoidmist, varude kontrollimist ning keskkonnakaitset ja toitlustamisalast tervishoidu ja ohutust.

Laevadel, mille ettenähtud mehitustase on alla kümne inimese, millelt pädev asutus ei saa meeskonna suuruse või tegevusala tõttu nõuda kvalifitseeritud koka olemasolu, peab iga laeval toiduga tegelev isik olema saanud väljaõppe või juhendust valdkondades, mis hõlmavad toidu- ja isiklikku hügieeni, samuti toiduainete käsitlemist ja ladustamist laeva pardal.

Erandlike asjaolude korral võib pädev asutus välja anda loa, mis võimaldab mitte täielikult kvalifitseeritud kokal teenida konkreetsel laeval konkreetse ajavahemiku jooksul kuni järgmise külastatava sadamani või mitte üle kuu aja, tingimusel et isik, kellele selline luba väljastati, on saanud väljaõppe või juhenduse valdkondades, mis hõlmavad toidu- ja isiklikku hügieeni, samuti toiduainete käsitlemist ja ladustamist laeva pardal.

Pädev asutus nõuab, et kapten kontrollib ise või kapteni korraldusel kontrollitakse sageli ja dokumenteeritakse laevade pardal

a)	toidu- ja joogiveevarusid;

b)	kõiki toidu ja joogivee ladustamiseks ja käsitsemiseks kasutatavaid ruume ja seadmeid;

c)	kambüüsi ja teisi toidu valmistamise ja serveerimise seadmeid.

8.	Laevakokana ei või tööle võtta ega töötama lubada alla 18 aasta vanust meremeest.

4. JAOTIS

TERVISEKAITSE, ARSTIABI JA HEAOLU

Eeskiri 4.1 – Arstiabi laeva pardal ja maal

1.	Iga liikmesriik tagab, et kõik tema lipu all sõitvatel laevadel töötavad meremehed on kaitstud asjakohaste tervisekaitsemeetmetega ja et neile on laeva pardal töötamise ajal kättesaadav kiire ja asjakohane arstiabi.

2.	Iga liikmesriik tagab, et tema territooriumil laevade pardal viibivatel viivitamatut arstiabi vajavatel meremeestel on juurdepääs liikmesriigi meditsiiniteenustele maal.

3.	Laeva pardal kehtivad tervisekaitse- ja arstiabinõuded sisaldavad standardeid meetmete kohta, millega tagatakse meremeestele võimalikult samasugune tervisekaitse ja arstiabi, nagu on üldjuhul kättesaadav töötajatele maal.

Standard A4.1 – Arstiabi laeva pardal ja maal

Iga liikmesriik tagab, et on vastu võetud tema lipu all sõitva laeva pardal töötavatele meremeestele tervisekaitse ja arstiabi, sealhulgas tarviliku hambaravi tagamise meetmed, mis

a)	tagavad kõikide nende ülesannetes ette nähtud üldiste töötervishoiu- ja arstiabisätete, samuti laeva pardal töötamisele spetsiifiliste sätete kohaldamise meremeeste suhtes;

tagavad, et meremehed saavad tervisekaitse ja arstiabi, mis on võimalikult sarnased üldjuhul töötajatele maal kättesaadava tervisekaitse ja arstiabiga, sealhulgas viivitamatu juurdepääs vajalikele ravimitele, meditsiiniseadmetele ning diagnoosi- ja raviteenustele ja meditsiiniinfole ja -ekspertidele;

c)	annavad meremeestele õiguse minna viivitamata kvalifitseeritud arsti või hambaarsti juurde külastatavates sadamates, kui see on võimalik;

d)	ei piirdu haigete või vigastatud meremeeste raviga, vaid hõlmavad ennetusmeetmeid, näiteks tervishoiu- ja terviseõpetusprogramme.

2.	Pädev asutus võtab vastu standardse haigusloovormi, mida kasutavad kaptenid laeval ning meditsiinitöötajad nii maismaal kui ka laeval. Täidetud vorm ja selle sisu hoitakse konfidentsiaalsena ja seda kasutatakse ainult meremeeste ravimise hõlbustamiseks.

3.	Iga liikmesriik võtab vastu õigus- ja haldusnormid, millega kehtestatakse haigla- ja arstiabiteenuste ja -seadmete ning -väljaõppe nõuded tema lipu all sõitvate laevade pardal.

Riikide õigus- ja haldusnormides sätestatakse vähemalt järgmised nõuded:

kõikidel laevadel peab olema ravimikapp, arstivarustus ja arstijuhend, mille erijooned määrab ja mida kontrollib regulaarselt pädev asutus; riiklikes nõuetes võetakse arvesse laeva tüüpi, pardal olevate inimeste arvu ning reiside laadi, sihtkohta ja kestust ning asjaomaseid riiklikke ja rahvusvahelisi soovitatavaid meditsiinistandardeid;

100 või üle 100 inimesega ja tavaliselt üle 72 tundi kestvatel rahvusvahelistel reisidel sõitvatel laevadel peab olema arstiabi eest vastutav kvalifitseeritud arst; riigi õigus- või haldusnormides peab samuti olema täpsustatud, millistel teistel laevadel peab olema arst, kusjuures muu hulgas võetakse arvesse selliseid tegureid nagu reisi kestus, laad ja tingimused ning pardal viibivate meremeeste arv;

laevadel, millel arsti ei ole, peab olema pardal kas vähemalt üks meremees, kes vastutab oma tavapäraste ülesannete osana arstiabi ja ravimite manustamise eest, või vähemalt üks meremees, kellel on meditsiinilise esmaabi andmise oskused; pardal arstiabi eest vastutavad isikud, kes ei ole arstid, peavad olema rahuldaval tasemel läbinud arstiabialase väljaõppe, mis vastab muudetud 1978. aasta meremeeste väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuse aluste rahvusvahelise konventsiooni (STCW) nõuetele; meditsiinilist esmaabi andma määratud meremehed peavad olema rahuldaval tasemel läbinud meditsiinilise esmaabi väljaõppe, mis vastab STCW nõuetele; riigi õigus- või haldusnormides peab olema täpsustatud nõutav akrediteeritud väljaõpe, kusjuures muu hulgas võetakse arvesse selliseid tegureid nagu reisi kestus, laad ja tingimused ning meremeeste arv pardal;

pädev asutus peab tagama, et meditsiiniline nõuanne, kaasa arvatud spetsialisti nõuanded, on merel viibivatele laevadele eelnevalt ette valmistatud raadio- või satelliitsidesüsteemi teel ööpäev läbi kättesaadavad; meditsiiniline nõuanne, kaasa arvatud meditsiinisõnumite edasine edastamine raadio- või satelliitside teel laeva ja maal olevate nõustajate vahel, peab olema kõikide laevade käsutuses tasuta, olenemata sellest, mis riigi lipu all nad sõidavad.

Eeskiri 4.2 – Laevaomanike vastutus

Iga liikmesriik tagab, et tema lipu all sõitvatel laevadel on võetud meetmed, mis annavad laevadel töötavatele meremeestele õiguse saada laevaomanikult meremeeste töölepingu alusel teenistuses viibimise ajal haigusest, vigastusest või surmast tingitud või sellise lepingu alusel töötamisest tulenevate rahaliste tagajärgedega seotud materiaalset abi ja toetust.

2.	Käesolev eeskiri ei piira meremeestel teiste õiguskaitsevahendite kasutamist.

Standard A4.2 – Laevaomanike vastutus

Iga liikmesriik võtab vastu õigus- ja haldusnormid, mis nõuavad, et tema lipu all sõitvate laevade omanikud vastutavad kõikide laeva pardal töötavate meremeeste tervisekaitse ja arstiabi eest kooskõlas järgmiste miinimumstandarditega:

a)	laevaomanikud vastutavad nende laevadel töötavate meremeeste eest, kandes meremeestel nende teenistuskuupäeva ja nõuetekohaselt kodumaale tagasisõidu kuupäeva vahelisel ajal esinevate või sellel perioodil nende tööst tingitud haiguse ja vigastusega seonduvad kulud;

b)	laevaomanikud annavad finantskindluse, et vastavalt riigi õigusele, meremeeste töölepingule või kollektiivkokkuleppele on tagatud hüvitis meremehe tööõnnetusest, kutsehaigusest või ohust tingitud surma või pikaajalise töövõimetuse korral;

c)	laevaomanikud kannavad arstiabi, sealhulgas ravi ja vajalike ravimite ja raviseadmete kulud ning haige või vigastatud meremehe majutus- ja toitlustuskulud kodust eemal kuni tema paranemiseni või kuni tuvastatakse, et haigus või töövõimetus on alaline;

d)	laevaomanikud kannavad meremehe teenistusajal pardal või maal saabunud surma korral matusekulud.

2.	Riigi õigus- või haldusnormidega võib sätestada, et laevaomaniku vastutus kanda arstiabikulud ning majutus- ja toitlustuskulud piirdub perioodiga, mille kestus on vähemalt 16 nädalat alates vigastuse tekkimise või haiguse alguse kuupäevast.

Kui haiguse või vigastuse tagajärjel tekib töövõimetus, on laevaomaniku vastutuses

a)	maksta täispalka, kuni haige või vigastatud meremees viibib pardal või kuni meremees on kodumaale tagasi saadetud kooskõlas käesoleva kokkuleppega, ning

maksta vastavalt riigi õigus- ja haldusnormidele või kollektiivkokkulepetele täis- või osalist palka alates kuupäevast, mil meremees saadetakse kodumaale tagasi või meremees on maale läinud, kuni paranemiseni või juhul, kui see juhtub varem, siis seni, kuni meremehel on õigus saada hüvitist asjaomase liikmesriigi seaduste alusel.

4.	Riigi õigus- ja haldusnormidega võib sätestada, et laevaomaniku vastutus maksta täis- või osalist palka meremehele, kes ei viibi enam pardal, piirdub perioodiga, mille kestus on vähemalt 16 nädalat alates vigastuse tekkimise või haiguse alguse kuupäevast.

Riigi õigus- ja haldusnormidega võib välistada laevaomaniku vastutuse seoses

a)	mujal kui laeval teenistuses olles saadud vigastusega;

b)	haige, vigastatud või hukkunud meremehe tahtlikult ebaõigest käitumisest tingitud vigastuse või haigusega;

c)	teenistusse asumise ajal tahtlikult varjatud haiguse või puudega.

6.	Riigi õigus- ja haldusnormidega võib ette näha erandi laevaomaniku vastutusest kanda arstiabikulud ja majutus- ja toitlustuskulud või matusekulud juhul, kui selle vastutuse võtavad enda peale ametiasutused.

7.	Laevaomanikud või nende esindajad võtavad meetmed pardale jäetud haigete, vigastatud või hukkunud meremeeste omandi kaitsmiseks ja selle tagastamiseks või omastele üleandmiseks.

Eeskiri 4.3 – Tervise ja ohutuse kaitse ning õnnetuste ärahoidmine

1.	Iga liikmesriik tagab, et tema lipu all sõitvatel laevadel on meremeestele tagatud töötervishoid ning nad elavad, töötavad ja saavad laeva pardal väljaõppe ohutus ja hügieenilises keskkonnas.

Iga liikmesriik arendab, koostab ja sätestab pärast reederite ja meremeeste organisatsioonide esindajatega konsulteerimist ja kehtivaid seadustikke, suuniseid ja rahvusvaheliste organisatsioonide, riigiasutuste ja merendusorganisatsioonide soovitatud standardeid arvesse võttes riiklikud tööohutuse ja -tervishoiu juhtimise suunised, mis kehtivad tema lipu all sõitvate laevade pardal.

3.	Iga liikmesriik võtab asjaomaseid rahvusvahelisi õigusakte arvesse võttes vastu õigus- ja haldusnormid ning muud meetmed käesolevas kokkuleppes täpsustatud küsimuste lahendamiseks ning tööohutus- ja tervisekaitsestandardid ja õnnetuste ennetamise standardid tema lipu all sõitvatel laevadel.

Standard A4.3 – Tervise ja ohutuse kaitse ning õnnetuste ärahoidmine

Eeskirja 4.3 lõike 3 kohaselt vastu võetavad õigus- ja haldusnormid ning muud meetmed hõlmavad järgmisi valdkondi:

a)	liikmesriigi lipu all sõitvatel laevadel tööohutus- ja tervishoiupoliitika ja -programmide vastuvõtmine ja tõhus rakendamine ja edendamine, sealhulgas riskihindamine ning samuti meremeeste väljaõpe ja juhendamine;

pardal elluviidavad tööõnnetuste, vigastuste ja haiguste ennetamise ning tööohutuse ja tervisekaitse pideva parandamise programmid, millesse on kaasatud meremeeste esindajad ja kõik teised nende rakendamisega seotud isikud, kusjuures võetakse arvesse ärahoidmismeetmeid, sealhulgas tehnilise lahenduse ja projekteerimise kontroll, ühis- ja individuaalsete ülesannete puhul protseduuride ja korra asendamine ning isikukaitsevahendite kasutamine;

c)	ohtlike olukordade inspekteerimise, nendest teatamise ja nende parandamise ning tööõnnetuste pardal uurimise ja nendest teatamise nõuded.

Käesoleva standardi lõikes 1 osutatud sätetes tuleb

a)	arvesse võtta üldist tööohutust ja tervisekaitset ja eririske käsitlevaid asjakohaseid rahvusvahelisi õigusakte ning käsitleda kõiki tööõnnetuste, vigastuste ja haiguste ärahoidmise küsimusi, mis võivad olla kohaldatavad meremeeste tööle, ja eriti merenduses töötamise spetsiifilisi küsimusi;

b)	täpsustada kapteni või kapteni määratud isiku või mõlema kohustust võtta erivastutus laeva tööohutus- ja tervishoiumeetmete ja -programmi rakendamise ja järgimise eest;

c)	täpsustada laeva meremeeste määratud või valitud ohutusesindajate õigust osaleda laeva ohutuskomitee koosolekutel; selline komitee asutatakse laeva pardal, kus on vähemalt viis meremeest.

Eeskirja 4.3 lõikes 3 nimetatud õigus- ja haldusnormid ning muud meetmed vaadatakse reederite ja meremeeste organisatsioonide esindajatega konsulteerides regulaarselt läbi ja vajaduse korral muudetakse, et võtta arvesse tehnika ja teaduse arengut, et lihtsustada tööohutus- ja tervishoiumeetmete ja -programmide pidevat täiustamist ja luua liikmesriigi lipu all sõitvatel laevadel meremeestele ohutu töökeskkond.

4.	Laevade pardal tööõnnetuste ohuga kokkupuutumise lubatud taset ning laevade tööohutus- ja tervishoiupoliitika ja -programmide arendamist ja rakendamist käsitlevate kehtivate rahvusvaheliste õigusaktide nõuetele vastavust loetakse käesoleva kokkuleppe nõuetele vastavaks.

Pädev asutus tagab, et

a)	tööõnnetustest, vigastustest ja haigustest antakse nõuetekohaselt aru;

b)	selliste õnnetuste ja haiguste igakülgset statistikat kogutakse, analüüsitakse ja avaldatakse ning vajaduse korral tehakse järelmeetmetena üldiste arengusuundade ja tuvastatud ohtude uuringud;

c)	tööõnnetuste korral korraldatakse uurimine.

6.	Tööohutus- ja tervishoiuküsimuste alane aruandlus ja uurimine toimub nii, et on tagatud meremeeste isikuandmete kaitse.

7.	Pädev asutus teeb koostööd reederite ja meremeeste organisatsioonidega, et võtta meetmed kõikide meremeeste teavitamiseks erilistest ohtudest laevade pardal, näiteks pannes välja ametlikud teadaanded asjaomaste juhistega.

8.	Pädev asutus nõuab, et tööohutuse ja -tervishoiu juhtimise alast riskihindamist tegevad laevaomanikud juhinduksid asjakohasest statistilisest teabest oma laevade kohta ja pädeva asutuse antud üldisest statistikast.

Eeskiri 4.4 – Juurdepääs heaolu- ja olmeteenustele kaldal

Iga liikmesriik tagab, et kaldal asuvad heaolu- ja olmeasutused, kui need on olemas, on kergesti kättesaadavad. Liikmesriik edendab ka heaolu- ja olmeteenuste arendamist selleks määratud sadamates, et tema sadamates olevate laevade meremeestel oleks nendele juurdepääs.

Standard A4.4 – Juurdepääs heaolu- ja olmeteenustele kaldal

Iga liikmesriik nõuab, et heaolu- ja olmeasutused, mis on tema territooriumil olemas, oleksid kasutamiseks kättesaadavad kõikidele meremeestele, olenemata nende rahvusest, rassist, värvist, soost, usust, poliitilistest vaadetest või sotsiaalsest päritolust ja olenemata selle laeva lipuriigist, millele nad on palgatud või tööle võetud.

2.	Iga liikmesriik edendab heaolu- ja olmeasutuste arendamist riigi asjakohastes sadamates ja määrab pärast asjaomaste reederite ja meremeeste organisatsioonidega konsulteerimist kindlaks, milliseid sadamaid peetakse sobivaks.

Iga liikmesriik ergutab sotsiaalküsimuste nõukogude asutamist, et need vaataksid heaolu- ja olmeasutused ning teenused regulaarselt läbi, tagamaks, et need on nõuetekohased ning võtavad arvesse meremeeste vajadustes toimuvaid muutusi tulenevalt tehnilistest, tööalastest ja muudest arengutest laevanduses.

5. JAOTIS

EESKIRJADE TÄITMINE JA JÕUSTAMINE

Eeskiri 5.1.5 – Kaebuste esitamise kord pardal

1.	Iga liikmesriik nõuab, et tema lipu all sõitvate laevade pardal kehtib meremeeste poolt konventsiooni nõuete (kaasa arvatud meremeeste õigused) rikkumise kohta esitatud kaebuste käsitlemise õiglane, tõhus ja kiire kord.

2.	Iga liikmesriik keelab meremeeste tagakiusamise kaebuse esitamise eest ja karistab seda.

3.	Käesoleva eeskirja sätted ei piira meremehe õigust taotleda kaebuste lahendamist mis tahes õigusvahendite kaudu, mida meremees peab asjakohaseks.

Standard A5.1.5 – Kaebuste esitamise kord pardal

1.	Ilma et see piiraks riigi seaduste või eeskirjade või kollektiivkokkulepete kohaldamisala võimalikku suuremat ulatust, võivad meremehed pardal kehtivat korda kasutada kaebuste esitamiseks igasugustes küsimustes, milles nad väidavad konventsiooni (sealhulgas meremeeste õiguste) nõuete rikkumist.

Iga liikmesriik tagab, et tema õigus- ja haldusnormides on ette nähtud asjakohane pardal kehtiv kaebuste esitamise kord eeskirja 5.1.5 nõuete täitmiseks. Selline kord on mõeldud kaebuste lahendamiseks võimalikult madalal tasandil. Sellegipoolest on meremeestel igal juhul õigus kaevata otse kaptenile ja, kui nad peavad vajalikuks, vastavatele välisametiasutustele.

Kaebuste esitamise kord pardal peab hõlmama meremehe õigust nõustamisele või esindamisele kaebamismenetluses, samuti meremeeste kaitset võimaliku tagakiusamise vastu kaebuse esitamise pärast. Tagakiusamise mõiste hõlmab meremehe suhtes vaenulikku tegevust kaebuse pärast, mis ei ole ilmselgelt esitatud pahatahtlikult või kellegi ärritamiseks.

Lisaks meremeeste töölepingu koopiale antakse kõikidele meremeestele laeva pardal kehtiva kaebuste esitamise korra koopia. See sisaldab lipuriigis ja juhul, kui see on erinev, meremeeste elukohariigis asuva pädeva asutuse kontaktinfot ja laeva pardal määratud isiku või isikute nime, kes võib/võivad anda meremeestele konfidentsiaalselt erapooletut nõu nende kaebuse asjus ja neid muul viisil abistada laeva pardal kehtiva korra järgimisel.

LÕPPSÄTTED

Käesoleva kokkuleppe kohaldamine vaadatakse läbi pärast 2006. aasta meretöönormide konventsiooni sätete iga muutmist ja juhul, kui seda nõuab ükskõik kumb käesoleva kokkuleppe pool.

Sotsiaalpartnerid sõlmivad käesoleva kokkuleppe tingimusel, et see ei jõustu enne ILO 2006. aasta meretöönormide konventsiooni jõustumist, mille kuupäevaks on määratud 12 kuud pärast seda, kui Rahvusvaheline Tööbüroo registreerib ratifitseerimiskirjad, mille esitavad vähemalt 30 liiget, kelle laevade kogumahutavus moodustab 33 % kogu maailma laevade kogumahutavusest.

Liikmesriigid ja/või sotsiaalpartnerid võivad säilitada või kehtestada meremeeste jaoks käesoleva kokkuleppe sätetest soodsamad sätted.

Käesolev kokkulepe ei piira rangemate ja/või spetsiaalsete olemasolevate ühenduse õigusaktide kohaldamist.

Käesolev kokkulepe ei mõjuta seadusi, tavasid või kokkuleppeid, millega sätestatakse asjaomastele meremeestele soodsamad tingimused. Näiteks ei piira käesoleva kokkuleppe tingimused nõukogu direktiivi 89/391/EMÜ (töötajate töötervishoiu ja tööohutuse parandamist soodustavate meetmete kehtestamise kohta), nõukogu direktiivi 92/29/EMÜ (ohutuse ja tervishoiu miinimumnõuete kohta, et osutada paremaid raviteenuseid laevadel) ja nõukogu direktiivi 1999/63/EÜ (milles käsitletakse kokkulepet meremeeste tööaja korralduse kohta (kuulub muutmisele kooskõlas käesoleva kokkuleppe A lisaga)) kohaldamist.

Käesoleva kokkuleppe rakendamine ei õigusta meremeeste üldise kaitse taseme alandamist kokkuleppega reguleeritavas valdkonnas.

EUROOPA TRANSPORDITÖÖTAJATE FÖDERATSIOON (ETF)

EUROOPA ÜHENDUSE REEDERITE ÜHING (ECSA)

MERETRANSPORDI VALDKONDLIKU DIALOOGI KOMITEE ESIMEES

BRÜSSEL, 19. MAI 2008

A LISA

30. SEPTEMBRIL 1998. AASTAL SÕLMITUD MEREMEESTE TÖÖAJA KORRALDUSE KOKKULEPPE MUUDATUSED

2006. aasta meretöönormide konventsiooni kokkuleppe sõlmimisele eelnenud aruteludes vaatasid sotsiaalpartnerid läbi ka 30. septembril 1998 sõlmitud meremeeste tööaja korralduse kokkuleppe, et kontrollida selle vastavust konventsiooni sätetele, ja nõustuvad kõikide vajalike muudatustega.

Sellest tulenevalt on sotsiaalpartnerid kokku leppinud järgmistes meremeeste tööaja korralduse kokkuleppes tehtavates muudatustes.

1. Klausel 1

Lisatakse uus punkt 3:

„3.

2. Klausli 2 punkt c

Klausli 2 punkt c asendatakse järgmisega:

„c) „meremees”– käesoleva kokkuleppe kohaldamisalasse kuuluva laeva pardal töötav või sellise laeva pardale mis tahes ülesannetes tööle võetud isik;”.

3. Klausli 2 punkt d

Klausli 2 punkt d asendatakse järgmisega:

„d) „reeder”– laeva omanik või muu organisatsioon või isik, näiteks juhataja, agent või laevapereta prahtija, kes on võtnud endale laevaomanikult vastutuse laeva kasutamise eest ning kes sellist vastutust võttes on nõustunud endale võtma käesoleva kokkuleppega laevaomanikele kehtestatud ülesanded ja vastutuse, olenemata sellest, kas muu organisatsioon või isikud täidavad laevaomaniku nimel teatavaid ülesandeid või vastutust.”

4. Klausel 6

Klausel 6 asendatakse järgmisega:

„1.	Alla 18aastastele meremeestele on öötöö keelatud. Käesoleva klausli kohaldamisel on öö määratletud kooskõlas riigi õiguse ja tavadega. See hõlmab vähemalt üheksatunnist perioodi, mis algab kõige hiljem keskööl ja lõpeb kõige varem kell 5 hommikul.

Erandeid öötöö piirangu rangest järgimisest võib teha pädev asutus, kui

a)	see pärsiks asjaomaste meremeeste tõhusat väljaõpet kehtestatud programmide ja kavade kohaselt;

b)	ülesande eriline olemus või akrediteeritud koolituskava nõuab, et erandi alla kuuluvad meremehed täidavad ülesandeid öösel, ja asutus teeb pärast asjaomaste reederite ja meremeeste organisatsioonidega konsulteerimist kindlaks, et töö ei kahjusta nende tervist ja heaolu.

5. Klausel 13

Klausli 13 punkti 1 esimene lause asendatakse järgmisega:

„1.	Meremehed ei või laeval töötada, kui ei neil ole arstitõendit tervise korrasoleku kohta nende ülesannete täitmiseks.

2.	Erandid on lubatud ainult käesolevas kokkuleppes ette nähtud korras.

3.	Pädev asutus nõuab, et meremeestel on enne laeval tööleasumist kehtiv arstitõend, mis tõendab, et nende tervis on korras nende ülesannete täitmiseks merel.

7.	Meremehed, kellele tõendi väljastamisest keelduti või kelle töövõimele kehtestati piirang, eelkõige tööaja, töövaldkonna või tegevusala piirang, antakse võimalus läbi teha täiendavaid läbivaatusi teiste sõltumatute arstide või sõltumatu meditsiinieksperdi juures.

Igale arstitõendile märgitakse konkreetselt, et

a)	meremehe kuulmine ja nägemine ja värvinägemine meremehe puhul, kes võetakse tööle ülesannetes, kus puudulik värvinägemine võib välistada tervisliku sobivuse määratud töö jaoks, on rahuldavad;

b)	meremehel ei esine tervisehäireid, mida teenistus merel võib süvendada või mis võivad muuta meremehe sellise teenistuse jaoks sobimatuks või ohustada teiste isikute tervist pardal.

Kui asjaomase meremehe erikohustuste tõttu või STCW kohaselt ei ole nõutav lühem periood,

a)	kehtib arstitõend maksimaalselt kaks aastat, välja arvatud juhul, kui meremees on alla 18aasta vanune, millisel juhul on maksimaalne kehtivusaeg üks aasta;

b)	kehtib värvinägemistõend maksimaalselt kuus aastat.

10.

a)	sellise loa puhul kehtestatud kehtivusaeg ei ole pikem kui kolm kuud ja

b)	asjaomasel meremehel on olemas hiljutine aegunud arstitõend.

11.	Kui tõendi kehtivusaeg lõpeb reisi ajal, jääb tõend jõusse kuni järgmise külastatava sadamani, kus meremees saab hankida kvalifitseeritud arstilt arstitõendi, tingimusel et tõendi puhul kehtestatav kehtivusaeg ei ole pikem kui kolm kuud.

12.	Tavapäraselt rahvusvahelistel reisidel sõitvatel laevadel töötavate meremeeste arstitõendid peavad olema vähemalt ingliskeelsed.”

Järgmised klausli 13 punktide 1 ja 2 laused muudetakse punktideks 13–15.

6. Klausel 16:

esimene lause asendatakse järgmisega:

II EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik

20.5.2009

Euroopa Liidu Teataja

L 124/51

NÕUKOGU OTSUS,

27. november 2008,

ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Šveitsi Konföderatsiooni vahelise isikute vaba liikumist käsitleva lepingu protokolli (mis käsitleb Bulgaaria Vabariigi ja Rumeenia osalemist lepingus seoses nende ühinemisega Euroopa Liiduga) Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide nimel sõlmimise kohta

(2009/392/EÜ)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 310 koostoimes artikli 300 lõike 2 esimese lõigu teise lause ja artikli 300 lõike 3 teise lõiguga,

võttes arvesse ühinemislepingule lisatud ühinemisakti, eriti selle artikli 6 lõiget 2,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi nõusolekut

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjon on viinud talle 5. mail 2006 antud volituste alusel lõpule Šveitsi Konföderatsiooniga peetud läbirääkimised ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Šveitsi Konföderatsiooni vahelise isikute vaba liikumist käsitleva lepingu protokolli (mis käsitleb Bulgaaria Vabariigi ja Rumeenia osalemist lepingus seoses nende ühinemisega Euroopa Liiduga) üle.

(2)	Protokollile on 27. mail 2008 Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide nimel vastavalt nõukogu 26. mai 2008. aasta otsusele ja kuni selle hilisema lõpliku sõlmimiseni alla kirjutatud.

(3)	Protokoll tuleks sõlmida,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Šveitsi Konföderatsiooni vahelise isikute vaba liikumist käsitleva lepingu protokoll (mis käsitleb Bulgaaria Vabariigi ja Rumeenia osalemist lepingus seoses nende ühinemisega Euroopa Liiduga) kiidetakse Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide nimel heaks.

Protokolli tekst on lisatud käesolevale otsusele.

Artikkel 2

Nõukogu eesistuja edastab ühenduse ja selle liikmesriikide nimel teate protokolli heakskiitmise kohta vastavalt protokolli artiklile 6.

Artikkel 3

Käesolev otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

Brüssel, 27. november 2008

Nõukogu nimel

eesistuja

L. CHATEL

Ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Šveitsi Konföderatsiooni vahelise isikute vaba liikumist käsitleva lepingu

PROTOKOLL,

mis käsitleb Bulgaaria Vabariigi ja Rumeenia osalemist lepingus seoses nende ühinemisega Euroopa Liiduga

EUROOPA ÜHENDUS,

keda esindab Euroopa Liidu Nõukogu, ning

BELGIA KUNINGRIIK,

BULGAARIA VABARIIK,

TŠEHHI VABARIIK,

TAANI KUNINGRIIK,

SAKSAMAA LIITVABARIIK,

EESTI VABARIIK,

IIRIMAA,

KREEKA VABARIIK,

HISPAANIA KUNINGRIIK,

PRANTSUSE VABARIIK,

ITAALIA VABARIIK,

KÜPROSE VABARIIK,

LÄTI VABARIIK,

LEEDU VABARIIK,

LUKSEMBURGI SUURHERTSOGIRIIK,

UNGARI VABARIIK,

MALTA,

MADALMAADE KUNINGRIIK,

AUSTRIA VABARIIK,

POOLA VABARIIK,

PORTUGALI VABARIIK,

RUMEENIA,

SLOVEENIA VABARIIK,

SLOVAKI VABARIIK,

SOOME VABARIIK,

ROOTSI KUNINGRIIK,

SUURBRITANNIA JA PÕHJA-IIRI ÜHENDKUNINGRIIK,

edaspidi „liikmesriigid”, keda esindab samuti Euroopa Liidu Nõukogu,

ühelt poolt, ning

ŠVEITSI KONFÖDERATSIOON, edaspidi „Šveits”,

teiselt poolt,

edaspidi „lepinguosalised”,

VÕTTES ARVESSE ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Šveitsi Konföderatsiooni vahel 21. juunil 1999 sõlmitud isikute vaba liikumise lepingut (edaspidi „leping”), mis jõustus 1. juunil 2002;

VÕTTES ARVESSE ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Šveitsi konföderatsiooni vahel 21. juunil 1999 sõlmitud isikute vaba liikumise lepingu 26. oktoobri 2004. aasta protokolli, mis käsitleb Tšehhi Vabariigi, Eesti Vabariigi, Küprose Vabariigi, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Ungari Vabariigi, Malta Vabariigi, Poola Vabariigi, Sloveenia Vabariigi ja Slovaki Vabariigi osalemist lepingus seoses nende ühinemisega Euroopa Liiduga (edaspidi „2004. aasta protokoll”), mis jõustus 1. aprillil 2006;

VÕTTES ARVESSE Bulgaaria Vabariigi ja Rumeenia (edaspidi „uued liikmesriigid”) ühinemist Euroopa Liiduga 1. jaanuaril 2007;

ARVESTADES, et uutest liikmesriikidest saavad kõnealuse lepingu osalised;

ARVESTADES, et ühinemisaktiga volitatakse Euroopa Liidu Nõukogu sõlmima liikmesriikide nimel protokoll uute liikmesriikide lepinguga ühinemise kohta,

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:

Artikkel 1

1. Uued liikmesriigid saavad lepingu osalisteks.

2. Käesoleva protokolli jõustumisest alates on leping uutele liikmesriikidele siduv samamoodi kui praegustele lepinguosalistele käesolevas protokollis sätestatud korras ja tingimustel.

Artikkel 2

Lepingu põhiteksti ja selle I lisa kohandatakse järgmiselt:

Lepinguosaliste loetelu asendatakse järgmisega:

„EUROOPA ÜHENDUS,

BELGIA KUNINGRIIK,

BULGAARIA VABARIIK,

TŠEHHI VABARIIK,

TAANI KUNINGRIIK,

SAKSAMAA LIITVABARIIK,

EESTI VABARIIK,

IIRIMAA,

KREEKA VABARIIK,

HISPAANIA KUNINGRIIK,

PRANTSUSE VABARIIK,

ITAALIA VABARIIK,

KÜPROSE VABARIIK,

LÄTI VABARIIK,

LEEDU VABARIIK,

LUKSEMBURGI SUURHERTSOGIRIIK,

UNGARI VABARIIK,

MALTA,

MADALMAADE KUNINGRIIK,

AUSTRIA VABARIIK,

POOLA VABARIIK,

PORTUGALI VABARIIK,

RUMEENIA,

SLOVEENIA VABARIIK,

SLOVAKI VABARIIK,

SOOME VABARIIK,

ROOTSI KUNINGRIIK,

SUURBRITANNIA JA PÕHJA-IIRI ÜHENDKUNINGRIIK

ühelt poolt, ning

ŠVEITSI KONFÖDERATSIOON

teiselt poolt,”.

Lepingu artiklit 10 muudetakse järgmiselt:

lõike 1a järele lisatakse järgmine lõige:

„1b. Kuni kahe aasta jooksul pärast Bulgaaria Vabariigi ja Rumeenia käesolevas lepingus osalemist käsitleva protokolli jõustumist võib Šveits säilitada arvulised piirangud Šveitsis töötavate Bulgaaria Vabariigi ja Rumeenia kodakondsusega töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate suhtes, kelle Šveitsis elamise luba kuulub mõnda järgmisse kategooriasse: elamisloa tähtaeg on rohkem kui neli kuud, kuid vähem kui üks aasta, või elamisloa tähtaeg on üks aasta või rohkem. Alla nelja kuulise elamisloaga isikute suhtes arvulist piirangut ei ole.

Enne eespool nimetatud üleminekuperioodi lõppu vaatab ühiskomitee Šveitsi aruande alusel läbi uute liikmesriikide kodanike suhtes kehtestatud üleminekuperioodi toimimise. Pärast läbivaatamise lõpetamist ja hiljemalt eespool nimetatud perioodi lõppedes teatab Šveits ühiskomiteele, kas ta jätkab Šveitsis töötavate isikute suhtes arvulise piirangu kohaldamist. Šveits võib jätkata selliste meetmete kohaldamist kuni viie aasta jooksul pärast eespool nimetatud protokolli jõustumist. Kui kõnealust teatamist ei toimu, lõpeb üleminekuperiood esimeses lõigus nimetatud kaheaastase perioodi lõppedes.

Käesolevas lõikes sätestatud üleminekuperioodi lõpus tühistatakse kõik Bulgaaria Vabariigi ja Rumeenia kodakondsusega isikute suhtes kehtestatud arvulised piirangud. Nimetatud liikmesriigid võivad kehtestada samasugused arvulised piirangud Šveitsi kodanike suhtes samadeks ajavahemikeks.”;

lõike 2a järele lisatakse järgmine lõige:

„2b. Kuni kahe aasta jooksul pärast Bulgaaria Vabariigi ja Rumeenia käesolevas lepingus osalemist käsitleva protokolli jõustumist võivad Šveits, Bulgaaria Vabariik ja Rumeenia jätkata nende territooriumil töötavate teise lepinguosalise töötajate suhtes tavapärasel tööturul osalevate töötajate eeliskohtlemise ning teise lepinguosalise kodanike palga- ja töötingimuste kontrollimist. Samasugust kontrollimist võidakse jätkata ka lepingu artikli 5 lõikes 1 nimetatud ja järgmises neljas sektoris teenuseid osutavate isikute suhtes: aiandusteenused, ehitus ja sellega seotud valdkonnad, turvateenused, puhastustegevus (NACE) (1) koodid vastavalt 01.41, 45.1 kuni 4; 74.60; 74.70). Lõigetes 1b, 2b, 3b ja 4c nimetatud üleminekuperioodide jooksul eelistab Šveits oma tööturule juurdepääsu võimaldamisel uute liikmesriikide kodanikest töötajaid ELi ja EFTAsse mittekuuluvate riikide kodanikest töötajatele. Tavapärasel tööturul osalevate töötajate eeliskohtlemist ei kontrollita kokkuleppeosaliste vahelise teenuste osutamist käsitleva erikokkuleppega liberaliseeritud teenuste osutajate puhul (sealhulgas riigihangete teatavaid aspekte käsitleva kokkuleppe teenuste osutamist reguleerivad sätted). Sama ajavahemiku jooksul võib kutsekvalifikatsiooninõudeid säilitada alla nelja kuuliste elamislubade väljaandmisel (2) ja isikute suhtes, kes osutavad teenuseid käesoleva lepingu artikli 5 lõike 1 kohaselt eespool nimetatud neljas sektoris.

Kahe aasta jooksul pärast Bulgaaria Vabariigi ja Rumeenia käesolevas lepingus osalemist käsitleva protokolli jõustumist vaatab ühiskomitee iga üleminekumeetmeid rakendava lepinguosalise koostatud aruande alusel läbi käesolevas lõikes nimetatud üleminekumeetmete toimimise. Pärast läbivaatamise lõpetamist ja hiljemalt kaks aastat pärast eespool nimetatud protokolli jõustumist võib käesolevas lõikes nimetatud üleminekumeetmeid rakendanud lepinguosaline, kes on teatanud ühiskomiteele oma kavatsusest jätkata kõnealuste üleminekumeetmete kohaldamist, neid rakendada veel kuni viie aasta jooksul alates eespool nimetatud protokolli jõustumisest. Kui sellist teatamist ei toimu, lõpeb üleminekuperiood esimeses lõigus nimetatud kaheaastase perioodi lõppedes.

Käesolevas lõikes sätestatud üleminekuperioodi lõpus tühistatakse kõik käesolevas lõikes nimetatud piirangud.

lõike 3a järele lisatakse järgmine lõige:

„3b. Bulgaaria Vabariigi ja Rumeenia käesolevas lepingus osalemist käsitleva protokolli jõustumisel ja kuni lõikes 1b nimetatud perioodi lõpuni reserveerib Šveits igal aastal (pro rata temporis) kolmandate riikide kodanikele ettenähtud kvoodi raames kõnealuste uute liikmesriikide kodanikest töötajatele ja füüsilisest isikust ettevõtjatele Šveitsis alljärgneva ajakava kohaselt vähemalt järgmise arvu uusi elamislubasid (3) lõike 4b järele lisatakse järgmine lõige:

Ajavahemik	Vähemalt üheaastase tähtajaga elamislubade arv	Pikema kui neljakuulise ja lühema kui aastase tähtajaga elamislubade arv
Kuni esimese aasta lõpuni	362	3 620
Kuni teise aasta lõpuni	523	4 987
Kuni kolmanda aasta lõpuni	684	6 355
Kuni neljanda aasta lõpuni	885	7 722
Kuni viienda aasta lõpuni	1 046	9 090

lõike 4b järele lisatakse järgmine lõige:

„4c. Pärast lõikes 1b ja käesolevas lõikes nimetatud perioodi lõppu ning kuni kümne aasta jooksul pärast Bulgaaria Vabariigi ja Rumeenia käesolevas lepingus osalemist käsitleva protokolli jõustumist kohaldatakse kõnealuste uute liikmesriikide kodanike suhtes käesoleva lepingu artikli 10 lõiget 4.

Kui Šveitsi või üleminekumeetmeid rakendava uue liikmesriigi tööturul ilmneb tõsiseid häireid või nende oht, teatavad nad sellest ühiskomiteele enne lõike 2b teises lõigus nimetatud viieaastase üleminekuperioodi lõppu. Teate edastanud riik võib jätkata lõigetes 1b, 2b ja 3b nimetatud meetmete kohaldamist oma territooriumil töötavate isikute suhtes kuni seitsme aasta jooksul pärast nimetatud protokolli jõustumist. Sel juhul on lõikes 1b nimetatud elamislubade arv aastas järgmine:

Ajavahemik	Vähemalt üheaastase tähtajaga elamislubade arv	Pikema kui neljakuulise ja lühema kui aastase tähtajaga elamislubade arv
Kuni kuuenda aasta lõpuni	1 126	10 457
Kuni seitsmenda aasta lõpuni	1 207	11 664”

lõike 5a järele lisatakse järgmine lõige:

„5b. Lõigetes 1b, 2b, 3b ja 4c esitatud üleminekusätteid ja eelkõige lõike 2b sätteid, mis käsitlevad tavapärasel tööturul osalevate töötajate eeliskohtlemist ning palga- ja töötingimuste kontrollimist, ei kohaldata nende töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate suhtes, kellel on õigus Bulgaaria Vabariigi ja Rumeenia käesolevas lepingus osalemist käsitleva protokolli jõustumise ajal tegelda majandustegevusega lepinguosalise territooriumil. Eelkõige on kõnealustel isikutel on õigus geograafilisele ja tööalasele liikuvusele.

Vähem kui aasta kehtivate elamislubade omanikel on õigus oma elamisluba pikendada; arvuliste piirnormide ammendumine seda ei mõjuta. Üheaastaste või kauem kehtivate elamislubade omanikel on automaatselt õigus oma elamislubasid pikendada. Seega on kõnealustele töötajatele ja füüsilisest isikust ettevõtjatele alates eespool nimetatud protokolli jõustumisest lepingu põhisätete ja eelkõige artikliga 7 ette nähtud samasugune vaba liikumise õigus kui alalistele elanikele.”

3)	Lepingu I lisa artikli 27 lõikes 2 asendatakse viide artikli 10 lõigetele 2, 2a, 4a ja 4b viitega artikli 10 lõigetele 2, 2a, 2b, 4a, 4b ja 4c.

Artikkel 3

Erandina lepingu I lisa artiklist 25 kohaldatakse käesoleva protokolli 1. lisas esitatud üleminekuperioode.

Artikkel 4

1. Lepingu II lisa muudetakse vastavalt käesoleva protokolli 2. lisale.

2. Lepingu III lisa kohandatakse lepingu artikli 14 alusel loodud ühiskomitee otsusega.

Artikkel 5

1. Käesoleva protokolli 1. ja 2. lisa on protokolli lahutamatud osad.

2. Käesolev protokoll koos 2004. aasta protokolliga on lepingu lahutamatu osa.

Artikkel 6

1. Euroopa Liidu Nõukogu Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide nimel ning Šveits ratifitseerivad või kiidavad käesoleva protokolli heaks oma menetluste kohaselt.

2. Euroopa Liidu Nõukogu ja Šveits teatavad teineteisele nimetatud menetluste lõpuleviimisest.

Artikkel 7

Käesolev protokoll jõustub viimase ratifitseerimis- või heakskiitmisteate kuupäevale järgneva kuu esimesel päeval.

Artikkel 8

Käesolev protokoll kehtib sama kaua ja samasuguses korras kui leping.

Artikkel 9

1. Käesolev protokoll ja sellele lisatud deklaratsioonid koostatakse kahes eksemplaris bulgaaria, eesti, hispaania, hollandi, inglise, itaalia, kreeka, leedu, läti, malta, poola, portugali, prantsuse, rootsi, rumeenia, saksa, slovaki, sloveeni, soome, taani, tšehhi ja ungari keeles, kusjuures kõik tekstid on võrdselt autentsed.

2. Lepingu, sealhulgas selle kõikide lisade, protokollide ja lõppakti versioonid bulgaaria ja rumeenia keeles on võrdselt autentsed. Lepingu artikli 14 alusel loodud ühiskomitee kiidab heaks lepingu autentsed tekstid, mis koostatakse uutes keeltes.

Съставено в Брюксел, на двадесет и седми май две хиляди и осма година.

Hecho en Bruselas, el veintisiete de mayo de dos mil ocho.

V Bruselu dne dvacátého sedmého května dva tisíce osm.

Udfærdiget i Bruxelles den syvogtyvende maj to tusind og otte.

Geschehen zu Brüssel am siebenundzwanzigsten Mai zweitausendacht.

Kahe tuhande kaheksanda aasta maikuu kahekümne seitsmendal päeval Brüsselis.

Έγινε στις Βρυξέλλες, στις είκοσι εφτά Μαΐου δύο χιλιάδες οκτώ.

Done at Brussels on the twenty-seventh day of May in the year two thousand and eight.

Fait à Bruxelles, le vingt-sept mai deux mille huit.

Fatto a Bruxelles, addì ventisette maggio duemilaotto.

Briselē, divtūkstoš astotā gada divdesmit septītajā maijā.

Priimta du tūkstančiai aštuntų metų gegužės dvidešimt septintą dieną Briuselyje.

Kelt Brüsszelben, a kétezer-nyolcadik év május havának huszonhetedik napján.

Magħmul fi Brussell, fis-sebgħa u għoxrin jum ta' Mejju tas-sena elfejn u tmienja.

Gedaan te Brussel, de zevenentwintigste mei tweeduizend acht.

Sporządzono w Brukseli, dnia dwudziestego siódmego maja roku dwa tysiące ósmego.

Feito em Bruxelas, em vinte e sete de Maio de dois mil e oito.

Întocmit la Bruxelles, douăzeci și șapte mai două mii opt.

V Bruseli dňa dvadsiateho siedmeho mája dvetisícosem.

V Bruslju, dne sedemindvajsetega maja leta dva tisoč osem.

Tehty Brysselissä kahdentenakymmenentenäseitsemäntenä päivänä toukokuuta vuonna kaksituhattakahdeksan.

Som skedde i Bryssel den tjugosjunde maj tjugohundraåtta.

За държавите-членки

Por los Estados miembros

Za členské státy

For medlemsstaterne

Für die Mitgliedstaaten

Liikmesriikide nimel

Για τα κράτη μέλη

For the Member States

Pour les États membres

Per gli Stati membri

Dalībvalstu vārdā

Valstybių narių vardu

A tagállamok részéről

Għall-Istati Membri

Voor de lidstaten

W imieniu państw członkowskich

Pelos Estados-Membros

Pentru statele membre

Za členské štáty

Za države članice

Jäsenvaltioiden puolesta

På medlemsstaternas vägnar

За Европейската общност

Por la Comunidad Europea

Za Evropské společenství

For Det Europæiske Fællesskab

Für die Europäische Gemeinschaft

Euroopa Ühenduse nimel

Για την Ευρωπαϊκή Κοινότητα

For the European Community

Pour la Communauté européenne

Per la Comunità europea

Eiropas Kopienas vārdā

Europos bendrijos vardu

Az Európai Közösség részéről

Għall-Komunità Ewropea

Voor de Europese Gemeenschap

W imieniu Wspólnoty Europejskiej

Pela Comunidade Europeia

Pentru Comunitatea Europeană

Za Európske spoločenstvo

Za Evropsko skupnost

Euroopan yhteisön puolesta

För Europeiska gemenskapen

Für die Schweizerische Eidgenossenschaft

Pour la Confédération suisse

Per la Confederazione svizzera

(1) NACE: Nõukogu määrus (EMÜ) nr 3037/90, 9. oktoober 1990, Euroopa Ühenduse majandustegevuse statistilise liigituse kohta (EÜT L 293, 24.10.1990, lk 1). Määrust on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. septembri 2003. aasta määrusega (EÜ) nr 1882/2003 (ELT L 284, 31.10.2003, lk 1).

(2) Töötajad võivad taotleda lühiajalist elamisluba lõikes 3b nimetatud kvootide alusel ka lühemaks ajaks kui neli kuud.”;

(3) Need load antakse välja lisaks käesoleva lepingu artiklis 10 nimetatud kvootidele, mis on ette nähtud nendele töötajatele ja füüsilisest isikust ettevõtjatele, kellel on uute liikmesriikide kodakondsus lepingu allakirjutamise ajal (21. juuni 1999) ja 2004. aasta protokolli alusel käesoleva lepingu osaliseks saanud liikmesriikide kodanikele. Need load on ka lisaks lubadele, mis antakse välja vastavalt Šveitsi ja uute liikmesriikide vahelistele kahepoolsetele praktikantide vahetamise kokkulepetele.”;

1. LISA

Maa ja lisaeluaseme ostmisel kehtivad üleminekumeetmed

1. Bulgaaria Vabariik

Bulgaaria Vabariik võib viieks aastaks alates käesoleva protokolli jõustumise kuupäevast jätta jõusse käesolevale protokollile allakirjutamise ajal kehtinud õigusaktide sätted, millega Bulgaarias mitteelavatel Šveitsi kodanikel ja Šveitsi õigusaktide kohaselt asutatud juriidilistel isikutel piiratakse maa omandamist lisaeluaseme jaoks.

Bulgaarias seaduslikult elavate Šveitsi kodanike suhtes ei kohaldata eelmist lõiku ega muid eeskirju ja menetlusi kui need, mida kohaldatakse Bulgaaria kodanike suhtes.

Bulgaaria Vabariik võib seitsmeks aastaks alates käesoleva protokolli jõustumise kuupäevast jätta jõusse käesolevale protokollile allakirjutamise ajal kehtinud õigusaktide sätted, millega Šveitsi kodanikel ja Šveitsi õigusaktide kohaselt asutatud juriidilistel isikutel piiratakse põllumajandusmaa, metsa ja metsamaa omandamist. Ühelgi juhul ei või Šveitsi kodanikku kohelda põllumajandusmaa, metsa ja metsamaa omandamise puhul vähem soodsalt kui käesolevale protokollile allakirjutamise kuupäeval või piiravamalt kui kolmanda riigi kodanikku.

Füüsilisest isikust ettevõtjatest talupidajate suhtes, kes on Šveitsi kodanikud ning kes soovivad alustada tegevust Bulgaaria Vabariigis ja seal elada, ei kohaldata eelmise lõigu sätteid ega muid menetlusi kui need, mida kohaldatakse Bulgaaria Vabariigi kodanike suhtes.

Kolmandal aastal pärast käesoleva protokolli jõustumist korraldatakse kõnealuste üleminekumeetmete üldine läbivaatamine. Ühiskomitee võib otsustada lühendada esimeses lõigus osutatud üleminekuperioodi või selle lõpetada.

2. Rumeenia

Rumeenia võib viieks aastaks alates käesoleva protokolli jõustumise kuupäevast jätta jõusse käesolevale protokollile allakirjutamise ajal kehtinud õigusaktide sätted, millega piiratakse lisaeluaseme jaoks maa omandamist Rumeenias mitteelavatel Šveitsi kodanikel ja Šveitsi õigusaktide kohaselt asutatud juriidilistel isikutel, kelle tegevuskoht ei ole Rumeenias ja kellel ei ole Rumeenias tütarettevõtjat ega esindust.

Rumeenias seaduslikult elavate Šveitsi kodanike suhtes ei kohaldata eelmist lõiku ega muid eeskirju ja menetlusi kui need, mida kohaldatakse Rumeenia kodanike suhtes.

Rumeenia võib seitsmeks aastaks alates käesoleva protokolli jõustumise kuupäevast jätta jõusse käesolevale protokollile allakirjutamise ajal kehtinud õigusaktide sätted, millega piiratakse põllumajandusmaa, metsa ja metsamaa omandamist Šveitsi kodanikel ja Šveitsi õigusaktide kohaselt asutatud ettevõtjatel, kelle tegevuskoht ei ole Rumeenias või kes ei ole registreeritud Rumeenias. Ühelgi juhul ei või Šveitsi kodanikku kohelda põllumajandusmaa, metsa ja metsamaa omandamise puhul vähem soodsalt kui käesolevale protokollile allakirjutamise kuupäeval või piiravamalt kui kolmanda riigi kodanikku.

Füüsilisest isikust ettevõtjatest talupidajate suhtes, kes on Šveitsi kodanikud ning kes soovivad alustada tegevust Rumeenias ja seal elada, ei kohaldata eelmise lõigu sätteid ega muid menetlusi kui need, mida kohaldatakse Rumeenia kodanike suhtes.

2. LISA

Ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Šveitsi Konföderatsiooni vahelise isikute vaba liikumist käsitleva lepingu II lisa muudetakse järgmiselt:

Lepingu II lisa A jao punktis 1 olevale pealkirjale „Käesoleva lepingu kohaldamisel kohandatakse kõnealust määrust järgmiselt:” järgnevat teksti muudetakse järgmiselt:

alapunktis i, milles käsitletakse III lisa A osa, lisatakse viimase kande „Slovakkia – Šveits” järele järgmine tekst:

„Bulgaaria – Šveits

Puudub.

Rumeenia – Šveits

Konventsiooni ei ole.”

alapunktis j, milles käsitletakse III lisa B osa, lisatakse viimase kande „Slovakkia – Šveits” järele järgmine tekst:

„Bulgaaria – Šveits

Puudub.

Rumeenia – Šveits

Konventsiooni ei ole.”

Pealkirja „A jagu: Õigusaktid, millele viidatakse” järel olevasse punkti 1 „Määrus (EMÜ) nr 1408/71” lisatakse teksti „304 R 631: Määrus (EÜ) nr 631/2004 …” järele järgmine tekst:

„Nõukogu 20. novembri 2006. aasta määruse (EÜ) nr 1791/2006 (millega kohandatakse teatavaid määrusi ja otsuseid kaupade vaba liikumise, isikute vaba liikumise, äriühinguõiguse, konkurentsipoliitika, põllumajanduse (sealhulgas veterinaar- ja fütosanitaarõigusaktid), transpordipoliitika, maksustamise, statistika, energeetika, keskkonna, justiits- ja siseküsimustes tehtava koostöö, tolliliidu, välissuhete, ühise välis- ja julgeolekupoliitika ning institutsioonide valdkondades seoses Bulgaaria ja Rumeenia ühinemisega) 2. jagu (Isikute vaba liikumine – sotsiaalkindlustus), kuivõrd selle sätted on seotud käesoleva lepingu II lisas osutatud ühenduse õigusaktidega.”

Pealkirja „A jagu: Õigusaktid, millele viidatakse” järel olevasse punkti 2 „Määrus (EMÜ) nr 574/72” lisatakse teksti „304 R 631: Määrus (EÜ) nr 631/2004 …” järele järgmine tekst:

Pealkirja „B jagu: Õigusaktid, mida lepinguosalised peavad nõuetekohaselt arvesse võtma” järel olevatesse punktidesse „4.18. 383 D 0117: otsus nr 117…”, „4.27. 388 D 64: otsus nr 136…”, „4,37.393 D 825: otsus nr 150 …” pärast teksti „12003 TN 02/02 A: Akt Eesti Vabariigi, Küprose Vabariigi […] ühinemistingimuste kohta” ja punkti „4.77: otsus nr 192 …” lisatakse järgmine tekst:

5)	Bulgaaria Vabariigi ja Rumeenia kodanikest töötajate suhtes kohaldatakse II lisa protokolli töötuskindlustust käsitleva jao lõikes 1 sätestatud korda kuni käesoleva protokolli jõustumisele järgneva seitsmenda aasta lõpuni.

ÜHISDEKLARATSIOON LEPINGU III LISA KOHANDAMISE KOHTA

Lepinguosalised deklareerivad, et lepingu sujuva rakendamise huvides kohandatakse lepingu III lisa niipea kui võimalik, et sellesse muu hulgas lisada direktiiviga 2006/100/EÜ muudetud direktiiv 2005/36/EÜ ja Šveitsi uued kanded.

ŠVEITSI DEKLARATSIOON PÄRAST ALLAKIRJUTAMIST ÜHEPOOLSELT VÕETAVATE MEETMETE KOHTA

Šveits võimaldab uute liikmesriikide kodanikele ajutiselt juurdepääsu oma tööturule oma riiklike õigusaktide alusel enne käesoleva protokolli üleminekusätete jõustumist. Selleks kehtestab Šveits vastavalt lepingu artikli 10 lõikele 1 uute liikmesriikide kodanike suhtes lühi- ja pikaajaliste töölubade kvoodid, mis kehtivad alates käesolevale protokollile allakirjutamiste kuupäevast. Aastakvoodid koosnevad 282 pikaajalisest ja 1 006 lühiajalisest tööloast. Lisaks sellele antakse aastas välja 2 011 lühiajalist alla nelja kuulist tööluba.

20.5.2009

Euroopa Liidu Teataja

L 124/67

KOMISJONI SOOVITUS,

7. mai 2009,

Euroopa Liidus püsiliini- ja mobiilikõne lõpetamise tasu reguleerimise kohta

(2009/396/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. märtsi 2002. aasta direktiivi 2002/21/EÜ elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste ühise reguleeriva raamistiku kohta (raamdirektiiv), (1) eriti selle artikli 19 lõiget 1,

pärast konsulteerimist sidekomiteega

ning arvestades järgmist:

(1)

Vastavalt direktiivi 2002/21/EÜ artikli 8 lõikele 3 aitavad riikide reguleerivad asutused siseturu arengule kaasa, tehes muu hulgas läbipaistvalt koostööd omavahel ja komisjoniga, et tagada järjekindla reguleerimispraktika areng. Direktiivi 2002/21/EÜ artikli 7 alusel esitatud rohkem kui 850 meetme eelnõu hindamisel selgus, et häälkõne lõpetamise tasu on endiselt ebaühtlane.

(2)

Kuigi enamikus liikmesriikides on ühel või teisel viisil sätestatud hinnatase, kasutavad liikmesriigid hinna reguleerimiseks erinevaid vahendeid. Lisaks sellele, et hinna reguleerimise vahendid on erinevad, on üsna mitmekesised ka nende vahendite rakendamise viisid. See süvendab Euroopa Liidu kõne lõpetamise hulgihindade erinevust, mida saab vaid osaliselt seletada riikide erinevate tingimustega. Seda nentis ka komisjoni otsusega 2002/627/EÜ (2) moodustatud Euroopa reguleerivate organite töörühm (ERG) oma ühisseisukohas püsiliinikõne lõpetamise tasu ja mobiilikõne lõpetamise tasu sümmeetria kohta. Riikide reguleerivad asutused on sageli andnud väiksematele püsiliini- ja mobiilioperaatorile loa kehtestada kõrgem lõpetamistasu, kuna need operaatorid on uued turuosalised, kes ei ole saanud kasu mastaabiefektist ja/või nende kulude struktuur on teistsugune. Niisugust ebasümmeetriat esineb nii riigisiseselt kui ka riikidevahelises võrdluses, kuigi see vähehaaval väheneb. Euroopa reguleerivate organite töörühma ühisseisukohas märgitakse, et lõpetamistasud peaksid reeglina olema sümmeetrilised ja erinevusi tuleb asjakohaselt põhjendada.

(3)

Püsiliini- ja mobiilikõnede lõpetamistasude turgude reguleerimisel valitsevad suured erinevused ja see põhjustab põhimõttelist konkurentsimoonutust. Kõne lõpetamise turgudel leiab aset kahesuunaline juurdepääs, mille puhul eeldatakse, et kehtiv kord on kasulik mõlemale ühenduses olevale operaatorile, kuid kuna need operaatorid konkureerivad teineteisega klientide pärast, võib lõpetamistasudel olla märkimisväärseid strateegilisi tagajärgi ja need võivad avaldada suurt mõju konkurentsile. Kui lõpetamistasud on tegelikest kuludest suuremad, põhjustab see olulist liikumist püsiliini- ja mobiiliturgude vahel ning nende kasutajate seas. Turgudel, kus operaatoritel on erinev turuosa, võib see põhjustada olukorra, kus väiksematel operaatoritel tuleb oma suurematele konkurentidele tasuda märkimisväärseid summasid. Paljude Euroopa Liitu mittekuuluvate riikidega võrreldes on mitmes liikmesriigis mobiilikõne lõpetamistasu määr endiselt kõrge ja see on kõrge ka võrreldes püsiliinivõrgus tehtava kõne lõpetamise tasuga; seetõttu on hind langustendentsist hoolimata endiselt kõrge ka lõpptarbija jaoks. Kõrge lõpetamistasu tõttu on jaehind väljahelistaja jaoks enamasti kõrge, mistõttu helistatakse vähem ja see omakorda vähendab kliendi heaolu.

(4)

Kuna kuluarvestuse põhimõtte järgimine kõne lõpetamise turgudel on ikka veel ühtlustamata, on ilmne, et tuleb välja töötada ühine lähenemisviis, mis suurendaks võimalike investorite seisukohalt õiguskindlust ja stiimuleid ning vähendaks mitmes liikmesriigis tegutsevate operaatorite regulatiivset koormust. Riikide reguleerivatele asutustele on selge, et kõne lõpetamise turgusid tuleb reguleerida sidusalt, ning sama on korduvalt rõhutanud komisjon oma hinnangutes direktiivi 2002/21/EÜ artikli 7 kohaste meetmete eelnõudele.

(5)

Elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste regulatiivraamistikus on sätteid, millega on ette nähtud asjakohaste kuluarvestuse mehhanismide rakendamise ja hinnakontrolli kohustus, nagu Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. märtsi 2002. aasta direktiivi 2002/19/EÜ (elektroonilistele sidevõrkudele ja nendega seotud vahenditele juurdepääsu ja vastastikuse sidumise kohta (juurdepääsu käsitlev direktiiv)) (3) artiklid 9, 11 ja 13 koostoimes põhjendusega 20.

(6)

Komisjoni 19. septembri 2005. aasta soovitusega 2005/698/EÜ raamatupidamise lahususe ja kuluarvestussüsteemide kohta vastavalt elektroonilist sidet reguleerivale raamistikule (4) on kehtestatud teatavate kuluarvestuse või raamatupidamise lahusust käsitlevate sätete järjekindla kohaldamise raamistik eesmärgiga parandada raamatupidamissüsteemide, meetodite, läbitöötatud andmete, kontrolli- ja aruandlusprotsesside läbipaistvust kõikide osapoolte huvides.

(7)

Häälkõne lõpetamise hulgiteenus on teenus, millega lõpetatakse sihtkohta (püsiliinide puhul) või kliendile (mobiilivõrkudes) tehtud kõned. ELis arvestatakse tasu põhimõttel „kes helistab, see maksab”, see tähendab, et lõpetamistasu määrab kindlaks võrk, kuhu kõne võeti, ja kõne eest maksab helistaja võrk. Kõne saajale ei esitata selle teenuse eest arvet ja teda üldiselt ei huvita, milline on tema teenusepakkuja kõnelõpetustasu. Sellest tuleneb tururegulaatorite peamine konkurentsiprobleem: liiga kõrge hind. Kõne lõpetamise kõrge hinna maksab lõppkokkuvõttes kinni lõppkasutaja. Arvestades, et lõpetamisturgudel on tegemist kahesuunalise juurdepääsuga, võib konkurentsiprobleemiks kujuneda ka operaatoritevaheline ristsubsideerimine. Nimetatud probleeme võib esineda nii püsiliini- kui ka mobiilikõnede lõpetamise turgudel. Pidades silmas, et kõne lõpetavatel operaatoritel on võimalik tõsta teenuse hinda märksa üle tegelike kulude, peetakse selle probleemi sobivaimaks lahenduseks keskpikas perspektiivis hindade kehtestamist kulude põhjal. Vastavalt direktiivi 2002/19/EÜ põhjendusele 20 peaks kulude tagasiteenimise meetod olema kooskõlas oludega. Arvestades kõne lõpetamise turgude erilist laadi ning sellest tuleneda võivaid konkurentsi- ja jaotusprobleeme, on komisjon pikemat aega olnud seisukohal, et tegelike kulude normeerimine ja sümmeetrilistel lõpetamistasudel rajaneva ühise lähenemisviisi kehtestamine parandaks konkurentsi tõhusust ja jätkusuutlikkust ning kuna hind langeks ja teenuste pakkumine suureneks, oleks see kasulik ka tarbijaile.

(8)

Direktiivi 2002/21/EÜ artikli 8 lõike 1 kohaselt tagavad liikmesriigid, et kõnealuses direktiivis ja eridirektiivides sätestatud ülesandeid, eelkõige tulemusliku konkurentsi tagamisega seotud ülesandeid täites peavad riikide reguleerivad asutused täiel määral silmas, et reguleerimine peab olema tehnoloogiliselt neutraalne. Vastavalt direktiivi 2002/21/EÜ artikli 8 lõikele 2 peavad riikide reguleerivad asutused toetama konkurentsi, tagades muu hulgas, et kasutajad saavad võimalikult suurt kasu teenuse valiku-, hinna- ja kvaliteeditingimustest ning et konkurentsi ei moonutata ega piirata. Nende eesmärkide saavutamiseks ning liikmesriikides sidusa rakendamise huvides tuleks lõpetamistasude suuruse reguleerimisel niipea kui võimalik võtta aluseks tõhusa operaatori kulud.

(9)

Tegeliku konkurentsi puhul konkureerivad operaatorid üksteisega vastavalt oma jooksvatele kuludele ja neile ei hüvitata ebatõhususest tulenevaid kulusid. Tõhusa ja ajakohast tehnoloogiat kasutava operaatori kulude teadasaamiseks tuleb varasemaid kulunäitajaid kohandada, et nad kajastaksid käesoleva aja kulusid.

(10)

Kui operaatori kulud hüvitatakse vastavalt tegelikele kõne lõpetamise kuludele, puudub tal stiimul tõhususe suurendamiseks. Niinimetatud alt-üles mudeli kasutamine vastab lähenemisviisile, mille puhul töötatakse välja tõhusa operaatori võrk, kusjuures tõhusa võrgu majandus- ja insenertehniline mudel töötatakse välja jooksvate kulude alusel. See mudel ei lähtu olemasolevate seadmete arvust, vaid vajalikust seadmete arvust, ja selle puhul ei arvestata seniseid kulusid.

(11)

Kuna alt-üles mudeli loomisel kasutatakse eeskätt tuletatud andmeid (näiteks võrgukulusid arvutatakse seadmete müüjatelt saadud andmete alusel), võivad turureguleerijad omavahel võrrelda alt-üles mudelit ja ülalt-alla mudelit kasutades saadud tulemusi, saavutades niiviisi võimalikult tõesed tulemused ning vältides hüpoteetilise ja tegeliku operaatori tegevuskulude, kapitalikulude ning kulude jaotumise suurt lahknevust. Selleks et välja selgitada ja kõrvaldada alt-üles mudelist tuleneda võivaid puudusi, näiteks teabe asümmeetria, võib riigi reguleeriv asutus võrrelda alt-üles mudeliga saavutatud tulemusi nende tulemustega, mis saadakse kontrollitud andmetele tugineva ülalt-alla mudeli kasutamisel.

(12)

Kulumudeli loomisel tuleks teha õige valik mudeli kehtivuse ajal olemasolevate ja teadaolevate tehnoloogiliste lahenduste hulgast. Seega kui täna töötataks välja püsiliinivõrkude alt-üles mudelit, tuleks põhimõtteliselt arvestada, et selle ülekandevõrk on järgmise põlvkonna võrk. Mobiilivõrkude puhul aga tuleks mudeli loomisel lähtuda eeldusest, et võrgule juurdepääs põhineb nii teise põlvkonna kui ka kolmanda põlvkonna võrgu elementidel, kuid ülekandevõrk oleks järgmise põlvkonna võrk.

(13)

Arvestades kõne lõpetamise turgude erilist laadi, tuleks kõne lõpetamise teenuse kulu arvutada tulevikule orienteeritud pikaajaliselt lisanduvate kulude meetodil (edaspidi „LRIC-meetod”). LRIC-meetodil koostatud mudelis on iga kulu muutuja ja kuna eeldatakse, et kõik varad aja jooksul asendatakse, võimaldab niisugusel meetodil tasude kehtestamine kulusid tõhusalt katta. LRIC-meetodil koostatud mudel sisaldab vaid neid kulusid, mis tulenevad teatavast juurdekasvust. Lisanduvate kulude meetod, mille puhul arvestatakse vaid tõhusust suurendavaid kulutusi, mida enam ei tehtaks, kui juurdekasvuga seotud teenust enam ei osutataks (see tähendab välditavad kulud), aitab parandada tootmise ja tarbimise tõhusust ning vähendada konkurentsimoonutuste tekkimise võimalust. Mida suurem on lõpetamistasu ja lisanduvate kulude erinevus, seda suurem on konkurentsimoonutus püsiliini- ja mobiiliturgude ja/või ebasümmeetriliste turuosade ja liikluse mahtudega operaatorite vahel. Seetõttu on põhjendatud puhta LRIC-meetodi kasutamine, kusjuures asjaomase juurdekasvu moodustab kõne lõpetamise hulgiteenus ning see sisaldab ainult välditavaid kulusid. LRIC-meetodi kasutamine võimaldaks ka katta püsi- ja muutuvkulud (kuna eeldatavalt muutuvad ka püsikulud aja jooksul), mis lisanduvad kõne lõpetamise hulgiteenuse osutamise kuludele, ja seega kulusid tagasi teenida.

(14)

Välditavad kulud on kõiki teenuseliike pakkuva operaatori teadaolevate pikaajaliste kulude erinevus sama operaatori niisugustest teadaolevatest kuludest, mis on seotud kõikide teenuseliikide, välja arvatud kõne lõpetamise hulgiteenus, pakkumisega kolmandatele isikutele (see tähendab kolmandatele isikutele kõne lõpetamise teenust mittepakkuva operaatori kulud). Kulude õigeks jaotamiseks tuleb eristada liiklusest tulenevaid kulusid, st püsi- ja muutuvkulusid, mis kasvavad, kui liiklus võrgus suureneb, ning liiklusest sõltumatuid kulusid, st kulusid, mis liikluse suurenemisel ei kasva. Kõne lõpetamise hulgiteenusega seotud kulude kindlaksmääramisel tuleb jätta arvestamata liiklusega mitteseotud kulud. Peale selle tuleks kõigepealt kindlaks määrata muude teenuste (näiteks kõne algatamine, SMS, MMS, lairiba, püsiliinid ja muud) liiklusega seotud kulud ning kõne lõpetamise hulgiteenust arvestada alles viimases järjekorras. Seega peaksid kõne lõpetamise hulgiteenuse kulud vastama kõnealuse teenuse osutamisega seotud täiendavatele kuludele. Järelikult peaks LRIC-meetodil põhinev püsiliini- ja mobiiliturgudel kõne lõpetamise hulgiteenuse kuluarvestus võimaldama vaid niisuguste kulude katmist, mida enam ei tekiks, kui kolmandatele isikutele ei osutataks kõne lõpetamise hulgiteenust.

(15)

Kõne lõpetamine on teenus, mida kasutavad nii kõne võtja kui ka kõne saaja (sest kui kõne saajale ei oleks kõne vajalik, jätaks ta kõnele vastamata) ja sellest võib omakorda järeldada, et kulusid põhjustavad mõlemad pooled. Kui kulupõhiste hindade kehtestamisel lähtutakse kulude põhjustamisest, on loomulik, et kulud kannab nende põhjustaja. Kui lähtuda seisukohast, et kõne lõpetamise turud on kahepoolsed ja kulusid põhjustavad mõlemad pooled, ei oleks vaja kõiki asjaomaseid kulusid katta reguleeritava kõnede lõpetamise hulgiteenuse tasuga. Käesolevas soovituses lähtutakse sellest, et kõik kõne lõpetamise hulgiteenuse välditavad kulud (kulud, mis ei kasva kõne lõpetamiste hulga suurenemisel) saab katta hulgiteenuse tasuga.

(16)

Kui kehtestatakse lõpetamistasu, mis ei vasta ühtsele tegelike kulude tasemele, peab erinevus olema põhjendatud operaatorist sõltumatute paratamatute kuluerinevustega. Püsiliinivõrkude puhul ei ole teada operaatorist sõltumatuid paratamatuid kuluerinevusi. Mobiilivõrkudes võib operaatorite teenuseühiku hinna erinevust põhjustavaks väliseks teguriks pidada sagedusala ebaühtlast jaotust. Välistest põhjustest tingitud hinnaerinevused võivad tekkida, kui sagedusala ei ole jaotatud turumehhanismide alusel, vaid vastavalt litsentside väljaandmise järjekorrale. Kui sagedusala jaotatakse turupõhise mehhanismiga, näiteks oksjon, või kui on olemas järelturg, saavad turuosalised paremini kontrollida erinevate sageduste kasutamisest tingitud kuluerinevusi ning need erinevused vähenevad oluliselt või kaovad sootuks.

(17)

Uute mobiiliturgudele tulijate tegevuskulud võivad üleminekuperioodil, enne minimaalse efektiivse mastaabi saavutamist, olla suuremad. Seetõttu võivad riikide reguleerivad asutused, olles teinud kindlaks, et jaemüügiturul esineb takistusi turuletulekul ja laienemisel, lubada neil pärast turuletulekut kuni neljaaastase üleminekuperioodi jooksul tagasi teenida need lisanduvad kulud, mis ületavad mudelina kasutatava operaatori kulusid. Kuna arvestuste kohaselt võtab mobiilsideturul minimaalset efektiivset mastaapi kajastava 15–20 % se turuosa saavutamine aega kolm kuni neli aastat alates turuletulekust, on vastavalt Euroopa reguleerivate organite töörühma ühisseisukohale ebasümmeetria järkjärguliseks kõrvaldamiseks mõistlik ette näha nelja aasta pikkune ajavahemik. Seega erineb uute mobiiliturgudele tulijate olukord uute püsiliiniturgudele tulijate olukorrast, sest viimastel on võimalik hoida tegevuskulud madalad, keskendudes suuremahulistele liinidele ja/või üürides vajalikku sisendit turgu valitsevalt operaatorilt.

(18)

Eelistada tuleb varade majanduslikku väärtust kajastavat amortisatsioonimeetodit. Kui aga töökindlat majandusliku amortiseerumise mudelit ei õnnestu välja töötada, võib kasutada muud meetodit, näiteks lineaarse amortisatsiooni meetod, annuiteedimeetod ja nn kallutatud annuiteedi meetod (ingl k tilted annuities). Meetodi valikul tuleb lähtuda sellest, kui täielikult see kajastab majanduslikku amortiseerumist. Seega kui töökindlat majandusliku amortisatsiooni mudelit ei õnnestu välja töötada, tuleks iga alt-üles mudeliga hõlmatud olulisema vara amortiseerumisprofiili käsitleda eraldi ning valida tuleks niisugune lähenemisviis, mille tulemusel saadav amortiseerumisprofiil sarnaneb majandusliku amortiseerumise profiilile.

(19)	Efektiivset mastaapi hinnatakse püsiliini- ja mobiilivõrkude puhul erinevalt. Püsiliini- ja mobiilisides on minimaalne efektiivne mastaap erinev, kuna kummalgi on erinev regulatiiv- ja ärikeskkond.

(20)	Riikide reguleerivad asutused ei tohiks kõne lõpetamise hulgihinna reguleerimisel takistada ega piirata operaatorite võimalust tulevikus sõlmida teistsuguseid kokkuleppeid kõne lõpetamisega seotud liikluse kohta, kui need kokkulepped vastavad konkurentsil põhineva turu põhimõtetele.

(21)

Üleminekuperiood, mis kestab 31. detsembrini 2012, on eeldatavalt piisavalt pikk, et riikide reguleerivad asutused saaksid välja töötada kulumudeli ja operaatorid saaksid sellest lähtuvalt kohandada oma ärikavu; teisest küljest võimaldab üleminekuperiood asjaosalistel mõista, kui tähtis on kehtestada niisugune kulupõhine lõpetamistasu, mis oleks tarbijaile võimalikult kasulik.

(22)

Riikide reguleerivad asutused, kellel on ebapiisavalt vahendeid, võivad soovitatava kulumudeli koostamiseks erandkorras vajada pikemat üleminekuperioodi. Sel juhul võib riigi reguleeriv asutus kaaluda 1. juulini 2014 kehtivate ajutiste hindade kehtestamist mõne muu mudeli kui jooksvatel kuludel põhineva LRIC-meetodil koostatud alt-üles mudeli (näiteks võrdlev hindamine) alusel, kui ta suudab tõendada, et tema meetod annab tulemusi, mis vastavad käesolevas dokumendis soovitatud tulemustele, ning nendega saavutatakse samasugune tõhusus kui konkurentsil põhineva turu puhul. Kui riikide reguleerivatel asutustel, kellel on ebapiisavalt vahendeid, on objektiivselt üle jõu käiv kohaldada soovitatavat meetodit pärast osutatud kuupäeva, võivad asjaomased riikide reguleerivad asutused jätkata alternatiivse meetodi kasutamist kuni käesoleva soovituse läbivaatamise kuupäevani, kui riikide reguleerivate asutuste ja komisjoni vahelise koostöö jaoks loodud ja vastavaid töörühmi hõlmav asutus ei paku piisavalt praktilist abi ja suuniseid, et tulla toime piiratud vahenditega ja eelkõige soovitatava meetodi rakendamise kuludega. Alternatiivsest meetodist tulenev mis tahes tasu ei tohi olla suurem kui niisuguste lõpetamistasude keskmine väärtus, mille riikide reguleerivad asutused on kehtestanud soovitatava meetodi alusel.

(23)	Käesoleva soovituse üle on korraldatud avalik arutelu,

SOOVITAB JÄRGMIST:

Direktiivi 2002/19/EÜ artikli 13 kohaste hinnakontrolli ja kuluarvestuse kohustuste täitmisel niisuguste operaatorite üle, kelle riigi reguleeriv asutus on direktiivi 2002/21/EÜ artikli 16 alusel teostatud turuanalüüsi tunnistatud üldkasutatavates telefonivõrkudes kõne lõpetamise hulgiteenuse turgudel (edaspidi „püsiliini- ja mobiilivõrkudes kõne lõpetamise turud”) märkimisväärse turujõuga operaatoriks, peaksid riikide reguleerivad asutused kehtestama tõhusa operaatori kuludele vastavad lõpetamistasud. See tähendab, et need tasud peaksid olema sümmeetrilised. Seejuures peaksid riikide reguleerivad asutused tegutsema järgmiselt.

2.	Tõhusate kulude hindamisel on soovitatav kasutada meetodit, mille puhul lähtutakse käesoleva aja kuludest ja kasutatakse tulevikule orienteeritud pikaajalistelt lisanduvatel kuludel (LRIC) põhinevat alt-üles modelleerimist.

3.	Tulemuste kontrollimiseks ja nende tõesuse suurendamiseks võivad riikide reguleerivad asutused võrrelda alt-üles koostatud mudeliga saavutatud tulemusi nende tulemustega, mis saadakse kontrollitud andmetele tugineva ülalt-alla mudeli kasutamisel, ning teha vastavaid parandusi.

Kulumudel peaks põhinema tõhusal tehnoloogial, mis on kättesaadav ajavahemikul, mida mudel hõlmab. Seega võiks ülekandevõrk püsiliini- ja mobiilivõrkude puhul põhimõtteliselt olla järgmise põlvkonna võrk. Mobiilivõrkude osa, mille kaudu toimub võrgule juurdepääs, peaks kasutama nii teise kui ka kolmanda põlvkonna võrgu elemente.

Käesolevas soovituses määratletakse kulukategooriad järgmiselt:

(a)	„lisanduvad kulud” – kulud, mida on võimalik vältida, kui vastavat juurdekasvu enam ei toimu (tuntud ka välditava kuluna);

(b)	„liiklusest tulenevad kulud” – kõik püsi- ja muutuvkulud, mis kasvavad, kui liiklus võrgus suureneb.

LRIC mudelis tuleks asjakohast juurdekasvu määratleda kolmandatele isikutele osutatava häälkõne lõpetamise hulgiteenusena. Seega peaksid riikide reguleerivad asutused lisanduva kulu hindamisel välja selgitama, mil määral erinevad kõiki teenuseliike pakkuva operaatori teadaolevad pikaajalised kulud sama operaatori niisugustest pikaajalistest kuludest, mis ei sisalda kõne lõpetamise hulgiteenuste osutamist kolmandatele isikutele. Tuleb eristada liiklusest tulenevaid kulusid ja liiklusest sõltumatuid kulusid, kusjuures viimaseid ei arvestata kõne lõpetamise hulgihinna arvutamisel. Asjakohase lisanduva kulu väljaselgitamiseks soovitatakse meetodit, mille puhul selgitatakse kõigepealt välja niisugused liiklusest tulenevad kulud, mis on seotud muude teenuste kui häälkõne lõpetamise hulgiteenuse osutamisega, ning seejärel määratakse kindlaks vaid häälkõne lõpetamise hulgiteenuse osutamisega seotud liiklusest tulenevad jääkkulud. See tähendab, et reguleeritava kõne lõpetamise teenuse puhul selgitatakse välja vaid niisugused kulud, mida enam ei tekiks, kui kolmandatele isikutele ei osutataks häälkõne lõpetamise hulgiteenust. Lisas käsitletakse põhjalikumalt põhimõtteid, mille alusel arvutatakse välja juurdekasv, mis tuleneb püsiliini- ja mobiilivõrkudes häälkõne lõpetamise hulgiteenuse osutamisest.

7.	Võimaluse korral soovitatakse varade amortisatsiooni arvutamiseks kasutada majandusliku amortiseerumise meetodit.

8.	Operaatori mudeli loomisel tema efektiivse mastaabi otsustamisel peaksid riikide reguleerivad asutused lähtuma lisas esitatud püsiliini- ja mobiilivõrkude asjakohase efektiivse mastaabi määratlemise põhimõtetest.

Kui tegelike kulude määra arvestamisel hälbitakse eespool nimetatud põhimõtetest, tuleks seda põhjendada niisuguste paratamatute kuluerinevustega, mis ei sõltu asjaomastest operaatoritest. Mobiilikõne lõpetamise turgudel võib niisuguseid paratamatuid hinnaerinevusi põhjustada sagedusala ebaühtlane jaotus. Kui kulumudel sisaldab kõne lõpetamise hulgiteenuse osutamiseks täiendava sagedusala omandamist, peaksid riikide reguleerivad asutused paratamatud hinnaerinevused korrapäraselt läbi vaatama, arvestades muu hulgas seda, kas tulevikus võidakse turupõhiste mehhanismidega eraldada täiendavaid sagedusalasid, mis võib vähendada olemasolevast sageduste jaotusest tulenevat hinnaerinevust, või kas hilisemate turule tulijate suhteline kuluhalvemus väheneb sedamööda, kuidas nende tegevus laieneb.

10.

Kui tõendatakse, et alla minimaalse efektiivse mastaabi tegutseva uue mobiiliturule tulija teenuseühikule lisanduvad kulud on suuremad kui mudelina kasutatava operaatori kulud, võivad riikide reguleerivad asutused, olles teinud kindlaks, et jaemüügiturul esineb takistusi turuletulekul ja laienemisel, kehtestada üleminekuperioodi, mille jooksul need täiendavad kulud teenitakse tagasi reguleeritavate lõpetamistasudega. Ükski asjaomane üleminekuperiood ei tohiks olla pikem kui neli aastat pärast turuletulekut.

11.

Käesolev soovitus ei piira nende varasemate reguleerivate otsuste kohaldamist, mida riikide reguleerivad asutused on teinud käesoleva soovituse käsitlusalas. Sellest olenemata peaksid riikide reguleerivad asutused tagama, et 31. detsembriks 2012 rakendatakse kulutõhusaid ja sümmeetrilisi lõpetamistasusid, arvestades punktides 9 ja 10 nimetatud paratamatuid kuluerinevusi.

12.

Erakordsel juhul, kui riigi reguleeriv asutus ei suuda eelkõige vahendite vähesuse tõttu õigeks ajaks luua soovitatavat kulumudelit ja ta suudab tõendada, et mõnel muul viisil kui jooksvatel kuludel põhineva LRIC-meetodil koostatud alt-üles mudeli alusel on võimalik saada tulemusi, mis vastavad käesolevas soovituses ettenähtud tulemustele, ning saavutada samasugune tõhusus kui konkurentsil põhineva turu puhul, võib ta kaaluda mõnele muule mudelile vastavate, kuni 1. juulini 2014 kehtivate ajutiste hindade kehtestamist. Kui riikide reguleerivatel asutustel, kellel on ebapiisavalt vahendeid, on objektiivselt üle jõu käiv kohaldada soovitatavat meetodit pärast osutatud kuupäeva, võivad asjaomased riikide reguleerivad asutused jätkata alternatiivse meetodi kasutamist kuni käesoleva soovituse läbivaatamise kuupäevani, kui riikide reguleerivate asutuste ja komisjoni vahelise koostöö jaoks loodud ja vastavaid töörühmi hõlmav asutus ei paku piisavalt praktilist abi ja suuniseid, et tulla toime piiratud vahenditega ja eelkõige soovitatava meetodi rakendamise kuludega. Alternatiivsest meetodist tulenev mis tahes tasu ei tohi olla suurem kui niisuguste lõpetamistasude keskmine väärtus, mille riikide reguleerivad asutused on kehtestanud soovitatava meetodi alusel.

13.	Käesolev soovitus vaadatakse läbi hiljemalt neli aastat pärast selle kohaldamise kuupäeva.

14.	Käesolev soovitus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 7. mai 2009

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Viviane REDING

(1) EÜT L 108, 24.4.2002, lk 33.

(2) EÜT L 200, 30.7.2002, lk 38.

(3) EÜT L 108, 24.4.2002, lk 7.

(4) ELT L 266, 11.10.2005, lk 64.

LISA

Püsiliinivõrkude kõne lõpetamise hulgihinna arvutamise põhimõtted

Kõne lõpetamise hulgiteenuse osutamisel lisanduvad kulud (see tähendab välditavad kulud) on kõiki teenuseliike pakkuva operaatori kõikide pikaajaliste kulude erinevus sama operaatori kõikidest kuludest ilma kolmandatele isikutele kõne lõpetamise hulgiteenuse osutamiseta.

Kulude õigeks jaotamiseks tuleb eristada liiklusest tulenevaid kulusid ja liiklusest sõltumatuid kulusid. Kõne lõpetamise hulgihinna arvutamisel jäetakse liiklusega mitteseotud kulud arvestamata. Lõpetamisteenuse osutamisest tuleneva juurdekasvu puhul tuleks arvestada ainult neid liiklusest tulenevaid kulusid, mida ei tekiks, kui kõne lõpetamise hulgiteenust ei osutataks. Nende välditavate kulude suurust võib arvutada nii, et kõigepealt määratakse kindlaks muude teenuste kui kõne lõpetamise hulgiteenuse (näiteks kõne algatamine, andmesideteenused, IP-televisioon jm) osutamisega seotud liiklusest tulenevad kulud ja kõne lõpetamise hulgiteenuse puhul määratakse kindlaks vaid liiklusest tulenevad jääkkulud.

Liiklusest tulenevad ja liiklusega mitteseotud kulud eraldatakse tavaliselt esimeses punktis, kus toimub liikluse koondumine. Üldkasutatava telefonivõrgu puhul on selleks tavaliselt (kaug)vahejaotuspunktis oleva liinikaardi peajaotaja-poolne osa. Lairiba järgmise põlvkonna võrguga samaväärne on liinikaart DSLAM/MSAN-is (1). Kui DSLAM/MSAN on paigutatud kaablikappi, tuleb välja selgitada, kas kapi ja peajaotla vaheline kliendiliin on ühiskasutuses ja tuleks paigutada liiklusest sõltuvate kulude kategooriasse; sel juhul on kaablikapp punktiks, kus eraldatakse liiklusest tulenevad ja liiklusega mitteseotud kulud. Kui häälkõne lõpetamise teenusele, olenemata kasutatavast tehnoloogiast, on eraldatud teatav läbilaskevõimsus, on eralduspunktiks (kaug)vahejaotuspunkt.

Eespool kirjeldatud lähenemisviisi puhul kuuluvad lõpetamisteenuse osutamisest tuleneva kulude juurdekasvu hulka näiteks võrgu läbilaskevõime suurendamine, mis on vajalik lõpetamise hulgiteenuse osutamisega seotud täiendava liikluse (näiteks täiendava võrgu infrastruktuuri ehitamine, kuna kõne lõpetamise hulgiteenuse osutamisega seotud täiendava liiklusega toimetulemiseks tuleb vastavalt suurendada läbilaskevõimet) edastamiseks, ja kolmandatele isikutele kõne lõpetamise hulgiteenuse osutamisega otseselt seotud täiendavad ärikulud.

Kulumudeli koostamisel operaatori efektiivse mastaabi kindlakstegemiseks peaksid riikide reguleerivad asutused arvestama, et püsiliinivõrgu operaatoritel on võimalik ehitada võrk teatavates piirkondades ning keskenduda suuremahulistele liinidele ja/või üürida vajalikku sisendit turgu valitsevalt operaatorilt. Seega peaksid riikide reguleerivad asutused mudelina kasutatava operaatori efektiivse mastaabi kindlaksmääramisel lähtuma vajadusest toetada edukat turule tulemist, pidades samal ajal silmas, et teatavatel tingimustel on väiksemate operaatoritel võimalik väiksemates piirkondades tegutseda madalate kuludega. Lisaks võib eeldada, et väiksemad operaatorid, kellel puuduvad ulatuslikumates piirkondades tegutsevate suurte operaatorite mastaabieelised, ei ole ise lõpetamisteenuse pakkujad, vaid ostavad hulgiteenust sisse.

Mobiilivõrkude kõne lõpetamise hulgihinna arvutamise põhimõtted

Kõne lõpetamise hulgiteenuse osutamisel lisanduvad kulud (see tähendab välditavad kulud) on kõiki teenuseliike pakkuva operaatori kõikide pikaajaliste kulude erinevus kolmandatele isikutele kõne lõpetamise teenust mittepakkuva operaatori kõikidest pikaajalistest kuludest.

Kulude õigeks jaotamiseks tuleb eristada liiklusest tulenevaid kulusid ja liiklusest sõltumatuid kulusid. Kõne lõpetamise hulgihinna arvutamisel jäetakse liiklusega mitteseotud kulud arvestamata. Lõpetamisteenuse osutamisest tuleneva juurdekasvu puhul tuleks arvestada ainult neid liiklusest tulenevaid kulusid, mida ei tekiks, kui kõne lõpetamise hulgiteenust ei osutataks. Nende välditavate kulude suurust võib arvutada nii, et kõigepealt määratakse kindlaks muude teenuste kui kõne lõpetamise hulgiteenuse (näiteks kõne algatamine, SMS, MMS jm) osutamisel tekkivad liiklusest tulenevad kulud ja kõne lõpetamise hulgiteenuse puhul määratakse kindlaks vaid liiklusest tulenevad jääkkulud.

Mobiiltelefoni ja SIM-kaardi soetamise kulud ei ole liiklusest tulenevad kulud ja neid ei tohiks häälkõne lõpetamise hulgiteenuse kulumudelites arvestada.

Leviala iseloomustab kõige paremini olukord, kus võrgu mis tahes punktist on mis tahes ajal võimalik helistada, ning liikluse kasvust tingitud läbilaskevõime suurendamine tähendab võrgu lisakulu. Vajadus tagada klientidele niisugune levi põhjustab liiklusest sõltumatuid kulusid, mida ei tohiks arvestada kõne lõpetamise hulgiteenusest tuleneva juurdekasvuna. Kulumudel peaks kajastama seda, et väljakujunenud mobiilsideturule investeerimise eesmärk on eeskätt läbilaskevõime suurendamine ja uute teenuste väljatöötamine. Seega ei tohiks kõne lõpetamise hulgiteenuse lisanduva kulu arvutamisel arvestada levialaga seotud kulusid, kuid arvestada tuleks läbilaskevõime suurendamisega seotud kulusid niivõrd, kuivõrd neid põhjustab kõne lõpetamise hulgiteenuse osutamine.

Klientidele jaeteenuste osutamisel tekkivaid sagedusala kasutamisest (sagedusala hoidmise ja kasutamise luba) tingitud kulusid mõjutab esialgu klientide arv. Seega ei olene need kulud liiklusest ja neid ei tohiks arvestada kõne lõpetamise hulgiteenusest tuleneva juurdekasvuna. Võimaluse korral tuleks tulevikule orienteeritud alternatiivkuludena arvestada kulusid, mida tingib sagedusala laiendamine täiendava läbilaskevõime loomiseks, et tulla toime kõne lõpetamise hulgiteenuse osutamisega seotud liikluse suurenemisega.

Eespool kirjeldatud lähenemisviisi puhul kuuluvad lõpetamisteenuse osutamisest tuleneva kulude juurdekasvu hulka näiteks võrgu läbilaskevõime suurendamine selleks, et tulla toime hulgiteenuse osutamisega seotud täiendava liiklusega (näiteks täiendava võrgu infrastruktuuri ehitamine, kuna hulgiteenuse osutamisega seotud täiendava liiklusega toimetulemiseks tuleb vastavalt suurendada läbilaskevõimet). Nende võrgukulude hulka võib kuuluda kolmandate isikute kõnelõpetamise liikluse edastamiseks otseselt vajalike uute mobiilsidevõrgu keskjaamade ehitamine ja magistraalvõrgu infrastruktuuri rajamine. Juhtudel kus teatavaid võrguelemente, nagu näiteks kärgvõrgu tugijaamasid ja mobiilsidevõrgu tugijaamasid (BTS), jagatakse kõne algatamise ja lõpetamise eesmärgil, arvestatakse neid elemente lõpetamisteenuse kulumudeli koostamisel määral, mil neid elemente on lisatud kolmandate isikute täiendava kõnelõpetamisliikluse edastamiseks. Kulumudeli koostamisel arvestatakse ka kolmandatele isikutele kõne lõpetamise hulgiteenuse osutamiseks vajaliku täiendava sagedusalaga seotud kulusid ja täiendavaid ärikulusid. Seega ei arvestata levialaga seotud kulusid, vältimatuid ärikulusid ega jaekaubanduskulusid.

Arvestades turuosade dünaamikat paljudes liikmesriikides, soovitatakse kulumudeli koostamiseks vajaliku minimaalse efektiivse mastaabi kindlaksmääramisel võtta aluseks 20 % suurune turuosa. Eeldatavalt püüavad mobiilioperaatorid pärast turule tulemist suurendada tõhusust ja tulu ning suudavad seega hõivata vähemalt 20 % suuruse turuosa. Kui riigi reguleeriv asutus jõuab järeldusele, et asjaomase liikmesriigi turutingimuste puhul on minimaalne efektiivne mastaap teistsugune, võib ta soovitatavast lähenemisviisist ka kõrvale kalduda.

(1) Digital Subscriber Line Access Multiplexer/Multi-Service Access Node.

20.5.2009

Euroopa Liidu Teataja

L 124/75

Nõukogu 16. jaanuari 2009. aasta määruse (EÜ) nr 43/2009 (millega määratakse 2009. aastaks kindlaks teatavate kalavarude ja kalavarurühmade püügivõimalused ning lisatingimused, mida kohaldatakse ühenduse vetes ning ühenduse kalalaevade suhtes püügipiirangutega vetes) parandused

( Euroopa Liidu Teataja L 22, 26. jaanuar 2009 )

I lisas lehekülgedel 32–35:

a)	jäetakse välja kanne „Germo alalunga ALB Pikkuim-tuun”;

asendatakse	„Lampanyctus achirus”
järgmisega:	„Nannobrachium achirus”;

asendatakse	„Pseudochaenichthus georgianus”
järgmisega:	„Pseudochaenichthys georgianus”;

asendatakse	„Radjiformes”
järgmisega:	„Rajiformes”.

2.	I lisas lehekülgedel 32–35 ja leheküljel 118 teises tabelis

asendatakse

„Tetrapturus alba”

järgmisega:

„Tetrapturus albidus”.

3.	I lisas lehekülgedel 32–35 ja leheküljel 96 esimeses ja teises tabelis

asendatakse

„Trisopterus esmarki”

järgmisega:

„Trisopterus esmarkii”.

I lisas lehekülgedel 32–35

asendatakse

„Molva macrophthalmus

SLI

Vahemere molva”

järgmisega:

„Molva macrophthalma

SLI

Vahemere molva”.

5.	Ia lisas lehekülje 41 teises tabelis „Liik: Heeringas Püügipiirkond: Kaaspüük IIIa püügipiirkonnas”

asendatakse

„(HER/03A-BC.)”

järgmisega:

„(HER/03A-BC)”.

6.	Ia lisas lehekülje 41 kolmandas tabelis „Liik: Heeringas Püügipiirkond: Kaaspüük IV, VIId püügipiirkonnas ja püügipiirkonna IIa EÜ vetes”

asendatakse

„(HER/2A47DX.)”

järgmisega:

„(HER/2A47DX)”.

7.	Ia lisas lehekülje 42 esimeses tabelis „Liik: Heeringas Püügipiirkond: VIId; IVc”

asendatakse

„(HER/4CXB7D.)”

järgmisega:

„(HER/4CXB7D)”.

8.	Ia lisas lehekülje 43 kolmandas tabelis „Liik: Heeringas Püügipiirkond: VIIa”

asendatakse

„(HER/07A/MM.)”

järgmisega:

„(HER/07A/MM)”.

9.	Ia lisas lehekülje 65 esimeses tabelis „Liik: Põhjaputassuu Püügipiirkond: VIIIc, IX ja X; CECAF 34.1.1 EÜ veed”

asendatakse

„Liik

Põhjaputassuu

Micromesistius poutassou

Püügipiirkond

VIIIc, IX ja X; CECAF 34.1.1 EÜ veed

(WHB/8C3411)

Hispaania

12 124

Analüütiline TAC

Kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 5 lõiget 2.

Portugal

3 031

EÜ

15 155 (1) (2)

Lubatud kogupüük (TAC)

590 000

järgmisega:

„Liik

Põhjaputassuu

Micromesistius poutassou

Püügipiirkond

VIIIc, IX ja X; CECAF 34.1.1 EÜ veed

(WHB/8C3411)

Hispaania

12 124

Analüütiline TAC

Kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 5 lõiget 2.

Portugal

3 031

EÜ

15 155 (3) (4)

Lubatud kogupüük (TAC)

590 000

10.	Ia lisas lehekülje 67 teises tabelis „Liik: Harilik molva Püügipiirkond: IV püügipiirkonna EÜ veed”

asendatakse

„Liik

Harilik molva

Molva molva

Püügipiirkond

IV püügipiirkonna EÜ veed

(LIN/04.)

Belgia

Analüütiline TAC

Kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 5 lõiget 2.”

Taani

286

Saksamaa

177

Prantsusmaa

159

Madalmaad

Rootsi

Ühendkuningriik

2 196

EÜ

2 856

järgmisega:

„Liik

Harilik molva

Molva molva

Püügipiirkond

IV püügipiirkonna EÜ veed

(LIN/04.)

Belgia

Analüütiline TAC

Kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 5 lõiget 2.”

Taani

286

Saksamaa

177

Prantsusmaa

159

Madalmaad

Rootsi

Ühendkuningriik

2 196

EÜ

2 854

11.	Ia lisas lehekülje 67 kolmandas tabelis „Liik: Harilik molva Püügipiirkond: V püügipiirkonna EÜ ja rahvusvahelised veed”

asendatakse

„Liik

Harilik molva

Molva molva

Püügipiirkond

V püügipiirkonna EÜ ja rahvusvahelised veed

(LIN/05.)

Belgia

Analüütiline TAC

Kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 5 lõiget 2.”

Taani

Saksamaa

Prantsusmaa

Ühendkuningriik

EÜ

järgmisega:

„Liik

Harilik molva

Molva molva

Püügipiirkond

V püügipiirkonna EÜ ja rahvusvahelised veed

(LIN/05.)

Belgia

Analüütiline TAC

Kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 5 lõiget 2.”

Taani

Saksamaa

Prantsusmaa

Ühendkuningriik

EÜ

12.	Ia lisas lehekülje 68 esimeses tabelis „Liik: Harilik molva Püügipiirkond: VI, VII, VIII, IX, X, XII, ja XIV püügipiirkonna EÜ ja rahvusvahelised veed”

asendatakse

„Liik

Harilik molva

Molva molva

Püügipiirkond

VI, VII, VIII, IX, X, XII, ja XIV püügipiirkonna EÜ ja rahvusvahelised veed

(LIN/6X14.)

Belgia

Analüütiline TAC

Kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 5 lõiget 2.”

Taani

Saksamaa

147

Hispaania

2 969

Prantsusmaa

3 166

Iirimaa

793

Portugal

Ühendkuningriik

3 645

EÜ

10 776

Norra

5 638 (1) (2)

Fääri saared

250 (3) (4)

Lubatud kogupüük (TAC)

16 664

järgmisega:

„Liik

Harilik molva

Molva molva

Püügipiirkond

VI, VII, VIII, IX, X, XII, ja XIV püügipiirkonna EÜ ja rahvusvahelised veed

(LIN/6X14.)

Belgia

Analüütiline TAC

Kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 5 lõiget 2.

Taani

Saksamaa

147

Hispaania

2 969

Prantsusmaa

3 166

Iirimaa

793

Portugal

Ühendkuningriik

3 645

EÜ

10 774

Norra

5 638 (1) (2)

Fääri saared

250 (3) (4)

Lubatud kogupüük (TAC)

16 662

(…)”

13.	Ia lisas lehekülje 81 esimeses tabelis „Liik: Railased Püügipiirkond: VIa-b ja VIIa-c, e-k püügipiirkonna EÜ veed”

asendatakse

„Liik

Railased

Rajidae

Püügipiirkond

VIa-b ja VIIa-c, e-k püügipiirkonna EÜ veed

(SRX/67AKXD)

Belgia

1 422 (1) (2)

Ennetuslik TAC

Kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 5 lõiget 2.

Eesti

8 (1) (2)

Prantsusmaa

6 383 (1) (2)

Saksamaa

19 (1) (2)

Iirimaa

2 055 (1) (2)

Leedu

Madalmaad

6 (1) (2)

Portugal

35 (1) (2)

Hispaania

1 718 (1) (2)

Ühendkuningriik

4 070 (1) (2)

EÜ

15 748 (1) (2)

Lubatud kogupüük (TAC)

15 748 (2)

(…)”

järgmisega:

„Liik

Railased

Rajidae

Püügipiirkond

VIa-b ja VIIa-c, e-k püügipiirkonna EÜ veed

(SRX/67AKXD)

Belgia

1 422 (1) (2)

Ennetuslik TAC

Kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 5 lõiget 2.

Eesti

8 (1) (2)

Prantsusmaa

6 383 (1) (2)

Saksamaa

19 (1) (2)

Iirimaa

2 055 (1) (2)

Leedu

Madalmaad

6 (1) (2)

Portugal

35 (1) (2)

Hispaania

1 718 (1) (2)

Ühendkuningriik

4 070 (1) (2)

EÜ

15 749 (1) (2)

Lubatud kogupüük (TAC)

15 749 (2)

(…)”

14.	Ia lisas lehekülje 81 teises tabelis „Liik: Railased Püügipiirkond: VIId püügipiirkonna EÜ veed”

asendatakse

„Liik

Railased

Rajidae

Püügipiirkond

VIId püügipiirkonna EÜ veed

(SRX/07D)

Belgia

94 (1) (2)

Ennetuslik TAC

Kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 5 lõiget 2.

Prantsusmaa

789 (1) (2)

Madalmaad

5 (1) (2)

Ühendkuningriik

157 (1) (2)

EÜ

1 044 (1) (2)

Lubatud kogupüük (TAC)

1 044 (2)

(…)”

järgmisega:

„Liik

Railased

Rajidae

Püügipiirkond

VIId püügipiirkonna EÜ veed

(SRX/07D)

Belgia

94 (1) (2)

Ennetuslik TAC

Kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 5 lõiget 2.

Prantsusmaa

789 (1) (2)

Madalmaad

5 (1) (2)

Ühendkuningriik

157 (1) (2)

EÜ

1 045 (1) (2)

Lubatud kogupüük (TAC)

1 045 (2)

(…)”

15.	Ia lisas lehekülje 82 esimeses tabelis „Liik: Railased Püügipiirkond: VIII ja IX püügipiirkonna EÜ veed”

asendatakse

„Liik

Railased

Rajidae

Püügipiirkond

VIId püügipiirkonna EÜ veed

(SRX/8910-C)

Belgia

13 (5) (2)

Ennetuslik TAC

Kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 5 lõiget 2.

Prantsusmaa

2 435 (5) (2)

Portugal

1 974 (5) (2)

Hispaania

1 986 (5) (2)

Ühendkuningriik

14 (5) (2)

EÜ

6 423 (5) (2)

Lubatud kogupüük (TAC)

6 423 (2)

(…)”

järgmisega:

„Liik

Railased

Rajidae

Püügipiirkond

VIId püügipiirkonna EÜ veed

(SRX/8910-C)

Belgia

13 (6) (2)

Ennetuslik TAC

Kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 5 lõiget 2.

Prantsusmaa

2 435 (6) (2)

Portugal

1 974 (6) (2)

Hispaania

1 986 (6) (2)

Ühendkuningriik

14 (6) (2)

EÜ

6 422 (6) (2)

Lubatud kogupüük (TAC)

6 422 (2)

(…)”

16.	Ia lisas lehekülje 86 esimeses tabelis „Liik: Makrell Püügipiirkond: VIIIc, IX ja X; CECAF 34.1.1 EÜ veed”

asendatakse

„Liik

Makrell

Scomber scombrus

Püügipiirkond

VIIIc, IX ja X; CECAF 34.1.1 EÜ veed

(MAC/8C3411)

Hispaania

29 529 (7)

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 5 lõiget 2.

Prantsusmaa

196 (7)

Portugal

6 104 (7)

EÜ

35 829 (7)

Lubatud kogupüük (TAC)

35 829

(…)”

järgmisega:

„Liik

Makrell

Scomber scombrus

Püügipiirkond

VIIIc, IX ja X; CECAF 34.1.1 EÜ veed

(MAC/8C3411)

Hispaania

29 529 (8)

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 5 lõiget 2.

Prantsusmaa

196 (8)

Portugal

6 104 (8)

EÜ

35 829 (8)

Lubatud kogupüük (TAC)

35 829

(…)”

17.	Ia lisas lehekülje 91 teises tabelis „Liik: Kilu Püügipiirkond: VIId ja VIIe”

asendatakse

„Liik

Kilu

Sprattus sprattus

Püügipiirkond

VIId ja VIIe

(SPR/7DE.)

Belgia

Ennetuslik TAC

Kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 5 lõiget 2.”

Taani

1 997

Saksamaa

Prantsusmaa

430

Madalmaad

430

Ühendkuningriik

3 226

EÜ

6 144

Lubatud kogupüük (TAC)

6 144

järgmisega:

„Liik

Kilu

Sprattus sprattus

Püügipiirkond

VIId ja VIIe

(SPR/7DE.)

Belgia

Ennetuslik TAC

Kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 5 lõiget 2.”

Taani

1 997

Saksamaa

Prantsusmaa

430

Madalmaad

430

Ühendkuningriik

3 226

EÜ

6 145

Lubatud kogupüük (TAC)

6 145

18.	Ib lisas lehekülje 101 esimeses tabelis „Liik: Tursk Püügipiirkond: I ja IIb”

asendatakse

„Liik

Tursk

Gadus morhua

Püügipiirkond

I ja IIb

(COD/1/2B.)

Saksamaa

3 476

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 5 lõiget 2.

Hispaania

8 984

Prantsusmaa

1 483

Poola

1 628

Portugal

1 897

Ühendkuningriik

2 226

Kõik liikmesriigid

100 (1)

EÜ

19 793 (2)

Lubatud kogupüük (TAC)

525 000

(…)”

järgmisega:

„Liik

Tursk

Gadus morhua

Püügipiirkond

I ja IIb

(COD/1/2B.)

Saksamaa

3 476

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 5 lõiget 2.

Hispaania

8 984

Prantsusmaa

1 483

Poola

1 628

Portugal

1 897

Ühendkuningriik

2 226

Kõik liikmesriigid

100 (1)

EÜ

19 794 (2)

Lubatud kogupüük (TAC)

525 000

(…)”

19.	Ie lisas lehekülje 120 viiendas tabelis „Liik: Tavaline hiilgevähk Püügipiirkond: FAO 58.4.2 Antarktika”

asendatakse

„(…)
Rajoon 58.4.2 lääne pool	1 448 000
Rajoon 58.4.2 ida pool 55° E	1 080 000

järgmisega:

„(…)

Rajoon 58.4.2 lääne pool

(KRI/*F-42W)

1 448 000

Rajoon 58.4.2 ida pool 55° E

(KRI/*F-42E)

1 080 000

20.

IIa lisas leheküljel 125 üldsätete 4. punktis „Kindlaksmääratud püügivahendid”, IIa lisa 1. liite tabelites lehekülgedel 129 ja 130, IIa lisa 2. liite tabelis III „Andmevorm” leheküljel 131:

asendatakse	„GN1”
järgmisega:	„GN”;

asendatakse	„GT1”
järgmisega:	„GT”;

asendatakse	„LL1”
järgmisega:	„LL”.

21.	III lisa D osa „Vaikse ookeani idaosa” punktis 21.1 leheküljel 163

asendatakse

„1. augustist kuni 28. septembrini 2009 või 20. novembrist kuni 31. detsembrini 2010 on kulduim-tuuni (Thunnus albacares), suursilm-tuuni (Thunnus obesus) ja vööttuuni (Katsuwonus pelamis) püük seinnoodaga varustatud laevadega keelatud järgmiselt piiritletud piirkonnas: (…)”

järgmisega:

„1. augustist kuni 28. septembrini 2009 või 10. novembrist kuni 8. jaanuarini 2010 on kulduim-tuuni (Thunnus albacares), suursilm-tuuni (Thunnus obesus) ja vööttuuni (Katsuwonus pelamis) püük seinnoodaga varustatud laevadega keelatud järgmiselt piiritletud piirkonnas: (…)”.

(1) Sellest kuni 68 % võib püüda Norra majandusvööndis või Jan Mayeni ümbruse kalastusvööndis (WHB/*NZJM2).

(2) Sellest kuni 27% võib püüda Fääri saarte ümbruse vetes (WHB/*05B-F).”

(3) Sellest kuni 68 % võib püüda Norra majandusvööndis või Jan Mayeni ümbruse kalastusvööndis (WHB/*NZJM2).

(4) Sellest kuni 27 % võib püüda Fääri saarte ümbruse vetes (WHB/*5B-F).”

(5) Kägurai (Leucoraja naevus) (RJN/8910-C), ogarai (Raja clavata) (RJC/8910-C) püügist teatatakse eraldi.

(6) Kägurai (Leucoraja naevus) (RJN/89-C.), ogarai (Raja clavata) (RJC/8910-C.) püügist teatatakse eraldi.

(7) Teiste liikmesriikidega vahetatavaid koguseid võib püüda ICES VIIIa, VIIIb ja VIIId püügipiirkonnas (MAC/*8ABD). Hispaania, Portugali või Prantsusmaa poolt vahetamise eesmärgil antavad ja VIIIa, VIIIb ja VIIId püügipiirkonnas püütavad kogused ei või ületada 25 % doonorliikmesriigi kvootidest.

(8) Teiste liikmesriikidega vahetatavaid koguseid võib püüda ICES VIIIa, VIIIb ja VIIId püügipiirkonnas (MAC/*8ABD.). Hispaania, Portugali või Prantsusmaa poolt vahetamise eesmärgil antavad ja VIIIa, VIIIb ja VIIId püügipiirkonnas püütavad kogused ei või ületada 25 % doonorliikmesriigi kvootidest.

(9) Seda TACi kohaldatakse ajavahemikus 1. detsember 2008 – 30. november 2009.”

(10) Seda TACi kohaldatakse ajavahemikus 1. detsember 2008 – 30. november 2009.”

Sisukord		I EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine on kohustuslik	Lehekülg
		MÄÄRUSED
		Komisjoni määrus (EÜ) nr 410/2009, 19. mai 2009, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril	1
	*	Komisjoni määrus (EÜ) nr 411/2009, 18. mai 2009, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 798/2008, millega kehtestatakse nende kolmandate riikide, territooriumide, tsoonide ja piirkondade loetelu, millest võib importida ühendusse ja vedada läbi ühenduse kodulinde ja linnukasvatussaadusi, ning veterinaarsertifikaatide nõuded ( 1 )	3
		DIREKTIIVID
	*	Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/39/EÜ, 6. mai 2009, eritoiduks ettenähtud toiduainete kohta (uuestisõnastatud versioon) ( 1 )	21
	*	Nõukogu direktiiv 2009/13/EÜ, 16. veebruar 2009, millega rakendatakse Euroopa Ühenduse Reederite Ühingu (ECSA) ja Euroopa Liidu Transporditööliste Ametiühingute Liidu (ETF) sõlmitud kokkulepet 2006. aasta meretöönormide konventsiooni kohta ja muudetakse direktiivi 1999/63/EÜ	30

	II EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik
	OTSUSED
	Nõukogu
	2009/392/EÜ
*	Nõukogu otsus, 27. november 2008, ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Šveitsi Konföderatsiooni vahelise isikute vaba liikumist käsitleva lepingu protokolli (mis käsitleb Bulgaaria Vabariigi ja Rumeenia osalemist lepingus seoses nende ühinemisega Euroopa Liiduga) Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide nimel sõlmimise kohta	51
	Ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Šveitsi Konföderatsiooni vahelise isikute vaba liikumist käsitleva lepingu protokoll, mis käsitleb Bulgaaria Vabariigi ja Rumeenia osalemist lepingus seoses nende ühinemisega Euroopa Liiduga	53
	2009/393/EÜ
*	Nõukogu otsus, 18. mai 2009, millega kehtestatakse seisukoht, mis võetakse ühenduse nimel vastu rahvusvahelises teraviljanõukogus 1995. aasta teraviljakaubanduse konventsiooni pikendamise kohta	63
	2009/394/EÜ
*	Nõukogu otsus, 18. mai 2009, millega kehtestatakse seisukoht, mis võetakse ühenduse nimel vastu rahvusvahelises suhkrunõukogus 1992. aasta rahvusvahelise suhkrulepingu pikendamise kohta	64
	Komisjon
	2009/395/EÜ
*	Komisjoni otsus, 14. mai 2009, milles käsitletakse temefossi sisaldavate biotsiidide turuleviimist oluliseks kasutusviisiks Prantsuse ülemeredepartemangudes (teatavaks tehtud numbri K(2009) 3744 all)	65
	SOOVITUSED
	Komisjon
	2009/396/EÜ
*	Komisjoni soovitus, 7. mai 2009, Euroopa Liidus püsiliini- ja mobiilikõne lõpetamise tasu reguleerimise kohta	67

(EUR/100 kg)
CN-kood	Kolmanda riigi kood (1)	Kindel impordiväärtus
0702 00 00	JO	73,9
	MA	42,7
	MK	72,5
	TN	101,3
	TR	88,0
	ZZ	75,7
0707 00 05	EG	127,4
	MA	32,7
	TR	136,7
	ZZ	98,9
0709 90 70	TR	122,7
0709 90 70	ZZ	122,7
0805 10 20	EG	41,7
	IL	57,6
	MA	42,7
	TN	49,2
	TR	107,8
	US	49,3
	ZA	56,7
	ZZ	57,9
0805 50 10	AR	67,3
	TR	48,0
	ZA	53,8
	ZZ	56,4
0808 10 80	AR	98,0
	BR	73,4
	CL	82,5
	CN	90,9
	MK	42,0
	NZ	99,4
	US	124,4
	UY	71,7
	ZA	83,2
	ZZ	85,1

		ISSN 1725-5082 doi:10.3000/17255082.L_2009.124.est
Euroopa Liidu Teataja		L 124

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	52. köide 20. mai 2009

		Parandused
	*	Nõukogu 16. jaanuari 2009. aasta määruse (EÜ) nr 43/2009 (millega määratakse 2009. aastaks kindlaks teatavate kalavarude ja kalavarurühmade püügivõimalused ning lisatingimused, mida kohaldatakse ühenduse vetes ning ühenduse kalalaevade suhtes püügipiirangutega vetes) parandused (ELT L 22, 26.1.2009)	75