I EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine on kohustuslik

28.4.2009

Euroopa Liidu Teataja

L 106/7

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2009/34/EÜ,

23. aprill 2009,

mõõtevahendeid ja metroloogilise kontrolli meetodeid käsitlevate ühissätete kohta

(uuestisõnastatud versioon)

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 95,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (1),

toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras (2)

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu 26. juuli 1971. aasta direktiivi 71/316/EMÜ (liikmesriikide õigusaktide mõõtevahendeid ja metroloogilise kontrolli meetodeid käsitlevate ühissätete ühtlustamise kohta) (3) on korduvalt oluliselt muudetud (4). Kuna kõnealusesse direktiivi tuleb teha uusi muudatusi, tuleks see selguse huvides uuesti sõnastada.

(2)	Igas liikmesriigis määratakse mõõtevahendite tehnilised omadused ja metroloogilise kontrolli meetodid kindlaks kohustuslike sätetega. Kõnealused nõuded on liikmesriigiti erinevad. Erinevused takistavad kaubavahetust ja võivad luua ebavõrdseid konkurentsitingimusi ühenduses.

(3)	Igas liikmesriigis on üks kontrolli eesmärke anda tarbijale kindlus, et tarnitud kogused vastavad makstud hinnale. Järelikult ei peaks käesoleva direktiivi eesmärk olema kõnealuse kontrolli kaotamine, vaid eeskirjades esinevate erinevuste kõrvaldamine niivõrd, kuivõrd need takistavad kaubavahetust.

(4)	Siseturu toimimist mõjutavaid takistusi saab vähendada ja kõrvaldada ühesuguste nõuete kehtestamise abil liikmesriikides, algul kehtivate siseriiklike õigusnormide täiendamise ning hiljem, kui on loodud tingimused, kõnealuste normide asendamise teel.

(5)	Ühenduse nõuded võimaldavad ettevõtjatel valmistada ühesuguste tehniliste omadustega tooteid ka ajal, mil kõnealused nõuded esinevad koos siseriiklike normidega, ning seetõttu saab neid tooteid, kui nad on läbinud EMÜ kontrolli, turustada ja kasutada kõikjal ühenduses.

(6)	Ühenduse tehnilised nõuded konstruktsiooni ja töötamise kohta peaksid tagama, et ka mõõtevahendite pideval kasutamisel saadakse mõõtmistulemused, mis on vastavalt kasutuseesmärgile piisavalt täpsed.

(7)

Tavaliselt kinnitavad liikmesriigid mõõtevahendite vastavuse tehnilistele nõuetele enne nende turuleviimist või esmakordset kasutamist ning vajaduse korral nende kasutamise ajal, kasutades eelkõige tüübikinnitus- ja taatlusmenetlusi. Kõnealuste mõõtevahendite vabaks liikumiseks ühenduses on tarvis, et liikmesriigid kontrollimisi vastastikku tunnustaksid ning võtaksid kasutusele eesmärkidele vastavad EÜ tüübikinnitus- ja esmataatlusmenetlused ning ka EÜ metroloogilise kontrolli meetodid vastavalt käesolevale direktiivile ja asjakohastele üksikdirektiividele.

(8)	Vajaliku kontrolli läbimist tõendavad märgid või märgised mõõtevahendil või tootel näitavad, et kõnealune mõõtevahend või toode vastab ühenduse asjakohastele tehnilistele nõuetele ning mõõtevahendi või toote importimise või kasutuselevõtu korral ei ole tarvis juba tehtud kontrolli korrata.

(9)

Siseriiklike metroloogiaeeskirjadega reguleeritakse arvukaid mõõtevahendite ja toodete kategooriaid. Käesolev direktiiv kehtestab üldsätted, mis käsitlevad eelkõige nii EÜ tüübikinnitus- ja esmataatlusmenetlusi kui ka EÜ metroloogilise kontrolli meetodeid. Toodete ja mõõtevahendite eri liike reguleerivad rakendusdirektiivid kehtestavad tehnilised nõuded konstruktsiooni, töötamise, täpsuse ja kontrollimenetluste kohta ning vajaduse korral tingimused, mille kohaselt ühenduse tehnilised nõuded asendavad kehtivad siseriiklikud sätted.

(10)	Käesoleva direktiivi rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused (5).

(11)

Komisjonile tuleks eelkõige anda volitus muuta käesoleva direktiivi I ja II lisa ning üksikdirektiivide lisasid. Kuna need on üldmeetmed ja nende eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähemolulisi sätteid, tuleb need vastu võtta vastavalt otsuse 1999/468/EÜ artiklis 5a sätestatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

(12)	Direktiivi uued sätted käsitlevad üksnes komiteemenetlust. Seetõttu ei ole neid vaja liikmesriigi õigusesse üle võtta.

(13)	Käesolev direktiiv ei mõjuta liikmesriikide kohustusi, mis on seotud III lisa B osas esitatud direktiivide ülevõtmise tähtpäevadega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

I PEATÜKK

PÕHIPRINTSIIBID

Artikkel 1

1. Käesolevat direktiivi kohaldatakse:

a)	seadmete suhtes, mis on sätestatud lõikes 2;

b)	mõõtühikute, mõõtemeetodite ja metroloogilise kontrolli meetodite ühtlustamise ning vajaduse korral selliste meetodite rakendamiseks vajalike vahendite suhtes;

c)	kinnispakkide nimikoguse kindlaksmääramise, mõõtemeetodite, metroloogilise kontrolli ja märgistamise puhul.

2. Käesolevas direktiivis tähendab seade mõõtevahendit, mõõtevahendi koostusid, lisaseadet ja mõõteseadet.

3. Liikmesriik ei takista, keela ega piira käesoleva direktiivi ja sellega seotud üksikdirektiivide alusel seadme või lõikes 1 määratletud toote turuleviimist ega kasutuselevõtmist, kui seadmel või tootel on käesolevas direktiivis või kõnealust seadet või toodet käsitlevates üksikdirektiivides kehtestatud tingimustele vastav EÜ märgis või märk.

4. Liikmesriigid peavad EÜ tüübikinnitust ja EÜ esmataatlust asjakohaste siseriiklike meetmetega võrdväärseks.

5. Lõikes 1 osutatud objektidega seotud üksikdirektiivides määratakse kindlaks:

—	eelkõige lõike 1 punktis a osutatud seadmete mõõtmisprotseduurid ja metroloogilised näitajad ning konstruktsiooni ja töötamise põhimõtte tehnilised nõuded;

—	nõuded vastavalt lõike 1 punktidele b ja c.

6. Üksikdirektiivides võib kindlaks määrata kuupäeva, millal olemasolevad liikmesriikide õigusnormid asendatakse ühenduse õigusnormidega.

II PEATÜKK

EÜ TÜÜBIKINNITUS

Artikkel 2

1. Liikmesriigid annavad EÜ tüübikinnituse vastavalt käesoleva direktiivi või asjakohaste üksikdirektiivide sätetele.

2. EÜ tüübikinnitus on seadmete lubamine EÜ esmataatlusele ning kui esmataatlust ei ole vaja, siis loa andmine seadmete turuleviimiseks ja/või kasutuselevõtmiseks. Kui teatavat tüüpi seadmete suhtes kohaldatav (kohaldatavad) üksikdirektiiv (üksikdirektiivid) vabastab (vabastavad) selle tüübi EÜ tüübikinnitusest, siis lubatakse kõnealusesse tüüpi kuuluvad seadmed otse EÜ esmataatlusele.

3. Liikmesriigid annavad, kui nende kontrollseadmed seda võimaldavad, EÜ tüübikinnituse igale seadmele, mis vastab käesoleva direktiivi ja kõnealust seadet käsitlevate üksikdirektiividega kehtestatud nõuetele.

4. EÜ tüübikinnituse taotluse võib esitada ainult tootja või tema ühenduses asuv esindaja. Ühele ja samale seadmele võib taotluse esitada ainult ühes liikmesriigis.

5. EÜ tüübikinnituse andnud liikmesriik võtab vajalikud meetmed tagamaks oma pidevat informeeritust tüübikinnituse igast muutumisest ja täiendamisest. Ta teatab teistele liikmesriikidele sellistest muudatustest.

EÜ tüübikinnituse andnud liikmesriik peab kinnitatud tüübi muutmise ja täiendamise puhul andma täiendava EÜ tüübikinnituse, kui sellised muutmised mõjutavad või võivad mõjutada mõõtmistulemusi või seadme ette nähtud kasutustingimusi.

Muudetud tüübi puhul antakse EÜ algupärase tüübikinnitustunnistuse täiendamise asemel uus EÜ tüübikinnitus, kui tüüpi muudetakse pärast käesolevat direktiivi või kui asjakohase üksikdirektiivi sätteid on muudetud või kohandatud viisil, et muudetud tüüp võib kinnituse saada ainult vastavalt uutele sätetele.

Artikkel 3

EÜ tüübikinnituse andmise puhul lisaseadmetele määratakse tüübikinnituses kindlaks:

a)	seadmetüübid, millega kõnealust lisaseadet võib ühendada või milles see võib olla;

b)	tüübikinnituse saanud lisaseadmega varustatud seadmete töötamist tervikuna käsitlevad üldised tingimused.

Artikkel 4

Kui seade on edukalt läbinud käesolevas direktiivis ja selle seadmega seotud üksikdirektiivides ette nähtud ülevaatuse EÜ tüübikinnituse saamiseks, koostab ülevaatuse teinud liikmesriik EÜ tüübikinnitustunnistuse.

Liikmesriik saadab kõnealuse tunnistuse taotluse esitajale.

Taotleja peab käesoleva direktiivi artiklis 11 või üksikdirektiivis ette nähtud juhtudel kinnitama või laskma kinnitada igale seadmele, mis vastab kinnitatud tüübile, kõnealuses tunnistuses esitatud EÜ tüübikinnitusmärgi; kõigil muudel juhtudel võib taotleja kõnealuse EÜ tüübikinnitusmärgi seadmele kinnitada.

Artikkel 5

1. EÜ tüübikinnitus kehtib kümme aastat. Tüübikinnitust võib pikendada kümne aasta pikkuste ajavahemike kaupa. Tüübikinnitusele vastavalt valmistatavate seadmete arv ei ole piiratud.

Käesoleva direktiivi ja üksikdirektiivi sätete alusel antud EÜ tüübikinnitusi ei saa pikendada pärast ühenduse kõnealustes õigusnormides tehtud mis tahes muudatuste või kohanduste jõustumise kuupäeva juhtudel, kui selliseid EÜ tüübikinnitusi ei oleks saadud anda kõnealuste uute õigusnormide alusel.

Kui EÜ tüübikinnitust ei pikendata, kehtib kõnealune kinnitus sellest hoolimata juba kasutusel olevate seadmete kohta.

2. Uue, üksikdirektiiviga sätestamata tehnika kasutamise puhul võib pärast eelnevat konsulteerimist teiste liikmesriikidega seadmetele anda piiratud tüübikinnituse.

See võib sisaldada järgmisi piiranguid:

a)	tüübikinnitusega hõlmatud seadmete arvu piiramine;

b)	kohustus informeerida pädevaid ametiasutusi paigalduskohast;

c)	kasutuspiirangud;

d)	kasutatavat uut tehnikat käsitlevad eripiirangud.

Tüübikinnituse võib anda ainult juhul, kui:

a)	kõnealust liiki seadmeid käsitlev üksikdirektiiv on jõustunud;

b)	ei ole kehtestatud erandit üksikdirektiivides ette nähtud lubatud piirvea suhtes.

Sellise tüübikinnituse kehtivusaeg on kuni kaks aastat. Seda võib pikendada kuni kolme aasta võrra.

3. Liikmesriik, kes on andnud lõikes 2 osutatud EÜ piiratud tüübikinnituse, taotleb vajaduse korral käesoleva direktiivi I ja II lisa ning üksikdirektiivide kohandamist tehnika arengule vastavalt artikli 17 lõikes 2 osutatud menetlusele niipea, kui uus tehnika on tema arvates osutunud rahuldavaks.

Artikkel 6

Kui üksikdirektiivi nõuetele vastav seadmete liik ei vaja EÜ tüübikinnitust, võib valmistaja omal vastutusel sellesse liiki kuuluvatele seadmetele kinnitada I lisa punktis 3.3 kirjeldatud eritähise.

Artikkel 7

1. EÜ tüübikinnituse andnud liikmesriik võib selle kehtetuks tunnistada:

a)	kui tüübikinnituse saanud seadmed ei vasta kinnitatud tüübile või asjakohase üksikdirektiivi sätetele;

b)	kui ei täideta tüübikinnitustunnistuses või artikli 5 lõikes 2 määratud metroloogilisi nõudeid;

c)	kui liikmesriik tuvastab, et tüübikinnituse andmine ei vastanud nõuetele.

2. EÜ tüübikinnituse andnud liikmesriik peab tüübikinnituse kehtetuks tunnistama, kui vastavalt kinnitatud tüübile valmistatud seadmete kasutamisel ilmneb üldist laadi viga, mis ei võimalda neid kavandatud eesmärgi kohaselt kasutada.

3. Kui teine liikmesriik informeerib EÜ tüübikinnituse andnud liikmesriiki juhtumist, mis kuulub lõigetes 1 ja 2 käsitletavate juhtumite hulka, siis võtab see liikmesriik samuti kõnealustes lõigetes ette nähtud meetmed, olles eelnevalt konsulteerinud infot edastanud liikmesriigiga.

4. Lõikes 2 märgitud juhtumi kindlaksteinud liikmesriik võib keelata asjakohaste seadmete turuleviimise ja kasutuselevõtu kuni täiendava teatamiseni.

Ta teatab sellest viivitamata teistele liikmesriikidele ja komisjonile ning toob esile põhjendused, millel tema otsus rajaneb.

Samasugust menetlust rakendatakse lõikes 1 osutatud juhtumite puhul seoses EÜ esmataatlusest vabastatud seadmetega, kui valmistaja pärast nõuetekohast hoiatust ei vii seadmeid vastavusse tüübikinnituse või asjakohases üksikdirektiivis esitatud nõuetega.

5. Kui EÜ tüübikinnituse andnud liikmesriik vaidlustab lõikes 2 osutatud juhtumi toimumise või vaidlustab vastavalt lõikele 4 võetud meetmete põhjendatuse, peavad asjaomased liikmesriigid püüdma vaidluse lahendada.

Komisjoni teavitatakse pidevalt. Vajaduse korral korraldab komisjon asjakohaseid konsultatsioone vaidluse lahendamiseks.

III PEATÜKK

EÜ ESMATAATLUS

Artikkel 8

1. EÜ esmataatlus koosneb uue või uuendatud seadme ülevaatusest ja selle kinnitamisest, et seade vastab kinnitatud tüübile ja/või käesoleva direktiivi ja kõnealust seadet käsitlevate üksikdirektiivide nõuetele. Seda tõendatakse EÜ esmataatlusmärgisega.

2. Seadmete EÜ esmataatlust võib üksikdirektiivides kindlaksmääratud juhtudel ja vastavalt vastuvõetud korrale teha teisiti kui iga üksikut seadet kontrollides.

3. Kui nende seadmed seda võimaldavad, teevad liikmesriigid EÜ esmataatluse sellistele taatlemiseks esitatud seadmetele, millel on olemas metroloogilised näitajad ja mis vastavad selle seadmetüübiga seotud üksikdirektiividega ette nähtud konstruktsiooni ja töötamise tehnilistele nõuetele.

4. EÜ esmataatlusmärgisega seadmete puhul kehtib liikmesriikidele artikli 1 lõike 3 kohaselt pandud kohustus kuni EÜ esmataatlusmärgise kinnitamisele järgneva aasta lõpuni, kui üksikdirektiiviga ei kehtestata pikemat ajavahemikku.

Artikkel 9

1. Seadme EÜ esmataatlusele esitamisel määrab ülevaatust tegev liikmesriik kindlaks:

a)	kas seade kuulub EÜ tüübikinnitusest vabastatud seadmete tüüpi ning kas sellisel juhul seade vastab kõnealust seadet käsitlevate üksikdirektiividega ette nähtud konstruktsiooni ja töötamise tehnilistele nõuetele;

b)	kas seadmele on antud EÜ tüübikinnitus ning kas sellisel juhul seade vastab kinnitatud tüübile ning kõnealust seadet käsitlevatele üksikdirektiividele, mis kehtisid kõnealuse EÜ tüübikinnituse väljastamise kuupäeval.

2. EÜ esmataatlusel vaadatakse vastavalt üksikdirektiividele üle eelkõige:

a)	metroloogilised näitajad;

b)	lubatud piirviga;

c)	konstruktsioon niivõrd, kui see tagab, et metroloogilised näitajad seadme tavapärastes kasutustingimustes tõenäoliselt olulisel määral ei halvene;

d)	ettenähtud siltide ning templiplaatide olemasolu või EÜ esmataatlusmärgise kinnitamise koht.

Artikkel 10

Kui seade on edukalt läbinud käesoleva direktiivi ja üksikdirektiivide nõuetele vastava EÜ esmataatluse, kinnitatakse asjaomase liikmesriigi vastutusel seadmele II lisa punktis 3 kirjeldatud EÜ osalise või täieliku taatluse märgised vastavalt kõnealuses punktis kehtestatud korrale.

Artikkel 11

Kui üksikdirektiivi nõuetele vastav seadmete tüüp ei vaja EÜ esmataatlust, võib valmistaja omal vastutusel sellesse tüüpi kuuluvatele seadmetele kinnitada I lisa jaotises 3.4 kirjeldatud eritähise.

IV PEATÜKK

EÜ TÜÜBIKINNITUST JA EÜ ESMATAATLUST KÄSITLEVAD ÜHISSÄTTED

Artikkel 12

Liikmesriigid võtavad kõik vajalikud meetmed, et takistada selliste märkide ja siltide kasutamist seadmetel, mida on võimalik segi ajada EÜ märkide ja märgistega.

Artikkel 13

Iga liikmesriik teatab teistele liikmesriikidele ja komisjonile, millised ametiasutused, üksused ja muud asutused on nõuetekohaselt volitatud tegema käesolevas direktiivis ja üksikdirektiivides ette nähtud ülevaatusi, väljastama EÜ tüübikinnitustunnistusi ning kinnitama seadmetele EÜ esmataatlusmärgiseid.

Artikkel 14

Liikmesriikidel on õigus nõuda, et ettenähtud sildid oleksid ametlikus keeles või ametlikes keeltes.

V PEATÜKK

KASUTUSELOLEVATE SEADMETE KONTROLLIMINE

Artikkel 15

Üksikdirektiividega määratakse kindlaks EÜ märgiseid või märke kandvate, kasutusel olevate seadmete kontrollimise nõuded ning eelkõige kasutamisel lubatud piirviga. Kui siseriiklike õigusnormidega kehtestatakse EÜ märgiste või märkideta seadmetele vähem ranged nõuded, võib need kontrollimisel aluseks võtta.

VI PEATÜKK

DIREKTIIVIDE KOHANDAMINE TEHNIKA ARENGULE

Artikkel 16

Komisjon võtab vastu muudatused, mis on vajalikud käesoleva direktiivi I ja II lisa ning artiklis 1 osutatud üksikdirektiivide lisade kohandamiseks tehnika arengule. Meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi ja üksikdirektiivide vähemolulisi sätteid, võetakse vastu vastavalt artikli 17 lõikes 2 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

Kõnealust korda ei kohaldata mõõtühikuid käsitleva direktiivi lisa inglise mõõdustiku ühikute peatüki suhtes ega kinnispakke käsitlevate direktiivide nimikoguste ridu käsitlevate lisade suhtes.

Artikkel 17

1. Komisjoni abistab artiklis 16 osutatud direktiivide tehnika arenguga kohandamise komitee.

2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikeid 1–4 ja artiklit 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid.

VII PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 18

Otsustes, mis tulenevad käesoleva direktiivi ja kõnealuseid seadmeid käsitlevate üksikdirektiivide rakendamisega seoses vastu võetud sätetest ning mis käsitlevad EÜ tüübikinnituse andmisest või pikendamisest keeldumist, tüübikinnituse kehtetuks tunnistamist, EÜ esmataatluse tegemisest keeldumist või seadmete turuleviimise või kasutuselevõtu keelamist, sedastatakse otsuste põhjused. Sellisest keeldumisest, kehtetuks tunnistamisest või keelamisest teatatakse asjaomasele osapoolele ning samal ajal informeeritakse teda õiguskaitsevahenditest, mis liikmesriikides kehtivate seaduste alusel on tema käsutuses ning selliste õiguskaitsevahendite kasutamise tähtaegadest.

Artikkel 19

Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas vastu võetud põhiliste siseriiklike õigusnormide teksti.

Artikkel 20

Direktiiv 71/316/EMÜ, mida on muudetud III lisa A osas loetletud õigusaktidega, tunnistatakse kehtetuks; see ei mõjuta liikmesriikide kohustusi, mis on seotud III lisa B osas esitatud direktiivide siseriiklikusse õigusesse ülevõtmise tähtpäevadega.

Viiteid kehtetuks tunnistatud direktiivile käsitatakse viidetena käesolevale direktiivile ning neid loetakse vastavalt IV lisas esitatud vastavustabelile.

Artikkel 21

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 22

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Strasbourg, 23. aprill 2009

Euroopa Parlamendi nimel

president

H.-G. PÖTTERING

Nõukogu nimel

eesistuja

P. NEČAS

(1) 22. oktoobri 2008. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(2) Euroopa Parlamendi 4. detsembri 2008. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 23. märtsi 2009. aasta otsus.

(3) EÜT L 202, 6.9.1971, lk 1.

(4) Vt III lisa A osa.

(5) EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.

I LISA

EÜ TÜÜBIKINNITUS

1. EÜ tüübikinnituse taotlus

1.1.	Taotlus ja sellega kaasnevad dokumendid koostatakse selle riigi ametlikus keeles ja seaduste kohaselt, kellele taotlus esitatakse. Liikmesriigil on õigus nõuda sama ametliku keele kasutamist lisatud dokumentides. Taotluse esitaja saadab samaaegselt kõikidele liikmesriikidele oma taotluse koopia.

1.2.

Taotlus sisaldab järgmist infot:

a)	valmistaja või äriühingu või tema volitatud esindaja või taotluse esitaja nimi ja aadress;

b)	seadme liik;

c)	kasutamise otstarve;

d)	metroloogilised näitajad;

e)	olemasolu korral toote nimetus või tüüp.

1.3.

Taotlusega peavad kaasnema sellele hinnangu andmiseks vajalikud dokumendid kahes eksemplaris, eelkõige:

1.3.1.

kirjeldus:

a)	seadme konstruktsiooni ja töötamise kohta;

b)	õiget töötamist tagavate kaitsemeetmete kohta;

c)	reguleerimis- ja korrigeerimisseadmete kohta;

paikade kohta, kuhu kavatsetakse kinnitada:

—	taatlusmärgised;

—	plommid (vajaduse korral);

1.3.2.

üldised montaažijoonised ja vajaduse korral tähtsate koostude detailsed joonised;

1.3.3.

tööpõhimõtteid näitlikustav skemaatiline joonis ja vajaduse korral foto.

1.4.	Vajaduse korral kaasnevad taotlusega varem antud siseriiklike tüübikinnitustega seotud dokumendid.

2. Kontroll EÜ tüübikinnituse saamiseks

2.1.

Kontroll koosneb:

2.1.1.

dokumentidega tutvumisest ja tüübi metroloogiliste näitajate kontrollimisest mõõteteenistuse laborites, volitatud laborites või valmistamis-, tarne- või paigalduskohas;

2.1.2.

üksnes esitatud dokumentide kontrollimisest, kui metroloogilised näitajad on üksikasjadeni tuttavad.

2.2.	Kontroll hõlmab seadme töötamist täies ulatuses harilike kasutamistingimuste puhul. Sellistes tingimustes peavad säilima seadme nõutavad metroloogilised näitajad.

2.3.	Punktis 2.1 nimetatud kontrolli laadi ja ulatuse võib kindlaks määrata üksikdirektiividega.

2.4.	Mõõteteenistus võib taotlejalt nõuda tüübikinnituskatseteks vajalike standardite ja asjaomaste vahendite ning abipersonali andmist mõõteteenistuse käsutusse.

3. EÜ tüübikinnitustunnistus ja tüübikinnitusmärk

3.1.

Tunnistuses esitatakse tüübi kontrollimise tulemused ning määratakse kindlaks muud kohustuslikud nõuded. Sellega kaasnevad tüübi identifitseerimiseks ja töö selgitamiseks vajalikud kirjeldused, joonised ja diagrammid. Artiklis 4 ette nähtud tüübikinnitusmärk on stiliseeritud kirjatäht ε, mille:

—

ülemises osas on heakskiidu andnud liikmesriiki tähistav suurtäht (tähistavad suurtähed) (B – Belgia, BG – Bulgaaria, CZ – Tšehhi Vabariik, DK – Taani, D – Saksamaa, EST – Eesti, IRL – Iirimaa, EL – Kreeka, E – Hispaania, F – Prantsusmaa, I – Itaalia, CY – Küpros, LV – Läti, LT – Leedu, L – Luksemburg, H – Ungari, M – Malta, NL – Madalmaad, A – Austria, PL – Poola, P – Portugal, RO – Rumeenia, SI – Sloveenia, SK – Slovakkia, FI – Soome, S – Rootsi, UK – Ühendkuningriik) ning heakskiidu andmise aasta kaks viimast numbrit;

—	alaosas on kinnituse andnud mõõteteenistuse poolt kindlaksmääratud tunnus (tunnusnumber).

Kõnealuse tüübikinnitusmärgi näidis on esitatud punktis 6.1.

3.2.	EÜ piiratud tüübikinnituse puhul asetseb stiliseeritud tähe ε ees samasuguse suurusega P-täht. Kõnealuse piiratud tüübikinnitusmärgi näidis on esitatud punktis 6.2.

3.3.	Artiklis 6 nimetatud märk vastab EÜ tüübikinnitusmärgile, välja arvatud sümmeetriliselt ümber vertikaaltelje pööratud stiliseeritud täht ε, ning ei sisalda muud märgistust, kui üksikdirektiivides ei nähta ette teisiti. Kõnealuse märgi näidis esitatakse punktis 6.3.

3.4.	Käesoleva direktiivi artiklis 11 nimetatud märk vastab EÜ tüübikinnitusmärgile, mida ümbritseb kuusnurk. Kõnealuse märgi näidis on esitatud punktis 6.4.

3.5.

Punktides 3.1–3.4 nimetatud ja valmistaja poolt vastavalt käesolevas direktiivis kehtestatule kinnitatud märgised tuleb iga taatlemiseks esitatud seadme ning kõigi lisaseadmete puhul kinnitada nähtavale kohale ning need peavad olema loetavad ja kustumiskindlad. Kui märkide kinnitamine tekitab tehnilisi raskusi, võib üksikdirektiivides teha erandeid või need võib heaks kiita liikmesriikide mõõteteenistuste vahelise kokkuleppe alusel.

4. Näidiseksemplari hoiuleandmine

Üksikdirektiivides nimetatud juhtudel võib tüübikinnituse andnud mõõteteenistus nõuda tüübikinnituse saanud seadme näidiseksemplari hoiuleandmist, kui ta peab seda vajalikuks. Kõnealuse näidiseksemplari asemel võib mõõteteenistus lubada seadme osade, mudelite või jooniste hoiuleandmist, mis märgitakse EÜ tüübikinnitustunnistusele.

5. Tüübikinnitusest teatamine

5.1.	Asjaomase osapoole teavitamisega samal ajal saadetakse komisjonile ja teistele liikmesriikidele EÜ tüübikinnitustunnistuse koopiad; liikmesriikidele saadetakse nende soovi korral ka metroloogiliste kontrollide protokollide koopiad.

5.2.	EÜ tüübikinnituse kehtetuks tunnistamise ning EÜ tüübikinnituse kestuse ja kehtivusega seotud muude dokumentide kohta kehtib punktis 5.1 märgitud teatamiskord.

5.3.	EÜ tüübikinnituse andmisest keeldunud liikmesriik teatab oma otsusest teistele liikmesriikidele ja komisjonile.

6. EÜ tüübikinnitusmärgid

6.1.

EÜ tüübikinnitusmärk

Näidis:

Saksamaa mõõteteenistuse poolt 1971. aastal antud EÜ tüübikinnitus (vt punkti 3.1 esimene taane)

EÜ tüübikinnituse tunnusnumber (vt punkti 3.1 teine taane)

6.2.

EÜ piiratud tüübikinnitusmärk (vt punkt 3.2)

Näidis:

Saksamaa mõõteteenistuse poolt 1971. aastal antud EÜ piiratud tüübikinnitus.

EÜ piiratud tüübikinnituse tunnusnumber.

6.3.

EÜ tüübikinnitusest vabastamise märk (vt punkt 3.3)

Näidis:

6.4.

EÜ tüübikinnitusmärk esmataatlusest vabastatud seadmetele

(vt punkt 3.4)

Näidis:

Saksamaa mõõteteenistuse poolt 1971. aastal antud EÜ tüübikinnitus.

EÜ tüübikinnituse tunnusnumber.

II LISA

EÜ ESMATAATLUS

1. Üldandmed

1.1.	EÜ esmataatluse võib teha ühes või kahes järgus (tavaliselt kahes).

1.2.

Vastavalt üksikdirektiivi sätetele:

1.2.1.

tehakse EÜ esmataatlus ühes järgus seadmetele, mis tehasest väljasaatmisel moodustavad terviku, st seadmetele, mida põhimõtteliselt on võimalik toimetada paigalduskohale ilma neid esmalt koost lahti võtmata;

1.2.2.

tehakse EÜ esmataatlus kahes või enamas järgus seadmetele, mille töötamise täpsus sõltub paigaldus- või kasutustingimustest;

1.2.3.

peab taatlemise esimene järk eelkõige tagama seadme vastavuse kinnitatud tüübile või EÜ tüübikinnitusest vabastatud seadmete puhul nende vastavuse asjakohastele sätetele.

2. EÜ esmataatluse paik

2.1.	Kui üksikdirektiivides ei määrata kindlaks esmataatluse paika, tuleb ainult ühes järgus taadeldavad seadmed taadelda asjaomase mõõteteenistuse poolt valitud paigas.

2.2.

Kahes või enamas järgus taadeldavaid seadmeid taatleb asjaomase territooriumi pädev mõõteteenistus.

2.2.1.

Taatlemise viimane järk tehakse paigaldamise kohal.

2.2.2.

Taatlemise muud järgud tehakse punktis 2.1 ette nähtud korras.

2.3.

Eriti väljaspool taatluslaborit toimuva taatlemise puhul võib taatlev mõõteteenistus taotlejalt nõuda:

—	taatlemisel vajalike standardite ja asjaomaste vahendite ning abipersonali andmist mõõteteenistuse käsutusse,

—	EÜ tüübikinnitustõendi koopia esitamist.

3. EÜ esmataatlusmärgised

3.1. EÜ esmataatlusmärgiste kirjeldus.

3.1.1.

Vastavalt üksikdirektiivides sätestatule kinnitatakse seadmetele vastavalt punktile 3.3 järgmised EÜ esmataatlusmärgised:

3.1.1.1.

EÜ täieliku taatluse märgis koosneb kahest templist:

esimene kujutab e-tähte, mille:

—

ülemisel poolel on seda riiki tähistav suurtäht (tähistavad suurtähed), kus toimus esmataatlus (B – Belgia, BG – Bulgaaria, CZ – Tšehhi Vabariik, DK – Taani, D – Saksamaa, EST – Eesti, IRL – Iirimaa, EL – Kreeka, E – Hispaania, F – Prantsusmaa, I – Itaalia, CY – Küpros, LV – Läti, LT – Leedu, L – Luksemburg, H – Ungari, M – Malta, NL – Madalmaad, A – Austria, PL – Poola, P – Portugal, RO – Rumeenia, SI – Sloveenia, SK – Slovakkia, FI – Soome, S – Rootsi, UK – Ühendkuningriik) vajaduse korral koos territoriaalse või haldusüksuse kahenumbrilise tähisega;

—	alumise osa moodustab taatlusbüroo või taatluse tegija tunnusnumber;

b)	teine tempel koosneb taatlusaasta kahest viimasest numbrist, mida ümbritseb kuusnurk;

3.1.1.2.

EÜ osalise taatluse märk koosneb üksnes esimesest templist. Seda kasutatakse ka plommina.

3.2. Märkide kuju ja mõõtmed

3.2.1.

Lisatud joonistel esitatakse punktis 3.1 ette nähtud EÜ esmataatlusmärgiste kirjatähtede ja numbrite kuju, mõõtmed ja piirjooned; kahel esimesel joonisel esitatakse templi eri osad, kolmandal joonisel on templi näidis. Joonistel esitatud mõõtmed on suhtelised väärtused; nende suurus sõltub e-tähe ning kuusnurga diameetrist.

Märke ümbritsevate ringide tegelikud diameetrid on 1,6 mm, 3,2 mm, 6,3 mm ja 12,5 mm.

3.2.2.

Liikmesriikide mõõteteenistused vahetavad omavahel EÜ esmataatlusmärgiste algjooniseid, mis vastavad lisatud joonistel kujutatud mudelitele.

3.3. Märgiste kinnitamine

3.3.1.

EÜ täieliku taatluse märgis kinnitatakse seadmel ette nähtud kohta, kui seade on täielikult taadeldud ja tunnistatud EÜ nõuetele vastavaks.

3.3.2.

EÜ osalise taatluse märgis kinnitatakse:

3.3.2.1.

tembeldamiskuupäeva kohale või mis tahes muule, üksikdirektiividega ette nähtud kohale, kui seadme või seadme osa taatlus toimub mitmes järgus ning seade või seadme osa vastab peale selle töötamisele paigalduskohas esitatud tingimustele ka tingimustele, mis esitatakse väljaspool paigalduskohta.

3.3.2.2.

kõikidel juhtudel plommina, üksikdirektiividega kindlaksmääratud kohtadesse.

III LISA

A OSA

Kehtetuks tunnistatud direktiiv koos muudatustega

(osutatud artiklis 20)

Nõukogu direktiiv 71/316/EMÜ (EÜT L 202, 6.9.1971, lk 1)
1972. aasta ühinemisakti I lisa punkt X.12 (EÜT L 73, 27.3.1972, lk 118)
Nõukogu direktiiv 72/427/EMÜ (EÜT L 291, 28.12.1972, lk 156)
1979. aasta ühinemisakti I lisa punkt X.A (EÜT L 291, 19.11.1979, lk 108)
Nõukogu direktiiv 83/575/EMÜ (EÜT L 332, 28.11.1983, lk 43)
1985. aasta ühinemisakti I lisa punkt IX.A.7 (EÜT L 302, 15.11.1985, lk 212)
Nõukogu direktiiv 87/354/EMÜ (EÜT L 192, 11.7.1987, lk 43)	ainult viide direktiivile 71/316/EMÜ artiklis 1 ja lisa punktis 4
Nõukogu direktiiv 87/355/EMÜ (EÜT L 192, 11.7.1987, lk 46)
Nõukogu direktiiv 88/665/EMÜ (EÜT L 382, 31.12.1988, lk 42)	ainult artikli 1 punkt 1
1994. aasta ühinemisakti I lisa punkt XI.C.VII.1 (EÜT C 241, 29.8.1994, lk 211)
Nõukogu määrus (EÜ) nr 807/2003 (ELT L 122, 16.5.2003, lk 36)	ainult III lisa punkt 5
2003. aasta ühinemisakti II lisa punkt I.D.1 (ELT L 236, 23.9.2003, lk 64)
Nõukogu direktiiv 2006/96/EÜ (ELT L 363, 20.12.2006, lk 81)	ainult viide direktiivile 71/316/EMÜ artiklis 1 ja lisa punktis B.1
Komisjoni direktiiv 2007/13/EÜ (ELT L 73, 13.3.2007, lk 10)

B OSA

Siseriiklikku õigusesse ülevõtmise tähtpäevad

(osutatud artiklis 20)

Direktiiv	Ülevõtmise tähtpäevad
71/316/EMÜ	30. jaanuar 1973
83/575/EMÜ	1. jaanuar 1985
87/354/EMÜ	31. detsember 1987
87/355/EMÜ	31. detsember 1987
2006/96/EÜ	1. jaanuar 2007
2007/13/EÜ	9. märts 2008

IV LISA

VASTAVUSTABEL

Direktiiv 71/316/EMÜ	Käesolev direktiiv
Artikkel 1, lõige 1, punkt a	Artikkel 1, lõige 1, punkt a ja artikkel 1, lõige 2
Artikkel 1, lõige 1, punkt b	Artikkel 1, lõige 1, punkt b
Artikkel 1, lõige 1, punkt c	Artikkel 1, lõige 1, punkt c
Artikkel 1, lõige 2	Artikkel 1, lõige 3
Artikkel 1, lõige 3	Artikkel 1, lõige 4
Artikkel 1, lõige 4, esimene lõik	Artikkel 1, lõige 5
Artikkel 1, lõige 4, teine lõik	Artikkel 1, lõige 6
Artikkel 2, lõige 1	Artikkel 2, lõige 2
Artikkel 2, lõige 2	Artikkel 2, lõige 3
Artikkel 2, lõige 3	Artikkel 2, lõige 4
Artikkel 2, lõige 4	Artikkel 2, lõige 5
Artikkel 2, lõige 5	Artikkel 2, lõige 1
Artikkel 3, sissejuhatav lause	Artikkel 3, sissejuhatav lause
Artikkel 3, esimene taane	Artikkel 3, punkt a
Artikkel 3, teine taane	Artikkel 3, punkt b
Artikkel 4, esimene lause	Artikkel 4, esimene ja teine lõik
Artikkel 4, teine ja kolmas lause	Artikkel 4, kolmas lõik
Artikkel 5, lõige 1	Artikkel 5, lõige 1
Artikkel 5, lõige 2, esimene lõik	Artikkel 5, lõige 2, esimene lõik
Artikkel 5, lõige 2, teine lõik, sissejuhatav lause	Artikkel 5, lõige 2, teine lõik, sissejuhatav lause
Artikkel 5, lõige 2, teine lõik, esimene taane	Artikkel 5, lõige 2, teine lõik, punkt a
Artikkel 5, lõige 2, teine lõik, teine taane	Artikkel 5, lõige 2, teine lõik, punkt b
Artikkel 5, lõige 2, teine lõik, kolmas taane	Artikkel 5, lõige 2, teine lõik, punkt c
Artikkel 5, lõige 2, teine lõik, neljas taane	Artikkel 5, lõige 2, teine lõik, punkt d
Artikkel 5, lõige 2, kolmas lõik, sissejuhatav lause	Artikkel 5, lõige 2, kolmas lõik, sissejuhatav lause
Artikkel 5, lõige 2, kolmas lõik, esimene taane	Artikkel 5, lõige 2, kolmas lõik, punkt a
Artikkel 5, lõige 2, kolmas lõik, teine taane	Artikkel 5, lõige 2, kolmas lõik, punkt b
Artikkel 5, lõige 2, neljas lõik	Artikkel 5, lõige 2, neljas lõik
Artikkel 5, lõige 3	Artikkel 5, lõige 3
Artikkel 6	Artikkel 6
Artikkel 7, lõiked 1, 2 ja 3	Artikkel 7, lõiked 1, 2 ja 3
Artikkel 7, lõige 4, esimene lause	Artikkel 7, lõige 4, esimene lõik
Artikkel 7, lõige 4, teine lause	Artikkel 7, lõige 4, teine lõik
Artikkel 7, lõige 4, kolmas lause	Artikkel 7, lõige 4, kolmas lõik
Artikkel 7, lõige 5	Artikkel 7, lõige 5
Artikkel 8, lõige 1, punkt a	Artikkel 8, lõige 1
Artikkel 8, lõige 1, punkt b	Artikkel 8, lõige 2
Artikkel 8, lõige 2	Artikkel 8, lõige 3
Artikkel 8, lõige 3	Artikkel 8, lõige 4
Artikkel 9, lõige 1	Artikkel 9, lõige 1
Artikkel 9, lõige 2, sissejuhatav lause	Artikkel 9, lõige 2, sissejuhatav lause
Artikkel 9, lõige 2, esimene taane	Artikkel 9, lõige 2, punkt a
Artikkel 9, lõige 2, teine taane	Artikkel 9, lõige 2, punkt b
Artikkel 9, lõige 2, kolmas taane	Artikkel 9, lõige 2, punkt c
Artikkel 9, lõige 2, neljas taane	Artikkel 9, lõige 2, punkt d
Artiklid 10 ja 11	Artiklid 10 ja 11
Artiklid 12, 13 ja 14	Artiklid 12, 13 ja 14
Artikkel 15	Artikkel 15
Artikkel 16, esimene lause	Artikkel 16, esimene lõik
Artikkel 16, teine lause	Artikkel 16, teine lõik
Artikkel 17	—
Artikkel 18, lõige 1	Artikkel 17, lõige 1
Artikkel 18, lõige 2, esimene lõik	Artikkel 17, lõige 2
Artikkel 18, lõige 2, teine lõik	—
Artikkel 18, lõige 3	—
Artikkel 19	Artikkel 18
Artikkel 20, lõige 1	—
Artikkel 20, lõige 2	Artikkel 19
—	Artiklid 20 ja 21
Artikkel 21	Artikkel 22
I lisa	I lisa
Punktid 1. ja 1.1	Punktid 1. ja 1.1
Punkt 1.2, sissejuhatav lause	Punkt 1.2, sissejuhatav lause
Punkt 1.2, esimene taane	Punkt 1.2, punkt a
Punkt 1.2, teine taane	Punkt 1.2, punkt b
Punkt 1.2, kolmas taane	Punkt 1.2, punkt c
Punkt 1.2, neljas taane	Punkt 1.2, punkt d
Punkt 1.2, viies taane	Punkt 1.2, punkt e
Punkt 1.3	Punkt 1.3
Punkt 1.3.1, sissejuhatav lause	Punkt 1.3.1, sissejuhatav lause
Punkt 1.3.1, esimene taane	Punkt 1.3.1, punkt a
Punkt 1.3.1, teine taane	Punkt 1.3.1, punkt b
Punkt 1.3.1, kolmas taane	Punkt 1.3.1, punkt c
Punkt 1.3.1, neljas taane	Punkt 1.3.1, punkt d
Punktid 1.3.2–5	Punktid 1.3.2–5
Punkt 5.2	Punkt 5.1
Punkt 5.3	Punkt 5.2
Punkt 5.4	Punkt 5.3
Punktid 6–6.4	Punktid 6–6.4
II lisa	II lisa
—	III lisa
—	IV lisa

II EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik

28.4.2009

Euroopa Liidu Teataja

L 106/25

KOMISJONI OTSUS,

20. aprill 2009,

millega määratakse kindlaks ühenduse seisukoht seoses otsusega, mille võtavad vastu Ameerika Ühendriikide valitsuse ja Euroopa Ühenduse vahelise kontoriseadmete energiatõhususmärgistuse programmide kooskõlastamist käsitleva lepinguga moodustatud juhtorganid ning mis käsitleb kõnealuse lepingu C lisa VII osas esitatud pilditöötlusseadmete spetsifikaatide muutmist

(2009/347/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 18. detsembri 2006. aasta otsust 2006/1005/EÜ Ameerika Ühendriikide valitsuse ja Euroopa Ühenduse vahelise kontoriseadmete energiatõhususmärgistuse programmide kooskõlastamise lepingu sõlmimise kohta, (1) eriti selle artikli 4 lõiget 3;

ning arvestades järgmist:

(1)	Lepingu kohaselt töötab Euroopa Komisjon koostöös Ameerika Ühendriikide keskkonnaagentuuriga (US EPA) välja pilditöötlusseadmete II etapi spetsifikaadi, millest tulenevalt muudetakse lepingu C lisa.

(2)	Ühenduse seisukoha seoses spetsifikaatide muutmisega määrab kindlaks komisjon.

(3)	Käesolevas otsuses ette nähtud meetmed võtavad arvesse 15. jaanuari 2008. aasta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 106/2008 (ühenduse kontoriseadmete energiatõhususmärgistuse programmi kohta) artiklis 8 nimetatud Euroopa Ühenduse Energy Stari Komisjoni arvamust (2).

(4)	Alates 1. juulist 2009 tuleb C lisa VII osas esitatud pilditöötlusseadmete spetsifikaadid kehtetuks tunnistada ning asendada käesolevale otsusele lisatud spetsifikaatidega,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Ainus artikkel

Euroopa Ühenduse seisukoht seoses otsusega, mille võtavad vastu Ameerika Ühendriikide valitsuse ja Euroopa Ühenduse vahelise kontoriseadmete energiatõhususmärgistuse programmide kooskõlastamist käsitleva lepinguga moodustatud juhtorganid ning mis käsitleb kõnealuse lepingu C lisa VII osas esitatud pilditöötlusseadmete spetsifikaatide muutmist, põhineb lisatud otsuse eelnõul.

Brüssel, 20. aprill 2009

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Andris PIEBALGS

(1) ELT L 381, 28.12.2006, lk 24.

(2) ELT L 39, 13.2.2008, lk 1.

ANNEX

OTSUSE EELNÕU,

[…],

milles Ameerika Ühendriikide valitsuse ja Euroopa Ühenduse vahelise kontoriseadmete energiatõhususmärgistuse programmide kooskõlastamist käsitleva lepinguga moodustatud juhtorganid käsitlevad kõnealuse lepingu C lisa VII osas esitatud pilditöötlusseadmete spetsifikaatide muutmist

JUHTORGANID,

võttes arvesse Ameerika Ühendriikide valitsuse ja Euroopa Ühenduse vahelist kontoriseadmete energiatõhususmärgistuse programmide kooskõlastamise lepingut, eriti selle XII artiklit,

ning arvestades seda, et 1. aprillist 2007 kehtinud C lisa VII osas esitatud pilditöötlusseadmete spetsifikaatide esimene tasand tuleb kehtetuks tunnistada ning asendada teise tasandi spetsifikaatidega,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Lepingu C lisa VII osas esitatud pilditöötlusseadmete spetsifikaadid tunnistatakse kehtetuks ning asendatakse käesoleva otsuse lisas esitatud spetsifikaatidega alates 1. juulist 2009.

Käesolev otsus on koostatud kahes eksemplaris ja sellele kirjutavad alla kaaseesistujad. Käesolevat otsust kohaldatakse alates 1. juulist 2009.

Washington DC, …

…

Ameerika Ühendriikide keskkonnaagentuuri nimel

Brüssel, …

…

Euroopa Ühenduse nimel

LISA

LEPINGU C LISA VII OSA

VII. Pilditöötlusseadmete spetsifikaadid

Alates 1. juulist 2009 kehtivad järgmised pilditöötlusseadmete spetsifikaadid.

A. Mõisted

Tooted

Koopiamasin – müügivalmis pilditöötlusseade, mille ainus funktsioon on püsikoopiate tegemine graafilisest püsikoopiaoriginaalist. Seade peab olema võimeline saama toidet seinakontaktist või andmesidevõrgust. Käesolev mõiste peaks hõlmama tooteid, mida turustatakse koopiamasinate või täiendatavate digitaalsete koopiamasinate (UDCd) nime all.

Digitaalne paljundusaparaat – müügivalmis pilditöötlusseade, mida turustatakse kui täisautomaatset paljundussüsteemi, mis kasutab paljundamisel šabloonmeetodit digitaalse taasesitamise funktsionaalsuse abil. Seade peab olema võimeline saama toidet seinakontaktist või andmesidevõrgust. Käesolev mõiste peaks hõlmama tooteid, mida turustatakse digitaalse paljundusaparaadi nime all.

Faks (faksiaparaat) – müügivalmis pilditöötlusseade, mille esmased funktsioonid on paberil originaalide skaneerimine elektroonseks edastamiseks eemalasuvatesse seadmetesse ja sarnaste elektroonsete edastuste vastuvõtmiseks, et trükkida püsikoopiaid. Elektrooniline edastamine toimub peamiselt avaliku telefonisüsteemi kaudu, kuid võib toimuda ka arvutivõrgu või interneti kaudu. Seadme abil võib teha ka püsikoopiaid. Seade peab olema võimeline saama toidet seinakontaktist või andmesidevõrgust. Käesolev mõiste peaks hõlmama tooteid, mida turustatakse faksiaparaadi nime all.

4.	Tembeldusmasin – müügivalmis pilditöötlusseade, mille otstarbeks on trükkida postisaadetistele postikulu. Seade peab olema võimeline saama toidet seinakontaktist või andmesidevõrgust. Käesolev mõiste peaks hõlmama tooteid, mida turustatakse tembeldusmasina nime all.

Kombainseade (MFD) – müügivalmis pilditöötlusseade, mis on füüsiliselt integreeritud või funktsionaalselt integreeritud komponentide kombinatsioon, mis täidab kahte või enamat järgmistest põhifunktsioonidest: kopeerimine, trükkimine, skaneerimine või faksimine. Käesoleva mõiste kohast kopeerimise funktsionaalsust peetakse erinevaks ühe lehe mugavast paljundamisest faksiaparaadiga. Seade peab olema võimeline saama toidet seinakontaktist või andmesidevõrgust. Käesolev mõiste peaks hõlmama tooteid, mida turustatakse MFDna või multifunktsionaalsete toodetena (MFPd).

Märkus: Kui MFD ei ole üksik integreeritud seade, vaid funktsionaalselt integreeritud komponentide komplekt, peab tootja selle ENERGY STARi nõuetele vastavaks MFDiks kvalifitseerimiseks sertifitseerima, nii et kasutuskohas õigesti paigaldatuna jääb kõikide põhiseadet moodustavate MFD komponentide energiatarvete summa C jaos nimetatud tasemetele.

Printer – müügivalmis pilditöötlusseade, mis toodab paberkoopiaid ning võib vastu võtta informatsiooni ainukasutajalt või võrguarvutitelt või muudelt sisendseadmetelt (näiteks digitaalkaamerad). Seade peab olema võimeline saama toidet seinakontaktist või andmesidevõrgust. Käesolev mõiste peaks hõlmama tooteid, mida turustatakse printeritena, kaasa arvatud printerid, mida saab kohapeal täiustada MFDideks.

Skanner – müügivalmis pilditöötlusseade, mis töötab kui elektro-optiline seade ja on ette nähtud teabe teisendamiseks elektroonilisteks kujutisteks, mida saab salvestada, muuta, konvertida või edastada eelkõige personaalarvutite keskkonnas. Seade peab olema võimeline saama toidet seinakontaktist või andmesidevõrgust. Käesolev mõiste peaks hõlmama tooteid, mida turustatakse skanneritena.

Pealekandmistehnikad

8.	Vahetu termiline (DT) – pealekandmistehnika, mis edastab kujutise, põletades punkte kaetud meediakandjale, kui see läbib kuumutatud trükipea. DT tooted ei kasuta trükilinte.

9.	Värvi sublimatsioon (DS) – pealekandmistehnika, kus kujutiste moodustamiseks sadestatakse värv trükimeediale kütteelementide poolt väljastatavast energiast sõltuvalt.

10.

Elektrofotograafia (EP) – pealekandmistehnika, mida iseloomustab fotokonduktori valgustamine kujutisena, mis näitab soovitud püsikoopiat läbi heleda lähteteksti, kujutise ilmutamine tooneri osakeste abil, kasutades peidetud kujutisi fotokonduktoril, määramaks tooneri olemasolu või puudumist teatud kohas, tooneri edastamist püsikoopia lõplikule vahendile ja kinnistamist, et soovitud püsikoopia oleks kestev. EP liigid on laser, LED ja LCD. Värviline EP eristub ühevärvilisest EPst selle poolest, et ühe toote puhul kasutatakse samaaegselt vähemalt kolme eri värvi toonerit. Järgmiselt iseloomustatakse kahte EP värvitehnikat:

11.	Paralleelne värvi-EP – pealekandmistehnika, mis kasutab mitut valgusallikat ja mitut fotokonduktorit, et suurendada värvitrüki maksimaalset kiirust.

12.	Järjestikuline värvi-EP – pealekandmistehnika, mis kasutab ühte fotokonduktorit järjestikulisel kujul ja ühte või mitut valgusallikat, et saada mitmevärviline püsikoopia.

13.	Löök – pealekandmistehnika, mida iseloomustab soovitud püsikoopia tegemine ja mille käigus edastatakse värvaine „lindilt” andmekandjale löögi abil. Kaks löögitehnikat on punktilöögi tehnika ja kujundilöögi tehnika.

14.

Jugatrükk (IJ) – pealekandmistehnika, kus kujutised moodustatakse värvaine paigutamisel väikeste tilkadena otse trükitavale andmekandjale maatriksi põhimõttel. Värviline jugatrükk erineb ühevärvilisest selle poolest, et ühe toote puhul kasutatakse samaaegselt rohkem kui ühte värvainet. IJ tüüpilisemad liigid on Piezo-elektriline (PE) IJ, IJ sublimatsioon ja termiline IJ.

15.

Kõrgsuutlik jugatrükk – kõrgsuutlike ärirakenduste jugatrükiga pealekandmistehnika, mille puhul kasutatakse tavaliselt elektrofotograafilist pealekandmistehnikat. Kõrgsuutlik jugatrükk erineb tavalisest jugatrükist selle poolest, et pihusti ehitus võimaldab hõlmata kogu lehe laiuse ja/või tinti kuivatatakse trükimeedial täiendava meediat kuumendava mehhanismi abil.

16.	Tahke tint (SI) – pealekandmistehnika, kus tint on toatemperatuuril tahke ja pihustustemperatuurini kuumutatuna vedel. Siire andmekandjale võib olla vahetu, kuid kõige sagedamini tehakse seda vahepealse trumli või lindi abil ja seejärel ofsettrükina andmekandjale.

17.	Šabloon – pealekandmistehnika, mis edastab kujutised trükikandjale šabloonilt, mis on sobitatud tinditrumli ümber.

18.

Termosiire (TT) – pealekandmistehnika, kus kujutised moodustatakse tahke värvaine (tavaliselt värvilised vahad) paigutamisel sulatatud/vedelas olekus väikeste tilkadena otse trükimeediale maatriksi põhimõttel. TT erineb IJ tehnikast selle poolest, et tint on toatemperatuuril tahke ja see muudetakse vedelaks kuumutades.

Töörežiimid, tegevused ja toide

19.	Aktiivne – režiim, kus toode on ühendatud toiteallikaga, annab aktiivselt toodangut ja täidab oma muid esmaseid funktsioone.

20.

Automaatne dupleksrežiim – režiim, mille korral koopiamasin, faksiaparaat, MFD või printer paigutab automaatselt kujutised koopialehe mõlemale poolele ilma käsitsi sekkumise vaheetapita. Selle näiteks on kopeerimine ühelt lehepoolelt kahele lehepoolele või kopeerimine kahelt lehepoolelt kahele lehepoolele. Masin loetakse automaatse dupleksrežiimiga varustatuks üksnes juhul, kui mudel sisaldab kõiki eespool esitatud tingimuste täitmiseks vajalikke lisaseadmeid.

21.	Vaikeperioodi viivitus – tootja poolt enne tarnimist kindlaksmääratud aeg, mis määrab, millise aja jooksul seade lülitub energiasäästlikule režiimile (näiteks ooterežiim, väljas) pärast oma esmafunktsiooni täitmist.

22.

Väljas – seadme olek peale käsitsi või automaatset väljalülitamist, kuid ühendatuna elektrivõrguga. Nimetatud olekust saab väljuda sisendi abil, näiteks käsitsi sisse lülitades või kasutades taimerit, mis lülitab seadme valmisrežiimi. Kui kasutaja lülitab seadme käsitsi välja, nimetatakse seda sageli käsitsi väljalülitatud olekuks; kui seade on nimetatud olekus automaatse või ettemääratud mõjuri tulemusena (näiteks viiteaeg või kell), nimetatakse seda sageli automaatseks väljalülitusfunktsiooniks.

23.

Valmis – režiim, milles masin ei anna toodangut, on tööseisukorras, ei ole veel energiasäästuolekus ning võib lülituda aktiivsesse režiimi minimaalse viivitusega. Selles režiimis saab kasutada toote kõiki funktsioone ja toode peab suutma lülituda aktiivsesse režiimi, reageerides igale võimalikule sisendile, milleks toode on mõeldud. Võimalikud sisendid on näiteks välised elektrilised mõjurid (näiteks võrgu mõjurid, faksi signaal või kaugjuhtimine) ja otsene füüsiline sekkumine (näiteks lüliti või nupu aktiveerimine).

24.

Puhkeolek – vähendatud energiatarbimisega režiim, millesse toode lülitub automaatselt pärast jõudeperioodi. Lisaks automaatsele puhkerežiimi lülitumisele võib toode sellesse olekusse lülituda 1) kasutaja määratud kellaajal, 2) otsekohe, vastuseks kasutaja manuaalsele tegevusele, ilma tegelikult välja lülitumata või 3) kasutades muud automaatset võimalust, mis on seotud kasutaja tegevusega. Toote kõiki funktsioone saab selles olekus kasutada ja toode peab suutma lülituda aktiivsesse režiimi, reageerides igale võimalikule sisendile, milleks toode on mõeldud; siiski võib ette tulla viivitusi. Võimalikud sisendid on näiteks välised elektrilised mõjurid (näiteks võrgu mõjurid, faksi signaal või kaugjuhtimine) ja otsene füüsiline sekkumine (näiteks lüliti või nupu aktiveerimine). Toode peab puhkeolekus säilitama võrguühenduse, lülitudes töörežiimi ainult vajaduse korral.

Märkus: Esitades andmeid ja kvalifitseerides tooteid, mis lülituvad puhkerežiimi mitmel moel, peaksid programmis osalejad soovitama puhkerežiimi, millesse masin lülitub automaatselt. Kui toode suudab lülituda automaatselt mitmesse järjestikusesse puhkerežiimi tasemesse, on tootja valikuvabadus otsustada, millist taset kasutada nõuetele vastavuse kindlaksmääramiseks; siiski peab vaikimisi ooteaeg vastama igale kasutatavale tasemele.

25.

Ooteolek – madalaim energiatarbimise režiim, mida kasutaja ei saa välja lülitada (mõjutada) ja mis võib püsida piiramatu aja, kui toode on ühendatud elektrivõrku ja kui seda kasutatakse vastavalt tootja juhenditele (1). Ooteolek on toote minimaalne elektritarbimise režiim.

Märkus: Käesolevas spetsifikaadis käsitletud pilditöötlusseadmete puhul on energiatarbimine ooterežiimis ehk minimaalne tavaliselt väljalülitatud olekus, kuid see on võimalik ka valmis- või puhkerežiimis. Toode ei saa ooterežiimist välja minna madalamasse energiakasutamise olekusse enne, kui see on elektrivõrgust füüsiliselt käsitsi lahti ühendatud.

Toote suuruse formaadid

26.	Suur formaat – suureformaadiliste toodete hulka kuuluvad A2 või suuremale andmekandjale mõeldud tooted, kaasa arvatud tooted, mis on ette nähtud 406 millimeetrisele (mm) või laiemale lintpaberile. Suureformaadilised printerid võivad trükkida ka standardsuurusega või väiksemale andmekandjale.

27.	Väike formaat – väikeseformaadiliste toodete hulka kuuluvad tooted, mis on ette nähtud standardformaadist väiksemat formaati andmekandjatele (näiteks A6, 4” × 6”, mikrofilm), kaasa arvatud tooted, mis on mõeldud vähem kui 210 mm laiusele lintpaberile.

28.

Standardformaat – standardformaadiga toodete hulka kuuluvad tooted, mis on ette nähtud standardsuuruses andmekandjale (näiteks formaadid Letter, Legal, Ledger, A3, A4 ja B4), kaasa arvatud tooted, mis on mõeldud 210–406 mm laiusele lintpaberile. Standardsuurusega tooted võivad trükkida ka väikese formaadiga andmekandjale.

Lisaterminid

29.	Lisaseade – lisavarustus, mis ei ole põhiseadme standardtalitluse jaoks vajalik, aga mille võib lisada enne või pärast tarnimist funktsionaalsuse täiendamiseks. Lisaseadet võib müüa eraldi oma mudelinumbriga või paketi või konfiguratsiooni osana koos põhitootega.

30.

Põhitoode – põhitoode on tootja poolt tarnitud standardmudel. Kui pakutakse erineva konfiguratsiooniga mudeleid, on põhitoode mudeli baaskonfiguratsioon, millele on lisatud kõige vähem lisafunktsioone. Funktsionaalsed detailid või lisaseadmed, mida pakutakse pigem valikuliselt kui standardvarustusena, ei kuulu põhitoote hulka.

31.	Lintpaber – lintpaberi alla kuuluvad tooted, mis ei kasuta andmekandjana lehtpaberit ja mis on mõeldud kasutamiseks põhirakenduste puhul, näiteks vöötkoodide, siltide, kviitungite, saatelehtede, arvete, lennupiletite või jaemüügi siltide trükkimiseks.

32.

Digitaalne eesprotsessor (DFE) – funktsionaalselt integreeritud võrguserver või lauaarvutil põhinev server, mis on hostiks teistele arvutitele ja rakendustele ning toimib pilditöötlusseadmete liidesena. DFE abil suureneb pilditöötlusseadme funktsionaalsus. DFE määratletakse järgmiselt:

DFE 1. tüüp: DFE, mis saab alalisvoolutoite oma vahelduvvoolu kasutavast, pilditöötlusseadme toiteallikast erinevast (sise- või välis-)toiteallikast. DFE võib saada oma vahelduvvoolutoite kas otse seinakontaktist või siis pilditöötlusseadme sisetoiteallikaga ühendatud vahelduvvoolutoiteallikast.

DFE 2. tüüp: DFE, mis saab alalisvoolutoite samast allikast kui pilditöötlusseade, millega see on ühendatud. 2. tüübi DFEdel peab olema eraldi töötlusseadmega plaat või assembler, mis suudab alustada tegevust võrgu kaudu ning mida on tavapäraste tehnikateadmistega võimalik eemaldada, isoleerida või blokeerida, selleks et oleks võimalik mõõta võimsust.

DFE pakub lisaks vähemalt kolme järgmisest täiendavast funktsioonist:

a)	võrguühendus erinevates keskkondades;

b)	e-posti funktsioon;

c)	tööde järjekorra juhtimine;

d)	masina juhtimine (näiteks pilditöötlusseadme äratamine vähendatud tarbimisega olekust);

e)	täiustatud graafiline kasutajaliides (UI);

f)	võime alustada suhtlust teiste hostserveritega ja kliendi arvutitega (näiteks skaneerimine e-postile, kaugelasuvate e-postkastide pollimine tööde jaoks); või

g)	võime järeltöödelda lehekülgi (näiteks lehekülgi enne trükkimist ümber vormindada).

33.

Lisafunktsioon – lisafunktsioon on standardtoote funktsioon, mis lisab pilditöötlusseadme baasmärgistusseadmele funktsionaalsust. Nende spetsifikaatide tööoleku hulka kuulub lisavõimsuse lubamine teatud lisafunktsioonidele. Lisafunktsioonide hulka kuuluvad näiteks juhtmevabad liidesed ja skaneerimisvõime.

34.

Kasutusrežiimide (OM) käsitlus – pilditöötlusseadme energiatarbimise testimise ja võrdlemise meetod, mis keskendub toote energiatarbimisele erinevates vähendatud voolutarbimise režiimides. Võtmekriteeriumiks kasutusrežiimide käsitlusel on vähendatud voolutarbimise režiimide väärtused, mõõdetuna vattides (W). Üksikasjalikku teavet võib leida dokumendist „ENERGY STARi vääriliseks kvalifitseeritud pilditöötlusseadmete kasutusrežiimi testimise protseduur”, mis asub aadressil www.energystar.gov/products.

35.

Märkimisseade – pilditöötlusseadme põhiseade, mis juhib seadme puhul kujutise tootmist. Ilma täiendavate funktsionaalsete komponentideta ei suuda märkimisseade omandada kujutise andmeid töötlemiseks ega ole seetõttu kasutuskõlbulik. Edastusvõime ja kujutise töötlemise osas sõltub märkimisseade lisafunktsioonidest.

36.	Mudel – pilditöötlusseade, mida müüakse või turustatakse unikaalse mudelinumbri või turundusnimega. Mudel võib koosneda kas põhiseadmest või põhiseadmest ja lisaseadmetest.

37.

Töötlemiskiirus – üldiselt võrdub standardsuuruses toodete puhul üks ühel A4 või 8,5” × 11” lehepoolel trükitud/kopeeritud/skaneeritud leht ühe kujutisega minutis (ipm). Kui kujutiste tootmisel A4 või 8,5” x 11” paberile on väidetavad maksimumkiirused erinevad, kasutatakse suuremat.

—	Tembeldusmasinate korral loetakse lehekülgi minutis (lk/min) võrdseks postisaadetiste arvuga minutis (mppm).

—	Väikeseformaadiliste toodete puhul võrdub üks ühel A6 või 4” x 6” lehepoolel trükitud/kopeeritud/skaneeritud leht 0,25 kujutisega minutis (ipm).

—	Suureformaadiliste toodete puhul võrdub üks A2 leht 4 kujutisega minutis (ipm) ja üks A0 leht 16 kujutisega minutis (ipm).

—	Väikeseformaadiliste, suureformaadiliste või standardformaadiliste lintpaberiga toodete puhul tuleb väljatrükikiirus ipm-ides tuletada toote maksimaalsest kujutise tootmise kiirusest (meetrit minutis) turustamisel vastavalt järgmisele teisendusele:

X ipm = 16 x [teabekandja maksimaalne laius (meetrites) x maksimaalne kujutise kiirus (pikkus meetrites/minutis)]

Igal juhul peab teisendatud kiiruse ipm-ides ümardama lähima täisarvuni (näiteks 14,4 ipm ümardatakse 14 ipm-ni; 14,5 ipm ümardatakse 15 ipm-ni).

Kvalifitseerumiseks peavad tootjad teatama toote töökiiruse vastavalt järgmiste funktsioonide prioriteetsusele:

—	väljatrükikiirus; kui toote abil ei ole võimalik teha väljatrükki, siis

—	kopeerimiskiirus; kui toote abil ei ole võimalik teha väljatrükki ega kopeerida, siis

—	skaneerimiskiirus.

38.

Tüüpilise elektritarbimise (TEC) käsitlus – pilditöötlusseadmete testimise ja energiatarbimise võrdlemise meetod, mis keskendub toote tüüpilisele elektritarbimisele normaalsel töörežiimil teatava aja jooksul. Pilditöötlusseadmete TEC põhikriteeriumiks on tavaline elektritarbimise näitaja nädala jooksul, mida mõõdetakse kilovatt-tundides (kWh). Täpsema informatsiooni leiab osast D.2 – tüüpilise elektritarbimise testimise protseduur.

B. Toodete kvalifitseerimine

ENERGY STARi spetsifikaadid hõlmavad era-, teenistus- ja äriotstarbelisi pilditöötlusseadmeid, ent mitte tööstuslikke, nt vahetult kolmefaasilise toiteallikaga ühendatud tooteid. Seade peab olema võimeline saama toidet seinakontaktist või andme- või võrguühendusest, kasutades rahvusvahelisele standardile vastavaid nimipinge allikaid, mis on loetletud osas D.4. ENERGY STARi nõuetele vastamiseks peavad pilditöötlusseadmed olema määratletud A jaos ning vastama ühele tootekirjeldusele allpool toodud tabelites 1 või 2.

Tabel 1

Nõuetele vastavad tooted – tüüpilise elektritarbimise (Typical Electricity Consumption – TEC) käsitlus

Tootevaldkond	Pealekandmistehnika	Formaadi suurus	Värv	TEC tabel
Koopiamasinad	Vahetu termiline	Standard	Mustvalge	TEC 1
	Värvi sublimatsioon	Standard	Värviline	TEC 2
	Värvi sublimatsioon	Standard	Mustvalge	TEC 1
	EP	Standard	Mustvalge	TEC 1
	EP	Standard	Värviline	TEC 2
	Tahke tint	Standard	Värviline	TEC 2
	Termosiire	Standard	Värviline	TEC 2
	Termosiire	Standard	Mustvalge	TEC 1
Digitaalsed paljundusaparaadid	Šabloon	Standard	Värvus	TEC 2
Digitaalsed paljundusaparaadid	Šabloon	Standard	Mustvalge	TEC 1
Faksiaparaadid	Vahetu termiline	Standard	Mustvalge	TEC 1
	Värvi sublimatsioon	Standard	Mustvalge	TEC 1
	EP	Standard	Mustvalge	TEC 1
	EP	Standard	Värviline	TEC 2
	Tahke tint	Standard	Värviline	TEC 2
	Termosiire	Standard	Värviline	TEC 2
	Termosiire	Standard	Mustvalge	TEC 1
Multifunktsionaalsed seadmed (MFD)	Kõrgsuutlik jugatrükk	Standard	Mustvalge	TEC 3
	Kõrgsuutlik jugatrükk	Standard	Värviline	TEC 4
	Vahetu termiline	Standard	Mustvalge	TEC 3
	Värvi sublimatsioon	Standard	Värviline	TEC 4
	Värvi sublimatsioon	Standard	Mustvalge	TEC 3
	EP	Standard	Mustvalge	TEC 3
	EP	Standard	Värviline	TEC 4
	Tahke tint	Standard	Värviline	TEC 4
	Termosiire	Standard	Värviline	TEC 4
	Termosiire	Standard	Mustvalge	TEC 3
Printerid	Kõrgsuutlik jugatrükk	Standard	Mustvalge	TEC 1
	Kõrgsuutlik jugatrükk	Standard	Värviline	TEC 2
	Vahetu termiline	Standard	Mustvalge	TEC 1
	Värvi sublimatsioon	Standard	Värviline	TEC 2
	Värvi	Standard	Mustvalge	TEC 1
	EP	Standard	Mustvalge	TEC 1
	EP	Standard	Värviline	TEC 2
	Tahke tint	Standard	Värviline	TEC 2
	Termosiire	Standard	Värviline	TEC 2
	Termosiire	Standard	Mustvalge	TEC 1

Tabel 2

Nõuetele vastavad tooted – töörežiimi käsitlus

Tootevaldkond	Pealekandmistehnika	Formaadi suurus	Värv	OM tabel
Koopiamasinad	Vahetu termiline	Suured	Mustvalge	OM 1
	Värvi sublimatsioon	Suured	Värviline ja mustvalge	OM 1
	EP	Suured	Värviline ja mustvalge	OM 1
	Tahke tint	Suured	Värviline	OM 1
	Termosiire	Suured	Värviline ja mustvalge	OM 1
Faksiaparaadid	Jugatrükk	Standard	Värviline ja mustvalge	OM 2
Tembeldusmasinad	Vahetu termiline	ei kohaldata	Mustvalge	OM 4
	EP	ei kohaldata	Mustvalge	OM 4
	Jugatrükk	ei kohaldata	Mustvalge	OM 4
	Termosiire	ei kohaldata	Mustvalge	OM 4
Multifunktsionaalsed seadmed (MFD)	Vahetu termiline	Suured	Mustvalge	OM 1
	Värvi sublimatsioon	Suured	Värviline ja mustvalge	OM 1
	EP	Suured	Värviline ja mustvalge	OM 1
	Jugatrükk	Standard	Värviline ja mustvalge	OM 2
	Jugatrükk	Suured	Värviline ja mustvalge	OM 3
	Tahke tint	Suured	Värviline	OM 1
	Termosiire	Suured	Värviline ja mustvalge	OM 1
Printerid	Vahetu termiline	Suured	Mustvalge	OM 8
	Vahetu termiline	Väikesed	Mustvalge	OM 5
	Värvi sublimatsioon	Suured	Värviline ja mustvalge	OM 8
	Värvi sublimatsioon	Väikesed	Värviline ja mustvalge	OM 5
	EP	Suured	Värviline ja mustvalge	OM 8
	EP	Väikesed	Värviline	OM 5
	Löök	Suured	Värviline ja mustvalge	OM 8
	Löök	Väikesed	Värviline ja mustvalge	OM 5
	Löök	Standard	Värviline ja mustvalge	OM 6
	Jugatrükk	Suured	Värviline ja mustvalge	OM 3
	Jugatrükk	Väikesed	Värviline ja mustvalge	OM 5
	Jugatrükk	Standard	Värviline ja mustvalge	OM 2
	Tahke tint	Suured	Värviline	OM 8
	Tahke tint	Väikesed	Värviline	OM 5
	Termosiire	Suured	Värviline ja mustvalge	OM 8
	Termosiire	Väikesed	Värviline ja mustvalge	OM 5
Skannerid	ei kohaldata	Suur, väike ja standard	ei kohaldata	OM 7

C. Nõuetele vastavate toodete energiatõhususe spetsifikaadid

Jaos B nimetatud toodetest vastavad ENERGY STARi nõuetele üksnes need, mis vastavad järgmistele kriteeriumidele. Jõustumise kuupäevad on nimetatud jaos F.

Tooted, mida müüakse välise toiteallikaga: Et kvalifitseeruda pilditöötlusseadmete praeguste spetsifikaatide versioon 1.1 kohaselt ENERGY STARi nõuetele vastavaks, peavad 1. juulil 2009 või pärast seda toodetud ühe pingega välist vahelduvvoolu-alalisvoolu või vahelduvvoolu-vahelduvvoolu toiteallikat kasutavad pilditöötlusseadmed kasutama ENERGY STARi pälvinud välist toiteallikat või toiteallikat, mis vastab ENERGY STARi katsemeetodil läbiviidud katsetamise tulemuste kohaselt ENERGY STARi välistoiteallika (EPS) versiooni 2.0 nõuetele. ENERGY STARi spetsifikaat ja katsemeetod ühe pingega välise vahelduvvoolu-alalisvoolu või vahelduvvoolu-vahelduvvoolu toiteallikate kohta on aadressil www.energystar.gov/products.

Tooted, mis töötavad 1. tüüpi DFEga: Et 1. juulil 2009 või pärast seda toodetud pilditöötlusseadmed, mida turustatakse 1. tüüpi DFEga, vastaksid pilditöötlusseadmete praeguste spetsifikaatide versioon 1.1 kohaselt ENERGY STARi nõuetele, peavad kõnealused seadmed kasutama DFEd, mis vastab osas C.3 loetletud digitaalse eesprotsessori ENERGY STARi energiatõhususnõuetele.

Tooted, mis töötavad 2. tüüpi DFEga: Et 1. juulil 2009 või pärast seda toodetud pilditöötlusseadmed, mida turustatakse 2. tüüpi DFEga, vastaksid pilditöötlusseadmete praeguste spetsifikaatide versioon 1.1 kohaselt ENERGY STARi nõuetele, peaksid tootjad TEC-toodete puhul lahutama DFE energiakulu „valmis”-režiimil või OM toodete puhul jätma selle välja „puhkeoleku” ja „ooteseisundi” kulu mõõtmisel. Osas C.1 täpsustatakse TEC-väärtuste kohandamist TEC-toodete DFEdele ning osas C.2 DFEde väljajätmist OM toodete „puhkeoleku” ja „ooteseisundi” tasandil.

US EPA ja Euroopa Komisjoni arvamuse kohaselt tuleks (1. tüüpi või 2. tüüpi) DFEga seotud võimsus võimaluse korral välja jätta või lahutada TEC toodete puhul energia ja OM toodete puhul võimsuse mõõtmisest.

Tooted, mida müüakse juhtmeta lisatelefonitoruga: Et 1. juulil 2009 või pärast seda toodetud faksiaparaadid või kombainseadmed, millega on võimalik faksi saata ja mida müüakse juhtmeta lisatelefonitoruga, vastaksid nõuetele, tuleb kasutada ENERGY STARi nõuetele vastavat telefonitoru või telefonitoru, mis vastab ENERGY STARi katsemeetodil läbiviidud katsetamise tulemuste kohaselt ENERGY STARi telefoni spetsifikaadile päeval, mil pilditöötlusseade vastab ENERGY STARi nõuetele. ENERGY STARi spetsifikaat ja katsemeetod (telefonide kohta) on aadressil www.energystar.gov/products.

Kahepoolne paljundamine: Standardsuurusega koopiamasinad, kombainseadmed ja printerid, mis kasutavad EP, SI ja kõrgtõhusat IJ pealekandmistehnikat ning mis osa C.1 kohaselt kuuluvad TEC käsitluse hulka, peavad vastama järgmistele kahepoolse paljundamise tingimustele, sõltuvalt mustvalge töötlemise kiirusest:

1. ENERGY STARi sobivuse kriteeriumid – TEC

ENERGY STARi nõuetele vastamiseks ei tohi B jao tabelis 1 loetletud pilditöötlusseadmete TEC-väärtus ületada allpool esitatud vastavaid piirväärtusi.

2. tüüpi DFEga pilditöötlusseadmete puhul tuleb allpool toodud näite põhjal arvutatud DFE energiatarve välja jätta, kui võrreldakse toote mõõdetud TEC-väärtust allpool esitatud piirväärtustega. DFE ei tohi segada kujutusseadme võimet siseneda madalama energiatarbimise olekusse või seal väljuda. Et DFEd oleks võimalik mitte arvestada, peab see vastama osa A.32 määratlusele ja kujutama endast eraldi keskseadet, mis suudab alustada tegevust läbi võrgu.

Näide: Printeri kogu TEC on 24,5 kWh/nädalas ja selle sisemine DFE tarbib 50 W valmisolekus. 50 W × 168 t/nädalas = 8,4 kWh/nädalas, mis arvestatakse maha testitud TEC-väärtusest: 24,5 kWh/nädalas – 8,4 kWh/nädalas = 16,1 kWh/nädalas. 16,1 kWh/nädalas võrreldakse järgmiste kriteeriumidega.

Märkus: Kõigis järgmistes valemites x = mustvalge töötlemise kiirus (ipm).

TEC tabel 1

Toode (tooted): koopiamasinad, digitaalsed paljundusaparaadid, faksiaparaadid, printerid
Formaadi (formaatide) suurus: standardsuurus
Pealekandmistehnikad: DT, mustvalge DS, mustvalge EP, mustvalge šabloon, mustvalge TT, mustvalge kõrgtõhus IJ
Kiirus (ipm)	Maksimaalne TEC (kWh/nädalas)
≤ 15	1 kWh
15 < x ≤ 40	(0,10 kWh/ipm)x – 0,5 kWh
40 < x ≤ 82	(0,35 kWh/ipm)x – 10,3 kWh
> 82	(0,70 kWh/ipm)x – 39 kWh

TEC tabel 2

Toode (tooted): koopiamasinad, digitaalsed paljundusaparaadid, faksiaparaadid, printerid
Formaadi (formaatide) suurus: standardsuurus
Pealekandmistehnikad: värviline DS, värviline šabloon, värviline TT, värviline EP, SI, värviline kõrgtõhus IJ
Kiirus (ipm)	Maksimaalne TEC (kWh/nädalas)
≤ 32	(0,10 kWh/ipm)x + 2,8 kWh
32 < x ≤ 58	(0,35 kWh/ipm)x – 5,2 kWh
> 58	(0,70 kWh/ipm)x – 26 kWh

TEC tabel 3

Toode (tooted): MFDd
Formaadi (formaatide) suurus: standardsuurus
Pealekandmistehnikad: DT, mustvalge DS, mustvalge EP, mustvalge šabloon, mustvalge TT, mustvalge kõrgtõhus IJ
Kiirus (ipm)	Maksimaalne TEC (kWh/nädalas)
≤ 10	1,5 kWh
10 < x ≤ 26	(0,10 kWh/ipm)x + 0,5 kWh
26 < x ≤ 68	(0,35 kWh/ipm)x – 6 kWh
> 68	(0,70 kWh/ipm)x – 30 kWh

TEC tabel 4

Toode (tooted): MFDd
Formaadi (formaatide) suurus: standardsuurus
Pealekandmistehnikad: värviline DS, värviline TT, värviline EP, SI, värviline kõrgtõhus IJ
Kiirus (ipm)	Maksimaalne TEC (kWh/nädalas)
≤ 26	(0,10 kWh/ipm)x + 3,5 kWh
26 < x ≤ 62	(0,35 kWh/ipm)x – 3 kWh
> 62	(0,70 kWh/ipm)x – 25 kWh

2. ENERGY STARi saamiseks vajalikud kriteeriumid – OM

ENERGY STARi nõuetele vastamiseks ei tohi C jao tabelis 2 loetletud pilditöötlusseadmete energiatarbimise näitajad ületada allpool esitatud vastavaid piirväärtusi. Toodete puhul, mis vastavad valmis režiimis puhkerežiimi nõuetele, ei ole puhkerežiimi kriteeriumidele vastamiseks vaja täiendavat automaatset võimsuse vähendamist. Lisaks ei ole ENERGY STARi nõuetele vastamiseks vaja täiendavat võimsuse vähendamist toodete puhul, mis vastavad valmis- või puhkerežiimis ooterežiimi võimsuse nõuetele.

Pilditöötlusseadmete puhul, millel on funktsionaalselt integreeritud DFE, mis saab energiat kujutusseadmest, peab välja jätma DFE energia tarbimise, võrreldes toote puhkerežiimi kriteeriume kombineeritud pealekandmisseadmete ja funktsionaalsete lisade järgmiste piirnormidega. DFE ei tohi segada kujutusseadme võimet siseneda madalama energiatarbimise olekusse või sealt väljuda. Et DFEd oleks võimalik mitte arvestada, peab see vastama osa A.32 määratlusele ja kujutama endast eraldi keskseadet, mis suudab alustada tegevust läbi võrgu.

Vaikimisi ooteaja nõuded: ENERGY STARi nõuetele vastamiseks peavad OM tooted vastama tabelites A–C tootetüüpide kaupa esitatud vaikimisi ooteaja seadetele, mis kehtivad tarnimise hetkel. Lisaks peavad kõik OM tooted olema tarnitud masina maksimaalse ooteajaga mitte üle nelja tunni, mida saab korrigeerida ainult tootja. Masina maksimaalset ooteaega ei saa muuta kasutaja ja tavaliselt ei saa seda muuta ilma toodet sisemiselt muutmata. Kasutaja võib muuta tabelites A–C esitatud vaikimisi ooteaja seadeid.

Tabel A

Maksimaalsed vaikimisi viivitusajad puhkeseisundini väikese-ja standardformaadiliste OM toodetele, väljaarvatud tembeldusmasinad (minutites)

Mustvalge töötlemise kiirus (ipm)	Faksiaparaadid	MFDd	Printerid	Skannerid
0 – 10	5	15	5	15
11 – 20	5	30	15	15
21 – 30	5	60	30	15
31 – 50	5	60	60	15
51 +	5	60	60	15

Tabel B

Maksimaalsed vaikimisi viivitusajad puhkeseisundini suureformaadiliste OM toodetele, väljaarvatud tembeldusmasinad (minutites)

Mustvalge töötlemise kiirus (ipm)	Koopiamasinad	MFDd	Printerid	Skannerid
0 – 10	30	30	30	15
11 – 20	30	30	30	15
21 – 30	30	30	30	15
31 – 50	60	60	60	15
51 +	60	60	60	15

Tabel C

Maksimaalsed vaikimisi viivitusajad puhkeseisundini tembeldusmasinatele (minutites)

Töötlemiskiirus (mppm)	Tembeldusmasinad
0 – 50	20
51 – 100	30
101 – 150	40
151 +	60

Ooterežiimi nõuded: ENERGY STARi nõuetele vastamiseks peavad OM tooted vastama tabelis D iga tootetüübi kohta näidatud ooterežiimi võimsuskriteeriumidele.

Tabel D

OM toodete ooterežiimi maksimaalne võimsustase (W)

Tooteliik	Ooterežiim
Kõik OM tooted	1

OM tabelites 1–8 märgitud sobivuse kriteeriumid on seotud toote märkimisseadmega. Kuna eeldatakse, et tooted tarnitakse ühe või enama lisafunktsiooniga lisaks põhimärkimisseadmele, peaks märkimisseadme puhkerežiimi kriteeriumidele lisama järgmised vastavad varud. Sobivuse määramisel peaks kasutama põhiseadme ja lisafunktsioonide koguväärtust. Tootjad võivad rakendada mitte enam kui kolme esmast lisafunktsiooni igale mudelile, kuid võivad rakendada nii palju teisejärgulisi lisafunktsioone kui võimalik (üle kolme esmase lisafunktsiooni kasutamist loetakse teisejärguliseks lisafunktsiooniks). Järgmine näide selle käsitlusviisi kohta:

Näide: Võtame standardsuurusega IJ printeri USB 2,0 ühendusega ja mälukaardi ühendusega. Oletades, et USB ühendus on testimise ajal primaarne liides, saab see printeri mudel lisafunktsioonide varu 0,5 W USB jaoks ja 0,1 mälukaardilugeja jaoks, kokku 0,6 W lisafunktsiooni varu. Kuna OM tabel 2 lubab puhkerežiimis märkimisseadme kriteeriumiks 1,4 W, et toode vastaks ENERGY STARi nõuetele, liidaks tootja märkimisseadme puhkerežiimi kriteeriumi sobiva lisafunktsiooni varuga, et määrata põhitoote kvalifitseerumiseks lubatud maksimaalne energiatarbimine: 1,4 W + 0,6 W. Kui printeri energiatarbimine puhkerežiimis on 2 W või vähem, siis vastaks printer ENERGY STARi puhkerežiimi kriteeriumile.

Tabel 3

Toodete vastavus nõuetele – OM lisafunktsioonid

Tüüp

Üksikasjad

Lisafunktsiooni varu (W)

Esmane

Teisene

Liidesed

A.	Juhtmega < 20 MHz

0,3

0,2

Füüsiline andme- või võrguside port pilditöötlusseadme juures, mis on võimeline edastuskiiruseks < 20 MHz. Sisaldab USB 1.x, IEEE488, IEEE 1284/paralleelne/Centronics, RS232 ja/või faksimodemit.

B.	Juhtmega ≥ 20 MHz ja < 500 MHz

0,5

0,2

Füüsiline andme- või võrguside port pilditöötlusseadme juures, mis on võimeline edastuskiiruseks ≥ 20 MHz ja < 500 MHz. Sisaldab USB 2.x, IEEE 1394/FireWire/i.LINK ja 100Mb Ethernet.

C.	Juhtmega ≥ 500 MHz

1,5

0,5

Füüsiline andme- või võrguside port pilditöötlusseadme juures, mis on võimeline edastuskiiruseks ≥ 500 MHz. Sisaldab 1G Ethernet.

Juhtmeta

3,0

0,7

Andme- või võrguside liides pilditöötlusseadme juures, mis on mõeldud andmete edastamiseks raadiosageduse juhtmeta seadmete kaudu. Sisaldab Bluetooth’i ja 802.11.

E.	Juhtmega ühendatud kaart/kaamera/salvestusseade

0,5

0,1

Füüsiline andme- või võrguside port pilditöötlusseadme juures, mis on mõeldud välise seadme ühenduse lubamiseks, näiteks mälukaart/kaardilugejad ja kaamera liidesed (kaasa arvatud PictBridge).

G.	Infrapunane

0,2

Andme- või võrguside liides pilditöötlusseadme juures, mis on mõeldud andmete edastamiseks läbi infrapunase tehnoloogia. Sisaldab IrDA.

Muu

Ladustamine

–

0,2

Sisemised mäludraivid pilditöötlusseadme juures. Sisaldab ainult sisemisi draive (näiteks kettadraivid, DVD draivid, Zip draivid) ja kehtib iga eraldi draivi kohta. See lisa ei hõlma liideseid välisdraivide jaoks (näiteks SCSI) ega sisemälu.

CCFL lampidega või mitte-CCFL lampidega skannerid

0,5

Sellise skanneri olemasolu, mis kasutab külmkatood-luminofoorlamp-tehnoloogiat(CCFL) või muud lambitehnoloogiat kui CCFL, näiteks valgusdioodide (LED), halogeeni, hõõgkatoodi luminofoortoru (HCFT), ksenooni või silindrilist fluerestseerivat (TL) tehnoloogiat. Seda lisa kasutatakse ainult üks kord, sõltumata lambi suurusest või kasutatavate lampide/pirnide arvust.

PC-põhised süsteemid (ei suuda trükkida/kopeerida/skaneerida ilma personaalarvuti märkimisväärse ressursita)

-0,5

See lisa kehtib selliste pilditöötlusseadmete kohta, mis sõltuvad olulisel määral välise arvuti ressursist, nagu mälu ja andmetöötlus, et sooritada baastoiminguid, mida üldjuhul sooritavad pilditöötlusseadmed iseseisvalt, nt lehe visualiseerimine. See lisa ei rakendu toodetele, mis lihtsalt kasutavad arvutit kujutise andmete allikana või sihtkohana.

Juhtmeta toru

0,8

Kujutusseadme võime suhelda juhtmeta telefonitoruga. Seda lisa kasutatakse ainult üks kord, sõltumata juhtmeta telefonitorude arvust, mida see toode on kavandatud kasutama. See lisa ei kehtesta võimsusnõudeid juhtmeta torule endale.

Mälu

1 W/1 GB

Pilditöötlusseadme sisemine mahutavus andmete salvestamiseks. See lisa kehtib kõigi sisemiste mälumahtude kohta ning seda peab ka vastavalt arvestama. Näiteks, 2,5 GB mäluga seade saaks 2,5 W varu, samal ajal kui 0,5 GB mäluga seade saaks 0,5 W varu.

Toiteallika (PS) suurus, sõltuvalt PS väljundvõimsuse määrast (OR)

Märkus: See lisa kehtib AINULT OM tabelite 2 ja 6 alla kuuluvate toodete kohta.

PSOR-ile > 10 W,

0,02 x (PSOR – 10 W)

See lisa kehtib ainult OM tabelite 2 ja 6 alla kuuluvate pilditöötlusseadmete kohta. Varu arvutatakse sisemise või välise toiteallika nominaalsest alalisvoolu väljundist vastavalt toiteallika tootja tehnilistele tingimustele. (See ei ole mõõdetud suurus). Näiteks seadmel, mis peab andma kuni 3 A 12 V juures, on PSOR 36 W ja see saaks 0,02 x (36–10) = 0,02 x 26v= 0,52 W toiteallika varu. Toiteallikate puhul, mis võimaldavad enam kui ühte pinget, kasutatakse kõigi pingete võimsuste summat, kui spetsifikaadid ei näita, et nominaalne piir on sellest madalam. Näiteks toiteallikal, mis võib anda 3 A 24 V ja 1,5 A 5 V, on väljundi summaarne PSOR (3 x 24) + (1,5 x 5) = 79,5 W ja varu 1,39 W.

Eespool tabelis 3 näidatud lisafunktsiooni varu puhul eristatakse „esmast” ja „teisest” tüüpi lisasid. Sellised määramised viitavad olekule, millisesse liides peab jääma pilditöötlusseadme puhkerežiimi. Ühendused, mis jäävad OM katsemenetluse ajaks aktiivseks pilditöötlusseadme puhkerežiimis olles, on esmased, ning ühendused, mis võivad olla pilditöötlusseadme puhkerežiimis mitteaktiivsed, on teisesed. Enamik lisafunktsioone on tavaliselt teisesed.

Tootjad peavad arvestama ainult neid lisasid, mis on saadaval toote tarnitud oleku konfiguratsioonis. Lisavõimalusi peale toote tarnimist tarbijale või liideseid, mis on tootel välise toitega DFE-l, ei tohiks arvestada pilditöötlusseadme varude arvestamisel.

Mitme liidesega toodete puhul peab neid liideseid käsitama spetsiifilisena ja eraldi asuvana. Siiski peab erinevaid funktsioone täitvaid liideseid arvesse võtma vaid üks kord. Näiteks USB ühendust, mis töötab nii 1.x kui 2.x, võib arvestada ainult üks kord ja sellele võib anda ühe varu. Kui teatav liides kuulub tabeli 3 järgi enam kui ühe liidese tüübi alla, peab tootja sobiva lisavaru määramisel valima esmase funktsiooni, milleks liides on mõeldud. Näiteks USB ühendust pilditöötlusseadme esipaneelil, mida toote kirjelduse kohaselt turustatakse PictBridge’ina või „kaamera liidesena”, peaks arvestama pigem E-tüübi liidesena kui B-liidesena. Sarnaselt võib mälukaardi lugeja pesa, mis toetab erinevaid formaate, arvesse võtta ainult üks kord. Ka võib süsteemi, mis toetab enam kui ühte 802.11 tüüpi, pidada ainult üheks juhtmeta liideseks.

OM Tabel 1

Toode (tooted): koopiamasinad, kombainseadmed
Formaadi (formaatide) suurus: suureformaadiline
Pealekandmistehnikad: Värviline DS, värviline TT, mustvalge DT, mustvalge DS, mustvalge EP, mustvalge TT, värviline EP, SI
	Puhkerežiim (W)
Pealekandmisseade	30

OM Tabel 2

Toode (tooted): faksiaparaadid, kombainseadmed, printerid
Formaadi (formaatide) suurus: standardsuurus
Pealekandmistehnikad: Värviline IJ, mustvalge IJ
	Puhkerežiim (W)
Pealekandmisseade	1,4

OM Tabel 3

Toode (tooted): kombainseadmed, printerid
Formaadi (formaatide) suurus: suureformaadiline
Pealekandmistehnikad: Värviline IJ, mustvalge IJ
	Puhkerežiim (W)
Pealekandmisseade	15

OM Tabel 4

Toode (tooted): tembeldusmasinad
Formaadi (formaatide) suurus: ei kohaldata
Pealekandmistehnikad: DT, mustvalge EP, mustvalge IJ, mustvalge TT
	Puhkerežiim (W)
Pealekandmisseade	7

OM Tabel 5

Toode (tooted): printerid
Formaadi (formaatide) suurus: väikeseformaadiline
Pealekandmistehnikad: värviline DS, DT, värviline IJ, värviline löök, värviline TT, mustvalge DS, mustvalge EP, mustvalge IJ, mustvalge löök, mustvalge TT, värviline EP, SI
	Puhkerežiim (W)
Pealekandmisseade	9

OM Tabel 6

Toode (tooted): printerid
Formaadi (formaatide) suurus: standardsuurus
Pealekandmistehnikad: värviline löök, mustvalge löök
	Puhkerežiim (W)
Pealekandmisseade	4,6

OM Tabel 7

Toode (tooted): skannerid
Formaadi (formaatide) suurus: suureformaadiline, väikeseformaadiline, standardsuurus
Pealekandmistehnikad: ei kohaldata
	Puhkerežiim (W)
Skaneerimisseade	4,3

OM Tabel 8

Toode (tooted): printerid
Formaadi (formaatide) suurus: suureformaadiline
Pealekandmistehnikad: värviline DS, värviline löök, värviline TT, DT, mustvalge DS, mustvalge EP, mustvalge löök, mustvalge TT, värviline EP, SI
	Puhkerežiim (W)
Pealekandmisseade	14

3. DFE energiatõhususnõuded

Käesolevate spetsifikaatide A osas määratletud digitaalse eesprotsessoriga seadmetele esitatavad energiatõhususnõuded on järgmised:

Toiteallika tõhusus

Vahelduvvoolu-alalisvoolu sisetoiteallikat kasutav 1. tüüpi DFE: DFE, mis saab alalisvoolu oma vahelduvvoolu-alalisvoolu sisetoiteallikast, peab vastama järgmistele toiteallika tõhususnõuetele: minimaalselt 80 % line kasutegur koormusel 20 %, 50 % ja 100 % nimivõimsusest ning võimsustegur ≥ 0,9 koormusel 100 % nimivõimsusest.

Välist toiteallikat kasutav 1. tüüpi DFE: DFE, mis saab alalisvoolu oma välistoiteallikast (nagu on määratletud ENERGY STARi V2.0 programminõuetega ühe pingega vahelduvvoolu-vahelduvvoolu ja vahelduvvoolu-alalisvoolu välistoiteallikatele), peab olema saanud ENERGY STARi või vastama koormuseta ja aktiivse tööoleku kasuteguri tasemetele, mis on esitatud ENERGY STARi V2.0 programminõuetes ühe pingega vahelduvvoolu-vahelduvvoolu ja vahelduvvoolu-alalisvoolu välistoiteallikatele. ENERGY STARi spetsifikaat ja nõuetele vastavate toodete loetelu on veebiaadressil www.energystar.gov/powersupplies.

Katsemenetlused

Tootjad peavad läbi viima katsed ja ise sertifitseerima need mudelid, mis vastavad ENERGY STARi suunistele.

—	Nimetatud katsete läbiviimisel nõustub partner kasutama allpool tabelis 4 esitatud katsemenetlusi.

—	Nõuetele vastavate toodete katsetamise tulemused edastatakse vastavalt vajadusele US EPAle või Euroopa Komisjonile.

Allpool on esitatud lisakatsete ja -aruannetega seotud nõuded.

Mudelid, mis on võimelised töötama erinevate pinge/sageduse kombinatsioonide korral: tootjad katsetavad tooteid selle turu/nende turgude põhjal, kus mudeleid hakatakse müüma ja reklaamima kui ENERGY STARi nõuetele vastavaid tooteid. US EPA ja riikides asuvad ENERGY STARi partnerid on kokkuleppele jõudnud tabeli osas, mis sisaldab kolme pinge/sageduse kombinatsiooni katsetamise eesmärgil. Konkreetse turu jaoks kehtivate rahvusvaheliste pinge/sageduse kombinatsioonide üksikasju on täpsustatud osas D.4.

Toodete puhul, mida müüakse ENERGY STARi nõuetele vastavana erinevatel rahvusvahelistel turgudel ja mis seetõttu liigitatakse erinevate sisendpingete järgi, peab tootja katsetama ja teatama nõutavad energiatarbimise või energiatõhususe näidud kõikidel asjakohastel pinge/sageduse tasemetel. Näiteks peab tootja, kes tarnib sama mudelit nii Ameerika Ühendriikidesse kui ka Euroopasse, viima läbi mõõtmised, täitma spetsifikaadis esitatud nõuded ja teavitama katsete tulemustest nii pinge/sageduse kombinatsioonil 115 volti / 60 Hz kui ka pinge/sageduse kombinatsioonil 230 volti / 50 Hz, et mudel vastaks ENERGY STARi nõuetele mõlemal turul. Kui mudel vastab ENERGY STARi nõuetele vaid ühe pinge/sageduse kombinatsiooni korral (nt 115 volti / 60 Hz), võib selle ENERGY STARi vääriliseks tunnistada ja sellisena reklaamida nendes piirkondades, kus katsetatud pinge/sageduse kombinatsioon on kasutusel (nt Põhja-Ameerika ja Taiwan).

Tabel 4

1. tüüpi DFE katsemenetlus

Spetsifikaadi nõuded	Katseprotokoll	Allikas
Toiteallika tõhusus	Sisemine toiteallikas (IPS)	IPS: http://efficientpowersupplies.epri.com/
Toiteallika tõhusus	Välise toiteallika (EPS) ENERGY STARi test	EPS: www.energystar.gov/powersupplies/

D. Suunised katsete läbiviimiseks

Konkreetsed juhised pilditöötlusseadmete energiatõhususe katsetamiseks on esitatud allpool kolmes osas, mille pealkirjad on:

—	Tüüpilise elektritarbimise (TEC) katse menetlus

—	Töörežiimi katse menetlus ja

—	ENERGY STARi vääriliste pilditöötlusseadmete katsetamise tingimused ja katseseadmed.

Nimetatud katsemenetluste kohaselt läbiviidud katsete tulemused on põhialus ENERGY STARi nõuetele vastavuse üle otsustamisel.

Tootjad peavad katsed läbi viima ja ise sertifitseerima need toodete mudelid, mis vastavad ENERGY STARi suunistele. Pilditöötlusseadmete mudelite perekonnad, mis on ehitatud samal alusel ja mis on igas mõttes identsed, välja arvatud korpus ja värv, võib tunnistada nõuetele vastavaks ühe tüüpilise mudeli andmete esitamisega. Sarnaselt võivad endiselt vastata nõuetele sellised mudelid, mis on jäänud samaks või mis erinevad ainult viimistluse poolest mudelitest, mida müüdi eelmisel aastal, oletades, et spetsifikaat jääb samaks.

Kui turul pakutakse toote mudelit erinevates konfiguratsioonides nagu „tooteperekonda” või tooteseeriat, võib partner katsetada ja esitada pigem perekonna kõrgeima olemasoleva konfiguratsiooni kui iga eraldi individuaalse mudeli. Mudeliperekondade esitamisel on tootjad jätkuvalt vastutavad iga tõhusust puudutava nõude eest, mis on nende pilditöötlusseadmete osas esitatud, sealhulgas tooted, mida ei ole katsetatud või mille kohta ei ole andmed esitatud.

Näide: Mudelid A ja B on identsed, välja arvatud see, et mudelit A turustatakse juhtmega liidesega > 500 MHz ja mudelit B turustatakse juhtmega liidesega < 500 MHz. Kui mudel A vastab katsetamisel ENERGY STARi spetsifikaadile, võib partner teatada katse andmed ainult mudeli A kohta, esindades nii mudelit A kui B.

Kui toode saab elektrit vooluvõrgust, USB, IEEE1394, Ethernet’i vahendusel, telefonisüsteemist või mingist muust seadmest või seadmete kombinatsioonist, peab nõuetele vastamiseks kasutama toote poolt tarbitud võrgu vahelduvvoolu elektrivõimsust (arvestades vahelduvvoolu-alalisvoolu muundumiskadu, vastavalt OM katsemenetluses sätestatule).

1. Allpool on esitatud lisakatsete ja -aruannetega seotud nõuded.

Katsetamiseks vajalik seadmete arv

Katsed viib mudeli ühe seadmega läbi tootja või tema volitatud isik.

Kui käesolevate spetsifikaatide B jao tabelis 1 loetletud toodete puhul algselt katsetatud seadme TEC testi tulemused vastavad kõlblikkuse kriteeriumidele, kuid jäävad 10 % ulatusse piirväärtusest, tuleb lisaks katsetada veel üht sama mudeli seadet. Tootjad esitavad mõlema seadme näitajad. ENERGY STARi nõuetele kvalifitseerumiseks peavad mõlemad seadmed vastama ENERGY STARi spetsifikaadile.

Kui käesolevate spetsifikaatide B jao tabelis 2 loetletud toodete puhul algselt katsetatud seadme OM testi tulemused vastavad kõlblikkuse kriteeriumidele, kuid jäävad 15 % ulatusse mis tahes tööolekus selle seadmetüübi kriteeriumide tasemest, tuleb lisaks katsetada veel kaht sama mudeli seadet. ENERGY STAR'i nõuetele vastamiseks peavad kõik kolm seadet vastama ENERGY STAR'i spetsifikaadile.

Nõuetele vastava toote andmete esitamine vastavalt vajadusele US EPAle või Euroopa Komisjonile

Partnerid peavad ise sertifitseerima ENERGY STARi suunistele vastavad tootemudelid ja esitama teabe vastavalt vajadusele US EPA-le või Euroopa Komisjonile. Teave, mida tuleb esitada toodete kohta, määratakse kindlaks pärast lõpliku spetsifikaadi avaldamist. Lisaks peavad partnerid esitama vastavalt vajadusele US EPAle või Euroopa Komisjonile väljavõtte toote kirjeldusest, mis selgitab tarbijatele toitehalduse seadete soovitatavaid vaikimisi viivitusaegu. Nimetatud nõude eesmärk on näidata, et tooteid katsetatakse samal kujul nagu neid tarnitakse ja soovitatakse kasutada.

Mudelid, mis on võimelised töötama erinevate pinge/sageduse kombinatsioonidega:

Tootjatel tuleb katsetada tooteid selle turu / nende turgude põhjal, kus mudeleid hakatakse ENERGY STARi nõuetele vastavana müüma ja reklaamima. US EPA, Euroopa Komisjon ja nende riikides asuvad ENERGY STARi partnerid on kokkuleppele jõudnud tabeli osas, mis sisaldab kolme pinge/sageduse kombinatsiooni katsetamise eesmärgil. Konkreetse turu rahvusvahelist pinget/sagedust ja paberi suurust käsitlevad üksikasjad on esitatud pilditöötlusseadmete katsetamise tingimustes.

Toodete puhul, mida müüakse ENERGY STARi nõuetele vastavana erinevatel rahvusvahelistel turgudel ja mis seetõttu liigitatakse erinevate sisendpingete järgi, peab tootja kõikidel asjakohastel pinge/sageduse tasemetel läbi viima katsed ja teatama nõutavad energiatarbimise või energiatõhususe näitajad. Näiteks peab tootja, kes tarnib sama mudelit nii Ameerika Ühendriikidesse kui ka Euroopasse, läbi viima mõõtmised, täitma spetsifikaadis esitatud nõuded ja teavitama katsete tulemustest nii pinge/sageduse kombinatsioonil 115 volti / 60 Hz kui ka pinge/sageduse kombinatsioonil 230 volti / 50 Hz, et mudel vastaks ENERGY STARi nõuetele mõlemal turul. Kui mudel vastab ENERGY STARi nõuetele vaid ühe pinge/sageduse kombinatsiooni korral (nt 115 volti / 60 Hz), võib selle tunnistada ENERGY STARi nõuetele vastavaks ja sellisena reklaamida nendes piirkondades, kus katsetatud pinge/sageduse kombinatsioon on kasutusel (nt Põhja-Ameerika ja Taiwan).

2. Tüüpilise elektritarbimise (TEC) katse menetlus

(a) Käsitletavad tootetüübid: TEC katsemenetlus on ette nähtud B jao tabelis 1 esitatud standardsuuruses toodete mõõtmiseks.

(b) Katse parameetrid

Käesolev lõik kirjeldab katse parameetreid, mida tuleks kasutada toote mõõtmisel TEC katsemenetluse käigus. Käesolevas lõigus ei käsitleta katsetingimusi, mis on loetletud allpool osas D.4.

Ühepoolne katsetamine

Tooteid katsetatakse ühepoolses pealekandmisrežiimis. Kopeeritavad originaalid on ühepoolsed kujutised.

Katsekujutis

Katsekujutis on ISO/IEC standardi 10561:1999 kohane katse A. See kuvatakse 10 punkti suurusena fikseeritud laiusega Courier kirjatüübis (või selle lähimas ekvivalendis); saksa keele spetsiifilisi sümboleid ei ole vaja kuvada, kui toode seda ei võimalda. Kujutis esitatakse 8,5” × 11” või A4 suurusel paberil, sõltuvalt sihtturust. Printerite ja kombainseadmete puhul, mis suudavad tõlgendada lehekülje kirjelduskeelt (PDL) (näiteks PCL, Postscript), saadetakse kujutised tootele PDLis.

Mustvalge katsetamine

Värvitrükki võimaldavad tooteid katsetatakse mustvalgeid kujutisi tehes, kui see on võimalik.

Automaatne väljalülitusfunktsioon ja võrgusuutlikkus

Toode peab olema konfigureeritud kasutamiseks soovitatud olekus ja nagu tarnimisel, eriti seoses selliste põhiparameetritega nagu võimsuse juhtimise vaikimisi viivitusajad ja resolutsioonid (välja arvatud allpool nimetatud juhtudel). Kogu tootjapoolne teave soovitatavate viivitusaegade kohta peab vastama konfiguratsioonile tarnitud olekus, sealhulgas kasutusjuhendites, veebilehtedel ning hoolduspersonali esitatud teave. Kui printer, printimisfunktsiooniga digitaalne paljundusaparaat või kombainseade ning faksiaparaat on varustatud automaatse väljalülitusfunktsiooniga ning see on tarnimisel aktiveeritud, tuleb see funktsioon enne katsetamist blokeerida. Printerid ja kombainseadmed, mis tarneseisundis võrku ühendatavad, (2) tuleb ühendada võrku. Võrguühenduse tüüp (või muu andmeühendus, kui toodet ei ole võimalik võrku ühendada) sõltub tootja valikust ning sellest tuleb teavitada. Proovitrüki võib saata läbi mittevõrguühenduste (näiteks USB) isegi seadmete puhul, mis on võrku ühendatud.

Toote konfiguratsioon

Paberisöötja ja viimistlusdetailid peavad olema paigaldatud ning konfigureeritud nagu tarnimisel ja kasutamiseks soovitatud; nende kasutamine katsetamise käigus on siiski tootja otsustada (näiteks võib kasutada mis tahes paberisöödu võimalusi). Niiskusvastased funktsioonid võib välja lülitada, kui need on kasutaja poolt kontrollitavad. Riistvara, mis kuulub mudeli juurde või mida kasutaja kavatseb paigaldada või ühendada (näiteks paberi funktsioon), paigaldatakse enne katsetamist.

Digitaalsed paljundusaparaadid

Digitaalsed paljundusaparaadid tuleb paigaldada ja neid peab kasutama vastavalt nende tehnilisele lahendusele ja võimalustele. Näiteks peab iga töö sisaldama ainult ühte originaalkujutist. Digitaalseid paljundusaparaate katsetatakse avaldatud maksimumkiirusel, mida tuleb kasutada ka töö mahukuse hindamisel katse käigus (mitte vaikimisi määratud kiirust tarnimisel, kui see on erinev). Muus osas käsitletakse digitaalseid paljundusaparaate sarnaselt printerite, koopiamasinate või kombainseadmetega, sõltuvalt nende võimalustest tarnimisel.

Käesolevas lõigus kirjeldatakse, kuidas määrata kindlaks kujutiste arv töö kohta, mida kasutatakse toote näitajate mõõtmisel TEC katsemenetluse käigus, ning tööde arv päevas TEC arvutuste tegemisel.

Katsemenetluse puhul on katse ajal töö mahu hindamiseks kasutatav töötlemiskiirus tootja poolt avaldatud maksimaalne väidetav kiirus ühepoolsete mustvalgete koopiate tegemisel standardsuuruses paberil (8,5” × 11” või A4), ümardatuna lähima täisarvuni. Seda kasutatakse andmete esitamisel ka mudeli töötlemiskiirusena. Tegeliku katsetamise ajal kasutatavat toote väljundkiirust vaikimisi ei mõõdeta ning see võib erineda avaldatud maksimaalsest kiirusest sõltuvalt resolutsiooni seadest, kujutise kvaliteedist, väljatrükirežiimidest, dokumendi skaneerimise ajast, töö mahust ja struktuurist ning paberi suurusest ja kaalust.

Faksiaparaate tuleb alati katsetada ühe kujutisega töö kohta. Teiste pilditöötlusseadmete puhul kasutatavate kujutiste arv töö kohta arvestatakse vastavalt järgmisele kolmele astmele. Mugavuse huvides on tabelis 8 esitatud summaarne kujutiste arv töö kohta arvutatuna töötlemiskiiruse kohta kuni 100 kujutist minutis (ipm).

(i)

Arvuta tööde arv päevas. Tööde arv päevas erineb sõltuvalt töötlemiskiirusest:

—	Seadmete puhul, mille kiirus on kaheksa või vähem kujutist päevas, kasuta kaheksa tööd päevas.

—	Seadmete puhul, mille kiirus on 8–32 kujutist minutis, võrdub tööde arv päevas kiirusega. Näiteks seade mis teeb 14 kujutist minutis, kasutab 14 tööd päevas.

—	Seade, mille kiirus on 32 ja enam kujutist minutis, kasutab 32 tööd päevas.

(ii)

Arvuta nominaalne kujutiste arv päevas (3) tabeli 5 järgi. Näiteks seade, mis teeb 14 kujutist minutis, kasutab 0,50 × 142 ehk 98 kujutist päevas.

Tabel 5

Pilditöötlusseadme töö tabel

Tooteliik	Kasutamistingimused	Valem (kujutist päevas)
Mustvalge (välja arvatud faks)	mustvalge kiirus	0,50 × ipm2
Värviline (välja arvatud faks)	mustvalge kiirus	0,50 × ipm2

(iii)

Arvuta kujutiste arv töö kohta, jagades päeva kujutiste arvu päeva tööde arvuga. Ümarda lähima väiksema täisarvuni. Näiteks number 15,8 näitab, et ühe töö kohta peaks tegema 15 kujutist, mitte 16 kujutist töö kohta.

Koopiamasinate puhul, mis teevad vähem kui 20 kujutist minutis, peab olema üks originaal nõutud kujutise kohta. Suure hulga kujutistega tööde puhul, näiteks üle 20 kujutise minutis töötlevate masinate puhul ei ole alati võimalik nõutud kujutiste hulka saavutada, eriti dokumendisöötja piiratud võimsust arvestades. Seega võivad 20 või enam kujutist minutis tootvad koopiamasinad teha mitu koopiat igast originaalist, kuni originaale on vähemalt kümme. Seetõttu võib toota rohkem kujutisi kui vaja. Näiteks seadme puhul, mis teeb 50 kujutist minutis ja vajab 39 kujutist töö kohta, võib katsetamise läbi viia kümne originaali nelja koopiaga või 13 originaali kolme koopiaga.

(d) Mõõtmine

Aja mõõtmiseks piisab tavalisest stopperist ja ühesekundilisest mõõtetäpsusest. Energianäitajad tuleb esitada vatt-tundides (Wh). Aega arvestatakse sekundites või minutites. Arvesti nullnäidule viidatakse tähisega „Wh”. Tabelites 6 ja 7 on esitatud TEC menetluse astmed.

TEC mõõtmised ei tohiks üldjuhul hõlmata teenindus-/hooldusrežiime (kaasa arvatud värvi kalibreerimine). Nimetatud režiimide ilmnemisel katse käigus peaks need üles märkima. Kui hooldusrežiim ilmneb töö ajal, mis ei ole esimene, võib selle välja jätta ja lisada katsele asendustöö. Asendustöö puhul ei ole vaja registreerida katkestatud töö energianäitajaid ning selle peab lisama vahetult pärast 4. tööd. Tööde vahel peab alati olema 15-minutiline intervall, sealhulgas katkestatud töö puhul.

Sellise katsemenetluse kõikidel eesmärkidel peab väljatrükifunktsioonita kombainseadmeid käsitama koopiamasinana.

(i) Printerite, trükifunktsiooniga digitaalsete paljundusaparaatide ja kombainseadmete ning faksiaparaatide katsetamine

Tabel 6

TEC katsemenetlus – printerid, trükifunktsiooniga digitaalsed paljundusaparaadid ja kombainseadmed ning faksiaparaadid

Aste

Esialgne olek

Meede

Kirje (astme lõpus)

Võimalikud mõõdetud režiimid

Väljalülitatud

Ühenda seade mõõturiga. Sea arvesti nullpunkti; oota katse lõpuni (viis minutit või enam).

Energiatarbimine väljalülitatud olekus

Väljalülitatud

Katsetamise intervall

Väljalülitatud

Lülita seade sisse. Oota, kuni seade näitab, et on valmisrežiimis.

—

Valmis

Trüki vähemalt üks väljundkujutis, aga mitte rohkem kui üks töö tabeli kohta.

Pane kirja aeg, mis kulub esimese lehe väljumiseks seadmest. Oota, kuni arvesti näitab, et seade on lõplikus puhkeolekus.

0-aktiivsusaeg

—

Puhkerežiim

Sea arvesti nullpunkti; oota tund aega.

Energiatarbimine puhkeolekus

Puhkerežiim

Sea arvesti ja taimer nullpunkti. Trüki üks töö tabeli kohta. Pane kirja aeg, mis kulub esimese lehe väljumiseks seadmest. Oota, kuni taimer näitab, et 15 minutit on möödunud.

Töö nr 1 energiatarbimine

Taastumine, aktiivne, valmis, puhkeolek

Aktiivne aeg (1)

Valmis

Korda astet 5.

Töö nr 2 energiatarbimine

Sama, mis eelmine

Aktiivne aeg (2)

Valmis

Korda astet 5 (aktiivses olekus aega mõõtmata).

Töö nr 3 energiatarbimine

Sama, mis eelmine

Valmis

Korda astet 5 (aktiivses olekus aega mõõtmata).

Töö nr 4 energiatarbimine

Sama, mis eelmine

Valmis

Sea arvesti ja taimer nullpunkti. Oota, kuni arvesti ja/või seade näitab, et seade on lõplikus puhkerežiimis.

Katse lõplik aeg

Valmis, puhkeolek

Lõplik energiatarbimine

—

–	Enne katse alustamist on kasulik kontrollida võimsuse juhtimise vaikimisi ooteaegu, tagamaks, et need on samad mis tarnimisel ja et seadmes on piisavalt paberit.

–	„Sea arvesti nullpunkti” – seda juhist võib arvesti näidu nullimise asemel järgida sellega, et registreeritakse energia kogutarbimine konkreetsel hetkel.

–	Aste 1 – Mõõtmisperioodi väljalülitatud olekus võib soovi korral pikendada mõõtmisvea vähendamiseks. Pange tähele, et võimsust väljalülitatud olekus arvutustes ei kasutata.

–	Aste 2 – Kui seadmel ei ole valmisoleku indikaatorit, kasutage aega, millal võimsuse tarbimise tase stabiliseerub valmis tasemele.

–	Aste 3 – Peale 0-aktiivsusaja registreerimist võib ülejäänud töö katkestada.

–	Aste 5 – töö alustamisest loetakse 15 minutit. Seade peab näitama suurenenud energiatarbimist viie sekundi jooksul pärast arvesti ja taimeri näidu nullimist; selle tagamiseks on võib-olla vaja trükkimist alustada enne nullimist.

–	Aste 6 – Seadmete puhul, mis on tarnitud lühikese vaikimisi ooteajaga, võib alustada astmetega 6–8 puhkerežiimist.

–	Aste 9 – Seadmetel võib olla mitu puhkerežiimi, nii et katse lõplik aeg hõlmab kõiki peale viimase puhkerežiimi.

Iga kujutis saadetakse eraldi; need võivad kõik olla sama dokumendi osad, kuid neid ei tohiks dokumendis käsitada ühe originaalkujutise mitmekordse koopiana (kui toode ei ole just digitaalne paljundusaparaat, nagu on märgitud osas D.2(b)).

Faksiaparaatide puhul, mis kasutavad ainult ühte kujutist ühe töö kohta, pannakse leht seadme dokumendisöötjasse töö mugavamaks tegemiseks ning seda võib teha enne katse algust. Seadet ei ole vaja ühendada telefoniliiniga, kui telefoniliin ei ole vajalik katse läbiviimiseks. Näiteks kui faksiaparaadil puudub mugava kopeerimise funktsioon, saadetakse 2. astme töö telefoniliini kaudu. Ilma dokumendisöötjata faksiaparaatide puhul peab lehe panema paberitoele.

(ii) Koopiamasinate, digitaalsete paljundusaparaatide ja ilma printimisfunktsioonita kombainseadmete katsetamine

Tabel 7

TEC katsemenetlus — koopiamasinad, digitaalsed paljundusaparaadid ning ilma printimisfunktsioonita kombainseadmed

Aste

Esialgne olek

Meede

Kirje (astme lõpus)

Võimalikud mõõdetud režiimid

Väljalülitatud

Ühenda seade mõõturiga. Sea arvesti nullpunkti; oota katse lõpuni (viis minutit või enam).

Energiatarbimine väljalülitatud olekus

Väljalülitatud

Katsetamise intervall

Väljalülitatud

Lülita seade sisse. Oota, kuni seade näitab, et on valmisrežiimis.

—

Valmis

Kopeeri vähemalt ühe kujutisega töö, aga mitte rohkem kui üks töö tabeli kohta. Pane kirja aeg, mis kulub esimese lehe seadmest väljumiseks. Oota näitu, et seade on lõplikus puhkeolekus.

0-aktiivsusaeg

—

Puhkerežiim

Sea arvesti nullpunkti; oota üks tund. Kui seade lülitub välja vähem kui tunni aja jooksul, registreeri aeg ja energia puhkeolekus, kuid oota tund aega enne 5. astmega jätkamist.

Energiatarbimine puhkeolekus

Puhkerežiim

Katsetamise intervall

Puhkerežiim

Sea arvesti ja taimer nullpunkti. Kopeeri üks töö tabeli kohta. Pane kirja aeg, mis kulub esimese lehe seadmest väljumiseks. Oota, kuni taimer näitab, et 15 minutit on möödunud.

Töö nr 1 energiatarbimine

Taastumine, aktiivne, valmis, puhkeolek, automaatne väljalülitusfunktsioon

Aktiivne aeg (1)

Valmis

Korda astet 5.

Töö nr 2 energiatarbimine

Sama, mis eelmine

Aktiivne aeg (2)

Valmis

Korda astet 5 (aktiivses olekus aega mõõtmata).

Töö nr 3 energiatarbimine

Sama, mis eelmine

Valmis

Korda astet 5 (aktiivses olekus aega mõõtmata).

Töö nr 4 energiatarbimine

Sama, mis eelmine

Valmis

Sea arvesti ja taimer nullpunkti. Oota, kuni arvesti ja/või seade näitab, et seade on automaatses puhkeolekus.

Lõplik energiatarbimine

Valmis, puhkeolek

Katse lõplik aeg

Automaatne

Sea arvesti nullpunkti; oota testi perioodi lõpuni (viis minutit või rohkem).

Automaatse väljalülitusfunktsiooni energiatarbimine

Automaatne väljalülitus

—	Enne katse alustamist on kasulik kontrollida võimsuse juhtimise vaikimisi ooteaegu, tagamaks, et need on samad mis tarnimisel ja et seadmes on piisavalt paberit.

—	„Sea arvesti nullpunkti” – seda juhist võib arvesti näidu nullimise asemel järgida sellega, et registreeritakse energia kogutarbimine konkreetsel hetkel.

—	Aste 1 – Mõõtmisperioodi väljalülitatud olekus võib soovi korral pikendada mõõtmisvea vähendamiseks. Pange tähele, et võimsust väljalülitatud olekus ei kasutata arvutustes.

—	Aste 2 – Kui seadmel ei ole valmisoleku indikaatorit, võtke arvesse aeg, millal võimsuse tarbimise tase stabiliseerub valmis oleku tasemele.

—	Aste 3 – Peale 0-aktiivsusaja registreerimist võib ülejäänud töö katkestada.

—

Aste 4 – Kui seade lülitub välja tunni jooksul, pange täpselt kirja energiatarbimine ja aeg puhkerežiimis, kuid oodake enne 5. astmega alustamist seni, kuni lõplikust puhkerežiimile üleminekust on möödunud tund aega. Pange tähele, et puhkerežiimi võimsust ei kasutata arvutustes ja seade võib lülituda automaatselt väljalülitunud olekusse tunni aja jooksul.

—	Aste 5 – töö alustamisest loetakse 15 minutit. Kõnealuse katsemenetluse tulemuste saamiseks peavad seadmed olema võimelised lõpetama tööde tabeli kohase nõutud töö 15-minutiliste intervallidega.

—	Aste 6 – Seadmete puhul, mida tarnitakse lühikese vaikimisi ooteajaga, võib alustada astmeid 6–8 puhke- või automaatselt väljalülitunud režiimist.

—	Aste 9 – Kui seade on automaatselt väljalülitunud olekus juba enne 9. astet, on lõplik energiatarbimine ja lõplik aeg null.

—	Aste 10 – Täpsuse suurendamiseks võib automaatse väljalülitumise katsetamise intervall olla pikem.

Originaalid võib dokumendisöötjasse panna enne katse algust. Ilma dokumendisöötjata seadmed võivad teha kõik kujutised paberitoel olevast ühest originaalist.

(iii) Lisamõõtmised digitaalse eesprotsessoriga toodetel (DFE)

See aste kehtib ainult seadmete puhul, millel on DFE, nagu on määratletud osas A.32.

Kui DFE-l on eraldi elektrivõrgu toitekaabel, peab 5 minuti jooksul mõõtma eraldi DFE energiatarbimist, sõltumata sellest, kas kaabel ja kontroller on pilditöötlusseadmel sisemised või välised, samal ajal kui põhitoode on valmisrežiimis. Seade peab olema ühendatud võrguga, kui see on tarnimisolekus ette nähtud.

Kui DFE-l ei ole eraldi elektrivõrgu toitekaablit, teavitab tootja DFE vahelduvvoolu võimsuse vajadusest, kui seade tervikuna on valmisrežiimis. See toimub tavaliselt DFE alalisvoolu sisendi hetkevõimsuse mõõtmise ja toitekadude arvestamiseks selle võimsuse taseme suurendamise teel.

(e) Arvutusmeetodid

TEC väärtus väljendab eeldatavat tundide arvu päevas, mil seade on üldises kasutuses, kasutusstruktuuri nende tundide jooksul ning vaikimisi ooteaegu, mida toode kasutab üleminekuks madalama energiatarbimisega režiimile. Kõik elektrimõõtmised tehakse kogu energia kohta aja jooksul ja seejärel konverteeritakse võimsuseks, jagades tulemuse perioodi pikkusega.

Arvutused põhinevad pilditöötlustöödel kahes rühmas igal päeval seadme vahepealse üleminekuga kõige madalama energiatarbimisega režiimi (näiteks lõuna ajal), nagu on kirjeldatud allpool joonisel 2. Eeldatakse, et nädalavahetusel seadet ei kasutata ja et käsitsi väljalülitamist ei toimu.

Lõplik aeg on periood alates viimase töö alustamisest kuni madalaima energiatarbimisega režiimi alguseni (automaatne väljalülitumine koopiamasinate, trükifunktsioonita digitaalsete paljundusaparaatide ja kombainseadmete puhul; ning puhkerežiim printerite, trükifunktsiooniga digitaalsete paljundusaparaatide ja kombainseadmete ning faksiaparaatide puhul) miinus 15-minutiline intervall.

Kõigi tootetüüpide puhul kasutatakse kahte järgmist võrrandit:

Keskmine töö energia = (Töö2 + Töö3 + Töö4)/3

Päevane töö energia = (Töö1 × 2) + [(Töid päevas – 2) × Keskmine töö energia)]

Arvutusmeetod, mida kasutatakse printerite, trükifunktsiooniga digitaalsete paljundusmasinate ja kombainseadmete ning faksiaparaatide puhul, kasutab ka kolme järgmist võrrandit:

Päevane energia puhkerežiimis = [24 tundi – ((Töid päevas/4) + (Lõplik aeg × 2))] × Võimsus puhkerežiimis

Päevane energia = Päevane töö energia + (2 × Lõplik energia) + Päevane energia puhkerežiimis

TEC = (Päevane energia × 5) + (Võimsus puhkerežiimis × 48)

Arvutusmeetod, mida kasutatakse koopiamasinate, digitaalsete paljundusaparaatide ja väljatrükifunktsioonita kombainseadmete puhul, kasutab ka kolme järgmist võrrandit:

Päevane energia automaatselt väljalülitatud režiimis = [24 tundi – ((Töid päevas/4) + (Lõplik aeg × 2))] × Võimsus automaatselt väljalülitatud režiimis

Päevane energia = Päevane töö energia + (2 × Lõplik energia) + Päevane energia automaatselt väljalülitatud režiimis

TEC = (Päevane energia × 5) + (Võimsus automaatselt väljalülitatud režiimis × 48)

Igal mõõtmisel kasutatud mõõteseadmete spetsifikaadid ja valik avalikustatakse. Mõõtmised peab läbi viima nii, et TEC väärtuse kogu võimalik viga ei oleks suurem kui 5 %. Täpsusest ei pea teatama juhul, kui võimalik viga on alla 5 %. Kui võimalik mõõtmisviga on ligikaudu 5 %, peavad tootjad võtma tarvitusele abinõud selle tagamiseks, et viga vastaks 5 % piirnormile.

(f) Viited

ISO/IEC 10561:1999. Infotehnoloogia — Kontoriseadmed — Väljatrükiseadmed (printerid) — Jõudluse mõõtmise meetodid — 1. ja 2. klassi väljatrükiseadmed (printerid).

Tabel 8

Arvutatud töö tabel

Kiirus	Töid päevas	Vahepealseid kujutisi päevas	Vahepealseid kujutisi töö kohta	Kujutisi töö kohta	Kujutisi päevas
1	8	1	0,06	1	8
2	8	2	0,25	1	8
3	8	5	0,56	1	8
4	8	8	1,00	1	8
5	8	13	1,56	1	8
6	8	18	2,25	2	16
7	8	25	3,06	3	24
8	8	32	4,00	4	32
9	9	41	4,50	4	36
10	10	50	5,00	5	50
11	11	61	5,50	5	55
12	12	72	6,00	6	72
13	13	85	6,50	6	78
14	14	98	7,00	7	98
15	15	113	7,50	7	105
16	16	128	8,00	8	128
17	17	145	8,50	8	136
18	18	162	9,00	9	162
19	19	181	9,50	9	171
20	20	200	10,00	10	200
21	21	221	10,50	10	210
22	22	242	11,00	11	242
23	23	265	11,50	11	253
24	24	288	12,00	12	288
25	25	313	12,50	12	300
26	26	338	13,00	13	338
27	27	365	13,50	13	351
28	28	392	14,00	14	392
29	29	421	14,50	14	406
30	30	450	15,00	15	450
31	31	481	15,50	15	465
32	32	512	16,00	16	512
33	32	545	17,02	17	544
34	32	578	18,06	18	576
35	32	613	19,14	19	608
36	32	648	20,25	20	640
37	32	685	21,39	21	672
38	32	722	22,56	22	704
39	32	761	23,77	23	736
40	32	800	25,00	25	800
41	32	841	26,27	26	832
42	32	882	27,56	27	864
43	32	925	28,89	28	896
44	32	968	30,25	30	960
45	32	1 013	31,64	31	992
46	32	1 058	33,06	33	1 056
47	32	1 105	34,52	34	1 088
48	32	1 152	36,00	36	1 152
49	32	1 201	37,52	37	1 184
50	32	1 250	39,06	39	1 248
51	32	1 301	40,64	40	1 280
52	32	1 352	42,25	42	1 344
53	32	1 405	43,89	43	1 376
54	32	1 458	45,56	45	1 440
55	32	1 513	47,27	47	1 504
56	32	1 568	49,00	49	1 568
57	32	1 625	50,77	50	1 600
58	32	1 682	52,56	52	1 664
59	32	1 741	54,39	54	1 728
60	32	1 800	56,25	56	1 792
61	32	1 861	58,14	58	1 856
62	32	1 922	60,06	60	1 920
63	32	1 985	62,02	62	1 984
64	32	2 048	64,00	64	2 048
65	32	2 113	66,02	66	2 112
66	32	2 178	68,06	68	2 176
67	32	2 245	70,14	70	2 240
68	32	2 312	72,25	72	2 304
69	32	2 381	74,39	74	2 368
70	32	2 450	76,56	76	2 432
71	32	2 521	78,77	78	2 496
72	32	2 592	81,00	81	2 592
73	32	2 665	83,27	83	2 656
74	32	2 738	85,56	85	2 720
75	32	2 813	87,89	87	2 784
76	32	2 888	90,25	90	2 880
77	32	2 965	92,64	92	2 944
78	32	3 042	95,06	95	3 040
79	32	3 121	97,52	97	3 104
80	32	3 200	100,00	100	3 200
81	32	3 281	102,52	102	3 264
82	32	3 362	105,06	105	3 360
83	32	3 445	107,64	107	3 424
84	32	3 528	110,25	110	3 520
85	32	3 613	112,89	112	3 584
86	32	3 698	115,56	115	3 680
87	32	3 785	118,27	118	3 776
88	32	3 872	121,00	121	3 872
89	32	3 961	123,77	123	3 936
90	32	4 050	126,56	126	4 032
91	32	4 141	129,39	129	4 128
92	32	4 232	132,25	132	4 224
93	32	4 325	135,14	135	4 320
94	32	4 418	138,06	138	4 416
95	32	4 513	141,02	141	4 512
96	32	4 608	144,00	144	4 608
97	32	4 705	147,02	157	4 704
98	32	4 802	150,06	150	4 800
99	32	4 901	153,14	153	4 896
100	32	5 000	156,25	156	4 992

Joonis 2

TEC mõõtmine

Joonisel 2 on mõõtmine kujutatud graafiliselt. Pange tähele, et lühikeste vaikeperioodidega toodetel võivad puhkerežiimid esineda nelja töö mõõtmise jooksul või automaatne väljalülitumine 4. astme puhkerežiimi mõõtmise ajal. Samuti puudub ühe puhkerežiimiga toodetel puhkerežiimi lõpuperioodis väljatrükifunktsioon. 10. aste puudutab ainult koopiamasinaid, digitaalseid paljundusaparaate ja ilma väljatrükifunktsioonita kombainseadmeid.

Joonis 3

Tüüpiline päev

Joonis 3 on skemaatiline näide koopiamasinast, mis teeb kaheksa kujutist minutis ning neli tööd hommikul ja neli tööd pärastlõunal, millel on kaks „lõpp-perioodi” ja mis lülitub automaatselt välja ülejäänud tööpäeva ja kogu nädalavahetuse jooksul. Viidatakse eeldatavale „lõunapausi” perioodile, kuid seda ei piiritleta täpselt. Joonis ei ole esitatud õiges mastaabis. Nagu näha, on töödel alati 15-minutiline vahe ja nad on kahes grupis. Alati on sõltumata perioodide pikkusest kaks täielikku „lõpp-perioodi”. Printerid, digitaalsed paljundusaparaadid ja trükifunktsiooniga kombainseadmed ning faksiaparaadid kasutavad põhirežiimina pigem puhkerežiimi kui automaatset väljalülitumist, kuid muus osas käsitatakse neid sarnaselt koopiamasinatega.

3. Töörežiimi (OM) katsetamine

(a) Käsitletavad tootetüübid: OM katsemenetlus on mõeldud B jao tabelis 2 määratletud toodete mõõtmiseks.

(b) Katse parameetrid

Käesolev osa kirjeldab katse parameetreid, mida kasutada toote energiatarbe mõõtmiseks vastavalt OM katsemenetlusele.

Võrku ühendatavus

Tooteid, mida võib tarnituna võrku ühendada, (4) ühendatakse katse jooksul vähemalt ühte võrku. Tootja otsustab, milline võrguühenduse tüüp on aktiivne ja kasutatavast tüübist teatatakse.

Toode ei tohi saada töötamiseks toidet võrguühenduse kaudu (näiteks läbi Ethernet’i, USB, USB PlusPower või IEEE 1394), kui see ei ole toote jaoks ainus toiteallikas (näiteks ei ole vahelduvvoolu toiteallikat).

Toote konfiguratsioon

Toode peab olema konfigureeritud samal kujul nagu seda tarnitakse ja soovitatakse kasutada, eriti seoses selliste põhiparameetritega nagu võimsuse juhtimise vaikimisi viivitusajad ja resolutsioonid. Lisaks:

Paberisöötja ja viimistlusdetailid peavad olema paigaldatud ja konfigureeritud samal kujul kui tarnimisel; nende kasutamine katse käigus sõltub aga tootjast (näiteks võib kasutada mis tahes paberisöödu võimalusi). Mis tahes lisandid, mis kuuluvad mudeli juurde või mida kasutaja kavatseb paigaldada või ühendada (näiteks paberi funktsioon), tuleb paigaldada enne katsetamist.

Niiskusevastased funktsioonid võib välja lülitada, kui need on kasutaja poolt kontrollitavad.

Faksiaparaatide puhul pannakse leht seadme dokumendisöötjasse töö mugavamaks tegemiseks ning seda võib teha enne katse algust. Seadet ei ole vaja ühendada telefoniliiniga, kui telefoniliin ei ole vajalik katse läbiviimiseks. Näiteks kui faksiaparaadil puudub mugava kopeerimise funktsioon, saadetakse 2. astme töö telefoniliini kaudu. Ilma dokumendisöötjata faksiaparaatide puhul peab lehe panema paberitoele.

Kui toode on tarnimisel varustatud automaatse väljalülitumise funktsiooniga, aktiveeritakse see enne katse algust.

Kiirus

Võimsuse mõõtmisel käesoleva katsemenetluse alusel peaks seade töötlema kujutisi kiirusel, mis tuleneb selle vaikimisi seadistustest tarnimise hetkel. Aruandluseks kasutatakse siiski tootja poolt esitatud maksimaalset avaldatud kiirust ühepoolsete mustvalgete kujutiste tegemiseks standardsuuruses paberil.

Kõik võimsuse mõõtmised peab tegema vastavalt IEC 62301-le, välja arvatud järgmised juhud:

Katsetamise ajal kasutatava pinge/sageduse kombinatsioonide kindlaksmääramiseks on osas D.4 esitatud katse tingimused ja seadmed ENERGY STAR'i pilditöötlusseadmetele.

Harmoonilisuse nõue on katsetamise ajal rangem kui see, mida nõuab IEC 62301.

OM katsemenetluse täpsusnõue on 2 % kõigi mõõtmiste jaoks, v.a võimsus valmisrežiimis. Täpsusnõue võimsuse mõõtmiseks valmisrežiimis on 5 %, nagu on kirjeldatud osas D.4. 2 % vastab IEC 62301 nõudele, kuigi IEC standardis on see usaldusväärsuse tase.

Toodete puhul, mis vooluvõrku ühendamata töötavad akuga, seda katsetamise ajaks ei eemaldata; mõõtmistulemustes ei tohiks siiski kajastuda aktiivne aku laadimine lisaks hoolduslaadimisele (st. aku peab olema täielikult laetud enne katse algust).

Välise toiteallikaga toodete katsetamisel peab toode olema ühendatud välistoitevõrku.

Standardse madalapingelise alalisvoolutoitega tooted (näiteks USB, USB PlusPower, IEEE 1394 ja toide Ethernet’i kaudu) peavad kasutama sobivat vahelduvvoolutoitega alalisvoolu toiteallikat. Katsetatava pilditöötlusseadme sellise vahelduvvoolu toiteallika energiatarbimine tuleb mõõta ja tulemustest teatada. USB toitega pilditöötlusseadmete puhul tuleb kasutada üksnes katsetatavat pilditöötlusseadet teenindavat toitega jaoturit. Etherneti või USB PlusPower’i toitel pilditöötlusseadmete puhul on lubatud mõõta toitejaotusseadet ühendatud ja ühendamata pilditöötlusseadmega ning käsitada seda erinevust pilditöötlusseadme energiatarbimisena. Tootja peaks tagama, et see kajastab võimalikult adekvaatselt seadme alalisvoolu tarbimist, millele lisandub teatav varu ebatõhusa toite ja jaotusega seoses.

(d) Mõõtmine

Aja mõõtmiseks piisab tavalisest stopperist ja ühesekundilisest mõõtetäpsusest. Kõik võimsuse näitajad registreeritakse vattides (W). Tabelis 9 on esitatud OM katsemenetluse astmed.

Mõõtmine ei tohiks üldjuhul hõlmata teenindus-/hooldusrežiime (sealhulgas värvi kalibreerimist). Menetluse kohandamine, mis on vajalik katse ajal selliste režiimide välistamiseks, tuleb registreerida.

Nagu eelpool nimetatud, peab kõik võimsuse mõõtmised tegema vastavalt IEC 62301 nõuetele. Sõltuvalt režiimist näeb IEC 62301 ette võimsuse hetkemõõtmise, viie minuti jooksul akumuleerunud võimsuse mõõtmise või akumuleerunud energiatarbimise mõõtmise aja jooksul, mis on piisavalt pikk, et korralikult hinnata tsüklilist tarbimisstruktuuri. Sõltumata meetodist peab teatama ainult võimsuse näitajad.

Tabel 9

OM katsemenetlus

Aste

Esialgne olek

Meede

Kirje

Väljalülitatud

Ühenda seade mõõturiga. Lülita seade sisse. Oota, kuni seade näitab, et on valmisrežiimis.

—

Valmis

Trüki, kopeeri või skaneeri üks kujutis.

—

Valmis

Mõõda võimsust valmisrežiimis.

Valmisrežiimi võimsus

Valmis

Oota, kuni vaikimisi viivitusaeg läheb üle puhkerežiimi.

Puhkerežiimi vaikimisi viivitusaeg

Puhkerežiim

Mõõda võimsust puhkerežiimis.

Puhkerežiimi võimsus

Puhkerežiim

Oota, kuni vaikimisi viivitusaeg läheb üle automaatselt väljalülitatud olekusse.

Automaatne väljalülitatud vaikimisi viivitusaeg

Automaatne

Mõõda võimsust automaatselt väljalülitatud olekus.

Automaatne väljalülitatud võimsus

Väljalülitatud

Lülita seade käsitsi välja. Oota, kuni seade on väljalülitunud olekus.

—

Väljalülitatud

Mõõda võimsust väljalülitatud olekus.

Väljalülitatud võimsus

—	Enne katse algust on kasulik kontrollida võimsuse juhtimise vaikimisi ooteaegu selle tagamiseks, et need on samad, mis tarnimisel.

—	Aste 1 – Kui seadmel ei ole valmisrežiimi näiturit, kasutage aega, millal võimsuse tarbimise tase stabiliseerub valmis tasemele, ja märkige see ära toote katse tulemustest teatamisel.

—

Astmed 4 ja 5 – Toodete puhul, millel on enam kui üks puhkerežiimi tase, korrake neid astmeid nii mitu korda kui vaja, et läbida kõik järjestikused puhkerežiimi tasemed, ja teatage vastavad andmed. Kahte puhkerežiimi taset kasutatakse tavaliselt suureformaadiliste koopiamasinate ja kombainseadmete puhul, mis kasutavad kõrgkuumusega pealekandmistehnoloogiaid. Toodete puhul, millel puudub selline režiim, jätke astmed 4 ja 5 vahele.

—

Astmed 4 ja 6 – Vaikimisi ooteaja mõõtmised peab tegema paralleelselt, kumulatiivsed alates 4. etapi algusest. Näiteks tootel, mis peab sisenema puhkerežiimi 15 minuti jooksul ja järgmisesse puhkerežiimi 30 minuti pärast peale esimest puhkeaega, on 15-minutiline vaikimisi ooteaeg esimese taseme ja 45-minutiline vaikimisi ooteaeg teise taseme jaoks.

—	Astmed 6 ja 7 – Enamikul OM toodetel puudub eristatav automaatse väljalülitumise olek. Toodete puhul, millel puudub selline olek, jätke astmed 6 ja 7 vahele.

—	Aste 8 – Kui seadmel puudub toitelüliti, oodake, kuni seade läheb üle madalaima energiatarbimise olekusse ja märkige see ära toote katsetulemustest teatamisel.

Lisamõõtmised digitaalse eesprotsessoriga toodetel (DFE)

See aste kehtib ainult toodete puhul, millel on DFE nagu määratletud osas A.32.

Kui DFE-l on eraldi elektrivõrgu toitekaabel, peab viie minuti jooksul mõõtma eraldi DFE energiatarbimist, sõltumata sellest, kas kaabel ja kontroller on pilditöötlusseadmel sisemised või välised, samal ajal kui põhitoode on valmisrežiimis. Seade peab olema ühendatud võrguga, kui see on tarnimisolekus ette nähtud.

Kui DFE-l ei ole eraldi elektrivõrgu toitekaablit, teatab tootja DFE vahelduvvoolu võimsuse vajadusest, kui seade tervikuna on valmisrežiimis. See toimub tavaliselt DFE alalisvoolu sisendi hetkevõimsuse mõõtmise ja toitekadude arvestamiseks selle võimsuse taseme suurendamise teel.

(e) Viited

IEC 62301:2005. Elektrilised majapidamisseadmed – ooteseisundi võimsuse mõõtmine

4. ENERGY STARi pilditöötlusseadmete katsetamise tingimused ja katseseadmed

OM ja TEC katsemenetlustel kohaldatakse järgmisi katsetingimusi. Neid kohaldatakse koopiamasinate, digitaalsete paljundusaparaatide, faksiaparaatide, tembeldusmasinate, kombainseadmete, printerite ja skannerite suhtes.

Allpool on esitatud ümbritseva keskkonnaga seotud katsetingimused, mis peavad olema kehtestatud energiatarbimise või võimsuse mõõtmise ajaks. Neid on vaja selleks, et välistingimuste erinevus ei mõjutaks katse tulemusi ja et samade tulemusteni oleks võimalik korduvalt jõuda. Katsetingimuste järel kirjeldatakse katseseadmete spetsifikaate.

(a) Katsetingimused

Üldkriteeriumid:

Toitepinge (5):	Põhja-Ameerika/Taiwan:	115 (± 1 %) volti vahelduvvool, 60 Hz (± 1 %)
	Euroopa/Austraalia/Uus-Meremaa:	230 (± 1 %) volti vahelduvvool, 50 Hz (± 1 %)
	Jaapan:	100 (± 1 %) volti vahelduvvool, 50 Hz (± 1 %)/60 Hz (± 1 %)
		Märkus: Toodete puhul, mis on ette nähtud > 1,5 kW maksimumvõimsusele, on pinge vahemik ± 4 %
Harmooniline summaarne moonutustegur (THD) (pinge):	< 2 % THD (< 5 % toodete puhul, mis on ette nähtud > 1,5 kW maksimumvõimsusele)
Ümbritseva õhu temperatuur:	23 °C ± 5 °C
Suhteline õhuniiskus:	10 – 80 %
(Viide IEC standardile 62301: Elektrilised majapidamisseadmed – ooterežiimi võimsuse mõõtmine, osad 3.2, 3.3)

Paberi kirjeldus:

Kõigi TEC ja OM katsete puhul, mis nõuavad paberi kasutamist, peab paberi suurus ja ruutmeetri kaal sobima sihtturule vastavalt järgmisele tabelile.

Paberi suurus ja kaal
Turg	Suurus	Ruutmeetri kaal
Põhja-Ameerika/Taiwan:	8,5″ × 11″	75 g/m2
Euroopa/Austraalia/Uus-Meremaa:	A4	80 g/m2
Jaapan:	A4	64 g/m2

(b) Katseseadmed

Katsemenetluse eesmärk on mõõta toote TEGELIK täpne võimsusetarbimine (6). See loob vajaduse kasutada tegelikku kv-väärtuse võimsuse või energia arvestit. Selliseid arvesteid on hulgaliselt ja tootjad peavad sobiva mudeli leidmiseks hoolikalt valima. Arvesti valimisel ja katse läbiviimisel peab arvestama järgmisi asjaolusid.

Sageduskarakteristik Elektroonikaseade, mis sisaldab lülitatavat toiteallikat, kasutab harmoonilisust (lisaharmoonilisus tavaliselt kuni 21.). Tulemus ei ole täpne, kui neid harmoonilisusi ei arvestata võimsuse mõõtmisel. US EPA soovitab tootjatel kasutada mõõteseadmeid, mille sageduskarakteristik on vähemalt 3 kHz. Sel juhul arvestatakse harmoonilisust kuni 50.-ni ja seda soovitab IEC 555.

Eraldusvõime: Võimsuse vahetuks mõõtmiseks peab mõõteseadme eraldusvõime vastama järgmistele IEC 62301 nõuetele:

„Võimsuse mõõteseadme eraldusvõime peab olema:

—	0,01 W või rohkem, et mõõta võimsust maksimaalselt 10 W

—	0,1 W või rohkem, et mõõta võimsust 10 W kuni 100 W

—	1 W või rohkem, et mõõta võimsust vähemalt 100 W.” (7)

Lisaks peab mõõteseade olema eraldusvõimega 10 W või rohkem üle 1,5 kW võimsuse mõõtmiseks. Akumuleerunud energiat tuleb mõõta eraldusvõimega, mis üldjuhul vastab selle väärtusele konverteerituna keskmiseks võimsuseks. Akumuleerunud energia mõõtmise puhul on kvaliteedinumber vajaliku täpsuse kindlaksmääramisel maksimaalne, mitte keskmine, võimsuse väärtus mõõtmisperioodi jooksul, kuna see on maksimum, mis määrab kindlaks mõõtmise aparatuuri ja seadmed.

Täpsus

Nimetatud menetluse kohaselt tehtud mõõtmiste täpsus peab igal juhul olema vähemalt 5 %, ehkki tootjad saavutavad tavaliselt paremaid tulemusi. Mõnede mõõtmiste puhul võib katsemenetlusega nõuda suuremat täpsust kui 5 %. Teades olemasolevate pilditöötlusseadmete võimsuse taset ja kasutatavaid mõõteseadmeid, saavad tootjad näidu ja kasutatud mõõtepiirkonna põhjal arvutada maksimaalse vea. 0,50 W või väiksema näidu mõõtmiseks on nõutav täpsus 0,02 W.

Kalibreerimine

Mõõtmistäpsuse tagamiseks peavad mõõteseadmed olema kalibreeritud viimase 12 kuu jooksul.

E. Kasutajaliides

Valmistajatel soovitatakse tungivalt kavandada tooteid vastavalt standardile IEEE 1621: Kontori- või tarbijakeskkonnas kasutatavate elektroonikaseadmete toite juhtelementide kasutajaliidese elementide standard. Kõnealune standard on välja töötatud selleks, et ühtlustada kõikide elektroonikaseadmete toite juhtelemendid ja muuta nende kasutamine arusaadavamaks. Üksikasjalik teave standardi väljatöötamise kohta on aadressil http://eetd.lbl.gov/controls.

F. Jõustumiskuupäev

Kuupäev, millest alates tootjad võivad alustada toodete tunnistamist ENERGY STARi nõuetele vastavaks vastavalt käesolevale spetsifikaadi versioonile 1.1, määratletakse lepingu jõustumise kuupäevana. Kõik varasemad lepingud seoses ENERGY STARi nõuetele vastavaks tunnistatud pilditöötlusseadmetega kaotavad kehtivuse 30. juunil 2009.

Toodete tunnistamine nõuetele vastavaks ja märgistamine vastavalt käesolevale versioonile 1.1: versioonile 1.1 vastavad spetsifikaadid jõustuvad 1. juulil 2009. Kõik tooted, sealhulgas mudelid, mis algselt tunnistati nõuetele vastavaks pilditöötlusseadmete varasemate spetsifikaatide kohaselt ja mille valmistamiskuupäev on 1. juuli 2009 või sellest hilisem, peavad ENERGY STARi nõuetele vastavuse saavutamiseks vastama versiooni 1.1 uutele nõuetele (sealhulgas täiendavad tootmisnõuded mudelite puhul, mis kvalifitseeriti varasemate spetsifikaatide kohaselt). Igal seadmel on oma valmistamiskuupäev ning see on kuupäev (nt kuu ja aasta), mil seade loeti lõplikult kokkupanduks.

Seniste õiguste kaitse kaotamine: US EPA ja Euroopa Komisjon ei luba käesoleva ENERGY STAR spetsifikaadi versiooni 1.1 alusel seniste õiguste kaitset. Varasemate versioonide alusel ENERGY STARi nõuetele vastavaks tunnistamine ei jätku automaatselt tootemudelite kogu valmistamisaja jooksul. Seetõttu peab iga toode, mida müüakse, turustatakse või tunnustatakse tootmispartneri poolt ENERGY STARi nõuetele vastavana, vastama toote valmistamise ajal kehtinud spetsifikaadile.

G. Spetsifikaadi edasine läbivaatamine

US EPA ja Euroopa Komisjon jätavad endale õiguse spetsifikaati muuta, kui tehnoloogilised ja/või turumuudatused mõjutavad selle kasutamiskõlbulikkust tarbijate, tööstuse või keskkonna seisukohalt. Kooskõlas praeguse tavaga on spetsifikaatides tehtavate muudatuste aluseks sidusrühmade arutelud ning eeldatavasti viiakse need ellu 2–3 aasta jooksul pärast versiooni 1.1 jõustumist. US EPA ja Euroopa Komisjon hindavad korrapäraselt turgu, pidades silmas energiatõhusust ja uusi tehnoloogiaid. Nagu varemgi, on sidusrühmadel võimalus vahetada andmeid, teha ettepanekuid ja väljendada mis tahes muresid. US EPA ja Euroopa Komisjon püüavad tagada, et kõige energiatõhusamad turulolevad mudelid leiaksid spetsifikatsioonis tunnustamist ja et energiatõhususe suurendamiseks pingutanud tootjad saaksid selle eest tasu. Küsimused, mida tuleks järgmiste spetsifikaatide puhul kaaluda:

a)	Värvitest: Saadud katsetulemuste, tarbijate tulevaste eelistuste ja tehnilise arengu põhjal võivad US EPA ja Euroopa Komisjon käesoleva spetsifikatsiooni teatavaid punkte edaspidi muuta, lisades katsemeetodite hulka värvipilditöötluse.

Taasteaeg: US EPA ja Euroopa Komisjon jälgivad tähelepanelikult täiendavaid ja tegelikke taasteaegu, mille kohta annavad aru TEC-meetodit katsetavad partnerid, ning partnerite esitatud dokumente soovitatavate puhkeoleku vaikeperioodide seadistamise kohta. US EPA ja Euroopa Komisjon võivad kaaluda käesoleva spetsifikaadi muutmist taasteaja osas, kui peaks selguma, et valmistamisviisid ei võimalda kasutajal muuta toitehaldusrežiime.

OM ja TEC tooted: Saadud katsetulemuste, paremate energiasäästmisvõimaluste ja tehnilise arengu põhjal võivad US EPA ja Euroopa Komisjon käesoleva spetsifikaadi teatavaid punkte edaspidi muuta niisuguste toodete puhul, mida praegu käsitatakse OM ja TEC toodetena, sealhulgas suureformaadilised ja väikeseformaadilised tooted, samuti IJ tehnikat kasutavad tooted.

Energiaga seotud täiendavad aspektid: US EPA ja Euroopa Komisjon sooviksid tarbijatele pakkuda valikuid, mis võrreldes tavapärastega vähendaksid tunduvalt kasvuhoonegaaside heiteid. US EPA ja Euroopa Komisjon loodavad sidusrühmade panusele, et töötada välja meetodid sellise keskkonnamõju dokumentaalseks tõestamiseks ja kvantitatiivseks kindlaksmääramiseks, mille puhul tarvikute tootmine, transport, arendus ja kasutamine annavad tulemuseks toote, mille näitajad seoses kasvuhoonegaasidega on samad või isegi paremad kui vaid energiatarbimisest pärinevate kasvuhoonegaasiheite alusel ENERGY STARi pälvinud toodetel. Nende küsimustega tulemusliku tegelemise võimalusi uuritakse ning spetsifikaate võib piisava toetava teabe olemasolu korral vastavalt muuta. US EPA ja Euroopa Komisjon teevad mis tahes läbivaatamise korral sidusrühmadega tihedat koostööd ning tagavad muudatuste vastavuse ENERGY STARi programmi peamistele põhimõtetele.

Andmete esitamine 230 V pinge puhul: US EPA ja Euroopa Komisjon võivad kaaluda võimalust aktsepteerida 230 V pinge tasemel läbiviidud katsete tulemused ka muudel turgudel toodete puhul, mida turustatakse erinevatel turgudel, millest ühel on kasutusel 230 V pinge. Selle põhjenduseks on täheldus, et kui toode vastab 230 V spetsifikaadi nõuetele, siis vastab see ka madalama pingetasemega standarditele.

Kahepoolse töö nõude laiendamine: US EPA ja Euroopa Komisjon võivad praeguse tootevaliku kahepoolse töö võimalused veelkord läbi vaadata ning kaaluda võimalusi, kuidas muuta mittekohustuslik nõue rangemaks. Kahepoolse töö nõude läbivaatamine selle funktsiooni laiema kasutamise tagamiseks võib tulemuseks anda paberikasutuse vähenemise, mis on osutunud printeri eluea kõige olulisemaks mõjuriks.

TEC katsemenetluse läbivaatamine: US EPA ja Euroopa Komisjon võivad TEC katsemenetluse läbi vaadata, et muuta kasutuseeldused läbipaistvamaks või lisada spetsifikaadile nõue, mille kohaselt energiatarbimist mõõdetaks ja registreeritaks teatavas kindlas olekus, mis võimaldaks saada tegelikku kasutusstruktuuri kajastavaid näitajaid.

Võimsusrežiimid: US EPA ja Euroopa Komisjon võivad kaaluda teatavate võimsusrežiimide (nt ooteseisund) määratluse läbivaatamist või uute käsitluste kasutuselevõtmist toitehaldusega seoses (nt nädalalõpu puhkeolek), et säilitada vastavus rahvusvaheliste kriteeriumidega ning saavutada pilditöötlusseadmete suurim võimalik energiasääst.

(1) IEC 62301 – Elektrilised majapidamisseadmed – ooteoleku energiatarbe mõõtmine (2005).

(2) Teavitada tuleb võrguühenduse tüübist. Levinumad võrgutüübid on Ethernet, 802.11 ja Bluetooth. Levinumad võrguvälised andmeühenduse tüübid on USB, Serial ja Parallel.

(3) Vahepealseid kujutisi/päevas tabelis 37.

(4) Teavitada tuleb võrguühenduse tüübist. Levinumad võrgutüübid on Ethernet, WiFi (802.11) ja Bluetooth. Levinumad andmeühenduse (võrguvälised) tüübid on USB, Serial ja Parallel.

(5) Toitepinge: Tootjad katsetavad tooteid selle turu põhjal, kuhu nende partner kavatseb ENERGY STAR'i nõuetele vastavaid tooteid müüa. Kui seadmeid müüakse erinevatel rahvusvahelistel turgudel ja seetõttu liigitatakse need erinevate sisendpingete järgi, peab tootja katsetama ja teatama kõik olulised pinged ja võimsuse tarbimise tasemed. Näiteks tootja, kes tarnib sama printerimudeli Ameerika Ühendriikidesse ja Euroopasse, peab mõõtma ja teatama TEC või OM väärtused nii 115 volti / 60 Hz kui ka 230 volti / 50 Hz kohta. Kui toode peab töötama pinge/sageduse kombinatsiooniga teatud turul, mis erineb selle turu pinge/sageduse kombinatsioonist (näiteks 230 volti, 60 Hz Põhja-Ameerikas), peab tootja toodet katsetama piirkondlikku kombinatsiooni arvestades, mis kõige enam vastab toote kavandatud võimalustele, ja teatama sellest katsetulemuste aruandes.

(6) Tegelik võimsus määratakse (voldid)x(amprid)x(võimsuse koefitsient), ja see esitatakse tavaliselt vattides. Näiv võimsus määratakse (voldid)x(amp)rid ja see esitatakse tavaliselt VA ehk volt-amprites. Võimsuslülitiga varustatud seadmete võimsuse koefitsient on alati alla 1, seega on tegelik võimsus alati väiksem kui näiv võimsus. Kumulatiivse energia mõõtmine summeerib võimsuse mõõtmistulemused teatava aja jooksul ja peab seega põhinema tegeliku võimsuse mõõtmisel.

(7) IEC 62301 – Elektrilised majapidamisseadmed – Võimsuse mõõtmine ooterežiimis. 2005.

28.4.2009

Euroopa Liidu Teataja

L 106/60

NÕUKOGU OTSUS

27. aprill 2009,

millega rakendatakse ühist seisukohta 2008/369/ÜVJP, mis käsitleb Kongo Demokraatliku Vabariigi vastu suunatud piiravaid meetmeid

(2009/349/ÜVJP)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse 14. mai 2008. aasta ühist seisukohta 2008/369/ÜVJP (mis käsitleb Kongo Demokraatliku Vabariigi vastu suunatud piiravaid meetmeid) (1), eriti selle artiklit 6 koostoimes Euroopa Liidu lepingu artikli 23 lõikega 2,

ning arvestades järgmist:

(1)	Pärast ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1807 (2008) vastuvõtmist 31. märtsil 2008 võttis nõukogu 14. mail 2008 vastu ühise seisukoha 2008/369/ÜVJP, mis käsitleb Kongo Demokraatliku Vabariigi vastu suunatud piiravaid meetmeid.

(2)	3. märtsil 2009 muutis ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1533 (2004) kohaselt loodud sanktsioonide komitee nende isikute ja üksuste nimekirja, kelle suhtes kohaldatakse piiravaid meetmeid.

(3)

Ühise seisukoha 2008/369/ÜVJP lisas sisalduvad isikute ja üksuste, kelle suhtes kohaldatakse piiravaid meetmeid, nimekirjad tuleks vastavalt asendada. Nimekirjasid tuleks ka muuta seoses täiendava teabe lisamisega teatavate isikute ja üksuste kohta ning ühe isiku väljajätmisega vastavalt sanktsioonide komitee otsusele,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Ühise seisukoha 2008/369/ÜVJP lisas esitatud isikute ja üksuste nimekirjad asendatakse käesoleva otsuse lisas esitatud nimekirjadega.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise kuupäeval.

Artikkel 3

Käesolev otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

Luxembourg, 27. aprill 2009

Nõukogu nimel

eesistuja

A. VONDRA

(1) ELT L 127, 15.5.2008, lk 84.

LISA

„a) Artiklites 3, 4 ja 5 osutatud isikute nimekiri

Perekonnanimi

Eesnimi

Varjunimi

Sugu

Tiitel, ametikoht

Aadress

(maja, tänav, sihtnumber, linn, riik)

Sünniaeg

Sünnikoht

(linn, riik)

Passi või isikutunnistuse number

(sealhulgas dokumendi välja andnud riik ning väljaandmise kuupäev ja koht)

Kodakondsus

Määramise kuupäev

Muu teave

BWAMBALE

Frank Kakolele

Frank Kakorere, Frank Kakorere Bwambale

1.11.2005

Kongo vabastusliikumise Rassemblement congolais pour la démocratie - Mouvement de libération (DRC-ML) endine juht, omab poliitilist mõjuvõimu ning juhib ja kontrollib jätkuvalt DRC-MLi jõudude tegevust (DRC-ML on üks ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1493 (2003) lõikes 20 nimetatud relvastatud rühmitustest) ning on vastutav relvaembargot rikkuva relvade salakaubaveo eest. Lahkus Rahvakaitse Rahvuslikust Kongressist (CNDP) 2008. aasta jaanuaris. Elab alates 2008. aasta detsembrist Kinshasas.

KAKWAVU BUKANDE

Jérôme

Jérôme Kakwavu

Kongo

1.11.2005

Tuntud kui „Commandant Jérôme”. Kongo Demokraatliku Liidu / Kongo rahvaarmee (Union des congolais pour la démocratie / Forces armées du peuple congolais – UCD/FAPC) endine president. FAPC kontrollib ebaseaduslikke piiripunkte Uganda ja KDV vahel, mis on relvatransiidi peamiseks marsruudiks FAPC presidendina omab ta poliitilist mõjuvõimu ning juhib ja kontrollib jätkuvalt nende FAPC jõudude tegevust, kes on olnud seotud relvade salakaubaveoga ja rikkunud sellest tulenevalt relvaembargot. Detsembris 2004 anti talle Kongo Demokraatliku Vabariigi relvajõudude (FARDC) kindrali auaste. 2008. aasta detsembri seisuga kuulub endiselt FARDCi, asukohaga Kinshasas.

KATANGA

Germain

Kongo

1.11.2005

Ituri patriootliku vastupanuliikumise (Front pour la Resistance Populaire de l' Ituri – FRPI) juht. Nimetati Kongo Demokraatliku Vabariigi relvajõudude (FARDC) kindraliks 2004. aasta detsembris. Seotud relvaembargot rikkuvate relvatarnetega. Koduarestis Kinshasas alates 2005. aasta märtsist seoses FRPI osalemisega inimõiguste rikkumistes. KDV valitsuse poolt 18. oktoobril 2007 Rahvusvahelisele Kriminaalkohtule üle antud.

LUBANGA

Thomas

Ituri

Kongo

1.11.2005

Kongo Patriootide Liidu (Union des patriotes congolais, aile Thomas Lubanga – UPC/L), mis on üks resolutsiooni 1493 (2003) lõikes 20 osutatud relvastatud rühmitustest, president ja osaline relvaembargot rikkuvas relvade salakaubaveos. Vahistati Kinshasas 2005. aasta märtsis seoses UPC/Li osalemisega inimõiguste rikkumistes. Kongo ametivõimude poolt 17. märtsil 2006 Rahvusvahelisele Kriminaalkohtule üle antud. Alates 2008. aasta detsembrist kohtu all süüdistatuna sõjakuritegudes.

MANDRO

Khawa Panga

Kawa Panga, Kawa Panga Mandro, Kawa Mandro, Yves Andoul Karim, Mandro Panga Kahwa, Yves Khawa Panga Mandro

20.8.1973

Bunia

Kongo

1.11.2005

Tuntud kui „Chief Kahwa”, „Kawa”. Kongo Ühtsuse ja Terviklikkuse Kaitsmise Partei (Parti pour l'unité et la sauvegarde de l'intégrité du Congo – PUSIC), mis on üks resolutsiooni 1493 (2003) lõikes 20 osutatud relvastatud rühmitustest, endine president ja osaline relvaembargot rikkuvas relvade salakaubaveos. Vangistuses Bunias alates aprillist 2005 Ituri rahuprotsessi saboteerimise eest. Vahistatud Kongo ametivõimude poolt 2005. aasta oktoobris, Kisangani apellatsioonikohtu poolt õigeks mõistetud, seejärel üle antud Kinshasa õigusasutustele uute süüdistustega inimsusevastastes kuritegudes, sõjakuritegudes ja rasketes isikuvastastes kuritegudes.

MBARUSHIMANA

Callixte

24.7.1963

Ndusu/Ruhengeri põhjaprovints, Rwanda

Rwanda

3.3.2009

Rwanda demokraatlike vabastusjõudude (Forces democratiques de liberation du Rwanda – FDLR) tegevsekretär. Kongo Demokraatlikus Vabariigis tegutseva võõramaise relvastatud rühmituse poliitiline ja sõjaväeline liider, kes takistab võitlejate desarmeerimist ning vabatahtlikku repatrieerimist ja ümberasustamist, rikkudes julgeolekunõukogu resolutsiooni 1857 (2008) lõike 4 punkti b. Praegune asukoht Pariis või Thaïs (Prantsusmaa).

MPAMO

Iruta Douglas

Mpano, Douglas Iruta Mpamo

Bld Kanyamuhanga 52, Goma

28.12.1965/29.12.1965

Bashali, Masisi / Goma, KDV

Kongo

1.11.2005

Äriühingute Compagnie Aérienne des Grands Lacs ja Great Lakes Business Company omanik/tegevjuht; nende äriühingute lennukeid kasutati resolutsiooni 1493 (2003) lõikes 20 osutatud relvastatud ja mässulistele rühmitustele abi andmiseks. Samuti vastutav lende ja lasti puudutava teabe varjamise eest tõenäoliselt selleks, et võimaldada relvaembargo rikkumist. Asub Gomas ja Gisenyis (Rwanda). Reisib sageli üle Rwanda ja Kongo vahelise rahvusvahelise piiri.

MUDACUMURA

Sylvestre

Rwanda

1.11.2005

Tuntud kui „Radja”, „Mupenzi Bernard”, „General Major Mupenzi”. Rwanda vabastamise demokraatlike jõudude (Forces democratiques de liberation du Rwanda – FDLR) komandör, omab poliitilist mõjuvõimu ning juhib ja kontrollib jätkuvalt FDLR jõudude tegevust (FDLR on üks ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1493 (2003) lõikes 20 nimetatud relvastatud rühmitustest) ning on seotud relvaembargot rikkuva relvade salakaubaveoga. 2008. aasta detsembri seisuga jätkab teenistust FDLR-FOCA sõjalise komandörina. Asub Kibuas (Masisi territoorium, KDV).

MUJYAMBERE

Leopold

Musenyeri, Achille, Frere Petrus Ibrahim

17.3.1962, võimalik 1966

Kigali, Rwanda

Rwanda

3.3.2009

Kolonel. FOCA teise diviisi / varubrigaadide (FDLRi relvastatud haru) komandör. Kongo Demokraatlikus Vabariigis tegutseva võõramaise relvastatud rühmituse sõjaväeline liider, kes takistab võitlejate desarmeerimist ning vabatahtlikku repatrieerimist ja ümberasustamist, rikkudes julgeolekunõukogu resolutsiooni 1857 (2008) punkti 4 lõiget b. ÜRO Julgeolekunõukogu KDV sanktsioonide komitee eksperdirühma 13. veebruari 2008. aasta aruandes esitatud tõendite kohaselt olid FDLR-FOCA käest ära võetud tüdrukud röövitud ning neid oli seksuaalselt kuritarvitatud. Alates 2007. aasta keskpaigast on FDLR-FOCA, mis varem värbas keskmises kuni hilises teismeliseeas poisse, jõuga värvanud noorukeid alates 10. eluaastast. Kõige nooremaid kasutatakse saatjatena ning vanemaid sõduritena eesliinil, mis on vastuolus julgeolekunõukogu resolutsiooni 1857 (2008) lõike 4 punktidega d ja e. Praegune asukoht: Mwenga, Lõuna-Kivu, KDV.

10.

MURWANASHYAKA

Dr. Ignace

Ignace

14.5.1963

Butera (Rwanda) / Ngoma, Butare (Rwanda)

Rwanda

1.11.2005

Rwanda vabastamise demokraatlike jõudude (Forces democratiques de liberation du Rwanda – FDLR) president, omab poliitilist mõjuvõimu ning juhib ja kontrollib jätkuvalt FDLR jõudude tegevust (FDLR on üks ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1493 (2003) lõikes 20 nimetatud relvastatud rühmitustest) ning on seotud relvaembargot rikkuva relvade salakaubaveoga. Elab Saksamaal. 2008. aasta detsembri seisuga endiselt tunnustatud FDLR-FOCA poliitilise haru presidendina.

11.

MUSONI

Straton

IO Musoni

06.04.1961 (võimalik 04.06.1961)

Mugambazi, Kigali, Rwanda

Rwanda pass kaotas kehtivuse 10.9.2004

29.3.2007

FDLRi (KDVs tegutsev võõramaine relvastatud rühmitus) liidrina takistab Musoni sellistesse rühmitustesse kuuluvate võitlejate desarmeerimist ja vabatahtlikku repatrieerimist või ümberasustamist, mis on vastuolus resolutsiooniga 1649 (2005). Elab Saksamaal Neuffenis. 2008. aasta detsembri seisuga endiselt tunnustatud FDLR-FOCA poliitilise haru asepresidendina.

12.

MUTEBUTSI

Jules

Jules Mutebusi, Jules Mutebuzi, Colonel Mutebutsi

Lõuna-Kivu

Kongo (Lõuna-Kivu)

1.11.2005

Tuntud kui „Colonel Mutebutsi”. Endine Kongo Demokraatliku Vabariigi relvajõudude (FARDC) 10. sõjalise piirkonna (MR) piirkondlik sõjaline abikomandör 2004. aasta aprillis, vabastati ametist distsipliini rikkumise eest ja liitus endise liikumise Rassemblement congolais pour la démocratie - Goma (RCD-G) teiste renegaatidega, et 2004. aasta mais vallutada Bukavu linn. Seotud relvade saamisega väljastpoolt FARDC struktuure ja tarnimisega ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1493 (2003) lõikes 20 osutatud relvastatud rühmitustele, rikkudes sellega relvaembargot. Vahistati Rwanda ametivõimude poolt 2007. aasta detsembris, kui ta üritas üle piiri KDVsse siseneda. Teadete kohaselt on ta praegu „vaoshoitud”.

13.

NGUDJOLO

Mathieu Cui

Cui Ngudjolo

1.11.2005

„Colonel” või „General”. Natsionalistliku rinde Front des nationalistes intégrationnistes (FNI) staabiülem ja Ituri patriootliku vastupanuliikumise Front pour la resistance populaire de l' Ituri (FRPI) endine staabiülem, omab poliitilist mõjuvõimu ning juhib ja kontrollib jätkuvalt FRPI jõudude tegevust (FRPI on üks ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1493 (2003) lõikes 20 nimetatud relvastatud rühmitustest), on vastutav relvaembargot rikkuva relvade salakaubaveo eest. Vahistatud MONUCi poolt Bunias 2003. aasta oktoobris. KDV valitsuse poolt 7. veebruaril 2008 Rahvusvahelisele Kriminaalkohtule üle antud.

14.

NJABU

Floribert Ngabu

Floribert Njabu, Floribert Ndjabu, Floribert Ngabu Ndjabu

1.11.2005

FNI (üks resolutsiooni 1493 (2003) lõikes 20 osutatud relvastatud rühmitustest) president ning osaline relvaembargot rikkuvas relvade salakaubaveos. Vahistatud ja koduarestis Kinshasas alates 2005. aasta märtsist seoses natsionalistliku rinde Front des nationalistes intégrationnistes (FNI) osalemisega inimõiguste rikkumistes.

15.

NKUNDA

Laurent

Laurent Nkunda Bwatare, Laurent Nkundabatware, Laurent Nkunda Mahoro Batware, Laurent Nkunda Batware, Nkunda Mihigo Laurent

6.2.1967/2.2.1967

Põhja-Kivu/ Rutshuru

Kongo

1.11.2005

Tuntud kui „Chairman” ja „Papa Six” ning „General Nkunda”. Liikumise Rassemblement congolais pour la démocratie - Goma (RCD-G) endine kindral. Liitus endise RCD-G teiste renegaatidega, et 2004. aasta mais vallutada Bukavu linn. Saades relvi väljastpoolt FARDCd, rikkus relvaembargot. Rahvakaitse Rahvusliku Kongressi asutaja, 2006; RCD-G vanemohvitser 1998–2006; Rwanda patriootliku rinde (RPF) ohvitser 1992–1998. Elab Teberos ja Kitchangas Masisi territooriumil. 2008. aasta detsembrist Rahvakaitse Rahvusliku Kongressi (Congrès national pour la défense du peuple - CNDP) komandör Põhja-Kivus.

16.

NTAWUNGUKA

Pacifique

Colonel Omega, Nzeri, Israel, Pacifique Ntawungula

1.1.1964, võimalik 1964

Gaseke, Gisenyi provints, Rwanda

Rwanda

3.3.2009

Kolonel. FOCA esimese diviisi (FDLRi relvastatud haru) komandör. Kongo Demokraatlikus Vabariigis tegutseva võõramaise relvastatud rühmituse sõjaväeline liider, kes takistab võitlejate desarmeerimist ning vabatahtlikku repatrieerimist ja ümberasustamist, rikkudes julgeolekunõukogu resolutsiooni 1857 (2008) lõike 4 punkti b. ÜRO Julgeolekunõukogu KDV sanktsioonide komitee eksperdirühma 13. veebruari 2008. aasta aruandes esitatud üksikasjalike tõendite kohaselt olid FDLR-FOCA käest ära võetud tüdrukud röövitud ning neid oli seksuaalselt kuritarvitatud. Alates 2007. aasta keskpaigast on FDLR-FOCA, mis varem värbas keskmises kuni hilises teismeliseeas poisse, jõuga värvanud noorukeid alates 10. eluaastast. Kõige nooremaid kasutatakse saatjatena ning vanemad lapsed on sõduriteks eesliinil, mis on vastuolus julgeolekunõukogu resolutsiooni 1857 (2008) lõike 4 punktidega d ja e. Praegune asukoht: Peti, Walikale-Masisisi piir, KDV. Sai sõjalist koolitust Egiptuses.

17.

NYAKUNI

James

Uganda

1.11.2005

Kaubanduslikus partnerluses „Commandant Jérôme'iga”, eelkõige seoses salakaubaveoga KDV ja Uganda piiril, muuhulgas kahtlustatav relvade ja sõjalise materjali salakaubaveos registreerimata sõidukitega. Rikkus relvaembargot ja andis abi ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1493 (2003) lõikes 20 osutatud relvastatud rühmitustele, sealhulgas rahalist toetust nende rühmituste sõjaliseks tegutsemiseks.

18.

NZEYIMANA

Stanislas

Deogratias Bigaruka Izabayo, Bigaruka, Bigurura, Izabayo Deo

1.1.1966; võimalik 1967; alt. 28.8.1966

Mugusa (Butare), Rwanda

Rwanda

3.3.2009

Brigaadikindral. FOCA (FDLRi relvastatud haru) asekomandör. Kongo Demokraatlikus Vabariigis tegutseva võõramaise relvastatud rühmituse sõjaväeline liider, kes takistab võitlejate desarmeerimist ning vabatahtlikku repatrieerimist ja ümberasustamist, rikkudes julgeolekunõukogu resolutsiooni 1857 (2008) lõike 4 punkti b. ÜRO Julgeolekunõukogu KDV sanktsioonide komitee eksperdirühma 13. veebruari 2008. aasta aruandes esitatud üksikasjalike tõendite kohaselt olid FDLR-FOCA käest ära võetud tüdrukud röövitud ning neid oli seksuaalselt kuritarvitatud. Alates 2007. aasta keskpaigast on FDLR-FOCA, mis varem värbas keskmises kuni hilises teismeliseeas poisse, jõuga värvanud noorukeid alates 10. eluaastast. Kõige nooremaid kasutatakse saatjatena ning vanemad lapsed on sõduriteks eesliinil, mis on vastuolus julgeolekunõukogu resolutsiooni 1857 (2008) lõike 4 punktidega d ja e. Praegune asukoht: Kalonge, Masisi, Põhja-Kivu, KDV või Kibua, KDV.

19.

OZIA MAZIO

Dieudonné

Ozia Mazio

6.6.1949

Ariwara, KDV

Kongo

1.11.2005

Tuntud kui „Omari”, „Mr Omari”. Kongo Ettevõtete Föderatsiooni (FEC) president Aru territooriumil. Osalus finantsskeemides koos „Commandant Jérôme'iga” ja Kongo rahvaarmeega (Forces armées du peuple congolais – FAPC) ning salakaubaveos KDV ja Uganda piiril, võimaldades kaubatarnete ja raha kättesaadavaks tegemise Commandant Jérôme'ile ja tema vägedele. Rikkus relvaembargot, sealhulgas andis abi ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1493 (2003) lõikes 20 osutatud relvastatud rühmitustele. Suri 23. septembril 2008 Ariwaras.

20.

TAGANDA

Bosco

Bosco Ntaganda, Bosco Ntagenda, General Taganda

Kongo

1.11.2005

Tuntud kui „Terminator”, „Major”. Kongo Patriootide Liidu (Union des patriotes congolais, aile Thomas Lubanga – UPC/L) sõjaline komandör, omab poliitilist mõjuvõimu ning juhib ja kontrollib jätkuvalt UPC/L jõudude tegevust, mis on üks ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1493 (2003) lõikes 20 nimetatud relvastatud rühmitustest, ning on seotud relvaembargot rikkuva relvade salakaubaveoga. Nimetati Kongo Demokraatliku Vabariigi relvajõudude (FARDC) kindraliks 2004. aasta detsembris, kuid keeldus edutamisest, jäädes seega FARDCst väljapoole. Alates 2008. aasta detsembrist Rahvakaitse Rahvusliku Kongressi (CNDP) staabiülem. Asub Bunaganas ja Rutshurus.

b) Artiklites 3, 4 ja 5 osutatud üksuste nimekiri

	Nimi	Varjunimi	Aadress (maja, tänav, sihtnumber, linn, riik)	Registreerimiskoht (linn, riik)	Registreerimiskuupäev	Registrinumber	Peamine tegevuskoht	Määramise kuupäev	Muu teave
21.	BUTEMBO AIRLINES (BAL)			Butembo, KDV				29.3.2007	Eravalduses lennuettevõte asukohaga Butembos. Kisoni Kambale (surnud 5. juulil 2007 ja seejärel 24. aprillil 2008 nimekirjast eemaldatud) kasutas oma lennufirmat rühmituse Front des nationalistes intégrationnistes (FNI) kulla, toidu ja relvade veoks Mongbwalu ja Butembo vahel. See on „abi andmine” ebaseaduslikele relvastatud rühmitustele ning rikub resolutsioonidega 1493 (2003) ja 1596 (2005) kehtestatud relvaembargot. Alates 2008. aasta detsembrist ei ole BALil enam õhusõidukite tegevusluba KDVs.
22.	CONGOCOM TRADING HOUSE			Butembo, KDV (tel: +253 (0) 99 983 784				29.3.2007	Kulla kaubandusettevõte Butembos. CONGOCOMi omanik oli Kisoni Kambale (surnud 5. juulil 2007 ja seejärel 24. aprillil 2008 nimekirjast eemaldatud). Kisoni Kambale sai peaaegu kogu kullatoodangu Mongbwalu piirkonnast, mida kontrollib FNI. FNI saab sellele toodangule kehtestatud maksude näol märkimisväärset sissetulekut. See on „abi andmine” ebaseaduslikele relvastatud rühmitustele ning rikub resolutsioonidega 1493 (2003) ja 1596 (2005) kehtestatud relvaembargot.
23.	COMPAGNIE AERIENNE DES GRANDS LACS (CAGL), GREAT LAKES BUSINESS COMPANY (GLBC)		CAGL, Avenue Président Mobutu, Goma KDV (CAGLi kontor on ka Gisenyis, Rwandas); GLBC, PO Box 315, Goma, KDV (GLBC kontor on ka Gisenyis, Rwandas) GLBC					29.3.2007	Ettevõtete CAGL ja GLBC omanik on Douglas MPAMO, kelle suhtes on juba kehtestatud resolutsiooni 1596 (2005) kohased sanktsioonid. CAGL ja GLBC vedasid relvi ja laskemoona, rikkudes resolutsioonidega 1493 (2003) ja 1596 (2005) kehtestatud relvaembargot. 2008. aasta detsembrist alates ei ole GLBCil enam ühtegi töötavat õhusõidukit, kuigi mitu õhusõidukit jätkasid lendamist 2008. aastal vaatamata ÜRO sanktsioonidele.
24.	MACHANGA LTD		Kampala, Uganda					29.3.2007	Kulla ekspordiga tegelev firma Kampalas (direktorid Rajendra Kumar Vaya ja Hirendra M. Vaya). MACHANGA ostis kulda tavapäraste ärisidemete kaudu KDV edasimüüjatega, kellel olid tihedad sidemed relvastatud rühmitustega. See on „abi andmine” ebaseaduslikele relvastatud rühmitustele ning rikub resolutsioonidega 1493 (2003) ja 1596 (2005) kehtestatud relvaembargot.
25.	TOUS POUR LA PAIX ET LE DEVELOPPEMENT (valitsusväline organisatsioon)	TPD	Goma, Põhja-Kivu					1.11.2005	Segatud relvaembargo rikkumisse, andes abi liikumisele Rassemblement congolais pour la démocratie - Goma (RCD-G), eelkõige tarnides relvade ja vägede transpordiks ette nähtud veokeid, kuid samuti ka transportides laialijagamiseks mõeldud relvi osadele Põhja-Kivus paiknevate Masisi ja Rutshuru elanikele 2005. aasta alguses. 2008. aasta detsembris oli TPD veel olemas ning selle kontorid olid mitmes Masisi ja Rutshuru territooriumi linnas, kuid firma tegevus oli peaaegu lõppenud.
26.	UGANDA COMMERCIAL IMPEX (UCI) LTD		Kajoka Street, Kisemente Kampala, Uganda (Tel: +256 41 533 578/9); alternatiivne aadress: PO Box 22709, Kampala, Uganda					29.3.2007	Kulla ekspordiga tegelev firma Kampalas. (Direktorid Kunal LODHIA ja J.V. LODHIA). UCI ostis kulda tavapäraste ärisidemete kaudu KDV edasimüüjatega, kellel olid tihedad sidemed relvastatud rühmitustega. See on „abi andmine” ebaseaduslikele relvastatud rühmitustele ning rikub resolutsioonidega 1493 (2003) ja 1596 (2005) kehtestatud relvaembargot.”

		ISSN 1725-5082 doi:10.3000/17255082.L_2009.106.est
Euroopa Liidu Teataja		L 106

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	52. köide 28. aprill 2009

Sisukord		I EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine on kohustuslik	Lehekülg
		MÄÄRUSED
		Komisjoni määrus (EÜ) nr 347/2009, 27. aprill 2009, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril	1
		Komisjoni määrus (EÜ) nr 348/2009, 27. aprill 2009, millega muudetakse teatavate suhkrusektori toodete suhtes 2008/2009. turustusaastaks määrusega (EÜ) nr 945/2008 kehtestatud tüüpilisi hindu ja täiendavaid impordimakse	3
	*	Komisjoni määrus (EÜ) nr 349/2009, 24. aprill 2009, teatavate kaupade klassifitseerimise kohta kombineeritud nomenklatuuris	5
		DIREKTIIVID
	*	Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/34/EÜ, 23. aprill 2009, mõõtevahendeid ja metroloogilise kontrolli meetodeid käsitlevate ühissätete kohta (uuestisõnastatud versioon) ( 1 )	7

	III Euroopa Liidu lepingu kohaselt vastu võetud aktid
	EUROOPA LIIDU LEPINGU V JAOTISE KOHASELT VASTU VÕETUD AKTID
	2009/349/ÜVJP
*	Nõukogu otsus 27. aprill 2009, millega rakendatakse ühist seisukohta 2008/369/ÜVJP, mis käsitleb Kongo Demokraatliku Vabariigi vastu suunatud piiravaid meetmeid	60

(EUR/100 kg)
CN-kood	Kolmanda riigi kood (1)	Kindel impordiväärtus
0702 00 00	MA	74,9
	TN	139,0
	TR	102,8
	ZZ	105,6
0707 00 05	MA	37,3
	TR	144,6
	ZZ	91,0
0709 90 70	TR	104,9
0709 90 70	ZZ	104,9
0805 10 20	EG	47,2
	IL	58,6
	MA	51,8
	TN	55,4
	TR	51,6
	US	48,4
	ZZ	52,2
0805 50 10	TR	54,5
	ZA	73,4
	ZZ	64,0
0808 10 80	AR	89,7
	BR	73,3
	CA	113,8
	CL	78,9
	CN	89,0
	MK	22,1
	NZ	103,1
	US	130,3
	UY	68,0
	ZA	81,4
	ZZ	85,0
0808 20 50	AR	78,2
	CL	103,5
	CN	36,6
	NZ	141,0
	ZA	89,8
	ZZ	89,8

(EUR)
CN-kood	Tüüpiline hind kõnealuse toote 100 kg netomassi kohta	Täiendav imporditollimaks kõnealuse toote 100 kg netomassi kohta
1701 11 10 (1)	27,53	3,03
1701 11 90 (1)	27,53	7,77
1701 12 10 (1)	27,53	2,89
1701 12 90 (1)	27,53	7,34
1701 91 00 (2)	31,29	9,59
1701 99 10 (2)	31,29	5,07
1701 99 90 (2)	31,29	5,07
1702 90 95 (3)	0,31	0,34

	II EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik
	OTSUSED
	Komisjon
	2009/347/EÜ
*	Komisjoni otsus, 20. aprill 2009, millega määratakse kindlaks ühenduse seisukoht seoses otsusega, mille võtavad vastu Ameerika Ühendriikide valitsuse ja Euroopa Ühenduse vahelise kontoriseadmete energiatõhususmärgistuse programmide kooskõlastamist käsitleva lepinguga moodustatud juhtorganid ning mis käsitleb kõnealuse lepingu C lisa VII osas esitatud pilditöötlusseadmete spetsifikaatide muutmist	25
	2009/348/EÜ
*	Komisjoni otsus, 23. aprill 2009, millega antakse luba lükopeeni turuleviimiseks toidu uuendkoostisosana Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) 258/97 alusel (teatavaks tehtud numbri K(2009) 2975 all)	55

Keemiline nimetus	:	lükopeen
CASi number	:	502–65-8 (kõik-trans-lükopeen)
Keemiline valem	:	C40H56
Struktuurivalem	:
Valemijärgne molekulmass	:	536,85

Toidukategooria	Lükopeeni suurim lubatud sisaldus
Puuvilja- või köögiviljamahlal põhinevad joogid (sealhulgas kontsentraadid)	2,5 mg/100 g
Joogid, mis on ette nähtud eelkõige sportlastele intensiivsest lihaste tööst tingitud energiakao korvamiseks	2,5 mg/100 g
Kehakaalu vähendamiseks ettenähtud madala energiasisaldusega dieetides kasutatavad toidud	8 mg söögikorra asendaja kohta
Hommikuhelbed	5 mg/100 g
Rasvad ja kastmed	10 mg/100 g
Muud supid kui tomatisupid	1 mg/100 g
Leib (sealhulgas näkileib)	3 mg/100 g
Meditsiinilise eriotstarbega dieettoidud	Kooskõlas konkreetsete toitumisnõuetega
Toidulisandid	15 mg päevadoosi kohta vastavalt tootja soovitusele


	(1) EMPs kohaldatav tekst