19.5.2009

Euroopa Liidu Teataja

L 123/1

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 406/2009,

18. mai 2009,

millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus), (1)

võttes arvesse komisjoni 21. detsembri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1580/2007, millega kehtestatakse nõukogu määruste (EÜ) nr 2200/96, (EÜ) nr 2201/96 ja (EÜ) nr 1182/2007 rakenduseeskirjad puu- ja köögiviljasektoris, (2) eriti selle artikli 138 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

Määruses (EÜ) nr 1580/2007 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel kehtestab komisjon kindlad impordiväärtused kolmandatest riikidest importimisel kõnealuse määruse XV lisa A osas osutatud toodete ja ajavahemike puhul,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Käesoleva määruse lisas määratakse kindlaks määruse (EÜ) nr 1580/2007 artikliga 138 ette nähtud kindlad impordiväärtused.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 19. mail 2009.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 18. mai 2009

Komisjoni nimel

põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor

Jean-Luc DEMARTY

(1) ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.

(2) ELT L 350, 31.12.2007, lk 1.

LISA

Kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

(EUR/100 kg)
CN-kood	Kolmanda riigi kood (1)	Kindel impordiväärtus
0702 00 00	JO	73,9
	MA	44,2
	MK	80,5
	TN	115,0
	TR	95,0
	ZZ	81,7
0707 00 05	EG	131,0
	JO	155,5
	MA	32,7
	TR	135,1
	ZZ	113,6
0709 90 70	JO	216,7
	TR	120,7
	ZZ	168,7
0805 10 20	EG	44,0
	IL	55,5
	MA	48,4
	TN	49,2
	TR	107,8
	US	49,3
	ZA	56,7
	ZZ	58,7
0805 50 10	AR	50,9
	TR	50,7
	ZA	51,7
	ZZ	51,1
0808 10 80	AR	81,5
	BR	77,9
	CL	82,4
	CN	91,5
	MK	42,0
	NZ	101,5
	US	125,7
	UY	71,7
	ZA	83,4
	ZZ	84,2

(1) Riikide nomenklatuur on sätestatud komisjoni määruses (EÜ) nr 1833/2006 (ELT L 354, 14.12.2006, lk 19). Kood „ZZ” tähistab „muud päritolu”.

19.5.2009

Euroopa Liidu Teataja

L 123/3

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 407/2009,

14. mai 2009,

millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 338/97 looduslike looma- ja taimeliikide kaitse kohta nendega kauplemise reguleerimise teel

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 9. detsembri 1996. aasta määrust (EÜ) nr 338/97 looduslike looma- ja taimeliikide kaitse kohta nendega kauplemise reguleerimise teel, (1) eriti selle artikli 19 lõiget 3,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määruses (EÜ) nr 338/97 loetletakse looma- ja taimeliigid, millega kauplemine on piiratud või kontrolli all. Need loetelud ühendavad ohustatud looduslike looma- ja taimeliikidega rahvusvahelise kauplemise konventsiooni (edaspidi „CITESi konventsioon”) liidetes toodud loetelusid.

(2)	Hiina taotlusel lisati CITESi konventsiooni III liitesse järgmised liigid: Corallium elatius, Corallium japonicum, Corallium konjoi ja Corallium secundum.

(3)

Praegu määruse (EÜ) nr 338/97 lisa B lisas esitatud liikidega Crax daubentoni, Crax globulosa, Crax rubra, Ortalis vetula, Pauxi pauxi, Penelopina nigra, Arborophila campbelli, Arborophila charltonii, Lophura erythrophthalma, Lophura ignita, Semnornis ramphastinus, Baillonius bailloni, Pteroglossus castanotis, Ramphastos dicolorus ja Selenidera maculirostris ei kaubelda rahvusvaheliselt sellisel määral, et see ohustaks kõnealuste liikide püsimajäämist, kuid Colombia, Costa Rica, Guatemala, Hondurase, Malaisia ja Argentina taotlusel lisatakse need CITESi konventsiooni III liitesse ja seepärast tuleb kõnealused liigid kanda määruse (EÜ) nr 338/97 lisa B lisast C lisasse.

(4)

Praegu määruse (EÜ) nr 338/97 lisas loetlemata liike Phyllomedusa sauvagii, Leptodactylus laticeps, Limnonectes macrodon, Rana shqiperica, Ranodon sibiricus, Bolitoglossa dofleini, Cynops ensicauda, Echinotriton andersoni, Pachytriton labiatus, Paramesotriton spp., Salamandra algira ja Tylototriton spp. tuuakse ühendusse sisse sellisel määral, et nende sisetoomise jälgimine on õigustatud. Seepärast tuleks kõnealused liigid kanda määruse (EÜ) nr 338/97 lisa D lisasse.

(5)

CITESi konventsiooni osaliste konverentsi 14. istungil 2007. aasta juunis võeti vastu uued loomi käsitlevad nomenklatuuriviited. Leiti mõned vastuolud CITESi liidete ja nomenklatuuriviidetes esinevate teaduslike loomanimede vahel seoses selliste liikidega nagu Asarcornis scutulata ja Pezoporus occidentalis, sugukondadega Rheobatrachidae ja Phasianidae ning seltsiga SCANDENTIA. Kuna kõnealused vastuolud ilmnevad ka määruse (EÜ) nr 338/97 lisas, tuleks seda vastavalt kohandada.

(6)	Vajalike muudatuste ulatust silmas pidades on selguse huvides vaja määruse (EÜ) nr 338/97 lisa tervikuna asendada.

(7)	Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas määruse (EÜ) nr 338/97 artikli 18 alusel asutatud looduslike looma- ja taimeliikidega kauplemise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 338/97 lisa asendatakse käesoleva määruse lisaga.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 14. mai 2009

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Stavros DIMAS

(1) EÜT L 61, 3.3.1997, lk 1.

LISA

„LISA

Märkusi A, B, C ja D lisa tõlgendamise kohta

A, B, C ja D lisas on liigid märgitud:

a)	liiginime järgi või

b)	kõrgemasse taksonisse kuuluva liigina tervikuna või selle määratletud osana.

2.	Lühend „spp.” tähistab kõrgema taksoni kõiki liike.

3.	Viidetel taksonitele, mis on kõrgemad kui liik, on üksnes teavitav või klassifitseeriv eesmärk.

4.	A lisas poolpaksus kirjas märgitud liigid on loetletud kooskõlas nende kaitsega, mis on sätestatud nõukogu direktiivis 79/409/EMÜ („linnudirektiiv”) ja nõukogu direktiivis 92/43/EMÜ („elupaikade direktiiv”).

Taimetaksonite tähistamiseks allpool liigitasandit kasutatakse järgmisi lühendeid:

a)	„ssp.” – alamliik,

b)	„var(s).” – teisend (teisendid) ja

c)	„fa” – vorm.

6.	Märked (I), (II) ja (III) liigi või kõrgema taksoni nime juures viitavad konventsiooni lisadele, milles kõnealused liigid on märkuste 7–9 kohaselt loetletud. Kui osutatud märkeid ei esine, ei ole kõnealuseid liike konventsiooni lisades loetletud.

7.	Märge (I) liigi või kõrgema taksoni nime juures osutab, et asjaomane liik või kõrgem takson esineb konventsiooni I lisas.

8.	Märge (II) liigi või kõrgema taksoni nime juures osutab, et asjaomane liik või kõrgem takson esineb konventsiooni II lisas.

9.	Märge (III) liigi või kõrgema taksoni nime juures osutab, et see esineb konventsiooni III lisas. Sel juhul on osutatud ka riik, millega seoses kõnesolev liik või kõrgem takson esineb III lisas.

10.

Ristandeid võib lisadesse kanda, kuid üksnes tingimusel, et need moodustavad looduses eristatava ja püsiva populatsiooni. Hübriidloomad, kellel neljas eelmises põlvnemisliinis on üks või rohkem A ja B lisas loetletud liikide isendit, peavad vastama käesoleva määruse sätetele samamoodi nagu terviklikku liiki moodustades, isegi kui kõnealune hübriid ei ole lisadesse eraldi kantud.

11.

Kui liik on kantud A, B või C lisasse, kuuluvad samasse lisasse ka kõik selle liigi isendite osad ja neist saadu, välja arvatud juhul, kui liigi juures on märge, et hõlmatud on ainult isendite teatavad osad ja neist saadu. Kooskõlas käesoleva määruse artikli 2 punktiga t tähistab märk „#” koos sellele järgneva numbriga B või C lisas loetletud liigi või kõrgema taksoni nime juures kõnealuste isendite kindlaksmääratud osi või neist saadut, mida määratletakse käesolevas määruses järgmiselt:

tähistab kõiki isendi osi ja neist saadut, välja arvatud:

a)	seemned, eosed ja õietolm (sh polliiniumid);

b)	tahkes või vedelas keskkonnas olevad seemiku- või in vitro saadud koekultuurid, mida transporditakse steriilsetes mahutites;

c)	kunstlikult paljundatud taimed lõikelilledena ja

d)	perekonna Vanilla kunstlikult paljundatud taimede viljad ning taimede osad ja neist saadu.

tähistab kõiki isendi osi ja neist saadut, välja arvatud:

a)	seemned ja õietolm ning

b)	jaekaubamüüki saatmiseks pakendatud valmistooted.

tähistab terveid ja viilutatud juuri ning juureosi.

tähistab kõiki isendi osi ja neist saadut, välja arvatud:

a)	seemned, v.a Mehhiko päritolu mehhiko kaktuste seemned, ja õietolm;

b)	tahkes või vedelas keskkonnas olevad seemiku- või in vitro saadud koekultuurid, mida transporditakse steriilsetes mahutites;

c)	kunstlikult paljundatud taimed lõikelilledena;

d)	naturaliseerunud või kunstlikult paljundatud taimede viljad ning nende osad ja neist saadu ning

e)	perekonna Opuntia alamperekonna Opuntia naturaliseerunud või kunstlikult paljundatud taimede üksikud varrelülid ning nende osad ja neist saadu.

tähistab palke, saematerjali ja spooni.

tähistab palke, saematerjali, spooni ja vineeri.

tähistab palke, laaste, puidutolmu ja -ekstrakte.

tähistab maa-aluseid osi (st juuri, risoome) – tervetena, osadena ja pulbristatult.

tähistab kõiki isendi osi ja neist saadut, välja arvatud neid osi, millel on silt „Toodetud Hoodia spp. materjalist, mis on saadud kontrollitud saagikoristuse ja tootmise teel koostöös Botswana/Namiibia/Lõuna-Aafrika CITES-juhtimisasutustega vastavalt lepingule nr BW/NA/ZA xxxxxx”

#10

tähistab palke, saematerjali, spooni, kaasa arvatud keelpillide poognate valmistamiseks kasutatavaid lõpetamata puittooteid.

#11

tähistab palke, saematerjali, spooni, vineeri, puidutolmu ja -ekstrakte.

12.

Kuna ühelegi A lisas loetletud taimeliigile või taimestiku kõrgemale taksonile ei ole lisatud märget, et nende hübriide tuleb käsitleda kooskõlas käesoleva määruse artikli 4 lõike 1 sätetega, tähendab see, et ühest või mitmest kõnealusest liigist või taksonist saadud kunstlikult paljundatud hübriididega võib kaubelda kunstliku paljundamise tunnistuse olemasolu korral ning et käesoleva määruse sätteid ei kohaldata selliste hübriidide seemnete ja õietolmu (sh polliiniumide), lõikelillede, tahkes või vedelas keskkonnas olevate seemikute ja in vitro saadud koekultuuride suhtes, mida transporditakse steriilsetes mahutites.

13.	Käesoleva määruse sätteid ei kohaldata uriini, fekaalide ja ambra suhtes, mis on jäätmed ja saadud asjaomaseid loomi käsitlemata.

14.

D lisas loetletud loomaliikide puhul kohaldatakse sätteid üksnes elusisendite ning tervete või peaaegu tervete surnud isendite suhtes, välja arvatud taksonite puhul, mille juures on märge, mis osutab, et ka muud osad ja saadused on hõlmatud:

§ 1	Terved või olulises osas terved toor- või parknahad
§ 2	Suled, sulgedega nahk või muu sulgedega osa

15.

D lisas loetletud loomaliikide puhul kohaldatakse sätteid üksnes elusisendite suhtes, välja arvatud taksonite puhul, mille juures on märge, mis osutab, et ka muud osad ja saadused on hõlmatud:

§ 3	Kuivatatud ja värsked taimed, sh lehed, juured/pookealused, varred, seemned/eosed, puukoor ja viljad
§ 4	Palgid, saematerjal ja spoon

	A lisa	B lisa	C lisa	Tavanimetus
FAUNA
CHORDATA (KEELIKLOOMAD)
MAMMALIA				Imetajad
ARTIODACTYLA				SÕRALISED
Antilocapridae				Harksarviklased
Antilocapridae	Antilocapra americana (I) (üksnes Mehhiko populatsioon; muid populatsioone ei ole käesoleva määruse lisades loetletud)			Harksarvik
Bovidae				Veislased
	Addax nasomaculatus (I)			Addax
		Ammotragus lervia (II)		Lakklammas
			Antilope cervicapra (III Nepal)	Vintsarvgasell
		Bison bison athabascae (II)		Ameerika metsapiison
	Bos gaurus (I) (välja arvatud kodustatud liik Bos frontalis, mille suhtes ei kohaldata käesoleva määruse sätteid)			Gaur
	Bos mutus (I) (välja arvatud kodustatud liik Bos grunniens, mille suhtes ei kohaldata käesoleva määruse sätteid)			Ulukjakk
	Bos sauveli (I)			Kuprei
			Bubalus arnee (III Nepal) (välja arvatud kodustatud liik Bubalus bubalis, mille suhtes ei kohaldata käesoleva määruse sätteid)	Vesipühvel e arni
	Bubalus depressicornis (I)			Anoa e kääbuspühvel
	Bubalus mindorensis (I)			Tamarau
	Bubalus quarlesi (I)			Mägianoa
		Budorcas taxicolor (II)		Takin
	Capra falconeri (I)			Keerdsarvkits e markuur
	Capricornis milneedwardsii (I)			Hiina serau
	Capricornis rubidus (I)			Punane serau
	Capricornis sumatraensis (I)			Sumatra serau
	Capricornis thar (I)			Himaalaja serau
		Cephalophus brookei (II)		Brooke kabrik
		Cephalophus dorsalis (II)		Rannakabrik
	Cephalophus jentinki (I)			Sadulkabrik
		Cephalophus ogilbyi (II)		Ogilbi kabrik
		Cephalophus silvicultor (II)		Kollaselg-kabrik
		Cephalophus zebra (II)		Sebrakabrik
		Damaliscus pygargus pygargus (II)		Bontbok
	Gazella cuvieri (I)			Cuvier gasell
			Gazella dorcas (III Alžeeria/Tuneesia)	Dorkasgasell
	Gazella leptoceros (I)			Kitsas-sarv gasell
	Hippotragus niger variani (I)			Must-hobuantiloop
		Kobus leche (II)		Pikksaba-vohlu
	Naemorhedus baileyi (I)			Goral (liigist Naemorhedus baileyi)
	Naemorhedus caudatus (I)			Pikksaba-goral
	Naemorhedus goral (I)			Himaalaja goral
	Naemorhedus griseus (I)			Hiina goral
	Nanger dama (I)			Kabegasell
	Oryx dammah (I)			Mõõksarv-orüks
	Oryx leucoryx (I)			Valge-orüks
		Ovis ammon (II) (välja arvatud A lisas loetletud alamliigid)		Mägilammas e muflon
	Ovis ammon hodgsonii (I)			Tiibeti mägilammas
	Ovis ammon nigrimontana (I)			Karatau mägilammas
		Ovis canadensis (II) (üksnes Mehhiko populatsioon; muid populatsioone ei ole käesoleva määruse lisades loetletud)		Lumelammas
	Ovis orientalis ophion (I)			Küprose mägilammas
		Ovis vignei (II) (välja arvatud A lisas loetletud alamliigid)		Urial
	Ovis vignei vignei (I)			Urial (alamliigist Ovis vignei vignei)
	Pantholops hodgsonii (I)			Orongo
		Philantomba monticola (II)		Sinikabrik
	Pseudoryx nghetinhensis (I)			Siola
	Rupicapra pyrenaica ornata (I)			Ibeeria mägikits
		Saiga borealis (II)		Mongoolia saiga
		Saiga tatarica (II)		Saiga tatarica
			Tetracerus quadricornis (III Nepal)	Nelisarv
Camelidae				Kaamellased
		Lama glama guanicoe (II)		Guanaako
	Vicugna vicugna (I) (välja arvatud järgmised populatsioonid: Argentina [Jujuy ja Catamarca provintsi populatsioon ning Jujuy, Salta, Catamarca, La Rioja ja San Juani provintside poolkodustatud populatsioonid]; Boliivia [kogu populatsioon]; Tšiili [Primera piirkonna populatsioon]; ja Peruu [kogu populatsioon]; mis on loetletud B lisas)	Vicugna vicugna (II) (üksnes Argentina (1) populatsioonid [Jujuy ja Catamarca provintsi populatsioon ning Jujuy, Salta, Catamarca, La Rioja ja San Juani provintside poolkodustatud populatsioonid]; Boliivia (2) [kogu populatsioon]; Tšiili (3) [Primera piirkonna populatsioon]; Peruu (4) [kogu populatsioon]; muud populatsioonid on loetletud B lisas.)		Vikunja
Cervidae				Hirvlased
	Axis calamianensis (I)			Sigahirv (liigist Axis calamianensis)
	Axis kuhlii (I)			Bawea hirv
	Axis porcinus annamiticus (I)			Sigahirv ( alamliigist Axis porcinus annamiticus)
	Blastocerus dichotomus (I)			Soohirv
		Cervus elaphus bactrianus (II)		Buhhaara punahirv
			Cervus elaphus barbarus (III Algeria/Tunisia)	Punahirv (alamliigist Cervus elaphus barbarus)
	Cervus elaphus hanglu (I)			Kašmiiri punahirv
	Dama dama mesopotamica (I)			Iraani kabehirv
	Hippocamelus spp. (I)			Guemalid
			Mazama temama cerasina (III Guatemala)	Suurmasaama
	Muntiacus crinifrons (I)			Must muntjak
	Muntiacus vuquangensis (I)			Hiidmuntjak
			Odocoileus virginianus mayensis (III Guatemala)	Valgesaba-pampahirv
	Ozotoceros bezoarticus (I)			Pampahirv
		Pudu mephistophiles (II)		Põhja-puduhirv
	Pudu puda (I)			Lõuna-puduhirv
	Rucervus duvaucelii (I)			Barasingha
	Rucervus eldii (I)			Eldi hirv
Hippopotamidae				Jõehobulased
		Hexaprotodon liberiensis (II)		Kääbusjõehobu
		Hippopotamus amphibius (II)		Jõehobu
Moschidae				Muskushirvlased
Moschidae	Moschus spp. (I) (üksnes Afganistani, Bhutani, India, Myanmari, Nepali ja Pakistani populatsioonid; muud populatsioonid on loetletud B lisas.)	Moschus spp. (II) (välja arvatud Afganistani, Bhutani, India, Myanmari, Nepali ja Pakistani populatsioonid, mis on loetletud A lisas)		Muskushirv
Sigalased				Sigalased
	Babyrousa babyrussa (I)			Babirussa e hirvsiga (liigist Babyrousa babyrussa)
	Babyrousa bolabatuensis (I)			Babirussa e hirvsiga (liigist Babyrousa bolabatuensis)
	Babyrousa celebensis (I)			Babirussa e hirvsiga (liigist Babyrousa celebensis)
	Babyrousa togeanensis (I)			Babirussa e hirvsiga (liigist Babyrousa togeanensis)
	Sus salvanius (I)			Kääbussiga
Tayassuidae				Pekaarilased
		Tayassuidae spp. (II) (välja arvatud A lisas loetletud liigid ning Pecari tajacu Mehhiko ja Ameerika Ühendriikide populatsioonid, mida ei ole loetletud käesoleva määruse lisades)		Pekaarilased
	Catagonus wagneri (I)			Chaco pekaari
CARNIVORA				KISKJALISED
Ailuridae
	Ailurus fulgens (I)			Punane e väike panda
Canidae				Koerlased
			Canis aureus (III India)	Šaakal
	Canis lupus (I/II) (Kõik populatsioonid, välja arvatud Hispaanias Duero jõest põhja pool esinevad populatsioonid ja Kreekas 39. laiuskraadist põhja pool esinevad populatsioonid. Bhutani, India, Nepali ja Pakistani populatsioonid on loetletud I lisas; muud populatsioonid II lisas.)	Canis lupus (II) (Populations of Spain north of the Duero and Greece north of the 39th parallel)		Hall hunt
	Canis simensis			Mägikoer
		Cerdocyon thous (II)		Krabisööja rebane
		Chrysocyon brachyurus (II)		Guara e lakkhunt
		Cuon alpinus (II)		Punahunt
		Lycalopex culpaeus (II)		Rebane (liigist Lycalopex culpaeus)
		Lycalopex fulvipes (II)		Rebane (liigist Lycalopex fulvipes)
		Lycalopex griseus (II)		Rebane (liigist Lycalopex griseus)
		Lycalopex gymnocercus (II)		Pamparebane
	Speothos venaticus (I)			Võsakoer
			Vulpes bengalensis (III India)	Bengaali rebane
		Vulpes cana (II)		Afgaani rebane
		Vulpes zerda (II)		Fennek
Eupleridae
		Cryptoprocta ferox (II)		Fossa
		Eupleres goudotii (II)		Pudi-falanukk
		Fossa fossana (II)		Fanaloka
Felidae				Kaslased
		Felidae spp. (II) (välja arvatud A lisas loetletud liigid. Kodustatud vormi isendite suhtes käesoleva määruse sätteid ei kohaldata.)		Kaslased
	Acinonyx jubatus (I) (Elusisendite ja jahitrofeede ekspordi aastakvoodid kehtestatakse järgmiselt: Botswana: 5; Namiibia: 150; Zimbabwe: 50. Selliste isenditega kauplemisel kohaldatakse käesoleva määruse artikli 4 lõiget 1.)			Gepard
	Caracal caracal (I) (üksnes Aasia populatsioon; muud populatsioonid on loetletud B lisas.)			Karakal
	Catopuma temminckii (I)			Temmincki kass
	Felis nigripes (I)			Pudikass e kääbuskass
	Felis silvestris (II)			Metskass
	Leopardus geoffroyi (I)			Soolakass
	Leopardus jacobitus (I)			Mägikass
	Leopardus pardalis (I)			Otselot
	Leopardus tigrinus (I)			Oncilla
	Leopardus wiedii (I)			Margai e pikksaba-pugalkass
	Lynx lynx (II)			Ilves
	Lynx pardinus (I)			Ibeeria ilves
	Neofelis nebulosa (I)			Pantrik
	Panthera leo persica (I)			India lõvi
	Panthera onca (I)			Jaaguar
	Panthera pardus (I)			Leopard
	Panthera tigris (I)			Tiiger
	Pardofelis marmorata (I)			Marmorkass
	Prionailurus bengalensis bengalensis (I) (üksnes Bangladeshi, India ja Tai populatsioonid; muud populatsioonid on loetletud B lisas.)			Bengaali kass
	Prionailurus iriomotensis (II)			Iriomoto kass
	Prionailurus planiceps (I)			Lapikpea-kass
	Prionailurus rubiginosus (I) (üksnes India populatsioon; muud populatsioonid on loetletud B lisas.)			Roostekass
	Puma concolor coryi (I)			Florida puuma
	Puma concolor costaricensis (I)			Costa Rica puuma
	Puma concolor couguar (I)			Puuma (alamliigist Puma concolor couguar)
	Puma yagouaroundi (I) (üksnes Kesk- ja Põhja-Ameerika populatsioonid; muud populatsioonid on loetletud B lisas.)			Jaguarundi
	Uncia uncia (I)			Lumeleopard e irbis
Herpestidae				Mangustlased
			Herpestes fuscus (III India)	India pruunmangust
			Herpestes edwardsi (III India)	Hallmangust
			Herpestes javanicus auropunctatus (III India)	Mangust (liigist Herpestes javanicus auropunctatus)
			Herpestes smithii (III India)	Smithi mangust
			Herpestes urva (III India)	Krabimangust
			Herpestes vitticollis (III India)	Mangust (liigist Herpestes vitticolis)
Hyaenidae				Hüäänlased
Hyaenidae			Proteles cristata (III Botswana)	Tsiibethüään
Mephitidae				Vinuklased
Mephitidae		Conepatus humboldtii (II)		Skunk (liigist Conepatus humboldtii)
Mustelidae				Kärplased
Lutrinae				Saarmaslased
		Lutrinae spp. (II) (välja arvatud A lisas loetletud liigid)		Saarmaslased
	Aonyx capensis microdon (I) (üksnes Kameruni ja Nigeeria populatsioonid; muud populatsioonid on loetletud B lisas.)			Väikeküüs-saarmas
	Enhydra lutris nereis (I)			Lõuna-California kalaan
	Lontra felina (I)			Kassiksaarmas
	Lontra longicaudis (I)			Neotroopiline saarmas
	Lontra provocax (I)			Saarmas (liigist Lontra provocax)
	Lutra lutra (I)			Harilik saarmas
	Lutra nippon (I)			Jaapani saarmas
	Pteronura brasiliensis (I)			Hiidsaarmas
Mustelinae				Päriskärplased
			Eira barbara (III Honduras)	Taira
			Galictis vittata (III Costa Rica)	Suurgrison
			Martes flavigula (III India)	Harsa
			Martes foina intermedia (III India)	Kivinugis (alamliigist Martes foina intermedia)
			Martes gwatkinsii (III India)	Nugis (liigist Martes gwatkinsii)
			Mellivora capensis (III Botswana)	Meemäger
	Mustela nigripes (I)			Mustjalg-tuhkur
Odobenidae				Morsklased
Odobenidae		Odobenus rosmarus (III Canada)		Morsk
Otariidae				Kõrvukhülglased
		Arctocephalus spp (II) (Except for the species included in Annex A)		Merikarud
	Arctocephalus philippii (II)			Merikaru (liigist Arctocephalus philippii)
	Arctocephalus townsendi (I)			Merikaru (liigist Arctocephalus townsendi)
Phocidae				Hülglased
		Mirounga leonina (II)		Lõuna lonthüljes
	Monachus spp. (I)			Munkhülged
Procyonidae				Pesukarulased
			Bassaricyon gabbii (III Costa Rica)	Pesukarulane (liigist Bassaricyon gabbii)
			Bassariscus sumichrasti (III Costa Rica)	Pesukarulane (liigist Bassariscus sumichrasti)
			Nasua narica (III Honduras)	Tavaninakaru (liigist Nasua narica)
			Nasua nasua solitaria (III Uruguay)	Koaati (alamliigist Nasua nasua solitaria)
			Potos flavus (III Honduras)	Kinkažu
Ursidae				Karulased
		Ursidae spp. (II) (välja arvatud A lisas loetletud liigid)		Karulased
	Ailuropoda melanoleuca (I)			Bambuskaru e suur panda
	Helarctos malayanus (I)			Päikesekaru e biruang
	Melursus ursinus (I)			Huulkaru
	Tremarctos ornatus (I)			Prillkaru
	Ursus arctos (I/II) (üksnes Bhutani, Hiina, Mehhiko ja Mongoolia populatsioonid ning alamliik Ursus arctos isabellinus on loetletud I lisas; muud populatsioonid ja alamliigid II lisas.)			Pruunkaru
	Ursus thibetanus (I)			Kaeluskaru
Viverridae				Tsiibetkaslased
			Arctictis binturong (III India)	Binturong
			Civettictis civetta (III Botswana)	Aafrika tsiibet
		Cynogale bennettii (II)		Udrastsiibet
		Hemigalus derbyanus (II)		Vööttsiibet
			Paguma larvata (III India)	Paguuma
			Paradoxurus hermaphroditus (III India)	Musang (liigist Paradoxurus hermaphroditus)
			Paradoxurus jerdoni (III India)	Musang (liigist Paradoxurus jerdoni)
		Prionodon linsang (II)		Vöötlinsang
	Prionodon pardicolor (I)			Tähniklinsang
			Viverra civettina (III India)	Laiktsiibet
			Viverra zibetha (III India)	Suurtsiibet
			Viverricula indica (III India)	Pisitsiibet
CETACEA				VAALALISED (delfiinid, pringlid, vaalad)
CETACEA	CETACEA spp. (I/II) (5)			Vaalalised
CHIROPTERA				KÄSITIIVALISED
Phyllostomidae				Nopslased
			Platyrrhinus lineatus (III Uruguay)	Nopslane (liigist Platyrrhinus lineatus)
Pteropodidae				Tiiburlased
		Acerodon spp. (II) (välja arvatud A lisas loetletud liigid)		Lendkoerad
	Acerodon jubatus (I)			Suurtiibur (liigist Acerodon jubatus)
		Pteropus spp. (II) (välja arvatud A lisas loetletud liigid)		Lendkoerad
	Pteropus insularis (I)			Lendkoer (liigist Pteropus insularis)
	Pteropus livingstonii (II)			Lendkoer (liigist Pteropus livingstonii)
	Pteropus loochoensis (I)			Lendkoer (liigist Pteropus loochoensis)
	Pteropus mariannus (I)			Lendkoer (liigist Pteropus mariannus)
	Pteropus molossinus (I)			Lendkoer (liigist Pteropus molossinus)
	Pteropus pelewensis (I)			Lendkoer (liigist Pteropus pelewensis)
	Pteropus pilosus (I)			Lendkoer (liigist Pteropus pilosus)
	Pteropus rodricensis (II)			Lendkoer (liigist Pteropus rodricensis)
	Pteropus samoensis (I)			Lendkoer (liigist Pteropus samoensis)
	Pteropus tonganus (I)			Lendkoer (liigist Pteropus tonganus)
	Pteropus ualanus (I)			Lendkoer (liigist Pteropus ualanus)
	Pteropus voeltzkowi (II)			Lendkoer (liigist Pteropus voeltzkowi)
	Pteropus yapensis (I)			Lendkoer (liigist Pteropus yapensis)
CINGULATA				VÖÖLISED
Dasypodidae				Vöölased
			Cabassous centralis (III Costa Rica)	Paljassaba (liigist Cabassous centralis)
			Cabassous tatouay (III Uruguay)	Paljassaba (liigist Cabassous tatouay)
		Chaetophractus nationi (II) (kehtestatud on ekspordi nullkvoot. Kõiki isendeid käsitatakse A lisasse kuuluvate liikide isenditena ning nendega kauplemist reguleeritakse vastavalt sellele.)		Vöölane (liigist Chaetophractus nationi)
	Priodontes maximus (I)			Hiidvöölane
DASYUROMORPHIA				KUKKURHIIRELAADSED
Dasyuridae				Kukkurkärplased
	Sminthopsis longicaudata (I)			Pikksaba-kukkurhiirik
	Sminthopsis psammophila (I)			Liiva-kukkurhiirik
Thylacinidae				Kukkurhuntlased
Thylacinidae	Thylacinus cynocephalus (possibly extinct) (I)			Kukkurhunt
DIPROTODONTIA				KAKSIKEESHAMBULISED
Macropodidae				Kängurulased
		Dendrolagus inustus (II)		Pruun-puukänguru
		Dendrolagus ursinus (II)		Puukänguru (liigist Dendrolagus ursinus)
	Lagorchestes hirsutus (I)			Hatune jänesvallabi
	Lagostrophus fasciatus (I)			Vöötvallabi
	Onychogalea fraenata (I)			Vallabi (liigist Onychogalea fraenata)
	Onychogalea lunata (I)			Vallabi (liigist Onychogalea lunata)
Phalangeridae				Kuskuslased
		Phalanger intercastellanus (II)		Kuskus (liigist Phalanger intercastellanus)
		Phalanger mimicus (II)		Kuskus (liigist Phalanger mimicus)
		Phalanger orientalis (II)		Kuskus (liigist Phalanger orientalis)
		Spilocuscus kraemeri (II)		Kuskus (liigist Spilocuscus kraemeri)
		Spilocuscus maculatus (II)		Kuskus (liigist Spilocuscus maculatus)
		Spilocuscus papuensis (II)		Kuskus (liigist Spilocuscus papuensis)
Potoroidae				Pärisrottkängurulased
	Bettongia spp. (I)			Rottkängurud
	Caloprymnus campestris (possibly extinct) (I)			Kõrbe-rottkänguru
Vombatidae				Vombatlased
Vombatidae	Lasiorhinus krefftii (I)			Põhjavombat
LAGOMORPHA				JÄNESELISED
Leporidae				Jäneslased
	Caprolagus hispidus (I)			India harjasküülik
	Romerolagus diazi (I)			Teporingo e vulkaaniküülik
MONOTREMATA				AINUPILULISED
Tachyglossidae				Sipelgasiillased
Tachyglossidae		Zaglossus spp. (II)		Nokis-sipelgasiilid
PERAMELEMORPHIA				BANDIKUTILAADSED
Chaeropodidae				Bandikutlased
Chaeropodidae	Chaeropus ecaudatus (possibly extinct) (I)			Sõrgbandikut
Peramelidae				Kukkurmägerlased
	Perameles bougainville (I)			Lääne-koonbandikut
Thylacomyidae				Kukkurhuntlased
	Macrotis lagotis (I)			Harilik bilbi
	Macrotis leucura (I)			Valgesaba-bilbi
PERISSODACTYLA				KABJALISED
Hobuslased				Hobuslased
	Equus africanus (I) (välja arvatud Equus asinus kodustatud liik, mille suhtes ei kohaldata käesoleva määruse sätteid)			Ulukeesel
	Equus grevyi (I)			Kõrbesebra e grevi sebra
	Equus hemionus (I/II) (liik on loetletud II lisas, kuid alamliik Equus hemionus hemionus I lisas.)			Kulaan
	Equus kiang (II)			Kiang
	Equus przewalskii (I)			Prževalski hobune
		Equus zebra hartmannae (II)		Hartmanni mägisebra
	Equus zebra zebra (I)			Mägisebra (alamliigist Equus zebra zebra)
Rhinocerotidae				Ninasarviklased
	Rhinocerotidae spp. (I) (välja arvatud B lisas loetletud alamliigid)			Ninasarviklased
		Ceratotherium simum simum (II) (üksnes Lõuna-Aafrika ja Svaasimaa populatsioonid; muud populatsioonid on loetletud A lisas. Lubatud üksnes rahvusvaheline kauplemine elusloomadega, kui nende sihtkoht on kohane ja vastuvõetav, ning jahitrofeedega. Kõiki teisi isendeid käsitatakse A lisasse kuuluvate liikide isenditena ning nendega kauplemist reguleeritakse vastavalt sellele.)		Laimokk-ninasarvik
Tapiridae				Taapirlased
	Tapiridae spp. (I) (välja arvatud B lisas loetletud liigid)			Taapirlased
		Tapirus terrestris (II)		Lõuna-Ameerika tapiir
PHOLIDOTA				SOOMUSLOOMALISED
Manidae				Soomusloomlased
Manidae		Manis spp. (II) (Manis crassicaudata, Manis culionensis, Manis javanica ja Manis pentadactyla puhul on kehtestatud ekspordi nullkvoot isendite osas, kes on loodusest püütud ja kellega kaubitsetakse eelkõige ärilistel eesmärkidel)		Soomusloomad
PILOSA				NAPIHAMBULISED
Bradypodidae				Laisiklased
Bradypodidae		Bradypus variegatus (II)		Pöördpea e kolmvarvas-laisik (liigist Bradypus variegatus)
Megalonychidae				Kaksvarvaslaisikud
Megalonychidae			Choloepus hoffmanni (III Costa Rica)	Kaksvarvaslaisik (liigist)
Myrmecophagidae				Sipelgaõgilased
		Myrmecophaga tridactyla (II)		Suur-sipelgaõgija
			Tamandua mexicana (III Guatemala)	Tamandu (liigist)
PRIMATES				ESIKLOOMALISED
		PRIMATES spp. (II) (välja arvatud A lisas loetletud liigid)		ESIKLOOMALISED
Atelidae				Ämmalahvlased
	Alouatta coibensis (I)			Coiba saare möiraahv
	Alouatta palliata (I)			Mantel-möiraahv
	Alouatta pigra (I)			Guatemala möiraahv
	Ateles geoffroyi frontatus (I)			Mustkäpp-ämmalahv (alamliigist Ateles geoffroyi frontatus)
	Ateles geoffroyi panamensis (I)			Mustkäpp-ämmalahv (alamliigist Ateles geoffroyi panamensis)
	Brachyteles arachnoides (I)			Haardahv e ämblikahv
	Brachyteles hypoxanthus (I)
	Oreonax flavicauda (I)			Peruu villakahv
Cebidae				Karbusahvlased
	Callimico goeldii (I)			Goeldi marmosett e kallimiko
	Callithrix aurita (I)			Marmosett (liigist Callithrix aurita)
	Callithrix flaviceps (I)			Marmosett (liigist Callithrix flaviceps)
	Leontopithecus spp. (I)			Lõvitamariinid
	Saguinus bicolor (I)			Karvastamariin (liigist Saguinus bicolor)
	Saguinus geoffroyi (I)			Geoffroy tamariin
	Saguinus leucopus (I)			Karvastamariin (liigist Saguinus leucopus)
	Saguinus martinsi (I)
	Saguinus oedipus (I)			Pintšetamariin
	Saimiri oerstedii (I)			Ruugeselg-saimiri
Cercopithecidae				Pärdiklased
	Cercocebus galeritus (I)			Välemangabei
	Cercopithecus diana (I)			Diaanapärdik
	Cercopithecus roloway (I)			Pärdik (liigist Cercopithecus roloway)
	Cercopithecus solatus (II)			Pärdik (liigist Cercopithecus solatus)
	Colobus satanas (II)			Pärgli-kuningkoolobus
	Macaca silenus (I)			Vanderu
	Mandrillus leucophaeus (I)			Drill
	Mandrillus sphinx (I)			Mandrill
	Nasalis larvatus (I)			Ninaahv e kahau
	Piliocolobus foai (II)			Punakoolobus (liigist Piliocolobus foai)
	Piliocolobus gordonorum (II)			Punakoolobus (liigist Piliocolobus gordonorum)
	Piliocolobus kirkii (I)			Punakoolobus (liigist Piliocolobus kirkii)
	Piliocolobus pennantii (II)			Punakoolobus (liigist Piliocolobus pennantii)
	Piliocolobus preussi (II)			Punakoolobus (liigist Piliocolobus preussi)
	Piliocolobus rufomitratus (I)			Mitra-punakoolobus
	Piliocolobus tephrosceles (II)			Punakoolobus (liigist Piliocolobus tephrosceles)
	Piliocolobus tholloni (II)			Punakoolobus (liigist Piliocolobus tholloni)
	Presbytis potenziani (I)			Languur (liigist Presbytis potenziani)
	Pygathrix spp. (I)			Hertsoglanguurid
	Rhinopithecus spp. (I)			Nosulanguurid
	Semnopithecus ajax (I)			Languur (liigist Semnopithecus ajax)
	Semnopithecus dussumieri (I)			Languur (liigist Semnopithecus dussumieri)
	Semnopithecus entellus (I)			Languur (liigist Semnopithecus entellus)
	Semnopithecus hector (I)			Languur (liigist Semnopithecus hector)
	Semnopithecus hypoleucos (I)			Languur (liigist Semnopithecus hypoleucos)
	Semnopithecus priam (I)			Languur (liigist Semnopithecus priam)
	Semnopithecus schistaceus (I)			Languur (liigist Semnopithecus schistaceus)
	Simias concolor (I)			Siimia
	Trachypithecus delacouri (II)			Languur (liigist Trachypithecus delacouri)
	Trachypithecus francoisi (II)			Languur (liigist Trachypithecus francoisi)
	Trachypithecus geei (I)			Languur (liigist Trachypithecus geei)
	Trachypithecus hatinhensis (II)			Languur (liigist Trachypithecus hatinhensis)
	Trachypithecus johnii (II)			Languur (liigist Trachypithecus johnii)
	Trachypithecus laotum (II)			Languur (liigist Trachypithecus laotum)
	Trachypithecus pileatus (I)			Languur (liigist Trachypithecus pileatus)
	Trachypithecus poliocephalus (II)			Languur (liigist Trachypithecus poliocephalus)
	Trachypithecus shortridgei (I)			Languur (liigist Trachypithecus shortridgei)
Cheirogaleidae				Hiirikleemurlased
Cheirogaleidae	Cheirogaleidae spp. (I)			Hiirikleemurlased
Daubentoniidae				Aielased
Daubentoniidae	Daubentonia madagascariensis (I)			Aie
Hominidae				Inimlased
	Gorilla beringei (I)			Mägigorilla
	Gorilla gorilla (I)			Rannikugorilla
	Pan spp. (I)			Šimpansid
	Pongo abelii (I)			Sumatra orangutan
	Pongo pygmaeus (I)			Kalimantani orangutan
Hylobatidae				Gibonlased
Hylobatidae	Hylobatidae spp. (I)			Gibonlased
Indriidae				Indrilased
Indriidae	Indriidae spp. (I)			Indrilased
Lemuridae				Leemurlased
Lemuridae	Lemuridae spp. (I)			Leemurlased
Lepilemuridae				Leemurlased
Lepilemuridae	Lepilemuridae spp. (I)			Leemurlased
Lorisidae				Loorilased
Lorisidae	Nycticebus spp. (I)			Loorid (perekonnast Nycticebus spp.)
Pitheciidae				Uakarid, titid, saakid
	Cacajao spp. (I)			Uakarid
	Callicebus barbarabrownae (II)			Hüppurahv (liigist Callicebus barbarabrownae)
	Callicebus melanochir (II)			Hüppurahv (liigist Callicebus melanochir)
	Callicebus nigrifrons (II)			Hüppurahv (liigist Callicebus nigrifrons)
	Callicebus personatus (II)			Masktiti
	Chiropotes albinasus (I)			Valgenina-habesaaki
Tarsiidae				Kandlased
Tarsiidae	Tarsius spp. (II)			Kandlased
PROBOSCIDEA				LONDILISED
Elephantidae				Londilased
	Elephas maximus (I)			India elevant
	Loxodonta africana (I) (välja ravatud Botswana, Namiibia, Lõuna-Aafrika ja Zimbabwe populatsioonid, mis on loetletud B lisas)	Loxodonta africana (II) (üksnes Botswana, Namiibia, Lõuna-Aafrika ja Zimbabwe populatsioonid (6); muud populatsioonid on loetletud A lisas)		Aafrika elevant
RODENTIA				NÄRILISED
Chinchillidae				Villakhiirlased
Chinchillidae	Chinchilla spp. (I) (kodustatud vormi isendite suhtes käesoleva määruse sätteid ei kohaldata)			Tšintšiljad
Cuniculidae				Pakalased
Cuniculidae			Cuniculus paca (III Honduras)	Paka (liigist Cuniculus paca)
Dasyproctidae				Aguutilased
Dasyproctidae			Dasyprocta punctata (III Honduras)	Aguuti (liigist Dasyprocta punctata)
Erethizontidae				Okaslased
			Sphiggurus mexicanus (III Honduras)	Okaslane (liigist Sphiggurus mexicanus)
			Sphiggurus spinosus (III Uruguay)	Okaslane (liigist Sphiggurus spinosus)
Hystricidae				Okassigalased
Hystricidae	Hystrix cristata			Okassiga
Muridae				Hiirlased
	Leporillus conditor (I)			Kõrvuk-kojarott
	Pseudomys fieldi praeconis (I)			Hatune väärhiir
	Xeromys myoides (I)			Eba-kobrasrott
	Zyzomys pedunculatus (I)			Hiirlane (liigist Zyzomys pedunculatus)
Sciuridae				Oravlased
	Cynomys mexicanus (I)			Preeriakoer e rohtlahaukur
			Marmota caudata (III India)	Punaümiseja
			Marmota himalayana (III India)	Suurümiseja
		Ratufa spp. (II)		Hiidoravad
			Sciurus deppei (III Costa Rica)	Orav (liigist Sciurus deppei)
SCANDENTIA
		SCANDENTIA spp. (II)		Tupaialased
SIRENIA				MERIVEISELISED
Dugongidae				Dugonglased
Dugongidae	Dugong dugon (I)			Dugong
Trichechidae				Lamantiinlased
Trichechidae	Trichechidae spp. (I/II) (Trichechus inunguis ja Trichechus manatus on loetletud I lisas. Trichechus senegalensis on loetletud II lisas)			Lamantiinlased
AVES				Linnud
ANSERIFORMES				HANELISED
Anatidae				Partlased
	Anas aucklandica (I)			Öö-piilpart
		Anas bernieri (II)		Madagaskari piilpart
	Anas chlorotis (I)			Pateke piilpart
		Anas formosa (II)		Kuupart
	Anas laysanensis (I)			Laysani sinikael-part
	Anas nesiotis (I)			Piilpart (liigist Anas nesiotis)
	Anas oustaleti (I)			Mariaani part
	Anas querquedula			Rägapart
	Asarcornis scutulata (I)			Tontpart
	Aythya innotata			Madagaskari vart
	Aythya nyroca			Valgesilm-vart
	Branta canadensis leucopareia (I)			Kanada lagle (alamliigist Branta canadensis leucopareia)
	Branta ruficollis (II)			Punakael-lagle
	Branta sandvicensis (I)			Nenelagle
			Cairina moschata (III Honduras)	Muskuspart
		Coscoroba coscoroba (II)		Koskorobaluik
		Cygnus melancoryphus (II)		Mustkael-luik
		Dendrocygna arborea (II)		Palmi-vilepart
			Dendrocygna autumnalis (III Honduras)	Punanokk-vilepart
			Dendrocygna bicolor (III Honduras)	Ruuge-vilepart
	Mergus octosetaceus			Brasiilia koskel
		Oxyura jamaicensis		Valgepõsk-händpart
	Oxyura leucocephala (II)			Stepi-händpart
	Rhodonessa caryophyllacea (possibly extinct) (I)			Roosavart
		Sarkidiornis melanotos (II)		Kühmnokk-part
	Tadorna cristata			Vikerpart
APODIFORMES				PIIRITAJALISED
Trochilidae				Koolibrilased
		Trochilidae spp. (II) (välja arvatud A lisas loetletud liigid)		Koolibrilased
	Glaucis dohrnii (I)			Koolibri (liigist Glaucis dohrnii)
CHARADRIIFORMES				KURVITSALISED
Burhinidae				Jämejalalased
Burhinidae			Burhinus bistriatus (III Guatemala)	Rohtla-jämejalg
Laridae				Kajaklased
Laridae	Larus relictus (I)			Kõnnukajakas
Scolopacidae				Kurvitslased
	Numenius borealis (I)			Põhjakoovitaja
	Numenius tenuirostris (I)			Helekoovitaja
	Tringa guttifer (I)			Sahhalini tilder
CICONIIFORMES				TOONEKURELISED
Ardeidae				Haigurlased
	Ardea alba			Hõbehaigur
	Bubulcus ibis			Veisehaigur
	Egretta garzetta			Siidhaigur
Balaenicipitidae				Kingnoklased
Balaenicipitidae		Balaeniceps rex (II)		Kingnokk
Ciconiidae				Toonekurglased
	Ciconia boyciana (I)			Ida-toonekurg
	Ciconia nigra (II)			Must-toonekurg
	Ciconia stormi			Sunda toonekurg
	Jabiru mycteria (I)			Jabiru-toonekurg
	Leptoptilos dubius			India marabu
	Mycteria cinerea (I)			Rand-toonekurg
Phoenicopteridae				Flamingolased
		Phoenicopteridae spp. (II) (välja arvatud A lisas loetletud liigid)		Flamingolased
	Phoenicopterus ruber (II)			Flamingo
Threskiornithidae				Iibislased
		Eudocimus ruber (II)		Punaiibis
	Geronticus calvus (II)			Kiilasiibis
	Geronticus eremita (I)			Kaljuiibis
	Nipponia nippon (I)			Tuttiibis
	Platalea leucorodia (II)			Luitsnokk-iibis
	Pseudibis gigantean			Hiidiibis
COLUMBIFORMES				TUVILISED
Columbidae				Tuvilased
	Caloenas nicobarica (I)			Lakktuvi
	Claravis godefrida			Brasiilia bambusetuvi
	Columba livia			Kaljutuvi
	Ducula mindorensis (I)			Mindoro keisertuvi
		Gallicolumba luzonica (II)		Verirind-maatuvi
		Goura spp. (II)		Kroontuvid
	Leptotila wellsi			Grenada manteltuvi
			Nesoenas mayeri (III Mauritius)	Roosatuvi
	Streptopelia turtur			Turteltuvi
CORACIIFORMES				SINIRAALISED
Bucerotidae				Sarvlinnud
		Aceros spp. (II) (välja arvatud A lisas loetletud liigid)		Sarvlinnud (perekonnast Aceros)
	Aceros nipalensis (I)			Nudi-sarvlind
		Anorrhinus spp. (II)		Sarvlinnud (perekonnast Anorrhinus)
		Anthracoceros spp. (II)		Sarvlinnud (perekonnast Anthracoceros)
		Berenicornis spp. (II)		Sarvlinnud (perekonnast Berenicornis)
		Buceros spp. (II) (välja arvatud A lisas loetletud liigid)		Sarvlinnud (perekonnast Buceros)
	Buceros bicornis (I)			Suur-sarvlind
		Penelopides spp. (II)		Sarvlinnud (perekonnast Penelopides)
	Rhinoplax vigil (I)			Kilp-sarvlind
		Rhyticeros spp. (II) (välja arvatud A lisas loetletud liigid)		Sarvlinnud (perekonnast Rhyticeros)
	Rhyticeros subruficollis (I)			Silenokk-sarvlind
CUCULIFORMES				KÄOLISED
Musophagidae				Turakod
		Tauraco spp. (II) (välja arvatud A lisas loetletud liigid)		Turakod (perekonnast Tauraco)
	Tauraco bannermani (II)			Kameruni turako
FALCONIFORMES				Kullilised
FALCONIFORMES		FALCONIFORMES spp. (II) (välja arvatud A lisas loetletud liigid ja C lisas loetletud sugukonna Cathartidae üks liik; selle sugukonna teised liigid ei ole käesoleva määruse lisades loetletud)		Kullilised
Accipitridae				Haugaslased
	Accipiter brevipes (II)			Stepi-raudkull
	Accipiter gentilis (II)			Kanakull
	Accipiter nisus (II)			Raudkull
	Aegypius monachus (II)			Raisakotkas
	Aquila adalberti (I)			Ibeeria kääpakotkas
	Aquila chrysaetos (II)			Kaljukotkas
	Aquila clanga (II)			Suur-konnakotkas
	Aquila heliaca (I)			Kääpakotkas
	Aquila pomarina (II)			Väike-konnakotkas
	Buteo buteo (II)			Hiireviu
	Buteo lagopus (II)			Karvasjalg-viu
	Buteo rufinus (II)			Stepiviu
	Chondrohierax uncinatus wilsonii (I)			Konksnokk-haugas (alamliigist Chondrohierax uncinatus wilsonii)
	Circaetus gallicus (II)			Madukotkas
	Circus aeruginosus (II)			Roo-loorkull
	Circus cyaneus (II)			Välja-loorkull
	Circus macrourus (II)			Stepi-loorkull
	Circus pygargus (II)			Soo-loorkull
	Elanus caeruleus (II)			Hõbehaugas
	Eutriorchis astur (II)			Vööthaugas
	Gypaetus barbatus (II)			Habekotkas
	Gyps fulvus (II)			Kaeluskotkas
	Haliaeetus spp. (I/II) (Haliaeetus albicilla on loetletud I lisas; muud liigid II lisas.)			Merikotkad
	Harpia harpyja (I)			Harpüiakotkas
	Hieraaetus fasciatus (II)			Haugaskotkas
	Hieraaetus pennatus (II)			Kääbuskotkas
	Leucopternis occidentalis (II)			Ekuadori selvaviu
	Milvus migrans (II)			Must-harksaba
	Milvus milvus (II)			Puna-harksaba
	Neophron percnopterus (II)			Raipekotkas
	Pernis apivorus (II)			Herilaseviu
	Pithecophaga jefferyi (I)			Ahvikotkas
Cathartidae				Kondorlased
	Gymnogyps californianus (I)			Kalifornia kondor
			Sarcoramphus papa (III Honduras)	Kuningkondor
	Vultur gryphus (I)			Andi kondor
Falconidae				Pistriklased
	Falco araeus (I)			Seišelli tuuletallaja
	Falco biarmicus (II)			Kõnnupistrik
	Falco cherrug (II)			Stepipistrik
	Falco columbarius (II)			Väikepistrik
	Falco eleonorae (II)			Vahemere pistrik
	Falco jugger (I)			India kõnnupistrik
	Falco naumanni (II)			Stepi-tuuletallaja
	Falco newtoni (I) (Only the population of the Seychelles)			Madagaskari tuuletallaja
	Falco pelegrinoides (I)			Kõrbepistrik
	Falco peregrinus (I)			Rabapistrik
	Falco punctatus (I)			Mauritiuse tuuletallaja
	Falco rusticolus (I)			Jahipistrik
	Falco subbuteo (II)			Lõopistrik
	Falco tinnunculus (II)			Tuuletallaja
	Falco vespertinus (II)			Punajalg-pistrik
Pandionidae				Kalakotkaslased
Pandionidae	Pandion haliaetus (II)			Kalakotkas
GALLIFORMES
Cracidae
		Crax fasciolata		Hokolane (liigist Crax fasciolata)
	Crax alberti (III Colombia)			Sinisagar-hoko
	Crax blumenbachii (I)			Ljaanohoko
			Crax daubentoni (III Colombia)	Punasagar-hoko
			Crax globulosa (III Colombia)	Suurhoko
			Crax rubra (III Colombia, Costa Rica, Guatemala ja Honduras)	Suurnokk-hoko
	Mitu mitu (I)			Suurnokk-hoko
	Oreophasis derbianus (I)			Hokolane (liigist Oreophasis derbianus)
		Ortalis vetula (III Guatemala/Honduras)		Võsa-tšatšalaka
		Pauxi pauxi (III Colombia)		Kiiverhoko
	Penelope albipennis (I)			Hokolane (liigist Penelope albipennis)
			Penelope purpurascens (III Honduras)	Hokolane (liigist Penelope purpurascens)
			Penelopina nigra (III Guatemala)	Hokolane (liigist Penelopina nigra)
	Pipile jacutinga (I)			Hokolane (liigist
	Pipile pipile (I)			Hokolane (liigist Pipile pipile)
Megapodiidae				Rihukanalased
Megapodiidae	Macrocephalon maleo (I)			Vasar-rihukana
Phasianidae				Faasanlased (kanalased)
			Arborophila campbelli (III Malaysia)	Mustkiird-künkakana
			Arborophila charltonii (III Malaysia)	Koldjalg-künkakana
		Argusianus argus (II)		Argusfaasan
			Caloperdix oculeus (III Malaysia)	Roostekana
	Catreus wallichii (I)			Viirfaasan
	Colinus virginianus ridgwayi (I)			Nurmvutt (alamliigist Colinus virginianus ridgwayi)
	Crossoptilon crossoptilon (I)			Valge-kõrvukfaasan
	Crossoptilon mantchuricum (I)			Pruun-kõrvukfaasan
		Gallus sonneratii (II)		Täpik-džunglikana
		Ithaginis cruentus (II)		Püüfaasan
	Lophophorus impejanus (I)			Kroon-läikfaasan
	Lophophorus lhuysii (I)			Hiina läikfaasan
	Lophophorus sclateri (I)			Hõbeselg-läikfaasan
	Lophura edwardsi (I)			Annami faasan
			Lophura erythrophthalma (III Malaysia)	Kuldsaba-kanafaasan
		Lophura hatinhensis		Vietnami faasan
			Lophura ignita (III Malaysia)	Rüütelfaasan
	Lophura imperialis (I)			Keiserfaasan
	Lophura swinhoii (I)			Valgeselg-faasan
			Melanoperdix niger (III Malaisia)	Nõgikana
			Meleagris ocellata (III Guatemala)	Silmikkalkun
	Odontophorus strophium			Tamme-selvavutt
	Ophrysia superciliosa			Tuhkvutt
		Pavo muticus (II)		Rohe-paabulind
		Polyplectron bicalcaratum (II)		Hall-paabufaasan
		Polyplectron germaini (II)		Vietnami paabufaasan
			Polyplectron inopinatum (III Malaysia)	Mägi-paabufaasan
		Polyplectron malacense (II)		Kübar-paabufaasan
	Polyplectron napoleonis (I)			Palawani paabufaasan
		Polyplectron schleiermacheri (II)		Kalimantani paabufaasan
	Rheinardia ocellata (I)			Pärlfaasan
			Rhizothera dulitensis (III Malaisia)	Valgekõht-kana
			Rhizothera longirostris (III Malaisia)	Suurnokk-kana
			Rollulus rouloul (III Malaisia)	Tanukana
	Syrmaticus ellioti (I)			Valgekõht-faasan
	Syrmaticus humiae (I)			Birma faasan
	Syrmaticus mikado (I)			Mikaadofaasan
	Tetraogallus caspius (I)			Pärsia mägikana
	Tetraogallus tibetanus (I)			Tiibeti mägikana
	Tragopan blythii (I)			Nagalandi helmesfaasan
	Tragopan caboti (I)			Hele-helmesfaasan
	Tragopan melanocephalus (I)			Tõmmu-helmesfaasan
			Tragopan satyra (III Nepal)	Saatür-helmesfaasan
	Tympanuchus cupido attwateri (I)			Preeriapüü (alamliigist Tympanuchus cupido attwateri)
GRUIFORMES				KURELISED
Gruidae				Kurglased
		Gruidae spp. (II) (välja arvatud A lisas loetletud liigid)		Kurglased
	Grus americana (I)			Trompetkurg
	Grus canadensis (I/II) (liik on loetletud II lisas, kuid alamliigid Grus canadensis nesiotes ja Grus canadensis pulla I lisas.)			Kanada kurg
	Grus grus (II)			Sookurg
	Grus japonensis (I)			Õnnekurg
	Grus leucogeranus (I)			Valgekurg
	Grus monacha (I)			Munkkurg
	Grus nigricollis (I)			Mägikurg
	Grus vipio (I)			Idakurg
Otididae				Traplased
		Otididae spp. (II) (välja arvatud A lisas loetletud liigid)		Traplased
	Ardeotis nigriceps (I)			India trapp
	Chlamydotis macqueenii (I)			Aasia kraetrapp
	Chlamydotis undulata (I)			Kraetrapp
	Houbaropsis bengalensis (I)			Bengali trapp
	Otis tarda (II)			Suurtrapp
	Sypheotides indicus (II)			Tutt-trapp
	Tetrax tetrax (II)			Väiketrapp
Rallidae				Ruiklased
Rallidae	Gallirallus sylvestris (I)			Pruunruik
Rhynochetidae				Kagulased
Rhynochetidae	Rhynochetos jubatus (I)			Kagu
PASSERIFORMES				VÄRVULISED
Atrichornithidae				Tihnikuhüpiklased
Atrichornithidae	Atrichornis clamosus (I)			Värvuline (liigist Atrichornis clamosus)
Cotingidae				Kotingalased
			Cephalopterus ornatus (III Colombia)	Sirmilind (liigist Cephalopterus ornatus)
			Cephalopterus penduliger (III Colombia)	Sirmilind (liigist Cephalopterus penduliger)
	Cotinga maculata (I)			Kotinga (liigist Cotinga maculata)
		Rupicola spp. (II)		Kaljukukesed
	Xipholena atropurpurea (I)			Kotingalane (liigist Xipholena atropurpurea)
Emberizidae				Tsiitsitajalased
		Gubernatrix cristata (II)		Kardinallane (liigist Gubernatrix cristata)
		Paroaria capitata (II)		Kardinallane (liigist Paroaria capitata)
		Paroaria coronata (II)		Kardinallane (liigist Paroaria coronata)
		Tangara fastuosa (II)		Tangara (liigist Tangara fastuosa)
Estrildidae				Amadiinlased
		Amandava formosa (II)		Viher-amadiin
		Lonchura fuscata		Timori riisiamadiin
		Lonchura oryzivora (II)		Riisiamadiin
		Poephila cincta cincta (II)		Mustkurk-amadiin
Vintlased				Vintlased
	Carduelis cucullata (I)			Punasiisike
		Carduelis yarrellii (II)		Kuldpõsk-siisike
Hirundinidae				Pääsulased
Hirundinidae	Pseudochelidon sirintarae (I)			Aasia jõgipääsuke
Icteridae				Turpiallased
Icteridae	Xanthopsar flavus (I)			Turpial (liigist Xanthopsar flavus)
Meliphagidae				Meelindlased
Meliphagidae	Lichenostomus melanops cassidix (I)			Meelind (liigist Lichenostomus melanops cassidix)
Muscicapidae				Kärbsenäplased
	Acrocephalus rodericanus (III Mauritius)			Maskareeni roolind
		Cyornis ruckii (II)		Kärbsenäplane (liigist Cyornis ruckii)
	Dasyornis broadbenti litoralis (tõenäoliselt välja surnud) (I)			Kärbsenäplane (liigist Dasyornis broadbenti litoralis)
	Dasyornis longirostris (I)			Kärbsenäplane (liigist Dasyornis longirostris)
		Garrulax canorus (II)		Vilbas (liigist Garrulax canorus)
		Leiothrix argentauris (II)		Vilbas (liigist Leiothrix argentauris)
		Leiothrix lutea (II)		Vilbas (liigist Leiothrix lutea)
		Liocichla omeiensis (II)		Vilbas (liigist Liocichla omeiensis)
	Picathartes gymnocephalus (I)			Kiilas-kaljukark
	Picathartes oreas (I)			Mets-kaljukark
			Terpsiphone bourbonnensis (III Mauritius)	Paradiisinäpp (liigist Terpsiphone bourbonnensis)
Paradisaeidae				Paradiisilindlased
Paradisaeidae		Paradisaeidae spp. (II)		Paradiisilindlased
Pittidae				Pitalased
		Pitta guajana (II)		Vöötpita
	Pitta gurneyi (I)			Safranpita
	Pitta kochi (I)			Tammepita
		Pitta nympha (II)		Võlupita
Pycnonotidae				Bülbüllased
Pycnonotidae		Pycnonotus zeylanicus (II)		Bülbül (liigist Pycnonotus zeylanicus)
Sturnidae				Kuldnoklased
		Gracula religiosa (II)		Suurmaina
	Leucopsar rothschildi (I)			Maina (liigist Leucopsar rothschildi)
Zosteropidae				Prilliklased
Zosteropidae	Zosterops albogularis (I)			Prillik (liigist Zosterops albogularis)
PELECANIFORMES
Fregatidae				Fregattlindlased
Fregatidae	Fregata andrewsi (I)			Jõulusaare fregattlind
Pelecanidae				Pelikanlased
Pelecanidae	Pelecanus crispus (I)			Käharpelikan
Sulidae				Suulalased
Sulidae	Papasula abbotti (I)			Metssuula
PICIFORMES				RÄHNILISED
Capitonidae				Habelindlased
Capitonidae			Semnornis ramphastinus (III Colombia)	Habelindlane (liigist Semnornis ramphastinus)
Rähnlased				Rähnlased
	Campephilus imperialis (I)			Suur-kuningrähn
	Dryocopus javensis richardsi (I)			Valgekõht-musträhn (alamliigist Dryocopus javensis richardsi)
Ramphastidae				Tuukanlased
			Baillonius bailloni (III Argentina)	Safrantuukan
		Pteroglossus aracari (II)		Mustkael-arassari
			Pteroglossus castanotis (III Argentina)	Jõgiarassari
		Pteroglossus viridis (II)		Guajaana arassari
			Ramphastos dicolorus (III Argentina)	Brasiilia tuukan
		Ramphastos sulfuratus (II)		Vääveltuukan
		Ramphastos toco (II)		Tokotuukan
		Ramphastos tucanus (II)		Manistuukan
		Ramphastos vitellinus (II)		Mustnokk-tuukan
			Selenidera maculirostris (III Argentina)	Vöötnokk-tuukan
PODICIPEDIFORMES				PÜTILISED
Podicipedidae				Pütlased
Podicipedidae	Podilymbus gigas (I)			Atitlani pütt
PROCELLARIIFORMES				TORMILINNULISED
Diomedeidae				Albatroslased
Diomedeidae	Phoebastria albatrus (I)			Kuldpea-albatross
PSITTACIFORMES				PAPAGOILISED
PSITTACIFORMES		PSITTACIFORMES spp. (II) (välja arvatud A lisas loetletud liigid ja välja arvatud Agapornis roseicollis, Melopsittacus undulatus, Nymphicus hollandicus ja Psittacula krameri, mis ei ole loetletud käesoleva määruse lisades)		Papagoilised
Cacatuidae				Kakaduulased
	Cacatua goffini (I)			Tanimbari kakaduu
	Cacatua haematuropygia (I)			Filipiini kakaduu
	Cacatua moluccensis (I)			Serami kakaduu
	Cacatua sulphurea (I)			Väävelkakaduu
	Probosciger aterrimus (I)			Ronkkakaduu
Loriidae				Nestepapagoilased
	Eos histrio (I)			Arlekiin-nestepapagoi
	Vini spp. (I/II) (Vini ultramarina on loetletud I lisas, teised liigid II lisas)			Nestepapagoid (perekonnast Vini)
Psittacidae				Papagoilased
	Amazona arausiaca (I)			Sinipea-amatsoonpapagoi
	Amazona auropalliata (I)			Kuldkukal-amatsoonpapagoi
	Amazona barbadensis (I)			Kaktuse-amatsoonpapagoi
	Amazona brasiliensis (I)			Rand-amatsoonpapagoi
	Amazona finschi (I)			Mehhiko amatsoonpapagoi
	Amazona guildingii (I)			Kuning-amatsoonpapagoi
	Amazona imperialis (I)			Keiser-amatsoonpapagoi
	Amazona leucocephala (I)			Kuuba amatsoonpapagoi
	Amazona oratrix (I)			Kuldpea-amatsoonpapagoi
	Amazona pretrei (I)			Punatiib-amatsoonpapagoi
	Amazona rhodocorytha (I)			Vikerpea-amatsoonpapagoi
	Amazona tucumana (I)			Lepa-amatsoonpapagoi
	Amazona versicolor (I)			Saint lucia amatsoonpapagoi
	Amazona vinacea (I)			Purpur-amatsoonpapagoi
	Amazona viridigenalis (I)			Tamaulipase amatsoonpapagoi
	Amazona vittata (I)			Puertoriiko amatsoonpapagoi
	Anodorhynchus spp. (I)			Siniaarad
	Ara ambiguus (I)			Suur-soldataara
	Ara glaucogularis (I)			Boliivia ararauna
	Ara macao (I)			Puna-aara
	Ara militaris (I)			Soldataara
	Ara rubrogenys (I)			Mägiaara
	Cyanopsitta spixii (I)			Safiiraara
	Cyanoramphus cookii (I)
	Cyanoramphus forbesi (I)			Väike-maooripapagoi
	Cyanoramphus novaezelandiae (I)			Suur-maooripapagoi
	Cyanoramphus saisseti (I)
	Cyclopsitta diophthalma coxeni (I)			Tulipõsk-viigipapagoi
	Eunymphicus cornutus (I)			Tuttpapagoi
	Guarouba guarouba (I)			Kuldaratinga
	Neophema chrysogaster (I)			Tasmaania rohupapagoi
	Ognorhynchus icterotis (I)			Vahapalmi-papagoi
	Pezoporus occidentalis (tõenäoliselt välja surnud) (I)			Ööpapagoi
	Pezoporus wallicus (I)			Maapapagoi
	Pionopsitta pileata (I)			Punalaup-selvapapagoi
	Primolius couloni (I)			Smaragd-aara
	Primolius maracana (I)			Roheaara
	Psephotus chrysopterygius (I)			Põhja-paradiisipapagoi
	Psephotus dissimilis (I)			Mustpea-paradiisipapagoi
	Psephotus pulcherrimus (possibly extinct) (I)			Hund-paradiisipapagoi
	Psittacula echo (I)			Mauritiuse kaeluspapagoi
	Pyrrhura cruentata (I)			Sinipugu-võrkpapagoi
	Rhynchopsitta spp. (I)			Männipapagoid
	Strigops habroptilus (I)			Kakkpapagoi
RHEIFORMES				NANDULISED
Rheidae				Nandulased
	Pterocnemia pennata (I) (välja arvatud Pterocnemia pennata pennata, mis on loetletud B lisas)			Väikenandu
		Pterocnemia pennata pennata (II)		Patagoonia väikenandu
		Rhea americana (II)		Nandu
SPHENISCIFORMES				PINGVIINILISED
Spheniscidae				Pingviinlased
		Spheniscus demersus (II)		Aafrika pingviin
	Spheniscus humboldti (I)			Guaanopingviin
STRIGIFORMES				Kakulised
STRIGIFORMES		STRIGIFORMES spp. (II) (välja arvatud A lisas loetletud liigid)		Kakulised
Strigidae				Kaklased
	Aegolius funereus (II)			Karvasjalg-kakk
	Asio flammeus (II)			Sooräts
	Asio otus (II)			Kõrvukräts
	Athene noctua (II)			Kivikakk
	Bubo bubo (II)			Kassikakk
	Glaucidium passerinum (II)			Värbkakk
	Heteroglaux blewitti (I)			Mets-kivikakk
	Mimizuku gurneyi (I)			Hiidpäll
	Ninox natalis (I)			Jõulusaare haugaskakk
	Ninox novaeseelandiae undulata (I)			Lõuna-haugaskakk (alamliigist Ninox novaeseelandiae undulata)
	Nyctea scandiaca (II)			Lumekakk
	Otus ireneae (II)			Sokoke päll
	Otus scops (II)			Salupäll
	Strix aluco (II)			Kodukakk
	Strix nebulosa (II)			Habekakk
	Strix uralensis (II)			Händkakk
	Surnia ulula (II)			Vöötkakk
Tytonidae				Loorkaklased
	Tyto alba (II)			Loorkakk
	Tyto soumagnei (I)			Puna-loorkakk
STRUTHIONIFORMES				JAANALINNULISED
Struthionidae				Jaanalindlased
Struthionidae	Struthio camelus (I) (üksnes Alžeeria, Burkina Faso, Kameruni, Kesk-Aafrika Vabariigi, Tšaadi, Mali, Mauritaania, Maroko, Nigeri, Nigeeria, Senegali ja Sudaani populatsioonid; muid populatsioone ei ole käesoleva määruse lisades loetletud)			Jaanalind
TINAMIFORMES				TINAMULISED
Tinamidae				Tinamulased
Tinamidae	Tinamus solitarius (I)			Eraktinamu
TROGONIFORMES				JÄRANOKALISED
Trogonidae				Järanoklased
Trogonidae	Pharomachrus mocinno (I)			Ketsal
REPTILIA				Roomajad
CROCODYLIA				Alligaatorlased
CROCODYLIA		CROCODYLIA spp. (II) (välja arvatud A lisas loetletud liigid)		Alligaatorlased
Alligatoridae				Alligaatorlased
	Alligator sinensis (I)			Hiina alligaator
	Caiman crocodilus apaporiensis (I)			Krokodillkaiman (alamliigist Caiman crocodilus apaporiensis)
	Caiman latirostris (I) (välja arvatud Argentina populatsioon, mis on loetletud B lisas)			Laikoon-kaiman
	Melanosuchus niger (I) (välja arvatud Brasiilia populatsioon, mis on loetletud B lisas ja välja arvatud Ecuadori populatsioon, mis on loetletud B lisas ja mille suhtes kehtib ekspordi nullkvoot, kuni CITESi sekretariaat ning IUCN/SSC krokodillispetsialistide rühm kiidab heaks ekspordi aastakvoodid)			Tõmmukaiman
Crocodylidae				Krokodilllased
	Crocodylus acutus (I) (välja arvatud Kuuba, mis on loetletud B lisas			Teravkoon-krokodill
	Crocodylus cataphractus (I)			Rüükrokodill
	Crocodylus intermedius (I)			Orinoko krokodill
	Crocodylus mindorensis (I)			Uusginea krokodill
	Crocodylus moreletii (I)			Keskameerika krokodill
	Crocodylus niloticus (I) (välja arvatud Botswana, Etioopia, Kenya, Madagaskari, Malawi, Mosambiigi, Namiibia, Lõuna-Aafrika, Uganda, Tansaania Ühendvabariigi (iga-aastane ekspordikvoot lisaks farmides elavatele isenditele kuni 1600 isendit, sh jahitrofeed), Sambia ja Zimbabwe populatsioonid; mis on loetletud B lisas)			Niiluse krokodill
	Crocodylus palustris (I)			Sookrokodill
	Crocodylus porosus (I) (välja arvatud Austraalia, Indoneesia ja Paapua Uus-Guinea populatsioonid, mis on loetletud B lisas)			Harikrokodill
	Crocodylus rhombifer (I)			Kuuba krokodill
	Crocodylus siamensis (I)			Siiami krokodill
	Osteolaemus tetraspis (I)			Tömpkoon-krokodill
	Tomistoma schlegelii (I)			Gaavialkrokodill
Gavialidae				Gaaviallased
Gavialidae	Gavialis gangeticus (I)			Gangese gaavial
RHYNCHOCEPHALIA				KÄRSSPEALISED
Sphenodontidae				Tuataaralased
Sphenodontidae	Sphenodon spp. (I)			Tuataara
SAURIA				SISALIKULISED
Agamidae				Agaamlased
Agamidae		Uromastyx spp. (II)		Vöösabalased
Chamaeleonidae				Kameeleonlased
		Bradypodion spp. (II)		Kääbuskameeleonid
		Brookesia spp. (II) (välja arvatud A lisas loetletud liigid)		Kääbuskameeleonid
	Brookesia perarmata (I)			Pantser-kääbuskaameleon
		Calumma spp. (II)		Kameeleonid (liigid Camulla spp.)
		Chamaeleo spp. (II) (välja arvatud A lisas loetletud liigid)		Kameeleonid (liigid Chamaeleo spp.)
	Chamaeleo chamaeleon (II)			Harilik kameeleon
		Furcifer spp. (II)		Kameeleonid (liigid Furcifer spp.)
Cordylidae				Vöösabalased
Cordylidae		Cordylus spp. (II)		Vöösabad
Gekkonidae				Gekolased
		Cyrtodactylus serpensinsula (II)		Serpenti geko
			Hoplodactylus spp. (III Uus-Meremaa)	Konksvarvasgekod
			Naultinus spp. (III Uus-Meremaa)	Puugekod
		Phelsuma spp. (II) (välja arvatud A lisas loetletud liigid)		Päevagekod
	Phelsuma guentheri (II)			Roundi geko
		Uroplatus spp. (II)		Lamesabagekod
Helodermatidae				Mürkvaraanlased
		Heloderma spp. (II) (välja arvatud A lisas loetletud alamliigid)		Mürkvaraanid
	Heloderma horridum charlesbogerti (I)			Mürkvaraan (alamliigist Heloderma horridum charlesbogerti)
Iguanidae				Iguaanlased
		Amblyrhynchus cristatus (II)		Meriiguaan
	Brachylophus spp. (I)			Idaleeguanid
		Conolophus spp. (II)		Maaiguaanid
	Cyclura spp. (I)			Männassabaleeguanid
		Iguana spp. (II)		Iguaanid
		Phrynosoma coronatum (II)		Kroon-kärniguaan
	Sauromalus varius (I)			Kirju tšakvalla
Lacertidae				Sisaliklased
	Gallotia simonyi (I)			Kanaari hiidsisalik
	Podarcis lilfordi (II)			Mallorka müürisisalik
	Podarcis pityusensis (II)			Pituuseni müürisisalik
Scincidae				Skinklased
Scincidae		Corucia zebrata (II)		Haardsabaskink
Teiidae				Teiulased
		Crocodilurus amazonicus (II)		Draakonsisalik
		Dracaena spp. (II)		Kaimanteiud
		Tupinambis spp. (II)		Teegud
Varanidae				Varaanlased
		Varanus spp. (II) välja arvatud A lisas loetletud liigid)		Varaanid
	Varanus bengalensis (I)			Bengaali varaan
	Varanus flavescens (I)			Kuldvaraan
	Varanus griseus (I)			Kõrbevaraan
	Varanus komodoensis (I)			Komodo varaan
	Varanus nebulosus (I)			Varaan (liigist Varanus nebulosus)
	Varanus olivaceus (II)			Rohevaraan
Xenosauridae				Ribiliklased
Xenosauridae		Shinisaurus crocodilurus (II)		Hiinaribilik
SERPENTES				Maolised
Boidae				Boalased
		Boidae spp. (II) (välja arvatud A lisas loetletud liigid)		Boalased
	Acrantophis spp. (I)			Lühisababoad
	Boa constrictor occidentalis (I)			Kuningboa
	Epicrates inornatus (I)			Puerto Rico silehuulboa
	Epicrates monensis (I)			Silehuulboa (liigist Epicrates monensis)
	Epicrates subflavus (I)			Jamaica silehuulboa
	Eryx jaculus (II)			Lääne-liivaboa
	Sanzinia madagascariensis (I)			Madagaskari puuboa
Bolyeriidae				Bolierialased
		Bolyeriidae spp. (II) välja arvatud A lisas loetletud liigid)		Bolierialased
	Bolyeria multocarinata (I)			Roundi bolieria
	Casarea dussumieri (I)			Mauriitsiuse bolieria
Colubridae				Nastiklased
			Atretium schistosum (III India)	Oliivjas kiilselgmadu
			Cerberus rynchops (III India)	Koerpeamadu
		Clelia clelia (II)		Mussurana
		Cyclagras gigas (II)		Hiidnastik
		Elachistodon westermanni (II)		India munamadu
		Ptyas mucosus (II)		Suursilmmadu e daaman
			Xenochrophis piscator (III India)	Aasia vesimadu
Elapidae				Mürknastiklased
		Hoplocephalus bungaroides (II)		Laipea-madu
			Micrurus diastema (III Honduras)	Korallmadu
			Micrurus nigrocinctus (III Honduras)	Keskameerika korallmadu
		Naja atra (II)		Kobra (liigist Naja atra)
		Naja kaouthia (II)		Kobra (liigist Naja kaouthia)
		Naja mandalayensis (II)		Kobra (liigist Naja mandalayensis)
		Naja naja (II)		India kobra
		Naja oxiana (II)		Keskaasia kobra
		Naja philippinensis (II)		Kobra (liigist Naja philippinensis)
		Naja sagittifera (II)		Kobra (liigist Naja sagittifera)
		Naja samarensis (II)		Kobra (liigist Naja samarensis)
		Naja siamensis (II)		Kobra (liigist Naja siamensis)
		Naja sputatrix (II)		Kobra (liigist Naja sputatrix)
		Naja sumatrana (II)		Kobra (liigist Naja sumatrana)
		Ophiophagus hannah (II)		Kuningkobra
Loxocemidae				Kaksvärvmaolased
Loxocemidae		Loxocemidae spp. (II)		Kaksvärvmaod
Pythonidae				Püütonlased
		Pythonidae spp. (II) (välja arvatud A lisas loetletud alamliigid.)		Püütonid
	Python molurus molurus (I)			India tiigerpüüton
Tropidophiidae				Mullaboalased
Tropidophiidae		Tropidophiidae spp. (II)		Mullaboalased
Viperidae				Rästiklased
			Crotalus durissus (III Honduras)	Kaskavela e õud-lõgismadu
		Crotalus durissus unicolor		Aruba lõgismadu
			Daboia russelii (III India)	Ahelrästik e daboia
	Vipera latifii			Latifi rästik
	Vipera ursinii (I) (üksnes Euroopa populatsioon, välja arvatud endise NSVLi koosseisu kuulunud alade populatsioon; neid populatsioone ei ole käesoleva määruse lisades loetletud)			Stepirästik
		Vipera wagneri (II)		Wagneri rästik
TESTUDINES
Carettochelyidae				Kaksküüniskilpkonlased
Carettochelyidae		Carettochelys insculpta (II)		Kaksküüniskilpkonn
Chelidae				Madukaellased
		Chelodina mccordi (II)		Madukaelkilpkonn (liigist Chelodina mccordi)
	Pseudemydura umbrina (I)			Lääneaustraalia sookilpkonn
Cheloniidae				Merikilpkonlased
Cheloniidae	Cheloniidae spp. (I)			Merikilpkonlased
Chelydridae				Kaimankilplased
Chelydridae			Macrochelys temminckii (III Ameerika Ühendriigid)	Kaimankilpkonn
Dermatemydidae				Tabaskokilpkonlased
Dermatemydidae		Dermatemys mawii (II)		Tabaskokilpkonn
Dermochelyidae				Nahkkilpkonlased
Dermochelyidae	Dermochelys coriacea (I)			Nahkkilpkonn
Emydidae				Lamekilpkonlased
		Chrysemys picta		Ehiskilpkonn
		Glyptemys insculpta (II)		Metsa-veekilpkonn
	Glyptemys muhlenbergii (I)			Mühlenbergi veekilpkonn
			Graptemys spp. (III Ameerika Ühendriigid)	Lamekilpkonlane (liigid Graptemys spp.)
		Terrapene spp. (II) (välja arvatud A lisas loetletud liigid)		Karpkilpkonnad
	Terrapene coahuila (I)			Vee-karpkilpkonn
		Trachemys scripta elegans		Punakõrv-kilpkonn
Geoemydidae				Maakilpkonlased
	Batagur baska (I)			Batagur
		Callagur borneoensis (II)		Karpkilpkonn (liigist Callagur borneoensis)
		Cuora spp. (II)		Liigendkilpkonnad
	Geoclemys hamiltonii (I)			Mustkilpkonn
			Geoemyda spengleri (III China)	Mägi-maakilpkonn
		Heosemys annandalii (II)		Templikilpkonn
		Heosemys depressa (II)		Lamekilpkonlane (liigist Heosemys depressa)
		Heosemys grandis (II)		Lamekilpkonlane (liigist Heosemys grandis)
		Heosemys spinosa (II)		Lamekilpkonlane (liigist Heosemys spinosa)
		Kachuga spp. (II)		Katuskilpkonnad
		Leucocephalon yuwonoi (II)		Lamekilpkonlane (liigist Leucocephalon yuwonoi)
		Malayemys macrocephala (II)		Malaikilpkonn (liigist Malayemys macrocephala)
		Malayemys subtrijuga (II)		Malaikilpkonn (liigist Malayemys subtrijuga)
		Mauremys annamensis (II)		Lamekilpkonlane (liigist Annamemys annamensis)
			Mauremys iversoni (III China)	Lamekilpkonlane (liigist Mauremys iversoni)
			Mauremys megalocephala (III China)	Jämepea-hiinakilpkonn
		Mauremys mutica (II)		Lamekilpkonlane (liigist Mauremys mutica)
			Mauremys nigricans (III China)	Hiinakilpkonn (liigist Chinemys nigricans)
			Mauremys pritchardi (III China)	Lamekilpkonlane (liigist Mauremys pritchardi)
			Mauremys reevesii (III China)	Kolmkiil-hiinakilpkonn
			Mauremys sinensis (III China)	Lamekilpkonlane (liigist Mauremys sinensis)
	Melanochelys tricarinata (I)			Kolmkiil-kilpkonn
	Morenia ocellata (I)			Birma sookilpkonn
		Notochelys platynota (II)		Lamekilpkonlane (liigist Notochelys platynota)
			Ocadia glyphistoma (III China)	Lamekilpkonlane (liigist Ocadia glyphistoma)
			Ocadia philippeni (III China)	Lamekilpkonlane (liigist Ocadia philippeni)
		Orlitia borneensis (II)		Lamekilpkonlane (liigist Orlitia borneensis)
		Pangshura spp. (välja arvatud A lisas loetletud liigid)		Katuskilpkonnad
	Pangshura tecta (I)			India katuskilpkonn
			Sacalia bealei (III China)	Lamekilpkonlane (liigist Sacalia bealei)
			Sacalia pseudocellata (III China)	Lamekilpkonlane (liigist Sacalia pseudocellata)
			Sacalia quadriocellata (III China)	Lamekilpkonlane (liigist Sacalia quadriocellata)
		Siebenrockiella crassicollis (II)		Lamekilpkonlane (liigist Siebenrockiella crassicollis)
		Siebenrockiella leytensis (II)		Lamekilpkonlane (liigist Siebenrockiella leytensis)
Platysternidae				Hiidpeakilpkonlased
Platysternidae		Platysternon megacephalum (II)		Hiidpeakilpkonn
Podocnemididae				Pelomeduuslased
		Erymnochelys madagascariensis (II)		Madagaskari plaatkilpkonn
		Peltocephalus dumerilianus (II)		Suurpea-kilpkonn
		Podocnemis spp. (II)		Plaatkilpkonnad
Testudinidae				Kumerkilpkonlased
		Testudinidae spp. (II) (välja arvatud A lisas loetletud liigid; Geochelone sulcata puhul on kehtestatud ekspordi nullkvoot isendite osas, kes on loodusest püütud ja kellega kaubitsetakse eelkõige ärilistel eesmärkidel)		Kumerkilpkonlased
	Astrochelys radiata (I)			Kiirik-kilpkonn
	Astrochelys yniphora (I)			Malagassi kilpkonn
	Chelonoidis nigra (I)			Elevant-kilpkonn
	Gopherus flavomarginatus (I)			Kaevurkilpkonn
	Malacochersus tornieri (II)			Lõhekilpkonn
	Psammobates geometricus (I)			Geomeetriline kilpkonn
	Pyxis arachnoides (I)			Ämblik-kilpkonn
	Pyxis planicauda (I)			Madagaskari kilpkonn
	Testudo graeca (II)			Vahemere kilpkonn
	Testudo hermanni (II)			Lõunaeuroopa kilpkonn
	Testudo kleinmanni (I)			Egiptuse kilpkonn
	Testudo marginata (II)			Laiserv-kilpkonn
Trionychidae				Kolmküüniskilpkonlased
		Amyda cartilaginea (II)		Kolmküüniskilpkonlane (liigist Amyda cartilaginea)
	Apalone spinifera atra (I)			Must pehmekilp-kilpkonn
	Aspideretes gangeticus (I)			Gangese kolmküüniskilpkonn
	Aspideretes hurum (I)			Silmlaik-kolmküüniskilpkonn
	Aspideretes nigricans (I)			Tume kolmküüniskilpkonn
		Chitra spp. (II)		Pehmekilpkonnad (liigid Chitra spp.)
		Lissemys punctata (II)		Klappnudikilpkonn
		Lissemys scutata (II)		Birma sookilpkonn
			Palea steindachneri (III China)	Kolmküüniskilpkonlane (liigist Palea steindachneri)
		Pelochelys spp. (II)		Pehmekilpkonnad (liigid Pelochelys spp.)
			Pelodiscus axenaria (III China)	Kolmküüniskilpkonlane (liigist Pelodiscus axenaria)
			Pelodiscus maackii (III China)	Kolmküüniskilpkonlane (liigist Pelodiscus maackii)
			Pelodiscus parviformis (III China)	Kolmküüniskilpkonlane (liigist Pelodiscus parviformis)
			Rafetus swinhoei (III China)	Kolmküüniskilpkonlane (liigist Rafetus swinhoei)
AMPHIBIA				KAHEPAIKSED
ANURA				PÄRISKONNALISED
Bufonidae				Kärnkonlased
	Altiphrynoides spp. (I)			Kärnkonlane (liigid Altiphrynoides spp.)
	Atelopus zeteki (I)			Kirju kirevkonn
	Bufo periglenes (I)			Kuldkärnkonn
	Bufo superciliaris (I)			Kulmukas kärnkonn
	Nectophrynoides spp. (I)			Nurgakärnkonnad
	Nimbaphrynoides spp. (I)			Kärnkonlane (liigid Nimbaphrynoides spp.)
	Spinophrynoides spp. (I)			Kärnkonlane (liigid Spinophrynoides spp.)
Dendrobatidae				Puukonlased
		Allobates femoralis (II)		Puukonlane (liigist Allobates femoralis)
		Allobates zaparo (II)		Puukonlane (liigist Allobates zaparo)
		Cryptophyllobates azureiventris (II)
		Dendrobates spp. (II)		Puukonnad
		Epipedobates spp. (II)		Puukonlased (liigid Epipedobates spp.)
		Phyllobates spp. (II)		Lehestikukonnad
Mantellidae				Mantellalased
Mantellidae		Mantella spp. (II)		Mantellad
Microhylidae				Pisikerakonlased
	Dyscophus antongilii (I)			Tomatikonn
		Scaphiophryne gottlebei (II)		Pisikerakonlane (liigist Scaphiophryne gottlebei)
Ranidae				Konlased
		Conraua goliath		Koljatkonn
		Euphlyctis hexadactylus (II)		Kuusvarvaskonn
		Hoplobatrachus tigerinus (II)		Tiigerkonn
		Rana catesbeiana		Härgkonn
Rheobatrachidae				Haudekonlased
		Rheobatrachus spp. (II) (välja arvatud A lisas loetletud liigid)		Haudekonn
	Rheobatrachus silus (II)			Haudekonn (liigist Rheobatrachus silus)
CAUDATA				SABAKONNALISED
Ambystomatidae				Tömpsuulased
		Ambystoma dumerilii (II)		Patzcuaro tömpsuu
		Ambystoma mexicanum (II)		Mehhiko tömpsuu
Cryptobranchidae				Hiidsalamanderlased
Cryptobranchidae	Andrias spp. (I)			Hiidsalamandrid
ELASMOBRANCHII				VARILÕPUSELISED
LAMNIFORMES				HEERINGHAILISED
Cetorhinidae				Hiidhailased
Cetorhinidae		Cetorhinus maximus (II)		Hiidhai
Lamnidae				Mõrtsukhai
Lamnidae		Carcharodon carcharias (II)		Mõrtsukhai
ORECTOLOBIFORMES				HABEHAILISED
Rhincodontidae				Vaalhailased
Rhincodontidae		Rhincodon typus (II)		Vaalhai
RAJIFORMES				RAILISED
Pristidae				Saagrailased
	Pristidae spp. (I) (välja arvatud B lisas loetletud liigid)			Saagrailased
		Pristis microdon (II) (lubatud üksnes rahvusvaheline kauplemine elusisenditega nende viimiseks kohasesse ja vatuvõetavasse veekeskkonda eelkõige liigi säilitamise eesmärgil. Kõiki teisi isendeid käsitatakse A lisasse kuuluvate liikide isenditena ning nendega kauplemist reguleeritakse vastavalt sellele.)		Saagrailane (liigist Pristis microdon)
ACTINOPTERYGII				KIIRUIMSED
ACIPENSERIFORMES				TUURALISED
		ACIPENSERIFORMES spp. (II) (välja arvatud A lisas loetletud liigid)		Tuuralised
Acipenseridae				Tuurlased
	Acipenser brevirostrum (I)			Tömpkoon-tuur
	Acipenser sturio (I)			Atlandi tuur
ANGUILLIFORMES				ANGERJALISED
Anguillidae				Angerlased
Anguillidae		Anguilla anguilla (II) (jõustub 13. märtsil 2009)		Euroopa angerjas
CYPRINIFORMES				KARPKALALISED
Catostomidae				Imikarplased
Catostomidae	Chasmistes cujus (I)			Nevada kasmiid
Cyprinidae				Karpkalalased
		Caecobarbus geertsi (II)		Aafrika pimepardkala
	Probarbus jullieni (I)			Kaguaasia probarbus
OSTEOGLOSSIFORMES				LUUKEELELISED
Osteoglossidae				Luukeellased
		Arapaima gigas (II)		Arapaima e piraruku
	Scleropages formosus (I)			Kilpsoomuskala (liigist Scleropages formosus)
PERCIFORMES				AHVENALISED
Labridae				Huulkalalased
Labridae		Cheilinus undulatus (II)		Muhk-hiidhuulkala
Sciaenidae				Kotkaskalalased
Sciaenidae	Totoaba macdonaldi (I)			Macdonaldi varjukala
SILURIFORMES				SÄGALISED
Pangasiidae				Sägalised sugukonnast Pangasiidae
Pangasiidae	Pangasianodon gigas (I)			Hiidšilbell e suur hõbesäga
SYNGNATHIFORMES				MERINÕELLISED
Syngnathidae				Merinõellased
Syngnathidae		Hippocampus spp. (II)		Merihobukesed
SARCOPTERYGII				Kopskalalased
CERATODONTIFORMES				SARVHAMMASLISED
Ceratodontidae				Sarvhammaslased
Ceratodontidae		Neoceratodus forsteri (II)		Uussarvhammas e austraalia kopskala
COELACANTHIFORMES				ÕÕNESOGALISED
Latimeriidae				Latimeeriad
Latimeriidae	Latimeria spp. (I)			Latimeeriad
OKASNAHKSED (MERITÄHED, MERISIILIKUD JA MERIPURAD)
HOLOTHUROIDEA				MERIPURALASED
ASPIDOCHIROTIDA				KILPKOMBITSALISED
Stichopodidae				Meripurad
Stichopodidae			Isostichopus fuscus (III Ecuador)	Meripura (liigist Isostichopus fuscus)
ARTHROPODA (LÜLIJALGSED)
ARACHNIDA				ÄMBLIKULAADSED
ARANEAE				ÄMBLIKULISED
Theraphosidae				Linnutapikud
		Aphonopelma albiceps (II)		Linnutapik (liigist Aphonopelma albiceps)
		Aphonopelma pallidum (II)		Linnutapik (liigist Aphonopelma pallidum)
		Brachypelma spp. (II)		Linnutapik (liigid Brachypelma spp.)
SCORPIONES				SKORPIONILISED
Scorpionidae				Skorpionlased
		Pandinus dictator (II)		Skorpion (liigist Pandinus dictator)
		Pandinus gambiensis (II)		Skorpion (liigist Pandinus gambiensis)
		Pandinus imperator (II)		Skorpion (liigist Pandinus imperator)
INSECTA				PUTUKAD
COLEOPTERA				MARDIKALISED
Lucanidae				Põderpõrniklased
Lucanidae			Colophon spp. (III South Africa)	Põderpõrniklane (liigid Colophon spp.)
LEPIDOPTERA				LIBLIKALISED
Papilionidae				Ratsulibliklased
		Atrophaneura jophon (II)		Pääsusaba (liigist Atrophaneura jophon)
		Atrophaneura palu		Pääsusaba (liigist Atrophaneura palu)
		Atrophaneura pandiyana (II)		Pääsusaba (liigist Atrophaneura pandiyana)
		Bhutanitis spp. (II)		Pääsusabad (liigid Bhutanitis spp.)
		Graphium sandawanum		Pääsusaba (liigist Graphium sandawanum)
		Graphium stresemanni		Pääsusaba (liigist Graphium stresemanni)
		Ornithoptera spp. (II) (välja arvatud A lisas loetletud liigid)		Ornitopterid e linnutiivad
	Ornithoptera alexandrae (I)			Aleksandra-ornitopter
		Papilio benguetanus		Pääsusaba (liigist Papilio benguetanus)
	Papilio chikae (I)			Luzoni pääsusaba
		Papilio esperanza		Pääsusaba (liigist Papilio esperanza)
	Papilio homerus (I)			Homeruse pääsusaba
	Papilio hospiton (I)			Korsika pääsusaba
		Papilio morondavana		Madagaskari pääsusaba
		Papilio neumoegeni		Pääsusaba (liigist Papilio neumoegeni)
		Parides ascanius		Pääsusaba (liigist Parides ascanius)
		Parides hahneli		Hahneli pääsusaba
	Parnassius apollo (II)			Punalaik-apollo
		Teinopalpus spp. (II)		Pääsusabad (liigid Teinopalpus spp.)
		Trogonoptera spp. (II)		Ornitopterid e linnutiivad (liigid Trogonoptera spp.)
		Troides spp. (II)		Ornitopterid e linnutiivad (liigid Troides spp.)
ANNELIDA (RÕNGUSSID JA KAANID)
HIRUDINOIDEA				PÄRISKAANLASED
ARHYNCHOBDELLIDA
Hirudinidae				Päriskaanlaased
Hirudinidae		Hirudo medicinalis (II)		Apteegikaan
MOLLUSCA (MOLLUSKID)
BIVALVIA				KARBID
MYTILOIDA
Mytilidae				Rannakarplased
Mytilidae		Lithophaga lithophaga (II)		Harilik dattelkarp
UNIONOIDA
Unionidae				Jõekarplased
	Conradilla caelata (I)			Jõekarplane (liigist Conradilla caelata)
		Cyprogenia aberti (II)		Jõekarplane (liigist Cyprogenia aberti)
	Dromus dromas (I)			Jõekarplane (liigist Dromus dromas)
	Epioblasma curtisii (I)			Jõekarplane (liigist Epioblasma curtisii)
	Epioblasma florentina (I)			Jõekarplane (liigist Epioblasma florentina)
	Epioblasma sampsonii (I)			Jõekarplane (liigist Epioblasma sampsonii)
	Epioblasma sulcata perobliqua (I)			Jõekarplane (liigist Epioblasma sulcata perobliqua)
	Epioblasma torulosa gubernaculum (I)			Jõekarplane (liigist Epioblasma torulosa gubernaculum)
		Epioblasma torulosa rangiana (II)		Jõekarplane (liigist Epioblasma torulosa rangiana)
	Epioblasma torulosa torulosa (I)			Jõekarplane (liigist Epioblasma torulosa torulosa)
	Epioblasma turgidula (I)			Jõekarplane (liigist Epioblasma turgidula)
	Epioblasma walkeri (I)			Jõekarplane (liigist Epioblasma walkeri)
	Fusconaia cuneolus (I)			Jõekarplane (liigist Fusconaia cuneolus)
	Fusconaia edgariana (I)			Jõekarplane (liigist Fusconaia edgariana)
	Lampsilis higginsii (I)			Jõekarplane (liigist Lampsilis higginsii)
	Lampsilis orbiculata orbiculata (I)			Jõekarplane (liigist Lampsilis orbiculata orbiculata)
	Lampsilis satur (I)			Jõekarplane (liigist Lampsilis satur)
	Lampsilis virescens (I)			Jõekarplane (liigist Lampsilis virescens)
	Plethobasus cicatricosus (I)			Jõekarplane (liigist Plethobasus cicatricosus)
	Plethobasus cooperianus (I)			Jõekarplane (liigist Plethobasus cooperianus)
		Pleurobema clava (II)		Jõekarplane (liigist Pleurobema clava)
	Pleurobema plenum (I)			Jõekarplane (liigist Pleurobema plenum)
	Potamilus capax (I)			Jõekarplane (liigist Potamilus capax)
	Quadrula intermedia (I)			Jõekarplane (liigist Quadrula intermedia)
	Quadrula sparsa (I)			Jõekarplane (liigist Quadrula sparsa)
	Toxolasma cylindrellus (I)			Jõekarplane (liigist Toxolasma cylindrellus)
	Unio nickliniana (I)			Jõekarplane (liigist Unio nickliniana)
	Unio tampicoensis tecomatensis (I)			Jõekarplane (liigist Unio tampicoensis tecomatensis)
	Villosa trabalis (I)			Jõekarplane (liigist Villosa trabalis)
VENEROIDA
Tridacnidae				Rõõneskarbilised
Tridacnidae		Tridacnidae spp. (II)		Rõõneskarbilised
GASTROPODA				KÕHTJALGSED e TEOD
ARCHAEOGASTROPODA
Haliotidae				Meriteod
Haliotidae			Haliotis midae (III South Africa)	Merikõrv (liigist Haliotis midae)
MESOGASTROPODA				KAMMLÕPUSELISED
Strombidae				Tiibkodalased
Strombidae		Strombus gigas (II)		Suur tiibkodalane
STYLOMMATOPHORA				TIPPSILMALISED
Achatinellidae				Teod sugukonnas Achatinellidae
Achatinellidae	Achatinella spp. (I)			Teod (liigid Achatinella spp.)
Camaenidae				Teod sugukonnast Camaenidae
Camaenidae		Papustyla pulcherrima (II)		Teod (liigist Papustyla pulcherrima)
CCNIDARIA (KÕRVELOOMAD)
ANTHOZOA				Õisloomad
ANTIPATHARIA				SARVKORALLILISED
		ANTIPATHARIA spp. (II)		Sarvkorallilised
GORGONACEAE
Coralliidae			Corallium elatius (III Hiina)
			Corallium japonicum (III China)
			Corallium konjoi (III Hiina)
			Corallium secundum (III Hiina)
HELIOPORACEA
Helioporidae				Sinikorallid
Helioporidae		Helioporidae spp. (II) (üksnes liik Heliopora coerulea) (7)		Sinikorallid
SCLERACTINIA
		SCLERACTINIA spp. (II) (7)		Korallid (liigid Scleractinia spp.)
STOLONIFERA
Tubiporidae				Orelkoralllased
Tubiporidae		Tubiporidae spp. (II) (7)		Orelkoralllased
HYDROZOA				HÜDRALOOMAD
MILLEPORINA
Milleporidae				Tuhaturblased
Milleporidae		Milleporidae spp. (II) (7)		Tuhaturblased
STYLASTERINA
Stylasteridae				Sarvkorallilised
Stylasteridae		Stylasteridae spp. (II) (7)		Sarvkorallilised
FLORA
AGAVACEAE				AGAAVILISED
	Agave parviflora (I)			Vöötagaav
		Agave victoriae-reginae (II) #1		Viktooria agaav
		Nolina interrata (II)		Noliina (liigist Nolina interrata)
AMARYLLIDACEAE				AMARÜLLILISED
		Galanthus spp. (II) #1		Lumikellukesed
		Sternbergia spp. (II) #1		Sternbergiad
APOCYNACEAE				KOERAKOOLULISED
		Hoodia spp. (II) #9		Hoodiad
		Pachypodium spp. (II) (välja arvatud A lisas loetletud liigid) #1		Paksjalad
	Pachypodium ambongense (I)			Paksjalg (liigist Pachypodium ambongense)
	Pachypodium baronii (I)			Paksjalg (liigist Pachypodium baronii)
	Pachypodium decaryi (I)			Paksjalg (liigist Pachypodium decaryi)
		Rauvolfia serpentina (II) #2		Madurauvolfia
ARALIACEAE				ARAALIALISED
		Panax ginseng (II) (üksnes Venemaa Föderatsiooni populatsioon; muid populatsioone ei ole käesoleva määruse lisades loetletud) #3		Harilik ženženn
		Panax quinquefolius (II) #3		Ameerika ženženn
ARAUCARIACEAE				ARAUKAARIALASED
ARAUCARIACEAE	Araucaria araucana (I)			Tšiili araukaaria
BERBERIDACEAE				KUKERPUULISED
BERBERIDACEAE		Podophyllum hexandrum (II) #2		Himaalaja jalgleht
BROMELIACEAE				BROMEELIALISED
		Tillandsia harrisii (II) #1		Harrise tillandsia
		Tillandsia kammii (II) #1		Tillandsia (liigist Tillandsia kammii)
		Tillandsia kautskyi (II) #1		Tillandsia (liigist Tillandsia kautskyi)
		Tillandsia mauryana (II) #1		Tillandsia (liigist Tillandsia mauryana)
		Tillandsia sprengeliana (II) #1		Tillandsia (liigist Tillandsia sprengeliana)
		Tillandsia sucrei (II) #1		Tillandsia (liigist Tillandsia sucrei)
		Tillandsia xerographica (II) #1		Haruldane tillandsia
CACTACEAE				KAKTUSELISED
		CACTACEAE spp. (II) (välja arvatud A lisas loetletud liigid ja Pereskia spp., Pereskiopsis spp. ja Quiabentia spp.) (8) #4		Kaktuselised
	Ariocarpus spp. (I)			Agaavkaktused
	Astrophytum asterias (I)			Pisi-tähtkaktus
	Aztekium ritteri (I)			Ritteri asteekkaktus
	Coryphantha werdermannii (I)			Werdermanni nisakaktus
	Discocactus spp. (I)			Lehtkaktused
	Echinocereus ferreirianus ssp. lindsayi (I)			Kalifornia kiiskkaktus
	Echinocereus schmollii (I)			Schmolli kiiskkaktus
	Escobaria minima (I)			Väike eskobaaria
	Escobaria sneedii (I)			Sneedi eksobaaria
	Mammillaria pectinifera (I)			Näsakaktus (liigist Mammillaria pectinifera)
	Mammillaria solisioides (I)			Näsakaktus (liigist Mammillaria solisioides)
	Melocactus conoideus (I)			Melonkaktus (liigist Melocactus conoideus)
	Melocactus deinacanthus (I)			Melonkaktus (liigist Melocactus deinacanthus)
	Melocactus glaucescens (I)			Melonkaktus (liigist Melocactus glaucescens)
	Melocactus paucispinus (I)			Melonkaktus (liigist Melocactus paucispinus)
	Obregonia denegrii (I)			Obregoonia
	Pachycereus militaris (I)			Sõjakas postkaktus
	Pediocactus bradyi (I)			Brady tasandikukaktus
	Pediocactus knowltonii (I)			Nublu-tasandikukaktus
	Pediocactus paradinei (I)			Arisoona tasandikukaktus
	Pediocactus peeblesianus (I)			Peeblesi tasandikukaktus
	Pediocactus sileri (I)			Sileri tasandikukaktus
	Pelecyphora spp. (I)			Kirveskaktused
	Sclerocactus brevihamatus ssp. tobuschii (I)			Lühike tigekaktus
	Sclerocactus erectocentrus (I)			Punane tigekaktus
	Sclerocactus glaucus (I)			Sinihall tigekaktus
	Sclerocactus mariposensis (I)			Mariposa tigekaktus
	Sclerocactus mesae-verdae (I)			Koloraado tigekaktus
	Sclerocactus nyensis (I)			Tigekaktus (liigist Sclerocactus nyensis)
	Sclerocactus papyracanthus (I)			Paber-tigekaktus
	Sclerocactus pubispinus (I)			Konks-tigekaktus
	Sclerocactus wrightiae (I)			Wrighti tigekaktus
	Strombocactus spp. (I)			Värtenkaktused
	Turbinicarpus spp. (I)			Turbinikarpus
	Uebelmannia spp. (I)			Übelmannia
CARYOCARACEAE				NAHKHIIREPUULISED
CARYOCARACEAE		Caryocar costaricense (II) #1		Kostariika nahkhiirepuu
COMPOSITAE (ASTERACEAE)				KORVÕIELISED
COMPOSITAE (ASTERACEAE)	Saussurea costus (I) (e S. lappa e Aucklandia costus)			Lõhna-soojumikas
CRASSULACEAE				PAKSULEHELISED
		Dudleya stolonifera (II)		Võsund-dudleia
		Dudleya traskiae (II)		Saare dudleia
CUPRESSACEAE				KÜPRESSILISED
	Fitzroya cupressoides (I)			Patagoonia fitsroia
	Pilgerodendron uviferum (I)			Küpressiline (liigist Pilgerodendron uviferum)
CYATHEACEAE				Tsüaatealised
CYATHEACEAE		Cyathea spp. (II) #1		Tsüaatead
CYCADACEAE				Palmlehikulised
		CYCADACEAE spp. (II) (välja arvatud A lisas loetletud liigid) #1		Palmlehikulised
	Cycas beddomei (I)			Palmlehik (liigist Cycas beddomei)
DICKSONIACEAE				Diksooniad
		Cibotium barometz (II) #1		Tsibootsium (liigist Cibotium barometz)
		Dicksonia spp. (II) (üksnes Ameerika populatsioon; muid populatsioone ei ole käesoleva määruse lisades loetletud: hõlmab liike Dicksonia berteriana, D. externa, D. sellowiana ja D. stuebelii) #1		Diksooniad
DIDIEREACEAE				Didjeerealised
DIDIEREACEAE		DIDIEREACEAE spp. (II) #1		Didjeerealised
DIOSCOREACEAE				Jamsilised
DIOSCOREACEAE		Dioscorea deltoidea (II) #1		Afgaani dioskoor
DROSERACEAE				Huulheinalised
DROSERACEAE		Dionaea muscipula (II) #1		Kärbsepüünis
EUPHORBIACEAE				Piimalillelised
		Euphorbia spp. (II) (välja arvatud A lisas loetletud liigid) üsknes sukulendid; käesoleva määruse sätted ei kehti Euphporbia trigona kultivaride kunstlikul teel paljundatud isendite, Euphorbia lactea krooni- ja lehvikukujuliste või värvimutantide, samuti Euphorbia neriifolia kunstlikul teel paljundatud pookealusele poogitud taimede ning Euphorbia „Milii” kultivaride kunstlikul teel paljundatud isendite suhtes, kui kauplemisel kasutatavad saadetised koosnevad 100-st või enamast taimest ja on kergesti äratuntavad kui kunstlikul teel paljundatud isendid) #1		Piimalilled
	Euphorbia ambovombensis (I)
	Euphorbia capsaintemariensis (I)
	Euphorbia cremersii (I)
	Euphorbia cylindrifolia (I)
	Euphorbia decaryi (I)
	Euphorbia francoisii (I)
	Euphorbia handiensis (II)
	Euphorbia lambii (II)
	Euphorbia moratii (I)
	Euphorbia parvicyathophora (I)
	Euphorbia quartziticola (I)
	Euphorbia stygiana (II)
	Euphorbia tulearensis (I)
FOUQUIERIACEAE				Fukjeerialised
		Fouquieria columnaris (II) #1		Sammasokotillo
	Fouquieria fasciculata (I)			Fukjeeria (liigist Fouquieria fasciculata)
	Fouquieria purpusii (I)			Fukjeeria (liigist Fouquieria purpusii)
GNETACEAE				Vastaklehikulised
GNETACEAE			Gnetum montanum (III Nepal) #1	Vastaklehik (liigist Gnetum montanum)
JUGLANDACEAE				Pähklipuulised
JUGLANDACEAE		Oreomunnea pterocarpa (II) #1		Gavilan
LEGUMINOSAE (FABACEAE)				Liblikõielised
		Caesalpinia echinata (II) #10		Siiltsesalpiinia
	Dalbergia nigra (I)			Brasiilia dalbergia
			Dalbergia retusa (III Guatemala populatsioon) #5	Kokobolo dalbergia
			Dalbergia stevensonii (III Guatemala populatsioon) #5	Stevensoni dalbergia
			Dipteryx panamensis (III Costa Rica/Nicaragua)	Tonkapuu (liigist Dipteryx panamensis)
		Pericopsis elata (II) #5		Kõrge afrormosia
		Platymiscium pleiostachyum (II) #1		Haruline makakapuu
		Pterocarpus santalinus (II) #7		Sandli-tiibviljak
LILIACEAE				Liilialised
		Aloe spp. (II) (välja arvatud A lisas loetletud liigid ja Aloe vera e Aloe barbadensis, mis ei ole loetletud käesoleva määruse lisades) #1		Aaloed
	Aloe albida (I)			Aaloe (liigist Aloe albida)
	Aloe albiflora (I)			Aaloe (liigist Aloe albiflora)
	Aloe alfredii (I)			Aaloe (liigist Aloe alfredii)
	Aloe bakeri (I)			Aaloe (liigist Aloe bakeri)
	Aloe bellatula (I)			Õrn aaloe
	Aloe calcairophila (I)			Aaloe (liigist Aloe calcairophila)
	Aloe compressa (I)			Aaloe (liigist Aloe compressa)
	Aloe delphinensis (I)			Aaloe (liigist Aloe delphinensis)
	Aloe descoingsii (I)			Aaloe (liigist Aloe descoingsii)
	Aloe fragilis (I)			Aaloe (liigist Aloe fragilis)
	Aloe haworthioides (I)			Aaloe (liigist Aloe haworthioides)
	Aloe helenae (I)			Aaloe (liigist Aloe helenae)
	Aloe laeta (I)			Aaloe (liigist Aloe laeta)
	Aloe parallelifolia (I)			Aaloe (liigist Aloe parallelifolia)
	Aloe parvula (I)			Aaloe (liigist Aloe parvula)
	Aloe pillansii (I)			Pillansi aaloe
	Aloe polyphylla (I)			Aaloe (liigist Aloe polyphylla)
	Aloe rauhii (I)			Aaloe (liigist Aloe rauhii)
	Aloe suzannae (I)			Aaloe (liigist Aloe suzannae)
	Aloe versicolor (I)			Aaloe (liigist Aloe versicolor)
	Aloe vossii (I)			Aaloe (liigist Aloe vossii)
MAGNOLIACEAE				Magnoolialised
MAGNOLIACEAE			Magnolia liliifera var. obovata (III Nepal) #1	Liiliaõieline magnoolia
MELIACEAE				Meelialised
			Cedrela odorata (III Colombia populatsioon, Peruu populatsioon) #5	Lõhnav sedreel
		Swietenia humilis (II) #1		Mahagonipuu (liigist Swietenia humilis)
		Swietenia macrophylla (II) (neutroopika populatsioon hõlmab Kesk- ja Lõuna-Ameerikas ja Kariibi mere piirkonda) #6		Suurelehine mahagonipuu
		Swietenia mahagoni (II) #5		Päris-mahagonipuu
NEPENTHACEAE				Kanntaimelised
		Nepenthes spp. (II) (välja arvatud A lisas loetletud liigid) #1		Kanntaimed
	Nepenthes khasiana (I)			India kanntaim
	Nepenthes rajah (I)			Kuning-kanntaim
ORCHIDACEAE				Käpalised e orhideelised
		ORCHIDACEAE spp. (II) (välja arvatud A lisas loetletud liigid) (9) #1		Käpalised e orhideelised
	Käesoleva määruse sätteid ei kohaldata järgmiste A lisas loetletud liikide, seemikute või tahkes või vedelas keskkonnas olevate in vitro saadud koekultuuride suhtes, mida transporditakse steriilsetes mahutites.
	Aerangis ellisii (I)
	Cephalanthera cucullata (II)			Tolmpea (liigist Cephalanthera cucullata)
	Cypripedium calceolus (II)			Kaunis kuldking
	Dendrobium cruentum (I)			Dendroobium (liigist Dendrobium cruentum)
	Goodyera macrophylla (II)			Madeira öövilge
	Laelia jongheana (I)			Brasiilia laeelia
	Laelia lobata (I)			Laeelia (liigist Laelia lobata)
	Liparis loeselii (II)			Soohiilakas
	Ophrys argolica (II)			Kreeka putukõis
	Ophrys lunulata (II)			Kuu-putukõis
	Orchis scopulorum (II)			Madeira käpp
	Paphiopedilum spp. (I)			Veenusekingad
	Peristeria elata (I)			Panama tuvikäpp
	Phragmipedium spp. (I)			Orhideed (liigid Phragmipedium spp.)
	Renanthera imschootiana (I)			Punane neerukäpp
	Spiranthes aestivalis (II)			Suvi-keerdkäpp
OROBANCHACEAE				Soomukalised
OROBANCHACEAE		Cistanche deserticola (II) #1		Kõrbesoomukas
PALMAE (ARECACEAE)				Palmilised
		Beccariophoenix madagascariensis (II) #1		Mahlapalm
	Chrysalidocarpus decipiens (I)			Kuldviljakpalm
		Lemurophoenix halleuxii (II)		Leemuripalm
		Marojejya darianii (II)		Dairani maropalm
		Neodypsis decaryi (II) #1		Kolmkant-pisipalm
		Ravenea louvelii(II)		Andasibe raveenepalm
		Ravenea rivularis (II)		Oja-raveenepalm
		Satranala decussilvae (II)		Satranaabepalm
		Voanioala gerardii (II)		Voaniolapalm
PAPAVERACEAE				Magunalised
PAPAVERACEAE			Meconopsis regia (III Nepal) #1	Ebamagun (liigist Meconopsis regia)
PINACEAE				Männilised
PINACEAE	Abies guatemalensis (I)			Guatemala nulg
PODOCARPACEAE				KIVIJUGAPUULISED
			Podocarpus neriifolius (III Nepal) #1	Oleandrilehine kivijugapuu
	Podocarpus parlatorei (I)			Kivijugapuu (liigist Podocarpus parlatorei)
PORTULACACEAE				Portulakilised
		Anacampseros spp. (II) #1		Armulilled
		Avonia spp. #1		Avooniad
		Lewisia serrata (II) #1		Saagjas leviisia
PRIMULACEAE				Nurmenukulised
PRIMULACEAE		Cyclamen spp. (II) (10) #1		Alpikannid
PROTEACEAE				Prootealised
		Orothamnus zeyheri (II) #1		Mägiprootea
		Protea odorata (II) #1		Prootea (liigist Protea odorata)
RANUNCULACEAE				Tulikalised
		Adonis vernalis (II) #2		Kevadadoonis
		Hydrastis canadensis (II) #8		Kanada koldjuur
ROSACEAE				Roosõielised
ROSACEAE		Prunus africana (II) #1		Aafrika ploomipuu
RUBIACEAE				Madaralised
RUBIACEAE	Balmea stormiae (I)			Balmea
SARRACENIACEAE				Näpitslillelised
		Sarracenia spp. (II) (välja arvatud A lisas loetletud liigid) #1		Näpitslilled
	Sarracenia oreophila (I)			Näpitslill (liigist Sarracenia oreophila)
	Sarracenia rubra ssp. alabamensis (I)			Näpitslill (alamliigist Sarracenia rubra Alabamensis)
	Sarracenia rubra ssp. jonesii (I)			Näpitslill (alamliigist Sarracenia rubra jonesii)
SCROPHULARIACEAE				Mailaselised
SCROPHULARIACEAE		Picrorhiza kurrooa (II) (välja arvatud Picrorhiza scrophulariiflora) #2		Emajuur (liigist Picrorhiza kurrooa)
STANGERIACEAE				Stangeerialised
		Bowenia spp. (II) #1		Boveeniad
	Stangeria eriopus (I)			Stangeeria
TAXACEAE				Jugapuulised
		Taxus chinensis (II) #2		Hiina jugapuu
		Taxus cuspidata (II) (11) #2		Ida-jugapuu
		Taxus fuana (II) #2		Tiibeti jugapuu
		Taxus sumatrana (II) #2		Sumatra jugapuu
		Taxus wallichiana (II) #2		Himaalaja jugapuu
THYMELAEACEAE (AQUILARIACEAE)				Näsiniinelised
		Aquilaria spp. (II) #1		Akvilaaria (liigid Aquilaria spp.)
		Gonystylus spp. (II) #1		Raminipuud
		Gyrinops spp. (II) #1		Akvilaaria (liigid Gyrinops spp.)
TROCHODENDRACEAE (TETRACENTRACEAE)				Rattapuulised
TROCHODENDRACEAE (TETRACENTRACEAE)			Tetracentron sinense (III Nepal) #1	Lehearmipuu
VALERIANACEAE				Palderjanilised
VALERIANACEAE		Nardostachys grandiflora #2		Nard (liigist Nardostachys grandiflora)
WELWITSCHIACEAE				Velvitšialised
WELWITSCHIACEAE		Welwitschia mirabilis (II) #1		Velvitšia
ZAMIACEAE				Käbikalised
		ZAMIACEAE spp. (II) (välja arvatud A lisas loetletud liigid) #1		Käbikalised
	Ceratozamia spp. (I)			Sarvkäbikad
	Chigua spp. (I)
	Encephalartos spp. (I)			Saagoladvad
	Microcycas calocoma (I)			Pisipalmlehik
ZINGIBERACEAE				Ingverilised
ZINGIBERACEAE		Hedychium philippinense (II) #1		Filipiini hedühhium
ZYGOPHYLLACEAE				Seiglehelised
		Guaiacum spp. (II) #2		Guajakipuud
			Bulnesia sarmientoi (III Argentina) #11	Guajakipuu (liigist Bulnesia sarmientoi)

	D lisa	Tavanimetus
FAUNA
CHORDATA (KEELIKLOOMAD)
MAMMALIA		Imetajad
CARNIVORA		KISKJALISED
Canidae		Koerlased
	Vulpes vulpes griffithi (III India) §1	Punarebane (liigist Vulpes vulpes griffithi)
	Vulpes vulpes montana (III India) §1	Punarebane (liigist Vulpes vulpes montana)
	Vulpes vulpes pusilla (III India) §1	Punarebane (liigist Vulpes vulpes pusilla)
Mustelidae		Kärplased
	Mustela altaica (III India) §1	Solongoi
	Mustela erminea ferghanae (III India) §1	Fergana kärp
	Mustela kathiah (III India) §1	Kuldkõht-kärp
	Mustela sibirica (III India) §1	Kolonokk
DIPROTODONTIA		KAKSIKEESHAMBULISED
Macropodidae		Kängurulased
	Dendrolagus dorianus	Doria puukänguru
	Dendrolagus goodfellowi	Puukänguru (liigist Dendrolagus goodfellowi)
	Dendrolagus matschiei	Puukänguru (liigist Dendrolagus matschiei)
	Dendrolagus pulcherrimus	Puukänguru (liigist Dendrolagus pulcherrimus)
	Dendrolagus stellarum	Puukänguru (liigist Dendrolagus stellarum)
AVES		Linnud
ANSERIFORMES		HANELISED
Anatidae		Partlased
Anatidae	Anas melleri	Malagassi part
COLUMBIFORMES		TUVILISED
Columbidae		Tuvilased
	Columba oenops	Peruu tuvi
	Didunculus strigirostris	Hammastuvi
	Ducula pickeringii	Keisertuvi (liigist Ducula pickeringii)
	Gallicolumba crinigera	Mindanao maatuvi
	Ptilinopus marchei	Tuvi (liigist Ptilinopus marchei)
	Turacoena modesta	Nõgituvi
GALLIFORMES		KANALISED
Cracidae		Hokolased
	Crax alector	Hokolane (liigist Crax alector)
	Pauxi unicornis	Hokolane (liigist Pauxi unicornis)
	Penelope pileata	Hokolane (liigist Penelope pileata)
Megapodiidae		Rihukanalased
Megapodiidae	Eulipoa wallacei	Punaselg-rihukana
Phasianidae		Kanalased
	Arborophila gingica	Kaelus-künkakana
	Lophura bulweri	Valgesaba-faasan
	Lophura diardi	Prelaatfaasan
	Lophura inornata	Sumatra kanafaasan
	Lophura leucomelanos	Terasfaasan
	Syrmaticus reevesii §2	Kuningfaasan
PASSERIFORMES		VÄRVULISED
Bombycillidae		Siidisabalased
Bombycillidae	Bombycilla japonica	Siidisaba (liigist Bombycilla japonica)
Corvidae		Vareslased
	Cyanocorax caeruleus	Araukaaria-sininäär
	Cyanocorax dickeyi	Hari-sininäär
Cotingidae		Kotingalased
Cotingidae	Procnias nudicollis	Kotingalane (liigist Procnias nudicollis)
Emberizidae		Tsiitsitajalased
	Dacnis nigripes	Tangaralane (liigist Dacnis nigripes)
	Sporophila falcirostris	Tsiitsitajalane (liigist Sporophila falcirostris)
	Sporophila frontalis	Tsiitsitajalane (liigist Sporophila frontalis)
	Sporophila hypochroma	Tsiitsitajalane (liigist Sporophila hycochroma)
	Sporophila palustris	Tsiitsitajalane (liigist Sporophila palustris)
Estrildidae		Amadiinlased
	Amandava amandava	Maasik-amadiin
	Cryptospiza reichenovii	Väike mägiamadiin
	Erythrura coloria	Mindanao roheamadiin
	Erythrura viridifacies	Filipiini roheamadiin
	Estrilda quartinia (Frequently traded as Estrilda melanotis)	Koldkõht amadiin
	Hypargos niveoguttatus	Punarind täpikamadiin
	Lonchura griseicapilla	Hallpea-amadiin
	Lonchura punctulata	Võrkamadiin
	Lonchura stygia	Mustamadiin
Fringillidae		Vintlased
	Carduelis ambigua	Yunnani rohevint
	Carduelis atrata	Mustsiisike
	Kozlowia roborowskii	Kalju-karmiinleevike
	Pyrrhula erythaca	Hiina leevike
	Serinus canicollis	Aed-koldvint
	Serinus citrinelloides hypostictus (sageli müüakse ka nime all Serinus citrinelloides)	Taganjika koldvint
Icteridae		Turpiallased
Icteridae	Sturnella militaris	Turpial (liigist Sturnella militaris)
Muscicapidae		Kärbsenäplased
	Cochoa azurea	Kärbesnäplane (liigist Cochoa azurea)
	Cochoa purpurea	Kärbesnäplane (liigist Cochoa purpurea)
	Garrulax formosus	Kärbesnäplane (liigist Garrulax formosus)
	Garrulax galbanus	Kärbesnäplane (liigist Garrulax galbanus)
	Garrulax milnei	Kärbesnäplane (liigist Garrulax milnei)
	Niltava davidi	Kärbsenäplane (liigist Niltava davidi)
	Stachyris whiteheadi	Kärbsenäplane (liigist Stachyris whitebeadi)
	Swynnertonia swynnertoni (samuti tuntud kui Pogonicichla swynnertoni)	Kärbesnäplane (liigist Swynnertonia swynnertoni)
	Turdus dissimilis	Rästas (liigist Turdus dissimilis)
Pittidae		Pitalased
	Pitta nipalensis	Sinikukal-pita
	Pitta steerii	Lasuurpita
Sittidae		Puukoristajalased
	Sitta magna	Suur-puukoristaja
	Sitta yunnanensis	Yunnani puukoristaja
Sturnidae		Kuldnoklased
	Cosmopsarus regius	Kuldnokk (liigist Cosmopsarus regius)
	Mino dumontii	Maina (liigist Mino dumontii)
	Sturnus erythropygius	Kuldnokk (liigist Sturnus erythropygius)
REPTILIA		Roomajad
TESTUDINES
Geoemydidae		Maakilpkonlased
Geoemydidae	Melanochelys trijuga	Lamekilpkonlane (liigist Melanochelys trijuga)
SAURIA		SISALIKULISED
Cordylidae		Vöösabalased
	Zonosaurus karsteni	Karsteni hiidrüülik
	Zonosaurus quadrilineatus	Nelitriip-hiidrüülik
Gekkonidae		Gekolased
	Rhacodactylus auriculatus	Kõrvuk-hiidgeko
	Rhacodactylus ciliatus	Võrk-hiidgeko
	Rhacodactylus leachianus	Jämejalg-hiidgeko
	Teratoscincus microlepis	Geko (liigist Teratoscincus microlepis)
	Teratoscincus scincus	Harilik skinkgeko
Scincidae		Skinklased
	Tribolonotus gracilis	Sale hiidskink
	Tribolonotus novaeguineae	Uusginea kiiverskink
SERPENTES		MAOLISED
Colubridae		Nastiklased
	Elaphe carinata §1	Taivani roninastik
	Elaphe radiata §1	Särav roninastik
	Elaphe taeniura §1	Peensaba-roninastik
	Enhydris bocourti §1	Bocourti enhüdriin
	Homalopsis buccata §1	Laiksilm-veemadu
	Langaha nasuta	Lehtnina-võramadu
	Leioheterodon madagascariensis	Madagaskari konksninamadu
	Ptyas korros §1	India suursilmmadu
	Rhabdophis subminiatus §1	Malaisia kiilselgmadu
Hydrophiidae		Merimadulased
Hydrophiidae	Lapemis curtus (kaasa arvatud Lapemis hardwickii) §1	Lühike merimadu
Viperidae		Rästiklased
Viperidae	Calloselasma rhodostoma §1	Sile kilplõugmadu
AMPHIBIA
ANURA		Päriskonnalised
Hylidae		Lehekonlased
Hylidae	Phyllomedusa sauvagii	Haardlehekonn (liigist Phyllomedusa sauvagii)
Leptodactylidae		Vilekärnkonlased
Leptodactylidae	Leptodactylus laticeps	Vilekärnkonn (liigist Leptodactylus laticeps)
Ranidae		Konlased
	Limnonectes macrodon
	Rana shqiperica	Konn liigist (Rana shqiperica)
CAUDATA
Hynobiidae		Igiliklased
Hynobiidae	Ranodon sibiricus	Džungaari koseigilik
Plethodontidae		Ojaliklased
Plethodontidae	Bolitoglossa dofleini	Ojalik liigist (Bolitoglossa dofleini)
Salamandridae		Salamanderlased
	Cynops ensicauda	Salamander (liigist Cynops ensicauda)
	Echinotriton andersoni	Salamander (liigist Echinotriton andersoni)
	Pachytriton labiatus	Salamander (liigist Pachytriton labiatus)
	Paramesotriton spp.	Paramesotriton spp.
	Salamandra algira	Salamander liigist (Salamandra algira)
	Tylototriton spp.	Tüügassalamandrid
ACTINOPTERYGII		Kiiruimsed
PERCIFORMES		AHVENALISED
Apogonidae		Kardinalahvenlased
	Pterapogon kauderni	Kardinalahven (liigist Pterapogon kauderni)
ARTHROPODA (LÜLIJALGSED)
INSECTA		Putukad
LEPIDOPTERA		Liblikalised
Papilionidae		Ratsulibliklased
	Baronia brevicornis	Ratsulibliklane (liigist Baronia brevicornis)
	Papilio grosesmithi
	Papilio maraho	Pääsusaba (liigist Papilio maraho)
FLORA
AGAVACEAE		Agaavilised
	Calibanus hookeri	Hookeri mugulagaav
	Dasylirion longissimum	Lintdasüliirion
ARACEAE		Võhalised
	Arisaema dracontium	Draakon-tulivõhk
	Arisaema erubescens	Punakas tulivõhk
	Arisaema galeatum	Kiiver-tulivõhk
	Arisaema nepenthoides	Kõrvukas tulivõhk
	Arisaema sikokianum	Shikoku tulivõhk
	Arisaema thunbergii var. urashima	Thunbergi tulivõhk
	Arisaema tortuosum	Looklev tulivõhk
	Biarum davisii ssp. marmarisense	Kreeka lünkvõhk (alamliigist Biarum davisii marmarisense)
	Biarum ditschianum	Lüükia lünkvõhk
COMPOSITAE (ASTERACEAE)		Korvõielised
	Arnica montana §3	Mägiarnika
	Othonna cacalioides	Otonna (liigist Othonna cacalioides)
	Othonna clavifolia	Tõlvlehine otonna
	Othonna hallii	Halli otonna
	Othonna herrei	Herre otonna
	Othonna lepidocaulis	Soomusvarreline otonna
	Othonna retrorsa	Käändotonna
ERICACEAE		Kanarbikulised
ERICACEAE	Arctostaphylos uva-ursi §3	Harilik leesikas
GENTIANACEAE		Emajuurelised
GENTIANACEAE	Gentiana lutea §3	Kollane emajuur
LEGUMINOSAE (FABACEAE)		Liblikõielised
	Dalbergia granadillo §4	Dalbergia (liigist Dalbergia granadillo)
	Dalbergia retusa (välja arvatud populatsioonid, mis on loetletud C lisas) §4	Kokobolo dalbergia
	Dalbergia stevensonii (välja arvatud populatsioonid, mis on loetletud C lisas) §4	Stevensoni dalbergia
LYCOPODIACEAE		Kollalised
LYCOPODIACEAE	Lycopodium clavatum §3	Karukold
MELIACEAE		Meelialised
	Cedrela fissilis §4	Sedreel (liigist Cedrela fissilis)
	Cedrela lilloi (C. angustifolia) §4	Sedreel (liigist Cedrela lilloi)
	Cedrela montana §4	Sedreel (liigist Cedrela montana)
	Cedrela oaxacensis §4	Sedreel (liigist Cedrela oaxacensis)
	Cedrela odorata (välja arvatud populatsioonid, mis on loetletud C lisas) §4	Lõhnav sedreel
	Cedrela salvadorensis §4	Sedreel (liigist Cedrela salvadorensis)
	Cedrela tonduzii §4	Sedreel (liigist Cedrela tonduzii)
MENYANTHACEAE		Ubalehed
MENYANTHACEAE	Menyanthes trifoliata §3	Ubaleht
PARMELIACEAE		Lapiksamblikulised
PARMELIACEAE	Cetraria islandica §3	Islandi käosamblik
PASSIFLORACEAE		Kannatuslillelised
	Adenia glauca	Sinihall adeenia
	Adenia pechuelli	Pechueli adeenia
PORTULACACEAE		Portulakilised
	Ceraria carrissoana	Kapi tseraaria
	Ceraria fruticulosa	Põõsas-tseraaria
LILIACEAE		Liilialised
	Trillium pusillum	Pisi-kolmiklill
	Trillium rugelii	Rugeli kolmiklill
	Trillium sessile	Raotu kolmiklill
PEDALIACEAE		Seesamilised
PEDALIACEAE	Harpagophytum spp. §3	Saatanaküüned
SELAGINELLACEAE		Selaginellilised
SELAGINELLACEAE	Selaginella lepidophylla	Jeeriku selaginell’

(1) Argentina populatsioon (loetletud B lisas):

Lubatud üksnes rahvusvaheline kauplemine B lisasse kuuluvatelt elusvikunjadelt pügatud villa, sellest tehtud riide ja toodete ning muude käsitöötoodetega. Kanga tagaküljele peab olema trükitud liigi areaaliriigiks olevate ja dokumendile „Convenion para la conservación y manejo de la vicuńa” allakirjutanud riikide tähis ning ultusäärele sõnad „VICUŃA-ARGENTINA”. Muud tooted peavad kandma märgist, mis sisaldab tähist ja nimetust „VICUŃA-ARGENTINA-ARTESANĶA”. Kõiki muid isendeid käsitatakse A lisasse kuuluvate liikide isenditena ning nendega kauplemist reguleeritakse vastavalt sellele.

(2) Boliivia populatsioon (loetletud B lisas):

Lubatud üksnes rahvusvaheline kauplemine B lisasse kuuluvatelt elusvikunjadelt pügatud villa, sellest tehtud riide ja toodetega, sealhulgas käsitööna valmistatud luksusesemed ja kudumid. Kanga tagaküljele peab olema trükitud liigi areaaliriigiks olevate ja dokumendile „Convenio para la Conservación y Manejo de la Vicuńa” allakirjutanud riikide tähis ning ultusäärele sõnad „VICUŃA-BOLIVIA”. Muud tooted peavad kandma märgist, mis sisaldab tähist ja nimetust „VICUŃA-BOLIVIA-ARTESANĶA”. Kõiki muid isendeid käsitatakse A lisasse kuuluvate liikide isenditena ning nendega kauplemist reguleeritakse vastavalt sellele.

(3) Tšiili populatsioon (loetletud B lisas):

Lubatud üksnes rahvusvaheline kauplemine B lisasse kuuluvatelt elusvikunjadelt pügatud villa, sellest tehtud riide ja toodetega, sealhulgas käsitööna valmistatud luksusesemed ja kudumid. Kanga tagaküljele peab olema trükitud liigi areaaliriigiks olevate ja dokumendile „Convenio para la Conservación y Manejo de la Vicuńa” allakirjutanud riikide tähis ning ultusäärele sõnad „VICUŃA-CHILE”. Muud tooted peavad kandma märgist, mis sisaldab tähist ja nimetust „VICUŃA-CHILE-ARTESANĶA”. Kõiki muid isendeid käsitatakse A lisasse kuuluvate liikide isenditena ning nendega kauplemist reguleeritakse vastavalt sellele.

(4) Peruu populatsioon (loetletud B lisas):

Lubatud üksnes rahvusvaheline kauplemine B lisasse kuuluvatelt elusvikunjadelt pügatud villaga ja lepinguosaliste konverentsi üheksanda kohtumise ajal (november 1994) Peruus olemas olnud varuga, millesse kuulus 3249 kg villa, kangast ja sellest valmistatud esemeid, sealhulgas käsitööna valmistatud luksusesemeid ja kudumeid. Kanga tagaküljele peab olema trükitud liigi areaaliriigiks olevate ja dokumendile „Convenio para la Conservación y Manejo de la Vicuńa” allakirjutanud riikide tähis ning ultusäärele sõnad „VICUŃA-PERU”. Muud tooted peavad kandma märgist, mis sisaldab tähist ja nimetust „VICUŃA-PERU-ARTESANĶA”. Kõiki muid isendeid käsitatakse A lisasse kuuluvate liikide isenditena ning nendega kauplemist reguleeritakse vastavalt sellele.

(5) Kõik liigid esinevad II lisas, välja arvatud Balaena mysticetus, Eubalaena spp., Balaenoptera acutorostrata (välja arvatud Lääne-Gröönimaa populatsioon), Balaenoptera bonaerensis, Balaenoptera borealis, Balaenoptera edeni, Balaenoptera musculus, Balaenoptera physalus, Megaptera novaeangliae, Orcaella brevirostris, Sotalia spp, Sousa spp, Eschrichtius robustus, Lipotes vexillifer, Caperea marginata, Neophocaena phocaenoides, Phocoena sinus, Physeter catodon, Platanista spp., Berardius spp., Hyperoodon spp., mis esinevad I lisas. Gröönimaalaste poolt vastava pädeva asutuse antud litsentsi alusel püütud konventsiooni II lisas esinevatest liikidest isendeid, sealhulgas ka nende osi ja neist saadut, välja arvatud kommertseesmärkidel kasutatavaid lihasaadusi, käsitatakse kui B lisasse kuuluvaid. Musta mere Tursiops truncatus populatsiooni puhul on kehtestatud ekspordi nullkvoot elusisendite osas, kes on loodusest püütud ja kellega kaubitsetakse eelkõige ärilistel eesmärkidel.

(6) Botswana, Namiibia ja Lõuna-Aafrika populatsioonid (loetletud B lisas).

Lubatud on üksnes: a) jahitrofeedega kauplemine mittekaubanduslikul eesmärgil; b) elusloomadega kauplemine, kui nende sihtkoht on kohane ja vastuvõetav, vastavalt resolutsiooni Conf. 11.20 Botswanat ja Zimbabwet käsitlevale osale ja in situ-kaitseprogrammide jaoks Namiibias ja Lõuna-Aafrikas; c) nahkadega kauplemine; d) karvadega kauplemine; e) nahast toodetega kauplemine kaubanduslikul või mittekaubanduslikul eesmärgil Botswana, Namiibia ja Lõuna-Aafrika puhul; mittekaubanduslikul Zimbabwe puhul; f) Namiibia puhul mittekaubanduslikul eesmärgil kauplemine eraldi märgistatud ja sertifitseeritud ekipas′iga, mis on osa valmisehetest ja Zimbabwe puhul elevandiluunikerdistedega mittekaubanduslikul eesmärgil kauplemine; g) registreeritud töötlemata elevandiluuga kauplemisel (Botswana, Namiibia, Lõuna-Aafrika ja Zimbabwe terved kihvad ja tükid) kehtib järgmine: i) üksnes riigist pärit ja registreeritud valitsusele kuuluvad varud (v.a kinnipeetud elevandiluu ja teadmata päritolu elevandiluu); ii) üksnes kaubanduspartneritele, kellel on sekretariaat koostöös alatise komiteega tunnistanud olevat piisavad riigisisesed õigusaktid ja omamaise kaubanduse järelevalve tagamaks, et imporditud elevandiluud ei reekspordita ja seda hallatakse vastavalt resolutsioonile Conf.10.10 (Rev. CoP12) omamaise tootmise ja kaubanduse kohta; iii) mitte enne, kui sekretariaat on kindlaks teinud perspektiivsed importivad riigid ja registreeritud valitsusele kuuluvad varud; iv) kaubelda võib maksimaalselt 20 000 kg (Botswana), 10 000 kg (Namiibia) ja 30 000 kg (Lõuna-Aafrika) registreeritud valitsusele kuuluvatest varudest pärit elevandiluuga vastavalt CoP12 kokkuleppele; v) lisaks CoP12 raames kokku lepitud kogustele võib Botswanast, Zimbabwest, Namiibiast ja Lõuna-Aafrikast pärit enne 31. jaanuari 2007 registreeritud ja sekretariaadi poolt kontrollitud elevandiluud saata ja sellega kaubelda koos lõikes g) iv) osutatud elevandiluuga ning see lähetatakse ühe saadetisena sekretariaadi range järelevalve all; vi) kauplemistulu kasutatakse üksnes elevantide kaitseks ning ühiskonna kaitse- ja arenguprogrammideks, mida teostatakse elevantide levikualal; ja vii) kaubelda võib täiendavate kogustega vastavalt lõikele g) v) üksnes pärast seda, kui alaline komitee on kokku leppinud, et eespool osutatud tingimused on täidetud; h) täiendavaid ettepanekuid elevandiluuga kauplemiseks ei tohi lepinguosaliste riikide konverentsile saata, alates CoP14 ja lõpetades üheksa aastat pärast ühe saadetisena teostatud müügitehingut, mis on toimunud kooskõlas lõigetega g) i), g) ii), g) iii), g) vi) and g) vii). Kõnealuseid täiendavaid ettepanekuid menetletaks vastavalt otsustele 14.77 ja 14.78. Sekretariaadi ettepanekul võib alaline komitee otsustada kõnealuse kaubanduse osalise või täieliku lõpetamise üle, kui eksportivad või importivad riigid ei täida eespool mainitud tingimusi või kui on tõestatud kaubanduse osutatud kahjustav mõju muule elevandipopulatsioonile. Kõiki muid isendeid käsitatakse A lisasse kuuluvate liikide isenditena ning nendega kauplemist reguleeritakse vastavalt sellele.

(7) Käesoleva määruse sätteid ei kohaldata järgmiste liikide puhul:

Fossiilid

Korall-liiv, st materjal, mis täielikult või osaliselt koosneb surnud korallide kuni 2 mm läbimõõduga tükkidest ning võib muu hulgas sisaldada foraminifeeride säilmeid, molluskite ja koorikloomade koorikuid ning korallivetikaid.

Korallitükid (sh kruus ja puru), st purunenud surnud sõrmekujuliste korallide mitteühilduvad tükid ja muu aines läbimõõduga 2-30 mm.

(8) Käesolevat määrust ei kohaldata järgmiste hübriidide ja/või kultivaride kunstlikul teel paljundatud isendite suhtes:

Hatiora x graeseri

Schlumbergera x buckleyi

Schlumbergera russelliana x Schlumbergera truncata

Schlumbergera orssichiana x Schlumbergera truncata

Schlumbergera opuntioides x Schlumbergera truncata

Schlumbergera truncata (kultivarid)

Cactaceae spp. klorofüllita värvimutandid, mis on poogitud järgmistele pookealustele: Harrisia„Jusbertii”, Hylocereus trigonus või Hylocereus undatus

Opuntia microdasys (kultivarid)

(9) Käesoleva määruse sätteid ei kohaldata järgmiste perekondade kunstlikult paljundatud hübriide suhtes, tingimusel et punktides a) ja b) märgitud nõuded on täidetud Cymbidium, Dendrobium, Phalaenopsis ja Vanda:

taimed on kergesti äratuntavad kui kunstlikul teel paljundatud ja neil ei ilmne loodusest kogutud isendite tunnuseid, nagu kogumisest tulenevad mehhaanilised vigastused või tugev kuivamine, ühe taksoni ja saadetise piires ebaregulaarne suurus ja kuju, lehtedele kinnitunud vetikad, samblikud vmt, või putukate või muude kahjurite tekitatud kahjustused; ja

mitteõitsvate taimedega kaubeldakse üksikute, vähemalt 20 sama hübriidi taime sisaldavate pakenditega (nt pappkarbid, kastid või puitpakendid); igas pakendi taimed on ühesuguse suurusega ja samaväärsestervislikus seisundis; saadetistega on kaasas dokumendid, nt arve, kuhu on selgesti märgitud iga hübriidi taimede arv. või

ii)

õitsvate taimedega, st vähemalt üks täiesti avatud õis taime kohta, kauplemisel ei ole isendite arv saadetises määratletud, aga taimed peavad olema kaubanduslikuks jaemüügiks nõuetekohaselt töödeldud, nt varustatud trükitud märgisega ja pakitud trükitud pakendisse, millel on esitatud hübriidi nimi ja lõpptöötlemise maa. Andmed peavad olema hästi nähtavad ja kergesti kontrollitavad.

Taimedega, mille suhtes erandit selgelt ei kohaldata, peavad kaasas olema asjakohased CITES dokumendid.

(10) Cyclamen persicum’i kultivaaride kunstlikul teel paljundatud isendite suhtes käesoleva määruse sätteid ei kohaldata. Erandit ei kohaldata siiski kõnealuste liikide puhkestaadiumis mugulate suhtes.

(11) Käesoleva määruse kohaldamisalasse ei kuulu Taxus cuspidata kunstlikult paljundatud hübriidid ja kultivarid, elustaimed, pottides või väikestes konteinerites. Igale saadetisele on lisatud etikett või muu dokument taksoni või taksonite nimetuse ja tekstiga „kunstlikult paljundatud”.

19.5.2009

Euroopa Liidu Teataja

L 123/62

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 408/2009,

18. mai 2009,

millega muudetakse määrust (EÜ) nr 793/2006, millega sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 247/2006 (millega sätestatakse erimeetmed Euroopa Liidu äärepoolseimate piirkondade jaoks põllumajandusvaldkonnas) teatavad üksikasjalikud rakenduseeskirjad

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 30. jaanuari 2006. aasta määrust (EÜ) nr 247/2006, millega sätestatakse põllumajanduse erimeetmed liidu äärepoolseimate piirkondade jaoks, (1) eriti selle artikli 19 lõike 4 teist lõiku, artikli 20 lõiget 2 ja artiklit 25,

ning arvestades järgmist:

(1)	Võttes arvesse komisjoni määruse (EÜ) nr 793/2006 (2) kohaldamisel saadud kogemusi, on asjakohane kohandada teatavaid kõnealuse määruse sätteid.

(2)

Määruse (EÜ) nr 247/2006 artikli 19 lõike 4 esimese lõigu kohaselt lubatakse Madeiral toota ühenduse päritolu piimapulbrist kõrgkuumutatud pulbripiima kohalike tarbimisvajaduste piires, kui selle meetmega tagatakse koha peal toodetud piima kogumine ja turustamine. Vastu tuleks võtta osutatud sätte üksikasjalikud rakenduseeskirjad.

(3)

Tuleks täpsustada Madeiral toodetud värske lehmapiima turustamise eeskirjad ja piima vähim kogus, mida tohib kohalikuks tarbimiseks ette nähtud kõrgkuumutatud pulbripiimale lisada. Kogemused on näidanud, et asjakohane on lisada vähemalt 15 %, et tagada kohapeal toodetud piima kogumine ja turustamine.

(4)	Et tagada tarbija nõuetekohane teavitamine ja võttes arvesse kõnealuse erandi erakorralist iseloomu, tuleks saamisviis tähistada toote märgisel.

(5)	Määruse (EÜ) nr 247/2006 artikli 19 lõike 4 esimeses lõigus osutatud lubamine hõlmab üksnes kohalikuks tarbimiseks ette nähtud kõrgkuumutatud pulbripiima valmistamist ja peab seetõttu olema vastavuses kõrgkuumutatud pulbripiima ekspordi keeluga.

(6)

Määruse (EÜ) nr 247/2006 artikli 20 lõikega 1 on kehtestatud võimalus importida ilma tollimakse kohaldamata kolmandatest riikidest veiseid nuumamiseks ja tarbimiseks Prantsuse ülemeredepartemangudesse ja Madeirale, kuni kohalike noorte isasveiste arv jõuab tasemele, mis on piisav kohaliku loomaliha tootmise arendamiseks. Kõnealust tarnet tuleks piirata nuumatavate noorte isasveistega.

(7)

Määruse (EÜ) nr 247/2006 artikli 20 lõike 2 kohaldamiseks on vaja tõhusat kontrolli imporditud loomade konkreetse sihtkoha üle ja eelkõige arvestamist nuumaperioodi vähima kestvusega. Seetõttu tuleks näha ette tagatise esitamine, mis kinnitaks, et loomi on osutatud ajavahemiku jooksul kindlaksmääratud tootmisüksustes nuumatud.

(8)	Võttes arvesse eespool osutatud sätete rakenduseeskirjade tehnilisi aspekte, tuleks näha ette üleminekuperiood kõnealuste eeskirjade kohaldamiseks.

(9)

Määruse (EÜ) nr 793/2006 artikli 47 lõike 1 esimese lõiguga on kehtestatud, et tarnimise erikordade kohta teatavad pädevad asutused komisjonile hiljemalt iga kvartali lõpule järgneva kuu 15. päevaks andmed eelmiste kuude kohta. Artikli 47 lõike 1 teises lõigus on siiski täpsustatud, et kõnealused andmed esitatakse kasutatud litsentside ja sertifikaatide põhjal. Teisest küljest on kõnealuse määruse artikli 10 lõike 2 kohaselt litsentside ja sertifikaatide kehtivusaeg määratud kindlaks veoaja alusel, mis siiski ei tohi olla pikem kui kaks kuud alates litsentsi või sertifikaadi väljaandmise kuupäevast. Kõnealuse määruse artikli 7 kohaselt tuleb toetussertifikaat esitada 30 päeva jooksul alates sellega seotud koguste kvoodi hulka määramise kuupäevast. Kuna ei ole seaduslik nõuda, et ettevõtjad edastaksid kasutatud kogused väiksema ajavahemiku jooksul kui eeskirjadega kehtestatud ja võib ulatuda kuni kolme kuuni alates litsentsi või sertifikaadi väljaandmise kuupäevast, on iga kvartali lõpule järgneva kuu 15. päevaks esitatavad andmed eelmise kvartali kuude kohta väga puudulikud. Seetõttu tuleks kõnealuste andmete edastamise tähtaeg viia üle kvartali lõpule järgneva kuu viimasele päevale ja märkida, et andmed edastamiseks on kättesaadavad alates kõnealusest kuupäevast. Ajutised andmed asendatakse lõplike andmetega hilisemal teavitamisel.

(10)	Selleks et komisjonile korrapäraselt edastatavad tarnimise erikordade andmed oleksid hallatud ühtselt ja harmoniseeritult, peaksid pädevad asutused kasutama ühtset vormi, mis on esitatud käesoleva määruse lisas.

(11)

Määruse (EÜ) nr 793/2006 artikliga 49 ette nähtud programmide muutmise korda tuleks täpsustada. Üldiste programmide muutmise iga-aastaste taotluste esitamise lõppkuupäev peaks olema varasem, et vältida heakskiitvate otsuste hilist vastuvõtmist. Eelarve-eeskirjade tõttu tuleb heakskiidetud muudatused rakendada alates muutmise taotlemisele järgneva aasta 1. jaanuarist. Peale selle tuleks konkreetsemalt täpsustada teatavaid eeskirju, mis käsitlevad väiksemaid muudatusi, millest komisjoni üksnes teavitatakse.

(12)	Seepärast tuleks määrust (EÜ) nr 793/2006 vastavalt muuta.

(13)	Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas otsetoetuste korralduskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EÜ) nr 793/2006 muudetakse järgmiselt.

IV jaotises lisatakse III peatükk:

„III PEATÜKK

Loomsed saadused

Artikkel 46a

Piim

1. Määruse (EÜ) nr 247/2006 artikli 19 lõikes 4 osutatud kõrgkuumutatud pulbripiim peab sisaldama vähemalt 15 % koha peal toodetud värsket lehmapiima.

Sellisel viisil saadud kõrgkuumutatud pulbripiima valmistusviis peab olema toote müümisel kasutataval märgistusel selgelt tähistatud.

2. Lõikes 1 osutatud piima ei tohi Madeira saarestikust väljapoole eksportida.

Artikkel 46b

Loomakasvatus

1. Kolmandatest riikidest pärit, CN-koodide 0102 90 05, 0102 90 29 või 0102 90 49 alla kuuluvate noorte isaste veiste impordi puhul nuumamiseks Prantsuse ülemeredepartemangudes ja Madeiral ei kohaldata tollimakse seni, kuni kohalike noorte isasveiste arv jõuab tasemele, mis on piisav kohaliku loomaliha tootmise arendamiseks.

2. Lõikes 1 sätestatud imporditollimaksust vabastamist kohaldatakse tingimusel, et imporditud loomi nuumatakse impordilitsentsi välja andnud äärepoolseimas piirkonnas vähemalt 120 päeva.

3. Imporditollimaksudest vabastamise tingimusteks on:

a)	veiste ülemeredepartemangudesse või Madeirale saabumisel importija või taotleja tehtav kirjalik deklaratsioon selle kohta, et veised on ette nähtud seal nuumamiseks 120 päeva jooksul alates nende tegelikust saabumisest ning seal hilisemaks tarbimiseks;

b)	loomade saabumisel importija või taotleja võetud kirjalik kohustus teatada pädevatele asutustele ühe kuu jooksul alates veiste saabumise päevast põllumajandusettevõte või -ettevõtted, kus veiseid nuumatakse;

liikmesriigi pädevale asutusele tagatise esitamine iga tingimustele vastava CN-koodi jaoks käesoleva määruse VIIIa lisas sätestatud summas. Imporditud loomade nuumamine ülemeredepartemangudes või Madeiral vähemalt 120 päeva jooksul alates vabasse ringlusse lubamise tollideklaratsiooni vastuvõtmise kuupäevast on esmanõue komisjoni määruse (EMÜ) nr 2220/85 (3) artikli 20 lõike 2 tähenduses.

4. Välja arvatud vääramatu jõu korral, vabastatakse lõike 3 punktis c osutatud tagatis üksnes siis, kui litsentsi välja andnud liikmesriigi pädevale asutusele esitatakse tõend selle kohta, et noorveised:

a)	on nuumatud lõike 3 punkti b kohaselt märgitud põllumajandusettevõttes või -ettevõtetes;

b)	ei ole tapetud enne importimise kuupäevast 120 päeva möödumist või

c)	on enne kõnealuse ajavahemiku lõppu tapetud tervislikel põhjustel või surnud haiguse või õnnetuse tagajärjel.

d)	Tagatis vabastatakse pärast sellise tõendi esitamist viivitamata.

Artikli 47 lõiget 1 muudetakse järgmiselt:

esimese lõigu sissejuhatavad sõnad asendatakse järgmistega:

„Tarnimise erikordade kohta teatavad pädevad asutused komisjonile hiljemalt iga kvartali lõpule järgneva kuu viimasel päeval toodete, CN-koodide ja vajaduse korral üksikute sihtkohtade kaupa võrdluskalendriaasta eelmiste kuude kohta kõnealuseks kuupäevaks saadaolevad järgmised andmed:”;

teine lõik asendatakse järgmise tekstiga:

„Kõnealused andmed esitatakse kasutatud litsentside ja sertifikaatide põhjal. Need edastatakse komisjonile elektrooniliselt, kasutades VIIIb lisas olevat vormi. Kui jaanuari viimasel päeval eelmise kalendriaasta kohta edastatavad andmed on üksnes ajutised, tuleb need asendada lõplike andmetega järgmises teatises, mille pädevad asutused edastavad komisjonile hiljemalt järgmise aasta 31. märtsiks.”

Artikkel 49 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 49

Programmide muutmine

1. Määruse (EÜ) nr 247/2006 artikli 24 lõike 2 alusel heakskiidetud üldiste programmide muudatused esitatakse komisjonile heakskiitmiseks ja neid põhjendatakse nõuetekohaselt, esitades eelkõige järgmise teabe:

a)	põhjused ja võimalikud rakendamisraskused, mis õigustavad üldiste programmide muutmist;

b)	muutmise eeldatav mõju;

c)	muudatuse loodetavad tulemused.

Liikmesriigid võivad programmi muutmistaotlusi esitada üksnes üks kord kalendriaasta ja programmi kohta, välja arvatud vääramatu jõu või erakordsete asjaolude puhul. Komisjon peab kõnealused muutmistaotlused saama hiljemalt iga aasta 1. augustil.

Komisjoni vastuväite puudumisel kohaldatakse taotletud muudatusi alates nende teatamisele järgneva aasta 1. jaanuarist.

Kõnealuseid muudatusi võib kohaldada varem, kui komisjon kinnitab liikmesriigile enne kolmandas lõigus osutatud kuupäeva kirjalikult, et teatatud muudatused vastavad ühenduse õigusaktidele.

Kui teatatud muudatus ei vasta ühenduse õigusaktidele, teavitab komisjon sellest liikmesriiki ning muudatust ei kohaldata enne, kui komisjonile on esitatud muudatus, mille saab tunnistada nõuetele vastavaks.

2. Erandina lõikest 1 hindab komisjon järgmiste muudatuste osas liikmesriikide ettepanekuid ja otsustab nende heakskiidu üle hiljemalt nelja kuu jooksul alates nende esitamisest kooskõlas määruse (EÜ) nr 247/2006 artikli 26 lõikes 2 osutatud korraga:

a)	uute meetmete, toimingute, toodete või abikavade lisamine üldisele programmile ning

b)	iga olemasoleva meetme, toimingu, toote või abikava puhul juba kinnitatud toetuse ühikumäära suurendamine rohkem kui 50 % võrra muutmistaotluse esitamise ajal kohaldatavast summast.

Sel viisil heakskiidetud muudatusi kohaldatakse alates muutmistaotlusele järgneva aasta 1. jaanuarist.

3. Liikmesriikidel on õigus teha järgmisi muudatusi ilma lõikes 1 sätestatud menetluskorda kasutamata, tingimusel et muudatustest teavitatakse komisjoni:

a)	prognoositava tarnebilansi puhul toetuse üksiksumma muutmine kuni 20 % võrra või tarnimise erikorra alla kuuluvate asjaomaste tootekoguste muutmine ning seega igale tooteseeriale eraldatud toetuse üldsumma muutmine;

b)	kohalikku tootmist käsitlevate ühenduse abiprogrammide puhul iga üksikmeetme jaoks ette nähtud eraldise muutmine kuni 20 % võrra ja

c)	nõukogu määruses (EMÜ) nr 2658/87 (4) sätestatud toetust saavate toodete tuvastamiseks kasutavate koodide ja kaubakirjelduste muudatuste järgselt tehtavad muudatused, tingimusel et kõnealuste muudatustega ei kaasne toodete muutmist.

Esimese lõiguga ette nähtud muudatusi ei kohaldata enne kuupäeva, mil komisjon need kätte saab. Neid selgitatakse ja põhjendatakse nõuetekohaselt ning neid võib kohaldada üksnes kord aastas, v.a järgmistel juhtudel:

a)	vääramatu jõud või erandlikud asjaolud;

b)	tarnekorra alla kuuluvate toodete koguste muutmine;

c)	määruses (EMÜ) nr 2658/87 sätestatud statistikanomenklatuuri ja ühise tollitariifistiku koodide muutmine;

d)	eelarvelised ümberpaigutused tootmise toetamise meetmete raames. Kõnealustest viimati nimetatud muudatustest tuleb siiski teatada muudetud rahaeraldisi käsitlevale kalendriaastale järgneva aasta 30. aprilliks.

4)	Lisatakse VIIIa ja VIIIb lisa, mille tekst on esitatud käesoleva määruse lisas.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikli 1 punkti 1 kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2010.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 18. mai 2009

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Mariann FISCHER BOEL

(1) ELT L 42, 14.2.2006, lk 1.

(2) ELT L 145, 31.5.2006, lk 1.

(3) EÜT L 205, 3.8.1985, lk 5.”

(4) EÜT L 256, 7.9.1987, lk 1.”

LISA

„

VIIIa LISA

TAGATISSUMMAD

Isased nuumveised (CN-kood)	Summa (eurodes) looma kohta
0102 90 05	28
0102 90 29	56
0102 90 49	105

VIIb LISA

TARNIMISE ERIKORDA HÕLMAVATE ANDMETE KVARTAALSE TEAVITAMISE VORMID

MÄÄRUSE (EÜ) nr 793/2006

ARTIKLI 47 LÕIKE 1 PUNKT A

Kogused jaotatuna kolmandatest riikidest imporditud kogusteks ja ühendusest saadetud kogusteks

„PIIRKOND”

AJAVAHEMIK „PP/KK/AAAA KUNI PP/KK/AAAA”

Toote nimetus

CN-kood

Jaanuar

Veebruar

Märts

Aprill

Mai

Juuni

Loomade päritolu

Tarnitud kogus

(tonnides)

Loomade päritolu

Tarnitud kogus

(tonnides)

Loomade päritolu

Tarnitud kogus

(tonnides)

Loomade päritolu

Tarnitud kogus

(tonnides)

Loomade päritolu

Tarnitud kogus

(tonnides)

Loomade päritolu

Tarnitud kogus

(tonnides)

Toote nimetus

CN-kood

Juuli

August

September

Oktoober

November

Detsember

Aastas kokku

Loomade päritolu

Tarnitud kogus

(tonnides)

Loomade päritolu

Tarnitud kogus

(tonnides)

Loomade päritolu

Tarnitud kogus

(tonnides)

Loomade päritolu

Tarnitud kogus

(tonnides)

Loomade päritolu

Tarnitud kogus

(tonnides)

Loomade päritolu

Tarnitud kogus

(tonnides)

Loomade päritolu

Tarnitud kogus

(tonnides)

MÄÄRUSE (EÜ) nr 793/2006

ARTIKLI 47 LÕIKE 1 PUNKT B

Toetuse summa ja tegelikult tehtud kulutused toote ja vajaduse korral üksiku sihtkoha kaupa

„PIIRKOND”

AJAVAHEMIK „PP/KK/AAAA KUNI PP/KK/AAAA”

Toote nimetus (1)

CN-kood

Abi suurus euro/tonni kohta

Makstud summa

Jaanuar

Veebruar

Märts

Aprill

Mai

Juuni

Juuli

August

September

Oktoober

November

Detsember

Aastas kokku

MÄÄRUSE (EÜ) nr 793/2006

ARTIKLI 47 LÕIKE 1 PUNKT C

Kogused, mille puhul litsentse ja sertifikaate ei ole kasutatud, jaotatuna litsentside või sertifikaatide kategooriate kaupa (abi või imporditollimaksudest vabastamine)

„PIIRKOND”

AJAVAHEMIK „PP/KK/AAAA KUNI PP/KK/AAAA”

Toote nimetus

CN-kood

Litsentsi või sertifikaadi kategooria

Kasutamata kogus

Jaanuar

Veebruar

Märts

Aprill

Mai

Juuni

Juuli

August

September

Oktoober

November

Detsember

Aastas kokku

MÄÄRUSE (EÜ) nr 793/2006

ARTIKLI 47 LÕIKE 1 PUNKT D

Kogused, mis on reeksporditud või edasi saadetud vastavalt artiklile 16 ja tagasi nõutud toetuse üksiksummad ja kogusumma

„PIIRKOND”

AJAVAHEMIK „PP/KK/AAAA KUNI PP/KK/AAAA”

Toote nimetus

CN-kood

Jaanuar

Veebruar

Märts

Aprill

Reeksporditud või edasi saadetud kogused

(tonnides)

Üksiksumma

Tagasinõutud summad

Reeksporditud või edasi saadetud kogused

(tonnides)

Üksiksumma

Tagasinõutud summad

Reeksporditud või edasi saadetud kogused

(tonnides)

Üksiksumma

Tagasinõutud summad

Reeksporditud või edasi saadetud kogused

(tonnides)

Üksiksumma

Tagasinõutud summad

Toote nimetus

CN-kood

Mai

Juuni

Juuli

August

Reeksporditud või edasi saadetud kogused

(tonnides)

Üksiksumma

Tagasinõutud summad

Reeksporditud või edasi saadetud kogused

(tonnides)

Üksiksumma

Tagasinõutud summad

Reeksporditud või edasi saadetud kogused

(tonnides)

Üksiksumma

Tagasinõutud summad

Reeksporditud või edasi saadetud kogused

(tonnides)

Üksiksumma

Tagasinõutud summad

Toote nimetus

CN-kood

September

Oktoober

November

Detsember

Aastas kokku

Reeksporditud või edasi saadetud kogused

(tonnides)

Üksiksumma

Tagasinõutud summad

Reeksporditud või edasi saadetud kogused

(tonnides)

Üksiksumma

Tagasinõutud summad

Reeksporditud või edasi saadetud kogused

(tonnides)

Üksiksumma

Tagasinõutud summad

Reeksporditud või edasi saadetud kogused

(tonnides)

Üksiksumma

Tagasinõutud summad

Reeksporditud või edasi saadetud kogused

(tonnides)

Tagasinõutud summad

MÄÄRUSE (EÜ) nr 793/2006

ARTIKLI 47 LÕIKE 1 PUNKT E

Kogused, mis on reeksporditud või edasi saadetud pärast töötlemist vastavalt artiklile 18

„PIIRKOND”

AJAVAHEMIK „PP/KK/AAAA KUNI PP/KK/AAAA”

Toote nimetus

CN-kood

Reeksporditud või edasi saadetud kogused (tonnides)

Jaanuar

Veebruar

Märts

Aprill

Mai

Juuni

Juuli

August

September

Oktoober

November

Detsember

Aastas kokku

MÄÄRUSE (EÜ) nr 793/2006

ARTIKLI 47 LÕIKE 1 PUNKT F

Ülekanded toodete kategooria üldkoguse piires ja asjaomase ajavahemiku jooksul tehtud muudatused prognoositavas tarnebilansis

„PIIRKOND”

AJAVAHEMIK „PP/KK/AAAA KUNI PP/KK/AAAA”

Toote nimetus

CN-kood

I kvartal

II kvartal

III kvartal

IV kvartal

Aastas kokku

Prognoositav bilanss

(tonnides)

Ülekantud kogused

Muudetud bilanss

Prognoositav bilanss

(tonnides)

Ülekantud kogused

Muudetud bilanss

Prognoositav bilanss

(tonnides)

Ülekantud kogused

Muudetud bilanss

Prognoositav bilanss

(tonnides)

Ülekantud kogused

Muudetud bilanss

Prognoositav bilanss

(tonnides)

Ülekantud kogused

Muudetud bilanss

MÄÄRUSE (EÜ) nr 793/2006

ARTIKLI 47 LÕIKE 1 PUNKT G

Järelejäänud kogus ja kasutusaste

„PIIRKOND”

AJAVAHEMIK „PP/KK/AAAA KUNI PP/KK/AAAA”

Toote nimetus

CN-kood

Prognoositav bilanss (tonnides)

Kasutatud kogused

Jaanuar

Veebruar

Märts

Aprill

Mai

Juuni

Juuli

August

September

Oktoober

November

Detsember

ARTIKKEL 18

Toote nimetus

CN-kood

Prognoositav bilanss (tonnides)

Kasutatud kogused

Jaanuar

Veebruar

Märts

Aprill

Mai

Juuni

Juuli

August

September

Oktoober

November

Detsember

Kasutatud kogused

Järelejäänud kogus

Kasutusaste

”

(1) Märkida, kas tagamist on otsese või tööstusliku tarbimisega.

19.5.2009

Euroopa Liidu Teataja

L 123/78

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 409/2009,

18. mai 2009,

millega kehtestatakse ühenduse ümberarvestustegurid ja töötlemisviisi koodid, mida kasutatakse töödeldud kala kaalu ümberarvestamisel eluskaaluks, ning muudetakse komisjoni määrust (EMÜ) nr 2807/83

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 12. oktoobri 1993. aasta määrust (EMÜ) nr 2847/93, millega luuakse ühise kalanduspoliitika suhtes rakendatav kontrollisüsteem, (1) eriti selle artiklit 5,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni 22. septembri 1983. aasta määruse (EMÜ) nr 2807/83, milles sätestatakse liikmesriikide kalasaaki käsitleva teabe registreerimise üksikasjalikud eeskirjad, (2) rakendamisel on ilmnenud teatavad erinevused, mis on toonud kaasa ühenduse õigusaktide kohaldamis- ja jõustamisprobleeme ning mis tuleks kõrvaldada, eelkõige ühtlustades värske kala ümberarvestustegureid ELi liikmesriikides.

(2)	Selleks et kõrvaldada registreeritud andmete tõlgendamisega seonduvad mitmeti mõistetavused ja võimaldada seega liikmesriikide püütud saagi tõhusamat kontrolli, tuleks kehtestada töödeldud kala töötlemisviisi koodid.

(3)	Ühtlustatud ühenduse ümberarvestustegurid tagavad riiklike kvootide täituvuse arvutamise ühtlustamise, tõhusama järelevalve aruandekohustuste üle ja lubatud hälve standarditud arvutamise.

(4)	Kala ümberarvestustegurite nõuetekohaseks kohaldamiseks tuleks kasutada üksnes kalaliikide kolmetähelisi FAO-koode. Seepärast tuleks määrust (EMÜ) nr 2807/83 vastavalt muuta.

(5)	Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas kalanduse ja vesiviljeluse korralduskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Sisu

Käesoleva määrusega kehtestatakse ühenduse ümberarvestustegurid ja töötlemisviisi koodid töödeldud kala suhtes, et püügi seire eesmärgil arvestada töödeldud kala kaalu ümber eluskaaluks.

Artikkel 2

Kohaldamisala

Käesolevat määrust kohaldatakse pardal hoitavate või ühenduse kalalaevade või Euroopa Liidu vetes kalastavate kolmandate riikide laevade lossitavate või ümberlaaditavate kalandustoodete suhtes.

Artikkel 3

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) „ühenduse kalalaev”– liikmesriigi lipu all sõitev ja ühenduses registreeritud kalalaev;

b) „kala”– kõik mereorganismid, kelle suhtes kehtivad püügi piirnormid;

c) „töötlemisviis”– viis, kuidas kala on töödeldud kas laeva pardal või enne lossimist vastavalt I lisas kirjeldatule;

d) „ühine töötlemisviis”– töötlemisviis, mis hõlmab vähemalt kahte samalt kalalt eemaldatud osa;

e) „lubatud kogupüük” (TAC)– igast kalavarust aastas püüda ja lossida lubatav kogus;

f) „kvoot”– ühendusele või liikmesriigile eraldatud osa lubatud kogupüügist;

g) „säilitusviis”– viis, kuidas kala säilitatakse (värske ja värskelt soolatud).

Artikkel 4

Üldpõhimõtted

1. II ja III lisas sätestatud ühenduse ümberarvestustegureid kohaldatakse töödeldud kala kaalu ümberarvestamisel eluskaaluks.

2. Kui piirkondlikud kalandusorganisatsioonid, mille lepinguosaline või mittelepinguosaline koostööpartner Euroopa Ühendus on, või piirkonnad või rannikualad, millega Euroopa Ühendusel on kokkulepe kolmandate riikide vetes kalastamiseks, on määratlenud piirkondlikud ümberarvestustegurid, kohaldatakse erandina lõikest 1 kõnealuseid piirkondlikke ümberarvestustegureid.

3. Kui teatava liigi ja töötlemisviisi kohta puuduvad ühenduse või piirkondlikud ümberarvestustegurid, kohaldatakse lipuliikmesriigi kehtestatud ümberarvestustegurit.

Artikkel 5

Arvutusmeetod

1. Kala eluskaalu arvutamiseks korrutatakse töödeldud kala kaal artiklis 4 osutatud iga kalaliigi ja töötlemisviisi suhtes kehtestatud ümberarvestusteguriga.

2. Ühise töötlemisviisi puhul kasutatakse ainult üht ühise töötlemisviisi ühele osale vastavat ümberarvestustegurit.

Artikkel 6

Ümberarvestustegurite kasutamine laeva kapteni poolt

1. Ühenduse kalalaevade kaptenid kasutavad artiklis 4 osutatud ümberarvestustegureid määruse (EMÜ) nr 2847/93 artiklis 6 osutatud püügipäevikus selleks, et:

a)	hinnata kalalaeva pardal hoitavate koguste eluskaalu ja

b)	arvutada koguste eluskaal lossimisel.

2. Kui kalalaeva kapten peab vajalikuks kasutada määruse (EMÜ) nr 2847/93 artiklis 8 osutatud lossimisdeklaratsioonil või määruse (EMÜ) nr 2807/83 artiklis 2 osutatud ümberlaadimisdeklaratsioonil töötlemisviisi koodi „OTH” (muu), kirjeldab kapten täpselt, millele töötlemisviis „muu” viitab.

Artikkel 7

Ümberarvestustegurite kasutamine liikmesriikide ametiasutuste poolt

Liikmesriikide ametiasutused kasutavad artiklis 4 osutatud ühenduse ümberarvestustegureid lossitud saagi eluskaalu arvutamisel, et teostada järelevalvet kvootide täituvuse üle.

Artikkel 8

Muudatused määruses (EMÜ) nr 2807/83

Määruse (EMÜ) nr 2807/83 artikli 1 lõige 4 asendatakse järgmisega.

„4. Kasutatud kalapüügivahendite ja püütud liikide märkimiseks püügipäeviku asjakohastesse rubriikidesse kasutatakse VI lisas esitatud koode ja kalaliikide kolmetähelisi FAO-koode.”

Artikkel 9

Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2010.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 18. mai 2009

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Joe BORG

(1) EÜT L 261, 20.10.1993, lk 1.

(2) EÜT L 276, 10.10.1983, lk 1.

I LISA

KOLMETÄHELISED TÖÖTLEMISVIISI KOODID

Kolmetäheline töötlemisviisi kood	Töötlemisviis	Kirjeldus
FIL	Fileed	Pea, sisikonna, luude ja uimede eemaldamine. Igast kalast saab kaks fileed, mis ei ole omavahel ühendatud.
FIS	Nahata fileed	Pea, sisikonna, luude, uimede ja naha eemaldamine. Igast kalast saab kaks fileed, mis ei ole omavahel ühendatud.
GHT	Roogitud, peata ja sabata	Sisikond, pea ja saba eemaldatud
GUG	Roogitud ja lõpusteta	Sisikond ja lõpused eemaldatud
GUH	Roogitud ja peata	Sisikond ja pea eemaldatud
GUL	Roogitud, koos maksaga	Sisikond v.a maks eemaldatud
GUS	Roogitud, peata ja nahata	Sisikond, pea ja nahk eemaldatud
GUT	Roogitud	Kogu sisikond eemaldatud
HEA	Peata	Pea eemaldatud
LVR	Maks	Ainult maks. Ühise töötlemisviisi puhul kasutada koodi LVR-C
OTH	Muu	Muu töötlemisviis
ROE	Kalamari	Ainult kalamari. Ühise töötlemisviisi puhul kasutada koodi ROE-C.
SGT	Roogitud ja soolatud	Sisikond eemaldatud ja kala soolatud
TAL	Saba	Ainult sabad
TNG	Keel	Ainult keel. Ühise töötlemisviisi puhul kasutada koodi TNG-C.
WHL	Tervelt	Töötlemata
WNG	Küljed	Ainult küljed

II LISA

VÄRSKE KALA SUHTES KOHALDATAVAD ÜHENDUSE ÜMBERARVESTUSTEGURID

Liik: pikkuim-tuun

Thunnus alalunga

ALB

WHL

1,00

GUT

1,11

Liik: limapead

Beryx spp.

ALF

WHL

1,00

Liik: anšoovis

Engraulis encrasicholus

ANE

WHL

1,00

Liik: merikuratlased Lophiidae	ANF
WHL	1,00
GUT	1,22
GUH	3,00
TAL	3,00

Liik: haugjääkala

Champsocephalus gunnari

ANI

WHL

1,00

Liik: põhjaatlandi hõbekala

Argentina silus

ARU

WHL

1,00

Liik: suursilm-tuun Thunnus obesus	BET
WHL	1,00
GUT	1,10
GUH	1,29

Liik: sinine molva

Molva dypterygia

BLI

WHL

1,00

GUT

1,17

Liik: sile kammeljas

Scophthalmus rhombus

BLL

WHL

1,00

GUT

1,09

Liik: süsisaba Aphanopus carbo	BSF
WHL	1,00
GUT	1,24
HEA	1,40

Liik: sinine marliin

Makaira nigricans

BUM

WHL

1,00

Liik: moiva

Mallotus villosus

CAP

WHL

1,00

Liik: tursk Gadus morhua	COD
WHL	1,00
GUT	1,17
GUH	1,70
HEA	1,38
FIL	2,60
FIS	2,60

Liik: harilik soomuslest Limanda limanda	DAB
WHL	1,00
GUT	1,11
GUH	1,39

Liik: harilik ogahai Squalus acanthias	DGS
WHL	1,00
GUT	1,35
GUS	2,52

Liik: lest Platichthys flesus	FLE
WHL	1,00
GUT	1,08
GUS	1,39

Liik: niituimluts Phycis blennoides	GFB
WHL	1,00
GUT	1,11
GUH	1,40

Liik: süvalest

Reinhardtius hippoglossoides

GHL

WHL

1,00

GUT

1,08

Liik: kilttursk Melanogrammus aeglefinus	HAD
WHL	1,00
GUT	1,17
GUH	1,46

Liik: harilik hiidlest

Hippoglossus hippoglossus

HAL

WHL

1,00

Liik: heeringas Clupea harengus	HER
WHL	1,00
GUT	1,12
GUH	1,19

Liik: euroopa merluus Merluccius merluccius	HKE
WHL	1,00
GUT	1,11
GUH	1,40

Liik: valge ameerikaluts

Urophycis tenuis

HKW

WHL

1,00

Liik: stauriidid

Trachurus spp.

JAX

WHL

1,00

GUT

1,08

Liik: tavaline hiilgevähk

Euphausia superba

KRI

WHL

1,00

Liik: väikesuulest

Microstomus kitt

LEM

WHL

1,00

GUT

1,05

Liik: megrimid Lepidorhombus spp.	LEZ
WHL	1,00
GUT	1,06
FIL	2,50

Liik: kergueleni jääkala

Channichthys rhinoceratus

LIC

WHL

1,00

Liik: harilik molva Molva molva	LIN
WHL	1,00
GUT	1,14
GUH	1,32
FIL	2,64

Liik: makrell

Scomber scombrus

MAC

WHL

1,00

GUT

1,09

Liik: norra salehomaar

Nephrops norvegicus

NEP

WHL

1,00

TAL

3,00

Liik: roheline rüntnototeenia

Notothenia gibberifrons

NOG

WHL

1,00

Liik: norra tursik

Trisopterus esmarkii

NOP

WHL

1,00

Liik: marmornototeenia

Notothenia rossii

NOR

WHL

1,00

Liik: atlandi karekala

Hoplostethus atlanticus

ORY

WHL

1,00

Liik: arktikakrabid

Chionoecetes spp.

PCR

WHL

1,00

Liik: viburhännakud

Penaeus spp.

PEN

WHL

1,00

Liik: merilest Pleuronectes platessa	PLE
WHL	1,00
GUT	1,05
GUH	1,39
FIL	2,40

Liik: põhjaatlandi süsikas

Pollachius virens

POK

WHL

1,00

GUT

1,19

Liik: pollak

Pollachius pollachius

POL

WHL

1,00

GUT

1,17

Liik: harilik süvameregarneel

Pandalus borealis

PRA

WHL

1,00

Liik: meriahvenad

Sebastes spp.

RED

WHL

1,00

GUT

1,19

Liik: põhja-pikksaba

Macrourus berglax

RHG

WHL

1,00

Liik: kalju-tömppeakala Coryphaenoides rupestris	RNG
WHL	1,00
GUT	1,11
GUH	1,92
GHT	3,20

Liik: tobiad

Ammodytes spp.

SAN

WHL

1,00

Liik: besuugo

Pagellus bogaraveo

SBR

WHL

1,00

GUT

1,11

Liik: madeira deanogahai

Deania histricosa

SDH

WHL

1,00

Liik: aafrika deanogahai

Deania profundorum

SDU

WHL

1,00

Liik: tume ebajääkala

Pseudochaenichthys georgianus

SGI

WHL

1,00

Liik: harilik merikeel

Solea solea

SOL

WHL

1,00

GUT

1,04

Liik: kilu

Sprattus sprattus

SPR

WHL

1,00

Liik: lühiuimkalmaar

Illex illecebrosus

SQI

WHL

1,00

Liik: kalmaar

Martialia hyadesi

SQS

WHL

1,00

Liik: railased Rajidae	SRX
WHL	1,00
GUT	1,13
WNG	2,09

Liik: mõõkkala Xiphias gladius	SWO
WHL	1,00
GUT	1,11
GUH	1,31

Liik: patagoonia kihvkala

Dissostichus eleginoides

TOP

WHL

1,00

Liik: harilik kammeljas

Psetta maxima

TUR

WHL

1,00

GUT

1,09

Liik: meriluts

Brosme brosme

USK

WHL

1,00

GUT

1,14

Liik: põhjaputassuu

Micromesistius poutassou

WHB

WHL

1,00

GUT

1,15

Liik: merlang

Merlangius merlangus

WHG

WHL

1,00

GUT

1,18

Liik: valge odanina

Tetrapturus albidus

WHM

WHL

1,00

Liik: pikklest

Glyptocephalus cynoglossus

WIT

WHL

1,00

GUT

1,06

Liik: ruske soomuslest

Limanda ferruginea

YEL

WHL

1,00

III LISA

VÄRSKE/SOOLATUD KALA SUHTES KOHALDATAVAD ÜHENDUSE ÜMBERARVESTUSTEGURID

Liik: harilik molva

Molva molva

LIN

SGT

2,80

19.5.2009

Euroopa Liidu Teataja

L 123/86

NÕUKOGU OTSUS

11. mai 2009

Euroopa Kutseõppe Arenduskeskuse haldusnõukogu liikmete ametissenimetamise ja asendamise kohta

(2009/388/EÜ)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse nõukogu 10. veebruari 1975. aasta määrust (EMÜ) nr 337/75 Euroopa Kutseõppe Arenduskeskuse loomise kohta, eriti selle artiklit 4 (1),

võttes arvesse LÄTI valitsuse esitatud kandidaate

ning arvestades järgmist:

(1)	Nõukogu nimetas oma 18. septembri 2006. aasta otsusega (2) ametisse Euroopa Kutseõppe Arenduskeskuse haldusnõukogu liikmed ajavahemikuks 18. septembrist 2006 kuni 17. septembrini 2009.

(2)	Keskuse haldusnõukogu valitsuste esindajate kategoorias on vabanenud liikmekoht Gunars KRUSTSI tagasiastumise tõttu.

(3)	Kõnealuse keskuse haldusnõukogu Läti liige tuleks ametisse nimetada järelejäänud ametiajaks, mis lõpeb 17. septembril 2009,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Ainus artikkel

Käesolevaga nimetatakse Euroopa Kutseõppe Arenduskeskuse haldusnõukogu liikmeks järelejäänud ametiajaks kuni 17. septembrini 2009 järgmine isik::

VALITSUSE ESINDAJA

LÄTI

Jānis GAIGALS.

Brüssel, 11. mai 2009.

Nõukogu nimel

eesistuja

M. KOPICOVÁ

(1) EÜT L 39, 13.2.1975, lk 1.

(2) ELT C 240, 5.10.2006, lk 1.

19.5.2009

Euroopa Liidu Teataja

L 123/87

KOMISJONI OTSUS,

16. juuli 2008,

Riigiabi C 25/2000 ( ex N 149/99) kohta, mida Itaalia kavatseb anda terasetööstusettevõttele Lucchini Siderurgica SpA

(teatavaks tehtud numbri K(2008) 3515 all)

(Ainult itaaliakeelne tekst on autentne)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2009/389/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 88 lõike 2 esimest lõiku,

võttes arvesse Euroopa Majanduspiirkonna lepingut, eriti selle artikli 62 lõike 1 punkti a,

olles kutsunud huvitatud isikuid üles esitama märkusi vastavalt nimetatud sätetele (1) ja võttes neid märkusi arvesse,

ning arvestades järgmist:

1. MENETLUS

(1)	21. detsembril 2000 võttis komisjon vastu negatiivse lõppotsuse juhtumi C 25/2000 Lucchini (ex N 145/99), mis käsitles keskkonnakaitseks antavat abi, mida Itaalia kavatses anda terasetööstusettevõttele Lucchini SpA („Lucchini”) (2).

(2)

Abisaaja kaebas otsuse edasi Euroopa Ühenduste esimese astme kohtusse. 19. septembri 2006. aasta kohtuotsusega tühistas Euroopa Ühenduste esimese astme kohus komisjoni otsuse, sest leidis, et koksitehasele antud investeerimisabi summas 2,7 miljardit liiri (1,396 miljonit eurot) ja vee- ja kanalisatsiooniseadme jaoks antud investeerimisabi summas 1,38 miljardit liiri (713 550 eurot) ei ole ühisturuga kokkusobivad. Samas toetas kohus komisjoni otsust terasetehase, kõrgahju ja suitsu ekstraheerimisseadme (3) kohta.

(3)

Komisjon taotles Itaalialt teavet 9. augusti 2007. aasta kirjas, millele vastati 5. septembri 2007. aasta kirjaga. Lisateavet koguti külastuse ajal (4) Toskaana maakonnas Piombinos asuvasse tootmistehasesse 10. septembril 2007. aastal. Viimast korda paluti täiendavat teavet 3. oktoobril 2007 ning Itaalia esitas selle 7. novembri 2007. aasta kirjaga.

2. KIRJELDUS

2.1. Ettevõte ja asjaomased seadmed

(4)	Terasetööstustehas Lucchini asub Toskaana maakonnas (Itaalia) Piombinos Vahemere kaldal. Kuna tehas asub linnakeskkonnas, paarsada meetrit suplus- ja kalastuspiirkonnast eemal, lepib linnarahvas tehase asukohaga vaid juhul, kui selle mõju keskkonnale võetakse nõuetekohaselt arvesse.

(5)

Koksitehases destilleeritakse sütt 1 240 – 1 250 °C temperatuuril, selle tulemusel saadakse koksi, mida omakorda kasutatakse malmi tootmisel. Koksikambrid koosnevad mitmest kitsast, kõrgest ja sügavast ahjust, mis asuvad üksteise kõrval. Ahjud on üksteisest eraldatud põlemiskambritega, kus ahjude kütmiseks põletatakse gaasi. Süsi laaditakse ahjudesse ahju ülaosa kaudu. Koksiahju tühjendamiseks avatakse mõlemal küljel asuvad uksed ja koks väljutatakse ahjudest spetsiaalse tõukurseadme abil.

(6)	Koksistumine kestab umbes 24 tundi. Protsessi kiirendamine enne koksi tootmist või selle ajal ei too kaasa tootmise üldist kiirenemist ega suurenda ajaühikus toodetud koksi hulka.

(7)

Koksikamber, mille jaoks teatatud investeeringud tehti, ehitati 1971. aastal. Tollal oli ettevõttel Lucchini Piombino kolm koksikambrit, mis koosnesid vastavalt 27, 43 ja 45 ahjust. 1992. aasta novembris oodati juhtkonna otsust koksitootmise tuleviku kohta tehases ja koksitootmine ajutiselt peatati. 1993. aasta märtsis võeti vastu otsus koksitootmise jätkamise kohta ja koksikambrid taaskäivitati.

(8)	Tootmiskatkestuse ajal seisid koksiahjud tühjalt ja need lasti aeglaselt jahtuda temperatuurini 900–950 °C. Itaalia selgitas, et hoolimata tootmiskatkestuse ajal toimuvatest hoolikatest järelevalvetöödest on teatav seadmete seisundi halvenemine vältimatu.

(9)

1996. aastal otsustati teha koksitehase täiustamiseks investeeringuid. Tollal suhteliselt heas seisukorras ja kvaliteediga koksikambri puhul otsustati, et kohase täiustamisega suudaks see töötada veel kümme aastat. 1998. aastal alustati investeerimist. Kaks ülejäänud koksikambrit suleti ja demonteeriti.

(10)	Kõnealune süsteem kujutab endast suletud ringsüsteemi, mille vett kasutatakse tehase erinevate seadmete jahutamiseks. Kuna vesi ei puutu seadmetega otseselt kokku, jääb tema keemiline koostis samaks.

(11)

Jahutusveena kasutatakse mere- või põhjavett, mis pärast kasutamist juhitakse samasse allikasse tagasi. Lucchini tehase jaoks on Vahemeri suure tähtsusega jahutusvee allikas. Vesi pumbatakse merest välja, kasutatakse seadmete jahutamiseks ja juhitakse juba kõrgema temperatuuriga merre tagasi. See tekitab probleeme meretaimedele ja -loomadele ka siis, kui vee temperatuur on alla lubatud 35 °C.

2.2. Abimeetmed

(12)	Enamik hinnatavaid meetmeid on seotud koksitehase toomisetappidega. Meetmeid on kirjeldatud üksikasjalikumalt järgnevas analüüsis. Investeeringute kogusumma oli 38,45 miljardit liiri (u 19,2 miljonit eurot).

(13)

Vee- ja kanalisatsioonisüsteemi investeeringute eesmärgiks oli ühe osa merevee asendamine linna veepuhastusjaamast saadava veega. Kuigi investeering ei mõjutanud veetemperatuuri tõusu, vähenes merre tagasi suunatava soojendatud vee hulk märkimisväärselt. Investeering vee- ja kanalisatsioonisüsteemi oli 19,7 miljardit liiri (u 9,85 miljonit eurot).

3. ESIMESE ASTME KOHTU OTSUS

(14)	Esimese astme kohus leidis, et komisjoni otsus ei olnud teatavates osades küllaldaselt põhjendatud, ja tühistas sellised osad (5).

(15)

Esimese astme kohus kinnitas, et terasetööstusele antava keskkonnaabi eritingimused on sätestatud kuuenda teraseabikoodeksi (edaspidi „koodeks”) lisas (6) ja ühenduse üldistes suunistes keskkonnakaitsele antava riigiabi kohta (edaspidi „suunised”), (7) mis tollal kehtisid (8). Käesoleva juhtumi puhul olid asjakohased sätted suuniste punktid 3.2.1 ja 3.2.3.B, mis võeti vastu ESTÜ terasetööstuse jaoks koodeksi lisa teise osaga.

(16)

Suuniste punktis 3.2.1 on sätestatud: „[…] abi, mis on näiliselt suunatud keskkonnakaitse meetmetele, kuid on tegelikult suunatud üldist laadi investeeringuteks arvatakse käesolevast määrusest välja […]”. Nimetatud punkt kordab koodeksi lisas sätestatud põhimõtet, mille kohaselt kehtestab komisjon vajaduse korral keskkonnakaitseks antava abi suhtes ranged tingimused ja tagatised, et vältida sellise abi kasutamist üldinvesteeringutena uute tehaste või seadmete jaoks. Sellisel juhul hindamine algab selle väljaselgitamisega, kas kõnealust meedet ei oleks läbi viidud igal juhul. Esimese astme kohtu seisukoht oli, et kui liikmesriik suudab siiski näidata, et meetmel oli keskkonnaalane eesmärk, ei tohi abi lugeda kokkusobimatuks pelgalt sel põhjusel, et see avaldas positiivset mõju ka tootmisele. Sellisel juhul tuleb väiksemate tootmiskuludega kaasnenud võimalik eelis lihtsalt maha arvestada (9).

(17)

Teraseabikoodeksis on sätestatud, et investeeringud, mis oleks tehtud igal juhul kas majanduslikel põhjustel või võttes arvesse olemasoleva seadme või vahendite vanust, ei ole abikõlblikud. Et uus investeering oleks abikõlblik, peab olemasoleva tehase kasuliku tööea jääk olema märkimisväärne (vähemalt 25 %) (10). Kõnealuse juhtumi puhul väitis kohus, et komisjon ei ole suutnud anda piisavaid põhjendusi selle kohta, miks ta ei võtnud vastu Itaalia esitatud eksperdi aruannet, mille kohaselt oli kõnealuste seadmete kasuliku tööea jääk üle 25 % (11). Teisalt kinnitas esimese astme kohus, et investeeringud, mis tehti tehnilistel põhjustel või tootmise eesmärgil, oleks tehtud igal juhul (12).

(18)

Komisjon ja esimese astme kohus leiavad, et ettevõtte Lucchini di Piombino tegevus oli enne investeeringute tegemist kohustuslike standarditega kooskõlas. Suuniste punktis 3.2.3.B nähakse ette abi ettevõtetele kohustuslike keskkonnastandardite täitmise parandamiseks. Kohus leidis, et investeeringud koksitehasesse aitasid kaasa kohustuslike keskkonnastandardite täitmise parandamisele: kaht projekti, millest teatati eraldi, oleks tulnud käsitleda ühe projektina (13). Komisjon ei põhjendanud piisavalt, miks ta Itaalia selgitusi arvesse ei võtnud.

(19)

Üks nimetatud sätte kohaldamise tingimusi oli see, et investor näitaks, et on „kindlalt otsustanud kõrgemate standardite kasuks, mis nõuavad täiendavaid investeeringuid, st ka väiksemate kuludega lahendus on olemas, millega oleks võimalik uusi keskkonnanõudeid täita” (14). Itaalia esitatud dokumentide ja tõendite alusel leidis kohus, et komisjon ei suutnud näidata, et vanad keskkonnaseadmed ei töötanud (15).

4. HINNANG

(20)

Terasetehase investeeringuteks kavandatud toetuste puhul on tegemist riiklike fondidega, mis annavad ettevõttele Lucchini valikulise eelise ja ähvardavad moonutada konkurentsi ning mõjutada liikmesriikidevahelist kaubandust. Seega on nende toetuste puhul tegemist riigiabiga vastavalt EÜ asutamislepingu artikli 87 lõikele 1.

(21)	Komisjon hindas kahte investeeringurühma uuesti ja analüüsis meetmeid eraldi, et eelkõige välja selgitada, kas investeeringud oleks tehtud igal juhul kas majanduslikel kaalutlustel või kõnealuste seadmete vanust arvestades.

4.1. Koksitehas

4.1.1. Koksitehasega seotud keskkonnaprobleemid

(22)

Koksitehases tehtavate investeeringute liigitamise juhendina osutas komisjon oma 2001. aasta raua ja terase tootmise parimat võimalikku tehnikat käsitlevale viitedokumendile (16). Selle dokumendi kohaselt on koksiahjude õhusaaste väga tõsine probleem. Suur osa saastest tuleb erinevatest allikatest, ahjukaantest, ahjuustest, silumisuksest või tõusutorudest või tekib teatud tööprotsessi käigus, nagu söe sisselaadimine, koksi väljalaadimine või koksi jahutamine. Lisaks sellele tekib lenduvaid heitkoguseid koksigaasi käitlemise seadmes. Suurimaks saasteallikaks on põletussüsteemist pärit heitgaasid. Seepärast tuleb parima võimaliku tehnika kindlaksmääramisel arvestada enamasti selliste tehnikatega, millega vähendatakse õhusaastet miinimumini. Eriti tähtis on koksiahjude sujuv ja katkestusteta töö ning nende hooldus. Ahjudest lenduva gaasi väävlist puhastamine on samuti väga oluline SO2-saaste miinimumini viimisel. See kehtib nii koksiahjude kui ka muude seadmete puhul, kus nimetatud ahjudes toodetud gaasi kasutatakse kütusena.

4.1.2. Abikõlblikud meetmed

(23)

Hindamise tulemusena leidis komisjon, et Itaalia suutis tõestada, et 29,93 miljardi liiri ulatuses tehtud investeeringute eesmärk oli keskkonnakaitse. Nende meetmete puhul näitas Itaalia selgelt, et oli kindlalt otsustanud kõrgemate keskkonnakaitsestandardite kasuks. Kõigi investeeringute objektiks olnud tehaseosade kasuliku tööea jääk oli vähemalt 25 %. Vastav Itaalia taotlus sai kinnituse komisjonipoolse hinnangu käigus. Lisaks eeldatakse, et ei ole olemas väiksemate kuludega lahendust, v.a vanade struktuuride kasutamine, sest järgnevalt kirjeldatud investeeringud kujutavad endast eranditult keskkonnameetmeid.

(24)	Neid investeeringuid kirjeldatakse üksikasjalikult järgmistes punktides:

(25)

Lucchini kavandas 3 miljardi liiri suuruse (u 1,5 miljonit eurot) investeeringu uue linttransportööri ostmiseks. Katmata linttransportöör söe vedamiseks sadamast koksitehasesse oli märkimisväärne tolmusaasteallikas. Seepärast otsustas Lucchini selle välja vahetada uue, torustruktuuri sisse paigutatud loodussõbraliku linttransportööri vastu.

(26)	Tolmusaaste vähendamise edasise meetmena paigaldas Lucchini linttransportöörile niisutusseadme. Investeeringu kogusumma oli 269 miljonit liiri (u 135 000 eurot).

(27)	Niisutamise tulemusena muutub süsi tükiliseks ja tema selline konsistents takistab ahjudesse laadimist. Selle vältimiseks paigaldati söetornidesse õhutusseadmed. Investeeringu kogusumma oli 295 miljonit liiri (u 150 000 eurot).

(28)	Meetmed ei mõjuta koksitehase või terasetehase üldist tööd.

(29)	Lucchini otsustas ahjudesse laadimisel tekkiva saaste vähendamise meetmetesse investeerida 14,3 miljardit liiri (u 5,9 miljonit eurot).

(30)

Ahjudesse laadimine toimus piki ahjukambri ülaosa liikuvate laadimismasinate abil. Süsi transporditi söetornist laadimismasinasse, mis selles tööetapis pidi liikuma torni alla. Laadimismasin transportis söesegu piki koksikambri ülaossa paigutatud rööbast edasi ja valas segu ahjude ülaosas paiknevatest avaustest sisse.

(31)

Enne investeeringut valati süsi ahju ilma ühegi täiendava kaitseta, tekitades märkimisväärselt heitgaase. Investeeringu eesmärk oli saavutada laitmatu ühendus laadimismasinate mahutite ja ahju ülaosa vahel viisil, et laadimisprotsess oleks heitmevaba. Nimetatud investeering jaguneb kolmeks: 1) laadimismasinate väljavahetamine, 5 miljardit liiri (u 2,5 miljonit eurot); 2) laadimissuude väljavahetamine ja ahjude ülaosa tasandamine (täpsemalt ahjude ülaosa täielik ümberehitus), 7,7 miljardit liiri (u 3,3 miljonit eurot); 3) rööbaste väljavahetamine, 1,5 miljardit liiri (u 750 000 eurot).

(32)

Komisjon kontrollis eriti seda, kas kahele esimesele meetmele eraldatud suured summad olid õigustatud. Selgus, et laadimismasinate väljavahetamine oli vajalik, sest uued, parema kvaliteediga kogujad olid kõrgemad kui algselt kasutatud lihtsamad kogujad. Kui need oleks kinnitatud algsete laadimismasinate alla, oleks viimased muutunud liiga kõrgeks, et mahtuda söetornide alla. Ahjude ülaosa väljavahetamise puhul mõjutas investeeringu suurust tulekindel erimaterjal.

(33)	Meetmed ei mõjuta tootmistaset.

(34)

Ahjuuste kaudu pärinevate heitmete vähendamiseks miinimumini tehti 5 miljardi liiri (u 2,13 miljonit eurot) suurune investeering. Vanad uksed ei olnud hermeetilised ja võimaldasid gaasi leket. Lisaks sellele takistas uste sulgemist ustele ja raamidele laadimise ajal ladestunud tõrvakiht. Lihtsate ja jäikade uste täiustamine ei olnud piisaval tasemel võimalik ja seega tuli välja vahetada kõik 54 ahjuust, investeeringu maksumus oli 2,5 miljardit liiri (u 1,12 miljonit eurot).

(35)

Mitmete ohtlike ainetega (näiteks fosfor ja väävel) segunenud tõrvakihi kõrvaldamiseks tuli uksi ja ukseraame korrapäraselt puhastada. Puhastamine toimus kord nädalas käsitsi. Puhastamise automatiseerimine maksis 2,1 miljardit liiri (u 1 miljon eurot) ja selle tulemusena sai Lucchini teha puhastust pärast iga laadimiskorda, st iga päev ja mitte enam kord nädalas. See võimaldas üldist saastet veelgi vähendada ja parandas ahjuuste suletust.

(36)

Uued uksed kaalusid vanades ustest 1,5 tonni rohkem, mis muutis tööliste jaoks uste käsitsemise vana kettsüsteemi abil liiga ohtlikuks. Sel eesmärgil paigaldati 356 miljonit liiri (u 175 000 eurot) maksnud seade, mis suurendas tööliste turvalisust nimetatud uste käsitsemisel. Meetme enda eesmärk ei olnud keskkonnakaitse, kuid kuna vajadus selle järele tekkis uute uste paigaldamise tulemusena, käsitleb komisjon seda keskkonnameetme rakendamisest tingitud lisainvesteeringuna ning on seega nõus, et nimetatud kahte meedet tuleks vaadelda ühise paketina.

(37)	Meetmed ei mõjuta üldist tootmisprotsessi.

(38)

Lucchini investeeris ahjugaasi ekstraheerimise seadme ümberehitamisse 1 miljard liiri (u 500 000 eurot). Uue seadme eesmärgiks oli gaaside ekstraheerimise mehhanismi kiiruse reguleerimine. Torude sisesurve on muutuv, liiga suure surve korral avanevad vastavad klapid ja paiskavad õhku vajaliku koguse gaasi. Investeeringu eesmärgiks oli gaasivoo reguleerimine ja seega klappide avanemissageduse vähendamine.

(39)

Lisaks sellele vahetati 1,5 miljardi liiri (u 750 000 euro) suuruse investeerimiskava raames täielikult välja peamine kollektortoru, tõusutorud ja õhutussüsteemi ühendustorud. Vana süsteem töötas aurul, ühendustorud lekkisid ja selle tagajärjeks oli gaasileke, lisaks ei olnud tõusutorud varustatud hüdrauliliste klappidega. Uus süsteem põhines jahutamisel kõrgsurvel ammoniaagiga, mis koos jahutamisega vähendab ka gaasis leiduvaid saasteaineid.

(40)	Täiendava investeeringu raames tehti korda gaasi käitlemise seade. Praktiliselt vahetati välja toiteliinid, naftaliini eemaldamiseks paigaldati uus seade, samuti paigaldati gaasi puhastamise seadet kontrolliv IT-süsteem. Investeeringu suurus oli 1,5 miljardit liiri (u 750 000 eurot).

(41)	Täielikult vaadati üle gaasi lenduvosakeste filtreerimiseks kasutatav elektrostaatiliste filtrite süsteem, et suurendada selle tõhusust tõrva eemaldamisel. Investeeringu maksumuseks oli 1,5 miljardit liiri (u 750 000 eurot).

(42)	Koksistumise ajal saadav tõrv säilitatakse temperatuuril 70 °C. Soe tõrv tekitab kantserogeenseid gaase. Lucchini otsustas investeerida 1,427 miljardit liiri (u 0,7 miljonit eurot) kantserogeense gaasisaaste kogumise ja põletamise seadmesse. Investeering ei avalda tootmistasemele mingisugust mõju.

(43)	Gaasipuhastussüsteemi tehtud investeeringute tulemusena suureneb ekstraheeritud ja müügiks kasutatavate keemiliste ainete hulk ja väärtus vähesel määral. Teisalt tekitab uue süsteemi pidev järelevalve palju suuremaid kulutusi. Seega puudub üldine tootmisalane kasu, mida saaks maha arvata.

(44)	SO2 heitkoguste seireks õhus tuli paigaldada asjaomane mõõtmissüsteem. Investeering tehti üksnes keskkonnakaitse eesmärgil ja selle maksumuseks oli 138 miljonit liiri (u 70 000 eurot). Meede ei avalda tootmisele mingit mõju.

4.1.3. Meetmed, mis oleksid läbi viidud igal juhul

(45)	Järgmiste meetmete puhul leidis komisjon, et need oleks võetud igal juhul ning seega ei saa neid käsitleda abikõlblike keskkonnameetmetena. Selliseid investeeringuid, mida ei saa keskkonnatoetusena käsitleda ergutava mõju puudumise tõttu, oli kogusummas 8,52 miljardit liiri.

(46)

Lucchini otsustas investeerida 4,241 miljardit liiri (u 2,1 miljonit eurot) ahjuruumide parandustöödeks, tihendades neid või vahetades osaliselt või täielikult välja ahjuruume vooderdavad telliskivid. Komisjon on arvamusel, et investeering viidi läbi tootmisalastel kaalutlustel. Esiteks täheldab komisjon, et ahjuruumid ei kujuta endast nn keskkonnaseadmeid, vaid tegemist on tehase tootmiskeskusega.

(47)	Teiseks, telliskivide tihendamine kuulub koksiahjude tavalise hooldustöö hulka.

(48)

Lisaks oli Itaalia komisjoni teavitanud asjaolust, et aastatel 1992–1993 toimunud töökatkestus kiirendas koksikambri seisundi halvenemist ja lühendas selle eluiga. Kui 1999. aastal otsustati kambrit renoveerida, tegi äriühing ettepaneku tagada neile töö jätkumine vähemalt järgmiseks kümneks aastaks. Kui tihendamistööde asemel tekkis vajadus telliskivide väljavahetamise järele, võib oletada, et seinad olid juba väga halvas seisukorras. Sel juhul oli oht, et seinad vajuvad ahjuruumi sisse ja masinad ei mahuks enam ahjuruumi, et koksi välja lükata. Nii muutuks ahjuruum kasutamiskõlbmatuks. Deformatsioon oleks ohustanud ka ahju ülaosa stabiilsust.

(49)	Itaalia selgitas, et telliskivide väljavahetamisel oli keskkonnaalane eesmärk. Gaasi liikumisel ahjuruumist põlemiskambrisse oleks muutunud põlemisgaasi keemiline koostis ja korstnatest oleks väljunud musta suitsu.

(50)

Komisjon on nõus Itaalia selgitustega, mille kohaselt tuleb hermeetiliselt sulgeda ahjuruumi ja põlemiskambri vaheline ala. Komisjoni arvates ei näita see siiski seda, et investor oleks otsustanud kõrgema keskkonnastandardi kasuks. Vastupidi, komisjon on arvamusel, et investeeringud oleks eespool osutatud põhjustel tehtud igal juhul. 3. oktoobri 2007. aasta kirjas oli Itaalial võimalus vastata komisjoni märkustele, kuid ta jättis selle tegemata. Komisjon on seega seisukohal, et ahjuseintega seonduvad telliskivitööd oleks tehtud igal juhul majanduslikel kaalutlustel, et kindlustada tehase koksitootmise jätkumine.

(51)

Kuigi voolukatkestuste negatiivne mõju keskkonnale vastab tõele, on komisjon seisukohal, et tagavarageneraator paigaldati eelkõige tootmisalastel kaalutlustel. Elektrikatkestustel on tootmisele väga negatiivne mõju ja tagavarageneraator oleks paigaldatud igal juhul. Investeeringu maksumuseks oli 1,8 miljardit liiri (u 0,9 miljonit eurot).

(52)

Lucchini kulutas 220 miljonit liiri (u 110 000 eurot) uute filtrite ostmiseks, mis filtreerivad ahjust võetud koksi jahutamisel tekkivat auru. Komisjoni arvates oleks filtrid välja vahetatud igal juhul, sest Itaalia oli tehasesse tehtud külaskäigu ajal kinnitanud, et kõnealuste filtrite kasulik tööiga (20 aastat) oli möödas.

(53)

Söe silumisel ahjuruumis on keskkonnale iseenesest positiivne mõju. Kõnealune investeering seisneb kunagi käsitsi tehtud töö automatiseerimises. Töö automatiseerimine ei avalda saastele mingisugust mõju. Meede oleks võetud majanduslikel kaalutlustel igal juhul. Investeeringu suuruseks oli 1,5 miljardit liiri (u 750 000 eurot).

(54)	Ühendusteedest, mille kaudu gaas ahju kütmiseks põlemiskambritesse toimetatakse, lekkis gaasi. Ühendusteed oleks tulnud välja vahetada igal juhul, sest gaas on ülimalt plahvatusohtlik ning gaasileke kujutas töötajatele suurt ohtu. Investeeringu maksumuseks oli 761 miljonit liiri (u 380 000 eurot).

4.2. Vee- ja kanalisatsioonisüsteem

(55)	Enne investeeringu tegemist vastas vee- ja kanalisatsiooniseade kehtivatele kohustuslikele normpiiridele.

(56)

Merest transporditava ja sinna tagasi voolava vee hulk oli enne investeeringut 36 800 000 m3, nüüd aga 26 000 000 m3. Investeering oli eelkõige vajalik ühendusteede väljaehitamiseks kohaliku veepuhastusjaamaga ja torusüsteemi väljavahetamiseks, et vähendada vajamineva vee hulka. Komisjon on seisukohal, et meetmel on keskkonnaalane eesmärk.

(57)

Investeering tõi kaasa vee pumpamiseks tehtavate kulutuste vähendamise 206 712 euro võrra aastas. Kuna aga veepuhastusjaama vesi maksab 0,15 eurot/m3, siis suurenevad aastased lisakulutused 226 200 eurot. Seega maksab uus süsteem ettevõttele Lucchini aastas 19 488 eurot rohkem kui vana süsteem. Seega ei ole tootmisalast kasu, mida saaks maha arvestada.

5. KOKKUVÕTE

(58)

Eespool esitatud asjaolusid arvesse võttes jõudis komisjon järeldusele, et koksitehasele antud 29,93 miljardi liiri suurusel investeeringul (mis moodustab 72 % tehasesse tehtud koguinvesteeringust) oli keskkonnaalane eesmärk ja kõnealused investeeringud olid abikõlblikud vastavalt sel ajal kehtinud suunistele (vt põhjendus 15) (17). Nimetatud meetmetega ei kaasne soodustusi tootmises. Itaalia hinnangu kohaselt oli abi osatähtsus 7 %. Seega saab sellele vastavat abisummat 2,095 miljardit liiri (1 081 977,2 eurot) lugeda kokkusobivaks.

(59)

Koksitehase ülejäänud investeeringu puhul summas 8,52 miljardit liiri (u 4,3 miljonit eurot) leidis komisjon, et need investeeringud oleks tehtud igal juhul kas majanduslikel kaalutlustel või tehase kasulikku tööiga silmas pidades. Kuna terasetööstussektoris ei saa investeeringuteks anda piirkondlikku abi, ei ole 0,596 miljardi liiri (0,307 808,31 euro) suurune abi kokkusobiv.

(60)	Vee- ja kanalisatsioonisüsteemi meetme puhul on kogu meetmel keskkonnaalane eesmärk. Meede ei soodusta tootmist, seega võib 1,379 miljardi liiri (712 184, 06 euro) suuruse abi kiita täies ulatuses heaks (abi osatähtsus: 7 %),

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Abi, mida Itaalia kavatseb anda terasetööstusettevõttele Lucchini Siderurgica SpA summas 1 081 977,2 eurot (2,095 miljardit liiri) koksitehasesse tehtavate keskkonnaalaste investeeringute jaoks ja summas 712 184,06 eurot (1,379 miljardit liiri) vee- ja kanalisatsioonisüsteemi tehtavate keskkonnaalaste investeeringute jaoks, on ühisturuga kokkusobiv.

Artikkel 2

Riigiabi, mida Itaalia kavatseb anda terasetööstusettevõttele Lucchini Siderurgica SpA summas 307 808,31 eurot (0,596 miljardit liiri) koksitehasesse tehtavateks muudeks investeeringuteks kui artiklis 1 sätestatud investeeringud, ei ole ühisturuga kokkusobiv.

Sellist abi ei tohi seega anda.

Artikkel 3

Käesolev otsus on adresseeritud Itaalia Vabariigile.

Brüssel, 16. juuli 2008

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Neelie KROES

(1) ELT C 248, 23.10.2007, lk 25.

(2) EÜT L 163, 20.6.2001, lk 24.

(3) Juhtum T-166/01, Lucchini vs. komisjon, EKL 2006, lk II-2875.

(4) Külastusest võtsid osa kaks konkurentsi peadirektoraadi töötajat ja üks ettevõtluse ja tööstuse peadirektoraadi terasespetsialist.

(5) Esimese astme kohtu otsuse põhjenduste punkt 112 ja sellele järgnevad punktid.

(6) Komisjoni otsus nr 2496/96/ESTÜ ühenduse teraseabi normide kohta (EÜT L 338, 28.12.1996, lk 42).

(7) EÜT C 72, 10.3.1994, lk 3.

(8) Esimese astme kohtu otsuse põhjenduste punkt 59.

(9) Esimese astme kohtu otsuse põhjenduste punkt 92.

(10) Idem.

(11) Esimese astme kohtu otsuse põhjenduste punkt 103.

(12) Näiteks kinnitas esimese astme kohus komisjoni otsust kõrgahju investeeringute osas. Komisjon oli järeldanud, et kõrgahju nüüdisajastamine oli muutnud tarbetuks vanad keskkonnakaitseseadmed, mistõttu oleks need tulnud tootmisalastel kaalutlustel igal juhul välja vahetada.

(13) Esimese astme kohtu otsuse põhjenduse punkt 107 ja sellele järgnevad punktid.

(14) Teraseabikoodeksi lisa teise osa punkt a: „Juhul kui ettevõtted otsustavad saavutada vastavate normidega ette nähtud tasemest märkimisväärselt kõrgema keskonnakaitsetaseme, peab investor lisaks punkti b alapunktis ii väljendatud kriteeriumi täitmisele näitama, et on selgelt otsustanud kõrgema, lisainvesteeringuid nõudva keskonnakaitse taseme kasuks, kuigi ka väiksemate kuludega lahendus lubanuks täita uusi keskkonnanorme. Igal juhul rakendataks suurendatud abiprotsenti (30 % nende 15 % asemel, mida tollal tohtis võimaldada vastavate normide täitmiseks) ainult kõrgema keskkonnakaitse tasemega investeeringule”.

(15) Esimese astme kohtu otsuse põhjenduse punkt 104 ja sellele järgnevad punktid.

(16) http://www.envir.ee/ippc/docs/iron%20and%20steel.doc

(17) Vaatamata sellele, kas olemasolevad tehnikad muutuvad paremaks, mis on keskkonnakaitseks antavat riigiabi käsitlevate ühenduse suuniste nõue (ELT C 82, 1.4.2008, lk 1).

19.5.2009

Euroopa Liidu Teataja

L 123/94

EUROOPA KESKPANGA SUUNIS,

7. mai 2009,

millega muudetakse suunist EKP/2007/2 üleeuroopalise automatiseeritud reaalajalise brutoarvelduste kiirülekandesüsteemi (TARGET2) kohta

(EKP/2009/9)

(2009/390/EÜ)

EUROOPA KESKPANGA NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eelkõige artikli 105 lõike 2 esimest ja neljandat taanet,

võttes arvesse Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja, eelkõige selle artikleid 3.1, 17, 18 ja 22,

ning arvestades järgmist:

(1)	Euroopa Keskpanga (EKP) nõukogu võttis vastu 26. aprilli 2007. aasta suunise EKP/2007/2 üleeuroopalise automatiseeritud reaalajalise brutoarvelduste kiirülekandesüsteemi (TARGET2) kohta; (1) seda kohaldatakse TARGET2 suhtes, mida iseloomustab ühtne tehniline platvorm, nn ühisplatvorm.

(2)

Suunist EKP/2007/2 tuleb muuta a) võttes arvesse ühisplatvormi uuendust ja vajadust määratleda kasutusele võetud süsteemidevaheline arveldus ja b) et tagada juurdepääs TARGET2-le avaliku sektori krediidiasutustele, mille järelevalve toimub, arvestades nende konkreetset institutsioonilist olemust ühenduse õiguses, riigi pädeva ametiasutuse poolt teostatava järelevalvega võrreldava standardi alusel,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA SUUNISE:

Artikkel 1

Suunise EKP/2007/2 II, III ja IV lisa muudetakse kooskõlas käesoleva suunise lisaga.

Artikkel 2

Jõustumine

1. Käesolev suunis jõustub 8. mail 2009.

2. Artiklit 1 kohaldatakse alates 11. maist 2009.

Artikkel 3

Adressaadid ja rakendusmeetmed

1. Käesolevat suunist kohaldatakse kõikidele eurosüsteemi keskpankadele.

2. Euro kasutusele võtnud liikmesriikide keskpangad edastavad EKP-le meetmete kava käesoleva suunise järgimiseks hiljemalt 11. maiks 2009.

Frankfurt Maini ääres, 7. mai 2009

EKP nõukogu nimel

EKP president

Jean-Claude TRICHET

(1) ELT L 237, 8.9.2007, lk 1.

LISA

Suunise EKP/2007/2 II lisa muudetakse järgmiselt:

artiklis 1 asendatakse mõiste „krediidiasutus (credit institution)” järgmisega:

„—

„krediidiasutus”(credit institution) – a) krediidiasutus [sisesta panganduse direktiivi artikli 4 lõike 1 punkti a ja teatud juhtudel artikli 2 kohased siseriiklikud sätted] tähenduses, mille üle teostab järelevalvet pädev ametiasutus; või b) muu krediidiasutus asutamislepingu artikli 101 lõike 2 mõistes, mille järelevalve toimub pädeva ametiasutuse poolt teostatava järelevalvega võrreldava standardi alusel.”

Suunise EKP/2007/2 III lisa muudetakse järgmiselt:

mõistete nimekirjas asendatakse mõiste „krediidiasutus (credit institution)” järgmisega:

„—

„krediidiasutus”(credit institution) – a) krediidiasutus panganduse direktiivi artikli 2 ja artikli 4 lõike 1 punkti a tähenduses, mille suhtes teostab järelevalvet pädev ametiasutus; või b) muu asutus asutamislepingu artikli 101 lõike 2 tähenduses, mille järelevalve toimub pädeva ametiasutuse poolt teostatava järelevalvega võrreldava standardi alusel.”

Suunise EKP/2007/2 IV lisa muudetakse järgmiselt:

punkti 1 lisatakse järgmised mõisted:

„—	„süsteemidevaheline arveldus” (cross-system settlement) – debiteerimiskorralduse reaalajaline arveldus, mille puhul toimuvad maksed ühelt kõrvalsüsteemi arveldavalt pangalt arvelduskorra nr 6 alusel teise kõrvalsüsteemi arveldavale pangale arvelduskorra nr 6 alusel;

—	„staatiliste andmete (haldus)moodul” – ühisplatvormi moodul, milles kogutakse ja arhiveeritakse staatilisi andmeid.”;

punktis 3 lisatakse alapunkt 7:

„7.

Kõrvalsüsteemide keskpangad peavad tagama, et kõrvalsüsteemid, millega neil on kahepoolsed lepingud, teatavad selle kõrvalsüsteemi nime ja panga tunnuskoodi, millega kavatsetakse süsteemidevahelist arveldust teostada, ning kuupäeva, mil süsteemidevaheline arveldus konkreetse kõrvalsüsteemiga peaks algama või lõppema. See teave salvestatakse staatiliste andmete (haldus)moodulis.”;

punkti 4 alapunkt 3 asendatakse järgmisega:

„3.

Maksekorraldus loetakse aktseptituks, kui:

a)	maksekorraldus vastab võrguteenuse osutaja kehtestatud reeglitele;

b)	maksekorraldus vastab kõrvalsüsteemi keskpanga TARGET2 osasüsteemi vorminõuetele ja tingimustele;

c)	arveldav pank on kantud punkti 3 alapunktis 1 osutatud arveldavate pankade nimekirja;

d)	süsteemidevahelise arvelduse puhul on asjaomane kõrvalsüsteem kantud kõrvalsüsteemide nimekirja, millega võib süsteemidevahelist arveldust teostada;

e)	kui arveldava panga TARGET2s osalemine on peatatud, tuleb saada peatatud osalusega arveldava panga arveldava keskpanga selge nõusolek.”;

punkti 6 alapunkti 1 alajaotus f asendatakse järgmisega:

„f)	arvelduskord nr 6 (sihtotstarbega likviidsus ja süsteemidevaheline arveldus).”;

punkti 8 alapunkt 5 asendatakse järgmisega:

„5.

Kui kõrvalsüsteemi keskpank pakub liidesühendusega mudeli osas arvelduskorda nr 6, peab arveldav keskpank avama oma TARGET2 osasüsteemis arveldavatele pankadele ühe või mitu allkontot, mida kasutatakse likviidsuse eraldamiseks ja, asjakohastel juhtudel, süsteemidevaheliseks arvelduseks. Allkontod tuvastatakse nendega seotud maksemooduli konto panga tunnuskoodi (BIC) ning asjaomast allkontot eristava kontonumbri abil. Kontonumber koosneb maa koodist ning kuni 32 märgist (kooskõlas panga kontonumbri asjakohase riigisisese struktuuriga).”;

punkt 14 asendatakse järgmisega:

„14. Arvelduskord nr 6 - Eraldatud likviidsus ja süsteemidevaheline arveldus

Arvelduskorda nr 6 võib kasutada nii liidesühendusega kui ka integreeritud mudeli puhul kooskõlas allpool olevate alapunktidega 4–13 ja 14–18. Integreeritud mudelis peab asjaomane kõrvalsüsteem oma arveldavate pankade poolt eraldatud vajaliku likviidsuse kogumiseks kasutama peegelduvat kontot. Liidesühendusega mudelis peab arveldav pank avama vähemalt ühe allkonto, mis on seotud konkreetse kõrvalsüsteemiga.

2.	Asjakohase taotluse korral teatatakse arveldavatele pankadele SWIFT MT 900 või MT 910 sõnumiga nende maksemooduli kontode, teatud juhtudel allkontode, krediteerimisest ja debiteerimisest.

Kõrvalsüsteemi keskpangad ja arveldavad keskpangad, kes pakuvad süsteemidevahelist arveldust arvelduskorra nr 6 alusel, peavad toetama süsteemidevahelise arvelduse makseid, kui need on algatatud asjaomastes kõrvalsüsteemides. Kõrvalsüsteemis saab süsteemidevahelist arveldust algatada ainult selle enda töötlustsüklis ning arvelduskord nr 6 peab maksekorralduse kõrvalsüsteemi jõudmisel töötama. Süsteemidevahelist arveldust tuleb arvelduskorra nr 6 alusel võimaldada nii päeval kui ka öösel. Kahe kõrvalsüsteemi vahelise arvelduse võimalus salvestatakse staatiliste andmete (haldus)moodulis.

A. Liidesühendusega mudel

Kõrvalsüsteemi keskpangad ja arveldavad keskpangad, kes pakuvad arvelduskorda nr 6, peavad toetama kõrvalsüsteemi tehingute kahe ja/või mitmepoolsete rahapositsioonide arveldamist järgmiselt:

a)	võimaldades arveldaval pangal ette rahastada oma tulevasi arvelduskohustusi likviidsuse ülekandmise teel oma maksemooduli kontolt oma allkontole (edaspidi „eraldatud likviidsus”) enne töötlemist kõrvalsüsteemis;

arveldades kõrvalsüsteemi maksekorraldused pärast kõrvalsüsteemi töötluse lõppu; lühikese positsiooniga arveldavate pankade puhul debiteeritakse nende allkontosid (sellisel kontol olevate vahendite piires) ja krediteeritakse kõrvalsüsteemi tehnilist kontot ning pika positsiooniga arveldavate pankade puhul krediteeritakse nende allkontosid ja debiteeritakse kõrvalsüsteemi tehnilist kontot.

Arvelduskorra nr 6 pakkumise korral peab

a)	arveldav keskpank avama vähemalt ühe kõrvalsüsteemi allkonto iga arveldava panga kohta;

b)	kõrvalsüsteemi keskpank avama tehnilise konto kõrvalsüsteemile i) vahendite krediteerimiseks, mis on kogutud lühikese positsiooniga arveldavate pankade allkontodelt, ning ii) vahendite debiteerimiseks, kui krediteeritakse pika positsiooniga arveldavate pankade määratud allkontosid.

6.	Arvelduskorda nr 6 saab kasutada nii päevaseks kui ka öiseks kõrvalsüsteemi arvelduseks. Viimasel juhul algab uus tööpäev viivitamata pärast kohustusliku reservi nõude täitmist. Pärast seda arvestatakse asjaomaste kontode debiteerimisi ja krediteerimisi uue tööpäeva väärtuses.

Kõrvalsüsteemi keskpangad ja arveldavad keskpangad pakuvad arvelduskorra nr 6 kohaselt ning seoses likviidsuse eraldamisega järgmisi likviidsuse ülekandmise teenuseid allkontodele ja allkontodelt:

püsikorraldused, mida arveldavad pangad võivad esitada või muuta tööpäeva jooksul igal ajal ICN kaudu (kui see on kasutusel). Püsikorraldused, mis on esitatud tööpäeval pärast tööperioodi alguse teadet, kehtivad ainult järgmisel tööpäeval. Juhul kui on esitatud mitu püsikorraldust erinevate allkontode krediteerimiseks, arveldatakse need väärtuse järjekorras, alustades suurimast. Juhul kui öiseks arveldamiseks on esitatud püsikorraldusi, mille arveldamiseks ei ole maksemooduli kontol piisavalt vahendeid, siis arveldatakse need korraldused pärast kõigi korralduste proportsionaalset vähendamist.

jooksvad korraldused, mida võivad esitada ainult arveldav pank (ICM kaudu) või asjaomane kõrvalsüsteem XML sõnumiga arvelduskorra nr 6 tööperioodi kestel (mis on ajaliselt määratletud ajavahemikuna teadete „tööperioodi algus” ja „tööperioodi lõpp” vahel) ning mis arveldatakse ainult siis, kui kõrvalsüsteemi töötlemistsükkel ei ole veel alanud. Kui kõrvalsüsteemis on esitatud jooksev korraldus, mille arveldamiseks ei ole maksemooduli kontol piisavalt vahendeid, siis arveldatakse see osaliselt;

c)	SWIFTi sõnumis MT 202 sisalduvad korraldused, mida võib esitada ainult arvelduskorra nr 6 tööperioodi kestel ning ainult päeval. Need korraldused arveldatakse viivitamata. Töötsükli kestel arveldatud korraldustest kõrvalsüsteemi ei teavitata.

Arvelduskord nr 6 algab teatega „tööperioodi algus” ja lõpeb teatega „tööperioodi lõpp”; mõlemad saadetakse kõrvalsüsteemist. Kõrvalsüsteemi öiseks arveldusperioodi alustamiseks saadab teate „tööperioodi algus” kõrvalsüsteemi keskpank. Teade „tööperioodi algus” käivitab allkontodele likviidsuse ülekandmiseks esitatud püsikorralduste arveldamise. Teate „tööperioodi lõpp” alusel kantakse likviidsus allkontodelt automaatselt tagasi maksemooduli kontole.

Arvelduskorra nr 6 kohaselt külmutatakse allkontodele eraldatud likviidsus kõrvalsüsteemi töötlemistsükli ajaks (mis algab teatega „töötsükli algus” ja lõpeb teatega „töötsükli lõpp”; mõlemad saadab kõrvalsüsteem) ja vabastatakse pärast seda. Külmutatud jääk võib muutuda töötlemistsükli ajal süsteemidevahelise arvelduse maksete tulemusel.

10.	Igas kõrvalsüsteemi töötlemistsüklis arveldatakse maksekorraldused eraldatud likviidsuse arvel, kasutades üldjuhul 5. algoritmi (vastavalt II lisa I liitele).

11.

Igas kõrvalsüsteemi töötlemistsüklis võib arveldava panga eraldatud likviidsust suurendada, krediteerides teatavad laekuvad maksed otse selle allkontodele (st kupongimaksed ja väljaostumaksed). Sellisel juhul tuleb likviidsus kõigepealt krediteerida tehnilisel kontol ja seejärel debiteerida seda kontot enne likviidsuse krediteerimist allkontol (või maksemooduli kontol).

12.

Süsteemidevahelise arvelduse kahe liidesühendusega kõrvalsüsteemi vahel saab algatada ainult see kõrvalsüsteem (või selle kõrvalsüsteemi keskpank tema nimel), mille osaleja allkontot debiteeritakse. Maksekorraldus arveldatakse, debiteerides maksekorraldusel osutatud summa maksekorralduse algatanud kõrvalsüsteemi osaleja allkontol ja krediteerides teise kõrvalsüsteemi osaleja allkontot.

Maksekorralduse algatanud kõrvalsüsteemi ja teist kõrvalsüsteemi teavitatakse arvelduse lõpuleviimisest.

13.

Süsteemidevahelise arvelduse liidesühendusega kõrvalsüsteemi poolt integreeritud mudelit kasutavale kõrvalsüsteemile saab algatada liidesühendusega kõrvalsüsteem (või selle kõrvalsüsteemi keskpank tema nimel). Maksekorraldus arveldatakse, debiteerides maksekorraldusel osutatud summa liidesühendusega kõrvalsüsteemi osaleja allkontol ja krediteerides integreeritud mudelit kasutava kõrvalsüsteemi peegelduvat kontot. Makset ei saa algatada integreeritud mudelit kasutav kõrvalsüsteem, kelle peegelduvat kontot krediteeritakse.

Maksekorralduse algatanud kõrvalsüsteemi ja teist kõrvalsüsteemi teavitatakse arvelduse lõpuleviimisest.

B. Integreeritud mudel

14.	Arveldavad keskpangad ja kõrvalsüsteemi keskpangad, kes pakuvad arvelduskorda nr 6 integreeritud mudeli jaoks, peavad toetama asjaomast arveldust. Kui arvelduskorda nr 6 kasutatakse integreeritud mudeli jaoks päevasel arveldusperioodil, pakutakse ainult piiratud võimalusi.

15.

Arvelduskorra nr 6 kohaselt ning seoses integreeritud mudeliga pakuvad kõrvalsüsteemi keskpangad ja arveldavad keskpangad järgmist tüüpi likviidsuse ülekandmise teenuseid peegelduvale kontole:

püsikorraldused päevaseks ja öiseks töötluseks kõrvalsüsteemi tehingute jaoks, mida arveldavad pangad võivad esitada või muuta tööpäeva jooksul igal ajal ICM kaudu (kui see on kasutusel). Püsikorraldused, mis on esitatud tööpäeval pärast tööperioodi alguse teadet, kehtivad ainult järgmisel tööpäeval. Juhul kui on esitatud mitu püsikorraldust, arveldatakse need väärtuse järjekorras, alustades suurimast. Juhul kui päevaseks töötluseks esitatud püsikorraldus ei ole kaetud, lükatakse see kõrvalsüsteemi öise arveldamise ajal tagasi. Juhul kui öiseks arveldamiseks on esitatud püsikorraldusi, mille arveldamiseks ei ole maksemooduli kontol piisavalt vahendeid, siis arveldatakse need korraldused pärast kõigi korralduste proportsionaalset vähendamist;

jooksvad korraldused, mida võivad esitada ainult arveldav pank (ICM kaudu) või asjaomane kõrvalsüsteem XML sõnumiga arvelduskorra nr 6 tööperioodi kestel (mis on ajaliselt määratletud ajavahemikuna teadete „tööperioodi algus” ja „tööperioodi lõpp” vahel) ning mis arveldatakse ainult siis, kui kõrvalsüsteemi töötsükkel ei ole veel alanud. Juhul kui on esitatud jooksev korraldus, mille arveldamiseks ei ole maksemooduli kontol piisavalt vahendeid, siis arveldatakse see osaliselt;

c)	SWIFTi sõnumis MT 202 sisalduvad korraldused, mida võib esitada ainult päevase töötlemise ajal. Need korraldused arveldatakse viivitamata.

16.	Mutatis mutandis kehtivad teadete „tööperioodi algus” ja „tööperioodi lõpp” reeglid ning liidesühendusega mudeli tsükli alguse ja lõpu reeglid.

17.

Süsteemidevahelise arvelduse saab integreeritud mudelit kasutava kahe kõrvalsüsteemi vahel algatada ainult see kõrvalsüsteem (või selle kõrvalsüsteemi keskpank tema nimel), kelle peegelduvat kontot debiteeritakse. Maksekorraldus arveldatakse, debiteerides maksekorraldusel osutatud summa maksekorralduse algatanud kõrvalsüsteemi poolt kasutataval peegelduval kontol ja krediteerides teise kõrvalsüsteemi poolt kasutatavat peegelduvat kontot. Makset ei saa algatada kõrvalsüsteem, kelle peegelduvat kontot krediteeritakse.

Maksekorralduse algatanud kõrvalsüsteemi ja teist kõrvalsüsteemi teavitatakse arvelduse lõpuleviimisest.

18.

Süsteemidevahelise arvelduse integreeritud mudelit kasutavalt kõrvalsüsteemilt liidesühendusega kõrvalsüsteemile saab algatada integreeritud mudelit kasutav kõrvalsüsteem (või selle kõrvalsüsteemi keskpank tema nimel). Maksekorraldus arveldatakse, debiteerides maksekorraldusel osutatud summa integreeritud mudelit kasutava kõrvalsüsteemi osaleja peegelduvat kontot ja krediteerides teise kõrvalsüsteemi osaleja allkontot. Maksekorraldust ei saa algatada liidesühendusega kõrvalsüsteem, kelle osaleja allkontot krediteeritakse.

Maksekorralduse algatanud kõrvalsüsteemi ja teist kõrvalsüsteemi teavitatakse arvelduse lõpuleviimisest.”

19.5.2009

Euroopa Liidu Teataja

L 123/99

EUROOPA KESKPANGA SUUNIS,

7. mai 2009,

millega muudetakse suunist EKP/2000/7 eurosüsteemi rahapoliitika instrumentide ja menetluste kohta

(EKP/2009/10)

(2009/391/EÜ)

EUROOPA KESKPANGA NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eelkõige artikli 105 lõike 2 esimest taanet,

võttes arvesse Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja, eelkõige selle artikleid 12.1 ja 14.3 koosmõjus artikli 3.1 esimese taandega, artikliga 18 ja artikli 20 esimese lõiguga,

ning arvestades järgmist:

(1)

Ühtse rahapoliitika saavutamiseks eurosüsteemi poolt, kuhu kuuluvad euro kasutusele võtnud liikmesriikide (edaspidi „osalevad liikmesriigid”) keskpangad (RKPd) ja Euroopa Keskpank (EKP), tuleb määratleda eurosüsteemis kasutatavad instrumendid ja menetlused, et rakendada seda poliitikat ühtselt kogu euroalal.

(2)

31. augusti 2000. aasta suunist EKP/2000/7 eurosüsteemi rahapoliitika instrumentide ja menetluste kohta (1) tuleb muuta, et tagada krediidiasutustele, mille järelevalve toimub, arvestades nende konkreetset institutsioonilist olemust ühenduse õiguses, pädeva ametiasutuse poolt teostatava järelevalvega võrreldava standardi alusel, juurdepääs eurosüsteemi avaturutehingutele ja püsivahenditele,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA SUUNISE:

Artikkel 1

Suunise EKP/2000/7 I lisa muutmine

Jaotise 2.1 esimeses lõigus asendatakse teise taande kolmas lause järgmisega:

„Osapooltena võib aktsepteerida ka maksejõulisi institutsioone asutamislepingu artikli 101 lõike 2 tähenduses, mille järelevalve toimub, arvestades nende konkreetset institutsioonilist olemust ühenduse õiguses, riigi pädeva ametiasutuse poolt teostatava järelevalvega võrreldava standardi alusel. Osapooltena võib aktsepteerida ka maksejõulisi institutsioone, mille järelevalve toimub riigi pädeva ametiasutuse poolt teostatava ELis/EMPs harmoneeritud järelevalvega võrreldava harmoneerimata järelevalvestandardi alusel, nt selliste institutsioonide euroalal asutatud filiaale, kelle peakorter asub väljaspool EMPd.”

Artikkel 2

Jõustumine

Käesolev suunis jõustub 11. mail 2009.

Artikkel 3

Adressaadid ja rakendusmeetmed

1. Käesolev suunis on adresseeritud osalevate liikmesriikide RKPdele.

2. Lõikes 1 nimetatud RKPd edastavad EKP-le hiljemalt 11. maiks 2009 meetmete kava käesoleva suunise järgimiseks.

Frankfurt Maini ääres, 7. mai 2009

EKP nõukogu nimel

EKP president

Jean-Claude TRICHET

(1) EÜT L 310, 11.12.2000, lk 1.

19.5.2009

Euroopa Liidu Teataja

L 123/100

Komisjoni 2. aprilli 2009. aasta määruse (EÜ) nr 275/2009 (millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 872/2004, mis käsitleb täiendavaid piiranguid Libeeria suhtes) parandus

( Euroopa Liidu Teataja L 91, 3. aprill 2009 )

Leheküljel 19 lisa punkti 2 alapunktis c

asendatakse

„Ali Ramadan Kleilat Al-Delby”,

järgmisega:

„Ali Ramadhan Kleilat Al-Delbi”.

		ISSN 1725-5082 doi:10.3000/17255082.L_2009.123.est
Euroopa Liidu Teataja		L 123

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	52. köide 19. mai 2009

Sisukord		I EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine on kohustuslik	Lehekülg
		MÄÄRUSED
		Komisjoni määrus (EÜ) nr 406/2009, 18. mai 2009, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril	1
	*	Komisjoni määrus (EÜ) nr 407/2009, 14. mai 2009, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 338/97 looduslike looma- ja taimeliikide kaitse kohta nendega kauplemise reguleerimise teel	3
	*	Komisjoni määrus (EÜ) nr 408/2009, 18. mai 2009, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 793/2006, millega sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 247/2006 (millega sätestatakse erimeetmed Euroopa Liidu äärepoolseimate piirkondade jaoks põllumajandusvaldkonnas) teatavad üksikasjalikud rakenduseeskirjad	62
	*	Komisjoni määrus (EÜ) nr 409/2009, 18. mai 2009, millega kehtestatakse ühenduse ümberarvestustegurid ja töötlemisviisi koodid, mida kasutatakse töödeldud kala kaalu ümberarvestamisel eluskaaluks, ning muudetakse komisjoni määrust (EMÜ) nr 2807/83	78

	II EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik
	OTSUSED
	Nõukogu
	2009/388/EÜ
*	Nõukogu otsus 11. mai 2009 Euroopa Kutseõppe Arenduskeskuse haldusnõukogu liikmete ametissenimetamise ja asendamise kohta	86
	Komisjon
	2009/389/EÜ
*	Komisjoni otsus, 16. juuli 2008, Riigiabi C 25/2000 (ex N 149/99) kohta, mida Itaalia kavatseb anda terasetööstusettevõttele Lucchini Siderurgica SpA (teatavaks tehtud numbri K(2008) 3515 all) ( 1 )	87
	SUUNISED
	Euroopa Keskpank
	2009/390/EÜ
*	Euroopa Keskpanga suunis, 7. mai 2009, millega muudetakse suunist EKP/2007/2 üleeuroopalise automatiseeritud reaalajalise brutoarvelduste kiirülekandesüsteemi (TARGET2) kohta (EKP/2009/9)	94
	2009/391/EÜ
*	Euroopa Keskpanga suunis, 7. mai 2009, millega muudetakse suunist EKP/2000/7 eurosüsteemi rahapoliitika instrumentide ja menetluste kohta (EKP/2009/10)	99

		Parandused
	*	Komisjoni 2. aprilli 2009. aasta määruse (EÜ) nr 275/2009 (millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 872/2004, mis käsitleb täiendavaid piiranguid Libeeria suhtes) parandus (ELT L 91, 3.4.2009)	100