29.1.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 25/1

(1)

Rahvusvahelisi finantsturge tabanud enneolematu kriis on toonud ühendusele kaasa suuri väljakutseid, mis nõuavad kiiret reageerimist, et tõrjuda majandusele kui tervikule avalduvat negatiivset mõju ja eelkõige toetada investeeringuid majanduskasvu ja tööhõive edendamiseks.

(2)

2007.–2013. aasta programmitöö perioodi reguleeriva raamistiku vastuvõtmisel lähtuti eesmärgist lihtsustada veelgi Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi programmitööd ja haldamist, muuta nende tegevus tõhusamaks ning suurendada nende elluviimise subsidiaarsust.

(3)

Nõukogu 11. juuli 2006. aasta määruse (EÜ) nr 1083/2006 (millega nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta) (1) teatavate sätete kohandamine on vajalik, et hõlbustada ühenduse rahaliste vahendite kasutamist rakenduskavade ja nende raames abi saavate projektide käivitamisel selliselt, et see kiirendaks nende rakendamist ja selliste investeeringute mõju majandusele.

(4)

Tuleb suurendada Euroopa Investeerimispanga (EIP) ja Euroopa Investeerimisfondi (EIF) võimalust anda liikmesriikidele abi rakenduskavade ettevalmistamisel ja elluviimisel.

(5)

Võttes arvesse EIP ja EIFi asutamislepingu kohast rolli ühenduse finantsasutustena, peaks juhul, kui nad osalevad finantskorraldustoimingute korraldamises haldusfondidena, olema võimalik sõlmida nendega leping otse.

(6)

Finantskorraldusvahendite kasutamise hõlbustamiseks, eriti linnade säästva arengu valdkonnas, on vaja näha ette võimalus käsitada mitterahalisi toetusi abikõlblike kuludena fondide loomisel ja neisse maksete tegemisel.

(7)

Ettevõtete, eriti väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete toetamiseks on samuti vaja muuta paindlikumaks tingimused, mis reguleerivad eelmaksete tegemist asutamislepingu artiklis 87 sätestatud riigiabi raames.

(8)

Suurprojektide elluviimise kiirendamiseks on vaja võimaldada komisjoni poolt veel vastu võtmata suurprojektidega seotud kulude kandmist kuluaruannetesse.

(9)

Liikmesriikide rahaliste vahendite tugevdamiseks, hõlbustades seeläbi rakenduskavade kiiret käivitamist kriisi kontekstis, on vaja muuta eelfinantseerimist käsitlevaid sätteid.

(10)

Rakenduskavade alguses tehtavad eelmaksed peaks tagama korrapärase rahavoo ja hõlbustama rakenduskavade elluviimisel maksete tegemist toetusesaajatele. Selleks tuleks ette näha sätted, mis käsitlevad struktuurifondide arvelt tehtavaid eelmakseid: 7,5 % (liikmesriikidele, kes kuulusid Euroopa Liitu enne 1. maid 2004) ja 9 % (liikmesriikidele, kes ühinesid Euroopa Liiduga 1. mail 2004 või hiljem), et kiirendada rakenduskavade elluviimist.

(11)

Võrdse kohtlemise ja õiguskindluse põhimõtte kohaselt tuleks artikli 56 lõike 2 ja artikli 78 lõike 1 muudatusi kohaldada kogu programmitöö perioodil 2007–2013. Seetõttu on vaja sätestada tagasiulatuv kohaldamine alates 1. augustist 2006, st määruse (EÜ) nr 1083/2006 jõustumise kuupäevast. Rahvusvahelisi finantsturge mõjutav enneolematu kriis nõuab kiiret reageerimist, et tõrjuda majandusele kui tervikule avalduvat negatiivset mõju, ning seetõttu peaksid ülejäänud muudatused jõustuma järgmisel päeval pärast määruse avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

(12)

Seetõttu tuleks määrust (EÜ) nr 1083/2006 vastavalt muuta,

1.

Artikli 44 teist lõiku muudetakse järgmiselt:

2.

Artikli 46 lõikele 1 lisatakse järgmine teine lõik:

„EIP või EIF võivad liikmesriikide taotlusel osaleda esimeses lõigus osutatud tehnilise abi meetmetes.”

3.

Artikli 56 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2.   Erandina lõikest 1 võib mitterahalist toetust, amortisatsioonikulusid ja üldkulusid käsitada toetusesaajate poolt toimingute rakendamisel tehtud kulutustena käesoleva lõike kolmandas lõigus sätestatud tingimustel.

Erandina lõikest 1 võib mitterahalist toetust seoses artikli 78 lõike 6 esimeses lõigus määratletud finantskorraldusvahenditega käsitada fondide või haldusfondide loomise või neisse maksete tegemise kuludena käesoleva lõike kolmandas lõigus sätestatud tingimustel.

Esimeses ja teises lõigus nimetatud kulud peavad vastama järgmistele tingimustele:

4.

Artiklit 78 muudetakse järgmiselt:

5.

Artikli 82 lõike 1 teise lõigu punktid a, b ja c asendatakse järgmisega:

29.1.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 25/4

29.1.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 25/6

(1)

Määrusega (EÜ) nr 327/98 avatakse teatavad riisi ja purustatud riisi impordi tariifikvoodid, mis jaotatakse päritoluriikide kaupa ja mis jagatakse mitmesse alaperioodi vastavalt kõnealuse määruse IX lisale, ning sätestatakse nende korraldus.

(2)

Jaanuari alaperiood on määruse (EÜ) nr 327/98 artikli 1 lõike 1 punktides a, b, c ja d ette nähtud kvoodi jaoks esimene alaperiood.

(3)

Määruse (EÜ) nr 327/98 artikli 8 punkti a kohaselt koostatud teatisest järeldub, et 2009. aasta jaanuari esimesel kümnel tööpäeval vastavalt kõnealuse määruse artikli 4 lõikele 1 esitatud taotlused kvootidele järjekorranumbritega 09.4148, 09.4154, 09.4112, 09.4116, 09.4117, 09.4118, 09.4119, 09.4166 hõlmavad saadaolevast kogusest suuremaid koguseid. Seega tuleks kindlaks määrata, kui palju impordilitsentse võib välja anda, määrates taotletud kogustele jaotuskoefitsiendi.

(4)

Eespool nimetatud teatisest järeldub lisaks, et 2009. aasta jaanuari esimesel kümnel tööpäeval vastavalt määruse (EÜ) nr 327/98 artikli 4 lõikele 1 esitatud taotlused kvootidele järjekorranumbritega 09.4127, 09.4128, 09.4149, 09.4150, 09.4152, 09.4153 hõlmavad saadaolevast kogusest väiksemaid koguseid.

(5)

Seepärast tuleks vastavalt määruse (EÜ) nr 327/98 artikli 5 lõikele 1 kindlaks määrata järgmisel alaperioodil saada olev üldkogus kvootidele järjekorranumbritega 09.4127, 09.4128, 09.4148, 09.4149, 09.4150, 09.4152, 09.4153, 09.4154, 09.4112, 09.4116, 09.4117, 09.4118, 09.4119, 09.4166,

29.1.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 25/9

(1)

Ajavahemikus 19.–23. jaanuar 2009 esitati pädevale asutusele määruse (EÜ) nr 950/2006 ja/või nõukogu 7. mai 2007. aasta määruse (EÜ) nr 508/2007 (millega avatakse tariifikvoodid rafineerimistehastesse tarnitava toor-roosuhkru importimiseks Bulgaariasse ja Rumeeniasse turustusaastatel 2006/2007, 2007/2008 ja 2008/2009 (3) kohaselt impordilitsentside taotlused, milles taotletud üldkogus on võrdne järjekorranumbriga 09.4332 (2008–2009) jaoks saada oleva kogusega või ületab seda.

(2)

Kõnealuseid asjaolusid arvestades peaks komisjon kindlaks määrama jaotuskoefitsiendi, mis võimaldab litsentse välja anda võrdeliselt saada oleva üldkogusega, ning teavitama liikmesriike, et vastav piirmäär on saavutatud,

29.1.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 25/14

(1)

Euroopa Majandusühenduse ja Norra Kuningriigi vahelise kahepoolse vabakaubanduslepingu protokollis nr 2 (3) ning EMP lepingu protokollis nr 3 (4) on kindlaks määratud lepinguosaliste vahel teatavate põllumajandussaaduste ja -toodetega kauplemise kord.

(2)

EMP lepingu protokolliga nr 3, mida on muudetud EMP Ühiskomitee otsusega nr 138/2004, (5) on ette nähtud tollimaksu nullmäär CN-koodi 2202 10 00 alla kuuluva vee suhtes, millele on lisatud suhkrut või muid magusaineid või maitse- ja lõhnaaineid, ning teatavate CN-koodi ex 2202 90 10 alla kuuluvate muude suhkrut sisaldavate mittealkohoolsete jookide suhtes.

(3)

Norra suhtes on ajutiselt peatatud kõnealuse vee ja muude jookide suhtes kohaldatava nullmäära kasutamine vastavalt nõukogu otsusega 2004/859/EÜ heaks kiidetud Euroopa Ühenduse ja Norra Kuningriigi vahelisele kirjavahetuse vormis kokkuleppele (edaspidi „kokkulepe”), mis käsitleb Euroopa Majandusühenduse ja Norra Kuningriigi vahelise kahepoolse vabakaubanduslepingu protokolli nr 2. (6) Vastavalt kokkuleppe kokkulepitud protokolli IV punktile lubatakse CN-koodide 2202 10 00 ja ex 2202 90 10 alla kuuluvaid Norrast pärit tooteid tollimaksuvabalt importida ainult tollimaksuvaba kvoodi piires ning kvoodi mahtu ületava impordi puhul tuleb maksta tollimaksu.

(4)

Komisjoni määrusega (EÜ) nr 93/2008 (7) tühistati ajavahemikuks 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini 2008 tollimaksuvaba režiimi ajutine peatamine teatavate CN-koodide 2202 10 00 ja ex 2202 90 10 alla kuuluvate Norrast pärit toodete ühendusse importimisel.

(5)

Kõnealuste karastusjookide kohta tuleb aastaks 2009 avada tariifikvoot. Viimane aastakvoot kõnealustele toodetele – aastaks 2007 – avati komisjoni määrusega (EÜ) nr 1795/2006 (8). 2008. aasta jaoks kvooti ei avatud. 2009. aasta kvoodi maht peaks seega jääma samaks kui 2007. aastal.

(6)

Komisjoni 2. juuli 1993. aasta määruses (EMÜ) nr 2454/93, millega kehtestatakse rakendussätted nõukogu määrusele (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik, (9) on sätestatud tariifikvootide haldamise eeskirjad. On asjakohane ette näha, et käesoleva määrusega avatud tariifikvooti hallatakse vastavalt kõnealustele eeskirjadele.

(7)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas I lisas loetlemata töödeldud saadustega kauplemise horisontaalküsimusi käsitleva korralduskomitee arvamusega,

29.1.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 25/16

Mary G. BAKER, sündinud Londonis (Ühendkuningriik) 27. oktoobril 1936,

Mike O'DONOVAN, sündinud Londonis (Ühendkuningriik) 26. septembril 1946,

Lisette TIDDENS-ENGWIRDA, sündinud Amsterdamis (Madalmaad) 25. juunil 1950

ja

Henk VAARKAMP, sündinud Terschuuris (Madalmaad) 22. juunil 1950,

29.1.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 25/17

(1)

Euroopa Keskpanga (EKP) ja eurosüsteemi riikide keskpankade raamatupidamist auditeerivad EKP nõukogu poolt soovitatud sõltumatud välisaudiitorid, kelle kiidab heaks Euroopa Liidu Nõukogu.

(2)

Bank Ċentrali ta’ Malta/Malta Keskpanga praeguse välisaudiitori volitused lõppevad pärast 2008. majandusaasta auditeerimist. Seetõttu tuleb määrata välisaudiitor alates 2009. majandusaastast.

(3)

Euroopa Keskpanga nõukogu soovitas määrata KPMG välisaudiitoriks majandusaastateks 2009 kuni 2013.

(4)

On asjakohane järgida EKP nõukogu soovitust ning muuta nõukogu otsust 1999/70/EÜ (2) sellele vastavalt,

29.1.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 25/18

(1)

Komisjon võttis niinimetatud Lamfalussy menetluse osana 6. juunil 2001 vastu otsuse 2001/527/EÜ Euroopa väärtpaberituru reguleerijate komitee loomise kohta (1) ([uus nimetus Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Komitee], edaspidi tekstis „komitee”). Komitee alustas tegevust 7. juunil 2001 sõltumatu asutusena, kes analüüsib väärtpaberivaldkonna küsimusi ja annab komisjonile nendega seoses nõu.

(2)

Komisjon vaatas 2007. aastal vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2005. aasta direktiivile 2005/1/EÜ, millega muudetakse nõukogu direktiive 73/239/EMÜ, 85/611/EMÜ, 91/675/EMÜ, 92/49/EMÜ ja 93/6/EMÜ, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 94/19/EÜ, 98/78/EÜ, 2000/12/EÜ, 2001/34/EÜ, 2002/83/EÜ ja 2002/87/EÜ ning luuakse finantsteenuste komiteede uus organisatsiooniline struktuur, (2) läbi Lamfalussy menetluse ning esitas selle kohta hinnangu 20. novembri 2007. aasta teatises „Lamfalussy menetluse läbivaatamine – Järelevalve ühtsuse tugevdamine.” (3)

(3)

Komisjon rõhutas teatises, kui olulised on üha integreeritumal Euroopa finantsturul Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Komitee, Euroopa Pangandusjärelevalve Komitee ja Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Komitee (edaspidi „järelevalvekomiteed”). Komisjon leidis, et järelevalve ühtlustamiseks ja koostöö parandamiseks tuleb kehtestada kõnealuste komiteede selge tegevusraamistik.

(4)

Lamfalussy menetluse tõhususe läbivaatamise käigus kutsus nõukogu üles täpsustama järelevalvekomiteede rolli ja kaaluma kõiki eri võimalusi nende komiteede tegevuse tugevdamiseks, ilma et see muudaks kehtivat institutsioonilist tasakaalu või vähendaks järelevalveametnike vastutust. (4)

(5)

Euroopa Ülemkogu kutsus 13. ja 14. märtsi 2008. aasta kohtumisel üles kiiresti parandama järelevalvekomiteede toimimist. (5)

(6)

Nõukogu kutsus 14. mail 2008. aastal (6) komisjoni üles läbi vaatama komisjoni otsused, millega luuakse järelevalvekomiteed, samuti tagama nende volituste ja ülesannete kooskõla ja ühtsuse ning tugevdama nende panust järelevalvealasesse koostöösse ja ühtsusesse. Nõukogu märkis, et komiteedele tuleks teha selgesõnaliselt ülesandeks edendada järelevalvealast koostööd ja ühtsust, samuti tuleks suurendada nende rolli finantsstabiilsusega seotud riskide hindamisel. Seepärast tuleks komitee rolli ja ülesannetega seoses kehtestada tõhusam õigusraamistik.

(7)

Komitee peaks olema sõltumatu ning nõustama komisjoni väärtpaberivaldkonnas.

(8)

Komitee peaks samuti kaasa aitama ühenduse õigusaktide ühisele ja ühtsele igapäevasele rakendamisele ning sellele, et järelevalveasutused kohaldaksid neid järjepidevalt.

(9)

Komiteel ei ole ühenduse tasandil regulatiivseid volitusi. Komitee peaks koostama eksperdihinnanguid, edendama heade tavade vahetamist ning andma välja mittesiduvaid suuniseid, soovitusi ja standardeid eesmärgiga suurendada lähenemist kogu ühenduses.

(10)

Parem kahe- ja mitmepoolne järelevalvealane koostöö sõltub järelevalveasutuste vahelisest vastastikusest mõistmisest ja usaldusest. Komitee peaks aitama kõnealust koostööd parandada.

(11)

Samuti peaks komitee edendama järelevalvealast lähenemist kogu ühenduses. Eesmärgi täpsustamiseks tuleks koostada komitee ülesannete esialgne loetelu, mida võib täiendada.

(12)

Selleks et lahendada piiriülesed küsimused järelevalveasutuste vahel, eelkõige järelevalvekolleegiumide vahel, peaks komitee kehtestama vabatahtliku ja mittekohustusliku vaidluste lahendamise menetluse.

(13)

Ilma et see kahjustaks teiste järelevalveasutuste volitusi, peaks järelevalveasutusel komitee asjatundlikkusest kasu saamiseks olema õigus suunata küsimus komiteele, et saada selle kohta mittesiduv arvamus.

(14)

Järelevalveasutuste toimimise aluseks on nendevaheline teabevahetus. Sellel on keskne roll väärtpaberiturgude tõhusa järelevalve ja finantsstabiilsuse tagamisel. Samas kui väärtpabereid käsitlevate õigusaktidega kehtestatakse järelevalveasutuste selged juriidilised kohustused teha koostööd ja vahetada teavet, peaks komitee lihtsustama järelevalveasutuste igapäevast teabevahetust, lähtudes kohaldatavate õigusaktide asjaomastest konfidentsiaalsussätetest.

(15)

Selleks et vähendada järelevalveülesannete dubleerimist ja ühtlustada järelevalvemenetlusi, samuti vähendada turuosaliste halduskoormust, peaks komitee eelkõige asjaomastes õigusaktides sätestatud juhtudel lihtsustama ülesannete jagamist järelevalveasutuste vahel.

(16)

Selleks et edendada järelevalvekolleegiumide lähenemist ja nende tegutsemise järjepidevust ning sellega tagada võrdsed tingimused, peaks komitee kontrollima kolleegiumide tegevust, piiramata samas kolleegiumi liikmete sõltumatust.

(17)

Järelevalvearuannete kvaliteet, võrreldavus ja kooskõla mõjutavad olulisel määral ühenduse järelevalvekorra kulutõhusust ja mitmes riigis tegutsevate asutuste kulusid, mis on seotud nõuete täitmisega. Komitee peaks aitama tagada, et välditakse kattumisi ja topelttööd ning et esitatavad andmed on võrreldavad ja sobiva kvaliteediga.

(18)

Ühenduse finantssüsteemid on omavahel tihedalt seotud, nii et sündmused ühes liikmesriigis võivad oluliselt mõjutada teise liikmesriigi finantsasutusi ja turgusid. Finantskonglomeraatide jätkuv esiletõus ning piiride ähmastumine pangandus-, väärtpaberi- ja kindlustussektorite vahel esitavad järelevalveasutustele nii riiklikul kui ka ühenduse tasandil täiendavad väljakutsed. Finantsstabiilsuse säilitamiseks tuleb luua komitee, Euroopa Pangandusjärelevalve Komitee ning Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Komitee tasandil süsteem, mis võimaldab varakult tuvastada nii piiri- kui ka sektoriülesed võimalikud riskid ning vajaduse korral teavitada nendest komisjoni ja teisi komiteesid. Lisaks on oluline, et komitee tagab rahandusministeeriumide ja riiklike keskpankade asjakohase teavitamise. Selleks määratleb komitee väärtpaberisektori riskid ja esitab komisjonile tulemuste kohta korrapäraselt aruande. Samuti tuleks kõnealustest hindamistest teavitada nõukogu. Komitee peaks tegema koostööd ka Euroopa Parlamendiga ning esitama talle regulaarselt teavet väärtpaberisektori olukorra kohta. Komitee ei tohiks selle käigus avaldada teavet üksikute äriühingute kohta, mille suhtes järelevalvet teostati.

(19)

Piiriüleste küsimuste asjakohaseks käsitlemiseks tuleks komitee tegevust koordineerida Euroopa Pangandusjärelevalve Komitee ning Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Komitee ning Euroopa Keskpankade Süsteemi pangandusjärelevalve komitee tegevusega. See on eriti oluline finantsstabiilsust ohustavate sektoriüleste riskidega tegelemisel.

(20)

Selleks et vältida topelttööd, ennetada mis tahes vastuolusid, hoida komiteed kursis arengutega ning võimaldada teabevahetust Euroopa Pangandusjärelevalve Komitee ja Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Komiteega seoses finantskonglomeraatide järelevalvega, võib komitee osaleda finantskonglomeraatide ühiskomitee tegevuses.

(21)

Võttes arvesse finantsteenuste üleilmastumist ja rahvusvaheliste standardite üha suuremat tähtsust, peaks komitee edendama dialoogi ja koostööd kolmandate riikide järelevalveasutustega.

(22)

Komitee vastutus ühenduse asutuste ees on väga oluline ning see peaks vastama täpselt kindlaksmääratud standardile, järgides samas järelevalveasutuste sõltumatuse põhimõtet.

(23)

Komitee peaks kehtestama oma töökorra ning täielikult järgima institutsioonide õigusi ja asutamislepinguga kehtestatud institutsionaalset tasakaalu. Komitee tegevusraamistiku parandamisega peaks kaasnema tööprotsessi paranemine. Selleks tuleks juhul, kui ei jõuta konsensuseni, teha otsused kvalifitseeritud häälteenamusega, mis on kooskõlas asutamislepingu eeskirjadega.

(24)

Õiguskindluse ja selguse huvides tuleks otsus 2001/527/EÜ tunnistada kehtetuks,

a)

vahendab järelevalveasutusi või lihtsustab nende vahendamist asjakohastes õigusaktides määratletud juhtudel või järelevalveasutuse taotlusel;

b)

esitab järelevalveasutustele arvamusi asjakohastes õigusaktides määratletud juhtudel või järelevalveasutuse taotlusel;

c)

edendab vastavalt kohaldatavatele konfidentsiaalsussätetele kahe- ja mitmepoolset teabevahetust järelevalveasutuste vahel;

d)

lihtsustab ülesannete delegeerimist järelevalveasutuste vahel, määratledes eelkõige ülesanded, mida saab delegeerida, ja edendades häid tavasid;

e)

aitab tagada järelevalvekolleegiumide tõhusa ja järjepideva toimimise, kehtestades eelkõige suunised kolleegiumide toimimiseks, jälgides eri kolleegiumide tegevuse järjepidevust ja levitades häid tavasid;

f)

aitab arendada kõrge kvaliteediga ja ühtseid järelevalvearuannete standardeid;

g)

vaatab läbi komitee poolt väljaantud mittesiduvate suuniste, soovituste ja standardite tegeliku rakendamise.

29.1.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 25/23

(1)

Komisjon võttis niinimetatud Lamfalussy menetluse osana 5. novembril 2003 vastu otsuse 2004/5/EÜ Euroopa pangandusinspektorite komitee loomise kohta (1) ((uus nimetus „Euroopa Pangandusjärelevalve Komitee”), edaspidi „komitee”). Komitee alustas tegevust 1. jaanuaril 2004 sõltumatu asutusena, kes analüüsib panganduse reguleerimise ja järelevalve valdkonna küsimusi ning annab komisjonile nendega seoses nõu.

(2)

Komisjon vaatas 2007. aastal vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2005. aasta direktiivile 2005/1/EÜ, millega muudetakse nõukogu direktiive 73/239/EMÜ, 85/611/EMÜ, 91/675/EMÜ, 92/49/EMÜ ja 93/6/EMÜ, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 94/19/EÜ, 98/78/EÜ, 2000/12/EÜ, 2001/34/EÜ, 2002/83/EÜ ja 2002/87/EÜ ning luuakse finantsteenuste komiteede uus organisatsiooniline struktuur, (2) läbi Lamfalussy menetluse ning esitas selle kohta hinnangu 20. novembri 2007. aasta teatises „Lamfalussy menetluse läbivaatamine – Järelevalve ühtsuse tugevdamine.” (3)

(3)

Komisjon rõhutas teatises, kui olulised on üha integreeritumal Euroopa finantsturul Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Komitee, Euroopa Pangandusjärelevalve Komitee ja Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Komitee (edaspidi „järelevalvekomiteed”). Komisjon leidis, et järelevalve ühtlustamiseks ja koostöö parandamiseks tuleb kehtestada kõnealuste komiteede selge tegevusraamistik.

(4)

Lamfalussy menetluse tõhususe läbivaatamise käigus kutsus nõukogu üles täpsustama järelevalvekomiteede rolli ja kaaluma kõiki eri võimalusi nende komiteede tegevuse tugevdamiseks, ilma et see muudaks kehtivat institutsioonilist tasakaalu või vähendaks järelevalveametnike vastutust. (4)

(5)

Euroopa Ülemkogu kutsus 13. ja 14. märtsi 2008. aasta kohtumisel üles kiiresti parandama järelevalvekomiteede toimimist. (5)

(6)

Nõukogu kutsus 14. mail 2008. aastal (6) komisjoni üles läbi vaatama komisjoni otsused, millega luuakse järelevalvekomiteed, samuti tagama nende volituste ja ülesannete kooskõla ja ühtsuse ning tugevdama nende panust järelevalvealasesse koostöösse ja lähenemisse. Nõukogu märkis, et komiteedele tuleks teha selgesõnaliselt ülesandeks edendada järelevalvealast koostööd ja ühtsust, samuti tuleks suurendada nende rolli finantsstabiilsusega seotud riskide hindamisel. Seepärast tuleks komitee rolli ja ülesannetega seoses kehtestada tõhusam õigusraamistik.

(7)

Komitee koosseis peaks kajastama pangandusjärelevalve korraldust ja see peaks samuti arvesse võtma keskpankade rolli seoses pangandussektori üldise stabiilsusega riiklikul ja ühenduse tasandil. Tuleks selgelt määratleda osalejate eri kategooriate vastavad õigused. Eelkõige peaks eesistuja koht ja hääleõigus kuuluma üksnes liikmesriikide pädevatele järelevalveasutustele. Konkreetseid järelevalve all olevaid asutusi käsitlevates konfidentsiaalsetes aruteludes osalemist tuleks vajaduse korral lubada üksnes pädevatele järelevalveasutustele ning keskpankadele, kes kannavad asjaomaste järelevalve all olevate asutuste osas teatavat järelevalvealast vastutust.

(8)

Komitee peaks olema sõltumatu ning nõustama komisjoni pangandusjärelevalve valdkonnas.

(9)

Komitee volitused peaksid hõlmama finantskonglomeraatide järelevalvet. Selleks et vältida topelttööd, ennetada mis tahes vastuolusid, hoida komiteed kursis arengutega ning võimaldada teabevahetust, tuleks Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Komiteega teha finantskonglomeraatide järelevalvealast koostööd finantskonglomeraatide ühiskomitee raames.

(10)

Komitee peaks samuti kaasa aitama ühenduse õigusaktide ühisele ja ühtsele igapäevasele rakendamisele ning sellele, et järelevalveasutused kohaldaksid neid järjepidevalt.

(11)

Komiteel ei ole ühenduse tasandil regulatiivseid volitusi. Komitee peaks koostama eksperdihinnanguid, edendama heade tavade vahetamist ning andma välja mittesiduvaid suuniseid, soovitusi ja standardeid eesmärgiga suurendada lähenemist kogu ühenduses.

(12)

Parem kahe- ja mitmepoolne järelevalvealane koostöö sõltub järelevalveasutuste vahelisest vastastikusest mõistmisest ja usaldusest. Komitee peaks aitama kõnealust koostööd parandada.

(13)

Samuti peaks komitee edendama järelevalvealast lähenemist kogu ühenduses. Eesmärgi täpsustamiseks tuleks koostada komitee ülesannete esialgne loetelu, mida võib täiendada.

(14)

Selleks et lahendada piiriülesed küsimused järelevalveasutuste vahel, eelkõige järelevalvekolleegiumide vahel, peaks komitee kehtestama vabatahtliku ja mittekohustusliku vaidluste lahendamise menetluse.

(15)

Ilma et see kahjustaks teiste järelevalveasutuste volitusi, peaks järelevalveasutusel komitee asjatundlikkusest kasu saamiseks olema õigus suunata küsimus komiteele, et saada selle kohta mittesiduv arvamus.

(16)

Järelevalveasutuste toimimise aluseks on nendevaheline teabevahetus. Sellel on keskne roll pangandusgruppide tõhusa järelevalve ja finantsstabiilsuse tagamisel. Samas kui pangandust käsitlevate õigusaktidega kehtestatakse järelevalveasutustele selged juriidilised kohustused teha koostööd ja vahetada teavet, peaks komitee lihtsustama järelevalveasutuste igapäevast teabevahetust, lähtudes kohaldatavate õigusaktide asjaomastest konfidentsiaalsussätetest.

(17)

Selleks et vähendada järelevalveülesannete dubleerimist ja ühtlustada järelevalvemenetlusi, samuti vähendada pangandusgruppide halduskoormust, peaks komitee eelkõige asjaomastes õigusaktides sätestatud juhtudel lihtsustama ülesannete jagamist järelevalveasutuste vahel.

(18)

Selleks et edendada järelevalvekolleegiumide lähenemist ja nende tegutsemise järjepidevust ning sellega tagada võrdsed tingimused, peaks komitee kontrollima kolleegiumide tegevust, piiramata samas kolleegiumi liikmete sõltumatust.

(19)

Järelevalvearuannete kvaliteet, võrreldavus ja kooskõla mõjutavad olulisel määral ühenduse järelevalvekorra kulutõhusust ja mitmes riigis tegutsevate asutuste kulusid, mis on seotud nõuete täitmisega. Komitee peaks aitama tagada, et välditakse kattumisi ja topelttööd ning et esitatavad andmed on võrreldavad ja sobiva kvaliteediga.

(20)

Ühenduse finantssüsteemid on omavahel tihedalt seotud, nii et sündmused ühes liikmesriigis võivad oluliselt mõjutada teise liikmesriigi finantsasutusi ja turgusid. Finantskonglomeraatide jätkuv esiletõus ning piiride ähmastumine pangandus-, väärtpaberi- ja kindlustussektorite vahel esitavad järelevalveasutustele nii riiklikul kui ka ühenduse tasandil täiendavad väljakutsed. Finantsstabiilsuse tagamiseks tuleb luua komitee, Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Komitee ning Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Komitee tasandil süsteem, mis võimaldab varakult tuvastada nii piiri- kui ka sektoriülesed võimalikud riskid ning vajaduse korral teavitada nendest komisjoni ja teisi komiteesid. Lisaks on oluline, et komitee tagab rahandusministeeriumide ja riiklike keskpankade asjakohase teavitamise. Selleks määratleb komitee pangandussektori riskid ja esitab komisjonile tulemuste kohta korrapäraselt aruande. Samuti tuleks kõnealustest hindamistest teavitada nõukogu. Komitee peaks tegema koostööd ka Euroopa Parlamendiga ning esitama talle regulaarselt teavet pangandussektori olukorra kohta. Komitee ei tohiks selle käigus avaldada teavet üksikute äriühingute kohta, mille suhtes järelevalvet teostati.

(21)

Piiriüleste küsimuste asjakohaseks käsitlemiseks tuleks komitee tegevust koordineerida Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Komitee, Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Komitee ning Euroopa Keskpankade Süsteemi pangandusjärelevalve komitee tegevusega. See on eriti oluline finantsstabiilsust ohustavate sektoriüleste riskidega tegelemisel.

(22)

Võttes arvesse finantsteenuste üleilmastumist ja rahvusvaheliste standardite üha suuremat tähtsust, peaks komitee edendama dialoogi ja koostööd kolmandate riikide järelevalveasutustega.

(23)

Komitee vastutus ühenduse asutuste ees on väga oluline ning see peaks vastama täpselt kindlaksmääratud standardile, järgides samas järelevalveasutuste sõltumatuse põhimõtet.

(24)

Komitee peaks kehtestama oma töökorra ning täielikult järgima institutsioonide õigusi ja asutamislepinguga kehtestatud institutsionaalset tasakaalu. Komitee tegevusraamistiku parandamisega peaks kaasnema tööprotsessi paranemine. Selleks tuleks juhul, kui ei jõuta konsensuseni, teha otsused kvalifitseeritud häälteenamusega, mis on kooskõlas asutamislepingu eeskirjadega.

(25)

Õiguskindluse ja selguse huvides tuleks otsus 2004/5/EÜ tunnistada kehtetuks,

a)

vahendab järelevalveasutusi või lihtsustab nende vahendamist asjakohastes õigusaktides määratletud juhtudel või järelevalveasutuse taotlusel;

b)

esitab järelevalveasutustele arvamusi asjakohastes õigusaktides määratletud juhtudel või järelevalveasutuse taotlusel;

c)

edendab vastavalt kohaldatavatele konfidentsiaalsussätetele kahe- ja mitmepoolset teabevahetust järelevalveasutuste vahel;

d)

lihtsustab ülesannete delegeerimist järelevalveasutuste vahel, määratledes eelkõige ülesanded, mida saab delegeerida, ja edendades häid tavasid;

e)

aitab tagada järelevalvekolleegiumide tõhusa ja järjepideva toimimise, kehtestades eelkõige suunised kolleegiumide toimimiseks, jälgides eri kolleegiumide tegevuse järjepidevust ja levitades häid tavasid;

f)

aitab arendada kõrge kvaliteediga ja ühtseid järelevalvearuannete standardeid;

g)

vaatab läbi komitee poolt väljaantud mittesiduvate suuniste, soovituste ja standardite tegeliku rakendamise.

a)

krediidiasutuste järelevalve valdkonnas pädevad riiklikud ametiasutused (edaspidi „pädevad järelevalveasutused”);

b)

riiklikud keskpangad, kes kannavad koos pädeva järelevalveasutusega üksikute krediidiasutuste osas teatavat järelevalvealast vastutust;

c)

keskpangad, kes otseselt ei teosta järelevalvet üksikute krediidiasutuste üle, sealhulgas Euroopa Keskpank.

29.1.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 25/28

(1)

Komisjon võttis niinimetatud Lamfalussy menetluse osana 5. novembril 2003 vastu otsuse 2004/6/EÜ, millega luuakse Euroopa kindlustus- ja ametipensioniinspektorite komitee (1) ((uus nimetus Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Komitee), edaspidi tekstis „komitee”). Komitee alustas tegevust 24. novembril 2003 sõltumatu asutusena, kes analüüsib kindlustuse, edasikindlustuse ja tööandjapensionide valdkonna küsimusi ning annab komisjonile nendega seoses nõu.

(2)

Komisjon vaatas 2007. aastal vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2005. aasta direktiivile 2005/1/EÜ, millega muudetakse nõukogu direktiive 73/239/EMÜ, 85/611/EMÜ, 91/675/EMÜ, 92/49/EMÜ ja 93/6/EMÜ, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 94/19/EÜ, 98/78/EÜ, 2000/12/EÜ, 2001/34/EÜ, 2002/83/EÜ ja 2002/87/EÜ ning luuakse finantsteenuste komiteede uus organisatsiooniline struktuur, (2) läbi Lamfalussy menetluse ning esitas selle kohta hinnangu 20. novembri 2007. aasta teatises „Lamfalussy menetluse läbivaatamine – Järelevalve ühtsuse tugevdamine.” (3)

(3)

Komisjon rõhutas teatises, kui olulised on üha integreeritumal Euroopa finantsturul Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Komitee, Euroopa Pangandusjärelevalve Komitee ning Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Komitee (edaspidi „järelevalvekomiteed”). Komisjon leidis, et järelevalve ühtlustamiseks ja koostöö parandamiseks tuleb kehtestada kõnealuste komiteede selge tegevusraamistik.

(4)

Lamfalussy menetluse tõhususe läbivaatamise käigus kutsus nõukogu üles täpsustama järelevalvekomiteede rolli ja kaaluma kõiki eri võimalusi nende komiteede tegevuse tugevdamiseks, ilma et see muudaks kehtivat institutsioonilist tasakaalu või vähendaks järelevalveametnike vastutust. (4)

(5)

Euroopa Ülemkogu kutsus 13. ja 14. märtsi 2008. aasta kohtumisel üles kiiresti parandama järelevalvekomiteede toimimist. (5)

(6)

Nõukogu kutsus 14. mail 2008. aastal (6) komisjoni üles läbi vaatama komisjoni otsused, millega luuakse järelevalvekomiteed, samuti tagama nende volituste ja ülesannete kooskõla ja ühtsuse ning tugevdama nende panust järelevalvealasesse koostöösse ja ühtsusesse. Nõukogu märkis, et komiteedele tuleks teha selgesõnaliselt ülesandeks edendada järelevalvealast koostööd ja ühtsust, samuti tuleks suurendada nende rolli finantsstabiilsusega seotud riskide hindamisel. Seepärast tuleks komitee rolli ja ülesannetega seoses kehtestada tõhusam õigusraamistik.

(7)

Komitee peaks olema sõltumatu ning nõustama komisjoni kindlustuse, edasikindlustuse ja tööandjapensionide valdkonnas. Tööandjapensionide valdkonnas ei tohiks komitee siiski käsitleda töö- ja sotsiaalõiguse aspekte, näiteks tööandjapensioni skeemide korraldust ning eriti kollektiivlepingute kohustusliku liikmelisuse (ühinemise) või tagajärgedega seotud küsimusi, ehkki ta peaks nimetatud korraldustega seotud seadusandlikke ja järelevalvealaseid küsimusi arvesse võtma.

(8)

Komitee volitused peaksid hõlmama finantskonglomeraatide järelevalvet. Selleks et vältida topelttööd, ennetada mis tahes vastuolusid, hoida komiteed kursis arengutega ning võimaldada teabevahetust, tuleks Euroopa Pangandusjärelevalve Komiteega teha finantskonglomeraatide järelevalvealast koostööd finantskonglomeraatide ühiskomitee raames.

(9)

Komitee peaks samuti kaasa aitama ühenduse õigusaktide ühisele ja ühtsele igapäevasele rakendamisele ning sellele, et järelevalveasutused kohaldaksid neid järjepidevalt.

(10)

Komiteel ei ole ühenduse tasandil regulatiivseid volitusi. Komitee peaks koostama eksperdihinnanguid, edendama heade tavade vahetamist ning andma välja mittesiduvaid suuniseid, soovitusi ja standardeid eesmärgiga suurendada lähenemist kogu ühenduses.

(11)

Parem kahe- ja mitmepoolne järelevalvealane koostöö sõltub järelevalveasutuste vahelisest vastastikusest mõistmisest ja usaldusest. Komitee peaks aitama kõnealust koostööd parandada.

(12)

Samuti peaks komitee edendama järelevalvealast lähenemist kogu ühenduses. Eesmärgi täpsustamiseks tuleks koostada komitee ülesannete esialgne loetelu, mida võib täiendada.

(13)

Selleks et lahendada piiriülesed küsimused järelevalveasutuste vahel, eelkõige järelevalvekolleegiumide vahel, peaks komitee kehtestama vabatahtliku ja mittekohustusliku vaidluste lahendamise menetluse.

(14)

Ilma et see kahjustaks teiste järelevalveasutuste volitusi, peaks järelevalveasutusel komitee asjatundlikkusest kasu saamiseks olema õigus suunata küsimus komiteele, et saada selle kohta mittesiduv arvamus.

(15)

Järelevalveasutuste toimimise aluseks on nendevaheline teabevahetus. Sellel on keskne roll kindlustusgruppide tõhusa järelevalve ja finantsstabiilsuse tagamisel. Samas kui kindlustust käsitlevate õigusaktidega kehtestatakse järelevalveasutustele selged juriidilised kohustused teha koostööd ja vahetada teavet, peaks komitee lihtsustama järelevalveasutuste igapäevast teabevahetust, lähtudes kohaldatavate õigusaktide asjaomastest konfidentsiaalsussätetest.

(16)

Selleks et vähendada järelevalveülesannete dubleerimist ja ühtlustada järelevalvemenetlusi, samuti vähendada kindlustusgruppide halduskoormust, peaks komitee eelkõige asjaomastes õigusaktides sätestatud juhtudel lihtsustama ülesannete jagamist järelevalveasutuste vahel.

(17)

Selleks et edendada järelevalvekolleegiumide lähenemist ja nende tegutsemise järjepidevust ning sellega tagada võrdsed tingimused, peaks komitee kontrollima kolleegiumide tegevust, piiramata samas kolleegiumi liikmete sõltumatust.

(18)

Järelevalvearuannete kvaliteet, võrreldavus ja kooskõla mõjutavad olulisel määral ühenduse järelevalvekorra kulutõhusust ja mitmes riigis tegutsevate asutuste kulusid, mis on seotud nõuete täitmisega. Komitee peaks aitama tagada, et välditakse kattumisi ja topelttööd ning et esitatavad andmed on võrreldavad ja sobiva kvaliteediga.

(19)

Ühenduse finantssüsteemid on omavahel tihedalt seotud, nii et sündmused ühes liikmesriigis võivad oluliselt mõjutada teise liikmesriigi finantsasutusi ja turgusid. Finantskonglomeraatide jätkuv esiletõus ning piiride ähmastumine pangandus-, väärtpaberi- ja kindlustussektorite vahel esitavad järelevalveasutustele nii riiklikul kui ka ühenduse tasandil täiendavad väljakutsed. Finantsstabiilsuse tagamiseks tuleb luua komitee, Euroopa Pangandusjärelevalve Komitee ning Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Komitee tasandil süsteem, mis võimaldab varakult tuvastada nii piiri- kui ka sektoriülesed võimalikud riskid ning vajaduse korral teavitada nendest komisjoni ja teisi komiteesid. Lisaks on oluline, et komitee tagab rahandusministeeriumide ja riiklike keskpankade asjakohase teavitamise. Selleks määratleb komitee kindlustuse, edasikindlustuse ja tööandjapensionide valdkonna riskid ja esitab komisjonile tulemuste kohta korrapäraselt aruande. Samuti tuleks kõnealustest hindamistest teavitada nõukogu. Komitee peaks tegema koostööd ka Euroopa Parlamendiga ning esitama talle regulaarselt teavet kindlustussektori olukorra kohta. Komitee ei tohiks selle käigus avaldada teavet üksikute äriühingute kohta, mille suhtes järelevalvet teostati.

(20)

Piiriüleste küsimuste asjakohaseks käsitlemiseks tuleks komitee tegevust koordineerida Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Komitee, Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Komitee ning Euroopa Keskpankade Süsteemi Pangandusjärelevalve Komitee tegevusega. See on eriti oluline finantsstabiilsust ohustavate sektoriüleste riskidega tegelemisel.

(21)

Võttes arvesse finantsteenuste üleilmastumist ja rahvusvaheliste standardite üha suuremat tähtsust, peaks komitee edendama dialoogi ja koostööd kolmandate riikide järelevalveasutustega.

(22)

Komitee vastutus ühenduse asutuste ees on väga oluline ning see peaks vastama täpselt kindlaksmääratud standardile, järgides samas järelevalveasutuste sõltumatuse põhimõtet.

(23)

Komitee peaks kehtestama oma töökorra ning täielikult järgima institutsioonide õigusi ja asutamislepinguga kehtestatud institutsionaalset tasakaalu. Komitee tegevusraamistiku parandamisega peaks kaasnema tööprotsessi paranemine. Selleks tuleks juhul, kui ei jõuta konsensuseni, teha otsused kvalifitseeritud häälteenamusega, mis on kooskõlas asutamislepingu eeskirjadega.

(24)

Õiguskindluse ja selguse huvides tuleks otsus 2004/6/EÜ tunnistada kehtetuks,

a)

vahendab järelevalveasutusi või lihtsustab nende vahendamist asjakohastes õigusaktides määratletud juhtudel või järelevalveasutuse taotlusel;

b)

esitab järelevalveasutustele arvamusi asjakohastes õigusaktides määratletud juhtudel või järelevalveasutuse taotlusel;

c)

edendab vastavalt kohaldatavatele konfidentsiaalsussätetele kahe- ja mitmepoolset teabevahetust järelevalveasutuste vahel;

d)

lihtsustab ülesannete delegeerimist järelevalveasutuste vahel, määratledes eelkõige ülesanded, mida saab delegeerida, ja edendades häid tavasid;

e)

aitab tagada järelevalvekolleegiumide tõhusa ja järjepideva toimimise, kehtestades eelkõige suunised kolleegiumide toimimiseks, jälgides eri kolleegiumide tegevuse järjepidevust ja levitades häid tavasid;

f)

aitab arendada kõrge kvaliteediga ja ühtseid järelevalvearuannete standardeid;

g)

vaatab läbi komitee poolt väljaantud mittesiduvate suuniste, soovituste ja standardite tegeliku rakendamise.

29.1.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 25/33

(1)

Lepingu VII lisa on muudetud EMP Ühiskomitee 25. aprilli 2008. aasta otsusega nr 50/2008. (1)

(2)

Lepingusse tuleb inkorporeerida komisjoni 31. juuli 2008. aasta määrus (EÜ) nr 755/2008, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2005/36/EÜ (kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta) (2) II lisa.

„—

32008 R 0755: komisjoni määrus (EÜ) nr 755/2008, 31. juuli 2008 (ELT L 205, 1.8.2008, lk 10).”

29.1.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 25/35

(1)

Lepingu XIII lisa on muudetud EMP Ühiskomitee 7. novembri 2008. aasta otsusega nr 119/2008. (1)

(2)

Lepingusse tuleb inkorporeerida komisjoni 27. juuni 2008. aasta direktiiv 2008/65/EÜ, millega muudetakse direktiivi 91/439/EMÜ (juhilubade kohta), (2)

„—

32008 L 0065: komisjoni direktiiv 2008/65/EÜ, 27. juuni 2008 (ELT L 168, 28.6.2008, lk 36).”

29.1.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 25/36

(1)

Lepingu XIII lisa on muudetud EMP Ühiskomitee 7. novembri 2008. aasta otsusega nr 119/2008. (1)

(2)

Lepingusse tuleb inkorporeerida komisjoni 20. detsembri 2007. aasta otsus 2008/217/EÜ, üleeuroopalise kiirraudteesüsteemi infrastruktuuri allsüsteemi koostalitluse tehnilise kirjelduse kohta. (2)

(3)

Lepingusse tuleb inkorporeerida komisjoni 1. veebruari 2008. aasta otsus 2008/231/EÜ, mis käsitleb nõukogu direktiivi 96/48/EÜ artikli 6 lõikes 1 osutatud üleeuroopalise kiirraudteesüsteemi käitamise allsüsteemi koostalitluse tehnilist kirjeldust ja millega tunnistatakse kehtetuks komisjoni 30. mai 2002. aasta otsus 2002/734/EÜ. (3)

(4)

Otsusega 2008/217/EÜ tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2002/732/EÜ, (4) mis on lepingusse inkorporeeritud ja mis tuleb sellest tulenevalt lepingust välja jätta.

(5)

Otsusega 2008/231/EÜ tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2002/734/EÜ, (5) mis on lepingusse inkorporeeritud ja mis tuleb sellest tulenevalt lepingust välja jätta,

1.

Punkti 37ac (komisjoni otsus 2002/732/EÜ) tekst asendatakse järgmise tekstiga:

„32008 D 0217: komisjoni otsus 2008/217/EÜ, 20. detsember 2007, üleeuroopalise kiirraudteesüsteemi infrastruktuuri allsüsteemi koostalitluse tehnilise kirjelduse kohta (ELT L 77, 19.3.2008, lk 1).”

2.

Punkti 37ae (komisjoni otsus 2002/734/EÜ) tekst asendatakse järgmise tekstiga:

„32008 D 0231: komisjoni otsus 2008/231/EÜ, 1. veebruar 2008, mis käsitleb nõukogu direktiivi 96/48/EÜ artikli 6 lõikes 1 osutatud üleeuroopalise kiirraudteesüsteemi käitamise allsüsteemi koostalitluse tehnilist kirjeldust ja millega tunnistatakse kehtetuks komisjoni 30. mai 2002. aasta otsus 2002/734/EÜ (ELT L 84, 26.3.2008, lk 1).”

29.1.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 25/38

(1)

Lepingu XXI lisa on muudetud EMP ühiskomitee 7. novembri 2008. aasta otsusega nr 126/2008. (1)

(2)

Lepingusse tuleb inkorporeerida nõukogu 14. aprilli 2008. aasta määrus (EÜ) nr 362/2008 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1177/2003 (tulu ja elutingimusi käsitleva ühenduse statistika (EU-SILC) kohta) rakendamise kohta seoses materiaalset puudust käsitlevate teiseste sihtmuutujate 2009. aasta loeteluga. (2)

(3)

Lepingusse tuleb inkorporeerida komisjoni 23. aprilli 2008. aasta määrus (EÜ) nr 365/2008, millega võetakse vastu nõukogu määruses (EÜ) nr 577/98 sätestatud tööjõu valikvaatluse lisaküsimustike kava aastateks 2010, 2011 ja 2012. (3)

(4)

Lepingusse tuleb inkorporeerida komisjoni 25. aprilli 2008. aasta määrus (EÜ) nr 377/2008, millega rakendatakse nõukogu määrust (EÜ) nr 577/98 (tööjõu valikvaatluse korraldamise kohta ühenduses) alates 2009. aastast andmeedastuses kasutatavate koodide, struktuuriliste muutujate kohta andmete kogumiseks kasutatava alavalimi ja vaatluskvartalite kindlaksmääramise suhtes. (4)

(5)

Lepingusse tuleb inkorporeerida komisjoni 30. aprilli 2008. aasta määrus (EÜ) nr 391/2008, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 102/2007, milles on sätestatud võõrtööliste ja nende otseste järeltulijate olukorda tööturul käsitleva lisaküsimustiku täpsustused aastaks 2008, (5)

1)

Punkti 18w (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 452/2008) järele lisatakse järgmine punkt:

2)

Punkti 18al (komisjoni määrus (EÜ) nr 207/2008) järele lisatakse järgmised punktid:

3)

Punkti 18ak (komisjoni määrus (EÜ) 102/2007) lisatakse järgmine tekst:

„ , muudetud järgmise õigusaktiga:

29.1.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 25/40

(1)

Lepingu XXI lisa on muudetud EMP Ühiskomitee 7. novembri 2008. aasta otsusega nr 126/2008. (1)

(2)

Lepingusse tuleb inkorporeerida komisjoni 30. juuli 2008. aasta määrus (EÜ) nr 747/2008, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 716/2007 välismaiste tütarettevõtete struktuuri ja tegevust käsitleva ühenduse statistika kohta seoses NACE Rev. 2 klassifikaatori tunnuste määratluste ja rakendamisega, (2)

—

32008 R 0747: komisjoni määrus (EÜ) nr 747/2008, 30. juuli 2008, (ELT L 202, 31.7.2008, lk 20).”