I EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine on kohustuslik

5.5.2009

Euroopa Liidu Teataja

L 111/5

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 363/2009,

4. mai 2009,

millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1974/2006, milles sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 (Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta) kohaldamise üksikasjalikud eeskirjad

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 20. septembri 2005. aasta määrust (EÜ) nr 1698/2005 Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta, (1) eriti selle artiklit 91,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määrust (EÜ) nr 1698/2005, millega on kehtestatud EAFRD antavate maaelu arengu toetuste ühtne õiguslik raamistik kogu ühenduse jaoks, on muudetud nõukogu 19. jaanuari 2009. aasta määrusega (EÜ) nr 74/2009, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1698/2005 Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta (2). Järelikult tuleks komisjoni määrust (EÜ) nr 1974/2006 (3) täiendada üksikasjalike lisarakenduseeskirjadega.

(2)

Nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määruse (EÜ) nr 1234/2007 (millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus)) (4) kohase piimakvoodi kehtivuse lõppemine toob piimatootjatele kaasa vajaduse teha konkreetseid jõupingutusi. Seepärast on asjakohane tühistada piimatootjate investeeringutoetuse piirangud alates programmitöö perioodi algusest, et jääda üksikule tootjale eraldatud tootmiskvootide piiridesse.

(3)	Määrusega (EÜ) nr 74/2009 on kehtestatud riiklike strateegiakavade läbivaatamise nõue. Tuleks kindlaks määrata kõnealuse läbivaatamise minimaalne sisu.

(4)

Määruse (EÜ) nr 1698/2005 artiklis 16a sätestatud prioriteetide tähtsuse tõttu tuleks pärast kõnealuse artikli esmakordset rakendamist toimuvaid maaelu arengu programmide läbivaatamisi käsitada määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 19 lõike 1 kohaste läbivaatamistena ning sätestada need komisjoni otsuses.

(5)

Määruses (EÜ) nr 74/2009 on loetletud võimalikud mõjud, mida püütakse määruse (EÜ) nr 1698/2005 artiklis 16a osutatud prioriteetidega seotud tegevustega saavutada. Kuna see loetelu ei ole ammendav, võivad liikmesriigid teha ettepaneku täiendavate võimalike mõjude kohta, mida püütakse eespool mainitud tegevustega saavutada. Selleks et tagada järjepidevus juba kindlaks tehtud võimalike mõjude ja uute ülesannetega seotud tegevuste tõhustamise üldeesmärgi vahel, peaks komisjon üle vaatama liikmesriikide võimaluse teha ettepanek selliste täiendavate võimalike mõjude lisamiseks, ning maaelu arengu komitee peaks esitama asjakohase arvamuse. Seepärast tuleks uusi võimalikke mõjusid lisavad muudatused sätestada komisjoni otsuses.

(6)

Võttes arvesse suurt hulka juhtusid, mille puhul läbivaatamistes käsitletakse ühise turukorralduse ja maaelu arengu piiritlemise põhimõtete väiksema tähtsusega erandit, ning selleks, et piirata halduskoormust, ei tohiks komisjon enam vastu võtta otsuseid läbivaatamiste kohta, mis on seotud määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 5 lõikes 6 osutatud erandiga. Järelikult tuleks sellise kategooria läbivaatamine jätta määruse (EÜ) nr 1974/2006 artiklis 7 esitatud loetelust välja.

(7)	Tuleks täpsustada selliste äriplaanide sisu ja kriteeriumid, milles käsitletakse ühise turukorralduse reformi tõttu ümberkorraldatavate põllumajandusettevõtete toetamist.

(8)

Tulenevalt maa tootmisest kõrvalejätmise meetme tühistamisest vastavalt nõukogu 19. jaanuari 2009. aasta määrusele (EÜ) nr 73/2009, millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames põllumajandustootjate suhtes kohaldatavate otsetoetuskavade ühiseeskirjad ja teatavad toetuskavad põllumajandustootjate jaoks, muudetakse määruseid (EÜ) nr 1290/2005, (EÜ) nr 247/2006, (EÜ) nr 378/2007 ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1782/2003, (5) tuleb kohandada kõnealust meedet käsitlevaid sätteid.

(9)	Selleks et lihtsustada investeerimisprojektide elluviimist praeguse majandus- ja finantskriisi tingimustes, tuleks 2009. ja 2010. aastal suurendada ettemaksete ülemmäära.

(10)

On asjakohane kohandada riigiabi sätteid teatavate EAFRD kaasrahastatavate meetmete ja riikliku lisarahastamise kohta, et selgitada nende kohaldamisala ja võtta arvesse määrusega (EÜ) nr 74/2009 kehtestatud uut meedet ühise turukorralduse reformi tõttu ümberkorraldatavate põllumajandusettevõtete kohta.

(11)	On vaja määratleda määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 78 punktis f esinev mõiste „olulised muudatused”.

(12)	Et võimaldada määruse (EÜ) nr 1698/2005 artiklis 16a sätestatud prioriteetidega seotud tegevuste seiret, tuleks tegevuste liikide järgi kindlaks määrata väljundinäitajad ja seotud eesmärgid, mis moodustavad osa kõnealuse määruse artiklis 80 osutatud ühisest seire- ja hindamisraamistikust.

(13)

Liikmesriigid peavad oma läbivaadatud programmides esitama teabe määruse (EÜ) nr 1698/2005 artiklis 16a sätestatud prioriteetidega seotud tegevuste liikide kohta, märkides, millised neist tegevustest põhinevad uutel meetmetel, st meetmetel, mida ei ole maaelu arengu programmiga veel heaks kiidetud. Lisaks tuleb märkida ka EAFRD soovituslik panus aastatel 2010–2013. Seetõttu tuleks muuta määruse (EÜ) nr 1974/2006 lisasid.

(14)	Selleks et tagada kooskõla määruse (EÜ) nr 74/2009 – mida käesoleva määruse sätted täiendavad – kohaldamise kuupäevaga, tuleks käesolevat määrust kohaldada alates 1. jaanuarist 2009. Selline tagasiulatuv kohaldamine ei tohiks rikkuda asjaomaste abisaajate õiguskindluse põhimõtet.

(15)	Seetõttu tuleks määrust (EÜ) nr 1974/2006 vastavalt muuta.

(16)	Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas maaelu arengu komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EÜ) nr 1974/2006 muudetakse järgmiselt.

Artikli 2 lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3. Kui ühine turukorraldus, sh Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF) rahastatavate otsetoetuste kavad, seab piiranguid tootmisele või ühenduse toetusele üksikute põllumajandustootjate, põllumajandusettevõtete või töötlemistehaste tasemel, ei toetata määruse (EÜ) nr 1698/2005 alusel investeeringuid, mis suurendavad tootmist üle kõnealuste piirangute, piimandussektor välja arvatud.”;

Lisatakse järgmine artikkel 3a:

„Artikkel 3a

Määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 12a kohane riiklike strateegiakavade läbivaatamine hõlmab kõnealuse määruse artikli 11 lõikes 3 sätestatud asjakohaste elementide läbivaatamist, mis on seotud sama määruse artikli 16a lõikega 1 ette nähtud prioriteetidega, ning eelkõige peamiste kvantitatiivsete eesmärkide läbivaatamist.

Riiklikus strateegias määratakse kindlaks määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 69 lõikes 5a osutatud ligikaudne ja soovituslik EAFRD panus, mis on eraldatud kõnealuse määruse artikli 16a lõikes 1 osutatud iga prioriteedi jaoks asjaomases liikmesriigis, ning see hõlmab eraldisega seotud asjakohaseid selgitusi.”;

3)	Artikli 5 lõike 1 esimene lõik asendatakse järgmisega: „Määruse (EÜ) nr 1698/2005 artiklites 16 ja 16a osutatud maaelu arengu programmide sisu määratakse kindlaks kooskõlas käesoleva määruse II lisaga.”;

Artikli 7 lõiget 1 muudetakse järgmiselt:

punkt d asendatakse järgmisega:

„d)	läbivaatamine on seotud määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 16a esmakordse rakendamisega;”;

lisatakse järgmine punkt e:

„e)	läbivaatamisega kaasneb täiendav võimalik mõju, mida ei ole loetletud määruse (EÜ) nr 1698/2005 II lisas, kuid mis on seotud sama määruse artiklis 16a nimetatud prioriteetidega.”;

Artikli 9 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Liikmesriikide tehtavad artikli 6 lõike 1 punktis c osutatud programmimuudatused võivad hõlmata nii teljesiseseid muudatusi meetmete rahalises jaotuses kui ka mitterahalisi muudatusi, mis hõlmavad uute meetmete ja tegevuse liikide juurutamist, kehtivate meetmete ja tegevuse liikide lõpetamist, määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 5 lõikes 6 osutatud erandiga seotud muudatusi või teavet programmi kehtivate meetmete kohta ja nende kirjeldust.”;

Lisatakse järgmine artikkel 24a:

„Artikkel 24a

Määruse (EÜ) nr 1698/2005 artiklis 35a osutatud äriplaanis:

a)	kirjeldatakse kavandatud ümberkorraldamise peamisi aspekte, sealhulgas mittepõllumajanduslike tegevuste mitmekesistamist;

b)	määratakse kindlaks erieesmärgid.”

7)	Artikli 27 lõike 6 esimene lõik jäetakse välja.

Artiklisse 46 lisatakse järgmine lõik:

„Käesolevat artiklit kohaldatakse ka kohustuste suhtes, mis on seotud maa tootmisest kõrvale jätmise kaotamisega pärast määruse (EÜ) nr 73/2009 jõustumist. Abisaaja taotluse korral võib selliste kohustuste kohandamisi lubada isegi siis, kui ei ole ette nähtud läbivaatamisklauslit.”

9)	Artikli 56 lõike 2 esimesele lõigule lisatakse järgmine lause: „Investeeringute puhul, mille kohta on toetuse andmist käsitlev otsus langetatud 2009. või 2010. aastal, võib ettemakset suurendada kuni 50 %ni asjaomase investeeringuga seotud avalikust abist.”;

10)

Artikli 57 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. Maaelu arengu programmid võivad sisaldada asutamislepingu artikli 36 reguleerimisalast välja jäävaid, liikmesriikide poolt maaelu arengu toetuseks tehtud makseid määruse (EÜ) nr 1698/2005 artiklite 25, 43–49 ja 52 kohaste meetmete ja kõnealuse määruse artiklite 21, 24, 28, 29, 30 ja 35a kohaste meetmetega seotud tegevuste rahastamiseks või asutamislepingu artikli 36 reguleerimisalast välja jäävate, määruse (EÜ) nr 1698/2005 artiklite 25, 27 43–49 ja 52 kohaste meetmete ja kõnealuse määruse artiklite 21, 24, 28, 29, 30 ja 35a kohaste meetmetega seotud tegevuste täiendavaks riiklikuks rahastamiseks ainult juhul, kui riigiabi on määratletud käesoleva määruse II lisa punkti 9 alapunkti B kohaselt.”;

11)

4. jakku „Seire ja hindamine” lisatakse järgmine artikkel 59a:

„Artikkel 59a

Määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 78 punktis f osutatud „olulised muudatusettepanekud” hõlmavad muudatusi, mille tegemiseks on vajalik komisjoni otsus, ning käesoleva määruse artikli 9 lõikes 1 osutatud muudatusi, välja arvatud muudatused, mis on seotud määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 5 lõikes 6 osutatud erandiga ning teabega programmi kehtivate meetmete kohta ja nende kirjeldusega.”;

12)	Artikli 62 lõikele 1 lisatakse järgmine lõik: „Meetmete puhul, mis hõlmavad määruse (EÜ) nr 1698/2005 artiklis 16a määratletud tegevuste liike, liigitatakse väljundinäitajad ja väljundinäitajate soovituslikud eesmärgid tegevuste liikide kaupa.”;

13)

Artikli 63 lõike 8 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„Vääramatu jõu või erandlike asjaolude puhul, eelkõige süsteemi väärtalitluse või püsiva ühenduse puudumise korral, võivad liikmesriigid esitada dokumendid komisjonile paberil või muude asjakohaste elektrooniliste vahenditega. Paberil või muude asjakohaste elektrooniliste vahenditega võib dokumente esitada juhul, kui varem on komisjoniga vastavalt kokku lepitud.”;

14)	I, II, VII ja VIII lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käeolev määrus jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2009. Artikli 1 punkti 1 kohaldatakse siiski alates 1. jaanuarist 2007.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 4. mai 2009

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Mariann FISCHER BOEL

(1) ELT L 277, 21.10.2005, lk 1.

(2) ELT L 30, 31.1.2009, lk 100.

(3) ELT L 368, 23.12.2006, lk 15.

(4) ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.

(5) ELT L 30, 31.1.2009, lk 16.

LISA

Määruse (EÜ) nr 1974/2006 lisasid muudetakse järgmiselt.

I lisa asendatakse järgmisega:

„I LISA

Artikli 2 lõikes 2 osutatud toetuskavad

—	Puu- ja köögiviljad (nõukogu määruse (EÜ) nr 1234/2007 (1) II osa I jaotise IV peatüki IVa jagu);

—	vein (määruse (EÜ) nr 479/2008 (2) II jaotise I peatükk);

—	tubakas (määruse (EÜ) nr 1234/2007 II osa I jaotise IV peatüki V jagu);

—	oliiviõli (määruse (EÜ) nr 1234/2007 II osa I jaotise IV peatüki IV jagu);

—	humal (määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikkel 68a);

—	lambad ja kitsed (nõukogu määruse (EÜ) nr 73/2009 (3) artikli 102 lõige 1);

—	mesindus (määruse (EÜ) nr 1234/2007 I jaotise IV peatüki VI jagu);

—	suhkur (nõukogu määrus (EÜ) nr 320/2006 (4));

—	äärealade põllumajanduse (nõukogu määruse (EÜ) nr 247/2006 (5) III jaotis) ning väiksemate Egeuse mere saarte jaoks ette nähtud erimeetmed (nõukogu määruse (EÜ) nr 1405/2006 (6) III peatükk);

—	otsemaksed (määruse (EÜ) nr 73/2009 artikli 41 lõige 3 ja artikkel 68).

II lisa muudetakse järgmiselt:

punktis 5.2 asendatakse teine taane järgmisega:

„—

Kinnitus, et määruse (EÜ) nr 1698/2005 artiklite 25, 43–49 ja 52 kohaste meetmete ning kõnealuse määruse artiklite 21, 24, 28, 29, 30 ja 35a kohaste meetmetega hõlmatud tegevuste puhul, mis ei kuulu asutamislepingu artikli 36 reguleerimisalasse, on tagatud riigiabikorra ja oluliste vastavuskriteeriumide, eelkõige asutamislepingu artiklitega 87–89 hõlmatud avaliku rahastamise ülemmäära järgimine.”;

b)	punkt 5.3 asendatakse järgmisega: „5.3. Nõutav teave telgede ja meetmete kohta Meetmete kohta on vaja järgmist konkreetset teavet, sh määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 16a lõikes 1 osutatud tegevuste eriliikide kohta:”;

c)	punkt 5.3.1.4 asendatakse järgmisega:

lisatakse järgmine punkt 5.3.1.4.4:

„5.3.1.4.4. Ühise turukorralduse reformi tõttu ümberkorraldatavad põllumajandusettevõtted;

—	ühise turukorralduse reformi kirjeldus;

—	äriplaaniga seotud nõuete kokkuvõte;

—	toetuse summa ja kestus.”;

lisatakse järgmine punkt 5.3.6:

„5.3.6. Määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 16a lõike 3 punktis a osutatud tegevuste liikide loetelu kuni kõnealuse määruse artikli 69 lõikes 5a osutatud summadeni ;

Telg/meede	Tegevuse liik	Võimalik mõju	Olemasolev või uus tegevuse liik	Viide asjaomase tegevuse liigi kirjeldusele maaelu arengu meetmes	Väljundinäitaja – eesmärk
1. telg Meede 111	…	…
Meede …	…	…
2. telg Meede 211	…	…
Meede …	…	…
3. telg Meede 311	…	…
Meede …
4. telg Meede 411	…	…
Meede …
NB: Veerus „Olemasolev või uus tegevuse liik” näidatakse, kas määruse (EÜ) nr 1698/2005 artiklis 16a osutatud tegevuse liik oli lisatud juba 31. detsembrist 2008 kohaldatavasse maaelu arengu meetmesse. Sellega seoses loetakse olemasolevate tegevuste liikide muudatusi samuti „uuteks tegevuste liikideks”. ”

tabel 6.1 asendatakse järgmisega:

„6.1. EAFRD iga-aastane panus (eurodes)

	2007	2008	2009	2010	2011	2012	2013
Mittelähenemispiirkonnad
Lähenemispiirkonnad (7)
Äärepoolseimad piirkonnad ja Egeuse mere saared (8)
Vabatahtlik ümbersuunamine (9)
Lisatoetus Portugalile
Lisatoetus määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 69 lõike 5a kohaselt – mittelähenemispiirkond
Lisatoetus määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 69 lõike 5a kohaselt – lähenemispiirkond (10)
Kokku

tabeli 6.2 pealkirja lõpus olev joonealune märkus 1 asendatakse järgmisega:

„(1)	Tabel 6.2 tuleb täita tabeli 6.1 ühel real esitatud EAFRD panuse iga allsumma puhul.”;

lisatakse järgmine punkt:

„6.3. Määruse (EÜ) nr 1698/2005 artiklis 16a osutatud tegevuste soovituslik eelarve ajavahemikuks 1. jaanuarist 2010 kuni 31. detsembrini 2013 (artikli 16a lõike 3 punkt b) kuni määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 69 lõikes 5a sätestatud summadeni)

Telg/meede	EAFRD panus ajavahemikul 2010–2013
1. telg Meede 111	…
Meede …	…
2. telg Meede 211	…
Meede …	…
3. telg Meede 311	…
Meede …
4. telg Meede 411	…
Meede …
1., 2., 3. ja 4. telg kokku	…”

punkti 7 lisatakse järgmine kood 144:

„(144)

Ühise turukorralduse reformi tõttu ümberkorraldatavad põllumajandusettevõtted”;

punkti 9 alapunktis B asendatakse esimese lõigu sissejuhatav fraas järgmisega:

„Määruse (EÜ) nr 1698/2005 artiklite 25, 27 (viimasel juhul ainult määruse (EÜ) nr 1698/2005 artiklis 89 osutatud täiendava riikliku rahastamise puhul), 43–49 ja 52 kohaste meetmete ning kõnealuse määruse artiklite 21, 24, 28, 29, 30 ja 35a kohaste meetmete alla kuuluvate tegevuste puhul, mis ei kuulu asutamislepingu artikli 36 reguleerimisalasse, kas:”;

VII lisa muudetakse järgmiselt:

punktile 2 lisatakse järgmised lõigud:

„Iga liikmesriik, kes alates 2011. aastast saab vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 74/2009 (11) kõnealuse määruse kohasest toetuste ümbersuunamisest tulenevaid täiendavaid rahalisi vahendeid koos kasutamata summadega, peaks 2011. aastast alates lisama eraldi peatüki, mis hõlmab määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 16a lõikes 1 mainitud prioriteetidega seotud tegevuste osas vähemalt samasuguse analüüsi, millele osutatakse eelmises lõigus. Uute liikmesriikide jaoks, v.a Bulgaaria ja Rumeenia, hakkaks see kohustus kehtima alates 2014. aastast.

Liikmesriigid, kes kohaldavad uut meedet „144 Ümberkorraldatavad põllumajandusettevõtted”, peaksid esitama aruande saavutustest, pidades silmas selle meetme eesmärke.

;

lisatakse järgmine punkt 3a:

„3a.

Programmi rahastamine uute ülesannetega seotud tegevuste puhul, esitades iga meetme kohta kuluaruande pärast 1. jaanuari 2010 abisaajatele makstud summade kohta määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 16a lõikes 1 osutatud tegevuste liikide eest ning kõnealuse määruse artikli 69 lõikes 5a osutatud summade kohta.

Kõnealust liiki tegevuste rahastamist kirjeldav kokkuvõtlik tabel sisaldab vähemalt järgmist teavet:

Telg/meede	Iga-aastased toetused – aasta N	Toetused kokku aastatel 2010–N
Meede 111	…	…
Meede …
1. telg kokku	…	…
Meede 211	…	…
Meede …
2. telg kokku	…	…
Meede 311	…	…
Meede …
3. telg kokku	…	…
Meede 411	…	…
Meede …
4. telg kokku	…	…
Programm kokku	…	…”

VIII lisasse punkti „II. ÜHISED VÄLJUNDINÄITAJAD” lisatakse 1. telge käsitleva loetelu lõppu järgmine rida:

Kood	Meede	Väljundinäitajad (*)
„144	Ühise turukorralduse reformi tõttu ümberkorraldatavad põllumajandusettevõtted	Toetust saavate põllumajandusettevõtete arv”

(1) ELT L 299, 2.10.2007, lk 1.

(2) ELT L 148, 6.6.2008, lk 1.

(3) ELT L 30, 31.1.2009, lk 16.

(4) ELT L 58, 28.2.2006, lk 42.

(5) ELT L 42, 14.2.2006, lk 1.

(6) ELT L 265, 26.9.2006, lk 1.”;

(7) Lähenemispiirkondadega liikmesriikide jaoks.

(8) Äärepoolseimate piirkondadega liikmesriikide ja Egeuse mere saarte jaoks.

(9) Liikmesriikide jaoks, kes kohaldavad määrusest (EÜ) nr 378/2007 tulenevalt vabatahtlikku ümbersuunamist.

(10) Määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 69 lõike 5a kohaselt lisavahendeid saavate liikmesriikide jaoks, kellel on lähenemispiirkondi.”

(11) ELT L 30, 31.1.2009, lk 100.”;

5.5.2009

Euroopa Liidu Teataja

L 111/16

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2009/24/EÜ,

23. aprill 2009,

arvutiprogrammide õiguskaitse kohta

(kodifitseeritud versioon)

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 95,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust, (1)

toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras (2)

ning arvestades järgmist:

(1)	Nõukogu 14. mai 1991. aasta direktiivi 91/250/EMÜ (arvutiprogrammide õiguskaitse kohta). (3) sisu on muudetud. (4) Selguse ja otstarbekuse huvides tuleks kõnealune direktiiv kodifitseerida.

(2)	Arvutiprogrammide väljatöötamine eeldab märkimisväärseid inimressursse ning tehnilisi ja rahalisi vahendeid, kuid samas on arvutiprogrammide kopeerimise kulud vaid murdosa nende sõltumatuks väljatöötamiseks vajalikest kuludest.

(3)	Arvutiprogrammid etendavad paljudes tööstusvaldkondades järjest tähtsamat osa ja seega on arvutiprogrammide tehnoloogia ühenduse tööstuslikule arengule eluliselt tähtis.

(4)	Erinevused arvutiprogrammide õiguskaitset käsitlevate eri liikmesriikide õigusaktide vahel mõjutavad otseselt ja negatiivselt siseturu toimimist seoses arvutiprogrammidega.

(5)	Kõnealust mõju omavad olemasolevad erinevused tuleb kaotada ja uute selliste erinevuste teke tuleb välistada, kuid erinevusi, mis ei kahjusta siseturu toimimist märkimisväärselt, ei tuleks kõrvaldada ega takistada nende kehtestamist.

(6)

Sellele vastavalt võib arvutiprogrammide õiguskaitset käsitlev ühenduse õiguslik raamistik piirduda esmajoones sellega, et liikmesriikidele nähakse ette kohustus pakkuda arvutiprogrammidele autoriõiguse alusel kaitset kui kirjandusteostele ning seejärel määrata kindlaks, keda ja mida tuleks kaitsta, millistele ainuõigustele võib kaitstud isik toetuda teatava toimingu lubamisel või keelamisel ning kui kaua tuleks kaitset kohaldada.

(7)

Käesoleva direktiivi kohaldamisel hõlmab termin „arvutiprogramm” kõiki programme olenemata nende vormist, sealhulgas tarkvaras sisalduvaid programme. Nimetatud termin hõlmab ka arvutiprogrammi väljatöötamisele eelnevat projekteerimist tingimusel, et ettevalmistav töö on oma olemuselt selline, et selle tulemuseks võib hilisemas etapis olla arvutiprogramm.

(8)	Kriteeriumid, mille põhjal otsustatakse, kas arvutiprogramm on algupärane töö, ei tohiks sisaldada programmi kvalitatiivseid või esteetilisi omadusi hindavaid katseid.

(9)	Ühendus peab rahvusvaheliste standardite toetamist äärmiselt oluliseks.

(10)

Arvutiprogramm peab suhtlema ja toimima koos muude arvutisüsteemi osadega ja kasutajatega ning see eeldab loogilist ja vajaduse korral ka füüsilist vastastikust sidumist ja interaktsiooni, et tarkvara ja riistvara kõik osad funktsioneeriksid ülejäänud tarkvara ja riistvaraga ning toimiksid kasutajate käes selliselt, nagu see on kavandatud. Programmi osi, mis võimaldavad sellist vastastikust sidumist ja suhtlust tarkvara ja riistvara elementide vahel, nimetatakse tavaliselt liidesteks. Funktsionaalset vastastikust sidumist ja interaktsiooni nimetatakse tavaliselt koostalitlusvõimeks; sellist koostalitlusvõimet võib defineerida kui võimet vahetada teavet ja kasutada vastastikku teavet, mida on vahetatud.

(11)

Kahtluste vältimiseks tuleb selgitada, et kaitstud on ainult arvutiprogrammile antud kuju ning käesoleva direktiivi kohase autoriõigusega ei ole kaitstud programmi elementide, sealhulgas selle liideste aluseks olevad ideed ja põhimõtted. Vastavalt sellisele autoriõiguse põhimõttele ja kuivõrd loogika, algoritmide ja programmeerimiskeele puhul on tegemist ideede ja põhimõtetega, ei ole need ideed ja põhimõtted käesoleva direktiivi alusel kaitstud. Liikmesriikide õigusaktide ja kohtupraktika kohaselt ja vastavalt rahvusvahelistele autoriõigusalastele konventsioonidele tuleb selliste ideede ja põhimõtete väljendumist kaitsta autoriõigusega.

(12)	Käesoleva direktiivi kohaldamisel tähendab mõiste „laenutamine” arvutiprogrammi või selle koopia kasutada andmist piiratud ajaks ja kasu saamise eesmärgil. Nimetatud termin ei hõlma avalikku laenutamist, mis jääb väljapoole käesoleva direktiivi reguleerimisala.

(13)

Autori ainuõigusel takistada tema töö loata reprodutseerimist peaksid olema arvutiprogrammide puhul piiratud erandid, mis võimaldaksid kõnealuse programmi õiguslikult omandanud isikul teostada selle kasutamiseks tehniliselt vajalikku reprodutseerimist. See tähendab, et õiguspäraselt omandatud programmi koopia kasutamiseks vajalikku laadimist ja käivitamist ning programmi vigade parandamist ei või lepinguga keelata. Konkreetsete lepingusätete puudumise korral, kaasa arvatud juhul, kui müüdud on programmi koopia, võib kõnealuse koopia õiguspäraselt omandanud isik teostada muid koopia või programmi kasutamiseks vajalikke toiminguid vastavalt programmi kavandatud otstarbele.

(14)	Kui isikul on õigus kasutada arvutiprogrammi, ei tohiks teda takistada teostamast toiminguid, mis on vajalikud selleks, et jälgida, uurida või katsetada programmi toimimist, tingimusel et sellised toimingud ei piira programmi autoriõigust.

(15)

Arvutiprogrammi koodi kuju loata reprodutseerimise, tõlkimise, kohandamise või muutmise puhul on tegemist autori ainuõiguste rikkumisega. Sellest hoolimata võib tekkida olukord, mille puhul on koodi reprodutseerimine ja selle vormi tõlkimine vältimatu, et saada teavet, mis on vajalik sõltumatult loodud programmi ja teiste programmide koostalitlusvõime saavutamiseks. Seepärast tuleb võtta arvesse, et reprodutseerimine ja tõlkimine programmi koopia kasutamise õigust omava isiku poolt või tema nimel on õiguspärane ja kooskõlas õiglase tavaga ainult neil piiritletud juhtudel ja seega ei ole selleks vaja õiguste omaniku luba. Sellise erandi eesmärk on võimaldada ühendada kõik arvutisüsteemi komponendid, sealhulgas need, mille on valmistanud eri tootjad, et nad saaksid koos funktsioneerida. Sellist erandit autori ainuõigustest ei või kasutada viisil, mis kahjustaks õiguste omaniku õigustatud huve või oleks vastuolus programmi tavapärase kasutamisega.

(16)

Autoriõiguse alusel arvutiprogrammidele antav kaitse ei piira vajaduse korral muude kaitse liikide kohaldamist. Kõik lepingutingimused, mis on vastuolus käesoleva direktiivi dekompileerimist käsitlevate sätetega või võttes arvesse käesoleva direktiivi sätetes tagavarakoopia tegemise või programmi funktsioneerimise jälgimise, uurimise ja katsetamise kohta sätestatud eranditega, peaksid siiski olema õigustühised.

(17)	Käesoleva direktiivi sätted ei piira konkurentsieeskirjade kohaldamist asutamislepingu artiklite 81 ja 82 alusel, kui valitsevat positsiooni omav tarnija keeldub andmast informatsiooni, mis on vajalik käesolevas direktiivis määratletud koostalitlusvõime jaoks.

(18)	Käesoleva direktiivi sätted ei tohiks piirata juba jõustatud ühenduse õigusaktides sätestatud erinõuete kohaldamist liideste avaldamise suhtes telekommunikatsioonisektoris ega infotehnoloogiat ja telekommunikatsiooni valdkonna standardimist käsitlevate nõukogu otsuste kohaldamist.

(19)	Käesolev direktiiv ei mõjuta Berni konventsiooni kohaselt siseriiklikes õigusaktides sätestatud erandeid küsimustes, mida käesolev direktiiv ei reguleeri.

(20)	Käesolev direktiiv ei mõjuta liikmesriikide kohustusi, mis on seotud I lisa B osas esitatud direktiivide ülevõtmise tähtpäevadega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Kaitse eesmärk

1. Vastavalt käesoleva direktiivi sätetele kaitsevad liikmesriigid arvutiprogramme autoriõigusega kui kirjandusteoseid Berni kirjandus- ja kunstiteoste kaitse konventsiooni tähenduses. Käesoleva direktiivi kohaldamisel hõlmab termin „arvutiprogrammid” nende väljatöötamisele eelnevaid materjale.

2. Käesoleva direktiivi kohast kaitset kohaldatakse arvutiprogrammi kõigi avaldumisvormide suhtes. Arvutiprogrammi kõigi elementide, sealhulgas selle liideste aluseks olevad ideed ja põhimõtted ei ole kaitstud autoriõigusega käesoleva direktiivi alusel.

3. Arvutiprogramm on kaitstud, kui see on algupärane selles mõttes, et tegemist on autori enda intellektuaalse loominguga. Kaitse kohaldamise otsuse tegemisel ei kohaldata muid kriteeriume.

4. Käesoleva direktiivi sätteid kohaldatakse ka enne 1. jaanuari 1993 loodud programmide suhtes, ilma et see piiraks enne nimetatud kuupäeva sooritatud toiminguid või omandatud õigusi.

Artikkel 2

Arvutiprogrammide autorsus

1. Arvutiprogrammi autor on programmi loonud füüsiline isik või füüsiliste isikute rühm või, kui liikmesriigi õigusaktid seda lubavad, selliste õigusaktidega õiguste omanikuks määratud juriidiline isik.

Kui liikmesriigi õigusaktid tunnistavad kollektiivseid teoseid, käsitatakse teose autorina isikut, keda peetakse liikmesriigi õigusaktide kohaselt selle teose loojaks.

2. Kui arvutiprogrammi on loonud füüsiliste isikute rühm ühiselt, kuuluvad ainuõigused asjaomaste isikute ühisomandisse.

3. Kui arvutiprogrammi on loonud töötaja oma tööülesannete täitmise käigus või tööandja juhtnööre järgides, on tööandjal ainuõigus kasutada kõiki selliselt loodud programmiga seotud majanduslikke õigusi, kui lepingus ei ole sätestatud teisiti.

Artikkel 3

Isikud, kellel on õigus kaitsele

Kaitse tagatakse kõigile füüsilistele ja juriidilistele isikutele, kellel on selleks õigus kirjandusteoste suhtes kohaldatavate siseriiklike autoriõigusalaste õigusaktide alusel.

Artikkel 4

Piiratud toimingud

1. Arvestades artiklite 5 ja 6 sätteid, hõlmavad õiguste omaniku ainuõigused artikli 2 tähenduses õigust teostada või keelata järgmisi toiminguid:

arvutiprogrammi osaline või täielik ajutine või alaline reprodutseerimine mis tahes vahendite abil ja mis tahes vormis. Kui selline reprodutseerimine on vajalik arvutiprogrammi laadimiseks, kuvamiseks, käivitamiseks, edastamiseks või salvestamiseks, on nendeks toiminguteks vaja õiguste omaniku luba;

b)	arvutiprogrammide tõlkimine, kohandamine, korrastamine või muul moel muutmine ja nende toimingute tulemuste reprodutseerimine, ilma et see piiraks programmi muutva isiku õigusi;

c)	algupärase arvutiprogrammi või selle koopiate igasugune avalik levitamine, sealhulgas laenutamine.

2. Programmi koopia esmamüük ühenduses õiguse valdaja poolt või tema nõusolekul ammendab kõnealuse koopia levitamisõiguse ühenduses, välja arvatud õiguse kontrollida programmi või selle koopia edasist laenutamist.

Artikkel 5

Erandid piiratud toimingutest

1. Konkreetsete lepingutingimuste puudumisel ei ole artikli 4 lõike 1 punktides a ja b osutatud toiminguteks vaja õiguste omaniku luba, kui sellised toimingud on vajalikud selleks, et arvutiprogrammi õiguspäraselt omandanud isik saaks seda vastavalt selle otstarbele kasutada, kaasa arvatud selle vigade parandamiseks.

2. Arvutiprogrammi kasutamise õigust omavat isikut ei tohi lepinguga takistada tagavarakoopiat tegemast, kui see on vajalik kõnealuse programmi kasutamiseks.

3. Isikul, kellel on õigus kasutada arvutiprogrammi koopiat, on õigus ilma õiguste omaniku loata jälgida, uurida ja katsetada programmi funktsioneerimist, et teha kindlaks programmi elementide aluseks olevad ideed ja põhimõtted, kui ta teeb seda selliste programmi laadimise, kuvamise, käivitamise, edastamise või salvestamise toimingute käigus, mille teostamise õigus tal on.

Artikkel 6

Dekompileerimine

1. Õiguste omaniku luba ei nõuta, kui koodi reprodutseerimine ja selle vormi tõlkimine artikli 4 lõike 1 punktide a ja b tähenduses on vältimatu, et saada teavet, mis on vajalik sõltumatult loodud programmi ja teiste programmide koostalitlusvõime saavutamiseks eeldusel, et täidetud on järgmised tingimused:

a)	neid toiminguid teostab litsentsisaaja või mõni muu isik, kellel on õigus kasutada programmi koopiat, või seda teeb nende nimel vastavat luba omav isik;

b)	koostalitlusvõime saavutamiseks vajalik teave ei olnud punktis a nimetatud isikutele varem vabalt kättesaadav ja

c)	selliste toimingute puhul piirdutakse selliste algupärase programmi osadega, mis on koostalitlusvõime saavutamiseks vajalikud.

2. Lõike 1 sätete kohaldamisel saadud teavet ei või nimetatud sätete kohaselt:

a)	kasutada muul otstarbel kui sõltumatult loodud arvutiprogrammi koostalitlusvõime saavutamiseks;

b)	anda teistele, kui see ei ole vajalik sõltumatult loodud arvutiprogrammi koostalitlusvõime saavutamiseks, ega

c)	kasutada oma väljundilt märkimisväärselt sarnase arvutiprogrammi väljatöötamiseks, tootmiseks või turustamiseks ega muudeks autoriõigusi rikkuvateks toiminguteks.

3. Vastavalt Berni kirjandus- ja kunstiteoste kaitse konventsiooni sätetele ei või käesoleva artikli sätteid tõlgendada viisil, mis võimaldaks seda kohaldada nii, et see kahjustaks põhjendamatult õiguste omaniku õigustatud huve või oleks vastuolus arvutiprogrammi tavapärase kasutamisega.

Artikkel 7

Kaitse erisätted

1. Ilma et see piiraks artiklite 4, 5 ja 6 sätete kohaldamist, näevad liikmesriigid oma siseriiklike õigusaktide kohaselt ette vajalikud abinõud, mida võtta isikute suhtes, kes on sooritanud järgmisi toiminguid:

a)	sellise arvutiprogrammi koopia ringlusse laskmine, mille kohta on teada või on alust uskuda, et tegemist on piraatkoopiaga;

b)	sellise arvutiprogrammi koopia valdamine kaubanduslikel eesmärkidel, mille kohta on teada või on alust uskuda, et tegemist on piraatkoopiaga;

c)	selliste vahendite ringlusse laskmine või valdamine kaubanduslikel eesmärkidel, mille ainus kavandatud otstarve on soodustada arvutiprogrammi kaitsmiseks kasutatud tehniliste vahendite loata kõrvaldamist või nendest kõrvalehoidmist.

2. Kõik arvutiprogrammi piraatkoopiad konfiskeeritakse kooskõlas asjaomase liikmesriigi õigusaktidega.

3. Liikmesriigid võivad ette näha ka kõigi lõike 1 punktis c osutatud vahendite konfiskeerimise.

Artikkel 8

Muude sätete edasine kohaldamine

Käesoleva direktiivi sätted ei piira muude õigusaktide sätete, näiteks patendiõigust, kaubamärke, kõlvatut konkurentsi, ametisaladusi, pooljuhttoodete kaitset ja lepinguõigust käsitlevate sätete kohaldamist.

Kõik lepingutingimused, mis on vastuolus artikliga 6 või artikli 5 lõigetes 2 ja 3 sätestatud eranditega, on õigustühised.

Artikkel 9

Teavitamine

Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastu võetud siseriiklike õigusnormide teksti.

Artikkel 10

Kehtetuks tunnistamine

Direktiiv 91/250/EMÜ, mida on muudetud I lisa A osas nimetatud direktiiviga, tunnistatakse kehtetuks; see ei piira liikmesriikide kohustusi, mis on seotud I lisa B osas esitatud direktiivide siseriiklikku õigusesse ülevõtmise tähtpäevadega.

Viiteid kehtetuks tunnistatud direktiivile käsitatakse viidetena käesolevale direktiivile ning neid loetakse vastavalt II lisas esitatud vastavustabelile.

Artikkel 11

Jõustumine

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 12

Adressaadid

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Strasbourg, 23. aprill 2009

Euroopa Parlamendi nimel

president

H.-G. PÖTTERING

Nõukogu nimel

eesistuja

P. NEČAS

(1) ELT C 204, 9.8.2008, lk 24.

(2) Euroopa Parlamendi 17. juuni 2008. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 23. märtsi 2009. aasta otsus.

(3) EÜT L 122, 17.5.1991, lk 42.

(4) Vt I lisa A osa.

I LISA

A OSA

Kehtetuks tunnistatud direktiiv koos muudatustega

(osutatud artiklis 10)

Nõukogu direktiiv 91/250/EMÜ

(EÜT L 122, 17.5.1991, lk 42)

Nõukogu direktiiv 93/98/EMÜ

(EÜT L 290, 24.11.1993, lk 9)

Ainult artikli 11 lõige 1

B OSA

Siseriiklikku õigusesse ülevõtmise tähtpäevad

(osutatud artiklis 10)

Direktiiv	Ülevõtmise tähtpäev
91/250/EMÜ	31. detsember 1992
93/98/EMÜ	30. juuni 1995

II LISA

Vastavustabel

Direktiiv 91/250/EMÜ	Käesolev direktiiv
Artikli 1 lõiked 1, 2 ja 3	Artikli 1 lõiked 1, 2 ja 3
Artikli 2 lõike 1 esimene lause	Artikli 2 lõike 1 esimene lõik
Artikli 2 lõike 1 teine lause	Artikli 2 lõike 1 teine lõik
Artikli 2 lõiked 2 ja 3	Artikli 2 lõiked 2 ja 3
Artikkel 3	Artikkel 3
Artikli 4 sissejuhatus	Artikli 4 lõike 1 sissejuhatus
Artikli 4 punkt a	Artikli 4 lõike 1 punkt a
Artikli 4 punkt b	Artikli 4 lõike 1 punkt b
Artikli 4 punkti c esimene lause	Artikli 4 lõike 1 punkt c
Artikli 4 punkti c teine lause	Artikli 4 lõige 2
Artiklid 5, 6 ja 7	Artiklid 5, 6 ja 7
Artikli 9 lõike 1 esimene lause	Artikli 8 esimene lõik
Artikli 9 lõike 1 teine lause	Artikli 8 teine lõik
Artikli 9 lõige 2	Artikli 1 lõige 4
Artikli 10 lõige 1	–
Artikli 10 lõige 2	Artikkel 9
–	Artikkel 10
–	Artikkel 11
Artikkel 11	Artikkel 12
–	I lisa
–	II lisa

II EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik

5.5.2009

Euroopa Liidu Teataja

L 111/23

KOMISJONI OTSUS,

8. oktoober 2008,

mis käsitleb meedet C 33/07 (ex N 339/06 ja N 729/06), mida Saksamaa soovib rakendada riskikapitalifondi IBG Beteiligungsgesellschaft Sachsen-Anhalt mbH abil

(teatavaks tehtud numbri K(2008) 5581 all)

(Ainult saksakeelne tekst on autentne)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2009/364/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 88 lõike 2 esimest lõiku,

võttes arvesse Euroopa Majanduspiirkonna lepingut, eriti selle artikli 62 lõike 1 punkti a,

olles kutsunud huvitatud isikuid üles esitama märkusi vastavalt eespool osutatud sätetele, (1)

ja võttes neid märkusi arvesse

ning arvestades järgmist:

1. MENETLUS

(1)	Saksamaa teatas Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 88 lõike 3 kohaselt 30. mai 2006. aasta kirjaga, mille komisjon registreeris samal päeval, meetme esimesest osast, mis registreeriti riigiabina numbri N 339/06 all.

(2)

Komisjon palus 22. juuni 2006. aasta kirjaga lisateavet. Saksamaa vastas 13. juuli 2006. aasta kirjaga. 31. augusti 2006. aasta kirjaga palus komisjon täiendavat teavet, mille Saksamaa edastas 22. septembri 2006. aasta kirjaga. 11. oktoobril 2006. aastal palus komisjon lisateavet, mille Saksamaa edastas 6. novembri 2006. aasta kirjaga.

(3)

Saksamaa teatas 9. novembri 2006. aasta kirjaga, mille komisjon registreeris samal päeval, meetme teisest osast, mille komisjon registreeris riigiabina numbri N 729/06 all. Kuna mõlema abiteatise (N 339/06 ja N 729/06) sisu kattus, tegi komisjon 6. detsembri 2006. aasta kirjas ettepaneku ühendada mõlemad dokumendid ja käsitada kogu kirjavahetust nõnda, nagu hõlmaks see mõlemat abiteatist, ning palus mõlema abiteatise kohta lisateavet. Saksamaa vastas 23. jaanuari 2007. aasta kirjaga.

(4)	28. veebruaril 2007. aastal palus komisjon lisateavet. Pärast tähtaja pikendamist vastas Saksamaa 11. aprilli 2007. aasta kirjaga. 4. mail 2007. aastal palus komisjon täiendavat teavet. Pärast tähtaja pikendamist vastas Saksamaa 29. juuni 2007. aasta kirjaga.

(5)

30. augusti 2007. aasta kirjaga teavitas komisjon Saksamaad oma otsusest algatada EÜ asutamislepingu artikli 88 lõikes 2 ette nähtud menetlus seoses riigiabiga (edaspidi. „algatamisotsus”). Algatamisotsus avaldati Euroopa Liidu Teatajas (2) Komisjon kutsus Saksamaad ja huvitatud isikuid üles märkusi esitama.

(6)

Saksamaa esitas seisukoha algatamisotsuse kohta 19. oktoobri 2007. aasta kirjaga. Pärast tähtaja pikendamist laekus komisjonile 10. detsembril 2007. aastal kiri ühe huvitatud isiku, fondi IBG Beteiligungsgesellschaft Sachsen-Anhalt mbH (edaspidi „IBG fond”) märkustega. Nimetatud märkused edastas komisjon Saksamaale 21. jaanuari 2008. aasta kirjaga. Saksamaa vastas sellele 14. veebruari 2008. aasta kirjaga.

(7)	Komisjon palus 18. aprilli 2008. aasta kirjaga ning 28. aprilli 2008. aasta ja 11. juuni 2008. aasta e-kirjadega lisateavet. Saksamaa edastas lisateabe 5. juuni 2008. aasta kirjaga ning 13. juuni 2008. aasta e-kirjaga.

2. MEETME KIRJELDUS

(8)

IBG fond on riiklik riskikapitalifond, mille on loonud ja mida rahastab Saksi-Anhalti liidumaa. IBG fondi eesmärk on pakkuda Saksi-Anhalti liidumaal asutatud tehnoloogiale orienteeritud uuenduslikele, arengu alg- või kasvuetapis olevatele VKEdele riskikapitali. Saksi-Anhalti liidumaal on EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punkti a kohaselt õigus saada abi. (3)

(9)	Alates 1. juulist 2007 haldab IBG fondi fondihaldur GOODVENT Beteiligungsmanagement GmbH & Co. KG (edaspidi „fondihaldur”), kes valiti avaliku, mittediskrimineeriva hankemenetluse teel. Riiklik rahastamine moodustab ligikaudu 130 miljonit eurot. Meede kehtib kuni 31. detsembrini 2013.

(10)

IBG fond pakub järgmisi investeeringuid:

a)	aktiivne osalus kuni 1,5 miljonit eurot VKE kohta 12 kuu pikkuseks ajavahemikuks, kusjuures 30 % vahenditest pakuvad sõltumatud erainvestorid tingimustel, mis vastavad IBG fondi tingimustele;

b)	aktiivne osalus kuni 10 miljonit eurot VKE kohta, sealhulgas konverteerimisoptsioonid nagu konverteeritavad ja optsioonivõlakirjad, mida samas suurusjärgus, samadel tingimustel ja sama riskiga (samaväärselt) pakuvad erainvestorid;

c)	passiivne osalus (edaspidi „IBG fondi passiivne osalus”) kuni 5 miljonit eurot ettevõtja kohta, mis laekub erainvestoritest sõltumata ainult IBG fondist ja mida säilitatakse kuni kümme aastat;

d)	IBG fondi olemasoleva passiivse osaluse konverteerimine aktiivseks osaluseks, mis toimub erainvestoritega võrdsetel alustel.

(11)

Aktiivse osaluse ja konverteerimismeetmete puhul tegi komisjon algatamisotsuses kindlaks, et tegu ei ole riigiabiga EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 1 tähenduses investorite (4) või IBG fondihalduri (5) kasuks. Riigiabi olemasolu EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 1 tähenduses IBG fondi (6) või sihtettevõtja kasuks ei suudetud välistada. Komisjon jõudis siiski järeldusele, et meede on kooskõlas ühenduse suunistega väikestesse ja keskmise suurusega ettevõtetesse tehtavatele riskikapitaliinvesteeringutele antava riigiabi kohta (7) (edaspidi „suunised”) ning on EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punkti c kohaselt ühisturuga kokkusobiv.

(12)

IBG fondi passiivset osalust hinnati algatamisotsuses eraldi, kuna Saksamaa arvates on tegu turutingimustega kooskõlas oleva krediiditootega ja mitte riigiabiga EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 1 tähenduses; samas kahtles komisjon, kas IBG fondi passiivset osalust saab majanduslikult liigitada krediiditootena või omakapitaliinstrumendina.

3. AMETLIKU UURIMISMENETLUSE ALGATAMISE PÕHJUSED

(13)

Komisjon algatas ametliku uurimismenetluse, et selgitada, kas IBG fondi passiivse osaluse saab majanduslikult liigitada krediiditoodete hulka nagu arvab Saksamaa või on see omakapitaliinstrument. Juhul kui IBG fondi passiivse osaluse näol oleks tõepoolest olnud tegu krediiditootega, oleks otsustamisel küsimuse üle, kas see hõlmab riigiabi EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 1 tähenduses sihtettevõtjate kasuks, olnud määravaks komisjoni teatis viite- ja diskontomäärade kehtestamise meetodi kohta (8) (edaspidi „1997. aasta teatis”), mida kohaldatakse mõõteparameetrina turuintressimäära puhul. (9)

(14)

Algatamisotsuses oli komisjon seisukohal, et juhul kui IBG fondi passiivne osalus liigitatakse krediiditootena, ei looks see soodustatud ettevõtjatele mingeid eeliseid EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 1 tähenduses, sest vastaks 1997. aasta teatise kohaselt turutingimustele. Seevastu juhul, kui IBG fondi passiivne osalus liigitatakse omakapitalina, ei oleks võimalik välistada riigiabi olemasolu sihtettevõtjate kasuks, kuna on võimalik, et meetmega kõrvaldati riskikapitalituru turutõrge.

(15)

Selleks et teha kindlaks, kas IBG fondi passiivse osaluse puhul on tegu krediiditoote või omakapitaliinstrumendiga, hinnati algatamisotsuses suuniste punkti 4.3.3 kohaselt vahendi majanduslikku sisu ja võeti arvesse investori riski astet, võimalikku investori kantavat kahjumit, kasumist sõltuvate tasude suhet fikseeritud tasudesse, investori järku sihtettevõtte pankroti korral ning samuti investeerimisvahendi kohta kehtivate riiklike õigusnormide, regulatiivsete eeskirjade, finants- ja raamatupidamiseeskirjade kohaldamist.

(16)

IBG fondi passiivse osaluse majandusliku loomuse hindamisel tegi komisjon kindlaks järgmised võimalikud erinevused standardsete krediiditoodete ja IBG fondi passiivse osaluse vahel:

a) alluvussuhe: sihtettevõtja pankroti korral on IBG fondi passiivsel osalusel eesõigus omakapitali suhtes, kuid alles pärast laene ja muid võlakohustusi;

b) garantiid: IBG fondi passiivne osalus on osaliselt (vähemalt 10 % ulatuses) garanteeritud, mis on siiski oluliselt madalam välisfinantseerimise puhul nõutavast tasemest;

c) tagasimaksmine: IBG fondi passiivse osalusega seotud tagasimakseid tehakse kaks korda aastas, samas kui standardsete krediiditoodete puhul makstakse kapital koos intressidega tagasi tavaliselt kord kuus;

d) informatsiooni- ja kontrolliõigused: informatsiooni- ja kontrolliõiguste puhul tuvastati erinevused, ehkki standardsed laenulepingud sisaldavad muu hulgas sätteid omaniku ja kontrolli vahetumise kohta;

e) lepingu lõpetamise õigus: tundub, et lepingu lõpetamise puhul eksisteerivad teatavad erinevused;

f) tasu: kasumile orienteeritud ühekordse tasu tõttu ei suudetud sajaprotsendilise kindlusega kindlaks teha, et fikseeritud tasu on ülekaalukas tasukomponent.

(17)	Seetõttu kahtles komisjon, kas IBG fondi passiivset osalust saab liigitada krediiditootena, ning kutsus huvitatud isikuid üles selle kohta märkusi esitama.

4. HUVITATUD ISIKUTE MÄRKUSED

(18)

Nõukogu 22. märtsi 1999. aasta määruse (EÜ) nr 659/1999 (millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad EÜ asutamislepingu artikli 93 kohaldamiseks) (10) artikli 20 lõike 2 kohaselt laekusid komisjonile pärast Euroopa Liidu Teatajas üleskutse avaldamist (11) ühe huvitatud isiku, IBG fondi märkused, kes esitas põhjalikud argumendid selle kohta, et IBG fondi passiivne osalus tuleb liigitada krediiditootena.

a) Alluvussuhe

(19)

IBG fond selgitab passiivse osaluse alluvussuhet. Alluvussuhtes lepiti kokku vabatahtlikult ning see ei ole seadusega ette nähtud. Põhimõtteliselt ei ole ebatavaline, et krediiditoodetele antakse erinevad järgud. Ettevõtete ostu-müügitehingute rahastamise puhul jagatakse nõuded praktiliselt alati eesõigusega ja allutatud nõueteks. IBG fond juhib oma märkustes tähelepanu sellele, et ehkki passiivne osalus võib olla allutatud laenudele ja muudele võlakohustustele, on see alati eesõigusega omakapitali suhtes ning ei osale mitte mingil juhul sihtettevõtja kahjumis.

b) Garantiid

(20)

IBG fond selgitab, et passiivne osalus on 10–30 % ulatuses selle väärtusest tagatud sihtettevõtja osanike garantiide abil. Garantii täpne summa sõltub väidetavalt konkreetsest juhtumist, eelkõige varast, mille osanik on ettevõttele eelnevalt üle kandnud, näiteks omakapitali või intellektuaalomandi õiguste kujul. Krediiditooted võivad sõltuvalt konkreetsest juhtumist esineda erineval kujul. Praktikas on väidetavalt olemas isegi 0 % garantii (niinimetatud tagatiseta laenu puhul), mis ei tee krediiditootest veel automaatselt omakapitaliinstrumenti.

c) Tagasimaksmine

(21)

IBG fondi andmetel on tagasimaksmise meetodid IBG fondi passiivse osaluse puhul sarnased krediiditoodetega. Standardlaenude puhul ei maksta kapitali koos intressidega, sõltuvalt ettevõtte likviidsusest, ilmtingimata tagasi kord kuus. Tagasimaksmine kord poolaastas või kvartalis on väidetavalt sama tavaline kui kord kuus. Saksa tsiviilseadustiku (Bürgerliches Gesetzbuch, BGB) kohaselt makstakse intresse aasta lõpus, kuid samas on võimalik kokku leppida teistsugune kord.

(22)

Põhisumma tagasimaksmise puhul viitab IBG fond Saksa tsiviilseadustikule, mille kohaselt tuleb see tagasi maksta laenulepingu lõpetamise korral, juhul kui lepingus ei ole teisiti kokku lepitud. IBG fondi passiivne osalus vastab väidetavalt Saksa tsiviilseadustiku sätetele, ilma et sisaldaks sellest erinevaid sõlmitavaid kokkuleppeid.

d) Informatsiooni- ja kontrolliõigused

(23)

IBG fond esitab täiendavad argumendid IBG fondi passiivse osaluse ja krediiditoodete informatsiooniõiguste ning omaniku ja kontrolli vahetumise sätete sarnasuse kohta. Väidetavalt on tavaline, et laenulepingute puhul lepitakse kokku omaniku ja kontrolli vahetumise sätetes. Väidetavalt nõuavad võlausaldajad seda eriti pangalaenude ning projektide ja ettevõtete ostu-müügitehingute rahastamise korral. Kõnealuseid krediidivorme ja IBG fondi passiivset osalust ühendab see, et mõlemad on pikaajalised ja nende eest tuleb tasuda alles lepingu lõpetamisel. Vastutasuks nõuavad võlausaldajad üsna põhjalikke lepinguid, mis annaksid neile õiguse lõpetada laenuleping varem, juhul kui võlgnik rikub lepingut.

(24)

Pangalaenude jaoks on Saksa erapanku esindav katusorganisatsioon Saksamaa pankade liit (Bundesverband Deutscher Banken) väidetavalt koostanud erilise tüüplepingu, mis sisaldab põhjalikku omaniku ja kontrolli vahetumise sätet. Projektide ja ettevõtete ostu-müügitehingute rahastamise osas viitab IBG fond Saksamaa mitmetele asjakohastele märkustele, milles arutleti ja tunnustati põhjalikke kontrolliga seotud sätteid võlausaldajate jaoks.

e) Lepingu lõpetamise õigus

(25)

IBG fond esitab täiendavad argumendid IBG fondi passiivse osaluse ja krediiditoodete sarnasuse kohta lepingu lõpetamise eelduste kontekstis. Lepingu rikkumise, kokkulepitud tingimuste mittetäitmise, ebaõigete andmete või kontrolli vahetumise korral võivad nii sihtettevõtjad kui ka IBG fond lepingu lõpetada. Kui lepingu lõpetamisega seotud eriterminoloogia erineb IBG fondi passiivse osaluse puhul standardlaenude terminoloogiast, siis on see üksnes vahend väljendamaks eripära standardlaenuga võrreldes.

f) Tasu

(26)

IBG fond selgitab IBG fondi passiivse osaluse tasusüsteemi, mille puhul fikseeritud tasu on aastase kogutasu (13 %) ülekaalukas komponent. Kogutasu koosneb fikseeritud intressimääraga komponendist, mida arvutatakse sihtettevõtja krediidiriskireitingu alusel ja makstakse investeeringu tasuvusest sõltumatult, ning kasumist sõltuvast komponendist, mida makstakse teatava tasuvusmäära ületamise korral. Kasumist sõltuv komponent on väidetavalt alati 250 baaspunkti võrra madalam fikseeritud intressimääraga komponendist. Lisaks aastasele kogutasule (13 %) makstakse ühekordset fikseeritud tasu, mida arvutatakse protsendimäärana passiivse osaluse nominaalsummast ja mis ei sõltu investeeringu tasuvusest.

g) Raamatupidamisarvestus ja maksustamine

(27)	IBG fond selgitab põhjalikult, et IBG fondi passiivset osalust käsitatakse Saksa õiguse (tsiviil- ja maksuõigus, raamatupidamiseeskirjad) ja rahvusvaheliste raamatupidamiseeskirjade (IFRS, IAS) kohaselt tüüpilise passiivse osalusena ja seega krediiditootena.

5. SAKSAMAA MÄRKUSED

5.1. Märkused algatamisotsuse kohta

(28)

Määruse (EÜ) nr 659/1999 artikli 20 lõike 2 kohaselt ja pärast Euroopa Liidu Teatajas avaldatud teadaannet (12) laekusid komisjonile Saksamaa märkused. Saksamaa arvates on IBG fondi passiivne osalus tüüpiline passiivne osalus ja seda tuleb käsitada krediiditootena järgmistel põhjustel:

a)	kõnealust investeerimisvahendit käsitatakse tsiviil- ja maksuõiguse ning raamatupidamiseeskirjade kohaselt võõrkapitalina;

b)	informatsiooni- ja kontrolliõigused, samuti sätted investeeringu lõpetamise kohta on krediiditoodete asjaomaste tingimustega sarnased;

c)	sarnaselt krediiditoodetega tuleb osaluse lõpetamisel maksta põhisumma koos intressidega tagasi;

d)	fikseeritud intressimääraga komponent on ülekaalukas tasukomponent, mis viitab sellele, et IBG fondi passiivset osalust tuleb käsitada krediiditootena;

e)	IBG fondi passiivse osaluse teisejärgulisus laenude ja muude võlakohustuste suhtes on vajalik, et vältida kohest arvestuslikku pankrotti laenusaaja nõrga krediidiolukorra puhul;

f)	väidetavalt on tüüpiline, et pangad ja krediidiasutused käsitlevad vaheinvesteeringuid krediiditootena, isegi kui viimane ei ole garanteeritud.

5.2. Märkused huvitatud isiku märkuste kohta

(29)

Oma märkustes huvitatud isiku märkuste kohta nõustub Saksamaa IBG fondi arvamusega ja kordab oma järeldusi algatamisotsuse kohta esitatud märkustes. Lisaks rõhutab Saksamaa, et IBG fondi passiivne osalus on väljastatud turutingimustega kooskõlas ega sisalda riigiabi, sest on kooskõlas komisjoni teatisega viite- ja diskontomäärade kindlaksmääramise meetodi läbivaatamise kohta (13) (edaspidi „2008. aasta teatis”).

(30)

Järgnenud kirjavahetuse käigus komisjoniga selgitas Saksamaa, et IBG fondi reitingusüsteemi hindas nõustamisettevõte Price Waterhouse Coopers ning selle alusel liigitatakse sihtettevõtjad „väga headeks” (AAA) ja „nõrkadeks/finantsraskustes olevateks” (CCC), kusjuures CCC rühma liigitatud ettevõtjaid ei rahastata. IBG fondi passiivse osaluse vähest garantiid ja järku võetakse arvesse sihtettevõtjate krediidiriski hindamisel.

(31)

Reitingusüsteemi põhjal määratakse kindlaks riskile vastavad intressimäärad. Passiivse osaluse eest tasutakse alati fikseeritud intressimäära alusel, mis koosneb IBORist ja asjakohasest marginaalist. Viimane võib ettevõtte reitingust olenevalt olla 100–650 baaspunkti. Nende ettevõtjate suhtes, mida ei ole IBG fondi reitingusüsteemis hõlmatud, kohaldatakse vähemalt 400 baaspunkti suurust marginaali, mis ei tohi olla väiksem sellest, mida kohaldataks emaettevõtja suhtes.

6. ABI HINDAMINE

6.1. Õiguspärasus

(32)	Saksamaa teatas meetmest enne selle rakendamist ja seega täitis EÜ asutamislepingu artikli 88 lõikest 3 tulenevat kohustust. Meede jõustub alles pärast komisjoni heakskiitu.

6.2. Õiguslik alus abi hindamisel

6.2.1. IBG fondi passiivse osaluse majanduslik liigitamine

(33)

Selleks et teha kindlaks, kas IBG fondi passiivse osaluse näol on majanduslikus mõttes tegu krediiditoote või omakapitaliinstrumendiga, hinnati kõnealuseid instrumente vastavalt suunistele. Suuniste punktis 2.2 on kvaasikapitali investeerimisvahendid ja investeeritavad laenuvahendid määratletud järgmiselt:

— „kvaasikapitali investeerimisvahendid”– vahendid, millest saadav kasum tuleneb valdaja (investor/võlausaldaja) jaoks peamiselt sihtettevõtte kasumist või kahjumist ning mis on kohustuste täitmatajätmise korral tagatiseta. See määratlus põhineb lähenemisel, mille kohaselt peetakse sisu vormist tähtsamaks;

— „investeeritavad laenuvahendid”– laenud ja muud rahastamisvahendid, mis tagavad laenuandjale/investorile põhiosa fikseeritud miinimumtasust ning mis on vähemalt osaliselt garanteeritud. See määratlus põhineb lähenemisel, mille kohaselt peetakse sisu vormist tähtsamaks.

(34)

Suuniste punkti 4.3.3 kohaselt võtab komisjon „hindamisel […] arvesse pigem vahendi majanduslikku sisu, kui tema nimetust või selle liigitust investori poolt [ja võtab eriti arvesse] investori poolt sihtettevõttes võetud riski astet, võimalikku investori kantavat kahjumit, kasumist sõltuvate tasude suhet fikseeritud tasudesse ja investori järku ettevõtte pankroti korral [ja] investeerimisvahendi suhtes kehtivate riiklike õigusnormide, regulatiivsete eeskirjade, finants- ja raamatupidamiseeskirjade kohaldamist, kui need on selleks asjakohased.”

(35)	Pärast Saksamaa esitatud argumentide ja huvitatud isiku (IBG fond) algatamisotsuse kohta esitatud märkustes edastatud teabe hindamist tehti kindlaks järgmine.

a) Investori riskid

(36)

Suuniste alusel arvutati IBG fondi kantud riskide ja võimaliku kahjumi suurus. Sealjuures võeti arvesse, et IBG fondi passiivne osalus, sarnaselt krediiditoodetega, ei kanna lõpetamisel – erinevalt kapitaliinvestoritest – täielikku riski. (14) IBG fondi passiivne osalus ei osale mitte mingil juhul sihtettevõtja kahjumis, nagu see on kapitaliinvesteeringu puhul; sellele on suuniste punktis 4.3.3 viidatud selgelt kui vahe tegemise kriteeriumile omakapitaliinstrumentide ja krediiditoodete vahel. Sarnaselt krediiditoodetega tuleb lepingu sätete kohaselt IBG fondi passiivse osaluse puhul maksta tagasi põhisumma koos intressidega, sealhulgas kasumist sõltuvad komponendid, ettevõtja rahavoogudest. Seetõttu võib IBG fondi passiivset osalust investori kantava riski ja võimaliku kahjumi kontekstis käsitada investeeritava laenuvahendina.

b) Alluvussuhe

(37)

Suuniste kohaselt tuleb arvesse võtta nõuete järku pankroti korral. IBG fondi passiivne osalus allub laenudele ja muudele võlakohustustele, kuid on eesõigusega omakapitali suhtes ning ei osale mitte mingil juhul sihtettevõtja võimalikus kahjumis, mis on krediiditoote tüüpiline tunnus. Garanteerimata või osaliselt garanteeritud võlgade teisejärgulisus võrreldes eelisseisundis võlausaldajate nõuetega on tavaline. Ehkki IBG fondi passiivne osalus, mis on teisejärguline, on tõepoolest seotud suurema riskiga kui mittealluvad võlad, ei kajastu see siiski riskile vastavate intressimäärade määramisel. Nimetatud põhjustel ei piisa teisejärgulisusest teiste võlausaldajatega võrreldes, et liigitada IBG fondi passiivset osalust kvaasikapitali investeerimisvahendina.

c) Garantiid

(38)

Suuniste kohaselt peab krediiditoode olema vähemalt osaliselt garanteeritud. Arvesse tuleb võtta seda, et IBG fondi passiivne osalus on 10–30 % ulatuses selle väärtusest garanteeritud sihtettevõtja osanike garantiide abil. Garantiile esitatavad väiksemad nõuded tulenevad sellest, et kiiresti arenevad tehnoloogiale orienteeritud VKEd ei oma piisavalt kvaliteetseid garantiisid. Lisaks tundub, et IBG fondi passiivse osaluse madala järgu tõttu on osaline garantii asjakohane. Tasu suuruse arvutamisel võetakse asjakohaselt arvesse IBG fondi passiivse osaluse alluvussuhet ja osalist garantiid. Seetõttu tehti kindlaks, et IBG fondi passiivne osalus on suunistega kooskõlas osaliselt garanteeritud.

d) Tasu

(39)

Suuniste kohaselt peab krediiditoote puhul fikseeritud tasu olema ülekaalukas tasukomponent. IBG fondi passiivse osaluse puhul on kasumist sõltuv komponent alati vähemalt 250 baaspunkti võrra väiksem kui fikseeritud intressimääraga komponent. Kogutasule (13 %) lisaks makstav ühekordne fikseeritud tasu ei suurenda veel fikseeritud tasu osakaalu. Seega on IBG fondi passiivse osaluse puhul fikseeritud intressimääraga komponent kooskõlas suunistes sisalduva ülekaaluka tasukomponendiga.

e) Omaniku ja kontrolli vahetumise sätted

(40)

Pärast huvitatud isikutelt saadud põhjaliku teabe hindamist jõudis komisjon järeldusele, et informatsiooni, omaniku ja kontrolli vahetumise sätted sarnanevad IBG fondi passiivse osaluse puhul garanteerimata/osaliselt garanteeritud teisejärguliste krediiditoodete sätetega, mille alusel nõutakse tavaliselt aktiivset järelevalvet ning põhjalikku ja kiiret teavet ettevõtja majandusarengu kohta ning määratakse kindlaks erilised finantsnäitajad või sõlmitakse kokkulepped, mida ettevõtja peab järgima. IBG fondi passiivset osalust tuleb seetõttu, võttes arvesse selle informatsiooni, omaniku ja kontrolli vahetumise sätteid, käsitada krediiditootena.

f) Lepingu lõpetamise õigus

(41)

Algatamisotsuses tunnistas komisjon, et IBG fondi eeldused lõpetada leping passiivse osaluse kaudu sarnanevad krediiditoodete eeldustega, juhul kui investeering lõpetatakse lepingu rikkumise, kokkulepitud tingimuste mittetäitmise, ebaõigete andmete või kontrolli vahetumise korral. Komisjon võttis arvesse, et terminoloogia erinevused väljendavad üksnes IBG fondi passiivse osaluse eripära standardsete krediiditoodetega võrreldes. IBG fondi passiivse osaluse lepingu lõpetamise sätted sarnanevad seega, vaatamata terminoloogilistele erinevustele, põhimõtteliselt standardsete krediiditoodete sätetega.

g) Õiguslik käsitlus, raamatupidamisarvestus ja maksustamine

(42)

Komisjon tegi kindlaks, et IBG fondi passiivne osalus, nagu Saksamaa ja IBG fond tõendasid, on asjakohaste Saksa õigusaktide (tsiviil- ja maksuõigus, raamatupidamiseeskirjad) ning rahvusvaheliste raamatupidamiseeskirjade (IAS) kohaselt tüüpiline passiivne osalus ja seetõttu tuleb seda käsitada krediiditootena.

h) Järeldused

(43)	Pärast IBG fondi passiivse osaluse majandusliku loomuse hindamist tuleb kõnealuste vahendite õigusalase käsitluse, raamatupidamisarvestuse ja maksustamise põhimõtteid arvesse võttes täheldada, et IBG fondi passiivset osalust saab majanduslikult liigitada krediiditootena.

6.2.2. Riigiabi olemasolu IBG fondi passiivse osaluse puhul

(44)

Komisjon hindas IBG fondi passiivset osalust EÜ asutamislepingu artikli 87 kohaselt. EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 1 kohaselt „on igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, ühisturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikidevahelist kaubandust.” Selleks et meede kuuluks EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 1 kohaldamisalasse, peavad olema täidetud neli kriteeriumi:

a)	abi antakse riigi vahendite arvelt;

b)	abimeede kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi seeläbi, et seab soodustatud isikud eelisseisundisse;

c)	eelis on valikuline, st suunatud teatud ettevõtjatele või majandusharudele;

d)	kõnealune meede kahjustab liikmesriikidevahelist kaubandust.

(45)

Algatamisotsuses jõudis komisjon järeldusele, et juhul kui IBG fondi passiivset osalust on võimalik liigitada krediiditootena, saab seda 1997. aasta teatise kohaselt käsitada turutingimustele vastava krediiditootena. Vahend on turutingimustele vastav samuti 2008. aasta teatise kohaselt, kuna IBG fond hindab iga ettevõtja krediidiriski, sealhulgas alluvussuhet pankroti korral ja garantii suurust, ning kohaldab riskile vastavaid intressimäärasid.

(46)	Seetõttu võib järeldada, et IBG fondi passiivne osalus ei ole riigiabi EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 1 tähenduses sihtettevõtjate kasuks,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Meede, mida Saksamaa soovib rakendada fondi IBG Beteiligungsgesellschaft Sachsen-Anhalt mbH abil, ei ole passiivse osaluse puhul riigiabi EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 1 tähenduses.

Artikkel 2

Käesolev otsus on adresseeritud Saksamaa Liitvabariigile.

Brüssel, 8. oktoober 2008

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Neelie KROES

(1) ELT C 246, 20.10.2007, lk 20.

(2) Vt joonealune märkus 1.

(3) Riigiabi N 459/06 – Regionaalabi suunised aastateks 2007–2013 – Regionaalabi kaart: Saksamaa (ELT C 295, 5.12.2006, lk 6).

(4) Komisjon põhjendas seda sellega, et IBG fond ja erainvestorid kannavad ühesuguseid positiivseid ja negatiivseid riske, neil on samasugused eelised ja nende nõuded on sihtettevõtja pankroti korral samaväärsed; aktiivse osaluse konverteerimise korral hinnatakse IBG fondi aktiivset osalust nõuetekohaselt ning aktiivseks osaluseks konverteeritakse kogutasu (nimiväärtus, tasumisele kuuluvad fikseeritud ja ujuvintressid ning kasumiga seotud ühekordne tasu).

(5) Komisjon põhjendas tulemust isikliku fondihalduri määramisega, kes valiti avatud hankemenetluse teel.

(6) Komisjon käsitles IBG fondi riigiettevõttena, mis tõenäoliselt võib kapitali suurendada viisil, mida turumajanduse tingimustes tegutsevatele investoritele ei tagata.

(7) ELT C 194, 18.8.2006, lk 2.

(8) EÜT C 273, 9.9.1997, lk 3.

(9) Kõnealused põhjendused on esitatud ka komisjoni varasemates otsustes: riigiabi N 344/06 – Saksamaa: „SBG” (ELT C 157, 10.7.2007, lk 8); riigiabi N 104/05 – Saksamaa: „Regio MIT Regionalfonds Mittelhessen” (ELT C 295, 26.11.2005, lk 8); riigiabi N 212/04 – Saksamaa: „ERF Riskikapitalifond – Berliin” (ELT C 95, 20.4.2005, lk 8); riigiabi N 213/04 – Saksamaa: „ERF Riskikapitalifond – Schleswig-Holstein” (ELT C 72, 24.3.2006, lk 2); riigiabi N 266/04 – Saksamaa: „ERF Riskikapitalifond – Thüringen” (ELT C 95, 20.4.2005, lk 9); riigiabi N 310/04 – Saksamaa: „ERF Riskikapitalifond – Brandenburg” (ELT C 79, 1.4.2006, lk 25).

(10) EÜT L 83, 27.3.1999, lk 1.

(11) Vt joonealune märkus 1.

(12) Vt joonealune märkus 1.

(13) ELT C 14, 19.1.2008, lk 6.

(14) Kapitaliinvestorid pakuvad tavaliselt pikaajalist kapitali, nõudmata sealjuures tagasimaksmist ja garantiid. Vastutasuks saavad nad osa omakapitalist ja tulu, kui nad investeeringu lõppemisel oma osaluse lõpetavad.

5.5.2009

Euroopa Liidu Teataja

L 111/35

KOMISJONI OTSUS,

29. aprill 2009,

Tšehhi Vabariigi, Eesti, Küprose, Läti, Leedu, Ungari, Malta, Poola, Sloveenia ja Slovakkia makseasutuste raamatupidamisaruannete kontrollimise ja heakskiitmise kohta seoses Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF) 2008. eelarveaastal rahastatud maaelu arendamise meetmete kuludega

(teatavaks tehtud numbri K(2009) 3199 all)

(Ainult eesti-, inglis-, kreeka-, leedu-, läti-, malta-, poola-, slovaki-, sloveeni-, tšehhi- ja ungarikeelne tekst on autentsed)

(2009/366/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 21. juuni 2005. aasta määrust (EÜ) nr 1290/2005 ühise põllumajanduspoliitika rahastamise kohta, (1) eriti selle artikleid 30 ja 39,

olles konsulteerinud põllumajandusfondide komiteega

ning arvestades järgmist:

(1)

Raamatupidamise aastaaruannete põhjal, mille Tšehhi Vabariik, Eesti, Küpros, Läti, Leedu, Ungari, Malta, Poola, Sloveenia ja Slovakkia esitasid seoses maaelu arendamise meetmete kuludega ja koos nõutava lisateabega, tuleb kontrollida ja heaks kiita määruse (EÜ) nr 1290/2005 artikli 6 lõikes 2 osutatud makseasutuste raamatupidamisarvestus. Kontrollimine ja heakskiitmine hõlmab akrediteeritud asutuste aruannete alusel edastatud raamatupidamisaruannete täielikkust, täpsust ja õigsust.

(2)

On lõppenud tähtajad, mis on antud Tšehhi Vabariigile, Eestile, Küprosele, Lätile, Leedule, Ungarile, Maltale, Poolale, Sloveeniale ja Slovakkiale komisjoni 21. juuni 2006. aasta määruse (EÜ) nr 885/2006 (millega nähakse ette nõukogu määruse (EÜ) nr 1290/2005 kohaldamise üksikasjalikud eeskirjad seoses makseasutuste ja teiste organite akrediteerimise ning EAGFi ja EAFRD raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmisega) (2) artikli 7 lõike 2 kohaselt, et esitada komisjonile määruse (EÜ) nr 1290/2005 artikli 8 lõike 1 punktis c ja määruse (EÜ) nr 885/2006 artikli 7 lõikes 1 osutatud dokumendid.

(3)	Komisjon on kontrollinud esitatud teavet ja edastanud Tšehhi Vabariigile, Eestile, Küprosele, Lätile, Leedule, Ungarile, Maltale, Poolale, Sloveeniale ja Slovakkiale enne 31. märtsi 2009 oma kontrolli tulemused koos vajalike muudatustega.

(4)

Komisjoni 5. jaanuari 2004. aasta määruse (EÜ) nr 27/2004 (millega kehtestatakse üksikasjalikud üleminekueeskirjad nõukogu määruse (EÜ) nr 1257/1999 kohaldamiseks seoses Tšehhi Vabariigis, Eestis, Küprosel, Lätis, Leedus, Ungaris, Maltal, Poolas, Sloveenias ja Slovakkias EAGGF tagatisrahastust rahastatavate maaelu arendamise meetmetega) (3) artikli 7 lõikega 2 hõlmatud maaelu arendamise kulude puhul tuleb kontrollimise ja heakskiitmise otsuse tulemus järgnevatest komisjoni maksetest lahutada või nendele liita.

(5)

Teatavate makseasutuste puhul võib komisjon raamatupidamise aastaaruannete ja nende lisadokumentide kontrolli põhjal teha otsuse esitatud aruannete täielikkuse, täpsuse ja õigsuse kohta. Neid summasid käsitlevad üksikasjad on kirjas koondaruandes, mis on esitatud fondikomiteele samal ajal käesoleva otsusega.

(6)	Kontrollimiste põhjal vajab teatavate makseasutuste esitatud teave täiendavat uurimist ja seetõttu ei saa nende raamatupidamisarvestusi käesoleva otsusega kinnitada.

(7)	Määrusega (EÜ) nr 27/2004 hõlmatud maaelu arendamise kulude puhul tuleb raamatupidamisarvestuse kontrolli ja heakskiitmise otsuse alusel tagasi nõutavad või makstavad summad järgnevatest maksetest lahutada või nendele liita.

(8)	Vastavalt määruse (EÜ) nr 1290/2005 artikli 30 lõikele 2 ei piira käesolev otsus selliste komisjoni poolt hiljem vastu võetavate otsuste kohaldamist, millega ühendus ei rahasta kulusid, mis ei ole tehtud kooskõlas ühenduse eeskirjadega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF) 2008. eelarveaastal rahastatud liikmesriikide makseasutuste maaelu arendamise meetmete kulude raamatupidamisarvestus on kontrollitud ja heaks kiidetud, ilma et see piiraks artikli 2 kohaldamist.

Vastavalt käesolevale otsusele liikmesriikidelt tagasi nõutavad või liikmesriikidele makstavad summad seoses maaelu arendamise meetmetega, mida kohaldatakse Tšehhi Vabariigis, Eestis, Küprosel, Lätis, Leedus, Ungaris, Maltal, Poolas, Sloveenias ja Slovakkias, esitatakse I ja II lisas.

Artikkel 2

III lisas loetletud liikmesriikide makseasutuste 2008. eelarveaasta raamatupidamisarvestused seoses maaelu arendamise meetmetega, mida kohaldatakse Tšehhi Vabariigis, Eestis, Küprosel, Lätis, Leedus, Ungaris, Maltal, Poolas, Sloveenias ja Slovakkias, jäetakse käesolevast otsusest välja ning nende kontrollimise ja heakskiitmise otsus tehakse edaspidi.

Artikkel 3

Käesolev otsus on adresseeritud Tšehhi Vabariigile, Eesti Vabariigile, Küprose Vabariigile, Läti Vabariigile, Leedu Vabariigile, Ungari Vabariigile, Malta Vabariigile, Poola Vabariigile, Sloveenia Vabariigile ja Slovaki Vabariigile.

Brüssel, 29. aprill 2009

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Mariann FISCHER BOEL

(1) ELT L 209, 11.8.2005, lk 1.

(2) ELT L 171, 23.6.2006, lk 90.

(3) ELT L 5, 9.1.2004, lk 36.

I LISA

MAKSEASUTUSTE RAAMATUPIDAMISARVESTUSE KONTROLLIMINE JA HEAKSKIITMINE

2008. EELARVEAASTA – EAGFI MAAELU ARENDAMISE KULUD UUTES LIIKMESRIIKIDES

Liikmesriikidelt tagasi nõutavad või liikmesriikidele makstavad summad

LR		Makseasutuste 2008. eelarveaasta kulud		Kokku a + b	Vähendamised	Kokku	Liikmesriigile eelarveaasta eest hüvitatud vahemaksed	Liikmesriigilt tagasi nõutavad (–) või liikmesriigile makstavad (+) summad (1)
		kontrollitud ja heaks kiidetud	välja jäetud
		= aastaaruandes deklareeritud kulud	= liikmesriigile eelarveaasta eest hüvitatud vahemaksete kogusumma
		a	b	c = a + b	d	e = c + d	f	g = e - f
CZ	EUR	32 399 539,50		32 399 539,50	0,00	32 399 539,50	0,00	32 399 539,50
EE	EUR	24 148 768,74		24 148 768,74	0,00	24 148 768,74	0,00	24 148 768,74
CY	EUR	17 570 826,20		17 570 826,20	0,00	17 570 826,20	11 388 159,00	6 182 667,20
LV	EUR	46 986 857,87		46 986 857,87	0,00	46 986 857,87	0,00	46 986 857,87
LT	EUR	79 148 259,37		79 148 259,37	0,00	79 148 259,37	0,00	79 148 259,37
HU	EUR	90 290 537,46		90 290 537,46	0,00	90 290 537,46	0,00	90 290 537,46
MT	EUR	0,00	2 699 140,00	2 699 140,00	0,00	2 699 140,00	2 699 140,00	0,00
PL	EUR	121 595 191,28		121 595 191,28	0,00	121 595 191,28	0,00	121 595 191,28
SI	EUR	607 424,53		607 424,53	0,00	607 424,53	0,00	607 424,53
SK	EUR	39 259 760,34		39 259 760,34	0,00	39 259 760,34	0,00	39 259 760,34

LR	Programmi rakendamiseks tehtud, kuid veel kontrollimata ja heaks kiitmata ettemaksed (määruse (EÜ) nr 1260/1999 artikkel 32)
CZ	EUR	86 848 000,00
EE	EUR	24 080 000,00
CY	EUR	11 968 000,00
LV	EUR	52 496 000,00
LT	EUR	78 320 000,00
HU	EUR	96 368 000,00
MT	EUR	4 304 000,00
PL	EUR	458 624 000,00
SI	EUR	45 056 000,00
SK	EUR	63 536 000,00

(1) Kuna makseid on kõikidele liikmesriikidele tehtud 95 % ulatuses rahastamiskavast, siis tehakse lõplik arvestus programmi lõpetamisel.

Märkus: Tšehhi puhul ületab 2008. majandusaastaks heakskiidetud summa, mis liideti eelmiste aastate summadele, EAGFi vahendid, nagu on sätestatud programmi heakskiitvas komisjoni otsuses. EAGFi lõplik programmi eest makstav jääksumma arvutatakse vastavalt EAGGFi kogutoetusele.

II LISA

EAGFI MAAELU ARENDAMISE MEETME KONTROLLITUD JA HEAKSKIIDETUD KULUD UUTES LIIKMESRIIKIDES 2008

Aastaaruannete ja kuludeklaratsioonide vaheline erinevus

TŠEHHI VABARIIK

Nr	Meetmed	Kulud 2008. a I lisa veerg a	Vähendamised I lisa veerg d	2008. a kontrollitud ja heaks kiidetud I lisa veerg e
		i	ii	iii = i + ii
1	Ennetähtaegselt pensionile jäämine	486 177,10		486 177,10
2	Ebasoodsamad piirkonnad	–62 324,19		–62 324,19
3	Põllumajanduse keskkonnapoliitika	24 415 487,28		24 415 487,28
4	Metsandus	768 151,81		768 151,81
5	Tootjarühmad	6 792 047,50		6 792 047,50
6	Tehniline abi	0,00		0,00
7	SAPARD	0,00		0,00
700	Investeeringud põllumajandusettevõtetesse, määrus (EÜ) nr 1268/99	0,00		0,00
701	Töötlemine ja turustamine, määrus (EÜ) nr 1268/1999	0,00		0,00
702	Üleujutuskahju	0,00		0,00
703	Kvaliteedi parandamine	0,00		0,00
704	Maaparandus ja ümberkruntimine	0,00		0,00
705	Külade renoveerimine ja arendamine	0,00		0,00
706	Üleujutuskahju 2	0,00		0,00
707	Maapiirkonna infrastruktuuri arendamine	0,00		0,00
708	Tegevuse arendamine ja mitmekesistamine	0,00		0,00
709	Põllumajandusliku tootmise meetodid	0,00		0,00
710	Kutsehariduse parendamine	0,00		0,00
711	SAPARDi tehniline abi	0,00		0,00
	Kokku	32 399 539,50	0,00	32 399 539,50

EESTI

Nr	Meetmed	Kulud 2008. a I lisa veerg a	Vähendamised I lisa veerg d	2008. a kontrollitud ja heaks kiidetud I lisa veerg e
		i	ii	iii = i + ii
1	Ebasoodsamad piirkonnad	–85 013,95		–85 013,95
2	Põllumajanduse keskkonnapoliitika	20 416 942,68		20 416 942,68
3	Põllumajandusmaa metsastamine	125 877,94		125 877,94
4	Toetus peamiselt oma tarbeks tootvatele taludele	2 154 035,51		2 154 035,51
5	Nõuete täitmine	1 373 830,87		1 373 830,87
6	Täiendavad otsetoetused	4 570,72		4 570,72
7	Tehniline abi	155 007,67		155 007,67
8	SAPARD	0,00		0,00
9	Toetus keskkonnaalaste kitsendustega piirkondadele	3 517,30		3 517,30
	Kokku	24 148 768,74	0,00	24 148 768,74

KÜPROS

Nr	Meetmed	Kulud 2008. a I lisa veerg a	Vähendamised I lisa veerg d	2008. a kontrollitud ja heaks kiidetud I lisa veerg e
		i	ii	iii = i + ii
1	Investeerimistoetus loomsete jäätmete käitlemiseks	2 160 970,53		2 160 970,53
2	Parendamise ja arendamise toetamine	3 845 690,82		3 845 690,82
3	Tootjarühmade loomise toetamine	391 894,08		391 894,08
4	Põllumajandustootjate kutsehariduse edendamine	0,00		0,00
5	Põllumajandustootjate tehnilised ja nõustamisteenused	58 475,17		58 475,17
6	Ennetähtaegselt pensionile jäämine	500 463,80		500 463,80
7	Noorte põllumajandustootjate starditoetus	710 000,00		710 000,00
8	ELi standardite järgimine	1 890 818,08		1 890 818,08
9	Keskkonnasõbralike põllumajandusmeetmete vastuvõtmine	2 724 287,26		2 724 287,26
10	Põllumajanduse keskkonnameetmed loodusväärtuste kaitseks	2 608 009,46		2 608 009,46
11	Metsastamine	40 915,05		40 915,05
12	Infrastruktuuri parandamine loomakasvatuse arendamiseks	490 532,61		490 532,61
13	Ebasoodsamad piirkonnad	–13 576,13		–13 576,13
14	Kvaliteedikavade toetamine	673 718,97		673 718,97
15	Väikesemahulise traditsioonilise töötlemise toetamine	584 241,84		584 241,84
16	Põllumajanduslike ja traditsiooniliste maastike kaitse	282 638,86		282 638,86
17	Metsatulekahjude ja muude loodusõnnetuste vastu kaitsmine	123 163,39		123 163,39
18	Mittepõllumajandusliku maa metsastamine	396 079,52		396 079,52
19	Saagikoristamisprotsessi parendamine	0,00		0,00
20	Tehniline toetus rakendamise puhul, seire	70 039,46		70 039,46
21	Kohaliku taseme ühisalgatuse tehniline toetus	32 463,43		32 463,43
	Kokku	17 570 826,20	0,00	17 570 826,20

LÄTI

Nr	Meetmed	Kulud 2008. a I lisa veerg a	Vähendamised I lisa veerg d	2008. a kontrollitud ja heaks kiidetud I lisa veerg e
		i	ii	iii = i + ii
1	Ennetähtaegselt pensionile jäämine	3 250 393,40		3 250 393,40
2	Tootjarühmad	1 589 329,59		1 589 329,59
3	Toetus peamiselt oma tarbeks tootvatele taludele	10 953 829,98		10 953 829,98
4	Nõuete täitmine	7 050 638,64		7 050 638,64
5	Põllumajanduse keskkonnapoliitika	23 854 472,13		23 854 472,13
6	Ebasoodsamad piirkonnad	34 948,53		34 948,53
7	Tehniline abi	258 913,87		258 913,87
8	Eelmisest programmitöö perioodist üle kantud kohustused	–5 668,27		–5 668,27
9	Ühtse pindalatoetuse jaoks ressurside eraldamine	0,00		0,00
	Kokku	46 986 857,87	0,00	46 986 857,87

LEEDU

Nr	Meetmed	Kulud 2008. a I lisa veerg a	Vähendamised I lisa veerg d	2008. a kontrollitud ja heaks kiidetud I lisa veerg e
		i	ii	iii = i + ii
1	Põllumajanduse keskkonnapoliitika	27 947 981,79		27 947 981,79
2	Ebasoodsamad piirkonnad ja keskkonnaalaste kitsendustega piirkonnad	48 234,08		48 234,08
3	Nõuete täitmine	26 055 356,07		26 055 356,07
4	Põllumajandusmaa metsastamine	1 734 572,99		1 734 572,99
5	Ennetähtaegselt pensionile jäämine	19 490 903,99		19 490 903,99
6	Toetus restruktureeritavatele osaelatustaludele	2 081 962,83		2 081 962,83
7	Muud meetmed	447 848,76		447 848,76
8	Tehniline abi	1 330 659,16		1 330 659,16
9	Täiendavad riiklikud otsetoetused	10 739,70		10 739,70
	Kokku	79 148 259,37	0,00	79 148 259,37

UNGARI

Nr	Meetmed	Kulud 2008. a I lisa veerg a	Vähendamised I lisa veerg d	2008. a kontrollitud ja heaks kiidetud I lisa veerg e
		i	ii	iii = i + ii
1	Põllumajanduse keskkonnapoliitika	59 606 523,82		59 606 523,82
2	Nõuete täitmine	13 784 071,07		13 784 071,07
3	Metsastamine	15 357 233,59		15 357 233,59
4	Toetus peamiselt oma tarbeks tootvatele taludele	322 737,06		322 737,06
5	Tootjarühmad	– 233,15		– 233,15
6	Ennetähtaegselt pensionile jäämine	0,00		0,00
7	Ebasoodsamad piirkonnad	–25 011,06		–25 011,06
8	Tehniline abi	1 245 216,13		1 245 216,13
9	Määruse (EÜ) nr 1268/1999 alusel heaks kiidetud projektid	0,00		0,00
10	Täiendavad riiklikud otsetoetused	0,00		0,00
	Kokku	90 290 537,46	0,00	90 290 537,46

POOLA

Nr	Meetmed	Kulud 2008. a I lisa veerg a	Vähendamised I lisa veerg d	2008. a kontrollitud ja heaks kiidetud I lisa veerg e
		i	ii	iii = i + ii
1	Ennetähtaegselt pensionile jäämine	25 431 473,58		25 431 473,58
2	Toetus peamiselt oma tarbeks tootvatele taludele	12 965 617,28		12 965 617,28
3	Ebasoodsamad piirkonnad	–1 487 716,01		–1 487 716,01
4	Keskkonnasõbralikud põllumajandusettevõtted ja loomade heaolu	5 663 544,07		5 663 544,07
5	Metsastamine	11 625 652,61		11 625 652,61
6	ELi nõuete järgimine	62 703 110,98		62 703 110,98
7	Tootjarühmad	1 799 132,10		1 799 132,10
8	Tehniline abi	2 763 199,78		2 763 199,78
9	Täiendavad otsetoetused	140 155,01		140 155,01
10	Määruse (EÜ) nr 1268/1999 alusel heaks kiidetud projektid	–8 978,12		–8 978,12
	Kokku	121 595 191,28	0,00	121 595 191,28

SLOVEENIA

Nr	Meetmed	Kulud 2008. a I lisa veerg a	Vähendamised I lisa veerg d	2008. a kontrollitud ja heaks kiidetud I lisa veerg e
		i	ii	iii = i + ii
1	Ebasoodsamad piirkonnad	78 615,04		78 615,04
2	Põllumajanduse keskkonnapoliitika	–1 190 735,17		–1 190 735,17
3	Ennetähtaegselt pensionile jäämine	1 386 969,91		1 386 969,91
4	Nõuete täitmine	199 761,17		199 761,17
5	Tehniline abi	101 777,75		101 777,75
6	SAPARDi programm	34 856,75		34 856,75
7	Täiendavad otsetoetused	–3 820,92		–3 820,92
	Kokku	607 424,53	0,00	607 424,53

SLOVAKKIA

Nr	Meetmed	Kulud 2008. a I lisa veerg a	Vähendamised I lisa veerg d	2008. a kontrollitud ja heaks kiidetud I lisa veerg e
		i	ii	iii = i + ii
1	Investeeringud põllumajandusettevõtetesse	1 650 413,98		1 650 413,98
2	Koolitused	0,00		0,00
3	Ebasoodsamad piirkonnad ja keskkonnaalaste kitsendustega piirkonnad	317 367,06		317 367,06
4	Nõuete täitmine	3 982 447,52		3 982 447,52
5	Põllumajanduslik keskkonnatoetus	25 815 864,82		25 815 864,82
6	Põllumajandustoodete töötlemise ja turustamise parandamine	942 660,39		942 660,39
7	Metsade majandamine	4 564,40		4 564,40
8	Põllumajandusmaa metsastamine	106 689,23		106 689,23
9	Maakorraldus	465 593,60		465 593,60
10	Tegevuse mitmekesistamine	34 451,27		34 451,27
11	Toetus peamiselt oma tarbeks tootvatele taludele	414 691,29		414 691,29
12	Tootjarühmad	2 387 788,82		2 387 788,82
13	Tehniline abi, sh hindamine	3 137 462,36		3 137 462,36
14	Täiendavad otsetoetused	– 234,40		– 234,40
901	Investeeringud põllumajandusettevõtetesse, määrus (EÜ) nr 1268/99	0,00		0,00
905	Põllumajanduslik keskkonnatoetus – määruse (EÜ) nr 1268/1999 alusel heaks kiidetud projektid	0,00		0,00
907	Metsade majandamine – määruse (EÜ) nr 1268/1999 alusel heaks kiidetud projektid	0,00		0,00
912	Tootjarühmad – määruse (EÜ) nr 1268/1999 alusel heaks kiidetud projektid	0,00		0,00
	Kokku	39 259 760,34	0,00	39 259 760,34

III LISA

MAKSEASUTUSTE RAAMATUPIDAMISARVESTUSE KONTROLLIMINE JA HEAKSKIITMINE

2008. EELARVEAASTA – EAGFI MAAELU ARENDAMISE KULUD UUTES LIIKMESRIIKIDES

Loetelu makseasutustest, mille raamatupidamine on otsusest välja jäetud ning mille kontrollimise ja heakskiitmise kohta tehakse otsus hiljem

Liikmesriik	Makseasutus
Malta	MRRA

5.5.2009

Euroopa Liidu Teataja

L 111/44

KOMISJONI OTSUS,

29. aprill 2009

Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF) 2008. eelarveaastal rahastatud liikmesriikide makseasutuste kulude raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmise kohta

(teatavaks tehtud numbri K(2009) 3217 all)

(2009/367/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvese Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 21. juuni 2005. aasta määrust (EÜ) nr 1290/2005 ühise põllumajanduspoliitika rahastamise kohta, (1) eriti selle artikleid 30 ja 32,

olles konsulteerinud põllumajandusfondide komiteega,

ning arvestades järgmist:

(1)

Vastavalt määruse (EÜ) nr 1290/2005 artiklile 30 kontrollib komisjon kõnealuse määruse artiklis 6 osutatud makseasutuste raamatupidamisarvestust ja kiidab selle heaks liikmesriikide esitatud raamatupidamise aastaaruannete ja nendele lisatud kontrollimiseks ja heakskiitmiseks vajaliku teabe ning raamatupidamisaruannete täielikkust, täpsust ja õigsust käsitleva tõendi põhjal.

(2)

Vastavalt komisjoni 21. juuni 2006. aasta määruse (EÜ) nr 883/2006 (millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1290/2005 rakenduseeskirjad seoses makseasutuste raamatupidamisarvestuse, kulu- ja tuludeklaratsioonide ning kulude hüvitamise tingimustega Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi (EAGF) ja Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi (EAFRD) raames) (2) artikli 5 lõike 1 teisele lõigule võetakse 2008. eelarveaastal arvesse liikmesriikides ajavahemikul 16. oktoobrist 2007 kuni 15. oktoobrini 2008 tehtud kulutused.

(3)	Komisjon on kontrollinud liikmesriikide esitatud teavet ja edastanud liikmesriikidele enne 31. märtsi 2009 oma kontrolli tulemused koos vajalike muudatustega.

(4)

Teatavate makseasutuste puhul võib komisjon raamatupidamise aastaaruannete ja nende lisadokumentide kontrolli põhjal teha otsuse esitatud aastaaruannete täielikkuse, täpsuse ja õigsuse kohta. I lisas on sätestatud summad, mis on liikmesriikide poolt kontrollitud ja heaks kiidetud, ja summad, mis nõutakse liikmesriigilt tagasi või mis makstakse liikmesriigile.

(5)	Teatavate teiste makseasutuste esitatud teave vajab täiendavat uurimist ja nende raamatupidamisarvestusi ei saa käesoleva otsusega kinnitada. Asjaomased makseasutused loetletakse II lisas.

(6)

Vastavalt määruse (EÜ) nr 883/2006 artikli 9 lõikele 4 tuleb augustis, septembris ja oktoobris toimunud tähtaegade ületamisi siiski raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmise otsuses arvestada. Osa kuludest, mis teatavad liikmesriigid nendel 2008. aasta kuudel deklareerisid, tehti pärast ettenähtud tähtaegu. Käesolevas otsuses tuleks seetõttu kindlaks määrata vajalikud vähendamised.

(7)

Komisjon on vastavalt määruse (EÜ) nr 1290/2005 artiklile 17 ja määruse (EÜ) nr 883/2006 artiklile 9 teatavaid 2008. eelarveaasta raamatupidamisarvestuse kannete alusel tehtavaid igakuiseid makseid juba vähendanud või need peatanud. Vältimaks kõnealuste summade enneaegset või ajutist hüvitamist, ei tohiks neid käesoleva otsusega kinnitada ja neid peaks täiendavalt uurima määruse (EÜ) nr 1290/2005 artiklis 31 sätestatud vastavuse kontrolli kohaselt.

(8)

Vastavalt määruse (EÜ) nr 1290/2005 artikli 32 lõikele 5 katab eeskirjade eiramisest tingitud tagasinõudmise puudumise finantstagajärgedest 50 % asjaomane liikmesriik, kui tagasinõudmist ei ole toimunud nelja aasta jooksul pärast esmakordset halduslikku või kohtulikku tuvastamist või kaheksa aasta jooksul, kui tagasinõudmine toimub riigisisese kohtu kaudu. Kõnealuse määruse artikli 32 lõike 3 kohaselt peavad liikmesriigid koos raamatupidamise aastaaruannetega esitama kokkuvõtva aruande eeskirjade eiramiste tagajärjel algatatud tagasinõudmise menetluste seisust. Üksikasjalikud eeskirjad liikmesriikide aruandluskohustuse kohaldamise kohta seoses tagasinõutavate summadega on sätestatud komisjoni 21. juuni 2006. aasta määruses (EÜ) nr 885/2006, millega nähakse ette nõukogu määruse (EÜ) nr 1290/2005 kohaldamise üksikasjalikud eeskirjad seoses makseasutuste ja teiste organite akrediteerimise ning EAGFi ja EAFRD raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmisega (3). Kõnealuse määruse III lisas on sätestatud tabel, mille liikmesriigid pidid 2009. aastal esitama. Liikmesriikide täidetud tabelite alusel peaks komisjon otsustama, millised on finantstagajärjed, kui eeskirjade eiramisest tingitud tagasinõudmist ei ole toimunud vastavalt nelja või kaheksa aasta jooksul. See otsus ei mõjuta nõuetele vastavust käsitlevaid otsuseid vastavalt määruse (EÜ) nr 1290/2005 artikli 32 lõikele 8.

(9)

Vastavalt määruse (EÜ) nr 1290/2005 artikli 32 lõikele 6 võivad liikmesriigid otsustada tagasinõudmismenetlust mitte alustada. Sellise otsuse võib teha vaid juhul, kui juba tehtud ja tõenäolised kulud on suuremad kui tagasinõutav summa või kui tagasinõudmine osutub võimatuks, kuna võlgnik või eeskirjade eiramise eest juriidilist vastutust kandvad isikud on asjaomase liikmesriigi õigusaktide kohaselt tunnistatud maksejõuetuks. Kui see otsus tehakse nelja aasta jooksul pärast esmakordset halduslikku või kohtulikku tuvastamist või kaheksa aasta jooksul, kui tagasinõudmine toimub riigisisese kohtu kaudu, kaetakse eeskirjade eiramisega seotud tagasinõudmise puudumise finantstagajärgedest 100 % ühenduse eelarvest. Määruse (EÜ) nr 1290/2005 artikli 32 lõikes 3 osutatud kokkuvõtvas aruandes esitatakse summad, mille puhul liikmesriik otsustas tagasinõudmismenetlust mitte alustada, ning tema otsuse põhjendus. Neid summasid ei pea katma asjaomased liikmesriigid ja seega kaetakse need ühenduse eelarvest. See otsus ei mõjuta tulevasi nõuetele vastavust käsitlevaid otsuseid vastavalt kõnealuse määruse artikli 32 lõikele 8.

(10)	Vastavalt määruse (EÜ) nr 1290/2005 artikli 30 lõikele 2 ei piira käesolev otsus selliste komisjoni poolt hiljem vastu võetavate otsuste kohaldamist, millega ühendus ei rahasta kulusid, mis ei ole tehtud kooskõlas ühenduse eeskirjadega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Kiidetakse heaks liikmesriikide makseasutuste 2008. eelarveaasta raamatupidamisarvestused, mis käsitlevad Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi (EAGF) rahastatud kulusid, välja arvatud artiklis 2 osutatud makseasutuste raamatupidamisarvestused.

I lisas on sätestatud summad, mis käesoleva otsuse kohaselt nõutakse liikmesriigilt tagasi või mis makstakse liikmesriigile, kaasa arvatud need, mis tulenevad määruse (EÜ) nr 1290/2005 artikli 32 lõike 5 kohaldamisest.

Artikkel 2

Liikmesriikide makseasutuste raamatupidamisarvestused, mis on sätestatud II lisas ja mis käsitlevad 2008. eelarveaastal EAGFi rahastatud kulusid, jäetakse käesolevast otsusest välja ning nende kontrollimise ja heakskiitmise otsus tehakse edaspidi.

Artikkel 3

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 29. aprill 2009

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Mariann FISCHER BOEL

(1) ELT L 209, 11.8.2005, lk 1.

(2) ELT L 171, 23.6.2006, lk 1.

(3) ELT L 171, 23.6.2006, lk 90.

I LISA

MAKSEASUTUSTE RAAMATUPIDAMISARVESTUSE KONTROLLIMINE JA HEAKSKIIT

2008. EELARVEAASTA

Summad, mis nõutakse liikmesriigilt tagasi või mis makstakse liikmesriigile iga maaelu

MS		2008 – makseasutuse kulud / sihtotstarbelised tulud, mille puhul raamatupidamisarvestus on		Kokku a + b	Kogu eelarveaasta vähendamised ja peatamised (1)	Vähendamised vastavalt määruse (EÜ) nr 1290/2005 artiklile 32	Kokku, sh vähendamised ja peatamised	Liikmesriigile eelarveaastal tehtud ettemaksed	Liikmesriigilt tagasi nõutavad (–) või liikmesriigile makstavad (+) summad (2)
		kontrollitud ja heaks kiidetud	eraldatud
		= aastaaruandes esitatud kulud / sihtotstarbelised tulud	= igakuistes deklaratsioonides esitatud kulud / sihtotstarbelised tulud kokku
		a	b	c = a + b	d	e	f = c + d + e	g	h = f – g
BE	EUR	432 608 618,53	273 518 319,77	706 126 938,30	– 593,30	–54 510,68	706 071 834,32	706 201 150,75	– 129 316,43
BG	EUR	173 261 850,21	0,00	173 261 850,21	–10 969,94	0,00	173 250 880,27	173 262 003,11	–11 122,84
CZ	EUR	382 633 310,43	0,00	382 633 310,43	0,00	0,00	382 633 310,43	382 638 179,78	–4 869,35
DK	DKK	0,00	0,00	0,00	0,00	–14 764,84	–14 764,84	0,00	–14 764,84
DK	EUR	981 148 146,05	0,00	981 148 146,05	– 334 916,53	0,00	980 813 229,52	980 605 638,09	207 591,43
DE	EUR	4 679 844 580,08	421 042 712,93	5 100 887 293,01	–37 390,29	–2 874 536,38	5 097 975 366,35	5 101 133 812,30	–3 158 445,95
EE	EUR	41 604 457,53	0,00	41 604 457,53	–30 242,24	0,00	41 574 215,29	41 537 242,47	36 972,82
IE	EUR	1 452 426 445,64	0,00	1 452 426 445,64	– 152 676,24	– 209 340,42	1 452 064 428,98	1 450 327 500,26	1 736 928,72
EL	EUR	0,00	2 460 745 905,37	2 460 745 905,37	0,00	0,00	2 460 745 905,37	2 460 745 905,37	0,00
ES	EUR	5 476 876 522,21	0,00	5 476 876 522,21	–4 919 283,22	–4 564 317,68	5 467 392 921,32	5 475 621 557,38	–8 228 636,07
FR	EUR	8 323 180 801,10	0,00	8 323 180 801,10	–1 302 798,28	–18 942 379,66	8 302 935 623,16	8 324 404 948,60	–21 469 325,44
IT	EUR	4 168 669 787,38	101 969 623,15	4 270 639 410,53	–1 887 157,65	–4 363 298,08	4 264 388 954,80	4 264 132 179,52	256 775,28
CY	EUR	27 774 540,54	0,00	27 774 540,54	0,00	0,00	27 774 540,54	27 774 540,54	0,00
LV	EUR	96 759 251,98	0,00	96 759 251,98	0,00	0,00	96 759 251,98	96 760 415,54	–1 163,56
LT	EUR	155 733 024,94	0,00	155 733 024,94	0,00	0,00	155 733 024,94	155 996 896,19	– 263 871,25
LU	EUR	33 965 171,44	0,00	33 965 171,44	–1 273,90	0,00	33 963 897,54	33 787 840,71	176 056,83
HU	EUR	486 553 484,46	0,00	486 553 484,46	–11 055,36	0,00	486 542 429,10	492 387 580,59	–5 845 151,49
MT	EUR	0,00	2 472 341,64	2 472 341,64	0,00	0,00	2 472 341,64	2 472 341,64	0,00
NL	EUR	854 800 814,16	0,00	854 800 814,16	–91 807,12	–65 076,30	854 643 930,74	856 242 767,86	–1 598 837,12
AT	EUR	656 513 475,83	0,00	656 513 475,83	0,00	–44 207,31	656 469 268,52	656 496 253,55	–26 985,03
PL	EUR	1 172 220 664,21	0,00	1 172 220 664,21	0,00	0,00	1 172 220 664,21	1 172 232 662,17	–11 997,96
PT	EUR	0,00	720 094 153,57	720 094 153,57	0,00	0,00	720 094 153,57	720 094 153,57	0,00
RO	EUR	0,00	461 870 850,36	461 870 850,36	0,00	0,00	461 870 850,36	461 870 850,36	0,00
SI	EUR	93 014 996,23	0,00	93 014 996,23	0,00	0,00	93 014 996,23	93 152 578,75	– 137 582,52
SK	EUR	169 701 265,50	0,00	169 701 265,50	0,00	0,00	169 701 265,50	169 768 426,79	–67 161,29
FI	EUR	565 626 400,21	0,00	565 626 400,21	–2 432,42	–7 736,10	565 616 231,70	567 200 798,71	–1 584 567,01
SE	SEK	0,00	0,00	0,00	0,00	–65 415,38	–65 415,38	0,00	–65 415,38
SE	EUR	713 833 441,95	0,00	713 833 441,95	–35 629,22	0,00	713 797 812,73	713 869 554,32	–71 741,59
UK	GBP	0,00	0,00	0,00	0,00	–58 909,25	–58 909,25	0,00	–58 909,25
UK	EUR	3 158 349 336,06	0,00	3 158 349 336,06	–14 574 228,18	0,00	3 143 775 107,88	3 223 172 099,30	–79 396 991,42

MS		Kulud (3)	Sihtotstarbelised tulud (3)	Suhkrufond		Artikkel 32 (= e)	Kokku (= h)
		Kulud (3)	Sihtotstarbelised tulud (3)	Kulud (4)	Sihtotstarbelised tulud (4)	Artikkel 32 (= e)
		05 07 01 06	6701	05 02 16 02	6803	6702
		i	j	k	l	m	n = i + j + k + l + m
BE	EUR	–74 805,75	0,00	0,00	0,00	–54 510,68	– 129 316,43
BG	EUR	–11 122,84	0,00	0,00	0,00	0,00	–11 122,84
CZ	EUR	–4 869,35	0,00	0,00	0,00	0,00	–4 869,35
DK	DKK	0,00	0,00	0,00	0,00	–14 764,84	–14 764,84
DK	EUR	207 591,43	0,00	0,00	0,00	0,00	207 591,43
DE	EUR	– 209 002,65	–74 906,93	0,00	0,00	–2 874 536,38	–3 158 445,95
EE	EUR	36 972,82	0,00	0,00	0,00	0,00	36 972,82
IE	EUR	1 946 269,14	0,00	0,00	0,00	– 209 340,42	1 736 928,72
EL	EUR	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00
ES	EUR	–3 664 318,39	0,00	0,00	0,00	–4 564 317,68	–8 228 636,07
FR	EUR	–2 526 945,78	0,00	0,00	0,00	–18 942 379,66	–21 469 325,44
IT	EUR	4 620 073,36	0,00	0,00	0,00	–4 363 298,08	256 775,28
CY	EUR	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00
LV	EUR	–1 035,93	– 127,63	0,00	0,00	0,00	–1 163,56
LT	EUR	– 263 563,31	– 307,94	0,00	0,00	0,00	– 263 871,25
LU	EUR	176 056,83	0,00	0,00	0,00	0,00	176 056,83
HU	EUR	–5 845 151,49	0,00	0,00	0,00	0,00	–5 845 151,49
MT	EUR	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00
NL	EUR	–1 444 785,70	–88 975,12	0,00	0,00	–65 076,30	–1 598 837,12
AT	EUR	17 222,28	0,00	0,00	0,00	–44 207,31	–26 985,03
PL	EUR	–11 997,96	0,00	0,00	0,00	0,00	–11 997,96
PT	EUR	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00
RO	EUR	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00
SI	EUR	– 137 582,52	0,00	0,00	0,00	0,00	– 137 582,52
SK	EUR	3 555,47	–70 716,76	0,00	0,00	0,00	–67 161,29
FI	EUR	–1 521 889,93	–54 940,99	0,00	0,00	–7 736,10	–1 584 567,01
SE	SEK	0,00	0,00	0,00	0,00	–65 415,38	–65 415,38
SE	EUR	–71 741,59	0,00	0,00	0,00	0,00	–71 741,59
UK	GBP	0,00	0,00	0,00	0,00	–58 909,25	–58 909,25
UK	EUR	–79 396 991,42	0,00	0,00	0,00	0,00	–79 396 991,42

(1) Vähendamisi ja peatamisi on arvestatud maksesüsteemis, millele lisanduvad 2008. aasta augustis, septembris ja oktoobris ettenähtud tähtaegadest kinni pidamata jätmisest tulenevad korrektsioonid.

(2) Liikmesriigilt tagasi nõutavate või liikmesriigile makstavate summade arvutamisel on arvestatud aastase kontrollitud ja kinnitatud kuludeklaratsiooni kogusummat (veerg a) või käesolevast otsusest eraldatud igakuiste kuludeklaratsioonide kogusummat (veerg b).

Kohaldatav vahetuskurss: määruse (EÜ) nr 883/2006 artikli 7 lõige 2.

(3) Kui sihtotstarbeliste tulude osa on liikmesriigi kasuks, tuleb see deklareerida 05 07 01 06.

(4) Kui suhkrufondi sihtotstarbeliste tulude osa on liikmesriigi kasuks, tuleb see deklareerida 05 02 16 02 all.

NB! 2009. aasta nomenklatuur: 05 07 01 06, 05 02 16 02, 6701, 6702, 6803

II LISA

MAKSEASUTUSTE RAAMATUPIDAMISARVESTUSE KONTROLLIMINE JA HEAKSKIITMINE

2008. EELARVEAASTA – EUROOPA PÕLLUMAJANDUSE TAGATISFOND

Loetelu makseasutustest ja programmidest, mille raamatupidamisarvestused jäetakse välja ning mille kontrollimise ja heakskiitmise otsus tehakse edaspidi

Liikmesriik	Makseasutus
Belgia	ALV
Saksamaa	Baden-Württemberg
Kreeka	OPEKEPE
Itaalia	ARBEA
Malta	MRRA
Portugal	IFAP
Rumeenia	PIAA

		ISSN 1725-5082 doi:10.3000/17255082.L_2009.111.est
Euroopa Liidu Teataja		L 111

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	52. köide 5. mai 2009

Sisukord		I EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine on kohustuslik	Lehekülg
		MÄÄRUSED
		Komisjoni määrus (EÜ) nr 361/2009, 4. mai 2009, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril	1
		Komisjoni määrus (EÜ) nr 362/2009, 4. mai 2009, millega muudetakse teatavate suhkrusektori toodete suhtes 2008/2009. turustusaastaks määrusega (EÜ) nr 945/2008 kehtestatud tüüpilisi hindu ja täiendavaid impordimakse	3
	*	Komisjoni määrus (EÜ) nr 363/2009, 4. mai 2009, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1974/2006, milles sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 (Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta) kohaldamise üksikasjalikud eeskirjad	5
		Komisjoni määrus (EÜ) nr 364/2009, 4. mai 2009, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 360/2009, millega määratakse kindlaks teraviljasektori impordimaksud alates 1. maist 2009	13
		DIREKTIIVID
	*	Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/24/EÜ, 23. aprill 2009, arvutiprogrammide õiguskaitse kohta (kodifitseeritud versioon) ( 1 )	16

(EUR/100 kg)
CN-kood	Kolmanda riigi kood (1)	Kindel impordiväärtus
0702 00 00	JO	88,9
	MA	82,7
	TN	139,0
	TR	132,5
	ZZ	110,8
0707 00 05	JO	155,5
	MA	32,7
	TR	129,1
	ZZ	105,8
0709 90 70	JO	216,7
	TR	114,9
	ZZ	165,8
0805 10 20	EG	44,2
	IL	55,7
	MA	51,6
	TN	64,9
	TR	55,0
	US	51,9
	ZZ	53,9
0805 50 10	TR	47,0
	ZA	52,3
	ZZ	49,7
0808 10 80	AR	83,4
	BR	72,6
	CA	114,7
	CL	78,1
	CN	89,0
	MK	33,9
	NZ	107,6
	US	124,6
	UY	70,5
	ZA	79,5
	ZZ	85,4

(EUR)
CN-kood	Tüüpiline hind kõnealuse toote 100 kg netomassi kohta	Täiendav imporditollimaks kõnealuse toote 100 kg netomassi kohta
1701 11 10 (1)	28,95	2,60
1701 11 90 (1)	28,95	7,06
1701 12 10 (1)	28,95	2,47
1701 12 90 (1)	28,95	6,63
1701 91 00 (2)	31,29	9,59
1701 99 10 (2)	31,29	5,07
1701 99 90 (2)	31,29	5,07
1702 90 95 (3)	0,31	0,34

CN-kood	Kaupade kirjeldus	Imporditollimaks (1) (EUR/t)
1001 10 00	Kõva NISU, kõrgekvaliteediline	0,00
	keskmise kvaliteediga	0,00
	madala kvaliteediga	0,00
1001 90 91	Pehme NISU seemneks	0,00
ex 1001 90 99	Pehme NISU, kõrgekvaliteediline, v.a seemneks	0,00
1002 00 00	RUKIS	37,15
1005 10 90	MAIS seemneks, v.a hübriidid	12,61
1005 90 00	MAIS, v.a seemneks (2)	12,61
1007 00 90	TERASORGO, v.a hübriidid seemneks	37,15

	II EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik
	OTSUSED
	Komisjon
	2009/364/EÜ
*	Komisjoni otsus, 8. oktoober 2008, mis käsitleb meedet C 33/07 (ex N 339/06 ja N 729/06), mida Saksamaa soovib rakendada riskikapitalifondi IBG Beteiligungsgesellschaft Sachsen-Anhalt mbH abil (teatavaks tehtud numbri K(2008) 5581 all) ( 1 )	23
	2009/365/EÜ
*	Komisjoni otsus, 28. aprill 2009, millega lubatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 258/97 alusel viia toidu uuendkoostisosana turule Blakeslea trispora lükopeen (teatavaks tehtud numbri K(2009) 3039 all)	31
	2009/366/EÜ
*	Komisjoni otsus, 29. aprill 2009, Tšehhi Vabariigi, Eesti, Küprose, Läti, Leedu, Ungari, Malta, Poola, Sloveenia ja Slovakkia makseasutuste raamatupidamisaruannete kontrollimise ja heakskiitmise kohta seoses Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF) 2008. eelarveaastal rahastatud maaelu arendamise meetmete kuludega (teatavaks tehtud numbri K(2009) 3199 all)	35
	2009/367/EÜ
*	Komisjoni otsus, 29. aprill 2009 Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF) 2008. eelarveaastal rahastatud liikmesriikide makseasutuste kulude raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmise kohta (teatavaks tehtud numbri K(2009) 3217 all)	44
	2009/368/EÜ
*	Komisjoni otsus, 4. mai 2009, millega määratakse 2009/2010. turustusaastaks kindlaks ühenduse suhkrutööstuse ümberkorraldamise ajutise kava alusel antava mitmekesistamiseks ette nähtud abi ja mitmekesistamiseks ette nähtud täiendava abi summad (teatavaks tehtud numbri K(2009) 3158 all)	50

		Parandused
	*	Komisjoni 8. detsembri 2008. aasta direktiivi 2008/113/EÜ (millega muudetakse nõukogu direktiivi 91/414/EMÜ mitmete mikroorganismide lisamisega toimeainete hulka) parandused ( ELT L 330, 9.12.2008 )	51

Keemiline nimetus	:	lükopeen
CASi number	:	502–65-8 (kõik-trans-lükopeen)
Keemiline valem	:	C40H56
Struktuurivalem	:
Valemijärgne molekulmass	:	536,85

Toidukategooria	Lükopeeni suurim lubatud sisaldus
Puuvilja- või köögiviljamahlal põhinevad joogid (sealhulgas kontsentraadid)	2,5 mg/100 g
Joogid, mis on ette nähtud eelkõige sportlastele intensiivsest lihaste tööst tingitud energiakao korvamiseks	2,5 mg/100 g
Kehakaalu vähendamiseks ettenähtud madala energiasisaldusega dieetides kasutatavad toidud	8 mg söögikorra asendaja kohta
Hommikuhelbed	5 mg/100 g
Rasvad ja kastmed	10 mg/100 g
Muud supid kui tomatisupid	1 mg/100 g
Leib (sealhulgas näkileib)	3 mg/100 g
Meditsiinilise eriotstarbega dieettoidud	Kooskõlas konkreetsete toitumisnõuetega
Toidulisandid	15 mg päevadoosi kohta vastavalt tootja soovitusele

(eurodes)
Liikmesriik	Mitmekesistamiseks ette nähtud abi	Mitmekesistamiseks ette nähtud täiendav abi
Hispaania	10 304 268,00	23 197 020,93