I EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine on kohustuslik

11.2.2009

Euroopa Liidu Teataja

L 40/3

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 123/2009,

10. veebruar 2009,

millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1266/2007 seoses nõukogu direktiivis 2000/75/EÜ sätestatud tingimustega, mis käsitlevad loomade liikumist sama kitsendustega tsooni piires, ning tingimustega, mis käsitlevad loomade vabastamist väljaviimiskeelust

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 20. novembri 2000. aasta direktiivi 2000/75/EÜ, millega kehtestatakse erisätted lammaste katarraalse palaviku tõrjeks ja likvideerimiseks, (1) eriti selle artikli 9 lõike 1 punkti c, artikleid 11 ja 12 ning artikli 19 kolmandat lõiku,

ning arvestades järgmist:

(1)

Direktiivis 2000/75/EÜ on sätestatud kontrollieeskirjad ja meetmed lammaste katarraalse palaviku tõrjeks ja likvideerimiseks ühenduses, sealhulgas eeskirjad, mis käsitlevad ohustatud tsoonide ja järelevalvetsoonide loomist, vaktsineerimisprogrammide rakendamist ja loomade kõnealustest tsoonidest väljaviimise keeldu.

(2)	Komisjoni määruses (EÜ) nr 1266/2007 (2) on sätestatud lammaste katarraalse palavikuga seotud tõrje-, järelevalve- ja seire-eeskirjad ning loomade veo piirangud ohustatud ja järelevalvetsooni (edaspidi „kitsendustega tsoon”) ja sealt välja.

(3)	Kõnealuse määruse III lisas on kindlaks määratud tingimused, mille alusel vabastatakse vastuvõtlike loomade ja nende sperma, munarakkude ja embrüote liikumine direktiivis 2000/75/EÜ ette nähtud väljaviimiskeelust.

(4)

Vastavalt 27. aprillil 2007 EFSA loomatervishoiu ja loomade heaolu teaduskomisjoni vastu võetud arvamusele vektorite ja vaktsiinide kohta (3) on vaktsineerimine sobiv vahend lammaste katarraalse palaviku kontrollimiseks ja kliiniliste haiguspuhangute ärahoidmiseks ning piiraks seega põllumajandustootjate kahjusid.

(5)

Loomade vaktsineerimine lammaste katarraalse palaviku vastu muudab vastuvõtlike liikide populatsiooni immuunseisundit väga suurel määral. Liikmesriigid peavad lammaste katarraalse palaviku viiruse üldise/üldiste või eriomase/eriomaste serotüübi/serotüüpide puudumist kitsendustega tsoonis tõendama vastavalt määrusele (EÜ) nr 1266/2007 kohaldatavate lammaste katarraalse palaviku järelevalve programmide tulemuste abil. Sellised järelevalveprogrammid peaksid sisaldama passiivset kliinilist seiret ja aktiivset laboriseiret, mida tehakse vähemalt kontroll-loomadega järelevalve abil.

(6)	Kontroll-loomadega laboriseire ei peaks piirduma üksnes seroloogilise testiga, vaid seda võib teha ka muude diagnostiliste meetodite abil, näiteks haigusetekitaja tuvastamise testide abil.

(7)

Viiruse puudumisel ei tohiks soodustada vaktsineerimisest loobumist ning kitsendustega piirkondades, kus viirus ei levi, ei tohiks takistada ennetavat vaktsineerimist. Vastavalt direktiivile 2000/75/EÜ on lammaste katarraalse palaviku vastu lubatud vaktsineerida siiski ainult ohustatud tsoonis. Määruse (EÜ) nr 1266/2007 artikli 7 lõikes 1 on sätestatud, et pädev asutus võib lubada loomade liikumist sama kitsendatud tsooni piires, kus levib/levivad sama/samad lammaste katarraalse palaviku viiruse serotüüp/serotüübid, tingimusel, et transporditavatel loomadel ei ole transportimise päeval ühtegi lammaste katarraalse palaviku kliinilist tunnust ning et kõnealused loomad ei kujuta loomade tervisele lisaohtu.

(8)

Vaktsineeritud piirkonnad, kus ei levi eriomane/eriomased lammaste katarraalse palaviku viiruse serotüüp/serotüübid, kujutavad väiksemat ohtu kui muud kitsendustega tsooni piirkonnad, kus viirus levib. Seepärast tuleks liikmesriikidel lubada piiritleda kitsendustega tsoonis vaktsineeritud piirkonnad, kus ei levi eriomane/eriomased lammaste katarraalse palaviku viiruse serotüüp/serotüübid. Komisjonile tuleks teatada kõnealuste piirkondade piiritlemise kavatsusest ning esitada kogu teave, mis näitab, et see on põhjendatud. Kõnealusest piiritlemisest tuleks teatada ka teistele liikmesriikidele.

(9)

Kõnealuse määruse artikli 7 lõikega 2 on teatavatel tingimustel lubatud vedada loomi ohustatud tsoonist järelevalvetsooni. Loomi tuleks lubada vedada sama kitsendustega tsooni piires tsooni sellisest osast, kus viirus levib, tsooni vaktsineeritud ossa, kus viirus ei levi, tingimustel, mis on sarnased nendega, mida tuleb täita loomade liikumisel sama kitsendustega tsooni piires ohustatud tsoonist järelevalvega tsooni, piiramaks ohtu, et viirus levib kitsendustega tsooni vaktsineeritud ossa, kus viirus ei levi. Seepärast tuleks muuta kehtivaid eeskirju, mis käsitlevad loomade liikumist sama kitsendustega tsooni piires, kus levib/levivad sama/samad lammaste katarraalse palaviku viiruse serotüüp/serotüübid.

(10)

Praegu lubatakse vedada loomi kitsendustega tsooni vaktsineeritud osast, kus viirus ei levi, väljaspool kitsendustega tsooni asuvasse piirkonda samadel tingimustel nagu need, mida kohaldatakse loomade veol kitsendustega tsoonist, kus viirus levib, väljaspool kitsendustega tsooni asuvasse piirkonda. Võttes siiski arvesse asjaolu, et loomade liikumine kitsendustega tsooni vaktsineeritud osast, kus viirus ei levi, kujutab endast suhteliselt väikest ohtu, tuleks lubada kõnealust liikumist vähem rangetel tingimustel seoses viiruse tuvastamise testiga, mida nõutakse teatavate vaktsineeritud loomakategooriate puhul. Seetõttu tuleks määruse (EÜ) nr 1266/2007 III lisa vastavalt muuta.

(11)	Seepärast tuleks määrust (EÜ) nr 1266/2007 vastavalt muuta.

(12)	Käesolevas määruses ettenähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EÜ) nr 1266/2007 muudetakse järgmiselt.

Artiklit 7 muudetakse järgmiselt:

lisatakse järgmine lõige 2a:

„2a Liikmesriigid võivad sellise riskihindamise tulemuste põhjal, milles tuleb arvesse võtta piisavaid epidemioloogilisi andmeid, mis on saadud pärast kontroll-loomadega järelevalve rakendamist vastavalt I lisa punktile 1.1.2.1, piiritleda osa ohustatud tsoonist kui „vaktsineeritud kitsendustega tsoon, kus ei levi lammaste katarraalse palaviku eriomane/eriomased serotüüp/serotüübid” (edaspidi „väiksema ohuga piirkond”), kui on täidetud järgmised tingimused:

i)	selles osas ohustatud tsoonist vaktsineeritakse lammaste katarraalse palaviku viiruse eriomase serotüübi või serotüüpide vastu;

ii)	lammaste katarraalse palaviku viiruse eriomane serotüüp või eriomased serotüübid ei levi selles ohustatud tsooni osas.

Liikmesriik, kellel on kavas piiritleda osa ohustatud tsoonist kui „väiksema riskiga piirkond”, teatab oma kavatsusest komisjonile. Koos teatega tuleb edastada ka kogu vajalik teave ja andmed, mis põhjendavad piiritlemist, pidades silmas asjaomase tsooni epidemioloogilist olukorda, eelkõige seoses kohaldatava lammaste katarraalse palaviku järelevalve programmiga. Ta peab sellest viivitamata teatama ka teistele liikmesriikidele.

Loomade liikumist sama kitsendustega tsooni piires piirkonnast, kus levib/levivad lammaste katarraalse palaviku viiruse sama/samad serotüüp/serotüübid, sama kitsendustega tsooni ossa, mis on piiritletud kui „väiksema ohuga piirkond”, võib lubada ainult juhul, kui:

a)	loomad vastavad III lisas sätestatud tingimustele või

loomad vastavad mis tahes muudele asjakohastele loomatervishoiualastele garantiidele, mis põhinevad lammaste katarraalse palaviku viiruse levikut takistavate ja vektorite rünnaku eest kaitsvate meetmete riskihindamise positiivsel tulemusel, mida nõuab päritolukoha pädev asutus ja mille kiidab heaks sihtkoha pädev asutus enne selliste loomade vedamist, või

c)	loomad viiakse otse tapamajja.”;

lõiked 3 ja 4 asendatakse järgmisega:

„3. Päritoluliikmesriik teavitab viivitamata komisjoni ja teisi liikmesriike lõike 2 punktis b või lõike 2a punktis b osutatud loomatervishoiualastest garantiidest.

4. Käesoleva artikli lõigetes 1, 2 ja 2a osutatud loomade puhul lisatakse direktiivides 64/432/EMÜ, 91/68/EMÜ ja 92/65/EMÜ sätestatud või otsuses 93/444/EMÜ osutatud asjakohastele veterinaarsertifikaatidele järgmine sõnastus:

„Loomad vastavad määruse (EÜ) nr 1266/2007 … (artikli 7 lõike 1 või artikli 7 lõike 2 punkti a või artikli 7 lõike 2 punkti b või artikli 7 lõike 2 punkti c või artikli 7 lõike 2a punkti a või artikli 7 lõike 2a punkti b või artikli 7 lõike 2a punkti c – valida sobiv) tingimustele”.”

I lisa punkt 1.1.2.1 asendatakse järgmisega:

1.1.2.1. Järelevalve kontroll-loomadega:

—

järelevalve kontroll-loomadega seisneb aktiivses kontroll-loomade kontrollimise aastaprogrammis eesmärgiga hinnata lammaste katarraalse palaviku viiruse leviku esinemist kitsendustega piirkonnas. Võimaluse korral peavad kontroll-loomad olema veised. Nad peavad asuma kitsendustega tsooni piirkondades, kus entomoloogilisi ja ökoloogilisi hinnanguid arvestav riskianalüüs on kinnitanud vektori olemasolu või on olemas vektori arenguks sobiv kasvupaik;

—	kontroll-loomi testitakse vähemalt üks kord kuus asjaomase vektori aktiivsusperioodi vältel, kui see periood on teada. Sellise teabe puudumisel kontrollitakse kontroll-loomi vähemalt üks kord kuus terve aasta jooksul;

—	kontroll-loomade minimaalne arv ühe lammaste katarraalse palaviku järelevalve ja seire teostamisel viidatava geograafilise üksuse kohta peab olema representatiivne ja piisav, (4) et tuvastada igas geograafilises üksuses 95 % kindlusega esinemissagedus 2 % kuus;

—

laboratoorsed analüüsid teostatakse nii, et pärast positiivse tulemuse andnud teste tehakse eriomase serotüübi seroloogilised/viroloogilised testid, millega uuritakse epidemioloogiliselt asjakohases geograafilises piirkonnas esinevat asjakohast lammaste katarraalse palaviku serotüüpi või serotüüpe ning mis on vajalikud piirkonnas leviva eriomase serotüübi tuvastamiseks.

III lisa A jagu muudetakse järgmiselt:

punkti 5 alapunkt b asendatakse järgmisega:

„b)

neid on vaktsineeritud inaktiveeritud vaktsiiniga vähemalt nii mitme päeva eest, kui vaktsiiniprogrammis heaks kiidetud vaktsiini spetsifikatsioonides on immuunsuskaitse toime alguseks määratud, ning neile on tehtud kooskõlas OIE käsiraamatuga haigusetekitaja tuvastamise test, mille tulemused olid negatiivsed ja mis on tehtud vähemalt 14 päeva pärast vaktsiiniprogrammis heaks kiidetud vaktsiini spetsifikatsioonides sätestatud immuunsuskaitse toime algust; haigusetekitaja tuvastamise test ei ole siiski vajalik loomade liikumise puhul sellisest kitsendustega tsooni osast, mis on vastavalt käesoleva määruse artikli 7 lõikele 2a piiritletud kui „väiksema ohuga piirkond.””;

kolmas lõik asendatakse järgmisega:

„Tiinete loomade puhul peab vähemalt üks punktides 5, 6 ja 7 sätestatud tingimustest olema täidetud enne seemendamist või paaritamist või peab olema täidetud punktis 3 sätestatud tingimus. Kui tehakse seroloogiline test, nagu on sätestatud punktis 3, tuleb kõnealune test teha kõige rohkem seitse päeva enne liikumiskuupäeva.”

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 10. veebruar 2009

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Androulla VASSILIOU

(1) EÜT L 327, 22.12.2000, lk 74.

(2) ELT L 283, 27.10.2007, lk 37.

(3) EFSA Teataja (2007) 479, lk 1–29.

(4) Nakatunud tsooni normaalne serokonversiooni aastane määr on hinnanguliselt 20 %. Ühenduses aga levib viirus enamasti umbes kuuekuulise perioodi jooksul (kevade lõpp/sügise keskpaik). Seepärast on 2 %-line serokonversioon oodatava kuumäära konservatiivne hinnang.”

11.2.2009

Euroopa Liidu Teataja

L 40/7

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 124/2009,

10. veebruar 2009,

milles sätestatakse piirnormid koktsidiostaatikumide ja histomonostaatikumide esinemisele toidus, mis on tingitud nende ainete vältimatust ülekandest muusse kui selleks ettenähtud sööta

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 8. veebruari 1993. aasta määrust (EMÜ) nr 315/93, milles sätestatakse ühenduse menetlused toidus sisalduvate saasteainete suhtes, (1) eriti selle artikli 2 lõiget 3,

ning arvestades järgmist:

(1)

Koktsidiostaatikumid ja histomonostaatikumid on ained, mis on ette nähtud algloomade hävitamiseks või nende kasvu pärssimiseks ning mida võib Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. septembri 2003. aasta määruse (EÜ) nr 1831/2003 (loomasöötades kasutatavate söödalisandite kohta) (2) kohaselt muu hulgas lubada kasutada söödalisanditena. Koktsidiostaatikumide ja histomonostaatikumide söödalisandina kasutamise lubades on sätestatud konkreetsed kasutustingimused, nagu näiteks loomade sihtliigid või -kategooriad, kellele asjaomased söödalisandid on mõeldud.

(2)

Söödakäitlejad võivad ühes ettevõttes toota mitmesuguseid söötasid ning erinevat liiki tooteid tuleb võib-olla toota üksteise järel samal tootmisliinil. On võimalik, et tootmisliinile jäävad toote vältimatud jäägid, mis jõuavad lõpuks teise söödatoote tootmistsükli algusetappi. Sellist ühest tootepartiist teise kandumist nimetatakse ülekandeks või ristsaastumiseks ning see võib ilmneda näiteks siis, kui koktsidiostaatikume või histomonostaatikume kasutatakse lubatud söödalisanditena. Selle tulemusena võivad järgmisena valmistatud söödatooted saastuda eelmainitud ainete tehniliselt vältimatute jääkide esinemise tõttu muus kui selleks ettenähtud söödas, st söödas, mille puhul ei ole koktsidiostaatikumide või histomonostaatikumide kasutamine lubatud, näiteks sööt, mis on ette nähtud sellistele loomaliikidele või -kategooriatele, keda ei ole söödalisandi kasutusloas sätestatud. Selline vältimatu ristsaastumine võib aset leida kõikidel tootmis- ja töötlemisetappidel, aga ka sööda ladustamisel ja transpordil.

(3)

Et välistada liikmesriikides selliste siseriiklike eeskirjade vastuvõtmist, milles käsitletakse söödalisandina lubatud koktsidiostaatikumide või histomonostaatikumide vältimatut ülekannet muusse kui selleks ettenähtud sööta ning sellest tulenevat nende ainete esinemist tuletatud toidus, ning mis takistaks ka siseturu toimimist, on kõnealuse küsimusega seoses vaja vastu võtta ühenduse ühtlustatud eeskirjad.

(4)

Söödalisandina lubatud koktsidiostaatikumides ja histomonostaatikumides sisalduvad toimeained, mis kanduvad vältimatult üle muusse kui selleks ettenähtud sööta, määratletakse loomatoidus leiduvate soovimatute ainetena Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2002/32/EÜ (3) tähenduses ning nende esinemine ei tohi ohustada loomade või inimeste tervist ega keskkonda. Seetõttu kehtestatakse nende ainete piirnormid loomasöödas komisjoni määrusega 2009/8/EÜ, (4) millega muudetakse direktiivi 2002/32/EÜ I lisa.

(5)

Isegi kui aine hulk on väiksem kui direktiiviga 2002/32/EÜ sätestatud piirnorm, võib koktsidiostaatikumide ja histomonostaatikumide vältimatu ülekanne muusse kui selleks ettenähtud sööta põhjustada kõnealuste ainete jääkide esinemist loomses toidus. Inimeste tervise kaitsmiseks ning kuni asjaomasele konkreetsele toidule ei ole sätestatud jääkide piirnormi nõukogu 26. juuni 1990. aasta määruse (EMÜ) nr 2377/90 (milles sätestatakse ühenduse menetlus veterinaarravimijääkide piirnormide kehtestamiseks loomsetes toiduainetes) (5) või määruse (EÜ) nr 1831/2003 raames, tuleb loomse päritoluga toidu suhtes kehtestada koktsidiostaatikumides ja histomonostaatikumides sisalduvate muust kui selleks ettenähtud söödast pärinevate toimeainete piirnormid nõukogu 8. veebruari 1993. aasta määruse (EMÜ) nr 315/93 alusel, millega sätestatakse ühenduse menetlused toidus sisalduvate saasteainete suhtes.

(6)

Komisjoni taotlusel võttis Euroopa Toiduohutusamet (edaspidi „toiduohutusamet”) vastu mitu arvamust (6) loomade ja inimeste tervisele avalduva ohu kohta, mis on tingitud söödalisanditena lubatud koktsidiostaatikumide või histomonostaatikumide vältimatust ülekandest muusse kui selleks ettenähtud sööta. Iga söödalisandina lubatud koktsidiostaatikumi või histomonostaatikumi puhul võttis toiduohutusameti hindamine arvesse koktsidiostaatikumide või histomonostaatikumide kõrgeima lubatud doosiga valmistatud sööda järel toodetud muusse kui selleks ettenähtud sööta kandumise oletuslikke ülekandemäärasid (2 %, 5 % ja 10 %).

(7)

Iga üksiku teadusliku arvamuse järeldusi hinnates võib märkida, et üldiselt järeldas toiduohutusamet, et söödalisandina lubatud koktsidiostaatikumide ja histomonostaatikumide esinemine vältimatust ülekandest tuleneval tasemel muus kui selleks ettenähtud söödas, kui võtta ühtlasi arvesse kõiki ennetusmeetmeid, ei avalda tõenäoliselt kahjulikku mõju loomade tervisele ning et oht tarbijate tervisele, mis tuleneb ristsaastunud söödaga kokkupuutunud loomadelt pärinevate, ainejääke sisaldavate toodete söömisest, on minimaalne.

(8)

Võttes arvesse toiduohutusameti arvamusi ning hetkel liikmesriikides vältimatu ristsaastumise suhtes rakendatavaid erinevaid lähenemisviise, tehakse ettepanek kehtestada vastavalt käesoleva määruse lisadele toidus esinevate jääkide piirnormid, et tagada siseturu toimimine ning kaitsta loomade ja inimeste tervist. Et võtta arvesse teaduse ja tehnika arengut, tuleb lisas kehtestatud sätted uuesti läbi vaadata hiljemalt 1. juuliks 2011.

(9)

Käesoleva määruse lisas sätestatud piirnorme tuleb pidevalt kohandada jääkide piirnormidega, mis on asjaomastele konkreetsetele toiduainetele kehtestatud määruse (EMÜ) nr 2377/90 (milles sätestatakse ühenduse menetlus veterinaarravimijääkide piirnormide kehtestamiseks loomsetes toiduainetes) või määruse (EÜ) nr 1831/2003 raames. Pidades silmas võimalikku ajavahet kõnealuste muudatuste ja käesoleva määruse lisas sätestatud piirnormide vastava muutmise vahel, ei tohi kõnealune määrus piirata määruse (EMÜ) nr 2377/90 või (EÜ) nr 1831/2003 raames sätestatud söödalisandina lubatud koktsidiostaatikumide või histomonostaatikumide jääkide piirnormide kohaldamist.

(10)

Kuna koktsidiostaatikumide või histomonostaatikumide vältimatul ülekandel muusse kui selleks ettenähtud sööta võivad eelmainitud ained tuletatud toidus esineda saasteainetena, on asjakohane võtta kasutusele laiaulatuslik ja ühtne lähenemisviis, et lahendada kõnealune küsimus käesoleva määruse ning koktsidiostaatikumide ja histomonostaatikumide vältimatut ülekannet muusse kui selleks ettenähtud sööta käsitleva direktiivi 2009/8/EÜ üheaegse vastuvõtmise ja kohaldamisega.

(11)	Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

1. Käesoleva määruse lisas loetletud toiduaineid ei tohi turule viia, kui need sisaldavad lisas loetletud saasteaineid lisas sätestatud piirnormidest suuremal määral.

Juhul kui tuvastatakse kõnealuses lisas sätestatud piirnormist madalamal tasemel esinev märkimisväärne jääk, on asjakohane, et pädev asutus viib läbi juurdluse kinnitamaks, et jäägi esinemine tuleneb vältimatust ülekandest söödas, mitte aga koktsidiostaatikumi või histomonostaatikumi ebaseaduslikust manustamisest.

Lisas sätestatud piirnormidele vastavaid toiduaineid ei tohi segada neid piirnorme ületavate toiduainetega.

2. Kui kuivatatud, lahjendatud, töödeldud või mitmest koostisosast koosnevate toiduainete suhtes kohaldatakse käesoleva määruse lisas sätestatud piirnorme, võetakse arvesse saasteainesisalduse muutusi, mis on põhjustatud kuivatamisest, lahjendamisest või töötlemisest ning koostisainete suhtelist sisaldust tootes.

3. Käesoleva määruse lisas sätestatud piirnormid ei piira määrusega (EMÜ) nr 2377/90 kehtestatud sätete ning jääkide piirnormide ja määrusega (EÜ) nr 1831/2003 kehtestatud jääkide piirnormide kohaldamist.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolevat määrust kohaldatakse alates 1. juulist 2009.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 10. veebruar 2009

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Androulla VASSILIOU

(1) EÜT L 37, 13.2.1993, lk 1.

(2) ELT L 268, 18.10.2003, lk 29.

(3) EÜT L 140, 30.5.2002, lk 10.

(4) Vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 19.

(5) EÜT L 224, 18.8.1990, lk 1.

(6) Opinion of the Scientific Panel on Contaminants in the Food chain on a request from the European Commission on Cross-contamination of non-target feedingstuffs by lasalocid authorised for use as a feed additive, The EFSA Journal (2007) 553, 1–46.

http://www.efsa.europa.eu/cs/BlobServer/Scientific_Opinion/CONTAM_ej553_lasalocid_en.pdf?ssbinary=true

Opinion of the Scientific Panel on Contaminants in the Food chain on a request from the European Commission on cross-contamination of non-target feedingstuffs by narasin authorised for use as a feed additive, The EFSA Journal (2007) 552, 1–35.

http://www.efsa.europa.eu/cs/BlobServer/Scientific_Opinion/CONTAM_ej552_narasin_en.pdf?ssbinary=true

Opinion of the Scientific Panel on Contaminants in the Food Chain on a request from the European Commission on cross-contamination of non-target feedingstuffs by maduramicin authorised for use as a feed additive, The EFSA Journal (2008) 594, 1–30.

http://www.efsa.europa.eu/cs/BlobServer/Scientific_Opinion/contam_op_ej594_maduramicin_en.pdf?ssbinary=true

Opinion of the Scientific Panel on Contaminants in the Food Chain on a request from the European Commission on cross-contamination of non-target feedingstuffs by semduramicin authorised for use as a feed additive, The EFSA Journal (2008) 593, 1–27.

http://www.efsa.europa.eu/cs/BlobServer/Scientific_Opinion/contam_op_ej593_semduramicin_en.pdf?ssbinary=true

Opinion of the Scientific Panel on Contaminants in the Food chain on a request from the European Commission on cross-contamination of non-target feedingstuffs by salinomycin authorised for use as a feed additive, The EFSA Journal (2008) 591, 1–38.

http://www.efsa.europa.eu/cs/BlobServer/Scientific_Opinion/contam_op_ej591_salinomycin_en.pdf?ssbinary=true

Opinion of the Scientific Panel on Contaminants in the Food chain on a request from the European Commission on cross-contamination of non-target feedingstuffs by monensin authorised for use as a feed additive, The EFSA Journal (2008) 592, 1–40.

http://www.efsa.europa.eu/cs/BlobServer/Scientific_Opinion/contam_op_ej592_monensin_en.pdf?ssbinary=true

Opinion of the Scientific Panel on Contaminants in the Food chain on a request from the European Commission on cross-contamination of non-target feedingstuffs by halofuginone hydrobromide authorised for use as a feed additive, The EFSA Journal (2008) 657, 1–31.

http://www.efsa.europa.eu/cs/BlobServer/Scientific_Opinion/contam_op_ej657_halofuginone_en.pdf?ssbinary=true

Opinion of the Scientific Panel on Contaminants in the Food chain on a request from the European Commission on cross-contamination of non-target feedingstuffs by decoquinate authorised for use as a feed additive, The EFSA Journal (2008) 656, 1–26.

http://www.efsa.europa.eu/cs/BlobServer/Scientific_Opinion/contam_op_ej656_decoquinate_en.pdf?ssbinary=true

Opinion of the Scientific Panel on Contaminants in the Food chain on a request from the European Commission on cross-contamination of non-target feedingstuffs by robenidine authorised for use as a feed additive, The EFSA Journal (2008) 655, 1–29.

http://www.efsa.europa.eu/cs/BlobServer/Scientific_Opinion/contam_op_ej655_robenidine_en,0.pdf?ssbinary=true

Opinion of the Scientific Panel on Contaminants in the Food Chain on a request from the European Commission on cross-contamination of non-target feedingstuffs by nicarbazin authorised for use as a feed additive, The EFSA Journal (2008) 690, 1–34.

http://www.efsa.europa.eu/cs/BlobServer/Scientific_Opinion/contam_op_ej690_nicarbazin_en.pdf?ssbinary=true

Opinion of the Scientific Panel on Contaminants in the Food Chain on a request from the European Commission on cross-contamination of non-target feedingstuffs by diclazuril authorised for use as a feed additive, The EFSA Journal (2008) 716, 1–31.

http://www.efsa.europa.eu/cs/BlobServer/Scientific_Opinion/contam_op_ej716_diclazuril_en.pdf?ssbinary=true

LISA

Piirnormid toiduainetes

Aine

Toiduained

Piirnormid μg/kg (ppb) märgkaalu kohta

1.	Lasalotsiidnaatrium

Muudelt loomaliikidelt kui kodulindudelt pärinev loomset päritolu toit:

—

piim

—	maks ja neer

—

muu toit

Narasiin

Muudelt loomaliikidelt kui broilerkanadelt pärinev loomset päritolu toit:

—

munad

—

piim

—

maks

—

muu toit

3.	Salinomütsiinnaatrium

Muudelt loomaliikidelt kui broilerkanadelt ja broilerküülikutelt pärinev loomset päritolu toit:

—

munad

—

maks

—

muu toit

4.	Monensiinnaatrium

Muudelt loomaliikidelt kui broilerkanadelt, kalkunitelt ja veistelt (sealhulgas lüpsikari) pärinev loomset päritolu toit:

—

maks

—

muu toit

5.	Semduramütsiin

Muudelt loomaliikidelt kui broilerkanadelt pärinev loomset päritolu toit

6.	Maduramütsiin

Muudelt loomaliikidelt kui broilerkanadelt ja kalkunitelt pärinev loomset päritolu toit

7.	Robenidiin

Muudelt loomaliikidelt kui broilerkanadelt, kalkunitelt, broilerküülikutelt ja aretusküülikutelt pärinev loomset päritolu toit:

—

munad

—	maks, neer, nahk ja rasvkude

—

muu toit

8.	Dekokvinaat

Muudelt loomaliikidelt kui broilerkanadelt, veistelt ja lammastelt (v.a lüpsiloomad) pärinev loomset päritolu toit

9.	Halofuginoon

Muudelt loomaliikidelt kui broilerkanadelt, kalkunitelt ja veistelt (v.a lüpsikari) pärinev loomset päritolu toit:

—

munad

—	maks ja neer

—

piim

—

muu toit

10.	Nikarbasiin

Muudelt loomaliikidelt kui broilerkanadelt pärinev loomset päritolu toit:

—

munad

100

—

piim

—	maks ja neer

100

—

muu toit

11.	Diklasuriil

Muudelt loomaliikidelt kui broilerkanadelt, broilerkalkunitelt, broilerküülikutelt ja aretusküülikutelt, mäletsejalistelt ning sigadelt pärinev loomset päritolu toit:

—

munad

—	maks ja neer

—

muu toit

11.2.2009

Euroopa Liidu Teataja

L 40/12

KOMISJONI DIREKTIIV 2009/7/EÜ,

10. veebruar 2009,

millega muudetakse nõukogu direktiivi 2000/29/EÜ (taimedele või taimsetele saadustele kahjulike organismide ühendusse sissetoomise ja seal levimise vastu võetavate kaitsemeetmete kohta) I, II, IV ja V lisa

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 8. mai 2000. aasta direktiivi 2000/29/EÜ taimedele või taimsetele saadustele kahjulike organismide ühendusse sissetoomise ja seal levimise vastu võetavate kaitsemeetmete kohta, (1) eriti selle artikli 14 teise lõigu punkte c ja d,

olles konsulteerinud asjaomaste liikmesriikidega,

ning arvestades järgmist:

(1)	Direktiivis 2000/29/EÜ on loetletud taimedele või taimsetele saadustele kahjulikud organismid ning sätestatud teatavad meetmed, mida võetakse nende liikmesriikidesse sissetoomise vastu teistest liikmesriikidest või kolmandatest riikidest.

(2)

Tuginedes liikmesriikide esitatud teabele ja direktiivi 2000/29/EÜ I, II, IV ja V lisa läbivaatamisele ekspertide poolt, peetakse vajalikuks muuta I ja II lisas esitatud kahjulike organismide loetelu, et parandada kaitset selliste organismide ühendusse sissetoomise eest. Kõik muudatused põhinevad tehnilistel ja teaduslikel tõenditel.

(3)

Võttes arvesse, et rahvusvaheline taimede ja taimsete saadustega kauplemine on tihenenud, vajab ühendus fütosanitaarkaitset järgmiste siiani ühenduses teadaolevalt mitteesinenud kahjulike organismide sissetoomise vastu: Dendrolimus sibiricus Tschetverikov; Rhynchophorus palmarum (L.); Agrilus planipennis Fairmaire, mis teadaolevalt esineb sellistel taimedel nagu Fraxinus L., Juglans mandshurica Maxim., Ulmus davidiana Planch., Ulmus parvifolia Jacq., and Pterocarya rhoifolia Siebold & Zucc. ainult Kanadas, Hiinas, Jaapanis, Mongoolias, Korea Vabariigis, Venemaal, Taiwanis ja Ameerika Ühendriikides; krüsanteemide varre nekroosi tekitav viirus taimedel Dendranthema (DC.) Des Moul. ja Lycopersicon lycopersicum (L.) Karsten ex Farw; Scrobipalpopsis solanivora (Povolny) kartuli (Solanum tuberosum L.) mugulatel ja Stegophora ulmea (Schweinitz : Fries) Sydow & Sydow, mis esineb istutamiseks ettenähtud Ulmus L. ja Zelkova L. liiki kuuluvatel taimedel, välja arvatud seemned. Samadel põhjustel tuleb piirata ka mõnes ühenduse piirkonnas palmiliste sugukonda kuuluval 11 perekonnal esineva ja ametlikult kontrollitava organismi Paysandisia archon’i edasist levikut.

(4)

Saissetia nigra (Nietm.) ja Diabrotica virgifera Le Conte nimetusi tuleks muuta vastavalt kõnealuste organismide läbivaadatud teaduslikele nimetustele. Saissetia nigra (Nietm.) nimetati ümber Parasaissetia nigra’ks (Nietner). Diabrotica virgifera Le Conte on jaotatud kaheks alaliigiks, nimelt ühenduses piirkondlikult esinevaks Diabrotica virgifera virgifera Le Conte’ks ja ühenduses mitteesinevaks Diabrotica virgifera zeae Krysan & Smith’iks.

(5)	Seega tuleb direktiivi 2000/29/EÜ I ja II lisades esitatud organismide loetelusid muuta.

(6)	Järelikult tuleb I ja II lisa muudetud loetelude arvessevõtmiseks muuta direktiivi 2000/29/EÜ IV ja V lisas sätestatud I ja II lisas viidatud kahjulike organismide peremeestaimede importimise või levitamise suhtes kehtestatud asjaomaseid nõudeid.

(7)	Puidu Acer saccharum Marsh CN-koodi V lisa B osas tuleb ajakohastada, et täiendada impordikontrolli alla kuuluva puidu CN-koodide loetelu.

(8)	Seega tuleks direktiivi 2000/29/EÜ I, II, IV ja V lisa vastavalt muuta.

(9)	Käesoleva direktiiviga ette nähtud meetmed on kooskõlas alalise taimetervise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Direktiivi 2000/29/EÜ I, II, IV ja V lisa muudetakse vastavalt käesoleva direktiivi lisale.

Artikkel 2

1. Liikmesriigid võtavad vastu ja avaldavad käesoleva direktiivi täitmiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 31. märtsiks 2009. Nad edastavad kõnealuste sätete teksti ning kõnealuste sätete ja käesoleva direktiivi vahelise vastavustabeli viivitamata komisjonile.

Nad kohaldavad kõnealuseid sätteid alates 1. aprillist 2009.

Kui liikmesriigid võtavad need õigus- ja haldusnormid vastu, lisavad nad nendesse või nende ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

2. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastu võetud põhiliste riiklike õigusnormide teksti.

Artikkel 3

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 4

Direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 10. veebruar 2009

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Androulla VASSILIOU

(1) EÜT L 169, 10.7.2000, lk 1.

LISA

Direktiivi 2000/29/EÜ I, II, IV ja V lisa muudetakse järgmiselt:

I lisa A osa muudetakse järgmiselt:

I jao rubriigis a:

punkti 10 järele lisatakse punkt 10.0:

„10.0.

Dendrolimus sibiricus Tschetverikov”;

ii)

punkt 10.4 asendatakse järgmisega:

„10.4.

Diabrotica virgifera zeae Krysan & Smith”;

iii)

punkti 19 järele lisatakse punkt 19.1:

„19.1.

Rhynchophorus palmarum (L.)”

II jao rubriigis a lisatakse punkti 1 ette punkt 0.1:

„0.1.

Diabrotica virgifera virgifera Le Conte”.

II lisa A osa muudetakse järgmiselt:

I jao rubriigis a:

punkti 1 järele lisatakse punkt 1.1:

„1.1.

Agrilus planipennis Fairmaire

Liikide Fraxinus L., Juglans mandshurica Maxim., Ulmus davidiana Planch., Ulmus parvifolia Jacq. ja Pterocarya rhoifolia Siebold & Zucc. istutamiseks ettenähtud ja Kanadast, Hiinast, Jaapanist, Mongooliast, Koreast, Venemaalt, Taiwanilt ja USAst pärit taimed, v.a seemned, puit, koor ja koekultuurist pärit taimed”

ii)	punkt 24 jäetakse välja;

iii)

punkti 28 järele lisatakse punkt 28.1:

„28.1.

Scrobipalpopsis solanivora Povolny

Liigi Solanum tuberosum L. mugulad”

I jao rubriigis c lisatakse punkti 14 järele punkt 14.1:

„14.1.

Stegophora ulmea (Schweinitz : Fries) Sydow & Sydow

Liikide Ulmus L. ja Zelkova L. istutamiseks ettenähtud taimed, v.a seemned”

I jao rubriigis d lisatakse punkti 5 järele punkt 5.1:

„5.1.

Krüsanteemide varre nekroosi tekitav viirus

Liikide Dendranthema (DC.) Des Moul. ja Lycopersicon lycopersicum (L.) Karsten ex Farw. istutamiseks ettenähtud taimed, v.a seemned”

II jao rubriigis a:

punkti 6.2 järele lisatakse punkt 6.3:

„6.3.

Parasaissetia nigra (Nietner)

Liikide Citrus L., Fortunella Swingle, Poncirus Raf. taimed ja hübriidid, v.a viljad ja seemned”

ii)

punkti 9 järele lisatakse punkt 10:

„10.	Paysandisia archon (Burmeister)

Palmiliste sugukonna perekondadesse : Brahea Mart., Butia Becc., Chamaerops L., Jubaea Kunth, Livistona R. Br., Phoenix L., Sabal Adans., Syagrus Mart., Trachycarpus H. Wendl., Trithrinax Mart., Washingtonia Raf. kuuluvad taimed, mille tüve alumise osa läbimõõt on üle 5 cm ja mis on ettenähtud istutamiseks”

IV lisa A osa I jagu muudetakse järgmiselt:

punkti 2.2 järele lisatakse punktid 2.3, 2.4 ja 2.5:

„2.3.

—	kõnealustest puudest tervenisti või osaliselt saadud laastud;

—	puidust pakkematerjal pakkekastide, karpide, salvede, vaatide ja muude samalaadsete pakenditena, puitalused, äärtega puitalused jm puidust kaubaalused, kaubaaluste puidust ääred, mida tegelikult kasutatakse mitmesuguste objektide veol;

—	puitlasti toestav või eraldav puit;

kaasa arvatud puit, millel ei ole säilinud looduslikku kumerat pinda,

ning on pärit Kanadast, Hiinast, Jaapanist, Mongooliast, Koreast, Taiwanilt ja USAst

Ametlik kinnitus selle kohta, et puit:

a)	on pärit piirkonnast, mille eksportiva riigi ametlik taimekaitseorganisatsioon on fütosanitaarmeetmete asjaomaste rahvusvaheliste standardite kohaselt tunnistanud vabaks Agrilus planipennis Fairmair’st või

b)	on kumera pinna täielikuks eemaldamiseks kanditud

2.4.

Olenemata sellest, kas need on loetletud V lisa B osa CN-koodide hulgas või mitte, liikide Fraxinus L., Juglans mandshurica Maxim., Ulmus davidiana Planch., Ulmus parvifolia Jacq. ja Pterocarya rhoifolia Siebold & Zucc. Kanadast, Hiinast, Jaapanist, Mongooliast, Koreast, Venemaalt, Taiwanilt ja USAst pärit puit kõnealustest puudest tervenisti või osaliselt saadud laastude kujul.

Ametlik kinnitus selle kohta, et puit:

a)	on pärit piirkonnast, mille eksportiva riigi ametlik taimekaitseorganisatsioon on fütosanitaarmeetmete asjaomaste rahvusvaheliste standardite kohaselt tunnistanud vabaks Agrilus planipennis Fairmair’st või

b)	on tehtud tükkideks, mille paksus ja laius ei ületa 2,5 cm

2.5.	Liikide Fraxinus L., Juglans mandshurica Maxim., Ulmus davidiana Planch., Ulmus parvifolia Jacq. ja Pterocarya rhoifolia Siebold & Zucc. Kanadast, Hiinast, Jaapanist, Mongooliast, Koreast, Venemaalt, Taiwanilt ja USAst pärit eraldatud koor

Ametlik kinnitus selle kohta, et eraldatud koor:

a)	on pärit piirkonnast, mille eksportiva riigi ametlik taimekaitseorganisatsioon on fütosanitaarmeetmete asjaomaste rahvusvaheliste standardite kohaselt tunnistanud vabaks Agrilus planipennis Fairmair’st või

b)	on tehtud tükkideks, mille paksus ja laius ei ületa 2,5 cm”

punkti 11.3 järele lisatakse punkt 11.4:

„11.4.

Liiki Fraxinus L., Juglans mandshurica Maxim., Ulmus davidiana Planch., Ulmus parvifolia Jacq. ja Pterocarya rhoifolia Siebold & Zucc. kuuluvad ja Kanadast, Hiinast, Jaapanist, Mongooliast, Koreast, Venemaalt, Taiwanilt ja USAst pärit istutamiseks ettenähtud taimed, v.a seemned ja koekultuurid

Ametlik kinnitus selle kohta, et:

a)	taimed on kogu oma eluaja kasvanud piirkonnas, mille riigi taimekaitseorganisatsioon on fütosanitaarmeetmete asjaomaste rahvusvaheliste standardite kohaselt tunnistanud vabaks Agrilus planipennis Fairmaire’st või

b)	taimed on vähemalt kaks aastat enne eksporti kasvanud tootmiskohas, kus kaks korda aastas nõuetekohasel ajal ja vahetult enne eksporti toimuvate ametlike kontrollide käigus ei täheldatud mingeid märke Agrilus planipennis Fairmaire’ leidumisest”

Teksti punkti 14 paremas tulbas muudetakse järgmiselt: „Ilma et see piiraks IV lisa A osa I jao punktis 11.4 nimetatud taimede suhtes kohaldatavate sätete rakendamist, ametlik kinnitus selle kohta, et tootmiskohas või selle vahetus läheduses ei ole Elm phlöem necrosis mycoplasmi sümptomeid täheldatud alates viimase täieliku vegetatsioonitsükli algusest.”

Punkti 25.4 järele lisatakse punktid 25.4.1. ja 25.4.2.:

„25.4.1.

Liigi Solanum tuberosum L. mugulad, v.a mahapanemiseks ettenähtud

Ilma et see piiraks III lisa A osa punktis 12 ning IV lisa A osa I jao punktides 25.1, 25.2. ja 25.3 nimetatud mugulate suhtes kohaldatavate sätete rakendamist, ametlik kinnitus selle kohta, et mugulad on pärit kasvukohast, kus Pseudomonas solanacearum (Smith) Smith’i teadaolevalt ei esine

25.4.2.

Liigi Solanum tuberosum L. mugulad

Ilma et see piiraks III lisa A osa punktides 10, 11 ja 12 ning IV lisa A osa I jao punktides 25.1, 25.2, 25.3, 25.4 ja 25.4.1 nimetatud mugulate suhtes kohaldatavate sätete rakendamist, ametlik kinnitus selle kohta, et:

a)	mugulad on pärit riigist, kus Scrobipalpopsis solanivora Povolny’it teadaolevalt ei esine või

b)	mugulad on pärit piirkonnast, mille riigi taimekaitseorganisatsioon on fütosanitaarmeetmete asjaomaste rahvusvaheliste standardite kohaselt tunnistanud vabaks Scrobipalpopsis solanivora Povolny’ist”

e)	punkt 25.8 jäetakse välja;

punkti 28 järele lisatakse punkt 28.1:

„28.1.

Liikide Dendranthema (DC.) Des Moul. ja Lycopersicon lycopersicum (L.) Karsten ex Farw. istutamiseks ettenähtud taimed, v.a seemned

Ilma et see piiraks III lisa A osa 13 jaos ja IV lisa A osa I jao punktides 25.5, 25.6, 25.7, 27.1, 27.2 ja 28 nimetatud taimede suhtes kohaldatavaid nõudeid, ametlik kinnitus selle kohta, et:

a)	taimed on kogu oma eluaja kasvanud riigis, mis on vaba krüsanteemide varre nekroosi tekitavast viirusest, või

b)	taimed on kogu oma eluaja kasvanud piirkonnas, mille eksportiva riigi taimekaitseorganisatsioon on fütosanitaarmeetmete asjaomaste rahvusvaheliste standardite kohaselt tunnistanud vabaks krüsanteemide varre nekroosi tekitavast viirusest, või

c)	taimed on kogu oma eluaja kasvanud tootmiskohas, mis on tunnistatud vabaks krüsanteemide varre nekroosi tekitavast viirusest ja seda on ametlikult kontrollitud ning vajaduse korral uuritud.”

punkti 37 järele lisatakse punkt 37.1:

„37.1.

Palmiliste sugukonna perekondadesse Brahea Mart., Butia Becc., Chamaerops L., Jubaea Kunth, Livistona R. Br., Phoenix L., Sabal Adans., Syagrus Mart., Trachycarpus H. Wendl., Trithrinax Mart., Washingtonia Raf kuuluvad taimed, mille tüve alumise osa läbimõõt on üle 5 cm ja mis on ettenähtud istutamiseks

Ilma et see piiraks III lisa A osa punktis 17 nimetatud taimede suhtes kohaldatavate keeldude ning IV lisa A osa I jao punktis 37 esitatud nõuete rakendamist, ametlik kinnitus selle kohta, et:

a)	taimed on kogu oma eluaja kasvanud riigis, kus Paysandisia archon’it (Burmeister) teatavasti ei esine, või

b)	taimed on kogu oma eluaja kasvanud piirkonnas, mille riigi taimekaitseorganisatsioon on fütosanitaarmeetmete asjaomaste rahvusvaheliste standardite kohaselt tunnistanud vabaks Paysandisia archon’ist (Burmeister), või

taimed on vähemalt kaks aastat enne nende eksportimist kasvanud tootmiskohas:

—	mille on registreerinud ja mida kontrollib päritoluriigi taimekaitseorganisatsioon ja

—	kus taimi hoiti füüsiliselt Paysandisia archon’i (Burmeister) sissetoomise eest täielikult kaitstud kohas või kus kasutati vastavaid ennetavaid tõrjevahendeid ja

—	kus kolm korda aastas nõuetekohasel ajal ja vahetult enne eksporti toimuvate ametlike kontrollide käigus ei täheldatud mingeid märke Paysandisia archon’i (Burmeister) leidumisest”

IV lisa A osa II jaos lisatakse punkti 19 järele punkt 19.1:

„19.1.

Palmiliste sugukonna perekondadesse Brahea Mart., Butia Becc., Chamaerops L., Jubaea Kunth, Livistona R. Br., Phoenix L., Sabal Adans., Syagrus Mart., Trachycarpus H. Wendl., Trithrinax Mart., Washingtonia Raf. kuuluvad taimed, mille tüve alumise osa läbimõõt on üle 5 cm ja mis on ette nähtud istutamiseks

Ametlik kinnitus selle kohta, et:

a)	taimed on kogu oma eluaja kasvanud piirkonnas, mille riigi taimekaitseorganisatsioon on fütosanitaarmeetmete asjaomaste rahvusvaheliste standardite kohaselt tunnistanud vabaks Paysandisia archon’ist (Burmeister), või

taimed on vähemalt kaks aastat enne nende väljaviimist kasvanud tootmiskohas:

—	mille on registreerinud ja mida kontrollib päritoluliikmesriigi vastutav ametlik organ ja

—	kus taimi hoiti füüsiliselt Paysandisia archon’i (Burmeister) sissetoomise eest täielikult kaitstud kohas või kus kasutati vastavaid ennetavaid tõrjevahendeid ja

—	kus kolm korda aastas nõuetekohasel ajal ja vahetult enne eksporti toimuvate ametlike kontrollide käigus ei täheldatud mingeid märke Paysandisia archon’i (Burmeister) leidumisest”

V lisa muudetakse järgmiselt:

A osa I jaos lisatakse punkti 2.3 järele punkt 2.3.1:

„2.3.1.

Palmiliste sugukonna perekondadesse Brahea Mart., Butia Becc., Chamaerops L., Jubaea Kunth, Livistona R. Br., Phoenix L., Sabal Adans., Syagrus Mart., Trachycarpus H. Wendl., Trithrinax Mart., Washingtonia Raf. kuuluvad taimed, mille tüve alumise osa läbimõõt on üle 5 cm ja mis on ettenähtud istutamiseks.”

B osa I jagu muudetakse järgmiselt:

punktile 5 lisatakse kolmas lõik:

„—	Fraxinus L., Juglans mandshurica Maxim., Ulmus davidiana Planch., Ulmus parvifolia Jacq. ja Pterocarya rhoifolia Siebold & Zucc., mis on pärit Kanadast, Hiinast, Jaapanist, Mongooliast, Koreast, Venemaalt, Taiwanilt ja USAst.”

ii)

punkti 6 alapunktile a lisatakse kuues lõik:

„—	Fraxinus L., Juglans mandshurica Maxim., Ulmus davidiana Planch., Ulmus parvifolia Jacq. ja Pterocarya rhoifolia Siebold & Zucc., mis on pärit Kanadast, Hiinast, Jaapanist, Mongooliast, Koreast, Venemaalt, Taiwanilt ja USAst, kaasa arvatud puit, millel ei ole säilinud looduslikku kumerat pinda.”

iii)

punkti 6 alapunktis b jäetakse välja lõik

„ex 4407 99

Lehtpuupuit (v.a troopiline puit, mida on kirjeldatud grupi 44 alamrubriigi märkuses 1 või muu troopiline puit, tamm (Quercus spp.) või pöök (Fagus spp.), pikikiudu saetud või lõhestatud ja spoonihööveldatud või ringkooritud, hööveldatud, lihvitud, pikijätkatud või mitte, paksusega üle 6 mm”

ning see asendatakse järgmisega:

„ex 4407 93	Acer saccharum Marshi puit, pikikiudu saetud või lõhestatud ja spoonihööveldatud või ringkooritud, hööveldatud, lihvitud, pikijätkatud või mitte, paksusega üle 6 mm
4407 95	Saarepuit (Fraxinus spp.), pikikiudu saetud või lõhestatud ja spoonihööveldatud või ringkooritud, hööveldatud, lihvitud, pikijätkatud või mitte, paksusega üle 6 mm
ex 4407 99	Lehtpuupuit (v.a troopiline puit, mida on kirjeldatud grupi 44 alamrubriigi märkuses 1 või muu troopiline puit, tamm (Quercus spp.), pöök (Fagus spp.), vaher (Acer spp.), kirss (Prunus spp.) või saar (Fraxinus spp.), pikikiudu saetud või lõhestatud ja spoonihööveldatud või ringkooritud, hööveldatud, lihvitud, pikijätkatud või mitte, paksusega üle 6 mm”

11.2.2009

Euroopa Liidu Teataja

L 40/19

KOMISJONI DIREKTIIV 2009/8/EÜ,

10. veebruar 2009,

milles sätestatakse piirnormid koktsidiostaatikumide ja histomonostaatikumide esinemisele toidus, mis on tingitud nende ainete vältimatust ülekandest muusse kui selleks ette nähtud sööta

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. mai 2002. aasta direktiivi 2002/32/EÜ loomatoidus leiduvate soovimatute ainete kohta, (1) eriti selle artikli 8 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

(2)

Söödakäitlejad võivad ühes ettevõttes toota mitmesuguseid söötasid ning erinevat liiki tooteid tuleb või-bolla toota üksteise järel samal tootmisliinil. On võimalik, et tootmisliinile jäävad toote vältimatud jäägid, mis jõuavad lõpuks teise söödatoote tootmistsükli algusetappi. Sellist ühest tootepartiist teise kandumist nimetatakse ülekandeks või ristsaastumiseks ning see võib ilmneda näiteks siis, kui koktsidiostaatikume või histomonostaatikume kasutatakse lubatud söödalisanditena. Selle tulemusena võivad järgmisena valmistatud söödatooted saastuda eelmainitud ainete tehniliselt vältimatute jääkide esinemise tõttu muus kui selleks ette nähtud söödas, st söödas, mille puhul ei ole koktsidiostaatikumide või histomonostaatikumide kasutamine lubatud, näiteks sööt, mis on ette nähtud sellistele loomaliikidele või -kategooriatele, keda ei ole söödalisandi kasutusloas sätestatud. Selline vältimatu ristsaastumine võib aset leida kõikidel tootmis- ja töötlemisetappidel, aga ka sööda ladustamisel ja transpordil.

(3)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. jaanuari 2005. aasta määruses (EÜ) nr 183/2005, millega kehtestatakse söödahügieeni nõuded, (3) on sätestatud erinõuded sööda tootmisel koktsidiostaatikume ja histomonostaatikume kasutavatele söödakäitlemisettevõtetele. Eelkõige peavad asjaomased ettevõtjad ristsaastumise vältimiseks võtma kooskõlas eespool nimetatud määruse artiklites 4 ja 5 ette nähtud kohustustega kõik vajalikud meetmed ehitiste ja vahendite, tootmise, ladustamise ja transpordi suhtes. Koktsidiostaatikumide ja histomonostaatikumide muusse kui selleks ette nähtud sööta toimuva vältimatu ülekande piirnormide kehtestamine kooskõlas direktiiviga 2002/32/EÜ ei tohiks mõjutada ettevõtjate esmast kohustust kohaldada häid tootmistavasid, mille eesmärk on ristsaastumise vältimine. Seega peavad asjaomased ettevõtjad siiski jätkama jõupingutusi, et vältida selliste soovimatute ainete esinemist loomasöödas.

(4)

Võttes arvesse heade tootmistavade rakendamist, tuleb koktsidiostaatikumide või histomonostaatikumide muusse kui selleks ette nähtud sööta toimuva vältimatu ülekande piirnormid kehtestada ALARA (nii madal, kui on võimalik saavutada) põhimõttest lähtuvalt. Võimaldamaks söödatootjal hallata eespool nimetatud vältimatut ülekannet, tuleb vähem vastuvõtlike sihtrühmaväliste loomaliikide sööda puhul võrreldes lubatud maksimumsisaldusega kaaluda ligikaudu 3 % ülekandemäära, samas kui vastuvõtlike sihtrühmaväliste loomaliikide sööda ning tapmiseelsel perioodil kasutava sööda puhul tuleks võrreldes lubatud maksimumsisaldusega kehtestada ligikaudu 1 % ülekandemäär. Samuti tuleks kaaluda ristsaastumise 1 % ülekandemäära sätestamist sihtliikide sellise muu sööda suhtes, kuhu ei lisata koktsidiostaatikume või histomonostaatikume ning „pidevalt produktiivsete toiduloomade” nagu lüpsilehmade ja munakanade muu kui selleks ette nähtud sööda suhtes, kui on tõendeid söödast loomsele toidule ülekandumise kohta. Juhul kui söödamaterjale söödetakse otse loomadele või kui kasutatakse täiendsöötasid, ei tohi loom nende kasutamisel päevaratsioonis tarbida rohkem koktsidiostaatikumi või histomonostaatikumi, kui on vastavad tarbimise piirnormid päevaratsioonis ainult täissöötade kasutamise korral.

(5)

Et välistada liikmesriikides selliste siseriiklike eeskirjade vastuvõtmist, milles käsitletakse söödalisandina lubatud koktsidiostaatikumide või histomonostaatikumide vältimatut ülekannet muusse kui selleks ette nähtud sööta ning sellest tulenevat nende ainete esinemist tuletatud toidus ning mis takistaks ka siseturu toimimist, on kõnealuse küsimusega seoses vaja vastu võtta ühenduse ühtlustatud eeskirjad.

(6)

Söödalisandina lubatud koktsidiostaatikumides ja histomonostaatikumides sisalduvad toimeained, mis kanduvad vältimatult üle muusse kui selleks ette nähtud sööta, määratletakse loomatoidus leiduvate soovimatute ainetena direktiivi 2002/32/EÜ tähenduses ning nende esinemine ei tohi ohustada loomade või inimeste tervist ega keskkonda. Seetõttu tuleks kõnealuse direktiivi I lisaga kehtestada nende ainete piirnormid loomasöödas, et vältida soovimatut ja kahjulikku mõju.

(7)

Kui jääkide piirnormid on sätestatud nõukogu 26. juuni 1990. aasta määruse (EMÜ) nr 2377/90 (milles sätestatakse ühenduse menetlus veterinaarravimijääkide piirnormide kehtestamiseks loomsetes toiduainetes) (4) või määruse (EÜ) nr 1831/2003 raames, tuleb koktsidiostaatikumide või histomonostaatikumide muusse kui selleks ette nähtud sööta toimuva vältimatu ülekande piirnormide kehtestamisel tagada vastavus kõnealuste määruste sätetega.

(8)

Isegi kui aine hulk on väiksem kui direktiiviga 2002/32/EÜ sätestatud piirnorm, võib koktsidiostaatikumide ja histomonostaatikumide vältimatu ülekanne muusse kui selleks ette nähtud sööta põhjustada kõnealuste jääkide esinemist loomses toidus. Inimeste tervise kaitsmiseks ning kuni asjaomasele konkreetsele toidule ei ole sätestatud jääkide piirnormi, on koktsidiostaatikumides ja histomonostaatikumides sisalduvate toimeainete piirnormid kehtestatud komisjoni 10. veebruari 2009. aasta määrusega (EÜ) nr 124/2009, millega sätestatakse koktsidiostaatikumide ja histomonostaatikumide vältimatust ülekandest muusse kui selleks kavandatud sööta tuleneva toidus esinemise piirnormid, (5) nõukogu 8. veebruari 1993. aasta määruse (EMÜ) nr 315/93 alusel, millega sätestatakse ühenduse menetlused toidus sisalduvate saasteainete suhtes. (6)

(9)

Komisjoni taotlusel võttis Euroopa Toiduohutusamet (edaspidi „toiduohutusamet”) vastu mitu arvamust (7) loomade ja inimeste tervisele avalduva ohu kohta, mis on tingitud söödalisanditena lubatud koktsidiostaatikumide või histomonostaatikumide vältimatust ülekandest muusse kui selleks ette nähtud sööta. Iga söödalisandina lubatud koktsidiostaatikumi või histomonostaatikumi puhul võttis toiduohtusameti hindamine arvesse koktsidiostaatikumide või histomonostaatikumide kõrgeima lubatud doosiga valmistatud sööda järel toodetud muusse kui selleks ettenähtud sööta kandumise oletuslikke ülekandemäärasid (2 %, 5 % ja 10 %).

(10)

Iga üksiku teadusliku arvamuse järeldusi hinnates võib märkida, et üldiselt järeldas toiduohutusamet, et söödalisandina lubatud koktsidiostaatikumide ja histomonostaatikumide esinemine vältimatust ülekandest tuleneval tasemel muus kui selleks ette nähtud söödas, kui võtta ühtlasi arvesse kõiki ennetusmeetmeid, ei avalda tõenäoliselt kahjulikku mõju loomade tervisele ning et oht tarbijate tervisele, mis tuleneb ristsaastunud söödaga kokkupuutunud loomadelt pärinevate, ainejääke sisaldavate toodete söömisest, on minimaalne.

(11)

(12)

Loomasöödas esinevate soovimatute ainete piirnormide kehtestamine peaks toimuma direktiivi 2002/32/EÜ I lisa kohandamise kaudu, nagu on sätestatud kõnealuse direktiivi artikli 8 lõikes 1. Direktiivi 2002/32/EÜ I lisa tehniliste sätete kohandamisel on arvesse võetud teaduse ja tehnika arengut, võttes arvesse toiduohutusameti teaduslikke arvamusi ning sööda analüüsimeetodite arengut. Et võtta arvesse teaduse ja tehnika arengut, tuleb lisas kehtestatud sätted uuesti läbi vaadata hiljemalt 1. juuliks 2011.

(13)

Käesoleva direktiivi lisas sätestatud piirnorme tuleb pidevalt kohandada koktsidiostaatikumide ja histomonostaatikumide söödalisandina kasutamise lubades sätestatud kasutustingimustega. Pidades silmas võimalikku ajavahet koktsidiostaatikumile või histomonostaatikumile söödalisandina kasutamise loa andmise või loa muutmise, peatamise või tühistamise ning käesoleva direktiivi lisas sätestatud piirnormide vastava muutmise vahel, ei tohi kõnealune direktiiv piirata määruse (EÜ) nr 1831/2003 raames sätestatud söödalisandina lubatud koktsidiostaatikumide või histomonostaatikumide tasemete kohaldamist.

(14)

Kuna koktsidiostaatikumide või histomonostaatikumide vältimatul ülekandel muusse kui selleks ette nähtud sööta võivad eelmainitud ained tuletatud toidus esineda saasteainetena, on asjakohane võtta kasutusele laiaulatuslik ja ühtne lähenemisviis, et lahendada kõnealune küsimus käesoleva direktiivi (millega sätestatakse koktsidiostaatikumide või histomonostaatikumide muusse kui selleks ettenähtud sööta toimuva vältimatu ülekande piirnormid) ning komisjoni määruse (millega sätestatakse kõnealuste ainete toidus leiduvuse piirnormid) üheaegse vastuvõtmise ja kohaldamisega.

(15)	Käesolevas direktiivis ette nähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Direktiivi 2002/32/EÜ I lisa muudetakse vastavalt käesoleva direktiivi lisale.

Artikkel 2

Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 1. juuliks 2009. Nad edastavad kõnealuste normide teksti ning kõnealuste normide ja käesoleva direktiivi vahelise vastavustabeli viivitamata komisjonile. Kui liikmesriigid need meetmed vastu võtavad, lisavad nad nendesse meetmetesse või nende meetmete ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

Artikkel 3

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 4

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 10. veebruar 2009

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Androulla VASSILIOU

(1) EÜT L 140, 30.5.2002, lk 10.

(2) ELT L 268, 18.10.2003, lk 29.

(3) ELT L 35, 8.2.2005, lk 1.

(4) EÜT L 224, 18.8.1990, lk 1.

(5) Vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 7

(6) EÜT L 37, 13.2.1993, lk 1.

(7) Opinion of the Scientific Panel on Contaminants in the Food chain on a request from the European Commission on Cross-contamination of non-target feedingstuffs by lasalocid authorised for use as a feed additive, The EFSA Journal (2007) 553, 1–46.

http://www.efsa.europa.eu/cs/BlobServer/Scientific_Opinion/CONTAM_ej553_lasalocid_en.pdf?ssbinary=true

http://www.efsa.europa.eu/cs/BlobServer/Scientific_Opinion/CONTAM_ej552_narasin_en.pdf?ssbinary=true

http://www.efsa.europa.eu/cs/BlobServer/Scientific_Opinion/contam_op_ej594_maduramicin_en.pdf?ssbinary=true

http://www.efsa.europa.eu/cs/BlobServer/Scientific_Opinion/contam_op_ej593_semduramicin_en.pdf?ssbinary=true

http://www.efsa.europa.eu/cs/BlobServer/Scientific_Opinion/contam_op_ej591_salinomycin_en.pdf?ssbinary=true

http://www.efsa.europa.eu/cs/BlobServer/Scientific_Opinion/contam_op_ej592_monensin_en.pdf?ssbinary=true

http://www.efsa.europa.eu/cs/BlobServer/Scientific_Opinion/contam_op_ej657_halofuginone_en.pdf?ssbinary=true

http://www.efsa.europa.eu/cs/BlobServer/Scientific_Opinion/contam_op_ej656_decoquinate_en.pdf?ssbinary=true

http://www.efsa.europa.eu/cs/BlobServer/Scientific_Opinion/contam_op_ej655_robenidine_en,0.pdf?ssbinary=true

http://www.efsa.europa.eu/cs/BlobServer/Scientific_Opinion/contam_op_ej690_nicarbazin_en.pdf?ssbinary=true

http://www.efsa.europa.eu/cs/BlobServer/Scientific_Opinion/contam_op_ej716_diclazuril_en.pdf?ssbinary=true

LISA

Direktiivi 2002/32/EÜ I lisasse lisatakse järgmised punktid:

„Soovimatud ained

Loomasöödaks ettenähtud tooted (1)

Piirnorm (mg/kg (ppm)) söötade puhul, mille niiskusesisaldus on 12 %

1.	Lasalotsiidnaatrium

Söödamaterjalid

1,25

Järgmiste loomade segajõusööt:

—	koerad, vasikad, küülikud, hobuslased, lüpsiloomad, munalinnud, kalkunid (> 12 nädalat), munakanad (> 16 nädalat);

1,25

—	broilerkanad, munakanad (< 16 nädalat) ja kalkunid (< 12 nädalat), tapmiseelsel perioodil, kui lasalotsiidnaatriumi kasutamine on keelatud (tapmiseelsel perioodil kasutatav sööt);

1,25

—	teised loomaliigid.

3,75

Eelsegud kasutamiseks söödas, milles on keelatud lasalotsiidnaatriumi kasutamine.

(2)

Narasiin

Söödamaterjalid

0,7

Järgmiste loomade segajõusööt:

—	kalkunid, küülikud, hobuslased, munalinnud ja munakanad (> 16 nädalat);

0,7

—	broilerkanad, tapmiseelsel perioodil, kui narasiini kasutamine on keelatud (tapmiseelsel perioodil kasutatav sööt);

0,7

—	teised loomaliigid.

2,1

Eelsegud kasutamiseks söödas, milles on keelatud narasiini kasutamine.

(2)

3.	Salinomütsiinnaatrium

Söödamaterjalid

0,7

Järgmiste loomade segajõusööt:

—	hobuslased, kalkunid, munalinnud ja munakanad (> 12 nädalat);

0,7

—	broilerkanad, munakanad (< 12 nädalat) ja broilerjänesed, tapmiseelsel perioodil, kui salinomütsiinnaatriumi kasutamine on keelatud (tapmiseelsel perioodil kasutatav sööt);

0,7

—	teised loomaliigid.

2,1

Eelsegud kasutamiseks söödas, milles on keelatud salinomütsiinnaatriumi kasutamine.

(2)

4.	Monensiinnaatrium

Söödamaterjalid

1,25

Järgmiste loomade segajõusööt:

—	hobuslased, koerad, väikemäletsejalised (lambad ja kitsed), pardid, veised, lüpsikari, munalinnud, munakanad (> 16 nädalat) ja kalkunid (> 16 nädalat);

1,25

—	broilerkanad, munakanad (< 16 nädalat) ja kalkunid (< 16 nädalat), tapmiseelsel perioodil, kui monensiinnaatriumi kasutamine on keelatud (tapmiseelsel perioodil kasutatav sööt);

1,25

—	teised loomaliigid.

3,75

Eelsegud kasutamiseks söödas, milles on keelatud monensiinnaatriumi kasutamine.

(2)

5.	Semduramütsiinnaatrium

Söödamaterjalid

0,25

Järgmiste loomade segajõusööt:

—	munalinnud ja munakanad (> 16 nädalat);

0,25

—	broilerkanad, tapmiseelsel perioodil, kui semduramütsiinnaatriumi kasutamine on keelatud (tapmiseelsel perioodil kasutatav sööt);

0,25

—	teised loomaliigid.

0,75

Eelsegud kasutamiseks söödas, milles on keelatud semduramütsiinnaatriumi kasutamine.

(2)

6.	Maduramütsiinammoonium alfa

Söödamaterjalid

0,05

Järgmiste loomade segajõusööt:

—	hobuslased, küülikud, kalkunid (> 16 nädalat), munalinnud ja munakanad (> 16 nädalat);

0,05

—	broilerkanad ja kalkunid (< 16 nädalat), tapmiseelsel perioodil, kui maduramütsiinammoonium alfa kasutamine on keelatud (tapmiseelsel perioodil kasutatav sööt);

0,05

—	teised loomaliigid.

0,15

Eelsegud kasutamiseks söödas, milles on keelatud maduramütsiinammoonium alfa kasutamine.

(2)

7.	Robenidiinhüdrokloriid

Söödamaterjalid

0,7

Järgmiste loomade segajõusööt:

—	munalinnud ja munakanad (> 16 nädalat);

0,7

—	broilerkanad, broilerküülikud ja aretusküülikud ning kalkunid, tapmiseelsel perioodil, kui robenidiinhüdrokloriid kasutamine on keelatud (tapmiseelsel perioodil kasutatav sööt);

0,7

—	teised loomaliigid.

2,1

Eelsegud kasutamiseks söödas, milles on keelatud robenidiinhüdrokloriidi kasutamine.

(2)

8.	Dekokvinaat

Söödamaterjalid

0,4

Järgmiste loomade segajõusööt:

—	munalinnud ja munakanad (> 16 nädalat);

0,4

—	broilerkanad, tapmiseelsel perioodil, kui dekokvinaadi kasutamine on keelatud (tapmiseelsel perioodil kasutatav sööt);

0,4

—	teised loomaliigid.

1,2

Eelsegud kasutamiseks söödas, milles on keelatud dekokvinaadi kasutamine.

(2)

9.	Halofuginoonvesinikbromiid

Söödamaterjalid

0,03

Järgmiste loomade segajõusööt:

—	munalinnud, munakanad (> 16 nädalat) ja kalkunid (> 12 nädalat);

0,03

—	broilerkanad ja kalkunid (> 12 nädalat), tapmiseelsel perioodil, kui halofuginoonvesinikbromiidi kasutamine on keelatud (tapmiseelsel perioodil kasutatav sööt);

0,03

—	teised loomaliigid, v.a munakanad, (< 16 nädalat).

0,09

Eelsegud kasutamiseks söödas, milles on keelatud halofuginoonvesinikbromiidi kasutamine.

(2)

10.	Nikarbasiin

Söödamaterjalid

0,5

Järgmiste loomade segajõusööt:

—	hobuslased, munalinnud ja munakanad (> 16 nädalat);

0,5

—	broilerkanad, tapmiseelsel perioodil, kui nikarbasiini kasutamine (koos narasiiniga) on keelatud (tapmiseelsel perioodil kasutatav sööt);

0,5

—	teised loomaliigid.

1,5

Eelsegud kasutamiseks söödas, milles on keelatud nikarbasiini kasutamine koos narasiiniga.

(2)

11.	Diklasuriil

Söödamaterjalid

0,01

Järgmiste loomade segajõusööt:

—	munalinnud, munakanad (> 16 nädalat) ja broilerkalkunid (> 12 nädalat);

0,01

—	broilerküülikud ja aretusküülikud, tapmiseelsel perioodil, kui diklasuriili kasutamine on keelatud (tapmiseelsel perioodil kasutatav sööt);

0,01

—	muud loomaliigid, v.a munakanad (< 16 nädalat), broilerkanad ja broilerkalkunid (< 12 nädalat).

0,03

Eelsegud kasutamiseks söödas, milles on keelatud diklasuriili kasutamine.

(2)

(1) Ilma et see piiraks Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. septembri 2003. aasta määrusega (EÜ) nr 1831/2003 (loomasöötades kasutatavate söödalisandite kohta) lubatud tasemete kohaldamist.

(2) Aine piirnorm eelsegus on kontsentratsioon, mis ei anna kasutamisjuhendi järgimisel tulemuseks ainekogust, mis on söödale kehtestatud piirnormist kõrgem kui 50 %.”

II EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik

11.2.2009

Euroopa Liidu Teataja

L 40/26

KOMISJONI OTSUS,

9. veebruar 2009,

ajutise katse korraldamise kohta, mille raames kehtestatakse teatavad piirangud nõukogu direktiivi 66/401/EMÜ alusel söödakultuuridena kasutamiseks ettenähtud seemnesegude turustamise suhtes, et teha kindlaks, kas teatavad liigid, mida ei ole loetletud nõukogu direktiivides 66/401/EMÜ, 66/402/EMÜ, 2002/55/EÜ või 2002/57/EÜ, vastavad direktiivi 66/401/EMÜ artikli 2 lõike 1 punkti A lisamise tingimustele

(teatavaks tehtud numbri K(2009) 724 all)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2009/109/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 14. juuni 1966. aasta direktiivi 66/401/EMÜ söödakultuuride seemne turustamise kohta, (1) eriti selle artiklit 13a,

ning arvestades järgmist:

(1)

Põllumajandustootjate traditsioonilised teadmised ja teadusuuringute hiljutised tulemused näitavad, et mõned Leguminosae ja Plantago lanceolata liigid, mida ei ole loetletud nõukogu direktiivides 66/401/EMÜ, 66/402/EMÜ, (2) 2002/57/EÜ (3) või 2002/55/EÜ (4) (edaspidi „olemasolevad õigusaktid”), pakuvad huvi sööda tootmise seisukohast, eelkõige siis, kui neid kasutatakse segudes koos olemasolevate õigusaktidega hõlmatud liikidega, sest nende abil on võimalik loomi toita tasakaalustatult kogu aasta jooksul ning samal ajal aitavad nad pinnase taastumisele maal, mis ei ole põllumaa või mida põllumajanduslikul eesmärgil kasutatakse vähe. See puudutab järgmisi liike: Biserrula pelecinus, Lotus glaber, Lotus uliginosus, Medicago italica, Medicago littoralis, Medicago murex, Medicago polymorpha, Medicago rugosa, Medicago scutelatta, Medicago truncatula, Ornithopus compressus, Ornithopus sativus, Plantago lanceolata, Trifolium fragiferum, Trifolium glanduliferum, Trifolium hirtum, Trifolium michelianum, Trifolium squarrosum, Trifolium subterraneum, Trifolium vesiculosum ja Vicia benghalensis (edaspidi „põhjenduses 1 osutatud liigid”).

(2)

Vastavalt direktiivi 66/401/EMÜ artikli 13 lõike 1 teisele taandele võib söödakultuuridena kasutamiseks ette nähtud seemnesegudes turustada ainult olemasolevates õigusaktides loetletud taimeliikide seemneid, välja arvatud direktiivi 2002/53/EÜ (5) artikli 4 lõikes 2 nimetatud sordid. Põhjenduses 1 osutatud liikide seemet sisaldavate segude turustamise võimaluse puudumisel peavad põllumajandustootjad, kes soovivad kõnealuseid liike kasutada, transportima ja külvama neid eraldi liikidena või teatavatel juhtudel valmistama segu põllumajandusettevõttes ise ning see tähendab lisakulutusi ja -tööd. Lisaks sellele on suurem oht, et segus sisalduvad eri liigid jagunevad põllul ebaühtlaselt, kuna segu ei ole valmistanud spetsialistid.

(3)	Selleks, et põhjenduses 1 osutatud liike oleks lubatud turustada kõnealustes segudes, on vaja muuta direktiivi 66/401/EMÜ artikli 2 lõike 1 punkti A, lisades kõnealused liigid sellesse sättesse.

(4)

Kõnealuse muudatuse tegemiseks direktiivi 66/401/EMÜ artikli 2 lõike 1 punkti A on vaja koguda teavet põhjenduses 1 osutatud liike sisaldavate segude turustamise kohta. Eelkõige on vaja kontrollida, kas kõnealuseid liike sisaldavate segude puhul on võimalik ametliku järelkontrolliga kindlaks teha, kas pakendi etiketil märgitud iga komponendi seemnesisaldus portsentides vastab segu koostisele ja kas sama partii segud on ühesugused kõikides turustatud pakendites. Sellise teabe puudumise korral ei ole võimalik anda kasutajatele garantiid, et põhjenduses 1 osutatud liike sisaldavad seemnesegud tagavad kõrgel tasemel tulemused.

(5)	Seega on asjakohane korraldada ajutine katse, et kontrollida, kas põhjenduses 1 osutatud liigid vastavad direktiivi 66/401/EMÜ artikli 2 lõike 1 punkti A lisamise tingimustele.

(6)	Katses osalevad liikmesriigid tuleks põhjenduses 1 osutatud liikide osas vabastada direktiivi 66/401/EMÜ artikli 13 lõike 1 teises taandes sätestatud kohustustest. Nad peaksid teatavatel tingimustel lubama kõnealuseid liike sisaldavate segude turuleviimist.

(7)

On asjakohane kehtestada konkreetsed nõuded põhjenduses 1 osutatud liikide sertifitseerimiseks, et kõnealuste liikide seeme vastaks kõikides osalevates liikmesriikides samadele tingimustele. Kõnealused nõuded peaksid põhinema tingimustel, mis on kehtestatud OECD rahvusvaheliseks kaubanduseks ettenähtud seemne sordisertifitseerimise või kontrollimise kavades (edaspidi „OECD kavad”) või selliste liikmesriikide standardites, kus seemet toodetakse.

(8)

Lisaks komisjoni 20. aprilli 2004. aasta otsusega 2004/371/EÜ söödakultuuridena kasutamiseks mõeldud seemnesegude turustamise tingimuste kohta (6) ette nähtud tingimustele tuleks kehtestada ka konkreetsed tingimused katsega hõlmatavate segude turustamise kohta. Need tingimused peaksid tagama katse hindamiseks piisava teabe kogumise. Seepärast on vaja ette näha eeskirjad märgistamise, kontrollimise ja aruandluse kohta.

(9)	Arvestades käesoleva otsusega ettenähtud meetme katselist laadi, tuleks kindlaks määrata turustatavate seemnesegude maksimumkogus, võttes arvesse vajadust katsetada olemasolevaid vahendeid eri segusid kasutades.

(10)

Selleks, et lubada liikmesriikidel kontrollida, et maksimumkogust ei ületata, peaksid ettevõtted, kellel on kavas toota kõnealuseid seemnesegusid, teatama asjaomastele liikmesriikidele kogused, mida nad kavatsevad toota. Liikmesriikidel peaks olema võimalus keelata seemnesegude turustamine, kui nad peavad seda vajalikuks, sest eri segusid on vaja katsetada ilma maksimumkogust ületamata.

(11)	Selleks, et lubada tarnijal toota ja turustada piisavas koguses seemet ja et lubada pädevatel asutustel kõnealust materjali kontrollida ja aruande ettevalmistamiseks piisavat ja võrreldavat teavet koguda, peaks katse vältama vähemalt viis turustushooaega.

(12)	Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas alalise põllumajanduse, aianduse ja metsanduse seemnete ja paljundusmaterjali komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Sisu

Selleks et otsustada, kas mõned või kõik allnimetatud liigid tuleks lisada direktiivi 66/401/EMÜ artikli 2 lõike 1 punktis A esitatud söödakultuuride loetellu, korraldatakse ühenduse tasandil ajutine katse hindamaks, kas järgimisi liike võib turustada seemnesegudena või seemnesegudes: Biserrula pelecinus, Lotus glaber, Lotus uliginosus, Medicago italica, Medicago littoralis, Medicago murex, Medicago polymorpha, Medicago rugosa, Medicago scutelatta, Medicago truncatula, Ornithopus compressus, Ornithopus sativus, Plantago lanceolata, Trifolium fragiferum, Trifolium glanduliferum, Trifolium hirtum, Trifolium michelianum, Trifolium squarrosum, Trifolium subterraneum, Trifolium vesiculosum ja Vicia benghalensis (edaspidi „artiklis 1 osutatud liigid”).

Artikkel 2

Liikmesriikide osalemine

Katses võivad osaleda kõik liikmesriigid.

Liikmesriigid, kes otsustavad katses osaleda (edaspidi „osalevad liikmesriigid”), teatavad sellest komisjonile.

Liikmesriigid võivad katses osalemise lõpetada, millal soovivad, teavitades komisjoni oma otsusest.

Artikkel 3

Vabastus

1. Katse eesmärkidel võib artiklites 4 ja 5 esitatud tingimustel turule viia seemnesegusid, mis sisaldavad artiklis 1 osutatud liike ning mis sisaldavad või ei sisalda direktiivides 66/401/EMÜ, 66/402/EMÜ, 2002/55/EÜ või 2002/57/EÜ nimetatud liikide seemet.

2. Liikmesriigid vabastatakse direktiivi 66/401/EMÜ artikli 13 lõikega 1 ette nähtud kohustustest.

Artikkel 4

Tingimused artiklis 1 osutatud liikide seemne kohta

Artiklis 1 osutatud liikide seeme peab vastama järgmistele tingimustele:

a)	see on sellise sordi seeme, mis on loetletud liikmesriigi kataloogis või OECD loetelus, mis käsitleb seemnete sertifitseerimise tingimustele vastavaid sorte;

b)	sellele on antud sertifikaat vastavalt I lisale;

c)	see vastab II lisa punktis 1 kehtestatud tingimustele.

Artikkel 5

Tingimused katsega hõlmatavate segude kohta

Lisaks otsusega 2004/371/EÜ ettenähtud tingimustele peavad katsega hõlmatavad segud vastama II lisa punktis 2 kehtestatud tingimustele.

Artikkel 6

Koguselised piirangud

1. Osalevad liikmesriigid tagavad, et katsega hõlmatavates segudes kasutavate seemnete kogukaal ei ületa 1 000 tonni aastas.

2. Osalevad liikmesriigid peavad tagama, et ettevõtted teatavad direktiivi 66/401/EMÜ IV lisa punkti A I osa punkti c alapunktis 2 osutatud asutusele seemnesegu koguse, mida nad toota kavatsevad.

Liikmesriik võib keelata seemnesegu turuleviimise, kui ta leiab, et katse eesmärki silmas pidades ei ole vaja turule viia asjaomase seemnesegu lisakoguseid. Ta teatab sellest viivitamata asjaomasele ettevõttele või asjaomastele ettevõtetele.

Artikkel 7

Järelevalve

Katse järelevalvet korraldab direktiivi 66/401/EMÜ IV lisa punkti A I osa punkti c alapunktis 2 osutatud osaleva liikmesriigi asutus.

Artikkel 8

Aruandekohustus

1. Osalevad liikmesriigid esitavad komisjonile või teistele liikmesriikidele iga aasta kohta järgmise aasta 31. märtsiks aruande, mis sisaldab katsega hõlmatavates segudes kasutatud liikide loetelu ning iga sellise liigi turustatud koguseid. Liikmesriigid võivad aurandesse lisada mis tahes muud asjakohast teavet.

2. Katse ning igal juhul liikmesriikide osalemise lõppedes esitavad osalevad liikmesriigid järgmise aasta 31. märtsiks komisjonile ja teistele liikmesriikidele aruande, mis sisaldab II lisa punktis 3 osutatud teavet. Aruanne võib sisaldada muud teavet, mida nad peavad katse eesmärgi seisukohalt asjakohaseks.

Artikkel 9

Kestus

Katse algab 1. juunil 2009 ja lõppeb 31. mail 2014.

Artikkel 10

Adressaadid

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 9. veebruar 2009

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Androulla VASSILIOU

(1) EÜT 125, 11.7.1966, lk 2298/66.

(2) EÜT 125, 11.7.1966, lk 2309/66.

(3) EÜT L 193, 20.7.2002, lk 74.

(4) EÜT L 193, 20.7.2002, lk 33.

(5) EÜT L 193, 20.7.2002, lk 1.

(6) ELT L 116, 22.4.2004, lk 39.

I LISA

ARTIKLIS 1 OSUTATUD LIIGID JA NENDE SERTIFITSEERIMISE TINGIMUSED

Liik	Minimaalne idanevus (puhaste seemnete % (1))	Minimaalne analüütiline puhtus (% massist)	Muude taimeliikide seemnete maksimumsisaldus (% massist)	Muude taimeliikide seemnete maksimumsisaldus veerus 7 täpsustatud massiga proovis	Partii maksimaalne mass (tonnides)	Partiist võetava näidise minimaalne mass (grammides)
1	2	3	4	5	6	7
Biserrula pelecinus	70 (sealhulgas kõvad seemned)	98	0,5	(3) (4) (5)	10	30
Lotus uliginosus	75 (40)	97	0,5	(3) (4) (5)	10	25
Lotus glaber	75 (40)	97	0,5	(3) (4) (5)	10	30
Medicago murex	70 (30)	98	2,0	(3) (4) (5)	10	50
Medicago polymorpha	70 (30)	98	2,0	(3) (4) (5)	10	70
Medicago rugosa	70 (20)	98	2,0	(3) (4) (5)	10	180
Medicago scutellata	70	98	2,0	(3) (4) (5)	10	400
Medicago italica	70 (20)	98	2,0	(3) (4) (5)	10	100
Medicago littoralis	70	98	2,0	(3) (4) (5)	10	70
Medicago truncatula	70 (20)	98	2,0	(3) (4) (5)	10	100
Ornithopus compressus	75 (sealhulgas kõvad seemned)	90	1,0	(3) (4) (5)	10	120
Ornithopus sativus	75 (sealhulgas kõvad seemned)	90	1,0	(3) (4) (5)	10	90
Plantago lanceolata	75	85	1,5	(3) (4) (5)	5	20
Trifolium fragiferum	70	98	1,0	(3) (4) (5)	10	40
Trifolium glanduliferum	70 (30)	98	1,0	(3) (4) (5)	10	20
Trifolium hirtum	70	98	1,0	(3) (4) (5)	10	70
Trifolium. michelianum	75 (30)	98	1,0	(3) (4) (5)	10	25
Trifolium squarrosum	75 (20)	97	1,5	(3) (4) (5)	10	150
Trifolium subterraneum	80 (40)	97	0,5	(3) (4) (5)	10	250
Trifolium vesiculosum	70 (sealhulgas kõvad seemned)	98	1,0	(3) (4) (5)	10	100
Vicia benghalensis	80 (20)	97 (2)	1,0	(3) (4) (5)	20	1 000

(1) Osutatud maksimumsisalduse ulatuses käsitatakse kõvasid seemneid idanemisvõimelistena.

(2) Vicia pannonica, Vicia villiosa või viljeldavate lähisugulasliikide seemnete kogusisaldust kuni 6 massiprotsenti muus asjaomases liigis ei käsitata ebapuhtusena.

(3) Avena fatua ja Avena sterilise seemneid ettenähtud kaaluga proovis ei esine.

(4) Ühe Cuscuta ssp. seemne esinemist kahekordse ettenähtud massiga proovis ei käsitata ebapuhtusena, kui teises, kaks korda suurema massiga proovis ei ole ühtegi Cuscuta ssp. seemet.

(5) Muude perekonna Rumex liikide kui Rumex acetosella ja Rumex maritimuse seemneid ei tohi ettenähtud massiga proovis esineda rohkem kui 10.

II LISA

KATSE TINGIMUSED

1. Tingimused artiklis 1 osutatud liikide seemne kohta.

a)	Põldtunnustamine korraldatakse vastavalt OECD kavadele, kui need kavad hõlmavad kõnealuseid liike, ning muudel juhtudel vastavalt selliste liikmesriikide standarditele, kus seemet toodetakse.

b)	Liikmesriigid tagavad, et kõikide seemnepartiide suhtes kohaldatakse enne segude valmistamist põldtunnustamist, proovide võtmist ja seemnete analüüsi vastavalt direktiivile 66/401/EMÜ, kas ametlikult või ametliku järelevalve all.

2. Tingimused katsega hõlmatavate segude kohta.

Ametlikud seemneproovide võtjad võtavad katsega hõlmatavate seemnesegude partiidest seemneproove pisteliselt. Neid proove kasutatakse kontrollproovidena, et kontrollida katsega hõlmatavate segude koostist vastavalt otsuse 2004/371/EÜ artiklile 4.

Vastavalt otsuse 2004/371/EÜ artiklile 4 võetavate proovide ja tehtavate kontrollide tase ja intensiivsus peab olema katse eesmärkide seisukohalt sobiv.

Lisaks teabele, mida nõutakse direktiivi 66/401/EMÜ ja otsuse 2004/371/EÜ kohaselt, peab ametlik etikett sisaldama veel järgmist teavet:

i)	kõikide katsega hõlmatavas segus sisalduvate artiklis 1 osutatud liikide (sealhulgas vajaduse korral ka sortide) botaanilised nimetused;

ii)	seemnesegu eri komponentide massiprotsent artiklis 1 osutatud liikide ja vajaduse korral sortide kaupa;

iii)	viide käesolevale otsusele.

Kui punktides i ja ii osutatud teave ei ole ametlikul etiketil loetav, võib katsega hõlmatava segu viia turule segu nimetusega, tingimusel, et punktides i ja ii osutatud teave on esitatud ostjale kirjalikult ja ametlikult registreeritud.

3. Registreeritav teave:

a)	katsega hõlmatavas segus kasutatavate liikide (sealhulgas vajaduse korral ka sortide) nimetused;

b)	iga heakskiidetud perioodil turule viidud katsega hõlmatava seemnesegu kogus ning liikmesriik, mille jaoks seemnesegu on ette nähtud;

c)	turustatavate ja katsega hõlmatavate segude koostis;

d)	artiklis 1 osutatud liikide sertifitseerimiseks järgitavad menetlused (standardid) (OECD kavad või riiklikud standardid);

e)	artiklis 1 osutatud liikide sertifitseerimiseks tehtud põldtunnustamise ja laboratoorsete katsete tulemused, kui need on tehtud liikmesriigis;

f)	teave OECD kava raames toimuva impordi kohta, eelkõige kogus, katsega hõlmatava seemnesegu koostis, päritoluriik ja märgistus;

g)	vastavalt lõike 2 punktidele a ja b kontrollproovidega tehtud katsete tulemused;

h)	tasuvusanalüüs, mis toetab või ei toeta katse eesmärki.

11.2.2009

Euroopa Liidu Teataja

L 40/38

EUROOPA ÜHENDUSE JA ŠVEITSI KONFÖDERATSIOONI VAHEL SÕLMITUD ÕHUTRANSPORDILEPINGU ALUSEL LOODUD ÜHENDUSE/ŠVEITSI ÕHUTRANSPORDI ÜHISKOMITEE OTSUS nr 1/2008,

16. detsember 2008,

millega asendatakse Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise õhutranspordilepingu lisa

(2009/115/EÜ)

ÜHENDUS/ŠVEITSI ÕHUTRANSPORDIKOMITEE,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelist õhutranspordilepingut, edaspidi „leping”, eriti selle artikli 23 lõiget 4,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Ainus artikkel

Lepingu lisa asendatakse käesoleva otsuse lisaga.

Brüssel, 16. detsember 2008

ühiskomitee nimel

ühenduse delegatsiooni juht

Daniel CALLEJA

Šveitsi delegatsiooni juht

Matthias SUHR

LISA

Käesoleva lepingu kohaldamisel tuleb arvestada järgmist:

—	iga kord, kui käesolevas lisas nimetatud õigusaktides viidatakse Euroopa Ühenduse liikmesriikidele või nendega ühenduse loomise vajadusele, käsitatakse kõnealuseid viited käesoleva lepingu kohaldamisel kehtivana ka Šveitsi suhtes või Šveitsiga ühenduse loomise vajaduse suhtes;

—

ilma et see piiraks käesoleva lepingu artikli 15 kohaldamist, hõlmab järgmistes ühenduse direktiivides ja määrustes osutatud mõiste „ühenduse lennuettevõtja” ka sellist lennuettevõtjat, kelle peamine tegevuskoht ja registrijärgne asukoht selle olemasolul on Šveitsi territooriumil ja kellele on antud tegevusluba kooskõlas nõukogu määrusega (EMÜ) nr 2407/92;

—	Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahel sõlmitud õhutranspordilepingut laiendatakse Bulgaaria ja Rumeenia territooriumile.

1. Kolmas lennundusalane liberaliseerimispakett ja muud tsiviillennunduses kohaldatavad õigusaktid

Nr 2407/92

Nõukogu 23. juuli 1992. aasta määrus lennuettevõtjatele lennutegevuslubade väljaandmise kohta

(Artiklid 1–18)

Artikli 13 lõike 3 kohaldamisel käsitatakse viidet EÜ asutamislepingu artiklile 226 viitena käesoleva lepingu alusel kohaldatavate menetlustele

Nr 2408/92

Nõukogu 23. juuli 1992. aasta määrus ühenduse lennuettevõtjate juurdepääsu kohta ühendusesisestele lennuliinidele

(Artiklid 1–10, 12–15)

(Lisasid muudetakse, et lisada Šveitsi lennujaamad).

(Kehtivad Tšehhi Vabariigi, Eesti Vabariigi, Küprose Vabariigi, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Ungari Vabariigi, Malta Vabariigi, Poola Vabariigi, Sloveenia Vabariigi ja Slovaki Vabariigi ühinemistingimusi ning Euroopa Liidu aluslepingutesse tehtavaid muudatusi käsitleva akti I lisa muudatused, mis tulenevad II lisa 8. peatüki (Transpordipoliitika) G jao (Õhutransport) punktist 1).

Nr 2409/92

Nõukogu 23. juuli 1992. aasta määrus piletihindade ja lastitariifide kohta

(Artiklid 1–11)

Nr 2000/79

Nõukogu 27. novembri 2000. aasta direktiiv, mis käsitleb Euroopa Lennuettevõtjate Ühenduse (AEA), Euroopa Transporditöötajate Föderatsiooni (ETF), Euroopa Lennumeeskonnaliikmete Liidu (ECA), Euroopa Piirkondlike Lennuettevõtjate Ühenduse (ERA) ja Rahvusvahelise Lennutranspordiettevõtjate Ühenduse (IACA) sõlmitud kokkulepet tsiviillennunduse lennupersonali tööaja korralduse kohta

Nr 93/104

Nõukogu 23. novembri 1993. aasta direktiiv, mis käsitleb tööaja korralduse teatavaid aspekte, muudetud järgmise õigusaktiga:

—	25. juuni 2002. aasta direktiiv (EÜ) nr 2000/34.

Nr 437/2003

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. veebruari 2003. aasta määrus (EÜ) reisijate, kauba ja posti õhuvedu käsitlevate statistiliste aruannete kohta

Nr 1358/2003

Komisjoni 31. juuli 2003. aasta määrus, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 437/2003 reisijate, kauba ja posti õhuvedu käsitlevate statistiliste aruannete kohta ja muudetakse selle I ja II lisa

Nr 785/2004

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprilli 2004. aasta määrus kindlustusnõuete kohta lennuettevõtjatele ja õhusõiduki käitajatele

Nr 91/670

Nõukogu 16. detsembri 1991. aasta direktiiv lennunduspersonali lennunduslubade vastastikuse tunnustamise kohta tsiviillennunduses

(Artiklid 1–8)

Nr 95/93

Nõukogu 18. jaanuari 1993. aasta määrus ühenduse lennujaamades teenindusaegade jaotamise ühiste eeskirjade kohta (artiklid 1–12), muudetud järgmise õigusaktiga:

—	Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprilli 2004. aasta määrus nr 793/2004 (artiklid 1 ja 2).

Nr 96/67

Nõukogu 15. oktoobri 1996. aasta direktiiv juurdepääsu kohta maapealse käitluse turule ühenduse lennujaamades

(Artiklid 1–9, 11–23, 25)

Nr 2027/97

Nõukogu 9. oktoobri 1997. aasta määrus lennuettevõtja vastutuse kohta õnnetusjuhtumite puhul (artiklid 1–8), muudetud järgmise õigusaktiga:

—	Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. mai 2002. aasta määrus nr 889/2002 (artiklid 1–2).

2. Konkurentsieeskirjad

Järgmistes õigusaktides esinevaid mis tahes viiteid asutamislepingu artiklitele 81 ja 82 käsitatakse viidetena käesoleva lepingu artiklitele 8 ja 9.

Nr 1/2003

Nõukogu 16. detsembri 2002. aasta määrus (EÜ) asutamislepingu artiklites 81 ja 82 sätestatud konkurentsieeskirjade rakendamise kohta (artiklid 1–13 ja 15–45)

(Sel määral, mil kõnealune määrus on käesoleva lepingu kohaldamiseks oluline. Kõnealuse määruse lisamine ei mõjuta käesoleva lepingu kohast ülesannete jaotust).

Nr 17/62

Nõukogu 6. veebruari 1962. aasta määrus, millega rakendatakse asutamislepingu artikleid 81 ja 82, artikli 8 lõige 3 ning mida on muudetud järgmiste õigusaktidega:

—	määrus nr 59/62;

—	määrus nr 118/63;

—	määrus nr 2822/71;

—	määrus nr 1216/99;

—	16. detsembri 2002. aasta määrus nr 1/2003 (artiklid 1–13, 15–45).

Nr 2988/74

Nõukogu 26. novembri 1974. aasta määrus Euroopa Majandusühenduse transpordi- ja konkurentsieeskirjades ettenähtud menetluste ja sundtäitmise rakendamise aegumistähtaegade kohta, viimati muudetud järgmise õigusaktiga:

—	16. detsembri 2002. aasta määrus nr 1/2003 (artiklid 1–13, 15–45).

(Artiklid 1–7)

Nr 3975/87

—	Nõukogu 14. detsembri 1987. aasta määrus konkurentsieeskirjade rakendamiskorra kehtestamise kohta õhutranspordi ettevõtjate suhtes

Nr 3976/87

Nõukogu 14. detsembri 1987. aasta määrus asutamislepingu artikli 81 lõike 3 kohaldamise kohta teatavat liiki kokkulepete ja kooskõlastatud tegevuse suhtes õhutranspordi sektoris, viimati muudetud järgmiste õigusaktidega:

—	nõukogu 24. juuli 1990. aasta määrus (EMÜ) nr 2344/90 (artikkel 1);

—	nõukogu 23. juuli 1992. aasta määrus (EMÜ) nr 2411/92 (artikkel 1).

(Artiklid 1–5)

Nr 80/723

Komisjoni 25. juuni 1980. aasta direktiiv liikmesriikide ja riigi osalusega äriühingute vaheliste finantssuhete läbipaistvuse kohta, viimati muudetud järgmise õigusaktiga:

—	komisjoni 24. juuli 1985. aasta direktiiv 85/413/EMÜ (artiklid 1–3).

(Artiklid 1–9)

Nr 773/2004

Komisjoni 7. aprilli 2004. aasta määrus, mis käsitleb EÜ asutamislepingu artiklite 81 ja 82 kohaste menetluste teostamist komisjonis

Nr 139/2004

Nõukogu 20. jaanuari 2004. aasta määrus kontrolli kehtestamise kohta ettevõtjate koondumiste üle (EÜ ühinemismäärus)

(Artiklid 1–18, artikli 19 lõiked 1 ja 2, artiklid 20–23)

Vastavalt ühinemismääruse artikli 4 lõikele 5 kohaldatakse Euroopa Ühenduse ja Šveitsi vahel järgmist:

määruse (EÜ) nr 139/2004 artiklis 3 määratletud koondumise puhul, mis ei ole ühenduse suhtes oluline kõnealuse määruse artikli 1 tähenduses ja mida on võimalik läbi vaadata vähemalt kolme EÜ liikmesriigi ja Šveitsi Konföderatsiooni riikliku konkurentsiõiguse alusel, võivad kõnealuse määruse artikli 4 lõikes 2 osutatud isikud või ettevõtjad enne asjaomastele ametiasutustele teatamist teha Euroopa Ühenduste Komisjonile põhjendatud ettepaneku, et koondumise peaks läbi vaatama komisjon;

2)	Euroopa Ühenduste Komisjon edastab kõik määruse (EÜ) nr 139/2004 artikli 4 lõike 5 ja eelmise lõike kohased ettepanekud viivitamata Šveitsi Konföderatsioonile;

3)	kui Šveitsi Konföderatsioon väljendab rahulolematust juhtumi käsitlemise suunamise taotluse suhtes, jääb juhtum Šveitsi pädeva asutuse pädevusse ning seda ei suunata kõnealuse lõike kohaselt Šveitsi Konföderatsiooni pädevusest välja.

Seoses ühinemismääruse artikli 4 lõigetes 4 ja 5, artikli 9 lõigetes 2 ja 6 ning artikli 22 lõikes 2 osutatud tähtaegadega:

1)	Euroopa Ühenduste Komisjon edastab kõik asjaomased dokumendid vastavalt artikli 4 lõigetele 4 ja 5, artikli 9 lõigetele 2 ja 6 ning artikli 22 lõikele 2 viivitamata Šveitsi pädevale konkurentsiasutusele;

2)	Šveitsi Konföderatsiooni puhul hakatakse määruse (EÜ) nr 139/2004 artikli 4 lõigetes 4 ja 5, artikli 9 lõigetes 2 ja 6 ning artikli 22 lõikes 2 osutatud tähtaegu arvestama alates ajahetkest, mil Šveitsi pädev konkurentsiasutus on asjaomased dokumendid kätte saanud.

Nr 802/2004

Komisjoni 7. aprilli 2004. aasta määrus, millega rakendatakse nõukogu määrust (EÜ) nr 139/2004 kontrolli kehtestamise kohta ettevõtjate koondumiste üle

(Artiklid 1–24)

3. Lennundusohutus

Nr 3922/91

Nõukogu 16. detsembri 1991. aasta määrus tehniliste nõuete ja haldusprotseduuride kooskõlastamise kohta tsiviillennunduses (artiklid 1–3, artikli 4 lõige 2, artiklid 5–11 ja 13), viimati muudetud järgmiste õigusaktidega:

—	Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1899/2006;

—	Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1900/2006;

—	komisjoni 11. detsembri 2007. aasta määrus (EÜ) nr 8/2008.

Nr 94/56/EÜ

Nõukogu 21. novembri 1994. aasta direktiiv, millega kehtestatakse tsiviillennunduses toimunud lennuõnnetuste ja -intsidentide uurimise põhimõtted.

(Artiklid 1–13)

Nr 2004/36

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprilli 2004. aasta direktiiv ühenduse lennujaamu kasutavate kolmandate riikide õhusõidukite ohutuse kohta, viimati muudetud järgmise õigusaktiga:

Nr 768/2006

Komisjoni 19. mai 2006. aasta määrus, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/36/EÜ ühenduse lennujaamu kasutavate õhusõidukite ohutust käsitleva teabe kogumise ja vahetamise ning teabesüsteemi haldamise osas.

Nr 2003/42

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuni 2003. aasta direktiiv vahejuhtumitest teatamise kohta tsiviillennunduses.

(Artiklid 1–12)

Nr 1592/2002

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. juuli 2002. aasta määrus, mis käsitleb tsiviillennunduse valdkonna ühiseeskirju ning Euroopa Lennundusohutusameti loomist (edaspidi „määrus”), muudetud järgmiste õigusaktidega:

—	Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. juuli 2003. aasta määrus (EÜ) nr 1643/2006;

—	komisjoni 24. septembri 2003. aasta määrus (EÜ) nr 1701/2003;

—	komisjoni 28. märtsi 2007. aasta määrus (EÜ) nr 334/2007;

—	komisjoni 2. veebruari 2007. aasta määrus (EÜ) nr 103/2007 artikli 53 lõikes 4 osutatud üleminekuperioodi pikendamise kohta.

Lennundusohutusametil on Šveitsis talle kõnealuse määruse kohaselt antud volitused.

Komisjonil on Šveitsis talle antud volitused otsuste puhul, mis on tehtud kõnealuse määruse artikli 10 lõigete 2, 4, ja 6, artikli 16 lõike 4, artikli 29 lõike 3 punkti i, artikli 31 lõike 3, artikli 32 lõike 5 ja artikli 53 lõike 4 kohaselt.

Olenemata Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise õhutranspordilepingu lisa esimeses taandes ettenähtud horisontaalsest kohandusest, ei tõlgendata kõnealuse määruse artiklis 54 ega selles mainitud otsuse 1999/468/EÜ sätetes viidatud „liikmesriiki” Šveitsi kohta kehtivana.

Kõnealust määrust ei tõlgendata mingil juhul selliselt, nagu see annaks Euroopa Lennundusohutusametile volitused tegutseda Šveitsi nimel rahvusvaheliste lepingute raames muudel põhjustel kui tema selliste lepingute järgsete kohustuste täitmisel.

Käesolevas lepingus loetakse selle määruse sätteid järgmiselt kohandatuna.

Artiklit 9 muudetakse järgmiselt:

i)	lõikes 1 lisatakse pärast sõna „ühendusega” sõnad „või Šveitsiga”;

ii)	lõike 2 punktis a lisatakse pärast sõna „ühendusega” sõnad „või Šveitsiga”;

iii)	lõikest 2 jäetakse välja punktid b ja c;

iv)

lisatakse järgmine lõige:

„3. Kui ühendus peab läbirääkimisi kolmanda riigiga, et sõlmida leping, mille kohaselt liikmesriik või lennundusohutusamet võivad välja anda sertifikaate asjaomase kolmanda riigi pädeva lennundusasutuse väljaantud sertifikaatide alusel, püüab ta saada Šveitsile pakkumise samalaadse lepingu sõlmimiseks asjaomase kolmanda riigiga.

Šveits püüab omakorda sõlmida kolmandate riikidega samalaadsed lepingud, kui on sõlminud ühendus.”

b)	Artiklisse 20 lisatakse järgmine lõige: „4. Erandina Euroopa ühenduste muude teenistujate teenistustingimuste artikli 12 lõike 2 punktist a võib lennundusohutusameti tegevdirektor võtta Šveitsi täieõiguslikke kodanikke tööle lepingu alusel.”

c)	Artiklisse 21 lisatakse järgmine lõik: „Šveits kohaldab lennundusohutusameti suhtes Euroopa ühenduste privileegide ja immuniteetide protokolli, mis on esitatud käesoleva lisa A lisas, kooskõlas A lisa liitega.”

d)	Artiklisse 28 lisatakse järgmine lõik: „Šveits osaleb täielikult lennundusohutusameti juhatuses ning tal on seal ELi liikmesriikidega võrdsed õigused ja kohustused, välja arvatud hääleõigus.”

Artiklisse 48 lisatakse järgmine lõige:

„8. Šveits osaleb lõike 1 punktis a osutatud ühenduse rahalises panuses vastavalt järgmisele valemile:

S (0,2/100) + S [1 - (a+b) 0,2/100] c/C,

kus:

S	=	lennundusohutusameti eelarve osa, mis ei ole kaetud lõike 1 punktides b ja c märgitud tasude ja lõivudega,
a	=	assotsieerunud riikide arv,
b	=	ELi liikmesriikide arv,
c	=	Šveitsi osamaks Rahvusvahelise Tsiviillennundusorganisatsiooni (ICAO) eelarvesse,
C	=	ELi liikmesriikide ja assotsieerunud riikide toetuse kogumaht ICAO eelarves.”

f)	Artiklisse 50 lisatakse järgmine lõik: „Šveitsis lennundusohutusameti tegevusega seotud osalejate suhtes teostatavat ühenduse finantskontrolli käsitlevad sätted on esitatud käesoleva lisa B lisas.”

Määruse II lisa laiendatakse järgmistele õhusõidukitele kui toodetele, mis kuuluvad komisjoni 24. septembri 2003. aasta määruse (EÜ) nr 1702/2003 (millega nähakse ette õhusõidukite ja nendega seotud toodete, osade ja seadmete lennukõlblikkuse ja keskkonnaohutuse sertifitseerimise ning projekteerimis- ja tootjaorganisatsioonide sertifitseerimise rakenduseeskirjad) (1) artikli 2 lõike 3 punkti a alapunkti ii reguleerimisalasse:

õhusõiduk [HB IDJ] – tüüp CL600-2B19,

õhusõiduk [HB-IGM] – tüüp Gulfstream G-V-SP,

õhusõiduk [HB-IIS, HB-IIY, HB-IMJ, HB-IVL, HB-IVZ, HB-JES] – tüüp Gulfstream G-V,

õhusõiduk [HB-IBX, HB-IKR, HB-IMY, HB-ITF, HB-IWY] – tüüp Gulfstream G-IV,

õhusõiduk [HB-XJF, HB-ZCW, HB-ZDF, HB-ZDO] – tüüp MD 900.

Nr 736/2006

Komisjoni 16. mai 2006. aasta määrus Euroopa Lennundusohutusameti töömeetodite kohta seoses standardimiskontrollide korraldamisega

Nr 1702/2003

Komisjoni 24. septembri 2003. aasta määrus, millega nähakse ette õhusõidukite ja nendega seotud toodete, osade ja seadmete lennukõlblikkuse ja keskkonnaohutuse sertifitseerimise ning projekteerimis- ja tootjaorganisatsioonide sertifitseerimise rakenduseeskirjad, muudetud järgmiste õigusaktidega:

—	komisjoni 7. märtsi 2005. aasta määrus (EÜ) nr 381/2005;

—	Komisjoni 8. mai 2006. aasta määrus (EÜ) nr 706/2006;

—	Komisjoni 28. märtsi 2007 aasta määrus (EÜ) nr 335/2007;

—	Komisjoni 30. märtsi 2007 aasta määrus (EÜ) nr 375/2007.

Käesolevas lepingus loetakse selle direktiivi sätteid järgmiselt kohandatuna.

Artiklit 2 muudetakse järgmiselt:

Lõigetes 3, 4, 6, 8, 10, 11, 13 ja 14 asendatakse kuupäev „28. september 2003” kuupäevaga, millal jõustub ühenduse/Šveitsi õhutranspordikomitee otsus, millega lisatakse määrus (EÜ) nr 1592/2002 kõnealuse määruse lisasse.

Nr 2042/2003

Komisjoni 20. novembri 2003. aasta määrus õhusõidukite ja lennundustoodete ning nende osade ja seadmete jätkuva lennukõlblikkuse ning sellega tegelevate organisatsioonide ja isikute sertifitseerimise kohta, viimati muudetud järgmiste õigusaktidega:

—	komisjoni 8. mai 2006. aasta määrus (EÜ) nr 707/2006;

—	komisjoni 30. märtsi 2007. aasta määrus (EÜ) nr 376/2007.

Nr 104/2004

Komisjoni 22. jaanuari 2004. aasta määrus, milles sätestatakse Euroopa Lennundusohutusameti apellatsiooninõukogu korraldust ja koosseisu käsitlevad eeskirjad

Nr 2111/2005

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. detsembri 2005. aasta määrus, mis käsitleb ühenduse nimekirja, millesse kantakse lennuettevõtjad, kelle suhtes kohaldatakse ühenduse piires tegevuskeeldu, koostamist ja lennureisijate teavitamist lendu teenindavast lennuettevõtjast ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiivi 2004/36/EÜ artikkel 9

Nr 593/2007

Komisjoni 31. mai 2007. aasta määrus, mis käsitleb Euroopa Lennundusohutusametile makstavaid tasusid ja lõive

Nr 473/2006

Komisjoni 22. märtsi 2006. aasta määrus, millega kehtestatakse rakenduseeskirjad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 2111/2005 II peatükis osutatud ühenduse nimekirja tarvis, millesse kantakse lennuettevõtjad, kelle suhtes kohaldatakse ühenduse piires tegevuskeeldu

Nr 474/2006

Komisjoni 22. märtsi 2006. aasta määrus (EÜ), millega kehtestatakse rakenduseeskirjad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 2111/2005 II peatükis nimetatud ühenduse nimekiri lennuettevõtjatest, kelle suhtes kohaldatakse ühenduse piires tegevuskeeldu, viimati muudetud järgmiste õigusaktidega:

—	komisjoni 24. juuli 2008. aasta määrus (EÜ) nr 715/2008.

Kõnealust määrust kohaldatakse Šveitsis seni, kuni see kehtib ELis.

4. Lennundusjulgestus

Nr 2320/2002

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2002. aasta määrus, millega kehtestatakse tsiviillennundusjulgestuse valdkonna ühiseeskirjad (artiklid 1–8 ja 10–13), muudetud järgmise õigusaktiga:

—	Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrus (EÜ) nr 849/2004.

Nr 622/2003

Komisjoni 4. aprilli 2003. aasta määrus, millega nähakse ette meetmed lennundusjulgestuse ühiste põhistandardite rakendamiseks, muudetud järgmiste õigusaktidega:

—	komisjoni 15. jaanuari 2004. aasta määrus (EÜ) nr 68/2004;

—	komisjoni 24. mai 2005. aasta määrus (EÜ) nr 781/2005;

—	komisjoni 6. juuni 2005. aasta määrus (EÜ) nr 857/2005;

—	komisjoni 13. jaanuari 2006. aasta määrus (EÜ) nr 65/2006;

—	komisjoni 10. veebruari 2006. aasta määrus (EÜ) nr 240/2006;

—	komisjoni 2. juuni 2006. aasta määrus (EÜ) nr 831/2006;

—	Komisjoni 29. septembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1448/2006;

—	Komisjoni 4. oktoobri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1546/2006;

—	Komisjoni 15. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1862/2006;

—	Komisjoni 20. aprilli 2007. aasta määrus (EÜ) nr 437/2007;

—	komisjoni 22. aprilli 2008. aasta määrus (EÜ) nr 358/2008.

Nr 1217/2003

Komisjoni 4. juuli 2003. aasta määrus, millega nähakse ette siseriiklike tsiviillennundusjulgestuse kvaliteedikontrolli programmide ühised täpsed nõuded

Nr 1486/2003

Komisjoni 22. augusti 2003. aasta määrus, millega nähakse ette tsiviillennundusjulgestuse valdkonnas korraldatavate komisjoni inspekteerimiste kord

(Artiklid 1–13 ja 15–18)

Nr 1138/2004

Komisjoni 21. juuni 2004. aasta määrus, millega kehtestatakse lennujaama turvaala kriitiliste osade ühine määratlus

5. Lennuliikluse korraldamine

Nr 549/2004

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. märtsi 2004. aasta määrus, millega sätestatakse raamistik ühtse Euroopa taeva loomiseks (raammäärus)

Komisjonil on Šveitsis talle artikli 6, artikli 8 lõike 1 ja artiklite 10, 11 ja 12 kohaselt antud volitused.

Olenemata Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise õhutranspordilepingu lisa esimeses taandes sätestatud horisontaalsest kohandusest, ei tõlgendata määruse 549/2004 artiklis 5 ega selles mainitud otsuse 1999/468/EÜ sätetes viidatud „liikmesriiki” Šveitsi kohta kehtivana.

Nr 550/2004

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. märtsi 2004. aasta määrus aeronavigatsiooniteenuste osutamise kohta ühtses Euroopa taevas (teenuse osutamise määrus)

Komisjonil on Šveitsi suhtes talle artikli 16 kohaselt antud volitused, mida on muudetud vastavalt allpool esitatule.

Käesoleva lepingu kohaldamisel muudetakse kõnealust määrust järgmiselt:

a)	artiklit 3 muudetakse järgmiselt: lõikesse 2 lisatakse pärast sõna „ühenduses” sõnad „ja Šveitsis”;

b)	artiklit 7 muudetakse järgmiselt: lõigetesse 1 ja 6 lisatakse pärast sõna „ühenduses” sõnad „ja Šveitsis”;

c)	artiklit 8 muudetakse järgmiselt: lõikesse 1 lisatakse pärast sõna „ühenduses” sõnad „ja Šveitsis”;

d)	artiklit 10 muudetakse järgmiselt: lõikesse 1 lisatakse pärast sõna „ühenduses” sõnad „ja Šveitsis”;

e)	artikli 16 lõige 3 asendatakse järgmisega: „3. Komisjon edastab oma otsuse liikmesriikidele ning teavitab sellest teenuseosutajaid, kui see on õiguslikult asjassepuutuv.”

Nr 551/2004

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. märtsi 2004. aasta määrus õhuruumi korraldamise ja kasutamise kohta ühtses Euroopa taevas (õhuruumi määrus)

Komisjonil on Šveitsis talle artikli 2, artikli 3 lõike 5 ja artikli 10 kohaselt antud volitused.

Nr 552/2004

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. märtsi 2004. aasta määrus Euroopa lennuliikluse juhtimisvõrgu koostalitlusvõime kohta (koostalitlusvõime määrus)

Komisjonil on Šveitsis talle artiklite 4 ja 7 ning artikli 10 lõike 3 kohaselt antud volitused.

Käesoleva lepingu kohaldamisel muudetakse kõnealust määrust järgmiselt:

a)	artiklit 5 muudetakse järgmiselt: lõikesse 2 lisatakse pärast sõna „ühenduses” sõnad „või Šveitsis”;

b)	artiklit 7 muudetakse järgmiselt: lõikesse 4 lisatakse pärast sõna „ühenduses” sõnad „või Šveitsis”;

c)	III lisa muudetakse järgmiselt: lõike 3 teise ja viimasesse taandesse lisatakse pärast sõna „ühenduses” sõnad „või Šveitsis”.

Nr 2096/2005

Komisjoni 20. detsembri 2005. aasta määrus, milles sätestatakse aeronavigatsiooniteenuste osutamise ühised nõuded

Komisjonil on Šveitsis talle artikli 9 kohaselt antud volitused.

Nr 2150/2005

Komisjoni 23. detsembri 2005. aasta määrus, milles sätestatakse ühised eeskirjad õhuruumi paindlikuks kasutamiseks.

Nr 1033/2006

Komisjoni 4. juuli 2006. aasta määrus, milles sätestatakse ühtset Euroopa taevast käsitlevad nõuded lennuplaanide korra kohta lennueelses etapis

Nr 1032/2006

Komisjoni 6. juuli 2006. aasta määrus, millega sätestatakse lennuandmete vahetamise automaatsüsteemidele esitatavad lendudest teavitamise, nende koordineerimise ja lennujuhtimisüksuste vahel üleandmise nõuded

Nr 2006/23

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. aprilli 2006. aasta direktiiv ühenduse lennujuhiloa kohta

Nr 730/2006

Komisjoni 11. mai 2006. aasta määrus õhuruumi klassifikatsiooni ja visuaallennureeglitele vastavate lendude lubamise kohta lennutasandist 195 kõrgemal

Nr 219/2007

Nõukogu 27. veebruari 2007. aasta määrus ühisettevõtte loomise kohta Euroopa lennuliikluse uue põlvkonna juhtimissüsteemi (SESAR) väljaarendamiseks

Nr 633/2007

Komisjoni 7. juuni 2007. aasta määrus, milles sätestatakse lendudest teavitamiseks, nende koordineerimiseks ja lennujuhtimisüksuste vahel üleandmiseks kasutatava lennuandmete edastamise protokolli kohaldamise nõuded

6. Keskkond ja müra

Nr 2002/30

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. märtsi 2002. aasta direktiiv müraga seotud käitamispiirangute eeskirjade ja -korra kehtestamise kohta ühenduse lennuväljadel (artiklid 1–12 ja 14–18)

Nr 80/51

Nõukogu 20. detsembri 1979. aasta direktiiv allahelikiirusega õhusõidukite müra piiramise kohta (artiklid 1–9), muudetud järgmise õigusaktiga:

—	direktiiv 83/206/EMÜ.

Nr 89/629

Nõukogu 4. detsembri 1989. aasta direktiiv tsiviilkasutuses olevate allahelikiirusega reaktiivlennukite müra piiramise kohta

(Artiklid 1–8)

Nr 92/14

Nõukogu 2. märtsi 1992. aasta direktiiv rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni teise väljaande (1988) 16. lisa 1. köite 2. peatüki II osas käsitletud lennukite käitamise piiramise kohta

(Artiklid 1–11)

7. Tarbijakaitse

Nr 90/314

Nõukogu 13. juuni 1990. aasta direktiiv reisipakettide, puhkusepakettide ja ekskursioonipakettide kohta

(Artiklid 1–10)

Nr 93/13

Nõukogu 5. aprilli 1993. aasta direktiiv ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes

(Artiklid 1–11)

Nr 2299/89

Nõukogu 24. juuli 1989. aasta määrus toimimisjuhendi kohta arvutipõhiste ettetellimissüsteemide puhul (artiklid 1–22), muudetud järgmiste õigusaktidega:

—	nõukogu määrus nr 3089/93;

—	nõukogu 8. veebruari 1999. aasta määrus nr 323/1999.

Nr 261/2004

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. veebruari 2004. aasta määrus, millega kehtestatakse ühiseeskirjad reisijatele lennureisist mahajätmise korral ning lendude tühistamise või pikaajalise hilinemise eest antava hüvitise ja abi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EMÜ) nr 295/91

(Artiklid 1–18)

8. Muud valdkonnad

Nr 2003/96

Nõukogu 27. oktoobri 2003. aasta direktiiv, millega korraldatakse ümber energiatoodete ja elektrienergia maksustamise ühenduse raamistik

(Artikli 14 lõike 1 punkt b ja artikli 14 lõige 2).

9. Lisad:

A lisa:

Euroopa ühenduste privileegide ja immuniteetide protokoll

B lisa:

Šveitsis EASA tegevuses osalejate üle teostatavat ühenduse finantskontrolli käsitlevad sätted.

(1) ELT L 243, 27.9.2003, lk 6.

A LISA

EUROOPA ÜHENDUSTE PRIVILEEGIDE JA IMMUNITEETIDE PROTOKOLL

KÕRGED LEPINGUOSALISED,

ARVESTADES, et vastavalt Euroopa ühenduste ühtse nõukogu ja ühtse komisjoni asutamislepingu artiklile 28 on neil ühendustel ja Euroopa Investeerimispangal liikmesriikide territooriumidel privileegid ja immuniteedid, mis on vajalikud nende ülesannete täitmiseks,

ON KOKKU LEPPINUD järgmistes tingimustes, mis lisatakse nimetatud asutamislepingule.

I PEATÜKK

EUROOPA ÜHENDUSTE OMAND, FONDID, VARA JA TEGEVUS

Artikkel 1

Ühenduste ruumid ja ehitised on puutumatud. Neid ei või läbi otsida, arestida, konfiskeerida ega sundvõõrandada.

Ühenduste omandi ja vara suhtes ei kehti Euroopa Kohtu loata ükski haldus- ega õiguslik piirang.

Artikkel 2

Ühenduste arhiivid on puutumatud.

Artikkel 3

Ühendused, nende varad, tulud ja muu omand on vabastatud kõikidest otsestest maksudest.

Liikmesriikide valitsused võtavad kõikidel võimalikel juhtudel kasutusele meetmed, et hüvitada või tagastada kaudsete maksude või müügimaksude osa, mis on lisatud vallas- või kinnisvara hinnale juhul, kui ühendused teevad ametlikuks kasutamiseks olulisi oste, mille hind sisaldab selliseid makse. Neid sätteid ei kohaldata sellise ulatuseni, et kahjustatakse konkurentsi ühenduste sees.

Vabastus ei kehti maksude ja tasude suhtes, mis katavad üksnes kommunaalteenuste kulud.

Artikkel 4

Ühendused on vabastatud kõikidest tollimaksudest, impordi- ja ekspordikeeldudest ning impordi- ja ekspordipiirangutest ametlikuks kasutuseks mõeldud kaupade puhul; riigi territooriumil, kuhu need kaubad on imporditud, ei võõrandata neid tasu eest ega tasuta, välja arvatud tingimustel, mille on heaks kiitnud selle riigi valitsus.

Samuti on ühenduste väljaanded vabastatud tollimaksudest, impordi- ja ekspordikeeldudest ning impordi- ja ekspordipiirangutest.

Artikkel 5

Euroopa Söe- ja Teraseühendus võib vallata mis tahes valuutat ja hallata arveid mis tahes valuutas.

II PEATÜKK

SIDE JA REISILUBA (LAISSEZ-PASSER)

Artikkel 6

Ühenduste institutsioonid kasutavad ametlikuks sidepidamiseks ja kõikide oma dokumentide edastamiseks iga liikmesriigi territooriumil sama korda, mis on konkreetse riigi poolt kehtestatud diplomaatilistele esindustele.

Ühenduste institutsioonide ametlikku kirjavahetust ja muid ametlikke teateid ei tsenseerita.

Artikkel 7

1. Ühenduste institutsioonide presidendid võivad ühenduste institutsioonide liikmetele ja teenistujatele väljastada nõukogu kehtestatud vormis reisiloa (laissez-passer), mida liikmesriikide ametiasutused tunnustavad kehtiva reisidokumendina. Neid reisilube väljastatakse ametnikele ja muudele teenistujatele tingimustel, mis on sätestatud ühenduste ametnike personalieeskirjades ja muude teenistujate teenistustingimustes.

Komisjon võib sõlmida lepinguid, mis annavad nimetatud reisiloale kehtiva reisidokumendi staatuse kolmandate riikide territooriumidel.

2. Käesoleva artikli lõike 1 kohaldamiseni kohaldatakse nende institutsioonide liikmete ja teenistujate suhtes, kelle valduses on käesoleva lepingu jõustumise kuupäeval Euroopa Söe- ja Teraseühenduse privileegide ja immuniteetide protokolli artikliga 6 ette nähtud reisiluba, nimetatud artikli sätteid.

III PEATÜKK

EUROOPA PARLAMENDI LIIKMED

Artikkel 8

Euroopa Parlamendi istungipaika sõitvate või sealt lahkuvate Euroopa Parlamendi liikmete vaba liikumise suhtes ei kehtestata ühtegi haldus- ega muud piirangut.

Euroopa Parlamendi liikmetele võimaldatakse seoses tollikontrolli ja rahavahetusega:

a)	nende oma riigi valitsuse poolt samad soodustused, mis on ette nähtud kõrgematele ametnikele ajutise ametliku välislähetuse puhul;

b)	teiste liikmesriikide valitsuste poolt samad soodustused, mis välisriikide valitsuste esindajatele ajutisel ametilähetusel.

Artikkel 9

Euroopa Parlamendi liikmeid ei või üle kuulata, nende suhtes tõkendit kohaldada ega neid kohtumenetlusele allutada nende poolt oma kohustuste täitmisel avaldatud arvamuste või antud häälte tõttu.

Artikkel 10

Euroopa Parlamendi istungjärkude ajal on parlamendi liikmetel:

a)	oma riigi territooriumil samasugune immuniteet nagu selle riigi parlamendi liikmetel;

b)	teise liikmesriigi territooriumil immuniteet kinnipidamise ja kohtumenetluse suhtes.

Immuniteet kehtib Euroopa Parlamendi liikmete suhtes ka siis, kui nad reisivad Euroopa Parlamenti või sealt tagasi.

Parlamendi liige ei saa nõuda immuniteediga kaasnevaid õigusi, kui ta on tabatud õigusrikkumiselt, ning see ei takista Euroopa Parlamenti kasutamast õigust tühistada oma liikme immuniteet.

IV PEATÜKK

EUROOPA ÜHENDUSTE INSTITUTSIOONIDE TÖÖS OSALEVAD LIIKMESRIIKIDE ESINDAJAD

Artikkel 11

Ühenduse institutsioonide töös osalevatel liikmesriikide esindajatel, nende nõustajatel ja tehnilistel ekspertidel on neile määratud kohustusi täites ning kohtumispaika ja sealt tagasi sõites tavapärased privileegid, immuniteedid ja soodustused.

Käesolevas artiklis loetletud õigused kehtivad ka ühenduste nõuandeorganite liikmete suhtes.

V PEATÜKK

EUROOPA ÜHENDUSTE AMETNIKUD JA MUUD TEENISTUJAD

Artikkel 12

Iga liikmesriigi territooriumil on ühenduste ametnikel ja teenistujatel nende kodakondsusest olenemata järgmised privileegid ja immuniteedid:

kohtulik puutumatus ametiülesannete täitmisel sooritatud tegude, sealhulgas suuliste ja kirjalike avalduste suhtes, kui ei tulene teisiti asutamislepingute sätetest, mis käsitlevad ametnike ja muude teenistujate vastutust ühenduste ees ning Euroopa Kohtu pädevust vaidlustes ühenduste ning nende ametnike ja muude teenistujate vahel. Neile jääb see puutumatus ka pärast ametist lahkumist;

b)	nende, samuti nende abikaasade ja neist sõltuvate pereliikmete puhul ei kehti sissesõidupiirangud ega välismaalaste registreerimise formaalsused;

c)	valuutavahetust reguleerivate eeskirjade rakendamisel võimaldatakse neile samad soodustused, mis on ette nähtud rahvusvaheliste organisatsioonide ametnikele;

õigus selles riigis esmakordsel ametisseasumisel tollimaksuvabalt riiki tuua oma mööbel ja muu vallasvara ning õigus oma mööbel ja muu vallasvara tollimaksuvabalt sellest riigist taas välja viia, kui nende ametikohustused selles riigis lõpevad, mõlemal juhul vastavalt tingimustele, mida peab vajalikuks selle riigi valitsus, kus seda õigust kasutatakse;

õigus tollimaksuvabalt riiki tuua isiklikuks kasutamiseks mõeldud auto, mis on omandatud riigis, kus nad viimati elasid, või riigis, mille kodakondsed nad on, selle riigi siseturul valitsevate tingimuste kohaselt, ning see auto tollimaksuvabalt sellest riigist taas välja viia; mõlemal juhul vastavalt tingimustele, mida peab vajalikuks asjaomase riigi valitsus.

Artikkel 13

Kooskõlas tingimuste ja menetlusega, mille on kinnitanud nõukogu komisjoni ettepaneku põhjal, on ühenduste ametnikud ja muud teenistujad kohustatud maksma ühendustele maksu töö- ja muudelt tasudelt, mida ühendused neile maksavad.

Ühenduste makstud töö- ja muudelt tasudelt ei maksta riiklikke makse.

Artikkel 14

Tulumaksu, omandimaksu ja pärandimaksu rakendamisel ning ühenduste liikmesriikide vahel sõlmitud topeltmaksustamise vältimist käsitlevate konventsioonide kohaldamisel loetakse nende ühenduste ametnike ja muude teenistujate elukohaks, kes üksnes oma kohustuste täitmiseks ühenduste teenistuses asuvad elama liikmesriiki, kus nad ühenduste teenistusse astudes ei ole maksukohustuslased, nii riigis, kus nad tegelikult elavad, kui riigis, kus nad on maksukohustuslased, viimati nimetatud riiki, tingimusel et see riik on ühenduste liige. See säte kehtib ka abikaasa kohta, kui viimane ei tegutse iseseisvalt tasustataval töökohal, ning käesolevas artiklis nimetatud isikute ülalpidamisel ja hoole all olevate laste kohta.

Esimeses lõigus nimetatud isikutele kuuluv vallasvara, mis asub selle riigi territooriumil, kus nad viibivad, on selles riigis vabastatud pärandimaksust; pärandimaksu suurust määrates loetakse selline vara asuvaks riigis, kus need isikud on maksukohustuslased, arvestades kolmandate riikide õigusi ja topeltmaksustamist käsitlevate rahvusvaheliste konventsioonide võimalikku kohaldamist.

Käesoleva artikli kohaldamisel ei arvestata sellist elukohta, mis on seotud üksnes kohustuste täitmisega muude rahvusvaheliste organisatsioonide teenistuses.

Artikkel 15

Nõukogu kinnitab komisjoni ettepaneku põhjal ühehäälselt ühenduste ametnike ja muude teenistujate sotsiaalkindlustustagatiste kava.

Artikkel 16

Komisjoni ettepaneku põhjal ja pärast konsulteerimist teiste asjaomaste institutsioonidega määrab nõukogu kindlaks ühenduste ametnike ja muude teenistujate kategooriad, kelle kohta osaliselt või täielikult kehtivad artikli 12, artikli 13 teise lõigu ja artikli 14 sätted.

Liikmesriikide valitsustele teatatakse korrapäraselt sellistesse kategooriatesse kuuluvate ametnike ja muude teenistujate nimed, ametinimetused ja aadressid.

VI PEATÜKK

EUROOPA ÜHENDUSTE JUURDE AKREDITEERITUD KOLMANDATE RIIKIDE ESINDUSTE PRIVILEEGID JA IMMUNITEEDID

Artikkel 17

Liikmesriik, mille territooriumil on ühenduste institutsiooni asukoht, annab kolmandate riikide esindustele, mis on akrediteeritud ühenduste juurde, tavapärased diplomaatilised immuniteedid ja privileegid.

VII PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 18

Privileegid, immuniteedid ja soodustused antakse ametnikele ja teistele ühenduste teenistujatele üksnes ühenduste huve silmas pidades.

Ühenduste kõik institutsioonid peavad ametnikele või teistele teenistujatele antud immuniteedi tühistama alati, kui kõnealune institutsioon leiab, et sellise immuniteedi tühistamine ei ole vastuolus ühenduste huvidega.

Artikkel 19

Ühenduste institutsioonid teevad käesoleva protokolli rakendamiseks koostööd asjaomaste liikmesriikide vastutavate ametiasutustega.

Artikkel 20

Artikleid 12–15 ja artiklit 18 kohaldatakse komisjoni liikmete suhtes.

Artikkel 21

Artikleid 12–15 ja artiklit 18 kohaldatakse Euroopa Kohtu kohtunike, kohtujuristide, kohtusekretäri ja kaasettekandjate suhtes, ilma et see piiraks Euroopa Kohtu põhikirja protokolli kohtunike ja kohtujuristide kohtulikku puutumatust käsitleva artikli 3 sätete kohaldamist.

Artikkel 22

Käesolevat protokolli kohaldatakse ka Euroopa Investeerimispanga, selle organite liikmete, selle personali ning selle tegevuses osalevate liikmesriikide esindajate suhtes, ilma et see piiraks Euroopa Investeerimispanga põhikirja protokolli sätete kohaldamist.

Peale selle on Euroopa Investeerimispank vabastatud mis tahes kujul maksustamisest või muust sellelaadsest kohustusest tema kapitali mis tahes suurenemise korral ning sellega seotud võimalikest formaalsustest riigis, kus on kõnealuse panga asukoht. Samuti ei anna tema tegevuse lõpetamine või likvideerimine alust maksustamiseks. Panga ja selle organite põhikirjalist tegevust ei maksustata käibemaksuga.

Artikkel 23

Käesolev protokoll kehtib ka Euroopa Keskpanga, selle organite liikmete ja personali suhtes, ilma et see piiraks Euroopa Keskpankade Süsteemi ning Euroopa Keskpanga põhikirja käsitleva protokolli sätete kohaldamist.

Euroopa Investeerimispank on vabastatud mis tahes kujul maksustamisest või muust sellelaadsest kohustusest tema kapitali mis tahes suurenemise korral ning sellega seotud võimalikest formaalsustest riigis, kus on kõnealuse panga asukoht. Panga ja selle organite tegevust, mis lähtub Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirjast, ei maksustata käibemaksuga.

Eespool loetletud sätteid kohaldatakse ka Euroopa Rahainstituudi suhtes. Samuti ei anna tema tegevuse lõpetamine või likvideerimine alust maksustamiseks.

SELLE TÕENDUSEKS on nimetatud täievolilised esindajad käesolevale protokollile alla kirjutanud.

Sõlmitud Brüsselis kaheksandal aprillil tuhande üheksasaja kuuekümne viiendal aastal.

A LISA liide

EUROOPA ÜHENDUSTE PRIVILEEGIDE JA IMMUNITEETIDE PROTOKOLLI ŠVEITSIS KOHALDAMISE MENETLUS

1. Kohaldamise laiendamine Šveitsile

Igat viidet liikmesriikidele Euroopa ühenduste privileegide ja immuniteetide protokollis (edaspidi „protokoll”) mõistetakse nii, et see hõlmab ka Šveitsi, juhul kui järgnevate sätetega ei ole ette nähtud teisiti.

2. Lennundusohutusameti vabastamine kaudsetest maksudest (sh käibemaks)

Šveitsist eksporditavatelt toodetelt ja teenustelt ei tule maksta Šveitsi käibemaksu. Kui tegemist on lennundusohutusameti ametlikuks kasutamiseks protokolli artikli 3 teise lõigu kohaselt Šveitsi tarnitavate toodete või seal osutatavate teenustega, vabastatakse need käibemaksust hüvitamise teel. Käibemaksust vabastatakse juhul, kui toodete ja teenuste ostuhind arvel või sellega võrdsustatud dokumendil on kokku vähemalt 100 Šveitsi franki (maksud kaasa arvatud).

Käibemaksu hüvitamine toimub sellekohase Šveitsi vormi esitamisel föderaalse maksuameti käibemaksu osakonda. Taotlused tuleb üldjuhul läbi vaadata kolme kuu jooksul alates kuupäevast, kui hüvituse taotlus koos vajalike tõendavate dokumentidega esitati.

3. Lennundusohutusameti personali käsitlevate eeskirjade kohaldamise menetlus

Vastavalt kõnealuse protokolli artikli 13 teisele lõigule vabastab Šveits vastavalt riigisisese õiguse põhimõtetele lennundusohutusameti ametnikud ja teised töötajad nõukogu 25. märtsi 1969. aasta määruse (Euratom, ESTÜ, EMÜ) nr 549/69 (1) artikli 2 tähenduses föderaal-, kantoni- ja kommuunimaksudest palgalt, töötasult ja tasudelt, mida neile maksab Euroopa Ühendus ja mis on maksustatud ühendusesisese maksuga.

Kõnealuse protokolli artikli 14 kohaldamisel ei käsitata Šveitsi liikmesriigina eespool esitatud punkti 1 tähenduses.

Lennundusohutusameti ametnikud ja teised töötajad ning nende pereliikmed, kes on ühenduse ametnike ja teiste teenistujate suhtes kehtiva sotsiaalkindlustuse süsteemi liikmed, ei pea tingimata olema allutatud Šveitsi sotsiaalkindlustuse süsteemile.

Euroopa Ühenduse Kohtul on ainupädevus kõigi lennundusohutusameti või komisjoni ja tema personali vahelisi suhteid puudutavates küsimustes seoses nõukogu määruse (ESTÜ/EÜ/Euratom) nr 259/68 (2) ja teiste ühenduse õiguse töötingimusi määratlevate sätete kohaldamisega.

(1) Nõukogu 25. märtsi 1969. aasta määrus (Euratom, ESTÜ, EMÜ) nr 549/69, millega määratakse kindlaks Euroopa ühenduste ametnike ja muude teenistujate kategooriad, kelle suhtes kohaldatakse Euroopa ühenduste privileegide ja immuniteetide protokolli artiklit 12, artikli 13 teist lõiku ja artiklit 14 (EÜT L 74, 27.3.1969, lk 1).

(2) Nõukogu 29. veebruari 1968. aasta määrus (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 259/68, millega kehtestatakse Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjad ja muude teenistujate teenistustingimused ning komisjoni ametnike suhtes ajutiselt kohaldatavad erimeetmed (muudele teenistujatele kohaldatav kord) (EÜT L 56, 4.3.1968, lk 1).

B LISA

FINANTSKONTROLL ŠVEITSI-POOLSETE EUROOPA LENNUNDUSOHUTUSAMETI TEGEVUSES OSALEJATE ÜLE

Artikkel 1

Otsene teabevahetus

Lennundusohutusamet ja komisjon suhtlevad otse kõigi Šveitsis asuvate isikute või ettevõtjatega, kes osalevad lennundusohutusameti tegevuses lepinguosalistena, lennundusohutusameti programmis osalejatena, isikutena, kellele on tehtud makseid lennundusohutusameti või komisjoni eelarvest, või alltöövõtjatena. Need isikud võivad edastada otse komisjonile või lennundusohutusametile kogu olulise teabe ja dokumendid, mis nad peavad esitama vastavalt käesolevas otsuses viidatud vahenditele, sõlmitud lepingutele või kokkulepetele ja kõigile nende alusel vastuvõetud otsustele.

Artikkel 2

Auditid

1. Vastavalt 25. juuni 2002. aasta määrusele (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust, (1) ja lennundusohutusameti finantseeskirjale, mille haldusnõukogu võttis vastu 26. märtsil 2003 vastavalt komisjoni 23. detsembri 2002. aasta määrusele (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust käsitleva nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artiklis 185, (2) ja muudele käesolevas otsuses viidatud õigusaktidele võib Šveitsis asutatud ettevõtetega sõlmitud lepingutes ja kokkulepetes ning nendega koos vastuvõetud otsustes ette näha, et nende ja nende alltöövõtjate juures võivad igal ajal toimuda teaduslikud, finants-, tehnoloogilised või muud auditid, mida viivad läbi lennundusohutusameti või komisjoni ametnikud või lennundusohutusameti ja komisjoni poolt volitatud muud isikud.

2. Lennundusohutusameti või komisjoni ametnikele ja muudele kõnealuse ameti ja komisjoni volitatud isikutele peab olema tagatud kontrolli teostamiseks vajalik juurdepääs ruumidele, töödele ja dokumentidele ning kogu auditi teostamiseks vajalikule teabele, kaasa arvatud elektroonilisel kujul. Seda juurdepääsuõigust väljendatakse selgesõnaliselt lepingutes ja kokkulepetes, mis on sõlmitud käesolevas otsuses viidatud vahendite rakendamiseks.

3. Euroopa Kontrollikojal on komisjoniga võrdsed õigused.

4. Auditid võivad toimuda kuni viis aastat pärast käesoleva otsuse kehtivuse lõppu või vastavalt sõlmitud lepingutes või kokkulepetes ning vastuvõetud otsustes ettenähtud tähtaegadele.

5. Šveitsi föderaalset finantskontrolli teavitatakse eelnevalt Šveitsi territooriumil teostatavatest audititest. See teave ei ole niisuguste auditite teostamise seaduslik tingimus.

Artikkel 3

Kohapealne kontroll

1. Käesoleva lepingu kohaselt on komisjon (OLAF) volitatud teostama kohapealset kontrolli ja inspekteerimist Šveitsi territooriumil vastavalt tingimustele, mis on sätestatud nõukogu 11. novembri 1996. aasta määruses (Euratom, EÜ) nr 2185/96, mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse muu eeskirjade eiramiste eest. (3)

2. Kohapealse kontrolli ja inspekteerimise valmistab komisjon ette ja viib läbi tihedas koostöös Šveitsi föderaalse finantskontrolli või teiste pädevate, Šveitsi föderaalse finantskontrolli määratud Šveitsi asutustega. Asjaomastele asutustele teatatakse võimalikult kiiresti kontrolli ja inspekteerimise objekt, eesmärk ja õiguslik alus, et nad võiksid tagada igakülgse vajaliku abi. Sel eesmärgil võivad Šveitsi pädevate asutuste töötajad osaleda kohapealses kontrollis ja inspekteerimises.

3. Kui asjaomased Šveitsi asutused soovivad, võivad kohapealse kontrolli ja inspekteerimise korraldada komisjon ja kõnealused asutused ühiselt.

4. Kui programmis osalejad on kohapealse kontrolli või inspekteerimise vastu, tagavad Šveitsi asutused siseriiklikke eeskirju järgides komisjoni inspektoritele igakülgse vajaliku abi kohapealse kontrolli ja inspekteerimise edukaks läbiviimiseks.

5. Komisjon edastab võimalikult kiiresti Šveitsi föderaalsele finantskontrollile kõik asjaolud või kahtlused rikkumiste kohta, millest ta on kohapealse kontrolli või inspekteerimise käigus teadlikuks saanud. Igal juhul peab komisjon teavitama eespool nimetatud asutust kontrolli või inspekteerimise tulemustest.

Artikkel 4

Teavitamine ja nõustamine

1. Käesoleva lisa edukaks rakendamiseks vahetavad ühenduse ja Šveitsi pädevad asutused regulaarselt teavet ning peavad ühe või teise lepinguosalise taotlusel nõupidamisi.

2. Šveitsi pädevad asutused teavitavad viivitamatult lennundusohutusametit ja komisjoni kõigist neile teatavaks saanud asjaoludest või kahtlustest seoses eeskirjade eiramisega käesolevas lepingus viidatud vahendite kohaldamiseks sõlmitud lepingute ja kokkulepete sõlmimisel ja rakendamisel.

Artikkel 5

Konfidentsiaalsus

Kogu käesoleva lisa alusel mis tahes vormis edastatud või saadud teavet käsitletakse ametisaladusena ja seda kaitstakse nagu muud samalaadset informatsiooni Šveitsi õigusaktide ja ühenduse institutsioonide suhtes kehtivate vastavate sätetega. Sellist teavet võib edastada üksnes ühenduse institutsioonides, liikmesriikides või Šveitsis olevatele isikutele, kes oma ülesannete tõttu peavad seda teadma; samuti tohib seda teavet kasutada üksnes selleks, et tagada lepinguosaliste finantshuvide tõhus kaitse.

Artikkel 6

Haldusmeetmed ja -sanktsioonid

Ilma et see piiraks Šveitsi karistusõiguse sätete rakendamist, võib lennundusohutusamet või komisjon rakendada haldusmeetmeid või -sanktsioone kooskõlas nõukogu määrusega (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 ja komisjoni 23. detsembri 2002. aasta määrusega (EÜ, Euratom) nr 2342/2002, samuti nõukogu 18. detsembri 1995. aasta määrusega (EÜ, Euratom) nr 2988/95 Euroopa Ühenduse finantshuvide kaitse kohta. (4)

Artikkel 7

Sissenõudmine ja täitmine

Lennundusohutusameti ja komisjoni poolt käesoleva otsuse rakendusalas vastuvõetud otsused, mis sisaldavad rahalisi kohustusi muudele isikutele kui riikidele, kuuluvad täitmisele Šveitsis.

Täitekorraldus väljastatakse ilma muu kontrollita pärast dokumendi autentsuse tõestamist Šveitsi valitsuse määratud asutuse poolt, kes teavitab sellest lennundusohutusametit või komisjoni. Sundtäitmine toimub vastavalt Šveitsi menetlusõigusele. Täitedokumendi aluseks oleva otsuse seaduslikkust kontrollib Euroopa Ühenduste Kohus.

Euroopa Ühenduste Kohtu otsused, mis tehakse vahekohtuklausli alusel, kuuluvad täitmisele samadel tingimustel.

(1) EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.

(2) EÜT L 357, 31.12.2002, lk 72.

(3) EÜT L 292, 15.11.1996, lk 2.

(4) EÜT L 312, 23.12.1995, lk 1.

		ISSN 1725-5082
Euroopa Liidu Teataja		L 40

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	52. köide 11. veebruar 2009

Sisukord		I EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine on kohustuslik	Lehekülg
		MÄÄRUSED
		Komisjoni määrus (EÜ) nr 122/2009, 10. veebruar 2009, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril	1
	*	Komisjoni määrus (EÜ) nr 123/2009, 10. veebruar 2009, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1266/2007 seoses nõukogu direktiivis 2000/75/EÜ sätestatud tingimustega, mis käsitlevad loomade liikumist sama kitsendustega tsooni piires, ning tingimustega, mis käsitlevad loomade vabastamist väljaviimiskeelust ( 1 )	3
	*	Komisjoni määrus (EÜ) nr 124/2009, 10. veebruar 2009, milles sätestatakse piirnormid koktsidiostaatikumide ja histomonostaatikumide esinemisele toidus, mis on tingitud nende ainete vältimatust ülekandest muusse kui selleks ettenähtud sööta ( 1 )	7
		DIREKTIIVID
	*	Komisjoni direktiiv 2009/7/EÜ, 10. veebruar 2009, millega muudetakse nõukogu direktiivi 2000/29/EÜ (taimedele või taimsetele saadustele kahjulike organismide ühendusse sissetoomise ja seal levimise vastu võetavate kaitsemeetmete kohta) I, II, IV ja V lisa	12
	*	Komisjoni direktiiv 2009/8/EÜ, 10. veebruar 2009, milles sätestatakse piirnormid koktsidiostaatikumide ja histomonostaatikumide esinemisele toidus, mis on tingitud nende ainete vältimatust ülekandest muusse kui selleks ette nähtud sööta ( 1 )	19

	II EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik
	OTSUSED
	Komisjon
	2009/109/EÜ
*	Komisjoni otsus, 9. veebruar 2009, ajutise katse korraldamise kohta, mille raames kehtestatakse teatavad piirangud nõukogu direktiivi 66/401/EMÜ alusel söödakultuuridena kasutamiseks ettenähtud seemnesegude turustamise suhtes, et teha kindlaks, kas teatavad liigid, mida ei ole loetletud nõukogu direktiivides 66/401/EMÜ, 66/402/EMÜ, 2002/55/EÜ või 2002/57/EÜ, vastavad direktiivi 66/401/EMÜ artikli 2 lõike 1 punkti A lisamise tingimustele (teatavaks tehtud numbri K(2009) 724 all) ( 1 )	26
	2009/110/EÜ
*	Komisjoni otsus, 10. veebruar 2009, ühenduse rahalise toetuse kohta seoses Saksamaal 2008. aastal Newcastle’i haiguse vastu võitlemiseks võetud erakorraliste meetmetega (teatavaks tehtud numbri K(2009) 712 all)	31
	2009/111/EÜ
*	Komisjoni otsus, 10. veebruar 2009, standardi EN 3–8:2006 Kantavad tulekustutid. Osa 8: Standardile EN 3–7 lisanduvad täiendavad konstruktsiooninõuded; kustutite surve- ja mehhaaniliste katsete taluvus maksimaalsel lubatud rõhul kuni 30 baari või alla selle viite avaldamise kohta vastavalt surveseadmeid käsitlevale direktiivile 97/23/EÜ (teatavaks tehtud numbri K(2009) 739 all) ( 1 )	33
	SOOVITUSED
	Nõukogu
	2009/112/EÜ
*	Nõukogu soovitus, 10. veebruar 2009, mis käsitleb komisjoni tegevuse heakskiitmist seoses Euroopa Arengufondi (seitsmes EAF) meetmete rakendamisega 2007. eelarveaastal	35
	2009/113/EÜ
*	Nõukogu soovitus, 10. veebruar 2009, mis käsitleb komisjoni tegevuse heakskiitmist seoses Euroopa Arengufondi (kaheksas EAF) meetmete rakendamisega 2007. eelarveaastal	36
	2009/114/EÜ
*	Nõukogu soovitus, 10. veebruar 2009, mis käsitleb komisjoni tegevuse heakskiitmist seoses Euroopa Arengufondi (üheksas EAF) meetmete rakendamisega 2007. eelarveaastal	37
	RAHVUSVAHELISTE LEPINGUTEGA LOODUD ORGANITE VASTU VÕETUD AKTID
	Komisjon
	2009/115/EÜ
*	Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahel sõlmitud õhutranspordilepingu alusel loodud ühenduse/Šveitsi õhutranspordi ühiskomitee otsus nr 1/2008, 16. detsember 2008, millega asendatakse Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise õhutranspordilepingu lisa	38

	III Euroopa Liidu lepingu kohaselt vastu võetud aktid
	EUROOPA LIIDU LEPINGU V JAOTISE KOHASELT VASTU VÕETUD AKTID
*	Nõukogu ühine seisukoht 2009/116/ÜVJP, 10. veebruar 2009, millega pikendatakse ja muudetakse ühist seisukohta 2004/133/ÜVJP endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi ekstremistide vastu suunatud piiravate meetmete kohta	56

(EUR/100 kg)
CN-kood	Kolmanda riigi kood (1)	Kindel impordiväärtus
0702 00 00	IL	195,3
	JO	68,6
	MA	43,0
	TN	134,4
	TR	98,0
	ZZ	107,9
0707 00 05	JO	170,1
	MA	134,2
	TR	169,4
	ZZ	157,9
0709 90 70	MA	113,5
	TR	148,2
	ZZ	130,9
0709 90 80	EG	103,6
0709 90 80	ZZ	103,6
0805 10 20	EG	50,9
	IL	53,0
	MA	64,2
	TN	47,6
	TR	63,1
	ZA	44,9
	ZZ	54,0
0805 20 10	IL	162,7
	MA	100,1
	TR	52,0
	ZZ	104,9
0805 20 30, 0805 20 50, 0805 20 70, 0805 20 90	CN	72,2
	IL	86,9
	JM	101,6
	MA	153,9
	PK	50,9
	TR	65,7
	ZZ	88,5
0805 50 10	EG	64,1
	MA	67,1
	TR	56,7
	ZZ	62,6
0808 10 80	AR	91,9
	CA	90,4
	CL	67,8
	CN	89,1
	MK	32,6
	US	112,1
	ZZ	80,7
0808 20 50	AR	95,8
	CL	57,1
	CN	59,1
	US	125,0
	ZA	113,1
	ZZ	90,0

		Parandused
	*	Nõukogu 17. detsembri 2007. aasta määruse (EÜ) nr 3/2008 (põllumajandussaaduste ja toodete teavitamis- ja müügiedendusmeetmete kohta siseturul ja kolmandates riikides) parandus (ELT L 3, 5.1.2008)	58

Nimi:	ADILI, Gafur
Teise nimega:	Valdet Vardari
Sünniaeg:	5.1.1959
Sünnikoht/Päritolukoht:	Harandjell (Kičevo), endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik
Nimi:	AHMET, Hebib
Teise nimega:
Sünniaeg:	9.11.1981
Sünnikoht/Päritolukoht:	Brodec, endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik
Nimi:	HALILI, Zaim
Teise nimega:
Sünniaeg:	18.9.1979
Sünnikoht/Päritolukoht:	Vaksinice, endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik
Nimi:	HYSENI, Xhemail
Teise nimega:	Xhimi Shea
Sünniaeg:	15.8.1958
Sünnikoht/Päritolukoht:	Lojane (Lipkovo), endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik
Nimi:	JAKUPI, Avdil
Teise nimega:	Cakalla
Sünniaeg:	20.4.1974
Sünnikoht/Päritolukoht:	Tanuševci, endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik
Nimi:	KRASNIQI, Agim
Teise nimega:
Sünniaeg:	15.9.1979
Sünnikoht/Päritolukoht:	Kondovo, endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik
Nimi:	LIMANI, Fatmir
Teise nimega:
Sünniaeg:	14.1.1973
Sünnikoht/Päritolukoht:	Kičevo, endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik
Nimi:	MISIMI, Naser
Teise nimega:
Sünniaeg:	8.1.1959
Sünnikoht/Päritolukoht:	Mala Rečica (Tetovo), endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik
Nimi:	REXHEPI, Daut
Teise nimega:	Leka
Sünniaeg:	6.1.1966
Sünnikoht/Päritolukoht:	Poroj, endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik
Nimi:	RUSHITI, Sait
Teise nimega:
Sünniaeg:	7.7.1966
Sünnikoht/Päritolukoht:	Tetovo, endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik”

Määrus (EÜ) nr 2702/1999	Käesolev määrus
Artikkel 1	Artikkel 1
Artikkel 2	Artikkel 2
Artikkel 3	Artikli 3 lõige 2
Artikkel 4	Artikli 4 viimane lõik
Artikli 5 lõige 1	Artikli 4 esimene lõik
Artikli 5 lõige 2	Artikli 5 lõige 2
Artikkel 6	Artikli 6 lõige 2
Artikli 7 lõike 1 esimene lõik	Artikli 6 lõige 1
Artikli 7 lõike 1 teine lõik ja lõige 2	Artikli 7 lõige 1
Artikli 7 lõige 3	Artikli 7 lõige 2
Artikli 7 lõiked 4 ja 6	Artikkel 8
Artikli 7 lõige 5	Artikli 11 lõige 2
—	Artikkel 9
Artikkel 7a	Artikkel 10
Artikli 8 lõiked 1 ja 2	Artikli 11 lõiked 1 ja 3
Artikli 8 lõiked 3 ja 4	Artikkel 12
Artikli 9 lõiked 1–4	Artikli 13 lõiked 1–4
—	Artikli 13 lõige 5
Artikli 9 lõige 5	Artikli 13 lõige 6
Artikkel 10	Artikkel 14
Artikkel 11	Artikkel 15
Artikkel 12	Artikkel 16
Artikkel 12a	Artikkel 17
Artikkel 13	Artikkel 18
Artikkel 14	Artikkel 19
Artikkel 15	Artikkel 20

Määrus (EÜ) nr 2826/2000	Käesolev määrus
Artikkel 1	Artikkel 1
Artikkel 2	Artikkel 2
Artikkel 3	Artikli 3 lõige 1
Artikkel 4	Artikli 4 esimene lõik
Artikkel 5	Artikli 5 lõige 1
Artikli 6 lõike 1 esimene lõik	Artikli 6 lõige 1
Artikli 6 lõike 1 teine lõik ja lõige 2	Artikli 7 lõige 1
Artikli 6 lõige 3	Artikli 7 lõige 2
Artikli 6 lõiked 4 ja 6	Artikkel 8
Artikli 6 lõige 5	Artikli 11 lõige 2
Artikkel 7	Artikkel 9
Artikkel 7a	Artikkel 10
Artikkel 8	Artikli 11 lõige 1
Artikkel 9	Artikkel 13
Artikli 10 lõige 1	Artikli 11 lõige 3
Artikli 10 lõiked 2 ja 3	Artikkel 12
Artikkel 11	Artikkel 14
Artikkel 12	Artikkel 15
Artikkel 13	Artikkel 16
Artikkel 13a	Artikkel 17
Artikkel 14	Artikkel 18
Artikkel 15	Artikkel 19
Artikkel 16	—
Artikkel 17	Artikkel 20”


	(1) EMPs kohaldatav tekst